VaataÜhenduses
on jõud!
ÜENÜ
VALGA OSAKONNA FINANT...Ühenduses
on jõud!
ÜENÜ
VALGA OSAKONNA FINANTSNÄDALA
VÄLJAANNE APRILLIL 1940
ZEISS
IKON
TENAX
Veenduge kord kiirelt oma tasku sisus: rahakott, võtmekimp, pass,
kõik on olemas, kuid midagi peaaegu niisama tähtsat võib-olla puudub
siiski veel — taskukaamera TENAX. See harukordselt väike ja kerge,
alati võttevalmis väikekaamera, formaadi jaoks 24X24 mm. mahub igasse
taskusse. Seetõttu peaks seda alati kaasas kandma, et jäädvustada neid
arvukaid tänulikke igapäevamotiive, mis tavaliselt jäävad kasutamata.
Nõudke prospekte!
TENAX 24X24 mm NOVARIGA 1:35 f = 3,5 sm compuris 00
Kr. 178.-
Lähemaid teateid annavad fotoärid ja
EESTI A/S. C. SIEGELI ZEISS-OSAKOND
Tallinn, Lai 29, telefon 419-87.
ÜENÜVO EESMÄRK.
Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Valga Osakonna ees-
märgiks on luua Eesti noorpõlve koondamise kaudu õhkkonda
ja võimalusi noorte igasugusteks enesekasvatustöödeks, aren-
dada iga liikme isiklikke väärtusi kui ka liikmete kollektiivset
kultuuritööd, mõjutades viimase kaudu Eesti üldkultuurilist
arengut.
Oma eesmärgi teostamiseks tegutsevad osakonna juures
mitmesugused tegevusharud ja vastavate huvidega õperingid,
millistest iga liige omandab elus vajalikke teadmisi. Pika te-
gevusaja kestel, 16 a. jooksul on osakond seisnud kindlais kas-
vatuslikes piires. Tehtud töö on nõudnud suuri pingutusi ja
katsumisi. Osakond on leidnud ka E. V. Haridusministri tä-
helepanu ja tema otsusega on tunnustatud osakonna tegevust
põhimõtteliselt, aladelt ja ulatuselt otstarbekohaseks ja osakond
on kantud Haridusministeeriumi Noorsoo ja Vabahariduse osa-
konnas peetavasse sellekohasesse noorsooorganisatsioonide re-
gistrisse. Kogu tegevusaja kestel ei ole osakond saanud min
gisuguseid riiklikke ega ka seltskondlikke toetusi. Noortel on
tulnud ise leida võimalusi võidelda oma olemasolu eest.
ÜENÜ Valga osakonna tegevus on laienenud iga aastaga.
Ka käesoleva aasta tegevuskavas leidub palju uusi üritusi, mis
pakuvad noorsoolastele veel suuremaid tegevusvõimalusi. On
asutud oma kodu loomisele. Selleks pöörduvad nüüd Valga
noorsoolased esmakordselt seltskonna poole palvega kaasabi
saamiseks. Selleks ürituseks on paljud Valga tuntumad selts
konnategelased lubanud oma lahket kaasabi finantsnädala teos
tamises. Nii kuuluvad ÜENÜ Valga osakonna finantskomi
teesse: V. Hõbe — Valga jsk. politsei abikomissar, J. Ilves —
Valga abilinnapea, E. Kaljuver — Valga jsk. politseikomissar,
dr. J. Keerpärg — Raudtee jaosk arst, R. Kokkult — A.-S.
Valga panga direktor, A. Kõiv — Valgamaa koolide inspekttor, dr. J. Müllerson — Valgamaa tulet. brig. päälik, J. Peter
son — Valga tolliinspektor, ins. J. Saar — Valga Tööstuskeskkooli juhataja, major A. Siller — Valga garnisoni komandant,
A. Soond — Raudteepolitsei Valga jsk. komissar, A. Stafenau 77- Eesti konsul Läti-Valgas.
ÜENÜ Valga osakonna noored loodavad, et Valga selts
kond suhtub ka ÜENÜ noortesse sõbralikult ja ei keeldu või
maliku olevat summat toetuseks elujulgele Eesti noorsoole,
selleks osakonna noored ütlevad kõikidele toetajatele ette suu
rima tänu.
V. KATTAI,
Osakonna esimees.
1
Noorus meiega!
Kui võõrad väed valgusid meie kodumaa pinnale ja ähvar
dasid sumbutada kõike, mis rahva oma jõu ärkamine oli õhu
tanud üles: kui sõjahüüd käis üle maa, kui läks mees mehe
kõrval vaenlase vastu — siis tõusis noorus koolipingilt, võttis
püssi ja astus võitlejate ritta. Ta tõi kaasa vaimustuse ja viis
surmale oma värske elu — võidu lunastamiseks.
See oli meie noorus. Võitlus ei võinud väsitada vane
maid, sest noorus oli nendega.
Kui rahvaste kevadel vabaduse päikese kiired jääkatte
sulatasid ja soojad tuuled üle kodumaa pinna puhusid; kui
vahva tööealine jõud kündma, külvama ja ehitama asus, tegema
tasa, mille hävitanud heitlus, looma uut vana varemetele; kui
nüüd rühmatakse raugemata rammul — siis tõmbab noorus jõu
kohaselt kaasa. Tema säravad silmad ja õhetavad palged sü
titavad töötuid ja teotahet, tema juuksesalk lehvib lootusrikkalt.
See on meie noorus. Töövaev ei väsita vanemaid, sest
noorus on nendega.
Kui peaksid tulema tumedad ajad, millal üles tõusma ja
vastu astuma peab terve maa jõud, et üle saada hädast, siis
tuleb ta jälle oma tule ja usuga ja seisab viimseni väljas töös
ja võitluses kodumaa kaitseks, eduks ja kindluseks.
Selline on tulevikuski meie noorus. Kas võime meie va
nemad siis väsida, kui noorus on meiega? Ei! Ja noorus on
edaspidigi meiega, kui meie oleme noorusega!
A. Simm „Eesti Noorusest*1.
Raamatuid ja kirjutusmaterjali ostke
A. SUUR’e ärist
Valgas, Vabaduse tän. 28.
2
RASKE ALGUS.
Valga ärksamad tegelased koondusid 1902. a. seltsiks, mille
nimeks pandi „Säde", mis pidi tähendama sädet, mis süütas
leeki rahvuslikuks, omaalgatuslikuks ning iseseisvaks tööks ja
tagevuseks. Varsti jõuti kindlale äratundmisele, et kõige esi
teks peab olema oma maja. Aastate pingutuste järele võidi
1911. a. avada nägus ja avar, „Säde“ teatrimaja, kus avatükina
mängiti „Trilbi“.
Ajajärku teatritöös enne teatrimaja avamist, kui ka hiljem
kuni 1922 aastani, võib iseloomustada seltskondliku tegevuse
ajajärguna. Neil aastail mängiti peaasjalikult kõike, mis lõbus
tas ja õpetas rahvast. Tol ajal tegutses ka tuntud muusika
mees A. Virkhaus, kelle juhtimisel mängiti „Nahkhiir“, „Lõbus
talupoeg" jne. Selleaegse repetuaari algupärase osa andis va
nameister Kitzberg, kellelt oli mängukavas „Püve talus", liba
hunt" ja „Tuulte pöörises", milliseid tükke juhatas J. Soo.
1922. a. palgatakse ametisse kutselise näitejuhina C. Treumudt, kelle Valgas olek 1922.—1924. a. loob teatud ajajärgu
Valga teatris. Asjaarmastajaist koosneva tegelaskonnaga, kellele
maksti tasu punktide alusel, tuuakse lavale mõnigi üsna õnnes
tunud tükk. Repertuaaris valitses küll peamiselt saksa jant,
kuid nende keskel väärivad nimetamist väärtuslikena «Põhja
lased", «Kriis", «Jaanituli", «Demobiliseeritud perekonnaisa",
«Laurits", «Parvepoisid", «Enne kukke ja koitu".
1924. a. kevadel lagunes oma tegelaskond ning siis sõlmiti
leping «Vanemuisega", kes paaril hooajal Valgale rikkalikult
serveerib operetti. Selle järele tuleb Valga teatrielus «vaikne
olek", mis kestab 1933. a. sügiseni, mil tegevust algab Valga
Teatriühing ühisel koostööl «Säde" seltsiga.
Kolmeaastase
pingutava töö järele hooaeg 1936. a. palgatakse juba kutseline
näitejuht F. Pettäi.
(Ed. Reising — «Kakskümmend aastat Eesti
iseseisvusaegset teatrit.*')
*
ÜENU Valga osakond algas oma tegevust 1924. a. Samal
ajal loodi osakonna juurde näitetegevuse haru. Mitmed pingu
tavad tegevusaastad ei andnud nimetamisväärseid tulemusi.
Jäid tagajärjetuks igasugused katsumised. Noorel osakonnal
puudus kapital ja näitetegelaste hulgas ei olnud nimekaid näit
lejaid. Meenub lugu: oli väljakuulutatud etendus Kaagjärve
Rahvamajas. Etenduse päeva hommikul aga selgus, et puu
dub raha kohale sõitmiseks. Olukorra päästmiseks võtsid te3
gelased kompsud ja kulissid selga ja algas rännak jalgsi etenduskohale.
Kuue kuni seitsme aasta jooksul peale osakonna asutamist
jõuti osakonna näitetegevusega juba kindlale alusele. Etendusi
anti sagedamini ja peamiselt maal. Haru juurde oli koondu
nud rida küllalt võimelisi näitlejaid: A. Kattai (praegu Narva
teatris), J. Uibopuu, L. Põder, E. Jõgi, S. Tiivel, A. ja E. Laht
j. t. Näitejuhiks oli A. Uibopuu.
1932. a. oli tegevus väga intensiivne. Etendusi anti ka
linnas ja suurema järjekindlusega. Võis tähelepanna kõikjal
publiku poolehoiu kasvu. Samal aastal korraldati näitekursus
Eesti Haridusliidu näitekunsti instruktori F. Pettäi juhatusel.
Kursusest võttis osa 31 inimest. Kursuse lõpul 30. sept. 1932.
a. lavastati „Sädes“ R. Baumann’i viievaatusline draama „Indrani“. Teater oli täiesti välja müüdud.
1933. a. asub „Säde“ seltsi juhatus osakonna näitetoimkonnaga läbirääkimistele. Soovitakse, et osakonna näitetrupp
annaks „Sädes“ perioodiliselt etendusi. Mitmesugustel põhjus
tel ei saavutatud kokkulepet ja sama aasta sügisel moodustati
„Säde“ seltsi juure „Teatriühing“, milles algavad tegevust pea
miselt ÜENÜ näitetrupi tegelased. «Teatriühingu" asutamisega
katkeb osakonnas pidev näitetegevus. Osakonnas algab raskem
aeg, kuna etenduste andmisega saadigi osakonnale sissetulekut.
Vaatamata kõigele mis järgnes, on osakond siiski õnnelik —
kaotused on tehtud ühiskonna kasuks. ÜENÜ näitetrupi esi
mestest pioneeridest on kujunenud küllalt võimeline Valga
oma-teatri näitlejaskond Valga «Teatriühingu" näol, kes on
küllalt suure tähelepanu osaliseks saanud Valgas ja ka väljas
pool linna piire.
ÜENÜ näiteharu kümneaastase tegevuse töö vili on ligi 60
etendust 10000 pealtvaatajaga. Etendused on andnud osakon
nale sissetulekuid 5000 kr., millele lisandub üle 3000 kr. eten
dustele järgnenud tantsust.
K.—
Rohu- ja värvikaupu
ostke O. Kruus’i juurest
LP_tctf-lr.
■
I
,c’ö pesukoda ja riiete kee
U5IUI UJ C miline puhastus.
Valgas, Vabaduse tän. 13.
4
ÜENÜVO Fotoklubi.
Vähe on neid noori, kes ei tunne tänapäeva) huvi foto
aparaadi ja pildistamise vastu.
Foto sport-kunst ei ole mitte ainult noortehulgas levinenud, vaid pildistamise vastu tuntakse suurt huvi väga laialdastes ringkondades.
Valgas puudus täielikult fotohuviliste keskus, kuni asutati
osakonna juure fotoklubi. Nüüd, kus nimetatud klubi tegutseb
juba üle aasta ÜENÜVO juures, võib märgata klubi juures
suurt poolehoidu liikmete juurekasvus ning tegevus muutub iga
päevaga huvitavamaks.
Klubi sihiks on koondada kõik Valga fotohuvilised, milleks
ka juba vastavad eeltööd on käimas. Tegevuskavas on fotokursus algajatele vilunud meister-fotograafi juhatusel ja amatöö
ride foto-näitus, mis Valgas täiesti uudne algatus. Amatööride
fotonäitusel on võimalik igal fotohuvilisel oma võimeid ja osa
vust esitada. Foto-näitus, kui uudne üritus Valgas, peaks huvi
pakkuma laiemale fotohuviliste ringkonnale.
Fotoklubi liikmete arvu suurenemisel on kavatsusel oma
koperatiivi asutamine, kust klubi liikmed saaksid odavamalt
vajalikke fototarbeid.
Kõik Valga fotohuvilised koonduge ÜENÜVO Fotoklubisse!
-K—
A/s
Valga Pank
asutatud 1905. a.
Vabaduse 6
Telefon 36
Aktsiakapital
kr. 100.000.—
Tagavarakapital „
89.000.—
Panga Juures
Ühistegelik Kindlustusselts
.EEKS-MAJA"
peaagentuur.
5
ÜENÜVO Maleklubi.
Viimasel ajal on kogu maailmas märgata suurt huvi male
mängu vastu. Ka Eestis on asutud tõhusalt propageerima ma
lemängu, mis on ka tagajärgi andnud. Kõikides seltsides, pea
miselt noorteorganisatsioonides tuntakse suurt huvi male vastu.
Korraldatud võistlustel maletajate nimekirjad suurenevad kõik
jal. Valgas on kujunenud see kuidagi teisiti, nagu muudes ala
des nii ka males sammume teiste taga.
Kohapeal ei puudu isegi „Male Selts“, kuid seltsi tegevu
sest osavõtjaid ei ole märgata enam pikemat aega. Samaselt
on soikunud teiste maleringide ja vähemate klubide tegevus.
ÜENÜVO Maleklubi tegutses kuni k. a. jaanuarini täiesti inten
siivselt, siis tuli klubis ajutiselt tegevus katkestada külmaks
muutunud ilmade tagajärjel. Osakonna majanduslik seis ei lu
banud enam nii suuri väljaminekuid kütte alal, kuna küttele
kulutatud summa oli juba ületanud kütte-eelarve.
Nüüd asub ÜENÜVO Maleklubi jälle veel suurema innuga
tegevusse, tuleb võita tagasi kaduma läinud aeg.
ÜENÜVO Maleklubi eesmärgiks on koondada kõik Valga
malehuvilised enese ümber, et ühisel jõul viia edasi Valga
malekultuuri arengut.
Ei saa ka märkimata jätta, et Valga praegune malemeister
A. Susi on aktiivne Osakonna Maleklubi liige ja ühtlasi ka
6
Osakonna orkester.
Esines ÜENÜVO 15-a. juubelil «Sädes».
ÜENÜVO orkester.
Sageli räägitakse Valga orkestrite puuduste üle. Orkestri,
isegi hää orkestri moodustamine ei teeks suuri raskusi, kui
meil ainult oleks häid muusikuid.
Kohapeal tegutsev muusikakool, samuti ka kohalik güm
naasium, annavad küllalt täielikku teadmist muusika alal vas
tava huviala õpilastele. Neist ongi kujunenud viimasel ajal
Valga orkestrantide pere. Vaatamata sellele, pole võimalusi
koostada suuremat orkestrit.
Milles peitub siis viga? Miks ei tunta huvi suurema or
kestri moodustamise vastu? Vastus on lihtne. Need, kes oma
vad suurema huvi muusika vastu, on end kas väljaspool kodu
linna vastavais koolides täiendanud, ehk muul viisil omanda
nud kõrgema muusikalise hariduse, Nendele muidugi on Valga
ikka mitte midagi pakkuvaks linnaks. Valgas kasvanud pare
mad muusikud on sunnitud väljaspool kodulinna enesele iga
päevast ülalpidamist otsima. Kodulinn pole senini nendele
midagi võimaldanud ja sellepärast puuduvadki meil paremad
muusika inimesed. ' Teistes linnades hoolitsetakse muusikute
eest, võimaldades vastavat tööd, mille eest muusikud pakuvad
vastutasuks seltskonnale meelelahutust kontsertide ja muude
muusikaliste ürituste näol.
Õnneks omame siiski linna kohta ühe puhkpillide orkestri,
milline täidab kohapeal kõik vajalikud tehingud orkestri alal,
nagu paraadid, aktused, matusetalitused, „ständchenid“ ja isegi
tantsuorkestri ülesanded!
Kindlasti pole valgalased sellest üllatatud, kui tulevasel
teatrihooajal saadab „Säde“ teatri operetti puhkpillide orkester.
7
Valga on mitmeks hooajaks jäänud suveorkestrita. Kuna
muusikud, leides paremaid teenistusvõimalusi väljaspool kodu
linna, lahkuvad nagu rändlinnud suveks mujale.
Oleks aeg Valga juhtivamatel tegelastel vähegi sellele
mõelda ja „mahajäänud“ olukord ongi päästetud.
ÜENÜVO on korduvalt katsetanud sümfoonia orkestri
moodustamisega ja isegi tagajärjekalt.
Osakonna sümfoonia
orkester on esinenud iseseisvate kontsertidega, saavutades häid
tulemusi. Esitatud kavad võeti publiku poolt soojalt vastu.
Kohalik ajaleht andis julgustava ja kiitva arvustuse.
Kahjuks ilusale algatusele järgnes ikka kurb lõpp, sest
paremad muusikud on leidnud väljaspool Valgat omale kindlamad
äraelamisvõimalused ja vähe neid, kes pöörduvad tagasi. Nii
ei näe kunagi tehtud töö ja püüete tagajärgi.
Vaatamata raskustele, on ÜENÜVO suutnud koondada
siiski ligi kahekümne liikmelise sümfoonia orkestri koosseisu.
Orkester valmistub suurema kevad-kontserdi vastu, lootusega,
et Valga seltskond hindab nagu varemgi seda püüdlikku alga
tust kontserdi külastamisega.
-K-
SUURES VALIKUS
leiate hooaja
UUDISRIIDEID
viimase moe järgi
Eesti riide ja valmisriieteärist
VENNAD ABEL
=—Valgas, Kesk tän. 14.
8
Telef. 197.==
ÜENÜVO Skautlippkonna jalgrattamatkast
osavõtjad.
Pildil: Õnnelikult sihile jõutud Riias. Matkajuhiks oli V. Kattai.
ÜENÜVO Skaudid.
Juba pikemat aega tegutseb osakonna juures Valga Skau
tide Maleva „Concordia“ lippkond arvult ligi saja poisiga, kes
on jagunenud vanuse järele rühmadeks. Nii tegutsevad lippkonna koosseisus: üks vanemskautide rühm, kolm skautrühma
ja kaks hundude karja.
„Concordia“ skautlippkond on Valga Skautide Maleva
peres teguvõimsam üksus. Tegevust soodustab kindlate tead
mistega ja võimetega juhtide kaader.
Lippkonna vanemaks on n-skautmaster kapten E. Normet,
kes on tegutsenud skautluse alal Eesti Skautide Maleva asutaipisest peale. Abivanemaks on hr. A. Mägi. Rühmade vane
mateks on Tööstuskeskkooli juhataja hr. ins. J. Saar, leitnant
K. Ruut, koolijuhataja hr. N. Sinivee, hr. K. Tints, hr. A. Kärt,
hr. V. Kastor ja hr. Altosaar.
Lippkonna juhiks on esk. skaut V. Kattai, kes on tegutse
nud skautluse alal Valga Maleva asutamispäevist peale. Abijuht esk. skaut E. Tuudelepp, kes lõpetanud Skautjuhtide kooli,
on ühtlasi lippkonna õppejuhiks ja tegutseb vanem-skautide
ala juhtimisega. Hundude ala juhiks on I j. sk. L. Laurits.
Majandusjuhiks n.-skm. V. Altin.
9
On märkimise väärt, et lippkond pühitses tänavu veebru
aris oma 15. aastapäeva, olles seega Malevas üheks vanemaks
üksuseks.
Praegune tegevus toimub Maleva 20. aastapäeva juubelilaagri ettevalmistamises, mis teatavasti korraldatakse eeloleval
suvel.
—K-
Äsja avatud laos alati saadaval
suures valikus kodu- ja välismaa
RIIDEKAUPU
ja
valmisriideid
VALGA TEKSTIIL
Telefon 215.
10
VALGA
Kesk tän. 3.
KLUBI SELTSKONDLIKU
KASVATAJANA.
Liis Käbin,
Eesti Maanaiste Keskseltsi juhataja.
Inimestel, välja arvatud mõned õige harvad üksikud eran
did, on kaasa sündinud tung läbikäimiseks kaasinimestega. Sa
muti viivad inimesi alatisse kokkupuutesse ning ühenduse pidamisse teiste kodanikega juba nende igapäevased tööd ja toime
tused. Järelikult, igal üksikul isikul tuleb alatasa liikuda ja
esineda oma kaaskodanike keskel, olgu siis kitsamas perekond
likus ringis või laiemas — võõraste keskel.
Missugused muljed keegi isik enesest seejuures oma kaas
kodanikele jätab, kas meeldivad või ebameeldivad — ei ole
kaugeltki ükskõik. Inimest, kes jätab enesest meeldivad mul
jed, olgu siis kas oma igapäevases asjaajamises teistega või
koosolekuil, külaskäikudel, omavahelisil kokkutulekud, pidudel
jne., nähakse kõikjal heameelega, ta on igal pool teretulnud.
Ka tema isiklikule elule ja karjäärile ei jää see kindlasti mõ
juta : ta pääseb elus igal pool kergemini läbi ja paremini edasi.
Sootu vastupidine on aga lugu nendega, kes jätavad endist
kaaskodanikele ebameeldiva mulje. Neid ei nähta õieti kusa
gil heameelega ja nende elu kujuneb kahtlemata raskemaks kui
esimesil.
Et aga osata igal pool ja ajal ning igas olukorras õieti ja
meeldivalt esineda ning käituda, oleneb muidugi Õige suurel
määral kaasasündinud taktitundest, millega ühtesid on õn
nistatud suuremal, teisi vähemal määral, ning millest mõned
kahjuks on hoopis ilma jäetud. Kuid siiski taktitundest üksi
meie aja keeruliseks ja kirjuks kujunenud ühiskondlikes ning
seltskondlikes eluavaldusis ning asjaajamisis ei jätku. Me va
jame siin veel suure hulga teadmisi mitmesuguseist viisakuse
reegleist, üldtunnustatud ja -maksvaist läbikäimise kommetest
ning vilumust nende täitmisel. Need teadmised ja vilumus an
navad meile teatud kindlustunde ja endausalduse liikumisel
seltskonnas ning muis asjaõiendusis kaaskodanikega. Puudub
meil aga see kindlustunne ja endausaldus, siis ei pääse me ku
nagi kohmetuse ja kohmakuse tundest teiste hulgas viibides,
sest me peame ikka ja jälle mõtlema, et ei tea, kas toimisime
ühel või teisel juhul õieti või valesti.
Ja väga paljud, et vältida seesugust ebamugavat kohme
tuse tunnet, parem hoiduvad, niipalju kui see võimalik, teis
tega üldse kokku puutumast, kuigi nad ometi nii heameelega
11
võtaksid kõigest koos teistega osa. Ja kui nad siis mõnikord
ometi on sunnitud viibima teiste keskel, siis nad tõmbuvad
varju, teiste seljataha, vaadeldes aralt teiste askeldusi pealt.
Nad ei julge astuda vabalt teiste hulka, kuna kardavad, et ei
oska seal olla nii nagu peab. Et sellega kaasas käib teatud
hingeline piin ja alaväärsustunne, on enesestmõistetav. Seda
hingelist vaevlemist suurendab sageli veel asjaolu, et sääraseid
puhtargusest teistest eemaletõmbujaid peetakse pahatihti uhkeiks, nad pidavat endid teistest paremaks ega tahtvat see
pärast teistega palju tegemist teha. Et lugu on aga just vas-
VALGA ÜHISPANK
ühistegelik Kindlustusselts
Valga peaesindaja
Kesk tän. 14.
12
Telefon 44.
tupidine, seda tihti ei suudeta või ei taheta mõista. See aga
lisab asjaomasele veelgi ebamugavuse või piinatunnet, mis aina
suurendab ta kohmetust ja kohmakust seltskonnas.
On ka teissuguseid inimesi, kes samuti on nagu võõrkehad
seltskonnas. Neil puuduvad samuti teadmised üldmaksvaist
läbikäimise kommetest, kuid peale selle puudub neil veel loo
mupärane taktitunne ja tagasihoidlikkus. Need isikud harili
kult erinevad ja talitavad kõikjal nii, nagu see käesoleval sil
mapilgul on neile hea, hoolimata sellest, kas ja kuipalju nad
seejuures teisi tülitavad, neile oma käitumise ja olemisega lausa
ristiks olles. Nad on enda arvates väga toredad ja „peenedki“.
Et nad endist seejuures teistele aga halvima mulje jätavad,
seda nad kas ei taipa üldse, või on nad selleks liiga rumaluhked, et teiste arvamistega arvestada. Kogu nende olekus ja
käitumises on midagi, mis nagu ütleks: „vaadake mind, vaa
dake mina tulen, vaadake mina olen siin“ jne. Et need tüü
bid ei ole seltskonnas heameelega nähtud ja et nad oma esi
nemisega ja olekuga nii mõnegi ilusa olemise ära rikuvad, eks
seda ole sageli nähtud.
Kuid ka nende hulgas, kes muidu on arad ega julge vilu
muse puudusel teiste hulgas vabalt liikuda, on neid, kes mõni
kord seltskonnas hakkavad küünarnukke näitama, võttes aga
selleks enne pudelist julgust. Nii võime pidudel, kas perekond
likel või avalikel, tihti näha, kuis alguses kohmetult kõrvale
hoidev noormees hiljemini „julgust“ võtnuna, laiali aetud kä
tega, lehvivate kuuehõlmadega, lips viltu ees, säsised juuksesalgad higisel punetaval näol, suu täis rumalat räuskamist, oma
pehmeil jalgadel rahva seas vahvalt ringi aerutab. Noojaa —
ta tahtis ju ka kord liikuda ja olla nagu teised — aga tagajärg
oli, et ta langes teiste silmis hoopis alla, ning kainenedes on
tal enesest lihtsalt häbi.
On ka neid, kes muutuvad seltskonnas tülikaks seetõttu, et
nad arvavad enda või oma vanemate rikkuse asendavat kõik
seltskondlikud head kombed. Nad usuvad, et nad oma jõu
kuse tõttu võivad endile lubada ükskõik mida, sest eks nende
rikkus kulda ju igasuguse inetuse üle. Lugu ei ole aga siiski
nii, sest inetus jääb inetuseks ka kullakorra all
Võiks ju tuua kümneid ja sadu näiteid, millest ilmneks,
kui tähtis on iga üksiku isiku elus asjaolu, et ta oskaks kaas
kodanikega ükskõik kus kokku puutudes õieti käituda. Ja kui
meie kõik oskaksime õieti käituda ning tabada alati õiget ja
head tooni, siis kuipalju ilusamaks ja kultuursemaks muutuks
elu meie kodudes ning meie kokkutulekute ja pidulikkude koos
viibimiste ilme.
*
13
Meie oskuses õieti ja hästi käituda igas antud olukorras,
on põhjapaneva tähtsusega, nagu juba alguses tähendasin, loo
mupärane taktitunne. Sellele lisaks on aga veel vajalik üldi
selt kõigi kultuurrahvaste juures pikkade aegade jooksul selts
kondlikus elus väljaarenenud seltskondlike kommete tundmine
ja omamine. Ma ei mõtle siinkohal mitte raffineeritud salongikombeid, vaid neid kõige lihtsamaid, mis teevad inimeste
elamise ja olemise üksteise kõrval võimalikuks ja mõnusaks.
Meil on palju perekondi ja kodusid, kus tuntakse ja kus
õpetatakse ka noori juba maast-madalast tundma kõiki elus
vajalikke häid kombeid. On aga väga palju ka neid pere
kondi ja kodusid veel, millede kohta seda ei saa ütelda. Ja
neist viimati nimetatud kodudest tulevadki peaasjalikult need,
kes hiljemini elus peavad kannatama eespool kirjeldatud ja
veel paljude teiste hädade all.
Siiski vilumust võõrastega läbikäimises, seltskonnas liiku
mises ka väljaspool kodu vajavad kõik. Ainult teadmised,
mis ja kuidas, ei aita meid kaugeltki mitte. Me peame oskama
oma teadmisi ka tegelikult tarvitada ja mida vilunumalt, seda
parem. Mis kasu oleks meil näiteks teadmisest, et noa ja kahv
liga süüakse, kui me ei oskaks neid ise söömisel tegelikult tar
vitada? Nii on ka seltskondlike kommetega.
Järelikult, meil peab olema võimalusi seltskondlike kom
mete tundmaõppimiseks ja samuti ka vilumuseks nende tarvi
tamisel. Neid võimalusi pakuvad meile kõige paremini selts
kondlikud organisatsioonid ja klubid. Eeldada tuleb seejuures
aga tingimata, et klubi omaks head ja suure taktitundega juhti.
Vastasel korral võib juhtuda nii, et neist klubidest on selts
kondliku kasvatuse küsimuste alal rohkem kahju kui kasu.
Kuna klubis käib inimesi igas vanuses ja väga mitmesu
gustest seltskonnakihtidest, siis on seal võimalus õppida teistelt
seda, mis ilus ja hea, tarbekorral aga saada heatahtlikke juht
nööre ja näpunäiteid klubi juhilt. Klubi külastades on võima
lik tutvuda ja viluda väga mitmesugustes seltskondlikes kom
metes. Siin võib õppida näiteks üksteisega kultuurinimese
kombel vestlema, mis mõjub isikut arendavalt ja kasvatavalt,
selle asemel et lihtsalt suust välja ajada, mis sealt just para
jasti juhtub tulema. Vestluseks pakub aga küllaldast ainet
jooksev elu ise ja peale selle klubi raamatukogus ning lugemislauas leiduvad materjalid. Klubis õpitakse vanemate ini
meste vastu tähelepanelik ja viisakas olema ning samuti seda,
kuidas ja millega oma tähelepanelikkust ja viisakust avaldada.
Klubis õpitakse ka õiget ja viisakat käitumist teise soo suhtes,
mis sageli jätab vägagi palju soovida. Klubis õpitakse väga
paljusid isikuid põhjalikumalt tundma ja hindama. See asja14
olu peaks aitama kaotada kindlusetuse tunnet liiga argades ise
loomudes ja suurendama usku iseenda võimetesse. Saab ju
siin mõõta ja võrrelda enda võimeid teiste omadega — ja tu
lemused ei ole alati kaugeltki nii halvad kui varemini oli kuju
teldud. Klubis õpitakse ja harjutakse vabalt ning tasakaalukalt
teiste hulgas liikuma, omandades selleks oskusi ja vilumust,
mida ei ole kuskilt mujalt õppida. Klubis võib õppida ja har
rastada mitmesuguseid mänge (male j. t ), tantse jne , mis kõik
pakuvad mõistlikku ajaviidet ning mõjuvad isikut arendavalt
ja seltskondlikult painduvamaks ja liikuvamaks tegevalt.
Viiks liiga pikale, ega ole mõtetki, siinkohal kõike üles
lugema ja kirjeldama hakata, mis kasu oleks säärasest klubist
seltskondliku kasvatuse alal, ütlen vaid lõppkokkuvõttes nii
palju, et säärased klubid õieti korraldatuina ja õieti juhituina
on võimelised andma meie lähema tuleviku seltskonnale täiesti
uue palge. See uus seltskond koosneks isikuist, kes on oma
esinemises vabad ning julged, seejuures aga kõigiti korrektsed,
taktilised ja viisakad, kes austavad ja arvestavad kõiki oma
kaaskodanikke ühes nende soovide ja õigustega.
Pehme,
mõnusa
maitsega !
15
ühing
«Eesti Lihaeksport»
Lihatsentraal Nr. 54.
Valgas, Vabaduse tän. 32.
Tel. 32.
Lihatsentraal Nr. 59.
Valgas, Kesk tän. 12. Tel. 55.
saad usi a ati ri
Vabaduse tän.
16
ÜENÜVO tegevusharusid.
Peale eelpool nimetatud tegevusharude töötavad osakonna
juures veel järgmised harud: naisring, kirjandusklubi, raadioring, kalandusharu, omakultuurharu, karskusring, kodukaunistamisring, spordiring ja rahvatantsude grupp.
Trükikulude kokkuhoiu mõttes pole võimalik nende kõikide
tegevuse kohta brošüüris pikemalt sõna võtta, kuigi nad tegut
sevad kõik intensiivselt.
Eriti väärivad nimetamist oma laialdase töökavaga naisring,
kalandusharu, omakultuurharu ja kodukaunistamisring.
Kuna osakond lähemal ajal kavatseb asuda uutesse ja ava
ramatesse ruumidesse, omades ühtlasi ka suure iluaia kasutamis
õigused, avaneb kodukaunistamisringil laialdane võimalus tege
vuse ^arendamiseks.
Õngespordi propageerimiseks on osakonna juhatus astunud
vastavaid samme ja on lootusi saada ÜENÜVO kalasportlastele
Valga lähemas ümbruses suurt ja kalarikast järve kasutamiseks.
Kõigile, keda huvitab ÜENÜVO tegevus ja tegevusealad,
ja kui nad pole veel osakonna liikmed, teatab osakonna juha
tus, et liikmeksastumise sooviavalduslehti on võimalik saada
osakonna kantseleist igal teisipäeval ja reedel kella 19.00—20.00.
«Säde» Seltsi einelaud
RESTORAN-ÖÖLOKAAL
*
ao»
Rikkalikus valikus kodu- ja välismaa napse
HEA KÖÖK.
KORRALIK TEENIMINE.
MUGAVAD RUUMID.
MÕÕDUKAD HINNAD*
17
ÜENÜVO lavastusel
UUDIS-OPERETT
„ Gatamlxa
ehk
iPototel
jcl
lõöbilucl
Lavastaja A. MERING Tartu «Vanemuisest».
Moodne muusika.
Valga näitetegelaste parem koosseis.
Esietendusel peaosas A. MERING.
Peatselt kõigest lähemalt.
18
Karl Veri
Operett «Caramba» tegevjuht ja seikleja Roberto osaline.
Lembit Põder
Otto Raudheiding
Rikas türklane Aü BenamieJ.
Vaene hispaanlane Marcelino.
Kincltuitaae.
'.itaat oma uatanclui ja
žtu
ühistegelik Kindlustusselts
//
£Helt5-/A.aja
ww
(asut. 1866 a.)
Elutuleklaasikoduloomamurdvargusekindlustused.
PEAAGENTUUR A/S. VALGA PANGA juures
Vabaduse tän. 6 «Säde» majas.
Esindajad igas vallas.
Ehitusmaterjali ja rauakaupu.
Värnitsat ja kõiksuguseid
värve.
Igas mõõdus vasktorusid.
Jalgrattaid.
Igasuguseid majatarbeid.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Algavaks hooajaks pakume
JALGRATTAID
suures valikus, parematest
Inglise ja Saksa vabrikutest.
KJm. Th. Karolin
Valga.
22
Telef. 175.
'="
O. RITSON
Valgas, Kesk tän. 10
soovitab suures valikus
Raadioaparaate
Jalgrattaid ja nende osasid
Fotoaparaate ja fototarbeid
Kodu- ja välismaa kristallkaupu.
VÄIKEKORTERITE
ÜÜRIHINDADE
korraldamise ajutine
SEADUS.
TALLINNA LINNA
väikekorterite üürihindade
ja nende rakendamise
MÄÄRUS.
Koostanud ARNOLD HÄRM.
Koostaja kirjastus Tallinn, 1940.
VÄIKEKORTERITE
ÜÜRIHINDADE
korraldamise ajutine
SEADUS.
TALLINNA LINNA
väikekorterite üürihindade
ja nende rakendamise
MÄÄRUS.
Koostanud ARNOLD HÄRM.
Koostaja kirjastus Tallinn, 1940.
SISU:
Lk.
1. Väikekorteriteüürihindade korraldamise
ajutine seadus.............................................. 5
2. Tallinna linna väikekorterite üürihindade
ja nende rakendamise määrus .... 9
Väikekorterite
üürihindade korraldamise
ajutine seadus.
Riigikogu poolt vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi
poolt välja kuulutatud 19. detsembril 1939. a.
(RT 1939, 115, 894).
Väikekorterite üürihindade korraldamise
ajutine seadus.
(RT 1939, 115, 894)
I
§ l. Käesoleva seaduse alusel võetakse korralda
misele väikekorterite üürihinnad linnades ja tööstuskoh-
tades, kus need on põhjendamatult kõrged.
Linnad ja tööstuskohad, kus väikekorterite üürihin
nad korraldamisele võetakse, määrab Vabariigi Valitsus
Sotsiaalministri ettepanekul.
§ 2. Väikekorteriks käesoleva seaduse mõttes loe-
takse korterit, mille köetavate ruumide põrandapind ei
ületa 60 ruutmeetrit, kusjuures põrandapinna hulka ei
arvata mitme korteri ühiseid eeskodasid ja koridore.
§ 3. Käesoleva seaduse alla ei kuulu pärast 1. jaa-
nuari 1939 valminud majad, välja arvatud nende majade
keldrikorra väike korterid, ega mööbliga ja teenimisega
väljaüüritud üksikud toad.
§ 4. Väikekorterite üürinormid kas kogu linna või
selle üksikute osade kohta pannakse kehtima linnavoli-
kogu määrusega ja tööstuskohtades maavolikogu mää-
rusega.
Linna- või maavolikogu poolt vastuvõetud üürinor-
mide määrused kuuluvad kinnitamisele Sotsiaalministri
poolt kokkuleppel Teedeministriga. Kui Sotsiaalminister
üürinormide määrusi esitatud kujul ei kinnita, saadab ta
need vajalikkude muudatuste tegemiseks tagasi.
Sotsiaalministril on õigus anda tähtaegu, milledeks
üürinormide määrused tuleb esitada kinnitamisele. Kui
üürinormide määrusi antud tähtajaks kinnitamiseks ei
esitata või kui esitatud määrused ka teistkordselt kinni
tamist ei leia, paneb need kehtima Sotsiaalminister kokku
leppel Teedeministriga.
Samuti paneb Sotsiaalminister kokkuleppel 7'eedeministriga kehtima üldised alused üürinormide väljatööta
miseks ja määramiseks linna- ja maavolikogude poolt.
§ 5. Kui väikekorteri üürnik leiab, et tema kasu
tuses oleva korteri üürihind ületab määruses ettenähtud
üürinorme, ning kui ta selle üürihinnaga ei nõustu, võib
ta nõuda üürileandjalt korteri üürihinna alandamist vas
tavalt kehtimapandud üürinormidele. Kokkuleppe mitte
saavutamisel võib ta taotleda üürihinna kindlaksmäära
mist vastava linna- või maavalitsuse poolt.
Väikekorteri üürihinna kindlaksmääramist teostab
linna- või maavalitsus kogutud andmete ning tõendite
põhjal ja üürinormide määruse alusel.
Linna- või maavalitsusel on õigus majaomanikelt
või -valdajatelt ja üürnikelt nõuda tarvilikke andmeid
ning tõendeid üürihinna kindlaksmääramiseks ja teostada
koha peal korterite ülevaatust ning võrdlusandmete kogu
mist.
Linna- või maavalitsusel on õigus käesolevas para
grahvis tähendatud ülesandeid panna mõnele linna- või
maavalitsuse osakonnale.
6
§ 6. Linnades ja tööstuskohtades, kus väikekorterite üürihinnad on käesoleva seaduse alusel Vabariigi
Valitsuse poolt otsustatud korraldamisele võtta, võivad
majaomanikud väikekorterite kohta sõlmitud üürilepinguid
lõpetada ainult kokkuleppel üürnikuga või BES § 4116—
4120 ettenähtud põhjustel.
Tähtajalised üürilepingud loetakse nende tähtaja
saabumisel määramata ajaks sõlmitud lepinguteks.
§ 7. Keelatud on väikekorteri eest võtta kõrgemat
üürihinda, ■ kui see on kindlaks määratud § 5 korras.
Kui majaomanik on tõstnud korteri kasutamisväärtust
korteris uute sisseseadete ja mugavustega, on tal õigus
taotleda määratud üürihinna kõrgendamist § 5 ettenähtud
alustel ja korras.
§ 8. Kui maja sissetulek üürist väikekorterite üüri
hindade normeerimise tagajärjel väheneb ja kinnisvara
on maksustamise otstarbel hinnatud kõrgemate üüride
alusel, on kohalik omavalitsus kohustatud majaomaniku
palvel tema kinnisvara ümber hindama enne üldhindamise
tähtaega.
§ 9. Majaomanikku või tema asetäitjat, kes on süüdi
selles, et ta käesolevas seaduses ettenähtud korras kind
laksmääratud üürihinda tõstis või rikkus selle seaduse
põhjal antud määruse eeskirju, karistatakse linna- või
maavalitsuse poolt korraldustrahviga kuni 100 kroonini,
korduvatel juhtudel kuni 250 kroonini.
Korraldustrahvist laekunud summad kantakse Lastekaitsefondi arvele.
7
§ 10. Linna- või maavalitsuse või vastavalt nende
osakondade otsuste peale väikekorterite üürihinna kind
laksmääramise, samuti korraldustrahvide määramise asjus
võidakse kaevata administratiivkohtukorras jaoskonnakohtunikule vaidlusaluse väikekorteri asukoha järgi. Jaoskonnakohtuniku otsus on lõplik ja selle peale ei ole edasikaebust.
§ 11. Sotsiaalministril on õigus käesoleva seaduse
teostamiseks anda määrusi.
II.
Käesolev seadus jõustub avaldamisega.
Tallinnas, 19. detsembril 1939.
K. Päts
Vabariigi President.
J. Uluots
Peaminister.
O. Kask
Sotsiaalminister.
8
Tallinna Linnavolikogu poolt
13./14. märtsil 1940 vastu võetud
ja Sotsiaalministri poolt 20. märt
sil 1940 kinnitatud.
Tallinna linna
väikekorterite üürihindade
ja nende rakendamise määrus.
(RT 1940, 26, 202).
Alus:
Väikekorterite üürihindade korraldamise ajutise
seaduse (RT 1939, 115, 894) § 4.
Tallinna Linnavolikogu poolt 13./14. märtsil 1940 vastu
võetud ja Sotsiaalministri poolt 20. märtsil 1940 kinnitatud.
Tallinna linna väikekorterite üürihindade
ja nende rakendamise määrus.
(RT 1940, 26, 202)
Alus:
Väikekorterite üürihindade korraldamise ajutise
seaduse (RT 1939, 115, 894) § 4.
§ 1. Käesoleva määruse järgi on korterite üürihinna
arvestamise aluseks keskmise väärtusega korteri põranda
pinna ühe ruutmeetri üürinorm.
Keskmise väärtusega korteriks loetakse korter, mis
asetseb korralikus majas, nõutavalt soojustpidavate seinte,
lagede ja põrandatega elamu 1. või 2. korral vajalise
päikesega. Korter peab omama esiku, eluruumidest eral
datud köögi, korteri juurde kuuluva samal majakorral
asetseva vesikloseti, köögis puhtavee kraani ühes vastava
roiskvee ärajuhtimise seadeldisega, pottidega vooderda
tud ahju- või soojaseinakütte, korralikult värvitud laud
põrandad punnitud laudadest, tahvlitega või plaatidega
vooderdatud või värvitud või krohvitud ja valgendatud
laed, krohvitud ja värvitud või tapetseeritud ja köögi
ning eluruumi vahel laeni ehitatud seinad, ustega üks
teisest eraldatud ruumid, eluruumide kõrgus vähemalt
2,60 meetrit, kahekordsed aknad valguspinnaga vähemalt
10
1:10 eluruumi põrandapinnast ja elektrivarustuse sea
deldise. Korteri juurde peavad kuuluma samal majakorral olev toiduainete panipaik, majas asetsev majapidamise
kelder või kuur, pesuköök ja pesukuivatamise võimalus.
Keskmise väärtusega korter peab asetsema linna
normaalses elunemispiirkonnas.
Linna normaalne elunemispiirkond on kesklinna
ümbrus, mille väliseks piiriks on: Pirita tee ja Narva
maantee vaheline Oru tänava pikendus, Narva maantee
Oru tänava juurest kuni Lasnamäe veeruni, Lasnamäe
veer kuni Lubja tänavani, viimane kaasa arvatud, Tartu
maantee Lubja tänavalt kuni kitsarööpmelise raudtee
ülesõidukohani (Odra täil.), kitsarööpmeline raudtee
Tartu maanteelt kuni Tallinn-Väike jaamani, Juurdeveo
tänav, Pärnu maantee Juurdeveo tänavalt kuni Alevi
tänavani, Alevi tänav, Tondi tänav Alevi tänavalt kuni
laiarööpmelise raudtee ülesõidukohani, laiarööpmeline
raudtee Tondi tänavalt kuni Endla tänavani, Endla tänav
kuni Merimetsa teeni, Merimetsa tee, Merimetsa teelt
otsejoon Erika tänavat mööda kuni mereni (Erika tänav
välja arvatud).
Kui elumaja asetseb kahe tänava nurgal ja ühe
kaudu neist kulgeb elunemispiirkondade piir, arvatakse
elumaja sellesse elunemispiirkonda, mis mõjub üürihinnale vähendavalt.
§ 2. Keskmise väärtusega korteri ühe ruutmeetri
üürinormiks arvatakse 65 senti.
§ 3. Üürihinna kindlaksmääramisel korteri kohta,
mis ei vasta keskmise väärtusega korteri tunnuseile, võe
ti
takse arvesse olulised kõrvalekaldumised, mis mõjuvad
korteri hinna kõrgenemisele või alanemisele.
Olulised kõrvalekaldumised ja nende mõju korteri
hinna kõrgenemisele või alanemisele on järgmised:
Olulised kõrvalekaldumised:
A.
I.
Hoone.
Asukoht.
Mõju o/o
1. Eelistatud linnaosas:
a) Kesklinn, mille piiriks on järgmised täna
vad: Tõnismägi, Toompuiestee, Rannamäe
tee, Merepuiestee, Viru väljak, Tartu maan
tee Viru väljakult kuni Sakala tänavani,
Sakala tänav, Pärnu maantee Sakala täna
valt kuni Tõnismäe tänavani.
b) Kesklinna ümbruse tänavad: Lembitu,
Kaupmehe, K. Pätsi, K. Pätsi põik, Lätte,
Allika, Tatari kuni Liivalaia tänavani, Süda,
Ahju, Tui, Veetorni, Toom-Kuninga tänav
kuni Suur-Ameerika tänavani, Luise, Endla,
Vismari ja Falkpargi tänavad kuni Koidu
tänavani ning Erbe, Varblase ja Kevade
tänavad.
c) Narva maantee ja selle ümbruse tänavad:
Narva maantee kuni Russalkani, Raua tä
nava osa Pritsimajast kuni Viimsi tänavani,
Kreutzvaldi, Jannseni, Fählmanni, Gonsiori
osa Pritsimajast kuni Jakobsoni tänavani
12
)
ja Kunderi osa Jannseni tänavalt
Jakobsoni tänavani.
kuni
d) Kadrioru ümbruse tänavad: Palli, Lahe,
Voolu, Tormi, Veizenbergi, Koidula kuni
Poska tänavani, Köhleri, Viidemanni, Poska
tänav raudtee ülesõidukohast kuni Narva
maanteeni, Jakobsoni tänav raudtee ülesõi
dukohast kuni Veizenbergi tänavani ja
Roheline aas..................................................
Kaugemas linnaosas:
a) Erika tänav, Tööstuse tänav Erika täna
valt kuni Nõlva tänavani, Nõlva ja Põhja
tänavad, Tööstuse ja Kopli tänava vahe
line Karjamaa tänav, Paavli tänav ja sealt
otsejoon Merimetsa teeni ;
b) Kadaka tee Paldiski maanteest kuni Välja
tänavani, Välja, Mehaanika, Mineraali,
Metalli ja Keemia tänavad ja Mooni tänav
Endla tänavalt kuni Välja tänavani;
c) Kristiine heinamaal asuvaist tänavaist:
Nõmme tänav Väike Ameerika tänavalt
kuni Tedre tänavani, Tedre ja Tihase tä
navad kuni Nõmme tänavani, Laane, Käo,
Västriku, Ööbiku, Lõokese, Kotka, Pardi
ja Rähna tänavad;
Mõju o/o
(+, ~)
d) Tondi rajoon: Tondi tänav raudtee üle
sõidukohal kuni Rahumäe teeni, Seebi,
Oksa ja Salu tänavad;
e) Järve raudtee-jaama ümbrus: Järve, Tuule,
Tuisu, Laine ja Virve tänavad;
f) Tallinn-Väike jaama taga asuvad tänavad:
Leete, Luite, Auru ja Suitsu tänavad, Vee
renni tänava osa, mis asetseb üle kitsarööp
melise raudtee ja Kaare tee;
g) Lasnamäe ümbrusest: Lasnamäe, VäikeLasnamäe, Asunduse, Majaka, Kivimurru,
Katusepapi, Pallasti, Paekivi ja Künka tä
navad, Tartu maantee Lubja tänavalt kuni
Suur-Raevalla tänavani, Suur-Raevalia tä
nav Tartu maanteelt kuni Katusepapi
tänavani, Odra ja Masina tänavad, Laste
kodu tänav Odra tänavalt kuni Masina
tänavani.................................................. „
—5
3.
Linnaääres: Kõik hooned, mis asetse
vad väljaspool normaalset ja punktis 2 (kau
gemad linnaosad) tähendatud elunemispiirkonda.......................................................................—15
4.
Tänav ja kõnniteevälja ehitamata...................
—2
5.
Puudub tänavavalgustus......................................
—1
6.
Enam kui 1 km kaugusel trammi või omnibuse peatuskohast..................................................
—2
14
II.
Ehituslik seisukord
korralikkuse
ja puhtuse mõttes.
Mõju °/o
(+>
1.
2.
3.
—)
Katus ei ole vihmakindel või seinad mäda
nenud ja pragunenud ning välisvooder või
krohv purunenud .....................................................
—4
Ou korraldamata või koristamata või ei ole
kasutatav majaelanikele........................................
—4
Ettenähtud seinte välispindade katmist ei ole
teostatud
. ..................................................
a) päike võib paista eluruumidesse päevas
enam kui 5 tundi ajavahemikus 22. märt
sist kuni 22. septembrini.................................
—15
—2
-f-2
15
Mõju °/o
(+) —)
b) päike võib paista eluruumidesse päevas
vähem kui 3 tundi ajavahemikus 22. märt
sist kuni 22. septembrini.............................
c) päike ei saa paista eluruumidesse üldse .
II.
1.
3.
16
—4
Ehitus.
Ruumide jaotuse halbused :
a) lahtised
vahel
2.
—2
vaheseinad köögi ja eluruumi
...............................................................
—2
b) puudub eraldi köök......................................
—2
c) puudub esik......................................................
l
—2
Väljaehituse paremused:
a) tubades parkett-põrandad (näit. saar, tamm)
või põrand kaetud linoleumiga või sellele
vastava vahendiga..........................................
-j-6
b) värvilised glasuuritud pottidest ahjud või
soeseinad..........................................................
+2
c) valged glasuuritud pottidest ahjud või soe
seinad
...............................................................
H-4
Väljaehituse
halbused:
a) raudahjud...........................................................
—2
b) korteris puudub kasutamiskõlblik pliit . .
—2
c) eluruumis, milles ei ole keskkütet, puudub
ahi või soesein
..............................................
—4
Mõju o/o
(+» —)
d) krohvimata või mõne muu kattematerjaliga
katmata seinad
......................................
—3
e) krohvitud aga värvimata või papiga ülelöö
dud aga tapetseerimata seinad ......
g) puudulik korteri valgustus, s. o. kui akna ja
põrandapinna vahekord on vähem 1:10,5 .
—2
h) välisaken puudub: aa) elutoas..........
—6
» bb) köögis..............
—2
i) ruumide kõrgus 2—2,55 m..................
—2
j) ruumide kõrgus alla 2 m......................
—6
k) eluruumide seinad märjad või niiskusest
hallitanud korteripidajast
mitteoleneval
põhjusel ..................... ... ......................................
—4
l) eluruumides kivi- või muldpõrandad . . .
—8
m) eluruumis laudpõrandad maa peal (näit.
alusmüürita hoones)...............................
—4
n) laudpõrand värvimata või esinevad laiad
praod põrandalaudade vahel..............
—2
o) ruumid ei ole ustega üksteisesteraldatud
—2
4. Tarvilised kõrvalruumid:
a) puudub pesuköök..................................
—2
b) puudub pesukuivatamise koht ......
—2
17
Mõju o/o.
(+, -)
5.
6.
c) puudub kelder või kuur majapidamise ots
tarbeks ...............................................................
—2
d) puudub toiduainete panipaik
. . .
—2
Kõrvalehitised:
a) kinnine rõdu (veranda)..................................
-f-2
b) lahtine rõdu......................................................
+1
Remont. Vajaline remont üürileandja poolt
teostamata viimase viie aasta jooksul ....
Vesivarustus korteris puudub ja vett tuleb tuua:
a) koridorist või mõnest muust ruumist õue
minemata..................... .....................................
—1
b) õue minnes.................................................. ....
—4
18
Mõju °/o
(+5 —)
7.
8)
Kanalisatsioon:
a) roiskvee ärakallamise koht koridoris või
mõnes muus ruumis õue minemata . . .
—2
b) roiskvee ärakallamise koht õues..................
—4
c) kanalisatsioon puudub
—6
. ..............................
Klosett (veega) või väljakäigukoht (veeta):
a) ühine klosett koridoris või mõnes muus
ruumis samal korral......................................
—2
b) väljakäigukoht korteris või klosett mõnel
teisel korral......................................................
—4
c) väljakäigukoht koridoris või mõnes muus
ruumis samal korral ühiseks tarvitamiseks
—6
d) väljakäigukoht väljaspool elumaja ....
—8
Vann. Korteris omaette vannituba veesoojendamise seadeldisega ja vanniga ......
-j-10
10. Köögis eri-puntaveekraaniga ja mustavee ära
vooluga nõudepesemise seadeldis.....................
-f-2
9.
§ 4.
Korteri üürihind saadakse järgmiselt:'
Ühe ruutmeetri eest määratud üürinorm 65 senti
korrutatakse põrandapinna ruutmeetrite arvuga ning saa
dud üürihind suurendatakse või vähendatakse protsentide
võrra, mis saadud oluliste kõrvalekaldumiste protsentide
kokkuarvamisest.
19
§ 5.
Lisaks eeltoodule võib
üürihinnale
lisada:
1) keskkütte kulud, kusjuures normaalseks tempe
ratuuriks loetakse 16° C............................. 20%
2) vee maks:
a) kui korter asetseb madalrõhkkonna
piirkonnas..................................................2,5 %
b) kui korter asetseb kõrgrõhkkonna
piirkonnas..................................................
3%
§ 6. Eelmised paragrahvid, s. o. § 1—4, ei ole
kohaldatavad järgmistel maa-aladel asetsevate väikekorterite üürihindade väljaarvutamisel: a) Kopli poolsaarel
asetseval maa-alal, mis piiratud Tallinna lahe ranna joo
nega, a.-s. „ Kopli Kinnisvarade" ja Sõjaministeeriumi
(Kalevi Pataljoni) kinnisvarade vahelise piiriga kuni
Maleva tänavani, Maleva tänavaga ja Kopli tänavaga
kuni Oleviste ja Niguliste kalmistu läänepoolse kalmistu
nurgani, kalmistu äärse uue teega kuni „Balti Puuvilla
Ketramise ja Kudumise Vabriku" kinnisvara piirini, selle
kinnisvara piiriga Kopli laheni, ja ranna joonega kuni
-algpunkti tagasi, b) Paljassaare maa-ala, mis piiratud
R. Sergo ja Ko kriiditööstuse sadamaga, ranna joonega
ümber Paljassaare kuni Paljassaarest lääne poole lahe
sopi lõuna tipuni ja sealt otsejoones algpunkti tõmmatud
joonega, c) Maa-alal, mis piiratud Paavli tänavaga, Balti
Puuvilla vabriku haruraudteega, endise kindlusraudtee
tammiga kuni Sitsi tänavani, Sitsi ja Kopli tänavatega
kuni algpunkti tagasi.
Kui käesoleva paragrahvi esimeses lõikes mainitud
raioonides muudetakse väikekorteri kasutamisväärtusi
.20
ümberehituse teel, siis vastava ümberehitamise projekti
kinnitamisel Linnavalitsus võib otsustada, et ümberehi
tatud väikekorteri kohta tulevad kohaldamisele § 1—4
eeskirjad.
Käesoleva määruse alla ei kuulu suvitushooajaks
Pirital ja Kosel väljaüüritavad suvituskorterid, kusjuures
suvitushooajaks loetakse ajavahemik 15. maist kuni
15. septembrini.
§ 7. Kui muutuvad korteri olulised kõrvalekaldu
mised keskmise väärtusega korteri tunnuseist, siis muutub
ka korteri üürihind §§ 3. ja 5. ettenähtud alustel.
§ 8. Väikekorteripidaja nõue esitatakse üürileand
jale kirjalikult, kusjuures nõue loetakse kätteantuks, kui
see on antud allkirja vastu või saadetud postiga tähtsaadetisena üürileandjale.
Kui üürileandja ei elune samal krundil, kus asetseb
väikekorter, ja korteripidajal puudub kohapeal võimalus
esitada üürileandjale korteri üürihinna alandamise nõuet,
on väikekorteripidaja õigustatud andma oma nõuet üüri
hinna normeerimise kohta isikule, kes temalt üüriraha
vastu võtab või ka sama maja majahoidjale, kus väike
korter asetseb.
§ 9. Kui üürileandja ja väikekorteripidaja ei jõua
kokkuleppele üürihinnas seitsme päeva jooksul, arvates
normeerimise nõude andmisest § 8. ettenähtud korras,
siis üürilevõtja on õigustatud nõudma vaieldava üüri nor
meerimist Linnavalitsuse kaudu, kusjuures üürimaksmine
Linnavalitsuse poolt kindlaksmääratud üürinormi alusel
hakkab kehtima päevast, millal Linnavalitsusele saabus
korteripidaja avaldus üürihinna kindlaksmääramise asjus.
21
§ 10. Korteripidaja poolt Linnavalitsusele esitatav
üürihinna kindlaksmääramise avaldis peab sisaldama:
a) korteripidaja nime ja perekonnanime, b) korteri asu
koha, tänava nimetuse, maja ja korteri numbrid, c) üürile
andja nime ja perekonnanime ning asukoha, d) avaldise
esitamise põhjenduse, e) korteriüüri suuruse kuus, f) lisade
nimetused ja g) korteripidaja allkirja.
Märkus: Esitatud palve ja lisad peavad olema
vajaliselt tempelmargistatud. .
y
§ 11. Linnavalitsus, saanud üürihinna kindlaksmää
ramise palve, saadab üürileandjale sellekohase teadaande
korteripidaja poolt esitatud avaldise sisseandmise kohta.
Ei järgne üürileandja poolt 7 päeva jooksul, arvates
Linnavalitsuse teadaande saamisest, avaldust üürihinna
kokkuleppe saavutamise kohta üürilevõtjaga, asub Linna
valitsus üürihinna kindlaksmääramisele.
§ 12. Kui üürileandja saavutab korteripidajaga
väikekorteri üürihinnas kokkuleppe ja üürileandja poolt
esitatakse enne määratud tähtaja lõppu korteripidaja all
kirjaga varustatud teadaanne kokkuleppe saavutamise ja
üürihinna kindlaksmääramise avaldise tagasivõtmise kohta,
lõpetab Linnavalitsus edaspidise menetluse.
§ 13. Oluliste kõrvalekaldumiste kindlaksmääramist
keskmise väärtusega korteri tunnuseist teostab Linna
valitsus kohapeal vastavate ametnikkude kaudu.
Korteri ülevaatust toimetatakse korteripidaja ja üürile
andja juuresolekul, kelledele antakse ülevaatuse toime
tamise aeg teada vähemalt kolm päeva enne ülevaatuse
toimetamist. Korteripidaja või üürileandja ärajäämine üle
vaatuselt ei takista ülevaatuse läbiviimist.
22
§ 14. Ülevaatuse kohta koostatakse vastav akt,
millele kirjutavad alla ülevaatust toimetav ametnik, samuti
üürileandja ja korteripidaja, kui nad viibivad ülevaatusel.
Kui üürileandja või korteripidaja jäävad mõne kõrvale
kaldumise tunnuse hindamises eriarvamuste juurde või
keelduvad allakirjutamast, tehakse akti vastav märkus.
§ 15. Kui üks pooltest nõuab Linnavalitsuselt kulu
dega seotud kohapealset ülevaatust, siis Linnavalitsus
võtab sarnase palve esitajalt enese kasuks tasu oma tege
likkude kulude katteks, nõudes selle tasu kindlustuseks
palujalt ette summa, mis küllaldane Linnavalitsuse kulude
katteks.
§ 16. Ülevaatuse akti ja esitatud tõenduste alusel
Linnavalitsus määrab üürihinna ja selle kehtima hakka
mise tähtaja, määrates oma otsuses, kes kannab korteri
ülevaatuse ja muud menetlusega tekitatud kulud.
Linnavalitsuse üürihinna kindlaksmääramise otsusest
saadetakse ärakiri üürileandjale ja korteripidajale. Otsuse
ärakirjas märgitakse ka edasikaebamise kord ja tähtaeg.
§ 17. Korteri ülevaatuse kulud tuleb asjaosalise]
tasuda Linnavalitsusele kahe nädala jooksul, arvates ot
suse kättesaamise päevast, kui need polnud varem tasu
tud. Tähtajaks tasumata jäetud summad nõutakse sisse
Administratiivsissenõudmise seaduse alusel vastuvaidle
mata korras.
Ülemlinnapea A. Tõnisson.
Linnasekretär Jüri Pinding.
Väljaandja Arnold Härm.
V, EhrenpreisM triikk Tallinnas. 1940. a.
VaataSaksa ametlikud seletused Saksa
vaheleastumise ko...Saksa ametlikud seletused Saksa
vaheleastumise kohta
Põhja-Euroopas
Sisu:
1) Saksa valitsuse memorandum Taani ja Norra
valitsustele;
2) Saksa välisministri seletused välisajakirjan-
duse esindajatele;
3) Saks sõjaväejuhataja v. Falkenhorst'i üles-
kutse Norra ja Taani sõjajõududele ja elanik-
konnale.
1.
Saksa valitsuse memorandum Taani ja Norra valitsustele.
Saksa valitsus esitas Norra ja Taani valitsustele järg-
mise memorandumi:
Vaatamata Saksa rahva ja tema valitsuse soovile elada
rahus ja sõpruses Inglise ja Prantsuse rahvastega ja vaa-
tamata sellele, et puudub igasugune mõistlik alus vastas
tikuseks tüliks, kuulutasid Londoni ja Pariisi võimu-
kandjad sõja Saksa rahvale. Selle Saksa riigi ja rahva
olemasolu vastu suunatud rünnaku alustamisega alustasid
Inglismaa ja Prantsusmaa meresõda ka erapooletu maailma
vastu. Samal ajal, kui nad, hüljates rahvusvahelise õiguse
ürgreegleid, püüdsid teostada näi j ablokaadi Saksa naiste,
laste ja raukade vastu, alistasid nad erapooletud riigid
oma hoolimata blokaadi korraldustele.
Nende Inglismaa ja Prantsusmaa poolt sisseseatud
rahvusvahelise õiguse vastaste võitlusmeetodite otseseks
tagajärjeks, millele Saksamaa pidi vastu astuma oma kait-
seabinõudega, oli erapooletu laevasõidu ja erapooletu kau-
banduse kõige raskem kahjustamine.
Ühenduses sellega andis Inglise käitumine erapooletuse
mõistele hävitava löögi.
Saksamaa omait poolt on püüdnud säilitada erapoole-
tute õigusi sel teel, et ta püüdis meresõda piirata mere-
piirkondadega, mis asuvad Saksamaa ja tema vastaste
vahel. Seevastu aga kavatseb Inglismaa kõrvale juhtida
hädaohtu oma saartelt, püüdes samal ajal katkestada Sak-
samaa kaubandust erapooletu maailmaga, milleks ta on
läinud järjest rohkem välja sellele, et kanda meresõda era
pooletutesse vetesse. Teostades sellist eht Briti sõjapida
mist, on Inglismaa, rikkudes rahvusvahelist õigust, järjest
suuremal määral Norra ja Taani territoriaalvetes ja -maa
aladel ette võtnud sõjalist tegevust merel ja.õhus. Saksa
maa oli seda ette näinud sõja algusest saadik. Saksamaa
on osanud takistada Briti näi j ablokaadi katset Saksa rah
va vastu ja katset Saksamaa kaubanduse lõpetamiseks era
pooletute riikidega. Selle tagajärjel ilmnes viimastel kuu
del järjest rohkem Briti blokaadipoliitika täielik kokku
varisemine.
Selline areng ja lootusetus rünnakuks Saksa kindlus
tusele läänes ning Inglismaal ja Prantsusmaal järjest suu
renevad mured edukate Saksa vasturünnakute pärast me
rel ning õhus, on viimasel ajal suurel määral viinud selleni,
et Inglismaa ja Prantsusmaa püüavad kõikide abinõudega
laiendada sõjavälja erapooletutele riikidele Euroopas kui
ka väljaspool Euroopat. On arusaadav, et Inglismaa ja
Prantsusmaa Inglise traditsioonidele vastavalt, peavad
seejuures esmajoones silmas väikeste Euroopa riikide ter
ritooriume. Päris avalikult on Inglise ja Prantsuse riigi
mehed viimastel kuudel kuulutanud endi sõjapidamise
strateegiliseks põhimõtteks sõja laiendamist nendele maa
aladele. Esimese võimaluse selleks pakkus Soome ja N.
Liidu konflikt. Inglise ja Prantsuse valitsused seletasid
täiesti avalikult, et nad olid nõus sõjaliste jõududega va
hele segama Soome ja N. Liidu konflikti, kasutades selleks
operatsioonibaaslna põhjamaade territooriume.
2
Nende soovide ja ootuste vastaselt toimunud kiire rahu
põhjas takistas juba tookord nende otsuse teostamist. Km
inglise ja Prantsuse riigimehed tagantjärele seletasid, et
nad tahavad oma aktsiooni teostamise teha olenevaks hu
vitatud põhjariikide nõusolekust, siis see on ebaõige.
Saksa valitsusel on käes dokumentaalne tõendus selle
kohta, et Inglismaa ja Prantsusmaa on ühiselt otsustanud
teostada aktsiooni läbi põhjamaade territooriumi ka nende
soovi vastaselt.
Aga otsustav on järgmine: Prantsuse ja Inglise valit
suste hoiakust enne ja pärast Soome ja N. Liidu rahu sõl
mimist ja Saksa valitsusel olevatest tõendustest selgub
vastuvaidlematult, et otsus — viia Soomele abi N. laidu
vastu — pidi teenima veel kaugemaleminevamaid kavasid.
Inglismaa ja Prantsusmaa poolt Skandinaavias taotletud
eesmärk oli ja on:
1) Saksamaad ära lõigata tema rauamulla juurdeveost
põhjast, milleks taheti okupeerida Narvik, ja
2) selle aktsiooni tagajärjel kavatsesid Inglise ja
Prantsuse sõjajõud moodustada uue rinde, et Saksamaad
põhjast rünnata. Seejuures peavad põhjamaad olema sõ
javäljaks Inglise ja Prantsuse vägedele, kuna põhjarah
vastele Inglismaa traditsiooni kohaselt oleks tulnud eten
dada abi- ja palgaväelaste osa.
Kui seda kava esialgu takistas Soome ja N. Liidu rahu,
sai Saksa valitsus järjest kindlamaid teateid sellest, et
Inglismaa ja Prantsusmaa püüavad oma. kavasid teostada
võimalikult pea teisel viisil.
Valmistades ette interventsiooni põhjas, on Inglise ja
Prantsuse valitsused viimastel nädalatel täiesti avalikult
kuulutanud, et käimasolevas sõjas ei tohi olla mingit era
pooletust ja et väikeste rahvaste kohuseks olevat aktiiv
selt osa võtta võitlusest Saksamaa vastu. Nimetatud teesi
valmistati ette lääneriikide propaganda poolt, kusjuures
seda toetati järjest suuremaks muutuvate poliitiliste survepüüetega erapooletutele riikidele. Viimasel ajal sage
nesid järjest rohkem konkreetsed teated lääneriikide eel
seisvatest maabumiskatsetest Skandinaavias.
Kui aga võiks veel püsida kõige vähemgi kahtlus lää
neriikide lõplikus otsuses teostada interventsiooni põhjas,
siis see on kõrvaldatud täielikult viimastel päevadel:
3
Saksa valitsus on saanud oma kätte vastuvaidlemata
tõendusi, et Inglismaa ja Prantsusmaa kavatsesid juba
kõige lähematel päevadel ootamatult okupeerida Põhja
maade mõningad maa-alad. Põhjamaad ei ole omalt poolt
osutanud vähematki vastupanu senistele õigusterikkumistele, mida on teostatud Inglismaa ja Prantsusmaa poolt,
vaid nad on talunud isegi raskeimaid õiguste rikkumisi,
võtmata tarvitusele vastuabinõusid. Saksa valitsus peab
seepärast arvama, et Norra kuninglik valitsus asub sa
masugusele seisukohale ka nüüd kavatsetud ja teostami
sel oleva Inglismaa ja Prantsusmaa aktsiooni suhtes. Aga
isegi siis, kui Norra kuninglik valitsus nõustuks tarvitu
sele võtma vastuabinõusid, siis Saksa valitsus on selgusel
selle üle, et Norra sõjalistest jõududest ei jätkuks selleks,
et võida edukalt vastu astuda Inglise-Prantsuse aktsioo
nile. Inglismaa ja Prantsusmaa poolt Saksa rahvale peale
sunnitud olemasoluvõitluse praeguses otsustavas järgus
ei saa Saksa valitsus ühelgi tingimusel lubada, et Skandi
naaviat kasutatakse lääneriikide poolt sõjaväljana^ Saksa
maa vastu ja et Norra rahvast, olgu see otseselt või kaud
selt, kuritarvitatakse sõjas Saksamaa vastu. Saksamaa ei
taha tegevusetult ära oodata tema vastase kavade sellist
teostamist ja täitumist. Saksa valitsus alustab seepärast
täna teatavaid sõjalisi operatsioone, mille tulemuseks on
tähtsate strateegiliste punktide okupeerimine Norra ter
ritooriumil. Saksa valitsus võtab seega endale Norra
kuningriigi kaitse praeguse sõja kestel. Saksa valitsus
on otsustanud nüüdsest peale kaitsta kõigi oma abinõu
dega rahu põhjas igasuguse Inglise-Prantsuse rünnaku
vastu ja seda rahu ka lõplikult kindlustada.
Saksa valitsus ei tahtnud sündmuste sellist arengut.
Selle eest on vastutavad ainult Inglismaa ja Prantsusmaa.
Mõlemad riigid kuulutasid küll salalikult kaitset väikes
tele riikidele. Aga tõeliselt vägistavad nad neid, lootuses
teostada sel teel Saksamaa vastu suunatud iga päev ava
likumalt ilmutatavat hävitustahet. Saksa väed ei astu
Norra pinnale seega vaenuliku mõttega. Saksa vägede
ülemjuhatus ei kavatse Saksa vägede poolt okupeeritud
punkte kasutada operatsioonibaasina võitluseks Inglis
maa vastu, kui teda ei sunnita selleks Inglismaa ja Prant
susmaa poolt tarvituselevõetavate abinõude tagajärjel.
4
Saksa sõjaliste operatsioonide eesmärgiks on eranditult
põhjamaade julgeoleku kindlustamine Norra toetuspunk
tide kavatsetava okupeerimise vastu Inglise ja Prantsuse
sõjajõudude poolt. Saksa valitsus on veendunud, et selle
aktsiooniga ta teenib samal ajal ka Norra huvisid. See
kindlustamine Saksa sõjavägede poolt pakub Skandinaa
via rahvastele ainsa tagatise, et nende maid ei muudeta
praeguse sõja kestel võib-olla kõige hirmsamate lahin
gute võitlusväljadeks. Seepärast loodab Saksa valitsus,
et Norra kuninglik valitsus ja rahvas osutavad arusaamist
Saksa aktsioonile ja ei osuta Saksamaale mingit vastu
panu. Igasugune vastupanu murtakse kõigi abinõudega
tegevusserakendatud Saksa sõjajõudude poolt ja viib
seepärast ainult täiesti asjatu verevalamiseni. Seepärast
palutakse Norra kuninglikku valitsust suurima kiiruga tar
vitusele võtta kõik abinõud, et kindlustada, et Saksa vägede
aktsioon võiks toimuda ilma hõõrumisteta ja raskusteta.
Saksa-Norra heade suhete vaimus teatab Saksa valitsus
Norra kuninglikule valitsusele, et Saksamaa ei kavatse
tema poolt tarvituselevõetud abinõudega riivata Norra
kuningriiki territoriaalset puutumatust ega poliitilist ise
seisvust praegu ega ka tulevikus.
2.
Saksa välisministri seletused välisajakirjanduse
esindajatele.
Saksa välisminister esines täna Berliinis tegutsevate
välisajakirjanduse esindajate ees järgmise seletusega:
Inglise ja Prantsuse eilne sissetung Norra neutraal
sesse piirkonda tähendab ilmsemat õiguse ja neutraliteedi
rikkumist, mis ette kujutada võiks. See täiendab vääri
liselt nende loetlematute Inglismaa poolt toimepandud
neutraliteedi rikkumiste ahela, mis viib Kopenhaageni
pommitamisest 1807. a. Inglise laevastiku poolt kuni täna
päevani. Inglise sissetungimine Norra valdkonda ei ole
üllatanud Saksamaad. Nagu teie kuulsite Saksa valitsuse
noodist Norra ja Taani valitsustele, on Inglismaa ja Prant
susmaa eesmärgiks ära lõigata maagivedu Põhjast Saksa
5
maale ja luua Skandinaavias uut sõj avalj akut, et rünnata
Saksamaad põhjast.
Territoriaalvete ilmne rikkumine miinide panemise ja
rannasõidulaevade uputamise läbi Inglismaa ja Prantsus
maa poolt on alles esimene osa Saksa valitsusel teadaole
vast Briti kavast. Teine osa pidi teostatama Saksa valit
susel teadaolevate informatsioonide järgi kohe selle järel.
See kava seisab kogu Skandinaavia okupeerimises, st.
Taani, Norra ja Rootsi okupeerimises, sest ainult sellise
Rootsi okupeerimisega oleks Inglismaa ja Prantsusmaa
saanud lõigata Saksamaa ära Rootsi rauamaagi sisseveost.
Inglise ja Prantsuse väed oleks siis kiiremat teed Skandi
naavias edasi tunginud Rootsi ja langenud põhjast Saksa
maa kallale.
Juba mõnda aega oli Saksa valitsusel teada, et kogu
Norra piirkonnas viibivad Inglise ja Prantsuse kindral
staabi ja admiraliteedi ohvitserid maabumiskohtade kind
lakstegemiseks ja ettevalmistamiseks ning edasitungi
plaanitsemiseks lõunasse. Saksa valitsusel olid juba ammu
teada need kavad. Kuid alles nüüd pärast Norra erapoole
tuse hoiatamatut rikkumist selgub maailmale täies ulatu
ses see kohutu künism, millega Inglismaa ja Prantsus
maa siin rahulikus Põhjas tahtsid luua uue sõjaväeväljaku
Saksamaa vastu.
Inglise-Prantsuse märgukirjades 8. aprillist Norra va
litsusele proklameeritakse üht uut rahvusvahelist seadust,
mille järgi ühel sõdapidaval riigil on õigus võtta ette akt
siooni, mis õigustab vaenlase seadusvastase teostamise
läbi loodud olukorda. Meie võtsime selle teesi omaks:
Inglismaa on tarvitanud vägivalda Skandinaavia kallal ja
sellele rahvusvahelise õiguse rikkumisele andis juht täna
vastava vastuse: Saksa sõjavägi hoolitseb selle eest, et
selle sõja kestel Norras ja Taanis ei oleks enam ühtki ing
last või prantslast näha. Saksamaa on seega hoidnud
Skandinaavia maid ja rahvaid hävitamise eest ja on nüüd
sest peale väljas täieliku erapooletuse eest põhjas kuni
sõja lõppemiseni. Ma olen sellest veendunud, et see juhi
poolt astutud samm on päästnud põliselt auväärse osa Eu
roopas kindla hukkumise ja täielise hävingu eest, mis meie
Inglise ja Prantsuse vaenlastele on ilmselt ükskõik.
6
3.
Saksa sõjaväe juhata ja v. Falkenhorsfi üleskutse Norra
ja Taani sõjajõududele ja elanikkonnale.
Saksa väejuhataja kindral v. Falkenhorst avaldas Norra
ja Taani sõjajõududele ja elanikkonnale järgmise üles
kutse :
Igasuguse põhjuseta ja Saksa rahva ja tema valitsuse
tõsise soovi vastu elada rahus Inglise ja Saksa rahvaga
Inglise ja Prantsuse võimukandjad on kuulutanud sõja
Saksamaale m. a. septembri kuus. Nende kavatsus oli ja
on võimalust mööda taotleda lahendust Prantsusmaast ja
Inglismaast eemal olevatel ja seeläbi neile vähem hädaoht
likkudel sõjaväljakutel, lootes, et Saksamaa oleks võimetu
neile seal mõjuvalt vastu astuma. Sel põhjusel on Inglis
maa muuseas ka pidevalt rikkunud Norra neutraliteedi.
Ta on sihikindlalt katsunud võita Skandinaaviat sõjaväljakuks. Kui pärast Vene-Soome rahulepingut väline põhjus
tus näis kadunud olevat, on ta nüüd avalikult kuulutanud
ja ähvardanud, et ta enam ei sallivat Saksa kaubaühendust Põhjameres läbi Norra ja Taani territoriaalvete. Nad
seletasid, et tahavad võtta oma peale sealset politseivalvet.
Viimaks tehti ettevalmistused selleks, et ootamatult võtta
oma valdusse vajalikud toetuspunktid Norra rannikul,
Aastasajandite suurim sõjaässitaja, juba esimese maailma
sõja ajal inimkonna Õnnetuseks tegev Churchill, ütles ava
likult, et ta ei olevat nõus laskma end tagasi hoida legaal
sete kokkulepete või neutraliteedi õiguste paberilipaka
test.” Ta on ettevalmistanud löögi Norra ja Taani ran
niku vastu. Mõne päeva eest ta nimetati kogu Briti sõjaväejuhatuse vastutavaks ülemaks. Saksa valitsus on selle
mehe tegusid pealt vaadanud. Kuid ta ei või sallida, et
Inglise-Prantsuse sõjategelaste soovi kohaselt luuakse uus
sõjaväljak. Norra ja Taani valitsustele need kavatsused
on juba kuid teada. Samuti ei ole nende hoiak jäänud
saladuseks Saksamaale. Neil ei ole tahet ega võimalust
mõjuvaks vastupanuks Inglise sissetungile.
Sel põhjusel Saksamaa on otsustanud Inglise peale
tungist ettejõudmiseks tarvitusele võtta oma võimuabi7
nõusid Norra ja Taani kuningriikide erapooletuse kait
seks ja kindlustada seda lõpulikult käesoleva sõja kest
vuseks. Sellepärast Saksa valitsus ei kavatse luua endale
sellega toetuspunkti võitluseks Inglismaa vastu, vaid tal
on ainsaks eesmärgiks ära hoida, et Skandinaavia muu
tuks Inglise sõja laiutamise tallermaaks. Sellel eesmärgil
on täna varahommikul tugevad Saksa sõjajõud okupeeri
nud sõjaliselt tähtsad objektid Norras ja Taanis. Nende
abinõude üle on praegu teoksil kokkulepped Saksa valit
suse ja Norra ning Taani kuningliku valitsuse vahel. Need
peavad kindlustama kuningriigi püsimise, tema sõjajõu
dude säilitamise ja Norra ning Taani rahva vabaduse ja
tema edaspidise iseseisvuse austamise täies ulatuses.
Nende läbirääkimiste lõpuni tuleb oodata väejõudude
arusaamisest ja rähva ja kõigi valitsusasutuste mõistu
sest ja heast tahtmisest, et loobutakse igasugusest pas
siivsest või aktiivsest vastuseisust. See olelks täiesti as
jatu ja murtaks kõigi võimuabinõudega. Seepärast kut
sutakse kõiki sõjaväelasi ja tsiviilvõime astuma viivita
matult ühendusse Saksa sõjaliste väejuhatajatega. Ela
nikkond jatkaku oma harilikku päevatööd ja hoolitsegu
selle eest, et säilitataks rahu ja kord. Riigi kindlustamise
eest Inglise kallaletungi vastu hoolitseb aga nüüdsest
peale Saksa sõjajõud.
Saksa saatkonna väljaanne
Eestimaa Trükikoja A.-S., Tallinn 1940
VaataETK
ESTONIAN
CO-OPERATIVE TRADE
ESTONIAN
C...ETK
ESTONIAN
CO-OPERATIVE TRADE
ESTONIAN
CO-OPERATIVE TRADE
ETK
PUBLISHED BY ETK — TALLINN 1940
Eesti Ühistrükikoda Tallinnas 1940
The Co-operative Society of Võhma.
Organisation of Co-operative Trade
The co-operative trading societies in Estonia are work-
ing in accordance with the internationally recognised
principles of Co-operation. These societies are established,
and their statutes compiled, in compliance with the rules
set down in the corresponding law, and are registered at the
Ministry of Internal Affairs. For the establishment of
societies, as well as of shops, no special licence is required.
The members are responsible for the liabilities of their
society within the limits of their respective shares, the
size of which per member varies between EKr. 10.— to
EKr. 50.—
The local societies rank around their central organis
ation, the Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (Estonian
Co-operative Wholesale Society), abbreviated the ETK,
in close collaboration with whom they are carrying on their
activities towards a common goal. Both the Central Organ-
The Co-operative Society of Peetri.
isation and the local societies are members of the Chamber
of Co-operation and are liable to audit by the latter.
The Chamber of Co-operation is an institution with public
rights. It has 60 members, who are elected by the co-operat
ive societies, while its leading organs are elected by the
general meeting of the Chamber.
It is recognised that Co-operative Trade is able to
develop entirely satisfactorily, without any privileges,
within the limits of general trade competition.
Store of the Co-operative Society of Pärnu.
For the purpose of avoiding any disputes or misunder
standings which may arise among the societies, a special
commission has been brought to life, at the Central Organ
isation whose task consists in settling these matters.
Development of Co-operative Societies
The first co-operative trading society was established
in 1902. The aim then set to Co-operative Trade was: rais
ing the standard of living of the broader masses; accum
ulation of national capitals; self-education of the
people, and the development of economic collaboration, —
which aims have retained their vital importance until the
present day.
During and after the World War, when difficulties were
experienced in procuring staple commodities, the co-operat
ive societies became sales’ centres of outstanding im
portance, with the result, that the number of societies and
of their members commenced increasing rapidly. The internal
The Co-operative Society of Väike-Maarja.
Store of the Co-operative Society ,,Tarbija" at a Summer Resort.
work of organisation within the societies, however, was not
always able to keep pace with the strong movement towards
expansion. In consequence, a number of societies had to
terminate their activity, either amalgamating with their
neighbouring societies or going into liquidation, with the
The Co-operative Society of Türi.
The Interior of the Main iStore of the Co-operative Society of Järva-Jaani.
result, that both the number of societies and of memb
ers declined. In alleviating and surmounting the difficulties
in which the societies found themselves, the measures of
re-organisation of their activity, undertaken with the help
and advice of the ETK, proved of decisive importance. It is
now some years already since this inheritance of the trial
period has been left behind, and work during the last years
has run on firmly established and clear-cut principles,
enabling the societies to expand their activities and to
strengthen their economic position.
Number of Societies & their Membership
The number of societies during the last years has con
tinued stable, while the network of shops has systematic
ally been strengthened. In the beginning of 1940 there
were 193 co-operative societies, affiliated with the ETK,
with 583 shops.
The number of members in the societies has for some
years already been increasing steadily and the interest felt
Interior of a Town Store of the Co-op. Soe. ,,Tarbija".
by the people towards Co-operative Trade is deepening. The
membership embraces all sections of the population (such
as farmers, workmen, employees, artisans, etc.) in a spirit
of unanimous collaboration, and is free to everyone.
In the beginning of 1940 the membership of all the societ
ies affiliated with the ETK totalled 54,000. As ordinarily
only the head of a family becomes a member of the society,
the number of families thus ranking around the societies
may be estimated at 20% of the total number of families
in this country.
In addition to this, about an equal number of families
take an active part in the societies by being permanent
buyers, and continuous canvassing is being carried out in
their midst with a view to obtaining new members. The
societies grant purchasing premiums also to their perman
ent buyers, which later, on their becoming members, are
transferred to their respective share accounts.
Activities of the Co-operative Societies
In accordance with data of the 1937 economic census,
the turnover of the co-operative societies represented 24.8%
of the total* turnover of the retail trade, whereby the relat
ive importance of Co-operative Trade is greater in the
country than in the towns.
The majority of the societies is situated in the country.
Being in the nature of universal shops, they offer for sale:
foodstuffs, clothing, iron- and leather goods, chemicals,
household utensils, seeds, fertilisers, agricultural implem
ents and machines. The societies situated in towns and in
industrial districts deal mainly with the sale of foodstuffs
and groceries.
Beside the catering for the needs of their customers, the
societies are organising the marketing of farm produce,
thus assisting their members in selling their produce as
favourably as possible. In mediating in the matter of plac
ing the farm produce, close touch is maintained with the
centres concerned.
Part of the Interior of thei Main Store of the Co-operative Society of Antsla.
Representatives of the Societies at the General Meeting of the ETK.
Own production is also being fostered by the societies
locally in the shape of bakeries and meat- and sausage
factories.
Own capitals of the societies show a steady increase
both in the share- and in the reserve capitals, represent
ing in the beginning of 1939 26.8% on the balance sheet of
the societies. The business expenses of the societies repres
ent on an average 8%, and the surplus 1%, of the turnover.
On an average, 65% of the purchases of the societies
take place through the Central Organisation, whereby the
purchases of a great many societies reach 90%.
In the beginning of 1940 there were 2,200 salaried indiv
iduals in the service of the societies, of which 2/3 were men
and 1/3 women. The majority of the sales’ staffs have been
professionally trained at the Co-operative School, having
either passed a full course or some of the supplementary
courses.
Summarising the activities of the member societies of
the ETK, these have developed as follows:
Year
1931
1933
1935
1937
1939
Number of Number of
Societies
Shops
235
184
183
192
193
355
366
404
553
583
Individual
Member
ship
Own
Capitals
in 1000 EKr.
44 828
34 118
35 478
46 094
54 000
2 100
2 200
2 600
3 600
4 700
Turnover
in 1000 EKr.
22 347
20 021
26 332
45 378
52 000
Central Organisation — the ETK
Soon after the establishment of the first co-operative
societies it became clear that, without a co-ordinating
centre, these would not be able to fulfil the tasks undertaken.
The establishment of a centre was, therefore, taken in hand.
However, as the authorities then in power did not view
such an undertaking with any pleasure, the necessary perm
ission for the foundation of the ETK was forthcoming
only in 1917, i. e. after 15 years had elapsed since the first
societies commenced working.
Representatives of Pupils’ Co-operatives at a Conference.
Dispatch of Agricultural Machinery from one of the ETK Warehouses.
The task of the ETK consists in generally shaping and
directing the organisation of Co-operative Trade; in supply
ing the affiliated co-operative societies with goods; in fost
ering co-operative own production; in co-ordinating the
activities of the co-operative societies, and in assisting them
to the best of its ability. The member societies participate
in the management of the ETK through the medium of
their representatives at the General Meeting of the ETK, the
number of representatives depending on the size of the
purchases effected by the societies from the ETK. The
General Meeting of the ETK elect the Committee (consist
ing of 12 members) and the Auditing Board (consisting of
5 members). The Managing Board of the ETK consists of
3 members.
The personnel of the ETK consisted in the beginning of
1940 of 1756 people, of whom 1035 were industrially active.
Trade Activity of the ETK
The ETK procures for the societies all the more import
ant goods, such as: agricultural implements and machines,
fertilisers, seeds, fodder, building requirements and electric
al equipment, vehicles of locomotion, foodstuffs, household
utensils, chemicals, clothing, leather goods, stationery,
fishing tools, and all kind of other necessaries required for
the needs of the buyers of the co-operative societies. To en
sure a steady supply, close contact has been established
with the firms concerned here and* abroad. As a result, the
ETK now occupies a leading position in imports. Thus has
been imported through the medium of the ETK: 80% of
fertilisers, 50% of agricultural implements & machines, salt
and raw tobacco, and 40% of sugar and kerosene.
In 1939 the total turnover of the ETK exceeded
EKr. 36,293,000.—
Branch offices have been established in all the bigger
centres which help to regulate and speed up the supply of the
Oil Tanks of the ETK in the Harbour of Tallinn.
The Building of the ETK Tabacco Factory.
societies. Besides the Head Office in Tallinn, there are at
present branch offices working at Tartu, Viljandi, Pärnu,
Kuressaare, Rakvere, Narva, Abja, Valga and Irboska.
While providing the societies with the necessary goods,
the ETK is also fostering the export of farm produce. In
this connection, close touch is kept with the local co-operat
ive societies who are buying the farm produce of their
surroundings. At present: fish, potatoes, apples, garden
produce preserves, woodland berries, onions and chicory
are being exported. In certain sections the share of the ETK
in the total export exceeds 50%. Formerly the ETK had
also successfully exported butter, eggs and flax; however,
the export of these commodities has now devolved upon the
special centres created for the purpose some time ago.
Own Production of the ETK
Parallel with the trading activities, increased stress is
being laid on the development of own industry, so as to be
able to exercise more influence on the market also in regard
to the prices and the quality of goods. In 1939 the output of
own production of the ETK represented 24.4% of its total
turnover.
The output of the factories of the ETK was in 1939
EKr. 8,858,000.—. Together with the output of the ind
ustrial limited companies belonging to the ETK, the total
production exceeded EKr. 11,530,000.—.
In the beginning of 1940 the ETK had the following fact
ories working:
A tobacco factory which, established in 1933, now covers
over 50% of the whole local requirements in cigarettes and
tobacco.
General View of the Paper Mills E. J. Johanson.
Cigarette Machines at the ETK Tobacco Factory.
Metal works, established in 1936. These manufacture:
various agricultural implements and machines, such as soil
cultivation implements, grass mowers, horse-drawn rakes,
potato diggers, threshing machines, grain sorters; bicycles
and their parts; from the foundry: different machine parts,
building- & household equipment; from the joinery: shop
furniture, motor car bodies etc.
A nail factory which manufactures 50% of the total
Estonian consumption of nails, chains and barbed wire.
The ETK owns besides: a flour mill, a coffee roastery,
factories for the manufacture of tinned fish, fruit- and berry
preserves, boxes, stationery, fine leather goods, handbags
and paper bags; a motor car repair shop and a sewing
workshop. At Põltsamaa, in the very heart of the country,
the ETK owns a farm of 140 ha., of which 15 ha. are under
nurseries. These are the largest of their kind in Estonia,
supplying the country with seedlings of fruit trees and
-bushes as well as of ornamental trees. The farm has also
a wine- and a garden produce preserving factory.
Some of the enterprises of the ETK are working as
independent limited companies and societies. The share
parcels of these enterprises are in the possession of the
ETK and their activity has been adjusted to the require
ments of Co-operative Trade.
The Industrial & Trading Society „Orto“ owns a chemical
factory, where different kinds of chemical goods, such as:
lubricating oils, greases, soaps, dyes and cosmetics are
produced.
The Paper Mills E. J. Johanson Co. Ltd. were acquired
by the ETK in the middle of 1939. These Mills, which were
established in 1886, own 3 paper machines producing
mainly high quality writing and printing paper as well as
packing paper. One half of the output of the Mills is
exported.
ETK Factory of Cigarette Paper Cases.
Instruction of the Societies
In order to assist the societies in organising their activ
ities, the ETK supervises these, rendering at the same time
advice in matters pertaining to trade, employment, building
technics and law. This supervision and advice work is carried
out through special trade advisers who visit the societies
from time to time. Questions of building technics have es
pecially recently gained prominence, and all the newer build
ings have been erected according to plans of the ETK’s
architects. The ETK is also in charge of the employees’
exchange, created for the benefit of the societies, and of the
issue of the periodical „Ühiskaubandus“ (Co-operative
Trade) which appears 6 times a year for the needs and
enlightenment of the societies’ staffs. The ETK also edits
the handbooks required by the societies.
Part of the ETK Cardboard Factory.
iff
;
1
{
t Ifill ^|||1
Jm
f .'•'rgP
, ; ■
14*
J
Bicycle Equipment Room at the ETK Metal Works.
Training of Staffs
For the purpose of training the necessary staffs, there
exists the Co-operative School. The theoretical course at the
School lasts from 4—6 months, depending on the subject
being taught, which is supplemented by 1—2 years practical
work in a society. Besides, all kind of additional courses, last
ing from 3—12 days, are arranged for the benefit of the
societies’ staffs, both at School and on the spot. Experience
shows that the societies can work with a reasonable amount
of success only when aided by staffs duly trained and prep
ared in the spirit of Co-operation. There is consequently
a big demand for employees with vocational training.
Co-operative Enlightenment
In the field, of co-operative enlightenment, the Central
Organisation is at the disposal of the societies with the
necessary advice, lecturers, plays, films, cinema apparatus,
Oil Tanks at the Chemical Factory.
& other means. For the same purpose, a number of public
ations and canvassing material is printed, and the co-oper
ative periodicals „ühistegelised Uudised" (Co-operative
News) and „Uus Talu" (New Farm) are circulated. Of the
weekly „Ühistegelised Uudised" in excess of 32,000 copies
are distributed, while the circulation of the monthly „Uus
Talu" reaches 6,500 copies.
In order to waken the interest of youth towards Co-oper
ation, pupils’ co-operatives are being organised at the
schools. At present already 25% of all schools have similar
co-operatives which embrace about io of all the pupils.
These school co-operatives are providing the pupils with the
necessary school books and stationery.
To foster Co-operation among the women, women’s
guilds have been brought to life at the co-operative societies.
These work in conjunction with the societies, and their
Machine Room at the Paper Mills.
membership includes the female members of the families of
members of the societies. The women’s guilds are organising
house economy courses and explanatory courses in regard
to the discernment of goods, the nature of own production
goods and their various uses; while any questions of interest
Part of the Interior of the Sorting Room at the Paper Mills.
connected with the activity of the society concerned are
likewise explained. In the beginning of 1940 there was a total
of 75 women’s guilds active at the societies. The activity
of these women’s guilds is being directed by the Central
Committee of Co-operative Women’s Guilds, which consists
of representatives of the women’s guilds and which works
at the ETK.
Below are given some figures relating to the devel
opment of the ETK:
Year
1931
1933
1935
1937
1939
Own Capitals
in 1000 EKr.
923
952
1140
1659
2 822
Total Turn
over in 1000
EKr.
15 180
12 687
18 948
29 107
36 293
Own Product
ion in 1000 EKr,
660
1632
4 130
6 206
8 858
Percentage of
Own Product
ion on Turn
over
4.3
12.9
21.8
21.3
24.4
The ETK commenced its activities during the World
War and matured in the turbulent years of fighting for
Berry-picking in the ETK Orchard.
Students of the Co-operative School at Practical Work.
independence. This was followed by a decade of peaceful
construction, after which difficulties arose once again in
connection with the economic crisis. These times of storm
and stress have now been left behind, and the last few
years may be hailed as years of outstanding and steady
progress. At present the ETK has become the biggest trad
ing and industrial enterprise in Estonia.
VaataETK
ПОТРЕБИТЕЛЬСКАЯ КООПЕРАЦИЯ
В ЭСТОНИИ
П...ETK
ПОТРЕБИТЕЛЬСКАЯ КООПЕРАЦИЯ
В ЭСТОНИИ
ПОТРЕБИТЕЛЬСКАЯ
КООПЕРАЦИЯ
В ЭСТОНИИ
в 1939 г.
ETK
ИЗДАНИЕ ЭТК—ТАЛЛИНН 1940
Eesti Ühistrükikoda Tallinnas 19440
Потребительское товарищество в Выхма.
Организация потребительской кооперации.
Кооперативные потребительские товарищества Эсто
нии работали согласно международно признанным коопе
ративным принципам. Основание этих товариществ про
исходило в соответствии с порядком, зафиксированным в
кооперативном законе, и их регистрация производилась в
министерстве внутренних дел. Для учреждения товари
ществ, а также и магазинов, особого разрешения не требо
валось. Члены кооперативов были ответственны за обяза
тельства своих товариществ в пределах находящихся в их
руках паев, причем величина одного пая в отдельных това
риществах колебалась между ЭКр. 10.— и ЭКр. 50.—. В
большинстве из товариществ было возможно погашать
паевой взнос и по частям.
Местные товарищества были сплочены вокруг своей
центральной организации — Центрального Товарищества
Эстонских Потребительских Кооперативов — сокращенно
ЭТК, в тесном сотрудничестве , с которым они развивали
Потребительское т-во в Петри.
свою деятельность для достижения общей цели. Централь
ное Товарищество, а также и местные товарищества со
стояли членами Кооперативной Палаты и подлежали ее ре
визии. Кооперативная Палата являлась общественно-пра
вовым учреждением с 60-ю членами, избираемыми коопера
тивными товариществами, причем административные ор
ганы ее избирались общим собранием самой Палаты.
Потребительский магазин в Пярну.
Было признано, что кооперативная торговля вполне
способна, без каких-либо преимуществ, развиваться в рам
ках общей торговой конкуренции.
Во избежание недоразумений и разногласий между то
вариществами, при Центральном Товариществе была
учреждена специальная комиссия, задача которой состоя
ла в разрешении всякого рода конфликтов между коопера
тивами.
Развитие потребительских товариществ.
Первое потребительское товарищество было основано
в 1902 году. Цели, поставленные тогда кооперативной тор
говле, состояли: в поднятии стандарта жизни широких
масс, в накоплении общенародного капитала, в самовоспи
тании народа и в развитии совместной хозяйственной ра
боты, — каковые цели сохранили свою жизненность и
после.
Когда во время войны и после таковой стали ощущаться
трудности в доставке товаров первой необходимости, то
Потребительское т-во в Вяйке-Марья.
Магазин потребительского т-ва „Тарбия”в одном из курортов.
товарищества сделались важными закупочными центрами.
В результате число товариществ и их членов значительно
возросло. Однако, внутренняя организационная работа в
товариществах не всегда была на высоте этого стреми
тельного движения вперед. Вследствие этого, а также и
Потребительское т-во в Тюри.
Внутренний вид потребительского магазина в Ярва-Яни.
под влиянием мирового экономического кризиса, известное
число товариществ было вынуждено прекратить свое су
ществование, или сливаясь с соседними товариществами,
или же ликвидируя свою деятельность. В силу этих обсто
ятельств число действующих товариществ, а равно и их
членов, понизилось в значительной степени. Меры, приня
тые в целях реорганизации товариществ по советам и с
помощью ЭТК, оказали решающее влияние на смягчение и
преодоление испытанных товариществами затруднений.
Работа кооперативов в последние годы протекала согласно
твердо установленным и ясно определенным принципам,
дозволявшим дальнейшее расширение деятельности това
риществ и укрепление их экономического положения.
Число товариществ и их члены.
Число товариществ за последние годы не изменилось,
но при этом сеть магазинов продолжала систематически
расширяться. В начале 194Q г. число связанных с ЭТК то
вариществ было 193, с 583-мя магазинами.
Внутренний вид одной из городских лавок потр. т-ва „Тарбия”.
Число членов в товариществах в последние годы все
время поднималось, и интерес населения к потребитель
ской кооперации все возрастал. В составе членов коопе
ративов были представлены все слои трудящихся, как ра
бочие, крестьяне, служащие, ремесленники и т. д.
В начале 1940 г. число членов соединенных с ЭТК то
вариществ составляло 54 000. Так как обычно лишь глава
семьи поступал в члены товарищества, то таким образом
число охваченных товариществами семей может быть
оценено приблизительно в 20% всех семейств Эстонии.
Кроме об’единенных таким образом семей, еще прибли
зительно равное число семей, будучи постоянными покупа
телями, принимало активное участие в товариществах. В
их среде энергично вербовались новые члены. Товарище
ства предоставляли закупочные премии также постоянным
покупателям, каковые премии, после поступления покупа
теля членом кооператива, переводились на соответственно
открываемые паевые счета покупателей.
Деятельность товариществ.
Согласно данным экономической переписи 1937 г., обо
рот потребительских кооперативов составлял 24,8% обще
го оборота розничной торговли, причем относительное
значение кооперативной торговли было выше в деревне.
Большинство товариществ находилось в деревне в виде
универсальных магазинов, торгующих: пищевыми продук
тами, текстильными, железными, кожевенными и химиче
скими товарами, предметами домашнего обихода, семена
ми, искусственными удобрениями, сельско-хозяйственными
машинами и орудиями. Товарищества, находившиеся в го
родах и индустриальных районах, торговали главным об
разом продуктами питания и колониальными товарами.
Кроме удовлетворения надобностей своих покупателей,
товарищества организовывали также продажу сельско-хо
зяйственных продуктов и таким образом помогали своим
членам-земледельцам наивыгоднейше продавать предметы
своего хозяйства. Действуя, как посредник в продаже
сельско-хозяйственных продуктов, товарищества одновре-
Часть главного магазина потребительского т-ва в Антсла.
Представители кооперативных т-в на общем собрании ЭТК.
менно поддерживали тесный контакт с соответствующими
специальными центральными об’единениями.
Равным образом товарищества способствовали разви
тию собственного производства, открывая на месте пекар
ни, колбасные заведений и т. д.
Собственные капиталы товариществ, как по части пае
вого, так и резервного капиталов, показывали постоянный
под’ем, фигурируя в начале 1940 г. 30,6% в балансе това
риществ. Деловые расходы товариществ в среднем со
ставляли 9%, и остаток 1% с оборота.
В среднем около 65% всех закупок товариществ про
изводились у Центрального Товарищества, причем покупки
некоторых товариществ достигали 90%.
Число служащих в товариществах в начале 1940 г.
было 2 200, из них 2/з мужчин и х/з женщин. Большинство
персонала имело специальную подготовку в кооперативной
школе, проходя полный ее курс или один из дополнитель
ных курсов.
Развитие деятельности соединенных с ЭТК товари
ществ вырисовывается в нижеследующих данных:
Год
1931
1933
1935
1937
1939
ш
ь
си
3"S
—
ИЗей
235
184
183
192
193
Л
Ео4
У
“5
1
^ СО
§§
5Š
у£
355
366
404
553
583
я
О яч из°
у <*
:г о о4
44 828
34 118
35 478
46 094
54 000
ьй СО ^
03н я
\оCJо н S
и Яс о
—
2 100
2 200
2 600
3 600
4 700
oa ci
но ^
СП
О с- - S
81
22 347
20 021
26 332
45 378
52 000
Центральное товарищество ЭТК.
Вскоре после учреждения первых потребительских то
вариществ стало ясно, что таковые не были в состоянии без
соответствующей центральной организации справляться с
поставленными им задачами.
Ввиду вышесказанного было решено учредить цен
тральное товарищество. Однако, так как тогдашние власти
взирали неблагосклонно на учреждение такого рода пред-
Участники совещания представителей школьных кооперативов.
Отправка сельско-хозяйственных машин со склада ЭТК.
приятия и несколько раз отказались дать для этого разре
шение, то основание ЭТК было положено лишь после Рево
люции, в 1917 г., т. е. ровно 15 лет после открытия деятель
ности первого товарищества.
Задачей ЭТК являлось: общее направление организа
ции кооперативной торговли; снабжение соединенных с
нею товариществ товарами; развитие собственного про
изводства; координирование деятельности товариществ и
активная им помощь. Члены-товарищества принимали
участие в управлении ЭТК посредством своих представи
телей, делегированных на общее собрание ЭТК. Общее со
брание ЭТК избирало состоящий из 12-ти членов совет и
состоящую из 5-ти членов ревизионную комиссию. Прав
ление ЭТК, состоявшее из 3-х членов, было дополнено ле
том 1940 г. до состава 4-х членов.
Персонал ЭТК в начале 1940 г состоял из 1 756 лиц, из
коих 1 035 работали в области производства.
Торговая деятельность ЭТК.
ЭТК доставляло для товариществ все необходимые
товары, как то: сельско-хозяйственные машины и орудия,
искусственные удобрения, семена, корма, строительные и
электрические принадлежности, средства передвижения,
пищевые продукты, домашнюю утварь, химические, тек
стильные и кожевенные товары, канцелярские принадлеж
ности, рыболовные припасы и всякого рода другие товары,
необходимые для удовлетворения нужд покупателей по
требительских товариществ. В целях постоянности снаб
жения поддерживался непосредственный контакт с соответ
ствующими фирмами на месте и за границей. В результате
ЭТК занимало первенствующее место в импорте товаров.
Таким образом через посредство ЭТК было импортирова
но: 80% искусственного удобрения, 50% сельско-хозяй
ственных машин и орудий, соли и сырого табаку и 40%
сахару и керосина.
Общий оборот ЭТК в 1939 г. превысил ЭКр. 36 293 000.
В первой половине 1940 г. оборот ЭТК был ЭКр. 22 278.000,
Резервуары ЭТК в Таллинской гавани.
Здание табачной фабрики ЭТК.
Отделения ЭТК имелись во всех важнейших городах, и
они содействовали ускорению снабжения товариществ.
Кроме главной конторы в Таллинне, отделения имелись в
Тарту, Вильянди, Пярну, Курессаре, Раквере, Нарве, Абья,
Валга и Ирбоска.
Одновременно со снабжением товариществ товарами
первой необходимости, ЭТК способствовало вывозу сель
ско-хозяйственных продуктов. В связи с этим поддержи
вался тесный контакт с теми из потребительских товари
ществ, которые закупали производство их окружающих
поселений. В последнее время вывозились: рыба, карто
фель, яблоки, фруктовые и овощные консервы, лесные
ягоды, лук и цикорий. В некоторых отраслях доля ЭТК в
общем экспорте превышала 50%. Раньше ЭТК вывозило
тоже масло, яйца и лен; однако, экспорт этих товаров с не
которых пор был сконцентрирован в руках особо для этой
цели учрежденных центральных организаций.
Собственное производство ЭТК.
Помимо торговой деятельности, особое значение при
давалось развитию своего собственного производства,
чтобы таким образом иметь возможность оказывать боль
шее влияние на рынок в области цен и качества товаров.
В 1939 г. товары своего производства ЭТК составляли
24,4% его общего оборота.
В 1939 г. сумма производства предприятий ЭТК со
ставляла ЭКр. 8 858 000.—. В первой половине 1940 г. она
равнялась ЭКр. 5 272 000.—. Вместе с производством при
надлежащих ЭТК индустриальных акционерных обществ,
общая сумма производства в 1939 г. превысила ЭКр.
11 530 000.—.
В 1939 г. ЭТК имело следующие фабрики и заводы:
Табачная фабрика, которая была учреждена в 1933 г.,
в 1939 г. покрывала свыше 50% всего местного потребле
ния папирос и табаку.
Учрежденный в 1936 г. машиностроительный завод
производил сельско-хозяйственные машины и орудия, как
Общий вид бумажной фабрики Э. И. Иогансона.
Папиросные станки на табачной фабрике ЭТК.
то: разные приспособления для обработки земли, косил
ки, конные грабли, машины для уборки картофеля и сорти
ровки зерна и молотилки; велосипеды и их принадлежно
сти; литейная мастерская выпускала: разные машинные
части, строительные припасы и предметы домашнего оби
хода; из столярной мастерской выпускались: предметы
обстановки для магазинов, автомобильные кузова и т. д.
Гвоздильный завод покрывал 50% всей потребности
Эстонии в гвоздях, цепях и колючей проволоке.
Кроме того, ЭТК владело: зерновой мельницей; кофей
ным заводом; фабриками для изготовления рыбных, фрук
товых и ягодных консервов, картонажных и канцелярских
принадлежностей, кожевенных изделий, чемоданов, бу
мажных мешков и др.; мастерской для ремонта автомо
билей и швейной мастерской. В центре Эстонии, в Пылтсамаа, ЭТК имеет ферму в 140 гектаров, в которой 15 гек
таров отведено под питомник молодых деревьев. Этот пи
томник является наибольшим в Эстонии и снабжает страну
саженцами фруктовых деревьев и кустарников, а также
декоративных растений. Ферма имеет также фабрику для
изготовления фруктовых вин и фруктовых и овощных кон
сервов.
Некоторые из принадлежащих ЭТК предприятий рабо
тали независимыми акционерными обществами. Пакеты
акций этих предприятий находились во владении ЭТК, и их
деятельность была согласована с потребностями потреби
тельской кооперации.
Промышленно-торговое общество ,,Орто“ имело хими
ческий завод, который изготовлял всякого рода химиче
ские товары, как смазочные масла и жиры, мыла, краски и
косметические препараты.
Бумажная фабрика Э. И. Иогансон была приобретена
ЭТК в середине 1939г. Эта фабрика, учрежденная в 1886г.,
имела 3 бумажных машины, которые производили главным
образом высококачественные сорта писчей и печатной бу
маги, а также упаковочную бумагу. Около 50% ее произ
водства экспортировалось.
Гильзовая фабрика ЭТК.
Инструктирование товариществ.
С целью помощи при организации деятельности това
риществ, ЭТК наблюдало за ними и давало им советы в
вопросах, касающихся торговой деятельности, персо
нала, строительной техники и юридических проблем. Ра
бота по надзору и подаче советов происходила через по
средство особых инструкторов, которые от времени до вре
мени посещали товарищества. Особый интерес в последнее
время уделялся вопросам строительной техники, и все но
вые постройки кооперативов почти без исключения возве
дены в соответствии с планами архитекторов ЭТК. ЭТК
также посредничало в вопросе снабжения товариществ но
выми кадрами. Кроме того, в издательстве ЭТК выходил
шесть раз в год журнал ,,Юхискаубандус“ (Кооперативная
Торговля), который был назначен для обслуживания нужд
деятелей потребительских кооперативов. ЭТК равно пуб
ликовало необходимые для товариществ руководства.
Часть картонажной фабрики ЭТК.
Помещение для монтажа велосипедов на заводе ЕТК.
Подготовка кадров.
Для подготовки персонала, необходимого для товари
ществ, основана была кооперативная школа. Теоретиче
ский курс школы, в зависимости от предмета преподава
ния, длился от 4 до б-ти месяцев. Этот курс дополнялся
одним или двумя годами практической работы при това
риществах. Кроме того, при школе или на месте, организо
вывались курсы длительностью от 3-х до 12-ти дней для
дальнейшего образования персонала товариществ. Опыт
доказывал, что товарищества могли работать с удовлетво
рительным успехом, лишь имея в своем распоряжении в
достаточной мере квалифицированные и кооперативно
подготовленные кадры. В результате спрос на квалифици
рованный труд был весьма оживленным.
Разъяснительная работа.
В этой области Центральное Товарищество всегда
было готово помочь товариществам необходимым советом,
Цистерны на химическом заводе „Орто”.
лекциями, представлениями, фильмовыми аппаратами и
другими видами содействия. Для той же цели издавались,
в сотрудничестве с Кооперативным Союзом, кооператив
ные журналы „Юхистегелизед Уудизед“ (Кооперативные
Новости) и „Уус Талу“ (Новая Усадьба). Еженедельник
„Юхистегелизед Уудизед“ выпускался в 32 000-х экземпля
ров, а ежемесячник „Уус Талу“ — в 6 500 экземплярах.
Для развития интереса молодежи к кооперативному
делу при школах были проведены в жизнь ученические
кооперативы. В последнее время 25% всех школ имело по
добные кооперативы, в состав которых входила Ую всех
учащихся. Ученические кооперативы снабжали учащихся
необходимыми школьными книгами и письменными при
надлежностями.
С целью способствовать развитию кооперативного дела
среди женщин, при потребительских товариществах были
учреждены женские кружки, которые работали в тесном
контакте с кооперативами. В их члены входили женщины
из семей членов кооперативных товариществ. Женские
Машинное помещение на бумажной фабрике.
кружки организовывали курсы, просветительные и домаш
него хозяйства, на которых изменялись вопросы, касатель
но дом. хозяйства, особенностей и разных способов употре
бления товаров, и освещались все проблемы, имеющие от
ношение к соответствующему товариществу. В начале
1940 г. при товариществах активных женских кружков
было 75. Деятельность женских кружков подлежала руко-
Часть сортировочного помещения на бумажной фабрике.
водству Центрального Комитета Кооперативных Женских
Кружков, состоявшему из представительниц женских
кружков и работавшему при ЭТК.
Сводка работы ЭТК,
в
1000 ЭКр.
оборот
Общий
15 180
12 687
18 948
29 107
36 293
% собств.
производ
ства в o6i
обороте
923
952
1 140
1 659
2 822
Собствен
ное произ
водство в
1000 ЭКр.
1931
1933
1935
1937
1939
в 1000 ЭК]
Год
Собств.
капиталы
Нижеследующие данные дают известный обзор разви
тия ЭТК:
660
1 632
4 130
6 206
8 858
4,3
12,9
21,8
21,3
24,4
Начало деятельности ЭТК пало на время мировой им
периалистической войны и последующей ей Революции.
Затем ЭТК в течение десятка лет развивало свою ра
боту по организации и укреплению потребительской коопе
рации, отвоевывая позицию за позицией у частнопредпри-
Сбор ягод в саду ЭТК.
Практические занятия в кооперативной школе.
нимательского капитала. Разразившийся в 30-х годах ми
ровой экономический кризис внес не мало тревог и в коопе
ративную жизнь Эстонии. Однако, опыт и выдержка, при
обретенные к тому времени ЭТК, и сочувствие широких
слоев населения делу кооперации помогли преодолеть все
трудности. Последние годы принесли с собой значитель
ный под’ем деятельности, и ЭТК стало наибольшим тор
гово-промышленным предприятием Эстонии.
VaataEESTI RAHVALEKSIKON
I VIHIK
NOOR- EESTI
...EESTI RAHVALEKSIKON
I VIHIK
NOOR- EESTI
EESTI RAHVALEKSIKON
EESTI
RAHVALEKSIKON
TOIMETUS:
JAAN ROOS
Peatoimetaja
O. URGART J. PIIPER J . KIIVET
Osakondade toimetajad
ELMAR ELISTO
Teaduslik sekretär
NOOR-EESTI KIRJASTUS TARTUS
"Noor-Eesti Kirjastuse" trükikoda Tartus, 1937.
Eessõna
Kirjastuse soovil ning kutsel 1936. a. sügisel käesoleva töö juurde
asudes võttis toimetus töö aluseks mõned põhimõtted, mille tutvusta-
mine teose kasutajaile on tarvilik. Samuti vajalikud on mõningad
märkmed käsiraamatu iseloomu kohta.
Tarvidus laiemais rahvakihtides väikese, kokkuvõtliku rahva-
entsüklopeedia järele on igatahes olemas, mida tõendab ka selliste
väljaannete olemasolu ja trükkide rohkus teistel kultuurrahvad (näit.
prantslastel ,,Petit Larousse“, sakslastel „Volks-Brockhaus“, ..Knaur“
jne.).
Toimetus leidis aga, et meie oludes peaks väike entsüklopeedia
oma sisult olema võimalikult mitmekülgne, ja sellega kooskõlas
andis teosele nimeks „Eesti Rahvaleksikon“.
Ühiselt leiti, et teos peaks piirduma 1000 leheküljega, ilmudes
10 vihus à 100 lk., ja et ta võiks mahtuda ühte köitesse, olla seega
praktiline kasutamiseks ning hinnalt kergesti kättesaadav. Seejuures
peeti tarvilikuks selliselt piiratud ruumile paigutada võimalikult
palju m ä r k s õ n u, seega võimalikult palju iseseisvaid sõnaseletusi
ja artikleid, määrates nende arvu esialgu 30 000-le. Sellelt seisukohalt
otsustati erilist r õ h k u panna seletuste lühidusele, lihtsusele
ja selgusele, selle, rahvapärasuse juures aga säilitada siiski teadus
likku täpsust.
Teose sisulised erialad määrati järgmiselt.
Kõigepealt on „Eesti Rahvaleksikon“ üldine teaduste sõna
raamat, rahvaentsüklopeedia, tuues tähestikulises järjekorras mõis
tete, nähtuste ja esemete kohta andmeid ning seletusi kõiki
delt teadusaladelt lühidalt ning üldarusaadaval kujul.
Seejuures püütakse esile tõsta olulist ning hoiduda tarbetust,
et anda ülevaadet ja kergendada üldhariduse seisukohalt
tarviliku leidmist.
Sel puhul pannakse rõhku vaimu-*
kultuuri aladele, arvestades seal saavutatud tulemuste üldsuse
seisukohalt püsivamat väärtust. Samuti pööratakse tarvilikul määral
tähelepanu loodus- ja tehniliste ning rakendusteaduste ja oskuste
aladele.
line
Teiseks on teos ülevaatlik biograafiline leksikon, eluloo
sõnaraamat, sisaldades tähtsamaid andmeid suuremate
VI
teadlaste jm. kultuuritegelaste, eriti aga eesti vaimuloominglaste koht a. Eeskätt rõhutatakse kunstide alal teotsen u i d, sest et sajandite looming kirjanduse, maalikunsti, raidkunsti,
arhitektuuri, helikunsti jne. alalt tuleb alati elavate põlvede ette, kuna
aga näit. tuhanded vähema tähtsusega poliitilised tegelased Euroopa
kuningakodade ümber on ühes ajaga oma tähtsuse kaotanud. Ka kõigi
teaduste alalt tähtsamad loovad isikud ja leiutajad leia
vad teoses samuti võimaluste piirides väärilist tähelepanu.
Kolmandaks täidab teos võõrsõnade leksikoni ülesan
net tegelikus elus ettetulevate võõrsõnade ja võõrkeelsete kõne
käändude kaunis laialdase esindusega.
Neljandaks, vähetuntud ning uute sõnade seletusega ja
võimalikkude raskuste puhul tähtsamate grammatiliste vormide esitu
sega asendab ta tunduval määral eesti õigekeelsus-sõnaraamatut ühes rea oskussõnastikkudega.
Viimaks, nii kaugemate kui lähemate kohanimede kõrval
leiavad siin ka eestipärased eesnimed ruumi meie oma
pärase kultuuri kasuks, kusjuures on arvestatud ka Akadee
milise Emakeele Seltsi kõige viimaseid, mujal varem ilmumata otsu
seid nende suhtes.
Kokku võttes on siis ,,Eesti Rahvaleksikon” katseks esitada laie
male haritlaskonnale ning kõigile kultuurihuvilistele rahvakihtidele esi
joones vajalikku teadmustevara kokkusurutud kujul ühes ning ainu
keses teoses, püüdes seega olla kõige praktilisemaks teatmeteoseks
neile, kellele mitme käsiraamatu omandamine teeks majanduslikke
raskusi või kes mitme allika kasutamist peavad liiga tülikaks.
Kultuurpoliitiliselt kannab raamatut eesti rahvuslik
omakultuuriline ning võimalust mööda hõimu- ja lähemate
väikerahvaste orientatsioon, edasi aga üldkultuuriline
vaatekoht, mis praktiliste tarvete ja võimaluste seisukohalt toob
esile peamiselt juhtivate suurrahvaste kultuure.
Keeleliselt seisab ,,Eesti Rahvaleksikon” üldiselt praeguse
ametlikult maksvusel oleva õigekeelsuse alusel,
kasutades seega normina esialgu peamiselt E. Muugi ,,Väikese õigekeelsus-sõnaraamatu” V trükki, samuti üksikuid selle lähemal ajal
* ilmuvas VI-s trükis tõenäoliselt esinevaid vorme (näit. pidžaama ja
vitriool asemel pidžama, vitriol rõhuga esimesel silbil), milleks hr.
E. Muugi isiklik kaasabi käsikirja läbivaatamise näol on andnud sood
said võimalusi. Väiksemal määral on vaieldavaid küsimusi püütud ka
iseseisvalt lahendada, taotelles muuseas ka, esijoones oskussõnade alal,
võimalikult otstarbekohast keskteed nn. J. V. Veski keele ja E. Muugi
„Väikese õigekeelsus sõnaraamatu” keele vahel.
VII
Näiteks hs-lõpulisi nimisõnu on tarvitusele võetud, niivõrd kui need
seni juba üldiselt on läbi läinud, niivõrd kui vahetegemine tus- ja tislõpuliste sõnade vahel on juba kindlaks kujunenud, näit. asutus ja asu
tis, ehitus ja ehitis, mälestus ja mälestis jne.; muidu on eelistatud
seniseid fus-lõpulisi (näit. luuletus, jutustus, arvustus, kuulutus). (Ehi
tis kõrval vrd. aga ehitusmälestis, väetis kõrval väetusaine, elatis kõr
val elatusraha jne.) — Ühik on võetud küll tarvitusele, kuid kindla
mõõduüksuse tähenduses (näit. meeter ja sm on pikkusühikud, gramm
ja kg kaaluühikud, jne.), kuna mitte-kindlamõõdulise terviku või üldse
teiste osadega võrdse või ühesuguse osa nimetuseks on jäänud siiski
rahvakeelne üksus (näit. väeüksus, õppeüksus, administratiiv-üksus jt.).
— Peale selle on paremaks peetud ning tarvitatud näit. ainult vorme
nagu kasutama (halvakõlalise kasustama asemel), poliitik, poliitiline
(raskepäraste ja ebaeluliste pölitik, pölitiline as.), kohtuarstlik, laiaula
tuslik, halvatähenduslik (ebapraktiliste ja venitatud vormide kohtuarstiline, laiaulatuseline, halvatähenduseline as.) jne. Ja ja ning vahel pole
tehtud tähenduslikku vahet, välja arvatud mõned harvad juhud, kus
kaksipidi mõistmine on võimalik. Neid on tarvitatud harilikult vahel
duvalt või kõlalise sobivuse järgi stiili huvides.
Eri teadusaladel tarvitusel olevaid oskussõnu on püütud üldi
selt tunnustada, võttes neid siiski teatava kriitikaga. Näiteks on
toimetus üksmeelselt leidnud, et suuremasse jõkke voolava väiksema jõe
nimetusena geograafide ringkonnis tarvitatav lisajõgi pole küllalt sobiv
ning et sõnale haru siin ainult suudmeharu kitsa tähenduse jätmine
oleks hea sõna otstarbekohatu kõrvaldamine tavalisest geograafilisest
tekstist.
Sellepärast on otsustatud tarvitada lisajõe asemel (esineks
väga tihti!) rahvakeelselt sõna haru, kuna jõe hargnemise puhul suudme
lähedal esinevat haru, mis kõne alla tuleb väga harva, nimetada pikema
oskussõnaga suudmeharuks. Edasi näit. õigusteaduse oskussõnastikus
esinevaile sõnakujudele lapsestama ja lapsesk on eelistatud seniseid kee
lendeid lapsendama ja lapsend (täh. ’lapseks võtma, adopteerima’ ja
’adoptiivlaps, kasulaps’), sõnadele nimeshind, hulgishind on eelistatud
sõnakujusid nimihind, hulgihind jne.
Esitatud näited vahest suudavad pakkuda osalist pilti toimetuse
keelelisist taotlusist. Kokku võttes keelelise külje kohta võiks öelda,
et ERL-is on üldiselt maksva õigekeelsuse alusel püsides ka seda ala
teadlikult viljeldud, on ka sel alal tahetud praegusel keelekorraldumise ajajärgul midagi kasulikku pakkuda, esijoones vaieldavaist paralleelvormidest rahvapäraste ning elulisemate või eestilisemate
keelendite valimisega.
Peale selle on siin püütud pidada suuremat
ühtlust ja järjekindlust, kui see on võimalik suuremais väljaandeis,
kus on tegemist väga rohke ainestiku ning laialdase kaastööliskonnaga.
VIII
Raamatu ilustusliku külje kohta võib öelda, et pilte on mõel
dud tuua esijoones kaugematest maadest ja rahvastest, sest et need
võivad pakkuda enam uut ja kuna suuremad artiklid ERL-is kuuluvad
enamasti geograafilisele alale (eesotsas maailmajagude kirjeldustega).
Teiseks on tahetud rõhku panna kunstiteostele, esijoones maalikunsti,
raid- ja ehituskunsti alalt. Jooniseid on kavatsetud esitada õige tagasi
hoidlikult, ainult siis, kui need seletuse selgituseks on vajalikud, sil
mas pidades, et need teose esteetilist välimust ei tõsta.
Et oktoobris 1936 tegelikule tööle asunud toimetusel kulus esialgu
mitu kuud ERL-i märksõnastiku koostamiseks mitmesuguste allikate
järgi ja selle läbivaatamiseks, saadi käsikirja valmistamisele asuda
alles 1937. a. kevadsemestri keskel. Kevadeks valminud esimese vihu
käsikiri sai redigeeritult trükki minna s. a. suvel ning ilmub nüüd
sügishooaja algul.
Järgmised vihud ilmuvad loomulikult väiksemate
eeltööde ning lühemate vaheaegadega.
Oma korralduselt on ERL-i
koostamise töö tsentraliseeritud, olles koondatud teadusliku sekretäri
kätte, kuna peatoimetaja ning osakonnatoimetajate ülesandeks on pea
miselt valminud käsikirja-osade läbivaatamine ja redigeerimine, kus
juures humanitaarteadused kuuluvad O. Urgartile, reaalteadused ena
masti J. Piiperile ja peamiselt tehnilised ning praktilised teadused J. Kiivetile. Peatoimetaja J. Roosi ülesandeks on peale selle toimetamistöö
üldine juhtimine ja organiseerimine.
Kaastöölistest väljaspool toimetust ja kirjastust on erilist tänu ära
teeninud keeleteadlane hr. E. Muuk, kes on lugenud valminud käsi
kirja ning teinud rohkesti mitmesuguseid märkusi ja parandusette
panekuid, eriti oskussõnade alal. Tema ettepanekute enamik on toime
tuse heakskiitu leidnud ning tarvitusele võetud.
Raamatu illustratiivse külje eest kuulub tänu esijoones hr. Elmar
E i n a s t o’le, kes suure lahkusega on lubanud kasutada oma rohket
pildimaterjali.
Prl. Hilda Kõrge on agaralt aidanud statistiliste andmete han
kimisel. Prl. Ella Keeris on töötanud teadusliku sekretäri tehnilise
abijõuna. Peale selle on ühes või teises küsimuses oma lahket nõu
andnud hr-d M. P u k i t s, mag. A. Rau n, Ed. Roos, M. Lubi jt.
Hr. Ed. Roos on läbi vaadanud ka ühe korrektuuri.
Juuresoleva esimese vihu valmimise puhul avaldab toimetus tänu
senistele kaastöölistele ja nõuandjatele ning loodab, et nad ka järg
miste vihkude puhul oma kaasabi ei keela ja et kaasa aitajate ring
tunduvalt laieneb.
Tartus, 1. sept. 1937.
ERL-i toimetus.
Sissejuhatus
..Eesti Rahvaleksikom’* süsteemi.
Tähestik.
Kogu leksikoni ainestik on esitatud (jämedalt trükitud) märksõ
nade tähestikulises järjestuses, nagu see esineb teistes entsüklopeedia
tes ja sõnaraamatutes. Mingi asja või küsimuse kohta seletuse leid
miseks tuleb seega üles otsida vastava sõna asukoht algustähe, siis
teise, kolmanda jne. tähe järgi. Eestis üldiselt ning ERL-is maksev
tähestikuline järjekord on järgmine (ühes võõrtähtedega):
a, b, c, c, d. e, f, g, h, i, j, k, I, m. n, o, p, q, r. s, š, z. ž. t. u,
v, w, õ, ä, ö, ii, x, y.
v ja w esinevad ühises järjestuses.
Suur ja väike algustäht.
Märksõnad esinevad ka artiklite algul suure või väikese algus
tähega sedamööda, nagu nad esinevad tavaliselt lause keskel. Teata
vate vaieldavate küsimuste tõttu teeb see mõningaid raskusi, mida tava
liselt välditakse kõigi märksõnade esitamisega suure algustähega. Et
aga suure või väikese algustähe küsimus on meil üldsusele kaunis kee
ruliseks probleemiks, siis on otsustatud käesolevas teoses vastava esi
tusviisiga ka sel alal käsiraamatu kasutajaile juhiseid anda.
Sellega ühenduses on toimetus, kooskõlas eesti keeles maksvate
põhimõtetega, ühtlasi suurendanud pärisnimedest tuletatud üldnimede
arvu, kirjutades neid eestipäraselt ning väikese algustähega, näit.
diiselmootori, morsi tähestiku ja aadama õuna eeskujul ka abessiinia
kaev (teatav kaevutiiiip), adisoni tõbi (mitte enam Addison i tõbi),
arhimeedese kruvi, atika tragöödia, ahhillese kand jne. (seletusi nende
kohta vt. leksikonis).
Viitamine mujale.
„Eesti Rahvaleksikonis" on tahetud olla tagasihoidlik juhatamisega
ühe märksõna juurest teise juurde ning teise juurest kolmanda juurde,
mis raamatu tarvitajaile on segav ja tülikas, isegi pahandav. Selle
asemel on püütud võimalikult kõiki mõisteid seletada koha
peal, kas või korduvalt (näit. ühe mõiste erisuguste nimetuste puhul).
Viidatud millelegi — täiendava seletuse saamiseks mujalt — on ainult
tunduva tarviduse korral, samuti kui kohapealse nimetuse juures sele-
X
tus siiski puudub. See ei tähenda aga veel, et viitemärgi tekstis puu
dumise korral tekstis mainitud esemed või mõisted kõik mujal oleksid
käsitlemata ja et nende kohtadel täiendavaid seletusi ei võiks otsida.
Näit. suuremate geograafiliste üksuste kirjeldustes mainitakse tervet
rida kohanimesid, millest suurem osa endastmõistetavalt igaüks on
oma kohal käsiteldud, kuid neid kõiki pole sellepärast veel peetud
tarvilikuks viitenoolega varustada.
Viitamise tarbe puhul on eelistatud juhatamist teoses tagantpoolt
ettepoole, kohapealt varem ilmunud artiklite juurde.
Viitemärgina on tarvitatud (sulgudes) tagantpoolt ettepoole näita
vat noolt
, kui tähelepanu juhitakse tekstis juba nimetatud sõnale;
kui aga viidatakse tekstis järgnevale sõnale, lihtsalt lühendit vt. (=
vaata) või jälle võrdusmärki = , mis on sel juhul kahekordse tähen
dusega. Nimelt, kui märksõna ja seletava sõna vahel on võrdusmärk,
tähendab see kõigepealt toodud mõistete võrdsust ja peale selle, et
seletava sõna juurest võib tema märksõnana esinemise kohal otsida
lähemat seletust. Seega väljend
aktiviteet = aktiivsus
käesolevas teoses tähendab lihtsustatud kujul sedasama mis
aktiviteet, aktiivsus (■<—).
Seletus esineb sellistel juhtudel eelistatud sõnakuju, praeguse näite
puhul sõna aktiivsus juures.
See kord ei tähenda aga jällegi, et seletava sõna juurest ei võiks
täiendavat seletust otsida ka sel juhul, kui märksõna ja tema vahel
on lihtsalt koma ja puudub ka viitenool. Tähtsamad sõnad on igal
juhul ka mujal kõne all.
Märksõnade üksteisele eelistamine.
Paralleelselt olemasolevate võõr- ja eestikeelsete märksõnade pu
hul on üldiselt püütud eelistada eestikeelseid, andes pike
maid seletusi viimaste juures, vähem vastupidiselt — kui võõrkeelsed
on enam või samavõrra tuntud ja tarvitusel. Viimasel juhul antakse
seletus sageli mõlema puhul (näit. grammatilistel oskussõnadel). Ni
metatud põhimõttest pole aga tehtud kategoorilist reeglit.
Võõrsõnade puhul on taoteldud nende eestipärast kirju
tusviisi ja teisendite seas eelistatud nende eestilisemaid
k o d u n d e i d, nii näit. eerima-lõpuliste verbide puhul nende lühemaid
vasteid, kui need on olemas ning annavad sobivaid vorme (näit. ornamenteerima asemel tarvitatakse ornamentima, parasiteerima as. parasiitima, aborteerima as. abortima, arabiseeruma as. araabistuma, muidugi
ka reformeerima as. juba tuntud reformima jne.), teet-lõpulistele oma
dussõnadele nende eestilõpulisemaid vasteid (näit. agiilsus pro agiliteet,
animoossus prõ animositeet, aktiivsus pro aktiviteet), jne.
XI
Ka võõraste kohanimede puhul on (valikuvõimaluse korral)
eestikeelses tarvituses paremaks peetud tavaliselt nende eestilise
maid teisendeid, millede arvu on püütud suurendada, kooskõlas
meil üldiselt maksva tendentsiga rohkem tuntud kohanimede kirjutus
viisi suhtes.
Jämendatult trükitud märksõnade juures või nende seletuse algul
antud paralleelvorme on harvendamisega esile tõstetud ainult
sel korral, kui neid rööpvorme või neile tähelepanu juhtimist on pee
tud küllalt tähtsaks. Siit tehnilist järjekindlust ei maksa otsida.
Peamiselt Lääne-Euroopas harrastatud mitme-eesnimelis u s e pahesid on vähendatud sel teel, et kui on andmeid olemas, et
isiku mitmest eesnimest on tegelikult tarvitatud ainult ühte, või kui
üks neist on enam tuntud, siis on ruumi kokkuhoiuks teisi ära jäe
tud või neist toodud ainult algustähti.
Kirjaniku kahenimelisuse puhul on eelistatud seda nime, mille
all ta kirjanikuna enam esineb, seega tavaliselt varjunime.
Muudetud võõrapärasele nimele on loomulikult eelista
tud uut ning eestipärast, kui see teose vastava osa koostami
sel on teada. Vana nimi tuuakse teises järjekorras.
Vigasele nimele eelistatakse õiget. Nii püütakse raskemaid
vigu eesti kirjaviisi vastu kõrvaldada ka (elavate) eesti tegelaste ees
nimedest, kirjutades näit. Arthur ja Martha as. Artur ja Marta, Elisa
beth as. Eliisabet, Betty ja Betti as. Beti, jne., kuigi seda teadusliku
täpsuse huvides ei poolda I osakonna toimetaja O. Urgart. Raskemate
vigade esitamisest hoidumist dikteerib käesoleva teose rahvuspedagoogiline siht. Pealegi on osa meie avaliku elu tegelasi oma eesnimed ka
ametlikult lasknud parandada, missugused otsused pole kättesaa
davad. Raskem eksimus igatahes oleks ametlikult parandatud nime
sid esitada endiselt vigases ja võõrapärases kirjaviisis kui vigaseid
parandatult, eriti kui parandamine piirdub ainult puht-ortograafiliste
juhtudega, kus nime hääldamine sellega sugugi ei muutu. Ka asutiste
nimedes on suuremaid vigu tahetud kõrvaldada, silmas pidades pealegi
nende seni sageli esinevat kindla kuju puudumist. — Parandatud nime
tarvitamise korral vigast ei esitata.
Märksõna kuuluvus.
Märksõna keelelist päritolu on (lühendiga sulgudes) märgitud hari
likult ainult sel juhul, kui ta esineb muutmatult mingil võõrkeelsel
kujul, olles lihtsalt võõrkeelne sõna või kõnekäänd. [Võõrkeelse teksti
otsest tõlget esitatakse ülakomade vahel, näit. ab ovo (lad. k. ’munast
alates’), algusest peale.] Laensõnade ja kodunenud võõrsõnade algu
pära on jäetud toomata ruumi kokkuhoidmiseks.
XII
Märksõna kuuluvust mingisse erialasse on märgitud (lühendiga
kaldkirjas) esijoones sel korral, kui kuuluvus sinna seletusest ei selgu
või ei ilmne küllalt selgesti ning on mõistetav alles ühenduses eriala
nimetusega. Eriala märgitakse üldiselt teaduslikes teostes tavalise,
sageli ladinapärase eriala-nimetuse lühendiga, osaliselt aga asenda
des neid eestikeelsete nimetuste lühenditega, kui nende võõrapära
sed vasted on vähem tuntud, näit. Igv. (= lingvistika) as. keelet.
(keeleteadus), teol. (== teoloogia) as. usut. (usuteadus), farm. {— far
maatsia) as. rohut. (rohuteadus), folkl. (= folkloor) as. rahval, (rahva
luule) jne.
Märksõna lühendamisega
tema juurde kuuluvas artiklis ollakse tagasihoidlik, seda tema algus
tähega märkides ainult lihtsamad juhtudel ning sagedase esinemise
korral (näit. Aasia as. A.), muidu on kordumise puhul kergema loeta
vuse huvides eelistatud märksõna suurema esiosa kasutamist (näit.
alkohol as. alk., akvaarium as. erku., anatoomia as. an.) või vähesel mää
ral esinemise korral sõna täielikul kujul kordamist.
Hääldamise märkimine.
Võõrkeelseile märksõnadele ning pärisnimedele, mille hääldamine
tunduvalt erineb nende kirjakujust (eesnimede puhul ainult õige suure
erinemise korral), on juurde lisatud (nurksulgudes, kursiiv- e. kald
kirjas) nende või nende vastavate osade häälduskuju, viimasel
juhul kergema loetavuse huvides võimalikult ühes naaberhäälikutega.
Hääldamist ning selle märkimist on siin tahetud väikesel mää
ral lihtsustada. Nii on pikki kui ka poolpikki rõhulisi täishää
likuid võõrkeelsete sõnade ja nimede hääldamiskujus võimalust mööda
märgitud ühteviisi kahekordse tähega, näit. Ambrosius [-roosius ], Ak
sakov [aksaakov], Karenina [kareenina], Andromeda [androo-], ainabile [omaabile], amoroso [amorooso], andanfino [-tiino] jne.
Kahe
kordne vokaal neil juhtudel on ilmsesti lihtsam ja loomulikum ning
kergemini loetav kui üks vokaal rõhumärgiga.
Tavaliste kirjatähtede kõrval kasutatakse sõnade hääldamise näi
tamiseks mõningaid foneetilisi erimärke.
a tähistab ebamäärast, lühidalt ja ebaselgelt hääldatavat, vaevalt
kuuldavat ö-häälikut, näit. prantsuse sõnas petit [hääld. pdti või pti] või
samalaadset õ-häälikut inglise nimes Addison [iidisdn].
õ tähistab inglise helilist th-d, näit. sõnas the.
0 tähistab inglise helitut th-d,
näit. sõnas thing, ja hispaania
helitut z-d, näit. nimes Mendoza [mendo'ea].
lj — tavaliselt foneetikas selle n-hääliku märk, mida meie kuu
leme g ja k ees, näit. sõnus kangas ja vanker — tähistab käesolevas
XIII
teoses, et selle märgi eel olevat täishäälikut tuleb hääldada ninahäälikuna, seega siis ag = nasaalne e. nina - a, orj = nina - o, äg = nina - ü,
ötj — nina-ö; selline märkimine on ilmsesti lähem ninahääliku täp
sele teaduslikule märkimisviisile (lainelise joonega vokaali peal või all) kui
selle ninavokaali lihtsustatud tähistamine vokaali + puhta n-ga või vokaali
+ ng-ga; nii märgitakse käesolevas teoses näit. prantsuse nime Danton
hääldamine kujul dagto'g (vrd. Larousse’i dan-ton ja Knaur’i dangtong).
z tähistab hääldamise märkimisel helilist s-i.
Rõhk.
Rõhku näidatakse sulgudes (sõna hääldamiskujus) sõna rõhulise
silbi täishäälikule järgneva märgiga .
Märksõna rõhku pole märgitud juhtudel, kui see asetseb sõna esi
mesel silbil, kuid ka juhtudel, kui see asetseb tagapool, kuid selle
asukohas tavaliselt ei teki kahtlust (näit. määrab tavaliselt rõhku juba
Xdkk täishäälik, pikk kaashäälik või kaashäälikute ühend). Nii pole
ka rõhumärki enam antud, kui sõna rõhulise silbi täishääliku hääl
damine on märgitud pikana. Erandjuhtudel on rõhk märgitud ka pika
täishääliku puhul ning ka esimeses silbis, näit. ungari nimes Arpäd
jaa rpaad] (mõlemas silbis pikk vokaal) ja Andrässy [a ndraaši] (rõhk
esimesel silbil, hoolimata teise silbi vokaali pikkusest), saksa linna
nimes Altona [altona] (ootame altoona; vrd. itaalia linnanimega Ancona
[ankoona]) jne.
Lükendeid.
a = aar
a. — aasta
ä = igaüks
A = amper
aat.-k. = aatomikaal
ain. = ainult
ains. = ainsus
anon. = anonüümne, nimetu
apr. = aprill
ap.-õig. = apostlik-õigeusu
art. = artikkel
as. = asemel; asundus
a/s. = aktsiaselts
asut. = asutatud
aug. = august
a/ü. = aktsiaühing
BES .= Balti eraseadus
C = Celsius
cand. =r kandidaat
dets. = detsember
dir. = direktor
dots. = dotsent
dr. = doktor
dr. h. c. = audoktor
e. = ehk
e. k. = eesti keel
e. Kr. = enne Kristust, enne Kris
tuse sündi
Ekr. = Eesti kroon, Eesti krooni
eks. = eksemplar
ei. = elanik (ku)
end. = endine
erik. = erikaal
EV = Eesti Vabariik
ev.-lut. = evangeeliumi-luteri
excl. = exclusive, eksklusiivselt,
(viimane) välja arvatud
g = gramm
h = tund
ha = hektaar
harib, hrl. = harilikult
hob.-j. = hobujõud
i. a. = ilma aasta arvuta
ilm. = ilmunud
XIV
in. = inimene, inimest
incl. = inclusive, inklusiivselt,
(viimane) kaasa arvatud
is. = isik(ut)
j. = jagu; järgmine; juures
jaan. — jaanuar
jj. = ja järgmine; ja järgmised
jj-d = ja järgmised
jm. = ja muud
jms. = ja muud seesugust, ja
muud säärased
jmt. = ja mõned teised
jne. = ja nii edasi
joon. = joonis (ed)
jpm. = ja palju muud
jpt. — ja palju teisi
jt. = ja teised, ja teisi
juh. = juhataja
k. = keel (keele nimetuse järel);
küla (kohanime järel); köide
(arvu järel)
keem.-p. = keemispunkt
keskm. = keskmiselt; keskmine
kg — kilogramm
kgm = kilogramm-meeter
kg/sm2 = kg ruutsentimeetri peale
khk. = kihelkond
kl. = klass
km = kilomeeter
km2 = ruutkilomeeter
kr. — kroon, krooni
kr.-kat. = kreeka-katoliku
kt. = kohustetäitja
kub. = kubermang
kun. = kuningas
kW = kilovatt
kWh = kilovatt-tund
1 = liiter
lk. = lehekülg
lüh. = lühendatult, lühend
m = meeter
m2 = ruutmeeter
m3 = kuupmeeter
maak. = maakond
mag. = magister
mg = milligramm
milj. = miljon
min. = minut; ministeerium
mitm. = mitmus
mm = millimeeter
rnol.-k. = molekulaarkaal
m. om. = mitmuse omastav
m. os. = mitmuse osastav
ms. = muuseas, muu seas
m/sek. = meeter sekundis
nim. = nimetav (kääne); nimeta
tud, nimetatakse
nn. = niinimetatud
noor. = noorem
nov. = november
nr. = number
näit. = näiteks
n.-ö. = niiöelda
okt. = oktoober
om. = omastav
org. = organisatsioon
os. = osastav
osak. — osakond
o/ii. = osaühing
peam. = peamiselt, peamine
perek. = perekond
per.-nimi = perekonnanimi
p. Kr. = pärast Kristust, pärast
Kristuse sündi
pro = (millegi) asemel, (millegi) eest
prof. = professor
prov. = proviisor
ps. = pseudonüüm, varjunimi
ptk. = peatükk
põlvk. = põlvkond
R = Reaumur
r. = rida
resp. = respective, või vastavalt
r. -kat. = rooma-katoliku
rmt. = raamat
rmtk. = raamatukogu
rmtkpl. = raamatukauplus
RT = Riigi Teataja
s. = sent; salm
s. a. = sel aastal, samal aastal
saj. = sajand
seals. = sealsamas
sees. = seesama
sek. = sekund
sept. = september
sm = sentimeeter
sm2 = ruutsentimeeter
sm3 = kuupsentimeeter
sin/sek. — sentimeeter sekundis
s. o. = see on
St. = Sankt (saksa), Saint (prant
suse, inglise kohanimedes)
s. t. = see tähendab
suguk. = sugukond
sul.-p. = sulamispunkt
t = tonn
t. = tund
tab. = tabel
temp. = temperatuur
XV
tr. = trükk
täh. = tähendab
ii- = umbes
UT = Uus Testament
v. = või; von; vald; veerg
V = volt
W = vatt
van. = vanem
veebr. — veebruar
vmm. = või mõni muu
vnrs. = või muud seesugust, või
muud säärased
vrd. = võrdle
vt. = vaata
VT = Vana Testament
ü. inp. = üle merepinna
§ = paragraaf
% = protsent (sajandik)
%o = promill (tuhandik)
0 = kraad
= minut
= sekund
* = sündinud
f = surnud
= vaata
[] või () — sulud mõne sõna osa
või tähe ümber tähendavad, et
sõna võib tarvitada nii ühes
sulgudes oleva osaga kui ka
ilma.
Peale nende tarvitatakse tekstis kohati juhuslikke lühendeid, mis
harilikult iseenesest või kaasteksti abil on mõistetavad.
Märksõnade keelelise kuuluvuse lühendeid.
(Antakse ümarsulgudes.)
ar. = araabia
ararn. = aramea
heebr. = heebrea
hisp. = hispaania
ingl. = inglise
ih = itaalia
kr. = kreeka
lad. = ladina
port. = portugali
pr. = prantsuse
rts. = rootsi
rum. = rumeenia
sks. = saksa
sm. = soome
ung. = ungari
vn. = vene
maj. = majandus
mai. = matemaatika
med. — meditsiin, arstiteadus
met. = merendus
meteor. = meteoroloogia
mets. = metsandus
miner. — mineraloogia
muus. = muusika
müt. — mütoloogia
paleont. = paleontoloogia
ped. = pedagoogika
psühh. = psühholoogia
rahval. = rahvaluule
r chut. = rohuteadus
sõj. — sõjandus
zool. = zooloogia
tehn. = tehnika
lähet. = täheteadus
usut. = usuteadus
XVI
Erialade jaotus
osakonnatoimetajate vahel.
0. Urgart.
I osakond.
Bibliograafia.
Keeleteadus.
Kirjandus.
Rahvaluule.
Kunst.
Muusika.
Näitekunst.
Ajalugu.
Arheoloogia.
Etnograafia. •
Filosoofia.
Pedagoogika.
Usuteadus.
Õigusteadus.
Sotsiaalpoliitika.
J. Piiper.
II osakond.
Geograafia.
Geoloogia.
Keemia.
Täheteadus.
Meteoroloogia.
Botaanika.
Zooloogia.
Arstiteadus.
Loomaarstiteadus.
Bohuteadus.
J. Kiivet.
III osakond.
Sport.
Sõjandus.
Füüsika.
Matemaatika.
Kaubandus.
Majandusteadus.
Kodumajandus.
Kalandus.
Merendus.
Metsandus.
Aiandus.
Põllumajandus.
Tehnika.
Klišeed
käesoleva teose piltide ja jooniste trükkimiseks valmistatakse
Tartus A. Raba tsinkograafias.
Kaane
ERL-i vihkudele on joonistanud E. Kits.
Kasutatud kirjanduse nimestik
avaldatakse käesoleva teose lõpul.
A
A, a, häälik ja tähestiku esi
mene täht suuremas osas maailma
keeltes. — Kõnekäänd a ja o =
algus ja ots (lõpp), on tulnud
kreeka keelest, kus tähestiku esi
mene täht on alfa (a) ja viimane
täht oomega (u>). — Muusikas
on«(= la) do-mažoor-astmiku(-he
liredeli) 6. heli, mis on põhiheliks
pillide häälestamisel.
A, lühend sõnast amper.
a, lühend sõnast aar.
a., lühend sõnust aasta, anno
(lad., = aastal) ja ante (lad., =
enne).
ä, prants. eessõna, = igaüks —
lauseis nagu ,,5 õuna ä 3 senti“,
= igaüks hinnaga 3 s., 3 s. tükk,
„3 pakki ä 10 kg“, = igaüks kaa
luga 10 kg.
Aa, sageli esinev jõenimi saksa
keele alal või mõjukonnas, näit.
Lätis Livländische Aa [ — läti
Gauja, eesti Koiva) ja Kurländische
Aa (= läti Lielupe).
a, ab, lad. eessõnad, — eesti
käändelõpp. -st, -It.
aabe, om. aape, kirjatäht.
Aabel, Aadama teine poeg, kelle
tappis tema vend Kain.
aabestik, tähestik, alfabeet,
aabestikuline, tähestikuline; vrd.
uapeline.
aabits, esialgselt ’tähestik’ (sõna
°n tulnud lad. tähestiku esimestest
tähtedest abc); kirjaoskuse algÕpperaamat.
aabitsatõde, endastmõistetav tõ
siasi, algteadmus mingil alal.
Aabraham e. Aabram, legen
daarne iisraeli rahva ja temale
lähedaste rahvaste esiisa, piiblitegelane.
Aabu, mehenimi.
ERL 6. IX 37.
Aachen, maakonnalinn Reinimaal, Belgia ja Hollandi piiri lä
hedal, 164 000 ei. (1935).
Supelkoht soojade väävliallikatega; kae
vanduste, metalli- ja tekstiiltööndusega, tehnikaülikooliga. Ajalooline
linn Karl Suure haua ja kunstilooliselt väärtusliku toomkirikuga.
Aadam, piibli järgi esimene ini
mene maailmas, kes paradiisiaias
laskis end avatella patule.
Aadama tipp, mäetipp Tseiloni
saarel, 2240 m ü. mp.
aadama õun, kõrisõlm.
aadamlased e. adamiidid,
lahkusulised, kes mõnel ajajärgul
ja mõningate andmete järgi võtsid
osa jumalateenistusest paradiisielanike kombel alasti.
aade, om. aate, õilis mõte, idee.
Aade, om. Aate, naisenimi,
aadel, om. aadli, ajaloo jooksul
väljakujunenud eriliste eesõigus
tega, tavalistest kodanikest kõr
gem seisus. Eestis 1920. a. kao
tatud.
aadelkond, aadlikkude kogu e.
kiht.
aader, om. aadri, soon.
aadlik, aadliseisusse või kõrge
masse ühiskondlikku kihti kuuluv
isik.
aadlimatrikkel, om.
-matrikli,
mitmel maal peetud aadlinimestik,
millesse sissekandmine oli aadli
perekonnale tarvilik, et saada täie
õiguslikuks kohaliku aadli liik
meks.
aadliseisus = aadel,
aadlitiitlid, aadliku kuulumist
mingisse aadliliiki tähistavad ni
metused, näit. Saksamaal (kuni
1918) alanevas järjekorras: prints,
hertsog, vürst, krahv, vabahärra
1
Aafrika
2
Aado
Palmiderida ja autod Sahara ääres.
(parun) ja ,von‘ perekonnanime
ees. Saksa aadlitiitlid olid maks
vad ka Baltimail. Prantsusmaal on
aadlitiitlid vormiliselt tühistatud
1848. a. saadik, Inglismaal kehti
vad nad aga praegugi.
Aado, mehenimi.
aadress, andmed isiku elupaiga
kohta, postisaadetisel ühes isiku
nimedega; õnnesoovide, tänu ja
tunnustuse kirjalik esitis, harili
kult iluköites.
aadressbüroo
e.
aadress1 a u d, asutis mingi piirkonna
elanikkude asupaiga kohta käi
vate
andmete
registreerimiseks,
korraldamiseks ja väljaandmiseks.
aadressima, saadetist aadressiga
varustama; suunama, läkitama.
aadressimismasin, lihtne masin
korduvate pealkirjade jm. teks
tide trükkimiseks kirjaümbrikele,
kaardikuile jne.
aadresskalender e. aadressraamat, mingi piirkonna elanik
kude, teatava kutseala tegelaste,
riigi- või muude asutiste või ette
võtete jne. korraldatud nimestik
ühes aadressidega, harilikult kõik
tähtsamad alad ühes teoses.
Aadria meri, Vahemere osa Itaa
lia ja Balkani poolsaare vahel,
üle 750 km pikk ja kuni 200 km
lai.
aadrilaskmine, verelaskmine (ha
rilikult)
käsivarre
tõmbsoonest
ravi otstarbel.
aadriraud, ennemalt tarvitatud
väike terariist haava löömiseks
aadrilaskmisel.
Aadu, mehenimi.
Aadumäe, jaam Sonda-Mustvee
kitsarööpmelisel raudteel, 35 km
Sondast ja 28 Mustveest.
Aafrika, maailmajagu, suuruselt
kolmas maailmas, ühes saartega
u. 30 milj. km2, suurima pikku
sega põhja-lõuna suunas 8000, suu
rima laiusega lääne-ida suunas;
7500 km; u. 145 milj. ei. — Eu
roopast lahutavad teda loodes
Gibraltari väin ja põhjas Vahe
meri, Aasiast kirdes Suessi kanal
ja Punane meri.
Läänest piirab
teda Atlandi ja idast India ookean.
A. omab õige sirget rannikujoont*
saari vähe.
Pinnaehituselt on A. ena
masti ühetooniline, lavamaade ja
tasandikkudega, eriti selle loode
poolne suurem madal pool (välja
arvatud Atlase mäeahelikud päris
loodes), mille kesk- ja põhjaosas
asetsevad määratu suured Sahara
kõrvelagendikud ja lõunaosas suur
Kongo nõgu. Kagupoolne osa aga
(Lõuna- ja Ida-A.) on astanguline
kõrgmaa, kõrglavade ja -tasandikkude, kohati mäeahelikkude*
-tippude ja sügavate haudmikorgudega. Suuremad mäed: Atlas
kuni 4500 m kõrge, Abessiinia
kõrglavade tipud kuni 4600 m*
Abessiiniast lõunas Keenia 5242 m*
Kilimandžaaro 6010 m, neist läänes
Runsoro 5119 m, Guinea lahe lä
hedal Kamerun 4070 m.
Suuremad jõed: põhjas (Viktooria järvest Vahemerre voolav)
Niilus; idas (India ookeani): Sam-
Aafrika
3
Sahara lainetavad luited.
Oaas Põhja-Äafrikas, Tuneesias.
Aafrika
Aafrika
4
Aafrika
Seebrad ja gnuud (pühvelhobud) Lõuna-Aafrikas, Transvaalis.
besi, Limpopo; läänes (Atlandi
ookeani): Oranje, Kongo (hulga
harudega), Niiger, Gambia, Sene
gal.
Suuremad järved leidu
vad A. kesk- ja idaosas: Viktooria, Njassa, Tanganjika, Tsaadi jt.
Ilmastu
on kuum, puhttroopiline (Aafrika asetseb poolitaja kohal ning kahel pool seda),
ainult põhjarannikul ja lõunaosas
lähistroopiline.
Guinea rannik,,
Kongo nõgu ja Lääne-Sudaan on
vihmarikkad,
Sahara
kõrb
ja
Lõuna-A. läänepoolne rannikuala
peaaegu vihmatud.
Taimestik: Kongo nõos ja
Guinea rannikul igihaljas troopi
line ürgmets, kahel pool ülemine
kuga savannideks — rohu, puude
ja võsaga, ning rohtlateks ja siis
kõrbedeks. Atlases ja Kapimaal
võib leida ka parasvöö-taimestikku.
Loomastik: Ürgmetsas ahvid,
metssead, leopard; savannides an
tiloop, seebra, kaelkirjak, pühvel,
lõvi, hüään, šaakal, elevant, nina
sarvik; veekogudes jõehobu ja kro
kodill;
kõrbedes
põhjarannikul
kaamel (koduloomana) ja lõunas
jaanalind.
Rahvastik: Üldarv u. 140—
150 milj., sellest 3—3,5 milj. eu
rooplast, kes on valitsevaks kihiks.
Põhjapoolses A-s elavad hamiidid
(berberid, kabiilid, tuareegid, gallad, somaalid) ja semiidid (araab
lased, abessiinlased), ka vanade
egiptlaste järeltulijad (koptid, fel
lahid), Saharast lõunas aga mus
tad tõud, A. peaelanikud: sudaani
neegrid Kongost põhja pool ja
bantu neegrid Kesk- ning LõunaA-s. Lõunas leidub ka veel kääbusrahvaist ürgelanike tõuge (ho
tentotid ja bušmanid), sisemaal
kääbusneegreid akasid. A. idaranni
kul ning lõunaosas leidub hindusid
ja Madagaskaril elavad malailased.
Usundid: Põhja-A-s valitseb
üldiselt islam, Egiptuses ja Abessiinias aga vanast ajast saadik
kristlik (kopti) kirik. Neegritel on
omad usundid suguharude kaupa.
Poliitiliselt on A. ena
masti jaotatud Euroopa riikide va-
Aafrika
5
Aafrika
Kaelkirjakud Lõuna-Aafrikas, Transvaalis.
Krokodilli lõust (peegeldub vees) KeskAafrikast, Viktooria järve ümbrusest.
hei, olles nende koloniaalmaaks
(ühe viimastest iseseisvatest riiki
dest —- Abessiinia —- okupeeris
1936 Itaalia), millest inglaste val
dusel on u. Vs pindalast ja üle 1/s
rahvastikust, prantslaste käes u.
1/s pindalast ja ligi V4 rahvastikust.
Ainukesed iseseisvad riigid: Egip
tuse kuningriik (15,2 milj. ei.) ja
Libeeria vabariik (u. 2 milj. ei.).
Tähtsamaid Inglise alasid: Ka
pimaa, Transvaal, Tanganjika, Kee
nia,
Uganda, Sudaan, Nigeeria,
Kullarannik jt., kokku u. 52 milj.
ei. Prantsuse alasid: Alžeeria,
Pr. Maroko, Lääne-Aafrika, Kesk-
Jaanalinnud Lõuna-Aafrikas.
Aafrika
6
Baganda neegrite küla Kesk-Aafrikas, Ugandas.
Bantu neegrite küla Lõuna-Aafrikas, Rodeesias.
Aafrika
Aafrika
Aafrika
7
Ananase lõikus Lõuna-Aafrikas.
Aafrika, Madagaskar jt., kokku u.
■33 milj. ei. Belgiale kuulub
suur Kongo (9,5 milj. ei.), Por
tugalile
Angoola, Mosambik
jt. (7,1 milj. ei.), Itaaliale Tripolitaania, Erütrea, It. Somaalimaa jm. (2 milj. ei.), lisaks Abessiinia, Hispaaniale Hisp. Ma
roko jm. (kokku 1,4 milj. ei.).
Majandus: Kõrbedes on elu
■vaid oaasides, kus kasvatatakse
viljapuid ja põlluvilja (eriti Nii
luse orus), savannid on põllupida
miseks enamasti sobivad, rohtlaid
kasutatakse karjamaaks, troopilisi
metsi enamasti jahipidamiseks. A.
maapõue-varad, eriti Lõuna-A. tee
mandid ja kuld, on ta suureks
rikkuseks. A. on Euroopale üldse
mitmesuguste toorainete maa, olles
viimasega elavas kaubavahetuses.
Väljavedu: kuld, teemandid,
elevandiluu, nahad, puuvill, palmipähklid, mitmesug. puit, kohv, ka
kao, kautšuk jpm. Kasutab töös-
tussaadusi. Liiklemine: suu
remail jõgedel, raudteedel (peami
selt sadamaist sisemaale), põhja
pool kaamelikaravanidega, lõunas
härja- ning jõuvankritega.
Avast u siugu: Antiikajal oli
tuntud ainult A. põhjaosa. PohjaA. vallutamine araablaste poolt 7.
saj-1 katkestas mitmeks sajandiks
Euroopa ühenduse A-ga. 15. saj-1
algas rannikute uurimine Portu
gali kaubalaevadega, kusjuures olu
liseks sai 1498 Vasco da Gama
poolt meretee avastamine ümber
A. lõunaotsa Indiasse. 16. ja 17.
saj-1 tekkisid A-s kaubavahetuspunktid ja laevade peatuskohad
nende reisil Indiasse. Püsivam
koloniseerimine algas 17. saj. kes
kel Kapimaalt hollandlaste kaudu.
Süstemaatilist sisemaa
uurimist
alustati 18. saj. lõpul ning see viidi
peajoontes lõpule 1900. a. paiku.
(Suurimad A. uurijad olid David
Livingstone ja H. M. Stanley.)
aafrika
Viktooria juga Sambesi jõel Lõuoa-Aafrikas,
Rodeesias.
Samuti A. vallutamine, uute rii
kide ja kolooniate rajamine toi
mus peam. 19. saj.
aafrika keeled, mitmesugused
Aafrika
päriselanikkude keeled
erisugustest keelkondadest, näit.
semiidi, hamiidi, sudaani, bantu,
hotentoti jm. keeled.
aafriklased, Aafrika elanikud,
aagrehikohus = haagikohus.
aakarussügelised
e.
vagellesttõbi, koduloomade, eriti koerte ja
sigade raske nahahaigus, väikese
parasiidi
aakaruse põhjustatud,
nakkav.
aaker, om. aakri, inglise pinnamõõdu-ühik, = 40,467 aari e.
0,405 ha.
Aakre, vald Lõuna-Tartumaal,
Rõngu khk., 1609 ei. (1934).
Aal, om. Aalu, naisenimi.
Aala, naisenimi.
Aalberg, Ida, soome näitlejanna,
* 1858, f 1915. Eriala: tragöödia
ja karakterdraama.
Aalborg [oof-], Taani vana maakonnalinn ja sadam, 44 000 ei.
(1930).
8
aareleid
Aale, naisenimi.
Aalike, naisenimi,
aaloe,
Aafrikast
põlvnev taim
(liilialiste suguk-st, üle
170
liigiga),
mille
paksude lehtede mah
la kasutatakse arsti
miks.
Aaltonen, Väino,
soome kujur, suurim
Aaloe.
oma kodumaal, kuju
tanud ms. rida suuri mehi, * 1894.
aam, endine vedelikkude, eriti
viina mõõduühik, Eesti- ja Liivimaal 153 1 suurune; teatav vedelikunõu.
aamen, täh. ’tõesti!, nii olgu!’,
palve, jutluse jne. lõpul tarvita
tav sõna.
Aamisepp, Julius, põllumajan
dustegelane, * 1883; Jõgeva Sordikasvanduse III osak. (kartuli- ja
kaunviljakasv.) juhataja 1920. a-st,
rea raamatute ja artiklite autor.
aami[s]sepp, aamimeister, puu
nõude valmistaja.
Aamo, mehenimi,
aampalk, ruumi, peamiselt elu
ruumi puulae kandepalk.
Aap, om. Aabu, mehenimi,
aapeline,
kirjatäheline;
vrd.
aabestikuline.
aar (lüh. a), pinnamõõdu-ühik,
= 100 m2; 100 a = 1 ha (hektaar).
Aar e. Aar e, Reini vasakpoolne
haru Šveitsis, 485 km pikk.
aara, suurim, värvi
rikas papagoi (näit.
punane makao), esi
neb Kesk- ja LõunaAmeerikas.
Aarand, om. -i, me
henimi.
Aardla jõgi e. K o n s u jõgi, Emajõe lõu
napoolne haru, 39 km
pikk.
Aardla järv, umbuv järv A. jõe
alamjooksul, 0,3 km2 suur.
aare, om. aarde, kallisvara, va
randus.
Aare, om. Aarde, mehenimi,
aareleid, om. -leiu,
muististe
Aarend
Aasia
peit-leid, mis koosneb müntidest
või väärisasjust.
Aarend, om. -i, mehenimi.
Aarhus [oor-j, maakonnalinn ja
kaubasadam
Kategati
rannikul,
Taani teine suurem linn, 81 000 ei.
(1930).
Aari, naisenimi.
aaria, lüüriline soololaul or
kestri saatel, ooperis sageli dra
maatilise tõusuga.
aaria keeled, indo-euroopa keel
te (<_) vananenud nimetus; indoeuroopa keelte rühm, mis koosneb
india ja iraani keeltest, nn. indoiraani keeled.
aaria laenud e. indo-iraani laen
sõnad soome-ugri keeltes on saa
dud umb. 3500 a. jooksul e. Kr.
Everest.
aaria rahvailt.
milj. km2, pikkusega põhjast lõu
aarialased, indo-iraani rahvad;
nasse 8500 ja läänest itta 7500
ennemalt, Inglis- ja Saksamaal
km; üle 1000 milj. eh; Aasia moo
nüüdki, üldse indo-euroopa keeli
dustab seega V3 maailma maismaakõnelevad rahvad; viimasel ajal
pinnast ja üle poole maailma rah
Saksamaal germaanlaste tõu nime
vastikust. — A. ulatub Põhja-Jäätus.
inerest India ookeanini ja Punasest,
Aarne, Antti A., soome rahvaVahe- ning Mustast merest Vaikse
luule-uurija, * 1867, f 1925, Hel
ookeanini. A. on Euroopaga ühen
singi ülikooli õppejõud 1911—25.
duses; tema läänepiiriks peetakse
Rajas rahvusvahelise muinasjutuUurali mägesid ja Uurali jõge
uurimise,
koostas
rahvajuttude
ning nõgu Kaspia merest Musta
tüüpide-registri ja uuris paljusid
mereni.
Aafrikast lahutab teda
jututüüpe
ajaloolis-geograafilise
ainult Suessi kanal ja Ameerikast
meetodiga.
Beringi väin, kagus Malai saares
Aaron, Moosese vend, juutide
tikust ning Austraaliast Malaka
esimene ülempreester, piiblitegeväin ja Lõuna-Hiina meri.
lane.
Pinn a ehitus: Vs tasane ja
aaroni habe, taim kivirikkude
2/s mägismaa. Lauskmaad ja ta
perekonnast.
sandikud asetsevad peamiselt A.
aaroni sau, esialgselt
Aaroni
põhja- ning loodeosas (Lääne-Sikepp, mis piibli järgi vaarao ees
beri madalik ja Araali-Kaspia
muutus maoks ja teine kord hak
nõgu), kagu pool üle minnes
kas õitsema; hiljem ülempreestri
tomp-, lava- või hari-mägismaaks;
ametikepp.
suuremad jõemadalikud on veel
aaroni õnnistussõnad,
kolme
Mesopotaamias ja Ees-Indias kesk
kordne
õnnistussoov
esimeste
mise kõrgusega lavamaade vahel,
preestrite poolt iisraeli rahvale,
peale selle Ida-Hiinas. Mägismaa
tarvitusel ka evangeelse luteri usu
haarab A. kesk- ja idaosa, alates
kiriku jumalateenistusel lõppsooVäike-Aasiast
ja Iraanist kuni
vina.
Vaikse ookeani rannikumägede ja
Aaru, mehenimi,
jõemadalikkudeni.
Keskosas on
aas, silmus; rohumaa,
maailma kõrgeim maa-ala Tiibet,
aasahein, aasal kasvav või kas
hulga 7000—8500 m kõrguste mäe
vanud hein.
tippudega;
Tiibeti
lõunaserval,
Aasia, suurim maailmajagu: u. 44
Aasia
10
Aasia
„Kõrvelaev“ — kaamel ja liivaluited Altai idapoolsel jalal.
Himaalaja kurdmäestikus asetseb
maailma kõrgeim mäetipp Everest
— ligi 8900 m ü. mp., Tiibetist
läänes temakõrgused mägedealad
Karakorum, Hindukušš ja Pamiir;
viimasest kirdesse suundub mäeahelikkude-rida: Tienšan,
Altai,
Sajaani jt. mäed; Tiibetist idas
hargnevad mäeahelikud mitmes
suunas; Tiibeti ja põhjapoolsete
Liivaluited Kara-kumis, Amu-Darja läheduses.
Aasia
Aasia
11
Karavauilee Kesk-Aasias.
kõrgmäe-alade vahel on Tarimi
nõgu ja Gobi e. Šamo kõrb.
Suuremad jõed:
Põhja-Jää-
Kõrvejõgi kaob liivas.
merre suubuvad: Ob suure haru
Irtõšiga, Jenissei, Leena; Vaiksesse
ookeani: Amuur, Huangho, Jang-
Kahe küüruga kaamelid Kesk-Aasias.
Aasia
12
Aasia
India elevandid kesk Borneo džunglit suplemas.
tsekiang; India ookeani jm.: Me
kong, Saluen, Brahmaputra, Gan
ges, Indus (Indias), Eufrat, Tigris
(Mesopotaamias);
Araali järve:
Amu-Darja, Sõr-Darja.
Tähtsa
mad järved: Kaspia meri, Araali
järv, Balhašš, Baikal.
Ilmastu
on
mitmesugune:
suurim külmus kuni —67° C IdaSiberis
(Verhojanskis),
suurim
kuumus +75° lõuna-saartel; põh
jas ja sisemaal kuiv, külma talve
ja sisemaal kuuma suvega; mägismail jahedam; läänes pehmem,
kagus ja lõunas kuum kuni troo
piline — tugevate monsuunvihmade niisutatud Hiinas ja Indias.
Taimestik:
Põhjarannikud
tundra, siis lai okasmetsade-riba,
millele lõuna pool järgnevad roht
lad ja kõrved; põhjapoolsed mäe
ahelikud rohtlate ja kõrbede va
hel, ka mäed Vaike-Aasias, Kau
kaasias, Põhja-Pärsias,
Amuurimaal ja Jaapanis on metsarikkad,
Tiibeti ala kaljune ning paljavõitu;
Lõuna-Hiinas
igihaljad,,
lopsakad
monsuunja Indias,
troopilised vihmametsad
(ranni
kuil) ning savannid
(sisemaal).
Kultuurtaimi — teed, riisi, puu
villa jm. kasvatatakse kõige enam.
Hiina ja India suurte jõgede ümb
ruses.
Loomastik:
Põhjas:
jää
karu, hülged, põhjapõder, soobel.,
metsades karu, hunt jt.; KeskA-s: jakk, antiloop, kaheküüruline kaamel; Iraanis: lõvi, šaakal:,
Indias: india elevant, ninasarvik,,
tiiger, panter, ahvid ja maod.
Rahvastik: Läänes ja ede
las enamasti valget tõugu rah
vad, nimelt
indogermaanlastest:.
hindud, afgaanid, pärslased, ar
meenlased ja venelased, semiiti
dest: araablased.
Teised
kuu
luvad
enamasti
kollasesse
tõugu, nii läänes ja keskosas,
türgi-tatari
rahvad:
türklased,.
Aasia
13
Aasia
Kirgiisid jakkidega.
turkmeenid, kalmõkid, kirgiisid;
neist idas mongolid: pärismongoüd, burjaadid, tunguusid, koreala
sed, jaapanlased ning A. kaguosas
hiinlased, sisemaal veel tiibetlased.
Kirdes on säilinud mitmeid A.
ürgrahvaid, loodes uural-altailasi
(ostjakid,
vogulid,
samojeedid),
üldnimetusega siberi rahvad. Peale
selle esineb Kaukaasias mitmeid
mäestikurahvaid, Ees-India lõuna
osas mustanahalisi draviide ja
Malakas malailasi. — A. määratu
suur
rahvastik on
koondunud
peam. A. kagu- ja lõunaossa (Hii
nasse ja Indiasse), kuna põhjaosa,
mäestikualad ja kõrved on väga
hõredalt asustatud.
Usundid: Kõige levinumalt
hudhism:
Tiibetis,
Mongoolias,
Taga-Indias, Hiinas, Jaapanis; EesIndias brahmanism ja islam, vii
mane eriti A. edelaosades ja üldse
kõrvemaades; ristiusku on ar
meenlased, georglased, venelased;
Põhja-A-s püsib paganus.
Poliitiliselt
on A. kui
vana kultuurmaa säilitanud terve
rea suuri iseseisvaid riike, näit.
Hiina (u. 500 milj. eh), mis on
rahvaarvult suurim riik maail
mas, Jaapan (93 milj. eh), Pärsia
(15 milj. el.l, Türgi (15 milj. eh),
Afganistan (10 milj. eh), peale
nende rida väiksemaid. Euroopa
riikidest kuulub Vene liidule suu
rim osa A. pindalast, kogu Põhjaning Loode-A. u. 42 milj. el-ga,
Inglisele aga rahva-arvult kõige
suurem osa — 333 milj. eh, neist
320 milj. Briti Indias, Prantsusele
alad 24 milj. el-ga jne. Inglismaa
on end
kindlustanud Araabia
ümbruses ja Ees-Indias, Prantsus
maa peam. Taga-Indias ja Hol
land Malai saarestikus.
Majandus: Põhjapoolses A.
osas teotsetakse jahinduse ja ka
landusega, Lõuna-Siberis ka põl
lundusega. Edela-A-s toimub viljaning puuviljakasvatus
enamasti
oaasides ja jõemadalikel kunst
liku niisutusega. Kuivadel rohu
maadel rändavad karjakasvatajad.
Eriti viljakad põllumaad leiduvad
Indias ja
Hiina jõemadalikel;
lopsaka taimestikuga on ka KaguA. mägismaad.
Väljavedu :karusnahad, vill, puuvill, teravili,
vürtsid, kakao, kohv, tee, riis,
suhkur, kookospähklid, õlid, tu
bakas, oopium, paber, siid, pär
lid, salpeeter, kuld jm.
Avastusning ajalugu:
Aasia on maailma vanimate rii
kide maa (Föniikia, Pärsia, Hiina
aa&ialased
14
jt.) ning ka vanast ajast juba
osalt eurooplastele tuntud. Kreek
lased ja roomlased olid EdelaA-ga (kuni Indiani) elavas suht
lemises, araablased ka Hiinaga.
13. saj-1 tugevnenud mongolite
riik korraldas A. rändrahvaste
viimaseid sõjakäike Euroopasse,
ulatudes oma võimuga Hiinast
Venemaani. 16. saj. jooksul val
lutasid venelased Siberi. 16. saj-1
hakkasid eurooplased elavalt ka
sutama ka mereteed Indiasse üm
ber Aafrika.
17. ja 18. saj-1
uuriti A. põhjarannikut ja sõideti
läbi Beringi väina. Sisemaa uuri
mist toimetati alles 19. ja 20. saj-1,
kusjuures Tiibet ja Siberi põhjaning kirdeosad on praegugi vähe
tuntud. (A. suurim uurija on Sven
Hedin.) Lõuna-A. koloniseerimine
toimus peani. 19. saj. Käesoleval
ajal on Indias tugev iseseisvus
liikumine ning Jaapan laiendab
oma võimu Põhja-Hiinas, kus ta
1931—32
okupeeris Mandžuuria
(Mandžukuo) ja lõi seal Jaapanisõbraliku valitsuse.
aasialased, Aasia elanikud.
Aasia-Türgi, Aasia piires olev
suurem osa Türgimaad.
Aasia-Venemaa,
Aasias
olev,
pindalalt suurem osa Venemaad.
aasid, peajumalad skandinaavia
muinas-usundis (Odin, Thor jt.),
aasima, nöökama, nöökima.
aas-osi, om. -osja, taim osjade
perekonnast.
Aasovi meri, Musta mere kirde
poolne suur (37 600 kmž) madal
laht, Musta merega ühenduses
kitsa Kertši väina kaudu.
Aaspere, vald Lääne-Virumaal,
Haljala khk., 3010 ei. (1934).
aas-rebasesaba, hea toiteväärtu
sega hein märgadel rammusad
niitudel.
aasta, aeg, mille jooksul Maa
teeb ühe tiiru ümber Päikese.
1) Sideeriline ehk täheaasta = Päikese näiv liikumisaeg kinnistähtede suhtes, 365 päeva
6 t. 9 min. 9 sek.; 2) t r o o p i 1 i n e
a. = Päikese näiv liikumisaeg kevadpunktist kevadpunktini, 365 p.
aatoniikaal
5 t. 48 min. 46 sek., seega 20 min.
23 sek. võrra lühem eelmisest;
troop, aasta on aluseks tegelikul
ajaarvamisel;
3)
kalendri
aasta = 365 päeva 1. I-st kuni
31. XII, iga neljas aasta 366-päevane (29. Il-ga).
aastaajad — kevad, suvi, sügis ja
talv, mis olenevad Maa aastasest
liikumisest Päikese ümber. Astro
noomiline kevad
algab põhja
poolkeral 21. III, suvi 22. VI, sü
gis 23. IX ja talv 22. XII.
aastakäik, aasta jooksul ilmuv
osa perioodilisest trükitootest.
aastalank, om. -langi, teatud aas
tal raiumisele määratud metsaosa.
aastaraamat,
trükiteos, milles
avaldatakse mingi asutise või or
ganisatsiooni möödunud aasta te
gevuse ülevaateid, või üldse iga
aasta kohta väljaantav koguteos.
aastarõngas e. aastalõim,
puusüü, mille võrra puu jämeneb
iga-aastase kasvuaja kestel,
aastasada = sajand,
aastati, aastate viisi, aastate
kaupa.
aažio, raha või väärtpaberi tege
liku hinna ja nimihinna vahe, kui
esimene on kõrgem.
Aat, om. Aadu, mehenimi,
aatelage, ilma aadeteta,
aateline, aadetega, ideeline,
aateskahju, moraalne, kõlbeline
kahju.
aatlema, aadelda, aateliselt mõt
lema, aateline olema.
aatom, keemiliste elementide, alg
ainete väikseim iseseisev, keemi
liselt jagamatu osake.
aatomi ehitus.
Uuemate uuri
muste kohaselt koosneb aatom
positiivse elektriga laetud tuu
mast, mis moodustab suurema
osa aatomi massist, ja negatiiv
selt laetud elektronidest, millest
osa
asetseb
tuumas, osa aga
väljaspool tuuma.
aatomikaal, arv, mis näitab, mitu
korda algaine aatomi raskus on
suurem vesiniku aatomi rasku
sest, milleks on 1; uuemal ajal
on vesiniku asemel võrdlusalu
seks hapnik, aatomikaaluga 16.
aatomi muund.
15
aatomi
muundumine,
algaine
muutumine
teiseks
algaineks,
endisaegsete alkeemikute tulemus
teta unistus (kulla tegemiseks);
uuemate uurimuste järgi toimub
see looduses iseenesest radioaktiiv
sete kehade lagunemisel.
aatomi purustamine,
kunstlik
aatomi muundamine, kõige uue
mate uurimuste järgi alfa-kiirte
toimel paljude elementide juures
võimalik, kuid praktilise tähtsu
seta — muunduvate aatomite väi
kese arvu tõttu.
aatomi ruum-ala, mingi algaine
(tahkes
olekus)
gramm-aatomi
ruum-ala
kuupsentimeetrites
(= aatomikaal : erikaal).
aatomisoojus,
mingi
algaine
gramm-aatomi erisoojus ( = aatomi
kaal X erisoojus).
aatrium, Vana-Roomas elamu
keskmine ruum
(mille ümber
asetsesid teised, väiksemad ruu
mid), valgus-avausega laes ja ve
sistuga
põrandas;
varakristliku
kirikuhoone sammaskäiguga ümb
ritsetud nelinurkne ees-õu, kae
vuga keskel.
Aav, Evald, eesti helilooja ning
koorijuht, *1900, mitmete sooloning koorilaulude ja ooperi ,,Vi
kerlased" autor.
Aavakivi,
Richard, arst ning
seltskonnategelane Tartus käes
oleva saj. algul, *1873, fl906, loo
dusteaduslike ja sotsiaalsete küsi
muste käsitleja kõnes ning kirjas.
Aavasaksa, mägi Põhja-Soomes,
Torniost 73 km põhjasuunas, 232
m ü. mp.
Aavik, Johannes, keeleteadlane
ning keeleuuendaja, *1880 Saare
maal.
On olnud mitmel pool
keelteõpetaja ja Tartu Ülikoolis
eesti keele lektor, haridusnõunik,
hiljem koolide peainspektor. —
„Noor-Eesti“ liikumisest võttis A.
osa ka ilukirjanikuna (Randvere
varjunime
all).
Keeleuuenduse
radikaalse suuna juhina on ta
arendanud
elavat
propagandat.
A. on avaldanud hulga keelelisi
hrošüüre ja õpiraamatuid, viima
sena ning suurimana tema elu
Abbe
tööd
kokkuvõtva
teose ,,Eesti
õigekeelsuse õpik ja grammatika"
1936, 464 lk. — Pilti vt. tahvlil 2.
Aavik, Juhan, helilooja ning
muusikategelane, *1884. On ol
nud kaua „Vanemuise“ sümfoo
niaorkestri ja üliõpilassegakoori
juht ning kõrgema muusikakooli
dir. Tartus, 1925. a-st Tallinnas
,,Estoonia“ teatri muusikajuht ja
sümfooniaorkestri juhataja, kon
servatooriumi prof., E. Lauljate
Liidu tegelane, kooride juht jne.
On loonud rea helitöid ja avalda
nud muusika alalt kirjutisi. — Pilti
vt. tahvlil 2.
Aavo, mehenimi.
ab, a, lad. eessõnad, = eesti
käändelõpp. -st, -It.
aba (aramea k. ’isa’), UT-s Ju
mala, hiljem idamaade kirikuis
kõrgema vaimuliku kohta tarvita
tav nimetus.
abajas, väike laht; soomülgas.
abakala, kala karplaste sugu
konnast, keskm. 25 sm pikk, kujult
latika
sarnane,
luine,
esineb
peani. Kesk-Euroopa suur. jõge
des, Eestis harukordselt (Narva
jões,
Peipsi
järves,
mahkjais
merelahtedes).
abakus, antiik-ehituskunstis sambakapiteeli kateplaat; arvelaud e„
arvutusraam.
abar, kolmekordne, kirnudega
kalavõrk, kusjuures kirnud (väli
mised võrguseinad) on suuremate
silmadega.
ä bas [abaa] (pr.), ’maha’.
abažuur, aken sissepoole laiene
vate külgedega ja allapoole kal
laka aknalauaga valguse laiemalt
ruumi juhtimiseks; lambivari.
Abbassiidid, Araabia kaliifide
Muhamedi
soost
valitsejasugu
750—1258. Nende esimene valitsemisajastu tähistab araabia kul
tuuri kõrgeimat arengut ja riigi
vägevust.
abbe [abee] (pr.), esialgselt abfi,
hiljem noorema katoliku vaimu
liku aunimi Prantsusmaal.
Abbe,
Ernst,
saksa
füüsik,
*1840, -|T905, prof. ning tähetorni
ja optiliste riistade firma juhataja.
16
ABC-riigid
Aberg
Põlluharimine Abessiinias.
Tõi teadusliku täpsuse optilisse
tehnikasse, leiutas uusi optilisi
riistu ja avaldas põhjalikke töid
:sellelt alalt.
Töölised laskis ta
vabriku kasust osa saama.
ABC-riigid, kolm Lõuna-Ameerika riiki: Argentiina, Brasiilia ja
Tšiili (Chile).
‘abd (ar.), sulane; esineb harili
kult araabia isikunimede osana.
‘Abdalläh [-laah] (ar. keeli ’Ju
mala sulane’), Muhamedi isa nimi.
Abdcera, linn vanas Kreekas,
kuulus rumalate elanike poolest.
‘Abd-el-Krim, riff-kabiilide juht,
* u. 1881, juhtis Marokos a-st
1921 edukalt pärismaalaste iseseisvusvõitlust Hispaania ja Prant
suse vastu, kuni ta langes vangi
1926.
abderiidid, Abdeera elanikud;
rumalad, juhmid inimesed.
abdikatsioon, lahtiütlemine, ta
gasiastumine, loobumine.
abdoomen, allkeha, kõht; tagaIkeha (putukad jt.).
abduktor, eemaldaja-lihas.
‘Abd-ul-MadžId [madžiid1, Türgi
sultan 1839—61; pidas Venemaaga
nn. Krimmi sõda.
Abel, Niels Henrik, norra mate
maatik, * 1802; f 1829, Oslo üli
kooli dots.; kuulub möödunud saj.
suuremate matemaatikute hulka.
Abelard [-laar], Petrus, prantsuse
munk ning tähtis mõtleja, * 1079,
T 1142; püüdis ristiusku lepitada
mõistusega, sattus aga vastuollu
Kirikuga ja kuulutati ketseriks.
Abele [aa-], Adolfs, läti helilooja
nmg koorijuht, konservatooriumi
°PPejõud, * 1889.
guyosa Granaadas 15. saj., kang
laslugude tegelased.
Aberdeen [äbddiin], George 1
■’ Inglise riigimees, * 1784, f 186
Aberdeen [äbadiin], sadama167 non ^
Šotimaa
idaosa
167 000 ei. (1931).
Aberg, Aleksander R., eesti maa<
eja Venes, Lääne-Euroopas
Ameerikas, * 1881, f 1920.
Abernon
abessiinia kaev
17
Tana järv Abessiinias.
d’Abernon [däbarnan], Edgar V.
Inglise riigimees, * 1857; saadi
kuna Berliinis 1920—26 edendas
lepituspoliitikat.
aberratsioon, h ä 1 b i m u s, kõrvalekaldumus. Täheteaduses
nähtus, et täht paistab Maa liiku
mise tõttu Päikese ümber ja val
guse liikumiseks kuluva aja tõttu
Maa liikumise suunas eespool ko
bast, kus täht tõeliselt asub. —
Füüsikas
kujutiste moondu
mine optiliste läätsede kaudu.
Abessiinia e. Etioopia, kaua
aegne
keisririik
Ida-Aafrikas,
1935/36 vallutatud Itaalia poolt,
1 120 000 km2, u. 10 milj. el. A. on
kõrge mägismaa (kuni üle
3000 m) järsunõlvaliste lavamägedega, sügavate orgude ja kuris
tikkudega,
vulkaanilise
minevi
kuga.
Ilmastu on madalamal
kuum kuni troopiline, kõrgemal,
üle 2500 m paras kuni
jahe.
Suvel sajab tugevat vihma. Orgu
des kasvavad troopilised viljad,
kõrgemal on karjamaad.
A. on
ERL 10. IX 37.
kohvi kodumaa; rikas mineraali
dest.
Rahvastik: abessiinla
sed — ristiusul, semiidid, somaalid ja gallad — muhamedius. ha
miidid, segunenud neegritega. Pea
linn Addis Abeba; ainus raudteeliin läheb Prants. sadamasse Džibuutisse (700 km).
Ajalugu:
Alates 4. saj. kristlik, kuni 18. saj.
terviklik keisririik neeguse valit
suse all, siis killustatud asehaldurite (ras’ide) iseseisvumisega; 19.
saj. II poolel jälle koondatud või
muga. Keiser Menelik II loovutas
1889 itaallastele Erütrea, kuid lõi
neid 1896 Adua all. Menelik kõ
vendas ka võimu ja reformis riiki.
1930 krooniti keisriks Hailie Se
lassie nime all ras Tafari (* 1891).
Viimane jätkas reforme, viis A.
Rahvasteliitu 1923 «ja juhtis A. iseseisvusvõitlust 1935/36 Itaalia vas
tu, mis jäi tulemusteta.
abessiinia kaev, lihtsa torukaevu
tüüp madalal asuva pinnavee am
mutamiseks, ehitatakse mõne sm
jämedusest raudtorust, mis tao2
abessiinia kirjandus
18
takse maa sisse kuni veekihini;
tarvitusele tulnud inglaste sõjakäi
gul Abessiiniasse 1867/68.
abessiinia kirjandus on peam.
vaimulik ja ajalooline, tekkinud
5.—8.
saj., missuguse ajajärgu
keskele kuulub ka piibli tõlki
mine; ajalooline kirj. kannab fan
tastilist laadi.
Pärast pikemat
langusjärku tuli 14. saj. uus tõu
suaeg, mis aga midagi erilist pole
esile toonud.
abessiinia kunst, mis pärit va
nast kultuuri õitseajast, väljen
dub peam. ehitusmälestistes. Siia
kuuluvad varakristlikku tüüpi kivikirikud
(sageli kaljust välja
raiutud), lossivaremed ja suured
raid-kivisambad. Uuema aja kiri
kud ja elamud omavad harilikult
koonusekujulisi õlgkatuseid ning
sõõrjat või täisnurkset põhiplaani.
abessiinlased, Abessiinia elani
kud; kitsamas mõttes Abess. se
miidi tõugu kristlikud elanikud.
abessiiv,
ilmaütlev kääne,
eeslis lõpuga -ta, näit. raamatuta.
Abhaasia, Georgia autonoomne
osa Musta mere rannikul Kaukaa
sias; abhaase on seal veel ainult
u. 20%.
abhaasid e. abhaasia sed,
tšerkesside soost rahvas Kaukaasias.
abiandmine merehädas olijaile
on vastavate seaduste järgi laevajuhtidele ja rannaelanikele võima
luste piirides kohuslik ning kuu
lub kordamineku korral õiglase
tasu alla.
abidesüsteem,
edasijõudnumate
õpilaste kasutamine õpetaja abi
listena koolitöös; see on tuntud
juba antiik-ajast saadik, kuid eriti
välja arenenud 19. saj. algul, on
varemalt tarvitusel olnud õpeta
jate vähesuse tõttu, uuemal ajal
aga rakendatud õpilaste isetege
vuse vormina.
abiellumus, abiellumise sagedus
statistilistes võrdarvudes üksikute
rahvaste või rahvastikuosade koh
ta, harilikult abielude arv 1000
elan. kohta.
abikogudus
abielu,
seaduslikult
sõlmitud
mehe ja naise ühiselu-vorm, re
gistreeritakse Eestis perekonnaseisu-ametniku juures, millele võib
järgneda ka kiriklik laulatus.
abielukeeld on maksev seaduses
ettenähtud takistuste olemasolul,
milleks on alaeasus, lähedane su
gulus, vaimuhaigus, endise abielu
maksvel-olek jm.
abielulahutus, abielu seaduslik
lõpetamine
kohtuotsusega,
võib
toimuda vastavail tõsistel põhjus
tel (nagu abielurikkumine, kuri
tahtlik mahajätt või kauaaegne lahuselu, toores kohtlemine, kõlvatu
eluviis, roim, vaimuhaigus, nakkav
suguhaigus jne.) või mõlema abi
kaasa vastastikusel kokkuleppel.
abieluleping sõlmitakse sel kor
ral, kui soovitakse, et kogu abi
eluvara või mõne selle osa valitse
mine ja kasutamine toimuks tei
siti, kui see on ette nähtud Balti
eraseaduses.
abielu-nõuandla, asutis abiellujaile ja abiellunuile arstliku nou
andmiseks, abielukõlblikkuse uuri
miseks ja abielus ettetulevate puu
duste põhjuste selgitamiseks.
abieluregister,
perekonnaseisuametniku poolt peetav aktiraamat
abielude registreerimiseks.
abielurikkumine,
ühe
abielu
poole suguline läbikäimine väljas
pool abielu.
abielusus, abielus olek.
abielutus, vallaspõlves olek, ka
toliku kiriku vaimulikele kohuslik.
abieluvara-õigus,
õigusnormid,
mis määravad ja käsitlevad abielu
vara valitsemise ning kasutamise
korda, on maksvad igal juhul, kui
pole sõlmitud erilist abielulepin
gut.
abieluõigus, abielu käsitlevad
õigusnormid.
abikauplus, kaupluse pearuumist
või peahoonest eraldatud erikaupade müügiruum; vrd. harukauplusega.
abikogudus, suurema koguduse
kirikust eemal asuv osakond abi
kiriku ja köstri või abiõpetajaga,
abikool
kus koguduse pärisõpetaja käib
vahel jumalateenistust pidamas.
abikool,
kool
või
paralleel
klassid, tavaliselt lihtsustatud õp
pekavaga, nõrga-andeliste õpilaste
tarvis.
abilause e. lemma on matem.
lause, mis kergendab teatava täht
sama lause tõestamist.
abileht, lehetaoline moodustis
peani, kaheidulehelistel taimedel,
esineb harilikult kahel pool leherootsu alust.
abimeerima,
hävitama, huku
tama, langetama.
abimehhanism, mehaanilise sea
dise teatava iseseisvusega töötav
või teatavaks eriülesandeks mää
ratud osa.
abinoodid, akordinoodist astme
võrra ülal- või allpool asetsevad
noodid.
abiogenees, isetärkamine, ürgsünnitus.
abioloogia, teadused elutuist ke
hadest vastandina bioloogiale.
abipöördsõna
e.
abiverb,
verb, mida tarvitatakse teise verbi
liitmuudete kujundamiseks, näit.
on tehtud, olin ostnud, ei ole
kuulnud.
abistama (kedagi), abi andma
(kellelegi).
abistustasu, tasu abistamise eest,
on näit. merehädast päästmise
kohta seadusega kindlaks määra
tud.
abisõnad e. partiklid on sõ
nad, mis ei muutu või muutuvad
puudulikult ja tähistavad lauses
teiste sõnade vahekordi, nimelt
määrsõnad, kaassõnad (ees- ja ta
gasõnad), sidesõnad ja hüüdsõnad.
abitajätmine, süütegu, mis tekib
teise inimese hädaohtu sattunud
elu mittepäästmisest.
abitegu, orjuse ajal Eestis kor
raliste teopäevade kõrval mõisa
poolt kibedad põllutöö-aegadel tar
viduse järgi taludelt nõutud abiteopäevad.
abiturient,
gümnaasiumi
või
mõne muu vastava kooli lõpetami
sele valmistuv õpilane,
abitus, abita olek.
19
abolitsionistid
abituurium, gümnaasiumi vmm.
vastava kooli lõpetamine, lõppeksam.
abivaiin, abiteoline mõisas or
juse ajal.
abiverb = abipöördsõna.
abiõpetaja e. a d j u n k t, ki
rikuõpetaja kutseline abiline.
Abja,
vald
Kagu-Pärnumaal,
Halliste khk., 3048 ei. (1934);
raudteejaam
Viljandi-Mõisaküla
kitsarööpmelisel raudteel,
abjakas, Abja elanik.
Abja-Paluoja, alevik Pärnumaal,
Abja vallas, Abja raudteejaama
juures, 957 ei. (i934).
abjuratsioon, vandega eitamine;
mingist õigusest loobumine.
ablaktatsioon, imiku võõrutus
emapiimast; aiand., ligistuse teel
pookimine.
ablakteerima, aiand., teatud vii
sil puid pookima, ligistama.
ablas, om. apla, ahne, õgiv.
ablastama, aplaks tegema, aplalt
sööma.
ablatiiv, alaltütlev kääne,
eestis lõpuga -It, näit. rikkalt
mehelt.
ablatsioon, geol., liiva ja tolmu
ärakandumine tuule toimel; tuulekulutus.
ablaut (sks.), korrapärane täis
häälikute vaheldus
sõna tüves,
omane
eriti germaani keeltele
(näit.
saksas:
trinken,
trank,
getrunken).
ablepsia, nägemise puudumine,
ablutsioon, tseremoniaalne kätepesemine katoliku kiriku jumala
teenistusel.
abnormsus, ebanormaalsus, kõrvalekaldumus normist.
aboleerima, kaotama, ära muut
ma, kõrvaldama, tühistama.
abolitsionism, mingi ühiskond
liku väärnähtuse, näit. esialgu orjakauplemise, siis prostitutsiooni
seadustamise vastu sihitud liiku
mine.
abolitsionistid, mingi
maksva
instituudi vastase liikumise pool
dajad, näit. P.-Ameerikas enne
neegriorjuse, hiljem riikliku alkoholi-keeluseaduse vastased.
abolitsioon
20
abolitsioon, kaotamine, äramuut
mine, kõrvaldamine, tühistamine;
süüteo andestamine enne kohtu
otsust.
aboncerima, ette tellima, ette
ära maksma (näit. ajakirja, laevasõidupiletit jne.).
abonement, ettetellimine, ettetel
limus.
abonementkaart, kaart rea ühe
taoliste ettetellimustega.
abonent, tellija; alaline tarvitaja
(näit. telefoni pidaja).
aboraalne, suuvastane, (looma)
suule vastupidises otsas olev; vrd.
adoraalne.
aborigeen, kohalik pärismaalane,
aborneerima, (maad) piiritama.
abort, nurisünnitus, loote
väljumine kehast enne iseseisva
elu võimeliseks saamist; toimub
kas iseenesest mingil haiguslikul
põhjusel või kunstlikult mingi
arstimi või riista abil tekitatuna;
on naise tervisele kahjulik ja as
jatundmatul tegemisel elukarde
tav; seda teha võib arst kolme
esimese raseduskuu jooksul, kui
mõne raske haiguse tõttu rasedus
või sünnitus on ema elule ohtlik,
aborteerima = abortima,
abortiivne, aborti tekitav (va
hend).
abortima,
abortida,
abordin,
aborditakse jne., nurisünnitama.
About [abuu], Edmond, prant
suse kirjanik, * 1828, f 1885, rea
fantastiliste ja reisiromaanide ning
jutustuste autor.
ab ovo [oouo] (lad. k. 'munast
alates’), algusest peale.
Abraham a Santa Clara, augustiini munk, mõjukas jutlustaja
ning kirjanik Viinis, *1644, t 1709.
abrakadabra [-daabra] — nõia
sõna; selle tähtedest moodustati
kolmnurk — amuletiks; praegu:
sisutu, mõttetu jutt.
abrasioon, geol., mereranna mur
dumine ja laialikandumine lainete
toimel; med., väljakaapimine te
rava lusika abil.
abreveerima, lühendama,
abreviatuurid, sõnaliihendid kir
jas aja ning ruumi kokkuhoidmi
absoluutne
seks, tarvitatakse sagedamini kor
duvate sõnade või sõnarühmade
lühendamiseks, näit. ca = circa
(== umbes), ms. = muuseas, muu
seas, nn. = niinimetatud, jmt. =
ja mõned teised, jj., jt., jne., ERM
= Eesti Rahva Muuseum, EKS =
E. Kirjand. Selts; muusikas näit.
// = fortissimo (= väga kõvasti);
lühenditena on tarvitatud peale
tähtede ka muid tingmärke, näit.
& = ja, t = surnud, jne.
abrogatsioon, seaduse, dekreedi
jne. äramuutmine, kaadamine.
abrogeeriina, seadust jms. ära
muutma, kaadama, tellimust tagasi
võtma.
Abruka, 1) saareke Kuressaare
linna lähedal, 10,6 km2 suur, u.
150 ei.; 2) end. vald Saaremaal,
Sõrve poolsaarel, Anseküla khk.,
nüüd uue nimega Salme vald,
2609 ei. (1934).
abruptne, murtud, järsk, kat
kendlik, sidemetu.
Abruzzid [abrutsid], Kesk-Itaalia mäestik Apenniinide kõrgeima
tipuga (Gran Sasso, 2921 m kõrge).
Absalom, kuningas Taaveti poeg,
sai surma mässus isa vastu, piiblitegelane.
ahsats (sks. Absatz), taandrida,
äärjoonest eemal algav, taanduv
kirja- või trükirida; taandreaga
algav tekstijärk, lõige.
absenteeruma,
eemale jääma,
eemalduma.
absentism, eemal-olek (näit. oma
maaomandist), puudumine.
absents, äraolek, puudumine; ka
ajutine teadvuseta olek (vaimu
puudumine).
absint, koirohu-viin (aniisiga).
absolutism, piiramatu ainuvalit
sus; täiskarskus.
absolutist, ainuvalitsuse poole
hoidja; täiskarsklane.
absolutsioon, vabastamine; süü
tuks tunnistamine, pattude andes
tamine.
absoluutne, iseline, täielik, pä
ris; ülepoolne (enamus); võrdlussuhteist sõltumatu, vastandina re
latiivsele, suhtelisele.
absoluutne ajaarv.
absoluutne ajaarvamine, maa
kera ea arvutamine ning mõõt
mine
mitmesuguste meetoditega
selle tekkimisest peale; saab olla
ainult umbkaudne; näit. on maa
kera iga arvatud 2000 milj. a-le.
absoluutne kuulmine, eriline ini
mese võime helide kõrgust ka neid
üksikult kuuldes määrata.
absoluutne kõrgus, kõrgus üle
merepinna; vastand: suhteline kõrgus.
absoluutne maalikunst, uus kuns
tivool, mis loobub looduslike ese
mete kujutamisest ja rajab teose
mõttelistele vormidele, joonte ja
värvilaikude kombinatsioonidele.
absoluutne monarhia, riik, kus
kogu riiklik võim on koondunud
monarhi kätte.
absoluutne muusika, puhas inst
rumentaalmuusika,
vastandina
muusikale, mis tahab midagi ku
jutada või kirjeldada, või laulule.
absoluutne
mõõtude-süsteem,
mõõtude-süsteem, milles põliiühikuiks on pikkus-, massi- ja aja
ühikud, nimelt sentimeeter, gramm
ja sekund (lüh. sm või cm, g ja
sek.).
Nende abil on võimalik
väljendada kõiki füüsikalisi suu
rusi peale temperatuuri.
absoluutne niiskus, veeauru hulk
ühes
kuupmeetris,
väljendatud
grammides.
absoluutne nullpunkt, tempera
tuur — 273,2° C, teoreetiliselt ma
dalaim võimalik temperatuur.
absoluutne plastika, uus kunsti
vool raidkunsti alal, mis taotleb,
looduslike esemete vormidest täie
likult või osaliselt loobudes, jõuli
semat ning stiliseeritumat väljen
dumist mõttelise kehastise või geo
meetriliste vormide kombinatsi
ooni abil. Vt. ka Arhipenko.
absoluutne temperatuur, tempe
ratuur, mida loetakse absoluutsest
nullpunktist alates, seega 273,2° G
altpoolt tavalist nullpunkti; vii
mane (s. o. jääsulamispunkt) on
seega siin + 273,2° C e. 273,2° C.
absoluutväärtus e. moodul po
sitiivsel arvul on seesama positiiv
ne arv, nullil null ja negatiiv
21
abstraktsus
sel arvul see positiivne arv, mis
selle negatiivse arvuga liitmisel an
nab nulli.
absolveerima, vabaks kuulutama,
vabastama; sooritama (näit. eksa
meid), lõpetama (näit. kooli).
absolvent, abiturient, kooli lõpe
taja.
absorbeerima, neelama, imama,
absorptiivne, endasse imev, imav.
absorptsioon, neelamine,
ima
mine, neeldumine, imavus, nimelt
gaaside lahustumine vedelikku
des ja valguse või muu kiirguse
kadumine kehadesse tungimisel või
nende läbimisel. Kui valgus ke
has absorbeeritakse, on meil tegu
läbipaistmatu kehaga; kui mingi
ese absorbeerib kõik temale lange
vad päikesekiired, siis on ta must,
kui ta aga kõik tagasi peegeldab,
siis valge; kui ta absorbeerib
muud spektrivärvid peale ühe, näit.
peale sinise, siis näib keha sinine,
kui peale punase, siis punane, jne.
absorptsioonispekter tekib siis,
kui valguskiired lasta läbi keha,
mis osa kiiri absorbeerib; vastavas
spektri osas on siis tumedad vöö
did.
abstineeruma,
hoiduma
(mil
lestki).
abstinent, tagasihoiduv, kaine,
alkoholist keelduv, karske ini
mene.
abstinents, hoidumine halvust
nautimisvahendeist, esijoones alko
holist, karskus.
abstraheerima, eemaldama; üksi
kuid tunnuseid, olulist juhulisest
eraldama, mõtendama.
abstraktne, mõtendatud, mõtte
line.
abstraktne leping, tehing, mille
puhul ei märgita lepingu sõlmimise
sihti (näit. veksel ja tšekk).
abstraktnoomenid, mõttelisi mõis
teid, omadusi, tegevust jne. tähis
tavad noomenid, näit. hing, armas
tus, au, kallis, kuulmine jt.
abstraktsioon, mõtendus; eseme
mingi omaduse või suhte eraldi
vaatlemine, teisi tähelepanust kõr
vale jättes.
abstraktsus, mõttelisus.
abstsess
22
abstsess, mädanik,
abstsisstelg, üks kahest koordi
naatide teljest.
absumeerima, ära tarvitama,
absurd, absurdsus, mõttetus, ru
malus, võimatus.
absurdne, mõttetu, võimatu.
abt, kloostriülem.
Abt, Franz, saksa helilooja, hulga
meloodiarikaste
laulude
autor,
* 1819, f 1885abtinna = abtiss,
abtiss, nunnakloostri naisiilem.
abtkond, abti valdkond, klooster
ühes oma maa-alaga.
abu, piht, pihakoht.
Abu (ar. k. ’isa’), esineb peami
selt mehenime liiteosana.
Abu Bakr, Araabia esimene ka
liif (632—634), Muhamedi äi ning
mõjukas kaastööline islamiliikumi
ses, * u. 573, f 634.
abud, naiste varrukateta piharõivas, eriti Saaremaal, ilustistega.
abundants, küllus, rikkalikkus,
abundeerima, külluses elama või
olema.
ab urbe condita (lad.), ’linna
(Rooma) asutamisest’, s. o. arva
tes a-st 753 e. Kr.
Abu Simbel, maakoht Nuubias
Niiluse vasakul kaldal, kahe kuulsa
kaljutempliga Ramses II ajast.
abusus [ab-uusus] (lad.), kuri
tarvitus.
abuteerima, kurjasti tarvitama,
väär-, kuritarvitama.
abuulia, haiguslik tahtenõrkus,
otsusevõimetus.
abiissiline, süvamereline (loom,
taim jne.), üle 3000 m sügavas me
res esinev.
Abydos [-üü-], 1) Vana-Kreeka
sadamalinn Väike-Aasias, 2) vana
Egiptuse linn, surnutejumala Osirise pea-austamispaik, templivaremete ja haudadega.
Academia Gustaviana Carolina
[-dee- -aaria -Uina] (lad.), Tartu üli
kooli omaaegne nimetus.
a cappella [kapella] (it.), ainult
lauluhäälte tarvis (= mitmehäälne
koorilaul), ilma instrumentaalsaateta.
a. D.
accelerando [atšelera ndo] (it.),
muus., pikkamisi kiirenevalt.
Acheloos
Dahheloo'os], Kreeka
suurima jõe (220 km) vana nime
tus; kreeka muinas-usundis jõejumal.
Achenbach, Andreas, saksa ni
mekas
maalikunstnik maastiku
maali alal, * 1815, j 1910.
Acheni järv, järv Põhja-Tirooli
Alpides, 7,5 km2, 930 m ii. mp.
Acheron = Ahheron (allilma,
põrgu jõgi).
Achilleus [ahhi’Ileus], lad. k.
Achilles, Homerose kangelasee
pose „Iliase“ peategelane, vapraim
kreeklaste juht Trooja sõjas; sur
mas Hektori, kättetasuks oma lan
genud sõbra Patroklose eest, lan
ges ise Parise läbi. — A. oli haa
vatav ainult kannast; sellest siis:
ah h iile use
e.
ahhillese
kand — (kellegi) nõrk koht.
a. Chr. n. = ante Christum
natum (lad.), enne Kristuse sündi .
Ackermann, (tundmatu eesnime
ga), nikerdaja Tallinnas 17. saj.
lõpul, Tallinna Toomkiriku väär
tusliku barokk-stiilis altari autor.
Ackte-Jalander,
Aino,
soome
ooperilauljaima,
kuulus sopran,
* 1876.
Aconcagua [akonka gva], LõunaAmeerika kõrgeim mäetipp (7010
m) Argentiina Andides, kustunud
vulkaan Tšiili piiril.
a conto
(it.),
arvele
(sisse
maksma); arvelt (osade kaupa
välja maksma).
Acosta [ako'sta], Uriel, juudi
usufilosoof, * 1590, f 1640; oli vas
tuolus juutidega, kirikuvande all ja
lõpetas elu enesetapmisega. Gutzkow tegi temast oma draama
„Uriel Acosta“ (1847) kangelase.
aeta (lad.), aktid; koguteosed;
ajakirjad.
Aeta et commentationes [-tsioones], Tartu Ülikooli väljaannete la
dinakeelne nimetus; ilm. a-st 1921.
a. d. — a dato (lad.), ’tänasest
peale’, allakirjutanus-, väljaandmispäevast.
a. D. = anno Domini (lad.l,
’Issanda aastal’.
ad
23
ad, lad. eessõna, ’juurde’, = eesti
käändelõpp. -le, -ks.
ad absurdum [-sur-] (lad.) v i i m a, näitama (mingi väite) mõtte
tust.
ad acta (lad.) p a n e m a, aktide
juurde, kõrvale panema, tagajärjeta
jätma.
adagietto [adadžeto] (it.), muus.,
adagiost veidi kiiremalt; väike adagio-helitöö.
adagio [adaadžo] (it.), muus.,
rahulikult, aeglaselt; mõne suu
rema heliteose pikaldase tempoga
osa.
adaliin, rahustav ning uinutav
pulber.
Adani Breemenist, ajalookir
jutaja 11. saj. II poolel, käsitleb
oma väärtuslikus kroonikas põhja
maade olusid.
Adam [adarj], prantsuse kujurite
sugukond 17. ja eriti 18. saj., töö
tanud eduga parkide, losside ja ki
rikute kaunistamisel raidteostega.
Adam [ädem], Robert, inglise
arhitekt, * 1728, f 1792> Paar sa'
jandit kestnud nn. adam-stiili looja
ehitiste, mööbli jne. alal.
Adam [adarj], Paul, prantsuse
romaanikirjanik, * 1862, f 1920.
adamant, kõvim raud, teras; tee
mant.
adamantiin, hambavaap e. -email.
adamantinoom,
hambavaabakoest tekkiv lõualuu-kasvaja.
Adamaua, endine neegririik Aaf
rikas, Guinea lahe kohal, jaotatud
Briti Nigeeria ja Prantsuse Kame
runi vahel.
Adam de la Halle [adarj da la
all], prantsuse luuletaja ning esi
mene prantsuse ilmliku näidendi
autor, * u. 1235, f 1287.
adamiidid = aadamlased.
Adamovic [-mo'-], Ludvig, läti
usuteadlane (prof.) ning pedagoog,
* 1884.
Adams jadems], John [džonj,
P.-Am. Ühendriikide teine presi
dent
(1797—1801),
kodumaale
suurte teenetega, eriti varem pee
tud iseseisvussõja ja riigikorra loo
mise ajast, * 1735, t 1826.
adaptatsioon
Adams, Valmar (kuni 1936 tarvi
tusel Vilmar), luuletaja, kirjandus
teadlane, * 1899; on olnud õpetaja
ja üliõpilaskonna juhtiv tegelane;
Tartu Ülikooli õppejõud kõne
kunsti alal. Luuletuskogud: „Suudlus lumme“ (1924), „Valguse valust“ (1926), „Maise matka poolel
teel“ (1932), „Põlev põõsas" (1937).
Adamson, Jaan, ärkamisaja te
gelane Paistu khk-s ning ülemaa
lises ulatuses, rahvaluule ja va
navara koguja, Eesti Aleksandrikooli
asutamise
mõtte
juhtiv
kandja; * 1824, f 1879.
Adamson,
Amandus Heinrich,
silmapaistvaim kujur eesti vanema
põlve
kunstnike
seas,
* 1855,
f 1929.
Töötas Pariisis, Peter
buris, Paldiskis. Tuntumaid töid:
„Kalevipoeg ja Sarvik", ,,Laeva
viimane ohe“, „Laine viimane
suudlus", ,,Lurich“, ,,Noorus kaob"
jt.,
suuremaist
monumentidest
„Russalka“ Tallinnas, ,, Koidula"
Pärnus,
,, Kalevipoeg" Vabadus
sõja mälestussambal Tartus ja rida
muid ausambaid Vabadussõjas lan
genuile, näit. Rakveres, Pärnus,
Viljandis jm. — Kujuri pilti ja
teoseid vt. tahvleil 1 ja 2, ka lk. 68.
Adamson,
Johannes,
õpetaja,
* 1883; on olnud mitmel pool ma
jandusteaduse, ajaloo jm. õpetaja,
koolidirektor, on avaldanud rea
õpperaamatuid ajaloo alalt ja ma
jandusteaduse käsiraamatu.
Adamson, Hendrik, kirjanik-ajakirjanik, * 1891; avaldanud mulgimurdelised luuletuskogud „Mulgimaa“ (1919),
„Inimen“
(1925),
,,Tõus ja mõõn" (1931), ,,Kolletuspäev" (1934) jt. ning proosatöid.
Adamson, Erich, tegelikult tarv.
Adamson- Eric, eesti maali
kunstnik, * 1902.
Adana [-ana], Türgi linn VäikeAasias, Vahemere ääres, teraviljaning puuvilla-kaubandusega, 73 000
ei. (1927).
adap(ta)tsioon, kohanemine, ko
hastumine;
silma valgustundlik
kuse kohastumine erisuguse val
gustugevusega, näit. valgest ruu-
adapteerima
24
mist pimedasse või pimedast val
gesse sattumisel.
adapteerima, kohastama,
ko
haseks tegema.
ad arma (lad.), ’relvade juurde’,
tegevusse.
ad astra (lad.), ’tähtede poole’,
valguse poole.
a dato [adaato] (lad.), ’tänasest
peale’, allakirjutanus-, väljaandmispäevast.
Adavere,
vald Põhja-Viljandimaal, Põltsamaa khk., 871 ei.
(1934).
Adavere lade, geol., teatavate
siluuri paekihtide nimetus; esineb
üle 10 m paksu kihina Viljandija Pärnumaa põhjaosis, Järvamaa
lõuna- ning Läänemaa keskosas.
ad
calendas
graecas
[kalegreekas] (lad.), ’kuni kreeka kalendideni’, = ei iialgi (sest kreek
lastel kalende {<-) polnud).
Addis Abeba
[adi's
abeeba],
Abessiinia pealinn, enne valluta
mist Itaalia poolt u. 150 000 ei.,
kaubanduslik keskus, raudteeühen
duses Džibuuti sadamaga.
Addison [ädisdn], Joseph [džouzif], inglise kirjanik, kriitik, mõ
jukate ajakirjade toimetaja, * 1672,
f 1719-
adduktor, tõmbemuskel, lähendaja-lihas.
ä decouvert [dekuväär] (pr. k.
’katmata, katteta’), kaupade voi
väärtpaberite müük, mida müüjal
veel ei ole.
adeerima, juurde või kokku ar
vama, liitma.
adekvaatne, võrdne (millegagi),
täiesti vastav (millelegi), kohaldane.
adekveerima, ühetasastama, üht
lustama, võrrutama, võrdsustama.
Adelaide [ädileid], Lõuna-Austraalia pealinn, suur aedlinn tähtsa
kaubasadamaga, 313 000 ei. (1934).
Adelsbergi koobas, suur nõrgkivi-koobas Põhja-Itaalias, Triesti
lähedal, mitu km pikk ja keskm.
10 m kõrge.
Adelung,
Johann
Christoph,
saksa
keeleteadlane,
sõnavara
uurija, * 1732, f 1806.
adiafoorid
Aden [eidn], Inglise merekindlus ja sadamalinn Araabia edela
osas, ühes juurdekuuluva Perim’i
saarega 48 000 ei. (1931).
adeniit, näärmepõletik.
Adeni laht [eidni], India ookeani
laht Araabia ja Aafrika vahel, on
ühenduses Punase merega.
adenoom, näärekasvaja, näärmelise ehitusega kasvaja.
adept, mingi kunsti saladus
tesse pühendatu; meister alkee
mias; taskukunstnik; mingi usu
või õpetuse poolehoidja.
adeptsioon, saavutamine, oman
damine.
ader, om. adra, os. atra, esma
järguline põllutööriist maa künd
miseks.
Lihtsamad tüübid: hark
ader ja vannas-ader; moodne,
nõuetele vastav tüüp on metallist
hõlmader.
adessiiv,
alalütlev
kääne,
eestis lõpuga -/, näit. suurel me
hel.
adherentne, külge-liituv, külguv.
adhesioon, füüs., külgumine —
nähtus, mille kutsub esile kahe
eri suguse keha molekulide va
heline tung, mis neid kehi kokku
puutumisel seob, näit. vee jää
mine klaasi külge ja eriti teata
vate ainete kleepumine; vrd. k o hesioon; med., haiguslik kok
kukasvamine.
adhesioonipind,
külgumispind,
kokkupuutepind.
ad hoc (lad. k. ’selleks’), selleks
otstarbeks, selleks juhuks.
ad hoininem (lad.) demonst
reerimine, ’inimese peale näi
tamine’, ebaasjalik tõendus või ar
vustus, kus esitatakse arvustatava
isiklikke puudusi ja nõrkusi,
adhortatsioon, manitsus,
adhorteerima, manitsema,
adiabaatne protsess, füüs., gaa
side rõhu ja ruum-ala muutus
ilma väljastpoolt soojust lisanda
mata ja ära võtmata.
adiafaanne, läbipaistmatu,
adiafoon, tüüp klaverit, millel
keeli asendavad kammertoonid.
adiafoorid, usut., asjad ning toi
mingud, mis erapooletutena või-
adiafoorne
25
vad olla nii kõlblad ja lubatavad
kui kõlblusvastased, olenedes pea
miselt tõlgitsemisest ja hindami
sest (näit.
muusika,
ehtimine,
tants jne.).
adiafoorne, ükskõikne, erapoo
letu.
adiantum (lad.), teatavad sõna
jalgade liigid õrna ja ilusa lehes
tikuga, tarvitatakse ilutaimedena
ja lilleärides lillede juures rohe
lisena.
adieu [adjöö] (pr.), vt. adjöö,
ad infinitum [-nii-] (lad.), lõp
matuseni.
ad interim (lad.), ’vahepeal’, esi
algu.
adisoni tõbi e. pronkstõbi,
inglise arsti Th. Addison’i 1855
kirjeldatud raske
neerupealiste
haigus, mille tunnuseks on naha
pruunistumine.
aditseerima, kohtulikult omaks
mõistma, välja mõistma.
aditsioon, kokkuarvamine, liit
mine.
adjektiiv, omadussõna, sõ
na, mis tähistab nimisõna oma
dusi, näit. kuri koer, õilis tegu.
adjektiivsed värvid, värvained
ainult
teatavalt ettevalmistatud
(peitsitud) riide värvimiseks.
adjudikatsioon, kohtulikult omaks
mõistmine, väljamõistmine.
adjuditseerima, kohtulikult omaks
mõistma, välja mõistma.
adjungeerima, abiliseks võtma
või ametisse panema.
adjunkt, abiline (mingis ametis);
abiõpetaja (koguduses),
adjunktuur, abilis-amet.
adjuratsioon, vannutamine, van
de võtmine.
adjusteerima, täpsustama; (min
git masinat või riista) täpselt ko
hale seadma; (mõõteriista) täpsust
proovima ja õiendama; töötlemisel
esemele lõppkuju andma.
adjutant, riigipeade jm. kõr
gema võimu kandjate, samuti väe
üksuste ülemate saate- ja käsun
dusohvitser; teatavais väeüksusis
administratiivvõim
ühtlasi kantseleijuhataja, diviisi
staabiülema operatiiv-abiline.
adjutantuur, adjutandi-amet, ad
jutandi ametiruum.
adjuvant, abiline,
adjöö, jumalaga!, hüvasti!
Adler [aad-], Viktor, austria po
liitik ja sotsialistide kauaaegne
juht, * 1852, f 1918.
Adler [oad-], Alfred,
austria
närviarst ning psühholoog, indivi
duaalpsühholoogia
põhjendaja,
* 1870.
ad libitum (lad.), ’soovi koha
selt’; muus., vaba tempoga (ette
kande kohta), vabalt valides (koos
mängus mittekohuslikkude pillide
kohta).
ad loca [/oofro] (lad.), ’kohta
dele’.
ad majorem Dei gloriain [majoogloo-] (lad.), ’suuremaks Jumala
auks’, jesuiitide juhtsõna, on saa
nud kõnekäänuks.
administraator, haldaja, valit
seja; administratiiv-ala
tegelane
või hea tundja.
administratiiv-asjad,
haldus-asjad; kuuluvad adm.-ametnikkude
otsustamisele vastandina kohtuas
jadele.
administratiivkohus, kohtumõist
mine administratiiv-asjus.
administratiivne, halduslik, va
litsuslik.
administratiivne jaotus, maa ala
jaotus valitsemise otstarbel. Eesti
näit. on jaotatud 11 maakonnaks,
millede allüksustena esinevad val
lad ja alevid (1937: 367 valda ja
15 alevit). Linnad, (1937. a. I poo
lel) arvult 19, kuuluvad küll maa
kondadesse, kuid on administra
tiivselt iseseisvad.
administratiiv-osakond,
maava
litsuse, ministeeriumi või Riigi
kohtu osakond, mille ülesandeks
on administratiiv-asjade ajamine,
järelevalve või arutamine.
adininistratiivpiirkond,
vaiitsemisüksuseks olev maa-ala.
administratiivvõim,
valitsemisvõim; valitsusasutis.
administratiivõigus
26
administratiivõigus,
haldusoigus,
valitsemiskorda
määravad
seadused, määrused jm. sel alal
väljakujunenud õigusnormid, sa
muti neid käsitlev õigusteaduse
haru.
administratsioon, haldus, valit
sus; valitsusasutised; kaub., makse
raskusisse sattunud ettevõtte võ
lausaldajate poolt loodud hoole
kanne äri normaalsesse olukorda
viimiseks.
admiral, mereväe-ohvitseri kõr
geim kraad; sõjalaevastiku või
selle osa juhataja.
Admiraliteedi
saared,
saarte
rühm Uus-Guineast kirde pool,
on Austraalia valitseda.
admiraliteet, mereväge juhtiva
kõrgeima
ametkonna
nimetus
mitmes riigis.
admireerima, imestlema, imet
lema.
admissioon, vastuvõtt, juurde
pääsu võimaldamine.
admiteerima, juurdepääsu, osa
võttu võimaldama.
admoneerima, manitsema, hoia
tama.
admonitsioon, manitsus, hoiatus,
adneks [-e'-\, manus, lisand; meel.,
emaka adneksid — munajuhad
ja munasarjad naisel.
adneksiit, emaka manuste põletik,
ad notam [noo-] (lad.), teadmi
seks, meelespidamiseks,
meelde
tuletuseks.
ad oculos (lad. k. ’silmade ette’)
demonstreerima,
näitlikult
selgitama.
Adoi'f,
Ferdinand,
ehitusinse
ner, * 1890; on töötanud Peterbu
ris, Moskvas, Rakveres, Tallinnas,
viimases olles ka kõrg. tehnikumi
õppejõud.
adolestsents, noormehe-iga, noo
rus.
Adonai, Jumala nimetus VT-s,
— Jahve.
Adonis [-00-], kreeka muinas
usundis ilus noormees, Aphrodite
(Venuse) armastatu.
adooniline värss, kirj., värss:
daktül + trohheus (jLu
_L <^ )•
adrenaliin
adoonis, lill tulikõieliste suguk-st; kevadadoonis kollaste, suvija siigis-adoonis pu
naste õitega.
adopteerima, lapseks
võtma, lapsendama.
adopteeruma, (kelle
legi) lapseks saama,
Adoonis.
lapsenduma.
adoptiivlaps, kasulaps, lapsend.
adoptsioon, lapsendamine,
adoraalne, suumine, suupoolne,
(looma) suupoolses otsas asetsev.
Vastand: aboraalne, suu vas
tas asetsev, suuvastane.
adoratsioon,
(pühakute) kum
mardamine, palveldamine, jumal
damine, teenimine.
adoreerima, kummardama, palveldama, jumaldama.
Adour [aduur], jõgi Prantsus
maa edelaosas, 335 km pikk, suu
bub Biskaia lahte.
ad pias causas (lad.), ’vagadeks’,
headtegevaiks otstarbeiks (annetised).
ad protocollum (lad.), protokollisse.
adrakultuur, põlluharimise kõr
gem aste (võrreldes kõblaskultuuriga) adra ja veolooma kasuta
misega.
adramaa, maapinnamõõdu- ning
maksustamisüksus Vana-Eestis ja
hiljem kuni 19. saj. alguni; on
olnud väga mitmesuguse suuru
sega, esialgselt nähtavasti liht
salt elujõuline normaaltalu, siis
teatavat külvihulka nõudev pind
ala, siis kindlam pinnamõõduühik,
teatavat hulka teopäevi ja renti
või tulu andev majapidamine jne.
adraraha, adramaa pealt mõisa
härrale makstud raha, rent.
adrasajandik, endine maatulukus-üksus: V100 adramaad e. u. 3
puhaskasurubla.
ad referendum [-ren-]
(lad.),
teatamiseks.
ad rem (lad.), asja juurde,
adrenaliin, keem., teatav neeru
pealise sisaldusaine, haava vere
jooksu sulgev vahend (sissetilgutamisel).
27
adressaat
adressaat,
kirja,
postisaadetise
või
mõne muu
telegrammi
saaja.
adressant, kirja vms. saatja,
adresseerima = aadressima.
Adrianoopol,
Euroopa-Türgi
tähtis kaubalinn Traakias, Maritsa
jõe ääres, u. 56 000 ei. (1924). Pal
jude mošeedega, millest õige kau
nilt esindab islami ehituskunsti
sultan Selim II mošee (16. saj.).
Adrianoopol. _
Sultan Selim II mosee.
adrik, adramaa talupoeg,
adru,
„meremuda“,
teatav
pruunvetikas, mis hulgaliselt kas
vab Läänemere rannikuil madalas
vees.
Adson, Artur K., kirjanik ja
ajakirjanik, * 1889, elanud peam.
Tallinnas. Avaldanud rea võrumurdelisi luuletuskogusid: „Henge
palango“ (1917), „Vana laterna"
(1919) jt., hiljem ka rea näiden
deid: „Läheb mööda" (1923), „Toomapäev" (1928), ,,Lauluisa ja kir
janeitsi" (1930) jt.
adsorbeerima, külge imema,
adsorbeeruma, külge imenduma,
adsorptsioon, külgeimendumine,
gaaside, aurude ja lahustunud ai
nete kinnitumine mõne kindla
keha pinnale, milleks parimad on
urbsed ained, näit. puusüsi joo
givee puhastamisel jm.
adstringeerima,
kokku
tõm
bama.
Adua, linn Abessiinia põhja
osas, riigi end. pealinn, 7000 ei.
adverbiaalile
— Adua all kaotasid itaallased
1896 lahingu abessiinlaste vastu.
a due [duue] (it.), kahekordselt,
kahel häälel, kahel muusikariistal.
adulaar, ilukivi, läbipaistev ortoklass (teatav päevakivi).
adulatsioon, meelitamine, meeli
tus.
aduleerima, meelitama,
adult, täiskasvanu, täisealine,
adulteerium, abielurikkumine,
adulteratsioon,
(raha, kauba,
arstimi jne.) võltsimine, falsifikatsioon.
adultereerima, võltsima,
aduma, mõistma, aru saama,
ad usum [uusum] (lad.), tarvita
miseks.
a-duur = la-mažoor.
ad valorem [-/oo-] (lad.), väär
tuse järgi, näit. ad. vai. tollid —tollid kauba väärtuselt, mitte hul
galt.
advent (lad. k. ’tulek’), Kristuse
tulemise aeg — kirikus neli jõu
lueelset nädalat; igaüks neljast
jõulueelsest pühapäevast.
adventiivsed moodustised, lisamoodustised, näit. taimedel lisajuured vartel, lisapungad juurtel
jne.
adventism, usulahk, mis ootab
Kristuse peatset uuestitulekut ja
sellele järgnevat tuhandeaastast
rahuriiki, Ameerikas 1833 algata
tud liikumine.
adventistid, adventismi-usulised:
neist on maailmas kõige enam
levinud seitsmenda päeva adven
tistid, kes puhkepäevana pühitse
vad nädala viimast päeva —- lau
päeva.
adverb e. määrsõna, abisõna,
mis väljendab kohta, aega, viisi,
määra jne., näit. siin, täna, ruttu,
pisut, muidugi.
adverbiaal e. määrus, lauses
omadussõna või määrsõna laiend
või selline pöördsõna laiend, mis
ei ole sihitis ega öeldistäide, näit.
õige suure väsimuse tõttu edenes
töö väga visalt, pärast jooksime
ruttu metsa.
adverbiaalne, määrsõnaline.
adversatiivne
28
adversatiivne, vastupidine, vas
tandlik (näit. sidesõnad aga, kuid,
ent, või, vaid).
advocatus diaboii [-kaatus diaa-]
(lad.), ’kuradi advokaat’, kurjuse
esindaja, saadana vastuväidete esi
taja.
advokaat, õigusteadlane elukut
seliselt teiste isikute juriidiliste,
eriti kohtuasjade ajamiseks, sel
alal kaitsja, nõuandja jne. Nende
jaotus meil: vandeadv., vandeadv.
abi ja era-adv.
advokaatkond, advokaatide kogu
e. kiht.
advokatuur, advokaatkond; advokaadi-amet.
adünaamia, jõuetus, rammetus.
Ady [adi], Endre [ändrä], un
gari
revolutsiooniline
lüürik,
* 1877, t 1919; avaldas käremeel
seid,
vormilt
täiuslikke
luu
letusi (mitu kogu) 20. saj. I vee
randil.
aed, taraga eraldatud maa-ala
aedtaimede kasvatamiseks.
„Aed“, aiandus-mesinduse kuu
kiri, ilmub 1923. a. alates Eesti
Aiandus-Mesinduse Keskseltsi hää
lekandjana, esialgu Tartus, viima
sel ajal Tallinnas.
aedik, aiake, sulg (om. sulu),
aedlinn, linn või selle ääreosa
(eeslinn), kus elanike tervislikes
huvides üksikelamud vahelduvad
rohkete aedadega.
aednik, elukutseline ning õppi
nud aiapidaja või aiatööde juha
taja;
kutsenimetusena
vastab
meistri omale (samuti aedniku abi
vastab õppinud töölisele).
aedoblikas, mitmeaastane köögiviljataim, mille lehti tarvitatakse
spinati aseainena.
aedpiste, naiskäsitöös tarataoline
piste, mille üksikud lõngaosad
asetsevad omavahel risti.
aedtaimed, aedades kasvatatavad
mitmesugused kultuurtaimed, kuhu
kuuluvad
ilutaimed, köögiviljataimed,
marjapõõsad, viljapuud
jne.
aeduba e. türgi uha, köögiviljataim;
toiduks
tarvitatakse
peam. tema noori kaunu; on
Aegna
valgurikas toit. Liigitus: 1) latiuba ja 2) põõsas-uba, kummaski
rühmas nii kollase kui rohelise
kaunaga, kiududega ja ilma.
aedvili, puu- ja köögivilja ühis
nimetus.
aeg e. tempus, keelet., olevik,
minevik jne. kui erisuguseid pöördsõna-vorme nõudvad mõisted, ole
nevalt tegevuse suhtest ajaga.
aeg ja tema jaotus igapäevases
elus on määratud taevakehade
liikumise alusel, näit. Maakera
liikumisaeg Päikese ümber on
aasta, Maakera pöörlemisaeg oma
telje ümber (Päikese näilik ring
käik Maakera ümber) -— päev.
Väiksemaid ajaühikuid
(tunnid,
min., sek.) mõõdetakse kelladega.
Et näilik Päikese tõus eri paigus
ida-lääne suunas toimub eri aega
del (24 tunni jooksul), siis on
osutunud vajalikuks kohalikkude
aegade asemele teatavate maa
alade kohta maksma panna ühi
sed kella-ajad, nn. ühtlusajad. Nii
on Maakera jaotatud 24-ks põh
jast lõunasse suunduvaks ribaks,
kus igaühe ühtlusaeg erineb eel
mise ja järgmise omast ühe terve
tunni võrra. Euroopas on tarvi
tusel 3 ühtlusaega: 1) Lääne-Euroopa aeg —- loetud Greenwich’!
tähetornist Inglismaal ja maksev
Euroopa
läänepoolseis
riikides,
2) Kesk-Euroopa aeg — maksev
Kesk-Euroopa riikides, üks tund
esimesest ees, ja 3) Ida-Euroopa
aeg — kaks tundi Lääne-Euroopa ajast ees, maksev Soomes,
Eestis, Lätis, Euroopa-Venemaal
ja Balkanil.
aegkond e. e e r a, suurim ajaiiksus geoloogilises ajajaotuses.
aeglema, ajelda, aeglen, ajeldakse, ajelnud jne., aega viitma,,
viivitama.
aeglustama, aeglaseks või aegla
semaks muutma.
aeglustuma, aeglaseks või aegla
semaks muutuma.
aeglustus, aeglustamine; aeglus
tumine.
Aegna, saar, vt. Ä i g n a.
aeguma
29
Aetius
ms. Helsingi-Tallinna vahel; Tal
aeguma, aja jooksul kehtivust,
linnas esindus.
maksvust kaotama, kustuma.
aerobioos, õhus-elu, hapnikku
aegumine, õiguse, kohustuse või
vajav elu; vastand: ohutu elu,
vastutuse kustumine seaduses ette
anaerobioos (-<—).
nähtud tähtajaks, näit. 10 a. möö
aerodroom,
lennuväli,
tasane
dumisel, kui selle aja jooksul
suurem väli õhusõidukite õhku
pole õiguse maksmapanekut saa
tõusuks ja maabumiseks, harili
vutatud või algatatud.
kult ühes vajalike hoonete ja
aegus,
om.
aegsa, varajane;
seadmetega.
õigeaegne.
aerodünaamika, õhu (ja üldse
aegveksel
e.
daatoveksel
gaaside) liikumise, samuti kehade,
(veksel a dato),
veksel, mille
esijoones lennukite õhus (ja gaa
maksmistähtpäev määratakse kind
sides) liikumise õpetus.
laks mingi ajavahemiku möödu
aerofotogrammeetria,
maastiku
misele, arvates veksli kirjutamise
pildistamine õhust, tehakse üle
päevast, näit. 10 päevale, 2 näda
valt otse alla —- maakoha plaani
lale, 3 kuule jne.
koostamiseks.
Aegviidu, raudteejaam Tallinnaaerograafia, õhukirjeldus.
Tapa liinil (56,3 km Tallinnast),
aeroliit, meteoorkivi.
alevik ja suvituskoht metsade ja
aeroloogia, õhuteadus, teadus
järvedega.
haru õhkkonna, eriti kõrgemate
Aeneas [eneeas], muinaskangeõhukihtide füüsikaliste omaduste
lane, kes põgenes langenud Trooja seisundimuutuste uurimiseks.
jast ja saabus pärast mitmeid
aeromeeter, õhumõõtja (tiheduse
seiklusi Itaaliasse, kus ta sai
määramise
alal).
Rooma
asutaja Romuluse esi
aeromeetria, õhumõõtmine, õhuisaks. Vergiliuse eepose peatege
mõõtmisõpetus (füüsikaliste oma
lane.
duste alal).
Aeneis [eneeis], rooma luuletaja
aeromehaanika, aerodünaamika
Vergiliuse loodud eepos 12 loos
(«-) ja aerostaatika (<-) ühisnime
Trooja kangelase Aenease seiklus
tus, õhu liikumise ja tasakaalu
test (ms. ka tema käigust mana
õpetus.
lasse) teel Troojast Itaaliasse, kus
aeronaut, õhusõitja; aerostaadil
ta pidi langenud linna ja riigi
sõitja.
uuesti üles ehitama.
aeronautika, lennuasjandus.
aer, sõudmisabinõu inimjõul lii
aeroob, õhus-eluline olend,
kuvad veesõidukeil.
aeroplaan, lennuk, õhust ras
aeraat, süsihapu vesi.
kem õhusõiduk kandepindadega.
aeratsioon, ohustamine, õhusaerostaat,
õhupall või mõni
tumine; esineb näit. filtrimisel
muu õhust kergem õhusõiduk,
puhastatava vee vihmana sadada
kerakujuline või pikergune, tava
laskmisel, kus siis vesi õhuga se
liselt allarippuva gondliga (kor
guneb (õhustub).
viga) sõitjate tarvis.
aerostaatika, õhu ja gaaside ta
aerenhüiim, bot., õhukude.
sakaalu õpetus.
aeriseerima,
õhuks
muutma;
aerostaatiline press, õhupress,
õhuga segama, õhuseks tegema,
töötab õhupumba abil.
ohustama.
aerotropism, õhu mõju taime
aerjalalised, väikeste, alamate
osade kasvu suunale.
vähkide liigirikas selts; nende va
aerutama, aerudega sõudma,
balt elavad liigid on tähtsaks ka
aetama, ,,ae-ae“ hõikama.
lade toiduks, teised aga parasiidiAetius [aeetsius], rooma väejuht
vad kaladel.
ja Lääne-Rooma riigi valitseja
„Aero“, Soome 1923 asutatud
(434—454), lõi tagasi germaanlasi
õhusõidu-o.-ü., peab lennuühendust
afaasia
30
Afganistan.
afirmatiivne
Herati linnamüür Kandahari väravaga.
ja võitis hunnide kuninga Attila
a. 451, surmati a. 454.
afaasia, kõnelemisvõimetus ilma
kõne-elundite välise veata.
afeel, koht planeedi või ko
meedi teel, kus ta on Päikesest
kaugeimal, päikesekaug.
afekt, äkiline tugev tundepu
hang (näit. rõõm, viha, hirm),
meeleärevus.
afektatsioon,
edvistav, tehtud
esinemine või olek.
afekteerima, edvistama; teesk
lema, tehtult esinema.
afektiivne, tundmuslik, elamuslik,
afektsioon, heasoovlikkus; ärri
tus, haaratud olek; haigustus.
aferist, õnnekütt, petis; seiklusteotsija, avantürist.
affettuoso [afetuooso] (it.), muus.,
kirglikult, haaratult.
afgaanid e. afgaanlased,
Afganistani elanikud; kitsamalt:
teatav rahvas Afg. idaosas.
afgaani keel, ida-iraani keel,
mida kõneleb u. 4 milj. ei. Afga
nistani idaosas (ametliku, pärsia
keele kõrval) ja osalt Indias, roh
kete india laensõnadega.
Afganistan,
kuningriik EdelaAasias, Iraani mägismaal, u. 700 000
km2 suur, üle 10 milj. ei. muhamedi
usku segarahvast; kõrgmaa (kõr
geim mäeahelik Hindukušš), liivakõrbede ja rohtlatega.
Pealinn
Kabul (u. 100 000 eh). — 19. saj-1
võitlused Vene- ja Inglismaaga,
1919 sai päris iseseisvaks. Troonitülid;
rahva vaen
euroopaliste
uuenduste vastu; 1928 aeti troo
nilt kuningas Aman-ullah.
afiinsus, sugulus, hõimlus; vas
tavus; keem., aatomite tung ja
võime üksteisega ühendusse as
tuda, misläbi tekivad keemiliste
elementide
püsivad
rühmitised,
molekulid;
keemilist
afiinsust
omavad need ained, mis keemilisi
ühendeid annavad.
afiks, keelend, mis ainult seoses
teise, iseseisva sõnaga saab tea
tava tähenduse, prefiksi, infiksi
ja sufiksi ühisnimetus.
afirmatiivne, jaatav, kinnitav.
afirmatsioon
afirmatsioon, jaatus, kinnitus;
vastand: negatsioon, eitus.
afišš,
om. afiši,
os. afišši,
müürileht, kuulutus, plakat.
afitseerima,
mõju
avaldama,
ärritama.
afoonia,
häälekadu
ajukoore
häirete puhul väliste häälitsemiselundite veata.
aforism, mõttekild, -tera, lühike,
ilmekas mõtteväljend.
aforistlik, lühike (kuid mõtte
kas); katkendlik.
afridoolseep,
juuste ja naha
haigusidude-vastane ravim.
afrikaat, teatavat laadi kaksikkonsonant, näit. ts, tš, dž jt.
afrodiisia,
haiglane armastus,
armastushullus.
afrodiit,
ebanormaalne
isend,
kel suguosad puuduvad või on nii
puudulikud, et ei saa tema sugu
määrata.
afrodisiakum [-siakum], sugu
tungi tõstev vahend, kiimavahend.
afrodisiasm, sugutungi haiglane
erutuvus, armastushullus.
afäär, juhtumus, sekeldus; asi,
lugu.
Ag, keemias hõbeda (Argentum)
märk.
agaamia, abielutus.
agaamlased, sisalikuliste sugu
kond, esineb Aafrikas, Austraalias,
Lõuna-Aasias.
agaamne, seemendumisvõimetu.
agaap,
algkristliku
koguduse
liikmete ühine armastus-sööm.
agaav, taim amarülliliste sugu
konnast, varretu, paksude mahla
kate ning suurte (1—3 m pik
kade) lehtedega maapinnal; pärit
Kesk-Ameerikast, levinud soojades
maades,
Euroopas
ilutaimena;
õitseb kord elus (keskm. 10-asena,
Eur. kasvuhoonetes alles
mõnekiimne-aastasena või üldse
mitte) kuni 10
m
kõrge õisi
kuga ja kuivab
pärast vilja val
mimist.
Mitme
liigi
lehtedest
saab kiudaineid,
agaavikanepit.
Agaav.
31
agitaator
agalaktia,
piimatus, haiguslik
piima eritumise
katkemine või
vähenemine loomil lüpsi-ajajärgul
ilma tuntavate põhjusteta.
Agamemnon [-me'm-], muinaskangelane, kreeka vägede üldjuht
Trooja sõjas, tapeti pärast koju
tulekut oma naise Klytaimnestra
õhutusel, kellele tasus kätte isa
surma poeg Orestes.
aganad, vilja peksmisel saadav
peenike põhk õisikute, lehtede ja
kõrte tükikestest.
aganaleib, tuulamata viljast või
aganatega segatud jahust valmista
tud leib orjuse ajal Eestis,
aganik, aganate hoiuruum.
agar-agar, jaapani või hiina želatiin, kuivatatud ida-aasia merivetikate lima; tarvitatakse želatiini
asemel, apretuuriks ja pisikuile
söötmete valmistamiseks.
Agasias [aga-], kreeka kujur,
elas 1. saj. e. Kr., jõuliste kujude
looja.
agatoloogia, õpetus kõige kõrge
mast hüvest.
Age, naisenimi.
ageerima,
teotsema, toimima;
teatris: osa mängima.
agenda [age-], jumalateenistuse
ja vaimulikkude talituste korda
sisaldav käsiraamat; kaub., märk
mik.
agent, teatud ülesandeiks volita
tud esindaja, näit. kauba levita
miseks,
kindlustuste,
tellimuste,
poolehoidjate või teadete hanki
miseks.
agentuur, agendi teotsemisruum,
toimistu; posti-abiasutis piiratud
ülesannetega; kaitsepolitsei sala
jane kaastööliskond,
agerik = hagerik.
Agesilaos [-laaos], Sparta ku
ningas u. 400—360 e. Kr., sõdis
võidukalt
pärslastega,
alistas
Sparta ülemvõimule mitmed Hel
lase
riigid Koroneia
lahingus
a. 394.
agiilne, väle, osav, liikuv,
agiilsus e. a g i 1 i t e e t, väledus,
osavus, liikuvus.
agitaator, kihutustöö tegija, üleskihutaja.
agitato
32
agitato [adžitaato] (it.), muus.,
erutatult.
agitatsioon, kihutustöö, rahva
hulkade sihilik mõjustamine sel
leks, et neist saada teatavate isi
kute või vaadete pooldajaid ning
toetajaid, üleskihutamine.
agiteerima, kihutustööd tegema,
õhutama, ässitama, üles kihutama.
aglomeraat,
purdkivim,
mis
koosneb lõdvalt kokkuliidetud kivimi-osadest; üks vastand: konglo
meraat.
aglutinatsioon, kokkuliimumine;
med., haiguspisikute pankadena
kokkukleepimine
teatavaid hai
gusi põdenud organismi vereseerumi poolt; seda võimet kasuta
takse nende nakkushaiguste (kõ
hutõbi, kõhusoetõbi jt.) äratundmi
seks; keel et., sõnavormide kujun
damine
iseseisvate silpide, nn.
afiksite (-*-) või sõnatüvede liit
mise teel põhisõnale, ilma et vii
mane suuremalt muutuks.
aglutineerima, külge v. kokku
kleepima, liitma.
aglutineerivad keeled,
keeled,
mida iseloomustab grammatiliste
vormide kujundamine aglutinatsi
ooni (<-) teel, näit. lapi ja ungari
keel, türgi-tatari, bantu, indiaan
laste jm. keeled.
aglutiniinid, med., aglutinatsi
ooni (<-) tekitavad ollused.
agnaat, mehejoones veresugu
lane;
agnaadid
omavahel olid
Vana-Roomas need, kes allusid
ühisele perevanemale või põlvne
sid temast meesliikmete kaudu;
vt. ka kognaadid.
agnatsioon, sugulus mehejoones.
Agni, tulejumal india usundis,
agnoomen, rooma perekonna
nimi.
agnoosia, teadmatus,
agnostik, filos., isik, kes väidab,
et teatavad probleemid, näit. Ju
mala olemasolu jms., ületavad
inimmõistuse võimed, ja kes sel
lepärast keeldub nende küsimuste
kallal juurdlemast.
Agnus Dei [deei] (lad. k. ’Ju
mala tall’), Jeesuse nimetus; kato
agregaat-olek
liku missasse kuuluv palve ja koo
rilaul.
Ago, mehenimi.
agoogika, õpetus tempost muu
sikalises ettekandes ilmekuse saa
vutamiseks.
agoon, võistlus muistses Kree
kas spordi või luule ja muusika
alal.
agoonia, surmaheitlus elutäht
sate organite tegevuse pikaldase
vaibumise puhul.
Agra, kauba- ja maakonnalinn
Põhja-Indias, muistsete suurmogulite pealinn, 240 000 ei. (1931). On
kuulus oma luksuslike ehitusmä
lestiste poolest islami kunsti alalt
17. saj-st.
agraafia, kirjutamisvõimetus.
agraarkiisimus, maaküsimus,
agraarlane,
(suur-) põllupidajate
esindaja.
agraarliikumine, põllumajandus
likkude rahvakihtide organiseeru
mine oma kutseliste huvide kait
seks ja põllumajanduse edendami
seks; tekkis 19. saj. lõpupoolel;
hiljem on vastavaid ülesandeid
suurel määral täitnud põllumeeste
poliitilised erakonnad või agraarkaitselise suunaga riigivalitsused.
agraarpoliitika,
põllumajandus
poliitika, põhimõtete kogum põllu
majanduse juhtimiseks ja korral
damiseks.
agraarreform, maareform, põllu
majanduslikkude maa-alade üm
berjagamine. Eesti maareform oli
osaline, puudutades ainult suurmaaomandeid.
agraarriik, riik, kus rahvastiku
enamik elatub põllumajandusest
või kus riigi poolt eriti soodusta
takse põllumajandust.
agraarseadus, maavaldamise alu
seid normiv seadus.
agraarõigus, agraarseadusandluses määratud, maavaldamise alu
seid puudutavate normide kogum,
agrane, segane.
agravatsioon, raskendus, suuren
dus.
agregaat, kuhjatis, tihe kogumik,
agregaat-olek, füüs., keha olek
Tahvel 1
Amandus Adamson: 1) Laine viimane suudlus. 2) Laeva viimane ohe.
3) Vabadussõja mälestussammas Tartus ja 4) seesama Rakveres.
Tahvel 2
Johannes Aavik.
Juhan Aavik.
Amandus Adamson.
agregatsioon
(tahkes e. kõvas, vedelas või gaasilises seisukorras).
agregatsioon, kuhjamine, kuh
jumine.
agressiinid, pisikute
eritised,
mis vähendavad vere kaitsejõudu.
agressiivne, pealetungiv, ründav.
agressioon, pealetung,
ründa
mine; ühe riigi sõjaväe sissetung
teise piiresse.
Agricola [agri'-], Mikael, Turu
piiskop Soomes, * u. 1510, f 1557;
usupuhastuse läbiviija
Soomes,
soome rahvakeele esimene kirja
keelena tarvitaja ning soome (vai
muliku) kirjanduse rajaja (ala
tes a. 1542).
agrikultuur, põlluharimine, põl
lundus.
agrikultuurkeemia,
teadus
ja
õpetus, mis käsitleb põllumajan
duslikult tähtsate taimede toiduks
tarvisminevate mineraalainete kee
miat.
Agrippina [-ipiina] noorem,
Rooma keisri Claudiuse teine abi
kaasa, mõjukas õue- ja riigielus,
mürgitas Claudiuse, toimetas troo
nile oma poja esimesest abielust
Nero, tapeti selle käsul aastal 59
p. Kr.
agronoom,
põllumajandusteadlane; Tartu Ülikooli Põllumajan
dusteaduskonna lõpetanu esimene
teaduslik kraad.
agronoomia,
põllumajandusteadus, maatulundusteadus.
„Agronoomia“,
põllumajandusteaduslik kuukiri, ilmub Tartus
alates 1921, viimasel ajal E. Agro
noomide Seltsi ja Akadeemilise
Põllumajandusliku Seltsi ühisväljaanne, ühtlasi Riikliku Kätseasjanduse Nõukogu ja Agronoomide
Koja häälekandja.
agu, om. ao, puhteaeg, varajane
koit; ka eha.
Agu, mehenimi.
agul, eeslinn, äärelinn.
Agulhase hoovus [aguljase], Aaf
rika lõunaranniku äärne kiire ja
soe merehoovus, liigub Agulhase
neemest (vt. Kap Agulhas) mööda
kakku ja itta.
Agur, om. -i, mehenimi.
ERL 11. IX 37.
ahelinurd
33
aguutilased, loomasugukond nä
riliste seltsist, esinevad Kesk- ja
Lõuna-Ameerikas.
ahaatama, korduvalt „ahaa“ üt
lema.
Ahah, Iisraeli kuningas 9. saj.
keskel e. Kr.; agar välispoliitik,
kutsus aga juutides esile endale
tugeva vastuvoolu; naine Isebel
edendas ebajumala Baali kultust.
Ahaggar, mäestik Sahara kes
kel, haarab suure maa-ala; elani
kud — tuareegid.
ahas, om. ahta, os. ahast, kitsas.
Ahas, Juuda riigi kuningas u.
735—720 e. Kr., alistus vasallina
Assüüriale.
Ahas, Eduard, joonistusõpetaja
ning maalikunstnik, * 1901; teotsenud ka dekoratsiooni, illustrat
siooni ja projektsiooni alal; aval
danud teoseid, ms. ka Stenograa
fia kool“ I—III (1930).
Ahasveerus,
Pärsia
kuninga
Xerxes’e heebreakeelne nimi; juudi
nimi, kes legendi järgi pole lask
nud Jeesusel puhata oma maja ees
teel Kolgatale ja karistuseks selle
eest peab „igavese juudina“ rahu
tult ringi hulkuma.
ahasvähilised, selts koorikloomi
meres, alamate ja kõrgemate väh
kide vahepealsed vormid.
ahav, om. -a, kevadine kõle,
vinge tuul.
ahe, om. ahte, os. ahet, rehe
toas korraga parsil kuivatatav viljahulk.
aheldama, ahelasse panema,
ahelik, teataval kaugusel ükstei
sest asetsevate sõdurite rida lahin
guks; mägederida.
aheljas, ahelataoline.
ahelkaubandus,
kauplemisviis,
kus kaup enne tarvitajani jõud
mist käib läbi mitme vaheltkaupleja käest; ahel- ehk harukaupluste süsteem.
ahelküla, küla ühes reas asetse
vate majade ning õuedega.
ahelmurd, teatava skeemi järgi
kirjutatud murdarv, näiteks:
1
3+2+I
3
ahelmäestik
34
ahelmäestik, pikioruline mäe
ahelikkude kogu, näit. Alpid, Pü
reneed jt.
ahelpiste, naiskäsitöös ahelataoline pistete-süsteem.
ahelsild, raud-rippsild, mille sõi
dutee ripub hoideahela küljes.
ahend,
kitsend,
eriti
toruja
elundi kitsenemine, striktuur.
ahendama, kitsamaks tegema,
ahenduma, ahenema, ahtamaks,
kitsamaks muutuma.
aher, om. ahtra, os. ahtrat e.
ahert, mitm. om. ahtrate, vt. ahtr u s.
Aheru järv asetseb Valgamaal,
Karula ja Hargla khk. piiril, on
sopiline, 232 ha suur, 71 m ü. mp.
ahervars e. ahervare, elamu
kiviosade, ahju vare (näit. peale
tulikahju); ka elamu kaitsevai
mude asukoht.
ahhaat, kvartsi e. ränikivi mit
mevärviline teisend, lihvitult ilukivi.
Ahhaia
[~ai'a],
Vana-Kreekas
maakond Peloponnesose põhjaran
nikul; pärast a. 146 e. Kr. Kree
kast moodustatud Rooma provints.
ahhailased,
Ahhaia
elanikud
Vana-Kreekas;
Homerosel vare
mini kreeklaste üldnimetus.
Ahheron, kreeka muinas-usundis
üks allilma e. manala jõgedest.
ahhetama, korduvalt ,,ah“ üt
lema.
Ahhiar [-n’r], end. Sevastoop o 1,
kindlus
ja
sadamalinn
Musta mere ääres, Krimmi pool
saare edelaosas, 75 000 ei. (1926).
Krimmi sõja ajal 1854—55 pani ta
11 kuud vastu inglaste, prantslaste
ja türklaste piiramisele.
ahhillese, ahhilleu.se kand, (kel
legi) nõrk koht; vt. A c h i 11 e u s.
ahhilleuse kõõlus, kannakõõlus,
sääremarja-muskli tugev kannakünnap.
ahi, seadis põlemissoojuse ko
gumiseks ja edasiandmiseks. Ruu
mi soojendamiseks esinevad ahjutüübid: kamin — lahtine tule
kolle, mille suits läheb otse korst
nasse, tarvitab palju kütet ja an
nab ainult kiirgussoojust; raud
Ahlqvist
ahi, annab ruttu soojust ning
jahtub ruttu; kahhel-ahi e.
hollandi ahi, tehtud ahjukividest,
mitmesuguste
lõõridega
kolde ja korstna vahepeal võima
likult kogu soojuse kinnipüüdmi
seks, soojeneb aeglaselt ning an
nab soojust pikemalt.
Tehnilis
teks jm. otstarveteks esineb rida
erikujulisi ahjutüüpe, näit. leivaküpsetamis-, kuivatus-, metallisulatus-, gaasiahjud (gaasigeneraatorid) jt.
Ähijärv, Ahja jõe alamjooksu
soise luha keskel olev järv KastrePeravallas, Tartumaal, 0,2 km2
suur.
ahikotus e. ahikoht, tuntud mõ
nel pool Eestis talu või küla
muistse ohverdamispaigana, harili
kult kivivaremed, toanurk, hoonetagune, puudealune vms.
ahing (om. ahingi) e. a h i n g a s
(om. ahinga) e. v ä s t a r, pika
puuvarre otsas olev mõne kuni
hulga reas-oleva kisulise piiga
kalapüügiriist üksikult liikuvate
kalade nagu haugid, lutsud, an
gerjad jne. löögiga tabamiseks.
ahistama,
suruma,
kitsikusse
ajama.
ahistus, ahistamine; kitsustunne
rinnas haiguse tõttu raskendatud
hingamise puhul.
Ahja,
vald
Kagu-Tartumaal,
Võnnu khk., 3003 ei. (1934).
Ahja jõgi, Emajõe suurim lõuna
poolne haru, suubub Emajõkke
Peipsi lähedal, 93 km pikk.
ahjulind, linnuperekond puuronijalaste
suguk-st Lõuna-Ameerikas, teeb puuokstele savist ahjutaolise pesa.
ahjupiim, ahjus järelsoojendatud kohupiim, rahkpiim.
ahkju, paadikujuline regi Põhja
maades, põtradega või enda järel
vedamiseks.
Ahko, mehenimi.
Ahlberg [aol-], Axel, soome näit
leja, * 1855, f 1927. Eriala: kangelas- ning armastaja-osad (näit.
Romeo, Hamlet jt.).
Ahlqvist [aalkvist], August E.,
varjunimega A. Oksanen, soome
ahm
teadusmees ning luuletaja, * 1826,
f 1889. Soome keele ja kirjanduse
prof. a-st 1863; tegi hulga uurimisreise soome sugu rahvaste elu
aladele, kogus ja andis välja rik
kalikult rahvakeele-ainestikku, uu
ris rahvaluulet jm. kultuuri. Oli te
rav kirjandusarvustaja, kirjandus
loolane ja nõudlik õigekeelsusmees. Ilukirjanduse alal said tema
kaks
luuletuskogu
soomekeelse
kunstluule alussambaiks.
ahm, om. -i, ahmija, õgija.
Ahmatova [-maa-], Anna, õige
nimega
Gorenko-Gumilev,
vene
luuletaja, * 1893.
Ahmed, mitme Türgi sultani nimi;
neist A. III valitses 1703—30.
Ahmedabad [-baad], linn Briti
Indias, Bombay maakonnas, puu
villa- jm. tööndusega, 314 000 ei.
(1931).
Ahmes, egiptuse matemaatik u.
1600 e. Kr., kirjutas papüürusele
vanima säilinud matemaatikaraamatu.
ahnestama, ahneks tegema.
Aho, Juhani, ametliku nimega
Joh. Brofeldt,
soome
suurim,
peam. realistlik kirjanik, * 1861,
f 1921. Tähtsam, teoseid: ,,Raudtee“ (1884), psühhol. romaanid
„Õpetaja tütar14
(1885), „Üksi“
(1890), „Õpetaja proua“ (1893),
ajalool, romaan ,,Panu“ (1897); 20.
saj. algul jätkub tüse looming mit
mekülgselt; 30 a. jooksul ilmub tal
peale muu 8 köidet ,,Laastusid“,
liik
Aho poolt väljaarendatud
lühijutte, kirjeldusi ja meeleolu
pilte. Aho tähtsamaist teoseist on
suurem osa ilmunud ka eestikeel
ses tõlkes.
Aho võttis juhtivalt
osa ka ajakirjanduslikust tegevu
sest, poliitilisest ja üldkultuurili
sest elust. — Pilti vt. tahvlil 2.
Ahrens [aarens], Eduard, keele
mees, * 1803, f 1863. Kauaaegne
Kuusalu kirikuõpetaja, eesti rah
vuslike teaduste edendaja. 1843
ilmus temalt eesti keeleõpetuse
I jagu, 1853 selle II tr. ühes II
jaoga.
Selles oma grammatikas
rajas A. eesti kirjaviisi uuele alu
sele, seda lähendades tegelikule
35
ahvatlema
hääldusele (näit. sured kannad
as. suured kanad).
Kauaaegsest
opositsioonist hoolimata sai uus
kirjaviis mõnekümne aasta pärast
võidu J. Hornungi loodud vana
kirjaviisi üle. A. keeleõpetus jäi
aastakümneiks eesti keele grammatikaile aluseks. Oma tööd kir
jutas A. saksa keeles.
ahriman (pärsia k. ’kurivaim’),
zaratustra usundis kõigi kurjade
jõudude valitseja.
ahtake (sõnast ahas), kitsuke,
ahtehark, puuhark, millega ahet
parsile tõstetakse.
ahter e. hekk, laeva tagaosa,
ahterpiik, kitsas viimane ruum
laeva ahtris, tarbeasjade panipaik.
Ahti, haldjas soome muinas
usundis ja tegelane Kalevala luu
les, veejumalana ka eesti kirjan
duses; mehenimi.
alitma, ahta, ahan, ahetakse,
ahtsin, ahetud jne., (vilja) parsile
kuivama tõstma; täis tuupima,
vahele suruma.
Ahto, mehenimi,
ahtrus, looma tervislik seisund,
milles ta (kas väär-arengu või
suguelundite haiguse tõttu) sugukiipsuse eas ei jää tiineks. Aher
loom seega ei hakka lüpsma või
tema
piima-and
väheneb kuni
poole võrra.
Ahtuba [ahtuuba], Volga jõe
suurim suudmeharu tema alam
jooksul, Volgast idas, 517 km pikk.
ahtuma, ahtaks, kitsaks muu
tuma.
ahv, kehaehituselt inimesetao
line imetaja, troopikamaine ronija
loom. Nii käed kui jalad on välja
arenenud haaramiseks. Elab ena
masti puude otsas ilma pesata.
Suurus; oravast kuni üle inimese
suuruse. Ahvid jagunevad kahte
alamseltsi: 1) kitsaninalised (VanaMaailmas)
ja
2) laianinalised
(Lõuna-Ameerikas). Esimeste hulka
kuuluvad näit. paavian, merikass,
šimpans, orangutang, gorilla, gi
bon jt.
ahvatis, meelitus- ehk ahvatusvahend.
ahvatlema, ahvatleda e. ahva-
36
ahven
Maastik Ahvenamaal.
Sundi kirik.
tella, ahvatlen, ahvatlesin, ahvat
letakse e. ahvatellakse, ahvatlenud
e. ahvatelnud, jne., meelitama, võr
gutama.
ahven e. ahvena s, kalaperekond ahvenlaste suguk-st.
Meil
ainus liik — jõeahven. A. esineb
peaaegu kogu Euroopas ja PõhjaAasias — jõgedes, järvedes ja
merelahtedes. Röövkala: sööb ms.
teisi kalu ja nende poegi. Püü
takse harilikult noodaga. On ta
valine ning maitsev toidukala.
Ahvenamaa, saarestik Põhjalahe
suudmes, Soome ja Rootsi vahel,
kuni 6550 kaljusaart, neist üks
teistest tunduvalt suurem
(640
km2), pindala kokku üle 1400
km2, 27 000 ei., peam. rootslasi.
Pealinn ja sadam: Maarianhamina
(rootsi Mariehamn). Kuulub Soome
külge, rootslaste laialdase oma
valitsusega, on erapooletu maa
ala, kuhu ei tohi teha kindlustisi
ega saata sõjaväge.
Ahvenameri, saarteta väin Ah
venamaa saarte ja Rootsi vahel,
keskm. 50 km lai ja kuni 300 m
sügav.
ahviarmastus, puhtvaistlik, pime
aiakunsi
ja liialdatud emaarmastus, mis
viib lapse hellitamisele ja üldse
väärkasvatamisele.
ahvileivapuu e. baobab, pea
miselt troopilise Aafrika kuivades
rohtlates kasvav suur puu ma
dala, kuid jämeda tüve (kuni 10
m läbimõõt) ja laia võraga. Tema
kurgikujulise vilja sisu
vilja
liha" ja õlirikkad seemned on söö
davad.
ahv-inimene, inimahvi ning ini
mese laadi loom, kelle kivistunud
luid on leitud Jaava saarel.
a. i. = ad interim (lad.), vahe
peal, esialgu.
aiakahjurid, aiataimi rikkuvad
ning hävitavad putukad ja loomad.
aiakunst, väljakute, parkide ja
iluaedade kunstipärase kujunda
mise oskus, sagedasti, ühenduses
ehituskunstiga.
Oli juba antiik
ajal harrastatav, näit. Kreekas ja
Roomas, kus maju ümbritsevais
aedades valitses reeglipärasus ja
sümmeetria.
Roomas olid aiad
pealegi terrasside, basseinide ja
purskkaevudega kaunistatud, hä
visid aga rahvasterändamise ajal;
samuti
hävisid
hiljem
ma.urideaegses Hispaanias uuestiõitsenud aiad fanaatiliste kristlaste
käes.
Aiakunsti uuestisünd toi
mus
renessansi
ajal
Itaalias,
Ahvileivapuu e. baobab Lõuna-Aafrikas,
Rodeesias, Viktooria joa lähedal.
aiamuilad
rooma stiilis, tuues tagasi aiad
terrasside ja treppidega losside
ümber,
kunstlike
kaunististega.
Itaalia aiastiil levis kogu Euroo
pas ja püsis valitsevalt eriti Prant
susmaal kuni 17. saj. lõpuni. Ter
rasside asemele (maastiku lame
duse tõttu) tulid siin aga laiad
alleed puuderidadega, muruväljad.
17. saj. II poolel Louis XIV ajal
loodi siin uus, p rantsuse aia
stiil, kus muidu endise iseloomu
juures pandi erilist rõhku avarale
väljavaatele, lossi eest lähtuvale
pea-alleele või tiikide-reale. Kõr
valteed ja väljakud olid siin kõik
sümmeetrilised, puud ja põõsad
valjult pöetud. 18. saj. II poolel
tekib aga Inglismaal sootuks uus,
inglise aiastiil — maastiku
lise iseloomuga, maastiku vabade,
loomulike
vormidega.
Ka see
tüüp
tungib
kogu Euroopasse,
prantsuse arhitektoonilise aia kõr
vale või asemele. 19. saj-1 esineb
tavalisena prantsuse ja inglise aiastiili segatüüp, kus maastikuline
osa on täienduseks prantsuse stili
seeritud osale. — Eesti vanem
kunstipärane
park
loodi tsaar
Peeter I ülesandel Tallinna Kadri
orgu, esialgselt prantsuse stiilis,
sai aga hiljem peamiselt maasti
kulise iseloomu. Üldiselt valitseb
Eestis segatüüp, tavaliselt mõisa
hoonete ümber, eriti ilmekalt näit.
Raadi pargis Tartu lähedal. Vii
mastel aegadel on rõhku pandud
linna-aedade ja -puiesteede korral
damisele, eriti Tallinnas, Pärnus,
Viljandis, Narvas ja Tartus. — Pil
te vt. tahvleil 3 ja 4.
aiamuilad, mitmesuguse koosti
sega, peam. kunstlikult saadud
mullad aedtaimede kasvu edenda
miseks, näit. kompostimuld, sõnnikumuld, lehemuld, mättamuld jt.
alandama, aiandusega tegelema,
aiandus, aedtaimede kasvatusega
tegelev tööharu;
nõuab
palju
oskust ja tööjõudu, kuid annab
ka
väikeselt
pindalalt
suure
mat tulu. Tarbeaedadena on üld
tuntud puuvilja-, marja- ja köögivilja-aiad, kuna esteetiliste nõuete
37
Aidu
rahuldamiseks esinevad lille- ja
ilupuude- ning ehis-aiad, kusjuures
viimased ulatuvad juba aiakunsti
valdkonda. Aianduse juurde kuu
lub ka aiasaaduste konservimine
nende
alalhoidmiseks ja nende
ümbertöötamine.
aianduse katsejaam, töötab mit
mesuguste aianduse ja mesinduse
küsimuste lahendamiseks katsete
abil, Eestis Raadi mõisas Tartu Üli
kooli asutisena.
aiandus-mesinduse
kutsekoolid,
aianduse eel- ja järelpraktikat
nõudvad 1- ja 2-aastased kutsekoo
lid elukutseliste aednike ja me
sinike saamiseks; aianduskeskkoolis on õppeaeg 4 aastat.
aiandus-mesinduse seltsid, ar
vult 28, teotsevad nimetatud alade
edendamiseks.
Nende
keskorg.
Eesti Aiandus-Mesinduse Keskselts
(Tallinnas) korraldab neil aladel
nõuannet ja annab välja ajakirju
„Aed“ ja „Mesinik“.
aiandusõpetus, õpetus aiandamisest parimate tulemuste saavutami
seks. Selle jaotus: aiatöö- e. aiaviljus- ja aiamajandusõpetus.
Aias (lad. Ajax), Telamoni poeg,
kreeka muinasloos Achilleuse kõr
val vapraim väejuht Trooja sõjas;
surmas enese, kui langenud Achil
leuse relvad anti Odysseusele, ja
mitte temale.
aiastama, aiaga varustama,
aiatööriistad on, välja arvatud
tavalised põllutööriistad, inimese
käejõul tarvitatavad. Spetsiaalselt
aiatöös kasutamisel on: labidad,
mullahargid, kõblased, raudrehad,
väike kiilvimasin, kastmiskannud,
mitmesuguse kujuga noad vastavalt
ülesandeile, põõsakäärid, võrakäärid (lati otsas), saed jne.
aiaviljur, aiaharija, aiapidaja,
aiaviljus, aiatöö, aiapidamine.
aiaühistu, aiandusühistu.
Aiida, kuulus Verdi’ ooper,
aidakahjurid, putukad ja loo
mad, kes rikuvad ja hävitavad toi
duaineid nende hoidlates.
Aide, naisenimi.
Aidu, end. vald Lõuna-Viljandimaal, Paistu khk., 994 ei. (1934);
Äigar
38
on väiksuse tõttu 1937. a. keskel
ühendatud Loodi (845 ei., 1934) ja
Õisu (1092 ei., 1934) vallaga.
Aigar, om. Aigari, mehenimi.
Aigeus
[-pe'-],
muinaslooline
Ateena kuningas, uputas enese
merre, millest Egeuse meri sai
endale nime.
Aigisthos \-gi'-], kreeka muinas
looline tegelane, Klytaimnestra ar
muke ning tema mehe Agamemnoni (-<-) tapja, suri Again, poja
Orestese käe läbi.
Aigur, om. Aiguri, mehenimi.
Aile, naisenimi.
Aili, naisenimi.
Ailio, Julius, soome muinsus-,
peamiselt kiviaja-uurija, * 1872.
aime, aimamine, aim.
Aime, naisenimi.
Aimi, naisenimi.
Ain, om. Ainu, mehenimi.
Aina, naisenimi,
ainane, ainuline; aina-esinev.
ainas-tähtaeg, ainane, edasilükatamatu tähtaeg.
aine, mateeria, kehaline osa mil
lestki, vormi vastand. Ruumis pii
ratud, mingit vormi e. kuju omav
aine on keha. Kirjanduslik aine
on see, millest jutustatakse või
mida kirjeldatakse.
Aine, naisenimi.
Aineias [-ei'-], A e n e a s ’e (<-)
kreeka vaste.
ainekataloog
e.
asjakataloog,
raamatukogu nimestik raamatute
sisulise erialalise kuuluvuse järgi;
esineb süstemaatilisena (reaalkat.)
või tähestikulisena (märksõna-kat.).
aineklass, kooliruum, mis on
sisse seatud ainult ühe teatava
aine (näit. joonistuse, füüsika, kee
mia vms.) õpetamiseks.
aineline kultuur,
kultuuriline
looming, millest säilivad kehalised
esemed, näit. töö- ja muusikariis
tad, relvad, mööbel, ehitised ja
rõivad. Neid käsitleb rahvateadus
e. etnograafia.
Ainelo (kuni 4922 Bundberg),
Jaan, õpetaja, * 1882; on olnud
õpetaja mitmel pool, 1919. a-st
peale Tartus; kodukihelkonnas Rä
pinas seltskondlike org-ide juhtiv
Ainson
tegelane, Tartus Eesti Kirjanduse
Seltsi ja Noor-Eesti Kirjastuse te
gelane, Akadeem. Emakeele Seltsi
(kuni 1934 Eestis ainukese) Nimede-eestistamise Toimkonna kaua
aegne juhataja. On avaldanud koo
liraamatuid eesti keele alalt ja
õigekirjutuse käsiraamatu ,,E. k.
õigekeelsusreeglid“ (1933), II tr-s:
,,Keeleline teatmik11 (1936).
aineohver, mingi aine ohvrikstoomine mõnele kujuteldud kõrge
male võimule.
aines, om. -e, materjal,
aineskahju, materiaalne, aineline,
varaline kahju.
ainestasu, reaalne, aineline e. ma
teriaalne tasu; vastand: moraalne
tasu. Vrd. loonustasu.
ainesõigus, materiaalne õigus,
ainesüsteem, koolitöö korraldus,
kusjuures iga aine või ainerühma
tarvis on eri õpetaja.
ainevahetus, ainete vahetus elus
olendi keharakkude ja neid ümb
ritseva keskkonna vahel. Koosneb
kahest järgust: rakkude elusolluse
ehitusest e. assimilatsioonist
ja 1 a o s t u s e s t e. dissimilat
sioonist.
ainevahetus-haigused, näit. po
dagra, suhkurtõbi jt., tulevad ke
harakkude puudulikust võimest
teatavaid aineid korrapäraselt üm
ber töötada.
aineõpetaja, vt. ainesüsteem.
Aini, naisenimi.
Ainike, naisenimi,
ainistu, materjalide kogu.
ainiti, üksisilmi.
Ainja mäed, pikk, puiestikuga
mäeseljak Karksi-Taagepera tee
ääres, 5 km Karksist.
Aino, muistne eesti-soome naise
nimi. -— Tegelane Kalevalas: Joukahainen’i õde, keda tulemuseta
kosib vana Väinämöinen; õnnetu
Aino upub merre.
Ainson, Peeter, ärkamisaja tege
lane talupidajana Holstres, * 1850,
f 1922.
Ainson, Juhan, loomaarstiteadlane, * 1873; on olnud mitmel pool
(linna, maakonna või tapamaja)
loomaarstiks, riigitegelane Vaba-
Airike
39
ainsus
Ainud.
riigi loomisaastad, esijoones LääneEestis. Aastast 1919 dotsent Tartu
Ülikooli Loomaarstiteaduskonnas.
ainsus e. singular, käänd
sõna või pöördsõna vorm, mis väl
jendab isikute või esemete üksiesinemist.
Aint, om. Aindu, mehenimi,
ainu e. a i n o, mõningail IdaAasia saartel elava loodusrahva
liige, säilinud u. 20 000 is.
Ainu, naisenimi.
ainuabielu, ühe mehe abielu ühe
naisega, monogaamia.
ainujumalasus e. monoteism,
ühe ning ainukese jumaluse usku
mine ja austamine, näit. usundid:
juutlus, kristlus, islam.
ainuiik,
hädatarvilik,
parata
matu.
ainulik tingimus = conditio sine
qua non (lad.), vältimatu tingimus.
ainupiiuiised e. m u n e j a 1 i s e d, selts kloaakseid imetajaid.
ainuraksed
e.
algloomad,
kõige lihtsama ehitusega looma
keste hõimkond, kus igaüks (peale
seltsinguliste vormide)
koosneb
ainult ühest rakust; on harili
kult mikroskoopiliselt väikesed,
väga mitmesuguse, isegi muutliku
(näit. amööb) kehakujuga, liiguvad
nn. kulendite, viburite ja ripsmete
abil, elavad enamasti vees või pa
rasiitidena teistes organismides.
Liigitus (4 klassi): juurjalgsed, viburloomad,
ripsloomad,
eosloomad.
ainuvalitsus e. absolutism,
riigivõimu kandja piiramatu isevalitsus.
ainuveksei e. sooloveksel
kannab ainult veksliandja allkirja
ja on ilma edasiande- või vastutuspealdiseta.
ainuõigus e. monopol, mingi
kasutoova ettevõtte-ala (näit. tea
tava aine ostu, müügi või valmista
mise õiguse) kuulumine riigi, ühe
isiku või isikuterühma ainuvaldusse.
ainuõõssed e. ühisõõssed,
hulkraksete
loomade hõimkond,
osalt ujuvad, osalt kuhugi kinnis
tunud.
Omavad ühtainust kehaõõnt — ühisõõs. Esinevad kahes
põhikujus: polüüp — mittesuguline
ja meduus — suguline põlv. Moo
dustavad sageli kolooniaid.
Aiolos, kreeka muinasloos kau
gel saarel asuv tuulte-valitseja.
Aire, naisenimi.
Airi, naisenimi.
Airike, naisenimi.
Airil a
Airila, Martti, soome keeletead
lane, * 1878; õpetaja, siis ülikooli
õppejõud; õigekeelsusmees ja mõn.
soome keeleõpetuste autor.
airool, teatav joodisisaldav pul
ber, pisilasvastane haavaravini.
aisad, paaris-olevad puud veeta
vale riistale looma etterakendamiseks.
Aischines [ais-h-], ateena kõne
mees ja riigitegelane, Demosthe
nese vastane, * u. 390, f 314 e. Kr.
Aischylos [ais-A-], kreeka näite
kirjanik, atika tragöödia looja,
* u. 525, f 456 e. Kr. Sitsiilias. On
kirjutanud u. 80 näidendit, millest
on säilinud 7 tragöödiat, näit.
„Pärslased“, „Aheldatud Prome
theus" jt. Need on religioossed,
paatoslikud, ülevad. A. esimesena
suurendas
näidendis
näitlejate
arvu kaheni. — Pilti vt. tahvlil 2.
Aisopos. legendaarne kreeka val
mide autor 6. saj. e. Kr.
aist, om. -i, tundemeel,
aistima, meelte kaudu tundma,
aisting, meelte kaudu tundmine,
välisilma esemete mõjude vastu
võtmine meeleorganite abil (näge
mine, kuulmine, maitsmine, haist
mine, kompimine) ja organismi
sisemiste olundite tundmine (näit.
tasakaalu-, liigutuste- jm. tunne).
aistlik, meeleline, meelas, lihameelne.
ait, kõrvalhoone toidu- jm. ta
gavarade säilitamiseks, esineb jahi
saagi jm. varanduse panipaigana ja
hoiukohana juba loodusrahvastel.
Aita, naisenimi,
aitlik, aitamisvalmis.
Aitoolia, suurim maakoht vanas
Kesk-Kreekas, 4. ja 3. saj. e. Kr.
võiduka aitoollaste liiduga.
Aitsam,
Mihkel,
ajakirjanik,
* 1877. Ajalehtede ning ajakirjade
kaastööline
„01evikust“
saadik,
Vabariigi ajal ,,Päevalehe“ toime
tuses.
Mitmesuguste
seltskondi,
org-ide tegelane peam. Tallinnas.
1905. a-1 kannatanud poliitilistel
põhjustel.
Aivazovski [-zo'vski], Ivan, vene
maalikunstnik, sünnilt armeenlane,
* 1817, f 1900. Sai kuulsaks oma
40
ajakiri
mõjukate meremaalidega, akadee
mikuks ja professoriks. On loonud
mitu tuhat teost.
Aive, naisenimi.
Aivi, naisenimi.
Aiviekste, Väina jõe suurim
haru, tuleb kirdest, lähtudes Lu
hani järvest.
Aivo, mehenimi.
ajaarvamine, jätkuv aastate rida,
loetud mingist ajalooliselt tähtsast
sündmusest, näit. kristlastel Kris
tuse sündimise ajast, juutidel ole
tatud maailma loomisest (3761 e.
Kr.), roomlastel Rooma linna asu
tamisest (753 e. Kr.), muhameed
laste!
Muhamedi
põgenemisest
Mekast Mediinasse (622 p. Kr.),
prantslastel (ajutiselt) arvates re
volutsioonist 1792, itaallastel fašistlikust riigipöördest 1922, jne.
— Aastate eneste arvestatud pik
kusest olenevad vahed kalendrilises ajaarvamises. Nii a. 45 e. Kr.
Roomas maksmapandud nn. juuliuse e. vana kalender on pikk 365
päeva ja 6 tundi (annab igal nel
jandal aastal ühe lisapäeva — 29.
II), on aga 11 min. 14 sek. pikem
kui õigus, andes seega iga 128 a.
jooksul ühe liigse öö-päeva. 1582
tarvitusele tulnud gregooriuse e.
uues kalendris on lisapäevad sa
mul aastail kui vanas kalendris,
kuid täissajandeist on lisapäevaga
ainult need, mille sadade arv jagub
4-ga (näit. 1600, 2000, 2400); nii
kaob iga muu 100 kohta üks muidu
liigsena kasvav päev. Uus kai. on
kooskõlas Päikese liikumisega ja
troopilise aastaga (vt. aasta).
Erinevus vana ja uue kalendri va
hel oli 19. saj-1 12 ning on nüüd,
20.
saj-1, 13 päeva. Lääne-Euroopa maad läksid üle uuele ka
lendrile eri aegadel mitme saj.
jooksul, Venemaa ühes Eestiga aga
neist tublisti hiljem, nimelt alates
1. ( = 14.) II 1918.
ajakiri, järk-aegselt (perioodili
selt) ilmuv trükitööde üldharidus
liku, ajaviitelise või mingi eriala
lise sisuga, ajalehest väiksemas,
enamasti suurema raamatu kaus
tas. On tekkinud 17. saj. Pariisis,
ajakirjandus
Londonis jm. ning mitmekülgselt
välja arenenud 18. ja 19. saj. (pealiigid: poliitiline, kultuuriline, kir
janduslik ning kunstiline ja pere
konna- ning ajaviite-ajakiri, teiselt
poolt teatava erialaga või eritea
duslik ajakiri). Eestis tekkisid ajakirjataolised perioodilised välja
anded 19. saj. keskel. 20. sajandi
üldisema tähtsusega ajakirjust olgu
nimetatud eesti rahvuslikke vaim
seid teadusi käsitlev „Eesti Kirjandus“ (asut. 1906) ja kirjandus
ajakiri „Looming“ (asut. 1923). Ise
seisvusajal on peaaegu igal teadus
alal tekkinud vastav eriajakiri,
näit. ,,Agronoomia“ (1921), „Eesti
Keel“ (1922) jne.
ajakirjandus, ajakirjade ja aja
lehtede ühisnimetus.
ajakirjandus-büroo, asutis, mis
hangib või annab ajalehtedele tea
teid, hankimise korral tasu eest. —■
Ka büroo ajalehtede ning ajakir
jade tellimiste vastuvõtmiseks ja
üksiknumbrite müügiks.
ajakirjanik, sulemees, kes kirju
tab ajalehtedes ja ajakirjades.
ajakulgus, aja kulgemine, aja
edasijooks.
ajal daina (maksu), (maksu) täht
aega kindlaks määrama.
ajaldi, õigeaegselt, õigeks ajaks,
ajaldine, õigeaegne, määratudaegne.
ajalehepaber, peamiselt puumassist tehtud rabe ja odav paber.
ajalehetaksid,
hinnaalandusega
postitaksid
sisemaal
ajalehtede
ning ajakirjade
laialisaatmiseks
väljaandja poolt numbri ilmumi
sel; on maksvad, kui postiasutisele
on kõik nõutavad andmed esitatud.
ajaleht, järk-aegselt (perioodili
selt) ning suures kaustas ilmuv
trükitööde päevauudiste levitami
seks, sündmuste seletamiseks ja
hindamiseks, ka äratus-, õhutusja kihutusvahend. Esimesed kor
rapärased nädalalehed hakkasid
ilmuma 17. saj. algul, ‘esijoones
Saksa-, Inglis- ja Prantsusmaal.
Varemalt harrastati ainult lend
lehti ja erakorralisi teadaandeid.
Vanemad ajalehed piirdusid harili
41
ajalik
kult sõnumitega, päevauudistega;:
nende arvustav ja poliitiline ilmekujunes peamiselt alles 19. saj-1,
kuigi värsked sõnumid on jäänud
neile kuni viimase ajani tunnusli
kuks. Teateid hangivad vastavad,
agentuurid, toimetuste omad re
porterid ja välised kirjasaatjad.
Trükitehnika ja posti areng viima
sel sajandil on võimaldanud näda
lalehtede muutumist päevalehte
deks (Am. Ühendriikides ja mujal
kuni mitu korda päevas ilmuva
teks). Kuulutuste avaldamine an
nab suurt tulu ning võimaldab
ajalehti odavalt müüa ja nende
lk-de arvu suurendada.
Esimesed katsed eestikeelse
ajalehe väljaandmiseks tehti Põlt
samaal 1766 ja Tartus 1806. Esi
mene püsivam ajaleht oli O. W.
Masingu „Marahva Näddala-leht"
1821—25. Vanimad eesti ajalehed
kandsid õpetlikku ja moraliseeri
vat laadi. Eesti ajakirjanduse pi
devat arengut tähistavad peam. al
les J. W. Jannseni „Perno Postimees“ a-st 1857 Pärnus ja tema
,,Eesti Postimees" a-st 1864 Tartus,
C. R. Jakobsoni käremeelne „Sakala" a-st 1878 Viljandis, A. Grenzsteini „Olevik" a-st 1882 Tartus ja
rida teisi. K. A. Hermann tõi 1886
,,Perno Postimehe" Tartusse, an
des talle nimeks ,,Postimees" (ilm.
a-st 1887 3 korda ja 1891 6 korda
nädalas). 20. saj. algul toimetab
K. Päts Tallinnas „Teatajat“ (1901
-—1905) ja samuti P. Speek Tartus
„Uudiseid" (1903—05), mis oma pa
hempoolse laadiga tõid elavust.
1905 asutati erapooletu päeva
leht". Iseseisvuse algul tekkis rida
poliitiliste erakondade lehti, näit.
„Vaba Maa" 1918 ja „Kaja“ 1919
(1935 asendatud „Uue Eestiga").
[„Uue Eestiga" ms. liideti (1935. a.
lõpul) Tartus 1933—35 ilmunud
päevaleht „Uus Sõna", esialgse ni
mega „Vaba Sõna".] 1937. a. il
muvad suuremate päevalehtedena
,, Postimees" Tartus, „Päevaleht“,
„Uus Eesti" ja „Vaba Maa" Tal
linnas.
ajalik, ajaga mõõdetav, ajas toi
ajaloo filos.
42
muv; siin maailmas esinev, maine.
Vastand: igavene.
ajaloo filosoofia käsitleb ajaloo
liste nähtuste mõtet, ajalookäigu
arenemisastmeid ning seaduspära
sust, vaatleb neid väga mitmesugu
seist seisukohtadest ning kujundab
selle järgi mitmesuguseid maailma
vaateid; käsitleb ka ajalooteadus
like uurimisviiside põhialuseid.
„Ajalooline Ajakiri44, Akadeemi
lise Ajaloo Seltsi väljaanne, ilmub
Tartus (alates 1922) 4 nr. aastas.
ajalooline materialism, materia
listlik ajalookäsitus, on marksismi
(<—) aluseks.
ajaloolis-geograafiline
meetod,
uurimisviis
rahvaluule-teaduses,
mille järgi iga uuritava rahvajutu
või rahvalaulu kohta tuleb koguda
võimalikult kõik teisendid nii ole
vikust kui minevikust, neid võr
relda ning sel teel uuesti üles ehi
tada selle algkuju, määrata tekki
mise aeg ja koht ning levinguteed.
ajalooõpetus, minevikus toimu
nud sündmuste õpetus; on suure
kasvatusliku tähtsusega, viib mine
viku tundmaõppimise teel oleviku
mõistmisele ja tuleviku ning ühis
kondliku elu arengu ettenägemi
sele; mineviku eksimused hoiata
vad nende kordamise eest, mine
viku positiivsed saavutised toovad
tahet ülesehitavaks tööks.
ajalugu,
minevikus
toimunud
sündmused või areng; tavaliselt
inimühiskonna arengu uurimine
ja esitus. Jaotus: riikide ja rah
vaste poliitiline ajalugu, kultuuri
lugu,
kirjanduslugu,
kunstilugu
jm. inimtegevuse erialade käsitlu
sed. Tavaliselt mõeldakse ajaloo
all poliitilist ajalugu. Viimane on
kas üldajalugu, kui ta käsitleb
inimkonna kui terviku üldist aren
gut, puudutades iga riigi ja rah
vuse osatähtsust selles, või rahvus
ajalugu, kui ta piirdub ühe riigi
või rahva minevikuga. Ajaloo aja
line jaotus: vana-aeg kuni a. 476
(Rooma riigi langemiseni), kesk
aeg kuni 1492 (Ameerika avastami
seni), uus-aeg kuni 1789 (Prantsuse
ajavahe
revolutsioonini) ja kõige uuem aeg
pärast seda kuni olevikuni.
ajaluup, „ajasuurendaja“, kinoaparaat kiirete liigutuste aeglusta
tud tempos näitelinale toomiseks,
ajamõõtja = ajanäitaja,
ajanäitaja, aega näitav kell.
ajapalk
määratakse
kindlaks
tunni, päeva, nädala, kuu, hooaja
või aasta kohta, arvestamata tööhulka või -tulemusi (mida tehakse
tükitöö juures).
ajapikendus,
sõjaväeteenistusse
sundaega
teenima
kutsutavaile
meestele ilmumistähtaja edasiliike;
antakse tervislikel, majanduslikel
ja perekondlikel põhjustel ning
hariduse jätkamiseks,
ajaraamat = kroonika.
Ajaraamatud,
kaks
raamatut
VT-s; kirjeldavad Juuda riigi õitse
aega 10. saj. e. Kr. ja selle ajalugu
riigi lahutamisest kuni Paabeli
vangipõlveni (597 e. Kr.).
ajasignaalid, raadio- või hariliku
telegraafi teel edasiantavad märgid
teatud kellaaegadel täpse aja tea
tamiseks.
ajastik, ajajärk;
geoloogilises
ajajaotuses: ajastu alaüksus.
ajastu, ajajärk; geoloogilises aja
jaotuses: aegkonna alaüksus.
ajatama
(maksu),
(maksmist)
mitmele tähtajale jaotama.
ajatama
(aianduses),
taimi
kunstlikul teel, temperatuuri tarbe
järgi muutes, ebatavalisel ajal kas
vatama, näit. kurki, redist, salatit
jne. varakevadel lavas või viina
marju ja sireleid kasvuhoones.
ajatasu, tasu, mis makstakse
teatud aja kestnud töö eest ajakulu
alusel.
ajateenija, sõjaväes sundaega tee
niv mees.
ajatimaks, mitmele tähtajale jao
tatud maks, ositimaks.
ajati maksma, tähtajuti maksma,
ajatööline, pikemaks ajaks (näit.
aastaks, suveks, kuuks) palgatud
tööline.
ajavahe, vahe ida-lääne suunas
eri maakohtade kellaajas, on maa
kera iga geograafilise pikkuskraadi vahe kohta 4 minutit. Igal
ajavahemik
43
meridiaanil on seega oma kohalik
aeg, mis tegelikus tarvituses on
asendatud ühtlusaegadega. Vt. lä
hemalt aeg.
ajavahemik, (kahe momendi) va
hepealne ajaosa.
ajaviitekirjandus, kirjandus ilma
kõrgema kunstilise väärtuseta, mis
lugejat seob ja haarab peam. vaid
põneva ning üllatusliku sündmus
tikuga. Siia kuuluvad näit. röövliromaan, vereromaan, kriminaal
romaan, seiklusromaan jt.
ajaühik, aja-mõõduüksus, näit.
sek., min., tund jne. Teaduses on
ajaühikuna
tarvitusel peamiselt
sekund.
aje, midagi esilekutsuv tõuge,
olu või tung, impulss.
ajend, midagi liikumapanev vä
line põhjus, algatus, tõugend.
ajendama (midagi, kedagi mil
lelegi), (kellelegi millekski) väliseks
põhjuseks olema, (midagi) põhjus
tama, esile kutsuma.
ajetama, taga kihutama,
ä jour [ažuur] (pr.), ’päevapealt’,
jooksvalt (peamiselt arveraama
tute kohta),
aju, ajamine.
aju e. peaaju, selgrooliste pea
luus asetsev keske-erkkonna pea
mine osa, vaimsete toimingute,
tunnetuse, tunde, tahte ja tahteliste
liigutuste keskus. Inimese aju ja
guneb kolmeks suuremaks osaks:
suur-aju, väike-aju ja piklik aju.
Suur- aju täidab kolju (pealuu)
suurema osa otsmikust kuni kuk
lani ning jaguneb kaheks pool
keraks, need omakorda mitmeks
alaosaks. Suur-aju pindmises hal
lis osas ehk koores asetsevad
vaimsete ja hingeliste talitluste
kesked. Väike -aju e. ajuke
asetseb kolju kuklaosas ja koosneb
samuti kahest poolkerast. Siia on
koondunud kehaliigutuste juhti
mine.
Piklik aju on samuti
kuklas, ta korraldab hingamist
ning südametegevust.
Piklikust
ajust algab selja -aju.
ajuatroofia, ajukõhetus, ajuolluse haiguslik kahanemine.
ajuergud, ergud, mis lähtuvad
Ajutine Maanõukogu
ajust eri kehaosisse, peamiselt
meeleorganeisse, näit. kuulmis-erk,
haistmis-erk,
nägemis-erk
jne.,
üldse 12 paari,
ajujas, ajutaoline.
ajujää, pangasteks murdunud
ning tuulte käes liikuv kevadine
merejää.
ajukelmed, kolm kelmet (kesta),
mis katavad peaaju: pehmekelme
(kõige all, vastu aju), ämblikuvõrk-kelme
(keskel)
ja
kõvakelme
(kõige peal, vastu koljut).
ajukelme-põletik
e.
meningiit
esineb tavalisemalt pehmekelme
juures; tekib läheduses oleva põle
tiku puhul või ka vere kaudu kau
gemalt siia toodavate põletikku te
kitavate pisikute tõttu.
ajukesked e. ajutsentrumid on
ajuosad, mis korraldavad üksikuid
eritalitlusi, näit. kuulmiskese, nägemiskese jt. Ühe keske vigastu
sel kannatab või lõpeb vastav ta
litlus.
ajuma, end ajama, kanduma;
(teist inimest) taga rääkima.
ajupehmumus, ajuolluse koha
tine kärbumine ning pehmumine.
ajupuu, halvasti kasvavate puude
vahele nende kasvu kiirendamiseks
istutatav puu või täitepuu väärispuude vahel.
ajupõletik, kohatine põletik ajuolluses.
ajur, ajaja; kahurisõitja.
ajurabandus e. apopleksia,
mingi ajuosa talitluse äkiline lõp
pemine verejooksu tõttu ajusse.
Tagajärjed olenevad selle vereva
lumi suurusest ja kohast.
ajuripats e. hüpofüüs, nääre ajupõhimiku küljes kolju põhiluul,
mõjustab luude kasvu ja suguelun
dite tegevust. A. ülitegevus põh
justab hiidkasvu, alategevus kääbusust.
Ajutine Maanõukogu e. Eesti
Maapäev, Eestimaa omavalitsust
korraldav organ 1917—1919. Valiti
Vene Ajutise Valitsuse kinnitatud
korralduse alusel linnade ja maa
kondade esindajaist, astus kokku
14. VII 1917, oli suurte õigustega
ka Eesti üldise valitsemise korral-
44
ajutine tööjõud
damiseks, kuulutas enese Eestimaa
seaduslikuks rahvaesinduseks ja
28. XI 1917 Eestimaa ainukeseks
kõrgeima võimu kandjaks, kuid
aeti samal päeval laiali enamlaste
poolt. Hiljem teotsesid tema Ju
hatus, Vanematekogu ja Maava
litsus. Enamlaste lahkumisel ning
enne Saksa vägede kohalejõudmist
kuulutas Vanematekogu 24. II 1918
Eesti iseseisvaks vabariigiks. Maa
päeva moodustatud Päästekomitee
koostas samal päeval esimese Aju
tise Valitsuse. A. M. uus kokku
tulek toimus pärast Saksa vägede
lahkumist 20. XI 1918 ja tema te
gevus lõppes Asutava Kogu kokku
astumisel 23. IV 1919.
ajutine tööjõud, väljaspool asu
tise koosseisu ajutiselt tööle võe
tud isik.
ajutine valitsus, valitsus revolut
siooni puhul või uue riigi tekki
mise korral riigi ajutiseks juhti
miseks; teotseb kuni riiki asutava
(= riigivormi määrava) kogu kok
kuastumiseni
või
põhiseaduse
maksmahakkamiseni. Eesti Ajutine
Valitsus, loodud 24. II 1918, sai
tööle asuda Saksa valitsuse lahku
misel 11. XI 1918, korraldati koos
seisult korduvalt ümber, esitas lah
kumispalve Eesti Asutava Kogu
esimesel koosolekul 23. IV 1919 ja
vabastati 8. V 1919.
aka e. a k k a, neeger-kääbusrahvas Kesk-Aafrika ürgmetsades,
akaatsia, puu või põõsas liblik
õieliste suguk-st u.
500 liigiga, esineb
pearn. Aafrikas, In
dias ja Austraalias.
Aafrika liigid anna
vad araabiakummiAkaatsia.
vaiku. — Valge
akaatsia, vt. r o b i i n i a.
akadeemia, kõrgem õppeasutis,
ülikool; silmapaistvate teadlaste
või kunstide alal teotsejate koon
dis, teaduste või kunstide asutis.
Teaduslikud akadeemiad töötavad
teadusliku uurimistöö edendamiakadeemik,
(teaduste-
või
ka
Akadeemiline Kirjand.
kunsti-) akadeemia liige; kõrgema
õppeasutise õppejõud; ka kõrgema,
akadeemilise haridusega isik.
akadeemiline, ülikooli, akadee
miaga ühenduses olev; teadusliku
haridusega; teaduslik; kuiv, igav;
kunstis: reeglite järgi õpitud.
Akadeemiline Ajaloo Selts on
asutatud 1920 Tartu Ülikooli juu
res ajalooteaduse edendamiseks ja
vastavate huvide äratamiseks. Pa
neb pearõhku kodumaa ajaloo
uurimisele.
Suuremaid väljaan
deid: „Eesti Biograafiline Leksi
kon44 («-) ja „Ajalooline Ajakiri14
(lüh. AES) on asutatud 1920 Tartu
Ülikooli juures eesti kirjakeele
arendamiseks ja eesti keele ning
sugukeelte uurimiseks. Peategevusala: eesti rahvakeele murrete uuri
mine. AES-i murdearhiiv on kasu
tamiseks deponeeritud Eesti Keele
Arhiivi (-<-). AES otsustab õige
keelsuslikke, perekonna- * ja eesning kohanimede küsimusi, juhib
teoreetilisest küljest nimede-eestistamisliikumist.
Suuremaid välja
andeid: keeleline ajakiri „Eesti
Keel44 (-«-), A. Saareste „Valik eesti
kirjakeele vanemaid mälestisi I, II
ja J. Mägiste „Soome-eesti sõnaraamat“ (ligi 700 lk., 1931). Prak
tilisi toimetisi: J. Mägiste ja E.
Elisto „Eesti nimi“, J. Mägiste
„Eestipäraseid eesnimesid44 jt.
Akadeemiline
Hõimuklubi
on
asutatud 1920 Tartu Ülikooli juu
res hõimuliikumise edendamiseks
peam. üliõpilaskonna kaudu. Peab
ja edendab sidet esijoones soom
laste ja liivlastega.
Akadeemiline Karjala Selts (Akateeminen Karjalaseura) on asut.
1922 Helsingis üliõpilasorg-ina kul
tuuritöö tegemiseks Karjalas ja Ingeris ning vaimse
Suur-Soome
mõtte levitamiseks Soomes.
On
kujunenud teatavate parempoolsete
poliitiliste ideede kandjaks.
Akadeemiline Kirjandusühing on
asut. 1924 Tartu Ülikooli juures
kirjandusteaduse edendamiseks ja
kirjanduslike huvide rahuldami-
akadeemiline kod.
45
seks. On avaldanud rea moodsaid
kirjandusteaduslikke
uurimusi
peam. eesti autorite kohta.
akadeemiline kodanik, ülikooli
õppejõud; ülikoolis õppiv või ka
õppinud kõrgema haridusega isik.
akadeemiline kohus, ülikoolide
juures olev organ üliõpilaste süü
tegude arutamiseks, kui need käi
vad akadeemilise korra ja ülikooli
määruste vastu; valitakse ülikooli
õppejõudude hulgast.
akadeemiline
kraad,
ülikooli
poolt antav aukraad isiku teadus
like võimete tunnustuseks. Kõige
laiemalt on tarvitusel magister ja
doktor (lüh. mag. ja dr.). Eestis an
takse magistrikraad ülikooli lõpe
tamisel vastavate eksamite ja lü
hema teadusliku töö tegemisel,
doktorikraad aga vastava eksami
järel suurema teadusliku uurimuse
(väitekirja) esitamisel ning avali
kul kaitsmisel. Kesk-Euroopas an
takse mag.-kraadi asemel sellevääriline doktorikraad, end. Vene
maal oli aga praeguse mag. ase
mel
tarvitusel kandidaat
(lüh.
cand.). Näiteid
(rahvusvaheliselt
tarvitatavad lühendid ladinakeelseist kraadidest):
dr. jur. = õigustead. dr.,
dr. med. = arstitead. dr.,
dr. med. vet. = loomaarstit. dr.,
dr. theol. — usutead. dr.,
dr. pliil. = filosoofia või keeletead. dr.,
dr. rer. nat. — loodustead, dr.
Inglise keele alal on tarvitusel
teistsugused nimetused ja lühendid.
akadeemiline meeskoor, meesüliõpilastest koosnev laulukoor. Ees
tis on Akadeemiline Meeskoor asu
tatud Tartu Ülikooli juures 1912.
Akadeemiline Metsaselts on asut.
1922 Tartu Ülikooli juures metsan
duse arendamiseks Eestis. Korral
dab ms. igal aastal metsateadlaste
päeva ja annab välja ,,Eesti Met
sanduse Aastaraamatut”.
Akadeemiline Põllumajanduslik
Selts (lüh. APS) on asut. 1920
Tartu Ülikooli juures põlluma
janduse arendamiseks ning põllu
majandusliku hariduse täiendami
Akel
seks. Töötab mitme eritoimkon
naga.
Suuremaid
väljaandeid:
«Põllumehe
käsiraamat”
I—V,
ajakirjad «Taluperenaine” (<-) ja
«Agronoomia” (-<—).
akadeemiline segakoor, nais- ja
meesüliõpilastest koosnev laulu
koor, üliõpilassegakoor. Eestis on
see asutatud Tartu Ülikooli juu
res 1920 Üliõpilaskonna Muusika
Sektsiooni nime all, hiljem Üli
õpilaste
Segakoor, nüüd Tartu
Üliõpilassegakoor.
akadeemiline veerand, veerandtunniline hilinemine (arvates mää
ratud kellaajast), millega algavad
loengud
ülikoolis;
näit. loeng,
mille algus on märgitud kell 8,
algab tegelikult k. 8,15 min.
akadeemilised seltsid ja ühin
gud, erialalised teaduslikud üliõpilasorg-id, mis teotsevad üli
kooli juures harilikult vastavate
õppejõudude
juhatusel.
Tegevliikmeteks saavad olla akadeemi
lised kodanikud {<-)• Tartu Üli
kooli juures on neid org-e regist
reeritud kümneid.
akademism,
kunstiakadeemiate
viljeldud, pedantselt klassilisi ees
kujusid jälgiv kivinenud loomingustiil kujutavais kunstides.
akamba [aka-], bantu rahvas
Ida-Aafrikas, u. 230 000 is.
akantus
[aka-],
suurte
lehtedega rohttaim peam. Vahemere-mail. —
Kunstis: sti
liseeritud akantuse leht, korintose
samba
ülaosa kaunistis, laialt tarvi
tusel Kreekas e. Akantus (lehe ehisvorm, õis ja taim).
Kr., siis Roo
mas ja hilisemaski ehituskunstis.
Akberg, Arnold, eesti maali
kunstnik kubistlikust kunstivoo
lust, õpetaja, * 1894.
Akel, Friedrich Karl, arst ja
riigitegelane, * 1871. Käesoleva saj.
algusest Tallinnas agaralt tegev
aken
46
eesti seltskonnas, iseseisvuse ajal
kristlikus rahvaerakonnas. On ol
nud saadikuks Soomes, Rootsis,
korduvalt välisminister, 1924 riigi
vanem.
aken, tavaliselt klaasidega sule
tud avaus hoone seinas või laes
valguse sisselaskmiseks.
Ehitus
kunstis on aken alati olnud tänuli
kuks kujundus-esemeks, omanda
des igas kunstistiilis omapärase
kuju, kuigi viimane oleneb ka ots
tarbekusest ja tehnika arengust
üksikuil ajajärkudel,
akka, vt. a k a.
akkadi keel, semiidi keelkonda
kuuluv keel, mida tarvitati Mesopotaamias kuni I aastatuhandeni e.
Kr., muinas-assüüria e. -babüloonia keel.
Akkra e. A k r a, tähtis kauba
sadam ja pealinn Inglise Kullarannikul Lääne-Aafrikas, 60 000 ei.
(1931).
aklamatsioon, heakskiidu-hüüd;
poolehoiu-avaldus (koosolekul ilma
vormilise hääletuseta).
aklameerima,
hüüdes
heaks
kiitma; (üldist) poolehoidu aval
dama; aklamatsiooni teel otsus
tama või valima.
aklimatisatsioon e. ilmastus, ilmastamine, Hmastumine, (taimede
ja loomade [ka inim.]) kohanda
mine või kohanemine võõra maa
ilmastu e. kliimaga.
aklimatiseerima, ilmastama, (teise
geogr. laiusvöö) kliimaga kohan
dama e. ära harjutama.
akliniatiseeruma, ilmastuma, klii
maga kohanema e. ära harjuma.
Akmetšet [-še't] (tatari k.), end.
Simferoopol, pealinn Krimmi
poolsaarel, tubaka- ja puuviljakaubandusega, 99 000 ei.
aknapiidad e. p a 1 e s t i k, aknaavause küljed seintes, mille külge
käivad aknaraamid.
aknaraam,
harilikult
puust
raam aknaklaaside hoidmiseks,
aknastama, akendega varustama,
akolaad, pikk, kaheosaline sulgmärk: ,—, ; tarvitatakse ms.
noodi joonestikkude ühendamiseks.
akroamaatiline
Keskajal: pidulik embamine (kal
listus) rüütli ordusse vastuvõt
misel.
akommodatsioon,
kohastumine,
kohanemine, kohastuvus; (silma)
seaduvus (nii kaugete kui lähedaste
asjade nägemiseks).
akommodeerima,
kohastama,
kohandama, kokkukõlastama.
akompaneerima,
(soololaulu,
soolomängu või koorilaulu muu
sikariistal) saatma, kaasa män
gima.
akompanement, muus.,
saade,
kaasmäng.
akonitiin, mürgine alkaloid, tar
vitatakse salvides valuvaigistajana
akoolia, med., sapipuudus.
akooria, täitmatu söögi-isu.
akord [akokoosheli, erisu
guse kõrgusega (teatavas vahekor
ras olevate) helide kooskõla. —
Kooskõla, mõtete ühtlus. — Võla
korraldamise kokkulepe võlglase ja
tema võlastajate vahel (konkursi
ärahoiuks).
akordileping, kokkulepe, mille
järgi võetakse endale (e. antakse
välja) mingi töö sooritamine üldtasu või tükitasu eest (vrd. ajapalk). Töö peab seejuures vasta
ma ülesseatud väärtusnõuetele.
akordima, akordeerima, koos
kõlas olema; kokku leppima (eriti
võlgade korraldamiseks).
akordion, klahvidega lõõtspill,
harmoonika.
akordtüü, kokkulepitud tingimu
sil tehtav tükitöö.
akoriin, kalmuse juurikas sisal
duv mõruollus.
akosteerima,
(kellegi
poole)
pöörduma, (kedagi) kõnetama.
akrediteerima, volitama
(näit.
saadikuid), volikirja andma; maj.r
krediitkirja andma.
akreditiiv,
(saadiku)
volikiri,
usalduskiri; krediitkiri.
akriitiline, ebakriitiline; arvus
tus-, otsustusvõimetu.
akroamaatiline,
ettekandeline
(näit. õppeviis), kuulamiseks mää
ratud, kuulamise teel vastuvõetav
(näit. õpetus).
47
akrobaat
akt1
Akropolis (paremal) ja uus Ateena (vasakul).
akrobaat, turnimis-, tasakaalukunstnik.
akrobaatika, turnimiskunst, tsir
kuse võimlemistrikid.
akrofoobia, kõrgusepelgus, kõrgusekartus.
akroleiin, värvitu, teravalõhnaline vedelik, mis tekib rasvade
kõrbemisel, põlemisel ja destillee
rimisel; kasutati sõjagaasina Maa
ilmasõjas.
akromaatiline, värvustumatu, värvipuhas; akromatismi (-<—) omav.
akromatiin, rakutuuma värvustu
matu osa.
akromatism,
erisuguse
kiirte
murdmisvõimega klaasiliikidest val
mistatud prisma või läätse oma
dus murda valguskiiri ilma algvärvusteks lahutamata.
Akron [äkran], linn Am. Ühend
riikide Ohio osariigis, kummitöönduse ja masinavabrikutega, 255 000
ei. (1930).
akropol [ak-\ e. akropolis
[-ro -], kindlustatud, kõrgel asetsev
linnaosa kreeka linnades, linnakindlus, näit. Akropolis Ateenas.
akroteer, kreeka ehituskunstis
raid-ilustis templiviilu harjal või
nurkadel.
Aksakov [aksaa-], Sergei, vene
kirjanik,
avaldas
kroonikaid
mõisnikkude elust, * 1791, f 1859.
—- Tema pojad Konstantin (f 1860)
ja Ivan (f 1886) olid kirglikud tõe
ja õiguse eest võitlejad, pahede
paljastajad, talupoegade vabastuse
pooldajad, ka slavofiilide juhid.
akselbant,
sõjaväelase
ametimärk: õlgmed, ümber parema õla
kantav (kuld-, hõbe- või värviline)
põimitud nöör, harilikult adjutan
dil ja kindralstaabi ohvitseril.
aksessuaarid, lisandid, teisejär
gulised, kõrvalised, mitteolulised
pisiasjad.
Aksi, liivasaareke Soome lahes,.
Harju ranna lähedal, 2,2 km pikk,,
ligi 0,5 km lai.
aksiniit, teatav mineraal,
aksioloogia, väärtusõpetus filo
soofias.
aksiomaatika, mingi terve tea
dusala (eriti geomeetria) ülesehi
tamine aksioomide süsteemile.
aksiomaatiline,
ilmselt
kindel
või tõelevastav; aksioomidele raja
tud.
aksioom, põhilause e. alglause, lause, mis ei vaja tõesta
mist, vaid mille tõelisust võetakse
vahenditult selgena. Aksioomid on
igal teadusalal aluseks, millest tu
letatakse muid tõdesid.
aksonomeetria,
kujutavas geo
meetrias ruumilise kujundi paralleelprojektsiooni valmistamise viis.
Aksum, Abessiinia püha linn,,
muistne pealinn, 9 000 ei.
akt, toiming, toimetus; juriidi
line dokument; dokumentidekaust,,
aküin
48
toimik; (näidendi) vaatus; alasti
inimkeha
kujutus
kunstis,
ka
alasti modelli poo
aktiin e. me
ri r o o s, loomaperekond
meriroosiliste seltsist,
elab Euroopa me
redes; ka üldse
meriroosiliste ni
metus.
aktiinium,
keemiline
element
(märk Ac), radioaktiivne algaine,
'leidub uraanimaagis.
aktiinsed kiired, keemilise toi
mega valguskiired.
aktiiv, , tegevik, verbi (pöörd
sõna) isikulise tegumoe vorm.
aktiivkaubandus,
rahva
enda
korraldatud kaubandus, s. o. kus
see pole võõraste käes.
aktiivliige, organisatsiooni tege
vusest osavõttev liige, tegevliige.
aktiivne, tegev, agar tegevuses,
toimekas, teokas, tegus (-a).
aktiivsus, tegusus, toimekus, teo
kus.
aktiivtehing, tehing pangandu
ses, mis annab pangale nõudeõi
gusi (näit. laenuandmine).
aktiivvara, tõeliselt olemasolev
varandus -— varanduse seisus ak
tiva (<-) all näidatav.
aktilõiv, toimingulõiv, maks toi
mingult.
aktinograaf, aparaat: päikese
kiirguse isemärkija.
aktinoliit, tumeroheline mineraal,
aktinomeeter,
päikesekiirgusemõõtja.
aktiosaline, isik, kelle kohta käib
ametiasutises koostatud akt.
aktiva, h ü v i s t u, (asutise või
•ettevõtte) varade-kogu (raha, kau
bad,
kinnisvara,
saada-olevad
summad jm. nõudeõigused jne.).
aktiveerima, aktiivseks tegema,
tegevusse
rakendama; tegevtee
nistusse viima.
aktiviseerima = aktiveerima,
aktivism, tegudetaotlus
(vasta
valt veendumustele).
aktivist, tegudetaotleja, tegudele
iülemineja.
aktsiaselts
aktivistid, radikaalsete ja sot
sialistlike vaadetega teotahteliste
saksa kirjanikkude rühm 1918 ja
hiljem,
seadsid
kirjanduse elu
teenistusse; vt. ka aktivist,
aktiviteet = aktiivsus,
aktseleraator, auto mootori küttesegu-hulka, seega sõidukiirust re
guleeriv jalgpedaal.
aktseleratsioon,
kiirendamine,
kiirendus.
aktselereerima, (liikumist) kiiren
dama.
aktsent, rõhk; ka hääldamisvarjund.
aktsentima, aktsentida, aktsendin, rõhutama, rõhku asetama,
aktsentueerima = aktsentima.
aktsept, käskveksli
vastuvõtt;
käskveksli
vastuvõtu-pealiskiri,
millega
pealekirjutaja kohustub
selle veksli järgi maksma; maks
miseks vastuvõetud käskveksel.
aktseptant, oma nimele väljaan
tud käskveksli (maksmiseks) vas
tuvõtja.
aktsepteerima, vastu võtma, vas
tuvõtmiseks nõusolekut avaldama;
maksvaks, kohuslikuks tunnistama,
aktseptima = aktsepteerima,
aktsess, juurde-, ligipääs, eriti
juurdepääs mingile ametile, sellele
praktiliselt
ettevalmistumiseks;
ettevalmistumiskoht.
aktsessioon, (varanduse) juurde
kasv; (juurdetuleva riigi) liitumine
(maksva rahvusvahelise lepinguga).
aktsessöorne, juurdekuuluv, li
sanduv;
kõrvaline, mitteoluline,
teisejärguline.
aktsia, aktsiakapitali osa; osa
täht, aktsiaseltsist osavõtu tunnis
tus, äriosa tõend, on müüdav
väärtpaber.
aktsiapank, aktsiaseltsi eeskujul
rajatud erapank, kogub tegevuseks
kapitali aktsiatega.
aktsiaselts e. osaühing (lüh.
ci.-s., o.-ü. või a/s., o/ü., pärisnime
osana A/S), äriline isikute koondis
(juriidilise isikuna ja kindla nime
tusega), mis omab kindlaksmäära
tud suuruses rahalist, teatud hul
gaks ühesugusteks osadeks (aktsia-
Tahvel 3
1.
2.
3.
Aiakunst.
Raadi pargi kunstlik, pügatud osa.
Raadi pargi vaba, looduslik külg.
Koidula ausamba väljak Pärnus.
4
Tahvel
Formaalne, prantsuse stiilis aed P.-Am. Ühendriikide lääneosas, Wilmingtoni lähedal.
aktsidents
49
teks) jagunevat põhikapitali. Akt
siad on edasiantavad, nende oma
nikkude isikud tagaplaanil. Osani
kud omavad peakoosolekul hääli
vastavalt aktsiate arvule ja vastu
tavad harilikult sissemakstud akt
siate ulatuses. Puhaskasu tegevus
aasta kohta (dividend) jaotatakse
samuti vastavalt aktsiate arvule.
aktsidents, filos., muutlik, juhu
line (omadus) asja juures, mitte
oluline; usut., tasu vaimulikele
kiriklike talituste eest.
aktsidentskiri,
trükiasjanduses
pealkirjade kirjad ning ilustuskirjad, mis erinevad raamatu üldisest
tekstikirjast.
aktsidentstöö, väike,
juhuline
trükitöö (nimekaardid, kutsed, kuu
lutused jne.).
aktsiis, teatud tarbe- ja maitse
aineid riigi kasuks võetav erimaks.
aktsiisima, aktsiisiga maksus
tama.
aktsiisimaks = aktsiis,
aktsiisitrahv, trahv aktsiisimak
sust kõrvalehoidumise eest.
aktsionär, ühe või mitme aktsia
omanik aktsiaseltsis (<-) või aktsiapangas.
aktsioon, aktiivne tegevus; üri
tus, ettevõte.
„Aktsioon“, eesti noorkirjanikkude koondis ideestikult sotsia
listliku kallakuga (A. Antson, V.
Kaaver, R. Sirge jt.), avaldas ko
guteoseid 1926—29.
aktsioonitsentrumid, meteor., ko
had, kus tekivad, kus harilikult pü
sivad või kust üle liiguvad tsük
lonid ja antitsüklonid, õhurõhu
miinimumid ja maksimumid.
akt-tõend, dokumentaalne tõend,
aktuaalne, (parajasti põnevalt)
päevakorral olev, tähtis, tõsioluline.
aktuaalsus, päevatähtsus, tulipunktsus.
aktuaar, kohtukirjutaja, proto
kollija ning aktidehoidja.
aktus, pidulik koosolek,
aku = akumulaator,
akumulaator, jõukoguja, jõukuhERL 13. IX 37.
akvaarium
jaja, seadis mitmesuguse energia
kogumiseks. Tavaliselt mõeldakse
selle
all
elektriakumulaatorit,
voolukogujat.
Viimase laadimisel
muutub elektrienergia keemiliseks
energiaks, see aga hiljem uuesti
elektriliseks. Nii võimaldab aku
mulaator elektrivoolu viia sinna,
kus ta üldiselt puudub (elektri
liinidest kaugele maale, sõiduriis
tadele, lennukeile) ja teda seal
mitmesuguseiks otstarbeiks kasu
tada.
akumulatsioon, kuhjamine, kuh
jumine, näit. geol. kivimipuru kuh
jumine, maj. varanduse, kapitali
kogunemine, kasvamine, jur. häälte
kuhjumine valimisel, kirj. üksik
asjade tihe järgnemine üksteisele
jne.
akumuleerima, kuhjama, koguma,
akuraatne, täpne, korralik.
Akuräter, Janis, läti kirjanik
ning luuletaja, * 1876, f 1937. On
avaldanud käesoleval saj-1 rea teo
seid romaani, komöödia, draama
ja tragöödia alalt, jutustusi jm.
On olnud tegev Läti iseseisvuse
ajal ka riigitegelasena ning ajakir
janikuna.
akusatiiv, sihitav kääne,
on
üheks sihitise käändeks.
Eestis
oli akusatiiv ainsuses omastava-,
mitmuses nimetavakujuline ja kao
tati keeleõpetusest 1926 kui ilma
erivormita kääne.
akustika, hääle-, kõlaõpetus; kõlavustingimused ettekanderuumis.
akustikon, kuuldetoru,
akustiline, hääleõpetuslik, kõlaõpetusse puutuv; heakõlaline, kõ
lakas (ruum).
akustiline sireen, aparaat hääle
võnkearvu määramiseks,
akuutne, äge, terav,
akvaarium, (tavaliselt klaassein
tega) veenõu kalade jt. veeloomade
ning veetaimede tarvis. Enamasti
peetakse neis võõramaisi ilukalu,
sagedasti aga üldse veeorganisme
teaduslikuks otstarbeks. Viimasel
juhul mõeldakse akv. all kogu
seda teaduslikku asutist. Sellised
asutised suurte merevee-basseini4
akvamaniil
50
alabaster
Akvaarium.
dega leiduvad ka zooloogia-aedade
juures — mereloomade tarvis.
akvamaniil, keskaegne metallist
veekann kirikus preestri kätele vee
kallamiseks, tihti loomakujuline.
akvamariin, meriroheline mine
raal, läbipaistev kalliskivi; ka merisinine värvus.
akvarell, akvarellvärvi-, vesivärvimaal.
akvarellima, akvarell- e. vesi
värvidega maalima või kaunis
tama.
akvarellist, kunstnik, kes loob
peamiselt akvarellmaali alal.
akvarellmaalikunst,
maalikunst
akvarellvärvidega,
on
arenenud
õlimaalikunsti taseme kõrguseni
alles 19. saj.
akvarellvärvid, vesivärvid maali
kunstis.
Akvedukt «Pont du Gard« Kagu-Prantsusmaal.
akvatinta, teatav talitusviis graa
filise kunsti tehnikas, söövitustrüki
ehk ofordi eriliik, võimaldab vaselõikes tušitud sulejoonistise taolise
pildi trükkimist.
akvedukt, vana-rooma sillakujuline veejuhe üle oru, mingi maa
ala veega varustamiseks; selliseid
kanaleid on hakatud ehitama ka
kõige uuemal ajal linnade veevärgistamisel.
akvireerima, omandama, endale
saama (näit. ka haigust).
akvisiit, omandatu, omandatud
vara, saadud omand.
akvisitsioon, omandamine; saa
mine, vastuvõtmine.
Akvitaania, vana Gallia (prae
guse Prantsusmaa) edelaosa nime
tus.
AI, keemias alumiiniumi märk.
ala, piirkond, valdkond, tööpõld,
ala, alati.
ala-, allpool olev; mitte täis-,
ä la, prantsuse lühend, = nii
nagu . . ., samal viisil kui . . .
alaalia, kõnelemisvõimetus, kee
letus.
alaanid, Aasia sõjakas rändrah
vas Lõuna-Venemaal esimesil saj.
p. Kr.; alistati a. 370 hunnidele;
osa tungis a. 406 Hispaaniasse;
osa on säilinud osseetidena Kau
kaasias.
alabaster, valge mineraal, pool-
ä la carte
läbipaistev kipsi teisend; sellest
valatakse kujusid jm. ilu- ning
tarbeasju.
ä la carte [ala kart], (söögi-) kaar
di järgi.
Aladin, kangelane araabia mui
nasjutukogust ,,1001 ööd“.
alaeasus, alaealine-olek (alla 20
eluaasta); alaeasuses ei evi isik
veel
mitmeid juriidilisi õigusi,
mida omavad täisealised.
alahammaslased, sugukond vaalalisi, kellel leiduvad hambad ai
nult alalõuas.
alahapendid, veega ühinemisel
alahappeid andvad ühendid,
alahapped, hapete alaliigid,
alahindama, tõelisest väärtusest
madalamalt hindama.
alahuul, alumine huul; suuriistade e. suiste osa putukail.
Alai, Tienšani mäestiku lääne
poolne jätk Kesk-Aasias Vene alal,
tippudega kuni 7000 m ü. mp.
Alajõgi
suubub Peipsi järve
põhja poolt, 23 km pikk.
alaldaja e. õg venda ja, elektriaparaat vahelduvvoolu
muutmi
seks
ühesuunaliseks
elektrivoo
luks, millest omakorda teataval
talitusviisil saab ühtlase alalisvoolu; on väga mitmesuguse ehi
tusviisiga.
alaldama, (vahelduvvoolu) ühe
suunaliseks, alalisvooluks muutma.
alalehed, harilikult mitterohelised
soomusetaolised taimelehed
vartel pungade kaitseks või juuri
katel toiduvarude kogumiseks.
alaleütlev kääne e. allatiiv,
eestis lõpuga -le.
alalhoidlik, vanast korrast, endi
sist
põhimõtteist või kombeist
kinni pidav, tavaliselt poliitiliselt
parempoolne.
alaline, kestev, vältav; ühesuuna
line (elektrivool); vrd. alatine.
alalisvool, elektrivool, mille voolu
suund on püsiv.
alaltütlev kääne e. ablatiiv,
eestis lõpuga -It.
alalõug,
selgroogsete alumine
lõug;
lülijalgsete suuriistade e.
suiste osa.
51
Alarcon
alalütlev kääne e. adessiiv,
eestis lõpuga
alamaal, õlimaalikunstis alumine
õhuke maalitud värvikiht, mille
teis- või mitmekordsel ülemaalimi
sel toimub teose viimistlus.
alamdiakon,
katoliku
kirikus
diakoni abiline jumalateenistusel.
alamik, merepinnast madalam
maaala.
alamjooks, jõe suudmelähedane
osa.
alamkoda, saadikutekoda kahe
kojalises parlamendis, parlamendi
rahva poolt valitud esinduskogu;
vrd. ülemkoda e. senat, mis moo
dustatakse seisuslikkude kihtide
või kutsealaliste ringkondade esin
dajaist, ühendriikides osariikide
esindustest.
ä la mode [ala mood] (pr.), moe
järgi.
alamsaksa keel,
saksa
keele
murre, mida kõneldakse PõhjaSaksamaal; saksa kirjakeele alu
seks on lõunapoolne ülemsaksa
keel.
alamsaksa laenud eesti keeles
ulatuvad kuni 2000 sõnani ja neid
esineb peaaegu kõigil mõistealadel;
nende rohkus on seletatav alam
saksa keele maksvusega balti saks
laste juures kuni 19. saj. alguseni,
alamus, alam-olek.
alamustunne,
alamoleku-tunne,
alaväärsustunne.
Alam-Volga rajoon, Nõukogude
vene valitsemisringkond Volga jõe
alamjooksul (3 kubermangu ja 2
autonoomset ala).
alamväärtus, mat., muutuva suu
ruse väikseim saavutatav väärtus,
minimaalväärtus.
alandamine e. degradeerimine,
karistuseks
ametniku asetamine
väiksemale kohale või ohvitseri
auastme tühistamine.
Alandia [ala-] (lad.) — Ahvena
maa.
alang,
vajunud maakoore-osa
kahe murrangu (-*—) vahel, sageli
pika alangoruna.
Alarcon y Mendoza [alarko n i
mendooa], hispaania näitekirja-
ÄIarieh
52
alastus
Alaskas Mount Crillonilt tuleva jääliustiku lõpp, kust lahti murduvad
ujuvad jäämäed.
nik sealse draama õitseajast, * 1580,
f 1639.
Alarich, läänegootide kuningas
a. 395—410; ründas Balkani pool
saart ja Itaaliat, rüüstas a. 410
Rooma ning suri siis Lõuna-Itaalias.
alarm, virge (om. virke), häire,
üldine
märguanne
ähvardavast
ohust (vaenlase lähenemisest, mäs
sust, tulikahjust jne.) ning (sõja
väe,
kaitseliidu
või
tuletõrje)
kutse kogunemiseks kaitseabinõude
juurde.
alarmima, virkama, virgestama,
häirestama, alarmi tegema.
alasi, metallist alus
tagumistööde juures,
esijoones sepatöös;
peab olema vastupi
dav ja raske; aset
seb puust aluspakul.
alasikiird, om. -kii
ru, alasi pealmine pind, valmista
tud vastupidavast terasest.
alasipakk, puust alus alasi pa
rajasse kõrgusse asetamiseks.
alasisarv, alasi rõhtjoones välja
ulatuv sarvekujuline ots.
Alaska [-la-], poolsaar PõhjaAmeerika loodeosas, vastu Aasiat,
1,5 milj. km2, 60 000 ei.
Lääneja lõunarannik väga liigendatud:
lõunaosas
kõrged mäeahelikud
(Kordiljeeride algus) vulkaaniliste
tippude (MacKinley üle 6200 m) ja
suurte liustikkudega.
Ilmastu
külm ja lühikese suvega, ei või
malda viljakasvatust. Elanikku
deks on eskimod, indiaanlased,
ameeriklased;
elatuvad kalastu
sest, küttimisest ja kullakaevamisest
(Jukoni jõe ümbruses).
Avastati 18. saj-1 venelaste
poolt ja müüdi 1867 7,2 milj. dol
lari eest Ameerika Ühendriikidele.
Vt. Ameerika kaarti.
ala-soolhappesus, med.,
maomahla soolhappe nappus.
alastikultuur, tervishoiu huvides
võimalikult alasti sportimine; lii
kumine selle kasuks tekkis Sak
samaal käesoleva saj. algul ning
on tugevasti levinud Lääne-Euroopas.
alastus, alasti-olek.
alataimestik
53
Alba Longa
Lume- ja jäälaviin MacKinley mäelt Alaskas.
alataimestik, metsaalune taimes
tik (põõsad, rohud, samblad).
alateadvus, teadvusetu osa tead
vusest, mõjustab tähelepanematult
teadvust.
alatine, alati, ühtelugu esinev
või korduv; vrd. alaline.
alatoitumine, puudulikult toitu
mine.
alatsi, alaspidi.
Alatskivi, vald Ida-Tartumaal,
Kodavere khk., 2130 ei. (1934);
vallas kalmistu kirjanik Juhan
Liivi ja Laksi Tõnise haudadega,
afaun = maarjas.
Alava, Vihtori, soome rahvaluule-teadlane, * 1870.
Alavere,
vald
Ida-Harjumaal,
Kose khk., 1442 ei. (1934).
alavääristama, alaväärseks te
gema; alaväärseks hindama,
alaväärne, alaväärtuslik,
alaväärsus, alaväärne-olek.
alba, valge ülerõivas katoliku
preestritel jumalateenistuse ajal;
Eestis luteri usu piiskopi ametirõivas.
Alba [aiva], Fernando, hertsog,
Hispaania väejuht ja riigimees,
* 1507, f 1582; Karl V ja Philipp
Il vägede juht, 1567—73 asehaldur Madalmail, kus ta metsikuse
ja toorusega püüdis maha suruda
sealset vabadusvõitlust Hispaania
vastu.
Albaania, riik Balkani poolsaa
rel,» Aadria mere ääres, 28 000
km2, 1,05 milj. ei. Mägismaa, ti
pud kuni 2500 m ü. mp. Rannik
soine,' elamis-alad mägede jalal ja
orgudes. Pea jõgi: Drin. Elanikud,
albaanlased, on muhamedi usku
(jõukam kiht) ja osalt kreeka-,
osalt rooma-katoliku usku; elatu
vad lamba- ning kitsepidamisest ja
põllundusest.
Tööstus
puudub.
Kaubavahetus Itaaliaga.
Pealinn:
Tirana (31 000 ei.). — A. aja
lugu: 1912 vabanes Türgi valit
suse alt, Maailmasõja ajal ning
järel' oli võõrriikide võimu all,
1920 .' tunnistati iseseisvaks, 1925
hakkas"* vabariigiks, 1928 sai ku
ningriigiks Ahmed Zogu valitsuse
all.
1
Alba Longa, vanim linn Laatsiumis, u. 300 a. enne Roomat asu
tatud ja 8. saj-1 e. Kr. roomlaste
hävitatud.
albatross
albatross,
tor
milind toruninaliste seltsist, suur
merelind, esineb
lõuna - poolkeral,
valgete sulgede ja
suurte
mustade
Albatross.
tiibadega
(välja
sirutatult 3—4 ni), viibib päevade
kaupa õhus ja saadab laevu,
saab toitu merest, maad (iiksildasi saari) külastab vaid haudumiseks.
Albeniz [alve'nio], Isaac, his
paania helilooja, * 1860, f 1909;
on tähtis hispaania rahvamuusika
alusel
loodud
klaveriteostega;
peale selle on ta mitme ooperi
autor.
Albert, Liivimaa (Riia) piiskop,
f 1229. 1199 Breemenis Liivimaa
piiskopiks pühitsetud, ilmus ta
esmakordselt a. 1200 (hiljem veel
13 korda) Saksamaalt laevade ja
ristirüütlitega
Väina jõe suhu
Baltimaade pärisrahvaid katoliku
kirikule alistama. Oli osav väe
juht ja riigimees, võitis liivlased
(a-ks 1206) ja siis lätlased. Järg
nev eestlaste maakondade vallu
tamine kujunes pikemaks ja ras
kemaks ning õnnestus tal ainult
Taani kun. Valdemar II abiga.
Viimase vaba maakonna -— Saare
maa alistamine toimus 1227.
Albert, Belgia kuningas 1909—
1934, * 1875, f 1934. Oli osav liit
riikide väejuht Maailmasõjas ning
hea poliitik, saavutas Belgiale
soodsa rahu.
d’Albert [dalbäär], Eugen, saksa
helilooja, * 1864, f1932; on loo
nud ms. oopereid (neist tähtsaim:
„Madalik“).
Alberti [-e'rti], Leon Battista,
54
Alcazar
* 1404, f 1472; itaalia arhitekt, ku
jur, maalija, luuletaja, muusik,
filosoof, kunstiteoreetik jne. Ehi
tuskunsti alal on püstitanud ki
rikuid, losse jm., teoorias selgitab
kunstitehnilisi ülesandeid ja re
nessansi kunstivaateid.
albertustaaler [-e'rt~], Hispaania
Madalmaades 17. saj-1 ja Ühen
datud Madalmaadel 17. ja 18. saj-1
löödud hõbemünt; oli Läänemere
kaubanduses eriti levinud.
albiino, inimene või loom (eriti
küülik e. kanelik, hiir, rott, orav
jms.) silmade punase vikerkesta,
valgete karvade ja nahaga. Põh
jus: külgesündinud värvisepuudus.
albikas, albivõitu.
albilased,
keskaegne
usulahk
(12. saj.) Lõuna-Prantsusmaal, hä
vitati metsikult albilaste ristisõ
dades 13. saj. algul.
albinism, organismi kaasasün
dinud võimetus pigmenti e. värvist
moodustada, värvise puudus na
has, juustes, taimede õites, lehte
des jne.; vrd. albiino.
Albion, Suurbritannia vanim ja
kirjanduslik nimi.
Albu, vald Järvamaal, Madise
khk., 3544 ei. (1934); kirjanik A.
Hansen-Tammsaare sünnivald.
album, raamat piltide, postkaar
tide,
postmarkide,
mälestussalmide, allkirjade jne. kogumiseks;
mingiks puhuks väljaantud kogu
teos.
albumiin, vees lahustuv valkaine, esineb kanamunas, piimas,
veres jm.
albuminaat,
valkaine
metalliihend.
albuminoidid
e.
albumoid i d, valkudetaolised ained, näit.
keratiin
(sarvaine),
kollageen
(kohre- või luuaine, millest saab
liimi e. želatiini) jt.
albuuraen, munavalge-aine, valk.
Alcazar [alkaear], mitme lossi
ja
linnuse araabia päritoluga
nimi Hispaanias.
Üldtuntuks sai
1936 Toledo Alcazar, kus Hispaa
nia kodusõjas rahvuslased endid
kuude kaupa kaitsesid piiravate pa-
Alda
Aleksander I
55
Toledo lõunaosa Alcazariga (tagaplaanil).
hempoolsete valitsusvägede vastu.
Ka lossi ja linnuse üldnimetusena
esineb Hispaanias alkazar.
Aida, naisenimi.
Aldebaran
[-man], (I suurus
järgu) täht Sõnni tähtkujus, pu
naka valgusega, 59 valgusaasta
kaugusel.
aldehüüdid, tähtis rühm orgaa
nilisi ühendeid aatomirühmitisega
—CHO, saadakse alkoholidest ha
pendamise teel või vastavate ha
pete redutseerimisel; enamikus vär
vita vedelikud.
aldiinid, vanema aja trükikunsti
tehniliselt parimaid tooteid, trü
kitud
15.—16.
saj.
Veneetsias
trükkal Manutiuse ja ta sugu
võsa poolt, fooliokaust asenda
tud oktaaviga ja gooti kiri an
tiikvaga.
aldivõti, altviiuli nootides tar
vitatav noodivõti noodijoonestiku
3. joonel 1. oktaavi do märkimi
seks.
Aldo, mehenimi.
Aldobrandini
pulmad [-diini],
kuulus
vana-rooma
seinamaal,
kujutab pulmaööd, oli kardinal
Aldobrandini’ oma, nüüd Vatikani
raamatukogus.
Aldur, om. Alduri, mehenimi.
ale e. sõõrd (om. sõõru), võsa
või metsa mahapõletamisel saa
dud uus põllumaa, vanim põlluvalmistamisviis; praegu ka üldse
kesk metsa oleva põllulapi ni
metus.
alea (lad.), täring, vürhvel; liisk,
alea jacta est (lad.), ’liisk on
heidetud’, samm on otsustatud.
aleatoorne, riskantne, kardetav,
riskiga ühenduses.
Alehhin [aljo'-], Aleksander, vene
malemängija, males korduvalt maa
ilmameister alates a. 1927; * 1892.
Aleksander
I,
Vene
keiser
1801—25, * 1777, t 1825. Sai hea
hariduse
vabameelses
vaimus,
teostas juba valitsemise algusest
peale
mitmesuguseid
reforme
riigikorra, majanduse ja hariduse
alal.
Sõdis Napoleoniga, võitis
Rootsilt Soome ja Türgilt Bessaraabia, võitles siis jälle koos
Austria
ja Preisiga Napoleoni
vastu, kui see 1812 tungis Vene
maale. Hiljem kaldus A. äärmisse
usklikkusse ja müstitsismi, sõlmis
1815 Austria ja Preisiga Püha
Liidu, mis hakkas kõikjal vaba
meelsuse vastu võitlema. -— Ka
Baltimail teostati reforme juba
saj. algusest, püüti talurahva olu
Aleksander II
56
korda parandada seaduste, mää
ruste jm. teel, kuni lõpuks järg
nes talurahva pärisorjusest
vabastamine Eestimaal 1816
ja Liivimaal 1819. — Pilti vt.
tahvlil 2.
Aleksander II,
Vene
keiser
1855—81, * 1818 (keiser Nikolai I
pojana), f 1881.
Sai kasvatuse
peamiselt poeet Žukovski’lt idea
listlikus vaimus. Valitsemise al
gul pidi Venele raske rahuga lõ
petama Krimmi sõja.
Asus siis
kõrvaldama puudusi ja teostama
reforme, esijoones vabastades 1861
talurahva orjusest. Järgnesid re
formid
omavalitsuste,
kohtute,
sõjaväekohustuse,
hariduse jne.
korraldamiseks.
Ka
Baltimaile
anti vabameelsemad talurahvasea
dused (1856 ja 1860), kaotati
ihunuhtlus 1865 ja teoorjus
(Saaremaal
1865)
Eestiuing
Liivimaal 1868. Usu- ja rahvus
küsimuses valitses endisest suu
rem sallivus. — A. surus maha
Poola mässu, vallutas Turkestani,
Hiiva, Buhhaara ja sõdis edukalt
Türgiga 1877—78. Kaldunud viima
sel ajajärgul suurema alalhoidlik
kuse poole, asus ta võitlema anar
histliku liikumisega ja teostama
uusi reforme, kuid langes pommiatentaadil. — Pilti vt. tahvlil 2.
Aleksander III,
Vene keiser
1881—94, * 1845 (Aleks. II po
jana), t 1894. Sai hariduse õige
usklikus ja kõikslaavluse vaimus.
Asus kohe kärpima isa vabameel
seid uuendusi. Võimu keskenduti,
haridust piirati ja raskendati,
omavalitsuste ja talurahva õigusi
vähendati. A. III põhimõtteks oli
kõigiti ühtlane Venemaa, nii rah
vuselt, keelelt, usult kui võimult.
Sellest järgnes siis äärmine venes
tamispoliitika
piirimail.
Seati
ametisse vene ametnikke, eden
dati
siirdumist kreeka-katoliku
usku, ametiasutisis mindi üle vene
keelele,
rahvakoolideski
pandi
maksma vene õppekeel, asutati
ministeeriumikoole, venestati kesk
koolid ja ka Tartu ülikool.
Aleksandri
Aleksander VI
Borgia,
ebakõlbla eluga paavst 1492—1503,
raha- ja võimuahne julm maadehankija; Cesare Borgia isa; tema
ajal põletati Savonarola («-).
Aleksander (kodanliku nimega
A. Paulus), esimene ap.-õigeusu
kiriku metropoliit Eestis, : 1872;
sai 1920 ülempiiskopiks ja 1923
metropoliidiks.
Aleksander, Jugoslaavia kunin
gas 1921—1934, * 1888, f 1934;
Maailmasõja ajal Serbia asevalit
seja ning vägede ülemjuhataja;
ühendas 1918 serblased, kroaadid
ja sloveenid Jugoslaavia kuning
riigiks, sai kuningaks 1921, tühis
tas põhiseaduse 1929, asendades
selle diktatuuriga, langes aten
taadi ohvriks 1934 külaskäigul
Prantsusmaale.
Aleksander Nevski, Vene vürst
ja rahvussangar, * 1218, f 1263.
Võitis 1240 Neeva jõel SoomeRootsi sõjaväe ja 1242 Liivimaa
orduväe Peipsi jääl; on kuuluta
tud pühakuks.
Aleksander Suur, Makedoonia
kuningas 336—323 e. Kr., maail
mariigi looja, * 356, f 323. Oli kun.
Philippose poeg ja Aristotelese
õpilane. Saanud troonile 336, pä
rast karistusretki Kreekasse asus
suurele sõjakäigule Pärsia vastu
334, lõi pärslasi Väike-Aasias, val
lutas Palestiina, Egiptuse, Babiiloni ja siis kogu Pärsia riigi, tun
gis 327 üle Induse jõe Indiasse, kust
ta pärast edukaid võitlusi sõjaväe
survel pidi alustama koduteed 326.
A. S. suri 323 Babülonis. Tema
väejuhid jagasid endi vahel tema
riigi. — A. Suure sõjakäigud ava
sid kreeka kultuurile tee kogu
maailma ning tegid selle rahvus
vaheliseks. — Pilti vt. tahvlil 2.
Aleksandra Feodorovna, Vene
viimase keisri Nikolai II abikaasa,
* 1872, f 1918. Hesseni printsess,
abiellus 1894, mõjustas Vene po
liitilist elu eriti Maailmasõja päe
vil, tapeti ühes perekonnaga enam
laste poolt.
Aleksandri,
vald Põhja-Võru-
Aleksandria
57
maal, Põlva khk., 2639 ei. (1934).
Aleksandria
[-and-],
endine
Egiptuse pealinn Niiluse jõe suud
mes, Aleksander Suure asutatud
a. 331 e. Kr. Oli u. 1000 a. jook
sul maailmakuulus vaimse kul
tuuri keskus muuseumi ja suure
raamatukoguga, samuti maailma
kaubanduslinn. A. 640 p. Kr. lan
genud araablaste alla, kaotas täht
suse. Elustus uuesti alles 19. saj-1.
Praegu on A. Egiptuse parim sa
dam ja tähtsaim kaubalinn (peam.
puuvilla
väljaveoga),
omab u.
600 000 eh, olles seega suuruselt
Egiptuse teine linn.
Aleksandria ajajärk, kreeka kul
tuuri arengus ligi 300-a-ne ajajärk
e. Kr., mida iseloomustab mit
mesuguste eriteaduste õitseng ja
ilukirjanduses
(luules)
epigoonsus, kuid ka uute kirjanduslike
vormide (romaan, novell jm.) tek
kimine.
aleksandriin, 12- kuni 13-silbiline värss prantsuse klassilises luu
les, rõhutatud 6. ja 12. silbiga, tse
suuriga 6. silbi järel. Saksa alek
sandriin on 6-jalgne jamb.
aleksandriit, roheline mineraal,
kalliskivi, leidub Uuralis.
Aleksandri kool, vt. Eesti Aleksandrikool.
Aleksandri lahing, u. 300. a-st
e. Kr. pärit suur mosaiikpilt Na
poli muuseumis; kujutab Pärsia
kun. Dareiose taganemist
Alek
sander Suure ees 333. a. lahingus.
Aleksandri-saaga,
Aleksander
Suurega seotud muistendite rühm,
ulatus keskaegsesse ilukirjandusse.
Aleksandri sarkofaag, marmorkirst ajajärgust üle 300 a. e. Kr.,
ilustatud lahingu-reljeefidega, kree
ka raidkunsti suursaavutis; praegu
Konstantinoopoli muuseumis.
aleksandritee,
sennalehed
ja
nende keedis, tarvitatakse lahtis
tava vahendina.
Aleksei Mihhaiiovitš [-ai'-], Vene
(teine Romanovite soost) tsaar
1645—76, * 1629, f 1676.
Aleksei Nikolajevitš [-la-], Vene
troonipärija, keiser
Nikolai II
alfabeet
poeg, * 1904, tapeti 1918 enam
laste poolt.
aleksia [ale-], med., lugemisvõimetus.
aleksiinid, nakkuse vastu kaitse
vad ollused veres.
alemannid, germaani tõugu rah
vas, elasid 3. saj. Maini ja 5. saj.
Reini ülemjooksul, langesid a. 496
frankide võimu alla.
d’Alembert [dalaybäär], Jean le
Rond, prantsuse filosoof ja mate
maatik, * 1717, j" 1783; toimetas
ühes Diderofga suurt prantsuse
entsüklopeediat.
Alepo [ale'po], araab. Haleb,
kaubalinn
Prantsuse
Süürias,
raudteede sõlmpunktis, u. 200 000
eh; keskaegse ehituskunsti mäles
tistega.
aletamine, ale [<-) tegemine,
põllu valmistamine metsa mahapõletamise teel.
aleuronaat, nisuterade valkaine
jahu, millest valmistatakse aleuronaat-leiba suhkurtõbiste tarvis.
aleuroonkilit,
valgust koosne
vaid aleuroonteri sisaldavate rak
kude kiht kõrsviljade seemneis
(kestade all, sisemise, tärklisrikka
rakustiku ümber).
Aleuudid, vulkaaniliste saarte
rida Alaska edelanurgast Kamtšatka suunas, u. 150 saart 1750
km ulatuses. Elanikud: aleuu
did (ligi 2000).
alev, iseseisev omavalitsusüksus
maakonnas, mille maa-ala eralda
takse valla piirkonnast, kui see on
tihedasti asustatud ning omab tea
tavaid erihuvisid, mida on sobi
vam iseseisvalt (vallast lahus) ra
huldada.
alevik,
tihedama
asustusega
maa-ala valla piires, tavaliselt ki
rikute läheduses, ilma iseseisva
omavalitsuseta.
Alevipoeg, kõrvaltegelane Kreutz
waldi ,,Kalevipojas“.
alfa, esimene täht kreeka tä
hestikus (A, a), vastab a-le.
alfabeediline, alfabeedisse puu
tuv; vrd. alfabeetiline.
alfabeet, tähestik, aabestik.
alfabeetiline
58
alfabeetiline, tähestikulises jär
jekorras olev.
alfa-kiired (a-kiired), üks kol
mest kiirteliigist, mida alaliselt
kiirgavad
radioaktiivsed
ained;
koosnevad positiivse elektriga lae
tud heeliumi aatomeist.
alfeniid, alpakahõbe, uushõbe.
Alfieri \-ieeri], Vittorio, itaalia
klassitsistlik näitekirjanik, * 1749,
j* 1803; rea patriootiliste ning kõrgemoraaliliste tragöödiate autor.
Alfonso [-o'nso], paljude His
paania, Portugali jt. maade kunin
gate nimi.
Alfonso XIII, Hispaania kunin
gas 1902—1931, * 1886; tema toe
tusel pani Primo de Rivera 1923
maksma diktatuuri; aeti troonilt
1931 riigipöörde puhul.
Alfred Suur, Inglise kuningas
871—901, * 849, |901; võitis taan
lased ja lõi korduvalt normanne,
kuni nende võim seal a. 897 oli
murtud;
edendas
majanduselu,
seadusandlust, haridust jne.; Ing
lise merevõimu looja.
Alföld, suur lage tasandik KeskUngaris soo- ja rohtlamaastikuga,
nüüd rikkalike nisupõldudega.
algained e. keemilised elemen
did, liitainete põhiosised, mida
pole enam võimalik keemiliselt
praegusel teadusel tarvitada ole
vate vahenditega teiseks aineks
muuta.
algarv, täisarv, mis on suurem
kui 1 ja millel ei ole muid täisarvulisi tegureid kui arv ise ja 1.
algebra, täht-arvutus, matemaa
tika osa, kus arvude asemel tarvi
tatakse
nende
sümbolitena tähti;
on esijoones võr
randite õpetus.
Alger
[alžeer]
(pr.) =■, Alžiir.
algharidus, alg
koolis või kodus
antav esiharidus.
algilised, 30 lii
giga selts mere
linde Põhja-JääAlk.
mere rannikuil ja
algmenetlus
kaljusaartel, kus nad pesitsevad
suurte asundustena: on tüseda
keha ja väikeste tiibadega linnud,
jalad ujulestadega; liike: alk, hiigel-alk (viimane välja surnud) jt.
Ainuke eesti liik — krüüsel pesit
seb Pakerordi pankrannikul.
algkeel, oletatud mineviku-keel,
millest aegade jooksul hargnemise
teel on tekkinud mitu üksteisest
erinevat keelt või keelkonda.
algkiirus, keha liikumise kiirus
esimese ajaühiku kohta, arvates
liikumise algmomendist.
algkiri, kiri ise, originaalkiri,
vastand ärakirjale.
algkool, esimene järk koolisüs
teemis kõigile kultuurriigi koda
nikele hädatarviliku alghariduse
andmiseks.
Eestis on algkool
algusest peale 6-klassiline, sellest
esimene aste — 4-klassiline osa
kõigile riigikodanikele kohuslik.
Selle osa peavad nad lõpetama
8.—14. eluaasta piirides. Algkool
on meil emakeelne ning maksuta.
Viimasel ajal vastavad algkooli
viiendale ja kuuendale õppeaas
tale üldiselt progümnaasiumi 1. ja
2. klass, kuigi üksikasjus on eri
nevusi ning kumbki kool töötab
oma eri õppekava järgi.
Eestis
töötas 1936./37. õppeaastal 1230
(1212 avalikku ja 18 era-) algkooli,
neist linnades 122, maal 1108.
Nende üldine klassikomplektide arv
oli 3379. Õppejõudude arv: (lin
nades 1078, maal 2776) 3854, õpi
lasi: (linnades 24 757, maal 81 243)
106 000. Õppejõududest oli mehi
1893, naisi 1961.
algkude, noor kude kõrgemail
taimil, elundite tipul, millest hil
jem arenevad mitmesugused püsikoed.
alglik, ehtne (näit. dokument),
algallikale vastav, usutav,
au
tentne.
alglikkus, ehtsus, autentsus,
alglima, elusollus, protoplasma,
taime- ja loomarakkude
elavat
osa moodustav aine.
algloomad = ainuraksed loomad,
algmenetlus e. algtoimetus, kri-
algmeridiaau
Tartu linna 5. algkool.
59
algvõrre
Üks moodsamaid algkoole Eestis.
minaalmenetluse esimene etteval
mistav pool, mille jooksul peab
selguma, kas süüdistus on põhjen
datud ning tuleb asuda lõppmenetlusele või tuleb süüdistus lõ
petada; jaguneb kaheks järguks:
juurdlus ja eeluurimine, kusjuu
res viimane võib ka ära jääda,
kui esimesest on asjaolud küllal
daselt selgunud.
algmeridiaan, meridiaan, mil
lest lähtudes määratakse geograa
filist pikkust; praegu on sellena
kõige enam tarvitusel Greenwichi
meridiaan (Londoni lähedal).
Algo, mehenimi.
Algol, peamine täht Perseuse
tähtkujus, muutliku heledusega,
algoloog, vetikate-teadlane.
algsoome aeg, keelet., ajajärk
umbes 300 e. Kr. — 500 p. Kr.,
millal praegused läänemere-soome
rahvad olid veel koos ning kõne
lesid ühist nn. algsoome keelt,
millest hiljem on välja arenenud
soome, eesti, liivi, vadja, vepsa ja
karjala-aunuse keel.
algsugulus,
kahe või mitme
keele päritolek ühisest algkeelest.
algtegurid, algarvud
(tegurid),
mille korrutisena saame antud
positiivse täisarvu.
algudu, väga hõre gaasilise aine
kogum maailmaruumis, iga päi
kesesüsteemi ja praeguste udukogude oletatav algallikas.
algupärand, algdokument välja
andja allkirjaga; algupärane kir
janduslik teos, mitte tõlge või jäl
jend, samuti iseseisev kunstiteos,
mitte koopia.
algupäratsema, iseäralik, algu
pärane olema või olla püüdma,
iseäratsema.
alguskatke, täishäälikuga algava
sõna järsk hääldus-algus, sõna-alguline kõrisõlme-sulghäälik, omane
saksa keelele.
alguskeel, keel, milles teos või
dokument
esialgselt
kirjutatud,
mitte tõlkekeel; vrd. algkeel.
algussid, mitmete ussitaoliste,
kehaõõniseta loomade (näit. keriloomad,
lameussid,
kärss-ussid
jne.) üldnimetus.
algvõrre e. positiiv, omadus
sõna vormiliik, mis ei väljenda
võrdlevalt omaduse, mõõdu jue.
Alhambra (keskosas).
astel, näit. ilus, väike, odav (vrd.
aga ilusam, väikseim).
algõpetus, kooliõpetust etteval
mistav õpetus, eelõpetus, või koo
liõpetuse esimene järk.
Alhambra [ala'-], 13.—14. saj.
ehitatud mauride loss Granaada
lähedal (Hispaanias), araabia ehi
tuskunsti peateos Euroopas; väli
selt lihtne linnus, seest luksuslik,
toredate saalide ja sisehoovidega.
Ali, araabia nimi ja aunimi,
’kõrge’.
alias (lad.), teise nimega, teisiti,
peale selle, ka.
alibi (lad.), jur., mu jalus, mujal-olek.
Alicante [-ica'-], tööndus- ja sa
damalinn Ida-Hispaanias, talikuurort, 77 000 ei.
alienatsioon, jur., võõrandamine;
med., vaimusegadus.
alifaatsed ühendid,
metaanist
tuletuvad
orgaanilised
ühendid,
nn. rasvarea-ühendid; vrd. aro
maatsed ühendid.
Alighieri [aligieeri], vt. Dant e.
aliinea, taandrida, uue kirjutusvõi trükijärgu esimene rida.
aliment e. alimendid, elatis,
kõik, mis üks isik on kohustatud
teisele ülalpidamiseks andma. Nii
peavad vanemad (esijoones isa)
ülal pidama lapsi, lapsed abituid
vanemaid,
tavaliselt
ka
mees
naist,
vigastaja vigastatut või
tema perekonda jne.
alimentima, alimentida, alimendin, toitma, ülal pidama.
alis, jur., (õiguse) objekt; õi
guse alised on: asjad (mitmesug.
varad), teod (head ja halvad) ja
ka mõtted.
alisariin, oranžpunane värvaine
värvipunapuu juurtes, nüüd val
mistatakse kunstlikult antratseenist.
alistama, alla heitma; keelet.,
(sõnu või lauseid teistest sõnadest
või lausetest) sõltumusse seadma,
subordineerima.
alistuma,
end
alla
andma;
keelet., sõltumuses olema.
alistumus, alistunud-olek, sõl
tumus.
alk, suur merelind algiliste [<—)
seltsist.
Alkaios [-ai'os], kreeka luule
taja u. 600 a. e. Kr., viljeles mit
mesugust värsimõõtu oma joomaja armulauludega.
alkaiid
61
alkaiid, keem., leelised,
alkaiimeetria, aluse või leelise
hulga määramine mingis aines
mõõtanalüiisi teel.
alkaliseerima,
(mingit
lahust
leelisega) leelistama.
alkaloidid, aluselised lämmas
tikuühendid
taimedes,
mitmed
väga mürgised, väikeste annus
tena
arstimid; tähtsamad neist
on: kiniin, strühniin, kofeiin, ko
kaiin, morfium, oopium, nikotiin.
alkeemia,
keskaegne
keemia,
eeskätt kullategemiskunst, püüd
mine odavaid metalle muuta kul
laks või hõbedaks, uueaegse kee
mia eelkäija.
alkeemik, alkeemiaga teotsev isik.
Alkibiades [-bi'a-], Ateena väe
juht ja riigimees, * u. 450, f 404
e. Kr.; Sokratese õpilane ning
Periklese kasvandik, auahne de
mokraatide juht, korraldas a. 415
õnnetu sõjakäigu Sitsiiliasse, läks
maapakku, sõdis Ateena vastu,
tapeti teiskordses maapaos.
Alkio, Sauteri, soome kirjanik,
karskustegelane ja poliitik,
1862,
f 1930; kirjanikuna realistlik rah
vaelu kirjeldaja (hulk teoseid alates
1892), riigimehena olnud maa
liidu erakonna juht ja vabariigi
algul sotsiaalminister.
Alkmene [-mee-], kreeka mui
nasloos abielunaine, kes Zeusiga
sai Heraklese emaks.
alkohol,
tavaliselt
mõeldakse
selle all etüülalkoholi e. viinapiiritust.
Tekib harilikult suhk
rut sisaldavate vedelikkude kää
rimisel, mis omakorda on pärmiseente põhjustatud. Müüdav alk.
sisaldabka vett, meil piiritus
5°/o,
viin 60°/o; alkoholi, kust
vesi täiesti kõrvaldatud, nimeta
takse
absoluutseks
alkoholiks.
Alk.
on värvitu, kergesti süttiv
vedelik,
põleb sinaka leegiga,
jäästub alles —130,5° C juures.
Tarvitatakse paljude ainete lahus
tina, arstimite, värvide ja lak
kide valmistamiseks, valgustuseks
jne. ning vägijoogina sissevõtmi
seks. — Keemias tuntakse etüül
alkoholmürg.
alkoholi kõrval veel tervet rida
muid alkohole.
alkoholik, joomahaige, joomar.
alkoholiseadusandlus,
seadused
ja määrused, mis korraldavad alkoholiste
jookide
valmistamist
ja kasutamist, samuti ka alkoholismivastast
võitlust.
Alkoholi
müük on harilikult riigi käes
ning seda võidakse vastava sea
dusandlusega kitsendada või kee
lata.
Kitsendustest on tuntud
näit. müügikohtade arvu, asukoha
või miiügiaja piiramine, alkoholi
reklaami keeld, kõrge maksusta
mine, tšekisüsteem jne. Täielik
keeluseadus tahab üldse võima
tuks teha alkoholi joogina tarvi
tamise; see on kõige kauem
maksev olnud Am. Ühendriikides
ja Soomes, meil aga ainult alates
a. 1914 kuni 1920, millal mindi
üle tšekisüsteemile;
1926
lasti
meil alkohol vabamüügile.
Üle
minekuna kitsendustelt keelusea
dusele on tuntud kohalik keeluõigus, mis võimaldab alkoholi
müüki keelata üksikute omava
litsuste
piirkondades.
1927. a.
vastava seadusega laiendati meil
kohalikku keeluõigust, mis andis
viljakaid tulemusi, kuid 1934. a.
seadusega
kaotati see hoopis.
Ühtlasi on loodud mitmesuguseid
soodustusi
alkoholimüügikohtade
avamiseks, mille tagajärjel nende
arv on paari aasta jooksul tõus
nud enam kui kahekordseks (u.
1000-lt üle 2000).
alkoholism,
alkoholijoomine,
joomatõbi; alkoholmürgistus.
alkoholmürgistus, haiglane sei
sund
vägijookide
tarvitamisest;
on äge või pikaldane. Äge alk.mürg. tekib suurema hulga alko
holi
ühekordsest joomisest
ja
toob ägedat erutust, kuid läheb
üle, kui ta ei lõpe surmaga. Kor
dudes toob küll raskeid haigusi.
Pikaldane e. krooniline alk.-mürg.
tuleb
aga
alkoholi
sagedasest
tarvitamisest pikema aja jooksul,
ka väikeste annustena. Alkoholmürgistuse tagajärjed: südame-,
alkoholomeetria
62
mao-, maksa-, neeru- ja närvihai
gused (kuni hullumeelsuseni), ve
resoonte lubjastumine jne., kuni
tuleb surm. Alkoholikute järeltu
lijad enamasti manduvad.
alkoholomeetria,
alkoholihulga
määramine piirituse ja vee segus,
toimetatakse selleks kohandatud
areomeetri, nn. alkoholomeetri abil
segu erikaalu mõõtmisega.
alkoholoogia, alkoholiteadus, alkoholiõpetus.
alkoov, voodiorv (om. -a), -nišš,
(võlvitud) õõnsus toaseinas voodi
paigutamiseks.
Alksnis, Adam, läti maalikunst
nik, rahvaluule- ning ajaloo-ainete
esimene käsitleja, rahvusliku maa
likunsti algataja Lätis, * 1864,
f 1897.
Alkuin, õpetlane ja kirjanik,
Karl Suure nõuandja ning koolide
rajaja, * 735, f 804.
alla (it.), .. . kombel, . . . viisil.
Allah [allaah], islamlaste e. muhamediusuliste jumala nimi.
Allahabad
[-baad],
kaubalinn
Briti India põhjaosas, raudteede
ja Gangese jõe ääres, 184 000 ei.
(1931).
allakusemine
esineb
haiglase
ning tahtmatu nähtusena magami
sel; kaob harilikult suguküpseks
saamisel.
alla marcia [martša] (it.), muus.,
marsi viisil.
allantois (kr.), kusekott (<-) loo
tel.
alla prima (it.) maalimine,
õlimaali korraga valmismaalimine,
ilma esialgse alamaalita.
allatiiv e. alaleütlev kääne,
eestis lõpuga -le, näit. kassile.
Alle, August, kirjanik, * 1890;
on elanud Venemaal ja Poolas, õp
pinud arsti- ja õigusteadust, toi
metanud kirjandus-ajakirju 1919,
1921. On avaldanud luuletuskogud
„Üksinduse saartele” (1918), „Carmina barbata” (1921), „Ummiklained“ (1930) jt. Alle luuletusi ja
vesteid iseloomustab sarkastiline
suhtumine oma ümbrusse, lopsa
allikad
kas naturalism ja silmapaistev
vaimukus.
aileasus = alaeasus.
allee, puiestee.
Alleghany
jäligani], mäeahelik
Põhja-Ameerikas, Atlandi ookeani
läheduses, Apalatšia («e—) mäes
tiku kaguosas, tippudega kuni
2040 m ü. mp.
allegooria, mõistukuju, mõttepilt, mõtteliste,
abstraktsete
mõistete elusta
mine,
nägelikustamine,
nende isikutaolisteks
kujuta
mine kirjandu
ses või kujuta
vas kunstis, ka
inimelust
võe
tud
kujutel
made esitamine Allegooria: Surm.
loomariigi-sündmustena.
allegooriline,
mõistukujuline,
mõttelis-piltlik.
allegretto [-eto] (it.), muus., ela
valt, kergelt, kaunis kiiresti (vä
hem kui allegro).
allegri, odav rahvaloterii.
allegro [alle-] (it.), muus., lõbu
salt, kiiresti; kiire tempoga heli
töö või selle vastav osa.
allegro vivace [vivatse]
(it.),
kiiresti ning eriti elavalt.
allergia [alle'-], keha ülitundlik
olek või ülitundlikuks muutumine
mingi nakkushaiguse või olluse
vastu selle olluse kehhasattumise
või süstimise tagajärjel.
Aili, naisenimi.
allianss, om. alliansi, os. alli
anssi, liit, tavaliselt riikide vahel
üksteise sõjaliseks või poliitiliseks
abistamiseks.
alligaator, roomaja krokodilllaste
suguk-st
Põhja-Ameerikas, kuni
4V2 m pikk, annab kallist nahka
kingade, käekottide jne. valmista
miseks.
alligeerima, (metalle)
segama,
sulamiks ühendama, legeerima.
allikad, geol., mitmesuguste ve
atlikajärv
63
delike, esijoones vee väljavoolu
kohad maapinnas; liigitatakse mit
meti nende ehituse, iseloomu ja
sisalduse järgi; ajal., kõik esemed,
dokumendid, teosed jne., mille
järgi saab ajalugu uurida; kirj.,
teosed, dokumendid, sündmused,
elamused jne., millest on laenatud
kirjanduslikke elemente või saa
dud mõjustusi uue kirjandusliku
töö loomiseks või koostamiseks.
allikajärv, järv, mille vesi ko
guneb peamiselt allikaist ja säde
meist, mitte juurdevoolust, omab
küll äravoolu.
allikakriitika, kirjandusliku teo
se tekkeloo uurimine, nimelt kas
ta on algupärane või tõlge, mis
suguseid allikaid on kasutatud,
mis ja kust on laenatud, missugu
sed elamused on olnud loomingu
aluseks jne.
Alliku, vald Järvamaal, Türi
khk., 1714 ei. (1934).
allilm,
surnute
(maa-alune)
asula paljude rahvaste muinas
usundis, eestis manala.
alliteratsioon, peam. seotud kõne
sõnade algushäälikute samasus või
samakõla, viljeldud eriti eesti ja
soome rahvalaulus ning kõnekään
dudes, näit.: Uni ei anna uuta
kuube, magamine maani särki, või:
Minu meeli mure muljub; kitsa
malt mõeldakse ällit. all ainult algus-kaashäälikute samakõla (täis
häälikute samakõla nimetuseks on
assonants, <-), laiemalt aga
ka sõna sisemiste häälikute sa
makõla.
allitereerima, samakõlaliste (al
gus-) häälikutega sõnu järjestama,
sõnu alliteratsiooni (-^-) seadma,
allitereeruma, samakõlas olema,
allkeha, alumine kehaosa,
allkiri dokumendil tähendab, et
selle sisu on allakirjutanu poolt
esitatud, kooskõlas tema tahtega
või õige.
all-iään, lääniks antud maa-ala
edasiläänistatud osa.
allmaa-kaevandus,
maaalune
kaevandus.
allmärkus, alamärkus, joonealu
alluma
ne märkus lehekülje all-ääres teks
ti täiendavate või seletavate and
mete esitamiseks.
Allo, mehenimi.
allofaan, mineraal, savipinnaste
tähtsaim kooste-osis, tekib silikaatide murenemisel.
allogaamia, bot., võõr- e. risttolmumine.
allogeenne,
geol., allohtoonne,
mujaltekkinud.
allohvitser, sõjaväes ohvitserist
alama
juhtkonna-liigi
nimetus.
Jaotus meil: noorem allohvitser
(jaoülem, virgal), vanem allohvit
ser (rühmavanem, rühmal), velt
veebel (kompaniivanem, veebel) ja
ohvitseri asetäitja (sõja ajal).
allomorfsed ained, miner., ained
samalaadse keemilise koosseisuga,
kuid erisuguste kristallivormidega.
allons! [alloij] (pr.), ’mingem’!*
edasi!, üles!
allonüüm, valenimi, võõras nimi.
allonüümnc, teise, võõra nime
all olev.
allood, eraomandiks olev maa
tükk (mitte lään, mis on ainult ka
sutamiseks). Maad alloodiks and
ma hakati Euroopas suuremal
määral alles 18. saj., selle II poo
lel said ka balti mõisnikud alles
oma mõisade pärisomanikeks.
aliopaatia,
harilik
ravimisviis
tavaliste, haigusvastaste vahendi
tega. Vastand: homöopaatia.
aüotria [allo'-], tühised, kasutud
kõrval-asjad.
allotroopsed ained, ained, mil on
üks ning sama keemiline koostis,
kuid erinev kuju, ehitus ja füüsi
lised omadused, näit. süsinik, mis
esineb söena, grafiidina ja teemandina.
allrent, renditud vara edasireisi
misest saadav tulu.
allrentnik, rentniku rentnik,
all right [ool rait] (ingl. k. ’kõik
on õige’), olgu!, hea küll!, kõik on
korras!
Allu, mehenimi.
alluma, (kellegi või millegi) all
olema, alla kuuluma.
allumatus
64
Alpid
almandiin, punane granaat-kalallumatus, mitte-allumus.
liskivi.
allumus e. alluvus, ametiastAlmquist [-levist], Carl Jonas
meline alla-kuuluvus; asja kuulu
Love, rootsi mitmekülgne kirjanik,
vus teatava valitsus- või kohtuasu* 1793, f 1866; seikleja ning võlatise lahendamisele nii oma iseloo
põgenik; viljaka toodanguga kõigi
mu kui asukoha poolest.
kirjandusliikide alal, värske nii
allumus- e. alluvusvaidlus, suhe
romantilises kui realistlikus laadis.
kahe või mitme üheväärse ning
Almquist [-levist], Johan Axel,
iseseisva kohtuasutise vahel, kui
rootsi ajaloolane, käsitleb oma
nad korraga tunnistavad asja en
hulgas uurimusis ka Eesti- ja Liidile alluvaks või ei tee seda ükski;
vimaa ajalugu; * 1870.
allumuse otsustab seadusis ette
almus, armuand.
nähtud vastav kõrgem kohtuaste.
Alo, mehenimi.
Allunän, Adolf, läti näitekirja
aloiin, aaloe mõruollus ning peanik ja juhtiv teatritegelane, * 1848,
toimeaine, lahtisti.
t 1912.
aloogiline, ebaloogiline, mõttetu,
allusioon,
kaudne mainimine,
segane.
mõista-andmine, vihje.
alpaka [-pa -],
allutama, alluvaks tegema,
keem., uushõbe,
alluuvium, maakera ajaloos noo
hõbejas metallirim ajastik — jääajast kuni käes
sulam vasest, tsinoleva ajani, uhtmaa-ajastik, mida
gist ja niklist;
iseloomustavad mitmesugused set
maj., alpakavilted veekogudes ja randadel; ka
last tehtud nais
leedis e. uhtmaa.
te läikriie; zool.,
alluviaalne, alluuviumi kuuluv;
laama (-<—), villajuurde-uhutud.
loom
LõunaAlpaka.
alluvus — allumus.
Ameerikas.
allvasall, vasalli vasall, all-lääni
alpakavill, Lõuna-Ameerika loo
pidaja läänisüsteemis.
ma alpaka e. pako pikk pehme
allveelaev, sõjalaev, mis võib
vill; kunstvill poolvillastest kaltsulaskuda vee alla (sukelduda) _ ja
dest.
.
.....
seal joonega kauemat aega soita
ai pari [paari], vääristikku, väärt
— väiksema kiirusega pikemat ja
paberi kursihinna võrdumine nimi
suurema kiirusega lühemat teed,
väärtusega.
kuna vee takistus on viimasel ju
Alpid, suurim kõrgmäestik Eu
hul suur; vee peal sõidab ta diiselroopas, mis ulatub laias kaares
ja vee all elektrimootoriga; allvee
Prantsuse
Vahemere
rannikult
laevu on mitmesuguse suurusega,
kuni Ungari madalmikuni, olles
hard. 100—2000 t; nende pearelüle 1200 km pikk ja 125—275 km,
vaks on torpeedo (-*-).
keskm. 200 km lai. Kõrgeimad ti
allüür, käik, kõnnak, astumis-,
pud — Mont Blanc 4810 m, Monte
käimisviis; käitumisviis.
Rosa 4638 m, Matterhorn 4505 m,
all-üiir, üürikorteri
või selle
asetsevad lääneosas; ida pool harg
osa (de) edasiüürimisest saadav tulu.
nevad Alpid mitmeks ahelikuks ja
all-üürnik, üürniku üürnik,
omavad rida mäetippe 3000—4000
alma mater [maater] (lad. k.
m kõrgusega. Alpid on rikkad jää’toitev, helde ema’), ülikooli ja
liustikest; lumepiir põhjapoolsed
üldse kõrgema õppeasutise auni
nõlvadel keskm. 2700, lõunanõlvul
metus.
keskm. 3100 m kõrgusel; üksikud
almanahh, mitmekesise sisuga
liustikud roomavad alla kuni 1200
perioodiline väljaanne, enamasti
m-ni.
Alpid on tekkinud peam.
kirjandusliku sisuga, sageli aasta
tertsiaar-ajastul
maakera koore
raamat.
alpiinne
65
alpitaimestik
gedel 2400 m kõrgusel), mäejalgrdel ning orgudes viinamäed ja
põllud.
Kohalik
rahvastik
(enamasti saksa-, prantsus- ja itaa
liakeelne) elatub peamiselt põllun
dusest
ja karjandusest,
tootes
kuulsaid või- ja juustusorte, met
sandusest ja rohkeist turistidest.
Poliitiliselt kuulub Alpidest
suurem, põhjapoolne osa Prantsus
maale, Šveitsile ja Austriale, lõuna
poolne Itaaliale ja Jugoslaaviale.
Alpe läbib rida tähtsaid liiklemisteid, kasutades piki- ja põikorgusid ning selleks ehitatud suuri tun
neleid.
alpiinne, Alpides esinev, sinna
kuuluv.
alpiinne rass e. alpi tõug, inim
tõug Kesk-Euroopas, alates KeskVenemaalt
kuni
Kesk-Prantsusmaani; tunnuseid: tume värvus, lühipeasus, lai nägu, lühike nina,
väike kasv, tüse kehaehitus jne.
Alpid Matterhorniga.
Alpijalam, väiksema kõrgusega
maa-ala Alpide põhjapoolsel jalal,
kurdumisel, kusjuures keskel on
lääne-ida suunas u. 800 km ulatu
sügavusist kerkinud üles mägedeses, läänes kõrgem (kuni 800 m),
massid gneisist ja vilgukiltkivist,
idas madalam (u. 200 m).
kuna pealmised lubjakivi-kihid on
alpijäägrid, väeosad (Prantsus
tõusnud kahele poole põhja- ning
maal, Austrias, Itaalias) kõrgeis
lõunapoolseiks ahelikeks.
Alpid
mägedes teotsemisi
on lõhestatud sügavate orgudega
alpikannike, mäning kannavad kõikjal varasemate
gitaim
esikuliste
liustikkude laiaulatusliku tegevuse
suguk-st kolme lii
jälgi. Siit saavad alguse paljud
giga, mis kasva
jõed, nende seas ka Rein ja Roon
vad xAlpides, Kree
(Rhone). Kahel pool Alpe asetseb
kas ning Väikerida järvi, neist suurimad (põhja
Aasias; sellenime
pool) Genfi ja Bodeni järv. Kõrg
line
toalill
on
mäestikus valitseb nn. alpi il
mastu, mida iseloomustab väike
Ühest neist välja
Alpikannike.
arendatud.
õhurõhk, suur õhupuhtus ja -sel
alpima, alpida, albin, narr, alp
gus, mistõttu siin leidub rida koolema, albilt teotsema.
sukohti (kuurorte) ja matkab palju
alpiroosid, roosipuud e. rodo
sportlasi, turiste. Alpid on üht
dendronid, u. 350 liigiga taimepelasi kõrgeks piiriks ühelt poolt
Kesk-Euroopa ja teiselt poolt Varekond
kanarbikuliste suguk-st,
enamasti igihaljad põõsad, kasuta
hemere-maade kuuma suve ning
takse ilutaimedena.
pehme talvega ilmastu vahel, kait
alpisõstar e. magesõstar, põõsas
sedes lõunapoolseid maid külmade
punaste ning magedate marjadega,
põhjatuulte eest.
Taimestik:
kasvab ka Eestis ja sobib põõsaskõrgemal alpiniidud ja võsa, siis
taradeks.
okas- ja segametsad (ülemine metalpitaimestik, Alpide ja üldse
sapiir põhja pool 1900, lõunakülERL 14. IX 37.
alpiõhetus
Alžeeria
66
Mäetipud Berni Alpides.
kõrgmägede madala taimkatte aste
püsiva lume ja alpipõõsaste-vöö
või metsapiiri vahel, on kirju
koostisega, oludega kohanenud, sa
geli õie- ja värvirikas, sobiv aeda
des ilutaimedeks.
alpiõhetus, Alpide kõrgeimate tip
pude punakalt helendamine pärast
päikese loojumist.
alpiühingud,
ühingud Alpides
sealse turismi edendamiseks (teede
ja onnide ehit., kaartide valm.
jne.) ja alpimaade teaduslikuks
uurimiseks.
Alppila, kaljumägi ja puiestik
Helsingi põhjaosas spordiväljadega.
alraun [-raun], Vahemere-maade taime mandragora inimkujuline juur,
mürgine; varemalt ebausuese ning nõidumisvahend,
on saanud nime järgne
vast alraun’ist {<-).
alraun, ennustav vaim
saksa rahvausundis, õnne
või õnnetust toov olend.
Alraune, saksa kirjanduses vil
jeldud naiskummitise nimetus,
ai segno [senjo]
(it.), muus.,
’kuni märgini’ (korrata helitöö osa).
Vrd. dal segno, ’märgist alates’.
alsid, kõrkjataolised taimed lõikheinaliste suguk-st u. 80 liigiga,
kasvavad soos, mudal, luhal, ran
nal jne., Eestis 6 liiki, näit. sooalss, muda-alss jt.
aisool, kokkutõmbav ja haigusidusid hävitav vahend, tarvitatakse
salvina ja lahusena sidumisel.
Alžeeria,
Prantsuse
asumaa
Põhja-Aafrikas, Maroko ja Tunee
sia vahel, 2,2 milj. km2, 6,9 milj. ei.
(1934),
enamasti berberid,
ka
araablased, 0,9 milj. eurooplast.
Kõrgmaa kuivade rohtlate ja soolajärvedega
(sottidega)
kesk-osas,
mida piiravad põhja pool viljakas
Telli-Atlase mägismaa ja lõuna
pool kuivad Sahara-Atlase mäeahe
likud, viimased pikaldase ülemine
kuga Sahara kõrveks. Põllundus
on arenenud peam. Telli- e. Ranniku-Atlase põhjanõlvul ja rannikul,
kus kasvatatakse nisu, otra, puu
villa,
viinamarju,
datleid
jm.
Lõuna pool elatakse oaasides ja
rännatakse ühes loomakarjadega.
Peale põllu- ja karjasaaduste an-
Alžiir
altee
67
Oaas Alžeerias.
nab maa rauda, tsinki jm. Väliskau
bandus toimub üle 90°/o Prantsus
maaga. Viimane vallutas maa 19.
saj. keskel, võitles kabiilidega ja
laiendas oma võimupiire kaugele
Saharasse.
Alžiir, Alžeeria pealinn Vahe
mere ääres, sõja- ning kaubasa
dam, ülikooliga, 257 000 ei. (1931).
alt (it. alto), om. aldi, madalam
naise või poisi hääl.
altaan, maja teise (vahel ka kõr
gema) korra lahtine rõdu vastaval
alumisel majaosal või sammastel.
Altai [-ai'], mäestik Sise-Aasias,
Vene ja Mongoolia piiril, ulatub
kagus Gobi kõrvesse, liitub kirdes
Sajaani mäestikuga; kõrgeim tipp
Bieluhha 4540 m ü. mp. Rahvas
tik: päriselanikud mägikalmõkid,
orgudes venelased. Maapõue-varad: kuld, hõbe, kalliskivid, tina,
vask.
altai Reeled, keelkond kolme
haruga: türgi-tatari, mongoli, tun
guusi. Mitmed teadlased on pida
nud altai keeli algsuguluses ole
vaiks uurali keeltega, neid koos
nimetades uural-altai (e. turaani)
keelkonnaks.
altar, esialgselt ohverdamisalus,
ohvrilaud; kristlikus kirikus esi
algu lihtne laud, alates 4. saj. aga
sageli kunstipärane ehitis kirikus
pühade
talituste toimetamiseks.
Altari mitmesuguseist ilustusviisidest on kõige tunnuslikumaks saa
nud selle varustamine maalide või
raid-teostega- kaunistatud tagasei
naga, kusjuures sageli erilist rõh
ku on pandud maali (või maalide)
raam-ilustistele, rikkalikele nikerdusteostele. Eestis keskajal telliti
paremad altarid välismaalt, kuid
hiljem on kodumaalgi loodud vas
tavaid väärtteoseid, millest eriti
hinnatakse Ackermanni tehtud barokk-stiilis altarit Tallinna Toom
kirikus. Teatavat omapära omab
ka iseseisvus-ajal valminud A.
Adamsoni
marmorgrupp
Tartu
Pauluse kirikus. — Vt. lk. 68 ja 69.
Altdorfer, Albrecht, saksa maa
likunstnik, graafik, peam. omapä
raste ja peente maastikumaalide
looja, * u. 1480, f 1538.
altee e. tokkroos, taim kassinaeriliste suguk-st, mõned liigid
kiud- või arstim-, teised ilutai
med.
alteejuur
Tartu Pauluse kiriku altar Amandus Adamsoni
raid-teosega «Kristus, pime ja MaarjaMagdaleena«
alteejuur, ühe alteeliigi koori
tud ja kuivatatud, läila maitsega
valged kõrvaljuured, sisaldavad
lima, rasva, suhkrut jm., tarvita
takse keedisena või teena hingamiselundite katarride puhul.
alteesiirup, tavaline arstimite li
sand, valmistatud suhkrust ja veest
2°/o alteejuure lisandamisega.
Altenberg, Peter, ps., saksa kir
janik, õnnestunud väikejuttude ja
meeleolukirjelduste looja, tuntud
Eestis käesol. saj. algul, * 1859,
j 1919.
altera pars (lad.), ’teine pool’, tei
selt poolt asjaosaline, vastaspool.
alteratsioon, muudatus, muutus;
erutus, ärevus.
alter ego (lad.), ’teine mina’,
täievoliline asemik; usaldatav sõ
ber.
Altermann, Theodor, näitejuht
ning näitleja peam. ,,Estoonias“.
* 1885, f 1915. Eriala: armastaja
Aluksne
ning kangelas-osad, näit. Othello,
Hamlet, "Boris Godunov, Piibe
leht jt.
alternatiiv,
paratamatu
valik
emma-kumma (— kahe asja) va
hel; üks emmast-kummast, embkumb.
alternatsioon, vaheldus; vahel
damine.
alterneerima, vaheldama, vahel
duvalt midagi tegema; vahelduma.
altimeeter, kõrgusemõõtja õhusõidukeil, suhtelise kõrguse (tousukohalt
arvates)
mõõtmiseks
kohandatud
aneroid-baromeeter
(numbrilaual õhurõhkude asemel
pikkusmõõdu-ühikud jne.).
altkäelane, altkäemaksu võtja,
äraostetav inimene,
altkäelis, altkäemaks,
altkäelus, altkäemaksu vastuvõt
likkus, pistitavus.
altkäemaks e. altkäelis, amet
niku poolt tema ametikohuste piir
konda kuuluva teo eest vastuvõe
tav vabatahtlik maks või muu
vara; on süüteona karistatav.
Altleis-Heisler,
Anna,
näitle
janna, kauemat aega (kuni 1925)
Tartus, siis Pärnus, * 1886. On esi
nenud
näidendite peategelasena
naiskujude osis.
alto (it.), muus., — alt.
altohääl, althääl, alt (om. aldi).
Altona [hääld. altona], Hambur
giga kokku kasvanud linn Sak
samaal, Elbe jõe paremal kaldal,
metallitöönduse
(rauavalukojad,
masinavabrikud, laevatehased, do
kid) ja suure sadamaga, 242 000 ei.
(1933).
altosarv, puhkpilli-orkestris altohäälena tarvitatav metall-puhkpill.
altoviiul = vioola, bratše.
altruism, teistearmastus, oma
kasuta teotsemine teiste kasuks
või seda pooldav kõlbeline vaade;
egoismi vastand.
%
altruist, altruistlik isik.
altruistlik, teiste eest hoolitsev,
altsiin, alumiiniumi ja tsingi su
lam.
Alu, mehenimi.
Alüksne (e. Alulinn, sks. Marien-
Aluksne järv
alumnaat
69
burg), linnake Lätis, Võrust lõuna
suunas, Eesti piiri lähedal, u.
5000 ei. (1937), ühes sõjaväelas
tega 6000; asetseb looduslikult väga
ilusas kohas, on turistide sihtko
haks Lätis.
Alüksne järv, üks Läti suure
maist järvedest, Võrumaa piiri
lähedal, u. 15 km2, rohkete saarte
ja poolsaartega, saared varemete
jm. mälestusmärkidega, kaldad los
side ja parkidega.
alulinna
murre,
koiva
e.
1 e i v u murre, Lätis, u. 20 km
Eesti piirist lõunas, Koiva jõe ja
Alüksne vahelisel maa-alal ko
hati säilinud eesti keele murre;
on sinna sattunud u. 17. saj. eesti
asunikkudega, kelle arv 19. saj.
keskel oli u. 2600, nüüd aga ai
nult üle 100 isiku, kes veel pole
unustanud oma keelt, säilinud
peam. Ilsnä (läti llzene) vallas.
Omab mitmeid muistseid eesti
keele jooni, on aga küllastunud
läti laenudega.
alumiinium, keemiline element
(märk Al), väga kerge, hõbejas
metall, erikaal 2,7, aat.-kaal 27, sulamistemp. 657° C; leidub looduses
ainult ühendeis, näit. savis, põldpaos, vilgukivis; saadakse savimullast elektrolüüsi teel; kasuta
takse lennukite, autode jm. masi
nate osade, keedunõude, müntide
jm. esemete valmistamiseks, sa
geli liidetult teiste, kõvemate me
tallidega.
alumiiniumhapend e. -oksüüd,
alumiiniumi ja hapniku ühend,
looduses kui rubiin, safiir, korund, smirgel; kunstlikult saa
dakse mõningate alumiiniumi-ühendite kuumutamisel.
alumiiniumisoolad, keem. ühen
did,
tekivad alumiinium-vesihapendile hapete lisandamisel.
alumiiniumisulamid,
segametal
lid, kusk alumiinium on pea-osiseks, andes segule tarvilikku ker
gust ja saades vajalikku tugevust
lisandeist, milleks on harilikult
vask ja tsink, harvemini muud
metallid.
Kursi kiriku altar.
Eestis tavalise altari tüüp.
alumiiniumkloriid, üks alumiiniumisooladest,
alumiiniumi
ja
kloori ühend.
alumiiniumlõhkeained sisaldavad
(lõhkejõu suurendamiseks) lisan
dina alumiiniumipulbrit.
alumiiniumpronks, alumiiniumi
ja vase sulam, milles on 10—15%>
alumiiniumi; on tugev metall, ei
reageeri hapetele.
alumiinium-vesihapend e. alumiinium-hüdroksüüd, keem. ühend,
saadakse alumiiniumisooladest lee
liste lisandamisel.
aluminotermia, puhaste metal
lide saamine nende hapniku-ühendeist kõrge kuumuse abil (2000—
3000° C), mis tekib termiidi (alu
miiniumi-, magneesiumipulbri ja
rauahapendi segu) põlemisel; seda
menetlust kasutatakse ka raudrööbaste, torude jne. kokkusula
tamisel.
alumn [alu-], kasvandik alumnaadis.
alumnaat, kasvatus- ning õppe
alu niit
70
asutis, kus kasvandikud saavad ka
korterit ja süüa, internaat,
aluniit, maarjaskivi.
alus, tehn., põhiosa, jalg, alus
müür, vundament; sõj., raamistik
suurtüki raua all; mat., arv, mil
lest on võetud aste, samuti arv,
mille astmenäitaja on saadava
astme logaritmiks; alused on ka
kolmnurga tippude vastaskiiljed ja
trapetsi rööbikud küljed; aiand.,
taim, mille külge poogitakse vääristaime pung või oksake; mer.,
väiksemate veesõidukite nimetus;
keem., leelis e. baas, ühend, mis
hapetega moodustab sooli; aluste
vesilahused värvivad lakmuspaberi
siniseks; kunst, samba-alus, ilustise jalg, postament jne.; filos.,
põhialus, lähtekoht; keelet., sub
jekt, lauseliige, mis väljendab,
kelle või mille tegevusest või olust
kõneldakse öeldises e. predikaadis.
aluskuub, kleidialune naiserõivas.
alusmets, vanema metsa alune
noorem mets.
aluspind, ehitise alusmüüri põhipind,
kokkupuutekoht aluspõh
jaga.
aluspunkt, mat., kolmnurga kõr
gusel — selle lõikepunkt alusega,
koonuse ja püramiidi kõrgusel —
selle lõikepunkt põhjaga, jne.
aluspõhi, tehn., maakiht, mil
lele toetub alusmüür ning mis
seega on ehitise kandjaks; geol.,
hilistekkinud lahtisema maapinnaainese (mulla, liiva, kruusa või
savi) all olev vanem ning kõvem
aluskiht (näit. paas, graniit jne.).
aluspõhk e. puist, loomadele
laudas allapandav teravilja põhk,
turvas, puulehed, puuokkad jne.
aseme puhtana ja kuivana hoid
miseks, aitab moodustada väärtus
likku sõnnikut.
alusraie, om. -raie (III vältes),
alumise, madalama metsa maha
raiumine,
kusjuures
suuremad
puud jäävad kasvama.
alusvärvimine, pinna esialgne,
ettevalmistav värvimine, millele
Alver
hiljem järgneb pinna katmine lõp
liku värviga.
Aluta [aluta] e. A 11 (rum. Oltu),
Doonau vasakpoolne haru Rumee
nias, Transilvaania Alpidest peam.
lõuna suunas, 556 km pikk.
Alutaguse all mõistetakse tava
liselt Virumaa idapoolset osa (Vai
vara, Jõhvi, Lüganuse ja Iisaku
khk.), maateaduses aga teatava
ühtlusega maa-ala Kagu-Viru- ja
Kirde-Tartumaast. Selle põhjapii
riks on umbkaudu raudtee Nar
vast Sondani, kust läänepiir kul
geb Sirtsu soo kaudu Tormani ja
Omedu jõe madalikuni. Seda maa
ala iseloomustavad suured metsad
ja sood tasasel, liivasel või savisel
pinnal ning luidete-read edelakirde suunas. See on varemalt
olnud Peipsi põhjaks. Alutaguse
on asustatud hõredalt, omab vähe
põllupinda ja vähe liiklemisteid.
Elanikkonnast moodustavad suure
osa venelased, kes elavad Narva
jõe ümbruses ja Peipsi rannikul
peam. kaluritena ning juurviljakasvatajatena.
alvar, loodude (õhukese mulla
kihiga paepealsete kidurate nur
mede) rootsikeelne ning rahvusva
heline nimetus.
alveolaarhäälik,
alveolaarne,
hambavall-häälik,
hammäshäälik,
mille puhul keeleots on vastu
hambavalli või selle lähedal.
alveolaarne, hambavall- (-hää
lik);
hambakoopaisse
puutuv;
kärgjas, kärjetaoline.
alveoolid e. sombud, augud, koopakesed lõualuus, milles seisavad
hambad; kopsumullikesed; keelet.
alveool = hambavall, hammasterea kinnituskoht lõualuusse.
Alver, Andres, arst ning selts
konnategelane, * 1869, f 1903; kir
jutas artikleid uuemast loodusning ühiskonnateadusest ,,Rahva
Lõbu-lehes“; ilukirjanikuna aval
danud
luuletuskogu „Võhumõõ
gad" (1898).
Alver, Hans, arst ning seltskon
nategelane Läänemaal ning Haap-
Alver
ambassaad
71
salus, olles seal ms. ka linnapeaks
aastast 1929, * 1887.
Alver, Beti (Eliisabet), kirjanik,
* 1906, sai tuntuks 1927. a. „Looduse“ romaanivõistlusel oma esik
teose, kergestiilse romaaniga „Tuulearmuke“; teistest teostest on sil
mapaistvamaks tema luuletuskogu
„Tolm ja tuli“ (1936).
Aivi, naisenimi.
Am, märk keemias, tähistab
ammooniumi rühma.
amabile [amaa-] (it.), muus., sü
damlikult, armsasti.
amabiliteet, armastusväärsus, sü
damlikkus, lahkus.
Amadis-romaanid [-di's], kesk
aegsed (alates 14. saj.) rüütliro
maanid, mille aineks on prints
Amadis de Gaula armastuslood.
amalekid, muistne araabia rah
vas Palestiina edelaosas, elas kuni
kun. Taaveti ajani alatises vaenus
ja võitluses iisraeli rahvaga.
amalgaam, mingi metalli ja elav
hõbeda sulam, näit. tina-amalgaam
peeglikatteks, tina, hõbeda ja elav
hõbeda segu hambaplommiks jne.
amalgaamima, metalli elavhõbe
daga ühendama, amalgaami val
mistama; amalgaamiga pinda kat
ma.
Aman-ullah, Afganistani emiir
1919—28, * 1892; reformis mitmeti
riigi elu; lahkus troonilt reformide
tagajärjel tekkinud mässu puhul
ja läks maapakku.
amarell, rühm põõsataolisi hapukirsse, omab värvitu
mahlaga vilju.
amariillis e. a m a r ü 11,
suurte
õitega
ilutaim
amarülliliste
suguk-st, kasvab toas
ja aias; teatavad lii
gid esinevad LõunaAafrikas.
Amazonas
[-soonas]
ehk Amatson, veerikas jõgi Lõuna-Ameerikas, suuru
selt kolmas maailmas, u. 5500 km
pikk, sellest 4300 laevatav; algab
Andidest, läbib määratu suurt vihmametsa-madalikku ja suubub At
landi ookeani mitmes suudmeharus.
Vesikond on tal suurim maailmas,
ulatudes 7 milj. km2 suurusele
maa-alale; tema u. 200-st lisaharust on pooled laevatavad. Troo
pilises vihmametsa-maastikus on
asustus hõre ning maa-liiklemisvõimalused
peaaegu
puuduvad.
Vihma-aegadel on suured maa-alad
pealegi üle ujutatud. A. ülem
jooks on Peruu, enamik aga Bra
siilia piirides. Vt. Ameerika kaarti.
amatool, teatav lõhkeaine —
peamiselt mürskude tarvis.
Amatsoni jõgi, vt. Amazonas,
amatsoon,
kreeka muinasloos
sõjakas naine Väike-Aasias (amat
soonid võitlesid oma kuninganna
Pentesileia juhatusel Trooja sõ
jas); praegu: naissõdur, naisratsur;
ka ratsutusülikond.
Amatsoonia, suur, Amatsoni ve
sikonna poolt haaratud jõemadalik
Lõuna-Ameerikas, Guayana ja Bra
siilia mägismaa vahel, 400—2000
km lai, Andidest kuni Atlandi
ookeanini ulatuv, madal, troopilise
vihmametsaga kaetud maa, kuumniiske ilmastuga, hõredalt asusta
tud peamiselt indiaanlassuguharudega, kes koguvad metsadest toorkummit ja toimetavad seda lin
nadesse väljaveoks.
Tähtsamad
linnad: jõe keskjooksul Manaos,
suudmes Parä ehk Belem. — Vt.
Ameerika kaarti.
ainatsoonkivi e. amatsoniit, ro
heline päevakivi.
amatöör, asjaarmastaja, harras
taja,
huvitegelane
mingil alal
(näitleja, fotograaf, sportlane jne.),
mitte elukutseline.
amb, om. ammu, vibupüss, ta
valine laskeriist keskajal, koosneb
vibust ja laest ühes vinnaseadisega.
amballaaž, kaubapakis, kaubaümbris.
ambassaad, suursaatkond.
Amb.
ambassadöör
72
ambulakraal.
Liivahanged ähvardavad maanteed -—- P.-Am. Ühendriikide edelaosas.
ambassadöör, suursaadik.
Amberg, Oskar, insener ja riigi
tegelane, * 1878; 1914—18 tööde
juhataja Tallinna kindlustes; Va
badussõja ajal Sõjaministeeriumis,
Vabariigi esimesil aastail kordu
valt minister.
ambitsioon, auahnus, nõudlik
kus; ka koha nõudmine.
Ambla,
kihelkond
Järvamaa
põhjapoolses nurgas, haarab en
dasse Lehtse, Ambla ja Nõmküla
valla pindalaga kokku 585 km2 ja
10 125 el-ga (1934). Khk. loodepool
ne suurem osa on enamasti mada
late soo- ja metsamaade all, kagu
poolne osa aga kõrgem ning vilja
kas põllumaa. Porkuni järvest läh
tuv Valgejõgi oma oruga on khk.
ning Järvamaa kirdepiiriks, lääne
poole valgub aga rida Jägala jõe
ladvaharusid (Soodla j., Mustjõgi,
Jäneda ja Ambla jõgi). Asustus on
koondunud peam. khk. kaguossa,
kus asetsevad ka suuremad kesku
sed nagu Tapa linn (khk. idapiiril),
Ambla ja Tamsalu alevik; Tallinna-Tapa raudteeliini jaamadest
on A. khk. piires Aegviidu ja
Lehtse.
Kihelkond on asutatud
juba 13. saj-1 ja kirik pärineb sa
ma saj. lõpult.
Ambla, vald Põhja-Järvamaal,
Ambla khk. keskel, 3822 ei. (1934);
valla piires kirik ja kiriku alevik.
ambra, vahataoline ja kerge»
hästi lõhnav aine, pärit võidisvaala
e. kašeloti soolest, ujub ka tükki
dena merel, kasutatakse lõhna
õlide ja seepide tegemisel.
ambrapuu,
palsamvaigu-rikas
puuliik Väike-Aasias, kuulub nõiapähkliliste sugukonda; annab palsamvaike, mida kasutatakse peam.
lõhna-ainete valmistamisel.
ambrasuur, sõj., laskeaken, laske-ava.
ambroosia, kreeka muinasloos
jumalate toit, surematuse andja.
Ambrosius
[-roo-],
kirikuisa,
* u. 340, f 397; Milaano piiskop
a-st 374, usu- ja kirikuelu puhtuse
eest võitleja, kirikulaulu edendaja.
Ambrosiuse kiituslaul, üks va
nemaid kirikulaule, lad. k. ,,Te
Deum laudamus“, eesti k. „Sind,
Jumal, kiidame".
ambulaakrid, hiljused, teatavad
toestikuosad meresiilikute nahas,
mida läbivad ambulakraaljalakesed.
ambulakraalsüsteem,
hiljussoonestik, vedeliku-kanalite süsteem
okasnahkseil, on ühenduses hil-
ambulantne
73
Ameerika
Liivaluited kõrves, Põhja-Ameerika Ühendriikide edelaosas.
jusjalakestega, mis on liikumisvahendid, kuid võivad esineda ka
kombitsaina.
ambulantne, rändav, liikuv,
ambulants, käia suutvate, väl
jastpoolt käivate haigete vastuvõt
mise koht; liikuv, välilaatsaret.
ambulatoorium, ambulants,
ambulatoorne,
liikuv, rändav;
ambulantsis antav (arstiabi), voo
dis olemist mitte nõudev (haigus).
ambuma, ambuda, ammun, am
mutakse jne., vibupüssiga, am
muga laskma.
ambur, ambuja, vibukütt.
Ambur, vibuga kentauri kujuline
tähtkuju
lõunataevas,
Linnutee
kõige tihedam koht.
Ameerika, maailmajagu läänepoolkeral (nimetatud ka Uus-Maailmaks), suuruselt teine maailmas,
ühes saartega üle 42 milj. km-;
ulatub Põhja-Jäämerest Lõuna-Jäämereni läbi kõigi kliimavöötmete
15 500 km pikkuselt, omab põhja
osas suurimat laiust u. 6000, lõuna
osas üle 5000 km; u. 262 milj. ei.—
A. asetseb Vaikse ja Atlandi ooke
ani vahel, on loodes Aasiast lahu
tatud Beringi väinaga, kirdes Gröö
nimaa kaudu lähedal Islandi saa
rele, jaguneb Mehhiko lahe ja Ka
riibi mere tõttu kaheks suureks
pooleks, P õ h j a - A. ja LõunaA., mis omavahel on ühendatud
kitsa maakaela, nn. Kesk-Ameerika
(läbi lõigatud Panama kanaliga) ja
sellest idas Lääne-India saarterea
kaudu. Põhja-A. on tugevasti lii
gendatud (suuremad lahed: Mehhi
ko, Hudsoni ja Kalifornia 1.) ja
saarterikas; suuremad poolsaared:
Labrador, Alaska, Kalifornia, Flo
rida, Kesk-A-s Yucatan; suuremaid
saari on põhjaosas (vt. A. arktiline
saarestik), siis veel Newfoundland,,
Kuuba, Haiti, Aleuudid. Lõuna-A.
on vähe liigendatud ning saartevaene; olgu nimetatud vaid lõunas.
Tulemaa.
Pinnaehituses on mõlemal
A. poolel palju ühist. Lääneosas,
esinevad kogu A. ulatuses kõrged
kurdmäe-ahelikud — Kordiljeerid,
mis Lõuna-A-s nimetatud Andideks.
(«-); nende kõrgeimad tipud on
Põhja-A-s
(Alaskas)
MacKinley
(6240 m) ja Lõuna-A-s Aconcagua
Ameerika
74
Tegev tulemägi Momotombo Kesk-Ameerikas,
Nikaraaguas.
(7010 m). Mäed on vulkaanirikkad.
Mäeahelikkude vahel järved, roht
lad, kõrved. Ka Kesk-A. on peani,
mägine kõrgmaa. Idaosis on ma
dalamate mägede alad: Põhja-A-s
Apalatšia mäestik {<-), Lõuna-A-s
Guayana ja Brasiilia mägismaa.
Keskosis laiuvad suured jõemadalmikud (end. merelahed), näit.
Amatsoonia {<-). Vt. lk. 53 ja 84.
Suuremad
jõed:
Põhja-A-s:
Mississipi oma rohkete lisaharudega — neist suurim Missouri —
(suubub Mehhiko lahte), Rio Gran
de (sinnasamma), St. Lawrence
(Atlandi ookeani), Mackenzie (Põh
ja-Jäämerre), Jukon (Alaskas), Co
lumbia ja Colorado (lääneranni
kul); Lõuna-A-s: Orinoco, eriti veerikas Amazonas (-*-), Parana ja
Uruguai (kõik Atlandi ookeani).
Tähtsamad järved:
Põhja-A-s
Winnipeg, Ülemjärv, Michigan ja
Huron, Lõuna-A. Andides Titicaca.
Ilmastu on A. erakordsest pikiulatusest ja maa-alade kõrgussuhteist olenevalt väga mitmekesine,
polaarsest kuni troopiliseni. PõhjaA-st on suurem osa parasvöötmes,
seejuures kõrge lääneosa, välja ar
vatud põhjapoolne Vaikse ookeani
rannik, kuiv ning sademetevaene,
madalam idapoolmik aga, eriti kaguosa,
niiskem ja
vihmarikas.
Kesk-A.
on
troopiliselt
kuum,
niiske ning ebaterve, vihmarohke
Ameerika
(peam. rannikuil ja madalal), kõrglavadel aga paras ja kuiv. LõunaA-st on lai suurem osa troopilises
vöötmes, seejuures kõrged läänealad kuivad, jahedad, idapoolne
enamik aga vihmarohke; lõunaosas
leiame juba paraja kuni külma il
mastu.
Taimestik osutab ka mitme
kesisust. Nii on Gröönimaa ena
mik igavese jää all elutu, A. põhja
osad ja arktilised saared kidura
tundraga, millele järgnevad lõunasuunas lai okasmetsade vööde, siis
segametsad, lehtmetsad kuni igi
haljad metsad Põhja-A. kagus.
Sellest korrapärasest üleminekust
väljaspool on Põhja-A. lääneosa
oma mägikõrbede, poolkõrbede ja
rohtlate ning keskosa preeriatega.
Kesk-A. on kaetud peam. troopi
liste
vihmametsadega,
Mehhiko
põhjaosas valitsevad aga rohtlad
ja savannid. Lõuna-A. põhjaosa
katavad lopsakad troopilised vih
mametsad, ainult kohatise ülemine
kuga
kuivemaiks
puisrohtlateks
(ljaanod ja kampod) kõrgemail
aladel idas.
Lõuna pool, paras
vöötmes leiduvad juba tavalised
rohtlad, siin nimetatud pampadeks.
Ameerika taimist on Euroopas ko
dunenud kartul, tubakas, mais.
Loomastik:
Põhjarannikud
jääkaru, põhjapõder, polaarrebane,
hülged jm.; okasmetsis tavalised
karu, hunt, rebane jt.; rohtlais piisonhärg, mäestikus kitsed jms.
Lõuna-A. troopilisis metsis laianinalised ahvid, laiskloomad, sipelga
karud, palju värvirikkaid linnuliike
(tuukanid, koolibrid) ja mägedes
laama, guanako, kondor.
Rahvastik: A. iirgelanikeks
on olnud indiaanlased, nüüd aga
kõikjal eurooplaste poolt kõrvale
tõrjutud, Põhja-A-s peaaegu välja
surnud, enam säilinud Mehhikos ja
Kesk-A-s, suuremal määral LõunaA- kesk- ja põhjaosas. Põhja-A.
lõunaosas, Lääne-India saartel ja
Lõuna-A. põhjaosas esineb tundu
val määral sisseveetud neegreid.
Indiaanlaste aladel esineb nende
Ameerika
75
ning valgete segaverelisi mestiitse,
neegrite aladel nende ning valgete
segaverelisi mulatte. Põhja-A. on
asustatud peam. sisserännanud germaani rahvastega, enamasti inglastega, seal hulgas aga tunduvalt ka
prantslaste jt. Euroopa rahvastega;
Kesk-A-s ja Mehhikos leidub his
paanlaste järglasi; Lõuna-A. on
üldiselt romaani rahvaste asusta
tud, lääne- ja lõunaosa hispaan
laste,
Brasiilia
portugallastega,
Argentiinas leidub suurel määral
muidki Euroopa rahvusi. Üldiselt
on A. rahvastiku koosseisust 65°/o
valgeid, 25% indiaanlasi ja mes
tiitse, 10% neegreid ja mulatte.
Protsent on väga kõikuv eri maa
des; nii elavad Boliivias ja Peruus
enamasti indiaanlased, Venetsueelas peam. neegrid, Lõuna-A. lõunaTiikides aga peaaegu ainult valged.
Rahvastiku tihedus on Põhja-A-s
suurim
Ühendriikide
idaosas,
Lõuna-A-s kagurannikul ja loode
osas. Suured alad troopilises Amatsoonias, samuti kõrbedes on täitsa
asustamata.
Poliitiliselt koosneb Amee
rika peam. Euroopa riikide asu
maadest iseseisvunud riikidest, vä
hem nende praegustest kolooniatest.
Põhja-A-s esinevad: Põhja-A.
Ühendriigid (125,7 milj. ei. 1933,
peale selle välisvaldustes ja kaitsealustes riikides üle 21 milj. ei.), li
saks temale kuuluv Alaska; Inglis
maale kuuluv Kanada (10,8 milj. ei.
1934); Mehhiko (17,6 milj. ei.
1934).
Kesk- A-s esineb terve
rida väikesi riigikesi. LõunaA. koosneb reast suuremaist ja
väiksemaist vabariikidest; neist on
esikohal Brasiilia (44,9 milj. ei.
1934) ja Argentiina (12,1 milj. ei.
1935) , edasi järgnevad Kolumbia
(9,2 1935), Peruu (6,7 1934), Tšiili
(4,4 1934), Venetsueela (3,3 1934),
Boliivia (3 1933), Ekuador (2
1934), Uruguai (2 1934), Paraguai
(1 1934). Väiksema elanikkude ar
vuga on Inglise, Hollandi ja Prant
suse asumaa Guayana (kokku u.
0,5 milj. ei.).
Ameerika
Niagaara juga Erie ja Ontario järve vahel
Põhja-Ameerikas.
Majanduslikult on A. era
kordse tähtsusega nii loodusvarade
kui maa suure viljakuse tõttu.
Põhja-A. näit. toodab suurema
osa maailma puuvillast ja maisist,
annab rohkesti nisu ja tubakat,
liha ja piimakarjasaadusi (viima
seid esijoones Kanada), maapõue
varadest kivisütt, rauda, vaske, nik
lit; viimaste tõttu on arenenud ka
metallitööndus ja selle saaduste
eksport. K e s k - A. saadusi: kohv,
kakao, banaanid, mais, roosuhkur,
riis, tubakas, kautšuk, puuvill, va
nill, kookospähklid, tarbepuit jne.
Lõuna- A. põhjapool kasvatab
samuti troopilisi vilju, andes esi
joones kohvi, kakaod, suhkru
roogu ja toorainena rohkesti kautšukit. Parasvöötme rohtlais on are
nenud karjandus, nisu- ja maisikasvatus, sadamais liha ja tera
vilja eksport. Mägise Andide-ala
kulla- ja hõbedarikkus oli esimeste
eurooplaste, vallutajate siiameelitajaks. Praegu leidub siin hõbedat,
vaske ja naftat.
Avastus- ning ajalugu. A.
avastati esmakordselt u. a. 1000 p.
Kr. viikingite poolt, kes külastasid
A. kirderannikuid; A. tõeline avas-
Ameerika arkt.
76
Ameerika Ühendr.
Põhja-Ameerika maastik, G. Washingtoni esimese teotsemise paik.
tus Euroopale toimus Kolumbuse
reiside kaudu, kes 1492 jõudis Antilli („Lääne-India“) saarestikuni,
1498—1500 Lõuna- ja 1502—04
Kesk-Ameerika rannikuni. Põhja-A.
mandri rannik avastati 1497, Bra
siilia oma 1500. Nimetuse sai A.
1507 meresõitja Amerigo Vespucci
nime järgi. 1520 sõitis juba Magalhäes A. lõunatipu ümbert Vaik
sesse ookeani. Avastustele järgne
sid varsti eurooplaste vallutusret
ked ja asumaade rajamised. Bra
siilia
vallutasid
portugallased,
muu osa Lõuna-A-st, Kesk-A. ja
Mehhiko hispaanlased, Põhja-A.
inglased ja prantslased. Hiljem ra
putasid asumaad endi õlult ema
maade valitsuse. Põhja-A. Ühendrii
gid vabanesid Inglise valitsusest
1783, Lõuna-A. riigid alates 1809,
Kesk-A. omad 1821 (viimased on
praegu majanduslikult ja poliitili
selt P.-A. Ühendriikidest sõltuvad).
A. riigid olid seega ligi 300 a. avas
tajate eurooplaste ülemvõimu all.
Praegused asumaad moodustavad
nende kõrval väikese osa A-st.
Ameerika
arktiline
saarestik,
Põhja-Ameerika keskosa jätkuna
vastu Põhja-Jäämerd olev suur
saarestik (ilma Gröönimaata), Põhjanaba-maade e. Arktise osa, kuu
lub Kanada külge. Suurimad saa
red: Baffini maa, Victoria saar.
Esimest lahutab Gröönimaast suur
Baffini laht. Saarestiku idaserval
on mäeahelikke kõrgete tippude
ja liustikkudega, mujal on aga
maapind enamasti tasane, kuiva il
mastu ja vähese lumega, suvel rohuhaljas, elatab põhjapõtru ja
muskushärgi. Asustatud on vaid
saarestiku lõuna- ja idaosa, eski
motega.
ameerika kahevõitlus, kahe isiku
vaheline kokkulepe, mille järgi
üks neist liisu vms. otsuse koha
selt peab enese elu lõpetama.
ameerika keeled, Ameerika pä
rismaalaste
—
indiaanlaste ja
gröönimaalaste keeled, mis on
osalt küll välja surnud, kuid ela
vad veel u. 15 milj. ei. suus; on
seni vähe uuritud.
Ameerika Ühendriigid, vt. täieli
kuma nimetuse all: Põhja-Amee
rika Ühendriigid.
amelema
77
ametirõivas
Põhja-Ameerika maastik, St. Lawrence’i jõgi tuhandete saartega.
ainelema, amelda, amelen, amelesin, ameldakse, amelnud jne.,
kellegi ümber agarasti tegevuses
olema, libitsema.
amelioratsioon, parandamine, eri
ti maaparandus.
Amelung, Friedrich, balti-saksa
ajaloolane, * 1842, f 1909; on aval
danud palju kultuuriloolisi artik
leid Eesti mineviku kohta ja ko
halikkude ajalugude alalt.
amentsia [ame'-], meelesegadus,
vaimuhaiguse nõrgem liik.
Amerigo Vespucci [-rigo vespiitši], itaalia meresõitja, * 1451,
f 1512; võttis osa 1497—1504 avastusreisidest Lõuna-Ameerika ranni
kuil ja avaldas neist esimesi kir
jeldusi; tema eesnime järgi sai en
dale nime Ameerika.
amerikanism,
ameerikapärasus,
vastav nähtus ka inglise keeles.
amet, kestvalt määratud teotsemis-ala teiste teenistuses, elukutse;
kogunimetus tehinguile, mille toi
metamiseks keegi on õigustatud
ning kohustatud.
a metä [-taa] (it.), pooleks, juhu-äritehingu puhul kulud ja tulud
võrdselt jaotatult osavõtjate vahel.
ametaboolne, moondumatu, il
ma moondeta (putukas).
ametiastendik e. -astmestik,
ametiredel, ametite (ka ametiasutiste) järjekord üksteisele allumuse
suhtes.
ametilt, ameti poolest, ameti
tõttu, ex officio.
ametilõiv, maks ametitalituse eest.
ametipulikus,
aja-,
tavaliselt
kuupalgalises
teenistuses
oleva
isiku teatavaks ajaks vabastamine
teenistuskohuste täitmisest
puh
kuse otstarbel ning palga edasi
kestmisega.
Ilma palgata ametipuhkust võib saada sellest pike
maks ajaks, kui töö iseloom seda
võimaldab.
ametirist, vaimuliku ameti pida
jate ametimärk, Eestis näit. ev.lut. usu piiskopil kuld-, tavalisil
kirikuõpetajail harilikult hõberist.
ametirõivas, teatavate ametite
puhul väljakujunenud eriline rõi
vas, mida kantakse peam. vasta
vate ametikohuste täitmisel. Esi
neb esijoones vaimulike juures,
ev.-lut. kirikus musta talaarina
(pikk ülekuub) ja musta sametbaretina, mis on Eestis üldtarvitusele
võetud u. 100 a. eest. Teiseks esi
neb laiemalt ametirõivas kohtuni
kel, samuti talaarina ning bare-
amctisaladus
amfioksus
78
Hiigelpuud Kalifornia metsas.
tina, Eestis tarvitusele voetud alles
viimaseil aastail.
ametisaladus,
asjaolu,
mida
ametnik teab oma ameti tõttu,
kuid mida ta ei tohi avaldada.
ametivanne, pühalik tõotus ame
tikohuseid ausasti täita; seda an
navad näit. vandeadvokaadid, eriti
aga riigiteenijad ametisse astudes,
viimased ühes truudusvandega rii
gile; vaimulikud tõotavad ametisse
pühitsemisel ametit pidada ühtlasi
vastavalt usulistele nõuetele.
ametiühing, ühel ning samal kut
sealal ja ühesuguseis töötingimusis
teotsevate palgaliste tööliste ühing
nende ühishuvide kaitseks.
ametkond, ametnikkude kogum
teatavate ülesannete teostamiseks
või teatava ala avalikkude asjade
ajamiseks; ametiala, ametipiirkond.
ametla, ametikoht,
ametlema, ametleda e. ametella,
ametlen, ametlesin, ametletakse e.
ametellakse, ametlenud e. ametel-
nud, jne., ametit pidama, ametis
olema.
ametlemisaeg, ametis-oleku aeg.
ametnikkond, ametnikud, amet
nikkude kogu või kiht.
ametroopia, silma kiirtemurdmis-viga, lühi- või kaugelenägevus.
ametüst, pool-kalliskivi, ilukivi,
violetne kvartsi teisend.
amfibool,
tardkivimeis
esinev
tumedavärviline kaltsiumi, mag
neesiumi ja alumiiniumi sisaldav
mineraal.
amfiboolia,
kaksiktähenduslikkus, kõikuvus, mõistete äravahetus.
amfibrahh [-ra-], kirj., värsijalg:
v_; _L
■
amfigeenid, nii happeid kui alu
seid moodustavad keemilised ele
mendid.
amfiibid, kahepaiksed (-<—), klass
selgroogseid loomi.
amfiibne, kahepaikne, nii maal
kui vees elav.
amfioksus, süstikkala, keelikuliste hõimkonnast, koljutute rüh
mast, 6 sm pikk, süstikukujuline,
amfiteater
ilma selgroo, kolju ja südameta,
toeseks seljakeelik; veri liigub
soontes samas suunas nagu selg
roogsed, elab soojemate merede
rannaliivas ja -vees.
amfiteater, astmeliselt tõusvate
istmetega ringteater; katuseta ehi
tis vanas Rooma riigis võitlusmän
gude korraldamiseks, keskel üm
marguse areeniga etenduste tarvis,
mille ümber astmeliselt tõusevad
vaatajaskonna istmete-read järjest
suurenevate ringidena. Amfiteatreis
peeti gladiaatorite- ja loomavõitlusi.
Suurim neist oli Roomas,
nimelt Colosseum (-«-).
ainfora,
antiikaegne
suur, kitsa kaela ja kahe
kandmega savinõu viina
ja õli hoidmiseks.
Amliara [-haara], Abessiinia keskmine, kõrge
osa; amhaara keel oli
Amfora.
Abessiinias tegelikuks läbikäimis- ja riigikeeleks.
Amicis [ami tšis], Edmondo de,
itaalia kirjanik, * 1846, f 1908;
reisikirjelduste,
romaanide
jm.
autor, tuntud oma noorsoojutustu
sega ,,Süda“.
amidool, fotograafias kasutatav
ilmuti.
Amiens [amjarj], linn ja tähtis
teede sõlmpunkt Põhja-Prantsusmaal, Somme’i jõe ääres, 90 000 ei.
(1931); kuulsa gooti stiilis peakiri
kuga 13. saj-st; Maailmasõja ajal
suurte lahingute piirkonnas.
amiidid, ammoniaagi ühendid,
kus vesinikuaatom on asendatud
orgaaniliste hapete jääkidega.
amiinid, ammoniaagi ühendid,
kus vesinikuaatomid on asendatud
süsivesiniku jääkidega.
amiinohapped, orgaanilised hap
ped, kus vesinikuaatom on asenda
tud amiinorühmaga —NH2; neist
koosnevad valkained ja neid saab
valkainete hüdrolüüsimisel.
amitoos, raku tuuma otsene
pooldumine.
amm, om. -e, võõra lapse palga
79
ammoniit
tud imetaja (oma piimaga); ka
lapsehoidja.
Ammejõgi, Emajõe vasakpoolne
haru, ülemjooksul läbib Kaiavere
ja Elistvere järve, suubub Ema
jõkke Kärkna raudteejaama lähe
dal, 59 km pikk.
Ammergau, vald Ülem-Raieris
Oberammergau külaga, kus iga 10
a. järel peetakse Kristuse kannatusmänge (-<-).
ammiinid, ammiino-ühendid, am
moniaagi liit-ühendid metallisoolade või vesihapenditega.
ammonaalid,
alumiiniumlõhkeained, koosnevad peam. ammoo
niumnitraadist.
ammoniaak, gaasiline, teravalt
lõhnav keemiline ühend lämmasti
kust (1 aatom) ja vesinikust (3
aatomit), NH3; tekib looduses or
gaaniliste ainete lagunemisel. Seda
saadakse
kivisöe
koksistamisel
gaasivabrikuis kõrvalsaadusena või
lämmastiku ja vesiniku kunstlikul
ühendamisel. Kokkusurumisel vedeldub, siis aga aurumisel jahutab
ja on kasutatav külmutusmasinais.
Lahustub kergesti vees; selline vesihapend on müügil tinkpiirituse
nime all. Vedelat ammoniaaki ja
eriti tema vesilahust kasutatakse
õige laialt mitmesuguseis tööstus
harudes, näit. värvide, seepide,
sooda, väetiste jne. valmistamisel.
Hapetega annab a. soolasid.
ammoniaaksuperfosfaat,
seguväetusaine.
ammoniidid, paleont., peajalgsete
klassi
kuuluvad
väljasurnud limu
sed, tugeva spi
raalse
kojaga;
kesk-aegkonnas ja
Ammoniit.
varem laialt levinud mereloomad;
usut., semiidi tõugu rahvas (le
gendi järgi Loti järeltulijad) Jordanist idas, elasid iisraeli rahvaga
alatises vaenus; piiblis: ammoni
rahvas.
ammoniit,
lõhkeaine ammooniumnitraadi-sisaldusega.
ammoonium
80
ammoonium, tähtis lämmastikuühendite radikaal
e.
aatomite
rühm, koosneb lämmastikust (1
aatom) ja vesinikust (4 aatomit),
NBU (vrd. ammoniaak); esineb ai
nult soolades, nn. ammooniume. ammoniaaksoolades, mis saa
dakse
ammoniaagist
hapetega,
näit. soolhappega saadud ammooniumkloriidis
ehk
salmiaagis,
mida tarvitatakse metallide joot
misel nende puhastamiseks, arsti
rohtudeks ja mujal. Muid näiteid:
amm.-nitraat e. -salpeeter (tarvit.
lõhkeainete valm. jm.), amm.-sulfaat ja -fosfaat
(väetusained),
amm.-karbonaat
(küpsetuspulb.,
põdrasarve-soolas) jt.
amneesia, mälukaotus, mälurike,
mäletamisnõrkus.
amnestia, üldarmustus, ühhai>
muandmine teatavat liiki süiitegijaile, toimub seadusandlikus kor
ras, antakse harilikult poliitilistele
süüdlastele hädaohu möödumisel
või riiklikkude olukordade muutu
misel.
amnestima, üldarmustama.
amnion (kr.), vesikest (<—) lootel,
amokijooks, hullumeelsusnähtus
malailastel, mille puhul märatseja
jookseb
väljas
terariistaga ja
püüab kõiki tappa.
Amor [aamor] (lad. k. 'armas
tus’), armastusjumal muinas-, eriti
rooma luules (kreeka Eros), sealt
laenunud mujale ja püsinud täna
päevani, kujutatud sageli raid- ja
maalikunstis (noormehena või tii
vakestega poeglapsena, harilikult
vibu ja nooltega), kuningatütre
Psyche armastaja.
amoraalne, moraalitu, kõlbeliselt
ükskõikne.
amorett, lapsekujuline, tiivakes
tega armastusjumal; amoretid esi
nevad ka Amori saatjatena.
amorfne, vormitu, kujutu (keha
või aine); korrapärase kuju või
ehituseta aine, vastandina kristal
sele.
amoroso [-rooso] (it.), muus.,
•õrnalt, sisemiselt, armsalt.
amortisaator, tõugete-vähenda ja,
ampiirstiil
seadis masina kõikumiste, tõugete
jne. vähendamiseks, näit. autol
kere ja telgede vahel.
amortisatsioon, amortiseerimine,
kustundus, varade väärtuse kustu
tamine arvepidamises järk-järguliste mahakirjutustega nende va
nanemise tõttu; pika-ajaliste lae
nude jaokaupa tasumine tähtaja
liste maksudega.
amortiseerima, kustundama, va
rade väärtust või võlga jaokaupa
kustutama.
amor
vincit
omnia
[aamor
vintsit] (lad.), ’armastus võidab
kõik’.
ampel, om. ampli, os. amplit,
laest rippuv lambi-,
lillepoti-,
vaasihoidja.
amper, om. ampri, os. amprit,
lühendatult A, elektrivoolu tuge
vuse ühik.
Ampere [arjpäär], Andre Marie
[.marii], prantsuse füüsik ja mate
maatik, * 1775, f 1836; uuris magnetivälja tekkimist ja elektrivoo
lude vastastikust mõju, samuti
elektrodiinaamilisi nähtusi.
ampermeeter, riist elektrivoolu
tugevuse mõõtmiseks, näitab amp
rite arvu.
ampersekund e. kulon, elektrihulk, mis 1-amprilise voolu juu
res 1 sek. jooksul juhtme ristlõikest läbi voolab.
ampertund, vooluhulga elektrotehniline ühik: elektrihulk, mis
1-amprilise voolu juures 1 tunni
jooksul juhtme ristlõikest läbi
voolab.
ampiirstiil, klassitsistlik suund
vana-rooma eeskujudel esijoones
prantsuse ehitus- ja mööblikuns
tis Napoleon I keisririigi ajal
ning hiljem: vali, kuid pidulikum
ja toredam kui klassitsism, paraadstiil; on omapärasena välja
kujunenud peam. Prantsusmaal ja
ehituskunstis
tugevalt esindatud
ka Vene keisriteaegses pealinnas
Peterburis, mööblikunstis aga le
vinud kõikjale Euroopa kuninga
kodadesse ning lossidesse. Ampiirmööblit iseloomustavad ms. polee-
Tahvel 5
Peet Aren: Ülestõusmine
amplektiivne
riiud mahagonipuu, kullatud aplikatsioon-ilustised vana-aja mo
tiividel (lõvipead ja -käpad, tiibolendid, vaasid, taimornamentika
jm.).
amplektiivne, haarav, hõlmav.
amplifikatsioon, laiendus; küsi
muse põhjalikum käsitlus, kõne
mehe täielik ettekanne.
amplifitseerima, laiendama, suu
rendama, arendama.
amplituud, ’laius, ulatus’, viibe,
võnkeulatus, nurk näit. pendli
tasakaalu-seisu ja äärmise, pöördeseisu vahel; äärmiste tempera
tuuride ja keskmise temperatuuri
vahe jms.
amplua, teatavad iseloomulikud
osad, mida harrastab üks näitleja,
näit. esimene armastaja, koomi
line eit vms.
ampull, väike, mõhakas nõu
kiriklikeks
otstarbeiks;
mõhaga
klaasnõuke arstimi-annuste tarvis.
amputatsioon, vigase jäseme või
selle osa kehast lahutamine lõi
kuse teel.
amputeerima, vigast jäset ära
lõikama.
Amritsar, kaubalinn Loode-Indias, kuulus oma vaibatööndusega, 265 500 ei. (1931).
Amsterdam,
Hollandi
pealinn
Zuidersee ääres soisel maastikul,
vaiadele ehitatud, kanalitega lä
bistatud, suur meresadam (Põhja
merega kanali kaudu ühendatud)
ja kaubalinn, eriti asumaade-kaubandusega, ülikooli ja akadeemia
tega, 778 500 ei. (1934); on asuta
tud 13. saj-1 kalurikülana, 17.
saj-1 tõusnud juba maailmasadamaks.
Amsterdami aeg, Hollandi ühtlusaeg (vt. aeg), 40 min. KeskEuroopa ajast taga.
Amsterdami maalikool, teatavat
ühtlast laadi loominguga kunstnik
kude rühm Amsterdamis 17. saj-1,
kelle eesotsas seisis Rembrandt.
Amu-Darja,
jõgi
Turkestanis,
voolab Pamiiri mäestikust Araali
järve, u. 2200 km pikk, kohati
laevatav.
ERL 15. IX 37.
Ana
81
amulett, ohutis, käel või kaelas
kantav väike arvatav kaitsevahend
haiguse ja igasuguste õnnetuste
vastu.
Amundsen, Roald, norra polaarsõitja, * 1872, j 1928; sõitis 1903—
1906 Põhja-Ameerika
põhjaran
niku
kaudu Atlandi ookeanist
Vaiksesse ookeani, jõudis esime
sena 1911 lõunanabale (kuu aega
enne R. Scott’i), sõitis 1918—22
Põhja-Jäämere kaudu piki Aasia
rannikut
Ameerikasse,
lendas
1926 lennukil üle põhjanaba, huk
kus 1928 lennuretkel Nobile pääst
miseks.
Amuur, suur jõgi Ida-Aasias,
4480 km pikk, on suures ulatuses
Ida-Siberi ja Mandžuuria piiriks.
Amuurimaa, Ida-Siberi maakond
Kaug-Ida rajoonis, põhja pool
Amuuri jõge, rikas metsast, jahi
saagist, kullast, söest ja petroo
leumist; pealinn Blagoveštšensk.
amöboidne liikumine, liikumine
amööbitaoliselt,
alati
kehakuju
muutes ja kulendeid moodusta
des, kulendumine.
amööbid, lihtsaimate ainuraksete loomade perekond juurjalgsete
klassist, elavad vees, niiskes mul
las ja kõrgemais loomis, koosnevad
protoplasma-tombukesest, mis alati
oma kuju muudab ja liikumiseks
tarvilikke kulendeid välja sirutab.
Vt. ka ainuraksed.
amööbilaadsed,
amööbitaoliste
loomade selts juurjalgsete klassist.
amügdaliin,
mõruaine
kibemandleis, õunaseemneis, ploomiseemneis jm., vees lagunedes an
nab mürgist sinihapet.
amüloos, tärklisterade tavaline
keemiline osis.
amüsantne, lõbustav, huvitav,
amüseerima, lõbutsema, lõbus
tama.
amüül, üheväärine aatomirühm,
CsHn.
amiiülalkohol, teat, liik alkohole,
Cr, Hn OH.
amUiilum, tärklis.
Ana, naisenimi.
6
anaana- (kr.), eessilp võõrsõnus,
täh. ’üles, peale’; ’uuesti, taas’.
anabaat, ’pealehüppaja’, VanaKreekas võiduratsur, kes jooksva
hobuse seljast maha hüppas ja
uuesti selga kargas.
anabaptism, taasristijate õpetus,
anabaptistid, uuesti-ristijad, taasristijad, keskajal tekkinud lahkusu
lised, kes ei pooldanud laste risti
mist ja nõudsid täisealiste uut ris
timist.
anabioos, uuesti-, taas-elustumine,
mõningate
elusolendite
võime kuivanud olukorrast elu
tingimuste
paranemisel
uuesti
elustuda.
Anadõr [-dor], jõgi Siberi kirde
nurgas, voolab Beringi merre, 470
km pikk.
anaerobioos, ohutu elu ilma hap
nikuta; vastand: õhus-elu, aerobioos.
anaeroob, õhutu-eluline
olend,
esijoones pisilane, aeroobi vas
tand; elab ainult hapnikuta kesk
konnas.
anafoor, kirj., lausefiguur: sõna
või
sõnarühma
tunderõhuline
kordamine analoogiliselt arenda
tud eri lausete või lauseosade al
gul, näit. ,,Kannel armas, kannel
kallis, kannel kullakeeleline“, rah
valaulu lemmikfiguur.
anafrodiisia, sugutungi puudu
likkus.
anafiilaksia, keha ülitundlikkus
süstimisel kehasse juhitud võõ
raste valkainete vastu.
anagramm, tähemäng, uute sõ
nade kombineerimine tähtede üm
berpaigutusega sõnas, näit. turu
— truu, kara — kaar, saag — gaas.
anahoreet, kristlik erak, üksik
lane, eremiit.
anakoluut, mõtteühtluse katke
mine lauses, lause lõpetamine tei
siti, kui seda tingib lause algus,
loogilises kõnes viga, kirjanduses
elustusvõte.
anakoluutne (lause-ehitus), kokkukõlastamatu, ebajärjekindel,
anakonda, suurim hiigelmadu
analüüs
Lõuna-Ameerikas, 8—9,4 m pikk,
elab vees.
Anakreon [ana'-], kreeka luule
taja u. 500 a. e. Kr., viina ja ar
mastuse laulik, leidis jäljendajaid
juba antiikajal.
anakreontiline
(luule),
kerget
laadi, viina ja armastust ülistav.
anakronism,
sündmuse
aseta
mine ajaloos väära aega, eksimus
kronoloogias, ajaeksimus; ajast läi
nu, iganenu.
anakruus, eeltakt värsirea al
guses, värsimõõtu mitte kuuluv
lisasilp.
analektid, väljavõtted; valitud
kirjutised, koguteos; valimik.
analeptikum,
elustamisvahend
nõrkustunde, eriti südamenõrkuse
puhul, näit. eeter, kampver jt.
analfabeet, kirjaoskamatu isik.
analgeesia, valutundmatus.
analgeetikum, valuvaigistav va
hend.
analogiseerima, ühtlustama, sar
nastama, võrdlema.
analoogia, sarnus, taolisus, koos
kõla mõningais tunnustes, samalaadsus, üksteisele vastavus.
analoogiamoodustis, keelend, mis
on kujunenud mingi teise keelendi
eeskujul, aga mitte tavalise häälikseadusliku arengu tulemusena,
näit. sisseütleva käände kujud
keelde, meelde [keele, meele ase
mel)
sõnade nagu käände ja
laande eeskujul, kus d on häälikseaduslik.
Analoogiakujud teki
vad harilikult alateadlikult, suu
rema ilmekuse ja teatava süs
teemi taotluse tarbest.
analoogiline (millegagi või mil
lelegi) sarnane; samalaadne, vas
tav, ühetaoline.
analoogsed elundid, sarnandid,
ühe ning sama talitlusega, kuid
eri algupäraga elundid eri loo
madel, näit. tiivad linnul ja putu
kal.
Vastupidised on homoloogsed elundid, sarnandid — sama
põlvnemise, kuid eri talitlusega
organid.
analüüs, üldiselt: algosadeks la
hutamine, eritlus; filos., mingi
analüüsima
mõiste tükeldamine tunnusteks ja
selgitamine,
sünteesi
vastand;
keelet., lauseanalüüs, lause liigen
damine; keem., mingi aine keemi
line lahutamine algaineiks või
aine koosseisu määramine nii eri
elementide kui nende hulga poo
lest; mat., rea matemaatika osade
üldnimetus, mis meil veneaegses
koolis kandis kõrgema matemaa
tika nimetust.
analüüsima, osadeks lahutama;
eritlema; analüüsi tegema.
analüütiline
geomeetria,
geo
meetria, milles punktid määra
takse arvude (koordinaatide), joo
ned, pinnad ja kehad võrrandite
kaudu.
analüütiline
keemia,
keemiaharu, mis käsitleb keemilise ana
lüüsi meetodeid.
analüütilised keeled, häälikulisel
arengul ja muutetunnuste kaoga
niivõrd kulunud keeled, et neis
grammatilisi vorme väljendatakse
lause-ehituslike
võtetega,
näit.
inglise keel.
anamnees, ’meeldetuletus’, hai
guse eellugu.
ananas, om. -e, os. -t, lillaka,
mahlaka ning maitsva puuviljaga
taim, rea liikidega, pärit troopili
sest Ameerikast, kasvab soojades
maades, eriti
niiskeis ning
palavais koh
tades, Lõuna' Euroopas vaid
kasvuhooneis;
ananase lehed
Ananas.
annavad kiudainet, nn. ananaskanepit. Vt. lk. 7.
ananüüm, tagurpidi loetud, tagurpidi-nimi, näit. Annus — Sunna.
anapest, värsijalg: kaks lühikest
(rõhutut) silpi ja üks pikk (rõhuline),
/ .
anarhia, korralagedus; seaduse
tus, riigivalitsusetus.
anarhism, õpetus üksikisikute
piiramatust vabadusest ja iseseis
vusest
riigivõimuta
ühiskonnas,
eitab ka igasugust muud ühiskond
83
Anaxiniandros
likku võimu, sundust, korda ja
autoriteeti.
anarhist, anarhismi kandja,
anastaatiline
trükk,
taastustriikk, vanemate trükitoodete pal
jundamine tehnilisel teel täpseid
äratõmbeid valmistades.
anastama,
vägivaldselt
oman
dama, vallutama, usurpeerima.
anastigmaat,
läätsedekombinatsioon
(esijoones
fotoaparaadil),
mis kaotab astigmatismi e. ähmastäpsuse ja muud lihtläätsede puu
dused.
anastroof, ilukõneline sõna üm
berpaigutamine selle loomulikust
asukohast teise sõna ees tema jä
rele, näit. „Aeg sirelite käes on
niiüd“.
anataas, mineraal: titaanhapend.
anateema, algselt jumalale pü
hendatud ohver-and; kat. kirikus
pidulik kirikuvande alla panemine.
anatomeerima, laipa lahkama,
tükeldama ja teadusliku või koh
tuarstliku sihiga uurima.
Anatoolia, ’Hommikumaa’, Väike-Aasia türgi algupära nimetus.
anatoom, ,,lahkaja“, anatoomiatundja, -õpetaja, -teadlane.
anatoomia,
kehaehitus-õpetus
taimede, loomade ja inimeste pu
hul. Anatoomiat jaotatakse mit
meti. Näit. kirjeldav an. uurib
ja kirjeldab süstemaatiliselt keha
osiseid, patoloogiline an.’ —
haige keha või elundi ehitust,
rakendus an. — üksikuid keha-piirkondi ja nende asendit arsti
tarviduste
kohaselt,
võrdlev
an. — võrdlevalt eri loomaliikide
kehaehitust.
anatoomikum,
asutis
laipade
lahkamiseks ning uurimiseks ja
anatoomia õpetamiseks.
Anaxagoras
[anaksa'-], kreeka
filosoof Ateenas, * u. 500, f u. 428 e.
Kr., tõi filosoofias aine kõrvale
maailmas seda juhtiva kõikvõimsa
vaimu e. mõistuse.
Anaximandros [anaksi'-], kreeka
filosoof joonia koolist, * u. 610,
t u. 546 e. Kr., seletas maailma tek-
Anaximenes
84
Andersen-Nexö
Andid Tupungato piirkonnas, tagaplaanil (keskel) Aconcagua.
kimist mingist ebamäärasest, iga
vesest algainest.
Anaximenes [anaksi'-],
kreeka
filosoof joonia koolist, eelmise
õpilane, * u. 588, f u. 528 e. Kr.,
pidas maailma algaineks lõpmatut
õhku.
Ancher [anker], Michael Petter,
taani tähtis maalikunstnik, * 1849,
f 1927; juhtiv naturalist, käsitles
kalurite elu.
Ancona [ankoona], Kesk-Itaalia
merekindlus ja sõjasadam Aadria
mere ääres, 84 500 ei. (1931).
andalusiit, teatav mineraal, ko
hati kõlbab lihvida ilukivideks.
Andaluusia, maakoht Hispaania
lõunaosas, Guadalquiviri jõe ümb
ruses, kohati väga viljakas (viina
marjad, puuviljad), kohati liiva
sed rohtlad; orgudes kõige kuu
mem kliima Euroopas. Linnad:
Sevilla, Granaada, Malaga, Cadiz,
Cordoba.
Tähtsaim
väljaveosadam Maiaga.
andam, om. -i, see, mis kelle
legi antakse; maks (-u).
Andamaanid, India saarterida
Bengaali lahes, u. 200 saart, 6500
km2; nende jätk: Nikobaarid,
1650 km2; elan. And. — 15 300
(1934), Nik. — 9500 (1931). Pea
sadam Port Blair India karistusasulaga raskemaile roimareile.
andante (it. k. ’käies’), muus.,
kaunis aeglaselt, rahulikult; ka
helitöö aeglastempolisem osa.
andantino [-tiino] (it.), muus.,
peaaegu andante, vähe elavamalt.
Anderkopp, Ado, õigusteadlane,
poliitik ja riigitegelane, * 1894.
Tööerakonna juhtiv tegelane, Asu
tava Kogu ja Riigikogude aktiivne
liige, sõjaminister 1923—24, siseja kohtuminister 1930—31, Eesti
delegaat Rahvasteliidus,
„Vaba
Maa“ peatoimetaja 1921—29 jpm.
Andersen, Hans Christian, taani
kirjanik, * 1805, f 1875; sai maa
ilmakuulsaks
oma
õnnestunud
kunstmuinasjuttudega (eestikeelses
tõlkes ilmunud rida kogusid).
Andersen, Vilhelm, taani kirjan
dusloolane ja esteetik, prof. Kopenhaagenis, * 1864.
Andersen-Nexö,
Martin,
taani
kirjanik, * 1869, on avaldanud 20.
saj-1 mitmeköitelisi naturalistlikke
Andiina
85
Anderson
Aconcagua tipp pilvemeres.
romaane, käsitelles sotsiaalseid ai
neid ning ideid.
Anderson, Nikolai, soome-ugri
keeleteadlane, * 1845, f 1905; prof.
Kaasani ülikoolis, soome-ugri ja
indo-euroopa keelte võrdlev uurija.
Anderson, Walter, eelmise poeg,
rahvaluule-teadlane, * 1885; a-st
1920 prof. Tartu Ülikoolis, Tartu
Ülikooli
Toimetuste,
Õpetatud
Eesti Seltsi eesti filoloogia ja aja
loo bibliograafiliste aastaülevaadete jm. teoste peatoimetaja. Agar
rahvaluule, eriti eesti lastelaulude
koguja; üks parimaist rahvajut
tude tundjaist ning uurijaist maa
ilmas. Rida meetodikindlaid uuri
musi, näit. „Kaiser und Abt“ (Kei
ser ja kloostriülem) (1923).
andesiin, mineraal, leidub andesiidis plagioklassi teisendina.
andesiit, vulkaaniline tardkivim
peam. plagioklassist, esineb An
dides jm.
andestama, andeks andma.
Andid, Andi mäestik, LõunaAmeerika Kordiljeeride nimetus;
suure
kõrgusega
kurdmäestik
peam. Lõuna-Ameerika lääneservas,
koosneb paralleelseist mäeaheli
kest põhja-lõuna suunas, omab
tervet rida kõrgeid tippe, näit.
Aconcagua üle 7000 m ja mitu
teist 6000—7000 m, millest ena
mik on tegevad või kustunud vul
kaanid, näit. Cotopaxi 6000 m,
Chimborazo 6310 m, Sajama üle
6500 m, Tupungato u. 6800 m.
Andides on vulkaaniline tegevus,
varemalt olnud õige tugev ning
praegugi on seal maaväringud sa
gedased. Andid on eriti rikkad
metallidest (kuld, hõbe, vask, tina
jm.), meelitades sinna palju kul
laotsijaid.
Andiina,
Andide-ala,
LõunaAmeerika kõrge lääneosa. Põhjapoolne osa sellest on poolitaja ko
hal; siin koonduvad põhjaranni
kult tulevad laialdased ahelikud
ning suunduvad kitsamal alal lõu
nasse; mäeahelikkude vahel Ka
riibi mere rannikumail on pikiorud ja laiad madalad nõod,
lõuna pool kõrglavad; Andide har
jad tõusevad siin 3000—5000 m
kõrguseni, üle selle veel tulemäed
nagu Cotopaxi,
Chimborazo jt.
86
Ando
Lambakari Andorras.
Kesk osas
laieneb
Andide-ala
uuesti, kusjuures siis teineteisest
eemaldunud pea-ahelikkude vahele
jääb kõrge lavamaa; tulemäed jää
vad läände, näit. Sajama jt. Lõun a osas koonduvad Andid jälle ja
kõrgenevad, andes kõrgeimate tip
pudena Aconcagua, Tupungato jt.,
päris lõunas aga vähehaaval ma
dalduvad. Ilmastu on põhja
osas troopiline, nii Andide läänekui idanõlvul vihmarikas, soodus
tades troopilisi vihmametsi (mäes
tiku sisealad on siiski kuivemad),
keskosa on aga õige kuiv, ranniku-ala ning kõrgalad peaaegu
täiesti vihmatud, enamasti paljaste
kaljupindadega, ainult idapoolsed
maa-alad sademete ning vihma
metsadega, mis lõuna pool kao
vad; lõunaosa Andiinast ulatub ju
ba parasvöötmesse, saab tugevat
läänevihma ja omab lopsakat pa
rasvöötme leht- ning okasmetsa,
on aga kuivem jälle idanõlvul.
Rahvastik: enamikus põlised
indiaanlased, peam. keskosas (Pe
ruus ja Boliivias, ka Ekuadoris),
kus neil omal ajal oli kõrge kul
Andre jev
tuur, mille hävitasid hispaanlased
16. saj-1 nende vallutamisel; valit
seva kihi moodustavad hispaan
lased ja segaverd kreoolid; põhja
ning lõuna pool (Kolumbias, Tšiilis) on indiaanlased välja suremas,
lõunas esineb euroopa rahvaist
tunduval määral ka itaallasi, ger
maanlasi ja slaavi rahvaid. Ma
janduslikult on olulised An
dide maapõue-varad, väärismetal
lid, salpeeter jm. Liiklemisele oh
aga see mägede-ala alati teinud
suuri raskusi, mida viimasel ajal
on püütud ületada raudteevõr
guga.
Ando, mehenimi.
Andorra, iseseisev vabariigike
Pürenee mäestiku idaosas, Prant
susmaa kaitse all, ainult 453 km2,
vähe üle 6000 ei. — kataloonlasi,
kes mägitaluritena elatuvad kar
jandusest ja salakaubitsemisest.
Andrässy
[andraaši],
Gyula
[djuula] (= Juulius) van., AustriaUngari riigimees, * 1823, f 1890.
Juhtis 1848 Ungari vabadusliiku
mist Austria vastu, oli maapaos,
surma mõistetud, armustati, oli siis
Ungari peaminister, Austria-Ungari
välisminister
(1871-—79),
sõlmis
1879 liidu Saksamaaga ja 1882 li
saks Itaaliaga.
Andrässy
[andraaši],
Gyula
noor., eelmise poeg, Austria-Ungari
riigimees, * 1860, j" 1929; viimane
välisminister, loobus 1918 liidust
Saksamaaga; on avaldanud teoseid
jooksvast poliitilisest ajaloost.
Andreas, Jeesuse jünger (õpi
lane), Peetruse vend, legendi järgi
suri märtrina ristisurma.
Andree, Richard, saksa etno
graaf ja maateadlane, võrdleva
rahvateaduse rajaja, * 1835, f 1912.
Andree, Salomon August, rootsi
insener, * 1854, f 1897; tahtis 1897
õhupalliga lennata põhjanabale,
kuid hukkus teel; laip ja päevi
kud leiti 1930.
Andrejev [-re- ], Leonid, vene
sümbolistlik kirjanik,
jutustaja
ning dramaatik, * 1871, f 1919;
käsitleb igavesi eluprebleeme; tun
Andrejev
87
tuimad teosed: jut. „Lugu seits
mest poodust“ (eesti k. 1908) ja
näid. ,,Inimese elu“ (e. k. 1927).
Andrejev [-re'-\, Nikolai, vene
tähtis rahvaluuleteadlane, prof.;
eriala: muinasjutud, * 1892.
Andresen, Nigol, õpetaja, ajakir
janik ning poliitiline tegelane,
* 1899; on olnud ka dramaturg
teatreis, teotsenud pahempoolseis
kultuuriksis org-es, tõlkinud ja
toimetanud sotsialistlikku kirjan
dust eesti keelde.
andresepäev, 30. nov., apostel
Andrease märtrisurma mälestuseks.
androfoobia, haiglane meestepelgus.
androgüün, meesnaine; sugukaksiklane.
androgüünia, meesnaisus, mehe
keha naiselikkus; kaksiksugusus,
mõlemasugusus, hermafroditism.
andromaania e. n ii m f o m a a n i a, naise haiglane meheiharus.
Andromache [androo-], kreeka
muinasloos ja ,,Iliases“ Hektori
üllas abikaasa (Troojas).
Andromeda [androo-], muinas
looline Etioopia kuninga tütar,
merekoletisele ohvriks kalju külge
aheldatud, Perseuse päästetud ja
naitud; tähtkuju põhjapoolses tae
vas; pool-põõsastaim: küüvits.
Andromeda
udukogu,
suur
ovaalne udukogu Andromeda täht
kujus, palja silmaga nähtav.
Andrus, mehenimi,
andur, om. andru, laeval, tai
mel: kiil (-u); linnul: suletelg, luuhari.
andurrind-Iinnud, lindude alamklass, enamik linde, tugeva luuharja, mälveharjaga rinnakul,
aneemia, kehv-veresus.
anekdoot,
algselt ’mitte-väljaantud’, trükkimata, uudne (teos);
nüüd: naljaefekti taotlev jutuke,
mida iseloomustab lühidus, (tege
laste ja olukordade) leidlik vastan
damine, huvi koondus lõpplahen
dusele — üllatuslik haritipp lõ
pul, sageli kahemõtteline.
anekdootlik,
anekdoodipärane,
anekdooditaoline.
angeloloogia
anemofiilne, tuulelembene, tol
mumiseks tuule abi vajav (taim).
anemogeenne, tuuletekkene, õhusoetuslik.
anemograaf, aparaat, mis auto
maatselt märgib tuule suunda ja
kiirust.
anemohoorne taim, tuule kaudu
levivate seemnetega.
anemoloogia, tuuleteadus, tuuleõpetus.
anemomeeter, tuulemõõtja, tuule
kiiruse ja tugevuse näitaja; on mi
tut tüüpi, kasutatakse ka tõmbetuule mõõtmiseks kaevandustes,
korstnais, õhusõidukite liikumise
suhtelise kiiruse määramiseks jne.
anemoonid = ülased,
aneroid, metall- e. aneroidbaromeeter, õhutühja metallkarbikesega baromeeter (õhurõhu-mõõtja),
mille tundlik kaas on ühenduses
osutiga.
anesteesia,
tuimus,
tundetus;
tuimastus,
tuimastamine,
valu
tunde kaotamine.
anesteetikum, tuimastusvahend,
tuimasti.
aneurüsm, haiguslik tuiksoone
laienemine.
angaar, lennukikuur, avara ruu
mi ja ühe seina laiuse, osadest
koosneva väravaga.
Angara [-raa], jõgi Siberis, voo
lab Baikali järvest Jenissei jõkke,
alamjooks Ülem-Tunguska nime
all, i760 km pikk, laevatav.
angažeeriina, teenistusse võtma;
(tantsule) paluma e. kutsuma; ko
hustama.
angeclikajuur, kikkaputke kui
vatatud juured ning juurikad, te
rava lõhna ja maiguga, kasuta
takse arstimina, õli saamiseks ja
likööri tegemiseks.
angel, angeli tõugu veis.
angeldama e. hangeldama, kau
pade ja väärtpaberite hinnakõiku
misi ja hinnavahesid tulu saami
seks kasutama.
angeli kari, teatavat tõugu pii
makari, tumepruuni karvaga.
angeloloogia, usut., õpetus ingli
test.
angelus
angelus (lad.), saadik, ingel; ka
palve.
angerik, merest jõgedesse rän
dav läbipaistev angerjapoeg, klaasangerjas, tõusuangerjas.
angerjas,
tavaliselt
mõeldud
jõeangerjas, maokujuline ras
vane kala angerlaste sugukonnast,
emase ülim pik
kus 1,5 m, isase
oma 0,5 m; esineb
peale
Lääne-Euroopa merede ka
meie merelahtedes,
Angerjas.
jõgedes ja on vii
maste kaudu tun
ginud järvedesse. Angerjas sigib
alles 12—15-aastasena ning ainu
ke kord elus, rännates kudemi
seks Atlandi ookeani suurte süvi
kute kohale, kus nad peale kude
mist surevad.
Munadest tulevad
väikesed
läbipaistvad
maimud;
need rändavad tagasi Euroopa
randa u. 3 a. jooksul, on aga
siiski ainult u. 6 sm pikad ja
2 mm jäm. läbipaistvad angerjapojad, nn. angerikud e. klaas-ang.,
Soome lahte jõudnult on nad aga
kuni 20 sm pikad; rannikuvetest
rändavad need pojad parvedena
jõgedesse, emased kaugemale kuni
järvedesse.
angerkonlased,
sugukond
ka
hepaikseid sabakonnaliste seltsist,
näit. hiidsalamander Hiina ja Jaa
pani ojades, 1 m pikk, ja angertriiton Põh ja-Ameerika seisuvetes
ning soodes.
angerlased, kalasugukond, kuhu
kuuluvad jõeangerjas (vt. anger
jas) ja meriangerjas; viimane
elab ainult meres ja on kuni 3 m
pikk.
anger-uslased, ümmar-usside su
gukond, 1—2 mm pikad, niitjad
ussikesed niiskes mullas, taimedes
jm. Siia kuulub ms. terve rida
taimi kahjustavaid ussikesi, näit.
peedi-kidu-uss
(suhkrupeedil),
juure-kidu-uss (mitmete taimede
juurtel),
kõrreingerjas
(kõrstaimede kõrtes ja kartulil), nisuingerjas jm.
anglikaani
angervaksad, mitmeaastased tai
med roosõieliste sugukon
nast;
Eestis
2 liiki: än
ge r p i s t, u.
Vz m kõrgu
ne lubjalem
bene
taim
peam. PõhjaEesti
kuive
mail
heinamail ja met
saservil; a n g e r v a k s,
kuni üle 1 m
kõrge, kollakas-valgete tuAngerpist.
gevalõhnaliste õitega taim, esineb
hulgi heinamaadel, kraavikallastel,
võsas ja niiskemais metsades.
angervars, mitmeaastane taim
angervarreliste suguk-st, väikeste
valgete õitega, kuni 0,8 m kõrge,,
kasvab kuivemais lehtmetsades*
meil harva.
angiin e. a n g i i n a, kurgupõletik, kurgukitsuse, sagedasti mandlipõletik.
angiit, soonepõletik, esineb ve
resoone või mahlasoone seinas,
angioloogia, õpetus veresoontest,
angioom, soonkasvaja, kuulubhealoomuste kasvajate rühma,
angioskleroos, soonekõvastus.
angiospermid,
kateseemnelised
õistaimed.
angiostenoos, soone kitsenemine,
anglees, ’inglise tants’, teatav
inglise algupära seltskonnatants
18. ja 19. saj. vahetusel.
anglesiit, miner., seatina-vitriol.
anglid, germaani rahvatõug, tun
gisid, alates 5. saj. keskelt, ühes
saksidega Inglismaale ja sulasid
seal kokku anglosaksideks (<-).
anglikaani kirik, valitsev pro
testantlik kirik Inglismaal, tekki
nud 1534 kuninga lahkulöömise
teel rooma-katoliku kirikust, oma
reformitud kuju omandanud hil
jem. Olemuselt on ta katoliku ja
protestandi kiriku vahepealne: ju
malateenistuse korralt ja kiriku
Anglo-ameerika ehituskunst.
organisatsioonilt õige katoliiklik,
oma usutunnistuselt ja õpetuselt
kaunis vabameelne, lähedane pro
testantlikule kirikule. Uus kirik
pidi kaua aega pidama usuvõitlusi
nii katoliikliku kui puhtprotestantliku rindega, kuni ta need
suutis eneses ühendada, säilitades
aga kuni praeguse ajani eneses 3
voolu: 1) katoliikluse kõrgkirik,
kalduv monarhismi ja ilmliku
võimu poole, 2) pietistlik, otsest
armastustööd tegev madalkirik, ja
3) protestantlik ning vabameelne
laikirik.
anglikanism = anglokatoliiklus.
angliseerima, inglistama, inglispärastama.
anglist, eriteadlane inglise keele
ja kirjanduse alal.
anglitsism, puht-inglislik keele
line eripärasus, eriti võõrkehana
mõnes muus keeles.
Anglo-Ameerika,
Põli ia-Ameeri
ka enamik, mille elanikkond koos
Vaade San Franciscos.
neb peani, inglastest ja enamasti
inglise keelt kõnelevast rahvasti
kust, seega siis Ameerika Ühend
riigid ja Kanada.
anglo-ameerika kirjandus, Põhja-Ameerika, tähtsuselt peam. Am.
Ühendriikide ingliskeelne kirjan
dus, erineb inglise omast suurema
pealiskaudsuse, lihtsama vormi ja
tundeelu,
moralismi,
praktilise
orientatsiooni ja kirjuma ainestiku
tõttu. Silmapaistvam ilukirjandus
tekkis alles 19. saj. I poolel. Selle
arengut tähistavad ms. kirjandus
likud suurused nagu indiaanlasromaanide looja Cooper, omapä
rane, andekas luuletaja ning novellimeister Poe, kirjandustegelane ja prof. Longfellow, hil
jem harukordse omapäraga luule
taja Whitman, humoristlik ju
tustaja Mark Twain, seiklus
romaanide autor London, sot
sialistliku kallakuga romaanimeister Sinclair jpt. Ameerika kir-
anglo-ameerika kunst
90
jandust iseloomustab haritippude
kõrval rohke
ajaviitekirjanduse
hulk ja selle massproduktsioon.
anglo-ameerika
kunst,
inglis
keelse Ameerika, Põhja-Ameerika
kunst, asus omapärasuse teele al
les 19. saj. lõpul. Kõige kaugemale
jõudis siin ehituskunst, ku
jundades täiesti eripärase, puhtameerikaliku „pilvelõhkujate“-tüübi — äärmiselt kõrge, tornikujulise mitmekümnekordse elamu, mis
ühes ehitustehnilise küljega on ha
kanud tugevasti mõjustama isegi
Euroopa ehituskunsti. Raidkunsti
alal loodi rida esmajärgulise väär
tusega mälestussambaid 19. saj.
lõpul. Maalikunst oli kuni 19.
saj. keskpaigani raskesti lahuta
tav inglise omast; siis pani end
siin maksma ajutiselt saksa, peam.
aga prantsuse maalikool. Euroopa
lik tasapind saavutati saj. lõpuks;
käesoleval saj. on siin jõutud äär
mise mitmekülgsuseni.
angloameeriklane, inglise pärit
oluga ameeriklane.
anglofiil, inglassõbralik tegelane,
anglokatoliiklus e. anglikanism,
liikumine anglikaani kiriku (<-)
kõrgkirikus jumalateenistuse kor
ras
katoliiklusele lähenemiseks,
tekkinud 19. saj-1 nn. „Oxfordi lii
kumisena".
anglomaan, pimesi kõige inglis
pärase eelistaja ning ülistaja.
anglomaania, kõige inglasliku lii
aldatud eelistamine ja harrasta
mine.
anglosaksid, ajalooliselt segarahvas, tekkinud Inglismaal (a. 449
sinna tunginud) germaani tõugu
anglitest, saksidest ja pultidest,
kes lõid seal esialgu 7 riiki, mida
a. 829—1066 asendas ühinenud
ning iseseisev Inglise (Anglia) ku
ningriik; see kannatas taanlaste
pealetungide all ning võideti 1066
sinna tunginud normannide poolt;
praegu inglaste ja inglise päritolu
põhja-ameeriklaste üldnimetus.
anglosaksi
keel,
vana-inglise
keel, lääne-germaani keelkonna,
lähemalt alamsaksa keele haru,
aniis
kuni 1066 Inglise üldine maakeel,
siis põhja-prantsuse keele poolt
õue- ning valitsusringkondadest
eemale tõrjutud, 13. saj-ks ro
maani
elementidega
segunenult
kujunenud inglise keeleks.
Angoola, Portugali Lääne-Aafrika, Portugali suurim asumaa,
mägine ala Kongo nõost lõunas,
üle" 1,25 milj. km2 ja 2,5 milj._ eh,
peam. neegreid. Ilmastu: põhja
pool kuum-niiske, lõunas kuiv.
Maapõue-varad: hõbe, vask, raud,
teemandid.
Väljavedu: kautšuk,
vaha, puuvill, kohv, suhkur, mais,
elevandiluu jm.
Angoora = Ankara (Türgi pea
linn).
aiigoora
kits elab Väike-Aasias, on
väga
pika
ja peene läi
kiva villaga.
angoora
vill, angoora
kitse vill, moAngoora sikk.
häär.
angroo, hulgi, hulgaviisi, suurmüügil.
angrooliind,
hulgihind, hulgi
müügi- (suurel hulgal müügi) hind.
angroomüük, müük suurel hul
gal.
angström e. ongström, (rootsi
astronoomi Ängströmü nime järgi)
üks kümnemiljondik millimeetrit,
valguslainete pikkuse mõõduühik.
anhüdriidid, keemilised ühen
did, mis saadakse happeist, har
vemini ka alustest jm. ühendeist
vee eraldamisel (näit. väävelhappeanhüdriid
SO3 — H2 SO4
H2O);
annavad vee lisandamisel uuesti
happeid, aluseid jne.
anhiidriit, kipsitaoline mineraal,
veevaba väävelhapu kaltsium, kalt
siumsulfaat, CaSOp vee lisandumi
sel paisub ja moondub kipsiks.
aniis, Ees-Aasiast pärinev valgeõieline taim sarikaliste suguk-st;
selle seemneid kasutatakse vürt
siks, rohunduses teesegu ja aniisiõli valmistamiseks.
aniisiõli
aniisiõli, arstim.
Anija,
vald
Kirde-Harjumaal,
Harju-Jaani khk., 1807 ei. (1934).
aniliin, amiinobensool, värvitu
mürgine vedelik, õhu käes kohas
tub ruttu, saadakse kivisöetõrvast,
kasutatakse peam. aniliinvärvide
ja arstimite (antifebriin, antipü
riin) saamiseks.
aniliinvärvid, kunstlikud värv
ained aniliinist või tema tuletistest.
animaalid, loomsed, loomariigist
pärit ained.
animaalne, loomaline, loomadepärane, loomalik; loomne.
animaalsus, loomalisus, loomadepärasus, loomalikkus.
animalism, loomaline elutegevus,
loomaloomus, loomalisus.
animatism,
loodusnähtuste ja
-esemete elavaina nägemine loo
dusrahvaste poolt, kuid veel ilma
mingi kehastatud vaimu või hinge
kujutluseta.
animato [-maato] (it.), muus.,
hingestatult, elavalt.
animeerima, hingestama, elusta
ma, ergutama, lõbustama.
animism, hingede-usk, loodus
rahvastel laialt esinev usundivorm,
mis loodusnähtusi ja elutuid asju
kujutleb hingestatuma, ühtlasi ole
tades neis nähtusis ja esemeis tea
tavate vaim-olendite tegevust, sa
muti ka igas inimeses asuva vaba
hinge olemasolu, mis sealt saab
ka lahkuda; on seega kaugemale
arenenud animatism.
animoossus, kirglikkus; ärrituvus, vaenlikkus, kibestumus,
animositeet = animoossus.
A ning O, usut., Algus ning Ots,
kõnekäänd Jumala kui kõige ole
masoleva alguse ja lõpu tähista
miseks; vt. ka A, a.
anioon, fiiüs., negatiivse elektriga
laetud ioon (molekuli osa), mis
elektrolüüsi korral tõttab posi
tiivse pooluse e. anoodi juurde,
nn. pluss-ioon.
anisogaamia, isogaamia vastand:
sigimine e r i suguste gameetide e.
seiglaste ühinemise teel.
Anjou [ciyžuu], ühe Loode-Prant-
91
ankur
susmaa maakonna (Loire’i jõe
alamjooksul) vana, ajalooline ni
metus.
Ankara e. Angoora, Türgi
pealinn (a-st 1923) Väike-Aasia
keskosas, mägede vahel, 84 000 ei.
ankeet, tavaliselt kirjalik ringkiisimus tarvilikkude andmete kogu
miseks.
ankeetkomisjon, laialdaste või
mupiiridega uurimiskomisjon riik
likes huvides tarvilikkude küsi
muste selgitamiseks; esineb ka
rahvusvahelises ulatuses tüliküsi
muse erapooletuks uurimiseks.
Anker Larsen, Johannes, taani
kirjanik, on loonud peam. usulisfilosoofilise sisuga romaane, * 1874.
ankrukett, tugev ja pikk kett
laeva küljes ankru vettelaskmiseks.
ankrukoht, laevade ankurdamise
(ankrusse jätmise) koht.
ankrukraana, tõsteseadis laeva
esiosas (vööris) ankru ülesvinnamiseks.
ankrumähis, reegli- ja korrapä
raselt elektrimasina ankrule ase
tatud isoleeritud juhtmed.
ankrupoi, om. -poiu, os. -poiu,
märk veepinnal ankru asukoha
tähistamiseks merepõhjas.
ankrupolt,
jämedama
otsaga
müürisse kinnitatud polt suure
mate esemete, näit. masinate seina
külge kinnitamiseks.
ankrutala, tala, mis ms. ühen
dab rööbiti-olevaid seinu oma
vahel.
ankrutali, tali (vinnamisriist) ank
ru veepinnalt laevale tõstmiseks.
ankrutuli, valge märgutuli ank
rus oleva laeva vööris (esiosas)
öösel, suuremail laevul teine ahtris
(tagaosas).
ankur, mer., raske, enamasti
rauast ning teatavakujuline ese keti otsas
laeva
kinnitamiseks
merepõhja; tehn., raud
latid ja mitmesug. -si
demed seinte osade
ühendamiseks ja kind
lustamiseks, ulatudes
sageli ka ilustistena
Laeva-ankur.
ankurduma
92
(ristidena, kõverikku
dena jne.) müüri pin
nale; teatav elektri
masinate osa; kella
(ajanäitaja), nn. ankurkella
osa,
mis
Muuriankur. (takistades) reguleerib
hammasrataste käiku;
etn., väike vaadike õlle, veini jm.
vedelikkude säilitamiseks, vanasti
ka mõõt, kohati kõikuva suuru
sega, kuid enamasti ligi 40 1.
ankurduma,
ankrusse
asuma
(laeva kohta).
ankUloos, med., liigesejäikus, liigeseliikumatus.
Ann, om. Anne, naisenimi.
Anna, väike kihelkond LääneJärvamaal, vastu Harjumaad, pii
riks põhjas J.-Madise, idas J.Jaani, Peetri, lõunas Paide ja Türi
khk., haarab endasse Anna valla,
omab pindala 162 km2 ja 1487 ei.
(1934).
Khk. ala on enamasti
soine ja metsane tasandikmaa, on
Jägala ja Pärnu jõe veelahkmekohaks, hõredalt asustatud, sedagi
peani, idaosas, vähese põllumaaga.
Khk. on tekkinud 17. saj-1, prae
gune kirik aga ehitatud 18. saj. II
poolel. Väike kogudus on ena
masti pidanud läbi saama ilma
oma
kirikuõpetajata, kasutades
naaberkihelkondade jõude.
Anna, vald Järvamaal, Anna khk.,
mille piiridega ta ühtib; valla
majasse Paidest 16 km; 1487 ei.
(1934).
annaalid, ajaloolised aastaraa
matud,
olulisemate
sündmuste
(oma-aegsed) ülestähendid aastate
kaupa, kroonikad.
Anna Joannovna [joan-], Vene
keisrinna 1730—40, enne Kuramaa
hertsoginna, * 1693, f 1740, keiser
Peeter I vennatütar, toores vägivallavalitseja, eriti oma armukese,
hertsog Biron’i kaudu.
„Anna Karenina44
[kareenina],
vene kirjaniku Leo Tolstoi tähtis
traagiline
armastusromaan, ilm.
1873—77, eesti k. 1902—03, uus
tõlge 1937 ja 1938.
anno mündi
annalist, aastaraamatu, annaa
lide kirjutaja.
annalistika,
annaalidekujulise
vanema ajalookirjanduse nimetus.
Annam, kuningriik Taga-India
idaosas,
Prantsuse
kaitse
all,
148 000 km2, üle 5 milj. ei. (1934),
peam. annainiite, vähe hiinlasi ja
eurooplasi. Troopiline mägismaa.
Peasaadused: riis, mais, suhkur,
vürtsid, puuvill, paber, siid, vää
rispuit, kautšuk jm.
annamiidid, Annami põhielanikud, budhistlikud, malailastega se
gunenud mongolid.
Anne, naisenimi.
anneks [-e'ks], lisand, täiend,
manus.
anneksioon,
lisandamine;
an
nekteerimine, ühe riigi maa-ala
osa liitmine vägivaldselt teise riigi
külge.
annekteerima, liidendama, (teise
riigi maad) vägivaldselt enda külge
liitma.
annepäev, neitsi Maarja ema
Püha Anna mälestuspäev, keda on
peetud karja kaitsejaks, Eestis 25.
juunil.
annetis, annetatud asi.
Anni, naisenimi.
Annika, naisenimi.
Annike, naisenimi.
Annist (kuni 1936 Anni), Au
gust, kirjandusteadlane, * 1899,
a-st 1929 Tartu Ülikooli õppejõud
kirjanduse ja esteetika alal. On
avaldanud palju kirjandusteoreetilisi, kirjandusloolisi ja ilmavaate
lisi artikleid ning arvustusi, teotsenud soome kirjanduse viljaka tutvustajana, spetsialiseerunud ,,Kale
vipoja" uurimisele; filosoofia dok
tor rahvaluule alal (a-st 1935) —
teosega
„Kreutzwaldi
„Kalevipoeg“ “ I, ilm. 1934; II osa ilm.
1936.
anno (lad.), aastal.
Anno Domini . . . (lad.) , lüh.
A. D., ’Issanda aastal’ . . . , s. o.
aastal . . . pärast Kristust.
anno mündi ... (lad.), ’maailma
aastal’ . . . , s. o. aastal . . . pärast
maailma loomist.
anno regni
93
anno regni . . . (lad.), (kellegi)
valitsusaastat.
annotatsioon,
annoteerimine,
ülesmärkimine (meelespidamiseks);
ülesmärge.
animaalne, iga-aastane; üheaas
tane.
annuaarium, tähtraamat, kalender,
annuiteet, iga-aastane, iga-poolaastane või muu-tähtaegne sum
ma pika-ajalise võla protsentide ja
võla enese osaliseks tasumiseks.
Annuk, om. -a, mehenimi,
annulleerima, tühistama (näit. le
pingut, otsust jne.), maksvusetuks
tunnistama.
annulus, (puu) aastarõngas, -lõim.
d’Annunzio [dannu'ntsio], Gab
riele [-ele], itaalia kirjanik, * 1863;
kirjutas romaane, näidendeid, luu
letusi rikka sõnavara, kõlava keele
ja hea stiiliga; eesti k. ilm. ro
maan „Süütu“ (1913), näid. ,,Sur
nud linn“ (1920) jm.
annus, ose, portsjon.
Annus, mehenimi.
Annusson, Jüri, keemik ja hari
dustegelane, * 1884; on olnud õpe
tajaks mitmel pool, keskkohast
vabaharidustöö ja kooliuuenduse
edendaja, õpetajate organiseerija,
Vabariigi algul haridusminister,
1925. a-st peale Põhja-Ameerikas;
on avaldanud keemia õpperaama
tuid.
anomaalia,
põikus, ebakorra
pärasus, kõrvalekaldumine.
anomaalne, ebakorrapärane, kor
rapäratu, reeglist kõrvale kalduv.
anonss, om. anonsi, avalik tea
daanne, (ajalehe-) kuulutus.
anonüümne, nimetu, ilma teada
oleva autorita (kiri, trükiteos jne.).
anonüümsus
e.
anoniimiteet,
nimeta-olek, nime üle vaikimine,
selle mitteavaldamine.
anood, elektrivoolu-allika posi
tiivne poolus; positiivse voolu
elektrood. Katoodi vastand.
anoodpatarei,
tehn.,
patarei
anoodpinge tekitamiseks.
anoodpinge
leiab
kasutamist
elektrontorus
e.
elektronlambis
raadiotehnikas ja muul alal.
anšoovis
anorgaaniline,
elutu;
elutusse
loodusse kuuluv.
anorgaaniline keemia, anorgaanilisi aineid ja ühendeid käsitlev
keemia.
anorganograafia e. anorganoloogia, bioloogia vastand: anorgaaniliste ainete ja kehade kirjeldus
ning teadus.
anormaalne, ebanormaalne, eba
loomulik, tavalisest kõrvale kalduv,
anosmia, haistmisvõime puudus,
ansambel, om. ansambli, terve
kogu (näit. ühe näidendi tegelas
kond), koosmäng ja koosmõju teatris;
üldse mitme teguri koosmõju.
Anseküla, kihelkond Saaremaal,
Sõrve poolsaare kaelas, piiratud
lõunas Jämaja, põhjas Kihelkonna,
Kärla ja Kaarma khk-ga, haarab
endasse Salme (end. Abruka) val
la, omab pindala 103 km2 ja 2609
ei. (1934). Khk. maa-alast on ena
mik liivane ja niiske, niitude ning
segametsa all; põllumaad on ko
hati ning vähe, kalastus harrasta
tav. — Varasemail sajandeil oli
Ans. Kärla, hiljem sagedasti Jä
maja õpetaja hoole all. Anseküla
praegune kirik on tõenäoliselt
ehitatud 14. saj. II poolel, hiljem
aga korduvalt ümber ehitatud.
Anselm, Canterbury peapiiskop
1093—1109, keskaegne suurem usu
teadlane ning filosoof, skolastika
(-<—) looja.
Ansomardi, õige nim. Peäro-August P i t k a, kirjanik, * 1866, ka
dunud lahinguis Maailmasõja al
gul; avaldanud kirjutisi ajakirjan
duses, 19. saj. algul rea raamatuid,
neist paar näid. ja kolm jutukogu,
näit. „Jalgsemaa kitseeide muinasjutud“ (1901, II tr. 1927).
Anson, Anton, ärkamisaja tege
lane ja koolimees, Eesti Aleksandrikooli
inspektor
1888—1905;
* 1851, f 1918.
anšoovis, kala heeringlaste suguk-st, 15
sm
pikk,
elab Vahe^
meres
ja
&
Atlandi
Anšoovis.
Anzengruber
antenn
94
Mäestik Antarktises.
ookeanis, tarvitatakse marineeritult, soolatult sardelli nime all.
Anzengruber,
Ludwig, austria
kirjanik, * 1839, f 1889; avaldanud
rea külajutte ja rahvanäidendeid,
millest eesti lavadel on tuntud
„Ristitegijad“
ja
,,Südame-uss“
(viimane ilm. 1874, eesti k. 1908).
Ant, om. Andu, mehenimi,
antagonism, vastuolu,
vastu
panu, vastutöötamine, -seis (mil
lelegi).
antagonist, vastuseisja, (millegi)
vastane, vaenlane.
antarktiiine, lõunanaba-lähedane,
Antarktisesse kuuluv.
Antarktis, Lõunanaba-maad, lõunanaba kohal ja ümbruses olev
manner ühes selle juurde kuulu
vate saarte ja meredega, maismaad
u. 14,5 milj. km2, enamasti jääga
kaetud mägismaa, sisemaal kuni
5000 m kõrge, lõunanaba kohal
3000 m, kohati vulkaaniline; kahe
poolsete mere-sisselõigetega (neist
suurem — Rossi meri Vaikse oo
keani kohal) jaguneb manner ka
heks pooleks: suurem Ida-Antark
tis — India ookeanist lõunas, ja
Lääne-Ant. — Lõuna-Ameerikast
lõunasuunas; siin asetseb ka Maa
üks magnetiline poolus. Ilmastu
on külm, temp. suvel 0° ümber,
talvel kuni —50°; maa-ala asusta
mata. Taimestik enamasti puudub,
loomastik esineb mererannikuil ja Lõuna-Jäämere rannave
tes: pingviinid, vaalad, hülged jt.
A. välisrannikust on seni uuritud
umb. pool, sisemaast aga ainult
riba jääga kaetud Rossi mere ja
lõunanaba vahel. Lõunanaba avas
tasid 1911/12 Amundsen ja Scott.
Poliitiliselt kuuluvad üksikud väl
jalõiked Inglisele, Prantsusele ja
Norrale, muud alad on omanikuta,
ante (lad.), ’enne’,
ante Christum natum
[krts-j
(lad.), lüh. a. Chr. n., ’enne Kris
tuse sündi’.
ante diem (lad. k. ’enne päeva'),
enne määratud tähtaega.
anteemion,
antiik-ehituskunstis
stiliseeritud taim-ilustis vaheldu
valt korduvate ühesuguste osa
dega.
antenn, zool., tundel, meele-elund
lülijalgsed, katsesarv; tehn., õhus
olev, otstes isoleeritud vasktraat
Pingviinid Antarktises.
anteriidium
95
Antillid
(või traadistik) raadiolainete saat
miseks ja vastuvõtmiseks, raadio
jaama osa.
anteriidium, isas-elund paljudel
eostaimedel (vetikad, sammaldel,
sõnajalgadel jm.).
anti- (kr.), võõrsõnus: vastu-,
antibarbar, barbaarsuse, tooruse,
teadmatuse, keelevigade ja barba
rismide
(keeles võõrapärasuste)
vastane; õigekeelsuse õpperaamat.
antidetoneerivad ained, plahvaLavakujuline jäämägi Antarktises.
tusvastased, mitteplahvatavad ained,
antidoot, vastumürk,
„Eesti
raamatute
üldnimestik
antifebriin, teatav vahend pala
1918—23“, eesti ajakirjanduse bib
liograafia 1766—1930 jne.
viku ja närvivalude vastu.
antikatood, röntgenikiiri andev
antifoon,
vahelduslaul
(näit.
vaimuliku ja koguduse vahel);
röntgenitoru osa.
antikehad, vastaskehad, kaitsehelisummutamisseadis
(kõrvade
ollused, mis tekivad veres nakkus
kaitseks).
haiguste puhul või esinevad kehas
antifoonia, loogiline vasturääki
juba enne.
vus.
antikiseerima, an tiik-eeskuju del
antigeenid, vastas- e. antikeha
töötama, antiikstiilis looma.
sid (kaitseolluseid) tekitavad ained
antiklerikaal, kiriklaste vastane,
veres.
antikliimaks, Mr j., lausefiguur,
Antigone [anti -], kreeka muinas
kliimaksi vastand: erutatud kujuloos kuningas Oidipuse ja Jokaste
tusmomentide esitamine alanevas
tütar, kun. Kreoni käsul elusalt
maetud; Sophoklese samanimelise
astenduses.
antiklinaal, geol., kohr, kurdude
tragöödia naissangar.
ülespoole koonduvate
tiibadega
antiikaeg, vana-aeg, euroopa hi
osa, sünklinaali, vaondi vastand.
lisemat vaimset kultuuri tugevasti
antikrees, kasutuspant; kasutusmõjustanud kreeka ja rooma kul
pandi-leping.
tuuri tekkimise ning arengu aeg,
antikriitika, vastuarvustus.
u. 8 sajandit e. Kr. ja 4 saj. p. Kr.
Antikristus, Vastukristus, krist
antiikkunst,
klassiline
kunst
laste eksitaja ning Kristuse vaen
Vana-Kreekas ja -Roomas, arenes
lane, kes tulemusteta võitleb ju
suurima omapära ning täiuseni
malariigi
vastu, eriti Kristuse
Kreekas,
levines Euroopas aga
uuestitulemise eel.
Peam. Rooma kaudu.
antikronism, viga aja-arvamises.
antiikmööbel, vanaaegne, antiik
antikvaar, vanade raamatute ja
aja stiilis mööbel.
vanade kunstiteostega kaubitseja;
antiikne, vanaaegne, vanast ajast
vana-aja tundja, muinsus-uurija.
pärinev, vana; vanapärane; vana
antikvariaat, pruugitud raama
ajale omane.
tute ning vanade kunstiesemete
antiikva, ladina trükikiri, selle
kauplus.
mitmesugused liigid.
antikveerima, vananema; vana
Antik, Richard, bibliograaf, raanenuks, iganenuks tunnistama.
matukogundustegelane, * 1901; ha
antikviteet, vanaaegne asi, muh
riduselt õigus- ja majandustead
nas-ese, muistis.
lane, E. Rahva Muuseumi Arhiiv
Antillid ehk nn. Lääne-India,
raamatukogu ametnik a-st 1923,
saarterida Kesk-Ameerika kohal,
juhataja a-st 1927; koostanud rea
Kariibi merest põhjas ning idas,
suuremaid
bibliograafiaid,
näit.
96
antiloop
antinoomia
Suhkruroo lõikamine Antillidel.
suurus 232 000 km2, üle 10 milj.
ei. peam. Suurtel Antillidel —
Kuuba, Haiti, Porto Rico, Jamaika; Väikesed A-d, u. 100
saarekest, asetsevad idas. Mägis
maa kurdmägedega, Haitil kuni
3140 m. Ilmastu troopiline. Ela
nikud: neegrid, mulatid, sega
verelised; indiaanlased välja sur
nud;
tunduval määral valgeid.
Saadused: suh
kur, kohv, tuba
kas,
banaanid,
puuvill, värviline
Antiloop.
puit
jm.
Poliitiliselt
on
Porto Rico Am. Ühendriikide asu
maa, Kuuba ja Haiti vabariigid
Ühendr. kaitse all; Jamaika ja
suurem osa Väikesi Antille kuulub
Inglismaale, teine osa viimaseist
Prantsusmaale ja Hollandile.
antiloop, mäletseja, sarvedega
loom sõraliste seltsist, veislaste
suguk-st, esineb hulgas liikides
peam. Aafrika rohtlates ja Aasia
soojades osades, harilikult suurte
karjadena.
antimilitarism, ühiskondlik lii
kumine
militarismi,
kapitalismi
ja sõja vastu.
antimon,
keemiline
element,
(märk Sb), valge, rabe metall, eri
kaal 6,7, sulamispunkt 625°; leidub
peam. väävel-ühendeina Hiinas, Boliivias, Alžeerias; kasutatakse sula
mites teiste metallide kõvendami
seks (annab näit. tsingiga britannia-metalli), mõningais ühendeis
värvainena, tuletikutöönduses jm.
antimonkollane, oranžkollane õli
värv.
antimoraalne, moraali-, kõlblusvastane, ebakõlblas.
antinoomia, kahe seaduse, lause
VaataEESTI
RAHVALEKSIKON
II VIHIK
NOOR-EESTI
...EESTI
RAHVALEKSIKON
II VIHIK
NOOR-EESTI
Kaart 1
Rumeeni;
Ä. «V VÄI K
/äT ~n&s
.lTjlI Al ž e e r i a
Jrigo/is Bet i
[i
Kanaari s4
0. Silma-
|l/ääne-Aafrika -*9^4'
Süda <
J\
nje a
►;
Annobon
B ei d i
Li anda
Damara-i
AAFRIKA
o Keer iä
Kaart 2
P 9??7
Kaart 3
j.-Karujärv
<)rjajärv
Montreali
. Ottawa a
li^higlnijS
r?
>8uffalo
1/ __J)enver
.Los AnSdesj^5
Jamaika
kariibi tfl'
POHJA-AMEERIKA
Kaart 4
'rinidad
f feogold
/köLUMB!,
Jt anaos
Kap Parina!
Tucuman
Cordoba
Rosaric
^
Kap Hoorn
Buen<
Lõuna-
LOUNA-AMEERIKA
Antiookia
97
või otsustuse vastu-olu, teineteisele
vasturääkivus.
Antiookia, praegu A n t a k i e,
linn Süürias, Vahemere lähedal,
28 000 ei. (1929), asul. u. 300 e.
Kr., õitsengul olnud Rooma keisrite-ajastul — kuni poole milj.
elanikuga; esimese suurema risti
koguduse asukoht väljaspool Palestiinat.
antipaatia, sümpaatia vastand:
vastumeelsus.
antipaatne, vastumeelne, vastik,
antipassaat, vastassuunaline õhu
liikumine (tuul) passaadi {<-) ko
hal kõrguses — suunatud ekvaa
torilt kirdesse ja kagusse.
Antipatros [anti'-],
Aleksander
Suure väepealik, Makedoonia maa
valitseja ning lõpuks riigihoidja,
t 319 e. Kr.
Antiphanes [antif-], kreeka täh
tis näitekirjanik 4. saj. e. Kr.,
paarisaja komöödia autor.
antipoodid (kr. k. ’vastasjalgsed’), inimesed, kes elavad üks
teise suhtes maakera otse vastupidistel külgedel; vastandlikud ini
mesed.
antipüriin, vahend palaviku ja
närvivalude vastu.
antisemiit,
tõulistel põhjustel
juutide vastane isik.
antisemitism, semiidi-, esijoones
juudivastasus, poliitiline liikumine
juutide mõju vähendamiseks riigi-,
kultuuri- ja majanduselus; on esi
nenud juba keskajal, kuid peam.
siiski kõige uuemal ajal ning
Kesk-Euroopa riikides. Saksamaa
on viimaseil aastail asunud koguni
juutide riigist ja rahva seast väl
jasaatmisele.
antiseptika,
haavade ravimine
haigusidude-, pisilasvastaste vahen
ditega.
antiseptikum, pisilasi hävitav,
mädaniku eest kaitsev vahend.
antiseptilised vahendid = antiseptikumid, näit. karboolhape, sub
limaat, boorhape jm.
Antisthenes [anti'-], kreeka filo
soof 4. saj. algul e. Kr., küünikute
ERL 6. xii 37.
antonomaasia
voolu rajaja, pidades kõrgeimaks
hüveks voorust.
antitees, vastuväide; kõnekunstis
ja kirjanduses vaimukas või tun
depärane kahe vastandi teineteise
vastu seadmine, vastastikku ase
tamine.
antitoksiinid, vastumürgid, mis
tekivad kehas toksiinide e. pisilasmürkide vastu võitlemiseks või
mis sinna juhitakse (süstitakse).
antitsipatsioon, kauba hinna või
maksude ennetähtaegne vastuvõt
mine või sissenõudmine; ettevõt
mine, ettesaamine; ettehaaramine,
ettejõudmine, ennak; üldse enne
aegne nähtus.
antitsüklon, kõrgrõhkkond, kus
tuuled puhuvad keskpunktist väl
japoole, tsükloni vastand.
Anto, mehenimi.
Anto, Heino, ametnik ja näite
kirjanik, * 1882; tõlkinud lavateo
seid ning avaldanud rea algupä
randeid käesol. saj. I veerandil.
Antokolski [-ko lski], Mark, vene
kuulus kujur, akadeemik ja prof.,
* 1843, f 1902; parimaid teoseid:
„Juhan Julm“, ,,Peeter Suur“,
„Jermak“, „Surev Sokrates“, „Kristus kohtu ees“, „Mefistoofeles“ jpt.
antoloogia, valimik ilukirjan
duslikke töid mitmelt autorilt, ta
valiselt luuletusi.
Antonius [-too-], Marcus, riigi
mees ja väepealik Roomas, * u. 83,
f 30 e. Kr., Caesari poolehoidja,
sõlmis Octavianuse ja Lepidusega
teise triumviraadi
(kolmikliidu),
võitis a. 42 Caesari tapjad Brutuse ja Cassiuse, sai idaprovintside
valitsejaks ja Egiptuse kuninganna
Kleopatra lemmikuks, võideti sõ
jas Octavianusega a. 31 Aktioni
juures, tappis enese.
Antonius Suur [-too-], pühak,
esimene kristlik erak-munk, elas
Egiptuse kõrves, * u. 250, f u. 356.
antonomaasia, kõnefiguur: üm
bernimetamine (kirjandusliku ees
kujuga), näit. „Kõnemehena on ta
Cicero“ (pro hea), „kehaehituselt
Kalevipoeg“ (pro suur, tugev)-, ka
liigimõiste ümbernimetamine tõu-
antotsüaan
mõistega ja vastupidi, näit. sõna
inimene as. surelik, maal as.
pintsliteos jne.
antotsüaan, punane või sinine
värvollus
taimerakkudes, sageli
õitele värvuse andja ja sügislehtede punasuse põhjustaja.
antrakoos, kopsusöestus, kopsu
süsitolmustus, esineb söekaevureil
ja elanikel suitsurolikeis tööstus
rajoonides.
antraks, põrnatõbi, põrnataud.
antrakt, teatrietenduse vaheaeg;
muusika sel vaheajal.
antratseen, kivisöetõrva destil
leerimisel saadav süsivesinik, kris
talne aine.
antratsiit, läiksüsi, erilise tihe
dusega, metaljas kivisüsi, sisaldab
90—96% süsinikku, põleb suitsuta,
antree, esik, eesruum,
antropofaag, inimesesööja.
antropofoob, inimesepelgur.
antropogeenia, inimese tekki
mise lugu, inimeslugu.
antropogeograafia, inimes-maateadus, õpetus inimese looduslikest
elutingimustest ning eluvormidest,
levimisest ja kultuurist.
antropoid,
inimkujuline
ahv,
inimahv, näit. gorilla, orangutang.
antropolaatria, inimesejumaldamine.
antropoloog, inimesteadlane.
antropoloogia, inimesteadus, õpe
tus inimsoost.
antropomeetria,
õpetus inim
keha, eriti kolju (pealuu) ja luude
mõõdusuhetest.
antropomorfism, inimese kuju
ja omaduste ülekandmine juma
laile või ka üldse loodus-esemeile,
nende kujutlemine inimestena.
antropoteism, inimese jumalus
tamine.
antropotsentriline, inimkeskene,
inimest tähtsuselt maailma kes
kusse asetav.
Antropov [-roo-], Aleksei, vene
maalikunstnik, valitsevate isikute
osav portreteerija, * 1716, | 1795.
Ants, mehenimi,
antsakas, kergatslik.
Antsla (ka Hauka), Võrumaa
98
aokipõõsas
alev Valga ja Võru vahekohal,
raudtee ääres, Valgast 29 km,
1568 ei. (1936).
Antson,
Aleksander,
kirjanik,
ajakirjanik, sportlane ja õpetaja,
* 1899;
kirjanikkude
koondise
,,Aktsioon" asutaja 1922; pahem
poolne tegelane. Teoseid: draamad
,,Lapsed" (1925), „Kolgata" (1926)
jm., rida artikleid ajakirjus.
Antsiilusjärv, geol., Läänemere
pärast-jääaegne arenguaste (umb.
7500—5500 e. Kr.), mil ta oli kao
tanud otseühenduse Atlandi ooke
aniga.
Antu, mehenimi.
Antverpen, Belgia suurim kau
basadam (Euroopas suuruselt kol
mas), kindlus ning tööstuslinn
Schelde jõe alamjooksul, 80 km
merest, 279 000 ei., ühes eeslinna
dega 485 000 ei. (1934).
Suurim
majanduslik, ka kultuuriline õit
seng 15. ja 16. saj., siis langusajad sõdade jm. tagajärjel, uus
tous 19. saj., Maailmasõjas 1914
kangelaslik vastupanu piiravaile
Saksa vägedele.
antvärk, käsitööline; teatavate
kutseliste
oskustööliste
endine
rahvapärane, saksa laen-nimetus
eestis.
Ann, naisenimi.
fA
Anubis [anuu-], sur- /
nutejumal
egiptuse r
muinas-usundis kuni
Avüüfe*
Osirise kultuseni, sur// gal
nute hingede saatja
jlp|r
allilmasse.
j8|P»
anuma, tungivalt pa\(\ 1
luma.
anuuria, kuse mitteeritumine.
anvelopp, kate, kest,
Anubis.
ümbris; kirjaümbrik.
Anvelt, Jaan, poliitik, eesti kom
munistide juhtiv tegelane, * 1884;
töötas 4 allinnas 191 / iseseisva
Eesti tekkimise vastu, organisee
ris hiljem Venes enamlikke vä
gesid sõjaks Eesti vastu, korral
das Eestis 1. dets. 1924 kommu
nistide mässu jne.
aokipõõsas, igihaljas ilutaim si-
j \\
Aoleid
seruumides,
Jaapani päritoluga,
tarvitatakse dekoreerimiseks.
Aoleid, om. -leiu, mehenimi,
aort [aort], om. aordi, vere suurtuiksoon.
aotäht e. Aotäht, taevatähe Vee
nuse nimetus.
apaatia, haiglane osavõtmatus,
ükskõiksus, norgus-olek.
apaatiline e. apaatne, üks
kõikne.
Apalatšia mäestik, pikk mäestik
Põhja-Ameerika idaosas; rööbiti
Atlandi ookeani rannikuga, ko
hati Alleghany (<-) nime all,
2600 km pikk, kuni 2000 m kõrge;
annab kivisütt, rauda, hõbedat,
kulda, tsinki, vaske jm.
apanaaž, riigi poolt makstavad
summad riigivalitsejate laste seisuskohaseks ülalpidamiseks.
aparaat, seadis, keerulisema ehi
tusega riist või riistkond mingi
eriülesande täitmiseks; cinat., elundkond.
aparell, kaldpinnaline kindlusvalli lisaehitis rask-esemetega val
lile pääsemiseks.
apartne, eraldi-, omaette-olev.
apašš, om. apaši, os. apašši,
suurlinna-röövel, -bandiit.
apatiit, mineraal fosforhapust
kaltsiumist ja kaltsiumkloriidist e.
k.-fluoriidist.
Ape e. O p e, eesti Hopa, alev
ja raudteejaam Lätis, Eesti piiri
lähedal, Mõnistest lõunas.
apell, üleskutse; kutse sõdurite
kokkutulekuks ja koosolek kont
rolliks ning käskude andmiseks
jms.
apellant, edastaja, edasikaebaja.
apellatiiv,
üldnimi,
nimisõna,
mis on kõigi teatavat liiki asjade
ühiseks nimeks, näit. kivi, hobune,
niets, pärisnime vastand.
apellatsioon, edastus, edasikaebus kõrgemasse kohtusse esimese
astme
kohtus
otsustatud asja
uuesti arutusele saamiseks.
apellatsioonikohus,
edastuskohus, kohus, mis täiendavalt aru
tab ning revideerib esimese astme
99
aplaudeerima
kohtus otsustatud küsimusi eda
sikaebuse ulatuses.
apellatsioonkaebus, edastuskaebus, edastus.
apelleerima,
edastama,
edasi
kaebama; (millelegi) toetuma, tu
gema.
Apelles, kuulus kreeka maali
kunstnik 4. saj. e. Kr.
apelsin, lõunamaa puuvili Hiina
päritoluga, palju liike kultiveeritud.
Apenniinid, kurdmäestik Itaalias
kogu Apenniini poolsaare ulatu
ses, üle 1200 km pikk; kõrgeim
koht Gran Sasso, 2921 m; kuiv,
metsavaene maastik.
Apenniini poolsaar, Itaalia (-<-)
asukoht.
apepsia, seedimisnõrkus, -puudus,
aperioodiline, mitteperioodiline,
periooditu.
aperitiivid,
(kõhu-)lahtistusvahendid.
apertseptsioon, kujutluste vastu
võtmine juba olemasolevasse ku
jutluste rühma, muljete, aistin
gute vastuvõtmine teadvusse.
apertsipecrima, teadvusse vastu
võtma.
apetiit, söögi-isu.
Aphrodite [afrodiite] e. Afrod i i t e, kreeka armastus- ja ilujumalanna (rooma Venus), on ol
nud paljude raidteoste kujutus
esemeks.
Apis
[aapis],
Vana-Egiptuses ju
malusena austatud
valgelaiguline ning
otsmikul valge lau
guga must härg.
aplaasia, mingi
elundi arenematus.
aplanaat, teatav
Apis.
vananenud
foto
graafia objektiiv, vaba küll moon
damisest
(aberratsioonist), kuid
suure ähmastäpsusega (astigmatismiga).
aplanatsioon, lamedaks muut
mine või muutumine, lamendus.
aplaudeerima e. aplaudima, kii
tuseks või poolehoiuks käsi plak
sutama.
aplaus
1U0
aplaus,
käteplaksutus,
poolehoiu-avaldus.
aplikatiivne, kasutatav, raken
datav, sobitatav.
aplikatsioon,
rakendus;
riide
kaunistamine erivärvilistest riideosadest
väljalõigatud
mustrite
lisandamisega, ka mööbli kaunis
tamine lisandatavate ilustistega.
aplikatuur, muus.,
sõrmeseade
mängimisel, sõrmestus.
aplitseerima, rakendama, sobi
tama; tarvitama, kasutama; vrd.
aplikatsioon.
aplodeerima = aplaudeerima.
apiomb, endausaldus, julge, kin
del esinemine,
aplus, ahnus.
apodiktiline,
vastuvaidlematu,
ümberlükkamatu
(tõsiasi), välti
matu.
apogee, Kuu suurima kauguse
punkt Maast, maakaug.
apokalüpsis (kr.), 'ilmutus’; ilmutusraamat, esijoones UT-s Jo
hannese oma — maailma tabavaist
karistuskatastroofidest
ja
Kristuse lõplikust võidust.
apokalüptika, juudi ilmutuskirjandus, käsitleb jumaluse ilmutusi
ja igatsust messiariigi järele.
apokalüptiline, salapärane, tu
me; apokalüpsises esinev.
apokoop, lõppkadu, (täis-) hää
liku kadumine sõna lõpult keele
arengul.
apokriiva raamatud, 'peidetud,
ebaehtsad r.’, piibli kanoonilistele
raamatutele mitteväärilisteks arva
tud ning nendest eraldatud juudi
ja algkristlikud vaimulikud kirjad.
apokrüüfiline, peidetud, tume;
ebaehtne.
apoliid, riikkondsusetu isik.
apolliiniline, mõõdukas,
tasa
kaalukas, rahulik, selge; vastand:
dionüüsiline.
Apollinaire [-näär], Guillaume
[gijo'm], ps., prantsuse kirjanik,
sünnilt poolakas, futurismi teoree
tik, * 1880, f 1918.
Apollodoros Damaskusest [-o’ddama'-], Rooma keisrite tähtsaim
arhitekt, f 129 p. Kr.
apostlikud kog.
Apollon [apo'-] (kr.) e. Apollo
(lad.), kreeka-rooma jumal, Zeusi
poeg, austatud esijoones valguse,
luule ja muusika (üldse kunstide)
ning ennustuse jumalana; tema
tähtsaim raidkuju on Belvedere
Apollon (Vatikanis).
Apollonios Tüürosest
[-/oo-],
keskajal laialt levinud moralist
liku romaani kannatav kangelane.
apologeet, 'kaitseja',
kristluse
kaitseja (paganuse vastu) ning
ülistaja; ülistuskirjutise autor.
apologeetika,
'kaitsemisõpetus',
ristiusu kaitsemine nii kõnes kui
kirjas, esialgu paganliku filosoo
fia, hiljem materialistliku ja üldse
usuvastaste maailmavaadete vastu,
apoloog, lühike, õpetlik valm.
apoloogia,
kaitsekõne,
kaitse
kiri, ülistusteos, esijoones ristiusu
kaitsemine.
apooria, nõutu olek, nõutus,
apopleksia, rabandus, ajuraban
dus (-«—).
apoplektiline, rahanduslik; ra
banduse laadi; rabandusele kalduv.
aposiopees, lausefiguur: lause
lõpetamatus, selle äkiline katkes
tus, näit. „Ma sulle . ..“
apositsioon, keelet., lisand, lau
ses nimisõnaline täiend peasõnale,
näit. „Sulane Juhan sõitis linna“.
apostaasia, tõotusest, truudusest,
(risti-)usust taganemine.
apostaat,
taganenu,
ustavust
murdnu; ususalgaja.
apostel, 'saadik, käskjalg’, Jee
suse jünger (õpilane) ning evan
geeliumi kuulutaja; ka suurte
misjonäride aunimi.
a posteriori [-oori] (lad. k. 'ta
gantjärele'),
kogemusest
saadav
(tunnetus); a priori vastand.
apostill, dokumendilisand, ääre
märkus.
apostlik, apostlitelt pärinev; nen
de õpetuse pärane.
apostlik ajastu, esijärk ristiusu
ajaloos, millal kristlust levitasid
esimesed apostlid.
apostlikud kogudused, esimesed
ristikogudused, asutatud ning ju
hitud apostlite eneste poolt.
apostlik usut.
101
apostlik usutunnistus e. apostoolikum, vanim kristlik usutun
nistus, ,,Mina usun Jumala Isa. .
kõigile kristlikele kirikuile ühine.
apostlik-õigeusu kirik, kreekakatoliku kirik Eestis (end. nimega
vene-õigeusu kirik), allub Kons
tantinoopoli patriarhile. Praegune
juht metropoliit Aleksander («-).
Apostlite tegude raamat, raa
mat Uues Testamendis, käsitleb
ristikoguduste algaega.
apostrofeerima e. apostroo
fi m a, apostroofi lisandama; üttama, kõnes kellegi või millegi
kaugema poole pöörduma, näit.
„Tõsta pead, oh lillekeneV1, „Sa
Issand, tule alla!“; kellegi poole
ägedalt või pidulikult pöörduma.
apostroof, ülakoma, ’, hääliku
väljajätte
märk,
eraldamismärk
pärisnimede ja nende käändelõp
pude vahel; üttamine, kõnes ms.
mingi asja või puuduva isiku
poole pöördumine.
apoteem, teatavate ristjoonte ni
metus geomeetrias; näit. korra
pärase hulknurga apoteemiks on
ristjoon hulknurga keskpunktist
küljele.
apoteoos, jumalustus, valitseja,
sangari või üldse inimese juma
laks pidamine või tõstmine, juma
lana kujutamine; taevani ülista
mine.
Appalachia mäestik, vt. A pa
la t š i a mäestik.
appartement [apartmap] (pr.),
tubaderühm suuremas elamus.
appassionato
[-naato], muus.,
kirglikult, tormiliselt.
Apponyi [aponji], Albert Georg,
ungari poliitik, * 1846, f 1933;
kuulus kõnemees, iseseisvuspartei
juht 1910—16, korduvalt minister,
Ungari esindaja Rahvasteliidus.
approbatur [-baatur] (lad.), kat
sel tunnistatakse vastuvõetavaks;
Tartu
Ülikooli Filosoofiateadus
konna õppeainete õpiulatuse alam
astme end. nimetus.
Apraksin [-<*'-], Feodor, Vene
riigimees Peeter Suure ajal, laevas
apsiidid
tiku organiseerija ning juht Põhja
sõjas, * 1661, f 1728.
aprehensioon, (mingi asja) tege
lik kellegi valdusse saamine.
apres nõus le deluge [apree
nuu Id delüüž] (pr.), ’pärast meid
(tulgu või) uputus’, kõnekäänd, elu
nautija juhtmõte, muretuse väl
jend, moes Louis XV ajast.
apreteerima, riidele, lõngale, pa
berile jne. teatavate ainetega immutamisel või pressimisel, säärimisel jne. suuremat läiget, siledust
ja kangust andma.
apretuur, apreteerimisvahend või
-saadus.
aprikoos, aprikoosipuu karvane,
tumekollane, luu ning pehme li
haga magus vili, tarvitatakse too
relt ja kuivatatult.
aprikoosipuu,
viljapuu,
pärit
Sise-Aasiast, kuni 10 m kõrge, õit
seb varakevadel, kasvatatakse ms.
Palestiinas, Euroopa lõuna- ja
lääneosades.
aprikoosiõli, kuivamatu rasvõli,
saadakse aprikoosi seemneist.
aprill, rahvakeeles jürikuu,
aasta neljas kuu, 30 päeva pikk;
aprillinali, süütu petmiskomme ap
rillikuu esimesel ja viimasel päe
val.
aprioorne, vt. a priori.
a priori [-oori] (lad.), (tunnetus)
ilma igasuguse kogemuseta, mõis
tusest enesest, iseenesest kindel ja
üldmaksev; a posteriori vastand.
aprobatsioon, vastava katse jä
rel vastuvõetavaks, heaks, lubata
vaks tunnistamine.
aprobeerima, heaks kiitma, ra
huldavaks, lubatavaks tunnistama.
aproksimatiivne, ligikaudne, lä
henev.
aproksimatsioon,
lähendamine,
lähendus.
ä propos [-poo], muide, muuseas
öeldud.
apropriatsioon, vägivaldne oman
damine.
apsiidid, afeel ja periheel, punk
tid planeedi või komeedi teel, kus
ta on Päikesest kaugeimal (I) või
sellele lähimal (II).
apteegikaan
102
Araabia
Adeni linn Araabias.
apteegikaan,
Euroopas esinev
kirju triibuline kaan, 10—15 sm
pikk, on kasutatud (peam. 19. saj.)
arstinduses vereimejana.
apteegimõõdud, enne praegust
meetrimõõdustikku
(algühikuga
gramm) apteekides tarvitatud eri
lised mõõdud, mille ühikuiks olid
(alanevas järjekorras) meditsinaalnael, unts, drahm, skruupel, graan.
apteegitaks, apteekidele sundus
lik arstimite nimekiri nende kõige
kallimate lubatud hindadega.
apteek, arstimite, esijoones tuge
vatoimeliste ning arsti ettekirju
tust vajavate arstimite valmista
mise ja müügi koht vastava eri
haridusega isiku juhatusel.
apteeker, apteegi pidaja, selle
(rohu teadusliku
eriharidusega)
omanik.
apteekriõpilane esineb apteegis
lihtsamate tööde tegijana, peab
olema gümnaasiumi haridusega ja
vastava ladina keele oskusega.
Apnileius, rooma kirjanik ja kõnekunstnik Aafrikas 2. saj. p. Kr. Ta
satiiriline romaan ,,Kuldne eesel“
ning seal sisalduv muinasjutt „Amor
ja Psyche“ on üldiselt tuntud.
Apuulia, maakoht Itaalia kagu
osas, sisemaal kõrge ja kuiv,
Aadria mere rannikuil väga vilja
kas ning tihedasti asustatud.
ap.-õig. '= apostlik-õigeusu.
apiireksia, palaviku puudumine,
palavikuta olek.
apüriit, püssirohi, mis põleb
suitsuta (rootsi püssirohi).
aq, lühend lad. sõn. aqua ’vesi\
aqua destillata
[akva -laata]
(lad.), destilleeritud vesi.
ä quatre mains [a katr may]
(pr.), muus., neljal käel.
Ar, keemias argoni märk.
Araabia, suur poolsaar EdelaAasias, Aafrikast lahutatud Suessi
kanali ja Punase merega, idas pii
ratud Pärsia ja Omaani lahe, lõu
nas Araabia merega, u. 3 müj
km2 ja u. 7—8 milj. ei. On kõrge
(eriti läänes) lavamaa, rannikuil
astanguliselt alanev, enamasti kõrb
ja karjamaa, ilma jõgedeta ning
kuiv, välja arvatud lõunarannikud
troopilise ilmastu ja taimestikuga.
Elanikud peam. islamiusulised
rändavad araablased (beduiinid),
ka juudid, hindud ja neegrid. P o liitiliselt. iseseisvad kuning
riigid Saudija Araabia (Nedžd +
araabia keel
103
Hedžas, u. 4 milj. ei.) põhjaosas,
Jeemen (2—3 milj. ei.) lõunas,
Omaan (u. 0,5 milj. ei.) idas jt.;
Adeni sadam ühes tagamaaga kuu
lub Inglismaale, samuti mitu muud
punkti, peale selle tema kaitse
alla Hadramaut jt.
Tähtsamad
linnad: Meka, muhameedlaste
usuline keskkoht, ja Mediina. —
Ajalugu: Muhamedi ülesastumi
sega 7. saj-1 tõusis A. maailma aja
lukku. Aasias, Aafrikas ja Euroo
pas tekkis rida araabia riike, mis
keskajal olid suure tähtsusega. Al
les 15. saj. lõpul aeti viimased
araablased välja Hispaaniast. 16.
saj. sattus A. Türgi alla. Viimase
vastu tõsteti sageli mässe ja kor
raldub ümber.
Maailmasõja ajal
ning järel on löödud Türgist täiesti
lahku ja moodustatud rida iseseis
vaid riike.
araabia keel kuu
lub semiidi keelte
hulka, levis koos
islamiga
Aasias,
Põhja-Aafrikas ja
Hispaanias, on mõ
justanud
muid
keeli, ise
vastu
võtnud nende mõ
Araabia kiri.
jusid ning jagune
nud hulgaks murdeiks. Araabia kiri jookseb pa
remalt poolt vasakule nagu heeb
rea kiri ning seal märgitakse ha
rilikult ainult kaashäälikuid (28
märki).
araabia kirjandus ja kunst sam
mus oma võidukäiku ühes isla
miga. Kirjanduse õitseaeg oli 7.—
12. saj.; vaimulik kirj. sai alguse
koraaniga, ilmlik rohke armastus
luulega; luule sattus aga tugeva
pärsia mõju alla; proosakirjandu
sest on saanud maailmakuulsaks
Araabias 9.—15. saj. väljaarene
nud rahvalikud muinasjutud ,,1001
ööd“. Keskajal oli suure tähtsu
sega araabia teaduslik kirjandus
matemaatika, keemia, tähe- ja ars
titeaduse alalt, eriti tõlgitud an
tiikse kreeka teaduse kandmisega
Euroopasse, kus see enne suurel
arabesk
määral oli tundmatu. — Araabia
kunstis olid usulistel põhjustel pil
did välditud ning seal piirduti ornamentimisega (vaibad jm.). Araa
bia (mauri) ehituskunstist on His
paanias säilinud rida väärtteoseid,
uuemaist näit. Alhambra (-<—) Granaada lähedal (14. saj.).
araabiakunimi, mõnede akaatsiate koorest nõrguv kleepiv mahl,
õhu käes kuivatatult läbipaistvais
tükkides; saadakse peani. Sudaanist; tarvitatakse tehnikas mitmesuguseiks otstarbeiks.
Araabia kõrb asetseb Aafrikas
maaribana Niiluse alamjooksu ja
Punase mere vahel, lõuna pool üle
minnes Nuubia kõrveks.
Araabia meri, India ookeani osa
Araabia ja Ees-India vahel.
araabia
numbrid,
araablaste
kaudu Indiast Euroopasse tulnud
ning siin 12. saj. tarvitusele võe
tud kümme numbermärki: 1, 2,
3. . . 9, 0; vrd. rooma nr-tega I,
II, III. . .
araabistuma
e.
arabiseeruma,
araabiapäraseks muutuma; araab
laseks rahvustuma.
araablased, araabiakeelsed se
miidi tõugu rahvad Edela-Aasias
ja Aafrikas, sõjakad maadevallutajad ning peamised islami levita
jad alates 7. saj. üle Põhja-Aafrika kuni Hispaaniasse; kitsamalt
Araabia elanikud, peam. karjakas
vatajad beduiinid.
araalia,
puu
või põõsastaime
perekond araalialiste suguk-st.
araalialised,
sugukond taimi
(660
liigiga)
troopilistes
ja
lähistroopilistes
maades, suurte
Araalia.
lehtedega puud
või põõsad, viimaseist mitmed
ilutaimed.
Araali järv, madal, kalarikas
järv Vene Sise-Aasias, Kaspia me
rest u. 300 km idas; u. 65 000 km2,
arabesk, taimevormidest araabia
104
arabeskne
laadi stiliseeritud keerukas pinnakaunistis, lehis-ornament.
Arabesk.
arabeskne, fantastiliselt põimi
tud, arabeskidele omane.
arabism, araabiapärasus, araabiapärane keelend mõnes muus
keeles.
arabist, araabia keele tundja.
Arago [-goo], Dominique Frangois Jean [-i'k fragssua
zaij],
prantsuse füüsik, täheteadlane ja
riigimees, suure teadusliku loo
minguga, * 1786, f 1853.
Aragon [-o'n], Ebro jõe põhja
poolne haru Hispaanias.
aragoniit, mineraal,
süsihapu
kaltsiumi vorm, leidub kristalli
dena lubjarikaste allikate setteis.
Aragoonia, maakoht Kirde-Hispaanias, nõgu Ebro jõe keskjooksu
ümber; kuivad rohtlad kidura
taimkattega, ainult (sageli kunst
liku niisutusega) jõeorud oaasidega
viljakad. Suurim linn Saragossa.
arahnöloogia
e.
araneoloogia,
zooloogia osa: ämblikuteadus.
arak e. arrak (ar.), india riisiviin.
Aramea [-ea], Vana Test. järgi
maq-ala põhja pool Palestiinat,
juba üle 1000 a. e. Kr. aramealaste elupaik; sattus 8. saj. e. Kr.
Assiiüria ülemvõimu alla.
aramea keel, semiidi keelte peaharu, alates 8. saj. e. Kr. rahvus
vahelise tähtsusega, Kristuse ajal
Palestiinas (kõrvaletõrjutud heeb
rea keele asemel) juutide (ka Kris
tuse) kõnekeeleks, nüüd muutunud
kujul säilinud seal paarisaja tu
hande inimese suus.
araneoloogia = arahnoloogia.
Arany [aranj], Jänos [jaanoš],
ungari kirjanik, ajaloolise luule ja
arbitraaž-i
*** u*uaaz-Oper.
ballaadide, üldse rahvusliku eepi
lise luule rajaja Ungaris, * 1817
f 1882; tuntuimad teosed Toldi‘‘
ja „Kuningas Buda surm‘‘. ”
arapaima, suurim magevee-kala
troopilises Lõuna-Ameerikas kuni
5 m pikk ja 200 kg raske.
Ararat, kahe tipuga mägi Armee
nias, Vene-Turgi-Pärsia piiri lä
hedal, Suur.-A. 5156 m, Väike 4
Va14 ^ tiga?6Se lume§a kaetud!
Vana lest. järgi Noa laeva maabumiskoht pärast veeuputust
Aras, Armeenia tähtsaim’ jõgi
alamjooks Vene ja Pärsia piiJi^;
1000 km pikk, suubub Kasöia
mere lähedal Kura jõkke.
^
araukaaria,
okaspuu (pere
kond 16 liigiga)
Lõuna - Ameeri
kas, Austraalias
ja Vaikse ooke
ani saartel, kas
vab
kodumail
kuni mituküm
mend m kõr
geks, kasvatab
suuri pähkleid
toitvate
seem
netega;
VaheAraukaaria.
mere-mail iluC"ei,mel1 '°alaime“ * k-vuarbalctt, laskeriist vibu ja laega
millega lasti nooli, kive või üm
margusi metallkuule.
arbiter, om. arbitri
, .
vahekohtunik.
’
‘ ^^drit,
arbitraaž, tüliküsimuse rahulik
ahendamine vahekohtu [liiku? abil
ka kaubanduslik vahekohus- ar
va“iUsSveksmeär,Pa^ri,e'
Ristata,
soodsaima16’ os^T*
ikindlaksmääramiseks h^mU^g5k°ha
arbitraaž-operaTsioon
arbitraažkohus,
vahekohus äriliste
lahendamiseks.
°rS,del; ka
kanh
~.dusllk
tullkusimuste
arbitraaž-operatsioon,
kauban.
ühtede ninglnsSamadeSV Saamiseks
hinnavahedest (kursivahede^” U?
arbitraator
Aren
105
mesugustel börsidel, seega väärt
paberite, väärismetallide jne. ost
odavama müügi kohast ja müük
kallima hinna kohas.
arbitraator e. arbiter, vahemees,
vahekohtunik.
arbitreerima,
ma]., arbitraažoperatsioone (-<—) toimetama.
Arbo, Arbu, mehenimed,
arbuja e. arbutaja, arbuga
(nimet. arp) ennustaja; nõid.
arbuma e. arbutama, arbuga
ennustama, liisku heitma.
Arbusov [-uu-], Leonid van.,
Balti ajaloo uurija, * 1848, f 1912.
Arbusov [-««-], Leonid noor.,
eelmise poeg, Balti ajaloo uurija,
prof. Riias, * 1882; eriala: kesk
aja lõpp ja reformatsioon, ka
Läti Henriku kroonika.
arbutama, arbuma (-<-); liisugu
(midagi, näit. maad) jaotama, liisu
järgi kätte andma.
arbuus, vesimelon, üheaastane
taim kõrvitsõislaste suguk-st, ini
mese pea suuruste, tavaliselt seest
roosade maitsvate mahlakate vil
jadega; pärit Aafrikast, kasvab
Lõuna-Venemaal,
Vahemere-mail
jm.
Archilochos [-Ü-], kreeka luule
taja 7. saj. e. Kr., lüürik ja pilkelaulik, värsivormide kujundaja.
Archimedes [-/needes],
kreeka
õpetlane 3. sajandil e. Kr. (* 287,
1212),
vana aja
suurim mate
maatik ja füüsik; põhjapanevate
töödega geomeetrias ja mehaani
kas. Vt. ka a r h i m e e d e s e . • •
Archimedese
printsiip,
füüs.,
Archimedese leiutatud reegel vede
likkude ja gaaside alt üles suu
natud vastusurvest neis asetseva
tele kehadele (kehade kaalu vä
henemisest vastavalt nende poolt
väljatõrjutud vedeliku- või gaasihulga kaalule).
arco (it.), vibu, viiulipoogen.
Ardeal, Transilvaania (-*-) rumeeniakeelne nimi, mägismaa Ru
meenia lääneosas, enne Maailma
sõda Ungari idaosa.
ardenn, ardenni hobune.
Ardennid, metsarikas mägismaa
Lõuna-Belgias ja Kirde-Prantsusmaal, kuni 690 m kõrge, kivisöeja raualademetega.
ardenni
hobune, väikese ja
keskmise kasvuga belgia tõugu
hobune, suuremal määral kasvata
tav Ardenni mägismaal.
ardente [-ente] (it.), muus., tu
liselt, kirglikult.
Arder, Aleksander, ooperilaulja,.
* 1894; a-st 1923 „Estoonia“ teatri
oopereis baritonilaulja,
peaosad
teoseis nagu „Eugen Onegin“ jts.
Ardo, mehenimi.
Are, mehenimi.
Are, vald Põhja-Pärnumaal, pea
miselt Pärnu-Jaagupi, osalt Tori
khk-s, 1073 ei. (1934).
areaal, pindala; taimegeograafiline üksus: maa-ala pideva või
tükeldase
ühtlase
taimkattega
(näit. ühest taimeliigist või -tõust).
areekapalm e. beetelpalm, Lõuna-Aasias levinud puu, 10—12 m
kõrge,
kanamunast väiksemate,
üheseemneliste pähklitega.
areekaseemned, areeka- e. beetelpähkli tuumad.
areen, liivaga kaetud võitlusväljak vana-rooma teatris, samuti
praegu etendusplats tsirkuses ning;
võistlusväli spordivõistlustel; mõt
teliselt üldse tegevuskoht.
Areen.
areldi, aralt, arglikult.
Aren, Peet, eesti maalikunstnik,
* 1889; laiemalt tuntud on tema
mitmesugused Tallinna vaated, ta
lumajade kujutised ja mõned pan
nood (näit. Tallinna Balti jaa
mas) ; on töötanud dekoraatorina
teatreis, õpetajana
kunstikoolis,
raamatute
illustreerijana,
raha-
arend
ning postmargi-joonistajana jm. —
Tema maali „Ülestõusmine“ vt.
tahvlil 5.
arend, arenemis- või arendussaadus.
arendaator, rentnik.
Arends, Leopold, ühe vähelevi
nud kiirkirja-süsteemi looja (ilm.
Berliinis
1860), * 1817, f 1882;
tema süsteemi aluseks on esijoo
nes
kaashäälikute märkimine;
eestile katsus seda sobitada J.
Kurrik (1882).
arendus, muusikaliste teemade
vaba edasiarendus ning teisendus
suuremas vastavas teoses; teata
vate matem. mõistete nimetus;
üldse arendamine.
arenemine, elus-olendi järkjär
guline kujunemine munast valmisorganismini; elava looduse muutumis- ja eristumisprotsess aastamiljonite jooksul, ühtedest liiki
dest teiste vähehaavaline väljaku
junemine; üldse mingi nähtuse või
olukorra
sihikindel väljakasvamine teisest; edusamm, täienemine.
arenemislugu, teadus taimede ja
loomade (nii isendite kui liikide)
arenemisest, püüab selle reegli
pärasust ja tingimusi kindlaks
määrata.
Peajaotus: ontogeenia
e. isendi lugu ja fülogeenia e.
suguvõsa lugu.
arenemispsühholoogia, hingeelunähtuste arenemise jälgimine tea
taval alal või mingil arenguastmel
(näit. loomapsühholoogia, lapsepsühh. jne.); üldse hingeelu-avalduste jälgimine nende arengu sei
sukohalt.
arenemisõpetus e. evolutsiooni
teooria, õpetus, mille järgi kõik
maailmas aja jooksul muundub.
Selle tähtsaim osa — põlvnemisõpetus käsitleb elus-olendite are
nemist väheseist ning lihtsaist alg
vormidest keerulisemateni.
areng, arenemine; arenemisjärk.
Arenski [are-], Anton, vene he
lilooja, prof. ning rea helitööde
autor, * 1861, f 1906.
areomeeter, vedelikkude erikaalu
mõõtja, kinnine klaastoru, mis
106
Argentiina
püstsuunas vedelikku lastuna vajumise sügavusega näitab selle ve
deliku erikaalu.
areopaag, sõjajumal Arese kün
gas vanas Ateenas; sealsamas kõr
gema kohtu istungikoht; üldse
kõrgem, mõjukas kogu
laste e Ma rs.reeka
arest, lühem kinnipidamiskarispanekVarandUSe kmni'’ keelu alla
arestant, vangistatud isik
arestima, areteerima, vahista
ma, vangistama; (varandust) aresti
alla panema, ametliku valve alla
võtma.
arestitu, areteeritu, suletu
arestivangla, vangistusmaja lühi
ajaliseks kinnipidamiseks
aretama, taimi või loomi kava
kindlalt arendama esijoones nende
omaduste parandamise sihiga
areteerima, vahistama
Aretino [-tiino], Pietro, itaalia
kirjanik, - 1492, j- 1556; erootiline
luuletaja, terav ning kardetud pildüdd
’
JUtanUd ka komööaretoloogia, voorusõpetus
aretus, taimede või i'
kasvatuses nende sihikinddT™
damine
paremate nw,
j
aien
kujundamise™
°madus,e
välja.
aretusühistu,
ühist,,
i
—
Argentiina, suuruselt w
riik Lõuna-Ameerikas l^6 V&
enamasti
parasvöötmes
(TTü
milj. km2 19 9
’ u- ^,9
A- läänepiir vastu ^šiiht k1?35^'
enamasti mööda Anõiu
kul§eb
harja, põhjapiir käib pe^ k°*et
jõgesid vastu Boliiviat T' mooda
Brasiiliat ja Uruguaid
nka kaarti) A siL? V?’ Amee'
osa on lai nina
m> ldaP°olne
argentiinlased
argon
107
Merilõvid Lõuna-Argentiina rannikul.
-karjamaade all. Ilmastu: põh
jaosas lähistroopiline, lõunas pa
ras ja kuiv, peaaegu kõikjal terve.
Rahvastik: enamasti kreoolid
(varemalt sisserännanud romaani
rahvaste järeltulijad), hispaanla
sed, itaallased jm. valged; ainult
30 000 indiaanlast. Riigikeel: his
paania. Saadused: nisu, mais,
linaseemned, suhkur, loomanahad,
lambavill, külmutatud liha, petroo
leum, sool jm. Eriti suur on nisu,
maisi, liha ja eluskarja (veised,
lambad) väljavedu. Tööndusest on
esikohal liha külmutamine ja pak
kimine suuremais sadamalinnades.
Väljavedu toimub esijoones Ing
lismaale, Hollandisse ja Saksa
maale.
Liiklemine sisemaal
on Lõuna-Ameerika kohta võrdle
misi hästi korraldatud — A. täht
samad aladel tiheda raudteevõr
guga (raudteid 1934 ligi 40 000
km).
Poliitiliselt on A.
Põhja-Am. Ühendriikide eeskujul
loodud liitvabariik kahekojalise
parlamendi (saadikutekoda ja se
nat) ja presidendiga (valitakse 6
aastaks). Pealinn: Buenos Aires
(2,23 milj. ei. 1934). Ajalugu:
Avastatud ja vallutatud hispaan
laste poolt 16. saj. algul, esialgu
La Plata ümbruse maad; raskesti
Hispaania poolt kurnatud; 18.
saj. lõpul kuuluvad tema juurde
ka Boliivia, Paraguai ja Uruguai;
1816 iseseisvaks kuulutamine ja
teiste riikide eraldumine; kaua
aegsed sisevõitlused ja sõjad naa
berriikidega 19. saj-1; majandus
likult ja poliitiliselt kindlamale
jalale jõudmine 20. saj. I veeran
dil.
Maailmasõjas
erapooletu.
Viimaseil aegadel jällegi sisevõit
lused ja presidentide vahetused.
argentiinlased, Argentiina elani
kud.
argentina [-e'nf-] (lad.), keemias
lühendatult Ag, hõbe.
arglema, arelda, arglen, areldakse, arelnud jne., arglik olema,
aralt esinema.
Argo-laev, tähtkuju lõunataevas,
argon, keemiline element (märk
argonaudid
Ar), värvitu ja lõhnatu väärisgaas,
aatomikaal
39,9; leidub õhus,
mõn. mineraalides ning allikais ja
laavas.
argonaudid, kreeka muinasloolised kangelased, kes Jasoni ju
hatusel laevaga Argo sõitsid Kolchisesse kuldvillaku järele.
Argonnid,
mägismaa
KirdePrantsusmaal, Verdunist läänes,
Marne’i ja Maas’i jõe vahel, tiheda
metsaga kaetud, kuni 375 m
kõrge, Maailmasõjas suurte lahin
gute paik.
argoo, mingile ühiskondlikule ki
hile omane erikeel, teatavate ise
loomulike erijoontega; ka salakeel.
Argos, vanas Kreekas Argolise
maakonna pealinn (Kirde-Peloponnesoses); kreeka muinas-usundis
sajasilmne valvur.
argument, tõendusabinõu, tõen
dav asjaolu, põhjend.
argumentatsioon, põhjendamine,
põhjendus.
argumentima (argumentida, argumendin, argumenditakse) e. ar
gu m e n t e e r i m a,
tõendusabinõusid esitama, põhjendama.
argumentum ad hominem (lad.),
tõendus asjasse puutuvat isikut või
tema tegusid näitena esile tuues.
argürism, hõbemürgistus.
arhailine, muistne, vanamoeline,
vanastiilne.
arhaism, elava, olevikukeele sei
sukohalt vananenud keelend (sõna
või muu väljend) uueaegses kee
les; üldse vananenud nähtus.
arhaistlik,
vanamoelist jäljen
dav, vanapärasust taotlev (näit.
keeles, stiilis).
Arhangelsk [arha'-}, suurim sa
damalinn Põhja-Venemaal, Dviina
jõe suudmes Valge mere rannikul,
tähtis metsakaubanduses, 194 000
ei. (1933).
arhegoonium, kõrgemate eostai
mede ja paljasseemneliste emane
suguorgan.
arheiiine aegkond, vanim aeg
kond Maakera minevikus, alates
tardkoore kujunemisega kuni elu
tekkimiseni.
108
arhitektoonika
arheoloog, muinasteadlane, muinsus-uurija.
arheoloogia, muinasteadus, kä
sitleb ja uurib rahvaste muistset
ainelist kultuuri peam. väljakaevamiste ja leidude põhjal.
Arheoloogia Kabinet ja Muuse
um, suurem muinasteaduslike ese
mete muuseum Tartu Ülikooli mui
nasteaduse õppetooli juures, asut.
arhetüüp, ürgvorm, algkuju; esi
trükis (teiste trükkide allikas)’
arhidiakon, ülemdiakon,
arhierei [-rei'], peapiiskop kreeka-katoliku kirikus.
arhigoonia, elu ürgtärkamine,
isetekkimine, olendite tekkimine
eluta ollusest.
arhiiv, kogu vanemaid kirjalikke
dokumente (ürikud, kirjavahetus
jm.) voi minge,d erialalisi and
meid; on oma ülesandeile vastavait vaga mitmesugust laadi
arhiivindus, arhiivi-asjandus.
arh "id; T S’, UUeae«'le tead«
arhiivide korraldamisest; on viil ja
20-sa».
ülemh'rraut,kirUikuns'abt' kl°°S,ri'
arhimeedese kruvi,
vanaaegn
kruvitaoline keerlev kanal kaldtorus, tõmbab alt
vett torusse ning
saadab ülalt väl
ja; on ekslikult
__ ^
peetud Archimedese leiutatuks.
Arhimeecjese kruvi.
arhipelaag,
suurem
saaresti
saarterühm; saarestik u a restl
res Kreeka j^ vSSL??U8e “
Arhipenko [arhi'-] Aleksande
vene kujur Ameerikas *
siirdunud äärmistele katsetuste
uute, fantastiliste vormini
sel, saades ms nn
l
°™
ehituh-tnkfer;l0^ituse^^lan
arhitektoonika,
(näit. muusik;
arhitektooniline
või
kirjandusteose)
ülesehitus,
konstruktsioon;
ehituskunsti-teadus; ka ehituskunst.
arhitektooniline,
ehituskunsti-,
ehitustehnikapärane; ehituskunstis,
-tehnikas esinev.
arhitektuur = ehituskunst,
arhitektuurmaalikunst,
ehituskunstilisi motiive kasutav maalikunstiharu.
arhitektuurne,
ehituskunsti-pärane; arhitektuurteose laadi.
arhivaal, arhiivis hoitav asi, arhiivi-ese.
arhivaar, teadusliku eriharidu
sega arhiiviametnik; ka tavaline
väiksema arhiivi hoidja või kor
raldaja.
arhont, kõrgeimate riigiametnik
kude ametinimi Vana-Kreekas.
Ariadne [-adne], kreeka muinastegelane, kun. Minose tütar, aitas
sangar Theseuse lõngakera abil
pärast Minotauruse tapmist labü
rindist välja, hüljati aga tema poolt.
Ariel, üks peaingleist juutidel;
õhu vaim (kirjanduses — Shakespeare’il).
Aries, Jäära tähtkuju,
ariett, väike aaria, lauluke,
ariidne, kuiv, vihmavaene (il
mastu või maa-ala), viljatu.
Arik, om. -u, mehenimi,
arioso [-ooso] (it.), aaria-, laulutaoliselt.
Ariosto [-o's?o], Lodovico, itaalia
kirjanik, * 1474, f 1533; peateos:
romantiline eepos ,,Märatsev Roland“ (Orlando furioso).
Aristarchos
Samoselt,
kreeka astronoom 3. saj. e. Kr.,
Kopernikuse eelkäija, kõneles Maa
kera tiirlemisest ümber Päikese.
Aristarchos [-ta'-] Samotraakest,
vana-kreeka tähtsaim keele- ning
kirjandusteadlane Aleksandrias 2.
saj. I poolel e. Kr., Homerose loo
mingu teaduslik väljaandja ning
seletaja.
Aristeides [-tei'~], väejuht ja rii
gimees Ateenas, * u. 530, f 467 e.
Kr.; Themistoklese vastasena ning
vanameelsete juhina a. 482—480
109
arkaad-aken
maapaos, hiljem vabadusvõitleja
ning a. 477 Ateena meriliidu looja.
aristokraat, aadlik; aadlivalitsuse
poolehoidja.
aristokraatia, aadel, aadliseisus;
sünni või jõukuse poolest eesõigus
tatud seisuse, vähemuse aadlivalitsus.
aristokraatlik, suursugune; aadel
lik, ülimuslik.
aristool, pruun joodisisaldav pul
ber, haavaravim.
Aristophanes [~to'f-], kreeka täht
saim naljamängude autor, elas
Ateenas, * u. 450, f u. 385 e. Kr.;
vaateilt aristokraat, terav poliiti
line pilkaja, Euripidese ja Sokratese vastane; kirjutanud u. 40 ko
möödiat, säilinuist näit. „Linnud“,
„Konnad“, „Pilved“, „Rahu“ jt.
Aristoteles [-to'-], suur kreeka
ning üldse vana-aja filosoof ja loodus-uurija peam. Ateenas, * 384,
t 322 e. Kr.; Platoni õpilane, Alek
sander Suure õpetaja; tema tööd ja
mitmekülgne õpetus on kuni uue
ma ajani tugevasti mõjustanud Eu
roopa rahvaste vaimukultuuri (loo
gika, psühholoogia, eetika, poeeti
ka jpm. alad). — Pilti vt. tahvlil 2.
aritmeetika, matemaatika osa —
õpetus arvudest, arvutamisest, arvutamisseadustest ja -tehteist.
aritmeetiline keskmine, arvude
summa jagatis nende arvude ar
vuga, näit. (2 + 6 + 7) : 3 = 5.
aritmeetiline rida, arvude rida,
kus iga järgmine arv on eelmisest
suurem või väiksem ühe ning sama
kindla arvu võrra.
aritmomaania, teatav vaimuhai
gus: arvuhullus.
aritmomeeter,
arvutamismasin
(«-) aritmeetiliste tehete täitmiseks.
Ariuse tüli [ariiuse], usutüli risti
usu kirikus 4. saj. algul Kristuse
olemuse seletamisest.
arjergard,
järelvägi;
vastand:
avangard, eelvägi.
arkaad, kaarestik, rida sammas
tele või tulpadele toetuvaid võlvkaari ehitistel.
arkaad-aken, pealt ümarkaarega
110
Arkaadia
Arkaad.
ja külgedelt vahesambakestega pii
ratud aken.
Arkaadia, maakoht Kreekas, Pe
loponnesose keskosas, muistsel ajal
vaikse, kõlbelise, rahuliku karjuselu maa; kirjanduses üldse selline
idealiseeritud loodus-ilus vaikelumaa.
arkaad-õu, arkaadidega piiratud
õu e. hoov.
arkaanum, salavahend, aine või
arstim, mille koosseisu või saamis
viisi hoiti saladuses.
Arkansas [-kan-], Mississipi jõe
parempoolne haru, üle 2400 km
pikk.
arkansaskivi [-ka n-j, valge ning
sile räniliivakivi, lihvimis- ja teritamisvahend.
arkebuus, algastmeline pika ning
raske rauaga tulipüss (14. 16.
saj.), mille raua ots laskmisel toe
tus hargile.
Arkesilaos [-si'-], kreeka filosoof,
skeptitsismi õpetaja, f 241 e. Kr.
arkoos, teatav purdkivim, tekki
nud graniidist.
arktiline,
põhjanaba-lähedane,
Arktisesse kuuluv; põhjanabaline,
Põhjanaba-maile omane.
Arktis, Põhjanaba-maad, põhja
naba ümbruses olevad maa-alad ja
mered, nimelt ühelt poolt PõhjaAmeerika rannik ja arktiline saa
restik ühes Gröönimaaga (ka Is
landi enamik) ja teiselt poolt Eu
roopa ning Aasia põhjarannik ühes
nende juurde kuuluvate saartega,
vahepeal Põhja-Jäämeri e. Naba
ni eri; maismaad u. 4 milj. km2,
millest enamik veel uurimata. 11 mastu on külm, kõige soojema
kuu keskm. temp. lõunapiiril + 5
kuni + 10° C, võimaldades rohttaimestikku, loomade ja inimeste
elatumist; põhja pool aga esinevad
arkus
enamasti jää- ning lumeväljad;
Gröönimaa on enam. kaetud man
nerjääga (temp. alati alla 0°). Loo
mastikust moodustavad ena
miku mere- ja rannaloomad: vaa
lad, hülged, jääkaru jt., rohualadel
põhjapõder, polaarjänes, lemming,,
muskushärg, rebaseliägid ja hunt.
Rahvastikku
leidub PohjaAmeerika rannikul ja saartel peam.
eskimotena, kes elatuvad jahisaa
gist ja kalapüügist; Aasia poolel
elavad samal kombel mitmed si
beri rahvad ja Euroopa rannikuil
laplased, pearõhku pannes põhja
põdra pidamisele, kuna aga seal
sed saared on enamasti asustamata.
Poliitiliselt kuubivad Arktise
saared
lähedaste
mandrimaade
juurde, välja arvatud Gröönimaa,
mis on Taani oma, ja iseseisev Is
land.
Gröönimaa ja Labradori
rannikute avastused 10. saj.
lõpul viikingite poolt jäid unus
tusse, kuni need uuesti avastati
16 ja 17. saj. Mereteede otsimine
läbi Põhja-Jäämere viis arktiliste
saarte avastamisele 17.—19. saj. nii
Ameerika kui Aasia poolel.
19.
saj. lõpul ja 20. saj. on uuritud
peam. Põhjanaba-merd ja põhja
naba (Nansen, Peary, Amundsen,
Byrd).
Arktuurus, 1. suurusjärgu puna
kaskollane täht Karjase tähtkujus.
arkuballist, keskajal tarvitatud
laskeriist kahel rattal, raami ja
suure vibuga.
arkus, mat., kaar.
Vana, poolsulanud ja ümbervajunud jäämägi
Arktises.
arlekiin
arlekiin, koomilise osa mängija
esijoones itaalia rahvakomöödias,
naljahammas, klaun.
arm, om. -i, kinnikasvanud haava
jälg.
arm, om. -u, armastus, halastus.
Arma, naisenimi.
armaada (hisp. k. 'relvastatud
jõud’), sõjalaevastik, esijoones His
paania kun. Philipp II „võitmatu
armaada11 (160 laeva), mis Inglis
maa vallutuskatsel 1588 enamasti
hukkus.
armadill, imetaja loom LõunaAmeerikas, armadillide e. vööloomlaste suguk-st.
armama, armata, armu andma.
Armas, om. Armsa, mehenimi.
armatnur, varustis; abiriistad,
masina või seadise täiendus-osad,
näit. ventiilid, kraanid, kaitseva
hendid jm.
Armavir [-uf'r], linn Kaukaasias,
Kubani jõel, raudtee-sõlmpunkt,
90 000 ei.
armee,
suurem
sõjaväeüksus
ühise ülemjuhatuse all laiemate
operatsioonide teostamiseks; üldse
riigi sõjavägi, sõjajõud.
Armeenia, kõrgmaa Musta ja
Kaspia mere vahel, lõunas piiratud
Kurdistani mäestikuga; kõrglavad
800—2000 m ü. mp., mäeahelikud
ja tipud aga 3000—4000 m, kõr
geim tipp Suur-Ararat 5156 m,
A-st saavad alguse mitmed jõed:
Kura, Aras (voolavad Kaspia mer
re), Eufrat ja Tigris (suunduvad
lõunasse).
Suuremad
järved:
Goktša (Venes), Van (Türgis), Urmia (Pärsias). Ilmastu on tal
vel külm ja lumerikas, suvel kuum
ning kuiv, taimestik seetõttu kidur;
esinevad peam. kõrgrohtlad, ainult
kirdes
metsad.
Rahvastik:
peamiselt ristiusulised armeenla
sed, nende kõrval aga türklased,
kurdid, pärslased, tatarlased, turk
meenid jm. Rahvastik elatub vae
valiselt aiandusest, põllundusest ja
karjandusest. Majandusliku kitsi
kuse ja valitsevate rahvaste surve
tõttu on armeenlaste väljarända
mine olnud suur.
Poliitili
111
armeenia kirj.
selt jaguneb A. kolme riigi vahel.
Kirdeosa (Taga-Kaukaasias) moo
dustab A. autonoomse nõukogudevabariigi Vene sots. vabariikide lii
dus, u. 1 milj. ei. (1931), on Vene
tähtis puuvilla tootmise ala, kunst
liku niisutusega; pealinn Erivan
(111 500 eh). A. suurem, läänening edelaosa kuulub Türgile, on
metsik kõrgmägede-ala, ,,Türgi Siber“; linnad: Erzerum, Kars, sa
dam Trapezund. Ida- ning kaguosa on Pärsia provints pealinnaga
Täbris. — Ajalugu: Indo-Euroopa tõugu armeenlased rändasid
siia u. 650 e. Kr. ja sulasid kokku
iirgelanikega; u. 550 e. Kr. sattusid
nad pärslaste võimu alla; a. 190
ajutiselt võõrvalitsustest vabane
nud, jagunes A. Väike-A-ks (lääne
pool Eufrati jõge) ja Suur-A-ks.
(Euf rätist idas), millest viimane
jõudis heale järjele I saj. e. Kr.
Mõlemad A. osad, eriti aga Suur-A.,
said alatiseks tüli- ning vallutusobjektiks võõrriikidele ja -rahvastele
(roomlased, partlased, mongolid,
araablased,
Bütsants,
pärslased,,
türklased jt.) ligi kahe aastatu
hande jooksul. Alates 16. saj-st on
A. läänepoolne enamik püsivalt
kuulunud Türgile, idaosa Pärsiale.
Venemaa vallutas põhjapoolseid
alasid a. 1828 Pärsialt ja 1878 Türgilt.
Muhamedi usku türklased
ja kurdid korraldasid 19. saj. lõ
pul ja 20. saj. algul, eriti Maailma
sõja ajal, armeenlaste tapmist ning
hävitamist. Iseseisva A. riigi loo
mine pärast sõda ebaõnnestus.
armeenia keel kuulub indo-euroopa keelkonda, on sõnavaras
pärsia ja kreeka keele mõjustatud.
armeenia kirik on oma olemu
selt ja jumalateenistuse korralt
kr.-kat. kiriku taoline, kuid ise
seisev ja rahvuslikult omapäraseks
kujunenud juba 6. saj. algul. Väi
kesel määral esineb Armeenias ka
rooma-katoliiklasi ja veel vähem
protestante.
armeenia kirjandus, esialgu vai
mulik, tekkis 5. saj. p. Kr., kuju
nes aga tõeliselt alles 9.—13. saj.;
armeenia kunst
112
arpima
evangeeliumi nimetus eesti kirikusiis järgnenud suurema languse
keeles.
järel elustus see uuesti 19. saj-st
arnika, suurte kol
alates.
laste korv-õitega arsarmeenia kunst on avaldunud
timtaim Kesk-Euroopeam. kiriklikus ehituskunstis ning
pa niisked mäginiiandnud tugeva omapäraga teoseid
tudel. Eesti rahva
alates 7. saj. kuni 13. saj. sõdade
keeles arnikas.
ja hävituste ajajärguni; moodustab
arnikaõied,
-tinkbütsantsi ehituskunsti eriharu üld
tuur, arstim.
ilmelt raskepäraste ja nüritorniArnim, L. Achim,
liste ehitistega, on oluliselt mõjus
saksa
romantiline kir
Arnika.
tanud vana kiriklikku arhitektuuri
janik, * 1781, f1831;
Ida-Euroopas ja isegi romaani
kogus, viimistles ja avaldas (koos
maades.
Brentanoga) saksa rahvalaule.
armeenlased, indo-euroopa pä
Arnim, Bettina, eelmise naine,
ritolu ristiusuline rahvas Armee
saksa romantiline kirjanik, * 1785,
nias.
•j- 1859; oma noorpolve armastuse
armeerima, relvadega varustama,
põhjal Goethe vastu kirjutas kuul
relvastama, sõjakorda seadma.
sa teose ,,Goethe kirjavahetus ühe
armiiniuslased, ettemääramisõpelapsega" (1835).
_
tusevastane usuvool hollandi refor
Arno, jõgi Kesk-Itaalias, 248^ kni
mitud kirikus.
pikk, voolab Apenniinidest läbi Fi
Arminius [-mii-], Jakob, hollandi
renze, suubub Pisa juures Liguuusuteadlane, prof., * 1560, f 1609;
ria merre.
nn. armiiniuslaste voolu looja.
Arnold Brescia’st [brešast], munk,
armistuma, armiliseks muutuma,
rahvajutlustaja, astus välja paavsti
armidega kattuma.
ilmliku võimu vastu, hukati 1155.
armkaunistus, keha ilustamine
aromaatiline, aromaatne, arooloodusrahvad nahasse tehtavate
miline, healõhnaline, lõhnav.
mustriliste haava-armidega.
aromaatiline piiritus, eeterlikke
Armoorika mäed, madal mäes
õlisid sisaldav alkoholilahus.
tik Loode-Prantsusmaal (Bretagaromaatiline vesi, rohul., eeter
ne’is, Normandias), tekkis kivisöe
like õlide vesilahused.
ajastul ja oli varemalt kõrgmäestik.
aromaatsed ühendid, bensoolist
Armstrong [aam-], William G.,
tuletuvad
orgaanilised ühendid,
inglise leiutaja ning sõjatööstur,
bensool-süsivesinikud (näit.; nafta
* 1810, t 1900.
liin, fenool); vrd. alifaatsed ühen
armuandmine e. armustus,
did.
määratud kohtuliku karistuse ker
aroom, hea, meeldiv lõhn.
gendamine või kustutamine kõrgei
aroruut, mitmete troopiliste tai
ma riikliku võimu poolt,
mede juurte tärklis, kergseeditaarmuk, armastatu,
vuse tõttu laste ning haigete toidu
armukadestama (kedagi), armu
aine.
kade olema (kellelegi).
Arp, om. Arbi, mehenimi,
armulaud, ristiusu altarisakraarp, om. arbu, teatav ennustament, rajatud Jeesuse poolt tema
mis-, arbumisvahend; liisk.
surmapäeva eelõhtul (suurel nelja
Arpäd [aarpaad], madjarite esi
päeval) püha õhtusöömaajana.
mene suurvürst, võitis neile 895. a.
armuma (kellessegi), armutunpaiku Ungari ja Transilvaania,
deisse langema, (kedagi) armas
j- 907; sellenimeliste Ungari ku
tama hakkama.
ningate (997—1301) esiisa.
armustama, armu andma,
arpima, arpida, arbin, liisku
armuõpetus,
õpetus
Jeesusest
heitma.
kui patuse inimkonna päästjast,
113
arrak
arrak = a r a k.
arranžeerima, korraldama; sead
ma, õiendama, joonde ajama; toi
me panema.
arreteerima = areteerima.
Arrhenius [arree-], Svante, rootsi
kuulus füüsik ja keemik, prof.,
* 1859, f 1927; teoseid mitmelt
alalt; ioonideteooria looja.
arrogants, ennasttäis-olek, upsa
kus, häbematus, jultumus, ülbus,
ars (lad.), kunst; oskus,
ars amandi [ama-\, armastus
kunst, Ovidiuse ühe armastust kä
sitleva teose pealkiri.
arseen, keemiline element (märk
As), terashall, metaljas, kuid rabe
algaine, erikaal kristalses olekus
5,73. Leidub looduses puhtal ku
jul, kuid harilikult väävel-ühenditena, lendub kuumutamisel, põleb
leegiga. Annab palju ühendeid,
mis on enamasti mürgised.
arseenik, esijoones valge arsee
nik, arseentrioksüüd, AS2O3, valge,
väga mürgine pulber; kasutatakse
arstimina lcehv-veresuse, naha- ja
närvihaiguste puhul, rotimürgina,
konservimiseks, rohelise värvi val
mistamisel jm.
arseenkloriidid, arseeni ja kloori
ühendid.
arseenmürgistus, mürgistus arseeniühendeist nende sattumisel
seedeorganeisse või
kopsudesse;
ägedal kujul toob surma mõne tunni
või päeva jooksul, tekitades enne
suuri valusid maos, sooltes, oksen
damist, kõhulahtisust jm.; krooni
lisel kujul esineb tööndushaigusena, toob seedekorratusi, liikmevalu,
närvihäireid, halvatusi jm.
arseenraud,
arseeni ja raua
ühend, kristalne mineraal.
arseensulfiidid, arseeni ja väävli
ühendid.
arseenvask, vasemaak, arseeni ja
vase ühend.
arsenaadid, arseenhappe soolad,
arsenal, riiklik relvade jm. sõjavarustise ladu ühes nende valmistamis- ja parandamistöökodadega.
arseniidid, arseenishappe soolad,
arsis (kreeka k. 'tõus'), värsiERL 5. I 38.
arstiteadus
rõhk, teesise vastand; muus., rõhu
tu taktiosa.
ars lõnga, vita brevis (est), la
dinakeelne kõnekäänd, 'kunst pikk,
elu lühike on’.
arssin, veneaegne pikkusmõõduühik, jaguneb 16 verssokiks või 28
tolliks, = 0,7112 m; 3 arssinat =
1 süld.
arst, inimhaiguste-teadlane, peab
olema vastava kõrgema eriharidu
sega ning olema sooritanud tema
tegevuseks nõutavad riigieksamid.
arstiabi, arstliku abi andmine;
riigiametnikele ja nende perekon
naliikmeile riigi poolt täielikult või
osaliselt tasutavad arstimiskulud,
või jälle neile tegeliku arstiabi ta
suta andmine.
arstide nimekiri, kelle tegevus
on riigi piirides lubatud, avalda
takse igal aastal ning leidub igas
apteegis.
arstim, arstirohi, ravim,
arstimine e. ravimine on Eestis
lubatud ainult arsti kutsega ning
arstliku tegevuse loaga arstidele,
välja arvatud esmas-abi andmine
õnnetusjuhtudel ja muu juhuslik
abistus.
arstimtaimed, metsikult kasva
vad või kodundatult kasvatatavad
taimed, mille osadest saadakse või
valmistatakse arstimeid, dieetilisi
maitseaineid, vürtse jms., näit. pal
derjan, leesikas, kummel, köömen,
moon, kadakas jt.
arstiteadus e. meditsiin, inimhaiguste tundmise ja arstimise tea
dus; oli vanul kultuurrahvad (nagu
nüüdki veel loodusrahvaste juures)
preestrite ja nõidade, mitte arstide
käsitada. Teadusliku aluse vana
aja arstiteadusele pani Hippokrates Kreekas 5. saj. e. Kr., kelle
õpetused ühes rooma Galenose
omadega (2. saj. p. Kr.) olid mõõ
tuandvad kogu keskaja jooksul,
mil see teadus oli õitsel eriti
araablaste juures. Kristlaste mail
nihkus ta uuesti ära reaalsetelt
alustelt, kogemuste ja vaatluste
pinnalt.
Uusi reforme tõid 16.
saj-1 Paracelsus ja Vesalius, asu8
arstivanne
114
des loodusteaduslikule uurimiste
alusele. Suuri edusamme tegi ta
ning arenes tõeliseks teaduseks al
les 19. saj-1, millal seda soodustasid
mitmed leiutised arstiteaduslike
riistade, keemia ja füüsika alal.
Seda edu tähistavad näit. pööret
sünnitanud pisilasvaba operatsioon
ja pisilasvastane haavadekäsitlus,
avastused bakterioloogias, kaitse
pookimine, kõige viimasel ajal
röntgenikiirte ja raadiumi kasuta
mine ravi otstarbel.
Arstiteadus
on jagunenud terveks hulgaks eri
aladeks, kus spetsialiseerumise teel
on jõutud üha kiirenevaile edu
sammudele. Ta haarab endasse
õpetused inimese keha ehitusest
(anatoomia), keha ning elundite
tegevusest (füsioloogia), tervishoiuõpetuse (hügieenika), haiguste-õpetuse (patoloogia), haiguste äratund
mise õpetuse (diagnostika), õpe
tuse haiguste ravimisest (teraapia)
jm. Rakendus-erialadest olgu ni
metatud näit.
haava-arstiteadus
(kirurgia), närvihaigused (neuro
loogia), vaimuhaigused
(psühhi
aatria), naistehaigused (günekoloo
gia), sünnitusabi, sisehaigused, las
tehaigused, silma-, kõrva-, nina-,
kurguhaigused, naha- ning sugu
haigused jpm. Riiklikes huvides
teotseb kohtuarstiteadus — kuri
tegevuse avastamiseks.
arstivanne, kirjalik arstitõotus
tema allkirjaga, mille ta annab
vastavale kõrgemale õppeasutisele
arstidiplomi saamisel ja mis sisal
dab arsti kutse-eetikasse kuuluvaid
tingimusi.
arteer, tuiksoon.
arteerilubjastus, vt. arterioskleroos.
Arteesia kaev
(a ja b veekindlad kihid, c vett juhtiv kiht).
arteesia kaev, kaev, millest vesi
iseenesest välja voolab või purs
artišokk
kub, sest et see on maapinnas
kaevust kõrgemate veekihtide surve
all.
artefakt, kunst-tehis.
artell, töölisühing, mis vastava
kirjaliku lepingu alusel teotseb
oma liikmete isikliku töö kaudu
teataval alal, nende ühisettevõttel
ning ühisvastutusel.
Artemis, kreeka jahijumalanna,
ka viljakuse, taime- ning looma
riigi ja kuu jumalanna; roomlaste
Diana.
arteriaalne, tuiksoonesse puutuv
või sinna kuuluv.
arteriit, tuiksoonepõletik.
arterioskleroos, haigus: tuiksoonelubjastus,
-kõvastus,
tuiksoone
aegajaline kitsenemine, selle seinte
paksenemine, kõvastumine, lubjastumine ja habrastumine vanemas
eas; tuleb ette ka varemalt raskest
kehalisest või vaimsest tööst, süü
filise jm. nakkushaiguste ning al
koholi ja nikotiini mürgist.
artifitsiaalne, kunstlik, kunst-tehislik (kunstlikult tehtav).
artikkel, ajakirja, ajalehe, kogu
teose kirjutis; avaldatud seadus,
määrus, otsus jms.; kirjutise, sea
duse, määruse, lepingu jne. osa,
lõige; nimisõna mõiste määrasust
või umbmäärasust ja sugu tähistav
lühisõna (näit. pr. le, la ja un, une,
sks. der ja ein jt.).
artikulatsioon,
artikuleerimine,
liigendamine, selgelt, liigendades
hääldamine; jagunemine, liigendumine, liigendus.
artikuleerima, liigendama, eral
dama, osadeks lahutama; selgelt,
liigendades hääldama.
artilleeria, kahurvägi, suurtüki
vägi; kahuri-, suurtüki-asjandus.
artillerist, kahurväelane.
artist, kunstnik, eriti teatris,
tsirkuses; osav meister mingil alal.
artistlik, osav, meisterlik; kunsti
pärane, kunstnikupärane.
artišokk, ohakataoline taim korvõieliste perekonnast, kuni 2 m
kõrge, esineb Kesk- ning LõunaEuroopas
tuntud
köögiviljataimena, millest toiduks tarvitatakse
õiekorvi ja leherootsusid.
artriit
115
Artisokk.
artriit, liigesepõletik.
artrodiirid, väljasurnud, mitmed
neist hiiglasuured kalad devoni
ajastust, tugeva luukerega (kilpi
dega) kehapinnal, rüükalad. Nende
jäänuseid leidub ka Lõuna-Eesti
punases liivakivis.
artropoodid, lülijalgsed, hõim
kond selgrootuid loomi, kuhu kuu
luvad vähid, ämblikud, hiidjalgsed,
küüsikloomad, tuhatjalgsed putu
kad.
Artsõbašev [-baa-], Mihhail, vene
naturalistlik kirjanik (erootiline
rom. „Sanin“ 1907), * 1878, f 1927.
Ärtus e. Arthur, muinaslooline
kelti kuningas ja väejuht 6. saj.
p. Kr., ristiusu kaitsja ühes 12
,,ümmarguse laua rüütliga”, näit.
Lancelot, Tristan, Perceval jt.; on
andnud ainet paljudele kangelas
lugudele ja seiklusromaanidele,
aru, kuiv rohumaa; mõistus.
Aru, vald Edela-Tartumaal, Nõo
khk., 926 ei. (1934).
aruandeaasta, kalendriaasta või
muu tegevusaasta, mille kohta käib
esitatav aruanne.
aruanne, kontrollivale võimule
esitatav ülevaade tegevusest või tu
ludest ja kuludest teatud aja kohta.
aruheinad, kõrreliste
taimede
perekond, Eestis 7 liiki, neist ta
valisem ning tähtsaim niiduhein:
päris aruhein.
aruheinamaa e. aru, kuiv niidu
maa peam. kõrreliste roht-taimedega.
Aruküla, raudteejaam TallinnaTapa liinil, 24 km Tallinnast, La
gedi ja Raasiku vahekohal; külanimi mitmel pool Eestis.
Aruküla koopad, mitusada meet
rit maa alla ulatuvad koopad 1 är
arve
tu ligidal (2 km) Tallinna maan
tee ääres, tekkelugu vaieldav, de
voni liivakivisse arvatavasti eelaja
loolisel ajal kaevatud.
arupärimine, rahvaesinduse liik
mete poolt esitatav selgitusenõudmine valitsuselt või mõnelt minist
rilt nende tegevuse üle; sellele
järgnevad läbirääkimised ning sei
sukohavõtmine parlamendi poolt.
Aruwimi, Kongo jõe parempool
ne haru Kesk-Aafrikas, u. 1300 km
pikk.
arv, ühte liiki üksuste hulk, saa
dav nende loendamisel, näit. 1, 2
või 3 jne., samuti nimetus viimas
test tuletatud matemaatilistele üldististele. Kui eseme liik on ni
metatud, näit. 5 koera, esineb meil
nimega arv, muidu nimeta
arv, näit. 5.
Tervikuid nimetav
arv on täis arv, näit. 3, terviku
võrdseid osi loendav aga murd
arv, näit. üks kolmandik, kaks
viiendikku. Täisarvu ja murdarvu
summa on sega -arv. Arv, mis
jagub 2-le, on paaris -arv, vas
tasel korral paaritu -arv. A 1 g arv ei jagu mõne teisega, näit. 3,
5, 7, kord arv aga jagub, näit.
6, 8, 9, 15. Põhi- e. kardinaalarv näitab arvu (1, 2, 3 jne.),
järg- e. ordinaalarv järjekorda
(esimene, teine, kolmas jne.). Po
sitiivne arv on tavaline arv üle
nulli, negatiivne arv — alla
nulli (—1, —2, —3 jne.). Matemaa
tikas esineb veel muidki arvude liigitusi ja nende mõistete laiendeid.
arvamus, kindel arvamine min
gis küsimuses, arvamise avaldus,
eriti asjatundja (eksperdi, oskuri)
otsus mingis eriküsimuses.
arvandama, arvamust avaldama,
arvang, arvamusavaldus,
arvatlema, arvatleda e. arvatella,
arvatlen, arvatlesin, arvatletakse e.
arvatellakse, arvatlenud e. arvatelnud, jne., korduvalt arvama, ar
vamusi kaaluma, mõtteid mõlgu
tama; arvutlema, kalkuleerima.
arve, müüdud kauba või tehtud
töö nimekiri, mis näitab ühtlasi,
kui palju tuleb selle järgi maksta;
arveaasta
raamatupidamises kahe poolega
arvestustabel tulude ja kulude mär
kimiseks.
arveaasta, ajavahemik teatavast
kuupäevast ühel aastal kuni sama
kuupäevani järgmisel aastal, mis
suguse aja kohta peetakse raama
tuid ning koostatakse aruandeid,
näit. aeg 1. IV 37 — 31. III 38.
arvekoda, pankadevaheline asu
tis nende omavaheliste arvete vas
tastikku õiendamiseks arvete vas
tastikku üksteisega katmise teel,
kusjuures rahaga tasutakse ainult
iga päeva lõpuks tekkiv arvete
vahe.
arvelaud, raam, mis on varus
tatud põiktraatide ja nendel liiku
vate kuulikeste või kettakestega
arvutamise
otstarbeks,
arvutusraam (-«—).
arveldus, vastastikune maksuko
hustuste arvestamine, näit. arvekojas, kliiring.
Arvelius [arvee-], Friedrich Gus
tav, koolimees ja üks esimesi ilm
likke kirjamehi Eestis, * 1753,
f 1806; avaldas õpetlikud teosed:
„Uks Kaunis Jutto- ja ÖppetusseRamat“ (I 1782, II 1787) ja „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“
(1790).
arvestaja e. nn. „voolumõõtja“,
aparaat
tarvitatava
elektrivoolu
hulga, elektrienergia mõõtmiseks;
mõõduühikuiks on seejuures vatttund (Wh) v. kilovatt-tund (kWh).
Arvestajaid on väga mitut tüüpi.
arvestama (midagi), arvesse võt
ma, arvesse panema v. kirjutama.
Arvi, mehenimi.
Arwidsson, Adolf Ivar, soome
ajakirjanik, ajaloolane ja kirjanik,
* 1791, f 1858; toimetas soome
meelset ajalehte, oli Rootsis maa
paos, avaldas ajaloolisi teoseid,
rahvalaule ja romantilisi luuletusi.
arvjoonis, mingi nähtuse kohta
käivate arvuliste andmete võrdlev
kujutis joonisena — nähtuse ülevaatlikustamiseks, uurimiseks ja
teiste
nähtustega
võrdlemiseks.
Arvjooniste tähtsaim liik on diagramm, kus arvulised andmed
esitatakse joonises kõrvutiolevate
116
arvutlema
tulpadena (tulpjoonis), pindadena
(pindjoonis)
või kõverjoontena.
Diagrammi kõrval tuntuim on
kartogram m, kus nähtuse esinemistihedus või -laad teataval
geograafilisel alal on selle kaardil
tähistatud erisuguste värvide või
erimärgistusega.
arvlema, arvelda, arvlen, arvle
sin, arveldakse, arvelnud jne., ar
vutama; iihte-teist arvama või ar
vata püüdma.
Arvo, mehenimi.
arvsõnad e. numeraalid, käänd
sõnad, mis tähistavad arvusid või
järjekorda, näit. kolm, neljandik,
kuues.
Arvu, mehenimi.
arvustama, kritiseerides hinda
ma, kriitiliselt asjasse suhtuma.
arvustus e. kriitika, väärtusseisukohalt analüüsides hindamine.
arvusümboolika, usus või eba
usus teatavaile numbreile teatud
tähenduse omistamine; näit. risti
usus esineb 3 kõige hea sümbo
lina, üldiselt 7 õnne- ja 13 õnnetust-toova arvuna.
arvusüsteemid, parema ülevaate
saamiseks suurtest arvudest üheliste liitmisviisid suuremaks liitühikuks, milleks enamasti on ol
nud kas 5, 10 või 20. Praegu on
kultuurrahvastel tarvitusel ainult
kümnendsüsteem, mille aluseks on
10, s. o. mille juures iga kümme
ühikut moodustavad ühe suurema
ühiku, näit. 10 ühelist = 10, 10
kümnelist = 100, 10 sajalist =
1000, jne.
arvutama, arvudega tehteid toi
metama, välja arvama, rehken
dama.
arvuteadus = matemaatika.
arvuteooria käsitleb täisarvude
omadusi.
arvuti, arvutusvahend (arvutusraam, -masin vms.).
arvutlema, arvutleda e. arvutella,
arvutlen, arvutlesin, arvutletakse e.
arvutellakse, arvutlenud e. arvutelnud, jne., korduvalt arvutama; väl
ja arvutama; kalkuleerima, kõiki
arvatavaid tegureid kokku võtma
ning ette arvestama.
arvutuslükati
117
arvutuslükati, arvutusriist: loga
ritmiline joonel (joonlaud) teine
teise suhtes nihutatavate logaritmiliste astmikkudega, võimaldab
mehaanilist korrutamist, jagamist,
juurte leidmist jm.
arvutusmasin e. aritmomeeter,
masin arvutustehete toimetamiseks,
teostab liitmist ja lahutamist vända
pööramisel, korrutamist ning jaga
mist korduva liitmise ja lahuta
mise teel.
arvutusraam e. arvelaud, arvu
tusriist: raam kahe külje vahel
olevate rööbitiste traatidega, mil
lele on lükitud kettakeste-read;
üks rida tähistab ühelisi, teine
kümnelisi, kolmas sajalisi jne.;
arvutusraamiga toimetatakse ainult
liitmist ja lahutamist.
arvutäliised e. numbrid on aja
loos esinenud isegi varemalt kui
kirjatähed ja määratus hulgas
märkimisviisides. Praegu on kul
tuurrahvad tarvitusel osalt rooma
numbrid, näit. I, II, III, IV, V...,
tavaliselt küll järgarvudena ( =
vastavalt 1., 2., 3., 4., 5.), üldiselt
aga araabia numbrid, nimelt 1, 2,
3, 4, õ, 6, 7, 8, 9, 0; suuremaid
arvusid viimaste puhul tähistatakse
nende numbrite asendi abil üks
teisest paremal või vasakul, nende
kohtadega.
arütmia, riitmitus, rütmita olek.
as, muus., = la-bemoll.
As, keemias arseeni märk.
as., lühend sõnust asemel, asun
dus, asemik, asetäitja.
a/s. ja a.-s., lühendid sõnast
aktsiaselts.
A/S = Aktsiaselts (pärisnimes),
asaföötidavaik = juudavaik.
asalead, külmalembesed
ilutai
med,
ilupõõsad
kollaste, oranžide,
punaste ja val
gete õitega, alpirooside
alaperekond
esijoones
Ida-Aasiast ning
Põhja-Ameerikast.
asbest, kiudjas
läikiv,
painduv
Asalea.
asepikendus
ning tulekindel mineraal, lubjapaoga seotud magneesiumi silikaat,
kasutatakse tulekindla riide või
papi jne. valmistamiseks.
asbestvill, kiudaine asbestist.
Ascension [assensan], vulkaani
line kaljusaar Atlandi ookeani lõu
naosas, 88 km2, Inglise kivisöejaam laevadele.
ase, voodi, lamamiskoht, magamispaik; asupaik, -koht, ka endine
asukoht.
aseained e. surrogaadid, teiste,
ehtsate ning kalliste ainete asemel
nende odavamuse või kergema
kättesaadavuse tõttu tarvitatavad
ained; on erilise tähtsusega mitme
suguses töönduses.
asehaldur, asevalitseja, harilikult
keisri või kuninga asemik mõnes
kaugemas riigiosas.
asehaldus, asevalitsus.
aseismiline, maaväringuteta (maa
ala).
asekaristus,
kriminaalkaristus,
mis karistatavast isikust või min
geist erioludest olenevalt asendab
peakaristust, näit. rahatrahvi ase
mel arest.
aseksuaalne, mittesuguline, sugutu.
asemik, asetäitja,
asend, asukoht maakeral, maas
tikus või üldse ruumis; kehaseis;
muusikas akordi seis.
asendama (kedagi kellegagi, mi
dagi millegagi, kedagi või midagi),
(kellegi, millegi) asemele panema
(kedagi, midagi), (kellegi, millegi)
asemele astuma või asemel olema.
asenduma (kellegagi, millegagi),
(kelleski, milleski endale) asenda
jat saama või omama.
asendus e. substitutsioon, asen
damine, esijoones matemaatilises
avaldises mingi sümboli asenda
mine arvulise suurusega.
asendusravi, puuduliku või vä
hese sisenõristuse e. sisesekretsiooni ravi mõne looma vastavate
näärmemahlade e. sisenõrega, opoteraapia e. elundimahl-ravi ja organoteraapia e. elundiaine-ravi.
asenema = asetsema,
asepikendus, häälikuloos sõna
aseptika
118
mingi hääliku pikenemine mõne
muu silbi lühenemise või kao tõttu.
aseptika, haigusidudeta, pisilasvaba haavadekäsitlus, kusjuures
nii haige nahka kui arsti käsi ja
arstiriistu selleks kas antiseptiliste
vahenditega või muul teel desinfitseeritakse, pidades operatsiooni
juures ühtlasi piinlikku puhtust.
aseptiline, haigusidutu, pisilasvaba.
aseptool, teatav antiseptiline (pisilasvastane) vedelik, tarvitatakse
ka sissevõtmiseks mao- ja sooltekatarri puhul.
asepärija, isik, kes on määratud
pärijaks mõne esimese pärija ära
langemise puhuks.
Aseri, telliskivitehas ühes kü
laga Kalvi vallas, Virumaal, Soome
lahe rannikul, Sonda jaama kohal.
asesõna e. pronoomen, liik käänd
sõnu, mis väljendavad nimi- ja
omadussõnade mõistet ja millega
neid asendatakse, näit. mina, sinu,
see, kes, kumb, missugune jt.
asetama (kedagi, midagi), kuhugi
panema või seadma, paigutama,
asetsema, (kuskil) aset olema,
asetuma, (kuhugi) aset võtma,
asetus, asetamine; asetsemisviis,
näit. elundeil kehas, vililasel ema
üsas, maakihtidel maakoores jne.
asevalitseja, monarhistliku riigi
pea asetäitja, näit. tema alaeasuse
puhul regent; ka asehaldur (<-).
asfalt, om. asfaldi, kõva maavaik, maapigi e. juudapigi, läikiv,
must või tumepruun mass, mida
kasutatakse tänavate sillutamisel;
leidub looduslikuna Trini
dadi ja Kuuba saarel, Venetsueelas, Mehhikos, Surnumere juures
jm., koosneb peam. bituumenist;
kunstlikuna saadakse nafta,
kivisöetõrva, põlevkiviõli jm. jää
kidena nende destilleerimisel — nn.
gudroon.
asfalteerima = asfaltima.
asfaltima, asfaltida, asfaldin, as
falditakse, asfaltinud, asfalditud
jne., asfaldiseguga katma.
asfaltkivi, teede ehitamisel kasu
tatav asfalti sisaldav (lubja-) kivi.
asfaltsillutis valmistatakse täna
askees
vaile ja kõnniteedele kuumendatud asfaldi segamisel liiva, kruusa
või kivikillustikuga, kusjuures se
gu kindlale alusele soojalt kinni
tambitakse või rullitakse; sel teel
saadakse asfalt-makadam-tee.
asianism, Väike-Aasias 3. saj. p.
Kr. kujunenud kirjanduslik stiil,
tore, uhke, paatoslik stiil.
asideriidid, rauavabad meteorii
did, moodustavad ühes aeroliitidega kivimeteoriitide rühma.
asi iseeneses, tunnetusõpetuses:
see, mis tõeliselt on olemas, kuid
meie meeltega pole tunnetatav;
selle järgi meie tunnetame ainult
tõelisuse väliseid ilmumeid. Selle
mõiste (saksa k. Ding an sich) looja
on I. Kant.
asimuut, tähet., sihinurk, nurk
kahe piist-tasapinna vahel, millest
üks läbib mõnda eset taevas (näit.
tähte) või maakeral, teine aga
taeva- või geograafilist meridiaani,
asimuut-kompass,
suunamääramis-seadisega kompass.
asitõendid, kohtuprotsessis asjad,
mis protsessialuse olu või teoga
otseses ühenduses olnutena aitavad
küsimust selgitada.
asjaajaja e. asjur, suuremas
kantseleis vanem kantseleiametnik,
sageli asjaajamise juhataja, mõni
kord teatava eriülesandega amet
nik asutises.
asjaajamiskeei, keel, mida tarvi
tatakse riigi- või omavalitsusasutise sisemises asjaajamises, samuti
läbikäimises temaga,
asjama, asja ajama,
asjaosaline, asjasse puutuv, as
jast osa võttev isik.
asjatoimetus e. teht (om. tehi),
asi (kohtuasi jne.) ühes juurde
kuuluvate dokumentidega; ka toi
mik — tehisse puutuvate paberite,
dokumentide jms. kogu (aktikaante
vahel), akt.
asjur — asjaajaja,
askarid, päriselanikest sõdurid
Ida-Aafrikas.
askariidid, solgelased, loomasugukond ümar-ussiliste seltsist.
askees, vali enesekasvatus usulis-kõlblatel motiividel, kirgede ja
askeet
119
aspersioon
orgaaniline ühend, esineb eriti rik
tungide mahasurumine, lihasure
kalikult asparis.
tamine, enesepiinamine, tahtesureasparagus [aspa -] (lad.) = aspar.
tamine, kehaline ja vaimne eneseAspasia
[aspaasia], hariduselt
võitmine.
ning
vaimukuselt
silmapaistev
askeet, lihasuretaja, askeesija.
kreeklanna, Periklese abikaasa.
askeetika, õpetus askeesist,
Aspazija, Elsa, ps., läti kirjanik,
askeldama
(kuskil, millegagi),
* 1868, teiskordselt abiellus 1907
tegev olema, sekeldama.
kirjanik J. Rainisega; läti naislii
asketism,
askeetide
maailma
kumise esimene juht; avaldanud
vaade; askeetiline eluviis, askees.
kümmekond luuletuskogu romanti
Asklepiades [-pi'-], kreeka lüürik
lises laadis, kurvatooniliste igat
3. saj. e. Kr., värsivormi arendaja.
suste ja unistustega; samuti küm
Asklepios [-/ee-], kreeka arstimekond näidendit; teosed on ilm.
kunsti-jumalus, sümboliks (kepi
peam. 20. saj. I veerandil.
ümber keerdunud) madu.
Aspe, Elisabeth, kirjanik, * 1860,
Askold, varjaagide vürst, vallu
f 1927; elas peam. Pärnus, teotses
tas u. 865 Kiievi linna.
tõlkijana, jäädvustas oma nime
Asmara [azmaara], Itaalia asu
aga realismilähedaste
juttudega
maa Erütrea pealinn Kirde-Aaf(mis esmakordselt ilmusid ajaleh
rikas, 23 000 ei.
tedes): ,,Enne ukse lukutamist“
Asmuss,
Hermann,
zooloog,
(1881), „Kasuõde“ (1887), „Enno* 1812, f 1859; oli ülikooli õppe
saare Ain“ (1888) ja „Anna Dojõud Tartus, omab erilisi teeneid
rothea“ (1891).
Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi
aspekt, vaatekoht; bot., ilme.
korraldamisel ning T. Ü. Geolooaspektid, Päikese ja Kuu või
giamuuseumi
kollektsionäärina,
kahe planeedi teatavad vastastiku
spetsialiseerudes
eriti kalakivissed seisangud Maakeralt vaada
tiste kogumisel Aruküla koopaist.
tuma.
Aso, mehenimi,
aspel e. haspel, om. (h)aspli,
asomnia, uneta olek, unetus,
riist lõnga vihtidesse kerimiseks
asoot e. a z o o t = lämmastik,
ning pasmastesse lugemiseks; koos
asootiline, lämmastikune, läm
neb ristipandud, otstes lõnga tar
mastikku sisaldav.
vis sarvedega varustatud puudest,
asotomeeter, lämmastikumõõtja.
mis ringiajamisel tiibadena keer
aspar, parsahein (sks. Spargel),
levad seina pistetud telje ümber.
mitmeaastane
aspeldama e. haspeldama,
taim liilialiste
(h)aspliga lõnga kerima.
suguk-st, kuni
Aspelin [-/rin], Juhana Reinhold,
1,3 m kõrge
soome
muinasteadlane,
prof.,
põõsas
hele* 1842, f 1915; soome-ugri muinasroheliste nõeluurimise rajaja 19. saj. II poolel.
jate
lehtede
Aspetin-Haapkylä [-liin -küla],
(raagude)
ja
Eliel, soome kirjandus- ning kuns
punaste martiloolane, prof., * 1847, f 1917;
jakestega; sel
avaldanud rea suuremaid, kuni
le mulla-alumitmeköitelisi uurimusi.
seid noori vaillu-aspar.
aspergill, pühitsetud vee pintsel,
geid varrevõsusid kasutatakse pee
aspergillus (lad.), täpphallitus.
ne, hinnatava köögiviljana, eriti
asperiteet, karedus, karmus,
Lääne-Euroopas ja Ameerikas; an
aspermia, spermatus mehel, s. o.
nab esimest lõikust alles kolme
sperma e. seemne mitte-teke või
aastaselt peenralt, hiliskevadel. Mõ
mittepurse.
ningaid liike peetakse tubades ilu
aspersioon, piserdamine pühitse
taimedena peene lehise tõttu,
tud veega.
asparagiin, aspar-ollus, teatav
aspiik
assotsiatsioon
120
aspiik, teatav liha- või kalasült.
aspiraat, häälik, mis hääldamisel
lõpeb õhu tugeva väljatõukega,
näit. th, lch.
aspiraator, õhuimeja, õhu ja
gaaside imemise seadis.
aspirant, mingi ameti soovija,
kohataotleja; sõjakooli-kasvandik
aspirantide-klassis, valmistub re
servohvitseri kutsele.
aspiratsioon, taotlus, taotlemine;
sissetõmbamine;
hääliku teatav
hinguslõpp (h), omane eriti põhja
saksa ja balti saksa keelele (näit.
gut hääldatakse guuth).
aspireerima, (midagi) taotlema;
sisse tõmbama; hinguslõpuga hääl
dama.
aspiriin e. atsetüliin, vahend pa
laviku, reuma, gripi, peavalu jne.
vastu.
Asquith [äskuie], Herbert Henry,
Inglise
vabameelne
riigimees,
* 1852, f 1928; 1908—16 peaminis
ter, kelle ajal (1914) Inglismaa as
tus Maailmasõtta liitlaste poolele,
ass, om. -i, telg.
assagai, viskoda Lõuna-Aafrika
loodusrahvad.
assai [-a'i] (it.), muus., väga.
assamblee, koosolek, kokkutu
lek; koosviibimine, eriti kõrgemas
seltskonnas.
assekureerima,
(kahju
vastu)
kindlustama.
assertoorne, tõendav, kinnitav;
loogikas: tõsiasja nentiv, lihtne,
jaatav või eitav otsustus.
assessor, kaasistuja kohtus, kon
sistooriumis, nõunik valitsusasutises jm.
assideerima, kaas-istuma.
assignaat, nimelise maksukäsu
saaja isik; paberraha Prantsuse
revolutsiooni ajal, anti välja suu
rel hulgal, langes väärtuses nullini,
assignant, maksukäsu andja,
assignatsioon, maksutäht; maksukäsk, maksujuhatus; assignaatsia — Vene ajal paberraha.
assigneerima, maksukäsku, -ju
hatust andma; summasid (mil
lekski) lubama.
assimilaat, sarnastussaadus.
assimilatsioon, sarnastumine, ko
hanemine, samastumine; keelet.,
kahe kõrvutise hääliku teineteise
sarnaseks muutumine, näit. mb
mm sõnas hambas
hammas;
elavas looduses: eluta aine muutu
mine organismi moodustavaks ela
vaks aineks.
assimileerima, sarnastama, ko
handama.
Assisi [-ifsi], väike linn KeskItaalias, 20 100 ei. (1931), püha
Franciscuse sünnikoht kunstilooliselt väärtusliku kloostrikirikuga
13. saj-st.
assisteerima (kedagi), abiks ole
ma (kellelegi), juures olema (kel
lelgi).
assistent, abiline, esijoones üli
kooli õppejõul, kliiniku juhatajal
jne.; politseiametnik.
assonants, peam. seotud sõnade
rõhuliste täishäälikute
samasus
või samakõla, eesti rahvalaulus sa
geli koos alliteratsiooniga (-^-)
(kitsamas mõttes) moodustades al
gusnimi, näit.: .Kümme tüdrukut
külassa (ü-ü-ü ass., k-k all.), või:
Küll on kibe kiltri põli (ü-i-i ass.,
k-k-k all.).
assoneeruma, samaselt, ühesar
naselt kõlama, samakõlas olema.
Assoorid, Assoori saared, Por
tugali vulkaaniliste saarte rühm
(9 s.) Atlandi ookeanis, Portugalist
läänes, u. 2390 km2, kuni 2320 m
kõrged, pehme, sooja ilmastuga,
viljakad (ananas), 253 600 ei. portugallasi; ilmajaamaga, tähtis tele
graafi-, laevasõidu- ja lennujaam
Euroopa ning Ameerika vahel.
assotsiatiivne, ühendav.
assotsiatiivsusseadus, mat., ühenduvusseadus; selle järgi ei olene
arvutamisel saadav summa liide
tavate ega korrutis tegurite rühmitusviisist.
assotsiatsioon, psühh., kujutluste
aheldumine, sidestumine, kusjuures
ühe asja nägemine või kujutlus
toob esile teise asja kujutluse
nende asjade omavahelise sideme,
harilikult naabruse (ajas, ruumis)
või sarnasuse tõttu; ühing; zool.,
loomade seltsimine paarideks, kar
jadeks, parvedeks jne.; bot., taime-
assotsieeruma
121
ühing, taimeühiskond ühtlase koos
seisu, välisilme ning asupaiga-tingimustega.
assotsieeruma, ahelduma, sidestuma; ühinema.
Assuan [-aan\, linn Egiptuses,
Niiluse keskjooksul, 16 500 eh,
õhukuurort, 1902. a. saadik suure,
inglaste ehitatud paisuga läbi Nii
luse, raudteeliini lõunapunkt Egip
tuses.
Assur, Assüüria ning ta esimese
pealinna (hävitatud a. 664 e. Kr.)
assiiüriakeelne nimi.
Assurbanipal, kr. Sardanapalos,
Assüüria võidukas kun. 7. saj. e.
Kr., vallutas a. 648 Babüloonia,
asutas pealinnas Niinives suure
sautahvlitest raamatukogu.
assüreejooned, kirjutatu võltsi
mist takistav tihe joonestik kviitungeil, veksleil jm. — sinna raha
summade märkimiseks.
assürioloogia, Assüüria ja Ba
büloonia muinsuste jm. kultuuri
uurimine, vastav teadus.
Assüüria, vana riik Aasias, esi
algselt maa-alal ida pool Tigrise
jõe keskjooksu (põhja- ning ida
osas mägismaa, lõunas kõrb), tek
kinud üle 2000 a. e. Kr. Esimene
pealinn Assur, 7. saj. e. Kr. Niinive.
A. kuningad laiendasid vahelduva
õnnega riigi piire kuni Vahe
mere ja Egiptuseni, sõdisid ms. 9.—
7. saj. e. Kr. Iisraeli ja Juuda ku
ningatega.
Viimane tähtis kun.
Assurbanipal (-«-). 7. saj. lõpul val
lutati Assüüria meedlaste ja kal
dealaste poolt (Babüloonia kun.
Nabopolassar).
assüüria kunst, üldise assüüriababiiloonia kunsti vanuselt kesk
mine osa, pärit ajajärgust u. 1500
— 600 e. Kr., on tuntud peam. väljakaevamiste põhjal vanade lin
nade asukohtades ja väljendub esi
joones ehituskunstis: massiivsed
templid, kuningalossid ja linna
müürid ilma teravatipuliste tor
nideta, nelinurksete põhiplaani
dega; raidkunst avaldub peam. rel
jeefides, milledega on kaetud los
side ja templite seinad ning obe
liskide küljed; reljeefides kujuta-
aste
Assüüria kunst.
Tiibade ja
inimpeaga
härg.
takse kuningate vägitegusid, jahija sõjakäike, lõvisid, härgi, sageli
tiibade ja inimpeadega; reljeefid
on tihti vaahatud ning esinevad
paremaist kividest seinakattel.
assüürlased, Assüüria elanikud.
Ast, Karl, poliitika- ja riigitege
lane, kirjanikuna Karl Rumor,
* 1886; eesti sotsiaaldemokraatliku
erakonna üks juhtivaid tegelasi,.
on olnud rahvaesinduskogude liige
ja minister. Ilukirjanikuna aval
danud rea raamatuid, peam. novel
likogusid, näit. ,,Sääsed tormis1
(1911), „Tuled sügis-öös“ (1919),
„Sammud kaduvikku11 (1928), „Kui
Saara naerab11 (1929) jm.
astaasia, med., seismisvõimetus.
astaatiline, kergesti liikuv; magnetinõel on astaatiline, kui ta
mingi vastava meetodi abil on va
bastatud maamagnetismi mõjust.
astang e. terrass, maapinnaeliituses järsk üleminek ühelt kõr
guselt teisele.
asfangmaa, maa-ala, mille pinnaehituses astangud on läbikäivalt
tunnuslikeks vormideks.
astangorg, org, mille pikisuunas,
kallak põhi kohati katkestub äki
liste astangutega.
Astarte [-fa'-], vana-aja juma
lanna Ees-Aasias, viljakuse ning.
elu ja kuu jumalus, taeva kunin
ganna.
aste, om. aste, astumine,
aste, om. astme, keelet., nn. ast
mevahelduses olevate sõnade esine, misteisend kas tugeval või nõrgal
kujul, näit. pikk v. pika, koda v.
koja, tuba v. toa, hambad v. ham
maste, anda v. annan, salgama v.
salata, õnnelikku v. õnneliku jne.;
mat., potents, näit. avaldis 53, kus.
asteenia
122
5 on astme alus ning 3 astmenäi
taja ja mis tähendab korrutist, kus
arv 5 on teguriks 3 korda, seega
5.5.5 = 125.
asteenia, jõuetus, rammetus.
astel, om. astla, os. astelt, m.
om. astelde, moondunud, teravi
kuks kujunenud taimeosa (võsu,
leht või abileht), näit. kibuvitsa
del (roosidel), kaktustel jt.; okasmoodustis mitmeil putukad, näit.
mesilaste ja herilaste mürginõel
nende tagakehas; okas, teravik kepiotsal vm.
astelpõõsas e. ileks, mõne meetri
kõrgune igihaljas põõsas läikivate
teravahambuliste lehtedega, pärit
Lõuna- ja Lääne-Euroopast.
astend e. kliimaks, kirj., lausefiguur, mille puhul erutatud kujutusmomente esitatakse tõusvas
järjes, kus iga järgnev lause või
lauseosa ületab eelmist, seega kus
on teostatud tõusev astendus. Vas
tand: antikliimaks (<-).
astendama, astmeliseks tegema;
mat., (arvu) astmesse (-«—) tõstma.
astendik, astmestik, ametiredel,
-järjestik alamast kõrgemani,
aster, vt. astri d.
asterisk, tähtmärk: *; viitemärk.
asterism,
kristallide tähekujuline valgusepeegeldus.
asteroidid e. planetoidid, väike
sed planeedid, läbimõõduga 10 ;—
800 km, seni tuntud u. 1000.
astigmatism, füüs., ähmastäpsus,
läätsede ja lihtsamate optiliste riis
tade
teatav
kiirtemurdmisviga,
mille puhul punkti asemel tekib
teisel pool läätse joon või ebaselge
kettake; see viga kõrvaldatakse
vastavalt ehitatava läätsede süs
teemi, anastigmaatide abil; med.,
silma nägevushäire, mis oleneb
peam. sarvkesta igas suunas mitteühtlasest kumerusest ia mille pu
hul ühe punkti kiired ühinevad sil
mas ühe asemel mitmes punktis,
andes võrkkestal ebaselge kujutise;
seda viga parandatakse silinderpinnaliste prillide abil.
Ästi järv, Läti suur järv Volrnari maak-s, meie Mõisakülast
lõunasuunas, 40 km2.
astraal-ihu
astik, väike astja,
astja, kolme kõrge jalaga, ketta
kujulise või ovaalse põhjaga puunõu esijoones leiva tegemiseks.
astlalised, kiletiivaliste alamselts,
kuhu kuuluvad mesilased, herila
sed, sipelglased jmm. sugukonnad.
astma e. hingelämb, haiguslik,
hootine ning äkiline hingeldus,
hingamistakistus.
astmaatik, astmahaige, hingeldustõbine.
astmenäitaja e. eksponent, mat.,
vt. aste (avaldises 2S = 8 on 3
astmenäitaja).
astmestik, astmete rida.
astmeti, astmekaupa.
astmevaheldus, keelet.,
keeles
teatud tingimustest olenevalt välja
kujunenud nähtus, mille puhul tea
tavate sõnade üksikud sisehäälikud
eri muutevormides esinevad kahe
sugusel kujul, pikemas või lühemas
vältes (vältevaheldus, näit. sõnus
lukk ~ luku, kapp ^ kapid) või
jälle nii, et tugeva astme häälik
nõrgas astmes täiesti puudub või
on asendatud mõne teisega (laadi
vaheldus, näit. mägi ~ mäe, sõda
^ sõja, algama ~ alata, pelgama
~ peljata, kordan ~ korrati jne.).
Vt. ka a s t e.
astmik e. skaala, füüs., mõõt
kava suuruste või pingsuse, jõususe mõõtmiseks; muus., heliredel,
astmeti üles- või allapoole liikuv
heliderida.
astmikpüramiid, astmeliselt tõus
vate
külgedega püra
miid.
astmikseib, tehn., eri
suguse suurusega rihmaseibide
astmeline
ühend ühel võllil, või
maldab ühe võlliga teist
erisuguse kiirusega pan
na kaasa liikuma.
astmiti, astmete kaupa,
tõusvalt, vähehaaval.
Aston [ästdn], Francis William,
inglise füüsik ning keemik, * 1877.
astraal-ihu, okultistliku õpetuse
järgi inimese teine, enamasti näh
tamatu keha väga hõredast, eeter
likust ainest.
astraalne
123
astraalne, taevatähtedesse puu
tuv, nendega seoses olev; taevatähtlik, taevatähetaoline; (spiritis
mis) kõrgemasse olemasollu kuu
luv, eeterlik (keha).
astraal-usund, taevakehade ju
malustamine.
astraalvaimud, astroloogias tae
vakehade vaimud või surnute hin
ged.
astraalvalgus, taeva valguskuma
öösel tähtede vahel, eriti Linnutees.
astrahan,
kähara
läikvillaga,
enamasti must tallenahk; läikiva
kurrutatud
pinnaga
mustriline
plüüšriie; teatav õunasort.
Astrahan, Vene suur kaubalinn
Volga jõe suudme saartel ja sise
maine sadam kalatöönduse ning
rohke kaubandusega, 225 400 ei.
(1933).
astraliit, punane klaas ehteas
jade valmistamiseks; teatav lõhke
aine.
astrid e. lesesõled (ains. aster
•e. lesesõlg), põõsataolised lilled korvõieliste
suguk-st
üle 200 liigiga; mit
med neist on ar
mastatud
aedtaimed, õitsevad ena
masti sügisel.
astrik, redel, ast
mestik.
astrobolism, päikesepiste; piksesurm; varjusurm; rabandus.
astrofotograafia,
taevakehade
pildistamine
vastava
pikksilma
•abil nende lähemaks uurimiseks.
astrofotomeetria,
taevatähtede
heleduse mõõtmine.
astrofüüsika, täheteaduse eriharu
peam. taevakehade füüsiliste ja
keemiliste omaduste uurimiseks,
füüsikaline astronoomia.
astrograaf, vanem tähekaartide
valmistamise riist.
astrolaab, vana nurgamõõtmisriist, asendatud teodoliidiga.
astrolaatria, tähtede jumalda
mine ning kummardamine.
astroloog, ennustaja taevatäh
tede abil.
astroloogia, inimese
iseloomu
maak. Põhja-Hispaanias vastu Bis
kaia lahte, Kantaabria mägede
põhjanõlvakuil, mägedega muust
Hispaaniast
peaaegu
lahutatud,
rikas kivisöe- ja raualademeist,
806 000 ei.
Asu, mehenimi.
asukad, taimed, mis teatud maa
alal levivad ainult kultuuri kaudu,
näit. umbrohud; vt. ka järgm.
asukas, asunik; vt. ka eelm.
asukoht, seltsi, ühingu vmm. ju
riidilise isiku asukohaks loetakse
tema juhatuse asu- või kokkutuleku-koht.
Asuküla, vald Läänemaal, Ridala
khk., Haapsalu lähedal, 1871 ei.
(1934).
asula, elamute rühm, näit. küla,
asundus (maalised asulad), alevik,
alev või linn (linnalised asulad).
Linnade liigitus ei. arvu järgi:
2000—5000 elanikuga — kääbuslinn, 5000—20 000 elanikuga —
väikelinn, 20 000—100 000 elani
kuga — kesklinn, üle 100 000
elanikuga — suurlinn.
asulastik, asulate kogu, asulad
teataval maa alal.
asum, om. -i, asend, asukoht,
asumaa e. koloonia, riigi
maavaldus väljaspool emamaad,
eriti kaugel, merede taga, ülerah
vastatud emamaa elanikega asundamiseks, majanduslikuks kasuta
miseks (toorainete saamiseks ja
tööstussaaduste
turustamiseks),
sõjalisteks toetuspunktideks, roi
marite väljasaatmiseks jne. Suure
maid asumaid omavad paljud Eu
roopa riigid, kusjuures paari riigi
asumaade elanike üldarv on mitu
korda suurem emamaa elanikkude
arvust (Inglismaal 9 X, Hollandil
7 X) ning mitme riigi asumaade
pindala on koguni mitukümmend
korda suurem emamaa pindalast
(Inglismaal 142 X, Hollandil 60 X,
Taanil 50 X, Portugalil 22 X,
Prantsusmaal 20 X).
asumets, noor, kasvatatav mets,
mis vajab veel hoolitsem:st.
asumisõigus, kodanikkude õigus
mõnes võõrriigis (ajutiselt) elada,
sinna sisse ning sealt välja sõita.
asutav kogu
Asuncion [-eio'n], Paraguai va
bariigi pealinn Lõuna-Ameerikas*
Paraguai jõe vasakul kaldal, elava
kaubanduse ja tööndusega, 94 000
ei. (1933).
asund, asundus (küla),
asundama, (maad) asundustega,
elanikega varustama;
(elanikke)
paigustama, asuma panema.
asundus, uus küla, Eestis ena
masti endiste mõisade maadele ra
jatud;
asundamine,
asundamistegevus.
Asundusamet, Eestis asutis Pollutööministeeriumi juures maare
formi tagajärjel tekkinud asundustegevuse korraldamiseks, teostab»
seda ka uudismaade alal.
Asunduskapital, vastava seadu
sega mitmesuguseist tuludest loo
dud erikapital (Eesti Maapanga
valitsemisel), mida kasutati ms.
võõrandatud maade
eest tasu
maksmiseks, asunikkudele ehitus
laenu andmiseks jne.; on 1. jaan.
1938 muudetud vastava seaduse
alusel asutatud Maakapitaliks.
asundustalu, uus väikemaapidamine asunduses, s. o. maareformi
korras loodud maapidamine.
asunik, kuskil uudismaad ha
rima asunud isik, seni harimata
maale või asumaale väljarännanu;
Eestis tavaliselt asundustalu pidaja.
asustama,
(hõredasti rahvasta
tud või tühja maad)
püsivate
elanikkudega varustama.
asustus, asustamine; teatava maa
ala rahvastik ühes eluasemetega.
asustusajalugu, ajalooteaduse eri
haru, tekkinud 19. saj. lõpul, uurib,
mitmesuguseid teadusi abiteadus
tena kasutades, üksikute maade
asustuse laadi ja määra nende
maade pikema mineviku jooksul.
asustusgeograafia,
antropogeograafia (<—) e. inimesmaateaduse
eriharu, kus rahvastiku uurimise
alal pannakse rõhku peam. asu
late esinemislaadile ja levimisele
mingil maal.
asut., lühend sõnast asutatud.
asutav kogu, esinduskogu riigi
põhiseaduse muutmiseks või selle
väljatöötamiseks uue riigi tekki
asutis
125
mise puhul, samuti riigipöörde jä
rel uue riigikorra ja uue põhisea
duse loomiseks, tavaliselt rahva
poolt valitud. Eesti Asutav Kogu
valiti ning tuli kokku aprillis 1919,
töötas välja Põhiseaduse (1920) ja
rea muid seadusi ning lõpetas te
gevuse dets. 1920. EAK 120-st saa
dikust oli poliitiliste erakondade
järgi kõige enam sotsiaaldemo
kraate (41), tööerakondlasi (30) ja
rahvaerakondlasi (25), vähem juba
maaliitlasi (8), sots.-rev. (7) ja
Kristliku Rahvaerak. liikmeid (5),
peale selle 3 sakslast ja 1 vene
lane. Asutava kogu iseloomuga oli
ka 1937. a. Eestis uue Põhiseaduse
väljatöötanud Rahvuskogu.
asutis, teatavate ülesannete täit
miseks loodud ühiskondlik organ,
näit. riigiasutis, teaduslik asutis,
heategev asutis jne.
asutus, asutamine,
asuur, taevasina; taevassinine
värvus.
asuurne, taevassinine,
asümmeetria, sümmeetriapuudus,
sümmeetriatus.
asümmeetriline, mitte-, ebasüm
meetriline, s. o. mida pole võima
lik poolitada kaheks ühekujuliseks
osaks.
asümptoot, geomeetrias sirgjoon,
millele kõverjoon pidevalt lähe
neb (kusjuures vahe nende vahel
alatasa väheneb), ilma et viimane
temaga siiski kunagi kohtuks, s. o.
puutumine toimub lõpmatuses.
asümptootiline, lähenevalt mitte- '
kokkusattuv.
asündeton, sidesõnatus, kiirema
ning ilmekama väljenduse huvides
sõnade või lausete kõrvutamine
ilma sidesõnadeta.
asünergia, med., paaris-elundite
(näit. silmade) puudulik koostoime.
asünkroon-masin, tavaliselt elektrijõu mehaaniliseks tööks muun
damise seadis, mis samuti trans
formaatorina võib muuta vahelduv-voolu laadi.
asüstoolia, med., südame puudu
lik kokkutõmbumine.
asüül, varju- e. pelgupaik,
asüüliõigus, riigi õigus teise riigi
Atair
poolt jälitatavale selle või mõne
muu riigi kodanikule pelgupaika
anda; s,eda rakendatakse poliiti
liste süüdlaste puhul.
Aš, Šalõm, juudi kirjanik jidišikeelse kirjanduse alal, * 1880 Poo
las.
Azef, Jevno, vene poliitiline te
gelane, terrorist, äraandja, * 1869,
j- 1918; oli 20. saj. algul sotsiaalrevolutsionääride juht, korraldas
atentaate riigitegelaste tapmiseks,
andis aga ühtlasi salapolitseile tea
teid oma partei tegevusest; tema
reetlus paljastati 1908, kuid ta põ
genes ja suri hiljem Saksamaal.
Azerbeidžan [-an], 1) nõukogude-vabariik Taga-Kaukaasia ida
osas, mägismaa vastu Kaspia merd,
rikas nafta-allikaist, 2,9 milj. ei.
(1933), peam. tatarlasi, pealinn:
Bakuu; 2) Pärsia maakond eelmi
sest lõunas, pealinnaga Täbris.
azoiline aegkond, geol., vanim,
elutu aegkond Maakera ajaloos,
= arheiline aegkond.
azoot e. a s o o t = lämmastik,
azoteemia, lämmastiku haiguslik
liigrohkus veres, lämmastikveresus.
azovärvid, tõrv-värvid, kunstli
kud, odavad ning laialt tarvitata
vad orgaanilised värvid, mis oma
koosseisus sisaldavad teatavat läm
mastiku-, nn. azo-rühma.
ažiotaaž e. aažio-spekulatsioon,
raha või väärtpaberi hinna kõiku
misel põhinev angeldus.
ažuurriie, õhuke, hõre ning la
bane riie üksikute lõngade välja
tõmbamisega tekitatud joonelise
mustriga.
ažuurtikand, piludega, aukudega
tikand.
at, lüh. tehnikas, = atmosfäär,
ataak = atakk.
atabaskid, mitmed indiaanlassuguharud Põhja-Ameerikas.
Atacama [-kaa-], peaaegu vihmatu kõrb Lõuna-Ameerikas, Tšiili
põhjaosas, mäeahelikkude vahel,
kuni 2500 m kõrge, soolajärvede
ja tulemägedega, rikas vasest ja
hõbedast, eriti aga salpeetrist.
Atair e. A 11 a i r [-air], täht
afakamiit
126
Kotka tähtkujus, esimest suurus
järku.
atakamiit e. vasesool, rohekas
mineraal.
atakeerima, ründama,
atakk, om. ataki, rünnak,
ataman [-man], vabalt valitav
kasakate pealik.
atanaasia, usut., surematus,
ataraksia, kõigutamatu hinge
rahu.
atašee, eriülesannetega ametnik
välissaatkonnas, saadiku abiline,
näit. kaubanduslik või sõjaväeline
atašee.
atašeerima
(kedagi) välissaatkonna juurde määrama e. saatma.
atavism e. kõukumine on
nähtus, kus elusolendil ilmuvad
tunnused, mis puudusid ta vane
mail, kuid esinesid ta vanavane
mad või veel kaugemad kõukudel.
Ateena, 1830. a. alates uue Kree
ka, Türgi valitsuse alt vabanenud
riigi pealinn, 453 000 ei. (1928).
Muistsel ajal Atika pealinn, linn
riik ja Kreekamaa kultuuriline
keskus, vanima osa Akropolise (<-)
ja kuulsa templi Partenoniga. Oli
esialgu kuningate, hiljem aristo
kraatide ja demokraatide valit
seda. Arenes juba 6. saj. e. Kr.
elavaks kaubalinnaks, rüüstati a.
480, kuid pärast Pärsia sõdu jõu
dis 5. saj. II poolel suurimale õit
sengule; sama saj. lõpul, pärast
Peloponnesose sõda algas aga tema
vähehaavaline allakäik; a. 338 e.
Kr. sattus ta Makedoonia, 2. saj-1
e. Kr. ühes kogu Kreekamaaga
Rooma riigi alla. Keskajal täht
susetu. — Pilti vt. lk. 47.
ateenlane, Ateena elanik.
ateism, jumala-eitamine, jumalasalgamine, veendumus jumala ole
matuses.
ateist, jumala-eitaja.
ateljee, esijoones kujuri, maali
kunstniku või fotograafi töötuba.
a tempo (it.), muus., esialgses,
tavalises tempos (pärast ajutist kii
remat või aeglasemat tempot);
kindlas taktis; üldiselt: kohe.
Ateneum, kõrgem kunstikool ja
atika tragöödia
kunstimuuseum Soomes. Vrd. Athenaeum.
atentaat, tapmiskatse, kallale
tung või tapmine; on esinenud aja
loos riigivalitseja, mõne muu juh
tiva isiku või poliitilise vastase
hävitamisvõttena.
atentsioon, tähelepanu,
atermaanne e. adiatermaanne,
füüs., soojust, soojuskiiri mitte läbi
laskev (keha).
ateroom, puderkasvaja, healoo
muline kasvaja, harilikult naha all,
täidetud pudrutaolise massiga.
atestaat, tunnistus, tunniskiri;
kirjalik töö- või teenistushinnang.
atestatsioon, atesteerimine, (ha
rilikult) teenistuslikkude võimete
hindamine.
atesteerima, teadmisi, võimeid
või omadusi hindama.
Athabaska, jõgi Põhja-Ameerikas, Kanadas, 1040 km pikk, suu
bub Athabaska järve.
athabaskid = atabaskid.
Athena [ateena] e. Pallas Athena,
kreeka sõja- ning tarkusjumalanna, rooma Minerva, sündinud
oma isa Zeusi peast, igavesti neitsi,
teaduste ja kunstide kaitsja.
Athenaeum
[ateneum]
(lad.),
Athenaion (kr.), Athena tempel;
luule- ja kõnekunsti, hiljem mõni
kord ka üldse kõrgema õppeasu
tise nimetus; mõne teadusliku seltsi
ja ajakirja nimi.
Athos, Kreeka poolsaar Egeuse
meres kahekümne kreeka-katoliku
kloostriga Athose mäel, ligi 5000
mungaga.
Atika, kagu-poolsaar vanas KeskKreekas, pealinnaga Ateena.
atika, peamiselt antiik-ehituskunstis kaunistav peale-ehitis väravakaartel ja peamistel hoonesimssidel piitade ja sammastega,
sageli ka reljeefide või kirjadega.
atika komöödia, Atikas 5. saj.
lõpuks näokatte-stseenidest ja sa
tiirilisest koorilaulust väljaarene
nud komöödiatüüp teatava vormi
lise ülesehitusega, tugeva poliitilise
pilke ja satiiriga, väga fantastilise
sisuga; peaesindaja: Aristophanes.
atika tragöödia, Atikas 5. saj-1
Seedrimets Maroko Atlases.
e. Kr. koorilüürikast väljaarene
nud tragöödiatiiüp mitmesuguste
vormiliste tunnuste ja võtetega,
1—3 näitlejaga; peaesindajad: Aischylos, Sophokles, Euripides; on
tugevasti mõjustanud tragöödia ja
draama arengut eriti antiikaega
jäljendaval ebaklassitsistlikul aja
järgul, esmajoones Prantsusmaal
17. saj-1.
atitsism, kunstipärast lihtsust ja
selgust taotlev stiilisuund vana
kreeka kirjanduses vastandina asianismile (<-); atikapärane keelend.
Atko, mehenimi.
Atlandimaad,
Euroopa loode
poolne osa, mis oma ilmastult on
tugevasti Atlandi ookeani, eriti
selle sooja Golfi hoovuse mõju all;
neid iseloomustab pehme, niiskus-
Atlandi ookean
atomism
128
rikas ja muude laiuskraadilt vas
tavate Eur. osadega võrreldes soe
ilmastu ning vastav taimestik.
Atlandi ookean, veeväli maakera
pinnal, piiratud idas Euroopa ning
Aafrika ja läänes Ameerikaga;
tema juurde kuulub rida muid
meresid, millest tähtsamad on Ka
riibi meri (Kesk-Ameerika kohal),
Vahemeri, Põhjameri ja Lääne
meri. Pindala; u. 82,5 milj. km ,
ühes kõrvalmeredega 106,5 milj.
km2; keskmine sügavus 3930 m,
kusjuures põhjapinnas suured sü
gavikud vahelduvad mitmel pool
künnistega. Atl. ook. on tähtsaim
liiklemisala maailmas, Vana- ja
Uus-Maailma vahel.
Atlanta, suurem kauba- ja töös
tuslinn Am. Ühendriikide kagu
osas, 3 ülikooliga värviliste tarvis,
üle 270 000 ei.
Atlantis [-la-], muinaslooline vee
alla kadunud määratu suur saar
Atlandi ookeanis.
atlantosaurus, suur väljasurnud
roomaja keskaegkonnast, kuni 40 m
pikk, leidus Põhja-Ameerikas.
atlas, om. -e, os. -t,
m. om. -te, m. os. -i,
maakaartide
kogu,
kaardistik; ehitus
kunstis talastikku
kandva vägilase kuju
tugisambana; pealuud
e. koljut kandev esi
mene selgroolüli, kandelüli. Nimetus on tu
letatud muistse titaani
Atlase nimest.
Atlas, kreeka muinasloos taeva
võlvi kandev titaan e. vägilane.
Atlas, kurdmäestikkudega maa
ala Aafrika loodeosas, kahe peaahelikuga: Marokos (üldse läänes
ja lõunas) Sahara- e. Kõrg-Atlas
kuni 4500 m kõrgete tippudega,
Alžeerias ja Tuneesias Väike-,
Ranniku- e. Telli-Atlas, nende va
hel kõrglavad soolajärvede (sotti
de) ja kidurate karjamaadega. Mäe
nõlvakud leht- ja okasmetsi.
atlass, om. -i, os. -i, m. om.
-ide, m. os. -e, satään, liik läiki
vat villast, puuvillast või siidriiet.
atleet, om. atleedi, tugev võim
leja; jõumees, tavaliselt raskejõus
tiku alal.
atleetika, jõustik, raskejõustik.
Atm, lüh. füüsikas, = atmosfäär,
atmomeeter, riist vee aurustu
mise mõõtmiseks ilmajaamades.
atmosfäär, õhkkond («-), õhk
maakera ümber, koosneb viimase
läheduses peam. lämmastikust (4/s)
ja hapnikust (1/s), sealhulgas väi
kesel määral süsihappest, veeau
rust ja väärisgaasidest. Õhkkonna
pilve- ja tuulerikast alumist kihti
keskmiselt kuni 11 km kõrguseni
nimetatakse
troposfääriks,
järgmist, vähem liikuvat kihti vä
heneva hapniku- ja kasvava lämmastikusisaldusega — strato
sfääriks. Veel kõrgemal kaob
ka lämmastik, andes ruumi vesini
kule.
Maakera pinnast kõrguse
suunas langeb temperatuur ning
eriti õhurõhk.
Normaalne õhu
rõhk (merepinnal) on 1,033 kg
igale sm2-le. See rõhk, füüsika
line atmosfäär, lühend. Atm, loe
takse rõhuühikuks füüsikas.
Tehnikas atmosfäär, lüh. at,
on võetud rõhuühikuks lihtsusta
tud kujul — 1 kg igale sm2-le.
Esimene võrdub 760 mm kõrguse
elavhõbedasamba
rõhuga ühele
sm2-le, teine = 735,5 mm kõrguse
elavhõbedasamba rõhuga, mõlemal
juhul 0° C juures.
atoksiline, mürgivaba, mürgitu.
Atoll.
atoll, rõngakujuline korallrahu
lõunameredes, rõngassaar. — Vee
kogu selle keskel kannab laguuni
nime.
atomism, õpetus aatomitest (<-)
kui kõigi ainete koosseisu algele-
atomistika
129
atsetoonveresus
Atsteekide jumalateenistus inimohvriga (maali järgi).
mentidest ja loodusnähtuste alus
test.
atomistika, füüs., keem., õpetus
aatomist ja aatomi ehitusest (-<—).
atoonia, lõtvus, esijoones mõne
elundi, näit. mao, emaka jne. lihaskonna e. muskulatuuri, mõne
sidekoe jms. lõtvumine.
ä tout prix [a tuu prii] (pr.), ’iga
hinna eest’.
atraktsioon, külgetõmme; külge
tõmbejõud kehade või nende osa
keste vahel; külgetõmbav asjaolu,
a tre (it.), 'kolmekesi’,
atreesia, keha avauste puudus,
nende suletud olek, avausetus.
atribueerima, juurde lisama, li
sandama; omistama; (mingit ano
nüümset teost) kellelegi kuuluvaks
lugema.
atributiivne, kaasa-antav, lisan
datav; omistav; keelet., täiendlik,
täiendina esinev (lause).
atribuut, omistatu; omadus; tun
nus; keelet., täiend, lauseliige, mis
on otseseks laiendiks nimisõnale
või nimisõnana tarvitatavale muule
sõnale.
atrofeeruma, kõhnuma, kõhe
tuma.
ERL 7. I 38.
atroofia, kõhnumine, kõhetus,
mõne kehaosa või elundi haigus
lik kahanemine, eriti musklite
kadu, ka tegevusetusest või liigtegevusest.
atroofiline, kõhnaks minev, kõhnuv, kõhetuv; kõhetuslik.
atropiin, teatavais mugulalisis
sisalduv alkaloid, mürk; tarvita
takse arstimina närvivalu puhul
ja silmaravis.
atseedia, med., nürimeelsus.
atserbne, kibe, mõru.
atsetaal, vedelik, tekib piirituse
rafineerimisel (puhastamisel), on
maitseaine ning unerohi.
atsetaat, äädikhappe sool.
atsetaatsiid, kunstsiid tselluloosi
ja äädikhappe-anhüdriidi keemili
sest ühendamisest.
atsetomeeter, äädikhappe-mõõtja (aparaat).
atsetoon, lõhnav, värvitu vede
lik, puupiirituse kooste-osis, lei
dub ka suhkruhaige veres; tähtis
rasvade jm. lahusti, tarvitatakse
ms. tselluloidi- ja värvitöönduses.
atsetoonveresus, liialine
atse
tooni leidumine veres mõningate
haiguste puhul.
9
atsetiileen
130
atsetiileen,
süsivesinik,
C2 H2,
mürgine,
lõhnav
valgustusgaas,
saadakse vee lisandamisel kaltsiumkarbiidist, põleb heleda lee
giga, tarvitatakse ka autogeensel
keevitamisel;
õhuga
segunenult
plahvatab tulega kokku puutudes.
atsetüül, äädikhappe radikaal,
aatomirühm CH3 CO-.
atsetüültselluloos, töönduses täh
tis kunstaine.
atsideerima, hapendama; hap
peks muutma.
atsidimeetria, happehulga kind
laksmääramine mingis aines mõõtanalüiisi teel.
atsidool, soolhappe asemel tar
vitatav arstim maoravis.
atsidoos, keha hapemürgistus.
atsiidsus, happesus, happemäär
mingis vedelikus.
Atso, mehenimi.
atsteegid, Mehhiko sõjakad ürgelanikud, kes 15. saj. algul lõid
seal suure riigi, kuid alistati his
paanlaste poolt 1519 21. Atstee
gid olid kaunis kõrgel kultuuri
astmel, omasid toredaid ehitisi,
arenenud kunsti, hästi haritud põl
dusid, kaevasid mägedest vaske,
hõbedat ja kulda, kuid harrasta
sid orjapidamist ja nende verine
usund nõudis rohkeid inimohvreid.
Atsu, mehenimi.
att, om. ati, isa, taat.
Att, om. Ati, mehenimi.
Atterbom [-bum], Per Daniel
Amadeus, rootsi kirjanik ja kir
jandusloolane, * 1790, f 1855.
Rootsi romantismi tähtsaim kand
ja ning teoreetik võitluses ebaklassitsismiga (alates 19. saj. esi
mesest aastakümnest), nn. ,,fosforistide“ juht.
Attila (saksa muistendeis Etzel),
hunnide kuningas a. 434—453, va
litses kõiki nende suguharusid
maa-alal Kaspia merest Ungarini,
vallutas Kesk-Euroopas
Rooma
provintse, tungis Reini jõeni ja
a. 451 Galliasse, kus ta sai lüüa
Katalauhia väljadel Aetiuse {*-)
poolt, tormas Itaaliasse a. 452 ja
suri 453.
Aude
attorney [atööni] (ingl.), P.-Am.
ühendriikides advokaadi nimetus.
Attorney General [dtööni dženaral] (ingl.), kõrgem riigiametnik
Inglise valitsuse juures, selle ju
riidiline nõuandja, volinik jne.,
advokaatkonna juht.
atüüpiline, tüübitu, korrapäratu.
Au, keemias kulla (Auruni) märk.
aualandus, karistuseks sõjaväe
lase alandamine auastmes.
auamet, tavaliselt palgata amet,
mis ainult tõstab selle pidaja au
või on temale antud juba olemas
oleva austuse tähiseks.
auandmine, sõjaväelise tervituse
nimetus, austusavaldus alluvailt
ülemaile.
auaste, om. -astme, e. aukraad,
Eestis sõjaväelaste teenistusastme
nimetus ning teenistusliku vanuse
tähis, vanemais riikides ka kodan
liku riigiteenistuse astme nimetus.
Viimased endises Vene riigis muu
tusid hiljem lihtsalt riigiametniku
aunimetusiks.
auastmestik, auastmete nimestik
nende vanuse järjekorras. Eesti
sõjaväes (peale mereväe) on maks
vad järgmised ohvitseride au
astmed (alanevas joones): kindral,
kindralleitnant, kindralmajor, ko
lonel, kolonelleitnant, major, kap
ten, leitnant, noorem-leitnant, vii
mase kõrval täiendusohvitseridele
esimese auastmena lipnik. Alloh
vitseride auastmete kohta vt. all
ohvitser. Sõduri auastmeiks on:
kapral, reamees, noor (noorsõdur).
d’Aubigne [dobinjee], Theodore
Agrippa {-door -pa], prantsuse
väejuht Henri IV ajal, (usumehena) hugenott, ajaloolane, poeet ja
satiirik, * 1552, + 1630.
Auckland [ookldnd], suurim linn
Uus-Meremaal, sadam selle põhja
osas, villa väljaveoga, ülikooliga,
221 000 ei. (1934).
jõgi Ida-Piireneedest Vahemerre,
223 km pikk.
audiatur et altera pars [-aatur],
ladinakeelne kõnekäänd, 'kuula
tagu ka teist poolt’, s. o. teist asja
osalist, vastaspoolt, süüdistatavat.
audients, jutulevõtt, jutul-olek
(riigivalitsejate vm. kõrgemate isi
kute juures).
audifon, kuuldeseadis kurtidele.
audiomeeter, inimese kõrvakuul
mise mõõtmise seadis.
audioon,
eriline helikõvendamisseadis raadiotehnikas, teatavas
lülituses elektrontoru raadio-vastuvõtjas.
audiplom, näitustel auhinna ase
mel või kõrval antav tunnistus.
auditiivne, kuulmismeelesse puu
tuv, kuuldeline, kuulde-.
auditoorium, kuuldesaal, loengusaal; (kaudselt) ka kuulajas
kond.
audoktor, ülikooli poolt antav
mingi teadusala doktori kraad eri
liste teenete eest selle või mõne
sellele lähedase teaduse, samuti
kunsti või ühiskondliku elu alal.
Lüh. dr. h. c. (= lad. doctor honoris causa).
Audova, Aleksander, loodustead
lane, * 1892, f 1932; Vabariigi esi
mesel aastakümnel loodusteadus
like ainete õpetaja mitmes koolis,
peam. Tartus, ülikooli õppejõud,
seltskonnategelane, eriti rahvaüli
koolis, poliitiliselt pahempoolne.
Avaldanud palju artikleid ja rea
teoseid, viimaste seas „Üldine bio
loogia" (1924), „Elu ja elukorral
dus" (1926).
Audru, kihelkond Pärnumaal,
Pärnu lahe looderannikul, piira
tud läänest Tõstamaa, põhjast
Mihkli, idast P.-Jaagupi ja Pärnu
khk-ga,
sisaldab
kolm
valda:
Audru, Jõõpre ja Võlla, kokku
4359 ei. (1934). Khk. maa-ala on
üldiselt madal ja tasane, Võlla ja
Lavassaare suure rabaga.
Asus
tus on koondunud üksikuile liivaseljakuile, rannikule ja Audru jõe
kaidaile. Paar suuremat maanteed
loovad soodsa ühenduse lähedase
Pärnu linnaga, kus on ka khk-a
Augsburg
vaimne keskus. Kirik on Audru
jõel, mõni km mererannast, ehita
tud 1680, ulatuslikult remonditud
1834. 19. saj. keskel u. pooled ko
halikest elanikest vahetasid luteri
usu kr.-kat. usu vastu.
Audru, vald Loode-Pärnumaal,
Audru khk., 2078 ei. (1934).
Audru jõgi Pärnumaa loodeosas
voolab Lavassaare järvest Pärnu
lahte linnast vähe lääne pool, 28
km pikk.
au-ennistus, au jaluleseadmine,
au-taastamine, au-taastus.
Auer, Leopold, viiulikunstnik ja
muusikapedagoog, kauaaegne Pe
terburi
konservatooriumi
prof.,
* 1845, f 1930.
Auerbach, Berthold, saksa kirja
nik, esimene ning kuulus külaromaanide autor, kirjutanud roman
tilises laadis, * 1812, + 1882_.
aueri lamp, gaasilamp võrgu e.
nn. gaasisukaga, mis kuumendatult helendab ning valgustab.
aueri metall, sädemeid andev
metall, tarvitatav näit. bensiini sü
ütajaks, koosneb tseeriumist (-«-)
ja rauast (25—35%>).
Auer von Welsbach, Karl, aust
ria keemik ja mineraloog, * 1858,
f 1929; leiutas nn. aueri lambi
(-<-) ja aueri metalli (-<-).
aug., lühend sõnast august.
Auga (end. Šmetske), suvitus
koht Narva lahe rannikul, N.-Jõesuust 3 km lääne pool.
Augier [ožjee], Emile [emil],
prantsuse näitekirjanik, rea ko
möödiate autor, * 1820, f 1889.
augiit, roheline kuni must mi
neraal kaltsiumist, magneesiumist
ning rauast, basaldi, laava jne.
kooste-osis.
augment, juurdekasv, lisand.
augmentatiiv, keelet., suurendus
sõna või -vorm, vähendussõna e.
deminutiivi (-<-) vastand, mõni
kord halvustava tähendusvarjun
diga. Näit.: määratu suur, tuliuus,
kivimürakas, sõnast näru: närakas.
Augsburg, vana linn Baieris,
Saksamaal, Doonau lõunapoolse
haru Lechi kaldal, paljude kunstiväärtuslike ehitusmälestistega, ma
Augsburgi
auhind
132
sinaning
kudumistööndusega,
176 600 ei. (1933). — A. on asuta
tud a. 15 e. Kr. roomlaste sõjaväekolooniana, 1276—1805 olnud vaba
riigilinn, keskajal suuremal õit
sengul kauba- ja kultuurilinnana,
rea nimekate kunstnikega (Holbein jt.). 16. saj-1 peeti seal rida
tähtsaid riigipäevi. Langus alates
17. saj. A-st 1805 kuulub A. Baie
risse.
Augsburgi usurahu sõlmiti seal
1555 katoliiklaste ja protestantide
lepitamiseks; sellega said luterla
sed Saksa riigis katoliiklaste kõr
val tunnustuse.
Augsburgi usutunnistus, evan
geelse luteri usu esimene ametlik
tunnistuskiri, koostatud Melanchthoni poolt ning keiser Karl V-le
esitatud Augsburgi riigipäeval 1530.
augulöüja e. perforaator, augulöömismasin — peamiselt paberitoodetesse aukude või auguridade te
kitamiseks.
augur e. a u g u u r (os. augurit
e. auguuri, m. om. augurite e. auguuride, m. os. augureid e. auguure), vana-rooma preester, kes
ennustas tulevikku ja jumalate
tahtmist loodusnähtuste (lindude
lennu ja häälte, äikese jne.) järgi.
augureerima, ennustama.
august, augusti- e. lõikuskuu,
aasta 8. kuu, 31 päevaga.
August II e. August Tugev,
Poola kun., * 1670, f 1733. Esialgu
(a-st 1694) Saksi kuurvürst, sai
1697 katoliku usku minnes lisaks
Poola
trooni, kuid
Põhjasõjas
(rootslaste vastu) saadud kaotuste
tõttu jäi sellest vahepeal ilma,
pääses sinna hiljem uuesti Vene
abiga. Oli väljapaistev kehajõult
ja poliitiliselt andekuselt, armas
tas luksuslikku õue-elu. Tegi ka
oma pealinna Dresdeni ja Vars
savi kultuurikeskusteks, kus lõi
õitsele peam. ehituskunst.
augustiinlaste
ordud,
mitmed
kerjusmunkade ordud, mis hak
kasid tekkima alates 11. saj-st ja
elasid nn. augustiinlaste reeglite
järgi.
Augustinus [-tänus], Aurelius, ki
rikuisa, * 354, f 430; a-st 395—430
piiskop Põhja-Aafrikas, mõjustas
põhjapanevalt
ristiusu
arengut
oma kirjatööde kaudu, millest
tähtsamad on „Jumala riigist“ ja
,,Pihtimused“ (,,Konfessioonid").
Augustöw [-gustuv], väike linn
Poola põhjaosas, järvede vahel,
12 000 ei. (1931); Maailmasõja esi
mesel aastal olid selle ümbruses
suured lahingud raskete kaotus
tega Venele.
Augustus [-gus-\, Gaius Julius
Caesar Octavianus, esimene Roo
ma keiser, * 63 e. Kr., f 14 p. Kr.
Oli Julius Caesari kasupoeg, võit
les pärast tema surma Antoniusega, sõlmis a. 43 Antoniuse ja
Lepidusega teise triumviraadi, lõi
a-1 42 Filipi juures vabariiklasi
(Brutust ja Cassiust) ning a. 31
Actioni juures Antoniust; sestsaa
dik tegelikult Rooma riigi ainuva
litseja, saades a. 27 senatilt au
nimeks Augustus. Riigielu refor
mimise kõrval edendas teadusi ja
kunste; eriti oli tema valitsuse aeg
(„Augustuse ajajärk") rooma luu
lekunsti õitseajaks (Vergilius, Horatius jt.).
augutaster, om. -tastri, os. -tastrit, augu-kobisirkel, sise-kobisirkel, sirkel, mille laialikäivad haruotsad mõõdavad õõnsuste sise
mist läbimõõtu.
augutikand e. broderii, ti
kand riidesse tehtud, musterkirja
moodustavate aukudega.
Augutikand.
augutäpits e. kärn (om. kärni),
märkriist puur-aukude keskkoh
tade äramärkimiseks,
auguur = augur.
auhind, töötulemuste hindami
sel nende tunnustuseks määratav
rahasumma, auraha vms., harili
auhinnakomisjon
kult teadusliku või mõnest erialast
huvitatud asutise või org-i poolt.
auhinnakomisjon e. ž ü r i i, ko
misjon näituse väljapanekute vali
miseks ja hindamiseks, samuti
mitmesuguste võistluste puhul töö
tulemuste hindamiseks.
auhinnaföö,
varem
kindlaks
määratud teemale kirjutatud ning
auhinna saanud töö, tavaliselt
mõne eriküsimuse uurimiseks või
üldse teaduse edendamiseks.
aujärg, om. -järi e. -järje, troon,
aukaitse, menetlus auhaavamise
e. teotamise hüvitamiseks sõnade
tagasivõtmise või kahjude tasumi
sega.
aukandja, kõrgema riigi- või ki
rikliku võimu esindaja.
aukodanik, austustäheks linnade
ja valdade poolt antav aunimi,
vastab org-i auliikme nimetusele.
aukohus, teatud kohtuliik mingi
seisuse, amet- või kutsekonna või
org-i liikmete omavaheliste eksi
muste ja auhaavamiste lahenda
miseks ilma avaliku kodanliku
kohtu abita.
aukompanii, auvahtkond, väe
salk austusavalduseks riigipeadele
ja sõjaväe kõrgemaile ülemaile ta
valiselt nende külaskäikude puhul,
aukraad = auaste,
auksanomeeter,
seadis
taime
kasvu, tavaliselt taime pikkuse
mõõtmiseks.
aukõrgendus, auastmes ülenda
mine.
aul, ujulind partlaste suguk-st,
jahilind. Vt. ka a u u 1.
Aul (kuni 1930 Klein), Juhan,
loodusteadlane, zooloog, * 1897;
on olnud õpetaja koolides, rahva
ülikoolide ja E. Haridusliidu lek
toriks; Tartu Ülikooli õppejõud
(Zooloogia-instituudi
assistendina
a-st 1928). Harrastab antropoloo
gilisi uurimusi.
On avaldanud
populaarteaduslikke
raamatuid,
näit. „Pärivus ja rahvus" (1926),
„Teekond nahasse" (1927) jt. ning
rea teaduslikke töid.
aula, eesõu vana kreeka ja vana
rooma majadel; pidusaal, esijoo
nes õppeasutistes.
133
Aunver
Aulane, om. Aulase, mehenimi.
Aule,
Eduard,
pangategelane,
1919. a-st alates juhtivail kohta
del, ms. Eesti Panga president
1919—25, hiljem teiste pankade
direktor; ka ühis- ja riigitegelane;
* 1878.
Auleegion, Prantsuse ordu, asu
tatud 1802 esimese konsuli Nap.
Bonaparte’i poolt sõjaväeliste ja
kodanlikkude teenete hindamiseks
erilise aumärgiga, mis on sinna
kuulumise täheks.
Auleid, om. Auleiu, mehenimi.
Auli, naisenimi.
auliige,
mingi
organisatsiooni
poolt antav aunimi teenete eest
selle org-i vastu või selle tegevuse
alal laiemas ulatuses.
Aulik, om. -u, mehenimi.
Aulike, naisenimi.
Aulis, Vana-Kreeka sadamalinn
Boiootia idarannikul, Trooja sõja
eelne Kreeka laevastiku kogunemiskoht.
Aulis, om. -e, mehenimi.
Aulo, mehenimi.
aumees, alati ausalt ja kõlblalt
toimiv isik.
aumärk, väline austusmärk; siia
kuuluvad ka lihtsad mälestusrahad e. medalid; selle kõrgem liik
on autäht (-<-).
aun, om. -a, viljakuhik põllul.
Aun, Elise, abielus Raup, eesti
kirjanik, * 1863, f 1932; temalt on
ilmunud
mõned
luuletuskogud,
näit. „Kibuvitsa õied" I—III (1888,
1895, 1901) jt., lastejutte jm.
au naturel [o natüre'1] (pr.), toi
duaine kohta: looduslikul kujul
(küpsetamata ja midagi juurde li
samata).
Aune, naisenimi.
Auni, naisenimi.
Aunuse (vene Olonets), lõuna
poolne osa Ida-Karjalast, Laadoga
ja Äänisjärve (Onega) vahel ning
viimasest põhjas, elanikest (üldse
peale 100 000) üle poole karjala
sed, ligi pooled venelased.
Aunver (kuni 1924 Albrecht),
Jakob, kirikuõpetaja, * 1891; on
olnud ohvitser ja kroonik, ajakir
janik, usuõpetaja koolides ja pas-
aur
134
tor, avaldanud raamatuid — le
heküljed vabadussõjast"
(1922),
,,Kristus ja Buddha" (1925), sa
muti kirjutisi ajakirjanduses.
aur, vastava soojuskraadi ja
rõhu juures gaasilises olekus olev
keha; sellesse olekusse satuvad
enamasti vedelikud kuumendamisel; erinevalt harilikest gaasidest
esineb auru juures tõusva rõhu või
langeva temperatuuri juures uuesti
vedeldumine. Piiratud ruum võib
mingi kindla temperatuuri juures
ainult piiratud hulgal auru mahu
tada ning seda täiemääralist auru
nimetatakse siis küllastunud
auruks (ruum on aurust küllas
tatud) ; kui aga ruumis on auru
vähem sellest ülemmäärast, siis
nimetab seda auru küllastu
mata ehk ülesoojendatud
auruks; soojendamisel nimelt aurumahutus suureneb, samuti rõhk.
Küllastunud
auru
kohta
pole
maksvad gaaside seadused; kui
küllastunud aur kinnises ruumis
kokku surutakse, siis ei muutu
tema rõhk nagu
küllastumata
auru oma, vaid vastav osa temast
tiheneb vedelikuks. V ee aur on
nähtamatu ja võtab ruumi umb.
1700 korda rohkem kui seda auru
andev vesi; igapäevases elus au
ruks nimetatav udu koosneb juba
väikestest veepiiskadest.
Soojushulk, mis on tarvilik, et 1 g ve
delikku auruks muuta, ilma selle
temperatuuri tõstmata, nimetatakse
selle vedeliku aurumissoojus e k s.
Vee juures on see 540
kalorit (keemistemp. puhul). Kui
aur jälle vedeldub, saab tarvitatud
aurumissoojus uuesti vabaks. Aeg
last aurumist vedeliku pinnalt ni
metatakse aurustumiseks, kiiret ja
ka sügaval toimuvat — keemi
seks. Enamik aineid läheb soo
jendamisel auruolekusse vedelast
olekust, mõned ka otse tahkest
olekust.
auraha, rahataoline aumärk ala
mast liigist, annetatakse teenete
eest; erineb medalist, mis valmis
tatakse mõne tähtsama sündmuse
mälestuseks.
auruhaamer
Aura jõgi, Turu linnaga suud
mel, asetseb Soome edelaosas, on
u. 65 km pikk.
auramiin, kollane värvaine siidi
ja puuvilla tarvis.
aurantsia, värvaine: keisrikollane.
aurea mediocritas [-o'k-] (lad.),
kuldne kesktee.
Aurelianus [-aanus], Rooma kei
ser a. 270—275; lõi goote ja vandaale a. 270 Doonaumail; ehitas a.
271—6 Rooma linna ümber 19 km
pika müüri —- linna kaitseks goo
tide vastu.
aureudama, (mingit vedelikku)
auruks muutma ning seda auru
uuesti vedeldama (vedelikuks ti
hendama), destilleerima.
aurenduma,
auruks muutuma
ning siis uuesti vedelduma, destilleeruma.
auriin, kollane värvaine riide ja
tapetite värvimiseks,
aurik — aurulaev,
auripigment, mineraal, kuldkol
lane, mürgine maalrivärv.
aurivi, aukompanii (*-), auvaht
konna rivi.
aurkuivatis e. aurkuivati, auru
abil töötav seadis puumaterjali,
paberi, toiduainete jne. kuivata
miseks; tavaliselt liigub aur möö
da torustikku ja kütab õhku või
kuivatuspindasid.
aurkümblus, kümblus veeauruga
küllastatud õhus, näit. saunaleilis
või auruvannis (viimasel juhul on
pea kinnisest aururuumist väljas);
ajab higistama.
aurküte, ruumi (de) küte auru
abil, mis liigub vastavas torustikus.
auronaalvärvid,
väävlisisaldu
sega kunstlikult saadud värvained.
Aurora [-oora], koidu jumalanna
Roomas, kreeka Eos.
Aurora-selts, kirjanduslik-rahvuslik organisatsioon Soomes 1770—
1779, Turus, harrastas soome rah
vuslikke teadusi, teotses Porthairi
juhatusel.
auruhaamer, tagumismasin, langeraskus, mis aurusilindris üles ja
alla liikuva kolvi abil üles tõste
takse ning alla lüüakse või las
takse.
aurujaotus
135
aurujaotus, auru liikumise kor
raldus aurusilindris, koosneb nel
jast pöördmomendist: auru sisselaske algus ja lõpp (= paisumise
algus), väljalaske algus ja lõpp
(= kokkusurumise algus).
aurukast-kiimblus,
aur kümblus
kinnisesse kasti koondatud vee
aurudes.
aurukatel, kinnine seadis vee
auru saamiseks tehnilise töö tar
vis; toodab auru, mille rõhk on
suurem õhurõhust. Vesi, millest
auru valmistatakse, peab suure
võimsusega kateldel olema enne
puhastatud; vastasel korral tekib
katla torustiku külge katlakivi,
mis põhjustab aurukatla lõhke
mist.
Aurukatel koosneb katlakoldest (tuleruumist) ja vee- ning
aururuumist; vesi ja aur on teine
teisega kokkupuutes; veeruumil on
kindel ülem- ja alampiir, et vesi
ei satuks aurutorustikku ega lan
geks alla küttepiiri, mis tooks köe
tud osade kuivaksjäämist ning
lõhkemist; vee ülem- ja alampiiri
vahet nimetatakse aurukatla toiteruumiks, sest ainult selle ruumi
arvel võib sündida auru toitmine.
Kütteaineiks võivad olla puud,
söed jne. või kütteõlid või gaasid.
Aurukatla tüüpe on palju; näit.
leektoru-katlail läbistavad torud
veeruumi, kusjuures torudest ju
hitakse läbi põlevad gaasid; sama
laadi on suitsutoru-katlad; veetoru-katlail voolab torudes aga ve
si, kuna nende kuumutamine lee
kidega toimub väljastpoolt. Aururuumis veest saadud aur on niis
ke, veepiiskadega segunenud; uue
mad tüüpidel see juhitakse kuiva
tamiseks ülekuumendajasse, kus
selle auru temp. tõstetakse kuni
300—420° C veesisalduse kaotamise
otstarbel. Uuemal ajal ehitatakse
kõrgrõhu-katlaid,
mis
töötavad
60—100 atmosfääri suuruse rõhu
ga. Nii ülekuumendatud auru kui
kõrge rõhuga saavutatakse tööta
misel tõhusamaid tulemusi.
aurukatla armatuur, aurukatla
juurde kuuluvad abiseadised, —
ventiilid ja mõõteriistad, samuti
aurumasin
lisandatavad osad (uksed, trepid,
siibrid, klapid jne.).
Tähtsamad
neist on esimesed. Kaitseventiil
näit. laseb osa auru katlast välja,
kui rõhk on tõusnud üle lubatava
piiri.
Aurusulgemisventiil pidur
dab auru liikumist katlast torus
tikku. Toiteventiil laseb alt üles
vett, kui selle surve on suurem
aurusurvest, mitte aga auru ülalt
alla. Limaventiilist saab välja las
ta veeruumi põhja kogunenud
lima. Veenäitaja (vee- ning aururuumiga ühendatud klaastoru) näi
tab veeseisu kõrgust katlas; teda
täiendavad eri kõrgusel katlaseinas olevad proovikraanid. Mano
meeter mõõdab ja näitab aururõhku.
aurukatlakontroll, alatine järele
valve aurukatelde jm. selletaoliste
hädaohtlike seadiste tegevuskõlblikkuse ja vastupidavuse üle, Ees
tis varem Tehnilise Järelevalve
Seltsi, nüüd Eesti Rahvusliku Jõukomitee teostada ühes loa andmi
sega selliste masinate ülesseadmi
seks.
aurulaev e. aurik, laev, mis
liigub aurumasina jõul; viimane
paneb ringi käima propelleri, mis
seega laeva edasi lükkab. Esimene
tarvitamiskõlblik aurulaev sõitis
1807 Hudsoni jõel Ameerikas, ol
les ehitatud Fultoni poolt. Kauba-aurikud sõidavad u. 24—28 km
tunnis, uueaegsed reisiaurikud aga
tunduvalt enam, saavutades (näit.
Euroopa-Ameerika liinil) kiirust
kuni 46 km tunnis — jõudes üle
Atlandi ookeani u. 6 päevaga.
aurum (lad.) = kuld.
aurumasin, jõumasin, mis soo
jusenergiat muudab mehaaniliseks
tööks veeauru abil. Aurukatlas
toodetud suuresurveline aur juhi
takse masina silindrisse, kus võib
liikuda kolb e. kann; vastavate
abiseadistega (aurujaotusseadised)
saadetakse auru silindrisse vahel
duvalt kord ühele, kord teisele
poole, ette- või tahapoole kolbi;
auru surve kolvile paneb seega
viimase pidevalt edasi-tagasi lii
kuma. Edasi-tagasi liikumine muu
aurumine
136
detakse mehaanilisel teel väntvõlli
ringliikumiseks, — neis masinais,
kus see on tarvilik. Oma üles
ande täitnud aur kolvi tagant tõu
gatakse välja kolvi tagasikäigul,
kas vabasse õhku või teise või
koguni mitmesse silindrisse, kus
ta veel teisi kolbe liigutab. Mõ
nes masinas see aur lõpuks jahutatakse ning ühendatakse uuesti
veeks, et seda korduvalt kasutada.
Ehitusviisilt aurumasinaid liigita
takse väga mitmeti.
Aururõhu
suuruse järgi tehakse vahet madalsurve- ja kõrgsurve-masinate
vahel. —- Aurujõudu lihtsamal ku
jul kasutama suudeti hakata 17.
ja 18. saj. vahetusel; tõelise auru
masina leiutas aga James Walt
(<-) 1778, kuigi see oli madalsurve-masin. Esimene kõrgsurve-aurumasin ehitati Ameerikas 1801.
aurumine, füüs., auruks muutu
mine — aurustumisel või keemisel
(vt. aur); bot., vee auramine tai
mede lehtede kaudu, transpiratsioon, toimub veerikaste kasvukohtade taimil suurel, kõrvetaimil aga
väga vähesel määral, olenedes olu
dekohasest taimede ehitusest.
aurumissoojus, soojushulk kalo
rites, mis läheb tarvis 1 g vede
liku aurustamiseks; see oleneb ka
vedeliku temperatuurist aurumise
ajal; näit. veel on ta 100° C juu
res 540, 0° G juures aga 596 kai.;
keemisel on see alkoholil 216,
eetril 86, elavhõbedal 68 kai.
aurumõõtja, seadis tarvitatava
auruhulga mõõtmiseks, esijoones
aurukateldel.
aururamm, om. -i, aurujõul töö
tav ramm, seadis vaiade maasse ta
gumiseks suuremate ehituste puhul.
aururuum, aurukatla (-<-) osa
veepinnast kõrgemal.
aururõhk, auru surve oma ümb
ruse vastu, pinnaühiku kohta ar
vatult.
aurustama, auruks muutma,
aurustumine, aeglane aurumine
vedeliku pinnalt, toimub suurimal
määral merede ja ookeanide ko
hal, varustab õhkkonda veeauru
ga, mis tõuseb kõrgemale, liigub
aurvärvid
ka mandrite kohale ja toob neile
sademeid; vee aurustumine toi
mub seda kiiremini, mida kuivem
on õhk, mida soojem on vesi või
õhk ja mida suurem on tuul.
aurutamine, auruga käitlemine,
auru (millegi) peale laskmine; esi
neb
toiduainete
kuumutamisel
ning pehmestamisel kinnises nõus
ning seda tuleb eelistada keetmi
sele, kus toiduainest lähevad ka
duma mitmed toiteollused.
aurutihedus, mingi ruumi ühes
sm3-s teatud temperatuuri juures
sisalduv auruhulk (kaal); tehakse
kindlaks erikaalu abil, enamasti
võrreldes õhu või vesinikuga, ar
vutades sellest võrdlusest molekulaarkaalu, mis võrdub aurutihedusega.
aurutorustik, katlamajas üles
seatud torud, mille kaudu juhi
takse aur aurukatlast aurumasinaisse.
aurutsema, vähehaaval aurama.
auruturbiin,
aurumasin,
kus
kõrgrõhuline veeaur suure kiiru
sega voolab läbi kitsaste avauste
kõrge rõhuga ruumist madalama
rõhuga ruumi ning teel tabab võl
lil asetseva tööratta painutatud,
kõveraid labidaid, muutes seega
oma suunda ning surudes tööratta
kumeruste suunas kiiresti tiirle
ma.
Ringliikumine saavutatakse
siin seega otseselt. Et auru suure
surve juures liiga kiiret ratta tiir
lemist vältida, seatakse mitu ra
tast üksteise järele või lastakse
auru pinge vähenemist toimuda
mitmes rõhuastmes. Vabanev aur
tavaliselt juhitakse kondensaato
risse, kus see tihendatakse uuesti
veeks. — Auruturbiinide ehitusvii
sid on väga mitmesugused ning
üksikute osade ehitusviisi, olemas
olu või puudumise järgi liigita
takse neid ka mitmeti.
auruvann-kümblus, aur kümblus,
kinnikaetud vanni koondatud vee
aurudes.
auruvile, aurujoaga töötav vile.
aurvärvid, värvid, mis pärast
riidele trükkimist sinna auruga
kinnistatakse.
Borneo
JJus-Guinea territ
ava meri
Sunda meri
jres
.Uus-I irimaa
Banda
Sumba
iKäp York
Kora 11 i.m g r
Timori meri
Uus -Hebrii lid
L ivakõrb
Townavi/fe}
Uus*
Kaledoor
Kaljukilse_pöörijoon
\ Lääne - Auslraalia
Gibsoni
kõrb
iBrisbane
...........
r.a Kõrb I õuna-Aust!
y “^“pew South \ /al<
Auslra nlia laht
Põhjasaar
Bassi väin
Tasra a n
meri
lõunasaf ry
Kaart 5
AUSTRAALIA
ausammas
Austraalia
137
Austraalia kukkurkärud e. koaalad.
ausammas e. monument, kellegi
või millegi auks püstitatud mäles
tusmärk.
auskultant, pealtkuulaja; ametikandidaat.
auskultatsiooii, kellahelide, eriti
südame- ja hingamishelide arstlik
kuulatlus kas kõrva vastusurumisel või kuulatlustoru (stetoskoobi)
abil; ka kuulamine, pealtkuulamine.
Ausoonia, Itaalia
luulekeelne
nimetus.
auspiitsid, augurite (-*-) ennus
tused.
auster, om. austri, os. austrit,
maitsev merikarp, kasvab ühe poolmega merepõhja küljes, tavaliselt
10—40 m süga
vuses, jõesuud
meis jm. mada
las ning tasase
põhjaga mere
vees, hulgaviisi
koos, nn. austripankades; söö
dav auster mu
neb aastas mil
joneid mune, ei
Auster (avatult).
rahulda aga hul
galt siiski turunõudeid. Lääne-Euroopas on arendatud ka kunst
likku austrikasvatust, nn. austriparkides. Austreid süüakse too
relt ja küpselt või toidulisandina.
Suurimad austripangad esinevad
P.-Ameerikas, andes seal odavat
lihatoitu.
austerlane, Austria elanik.
Austerlitz, linnake Määrimaal
(Tšehhoslovakkias),
nn.
kolme-keisri-lahingu paik, kus Napole
on I a. 1805 lõi raskesti venelasi
ja austerlasi.
Austraalia, väikseim maailma
jagu, asetseb lõuna-poolkeral, Aa
siast kagus, India ookeanist idas,
lääne-ida suunas 4500 km pikk,
ühes lähedase Tasmaania saarega
7,7 milj. km2, hõredalt asustatud,
ainult 6,7 milj. el-ga. A. juurde
kuuluvaks arvatakse mõnikord ka
suured saared Uus-Guinea ja UusMeremaa ning Vaikses ookeanis.,
laialipillatud Okeaania saarestik.
A. rannik on vähe liigendatud.
Pinnaehituselt on A. ül
diselt madal ja tasane, kuiv, suu
relt osalt kõrbne lavamaa, kaetud:
Austraalia
Austraalia
138
Maastik Austraalia kagurannikul, Sidney lähedal.
okaspõõsatihnikutega, nimelt sise
maal, kuna suuremad, ahelataolised mäed (kuni 2200 m kõrgete
tippudega) kerkivad vaid mandri
ida-, eriti kaguosas, ranniku lä
hedal, sisemaa suunas aeglaselt
•alanedes.
Suuremaid jõgede alasid on
■ainult üks, Murray ja tema haru
Darlingi oma kagus ning lõunas.
Teised on väikesed rannikujõed
või juhivad vett ainult ajuti, kao
tades seda kõrveliivas. Suuremad
j arved asetsevad lõunas, näit.
Lyre’i ja Torrensi järv, kuna sise
maal leidub veel palju väikesi
tscolajärvesid ning soolasoosid.
Ilmastu: Põhjaosas troopili
ne, suvise monsuunvihmaga, lõu
nas lähistroopiline, nõrkade tali vihmadega, kuna ida- ning kaguosa on küllaldaselt niisutatud passaat-tuulte toimel.
Mandri laial
dane keskosa jääb aga vihmatuks.^
T aimestilc
Kõrvealad on
enamasti kaetud hõreda rohu ja
võsaga, rannikute suunas üle min
nes rohtlaiks ja savannideks (puisrohtlaiks); ainult rannikuil leiame
lopsakaid,
põhjaosas
troopilisi
metsi; viimased on seal rikkad
palmidest,
kuna
lõunapoolseid
metsi iseloomustavad eukalüptuspuud, võsa aga akaatsia- ning eukalüptuspõõsad.
Kultuurtaimed
(viljapuud, õlipuud, suhkruroog,
puuvill jt.) on siia toodud peani,
alles eurooplaste kaudu.
Loomastik on A-s kaunis
omapärane. Siin esinevad kukkurloomad
(ms.
hiigelkänguru),
nokkloom, sipelgasiil, koeratõug
dingo e. austraalia metskoer, kanelik e. küülik (sisse toodud), lin
dudest valge kotkas, must luik,
kannelsaba ja savannides emu
(jaanalind). Koduloomad on siia
toodud euroopa asunike poolt.
Rahvastik:
6,7
miljonist
elanikust on vaid 60 000 ürgelanikku —- austraallast, kes moodusta
vad erilise, nüüd kehvades elu
tingimustes väljasureva rahvatõu,
kuna muud on - enamasti inglise
päritoluga valged. Hiinlastele ning
jaapanlastele on A-sse sisserända
mine keelatud a-st 1901, mispärast
neid leidub seal väga vähe. Suu
rem osa A-st on asustamata. Asus
tus on koondunud osalt lääne-,
Austraalia
Austria
139
Lambakari Austraalia karjamaal.
peamiselt aga ida- ja kagurannikule, suurtesse linnadesse ja nen
de ümbrusse..
Usunditest valitseb anglikanism ja rooma-katoliiklus, pä
rismaalaste juures aga enamasti
paganus.
Majandus: A. on suur nisuja eriti lambakasvatuse ning lam
bavilla väljaveo maa. Põllundus
on eriti arenenud kagu- ja edela
osas, lambakasvatus aga kuivema
sisemaa aladel, mis kõlbavad ai
nult karjamaaks. 1934. a. arvestati
A. lammaste arvu 107 miljonile,
kuna villa väljavedu tõusis 462 000
tonnile.
Märgatavat osa etendab
ka mäetööndus kulla-, hõbeda-,
kivisöe- ja tinakaevandustega sise
maal. Väljaveos on esikohal
vill, külmutatud liha, nisu, puu
vill.
Sisse veetakse riidekaupa,
masinaid jm. tööstussaadusi. —
2/a rahvastikust on koondunud
linnadesse.
Poliitiliselt on A. (man
ner ühes Tasmaaniaga) Briti dominioon,
mille kindralkuberner
määratakse Briti kuninga poolt,
sisemiselt vabariiklik riikideliit,
mis koosneb 6 osariigist ja 3 ter
ritooriumist ühise (osariikide esin
dajaist koosneva) senati ja (üldi
selt valitava) saadikutekojaga, mis
kokku moodustavad parlamendi.
Täidesaatvaks võimuks on ministreist valitsuskabinet. Liidupealinn:
Canberra linnake (ligi 9000 ei.).
Suurim linn on Sidney (1 341 000
-ei.), ühtlasi ka Inglise laevastiku
pea-toetuspunkt A-s, teine suur
linn — Melbourne (992 000 ei.).
Muud suuremad linnad: Brisbane,
Adelaide ja Perth.
Avastusning
ajalugu:
Esimesed tutvused põhjarannikuga
16. saj-1, selle lähem avastamine
17. saj. algul, lääne- ja lõuna
ranniku avastamine 17. saj. kes
kel, idaranniku tundmaõppimine
u. 1770; sisemaa uurimisele jõuti
u. 1825. 1788 rajati A-sse inglaste
karistusasumaa, kuna vaba kolo
niseerimine algas 1829; 19. saj.
jooksul tekkis siia rida iseseisvaid
riike, mille ühinemine riikidelii
duks toimus 1901. Sest ajast on
maksev ka kollase tõu sisserännu
keeld. Uues liidus etendas tööliserakond kaua määravat osa, eden
dades moodsat sotsiaalseadusand
lust.
austraalia keeled, järelejäänud
pärismaalaste (kuni 60 000 is.)
keeled Austraalias; on omavahel
suguluses, lähemalt uurimata.
austraalia kirjandus, oma ise
loomult inglise kirjanduse hiline
haru, on välja arenenud peam.
19. saj. II poolel, erinedes inglise
omast esijoones austraalia aines
tiku käsitlusega; keskkoht Melbourne’is.
austraallane, Austraalia elanik;
kitsamalt Austraalia ürgelanik.
austraalne, lõunapoolne,
austraalvalgus, lõunapoolsed vir
malised (-e-), lõuna-polaarvalgus.
Austria, Kesk-Euroopa riik, loo
dud Austria-Ungari keisririigi la
gunemisel 1918, asetseb lääneosaga
Saksa, Šveitsi, Itaalia, idaosaga
Jugoslaavia, Ungari ja Tšehhoslo
vakkia vahel, ilma väljapääsuta
Austria
Austria
140
Maastik Austrias, Tirooli Alpides.
merele, 83 838 km2, 6,7 milj. ei.
(1934), peam. rooma-katoliiklikku
sakslast (94%).
A. on enamasti kõrge mägi snn a a, kus hargnevad Šveitsist siia
suunduvad
Ida-Alpide
ahelikud
ning jätkub Alpijalam. Mäeaheli
kud omavad tippe lääneosas ligi
4000 m kõrguseni ja vahelduvad
sügavate jõeorgudega. Riigi põh
jaosast voolab läbi Doonau ning
võtab vastu mitmed harujõed,
millest suuremad on Inn ja Enns
põhjas ning Mur ja Draava lõunas.
Vaevalt Vs pindalast on madalam
põllumaa (esijoones kirdes olev
Viini linna ümbrus), üle V 3 aga
metsade all, mistõttu elatub põl
lundusest ja metsamajandusest ena
mik rahvastikust. Mäed on metsarikkad; kõrgemal asetsevad alpiniidud, kuhu aetakse suveks kar
jad. Mägedes leidub ka raua- jm.
metallide maake, soola ja vähe ki
visütt.
Asustus, samuti liiklemisteed
on koondunud peam. jõgede orgu
desse. Pealinnas Viinis üksi (Doo
nau kaldal) elab ligi Vs riigi ela
nikkonnast (1,9 milj. ei. 1934).
Põllumajandustooteid ei jätku rah
vastiku ülalpidamiseks, vaid neid
tuleb lisaks palju sisse vedada.
Samuti veetakse sisse tooraineid
nagu vill, puuvill ja siid. Linnades
on& arenenud metalli-, puu- ja
tekstiiltööndus, mis annavad pea
misi väljaveokaupu (masinad, pa
ber, mööbel, riidelcaubad jm.),
kuna loodusvaradest on väljaveos
tähtsamaiks esemeiks metsamater
jalid ja raud.
Riigil on raske
kaubanduses pidada tasakaalu, sest
sissevedu on tavaliselt suurem
väljaveost, kuna A-l puuduvad
iseseisvuse algusest saadik omad
tagamaad. Majanduslikud ja ra
handuslikud kriisid on esinenud
korduvalt.
Riigis valitsevad ka
vastuolud sotsialistlikkude kaldu
vustega suurlinna Viini ja parem
poolsemate
kihtidega
osariikide
vahel. Ka mässusid ja nende ve
riseid mahasurumisi on ette tul
nud korduvalt. Suuremad linnad
peale Viini on Graz, Linz ja Inns
bruck.
A. koolikorraldus on oi-
austria kirjandus
Austria-Ungari
141
Maastik Austrias, Salzburg.
nud kauemat aega eeskujulikul
järjel, eriti algkoolihariduse alal,
mistõttu Viin on tuntud ka peda
googilise hariduse alal täiendamise
kohana. A-s teotseb kolm ülikooli
ja terve rida muid erialalisi kõr
gemaid õppeasutisi, neist enamik
pealinnas. A. on Šveitsi ja Itaa
lia kõrval armastatud turismimaa.
Poliitiliselt on A. 1919. a.
saadik liitvabariik ning koosneb
9-st osariigist, nn. maast. Seadus
andlikul alal teotsesid (kuni 1934)
rahva poolt valitav rahvusnõukogu
ja osariikide maapäevade esinda
jaist koosnev liidunõukogu, mis
koos moodustasid liidukogu. Vii
mase võimkonda kuulus ka presi
dendi valimine. 1934 andsid mõ
lemad kojad oma õigused liiduvalitsusele, mis nimetatakse rahva
valitud presidendi poolt
Osarii
kide, ,,maade“ üle on seatud maaülemad. A. riiklik iseseisvus on
Rahvasteliidu kaitse all, seda ei
või lõpetada ilma viimase loata.
Ajalugu: Aastast 1867—1918
kuulus praegune A. Austria-Ungari
(-*-) keisririiki.
austria kirjandus, saksakeelse
kirjanduse haru peam. praeguse
Austria maa alal; selle suuremaist
nimedest olgu nimetatud roman
tiline luuletaja N. Lenau, näite
kirjanik Fr. Grillparzer (19. saj.
keskel), uuemaist realistlikud rah
vakirjanikud L. Anzengruber, P.
Rosegger jt., moodsaist suurlinnakirjanikest (Viinis) A. Schnitzler,
H. v. Hofmannsthal, R. M. Riike,
St. Zweig.
Austria pärilussõda peeti 1741—
1748 paljude Euroopa riikide va
hel Austria pärusmaade pärast,
millede minekut keisri tütre Maria
Theresia kätte taheti takistada.
Sõja esimese järgu, nn. Sileesia
sõdade lõpuks 1745 kaotas Austria
Preisile Sileesia, viimaks, Aache
ni rahuga 1748, Parma jmm. maa
alad Hispaaniale, kusjuures aga
Maria Theresia sai siiski keisrin
naks.
Austria-Ungari, Austria keisrining Ungari kuningriigist moodus
tatud ühendriigi (1867—1918) ni
metus. Austria lüüasaamine sõ
jas Preisiga 1866 ülevõimu pärast
Saksamaal viis tema lähenemisele
Ungariga. 1867 loodi nimetatud
austripank
142
kaksikriik ühise keisrivõimu, sõ
janduse ja rahandusega, kuna
kumbki riigipool säilitas oma põ
hiseaduse, rahvaesinduse ja valit
suse. Austria keisririigi maades
olid valitseval kohal sakslased,
teise omades ungarlased.
Riiki
kuuluvad rohked tšehhid ja teised
slaavi rahvad olid kõrvale tõrju
tud. Ungari eestvõttel sõlmiti 1879
Saksa ja A.-U. sõjaline liit, millega
1882 liitus ka Itaalia. 1914 puh
kenud Maailmasõda sai alguse
Austria-Ungari ja Serbia vaenust
ning viis suure kaksikriigi täieli
kule lagunemisele. Austria keisri
riigi ossa kuuluvad maad jaotati
pärast
sõda Austria vabariigi,
Tšehhoslovakkia, Poola, Itaalia,
Jugoslaavia ja Rumeenia vahel.
Ungari kuningriik kaotas pärast
sõda Trianoni rahuga 1920. a. 2/s
oma endisest maa-alast Rumeeniale (Transilvaania), Jugoslaaviale,
Tšehhoslovakkiale ja Austriale.
austripank,
austrite
koloonia
merepõhjas.
ausõna, väljend, millega kinnita
takse oma väite või lubaduse täit
mise tõepärasust, oma au pandiks
pannes.
aut, om. audi, jalgpalliväljak
ala väljaspool külgjoont.
autarkia, endaga rahuldumine;
(majanduslik)
rippumatus: riigi
majandusvorm, mille juures ta on
välismaadest majanduslikult sõltu
matu, muretsedes nii põllumajan
dus- kui tööstussaadused ühes
toorainetega kodumaalt.
Sel teel
tahetakse olla rippumatu teiste rii
kide majanduspoliitikast ja maa
ilmamajanduse kõikumistest.
autasu, rahaline tasu riigiteenijaile vm. ametnikele ametialaliste teenete eest; sõjaväes on sel
leks aumärgid, auastmes ülenda
mine jm.
autasumaa, Eesti Vabadussõjas
Vabadusristi saanud kaitseväela
sele autasuna sellele lisaks riigi
poolt tasuta antud normaaltalu.
aut Caesar, aut nihil [tseesar],
lad. kõnekäänd, ’kas keiser või
autobiograafiline
mitte midagi’, s. o. kas kõik või
mitte midagi.
autentiseerima, tõendama, tões
tama.
autentne, iselik, alglik, ehtne
(dokument või teade); täiesti usu
tav, kindel.
autentsus, alglikkus, ehtsus jne.;:
vL autentne.
auto e. automobiil, jõuvanker,
mootoriga töötav sõiduk inimeste
ja kraami veoks, vastavalt ülesan
deile veo-, sõiduauto või autobus (omnibus). Saab jõudu gaa
siks
muudetavaist
kütteaineist,,
töötades (nagu see on tavaline)
plahvatusmootoriga (■*-)> elektri
mootori puhul
akumulaato
rist
Elektrimootorid on tarvitu
sel peam. Lääne-Euroopas. Moo
tori veojõud kantakse mehaanilisel,
teel üle kas tagumistele või esi
mestele ratastele. Seda ülekannet
on võimalik igal ajal katkestada,,
samuti rataste veojõudu suuren
dada või vähendada käigukasti
(teatav
hammasrataste süsteem)
kaudu.
Peaasjalikult oleneb aga
veojõud ja sõidukiirus siiski moo
tori tegevusest, see jälle sinna
lastavast kütteseguhulgast, mida
korraldatakse aktseleraatoriga. Au
to
käivitamiseks,
käitamiseks,
juhtimiseks, pidurdamiseks jne. on
temal terve rida mitmesuguseid:
abimehhanisme ja masinaosi, mis*
kõik ühes mootori ja neid kandva
raamistikuga moodustavad šassii,.
kuna keret nimetatakse karosseriiks. Kõik masina juhtimisabiuõud on koondatud juhiruumi,.
tema käte ja jalgade ulatusse, sa
muti asetsevad tema silmade ees
mitmesugused kontrollseadised ja
mõõteriistad. —- Esimene auto ehi
tati Saksamaal 1886. Eriti levima
hakkas ta Maailmasõja ajal ning
veel enam pärast sõda.
auto- (kr.), algusosa rohkeis võõr
sõnus, ’ise-’, ’oma-’, ’enese-’.
autobiograaf, enese eluloo kir
jutaja.
autobiograafia,
endakirjutatud
elulugu.
autobiograafiline romaan,
ro-
autohus
143
maan, kus kirjanik suuremal mää
ral käsitleb juhtumeid oma isikli
kust elust ning kus ta peategelase
elukäiku kirjeldades esitab pea
miselt enese elulugu.
autobus, om. -e, os. -t, m. om.
-te, m. os. -i, auto-omnibuse lü
hendnimetus, mootoriga suurem
sõiduk, vagunsõiduk maanteel, ta
valiselt kindlail veoliinidel liikle
miseks.
autodafee, ’usuakt’, eeskätt His
paanias ja Portugalis 15.—18. saj.
harrastatud ketserite ja nõidade
pidulik hukkamõistmine ning põle
tamine tuleriidal.
autodidakt, iseõppija, ise-, mitte
koolis õppinu.
autogaamia, zool., eneseseemendus mõningail kaksiksugulisil loomil; ainurakse looma kahe poole
taasliitumine; bot., isetolmumine
(õie oma tolmu abil),
autogaraaž, autokuur.
autogeenne, geol., kohapeal tek
kinud. Vastand: allogeenne.
autogeenne keevitamine, metallitükkide kokkuliitmine üheks ter
vikuks nende sulatamise teel ve
siniku või atsetüleeni ja hapniku
(kuni 3500° kuuma) leegiga (vas
tavast aparaadist); sama leegiga
toimub ka metallide autogeenne
lõikamine.
autogoonia, õpetus elu isetärkamisest (<—) anorgaanilistest, elu
ta aineist.
autograaf, isekirjutaja, kopeermasin; ka autogramm.
autograafia, käsikirja või joo
nise ülekandmine litograafiakivile,
tsink- või alumiiniumplaadile pal
jundamise otstarbel; paljundamine
sel teel (kivitrükis paljundamine).
autogramm, omakäeline (nime-)
kirjutis.
autohtooime, pärismaaline, alg(elanik); geol., = autogeenne. Vas
tand: allohtoonne.
autoinfektsioon, isenakatus —kehas endas leiduvate pisilastega.
autointoksikatsioon,
isemürgistus, mürgistus (kehas endas tekki
vate) ainevahetussaadustega (näit.
kusihape, süsihape jne.).
automaaliiilitaja
autokefaalne kirik, oma kiriku
peaga, mõnest muust kõrgemast
kirikujuhist sõltumatu, iseseisev
kirikuorganisatsioon mõnel maal,,
näit. apostlik-õigeusu kirik Eestis..
autoklaav, õhukind
lalt suletav metallnõu
(terasest katel), mis
võimaldab ainete tuge
vat kuumutamist kõr
ge rõhu all ühes kee-1
miliste
reaktsiooni
dega.
autokraat, isevalitSCJä-
Autoklaav.
autokraatia,
isevalitsus, riigi
vorm riigipea piiramatu võimuga,
autokraatne, isevalitsuslik.
autokriitika, enesekriitika, endaarvustus.
autokroom-foto, värviline päeva pildistus.
automaat, iseseisvalt töötav ma
sin;
isetöötav, isetegev aparaat
(ettenähtud liigutuste piirides).
autoinaatkeskjaam, selliselt ehi
tatud telefonikeskjaam, mis või
maldab abonendile saada ühendust
soovitud teise abonendiga ilma
inimjõu
vahetalituseta keskjaa
mas; leiutati 1889 Ameerikas.
aufomaatklapp-ventiil, abiseadis
masinate juures — aurukatla juu
res iseenesest avanev auruväljalaske-seadis, mis hakkab töötama,,
kui auru surve muutub liiga suu
reks.
aufomautlülitaja,
mehaaniline
seadis elektrivoolu-ahelas teatud
lülituste automaatseks toimetami
seks, eriti voolu katkestamiseks
(et vältida mitmesuguseid õnne
tusi ja samuti kahjusid aparaa
tide juures), näit. kui voolutugevus ületab antud kohal lubatava
piiri või kui vool on kestnud tar
viliku aja (nii trepikodades). Ta.
koosneb kahest poolest, sisselülitajast ning vabastajast, mis kõrge
pinge puhul on lahutatud kaheks
iseseisvaks aparaadiks.
Esimene
töötab (ühendab vooluahelat) inimvõi mootorijõul, kuna vabastaja
(katkestaja) töötab automaatselt.
automaatne
Katkestamisviisilt ja -kiiruselt on
see ehitatud vastavalt tarvidustele.
automaatne, isetegev, isetoimuv;
tahtmatu, ebatahtlik.
autoniaatpüstol, iselaadija tuli
relv, lasu korral heidab välja tühja
padrunikesta,
lükkab ette uue
padruni ja vinnab kuke. Samuti
töötab automaatpüss, nõudes lask
jalt vaid triklile vajutamist ja
magasini täitmist padrunitega. Au
tomaatrelvi hakati ehitama 19. saj.
II poolel. Vt. ka brauning.
automaat-telefon, automaat-keskjaama (<-) kaudu ühendust andev
telefon; telefoniaparaadi väliseks
tunnuseks on sel juhul numbriketas (valijaketas).
automaatventiil, teatud tingimus
tel iseenesest avanev ventiil, näit.
aurukatlal, kui aurusurve tõuseb
üle lubatud piiri; on tähtis kaitse
vahend masinatele ja töötajaile,
automobiil = auto.
automorfne e. idiomorfne, miner.,
omakujune, omakujuselt (kristalli
na) esinev (teiste kivimite seas).
Vastand: allotriomorfne,
võõrkujune, teiste, varemalt kris
talliseerunud naabermineraalide ku
just olenev.
autonoomia,
omaseaduslikkus,
osaline iseseisvus, riigi osa valitse
miskord iseseisva seadusandluse
ja kohtuga, mis riigi keskvõimu
poolt on lubatud ning mida see
võib ka kaotada; kitsamas tähen
duses omavalitsuste või mõne suu
rema asutise õigus üldiste seaduste
piires iseseisvalt korraldada oma
sisemist elu vastavate määrustega;
kultuurautonoomia on aga riigi vä
hemusrahvuste õigus oma kooli-,
kiriku- ja seltsielu omavalitsusli
kult korraldada.
autonoomne,
omade seaduste
järgi elav, osaliselt iseseisev.
autoportree, kunstniku valmis
tatud iseenese portree (maal, joonistis, raidkuju vms.).
autopsia, oma silmadega isikli
kult nägemine, vaatlemine; laibavaatlus, laibalahang.
autor, kirjandus-, kunsti- või
teadusliku teose jms. looja.
144
autoteraapia
autoreferaat, autori enese teh
tud kokkuvõte oma teosest.
autorieksemplarid,
trükiteose
priieksemplarid (tavaliselt kuni 25)
kirjastajalt autorile tema teose il
mumise puhul.
autorisatsioon, volitus,
autoriseerima, volitama,
autoriseeritud tõlge, autori loal
tehtud ning avaldatud tõlge.
autoritaarne, autoriteedile toe
tuv, autoriteedi abil valitsev, tin
gimusteta juhtprintsiibil põhinev
(valitsus), riigijuhi täisvõimuga va
litsetav (riik); parlamentaarse vas
tand.
autoritatiivne, autoriteetne, lugu
peetav, mõjuvõimas; määrav.
autoriteediusk, teise, väljapaistva
või väljapaistvaks peetava isiku
pimesi usaldamine.
autoriteet, psüühiline, sisemine
mõjuvõim, lugupeetavus; tunnusta
tud, mõõtuandev eriteadlane (min
gil alal).
autoriteetlik = autoriteetne,
autoriteetne, mõjuvõimas, lugu
peetav; mõõtuandev, otsustandev.
autoriõigus, kirjandus-, kunstivõi teadusliku teose autori ainu
õigus oma tööd trükis avaldada
või üldse paljundada, kuulub 50
aasta jooksul pärast autori surma
ka tema pärijaile.
Tõlkeõigus
kuulub aga temale või neile ai
nult 10 a. jooksul pärast töö ilmu
mist, sedagi juhul, kui teos mär
kusega tõlkeõiguse kohta varus
tatud ja kui esimene tõlge on il
munud esimese 5 a. jooksul. Ber
nis sõlmitud rahvusvahelise kon
ventsiooniga, millega Eesti ühines
1927,
asjaosaliste maade auto
rite õigused kaitse alla võetud ka
teistes selle lepinguga ühinenud
riikides.
autoskoopia, med., lihtne kõrivaatlus ilma kõripeeglita.
autosugestioon, isesisendus, enesemõjustus.
Autotankide Rügement, Eesti sõ
javäes soomusautode ja tankidega
relvastatud väeosa.
autoteraapia, organismi iseravi,
isetervistus.
Tahvel 6
1.
2.
Balli ehituskunst.
Toompea linnus Tallinnas.
Vaade Tallinna linnamüürile Tornide väljakult.
Tahvel 7
3.
4.
Balti ehituskunst.
Kadrioru loss (barokkstiil).
Tartu Ülikooli peahoone (klassitsism).
autotoomia
145
autotoomia, eneseköndistus, hä
daohust pääsemiseks mingi keha
osa äraheitmine (näit. sisalikul
saba mahajätmine), mille asemele
hiljem kasvab uus.
autotroofsed taimed, kõik lehe
rohelisega taimed.
autotiiüp, algtrükk, algäratõmme.
autotüüpia, fotomehaaniline pilditrükkimisviis, kusjuures läbi etteseatud joonvõrgu e. rastri punkti
deks jaotatud fotograafiline nega
tiiv üle kantakse valgustundlikule
metallplaadile (vask või tsink),
sinna põletatakse ning sel teel
valmistatud plaadi
e.
klišeega
trükitakse; kirjeldatud viisil teh
tud klišee; selle klišeega trükitud
pilt.
autovaktsiin, omavaktsiin, haige
enese pisilastest tehtud pookaine.
autustama, autuks tegema, (kel
legi) au riisuma.
autäht e. orden, mingi kõrgem
aumärk suuremate teenete eest,
Lääne-Euroopas kauaaegsete tra
ditsioonidega.
autökoloogia, teadusharu, mis
käsitleb üksikute taime- või loo
maliikide sõltumist nende asukoha
välistingimustest.
auul, küla türgi-tatari ja Kau
kaasia rahvail.
auvahtkond = aukompanii.
Auvere,
raudteejaam
AuvereJoala vallas, Rakvere-Narva liinil,
Narvast 15,9 km.
Auvere-Joala, vald Ida-Virumaal,
Vaivara khk., 1476 ei. (1934).
ava, avaus, pilu, aken.
avaal, vekslivastutus, vastutus
veksli tasumise eest, vekslil mär
gitud: p. a. (= per aval).
avaarid, sõjakas türgi-tatari rah
vas 5. ja 6. saj. Lõuna-Venemaal,
hiljem Ungari madalikul, rüüstasid
kaua ümberkaudseid maid, või
deti umbes a. 800 ja kaotati ajaloo
näitelavalt.
ava-asula, asula, mille laiuti kas
vamine pole kunstlikult (näit. müü
ridega) takistatud.
avaistung, sissejuhatav
istung,
esi-istung.
aval, om. -a, avameelne.
ERL 11. I 38.
avalik maja
avalaht, mere poolt hästi lai merelaht.
avalaugsus, suletud silmalau pu
hul laupilu haiguslik avatud olek.
avaldamine, üllitamine,
vastu
võetud ning kinnitatud seaduse
väljakuulutamine vastavas ametli
kus trükises, kirjutatud teose trü
kis ilmutamine.
avaldis, matemaatiline väljend,
arvutamistehete märkidega seotud
arvude ja tähtede kogu.
avalduma, ilmsiks tulema,
avaldus,
avaldamine; kirjalik
teadaanne (palve, sooviavaldus jne.)
ametiasutisele.
avaleerima, veksli eest vastutama,
avali, avatult, lahti,
avalik arvamus, rahvahulkade
arvamus, tekib ilma pikemate kaa
lutlusteta, sageli tundelistel motii
videl, levib ilma kriitilise hinnan
guta, põhineb alateadlikult rah
vaste traditsioonidel ja harjunud
mõtteviisil, mõjustab
ühiskond
likku ja eriti poliitilist elu.
avalik ettekanne, igaühele vaba
sissepääsuga või maksu eest kor
raldatav ettekanne; sellest tuleb
enne politseile teatada ning selle
pidamise ajal korra järele val
vata; kuni 4-aastasi lapsi ei tohita
sinna kaasa viia.
avalik julgeolek, riikliku korra
ja kodanikkude elu ning tervise,
varanduste ja õiguste kaitse kind
lustatud olek.
avalik koormus e. naturaalkohustus, kodaniku riiklik-ühiskondlikud kohustused tema isikliku töö
ja temal olevate vahendite kasu
tada andmise näol, näit. kohus
tus teetegemiseks, küütimiseks jne.
Avalikkude Tööde Osakond, Tee
deministeeriumi endine osakond,
mille ülesandeks oli korraldada
riiklikkude hoonete ehitamist ja
muude ehitustööde täitmist; likvi
deeritud 1. dets-st 1937, kusjuures
selle peaülesanded võttis endale
ehitusettevõte „Ehitaja“, millest võ
tab osa ka riik.
avalik laen, laen, mis tehtud pa
berites, mida iga soovija võib osta.
avalik maja e. lõbumaja,
10
avalik maks
146
prostitutsiooni (-<—) korraldamiseks
ametlikult lubatud maja; Eestis
keelatud.
avalik maks, maks, mida võib
kodanikult nõuda ainult seaduse
alusel.
avalik raamatukogu, üldiseks ka
sutamiseks avatud raamatukogu,
tavaliselt omavalitsuste poolt.
avalik saladus, ametlikult varjatav, kuid üldiselt teada olev asja
olu.
avalikud tööd, hädaabitööd, mi
da korraldatakse tööpuuduse aja
järkudel töötuile esijoones nende
majanduslikuks abistamiseks, tei
ses järjekorras nende tööde tarvi
duse pärast, kuid mis peavad siiski
toimuma avalikkude tarviduste ra
huldamiseks (tänavad, pargid, tu
rud, puiesteed, kanalisatsioon jms.),
avalist, vekslivastutaja, käemees.
avalohk, maapinnalohk, mis vä
hemalt ühest küljest pole piira
tud kõrgendikuga.
avamaastik, maastik, mis pole
igas suunas piiratud kõrgendikega.
avamus,
mingi
aluspinnakihi
maapinnale ulatumise koht.
avamäng e. uvertüür, or
kestri eelmäng mingile lavateosele,
sissejuhatavalt
meeleolu loomi
seks; ka sissejuhatav muusika ora
tooriumile või kirikulaulule.
avand, om. -i, avandatud, selgu
nud või selgitatud asjaolu; üksikavandus.
avandama, avama, avanema pa
nema; selgitama, juurdlust toime
panema.
avandus, avamine; juurdlus.
Avanduse, vald Edela-Virumaal,
Simuna khk., 2976 ei. (1934).
avang (ühekordne) avamine; ma
lemängus: partii alguskäigud.
avangard, eelvägi, edasirännakul
peajõudude julgestamiseks eel lii
kuv väiksem väeosa.
avanss, om. avansi, os. avanssi,
ettemaks
edaspidi
maksmisele
kuuluvast summast, ede (om. -me).
avansseerima, edasi aitama, edutama, soodustama, ametis või au
astmes kõrgendama.
avansseeruma,
edasi
jõudma,
avastusajalugu
eduma, kõrgemale kohale või suu
remasse auastmesse tõusma.
avanturiin, kollakas või punakas
kvarts; kunstlikuna: vasega värvi
tud klaas.
avantürist, seikleja, õnnekütt,
avantüür, seiklus, juhtumus,
avapõielised, alamselts luukalaliste seltsist; neil on ujupõis söögi
toruga ühenduses. Kodumaa kala
dest kuuluvad siia näit. heeringlased, hauglased, angerlased, lõhilased jt.
Avar, om. -a, mehenimi,
avarannik, saartevaba merega
rannik.
avardama, avaraks, avaramaks
muutma.
avareeritud kaubad, meriõnnetustel rikutud kaubad.
avarii, laevaõnnetus reisil ning
kõik meriõnnetustest tekkinud era
korralised kaotused, kahjud ja ku
lud nii laeva kui laadungi suh
tes.
Ü 1 d - avarii puhul, mis te
kib tõsisest ning üldisest häda
ohust, kantakse kõik kulud ühi
selt; väiksemaulatusliku, nn. eraavarii puhul aga jäävad kahjud
tegeliku kahju saaja või süüdlase
kanda. Avariiküsimus on rahvus
vaheliste reeglitega korraldatud.
avariini, lahtine riiul suuremais
raamatukogudes, harilikult teatme
teostega, lugejaile raamatute va
balt valimiseks ja kasutamiseks.
avashauduja, lind, kelle pesa on
nähtaval, kuna sulushauduja
(-<—) oma on kuskil õõnes peidetud.
avasigisus e. kasmogaamia, taime
tolmumine avatud õies; kui õie
oma tolmuga, siis isetolmumine
(autogaamia), kui sama liigi teise
õiega, siis rist-tolmumine (allogaamia).
avasilmi, lahtiste, avatud silma
dega.
avastama, midagi olemasolevat
või tehtut, kuid seni tundmatut
leidma. Vrd. leiutama.
avastusajalugu, ajalugu uurimisning avastusreisidest, mis euroop
laste poolt korraldatud maailma
maade ja merede tundmaõppimi
seks.
Vana-aja kultuurrahvaile
avasui
147
Avijõgi
’tere, keiser, surmaminejad tervi
Euroopas olid tuntud peamiselt
tavad sind’, vana-rooma gladiaa
Vahemere ümbruse maad, kuigi
torite tervitus keisrile võitlusse
mõned reisid ulatusid ka Indiasse
minekul.
ning Sise-Aasiasse. Keskajal sü
Ave Maria (lad.), ’ole tervitatud,
vendasid araablased ka Aasia ning
Maarja!’, peaingel Gabrieli sõnad
Aafrika tundmist ja andsid neid
neitsi Maarjale; katoliiklaste palve,
teadmisi
hiljem
eurooplastele.
heliloojate poolt viljeldud soolo
Põhja-Euroopas
said
edukaiks
lauluna.
avastajaiks viikingid oma retke
Avenarius [-naa-], Richard, saksa
dega Islandi, Gröönimaa ja PõhjaAmeerikani.
Suurem pööre tuli
positivistlik filosoof, * 1843, f 1896.
15. saj. lõpul meretee otsimisel
Avenarius [-naa-],
Ferdinand,
Indiasse. Selle leidis ning sõitis
saksa kirjanik, kirjandus- ja kuns
läbi esimesena portugallane Vasco
tiloolane, ajakirja
„Kunstwartlt
da Gama 1498 (ümber Lõunaasutaja (1887), * 1856, f 1923.
Aafrika). Temaga ühel ajal sõitis
avenüü,
sirge
tänav-puiestee;
Kolumbus Hispaaniast läände, ot
üldse suurem puiestee, allee.
sima otsemat teed Indiasse, kuid
Averroes [-o'es], araabia kuulus
avastas teel Ameerika 1492. Esi
filosoof ning arst Cordobas, * 1126,
mese sõidu ümber maailma tegi
f 1198; Aristotelese teoste seletaja;
Magalhäes 1519—21, avastades see
lõi õpetuse nn. tegelevast mõistu
ga Vaikse ookeani ning tasandades
sest, mis olevat ühine kõigile sure
teed sealsete saarte ja Austraalia
likele, neile ainult eluajaks lae
tundmaõppimisele.
Uuemal ajal
natud.
suunati huvid mandrite sisealade
aversioon, vastumeelsus, vastikus.
uurimisele, mis on kestnud täna
averss, om. aversi, os. averssi,
päevani, saades aga ikka enam ja
metallraha esikülg. Vastand: re
enam teadusliku ilme. Kõige uue
vers s, tagakülg.
ma aja huvikeskusteks sel alal on
averieerima, teatama, hoiatama.
jäänud nabamaad (Arktis ja An
Avesta [aue'-] e. Zend-Avesta,
tarktis).
vana-pärslaste ja nüüdsete parside
avasui, lahtise suuga,
pühad kirjad zaratustra-usuliste
avatleja, (millelegi) meelitaja või
õpetustega.
kihutaja.
aviaatika, lennuõpetus, lennuavatiema — ahvatlema,
tehnika.
avatänav, tänav, mille ümber
aviatsioon, õhusõit lennukitega.
hooned puuduvad, on eemal või
Avignon [avinjorj], vanaaegne
esinevad harvalt.
linn Lõuna-Prantsusmaal, Rooni
avauksi, avatud ustega, s. o. ava
(Rhõne’i) jõe ääres, siidi- ja pabelikul istungil.
ritööndusega, 57 000 ei. (1931). —
avaveeline, avameres elav või
A. 48 e. Kr. Rooma koloonia;
esinev.
1309—1377 paavstide asukoht (nen
avavesi, jäävaba veetee laeva
de nn. ,,Paabeli vangipõlve11 ajal).
sõiduks.
Väärtusliku paavstide lossi ja pea
avavili, vili, mis valminud seem
kirikuga keskajast.
ned laiali paiskab või pillab, näit.
aviidsus, hapete võime teisi hapkaun, kõder, kupar jt.
peid nende leelis-ühendeist välja
avavormid, maapinnavormid, mis
tõrjuda.
ühes või enamas suunas on „avaaviis, kaub., teade (näit. tellijale
tud“, näit. avalohk (-«—).
saadetise päralejõudmisest, ostjale
avaõu, õu ilma teda ümbritse
kauba saatmisest jne.), ka veksli
vate hooneteta.
väljaandjalt veksli (maksmiseks)
ave (lad.), ’ole tervitatud’!
vastuvõtjale.
ave, Caesar, morituri te saluAvijõgi, Kirde-Tartumaal, voolab
tant [tseesar -tuuri saluu-] (lad.),
Avik
148
baarium
Avinurme kaudu Peipsi järve Lo
husuu aleviku all, 51 km pikk.
Avik, Eduard, insener, riigi
ametnik, *1891; töötanud sõjalae
vadel, hiljem ametnikuna meren
duse alal, ms. Mereasjanduse Pea
valitsuse dir. 1926—29, Veeteede
Valitsuse dir. a-st 1929, olnud üht
lasi Tallinna Kõrgema Tehnikumi
õppejõud.
Aviksoo
(kuni 1936 Avikson),
Heinrich, õpetaja, ajakirjanik, omavalitsustegelane,
* 1880;
õpetaja
Pärnumaal, ajalehtede kaastööline,
nende ärijuht Viljandis ja Tartus,
raamatupidaja, Vabariigi algusest
Viru Maavalitsuse üks juhtivaid te
gelasi, a-st 1930 Rakvere linnapea.
Avinurme, kihelkond Tartumaa
põhjasopis, Virumaa piiril, lõunas
piiratud Torma khk-ga, koosneb
Avinurme vallast, 4644 ei. (1934).
Khk. maa-ala on madal, kallakuga
Peipsi poole, jõe- ja metsarikas;
veed koonduvad Avijõkke. Asustus
on koondunud peamiselt üksikuile
kõrgemaile seljakuile, nn. „saartele“ kesk jõe- ja metsamaastikku.
Ühendusteed: Venevere-AvinurmeLohusuu maantee ja Sonda-Mustvee kitsarööpmeline raudtee. Avi
nurme on meil tuntud suuremaulatusliku
puuanumate
koduse
valmistamise kohana. — Käesol.
saj. algul sai A. endale abiõpetaja
ja siis kiriku, 1920 eraldati ta
Torma khk-st iseseisvaks khk-lcs.
Avinurme, vald Põhja-Tartumaal,
Avinurme khk., 4644 ei. (1934).
aviomotorist,
lennukimootori
hooldaja.
avirulentne, mittevirulentne e.
mitte-nakatusmürgine.
aviseerima, kaub., teadustama,
näit. maksjale veksli tähtpäevast,
ostjale kauba saatmisest jne.; vrd.
aviis.
a vista (it.), 'ettenäitamisel’.
a vista veksel, veksel, milles
maksutähtpäev on märkimata ja
mis tuleb välja osta ettenäitamisel
kohe või mõne aja pärast; see tu
leb aga maksmiseks esitada hilje
malt 1 a. jooksul, arvates väljaandmispäevast.
avitaminoosid, haigused
vita
miinide puudusest igapäevases toi
dus, näit. rahhiit, skorbuut jt.
Avo, mehenimi.
Avogadro seadus, itaalia füü
siku Avogadro (* 1776, f 1856) esi
tatud seadus: kõigil gaasidel on
ühesuguse temperatuuri ja ühesu
guse rõhu juures võrdsel ruum
alal võrdne arv molekule.
avokatsioon, (aktide) väljanõud
mine.
a/ii., lühend sõnast aktsiaiihing.
B, b, tähestiku teine täht suure
mas osas maailma keeltes; eestis
helitu huulhäälik. — Muusikas
on b ( = si-bemoll) do-mažoorastmiku (e. -heliredeli) poole tooni
võrra madaldatud 7. heli h e. si;
noodi eelmärgina ^ madaldab sel
lega märgitud nooti poole tooni
võrra.
B, keemias boori märk.
Ba, keemias baariumi märk.
Baaden, Saksa riigi osa, end.
osariik
Saksamaa
edelanurgas,
Reini ülemjooksu paremal kaldal,
15 071 km2, 2,4 milj. ei. (1933).
Koosneb Reini madalmikust ja
Schwarzwaldi mägismaast.
Peatulundusalad: põllundus, aiandus
ja mägismaal metsatööndus. Vt. ka
Baden.
Baadimaa — Baaden.
Baal, eesti piiblis Paal (heebr.
k. 'isand’), semiidi rahvaste jumal,
eriti Kaananimaal, võistles kaua
iisraeli rahva Jahvega.
Baalbek, vana asula Süürias, u.
8000 ei., vana aja suur linn Helio p o 1 i s, nüüd kuulsate rooma
templi varemetega.
baar, joogikoht, joomaruum.
baaridaam, joogikoha naisteenija.
baarium,
keemiline
element
(märk Ba), hõbevalge metall, erik.
3,75, aat.-k. 137,4; põleb heledalt;
saadakse
sooladest
elektrolüüsi
teel; leidub looduses ainult ühen
baariumkarbonaat
149
deis — baar.-karbonaadina (viteriit) ja baar.-sulfaadina (bariiüt);
peale viimase on kõik baariumiühendid mürgised; mõnda neist
kasutatakse ilutulestamisel (anna
vad rohelist valgust).
baariumkarbonaat, süsihapu Ba,
kasutatakse rotimürgina.
Baars, Karl August, advokaat
ja pangategelane Viljandis; Vaba
riigi algaastail ka riigitegelane —
rahvaesinduste liige ning minister,
* 1875.
baas, alus, põhi, ehituskunstis
samba-alus, samba jalg; keem., mat.,
alus {<-); sõj., lähteala.
Baasel, suurim kauba- ja töös
tuslinn
Šveitsis, Reini kaldail,
puuvilla ümbertöötamise ja siiditööndusega, ajalooliselt kuulsa üli
kooliga, 154 000 ei. (1930).
Bab, Julius, saksa kirjandus
teadlane ja näitekunsti teoreetik,
* 1880; palju teoseid 20. saj-1
peam. teatrikunsti alalt.
Bab-el-Mandeb, väin Punase me
re ja Adeni lahe vahel, 23 km lai.
Babeuf [-bö'f], Frangois Nõel
[frayssua nõel], prantsuse revo
lutsionäär ja sotsialismi teoreetik,
* 1760, f 1797; propageeris kom
munistlikku riigikorda, hukati.
babiidid = babistid.
babism, muhamedi usu vaba
meelne usulahk, tekkinud 19. saj.
keskel Pärsias, veel radikaalsema
behaismi kujul hakanud levima
mujalgi.
babistid, babismi poolehoidjad.
Babiti järv asetseb Lätis, Riiast
u. 15 km läänesuunas, ranniku lä
hedal, 14 km pikk ja 2 lai.
Babits [babitš], Mihäly [mi haalj],
ungari luuletaja ning romaanikir
janik 20. saj-1, * 1883.
babu, aunimi Indias, ’härra’.
babuiinid, ahviliigid paavianide
perekonnast, elavad Araabias ja
Aafrikas.
Babülon, eesti piiblis P a a b e 1,
vana Babüloonia riigi pealinn
Eufrati jõe ääres, praegusest Bag
dadist lõunasuunas, tuntud juba
27. saj. keskel e. Kr., suurima
õitseajaga u. 1800—539 e. Kr., va
babüloonia kunst
hepeal hävitatud assüürlaste poolt
ja uuesti üles ehitatud 7.—6. saj.
e. Kr., eriti Nebukadnetsari poolt,
50 m kõrgete müüride ja paljude
väravatega, millest säilinud vare
med; keskosas asetses kuulus neli
nurkne Paabeli torn; a. 539 vallu
tatud Pärsia kun. Kyrose ja 331
Aleksander Suure poolt; oli muist
se idamaade kultuuri keskkoht,
Kristuse sünni ajaks aga juba
tähtsuse kaotanud.
Babüloonia, muistsel ajal oma
viljakuselt kuulus madalmaa Euf
rati ja Tigrise alamjooksu vahel,
Lõuna-Mesopotaamia, üks inim
kultuuri hälle, piiratud põhjast
Assüüriaga, lõunast Pärsia lahega.
Juba mitu tuhat a. e. Kr. elasid
siin sumerid, kellele lisandusid 3.-1
aastatuhandel semiidid. U. a. 2230
rajatud Babüloonia riigi võimsaim
kuningas oli Hammurabi (u. 2000
a. e. Kr.). Hiljem sattus B. pike
maks ajaks kassiidide ja Assüüria
valitsuse alla, saades uuesti ise
seisvaks alles a. 625. Selle UusBabüloonia riigi õitseaeg oli Nebukadnetsar II valitsuse ajal, 6.
saj. I poolel e. Kr. A. 538 vallu
tati riik pärslaste, a. 529 Alek
sander Suure poolt.
Enam kui
aastatuhat hiljem oli siin araab
laste riigi keskkoht. A. 1638—
1918 oli B. püsivalt Türgi valit
suse all, kuulub sestsaadik araab
laste kuningriiki Irakisse.
babüloonia kunst on tuntud vii
mase
sajandi
väljakaevamiste
kaudu ning pärineb oma vane
mas järgus peam. Vana-Babiiloonia riigi ajast, u. a-st 2230 e. Kr.
kuni 2. aastatuhande keskpaigani,
arenedes siis nn. assüüria kuns
tiks.
Mõlemaid iseloomustavad
lihtsad ja massiivsed ehitised sa
vist ja telliskivist, eriti templid,
mille seinad kaunistatud neisse
paigutatud värviliste mosaiikpiltide ja reljeefkujutistega; kujutusesemeiks olid peam. loomad ja
valitsevad isikud. Uuele ning oma
pärasele õitsengule jõudis bab.
kunst Uus-Babüloonia riigis a.
625—539,
väljendudes
esijoones
Babiiloonia vangipõli
150
Nebukadnetsar II edendatud ehi
tuskunstis. Pärslaste valitsuse all
katkes selle kunsti iseseisev areng.
Babiiloonia vangipõli e. Paa
beli vangipõli, juutide sun
nitud viibimine Babüloonias pä
rast Jeruusalema vallutamist ja
hävitamist a. 586 kuni 537 e. Kr.,
vähemal määral aga juba alates
a. 597.
babüloonlane, Babiiloonia elanik,
baccalaureus [bakalau-], endine
(alam) akadeemiline kraad; selle
kraadi omanik.
Bacclius, roomlaste viinajumal,
kreeka Bakchose e. Dionysose
ladinakeelne nimi.
Bach, Johann Sebastian, heliloo
ja, üks suurimaid saksa muusi
kuid, Bachi kuulsa muusikutesuguvõsa
peaesindaja,
* 1685,
+ 1750, a-st 1723 Tooma kiriku
kanter ja ülikooli muusikadirek
tor Leipzigis. Väga rikkaliku loo
minguga, eriti protestantliku ki
rikumuusika alal. Temalt pärineb
hulk kantaate, missasid (jumalateenistuslaule), kannatusmuusikat
ja oratooriume, klaveri-, oreli-, or
kestriteoseid jpm.
Bacon [beikan] e. B a c o, Koger
jjvodžd], inglise munk ja filosoof,
* 1214, f 1294; tegi loodusteadus
likke avastusi, leiutas suurendus
klaasi (luubi), parandas juuliuse
kalendrit ja reformis teaduslikku
tööd, hakates rõhku panema ko
gemustele.
Bacon [beikan], Francis, inglise
riigimees ning filosoof, * 1561,
f 1626; keskaegse raamatutar
kuse, skolastika vaenlane, seadis
loodusevaatluse ja kogemuse kõigi
teaduste aluseks. Kirjanikuna oli
ta hea stilist. Ühe kirjandusloo
lise teooria järgi on peetud Baconit Shakespeare’i näidendite autoriks.
Baden, 1) linnake Šveitsi põhja
osas, supelkoht kuumade väävliallikatega, 10 000 eh; 2) linnake
Austrias, Viini lähedal, supelkoht
kuumade väävliallikatega, 231 m
ii. mp., 22 000 ei.
Baden-Baden, kuulus supellinn
Bahama saared
Baadenis kuumade, radioaktiivsete
mineraal-allikatega,
reuma ravi
koht, 30 000 ei. (1933).
Baden-Powell [beidn-poudl], Ro
bert, inglise kindral, skautliku lii
kumise algataja ning juht alates
1908, * 1857.
Baedeker, Karl, saksa kirjas
taja, kuulsate reisikäsiraamatute
väljaandja, * 1801, f 1859.
Baer [bäär], Karl Ernst, arstija loodusteadlane, * 1792, f 1876;
õppinud Tartu ülikoolis, prof. Kö
nigsbergis, hiljem Peterburis, siis
elanud ja surnud Tartus, kus tal
mälestussammas Toomel; avastas
inimese arenemise munast (1827).
Baffin [bäfin], William, inglise
meresõitja, * 1584, f 1622; Amee
rika arktilise saarestiku avastaja
Põhja-Jäämeres a. 1600 paiku.
Baffini laht [bäfini], Põhja-Jäämere osa Gröönimaast läänes.
Baffini maa [bäfini], üks suure
maid Kanada saari Põhja-Jäämeres, Baffini lahest läänes, 611000
km2, elanikke u. 1000 eskimot,
bagaaž = pagas,
bagatell, tühiasi, pisiasi.
Bagdad, tähtis vana kaubalinn
ja liiklemis-sõlmpunkt Tigrise jõe
ääres Mesopotaamias, a-st 1922
Iraki kuningriigi pealinn, umb.
290 000 ei. Keskajal Araabia ka
liifide pealinn, samuti
araabia
kunsti ja teaduse keskkoht.
Bagdadi raudtee, tähtis raudtee
ühenduse loomiseks Konstantinoo
poli ja Pärsia lahe vahel, pooleli,
seni u. 2500 km pikk, ulatub Ko
mast Adana, Mosuli ja Bagdadi
kaudu Basrani, ehitatud peam.
sakslaste poolt; pärast Maailma
sõda kuulub raudteest loodeosa
Tiirgile, osa Prantsus-, osa (kaguosa) Inglismaale.
bager, süvendaja, mullakaevamismasin, tõstab välja mulda,
pori jm. massi jooksvale ketile
kinnitatud kühvlite, labidate või
pangedega, tarvitatakse esmajoo
nes ujuva masinana laevasõidutee
süvendamiseks
jões, järves või
meres.
Bahama saared, Inglise saarte-
151
Bahia
Bager.
rühm Lääne-Indias. Suurtest An
tillidest põhjasuunas, üle 600 korallisaare,
kokku
11406
km-,
63 000 ei. (1934) neegreid.
Pea
linn Nassau.
Saadused: käsnad,
kilpkonnaluu, agaavikanep, punane
puit, puuvill, ananas jm.
Bahia [baia] e. Sao Salvador,
Bahia osariigi pealinn Brasiilias,
353 000 eh, sadam elava kauban
dusega (suhkur, kohv, kakao, tu
bakas).
Bahia Blanca [baia vlanka], põl
lumajandustoodete suur väljaveosadam Lõuna-Argentiinas, 100 000
ei. (1934).
bahr (araab.) tähistab veekogu
(merd, järve, jõge) ning esineb
araabiakeelseis geograafilistes ni
medes, näit. Bahr-el-Abiad (V alge
Niilus) ja Bahr-el-Azrak (Sinine
Niilus).
Bahr, Hermann, austria kirjanik
ja kriitik, * 1863, f 1934; avalda
nud kirjandusteoreetilisi
esseid,
näidendeid ja romaane.
Baieri, suuruselt Preisi järgmine
Saksa riigi osa, endine osariik
Lõuna-Saksamaa
idaosas
(osa
— Pfalz — küll läänes, Reinist
vasakul), 75 997 km2, 7,7 milj. ei.
(1933). On esmajoones põlluma
jandusmaa (ligi pool pindalast
põldude all), Alpides edenenud
karjanduse, mägedes ka metsama
jandusega. Suured vesijõujaamad
Alpide vetel. Masinavabrikud jm.
tööstused suurlinnus. Lõunapoolne
rahvastiku enamik (70%) katoliik
lased, põhjapoolne vähemik (30%)
protestantlik. Pealinn München.
Teisi suurlinnu: Nürnberg, Augs-
bakkbord
burg. Kolm ülikooli, kunstiaka
deemia ja mitu muud kõrgemat
kooli.
Baikali järv e. Baikal, Siberi
sisejärv, 34 200 km2 suur, maa
ilma sügavaim järv — kuni 1576
m (alates 476 m ü. mp. kuni 1100
m alla mp.), äravooluga Jenissei
jõkke; järve lõunaosa ümbert lä
heb Siberi raudtee.
Baikali mäed piiravad Baikali
järve peam. lääneküljest, on kuni
2000 m kõrged ja rikkad metalli
dest.
Baise [baiiz], Garonne’i jõe haru
Edela-Prantsusmaal, 180 km pikk.
bajadeer,
india
tantsijanna
(erootilises laadis) ning lauljanna;
ka lõbunaine.
bajazzo [bajatso] (it.) = paiats.
Bajazzo, Leoncavallo ooper.
Bajer, Fredrik, taani sotsiaalpoliitik, rahuaate ja naiste õiguste
eest võitleja, * 1837, f 1922.
bajonett, tääk e. püssitikk, on
hõlpsasti püssiraua otsa kinnita
tav ja sealt ära võetav.
bajonett-lukk, kahe la
ti või toru lahutatav ühen
dus, millejuures neist ühe
otsas
olev
külghammas
juhitakse teise soont möö
da kuni selle lõpuni ja
käänatakse siis seal õigenurkselt järgnevasse poikõnarasse.
~Tukk.
Bakchos e. Dionysos, kree
ka viinajumal, roomlaste Bacchus.
bakelüt, kunstvaik, tarvitatakse
nööpide, käeraudade, mõn. autoosade
jm.
valmistamiseks, on
kõva, kuid pressitav aine.
bak[h]anaal, esialgselt pidu Bacchuse auks vanas Roomas ühes
vastavate kõrvalnähtustega; nüüd
joomapidu, jooming.
bak[h]ant, Bacchuse saatja; bak
hanaalist
osavõtja,
joovastunu,
hulkur.
bakk, peale-ehitis laeva teki esi
osas, on
tavaliselt
meeskonna
eluruumideks.
bakkbord e. babord, pakpoord,
paapoord e. paaparras, laeva va-
bakkima
152
sak külg; käsksõnana: vasakule
pöörata!
bakkima, laeva purjesid seadma
neisse eest-tuule saamiseks.
baklažaan, soojalembene köögiviljataim, mille vilja mitmeti val
mistatakse toiduks.
Bakony mets [bakonj], metsa
sed mäed Lääne-Ungaris, kuni 713
m ü. mp., on Lõuna-Karpaatide
jätkuks; viinamarja- ning seakas
vatusega.
Bakst, Lev, juudi rahvusest täh
tis vene maalikunstnik Peterburis,
Moskvas, Pariisis, * 1866, f 1924.
bakšiš[š] (pärsia), om. bakšiši,
os. bakšišši, annetis; jootraha; alt
käemaks.
bakšteini juust, juustusort, müü
gil neljakandilise pangana.
bakteriaalne,
pisikuline, pisikuisse puutuv, bakterite kaudu
toimuv.
bakterid, pisikud, pisilased, mik
roskoopiliselt väikesed, peam. üherakulised elusolendid, mis leidu
vad kõikjal õhus, mullas ja vees
ning paljunevad tavaliselt kahe
nemise teel. Mitmed neist pesit
sevad elavais organismides ning
põhjustavad mitmesuguseid nak
kushaigusi.
Bakterid etendavad
looduses tähtsat osa orgaanilisis
aineis mädanemis- ja käärimis
protsessi tekitajatena, surnud or
gaaniliste
ainete lagundajatena
ning uute ühendite loojatena. Põl
lumajanduses tähtsad maabakterid
näit. moodustavad mullas huu
must ning võtavad õhust lämmas
tikku, mis on taimede kasvuks
hädavajalikud. Enamik baktereid
areneb kõige paremini 25—30°
temp. juures, sureb harilikult 0°
ja 80—100° puhul. Kaitseabinõu
deks kahjulike pisikute vastu on
päikesevalgus, mis surmab pisi
lasi, hapnikurikas õhk, puhtus,
kuumutamine, külmutamine, suit
sutamine, soolamine, suhkurdamine, peale selle pisilasvastased,
desinfitseerivad ained nagu karboolhape, sublimaat, lüsool, jodoform jm. Baktereid liigitatakse
mitmeti. Oma vormilt on nad näit.
balalaika
kas kerakujulised (kokid), pulgakujulised (pulkpisikud ja kepppisikud e. batsillid), kruvikujulised
(spiraalsed) vm., ühed on liikuvad,
teised liikumatud jne.
Üldiselt
kuuluvad nad kõik mikro-organismide e. mikroobide hulka.
bakterioloog,
pisikuteteadlane,
bakterioloogiaga teotsev isik.
bakterioloogia,
pisikuteteadus,
käsitleb pisikute ehitust, elutingi
musi ning levimist, nende kasu
likku või kahjulikku toimet neid
ümbritsevas keskkonnas ning võit
lust kahjulike bakterite vastu.
bakterioloogia-instituut, teadus
lik asutis bakterite uurimiseks, sa
muti pisilastesisalduse kindlaks
määramiseks haigete veres või
eritistes, toiduaineis, joogivees jm.
bakterioos, põletik, mädanik või
haigus, mis tekkinud bakterite
kaudu.
Bakunin [-kuu-], Mihhail, vene
revolutsionäär ja anarhismi teo
reetik, * 1814, f 1876; pärit aad
list, enne ohvitser ning teadlane,
siis Lääne-Euroopas revolutsioneerunud ja hiljem kaldunud anar
hismi. I Internatsionaali tegelane.
Bakuu, nõukogude-vabariigi Azerbeidžani pealinn Kaukaasias, suu
rim sadam Kaspia mere ääres, Ve
ne naftatöönduse keskkoht, kust
lähtuvad 854 km pikad torujuht
med õli saatmiseks Musta mere
sadamasse Batumi; u. 710 000 ei.
(1933).
balaata, ühe troopilise puu kui
vatatud
piimmahl,
hall-pruun
painduv mass, kasutatakse masinarihmade ja saapataldade val
mistamiseks.
Balakirev [bala-], Ivan, Vene
keisrinna Anna Joannovna õuenarr, varem Peeter I teenistuses,
meil tuntud vastava kirjanduse
kaudu, * 1699, f teadmata a-1.
Balakirev [bala-], Mili, vene he
lilooja Peterburis, vene muusika
uue rahvusliku kooli algataja ning
juht, * 1837, f 1910.
balalaika, vene keelpill kolme
keele, pika kaela ja kolmnurkse
kerega.
balanss
Balkanimaad
153
Balkani mäed läbikäiguga.
balanss, om. balansi, os.
balanssi, tasakaal.
Vrd. \u
raamatupidamises: bilanss. |
balansseerima = balans- 1
sima.
1
balansseeruma,
ta1
sakaalu jääma, tasakaalus hoiduma.
/ t \
balanssiir, kaalu õlg-Ä
puu; ritv raskustega
otstel tasakaalu hoidBalalaika,
miseks, näit. köietantsimisel; masinais kang liikumise
reguleerimiseks; kellatiks (pendel,
viipur) taskukellal.
balanssima, balanssida, balansin, balansitakse, balanssinud jne.,
tasakaalustama (tasakaalu sead
ma), tasakaalus hoidma.
Balaton, pikk madal järv LääneUngaris, 660 km2, kuni 11 m sügav,
kalarikas, rohkete kosukohtadega
rannikuil.
baldahhiin, katusekujuline rii
dest ehiskate trooni, voodi jne.
kohal; kandekatus (Idamail vana
ajal päevavarjuks, kat. kirikus
praegu pühalikel rongkäikudel);
ka ehiskatus kantslite ja altarite
kohal.
Balder, B a 1 d u r e. Baldr, val-
gusjumal vanagermaani muinas
loos, suve kehastis.
Balder, August, kolonel, Kaitse
liidu õppe- ja spordiosakonna ja
Põhjamalevkonna pealik, * 1891.
balderjan = palderjan.
Baldwin
[boolduin],
Stanley
[stänli], Inglise riigimees, * 1867;
vanameelse partei juht, 1923—29
ja 1935—37 peaminister.
Baleaarid, Hispaania saarterühm
Vahemeres, Hisp. idaranniku lähe
dal, 15 mägist saart, neist suure
mad Mallorca ja Menorca; 5014
km2, 374 000 ei. (1934).
Pealinns
Paima (Mallorcal).
baleriin, kunsttantsijanna.
Balfonr [bälfd], Arthur James
[dieims], Inglise riigimees, * 1848,
f 1930; vanameelsete partei juht
enne Maailmasõda, korduvalt mi
nister, peaminister, Rahvasteliidu
tegelane.
Balhašš e. Balkašš, om. Balhaši,
os. Balhašši, pikk madal rohtlajärv Vene Sise-Aasias, Kazakstani
idaosas, 18 435 km2.
Balkanimaad, Balkani poolsaare
riigid: Jugoslaavia, Albaania, Kree
ka, Bulgaaria, osalt Rumeenia ja
väikeselt osalt Türgi (Euroopa-T.).
Balkani mäed
154
Balkani mäed asetsevad Bulgaa
ria keskosas lääne-ida suunas 600
km pika, kuni 45 km laia metsarikka mäeahelikuna; kõrgeim koht
Jumruktšal 2375 m; mägedes rida
tähtsaid läbisõidukohti.
Balkani poolsaar asetseb LääneEuroopa kaguosas, on põhja poolt
piiratud Doonau haru Saavaga ja
Doonau alamjooksuga,
Balkanimaade (-<-) asukoht. Õige mägine
maa-ala; suuremad mäed: loo
des Dinaari lubjakivimäed, idas
Balkani ja Rhodope m., lõunas
Pindos; tipud kuni 2400, 2500 ja
3000 m. Tähtsamad jõed (peale
Doonau ja Saava): Moraava, Vardar (keskel), Maritsa (kagus), Drin
(läänes) jt. Liiklemisteed käivad
mööda suuremate jõgede orgusid.
Pindala u. 540 000 km2; u. 26
milj. ei.
Rahvastik: lõuna
slaavlased
enamasti
(serblased,
kroaadid, sloveenid jt.) loodes, ru
meenlased, bulgaarlased ja türk
lased idas, albaanlased läänes,
kreeklased lõunas, peale selle lei
dub seal tatarlasi, mustlasi, juute
jm. Rahvastik elatub peamiselt
põllundusest ja karjandusest (sead,
lambad); tööstus on vähe arene
nud. Balkanimaad olid mitusada
aastat Türgi valitsuse all, kust
nende vabanemine toimus peam.
19. saj-1 ja 20. saj. algul.
Balkani sõjad peeti 1912—13 ja
1913, enne enamiku Balkani rii
kide poolt Türgi vastu ja siis
omavahel — teiste poolt Bulgaa
ria vastu; kaotajaiks olid Türgi ja
Bulgaaria;
lõpptulemus: Türgilt
võidetud Makedoonia jaotamine
Serbia, Kreeka ja Bulgaaria vahel.
balkon = palkon.
ball, peenem tantsupidu.
ballaad, enamasti salapärase, tu
meda või fantastilise sisuga ju
tustav luuletus, romantiliste poee
tide lemmikvorm alates 18. saj-st.
ballast e. p a 11 a s t, vajutis,
raskus; kasutu lisakoorem; kaud
ses e. piltlikus mõttes üldse liigne,
tarbetu materjal. Laevakeres tar
vitatakse ballastiks raskeid, kuid
balloteerima
odavaid aineid (liiv, kivid, vesi
jm.), et laeva vees tarvilikul sü
gavusel hoida ning raskuspunkti
asukohta reguleerida; gaasiga täi
detud õhulaevadel on ballast osa
kaupa mahavisatav, et tarbe kor
ral kõrgemale tõusta. Ballastiks
nimetatakse ka raudtee muldkehal
olevat kruusa- või kivikillustikukihti.
ballastitank, kinnine, ballastiks
kasutatava vee ruum laeva põhjas.
ballastkiil, metallist tasakaalukiil purjepaatidel ning jahtidel.
ballett, kunstipärane lavatants
muusika saatel, kujutav tantsmäng,
kunsttantsuetendus, iseseisvalt või
vahepalana ooperis.
ballist, sõj.,
vanaaegne
viskemasin.
ballistika,
õpetus ning
teadus lask
misest ja eriti
(uuemal ajal
Baihst.
tulirelvast) lastud kehade lennu
teest ja -tingimustest; on välja
arenenud alles 19. saj. II poolel.
ballistiline kurv, viskejoon, len
nutee.
ballistilised
laskmised,
katse
laskmised, mille abil mõõdetakse
laskeriista või selle moona ballistilisi omadusi ja võimeid.
ballistilised riistad, mitmesugu
sed asjad ning seadised ballistiliste küsimuste selgitamiseks.
balloon, laia keha ning lühikese
kaelaga suur pudel, tavaliselt tu
gevas vitslcorvis, kasutatakse ha
pete jm. keemiliste ainete hoidmi
seks; õhust kergema õhulaeva
(aerostaadi) gaasiga täidetud suur
kere, õhupall.
balloonkummid e. madalsurvekummid, sõidukeil õhuga täide
tud õõnsad rattakummid, milles
rõhumine on väiksem kui nn.
kõrgsurvekummides.
ballotaaž e. balloteerimine, kuulitamine, kinniselt kuulidega hää
letamine (poolt või vastu).
balloteerima, kuulikestega hää
letama.
Bally
Bally [balii], Charles [šarZ], ro
maani keelte teadlane Šveitsis, sti
listika ja keelepsühholoogia uurija,
prof. Genfis, * 1865.
Balmont, Konstantin, vene esime
ne sümbolistlik luuletaja, * 1867;
parimad luuletuskogud 20. saj.
algult.
balneoloogia, kümblusõpetus.
balneoteraapia, supel-, kümblusravi (vannidega).
Balod, Karlis, läti majandustead
lane ja statistik, * 1864, f 1931;
töötanud Saksamaal sõjaministee
riumis ja a-st 1919 professorina
Riias.
Balod, Francis Aleksandr, läti
muinasteadlane, * 1882, prof. Ve
nemaal ja Riias, korraldanud uuri
misi ja väljakaevamisi Lätis, aval
danud palju teoseid.
Balod, Janis, Läti kindral ning
vägede ülemjuhataja, * 1884, a-st
1931 sõjaminister.
balsam = palsam.
balsameerima, laipa roiskumisvastaste ainetega immutama, seda
nn. muumiaks muutma, mis kui
vas kohas säilib kauemat aega;
lõhnavate rohtudega (palsamiga)
võidma.
Balzac [-za'k\, Honore de (onoree dd), prantsuse väga viljakas
romaanikirjanik, * 1799, f 1850.
Tema teoste enamik (u. 100 ro
maani ja juttu) ilmus üldpealkirja
all ,,Inimlik komöödia“, mis ja
gunes mitmesse alaossa. B. lemmiktüiibid on raha-ahnitsejad ego
istid, lõbujanulised, naeruväärsed,
pahelised ning toored inimesed.
Eestindatud on ta teoseist ,,Šagrään-nahk“, ,,30-neaastane naine“,
,,Isa Goriot“, ,,Eugenie Grandet“jt.,
kõik alates a-st 1926. — Pilti vt.
tahvlil 9.
Balti eraseadus, lüh. BES, Eestis
ja Lätis a-st 1865 maksev eraõi
guse seaduste kogu, moodustab
enesest sajandite jooksul (alates
12. saj. lõpust) mitmesuguste va
litsuste ajal Baltimail väljakuju
nenud vastavate õigusnormide kir
ju kogu, mis õigusteadlase Fr. G.
v. Bunge (-«—) poolt teataval mää-
155
balti kunst
Balti kunst.
Tartu Jaani kirik 14. saj-st.
rai ühtlustatud ning redigeeritud
ja ilmunud 1865 Balti seaduste
III köitena. On vananenud ning
Eestis asendamisel uue tsiviilsea
dustikuga.
Baltika, tavaliselt suurema tea
dusliku raamatukogu osakond Baltimaid puudutava ning kõige seal
ilmunud kirjandusega.
balti keeled, läti, leedu ja (17.
sajandil väljasurnud) muinaspreisi
keel; on lähedases suguluses slaavi
keeltega.
Baltikum,
Baltimaade,
nimelt
Eesti ning Läti ladinapärane ühis
nimetus.
balti kunst, praeguse Eesti ja
Läti pinnal 12.—19. saj-ni (kuni
eesti ja läti rahvusliku kunsti al
guseni 19. saj. keskel) peam. võõrrahvustest isikute kaudu tekkinud
kunstiloomingu
nimetus.
Balti
kunsti areng jaguneb kolmeks
suureks ajajärguks: keskaeg, re
nessansi- ning barokiaeg, uuem
aeg. Keskajal (u. 1200—1550) ehi
balli laenud
tati enamik Baltimaade kindluslosse e. linnuseid (esimeste hulgas
ka Tallinna, Viljandi, Tartu ja
Otepää omad), suuremad linna
müürid (neist kõige tugevam Tal
linna kaitsemüür), samuti enamik
kirikuid ning kloostreid linnades
ja maal. Raidkunsti esindavad
mitmesugused reljeefid peam. ehi
tiste valis- ja siseilustistena, maa
likunsti
ühes
nikerduskunstiga
esijoones altarid. Keskaegses kuns
tis valitses esialgu romaani, lõ
puks gooti stiil, vahepeal ühest
teise ülemineku stiil. (Vt. tahvlit
6.) Renessansiaeg (u. 1530—1640)
avaldub peam. raid- ja nikerduskunstis (rida väärtuslikke kirikukantsleid jm.), barokiaeg aga (u.
1640—1780) väärtuslike nikerdusteoste (altarid, kantslid jm.) kõr
val juba mõjuvalt ka kodanlikus
ehituskunstis (näit. rida tähtsaid
hooneid Narva vanalinnas, Kadri
oru loss jm.) ja samuti maalikuns
tis, eriti portreemaali alal välis
maalt siia tulnud kunstnikkude
kaudu. Uuem ajajärk (18. saj.
lõpust 19. saj. keskpaigani) toob
esile klassitsistliku
ehituskunsti
(näit. Tartu Ülikooli peahoone
jmm. hooned 19. saj. algult), veel
enam aga maalikunsti, kus teot
seb arvukas kogu tuntud nimega
kunstnikke (näit. Kügelgen’id, Neff,
Senff, Hippius jt.). (Vt. tahvlit 7.)
balti laenud e. balti laensõnad
on läänemere-soome keeltesse tul
nud u. ajajärgul 1000 e. Kr. —
500 p. Kr. balti (läti, leedu ja
muinaspreisi) algkeelest, seega siis
enne germaani ja slaavi laenusid.
Näited eestist nagu härg, oinas,
hein, vill, vaha, hernes, seeme,
vagu, sein, sild, ait, ratas, kirves,
vai, niis, laev, puri, hammas, kael,
taevas, põrgu, tuhat jt. annavad
tunnistust tugevast kultuurilisest
mõjustusest.
Balti meri = Läänemeri.
Baltimore [boltimor], suur töös
tuslinn ja sadam P.-Am. Ühend
riikide
idarannikul,
ülikooliga,
805 000 ei. (1930).
balti murre = balti-saksa keel.
156
,Baltische Mon.*4
Balti Puuvillavabrik, aktsiaseltsi
oma, asut. 1898 Tallinnas, töötab
mitme osakonnaga (ketramine, ku
dumine jm.) ja võimaldab puuvilla
ümbertöötamist õige suurel mää
ral, nii siseturu tarvis kui välja
veoks. 1937. aasta lõpul töötajate
arv 1400 ümber.
Balti Päästeseits, a/s., asut. 188&
päästetööde tegemiseks Lääneme
rel, praeguse nime võtnud 1918,
asukoht Tallinnas; omab pääste
laevu ning peab a-st 1921 ka laevasõiduliine reisiaurikutega LääneEesti vetes.
Balti riigid, Eesti, Läti ja Leedu,
laiemas mõttes ka Soome, on aren
danud poliitilist ja majanduslikku
koostööd eriti vabariikide esimesil
aastail; koostöö-leping 1934.
balti-saksa keel, ülemsaksa kee
lemurre, mida tarvitatakse Eestis,
ja Lätis saksa kõnekeelena; on
enesesse vastu võtnud ning säili
tanud Baltimail varemini (kuni
18. saj.) tarvitusel olnud balti
alamsaksa keele mõjundeid, näit.
eu hääldamine öi-na jpm., peale
selle eesti ja läti laenusid.
baltisaksa
kirjandus,
saksa
keelne kirjandus Baltimail, kan
nab 13.—18. saj. saksa provintsikirjanduse ilmet, olles väljast
sissesõitnud ning siin ajutiselt vii
binud riigisakslaste või siin sündi
nud ja siin lühemalt elanud balt
laste harrastusalaks; hakkab omapäranema alles 18. ja peam. 19.
saj-1, kuid nüüdki andekamadf
kirjanikud rändavad Baltikumist
Saksamaa suuremale kirjandustu
rule (Pantenius, Ed. Keyserling
jt.).
Eestile suurema tähtsusega
on estofiilsete huvidega saksa või
saksakeelse haridusega eesti harit
lased,. kes 19. saj. I poolel huvi
tundsid eesti keele, eesti rahva
luule ja ,,Kalevipoja" vastu ning
koondusid peam. Õpetatud Eesti
Seltsi umber (näit. Schultz-Bertram, Faehlmann oma saksakeel
sete muistenditega jt.).
„Baltische Monatsschrift“. vaba
meelsete
balti sakslaste poolt
baltlane
157
Riias 1859 asut. üldkultuuriline
kuukiri, katkestas ilmumise 1914,
hakkas uuesti ilmuma Riias 1927.
baltlane, balti sakslang.
baltlus, balti sakslus,
baluster, om. balustri, os. balustrit, väike, keskelt jämedam,
harilikult treitud sambake, tavali
selt võre osis.
balustervaas,
balustrikujuline
pikk iluvaas.
balustraad, ritta seatud ning
põikpuudega ühendatud balustritest koosnev rindvõre e. äärekaitse rõdude, palkonite ja loožide välisäärel ning trepikodades.
bambaara, neegerrahvas Aafri
kas Niigeri ülemjooksu ja Sene
gali jõe vahel.
Bamberg, kauba- ja tööstuslinn
Baieri põhjaosas, aiasaaduste- ning
metsakaubandusega, õlle- ja puu
villavabrikutega, 54 000 ei. (1933).
Balustrid.
bambus
ehk bambuspilliroog,
suur, kuni 40 m kõrge puutaoline
kõrreline taim u. 200 liigiga, esi
neb eriti Indias ja Malai saartel,
seal džunglit moodustades, kasvab
rühmiti ja tihedasti ning õige
ruttu (kuni 1 m päevas), varred
sõlmised ning õõnsad, kuni 30
sm läbimõõt,
altpoolt pui
tunud,
ülalt
pehmed ning
söödavad. Ka
sutatakse väga
mitmesugu
selt, eriti In
dias ja Hii
nas:
majade
ehitamiseks,
sildade, aeda
Bambus.
de,
parvede,
mööbli ja korvide tegemiseks,
kiudainet punumiseks,
kudumi
seks, paberiks jne.
banaantoitlased
Banaanid (kogumispunktis).
bän [baan], aunimi Ungaris;
Lõuna-Ungari piiriprovintside üle
mate endine nimetus.
Bän [baan], Aladär, ungari tea
dusmees ja kirjanik, * 1871. On
tõlkinud ungari keelde rea soome
ja eesti kirjanike töid (ka „Kalevipoja“ 1929) ning üldse aga
ralt teotsenud Eesti, Soome ja
Ungari vaimseks lähendamiseks,
banaalne, labane,
banaan, varretu (kuid siiski puu
taoline) troopiline, enamasti ühe
aastane taim, kuni 10 m kõrge,
tüvi koosneb
tihedalt üksteise
ümber rullunud lehevartest, võra
kuni 6 m pikkade lehtedega, õied
kobaras, samuti nende kurgikuju
lised viljad banaanid; söödavad
liigid annavad maitsvat ja väga
toitvat, tärklis- ja suhkrurikast
vilja ning on levinud Ees-Indiast
Aafrikasse, Okeaaniasse ja Amee
rikasse (eriti Antillidele). Filipii
nidel kasvav liik annab kiudainet,
nn. manillakanepit.
Banaana, tähtis sadam KeskAafrikas, Kongo jõe suudmel.
banaan-pistik, elektri kontaktseadis vetruva pidemega.
banaantoitlased, värvirikkad lin
nud troopilises Aafrikas käoliste
Banaat
seltsist, sini-roheliste kehasulgede
ja punaste tiibadega, tutiga peas.
Banaat, Ungari maaala Tissa
alamjooksust idas, Doonaust põh
jas, kuulub enamikus Rumeeniale.
banaus, om. -i, inimene ilma
kunstimeeleta ja kõrgemate püüe
teta; omakasupüüdja, madala mõt
teviisiga, väiklane isik.
bänd, om. -i, os. -i, salk, jõuk,
(relvastatud) inimrühm; ka hõim
kond, lõimkond; piljardilaua serv;
bänd, orkester.
bandaaž, eriline köidis mingi
väljasopistuva
kehaosa
sidumi
seks, näit. songavöö; ka haavamähis ja vigastatud kehaliikmete
köidis.
Banda meri on Moluki saares
tikust lõunas, Uus-Guineast läänes.
Banda saared, väikesed saared
Molukkidest lõunas, 45 km2, 13 000
elanikku.
bandažist, bandaažide tegija,
banderilla [-rilja], väike, linti
dega ilustatud kisuline viskoda
hispaania härjavõitlusel.
banderoll, panderoll (-*-); lehvipael; lipuke odaotsal; ristpael.
bandiit, (tee-) röövel, mõrtsukas,
bandool e. b a n d u u r, mandool e. manduur, mitme keelega
keelpill peam. Lõuna-Euroopas, eri
ti Hispaanias ja Ukraina kasakad.
bandzai [-ai'} (jaapani k. ’10 000
aastat’, s. o. 'palju aastaid’), jaa
pani tervitus- ja sõjahüüd, vastab
hüüdudele elagu!, hurraa!
bandy (ingl.) = bändi.
Bang, Herman, taani psühholoo
giline kirjanik, * 1857, f 1912; aval
danud rea romaane enamasti man
duvate isiksuste saatusest, novelli
kogusid, luuletusi, arvustusi jm.
bangaala, bantu rahvas KeskAafrikas, Kongo jõe keskjooksu
ja Belgia Kongo põhjapiiri vahel.
bangi haigus, peamiselt loomade
nakkushaigus (esijoones lehmadel
ja emistel), nakkav nurisünnitus
(poja
enneaegne
äraviskamine),
taani prof. B. Bangi avastatud pi
siku põhjustatud; esineb mitmesu
gusel kujul ja tugevusmääral ük
sikute loomade juures; on kind
158
Banville
laks tehtav vere jm. bakterioloogi
lisel uurimisel. Levib karjas ta
valiselt haige looma juurdetoomisel tervesse karja ja teeb suurt
kahju. Hhiged lehmad sünnitavad
surnud vasikaid, nende piimaand
väheneb või kaob hoopis (nad
jäävad ahtraks) ja nende piim
võib tekitada inimesele kõrgpalavikulist haigust. Küsimuse kõige
uuemaks
eriuurijaks on Eestis
loomaarstiteaduse prof. dr. Vassi!
Bidala (vastav doktoritöö 1933).,
Bangkok, Siiami kuningriigi pea
linn Kagu-Aasias, Menami jõe kal
dad selle suudme lähedal, peale
luksusliku kuningalossi ja rohke
te toredate budha templite (pa
goodide) enamasti kõrgeile vaia
dele ehitatud, Taga-India suurim
linn ja tähtsaim kaubasadam, üli
kooliga, 940 000 ei.
Bangveoolo, madal järv KeskAafrikas, Njassast läänes, KirdeRodeesias, soiste kallaste ja saar
tega, üle 1 km ü. mp., 4500 km2.
banjo, kitarritaoline pika
kaelaga ja trummikujulise
kõlalcehaga keelpill ameeri
ka neegreil.
bankett, pidusöök; peenrataoline kõnnitee maantee
sõidutee kõrval, muldkeha
laiendosa rõhtpind; seinast
väljapoole
ulatuv vunda
mendi serv; sõj., astmetaoline kõrgem järk seespool
rindvalli laskurite tarvis.
bankorubla e. pankurubla, Ve
ne paberraha, nn. assignaatide (18.
saj- Il Ja 19- saj- I poolel) nime
tus Baltimail (vastand oli kõrgemahinnaline hõberubla).
banteng e. sunda veis tume
pruun ja valgete jalgadega mets
loom Taga-Indias ning Malai saa
restikul, taltsutatult ka kodulooni.
bantud, Kesk- ja Lõuna-Aafrika
neegerrahvad, päris- ehk sudaani
neegreist. lõunas (u. Belgia Kongo
põhjapiirist alates), u. 50 milj. in.,
kõnelevad bantu keeli (kuni 200
keelt).
Banville [bagvi /], Theodore de
baobab
\teodoor dd], prantsuse luuletaja
põhimõttel ,,kunst kunsti pärast*1,
osav meister värsitehnikas, * 1823
t 1891.
baobab = ahvileivapuu.
baptism, baptistide usk, kristlik
usulahk, mis ei poolda laste risti
mist, vaid nõuab täiskasvanute ris
timist; tekkis 17. saj. keskel Ing
lismaal, levis Põhja-Ameerikasse,
kus ta kõige enam on kodunenud,
ja hiljem mujale Euroopasse, jõu
des Eestisse 1884.
baptisteerium, vana rooma supelbassein; ümarik ristimiskirik e.
ristimiskabel, mida ehitati peam.
4.—12. saj. suuremate kirikute kõr
vale; hiljem kirikus ristimiseks
eraldatud ruum.
baptistid, 'ristijad’, mitmesse alavoolu kuuluvad baptismiusulised.
Barabäs [barabaaš], Miklös [mik/ooš], ungari tähtis ning väga vil
jakas maalikunstnik ja graafik,
* 1810, f 1898; valmistas eriti port
reid juhtivaist tegelasist.
Barabbas, vt. P a r r a b a s.
barakk, kerge puuehitis, lööv,
tavaliselt sõdurite, massiliselt hai
gete, tööliste jne. ajutiseks ühis
elamuks.
baranka [bara -], nisujahust vee
ja soolaga tehtud mitmesuguste
rõngasküpsiste (saiade) vene algu
päraga ühisnimetus.
barateerimine, petmine kauba
kõrvaletoimetamise või võltsimise
ga, näit. laevale laadimisel.
baratt, kauba vahetus teise kau
ba vastu; vahetuskaubandus (kaup
kauba vastu),
barattkaup, vahetuskaup,
barbaarne, toores, metsik, julm,
harimatu.
barbaarsus, toorus, harimatus,
barbar, esialgu (vana-ajal) iga
mittekreeklane; hiljem toores, met
sik, harimatu inimene.
barbarism, õigekeelsusvastane (vi
gane) või sobimatu võõrapärane
(s. o. omapäravastaselt vigane) kee
lend mingis keeles.
barbarlik, barbarile omane, bar
baarne.
Barbarossa, Rooma-Saksa keisri
159
barjäär
Friedrieh I (valitses a. 1152—90)
hüüdnimi (täh. it. k. ’punahabe’).
Barbarus, Johannes, ps., õige ni
mega Vares, kirjanik ja arst
Pärnus, * 1890; avaldanud hulga
luuletuskogusid alates 1918, näit.
„Inimene ja sfinks** (1919), „Katastroofid** (1920), „Vahekorrad *
(1922), ,, Geomeetriline inimene**
(1924) jpm.
Barbusse [barütiss], Henri [arjri J, prantsuse pahempoolne kirja
nik, sõjavastase ideoloogia, rahuidee kandja, * 1874, f 1935; sai
kuulsaks oma romaanidega „Tuli“
(1916) ja „Selgus“ („Clarte“, 1919) ;
eesti k. ilm. „Põrgu“ (1929, pr. k
1908) ja „Tuli“ (1937).
1
Barcelona [-eeloona], Hispaania
tähtsaim sadam, kauba- ja töös
tuslinn Vahemere looderannikul,
ülikooliga, 1,06 milj. ei. (1934).
Barclay de ToIIy, Mihhail, Vene
väejuht, eriti sõjas Napoleoni vas
tu 1812 enne Kutuzovit ja hiljem
uuesti; pärit balti aadlist, *1761,,
f 1818; ausammas Tartus a-st 1848!
bard, kelti rahvaste (eriti iiri
ja šoti), muistne laulik-luuletaja.
bareljeef, lame-, madalreljeef
Barents, Willem, hollandi polaar-meresõitja, * u. 1550, f 1597;
avastas 1594 Novaja Zemlja, 1596
Teravmäed.
Barentsi meri. Põhja-Jäämere
osa Norra ning Vene põhjaranni
ku ja Novaja Zemlja vahel.
barett, nokata, pehme ning lame'
liidest peakate; uuemal ajal ka
vaimuliku, kohtuniku jne. ametimiits.
barhaan, geogr., kaarluide.
Barisien [-sjäjj], Friedrich, õige
nimega Hartmann, saksa tähtis,
maalikunstnik Baltimail (Miitavis,
Riias, Põltsamaal), esijoones port
retist, * 1724, f 1796.
bariton,
keskmise kõrgusega,,
bassi ja tenori vahepealne mehe
hääl; teatav mahedahäälne vaskpuhkpill.
barjäär, tõke, tõkepuu; takislussein, -tara; kaitsesein servap
merepõhjas kõrgem seljandik ka!
he süviku vahel.
barjäär-riff
barjäär-riff, korallrahude liik:
tõkekari, vallrahu.
bark ehk
p a r k 1 a e v,
purjelaev
kolme mas
tiga,
neist
kaks esimest
(vöörmast
ja peamast)
Parklaev.
raapurjede,
kolmas (besaanmast) kahvelpurjega.
barkantiin, kuunar,
purjelaev
kolme või mitme mastiga, millest
esimene (vöörmast) on raapurjede,
teised kahvelpurjega.
barkarol, veneetslaste paadilaul.
barkass, suurim paat sõjalaeval,
sageli mootoriga, raskete asjade
ga maabumiseks ja nende laevale
vedamiseks.
barkšir, teatav tõusiga,
barlou tõbi, väikelaste skorbuut
luuvalude ja limaskesta punetuse
ga, ainevahetushaigus vitamiinide
puudusest keedetud piimas.
Barnabas, eesti piiblis Parnab a s, apostel Pauluse abiline tema
misjonireisidel.
barograaf,
õhurõhu-isemärkija,
selline aneroidbaromeeter, mille
osuti märgib õhurõhku kuupäeva
de ja kellaaegade kohaselt jaota
tud liikuvale paberlindile.
barogramm, barograafi ülestähend või üldse vastava joonega
väljendatud õhurõhu käik teatava
aja jooksul.
barokk, kunstistiil Euroopas 16.
saj. lõpust kuni 18. saj. keskpai
gani, tähendas kunstipärast reegli
päratust, vastuolulist, eriskumma
list, taotles vabamaid, mõjuka
maid väljendusvorme. Barokk-ehitusstiilis olid, nagu renessansigi
puhul, aluseks antiikvormid, kuid
need olid ehisvormidega rohkem
koormatud; rahu asemel taoteldi
liikuvust, jõulisust, ühtluse ase
mel vastuolu jne. Barokkstiil läh
tus ehitus- ja raidkunstist Itaalias,
haaras hiljem ka maalikunsti, luu
le ja muusika, oli lõpuks ehis
vormidega väga ülekuhjatud ning
ebaloomulik. Väline vormirikkus
baromeeter
160
Barokkstiil.
Kadrioru lossi pidusaal.
arenes eriti Hispaania ehituskuns
tis, ruumide hiilgav siseilustus aga
Itaalia kõrval eriti Prantsusmaal
(nn. Louis XIV stiil). Barokkstiili
esindavad mitmed toredad ehiti
sed (peam. kirikud ja lossid) Roo
mas, Viinis, Berliinis jm. Raid
kunstis oli baroki peameistriks
itaallane Bernini, maalikunstis madalmaalane Rubens. — Vt. tahv
leid 8 ja 7 ning lk. 174.
barokk kirjandus läks õitsele 16.
ja 17. saj. vahetusel, Saksamaal
eriti 17. saj-1, oli kooskõlas muu
des kunstides tol ajal valitsenud
põhimõtetega, kirju, vastuoluline
nii sisult kui vormilt, taotles efek
te, kandis eri maades eri nime
tust, näit. Itaalias marinism, His
paanias gongorism, Inglismaal eufuism.
baromeeter, õhurõhumõõtja, liht
samal kujul elavhõbe-baromeeter,
1643 Torricelli leiutatud üle 76 sm
kõrge, ülevalt kinnine klaastoru,
mis algul on täiesti täidetud elavhõ
bedaga ja mille lahtine alumine ots
asetseb laiemas elavhõbeda-nõus;
normaalse õhurõhu juures on elavhõbeda-samba kõrgus torus 76 sm,
kuid langeb või tõuseb sedamöö
da, kuidas suureneb või väheneb
Tahvel 8
}■
2.
Barokk-ehituskuust.
Belvedere loss Viinis, aiapoolne küle.
Sanssouci loss Potsdamis, pildigalerii.
Tahvel 9
Honore de Balzac.
Julius Caesar.
L. van Beethoven.
Sarah Bernhardt.
M. de Cervantes.
Dante Alighieri.
baromeetriline
161
välisõhu rõhu
mine
lahtises
anumas oleva
le elavhõbeda
le. Ilmavaatlus™ .
teks tarvitatak- i B r6cm\
se sellise toru
ning
anuma
asemel muidu
samasugust
klaastoru, mil
le alumine ots_______
on aga painu
tatud Ülespoole
Baromeeter,
(sifoonbaromeeter); selles lahtises otsas seis
vast elavhõbeda-pinnast arvesta
takse kinnises torus oleva samba
kõrgust. Veel tavalisem on metall ehk aneroidbaromeeter (<-).
baromeetriline kõrgusemõõtmine,
kahe maakoha või asendi kõrgusvahe arvutamine nende kohtade
baromeetriseisude vahe järgi (maa
pinna läheduses tuleb 10,5 m üm
ber iga mm kohta).
baromeetri maksimum ja miini
mum, antitsüklon ja tsüklon, õhu
keerised, kus esimesel on keskel
suurim õhurõhumine, mis keerise
äärte suunas väheneb, ja teisel
keskel väikseim õhurõhumine, mis
äärte suunas suureneb.
Baron, Krišjän, läti ärkamisaja
tegelane, * 1835, f 1923; läti rahva
laulude tähtis koguja, korraldaja
ning trükkitoimetaja, on avalda
nud neid 8 köidet („Latvju Dainas“) 1894—1915.
baronet [bäranit] (ingl.), inglise
aadlitiitel alam-aadlil, kelle ees
nime ees on sir ja naisi hüütakse
lady; lüh. Bar. või Bart.
baroskoop — dasümeeter; ka
baromeetri end. nimetus; riist
õhurõhumise muutumise näitami
seks (ilma arvudeta).
barotermomeeter e. hüpsotermomeeter, väga täpne ja tundlik ter
momeeter vee keemistemperatuuri
järgi õhurõhu mõõtmiseks (vee
keemistemp. on nimelt väiksema
õhurõhu puhul madalam ja suu
rema õhurõhu puhul kõrgem).
ERL
13. I 38.
Barthou
barotse, bantu rahvas LõunaAafrikas, Rodeesias.
barr, liivast või mudast uhetjoom (-e) jõesuudmes.
barranko [-ra-], voolava vihma
vee toimel tulemäe nõlval tekki
nud sälkorg või katlataoline ku
ristik.
barrel [bärdl], kauba mõõt eri
suguse suurusega vastavalt kauba
liigile: 1) inglise vedelikumõõt,
näit. õlle puhul 163,8 1, õli puhul
159 1 (Põhja-Ameerikas); 2) kaaluühik, näit. nisu puhul 88,9 kg,
riisi puhul 300 kg.
Barres [bares], Maurice [mori's],
prantsuse kirjanik ja poliitik,
* 1862, f 1923; avaldanud palju
marurahvuslikke romaane jm. teo
seid.
barrikaad, tõke, teesulg, kaitse
vall mitmesuguseist kättejuhtu
valt asjust, eriti tänavavõitluses.
barrikaadima, barrikaadiga sul
gema või kindlustama.
barrikadeerima — barrikaadima.
Barrow’ neem [bärou], Alaska
põhjapoolseim tipp P.-Ameerikas.
Barrow’ väin [bärou], 500 km
pikk väin Ameerika arktilises saa
restikus.
Barry [bäri], Charles [tšaals],
inglise kuulus arhitekt, ms. Ing
lise parlamendihoone autor, * 1795,
t1860.
Bart., lühend sõnast baronet.
Barth, Paul, saksa kasvatus
teadlane, prof. Leipzigis, * 1858,
f 1922; on kuulus oma pedagoogi
liste teostega.
Bartholdi [-toldi'], Frederic Auguste [ogiist], prantsuse kuulus
kujur, hiiglasuurte mälestussam
maste looja Euroopas ja P.-Amee
rikas, * 1834, f 1904.
Bartholom6 [-tolomee], Paul Al
bert [poi albäär], prantsuse kujur,
* 1848, f 1928; eriala: naisfiguurid
ja eriti hauasambad; peateos: 1899
Pariisis valminud „Surnute monument“.
Bartholomeus [bartolome'us], ees
ti piiblis Partolomeus, üks
12-st esimesest apostlist.
Barthou [-tuu], Jean Louis [žay
li
162
Rartõk
Fra Bartolommeo :
Esitamine templis.
lui’], Prantsuse riigimees, * 1862,
f 1934 atentaadil; viimase 40 a.
jooksul olnud palju kordi minis
ter.
Bartõk [bartook], Bela [beela],
ungari helilooja, klaveriprof. Bu
dapestis, * 1881; loonud oopereid
ja orkestriteoseid, teotsenud un
gari rahvalaulude alal.
Bartolommeo [~e'o], Fra, itaalia
munk ja maalikunstnik Firenzes,
* 1472, f 1517; jõuliste ning stiiliühtlaste pühamaalide viljakas loo
ja täisrenessansi ajal.
Bartseh, Rudolf Hans, austria
romaanikirjanik kerget laadi ning
paljuloetavate teostega, * 1873.
Barük, eesti piiblis Paaruk,
prohvet Jeremia abiline ning saat
ja Egiptuses.
barüsfäär e. raslckond, maakera
raske sisemus litosfääri e. maakerakoore all.
bariiüt, mineraal: baariumsulfaat.
bariiütkollane, baariumisisaldusega kollane värvaine.
barüütvalge, värvimuld barüüdist.
basaalne, alusepoolne, aluseline, alusel olev või sinna kuuluv
(sõnast baas <-].
basaar, näitemiiük heategevusrahvapeol ühes võitude loosimise
ga; Idamail laada- e. turuplats
varjualuste kaubapoodidega; va
hel ka kaubaputka.
basiilika
basalt, om. basaldi, tume kuni
must purskekivim, ehituselt haril.
samba- või tahvlikujuline, esineb
Islandis, Sotis jm., on tähtis ehi
tusmaterjal, mureneb kergesti vil
jakaks põllumullaks.
Basanavicius [-vitšius], Jonas,
Leedu ärkamisaja juhtiv poliitik
ja rahvuslike teaduste edendaja,
* 1851, f 1927; toimetas esimest
leedu ajakirja (Preisis), avaldas
leedu rahvaluulet (Ameerikas 1898
kuni 1905), juhtis Leedu iseseisvuspüüdeid 1917.
base-ba!I [beis-bool] (ingl.), amee
rika pallimäng ruutväljakul kahe
meeskonna vahel ä 9 meest, na
haga kaetud kummipalli ja löögikaikaga; sellest on välja kujune
nud pesapall.
Basedow, Johannes, saksa kas
vatusteadlane, * 1723, f 1790; püü
dis uuendada kasvatusviisi ja õpe
tussüsteemi Rousseau vaimus.
basedovi tõbi, [esimese kirjel
daja arst Karl Basedow’i (* 1799,
t 1854) nime järgi] haigus, mis te
kib liiga tugevast kilpnäärme te
gevusest, peam. naistel; tunnused:
kilpnäärme suurenemine, punnissilmsus, südamepeksmine jm.; ravi:
operatsioon või röntgenikiired.
Basalt.
baseeruma (millelgi), rajanema,
põhinema.
basifiilne, bot., keem., aluselembene.
basiilika, pikergune ning täis
nurkne suur hoone, vanadel kreek
lastel ja roomlastel kohtumaja
või turuhoone, sai ehitusvormilt
aluseks varakristlikule kirikule;
koosnes kirikuna eesõuest ehk aat
riumist ( lsasilaariie
163
mase
pea
osa oli sammasteridadega jaota
tud pikiks
löövideks
(3—5), mil
lest
kesk
mine oli lai
em, kõrgem
ning
val
gem;
end.
kohtunikuruum hoo
ne poolümaras otsas oli kujunda
tud altariruumiks.
Samal alusel
on edasi arenenud keskaegse ki
riku peatüiip, basilikaalne kirik,
mis ulatub uuemassegi aega.
basilaarne, juurmine, juurepoolne (taimeleht).
Basileios Suur, kreeka kiriku
isa, * 329, f 379; Caesarea piis
kop Kapadookias u. 370, osav kirikujuht;
mungaelu
korraldaja,
kelle reeglite järgi elab enamik
kr.-kat. kiriku munki ja nunni
(nn. basiliaanid).
basilisk, muistse aja muinas
looline koletis (lind krooniga ja
mao sabaga), kelle pilk juba on
surmav; vt. ka järgm.
basiliskid,
loomaperekond
iguaanlaste su
gukonnast, sisalikuliste seltsist,
harjaga
peas
ning seljal, ela
vad Kesk- ning
Lõuna-AmeeriBasilisk.
kas.
basketball bool\ (ingl.) = korvpall.
baskid, Hispaanias, Pürenee mä
gede lääneosa ümber säilinud
kelti-ibeeri ürgrahvas, u. 725 000
is., neist 120 000 Prantsusmaal; on
tugevat omapära elukorralduses
säilitanud tänapäevani.
baski keel, tundmatu algupä
raga ürgkeel Hispaanias baskide
alal mitmes eri murdes.
basofoobia, med., haiguslik käimiskartus.
Bašküria
bass, sügav mehehääl; heliteose
või seda rakendava muusikariista
(näit. klaveri, oreli) helistiku ma
dalam osa; muusikariist madalai
ma hääle tarvis.
bassein, veekogu, vesistu,
bassett, muusikariist: väike bass,
poolbass; liik helisid oreli helis
tikus.
bassett-sarv, altklarnett, muusi
kariist suuremais sõjaväeorkestreis.
bassist, bassilaulja, -mängija,
bassivõti, tagurpidi kirjutatud C
kujuline märk nootides, näitab
noodi fa asendit noodijoonestiku
4. joonel.
Bassi väin on Austraalia ja Tas
maania vahel, üle 200 km lai.
bassviiul = kontrabass,
basta (it.) 'küllalt’ (sellest)!
bastard, varemalt:
vallaslaps;
rahvasteloos: kahe rassi segavere
line järeltulija; bot., zool., hübriid
(<-), värd (om. värra).
Bastian, Adolf, saksa etnograaf
ja rahvasteuurija, * 1826, f 1905.
Bastien-Lepage
bpaaž],
Jules [žül], prantsuse maalikunst
nik, * 1848, f 1884; osav külaelu
maalija ning portretist, mõjusta
nud maalikunsti arengut KeskEuroopas ja Põhjamail.
bastille [bastij] (pr.), kaitsetor
nidega kindlus-loss Prantsuse lin
nades; hiljem Bastille sai nimeks
Pariisis
olevale loss-kindlusele,
mis ehitatud 14. saj-1 kaitseks
inglaste vastu ning hiljem kasuta
tud poliitilise vanglana, rahva
poolt 14. VII 1789 vallutatud ning
hävitatud, millest loetakse Prant
suse revolutsiooni algust; üldse
türannia sümbol.
bastion,
rel
vadega
varus
tatud
kaitsetorn keskaegse
linna või kind
luse välismÜÜ- Bastion (põhiplaan),
ris; hiljem kindlusvallist väljaulatuv ehitis tulis
tamiseks.
Baškiiria, autonoomne nõukogude-vabariik Uurali lõunaosas,
151 840 km2, 2 975 400 ei. (1931)
baškiirid
164
baškiire, venelasi, uurali (soomeugri)
rahvaid jm.; tegevusalad:
mägedes metsandus, rohtlates kar
jandus, põllundus; pealinn Ufa.
baškiirid,
türgi-tatari
rahvas
Baškiirias, ligi 2 milj. is., muha
meedlased,
enamasti
rändavad
karjapidajad.
Bat'a [batja], Thomas, tšehhoslovakkia tööstur, * 1876, f 1932;
suurima moodsa saapavabriku asutaja.
bataat, troopiliste
maade toidutaim kassitapuliste sugukon
nast tärklis- ja suhkrurikaste juuremugulate, nn. magusate
kartulitega; selle tai
me mugulvili.
Bataavia, 1) endise bataavide
maa-ala, hiljem Hollandi ladina
pärane nimetus; 2) Hollandi India
pealinn Jaava põhjarannikul, suu
rim sadam Ida-India saarestikus,
437 000 ei., neist 31 000 euroop
last, ülikooliga.
bataavia piisad, külma vette las
tud sulaklaasi tilgad, plahvatavad
hiljem (vigastamisel) kergesti pi
huks.
bataavid, esimesil sajandeil p. Kr.
Reini alamjooksul elanud ning siis
frankidega kokkusulanud germaa
ni rahvas.
batalist, sõjapiltide maalija.
Bäthory [baatori], Stephan, Poo
la kuningas vanast ungari aadli
suguvõsast,
* 1533,
f 1586;
sai
Transilvaania vürstiks 1571, Poola
kuningaks 1575, pidas võidukaid
sõdu Venemaaga, võttis Venelt üle
Liivimaa.
batik, Ida-Aasiast pärit riidemaalimisviis, kusjuures riie must
ri kohaselt osakaupa kaetakse sulavahaga ning vahavabad kohad
maalitakse järjekorras üksikute
värvidega, misläbi riie saab vär
vilise mustri.
batik-värv, batik-maalimisel tar
vitatav riidevärv.
batist, õhuke, peenim linane või
puuvillriie.
Bauman
batjuška (vn. k. ’isake’), venelas
tel rahvapärane preestri nimetus.
batoliit, maakera sügavuses tar
dunud ning ülespoole kerkinud
mingi tardkivimi mass, võib ula
tuda ka pinnale kaljumäestikuna.
batomeeter, riist meresügavuse
mõõtmiseks; ka riist meresügavusest veeproovide võtmiseks.
Batseba, eesti piiblis Patseeb a, kun. Taaveti naine pärast sel
le eelmise mehe Uuria surmamist.
batsill, kepp-pisik, kepikujuline
pisilane, bakterite eriliik.
batsillikandja, pisiku-eritaja, ini
mene, kes pärast nakkushaigusest
paranemist selle tõve pisilasi oma
kehas kannab ja neid eritab, seega
teisi sesse haigusse võib nakatada.
Batthyäny [,batjaani], Lajos [-još],
Ungari riigimees ja poliitik, * 1806,
1848 peaminister, surmati 1849
Austria sõjakohtu poolt.
batua e. vatva, kääbusrahvas
Kesk-Aafrikas, Kongo jõe ümbruses.
Batu-khan, vene Han-Batõi, ta
tarlaste väejuht, vallutas 13. saj.
I poolel Lõuna-Venemaa, jäi pea
tuma Volga alamjooksul, f 1255.
Batum [~u'm], sadamalinn Georgias, Musta mere ääres, petrooleu
mi väljaveo keskus, naftajuhtmetega Bakuust, 67 000 ei.
batüaalne, 200—3000 m sügavas
meres esinev; vrd. abüssiline.
batüübiline, süvamereline, süvikuline, süvameres esinev.
Baudelaire
[bodläär], Charles
[Sari], prantsuse luuletaja, * 1821,
t 1867; tema luuletuskogu „Kurja
lilled1* (1857), sisult haiglaste ela
muste ja joobumustega, kuid heas
vormis, on oluliselt mõjustanud
uuema luule arengut.
Bauer, Heinrich Nikolai, eesti
koolitegelane, * 1874, f 1927; õpe
taja mitmel pool, a-st 1911 kooli
direktor Tallinnas, Vabariigi esi
mesil aastail haridusminister ja
Kristliku Rahvaerakonna tegelane.
Bauman, Karlis, läti muusika
tegelane, Läti rahvushümni komponeerija, * 1835, f 1905.
Bauman, Artur, läti maalikunst
Baumgarten
165
nik, üks esimesi rahvuslikus ning
ajaloolises laadis, * 1866, f 1904.
Baumgarten, Aleksander Gott
lieb, saksa filosoof, prof., * 1714,
f 1762; omab teeneid iseseisva es
teetika piiritlemisel ja oskussõnastamisel.
Baumgarten, Otto, saksa usu
teadlane, prof., * 1858, f 1934; rida
teoseid usu- ning sotsiaal-uuenduslikus vaimus.
Bauschinger, Johann, saksa ma
temaatik ja rahvusvaheliselt tun
tud eriteadlane ehitustehnika, eriti
materjalide proovimise alal, * 1834,
t 1893.
Bavaria [-vaa-] (lad.) = Baieri.
Bayle [beil], Pierre [pjäär], prant
suse kirjanik ja vabameelne filo
soof, * 1647, f 1706; mõjustas olu
liselt 18. sajandit oma filosoofi
lise leksikoniga.
b-duur = si-bemoll-mažoor.
Be, keemias berülliumi märk.
Beaconsfield [biikansfiild], enne
D i s r a e 1 i [-reili], Benjamin, Ing
lise riigimees, * 1804, f 1881; esi
algu menukas romaanikirjanik, siis
juhtiv poliitik vanameelsete, too
ride erakonnas, Inglise maailma
võimu laiendaja.
Beardsley [biddzli], Aubrey [oobri], inglise joonistaja, raamatute
illustraatorina omapärase joonelise
stiili looja, * 1872, f 1898.
beatifikatsioon, õndsakstunnistamine (kat. kirikus), pühakstunnistamisest väiksem.
beati possidentes [beaati -de'n-],
lad. kõnekäänd, 'õnnelikud on
omajad’, s. o. kes omavad rikkust.
Beatrice [-ritSe], Dante armas
tatu, tema „Jumalikus komöödias“ jumaliku armastuse jm. kõr
geima sümbol.
Beatty [biiti], David, Inglise ad
miral, Maailmasõja ajal Inglise
laevastiku juht, * 1871, f 1936.
Beaumarchais [bomaršee], prant
suse näitekirjanik, * 1732, f 1799;
tema kaks kuulsat komöödiat:
„Sevilla habemeajaja11 (1775) ja
„Figaro pulm“ (1784) on vaimu
kad ning oma satiiriga revolutsioonimeeleolulised.
Beelzebui
beau monde [bo moyd] (pr.),
hea, peen, kõrge seltskond.
beau sexe [bo seks] (pr.), kau
nis, „õrnem“ sugupool.
beaux-arts [bozaar] (pr.), ,,kau
nid kunstid*1 (muusika, poeesia,
maali-, raidkunst jts.).
Bebel, August, üks Saksa sot
siaaldemokraatliku erakonna asu
tajaid ning juhte, * 1840, f 1913;
elukutselt treial, alates 1867 parlamenditegelane, hea ning osav kõ
ne- ja poliitikamees, avaldanud
rea teoseid oma alalt, ka naislii
kumise kasuks.
bebutt, kõver kaukaasia pistnuga.
Bechstein, Karl, saksa klaverivabrikant a-st 1856 Berliinis, eri
ala: flüügelid; * 1826, f 1900.
Becker,
klaveritööstus
Venes,
asut. 1841 Peterburis.
Becker e. Pistorius, Jacob, üks va
nemaid raamatutrükkaleid, 1631—
1636 Tartus ülikooli trükikoja ju
hataja, Baltimaade postikorralduse
organiseerija.
Becquerel [bekrel], Henri [ayrr ], prantsuse füüsik, * 1852, f 1908;
radioaktiivsuse avastaja (esialgu
uraani puhul), teatavate nähtama
tute, tema järgi nim. bekrel-kiirte (^-) täheldaja.
Bednõi, Demjan, ps., õige nime
ga Jefim Pridvorov, vene kom
munistlik luuletaja, satiirik, * 1883.
beduiinid, vabad araablaste su
guharud, elavad rändkarjustena
Araabia, Süüria ja Põhja-Aafrika
kõrbedes, peavad lambaid, kitsi,
hobuseid, eriti kaameleid, on sõ
jakad ning röövihimulised muha
meedlased.
beebi, lapsuke.
Beecher-Stowe [biitša-stou], Harriet [häridt], ameerika naiskirjanik,
* 1812, f 1896; kirjutas kuulsa
neegriorjusvastase romaani ,,Onu
Torni onnike1* (1852, eesti k. 1901
ja 1925).
beef [biif] (ingl.), loomaliha.
beefsteak (ingl.) = biifsteek.
Beelzebul, eesti piiblis Pelts e b u 1, VT-s vilistite jumal; UT-s
kurivaim ja kuradite ülem.
beež
Behterev
166
Beetelpalmi-istandus Sunda saartel.
beež, helekollakashall.
beeta, teine täht kreeka tähes
tikus (B, fi), vastab 6-le.
beeta-kiired (^-kiired), üks kol
mest kiirteliigist, mida alaliselt
kiirgavad radioaktiivsed ained; si
saldavad negatiivse elektri vabade
osakeste, elektronide kiiret voolu,
on seega katoodkiired.
beetel, närimisaine Kagu-Aasia
rahvail, valmistatakse areekaseemneist (beetelpähkleist), lubjast, beetelpipra lehtedest jm., on vürtsiliselt mõru maiguga ergutav va
hend, värvib suu pruuniks,
beetelpalm = areekapalm.
beetelpähkel, beetelpalmi vili.
Beethoven, Ludwig van, saksa
suur helilooja, * 1770 Bonnis, elas
alates 1792 Viinis, a-st 1819 täie
likult kurt, f 1827. Oli meister eriti
klaverimängu alal. Lõi instrumen
taalmuusika klassilistes vormides
siseelu jõulise väljenduse kunsti.
Teoseid: 9 sümfooniat (neist väge
vaim ja kuulsaim nr. 9, valminud
1823), 32 klaverisonaati, ooper Ei
deke” (1805), pidulik „Missa so-
lemnis", kammermuusikat, uver
tüüre, oratooriume, kantaate jm.
Pilti vt. tahvlil 9.
begiinid, nunnataolised vagatse
jad Madalmail ja nende naabru
ses peani. 13. ja 14. saj-1; vähem
levinud olid vastavad meesmungad
b e g a r d i d.
begoonia, viltulehik
e. inglitiib, troopikamaise päritoluga mah
lakas roht- kuni poolpõõsastaim, väga pal
jude liikidega ilutaim
toas ja aias, südamekujuliste,
mõned
kirjute
lehtedega,_
lahksuguliste õitega. ' Begoonia.
Behring, Emil
v., saksa arsti
teadlane, diftee
ria raviseerumi
leiutaja, * 1854,
f 1917.
Behterev, ViaLehtbegoonia.
dimir, vene arstiteadlane, erkkonna eriuurija, neuroloogiaste aja
behterevi tõbi
167
kirjade asutaja ning toimetaja,
* 1857, f 1927.
behterevi tõbi, lülisamba kangestumine.
bei, türgi aunimi, 'vürst, härra’.
Beirut, suurim kauba- ja sada
malinn Süürias toorsiidi, puuvilla,
õli jm. väljaveoga, Liibanoni pea
linn ülikooliga, paljude mošeede
ja kirikutega, 135 000 ei. (1929).
Beise,
Theodor,
ajaloo-uurija
Baltimail, ka ajakirja „Inland‘
toimetaja, * 1818, f 1878.
„Beiträge zur genauern Kenntmiss der ehstnischen Sprache'1’, Rosenplänteri toimetatud ajakiri eesti
keele, kirjanduse ja rahvaluule
alal, ilmus 1813—-32, kokku 20 k.
bekarr, nootides keelumärk (j^),
mis märgitud kohas (real ning tak
tis) tühistab kõrgendus- või madaldusmärgi maksvuse.
bekass e. tikutaja, möhitaja, jahilind rüütlaste suguk-st, elab sois
ja rabades.
Beke [bäkä], Ödön, ungari kee
leteadlane, tšeremissi keele ja mur
rete eriuurija, * 1883.
Bekker, Hendrik, eesti geoloog,
prof. Tartus, *1891, f1925; aval
danud teaduslikke uurimusi.
bekrel-kiired, prantsuse füüsiku
BecquereFi 1896 avastatud kiired,
mis tekivad raadiumi ja teiste ra
dioaktiivsete kehade lagunemisel,
hiljem jaotatud a-, /?- ja y- (alfa-,
beeta- ja gamma-) kiirteks.
Belaja, Kama jõe haru Uuralist,
üle 1000 km pikk.
B61a Kun, vt. K u n.
bei canto (it. k. 'ilus laul’), he
lisev, kõlav, naudinglik helivool,
kunstlauljalt nõutav oskus.
Beleljubski, Nikolai, vene ehitusteadlane, * 1845, f 1922; prof. Pe
terburis, kuulus sillaehitaja Venes,
rahvusvaheliselt tuntud juhtiv te
gelane materjalide proovimise alal.
Belem e. P a r ä, suur sadama
linn Brasiilias, Amatsoni jõe suud
mel, kautšuki, kakao jm. väljaveo
ga, 300 000 ei.
belemniidid, paleont., keskaeg
konnas
elanud
loomasugukond
Belgia
peajalgsete klassist, säilinud kivististena, kivistunud tinditigu.
bei esprit [-rii] (pr.), kaunishing.
Belfast, Põhja-Iiri pealinn, täht
saim kaubasadam ja tööstuslinn
Iirimaal, rohkete linavabrikutega,
ülikooliga, 415 000 ei.
Belfort [belfoor], tugev kindlus
Ida-Prantsusmaal, Vogeeside ning
Juura mäestiku vahelisel 28 km
laial madalikul, pidas 1871 ligi
aasta vastu sakslaste rünnakuile,
42 500 ei. (1931).
beiga, Belgia rahaühik, vastab
5 Belgia frangile (1937. a. 0,62
Eesti krooni ümber).
Belgia (ametlikult Belgique), ku
ningriik Euroopas Prantsusmaa,
Hollandi
ja
Saksamaa
vahel,
30 440 km2, 8,25 milj. ei. (1934).
On kagus metsane mägismaa (Ar
dennid) kuni 700 m ü. mp., mille
põhjaosa (Sambre’i ja Maasi jõe
orgudes) on rikas kivisöe- ja raualademeist; keskosas tasasem ja vä
ga viljakas põllumaa; loodes rannikumadalik, mere lähedal luidete,
soo- ning liivamaastiku ribadega,
kaugemal viljakamate luhtadega.
Peajõed: Schelde ja Maas, mõle
mad hulga harudega; maal on ka
palju kanaleid.
Ilmastu: pehme,
mereline ja niiske. Rahvastik:
52% germaani algupära flaame
(põhjaosas), 43°/o romaniseerunud
kelti algupära valloone (lõuna
osas).
Riigikeel: prantsuse, flaa
mide aladel ka flaami. Rahvastik
on enamasti kõik rooma-kat. us
ku. Rahvastiku tihedus on Bel
gias Euroopa kohta suurim: 271 in.
km2-l. Suuremad linnad: Brüssel
(pealinn, 891 000 ei.), Antverpen
(peasadam, 485 000 ei.), Liege,
Gent. Majanduselu on B-s kõrgel
järjel. Põllundus kohati väga are
nenud ja tootlik. Ülekaalukalt on
B. siiski tööstusriik. Maavarad:
kivisüsi, raud, tsink, tina. Rikka
liku vabrikutöönduse tarvis vee
takse veel kivisütt ja rauamaaki
väljast sisse. Saadused: raud, te
ras, autod, klaas, kalliskivid, lina,
puuvillriie, kunstsiid jm. Raudtee
võrk on äärmiselt tihe, samuti jõ
belgia hobune
gede ja kanalite võrk; liiklemine
ja kaubandus väga arenenud, ka
suurte riikide transiitkaubandus.
Riiklikult on B. demokraatlik ku
ningriik kahekojalise parlamendiga
(saadikutekoda ja senat). Kaheksa
aastane koolikohustus. Rida üli
koole ja palju muid kõrgemaid
õppeasutis!.— Ajalugu: B. maa
ala on kuulunud paljude riikide
valdusse ja olnud sõdade taller
maaks, kuni 1815 moodustati te
mast ja Hollandist ühine Madal
maade kuningriik, kust B. 1830
vabastas enese iseseisvaks. Maa
ilmasõjas oli B. enamik sakslaste
vallutatud.
Vastuolud prantsus
keelse rahvastiku ja flaamide va
hel on vähenemas.
belgia hobune = ardenni hobune,
belgia kirjandus on
kolme
keelne, prantsus-, flaami- ja val
looni-; tähtsaim neist on esimene,
mis läks tõusule Belgia iseseisvu
misest (1830) alates. Suuremad ni
med siinse prantsuskeelse kirjan
duse alal on romaanikirjanikud
Coster (19. saj. keskel), hiljem Lemonnier, lüürikud Verhaeren, Lerberghe ja Rodenbach, eriti aga
muinaslooliste näidendite autor
Maeterlinck. Ka flaamikeelne kir
jandus on samal ajal, ühenduses
flaami
rahvusliku
liikumisega,
saavutanud
silmapaistvaid tule
musi, eriti lüürika alal.
Belgia Kongo, Belgia asumaa
Kesk-Aafrikas, Kongo jõe vesikon
nas, 2,4 milj. km2, 14 milj. eh,
neist eurooplasi ain. 23 000. Loo
depoolne enamik maast on jõetasandik troopiliste vihmametsadega,
idas ning lõunas üleminekuga
savanni- ja rohtlamaastikuks. Il
mastu enamasti kuumniiske ja
ebaterve. Jõed väga arvukad, veeja kärestikurikkad, joastikkudega.
Rahvastik koosneb enamasti bantu
neegreist, kes teotsevad paremail
aladel põllutööga, ja ürgseist kääbusrahvaist metsades, jõgedel. Saa
dused (väljavedu): vasemaak, kal
liskivid, kuld, palmipähklid ja -õli,
puuvill, elevandiluu, kautšuk, ka
kao, kohv jm. Pealinn Leopold-
168
bellevue
ville. Kindralkuberner Boma lin
nas. Ajalugu: Belgia kun. Leo
pold II ülesandel Stanley poolt
1885 Kongo nõos asutatud isesei
sev riik Leopold II ülemvalitsuse
all, kes oma õigused 1889 andis
üle Belgia riigile; sai 1908 Bel
gia asumaaks.
belglased, vana-ajal Reini ja Seine’i vaheliste keltide nimetus; nüüd
Belgia elanikud.
Belgrad (serbia Beograd), Jugo
slaavia pealinn ühes kindlusega
Saava Doonausse suubumise ko
hal, maa looduslik liiklemiskeskus,
ülikooliga, 241 500 ei. (1931). On
viimase aastatuhande jooksul kuu
lunud esialgu bulgaaridele, siis
korduvalt Ungarile ja Serbiale,
kauemalt Türgile. 19. saj-1 oli B.
Serbia pealinnaks, samuti 20. saj.
kuni Maailmasõja lõpuni.
Belial, UT-s saadana nimetus.
Belinski, Vissarion, vene kirjan
duskriitik, kultuuritegelane, * 1811,
f 1848; läänekultuurlaste juht, hu
maansuse propageerija, kirjanduse
ühiskondliku tähtsuse rõhutaja,
realismi pooldaja; tähtsad arvus
tuslikud teosed Puškini, Gogoli,
Turgenevi jt. üle.
Belisarios [-saa-], Ida-Rooma rii
gi keisri Justinianus Suure kuu
lus väejuht, * u. 500, f 565; hävitas
534 Põhja-Aafrikas vandaalide riigi,
võitles idagootidega Itaalias, peale
selle pärslaste ja hunnidega.
Beljajev [-ja'-\, Mitrofan, metsatööstur Peterburis, suurejooneline
vene helikunsti toetaja vastava
muusikakirjastuse asutamisega 1884
jm. teel, * 1836, + 1903.
belladonna (lad.), karumustikas.
Bellay [belee], Joachim du [ioakag dü], prantsuse silmapaistev
luuletaja, * 1525, f 1560.
belletaaž, maapealse hoonekorra
pealne täieline, peamine majakord,
esijoones kahekordsed majul.
belletrist, ilukirjanik.
belletristika, ilukirjandus,
belletristiline, ilukirjanduslik,
bellevue [belvüü] (pr. k. ’kaunis
vaade’) = belvüü.
bellilt
Benedictus
169
bellilt, söekaevandustes tarvita
tav lõhkeaine.
Bellini [-liini], itaalia maali
kunstnike perekond Veneetsias 15.
saj-1; tähtsam, esindajad: Jacopo,
tema pojad Gentile ja Giovanni.
Bellini [-Ui-], Giovanni [dio-],
itaalia maalikunstnik, * u. 1430,
•j- 1516; oma ajajärgu maalikunsti
tähtsaim esindaja Veneetsias, vil
jaka loominguga peam. madonnapiltide ja altarimaalide alal.
Bellini [-Iii-], Vincenzo [vintse'-],
itaalia ooperitelooja, * 1801, f 1835.
bellis (lad.), kirikakar, maarjalill.
Bellman, Carl Michael, rootsi
luuletaja, * 1740, f 1795; meister
likud naudingulaulud värske ning
ehtsa elutundega: ,,Fredmani kir
jad" (1790) ja „Fredmani laulud"
(1791).
Bellona [-oona], rooma sõjajumalanna.
bellum (lad.), sõda.
bellum omnium contra omnes
(lad.), 'kõigi sõda kõigi vastu’,
inimsoo oletatud algseisund.
Belo-ozero e. Valgjärv on LoodeVenemaal, Laadoga järvest idas,
1125 km2.
Belsatsar, eesti piiblis Pelsats a r, piibli järgi Babüloonia vii
mane kuningas ja Nebukadnetsari
PoegBelt, om. Beldi, kahe Taani
väina nimetus — Suur-Belt kahe
suurema saare ja Väike-Belt teise
saare ja mandri (Jüütimaa) vahel.
beltraamo, koomilise vanamehe
või teenri osa mängija itaalia rahvakomöödias.
Beluhha
Altai kõrgeim
mäetipp, 4540 m ü. mp.
belutšid, Belutšistani elanikud;
kitsamalt:
teatav iraani tõugu
rahvas Belutšistanis ja peam. Loode-Indias.
belutši keel, iraani murdeist va
nimal kujul säilinud murre Be
lutšistanis.
Belutšistan [-tan], Briti India
lääneosa Iraani kiltmaal, Afganis
tanist lõunas, idas kõrged mäeahe
likud, läänes lavamaad ning kõrved, kuiv.
Elanikud: väikeselt
osalt belutšid, peale selle muud
karjusrahvad, umbes pooled aga
põllundajad pärslased ja hindud.
Maast on osa Briti India provints,
teine osa nimepidi iseseisev, kokku
u. 348 700 km2 ja 868 600 ei. (1931).
beluuga, suurim kala tuurlaste
suguk-st, kuni 9 m pikk, elab
Aadria, Mustas ja Kaspia meres,.
Volga jões jm.; kaaviarisort.
belvedere [-deere] (it. k. 'kaunis
vaade’) = belvüii.
belvüii (pr. bellevue, it. belvedere),
looduslikult ilusa väl
javaatega ehitis par
kides, suurema lossi
vastav
(tornikujuline) osa või selline
maakoht; BeUevue ja
Belvedere on ka pal
jude niisuguste los
side või vaatekoh
tade pärisnimi (vt.
näit. tahvlil 8).
Belõi, Andrei, ps.,
õige nimega Boris
BelvüiL
Bugajev, vene süm
bolistlik luuletaja, kalduvusega fiIncAnfiassp
ifi
müstikasse. *
1880.
-j- 1934; avaldanud ka romaane ja
kirjandusteoreetilisi töid.
bemberg-siid, puuvill-lõime ja
kunstsiid-koega labane kleidiriie.
Bembo, Pietro, itaalia humanist
ning luuletaja, * 1470, f 1547.
bemoll, märk (^) nootides heli
kõrguse madaldamiseks poole too
ni võrra.
Benaares, linn Briti Indias, Gan
gese jõe keskjooksul, hindude pü
him paik 1450 templi ja 570 mošeega, india õpetluse keskus üli
kooliga, kudumistöönduse ja kau
bandusega, 205 500 ei. (1931).
Benavente, Jacinto [haei -], his
paania
viljakas
näitekirjanik,.
* 1866, f 1936; vaimukate realistli
ke näidendite autor, kroonitud No
beli auhinnaga 1922.
bene (lad.), 'hästi’.
Benedictus XIV, * 1675, f 1758,
edumeelne paavst 1740—58.
Benedictus XV, paavst 1914—*
1922, taotles sõjapidamise inim-
Benedietus Nurs.
likustamist, tagajärgede pehmen
damist ja rahu sõlmimist, * 1854,
f 1922.
Benedietus
Nursia’st,
pühak,
* u. 480, f 543; esimese benediktlaste kloostri asutaja (Itaalias),
oma reeglite kaudu õhtumaise
munkluse suur kasvataja.
benediktiin, likööriliik, esialgu
valmistatud
ühes
benediktlaste
kloostris Prantsusmaal, nüüd seal
ses linnas.
benediktlased, benediktiinid e.
benediktiinlased, Nursia Benedictuse (u. 530) asutatud ning tema
reeglite järgi elav mungaordu; ela
sid vagadusele ja tööle; kloostrite,
koolide, põllunduse ja käsitööga
mõjustasid kasvatavalt kauemat
aega Euroopat. Benediktiini nun
nad moodustasid nende ordu eri
haru.
benediktsioon, õnnistamine kat.
kirikus.
beneditseerima, õnnistama.
benefiits,
heategu,
soodustus,
eesõigus; läänistus, läänimõis; ki
riklik tulu, tulu andev kirikuamet.
benefiss, tuluõhtu,
ettekandeõhtu, mille tulu läheb ühe lava
tegelase kasuks või heategevaks
otstarbeks.
benefitsiant, lavategelane, kelle
auks ning kasuks benefiss pee
takse.
Beneš, Eduard, Tšehhoslovakkia
riigimees ja poliitik, * 1884; osav
diplomaat ja iseseisvuse organisaa
tor, riigi algusest peale a. 1918
välisminister (vahepeal ühtlasi ka
peaminister), a-st 1935 president.
bene vale (lad.), ela hästi!
bene valete [-/ee-] (lad.), elage
hästi!
Benfey, Theodor, saksa keelening rahvaluule-teadlane, * 1809,
f 1881; erialad: sanskrit ja mui
nasjutud. Võrdleva rahvajuttudeuurimise algataja; väitis, et mui
nasjutud põlvnevad Indiast.
bengaal, ilutulestusaine, tavali
selt pulber, segu mitmesuguseist
aineist, mis põlevad värvilise lee
giga. Vt. ka bengaalid.
170
Benoit
Bengaalia, tihedaimini asustatud
provints Briti Indias,
Gangese
alamjooksul, keskosas madalmik
arenenud põllundusega (peamiselt
riis), 213 000 km2, üle 50 milj. ei.
(1931). Pealinn Kalkuta.
bengaalid, Bengaalia elanikud.
bcngaali keel on ühest india
rahvamurdest väljakasvanud uusindia keel, mida kõneldakse Bengaalias u. 50 milj. ei. poolt, kir
jakeelena väga rohkete sanskriti
laenudega tarvitusel alates 15. saj.
Bengaali laht, suur merelaht
Ees- ja Taga-India vahel.
bengaaltuli, india helktuli, kirju
tulestik bengaali põlemisest.
bengaalvalgus saadakse bengaali
rahulikust põlemisest (plekkpannil
või raketis), omab mitmesugust
värvust olenevalt üksikute metallisoolade lisandamisest põlemis-segule.
Bengaasi, Itaalia asumaa Kürenaika pealinn ja sadam PõhjaAafrikas, Vahemere kaldal, 43 000
ei. (1931).
Benguella [-ge-], linn Edela-Aafrikas, Portugali Angoolas, 16 000 ei.
Benguella hoovus [-ge-], külm
merehoovus Atlandi ookeanis vastu
Edela-Aafrika rannikut.
Benjamin, eesti piiblis Penjam i n, juutide esivanema Jaakobi
noorim poeg, Joosepi vend; tema
sugu —- üks iisraeli 12-st sugu
harust.
Bennett [benit], Enoch Arnold
[iinok aanld], inglise ajakirjanik,
realistlik kirjanik ja arvustaja,
* 1867, f 1931.
Ben Nevis [niivis], Suurbritannia
kõrgeim mäestik ja mäetipp LääneŠotis, 1343 m ü. mp.
Benois [banua], Nikolai, silma
paistev ehituskunstnik ja prof.
Venemaal, * 1813, f 1879; kolme
kunstnikust pojaga.
Benois [banua], Aleksander, eel
mise
poeg,
maalikunstnik
ja
kunstiloolane Venemaal, * 1870;
avaldanud 20. saj. I veerandil
suuri teoseid maalikunsti ajaloost.
Benoit [banua], Pierre [pjäär],
prantsuse kirjanik, * 1886.
bensiin
171
bensiin e. gasoliin, naftast e.
maaõlist või kivisöest saadav ker
gesti lenduv vedelik, kergõli, koos
neb peamiselt süsivesinikkudest, on
värvitu, veest kergem, tulekardetav. (põleb kergesti ja plahvatab
süttides),
kasutatakse mootorite
käitamiseks, rasvade,
õlide ja
kummi lahustamiseks, riiete pu
hastamiseks plekkidest.
bensiinimaks, vastavate seaduste
põhjal Eestis võetav maks ben
siinilt, muilt vedelailt naftasaadustelt ja mootorite küttesegu
delt, läheb Teedekapitali heaks ja
kasutatakse avalikkude teede ning
sildade korrashoiuks ja ehitami
seks — peam. maavalitsuste kaudu.
bensiinimootor, bensiiniga käi
tatav kergõli-mootor, plahvatusmootori liik.
bensiinõli = bensiin,
bensoe e. bensoevaik, KaguAasias ning Sunda saartel kasvava
bensoepuu hästilõhnav vaik, ka
sutatakse arstimina, iluraviks, suitsutamisainena ja lõhnatöönduses.
bensoehape, värvita kristallid,
bensool-karbonhape, leidub palju
des vaikudes, saadakse bensoest
või kunstlikult toluoolist, kasuta
takse
aniliinvärvide tegemiseks,
aedvilja konservimiseks, arstimiks.
bensoepuu kasvab peam. Tseilonil (Indias), Siiamis, Sumatral jt.
Sunda saartel, kuni 20 m kõrge,
annab bensoevaiku.
bensoetinktuur, bensoevaigu la
hus piirituses (salvideks, ilura
viks jm.).
bensool, värvitu kergõli, vedel
süsivesinik, Ce H6, saadakse kivisöetõrvast, süttib kergesti, põleb
heleda leegiga, keemistemp. 80° C,
külmas tardub; kasutatakse jõu
allikana
mootorite kütteseguks,
rasvainete, kummi jm. lahustina,
eriti aga mitmesuguste orgaaniliste
ühendite saamiseks ja värvitöönduses.
Tema ühendid kannavad
aromaatsete ühendite nime.
Bentham [-/am], Jeremy [džerami], inglise filosoof ning õigus
teadlane, * 1748, t 1832; utilita
rismi e. kasulikkus-õpetuse rajaja
Berezina
demokraatlikus vaimus, mõjustas
oluliselt 19. saj. seadusandlust mit
mel maal.
bentos, veekogude põhjaelustik
vastandina vees ujuvale plankto
nile.
Beowulf, anglo-saksi eepos värs
sides u. 8. saj-st; selle peategelane.
Beranger [berarjžee], Pierre Jean
de [pjäär žay da], prantsuse rah
vapärane luuletaja rahvuslik-poliitilises laadis, revolutsionäär, * 1780,
t 1857.
Berbeeria e. Barbaaria, berberi
tega asustatud Põhja-Aafrika rii
kide Maroko, Alžeeria, Tuneesia ja
Tripolitaania end. ühisnimetus.
Berbera, kauba- ja sadamalinn
Ida-Aafrikas,
Briti
Somaalimaa
pealinn, hooajuti u. 30 000 ei.
berberid, Põhja-Aafrika muhamediusulised hamiidi tõugu ürgelanikud (kabiilid, riffkabiilid, tuareegid).
berberi keel elab mitmes mur
des berberite juures, olles tuge
vasti araabia keele mõjustatud.
berceuse [berssööz] (pr. k. 'häl
lilaul’), hällilaulu laadi helitöö
muusikariistale.
Berehem, Nicolaes [-laass], hol
landi mõjukas maalikunstnik, loo
nud meisterlikke romantilist laadi
maastikumaale, * 1620, f 1683.
Berchtesgaden, kosukoht Baie
ris, Salzburgi Alpides, 568 m ü.
mp., tervisallikatega, 3900 ei.
Berchtold, Leopold, Austria-Ungari riigimees, * 1863, 1912—15 vä
lisminister, toore Serbia-poliitikaga
sai Maailmasõja esilekutsujaks.
berdanpüss, Ameerikas 1868 ko
lonel Berdan’i ehitatud tüüpi vint
püss, vene berdanka.
berdõšš, om. berdõši, os. berdõšši, pika varre ja suure poolkuuteraga vene sõjakirves 15.—17. saj.
Berendts, Alexander, usutead
lane, * 1863, t 1912; a-st 1896 üli
kooli õppejõud Tartus, avaldanud
uurimusi kirikuloost.
Berent, Waclaw [nats-], poola
meisterlik romaanikirjanik, * 1873.
Berezina [-zinaa], Dnepri jõe
parempoolne haru Valge-Venes,
Berg
Minskist idas; 1812 toimus siin
Moskvast taganeva Napoleoni sõja
väe õnnetu üleminek; ka Neemeni
ülemjooksu parempoolne haru.
Berg, Jakob Georg v., Eestimaa
rüütelkonna vabameelne juhtiv te
gelane, talurahva vabastuse korral
daja, * 1760, f 1844.
Berg, Friedrich Wilhelm Rembert, Vene väejuht ja riigimees,
* 1790, f 1874; a-st 1854 Soome
kindralkuberner ja a-st 1863 Poola
asehaldur.
Berg, Friedrich, tuntud Sangaste
krahvina, mõisapidaja, * 1845;
erilised teened nn. sangaste rukki
aretamisel 60 a. jooksul, eeskujuandja maaparanduses jm. aladel
nii tegelikkuses kui kirjas.
bergamotiõli, bergamotipuu vilja
koorest saadav mõru, kuid lõh
nav õli, tarvitatakse lõhnanduses
(lõhnatöönduses) ja likööride te
gemisel.
bergamott, apelsinitaoline puu
ning selle vili Lõuna-Itaalias ja
Sitsiilias; ka pirnisort.
Bergbom [bärjbum], Kaarlo Ju
hana, soome kirjanik ja teatri
juht, * 1843, f 1906; „Soome
Teatri“ asutaja ning mitmekülgne
juhataja 1872—1905.
Bergen, sadamalinn Lääne-Norras, tähtis laevaliiklemiskoht kalaja metsakaubandusega, teaduslike
asutistega, 98 500 ei.
Bergeni raudtee kulgeb Norras
Oslost Bergeni, on 492 km pikk,
läheb üle kõrgete mägede (kuni
1300 m ü. mp.) ja läbi 178 tun
neli, millest ühe pikkus üle 5 km.
bergeri segu, üks kunstliku suit
su tekitamise vahendeid sõjas.
Bergman [bärj-], Johan, rootsi
muinasteadlane ja klassiline filo
loog ning tähtis karskustegelane
Rootsis ja Eestis, * 1864, prof. Tar
tus 1919—23.
Bergmann, Gustav v., kirikuõpe
taja ning mitmekülgne kultuurite
gelane Ruhjas, * 1749, f 1814; oma
trükikojaga edendas teoste välja
andmist, kogus haruldasi raama
tuid
(säilitatud Tartu Ülikooli
raamatukogus).
172
Beringi meri
Bergmann, Ernst v., arstitead
lane, * 1836, f 1907; prof. Tartus
ja Saksamaal, pisilasvaba haavade-ravi rajaja, aju- ja sõjakirurgia
eriteadlane. Mälestussammas Tar
tus Toomel.
Bergmann, Jaan, eesti kirjanik
ja kirikuõpetaja Paistus 1884—
1916, * 1856, f 1916; piibli tõlke
parandamise komisjoni juhataja,
avaldanud mitmesug. töid; ilukir
janduses luuletajana hea värsivor
mi arendaja ning tõlkija; tema
luuletööd on kogutult ilmunud
pealkirjaga ,,Jaan Bergmanni laulud“ (i923).
Bergmann, Aleksander, eesti maa
likunstnik, teatridekoraator Pärnus
ja Tartus, kunstipedagoog, * 1901.
Bergmanni abiraha, Tartu ma
jaomaniku ja talupidaja Taavet
Bergmanni (* 1826, f 1907) poolt
500 rublaga 1903 asutatud kapital
eesti õppiva noorsoo toetamiseks,
hiljem täiendatud paljude teiste
annetistega; toetust antakse prot
sentideta laenu näol peam. üli
koolis edasiõppimiseks.
bergmanni
toru,
isoleertoru
elektrotehnikas, asfaldiga immu
tatud, plekk-kestaga kaetud pabertoru, on kergesti painutatav,
tarvitatakse juhtmete seinale või
krohvi sisse paigutamiseks.
Bergson [-so'#], Henri [üijti ],
prantsuse filosoof, prof. ja akadee
mik Pariisis,
* 1859; rõhutab
intuitsiooni tähtsust tegelikkuse
mõistmisel, kuna selles ühinevad
nii loomalik instinkt kui ka inim
lik mõistus e. intelligents.
beribeeri,
haigus
troopilistes
maades kehaliikmete halvatuse ja
südamenõrkusega, tekib ainuüksi
kooritud riisiga toitumisest; põh
jus: vitamiinide puudumine toidus.
Bering [bee-], Vitus, taani mere
sõitja, * 1680, f 1741; sõitis 1728
esimesena läbi temanimelise väina
Aasia ja Ameerika vahel, uuris
Beringi merd ja avastas Aleuudid,
sai surma merehädas.
Beringi meri, Vaikse ookeani
osa Kamtšatka poolsaare ja Alaska
vahel, lõunast piiratud Aleuutidega.
Beringi väin
173
berliini pannkook
Aleksander Bergmann: Talimaastik.
Beringi väin, 80—92 km lai,
asetseb Aasia ja Ameerika (lähe
malt Siberi ja Alaska) vahel,
ühendab Põhja-Jäämerd Beringi
merega.
Berkeley
[böökli],
George
[džoodž], inglise filosoof ja piis
kop Iiris, * 1684, f 1753; eitab
kehalist
olemasolu
väljaspool
meie kujutlusi, väites, et füüsiline
välismaailm elab ainult meie ole
tustes.
Berlage, Hendrik Petrus, hol
landi kuulus ehituskunstnik mood
sas laadis, * 1856, f 1934; töid
Amsterdamis, Londonis, Leipzigis
jm., esimeses kuulus börsihoone.
Berliin, Preisimaa ja Saksa riigi
pealinn Spree jõe kaldail, 1920
liidetud
seitsme
ümberkaudse
linna ja vahepealsete maa-aladega üheks suurlinnaks ja riigiprovintsiks, pindalaga 884 km2
(läbimõõt ligi 50 km), 4,2 milj. ei.
(1934), on seega maailma suurlin
nade seas 3.-1 kohal. Linna süda
meks on Spree saar lossi ja muu
seumidega, üheks peatänavaks Unter den Linden. Berliinis asetseb
Saksa suurim ülikool ja suurim
raamatukogu, rida
akadeemiaid
jm. kõrgemaid õppe- ning uurimisasutisi, üle 200 haigla, üle 200
kiriku, üle 100 avaliku raamatu
kogu, 35 teatrit jm. Berliin on ka
suur tööstuslinn, sisesadam ja
kaubanduskeskus,
Kesk-Euroopa
raudteevõrgu üks suurimaid sõlm
punkte, ise tiheda siseliiklemisvõrguga.
Berliini kongress, Euroopa suur
riikide ja Türgi konverents Ber
liinis 1878 pärast Vene-Türgi sõda
peam. Balkani riikide saatuse ja
vahekordade korraldamiseks; seal
vähendati Vene ning suurendati
Austria ja Türgi võimu Balkanil.
berliini pannkook, rasvas kee
detud küpsis keedisega täidetud
saiataignast.
Bernharcl
174
berliinipruun
Berliin.
Endine kuningaloss (barokkstiil).
berliinipruun e. preisipruun, värv
aine kuumutatud berliinisinisest.
berliinipunane e. preisipunane,
värvaine kuumutatud berliinisini
sest.
berliinisinine, tumesinine mür
gitu värvaine (pulber), mis tekib
kollase veresoola mõjumisel rauasooladesse; tarvitatakse maalri- ja
riidevärvina, puhtamal kujul —
maalimiseks pariisi- e. preisisinise
nime all.
„Berliner Tageblatt“ [-lii- taa-],
1872 Berliinis asut. vabameelne
päevaleht; ilmub tasalülitatult.
Berlioz [-ooz], Hector, prantsuse
helilooja, programm-muusika ra
jaja, * 1803, f 1869; 3 sümfooniat
(ms. „Romeo ja Julia"), 4 ooperit,
oratooriume jm.
berlitsi kool, õppeasutise tüüp
võõrkeele õppimiseks, kus õpetust
antakse nii lastele kui täiskasva
nuile ainult võõrkeeles (ilma nen
de emakeele abita), tavaliselt vas
tavast võõrrahvusest õpetaja poolt.
Esimene selline kool asutati 1878
Ameerikas D. M. Berlitz’i poolt;
see koolitüüp on Euroopas laialt
levinud.
berni, äärerada, näit. jõe või
kanali kaldal laeva vedamiseks,
madalam riba kaitsekraavi eesserval, sihtimisel toetumiseks.
Bermondt-Avalov [avaa-], Pavel,
Vene väejuht, kogus 1919 süg. Ku
ramaal (pärast v. der Goltz’i lah
kumist) sakslastest ja venelastest
endale sõjaväe, taotelles Riia vallu
tamist; * 1884.
Bermuda saared, Inglise saarte
rühm ja sõjalaevastiku tugipunkt
Atlandi ookeani lääneosas, u. 1100
km New Yorgist kagus, kokku
50 km2, 29 000 ei. (1933), lille- ja
aedviljakasvatusega, talikuurort.
Bern, Šveitsi vabariigi ja tema
tähtsaima kantoni pealinn Aari
jõe ääres, mitmesuguste rahvus
vaheliste büroode ja konverentside
asukoht, ülikooli ja muuseumi
dega, 131 000 ei. (1931).
Bernakoff, Rudolf, arst, kliiniku
juhataja, seltskondlike org-ide te
gelane ja aiakunsti harrastaja
Tartus, * 1885.
Bernhard, Saksi-Weimari hert
sog, kuulus väejuht 30-aastases
sõjas protestantide poolel, * 1604,
t 1639.
Bernhard Clairv.
175
Bernhard
CIairvaux’st
[klärvoost], kat. pühak, * 1091, f 1153;
kloostri abt, tsistertslaste mungaordu arendaja, õhutas II-le risti
sõjale.
bernhardiin,
suurt
tõugu
koer, u. 80 sm
kõrge, pärineb
Sankt-Bernhardi
hotel
li juurest, ka
sutatakse Al
pides eksinud
ja hädaohtu sattunud turistide ot
simiseks.
bernhardlased e. bernhardiinlased, tsistertslaste mungaordu liik
mete teine nimetus.
Bernhardt, Rudolf von, Eestist
pärit kuulus saksa arhitekt, teot
ses Eestis, Peterburis, Roomas,
* 1819, t 1887.
Bernhardt [bärnaar], Sarah, rah
vusvahelise kuulsusega eriti ande
kas prantsuse näitleja, * 1844,
f 1923. —- Pilti vt. tahvlil 9.
Berni Alpid, Lääne-Alpide osa
Rooni (Rhõne’i) orust Aari oruni,
on rikas kõrgeist mäetippudest
(Finsteraarhorn 4275 m, Aletschhorn 4182 m, Jungfrau 4167 m
jt.) ning vägevaist jääliustikest.
Berni konventsioon, vt. autori
õigus.
Bernini [-niini], Lorenzo, itaalia
ehituskunstnik ja kuulus kujur
eriti marmoritehnikas,
* 1598,
f 1680; viis lõpule Püha Peetri
kiriku ehituse Roomas, kus ta
üldse oli oma alal juhtivalt ja vil
jakalt tegev. Silmapaistvamaid ku
jusid: „Apollon ja Daphne“, „Proserpina röövimine'1 jt.
Bernoulli [-nuuli], Jacques [žak],
kuulus matemaatik, pärit Šveitsist,
* 1654, f 1705; tähtis eriti tõenäo
susteooria alal.
bernstein — merivaik.
bernsteiniõli, õli merivaigust.
Berzelius [bertsee-],
Jöns Ja
kob, rootsi keemik mitmekülgsete
uurimustega, * 1779, f 1848; avas
tas algaineid ja määras ainete
aatomikaalusid.
Bessaraabia
Berthelot
[bertloo],
Marcelin
[-sdlaTj], prantsuse keemik põhja
like töödega orgaanilise keemia
alalt, ka minister, * 1827, f 1907.
Berthollet [-tolee], Claude [klood]>
prantsuse keemik tähtsate töödega
ammoniaagi, kloori, sinihappe jm.
kohta, * 1748, f 1822.
bertolee sool, kloorhapu kaalium, K Cl O3, esineb valgete kris
tallidena, tarvitatakse ilutulestuses, lõhkeainete- ja tuletikutöönduses.
Bertram, vt. Schultz-Bertram.
Bertrand de Born [-ra'77 da],
kuulus trubaduur (rüütel-laulik)
Lõuna-Prantsusmaal u. 1200.
berüll, tavaliselt rohekas mine
raal; selle puhtamad liigid on tun
tud kalliskividena: sinine ja sinakasroheline — akvamariin, tume
roheline — smaragd.
berüllium,
alumiiniumitaoline
keemiline element (märk Be), ker
ge metall, erikaal 1,84, aat.-k. 9,02,
sul.-p. 1280° C.
BES = Balti eraseadus.
besaanmast, mitmemastilise pur
jeka tagumine mast, ilma raadeta.
besaanpuri, besaanmasti kahvelpuri.
besaanteng, besaanmasti teng e.
esimene pikend.
besee, küpsis suhkrust ja va
hustatud munavalgest.
besemšon, kaub., kaaluvähend;
hinnavähend, hinnaalandus pakise
külge kleepuvatelt kaupadelt.
Beskiidid, Lääne-Karpaatide põh
japoolne eelmäestik Poola lõuna
piiril, kõrgeima tipuga 1725 m.
besoaar e. pulstik, söödud kar
vadest kivind mäletsejate seedeelundeis.
Bessaraabia, Rumeenia kirdeosa
Dnestri ja Pruti jõe vahel kuni
Musta mereni, 44 422 km2, 3 milj.
ei. On enamasti tasane ja viljakas
madalmaa nisu-, maisi- ja viina
marjakasvatusega.
Rahvastik on
kirju (rumeenlased, bulgaarlased,
sakslased jt.).
Pealinn Kišinev.
Oli kauemat aega Türgi all, a-st
1812 Vene oma, 1920 ühendati
Rumeeniaga.
Bessel
176
betoon
Lorenzo Bernini: Õnnis Ludovica Albertoni.
bešlik, Türgi hõberaha (5 piastBesset, Friedrich W., saksa tä
rit).
heteadlane,
prof.
Königsbergis,
Betaania, eesti piiblis Petaa* 1784, f 1846; uurimusi tähtede
n i a, küla Jeruusalema lähedal,
kauguse ja liikumise kohta, maa
Laatsaruse elukoht.
kera kuju (ellipsoid) kindlaksmää
Beteigeuze \-geu-], hiidtäht Orioramine, matemaatilisi töid.
ni tähtkujus, 1. suurusjärku.
bessemeerima, toorrauda e. mal
Bethel,
eesti piiblis P e e t e 1,
mi puhastama ja lisandeist vabas
VT-s linn, nüüd küla Jeruusale
tama vastavas seadises kuuma õhu
ma lähedal.
läbipuhumisega.
Bethesda [bete s-], eesti piiblis
Bessemer [besimd], Henry, ing
P e t e s d a, oletatud tervistamislise keemik, tehnik ja leiutaja,
võimega tiik Jeruusalema lähedal.
* 1813, f 1898; eriliste teenetega
Bethlen [batlän], Istvän [ištraua puhastamise ning terase val
vaan], Ungari riigimees, 1921—31
mistamise tehnika alal.
peaminister, * 1874.
bessemeri menetlus, bessemeeriBethmann-Hollweg, Theobald v.,
mine.
Saksa riigimees, 1909—17 riigibessemeri pirn, 1855
kantsler, * 1856, f 1921.
leiutatud pirnikujuline,
Bethsaida, eesti piiblis Petkividega
vooderdatud,
s a i d a, kaluriküla
Keneetsareti
mitu m kõrge raudahi,
järve lähedal, kust pärit Peetrus,
milles puhastatakse toor
Andreas ja Vilippus.
rauda e. malmi süsini
Betlehem, eesti piiblis
Petkust, ränist, väävlist jm.
1 e m, linnake Jeruusalemast lõu
lisandeist, nimelt sulanas, kun. Taaveti ja Jeesuse sün
malmist õhu läbipuhu Bessemeri
nikoht.
misega, mistõttu lisanpirn
betoon, survetugev ja tulekindel
did põlevad. Tulemu- (a—täiteava,
ehitusmaterjal liivast, kruusast või
seks on peaaegu puhas b-õhutorud).
kivikillustikust ja sideainest, mil
raud või teras.
leks harilikult on tsement (tsebessemeri teras, bessemeerimisel
mentjahu veega); vedel, pudrusaadud hea teraseliik.
taoline või niiske segu valatakse
bestia (lad. k. 'metsloom’), ela
või tambitakse vormidesse, kus
jas, toores inimene, metsaline.
ta kuivab, kõveneb ja aja jook
bestiaalne, elajalik, loomalik, too
sul kivineb; tema väikese tõmberes, metsik.
betoon-arhitektuur
177
tugevuse
suurendamiseks aseta
takse betoon-osade sisse raud-armatuure, raudlatte (raudbetoon);
betooni
kasutatakse
suuremate
hoonete (esijoones lae, põranda,
vundamendi, välistrepi ja korstna),
müüride, sildade, tornide, ausam
maste, hauaümbriste, kindlustiste
jne. ehitamiseks.
betoon-arhitektuur,
betoon-ehituskunst.
Betšuaanamaa,
Lõuna-Aafrika
nõo sisim osa, enamasti viljatu
Kalahari kõrb ja kuiv rohtlaala, keskm. 1000 m ü. mp., hõredasti asustatud betšuaanidega.
betšuaanid, karjapidajad bantu
neegrid (palju suguharusid) Sambesi ja Oranje jõe vahel LõunaAafrikas.
Beuthen [boi-], kaubandus- ja
tööstuslinn ülem-Sileesias, Saksa
maal, mäekaevandustega, 99 000 ei.
(1933).
Beyle [beil], Henri [cujri'], prant
suse kirjanik, vt. ps. Stendhal.
Bi, keemias vismuti (Bismutum)
märk.
bi- (lad.), eessilp võõrsõnus, täh.
'kahekordne', ’kahelis-’, 'kahekordselt’, ’topelt’.
Bialik [bja-], juudi kirjanik Poo
las, * 1873; kirjutanud peamiselt
heebreakeelset rahvuslikku tunde
luulet.
Bialowieža mets, vt. Bjalovjeeža.
biarhia (kr.), kaksikvalitsus.
Biarmia, kohanimi keskaegseis
skandinaavia
saagades, oletuste
järgi tähistab nn. Permi kultuuri
ala Kama jõe mail või karjalaste
ala Valge mere ümbruses.
bibamus [-baa-] (lad.), 'joogem’!
Bibikov, Aleksander, Vene kind
ral ja riigimees, Katariina II ajal
mässude mahasuruja, * 1729, f 1774.
biblia (kr.) = piibel,
bibliofiil, raamatuharrastaja, ha
ruldaste või ilusalt
väljaantud
raamatute koguja.
bibliofiilia, raamatuharrastus, hu
viga tegelemine mingis suhtes ha
ruldaste trükiteostega ja nende
kogumine.
ERL 14. I 38.
biennium
bibliograaf,
raamatuteadune;
raamatuloendite koostaja.
bibliograafia, laiemalt: raamatuteadus, raamatuasjandus, raama
tukogundus; kitsamalt: trükiteoste
kirjeldamise ja nende loendite
koostamise õpetus, ka trükitööde
korraldatud loend ise. Nimetatud
loendid sisaldavad andmeid raama
tute või üksikute kirjutiste kohta,
nende autoreid, pealkirju, ilmumisaega ja -kohta, võimaluse korral
ka andmeid sisu üle; need andmed
üksikute teoste kohta on korral
datud kas alfabeetiliselt autorite
järgi või ajaliselt (ilmumisaastate
järgi) või sisuliselt, viimasel korral
kas ainealade või märksõnade jär
gi. Peajaotus: üldbibliograafia, rah
vuslik bibl. ja eribibliograafia.
Bibliograafia Asutis, vt. Eesti
Bibliograafia Asutis.
bibliograafiata = bibliografeerima.
bibliografeerima,
bibliograafiat
koostama, selleks andmeid koon
dama; bibliograafiliselt kirjeldama.
bibliolaatria, piibli kirjatähe ju
maldamine.
bibliomaan, raamatuhull, haig
laselt kirglik raamatukoguja.
bibliomaania, raamatuhullus, raamatuvoom (om. -a), haiglane bib
liofiilia.
biblioteek, raamatukogu,
bibliotekaar, raamatukoguhoidja,
biceps (lad.) = biitseps.
Biedermeier, lihtne, heasüdam
lik, edasipüüdlik, väikekodanlik
koolmeister saksa kirjanduses ala
tes 19. saj. keskelt. Vt. ka bii
dermeier-.
biedermeierlik = biidermeierlik,
bieliidid, lendtähed e. meteoo
rid Biela komeedi lagunemisest.
Bienemann [bii-], Friedrich Gus
tav, van., balti-saksa ajaloolane
Tallinnas ja Saksamaal, * 1838,
t 1903.
Bienemann [bii-], Friedrich, noor.,
balti-saksa ajaloolane ja ajakirja
nik, peam. Riias, * 1860, + 1915.
biennaalne, kaheaastane,
biennium [bie-] (lad.), kaheaas
tane ajavahemik, aastakahend.
12
bifilaarne, kaheniidiline
(näit.
mähis elektrotehnikas või ülesriputamis-seadis).
bifilaarne mähis, paarismähis keskelt ka
hekorra käänatud traa
dist, kusjuures elekt
rivool läbib kumbagi
traadiharu eri suunas,
bifoolne, kaheleheJjne>
Bilibin
178
bifilaarne
Bifilaarne mähis,
biformne, kahekujuline.
bifurkatsioon, kahenemine; jõe
selline hargnemine, mille puhul
tema suudmeharu suubub hoopis
teise jõkke; ka veresoone jms.
hargnemine.
bigaamia, kaksikabielu (mehel
kahe naise või naisel kahe me
hega), meil seadusvastane.
bigamist, kahe naise või kahe
mehe pidaja.
bigotne, pimeusklik, ülivagatsev.
biiber = piiber, kobras,
biiber, erilise koosseisuga mas
sist ehitustahvlid kaitseks niis
kuse ja vee vastu; tarvitatakse ka
reisikohvrite valmistamisel.
biidermeier, Biedermeieri- (-<—) tao
line inimene.
biidcrmeier-kirjandus, saksa kir
jandusliku tüübi Biedermeieri (<-)
järgi nimetatud pool-romantiline,
pool-realistlik, lihtsa elutundega,
koolmeisterlikult õpetlik, kõlblat,
edasipüüdlikku ja mugavat elu
viisi kirjeldav kirjandus,
eriti
seda laadi kirjandus Saksamaal
1815—1848 (nn. biidermeieri-ajal).
biidermeierlik, lihtsameelne, õpet
lik, väikekodanlik, mugav jne.; biidermeier-stiilis.
biidermeier-stiil, stiililaad saksa
kultuuri maades peam. 1815—1850,
avaldunud kõige enam mööbli
kunstis, mida tol ajal iseloomus
tavad lihtsad, kodanlikus elus
praktilised ja mugavad, kuid siiski
lihtsameelselt ilustatud intiimsed
vormid.
biifsteek (ingl. beefsteak), prae
tud loomalihalõigud toiduna,
biisam = muskus (lõhna-aine).
biisamkrae, biisamroti karus
nahast krae.
biisamrott, nä
rija loom hiirlaste
suguk-st,
muskusnäärmega kõhul, kuni
30 sm pikk, ligi
sama pika la
piku sabaga, elab
magevete ääres
(nagu
kobras)
Põhja-Ameeri-
Biisamrott.
kas; annab ti
heda, läikiva (all peene ja pehme
alus-) karvaga pruuni karusnahka,
mida ka värvitakse.
biitseps, (ülaotsal) kahe peaga
lihas, näit. käelihas, mis küünar
nuki kohalt painutab kätt õla
varre poole.
bikefaalne, kahepeane.
bikfordi nöör, aeglase põlemiskiirusega süütenöör.
bikonkaavne (lääts), kaksiknõgus.
bikonveksne (lääts), kaksikkumer.
bikvadraat, mat., ruudu ruut,
neljas aste.
bikvadraat-võrrand, algebras nel
janda astme võrrand.
bilabiaalne häälik e. bilabiaalhäälik, mõlema huule abil kujun
datav häälik (näit. b).
bilansivõimeline (ametnik), bi
lanssi koostada oskav.
bilanss, om. bilansi, os. bilanssi,
raamatupidamises: varanduse seis,
tulude ja kulude tasakaal; äriseis,
kahest poolest, aktivast (-«—) ja
passivast (-«—) koosnev loend —
ülevaateks asutise või ettevõtte
kõigi varanduste väärtustest ja
kohustustest.
bilateraalne, kahekülgne.
Biibao [-vao], tähtis sadam ja
kaubalinn Põhja-Hispaanias, Bis
kaia lahe ranniku lähedal, Bis
kaia provintsi pealinn, 171 000 ei.
(1934).
Bileam, eesti piiblis P i i 1 e a m,
nõid VT-s, kelle eesel olevat ku
nagi kõnelnud.
Bilibin [-/ii-], Ivan, vene teedra
jav graafik rahvusliku illustratsi
ooni alal, mõjustanud sellesama
tekkimist Eestiski, * 1876.
bilingviline
179
bilingviline, kahekeelne, kaksikkeelne.
biljard = piljard,
biljon, Inglismaal ja mujal, sa
muti ka meil, miljon miljonit
(1 kaheteistkümne nulliga); Prantsuses ja P.-Am. Ühendriikides tu
hat miljonit e. miljard (1 üheksa
nulliga).
biljoon (pr. billon), vasest ja hõ
bedast koosnev vahetusraha-metall.
bill (ingl.), seaduseelnõu Inglis
maal ja P.-Am. Ühendriikides,
billon (pr.) = biljoon.
Bilman, Alfred, läti ajakirjanik,
ajaloolane ja poliitik, Läti tut
vustaja trükitööde kaudu, * 1887.
bimetallism,
kaksikmetallilisus,
kaksik-rahasus,
korraga kahele
väärismetallile (kullale ja hõbe
dale) rajatud rahasüsteem, monometallismi vastand. Seejuures on
nende kahe metalli väärtuse suhe
seadusega kindlaks määratud.
binaarne, kaheks jagunev, ka
hest üksusest koosnev.
binaarne nomenklatuur, kahe
line nimestus, taimede ja loomade
teaduslik nimestamine kahe ladi
nakeelse sõnaga, millest esimene
tähistab perekonda, teine liiki.
binokkel, om. binokli, os. bi
noklit, pikksilm kahe silmaga kor
raga vaatamiseks (kahe toruga).
binokulaarne nägemine, kahesilmi-, kahe silmaga korraga nä
gemine, kusjuures ajus saadakse
ainult üks nägemiskujutis.
binomiaalne = binoomne.
binoom, mat., kaksliige, kahelükmeline algebraline avaldis, näit.
a + b.
binoomlause ütleb, et binoomi
Positiivset täisarvulist astet saab
avaldada ka binoomreana (-<-).
binoomne, mat., kaheliikmeline.
binoomrida, binoomi astme aval
dis oma üksikliikmete astmete ja
nende juurde kuuluvate koefitsien
tide kaudu, näit. (a + b)2 =
a2 + 2 ab + b2.
bio- (kr.), võõrsõnus: elu-,
biodünaamika,
üld-elutegevuse
õpetus.
bioota
biofüüsika,
biol.,
elutegevuse
füüsikaline uurimine.
biogeenia, arenemislugu (<-) e.
eluarenemislugu.
biogeensed setted, elutekkesed
setted, kogunevad elusolendite jää
nustest ja nende elutegevuse saa
dustest.
biogenees, elu tekkimine, are
nemine.
biogeneetiline, eluarenguline.
biogeneetiline põhiseadus,
E.
HaeckePi püstitatud reegel, mille
järgi üksikolend e. isend oma
orgaanilises arenemises kordab lü
hendatult oma suguvõsa (liigi) are
nemislugu vanimaist aegadest kuni
tänapäevani.
biogeograafia, taime-, looma- ja
antropo- (e. inimes-)geograafia üld
nimetus.
biograaf, eluloo kirjutaja,
biograafia,
elulugu,
uurimus
(kellegi) eluloo kohta, on tavali
sest elulookirjeldusest harilikult
suurem ja teaduslikum.
biograafiline leksikon, elulugude
sõnaraamat.
biokeemia, elusolendites toimu
vate keemiliste nähtuste õpetus.
bioliidid, setekivimid organismi
dest ja nende elutegevuse produk
tidest.
bioloog, bioloogiateadlane,
bioloogia, laiemalt: teadus elus
olenditest, olendite- e. olestelugu
(seega botaanika ja zooloogia);
kitsamalt: õpetus olendite e. or
ganismide elutingimustest ja elu
tegevusest.
bioloogiajaam, teaduslik vaatlus
punkt taimede ja loomade elute
gevuse jälgimiseks nende loomu
likes kasvu- ja elutingimustes või
ka katseolukorras. Tartu Ülikooli
oma asetseb Saaremaa lääneran
nal Vilsandi saare vastas.
hiomantia, mineviku ja tuleviku
kuulutamine käejoonte jms. järgi.
biomeetria, abiteadus, mis uurib
bioloogilisi nähtusi
elusolendite
mõõtmise ja arvulise statistika abil.
bionoomia, õpetus elusolendite
suhteist üksteise ja ümbrusega,
bioota, elustik.
biootilised tegurid
biootilised tegurid, teiste elus
olendite mõjustused antud elus
olendi arengule ja talitlusile.
biosfäär, biol., eluruumkond e.
elustatud alad maakeral
(mais
maa, mageveed ja mered),
biosoofia, elutarkus,
biostaatika, õpetus inimese elukestusest ja rahvastiku tihedusest.
Biot [bioo], Jean Baptiste [žag
batist], prantsuse füüsik ja astro
noom, ringpolarisatsiooni leiutaja
valguse alal (elektrivoolu ja mag
neti vastastikusest mõjust); * 1774,
f 1862.
biotiit, must mineraal, vilgukivi
tavalisim liik, sisaldab magneesiu
mi ja rauda, esineb tardkivimeis.
biotsentriline,
elu kõige kes
kusse asetav.
biotsönoos, ühtlaste elutingimus
tega, piiratud maa-alal elutsev
taime- või loomaiihiskond.
biplaan, kahe-kandepinnaline len
nuk.
bipolaarne, kahepooluseline, kahenabaline.
bipüramiid, kahest põhjadega
üksteise vastas olevast püramii
dist moodustatud keha.
biradiaalne, kaheks sümmeetri
liseks pooleks jagatav.
Birgitta, rootsi naispühak, * 1303,
f 1373 Roomas, astus 1344 kloost
risse ja asutas uue kloostriordu.
Birgitta ordu, kloostriordu kaksikkloostritega munkadele ja nun
nadele (esimene asut. Vadstenas
1346, Eestis Pirita klooster 15. saj.
algul).
Birk, Ado, advokaat ja poliiti
line tegelane Eestis, * 1883; Va
bariigi algaastail ka minister, siis
kuni 1926 saadikuks Moskvas.
Birkert, Anton, läti kirjanik,
* 1876; kirjutanud luuletusi, no
velle, romaane ja suurmeeste elu
lugusid.
Birma e. Burma, Briti India
provints Taga-Indias, üle 605 000
km2, 14,7 milj. ei. (1931). Mägis
maa troopiliste metsadega. Peajõgi ja pea-liiklemistee: Iravadi.
Ilmastu: troopiline.
Rahvastik:
budhausulised birmalased.
Maa
180
Bismarck
põue-varad: kuld, vask, tina, kivi
süsi, nafta.
Kasvatatakse riisi,
nisu, puuvilla jm. Pealinn Rangoon (400 000 ei.).
birmalased, Birma elanikud, tii
beti rahvaste tõugu.
Birmingham [börmingam], 1) suur
tööstuslinn Inglismaal, Londonist
loodes, metallitöönduse peakeskus,
ülikooliga, 1 011 500 ei. (1933);
2) vabrikulinn P.-Am. Ühendriiki
de lõunaosas, Alabamas, raua- ja
terasetööndusega, söekaevanduste
ga, 260 000 ei. (1930).
Birõ [biroo], Lajos [lajoš], un
gari kirjanik, naturalistlike ro
maanide, novellide ja näidendite
autor, * 1880.
Biron [bii-j, Johann Ernst, Ku
ramaa hertsog, * 1690, j- 1772; Vene
keisrinna Anna Joannovna ar
muke ning tegelik vägivallavalitseja Venes 1730—40.
bis (lad. k. ’kaks korda’), teist
korda, uuesti!
bisarne [-sa r-], iseäralik, veider,
silmatorkav, inetuks moonutatud.
bis dat, qui cito dat, lad. vana
sõna, 'kahekordselt annab, kes
ruttu annab’.
biseksuaalsus, med., mõlemasoosus, suguline iharus mõlema sugu
poole vastu.
Biskaia laht, Atlandi ookeani
osa Hispaaniast põhjas, Prantsusest läänes, tormine.
Biskra, linn Alžeeria lõunaosas,
oaas Sahara põhjaserval, Prantsu
se sõjaväepost, 95 000 ei.
biskviit, pehme ja kerge küpsis
vahustatud munast, suhkrust, võist
ja vähesest nisujahust, inglispära
selt keeks; ka mõned kõvemat
liiki õhukesed küpsised (albertbiskviit jt.).
biskviitkonjak, pehme liik kon
jakit.
biskviitportselan, kaks korda põ
letatud
glasuurimata
portselan
iluasjadeks.
Bismarck, Otto v., vürst, Saksa
riigimees, * 1815, f 1898.
Äärmi
selt parempoolne Preisi ja hiljem
kogu Saksamaa võimumees, osava
diplomaatia ja võidukate sõdade
bismargipruun
181
abil (Taaniga 1864, Austriaga 1866,
Prantsusega 1870—71) lõi palju
dest saksa riikidest, ilma Austriata, Preisi juhtimisel võimsa Saksa
keisririigi 1871, kus ta riigikantslerina piiramatult võimutses. Oli
kõva võimu pooldaja, sallimatu,
sotsialistliku liikumise äge vasta
ne; tööliste poolehoiu võitmiseks
edendas siiski sotsiaalseadusand
lust.
Välispoliitikas 1879 sõlmis
liidu Austriaga, 1882 lisaks Itaa
liaga, hankis Saksale rea asumaid.
Oli vastuolus keiser Wilhelm II-ga,
mistõttu vallandati 1890.
bismargipruun,
punakaspruun
värvaine villa ja puuvilla värvi
miseks.
Bismargi saarestik e. Uus-Britannia, saarterühm Uus-Guineast
kirdes
(Uus-Britannia,
Uus-Iirimaa, Admiraliteedi saared jt.),
kokku u. 47 000 km2, 248 000 ei.
(1934), peamiselt paapuaid; 1884
kuni 1919 Saksa asumaa, a-st 1920
Austraalia mandaadi all.
bismark, ühe kaardimängu ni
metus.
bismutoos, vismuti valkühend,
mürgitu arstim.
bismutum [-muu-] (lad.) = vismut.
bissektriss, ma/., nurgapoolitaja.
bister, om. bistri, os. bistrit,
maalikunstis pruun vesivärv tah
mast ja dekstriinist; mangaanbister e. mangaanpruun on riidevärv, esineb looduses ja valmista
takse ka kunstlikult.
Bistritsa, Doonau haru Sereti
Parempoolne haru Karpaatide idaaõlvult, Bukoviinas ja Moldaavi
as, 280 km pikk.
bisturii, haava-arstlik liigend
ega.
bisulfaadid e. bisulfatid, väävel
happe hapud soolad, näit. Na HSO4.
bisulfitid, väävlishappe hapud
soolad, näit. Na HSO3.
bisüllaabiline, kahesilbiline,
bisümmeetriline, kaksiksümmeetriline.
Bizet [bizee], Georges [iori],
prantsuse helilooja, * 1838, f 1875;
Blackpool
teoseid: ooperid „Pärlipüüdjad“
(1863) ja „Carmen“ (1875).
bituminoosne, mäepigine, mäepigi sisaldav.
bituumen, tõrvalõhnaline mäepigi, hapnikuvaeste orgaaniliste ai
nete lagunemisprodukt, milledest
tekib maaõli; on loodusliku as
faldi orgaaniline osa; maaõli, põ
levkiviõli jm. seda laadi ainete
destilleerimisjääkide nimetus.
bituumentee, bituumeniga teh
tud sõidutee, saadud kivikillustiku
ja kivipuru bituumeniga immutamisel ja kinnirullimisel või sõidu
tee katmisega korduval bituumendamisel.
bituumenvärv, rooste vastu kait
sev rauavärv, eriti laevadel,
bivakeerima = bivakkima.
bivakk, välileer, sõjaväe laager
lahtise taeva all.
bivakkima, bivakkida, bivakin,
välileeri asuma, välileeris olema.
Bjalovjeeža mets, suur ürgmets
Ida-Poolas, üle 1100 km2, rikas
soodest ja metsloomadest, piisoni
hoiukoht, kellest peale Maailma
sõda säilinud vaid vähesed.
Bjalõstok [-lõ'-], linn Kirde-Poolas kudumis- ja nahatööndusega,
tähtis raudtee-sõlmpunkt, 100 000
ei. (1931).
bjass, jäme ning labane pleekimata puuvillriie.
Bjerknes, Vilhelm, norra füüsik,
õhukeeriste uurija, * 1862.
Björnson, B jörnstjerne,
norra
kirjanik ja ajakirjanik, * 1832,
t 1910; võttis kõnes ja kirjas ela
valt osa poliitilistest ja kultuuri
listest üritustest, oli teatrite juht;
kirjutas realistlikke külanovelle,
romaane, rahvuslikke luuletusi ja
näidendeid, hiljem eriti aga rea
listlikke draamasid. Tähtsaim la
vateos: ,,Üle jõu“ (I 1883, II 1895).
B. seisab oma loomingus ideelistel
alustel, kaldub reformidesse ja on
kohati õpetlik. — Pilti vt. tahvlil 9.
Blackburn [bläkbörn], vabrikulinn Loode-Inglismaal, puuvillatööndusega, 122 000 ei. (1933).
Blackpool
[bläkpuul], sadama-
Blagoveštšensk
182
ning supellinn Loode-Inglismaal,
110 000 ei. (1933).
Blagoveštšensk, kaubalinn Ida-Siberis Amuuri keskjooksul, 65 000 ei.
blagöör, kelkija, kiitleja.
Blake [bleik], William, inglise
graafik ning luuletaja, * 1757,
f 1827; oma müstilise luulega jõu
line esiromantik, raamatute ilustaja.
blamaaž, häbistus, teotus,
blamanžee, magustoit: (vahusta
tud toiduainete) tarrend.
blameerima, häbistama, teota
ma; naeruvääristama.
blameeruma, häbistuma jne.
Blanc [blay], Louis [lui'], prant
suse juhtiv sotsialist, eriti sotsia
lismi teoreetik rohkete teostega,
* 1811, f 1882.
blankett e. plank, osaliselt val
mistrükitud tekstiga, muidu täit
mata paberileht mitmesuguseiks
otstarbeiks; saatja nimetusega va
rustatud kirjapaber.
blanko (hisp. k. ’valge’), tühi,
täitmata koht (dokumendil); vrd.
blankoveksel.
blankokrediit,
usalduskrediit,
kindlustuseta pangavõlg.
blankotsessioon, märkus võladokumendil viimase loovutamiseks
ükskõik kellele.
blankoveksel,
veksliandja all
kirjaga
varustatud vekslipaber,
millel muu osa täitmata.
blankovolikiri, volitaja allkir
jaga varustatud,
kuid
volituse
enese tekstiga täitmata volikiri.
blankovolitus, piiramatu volitus,
(kellelegi) mingi ülesande täitmise
piiramata usaldamine; blankovo
likiri (-<—).
blankvärss, riimitu
viiejalgne
jamb, tarvitusel olnud eriti inglise
draamakirjanduses
ja
eepilises
luules (Shakespeare, Milton jt.).
Blasco Ibänez [ivanjee], Vicente,
hispaania vabameelne
romaani
kirjanik, * 1867, f 1928.
blaseeruma, tülpima, elust tüdi
nema, üleolevaks, ükskõikseks muu
tuma, töntsuma.
blasfeemia, pühaduse-, jumala
teotus.
blastiin, ühe lõhkeaine nimi.
blond
blastoderm, lõigustusrakkude kiht
põisloote seinana.
blastodisk, biol., looteketas.
blastula, põisloode, loote vara
jasem arenemisjärk, õõnega varustunud kobarloode.
Blauman, Rudolf, läti kirjanik,
* 1863, f 1908; toimetanud aja
lehti, kirjutanud külanovelle, näi
dendeid ja luuletusi; mitmed teo
sed tõlgitud eesti keelde.
Blavatski, Helene, vene kirjanik,
teosoofilise seltsi asutaja
(New
Yorgis 1875) ja selle juht Indias
(a-st 1877), * 1831, f 1891.
blefariit, silmalau-põletik.
blindaaž, sõj., palkidest ja mul
last kaitsevarjend, koobas, mille
lagi on kindlustatud.
blink (ingl.), vilktuli tuletornis.
B. Litt., keele- ja kirjandustead
lase inglise teadusliku kraadi lü
hend.
Blocksberg e. Brocken, Saksa
maal Harzi mäestiku kõrgeim osa,
1142 m ü. mp., paljas graniithari
võõrastemaja ning mägiraudteega.
Saksa rahvausundis mõningail öil
nõidade pidutsemispaik.
bloc-notes [-noot] (pr.) = blokknoot.
Blok, Aleksander, vene tähtis
sümbolistlik luuletaja 20. saj. al
gul, osutas hiljem kallakut rea
lismi poole, * 1880, f 1921.
blokaad, sulus (-e) e. sulustus,
riigi rannikupiiri v. sadama sulge
mine vaenulike sõjalaevadega —
liiklemise takistamiseks.
blokeerima e. blokkima, sulustama; trükiladumisel: puuduvaid
tähti nn. blokkidega (alumised ot
sad ülespoole pööratud trükitäh
tedega) asendama, näit. §|rkaad
(A puudub).
blokeeruma, liituma,
blokiraamat = plokiraamat.
blokk, kahe või mitme (polii
tilise) rühma liit; trükitähte asen
dav metallpulk; plokk (<-).
blokkima, blokkida, blokin, blokitakse jne., = blokeerima,
blokknoot e. plokk, märkmik,
blond, „valgevereline“, heledate
juuste ja heleda nahajumega.
Bodeni järv
183
Blondel
Blondel
[bloydel],
Fran^ois
[frayssua],
prantsuse
arhitekt,
* 1617, f 1686; avalikkude ehitiste
looja Pariisis ja ühe kuulsa teose
autor klassitsistlikust ehitusteooriast.
blondiin, blond inimene.
Blonski, Paul, vene enamlik
kasvatusteadlane ja koolireformija, * 1884.
bluff, om. blufi, os. bluffi, alu
seta kõmuteade.
Blum
[blüm],
Leon
[leo y],
prantsuse õigusteadlane, * 1872;
tegelik kirjandusloolane, a-st 1919
juhtiv sotsialistlik poliitik, peami
nister 1936—37.
Blumberg, Gustav, eesti ärkamis
aegne koolitegelane Tartus, * 1834,
t 1892; oma töödes käsitles kodu
maa tundmaõppimist ja „Kalevipoja“ allikaid; teotses aktiivselt
E. Kirjameeste Seltsis.
Blumenbach, Johann Friedrich,
saksa loodusteadlane, tähtsate töö
dega võrdleva anatoomia ja ant
ropoloogia alalt, * 1752, f 1840.
Blumenfeldt, Edmond, eesti kunst
nik ja dekoraator, * 1903.
bläkbottom (ingl. black bottom),
ühe moodsa,
ümberkujundatud
neegritantsu nimetus.
Blücher,
Gebhard
Leberecht,
Preisi kindralfeldmarssal, * 1742,
t 1819; andis otsustava löögi Na
poleonile Waterloo lahingus 1815.
Blücher,
Vassili,
Nõukogude
vene väejuht, * 1889.
b-moll = si-bemoll-minoor.
boa, hiigelmadu Lõuna-Ameerikas; lahtine karusnahkne krae
naisel.
Boa.
boalased, perekond mürgituid
madusid troopilistes maades, jä
meda, tugeva kehaga loomad, sur
mavad ohvreid oma keha nende
ümber mässides ja neid pigista
des, neelavad alla tervelt.
Siia
kuuluvad näit. tiigermadu, võrkmadu, boa ja anakonda, kes kõik
kasvavad mitu meetrit pikaks.
Boberg [buu-], Gustaf Ferdinand,
rootsi arhitekt, * 1860; uuema
ehitus- ja muu rakenduskunsti alal
kuulus.
bobinett, tüll, kerge, läbipais
tev, pitsjas puuvillriie akna-eesriideiks.
bobipael, punutud puuvillpael.
Bobrikov, Nikolai, Vene kind
ral, * 1839, f 1904; äratas Soomes
suurt meelepaha seal kindralku
berneriks olles; sai seal ka surma.
bobsli e. nn. bobi, tüürirattaga
spordikelk.
Bobsli.
Boccaccio [bokatšo], Giovanni
[džova-], itaalia kirjanik ja hu
manistlik õpetlane, * 1313, f 1375;
luulemeistri Petrarca sõber; itaa
lia ilukirjandusliku proosa keele
looja; kirjutas kuulsa novellikogu
„Decamerone“.
Bochum, tähtis tööstuslinn Lääne-Saksamaal, Vestfaalis, Kölnist
põhja pool, raua- ja terasetööndusega, söekaevandustega, 314 200
ei. (1933).
Bock, Aleksander Friedrich v.,
silmapaistev
balti-saksa
kujur,
* 1829, f 1895; prof. Peterburi
kunstiakadeemias, Am. Adamsoni
õpetaja, loonud palju raidteoseid.
Bode, Wilhelm v., saksa kunsti
loolane rohkete uurimustega, itaa
lia kunsti eriteadlane, muuseumide
peadir. Berliinis. * 1845, f 1929.
Bode, Rudolf, saksa võimlemis
õpetaja, juhtiv kehakultuurlane,
rütmilise ja väljendusvõimlemise
edendaja, * 1881.
Bodeni järv, saartega alpijärv
Lõuna-Saksamaal, Šveitsi
kirde
piiril, ka vastu Austriat, 395 m ü.
mp., ligi 70 km pikk, kuni 14
km lai, 539 km2, Saksa suurim
järv, tähtis liiklemistee.
Bodmer
184
Bodmer, Johann Jakob, šveitsi
õpetlane, * 1698, f 1783; võitles
prantsuse klassitsismi mõju vastu
saksa kirjanduses; saksa kesk
aegse luule elustaja, inglise mõju
levitaja.
bodmerii, merilaen, laen, mis
tehakse laevajuhi poolt laeva ja
tema koormat pandiks pannes, et
reisi jätkamist võimaldada,
bodmeriikiri, merilaenukiri.
bodmeriivõlg, merivõlg.
bodmerist, merilaenu usaldaja.
Boetliius, rooma filosoof ja rii
gimees, kreeka filosoofia tutvus
taja, * 480, f 525.
boeuf [böf] (pr.), loomaliha,
bogatõr [-tõ'r], vägilane vene bõ
liinades (-«—).
Bogoljubov [-juu-], Aleksei, vene
maalikunstnik linnavaadete ja meremaalide alal, * 1824, f 1896.
Bogotä, Kolumbia pealinn Lõuna-Ameerikas, Andides, 2645 m ü.
mp., ülikooliga, 265 000 ei.
boheem = boheemkond,
boheemitsema, boheemlasena ela
ma või käituma.
boheemkond, boheemlaste kogu.
boheemlane, esialgu böömlane,
siis mustlane, hulkuva, korrapä
ratu eluviisiga inimene; vaba ja
muretu individualist, eriti kunstnik,
boheemlus, vaba, muretu eluviis.
Bohr [boor], Niels, taani füüsik,
prof. Kopenhaagenis, aatomiehituse eriuurija, * 1885.
boi (hotelli-)poiss. Vt. ka poi
(meremärk ja riideliik).
boikot [boi'-] e. boikott [-ko'tt],
om. boikoti, os. boikotti, ühispõlg
(om. -põlu), -suhtetus (kellegagi),
ühiskondlik põlgus,
boikoteerima = boikottima,
boikottima (kedagi), boikottida,
boikotin, boikotitakse jne., ühis
kondliku põlguse alla panema,
igasugust läbikäimist (kellegagi)
lõpetama.
Boileau [bualoo], Nicolas, prant
suse kirjanduskriitik ja luuletaja,
* 1636, f 1711; prantsuse klassit
sismi suurim teoreetik, andis sel
lele reeglid oma luuleteoses ,,Po
eetiline kunst“ (1674), nõudis kir
boleer®
janduselt head vormi, stiili lihtsust
ja selgust.
boiler (ingl.), soojenduskatel, ha
rilikult soojuskindel.
Boiootia e. Böootia, mägedega
piiratud maakond vanas KeskKreekas, Atikast loodes, Euboia ja
Korintose lahe vahel.
boiskaut, om. boiskaudi, os.
boiskauti, poiss-skaut.
bojaar, kõrg-aadlik endises Ve
nes; vürsti ja kuninga nõunikena
ning suurmaapidajatena omasid
nad paljude sajandite jooksul õige
suurt mõju Vene riigi valitsemi
sele; praegu aadlik Rumeenias.
Bojardo, Matteo Maria, itaalia
kirjanik, * 1434, j- 1494, rüütlieepose „Armunud Roland11 (Orlando innamorato) looja.
Bojer, Johan, norra realistlik
kirjanik, * 1872; rohke ideederikka loominguga peam. romaa
nide näol, näit. „Suur nälg“ (1916,
eesti k. 1932) ja „Viimne vii
king" (1921, eesti k. 1932), mis
on üks ta parimaid teoseid.
bokoonia, ilutaim magunaliste
sugukonnast, 1—3 m kõrge; meil
talvekindel.
bokser, buldogitaoline
saksa
koeratõug, u. 55
sm kõrge; pok
sija; väljaulatu
vate
nukkidega
raudrõngastik,
millest läbi pis
Bokser.
tetakse sõrmed,
löögiriist.
bokserite mäss
(= poksijate
mäss), Hiinas 1899—1901 toimu
nud mässuliikumine välismaalaste
ülevõimu vastu; lõppes õnnetult,
tagajärjeks oli hiinlaste olukorra
raskenemine.
boksiit, peam. alumiiniumi sisal
dav sauetaoline aine.
bola (hisp.), viskerelv, jahiriist
Lõuna-Ameerikas, koosneb haruli
sest rihmast raud- või kivikuulidega otstes.
boleero, hispaania rahvustants
3/4-taktis kastanjettide (lõgistite)
Boliivia
185
saatel, ka laulu ja kitarriga; lü
hike pihik, naiste vest.
Boliivia, vabariik Lõuna-Ameerika keskosas, piiratud idast Bra
siiliaga, lõunast Paraguai ja Ar
gentiinaga, läänest Tšiili ja Pe
ruuga, ilma väljapääsuta merele,
1,33 milj. km2, üle 3 milj. ei.
(1933).
Läänes kõrgmäed üle
6000 m kõrgete tulemägedega,
idas madalmaa; Andide pea-ahelikkude vahel 4000 m kõrge kilt
maa, kuhu peamiselt on koondu
nud riigi asustus. Kiltmaa on kuiv
ja külm, madalmik aga kuum
ja troopiliste vihmadega.
Kilt
maal soolajärved.
Peruu piiril
suur Titicaca järv. Maapõue-varadelt üks rikkamaid maid maa
ilmas, andes vaske, hõbedat, kul
da, tsinki, naftat, eriti aga inglistina. Üle poole rahvastikust moo
dustavad indiaanlased, ühe kol
mandiku segaverelised mestiitsid,
üle 10°/o valged, Hispaaniast pärit
kreoolid.
Riigiusk: rooma-katoliku. Riigikeel: hispaania. Peatulundus-ala:
mäetööndus.
Kilt
maal esineb ka põllundus (riis,
mais) ja karjandus (laama), idas
on arendatud kautšuki tootmist,
kohvi, kakao ja suhkruroo kasva
tamist. Välisliiklemine Peruu ja
Tšiili raudteede kaudu. Pealinn:
La Paz. — Ajalugu: B. oli va
na inkade riigi osa, vallutati 1538
hispaanlaste poolt. Pärismaalaste
kurnamine
kutsus
sageli
esile
mässe.
1825 kuulutas enese ise
seisvaks. Nimetuse sai esimese
presidendi Bolivari nime järgi.
Hiljem terve sajandi jooksul rida
võimumässe ja diktaatoreid.
boliivlane, Boliivia elanik.
Bolivar [-/ii-], Simon, LõunaAmeerika vabastaja Hispaania või
mu alt, * 1783, t 1830; asutas
Kolumbia (1819), Peruu ja Bolii
via (1825), mis tol ajal haarasid
kokku mitu korda suuremaid maa
alasid nende praegustest aladest.
Vabastatud riikide president ja
diktaator kuni kukutamiseni.
Bologna [bolonja], tööstuslinn
Põhja-Itaalias, Reno jõe lähedal,
bona lklt
vanade kuulsate ehitistega, üli
kooliga, 246 000 ei. (1931); 13.—16.
saj. juriidilise ja humanistliku ha
riduse keskus.
bolomeeter, tundlik riist nõrga
kiirgussoojuse mõõtmiseks.
bolševism, enamluse venekeelne
nimetus (bolse — enam), pahem
poolne vool Vene sotsiaaldemo
kraatlikus erakonnas, mille alusel
välja arenes Vene kommunistlik
partei (1918). Põhimõtteid: klassivalitsus — tööliskihtide dikta
tuur kommunistliku partei kaudu,
eraomandi kaotamine ühisomandi
kasuks, maailmarevolutsioon. Ju
hid: Lenin, Trotski, Stalin.
bolševist e. bolševikk, enamlane,
kommunist Venemaal.
Bolte, Johannes, saksa kirjan
dus- ja rahvajuttude-teadlane, prof.
Berliinis, * 1858.
Bolton [-tari], linn Loode-Inglismaal puuvillatööndusega, 177 000
ei. (1933).
Boma, tähtis sadam Belgia Kon
gos, Kongo jõe alamjooksul, u.
6000 ei.
bombard [-bard], pommiviskaja,
suurtüki laadi purustamisriist 14.
saj.
ja hiljem suurte kividega
laskmiseks.
bombardeerima, pommitama.
bombardiir, bombardeerija, ka
hurväe kapral.
bombastne, suureline, täispuhu
tud; õõnsalt paatoslik, kõrgelen
nuline, hoogus.
Bombay [-bei'], suurim sadam
ja kaubalinn Briti Indias, selle
lääneranniku lähedal oleval 15
km pikal saarel, puuvillatöönduse
ja -väljaveoga, ülikooliga, rahva
arvult teine India linn, 1,1 milj.
ei. (1931).
bombei teras, veidi alumiiniumi
sisaldav teras.
Bona e. B 6 n e [hoon], Alžeeria
kindlus ja parim sadam, 69 000 ei.
(1931).
bona (lad.), jur., varad.
bona fide (lad.), jur., ’heas usus’
(tehtud),
oma parima äratund
mise järgi (õige) (näit. toimingu
kohta).
bona fides
186
bona fides (lad.j, ’hea usk’.
Bonaparte [-part] e. Buonaparte, kuulus Prantsuse valitsejate-suguvõsa. Vt. Napoleon.
bonapartistid, mõjukas poliiti
line erakond Prantsusmaal 1870—
1890, taotles pärast Napoleon III
tagandamist
(1870)
Bonaparte’i
suguvõsa uut troonilepääsu.
Bonaventura [-tuura], kat. pü
hak, * 1221, f 1274; kuulus kesk
aegne müstik ja skolastik, frantsisklaste ordu kindral.
bonbon [bopbo j] (pr.), kompvek.
Bonfante [-/a'-], Pietro, itaalia
Õigusteadlane, rooma õiguse eri
uurija, * 1884.
bonheur [bonöör] (pr.), ’hea õnn’.
Bonheur [õonöör], Rosa, prant
suse maalikunstnik, kuulus loomademaalija, * 1822, f 1899.
bonhomme [bonom] (pr.), hea
südamlik ja lihtsameelne isik.
Bonifatius [-faatsius], 9 paavsti
nimi. Tähtsaim neist, Bon. VIII,
oli paavstiks 1294—1303 ja taot
les paavsti ülevõimu ilmlikust
võimust.
bonifikatsioon,
heakstegemine,
hüvitus, kahjutasu.
bonifitseerima,
tasuma,
hüvi
tama.
boniteerima, hindama ning väär
tuse järgi liigitama, eriti maad;
põllumaa omadusi kindlaks tege
ma; ka maa väärtust tõstma,
boniteet, headus, väärtus,
bonituur, villa boniteet,
bon jour [bopžuur] (pr.), ’tere\
bon mot [borjmoo] (pr.), tabav
sõna, vaimukas väljend.
bonn, om. -i, lapsehoidja, väi
keste laste kasvataja.
Bonn, tööstuslinn Lääne-Saksamaal, Reini vasakul kaldal, üli
kooli jm. kõrgemate õppeasutistega, 99 000 ei. (1933).
Bonsels, Waldemar, saksa kir
janik, * 1881; tuntud noorsooteos:
„Mesilane Maaja“ (1912, eesti k.
1923).
bon ton [bor/to'ij] (pr.),’hea toon’,
bonum (lad.), vara; hüve.
bonus, aktsiaseltsides: lisadividend, erakordne lisatasu; osakasu
Bordeaux
töölistele ettevõtte puhaskasust;
eriline hinnavähend kaubalt.
bonvivant [boTjvivarj] (pr.), elu
mees, elunautija.
bool, alkoholine jook lahjenda
tud veinist puuviljatükikestega.
booling (ingl. bowling), palli
mäng, keeglimäng.
boolus, saueliik.
boor, keemiline element (märk
B), kerge pruun metalloid, erikaal
2,45, aat.-k. 10,8, ei esine looduses
vabalt,
vaid
mineraalühendeis,
saadakse boorhappest ja selle soo
ladest,
lahustub
sula-alumiiniumis, kus ta jahtumisel kristalli
seerub; kristallidena kõvim ele
ment teemandi järel.
boora, külm tormikas tuul Aad
ria mere kirderanniku kõrgeilt
mägedelt merele.
booraks e. pura, boorhappe
tuntuim sool, boorhapu naatrium,
leidub lahustunult Tiibeti, Pärsia,
Kalifornia järvedes, saadakse ena
masti kunstlikult boorhappest ja
soodast, on pesu- ja desinfektsioonivahend.
boorhape,
saadakse
enamasti
oma sooladest (lademed Ameeri
kas) ja Toskaana kuumist alli
kaist
e.
fumaroolidest; läheb
emailitööndusse ja
vesilahusena
arstimiks.
boorkarbiidid, boori ja süsiniku
ühendid, on kõvad.
boort e. bort, om. boordi e.
bordi, halvem teemandiliik Bra
siiliast, puurimisvahend.
boorvaseliin, haavaravim: boorsalv, boorhappesisaldusega (10°/o)
vaseliin.
boorvesi, mõneprotsendiline boor
happe vesilahus, pisilasvastane va
hend haavade pesemisel ja kurgu
loputamisel.
Booth [buue], William, Pääste
armee asutaja (1878) ning esime
ne juht (Londonis), * 1829, f 1912.
boraadid, boorhappe soolad,
borassus (lad.), lehvikpalm.
bord, poort, ääris, äärriba; laevakiilg; ka laeva ülaäär, parras.
Bordeaux [-doo], tähtis sadam
ja kaubalinn Edela-Prantsusmaal,
bordeerima
187
Garonne’i
alamjooksul,
veinide
väljaveo keskus, ülikooliga, 263000
ei. (1933).
bordeerima, karistama, palistama.
bordell, lõbumaja,
bordima = bordeerima.
bordoopunane, pruunikaspunane
värvaine.
bordoovedelik,
taimekaitseva
hend vasevitriolist, kustutamata
lubjast ja veest, tarvitatakse seen
haiguste vastu.
bordoo veinid, veiniliigid Bor
deaux ümbruse viinamarjadest.
bordroo (pr. bovdereau), pan
ganduses saatekiri kaasas-olevate
paberite ja dokumentide loendiga.
bordüür, ääris, palistis, vööt,
veeris.
boreaalne, põhjapoolne, põhja-.
Borel [-rel], Emile [emi'1], prant
suse matemaatik, ka poliitik, * 1871.
Borgelin, Richard Gustav, taani
ohvitser, Taanist tulnud vabataht
likkude juht Eesti Vabadussõjas
1919, * 1887.
Borghese [-geese], rooma aadli
suguvõsa silmapaistvate kunstitoetajatega 17. saj. alates.
Nende
end. suviloss Roomas Villa Borg
hese on kuulsate kunstikogude
hoiupaigaks.
Borgia [-dža], Cesare, hertsog
Itaalias, * 1475, fl507; piiritu või
mumees, julm maadevallutaja ühes
oma isa, paavst Aleksander Vl-ga.
Borgia [-dža], Lucrezia, Cesare
B. õde, * 1480, f 1519; korduvalt
abiellunud,
vabade
eluviisidega
kuulus naistegelane, ühe kirjanikkude-ringi keskpunkt Ferraras.
borgis, suuruselt ptii ja kor
puse vahepealne trükikiri.
boriidid, boori ja metallide su
lamid lihvimisvahendeiks.
Boris III, Bulgaaria kuningas
alates 1918; * 1894.
Boris Godunov [-ri’s -no'v], ta
tari päritoluga osav Vene võimu
mees, tsaar 1598—1605; 1591 tõe
näoliselt laskis surmata troonipä
rija Dimitri; ise tsaari kohale asu
des lõpetas Vene troonil Rjuriku
valitsejasoo; välispoliitikas edukas,
Bornhöhe
sise-elus kutsus esile rahutusi; * u.
1551, f 1605.
Borkvell, Albert, eesti matemaa
tik, * 1890; õppejõud sõjakoolides,
koolijuhataja, siis Hamini Kooli
valitsuse abidirektor, praegu õp
pejõud Tallinna Tehnika Instituu
dis, avaldanud õpperaamatuid ma
temaatiliste teaduste alalt.
Born, vt. Bertrand de Born.
borna haigus, hobuste nakkus
haigus, pea- ja seljaaju põletik,
80—90 juhul sajast lõpeb surmaga,
borneerima, piirama, kitsendama,
borneeritud, piiratud; piiratud
mõistusega, napakas.
Borneo,
suurim saar Aasias,
Sunda saarte rühmas, u. 735 000
km2, 3,1 milj. ei. Sisemaal mä
gine, rannikuil soine.
Ilmastu:
troopiline, kuum ja niiske. Tai
mestik: palmi- ja mangroovimetsad; kuivemail aladel savannid.
Loomastik: mitmesug. ahvid (oran
gutang, gibon jt.), ninasarvik, ele
vant. Elanikud: sisemaal dajakid,
rannikuil malailased, vähem hiin
lasi. Maapõue-varad: kuld, hõbe,
vask, teemant, kivisüsi jm.
Too
detakse riisi, suhkrut, puuvilla,
vürtse,
saagot, tubakat, kohvi,
kautšukit. Põhjaosa saarest kuu
lub Inglismaale, lõunapoolne ena
mik Hollandile. — Vt. pilti lk. 12.
borneool, kristalne ühend kamp
rite liigist, kasutatakse lõhnatoon
Bornholm,
kaljune Taani
saar
Lääne
mere
edela
osas, 587 km2,
46 000
elan.
(1930), peani,
kalureid
ja
lambakasva
tajaid. Linn:
Rönne (10 500
ei.). Saarel on
palju
vanu
ümarkirikuid.
Bornhöhe, Eduard, ps., õige ni
mega Ed. Brunberg, eesti kirjanik,
elukutselt kohtutegelane, * 1862,
•j- 1923; sai oma rahvuslik-roman-
horniit
188
tiliste jutustustega eeskujuandjaks
meie
ajaloolistele
romaanidele.
Tuntuimad teosed: „Tasuja“ (1880),
„Villu võitlused" (1890) ja „Vürst
Gabriel . .
(1893).
borniit, vase, raua ja väävli
ühend, tähtis vasemaak Ameerikas.
Borobudur (Boro Boedoer), suu
rim ja toredaim budha tempel
Jaava saarel, terrassidega püra
miid raidkividest, üle 500 Buddha
kujuga, pärineb 8. sajandist.
Borodin [-din], Aleksander, ve
ne helilooja, keemia prof., * 1834,
t 1887; loonud jõulisi orkestriteo
seid ja kuulsa ooperi „Vürst Igor“.
Borodino
[-noo],
Vene
küla
Moskvast u. 100 km läänes, kus
Napoleon I 1812 pidas raske la
hingu Vene vägedega (Kutuzovi
juhatusel).
Borovnja [-ro -], Narva jõe lääneharu Alutaguses.
Borovski
[-ro'v-], Aleksander,
vene klaverikunstnik, * 1889; a-st
1920 välismail, esinenud korduvalt
Eestis.
Borromeo, Carlo, kat. pühak,
1560—84 kardinal ja peapiiskop
Milaanos, mungaordude uuendaja,
reformatsiooni
vastane,
* 1538,
t1584.
borromeolannad, kat. halastaja
õdede e. hoidlejate liik, tekkinud
Prantsusmaal 17. saj.
Borromini [-miini], Francesco,
itaalia tähtis ehituskunstnik barokk-stiilis, * 1599, f 1667.
borštš (vn.), peedisupp.
borštšokk (vn.), lihaleem peedileeme-lisandiga.
boržomm, mineraalvesi Boržommi allikaist.
Boržomm, kosukoht Taga-Kaukaasias, Kura jõe kaldal Georgias.
Bortnjanski [-ja-], Dmitri, vene
kirikumuusika rajaja kõrgväärtusliku ja viljaka loominguga, * 1751,
f 1825.
boskett, istutatud ilutaimestik
puist ja põõsaist.
Bosnia, maa-ala Jugoslaavias,
Serbiast läänes, 42 000 km2, ligi
2 milj. ei. Väga mägine (Dinaari
Alpid), metsarikas.
Jõed: Saava,
Bolha
Bosna ja Driina. Maapõue-varadr
kivisüsi ja maagid.
Orud vilja
kad.
Arenenud
lambakasvatuse
Elanikest pooled kr.-kat., teised
muhamedi ja rooma-kat. usku.
Pealinn: Sarajevo. Ajalugu: Mi
tusada a. Türgi maakond, 1878—
1918 Austria valitsuse all, 1918
sai Jugoslaavia osaks.
Bosporus, väin Euroopa ja Väike-Aasia vahel, ühendab Musta
merd Marmara merega, ligi 30 km
pikk, kuni 3,3 km lai, kõrgete kal
lastega.
bossaaž e. rustik a, müür karedalt
tahutud välispinnaga
nelinurkseist kividest.
Bossuet [bossüee],.
Jacques [žak], prant
suse usuteadlane, kat. piiskop ja
ajaloolane, kõnekunstnikuna hiil
gav jutlustaja, protestantismi vas
tane, * 1627, t 1704.
boston e. valss boston, aeglane
ja rahulik ameerika valss.
Boston, linn Am. Ühendriikide
kirdeosas, kindlustatud sadam Mi
chigani järve lõunakaldal, elava
kaubanduse ja tööndusega, hari
duskeskus
Harwardi ülikooliga
(Cambridge’i linnaosas), 793 000 ei.
(1931).
bostonkook, pärmitaignast kook.
botaanik, taimeteadlane.
botaanika, taimeteadus. Jaotus:
taimemorfoloogia ning taimeanatoomia (välise kuju ja sisemise
ehituse õpetus), taimesüstemaatika(liigitamine), taimefüsioloogia (elu
avaldused), taimeökoloogia (suhted
ümbritseva keskkonnaga), taimesotsioloogia (kooseluvormid), taimegeograafia (levinguõpetus), ge
neetika (päritolu, tekkimine, areng),
taimepaleontoloogia (areng kauges
minevikus), taimepatoloogia (taimehaigused).
botaanika-aed, teaduslikeks otstarbeiks asutatud ja vastavalt kor
raldatud aed taimede kasvatami
seks.
botaniseerima, teaduslikul ots
tarbel ja viisil taimi korjama.
Botha [bota], Louis [lui'], buu-
botik
Bourdelle
189
Vaade Bostoni sadamale.
ride kindral sõjas 1899—1902 ing
laste vastu, * 1862, f 1919; sõja
kaotamise järel leppis võitjatega,
1910—1919 Lõuna-Aafrika Uniooni
peaminister.
botik, naiste kõrge pealisjalats
kummist, vildist jm.
botkini tilgad, segu-arstim kõhu
valu vastu.
Botnia laht = Põhjalaht,
botokuudid, indiaani suguharu
Ida-Brasiilia ürgmetsis, rändküttijad, kannavad suuri puukettaid
kõrvus ja alahuules.
Botticelli [-titšelli], Sandro, itaa
lia maalikunstnik peam. altarimaa
lide alal, * u. 1444, f 1510; üks pea
teoseid muult alalt: „Venuse sünd .
botulism, vorstmürgistus (vanaks
läinud vorsti ja liha söömisest).
botvinja, vene taimetoit kala ja
muu seguga — süüakse külmalt,
millisena hoitakse jäätükkide abil.
Boucher [bušee], FranQois [frarjssua ], prantsuse maalikunstnik, rokokoo-stiili hiilge-esindaja, * 1703,
t 1770; väga viljaka loominguga
mitmesuguses tehnikas. Üks tuntui
maid teoseid: „Venuse triumf".
Boulanger
[bulayžee],
George
[žorž], Prantsuse kindral ja riigi
mees, * 1837, f 1891; pärast a.
1871 õhutas kättemaksu-sõda Sak
samaa vastu.
BouIIe
[bul],
Andre
Charles
[aijclree sari], prantsuse mööbli
kunstnik, * 1642, f 1732; valmistas
60 a. kuningakojas luksusmööblit
elevandiluust, pärlmutrist jm. sisselõike-ilustistega ning metall-aplikatsioonidega (nn. bull-mööbel).
BouIogne’i mets [bu.lo'nji], suur
mets Pariisist läänes, sõjaväe harjutuskoha ning loomaaiaga.
Boulogne - sur - Mer [bulo nj-siir-määr], tähtis sadam Põhja-Prantsusmaal ja supelrand, 52 000 ei.
(1931).
Bourbonid [burboonid], valitsejate-suguvõsa Lääne-Euroopas; ala
tes Henri IV-ga 1589 Prantsuse
kuningad kuni Louis XVI kukuta
miseni 1792, siis uuesti 1814 30
ja ühest nooremast liinist veel
1830—48; üks teine kõrvalliin va
litses Hispaanias 1701 (vaheaega
dega) kuni 1931; neid oli ka Sitsii
lias (kuni 1860) ja Parmas (kuni
1859).
Bourdelle [burdell], Emile Antoi-
Bourgeois
ne [em.il arjtuan], prantsuse ku
jur, moodsa raidkunsti arendaja,
* 1861, f 1929.
Bourgeois [buržud], Leon [leoy],
Prantsuse riigimees, korduvalt mi
nister, Rahvasteliidu organiseerija
1919, * 1851, f 1925.
Bourget [buržee], Paul [poZ],
prantsuse kirjanik, * 1852, f 1935;
psühholoogilise romaani meister
peene hingeelu-analüüsiga. Üks pa
remaid teoseid: „Õpilane“ (1889,
eesti k. 1930).
Bourgogne [burgo'nj] (pr.) =
Burgundia.
bouton [buto'rj] (pr.), nööp; pung.
Sellest: butonjäär (nööpauk;
õis nööpaugus).
Boutroux [butruu], Emile [emi'l],
prantsuse filosoof, vaimu- ja teovabaduse rõhutaja paratamatuse
kõrval, * 1845, f 1921.
bovista [-ui'-] (lad.), kerajas tol
mu sisaldav seen, murumuna.
bovovaktsiin, vasikaile kaitseks
tiisikuse vastu süstitavad inimese
tiisikuspisilased.
bovril, lihaekstrakt.
Boyle [boil], Robert, inglise füü
sik, * 1627, f 1691; õhupumba
konstruktsiooni
parandaja,
üks
järgneva seaduse avastajaist.
Boyle-Mariotte’i
seadus
[boilmario ti]: ühe ja sama tempera
tuuri juures gaasi rõhk on pöörd
võrdeline gaasi ruum-alaga; selle
järgi näit. kui gaasimass ühele
neljandikule
esialgsest
ruumist
kokku surutakse, tõuseb tema
rõhk neljakordseks.
Br, keemias broomi märk.
braavo e. bravo, heakskiiduhüüd: hästi! tubli!
Brabant,
ajalooline
maa-ala,
mille põhjaosa kuulub praegu Hol
landile ja lõunaosa Belgiale.
Bradford [bräd-], linn PõhjaInglismaal villa- ja puuvillatööndusega, 295 000 ei. (1933).
Bradley [brädli], James [džeims],
inglise täheteadlane, tähtis avas
taja, * 1692, f 1762.
Bradley [brädli], Francis Herbert, inglise filosoof, * 1846, f 1924.
braga, kasakate koduõlu.
190
brahmanism
Braga, Theophilo [teo filo], por
tugali kirjandusloolane, 1910—11
ja 1915—19 ka Portugali presi
dent, * 1843, f 1924.
Bragan^a
[-panssa],
portugali
aadli-suguvõsa, valitses Portugali
troonil 1640—1910 ja 19. saj-1 ka
Brasiilias.
Bragan^a [-panssa], kaks linna
Brasiilias; maakond ja linnake
Kirde-Portugalis.
Bragg [bräg], William Henry,
inglise füüsik, * 1862; prof. Aust
raalias ja Inglismaal, röntgenikiirte
ja kristallide ehituse uurija.
Bragg [bräg], William Lawrence
[loordns], inglise füüsik, * 1890;
erialad nagu isalgi (eelm.).
Brahe, Tyge, taani kuulus tähe
teadlane, * 1546, f 1601; asutas
eeskujulikke
tähetorne,
lõpuks
Prahas sai Kepleri õpetajaks.
Brahe, Per, Rootsi riigimees,
* 1602, t 1680; 17. saj. keskel
Soome kindralkuberner suurte tee
netega haridusalal (ms. Turu üli
kooli asutaja 1640).
brahhiaalne, õlavarresse puutuv
või sinna kuuluv.
brahhiopoodid, zool., käsijalgsed,
brahhükefaalne, lühipeane (ini
mene).
brahhiiloogia, lühi-, napisõna
lisus.
brahma e. Brahma, ebaisiku
line kõrgeim olevus brahmanismis,
absoluutsus, kõiksus, kõige elu al
gus ning lõpp, ülim jumalus,
hrahmaan = brahmiin.
brahmaanad, mitmekesise sisuga
india vaimulikud kirjad.
brahmanism, india usundivorm,
tekkinud veeda usundist; tunnus
likud sellele on: brahma kui ürgolluse või ülima jumaluse esile
tõus, mis ajutiselt elab maailmas
inimese hingena, väljaarenenud hingederändamisõpetus ja kastide süs
teem, keeruline ohvrimõiste sele
tus ühenduses askeesiga, kusjuu
res ülim lunastus seisab vabanemi
ses isiksusest ühes kõigi ihade ja
teadmatusega ning uuesti-ühinemises ülima jumalusega.
Brahma
nism kujunes u. 1000 a. e. Kr. ja
Brahmaputra
selle vastu tekkis 6. saj. e. Kr.
budhism.
Brahmaputra, hindude püha jõgi
Aasias, ülemjooks Lõuna-Tiibetis
ida suunas, suubub Bengaali lahte
ühes Gangesega, 2900 km pikk.
hrahmiin e. brahmaan, ülema
seisuse, preestrikasti liige Indias.
Brahms [braams], Johannes, sak
sa helilooja Hamburgist, * 1833,
f 1897; elas a-st 1862 Viinis; loo
nud 4 sümfooniat, kammermuusi
kat, kooriteoseid („Saksa reek
viem"), viiuli-, klaverimuusikat ja
laule.
Braille [brai], Louis [lui'], pime
prantsuse õpetaja, praegu maksva
(6-punktilise) pimedatekirja leiu
taja, * 1809, f 1852.
braiti tõbi (inglise arsti Rich.
Brighfi järgi nimetatud) neeru
põletiku liik.
brakeerima, praakima.
brakett, plaadid laeva kahe
kordse põhja vahel ühendamisseadmetena.
brakteaat, hõbe- või vaskplekist
löödud (harva kullast), ühelt poolt
tembeldatud münt peam. Saksa
maal 12.—18. saj.
bramanism = brahmanism.
Bramante, Donato [-naa-], itaalia
ehitus- ja maalikunstnik, itaalia
renessanss-stiili kujundaja, * 1444,
f 1514.
brampuri e. praampuri, raalaeva trapetsikujuline puri bramraa küljes.
bramraa e. praamraa, nel
jas (ülemine) raa raalaeva mastis.
bramteng e. praamteng, raalaeval teine teng (masti teine pi
kend, kolmas osa).
Brandenburg, 1) Preisi südamaakond Berliini ümber, 39 038
km2, üle 2,7 milj. ei. (1933) ilma
Berliinita; jõe- ja järverikas maa
ala (Oderi jõgi oma rohkete harude
ja kanalitega), liivane põllumaa
ja soised luhad, kohati metsane;
2) linn maakonna lääneserval,
Haveli jõe kaldal, 64 000 ei. (1933).
Brandes, Georg, taani suur kir
jandusloolane ja esteetik, juudi
rahvusest, * 1842, f 1927; vaba
191
Brasiilia
meelne kriitiliselt realistliku ja
naturalistliku kirjandusvoolu ideo
loog ning suunaja Põhjamail, hil
jem omandanud esteetilise indivi
dualismi, „kunst kunsti pärast"
põhimõtted.
Tema tähtsaim ja
kuulsaim teos (6 köidet): „19. sa
jandi
kirjanduse
peavooludest"
(1873—90); peale selle kirjutanud
palju eriuurimusi maailmakirjan
duse suurmeestest. — Pilti vt.
tahvlil 9.
Brandt, Alexander, arstiteadlane
ja zooloog, prof. Harkovis ja Tar
tus, * 1844, f 1932; avaldanud ligi
200 teaduslikku või populaartea
duslikku (peam. venekeelset) kir
jutist ja tööd.
Brandt, Jüri, mõisavalitseja ja
turbatööstuste
juhataja
mitmel
pool, seltskonnategelane eesti põllumaj. näituste korraldamisel jm.,
* 1867.
brandy (ingl.) = brändi.
Branly [brarjli], Edouard [eduaar], prantsuse füüsik, nn. branli
toru leiutaja traadita telegraafi
alal; * 1844.
Brant, Sebastian, saksa kirjanik,
1457, -j- 1521; mõjukas kaasaja
pahede piitsutaja.
Branting, Hjalmar, Rootsi riigi
mees ja poliitik, * 1860, f 1925;
rootsi sotsiaaldemokraatide kaua
aegne juht, 1920—25 korduvalt
peaminister, Rahvasteliidu tegelane.
Brasiilia, iihendriik, liit-vabariik
Lõuna-Ameerika kesk- ja idaosas,
üle 8,5 milj. km2, ligi 45 milj. ei.
(1934). Koosneb kahest peaosast:
Amatsoonia madalmik loodes ja
lavajas Brasiilia mägismaa kagus,
mis ida suunas tõuseb (kuni 2700
m tippudega). Jõed: Amatson oma
hulga suurte harudega, rida rannikujõgesid. Taimestik: troopilises
Amatsoonias põlised, peam. soised
ürgmetsad, samuti idas lopsakad
vihmametsad, keskosis kuivemad
rohtlad e. kampod. Loomastik on
rikas putukaist, lindudest, kala
dest, ahvidest; ms. esinevad siin
jaaguar, taapir, puuma. Rahvastik
asub peam. rannikuil ja koosneb
u. 50% ulatuses segaverelistest
brasiilia pähkel
Brazza
192
Kaluriküla ja maastik Brasiilia kirderannikul.
(mestiitsidest ja mulattidest), vä
hemal määral valgetest (kreoolid,
portugallased, itaallased jt.), väike
sel määral neegreist ja indiaan
lastest. Riigikeel: portugali (õieti
selle edasiarend). Usund: enamasti
katoliku.
Majanduslikult on B.
esijoones kohvimaa (annab 2/3
maailma kohvitoodangust). Muid
tooteid: kautšuk, puuvill, tubakas,
mate-tee, kakao, roosuhkur, mais,
riis, parapähklid, liha, loomanahad, tarbe- ja värviline puit, kal
liskivid jm.
Poliitiliselt koosneb
B. 20 osariigist ja paarist muust
alast. Pealinn Rio de Janeiro (1,5
milj. ei. 1933). — Ajalugu:
Avastatud 1500, 1530 Portugali
asumaaks, 1822 iseseisvaks keisri
riigiks, 1889 vabariigiks. Sageda
sed mässud. Viimaseil aastail pre
sidendiks mässukindral G. Vargas.
brasiilia pähkel, Lõuna-Ameerikas kasvavate
parapähklipuude
ühe liigi pähkel (,,brasiilia kas
tan") maitsva õlirikka seemnega,
brasiillane, Brasiilia elanik,
braslett, käevõru.
brass e. p r a s s, raalaeval nöör
raa otstest laevalaele (raa seisu
muutmiseks tuule järgi).
brassima e. prassima, bras
side abil raasid (masti põikpuid)
pöörama.
Brasti^, Ernest, läti kunstnik ja
muinsustegelane,
muinaslinnade
uurija ning muistse läti usundi
elustaja, * 1892.
Brazza [bratsa], Jugoslaavia suu
rem saar Dalmaatsia saarestikus.
Kaardid,
mis antud „ Eesti Rahvaleksikoni“ käesoleva teise vihu
algul, palutakse teose köitmisel paigutada järgmiselt:
Kaart 1 ja 2 (Aafrika ja Aasia)
. .
lk. 8 ja 9 vahele.
Kaart 3 ja 4 (Põhja- ja Lõuna-Ameerika) ... lk. 72 ja 73 vahele.
Käesoleva vihu ilmumine on lukkunud jaanuarikuusse peamiselt
tehnilistel põhjustel (mitmevärvikaartide kiišeerimine ja trükkimine ning
pühade-eelne töörohkus).
*
Õiendus! i vihu k. s
On trükitud
Lk. VIII, r. 11 alt
Prl. Hilda Kõrge
„
22, v. 2, r. 26 ül. (tundmatueesnimega)
„
25, V. 2, r. 13 „ * 1870.
„
67, v. 1, r. 12 alt Bieluhha
„
93, v. 2, r. 14
19. saj. algul
Peab olema
Prl. mag Hilda Kõrge
Christian
* 1870, f 1937.
Beluhha
20^-saj. algul
VaataEESTI
RAHVALEKSIKON
III VIHK
NOOR-EESTI
...EESTI
RAHVALEKSIKON
III VIHK
NOOR-EESTI
Bratianu 193 Breltingel
Bratianu [-aanu], Joan, van., Ru-
meenia riigimees, * 1822, 1891;
üks vabameelsete juhte, hiljem
peaminister.
Bratianu [-aanu], Joan, noor.,
Rumeenia riigimees, * 1864, fl927;
vabameelsete juht, korduvalt ning
kaua peaminister, ka Maailmasõja
ajal.
Bratislava (ung. Pozsony, sks.
Pressburg), linn Tšehhoslovakkia
keskosa lõunapiiril, Doonau va
sakul kaldal, Viinist idas, Slovak
kia pealinn ülikooliga, tähtis liiklemiskeskus, metalli- ning riidetööndusega, 124 000
ei.
(1930).
1541—-1784 oli ta Ungari kunin
gate kroonimiskohaks ja pealin
naks.
brati süsteem, alkoholimüügi kitsendusviis Rootsis; selle järgi ei
müüda alkoholi neile, kellele see
on ohtlik.
bratše, altoviiul e. vioola, va
nem viiulitüüp, suuruse järgi mi
tut liiki; praegu keelpillide seas
alt, tavalisest viiulist madalam.
Braun, Ferdinand, saksa füüsik,
teenetega elektrotehnikas (brauni
toru), eriti raadiotelegraafi alal,
* 1850, f 1918.
Braun, Lily, saksa naiskirjanik,
ka naisliikumise õhutaja, * 1865,
f 1916.
Braun, Otto, Saksa riigimees,
* 1872; juhtiv sotsiaaldemokraat,
kauaaegne Preisi peaminister enne
rahvussotsialistide võimuletulekut.
brauni liikumine, inglise taime
teadlase R. Brown’i järgi nimeta
tud, molekulide liikumisest olenev
virvendav liikumine vedeliku pin
nal; erilistel tingimustel ilmneb
ultramikroskoobi kaudu. Vt. mo
lekulaarne liikumine.
Brauning.
ERL 30. III 38.
Breitinger
brauning, automaatpüstol, padrunimagasiniga käepidemes; amee
rika relvameistri J. Browning’i
(* 1854, f 1926) leiutatud.
brauni toru, F. Braun’i leiuta
tud pikergune, erilise ehitusega
klaasnõu, milles (hõõg-)katoodilt
saadetavad katoodkiired saavad
nähtavaiks. On suure tähtsusega
elektrivoolu kuju uurimisel ja
kaugnägemisel.
Braunschweig, 1) Saksa riigi osa
kolmest suuremast ja kuuest väik
semast alast Lääne-Preisimaa ala
de vahel, 3672 km2, 513 000 ei.;
põllumajandus suhkrutööndusega,
Harzi mäestikus soola-, raua- ja
pruunsöe-kaevandustega; 2) B. osa
riigi pealinn, säilitanud tugevasti
keskaegset ilmet, 157 000 ei. (1933).
braveerima, hooplema, uhmama,
trotsima, väljakutsuvalt esinema,
bravissimo (it.), väga hästi!
bravo (it.) = braavo,
bravuur, hoogsus; vahvus; muu
sikas: osav, elav, meisterlik ettekandeviis.
breakfast (ingl.) = brekfest.
Brede, Herbert, kindralmajor,
suurtükiväe juht ja hiljem inspek
tor, oli mõnda aega Sõjaväe Ühen
datud Õppeasutiste ülemaks, * 1888.
Breemen, 1) Saksa riigi väikseim
osa, Weseri alamjooksul, koosneb
Br. linnast ümberkaudse maa
alaga, 258 km2, 372 000 ei. (1933);
2) linn Weseri kaldal, 75 km
suudmest, Hamburgi kõrval suu
rim Saksa kaubasadam (villa, puu
villa, tubaka, riisi, suhkru, kohvi
jm. sissevedu), tööstuskeskus lae
vaehituse ja veskitega, tubaka- ja
masinatööndusega, 323600 ei. (1933j.
Brehm [breem], Alfred, saksa
loomadeuurija ning reisija, * 1829,
f 1884; zooloogia-aia dir. Ham
burgis ja Berliinis; avaldas mit
meköitelise teose loomade elust:
illustreeritud loomaelu“.
Brehm-Jürgenson [breem], Pau
la, eesti laulja, * 1877, esinenud
kodumaal ja väljaspool.
Breitinger, Johann Jakob, šveit
si keeleteadlane, kirjanik, * 1701,
t 1776; ebaklassitsismi vastane.
13
brekfest
brekfest (ingl. breakfast), eine.
brelokk e. berlokk, väike ehte
asi, tavaliselt uuriketi ehisripats.
Bremer [bree-], Fredrika [-rü-],
rootsi naiskirjanik, * 1801, f 1865.
bremsberg (sks.), kahe kõrvutise
liiniga raudtee peam. kaevanduse
kallakteel, kus allalaskuvad täide
tud vagonetid oma raskusega tüh
jad vagonetid köie või keti kaudu
üles tõmbavad.
Brennero, mäekuru Tiroolis, kõi
ge madalam ülemineku-koht Alpi
dest (1370 m ü. mp.) Saksamaalt
Itaaliasse, Innsbruck-Verona raud
teega, on a-st 1919 Itaalia-Austria
piiriks.
Brenta, Põhja-Itaalia jõgi Alpi
dest Veneetsia lahte, 160 km pikk.
Brentano [-taa-], Clemens, saksa
kirjanik-romantik, * 1778, f 1842;
Bettina Arnim’i vend, kogus ja
avaldas 19. saj. algul ühes oma
õemehe A. Arnimiga tähtsa kogu
saksa rahvalaule; lüürik ja fantas
tiline jutustaja.
Brentano [-taa-], Franz, saksa
filosoof, * 1838, "j-1917; prof. pea
miselt Viinis, tähtis loogik.
Brentano [-taa-], Lujo, eelmise
vend, saksa vabameelne majandus
teadlane, * 1844, f 1931.
Brescia
[breša],
samanimelise
provintsi pealinn Põhja-Itaalias,
Alpide jalal, 119 000 ei. (1931).
Breslau,
linn
Ida-Saksamaal,
Oderi keskjooksul, suur liiklemis-,
kaubandus- ja tööstuskeskus Sileesias, Breslau maak. ja AlamSileesia pealinn, ülikoolidega, metallitööndusega, 625 000 ei. (1933).
Bresti rahu, rahu Maailmasõjas,
tehti Brest-Litovskis Nõukogude
vene ja teiselt poolt Saksa ning
selie liitlaste vahel 3. III 1918, va
bastas
Saksamaa
sõjategevusest
idarindel, oli Venele äärmiselt ras
kete tingimustega ning tühistati
Vene poolt 13. XI 1918 (pärast re
volutsiooni Saksamaal).
Brest-Litovsk, praeguse Ida-Poola linnakese Brzesc’i [bžestsi] ve
nekeelne nimi.
Breško-Breškovskaja,
Jekateri
na, elupõline vene revolutsionäär,
194
Bridges
* 1844, f 1934; oli korduvalt van
gis ja Siberis asumisel, 1917. a.
revolutsiooni järel Kerenski kaas
lane, sots.-rev. mõjukas tegelane.
brešš, om. breši, os. brešši, murd;
läbimurd kaitsemüüris.
Bretagne [-tanj], mägine pool
saar Loode-Prantsusmaal sadamarikka rannikuga, keskel kuni 400
m kõrge lavamaa nõmmetaimestikuga; sisemaal elatakse karjan
dusest, rannikuil kalandusest ja
merendusest; rahvastik kelti pärit
oluga, sisse rännanud 5.—6. saj.
Inglismaalt, siiani säilitanud rah
vuslikku omapära (keel, rõivad).
bretoonid, Bretagne’i elanikud.
bretooni keel kuulub kelti keel
konda ja on lähemas suguluses
kümri ja korni keelega LääneInglismaal.
bretooni romaanid, kelti kun.
Artus’t ja ta rüütleid käsitlevad
vana-prantsuse
jutustused,
mis
Chretien de Troyes 12. saj. lõpul
värsistas.
bretšia, rihas, purdkivim liitu
nud terava nurgalistest kivimiosadest, konglomeraadi vastand.
breve (lad. k. ’lühidalt’), paavsti
ametlik kiri.
breviaar, lühike ülevaade, and
mestik millegi kohta; rooma-kat.
vaimulikkude ametlik ladinakeelne
palveraamat kõigi
päevade
ja
tundide kohta kindlaksmääratud
palvetega.
brevilokvents, lühisõnalisus kõ
nes.
brevi manu (lad. k. ’lühikäeliselt’), lüh. br. m. või b. m., otse
kohe, „ilma pikemata*1.
brevis (lad.), ’lühike’.
Brewster [bruustd], David, ing
lise füüsik, * 1781, f 1868; tähtis
polarisatsiooni ja valguse murdu
mise uurija.
Briand [briar)], Aristide [-ti'd],
Prantsuse riigimees, * 1862, f 1932;
esialgu sotsialist; palju kordi mi
nister ja peaminister, viimased
eluaastad välisminister, Rahvaste
liidu juhtiv rahutegelane.
bridge (ingl.) = bridž.
Bridges [bridžiz], Robert, inglise
bridž
195
brisantlõhkeained
Brindisi. Sümboliseerib Itaalia tungi itta.
peenetundeline luuletaja, värsivor
mi arendaja, arst, * 1844, f 1930.
bridž, kaardimäng 52 kaardiga,
Eestis alates 1930 väga levinud.
Brienzi järv, loodusilus järv
Šveitsis, Berni kantonis, Aari ülem
jooksu orus, 14 km pikk, kuni
2,5 km lai, 29 km2, 567 m ü. mp.,
üks turismi sihtkohti.
brigaad, väekoondis kahest või
enamast rügemendist, meil teotsemisüksus mitmest väeliigist.
Brigader, Anna, läti optimistli
kult häälestatud kirjanik, * 1861,
t 1933; kirjutanud jutte, näiden
deid, luuletusi, eriti õnnestunult
laste- ja noorsoo-kirjanduse alal.
brigadiir, brigaadiülem.
brigant (it), (tee-)röövel,
brigantiin, purjekas 2 mastiga,
millest ainult esimene on (nagu
suurte laevade esimastid) raade ja
iaapurjedega.
Brighton [braitan], supellinn Lõuna-Inglismaa rannikul, 147 000 ei.
(1933).
brii juust, juustusort (esijoones
Brie maa-alalt Pariisi läh.), müü
akse karpides.
briisid, vinud e. rannikutuuled
(maalt merele või merelt maale),
maa- või merevinud.
briketeerima, (turvast, söe- või
maagipuru) suuremaiks tükkideks
kokku suruma või kokku põletama.
brikett, telliskivikujuline pressi
tud süsi, turvas või maak; valmis
tatakse suure rõhu all peam. kui
vatatud pruunsöest või kivisöekiliustikust nende kasutamise hõlbus
tuseks.
brikk, raade ja raapurjedega va
rustatud kahe mastiga purjekas.
briljant, vormilt korrapäraseks
lihvitud, kalliskivina kasutatav tee
mant.
briljantiin, tehnikas segu metalli
ja klaasi poleerimiseks; iluravis
õlisisaldusega juustemääre.
briljantlõng, iluõmbluses hele
lõng selle ümber keerutatud me
talselt läikiva ehislõngaga.
briljantne, hiilgav, tore, silma
paistev, suurepärane.
Brindisi [bri'n-], sõjasadam Kagu-Itaalias, Aadria mere ääres
40 000 ei. (1931).
brisantlõhkeained,
väga
kiire
brisantne
196
plahvatusvõimega, nn. lööklõhkeained, näit. dünamiit,
brisantne, purustav.
Brisbane [bri'sbein], sadamalinn
Austraalia idarannikul, Queens
landi osariigi pealinn, ülikooliga.
300 000 ei. (1934).
Briseis, Homerose Ilias’es kreek
laste poolt Trooja all vangistatud
ja Achilleuse naisorjaks tehtud ku
ningatütar; tema pärast tekkis kuu
lus "tüli Achilleuse ja Agamemnoni
vahel.
Bristol, sadamalinn Edela-Inglismaal, kaubanduskeskus peam. mi
nevikus, ülikooliga, tööstuslinn söe
kaevandustega, 411 000 ei. (1933).
Bristoli kanal, sügavale maasse
lõikuv merelaht Edela-Inglismaal,
u. 130 km pikk.
bristolpaber, kirjutuspaberist kokkupressitud paks ja sile paber.
Britannia (lad.), Inglis- ning So
timaa vana nimetus.
britanniametallid, liik inglistinasulameid, tarvit. ms. majapidamisriistade valmistamiseks.
Briti Guayana [guaiaana], Inglise
asumaa Lõuna-Ameerika kirde
rannikul, vastu Venetsueelat, 231 750
km2, 312 500 ei. Pealinn George
town.
Briti Honduuras, Inglise asumaa
Kesk-Ameerika idarannikul, 22 270
km2, 54000 eL (1934). Väljavedu:
värviline väärispuit ja lõunamaa
puuviljad.
Briti Ida-Aafrika, Inglise asu
maad Abessiiniast lõunas ja Bel
gia Kongost idas, koosneb maa
aladest: Keenia, Uganda, Tanganjika, Sansibari saar, Pemba saar.
Briti India, India {<-) keisririik
Ees-Indias ja naaberaladel (TagaIndias, Iraanis), koosneb paljudest
suuremaist provintsidest ja sada
dest India riikidest, 4 684 000 km2,
353 milj. ei. (1931).
Briti Kolumbia, Kanada edelaosa, provints Vaikse ookeani ää
res, rikas metsast, karusloomist ja
kaladest.
Briti Lõuna-Aafrika, Inglise maad
Lõuna-Aafrikas:
Lõuna-Aafrika
Unioon (Kapimaa, Natal, Oranje,
Brili riik
Transvaal), Rodeesia, Betšuaanamaa jmm. alad.
Briti Lääne-Aafrika, Inglise asu
maad Lääne-Aafrikas: Nigeeria.
Kullarannik, Sierra Leone, Gambia.
Briti Lääne-India, Inglise asu
maad Lääne-India saarestikus: Ba
hama saared, Jamaika, Trinidad
ja mitmed väiksemad saared.
Briti Malaia, Inglise alad Mala
ka poolsaarel ja selle ümbruse
saartel, asumaad ja hoolealused
Malai riigid, 136 500 km2, ligi 4
milj. ei. Asumaade pealinn: Singa
pur (Malaka lõunaotsas).
Briti Muuseum, Londonis, suu
rim muuseum ja üks suurimaid
teaduslikke asutisi maailmas, asut.
1753. Selle põhikoguks on raama
tukogu, mis sisaldab palju vanu
teoseid ja kõik a-st 1753 Inglis
maal ilmunud raamatud, käsikir
ju, kaarte jm. Rikas on ka muis
tiste osakond, eriti antiikaja koh
ta; sisaldab ms. rohkesti münte,
jooniseid ja vaselõikeid.
Eraldi
asetseb loodusteaduslik osakond.
Praegune peahoone on valminud
19. saj. keskel.
Briti Njassamaa, Inglise kaitse
alune riik Ida-Aafrikas, Njassa
järvest läänes, 103 480 km2, 1,5
milj. ei. (1931), peam. bantu neeg
reid.
Briti Piibliselts, täielikumalt Briti
ja Välismaa Piibliselts, asut. 1804,
üks suurimaid ühinguid piibli väl
jaandmiseks ja levitamiseks maa
ilmas.
Briti Põhja-Ameerika,
Inglise
maa-alad P.-Ameerikas: Kanada,
Newfoundland Labradoriga ja Ber
muda saared, ligi 10 milj. km2, üle
10 milj. ei.
Briti riik, Inglise riik, suurim
riik maailmas, keskvalitsusega Ing
lismaal, koosneb Suur-Britanniast
(Inglismaast ühes Sotiga), India
keisririigist, reast autonoomseist
riikidest e. dominioonidest (näit.
Iiri, Kanada, Austraalia, LõunaAafrika Unioon), paljudest asu
maadest ja kaitsealustest maa-aladest e. protektoraatidest, kõik kok
ku u. 35 milj. km2, üle 495 milj.
Briti saared
brontosaurus
197
ei., neist ligi 3U Aasias, ligi V4
Euroopas ja Aafrikas kokku (sel
lest suurem pool Aafrikas), vä
hem Ameerikas ja Austraalias.
Briti saared, saared Loode-Euroopas: Suur-Britannia, Iirimaa ja
rida väiksemaid neile lähedasi saa
ri (Man, Hebriidid, Orkney, Shetlandi jt.).
Briti Somaaliinaa, Inglise kaitse
alune maa Ida-Aafrikas, Adeni la
he lõunarannikul, kuiv rohtla,
176 000 km2, 347 000 ei. Pealinn
Berbera.
Briti Uus-Guinea [ginea] e. Paa
pua, Uus-Guinea kaguosa ühes
mõn. saartega, 234 489 km2, 275000
elanikku.
britlased, vana Britannia vani
mad, kelti soost elanikud; praegu:
inglased.
britška (vn.), vene päritoluga
kerge lahtine sõiduvanker.
britt, om. briti, britlane.
Brjussov, Valeri [-leeri], vene
juhtiv sümbolistlik luuletaja, * 1873,
t 1924; kirjutas ka romaane, oli
arvustaja ning luuleteoreetik.
br. m., lühend, — brevi manu.
Brno (sks. Briinn), Määrimaa
pealinn Tšehhoslovakkias, Svarcava kaldal, liiklemis-, kaubandusja tööstuskeskus, villa-, naha- ja
masinatööndusega, mitme kõrgema
õppeasutisega, 264 000 ei. (1930).
Broad-way [brood-uei], peatänav
New Yorgis.
Brocken = Blocksberg.
Brockhaus, F. A., suur saksa
kirjastus, graafiline suurtööstus,
köitekoda ja raamatukauplus Leip
zigis; eriala: entsüklopeediad, esi
joones ,,Der grosse Brockhaus”
(15. tr. 20 + 1 köidet, ilm. 1928—
1935).
Brockmann, Reiner, van., saksa
soost kreeka k. õpetaja Tallinna
gümnaasiumis, * 1609, f 1647; eesti
keele hea tundja, kirjutas kolm
esimest ilmlikku eestikeelset luu
letust (1637—39).
brodeerima, broderiid õmblema.
broderii = augutikand.
broderiipits, augutikandiga riideriba, tarvitatud pitsina.
Brõdy [broodi], Sändor [Saa-],
ungari esimene naturalistlik ro
maanikirjanik, * 1863, t 1924; kir
jutanud ka näidendeid ja novelle.
Brofeldt \bruu-], vt. Aho.
Broglie [broljii], Louis Victor de
[tui’], prantsuse füüsik, prof. Pa
riisis, * 1892; mateeria-lainete teoo
ria looja.
brokaat, 1) raske, mustriliselt
kulla või hõbedaga läbikootud tihe
siidriie,
ka värviliste, lilleliste
mustritega; 2) metallipulber pronks
värvideks; 3) brokaatpaber, värvi
line paber kuld- või hõbemustriga.
brokatell, poolsiidriie, sissekootud siidpind-mustritega.
Broken Hill, 1) linnake KaguAustraalias, tina- ja hõbedakaevandustega; 2) linnake Rodeesias
(Lõuna-Aafrikas), seatina- ja tsingikaevandustega, antropoloogiliselt
tähtsate inimluustiku-jäänuste leiu
kohtadega.
bromaadid, broomhappe soolad,
bromaatika, toitude otstarbeko
hase valmistamise õpetus.
bromatoloogia, õpetus toiduai
neist.
bromiidid,
broomvesinikhappe
soolad, broom-metallid.
bromism, broom-mürgistus.
bromoforni, läkaköha rahusta
mise vahend, vedelik.
bromuraal, üks uinutavaid, rahustavaid vahendeid, valge pulber,
kahjutu.
bronhiaalkatarr = bronhiit,
bronhiaalne,
kopsutoru(de)sse
puutuv.
bronhid, kopsutorud.
bronhiit,
kopsutoru-põletik
e.
kopsukatarr.
brontosaurus, väljasurnud hii-
Brontosaurus.
Brooklyn
198
gelroomaja kriidiajastust, kuni 20
m pikk, jäänuseid leitud P.-Amee
rikas.
Brooklyn [bruklin], New Yorgi
linnaosa Long Islandi saare lää
neserval, varemalt iseseisev sada
ma- ja tööstuslinn, suurte laeva
tehastega, 2,56 milj. ei. (1930).
broom, keemiline element, märk
Br, tumepunane vedelik, erikaal
3,18, aat.-k. 79,92, tardumistemp.
—7,3°, juba hariliku temp. juures
annab teravalõhnalist ja limanahka ärritavat pruuni auru, ihunaha
le mõjub põletavalt; looduses va
halt ei esine, vaid metallisooladena, väikesel määral leidub ka me
revees; saadakse harilikult kaali
umi- ja naatriumiühendeist. Puhas
br.-naatrium ja hr.-kaalium on rahustamisvahendid; broomhõbe on
valgustundlik ja tarv. fotograafias.
broomhõbe-paber, valgustundliku
kihiga kaetud paber fotograafias
piltide paljundamiseks.
broomhõbe-želatiin, želatiin vä
hese broomhõbeda-lisandiga, tarv.
fotograafiliste plaatide, filmide ja
paberite katmiseks.
broomkaalium, kaaliumbromiid,
rahustav arstim.
broommürgistus e. bromism, mär
gistus broomiühendite tarvitamisest
arstimina.
broomnaatrium, naatriumbromiid,
rahustav arstim.
broomvesinik, terava lõhnaga
gaas.
broomvesinikhape, broomvesiniku
vesilahus, annab tähtsaid soolasid,
bromiide, näiteks broomkaaliumi,
broomnaatriumi ja broomhõbedat.
broš. = brošüür, brošeeritud.
brošeerima, raamatu trükipoog
naid vihutama ja raamatuid ker
gelt köitma.
brošüür, kerges, pehmes, paberköites raamat; väheste lehekülge
dega trükiteos, lendkiri.
Brown [braun], Robert, inglise
taimeteadlane, * 1773, f 1858; mo
lekulaarse liikumise ja rakutuuma
avastaja.
Browne [braun], George v., a-st
1762 Liivimaa ja a-st 1775 ka
Bruiningk
Eestimaa kindralkuberner, edu
meelne reformija, * 1698, f 1791.
brovni liikumine, vt. b r a u n i 1.
Browning [brau-], Robert, inglise
suur luuletaja Londonis ja Itaa
lias, * 1812, f 1889; jõuline, värske,
kuid raskepärane stiilis.
Browning [brau-], John [džon],
ameerika relvavabrikant peam. au
tomaatsete käsirelvade ja kuuli'
pildujate, nn. brauning-relvade alal,
* 1854, f 1926.
Brueh, Max, saksa helilooja, eriti
kooriteoste alal, * 1838, f 1920.
Bruckner, Anton, austria heli
looja, kuulus sümfooniate (9) au
tor, * 1824, f 1896.
Bruegel [bröögel], madalmaade
maalikunstnike perekond 16. saj.
II ja 17. saj. I poolel.
Bruegel [bröögel], Pieter [pii-],
van., eelm. perekonna pea, * u.
1525, f 1569; eriala: viirastused ja
põrgupildid, hiljem talupojaelu ku
jutamine puhtais värves. Tema
poeg Pieter jätkas isa loomingulaadi; teine poeg Jan sai kuulsaks
lilledemaalijaks.
Brugge
(sks. Briigge,
pr.
Bruges),
ajalooliselt
kuulus
linn
Belgias, suu
re kanali ää
res, 15 km
Põhjamerest,
kudumistööndusega, tore
date
kesk
aegsete
ehitusmälestistega,
52 000
eh; 14. ja 15.
saj.
kunsti
elu ja maa
ilmakauban
duse
tähtis
Brugge. Hall.
keskus.
Bruiningk [brüü-], Heinrich, Lii
vimaa kindral-superintendent 1711
—-1736, ülesehitava tegevusega Põh
jasõja järel, * 1675, f 1736.
Bruiningk [brüü-], Karl A. Chr.,
Liivimaa mõisnik ja julge ning
Bruiningk
199
radikaalne tegelane talurahva sei
sukorra parandamisel, esijoones
seadusandluse kaudu, * 1782, f 1848.
Bruiningk [brüü-], Hermann, balti-saksa ajaloolane Tartus ja Riias,
* 1849, f 1927; arhiivide korral
daja, avaldanud rea tähtsaid uuri
musi.
Rrunberg, Ed. = Bornhöhe, Ed.
Bruneau [briinoo], Alfred, prant
suse helilooja, * 1857, f 1934; oo
perite, uvertüüride jm. autor.
Brunellesco
ehk
Brunelleschi
[-e'ski], Filippo, itaalia kujur ja
ehituskunstnike * 1377, f 1446.
Brunetiere [brünatjäär], Ferdi
nand, prantsuse kirjandusloolane,
kirjandusliikide arengu teoreetik,
klassik, naturalismi vastane, * 1849,
f 1906.
Brunhilde, Nibelungide laulus
(saksa
rahvuseepos)
Burgundia
kun. Gunther’i abikaasa; laseb sur
mata Siegfriedi, kelle pettuse tõttu
ta oli sattunud abiellu Guntheriga.
Bruni, Leonardo, itaalia huma
nistlik ajaloolane, * 1369, f 1444.
Bruno, Giordano
[džordaano],
itaalia filosoof, * 1548, f 1600;
õpetatud munk, dominiiklane, kirikuvaenuline vabamõtleja, eitas
Jumala isiksust, nägi kõiges ole
masolevas igavese iirgjõu avaldusi;
reisis ja õpetas mitmel maal, põle
tati 1600 Roomas ketserina.
Brunot [ürünoo], Ferdinand E.,
prantsuse keeleteadlane, * 1860,
alates 1900 prof. Pariisis; põhja
panevate töödega prantsuse keele
ajaloo alalt.
Brussilov [-iilov], Aleksei, kind
ral, Vene väejuht Maailmasõjas,
peam. edelarindel, * 1853, f 1926.
brustver, mullast rindvall kait
seks kuulide vastu ja varjuks.
brutaalne, toores, elajalik.
bruto, lüh. bto, maha arvamata,
kogu-.
brutokaal, kauba kaal ühes pa
kendiga. Vastand: netokaal.
brutokaup, kogukaup (kaup koos
pakendiga).
bruto neto eest e. brutto pro
netto (it.), kauba kaal ühes paken
diga, arvatud kauba puhaskaaluks.
brünett
brutosumma, üldsumma,
bruto-tonnaaž, laeva kõigi kin
niste ruumide üldmaht mahutustonnides. Vrd. neto-tonnaaž, laeva
lastiruumide maht.
brutotulu, üldtulu, kogu tulu,
kulusid ja kahjusid maha arva
mata.
Brutus, Marcus, Vana-Rooma rii
gimees, * 85, f 42 e. Kr.; vaba
riikliku korra kaitsja, Caesari tap
jate vandenõu juht, kaotas lahin
gu a. 42 ja surmas enese.
Bruxelles [brüsse li] (pr.) — Brüs
sel.
brändi (ingl. brandy), lauaviin.
Brückner, Alexander, Vene aja
loo uurija, * 1834, f 1896; prof.
Venemaal (ka Tartus, 1871—91),
rea teostega, eriala: Peeter I ja
Katariina II aeg.
Brückner, Alexander, poola slaa
vi keeleteadlane ja poola kultuuri
loolane, * 1856.
Brückner, Eduard, saksa meteo
roloog, * 1862, f 1927; vaheldu
vate ilmastikuperioodide oletaja.
Brügge (sks.) = Brugge,
brüleekaste, om. -kastme, pruu
nistatud magus kaste.
brüleepuding, pruunistatud ma
gus puding.
Brüller, Christjan, eesti koolite
gelane, olnud õpetaja ning kooli
nõunik (kuni 1937) ja seltskonna
tegelane Tallinnas, * 1877.
Brüllow, Aleksander, saksa rah
vusest vene ehituskunstnik, Peter
buri kunstiakadeemia prof., * 1798,
f 1877. Peateoseid: Pulkovo ob
servatoorium, Talvepalee, Marmor
palee, Peetri kirik jt. Peterburis.
Brüllow e. Brjullov, Karl, (prant
suse päritolu) vene maalikunstnik,
Peterburi kunstiakad. prof., * 1799,
f 1852 Itaalias; sai maailmakuul
saks oma suure maaliga ,,Pompei
viimnepäev11 (1830—33).
brümäär (pr. brumaire), aasta
II kuu prantsuse revolutsioonilises
kalendris (maksvel olnud 1793—
1805).
brünetne, tumepruuni-juukseline,
,,mustavereline“, pruunikas,
brünett, brünetne isik.
Brüning
Buddenbrooks
200
Öine Budapest Doonau kaldail.
Brüning, Heinrich, Saksa riigi
mees, * 1885; 1930—32 riigikantsler, demokraatia kaitsja mõlema
äärmuse vastu; hiljem emigrant.
Brünn (sks.) = Brno.
brüoloog, samblateadlane.
brüoloogia, samblateadus.
brüskeerima, teravuse, hoolima
tuse, jämedusega rabama; hooli
matult käitlema.
Brüssel, Belgia pealinn Schelde
jõe haru Senne’i ja kanalite ääres,
ühenduses Scheldega, tähtis raudtee-sõlmpunkt, elava kaubanduse
ja kudumistööndusega, koosneb ka
hest poolest, flaami ja prantsuse
linnaosast, ülikooli ja kunstiaka
deemiaga, toredate vanade ja uute
ehitistega (ms. kuulus kohtupa
lee), ühes eeslinnadega 891 000 ei.
(1934).
bto, lühend sõnast bruto.
bubert [bu'-], om. buberti, magussöök piimast, munast ja vähe
sel määral nisujahust.
buboon, kubemenäärme-muhk.
Bucholtz, Fedor, botaanik, * 1872,
f 1924, a-st 1919 prof. ja botaanika-aia juh. Tartus; avaldanud hul
ga uurimusi seente ja taimehai
guste alalt.
Buckinghami loss e. B. palee
[bakingami], Inglise kuninga valitsusloss Londonis, Westminsteri lin
naosas; kuulsa maalidekoguga.
Bucuresti [-ešti] (rum.) = Buka
rest.
Budapest [ung. hääldus budapäšt], Ungari pealinn Doonau kal
dail, koosneb end. kahest linnast
— Budast Doonau kõrgel lääne
kaldal ja Pestist madalal idakal
dal. Buda on vanalinn kõverate
ja kitsaste tänavatega, kuid toreda
kuningalossiga kaldaäärsel mäel,
Pest aga moodsa tänavastikuga
uuslinn.
Linnapooli ühendavad
mitu silda. B. on tähtis liiklemis-,
kaubandus- ja tööstuskeskus (põllumaj.-tooted ja nende ümbertöö
tamine), kultuurilinn ülikooli, teadusteakadeemia ja paljude kõrge
mate õppeasutistega, hulga teat
rite ja muuseumidega, tähtsate
ehitistega, omab ühes eeslinnadega
1 421 000 ei. — A-st 1526 (Buda)
ja 1541 (Pest) kuni 1686 olid lin
nad Türgi valitsuse all (pealegi
vallutamisel hävinud); uutena ühen
dati mõlemad 1872 Ungari pealin
naks.
„Buddenbrooks“, saksa kirjaniku
Buddha
201
T. Mann’i kuulus romaan (1901,
eesti k. 1936: „Buddenbrookid“).
Buddha (sanskriti k. ’ärganu’,
’valgustatu), india usu-uuendaja,
õige nimega Gotama, Sakya aadli
soost, * u. 560, f u. 480 e. Kr.
Otsis vabanemist maailma kanna
tustest ja leidis seda kõigest mai
sest loobumises ning kõrgemas
elus; nõudis valju kõlblat elu,
munklust; eitas jumala olemasolu;
õpetas ja kogus enese ümber ar
vuka jüngritepere, alates Benaareses, Põhja-Indias.
Budennõi
[budjo' nnõi\, Semen
[semjon], * 1883, Nõukogude-Vene
väejuht alates 1918, punase ratsa
väega lõi korduvalt valgeid väge
sid Lõuna-Venemaal; ratsaväe juht,
marssal.
Budenz, Jõzsef [joožef], ungari
keeleteadlane, * 1836, f 1892; põh
japanevate töödega soome-ugri kee
leteaduse alal sai selle rajajaks.
budhism, Buddha poolt 6. saj. e.
Kr. Põhja-Indias rajatud usund,
õpetus uuestisünnist, kaheksaosalisest teest kannatustest ja hingerändamisest vabanemiseks ja nir
vaanasse jõudmisest. Tingimuseks
on ms. viie käsu pidamine: ei
tohi tappa, varastada, valetada,
puudutada teise naist ega tarvi
tada alkoholiseid jooke. Budhism
sai 3. saj. e. Kr. riigikirikuks, la
gunes siis 2 haruks (millest üks
tõstis Buddha jumaluseks), levis
eriti Ida-Aasias (Hiinas, Jaapanis),
kuid kodumaal käis allamäge; on
puhtamal kujul säilinud Tseiloni
saarel ja Taga-Indias. Budhism ei
tundnud algselt jumalateenistust,
kuna ta jumalat ei tunnustanud,
hiljem on aga tekkinud palju ju
malaid ja toreda korraldusega ju
malateenistus.
buduaar,
daamidetuba, naiste
rõivastumisruüm, ka lähemate tut
tavate vastuvõtuks.
Buenos Aires [bueenos] (hisp. k.
’head tuuled’), Argentiina pealinn
(a-st 1862), La Plata suudme lä
hedal, suurim linn ja tähtsaim
kaubasadam Lõuna-Ameerikas (väl
javedu: nisu, liha, vill, nahad),
bukoolika
suure ülikooliga jm. kõrgemate
õppeasutistega, 2 231 000 ei. (1934).
bufalo-hein e. pühvelhein, väike
kõrreline taim P.-Ameerika pree
riates.
Buffalo, sadamalinn Am. Ühend
riikides, New Yorgi osariigis, Erie
järve ääres, metallitöönduse, ves
kite ja suurte tapamajadega, liha-,
kivisöe- ning viljakaubandusega,
õ73 000 ei. (1930).
bufo, laulja koomilises ooperis,
e. opera buffa's.
Bug, 1) jõgi Ukrainas, suubub
Musta merre Dnepri suudme lähe
dal, üle 800 km pikk; 2) Visla jõe
idapoolne haru Poolas, suubub
Vislasse ühes Nareviga põhja pool
Yarssavit, 750 km pikk.
Buhhaara, 1) oaaside ja kõrbede
ala Kesk-Aasias, Amu-Darjast kir
des, a-st 1924 Uzbekistani nõukogude-vabariigi
osa;
elanikeks
peam. usbekid, peale selle kirgii
sid, turkmeenid jm. muhameed
lased; kasvatatakse nisu, puuvilla,
puuvilja, lammast ja siidiussi,
kootakse vaipu; 2) eelmise pealinn,
idamaine linn paljude mošeedega,
oli vanast ajast Kesk-Aasia kul
tuuri keskuseks, 46 700 ei. (1930).
Buhharin [-aavin], Nikolai, vene
kommunismi teoreetik, * 1888,
t 1938; tegev juba 1905, a-st 1917
juhtiv tegelane, avaldanud majan
dusteaduslikke töid ja palju ajakirj. artikleid. Surmatud.
Bukarest (rum. Bucuresti), Ru
meenia pealinn Valahhia’ madalmikul, tekstiil- ja metallitööndusega, tööstussaaduste- ja viljakau
bandusega, ülikooli ja üle 100 ki
rikuga, toredate tänavatega, seal
kõrval aga lihtsate, külataoliste
linnaosadega, 630 000 ei. (1930).
bukett, lillekimp; segu-lõhnaaine.
Bukh, Niels [niils], taani võim
lemisõpetaja, põhivõimlemis-süsteemi autor, * 1880; teos: ,,Põhivõimlemine“ (1921, eesti k. 1925).
bukinist, vanaraamatu-kaupleja,
antikvariaadi pidaja.
bukoolika, vana-aja poeesialiik:
karjuseluule, idüllilised lood kar
juste elust vaikses looduses.
bukooliline
bukooliline, karjuse-elusse puu
tuv, seda käsitlev.
Bukoviina, maa-ala Põhja-Rumeenias,
Karpaatide
kirdeosas,
10 442 km2, 883 000 ei., peam. ruteene. Metsarikas maa: mägedes
okas-, madalamal pöökpuud. Elav
metsatööndus tugeva väljaveoga;
toodetakse ka maisi, nisu ja mett.
Pealinn Czernovitz. A. 1775 läks
Türgilt Austriale, 1919 Austrialt
Rumeeniale.
bukskin = pukski.
Bulak-Balahhovitš [-la'k -oov-],
Stanislav, ohvitser, Vene valgete
vägede juhtiv tegelane Pihkva all
1918—19.
bulatt, (india, pärsia) kirju mõõgateraseliik.
bulbill, bot., sihulpung (juurdub
mahakukkunult).
bulbnina, laevanina, mille vee
alune osa on laiem veepinnal ole
vast.
bulbraud, ühest servast paksem
lattraud.
buldog, koeratõug, väike kuni
keskmise
suurusega
arendvorm
inglise dogist, lühikese nina ja
paistvate esihammastega, tugeva
kehaehitusega.
Bulgaaria, kuningriik Balkani
poolsaare idaosas, Rumeeniast lõu
nas, Jugoslaaviast idas, ulatub
Musta mereni, Vahemerest lahu
tatud Kreeka rannaribaga, 103 146
km2, 6 milj. ei. (1932). Mägismaa:
põhjaosas
lavamaastik,
keskel
lääne-ida suunas Balkani mäed ja
Ida-Rumeelia nõgu, edelas Rhodo
pe kaljumäed (kuni 3000 m). Peajõgi: Maritsa (kagusuunas). Il
mastu põhjaosas mandriline, kül
ma talvega, lõunas pehme. Mäed
on kaetud metsadega. Rahvastik:
peam. bulgaarlased
(3/i), lisaks
rohkesti türklasi. 3U rahvastikust
kr.-kat. usku, palju muhameedlasi.
B. on põllumajandus- ja karjakasvatusmaa (mais, nisu. riis, tuba
kas, puuviljad, roosid — roosiõli
väljaveoks). Mäe- ja vabrikutööndus on vähe arenenud.
Pealinn
Sofia on mägedes. — Ajalugu:
6. saj. tulid siia slaavlased. 7. saj.
202
Bulmerincq
lõpul türgi tõugu bulgaarid ja su
lasid eelmistega kokku, 9. saj. läk
sid kr.-kat. usku. U. 1000 a. paiku
sattus maa Bütsantsi alla, oli va
hepeal osaliselt iseseisev ja 1393
langes Türgi ikkesse. Vene-Türgi
sõja järel sai B. põhjaosa 1878 ise
seisvaks vürstkonnaks Türgis, 1908
iseseisvaks kuningriigiks ühes te
maga
liidetud
Ida-Rumeeliaga.
Balkani sõjad lõppesid B-le kah
julikult.
Maailmasõjas liitus B.
1915 keskriikide ja Türgiga, kao
tas 1919. a. rahuga maid Kreekale
ja Jugoslaaviale. A. 1918 kunin
gaks Boris III.
bulgaaria keel on slaavi keel
konna haru; vana-bulg. keel sai
9. saj. slaavlaste esimeseks kirja
keeleks, nn. kirikuslaavi keeleks.
bulgaaria kirjandus, vanim kirj.
slaavi keelte alal, sai alguse 9. saj.
slaavlaste apostlite Kyrillose ja
Methodiose piiblitõlke kaudu; uusbulgaariakeelne kirjandus tekkis
alles 19. saj. keskel ja jõudis sil
mapaistvale arengule 20. saj. algul.
bulgaarid e. bolgaarid, ajaloo
line türgi-tatari rahvas Ida-Venemaal, kellest osa tungis 7. saj. lõ
pul Doonaumaile ja seal slaavistus, ülejäänud osa aga lõi Volga
keskjooksu maile eriti 10.—13. saj.
võimsa riigi (pealinnaga Bolgar e.
Bulgar), mis lõpuks alistus tatarlastele. Bulgaarid olid agaraiks
vahetalitajaiks Idamaade ning tei
selt poolt soome sugu rahvaste,
varjaagide ja venelaste vahelises
kaubanduses.
bulgaarlased,
bulgaaridest
ja
slaavlastest tekkinud segarahvas
lõunaslaavlaste peres, u. 5 milj.,
elavad enamasti Bulgaarias, roh
kesti .aga ka B. naaberriikides,
huliimia, täitmatu söögi-isu.
bulla, pidulik paavsti käskkiri;
lähendas enne üriku pitserit ja
veel varem selle pitseri hoiukapslit.
bullmööbel, A. Boulle’i loodud
stiilis luksusmööbel Louis XIV,
X\ ja XVI ajast, praegu harul
dane muuseumi-ese.
Bulmerincq, August v., balti-
Bulmerincq
saksa õigusteadlane, * 1822. j 1890;
prof. Tartus, kuulsate uurimus
tega rahvusvahelise õiguse alalt.
Bulmerincq,
Aleksander,
usu
teadlane, semiidi keelte ja VT tea
duse prof. Tartu Ülikoolis, * 1868,
j 1938.
bulvar, esialgselt vall ja vallipealne jalutustee; nüüd lai ringtänav-puiestee.
Bulwer [bulua], Edward, inglise
kirjanik, * 1803, f 1873; kirjuta
nud laialt loetud ajaloolisi ro
maane, näit. ,,Pompei viimsed päevad“ (1834, eesti k. 1888).
bumerang, kõver
viskepuu, jahi- ja
sõjariist austraallastel, märki mitte ta
bamisel lendab kee
reldes viskaja juur
de tagasi.
Bunge, Friedrich
Georg v., balti õi
gusteadlane, oigUSBumerang
loolane ja kultuu- (a — eri kujusid,
ritegelane, * 1802, b ~ lennutee)t 1897; prof. Tartus, erus Tallin
nas, siis Peterburis keisri ülesan
del Balti eraõigust koostamas, vii
maks, a-st 1865 erus Saksamaal.
Oli
mitmesuguste teaduslikkude
väljaannete toimetaja ning paljude
uurimuste autor.
Bunge, Alexander v., eelmise
vend, botaanik, * 1803, f 1890,
prof. Tartus 1836—67; teostanud
ning juhatanud taimegeograafilisi
uurimusi, edendanud taimesüste
maatikat.
Bunin, Ivan, vene kirjanik ja
luuletaja, * 1870; on kirjutanud
külaromaane selge stiili ja osavate
looduskirjeldustega; tähtsaim neist
,,Küla“ (1910, eesti k. 1936). No
beli laureaat.
Bunsen, Robert Wilhelm v., sak
sa keemik ja füüsik, * 1811, f 1899;
üle 50 a. prof. saksa ülikoolides,
leiutas gaasipõleti, ühe galvaani
elemendi ja ühes Kirchhoff’iga
spektraal-analüüsi.
bunseni element, galvaani ele
ment (-«-) tsingist ja söest väävelja salpeeterhappes.
203
burjaadid
bunseni põleti, gaa
sipõleti reguleeritava
õhu-juurdevooluga;
seejuures gaas põleb
jäägita, tahmata, sinise
ning väga kuuma lee
giga. Samal alusel töö
tavad ka gaasipliidid
ja gaasi-hõõglambid.
Bunyan
[banjan],
John [dion], inglise
baptist, rändjutlusta
ja,* 1628, t 1688;
kirjutanud populaar Bunseni põleti
seid vaimulikke teo (a — gaasitoru,
seid sügava usulise b— õhu juurde
regulaa
tundega ning rahva voolu tor).
likus stiilis.
Buonarroti [-ro'ti], vt. Michelan
gelo.
buran [-ran] (vm lume- ja liivatorm Loode- ning Kesk-Äasias
ja Euroopa-Venemaal.
Burckhardt, Jakob, šveitsi kuns
ti- ja kultuuriloolane, antiik- ja
renessansiaja uurija, * 1818, f 1897;
ta peateos ,,Renessansi kultuur
Itaalias" (1860) on ilm. paljudes
trükkides.
Burger, Fritz, saksa kunstiloo
lane, prof. Münchenis, paljude uuri
muste autor, * 1877, f 1916.
Burgkmair, Hans, saksa maali
kunstnik, puulõikur, * 1473, f 1531.
Burgos, maakonnalinn PõhjaHispaanias,
kuulsa gooti stiilis
peakirikuga (13.—15. saj.), 40 000
ei. (1931).
Burgundia (pr. Bourgogne), aja
looline maakond Ida-Prantsusmaal
Rooni (Rhone’i) põhjapoolse haru
Saone’i
ümbruskonnas,
viljakas
veinitootmismaa. On olnud ajaloos
mitme riikliku üksuse nimetuseks.
Buridan,
Johannes, prantsuse
õpetlane 14. saj., skolastik.
Buridani eesel, eesel, kes kahe
võrdse heinakuhja vahel seisab ja
nälgib, kuna ta ei suuda kummagi
kasuks otsustada (näide vaba tahte
puudumisest).
burjaadid, mongoli tõugu rah
vas Siberis, enamasti Burjaatias,
Baikali järve, eriti selle lõunaotsa
Burjaatia
204
ümbruses, u. 400 000 is.; jahime
hed, kalurid ja põllupidajad.
Burjaatia e. Bur jato-Mongoolia,
autonoomne
nõukogude-vabariik
Siberis, Baikali järve ümber, peam.
sellest kagus, 389 100 km2, 575 000
ei. (1931), neist üle poole venela
sed. vahemik burjaate. Pealinn:
Verhneudinsk.
burka, kaukaaslaste karvane var
rukateta ülekuub.
burlakk (vn.), kodutu tööline ja
laevavedaja Volga jõel.
Burleigh [bööli], William, Ing
lise riigimees, * 1520, f 1598; 40 a.
valitsuse juht, kuninganna Elisa
bethi nõuandja, Maria Stuarti peavastane, võitles edukalt katoliik
luse vastu nii siseriigis kui väljas
pool.
burlesk, jämekoomiline pilketiikk, labane jant.
burleskne, jämekoomiline.
Burman, Karl,
ehituskunstnik
Tallinnas, * 1882; ehitanud rea
silmapaistvaid hooneid, esinenud
maalikunstnikuna paljudel kunsti
näitustel.
Burman, Paul, eelmise vend,
eesti viljakas maalikunstnik, * 1888,
t 1934; maastikkude ja loomade
maalija, esinenud paljudel kunsti
näitustel, teotsenud ka raamatute
graafilise illustreerimise alal.
Burne-Jones [böön-džouns], Ed
ward, inglise maalikunstnik, * 1833,
f 1898.
Burnett [böönit], Frances [fraansiz], Inglismaalt pärit ameerika
romaanikirjanik,
* 1849,
t 1924;
kirjutanud ms. lasteraamatu „Väi
ke lord Fauntleroy“ (1886, eesti
k. 1923 ja 1937).
Burnley [böönli], linn LoodeInglismaal söekaevanduste ja puuvillatööndusega, 100 000 ei. (1929).
Burns [bööns], Robert, šoti jõu
line ning rahvapärane luuletaja
rahvalaulu-laadis, * 1759, f 1796.
burnus, araabia valge villane
peakotiga mantel.
Burschenschaft, ülemaalise üli
õpilasorganisatsiooni tüüp Saksa
maal 19. saj-1 ja Tartus peam. 19.
bušnianid
saj. I poolel; siin enamasti intiim
ühinguna.
burš, üliõpilaskorporatsiooni täie
õiguslik tegevliige.
buršikoosne = buršilik.
buršikoossus, buršilikkus.
buršilaul, tüüpiline üliõpilaslaul,
buršilik e. b u r š 1 i k, ülemeelik,
oheldamatu; upsakalt iseteadev.
buršvilistlane, üliõpilasorg-i liige,
kes ülikoolist lahkunud enne selle
lõpetamist, üliõpilasvilistlane.
buržua e. pursui, kodanlane;
suurnik, tõusik.
buržuaasia, kodanlus; laiemas,
tähenduses kõik varandusega ko
danikkude kihid.
Burtsev, Vladimir, vene revolut
sionäär (kuni 1917), * 1862; vene
keelsete sotsialistlikkude ajakirja
de väljaandja Lääne-Euroopas, pro
vokaatorite paljastaja.
Busch, Wilhelm, saksa andekas
pilkelaulik ja karikaturist. * 1832,
f 1908; avaldanud teoseid täis huu
morit ja vaimukust nii sõnas kui
pildis, sealhulgas lasteraamatuid,
millest mitmed ilm. ka eesti kee
les, näit. ,,Maks ja Moorits” (1865
e. k. 1921).
Buschan, Georg, saksa rahvateadlane, * 1863; avaldanud suuri
teoseid maailma rahvaste kohta ja
naise seisundist loodusrahvad,
business [biznis] (ingl.), äriasjad.
Busoni [-oom], Ferruccio [ferrutšo], itaalia helilooja, klaveri
kunstnik, * 1866, f 1924: kuulus
kontserti ja ning muusikapedagoogloonud ooperid „Turandot“, „I)r!
Faust“.
bussool,
dioptri
e. sihikuga kom
pass,
tarvitatakse
nurgamõõteriistana;
nõelgalvanomeeter, voolutugevuse mõõtmise riist.
bušee, leht-taignast õhuke kook.
bušido [-iido], rüütelliku au ning
käitumise mõiste nimetus jaapanis.
bušnianid, võsainimesed! lühike
se kasvuga heledanahkne väike
loodusrahvas Edela-Aafrika sise-
buššel
205
buurid
Paul Burman: Kitsekari.
aladel (Kalaharis), rändavad jahipidajad, kuni 10 000 is., välja su
remas.
buššel, om. buššeli, viljamõõduühik inglise maades (Inglise ala
del ja Am. Ühendriikides), 36,37
või 35,24 1 (vana b.).
butafooria, näitelava-tarbed, rek
visiidid; üldse kribu-krabu.
Butler [batla], Samuel, inglise
luuletaja, * 1612, f 1680; satiirilise
kangelaspoeemi ,,Hudibras“ autor.
Butler [batld], Josephine [džouzifiin], inglise sotsiaalkirjanik küm
nete töödega naise ühiskondlikust
seisundist. * 1828, f 1906.
Butler [batla], Samuel, inglise
kirjanik, * 1835, f 1902; kirjutanud
satiirilisi ja utoopilisi romaane.
butonjäär, nööpauk; õis nööpau
gus; veega täidetud ning rinnale
kinnitamiseks konksuga varusta
tud klaastoruke lõikelillede tarvis,
butüraadid, võihappe soolad,
butiiromeeter, piima rasvasisal
duse määramise riist.
buurid, 17. saj-1 Lõuna-Aafrikasse rännanud hollandi asunike järg
lased. Kui Kapimaa 19. saj. algul
sai inglaste omaks, rändasid buu
rid sisemaale ja asutasid 19. saj.
keskel oma vabariigid Oranje ja
Buys-Ballot
206
börs
A. Böcklin: Surnute saar.
Transvaali.
Teemandi- ja kullaväljade avastamine meelitas siia
aga inglasi, kelle vastu peeti
1899—1902 kangelaslikku nn. buu
ride sõda, mis oli algul edukas,
lõppes aga buuride iseseisvuse
kaotamisega. Neile jäi siiski õigus
hollandi keelt tarvitada kirikus,
koolis ja kohtus.
Buys-Ballot [böis-baloo], Chris
toff Hendrik, hollandi ilmateadlane ja füüsik, * 1817, f 1890.
Buys-Ballot’ seadus käib tuule
suuna kohta: õhk voolab kõrgema
õhurõhu (antitsükloni) keskusest
madalama õhurõhu alale, kõrvale
kaldumisega
(olenevalt maakera
pöörlemisest) põhja-poolkeral pa
remale ja lõuna poolkeral vasakule,
b. v., lühend, = bene vale(te).
bõliinad, vene jutustavad kan
gelaslaulud, tekkinud vürstide väe
osades, saanud rahvalauludeks, säi
linud Loode-Venes ja kasakate
juures ning üleskirjutistena.
bäkk, om. bäki, jalgpallimängus:
kaitsja.
bänd (ingl. band), orkester,
bändi (ingl. bandy), jäähoki, jääpallimäng.
Bäumer, Gertrud, saksa naislii
kumise juhtiv tegelane, kaalukate
töödega (20. saj.) selt alalt ja pe
dagoogikast, * 1873.
Böcklin, Arnold, šveitsi popu
laarne maalikunstnik, * 1827, -j-1901;
töötas Roomas, Münchenis, Wei
maris, Baaselis, Firenzes, valmis
tas esialgu maastikulisi, hiljem
peam. mütoloogilise ja poeetilise
sisuga maale. Peateoseid: „Surnute
saar“ (1880), „Püha hiis“ (1882).
,,Lainete mäng“ (1883).
Bölsche, Wilhelm, saksa kirja
nik ja loodusteaduste popularisee
rija, *1861; avaldanud rea rahva
likke töid peam. põlvnemisõpetuse
alalt, näit. „Armuelu looduses41
„Inimese põlvnemine11 (1904 eesti k"
1906],
Börne, Ludwig, saksa osav po
liitiline kirjanik „Noor-Saksamaa“
rühmast, * 1786, f 1837; juudi soost
päritolu tõttu taga kiusatud, teot
ses viimaks Pariisis teravalt saksavaenulisena.
börs, avalik hoone või paik äri
meeste (ostjate, müüjate ja vahe
talitajate) korrapäraseks kokku
tulekuks äritehingute toimetami
seks seaduslikult ettenähtud kor
ras. Pealiigid: 1) fondibörs —
väärtpaberite, vekslite ja valuuta
ga kauplemiseks, 2) kaubabörs —kindlate kaubaliikide tarvis hulgi
kaubanduses (näit. vilja-, puuvilla-,
raua-, suhkru- või kohvibörs). Te
llinguid vahetalitavad harilikult
börsihind
maaklerid. Börsid esinevad suu
remais kaubanduskeskustes ja ker
gendavad läbikäimist maailmakau
banduses. Kõik teated, mis kau
pade väärtust puudutavad, tulevad
siia kokku ning mõjustavad kau
pade hindu.
börsihind,
börsikaubandus-esemete hind, mis kujunenud börsi
tehingud; selleks on nn. „tehtud‘‘
hind, kokkuleppe-tulemusena ,,müü
jate" nõudmiste ja „ostjate“ pak
kumiste vahel.
börsikaubad, massikaubad, mille
suureulatuslik ost ja müük ning
hindade kujunemine toimuvad bör
sidel. Selliseiks esemeiks on nn.
fungiiblid kaubad, mis kujutavad
ühtlaste omadustega massi, näit.
puuvill, teravili, kivisüsi, suhkur,
väärtpaberite ja raha liigid.
börsinoteeringud,
hinnateated
börsil toimunud äritehinguist.
börsitavad, börsi üsansid e. kind
lakskujunenud müügikombed.
Bööcke, Raymond, tšellokunstnik
Venemaal, a-st 1919 Tallinnas kon
servatooriumi prof., erus, * 1871.
Böök, Martin Fredrik, rootsi sil
mapaistev kirjanduskriitik ja kir
jandusloolane, * 1883.
böömi kristall, kaaliumkaltsiumklaas, puhas, läikiv, tarvitatakse
duasjade ja optiliste riistade val
mistamiseks.
Böömimaa (tšehhi Cechy, sks.
Böhmen), Tšehhoslovakkia lääne
poolne, tähtsaim osa, 52 064 km2.
7,1 milj. ei. (1930), neist u. 4,6
milj. tšehhi ning slovakki ja u.
2,5 milj. sakslast. Maa on kolmest
küljest piiratud kõrgete mäeaheli
kega: Böömi metsmäestik (edelas),
Saksi mägismaa (loodes) ja Sudeedid (kirdes). Keskosas olev nõgu
koondab Elbe jõe ülemjooksu ha
rusid. Ilmastu: mandriline, kuuma
Ja kuiva suvega.
Pea-majandusalad: põllundus; ääremäestikes are
nenud mäetööndus maapõue-varade rikkuse tõttu (raud, tina, hõbe,
grafiit, pruun- ja kivisüsi, väävel,
vitriol,
portselanisau,
ilukivid);
linnades metalli-, tekstiil- ja klaasitööndus kõrgel järjel. Maal on
207
Bürger
mineraalvete allikaid. Rahvastikust
kuulub 3/4 katoliku usku.
Maa
keskel on riigi pealinn Praha,
848 000 ei. (1930).
Böömi metsmäestik, metsaribas
kurdmäestik Baieri ja Böömimaa
piiril (loode-kagu suunäs), kuni
1450 m kõrge; on ka rahvuslikuks
vahepiiriks (Baieri) sakslaste ja
tšehhide vahel.
Böömi vennad e. Määri vennad,,
vaga kristlik vennaskond Böömimaal, tekkinud 15. saj. I poolel,,
oli tagakiusatav, hävitati 30-aastases sõjas ja vastureformatsiooniga..
Nende riismeist põlvnenud välja
rändajad said hiljem (1722) hernhuutlaste vennaskonna asutajaiks.
Bücher, Karl, saksa majandus
teadlane, prof., tähtsate tööde au
tor, * 1847, f 1930.
Büchner, Ludwig, saksa kirjanik
loodus- ja mõtteteaduse populari
seerimise alal, * 1824, f 1899; kuu
lus Darwini õpetuse ja materialist
liku maailmavaate tutvustaja. Tun
tud töö: ,,Jõud ja aine“ (1855).
büdžett, om. büdžeti, os. büdžetti, eelarve.
Bühler [büüler], Karl, saksa psüh
holoog, * 1879, prof. Viinis, põhja
panevate töödega laste- ja keele
psühholoogia alalt.
Bühler [büüler], Charlotte Berta,,
eelmise abikaasa, prof. Viinis,
* 1893; laste- ja noorsoopsühho
loogia uurija, tähtsate teostega.
bülletään, teadaannete-leht, teateleht, päeva-aruanne, teatelm (-a)..
Bülow, Bernhard v., Saksa riigi
mees, * 1849, f1929; 1900—1909
riigikantsler ja Preisi peaminister.
bürett, mõõdujaotistega klaastoru
vedelikkude tarvis mõõtanalüüsi
puhul.
Bürger, Gottfried August, saksa
esiromantiline luuletaja,
* 1747,
t 1794; hakkas jäljendama rahva
laule, kirjutas ballaade, ms. kuul
sa ,,Lenore“ (1773y, mille eestin
das Kreutzwald.
Bürger, Aleksander, insener, on
olnud riigiametnik, omavalitsustegelane ja tehnikumi õppejõud Tal
linnas, ka minister, * 1887..
bürgermeister
208
bürgermeister (sks.), Saksamaal
kõrgeim omavalitsusametnik, lin
navalitsuse eesistuja; meilgi kuni
1882, rahvapäraselt pürjermeister,
tähenduses linnavanem (linnapea).
bürokraat, kitsa silmaringiga,
valitsemishimuline, tarbetut vormitäitmist nõudev, tegelikke elutarvidusi mitte arvestav ametnik.
bürokraatia, bürokraatide valit
sus; ametnikkude valitsus; amet
nikkond.
bürokratism, bürokraatlik kord,
kusjuures vorm on tähtsam kui
sisu; ka üheametniku-valitsus igal
valitsemis-alal.
büroo, talituskoht, -asutis. v
büst, rindkuju (raidkunstis),
bütsantiline, Bütsantsile omane;
ka roomav, lömitav.
bütsantinism, orjalikult alandlik
käitumine, roomamine, lömitami
ne ülemate ees (Bütsantsi õukon
nas valitsenud kommete järgi).
Bütsants, vana kreeka koloonia,
linn Bosporuse ääres, tähtis kaubanduspunkt, a. 196 p. Kr. hävita
tud, vähehaaval uuesti üles ehita
tud, 330 Constantinus Suure poolt
nimetatud Konstantinoopoliks ja
tõstetud Rooma riigi pealinnaks.
Bütsants, Bütsantsi e. Ida-Rooma
riik, tekkinud Rooma riigi poolita
misest a. 395 p. Kr. keiser Theo
dosios Suure poolt, pealinnaga
Konstantinoopol, kestnud üle 1000 a.
— kuni 1453. Oli tsentraliseeritud
valitsusega keisririik, ühendatud
paljudest Balkani maade ja EesAasia rahvaist, kreeklastest ülem
kihiga. Aja jooksul valitses seal
palju dünastiaid, tavaliselt vägi
valdse võimuhaaranguga. Alatiseks
mureks valitsejad oli vana Rooma
riigi maailmavõimu restaureerimi
ne oma maa-alade laiendamise
teel. Silmapaistvamaks ja võimu
kamaks keisriks oli Justinianus
Suur (527—567), kes laskis koos
tada Rooma seaduste kogu, seadis
riigi võimu ka üle kiriku ja kelle
väepealikud hävitasid idagootide
riigi Itaalias ja vandaalide oma
Aafrikas. B. alad ulatusid vahe
peal kaugele — Eufrati ja Tigri
Byron
seni ja Põhja-Aafrikasse. 7. saj-1
algasid
bulgaaride
pealetungid
Doonau alamjooksu mail ja araab
laste sõjakäigud Konstantinoopoli
vastu ning Aafrika põhjarannikud.
Võitlused nendega kestsid sajan
deid. 12. saj-1 hakkas B. võim juba
tunduvalt alla käima. 1204 vallu
tasid ristisõdijad (Richard Lõvisü
da) Konstantinoopoli ja seadsid
Bütsantsi asemele Ladina keisri
riigi Veneetsia ülemvalitsuse all.
Selle iga polnud aga pikk. 1261
läks võim jälle ühe kreeka dünas
tia kätte. 13. ja 14. saj-1 toimu
sid türgi osmanite
sissetungid
idast ja serblaste omad läänest.
Pärast korduvaid sõjakäike vallu
tasid türklased 1453 Konstantinoo
poli ja lõpetasid riigi olemasolu.
bütsantsi kunst kujunes IdaRooma riigis kreeka kunsti edasiarendina idamaiste kunstide tuge
va mõjustuse all, saades omapära
se ilme juba 6. saj-1 (Justinianus
Suure ajal), ja tungis hiljem mõ
jukalt Venemaale ja ka Itaaliasse.
B. kunsti suurimad ehitusmälesti
sed on pärit Justinianus Suure
ajast (esijoones Sophia kirik Kons
tantinoopolis).
Nendeks on ena
masti neli- või hulknurkse põhi
plaaniga kirikud hiigelkupliga kes
kel, millele hiljem lisanduvad ka
väiksemad kuplid nurkadel. Seinte
ilustamisel tõuseb esikohale värvi
rikas
mosaiikkaunistus.
Maali
kunst avaldub ikoonides ja raamatuilustistes. Kõrgele areneb ni
kerdus- ja tekstiilkunst.
Byrd [bööd], Richard [ritšdd],
ameerika lendur ja maadeuurija,
admiral, * 1888; 1926 lendas esi
mesena põhjanabale, 1927 lennuki
ga üle Atlandi ookeani, 1929 len
das esimest korda ja 1933—35 kor
duvalt lõunanabale.
Byron [bairdv], lord George Noel
Gordon [džoodž noudl goodn], ing
lise luuletaja, * 1788 Londonis,
reisis Vahemeremail, peatus Šveit
sis ja Itaalias, võttis osa Itaalia
vabadusliikumisest ja läks Kreeka
vabadussõtta türklaste vastu, kus
suri 1824. Kirjutanud lüiirilis-eepi-
Cadiz
209
C. c
Bütsantsi kunst.
Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis.
lisi poeeme elava loodustunde ja tugevate autobiograafiliste joontega,
näidendeid, satiire. Peateos „Don
Juan“ (1819—24). B. vabadusjanuliine ja individualistlik, revolutsi-
ooni- ja mässumeelne pessimistlik
maailmavalu-luule on tugevasti mõjustanud luule arengut Euroopas
(Heine, Puškin, Lermontov jpt.).—
Pilti vt. tahvlil 9.
c
C, c, kaashäälik ning tähestiku
kolmas täht, meil võõrtäht, hääl
datakse tagavokaalide (a, o, u) ees
enamikus Euroopa keeltes k-na
(ungaris ja poolas ts-na), muude
vokaalide ees fs-na (saksas, ung.,
poolas), s-na (ingl., prants., port.),
tš-na (it.), e-na (hisp.).
c, muusikas do-mažoor-astmiku
(e. -heliredeli) esimene heli (= do).
C, rooma numbrina = 100 (lad.
Centum); füüsikas lühend sõnust
Celsius, ’Celsiuse järgi’ (soojuskraadi arvu järel), ja Coulomb, kulon
ERL 27. IV 38.
(elektrihulga mõoduühik); keemias
süsiniku (Ccirboneum) märk.
ca, lühend sõnast circa (lad.),
’umbes’, ’umbkaudu’.
Ca, keemias kaltsiumi (Calciumj
märk.
c. a., muus., lühend it. sõnust
colV arco, ’poognaga’.
caballero [kavaljeero] (hisp.), rat
sutaja, rüütel.
Cadiz [ka die] e. Cadix, sadama
linn ja kindlus Lõuna-Hispaanias,
Gibraltari väinast läänes, 79 000 ei.
(1930).
14
Cadorna
210
Cadorna [-do'-], Luigi [luidži],
marssal, Itaalia vägede juht Maa
ilmasõjas 1915—17, * 1850, f 1928..
Caen [kay], vana linn PõhjaPrantsusmaal, kanali ääres, mere
lähedal, vana ülikooli ja kunstiasutistega, rikas ehitusmälestistest,
kaubalinn metalli- ja tekstiiltööndusega, 57 500 ei. (1931).
Caesalpinia [tsesalpiinia] (lad.),
taimeperekond liblikõieliste suguk-st, u. 60 liigiga, peam. puud või
ronipõõsad palavais mais, mitmed
liigid annavad punapuud, mõnede
kaunad parkainet.
Caesar [tseesar], Rooma keisrite,
hiljem troonipärijate aunimi; esi
algu Juliuste soost Rooma keisrite
sugunimi. Sellest on tuletunud sõ
nad sks. Kaiser, e. keiser, vn. tsaar.
Caesar, Gaius Julius, Rooma suu
rim väejuht ja riigimees, * 100,
f 44 e. Kr. Põlvnes kuulsast aadliperek-st, tõusis edukalt rahvapar
tei tegelasena, sai a. 59 konsuliks,
lõi siis I triumviraadi (Pompeiuse
ja Crassusega), Gallia maavalitse
jana alistas 58—50 Gallia, 55—49
Britannia, 49 tuli Rooma ja võitis
48 Pompeiuse Farsalose juures,
vallutas Hispaania, andis 47 Egip
tuse Kleopatrale, 46 ja 45 lõi oma
ainuvalitsuse vastaseid Aafrikas,
sestsaadik ainuvalitseja, imperaa
tor ja diktaator, surmati aga 44
senatis vabariiklaste Brutuse ja
Cassiuse poolt. Oli määratu suure
tahtejõuga, auahne, osav taktik nii
sõjas kui poliitikas, väljapaistev
kõnemees ja kirjanik (raamatud
Gallia sõjast). — Pilti vt. tahvlil 9.
Caesarea [tsesare'a], kr. Kaisareia,
mitme linna nimi vanas Rooma
riigis; eesti piiblis Keisarea, end.
tähtis linn Palestiinas, Vahemere
ääres, Rooma maavalitseja asukoht.
cafž [kafee] (pr.), kohv; kohvik.
cafe chantant [kafee šaytajj],
kohvik lauluettekannetega.
Cagliari [katjäri], Itaalia sada
malinn ja kindlus Sardiinia saare
lõunarannikul, ülikooliga, 102 000
ei. (1931).
Cagniard de la Tour [k anj aar
ds la tuur], Charles [šarl], prant
Calvin
suse insener, geograaf ja füüsik,
akustika uurija, * 1777, f 1859.
Caillaux [kajoo], Joseph [žoze f],
Prantsuse riigimees, rahandusteadlane, * 1863; korduvalt minister,
vahepeal, alates 1918, Saksamaaga
lepituse pooldajana vangis.
Cailletet [kajatee], Louis Paul
[tui' poi], prantsuse insener ja füü
sik, * 1832, f 1913; kuulus gaaside
veeldumise saavutaja (hapnik, ve
sinik, lämmastik).
Cajander [-ja-], Paavo Eemil,
soome kirjanik, soome keele lek
tor, * 1846, t 1913; Shakespeare’i,
Runeberg’i jt. tööde hea tõlkija.
Cajander [-ja-], Aimo Kaarlo,
soome metsateadlane, prof. ja po
liitik, * 1879; teaduslike teostega
metsanduse alalt, korduvalt mi
nister, alates 1937 peaminister.
eal, füüs., lühend sõnast color,
’grammkalor’; vt. k a 1 o r.
Calais [kalee], sadamalinn ja tu
gev kindlus Põhja-Prantsusmaal,
Inglise kanali kitsaima koha ran
nikul, tähtsaim ülesõidukoht. pitsitööndusega, 70 000 ei. (1931).
calando [-la-] (it.), muus., aeglus
tades ja hääletugevust vähendades.
Calderõn de la Barca, Pedro,
suurima loominguga hispaania näi
tekirjanik, * 1600, f 1681; oli sõja
väelane, siis preester; kirjutas u.
200 näidendit — tragöödiaid, ko
möödiaid, ajaloolisi, mütoloogilisi
ja eriti vaimuliku sisuga tükke.
Kaldub lavaefektidesse, keelelt ja
värssidelt meisterlik.
calendae [-lende] (lad.), iga kuu
esimene päev roomlastel.
Calgary, tööstuslinn Kanadas.
Caligula [-/ii-], Rooma keiser a.
37—41, toores vägivaldur, surmati.
Callao [katja o], Peruu peasadam
pealinna Lima lähedal, 77 000 ei.
calmato [-maato] e. con calma
(it.), muus., rahulikult, ruttamata.
Calmette [-mett], Charles [suri],
prantsuse
bakterioloog,
* 1863,
f 1933; eriala: kaitsepookimised tu
berkuloosi vastu ja loomamürkide
vastu võitlemine.
Calvin, Johann, usu-uuendaja,
* 1509, f 1564; teotses peam. Gen-
cambio
211
fis, lõi ühes Zwingliga reformitud
kalvinistliku
kiriku,
kalvinismi,
mida iseloomustab äärmine valjus
kirikukorras, elurõõmudest keel
dumine ja ettemääramisõpetus; ki
rikust ja jumalateenistusest kõr
valdati kõik, mida piibel ette ei
kirjuta (näit. pildid, ristid, küün
lad, orel).
cambio (it.), veksel.
Cambridge [keembridž], 1) linn
Kagu-Inglismaal, Londonist põh
jas, vana kuulsa ülikooliga 13. saj.
algusest, 73 000 ei. (1933); 2) töös
tuslinn Am. Ühendriikides, Bostoni
eeslinn, Harvardi ülikooliga, masi
navabrikutega, 114 000 ei. (1930).
camera obscura [-kuura], füüs.,
pimekamber vaatlusteks, varem kastitaoline riist, mille ühes seinas
oleva väikese ava või kumerläätse
kaudu sissetungiv välis-eseme ku
jutis langeb kasti vastasseinale
tagurpidi ja vähendatud kujul; on
seega fotoaparaadi eelkäijaks.
Camera
obscura.
Camões jkdmorjiš], Luiz Vaz de
[luiž važ], portugali suurim kirja
nik, * 1524, f 1580; vaheldusrikka
eluga (kõrges seltskonnas, sõjas,
vangis, laevahukul, Indias), mit
mekülgse loominguga, kirjutanud
näidendeid, esmajärgulisi lüürilisi
luuletusi ja kangelaseepose „Lusiaadid“, milles ta õnnestunult ku
jutab portugali rahva ajalugu ühen
duses Vasco da Gama meresõitu
dega Indiasse (trükitud 1572).
Camorra (it.), terroristlik poliiti
line salaühing Napolis, eriti 19. saj.
keskel, fašistide poolt hävitatud.
Campagna di Roma [-panja],
karjamaa ja sood Rooma ümbru
ses, vanasti viljakas, õitsev maa
koht (Laatsium) veejuhtmetega, sõ
dade läbi sattunud varemeisse.
Campanella, Tommaso [-aaso],
itaalia revolutsiooniline filosoof,
1568, f 1639; pool eluaega van
gis; nõudis teaduses looduse enese
Canova
vaatlust, ühes oma teoseist kuju
tas utoopilist sotsialistlikku riiki.
campanelli e. kampanelli. haamerpill: metallplaadikesed puust
alusel puuhaamrikestega pealelöömiseks.
Campe, Joachim Heinrich, saksa
noorsookirjanik ja kasvatustegelane, * 1746, f 1818.
camping [käm-] (ingl.), laagris-olu.
campo (it., hisp.), väli, lagendik.
campus (lad.), väli, väljak.
Canaletto [-le'to], Giovanni An
tonio [džovanni], itaalia maali- \
kunstnik, osav Veneetsia linnavaa
dete käsitleja, * 1697, f 1768.
Canberra [kän-], Austraalia liit
riigi pealinn mandri kaguosas, asut.
1913, 8400 ei. (1932).
cancionero [-eioneero] (hisp.), lau
lude kogu (antoloogia), lauluraa
mat.
cand., lühend sõnast candidatus.
candidatus [-daatus] (lad.), esi
algselt: ametile kandideerija; kan
didaat, esimene akadeemiline kraad
mõnel maal, nagu Eestis on ma
gistrikraad.
Candide [kaydiid] (pr.), Voltaire’i
kuulus seiklusjutustus ning selle
peategelane.
Cannae [kanne], maakoht KaguItaalias, Apuulias, kus Hannibal
lahingus 216 e. Kr. tiibhaaranguga
raskesti lõi roomlasi.
Cannelin [-liin], Knut Leopold,
soome keelemees, * 1860, j- 1938;
vanem murdeuurija, õigekeelsusjuhiste ja tähtsate sõnaraamatute
autor.
Cannes [kann], kosukoht ja supellinn Kagu-Prantsusmaal, Vahe
mere rannikul, 47 000 ei. (1931).
Canning [/räning'], George [džoodž],
Inglise vabameelne riigimees, * 1770,
t 1827; loobus koostööst tagurlike
suurriikidega, toetas Kreeka vaba
dusvõitlust.
Canossa, end. loss Põhja-Itaalias;
siin käis Saksa kun. Heinrich IV
1077 paavst Gregorius VII-lt oma
tegusid andeks palumas. Sellest
kõnekäänd „kanossas käima", "an
deks palumas käima’.
Canova [-noouer], Antonio, itaa-
canzone
A. Canova : Kolm graatsiat.
lia kuulus raidkunstnik, * 1757,
t 1822; klassitsismi teerajaja ba
roki järel. Tuntuimaid teoseid:
,,Kolm graatsiat", ,,Hebe“, „Amor
ja Psyche", „Herakles Lichasega".
canzone [-tsoo-j (it.) = kantsoon,
cantabile [-taa-] (it.), muus., laul
valt, meloodiat rõhutades.
cantando [-ta-] (it.), muus., laulutaoliselt, lauldes.
• cantate [-taate] (lad.), ’laulge’.
Cantafe Domino (lad.), ’laulge
Issandale’, ladinakeelse kirikulau
lu esisõnad; vaimuliku laulukoori
nimetus.
Canterbury [käntdbdri], vana lin
nake Inglismaa lcagunurgas, pea
piiskopi asukoht, peakirikuga 11.
kuni 15. saj-st, 24 450 ei. (1931).
Caiith, Minna, sünd. Johnsson,
soome kirjanik, * 1844, f 1897;
viljakas realistliku jutustuse ja
näitekirjanduse alal, naisliikumise
propageerija. Meil tuntuimaid näi
dendeid: ..Murdvargus" (1882. eesti
212
Caravaggio
k. 1901) ja ,,Roinila talus" (1883,
eesti k. 1904).
canticuin (lad.), laul, kiidulaul.
Canton [käntdn], linn Ain. Ühend
riikide Ohio osariigis, söekaevan
duste ja masinavabrikutega, 105 000
ei. (1930). Vrd. K a n t o n.
Cantor, Moritz, saksa matemaa
tik, matemaatika ajaloo koostaja,
* 1829, f 1920.
Cantor, Georg, saksa matemaa
tik, prof. Halles, hulgateooria au
tor, * 1845, f 1918.
cantus (lad.), laul.
cantus ex est (lad.), ’laul läbi
on’, üliõpilasorganisatsioonides tar
vitatav lause laulu lõpetamisel.
cap = kap (neeme ots).
Capet
[kapee],
Hugue
[üüg],
Prantsuse kun. 987—996, Kapetingide valitsejasoo alustaja, * u. 940,
f 996.
capitauo [-žaano] (it.) e. kapitaano, pealik; hooplev sõdur itaalia
rahvakomöödias.
capo (it.), muusikatüki algus.
caporal [-rai] (pr.) = kapral.
capotasto (it.), põikplaat kitarri
keeltele nende heliseva osa lühen
damiseks.
Capri, Itaalia kaljusaar Napoli
lahes, u. 10 km2, 7500 ei. (1931),
turiste aastas kuni 5 korda enam,
järskude kallastega, pehme ilmas
tuga.
capriccio [-ri tšo] (it.) e. kapritšo,
üllatustega omapärane, naljakat
laadi muusikatükk.
Caprivi [-riivi], Leo, Saksa kind
ral ja riigimees, 1890—94 riigikantsler (pärast Bismarck’i), * 1831,
f 1899.
Capna, linnake Itaalias, Napolist põhjas, 13 400 el. Vana-aja Ca
pua, praegusest 4 km kagus, oli
üks Itaalia rikkamaid ja toreda
maid linnu.
Garacalla, Marcus Aurelius An
toninus [-niinus], võimuahne Roo
ma keiser 211—217, * 186, surma
tud 217.
Caravaggio [-vadžo], Michelan
gelo da [mikela ndž-], itaalia maa
likunstnik, varase baroki peameis
ter. * u. 1560. f 1609.
carbonado
carbonado [-naadoj (hisp.) e. karbonaado, teemandi liik Brasiiliast.
carboneum [-boo-] (lad.) = sü
sinik.
Cardano [-claano], Geronimo [džeroo-], itaalia matemaatik, filosoof
ja loodus-uurija, * 1501, f 1576;
eriliste teenetega algebra alal.
Cardiff [kaadif], sadamalinn Lääne-Inglismaal, Bristoli kanali põhja-rannikul, Inglise söe ja -raua
peamine väljaveosadam, ülikooliga,
222 000 ei. (1933).
Carducci [-dutši], Giosue [džorue], itaalia tähtis vabameelne
luuletaja, kirjandusloolane, prof.,
1835, f 1907. Nobeli laureaat.
Carelia [-ree-] (lad.) = Karjala,
caritä (it.), kunstis ema-armastust kujutavad motiivid.
caritas (lad.), armsus, halastavus, ligimesearmastus.
Carlos, mitme Hispaania printsi
nimi.
Carlson, Fredrik Ferdinand, Root
si riigimees, prof. ja ajaloo-uurija, * 1811, f 1887. '
Carlyle [kaalai'l], Thomas, ing
lise ajaloolane ja mõjukas kirja
nik, idealistlik filosoof, * 1795,
f 1881; peateosed ajaloo alalt,
näit.
,,Prantsuse
revolutsioon11,
„Friedrich Suure ajalugu11.
carmagnole [-anjool] (pr.) e. karmanjool, revolutsiooniaegne toores
prantsuse tants.
Carmen, Bizet’ tuntud ooper ning
selle naiskangelane,
carmen (lad.), luuletus,
carmina (lad.), laulud, luuletu
sed; vahel luuletuskogu pealkiri.
Carnegie [kaane gi], Andrew [ändruuj, ameerika määratu rikas tcrasetööstur, * 1835, f 1919; anne
tas sadu miljoneid dollareid ideetisiks ülesandeiks (rahu ja tea
duse edendamiseks, heategevuseks,
kasvatustööks).
Carnot [karnoo], Lazare \-zaar],
Prantsuse riigimees, * 1753. + 1823;
a-st 1793 revolutsiooniliste vägede
organisaator ja juht. hiljem kor
duvalt minister, juhtivate riiklike
organite liige.
Carpeaux [-poo], Jean Baptiste
213
Cars tens
M. Caravaggio :
Kristuse haudapanek.
[:aij batist], prantsuse vormiosav
kujur, * 1827, + 1875, Üks peateo
seid: ..Ugolino poegadega11.
carpc diem (lad.), 'kasuta päe
va!’, elunautija juhtlause, pärit
Horatius’elt.
Carracci [-ra'tsi], itaalia maali
kunstnikkude sugukond 16. ja 17.
saj. Esimesed ning tähtsamad neist:
Lodovico, Agostino, Annibale (saj,
vahetusel). — Vt. tahvlit 10.
Carrara [-aara], linn Põhja-Itaalias, Genuast kagus, Apenniinides,
peamiselt marmorist ehitatud, pal
jude marmorimurdudega, marmori
suure väljaveoga, 60 000 ei.
Carrel [kara'l], Alexis, arstitead
lane Prantsusmaal ja hiljem Amee
rikas, elava koe väljaspool keha
kasvamise võime arendaja, * 1873.
Tema kuulus teos „Tundmatu ini
mene11 ilm. eesti k. 1938.
Carriere [karjäär], Eugene [öžeen],
prantsuse maalikunstnik, * 1849,
t 1906; ta peamine lemmikmotiiv:
emaarmastus.
Carstens, Asmus, taani-saksa esi-
214
Cartagena
klassitsistlik joonistaja ning maa
likunstnik, *i754, f1798.
Cartagena [-hheena], 1) kindlus,
linn ja sõjasadam Kagu-Hispaania
rannikul,
maakide
väljaveoga,
97 000 ei. (1934); 2) kindlustatud
sadamalinn
Kolumbias,
Kariibi
mere rannikul.
Cartesius [-tee-] (lad.) = Descar
tes. Vt. ka karteesiuse ...
Carthago [-taago] = Kartaago.
Caruso [-ruuzo], Enrico, itaalia
kuulus tenorilaulja, * 1873, f 1921.
Casablanca, Prantsuse Maroko
pea-kaubaturg ja sadam Atlandi
ookeani rannikul, 161 000 ei. (1931),
neist u. Va eurooplasi.
Casanova
[-nooua],
Giacomo
[dia'fc-j, itaalia armuseikleja ning
poliitiline avantürist, * 1725, f 1798'.
elas rändelu Euroopa riikides ja
Türgis, kirjutas lõpuks kultuuri
looliselt tähtsad memuaarid.
eassa e. tamburo (it.), trumm.
Cassel, Gustav, rootsi rahvusva
heliselt tuntud majandusteadlane,
* 1866; tähtsate teostega.
Cassiodorus [-doorus], Magnus
Aurelius, Rooma riigimees ja õpet
lane, elas u. 490—580; kogus ja
koostas käsikirju.
Cassius, Gaius Longinus, Rooma
riigiametnik, ühes Brutusega Caesari tapjate vandenõus, f 42 e. Kr.
Castiglione [-tiljoone], Baldassare, itaalia kirjanik ja õukondlane,
*
1478,
f 1529;kultuurilooliselt
tähtsate töödega. .
castle [kaasi] (ingl.), loss, kindlus.
Castor ja Pollux, dioskuuride
(-*-) ladinakeelsed nimed. Vt. ka
Kastor ja Põlluks (taevatähed).
castra Ilad.), sõjalaager roomlas
tel.
Castren [-reen], Matias Aleksanteri [-deri], soome keelteuurija,
* 1813, f 1852; teinud määratu
suuri reise Venemaale soome-ugri
ja oletatud kaugemate sugulasrah
vaste juurde ning uurinud Siberis
eriti samojeedi, ostjaki, tunguusi,
burjaadi jpt.
keeli,
koostades
grammatikaid ning sõnastikke. Töid
arvukad köited.
casus [kaasus] (lad.), (hea) ju
caveat
hus, juht (om. juhu), juhtum;
jur., juhukahju.
casus belli [kao-] (lad.), juv.,
sõja põhjus, soja ajend (ettekääne).
Catania [-laa-], sadamalinn Sit
siilia idarannikul, Etna tulemäe
jalal, ohukuurort, ülikooli, töön
duse ja: elava puuviljakaubandusega, 228 000 ei. (1931).
Cathala [-laa], Jean [zan], prof.,
piantsuse keele ja kirjanduse ning
filosoofia, õpetaja Tallinnas, õppe
asutise juhataja, kirjutanud 1937
raamatu „Portrait de 1’Estonie"
* 1905.
Catilina [-Uina], Lucius Sergius
™°T ™eSVn~d ja võl§u«ud aad
lik, * 108, j- 62 e. Kr.; organisee
ris vandeseltsi vabariikliku korra
kukutamiseks ja võimuhaarami
seks, paljastati aga Cicero poolt
63. a. lõpul.
Cato, Marcus Porcius, van Roo
ma riigimees, * 234, f 149 e’. Kr.;
vanade rooma kommete ja lihtsuse
kaitsja, poliitikas Kartaago vihane
vastane (nõudis selle hävitamist):
kirjutas Rooma ajaloost ja põllutööst.
^
. .. ^a*uIlu®’ ^aius Valerius, rooma
lüüriline luuletaja 1. saj. e Kr
_ Cauer, Minna, saksa juhtiv naistTs^n116' Vastavate töödega, * 1842,
Caune [tsaune], Voldemar, läti
bibliograaf ja raamatukogundustegelane, * 1890.
causa (lad ), põhjus, ajend, alus;
õiguslik alus, mil
lest tekib kohustus.
a£rffiaC-[k(Xl!enja'k^ Louis EuHiibJ ' -°Zeen]’ Pra*tsuse vaban khk riigimees ja kindral, * 1802.
T 185/; tegev eriti 1848 sõjaminist
rina ja diktaatorina
Cavalcanti [-la.],' Guido, Danteaegne itaalia luuletaja „uues magusas stiilis \ * 1255, f 1300
cave (lad.), ’hoia endi’
caveant consoles ... (iad 1 hoo.
htsegu konsulid...’, Rooma senati
poolt r„g. huvides antud evakordse volituse algussõnad
caveai (lad ),’(tema) hoidku end .
cave caneni
215
cave canem (lad.), hoiatus ja kõ
nekäänd: ’hoidu koera eest!’
Cavendish [kävdndiš], Henry, ing
lise keemik, * 1731, f 1810; avastas
vesiniku ja süsihappegaasi, selgi
tas õhu koosseisu.
caverna (lad.), med., ~ kavern.
Cavour [kavuur], Camillo, Itaa
lia riigimees, *1810, fl861; minis
ter ja peaminister Sardiinias, mit
mesuguste reformide teostaja, sõ
dis Austriaga, taotles Itaalia riiki
de ühendamist Sardiinia ümber,
nägi ka Itaalia ühinemist 1861.
Cayenne [kajenn], Prantsuse Guayana pealinn ja sadam LõunaAmeerikas. C. saarel, karistusasulaga, 11 000 ei. (1931).
Cayley [keili], Arthur, inglise kuu
lus matemaatik, * 1821, f 1895.
cem, lühend, = cm3, sm3, kuup
sentimeeter.
Cd, keemias kadmiumi märk.
c-duur, muus., = do-mažoor.
Ce, keemias tseeriumi (Cerium)
märk.
Cecil [sessil], Robert, lord, Ing
lise riigimees, * 1864; korduvalt
minister, Rahvasteliidu tegelane
selle algul, desarmeerimise alal.
Cederberg, Arno Rafael, soome
ajaloolane, * 1885; prof. Helsingis,
vahepeal (1919—28) Tartu Ülikoo
lis. Avaldanud teaduslikke uurimu
si, olnud juhtivalt tegev ajaloo-organisatsioones Eestis.
cedille [sedij] (pr.), konksuke
c-tähe all (f) prantsuse keeles juh
tudel, kui seda c-d a, o, u (taga
vokaalide) ees tuleb hääldada mit
te A-na, vaid s-i või ss-ina.
Celebes [seleebes], mitmeharuli
ne suurem saar Sunda saarestikus,
Borneost kagus, 189 536 km2, 4,23
milj. ei. (1930), peam. malailasi.
Koosneb 4-st poolsaarest, on väga
mägine (ahelikega 2—3000 m ü.
mp.), kirdes vulkaaniline, järverikas. Tooteid: kohv, kakao, kookos
pähkel, tubakas, banaan, mais, riis,
kautšuk, suhkruroog, rauamaak.
Kuulub Hollandile.
Celebese meri [seleebese], aset
seb Celebese saarest põhjas, Bor
neost idas.
Cerberus
celesta [tše-] (it.) e. tšelesta, kla
veri laadi muusikariist, keelte ase
mel metallplaatidega, maheda kellakõlaga.
Celestina [eelestiina], La, Calisto
ja Melibea armastust käsitleva ja
palju tõlkimist ning jäljendamist
leidnud hispaania romaani (a-st
1499) tavaline nimetus.
cella (lad.) e. tsella, vanaaja
templi pühim ruum jumala kujuga.
Cellini [tšelliini], Benvenuto, itaa
lia hilisrenessansi kujur ja osav
kullassepp, * 1500, f 1571.
cello [tšello], muus., = tšello.
Celmin, Hugo, Läti riigimees ja
agronoom, * 1877; rahvaesinduste
liige põllumeeste rühmast, kaua
minister, korduvalt peaminister.
Celsius, Anders, rootsi tähetead
lane, füüsik ja loodus-uuri ja, * 1701,
f 1744; tegi ms. ettepaneku termo
meetri skaalal jää sulamispunkti
ja vee keemispunkti vahe jagada
sajaks kraadiks, nagu tehtigi.
cembalo [tše’-] (it.) e. tšembalo,
vanem klaveritaoline klahvidega
keelpill, mille keeled polnud haamrikestega löödavad, vaid sulerootsudega tõmmatavad; terava kandlekõlaga.
cent [sent] e. sent, rahaühik:
Põhja-Ameerikas Vioo dollarit, Hol
landis Vioo kuldnat; Eestis vasta
valt sent.
cental [senti] (ingl.), kaaluühik
P.-Am. Ühendriikide kaubanduses,
= 100 naela = 45,36 kg.
centavo [sentaavo] e. sentaavo,
rahaühik mitmes Lõuna-Ameerika
riigis ja Portugalis, Vioo suuremast
ühikust (harilikult peesost).
centesimo [tšentee-] e. tšenteesimo, rahaühik: Itaalias Vioo liiri,
Uruguais Vioo peesot.
centime [sar/ti'm] e. santiim, ra
haühik Prantsuses, Belgias, Šveit
sis, = Vioo franki.
centimo [ee'n-] e. sentimo, His
paania rahaühik, = Vioo peseetat,
centum (lad.), sada (märk: C).
Centum, klubi, millel on 100 täisõiguslikku liiget (Tallinnas).
Cerberus (lad.), kr. Kerberos,
põrgukoer.
CeresCeres, vana rooma põllutööjumalanna, kreeka Demeter.
Cervantes
[eerva'n-]
Saavedra
[~ve'-], Miguel de [mige’l], hispaa
nia kirjanik. * 1547, f 1616; oli sõ
durina sõjas, sai vigastada, oli me
reröövlite käes vangis, riigiametnik,
sageli majanduslikes raskustes. On
kirjutanud romaane, novelle, luu
letusi. Peateos: satiiriline romaan
„Don Quijote“ (I 1605, II 1615),
kus ta vaimuka huumoriga piitsu
tab kaasaeglasi, eriti aga moes ole
vaid rüütliromaane. —- Pilti vt.
tahvlil 9.
ees, muus., poole, tooni võrra ma
daldatud c e. do, = do-bemoll.
Cesarotti [tšezaro 'ii], Melchiorre
[-A"io'-l, itaalia luuletaja, * 1730,
f 1808.
eessio (lad.), jur., kciub., loovu
tas, loovutamine.
eessum (lad.), loovutis.
Cezanne [sezann], Paul [poi],
prantsuse maalikunstnik, * 1839,
f 1906; lõi värvirikkaid ja valgus
küllaseid impressionistlikke teo
seid, kuid varsti kujundas oma
pärase maalistiili selgemate, plas
tiliste vormidega, sai teedrajavaks
uuele maalikunstile. — Vt. tahv. 10.
eeterum eenseo Carthaginem esse
delendam [kartaa- dele'-] (lad.),
’muide arvan, et Kartaago tuleb
hävitada’, Cato (<—) kõne tavaline
lõpplause Rooma senatis.
Cetinje [-/i'-], linnake Jugoslaa
vias, Aadria mere ligidal, kuni
1918 Montenegro riigi pealinn,
6400 ei. (1931).
Ceuta [eeuta], sadamalinn ja
kindlus Hispaania Marokos, Gib
raltari vastas, 38 000 ei. (1931).
Ceylon = Tseilon (saar).
cf, , lühend ladina sõnast confer,
’võrdle’. Vrd. c i f.
cg, lüh., = sentigramm (Vioo g).
C G S - süsteem, füüs., sentimeeter-gramm-sekund-siisteem e. abso
luutne mõõtudesüsteem (-e—), kus
kõiki suurusi väljendatakse eel
nimetatud ühe, kahe või kolme
ühiku kaudu.
ch, tähtühend. tähistab mitme
suguseid häälikuid, näit. saksa kee
216
Cliaroisso
les hh-d. prants. ja portug. k. i-d
inglise ja hisp. k. tš-d.
Chaco [fšako] e. Gran Chaco,
suur tasane maa-ala Louna-Ameerika sisemaal. Andidest idas, Ar
gentiina ja Paraguai põhjaosas
kus ta on nende ja Boliivia piirimaaks ning tüliesemeks. Põhja
pool metsane või soine, lõunas
rohtlad ja kõrb. Elanikud indiaan
lased.
Chagall [su-], Mare, juudi rahvu
sest maalikunstnik Vener ja Prant
susmaal,
1890; omapärane kubist.
Chaironeia e. Kaironeia, Vana
kreeka linn Boiootia lääneosas, kus
Kreeka väed kaotasid lahingu Ma
kedoonia kun. Philipposele a. 338
e. Kr.
vjiiaiiiurnani [iseimoaun\,
[džouzif], Inglise riigimees, * 1836,
t 1914; korduvalt minister, välis
poliitikas imperialist, buuride sõja
(1899—1902) põhjustaja.
Chamberlain [tšeimbalin], Hous
ton Stewart [huustdn stjuat], saksa
filosoof, sünd. inglane, Richard
Wagner’i väimees, * 1855, f 1927:
seadis ühes oma töös aarialased,
eriti germaanlased, peamisteks kultuurikandjaiks maailmas.
Chamberlain [tšeimbalin], Joseph
Austen [džouzif oostan], sir, Inglise
riigimees, esimese poeg, * 1863.
f 1937; rahupoliitika edendaja vä
lisasjade riigisekretäri kohal.
Chamberlain [tšeimbalin], Arthur
Neville, Inglise riigimees, eehn.
vend. * 1869; korduvalt minister
a-st 1937 peaminister.
chambre [šutför] (pr.), kamber,
tuba. koda (tarvitatakse rahvus
vaheliselt peam. riiklikkude esin
duskogude prantsuskeelsete nime
tuste osana).
chambre separee [šavbr sepilree]
restoranis.
Chamisso [šu-], Adelbert v sak
sa kirjanik, loodus-uurija ning reisija. * 1781, f 1838: kirjutanud populaarseid romantilisi luuletusi,
eriti ballaade; erisigiliste põlvkon
dade vahelduse (vt. metagenees)
avastaja loomi].
Champagne
217.
Chatterton
Chaco maastik Lõuna-Ameerikas.
Champagne [šaypanj], maakond
Kirde-Prantsusmaal, Pariisist idas;
idaosas mägine ja metsane, keskel
kuiv ja viljatu, läänes viljakas,
rohke viinamarjakasvatuse ja vei
nitoodanguga. Maailmasõja taller
maa.
change
(pr.), vahetus; ka
'oksel. börs.
chanson [šaysoy] (pr.), laul.
chansonnette [šaijsonett} (pr.) e.
šansonett, lauluke; kabaree-lauljanna.
Chaplin [tšäp-], Charles [tšaals],
ameerika
filminäitleja,
koomik,
* 1888.
charge d’affaires [šaržee cl afäär]
(Pr.), alam lii k riigi diplomaatilisi
hindajaid.
Chargierteneonvent [šaržiir-], en
dine üliõpilaskorporatsioonide ju
hatuste kogu Baltimail, Tartus mõ
jukas ning üliõpilaselu määrav
eriti 19. saj. keskel ja II poolel.
Charles [šar/] (pr.) = Kaarel.
Charles [fšacr/s] (ingl.) = Kaarel.
Charles [šur/J, kümne Prantsuse
kuninga nimi.
Charles I — Karl Suur.
Charleston [tšaalstan] e. tšarlston, ameerika neegritants, olnud
moes ka Euroopas.
Charleston [tšaalstan], kahe lin
na nimi P.-Am. Ühendriikides.
Charlottenburg [sar-], end. linn.
a-st 1920 Berliini läänepoolne lin
naosa, tööstuste ja rea kõrgemate
õppeasutistega, .340 600 ei. (1933).
Charon [Jjaaron], kreeka muinas
loos paadimees, kes allilmas vedas
surnuid üle Ahheroni jõe.
charta harta] (lad.), pärgament,
ürik, eriti põhiseadus.
Charybdis [haru-], kreeka mui
nasloos veekeeris, mille lähedal va
ritses koletis Skylla, et meremehi
seal uputada.
Chateaubriand [šatobria y], Rene
de ranee da], prantsuse kirjanik,
esiromantik. ka riigimees, * 1768.
t 1848; kirjutas romantilised jutus
tused ,,Atala“ ja ,,Rene“, peateo
sena aga neid endasse haarava töö
..Ristiusu vaim“ (1802).
Chatterton [tšätatan], Thomas,
inglise jõuline luuletaja keskaeg-
Chaucer
218
Chippendale
Chicago vaade.
set keelt ja stiili jäljendavas laa
dis, * 3 752, surmas enese 1770.
Chaucer [tšoossa], Geoffrey [džefrij, inglise andekas luuletaja, vär
sivormi ja luulekeele arendaja, * u.
1340, f 1400.
chef (pr.) = -šeff (ülem, juhata
ja, ettevõtte peremees).
chef-d’oeuvre [šedöövr] (pr.) =
šedöövr (peateos, meistritöö).
Chemnitz [keni-], suur tööstusja kaubalinn Saksamaal, Saksis,
peani, tekstiil- ja metallitööndusega (masinad, autod), 350 700 ei.
(1933).
Chenier [šenjee], Andre de [aijdree da], prantsuse lüürik, * 1762,
t 1794; lõi parimad luuletused van
gis. enne giljotiinisurma, avalda
tud alles 19. saj-1.
chenille [šanij] (pr.) e. šenill,
lõng sissepunutud karvadest moo
dustatud karvase pinnaga.
Cher [.šeer], Loire’i jõe vasak ha
ru Prantsusmaal, 320 km pikk.
Cherbourg [šerbuur], sõjasadam
Prantsuse põhjarannikul, 37 500 ei.
(1931).
cherehez la femme [šeršee la
jamm] (pr.), kõnekäänd, ’otsige
naist' (kes on asja taga)!
Cherubini [kerubiini], Luigi [luidži], itaalia helilooja, * 1760, f 1842;
loonud oopereid ja missasid.
Chesterton j tšestatan], G. K., ing
lise mitmekülgne, peani, jutustav
kirjanik, * 1874, f 1936.
chevalier j[šavaljee] (pr.), rüütel.
Chicago [šikaago], suuruselt tei
ne linn P.-Am. Ühendriikides, Mi
chigani järve kaldal, tähtis viljaning karjakaubanduskeskus maa
ilma suurimate tapamajadega, laia
metsakaubanduse ja mitmekülgse
metallitööndusega, suur raudteesõlmpunkt ja sadam, 4 ülikooliga.
3 376 400 ei. (1930).
„Childe Harold“ [tšaild härald]
(ingl.), Byron’i («_) poeem (1812);
selle peategelane.
Chillon [šijog] (pr.), vana loss
Šveitsis, Genfi järve idakaldal, vee
ääres; kirjanduses korduvalt käsi
teldud.
Chimborazo jtšimborasso], kus
tunud vulkaan Ekuadoris, LõunaAmeerika Andides, 6310 m kõrge,
kaetud igavese lumega, hulga jääliustikega.
chinin [hiinin], rohul., = kiniin.
Chippendale
[tšipandail], Tho
mas, inglise mööblikunstnik, * 1709,
Chladni
219
f 1779; kujundas nn. tšipendelstiili, mis on segu rokokoost ja
hiina motiividest.
Chladni, Ernst, saksa füüsik,
* 1756. t 1827; teadusliku akustika
rajaja,
nn.
hladni häälekujundite
leiutaja. Vii
mased on
Hladni häälekujundid.
korrapärased
kujundid, mis tekivad keskelt kin
nitatud. viiulipoognaga servast he
listataval metallplaadil, kui sinna
on riputatud peenikest puru; näi
tavad plaatide võnkumise sõlmjooni.
Cliloe [Aloe], karjusneiu vana-aja
karjuseluules e. bukoolikas.
Chlopicki Ihlopitski], G. Jõzef,
poola kindral, juhtiv vabadusvõit
leja Vene vastu, * 1772, f 1854.
Chmielowski [hmje-], Peter, poo
la kirjandusloolane, * 1848, f 1904.
Chopin [Sopa rj], Frederic, poola
klaverikunstnik ja romantiline he
lilooja peani. Pariisis, * 1810,
T 1849; tundelis-poeetilise ja oma
pärase mitmekülgse loominguga.
Chretien de Troyes [kr etj a r) da
trua'], prantsuse luuletaja 12. saj.
II poolel, kirjutas värsistatud rüütli-eeposi.
chronos (kr.), aeg. Vt. krono-.
Chryseis [krüse is], Agamemnoni
naisvang Trooja sõjas, kelle ta oli
sunnitud isale tagasi andma, kui
Apollon oli saatnud kreeklaste
sekka katku.
Chrysostomos [kruso's-] (kr. k.
kuldsuu),
Johannes,
kirikuisa,
Konstantinoopoli patriarh, silma
paistev jutlustaja, * u. 345, f 407.
Churberg [kuur-], Fanny, soome
oma- ja isikupärane maastiku
maalija, harrastas tugevaid värviefekte. * 1845, f 1892.
Churchill
[tšöötšil],
Winston
[uinstan], Inglise riigimees, * 1874;
palju kordi minister, 1917—18 sõ
jaminister, 1924—29 varakantsler.
cicero e. tsiitsero, suuruselt kor
puse järgmine suurem trükikiri.
Cicero, Marcus Tullius, Rooma
cif
Chilloni loss Šveitsis.
suurim kõnemees, * 106, j 43 e.
Kr.; konsulina a. 63 paljastas Catilina vandenõu, pidades senatis
hiilgavaid kõnesid tema vastu; hil
jem andus peam. kirjanduslikule
tegevusele; tema kõned ja filosoo
filised kirjad said ladina klassi
lise stiili eeskujuks.
Cid [eid] (ar. k. ’härra’), õige ni
mega Ruy Diaz [di'ae], hispaania
rahvussangar 11. saj. II poolel, Kastiilia aadlik, väejuhina võitles oma
maa valitsejate eest, kuni ta vaen
laste sepitsuste tõttu paostati ja
hakkas röövrüütliks; hisp. rahva
lauludes sajandite jooksul käsitel
dud ja ülistatud, ka kirjanduses.
„Cid“, täielikumalt „Poema del
Cid”, hispaania vanim kirjandus
lik mälestis, 12. saj-st, värssides.
„Cid“ on ka Corneille kuulsa klas
sitsistliku tragöödia (1636) pealkiri.
cif, esijoones merekaubanduses
tarvitatav lühend inglise sõnade
algustähtedest, tähendab, et müüja
(saatja) on arvestanud kauba hin
na juurde ka kauba kindlustuse ja
veo kulud kuni sihtkohani; ainult
Cimarosa
220
veokulude (ilma kindlustuskulude
ta) juurdearvestamise puhul lüh. cf.
Ci ma rosa [tšimarooza], Domeni
co, viljakas itaalia ooperite looja,
* 1749, f 1801.
Cincinnati [.sinssinuati], suur töös
tus- ja kaubalinn P.-Am. Ühend
riikides, Ohio jõe ääres, vabrikute,
tapamajade ja jahuveskitega, üli
kooliga, 451 000 ei. (1930).
Cinna. Lucius Cornelius, Rooma
riigimees,
Mariuse
poolehoidja
(Sulla vastu), surmati a. 84 e. Kr.
circa (lad.), lüh. ca, umbes’,
cis, lad. eessõna, ’siinpool’ (näit.
tsisalpiinne = siinpool Alpe olev).
cis, muus., poole tooni võrra
kõrgendatud c e. do, = do-diees.
citato loco [tsitaato] (lad.), lüh.
c. /., ’tsiteeritud kohas’, eesti k. lüh.
ts. k. või m. k., ’mainitud kohas’,
cito [tšito] (it.), muus., kiiresti.
Citron, Isaak, juudi rahvusest
tööstur Eestis, osav organisaator
suurte tekstiiltööstuste ümberkor
raldamisel, * 1878.
Citrus (kr.), igihaljad taimed
(puud ja põõsad) suurte lõhnavate
ning maitsvate mahlakate vilja
dega, pärit Lõuna- või Kagu-Aasiast; siia kuuluvad apelsinipuu,
pomerantsipuu, bergamotipuu, man
dariinipuu,
sidrunipuu, aadama
õunapuu jmt.; on levinud paljudes
soojades maades.
city [siti] (ingl. k. ’linn’) e. siti,
siida-linnaosa suurlinnus, vanalinn
või ärikeskus.
civis (lad.), kodanik,
eivis aeademicus [-d.ee-] (lad.),
akadeemiline kodanik (-<—).
civilas (lad.), riikkondsus; ko
danikkond riikliku tervikuna, riik.
et, lühend, = sentiliiter (Vioo 1).
Cl, keemias kloori (Chlorum)
märk.
c. I., lühend, = citato loco.
Clark [klaak], J. L.. inglise füü
sik. kuulus elektri-insener paljude
uurimuste ja mitmete leiutistega,
* 1822, t 1898.
„Clart6“ [-tee] (pr. k. ’selgus’),
1) H. Barbusse’i sõjavastane ro
maan kommunistliku tendentsiga,
cm
2) H. Barbusse’i 1919 asutatud
rahvusvaheline pahempoolne kir
janikkude koondis Prantsusmaal.
clarus (lad.), ’selge’, kuulus, hiil
gav; siit clarissimus, ’hiilgavaim’.
Claudel [Adode'/],
Paul
[poZ],
prantsuse diplomaat, sümbolistlik
luuletaja ning dramaatik katoliik
likus vaimus, * 1868.
Claudius, kahe Rooma
keisri
nimi (p. Kr.).
Clausewitz, Karl v., poola pärit
oluga Preisi kindral ning sõjatead
lane, põhjalike uurimustega sõ
dade ajaloost ning sõjastrateegiast,
* 1780, f 1831.
Clausius, Rudolf, saksa füüsik,
* 1822, f 1888; lõi mehaanilise
soojusteooria.
clearing (ingl.) = kliiring.
Clemenceau [-mayssoo], Georges
[iorž], Prantsuse riigimees, * 1841,
t 1929; hiilgav kõneleja, kordu
valt minister ja peaminister, ka
1917—20, viis Maailmasõja liitlas
tele võiduka lõpuni, sundis Saksa
maa alistuma tingimusteta, oli
peategelane Versailles’ rahukonve
rentsil, 1920 loobus poliitikast.
Clemens, paljude Rooma paavs
tide nimi.
clerk [klaak] (ingl.), esialgselt
vaimulik; kantseleikirjutaja; kau
banduslik abiline, poesell.
Clermont-Ferrand [-mo'y-fera y],
linn Kesk-Prantsusmaal, mineraalvee-allikate ja ülikooliga, 103 000
ei. (1931).
Cleveland
[kliivland],
Grover
[grouva], P.-Am. Ühendriikide pre
sident 1885—89 ja 1893—97, demo
kraat, * 1837, f 1908.
Cleveland [kliivland], suur sa
damalinn P.-Am.
Ühendriikides,
Erie järve ääres, metalli- ja õlitööndusega, tähtis puuturg, üli
koolidega, 900 500 ei. (1930).
club [A/aü] (ingl.) = klubi.
Clyde [klaid], Šoti tähtsaim jõgi,
suubub läänes Clyde’i lahte, 157
km pikk, kanaliga ühendatud ida
poolse Forthi lahega; jõeorg väga
tihedasti asustatud.
cm. rahvusvaheline lühend sõ-
cm2
221
nast sentimeeter (— 1/ioo m), eestis
ka sm (lühendatult).
cmž, lühend, = ruutsentimeeter.
cm3, lühend. = kuupsentimeeter,
c-moll, muus., = do-minoor.
CIV, keemias tsüaani märk.
Co, keemias koobalti (Cobaltum)
märk.
Co., lühend, = kompanii,
eoceus (kr.), kokk (om. koki),
keraspisik.
eochon [košo ij] (pr.), siga; must,
räpane inimene.
code (pr., ingl.) = kood.
Code civil [kood sivil], Napo
leon I ajal koostatud ning 1804
avaldatud kuulus Prantsuse era
õiguse kogu. tsiviilseadustik, kee
lelt selge ja täpne, sisult vaba
meelne, mõjustas oluliselt Euroopa
19. saj. seadusandlust, oli koguni
maksev mitmes riigis, on Prant
susmaal muudatustega kehtiv siiani.
codex (lad.) e. koodeks, raama
tuks
koondatud
kirjutustahvlid
roomlastel; hiljem vana käsikiri;
seadustekogu, seadustik.
coetus [fsöö-] (lad.), kokkutulek,
koosolek; teatud kooli korraga lõ
petanute kogu, „lend“; ühel semest
ril üliõpilasorg-i astunud liikmed,
coeur [köör] (pr.), süda.
cogito, ergo sum (lad.), :ma mõt
len, järelikult olen (olemas)’, R. Descartes’i tunnetusõpetuse põhilause,
cognac [konjak] (pr.) = konjak,
cognati [-naa-] (lad.) — kognaadid (sugulased).
coiffeur [kuaföör] (pr.), juuksur,
frisöör.
coitus (lad.), suguühe,
coitus interruptus [-ru p-j (lad.),
(enne seemnevoolu) katkestatud su
guühe.
Colbert [-üöär], Jean Baptiste
[zap bati'st], Prantsuse riigimees,
* 1619, f 1683; Louis XIV raha
minister ja kauane kõigi majan
dusalade juht, edendas tööndust
ja kaubandust, reformis rahandust,
tollindust.
cold-cream (ingl.) = koldkreem.
Coleridge [koulridž], Samuel Tay
lor Heild], inglise kirjanik, * 1772,
Colorado
f 1834; kirjutanud peani, roman
tilisi luuletusi, eriti ballaade, ja
filosoofilisi artikleid.
Colette [-lett], Gabrielle [-ell],
prantsuse naiskirjanik, * 1873.
Coligny
[-linfi],
Gaspard de
[-paar da], admiral, Prantsuse rii
gimees, * 1519, f 1572; osav väe
juht. hiljem kalvinist ja hugenot
tide juht edukais ususõdades, siis
minister; surmati esimesena pärtliööl (hugenottide hävitamisel).
eolla destra (it.), lühend, c. d.,
muus., ’parema käega’.
coir arco (it.), lühend, c. a.,
muus., ’poognaga’.
eolla sinistra [-ni's-] (it,), lühend.
c. s., muus., ’vasaku käega’.
col legno [lenjo] (it.), muus.,
poogna seljaga’.
Collett, Jakobine Camilla, norra
naiskirjanik, * 1813, \ 1895; norra
realistliku romaani ja naisliiku
mise algataja.
Colli jn [-im], Isak G. A., rootsi
kuulus bibliograaf, raamatu aja
loo uurija, riigiraamatukoguhoidja.
* 1875.
Collin [-im], Chr., norra viljakas
kirjandusloolane, * 1857, f 1926.
Collin [-iin], Gustaf Marcus, soo
me moodne maalikunstnik, * 1882.
Collinder, Björn, soome-ugri kee
leteadlane Rootsis, Upsala ülikoo
lis, * 1894.
Cologne [-lo nj] (pr.) = Köln.
eolombina [-bü-] (it.) = kolombiin.
Colombo e. Kolombo, Tseiloni
pealinn ja peasadam, tähtis kaubaturg ja kivisöejaam, koos euroop
laste asundusega 284 000 ei. (1931).
Colon, sadamalinn Panama ka
nali Atlandi ookeani poolsel otsal,
elava
kaubandusega,
banaanide
väljaveoga, 57 000 ei. (1930).
Colorado .[-raado], kolm jõge
Ameerikas: 1) Ühendriikide edela
osas, 2 900 km pikk, voolab süga
vais orgudes ning läbi Colorado
kõrve, suubub Kalifornia lahte:
2) Ühendriikide lõunaosas, 1450
km pikk. suubub Mehhiko lahte;
222
Colorado
commentationes
Muulad hõbedat kandmas Colorado kaljumäestikus.
3) Argentiinas, 1150 km pikk, suu
bub Atlandi ookeani.
Colorado [-raa-], 1) kõrb ja kõrglava Ühendriikide edelaosas, Col.
jõe ümbruses; 2) osariik Ühendrii
kide keskosas, läänes kõrgete mäe
ahelikkude, idas preeriatega, vä
ga rikas maapõue-varadest (hõbe,
kuld, tina, vask, raud), pealinnaks
Denver.
Colosseum [-eeum] e. Kolosseum,
suurim Rooma amfiteater
(-<—), keiser Vespasianuse alustatud
ning Tituse poolt 80 p. Kr. lõpe
tatud ehitis 40—50 000 vaataja tar
vis, praegu varemeis.
columbarium e. kolumbaarium,
vana-rooma hauakamber aukudega
seintes tuhaurnide tarvis; ka urnideruum uueaegses krematooriumis.
Columbia e. Oregon, jõgi Kana
da edela- ning Am. Ühendriikide
loodeosas, 2250 km pikk, suubub
Vaiksesse ookeani. Vt. ka Briti
Kolumbia ja Kolumbia (riik Lõuna-Ameerikas).
Columbus, mitu linna P.-Am.
Ühendriikides, neist suurim Ohio
osariigi pealinn idas, söe- ja raua-
tööndusega, ülikooliga, 291 000 ei.
(1930).
Columbus (lad.), vt. Kolumbus.
Comedie humaine [-dii ümään]
(pr.), ,,Inimlik komöödia11, Balzac’i
(■*—) suure romaanidesarja pealkiri.
Comenius [-mee-],
Jan Arnos,
tšehhi pedagoog ja hingekarjane,
* 1592, f 1670; oli Böömi vendade
viimane piiskop, tagakiusatav ning
enamasti maapaos, reformis kooliolusid
ja kooliõpetust
mitmel
maal, koostas palju õpperaama
tuid ja rea pedagoogilisi teoseid.
commedia dell’ arte [-mee-] (it.),
itaalia rahvakomöödia šabloonsete
tegelastüüpidega nagu arlekiin, kolombiin, beltraamo jt.
comme il faut [komm il jooj
(pr. k. ’nagu peab olema’), nagu
kord ja kohus, eeskujulik, tiptop.
comment [komarj] (pr. k. ’kui
das’) e. komang, kindel traditsioo
niline talitusviis ning käitumiskord üliõpilasorganisatsiooni liik
mete vahel mitmesugustel erijuh
tudel, eriti korporatsioonides.
commentationes [-tsioo-] (lad),
uurimused.
eommilitones
223
eommilitones' [-töö-] (lad.), kaas
võitlejad,
kaas-üliõpilased;, ains.
commiliio [-mi/-].
Como, linn Põhja-Itaalias, Como
järve edelaharu otsas, siiditööndusega, õhukuurort, 54 000 el. (1931).
Como järv, loodusilus järv Pöhja-Itaalias, ligi 50 km pikk. kuni
5 kni lai, lõunaosa kaheharuline.
Comparetti
[-re ti],
Domenico,
klassilise filoloogia prof. Itaalias,
'■ 1835, f 1927; kirjutas ms. suure
uurimuse „Kalevalast“, soome ja
eesti rahvaluulet käsitelles.
Compton [komtan], Arthur, füü
sika prof. Am. Ühendriikides, röntgenikiirte eriuurija, * 1892.
comte [korjt] (pr.), krahv.
Comte [koyt], Auguste [ogÜst],
prantsuse filosoof, * 1798, j- 1857;
positivismi rajaja mõtteteaduses,
sotsioloogia kui kõrgeima teaduse
arendaja.
comtesse [kogtess] (pr.), krah
vinna.
con, itaalia eessõna, väljenda
takse eestis lõppudega -ga. -tt, -sti.
con affetto [afe'to] (it.), muus.,
kirglikult.
con amore [-oore} (it.), muus.,
armsuse, soojusega.
con anima
[uu-] (it.), muus.,
elavalt.
con brio (it.), muus., tuliselt,
hoogsalt.
con calma e. calmato (it.), muus.,
rahulikult, vaikselt, ruttamata.
con calore [-loo-] (it.), muus.,
soojalt.
Concordia [-ko'r-] (lad.), üksmeel.
Condillac [koydijak],
Etienne
de [etjenn da], prantsuse filosoof,
sensualismi põhjendaja, * 1715,
t 1780.
conditio [-diitsio] (lad.), tingimus,
conditio sine qua non [-diitsio
kva] (lad. k. ’tingimus, ilma mille
ta mitte’), vältimatu tingimus.
con dolore [-loo-] (it.), muus.,
kurbusega.
Condorcet [koydorssee], Antoine
de [aijtuan da], prantsuse filosoof
ja matemaatik, * 1743, f 1794; re
solutsiooni ajal ka agar poliitik,
eon spirito
üsll|
wwjp|ifcpii|žpiiti Mii
Colosseum JRoomas (väliskülg).
haridusalal
koostas
ühtluskooli
kava ja põhjenduse.
con espressione [-joone] (It.),.
muus., tundeliselt, väljendusrikkalt.
Coney Island [kouni aitand], vai
ke liivasaar New Yorgi ees. ligi
9 km pikk, supel- ja lõbustuspaik.
confer e. conferatur [-raa-] (lad.),,
lühend, cf., ’võrdle’, ’võrreldagu’,
con forza (it.), muus., jõuliselt,
coni rater [-/raa-] (lad.), ameti
vend, sõber; kaasliige üliõpilas
organisatsioonis.
Confucius [-fuu-], vt. Rung Puise,
con grazia [graa-] (it.), muus.,
kergesti, meeldivalt, veetlevalt.
Congreve
[kongriiv], William,
inglise näite-, peam. komöödiakir
janik, * 1670, t 1729.
con impeto [im-] (it.), muus.,.
tormiliselt, metsikult.
con moto (it.), muus., liigutu
sega, liigutatult.
con passione [-joone] (it.), muus.,.
kirglikult.
Conrad, Michael Georg, saksa
esinaturalistlik
romaanikirjanik,
* 1846, f 1927.
Conrad [konrad], Joseph [džouzif], inglise romaanikirjanik, sün
nilt poolakas, * 1857, t 1924; noo
relt meremees, hiljem kirjeldas
peam. meremehe-elu ja idamaist
võlu; eesti k. „Lord Jim“ (1931) jt.
Conradi [-raa-], Hermann, saksa
kirjanik-naturalist, * 1862, f 1890.
con sordino [-dii-] (it.), muus.,
sordiiniga, pehmendatult.
con spirito [s/»'-] (it.), muus.,.
elavalt, tuliselt.
Constable
J. Constable : Põllutee.
Constable [ko'nstabl]. John (dfonjinglise maalikunstnik, tugeva järel
mõjuga esirealistlik maastikumaa
lija, * 1776, f 1837.
Constantinus Suur, Rooma kei
ser 306—337. a-st 324 ainuvalit
seja, * u. 288, f 337; kaitses edu
kalt riiki pealetungivate germaan
laste vastu, andis 313 ristiusule
riigiusu õigused, kirikutülide la
hendamiseks kutsus kokku Nikea
kontsiili 325, reformis riigi siseelu,
viis residentsi 330 Roomast Bütsantsi, nimetades viimase Konstantinoopoliks.
«onto (it.) = konto (arve).
eontra (lad.), vastu. Näit. pro ja
contra, ’poolt ja vastu’.
contradictio j-di ktsio] (lad.), vasturääkimus.
„Contrat sociaI“ [koytraa sos
sini] (pr. k. ’ühiskondlik leping’),
Rousseau kuulus poliitik artikkel.
Cook [kuk], James [džeims], ing
lise maailmarändur ja maadeavas
taja, * 1728, f 1779; uuris Aust
raalia ümbrust ja Vaikset ookeani.
Coolidge [kuulidž], Calvin, PAm. Ühendriikide riigimees, vaba
riiklane, president 1923—29, * 1872.
J 1933.
Cooper [kaupa], James Fenimore
[džeims fe nimoo], ameerika kuu
224
Corinth
ius ja viljakas romaanikirjanik,
* 1789, f 1851; kujutas oma „Nahksuka-juttudes1' (millest terve rida
ilmunud eesti keeles, näit. „Viimne
mohikaanlane'4 1924), mida kan
nab idealistlik sangarlikkus, indi
aanlaste ja ameerika asunikkude elu.
corda (it.), pilli keel.
Cordoba [-va] e. Cordova, 1) linn
Lõuna-Hispaanias,
Guadalquivir i
jõe ääres, 112 000 ei.; mauride ku
ningate lossi Alcazari ja kuulsa
peakiriku, end. mošeega, mis on
araabia ehituskunsti hiilgeteos Eu
roopas: varasel keskajal araabia
võimu, kaubanduse, kunstide ja
teaduste keskus; 756—1031 nende
kaliifide pealinn, sai 1236 Kastiilia
alla ja kaotas varsti tähtsuse. —
2) Kauba- ja tööstuslinn Kesk-Argentiinas, raudtee-sõlmpunkt, üli
kooliga. 280 000 ei. (1934).
Corinth [-i nt], Lõvis, saksa imp
ressionistlik maalikunstnik mitme
külgse loominguga (ajaloost, piib
list, muinasloost, naisakte, port
reid), kunstiteoreetik ja kunstiloo
lane, * 1858, \1925.
Cordoba peakirik.
mi
Tahvel 10
1.
~.
P. Cezanne: Suplejad.
Ag. Carracci: Galatea ja Polyphem
(nil. ,,Galatea triumf“).
Tahvel 11
Ch. Darwin.
A. Einstein.
R. Descartes.
Fr. R. Faehlmann.
Ch. Dickens.
M. Faraday.
Corneille
Correggio
225
C. Corot: Diana suplus.
Corneille [-nei'], Pierre [pjäär],
prantsuse
näitekirjanik,
* 1606,
t 1684; prantsuse klassitsistliku tra
göödia looja, kirjutas teoseid idea
listlike sangar-tegelastega, ülevas
vaimus ja stiilis; esimene tema
pööretsünnitanud teos: ,,Cid“ (1636).
Cornelius [-nee-], Peter v., saksa
maalikunstnik klassitsistlikust voo
lust, käsitles ajaloolist, kirjandus
likku ja mütoloogilist ainestikku,
* 1783, f 1667.
Cornwall, Edela-Inglismaa kal
june poolsaar Atlandi ookeanis, ri
kas vasest ja tinast, kelti elanik
konnaga.
corona [-roo-] (lad.), kroon; pärg.
Corot [koroo], Camille [kamill],
prantsuse silmapaistev maalikunst
nik teedrajava loominguga maasti
kumaali alal, * 1796, f 1875.
corps diplomatique [koor -tikkI
(pr.), diplomaatiline korpus.
corpus (lad.), keha; kogu.
Corpus Domini (lad.), ’Issanda
ihu’.
corpus iuris [/uu-] (lad.), seadustekogu, õigusekogu.
ERL 2. V 38.
Corpus iuris eivilis [juu- -vii-]
(lad.), keiser Justinianus Suure üles
andel alates a. 528 koostatud suur
rooma õiguse kogu, mille kaudu
see õigus hiljem sai mõjule kogu
Lääne-Euroopas.
Correggio [-re'dzo], Antonio, itaa
lia mõjukas maalikunstnik, * u.
1494, f 1534; rida kuulsaid piibliainelisi ja mütoloogilisi teoseid; ise-
A. Correggio:
Peetrus ja Paulus.
15
eortes
Crassus
226
G. Courbet: Kivilohkujad.
loomustavaks jooneks värvi- ja
kontrastirikkus.
eortes, rahvaesinduskogu nime
tus Hispaanias ja Portugalis.
Cortes e. Cortez [-e s], Hernän e.
Fernando, Hispaania maadevallutaja, * 1485, f 1547; alistas omavo
liliselt 1519—21 atsteekide (-«-) rii
gi Mehhikos.
eos, mat. lühend, = koosinus.
cosec, mat. lühend, = koosekans.
Costarica = Kostariika (riik).
eot e. cotg, matem. lühend, =
kootangens.
Cotopaxi [-pähhi], kõrgeim tegev
tulemägi maailmas, Ekuadori alal,
Lõuna-Ameerika Andides, 6005 m
ii. mp.
Coulomb [kulorj], Charles [šarl],
prantsuse füüsik ja insener, : 1736,
t 1806; uuris elektrindust ja mag
netismi. Tema järgi on saanud ni
metuse elektri hulga mõõduühik
kui on (-*-), lüh. C, nimelt elektrihulk, mis 1-amprilise voolutugevuse juures 1 sek. jooksul voolab
läbi juhtme ristlõike.
Coulomb’i seadus [.kulo'pi]: kaks
ühenimelist magnetipoolust tõuku
vad teineteisest eemale ja kaks erinimelist tõmbuvad kokku jõuga
(tungiga), mis on võrdeline (pro
portsionaalne) magnetipooluste tu
gevusega ja pöördvõrdeline nende
kauguse ruuduga. Samalaadse sea
duse avastas Coulomb elektri alal.
count [kaurit], mitte-inglise krah
vide nimetus Inglismaal (inglise
krahv on earl).
Courbet [kurbee], Gustave [güstaav], prantsuse juhtiv realistlik
maalikunstnik, *1819, fl877; te
male omistatud inetusekultuse tõt
tu ta oli vastuolus romantilise koo
liga; jõulise ja lopsaka ning mit
mekülgse rohke loominguga.
cowboy (ingl.) = kauboi.
Cowper [kaupa], William, ingli
se lüüriline luuletaja, * 1731, f 1800.
Cr, keemias kroomi (Chromium)
märk.
Cranach, Lucas, saksa maali
kunstnik ja puulõikur, * 1472, f 1553;
Wittenbergi linnapea, reformatsioo
ni edendaja; populaarne oma piib
liaineliste ja mütoloogiliste maali
dega, tuntud portretist.
Crassus, Marcus Licinius, väga
Crede
Curasao
227
rikas Rooma riigimees, * u. 115,
f 53 e. Kr.; sõlmis a. 60 Pompeiuse ja Caesariga esimese triumvi
raadi.
Crede [-dee], Karl, saksa naistearst-sünnitusteadlane, * 1819, f 1892.
credo (lad. k. ’usun’) = kreedo.
ereme (pr.) = kreem.
Cremona [-oona], linn Põhja-Itaalias, Po jõe ääres, siiditööndusega,
64 000 ei. (1931); 17. ja 18. saj-1
valmistati seal maailmakuulsaid
viiuleid meistrite poolt nagu Stra
divari, Amati jt.
crepe de chine (pr.), kaub., =
krepdešiin.
crescendo [-šendo] (it.), muus.,
tugevnedes, paisudes; märk:
vastand: decrescendo, märk: ^>.
Croce [krotše], Benedetto, itaalia
viljakas filosoof idealistliku maail
mavaate koolist, ajaloolane ja es
teetik, * 1866.
Cromwell [kromudl], Oliver, Ing
lise riigimees, * 1599, f 1658; vali
protestant, puritaanlane, osava väe
juhina võitles parlamendi poolel
eduga Stuarti soost kun. Karl I
vastu, keda toetasid šotlased, las
kis tema surmata 1649, võitis sa
muti Karl II ja valitses riiki tege
liku juhina, vahel parlamendiga,
vahel sedagi laiali saates; riigi sise-elu häirisid tema ajal alatised
konfliktid, tema õnnelik välispolii
tika sai aga teedrajavaks Inglise
merevõimule.
Cronje, Pieter Arnoldus, buuride
kindral, * 1838, f 1911; lõi inglasi
sõdades 1896 ja 1899.
Croydon, Londoni eeslinn keskse
lennujaamaga, 233 000 ei. (1931).
Cs, keemias tseesiumi (Caesium)
märk.
c. s., muus., lüh., = colla sinistra.
csärda (ung.) = tšaarda (kõrts).
csärdäs [tšaardaaš] (ung.) = tšaardaš (tants).
Csekey [tše'ke-i], Stefan v., un
gari õigusteadlane, * 1889; prof.
Ungaris, 1923—31 Tartu Ülikoolis,
a-st 1932 jälle kodumaal, Szegedi
ülikoolis; avaldanud rohkesti tea-
L. Cranach :
Madonna.
duslikke töid, tuliselt teotsenud Un
gari ja Eesti lähendamiseks,
ctr, lühend, = tsentner (50 kg).
Cu, keemias vase (Cuprum) märk.
cuius regio, eius religio [reegio,
relii-], lad. kõnekäänd, ’kelle valit
sus, selle usk’.
culpa (lad.), jur., süü; süütegu
hooletusest või ettevaatamatusest.
eum infamia [-faa-] (lad.), häbi
ja teotusega.
eum lande (lad. k. ’kiitusega),
hindamissõna gümnaasiumi jms.
kooli väga hästi lõpetamise kohta;
ülikoolis = hästi.
eum taude approbatin' [-baa-]
(lad. k. ’kiitusega tunnistatakse
kõlblikuks’), kuni 1932 Tartu Üli
kooli Filosoofiateaduskonnas õpiaine ulatuse keskastme nimetus.
Cupido [-iido] (lad.), armastuse
jumal, kreeka Eros.
cuprum (lad.) = vask.
cura (lad.), hool, hoolitsus.
Curasao [/rürassero] e. Curassao,
Hollandi kaljusaar Antillides, Venetsueela ranniku ees, elava kau
bandusega
(fosfaadid,
apelsinid
jm.), 543 km2, 50 000 ei. (1934).
Curie
Daakia
228
Curie [kürii], Pierre [pjäär], prant
suse füüsik, * 1859, f 1906; koos
oma abikaasa Mariega avastas 1898
raadiumi.
Curie [kiirii], Marie [marii], eel
mise abikaasa, poola päritoluga
prantsuse keemik, * 1867, f 1934;
prof. Sorbonne’is, peale raadiumi
avastamise koos mehega omab suu
ri teeneid muudegi radioaktiivsete
kehade uurimisel; rea teoste autor.
Sai teiskordselt Nobeli auhinna kee
mias (1911).
curiosa [-oosa] (lad.), kurioosu
meid, iseäralisi nähtusi.
curriculum vitae [-rii- viite] (lad.
k. 'elukäik’), kirjutatud elulugu.
Curzon [köözdn], George Natha
niel [džoodž näeunjdl], Inglise rii
gimees, * 1859, f 1925; 1899—1905
India asekun., 1919—24 Inglise vä
lisasjade riigisekretär.
Curtius [-isi-], Ernst, saksa mui
nasteadlane, * 1814, f1896; kreeka
ainestiku uurija, kirjutas ms. õige
silmapaistva „Kreeka ajaloo*'.
Curtius [-tsi-], Ernst Robert, sak
sa kirjandusloolane, prantsuse kir
janduse eriuurija, * 1886.
Cuzco [kusko], linn Kagu-Peruus,
Andides, 3467 m ü. mp., 40 000 ei.,
ülikooliga, endine inkade riigi pea
linn rohkete varemetega.
Cuvier [kiivjee], Georges [rorr],
prantsuse zooloog, * 1769, f 1832;
võrdleva anatoomia ja paleontoloo
gia rajaja, kivististe uurija; väitis,
et suuremad muutused maakera
ajaloo jooksul taime- ja loomarii
gis on olnud tingitud maakera aeg
ajalt tabanud katastroofidest.
Cuyp [köip], Aelbert [aal-], hol
landi viljakas ja mitmekülgne maa
likunstnik, * 1620, f 1691.
cwt, kciub., lühend, tähistab ing
lise kaaluühikut centweight [sentueit] = 50,802 kg.
c-võti e. do-voti, niuus., mäik,
mis näitab c (= do) asendit noo
dijoonel; on kolme liiki, soprani-,
aldi- ja tenorivõti; neist tarvitatak
se praegu kaht viimast (3. ja 4.
joonel).
,
Cygnaeus [siigne us], Fredrik, soo
me kirjanduskriitik, esteetik ja
rootsikeelne luuletaja, *1807, f 1881;
kunstitegelane, kirjandus- ning aja
loolane; seletas Runebergi, „Kalevala“ ja A. Kivi tähtsust.
Cygnaeus [siigne'us], Uno, Soome
rahvakooli korralduse looja ning
teostaja, * 1810, f 1888.
Cyprianus [-aa-], pühak, kiriku
isa, elas Kartaagos, * u. 200. f 258
märtrina; väitis, et väljaspool ül
dist kirikut pole õndsakssaamine
võimalik.
Cech, Svatopluk, tšehhi idealist
lik luuletaja, * 1846, f 1908; õiglu
se ja vabaduse laulikuna populaar
ne, vormilt hea loominguga.
Cechy (tšehhi k.) = Böömimaa.
Ciurlionis [tšurljoonis], Mykolas,
c = tš, tarvitatakse esijoones
slaavi keeltes (näit. tšehhis) ja ve
ne nimede rahvusvahelises tran
skriptsioonis.
Cakste e. Tschakste, Janis, Läti
riigimees, * 1859, f 1927; asutava
kogu esimees, õigusteaduse prof.,
1922—27 Läti esimene president.
Capek, Karel, tšehhi humoorikas
ja vaimukas kirjanik, * 1890.
leedu sümbolistlik maalikunstnik.
* 1875, t 1614; fantastilise ja mui
nasjutulise loominguga.
D
D, d, ladina tähestiku 4. täht,
meil 3. või (kui võõrtähed on kaa
sa arvatud) 5.; eestis helitu hammashäälik. — Muusikas on d
(= re) do-mažoor-astmiku (e. -he
liredeli) 2. heli.
D, rooma numbrina = 500.
Daakia (lad. Dacia), maaala
daaliad
229
Doonau, Tissa ja Karpaatide va
hel, 2. ja 3. saj. p. Kr. Rooma pro
vints, nime saanud traakia sugu
harust
elanike
daaklaste järgi.
daaliad, KeskAmeerikast pä
rit taim korvõieliste suguk-st,
vormirikkad ilu
taimed; meil tun
tuim liik jorjen e. georgiin,
mis esineb pal
judes alaliikides; paljunevad ning
elavad ületalve tüsedate juurmugulate abil (kui temp. ei lange alla 0°).
daalia rass, Rootsi maakoha Dalarne järgi nimetatud pikakasvu
lise, pikapealise ning laianäolise,
heleda naha- ning juuksevärvusega
inimese tõug, levinud Põhja-Euroopas, eriti Lääne-Saksamaal.
daam, om. -i, haritud naine.
Daani = Taani,
daanlased = taanlased,
daativ, (kolmas) kääne mitmes
keeles, vastab enamasti eesti ala
leütlevale käändele.
daatoveksel = aegveksel (kuu
lub maksmisele ettenähtud aja
möödumisel).
daatum, koha- ja ajamäär kir
jal vm.; kuupäev sealsamas.
daavet, mer. (laeval), = taavet,
da capo (it.), lühend, d. c., muus.,
’algusest peale’, s. o. korrata muu
sikapala või selle eelmist osa; da
capo ai fine, ’algusest kuni lõpuni’.
dadaism, anarhistlik-kommunistliku ideoloogiaga kirjandus- ja
kunstivool 1916—25 Lääne-Euroopas, saanud nime mõttetust imi
kute häälitsusest da-da, millist selle
voolu esindajad pidasid kõrgei
maks kunstiliseks väljenduseks; ku
jutava kunsti „tegemiseks“ kasulasid nad igasuguseid esemeid.
dagerrotüiipia,
1838 leiutatud,
nüüd vananenud fotograafimisviis.
Dagestan, autonoomne nõukogude-vabariik Põhja-Kaukaasias, piki
Kaspia mere läänerannikut. Tereki
jõe ümbruses; lõunaosa kõrge mä
daktiiloskoopia
gismaa lambakasvatusega, rannikumaa-ala viljakas, pindala 54 212
km2, 901 500 ei. (1931) Kaukaasia
pärisrahvaid ja türklasi.
Dahlem [daal-], Berliini edela
poolne aed-eeslinn suure botaanika-aia ning hulga teaduslike asu
tistega.
Dahome [daomee], Prantsuse Lääne-Aafrika osa Orjarannikul, Gui
nea lahe ääres, palmiõli ja kookos
pähklite väljaveoga, 107 000 km2,
1 134 000 ei., neist ainult 1000 eu
rooplast.
Daidalos, kreeka muinaslooline
kunstnik, kes Kreeta saarel leiutas
lennuaparaadi (tiivad), millega ta
lendas üle mere, põgenedes kun.
Minose vangist, kuna aga poeg
Ikaros samal lennul kukkus merre.
„DaiIy Mail‘* [deili meil], Lon
doni ajaleht, asut. 1896, iiks suu
rima tiraažiga Inglise ajalehist.
Daimler, Gottlieb, saksa insener,
* 1834, f 1900; ühes insener K.
Benz’iga (* 1844, f 1929) praegus
aja auto leiutaja, Daimlermootorite Seltsi asutaja 1890.
daina, rahvalaulu nimetus leedus ja lätis.
D-aine, keem., pisargaas.
dajakid, sõjakas malai rahva
tõug Borneo saare siseosis, kuni
2 milj. is., peadekütid.
dakonta.
indiaanlas-suguharud
Põhja-Ameerikas, Mississipi ja Mis
souri keskjooksul, kuni 30 000 is.
daktül, värsijalg; üks pikk (rõ
huline) silp ja kaks lühikest (rõ
hutut), ! i J i J .
daktiilogramm, näpujälg.
daktüloloogia, sõrmkõne (kurt
tummade mõttevahetus).
daktiiloskoopia, näpujälgede jäl
gimine, peam. kurjategijate avas
tamiseks; lähtub eeldusest, et igal
inimesel on nahamuster näpuotsa
siseküljel erisugune ning ei muutu
eluajal.
Näpujäljendeid koguvad
politseiasutised karistatuilt, kastes
nende näppu värvipadjale ja va
jutades valgele paberile. Kuriteo
kohale jäänud näpujäljed tehakse
nähtavaiks, fotograafitakse ning
Dal
dalton-plaan
230
Dalmaatsia rannik Dubrovnikuga.
võrreldakse neid siis kogudes ole
vatega. — Saksa okupatsiooni ajal
varustati meil iga isikutunnistus
selle omaniku esimese näpu jäl
jendiga (sellest siis nimetus „näpupass“).
Dal [dalj], Vladimir, vene sõnastiknkoostaja
ning
jutukirjanik,
* 1801, f 1872.
Daladier [-djee], Edouard [educiar],
Prantsuse riigimees, * 1884; kordu
valt minister ja peaminister, radikaal-sotsialistliku erakonna juht.
dalai-laama, Tiibeti budhismi e.
lamaismi peaharu kirikupea, peapreester, ka riigipea võimuga, elab
Lhasas.
Dalarna, loodusilus suurem maa
ala Kesk-Rootsis Siljani järve ja
Dali jõe ümbruses, mäetööndusega,
Rootsi rahvusliku liikumise sünni
koht 16. saj. I veerandil.
Dale, Paul, läti filosoof, ülikooli
õppejõud, rea teostega, * 1889.
d’Alembert, vt. Alembert.
Dali jõgi e. Dalälv [cfaa-j, Root
si suurim jõgi, voolab kaheharuli
sena läbi Dalarna (<—) maaala,
suubub Põhjalahte, 450 km pikk.
Dalmaatsia, Jugoslaavia kitsas,
375 km pikk maa-ala Aadria mere
idarannikul, 12 732 km2, u. 800 000
eh, peani, kroaate; mägine, paljude
sadamate ja saartega; elatutakse
laevasõidust, laevaehitusest, kalan
dusest, aiandusest ja karjapidamisest.
Ajalooliselt kuulsa kaubaning kultuurilinna Dubrovnikuga
(it. Ragusa), praeguse väikese sa
damalinna ning talikuurordiga.
dal segno [senjo] (it.), muus.,
'märgist alates’ (korrata helitöö
osa). Vrd. ai segno, kuni märgini’.
Dalton [dooltn], John
[džon],
inglise keemik ja füüsik, * 1766,
j- 1844; keemias aatomiteooria loo
ja, füüsikas lõi nn. Daltoni seadu
se (gaaside rõhust gaasisegudes);
selle järgi ühe gaasi rõhk mingis
ruumis ei sõltu asjaolust, kas selles
ruumis samal ajal on veel mõnda
teist gaasi või mitte.
daltonism, värvipimedus, esijoo
nes punase ja rohelise värvuse pim.
dalton-plaan, käesoleva saj. II
a.-kümnel Daltonis (Am. Ühend
riikides) tekkinud kooliuuenduslik
õpilaste iseseisev, individuaalne töö
viis vabalt valitavais aineklassides.
daman
231
daman e. kaljumäger, loom Lõuna-Aafrikas.
Dainaschke, Adolf, saksa edu
meelne majandusteadlane, maare
formi ideoloog, * 1865, f1935.
Damaskus (pr. Damas), Prant
suse mandaat-ala Süüria pealinn,
tähtsate teede ääres, tugeva koduse
siidi- ja metallitöönduse ning elava
kaubandusega, ülikooli ja u. 300
mošeega, 194 000 ei.
damaskuse teras, mustrilise sit
ke terase liik.
damast, linane, villane,
siid- või puuvill-riie sissekootud
suurte
(liiteliste)
mustritega —
mööbliriideks, laua- ja voodipesuks
või eesriideiks.
damastseerimine e.
damaskimine, Damas
kusest pärit viis rauda
ja terast kepikestest
kokku joota, misläbi see omandab
suurt tugevust ja painduvust ning
söövitamisel saab pealispinnale lai
nelise mustri.
dambrett = kabe, kabemäng.
damka e. tamka = kabe, -mäng.
dammaravaik, Malai saarestiku
metsapuude kõva vaik, tarvit. lak
kide valmistamiseks.
damnatsioon, hukkamõistmine.
Damokles, muistse Sitsiilia tü
ranni Dionysiose õukondlane, keda
kadedusest raviti seega, et ta ase
tati toredusse elama jõhvi otsas
rippuva mõõga alla, mis alati ohus
tas ta elu. Sellest siis Damoklese
mõõk on saanud kõnekäänuks, mis
sümboliseerib alati-ähvardavat ohtu.
danaiidid, kreeka muinasloolise
kun. Danaose 50 tütart, kes pulma
ööl tapsid oma pealesunnitud peig
mehed ning karistuseks manalas
pidid alati veega täitma augulist
vaati.
Sellest kõnekäänd dana
iidide töö, ’tühi, mõttetu tegevus’.
danaoslased,
Egiptusest
pärit
kreeka muinasloolise kun. Danaose
nime järgi kreeklaste kirjanduslik
üldnimetus vana ajal,
dandy (ingl.) = dändi.
Danell, Gideon, rootsi keeletead
Dante Alighieri
lane, * 1873; eriala: Eesti rootsi
murded.
Dania (lad.) = Taani.
Daniel, Oskar, eesti metsateadlane, * 1874; Tartu Ülikooli õppe
jõud, on avaldanud rea teoseid
meie metsanduse alalt.
Danielson-Kalmari, Johan Rich.,
soome ajaloolane ning riigimees,
* 1853; tähtsate teostega.
daniseerima = taanistama.
danjeli element, DanielFi koos
tatud tüüpi galvaani element: tsink
väävelhappes ja vask vasevitriolis.
Danmark (taani k.) = Taani.
Danzig (poola Gdansk), Rahvas
teliidu kaitse all olev iseseisev va
bariik Läänemere lõunarannikul,
Visla jõe suudmealal, 1894 km2,
410 000 ei., sellest Danzigi linnas
263 000 ei. (1934), peam. sakslasi.
Danzigi linn ühes ümbrusega eral
dati 1920 Saksamaast Versailles’
rahulepingu alusel, omab Poola
merelepääsu huvides Poolaga üht
lasi seadusi tollinduse ja kauban
duse alal ning suuremaid raudteid
poolakate korralduses, kuna te
ma suhted Poolaga on korralda
tud vastavate lepingute ja Rah
vasteliidu otsustega; tüliküsimuste
lahendamiseks
esindab
viimast
seal ülemkomissar. Danzig on kuu
lus kaubalinn juba Hansa ajast
saadik, omab ilusaid keskaegseid
ehitisi, head sadamat elava liikle
mise ning laevaehitusega.
Dante Alighieri [-gjeeri], itaalia
tähtsaim keskaegne luuletaja, * u.
1265, f 1321 Ravennas; elas Firen
zes, kus la võttis osa poliitilistest
erakonnavõitlustest, oli hiljem pa
gendatud.
Peateosed: ,,Uus elu“
(eesti k. 1924), kus ta kujutab oma
noorpõlve-annastust Beatrice vas
tu, ja „Jumalik komöödia'* (Divina
Commedia, «-), kus ta rikkaliku
fantaasiaga kirjeldab surnute hin
gede olukorda põrgus (Inferno),
puhastustules (Purgatorio) ja pa
radiisis. Nende nägemuste võimal
damiseks kujutatakse siin allegoo
riliselt autori enese reisi läbi kõigi
astmete, põrgus ja puhastustules
Danton
232
luuletaja Vergiliuse, paradiisis üli
ma armastuse kehastise Beatrice
saatel, kuni ta jõuab jumaluse ette.
— Dante pilti vt. tahvlil 9.
Danton [dayto'y], Georges [žorž],
prantsuse revolutsionäär ja riigi
mees, * 1759, f 17Q4; advokaat,
suure kõneosavuse ja energiaga,
sai alamate rahvakihtide juhiks,
1792 saavutas kuningriikliku korra
kukutuse, oli siis kohtuminister,
organiseeris riigi väliskaitset ja oli
hiljem mitmes suhtes juhtivalt te
gev, mõõdukana giljotiinib 1794
Robespierre’i poolt.
Daphne [dafne], kreeka muinas
loos nümf, Apolloni armastatu, kes
enesekaitseks selle armastuse vas
tu muutus loorberipuuks.
Daphnis [dafnis], kreeka muinas
loos noor karjus Sitsiiliast, nüm
fide armastatu.
Dardanellid, Türgi väin Egeuse
ja Marmara mere vahel, 65 km
pikk, 2—6 km lai; on tähtis liik
lemise, eriti kaubanduse ja sõjan
duse seisukohalt; selle kasuta
mist võõraste sõjalaevade poolt on
vahel piiratud või keelatud. Maa
ilmasõja
puhul
toimusid
siin
1915/16 liitlaste tagajärjetud kat
sed Gallipoli poolsaart vallutada.
Dareios, kolme Pärsia kuninga
nimi e. Kr.; neist I tungis 492 ja
490 Kreekasse, kaotades 490 Mara
toni lahingu, III võideti Aleksan
der Suure poolt 333 Issose ja 331
Gaugamela juures.
Dargomõžski, Aleksander, vene
helilooja, * 1813, f 1869; vene rah
vusliku muusika üks suurimaid
edendajaid; loonud soololaule ja
sümfooniaid,
peateosena
ooperi
„Näkineid“ (Russalka).
darja (pärsia k.), tähistab järve
või jõge, esineb Kesk-Aasia jõenimede osana, näit. Amu-Darja.
Darjal [-jal], kõrge mäekuru
Kaukasuse keskosas, tähtis ühen
dustee.
Darling, Murray jõe haru KaguAustraalias, 2450 km pikk.
darlingtoonia, Kalifornia pärit
oluga „lihasööja taim44, mille toru-
dasümeeter
kujulistes lehtedes leiduv vedelik
seedib sinna uppunud putukate ke
had, millest taim kasutab valkaineid.
Darmstadt, linn
Lääne-Saksamaal, Hesseni pealinn, tehnikaüli
kooliga, raua- ja keemiatööndusega, 93 000 ei. (1933).
Darwin, Charles [tšaals], inglise
loodus-uurija ning bioloog, * 1809,
-j- 1882; tema järgi nimetatud dar
vinismi («-) looja. Kirjutas põh
jaliku teose „Liikide tekkimisest41
(1859), samuti teose inimese põlv
nemisest ja palju muid töid. —
Pilli vt. tahvlil 11.
darvinism, Darwini-pärane elus
olendite põlvnemisõpetus seoses
põimendusõpetusega. Selle järgi on
praegune looma- ning taimeilm
maakera ajaloo jooksul alamaist
olevusist teisendumise, loodusliku
ja soo-valiku teel võitluses ole
masolu eest ning pärivuse tagajär
jel välja arenenud. Seejuures põi
mendus- e. selektsiooniopetus läh
tub asjaolust, et ühe liigi üksikolen
did pole üksteisega täiesti sarna
sed, vaid omavad väikesi kõrvalekaldumusi oma vanemate tüübist.
Võitluses olemasolu eest on mõned
eriomadused
kasulikud,
mõned
kahjulikud. Paarimiseks valitakse
eluvõitluseks soodsamate omadus
tega üksikolendeid, misläbi neid
omadusi säilitatakse ning edasi
arendatakse, kuna ebasoodsad oma
dused ning isiksused kaovad. Sa
muti mõjustavad omaduste välja
kujunemist looduslikud elutingimu
sed (külmus, kuivus jne.). Nii te
kivad siis põimendusteooria järgi
otstarbekohase ehitusega taime- ja
loomaliigid, kuna vähem otstarbe
kohased välja surevad.
darvinist e. darvinlane, darvi
nismi pooldaja.
dasümeeter e. baroskoop, riist
kehade kaalukaotuse määramiseks
gaasides või õhus (suurema ma
huga keha on õhutühjas ruumis
raskem väiksemamahulisest ning
õhus sama raskest kehast, kaotab
dateerima
233
seega õhus oma kaa
lust rohkem).
dateerima
(sõnast
daatum), aega ja koh
ta märkima; vrd. p ä e varna (kuupäevama);
ajaarvamist algama.
datlipalm, kahekoja
line palm Põhja-Aafrikas, Edela- ja LõunaAasias, oaasides, levi
nud ka Mehhikosse,
Kaliforniasse, Austraa
liasse ja Hispaaniasse, kasvab 10—
30 m pikaks, kuni 3 m pikkade
lehtedega, elab kuni 80 a. vanaks,
hakkab vilja kandma juba enne
10. eluaastat, annab rohkesti suhk
rurikkaid datleid.
datoveksel = daatoveksel.
dattel, om. datli, os. datlit, datli
palmi vili, u. 5 sm pikk, kasvab
rühmiti, on väga magus (üle 50°/o
suhkrut), Jähistroopilisil mail täh
tis pärismaalaste toiduaine ning
väljaveokaup.
Daudet [dodee], Alphonse [-fo'r)s],
prantsuse kirjanik, * 1840. t 1897;
peateoseid: novellikogu „Kirjad mi
nu veskilt11 (1869. eesti k. 1931) ja
humoristlik jutustus „Tartarin Tarasconist11 (1872, e. k. 1928).
Daugava (läti) = Väina jõgi.
Daugavgriva (sks. Dünamünde),
Riia eeslinn Väina jõe suudmel, sa
dama ja kindlusega.
Daugavpils (sks. Dünaburg, vn.
Dvinsk), linn ja kindlus Ida-Lätis,
Väina jõe ülemjooksu paremal kal
dal, raudtee-sõlmpunkt töönduse ja
kaubandusega, 43 000 ei. (1930).
Dauge, Aleksandr, läti kasvatus
teadlane ja pedagoogiline kirjanik,
* 1868.
Daumier [domjee], Honore, prant
suse satiiriline karikaturist, ka
maalikunstnik, * 1808, f 1879.
Dawes [doodz], Charles [tšaals],
Am. Ühendriikide kindral ja riigi
mees, * 1865; 1923/24 eesistuja eri
lises komisjonis, kus koostati nn.
Dawes’i kava (-<—).
Dawes’i kava [doodzi], Pariisis
1923/24
asjatundjate komisjonis
Davos
kindral Charles Dawes’i juhatusel
koostatud kava, mille järgi Saksa
maal pidi võimalik olema Ver
sailles’ rahulepingu põhjal temale
pealepandud heastamismaksude te
gelik tasumine (aastate kaupa,
kindlais osades), ilma majandusli
kult kokku varisemata. Tõi Saksa
maa majandusellu tunduvat para
nemist, asendati 1929 Young i ka
vaga.
David j-iid], Louis [/ui ], prant
suse maalikunstnik, * 1748, f 1825;
revolutsioonivaimuline, vahepeal Na
poleon I õuekunstnik, hiljem maa
paos Brüsselis; klassitsismi elustaja
pärast rokokood (tuntuim maal „Sabiinitarid11), paljude kuulsate port
reede autor, eriti Napoleoni ajast.
Dävis, Janis, läti pedagoog ja
karskustegelane, viljakas kooli- ja
karskuskirjandu.se alal, alkoholi
vastase võitluse majanduslik toe
taja. * 1867.
Davis’e väin [dei-], lai väin
Gröönimaa ja Baffini maa vahel,
avastatud 1585 inglise meresõitja
John Davis'e poolt.
Davos [-oos], järv ja org Šveitsi
L. David: Marat’ surmamine.
Davy
234
Alpides, tähtsamad kohad 1560 ja
1575 m ü. mp. — laialt kasutata
vad õhukuurordid kopsuhaigetele,
talispordiharrastusega.
Davy [deivi], Humphry [hamfri],
inglise keemik ja füüsik, * 1778,
t 1829; avastas rea metalle jm.
elemente, rajas elektrolüüsi ja leiu
tas ohutu lambi mäetöönduse tar
vis, nn. deevi kaitselambi («-).
Dayton [deitn], tööstuslinn Am.
Ühendriikide idaosas, Ohio osarii
gis. 201 000 ei. (1930).
d. c., lühend, = da capo,
d-duur, muus., = re-mažoor.
de, lad. eessõna, ’juurest’, ’ära’
jm., vastab enamasti eesti käändelõpp. -st ja -It', prantsuse aadlinimede ees de = sks. von; de- on ka
laialdane eessilp võõrsõnus.
debateerinia, vaidlema, elavalt
läbi rääkima, väitlema, selgitama.
debatt, avalik vaidlus, sõnavõitlus, eriti koosolekuil,
debiilsus, vaimunõrkus,
dcbiteerima, deebetisse kandma,
võlaks arvama, võlastama.
Deboora, iisraeli naisprohvet.
Debrecen, linn Ida-Ungaris kesk
viljakat tasandikku, seebitöönduse
ning suurte loomalaatadega, noore
ülikooliga, 117 000 ei. (1930).
Debussy
[dabüssii],
Claude
[klood], prantsuse mõjukas impres
sionistlik helilooja, * 1862, f 1918; lõi
peani, orkestri- ja klaverimuusikat.
debütant, algaja; esmakordselt
esineja, esmakordlane.
debiiteerima, esimest korda (mil
legagi) avalikult esinema.
debüüt, om. debüüdi, (näitleja,
kunstniku, kirjaniku) esi-esinemine.
,,Deeamerone“ [-roonej, Boccac
cio (^) kuulus novellikogu,
decem (lad.), kümme.
De Coster, Charles [šar/], belgiaflaami kirjanik, prof., * 1827,
f 1879; kirjutas peateosena prant
suskeelse ajaloolise romaani madalmaalaste vabadusvõitlusest His
paania vastu ,,Thyl Uylenspiegel“
(1867, eesti k. 1927), väga humoo
rika ning lopsaka.
decrescendo [-še ndo] (it.), muus.,
de facto
vähehaaval nõrgenedes (helituge
vuse kohta); märk:
crescendo
vastand.
Decroly [-lii], Ovide Jean [ovid
žay], belgia arstiteadlane, laste
psühholoog ja pedagoog, * 1871.
dedikatsioon, omistus, pühendus,
deditseerima, omistama, pühen
dama.
deduktiivne, järeldustel põhinev,
järeldatav.
deduktsioon, loogikas tuletusviis,
misjuures üldise kohta maksva
järgi otsustatakse üksiku või osa
lise üle, mis üldises sisaldub. Vas
tand: induktsioon.
dedutseerima, üldisest üksikut,
tervest osalist tuletama.
deebet (lad. debet, ’ta võlgneb’),
arveraamatus arve vasak pool,
kuhu vara arves kantakse sissetu
lekud, vara suurenemine, ja isik
likus arves summad, mida isik
võlgneb raamatut pidavale ettevõt
tele, on seega tulude- e. sissetulekute-pool ja kohustu; kapitalide
ja kohustuste arves näitab arvel
olevate summade vähenemist; kasu
ja kahju arves näitab ettevõtte
kahjusid või kulusid. Vrd. kreedit,
deebitor, võlgnik,
deemon, esialgselt üldse vaim, üle
inimlik olend, hiljem paha, kuri vaim.
deemonlik, kurivaimlik.
deemos, Vana-Kreekas esialgu
kogukond, hiljem üldse rahvas,
lihtrahvas, aristokraatia vastand.
deetsim (lad. decima, ’kümnes’),
diatoonilises astmikus (<-) e. diat.
heliredelis kümneastmeline inter
vall e. helisuhe, seega ok
taavist kahe astme võrra
suurem.
deevi kaitselamp, H.
Davy («-) leiutatud plahvatus-ohutu õlilamp mäekaevandustes
töötami
seks; selle lambi leegi
ruum
on
ümbritsetud
traatvõrguga, millest väl
japoole leek ei tungi.
de facto (lad.), ’tegeli
kult’, õiguslikku külge
arvestamata.
Deevi lamp.
defekt
235
dekaad
degaseerima, sõjagaasidest puhas
defekt, viga, rike, puudus, puutama, sõjagaase kahjutuiks muutma.
dum.
defektiiv, pöördsõna, millest kõi
De Geer [dd jäär], Gerard Ja
ki pöördvorme ei tarvitata,
kob, rootsi kuulus geoloog, abso
defektiivne = defektne,
luutse ajaarvamise (-*-) rakendaja,
* 1858.
defektne, puudulik, puudumlik,
degenerant, manduja,
vigane, rikutud.
degeneratsioon,
mandumine,
defensiiv, kaitse, kaitsetegevus.
vaimsete ja kehaliste omaduste
defensiivile, kaitsev, tõrjuv. Vas
poolest halvemaks, alaväärtuslikutand: agressiivne.
maks muutumine; väärastus, kedefensioonisõda, kaitsesõda,
hakudede halvenemine,
kõdune
defilee, kitsus, kitsustik; möödamine.
marssimine.
degenereeruma, manduma.
defileerimine, väeosade möödaDeglav, August, läti naturalistlik
marssimine ülemusest (paraadil).
defineerima, piirima, mõisteli kirjanik, * 1862, f 1922.
degradatsioon = degradeerimine,
selt, mõiste sisu määrama,
degradeerimine, karistuseks tee
definitiivne, lõplik, otsustav,
nistus- või ametiastmes alandami
definitsioon, piiring, määrang,
ne, ohvitseri auastme tühistamine,
mõiste oluliste tunnuste
esitus,
nende sõnaline väljendus,
degressiivne, alanev.
defitsiit, puudujääk, vajak,
Dehio [-no], Georg, saksa vilja
defiatsioon, käibel olevate raha
kas kunstiloolane, eriti ehitus
märkide
vähendamine,
misläbi
kunsti uurija, * 1850, \ 1932.
saavutatakse raha väärtuse, raha
Dehio [-iio], Karl G. K., arsti
ostujõu tõusu, on seega inflat teadlane Tartus, * 1851, f 1927;
siooni vastand, selle parandamine
ülikooli õppejõud kuni 1917, pidae. heastamine; geol., tuulekulutus.
litõve eriteadlane, leprosooriumide
defloratsioon, neitsusekaostamine
organiseerija Baltimail.
(esimese suguühtega).
Dehmel [deemel], Richard, saksa
deflorecrima, (kellegi)
neitsust
jõuline uusromantiline lüürik, ka
kaostama.
näitekirjanik, * 1863, + 1920.
Defoe [difoo], Daniel, inglise vil
Deianeira,
kreeka muinasloos
jakas kirjanik ja ajakirjanik, * u.
Heraklese abikaasa.
1660, t 1731; kirjutas ms. maail
deiktiline, näitlik, näiteid esitav
makuulsa seiklusromaani ,,Robin
(õppeviis).
son Crusoe" (1719) üksi tühjale
deism (lad. sõnast deus, ’jumal’),
saarele sattunud eurooplase võit
mõistuspärane filosoofiline õpetus
lustest loodusega; tõi kirjandusse
jumalast kui maailmaloojast ning
usutavat realismi.
kõigi asjade põhialusest, kes aga
deformatsioon, (keha) kujumuuhiljem ei sega end maailma elusse
de, moonutus.
ega looduse seaduspärasesse käiku
deformeerima = deformima.
deformima, esialgset kuju muut mingisuguste imede ega ilmutus
tega. Teismi vastand. Esindajaid:
ma, moonutama; ümber kujun
Voltaire, Rousseau, Lessing jt.
dama.
deist [-i'sf], deismiusuline.
deformne, inetu, moonutatud.
de iure [juure] (lad.), ’õiguse
Defregger, Franz v., austria maa
järgi’, õiguslikult (tunnustamine).
likunstnik. * 1835, f 1921; realistlik
deka- (kr. k. ’kümme’), eesliide
Tirooli elu kujutaja.
mõõtude nimetustes, tähendab algDegas [dagaa], Edgar, prantsuse
impressionismilähedane maalikunst ühikust 10 korda suuremat ühikut,
nik, * 1834. f 1917; eriala: tantsija näit. dekameeter (^).
dekaad,
kümmekond; kümnetaride jms. naiste kujutamine.
dekaan
236
iihikuline ajapikkus (10 päeva, 10
näd., 10 kuud või 10 a.).
dekaan (lad. decanus, 'kümnik’),
teaduskonna
juhataja ülikoolis;
katoliku kõrgeim vaimulik; üle
vaataja, ülem.
dekaar, kümme aari, 1000 m2.
dekabristid (vene sõnast dekabr,
’detsember’), Vene 1825. a. det
sembrikuu õnnetust mässust osa
võtjad, püüdsid kaotada piirama
tut ainuvalitsust ning pärisorjust.
dekadent, kunstnik, eriti kirja
nik, kelle teoseis avalduvad haig
lased langus-aja tunnused; kitsa
mas mõttes 19. saj. lõpu vastava
kunstivoolu esindaja.
dekadents, langus, laostumine;
iilipeenutsemine; uuemas kirjandu
ses ülipeenutsev, äärmiselt indivi
dualistlik, tervele mõistusele vas
turääkivate püüete ja maitsetega
kunstilaad (Lääne-Euroopas 19. saj.
lõpul).
dekadentskirjandus,
langusaja
kirjandus mingil ülemineku-ajajärgul, avaldus silmapaistva kirjan
dusvooluna Lääne-Euroopas peam.
19. saj. lõpul (Verlaine, O. Wilde
jt.), andis kunstilisest küljest kõr
geväärtuslikke teoseid, käsitles aga
väsinud ja langenud inimtüüpe nen
de peenendatud meeltenaudinguis.
dekaeeder, kümmetahukas.
dekagramm, lüh. Dg, = 10 gr.
dekaliiter, lüh. DI, = 10 liitrit,
dekaloog, Moosese 10 käsku,
dekaltsineerima, lubjatustama, lubiollusest vabastama.
dekameeter, lüh. Dm, = 10 meetr.
dekanaat, dekaaniamet; dekaani
ametiruum e. kantselei; praostiamet; praostkond.
dekanteerima, norutama, puhast
vedelikku põhjalangenud
ainest
eraldama (vastavas nõus).
dekapood, kümne jalaline loom,
näit. 10-jalaline vähk või limune.
dekateerima, villast riiet pressi
misel aurutama pressimisläike kõr
valdamiseks ja edaspidise kokku
tõmbumise ärahoidmiseks.
dekk e. tekk, laevalagi, iga
dekort
rõhtne vahesein laeva keres (suu
remail laevul kuni mitukümmend),
mis üksikuid kordi üksteisest eral
dab ning annab laevakerele tuge
vust; koosneb palkidest, millele on
asetatud puust plangud või raudplaadid,
mitmesuguse
ehitusvii
siga, vee ärajuhtimiseks veidi ku
mera pinnaga.
Dekkan e. Dekhan, Ees-India lõu
naosa, kolmnurkne kõrge poolsaar,
deklamaator, ilulugeja.
deklamatsioon, ilulugemine, kir
jandusteose kunstipärane ettekanne,
deklameerima, ilulugema.
deklarant, avalduse tegija,
deklaratiivne, avaldav, seletav,
deklaratsioon, avaldus, seletus,
teadaanne (näit. tulumaksu määra
miseks, kaupade tollimiseks jne.).
deklareerima, seletama, avalda
ma, teatama, üles andma.
deklasseerima, väljapoole klasse
või ühiskonnakihte asetama.
deklinatsioon,
kääne; keelet.,
käänamine,
käänd
kond;
tühet., taeva
keha (S) nurkkaugus
taevaekvaatorist [põh
ja- (SQ) või lõunasuunasj; /iiiis., magnetinõela
kõrvalekaldumine
õigest põhja-lõuna suu
nast (geogr. meridiaa- De^y^!ts^oon
nist).
deklineerima, käänama; kõrvale
kallutama.
deklineeruma, käänduma; kõr
vale kalduma.
dekoltee, naiserõiva sügav välja
lõige.
dekolteerima, naiserõivast süga
valt välja lõikama.
dekontsentratsioon,
keskendamatus, kontsentratsiooni vastand,
dekoor, kaunistis, ehe.
dekoraator,
kaunistuskunstnik;
teatris kulisside ja näitelava taus
ta maalija.
dekoratiivne, kaunistav, ehtiv,
dekoratsioon, lisandkaunistis, eh
ted; näitelaval kulissid,
dekoreerima, kaunistama,
dekort, om. dekordi. hinnaalan-
dekrediteerima
Delhi
237
dus kauba alaväärtuslikkuse, puudukaalu v. puudumõõdu pärast.
dekrediteerima, krediiti ära võt
ma; head kuulsust kahjustama.
dekreet, (seadusvõimuline) otsus,
korraldus, määrus, käskkiri.
dekreetima, dekreetida, dekreedin, otsustama, määrama,
dekretaal, paavsti käskkiri,
dekreteerima = dekreetima.
dekstriin, mitmete süsivesikute
nimetus, saadakse ms. tärklisest
kuumutamisel, on müügil kollase
pulbrina või pruuni siirupina, tarvit. kliistriks ja riideapretuuriks.
dekstroos,
viinamarja-suhkur,
tärklissuhkur, glükoos {<-).
del., triikiparandustes lühend lad.
sõnast deleatur, ’kustutatagu', mär
gitakse harilikult kreeka tähega
graafilistel kunstitöödel autorini
mega ühenduses lühend lad. sõnast
delinecwit, ’on joonistanud".
Delacroix
[ddlakrua],
Eugene
[öžeen],
prantsuse
romantiline
maalikunstnik, * 1799, f 1863; tõi
uusklassitsismi järel värskust uud
se ainekäsitlusega. — Vt. tahvl. 12.
De la Gardie e. Delagardie [-dii],
prantsuse päritoluga rootsi aadli
suguvõsa.
De la Gardie, Pontus, Rootsi väe
juht. * 1520 Prantsusmaal, f 1585
Narva jões; oli enne Taani, siis
Rootsi teenistuses, 1580—83 juhtis
osavalt rootslaste sõjakäiku Eesti
maal ja Ingeris venelaste vastu, oli
nimetatud maade asehalduriks.
De la Gardie, Jakob, Rootsi väe
juht, eelmise poeg, * 1583, f 1652;
teotses Rootsi väeosaga Venemaal,
oli hiljem (1619—22) Eestimaa ja
siis Liivimaa kindralkuberner, võt
tes osa Gustav Adolfi sõjakäigust
Liivimaale.
De la Gardie, Magnus Gabriel.
Rootsi riigimees, eelmise poeg,
* 1622, f 1686; kindralkuberner
Liivimaal 1649—52, 1655—58 ka
Eestimaal ja Ingeris, hiljem teot
ses Rootsis; oli poliitikas vähese
eduga, suur teaduste ja kunstide
toetaja.
De la Gardie, Axel Julius, Root*
si väejuht, eelmise vend, * 1637,
f 1710; Eestimaa kindralkuberner
1687—1705.
Delagoa laht [-go'a\, merelaht Kagu-Aafrikas, Portugali Ida-Aafrika
lõunaotsas.
Delaroche [ddlaroš], Paul [poi],
prantsuse klassitsistlik maalikunst
nik, * 1797, f 1856; peene, üksik
asjalise väljatöötusega ajalooliste
maalide populaarne autor.
Delaware, jõgi Am. Ühendriikide
kirdeosas, voolab Atlandi ookeani
ranniku lähedal, läbi Philadelphia,
suubub D. lahte, 580 km pikk.
Delavigne
[ddlavinj], Gasimir,
prantsuse
romantiline
luuletaja
ning dramaatik, * 1793, f 1843.
Delbrück, Hans, saksa ajaloo
lane, * 1848, f 1929; eriti sõjaloouurija ja sõjastrateeg, suurte teos
tega oma aladelt.
Deledda, Grazia, itaalia realist
lik naiskirjanik, * 1873, f 1936;
kirjutanud palju romaane ja no
velle peam. Sardiinia saare elust
(eesti k. ilm. „Kõrkjad tuules"
1935). Nobeli laureaat.
delegaat, saadik; volinik.
delegatsioon, delegaatide läkita
mine; ülesandeks tegemine; saat
kond; volinikkond; õiguste edasi
andmine.
delegeerima, (kedagi) ülesandega
läkitama; volitama.
Delfi, kreekapäraselt üelfoi, Vana-Kreeka tempellinn
Fookises,
Parnassose lõunajalal, oli Apol
loni kultuse ja Delfi oraakli asu
kohana (ennustuspaigana) kuulus
usulis-poliitiline keskus.
delfiinlased e. pääsuvaallased,
loomasugukond vaalaliste seltsist,
kalataolised imetajad, põhjamere
de suured röövloomad, mitu liiki,
2—9 m pikad.
Delfiin.
Delhi, Briti India pealinn Gan
gese haru Džamna kaldal Põhja-
Deliila
238
Indias, paljude ajalooliste ning
kunstipäraste ehitistega, parlamen
di ja ülikooliga, a-st 1912 aseku
ninga asukoht, 366 000, ühes ees
linnadega 447 500 ei. (1931).
Deliila, piiblis Simsoni vilisti
rahvusest naine ning võrgutaja.
deliiriuni, hullus, vaimusegadus
(vaimuhaiguste, mõn. mürgistuste
jm. puhul), näit. delirium tremens
(lad.), joomahullus (alkoholmürgistusest).
delikaatne, õrn, hell; õrna-, pee
netundeline; maitsev, meeldiv.
delikatess, õrnus, peenetundeli
sus; peen maitse; maiusroog, maiustis, hõrgutis
delikt, süütegu,
delirant, deliiriumihaige.
delireerima, sonima, jampsima.
delkredere, kaub., (komisjonäri
või agendi) vastutus raha kätte
saamise eest võlgumüügi puhul;
tasu selle kohustuse endale võt
mise eest.
delkredere-kapital, raamatupida
mises kapital kahtlastelt võlgnik
kudelt oodatavate kahjude katmi
seks.
Dellingshausen, Eduard, balti pa
run, * 1863; Eestimaa rüütelkonna
peamees 1902—18, üks suurimaist
Eesti iseseisvuse vastastest; Balti
hertsogiriigi organiseerija 1918.
delta, kreeka tähestiku neljas
täht, <5, vastab d-le; suudmemaa,
tekib jõesuudmeis kuhjuvaist sete
test ühenduses jõe hargnemisega.
deltalihas, kolmnurkne lihas aba
luu ja rangluu ning õlavarreluu
vahel, tõstab kätt õlast.
deltametall, mereveeski rooste
vaba, kollane metallisulam peam.
vasest ja tsingist, tarv. laevakruvi
deks ja vastupidavaiks masinaosadeks.
demagoog, ’rahvajuht’, rahvaeksitaja, mõne isiku või kildkonna
omakasulistes huvides üldsusele
kahjuliku kihutustöö tegija.
demagoogia, ühiskonnale kahju
lik rahva üleskihutamine.
demarkatsioon, piiristamine,
demarkatsioonijoon, piirjoon.
demonism
demarkeerima, piiristama, piir
joont ajama.
demaskeerima, maski maha võt
ma, paljastama (kedagi).
Demavend, Elbursi mäestiku vul
kaaniline tipp Pärsias, Kaspia me
re lähedal, 5670 m ii. mp.
dementeerima,
eitama, ümber
lükkama, valeks tunnistama,
dementsia, nõdrameelsus.
Demeter [-mee-], põllutöö ja vil
jakuse jumalanna Vana-Kreekas,
roomlaste Ceres.
demimonde [-mo’ijd] (prants. k.
’poolilm’), paremast seltskonnast
võõrdunud, väliselt peen, kodanli
kust moraalist mitte hooliv, kerge
meelne (nais-) seltskond.
deminutiiv e. diminutiiv, vähen
dussõna.. näit. kass as. kassike.
demissioon, (ametist) lahkumine;
eru; vallandamine.
demobilisatsioon, (sõjatarviduste
möödumisel sõdurite) väeteenistu
sest vabastamine.
demobiliseerima, väeteenistusest
koju laskma.
demograafia, ’rahvakirjeldus’, sta
tistika varal rahvastiku elu näh
tusi (sündimus, suremus jne.) ja olu
sid (korter, teenistus, tervishoid
jne.) kirjeldav teadus.
demoiselle [damuazell] (pr.), (kõ
netamisel mademoiselle), neiu.
demokraat, rahvavalitsuslane, de
mokraatia pooldaja.
demokraatia, rahvavalitsus, riigi
vorm, kus ühiskondlik kõrgeim
võim lähtub rahvast ning kus või
malikult kõik riigikodanikud on
üheõiguslikud.
demokraatlik, rahvavalitsuslik,
demokratiseeruma, demokraatli
kumaks muutuma.
demokratism, rahvavalitsuslikku
riigikorda pooldav maailmavaade.
Deinokritos [-mo'-], kreeka loo
dusteadlane ja filosoof Abdeerast,
1 u. 460, j- u. 360 e. Kr.; seletas
kõike olemasolevat puhtmehaanilise aatomite liikumisega,
demoleerima, purustama,
demonism, usk deemonitesse.
demonoloogia
239
demonoloogia, demonismi e. deemonite-usu teaduslik käsitlus,
demonstrant, meeleavaldaja.
demonstratiivne, näitav, esitav,
selgitav; meeleavalduslik.
demonstratsioon, näitamine, näit
lik esitus, selgitus; tõendus; meele
avaldus.
demonstreerima, näitama, selgi
tama; tõendama; meelt avaldama,
demontaaž, lahtimonteerimine.
demonteerima, lahti võtma, tar
vitamiskõlbmatuks muutma.
demoralisatsioon, moraalne laos
tumine, kõlblusrike.
demoraliseerima, kõlblalt rikku
ma, moraali langetavalt mõjuma.
demoraliseeruma, kõlblalt laos
tuma.
Demosthenes [-mo ste-}, kreeka
suur kõnemees ja rahvajuht, * 384,
j- 322 e. Kr.; olles iseseisvuspartei
eesotsas, kaitses Ateena vabadust
Makedoonia kun. Philippose vastu,
õhutas vabadussõjale, oli teravas
vastuolus makedoonia partei juhi
Aischinesega, surmas enese; säili
nud on temalt 61 kõnet.
demultiplikaator, karpi seatud
hammasrataste rida pöörleva jõu
edasiandmisel pöörlemise aeglusta
miseks.
denaar, Vana-Rooma hõberaha,
piiblis teenariraha.
denatsionaliseerima, lahti rahvustama,
(kellegi)
rahvuslikkust
kaostama; ka denaturaliseerima.
denaturaat, denatureeritud aine,
näit. joogikõlbmatu piiritus.
denaturalisatsioon, (kellegi seni
sest) riikkondsusest vabastamine.
denaturaliseerima, (kedagi) riik
kondsusest vabastama.
denatureerima, (ainet) mingiks
otstarbeks (vastavate lisanditega)
kõlbmatuks tegema, näit. piiritust,
mis puhtalt kuulub kõrge aktsiisi
maksu alla, põletusainena on aga
odav ja peab olema joogiks kõlb
matu.
dendriidid, biol., närviraku puutaoliselt hargnevad välised protoplasma-harud, nn. põõsasharud;
geol., puu- või samblataolised ku
departemang
jundid
mõnin
gail kivimitel, on
tekkinud peam.
rauaühendite
eraldumisel
mõn. lahuseist,
peetakse sageli
ekslikult taime
Dendriidid (geol.).
de jäljendeiks.
dendroliit, kivistunud puutüvi,
dendroloogia, puuteadus (puude
ja põõsaste kujuõpetus, süstemaa
tika ja levinguõpetus).
dendromeeter, kasvava puu läbi
mõõdu mõõtmise riist.
Deneb, hiidtäht põhjataevas, Lui
ge tähtkujus, 1. suurusjärku.
denga, Vene hõberaha 14.—17.
saj., ovaalne, silumata äärtega.
Denikin [-nii-], Anton, Vene kind
ral, * 1872; kodusõjas enamlaste
vastu 1918—20 valgete vägede ülem
juhataja Lõuna-Venes.
Denis [danii], Maurice [moriss],
prantsuse maalikunstnik, algul imp
ressionist, hiljem sümbolist, usu
liste motiivide elustaja maalis,
* 1870.
denitreerima, keem., lämmasti
kust vabastama.
denominaalid, noomenitest tule
tatud sõnad, näit. sõnast talu ta
lund, sõnast hall hallitama.
densisneeter, erikaalu näitava astmikuga areomeeter (<—) vedelikku
de tiheduse (erikaalu) mõõtmiseks,
dentaai, hammashäälik.
dentiin, hammasluu.
dentilahiaal e. labiodentaal, hammas-huulhäälik (f ja v).
dentist, hambatehnik.
denudatsioon, geol., kulumine,
maapinna kõrgendikkude madaldu
mine tuule, jää ja vee toimel.
denuntseerima, üles andma, kae
bama, öördama.
denuntsiant, ülesandja.
denuntsiatsioon, ülesandmine, et
tekandmine, kaebamine.
departemang, jametiasutise) osa
kond; tegevusringkond; Prantsus
maal suurem valitsemisüksus, riigiosa, mille eesotsas seisab prefekt.
depešeerima
240
desinfektsioon
Deržavin [-žaa-\, Gavriil, vene
depešeerima, kiiresti ära saatma;
oodideluuletaja, * 1743, f 1816.
telegraafima.
derviš, om. -i, os. -it, m. om. -ite,
depešš, om. depeši, os. depešši,
m. os. -eid, muhamediusuline kerametlik kiirteade; telegramm.
jusmunk, lihasuretaja ning palvedeplasment
(pr.
de placement),
taja-ekstaatik.
vee-väljatõrje laeva kere poolt.
des, muus., = re-bemoll.
depolarisaator, füüs., polarisatsi
desagregatsioon, (kivimite) lagu
ooni (*-) kõrvaldav aine.
nemine, murenemine; (molekulide)
deponaat, hoius, hoiu-ese.
laostumine.
deponeerima,
hoiule
andma,
De Sanctis, Francesco, itaalia kir
hoiustama, talletama (kasutamiseks,
jandusteadlane, * 1817, \ 1883.
kindlustuseks).
desarmeerima, relvitustama, rel
deponent, hoiustaja, talletaja,
vadest vabastama; sõjavarustist ja
depoo, laduhoone, hoiuruum; ve
vägesid vähendama.
durite hoiu hoone; med., talletus,
desavueerima,
salgama;
mitte
süstimisel ravimi varu kehhapaigutõeks, valeks tunnistama.
tamine aeglaselt toimimiseks.
Descartes [dekart], Rene, lad. k.
depooveksel,
kindlustusveksel
Cartesius, prantsuse filosoof ja ma
(näit. pangavõla katteks).
temaatik, * 1596, f 1650 Rootsis; fi
deposiit, hoius, hoiule antud va
losoofina ratsionalismi eelkäija,
ra; ka hoiusumma.
nõudis mõtteteaduses kindlat tun
depositsioon, hoiustamine, hoiu
netuslikku alust, püüdis loodust ja
leandmine (panka, muuseumi jne.).
maailma puhtmehaaniliselt seleta
depressioon, surutus, ka majan
da, rõhutas tahtmuse ja mõistuse
duslik; masendus, meeleolu langus,
ülemvalitsust afektide üle, lõi oma
rõhutud meeleolu; madalrõhuala;
õpetusega mõjuka, kuid kiriku vi
geogr., alamik.
ha aluse voolu filosoofias, nn. kar
deprimeerima, suruma, rõhuma;
tesianismi; matemaatikas analüüti
(meeleolu) masendama.
lise geomeetria rajaja.
Pilti vt.
de proiundis [-/«'-] (lad.), 'süga
tahvlil 11.
vusest’.
deserteerima, oma väeosast loata
deputaat, moon, elatis, loonuslahkuma.
tasu; deputatsiooni liige; rahva
desertöör, väejooksik,
saadik.
designeerima, (kedagi) ametisse
deputatsioon, saatkond, esindusette määrama (edaspidiseks).
kond, komisjon.
desinfektor, õppinud desinfitseedeputeerima, saadikuiks, esinda
ri ja.
jaiks määrama või saatma.
desinfektsioon, nakkusohu kõr
derivaat, tuletis, tuletatud uus
valdamiseks nakkushaigusi tekita
sõna või uus keemiline ühend,
vate pisilaste hävitamine, nakatisederivatsioon, tuletus,
hävitus; toimetatakse haiguskahtderiveerima, tuletama,
laste esemete kuivalt kuumutami
derma (kr.), nahk.
sega, keetmise, kuumalt aurutami
dermatiit, nahapõletik,
se või pisilasi tapvate keemiliste
dermatoid, kunstnahk.
vahenditega pesemise teel (piiritus,
dermatoloog, naha arst,
karbool, sublimaat, lüsool jt.), ka
dermatoloogia, nahahaiguste-õpekauase päikesevalguses pidamise
tus.
ga, ruumide puhastamisel formadermatool, ligi 50°/o vismutit si
liiniauruga ja põhjaliku tuulutuse
saldav kollane pulber, kuivatav
ga; formaliini- ja veeauruga des
haavaravim, higipulber.
infitseerimiseks on olemas selleko
dermatoos, nahahaigus (üldse),
hased aparaadid, kuid viimast on
dernier eri [-jee krii] (pr. k. ’vii
võimalik korraldada ka kodusel
mane karjatus’), uusim moekarje.
Tahvel 12
1.
E. Delacroix: Dante ja Vergilius põrgus kurjade ringis.
2. A. van Dyck: Kuningalapsed.
detailist
242
Kaubamaja Detroidis.
selt esitama või tähistama, jaoti
müüma.
detailist, väikekaupmees,
detailmiiiik, jaemüük, jaotimüük,
väikemüük.
detailne, üksikasjaline, peen.
detailprojekt, üksikasjaline pro
jekt või kavand.
detektiiv, salapolitseinik,
detektiivromaan, peamiselt roi
made avastamist käsitlev romaan.
detektor, raadiotehnikas: avasta
ja, avastusseadis, vastuvõtuaparaadis seadis saatejaama elektromag
netiliste lainete kõrvale kuuldavaks
tegemiseks, töötab kõrvalise jõu
allikata (elektrivooluta).
determinatsioon, piiritlemine, lä
hem määramine; ka determinism.
determineerima, kindlaks määra
ma, piiritlema.
determinism, filosoofiline õpetus
teo- ja tahtevabaduse puudumi
sest; selle järgi kõik meie tahtmi
sed ja toimingud on kõigiti välis
test või sisemistest põhjustest sõl
tuvad.
Vastand:
indeterminism,
õpetus täielikust tahtevabadusest.
determinist, tahtevabaduse eita
ja, determinismi pooldaja,
detonaator, süütepadrun.
detonatsioon, (lõhkeaine) plahva
tus; hääle vajumine laulmisel.
detoneerima, plahvatama pane
ma; häält langetama.
detoneeruma, plahvatama, lõh
kema; õigest helist kõrvale kalduma,
detriit, pude (me), lagunenud
detsimaalsiisteem
orgaanilise koe jäänused, ka pee
neks hõõrutud kivimite-puru setteainena.
Detroit, om. Detroidi, kindlusta
tud sadam, suur tööstus- ja kaubalinn Am. Ühendriikides, Kanada
piiril, samanimelise jõe ääres, au
totehaste (Ford) jm. masinavabri
kutega, tapamajadega, elavas kau
banduses Kanadaga, 1 750 000 ei.
detsember, rahvakeeles jõulukuu,
aasta 12. kuu, 31 päevaga.
detsemviraat, kümnemehe-kogu,
kümnemehe-valitsus Roomas a. 451
—450 e. Kr. seaduste ülesmärkimi
seks (nn. 12 tahvli seadused).
detsemvirid, detsemviraadi liik
med, kümmelased.
detsennaalid, mälestuspüha 10aastase valitsemise tähistamiseks
Rooma keisritel.
detsennium, aastakümme,
detsentne, viisakas, sünnis, ta
gasihoidlik.
detsentralisatsioon, kesetustamine, kesetustus. Vastand: tsentralisatsioon (keskendus, keskustus).
detsentraliseerima, kesetustama,
keskkohast väljapoole asetama (te
gevust), (riigivalitsemisel) alamate
le, kohalikele asutistele (omavalit
sustele jt.) teatavat iseseisvust jätma,
detsents, tagasihoidlikkus,
detsi-, lad. eesliide mõõtude ni
metustes, tähendab algühikust 10
korda väiksemat ühikut (kümnen
dikku), näit. detsimeeter (-*-).
detsiaar, lüh. da, Vio aari.
detsigramm, lüh. dg, Vio gr.
detsiliiter, lüh. dl, Vio liitrit,
detsimaal-, liitsõnus: kümnel põ
hinev, kümnend-.
detsimaalarv, kümnendsüsteemis
esitatav arv, kümnend-arv.
detsimaalkaalud, kümnendikkaalud; nende tasakaaluseisul moodus
tavad vihid Vio koorma raskusest.
detsimaalimirrud, kümnendmur
rud.
detsimaalsüsteem, tavaline 10-jaoline arvudesüsteem
(10
ühikut
moodustavad ühe suurema ühiku,
kümme viimast jälle järgmise suu
rema); kümnendliigitus.
detsimeerima
detsimeerima,
iga
kümnendat
meest hukkama; iga kümnendat
eraldama, eemaldama.
detsimeeter, lüh. dm, Vio m.
Detskoje Selo [-loo] (vn. k. ’laste
kiila’), end. Tsarskoje Selo (’tsaari
küla’), linnake Venemaal, Leningra
di lähedal, lastevarjupaikadega.
deus ex machina (lad. k. ’jumal
masinast’), vana-aja teatris erilise
seadise abil lavale lastav jumal,
kes parajal ajal oma korraldusega
andis näidendile lõpplahenduse;
nüüd kõnekäänd ootamatu, kunst
liku asjalahenduse tähistamiseks.
deuterogeenne kivim, teiskordselt
tekkinud kiviliik (teiste kivimite
lagunemissaadustest).
Deutsche Biieherei [doi-\ (sks.),
saksa rahvuslik raamatukogu Leip
zigis, asut. 1913, kogub sinna kõik
sellest ajast peale ilmuvad saksa
keelsed trükitööd; 1 300 000 köidet
(1937).
Deutsches Reich [c/oi-], Saksa rii
gi ametlik nimetus.
Deutschland [doi-] (sks.) = Sak
samaa.
,,Deutschland, Deutschland fiber
alles44 [c/oi-] (sks. k. ’Saksamaa üle
kõige’), Saksa rahvushümn.
De Valera [väliira], Eamon [jauman], Iiri riigimees, * 1882; revolut
sionäär, organiseeris võitlust Inglis
maa vastu Iirimaa iseseisvuse saa
vutamiseks, oli korduvalt vangis ja
maapaos, juhtiv tegelane, a-st 1932
peaminister.
devalvatsioon, rahaühiku nimi
väärtuse ametlik vähendamine, kui
pärast suuremat raha väärtuse lan
gust pole võimalik selle kurssi ha
rilikus korras tõsta endisele tase
mele.
devalveerima, raha nimiväärtust
alandama rahametalli väärtusega
kokkukõlastamiseks.
Dewar [djuua], James [džeims],
inglise keemik ja füüsik, * 1842,
t 1923; leiutas temanimelise kahe
kordsete seintega nn. djuuari pu
deli, soojuskindla anuma vedela
õhu ja soojenemist või jahtnmist
kartvate vedelikkude hoidmiseks.
243
diadeem
deverbaal, verbitüvest tuletatud
sõna, näit. jooming, kujutelm.
Dewet [-kindral, * 1854, f 1922; osav väe
juht sõjas inglastega 1899—1902,
mässujuht 1914.
Dewey [djui], Melvil, raamatukogundusteadlane Am. Ühendriikides,
:: 1851, f 1931; raamatukogudes vä
ga levinud kümnendliigituse autor.
Dewey [djui], John [džon], amee
rika kasvatusteadlane, tähtis kooli
uuendusliku liikumise juht, * 1859.
deviatsioon, hälve, kõrvalekalle,
devieeruma, kõrvale kalduma,
deviis, juhtlause, tunnuslause;
tunnusmärk; välisrahas antav vek
sel või tšekk.
devon, ajastu maakera ajaloos,
vana-aegkonnas, pärast silurit ja
enne kivisöeajastut, samuti ladestu
sellest ajastust. Selle ajastu kihte
leidub Inglismaal, Belgia ümbruses,
Baltimail, Põhja-Venes jm.; silma
paistvaks tunnuseks temale on pu
nane liivakivi, mis paljastub ka
Louna-Eestis.
Devon ehk Devonshire [-š/r],
krahvkond Edela-Inglismaal, Brist°li kanalist lõunas, viljakas, tihe
dalt asustatud, mägine, väga rikas
maakidest, 6764 km2, 733 000 ei
(1931).
De Vries [friis], Hugo, hollandi
taimeteadlane, mutatsiooniõpetuse
(*-)põhjendaja (vastav teos 1901),
* 1848, f 1935.
dg, lüh., = detsigramm (Vio g).
Dg, lüh., = dekagramm (10 g).
di-, kreeka eessilp võõrsõnus,
täh. ’kaks-’, ’kaksik-’.
dia-, kreeka eessilp võõrsõnus,
täh. ’läbi’, ’pooleks’ jms.
diaarium, päevik,
diabaas, tume või tumeroheline
purskekivim, raudkiviliik, tarvita
takse au- ja hauasammasteks.
diabeet, med., liigkusesus.
diabeetik, suhkurtõbine isik.
diable [djabl] (pr.), kurat,
diabolus [-aa-j (lad.), kurat,
diadeem, peaehe, otsmikupael,
ehitud peaside daamidel, muistsel
diadohhid
244
ajal kuninga au märk, keskajal
kuninglik pulmaehe.
diadohhid,
Aleksander
Suure
järglased, tema endised väejuhid,
kes pärast Aleksandri surma oma
vahel jagasid tema riigi ning tülit
sesid selle pärast. Diadohhide aja
järgul (323—281 e. Kr.) kujunes
kolm suurt hellenistlikku riiki:
Egiptus Ptolemaioste, Süüria Seleukiidide ja Makedoonia ühes
Kreekaga Antigoniidide valitsuse all.
diafaanne, läbipaistev,
diafanomeeter, riist õhu ja mere
vee läbipaistvuse määramiseks.
diafragma, vahelihas (rinna- ja
kõhuõõne vahel); (urbne) vahesein
(kahe vedeliku või gaasi vahel);
(kiirte-)ava (optilistes riistades)
diagnoos, haiguse äratundmine
ja määramine; liikide äratundmine
ja tunnuste varal teistest eristamine,
diagnoosima, diagnoosi tegema,
diagnostika,
diagnoosiõpetus,
diagnoosioskus.
diagonaal,
nurkjoon, sirgjoon hulknurgas kahe tipu
vahel,
mis
pole
naabertipud (jooni
sel 1 viis tükki);
sirgjoon, mis ühen
dab
mingi
keha
kahte
mitte
ühel
külgpinnal asetsevat
nurka (joon. 2—D);
(lattrauast) põikside
(laevateki palkidel,
samuti
laevakaarDiagonaal.
tel).
diagonaalne, nurkjooneline.
diagonaal-riie, toimne riie äärte
suhtes viltuste joontega.
diagramm, arvjoonise (-«—) pealiik, arvude näitlikuks esitamiseks.
diakon, abivaimulik, preestri abi
line; koguduse vaeste ja haigete
hoolekandja.
diakonaat, diakoniamet; diakoni
ametiruum.
diakoniss, (koguduse) näis-haigeravitseja, halastaja-õde.
diakriis, eraldamine, vahetegu;
eristamis-, eristusdiagnoos.
diaskoop
diakriitilised märgid, kirjatähti
täiendavad, neile juurde lisatavad
märgid, ka vahemärgid (lauseis).
diakrooniline keeleuurimine, dü
naamiline e. arengulooline keele
uurimine, sünkroonilise e. staatili
se vastand; püüab üles ehitada
algkeelt ja määrata keele arene
miskäiku.
dialekt, (keele-)murre, murrak,
dialektika, vaidlemis-, väitlemisoskus; loogiline mõtete arendami
ne: ka pettejärelduste tegemine.
dialektoloog, murdeteadlane, nuirreteuurija.
dialektoloogia, murdeteadus.
dialogiseerima = dialoogima.
dialoog, kahekõne, kõnelus; vas
tastikustele
kõnelustele
rajatud
aine-esitamisviis kirjanduses.
dialoogiline, kahekõnel põhinev,
dialoogima, (kirjanduslikku ai
nestikku) kahekõneks muutma.
dialüsaator, lai madal nõu dialüüsi toimetamiseks, kilest põh
jaga, täidetakse lahusega ning ase
tatakse puhta vee peale.
dialiiüs, lahustunud kristalloidide (kristallumisvõimeliste ainete)
ja kolloidide lahutamine üksteisest
urbse kile (pärgamendi, seapõie
jms.) abil, mis esimesi läbi laseb,
teisi mitte.
diamagnetism, magneti tungjooni takistav (nn. diamagnetiliste ke
hade) toime, samuti magneti eema
letõukav toime (neile kehadele),
diainant = teemant,
diameeter, läbimõõt, nii tasapinnaliste kui ruumiliste kujundite
puhul iga sirgjoon, mis läbib kesk
punkti; ühe ringi või kera dia
meetrid on kõik võrdsed.
diametraalne, risti vastupidine,
otse vastandlik.
Diana [-aana], rooma sigivusning jahi jumalanna, vastab kreeka
Artemis’ele (-<—).
diapositiiv, läbipaistev päevapilt
(klaasil, tselluloidil), valguspildiks,
aknaklaasiks jm.
diarhia (kr.), kaksikvalitsus.
diaskoop, seadis diapositiivide
diaskoopia
245
jm. läbipaistvate esemete läbival
gustamiseks ja linastamiseks.
diaskoopia, läbivalgustus, arstinduses röntgenikiirtega.
diasporaa e. diaspora [-aV] (kr.),
üheusulised laialipillatult ning vä
hemustena teiseusuliste seas.
diastaas e. amiilaas, peani, idanevais seemneis esinev ferment, mis
vähehaaval muudab tärklise käärimisvõimeliseks suhkruks (linnasesuhkruks).
diatees, haigusvaimus, keha vas
tuvõtlikkus teatavaile haigustele.
diatermaanne, soojuskiiri läbilaskev (keha), atermaanse vastand.
diaterniia, (kehaosade)
soojendusravi (läbilastava elektrivooluga),
diatomee, ränivetikas,
diatomeede muda, süvamere-sete
peam. ränivetikaist.
diatooniliiie astmik, heliastmik
e. heliredel, mis koosneb 7-st põhi
helist (näit. do, re, mi, fa, sol, la,
si). Vastand: kromaatiline astmik,
mis liigub ainult pooltoonides ja
omab 12 heli.
diatooniline helikäik koosneb ai
nult diatoonilise astmiku helidest,
vastandina kromaatilisele, mis pea
le nende koosneb ka kromaatilistest (pooltooni võrra kõrgendatud
või madaldatud) helidest.
dibelmasin, selline reaskülvimasin, mis seemneid paigutab rüh
mitatult, vahemaadega; kulutab vä
hem seemet.
Dickens [dikins], Charles [tšaals],
inglise populaarne romaanikirja
nik, * 1812, f 1870; kasvanud keh
vades oludes ning laialdasis kok
kupuuteis rahvaga, sai viljakaks
rahvaelu realistlikuks kujutajaks,
ühiskondlike pahede paljastajaks,
tugeva huumori ja suure südame
soojuse, kohati sentimentaalsusega,
oli laste hingeelu hea tundja, suu
re mõjuga oma kaasaega. Teoseid:
romaanid ,,Oliver Twist" (1837 39,
eesti k. 1927), „David Copperfield“
(1849—50, e. k. 3 köites 1937) jpt.
— Pilti vt. tahvlil 11.
dicto anno (lad.), lühend, d. a.,
’mainitud aastal’.
diferents
dieto die (lad.), lühend, d. d., ni
metatud päeval’.
didaktika, õpetamisteooria, õpetamisõpetus, kasvatusteaduse eri
haru õppetegevusega lähemalt seo
tud küsimuste käsitlemiseks.
didaktiline, õppesisuline, õpetav,
õpetlik.
didaktiline luule, luuleliik, mille
peaülesandeks on õpetamine ja
teadmiste edasiandmine ja kus
luulevormi on tarvitatud ainult
esituse elustamiseks.
Diderot [didroo], Denis [ddnii],
prantsuse filosoofiline kirjanik ja
loodusteadlane, * 1713, f 1784; õp
pis paljudel aladel, kujunes deis
tiks ja ateistiks, vastavate töödega
sattus vastuollu võimudega, toime
tas koos d’Alembert’iga kuulsat
prantsuse entsüklopeediat valgustus-aja vaimus.
Dido [diido], muinaslooline Kartaago asutajanna, surmas enese
häbi pärast Aenease truudusetuse
puhul.
dieeder, om. -dri, kakstahukas.
diees, noodimärk: jjjjl,' rist, kõr
gendab nooti pooltooni võrra.
dieet, om. dieedi, arstlik toitu
miskord; mõõdukus toitumises.
dieetravi, arstimine sobiva toitumiskorra abil.
dielektrikud, elektrivoolu mitte
juhtivad ained, nn. isolaatorid; ka
tühjus on dielektrik.
Vastandid:
elektri juhid.
dies [dii-] (lad.), päev.
Diesel [dii-], Rudolf, saksa inse
ner. * 1858, f 1913; spetsialiseerus
soojusmootorite edasiarendamisele,
leiutas nn. diiselmootori [<-].
dieteetika e. dieetika, dieedi-,
toitumisõpetus.
Dietrichi saaga [diit-], oluline
osa saksa kangelaslugudest, peate
gelaseks Dietrich v. Bern (idagoo
tide kun. Theoderichi luulekuju),
difamatsioon, levilaim.
difameerima, laimu levitama, lai
mama.
diferentne, erinev; põikuv.
diferents, erinevus, vahe; kahe
arvu vahe.
diferentseerima
diiselmootor
246
diferentseerima — diferentsima,
diferentseeruma = diferentsuma.
diferentsiaal, mat., lõpliku muut
liku suuruse lõpmata väike juur
dekasv; ka ühe auto-osa nimetus.
diferentsiaalarvutus, matemaati
lise analüüsi tähtis osa.
diferentsiaalvaatlus,
taevakeha
asukoha uurimine ja määramine
tema ja mõne muu tähe asukoha
vahe mõõtmise teel.
diferentsima, eristama; erinevusi
esile tooma; mat., antud funktsi
ooni tuletist leidma.
diferentsuma e. diferentseeruma,
eristuma, eristatav olema.
difraktsioon, paindumine; füü
sikas: laine suuna muutumine ja
paindumine ettetulnud tõkke taga.
difteeria, kurgutõbi, 1884 avasta
tud difteeriabatsillide tekitatav äge
nakkushaigus peam. lastel, nak
kab esemete kaudu ja otsesed kok
kupuuted ning pealeköhimisel, aval
dub kõige tavalisemalt kurgus, ni
melt kurgumandlite ja limanaha
paistetumises ning punetumises,
kusjuures see kattub valgete laie
nevate täppidega, mis muutuvad
kollakaks kileks; haigus võib siir
duda alla kõrisse, hingetorusse või
üles ninaruumigi; allapoole nihku
misel ähvardab haiget õhuteede
kitsenemise tõttu lämbus; viimasest
võib päästa kõrri pandav metalltoru või ava lõikamine väljast otse
hingetorusse; ka eritavad haiguse
batsillid kanget mürki, mis võib
halvata südame- jm. lihaseid. Pea
miseks arstimiks on 1893 Behringi
leiutatud difteeria-raviseerum, mi
da tuleb aga süstida juba esimese
paari päeva jooksul. Ärahoidmi
seks on võimalikud vastavad kaitsepooked, praegu esijoones anatoksiiniga Ramoni meetodi järgi,
difteriit = difteeria,
diftong, kaksiktäishäälik, kahe
eri täishääliku ühend ühes silbis,
näit. ai, oi, au, ie, ea, oa.
diftongeerumine, (tavaliselt pik
kade täishäälikute) diftongiks muu
tumine, esineb laialdaselt põhja
eesti keeles, näit. mõõk ^> mõek.
saapad^> suapad, müüs X> mii is jne.
difundeerima, levitama, hajuta
ma; ka difundeeruma.
difundeeruma, levima, hajuma:
seitima, segunema.
difusioon, seitimine, eri gaaside
või eri vedelikkude aeglane segu
nemine üksteisega, ka läbi urbse
vaheseina (vedelikkude puhul nn.
osmoos).
difuusne, laialivalguv, hajuv.
digestioon, seedimine,
digitaalis, taim: sõrmkübar,
digitaliin, digitaalise leh
tedes ja seemneis sisaldui
vad kange toimega mürgised
ained, südameravim.
dignitaar, aukandja, iilikas, ülimus.
digniteet, väärikus, iilikus;
ametiau; kirikuamet.
diheksagonaalne,
kahelikuuetahuline,
12-tahuline
Digi-
(kristallivorm).
taahs.
dihhotoomia, kahendamine, ka
henemine.
dihhotoomne, kahenev (kaheks
harunev), kahejaoline.
diiselmootor, saksa inseneri R.
Diesel’i leiutatud raskeõli-mootor
soojusjõu muutmiseks mehaanili
seks tööks, kusjuures vedelat kiitteainet ei gaasistata, vaid pritsi
takse pihustatult parajal ajal si
lindrisse, kus ta kolvi tagasikäigul
kokkusurutud õhu survest ja sel
teel saavutatud kuumusest ise süt
tib; põlemisgaasid toimetavad me
haanilist tööd, andes kolvile uue
käigu. Ehitatakse ning töötab nel
ja- või kahetaktilisena (kolvikäigud ühest surnudseisangust teise),
ühe- või kahekordse tegevusega (töö
toimub silindris kas ühel või kahel
pool kolbi). On väga otstarbeko
hane — kasu li kkusk raadiga kuni
35°/o, odava ja mitteplahvatava
kütteainega, ilma tundlike süiiteseadisteta, töötab kindlalt ja puh
talt, on alati töövalmis, kaalub
vähe ja nõuab vähe ruumi. Kasu
tatakse laevadel, lennukeil jm.
247
diiva
1. takt
2. takt
3. takt
4. takt
Neljataktilise diiselmootori töötamisviis
(1. takt: õhu sissetõmbamine; 2. takt: õhu
kokkusurumine; 3. takt: süttimine ja järgnev
paisumine; 4. takt: väljavise).
diiva, kuulus lauljanna või näit
lejanna, lavatäht.
diivan, seljatoeta madal sohva;
koosolek, nõukogu; luuletuskogu.
Dijon [dizo'g], tugev kindlus IdaPrantsusmaal, töönduse, veinikau
banduse ja ülikooliga, 91 000 ei.
(1931).
Dike [dii-], kreeka muinas-usundis õiglus- ja karistusjumalanna.
dikliinsus, lahussugulisus õitel,
diktaat, etteütlus; käsk, sund,
ettekirjutus.
diktaator, piiramatu võimuga riigivalitseja, piiramatu võimu kandja.
diktaatorlik, käskiv, võimutsev,
kõikvõimas.
diktatuur, piiramatu võimu valit
sus (tavaliselt ilma põhiseaduse
ning parlamendita), rakendatakse
kas mõne isiku või erakonna (näit.
fašistide, kommunistide) poolt.
dikteerima, (kirjutamiseks) ette
ütlema;
(tegemiseks) ette kirju
tama, käskima, sundima.
diktsioon, hääldamine, hääldus-,
väljendusviis.
dilatatsioon, med., laiendamine,
laienemine; fiiiis., paisumine.
dilatomeeter, riist kehade soojus
paisumise mõõtmiseks.
dilatoorne, edasilükkav, viivitav,
pikale venitav.
dilatsioon, edasilükkamine, täht
aja pikendus.
dilemma, (paratamatu) valik emma-kumma, s. o. kahe võimaliku
dimorfiie
asja või teo, harilikult kahe pahe
vahel; loogikas ühe järeldusvormi
nimetus.
diletant, asjaarmastaja, mingil
alal huvi pärast teotseja, ilma põh
jalikuma ettevalmistuseta ning mittekutseliselt.
diletantism, as jaarmast ajalikkus,
pealiskaudsus.
diletantlik, asjaarmastajalik.
diližanss, om. -nsi, os. -nssi, rah
vapäraselt tiliscing, suurem postvanker (varemail aegadel).
Dilthey, Wilhelm, saksa mõjukas
filosoof ning vaimuloolane, * 1833,
j 1911; vaimuteaduste esiletõstja fi
losoofias, romantismi uurija, kirjandusteoreetik.
diluuvium, geol., = jääaeg,
diluviaalne, jääaegne,
dim., lühend, = diminuendo,
dimensioon, mõõde (om. mõõte),
(keha) füüsiline ulatus, mõõteulatus. Joonel on üks dim. (pikkus),
pinnal kaks (pikkus ja laius) ja
ruumil kolm dimensiooni (pik
kus, laius, kõrgus).
diminuendo (it.), lüh. dim., muus.,
hääletugevust vähendades, decrescendo.
diminutiiv = deminutiiv,
dimissioon — demissioon.
dimiteerima, ära saatma; elus
tama, vallandama.
Dimitri, Vene tsaari Joann IV
Julma viimane poeg, * 1583, f 1591;
surmati tõenäoliselt Boris Godunov’i (<-) korraldusel. Hiljem tek
kis Venes 3 trooninõudlejat, nn.
Vale-Dimitrit, kes nimetasid endid
Joann IV pojaks.
Dimitri Donskoi [-mi - -koi j, Ve
ne suurvürst Moskvas 1363—89,
võitis esimesena tatarlasi (Doni
jõe ligidal, Kulikovo väljal, 1380),
kuigi ajutiselt, * 1350, f 1389.
dimorfism, kahekujusus; looma
riigis ühe liigi piirides kahekujuliste isendite esinemine, näit. sugu
line dimorfism; kukk ja kana, jäär
ja utt, mees ja naine; mineraloo
gias ühe mineraali kristallumine
kahes eri vormis.
dimorfne, kahekujune.
248
Dinaari Alpid
Dinaari Alpid,
lubjakivi-ahelmäestik Jugoslaavias, piki Aadria
mere kirderannikut.
dinaari rass, inimestõug KaguEuroopas (peam. Dinaari Alpides
ja mujal Balkanil), pika kasvuga,
lühikese peaga, pika ning kitsa
näoga, kullininaga, tumedate juus
te ja silmadega.
dinee, pidulik lõuna- või õhtu
söök.
dineerima, lõunat sööma.
Ding an sieh (sks.), tunnetusõpe
tuses: ’asi iseeneses’ (-<—).
dingo, austraalia metskoer.
Dingo.
dinosaurused e. hiidsisalikulised,
väljasurnud hiigelroomajad kesk
aegkonnast, palju liike mitmes
suuruses, nende seas brontosaurus
(-«—); siia kuuluvad kõigi aegade
suurimad maismaaloomad, kuni
30 m pikad.
Dinsberg, Ernst, läti luuletaja,
eeposte tõlkija ning mitmekülgne
kirjanik, * 1816, f 1902.
Diocletianus [-tsiaa-], Rooma kei
ser 284—305 p. Kr., * 243, f 316;
korraldas ümber riigi sõjaväe, va
litsuse ja majanduse, algatas 303
üldise, teravaima kristlaste vaena
mise (tagakiusamise).
Diogenes [dio -] Sinoopest, kree
ka filosoof, * u. 412, f u. 323 e. Kr.;
küünikute esindaja, iseäratseja, õpe
tas kultuurist loobumist ja loodus
se tagasiminekut, ise elas vaadis.
Diomedes [-mee-], vapper kreeka
muinassangar Trooja sõjas.
dionüüsiad, kreeka jumala Dionysose
austamiseks korraldatud
iga-aastased pühad Atikas, tragöödia-etendustega.
dionüüsiline, ekstaatiline, joovastuslik; apolliinilise (^-) vastand.
diplomaafika
Bionysios [-nüü-], van. ja noor.,
kaks Sürakuusa türanni Sitsiilias
4. saj. e. Kr.; esimene neist oli
suur võimulaiendaja, kartaagolaste
vastane.
Dionysos [-o'nü-] e. Bakchos.
(lad. Bacchus), kreeka jumal, esi
algu viljakuse, siis joovastuse ja
lõpuks viinajumal; tema kultus oli
seotud metsikute orgiatega, millest
osa võtvad naised kandsid bakhan
tide e. menaadide nime; tema peh
menenud kultusvormidest sai algu
se kreeka draama.
diopter, om. dioptri, os. dioptrit,
sihtimisseadis e. sihik, vaatamis-ava
ühes eseme suunas veidi eemal
oleva vastava märgiga.
dioptria, läätsede optilise murdelugevuse e. kiirtemurde mõõduühik; 1 dioptria on nimelt sellise
läätse murdetugevus, mille tuli
punkt on läätsest 1 m kaugusel;
kahekordse tugevusega, s. o. 2-dioptrilise läätse tulipunkt on jälle
Va m ja 4 d-lise oma 1U m kaugu
sel. Prilliläätse tugevust dioptriates väljendatakse prilliklaasi numb
riga.
dioptrika, valguse
murdumise
õpetuse vananenud nimetus.
dioskuurid, kreeka muinas-usundis Leda teineteisest lahutamatud
kaksikud pojad Kastor ja Polydeukes (lad. Castor ja Pollux), aitajad
merehädas ning sõjas.
diplokokk, kaksik-keraspisik.
diplom, pidulik kirjalik tunnis
tus; ametioskuse tunnistus.
diplomaat, riigi esindaja välisrii
gis, mitut ametiliiki, asuriigis puu
tumatu; laiemalt üldse osav ning
ettevaatlik asjade ajaja.
diplomaatia, riikidevahelise amet
liku suhtlemise kohta maksvad
reeglid ja põhimõtted ning selle lä
bikäimise vormid, välispoliitiliste
eesmärkide taotlemise viis; kunst
riigimehelikult asju ajada; välispo
liitikaga tegelev ametkond.
diplomaatika, ürikuteadus, ajaloo
abiteadus ürikute ehtsuse, päritolu
ja õige teksti selgitamiseks.
diplomaatiline
249
diplomaatiline,
diplomaatiasse
kuuluv v. puutuv; osavalt aetav.
diplomaatiline korpus, välisriiki
de esindajate kogu ühe riigi valit
suse juures.
diplomatist, ürikutetundja.
diplomeerima = diploomima.
diplomitöö, lõpueksamina tehtav
iseseisev töö kõrgemais tehnika- ja
kunstikoolides.
diploomima, diplomiga varusta
ma, diplomit andma,
dipsomaania, joomatõbi.
diptühhon, vana-ajal kahetiivaline kokkupandav kirjutustahvel,
keskajal selline altaripilt.
dir. , lühend, = direktor,
direktiiv, juhtnöör, juhatus, ju
hend; eeskiri.
direktne, otsene, vahenditu; ta
het., päeva-, päripidine.
direktoorium, (asutist, ettevõtet)
juhtivate isikute kogu; täidesaatva
riigivõimu kõrgeim organ Prant
susmaal 1795—99, viieliikmeline,
direktor, (asutise) juhataja,
direktoraat, juhtkond; direktoriamet; direktori ametiruum.
direktriss, naisjuhataja, -direktor;
juhtjoon ellipsi, hüperbooli ja pa
rabooli juures.
direktsioon, (asutise, ettevõtte) ju
hatus, juhtkond; osakond; peava
litsus; suund, siht.
dirigeerima, (koori, orkestrit jms.)
juhatama; juhtima.
dirigent, muusika-, koori-, or
kestrijuht; juhataja.
DIrik, Bernhard, läti ärkamis
aegne juhtiv ajakirjanik, ajalehe
asutaja'1869, * 1831, f 1892. '
dirižaabel, juhitav õhulaev,
dis- e. di-, lad. eessilp võõrsõ
nus, täh. ’lahku-’, ’vastu-’, ’mitte-’,
’eba-’. Vrd. kr. di-.
dis, muus., = re-diees.
disharmoneerima, ebakõlama.
disharmoonia, kokkukõlatus, eba
kõla (muusikas); ebaühtlus; sobi
matus, leppimatus, läbisaamatus.
disharmooniline, ebakõlaline,
disjunktiivne, jaotav; eraldav,
disjunktor, elektrivoolu katkestaja.
diskvalifikatsioon
diskandivõti e. sopranivõti, noo
dis ennemalt tarvitatud võtmemärke
mis määras do-lieli asukoha noo
dijoonestiku 1. joonel.
diskant, om. diskandi, laulus kõr
geim naishääl, sopran; klaveriteostes parema käe osa.
diskonteerima, oodustama, (veks
lit) enne maksutähtpäeva maksma,
ostma v. müüma, harilikult täide
tud veksli esitamisel pangast raha
laenama.
diskontima, diskontida, diskondin, diskonditakse jne., = diskonteerima.
diskonto, oodus, intressiosa (prot
sendi) maha-arvutus (võla, lavali
selt veksli) nimiväärtusest (selle)
ennetähtaegsel tasumisel; ka see
maha-arvatav osa ise.
diskordantne, ühtesobimatu; (geo
loogiliste kihtide) põikne (asend).
diskordants, ühtesobimatus; (geo
loogiliste kihtide) põiksus, omava
heline mitterööpsus.
diskrediit, halb kuulsus; usaldu
se, eriti võlausalduse puudus.
diskrediteerima e. diskrediitima,
(kedagi) halba kuulsusse saatma;
(kellegi) usaldust kaostama.
diskreetne, tagasihoidlik, taktili
ne, peenetundeliselt hooliv; mat.,
(teistest) eraldatud, hõre.
diskrepants, ühtesobimatus, lahk
heli.
diskretsioon, otsustusvõim (oma
äranägemise järgi); ettevaatlikkus,
heatahtlik hoolivus; vaikimine, dis
kreetsus.
diskrimineerima, vahet tegema,
eraldama.
diskurreerima, läbi rääkima,
diskursiivne, kõnekaudne; otsustuslik.
diskurss, om. -kursi, os. -kurssi,
kõnelus, arutlus, selgitus; ettekanne,
diskus, spordi alal: ketas,
diskussioon, mõttevahetus, arut
lus, vaidlus.
diskuteerima, läbi rääkima, mõt
teid vahetama, vaidlema.
diskvalifikatsioon,
kõlbmatuks
kuulutamine; (sportlase) kõrvalda
mine võistlustest.
diskvalifitseerima
250
diskvalifitseerima,
kõlbmatuna
kõrvaldama; (sportlasele) võistlus
test osavõttu keelama.
dislokatsioon, (maakoore kihti
de) loomuliku asendi muudatus, sii
re, siirdus; (kehaliikmete) paigastnihe; (väeosade) paigutamine ala
listesse asukohtadesse, majutamine.
disparaatne,
mitteühendatav
(mõiste), mittevõrreldav.
dispariteet, disparaatsus, ebaüht
lus, ebavõrdsus.
dispašš, om. -paši, os. -passi, dispašööri akt avarii iseloomu, kah
jude arvutamise ning jaotamise
kohta.
dispašöör, ametlik isik avarii e.
meriõnnetuse iseloomu määrami
seks ja üldavarii puhul kahjude
arvutamiseks ning jaotamiseks.
dispensatsioon, (erakordsed juh
tudel) seaduse järgimisest vabasta
mine.
dispenseerima, (kedagi) seaduse
järgimisest vm. kohustusest vabas
tama.
dispergeerima, hajutama,
dispersioon, hajumine; fiiiis., val
guse lahutumine vikerkaare (spekt
ri) värvideks, toimub eri värvi
kiirte erisuguse murdumise tõttu
ühest keskkonnast teise minekul.
disponeerima, korraldama; mää
rama, otsustama, käsutama; vas
tuvõtlikuks tegema; kirjanduses tee
mat üles seadma, arendama ning
lahendama.
disponent, käsutaja; (suurema
äri või tööstuse) juht, valitseja.
dispositsioon, korraldus, käsutus;
plaan, kava; meeleolu; kalduvus,
eelsoodumus; (haiguse-) vastuvõt
likkus; teemat üles seadev, aren
dav ja lahendav osa (teosest).
disputatsioon, avalik vaidlus, õpe
tatud, korrapärane vaidlus mingil
teemal.
disputeerima, (poolt ja vastu)
vaidlema, eriti teaduse alal.
dispuut = disputatsioon.
Disraeli, B. = Beaconsfield, B.
dissektsioon, laiba lõikamine ke
haehituse uurimiseks.
dissertatsioon, väitekiri, teadus
distributiivsus
lik uurimus doktorikraadi saami
seks.
dissidendid, lahk-, muu-usulised,
usutud.
dissimilatsioon, erisuguseks muu
tumine või muutmine, assimilat
siooni (-<—) vastand, näit. keelet. ka
hest ühesugusest või sarnasest li
gistikku asetsevast häälikust teise
erineva (ma) ks muutumine, näit.
korter
kortel ^ kortin (r-r O
r-l ~ r-n), koridor
kalidor (r-r
l-r, o-o
o-o); looduses: ela
vate ainete laostumine.
dissiniulatsioon, teesklus; haigus
te ning puuduste varjamine.
dissonants, lahkheli, kokkukõlatus.
dissoneerima, lahkheli moodus
tama, ebakokkukõlas olema.
dissotsiatsioon, osandumine, osa
deks lagunemine, esijoones keemi
liste ühendite lagunemine algai
neiks, nende molekulide lagunemi
ne ioonideks, s. o. elektriga posi
tiivselt ja negatiivselt laetud aatomeiks või nende rühmadeks; toi
mub elektrolüüsi teel soolade, ha
pete ja aluste vesilahustes või ka
kõrgendatud temp. juures; kõrge
temp. puhul lagunevad algainetegi
molekulid aatomeiks; psühh., ühen
duste, sidemete, assotsiatsioonide
kadumine v. kaotamine (näit. unus
tamisel).
dissotsieerima, ühendust lõpeta
ma, ühendusest lahutama.
distaalne, kaugmine, (keskkohast)
kaugeimal olev, eemal-olev.
distants, kaugus, vahemaa,
distihhon,
värsipaar tavaliselt
heksameetrist ja pentameetrist.
distingeerima, esile tõstma,
distinktne, eristatud, eristatav;
selge, arusaadav.
distinktsioon, eristamine; erista
tavus; esiletõstmine; silmapaistmine, väljapaistvus, kõrge seisus,
suursugusus.
distribueerima, jaotama, jaotlema.
distributiivne, jaotav; jaotuv,
distributiivsus- e. jaotuvusseadus
väljendub võrdustes nagu (a + b)c =
ac + bc (s. o. summa korrutis on
distributsioon
251
võrdne liidetavate korrutiste sum
maga) .
distributsioon, jaotus, jaotlus,
väljajagamine.
distrikt, ringkond, piirkond,
distsipliin, karind, kindel kord ja
alistuvus sõjaväes, ametkonnas, koo
lis jm.; korrapidamine; teadusharu,
õpetus, õppeharu, -ala.
distsipliinima, karindama, kor
rale harjutama, eriti sõdureid sõjakõlvulisteks kasvatama.
distsiplinaarkaristus,
karistus
korra vastu eksimise eest, tavali
selt ülemuse poolt teenistusalusele, näit. riigiametis või sõjaväes.
distsiplinaarvõim, ülema võim
teenistus- või käsualuseid korrale
sundida ja korra vastu eksimiste
eest karistada.
distsiplineerima = distsipliinima.
dito (it.), lühend, do. või:—do —
(ülemise rea all), eel-, ülalnimeta
tud. seesama, niisamuti.
ditoomia, kaheks lõikamine või
jagamine; kahenemine, kaheks ja
gunemine.
ditüramb, algselt kreeka pidulik
koorilaul jumala Dionysose auks;
praegu vaimustatud kiidulaul, paa
toslik luuletus.
ditürambiline,
kõrgelennuline,
lennukas, • vaimustatud,
hoogus,
paatoslik.
diurees, kusenõristus, -eritus,
diureetikum, kuse-eritust eden
dav vahend.
divalentne, kaheväärine.
divergeerima, lahku suunduma;
üksteisest kaugenema; lahknema
(olemuslaadis, arvamustes jne.);
mat., hajuma.
dävergents, lahkukulgevus; üks
teisest kaugenemine; lahknevus;
mat., hajuvus.
diversioon, sõj., vaenlase tähele
panu kõrvale juhtimine.
diversiteet, erinevus; mitmesugusus, mitmekesisus.
divertisment, meelelahutus, lõ
bustus; kirju eeskava; muus., väi
keste muusikapalade rühm, ka po
purrii.
divide et impera [di'- im-], lad.
dm
kõnekäänd, 'jaota (killusta) ja va
litse!’, s. o. külva lahkhelisid, et
ise valitseda.
dividend, jagatav (arv); osa; Osa
kasu (aktsialt, osatähelt).
diviis, sidekriips (kirjas, -); suu
rem sõjaväe-üksus, on eri riikides
erisuguse koostisega, koosneb ta
valiselt ühe väeliigi mitmest üksu
sest ja neile lisaks tarvilikul mää
ral teiste väeliikide osadest, sõjas
omab iseseisvat teotsemisvõimet,
rahuajal koosneb teataval maa-alal
asuvaist väeosist.
diviisiarst, diviisi tervishoiuala
juhataja.
diviisi-intendant, diviisi varustus-ala juhataja.
diviisilaatsaret[t],
sõjaväehaigla
rahuaegse diviisi piirkonna sõja
väelaste tarvis.
„Divina Commedia“ [-vii- -mee-]
(it.), „ Jumalik komöödia11, Dante
Alighieri («-) suurteos, fantastiline
poeem põrgust, puhastustulest ja
paradiisist, koosneb sissejuhatavast
laulust ja kolmest osast ä 33 lau
lu, on kirjutatud kolmerealistes
salmides — tertsiinides.
divinatoorne, ennustuslik, etteaimuslik, selgeltnägelik.
divinatsioon,
(eelolevate sünd
muste) aimamine, ettenägemine, ennustusvõime; selgeltnägemine,
divisioon, jagamine,
divisjon, väeüksus, koosneb Ees
tis kas mõnest ratsaväe eskadro
nist, mõnest soomusrongist, lennu
väes mõnest lennusalgast või me
reväes mitmest sõjalaevast.
diötsees, Rooma riigi suurem
haldusüksus; hiljem piiskopkond.
dixi (lad.), ’olen kõnelnud’ (kõ
ne lõpplausung).
Djagilev [djaa-], Sergei, vene
kunstitegelane, * 1872, f 1929; aja
kirja „Mir Iskusstva11 asutaja, hil
jem vene kunstinäituste korralda
ja ning balletiteatri juht Pariisis,
djakk, kr.-kat. kiriku köster.
dl, lühend, = detsiliiter (Vio 1).
Dl, lühend, = dekaliiter (10 1).
dm, lüh., = detsimeeter (Vio m);
dm- = ruut-dm, dm3 = kuup-dm.
Dm
252
Dm, lüh., — dekameeter (10 m).
d. in., lühend, = destra mano,
d-moll, muus., = re-minoor.
Dnepr [dnjepr], jõgi Lääne-Venemaal, Venes suuruselt teine, 2150
km pikk, voolab Ukrainas läbi
Kiievi linna, suubub Musta merre,
idapoolseima käänu kohal (vt. Eu
roopa kaarti) suurte kärestikkudega; loodes mõne teise jõega kanali
abil ühendatud; juba 1000 a. eest
tähtis kaubatee Lääne- ja Musta
mere vahel.
Dnepropetrovsk [-o'o-], end. Jekaterinoslav, linn Ukrainas, Dnep
ri alamjooksu idapoolseima käänu
kaldal, Lõuna-Vene metallitöönduse keskus, 379 000 ei. (1933).
Dnestr [dnjeVene ja Rumee
nia piirijõgi, voolab Karpaatidest
(Poolast) Musta merre, ligi 1400 km
pikk.
do, muus., c-heli itaaliapärane
nimetus romaani, slaavi, inglise
mail ja Eestis.
do., lühend, = dito.
do-beinoll e. ees, poole tooni võr
ra madaldatud do-heli.
do-bemoll-mažoor e. ces-duur,
mažoorne helistik põhiheliga dobemoll,
seitsme
bemoll-märgiga
noodi eel.
e. dob.-pinšer,
siledakarvase
pinšeri ristlemisest sak
sa lamba
koeraga, sile,
must või
pruun, eriti
valvas, osav
Dobermann.
politseikoer.
Dobroljubov [-ljuu-], Nikolai, ve
ne realistlik kirjanduskriitik, * 1836,
t 1861; eriala: Gontšarov ja Ost
rovski.
Dobrudža, Rumeenia kaguosa Doo
nau alamjooksu ja Musta mere va
hel, 23 262 km2, 811 000 ei. (1930),
peam. bulgaarlasi ja türklasi; metsavaesed karjamaad, sood ja soolajärved (rannikul); pealinn Konstantsa. D. oli kuni 1878 Türgi
oma.
dogmaatika
Dobužinski. Mstislav, leedu graa
fik, raamatute kaunistaja, * 1875;
esinenud näitusega Eestiski.
doeendo diseimus [dotse - di s-]
lad. kõnekäänd, ’õpetades õpime'
dodekaeeder, kaksteisttahukas,
kristallivorm,
näit. 12-ne korrapärase
viisnurga või rombiga.
Dodekanees, T2 saart’
Egeuse mere kaguosas.
Dodekaeeder.
(Rhodos,
Patmos
jt.)
Väike-Aasia ranniku lähedal, 2531
km2, 134 000 ei. (1933), peam. kreek
lasi; kuulusid Tiirgile, vallutati
Itaalia poolt 1912.
do-diees e. cis, poole tooni võrra
kõrgendatud do-heli.
do-diees-mažoor e. cis-duur. ma
žoorne helistik põhiheliga do-diees,
seitsme ristiga noodi eel.
do-diees-minoor e. cis-moll, mi
noorne helistik põhiheliga do-diees,
nelja ristiga noodi eel.
Dodoona, püha paik Vana-Kreekas, Epeiroses, kuulsa oraakliga,
dofiin, dofääni abikaasa,
dofään, Prantsuse troonipärija
aunimi kuni 1830.
Dogerbank, madalik Põhjamere
keskel suure merealuse liivakiinnisega, üle 500 km pikk ja üle 60
km lai, mõnikümmend meetrit sü
gav, hea kalapüügikoht (heerin
gad).
1915 oli siin merelahing
Inglise ja Saksa sõjalaevade vahel.
dogi, koeratõug, õieti mi
tu tõugu (sak
sa, taani jt.), ku
ni 80 sm kõrged.
dogma,
ilma
tõenduseta
tõeks
peetav õppelause,
eriti kirikuõpetudogmaatik, dogSaksa dcgK
made-, usuõpeta
ja; dogmadest kinni pidaja, filo
soof, kes oma põhimõtteid järele
ei katsu, skeptiku ja kriitiku vas
tand.
dogmaatika, süstemaatiline dog-
dogmatiseeriina
dolmen
253
madeõpetus,
(ristiusu)
dogmade
teaduslik kokkuvõte ja esitus.
dogmatiseerima, dogmasid esita
ma; väiteid esitama ilma neid põh
jendamata.
dogmatism, dogmaatiline filoso
feerimine ilma kriitilise tunnetuse
ta; dogmade või tunnetuse pimesi
usaldamine; teaduses meetod, mis
loobub
proovimast õppealuseid,
neid kõikumatuiks pidades.
dokk, laevaparanduskoht; kinni
ne sadamaosa, bassein. Kuivdokk on väravatega suletav bas
sein, kust vesi pärast laeva sisseujumist väl
ja pumba
takse; see
järel osutub
võimalikuks
(tugedele
asetatud)
laeva allveeUjuvdokk.
osa paran
dada, remontida või üle vaadata.
Ujuv dokk koosneb kahekordseist,
õhuga täidetud külgseintest ja õhu
kindlate pontoonidega põhjast; pon
toonide vett täis laskmisel vajub
dokk niivõrd, et laeva saab seinte
vahele tõmmata, nende tühjaks
pumpamisel aga tõstab ta laeva
kuivale. Märg dokk kujutab ene
sest vesiväravatega suletavat sadainalahte suure tõusu ja mõõnaga
merede ääres; sisse- ja väljasõit
sinna toimub tõusu ajal, kuna
mõõna ajal hoitakse suletud vära
vate abil vesi tarvilikul kõrgusel
(laevade lastimiseks ja lossimi
seks).
dokkima, dokkida, dokin, doki
takse, (laeva) dokki viima, dokis
pidama.
doktor, lüh. dr., 1) arst, tohter;
2) teaduslik kraad, mis omanda
takse ülikoolide juures mingil tea
dusalal suurema teadusliku uuri
muse koostamise ning selle (nn.
väitekirja) eduka kaitsmisega ja
doktorieksamiga. Vt. akadeemiline
kraad.
doktorand, lüh. drnd., doktori
kraadi taotleja, kellel vastav eksam
tehtud, kuid väitekiri veel kaitse
mata.
doktoreerima, doktoriks tunnis
tama: doktorikraadi omandama,
doktoriks saama.
doktriin, õpetus, teadus, õppeha
ru; (eluvõõras v. ühekülgne) õppelause.
doktrinarism, mingile õpetusele
toetuv ühekülgne mõtlemis- ja toi
mimisviis.
doktrinäär, ühekülgne, tõelisust
ja tegelikke tulemusi mitte arves
tav teoreetik.
dokument, ürik; kiritõend, „paber“; üldse mingit asjaolu või fakti
tõendav ese, asitõend.
dokumentaalne, dokumendile ra
janev, dokumentlik, kirjalik.
dokumenteerima = dokumendina,
dokumentima, dokumentida, dokumendin, dokumenditakse, doku
mendiga tõendama.
Dokutšajev [-ao-], Vassili, vene
kuulus ja teenekas mullateadlane,
prof., * 1846, f 1903.
dolce [doltše] (it.), muus., õrnalt,
armsalt, mahedalt.
dolcissimo [-tši-] (it.), üliõrnalt,
dolendo (it.), muus., kaeblikult,
nukralt, kurvameelselt.
Dolgoruki [-ruu-], Vene vana
vürstisuguvõsa mitmes harus, and
nud möödunud sajandeil palju po
liitilisi tegelasi.
dolihhokefaatne, pikapeane (ini
mene). Vrd. brahhükefaalne.
doliin, langatuslehter, lehtritaoli
ne lohk lubjakivi-maastikus, tekib
vee uuristatud koopa sisselangemise teel.
dollar (märk $), P.-Ameerika
Ühendriikide ja Kanada rahaühik,
1938. a. märtsis = 3,67 Ekr.
Dollo [-/oo], Louis [/ui'], belgia
kuulus paleontoloog, * 1857.
dolman, ungari päritoluga vormikuub ratsaväes (husarikuub), nöörilustistega.
dolmen, kiviaja
hauakamber kiviplaatidest, millest
mõned on serviti
püsti ja üks aseDolmen.
tatud laeks.
Dolomiidid
dominiiklased
254
Dolomiidid Tirooli Alpides.
Dolomiidid, Alpide osa Lõuna-Tiroolis, Itaalias, koosnevad dolomiitlubjakivist, kuni 3444 m kõrged.
dolomiit, rahkpaas, kõva, nii vä
limuselt ja kristallide kujult kui
koostiselt lubjakivi-lähedane kivim
ja mineraal, süsihapu kaltsium ja
süsihapu magneesium (CaC03.Mg
CO3), moodustab suuri mägesid
tard- või setekivimina, leidub ka
Eestis, peam. siluri kihtides; dolomiiti kasutatakse ehitusmaterjalina
ja mujal.
doiomiitjahu, dolomiidipulber, lei
dub looduses, Irboska kipsilademete alal beljanka nime all.
dolomiitkivi, dolomiidist tehtav
tulekindel ehituskivi.
doloroso [-ooso] e. con dolore
(it.), muus., valuliselt, kurvalt.
do-mažoor e. c-duur, mažoorne
helistik põhiheliga do, noodis ilma
ühegi eelmärgita, klaveril ainult
valged klahvidel; on kõigi teiste
helistikkude aluseks.
Domhrowski, Jan Henryk, Poola
kindral, * 1755, f 1818; organisee
ris Poola väeosi ning võttis osa va
badusvõitlustest, hiljem sõdis Na
poleoni vägedes.
Dombrovski, August, läti kultuuritegevuse toetaja, asutas omal ku
lul koole ja seltse ning ehitas selt
simaju, * 1845, | 1927. Tema poeg
August, * 1878, on viiulikunstnik.
domeen, kroonumõis, riigi maa
omand.
Domesnäs (liivi Kuolka, läti Kol
kas rags), Kuramaa põhjapoolseim
nurk Liivi lahe suus, tuletorniga.
dominant, juhtiv tegur, määrav
osa, valitsev joon (milleski); heliastmiku 5. aste, põhiheli kvint, põ
hiheli sobivaim kaaslane.
dominant-akord, kokkukõla, ta
valiselt kolmkõla, mille põhiheliks
on dominant.
dominantne, domineeriv,
domineerima, valitsema; esirin
nas või ülekaalus olema, ülevõimima.
Dominicus [-mii-], pühak, his
paanlane, *1170, f 1221; läks albi
laste
ümberpööramiseks LõunaPrantsusmaale, elas viimaks Itaa
lias, asutas dominiiklaste ordu.
dominiiklased e. dominikaanid,
1216 Toulouse’is asutatud mungaordu, jutlustajate organisatsioon
lahkusuliste
ümberpööramiseks;
Dominikaani vabariik
Donatello
255
omasid sajandite jooksul suurt
mõju ja kuulsust, andsid silma
paistvaid jutlustajaid, õpetlasi, ki
rikliku kunsti edendajaid ja —
inkvisitsioonitegelasi. Olid hiljem
usupuhastuse ägedad vastased. Vä
lisvormi valge kuub ja must man
tel.
Dominikaani vabariik, Antillide
saare Haiti idaosa, 48 711 km2, 1,3
milj. ei., peam. mulatte ja neeg
reid. Riigikeel hispaania. Äärmi
selt viljakas maa suhkru, kakao,
kohvi, tubaka, banaani jm. välja
veoga. Pealinn Santo Domingo,
45000 ei. (1932), sadam lõunaranni
kul. Riik vabanes Hispaania alt
1821, lõi lahku Haiti vabariigist
1844. 20. saj-1 Am. Ühendriikide
mõju ja kaitse all.
dominioon, Briti riigi .(-«—) auto
noomsete osade nimetus; neil on
oma parlament ja seadusandlus
ning parlamendi ees vastutav valit
sus, kusjuures nad ei allu Briti
valitsusele, vaid ainult kuningale,
kellel on igas dominioonis oma
kindralkuberner.
do-niinoor e. c-moll, minoorne
helistik põhiheliga do, kolme bemoll-märgiga noodi eel.
dominus [doo-] (lad.), isand.
Dominus [doo-] (lad.), Issand.
Domitianus [-tsiaa-], Titus Fla
vius, Rooma keiser 81—96 p. Kr.,
*51, f96; esialgu jätkas riigi elu
edendamist, hiljem sattus vastu
ollu senatiga ja muutus veriseks
türanniks.
domitsiil, elukoht, (alaline) asu
paik; kciub., maksukoht.
Domostroi [-oi'], vene elujuhiste
kogu, kirjutatud 16. saj.
domovoi [-voi'], slaavlaste rah
vausundis majavaim.
domra, tatari päritoluga kolme
keelne vene keelpill, balalaika liik,
pirnikujulise kõlakehaga.
Don, jõgi Lõuna-Venes, ligi 1900
km pikk, teeb keskjooksul suure
nurga itta, suubub Aasovi merre.
Suurimad harud: läänes Donets,
idas Hoper.
don (it., hisp.), härra, isand, Itaa-
Donatello:
Taavet.
lias ja Hispaanias enne kõrgaadlikkude aunimi, hiljem hispaania
üldine viisakusnimi eesnime ees.
dona [donja] (hisp.), proua, preili
(eesnime ees).
donaator, kinkija, annetaja.
Donalitius
[-liitsius],
Kristjan,
leedu rahvuslik kirjanik, peam. luu
letaja, * 1714, j- 1780; tema realist
likkude sugemetega teosed ilmusid
trükist pärast autori surma.
Donatello, itaalia viljakas kujur
Firenzes, * 1386, f 1466; mitme
külgse realismilähedase loomingu
ga, vararenessansi meister.
doaiatsioon
256
Doonaumaad
selt rikas, egoistlik elunautija,
hoolimatu naistevõrgutaja. Esime
ne käsitleja hisp. dramaatik Tirso
de Molina (1634); edasi on teda
käsitelnud prantsuse näitekirjanik
Moliere („Don Juan“, 1665) jt.
donkihhotism, eluvõõras toimi
mine, seiklev tuuletallamine.
donna (it.), proua; aadlidaami
aunimi Itaalias.
Donner, Otto, soome keeletead
lane, võrdleva keeleteaduse prof.,
* 1835, f 1909; kaalukate töödega.
Tema poeg Kai, * 1888, f 1935, oli
spetsialiseerunud samojeedi keelte
uurimisele.
Don Quijote
[hisp. kihhote],
Gervantese samanimelise pilkeromaani sangar, karikatuurne ränd
rüütel, eluvõõra ning seikleva idea
listi tüüp.
doodž, suure võimuga riigipea
nimetus end. Veneetsia vabariigis
(697—1797).
doom == toom (toomkirik),
doomino, 1) kat. vaimuliku pealismantel; 2) pikk
ja lai (must) masman
kikostuum
tel) ; 3) lauamäng ta- j-.-l .•IfTTT]
väliselt 28 doominokiviga (piklikud
Doomino,
nelinurksed klotsid), millel igaühel
Dooria sambad.
on 2 r uut väi j a ä 0 6 punktiga.
Doonau (ung. Duna), Kesk- ja
donatsioon, annetus, kinkimine.
Kagu-Euroopa jõgi, Euroopas suu
Donbass, vene lühendnimetus sõ
ruselt teine, 2860 km pikk; ülem
nadest Donetski bassein, tähistab
jooks Lõuna-Saksamaal ja Aust
suurt tööstusrajooni Donetsi jõe
rias, keskjooks Ungaris ja Jugo
alamjooksul.
slaavias, alamjooks Bulgaaria ning
doneerima, annetama, kinkima.
Rumeenia piiril ja Rumeenias, suu
Donets
Doni jõe läänebub suure deltaga Musta merre.
haru. 1100 km pikk; selle lääne
Tähtsaimad harud: vasakult poolt
kaldal on suurim Vene kivisöe-ala
Tissa, Aluta, Seret ja Prut, pare
mitmesuguste kaevanduste ja memalt Inn, Draava, Saava ja Moraatallitööndusega.
va. Doonau on juba alates Saksa
Dongen, Kees van, hollandi maa
maalt laevatav ning tema harudest
likunstnik Pariisis, * 1877.
on laevatavad üle 30. Äärmiselt
Donimaa (vn.
Oblast
Voiska
tähtsa liiklemisteena on Doonau
Donskogo), endise Vene haldusük
ühes oma laevatavate harudega
sus Doni joe kesk- ja alamjooksul
tunnistatud rahvusvaheliseks, kõi
sõjaliste teenete eest mõnesti ees
gile riikidele vabalt kasutatavaks
õigustatud doni kasakate maana.
Don Juan [huan], hispaania al veeteeks. — Pilti vt. Budapesti puh.
Doonaumaad, esijoones Doonau
gupära kirjanduslik tüüp: tavali
dooria murre
257
kesk- ja alamjooksul asetsevad
maad: Ungari, (osalt) Jugoslaavia,
Bulgaaria, Rumeenia, laiemalt võt
tes ka Austria ning Slovakkia.
dooria murre, vana kreeka keele
murre, õieti üks läänemurrete rühm.
dooria stiil, vana kreeka kunstistiil, avaldub peamiselt dooria sam
bas, mis on üheks Kreekas välja
arendatud kolmest sambatüübist.
Dooria sammas on ilma baasita
(sambajala e. -aluseta), ülalt pee
nem kui alt, kaetud madalate kan
nelüüridega (ülalt alla suunduvate
-ehisvaokestega), ülaots e. kapiteel
nelinurkse abakusega ja selle all
üleminekuna lihtsa ehhiinusega. —
Joonist vt. eelm. lk.
doorlased, üks peamisi vana-kireeka suguharusid, asusid esialgu
Põhja-Kreekas, tungisid u. 1104
e. Kr. Peloponnesosse ja asutasid
seal Sparta riigi. Nende asundusi
tekkis ka Väike-Aasias, Kreetal,
Sitsiilias, Põhja-Aafrikas jm.
doos, annus, haigele korraga an
da võidav arstimi osa.
doosima, doosi e. annust määra
ma; (arstimit) annusteks jaotama,
dopel-, dopelt = topel-, topelt.
Doppler, Christian, austria füü
sik ja matemaatik, * 1803, f 1853;
sai kuulsaks tema järgi nimetatud
Doppleri printsiibiga.
Doppleri printsiip, laineõpetuses
seadus valgus- või helilainete võnkearvu suurenemisest ja vähene
misest olenevalt valgus- või heli
allika ja vaatleja või kuulaja va
hemaa vähenemisest või suurene
misest. Selle järgi lähenev heli
tundub kõrgenevat, kuna kaugenev
kuulaja kõrvas madaldub. Valguse
alal läheneva allika kiired kaldu
vad sinaka, kaugeneva omad pu
naka varjundi poole (tähelepandav
spektris allikate suurte vahemaa
de muutumise puhul). Viimane as
jaolu võimaldab arvutada taeva
kehade liikumist ja selle kiirust
Maa suhtes.
Dordogne [-do'nj], Garonne’i jõe
idapoolne
haru Edela-Prantsusmaal, 472 km pikk.
ERL 6. V 38.
dotsent
Dore [-ree], Gustave [güstaav],
prantsuse kuulus iseõppinud raamatuilustaja, * 1833, f 1883; täht
samad illustratsioonid valmistanud
Rabelais’, Dante ja Cervantes’e
peateostele ning piiblile.
Dorgeies [doržles], Roland [-lay],
prantsuse mõjukas kirjanik, sõjaromaani ,,Puuristid“ (1919, eesti k.
1931) autor, * 1886.
dorism, dooriapärane keelend,
kunstilaad jne.
Dorpat, Tartu end. saksak. nimi.
dorsaalne, seljapoolne, seljasse
puutuv; loomade puhul ventraalse
e. kõliupoolse vastand.
Dortmund, suur tööstuslinn Ruh
ri piirkonnas Lääne-Saksamaal, söe
kaevanduste ja metallitööndusega,
540 500 ei. (1933); rikas keskaeg
seist ehitusmälestistest.
dos-ä-dos [dozadoo] (pr.), ’selg
selja vastu’ (tantsul),
doseerima = doosima.
Dossi, Giovanni [džo-], itaalia
maalikunstnik, * 1479, f 1542.
Dostojevski, Feodor, vene mõju
kas kirjanik sügavalt psühholoogi
lise ja filosoofilise ilukirjandusli
ku loominguga, *1821, f 1881; kir
jeldas vaeste ja põlatud inimeste
elu, võttis osa pahempoolsest po
liitilisest ringist, sattus Siberisse
sunnitööle ja sõduriks, vabanenud
1859, jätkas loomingut, elas hiljem
kestvalt välismaal. Peateoseid: suu
red romaanid „Kuritegu ja karistus“ (1866, eesti k. 1929), ,,Idioot“
(1868) ja „Vennad Karamazovid“
(1879—80). D. looming on probleemiderikas ja ta tegelased vaev
levad otse haiglases tõeotsimises.
— Pilti vt. tahvlil 11.
dotatsioon, varanduse annetus,
annetis (kirikule, koolile vm. asu
tisele, riigi poolt tegelasele autasu
na teenete eest riigi vastu); kaasa
vara.
doteerima, kaasavara või sisse
tulekuga varustama.
dots., lühend, = dotsent,
dotseerima, õpetama,
dotsent, laiemalt: ülikooli või
mõne muu kõrgema õppeasutise
17
dotsentuur
258
õpetaja; Eestis 1919—37 professo
rist üks aste madalam ülikooli
määraline õppejõud, alates 1938
senine eradotsent.
dotsentuur, dotsendiamet; dot
sendi õppekoht.
double [dubl] (pr.) e. dubel-,
muus., ’kahekordne’ (diees, bemoll).
double [dabl] (ingl.), paarismäng
tennises.
Doubs [duu], Saone’i jõe idapool
ne haru Ida-Prantsusmaal, Šveitsi
piiri lähedal, 430 km pikk.
Douglas [daglds], Šoti ajaloos
tähtis šoti aadlisuguvõsa.
Doumer [dumee], Paul \pol],
Prantsuse riigimees, * 1857, f 1932;
a-st 1931 president, surmati aten
taadil.
Doumergue
[dume rg], Gaston
{-tog], Prantsuse riigimees, * 1863,
f 1937; korduvalt minister, 1924—
1931 president.
Dover, sadamalinn ja kindlus
Kagu-Inglismaal, Prantsuse Calais’
vastas, pea-ülesõidukoht mandrile,
41 420 ei. (1933).
doveri pulber, oopiumisisaldusega hall pulber ägeda köha peh
mendamiseks.
Doveri väin (pr. Pas de Calais),
Inglise Kanali kitsaim osa, 31 km lai.
Downing Street [daun- striit], tä
nav Londonis tähtsate valitsusasutiste, ms. välisministeeriumiga,
do-võti, muus., = c-võti.
Doyle [doil], Conan [kondn], ing
lise kirjanik, * 1859, f 1930; kuu
lus
kriminaaljuttude
vabritseja
(peategelaseks salapolitseinik Sher
lock Holmes), ka paljude romaa
nide autor. Tema töödest on eesti
keelses tõlkes ilmunud kümneid,
dr., lühend, = doktor.
draakon, muinas
looline loom, tavali
selt
(mitmepäine)
tiibadega lendmadu,
kurjuse
kehastis,
hukkub sangari käe
Draakon.
läbi; esineb ka aare
te valitsejana.
Draakoni mäestik, Lõuna-Aafri
ka kõrglava järsk idanõlv mere lä
hedal (vt. Aafrika kaarti).
draama
draakonipuud, puukujulised troo
pilised liiliataimed nahksete lehte
dega, kuni 40
liiki; tähtsaim
neist on Ka
naari saartel
laialt
esinev
puu, mis kas
vab mitusada
(harukordselt
mitu tuhat) a.
Draakonipuu.
^ anaks ja saa
vutab määratu
suurt tüvejämedust; selle viljust
saadakse pruuni vaiku, nn. draakoniverd, mida tarvitatakse lakitöönduses.
draama, näidend, lavateos; kit
samalt: näidendi liik, tõsise sisu,
kuid õnneliku lahendusega; üle
kantult: tõsine sündmus, raske ela
mus. — Draama kujutab enesest
kahekõnes ja monoloogis, miimi
kas ja žestis arendatud lugu, sil
maga nähtavat tegevust, mida män
gitakse vaatajaskonna ees. Draamateoses esitatakse tegevuse oluli
si momente ning need on määra
tud ettekandmisele laval. Vaataja
võtab neid ajutiselt olevikus toi
muva tõelisusena. Selleks peab aga
tegevuse (või peategelase karakteri)
areng olema motiveeritud ning teo
se väline ülesehitus koondatud.
Draama olemuseks on nimelt sihipüiidlik tegevus (teod ja tahted),
mis on tõkendatud mitmesuguste
(sageli teiste poolt etteveeretatavate) takistustega, seega siis kaasa
kiskuv võitlus. Tähtis on ka ast
meline põnevuse tõusmine, selle
hariaste ning tegevuskäigu lõpp
lahendus.
Draama
ülesehituses
märgitakse üldse järgmisi osi: te
gelasi ja olukordi tutvustav osa
(ekspositsioon), lahkhelide ja võitlusmomendi sissetoomine (sõlm
punkt, dispositsioon), väljakujunev
võitluse hariaste e. tipp (kollisi
oon), viimaks mingi pööre ühes
õnneliku või hukutava lõpplahen
dusega. — Draama p e a 1 i i g i d:
tragöödia (kurbmäng), mis lõpeb
hävinguga, komöödia (naljamäng),
.Draamastuudio'4
259
mis on ehitatud koomilistele vas
tuoludele ja olukordadele, areneb
ning lõpeb lõbusalt, viimaks draa
ma kitsamas mõttes (vaatemäng),
tõsielupilt soodsa lahendusega. —
Ajalugu: Euroopa draama on
tekkinud muistses Kreekas Dionysose auks korraldatavaist pidustusist, kus kostümeeritud koor esitas
nimetatud jumalale ülistuslaule (di
türambe). 6. saj-1 e. Kr. Thespis
eraldas koorist esilaulja, ühe näitle
ja, kes astus kooriga kõnelustesse.
Aischylos võttis tarvitusele juba 2
näitlejat ning Sophokles 3; viima
ne nõudis draamalt ka juba tervi
kulist ning lahendatud tegevust.
Aischylos, Sophokles ja Euripides
viisid õitsele nn. atika tragöö
dia (<-), kuna atika komöödia (<-)
peamiseks väljaarendajaks sai Ari
stophanes. Hiljem on draamakirjandus arenenud mitmes suunas
ning laadis, on aga sagedasti väga
sõltuv olnud vana-kreeka näitekir
janduse eeskujudest.
„Draamastuudio“, 1920 Tallinnas
P. Sepa asutatud teatrikool, a-st
1924 sellest kujunenud sõnalavas
tusteater, a-st 1937 „Eesti Draama
teatri" nime all.
„Draamateater“, sõnalavastustea
ter Tallinnas 1919—25, Saksa teatri
ruumes, oli alates 1916 teotsenud
teiste nimede all; tekkinud Vane
muisest", ühines sellega hiljem
uuesti.
Draava (sks. Drau, serbia Drave),
Doonau lõunapoolne haru Austria
lõuna- ning Jugoslaavia põhjaosas,
750 km pikk.
Draehmann [drak-], Holger, taa
ni kirjanik, * 1846, f 1908.
Dragendorff, Johann Georg, ro
huteadlane, * 1836, \ 1898; Tartu
ülikoolis prof., dekaan ja prorek
tor; tähtsate teaduslike uurimustega.
dragunid e. tragunid, kerge rat
saväe liik.
drahm, 1) Vana-Kreeka hõbera
ha, mitmesuguse väärtusega, jagu
nes 6 obooliks; 100 drahmi = 1
miin, 6000 dr. = 1 talent; 2) prae
guse Kreeka rahaühik (= 0,05
dreadnought
Ekr.), jaguneb 100 leptoniks; 3) apteegimõõdu-ühik (3,654 g).
Drake [dreik], Francis [fraanssis], inglise meresõitja, admiral, * u.
1540, f 1595; sõitis 1577—80 teise
na ümber maailma, võitles His
paaniaga tema võimu vähendami
seks, levitas kartulit Euroopas.
Drakon, seadusandja Ateenas,
u. 621 e. Kr. pani kirja maksva
õiguse; tema seadused omandasid
vanasõnalise kuulsuse ^drakooni
lised seadused") oma valjusega,
drakooniline, ülivali, ülikarm.
dramaatik, näitekirjanik,
dramaatika, näitekirjandus; elav
tegevus, põnevus, dramatism.
dramaatiline, draamapärane; elav,
põnev; traagiline, rask-elamuslik.
dramatiseerima, (kirjanduslikule
teosele või ainele) draama vormi
andma, näidendama.
dramaturg, lavastaja, teatri kirjanduslik-kunstiline nõuandja.
dramaturgia, näidendiõpetus, lavastusõpetus, draamat ja selle eten
damist käsitlev teadus.
drapeerima, (kangast, eesriiet)
kunstipäraseisse voltidesse seadma;
volditud riietega kaunistama.
drapeering, riide kunstipärane
voldistik.
draperii, kunstipäraselt voltides
olev riie.
drapp, kalevitaolise paksu riide
liik.
drastiline, järsk; käre, tugevasti
mõjuv; ägedalt kõhtu lahtistav.
draviidid, tumedanahksed eel-aarialised ürgrahvad Ees-India lõuna
osas ja Tseilonil, u. 60 milj. is.;
erinevad tugevasti hindudest.
Dravniek, Jekab, läti keelemees,
* 1858, j* 1927; perioodiliste välja
annete ja sõnastikkude toimetaja
ning kirjastaja, läti entsüklopeedia
koostamise juhataja 1906—1919.
dreadnought [dre dnoot] (ingl. k.
’ära karda midagi’), eesti k. dred
noot, 1905—06 ehitatud sellenime
lise Inglise sõjalaeva järgi suurte,
üle 20 000 t lahingulaevade üldni
metus.
drednoot
260
drednoot, vt. dreadnought.
dreen,
med.,
äravoolutoru, ta
valiselt kummivõi
klaastoru
haava põhjast,
mädaniku asu
paigast või keUJ
Wšm:
haõõnest mäda
jm. vedeliku välToru
Haava
jajuhtimiseks;
dreen.
dreen.
agr., pealt kin
nine kraav, salakraav.
dreenima, dreenitama, med., to
ru abil ära juhtima, torutama; agr.,
salakraavitama. Vt. drenaaž.
Dreileben, Burchard v., Liivimaa
ordumeister 1340—45; tuli oma
väega 1343 Harjumaale, lämmatas
seal nn. „Jüriöö mässu“ ja mujal
gi vanade eestlaste viimased vaba
dusvõitlused.
Dreiser [draiza], Theodore [ela
da], anglo-ameerika tähtis realist
lik kirjanik, * 1871.
drell, tugevakoeline toimne lina
ne, kanep- või puuvill-riie madrat
si- ja seelikuriideks, käterättideks,
laudlinadeks jm.
drenaaž, med., torutamine, dreeni («-) abil väljajuhtimine; agr.,
salakraavitus (kinnikaetud veejuhtmetega) maa kuivendamiseks. Ot
sesed kuivendajad, peenimad salakraavid e. imeja-dreenid (kitsaste
kraavikeste põhjas) asetsevad ta
valiselt rööbiti ning juhivad vee
koguja-dreeni, viimane jälle saadab
selle emadreeni, kust vesi satub
juba lahtisse äravoolukraavi; vee
pääs lahtisse kraavi võib toimuda
ka otsemini. Dreene moodustatakse
väga mitmesugusest materjalist,
mille järgi need kannavad nime
tusi nagu torudreen, latt-dreen, kividreen, turvasdreen jne.
dreneerima = dreenima.
Drepanum [-paa-], Lääne-Sitsiilia linn, mille lähedal 249 e. Kr.
Rooma laevastik hävitati Kartaago
laevastiku poolt.
Dresden, (Saksa riigi osa) Saksi
pealinn Elbe jõel, mis ta jaotab
vana- ja uuslinnaks; tähtis liiklus
drontlased
sõlm ja tööstuskeskus, esijoones
tubaka- ja šokolaadi-, optiliste riis
tade ja masinatööndusega; kunsti
akadeemia ning tehnikaülikooliga,
paljude teaduslike asutistega; omab
hulga toredaid stiilseid ehitusmälestisi, 649 000 ei. (1933).
dresiin, esialgu sakslase Drais’i
1813 leiutatud puust sõiduk, mis
liikus jalgadega maast äratõuka
misel, jalgratta eelkäija; nüüd
raudteel väike vanker, in imes- või
mootorijõuga töötav kerge liiklus
vahend rööbastel, peam. raudtee
ülevaatuseks.
dress, (pidu-, spordi-) rõivastis.
dresseeriina, välja õpetama (eriti
loomi); (metsloomi) taltsutama,
dressuur, väljaõpetamine, -õpetus
dressöör, dresseerija.
Drewerk, Fr. J. = Reed Morn.
Dreyer, Max, saksa kirjanik,
* 1862; tema näidendeist on mit
med olnud eesti laval.
Dreyfus [drefüs], Alfred, juudi
soost Prantsuse ohvitser, * 1859,
j- 1935; 1894 süüdistatud salakuu
lamises, mõisteti eluajaks sunni
tööle, 1899 armustati, 1906 mõis
teti õigeks. Tema protsessid kutsu
sid esile ägedaid poliitilisi võit
lusi pahempoolsete ja tagurlaste
vahel.
Dreyse, Joh. Nikolaus v., saksa
relvameister,
1787, j- 1867; leiu
tas 1836 tagantlaetava süütenõelpiissi, peale selle tervikpadruni
(laeng, sütik ja kuul koos).
dr. h. c., lühend, = audoktor.
Driina, Saava jõe lõunapoolne
haru Jugoslaavias, ligi 350 km pikk.
drill, (esijoones sõjaväeliste) tege
vuste ning võtete mehaaniline kätteharjutamine, automatiseerimine.
Drin, jõgi Põhja-Albaanias, 300
km pikk.
drnd., lühend, = doktorand,
drogist,
ennemalt: droogidega
kaupleja, nüüd: rohukaupmees.
dromedar, tavaline, ühe küüruga
kaamel.
drontlased e. dodolased, kalkunitaolised linnud tuviliste seltsist,
droogid
261
džiiro
ga, rahvaste rändamise ajal mon
elasid India ookeani saartel Madagolite läbikäigumaa.
gaskarist idas kuni 18. saj.
dsungaarid, mongoli tõugu rah
droogid, taime- ja loomariigist
vas Dsungaaria idaosas, 18. saj-1
saadavad (kuivatatud)
toorained
alistatud hiinlaste poolt.
arstimeiks või arstimite valmista
dz, lühend, = topeltsentner.
miseks (arstimdroogid) ja tehniliDzeržinski, Felix, poolakas, Nõusiks otstarbeiks.
kogude-Vene juhtiv kommunist, po
drops (ingl. k. ’tilgad’), puuviljaliitilise politsei Tšeka asutaja (dets.
ja suhkrukompvek.
1917) ning juht, * 1877, f 1926.
Drottningholm, Rootsi kun. suviD-Zug,
lühend
saksa
sõnast
loss ühel Mälari järve saarel, pea
Durchgangszug,
läbikäik-kiirrong,
linnast läänes, suurte kunstikogu
tähistab Saksamaal kiirrongi, mille
dega.
vagunid on läbikäimiseks eriliselt
Droysen, Johann Gustav, saksa
ajaloolane, poliitik, tähtis eriti va
üksteisega ühendatud,
na ajaloo uurijana, * 1808, f 1884.
džainad = džinistid.
druiidid, vanade keltide preestriDžamna (ingl. Jumna), Gangese
seisus Gallias ja Britannias.
jõe suurim lõunapoolne haru Eesdružiina, Vene ajaloos vürstide
Indias, 1500 km pikk.
alaline kaitsevägi, eesotsas vürsti
džaui (ingl. joule), inglise füü
nõunike, bojaaridega (<-).
siku J. P. Joule’i järgi nimetatud
druus, kobarkristall,
tööühik, = 10 milj. ergi, = 1/9,8i
kristallpesa mittekriskg/m, elektrilise töö puhul = 1
talses kivimis; kivimi
vattsekund.
õõs, mille seinad on
Džehol e. Jehol [-o'l], Põhjakaetud kristallidega.
Hiina maakond Mandžuuria piiril,
Druusia, väike auto
1933 okupeeritud Jaapani vägede
noomne maa-ala Süü
poolt.
ria
lõunaosas, 6800
džemper (ingl. jumper) e. džamkm'2, 65 000 eh, peam. druuse.
per, kootud või trikoost õmmeldud
druusid, sõjakas araabiakeelne
pluus, kampsun.
segarahvas Liibanoni jm. mägedes
Džengis-khan, õige nimega TeLõuna-Süürias, oma usundiga (juu
mutšin [-in], suure tatari riigi
di, ristiusu ja islami segu), kuni
looja, * 1155, f 1227; alistas oma
100 000 is., alates 1922 pooled oma
võimu alla tatari ja mongoli sugu
riigis Druusias.
harud, vallutas kuni 1215 enamiku
Põhja-Hiinast,
1218
Turkestani,
drömlin e. dramlin (iiri k. drum1221—23 Afganistani, Kaukaasia ja
lin), piklik lame kruusa- või moLõuna-V enemaa.
reeniseljak, mis kujuneb jääliusti
ku servaosis, voor (om. -e).
džentelmen e. džentlmen (ingl.
gentleman), aumees; peen ja viisa
drüaadid, kreeka muinas usundis
kas seltskonnamees.
puude kaitsevaimud, puunümfid,
džent[e]lmenlik, aumehelik.
naisolendid, kes elavad puis.
Džibuuti (pr. Djibouti), Prant
Dryden [draidn], John [džon], ing
suse Somaalimaa pealinn Ida-Aaflise viljakas kirjanik, * 1631, f 1700;
kirjutas tragöödiaid, eriti aga vor
rikas, Adeni lahe ääres, 11 400 ei.
(1931); siit läheb raudtee Abessiimikindlaid, selgeid ja kõlavaid luu
nia pealinna Addis-Abebasse.
letusi.
džigiteerima, kiirelt ratsutama
d. s., lühend, muus., = dal segno.
ning seejuures hobuse juhtimise ja
Dsungaaria, madalani maa-ala
relva kasutamise osavust näitama.
(keskm. 1000 m ii. mp.) ning kõrdžihaad, muhameedlaste ususõda
vemaastik Sise-Aasias, Tienšani ja
muu-usuliste vastu.
Altai mäestiku vahel, Hiina jaTurdžiiro (it. giro) = žiiro.
kestani vahelise vana karavanitee-
džinism
262
džinism, budhismitaoline usund
India idaosas, valju askeesiga, tek
kinud 8. saj. e. Kr., üle miljoni
pooldajaga.
džinistid, džinismiusulised.
džoki (ingl. jockey), elukutseline
võiduratsur.
džonki e. džunke, hiina purjekas,
džungel, om. džungli, os. džunglit, võsa-, bambusroo- ja kõrkjatihnik Indias Gangese madalikul;
üldse palavvööde ja lähistroopiline
niiske ürgmets, tihedalt läbi põi
munud väänkasvude ja ronitaime
dega, eriti aga Indias.
džuudžitsu (ingl. jiu-jitsu), jaa
pani enesekaitsesüsteem, koosneb
hulgast lciireist ja osavaist võtteist,
mille abil on ilma relvadeta või
malik kallaletungijat võitlusvõimetuks, kahjutuks teha. On levinud
peamiselt spordina.
džuut (ingl. jute),
\
om. džuudi, india lina; palavmaade põõsastaime
(pärnaliste
WaÜ
suguk-st) varrekiud;
tähtsuselt
puuvilla vJpiJy'/
järgmine
kiudaine,
millest tehakse kotte
»
(odav
pakkimismat.
Džuut.
massikaupadele nagu
jahu, tsement), köisi, matte, vaipu,
kangaid.
džäss (jazz), kiirerütmiline mood
ne neegritantsu-muusika.
džässbänd (ingl. jazzband), džässorkester, koosneb väga mitmesugu
seist muusikariistust,, eriti löökmänguriistadest; neid mängitakse
tihti vahelduvalt ja sinna juurde
kuulub sageli ka laul.
džörsi (ingl. jersey), peen villaliik ja sellest tehtud kedrus; sel
lest kedrusest kootud jakk; džörsi
veis.
džörsi kari, teatavat tõugu pii
makari, liihisarvine, lehmad suure
udaraga.
duaalne, kaksik-olune.
dualism, kahesus, kaheksjagunevus; poliitikas kahe võimu võist
lus või tasakaal; filos., kahesusõpetus, õpetus kahekordsest, kak
due
sik-olusest ja vastuolulisest maa
ilma põhiolemusest, mille järgi
seatakse teineteise vastu ise-, omaseaduslikkude
põhiprintsiipidena
näit. headus ja kurjus või vaim
ja aine, hing ja ihu; selle vastand:
monism.
dualistlik, kahene, kaksik-olune;
dualismil põhinev.
Dubarry [diibarii], Marie Jeanne
[-rii žann], Prantsuse kun. Louis
XV armuke, * 1743, giljotiiniti 1793.
dubel-, muus., vt. double (pr.),
dublant, teatris või filmis teine
näitleja mingile osale, teislane.
dublee, tagasipõrkelöök (näit. koroonamängus).
dublee-kaup, pealt kullatud oda
vast metallist esemed.
dublee-kuld, kuldplaatidega kae
tud odavam metall.
dubleerima, kahekordistama, liit
ma; kokku valtsima; kallismetallplaadiga (teist metalli) katma; üksiklõngu (korrutamiseks) rööbiti
kerima; tagasipõrkelöögiga tabama;
teatris või filmis mingi osa tavalist
kandjat asendama.
dublett, teisik, eriti teine ek
semplar mingist asjast mõnes ko
gus; kahest osast kokkupandud
ilukivi (pealmine pool kalliskivist),
dublikaat = duplikaat.
Dublin, Iiri vabariigi pealinn
Iirimaa idarannikul, elava kauban
duse ja tööndusega (eriti masinaja laevaehitus), kahe ülikooli, aka
deemia jm. teaduslike asutistega,
rikas toredaist hooneist, ühes ees
linnadega 419 000 ei. (1931). Vana
kelti linn, sattus 9. saj. taanlaste,
1171 inglaste kätte, sai 1921 Iiri
omaks.
Du Bois-Reymond [diibua rerno'y],
Emile [-i'Z], saksa füsioloog, lihaste
ja erkude tegevuse eriuurija, * 1818,
f 1896.
Dubraani e. Tubrani (end. Doberan), õieti Valgeranna, ranna-väljasõidukoht Pärnust 6 km läänes.
Dubrovnik (it. Ragusa), sadam ja
kosukoht Dalmaatsias (-<-).
due [düA] (pr., lad. sõnast dux,
263
duce
’juht’), hertsog, prantsuse aadlitii
tel, printsist astme võrra allpool.
duce [dutše] (it., lad. sõnast dux,
’juht’), pealik, Itaalias diktaator
Mussolini aunimi (Il duce).
Duden, Konrad, saksa keelemees,
* 1829, f 1911; koostas ametlikult
maksva saksa keele õigekeelsus
sõnaraamatu, mis on, alates 1880,
ilmunud paljudes trükkides.
dudka e. duda, vilepill (slaavi rah
vastel).
duell, kahevõitlus,
duellant, kahevöitleja.
duelleerima = duellima.
duellima, kahevõitlust pidama.
Duero [-eero] (port. Douro), jõgi
Pürenee poolsaare läänepoolel, 780
km pikk.
duett, kahe isiku poolt ettekan
tav kahehääleline laul.
„Du gamla, du fria, du fjällhöga
nord"* [fjällhööga nuurd] (rts.),
Rootsi rahvuslaulu algussõnad, ’Sa
vana, sa vaba, sa tundrukõrge
põhjamaa’.
Du Gard [dügaar], Roger Martin
[rožee -tag], prantsuse romaani
kirjanik, * 1881. Nobeli laureaat
1937.
dugong e. merineitsi, imetaja
loom meriveiseliste seltsist, elab
India ookeani rannikuil.
Dugong.
Duhamel [düamel], Georges [žorz],
prantsuse psühholoogiline kirjanik,
* 1884: sügavalt idealistliku loo
minguga, on kirjutanud luuletusi,
novelle, romaane, esseid jm.
Duisburg [diius-], tööstus- ja
kaubalinn Lääne-Saksamaal, Reinist
paremal, selle haru Ruhri suudmel,
Duncan
suurim sisevete-sadam Euroopas,
tugeva metallitööndusega, 440 000
ei. (1933).
Dukas [dükaa], Paul [poi], prant
suse helilooja, * 1865, f 1935; meis
terlike klaveri- ja sümfooniliste
teostega.
dukat = tukat (rahaühik).
duke [djuuk] (ingl.), hertsog,
Inglise kõrgeim aadlitiitel.
dulce et decorum est pro patria
mori [dekoo-] (lad.), ’magus ja au
väärne on isamaa eest surra’ (Horatiuse sõnad).
Dulcinea [-eine a], külanaine, rüü
tel Don Quijote (<—) idealiseeritud
kallike; üldse koomiline sümbol
naisest, kellesse ollakse armunud.
dultsiin, eriline magus aine, val
ge pulber.
Dumas [dümaa], Alexandre, van.,
prantsuse kirjanik, * 1803, \ 1870;
koostas näidendeid ja paljuköitelisi põnevusromaane; peateosed:
rom. „Kolm musketeri" (1844, eesti
k. esiosa 1923—24) ja „Krahv Monte-Cristo“ (1841—45, e. k. 1899).
Dumas [dümaa], Alexandre, noor.,
eelmise poeg, prantsuse kirjanik,
* 1824, f 1895; kirjutas peam. abieluprobleeme käsitlevaid näiden
deid ja romaane; kuulsaimad teo
sed: jutust. „Kameeliadaam“ (1849,
näid. 1852, Eestis mängitud) ja
näid. ,,Poolmaailm“ (1855).
dumdum-kuul, lõhkev püssikuul,
tekitab raskeid haavu, sõjas rah
vusvaheliselt keelatud.
dumping, kauba müük välistur
gudel odavama hinnaga kui kodu
maal, isegi alla tootmiskulude; sel
lega taotellakse ettevõtte töötamist
suurema koormusega ning seega
odavamaid tootmiskulusid, sageli
ka kauba väljaveo maal vastava
töönduse tekkimise või arenemise
takistamist jms.
Dunajets [-naa-], Visla ülemjook
su parempoolne haru Lõuna-Poolas, 208 km pikk.
Duncan [dankdn], kaks Šoti ku
ningat 11. saj-1.
Duncan [dankan], Isadora, Amee
rika päritoluga tantsijanna Euroo-
Dundee
264
pas, tantsukunsti uuendaja, * 1878,
t 1927.
Dundee [dandii], linn Šoti ida
rannikul, 3,2 km pika sillaga, üli
kooliga, vaalapüiigi ja linatöönduse
keskus, laevaehitusega, 176 000 ei.
(1931).
dungaanid, hiinakeelne türgi-tatari rahvas Dsungaarias ja LoodeHiinas, mõni milj. is.
Duns Seotus, Johannes, kuulus
skolastik, * u. 1270, f 1308; äge
skolastika arvustaja. Tema pool
dajad: skotistid.
duo, helitöö kahele muusikariis
tale (vrd. duett).
duodeets, raamatu kaheteistkümnendik-kaust; paberipoogen on siin
murtud 12 leheks (24 lk.).
duodetsimaalsüsteem, mat., kaheteistkümnend-süsteem; selle alu
seks on arv 12 (nii 12 = tosin, 12
tosinat = gross).
duodraama, näidend kahe tege
lasega.
dupleerima = dubleerima.
dupleks-, topel-, topelt-,
dupliik, vastus.
duplikaat e. dublikaat, teisikdokument, mingi dokumendi, näit.
kauba saatekirja teine eksemplar.
duplikaator, joonestiste ja kir
jutiste paljundaja.
duplitseerima, kahekordseks te
gema, kahekordistama.
duraanametall, metallisulam pea
miselt vasest (ligi 2h) ja tsingist
(ligi V3), keemilistele toimetele
vastupidav laeva- ja masinametall.
duralumiin, metallisulam alumii
niumist peam. vase lisandiga, ker
ge, kuid kõva lennuki- ja autometall.
Durance [dürayss], Rooni (Rhõne’i) idapoolne haru Kagu-Prantsusmaal, üle 300 km pikk.
duratsioon, kõvastumine, kõvenemine.
Durban e. Port-Natal, tähtis kau
basadam Lõuna-Aafrikas, India oo
keani rannikul, 259 000 ei., neist
95 000 valget.
durianipuu, puu Malai saaresti
kus, peasuuruse, pealt liihiogalise
Dublin
viljaga, mis sisaldab seemnete üm
ber haisvat, kuid maitsvat vilja
liha.
Durkheim [dürkeem], Emile [-i /],
prantsuse moodne ühiskonnatead
lane, * 1858, t 1917.
durra e. sorgo, neegrihirss, kõrsvili, tähtis pärismaalaste toidutaim
Hiinas, Kesk-Aasias ja Aafrikas.
Duse, Eleonora, itaalia kuulus
näitlejanna, * 1859, f 1924; eriala:
traagilised sangariosad.
dtišš, duši, dušši, vihmand, vihmandkümblus, vee langemine ke
hale jugadena; on väga mitut liiki.
duuma, rahvaesinduskogu, voli
kogu end. Venes; liik ukraina
(väikevene) rahvalaule.
duumarahad, 250- ja 1000-rublalised Vene paberrahad pärast 1917.
a. revolutsiooni.
duumviraat,
kahemehe-valitsus
(Vana-Roomas).
duumvirid, kahemehelise kõrge
ma ametkonna liikmed,
duur, muus., = mažoor.
dux (lad.), juht, väejuht, pealik;
keskajal: hertsog.
„Dvigatel“, 1897 asutatud a/s., va
guni- ja masinavabrik Tallinnas;
selle asemele asutati 1932 a/s.
,,Eesti Dvigatel11.
Dvinaa (vn.) e. Dviina, os. Dvi
naad e. Dviinat, suurim jõgi Põhja-Venes, kahe suure lähteharuga
(Suhhoona ja Jug), suubub Valges
se merre, 755 km pikk, ühes Suhhoonaga 1780 km.
Dvinsk (vn.) = Daugavpils.
Dvorak [dvo'rzaak], Anton, tšehhi
tähtis helilooja, * 1841, t 1904;
rahvusliku kunstikõrge loominguga
(oopereid, sümfooniaid, kooriteo
seid jpm.).
Dvorak [dvo'rzaak], Max, austria
kunstiloolane, * 1874, f 1921; kuns
tiloo kui vaimse elu arengu, kui
vaimuloo käsitleja.
dändi (ingl. dandy), mõõtuandev
mees rõivastuse alal; moenarr.
Däubler [dor-j, Theodor, saksa
sügavatundeline luuletaja, * 1876,
t 1934.
Döblin, Alfred, saksa kirjanik,
Bollinger
265
fantastiliste ja ajalooliste romaa
nide autor, * 1878.
Döllinger, Ignaz v., saksa kuulus
usuteadlane, vabameelne katoliik
lane, * 1799, f 1890.
Dücker, Eugen Gustav, balti
saksa maalikunstnik peani. Saksa
maal, * 1841, f 1916; eriala: rannikumaastikud.
dünaamika, mehaanika osa, õpe
tus jõududest e. tungidest ja nen
de varal tekitatud liikumistest (gaa
side dün. = aerodünaamika, ve
delikkude dün. = hüdrodünaamika); muus., õpetus helijõu muu
tustest; üldtäh.: liikuvus, jõulisus,
vaimne sisejõud.
dünaamiline, dünaamikasse puu
tuv; jõuline, võimas, hoogus, liikuv.
dünaamiline keeleuurimine =
diakrooniline (arengulooline) keele
uurimine.
Diinaburg (sks.) = Daugavpils,
dünamiit, 1867 rootsi inseneri A.
Nobel’i leiutatud lõhkeaine, koos
neb peamiselt nitroglütseriinist, mis
väga ohtliku õlina segatakse seda
endasse imevate ainetega; sel teel
saadud sitkest, vähem ohtlikust
massist vormitakse pulgakujulised
padrunid, mis plahvatavad soojas
seistes või äkilisel kuumendamisel.
Pealiigid:
1) želatiindünamiidid,
mis koosnevad kuni 92% nitroglüt
seriinist ja segatakse nitrotselluloosiga; need on kõige tugevama
lõhkejõuga ained; 2) ammooniumsalpeeter-dünamiidid, kus nitroglütseriin moodustab massist väik
sema osa.
diinamis (kr.), jõud, võime,
dünamisni, filosoofiline vaade,
mille järgi lvõik materiaalne maa
ilmas -kujutab enesest ainult toi
mivate jõudude avaldusi.
dünamo e. dünamomasin, elektrimasin, mis mootorist, auru- või
veejõu-masinast saadavat mehaa
nilist energiat muundab elektri
energiaks. Koosneb paigalseisvast
osast (staatorist) — väliskerest
magnetiga, mis annab magnetivälja, ja keskel pöörlevast ank
rust, millele on erilisel viisil keri-
dünamo
Suurejõuline dünamo (ankur välja tõstetud).
tud traatmähis, ning lõpuks elekt
rivoolu võtvast seadisest. Ankur
pannakse pöörlema oma telje üm
ber diiselmootori, auru- vm. masi
naga.
Ankru pöörlemisel tema
traatmähised lõikavad magneti tungivälja ning viimase toimel kutsu
takse neis esile elektriline jõud,
nn. induktsioonivool. See vool ju
hitakse läbi magnetipooluste mähiste, millega suurendatakse poo
luste magnetismi.
Seeläbi oma
korda tekitatakse jälle pöörleva
ankru mähistes tugevam vool, mis
uuesti suurendab magnetismi. Sel
line vastastikune toime kestab kuni
(antud masina juures) maksimaal
se võimaliku elektromotoorse jõu
saavutamiseni, et saada tarvitami
seks võimalikult tugevat voolu.
Selle äsjakirjeldatud, nn. dünamoprintsiibi rakendamine
(1867
W. Siemens’i poolt) võimaldas al
les
töövõimelise
dünamomasina
ehitamise. — Ankrumähise traadid
ei lõika alati ühepalju tungjooni,
vaid ühel momendil paljusid, tei
sel väheseid, millest ka sõltub voolutugevus. Elektrijõud seetõttu tõu
seb ja langeb reeglipärases vahel
duses. Ankru pöörde ühe poolringi
ajal pealegi lõigatakse tungjooni
ühes, teise poolringi ajal teises
suunas, mistõttu ka elektrivool lii
gub kummagi poolringi ajal eri
suunas. Vool vaheldab seega siis
kokkuvõttes nii tugevust kui suun
da ja kannab ka vahelduvvoolu
nime.
Selle voolu väljajuhtimi-
dünamomeeter
266
A. Dürer : Nürnbergi linnanõuniku portree.
seks ühendatakse mähisetraadi ot
sad kahe metallrõngaga, millede
vastu hõõrduvad kaks metallharja.
Alalisvoolu saamiseks lastakse aga
harju hõõrduda kahest teineteisest
lahutatud poolrõnga, nn. kommu
taatori vastu.
Voolu suuna va
heldumise aegadel vahelduvad ka
teljel pöörlevad, harju puudutavad
poolringid (teiste sõnadega, vahel
duvad ka harjad), mistõttu vool
liigub püsivalt ühes ning samas
suunas.
dünamomeeter, jõumõõtja, mitut
liiki seadis kehalise jõu, füüsilise
tungi, masinate töö ja võimsuse
mõõtmiseks.
Dünamünde (sks.) = Daugavgrlva.
dünastia, valitsejasugu
dünastiline, dünastiasse puutuv
või kuuluv, selle kohta käiv.
Dürer, Albrecht, saksa kuulus
maalikunstnik ja graafik, * 1471,
f 1528; elas ja teotses peam. Nürn
bergis, omandas itaalia renessansskunsti põhimõtted ning rakendas
Dyk
neid omapärase kunstilaadi välja
arendamiseks kodumaal.
Tema
mitmekülgne looming on silma
paistev oma moraalse tõsiduse ja
tehnilise viimistluse poolest; laial
dase loomingu kõrval portreede,
piibli- ja mütoloogiliste maalide
alal on ta eriti viljakas-mõjukas
olnud graafikuna, nii puu- kui
vaselõikes ja joonistuses; on kir
jutanud ka raamatuid perspektii
vist, proportsioonist, sõjakindlustuskunstist jm. — Pilti vt. tahvlil 11.
düs-, kreeka eessilp, tähistab
ebaolu, puudust, riket, halbust jne.
düsenteeria, kõhutõbi («-), veri
ne kõhutõbi.
diislaalia, kõnehäire, kogelemine,
düspepsia, seedehäire, -korratus.
Düsseldorf, tööstus- ja kunstilinn Lääne-Saksamaal, Reini pa
remal kaldal, hea sadama, metalli-,
klaasi- ja kudumistööndusega, kuul
sa kunstiakadeemia ning -muuseu
miga, teaduslike uurimisasutistega,
499 000 ei. (1933).
düii, turhamuda (järvedes),
düün, fiiüs., jõu- e.. tungiühik,
tung, mis 1-grammilisele massile
annab kiirenduse 1 sm sekundis
(matemaatiliselt: sekund-ruudu koh
ta) ; on väga väike ühik, vastab
V981 g (1,02 mg) raskuse keha rõ
humisele tema alusele; geogr., luide.
Düiina jõgi = Väina jõgi.
düüs e. tiiüs, tehn., toru kitsenev
osa vedelikkude või gaaside liiku
mise reguleerimiseks.
Dyck [deik], Anthonis van, ma
dalmaade maalikunstnik, * 1599,
\ 1641; töötas Genuas, Antverpenis, Londonis jm. peam. kõrgemate
kihtide portreemaalijana suursu
guses, esinduslikus stiilis; on loo
nud häid maale ka piibliteemadel.
— Vt. tahvlit 12.
Dygasinski [dõgassinjski], Adolf,
poola naturalistlik kirjanik, loo
duse ja loomade kirjeldaja, * 1839,
f 1902.
Dyk [dik], Viktor, tsehhi mitme
külgne kirjanik, * 1877, f 1931.
E, e
267
eboniit
E
ebalema, ebalda, ebalen, ebaleE, e, häälik ja ladina alfabeedi
sin, ebaldakse, ebalnud jne., kaht
viies, eesti tähestiku neljas (võõr
lema.
tähed ühes arvatult kuues) täht. —
ebanormis, om. -normsa, mitteMuusikas on e (= mi) do-matavaline, ebanormaalne.
žoor-astmiku (e. -heliredeli) 3. heli.
ebanormsus, ebanormaalsus,
E, lühend sõnust ingl. East, pr.
ebaproduktiivne, mitte- e. väheEst, ’ida’; tarvit. kaartidel ja ilmatootlik.
teateis.
ebarotlased, väliselt rotitaoliste,
E., lühend sõnast Eesti.
taimtoiduliste loomade sugukond
e., lühend sõnast ehk.
näriliste seltsist, näit. kobrasrott e.
eakas, om. eaka, os. eakat, ela
nutria (Lõuna-Ameerika parasvöö
tanud, vanema-ealine.
vete ääres).
earl [ööl] (ingl.), krahv,
ebastama, (dokumenti) võltsima,
east [iist] (ingl.), lüh. E, ida.
ebausk, väljaspool maksvat usun
eastama (kedagi), täisealiseks ar
dit olevad uskumused üleloomuli
vama, (kellelegi) täisealise õigusi
kesse jõududesse ja mitmesuguste
andma.
nähtuste saatustmääravasse tähen
Eastlake [iistleik], Elizabeth, ing
dusse.
lise kirjanik, * 1809, f 1893; viibis
Ebavere mägi, mäekink LääneTallinnas, avaldas kirjavahetust ja
Virumaal, Kiltsi raudteejaama ja
novellikogu eestlaste elust „LiiviVäike-Maarja aleviku vahekohal,
maa jutud“ (1846, eesti k. 1930).
146 m ü. mp., eesti rahvaluules
eau [oo] (pr.), vesi.
seotud muistendiga maa alla ka
eau de Cologne (pr.) = odekolonn.
dunud toredast linnast.
EBA, lühend, = Eesti Biblio
ebavili, taimevili, mis kasvab
graafia Asutis.
mitte ainult õie sigimikust, vaid
eba-, mitte-; väär, ekslik, näiv.
ka muist õieosadest, näit. õun, pirn.
ebajumal, väärjumal, mingiusuebavoorus, paheline omadus,
liste juures iga muu usu, pagana
ebe, om. ebeme, os. ebet, kübe,
usu jumal; (kellelegi) jumaluseks
helve (om. helbe); (sule-)udemeke.
saanud asi (näit. raha) või isik.
ebel, om. -a, edev.
ebak e. aberratsioon, elavas loo
ebelema, ebelda, ebelen, ebeleduses mingi liigi normaalkujust
sin, ebeldakse, ebelnud jne., edvis
tugevasti kõrvale kalduv taime- või
tama.
loomavorm;
seejuures
tugevasti
Ebers, Georg, saksa romaanikir
haiglast iseloomu kõrvalekaldega
janik, * 1837, t 1898; egüptoloogia
ebakut nimetatakse väär-arendiks
professorina kujunes eriti muinase. deformatsiooniks.
teaduslike romaanide viljelejaks.
ebaklassitsisin e. pseudoklassitEbert, Friedrich, Saksa riigi
sism, klassitsistliku voolu teine ni
mees, * 1871, + 1925; sadulsepp,
metus peam. prantsuse 18. saj. kir
ajakirjanik, a-st 1913 sotsiaalde
janduses, kus antiikkirjandusest
mokraatliku partei juht, nov-st
vankumatuid
eeskujusid
võttes
1918 riigikantsler, 1919—1925 esi
mindi liialdustesse, esijoones draa
mene Saksa vabariigi president.
ma ülesehituse kolme (aja, ruumi
Ebert, Max, balti-saksa muinas
ja tegevuse) ühtsuse nõudes, ar
teadlane, * 1875, f 1929; tähtsate
vestamata antiikaja kunsti-ideaale
uurimustega iild- ja Baltimaade
põhjustanud asjaolusid ja tingi
arheoloogia alalt,
musi, tabades seega rohkem välist
ebesulg, udusulg,
vormi kui vaimu.
eboniit, kõvakummi, tumepruun
ebakõla,
sobimatu
heliühend,
või must sarvjas aine, mis saa
lahkkõla, lahkheli, sobimatus.
Ebro
268
dakse kautšukist
keskm. 30°/o
väävli lisandamisel ja kuumuta
misel: tarvit. iluasjadeks, kammitöönduses, elektrinduses isoleer-ainena ja mujal.
Ebro, jõgi Kirde-Hispaanias, voo
lab Kantaabria mägedest läbi Aragoonia Vahemerre, 927 km pikk,
ainult kohati laevatav,
ebur, elevandiluu,
ecee homo [ektse] (lad.), ,,ennäe
inimest", Pilaatuse sõnad rahva
ette viidud, kibuvitsakroonis ja
purpurmantlis Jeesuse kohta; maa
likunstis: selliselt kannatava Kris
tuse kujutis.
Echegarav [etšegarai ], Jose [hosee], hispaania näitekirjanik, * 1832,
-f-1916; Nobeli pool-laureaat 1904.
echinos [ehliii-] (kr. k. ’siil’), ehhiinos e. ehhiinus, kreeka ehitus
kunstis dooria samba (vt. joonist
lk. 256) pea osa samba tüve ja
abakuse e. kateplaadi vahel,
echo (kr.), kaja.
Eckener, Hugo, saksa õhulaevnik, * 1868; õhulaevade ehitaja
ning ,,Graf Zeppelin’i" juht selle
esimesel reisil Ameerikasse 1928,
ümber maailma 1929, põhjanabale
1931.
ecole [eko'1] (pr.), kool; üldse õp
peasutis.
ecrasez 1’infäme! [ekrazee läyfam] (pr.), ’hävitage see alatu!’,
Voltaire’i juhtlause võitluses kat.
kiriku vastu.
ecu [eküü] (pr. k. ’kilp’) e. eküü,
mitme endise Prantsuse metallraha
nimetus.
Ecuador = Ekuador (riik),
ed., lühend lad. sõnast editio,
’trükk’, või edidit, ’on välja andnud’.
edami juust, hollandi juustuliik,
peakujuline kera, tavaliselt pealt
punaseks värvitud.
„Edasi“, eesti kommunistide aja
leht Leningradis 1917—37; vare
malt ja samaaegselt mitme pahem
poolse perioodilise väljaande nimi
Tallinnas, ka Peterburis ja Tartus.
edasiande-pealdis e. siirmispealdis, (veksli) edasiande-pealiskiri,
indossament e. žiiro.
Ederberg
edasikaebus kohtuotsuse peale
taotleb asja uut läbiarutamist ning
õiglasemat otsust; edasikaebust on
mitut liiki, näit. apellatsioon-, kassatsioon-, erakaebus, kaja jne.
edasikindlustus, kindlustusseltsi
des vastuvõetud kindlustuste teiskordne kindlustus
nende poolt
(teises vastavas asutises), riisiko vä
hendamiseks.
edastama, edasi kaebama,
edastuskaebus e. edastus, apel
latsioonkaebus, apellatsioon (<-).
Edda, muinasgermaani kirjandu
se peateos: kaks muinas-skandinaavia käsikirja: 1) vanem Edda,
sisaldab 9.—12. saj-st pärinevaid,
u. 1250. a. kogutud jumalate- ja
sangarilaule, vanasõnu ja elutar
kust; 2) noorem Edda, proosateos,
poeetika õpperaamat, mille koos
tanud u. 1225 islandlane Snorri
Sturluson; sisaldab rohkesti näi
teid jumalatelugudest jm. luulest,
ede, om. -me, ettemaks, avanss.
Ede, naisenimi.
edeerima, välja andma, kirjas
tama (trükiteost).
edel, om. -a, rahvusvah. lühend.
SW, ilmakaar: lõunalääs.
Edela-Aafrika (ingl. South West
Africa), end. Saksa asumaa Angoola lõunapiiri ja Oranje jõe vahel,
nüüd Lõuna-Aafrika Uniooni mandaatmaa, 836 000 km2, u. 273 000
ei. (1933). Pealinn Windhuk.
Edelfelt, Albert, soome realistlik
maalikunstnik, * 1854, f 1905; vil
jaka loominguga soome rahvaelu
aladelt, piiblist ja ajaloost. — Vt.
tahvlit 13.
Eden [iidan], Anthony, Inglise
riigimees,
1897; 1934—35 Rah
vasteliidu minister, 1935—38 välis
asjade riigisekretär; Inglise välis
poliitika juhtiv tegelane, Rahvaste
liidu ja rahu eest võitleja.
Eder, Weseri jõe ladvaharu Ful
da
lääneharu Lääne-Saksamaal,
135 km pikk.
Ederberg, Friedrich, eesti usu
teadlane, * 1859; kauaaegne kiri
kuõpetaja, praost, ärkamisaegne rah
vuslik tegelane, vaimulik kirjanik.
Ederberg
269
eel-ajalugu
ses 1901—10, olles väga edukas
Ederberg, Paul, eelmise poeg,
välispoliitikas. E. VIII, : 1894, sai
arvuteadlane, gürnn. õpetaja ning
troonile 1936, kuid loobus sellest
õpperaamatute autor,
1889.
valitsusele ja kõrgemaile seisustele
Ederberg, Ernst, eelmise vend,
vastuvõtmatu abielu ja valitsusvõi
arhitekt, * 1891.
mu küsimuste pärast,
edetama, edet, avanssi andma,
edvik, edev inimene,
ediil, kõrgemate riigiametnikku
eebenipuu, raske ja kõva, harili
de liik Vana-Roomas.
kult tumepruun või must vääris
edikt,
Vana-Roomas
kõrgem
puit, saadakse paljudest troopilisametlik teadaanne või korraldus,
test ja lähistroopilistest puudest
(valitsuse) määrus, käskkiri.
peani, eebeniliste suguk-st, näit.
Edinburgh [edinburg], Šotimaa
must eeben Aafrikast, Indiast ja
pealinn Forth’i lahe lõunarannikul,
Malai saarestikust, punane Läänevana Šoti kuningate lossiga linna
Indiast ja Aafrikast, roheline Keskkeskel kaljumäel, toredate uutegi
ja Lõuna-Ameerikast. Tarvitatakse
hoonetega tööstuslinn, ülikooli ja
kunstiesemete nikerdamiseks, keptähetorniga, 457 000 ei. (1934).
pideks, käsiraudadeks, lauanõu
edis, kautsjon.
deks jm.
Edison [edisn], Thomas Aiva,
Eeden, paradiisiaia nimi, esineb
ameerika geniaalne leiutaja, elekt
ka üldsõnana eeden, ’paradiis .
rotehnik, * 1847, t 1931; andekas
Eeden, Frederik van, hollandi
ja töökas iseõppija, kujunes maa
romantiline kirjanik,
1860, f 1932.
ilmakuulsaks
töösturiks, leiutas
rea
aparaate,
näit. fonograafi
eedomlased e. edomiidid, Eesa(1877), eriti rakendades teiste teo
vi («-) e. Eedomi järglased, elasid
reetilisi ideid, ehitas näit. elektri
Surnumerest kagus.
pirni (1879), esimese elektrijaama,
eedulased (lad. Aedui), vana-ajal
juhtmetega voolu tarvitajate juurde
suur kelti suguharu Kesk-Gallias.
(1882), filmimisaparaadi (1889), te
eefei, taim: luuderohi.
lefoni, elektriraudtee jpm. — Pilti
eekvid (lad. Aequi), suguharu vavt. tahvlil 11.
na-ajal Kesk-Itaalias, alistati room
editor je'd-] (lad.), väljaandja, kir
laste poolt 304 e. Kr.
jastaja; ka peatoimetaja.
Eela, naisenimi.
editsioon, (raamatu) väljaandmi
eel-ajalugu e. esiajalugu, ajaloo
ne, kirjastamine; väljaanne, trükk.
lise aja eelne, vanim ajajärk inim
Edschmid, Kasimir, ps., saksa
konna ajaloos, samuti teadus ini
ekspressionistlik kirjanik,
1890.
mese elust ja olukorrast sel aja
edukatsioon, kasvatus,
järgul, mille kohta pole olemas kir
eduma, edasi liikuma, edasi jõud
jalikke, ajaloolisi andmeid. Egip
ma, kõrgemale
kohale tõusma,
tuses, Ees-Aasias ja Hiinas ulatu
avansseeruma.
vad ajaloolised teated tagasi kuni
Edur, om. -i, mehenimi,
4000 a. e. Kr., Euroopas aga kes
edus, om. -a, jõudus (jõudsa),
tis eel-ajalooline aeg üldiselt kuni
eduskund (sm. eduskunta), Soo
1000 a., kohati isegi kuni 250 a.
me rahvaesindus, parlament,
e. Kr. Ajaline jaotus: vanem kivi
edustama, jõutama, edendama,
aeg (u. kuni 10 000 e. Kr.), noo
edustus, edendamine,
rem kiviaeg (u. kuni 2000 e. Kr.),
edutania, liikuma panema, soo
pronksiaeg (keskm. kuni 1000 e. Kr.),
dustama, edasi viima, ametis kõr
raua-aeg (Lõuna-Euroopas alates
gendama, avansseerima.
u. 1000, Skandinaavias u. a-st 400
edutseerima, kasvatama,
e. Kr.). Eel-ajalugu kasutab esiaja
e-duur, muus., = mi-mažoor.
uurimiseks mitmete muude teadus
Edward [edudd], kaheksa Inglise
te abi ning jaguneb ise erialadeks
kuninga nimi. Neist E. VII valit
Eelar
270
nagu muinasteadus, antropoloo
gia jt.
Eelar, om. -i, mehenimi,
eelarve, mingi asutise, organisat
siooni või ettevõtte tulude ja ku
lude ettearvestus, tavaliselt eelole
vaks aastaks; koosneb tulude- ja
kuludepoolest; on tarvilik esijoo
nes üksikuil erialadel võimalike ku
lutuste ülemmäära teadmiseks.
eelarveaasta, kalendriaasta või
muu tegevusaasta, mille kohta koos
tatakse eelarve, näit. Eesti riigil
ühe aasta 1. aprillist kuni järgne
va aasta 31. märtsini.
eeldama, eelkäivaks oletama,
eeldus, eel-oletus, asjaolu, mille
kehtivusel on maksvad järgnevad
otsustused või tõed; eeldusteks ni
metatakse ka mingiks ülesandeks
tarvilikke omadusi, oskusi ja või
meid.
eel-idandamine, seemnete idane
da laskmine vastavais tingimusis
enne külvi, et taimede mullast tär
kamist kiirendada.
eelik, eelkäru (adral, suurtükil
jne.); jur., talitusviis, mis järgne
vaile seda laadi juhtudele on ees
kujuks, pretsedent,
eelis, paremus.
eel-isasus, kahesugulises õies tol
mukate valmimine enne emakaid
(eel-emasuse puhul aga valmivad
emakad enne tolmukaid); mõn. pu
tukad isaste ettejõudmine arene
mises emastest, näit. varasem väl
jumine nukust.
eelisostu-õigus, ostu-eesõigus, ta
valiselt kinnisvara võõrandamise
puhul, kuulub näit. linnas maa
omanikule tema krundil oleva võõ
ra maja müügi korral, pärus-kinnisvara müügi puhul senise omani
ku lähemaile sugulasile, jne.
eelispärija, (talu) ainuüksi päri
ma õigustatud isik pärijate seast.
eelistama (midagi millelegi, ke
dagi kellelegi), paremaks pidama,
eelisõigus, (kellegi) eesõigus.
Eeljas, om. Eelja, mehenimi,
eeljääaeg, enne-jääaegne ajajärk
maakera ajaloos.
eelkalkulatsioon, äriline arvutlus
eeltakt
enne mingi tehingu teostamist või
enne töö tegemist ja saaduse val
mistamist.
eelkõige, enne kõike, kõigepealt,
eellased, sugulased ülenevas joo
nes, näit. vanemad, vanavanemad;
järglaste vastandid.
eellaskmine, sõj., proovilaskmine
õige sihtimisviisi leidmiseks.
eelleping, ajutine leping, mille
põhjal (olulistes joontes) sõlmitak
se hiljem üksikasjalisem lõplik leping.
eellõikus, arstlik operatsioon, mis
tuleb teha enne pärislõikust selle
võimaldamiseks.
eelmed, haigusnähud, mis ennus
tavad mingi pärishaiguse tekkimist
kehas, eelnähud.
eelmuu, enne muud.
eelmäestik e. eesmäestik, mäes
tiku madalam ääreosa.
eelmäng e. preluudium, muusi
kaline avateos ooperi, draama vm.
ettekande sissejuhatuseks.
eelmärgistus, diees- või bemollmärgid noodi ees (noodivõtme jä
rel) helistiku (do-, re- vm. mažoor,
do-, re- vm. minoor) äramärkimi
seks.
eelnema (kellelegi, millelegi), eel
käima, varem toimuma.
eelnõu, seaduse, määruse jms.
kava, projekt, eenis; eelkäiv nõu
pidamine.
eelnõulema, eelnõu pidama,
eelpositsioon, sõj., kaitsepositsi
oonist eespool korraldatav maa-ala
mingi tähtsa punkti kaitseks ning
vaenlase eemalhoidmiseks.
eelpost, vahipost sõjas väeosade
julgestuseks.
eelreformatsioon, enne usupuhas
tust toimunud katsed kirikuelu
uuendamiseks,näit.Wiclif’i ja Hus’i
tegevus.
eelsadam, sadamaeelne, muulide
ga lainetuse eest kaitstud mereosa.
eelsoodumus e. dispositsioon, eelkalduvus mingile haigusele või hai
gustele, haiguse-vastuvõtlikkus.
eeltakt, eelsilp värsirea algul,
väljaspool meetrumit; poolik takt
helindi või selle osa algul.
eeltsensuur
271
eeltsensuur, trükitööde, avalikku
de kõnede jms. ametlik läbivaata
mine enne nende paljundamist, le
vitamist või ettekandmist.
eeltäide e. eeltäitmine, esimese
astme tsiviilkohtu otsuse täitmine
enne selle seadusjõustumist edasi
kaebe tähtaja möödumisega; seda
võib kohus lubada ainult seaduses
ettenähtud juhtudel.
eeluurimine, kriminaalprotsessis
algmenetluse (<-) teine, juurdluse
le järgnev osa; toimub kohtu-uurija poolt raskemate süütegude pu
hul ning juhtudel, kui juurdlusel
pole asjaolud küllaldaselt selgu
nud; sellele järgneb süüdistusakti
koostamine prokuröri poolt ning
kohtu alla andmine või süütõendi
te puudusel vm. põhjusel asja lõ
petamine.
eelvangistus, süüalusele enne koh
tuotsust tõkke-abinõuks määratud
vangistus.
eelvõistlused, spordivõistlusil roh
ke osavõtjaskonna korral peetavad
rühmitivõistlused paremate välja
valimiseks — ühisele lõppvõistlu
sele lubamise otstarbel.
eelvägi, pealetungil rinde peajõu
dude julgestuseks mõni km nende
ees liikuv väeosa.
eemus, kasu, paremus,
eend, om. -i, hoone üldpinnast
väljapoole ulatuv osa, näit. pal
kon, ärkel, simss jms.
eendama, kavastama, projektini a
eenis, kava, projekt.
Eenpalu (kuni 1935 Einbund),
Kaarel, Eesti riigimees, * 1888; õi
gusteadlane,
vabaharidustegelane,
ohvitser, üks Eesti väeosade orga
niseerijaid Vabadussõjaks, erakonnategelane, rahvaesinduskogude lii
ge, korduvalt siseminister, 1926—
1932 Riigikogu esimees, alates 1934
siseminister ning peaministri ase
täitja, 1938 peaminister.
Eenpalu, Linda, eelmise naine,
sünd. Koplus, üks Eesti naisliiku
mise ja naisorg-ide juhtivaid tege
lasi, * 1890.
eepik, eepose autor; eepiline kir
janik.
Ees-Aasia
eepika, eepiline, jutustav luule,
kirjandusliik, mis võib esineda nii
värsis kui proosas (näit. selle eri
liigid on romaan, novell, jutustus,
eepos, ballaad jms.) ning mida ise
loomustab ülevaatlik, teatavast ajakaugusest sündmuste ja olukorda
de rahulik (nii sisemine kui väli
ne) vaatlus ja nende näilikult era
pooletu
kirjeldamine, kusjuures
silmatorkavaks omaduseks on veel
tung avarduda, täielikkuse, totaal
suse taotlemine nii ajas kui ruu
mis, nii mineviku kui oleviku lahtirullimise teel, millega pöördutak
se lugeja mõttekujutuse poole.
Eepiline kirjandus on aga, eriti
uuemal ajal, huvi äratamiseks ja
tegevuse elustamiseks sagedasti va
rustatud lüüriliste ja dramaatiliste
vahepaladega.
eepiline, jutustav (kirjandus),
eepos, om. -e, os. -t, m. om. -te,
m. os. -i, suurem värsimõõduline
jutustav luuleteos, kangelaslugu;
esineb rahva- või kunsteeposena,
kusjuures esimene on tundmatu või
paljude tundmatute autorite loo
ming, viimane aga ühe teatud luu
letaja koostatud; mõlemad käsitle
vad rahvusliku sangari või paljude
kangelaste vägitegusid ja võitlusi.
Tähtsamaid rahvaeeposi: kreeka
,,Ilias“ ja „Odüsseia“, prantsuse
„Rolandi laul“, saksa „Nibelungide laul“, soome ,,Kalevala“. Kunst
eepostest on õige tuntud Milton’i
„Kaotatud paradiis"; siia kuulub ka
eesti (Kreutzwaldi) „Kalevipoeg“.
eera, geol., = aegkond.
Eerik, paljude Rootsi ja mitmete
Taani kuningate nimi.
Eerik XIV, Rootsi kun. 1560—68,
* 1533, fl577; võimuahne valitse
ja, alistas Rootsile 1561 Eestimaa,
võttis oma vennalt Johanilt Soome
hertsogkonna, sõdis õnnetult Taa
niga, kannatas vaimliste häirete all,
hukkas aadlikke, tõugati vendade
poolt troonilt.
Eero, mehenimi.
Eeru, mehenimi,
eerus, kala, = hõrnas.
Ees-Aasia, Aasia edelaosa: Väi-
Eesav
Ees-India
272
Ees-India. Rannikumaastik Tseilonil.
ke-Aasia, Süüria, Palestiina, Araa
bia, Mesopotaamia, Pärsia, Kau
kaasia (kui viimane arvata Aasi
asse kuuluvaks), laiemalt veel Tur
kestan, Afganistan, Belutšistan.
Eesav e. Eedom, piiblis Iisaku
poeg, Jaakobi kaksikvend, iisraeli
rahva vihatud vennasrahva eedomlaste e. edomiitide esiisa.
eesel, suurte kõrvadega imetaja
loom hobuslaste suguk-st, hobuse
perek-st, rohtla ja kõrve metsloo
mana Kirde- ja Ida-Aafrikas ena
masti hall, Aasias kollakad kuni
pruunid liigid (nii onager Ees-Aasias, kulan e. džigetai laialt KeskAasias, kiang Tiibetis jm.). Kodueesel põlvneb ühest Aafrika liigist,
on toidult vähenõudlik, kuid vas
tupidav kande- ja veoloom, on
eriti kasutamisel Ees-Aasias, Idaja Põhja-Aafrikas (Egiptuses juba
aastatuhandeid) ja Lõuna-Euroopas. Hobuse ja eesli ristamisel
saadakse kas hobueesel (hobusetäkuga) või muul
(eeslitäkuga).
Muulad on tähtsad kandeloomad
Ameerikas ja Hiinas (vt. pilti Co
lorado puhul).
Eesi, naisenimi.
Ees-India, Aasia suur poolsaar
vastu India ookeani, Araabia mere
ja Bengaali lahe vahel, põhjas
ühes tagamaaga vastu Himaalaja
mägesid, Belutšistanist läänes kuni
Birmani idas, u. 3,7 milj. km2, u.
320 milj. ei. Pinnavormilt jaguneb
kaheks erinevaks osaks: 1) jõgedemadalik Hindustan põhja pool,
Himaalaja mäestiku ees, ja 2) mä
gismaa Dekkan, kolmnurkne pool
saar lõunas ühes Tseiloni saarega.
Esimene on idas väga viljakas ta
sandik Gangese ja selle harude
ümbruses, eriti Gangese ja Brah
maputra ühisel suudmealal Bengaalias; läänes, Induse ümbruses
aga, välja arvatud kunstlikult nii
sutatav põhjaosa Pandžab, viljatu
maa, isegi kõrb. Teine, Dekkan on
läänepoolse kõrge servaga (rannikumäestik Lääne-Ghatid), keskel
eesistuja
500—800 m kõrge lavamaa, kalla
ku ja jõgedega itta, enamasti kuiv
rohtlamaastik, erandina väga vih
marikas Malabari rannariba lää
nes. Ilmastu on põhjas ja loodes
lähistroopiline, lõunas ja kagus
troopiline, suviste suurte monsuunvihmadega Malabaris ja Gangese
mail. Vihma-aladel esinevad lop
sakad vihmametsad, džunglid, troo
piliste taimede ja viljapuudega,
kuna mujal on ülekaalus rohtlataimestik ja kõrb. Loodes elavad
kõrveloomad, Gangese alal ahvid,
tiigrid, metssead, elevandid, maod,
krokodillid,
troopilised
linnud.
Rahvastik koosneb peam. aaria
tõugu hindudest (ligi 250 milj.) ja
ürgrahvast
draviididest
(u. 70
milj.) poolsaare lõunaosas ja Tseilonil; Himaalaja jalal leidub mon
goli tõugu tiibetlasi, linnades eu
rooplasi (kuni V3 milj.). Üle 2h
rahvastikust on hinduismi usku,
üle Vs muhameedlased (läänes);
budhismi on säilinud ainult ligi
4% juures. Rahvastik elatub peam.
põllumajandusest, kasvatades riisi,
nisu, otra, džuuti, puuvilla, suhk
ruroogu, kohvi, teed jm., saades
siit ka väljaveo-aineid. Suure rah
vastikutiheduse tõttu valitseb maa
puudus, viljaikalduste puhul näl
jahäda. Eriti arenenud on kodu
käsitöö
(siidikudumine,
vaibad,
luu-, puu- jm. asjad), mis on aga
raskustesse sattunud seal uuemal
ajal
arenenud
vabrikutöönduse
tõttu. Viimase vastu võitleb rah
vuslaste juht Gandhi. Sisse vee
takse puuvillriideid, masinaid ja
metalle. Riiklikult moodustab EesIndia peaosa Briti Indiast e. India
keisririigist, kuhu kuuluvad veel
naabermaad Belutšistan Iraanis ja
Birma Taga-Indias. Suurimad lin
nad (üle 1 milj. el.): Bombay ja
Kalkuta. — Ajalugu:
Teisel
aastatuhandel e. Kr. aarialaste
sissetungimine kirdest, algelanike
alistamine ja paljude riikide asu
tamine. Aleksander Suure sisse
tungist peale 326 e. Kr. suhted
Kreekaga. Sisetülid ja võitlused
ERL 9. V 38.
eesti
273
kuni 11. saj. 1398 vallutas mon
goli valitseja Timur e. Tamerlan
suure osa maast. 1526 üks tema
järglasist lõi siin juba suurmoguli
riigi (praegusegi) pealinnaga Delhi.
16. saj. valitsevad siinset kauban
dust portugallased, 17. saj. hol
landlased ja inglased. Hiljem ing
laste mõju alaline suurenemine.
1858 ühendamine Inglise kuning
riigiga, 1877 Inglise kuninganna
Viktoria kuulutamine Delliis India
keisrinnaks. Uuemal ajal päris
maalaste
võitlused üheõigusluse
eest inglastega, 1931 sai riigivor
milt dominiooniks.
eesistuja, kohtuistungi juhataja,
esikohtunik.
eeskava, lava- jm. seda laadi
etenduste järjestatud ettekannete
ja tegelaste loend.
eeskiri, ettekirjutis, juhis, juht
nöör, määrang, määrus.
eeslaulja, soololaulja eesti rahva
laulude ettekandel, keda kordab
koor.
eeslava, näitelava esiosa eesriide
ees (saali pool).
eesliide, keelet., tuletus-osa, mis
sõnade algusse liidetult muudab
nende tähendust (näit. sõnas eba
teadlik), prefiks, afiksi (^-) liik.
eesliin, rinde esijoon.
eesmärk,
tahtelise
tegevusega
saavutatav lõppsiht. Vrd. otstarve.
eesnahk, anat., suguti pead ümb
ritsev liikuv nahk.
eesnimi, inimesnime liik, risti
nime praegune nimetus; antakse
lapsele tema sünni registreerimi
sel lisaks isalt päritud perekonna
nimele.
eesriie, rippuv vaheriie, esijoo
nes näitelava varjamiseks vaata
jaskonna eest.
eessõna e. prepositsioon, kaas
sõna, mis esineb peasõna ees,
määrates viimase suhet lausega,
näit.: Piki jõge ujusid palgid.
eestaja, (kellegi eest) väljaastuja,
kaitsja (ilma volituseta).
eestama, (kellegi eest) välja as
tuma, (kedagi) kaitsma,
eesti = eesti keel.
18
Eesti
Eesti
274
Kõrge paekallas Viru rannikul.
Eesli (pr. Estonie, ingl. Estonia,
sks. Estland, sm. Eesti elik Viro,
läti Igaunija), vabariik Soome la
hest lõunas, Läänemerest ja Liivi
lahest idas, omab iihispiiri idas
Venemaa ja lõunas Lätiga; pind
ala 47 549 km2, millest 2321 km2
on järvede all, 1 131 125 el. (1. I
1938). Oma maa-ala poolest on
Eesti Lätist ja Leedust väiksem,
suurem aga siiski mitmest muust
Euroopa riigist (Taanist, Hollan
dist, Belgiast, Šveitsis!). Eesti maa
alasse kuulub ms. enam kui 800
saart, pindalaga kokku 4180 km-,
enamasti väikesi; suurimad neist:
Saaremaa ja Hiiumaa, suuruselt
järgmised: Muhu ja Vormsi. Eesti
piiri üldpikkus on 4037 km, sel
lest merepiiri (ühes saartega) 3404
km, maismaa-piiri (ühes Peipsi ja
Pihkva järvel oleva piirijoonega) 633
km. Merepiirist on mandri randjoont u. 1160 km. Maismaapiir kul
geb Narva lahest Peipsi järveni
keskm. 10 km Narva jõest ida pool,
läheb siis üle Peipsi ja Pihkva
järve, suundudes viimase kaudu
uuesti itta; lõikub Setu- ja Võru
maa kohal sügavalt lõunasse, lääne
osas teeb aga kõrge kaare põhja
poole. Merel on Eesti lõunapool
seimaks alaks Ruhnu, põhjapool
seimaks Vaindloo saar.
Pinnaehituselt on Eesti
enamasti tasane madalmaa, keskm.
50 m ü. mp., kusjuures aga laial
dased alad, peam. Lääne-Eestis ja
Saare- ning Hiiumaal on koguni
alla 20 m ü. mp. Suurem kõrgus
tik Põlija-Eestis on Lääne-Viru- ja
Ida-Järvamaal, 100—150 m kõrgu
sega (Emumägi 166 m, Kellavere
m. 156 m, Ebavere m. 146 m), õige
laialdase, Lõuna-Harjumaadki haa
rava, vähehaaval alaneva ümber
kaudse 50—100 m kõrguse maa
alaga. Teine kõrgustik asetseb Vil
jandimaa keskosas (Sürgavere mä
gi 128 m) ning peamiselt sellest
lõunas (Karksi Rutumägi 146 m,.
Kärstna m. 136 m). Kõrgeimaks
Eesti alaks on aga Kagu-Eesti kõr
gustik, mis jaguneb Otepää ning
Haanja kõrgustikuks. Esimene aset
seb Tartumaa lõuna- ning Võru
maa loodeosas (Kuutse m. 217 m,
Väike-Munamägi 205 m), teine Võ
ru- ja Setumaa lõunaosas (SuurMunamägi 317 m ü. mp., ühtlasi
Eesti
Eesti
275
Suur-Munamägi Võrumaal.
kõrgeim koht Eestis, Tsälbamägi
292 m, Vällamägi 282 m). LõunaEesti kõrgustikkude ala on õige
künklik vahelduvate kõrgustega
kuppelmaastik. Suuremad madali
kud laialdaste soode ja rabadega
asetsevad Lääne-Eestis, eriti Lää
ne- ja Pärnumaal; viimase rabad
on Navesti jõe orundi kaudu ühen
duses suure madalikuga Võrtsjär
ve põhjaosa ümbruses, eriti järvest
põhja pool; see jälle on Emajõe
orundi kaudu ühenduses Peipsi ja
Pihkva järve äärse madalikuga.
Suured sood ja rabad leiduvad ka
Ida-Virumaa madalikul. Aluspõhja-kihtidena esinevad Põhja-Eestis
peamiselt paekihid, Lõuna-Eestis
enamasti punase liivakivi kihid,
Võru- ja Setumaal jälle paed ja
saued.
Suuremad jõed: (Soome lahte
suubuvad) Narva jõgi, Purtse jõgi,
Kunda e. Sämi, Selja, Loobu, Val
gejõgi, Jägala, Pirita, Keila ja Va
salemma, (Matsalu lahte) Kasari
jõgi paljude harudega, (Pärnu lah
te) Pärnu jõgi suurte harudega,
(lõunast Võrtsjärve suubuv) VäikeEmajõgi,
(Võrtsjärvest Peipsisse
voolav) Emajõgi, (Võrtsjärve lähe
dal üheskoos Emajõkke suubuvad)
Põltsamaa ja Pedja jõgi, (Tamula
järvest Pihkva järve kaela jõudev)
Voo jõgi, (Haanja kõrgustikust
Pihkva järve voolav) Piusa jõgi.
Suurimad järved: Peipsi, Pihk
va ja Võrtsjärv; teistest kuuluvad
suuremate hulka: Suurlaht (Saare
maal), Ülemiste järv (Tallinna kõr
val), Saadjärv (Tartumaal), Vagu
la ja Tamula (Võru külje all lää
nes), Veisjärv (Lõuna-Viljandimaal)
ja Ermistu järv (Pärnumaa lääne
osas). Üldse on Eestis üle 1500,
kuni 1600 järve.
Ilmastu poolest kuulub Eesti
ülemineku-alasse niiske mereilmastu maadest Ida-Euroopa maismaaldiima piirkonda.
Eesti enesegi
piirkonnas on seda üleminekut mär
gata. Nii on temperatuuri kõiku
mine Eesti lääneosas tunduvalt
väiksem kui idaosas; näit. jaanua
ri keskm. temp. on Kuressaares
—3°, Jõhvis, Põltsamaal ja Otepääl
—6° C, teiselt poolt aga juuli
keskm. temp. on Vilsandi—Tallin
na joonel +16,5°, Võru—Võõpsu
joonel + 17,5° C; nii on siis suvel
Eesti
Eesti
276
Purtse jõgi Virumaal.
iemp. loodes madalam ja tõuseb
kagu suunas, talvel aga läänes kõr
gem ja langeb ida suunas, PõhjaEestis kagu suunas. Kõige soojem
kuu on juuli, kõige külmem veeb
ruar. Sademeid tuleb kõige roh
kem augustis, kõige vähem veebr.,
märtsis; sajuilmu ja niiskust on
kõige enam nov., dets., vähim juu
nis, mis on ka väikseima pilvituse
ja suurima päikesepaistega kuu.
Kõige vähem sademeid tuleb Mu
hus (alla 400 mm aastas), edasi
(alla 500 mm) Saaremaal ja Lääne-Harjumaal, samuti Edela-Tartumaal, Võrtsjärvest idas; suuremate
sademete (üle 600 mm) aladeks on
kõrgustikud Lääne-Virus ja Lõuna-Eestis, edasi Narva ümbrus,
Lõuna-Pärnumaa, peale selle Har
ju-, Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa
kokkupuutekohtade ümbrus.
Taimestiku poolest moodus
tab metsade, soode ja rabade ala
Eesti üldisest pindalast kuni 40%,
millest veidi üle poole kannab ka
sutuskõlblikku metsa. Suuremad
metsad esinevad Ida- ja Kesk-Eestis ning edelas, eriti Alutaguses ja
Peipsi lähikonnas, kohati ülemine
kutega suurteks soodeks ja raba
deks. Üle % metsa-alast on okas
metsade, alla V3 lehtmetsade all.
Okaspuudest esineb kõige enam
mände, siis kuuski, tunduvalt vä
hem lehtpuid: kaski, haabu ja
eriti vähe muid. Suuremad põllu
aiad esinevad Põhja-Eesti keskosas
(Lääne-Viru- ning Ida-Järvamaal)
ja Lõuna-Eestis, eriti selle idaning kaguosas.
Loomastiku rikkust on soo
dustanud suurte metsade ja raba
de säilimine, eriti aga randjoone
ja sisevete rohkus. Nii on meil,
kui kõrvale jätta tuhanded selg
rootute liigid, kõige liigirikkam linnustik (210 liiki pesitajaid, peale
selle 69 liiki ajutisi külalisi) ja kalariik (72 liiki), kusjuures ka ime
tajate arv pole väike (54 liiki).
Linnurikas on eriti Lääne-Saaremaa rannik.
Rahvastik koosnes 1. I 1938
1 131 125 isikust, kuna 1. III 1934. a.
rahvaloendusel selle moo
dustas 1 126 413 inimest. Viimas
test elas linnades 323 007 in.
(28,9%), alevites 26 819 in. (2,4%)
ja valdades 767 535 in. (68,7%),
Eesti
277
Eesti
Pühajärv Kloostrisaarega.
peale selle eraldi arvestatuid mit
mel pool 9052. Elanikke tuli ül
diselt ühe km2 peale keskmiselt
23,7, valdades eraldi aga ainult
16,3. Maakondadest ilma linnade
ja aleviteta osutasid suurimat rah
vatihedust Setu- (36,2), Tartu- (20,1)
ja Võrumaa (19,3), vähimat Pärnu(13,2) ja Läänemaa (14,5), ühes
linnadega suurimat Harju- (43,0),
Setu- (38,7), Tartu- (32,2) ja Valga
maa (26,2), vähimat Lääne- (15,7)
ja Pärnumaa (18,2). Rahvastikust
oli mehi 528 888, naisi 597 525.
Linnades osutus naiste ülekaal tun
duvalt suuremaks kui maal. Rah
vastiku juurdekasv on Eestis
madala sündimuse ja kõrge sure
muse tõttu väike. Linnade rahvas
tiku arv küll kasvab, kuid valda
de arvel, kuna sündimuse ja sure
muse vahekord seal rahvaarvu ka
handab. Valdades rahvaarv pide
valt väheneb, eriti jõukama põllu
majandusega maakonnis nagu Vil
jandi-, Tartu- ja Valgamaa, välja
arvatud Võru- ja Setumaa, kus
rahvaarv tublisti kasvab.
Rah
vuse poolest oli Eestis 1. III 34
eestlasi 992 520 (88,1% rahvasti
kust), venelasi 92 656 (8,2%), saks
lasi 16 346 (1,5%), rootslasi 7641
(0,7%), lätlasi 5435 (0,5%), juute
4434 (0,4%), poolakaid 1608 (0,1%),
soomlasi 1088 (0,1%), muid rahvu
si alla tuhande isiku. Eestis on
seega rahvastik õige ühtlane, riigi
rahvuse protsendiga 88,1, kuna
näit. Leedus leedulasi on ainult
80,6 ja Lätis lätlasi ainult 73,4%.
Venelased elavad Eestis peam. Se
tumaal, Peipsi ääres ja Narva jõe
tagusel alal, moodustades kohati
enamusrahvuse. Rootslased esine
vad enamusrahvusena kohati Lääne-Eestis. Muud rahvused elavad
kõikjal vähemustena teiste seas.
Usuelu: Riigikirikut Eestis ei
ole. Usundi valik ja kiriklikesse
org-idesse kuulumine on igaühe
eraasi. Viimase rahvaloenduse ajal
oli Eestis evangeeliumi-luteriusulisi 78,2%, apostlik-õigeusulisi 19%,
lahkusulisi ja kõiki muid kokku
2,8% kogu rahvastikust.
Haridusolud: Koolisüsteem
on Eestis rajatud ühtluskooli põ
himõttele, mille järgi ühele kooli
astmele vahetult järgneb teine, tei
sele kolmas ine. pideva reana. Alg-
Eesti
278
Eesti
Põllutöö. Kesakündmine.
kool (<-) on Eestis 6 õppeaastaga,
emakeelne, maksuta ja 8.—14. elu
aasta piires, kui pole varem lõpe
tatud 6-aastane kursus, kõigile ko
huslik. Algkooli jätkuks on mak
suline keskkool, kas progümnaasiumi või reaalkoolina; neist esime
ne järgneb algkooli IV klassile ja
on 5 õppeaastaga, kuna teine järg
neb algkooli VI klassile ja on 3
õppeaastaga. Keskkoolile järgneb
3-klassiline gümnaasium liumanitaar- ja reaalharuga. Keskkooli
mitteastuvate algkooli lõpetanute
tarvis on olemas 1- ja 2-aastalisi
täienduskoole.
Algkoolikohustuse
tõttu on üldine kirjaoskamatus E-s
pidevalt vähenenud. 1934. a. rah
valoenduse ajal oli meil üle 10 a.
vanuseist isikuist kirjaoskamatuid
3,9%, peale nende ainult lugeda
oskajaid 2,1%. Väljaspool ühtlus
kooli süsteemi asetsevad mõningad
erilise iseloomuga õppeasutised ja
mitmesugused kutsekoolid. Kõrgemaiks teaduslikeks õppeasutisteks
on Tartu Ülikool ja Tallinna Teh
nikaülikool.
Helikunsti alal on
kõrgemaiks koolideks Tallinna Kon
servatoorium ja Tartu Kõrgem Muu
sikakool, kujutavate kunstide alal
kunstikool ,,Pallas“ Tartus ja tar
bekunsti ning kujutavate kunstide
alal 1938. a. seadusega asutatud
Riigi Kõrgem Kunstikool Tallin
nas.
Kuueklassilisele
algkoolile
järgnevad keskastme kutsekoolid
põllumajanduslikul, tehnilisel ja
töönduslikul (merekoolid ühes ar
vatud), majanduslikul ja kodumajanduslikul alal õppeajaga 1, 2, 3
ja 4 aastat. Keskastme kutsekoo
lid 4-aastase, põllumajanduse alal
3-aastase (aianduskoolid 4-aastase)
ja maal asuvad kodumajanduskoo
lid 3-aastase õppeajaga on kutse
keskkoolid. Keskkoolile (progümn.
ja reaalkool) ja kutsekeskkoolile
järgneb kõrgema astme kutsekool
ülalnimetatud aladel 1- kuni 3-aastase õppeajaga, samuti ülalnime
tatud gümnaasium ja 4-aastase õp
peajaga õpetajate-seminar. Kõrge
ma astme kutsekoolil põhinevad
Eesti
279
erilised kõrgema astme koolid (õp
pejõudude ettevalmistamiseks jm.).
Gümnaasiumile ja kõrgema astme
koolile järgneb Kodumajandusinstituut Tallinnas (1 eelklass ja 2 eri
klassi). Tööstusõpilaste õpetamine
tööstusettevõtteis
(kaudselt ühes
tööstusõpilaste koolis käimise ko
hustusega) toimub Meistrite, õppi
nud tööliste ja tööstusõpilaste sea
duse alusel Tööstusliku Kutseosku
se Nõukogu üldjuhtimisel ja koha
likkude tööoskusametite korraldu
sel.
Majanduselu aluseks on Ees
lis esijoones põllumajandus ja kar
jandus, millest ühes naaberaladega
(aiandus, mesindus, metsandus, ka
landus) 1934. a. andmeil elatus
58,8% rahvastikust. Oluliseks ning
hoogsalt arenevaks majandusteguriks on meil olnud ka mitmesugu
ne tööndus (eriti tõusvalt viimastel
aastatel), millest 1934 elatus 17,4%
elanikkonnast, kuna näit. kauban
dusest sai ülalpidamist ainult 4,9,
:samuti mitmelt muult alalt ä väike
protsent rahvastikust. Kaubandus
on aga meie majanduselus täht
saks teguriks väljaveetavate ai
nete ja esemete poolest, mille seas
põllumajandustooted ühes metsasaadustega moodustavad u. % ja
tööstussaadused ligi % väljaveokaupade koguväärtusest, luues pin
da meie põllumajanduse ja töön
duse arengule.
Sisseveokaupade
väärtusest moodustavad aga töös
tussaadused üle % osa. Maapõue
varadest on lubjakivi, dolomiidi,
Kipsi, saue jms. kõrval erilise täht
suse omandanud Kirde-Eestis avas
tatud põlevkivi, mis annab odavat
Kütteainet ning on saanud aluseks
meil hoogsalt arenevale õlitööndu:sele. Liiklemise alal on Eestis raud
teid 1434 km; viimastel aastatel
pannakse suuremat rõhku ka maan
teede kordaseadmisele. Eesti raha
ühikuks on kroon, mis jaguneb 100
sendiks.
Administratiivne
jaot u s. Halduslikult oli Eesti kuni
Eesti
1. V 1938 jaotatud 11 maakonnaks
ja 19 linnaks (1934. a. rahvaloen
duse ajal 18 linnaks). Maakonnad
koosnesid 1938. a. esimestel kuudel
kokku 365 vallast ja 15 alevist.
Maakondade nimestik (on jää
nud endiseks): Viru-, Järva-, Har
ju-, Lääne-, Saare-, Pärnu-, Viljan
di-, Tartu-, Valga-, Võru- ja Setu
maa (viimane ametlikult Petseri
maa). Seniste linnade nimestik
(maakondade kaupa eeltoodud jär
jekorras): Narva (ühes Narva-Jõesuuga), Rakvere; Tapa, Paide, Tü
ri; Tallinn (pealinn), Nõmme, Pal
diski; Haapsalu; Kuressaare; Pär
nu; Viljandi, Põltsamaa; Tartu,
Otepää; Valga, Tõrva; Võru; Petseri.
Seniste alevite nimestik
(samas korras): Jõhvi, Kunda; —;
Keila; Kärdla; —; Sindi, KilingiNõmme, Mõisaküla; Suure-Jaani,
Mustla; Jõgeva, Mustvee, Kallaste,
Elva; —•; Antsla, Võõpsu; —. Ala
tes 1. V 1938 on eelnimetatud ale
vid muudetud linnadeks, välja ar
vatud Võõpsu alev, mis ühendati
Räpina vallaga. Pärast 1. V 1938
on Eestis seega 33 linna, kuna ale
vid puuduvad. Linnad on, välja
arvatud väljaspool liike olev pea
linn, liigitatud suuruse järgi kolme
astmesse: esimese astme linnad,
elanikkude arvuga üle 50 000 (neid
on ainult 1 — Tartu), teise ast
me linnad 10 000—50 000 elani
kuga (neid on 6: Narva, Pärnu,
Nõmme, Viljandi, Valga ja Rak
vere) ja kolmanda astme linnad
alla 10 000 elanikuga (neid on 25,
nimelt 5 väikest maakonnalinna,
6 muud endist ja 14 uut väikest
linna). Valdade arv maakon
dade kaupa: Virus 40, Järvas 20,
Harjus 44, Läänes 33, Saaremaal
18, Pärnumaal 41, Viljandimaal
34, Tartumaal 64, Valgamaal 19,
Võrumaal 41, Setumaal 11. Lin
nades ja maakondades toimub ko
haliku elu korraldus omavalitsus
likult, seejuures maakondades maa
valitsuste juhtimisel ja järelevalvel
tegelikult valdade ja väiksemate
linnade omavalitsuste kaudu.
Eesti
280
Kiriklikult ja kultuuriliselt on
Eesti maakonnad, välja arvatud
Narva jõe tagune ala Virus ja Se
tumaa, jagunenud luteri usu kihel
kondadeks, mis koosnevad harili
kult 2—3, vahel ka mitmest või ai
nult 1 vallast. Praegu on maal k i helkondi järgmiselt: Virusll:
Vaivara, Jõhvi, Iisaku, Lüganuse,
Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Simuna
(väike osa Järvas), Väike-Maarja,
Rakvere, Haljala, Kadrina; Jär
vas 8: Ambla, Järva-Madise, Järva-Jaani, Koeru, Peetri, Paide, An
na, Türi; Harjus 13: Kuusalu,
Jõelähtme, (Tallinna) Jaani (Tall.
ümbr. ja linnas), Jüri, Harju-Jaani,
Kose, Juuru, Rapla, Hageri, Keila,
Nissi (väike Osa Läänes), Harju-Madise, Risti; Läänes 19: Vormsi, Noa
rootsi, Lääne-Nigula, Ridala, Mart
na, Kullamaa, Märjamaa, Vigala,
Kirbla, Lihula, Karuse, Hanila,
Varbla, Mihkli (suurem osa Pärnu
maal), (Hiius:) Kärdla, Pühalepa,
Käina, Emmaste, Reigi; Saare
maal 13: Muhu, Pöide, Jaani,
Karja, Valjala, Püha, Kaarma, Must
jala, Kärla, Kihelkonna, Anseküla,
Jämaja, Ruhnu; Pärnumaal 10:
Tõstamaa, Audru, Pärnu-Jaagupi,
Vändra (osa Järvas), Tori, Pärnu
(ühes linnaga), Häädemeeste, Saar
de, Halliste (väike osa Vilj.), Kark
si; Viljandimaal 8: SuureJaani, Pilistvere, Põltsamaa, KolgaJaani, Viljandi, Kõpu, Paistu, Tar
vastu; Tartumaal 16: Laiuse,
Palamuse, Torma, Avinurme, Ko
davere, Maarja-Magdaleena, Äksi,
Kursi, Tartu-Maarja, Võnnu, Kamb
ja, Nõo, Puhja, Rannu, Rõngu (väi
ke osa Valg.), Otepää (väike osa
Võr.); Valgamaal 4: Helme
(osa Vilj.), Sangaste, Karula (osa
Võr.), Hargla (pool Võr.); Võru
maal 6: Räpina (osa Tart.), Põl
va, Kanepi, Antsla, Rõuge, Vastse
liina. Kokku on väljaspool linnu
olevate maa-aladega kihelkondi see
ga 108.
Riigikord. Viimane Põhisea
dus hakkas maksma 1. I 1938. Sel
le järgi on Eesti demokraatlik va
Eesti'
bariik presidendi ja parlamendiga.
President valitakse 6 aastaks. Par
lament on kahekojaline ning kan
nab nime Riigikogu. Esimene ko
da, Riigivolikogu, koosneb 80-st ül
diselt rahva poolt valitud saadikust.
Teine koda, Riiginõukogu, koosneb'
40-st peani, kutseliste kodade poolt
valitud ja osalt ka ülemalt poolt
määratud liikmest. Õigus rahva
esindust valida algab kodanikel ala
tes 22., õigus ennast valida lasta
alates 25. eluaastast. Mõlemate ko
dade volitused kestavad 5 aastat.
Vabariigi Valitsus määratakse ame
tisse presidendi poolt ja koosnebpea- ning 9-st muust ministrist (ha
ridus-, sotsiaal-, kohtu-, sise-, välis-, põllutöö-, majandus-, teede- ja
sõjaminister); viimastele allub iga
ühele vastav ministeerium, kokku
seega 9 ministeeriumi, mis jagune
vad üksikuiks talitusteks ja osa
kondadeks.
A j a 1 u g u. Soome-ugri rahvad
elasid praeguse Eesti aladel juba.
ammu enne Kr. Esimesil sajandeil
pärast Kr. elasid siin igatahes ju
ba eestlased, kellel arenes kauban
dus esialgu balti rahvastega, hil
jem, sajanditel 1000. a. ümber aga
koos viikingitega laiemas ulatuses
lääne- ja idapoolsete maadega, mis
soodustas jõukuse ja kultuuri tõu
su. Põllundus, peam. maa kõrge
mail kohtadel, oli esimesel aasta
tuhandel p. Kr. juba rahva peami
seks elatusalaks. Eestlaste maa ja
gunes
halduslikult maakonniks,.
need jälle kihelkonniks. Iga sellist
omavalitsusüksust organiseeris ja.,
juhtis vastav vanem. Kaitseks vä
lisvaenlaste vastu ehitati kuni 150
muinaslinna. Kaitse õnnestus hästi
kuni 1208 alustatud sakslaste val
lutusretkeni piiskop Alberti juha
tusel, kes kauaaegse võitluse jä
rel, alates 1219 Taani kun. Valde
mar II abiga, suutis vallutada E.
mandri a-ks 1224 ja Saaremaa a-ks
1227. Maa jaotati taanlaste (Harju
ja Viru) ning sakslaste vahel. Eest
lasi koormati maksude ja teokohustustega, mis sajandite jooksul
Eesti
281
ikka suurenesid, kuni hakati eest
laste maidki mõisadeks võtma. Tek
kinud rahulolematuste tõttu jüriööl 1343 Harjumaal alanud vastu
hakk levis üle maa, kuid lämmatati
paari aasta jooksul. Selle järel
müüs Taani oma alad sakslastele.
Eestlaste olukord läks aina raske
maks, arenedes vähehaaval sunnis
maisuseks ja täielikuks sõltumu
seks mõisnikust. 1558—61 VeneLiivi sõja tulemusena lõppes Liivimaal sakslaste orduriik, kusjuures
Liivimaa sattus Poola, Harju- ja
Virumaa Rootsi alla, kuna Saare
maa läks ostu teel Taanile. Hil
jem Gustav II Adolf alistas Root
sile ka Liivimaa (a-ks 1629) ning
selle järel ühendati Rootsiga veel
Saaremaa (1645). Rootsi ülemvõi
mu ajal kujunes siin välja kohalik
aadlivalitsus, kuid 17. saj. lõpu
poolel taotles Rootsi valitsus ka
suuremaid uuendusi mõisade taga
sivõtmisega
riigile,
talupoegade
omandi kindlustamisega, samuti
maksude jm. kohustuste kindlaks
määramisega vakuraamatuis. Kultuurielugi edendamiseks astuti mõ
juvaid samme koolide ja 1632 Tar
tu Ülikooli asutamisega. Põhjasõja
esimesel järgul 1700—1710 alistas
keiser Peeter I Eesti- ja Liivimaa
Vene võimule, kuhu nad jäid ka
1721. a. rahulepingu põhjal. Vene
valitsuse ajal kaotati rootsiaegsed
uuendused ning talupoeg langes
raskelt mõisniku pärisorjusse. Esi
mesed venepoolsed talurahva sei
sundit kergendavad reformid tulid
alles 19. saj. algul, millele järgnes
talurahva pärisorjusest vabastami
ne Eestimaal 1816 ja Liivimaal
1819. Viimasega ühenduses sai aga
maa mõisniku pärisomandiks ja
talupoeg langes piiramata kohus
tustega teoorjusse. Suuremad muu
datused tulid alles 19. saj. keskel
ja järgneval aastakümnel avalda
tud uute talurahvaseadustega. Varsti
sai võimalikuks raharent ja talu
de päriseksostmine, mis võimaldas
eestlaste jõukuse ja rahvusliku ise
teadvuse tõusu.
Viimast aitasid
Eesti
oluliselt tõsta mitmed kultuurili
sed ja majanduslikud üritused
(näit. I üldlaulupidu 1869), rahvus
lik romantiline ilukirjandus ja esi
joones J. V. Jannseni ja C. R. Ja
kobsoni toimetatud ajakirjandus.
Keiser Aleksander III (<-) venes
tamispoliitikale sajandi viimaseil
aastakümneil järgnes uus rahvuslik
tõus sajandite vahetusel, mille pea
miseks õhutajaks oli Jaan Tõnis
son oma „Postimehega“, hiljem,,
20. saj. algul ka K. Päts oma pa
hempoolse ajalehe ,,Teatajaga“ Tal
linnas.
1905. a. revolutsiooniline
liikumine haaras ka Eestit, kuid
lõppes õnnetult. Hoogsalt jätkus
aga eestlaste majanduslik ja kul
tuuriline tõus. Maailmasõja põh
justatud 1917. a. veebruarirevolut
sioon Venes võimaldas meil Ajuti
se Maanõukogu (-<—) kokkuastumi
se (14. VII 17), eesti rahvuslikku
de väeosade asutamise, 1917. a.
Vene enamliku oktoobrirevolutsi
ooni järel siinse kohaliku kõrgei
ma võimu (28. XI 17) ning viimaks,
24. II 1918 Eesti riikliku iseseisvu
se väljakuulutamise. Selle järel
langes aga Eesti pealetungivate
Saksa vägede okupatsiooni alla,
mis kestis kuni Saksa revolutsioo
nini nov. 1918. Sakslaste lahkumi
se ajal algas kohe Vene poolt
enamlikkude
vägede
pealetung,
kelle vastu alustatud Eesti Vaba
dussõda lõppes võidukalt rahulepin
guga 2. II 1920. Juba okupatsiooni
ajal organiseerisid Eesti esindajad
liitriikide juures Eesti iseseisvuse
tunnustamist
ning
Vabadussõja
ajal võitluse toetust. Siseelus lõi
riigile põhialused Eesti Asutav
Kogu (vt. asutav kogu) 1919—20,
kuna Eesti iseseisvuse de jure tun
nustus liitriikide poolt toimus jaa
nuaris 1921. Eesti majanduslik ja
kultuuriline elu on iseseisvuse
ajal arenenud kiiresti ja tulemus
rikkalt, ajutiste raskustega paaril
majanduskriisi ajajärgul. Poliiti
line meelsus on liikunud riigi loo
mise ajale eriti iseloomulikust pa
hempoolsest vaimust kogu aeg pa
„Eesti“
282
rempoolsuse suunas. Kommunism
kaotas E-s tähtsuse pärast 1. XII
1924 ebaõnnestunud mässu. Pettu
must tõid poliitiliste erakondade
omavaheline tülitsemine ja parla
mendi ning valitsuse vahekorda
korraldava kõrgema võimuga rii
gipea puudumine.
Sellel pinnal
tekkinud nn. vabadussõjalaste e.
vapside poliitiline liikumine või
maldas okt. 1933 rahvahääletusel
teise Põhiseaduse läbimineku, mil
le järgi riigipea võim oli ette näh
tud õige suur. Selle põhiseaduse
täiemääralist rakendamist ei toi
munud. Veebr. 1936 rahvahääle
tuse põhjal valiti hiljem Rahvus
kogu, kus veebr. — juulini 1937
töötati välja uus, seega kolmas Põ
hiseadus, mis hakkas maksma 1. I
1938. Esimese Riigikogu esimese
koja (Riigivolikogu) valimised selle
põhiseaduse alusel toimusid 24. ja
25. II 1938 ning see Riigikogu as
tus kokku esmakordselt 21. IV
1938. Esimene president valiti 24.
IV 1938.
..Eesti**. 1907 Tartus eestlaste asu
tatud
kindlustusseltsi
praegune
(neljas) nimi.
Eesti Agronoomide Selts on asut.
1919, teotsenud ka rahvusvahelises
ulatuses; üks „Agronoomia“ (<-)
väljaandjaist.
eesti ajakirjandus, vt. ajale h t,
II lõige, ja ajakiri.
Eesti Ajakirjanikkude Liit on
asut. 1919, praeguse nime võtnud
1925; koondab ajakirjanikke isikliikmetena, annab ms. välja aastaalbumit „Õitsituled“.
Eesti Ajutine Maanõukogu e. Ees
ti Maanõukogu (Eesti Maapäev), vt.
Ajutine Maanõukogu.
Eesti Ajutine Valitsus, vt. ajuti
ne valitsus.
Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing
on asut. 1926 ülikooli haridusega
naiste koondamiseks, nende tea
dusliku töö soodustamiseks jne.
Eesti Aleksandri-kool, eesti är
kamisajal kavatsetud esimene eesti
õppekeelega, u. kreiskoolile vastav
õppeasutis. Selle asutamise mõte
Eesti Entsüklopeedia
tekkis 1860 Lõuna-Viljandimaal,
ettevõtte kasuks hakati raha ko
guma 1863, 1870 loodi korjandu
seks peakomitee, eesotsas osava
juhi J. Hurdaga. Kohtadel kutsuti
ellu u. 130 abikomiteed. Raha tuli
kuni 1885 kokku u. 72 000 rubla.
Korjandusega tehti üle maa täht
sat rahvuslikku äratustööd. Ette
võttele said saatuslikuks eesti te
gelaste omavahelised tülid, mis
tõttu
korjanduse organisatsioon
1885 ametivõimude poolt likvidee
riti. Kogutud rahaga asutasid vii
mased Põltsamaa ligidal sellenime
lise venekeelse linnakooli (avati
1888), kus eesti keel oli üheks õp
peaineks. Kool suleti 1906.
..Eesti Arst**, arstiteaduslik aja
kiri, asut. 1922, ilmub Tartus 12
nr-t aastas.
Eesti Arstideseltside Liit on asut.
1921, koosneb iiksikorg-idest, an
nab välja kuukirja ,,Eesti Arst“,
peab E. Tervishoiu Muuseumi (-^).
eesti asundused välismail esine
vad esijoones Venemaal ja PõhjaAmeerikas, väiksemal määral Aust
raalias jm.
Eesti Asutav Kogu, vt. asutav
kog u.
Eesti Autoklubi on asut. 1924
Tallinnas peam. võidusõitude kor
raldamiseks; annab tunnistusi au
tode takistamata sõiduks üle piiri.
Eesti Bibliograafia Asutis, lüh.
EBA, on asut. 1921, teotseb Tartus
E. Rahva Muuseumi osakonnana
eesti ajakirjanduse sisu registreeri
miseks (sedeleile). Kuni 1938 on
kirjutatud u. 730 000 sedelit.
Eesti Biograafiline Leksikon, elu
looline sõnaraamat Eesti mineviku
ja oleviku tegelastest, ilmus 4 vi
hus 1926—29 Äkad. Ajaloo Seltsi
toimetusel.
„Eesti Draamateater**, sõnalavas
tusteater Tallinnas, kuni 1937. a.
,,Draamastuudio“ (-«—) nime all.
„Eesti Dvigatel**, a/s., vaguni- ja
masinavabrik Tallinnas, asut. 1932
,,Dvigateli“ (<-) asemele, ühenda
takse riikliku ettevõttega.
Eesti Entsüklopeedia ilmus 1931
„Eesti Fosforiit44
283
kuni 1937 Tartus „Looduse“ kir
jastusel 56 vihus, mis moodusta
vad 8 köidet.
„Eesti Fosforiit44, 1920 Tallinnas
asut. osaühingu järglasena 1923
asut. peamiselt riiklik a/s., peab
fosforiidikaevandus! ja vabrikut
Harjumaal, Jõelähtme vallas.
Eesti Haridusliit on asut. 1923
Tallinnas, teotseb vabaharidustöö
juhtimise alal Eestis; temasse kuu
lus 1937 ligi 600 haridusorg-i.
eesti helikunst kunstmuusikana
hakkas kujunema 19. saj. keskel,
esialgu peani, koorilauluna, olles
algul mõjustatud saksa lauluviisi
dest, mis olid laialt kasutusel neile
kohandatud eesti sõnadega. Tihe
nema hakkas algupärane ilmlik he
lilooming alles sajandite vahetusel
ning võttis suuremat omapära 20.
saj. esimesil aastakümneil enam
kui kümne silmapaistva helilooja
toimel. Iseseisvusaeg on neile va
nemaile lisandanud ligi sama pal
ju noori andekaid loovaid jõudu
sid. Heliloomingu rakendamiselgi
on teotsenud häid lauljaid ning
instrumentaalkunstnikke. Laiemas
ulatuses on eriline tähtsus olnud
eesti üldlaulupidudel, millest I kor
raldati 1869, X — 1933.
eesti hobune, üks Eestis aretatavaist hobusetõugudest, väike sammuhobune, u. 140 sm kõrge.
eesti hollandi-friisi kari, üks Ees
tis aretatavaist veisetõugudest, pea
miselt Loode- ning Põhja-Eestis,
musta-valge kirju karvaga, suure
kasvu ja suure piimatoodanguga,
piim keskmise rasvasisaldusega.
„Eesti Hõim44, hõimutöö ajakiri,
ilmus Tartus 1928—33 4 nr. aastas;
1937 samanimeline hõimutöö aas
taraamat.
Eesti Hiipoteegipank on asut.
1884 Tartus, praeguse nime saanud
1920, annab kinnisvaradele pika
ajalisi laenusid pantlehtedes.
eesti kari, Eestis aretatavad veisetõud: eesti maakari, eesti punane
tõukari ja eesti hollandi-friisi kari.
Eesti Karskusliit on asut. 1906,
praeguse nime saanud 1922, koos-
eesti keel
neb peam. vastavaist liigeorg-idest
(1938. a. algul 130), juhib alkoho
lismivastast võitlust Eestis. Laie
maid üritusi: iilemaalised karskuspäevad ja -nädalad, -kursused, ko
haliku keeluõiguse
edendamine,
karskuskirjanduse soetamine jne.
Liidu juures teotseb erialalise osa
konnana Koduse Kasvatuse Insti
tuut ja autonoomselt E. Noorsoo
Karskusliit.
eesti keel kuulub läänemere
soome keelte hulka, olles õige lä
hedases suguluses liivi, vadja ja
soome keelega. Eestis elas 1934
992 520 isikut, kellele eesti keel oli
emakeeleks. Selle kõnelejad asusid
praegusel maa-alal tõenäoliselt ju
ba Kr. sünd. ajal. Eesti keelt ise
loomustavad: sõnade pearõhk esi
mesel silbil, g, b, d ja mitme kon
sonandi ühendite puudumine sõna
de algul, häälikute esinemine mit
mes vältes, astmevaheldus (-«—), sõ
nade grammatilise soo puudumine,
suur käänete arv (kirjakeeles 14),
käändelõppude rohkus (ainsusel ja
mitm. ühised), tuletuslõppude pal
jus, kaunis vaba sõnade järjekord
lauses jm. Eesti rahvakeel
jaguneb kaheks peamurdeks, põhja-eesti ja lõuna-eesti murdeks,
kusjuures nende piir läbib KeskTartumaad (veidi põhja pool Tar
tut), Viljandimaad Viljandi linna
kohalt, pöördub siis lõunasse ja
jõuab Kagu-Pärnumaal Mõisaküla
kohal Läti piirile.
Lõuna-eesti
murde ala moodustab seega vae
valt poole halduslikult kujunenud
Lõuna-Eestist (end. Liivimaa põh
jaosast). Kumbki peamurre jagu
neb veel alamurdeiks, millest kan
navad tugevaid erijooni näit. Viru
ranniku murre kirdes ja saarte
murre läänes, lääne-eesti murre
Lääne- ja Pärnumaal, peale selle
lõuna-eesti läänemurded (LõunaViljandim. ning selle ümbr.) ja
võru-setu murre kagus. Murrete
vahed on laiemais kihtides üha
levineva üld- ja kirjakeele mõjul
kiiresti kahanemas. Eesti kirja
keele loojaist omavad erilist
,Eesti Keel“
284
tähtsust J. Hornung kui nn. vana
kirjaviisi korraldaja 17. saj. II
poolel ja Ed. Ahrens uue, eestipä
rase kirjaviisi loojana 19. saj. kes
kel. Nemad ning kirjakeele suure
mad rakendajad nagu A. Thor
Helle piibli esimese tõlkega (1739)
jt. rajasid kirjakeele põhja-eesti
murdele. 19 saj. viimaseil aasta
kümneil oli teotsemine kirjakeele
korraldamisel õige elav. Käesole
val saj-1 omavad silmapaistvat
tähtsust keeleuuendajate või -kor
raldajatena Joh. V. Veski, Joh.
Aavik ja E. Muuk, kusjuures sel
lest tööst on osa võtnud ka rida
teadlasi eesti keele uurimise alal.
..Kesti Keel“,
Äkad. Emakeele
Seltsi keeleteaduslik ja õigekeel
suslik ajakiri, asut. 1922, ilmub
Tartus 8 nr-t aastas.
Eesti Keele Arhiiv on asut. 1931
Tartu Ülikooli juures teadusliku
uurimisasutisena, kuhu on kasuta
miseks koondatud Akadeemilise
Emakeele Seltsi murdekogud, üli
koolis tehtud vastavad käsikirjali
sed uurimused ning Arhiivi enese
kogutud keeleline ainestik.
Eesti Keemikute Selts on asut.
1919 Tallinnas, teotseb ülemaalise
org-ina.
Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi
Liit, lühend, nimega Ekraveliit, on
asut. 1920 Tallinnas ülemaalise
liiduna,
koosneb üksikorg-idest,
omab mitmeid erialalisi osakondi.
„Eesti Kirik“, Eesti Evangeeliumi-Luteriusu Konsistooriumi nä
dalaleht, ilmub Tallinnas alates
1923.
Eesti Kirjameeste Selts teotses
Tartus esimese ülemaalise eesti
kirjanduslik-kultuurilise
org-ina
1872—93, oli rahvuslike ürituste
keskuseks, korraldas eesti kirja
keelt, samuti rahvaluule ja vana
vara kogumist, edendas eesti kir
janduse ilmumist ja levingut, pidas
suuri ettekandekoosolekuid. Teot
ses kuni 1881 J. Hurda juhatusel,
mille järel Selts läks käremeelsete
— C. R. Jakobsoni ja tema pool
eesti kirjandus
dajate kätte. Tülide tagajärjel lõ
petati Seltsi tegevus 1893.
eesti kirjandus hakkas pideva
malt arenema alates 17. saj. algu
sest (G. Müller, H. Stahl), kuigi
selle esimesed alged langevad juba
16. sajandisse (Wanradt-Köll). Sel
le vaimuliku ajajärgu edukamaks,
kirjandusliku keele ja stiili aren
dajaks sai J. Hornung (17. saj. lõ
pul) ning kõrgeimaks saavutiseks
A. Thor Helle toimetatud eesti
keelne piibel (1739). 18. saj. viima
seil ja 19. saj. esimesil aastaküm
neil ulatusid Eestisse Lääne-Euroopa valgustusajastu lained, mille
mõjustusel siin saj. vahetusel tek
kis õpetlik ja moraliseeriv ilmlik
rahvakirjandus
(Arwelius, Willmann, Luce, Holtz). Selle kirjan
duse viis silmapaistvale tasemele
nii keelelt kui sisult 0. W. Ma
sing 19. saj. teisel ja kolmandal
aastakümnel. Luulekirjanduse alal
tõi värskeid tuuli 19. saj. algul
oma ajajärgust ette küündiv Kr.
J. Peterson. 19. saj. keskel, u. 1830'
—1860, ühelt poolt jätkus ja süve
nes õpetlik rahvakirjandus (Manteuffel, Faehlmann, Kreutzwald),,
teiselt poolt tekkis rohke sentimentaal-romantiline rahvakirjandus.
(peam. otseste tõlgetena saksa kee
lest), mida
viljelesid enamasti
köstrid ja koolmeistrid. Selle vii
mase laadi kirjameestest ulatub
kõrgemale Suve Jaan (Sommer) ja
eriti J. V. Jannsen hea rahvapära
se stilistina ning realismilähedase
maitsekalduvusega. Nimetatud aja
järgul alguse saanud rahvusro
mantiline vaimsus põhjustab 1860.
a. paiku ärkamisaegse kõrgromantilise loomingu alguse, mida tähis
tavad eriti Fr. R. Kreutzwaldi ee
pos „Kalevipoeg“ (1857—61) ja Ly
dia Koidula rahvusromantiline tun
deluule. Nendega seltsis terve rida
vastavalt meelestatud isamaalaulikuid nagu F. Kuhlbars, M. Veske
jt., kusjuures 1875. a. paiku oli
saavutatud haripunkt ning järgnes
järelkäijate laskumine rahulikuma
ja šabloonsema
järelromantilise
„Eesti Kirjandus*
285
stiililaadi juurde. Viimase ajajär
gu luulet rikastasid eepilise loo
mingu ja värsivormi arendamisega
esijoones J. Bergmann, J. Tamm
ja Jakob Liiv, kuna isikulist tun
deluulet
viljeles
silmapaistvalt
Anna Haava ja isamaalist koduluulet värskendas K. E. Sööt. Proo
sa alal tekkis rahvuslikult äratav,
romantiline jutustus (Pärn, Suburg, Aspe jt.) ning minevikus
ilutsev ajalooline romaan (Bornhöhe, Järv, Saal jt.). Ajajärk 1895
—1905 tõi jätkuva järelromantilise
luule sekka pöördeliselt realistliku
jutukirjanduse,
mille
peamisiks
kandjaiks said Ed. Vilde ja E. Pe
terson (nüüd Särgava), kaldudes
kohati naturalismigi.
1905. aasta
lõi aga juba pikemaks ajaks esile
(Lääne-Euroopa kirj. mõjustatud)
uusromantilise suuna („Noor-Eesti“ kirjanikud), mille tähtsamaiks
esindajaiks said vormirikkas lüü
rikas G. Suits ja V. Ridala, novelli
ja jutustuse alal Fr. Tuglas ning
A. H. Tammsaare. Väljaspool ni
metatud „Noor-Eesti“ kirjanikkude
rühma esinesid ajajärgu silma
paistvad lüürikud Juhan Liiv ja
E. Enno. 1917 loodud kirjanikerühm „Siuru“, eesotsas Marie Underi ja H. Visnapuuga, viis (pärast
sõjaaegset seisakut) uuesti õitsele
viljaka loomingu lüürilise luule
alal, kuna romantilis-fantastilise
jutustava
kirjanduse
peamiseks
viljelejaks sai A. Gailit. Sealkõrval tekkis aga uus arenguhoog ka
realistliku jutukirjanduse alal ning
jättis peagi muu varju, mistõttu
ajajärku alates 1920 on nimeta
tudki uusrealistlikuks
ajastuks.
Selle rajajaks kujunes eeskätt A.
Kivikas oma külaromaanidega, ku
na hiljem on silmapaistvate uusrealistlike või uusrealismile lähe
daste romaanide ja jutustustega
esinenud esijoones A. H. Tamm
saare („Tõde ja õigus“ I—V), Mait
Metsanurk, O. Luts, A. Jakobson,
A. Mälk jt. Ajajärk on toonud
esile ka rea häid novelliste, näit.
peale eelnimetatud A. Gailiti ja A.
Eesti Kodutööst.
Kivika J. Semper, P. Vallak, M.
Jürna, K. A. Hindrey jpt. Näite
kirjandus, mille peamiseks aren
dajaks enne Eesti riiklikku iseseis
vust oli olnud A. Kitzberg, leidis
hiljem erilist harrastust H. Raud
sepa poolt. Lüürika, mis proosa
vallutuskäigu tõttu kauemat aega
on olnud lugejaskonna ebasoosin
gus, on sellest hoolimata osuta
nud silmapaistvat arengut ning
toonud esile uusi jõulisi luuleta
jaid nagu J. Sütiste jt. Ilukirjan
duse piirimail asetsevad alad nagu
essee-, memuaar- ja reisikirjandus
on saanud alguse ja leidnud roh
ket ning ühtlasi edukat viljelemist
eeskätt riikliku iseseisvuse ajal.
„Eesti Kirjandus44, Eesti Kirjan
duse Seltsi
humanitaarteaduslik
ajakiri (erialad: kirjandus, keel,
ajalugu, rahvaluule), ilmub 12
nr-t aastas, asut. 1906 J. Jõgeverü
poolt.
Eesti Kirjanduse Selts, lühend.
EKS, on asut. Tartus 1907 ülemaa
lise
liikmeskonnaga kultuurilise
org-ina kirjanduse, kunsti ja rah
vuslike teaduste edendamiseks ning
populariseerimiseks. On teotsenud
viljakalt ilukirjanduse, eriti eesti
vanemate autorite tööde ja väär
tuslike tõlketeoste kirjastamisel,
populaarteadusliku kirjanduse soe
tamisel, kodumaa ja selle ajaloo
uurimisel, eesti õigekeelsuse mää
ramisel oma Keeletoimkonna ja
õigekeelsussõnaraamatute
kaudu,
jne.
Eesti Kirjanikkude Liit, kirja
nikkude
ülemaaline kutseorganisatsioon, on asut. 1922, alates 1923
annab välja ajakirja ,,Looming“,
kirjastab peamiselt ilukirjanduslik
ke töid.
„Eesti Kiviõli44, a/s., ön asut. 1922
põlevkivi kaevamiseks Sonda ja
Küttejõu jaama vahel oleval alal,
a-st 1928 utab põlevkivist toorõli,
mis on vedureile kütteaineks, ning
valmistab sellest bensiini.
Eesti Kodutööstuse Edendamise
Keskselts, Tallinnas, on asut. 1928
kodutöönduse arendamiseks; peab
Eesti Koolinoor».
286
ülal kodutöönduse muuseumi, liik
mena esindab Eestit Põhjamaade
Kodutööndusliidus, annab
välja
tarbekunsti ja kodukultuuri aja
kirja ,,Kodutööstus”.
Eesti Koolinoorsoo Keskliit, en
diste keskkoolide juures teotsenud
õpilasorg-ide ja nendevaheliste lii
tude keskkorraldus, teotses 1920—
1927, korraldas üleriiklikke kooli
noorsoo kongresse, andis välja
ajakirja ,,Uudismaa” jm.
Eesti Korporatsioonide Liit, lüh.
EKL, eesti vanemate meeskorpo
ratsioonide liit, on asut. 1915 Tar
tus, praeguse nime võtnud 1922.
Eesti Kujutavate Kunstnikkude
Keskühing, lüh. EKKKÜ, üks ku
jutavate kunstnike org-idest Eestis,
on asut. 1922, korraldab kunsti
näitusi jm.
„Eesti Kultuurfilm“, sihtasutis
eesti kultuurfilmide valmistami
seks ja levitamiseks, on asut. 1931
Tallinnas.
Eesti Kultuurilooline Arhiiv, lüh.
EKLA või EKIA, on loodud 1929
Tartus, teotseb a-st 1932 Eesti
Rahva Muuseumi osakonnana, ko
gub, hoiab ning korraldab (kasu
tamiseks) mitmesugust kultuuri
looliselt väärtuslikku ainestikku,
eriti erakogudest.
Eesti Kultuurkapital, 1925 vas
tava seadusega loodud riiklik ka
pital kunstilise ja teadusliku loo
mingu, sellekohaste asutiste ning
haridusettevõtete järjekindlaks toe
tamiseks. Pool sellest kapitalist
kuulub jaotamisele üksikute eri
alade (kirjanduse, helikunsti, ku
jutava kunsti, näitekunsti, keha
kultuuri ja ajakirjanduse) sihtka
pitalide valitsuste vahel, kuna tei
ne pool kuulus Vabariigi Valitsuse
ja kuulub aastast 1938 presidendi
käsutusse (peam. teaduslike ja üld
hariduslike asutiste toetamiseks).
Summade jaotamine toimub kaks
korda aastas,
eesti kunst, mida kuni Eesti
riikliku iseseisvuseni haril. vaadel
dakse lahus Eesti pinnal muulaste
poolt loodud balti kunstist (<-),
eesti kunst
on avaldunud kuni 20. saj. esi
meste aastakümneteni peamiselt
kujutavate kunstide (vähem arhi
tektuuri) alal. Tüseda aluse panid
eesti kunstile 19. saj. II poolel
maalikunstis J. Köler ja raidkuns
tis A. Weizenberg ning A. Adam
son, kes kõik oma loomingulaadis
kuulusid akadeemilisse kooli. Köleri realismilähedast loomingut ise
loomustab üksikasjade suur vii
mistlus ja hilisemas eas rohke eesti
ainestiku harrastus. Weizenberg
on silmapaistev antiikse kreeka
kunsti
mõjulises klassitsistlikus
vormilaadis, sisuliselt rohkes eesti
mütoloogilise ainestiku käsitluses.
Adamsoni prantsuse realistlik-esteetilise kunstilaadi juures on tähele
pandav peen väljatöötus, rohke
naiskujude käsitlus ja sümbolist
liku väljendumise tung. Sajandite
vahetusel süvenes eesti rahvusliku
ainestiku realistlik käsitlusviis, mi
da eriti ilmekalt tähistab O. Hoffrnanni rohkete talupojatüüpide ja
rahvaelupiltidega looming. 20. saj.
alguse kunstiellu tõi silmapaistvat
elavust oma kunstikooliga A. Laik
maa. Eesti kunsti rahvusliku suuna
peamiseks edustajaks kujunes Kr.
Raud oma primitiivset lihtsust taot
leva rahvaluuleainelise sümbolist
liku loominguga. Meie üldine kunstisuund aga „Noor-Eesti“ ajast pea
le kujunes Lääne-Euroopa, eriti
Pariisi moodsate kunstivoolude mõ
justustel, tuues esile üldise vormi
vabaduse ja värvirikkuse kõrval
rea isikupäraselt arenenud talente.
Moodsa värvikäsitluse suurmeist
riks kujunes maastikumaalis K.
Mägi, portreemaalis N. Triik, osu
tades ühtlasi graafikuna suuri
kompositsioonilisi
võimeid
oma
sümbolistlikku laadi loomingus.
Neid täiendavad mitugi sama aja
järgu silmapaistvalt omapäranenud
maalija-isiksust, raidkunsti alal aga
uuena ja moodsana vaid J. Koort.
Uut pööret kunstiellu tõi riikliku
iseseisvuse algus, mis vaimse ja
majandusliku tõusu ajana soodus
tas kunstnikkonna massilist juur-
Eesti Kunstimuuseum
287
Eesti Kunstimuuseum
,,Pallase” 20. aasta juubelinäitus Tartus 1938.
dekasvu. Olulist osa etendas siin
kunstikool ,,Pallase” asutamine Va
bariigi algul, kunstnike org-id,
kunstinäitused ja muuseumid ühes
riiklike toetustega, alates 1925 eriti
E. Kultuurkapitali kaudu. Iseseis
vuse ajal näeme õige mitmekesist
eesti kunsti arengut realistliku laa
di kõrval moodsaimate kunstivoo
lude pinnal, näeme impressionismi,
ekspressionismi, kubismi, konstruk
tivismi jne. Sisuliselt on erilist vil
jelemist leidnud maastik ja kunsti
tehnilistest erialadest mitmesuguse
värvikäsitlusega omapära taotlev
maal, kuid samuti silmapaistvale
tasemele on tõstetud mitmete an
dekate kunstnikkude poolt graafi
line kunst ühes raamatute illust
reerimisega, ning samuti kõrgeta
semelist loomingut on andnud mit
med viljakad kujurid kõige uue
mast ajast. Uusi teid on sammu
nud ka dekoratsioonikunst, eriti
suuremais teatreis Tallinnas ja Tar
tus. Kunstkäsitöö ja tarbekunst on
erilist viljelemist leidnud käsiku-
dumistöönduses (eriti vaipade val
mist.), keraamikas ja nahavoolimises. Eesti arhitektuur e. ehi
tuskunst hakkas silmapaistvamalt
arenema eeskätt soome eeskujudel
20. saj. esimesil
aastakümneil,
andes huvitavamaid tulemusi esi
joones teatrimajade alal ^Vane
muine” Tartus 1906, Saksa tea
ter Tallinnas 1910, ,,Endla” Pär
nus 1911, ,,Estoonia“ Tallinnas
1913, peale nende näit. Krediitpan
ga maja Tallinnas 1912 ja Pauluse
kirik Tartus 1919). Suuremat mit
mekesisust on toonud riikliku ise
seisvuse aeg, mis klassitsismist või
uuemaist Lääne-Euroopa ehitus
stiilidest mõjustatuna on toonud
esile rea isikupärase stiilikalduvusega ehituskunstnikke, kes on
andnud ühtlast ilmet terveile uute
le linnaosadele. — Eesti kunsti
töid vt.’ üksikute autorite puhul.
Eesti Kunstimuuseum on asut.
1919 Tallinnas, säilitab rohkear
vulisi kogusid kujutavate kunstide
Eesti Kunstnikkude Liit
288
aladelt eesti, balti ja välismaade
kunstist.
Eesti Kunstnikkude Liit, üks
■eesti kunstnike org-idest, on asut.
Tallinnas 1922 akadeemilise kooli
ning
alalhoidliku
kalduvusega
kunstnikkude poolt.
Eesti Kunstnikkude Rühm, üks
■eesti kunstnike org-idest, on asut.
1923 Tallinnas kubismi jms. har
rastavate kunstnikkude poolt.
„Eesti Lastekaitse44,
sihtasutis
laste- ja emadekaitse arendamiseks
Eestis, on asut. 1932.
Eesti Lastekaitse Ühing asutati
1919 kehvade laste abistamiseks,
eriti neile Ameerikast saadud kin
gituste (toiduainete jm.) jagamiseks,
org-ina, millel olid üle maa osa
konnad ja viimastel alaosakonnad.
Hiljem enamik alaorg-e likvidee
rus, kuna mõned osakonnad hakka
sid töötama iseseisvate ühingutena,
näit. Virumaa Lastekaitse Ühing ja
Tartu Lastekaitse Ühing, samuti
peaühing ise Tallinnas kohapealse
org-ina, korraldades kehvade ja
nõrgatervislike laste tarvis suviasundusi, lastekodusid ja toitluspunkte.
Eesti Lauljate Liit, laulu- ja
muusikakooridega org-ide ülemaa
line liit, on asut. Tallinnas 1921
koorilaulu ning muusikakultuuri
edendamiseks Eestis, omab 1938
ligi 750 liigeorg-i, korraldab üldja maakondlikke laulupidusid jm.
eesti lavakunst sai alguse esimes
te eesti näidendite ettekandmisega
Tartus („Vanemuises“)
1870 ja
Tallinnas („Estoonias“) 1871. Ees
tikeelne näitlemine levis siit kii
resti ka mujale. Alalise teatri ilme
omandas „Vanemuine“ A. Wiera ju
hatusel alates 1878, kuna kutselise
teatri väljaarenemine toimus alles
20. saj. algul, esialgu Tartus. Suu
rimat pööret tähistab 1906. a., mil
lal „Vanemuine“ alustas tegevust
uues majas kutselise ning realistli
ku teatrina K. Menningu juhatusel,
samuti ,,Estoonia“ kutselisena Tal
linnas P. Pinna juhtimisel. Hiljem
on silmapaistvat arengut osutanud
eesti maakari
Tallinna teatrid, kusjuures „Estoonia“ on sõnalavastuse ja opereti
kõrval välja arendanud ooperi, ku
na „Draamateater“, draamastuu
dio" jt. on erialaliselt tõstnud sõ
nalavastuste tasapinda.
Teatreid
mujal Eestis: „Endla“ Pärnus,
„Koit“ Viljandis, ,,Säde“ Valgas,
„Kannel“ Võrus, „Võitleja“ Narvas.
„Eesti Lihaeksport44, organisat
sioon endiste iseseisvate eksporttapamajade tegevuse üldjuhtimi
seks ja valitsemiseks, asut. 1937.
Eesti Linnade Liit on asut. Tal
linnas 1920; sinna kuuluvad liik
metena kõik Eesti linnad, kusjuu
res esindajate arv oleneb iga linna
elanikkude arvust.
Eesti Linnukasvatajate Selts on
asut. Tallinnas 1919, praeguse nime
võtnud 1925.
Eesti lipp? ülalt alla lugedes sinine-must-valge, on saanud alguse
nimetatud värviühendi valimisest
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks 1881,
mis pühitseti 1884 Otepääl. 19. saj.
lõpul ja 20. algul said need värvid
üldrahvusliku tähenduse. Ametli
kuks Eesti riigilipuks kinnitati sinine-must-valge 1922. Selle normaalsuuruseks on määratud 105 X
165 sm ning lipu tarvitamiseks on
ette nähtud kindel kord.
„Eesti Lloyd44, kindlustusaktsiaselts Tallinnas, asut. 1919.
„Eesti Loodus44, Tartu Ülikooli
juures oleva Loodusuurijate Seltsi
teaduslik ajakiri, ilmub alates 1933.
Eesti Loomaarstide Ühing on
asut. 1920 Tallinnas.
„Eesti Loomaarstlik Ringvaade44,
eelmise ajakiri, ilmub a-st 1925,
alates 1929 Tartus.
Eesti Loomakaitse Liit, Eesti loomakaitseorg-ide liit, on asut. Tal
linnas 1929 loomakaitse üldiseks
juhtimiseks ja organiseerimiseks.
Eestimaa, Põhja-Eesti, end. Eesti
kubermangu, laiemalt ka kogu Ees
ti nimetus.
eesti maakari, üks Eestis aretatavaist veisetõugudest, kollakas-punase karvaga, väikesevõitu kasvu
ga, rasvarikka piimaga, peetakse
J
O.-ii. „No«r-Ecsii Kirjastuse4’ trükikoda Tartus 1Ü38
VaataEESTI
RAHVALEKSIKON
IV VIHIK
NOOR-EESTI
...EESTI
RAHVALEKSIKON
IV VIHIK
NOOR-EESTI
TOIMETUSE MÄRKUS.
Täiendavalt ERL-i eessõnale (vt. sissejuhatav poogen, VIII
lk., II lõige) teatatakse siinkohal, et teose ilmumise kiirenduse
otstarbel on, alates sõnast ehituskunst, I osakonna erialade
enamiku (vt. XVI lk.) artikleid, eesotsas kujutavate kunstide,
kirjandus- ja ajalooga, hakanud koostama O. U r g a r t, kuna
tehnika, füüsika, matemaatika, kaubandus-, majandusteaduse
ja keemia artikleid, alates sõnast elekter, on hakanud kirju
tama M. V e 11 e m a. Muud erialad kõigist osakondadest (vt.
XVI lk.), eesotsas keeleteaduse ja loodusteadustega, on jäänud
endiselt E. E 1 i s t o koostamisele,
Et möödunud suvel on käsikirja koostatud rohkem kui
ühe (—- käesoleva IV) vihu ulatuses, ilmub järgmine (V) vihk
lühema vaheaja järel.
15. X 38.
ERL-i toimetus.
Eestimaa Kindi.
289
peam. Lääne-Eesti saartel ja Pär
numaal; selle ideeliseks arendajaks
on Eesti Maakarja Kasvatajate
Selts (asut. 1920 Viljandis).
Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts,
lüh. EKA, kindlustusselts, asut.
1920; omab suurt moodsat maja
Tallinnas (ehit. 1931/32).
Eestimaa Kirjanduslik Selts (sks.
Estländische Literärische Gesellschaft), balti-saksa teaduslik ja kirjandus-kunstiline org. Tallinnas,
asut. 1842; on avaldanud tähtsaid
töid, korraldanud Tallinna Provintsiaalmuuseumi, omab kaalukat
raamatukogu.
Eesti Maakrediitselts, 1802 asut.
kahe ■— Eestimaa ja Liivimaa
Mõisnikkude Krediitseltsi asemele
1932 loodud krediitasutis, annab
maaomanikele pikaajalist laenu
pantlehtedes nende kinnisvarade
kindlustusel.
Eesti Maanaiste Keskselts on asut.
1928 kodumajanduse edendamiseks
Eestis, ühendas 1937 liikmetena ligi
400 maanaiste org-i, kasutab hää
lekandjana Äkad. Põllumajanduse
Seltsi ajakirja „Taluperenaine“.
Eesti Maanõukogu e. Eesti Maa
päev, vt. Ajutine Maanõukogu.
Eesti Maaomavalitsuste Liit on
asut. 1921; selle liikmeiks on maa
ja vallaomavalitsused, kusjuures
esindajate arv oleneb omavalit
suse piirkonda kuuluvate elanik
kude arvust.
Eesti Maapank on asut. Tallin
nas 1926 suure riikliku pangana,
annab maaomanikele pikaajalist
laenu peam. pantlehtedes nende
kinnisvarade kindlustusel.
Eesti Maapäev, vt. Ajutine Maa
nõukogu.
Eestimaa Rahvahariduse Selts
asutati 1906 Tallinnas, hoolitses
koolihariduse täiendamise ja kir
janduse soetamise eest, eriti alg
aastail, omas maal haruseltse, soi
kus Maailmasõja lõpuks.
Eesti Maarahva Liit, lühemalt
nimetatud Maaliit, põllumeeste pa
rempoolne poliitiline erakond Ees
tis 1917—21.
ERL 28. IX 38.
eesti mütoloogia
Eestimaa Töölisühingute Kesk
liit, palgatööliste ametiühingute liit,
haarab endasse üle 50 liigeorg-i.
Eesti mark, Eesti rahaühik pea
aegu riigi algusest kuni 1927. a.
lõpuni; see paberraha võrdus esi
algu Saksa riigimargaga, langes
varsti väärtuses ning asendati 1928
krooniga, mis jagunes 100 sendiks,
kusjuures 1 sent võrdus 1 margaga.
Eesti
Materjalide
Proovimise
Ühing on asut. 1931 Tallinnas ehi
tus- jms. materjalide tehniliste
omaduste määramiseks.
„Eesti Mets44, metsanduse ning
jahinduse ajakiri, ilm. a-st 1921
Tallinnas.
„Eesti
Metsatööstus44,
alguses
(1919—26) puhtriiklik ettevõte, ala
tes 1937 aktsiaselts, teostab riigi
metsade kasutamist ja metsasaa
duste sise- ning välismüüki.
„Eesti Munaeksport44, u. 50 munaühingu keskliit kanamunade ai
nuõiguslikuks eksportimiseks, on
asut. 1937 Tallinnas.
„Eesti murdeatlas44, A. Saareste
koostatav kaardistik, näitab eesti
keele murdelisi erinevusi u. 300
iseloomuliku mõiste nimeteisendite
esitamisega u. 300 kaardil; ilmub
Tartus E. Kirjanduse Seltsi välja
andel alates 1938, üldse 10 vihus
ja 2 tekstiköitega.
eesti muusika, vt. eesti helikunst.
eesti mütoloogia e. rahvausund
tunneb esijoones kõikjal vaimseid
olevusi, loodushingi, peam. hald
jaid (metsahaldjad, viljakus- ja
majahaldjad, veevaimud — näkid,
jm.), surnute elu pärast surma en
disel viisil (sellest ka nende kü
laskäikude ootamine ühes toitude
pakkumisega, kodukäijate kartmised jm.), kurja sünnitavaid või
haigusi parandavaid nõidu, paina
jat, libahunti, varavedajat, kratti,
puuki jt., osalt lääne-euroopalisi
laenusid. Kujutlusi hiidudest-sangaritest (Kalevipoeg, Leiger, SuurTõll jt.) ja jumalast Taarast pee
takse skandinaavia rahvausundi
mõjulisteks
(Taara nimi skand.
Thor’ist), kuna pooljumalikud ole19
.Eesti Naine44
290
vused nagu Vanemuine, Ilmarine,
Ahti jt. on ilmsesti kirjanduslikud
laenud soome rahvaluulest.
„Eesti Naine44, Naiste Karskus
liidu kuukiri, ilmub Tartus a-st
1924, alates 1938 puhtvaimsena.
Eesti Naisliit on asut. Tallinnas
1920, koondab endasse muid naiste
keskorg-e ja üksikuid naisseltse
(1938 u. 60 liigeorg-i).
eestindaina, eestipärasemaks te
gema; eesti keelde tõlkima. Vrd.
eestistama.
Eesti Niidu ja Karjamaa Aren
damise Ühing on asut. Tallinnas
1929; töötab viimasel ajal Põllutöökoja juures, annab välja aja
kirja „Niit ja Karjamaa".
Eesti Noorsoo Karskusliit, peam.
koolinoorsoo karskusorg-ide keskkoondis, asut. 1923 Tartus E. Kars
kusliidu juurde, taotleb laiemat
elureformi, a-st 1924 annab välja
vastavat ajakirja ,,Kevadik"; 1938
u. 90 liigeorg-iga.
Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts,
lüh. ENKS, on asut. Tartus 1906
emakeelse hariduse organiseerimi
seks. Tähtsaim üritus: eestikeelse
õppekeelega tütarlastekeskkooli ra
jamine Tartus 1906 ja selle välja
arendamine.
eesti näitekunst, vt. eesti lava
kunst.
Eesti Olümpia Komitee on moo
dustatud pealinnas 1923, koosneb
silmapaistvaist tegelastest, otsustab
ning
kindlustab
majanduslikult
rahvusvahelistest
olümpiamängu
dest osavõttu.
Eesti Paberi Aktsiaselts, Eesti pa
berivabrikute keskorg., asut. 1925
Tallinnas, teostab sisemaal eesti
paberi ühist suurmüüki.
Eesti Pank, peamiselt riiklik (u.
2/s aktsiatest on riigi omad) kesk
pank Tallinnas, osakondadega suu
remais Eesti linnades, on asutatud
1919, alates 1. I 1928, ühenduses
rahareformiga, muudetud ning tu
gevasti laiendatud. Emissiooni-keskpangana omab ainuõigust panga
tähtede väljaandmiseks, mis on
Eesti Põllum.
Eestis seaduslikeks rahamärkideks,
hoiab Eesti krooni kurssi jne.
„Eesti Postimees44, J. V. Jannseni
asut. nädalaleht Tartus, oli Eestis
juhtivalt mõjukas oma esimesel
ajajärgul 1864—80, Jannseni toi
metusel, hakkas oma mõju kaota
ma 1878 ,, Sakala" ilmumisega,
viidi Tallinna 1894, jäi seisma 1905.
Eesti Punane Rist, suurema riik
liku toetusega teotsev heategev era
organisatsioon sõjas haavatute ja
haigete abistamiseks, tervishoiu ja
hoolekande edendamiseks. Asuta
tud 1919, osutas Vabadussõja ajal
suuri teeneid paljude sõjaväe-haiglate avamisega jm. teel. Peab ülal
sanatooriume ja paljusid muid ter
vishoiu- ning hoolekandeasutisi.
Tema noorsooharuna teotseb ala
tes 1923 Eesti Noorte Punane Rist.
eesti punane tõukari, üks Eestis
aretatavaist veisetõugudest, peam.
Lõuna-Eestis, keskmise kasvuga,
kaunis rasvarikka piimaga; tõu
ideeliseks arendajaks on Eesti Punasekarja Tõuselts (asutatud 1919
Tartus, esialgu teise nime all).
Eesti Põhiseadus esimesena võeti
vastu Asutava Kogu poolt 15. VI
1920. Selle järgi oli Eesti demo
kraatlik vabariik ühekojalise par
lamendiga (Riigikogu, 100 liiget, 3
aastaks) ning ilma riigipeata ja
Vabariigi Valitsus oli väga sõltuv
Riigikogust. Rahvahääletusel 14.—
16. X 1933 vastuvõetud teine Põhi
seadus nägi ette 50-liikmelise par
lamendi ja 5 a-ks valitava riigi
pea — väga suure võimuga (valitsemisvõimalus parlamendita, sea
duste andmine dekreetidena jne.).
28. VII 1937 võttis Rahvuskogu
vastu kolmanda Põhiseaduse (vt.
Eesti. Riigikord).
Eesti Põllumeeste Keskselts, põllumajandusseltside keskorg. Tal
linnas (osak. Tallinnas ja Tartus),
1938 u. 70 liigeorg-iga, on loodud
1922 (1910 asut.) Eestimaa Põllu
meeste Keskseltsi ja (1911 asut.)
Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi
ühendamisel.
ecstipärastama
291
Eesti Rahvaluule A.
Eesti Rahva Muuseum. Toanurk kangastelgedega.
eestipärastama, eestipäraseks, ees
tiliseks tegema.
„Eesti Raamatufondi, Raamatu
aasta (-*-) ürituste jätkaja, Tallin
nas 1936 asut. sihtasutis eesti kir
jandusliku ja teadusliku loomingu
edendamiseks (eriti rahvuslike tea
duste alal) ning eesti raamatu si
sulise ja välise kultuuri tõstmiseks.
Teostab ilmunud kirjanduse au
hindamist.
Eesti Rahvaerakond, 1919 asuta
tud poliitiline erakond, toetus kesk
kihtidele, rõhutas kõigi kihtide
huvide õiglast rahuldamist rahvus
liku tervikluse huvides, liitus 1932
E. Tööerakonna ja Kristliku Rah
vaerakonnaga ühiseks Rahvusli
kuks Keskerakonnaks.
„Eesti Rahvalaulud44, kavatsetud
teaduslik suurseeria eesti rahva
lauludest ühes kõigi teisenditega;
ilmus 2 köidet (1926 ja 1932).
eesti rahvaluule tähtsaima osa
moodustavad (rahvajuttude, vana
sõnade, mõistatuste jms. kõrval)
rahvalaulud; need on enamasti lüü
rilised, sageli kurvatoonilised, vä
hese sündmustikuga, igapäevase elu
toimingute, elamuste ja meeleolu
de kirjeldused; värsivormi aluseks
on neil neljajalgne trohheus, lõpp
riimi ei ole, kuid algriimina alli
teratsioon ja assonants on väga
armastatud. Eesti rahvalauluvara
on olnud õige rikkalik, rohkesti
rännanud Ingeri kaudu Karjalasse
ja Ida-Soome, andes suurel määral
ainestikku „Kalevala“
lugudele.
Eesti rahvaluule suurem kogumine
algas 19. saj. keskel ning toimus
suurimal määral 19. saj. kahel vii
masel aastakümnel J. Hurda juha
tusel.
Eesti Rahvaluule Arhiiv, lüh.
ERA, on asut. Tartus 1927 E. Rah
va Muuseumi juurde kõigi rahva
luulekogude koondamiseks ühte
ning ohutusse kohta, nende korral
damiseks ja soodsamate kasutus
võimaluste loomiseks, samuti ko
gumistöö jätkamiseks. Arhiivi põ
Eesti Rahvani.
292
hialuseks on dr. J. Hurda suur ja
väärtuslik vanavarakogu. 1938. a.
1. aprilliks oli Arhiivil materjale
juba u. 539 000 lk.
Eesti Rahvameelne Eduerakond,
esimene eesti poliitiline erakond,
asutatud 1905 Tartus J. Tõnissoni
eestvõttel, viis oma esindajaid Ve
ne riigiduumasse, a-st 1917 teotses
E. Demokraatliku Erakonna nime
all, 1919 asutas Eesti Rahvaera
konna (<-).
Eesti Rahva Muuseum, lüh. ERM,
asut. 1909 Tartus eesti ainelise va
navara kogumiseks ja korraldami
seks, teotseb a-st 1931 riigitoetustega kindlustatud
sihtasutisena,
omab eriti suurt etnograafilist e.
rahvateaduslikku osakonda umbes
40 000 esemega, peale selle muinas
teaduse, kultuuriloo ja kunsti osa
konda (viimane peani, vanemast
balti ja eesti kunstist). Väljapane
kud asetsevad Tartu lähedal end.
Raadi mõisa hoones (vt. tahvlil 3),
kuna Muuseumi Arhiivraamatuko
gu on linnas. ERM-i autonoom
sete osakondadena teotsevad Tar
tus E. Bibliograafia Asutis, E. Kul
tuurilooline Arhiiv ja E. Rahva
luule Arhiiv.
Eesti Rahva Muuseumi Arhiiv
raamatukogu on asut. 1909 Tartus,
kogub kõiki eestikeelseid ja Eesti
kohta käivaid võõrkeelseid trükitooteid (on saanud ms. 2 sundeks-i kõigist Eestis ilmuvaist trü
kistest), täites seega rahvusraama
tukogu ülesandeid. Omab raama
tuid u. 120 000 köidet, ajakirjan
dust u. 10 000 aastakäiku. Võimal
dab nende kasutamist ainult ko
hapeal.
Eesti Rahvapank, ühistegelikkude ühingute keskpank, on asut.
1920, korraldab rahakäivet teiste
ühistegelikkude rahaasutiste vahel.
eesti rahvas = eestlased.
Eesti rahvas, Eesti riigis elav
rahvastik (vt. Eesti. Rahvastik).
Eesti Reisibüroo, reisijate vahetalitusbüroo Tallinnas, asut. 1921,
a-st 1923 aktsiaselts, muretseb pi
Eesti Süsin.
leteid ja annab reisijaile tarvilikke
teateid.
Eesti Seakasvatajate Selts on
asut. Tallinnas 1922 Eestis seakas
vatuse arendamiseks.
Eesti Seemnevilja Ühisus, asut.
1919, kasvatab mitmes mõisas kul
tuurtaimede Eestis sobivat seemet,
puhastab, sordib ja müüb seda;
keskkohad Tallinnas ja Tartus, osa
konnad mitmes muus linnas.
„Eesti Siid66, a/s., asut. 1930 Tal
linnas, peab ketramis- ja kudu
misvabrikuid, töötajaid on u. 500.
Eesti Sooparanduse Selts, 1908
asut. Balti Soopar. Seltsi järglase
na teotseb soode uurimisel ning
sookultuuri
arendamisel;
omab
Toomal, Vägeva lähedal, sookatsejaama.
Eesti Sordiparanduse Selts on
asut. 1919 Eestis taimekasvatuse
edendamiseks sordivaliku, seemne
kasvatuse ja uute sortide areta
mise teel; omab sordikasvandust
Jõgeval.
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töö
liste Partei, eesti sotsiaaldemokraa
tide vähemlaste tiiva poolt 1917
asut. poliitiline erakond, oli mõju
kas Vabariigi loomisel (Asutavas
Kogus 40 kohta 120-st), liitus 1925
Iseseisva Sotsialistliku Töölispar
teiga Eesti Sotsialistlikuks Tööliste
Parteiks, kelle häälekandjana 1927
hakkas ilmuma ajaleht ,,Rahva
Sõna“.
Eesti Spordi Keskliit, asut. Tal
linnas 1922, ümber korraldatud
1930 ja 1935, on üksikute spordi
seltside ja kümne erialalise spor
diliidu keskorg-iks ning eesti spor
di esinduseks.
„Eesti Spordileht64, E. Spordi Kesk
liidu ajakiri, hakkas ilmuma 1920.
eestistama, eestiliseks, eestipära
seks tegema; eestlaseks rahvustama..
„Eesti Statistika66, Riigi Statistika
Keskbüroo statistiline kuukiri, il
mub Tallinnas alates 1922.
eestistuma, eestiliseks, eestipä
raseks või eestlaseks muutuma.
Eesti Süsiniku Kasutamise Selts
on asut. 1934 puidu ja puidusöe
eestitar
293
tarvituselevõtt
propageerimiseks
sisepõle-mootorite põletisena. Ju
hatuse asukoht Tartu,
eestitar, eestlanna.
Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus, lüh. ETK, on asut. Tallin
nas 1917, teotseb ühistegelikkude
tarvitajateühingute (u. 180 liigeorg-i) suur-ostu ja omatöönduse
ülemaalise keskkorraldusena; omab
mitmeid tööstusi jms. ettevõtteid,
harukontoreid mitmel pool, im
pordib eriti kunstväetist, petroo
leumi, soola, suhkrut jms. aineid.
Eesti Teaduste Akadeemia on ra
jatud riigihoidja dekreediga 1937
20-liikmelisena, kellest esimesed 12
liiget (6 silmapaistvat teadusmeest
humanitaarteaduste ja 6 reaaltea
duste alalt) nimetati riigihoidja
poolt 13. apr. 1938, kuna puudu
vad liikmed valitakse ühekaupa
igal aastal.
eesti teatrid, vt. eesti lavakunst.
„Eesti Tehnika Ajakiri44 ilmub a-st
1928 Tallinnas Eesti Inseneride
Ühingu (asut. 1921) väljaandena.
Eesti Tehnika Selts asutas 1918.
aastal Tallinnas kõrgemad tehni
lised kursused, mis 1919 muudeti
Tallinna Tehnikumiks (kõrgem.);
andis mitme aasta kestel välja
,,Eesti Tehnika Seltsi Ajakirja*4.
Eesti Tehnilise Järelevalve Selts,
sellenimelisena teotsenud Tallinnas
alates 1922, teostas aurukatelde jm.
ohtlike masinate tehnilist kontrolli,
mis nüüd kuulub Eesti Rahvusli
kule Jõukomiteele (vt. aurukatlakontroll).
Eesti Telegraafi-agentuur, lüh.
E TA, 1920 Tallinnas asut. a/s.,
vahetalitusbüroo eesti ajalehtedele
välismaiste teadete hankimiseks ja
välisajakirjanduse
informimiseks
Eesti sündmustest.
Eesti Tervishoiu Muuseum, ars
tide org-ide poolt korraldatud ala
line rahvalik tervishoiu näitus,
asutatud Tartus 1921, avatud 1924,
omas majas avatud 1929; korral
dab ka rahvalikke loenguid tervishoiuküsimuste üle ja soetab vas
tavat kirjandust.
Eesti Vabadussõda
Eesti Tuberkuloosi vastu Võit
lemise Liit on asut. Tartus 1925
tiisikuse vastu võitlevate seltside
keskkoondisena, peab ülal sanatoo
riume, nõuandlaid jms.
„Eesti Tulitikumonopol44, Rootsi
tikutrusti poolt Eestis 1928 moo
dustatud a/s., teostab tuletikumonopoli Eestis.
„Eesti Turbatööstused44, 1922 asu
tatud Riigi Turbatööstuse asemele
1936 Tallinnas loodud a/s., omab
turbatööstusi peale Ellamaa ka
mujal.
Eesti Turistide Ühing on asut.
Tallinnas 1920 huvirändude eden
damiseks Eestis, omab osakondi
paljudes E. linnades; on Rahvus
vahelise Turismiliidu liige, annab
välja ajakirja „Turismi Teataja**.
Eesti Tööerakond, pahempoolne
keskerakond Eestis, asut. 1917 Jüri
Vilms’i eestvõttel,
oli kauemat
aega mõjukas poliitiline partei, lii
tus 1932 E. Rahvaerakonnaga Rah
vuslikuks Keskerakonnaks.
Eesti Töölisspordiliit on asut.
1927 Tallinnas, teotseb tööliskonna
spordiseltside keskliiduna.
Eesti Vabadussõda toimus 28.
XI 1918 — 3. I 1920 Eesti riikliku
iseseisvuse kaitseks Nõukogude
vene, peale selle 5. VI — 3. VII
1919 saksa Landeswehr’i vastu.
Saksa vägede lahkumine Eestist al
gas 11. XI 1918, samuti Eesti kait
se organiseerimine. 28. XI alusta
sid punased väed pealetungi Nar
va all. Tugevama vaenlase all pi
did veel küllaldase korralduseta
Eesti väed esimesel kuul tagane
ma, jättes maha Narva, Rakvere,
Tapa, Võru, Valga ja Tartu, kuna
Mõisaküla kohal (Läti piiril) jõu
dis vastane mereni (Liivi laheni).
Vahepeal organiseeritud Eesti väed
J. Laidoneri ülemjuhatusel alus
tasid jaanuaris 1919 vastupeale
tungi, kusjuures u. ühe kuu jook
sul tagasi võideti Tapa, Rakvere,
Tartu, Narva, Valga, Võru ja Petseri. Sellele õnnelikule pöördele
aitasid tunduvalt kaasa Inglise lae
vastiku ilmumine Tallinna alla ja
Eesti Vabadussõj.
294
soome vabatahtlikkude appitõttamine. Edasi tuli mitu kuud vastu
panna punaste vägede uuele peale
tungile. Mai lõpul võitsid Eesti
väed nende käest Pihkva ja PõhjaLäti. Juunis tekkinud võitlused
lõunast pealetunginud balti landes
veeriga (Lätis) lõppesid viimase
täieliku põgenemisega. Läti idapii
ri kaitsemine jäi esialgu Eesti vä
gede hooleks. Vahepeal, mais 1919
alanud vene valge Loode-armee
edukas pealetung Narva alt Petrogradi vallutamiseks lõppes oktoob
ris tulemusteta ja Eesti pinnale
taganenud loodearmeelased desarmeeriti. Novembris-detsembris toi
mus Viru rindel punaste vägede
eriti raske pealetung, millele Eesti
väed suutsid siiski vastu panna.
5. XII alanud rahuläbirääkimised
Tartus tõid 3. I 1920 vaherahu,
millele järgnes Eestile soodsa Ees
ti-Vene rahulepingu allakirjutami
ne Tartus 2. II 1920. Vabadussõjas
langenuid ja surnuid arvestatakse
u. 5000, haavatuid u. 12 000 isikut,
otseseid sõjakulusid u. 15 miljar
dit senti (150 milj. kr.).
Eesti Vabadussõjalaste Liit asutati
1929 paljude kohapealsete vaba
dussõjalaste liitude keskorg-ina,
1931 muudetud põhikirja alusel
omandas poliitilise erakonna ise
loomu, tegi 1933/34 ägedat kihu
tustööd riigi valitsemiskorra muut
miseks, viis 1933 rahvahääletusel
läbi Põhiseaduse muudatuse, suleti
ühes kõigi oma alaorg-idega märt
sis 1934 võimuhaaramiskavatsuste
pärast.
Eesti Vabariik, lüh. EV, Eesti
riigi ametlik nimetus.
Eesti Vabrikantide Ühisus on
asut. 1917 Tallinnas Eesti suurtöös
turite koondisena.
Eesti vapp on 1925. a. vastava
seaduse järgi kahekujuline: suur
ja väike. Suur vapp kujutab kol
me sinist lõvi kuldsel kilbil, mis
asetseb kuldsete tammeokste va
hel; seda tarvitatakse riigipitsatis
tähtsamad juhtudel. Väike vapp
on ilma tammeoksteta ning tarvi
Eesti õigekeels.
tusel üksikute riigiasutiste pitsateis. Pitsateis esinevad vapid ühevärvilistena. Suur vapp on kujult
õige lähedane end. Eestimaa ku
bermangu vapile, mis omakorda
pärineb Taani 13. saj. riigivapist.
Eesti-Vene rahuleping sõlmiti 2. II
1920 Tartus Eesti Vabadussõja (-«—)
lõpetuseks. Selle järgi tunnustas
Venemaa Eesti riigi täielikku ise
seisvust, E. idapiir tõmmati Eesti
le soodsasse kaugusse, Vene andis
Eestile 15 milj. kuldrubla, lubas
tagasi Eestist varem evakueeritud
varandused (näit. Tartu Ülikooli
raamatukogu), vabastas Eesti vas
tutusest end. Vene riigi võlgade
eest, võimaldas Venes elavaile eest
lastele opteerumist Eesti kodakond
susse, jne.
Eesti välisdelegatsioon koosnes
tervest reast eesti silmapaistvaist
tegelasist, keda E. Ajutine Maanõu
kogu 1917. a. lõpul (esimestena A.
Piip ja J. Tõnisson) ja 1918. a-1
(pärast iseseisvuse väljakuuluta
mist) saatis välismaile Eesti riikli
ku iseseisvuse tunnustuse saami
seks eeltöid tegema ning vabadus
võitluseks toetust organiseerima.
Peale Saksa okupatsiooni lõppu
Eestis koostati eriline välisdelegat
sioon Pariisi rahukonverentsist osa
võtuks.
Eesti välisesindused, Eesti saat
konnad välisriikide valitsuste juu
res nendega diplomaatiliseks läbi
käimiseks; on Eestil olemas ainult
tema suhtes tähtsamates riikides,
kohati kahe või kolme riigi kohta
ühine saatkond.
Eesti Õdede Ühing, eesti halas
tajaõdede e. hoidlejate kutseühing,
asut. 1923 Tartus.
Eesti Õdede Ühingu Õdedekool
on asut. 1925 Tartus, töötab Tartu
Ülikooli juures 3-õppeaastalisena.
,,Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat“,
mille eeltöid alustati 1919, ilmus
Tartus E. Kirjanduse Seltsi välja
andena kolmes köites: I 1925, II
1930, III 1937, kuna 1938 on ette
valmistusel täiendköide täienduste,
õienduste ja keeleliste juhistega.
Eesti Õpet.
295
Eesti Õpetajate Liit, Eesti kooli
de õppejõudude (maakondlike) lii
tude, üksikute seltside ja ühingu
te keskliit, asut. 1917, kaitseb õpe
tajate kutsehuvisid, korraldab õpetajatepäevi ja -kongresse, edasi
harimiskursusi jm.
Eesti Ühistegeline Liit, ühistege
liku liikumise juhtiv keskus Ees
tis, asut. 1919 Tallinnas, koondab,
kaitseb ja sundrevideerib ühistegelikke ettevõtteid (üle 1100 liigeorg-i).
Eesti Üliõpilasseltside Liit, Tar
tu eesti üliõpilasseltside koondis,
on asut. esmakordselt 1925, 1926
asendatud Üliõpilasseltside Liiduga
(u. poolte seltside osavõtul), ja
teiskordselt 1937 (kõigi 9 seltsi
osavõtul).
Eesti Üliõpilaste Karskusühendus, lüh. jEÜKÜ, karskete üliõpilas
te ühing Tartu Ülikooli juures,
asut. 1920, taotleb liikmete täis
karsket maailmavaatelist ja selts
kondlikku kasvatust.
Eesti Üliõpilaste Selts, lüh. EÜS,
kõige vanem ja suurem üliõpilasorg. Tartus, saanud alguse rahvushuviliste eesti üliõpilaste kooskäi
mistest 1870, seaduslikult registree
ritud praeguse nime all 1883, valis
1881 org-i värvideks sinise-mustvalge, mis hiljem kujunesid eesti
üldisteks rahvusvärvideks, on alga
tanud ja edendanud mitmeid rah
vuskultuurilisi üritusi (rahvusraa
matukogu, vanavara kogumine, ko
dumaa ja selle ajaloo uurimine
jne.). Suureks paisunud on ta peam.
Eesti iseseisvuse ajal. Väljaandeid:
EÜS-i Albumid I—X, Sirvilauad.
eestlased kuuluvad soome-ugri
rahvaste läänemere-soomlaste rüh
ma, elavad peam. Eestis — üle
993 000 is., peale selle väljaspool
Eestit üle 200 000 is., viimasest
arvust enamik Venemaal, kokku
seega u. 1,2 milj. is.; tõuliselt
segarahvas, osutavad eestlased omavahelgi tunduvaid tõulisi erine
vusi. — Vt. täiendavalt Eesti all:
Rahvastik. Majandus.
eesvall, vall kaitsekraavi välisäärel kuulikaitseks ja sihtimiseks.
efektiivne
eesvokaal, täishäälik, mille hääl
damisel keel on oma tavalisest
asendist eespool (i, e, ü, ö, ä).
eesõu, mitmeosaline õu muistse
juutide templi ümber; varakrist
liku kirikuhoone aatrium (-<—).
eeter, keem., liik orgaanilisi
ühendeid, alkoholide anhüdriid (<-);
tähtsaim neist — etüül-eeter, on
tugeva värskendava lõhnaga, ker
gesti süttiv värvitu vedelik, lahus
tab rasvu jms. aineid, tarvitatakse
tuimastusvahendina, segatult alko
holiga (hofmani tilgad) rahustina;
füüs., õhutühja maailmaruumi täitev
oletatud nähtamatu ülikerge aine.
eeterlik, kergesti lenduv; üli
kerge, õrn, vaimsustunud.
eeterlikud õlid, hästi lõhnavad
lenduvad vedelikud peam. taimede
õite lõhnaoliustes, tarvitatakse esi
joones lõhnatöönduses.
eetermürgistus e. eterism, liaigustus eetri tarvitamisest,
eeternarkoos, eeter-uimastus.
eeterpiiritus, hofmani tilgad e.
liikva, 1 osa eetrit ja 2 osa piiri
tust, arstim.
eetik, kõlblusõpetaja,
eetika, kõlblusõpetus, õpetus moraalseist väärtustest ja nõuetest.
eetiline, kõlbeline, kõlblas; eeti
kasse kuuluv.
eetos, kõlbeline meelsus, inimese
püsiv kõlbeline loomulaad.
eetsi, edasipidi, ettepoole (liiku
des).
Eev, om. Eeva, naisenimi.
Eeva, piiblis esimese inimese
Aadama naine; naisenimi.
Eevesus, linn, = Efesos.
efeeb, 18—20-aastane vana-kreeka
noormees, kes sai sõjalist kasvatust.
efekt, mõju, mõjuavaldus; taga
järg; jõue, tõht; võimsus; füüsi
kaline nähtus.
efektid,
väärtpaberid
(üldse);
vallasvaralised asjad.
efektiivkaubandus,
kaubandustehingud tõelise ning koheantava
kaubaga ja kohemakstavas rahas,
efektiivne, mõjus, tõhus; tõeline.
efektne
296
Egiptus
Fellahite küla Egiptuses, Niiluse kaldal.
efektne, efektikas, mõjus, mõju
avaldav, tagajärjekas, tõhus,
efektueerima, teostama,
efemeerne, ühepäevane, lühiea
line, kiiresti mööduv.
efemineeruma, naiselikuks muu
tuma, naisestuma; pehmenema.
Efesos, eesti piiblis E e v e s u s,
vana-aja suur kaubalinn VäikeAasia läänerannikul, Artemise e.
Diana templiga, maha põletatud
356 e. Kr.
efitseeriina, mõjuma,
eflueerima, välja voolama,
efoorid, viieliikmelise järelevalvevalitsuse liikmed vanas Spartas.
Efraim, eesti piiblis E v r a i m,
Eevrai m, Joosepi noorem poeg,
iisraeli rahva ühe väikese sugu
võsa esiisa.
efusioon, väljavoolus,
egaalsus, ühetasasus, võrdsus;
üheväärsus.
egaliseerima, ühetasastama, võrd
sustuma, võrdseks v. üheväärseks
muutma.
egalite [-tee] (pr.), egaalsus.
Eger, Elbe jõe haru Ohre (LoodeBöömimaal) saksakeelne nimi.
egeuse kultuur [ege-], 3. ja 2.
aastatuhandel e. Kr. kujunenud
kreeta (Kreeta saarel) ja mükeene
kultuur (Kreeka mandril), oli tu
gevaid mõjustusi saanud Egiptusest
ja Väike-Aasiast.
Egeuse meri [ege-], saarterikas.
meri Kreeka ja Väike-Aasia vahek
Egge, Peter, norra realistlik kir
janik, *1869.
Egiptus, kuningriik Kirde-Aafrikas, Niiluse alamjooksu ümbruses
Liibüa kõrvest kuni Punase mereni,
Siinai poolsaarega teisel pool Suessi
kanalit, u. 994 000 km2, sellest harimiskõlblikku maad (Niiluse orus
ja suudmealal) ainult 35 200 km2,
lõunapiiriga vastu Inglis-Egiptuse
Sudaani, üle 15,2 milj. eh, peam.
fellaheid (u. 13 milj.), peale selle
kristlikke kopte (mõlemad vanade
egiptlaste järglased), beduiine, nuublasi jm., rahvastikust u. 90% mu
hamedi usku, riigikeeleks araabia
keel. Asustus peam. Niiluse orus,
kus rahvastiku tihedus on õige
suur (433 in. km2 kohta). Põllu
harimine toimub iga-aastase üle
ujutuse ja (paisude ning kanalite
abil) kunstliku niisutuse aladel,
sest maa asetseb kuumal ning pea
aegu vihmatul alal. Kasvatatakse
ja veetakse välja peam. puuvilla,
suhkruroogu, teravilja, lõunamaa
puuvilju, peetakse lambaid, lehmi,
egiptuse keel
egiptuse keel
297
r—
Egiptuse kunst. Sfinks püramiididega.
pühvleid, kaameleid jm.; maapõue
varadest leidub naftat, fosfaate ja
maake. Riigikord: a-st 1922 ise
seisev kuningriik kahekojalise par
lamendiga, halduslikult jaotatud 14
maakonnaks.
Pealinn Kairo. —
Ajalugu: Egiptuse kultuuri al
gus ulatub vähemalt 4. aastatuhan
desse e. Kr. U. 3200 e. Kr. toi
mus maa ühinemine üheks riigiks
kun. Menese all, pealinnaga Mem
phis.
Vana-Egiptuse ajaloos on
siit peale täheldatavad kolm suurt
ajajärku: Vana riik u. 3200—2350
(kun. Cheops ja teised püramiidide
ehitajad), Keskmine riik 2160—
1785, väljaarenenud läänindusega,
ja Uus riik u. 1600—1100, eriti
suure, kuni Väike-Aasiasse ulatuva
võimuga, pealinnaga Teeba, kõr
geima õitseajaga Ramses II ajal
(1292 ümber).
Hiljem järgnesid
langus-ajad etiooplaste, assüürlaste,
pärslaste ja Aleksander Suure val
lutusretkedega (viimase poolt 332
e. Kr.).
Aleksandri surma järel
tekkis siin kolmeks sajandiks jällegi
võimas riik Ptolemaioste dünastia
all. A. 31 e. Kr. sai maa Rooma
tiigi, a. 395 p. Kr. Ida-Rooma riigi
provintsiks, alistati 639—642 kaliif
Omar’ile, sai 9. saj. uuesti iseseis
vaks ning tugevaks, sattus 1517
Türgi alla, kust ta lõi lahku 1873.
1869 avatud Suessi kanali jms.
kulude tõttu raskustesse sattunud,
langes ta Inglise ja Prantsuse ra
handusliku mõju, 1882 osaliselt
Inglise okupatsiooni alla. A-ks 1898
vallutasid inglased 1883 E-st lahku
löönud Sudaani ja muutsid selle
E-ga ühiselt valitsetavaks nn. InglisEgiptuse Sudaaniks. 20. saj. algul
inglaste mõju veelgi suurenes, kuni
E. 1914 muudeti Inglise protekto
raadiks ja viidi Maailmasõtta liit
laste poolele. 1919 tekkinud rah
vusliku liikumise survel pidi Inglis
maa 1922 E-le andma (mõnes suh
tes piiratud) iseseisvuse. 1937 võeti
E. Rahvasteliitu.
egiptuse keel muistse aja keelena
oli suguluses nii hamiidi kui se
miidi keelkonnaga, omab mäles
tusmärke 4. aastatuhandest e. Kr.,
on läbi teinud suuri muutusi ja
arenguastmeid, kuni ta mõnisada
a. p. Kr. kujunes kopti keeleks
(kreeka tähestikuga), mis aga 7.
saj. hakkas taganema araabia keele
eest ja 17. saj-1 kõnekeelena hoo
pis kadus.
egiptuse kiri
egiptuse kiri e. hieroglüüfid, pilt
kiri vanas Egiptuses, koosnes u.
600 midagi kujutavast või tähista
vast märgist, lihtsustus hiljem kor
duvalt.
egiptuse kunst vanimast ajajär
gust, 3. ja 2. aastatuhandest e. Kr.,
on esindatud esijoones ehituskuns
tis hiiglasuurte püramiidide, suurte
templite ja kaljuhaudadega, raid
kunstis hiiglasuurte tardunud seisangus jumala- ning vaaraokujude
ja sfinksidega, kusjuures eriti vil
jeldud oli reljeef, millega ilustati
templite ja hauahoonete seinu, sa
muti raidkirjad. Kunstkäsitöö alal
tööteldi osavalt metalli (eriti kul
da), alabastrit jm., valmistades tar
beriistu ja luksuslikke ehteasju.
egiptuse pimedus, kõnekäänd, täh.
’pilkane pimedus’.
Eglit [-/ü<], Viktor, läti mitme
külgne kirjanik, * 1877.
Eglon, Johannes, ärkamisaegne
tegelane, meie esimese kurttummadekooli kauaaegne õpetaja Vänd
ras, * 1836, f 1908.
ego (lad.), ’mina’,
egoism, isekus, enesearmastus,
omakasupüüdlikkus; altruismi vas
tand.
egoist, enesearmastaja, isek (ise
kas isik), omakasupüüdja,
egotism, iseenese esiletõstmine,
egotist, enesestkõneleja.
egotsentriline, ennast keskusse
asetav, minakeskuslik.
egüptoloog, vana-egiptuse kultuuri
uurija ning tundja.
egüptoloogia, teadus muistsest
egiptuse kultuurist.
eha, õhtune taevapuna pärast päi
kese loojumist, tekib päikese kiirte
murdumise ja hajumise tõttu õhk
konna kihtides, kuhu nad tungivad
ka ülespoole horisonti; sõj., heli
signaal rivistatud väeosa õhtusel
ülevaatusel.
Eha, naisenimi,
ehakas, kerglane, maldamatu.
ehalkäimine,
külapoiste
vana
komme käia suvel täisealiste nei
dude pool lakas, aidas või mujal
öid veetmas.
298
ehituskunst
ehatäht e. Ehatäht, õhtul loojene
va Veenuse rahvakeelne nimetus
(hommikul paistev Veenus on aoe. koidutäht).
»
ehe, om. eheda, ühtlane, ühest
tükist, läbi ühest ja samast ainest;
täisväärtuslik, puhas.
ehe, om. ehte, vt. ehted,
eherus, kala, = hõrnas (forell),
ehhiinus e. ehhiin, vt. echinos.
ehhinokokk, mee/., põistang, koera
paelussi tang, kasvab ka inimese
elundeis.
ehisaiandus, iluaiandus,
ehisliist, kaunistuseks löödud liist
mööblil või seinal; trükilehekülje
ilustamiseks kasutatav pealis-, allvõi kõrvaljoonis.
ehislinnud, ilu pärast peetavad
linnud pargis, aias, veekogu või
elamu ümbruses,
ehistaimed, ilutaimed,
ehisviil, ilustuseks ehitatud viil
ukse või akna kohal; oli moes
keskaegses ehituskunstis.
„Ehiiaja“, riiklik ehitusettevõte,
asut. 1937. a. lõpul, Avalikkude
1 ööde Osakonna (<—) ülesannete
jätkaja.
ehitis, ehitatud hoone või muu ese.
ehitus, ehitamine.
Ehitusainet, Raudteede Talituse
ametkond Teedeministeeriumis mit
mesuguste ülesannetega raudteede
jm. ehitiste järelevalve, ehitamise
ja paranduse alal.
ehituskivid on looduslikud ja
kunstlikud. Esimeste hulka kuu
luvad näit. graniit, paas, marmor,
põldkivid, teiste hulka mitut liiki
telliskivid jm.
ehituskunst e. arhitektuur,
ehitusala haarav kunst, mis jagu
neb vastavalt sellele, milliseid üles
andeid antakse ehitistele, kirik
likuks e. sakraalehituskunstiks
(templid, kirikud) ja kodanli
kuks, tsiviil- e. profaan-ehituskunstiks (valitsushooned, muuseu
mid, teatrid, elumajad jne.). Vii
mane haru omakorda jaguneb mit
meks alaharuks nagu näit. sõja
line, tööstuslik jne. ehituskunst.
Vastavalt kasutatavale ehitusmater-
ehituslaen
jälile eraldatakse puu-, kivi- jne.
-arhitektuuri. Ehitistele määratav
ülesanne, neiks kasutatav materjal,
kliimalised ja kultuurilised tingi
mused on tegureiks, mis määravad
ehituskunsti karakteri e. stiili.
Üksikute rahvaste või ajajärkude
ehitiste stiilielementide ühtlus või
maldab ehituskunsti arengut liigi
tada eri stiiliperioodideks ning aja
liselt üksteisele järgnenud stiilipe
rioodide omavaheline seotus või
maldab maailma ehituskunsti sil
mapaistvama osa (millest väljaspool
on näit. Ameerika vanade kultuur
rahvaste ehituskunst) vaatlust süs
tematiseeritud tervikuna, nn. aja
loolise ehituskunstina. Ajaloo
lise ehituskunsti vanimat astet tä
histavad egiptuse ehituskunst umb.
2500—525 e. Kr. ja umbes sama
aegne babüloonia ja assüüria ehi
tuskunst. Euroopas algas ajaloolise
ehituskunsti areng etruuria arhi
tektuuriga u. 1000 e. Kr., kreeka
omaga u. 900 e. Kr. ja rooma ar
hitektuuriga u. 300 e. Kr. Sellele
järgnesid varakristlik ehituskunst u.
100 p. Kr., bütsantsi u. 530 p. Kr.,
romaani u. 900, gooti u. 1200, re
nessanss u. 1400, barokk u. 1550 ja
klassitsism u. 1770. U. 1850—4900
valitses ehituskunstis varasemaid
ajaloolisi stiililaade jäljendav suund,
kuna hiljem pääses maksvusele mo
dernism.
Eestis algas ajalooline
ehituskunst pärast maa vallutamist
sakslaste poolt ning mõninga hili
nemisega on romaani stiilist ala
tes kajastunud kõik lääne stiilid
ka siin. Vrd. eesti kunst ja
balti kunst. — Pilte vt. tahvleil 6, 7, 8, art. juures elamu jne.
ehituslaen, riiklik laen ehituste
gevuse soodustamiseks, esijoones
asunikele antav pikaajaline ning
odava protsendiga laen elamute ra
jamiseks, samuti laen koolimajade
ja linnades elukorterite soetami
seks.
ehitusmasinad asendavad raske
matel ehitustöödel inimjõudu; nen
de all mõistetakse masinaid nagu
kraana, tõstelift, süvendaja e. ba-
299
ehtekaubad
ger, mitmesugused rammid, puurmasinad, betoonisegaja, kivipurustaja jm. Vt. näit. joonist bager.
ehitusmaterjalide proovimine toi
mub nende mitmesuguste omaduste
(tugevuse, näit. painde- ja survetugevuse, paisumise, pidavuse, tule
kindluse jne.) määramiseks peam.
vastavate riistade ja keemiliste va
hendite abil.
ehitusprojekt, ehituskavand ehi
tuse teostamiseks, kuulub vastava
järelevalveasutise kinnitamisele ning
sellest tuleb ehitamisel kinni pi
dada.
Ehitusseadus sisaldab nõudeid ehi
tiste rajamise ning ehituse järele
valve korra kohta.
ehitusühistu, ühistu e. ühing oma
liikmeile elukorterite soetamiseks
ühiselt ehitatavas majas.
ehmes, om. ehme, os. ehmest,
udusulg; ebe.
ehmestiivalised, selts liblikataolisi putukaid (tiivad kaetud väi
keste soomuste ning karvakestega);
nende vastsed elavad vees mitme
sugusest materjalist ehitatud koda
des ja liikumisel sirutavad sealt
pead ning jalgu välja; 1600 liiki,
neist Eestis tuntud u. 125.
ehinik, liik sammalt.
Ehrenburg [eer-], Ilja, juudi rah
vusest vene jutukirjanik, * 1891.
Ehrlich [eer-], Paul, saksa arsti
teadlane, * 1854, f 1915; keemilise
teraapia rajaja, avastas 1909 koos
S. Hata’ga salvarsani.
Ehrmann, Karl, eesti ajakirjanik
ja kirjanik, * 1905.
ehted, om. ehete, os. ehteid, ke
hal või rõivail kantavad mitmesu
gused esemed, millega on taoteldud kõigepealt tõsta kandja ilu,
kuid selle kõrval sageli kaitseda
teda ka maagiliselt ohtude eest ja
tähistada tema seltskondlikku kuu
luvust. Ehted on olnud omased
kõigile rahvaile ning kõigile kul
tuuriarengu astmeile ja nende val
mistamiseks kasutatav materjal kui
ka nende vormid on osutanud ae
gade kestel suurt mitmekesisust,
ehtekaubad e. galanteriikaubad,
300
ehtlik
Eiffeli torn Pariisis.
ilu-kaubaesemed väärismetallidest,
kalliskividest, luust, nahast jm.,
ka nööbid, pitsid, kindad jms.
ehtlik, end ehtida armastav.
Ehvert, August, ehitusinsener,
Teedeministeeriumi Raudteede Ta
lituse Varustusloimkonna juhataja,
õpetaja tööstuskeskkoolis, * 1893.
Eichendorff, Joseph v., saksa ro
mantiline kirjanik, * 1788, j 1857;
esijoones sügavalt romantilise luu
leloominguga.
Eidapere, raudteejaam Pärnumaa
kirdenurgas, Pärnu-Tallinna otse
liinil, Pärnust 60 km, külaga ja
klaasivabrikuga.
Eisen
eiderhani, saksapärane haha ni
metus (vt. hahk).
Eifet, viljatu mägismaa Saksa
maal, Reinist läänes Belgia piiri
kohal, sügavate orgude, kustunud
vulkaanide ja kraaterjärvedega.
Eiffel [-e7], Gustave [güstav],
prantsuse insener, suurte raudehitiste rajaja, * 1832, f 1923.
Eiffeli torn, Pariisis 1889 G. Eif
feli ehitatud neljakordne raudtorn,
300 m kõrge, praegu tipus ilma
jaama ning suure raadiojaamaga.
Eik, om. Eigu, mehenimi.
Eili, Eilike, naisenimed.
Eilman, Bernhard, tööoskusametite asjaajaja-revident Tallinnas,
olnud sotsiaaldemokraadina II—V
Riigikogu liige, * 1892.
Ein, Ernst, õigusteadlane, Tartu
Ülikooli õppejõud, * 1898; rooma
õiguse eriteadlane, avaldanud töid.
Einer, Hans, õpetaja ning kooli
kirjanik, 19. saj. lõpul ja 20. saj.
esimesil a.-kümneil tähtsate eesti
keeleõpetuste autor, * 1856, f 1927.
Einer, Helmi, eesti ooperilaulja
(sopran) ,,Estoonias“ ning laulu
õpetaja, * 1891.
einestama, einet võtma.
Einmani, vt. Vajangu (vald).
Eino, mehenimi.
Einstein, Albert,
juudi soost
šveitsi-saksa füüsik, * 1879; aval
das 1905 maailmakuulsa relatiiv
susteooria (^-), hiljem nn. Einsteini kvantideseaduse. — Pilti vt.
tahvlil 11.
Einu, mehenimi.
eiromeeter, villamõõtja, riist, mil
lega mõõdetakse villakarva peenust.
eis, muus., poole tooni võrra kõr
gendatud e e. mi, = mi-diees.
Eisen, Matthias Johann, eesti
rahvaluullane, rahvakirjanik, kars
kus- ning hõimutegelane, * 1857,
f 1934; 1888—1912 kirikuõpetaja
Kroonlinnas, 1920—34 rahvaluule
prof. Tartu Ülikoolis; J. Hurda
järel viljakas rahvaluule koguja
ning käsitleja, rohkete rahvaraa
matute (üldse üle 200 teose), luu
letajana ms. mõnede lugulaulude
Eisenschmidt
301
autor (neist silmapaistvaim „Kõu
ja Pikker“).
Eisenschmidt, Wilhelm Gottfried,
ärkamisaegne
seltskonnategelane,
kirikuõpetaja Tartus, *1839, j* 1922.
Eisenschmidt, Aleksander, eesti
põllundusteadlane, * 1876, f 1914;
paljude majanduslike org-ide juh
tiv tegelane või asutaja, avaldanud
rohkesti põllumajanduslikke töid ja
artikleid.
eistekedriklased, sugukond liblikalisi, meil tuntud neljast liigist
esineb kõige laiemalt humala-eistekedrik.
eitav kõne, keelel., väljend nagu:
ei laula, ei laulnud, ei lauldud,
ära laula, ärgu laulgu jne.
ejakulatsioon, purse, seemnepurse,
ejektor, aurujoaga töötav, lihtsa
ehitusega töökindel vedelikupump;
tarvitatakse hädaohtude puhul, ala
lisena ebapraktiline.
ejektsioon, väljaviskamine, ee
maldamine; (kellegi omandi) anastamine, omastus.
EKA, lühend, = Eestimaa Kind
lustuse Aktsiaselts.
e-keel, viiuli peenim keel.
Ekelund, Vilhelm, rootsi kirjanik,
esijoones luuletaja ning esseist,
* 1880.
ekipaaž, sõiduk ühes hobuse ja
kutsariga; väevarustis; laeva mees
kond; mereväe üksus laeva täiendusmeeskonna väljaõpetamiseks.
ekipeerima, varustama, näit. reisitarvetega, (laeva) meeskonnaga,
s. o. mehitama, jne.
ekker, mitut tüüpi maamõõte-riist
väljal täisnurkade kujundamiseks.
EKKKÜ, lühend, = Eesti Kuju
tavate Kunstnikkude Keskühing.
EK1A e. EKLA, lühend, = Eesti
Kultuurilooline Arhiiv.
eklektik, väljavalija, mõttetead
lane, kes ei poolda täielikult üh
tegi filosoofilist kooli, vaid valib ja
ühendab igalt poolt enese hinnan
gu järgi parimat.
eklektiline, väljavaliv.
eklektitsism, püüe mitmelt poolt
välja valida parimat, olgu ka oma
vahel ebakooskõlalist.
eksanteem
eklips [-li'-], väljalangemine, ka
dumine; planeedi varjutus.
ekliptika, näiv
Päikese tee tae
vavõlvil Maake
ra ümber aasta
jooksul,
lõikub
taevaekvaatoriga
kahes — kevadja
sügispunktis
(siis on päev ja
Ekliptika
öö ühepikkused),
(M — Maa).
moodustades nur
ga u. 23° 27'.
ekloog, karjaselaul, idüll.
Ekman, Robert Vilhelm, soome
viljakas maalikunstnik kodumaise
ainestikuga, * 1808, f 1873.
EKmS, lühend, = Eesti Kirja
meeste Selts.
e. Kr., lühend sõnust enne Kris
tust, kuna e. Kr. s. = enne Kris
tuse sündi.
Ekr., lühend sõnust Eesti kroon
või Eesti krooni.
ekraan, näitelina, pind valgus
piltide näitamiseks, eriti kinos.
Ekraveliit, lühendnimetus, = Ees
ti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit.
EKS, lühend, — Eesti Kirjanduse
Selts.
eks., lühend, = eksemplar,
eks-, lad. eesliide võõrsõnus, täh.
’välja’, ’endine’,
eksaktne, täpne.
eksaktsed teadused, täpsed tea
dused, taotlevad kindlaid, mõõdetavaid tulemusi, näit. matemaatika,
füüsika jt.
eksaltatsioon, kirglik tunde ja
tahte tõus, nende ülepaisutus; eru
tus, haiguslik ärritus.
eksalteerima, vaimustama, tah
teid, tundeid üle paisutama; üles
ärritama.
eksam, isiku teadmiste ja mil
lekski sobivuse katse.
eksaminaator, eksamineerija,
eksaminand, eksamineeritav isik.
eksamineerima, inimese võimeid
järele katsuma, eksamit korral
dama.
eksanteem, med., nahalööve, täh
niline nahapunetus.
302
eksarh
G. Reindorff: Eksliibris.
eksarh, väepealik Vana-Kreekas;
provintsi asehaldur Bütsantsis; kõr
gem vaimulik tiitel Bulgaarias.
eksarhaat, eksarhi
halduspiirkond, provints Bütsantsis.
ekseem, põletikuline nahahaigust
sammaspool. Tunnuseid: punetus,
villid, kestamine, sügelus jm.
eksegeerima, seletama, tõlgitsema,
eksegees, kirjandusteose,
eriti
piibliteksti seletamine e. tõlgitsus.
eksegeet, tekstiseletaja, esijoones
piibliteadlane.
eksekutiivne, täidesaatev, teostav,
eksekutsioon, täidesaade, soori
tus, ametliku otsuse täideviim.
eksekuutor, täidesaatja, teostaja,
eksempel [-se'-]t om. -pii, os. -piit,
näide, muster; arvutusülesanne.
eksemplaarne, eeskujulik; vali.
eksemplar, tükk, üksus; üksilc-ese
paljudest ühesuguseist, esijoones
trükitooteist; eeskuju, muster.
ekshaustor (lad. k. ’väljaimeja’),
imev ventilaator, tarvitatakse õhu
puhastamiseks kaevandustes, tõmbuse tekitamiseks aurukatla suitsutorustikus, tolmu, saagmete jne.
kõrvaldamiseks (veskites, kuivati
tes, tööstustes jm.).
ekshibeerima, välja panema, väl
ja andma, esitama.
eksliibris
ekshibitsionism, haiglane kaldu
vus suguelundite paljastamiseks.
ekshibitsioon, ettenäitamine, ekshibeerimine; esitis, väljapanek,
eksigeerima, sisse nõudma,
eksiil, pagendus, maapagu,
eksikaator, kuivataja, kuivati,
kuiva õhu abil kuivatuse seadis,
eksikatiivne, kuivatav,
eksikeerima, kuivatama,
eksileerima e. eksiilima, pagen
dama, maapakku saatma.
eksimus, ekslik tegu või ekslik
tahteavaldus, liigitatakse õiguslikult
teadmatuseks (asjaolu või seaduse
mittetundmisest) ja eksituseks (eks
likust kujutlusest).
eksing, ühekordne eksimine,
eksisteerima, olemas olema,
eksistents, olemasolu, olelus; elu
ülalpidamine, elatus.
eksitus, eksitamine; eksimus,
eksiõpetus, väärõpetus, esijoones
maksvast usudogmast kõrvale kal
duv õpetus.
ekskaveerima, õõnestama,
ekskeiser, endine keiser,
eksklaav, teise riigi maa-ala sees
olev riigi osa. Vrd. enklaav,
eksklamatsioon, hüüatus, karje,
eksklutleerima, eraldama, välja,
mitte kaasa arvama, välja sulgema,
välistama.
eksklusiivne, eralduv, mitte kaa
sa arvatav. Vastand: inklusiivne.
eksklusioon, eraldamine, väljasul
gemine, välistus.
ekskreet, fiisiol., = eritis,
ekskrement, väljaheide, roe.
ekskretsioon, eritamine, eritiste
eraldamine, eritus.
ekskurreerima,
ekskursioonist
osa võtma, õpireisi sooritama.
ekskursant, õpireislane, õpikäigust osavõtja.
ekskursioon, õpikäik, õpireis, ku
hugi õppimisotstarbel asjatundlikul
juhatusel korraldatud rännak.
ekskurss, om. -kursi, os. -kurssi,
kõrvalekaldumine; mõnda kõrva
lisse üksikküsimusse süvenev li
sand teaduslikus teoses.
eksliibris (lad. ex libris X, ’X-i
raamatuist’), köidetud raamatu esi-
eksmatrikulatsioon
303
kaane siseküljele kleebitav trüki
tud leheke, millega taotellakse
maitsekamalt kui tembeldamise või
nime sissekirjutamisega tähistada,
kellele raamat kuulub; on harili
kult kunstipäraselt kaunistatud.
eksmatrikulatsioon, (üliõpilaste)
matriklist, nimistust kustutamine.
eksmatrikuleerima, ametlikust ni
mestikust kustutama.
eksminister, endine minister,
eksogaamia, abielu võõrast su
gukonnast isikuga. Vastand: endogaamia.
eksogeenne, väljastpoolt tekkiv
või tekkinud, välistekkene; väljast
poolt toimiv (jõud); välistest põhjus
test tingitud. Vastand: endogeenne.
eksootiline, välismaine, eriti lõu
na- või hommikumaine; võõrapä
rane.
eksoteeriline, esoteerilise vastand:
kõigile määratud ning kõigile aru
saadav, väljaspoolne.
ekspandeerima, laialdama, laiuta
ma, paisutama.
ekspansiivne, paisuv, laiuv.
ekspansioon, laialdus; paisumine,
laiumine. Vastand: kompressioon.
ekspatrieerima, pagendama, ko
dumaalt välja saatma; riigi koda
kondsust (kelleltki) ära võtma.
ekspedeerima, ära toimetama,
joonde ajama, valmis seadma; väl
ja, ära saatma.
ekspediitor, kirju ja kaupu väljasaatev ametnik; kauba kättetoimetaja.
ekspeditsioon, (ajalehtede jms.)
ärasaatmine; ärasaatmiskoht e. tali
tas; uurimisreis, retk, retkkond; sõ
jakäik.
ekspektatiivne, äraootav,
ekspensiivne, kulukas,
eksperiment, katse (uurimiseks),
eksperimentaalne, katseline,
eksperimentima (e. eksperimen
teerima), eksperimentida, eksperi*aendin, katsetama,
ekspert, asjatundja, oskur.
ekspertiis, asjatundja (te) arvamus
m,agis erialalises küsimuses.
ekspertima, ekspertida, eksperdin,
ekspertiisi teostama, oskustama.
eksponent, väljapanija; seletaja;
mat., astmenäitaja (<—); füüs., näi
taja e. koefitsient.
eksport, (kauba) väljavedu.
eksportima, eksportida, ekspor
din, välja vedama. Vastand: im
portima.
eksportpreemia, riigi poolt maks
tav juurdemaks eksportkauba pealt
selle tootjale või eksportijale.
eksporttapamajad, väljaveonõuete
kohaselt liha töötlevad tapamajad;
Eestis alluvad „Eesti Lihaekspordile“ (<-).
eksportvõi, nõuete kohaselt väljaveokõlblik või.
eksportöör, kaupade väljaveoga
teotsev ärimees.
ekspositsioon, draama sissejuha
tav ning olukordi tutvustav osa,
millele järgneb dispositsioon; pil
distamisel: säritlus, valgustamine.
ekspress, palgatud asjatalitaja;
kiirkäskjalg; kiirrong.
ekspressiivne, ilmekas, väljendus
rikas.
ekspressionism, kunstivool 20.
saj. algul eeskätt saksa kultuuri
mõjupiirkonnas olevais mais, ula
tus pärast Maailmasõda ka Ees
tisse, siin siiski sügavamaid jälgi
jätmata.
Maalikunstis, kus
ekspressionism avaldus varem kui
mujal, taoteldi looduslikkude vä
lisvormide asemel tabada asjade
sisemist olemust ja anda seda
edasi võimalikult väheste, kuid tu
eksternaat
gevalt mõjuvate värvide ja terava
te kontrastidega. Üha lihtsamate
vormide poole püüdes jõuti maali
kunstis ja skulptuuris kubismi
ni (-<-), mis moodustab . ekspres
sionismi eriharu.
Kirjandu
ses on ekspressionismile iseloo
mulikud ekstaatiline tunnete väl
jendus, sündmuste kiire tempo, lü
hikesed laused, stiililist ökonoo
miat taotlevad uued sõnamoodustised. Teatrisse tõi ekspressio
nism ülepingutatud žesti, liikumise
rõhutamise, valgustusefektide roh
ke kasutamise, dekoratiivse värvi
kuse jms.
ekspressionist,
ekspressionismi
pooldaja ning harrastaja.
ekspressioon, väljendus, kujutus;
ilme, mulje.
ekspresskiri, kiirkiri,
eksprompt, om. ekspromdi, ette
valmistamatult peetud ettekanne,
tavaliselt väike naljapala, pilkelaul jms.
ekspropriatsioon, võõrandamine,
eksproprieerima, võõrandama,
ekspulsiivne, väljaajav, -saatev;
väljasuruv.
ekspulsioon, väljaajamine, -saat
mine, paostus; med., väljasurumine.
ekstaas, vaimustuse kõrgeim as
te, ,,endast ära olek“, joovastus,
ekstaatik, ekstaasis olija,
ekstaatiline, ülivaimustunud, joovastunud; joovastuslik.
ekstemporaal, ettevalmistuseta kõ
ne; kirjalik klassitöö koolis.
ekstendeerima, laiendama, pi
kendama, • sirutama, venitama.
ekstensiivne,
ulatuslik,
laiuv;
lõtv;
kuluvähene,
kapitalivaene
(majandus). Vastand: intensiivne.
ekstensioon, laiendus, pikendus,
sirutus, venitus; paisumine, veni
mine; ulatus, ruum; med., sikutus.
eksterjöör, väliskülg, välimus,
ekstern,
väljastpoolt
asutisse
käiv või tulev isik, näit. kooli
lõpp-eksami sooritaja ilma selles
õppeasutises õppimata.
eksternaat, õppeasutis, kus ei ole
õpilaste ühiskorterit;
internaadi
vastand.
eksterritoriaalne
305
ekstsentrik
Maastik Ekuadoris Tunguragua tulemäega.
eksterritoriaalne, väljaspool riigi
maa-ala asuv, selle seadustele mit
te alluv.
ekstra, erakordselt, eriti; väljas
pool, eraldi; lisaks, pealekauba.
ekstraheerima,
(arveraamatust)
väljavõtet tegema; leotama, leotades mingit ainet välja tõmbama.
ekstrakt, toiduaineist leotamisel
saadud väljavõetis, väljatõmmatis,
sime; ima, jõumahl, taime- või
loomaollustest (näit. lihast) välja
pressitud või keedetud, tihendatud
vedelik; väljavõte; kaudselt: pea
sisu, (asja) tuum.
ekstraktiina,
ekstrakti valmis
tama, ekstraheerima.
ekstraordinaarne, erakorraline,
ekstravagantne, liialdav, liialeminev, ebatavaline, veider,
ekstravagantsus, veidrus, liialdus,
ekstreem, ekstreemsus, äärmus,
ekstreemne, äärmine.
ERL 5. X 38.
ekstreemum, äärmine väärtus,
ekstremiteet, jäse (om. jäseme),
s. o. jalg või käsi.
ekstsellentne, suurepärane,
ekstsellents (prants. Excellence),
Lääne-Euroopas kindralite ja kõr
geimate riigiametnikkude, näit. mi
nistrite, mõnes riigis riigipea au
nimetus.
Ekstsenter (2 seisu}.
ekstsenter e. ekstsentrik, tehn.,
ketas, mis pöörleb mitte oma
keskpunktist läbiva võlli ümber;
muudab pöörlevat liikumist edasitagasi liikumiseks.
ekstsentrik, ebaharilik isik.
20
ekstsentriline
306
ekstsentriline, keskpunktist väl
jaspool asetsev; eri keskpunkti
dega, lahkkeskene; kõrvalekalduv,
ebaharilik.
ekstsentrilisus, lahkkeskesus; ebaharilikkus, veidrus,
ekstseptsioon, erand,
ekstserpeerima, kirjandusteosest
väljavõtteid tegema,
ekstserpt, väljavõte, väljakirjutis.
ekstsess, ülepiiriminek, liialdus,
üleannetus.
ekstsessiivne, üle piiri minev,
ülepiirine, liialdatud, üleannetu,
ekstsideerima, välja lõikama,
ekstsisioon, arstlik väljalõige,
eksudaat, med., väljahigistis.
eksudatsioon, väljahigistumine.
eksudeerima, välja higistama,
eksulant, pagulane, pagendatu,
eksuleerima, maapaos elama,
ektaasia, med., laienemine,
ektoomia, med., (mingi elundi)
väljalõikamine.
Ekuador e. Ecuador, vabariik
Lõuna-Ameerika loodeosas, ühes
Galäpagose saartega (Vaikses oo
keanis) 451 180 km2, u. 2 milj. ei.
(1934), neist üle 3/i indiaanlasi ja
nendega segaverelisi, peale selle
neegreid ja väikesel arvul valgeid.
Lääneosa mägine, kõrgete tulemägedega (Chimborazo 6310, Coto
paxi 6005 m), kahe peamise An
dide ahelikuga, nende vahel u.
3000 m kõrge pikiorulise lava
maaga. Idaosa ulatub Amatsoonia
madalikku. Rannik ja Andide nõl
vad ühes madalikuga vihma- ja
metsarikkad. Asustus esineb peam.
rannikuribal ja lavamaal. Elatus
alad: põllundus, karjandus, töön
dusest eriti panama kübarate jm.
punumine. Väljavedu: kakao, kohv,
kautšuk, panama kübarad, loomanahad jm. Riigikeel: hispaania
(rohkete indiaani laenudega); va
litsev usk: rooma-katoliku. Pealinn
Quito on mägedes; suurim linn ja
sadam: Guayaquil. — Ajalugu:
Alates 1533 Hispaania asumaa,
1822—30 kuulus Kolumbiasse, 1830
kuulutas enese iseseisvaks vabarii
giks.
elamisala
ekutama, edvistama, eputama,
ekutis, edev inimene, kergats,
ekvaalne, võrdjagune.
ekvaator e. poolitaja, mõtteline
suurim ring maakeral ühekaugusel
põhja- ja lõunanabast, 40 070 km
pikk, jaotab maakera kaheks ühe
suuruseks osaks, põhja- ning lõu'na-poolmikuks, läbib kaardil KeskAafrikat Guinea lahe kohal, India
ookeani lõuna pool Indiat, Malai
saarestikku ja Lõuna - Ameerika
põhja-osa.
ekvatoriaalile, ekvaatorilähedane,
poolitajasse puutuv,
ekvatsioon, mat., võrrand,
ekvilibrist,
tasakaalukunstnik,
köietantsija.
ekvilibristika, tasakaalukunst.
ekvinoktsium, öö ja päeva võrd
sus tervel maakeral, esineb ainult
siis, kui Päike on kevad- või sügispunktis, s. o. kui ta seisab otse
ekvaatori kohal.
ekvivalent, samaväärtus, sama
väärne ese; vastuväärtus.
ekvivalentne, samaväärne; õigepindne.
ekvivalents e. ekvivalentsus, sa
maväärsus; õigepindsus.
eküü, Prantsuse raha, = ecu.
e. L, lüh. sõnust enne lõunat.
Ela, naisenimi.
elaboraat (lad. k. ’väljatöötatu’),
tööteldu; pealiskaudne kirjutis, se
pitsus.
elaboratsioon, töötlus, sepitsus,
elam (om. -i) e. elurendis, jur.,
kindlate tähtaegadega järjekindel
elatusmaks rahas või natuuras
ühelt isikult teisele viimase eluaja
jooksul või määratud lõpptäht
ajani; esineb esijoones tingimu
sena pärandi jätmisel kellelegi pä
randi andja või kolmanda isiku
kasuks.
elamisala e. oikumeen, maakera
pinna osa, kus looduslikud olud
võimaldavad inimese alalist ära
elamist, aegade jooksul laieneb
ühes kultuuriga.
elamu
307
elamu, ruum või ehitis elamiseks
ning kaitseks külma, vihma ja
muude ilmastikumõjude ning oh
tude vastu. Olenevalt kliimast, saa
daval
olevast
ehitusmaterjalist,
tehnilistest oskustest, kunstimait
sest jms. on inimeste elamu osu
tanud väga mitmekesiseid arenguvorme. Kõige primitiivsemaiks elamutüüpideks on looduslikud või
kunstlikult
uuristatud
koopad,
õõnsad puutüved, okstest või puu
koortest tuulevarjud, telgid, mit
mesugusest materjalist (eskimotel
näit. jääst) onnid jne. Eesti alal
on varaseimaks tuntud elamuvormiks puukoore, nahkade või mä
tastega kaetud lattidest püstkoda.
Ajaloolisel ajal oli Eestis tüüpili
semaks elamuks maal palkidest
suitsutare, mis alles 19. saj. teisest
Poolest alates on hakanud aset
andma uueaegsele talumajale. Ees
ti linnades osutavad elamud sõltu
jalt ehituslaadist, materjalist ja
ülesannetest
suurt tüübirikkust.
Linnaelanike arvu kiire tõus 19.
saj. lõpul ja 20. algul andis uue
aegsele linnale iseloomuliku iiürikasarmu tüübi, aedlinnade elav
asutamine riikliku iseseisvuse ajal
nioodsa iiheperekonna-elamu. Vt.
ka ehituskunst.
elamus, läbielamisjuhtum.
elamuühistu, ühistu ühise elu
aja pidamiseks, mille korterid
kuuluvad üksikuile liikmeile nende
°niandina või jäädavaks kasutami
seks.
eland e. prebend [-be'nd], kirikuametikandjate tulustik.
Elango (kuni 1924 Johanson),
Juulius, karskustegelane, * 1895;
õpetaja, 1922—27 karskuskasvatusmstruktor, viimasel ajal kirjastuste
gelane; avaldanud rea raamatuid,
esijoones koolikarskustöö alalt.
Elango (kuni 1924 Johanson),
Aleksander, eelmise vend, kasva
tusteadlane, * 1902; koolinoorsoo*>kumise ja karskustegelane, Ko1 use Kasvatuse Instituudi juha-
elatusmaksumus
Eesti talumaja 18. saj-st CBrotze järgi}.
taja; avaldanud raamatuid ja palju
artikleid.
elastiin, aine elastseis kudedes,
elastik, hästi veniv, kumminiitidega riie (kummipael jms.).
elastne e. elastiline, veniv, vet
ruv, painduv.
elastsus, tahkete kehade omadus
tagasi võtta oma algkuju pärast
kujumuutust tekitavate välistungide e. -jõudude (surve-, tõmbe-,
painde-, nõtke- ja väändetungide)
kadumist. Elastsus on eri keha
del erisugune ja selle määra väl
jendatakse nn. elastsus- ehk
venivusteguriga või elastsusmooduliga.
elastsus-energia, vetruvusjõud.
elastsuse piir, kehale toimiva
välise tungi piirmäär, mille ületa
misel keha ei suuda enam täiel
määral tagasi võtta esialgset kuju,
vaid saab juba jääva kujumuute.
elastsusmoodul, elastsus- e. venivusteguri pöördsuurus, näitab,
kui suur raskus kg-des tuleb ripu
tada läbilõikes 1 mm2 jämeda (rist
lõikes pindalaga 1 mm2) varva
otsa, et see veniks 2 korda pike
maks varva algpikkusest.
elatiiv, seestütlev kääne, eestis lõpuga -st, näit. majast.
elatis, elatusvahend.
elatus, elu ülalpidamine,
elatusmaksumus, elukallidus, tea
tud kohas mingisse ühiskondlikku
kihti kuuluvate isikute poolt tea
tud majandusliku heaolu taseme
saavutamiseks alatiselt ostetavate
elatusvahendite maksumus e. kalli-
elatusmiinimum
,Elav Teadus46
308
Moodne elamu Tartus.
dus pikema ajavahemiku (nädala,
kuu) kohta.
elatusmiinimum,
elatus-alammäär,
väikseim võimalik tulu
määr, mis on vajalik ühe isiku
või perekonna äraelamiseks.
elatusstandard, majanduslik ela
tustase, mida vajab mingisse ühis
kondlikku kihti kuuluv isik enese
või oma perekonna elatamiseks;
laiemalt majanduslike väärtuste
hulk, mida selline isik teatud aja
jooksul tegelikult keskmiselt ära
tarvitab.
elavhõbe,
keemiline
element
(märk Hg), hõbevalge, ainuke ha
rilikul temperatuuril vedel metall,
erik. 13,6, aat.-k. 200,6, tardumistemp. —39° C, keemispunkt +360°
C; leidub looduses ka puhtal ku
jul, saadakse aga peam. punasest
maagist kinaverist (elavhõbe-sulfiid), mida leidub Siberis, Hispaa
nias, Peruus, Mehhikos, Kalifornias
jm.;
maaki
kuumutatakse õhu
juurdevoolus, kusjuures väävel põ
leb ning elavhõbe lendub auruna,
millest ta tihendatakse vedelikuks
jahutamisel; väikesis osis moodus
tab väga liikuvaid kerakesi; ka
sutatakse teda ms. kulla ja hõbeda
eraldamiseks
nende
maakidest,
kuna
ta
enamiku
metallidega
kergesti moodustab sulameid, nn.
amalgaame,
tarvitatakse
termomeetreis, baromeetreis jms. riista
des, amalgaamide (-<-) saamiseks
tehnilisil otstarbed, jm.
Elavhõ
beda aurud ning tema lahustuvad
soolad on kõik väga mürgised;
viimaseist on tähtsaimad nn. merkuurikloriid e. sublimaat ja
nn. merkuurokloriid e. k a 1 o m e 1.
elavhõbe-mürgistus tekib liiga
rohkest elavhõbe-arstimite tarvita
misest või elavhõbeda aurude sisse
hingamisest.
elavhõbe-salv e. hall-salv koos
neb elavhõbedast, lanoliinist, ras
vast jm., tarvitatakse parasiitide
hävitamiseks, paisete puhul jm.
elav keel, mingi praeguse rahva
tegeliku kõnekeelena esinev keel,
vastandina surnud keelele, mida
enam ei kõnelda.
elavnema, elavamaks muutuma.
„EIav Teadus66, populaarteadus
like teoste seeria, ilmub Tartus
Elba
309
alates 1932, 12 nr-t aastas, E. Kir
janduse Seltsi väljaandena.
Elba, mägine saar Vahemeres,
Korsika ja Itaalia vahel, 223 km",
rauamaagirikas, viljakas ja tihe
dasti asustatud, 32 230 ei. (1931).
1814—15 Napoleon I maapaokoht,
kuulub alates 1860 Itaaliale.
Elbe (tšehhi Labe), üks Saksa
maa peajõgedest, algab Tšehho
slovakkia kirdemäestikust, Sudeetidest, läbib laias kaares PõhjaBöömimaad,
voolab
enamasti
Põhja-Saksa madalikul, läbi Dres
denist ja Hamburgist, suubudes
Põhjamerre 15 km laiana; 1165
km pikk, sellest 846 km laevatav,
165 km (kuni Hamburgini) koguni
merelaevadega. Paljude harude ja
rohkete kanalite tõttu tähtis Sak
samaa siseveetee.
Elbrus [-ru'ss], Kaukasuse kõr
geim mäetipp, mäestiku lääneosas,
5629 m ü. mp., suurte jääliustikkudega.
Elburs
[-burss],
ahelmäestik
Põhja-Pärsias, Kaspia merest lõu
nas; kõrgeim tipp Demavend 5670
m ü. mp.
Eldorado [-raado] (hisp. el Do
rado), muinasjutuline
kullamaa
Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida
otsiti 16. saj-1 peam. Guayanas.
Uldsõnana eldoraado täh. küllus
likku õnnemaad, paradiisi.
Eldur, om. Elduri, mehenimi.
Ele, naisenimi.
eleegia, vanadel kreeklastel ja
roomlastel iga luuletus distihhoni
vormis
(värsipaar heksameetrist
ja pentameetrist); nüüd kaebelaul,
kurvasisuline luuletus või muusika
pala.
eleegiline, kurvatooniline, kaeb
lik, raskemeelne.
elegantne, meeldiv, kaunis, suur
sugune, maitsekas, peen.
elegants e. elegantsus, maitse
kus, peenus, suursugusus.
elekt, valitu.
elekter (kreeka sõnast elektron,
’merivaik’), füüs., eriline liik kehas
peituvat energiat, mida võib esile
kutsuda: 1) hõõrdega (hõõrd-elek-
elekterkümblus
ter), 2) metalli ja soola-või happelahuse kokkupuutel (galvaani ei.),
3) kahe isesuguse metalli jootekoha
soojendamisel (termoel.), 4) juhtme
liikumisel magnetiväljas (induktsioon-el.) ja 5) elektriseeritud keha
mõjuga teisele isoleeritud kehale
(influents-el.). Kui hõõruda klaaspulka amalgaamitud nahaga, tekib
mõlemal kehal elekter, kuid kum
malgi erisugune. Kokkuleppe ko
haselt nimetatakse klaaspulga-elektrit positiivseks ( + ) ja nahael. negatiivseks (—). Eboniitpulga hõõrumisel villase riidega
tekib eboniitpulgal — elekter ja
riidel 4* elekter. El. hulka kehal
nimetatakse elektrilaenguks.
Kaks isenimelist ei.-laengut tõm
buvad, kaks ühenimelist tõukuvad.
Kaks ühesuurust isenimelist laen
gut kokkupuutel neutraliseeruvad
(kaovad). Keha elektriseerumisaste
avaldub elektripotentsiaa1 i s.
Kahe isesuguse el.-pot-ga
keha ühendamisel traadiga hakkab
elekter üle minema kõrgema pot-ga
kehalt madalama pot. kehale, tekib
nn. elektrivool.
Potentsiaa
lide vahet nimet. pingeks. Kui
pinge hoidub alal voolu kestel,
saame püsiva ei.-voolu, nagu on
galvaani elemendes ja dünamois.
Praktikas leiab ei. laialdast raken
dust valgustuses, küttes, telefonija telegraafi-asjanduses, elektrolüü
sis, ei.-mootorite käitamisel, rönt
geni- ja katoodkiirte saamisel, raa
dioasjanduses ja mujal.
elekterkalad, kalad, kelle orga
nism on varustatud nn. elektrielunditega ja kelle puudutamine
annab elektrilöögi; haikalade seast
kuuluvad siia elekterrailased, luu
kalade seast näit. elekterangerjas
(elekterangerlaste sugukonnast) ja
elektersäga (sägalaste suguk-st).
elekterkõlisti e. elektrikell, alalisvõi vahelduvvoolul töötav helistamisseadis (uksekõlisti, telefonikõlisti jm.). Vt. skeemi lk-1 310.
elekterkümblus,
vannkümblus,
kusjuures veest lastakse läbi elekt-
elekterravi
310
rivoolu, mis vee kaudu puudutab
keha ühtlaselt.
Elekterkõlisti
skeem
(EM — elektromagnet,
A—ankur, B—vasarake, V — tagasitõmbevedru, R — reguleerkruvi, K— kell,
E — elektriallikas,
L — lüliti).
elekterravi, haiguste ravimine
elektrivoolu abil, nn. elektromeditsiinilisi aparaate kasutades.
elektersüüde, sisepõle- (plahva
tus-) mootorite põletise süütamine
kõrgpinge elektrisädemega, mis te
kib nn. s ü ü t e k ü ü n a 1 d e elektroodide vahel. Vajanduv elektri
vool saadakse akumulaatorist või
magneetost, kusjuures madalpingevool muundatakse kõrgpingeliseks.
elektervalgustus, elektrivoolu abil
saadud kunstlik valgustus. Selleks
tarvitatakse hõõg- ja leeklampe
(voltakaar).
Hõõglambis elektri
vool,
läbides suure takistusega
süsi- või metallniiti, kuumutab
neid kõrge temp-ni, mistõttu niidid
hakkavad hõõguma ja välja saatma
valguskiiri. Süsiniit-lambid tarvi
tavad küünla kohta 3—4 vatti, metallniit-1. (vastavalt küünalde ar
vule) 0,5—1,4 vatti. Hõõglambid on
õhust tühjad või täidetud põlemist
mittetoetava gaasiga nagu lämmas
tik, argon, neoon jt. Kaarlambis
hõõguvad kahe elektroodi lendle
vad söeosakesed ja tema valgustustugevus on kuni 6000 normaalküünalt (NK). Hõõglampide valgustustugevus on 1—4000 NK.
elektervigastus, kehavigastus tu
gevast elektrivoolust.
elektiivne, valitav, valikuline,
elektor, valijamees, valija.
Elektra, kreeka muinasloos kun.
Agamemnoni ja Klytaimnestra tü
tar, aitas vennal Orestesel kätte
maksta isa surmamise eest; selle
nimelise tragöödia on kirjutanud
Sophokles ja ooperi R. Strauss.
elektrijaam
elektriahi, elektriline soojendusaparaat. Tarvitatakse: 1) ruumide
kütteks (kiirgamisahi jt.); võib ka
sutada hea eduga ainult seal, kus
on saadaval odav elekter (mitte
üle 4 sendi kWh), näit. Šveitsis,
Norras ja mujal; 2) metallide tööt
lemise tööstustes
eriotstarbeliste
metallide saamiseks. Viimaseid el.ahje liigitatakse süsteemilt ja kütteviisilt takistus-, induktsioon-, kaarleegi- ja suursagedus-ahjeks.
Kaarleegi-ahi
(PPl — süsielektroodid, L — kaarleek).
Elektriahi.
Kiirgamisahi
(elektripäike).
elektriaparaat, elektrivoolul töö
tav aparaat, mis ei tooda ega
muunda elektrienergiat, vaid töö
tab
enamasti
abimehhanismina,
näit. mitmesugused ei.-mõõteriis
tad nagu amper-, volt-, vattmeetrid jt., mitmesugused regulaatorid
(releed), soojendusaparaadid, lüli
tid, telegraafi- ning telefoniaparaa
did jm.
elektrielundid, erilised elektrijõudu tekitavad elundid peam.
elekterkaladel; on elussaagi püügi
vahendeiks ja enesele kaitseabinõuks.
elektrifitseerima, tööstust, raud
teed või majapidamist jne. elektrijõule üle viima.
elektrigeneraatorid, vt. elektrimasinad.
elektrijaam (ka elektri-keskjaam
või elektri jõu jaam), elektrivoolu
tootmise käitis, kus mehaaniline
energia muundatakse generaatori
te abil elektrienergiaks. Mehaanilist
energiat saadakse kas liikuvast
veest veeturbiini abil (veejõujaamad) või põletisest (soojusjõujaa-
elektrijuht
311
mad) sisepõle-mootori, aurumasina
või -turbiini abil. Soojusjõujaamus
kasutatakse põletisena turvast, ki
visütt, naftat jm.
elektrijuht, elektrit juhtiv keha
(parimatena kuuluvad siia metal
lid). Vastand: mittejuht ehk
isolaator — keha, mis elektrit
ei juhi, näit. kummi, klaas, pigi jt.
elektrijuhtmed,
metalltraadid,
-köied või -latid elektrivoolu juh
timiseks. Valgustusjuhtmed valmis
tatakse peamiselt elektrolüütilisest
vasest ja alumiiniumist, telegraafija telefonijuhtmed tsingitud raudtraadist ja siliitsiumpronksist.
elektrik, elektrotehnik, isik, kes
teotseb mingil elektrotehnika alal,
näit. insener, tehnik, meister voi
õppinud tööline.
elektrika, elektriõpetus.
elektrikell, elektriga töötav aja
näitaja; ka elekterkõlisti («-).
elektrilaeng, elektrihulk laetud
kehal. Praktiline el.-hulga ühik on
kulon (tähis C). Vt. Coulomb.
elektrilised
soojendusaparaadid
muundavad elektrienergiat sooju
seks. Siia kuuluvad keedu-, kütte-,
triikimis- ja raviaparaadid.
El.
s-de tähtsaim osa on kütte-element,
mis koosneb suure eritakistusega
(0,50—1,15
) ja suure sulamis
temperatuuriga (üle 1400° C) metallisulameist nagu kroomnikkelraud,
konstantaan, reotaan jt., mis on
mähitud isoleerainest
(vilgukivi,
steatiit, portselan jt.) alusele. Keeduaparaadid on: elektripliit, kus
kütte-elemendid asetsevad kütteplaadi all või seintes, ja elektrikeedunõu, kus kütte-elem. on
nõu põhjas. Sooja vee saamiseks
suurel hulgal tarvitatakse elektriboilerit, mis võimaldab odava
öise tariifi kasutamist. Ruumide
kütteks kasutatakse mitut liiki
elektri ahje. Tuntuim ei. soojendusaparaat majapidamises on
elektri-triikraud. Tähtsaimaiks raviaparaat. on j u u k s ekuivati ja sooje nduspadi.
Kõigi nende aparaatide paremu
seks on lihtne käsitsemine ja puh
elektrimasinad
tus, kuid kasutamist leiavad nad
meil vähe elektrivoolu kalliduse
tõttu; samuti on ka aparaadid ise
kallid.
elektrilokid, elektri abil tehta
vad juustelokid.
elektrilugeja e. -loendi, arvestaja
e. -arvesti,
ka elektrimõõtja e.
voolumõõtja, väikese elektrimooto
riga varustatud aparaat, mis re
gistreerib tarvitatud elektri tööhulka harilikult kilovatt-tundides
(kWh), mille järgi võetakse tarvi
tajalt elektrimaksu.
elektrimasinad muundavad: 1) me
haanilist energiat elektriliseks (el.generaatorid), 2) ühte liiki
elektrivoolu teistsuguseks — alalisvoolu vahelduvvooluks või ümber
pöördult (umformerid) ja 3) va
helduvvoolu pinget (transfor
maatorid).
— 1. El.-g e n eraatorite
tegevus
põhineb
elektromagnetilisel
induktsioonil;
nad koosnevad tugevaist magneteist (harilikult elektromagneteist),
mis tekitavad magnetivälju, ja neis
pöörlevaist
traatmähiseist (ankruist); pöörelda võib ka magnetiväli ja ankur paigal seista. El.generaatorid jagunevad alalisvoolugeneraatoreiks (dünamoiks, -*-) ja
vahelduv- (keerd-)voolu-gener. (alternaatoreiks). Alalisvool u-generaatorid (dünamod) on 3 liiki:
reasside- (peavoolu-, series-), haru
side- (haruvoolu-, šunt-) ja segaside- (kompaund-) gen. a) Reas
side- generaatori ankur on järjestik-ühenduses magnetimähisega
(vt. joonist).
Vooluring: NE •—
välisjuhe, EFB — magnetimähis,
BA — ankur, APN — välisjuhe ja
takistus. Magnetimähis on jämetraadist ja väikese keerdude arvu
ga. Omadused: 1) pinge on pea
aegu võrdeline koormusega, mis
tõttu pinge kõigub väga suurtes
piirides; 2) pinge reguleerimine
on väga raske, mistõttu neid tar
vitatakse ainult ühtlaskoormusega
võrkudes, b) Haruside - gene
raator:
Generaatori
ankur
on
rööp-ühenduses
magnetimähisega.
elektrimootorid
312
elektrimootorid
Elektri masinad.
Alalisvoolu generaatorite skeemid
CE tähistab generaatori ankrut}.
Jm} t Rm,
Haruside-generaator.
Vooluring: BA ankur — punktis A
vool haruneb: 1) APNB — välisjuhtmed ja takistused, 2) AtsCDB
— reostaat, magnetimähis, ankur.
Magnetimähis on peentraadist suu
re keerdude arvuga, mille tõttu
sinna läheb ainult väike osa voo
lust. Omadused: 1) pinge kõiku
mine 10—15%, vabal käigul annab
täispinge; 2) pinge on kergesti re
guleeritav reostaadiga (ts). Tarvi
tatakse väikeste jõujaamade valgustusvõrgu toitmiseks, c) Segaside- generaator (kompaund-gen.)
koosneb kahest esimesest liigist, s. t.
selle magnetimähis on kahekordne:
üks jämetraadist väikese keerdude
arvuga ja järjestik-ühenduses ank
ruga, teine peentraadist suure
keerdude arvuga ja rööp-ühenduses ankruga. Omadused: 1) pinge
on peaaegu püsiv, kõikuvusega +
2%, 2) pinget saab kergesti regu
leerida ja 3) generaator ei võimal
da koostööd teiste generaatoritega
rööbiti ja akude laadimist. Keerdvoolu- generaatorid (alternaatorid). a) Väiksemad gener. ehita
takse mõnikord paigalseisva mag
netiga ja pöörleva ankruga; kol
lektori asemele seatakse nn. kontaktrõngad, igale faasile ja 0-juhtmele üks; b) suuremas generaato
ris pöörleb väljamagnet (nn. roo
tor) ja tekitab tugeva magnetivälja, kus ankur, milles tekib va
helduvvool, on paigal (nn. staator).
Generaatorit toidetakse väljastpoolt
saadud alalisvoolu-generaatori, nn.
ergutusmasinaga 100—200 V. Töö
tavad gener-id tähtühenduses, har
va kolmnurk-ühenduses. Pinge re
Segaside-generaator.
guleerimine toimub ergutusmasi
naga, mille pinge omakorda regu
leeritakse reostaadiga. Seni tuntud
auruturbiiniga käitatavate alternaatorite võimsus on üle 160 000 kW,
veeturbiiniga üle 62 000 kW. —2. Umformer (ufo) on antud pin
gel käiv elektrimootor, ühendatud
generaatoriga
(nn. mootor-generaator), mida võib kasutada kas
voolu liigi või pinge muundami
seks. — 3. Transformaator i t (trafot) tarvitatakse elektri
voolu (harilikult vahelduvvoolu)
pinge muundamiseks. Ta koosneb
kinnisest raudsüdamikust (harili
kult neljakandiline, isoleeritud antimagnetilistest kardribadest), mil
lel on primaar- ja sekundaarmähis; mähised on kas teineteise peal
või kõrval. Trafodes tuleb arves
tada: 1) pinge ja 2) võimsuse ka
dusid. Pinge kadu induktsioonita
koormusel ei tohi ületada 20%;
induktiivsel koormusel on pinge
kaod
suuremad.
Võimsuskaod
koosnevad kadudest ümbermagnetiseerimisele, fukoo vooludele, mähiste soojenemisele jt. Trafo kasu
tegur = võimsus : (võimsus +
kaod). Trafo võimsus määratakse
kilovolt-ampritega,
võimsusteguri
tähendamisega.
elektrimootorid
muundavad
elektrienergiat mehaaniliseks. A 1 a1 i s v o o 1 u - mootorid oma ehitu
selt sarnlevad generaatoritega (vt.
jooniseid „Elektrimasinad“) ning
samalaadselt jagunevad: reasside-,
haruside- ja kompaund-mootoreiks.
a) Reassid e-mootor omab suurt
algpöördemomenti, ta pöörete arv
elektrimõõteriistad
313
väheneb kiiresti koormuse suure
nemisega ja ta kardab vabakäiku,
mille puhul pöörete arv kiiresti
tõuseb ohtliku piirini. Kasutatakse
trammil, kraanadel ja teisil juhtu
meil, kus käivitamine toimub pi
devalt esineval koormusel (ja sa
geli ülekoormusel), b) Harusidemootor omab suhteliselt püsivat
pöörete arvu (kõikum. 10—15°/o)
ja nõrka algpöördemomenti ning
ta ei karda vabakäiku. Kasuta
takse tööstusmasinate, ketassaa
gide, pumpade jm. käitamiseks,
c) Kompaund-mootor omab püsi
vat pöörete arvu suure algpöördemomendiga ja ei karda vabakäiku.
Tarvitatakse: 1) kus koormus sa
geli muutub: tõstekraanad raskete
ja kergete esemete tõstmiseks,
2) kus on nõutav püsiv pöörete arv
(ketramismasinad) ja 3) kus voolu
pinge võrgus sageli muutub. —
Keerdvoolu-mootorid. a) Sünkr o o n mootorid. Rootoris on alalisvool, staatoris keerdvool. Moo
tori head omadused: ta püsiv pöö
rete arv, kasutegur 0,95; halvad
küljed: mootorit peab toitma kahe
isesuguse vooluliigiga, teda ei või
käima panna koormusel, käivita
miseks ja magnetimähiste toitmi
seks peab olema abimasin, voolu
võrguga võib teda ühendada ainult
siis, kui on saavutatud võrguga sa
mane pinge, perioodide ja faaside
arv,
kus
ühendatavad
faasid
peavad alaliselt koos pöörlema;
mootori pöörete arv on samane ge
neraatori pöörete arvuga. Kasuta
takse neid mootoreid suurtes töös
tustes (500—600 hj).
Asiinkr o o n mootor ei vaja alalisvoolu.
Neid on kahte tüüpi: 1) rõngastega
mootor, millel induktsioonvoolu
edasijuhtimiseks on rõngad; rõngastele on asetatud reostaadiga
ühendatud harjad; reostaadis on
iga faasi jaoks üks haru; 2) lühind- (liihiühend-) mootor; staator
saab keerdvoolu välisahelast, roo
toris indutseerub kohalik kolmfaas-vool.
Lühindmootori ankru
juhtmed on jäme-vasktraadist, tihti
elektrisõidukid
isolatsioonita; rootori takistus on
väike, ehitus lihtne, neil puuduvad
libisevad kontaktid ja kõik nen
dega seotud kaod (sädemete tekki
mine, hõõre jm.); väikestel mooto
ritel puudub käivitamisreostaat;
kõigist elektrimootoritest on ta
kõige odavam. Puudused: käivita
misel tarvitab ta 3—5 korda roh
kem voolu kui käimisel, pöörete
arv pole püsiv; koormuse suurene
misega väheneb pöörete arv; teda
ei saa väga suurelt välja ehitada.
Väikeste asünkrooniliste mootorite
kasutegur ulatub 80 kuni 85°/o-ni,
suurematel kuni 90°/o.
elektrimõõteriistad,
aparaadid,
millega mõõdetakse elektrivoolu
tugevust
(ampermeeter),
pinget
(voltmeeter), võimsust (vattmeeter),
vahelduvvoolu võimsustegurit või
elektritakistust (oom-meeter) jne.
elektripatarei, elektrivoolu alli
kas, mis koosneb mitmest akumu
laatorist või mitmest galvaani ele
mendist, mida võib ühendada:
1) järjestikku -— suurima pinge
saamiseks, 2) rööbiti — tugevama
voolu saamiseks ja 3) rühmiti (segaühend).
elektripinge, potentsiaalide vahe
— elektrilise oleku aste (analoogi
line temperatuuriga — soojusastmega); ei.-pinget mõõdetakse vol
tidega. Vt. elektriühikud.
elektripirn, vt. elektervalgustus.
elektriseade, om. -seadme, os.
-seadet, vt. installatsioon.
elektriseerima, (kehas) elektrilist
olekut esile kutsuma (elektriliseks
tegema), näit. eboniitpulka hõõru
des villase riidega.
elektrisõidukid, sõidu- või veoabinõud, mis liiguvad elektrimoo
toritega. Siia kuuluvad: 1) elektriraudtee elektrivagun (tramm),
elektrobus ja elektri ved u r, mis saavad ei.-voolu (alalist
või vahelduvat, madal- või kõrgpingelist) eemalolevast ei.-allikast
juhtmete kaudu; 2) elektromobiil
— elektriauto ning
elektrikäru, mis saavad voolu
nikkelraual — 122 jne. Takistuse
pöördsuurus on juhtivus.
elektritariifid, ametlikult maks
ma pandud elektrihinna-määrastik
ehk -loend. El.-voolu hind mää
ratakse kilovatt-tunni eest (kWh) ja
see oleneb tarvitatud kWh hulgast.
Nii näit. on Tartus valgustusvoolu
hind 5—24 s. kWh, tööstusvoolu
hind 6—15,5 s. kWh, Tallinnas nor
maalhind kWh kohta valgustusvoolul 25 ja majapidamis- ning tööstusvoolul 5 s.
sõidukil asetsevast akumulaatorpatareist.
elektritakistus, ka oomiline ta
kistus, elektrijuhtme omadus takis
tada elektrivoolu liikumist. Ta ole
neb juhtme ainest, pikkusest ja
ristlõike suurusest ning teda mõõ
detakse oomides. Iga ainet iseloo
mustab el.-tak. suhtes tema eri
ta k i s t u s (tähis Q ), mis on 1 m
pika ja 1 mm2 ristlõikega juhtme
takistus oomides, nii näit. vasel
— 0,0175, raual — 0,13, kroomElektrotehnilisi
Elektrotehnilisi
suurusi
Elektrihulk
.
Voolutugevus
Takistus
.
Juhtivus .
Elektromotoorne
jõud
•
•
•
Pinge ....
mõõduühikuid
Ühiku Suulühend sümbol
Ühik
sulon
C
Q
amper
A
I
oom
22
R
siimens
S
G
volt
volt
V
V
U
dž
vattsekund
W sek
Tel
vatt,
volt
amper
w
VA
N
Nn
Mahtuvus
farad
F
C
Induktiivsus .
henri
H
L
Sagedus
herts
Hz
f
....
Võimsus
.
.
Võimsustegur
eos
(p
cos
ja
sümboleid.
Tuletatud ühikuid ja määranguid
1 C eraldab vastavast elektrolüü
dist 1,18 mg Ag või 0,174 ml paukgaasi või 0,058 ml O2 ja 0,116 ml
H2, jne.
1 A = 1 kulon sekundis; 1 miiliamp. (mA) = 0,001 A.
1 Q on 1 mm2 ristlõikega ja 106,3
sm pikkusega elavhõbeniidi takis
tus 0° C juures. 1 megaoom (M22)
= 1 000 000 22 •
G = 1 : R.
E
džaul,
Töö
elektritariifid
314
elektritakistus
(p =
Klemmide pinge Uk.
1 V on pinge, mis annab 1-A
voolu juhtmes takistusega 1 Q.
1 džaul on töö, mida teeb 1 kulon pinge langel 1 voldi võrra;
1 dž = 0,102 mkg; 1 kilovatt-tund
(kWh) = 3600 k\V-sek.
1 W on džaul : sek.; 1 kilovatt
(kW)
=
1000 w.
1 F on keha el.-mahtuvus, kui
selle laeng on 1 kulon; 1 mikrofarad = 0,000001 F.
1 H on 1 V eneseinduktsiooni
pinge, kui primaarvoolu tugevus
ühtlaselt muutub 1 A sek.; 1 millihenri = 0,001 H.
Kui 1 sek. toimub 1 täisvõnge, siis
sagedus =1 Hz; 1 kiloherts (kHz)
= 1000 Hz.
N : Nn.
elektritool
315
elektritool, P.-Ameerika Ühendriiges tarvitatav erilise ehitusega
tool surmamõistetute hukkamiseks
elektrivooluga.
elektri-triikraud, vt. elektrilised
soojendusaparaadid.
elektriventilaator, elektrimooto
riga varustatud ventilaator, mida
tarvitatakse ruumide tuulutami
seks, kunstliku tõmbuse tekitami
seks aurukatla-seadmeis jm.
elektrivool,
elektronide
liiku
mine elektrit juhtivais kehis po
tentsiaalide vahe tõttu. Kokku
leppe
kohaselt loetakse
voolu
suunda positiivselt (ehk +)
pooluselt negatiivsele (ehk
-—) poolusele, kuigi elektronide
vool on vastupidine. El.-voolu lii
gitatakse 1) a 1 a 1 i s vooluks (kus
voolu suund on püsiv) ja 2) va
helduv vooluks (kus voolu suund
muutub perioodiliselt). Kolmfaas-vahelduvvoolu
nimetatakse
ka
keerdvooluks. El.-voolu allikaiks
on galvaani elemendid, elektriakud
ja -dünamod. Voolutugevust juht
mes määrab Ohmi (loe: oomi) sea
dus ja voolutugevuse ühikuks on
amper (vt. elektriühikud).
elektriväli,
elektrijõudu edasikandev ruum elektrilaengu ümber.
elektriühikud, vt. tabelit „Elektrotehnilisi mõõduühikuid ja sümboleid“.
elektriühistu, ühistu elektrivoolu
ühiseks hankimiseks.
elektro-, elektri-, elektriline,
elektroanalüüs, elektrivoolu abil
elektrolüüsiga tehtav
keemiline
analüüs.
elektrobus, om. -buse, os. -bust,
elektrivooluga käima pandav om
nibus; vajanduv vool saadakse kas
vooluvõrgust juhtmete kaudu (trollibus) või omnibusele paigutatud
akudest. Viimasel ajal elektritram
mid asendatakse elektrobusega, mil
lel on palju paremusi trammi ees:
müratu sõit, liikumisvabadus tä
nava laiuse piires jne.
elektrodünaamika, õpetus elekt
rivoolust, s. o. liikuvast elektrist,
vastandina elektrostaatikale.
elektrolüiit
elektrofoor, riist influents- e.
mõjuelektri saamiseks.
Koosneb
metall-alusest, millele asetatakse
eboniidist (või muust isoleerainest)
plaat, ja isoleeriva pidemega metallkettast. Eboniitplaadi hõõru
misel villase riidega saab see ne
gatiivse elektrilaengu ja metallketta asetamisel plaadile tekib influentsi mõjul viimase alumises
osas positiivne ja ülemises osas ne
gatiivne elekter. Kui juhtida vaba
neg. ei. maasse ja isoleeriva pi
deme abil tõsta üles metallketas,
levib positiivne elekter üle terve
ketta, kust teda võib üle anda teis
tele kehadele.
elektrokeemia, keemia haru, mis
käsitleb elektrivoolu mõju keemilisile ühendeile ja elektriliste ning
keemiliste nähtuste sõltuvust üks
teisest. Sai alguse 1789 ja tema
tähtsus kasvab kiiresti.
elektrolüüs, lahustunud või sulavedelas olekus keemilise ühendi
lagumine algaineiks elektrivoolu
läbimisel, kusjuures + elektroodile (anoodile) kogunevad metalloidid («-) ja — elektroodile (katoodile) metallid. Kasutatakse elektro
lüüsi peamiselt: 1)
galvanosteeg i a s (esemete kat
mine
metalliga,
näit.
kuldamine,
hõbetamine, nikeldamine), 2) g a 1 vanoplastikas (esemete vaimistamine: kujud, e
aurahad jm.), 3)
metallide
rafi- Vee-elektrolüüs
neerimisel
Ca — hapnik,
(puhta, nn. elektrob-----vesinik,
c
— poolused,
lüütilise
metalli
d — elektroodid}.
saamine), 4) kee
milises analüüsis (elektroanalüüs),
5) elektrivoolu mõõtmisel (kulonmeeter), 6) arstiteaduses ja 7) me
tallide saamiseks (alumiiniumi saa
mine boksiidist jm.).
elektrolüüt, elektrit juhtiv kee
miline ühend, mis ise sellejuures
316
elektromagnet
lagub algaineiks. Soolade ja ha
pete vesilahused on elektrolüüdid.
elektromagnet, tehn., isoleeritud
mähisega ümbritsetud pehmeraudpulk, nn. südamik, mis magneetub alalisvoolu läbimisel mähisest;
voolu katkemisel kaotab südamik
kohe oma magnetismi. Elektromagneti tugevus oleneb voo
lu tugevusest ja mähise keerdude
arvust ning tema suurust iseloo
mustab nn. amperkeerd, s. o.
amprite ja keerdude arvude kor
rutis. Elektrotehnikas kasutatakse
el.-magneteid mitmesuguseis el.aparaatides ja -masinais, näit. elekterkõlistites, releedes, el.-mootoreis jm., kusjuures el.-magnetile
antakse harilikult U kuju.
Elektromagnet
(a — pehmeraud-pulk,
U-kujuline südamik,
b — mähised,
c — ankur).
elektromagnetiline
induktsioon,
elektrivoolu tekkimine juhtmes te
ma liikumisel magnetiväljas, kus
juures juhe peab lõikama magnetitungjooni; seda nähtust nimeta
takse ka elektrodünaami1 i s e k s induktsiooniks ja selle
avastas Faraday 1831. Moodne
elektrotehnika põhineb sellel näh
tusel.
elektromagnetiline väli, elektri ja
magneti mõjupiirkond.
elektromagnetilised lained, ka
raadiolained, on sellised ruumieetri võngete laialdustoimused, mil
le kaudu elektrienergia kandub ot
seselt läbi ruumi (avastaja G.
Hertz 1889); nad levivad 300 000
km kiirusega sek. ja nende abil
toimub traadita telegrafeerimine
ning traadita telefoneerimine.
elektromagnetism,
elektrivoolu
toimel tekitatav magnetism ja õpe
tus sellest.
elektromeeter, astmikuga elektroskoop (-«-) el.-pingete mõõtmiseks,
elektromontöör, el.-seadmete ehi
elektrood
tamise ja ülesseadmise alal teot
sev õppinud tööline või meister.
elektromotoorne jõud, lüh. emj.,
üldiselt elektrivoolu (ei.-liikumist)
põhjustav jõud; harilikult nimeta
takse emj-ks pinget, mille tekita
vad elektrienergia allikad.
elektron, merivaigu kreekakeelne
nimetus, millest on tulnud ka sõ
na elekter-, looduses esinev kulla
(kuni 80%) ja hõbeda segu (elektrum); tehn., elektron-metall, kerge
(erik. 1,8) metallisulam, koosneb
magneesiumist 87—92%, alumii
niumist 6—-10% ja ränist 2—3%;
tarvitatakse auto- ja eriti laialda
selt lennutehnikas; füüs., negatiivse
elektrilaengu algosake, missugused
hõrendatud torudes kiiresti liiku
misel moodustavad nn. katoodkiiri ja radioaktiivsel lagumisel
beeta-kiiri; el-id väljuvad ka
hõõguvaist metallest.
elektrouegatiivne,
negatiivse
elektrilaenguga (keha).
elektrontoru, õhust peaaegu täie
likult tühjaks pumbatud klaaskest
kahe või rohkema elektroodiga.
El.-toru nimetatakse veel elekt
ron-, võimendaja-, raadiolambiks,
elektron-, katoodreleeks jm. ning
ta on moodsa elektrotehnika täht
samaid leiutisi, mida täiendasid ja
viimistlesid ameeriklased L. de
Forest (1907) ja J. Langmuir
(1913).
Elektroodide arvu järgi
nimetatakse el.-torusid: diood —
kahe, triood —- kolme, tetraood
— nelja, pentood — viie elektroo
diga ei.-toruks. Kasutatakse raa
diotehnikas, kaugnägemisel, kaugkõnelemisel jm. Eriti suurt prak
tilist rakendust leiavad ei.-torud
raadio-vastuvõtjais alaldajana, või
mendajana ning saatejaamus saatelampidena.
elektrood, koht elektrivooluringis, kust vool juhitakse vedelikku
(elektrolüüti), gaasi,
inimvõi
loomakehha. Harilikult on selleks
kohaks metallplaat, -riba või -traat.
A n o o d i k s nimetatakse vooluallika plusspoolusega ja k a t o o -
elektroonika
317
d i k s miinuspoolusega ühendatud
elektroodi.
elektroonika,
õpetus
elektronidest.
elektropatoloogia, õpe
tus tugeva elektrivoolu,
eriti välgu tekitatud hai
gustest.
elektropositiivne, posi
tiivse
elektrilaenguga^Elektroskoop .
(keha).
elektroskoop,
keha elektrilise
oleku kindlaksmääramise aparaat;
koosneb metallvardast, mille üle
mises otsas on nupp ja mille alu
mise otsa külge on riputatud kaks
kerget (siidpaberi või alumiiniu
mi) lehekest. Varda ülemise otsa
puudutamisel tõukuvad lehekesed
teineteisest eemale ning seda kau
gemale, mida tugevam on elektri
laeng.
Astmikuga elektroskoopi,
millega saab pinget mõõta, nime
tatakse elektromeetriks.
elektrostaatika, õpetus paigalseisvast (hõõrumis-) elektrist.
elektrosüntees, ühendite soeta
mine
algaineist või lihtsamaist
ühendeist elektrienergia abil.
elektrotehnik = elektrik,
elektrotehnika, tehnikaharu, kus
teotsetakse elektrivoolu saamise
(produtseerimise) ja rakendusega,
elektroteraapia = elekterravi.
elektsioon, valimine,
element, alge, algmõiste, algosis,
põhiosis; põhiõpetus; loodusjõud;
elamiskeskkond;
keem.,
algaine
(keemiliselt lihtsamaiks lahutama
tu); praegusel ajal on teada 90 ele
menti (vt. loendit), peale nende
oletamisi veel 2, igaühel oma la
dinakeelse päritoluga nimi, mille
algtähist on moodustatud tema
keemiline märk (sümbol); mat.,
põhjapanev mõiste või lause; füüs.,
galvaani element vooluallikana.
elementaarjõud, loodusjõud,
elementaarne, algeline, lihtne;
ürgjõuline, loodusjõuline,
elementaarõpetus, algõpetus,
elev, om. -a, erk, erutatud, kõr
gendatud (meeleolu).
Elev, om. Elevi, mehenimi.
eleveerima
elevaator, peene
ja tükeldatud ai
nete (liiv, teravili,
kivisüsi, turvas jm.)
tõste ja edasitoime
tamise masin. Ka
sutatakse:
turbatöönduses, mullatöödel (raud
teede
ehitus,
süvendustööd),
teravilja- ning
kivisöe-ladudes
Elevaator.
ja mujal.
elevandiluu, valge või kollakas
luuaine, mida saadakse peam. ele
vandi kihvadest; on lõigatav, trei
tav ja lihvitav, tarvit. kallimate
iluasjade valmistamiseks.
elevandiluu-nikerdis,
elevandi
luust nikerdatud tarberiist või
iluese (või nende osa), on tuntud
juba eelajaloolisest ajast ja on
etendanud mõne ajajärgu kunstitoodangus väga silmapaistvat osa.
Elevandiluu-rannik,
Prantsuse
Lääne-Aafrika osa Ülem-Guinea
rannikul, Libeeria ja Kullaranniku
vahel.
elevantlased, londiliste ainuke
nüüdisaegne sugukond, tugeva lii
kuva londi, kahe suure kihva (ku
ni 75 kg rasked) ja paksu nahaga
loomad, kuni 4 m kõrged ja kuni
6000 kg rasked,
sünnitavad kor
raga ühe poja,
elavad
karja
kaupa, toituvad
puulehist
ja
puuoksist. Neist
aafrika elevant
omab väga suu
India
ri kõrvu, india Aafrika
elevant.
elevant.
elevant
aga
väiksemaid, seejuures kõrget muh
ku pealael; viimane liik sobib
taltsutatult veo- ja tööloomaks.
elevantsus, inimese jäsemete või
näo haiguslik paksenemine.
elevato [-vaa-], muus., ülevalt,
tõstetult, kõrgendatud meeleoluga,
elevatsioon, ülestõstmine, tõus.
eleveerima, üles, kõrgemale tõstma.
elevus
elevus, kõrgendatud meeleolu,
elfenbein (sks.) = elevandiluu.
Elg i, naisenimi.
Elias [elii-] e. E e 1 i a s, iisraeli
prohvet u. 900—850 e. Kr.
Eliaser, Rein, advokaat ja po
liitik, * 1885; ,,Tallinna Teataja“
peatoimetaja 1917, avaldanud palju
kirjutisi.
Eliisa, iisraeli prohvet, Eelia
(Eliase) järglane.
eliisabetlased, kuninganna Elisa
bethi ja James I ajal teotsenud
inglise kirjanikkude kohta tarvita
tav nimetus.
eliit, väljavalitum osa, paremik
(seltskonnast),
eliksiir, segu-arstimjook.
eiiminatsioon, eemaldamine, kõr
valdamine, eriti matemaatikas, näit.
täisarvu kõrvaldamine liigmurrust.
elimineerima, pagendama, paostama, maapakku saatma; eraldama,
kõrvaldama.
Elin, om. Elina, naisenimi.
Eliot [e'ljdt\, George [džoodž],
Ps., vabameelne inglise naiskirja
nik, silmapaistev realistlik maaelu
kujutaja, * 1819, j 1880.
Elisabeth,
Inglise kuninganna
1558—1603, *1533 (Henry VIII tüt
rena), f 1603. Rajas anglikaani
kiriku 1559, laskis hukata trooniPretendendi Mary Stuart’i 1587,
Pblle järel puhkenud sõjas hävi
tas Hispaania laevastiku 1588 ja
P)Uutis Inglismaa juhtivaks mererügiks. Arendas edukalt ka Inglise
Majandus- ja kultuurielu.
elisioon, täishääliku ärajätmine,
eriti sõna lõpul, kui järgmine sõna
a^gab ka täishäälikuga.
Elisto (kuni 1932 Trinkmann),
nirnar, karskustegelane, kirjandus^adlane ja eesti keelemees, * 1901;
a*ates 1928 Äkad. Emakeele Seltsi
j^kretär; avaldanud artikleid ja
nrošüüre.
Elistvere, vald Põhja-Tartumaal,
^taarja-Magdaleena ja Äksi khk.,
p9. el- (1934).
EIistvere järv, piklik madal järv
ohja-Tartumaal, 1,8 km2,
miiting, nahahaigus: roos.
319
elling
Elj e, naisenimi.
eljen [eeljän] (ung.), ’elagu!’
Elju, naisenimi.
Ell (om. Ellu), Ella, naisenimed.
Ellamaa, turbaraba Lääne-ja Har
jumaa piiril; raudteejaam TallinnHaapsalu liinil, Tallinnast 62,1 km.
Ellamaa elektrijaam, suurim Põhja-Eesti turba-elektrijõujaam Ella
maa turbarabas, Turba raudtee
jaama juures, ehitatud Riigi Turbatööstuse poolt, alustas tegevust
1923.
Annab el.-voolu Ellamaa
turbatööstusele, mitmele linnale,
Tallinn-Pääsküla elektri-raudteele
ja tervele Kopli tööstusrajoonile.
Jaama koguvõimsus on 8500 kW
ja aasta-elektritoodang 11 miljonit
kWh. Ellamaa ja Haapsalu vahel
on kõrgpinge 15000 V ja Ellamaa
ning Tallinna vahel 35000 V.
Ellamaa turbatööstus, mis kuulus
alates 1922 Riigi Turbatööstusele
ja alates 1936 kuulub a/s. „Eesti
Turbatööstustele“, asetseb Ellamaa
ja Sooniste rabas (kogupindalaga
u. 1500 ha; turbakihi paksus 2—6
m). Tootmisvõime kuni 40000 tonni
õhukuiva turvast aastas, mida saa
vutatakse 9 elevaator-turbapressiga.
Turvast
tarvitatakse
Ellamaa
elektrijaama käitamiseks ja müü
giks. Peale kütteturba töötellakse
veel kuni 60 000 palli alusturvast,
millest kuni 50°/o läheb ekspordiks.
Elle, naisenimi.
Eller, Heino, muusikapedagoog
ja helilooja, *1887, alates 1920
Tartu Kõrgema Muusikakooli õpe
taja; moodsa ning värske kõrge
tasemelise toodanguga peam. süm
foonilise ja kammermuusika alal.
Eller, Aleksander, kujur, *1891;
loonud rea Vabadussõja mälestussambaid, valmistanud reljeefe ava
likele ehitistele jm.
ellerhein = pääsukesesilm.
Elli, Ellike, naisenimed.
elling, laeva kuivaletõstmise sea
dis dokis. Koosneb madalast tõste
vankrist, mis libiseb kaldalt merre
ulatuvat rööbasteed mööda. Laev
ujub vankrile ja tõmmatakse ühes
sellega kaldale.
ellips
320
ellips, mat., tasapinnaline suletud
kõverjoon (vt. joonist), mille iga
punkti Pi, P2 jne. kauguste summa
kahest kindlast selle kõverjoone
seesmise tasapinna punktist Fi
Ellips,
ja F2 (nn. fookustest) on jääv,
s. o. Fi P1 + P1 F2 — Fi P2 + P2 F2 —
Ai A2; Ai A2 on suur- ja Bi B2 —
väiketelg; ellipsi ümbermõõt —
n(a + b), pindala = nab (0 ja & —
pooltelgede pikkused); keelel., sõnasääst, keelelise väljendi mingi osa
ärajätt, näit. (astuge) sisse!, jõudu
(tööle)!, aku (mulaator) jt.
ellipsi-sirkel, eriline riist ellipsi
joonestamiseks.
ellipsoid, keha, mille tasapinna
lised lõiked on ellipsid. Kahe telje
võrdsuse puhul
saame p ö ö r dellipsoidi,
s. o. keha, mil
le kujundab el
lips oma ühe
tel je ümber pöö
reldes. Ellipsoidi ruumala =
Ellipsoid.
4/3 abc (a, b ja c — pooltelgede pik
kused kolmes vastastikuses rist
lõikes).
elliptiline, ellipsitaoline; keelet.,
väljajätteline, sõnasäästuline.
Ellis Island [aitand], saareke New
Yorgi sadamas, euroopa sisserän
dajate kontrollimise koht.
Ellu, naisenimi.
ellusuhtumine, elunähtuste hin
damine maailmavaate seisukohalt.
Elmet, om. Elmeti, mehenimi.
Elmi, naisenimi.
Elmu, mehenimi.
Elmur, om. Elmuri, mehenimi.
elukutsesaladus
elokvents, kõneosavus, ilukõnelus
eloog, ülistuskõne.
Elsass (pr. Alsace), Prantsuse
maa-ala Reini
vasakul
kaldal
Šveitsist kuni Prantsuse piiri ida
poolseima käänakuni; koosneb ka
hest departemangust; suurim linn
Strasbourg (Strassburg). Alistati 1871
Saksamaale, ühendati 1918 uuesti
Prantsusmaaga.
Elsass-Lotring (pr. Alsace-Lor
raine, sks. Elsass-Lothringen), Saksa
keisririigi osa 1871—1918, moodus
tatud prantslastelt äravõetud Elsassist ja Ida-Lotringist, oli Saksa va
litsuse suhtes opositsiooniline.
Elss, om. Elsu, naisenimi.
Elssler, Fanny, Viinist pärit olev
tantsijatar, * 1810, f 1884; teotses
kaua Pariisis, külastas ka Vene
maad, saavutas erakordse popu
laarsuse.
Elster, Ernst, saksa kirjandus
teadlane, * 1860; avaldanud uuri
musi kirjandusteaduse põhiprintsii
pidest jm.
Elts, om. Eltsu, naisenimi,
elu, olendites e. organismides
(taimedes ja loomades) toimuvate
nähtuste ja nende avalduste ko
gum, mille poolest nad erinevad
elutuist kehadest või surnud ole
vustest. Tähtsamad elunähtused on
ainevahetus (toitumine, hingamine,
vereringe, eritus), kasvamine, sigi
mine, ärrituvus, liikumine jm. Olen
dite ehituse algüksusteks on rakud
ja elutegevuse aluseks nende protoplasma, mille tähtsamaks osiseks
omakorda on valgud.
elufilosoofia, eetikas õpetus elu
õigeist ülesandeist ja väärtusest,
elukallidus = elatusmaksumus.
elukindlustus, inimese elu kind
lustus surma, õnnetusjuhtumi vms.
vastu (ka teatud vanuseni).
elukutse e. kutse, tegevus, mil
leks ollakse ette valmistatud ja
millest elatutakse.
elukutseline tegelane mingil alal
saab vastava tegevuse eest alalist
tasu. Vrd. diletant.
elukutsesaladus, andmed, mis on
usaldatud kellelegi ainult tema elu-
321
elund
emade- ja rinn.
Elva supelrand.
kutse tõttu (näit. arstile, advokaa
dile, vaimulikule) ja mida ta ei
tohi avaldada.
elund e. organ, mingit talitlust
täitev elusolendi terviklik kehaosa,
näit. silm, neer, magu, maks jm.
elundama, organiseerima,
elundkond e. organisüsteem, ühi
se füsioloogilise ülesandega elun
dite kogum.
elunduma, organiseeruma,
elunema, (kuskil) elanik olema,
elutsema, asuma.
elupuu, taim küpressiiliste sugu
konnast, Eestis levinud liik igi
haljas ilupuu või -põõsas tumero
helise, hästi lõhnava soomusja le
hestikuga.
elurendis = elam.
eluskaal, elusa tapalooma ras
kus. Vastand: tapakaal.
elustandard = elatusstandard.
elusõlm, inimese peaajus koht,
mille vigastusele järgneb kohe
surm hingamise lõppemisest.
elutama, elu andma; elusolen
ditega asustama.
eluuvium, geol., tekkimispaigale
seismajäänud murenemissaadused,
rusu- ja savikiht, millest lahustu
vad ained on välja uhutud.
ERL 11. X 38.
eluviaalne, eluuviumi kuuluv,
eluvältus, elusolendite keskmine
eluiga; on igal liigil isesugune,
elu-ühisus = biotsönoos.
Elva, suvituslinn ja raudteejaam
Lõuna-Tartumaal, Tartust raudteel
25,2 km edelas, kuiva liivamaastiku, männimetsade ning järve
dega, u. 1750 alalist ei. (1938), li
saks suvitajaid kuni 2000 is.
Elva jõgi, Emajõe lõunapoolne
haru, voolab Otepää kõrgustikult
läbi Elva, Peedu ja Ulila põhjasuunas, 69 km pikk.
Elve, naisenimi.
Elvestad, Sven, norra kirjanik ja
ajakirjanik, * 1884, f 1934; on saa
vutanud
laia populaarsuse (ka
Eestis) kriminaalromaanidega.
Elvi, naisenimi.
elüUsiline, õndsuslik, taevalik,
eliiüsium, õndsate hingede asu
paik, õnnemaa, paradiis.
Elüüsiumi väljad e. Elüüsioni v.,
kreeka muinas-usundis mõn. kan
gelaste õndsa viibimise koht pä
rast surma maa äärel, Okeanose
kaldal.
em., lühend, = emeritus,
emade- ja rinnalaste-kodu, hoolekandeasutis laste kasvatamiseks
21
emade- ja rinn.
322
vastavalt tervishoiu nõuetele juhul,
kui seda ei saa teha laste vane
mad ise. Eestis on neid kodusid
Nõmmel, Tartus, Narvas ja Ku
ressaares.
emade- ja rinnaiaste-nõuandlad,
tervishoiulised
nõuande-asutised
emadele ja lastele rasedusest ala
tes kuni laste 8 a. vanuseni.
emadekaitse, sotsiaalhoolekanne
abivajavate
naiste
eest
nende
emakssaamise puhul, toimub vas
tavate kodude, nõuanda*asutiste ja
kassade kaudu.
emadepäev, üks maikuu esime
sist pühapäevist, millal korralda
takse emade austamiseks pidu
likke koosolekuid jms.; Eestis pee
takse seda alates 1923.
emadus, ema-olek.
email, kirju koosseisuga, kergesti
sulav, värviline või värvitu, tavali
selt läbipaistmatu klaasisulam; tar
vitatakse klaas-, portselan- ja metall-asjade vaapamiseks — nende
pinna kaitseks või ilustamiseks,
hambavaap.
emailima, emailiga katma. Emailimiseks kaetakse ese peeneksjahvatatud
emailist tehtud paksu
pudruga, kuivatatakse ja kuumu
tatakse erilises ahjus kuni emaili
sulamiseni
(600—1200° C). Ese
saab siis ilusa läikiva ning ühtlase
emailikihi.
email-lakid, ilusat emailjat läi
get andvad õlilakid.
Koosseisult
pole neil emailiga midagi ühist.
emailmaalimine, peamiselt metall-alusele klaasisulatistega maa
limine; esemete katmine emailiga.
emailvärvid, klaasile, portsela
nile ja emailitud metallidele maa
limiseks tarvitatavad kergesti sula
vad värvilised klaasid; ka tugeva
vaiguõli-sisaldusega
õlivärvid
maalritöödel,
annavad pinnale
hea läike ja kõ
vaduse.
emajuured,
taimeperekond
Emajuured.
400 liigiga peam.
emanatsioon
põhjapoolses parasvöötmes, neist
Eestis viis liiki, nende seas ka päris-emajuur.
Emajõgi koosneb kahest osast:
Väike-Emajõgi, mis algab Pühajär
vest ning suubub Võrtsjärve lõunaotsa, 79 km pikk, ja Suur-Emajõgi, mis voolab Võrtsjärve kirdenurgast läbi Tartu Peipsi järve
edelanurka, 104 km pikk; viimase
suurimad harud: Põltsamaa, Pedja,
Laeva ja Ammejõgi põhjast ning
Elva ja Ahja jõgi lõunast,
cmak, om. -u, võõrasema,
emakala e. kiviluts, merekala,
kuni V2 m pikk, sünnitab elusaid
poegi.
emakas, emase looma ja naise
suguelundite õõnes osa, kus toi
mub viljastatud muna või loote
arenemine; koosneb tugevaist lihastest ning on seestpoolt kaetud
limaskestaga; taime õie osa isas-tolmuterakeste püüdmiseks ja oma
(alumises jämedamas osas) sigimikus seemnete kasvatamiseks.
emakeel, lapsepõlves vanemailt
omandatud keel, kellele see oli ko
duseks keeleks.
emakoda = emakas,
emakook e. platsenta, käsnjas
vererikas elund kõrgemail imeta
jad raseduse ajal emakas, ühen
dab ema vereringet loote omaga,
varustades viimast toiteainete ja
hapnikuga; väljub emakast veidi
pärast lapse sündimist.
emakraav, peakraav vee ärajuh
timisel maa kuivendamiseks.
emakupp, suur kõver kärjekann,
kus areneb emamesilane.
cmalaev, sõjalaev väikeste sõja
laevade tagavara-varustise paigu
tamiseks või lennukite baasiks ul
gumerel.
emalepp — sanglepp,
emamaa, asumaid alistanud, neid
juhtrahvastikuga asustanud ning
valitsev põline peaosa riigist.
emanatsioon (lad. k. ’väljavoo
lamine’), filos., vastandina evolut
sioonile ebatäiusliku väljavoola
mine" täiuslikust; keem., gaasiline
radioaktiivne algaine (märk Em),
emanatsioonter.
tekib radioaktiivsete ainete lagu
nemisel.
emanatsioonteraapia e. -ravi, ars
timine raadiumi-emanatsiooni abil.
emand, proua; mängukaartide
seas kuningast järgmine nõrgem
piltkaart.
emaileerima, avaldama (määrusi),
emaneeruma, välja voolarna.
emantsipatsioon,
iseseisvumine,
vabanemine; vabastamine kitsendusist, iseseisvustus.
emantsipeerima, iseseisvustama.
emantsipeeruma, iseseisvuma, va
banema, samaõiguslikuks muutuma,
emanõges = iminõges.
emapuur, mitut tüüpi, võrguga
karbike emamesilase eraldamiseks,
saatmiseks ja eriti esialgseks kait
seks uude tarru asetamise puhul,
emasrakk = munarakk,
ematupp, naise suguelundite osa:
emakaeelne piklik õõnsus.
Emba, jõgi Kagu-Venemaal, Uu
rali jõest kagus, suubub Kaspia
merre, 600 km pikk.
Embach (sks.) = Emajõgi,
embama, emmata, emban, kaisutama, kallistama.
embleem, nähtav tunnusmärk;
võrdkuju, sümbol.
Emblik, Johann, eesti vanem piimandustegelane, * 1866, f 1935;
on teotsenud Eestis alates 1910.
emboolia e. topistumine, vere
soone ummistumine millegagi, mis
verega mujalt kohapeale kantud,
embrüo = loode,
embrüoloogia, lootelugu, loote
arenemise õpetus.
embrüonaalne, looteline, lootel
esinev, lootesse puutuv,
embus, kallistus, kaisutus,
emendatsioon, vigase või puu
duliku teksti õiendus selle juures.
emendeerima, teksti parandama
ja õiendama.
emer., lühend, = emeritus,
emeriteerima, väljateeninult ame
tist vabastama, erru laskma.
emeritus [-eer-] (lad.), lüh. em.
v. emer., väljateeninu, pensioneeritu
(eriti vaimulik või prof.).
Emerson [emasn], Ralph Waldo
323
Emmaste
uoldou],
ameerika filosoof,
1803, f 1882; rõhutas intuitsiooni
tähtsust vastandina kogemusele,
viljeles oma teostes kirjandusli
kult kaalukat stiili.
emfaas, stiilivõte: lauses mingile
sõnale erilise tunderõhu asetamine,
emfaatiline, tunderõhuline,
emigrant, väljarändaja; maapa
gulane (eriti poliitiline),
emigratsioon, väljaränne,
emigreeruma, välja rändama,
emiir, suguharu-pealik Idamail;
kõrgemate ametnike aunimi Türgis.
„Emile“ [-i'l] (pr.), Rousseau pööret-toonud pedagoogiline romaan
(1762).
eminentne, silmapaistev, kõrge
auline, auväärne.
eminents, kõrgeausus; kardinali
aunimi.
emissar, sala-, erisaadik,
emissioon, väljasaade, (väärtpa
berite) liikvele e. käibele laskmi
ne; füüs., kiirgus, (kiirte) heitmine.
emissioonikurss,
väärtpaberi
kurss väljalaske ajal; hiljem sa
geli kurss muutub.
emissiooniteooria, I. Newtoni loo
dud valgusõpetus, mille järgi val
gus koosneb väikestest osakestest,
mida kiirgab valgusallikas ja mis
suure kiirusega levivad maailma
ruumis.
emissioonivõime, kiirgusvõime.
emiteerima, välja saatma, (väärt
pabereid) käibele laskma,
emitent, väljasaatja,
e-mitinus, e-tunnusega mitmus
eesti keeles (jalgest läbi, poege abi
ga), kirjakeeles harva esinev, välja
arvatud kõnekäänud nagu jalge all,
[rälf
silme
ees,
oma
jalgel.
Emmaste, kohapeal rahvasuus
Emaste, väike kihelkond Lääne
maal, Hiiumaa lõunasopis, sisal
dab Emmaste valla, pindalaga 131
km'2, 3512 ei. (1934). On väga ma
dala soise ning metsase maapin
naga, asustusega peam. khk. lõu
na- ja läänerannikul. Khk. on loo
dud 1866 Käina khk-st eraldamise
teel, kirik ehitatud 1868.
Emmaste
324
Emmaste, vald Läänemaal, Em
maste khk., 3512 ei. (1934).
Emmental, alpimaastik Šveitsis,
Berni kantonis, karjanduse ning
juustuvalmistusega.
ennnentali e. šveitsi juust, juustuliik, suure ratta kujuline.
emmetroopia, silma normaalnägevus. Vrd. ametroopia.
e-moll, muus., = mi-minoor.
emollitsioon, pehmenemine,
emotsionaalne,
tundmuspärane,
meeleliigutuslik.
emotsioon, meeleliigutus.
emoveerima, erutama; eemaldama,
empaatia, sisseelamine, sissetund
mine, isiklike elamuste projekt
sioon teistes isikutes või esemeis.
Empedokles [-pe-], kreeka filo
soof Sitsiiliast, * 490, f 430 e- Kr'õpetas, et kõigel olemasoleval on
neli alust e. „juurt“: tuli, õhk,
vesi ja maa; kaks põhijõudu, ar
mastus ning viha, põhjustavad
nende juurte segunemise ja lahutumise ning sellega oleva tekki
mise ja kadumise.
empiirik, ainult katsete ja koge
muste järgi otsustaja.
empiiriline, kogemuslik, katse
line, kogemusel põhinev.
empire [appiir] (pr.), keisririik,
impeerium. Vt. ka ampiirstiil.
empirism, vool filosoofias, mille
järgi tunnetus täiel määral toetub
kogemusele.
empirist, empirismi pooldaja,
empoor e. väär, rõdu kirikute
lääneosas või kõrvallöövides.
Ems,
jõgi
Loode-Saksamaal,
Hollandi piiri lähedal, 441 km
pikk, kanaliühendustega; Bad Ems,
supellinn Lääne-Preisimaal, soo
jade tervisvee-allikatega, 7700 ei.
emu, jaanalinnutaoline suur jooksulind kaasuariliste perek-st, kuni
1,7 m kõrge, elab
Austraalia rohtlates.
Emujärv,
eesti
muinaslooline rändiärv.
Emu-
en bloc
emulgeerima, piimastama, emul
siooni valmistama.
emulsioon, vees lahustumatute
õli-, rasv- jne. ainete väikeste hõl
juvate osakeste tõttu piimjas ve
delik, loomulikuna näit. taimede
piimmahl; fotoplaadi jms. valgus
tundlik kiht.
Emumägi, Põhja-Eesti kõrgusti
ku kõrgeim koht, Virumaa edela
nurgas, 166 m ü. mp.
en-, kreeka eessilp võõrsõnus,
täh. ’sees’, ’seas’ jms.
enamik, suurem osa.
enamlane, bolševist e. bolševikk,
enamluse poolehoidja, kommunist.
enamlus e. bolševism, polii
tiline vool Vene sotsiaaldemokraa
tide erakonnas, mille pooldajad
nõudsid partei juhtimise keskendamist, karmi distsipliini, kõigi
liikmete aktiivsust, lähemat kont
rolli liikmete meelsuse ja tegevuse
üle, teravamat eraldumist teistest
pahempoolsetest parteidest.
Era
konna kongressil 1903 Brüsselis ja
Londonis said selle voolu poolda
jad V. Lenini ja G. Plehhanovi
juhtimisel enamuse ning vastu
olude kasvades teise tiivaga asuta
sid nad 1912 iseseisva erakonna,
mis 1918 nimetas end ümber Vene
kommunistlikuks parteiks. 1917. a.
oktoobrirevolutsioonist alates on
kommunistlik partei kogu riiklik
ku võimu enda kätte koondades
ainsa erakonnana valitsenud \ enemaad.
enampakkumine, võistluspakkumine, kusjuures vara müügi- või
rendileping sõlmitakse sellega, kes
kõige enam pakub.
enamus, (häälte) enam-olek; ka
enamik.
enamusrahvus,
rahvas
mingil
maa-alal, kes seal moodustab rah
vastiku enamiku.
enandama, enamuses
olevaks,
ülekaalukaks tegema.
enanema
(kellestki, millestki),
ülekaalus olema.
en bloc [ap blokk] (pr.), koos,
tervikuna (vastu võtma).
en chef
325
en chef [ai] šeff} (pr.), šefina
(esinema), kui juht.
Enckell, Knut Magnus, soome
kunstnik, * 1870, f 1925; osutades
kalduvust sümbolismi, on ta teotsenud kompositsiooni, portree ja
klaasmaali alal.
Enda, naisenimi,
endeemia, kohatine, teatud maa
alal kestvalt esinev haigus. Vrd.
epideemia.
endeemiline, kohatine, kohapeal
ne; päriskodune (taim või loom).
Endel, om. Endeli, mehenimi,
endeline, ennustav,
endemism, päriskodusus (lood.),
en detail [aij detai] (pr.), jae
müük), jaoti-(müük),
endistama = ennistama.
„Endla“, teater Pärnus, teotseb
asjaarmastuslikuna 1878. a-st ja
kutselisena 1911. a-st alates „Endla“ seltsi hoolitsusel.
Endla, naisenimi.
Endla järv, saartega, mudane
soojärv
Tartumaa loodenurgas,
pindala u. 4 km2.
endo-, kreeka eesliide võõrsõnus,
täh. ’sees-’, ’sise-’.
endodermis, boi., sisekoor.
endogaamia, (sugulastevaheline)
sise-abielu. Vastand: eksogaamia.
endogeenne, seestpoolt välja kas
vav, seestekkinud. Vastand: eksogeenne.
Endrik, om. Endriku, mehenimi.
Endzelin [-liin], Janis, läti kee
leteadlane, prof., * 1873; ms. läti
grammatika (1923) autor ja suure
Iäti-saksa sõnastiku (4 k., 1923—
1932) toimetaja.
Ene, naisenimi.
Enel, om. Eneli, naisenimi,
enelad (ains. enelas), aia-põõsastaimed roosõieliste suguk-st, val
gete, roosade ja lillade õitega; meil
peetakse neid palju liike.
energeetika, õpetus energiast,
energia (kr. energeia), jõud, töö
võime; tegujõud, tahtejõud; füüs.,
kehade võime töö tegemiseks, s. t.
töövaru, mis peitub kehades. Täht
samaid energia liike: 1) potent
siaalne en., mida omandab ke-
eneseinääram.
«Endla« teatrimaja Pärnus.
ha tema tõstmisel maapinnast teatud
kõrgusele ja mis vabaneb selle
langel; 2)
kineetiline en.
e. hoo g, mis on kehal tema lii
kumise tõttu, näit. visatud kivil;
3) soojus-en., mis peitub mitmesuguseis põletistes (kütteaineis)
ja mis vabaneb nende põlemisel;
4) keemiline en,, mis va
baneb keemilistes reaktsioonides;
5) elektri-en., mida liigita
takse: a) elelctrostaatiliseks, s. o.
paigalseisva elektrilaengu en., mi
da põhjustavad laengutevahelised
tõmbe- ja tõuketungid, ja b) elektrodünaamiliseks en., s. o. liikuvate
elektriosakeste energiaks; selle ala
liikideks on magnetiline, kiirguv ja
aatomiline energia.
energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene printsiip:
energia
hulk
on
jääv
energiavahetusele sule
tud süsteemis (R. Clausius,
1867), mis tähendab, et ükski energialiik ei kao tagajärjetult, vaid ta
tekitab võrdväärse hulga teist liiki
energiat; samuti on võimatu uue
energia tekkimine ei millestki.
energiline, tahtejõuline, teovõi
mas, tarmukas.
enervatsioon, rammestus, jõue
tus; enerveerimine.
enerveerima, rammestama, jõuetustama; närvi välja lõikama.
enesekaitse e. hädakaitse, jur.,
on lubatud kallaletungi momendil
ning kaitse seisukohalt hädavajalikkuse piires.
eneseköndistus = autotoomia.
enesemääramis-õigus, mingi rah-
enesetapp
326
Ennius
enkoomion (kr.), kiidulaul; iilisva või rahvuse õigus määrata oma
tusluuletus; ülistuskõne.
riiklikku kuuluvust ja riigikorda.
ENKS, lühend, = Eesti Noorsoo
enesetapp, om. -tapu, enesetap
Kasvatuse Selts.
mine e. vabasurm; sellele õhuta
en masse [ay mass] (pr.), mas
mine ning selleks kaasaaitamine
siliselt, hulgi.
on karistatav.
en miniature [ay -tüür] (pr.),
eneseteadvus, teadvus enese mi
miniatuurselt, väikeses mõõdus.
nast kui samaks jäävast subjek
Enn, om. Ennu, mehenimi.
tist elamuste muutumisel.
Enna, naisenimi,
en face [ay fass] (pr.), eestpoolt
ennak, om. -u,
ettejõudmine,
vaadates; (pildil) näoga otse.
ettejõudnud olek; sõj., mereväes
Enfantin [ayfayta y], Barthelemy
sihtimise parandus olenevalt laskeProsper [-telemii -peer], prantsuse
objekti liikumisest mürsu lennu
sotsialist, * 1796, f 1864; säänsimovältel.
nismi silmapaistvama esindajana
ennakult, enne, ette.
arendas elavat tegevust 1830. a.
ennatama, tasakaalu kaotama,
ümber.
ennatlik, läbematu, püsimatu, tõt
enfant terrible [ayfa'y -ribi] (pr.
lev, järelemõtlematu, ettevaatamatu.
k. ’kole laps’), inimene, kes oma
Enne, naisenimi,
käitumisega valmistab teistele piin
enne, om. ende, os. ennet, ettelikkust.
tähendus.
Enge, vald, vt. Äng e.
enneminevik e. pluskvamperfekt,
Engel, Johan Carl Ludvig, sak
keelet., verbi ajavorm, mis väljen
sa
päritoluga soome
arhitekt,
dab enne midagi muud toimunud
* 1778, t 1840; oma tähtsamate
tegevust, näit.: Ma olin söönud,
ehitistega (senat, ülikool, Vana ja
kui nad tulid.
Nikolai kirik jt.) andis Helsingi
ennendama (kedagi millestki),
kesklinnale klassitsistliku ilme.
ette teatama, ette hoiatama, tähe
Engel, Ernst, saksa statistikalepanu juhtima.
teadlane, * 1821, f 1896; üks staennetama (kedagi), (kellestki) et
tistika-teaduse tähtsamaid teeraja
te jõudma.
jaid.
ennetis, vahemaa või aeg, mille
Engels, Friedrich, saksa juhtiv
võrra ollakse teis(t)est ette jõud
sotsialist, * 1820, f 1895; avaldas
nud, asjaolu, mille tõttu ollakse
koos K. Marx’iga 1848 ,,Kommu
teistest paremas seisukorras,
nistliku partei manifesti", milles
ennetuskiri, kaub., — aviis.
väljendatud põhimõtted on pro
Ennik, om. Enniku, mehenimi,
grammilise tähtsusega sotsialistli
ennik e. ennikvara, enne mingi
kule liikumisele praeguseni, Marxi
vara jaotamist sellest kellelegi eral
surma (1883) järel hoolitses vii
datav osa.
mase kirjandusliku pärandi aval
ennistama, endisse olukorda sead
damise eest.
ma, endist seisukorda uuendama.
England [ingldnd] (ingl.) e. Eng
ennistus, jur., endise seisukorra
land (sks.) = Inglismaa.
jaluleseadmine.
Engler, Adolf, saksa botaanik,
Ennius, Quintus, rooma kirjanik,
kuulus taimesüstemaatik kaalukate
* 239, f 169 e. Kr.; oli mitmekülg
töödega, * 1844, f 1930.
seim rooma kirjanikkude hulgas,
en gros [aij groo] (pr.) = angroo.
tarvitas esimesena ladina kirjan
Engure järv, Läti suur rannikuduses heksameetrit, kirjutas ko
järv Kuramaal, Liivi lahe ääres,
möödiaid, tragöödiaid jm. Tema
pindala ühes saartega 50 km2.
populaarseimast teosest „Annaaenim, kõige enam.
lid", mis käsitleb Rooma ajalugu,
enklaav, võõra riigi maa-alaga
on säilinud ainult katkendeid.
ümbritsetud riigiosa.
Enno
327
Enno, mehenimi.
Enno, Ernst, sügava sisulise oma
päraga luuletaja, * 1875, f 1934;
uusromantilise voolu teerajajaid
eesti kirjanduses 20. saj. I aasta
kümnel; luuletuskogusid: ,,Uued luu
letused" (1909), ,,Hallid laulud"
(1910) jt., uusväljaandena „Valitud
värsid" (1937).
Enns, Doonau parempoolne haru
Austrias, 320 km pikk.
ennustama, ette kuulutama,
enormne, määratu, tohutu, era
kordselt suur, kolesuur.
en passant [ay passay] (pr.),
möödaminnes, juhuslikult, muuseas.
en profil [ay profi'1] (pr.), pro
fiilis, küljelt vaadates, külgvaates.
ensüümid, vees lahustuvad fermendid {<-)■
entente [aytayt], lepe, liit; pä
risnimena on tarvitatud liitlaste
(Inglis-, Prantsus- ja Venemaa)
kohta Maailmasõjas (Suur-Entente), hiljem Tšehhoslovakkia, Ru
meenia ja Jugoslaavia liidu kohta
(Väike-Entente).
enteriit, peensoole katarr.
entomoliit, putukakivistis.
entomoloog, putukateadlane,
entomoloogia, putukateadus.
entrata [-raa-] (it.), eelmäng,
entree [aytree] (pr.), sisseastumi
ne; sisseminekumaks; eestuba, antree; kok., vahetoit; muus., eelmäng,
entrata.
entre nous [aytr nuu] (pr.), meie
vahel, omavahel, usaldusega.
entrez! [aytree] (pr.), astuge sisse!
entsüklopedistid, suure prantsu
se entsüklopeedia kaastöölised 18.
saj. II poolel, eesotsas Diderot,
d’Alembert, Voltaire jt., taunisid
autoriteetide kummardamist, nõud
sid iseseisvat mõtlemist ning tea
duslikku uurimist, viljelesid ma
terialistlikku maailmavaadet ning
radikaalset kriitilist vaimsust.
entsüklopeedia, kõiki teadusi ja
kunste ning oskusi kokkuvõtlikult
ja ülevaatlikult esitav teos, varemalt
erialade järgi süstemaatiliselt kor
raldatud, uuemal ajal teaduste sõ
naraamatuna märksõnade tähestiku
eosiin
lises järjestuses. Esimene suur
entsüklopeedia
ilmus
Prantsus
maal 35 köites 1751—80 nn. ent
süklopedistide (-^[toimetusel. Ees
tis esimeseks lõpuleviidud selliseks
teoseks on ,,Eesti Entsüklopeedia"
entsüklopeediline, entsüklopeedia
laadi, kõikehaarav.
entusiasm, ülev vaimustus,
entusiast, vaimustunu, innustunu;
kergesti vaimustuv inimene.
Enu, naisenimi.
enudatsioon, paljastamine, alastivõtt.
enudeerima, paljaks võtma,
enumeratsioon, loendus, loetlus.
enumereerima, loendama.
Enver pasa, Türgi kindral ja rii
gimees, * 1881, f 1922; etendas sil
mapaistvat osa Türgi astumisel
Maailmasõtta liidus Kesk-Euroopa
riikidega, siirdus 1918 Venemaale
enamlaste poolele, põgenes 1921
Buhhaarasse ja langes enamlastega
võideldes.
Enäjärvi-Haavio, Elsa, soome rahvaluule-teadlane, * 1901; on agarasti
hoolitsenud Eesti ja Soome kultuu
riliste sidemete tihendamise eest.
e. o., lühend, — ex officio.
eo ipso (lad.), iseenesest,
eoliidid, kildusid kaotanud tulekivitükid väga vanust geoloogilisist
lademeist; on peetud inimese tarberiistuks.
eoollased e. aioollased, vana-kreeka hõim Lesbose saarel ja
selle lähedasel Väike-Aasia ran
nikul.
Eos, koidu jumalanna muistses
Kreekas, roomlaste Aurora.
eosed e. spoorid, sigirakud, üherakulised, peam. mikroskoopilised
sigimiskehakesed eostaimedel ja
eosloomil; arenevad ilma seemen
duseta, tekkides taimil tihti eospesades e. sporangiumides. Rändeosed e. zoospoorid on viburite
abil vees vabalt liikuvad.
eosiin, ilus punane kunstlik
värvaine siidi ja villase riide tar
vis, punase tindi saamiseks, oda-
eosioomad
328
episkoop
lad ja samblikud puutüvedel, niis
vaks loomatoiduks määratud rukki
ked troopikamail aga paljud liigid,
denatureerimiseks jm.
epifüüs, pika luu ots.
eosloomad,
klass
ainurakseid
epigeneetiline, pärast-tekkene.
(-e-) loomi, nimelt sisenugilised,
epigonism, eelkäinute järeleai
kes sigivad eoste abil; üks neist
mamine, peam. kirjanduslike ja
on malaaria põhjustaja.
kunstiliste eeskujude järgimine.
eostaimed e. krüptogaamid, õite
epigoon, järglane; eeskujude jäl
ta taimed, millel ei arene seem
jendaja, tuntud radadel sammuja,
neid, vaid mis paljunevad eoste
epigraaf, raidkiri; pealkiri,
abil, näit. vetikad, seened, samb
epigraafika, vana-aja raidkirjade
lad, sõnajalad, osjad jm.
teadus.
eostama, rasedaks tegemä.
epigramm, algselt pealkiri hauaeostumine e. kontseptsioon, rase
sambal jm., hiljem mõttesalm või
daks jäämine, munaraku ühinemi
väike pilkeluuletus.
ne seemnerakuga suguühte järel.
epigrammiline e. epigrammatieotustama, suguvõimetuks tege
line, lühike ning tabav.
ma, steriliseerima; haigusidutuks
Epiirus (kr. Epeiros), Kreeka
tegema; rasedust kõrvaldama.
maa mägine loodeosa vastu Joonia
Epameinondas [-nondas], Teeba
merd ja Albaania piiri. Kujunes
suurim riigimees ja sõdur, * u.
4. saj. e. Kr. iseseisvaks riigiks,
420, f 362 e. Kr., spartalasi kordu
langes a. 168 e. Kr. Rooma alla;
valt lüües muutis Teeba võimsaks
1430 läks Türgi kätte, alles 1881
mandririigiks, uuendas sõjalist tak
osaliselt ja 1919 enamikus Kreeka
tikat.
alla.
Epeiros = Epiirus.
epikureism e. epikurism, Epikuepentees, hääliku vahelepõimurose õpetus, labastati hiljem tõl
mine sõnas (Els
Elts, Henrik
gitsusega, et kõrgeimaiks väärtu
> Hendrik, lats > laits jms.).
siks on primitiivsed meeltelõbud.
epenteetiline, vahelepõimuv, vaEpikuros [-kuuros], kreeka filo
helelükitud.
soof, *u. 341, fu. 271 e. Kr.; nägi
epi-, kreeka eesliide võõrsõnus,
filosoofia ülesannet tee näitamises
täh. ’peal’, ’üle’, ’juures’, ’järel’ jm.
õnneliku elu saavutamiseks, pidas
epideemia e. taud, mingi nakkus
kestvat lõbutunnet, mille eeltingi
haiguse hoogus ning laiaulatuslik
museks on vooruslik elu, väärtu
seks, mis annab õndsusseisundiks
levimine.
epideemiline, taudiline.
vajaliku sisemise tasakaalu.
epikuuriline, Epikurosele omane;
epidermis, marrask-, marrasnahk
Epikurose vaateid pooldav; nau
e. pealisnahk.
dingule anduv, nautlev; naudingu
epidiaskoop,
projektsiooniaparaat, mis võimaldab suurendatult
line, lõbuline.
epikuurlased, epikureismi pool
ekraanile juhtida nii (läbipaistvaid)
diapositiive
kui
läbipaistmatuid
dajad; nautlejad,
pilte ja jooniseid raamatuist või
epilepsia, langetõbi,
mujalt (peegelduse teel). Vrd. diaepileptik, langetõbine isik.
epileptiline, langetõbine, lange
skoop ja episkoop.
tõve-.
epifoor, kirj., sõna või sõna
epiloog, lõppsõna, järelsõna, lõpprühma tundepärane kordumine ühe
kõne; (näidendi) lõpposa, proloogi
taoliste lausete või lauseosade lõ
vastand.
pul, näit.: Tule uni uksest sisse,
cpipleksia, ühepoolne halvatus
asu uni aknast sisse.
ajurabanduse tagajärjel.
epifüüdid, pealistaimed, kasva
episkoop,
projektsiooniaparaat
vad teiste taimede küljes, kuid
läbipaistmatute piltide, jooniste ja
mitte nende arvel, meil näit. samb
episkopaalne
329
eralditrükis
epood, lõpplaul, lõpposa vana
kreeka koorilaulus.
epopöa [-pö a] (kr.) = eepos.
Epp, om. Epu, naisenimi,
epsilon, viies täht kreeka tähes
tikus [E, e), vastab e-le.
eputama e. heputama, edvistama;
väga nõudlik ja pirtsakas olema,
eputis e. heputis, edvik; pirtsa
kas inimene, pirts.
ERA = Eesti Rahvaluule Arhiiv,
eradotsent,
ülikoolis
loengute
pidamise õiguse omandanud õpet
lane, kes ei kuulu määraliste õppe
jõudude hulka ega saa kindlat
palka; Eestis alates 1938 nimeta
tud dotsendiks,
erak, üksiklane.
erakaebus, kaebus
kohtumäärangu peale, mis ei käsitle asja
sisuliselt, vaid korraldab mingit
üksikut protsessiga ühenduses ole
vat küsimust, näit. eksperdi küsit
lemist, eelvangistust jms.
eraklus, usklike isikute eemal
dumine ühiskonnast ja askeetlik
elamine üksinduses; oli tavaline
enne (kooselulise) kloostrimunkluse tekkimist.
erakond e. partei, tavaliselt po
liitiline koondis, laialdase liikmes
konnaga organisatsioon ühtlaste
poliitiliste ideaalide või ühiste hu
videga isikuist, taotleb riikliku elu
juhtimist oma programmi alusel.
erakool, eraisiku või eraorg-i
poolt ülalpeetav kool, vastandina
avalikule koolile, mida ülal peab
riik või omavalitsus.
eraktalu, teistest asulatest kaugel,
eraldi asetsev talu.
erakvähklased, loomasugukond kümnejalaliste vähkide selt
Epitsükloid
Oi — veereva ringi raadius,
sist, pehme tagakehaT2 — teise ringi raadius}.
ga, mida nad harili
kult hoiavad tühjas Erakvähk.
epitsükloid, mat., kõver (A Pi P2),
teokarbis.
mille kujundab mingi ringi joonel
erala, selgesti piiratud ala; munasetsev punkt (P), kui see ring vee
gakong, eraku asuruum.
reb teise ringi joone kumerust
eraldis, see, mis on eraldatud,
niööda.
eralditrükis, eritrükk, äratrükk
epohh, ajajärk, ajastik; ajaloo
e. separaat, teos, mis pärast ilmu
line moment, millest algab mingi
mist ajakirjas või koguteoses sauus silmapaistev ajajärk.
esemete linastamiseks. Vrd. d i as k o o p.
episkopaalne, piiskoplik,
episkopaat, piiskopiamet; piis
koppide kogu.
episood, kõrvallugu, vahelugu;
kirjandusteoses peategevusse vahelelükitud kõrvaltegevus, lisapõime, vahejutustus.
episoodiline, kõrvalekalduv, kõr
valine, sisselükitud, juhuslik, kat
kendlik.
epistel, kiri, esijoones apostlite
läkituskiri UT-s; kirj., värssteos
kirjana; üldtäh.: noomituskõne.
epistola [epi-} (lad.), kiri.
epistolaarne, kirjakujuline; epist
lisse puutuv või kuuluv.
epistüül e. arhitraav, ehitus
kunstis abakustel lasuv ning sam
baid ühendav tala. Vt. pilti friis,
epitaaf, hauakivi, hauasammas,
epiteel, katekude, on naha ja
limaskesta väliskatteks, kehaõõnte
sisekestaks, näärmete koostekoeks.
epiteet, lisandsõna, on nimisõna
mõistet selgitav või selle tunnu
seid esiletõstev, kaunistav omadus
sõna, viimasel juhtumil poeetiline
elustusvõte, näit. ,kuldsed kiired*,
epitsenter, maavärina kese.
epitseuksis, kirj., sõna või sõna
rühma tunderõhuline kõrvuti kor
dumine, näit.: Tule, tule, tuulekene.
330
eraldmaine
Erechtheion.
Kariiatiidide-hall.
ma laoga on trükitud ka eri raa
matuna.
eraldmaine — eksterritoriaalne,
eraldmaisus, eksterritoriaalsus.
eramajandus, majanduse liik:
eraisikute majandus, mida iseloo
mustab iseseisva teotsemise vaba
dus ja omahuvi. Vastand: rahva
majandus.
erand, seadus- või reeglipärasest
erinev keelevorm; üldse tavalisest
tüübist või talitusviisist kõrvalepõikuv üksik-ese, nähtus või tali
tusviis.
erandama, erandiks tegema, eran
dit tegema.
eranditus, eranditeta olek.
eraomand, omandiõiguse põhjal
eraisiku päralt olev vara.
erapalve, enne kohtuasja sisulist
otsustamist kohtule esitatav palve
asja arutamist edasi lükata, uusi
tunnistajaid üle kuulata vms.
erapooletu, kõigi asjaosaliste suh
tes õiglane, kõigisse ühtlaselt suh
tuv; (koosolekul) asja otsustamisel
ei poolt ega vastu hääletaja.
erapoolik, mitte-erapooletu, sihi
lik (kellegi kasuks või kahjuks).
Erasmus [era's-] Rotterdamist, Desiderius [-dee-], humanist, * 1465
v. 1466, f 1536; reisis Inglis-, Saksa-,
Prantsusmaal ja Itaalias, suri Baaselis; andis kriitiliselt välja vane
maid vaimulikke ja ilmlikke tekste;
Erfurt
võitles katoliikliku skolastika vas
tu ja valmistas sellega teed refor
matsioonile, viimast siiski poolda
mata.
Erastvere, vald Loode-Võrumaal,
Kanepi khk., 2209 ei. (1934).
erasiiüdistus, süüdistus, mida saab
kohtule esitada ainult süüteo läbi
kannatanud eraisik; seda võib ta
kokkuleppel süüalusega ka lõpe
tada.
Eratosthenes
[-to'ste-],
kreeka
matemaatik ja luuletaja, * u. 275,
| u. 195 e. Kr.; kun. Ptolemaios IV
kasvataja. Esimesena määras Maa
kui kera raadiuse suurust Päikese
vaatluste järgi, rajas füüsikalise
maateaduse.
eraõigus, eraisikute eravahekordi käsitlevad õigusnormid, vastan
dina avalikule õigusele, mis mää
rab isiku suhteid üldsusega.
Erdelyi [ardeeji], Jänos [jaanoš],
ungari kirjanik ja filosoof, * 1814,
j- 1868; kogus ungari rahvaluulet,
avaldas teoseid ungari kirjandusja filosoofia-ajaloo kohta.
Erdelyi [ardeeji], Lajos [-S], un
gari murreteuurija, * 1871, f 1932.
Erdmann, Karl Eduard, balti
saksa jurist, prof. Tartus, * 1841,
j- 1898; eriala: balti eraõigus.
Erdmann, Benno, saksa filosoof,
* 1851, f 1921; avaldanud rohkesti
teoseid psühholoogia, loogika ja fi
losoofia-ajaloo alalt, silmapaistev
Kant’i uurija.
Ere, naisenimi.
Erechtheion [-ei'-], joonia stiilis
5. saj. e. Kr. ehitatud tempel Atee
na Akropolises, on suuremalt osalt
säilinud tänapäevani.
ereetiline, erutuv, ärrituv.
erektsioon, suguti suurenemine ja
kangestumine, jäikumine e. jäikpundumine suuremast vere juur
devoolust.
eremiit, kristlik erak.
erenema, eredamaks muutuma.
eretama, eredana paistma.
eretisin, erutuvus, ärrituvus.
Erfurt, Preisi linn Kesk-Saksanraal, paljude vabrikute ja laial-
erg
331
dase aiatööndusega, ehitusmälestistega, 145 000 ei. (1933).
erg, füüsikaline tööühik. 1 erg
on 1-düünilise tungi tööhulk 1 sm
pikkusel teel. Praktiline tööühik
on kilogramm-meeter (lüh. kgm),
mis = 9,81 ■ 107 ergi.
ergama, erata, ergan, eredalt
hõõguma.
ergas, om. erksa, ärgas (ärksa).
Ergas, om. Erksa, mehenimi.
Ergav, om. Ergavi, mehenimi,
ergo (lad.), ’järelikult’, ’niisiis’,
ergud (ains. erk) e. närvid on
valged, peenimateks
narmasteks
hargnevad niidikesed looma kehas
ärrituste edasijuhtimiseks.
Ühed
neist juhivad välisärritusi pea- või
sel ja-ajusse, on seega keskusse
püüdlevad sensoorsed e. tundeergud, teised jälle lähevad keskeerkkonnast laiali kehasse ning kor
raldavad lihaste tegevust, on seega
motoorsed e. liigutusergud. Väga
paljudel erkudel on mõlemat liiki
ergukiud koos; neid nimet. segaerkudeks. Peaaju-erke on kõrge
mail selgroogsed ja inimesel 12
paari ja seljaaju-erke inimesel 31
paari. Peale käsiteldud pea- ja sel
jaaju erkude on veel olemas nn.
vegetatiivsed e. sümpaatilised ergud,
mis korraldavad näärmete tegevust,
vereringet jm. organismi sisemisi
talitlusi.
ergukava = erkkond.
ergutis, ergutusvahend.
eri (lahku kirjutatult), erisugune,
lahkuminev, ise-(asi).
eri- (kokku kirjutatult), eriline,
spetsiaalne, spetsiaal-.
eriala, tegevuse eriharu,
eriarst, mingit liiki haiguste alal
spetsialiseerunud arst, näit. silmavõi närviarst.
Erie järv [iiri], lõunapoolseim
viiest suurest järvest Kanada ja
Am. Ühendriikide piiril, 25 500
km2, 402 km pikk, temast lähtuva
Niagaara jõe kaudu ühendatud
Ontario järvega ja Erie kanali (548
km pikk) kaudu New Yorgiga,
erigeerima, püstitama,
erikaal, fiiüs., arv, mis näitab,
eritlema
mitu grammi kaalub 1 sm3, mitu
kg 1 dm3 või mitu tonni 1 m3 an
tud ainet. Erikaalu leiame keha
kaalu (t, kg, g) jagamisega tema
vastavates mõõduühikutes ruum
alaga (m3, dm3, sm3). 18° C juures
on raua erik. 7,85—Y,88, vase oma
8,3—8,45 (olenedes metalli sordist).
Erik. oleneb temp-st: suuremail
temp-del on ta väiksem. ■
erim, om. -i, biol., tavalisest eri
nev vorm, kõrvalekalle.
erima, erinema; biol., mingi liigi
keskmisest, tüüpilisest kujust kõr
vale kalduma, varieeruma,
erimus, erivus; erimine.
erinniised [eri'-], maa alused kättemaksujumalannad kreeka muinas-usundis, hiljem austatud head
tegevate eumeniididena.
Eris, kreeka tülijumalanna; vis
kas jumalate sekka kuldse õuna
pealkirjaga ,ilusaimale*.
eris, spetsialiteet, spetsiaaltoode.
eriskummaline, väga iseäralik,
eriti imelik.
eriskummik, kummaline, veider
isik.
erisoojus, fiiüs., soojushulk kcal
(või cal), mis 1 kg (või 1 g) antud
ainet soojendab (või jahutab) 1°
G võrra, näit. erisoojus 18° C juu
res on raual 0,11, vasel 0,012 ja
tinal 0,54. Kõrgemail temperatuu
ridel on erisoojus suurem.
eristama (midagi), vahet tegema
(millegi vahel), eri liikidesse ase
tama, diferentseerima.
eristika [eri'-], vaidluskunst.
eristuma, eristatav olema, erine
vaks muutuma, diferentseeruma,
erisus, erivus; erilisus,
eritama, endast välja eraldama,
näit. kehast higi.
eritelu, eritlemine, eritlus,
eritis, eritatav aine, esijoones
(looma kehas näärmete tegevuse
läbi) eritatav tarbetu või kahjulik
ollus, ekskreet. Vrd. nõre e. sekreet.
eritlema, eritleda e. eritella, eritlen, eritlesin, eritletakse e. eritellakse, eritlenud e. eritelnud, jne.,
algosadeks lahutama.
Eritrea
Erzgebirge
332
Eritrea e. Erütrea [~re'a], Itaalia
asumaa Aafrikas, Punase mere
edelarannikul, kuuma ning kuiva
ilmastuga, 119 000 km2, 622 000 ei.
(1931). Pealinn Asmara.
eritrükk = eralditrükis.
eritus, eritiste eraldamine, eri
tamine.
Erivan [-ua'n],
Vene-Armeenia
pealinn Taga-Kaukaasia mägedes,
ülikooliga, 116 000 ei.
crivara, eriõiguslik vara, näit.
abieluvara see osa, mis kuulub
abielunaisele eraldi, mitte mehe
valitsemisele ning kasutamisele.
erk, om. ergu, ärgas, elav. Vt.
ka ergud.
Erkel [dr-], Ferenc, ungari heli
looja, paljude ooperite jm. autor,
* 1810, f 1893.
Erkko, Juhana Heikki, soome
kirjanik, rea luuletuskogude autor,
* 1849, f 1906.
erkkond e. ergukava, närvisüs
teem, koosneb tsentraalsest ehk
keske-erkkonnast (pea- ja seljaaju)
ja perifeersest e. piirde-erkkonnast
(pea- ja seljaaju laialiminevad er
gud), peale selle tahtele ja teadvu
sele alistumatust vegetatiivsest e.
sümpaatilisest erkkonnast, millel
on omad spetsiaalsed keskused
selgroo lülisamba juures ning er
gud laiali kehas. Vrd. ergud.
ERM = Eesti Rahva Muuseum.
Erman, Adolf, saksa egüptoloog,
* 1854; on uurinud egiptuse keelt
ja ajalugu, avaldanud tekste.
Ermanrich, saksa saagades käsi
teldud idagootide kuningas, kelle
riik Lõuna-Venes vallutati a. 375
hunnide poolt.
Ermatinger, Emil, šveitsi-saksa
kirjandusteadlane, * 1873; üks vai
muloolise kirjandusuurimise raja
jaid.
Ermistu järv, umbuv rabajärv
Pärnumaa läänenurgas, 5 km2, kuni
2,4 m sügav.
Ermitaaž (vene Gossudarstvennõi Ermitaž), riiklik kunstimuu
seum Leningradis, asut. 1765.
Emits, Villem, slaavi keeletead
lane, karskus- ja hõimutegelane
rahvusvahelises ulatuses, * 1891;
E. Karskusliidu esimees 1919—28;
kirjutanud ja toimetanud rea teo
seid, avaldanud palju artikleid.
Ernst, Otto, ps., saksa kirjanik,
* 1862, f 1926; kirjutanud luule
tusi, esseid, romaane, komöödiaid;
eesti k. ilm. komöödia „Kasvataja
Flachsmann" (1906 ja 1911), ro
maan „Asmus
Semperi noorusmaa“ (1912 ja 1928) jt.
erodeerima, uuristama, soovita
ma; med., marrastama.
eroico [ero'-] (it.), muus., sangar
likult.
erootik, armastuslaulik.
erootika, armastuskunst; inimese
hingeline armuelu, võrreldes sek
suaalsuse kui meelelise armueluga;
armastusluule.
erootiline, armuihaline, armastuslik, armuellu puutuv või seda
käsitlev.
Eros,
kreeka
armastusjumal,
roomlaste Amor (^-).
erosioon, geol., (voolava vee, jää
liustiku ja tuule) uuristus maapin
nal; med., (limanaha) marrastus.
eroteem, küsimus, küsilause,
erotemaatika, küsimisõpetus, küsimisoskus õppetegevuses.
erotomaania, med., armastushullus, liig-suguiharus.
Erra, vald Virumaal, Lüganuse
khk., 2550 ei. (1934).
errare
humanum
est
[-aare
-maa-] (lad.), ’eksimine on inimlik’.
erratum [-aa-], mitm. errata (lad.),
viga, eksimus; trükiviga,
error (lad.), eksimus.
Ers, Adolf, läti kirjanik, * 1885;
avaldanud teose Eestist, luuletusi,
novelle, romaane.
Erzberger [erfs-], Matthias, saksa
riigimees, * 1875, f 1921; oli kato
liikliku
keskerakonna
tegelane,
etendas silmapaistvat osa Maail
masõja lõpul vaherahu sõlmimisel.
Erzerum, kindlustatud linn TürgiArmeenia mägedes, tähtsa karavanitee ääres, 33 000 ei.
Erzgebirge [erts-] (sks.) e. Saksi
Ertel
333
mägismaa, ligi 150 km pikk mäes
tik Saksa- ja Böömimaa piiril,
kuni 1244 m kõrge, metsarikas, ti
hedasti asustatud, laialdase töön
dusega.
Ertel, Aliide, eesti kirjanik ja
ajakirjanik, * 1877.
ertshertsog, printsi tiitel Aust
rias kuni 1918.
eru, teenistusest vabastatud olek,
eriti haiguse või vanaduse tõttu,
erudeerima, harima, õpetama,
erudiit, õpetatu, haritu,
eruditsioon, teaduslik haritus,
õpetatus.
eruni, om. -i, pension, paiuk.
eruohvitser,
sõjaväeteenistusest
lahkunud ohvitser.
eruptiivne, purskeline.
eruptsioon, (tulemäe) purse; (hai
guse) järsk väljalöömine, lööve,
erustama, erru saatma,
erustuma, erru minema,
erutis, erutusvahend.
Erütrea = Eritrea,
es, muus., poole tooni võrra ma
daldatud e e. mi, = mi-bemoll.
Eschenbach, Wolfram von, vt.
Wolfram v. Eschenbach.
Escorial [-ai], El, suur renessanss-stiilis loss ja klooster His
paanias, Madridist u. 40 km loo
des, 1563—1586 kun. Philipp II
ehitatud, väärtusliku raamatukogu
ja kuulsa maalikoguga.
esemeklaas e. objektildaas, piklik
nelinurkne klaas eseme pealeasetamiseks mikroskoobiga vaatlemisel.
esepalk, asipalk e. loonuspalk,
palk, mida ei tasuta rahas, vaid
esemeis, nagu on korter, küte,
söök, moon jms. Vrd. ainestasu.
eshatoloogia [es-h-], usut., õpe
tus maailma ja inimkonna lõpust,
inimese elust pärast surma, üles
tõusmisest, uue maailma loomisest
jms.
esi, põllutöödel see viljariba, mi
da üks tööline teisi segamata niidab
või lõikab; kaevanduses murru osa,
mille kallal parajasti töötatakse,
esiaeg, eel-ajalooline aeg.
esiajalugu = eel-ajalugu.
Esimene E.
esietendus e. premjäär, näidendi
esmakordne etendus mingis teatris.
esik, eesruum, eestuba; esimene
teos või saadus, näit. viljapuu või
uudismaa esimene vili e. saak; tea
tav taim, vt. esikud.
esikteos, (kellegi) esimene teos.
esikud, sugukond mitmeaastasi
(s. o. püsik-) õistaimi üle 500 lii
giga, omavad korrapärast liitlehist
õiekrooni; Eestis 13 liiki, näit.
nurmenuku 2 liiki, laanelilled jm.
esilavastus, mingi näidendi es
makordne lavastus,
esildama, esile tooma,
esildis, esiletoodud asjaolu,
esildus, esiletoomine; avaldus,
esileht, nimeleht e. tiitelleht, ha
rilikult teine leht raamatus, mil
lel on märgitud raamatu nimetus,
autor, kirjastaja, ilmumiskoht ning
-aeg jms.
esilendlemine, mesilaste esimene
lendlemine taru ümbruses kevadel
pärast talvist kinniolekut.
esima, presideerima, eesistuja või
juhataja olema,
esimees, juhataja,
esimene detsember, 1924. aasta
1. dets., millal ligikaudu 300 relvas
tatud ning J. Anveldi juhitud kom
munisti püüdis teostada Tallinnas
riigipööret. Katse likvideeriti u. ka
he tunni jooksul, misjuures see nõu
dis ohvreid sõjaväelaste ja tsiviilelanikkude hulgast surnute ja haa
vatutena üle 60 is. Kommunistidest
tabati u. pooled, kuna surma sai
12 is.
Esimene Eesti Kindlustuse Selts
„Maja“, lühend. Eeks-Maja, kind
lustusselts, asut. 1932 Esimese Eesti
Kinnituse Seltsi (lüh. Eeks, asut.
teise nime all 1866) ja Kinnisvaraomanikkude Kinnitusseltsi ,,Maja“
(asut. 1928) ühendamise teel.
Esimene Eesti Põlevkivitööstus,
aktsiaselts, on saanud alguse 1918
Kaubandus-Tööstusmin-i
osakon
nana, iseseisvaks asutiseks 1922
Riigi Põlevkivitööstuse nime all
ja a/s-ks praeguse nimega 1936;
omab kaevandusi ja vabrikuid
Kohtla-Järvel.
esimik
334
eskort
Eskimote onnid.
esimik, esiosa, esipool; torupilli
sõrmiliste-osa.
esimus, esimeseks-, esikohal-olek,
iilekaalus-olek, valitsevus; paremus,
esinaine, naissoost esimees,
esindama (kedagi), (kellegi) ni
mel või asemel esinema.
esindus, esindajate kogu; esin
damine.
esinduslik riik, rahva poolt va
litava esinduse (parlamendi) kaudu
valitsetav riik.
esinik, eesistuja.
esiromantika, varajane romantika
kirjanduses, tundekultuuri ja fan
taasia algatuslik esiletõstmine,
esis, om. -e, eesruum, esik.
esisiinni-õigus, keskajal tekki
nud õigus, mille järgi pärimis
õigus kuulub perekonnas esime
sena sündinule.
esitama, ette kandma, ette pa
nema, (üle) andma.
esitis, see, mis on esitatud, ette
kantu, ettepandu.
esitrükk, teose I trükk,
esitus, esitamine; ettekanne, ette
panek.
esiveksel e. priimaveksel, esi
mene eksemplar käskvekslist.
esivõim, võimu ülekaal, hege
moonia.
esivõistlused, peamiselt üksikuil
spordialadel korraldatavad võist
lused jooksvaks aastaks neil ala
del parimate sportlaste leidmiseks.
esiöö-õigus, keskaegne mõisniku
õigus oma talupoja noorikut tema
pulmaööl suguliselt kasutada.
eskaader, om. eskaadri, os. -drit,
laevastiku
või lennuväe üksus
mitmetüübilisist
sõjalaevust või
sõjalennukeist.
eskadrill, lennuväe üksus 6—12
ühetüübilisest lennukist.
eskadron, ratsaväe üksus 120—
180 mehest (3—4 rühmast),
eskarp, kindluse vallimüür.
eskiis, kunstiteose esialgne ka
vand, visand, skits.
eskimod, tõenäoliselt mongoliindiaani tõugu loodusrahvas Gröö
nimaal, Ameerika põhjarannikul
ning Am. arktilises saarestikus ja
Kirde-Aasias, u. 40 000 is.; lühi
kest kehakasvu
(150—160 sm),
laia näo ja tugevate põsenukkidega; elatuvad vaala-, hülge- ja
kalapüügist, põhjapõdra, lindude
jm. küttimisest; kehakatteks ja
telkideks kasutavad nähku, talvel
elavad lumionnides.
Esko, mehenimi,
eskort, sõjaväe-, tavaliselt ratsaväeüksus isikule kaaskonnaks —
kaitseks või ausaateks.
eskortima
335
eskortima, eskortida, eskordin,
eskordiga saatma, kaitseks või au
avalduseks saatjaks olema.
Esku, mehenimi,
eskuudo (hisp. escudo), Hispaa
nia
ja Portugali mitmesugune
vanem rahaühik; Portugalis ka
praegune rahaühik, jaguneb 100
sentaavoks.
Eslon, Oskar, eesti kunstnik,
viljakas maastikumaalija loodus
lähedases laadis, *1895.
esmasabi, esimese ning kiire abi
andmine inimestele raskeil õnnetusjuhtudel enne arsti päralejõud
mist või nende päästmine elu
ohtlikust seisundist, näit. vere
jooksu sulgemine soone kinnipigistamise või kinnisidumise teel,
uppuja abistamine jms.
„Esmaspäev“, üks esimesi me
nukamaid ajaviite-nädalalehti Ees
tis, asut. Tallinnas 1922.
esmavälteline,
esimesevälteline.
Esmeralda,
ilus
mustlasneiu
V. Hugo romaanis ,,Pariisi jumala
ema kirik“; kasutatakse ka ilu ja
kunsti sümbolina.
Esmu, mehenimi.
Esna, vald Kesk-Järvamaal, Peet
ri khk., 3600 ei. (1934).
esoteeriline, salajane, ainult pühendatuile määratud ning mõiste
tav.
Vastand:
eksoteeriline.
espada [-paa-]
(hisp.),
mõõk;
mõõgaga varus
tatud härjavõit
leja.
Espana [-anja]
(hisp.) = His
paania.
esparsetid, pe
rekond taimi lib
likõieliste sugu
konnast,
rohtkuni põõsastai
med u. 100 lii
giga, punaste ja
roosade õitega,
Esparsett
kasvavad lubja(a — õisikuga,
sel pinnasel peab — viljadega).
essee
Eskimo lindu söömas.
miselt Vahemere-mail; ühte liiki
kasvatatakse Eestis loomatoiduna.
esperantist, esperanto pooldaja
ning harrastaja.
esperanto, kõige levinum üle
maailmne kunstlik abikeel, poola
silmaarsti L. Zamenhofi (*1859,
11917) leiutatud; koostatud kõige
tarvitatavamate maailma kultuur
keelte sõnatüvedest lihtsate eesja lõppliidete abil; omab juba
algupärast ning tõlkekirjandust.
esplanaad, vaba väljak hoone
või aia ees; kahe linnatänava va
hel olev puiestee-taoline jalutus
paik.
espressivo [-iivo] (it.), muus., tun
derikkalt, ilmekalt, = con espressione.
esprit [-rii] (pr.) e. esprii, vai
mukus, teravmeelsus.
Esra, juudi kirjatundja, viis 458
e. Kr. juudid Babüloonia vangipõl
vest kodumaale tagasi ja puhastas
juudi usku. Tema tegevust käsitleb
piiblis Esra raamat (u. 330 e. Kr.).
essee, väike, üldarusaadav kir
jutis mingi teadusliku või kirjandus-kunstilise küsimuse üle kunsti-
esseist
»Estoonia« teatrimaja Tallinnas.
pärases vormis, vahel subjektiivse
varjundiga.
esseist, esseede koostaja.
Essen,
linn
Lääne-Saksamaal,
kuulsaim metallitöönduse keskus
Ruhrimaal, Krupp’i jpm. suurte
masinavabrikutega,
liiklemiskeskpunkt, 655 000 ei. (1933).
Essen, Paul v., Rootsi arhitekt
ja sõjainsener, *1631, fl699; teot
ses Tallinnas tunnustatud arhitek
tina; valmistas Tartu raekoja ning
rootsiaegse 2. ülikoolihoone ka
vandi.
Essen, Nikolai, a/s. Franz Krulli
direktor ja Tööstusliku Kutseos
kuse Nõukogu liige, *1897.
essents,
oluline osa,
peaolu,
tuum;
loodussaaduste toimivate
kooste-osiste koondatud väljatõmmatis (maitseaineiks jms.), kunst
likuna — keemiliselt koostatud;
arstim-ainete alkoholne immutis,
tinktuur.
essentsiaalne, oluline, tähtis,
essiiv, olev kääne, eestis lõpuga
-na, näit. noorena.
Estam, Johann Georg, kooli- ja
kasvatustegelane Pärnus ja Tar
tus, *1891.
esteeditsema, esteeti mängima,
esteedina esineda armastama,
esteet,
iluhindaja; kaunishing,
esteetik, esteetika eriteadlane,
kunsitifilosoof, kunstiteadlane.
esteetika, teadus ilu olemusest
ja tunnuseist looduses ning kul
tuurielus, peam. aga kunstis, pä
rineb juba Plato’st ja Aristotele
sest, kuigi sellenimelise iseseisva
336
„Estonia“
teadusharuna hakati teda arenda
ma alles u. 18. saj. keskelt alates.
esteetiline, esteetikasse puutuv
või kuuluv; maitsekas, ilus.
Ester, VT järgi ilus juudi neiu,
kes sai Pärsia kun. Ahasveeruse
(Xerxes I) abikaasaks ja päästis
juudid suurest tapaohust.
estetism,
mõttesüsteem,
mille
järgi esteetilised väärtused on
muude väärtuste (sotsiaalsete, eeti
liste jt.) kõrval kõrgeimad, mis
pärast viimased tuleb alistada esi
mestele.
Estica e. Estika, Eestit käsitle
vate või eesti keeles kirjutatud
raamatute
ja muude vastavate
esemete kogu.
Estienne [etjenn] e. Stephanus
[stef-], prantsuse trükkalite pere
kond, teotses 16. ning 17. saj. Pa
riisis ja Genfis.
estitsism,
eestipärane keelend
kodunematuna mingis võõrkeeles.
Estland (sks.) = Eesti, Eestimaa.
Estlander, Carl Gustav, soome
kirjandus- ja kunstiloolane, *1834,
jl910; tema töist, mis haaravad
laia uurimisala, käsitlevad mit
med J. L. Runeberg’i.
estobituumen,
Eesti põlevkivi
jääkidest saadud bituumen; leiab
laialdast kasutamist teedeehitusmaterjalina
(pehmemad sordid),
katuse- ja raualaki valmistamisel
(kõvemad sordid), niiskuse iso
latsiooniks jm.
estofiil, eestisõbralik, eesti küsi
mustega teotsev mitte-eestlane.
„Estonia“ [-too-], laulu, muusi
kat ja näitemängu harrastav selts
Tallinnas, asut. 1865.
„Estonia“ ehk „E s t o o n i a“,
teater Tallinnas, on teotsenud
,,Estonia“ seltsi hoolitsusel 19. saj.
70. aastaist alates, algul asjaar
mastuslikuna, 1906. a. peale kutse
lisena sõnadraama, muusika- ja
tantslavastuste alal.
„Estonia“,
Põllumajanduslik
Keskühisus, piimaühingute ühistegelik keskorg. Tallinnas, asut.
1911 piimasaaduste eksportimiseks
ja piimanduse edendamiseks Ees-
Estonia
etikett
337
Etna tulemägi Sitsiilias.
tis. Likvideeritud 1936 ning asen
datud poolriikliku ,,Võiekspordiga“.
Estonia [-ounid] (ingl.) [-00-]
(it.) = Eesti.
Estonie [-nii] (pr.) = Eesti.
Estonja [-o'n-] (poola) = Eesti,
estraad, ühe või mitme astme
võrra kõrgendatud osa põrandast
loengusaalides, kirikuis ja mujal.
estragon, targum, vürtsitaim pu
jude perek-st; selle õli tarvit. ms.
estragon-äädika valmistamiseks.
estrid, keem., liit-eetrid, tekivad
alkoholi ja orgaanilise happe rea
geerimisel vee eraldumisega. Mit
med neist on hästi lõhnavad ve
delikud.
ešelon, üheskoos korraga veetav
suurem väeosa; iga järjekorraline
väeosa lahingurindelt tahapoole
lugedes.
ETA, lühend, = Eesti Telegraafi
agentuur.
etaan, gaas: C2H6, esineb maaõlis ja -gaasis; kuulub parafiinide
rühma; põleb hästi.
etaaž, majakord; geol., lade.
etableerima, (äri, tööstust) asu
tama, seadmetega varustama.
ERL 13. X 38.
etableeruma, iseseisvaks saama,
oma äri avama.
etaloon, suuruste põhimõõt, mis
on aluseks tegelikult tarvitatavate
mõõtude valmistamisel.
etapp, vahemaa; peatuskoht sõ
javäe liikumise puhul; tapp (om.
tapi) («-).
etažeer, väike riiul.
l’Etat c’est moi [letaa se mua]
(pr. k. ’riik olen mina’), Prantsuse
kuningale Louis XIV-le omistatud
lause, karakteriseerib tungi kes
kendada kõik võim monarhi kätte,
ete., lühend, = et cetera,
et cetera (lad.), ’ja nii edasi’,
eteriseerima, eetrit moodustama;
eetriga uimastama.
eterism = eetermürgistus.
eterniseerima, igavikustama, jääd
vustama.
eterniteet, igavik,
etik, terrassiline, välistreppidega
varustatud kõrgend maja esiküljel.
etikett, esemeil sedel andmetega
eseme nime, päritolu jms. kohta;
käitumise range normistik kuninga
kodades ja kõrgemas seltskonnas.
22
etikettima
338
etikettima,
etikettida, etiketin,
etiketiga varustama, märgistama,
etioloogia, põhjusteõpetus.
Etioopia, vana-ajal maa-ala IdaAafrikas, Egiptusest lõunas; 1935
ja 1936 Itaalia poolt vallutatud
Abessiinia (-<—) iseseisvusaegne amet
lik nimi.
etiooplased, Etioopia elanikud,
abessiinlased.
ETK, lühend, = Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus.
Etna, Euroopa kõrgeim tegev
tulemägi, Sitsiilia idaserval, 3279
m ü. mp. Vt. pilti eelm. lk-1.
etniline, rahvaline.
etnograaf, rahvateadlane.
etnograafia e. rahvateadus, tea
dus, mille ülesandeks on üksikute
rahvaste materiaalse kultuuri (ehi
tiste, tööriistade jms.) uurimine.
etnoloogia, võrdlev rahvateadus,
kultuuri väliste avalduste ajaloo
lise järjepärasuse uurimine.
etoloogia, inimeste ja loomade
elulaadi ja asukohti uuriv teadus.
Etoolia = Aitoolia.
Etruk, Paul, elektri-insener, Postitalituse abidirektor, *1878.
etruskid
[-riis-],
Kesk-Itaalia
lääneosas 1. aastatuhandel e. Kr.
elanud rahvahõim, oli valitsevaks
rahvaks Apenniini poolsaarel 6. ja
5. saj. paiku, on mitmeti veel lä
hemalt uurimata.
etruskoloogia, etruskide elu ja
kultuuri käsitlev teadusharu.
Etruuria,
muistsete
etruskide
asumisala Kesk-Itaalia lääneosas,
etsima = soovitama,
etsing, söövitustrükk, pilt, mis
on valmistatud metallile, kivile
või klaasile söövitatud kujutise
trükkimise teel.
Etzel (sks.) = Attila.
etteaste, näidendis mingi tege
lase lavale tuleku ja lavalt mineku
vaheline osa vaatusest.
ettemääramisõpetus e. predestinatsiooniõpetus, ristiusu õpetus,
mille järgi inimese (lõplik) saatus
on Jumala poolt ette määratud.
ettevõte,
majanduslikke
sihte
taotlev käitis.
eufemism
etteütleja e. suflöör, näite
laval näidendi teksti etteütlemisega näitlejat abistav isik, asub
tavaliselt lava ees vastavas kastis,
ettur, väikseim malenupp.
etüleen e. eteen, gaas: G2H4,
leidub koksiahjude, valgustus- ja
õligaasis, põleb tahmaselt.
etümologiseerima, sõna koostist
ja päritolu seletama,
etümoloog, sõnauurija.
etümoloogia, sõnaõpetus, sõnade
algupära e. päritolu ja koostise
õpetus; ka sõna algupära ise.
etüüd, muus., harjutuspala heli
töö vormis; kunstis: visand; üles
anne, harjutustöö.
etüülalkohol, harilik alkohol, pii
ritus (vt. alkohol).
etüülbromiid, broom-etaan, vees
lahustumatu värvitu vedelik; ka
sutatakse uimastina kergemad lõi
kustel.
etüüleeter, harilik eeter (<-).
etüülkloriid, kloor-etaan, hea lõh
naga, vees lahustumatu värvitu ve
delik; kasutatakse kohaliku valu
vähendamiseks.
eu-, kreeka eessilp võõrsõnus,
täh. ’hea’, ’õige’, ’ilus’ jms.
Euboia, piklik, suuruselt teine
Kreeka saar, Egeuse meres, mand
ri idaranniku lähedal, 20—50 km
lai, 170 km pikk, 3775 km2; mä
gine, metsarikas ja viljakas maa
eduka karjanduse, aianduse ja me
sindusega. Vana-ajal kaubanduslik
keskus.
Eucken [oik-], Rudolf, saksa fi
losoof, * 1846, f 1926; metafiiüsilis-idealistliku suuna esindaja, töid
peam. filosoofia-ajaloo alalt.
eudemonism, suund eetikas, mis
näeb kõrgeimat sihti õnneseisundis.
eudemoonia, õndsus, õnnelikkus,
eudiomeeter, õhu hapnikusisal
dust määrav riist.
Eudoxos Knidosest, kreeka tä
heteadlane ja matemaatik, * u. 408,
j- u. 355 e. Kr.; sfäärilise geo
meetria looja, süstemaatilise ste
reomeetria ja võrrete- (proportsi
oonide-) õpetuse arendaja.
eufemism, millegi ebameeldiva
eufemistlik
339
pehmendav või ilustav nimetus,
pehmendav, ilustav sõna, näit. ku
radi as. vanatühi.
eufemistlik, pehmendav, ilustav,
kaudselt ütlev.
eufoonia, heakõla, heakõlalisus.
eufooniline, hea-, ilukõlaline.
Eufrat, Ees-Aasia suurim jõgi,
2775 km pikk, algab Armeenia
mägedest, teeb suure kaare lääne
suunas, läbib Mesopotaamia mada
likku, ühineb Tigrisega ja suubub
ühise suudmejõe kaudu Pärsia
lahte.
eufuism, vt. barokk-kirjandus.
eugeeniad, kirssmürdid, peam.
troopilised taimed mürdiliste suguk-st, u. 700 liiki; mõned puulii
gid kannavad söödavaid vilju, tei
sed annavad puitu, kuna nelgipuu
annab nelgiõli.
eugeenika, tõutervishoid, õpetus
inimsoo tulevaste põlvede paremakssaamisest pärilikkude oma
duste edasiarendamise teel, teadus
tõuaretusest.
Eugene [öžeen], Savoja prints,
feldmarssal, * 1663, f 1736; astus
Austria teenistusse 1683, lõi kor
duvalt türklasi ja
prantslasi.
eukalüptid, pea-:
miselt Austraalias
kasvavad igihaljad ^
taimed
mürdiliste
suguk-st, u. 160 liiki,
enamasti väga suu
red puud (kuni 150
m kõrged), varjuta
(serviti päikese poo
le asetatud lehtede
ga) ; mitmed liigid
annavad
väärtus
likku puitu, vaiku
jm.
eukalüptiõli, eeter
lik õli eukalüpti lii
kide lehtedest; on
köharohi ja tehni
line vahend.
Eukleides, kree
ka matemaatik, * u.
315, f 255 e. Kr.
Tema tähtsaim teos
Eukalüpt.
Euroopa
„Stoicheia" (Elemendid) koosneb
15 köitest ja sisaldab kõik tema
aegsed matemaatilised teadmised.
Pani aluse nn. eukleidilisele
geomeetriale, mis tugineb E.
paralleelide aksioomile (väljaspool
sirget asetsevat punkti saab läbida
ainult üks antud sirgega paralleel
ne sirge).
eulaalia, ilukõnelisus, kõneoskus,
kõnekus.
Eulenspiegel [oilenšpiigel], Till,
14. saj. Braunschweigis elanud ka
valpea ja narr, kes on saanud vas
tava saksa rahvaraamatu kangela
seks ja kelle nime ümber on koon
datud terve rida juba varem tun
tud vigurivända-jutte.
Euler [oi-], Leonhard, šveitsi ma
temaatik ja füüsik, * 1707, j- 1783;
omab põhjapaneva tähtsusega töid
analüüsi, algebra, analüütilise ja
taevamehaanika alalt; tema on ka
üks variatsioonarvutuse tarvituselevõtjaist.
eumeniidid, erinnüste (-<-) hili
sem pehmendav nimetus.
eunuhh, om. eunuhhi, os. eu
nuhhi, kohitsetu, kohimees.
eupelaagiline, ulgumereline.
Euraasia,
Euroopa
ja Aasia
mandri ühisnimetus.
Euripides [-rii-], kreeka näite
kirjanik, atika tragöödia (^-) kol
mas suurmees, * u. 480, f u. 406
e. Kr.; inimese sise-elu ja kirgede
käsitlusega valmistas ette draamat
uueaegses mõttes, mille arengut ta
oma eelkäijaist palju enam on mõ
justanud. Tema 92 draamast on
säilinud 18 tragöödiat, näit. ,,Medeia“, ,,Hippolytos“,
,,Herakles“,
„Elektra“, „Iphigenia Taurises“ ja
„Iphigenia Aulises".
Euroopa, suuruselt neljas, oma
asendilt ja ajaloolt aga tähtsaim
maailmajagu, õieti Aasia mand
ri suur lääne-poolsaar, pindalalt
(ühes saartega) u. 10 milj. km2,
u. 510 milj. ei. On piiratud PõhjaJäämere, Atlandi ookeani, Vahe
mere ja Musta merega, kuna piir
Aasiaga on kunstlik ning läheb
umbkaudselt Uurali mäestikku ja
Euroopa
340
Uurali jõge mööda Kaspia mere
ni, edasi viimase edelanurgast Mus
ta mereni, või jälle, kui mägine
Kaukaasia lugeda Aasiasse kuulu
vaks, Kaspia mere loodenurgast
Musta mere põhjarannikuni. E. on
tugevasti liigendatud ja saarterikas. Suuremad poolsaared: Skan
dinaavia, Jüütimaa, Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaar. Suure
mad saared: Island, Suurbritan
nia, Iirimaa, Korsika, Sardiinia ja
Sitsiilia. Tähtsamad maadevahelised mered: Valge meri, Läänemeri,
Põhjameri, Biskaia laht, Türreeni,
Aadria, Joonia, Egeuse, Marmara,
Must ja Aasovi meri. Tähtsaimad
väinad: Gibraltari väin E. ja Aaf
rika vahel (ühendab Atlandi ooke
ani Vahemerega), Dardanellid ja
Bosporus E. ja Väike-Aasia vahel,
ühendavad Egeuse merd (Marmara
mere kaudu) Musta merega.
Pinnaehituselt on E. üle
kaalukalt tasane, madalmaa (alla
300 m ü. mp.), esijoones oma laie
mas idaosas ja Läänemere piir
konnas.
E. loode- ja keskosas
laiuvad vanemad, kulunud mägis
maad, nimelt Skandinaavias, Briti
saartel, Kesk-Saksa- ja Kesk-Prantsusmaal, peale selle Lääne- ja
Kesk-Hispaanias, kuna Lõuna-E-s
üldiselt esinevad kõrged ja järsud
noored kurdmäestikud, esijoones
Alpid, Püreneed, Apenniinid, Kar
paadid, Balkani poolsaare mäed ja
Kaukasus.
Lääne-E. kõrgeimaks
mäetipuks on Mont Blanc Alpides
(4810 m ü. mp.). Suuremad jõemadalikud esinevad Volga alam
jooksu, Doonau kesk- ja alam
jooksu ja Po jõe ümbruses.
Suurimad jõed: Volga, Doo
nau, Dnepr, Don, Dvinaa, Petšoora,
Bein, Väina, Visla jt.
Suurimad
järved: Laadoga ja Äänisjärv
(Loode-Venes), Väner, Vätter ja
Mälar (Lootsis), Peipsi (Eestis),
Saima (Soomes) jt.
Järverikkad
maad on eriti Soome, Loode-Vene,
Lõuna-Rootsi, Põhja-Saksamaa ühes
Loode-Poolaga ja Šveits.
Ilmastult kuulub E. põhjapool
Euroopa
sesse parasvöötmesse, välja arva
tud polaarmaad kaugemas põhjas.
Aasta keskm. temp. on põhja- ning
kirdeosas alla 0°, Vahemere ranni
kuil u. + 18° C (kõrgeim Malagas,
+ 19,4°).
Madalaim temp. tuleb
ette Kirde-Venes, Petšoora suudme
ümbruses, kuni — 50° G. Talvine
temp. langeb peajoontes edela-kirde suunas, suvine peajoontes kaguloode suunas. Nii esinevad suure
mad temp. kõikumised pearn. IdaE-s.
Loode-E-s ja üleminekuna
Kesk-E-s põhja pool Alpe on il
mastu mereline, pehme talve ja
niiskevõitu suvega, kuna Kagu-E.
kliima on tugevalt mandriline, kül
ma talve ja kuuma suvega. Lõuna-E-s aga Vahemere rannikud on
pehme vihmatalve ja kuuma kui
va suvega. Sademete hulk vähe
neb peajoontes lääne-ida suunas,
on erakordselt suur kõrgemate mä
gede lääneveerudel ning erandli
kult väike nende ida- või kagupoolseil kallakud.
Taimestik osutab silmapaist
vat mitmekesisust. Nii esineb põh
jarannikud puudeta tundra (sam
malde, samblikkude ja madalvõsaga). Järgneb lai okasmetsade
vööde, lõunapiiriga Kesk-Rootsist
Soome lahe põhjaranniku kaudu
Uurali mäestikuni (peani, kuusk
ja mänd, viljadest oder ja kaer).
Sega- ja lehtmetsade vööde haarab
endasse peaaegu kogu Lääne-E. ja
ulatub Kesk-Venes kitseneva sii
luna (lõunapiir Karpaatidest Kaa
rna suudmesse) Uurali mägedeni
(põhja pool kask, keskel tamm ja
pöökpuu, lõunas viinapuu, nulupuu, viljadest rukis, nisu, kartul,
lina, kanep, aed- ja puuviljad).
Vahemere rannikuil kasvavad igi
haljad lehtpuud (korgitamm, loor
ber, granaatpuu, oleander, mürdid), piinia, küpress, kastan jt.,
kusjuures kasvatatakse lõunamaa
puuvilju, viinamarju, oliive, nisu
ja maisi.
Õige suure osa E-st
moodustab Lõuna-Vene rohtla-ala
(Karpaatidest ja Doonau alam
jooksust Uurali jõeni), puudeta,
Euroopa
341
kuid viljakas maa, välja arvatud
liivakõrbne osa Kaspia mere ääres,
Volga ja Uurali alamjooksu üm
ber. Metsa-aladel vahelduvad met
sad niitude, soode ja rabadega,
lehtmetsad asenduvad okasmetsade
ja kõrgniitudega kõrgemate mäge
de veerudel ning rohtlatega Pü
renee poolsaare keskel ja Ungari
madalikul. Peale selle on metsade
ja rohtlate aladest suur osa, ko
hati suur enamik muudetud põllu
maaks ja kultuurniitudeks.
Loomastik on suurel määral
analoogiline Aasia loomastikuga.
Jäämere rannikuil elavad jääkaru
ja polaarrebane, kajakad, algid ja
kaurid, tundras põhjapõder, lem
ming jt., okasmetsis karu, hunt,
ilves, rebane, orav ja põder, segametsis lisaks hirv, metssiga ja kob
ras ühes rikkaliku linnuriigiga;
omajagu vaheldust toob kõrgmägede loomastik (kaljukits jt.), samu
ti rohtlamaade (šaakal jt.) ning
Vahemere-maade oma. Tiheda asus
tuse ning laialdase põllunduse tõt
tu on kohati õige hõredaks jäänud
metsloomastik ja üldiselt õige are
nenud koduloomastik ja -linnustik.
Rahvastiku tihedus on kau
nis ebaühtlane, suurim Belgias —
271 in. km2 kohta, väikseim äär
mises Põhja-Venes, Lapis ja Põhja-Norras —- alla 1 in. km2 kohta,
üldiselt suur Kesk-Euroopas (väl
ja arvatud Alpid), Itaalias, Keskja Kagu-Inglismaal.
Rahvusliku
kuuluvuse järgi esineb E-s ger
maanlasi 31%, slaavlasi 31%, ro
maanlasi 26%, soome-ugrilasi 3,4%,
juute 2%, peale selle türgi-tatari
ja mongoli rahvaid, balti rahvaid
(läti., leedul.), kelte, baske, kreek
lasi, albaanlasi, mustlasi jt.
Usundite järgi umbkaudu on
rooma-katoliiklasi 43%, protestante
27,5%,
kreeka-katoliiklasi
25%,
muhameedlasi 2,5% ja juute 2%.
Majandusaladest kuulub
E-s esikoht põllumajandusele ühes
karjandusega, esijoones teravilja ja
piimasaaduste tootmisega; peale
selle kasvatatakse rohkesti kartu
Euroopa
lit, lina, suhkrunaerist, viinamarju,
lõunamaa puuvilju, aedvilju jm.
Okasmetsa aladel on oluline osa
metsamajandusel (Põhja-E-s ning
Kesk-E. mägismail). Rohked kalarikkad veekogud soodustavad ka
landust. E. lääne- ja keskosas va
litsevad siiski mitmesugused tööndusalad, mis on tingitud esijoones
maavarade rikkusest, eriti mäesti
kes. E-s leidub rohkesti kivisütt,
pruunsütt, rauamaake, vaske, tsin
ki, seatina, ka inglistina, kulda,
hõbedat, elavhõbedat,
kivisoola,
kaalisoolasid, naftat jm. Seetõttu
on võimalik mõningate maavarade,
näit. kivisöe ja raua väljavedugi,
ometi veetakse eriti arenenud vabrikutöönduse rahuldamiseks toor
aineid rohkesti sisse koloniaalmaist, esijoones villa, puuvilla,
kautšukit, väärismetalle ja naftat,
tiheda asustusega maade ja suur
linnade toiduainetega varustami
seks ka teravilja, lihasaadusi jm.
Välja veetakse peam. valmis tööstussaadusi, esijoones masinaid ja
riidekaupu, kuid väljavedu üldiselt
ei ulatu sisseveo tasemeni. Liiklemisvõrk on Lääne-E-s tihedaim
maailmas, esijoones Belgias, Ing
lis-, Saksa- ja Prantsusmaal.
Poliitiline jaotus. 1938.
a. keskel esineb E-s 35 riiki, neist
enamik vabariigid, vähemik kuningriikliku valitsemiskorraga, kus
juures mõlemas tüübis leidub oma
vahel suuri erinevusi.
Rahvusli
kult esineb kõige enam germaani
ja romaani, vähem slaavi, soomeugri jm. riike. E. riikide nimest i k (ühes arvatud ka kääbusrii
gid) : Albaania, Andorra, Belgia,
Bulgaaria, Danzig, Eesti, Hispaa
nia, Holland, Iiri, Island, Itaalia,
Jugoslaavia, Kreeka, Leedu, Liech
tenstein, Luksemburg, Läti, Monako,
Norra,
Poola, Portugal,
Prantsusmaa, Rootsi,
Rumeenia,
Saksamaa, San Marino, Soome,
Suurbritannia (Inglismaa), Šveits,
Taani, Tšehhoslovakkia, Türgi (E.
osa), Ungari, Vatikan, Venemaa
(E. osa). — Vt. kaarti 7.
Euroopa konv.
342
Avastus- ning ajalugu. E.
aladest oli ajalooliselt kõige va
rem tuntud Balkani poolsaare kaguosa, millele järgnes teiste Vahemere-maade tundmaõppimine. 5.
saj. paiku e. Kr. oli tuntud pea
aegu kogu E. peale põhjas ja idas
asetsevate alade, mis avastati al
les 1. aastatuhande lõpul ja järg
mise algul pärast Kr. Asustatud
oli E. lõunaosa juba jääajal ning
ühes jääpiiri taandumisega asustati ka põhjapoolsed maad.
1.
aastatuhandel e. Kr. etendasid E.
ajaloos kõige silmapaistvamat osa
kreeklased ja roomlased. 1. aasta
tuhande keskel p. Kr. asusid nende
kõrvale
germaanlased.
Ristiusu
juurdumisega hakkas järjest suure
mat poliitilist tähtsust omandama
katoliku kirik, tõustes võimu hari
punktile 13. saj., mida suudab pi
durdada alles terve rea rahvusli
kul alusel kujunenud riikide tu
gevnemine. Kultuuriline tõus 14.
saj. peale ja teiste maailmajagude
avastamine ning lähem tundma
õppimine 15. saj. alates tõstsid E.
tähtsust maailmas ja ta eri riikide
võimu.
Sajanditepikkuses võitlu
ses ülevõimu pärast kujunesid E.
võimsamaiks suurriikideks Inglis-,
Prantsus-, Saksa- ja Venemaa, kel
le võimusuhetesse mõningaid muu
datusi tõi alles Maailmasõda.
(Pilte Euroopa kohta vt. üksiku
te maade ja linnade puhul, eespool
näit. Alpid, Andorra, Austria, Bal
kani mäed, Dalmaatsia, Dolomii
did, Berliin, Budapest jt.)
Euroopa konverentsid, konverent
sid normaalsete suhete jalulesead
miseks ja rahu kindlustamiseks
Euroopas pärast Maailmasõda; neid
peeti terve rida Euroopa eri pai
kades: Pariisis, Londonis, Brüsse
lis ja mujal.
euroopastuma, euroopalikuks, euroopapäraseks muutuma.
Euroopa-Türgi, Kagu-Euroopasse
ulatuv osa Türgimaast, ligi 24 000
km2, u. 1 milj. ei.
Euroopa-Venemaa,
Euroopasse
evasioon
kuuluv läänepoolne osa Venemaast,
u. 4 milj. km2, u. 124 milj. ei.
Europaeus [-peeus], Daniel, soo
me keelemees ja rahvalaulude ko
guja, * 1820, f 1884.
eurütmia, hea proportsioon; ta
sakaal, eriti liikumisel; kõne ja
laulu täiendamine liigutustega.
eustaatiline, kindlana püsiv, ra
hulik, ühetasane.
Eustachi [-a'ici], Bartolommeo,
itaalia arstiteadlane, f 1574.
eustaki tori (om. tõrve), sarvekujuline toru keskkõrva ja nina
neeluruumi vahel.
Euterpe [-te'-],- lüürilise luule ja
laulu muusa kreeka muinasloos.
EV, lühend, = Eesti Vabariik,
evakuatsioon, evakueerimine,
evakueerima, tühjendama; sõj.,
välja kolima, eemale saatma, eest
ära koristama, teisaldama.
evalveerima e. evalueerima, hin
dama, rahaväärtusele arvestama.
evangeelis-luteriusuline, evangeeliumi-luteriusuline.
evangeelium (kr. k. ’rõõmusõ
num’), armuõpetus, kuulutus ju
malariigi tulemisest ja Jeesusest
kui ilmunud Õnnistegijast; Jeesu
se elust ja tegevusest jutustav raa
mat UT-s (on 4 tükki; Matteuse,
Markuse, Luuka ja Johannese ev.);
jumalateenistusel etteloetav katke
evangeeliumist.
evangeeliumi-luteri usk e. luteri
usk, Martin Luther’i õpetusega re
formitud osa protestantismist, lu
terlus.
evangeelne, armuõpetuslik, evan
geeliumil põhinev.
evangeelne kirik, luteri ja refor
mitud Zwingli ning Calvin’i kiriku
ühisnimetus.
evangelisatsioon, äratuslik evangeeliumikuulutus.
evangelistid, evangeeliumide kir
jutajad (Matteus, Markus, Luukas
ja Johannes); evangeeliumi kuulu
tajad, rändjutlustajad.
evaporatsioon,
evaporeerimine,
aurude kogumiseta aurutamine.
evasioon, põgenemine, pagemine,
eemalepääsemine.
Eve
343
exempli causa
Eve, naisenimi.
eventuaalne, juhtumisi võimalik,
olla võiv, vahestine.
eventuaalsus, vahestisus.
Everest e. Mount Everest, Himaa
laja mäestiku (Aasias) ja maailma
kõrgeim mäetipp, 8882 m ü. mp. —
Pilti vt, lk. 9.
Ewers, Hanns Heinz, saksa kir
janik, * 1871; on kirjutanud reisi
kirjeldusi ja fantastilisi romaane;
eesti k. ilm. „Alraune“ (1929) jm.
evertebraat, selgrootu loom.
„Everyman“ [evrimdn] (ingl. k.
’igamees’), inglise 16. saj. moraliteet, mis käsitleb seda, kuidas ini
mene surres jäetakse maha koigi
poolt peale ta enda heategude.
evidentne, ilmne, silmanähtav,
endastmõistetav.
evima, omama.
evitatsioon, eviteerimine, hoidu
mine, kõrvalehoidumine, vältimine.
ev.-lut., lühend sõnust evangeeliumi-luteri; ev. lut., lüh. sõn. evan
geelne luteri.
evolutiivne, arenguline, arene
misse puutuv, arengut edendav.
evolutsionist, evolutsiooniõpetuse
pooldaja.
evolutsioon, edu, areng, vastan
dina emanatsioonile, täiuslikumate
vormide arenemine lihtsamaist.
evolutsiooniteooria = arenemis
õpetus. Vt. ka darvinism,
evolveerima, arendama, harutama,
evorsioon, oherdus; uuristus keer
leva vee toimel, virustus.
Eötvös [ö'tvöš], Jõzsef [joožef],
Ungari poliitik ja kirjanik, * 1813,
f 1871; on olnud korduvalt minis
ter, avaldanud rea suure ulatusega
romaane.
Eötvös [ö /oöš], Loränd [lo'raand],
Ungari füüsik, * 1848, f 1919; leiu
tas raskus-variomeetri (pöördkaalud raskuse muutuse määramiseks),
mida tarvitatakse rakendusgeoloogias.
EÜS = Eesti Üliõpilaste Selts,
ex [eks], lad. eessõna, = eesti
käändelõpp. -st, -It või sõn. ’järgi’,
’mööda’, ’välja’; eesliitena võõrsõ
nus: eks-.
J. van Eyck : Laulvad inglid.
ex analogia [-loo-] (lad.), analoo
gia (samuse, ühetaolisuse) järgu
ex cathedra (lad.), ’õppetoolilt’,
autoriteetselt, mõõtuandvad kohalt,
excl., lühend, = exclusive,
exclusive [-sü-] (lad.), (viimane)
välja, mitte kaasa arvatud. Vas
tand: inclusive.
excusez [eksküzee] (pr.), ’andke
andeks!’, ’vabandage!’
exempla docent [doo-]
(lad.),
’eeskujud õpetavad’.
exempli causa (lad.), ’näiteks’.
exercitium
344
exercitium [eksertsiitsium] (lad.),
harjutus; kirjalik harjutustöö,
ex est (lad.), on möödas, lõppenud,
ex iure [juure] (lad.), ’õigusest’,
õiguse põhjal.
ex libris (lad.) = eksliibris,
ex nihilo nihil fit, lad. tsitaat ja
kõnekäänd, ’ei millestki ei teki
midagi’.
ex nunc (lad.), ’nüüdsest peale’,
ex officio [■ofiitsio] (lad.), lüh.
e. o., ametilt, ameti poolest, ametikohuslikult.
ex oriente lux (lad.), ’idast (tu
leb) valgus’.
Fabriano
expressis verbis [-pre-] (lad.),
sõnaselgelt, selgesõnaliselt.
ex tune (lad.), ’(juba) tollest ajast
peale’.
ex usu [uusu] (lad.), kombe e.
tava põhjal, kombe järgi.
Eyck, Jan van, flaami maalija,
* u. 1390, f 1440; oli koos vennaga
(Hubert van E., * u. 1370, fl426)
üks flaami maalikooli rajajaid
ning õlitehnika arendajaid, lõi
elulähedasi altarimaale ja portreid.
Eyre’i järv [ääri], suurim soolajärv Austraalias, sisemaal, kuival
ajal kuivab väikeseks, vihmaajal
pindalaga 10 000—15 000 km2.
kaela ümber, elab peam. KaguF, f, kaashäälik ja ladina alfa
Venes ja Aasias,
beedi 6., eesti tähestikus, võõrtä
meil kasvatatav
hed kaasa arvatud, 7. täht, ise ka
jahilinnuna.
võõrtäht. — Muusikas on j
faasanlased,
(= fa) do-mažoor-astmiku (e. -heli
linnusugukond
redeli) 4. heli; lühendina / = forte.
kanaliste
selt
F, keemias fluori märk; fiiüs.,
sist; jagunevad
lühend sõnast farad ja soojuskraapõldpüülaadseiks (lühikese sabaga),
di puhul sõnast Fahrenheit; bibl.,
näit. meil põldpüü ja põldvutt, ja
lühend sõnast foolio.
faasanilaadseiks, näit. jahifaasan,
f., keelel., lühend lad. sõnast fepaabulind, kalkun ja kana.
mininum [-nii-], ’naissugu'.
faatsies e. näht (om. nähu), geol.,
fa, muus., /-heli itaaliapärane ni
mingi ala sette- või elutingimuste
metus meil ja mujal.
kogumik, millest on tingitud sel
faabula, valm; eepilise või dra
alal teatud laadi kiviliikide tekki
maatilise teose peajooneline sünd
mine või teatud laadi taimestiku
mustik.
ja loomastiku koostis ning ilme.
faalanks, Vana-Kreeka jalaväe lafa-bemoll e. fes, poole tooni võr
hingurivistu: mehed tihedais viir
ra madaldatud fa-heli.
gudes, 8—16 viirgu üksteise taga.
Faber, (omaniku järgi nimeta
faarvater (holl.), mcr., sõiduvesi;
tud) maailmakuulus pliiatsivabrik
laevade meretee, eriti ohutu lae
Saksamaal, Nürnbergi ligidal, asut.
vatee madalike, karide jms. vahel.
1761.
faarünks, anat., neel (om. -u),
Fabian Society [feibidn sdssai'dti],
kurgu tagumine osa.
inglise sotsialistlike intelligentide
faas, arenemisaste, esinemisjärk;
ühing Londonis, asut. 1883, taot
tahet., nähtavusjärk, nähe (eriti
leb sotsialistliku ühiskonnakorra
kuu ,,veerand“: noorkuu, I vee
saavutamist evolutsioonilisel teel.
rand, täiskuu, viimane veerand),
fabiioo, peam. pikantseid armu
taevakeha nähtava ketta seisund
lugusid
käsitlev
värsivormiline
Päikese valgustuse suhtes; füiis.,
rahvanaljand Prantsusmaal kesk
korduva nähtuse arenemisaste.
aja lõpul.
faasan, lind (mitu liiki) faasanFabriano [-aano], Gentile da
laste suguk-st, pika sabaga ja vär
[idzentiile], itaalia kunstnik, * u.
virikka sulestikuga, eriti pea ja
Kaart 7
EUROOPA
400
Too
800
1000
Fabricius
345
1370, t 1427; on loonud sügavast
usulisest elamusest kantud valgus
küllaseid maale.
Fabricius [-rii-], Jan, hollandi
näitekirjanik, *1871; on kirjuta
nud teoseid talurahva elust ja In
dia miljööst.
fabrikaat, tööstussaadus, valmistoode.
fabrikatsioon, vabritsemine, (suu
remal arvul) tööstustoodete val
mistamine.
fabritseerima, vabritsema.
fabula docet [faa- doo-] (lad.),
’valm õpetab’, s. t. valmi moraal on:
fabulant, jutustaja,
fabuleerima, luulelugu jutusta
ma; jutustusi looma,
fabulist, valmide looja,
fa-diees e. fis, poole tooni võrra
kõrgendatud fa-heli.
fa-diees-mažoor e. fis-duur, mažoorne helistik põhiheliga fa-diees,
kuue ristiga noodi eel.
fa-diees-minoor e. fis-moll, mi
noorne helistik põhiheliga fa-diees,
kolme ristiga noodi eel.
faeces [fee-] (lad.), väljaheide, roe.
Faehlmann [fee-], Friedrich Ro
bert, kirjamees ning arst, * 1798,
t 1850; kuulus Õpetatud Eesti Selt
si asutajate hulka, oli „Kalevipoja1
kirjapaneku mõtte kandja, selleks
ainestikku kogudes, avaldas muis
tendeid, mõned luuletused ja ves
ted ning keeleteaduslikke töid. —
Pilti vt. tahvlil 11.
Faenza
majoolika
[fae ntsa],
Itaalias Faentsa linnas valmistatud
fajansskaup, õitseajaga 16. saj.
paiku, varasemaid ja tähelepanda
vamaid itaalia tooteid sel alal.
fagotist, fagotipuhuja.
fagotsUiit, õgirakk; esineb vabalt
kehas, õgib ja seedib kahjulikke
pisilasi ning organismile tarbetuid
aineid.
fagott, bassvile, torukujuline puupuhkpill ninahäälse kõlaga, ma
dala, kuid laia heliulatusega (üle
3 oktaavi).
Fahrenheit [faar-], Gabriel Da
niel, saksa füüsik, '1686,
736;
esimesena hakkas kasutama termo
Falkland!
meetris elavhõbedat; jaotas termo
meetri astmiku 180°-ks, kusjuures
vee külmumispunkt on + 32° ja
keemispunkt +212°. 1° F = 4,9° R
= 5/0o c F4 termomeeter (lüh. F)
on kasutusel Am. Ühendriikides ja
Inglismaal.
faiaagid e. f eaagi d, ^Odüs
seias*1 rahvas, kes külalislahkelt
võtab vastu Odysseuse.
fajanss, om. -nsi, os. -nssi, juba
vana-ajal tuntud sautooted, mille
valmistamisel urbne sau kaetakse
veekindla ja läbipaistmatu glasuuriga.
fakiin, nukk, harilikult puust,,
ratsutamisel relva tarvitamise har
jutamiseks.
fakiir, askeet ning kerjusmunk
peam. Indias; nõiakunstnik.
fakkel, om. fakli, os. faklit, tõrvik,
faksiimile, üriku, trükise, originaaljoonise vms. täpne paljund.
faksiniileerima, paljundustehnika
abil ürikut, trükist, originaaljoonist
vms. täpselt jäljendama.
fakt, tõsiasi, sündinud asi, oim
(om. -a), tõik (om. toiga).
faktiiv, keelel., — translatiiv,
faktiline, tõsiasjaline, olmne.
faktitiiv, keelel., = kausatiiv.
faktitiivne, tegevusse panev,
faktootum, kõigetegija (inimene),
kõike toimetaja.
faktor, tegur; kaubandus- voi ka
tööstus-ettevõtte esindaja kaugel
maal; trükikojas tööde tehniline
juhataja; vahetalitaja, vahendaja.
faktiireerima e. faktuurima, kaub.,
arvesse kandma.
faktuur e. faktuura, kauba saatee. müügiarve.
faktuurväärtus, kaubaarvele mär
gitud kauba hind.
fakultatiivne, vabal äranägemisel
toimuv, mittekohuslik, valikuvaba.
fakulteet, teaduskond.
Falkenhayn [-hain], Erich v., Sak
sa väejuht, * 1861, f 1922; oli sõ
jaminister, Maailmasõja ajal staa
biülem ülemjuhatuses 1914—16.
Falkland! saared, Inglise saares
tik Atlandi ookeani
lõunaosas,
Tulemaast kirdes, 12 000 km2, 240Q
ei. (1933).
falleerima
346
falleerima, pankrotti e. maksu
jõuetuks jääma.
Fallieres [faljäär], Armand [-a tj],
Prantsuse pahempoolne poliitik,
* 1841, f 1931; oli mitut puhku
minister, president 1906—13; tema
ajal lahutati kirik riigist,
falliit, maksujõuetu isik.
fallos
(kr.), suguti või selle
kuju; on leidnud usulist austamist
loodusrahvaste ja vanade kultuur
rahvaste juures (nn. fallosekultus).
fairep (sks. Fallreep),_ allalastav
nöörredel laeva välisküljel,
falsifikaat, võltsitud asi.
falsifikaator, võltsija,
falsifikatsiooij, võltsimine,
falsifitseerima, võltsima.
Falstaff [foolstaaf], John [džon],
humoorikas
sõdurikuju
Shakespeare’il, kergemeelsuse, laiskuse,
arguse, valelikkuse jms. kehastis.
fama [faa-] (lad.), kuuldu
fa-mažoor e. f-duur, mažoorne
helistik põhiheliga fa, ühe bemol
liga noodi eel.
familia [-mii-] (lad.), perekond;
bot., zool., sugukond.
familiaarne, tuttavlik, pealetükki
valt sõbralik.
fa-minoor e. f-moll, minoorne
helistik põhiheliga fa, nelja be
molliga noodi eel.
famoosne, suurepärane, tubli; ku
rikuulus.
famulus [faa-] (lad.), õpetlase abi
line; teenija, abijõud.
fanaal, valgustuse või tulega an
tav kokkulepitud märk.
fanaatik, fanaatiline isik.
fanaatiline, pimesi veendunud,
üli-innustunud.
fanatism, pimesi-usk, ülivaimustus, kirglik ideeharrastus; usumäratsus.
fandango [-da-], eriline hispaania
rahvatants.
fanerogaamid — õistaimed,
fanfaar, pidulik pasunasignaal,
mängitakse tavaliselt trompetiga
ning ühe kolmkõla piires,
fanfaroon, kelkija, kiitleja,
fantaasia, võime luua uudseid
kujutlusi; mõttekujutus; uudset,
vaba vormi taotlev muusikapala.
Farnese
fantaseerima, unistama, mõttekujutlema; muus., vabalt looma,
fantasm, fantaasia-, pettepilt,
fantast, eluvõõras unistaja; rikka
mõttekujutusega inimene.
fantastika, tõelisuskauge, ime
pärane, mõttekujutusest võrsunud
aines kirjanduslikus teoses, maalis
või mujal.
fantastiline,
mõttekujutuslik,
unistuslik; petlik.
Fantin-Latour
[farjta r)-latuur],
Henri [aijri'], prantsuse kunstnik,
*1836, yl904; püüdis väljendada
joones ja värvis muusikalisi ela
musi.
fantoom, viirastus, pettekuju.
faq, maj., lühend (ingl. sõnust
fair average quality), täh. ’keskmine
väärtus’.
farad, lüh. F, (Faraday nime jär
gi) elektrimahtuvuse ühik (vt. elektriühikud).
Faraday [faradi], Michael, inglise
füüsik ja keemik, *1791, flSöT;
avastas elektromagnetilise indukt
siooni, rajades seega moodsa elekt
rotehnika; katseliselt näitas sugu
lust elektri, magnetismi ja val
guse vahel, uuris ei.-voolu keemi
list toimet, leiutas bensiini ja bensooli, esimesena veeldas kloori. —
Pilti vt. tahvlil 11.
farm, põllumajanduskäitis, hari
likult talundi nimetus Ameerikas.
farmaatsia,
rohuteadus,
arsti
mite valmistamise õpetus.
farmakognoosia, droogideteadus,
õpetus peam. arstlikult tarvitatavaist tooraineist.
farmakoloog, farmakoloogia eri
teadlane.
farmakoloogia,
teadus arstimainete toimest organismisse.
farmakopöa [-pö'a], apteekidele
kohuslik arstimite raamat arstimeisse puutuvate seaduste ja mää
rustega; Eestis ilmunud alles 1937.
farmatseut, om. -eudi, vastava
eriharidusega rohuteadlane,
farmatseutika, rohuteadus.
farmatseutiline, rohuteaduslik.
farmer, talur, põllumees.
Farnese [-n.ee-], itaalia vürstisugukond, kelle nimi on tuntud
fauteuit
liitiline suund, mille praktiliseks
sihiks oli riigi autoriteedi säilita
mine ning Maailmasõja võidutulemuste kaitsemine ja kindlustami
ne. Alles fašistliku erakonna dik
tatuuri maksmapaneku järel kuju
nesid lähemalt liikumise teoreetili
sed alused, tugedes peamiselt va
rasemaile natsionalistlikele ja im
perialistlikele õpetustele. Fašistlik
erakond on teravat rahvuspoliiti
kat ajades ja kogu rahvast militariseerides püüdnud muuta Itaaliat
kui Rooma maailmariigi järeltuli
jat kõige võimsamaks suurriigiks.
Kogu võim riigis on koondatud
juhi — duce kätte, teised erakon
nad on likvideeritud, sõnavabadus
kaotatud. Parlament on moodus
tatud ühiskonna
korporatiivsest
korraldusest lähtudes. — Fašism
on tähelepandaval määral leidnud
pinda ka teistes riikides, misjuu
res ta aga enamasti igal pool on
omandanud kohalikest oludest tin
gitud eriilme.
fašist, fašismi poolehoidja,
fataalne, saatuslik, õnnetu,
fatalism, usk saatusse, ükskõik
sus tuleviku vastu.
fatalist, saatuse-uskuja.
fatamorgaana, õhupeegeldus, kan
gastus, terendus.
fatsiaalne, näosse puutuv, näo-,
fatum [faa-] (lad.), ettemääratud
saatus.
fänn, osalt inim-, osalt sikukujuline metsavaim roomlasil; mäge
de, metsade ning põldude ja sigi
tus jumalana. ja karjade kaitsejana
F a u n, vastab kreeka Pan’ile.
fauna, mingi maa-ala loomastik,
faunaline, loomastikuline.
fauniline, meeleline, ihar.
faunist, fauna-uurija.
faunlik, ihar nagu faun.
Faust, Johann, dr., mustkunst
nik, elas 15. ja 16. saj. vahetusel,
oma hinge kuradile müünud isi
kuna andis ainet rahvajuttudele
juba oma eluajal ja on hiljem
leidnud korduvat kirjanduslikku
käsitlust (Goethe jt.).
fauteuil [fotöi'] (pr>), käetugede
ja kõrge seljatagusega tool, tugitool.
faux-pas
348
faux-pas [fopaa] (pr.) e. fopaa,
eksisamm, väärsamm.
Faven [-een], Yrjö Antti, soome
maalikunstnik, * 1882; loonud port
reid Soome silmapaistvaist isikuist.
favoriit, lemmik, soosik, armualune.
favoriseerima, soodustama,
favoritism, lemmikuvalitsus.
fa-võti e. /-võti, näitab väikese
fa asendit noodijoonestikus, tava
liselt 4. joonel (sel juhul — bassi
võti).
f-duur, muus., = fa-mažoor.
Fe, keemias raua (Ferrum) märk.
febriilne,
palavikuline, palavikusse puutuv.
febris (lad.), palavik,
fee., lühend lad. sõnast fecit,
’tegi’, täh. ’on (selle) teinud’, esi
neb vanemail kunstiteostel kunstni
ku nime järel.
Fechner, Gustav Theodor, saksa
filosoof ja füüsik, * 1801, f 1887;
loodusteaduslikelt aluseilt lähtu
des siirdus fantaasiarikkaisse filo
soofilistesse juurdlustesse, kuulub
eksperimentaalse psühholoogia ra
jajate hulka.
Fedin [fee-], Konstantin, vene
kirjanik, * 1892; kirjutanud no
velle, jutustusi, romaane.
fee, enamasti inimest ahistav,
väike, õrn ja ilus naishaldjas; on
romaani algupära.
feenid, iiri vandeseltslased kesk
kohaga Am. Ühendriikides, teotsesid 1858 alates Iiri vabastamise
kasuks, kaotasid tähtsuse 1880. a.
järel.
feeriad, pühad vanas Roomas;
koolides ja mõnedes teistes asutis
tes pikemad töövaheajad suvel ja
suuremate pühade puhul.
teetus, loode viimasel arenemis
astmel emaihus, vililane.
Feisal, Faisal e. Fessal, Iraki ku
ningas, * u. 1883, f 1933; oli Maa
ilmasõja puhul üks araablaste va
badusvõitluse juhte, kuulutati Süü
ria kuningaks Damaskuses 1920,
tõrjuti aga prantslaste poolt kõr
vale; sai Iraki kuningaks 1921.
fekaalid, väljaheited.
fenomenaalne
feldmarssal, kõrgeim sõjaväeline
auaste paljudes riikides,
felitsitatsioon, õnnitlus,
fellahid, om. -hite, os. -heid, põl
du hariv, peamiselt araabia keelt
kõnelev Egiptuse enamusrahvas.
Fellin (sks.) = Viljandi,
femina [fee-] (lad.), naine,
feminiin, naissugu,
feminiinne, naissugu olev.
feminiinne riim = naisriim,
feminism, naisliikumine, taotlus
tõsta naise osatähtsust kultuuri-,
ühiskonna- ja riigielus; naiselik
omadus mehe juures,
feminist, naisõiguslane,
femme [famm] (pr.), naine,
fender, om. fendri, os. fendrit,
laeva välisküljele riputatav ümar
puu, korgikott või trossipundar lae
va kaitseks välishõõrdumise vastu
(kaile või teisele laevale lähenemi
se puhul).
Fenelon [fenalo'y], Francois de
[frayssua dd], prantsuse pedagoog
ja kirjamees, * 1651, f 1715; aval
danud teoseid kasvatuslike küsi
muste alalt; neist on suurima po
pulaarsuse saavutanud „Telemachose seiklused" (1699).
Fennia (lad.) = Soome,
fennism, soomepärasus, kodune
mata soomepärane keelend mingis
muus keeles.
fennofiilid, soome rahvuslikke
teadusi harrastanud teadusmehed
Soomes 18. saj-1.
fennomaan,
kirglikult
soome
meelne isik, soomeülistaja.
fenno maania, soomemeelsus.
Fennoskandia, geoloogiliselt ja
looduslikult ühtlaste maade Skan
dinaavia, Soome, Koola poolsaare
ja Ida-Karjala ühisnimetus.
Fenno-Ugria Asutis, sihtasutis,
kuhu kuuluvad hõimutööd edenda
vad org-id, asut. Tallinnas 1924;
1928—1933 andis välja ajakirja
,,Eesti Hõim".
fenomen, nähtus; ime; tunnetus
õpetuses see, mida asjast tajutakse,
mitte „asi iseeneses".
fenomenaalne, silmatorkav, imesteldav, väga harukordne.
fenomenalism
349
fenomenalism, filosoofias õpetus,
mille järgi ei saa tunnetada „asju iseeneses14, vaid ainult nähtusi.
fenomenoloogia, õpetus fenome
nidest.
fenool e. karboolha])e, kristalne
aine, saadakse bensoolist või kivisöetõrvast destilleerimisega, tarvi
tatakse tindi, värvainete, arstimite
jne. valmistamisel.
fenoolmürgistus, med., märgistus
karboolhappest.
fenotüüp, organismi omaduste ja
tunnuste kogu. Vrd. genotüüp.
feodaal, suur-aadlik; keskvalitsu
sest nõrgas sõltumuses oleva mõisriigi valdaja.
feodaalne, lääninduslik.
feodalism, keskaegne läänialluvuslik kord. Vt. läänindus.
Ferdinand V Katoliiklane,
Hispaania
kuningas
1479—1516,
* 1452, f 1516; uuendas poliitilistes
huvides inkvisitsiooni, laiendas ener
giliselt riigi maa-alasid, pani aluse
Hispaania suurusele.
Ferdinand I, Bulgaaria vürst ja
kuningas 1887—1918, * 1861; kuu
lutas Bulgaaria kuningriigiks 1908,
loobus troonist kaotuse järel Maa
ilmasõjas.
Ferdinand I, Rumeenia kuningas
1914—27, * 1865, f 1927; tema va
litsemisel laiendas Rumeenia Maa
ilmasõja võidu tulemusena suurel
määral oma maa-alasid.
fermaat, pikendusmärk ^ noodi
või pausi kohal, tähistab märgi
tust pikemat peatust.
fermendid, käärollused, juuretised, bioloogilise päritoluga (elusa
te rakkude tekitatud) ained, mis
ise jäädes muutumata, kiirendavad
keemilisi reaktsioone nagu orgaa
niliste ainete lagunemine, kääri
mine, mädanemine jms. Inimese or
ganismis on eriti tähtsad seedimist
edendavad fermendid, näit. süljes
ptüaliin (lagundab tärklist), maos
pepsiin, sooltes trüpsiin (lagundab
vaikusid) ja lipaasid (lagundavad
rasvaineid). Käärimisfermendid esi
nevad näit. pärmis.
Iga ferment
toimib ainult teatud liiki aineisse.
fess
Vees lahustuvaid fermente nimet.
ensüümideks. Organismidest saa
dud fermente kasutatakse käärimis-, parkimis-, juustutöönduses,
arstinduses ja mujal.
fermentatiivne, käärimist eden
dav (toime), fermentide abil ede
nev (nähtus).
fermentatsioon, käärimine,
fermentima, fermentida, fermendin, käärima panema, käärimist
edendama.
feroce [-o'/še] (it.), muus., jär
sult, metsikult.
ferotsiteet, toorus, julmus.
Ferrara [-aara], linn Põhja-Itaalias, ülikooli ja paljude ehitusmälestistega, 116 000 ei. (1931). 15. ja
16. saj-1 kultuurilisel õitsengul.
ferratiin, 6% rauda sisaldav
pruun pulber, arstim kehvveresuse
vastu.
ferratool, 0,2—0,4% rauda sisal
dav alkoholne vedelik, arstim kehv
veresuse vastu.
ferratoos, 5%-line magustatud
ferratiinilahus.
Ferrero [-ree-], Guglielmo [guljel-],
itaalia sotsioloog ja ajaloolane,
* 1871; ennustas ladina kultuuri
langust ja germaani kultuuri tõu
su, mis seisukohast hiljem loobus;
pärast Maailmasõda teotses rah
vaste lepitamise kasuks ja võitles
fašismi vastu.
Ferro meridiaan, meridiaan, mis
läbib Ferro saart (Kanaari saares
tikus, Marokost läänes), oli alates
1634 null-meridiaaniks, uuemal ajal
asendatud Greenwichi null-meridiaaniga (eelmisest üle 17° idas),
ferrum (lad.) = raud.
Ferry [-rü], Jules [iü/], Prant
suse vabariiklik poliitik, * 1832,
f 1893; oli teise keisririigi vasta
ne, korduvalt minister ja peaminis
ter, uuendas koolielu, laiendas
Prantsuse koloniaalvõimu,
fertiilne, viljakas,
fes, muus., poole tooni võrra ma
daldatud / e. fa, = fa-bemoll.
fess, kuhikjas, punasest kalevist,
tutiga peakate Türgis, alates 1926
seal keelatud, mujal endise Türgi
350
Fess
riigi aladel (näit. Egip
tuses) siiski veel tar
vitusel.
Fess, Fes e. Fez, Ma
roko põhjapoolne pea
linn, usuline, kauban
Fess.
duslik ja
kudumistöönduse keskus, 107 000 ei. (1931).
Fessan, Itaalia Liibüa lõunaosa
Aafrikas, enamasti kõrb. Keskus:
Mursuk.
festina lente [-tii-], ladina vana
sõna, ’rutta aeglaselt’.
festivo [-tii-] (it.), muus., piduli
kult.
festoniit, isoleeraine elektroteh
nikas.
festoon, punutis lilledest, puuviljust, lehtedest jm. ehitiste kau
nistamiseks; on tihti kivist või kip
sist või seinale maalitud, oli ar
mastatud juba hiliskreeka ja rooma
kunstis.
Festoon.
fetaalne, teetusse, vililasse puu
tuv, looteline.
fetiš [fc-], om. -i, os. -it, m. om.
-ite, m. os. -eid, e. f e t i š š [-#£'-),
om. -isi, os. -išši, m. om. -isside,
m. os. -išše, alamat liiki ebajumal
(kuju jms.), asijumalus, elutu asi,
millele on omistatud nõiavõimu ja
üldse üleloomulikku jõudu, võlus;
ka amulett e. talisman.
fetišism, mitmesuguste esemete
(näit. kivide, kujude) usuline aus
tamine, on levinud loodusrahvaste
juures, eriti Lääne-Aafrikas ja Põhja-Aasias.
Feuchtwanger [foiht-], Lion, sak
sa kirjanik, * 1884; on kirjutanud
hulga näidendeid ja romaane; täht
samad romaanid: ,,Juut Süss“ (1925)
ja ,,Juudi sõda“ (1932).
Feuerbach [/or-j, Ludwig, saksa
filosoof, * 1804, f 1872; arvustas
idealismi ja kristlust, rõhutas keha
ja vaimu ühtsust; on nihutatud
endisest silmapaistvamale kohale
saksa rahvussotsialistide poolt.
Fidži
Feuerbach [foi-], Anselm, 19. saj.
tähtis saksa maalikunstnik romantilis-klassitsistlikust suunast, * 1829,
j- 1880; teoseid esijoones antiikaja
mütoloogiast. — Vt. tahvlit 14.
ff, lühend, muus., = fortissimo,
fff, lühend, = forte fortissimo,
fiaal, akende või uste ehis
viiludele või tugipiitadele
ehitatud, enamasti 4- või 8kandiline sale tornike.
fiasko [-a's-] (it.), nurja-,
luhtaminek, nurjumine.
fiat lux! (lad.), ’saagu val
gus!’
Fibich, Zdenko, tšehhi vil
jakas helilooja, ooperite au
tor, * 1850, f 1900-.
fibriin, vere kiudaine, valkollus veres, eraldub sellest
kiududena, võimaldades ve Fiaal.
re tardumist.
fihrillid, biol., peened kiukesed.
iibrooleum, tugev kunstnahk nahajäänustest.
fibroom e. fibroid, healoomuline
kasvaja peam. kiudsest sidekoest.
fibroosne, kiudne.
Fichte, Johann Gottlieb, saksa fi
losoof, * 1762, f 1814; hariduselt
usuteadlane, sai äratust Kant’i fi
losoofiast, kujunes tunnetusteoree
tilise ja eetilise e. praktilise idea
lismi silmapaistvaimaks esindajaks,
äratas rahvustunnet Saksa vabadus
sõdade eel.
fideikomiss, pärandaja korraldus,
mille järgi pärija kohustub päran
di või selle mingi osa edasi andma
kellelegi kolmandale isikule. Pä
randatava e. igavese fideikomissi
puhul pärand antakse pidevalt eda
si ühelt pärijalt teisele. Perekond
liku fideikomissi puhul peab pä
rand jääma pärandaja perekonna
kätte. Aadlisugukonna fideikomissi
puhul (Eestis kaotatud 1919) on
pärandiks mõis.
fides (lad.), usk, usaldus, ustavus.
Fidži saared, Briti saarestik Vaik
ses ookeanis, Austraaliast kirdes,
2 suuremat ning u. 250 väiksemat
vulkaanilist ja korallisaart, suhkruroo-, kookospalmi- ja banaani-
iiducit
kasvatusega, 18 344 km2, 193 000
ei. (1934), neist u. 5000 valget.
fiducit [-duu-] (lad. fiducia sit, ’ol
dagu päris kindel’), üliõpilas-joomakombeis vastus hüüdele smollis.
Fielding [fiil-], Henry, inglise kir
janik, * 1707, f 1754; algul vilja
kas jantide ja lustmängude autor,
saavutas kuulsuse realistlik-humoristlike komberomaanidega.
Figaro [-roo], mitmekülgselt osa
va ja kelmusele kalduva teenri ku
ju Beaumarchais’ näidendeis.
figuraalmuusika, kunstipärane, fi
guuridega kaunistatud helitöö (vas
tandina lihtsale ühehäälsele koraa
lile).
figuraalne, ehetega kaunistatud,
kujundlik.
figurant, ilma sõnalise osata kõr
valtegelane näitelaval, statist; tants
lavastustes kooritantsija (vastandi
na soolotantsijale).
figuratsioon, figureerimine.
figureerima, (tegelasena või te
gurina) esinema; kujude või must
riga kaunistama.
figuur, joonis, kujund; kuju;
kokkukuuluv väike kaunistav helirühm muusikateoses; kirj., väljen
duse ilmekuseks tavalisest kõrvalekalduv väljend (kõne- ja lausefiguurid).
fiiber, om. fiibri, os. fiibrit, kiud;
mõnesuguste taime- ja loomaorganismi kiudainete nimetus; eriliselt
valmistatud papp reisikohvrite jms.
tegemiseks.
fiksatiiv, vahend pliiatsi-, söeja pastelljooniste kinnistamiseks ja
kaitseks.
fiksatiivne, kinnistav; kindlaksmäärav.
fiksatsioon, kinnistamine, kinni
tamine; kindlaksmääramine.
fikseerima, kinnistama; kindlaks
määrama; üksisilmi otsa vaatama;
fotograafias taandumatuid osakesi
eemaldama plaadilt, filmilt või pa
berilt erilise soola abil.
fiksum, kindlaksmääratud summa,
kindel tasu’ jms.
fiktiivne, näilik, kujuteldud, väl
jamõeldud; teeseldud, silmakirjalik.
351
filiaalkirik
fiktiivne leping, mingil välisel
otstarbel silmakirjaks, ilma tõelise
sisuta sõlmitud leping; on seaduse
ees maksvusetu.
fiktsioon,
pettekujutlus, välja
mõeldis, luul.
filaaria, niituss; elutseb mahlavõi veresoontes, peam. palavad mail.
filadelfia, vennaarmastus, ligi
mesearmastus.
Filadelfia = Philadelphia,
filantroop, inimessõber; ligimesearmastuslikult teotseja. Vastand:
misantroop (inimespõlgur).
filantroopia, inimessõprus; hea
tegevuslik teotsemine teiste kasuks.
filantropinism, Rousseau õpetuse
mõjul tekkinud pedagoogiline liiku
mine 18. saj. lõpul Lääne-Saksamaal ja Šveitsis, taotles oma õppe
asutiste, nn. filantropiinide kaudu
inimessõbralikus vaimus lihtsat, ter
vislikku ja mõistuspärast kasvatust.
Filaret [~re't], Riia kr.-kat. usu
piiskop 1841—48, * 1805, f 1866;
tema tegevusajale Riias langes 46
uue õigeusu koguduse asutamine
Liivimaal eestlaste alal ja u. 65 000
selle ala elaniku siirdumine vene
usku.
filateelia, postmargindus, õpetus
postmarkidest; kirjamärkide kogu
mise harrastus.
filatelist, postmarkide koguja või
uurija.
filee, võrkkoetis niidist või lõn
gast (akna-eesriideiks, juustehoidjaks jm.); jooneline raamatuselja
ilustis; kok., parim liha loomade
selgroo ümbrusest, kala seljaliha,
linnu rind; neist valmistatud praad.
fileerima, võrku kuduma; võr
guga kaunistama; muus., mingit
hääletooni pikalt, kestvalt kõlada
laskma.
filharmoonia, helikunsti-armastus
ning -harrastus.
filhellenism, liikumine Lääne-Euroopas 19. saj. 20. aastail kreeka
vabadusvõitlejate abistamiseks,
filia [/ii-] (lad.), tütar,
filiaal, abitalitus, asutise haru
osakond; harukauplus.
filiaalkirik, tütar-, abikirik.
filiaalsüsteem
352
filiaalsüsteem, mitmete eri koh
tades asuvate ühetaoliste ettevõtete
kuuluvus ühele omanikule.
filigraan, ehteasi või muu kuns
tipärane
toode
peenest põimitud
või
kokkujoodetud kuld-, hõbe-,
samuti ülehõbetatud vask- või raudtraadist. Ehteasja
de
valmistamine
filigraantehnikas
■oli tuntud juba
Filigraan.
vana-ajal.
filigraanima, filigraantöid tegema,
filigraan-klaas, mitut värvi nn.
veneetsia mosaiik-klaas.
filigraan-paber, peene võrk- või
joonmustriga toreduspaber.
Filipi, kreekapäraselt Philippoi,
•eesti piiblis Vii lipi ja V i 1 i p i,
linn vana-aja Makedoonias, kus
Antonius ja Octavianus 42 e. Kr.
võitsid Brutuse ja Cassiuse ning
kus Paulus asutas a. 53 koguduse.
Filipiinid, Malai saarestiku põh
japoolne saarterühm, ligi 7100 vul
kaanilist saart ja saarekest, neist
2440 asustatud, kokku 296 400 km2,
13,1 milj. ei. (1934), peam. malaiIasi. Mägised, metsarikkad saared
rcihkete maavaradega (kuld, hõbe,
raud, vask, kivisüsi), suhkruroo-,
riisi- ja tubakakasvatusega. Välja
veetakse peale nimetatud toodete
veel kookospähkli-saadusi, manilla
kanepit, vürtsaineid, värvilist puitu
jm. — Ajalugu: Avastatud 1521,
nime saanud Hisp. kun. Philipp II
järgi 1543, alates 1570 Hispaania,
a-st 1898 Ameerika Ühendriikide
omad, alates 1916 omavalitsusega.
A-ks 1944 on neile lubatud täielik
iseseisvus.
Filipoopol = Plovdiv,
filister [-//'-], väikekodanliku, üli
õpilaselule võõra inimese saksa
pärane nimetus.
fiiisterlik, väikekodanlik, kitsa
rinnaline, pedantne,
filius [fii-] (lad.), poeg.
filler, Ungari rahaühik, Vioo pengöt, = u. 0,75 senti.
filodender
film (ingl. k. ’nahake, kileke’),
valgustundliku broomhõbe-želatiiniga kaetud õhuke painduv ja läbi
paistev, tuleohtlikust tselluloidist
leht või lint fotograafiliste üles
võtete tegemiseks (negatiivid), foto
graafias pakk- ja rullfilmina, kino
tarvis pika lindina. Normaalfilmi
laius on 35 mm, õppeotstarbeks
kasutatava nn. kitsasfilmi laius aga
tavaliselt 16 või 8 mm. Viimasel
ajal valmistatakse ka tuleohutuid
filme tselloonist. Kopeerimisel tei
sele filmile (positiivile) saadakse
tegelikult kinos tarvitatav kinofilm.
Filmi leiutas H. Goodwin 1887
Ameerikas. Kaudses mõttes tähen
dab film ka liikuva valguspildina
kinos näidatavat teost.
filmikunst, teatrikunsti haru, mille
areng langeb peam. 20. saj-sse.
Filmikunst
erineb teatrikunstist
kitsamas mõttes selle poolest, et
lavastatud teost ei esitata publi
kule otseselt teatrilava kaudu, vaid
et see enne filmitakse ja alles fil
mituna vastavais kinoteatreis ette
kandele tuleb. Mängupaiga sõltu
matus teatrilavast, võimalus teost
filmida väikeste osade kaupa pi
kema aja kestel ja lavastuste suh
teliselt suurem tasuvus on aseta
nud filmikunsti teatrikunstiga võr
reldes palju soodsamasse olukorda.
Teiselt poolt ei suuda aga filmi
kunst võistelda teatrikunstiga näit
leja ning vaatleja vahelise elava
kontakti puudumise, filmi helituse
(tummfilmis), helide ebatäiuslik
kuse (helifilmis), pildi ebaplastilisuse jms. tõttu. — Eestis on seni
teotsetud peamiselt rakendusfilmikunsti alal (kodumaa sündmuste
ülevaade jms.), kuna mängufilme
on sisse veetud eeskätt Am. Ühend
riikide, Saksa ja Prantsuse toodan
gust.
filmima, kino-ülesvõtteid tegema,
filmile pildistama.
filo-, kreeka eesliide võõrsõnus,
täh. ’-sõber’, ’-armastaja’, ’-har
rastaja’.
filodender, om. -dri, os. -drit, taimeperekond Ameerika troopilisist
osist, õhujuurtega ronitaimed ja
Tahvel 14
1. A. Feuerbach: Hafis kõrtsis.
2. Th. Gainsborough: Miss Tyler.
Tahvel 15
J. W. Goethe.
N. Gogol.
E. Grieg.
finito
335
filoloog
põõsad, u. 200 liiki; meil ühe sel
lele lähedase
perekonna liigist
(suurte sulglõhiste lehtedega, Meh
hikost pärit) toataime nimetus,
filoloog, filoloogiateadlane.
filoloogia, mingi rahva, rahvatõu
või kultuuriüksuse kirjanduslikel
teostel põhinev vaimukultuuri-teadus, peam. keele- ja kirjandustea
dus, näit. klassiline (kreeka ja
rooma), romaani, germaani, inglise,
slaavi ja soome-ugri filoloogia.
filosofeerima, filosoofia alal tea
duslikult mõtlema ning uurima;
pilkavas täh. ka targutlema, filosoofitsema.
filosoof, mõtteteadlane, -tark.
filosoofia e. mõtteteadus, teadus,
mis uurib tunnetuse, olemise ja
toimimisega seoses olevaid küsi
musi; ühtlasi püüab ta lahendada
väärtusprobleeme ning kasutada
selle tulemusi teaduslikule alusele
rajatud maailmavaate kujundami
seks. Filosoofia jaguneb reaks eri
uurimisaladeks nagu loogika, tun
netusteooria, metafüüsika, eetika,
esteetika, usu-, ajaloo-, õigus-, kõlblusfilosoofia jne.
Mitmesuguseist
eri vaatekohtadest lähtudes erista
takse filosoofias järgmisi põhi
suundi:
dogmatism, skeptitsism,
krititsism, sensualism, ratsionalism,
idealism, realism, materialism, pan
teism, deism, teism, monism, dua
lism, pluralism jne.
filosoofiateaduskond, üks prae
guste ülikoolide suuremaist teaduskonnist, kuhu näit. meil kuuluvad
õppeaineina peale filosoofia ka pe
dagoogika, mitmesugused filoloo
giad, kunstilugu, ajalugu, rahva
luule, muinasteadus, rahvateadus jm.
fils [fiss] (pr.), poeg.
filter, kurn (om. -a), seadis tah
kete ainete kõrvaldami
seks vedelikust. Filtriks
kasutatakse erilist (liimimata, nn. filter-) paberit,
riiet,
liiva,
sütt
jne.
Elektrifilter on tar
vitusel raadiotehnikas a)
segavate lainete kõrvalda
miseks vastuvõetavast lai
nest ja b) pulseerivvoolu
ERL 14. X 38.
(-<-) muutmiseks alaliseks; v al
gu s f i 11 e r eraldab vajalikest kiir
test mittevajalikke (segavaid).
filter-veevärk,
seadis
majadesse puhastatud vee
andmiseks.
Pärast vee
eelpuhastust setitamisega
lastakse ta filtritesse, kus
toimub pärispuhastus. Pi
sikute hävitamiseks filt
reeritud veest teda veel
desinfitseeritakse kloori
abil (kloorimine), ozooniga
(ozonisatsioon)
või
ultraviolett-kiirtega.
filtraat, kurnatav vede- Joogivee...
.•
filter,
lik, .kurnatis.
filtrima e. filtreerima, kurnama,
finaal, lõpp; mitmeosalise heli
teose lõpposa; lõppvaatus; lõpp
võistlus.
finants-aasta = arveaasta.
finantseerima e. finantsima, ka
pitaliga, rahaga varustama.
finantsid e. rahamid, igasugused
rahanduslikud esemed (tulud, ku
lud ja võlad), eriti riigi tulud ja
varad, riigirahandus.
finantspank, pank, mille peategevuseks on ettevõtete rajamine ja
nende finantseerimine.
finantsõigus, õigusnormid, mis
korraldavad riigi ja omavalitsuste
majapidamist.
fin de siecle [fäij dd sjekl] (pr.),
’sajandi lõpp’, tähistab dekadentsi
(-*-) aega 19. saj. lõpul,
fine (it.), muus., lõpp.
finess, peenus; kavalus, riugas.
Fingali koobas, 113 m pikk ja
20—35 m kõrge, suurte basaldisammastega koobas Stafa saarel, Šoti
läänerannikul.
fingeerima, kujutlema; näilikult,
teesklevalt teotsema. Sellest: fikt
sioon.
finiitne verbivorm, keelet., pöörd
sõna pöördeline vorm, vastandina
infiniitsele verbivormile,
finis [fii-] (lad.), lõpp.
finiš, om. -i, os. -it, lõpp-punkt
liiklemisvõistlusel, näit. võidusõi
dul, -jooksul, -ujumisel.
finito [-nii-] (it.), kaub., arvepi
damise lõpetus.
23
Finlandia
354
Finlandia (lad.) — Soome.
Finmark, Norra põhjapoolseim
maakond, kõrge, järsukaldaline la
vamaa.
finn, paelussiliste arenemisjärk,
näit. tang, põistang, vageltang jt.
Finnisch-ugrische
Forschungen
(sks.), lüh. FUF, soome-ugri keele
teaduslik ja etnograafiline ajakiri,
ilmub Helsingis alates 1901.
Finsen, Niels [niils], taani arsti
teadlane, moodsa valgusravi rajaja,
* 1860, f 1904.
Finsteraarhorn,
kõrgeim
tipp
Berni Alpides, 4275 m ü. mp.
fiool, pika kitsa kaelaga kuulpudel.
fiorituur, muus., (laulu) ehisheli.
Firdüsi [-uuzi) e. Firdausi, pärsia
luuletaja, * 939, f 1020; tema pea
teoseks on värsivormiline „Kuningateraamat“, mis käsitleb Pärsia
ajalugu kuni 7. saj. p. Kr.
Firenze [-nfse] (sks. Florenz),
vana linn Kesk-Itaalias, Arno jõe
ääres, ülikooli ja kunstikogudega,
rohkete ehitusmälestistega (gooti ja
reness.-stiilis kirikuid, losse jm.),
marmori-, portselani-, alabastri- ja
siiditööndusega, 316 000 ei. (1931).
— Keskaja viimaseil saj-1 iseseisev
vabariik, majanduslik ja 15. ning
16. saj-1 juhtiv kultuuriline kes
kus; 1864—71 Itaalia kuningriigi
pealinn.
firma, lüh. f-ma, kaubandus- või
tööstusettevõtte seaduslikult regist
reeritud nimi; selline ettevõte e.
äriasutis ise.
firmament, taevavõlv, taevalao
tus, taevaskera.
firmeeriina, firma nimel allkirja
andma,
firmne, kindel, vastupidav, julge,
püsiv; osav.
firn, geogr., vana, korduva sula
mise ja jäätumise tõttu terine sõmerlumi kõrgmäestikes ja polaarmail, vajub ja muutub aastate
jooksul liustikujääks.
fis, muus., poole tooni võrra
kõrgendatud / e. fa, = fa-diees.
Fischer, Johann, Liivimaa super
intendent 1674—99, valmistas ette
flaami kunst
piibli tõlkimist eesti keelde, *1633,
f1705.
Fischer, Kuno, saksa filosoof,
*1824, tl907; avaldanud teoseid
filosoofianing
kirjandusajaloo
alalt (Schiller, Lessing jt.) ja saa
nud eriti tuntuks viimaste kaudu.
Fischer, Emil, saksa tähtis kee
mik, *1852, f 1919; eriala: suhkruliikide, puriinainete (kofeiin jt.)
ning valkude uurimine.
fiskaal e. komissar, riigiametnik
ülesandega kaitseda riigi huvisid.
fiskaalne, riigikassasse puutuv,
selle huvides olev.
fiskalaat, riigikassa-amet.
fiskalism, liiga suur agarus mak
sustamisel.
fiskus e. fisk, laek (om. laega),
riigikassa, riigivara,
fistul, med., = uuris.
Fitger, Arthur, saksa maalikunst
nik ja kirjanik, *1840, fl909; lõi
dekoratiivseid monumentaalmaale
avalikkude ja erahoonete jaoks,
kirjutas draamasid jm.
Fiume [fjuu-], sadamalinn ühes
Aadria mere kirdesopis, 53 000 ek
(1931). Kuni Maailmasõjani Un
gari sadam, sai pärastiste kuuluvustülide tõttu 1920 iseseisvaks;
1924 liideti pärislinn ja peasadam
Itaaliaga, lõunapoolsed eeslinnad
ja kõrvalsadam Jugoslaaviaga.
five o’clock tea [faiv dklokk tii]
(ingl.), kellaviie-tee.
fjeld, fjell (norra), f jäll [fjell]
(rts.), tundur, metsatu kõrglava
Skandinaavia mäestikus.
fjord, geogr., lõhang, pikk, kit
sas, sügav ning järsukaldane merelaht, esijoones Norra lääneranni
kul; on jääaegsete liustike tekita
tud või süvendatud.
fjärd, pikk ja kitsas merelaht
Rootsi idarannikul, sageli kaljusäarte e. skääridega.
flaamid, Belgia .(-*-) enamusrah
vas, on võrsunud frankidest.
flaami keel, prantsuse-mõjuline
hollandi keele haru Belgias ja
Kirde-Prantsusmaal.
flaami kunst, madalmaade kuns
tist 16. saj. võrsunud eriharu, mil-
flagell
flegmaatiline
355
le kõige silmapaistvamaiks esinda
jaiks on A. van Dyck, J. Jordaens,
P. P. Rubens jt.
flagell, zool., vibur.
flagellaadid = viburloomad.
flagellandid, enesepiitsutajad (usu
listel või seksuaalsetel põhjustel).
flagellantism e. flagellomaania,
haiguslik enesepiitsutus-iha sugu
lise või usulise rahulduse suuren
damiseks.
flagellum (lad.), piits; vibur.
flai (ingl. fly), kerge kaheinimesevanker.
flamingolised, kuretaoliste lindu
de selts 5 liigiga, väga pikkade
jalgade, pika kaela ja allapoole
käändunud jämeda nokaga linnud,
elutsevad karjadena soojade maade
vete ääres
(Vahemere-mail, Aaf
rikas, Lõuna-Aasias, Ameerikas).
Flammarion [-marjo'y], Camille
[-ill], prantsuse täheteadlane ja
kirjanik, eriti täheteaduse popula
riseerija, *1842, fl925.
flanderlane, Flandria provintside
elanik Belgias.
Flandria,
maa-ala Põhjamere
rannikul, peamiselt Loode-Belgias,
Schelde ja mere vahel, osalt LääneHollandis ja Põhja-Prantsusmaal;
Maailmasõjas suurte võitluste paik.
flaneerima, tegevuseta ringi hul
kuma, uitama.
flanell, ühelt poolt karvaseks
hõõrutud kerge, vähese vanutusega
villane, pool- või puuvillane riie.
flankeerima, sõj., tiibama, kül
jelt, tiivalt haarama.
flankeeriv tuli, sõj., tiibadelt tu
listamine.
flanš, om. -i, os. -i,
äärik, liitmik, mulkudega (läbiulatuvate au
kudega) ketas torude
otsas, võimaldab toru
de üh-endamist poltidega.
flanöör, hulkur, päevavaras,
flažolett, vile, väike puu-puhkpill, flöödist üks oktaav kõrgem.
flažoletthelid, eriliselt tekitatud
flöödikõlalised heledad ning peh
med helid keelpillil.
pn
.
. 11
-fe
'tr
Flamingo.
flateerima, meelitama,
flatulentsus, med., kõhutuulsus,
s. o. gaaside rohke tekkimine sool
tes ning väljumine päraku kaudu;
ülespuhutus, tühisus.
Flaubert [flobäär], Gustave [güstaav], prantsuse kirjanik, * 1821,
fl880; elutundelt ja kirjandusli
kult kasvatuselt romantik, kujunes
aga prantsuse kunstilise realismi
rajajaks; nõudis kirjanikult isik
like tunnete summutamist, hooli
kat reaalelu jälgimist, täpsust tõsi
asjade käsitlemisel ja väljenduse
pedantset väljatöötust. Tähtsamad
teosed: ,,Madame Bovary“ (1857,
eesti k. 1934) ja „Salambo“ (1862,
eesti k. 1928). —Pilti vt, tahvlil 15.
flautando (it.), muus., flöödiliselt.
flauto (it.), muus., flööt,
flebiit, med., veenipõletik.
flebile [flee ] (it.), muus., kaebli
kult, õhkavalt.
flegma, hingetuimus, vaimuloidus, ükskõiksus, rahumeelsus; ve
niv lima hingamisteedes.
flegmaatik, flegmaatiline inimene,
flegmaatiline, loid, tuim, üks
kõikne, rasketoimeline, aeglane.
fleksioon
356
fleksioon, sõnade muutmine (kää
namine ja pööramine); toimub eestis vastavate lõppude abil.
flekteerima, sõna muutma,
flekteerivad keeled, keeled, mis
kujundavad uusi muutevorme sõnat ü v e muutmise teel, näit. sks.
Wurm—Wiirme, springen—sprang,
ingl. man—men jne. Vrd. aglutineerivad ja isoleerivad keeled.
flekteeruma, muutelõppude kaudu
muutuma.
Fleury [flörii], Andre Hercule de
[agdree erkü l dd], kardinal ja
Prantsuse poliitik, *1653, fl743; oli
Louis XV ajal kauaaegne tegelik
peaminister, korraldas Prantsuse
rahandust, välispoliitikas taotles
rahu.
flikkerklops, kok., klõps (lihatoit)
hakklihast.
flint, tulekivi.
flintklaas, plii-, seatina-rikas klaas,
flirt,
pealiskaudne armumäng,
mänglev armatsemine.
flirtima, flirtida, flirdin, pealis
kaudselt armumänglema, armatse
ma.
floksid e. leeklilled, taimeperekond Põhja-Ameerikast, kuni 50
liigiga, mitmed neist aretatud kauneiks aed-ilutaimedeks (suvi- ja
sügislilled).
floor, harv, õhuke riie; mer.,
püstplaat põikraamistiku (kaare,
roide) kindlustamiseks.
floora, mingi maa ala looduslik
taimestik.
floreas [floo-] (lad.), ’õitse!’
floreat [floo-] (lad.),’(ta) õitsegu!’
floreerima, õitsema.
Florenz (sks.) = Firenze,
flores [floo-] (lad.), õied.
florett, pistemõõk vehklemiseks;
florettsiid, jäme, teisejärguline siidheie.
Florida [flo'~], poolsaar P.-Am.
Ühendriikide kagupoolseima osa
riigiga (osalt väljaspool poolsaart),
152 000 km2, u. 1,5 milj. eh, neist
Vs neegreid; tasane, lõunaosas soine
madalik, troopilise taimestikuga;
kasvatatakse puuvilla, suhkruroogu,
riisi, apelsine, tubakat jm.
flöts
Florida hoovus, Golfi hoovuse
algosa vastu Am. Ühendriikide ida
rannikut, alates Florida väinast.
Florida väin, lai väin Florida
poolsaarest lõunas ja idas.
floriidne, õitsev.
floristika, mingi maa-ala taimes
tiku uurimisega tegelev taimegeograafia haru.
flotatsioon, tehn., tahkete ainete
üksteisest eraldamine nende segu
vettepuistamisega.
floteerima, flotatsiooni rakenda
ma e. teostama.
flotill, väike laevastik; väikse
mate sõjalaevade koondis.
flott, laevastik; rühm kokkukuu
luvaid sõjalaevu.
fluaadid, erilised metallisoolade
lahused, vaapained murenevate (ra
bedate) ehituskivide kõvendamiseks.
fluidaalne, voolav, vedel; vedelikualane.
fluidum (lad.), vedel; vedelik,
fluktuatsioon, (hindade) vanku
mine, püsimatus; kõikumine; muut
likkus.
fluktueerima, vankuma, kõiku
ma; voogama, siia-sinna liikuma;
muutlikkust osutama.
fluor, keemiline element (märk
F), metalloid, kollakasroheline te
ravalt lõhnav gaas, aatomik. 19;
leidub looduses ainult seotult,
peam. fluoriidides (fluorit, krüoliit jt.). Tema tähtis ühend fluorvesinik on mürgine vedelik, mida
kasutatakse klaasi söövitamisel.
fluorestseerima, fluorestsentsi näh
tusena helendama.
fluorestsents, mõningate ainete
(vilgukivi, petrooleum jt.) võime,
valguskiirte toimel neisse, mitme
sugustes värvides helendada,
fluoriid, fluorvesiniku sool.
fluorit, om. -i, kaltsiumfluoriid
e. sulapagu, puhtal kujul värvu
seta, sagedamini mitmekesist värvi
läbipaistev mineraal; kasutatakse
iluasjade ja emaili valmistamiseks,
fluviaalne, jõe- ehk vooluvee-,
flötist, flöödimängija.
flöts, geol., kasutatav maavara
dega kivimikiht, tootuskiht.
flööt
foksterrier
357
Maastik Florida rannikuil.
flööt, vilepill, sirge toru kuju
line puu-puhkpill, varemalt huu
likuga, nüüd puhumiseks külgauguga ülaotsas, allpool augukeste
ja klappidega sõrmede tarvis, peh
me, maheda kõlaga. Väike e. pikolo-flööt on tavalisest väiksem
ning üks oktaav kõrgem.
fliiügel, tiibklaver, kolmnurkne,
keeled rõhtsalt nagu klahvidki.
Fly [flai], suurim jõgi Uus-Guineas, u. 1000 km pikk.
fob, kaub. lühend (ingl. sõnust
free on board), täh.: kaubahind
ühes kauba laeva pardale toimeta
mise kuludega.
Foch [/oš], Ferdinand, Prantsu
se (ka Suurbritannia ning Poola)
marssal, * 1851, f 1929; oli edu
kas väejuht Maailmasõja algul, sai
1917 kindralstaabi ülemaks ja krii
tilisel momendil märtsis 1918 liiduvägede ülemjuhatajaks Prantsus
maal, kellena viis sõja võidukale
lõpule. — Pilti vt. tahvlil 15.
Foerster [för-], Friedrich Wil
helm, saksa kuulus kasvatustead
lane, *1869; sõjavastase liikumise
tegelane Maailmasõja ajal ning
hiljem, on kirjutanud suure hulga
pedagoogilisi teoseid katoliikliku
moraaliõpetuse vaimus.
Fogazzaro [-tsa-], Antonio, itaa
lia kirjanik, * 1842, f 1911; kir
jutanud esseid, luuletusi, novelle
ja romaane, milles taotleb siduda
moodsat ilmlikku kultuuri katolit
sismiga.
Fohström [fuu-], Alma Evelina,
soome lauljanna ja laulupedagoog,
on esinenud ka Eestis, * 1856,
f 1936.
Foiniikia — Föniikia.
foiniiklased = föniiklased.
fokaalne, fookusesse puutuv,
fokk, om. fold, vokk (om. voka),
raalaeval vöör- e. käilamasti alu
mine raapuri; esipuri.
fokkmast, käilamast, esimast.
foksterrier [-terjer],
inglise koeratõugu
väike jahikoer, ena
masti valge, mus
tade
ja pruunide
laikudega, sileda või
kareda karvaga.
Foksterrier.
fokstrot
358
fokstrot(t), om. -troti, os. -trotti,
Ameerikast pärinev moodne tants
4/4-taktis.
fokuseerima = fookustama.
fol., lüh. sõnust foolio ja folia.
folia [foo-] (lad.), rohut., lehed,
foliant, fooliokaustaline raamat,
folieerima,
paberipoognat
ka
heks, s. o. fooliosse kokku murd
ma; raamatu lehti või lehekülgi
nummerdama.
folkloor, rahvaluule (rahvalau
lud, -jutud, vanasõnad jne.); rah
valuulet käsitlev teadus.
folklorist, rahvaluule uurija,
folkloristika, rahvaluulet käsit
lev teadus.
folliikul, anat., nääps, taskuke,
kotitaoline moodustis.
fonatsioon, hääldamine, hääldus,
fond, (ettevõtte) põhikapital, põ
hivara; eriotstarbeks kogutav ra
hasumma, näit. koolimajade ehitusfond, raamatufond jne.
fondibörs e. efektide börs, börs
(<-) väärtpaberitega kauplemiseks.
foneem, keelet., häälend, kõne
mingi osa, võetult puhthääldusliku
üksusena.
foneetik, foneetikateadlane.
foneetika, hääldamisteadus, hää
likuõpetus häälendite, eriti kõnehäälikute hääldamise füsioloogia
ja nende akustika seisukohalt; on
arenenud iseseisvaks teaduseks 19.
saj. ning mitmekülgset praktilist
rakendust leidmas alles kõige uue
mal ajal.
foneetiline, foneetikasse kuuluv
või puutuv, foneetikat käsitlev.
fonograaf, 1877 Edisoni leiuta
tud aparaat hääle ülesmärkimi
seks — selle uuesti kuuldavaks te
gemise otstarbel; siit arenes hil
jem välja grammofon.
fonograafia, häälekirjutus, tava
line viis (enamikus maailma keel
tes) iga häälikut märkida omaette
tähega. Vrd. ideograafia (moistee. sõnakirjutus).
fonogramm, häälelainete graa
filine jäädvustis, võimaldab fiksee
ritud häälte mehaanilist kordamist,
fonoloogia, häälikuteadus; õpe
football
tus foneemidest ühenduses nende
tähendusliku ülesandega,
fonoola, isemängiv klaver,
fonoskoop, med., mikrofoniga
kuulatlustoru.
fontään, purskkaev.
Fontaine [foijtään], Pierre Fran
cois [pjäär fraijssua], prantsuse
arhitekt, * 1762, f 1853; ehitas
peam. ümber ühes Ch. Percier’ga
terve rea avalikke hooneid jm. Pa
riisis 18. saj. lõpul ja 19. algul ning
sai ampiirstiili rajajaks.
Fontane [-taa-], Theodor, saksa
kirjanik, * 1819, f 1898; on kir
jutanud luuletusi, reisikirjeldusi ja
suurt tähelepanu äratanud rea
listlikke romaane; eesti k. ilm.
„Abielurikkuja“ (1913).
Fonvizin [-viiz-], Denis, vene pseudoklassiline näitekirjanik, satiiri
liste komöödiate ja reisikirjelduste
autor, * 1745, f 1792.
foobia, (millegi) haiguslik pelgus,
foogt, ametnik mingi ala admi
nistratiivseks juhtimiseks.
fookus, tulipunkt, kiirte kogunemispunkt nende läbimisel kumerläätsest või nende peegeldumi
sel nõguspeeglilt.
fookustama e. fokuseerima, fookusse e. tulipunkti seadma, opti
lise aparaadi (fotoap., teodoliidi,
pikksilma jne.) objektiivi edasitagasi nihutama selgema kujutise
saamiseks.
foolio, lüh. F e. fol., suur raamatukaust (2°), mille puhul trükipoognast saab ainult 2 lehte (4
lk.); lehekülg.
foolium, leht; õhuke lehtmetall
(väärismetallist).
foon, tagapõhi, taust,
foorum, rooma linnades esialg
selt ja harilikult turuplats, hiljem
ka linna silmapaistvaim väljak
tähtsate avalikkude (eriti kohtu-)
asutistega; kohus, kohtu asukoht.
foot [fut] (ingl.), jalg, pikkusühik Inglismaal ja P.-Ameerikas
(mitteametlikult ka Eestis), = Vs
jardi = 12 tolli = ligi 30,5 sm.
football [futbool] (ingl.), jalg
pall.
foq
359
foq, kaub. lühend (ingl. sõnust
free on quay), täh.: tasuta sada
masse (sadama kaile).
for, kaub. lühend (ingl. sõnust
free on rail), täh.: tasuta raudteele,
raudteejaama.
Forain [-rä y], Jean Louis [zay
lm], prantsuse graafik, * 1852,
f 1931; kujutas oma töis terava
pilkega Pariisi tänava-, kunsti- ja
poliitilist elu, on ainevalikult lä
hedane Daumier’le ja käsitlusvii
silt impressionistidele.
Ford [food], Henry, suurim amee
rika autotööstur, *1863; tema hiigeltehased asuvad Detroidi linnas.
fordism, H. Fordi poolt püsti
tatud põhimõtted tootmis- ja ärialal, millest tähtsaim on ettevõtte
ratsionaliseerimine.
Forel [-e'l], Auguste Henri [ogii'st
ayri 1, šveitsi arstiteadlane, vaimu
haiguste prof., * 1848, f 1931;
peaaju, hüpnotismi, karskusküsimuste ja sipelgate hingeelu uurija,
forell, kala, = hõrnas.
for ever [for-e'vd], (ingl.), alati
seks, igaveseks, jäädavalt,
forma (lad.), vorm.
formaalsus, vormilisus, vormlikkus, väline komme või talitusviis
mingis tegevuses.
formaat, kaust, raamatu jms.
suurus pikkuse ja laiuse poolest.
formaldehüüd, terava lõhnaga,
värvitu, vees lahustuv gaas, sipelgahappe aldehüüd; tarvitatakse de
sinfitseerimise ja mittetoiduainete
konservimise
vahendina,
värvitöönduses ja mujal.
formaliin, formaldehüüdi vesilahus; on desinfitseeriv vahend.
formalism, vormlikkuse taotle
mine, vorminõudlikkus, vormieelistus.
formalist, peamiselt välise vor
mi hindaja, formalismi pooldaja,
formaliteet = formaalsus,
formatiivne, kujundav, moodustav,
formatsioon, taimeühingute rühm,
taimistu; ladestu.
formeerima, moodustama, kujun
dama.
formel = vormel, valem.
fortuuna
Formoosa, Jaapani saar Hiina
kaguranniku ligidal, läänes tasane,
idas kõrgete vulkaaniliste mäge
dega, troopilise ilmastuga, 36 000
km2, üle 5 milj. ei., läänes hiinla
sed, idas malailased, 10°/o jaapan
lasi; annab kulda, kivisütt, naf
tat, riisi, teed, suhkrut, bataate,
kanepit jm.
formular, näidisvorm, ettetrükitud vorm e. plank nõuetele vasta
valt tekstiga täitmiseks.
formulatsioon, sõnastus; valandus.
formuleerima, (mõtet) sõnasta
ma, lausestama; valemina väljen
dama, valandama.
Forselius [-see-], Bengt Gottfried,
keelemees ja koolitegelane, * u. 1660,
t 1688; tema algatusel teotses Piis
kopi mõisas (Tartu ligidal) 1684—
1688 esimene eesti õpetajate-seminar; ta tegi ka ettepanekuid eesti
kirjakeele reformimiseks.
forsseerima, liialdama, ülemäära
pingutama; sundima, võimuga võt
ma, vallutama.
forsüütiad, kollaste õitega põõ
sastaimed õlipuuliste suguk-st, lä
hevad õitsele enne lehistumist.
fort, kindlustis, kants,
forte (it.), lüh. f, muus., tuge
vasti, valjult, kõvasti.
forte fortissimo (it.), lüh. ///,
muus., ülitugevasti.
fortepiano [-jaano] (it.), lüh. fp,
muus., valjult ja siis kohe jälle
tasa; ka (tahvel-) klaveri nimetus.
Forth [fort], Šoti jõgi, 97 km
pikk, suubub idas 82 km pikka
Forthi lahte, mis on suure kanali
kaudu ühenduses Clyde’i lahega
läänes ja varustatud 2,5 km pika
raudteesillaga.
fortifikatsioon, sõja-alane kind
lustamine; kindlustuskunst, lahingu-ehitiste teadus.
fortifitseerima, sõj., kindlustama,
fortissimo [-ft'ss-] (it.), lüh. //,
muus., väga valjusti.
Fortuna [-tuu-], rooma õnne-,
saatusjumalanna, kujutatud küllussarvega ning muutlikuna hõljuval
keral.
fortuuna, mäng laual, tõugata-
Forum Romamim
fosforestseerima
360
Forum Romanum Roomas.
vate ning aukudesse veerevate kuu
likestega.
Forum Romanum [fpo- -maa-],
turuplats Roomas, muutus (2. saj.
paiku e. Kr.) selle järel, kui ta
aja jooksul oli piiratud terve rea
tähtsate avalike ehitistega, Rooma
kõige silmapaistvamaks väljakuks.
forvard, sport, tormaja (jalgpal
limängus).
Foscolo, Ugo, itaalia kirjanik ja
kirjandusloolane, * 1778, f 1827;
kasutades draama-, luule- ja ro
maanivormi, püüdis moodsast elu
tundest kantud sisule anda klassi
liselt kaunist kuju, uuris Dantet
ja Boccacciot.
fosfaadid, fosforhappe soolad;
kasutatakse peamiselt väetistena.
fosfiidid, fosfori ühendid me
talliga.
fosfor e. vosvor, keemiline ele
ment (märk P), metalloid, aat.-k.
31,02; leidub looduses fosforhappe
soolades, nn. fosfaatides, millest
tähtsamad on apatiit ja fosforiit;
esineb veel kontides, veres, när
vides, kalaniiskades jm., avastatud
1669. Saadakse fosforit fosforiidist
viimase kuumutamise teel elektri
ahjudes liiva ja söega segatult.
Ta esineb kahel erineval kujul:
1) hariliku (kollase või valge)
ja 2) punase fosforina. Hari
liku f. erikaal on 1,83, sulamistemp. 44° C, keemisp. 280° C; ta
on väga mürgine aine ja ühineb
kergesti õhuhapnikuga, eraldades
ozooni, millest tuleb ka fosfori
eriline lõhn; seetõttu tuleb teda
hoida vee all; süttib hõõrumisel
ja põleb valge leegiga; pimedas
helendab. Punane f. saadakse
harilikust f-st
kuumendamisega
240—300° C; ta pole mürgine, ei
ühine kiiresti hapnikuga, ei lõhna
ega fosforestseeri. Fosforit kasuta
takse tuletikkude ja f.-pronksi val
mistamiseks ja mujal, fosforsoolasid väetusainete — superfosfaadi,
toomasjahu jt. valmistamiseks,
fosforestseerima, fosforestsentsi
fosforestsents
361
nähtusena pimedas hiilgama, fosforiselt kumama.
fosforestsents,
paljude
ainete
omadus pimedas hiilata mõni aeg
pärast nende valgustamist päikese-,
elektri- või mõne muu valgusega,
näit. mõn. mineraalide, fosfori, mä
danevate puitude jm. fosforine
kuma.
fosforiidid, peamiselt fosforhaput kaltsiumi sisaldavad kivimid
(suured lademed Tuneesias, Flo
ridas ja Kanadas). Kasutatakse
väetusainete
nagu superfosfaat,
fosforiitjahu
jt.
valmistamiseks.
Vt. ka ,,Eesti Fosforiit11.
fosformürgistus tekib kollase või
valge fosfori sattumisest organis
mi, avaldub suurtes kõhuvaludes,
oksenduses, kõhulahtisuses, vere
valumites jm., taval, toob surma
mõne päeva jooksul. Esmasabi pu
hul aitavad oksendusvahendid ja
maoloputused ning hoidumine ras
vasisaldusega aineist (ka riitsinusõlist).
fosforpronks, kõva ning elastne
sulam vasest (86—90%), tsingist
(kuni 4%), tinast (7—11%) ja fos
forist (0,1—1%); tarvitatakse laag
rite ja teiste masinaosade ning
relvade valmistamiseks.
fosforpuder e. fosforpasta, hiireja rotimürk, taigen kollase fosfori
sisaldusega.
fosforväetised, kondijahu, super
fosfaat, toomasjahu, fosforiitjahu,
nitrofoska ja teised fosforisisaldu
sega mineraalained, mida kasuta
takse maapinna väetamiseks.
fosgeen, gaasiline ühend: kloorsüsinikoksüüd; sissehingamine mõ
jub surmaval!; tarvitatakse sõjamürkgaasina.
fossiil, kivistis.
fossiilne, kivistisena säilinud,
fot, kaub. lühend (ingl. sõnust
free on truck), täh.: tasuta raud
teevagunise.
foto, päevapilt; päevapildistus;
päevapildistusvahendid, fotoaparaat.
fotoaparaat, riist pildistamiseks
valguskiirte toimel. Koosneb kas
tist, mille ühele küljele on kinnita
fototropism
tud mitmest optilisest läätsest koos
nev nn. objektiiv ja mille vastas
küljel on kassett valgustundliku
plaadiga.
fotofoobia, med., valgusepelgus.
fotograaf, päevapiltnik,
fotograafia, valgus- e. päevapil
distus, pildi valmistamine foto
aparaadi abil, kusjuures esialgne
pilt võetakse valgustundlikule klaa
sile või filmile (negatiivina) ja pä
rispilt kantakse sellelt paberile (po
sitiivina).
fotograafima e. fotografeerima,
päevapildistama.
fotogramm, fotograafiline pilt
või joonis temal kujutatud esemete
mõõtmiseks.
fotogramineetria,
fotogrammiga
esemete mõõtmine; leiab laialdast
rakendust topograafias, kandes ka
fototopograafia nimetust.
fotokeemia, õpetus valguse kee
milisest toimest aineisse.
fotokoopia, fotograafiline paljund trükisest, kirjast, joonisest
või pildist.
fotokunst, kunstipärasust taotlev
päevapildistus.
fotomeeter, valgusallika tugevuse
mõõtmise riist.
fotomeetria, optika haru: õpe
tus valguse mõõtmisest.
fotoplaat, valgustundlik plaat foto
graafias, kaetud õhukese broomhõbe-želatiinist kihiga. Teda val
gustatakse lühikest aega (mõned
sekundid või mingi osa sekundist).
fotoptiline, valgustusele reagee
riv.
fotosfäär,
tugevasti
helendav
Päikese välispind.
fotostaat, fotokoopiate (<—) val
mistamise riist.
fotosiintees, elementide ühine
mine valguse toimel, näit. süsi
vesiniku tekkimine süsihappegaa
sist ia veest taimedes klorofülli
abil.
fototehnika, valgustustehnika,
fototeraapia, valgusravi,
fototropism e. heliotropism, orga
nismide, peam. taimede omadus
oma osi (õisi, lehti, harusid) ühe-
Foucault
362
Franck
fragmentlik, katkendlik, katken
kiilgse valguse poole (positiivne f.)
dites esinev, mittetäielik.
või sellest eemale (negatiivne f.)
frakk, sabakuub, tavaliselt mus
suunata.
tast riidest meeste eriline peokuub
Foucault [fukoo], Leon [leo'y],
(äralõigatud hõlmadega).
prantsuse füüsik, * 1819, t 1868;
fraktsioon, rühm rahvaesindusleiutas nn. fukoo voolud e. pööriskogu liikmeid, kes kuuluvad ühte
voolud, s. o. massiivseis metalles
parteisse või osutavad ühesugust
tekkivad induktsioonvoolud; kor
meelsust ning kes talitavad kokku
raldas 1851 Pariisis kuulsa pendlilepitud taktika järgi; füüs., val
katse, mis näitas Maa ööpäevast
guskiirte murdumine.
pöörlemist oma telje ümber.
fraktuur, liik trükikirja, kujune
Fouche [fušee], Joseph [žozef],
hertsog, Prantsuse riigimees, *1759,
nud gooti kirjast.
fl820; oli revolutsionäär, osav int
France [fragss] (pr.) = Prant
rigant, korduvalt politseiminister,
susmaa.
omas Napoleoni sõjakäikudel vii
France [/ra^ss], Anatole [-o7], ps.,
bimise ajal määratu suurt võimu.
prantsuse kirjanik, * 1844, f 1924;
Fourier [furjee], Jean Baptiste
kirjutas algul vormitäiuslikke luu
Joseph de [žag batist žozef dd],
letusi, saavutas hiljem erakordse
prants. matemaatik, *1768, j* 1830;
kuulsuse jutustuste ja romaanidega;
kinnitas esimesena, et iga funkt
ta teoseid iseloomustab suur raa
siooni saab avaldada trigonomeetmatutarkus, iroonia, skeptiline me
rilise reana (nn. furjee rida); lõi
lanhoolia-, humanism ja lihtne, kuid
soojusejuhtimise teooria.
peenusteni kaalutud stiil; eesti k.
Fourier [furjee], Francois [frarjson ta töist ilm. „Jumalad janunesua], prantsuse sotsialist, *1772,
vad“ (1927), „Thais“ (1929) jm.;
fl837; propageeris mõnesajast pe
poliitiliselt võitles ta sotsialismi ja
rekonnast koosnevate sotsialistlike
patsifismi eest. Sai Nobeli laure
tööühiskondade asutamist, mis üks
aadiks 1921. — Pilti vt. tahvlil 15.
teisega vabalt liitudes teeksid üle
Franceschi [-tšeski], Piero degli
aruseks riikliku võimu.
[pjee- delji], itaalia maalikunstnik,
fow, kaub. lühend (ingl. sõnust
* pärast a. 1416, f 1492; tema mo
free on wagon), täh.: vagunisse toi
numentaalsust taotlevaile maalidele
metamine tasuta.
on omane piinliku hoolega raken
datud perspektiiv, kaalutud üles
Fox, Charles James [tšaals džeims],
ehitus ja õrn värvitoon.
Inglise poliitik, * 1749, f 1806;
oli korduvalt minister, hea kõne
Franciscus Assisi’st [-tsi's- -iizist],
leja, äge võitleja, üldiselt liberaal
pühak, * u. 1182, f 1226; jõuka
ne (pooldas neegriorjuse kaotamist,
kaupmehe pojana varases nooruses
Suurt Prantsuse revolutsiooni, Põhelunautija, u. 20. eluaastas toimu
ja-Ameerika iseseisvuse taotlusi),
nud pöörde järel esialgu erak, oli
kuigi võitlushoos ei osutanud suurt
siis rändjutlustaja ning saatis en
järjekindlust.
da ümber kogunenud poolehoidjaid
fp, lühend, muus., = fortepiano.
kahekaupa jutlustama, pannes sel
fr., lüh. sõnust frank ja franko.
teel aluse frantsisklaste mungaordule; kuulutati pühakuks 1228;
fra, it. lühend sõnast frate, ’vend’,
tema ligimesearmastusele, vaesu
orduvend, tarv. munganimede ees.
sele ja alandusele rajatud vaga
fraas, lause; kõnekäänd; tühi, si
dust iseloomustab eriti armastus
sutu väljend, sõnakõlks.
looduse vastu, mis on leidnud väl
fragiilne, murduv; kaduv, möö
jendust ta usulis-lüürilises luules.
duv; nõrk, igerik.
Franck [fraijk], Cesar [sezaar],
fragment, katkend suuremast kir
belgia komponist, * 1822, t 1890;
jandusteosest; poolik teos.
teotses peani. Pariisis ja avaldas
fragmentaarne = fragmentlik.
Franck
363
oma uusromantiliste helitöödega
suurt mõju prantsuse muusikale,
on loonud oratooriume, oopereid,
sümfooniaid jm.
Franck, James [džeims], saksa
füüsik, * 1882; töötanud moodsa
aatomiteooria ja elektronide põrgete uurimise alal.
Francke, August Hermann, saksa
usuteadlane ja pedagoog, * 1663,
f 1727; pani Halles aluse reale veel
praegugi töötavaile õppe- ja hoolekande-asutistele.
Franco, Francisco [-ei'-], His
paania kindral, * 1892; sõjaväele
ja fašistlikele rahvuslasile toetudes
pani juulis 1936 toime riigipöördekatse, mis õnnestus ainult osali
selt; sellele järgnes pikaline kodu
sõda seaduspärase pahempoolse rah
varinde valitsuse vastu, milles ta
saavutas Itaalia, Saksa ja Portu
gali toetuse tõttu aeglast, kuid siis
ki pidevat edu.
Francois I [fragssua], Prantsuse
kuningas 1515—47, * 1494, f 1547;
püüdes alistada Itaaliat ja saavu
tada juhtivat kohta Euroopas, pi
das ilma suuremate tulemusteta
neli sõda KarlV-ga; sisepoliitiliselt
taotles absolutismi, edendas huma
nistlikku teadust ja kunsti, hiil
gava õue-elu võimaldamiseks koor
mas rahvast suurte maksudega.
frangid, läänegermaani rahvas
Reini alamjooksul, on tuntud ala
tes 3. saj. p. Kr.; jagunesid mit
meks hõimuks, kellest tähtsaimad
olid saali ja ripuaari frangid.
Frangi riik, varase keskaja suur
riik, tekkis 5. saj. lõpul, haarates
enda alla suurema osa germaani
ja romaani rahvaste aladest; tu
geva vastupanu osutamisega pääs
tis Õhtumaa vallutamisohu eest
araablaste poolt; lagunes 9. saj.
frank, lüh. fr., Prantsuse, Belgia
ja Šveitsi rahaühik, = 100 san
tiimi. 1 kuldfr. — 2,48 Ekr.
frankeerima, saatekulu ette maks
ma; postisaadetisi märgistama või
vastava templiga märkima.
Frankfurdi rahu sõlmiti Frank
furdis 10. V 1871 Saksa-Prantsuse
sõja (1870/71) lõpetamiseks.
Franz Ferd.
Frankfurt M. ä. (täh. Fr. Maini
ääres; sks. Fr. a. M. — Fr. am
Main), Preisi linn Lääne-Saksamaal,
Reini keskjooksust vähe idas, täh
tis kaubanduskeskus soodsate raud
tee- ja veeühenduste tõttu, laial
dase masina-, rauavalamis- ja keemiatööndusega, rohkete teaduslike
asutistega (ülikool, muuseumid jm.),
paljude keskaegsete ehitusmälestistega, 555 000 ei. (1933).
Frankfurt O. ä. (täh. Fr. Oderi
ääres; sks. Fr. an der Oder), Preisi
linn Berliinist idas, elava metallitöönduse ja kaubandusega, ülikooli
ja pedag. akadeemiaga, 76 000 ei.
(1933).
Frankimaa (saksa Franken), Baie
ri põhjaosa; 9. saj-1 tekkinud hertsogiriik Reini ja Maini mõlemal
kaldal, jagunes Lääne- ja IdaFrankimaaks.
Franklin [frä-], Benjamin [bendža-], P.-Am. Ühendriikide riigi
mees ja kirjanik, * 1706, f 1790;
algul trükkal ja poliitiline kirja
nik, süvenes siis füüsikasse ja leiu
tas piksekaitse; kuulus Ühendriiki
de iseseisvuse deklaratsiooni alla
kirjutajate ja põhiseaduse tähtsa
mate loojate hulka, etendas silma
paistvat diplomaatilist osa iseseis
vusvõitluse puhul ja rahu sõlmimi
sel Inglismaaga.
Franklin [frä-], John [džon], ing
lise meremees, Ameerika arktilise
saarestiku uurija, * 1786, f 1847.
franko, lüh. fr., kaub., (saajale)
vaba saatekuludest, näit. fr. vagun
tähendab, et müüja toimetab kau
ba vagunisse omal kulul,
frankofiil, prantsusesõber.
frankofoob, prantsusevihkaja.
frankomaan, kirglik kõige prant
susliku pooldaja ning taotleja.
frankomaania e. gallomaania, (pi
mesi) kõige prantsuspärase eelis
tamine.
franssees (pr. frangaise), ’prant
suse tants’, vana tants G/s-taktis,
tuuridega nagu kadrill.
Franz Ferdinand [frants], Aust
ria ertshertsog, * 1863, f 1914; sai
1896 troonipärijaks, omas suurt
poliitilist mõju eriti sõjaväes, lan-
Franz Joseph
364
ges poliitilise mõrva ohvrina Sa
rajevos 1914, mis sündmus sai
Maailmasõja puhkemise ajendiks e.
väliseks põhjuseks.
Franz Joseph [-nts joozef], Aust
ria keiser 1848—1916, * 1830, f 1916;
püüdis teostada absolutistlikku ja
tsentraliseeritud
valitsussüsteemi,
kuid oli sunnitud mitmete vä
lispoliitiliste
kaotuste
tagajärjel
ette võtma reforme, eriti riigi eri
rahvuste lepitamise suunas; pärast
kroonprintsi mõrvamist Sarajevos
1914 kuulutas Serbiale sõja ning
sai seega Maailmasõja algatajaks.
Franz Josephi maa [joozefi], ala
tes 1929 Lomonossovi maa ja a-st
1930 veel Fridtjof Nanseni maa,
Vene saarterühm Põhja-Jäämeres,
Novaja Zemlja’st põhjas, u. 60
saart, kokku 19 700 km2, jääliustikega, asustamata, a-st 1929 Vene
ilmajaamaga.
frantsisklased [-i's-] e. frantsiskaa
nid, 1223 asutatud mungaordu; on
saanud nime Assisi Franciscuse
järgi, kelle õpetustele ordu toetus;
omasid enne jesuiitide ordu asu
tamist väga suurt ilmlikku mõju.
Välisvorm: pruun rüü valge vöönööriga.
frapantne, hämmastav, rabav.
frapeerima, lööma; vapustama;
hämmastama, rabama; jääs külmu
tama.
fraseerima, muus., liigendama, ilmendama, helitöö ettekandel selle
üksikuid osi liigendatult ja ilme
kalt esile tooma.
fraseoloogia, õpetus mingi keele
kõnekäändudest ja lausestusviisidest; keele kõnekäändude kogu;
mingile keelele või kellelegi omane
lausestus.
Fraser [freeser], lõhekala-rikas
jõgi Kanadas, Briti Kolumbias, suu
bub Vaiksesse ookeani, 1200 km
pikk.
frasöör, sõnadetegija, lobiseja.
frater (lad.), mitm. fratres, vend;
rooma-kat. orduvend, kloostrivend,
munk.
fraterniseerima, vennastama.
fraternitas [-te'r-] (lad.), vennas
tus, vendlus; vennaskond.
Freiligrath
fraternite [-tee] (pr.), vendlus,
fraterniteet, vendlus.
Fraunhofer, Joseph v., saksa
füüsik, * 1787, f 1826; omab suuri
teeneid optika alal; avastas Päi
kese spektrumis tumedad, nn. fraunhoferi jooned. Ehitas ms. Tartu
tähetornile taevapikksilma, mis üles
seati 1824 ja mida nimetatakse
Fraunhoferi refraktoriks.
frees e. n ä r i t s,
kiiresti
pöörlev
(3500
—6000 pööret
minutis)
tera
vate hammas
tega terasest lõikeriist puit- või
metallpindade
töötlemiseks.
Sõltuvalt otstar
best on freesid
väga mitmesu
guse
kujuga:
rull-, ots-, nurkfreesid jt. Mullafrees on maaharimisriist. Turbafreesi kasutatakse turbatöönduses
nn. freesturba valmistamiseks,
freesima, freesi (de) ga lõikama,
freespink e. freesmasin, masin
freesimiseks; on ühe või mitme
spindliga, kuhu kinnitatakse free
sid. Liigitus: roht-, püst- ja universaalfreespink, millest sagedami
ni esineb viimane.
fregatt, vanema-aegne kiire kolmemastiline sõjalaev.
fregattlind, suur
troopiline mere
lind sõudjalaliste
seltsist.
Freiberg, Karl
Oskar, ajakirja
nik, poliitika- ja
teatritegelane,
Fregattlind.
* 1894; olnud Asutava Kogu ja mit
me Riigikogu liige, sotsialistlike
ajalehtede toimetaja, üks Tallinna
Töölisteatri juhte; teotsenud ka
tõlkijana.
Freiburg, linn Saksamaa edela
nurgas, Baadenis, ülikooli ja ehitusmälestistega, 99 000 ei. (1933).
Freiligrath, Ferdinand, saksa kir-
frekventant
365
janik, kirglik poliitiline luuletaja
elava fantaasia ning tugeva kujun
dusvõimega, * 1810, f 1876.
frekventant, alatine, sagedane käi
ja kuskil.
frekventatiiv, kordumist väljen
dav verb, näit. käsitlema, loetlema.
frekventatiivne, kordumist väl
jendav (verb või sufiks).
frekventne, sage, tihe, korduv,
frekventsus e. frekvents, sagedus,
tihe kordumine; rahvarohke liik
lus või külastus, osavõtt; bot.,
(mingi taimeliigi) esinemissagedus;
füüs., võngete arv sekundis.
French [frentš], John [džon],
krahv, Inglise feldmarssal, * 1852,
f 1925; oli Inglise vägede ülem
juhataja Maailmasõjas 1914—lo.
freneetiline, märatsev, hull.
frenoloogia, koljuõpetus, mood
ne õpetus vaimseist omadusist ja
võimeist ühenduses pealuu e. kolju
ehitusega.
Frenssen, Gustav, saksa kirjanik,
* 1863; on kirjutanud jutustusi, ro
maane jm., sai kuulsaks SchleswigHolsteini rahvaelu omapära hästi
tabava romaaniga „Jörn Uhl“ (1901).
frentš, mehe kuub pika nööbireaga ees, pealeõmmeldud taskute
ja (tavaliselt) kinnise kaelusega,
fresko, freskomaal.
freskomaalikunst, maalimine niis
kele, värskelt krohviga kaetud sei
nale; nõuab kiiret ja kindlat töö
tamist, detailide vältimist, suurt
osavust värvikäsitluses; selle maa
limisviisi algusaja kindlaksmäära
mise suhtes ei olda üksmeelsed,
õitseaega elas aga ehtne fresko
maalikunst Itaalias 14. saj-st kuni
18. saj-ni.
Fresnel [frene'l], Augustin Jean
[ogüstay žarj], prantsuse füüsik,
* 1788, f 1827; uuris valguse ise
loomu ja tõestas katseliselt, et val
gus on lainetus, millega ta seletas
ka valguse difraktsiooni, interfe
rentsi, polarisatsiooni ja kaksikmurdumise nähtusi.
Freud [froid], Sigmund, austria
närviarst ja psühholoog, prof. Vii
nis, * 1856; kuulus psühhoanalüüsi
M rajaja.
Friedrich
Freundlich [froin-], Carl Wil
helm, luuletaja ning jutustaja,
kauaaegne Muhu köster, sentimen
taalsete ja õpetlikkude rahvaraa
matute autor, * 1803, f 1872.
Frey [-£], Peeter Heinrich v., ki
rikuõpetaja ning kirjamees Saare
maal, * 1757, f 1833; on käsitelnud eesti poeetika alale kuuluvaid
küsimusi, avaldanud vaimulikke
laule jm.
Freycinet [fressinee], Charles de
[šarf da], Prantsuse poliitik, * 1828,
f 1923; kuulus pahempoolsete va
bariiklaste hulka, oli mitut puhku
minister ja peaminister, hoolitses
raudteede ja kanalite ehitamise
eest, lõi moodsa sõjaväe.
Freymann [-ei-], Walter, mõtte
teadlane, * 1883, Tartu Ülikooli
õppejõud alates 1919; avaldanud
teoseid filosoofia alalt.
Freytag [-ei-], Gustav, saksa kir
janik, * 1816, f 1895; avaldanud
luuletusi, kodanlust kujutavaid dra
maatilisi töid ning romaane jm.;
kuulus liberalismi
eestvõitlejate
hulka 1848—1870.
Friedrich [friid-], Caspar David,
saksa silmapaistvam romantiline
maastikumaalija, * 1774, f 1840.
Friedrich [friid-], Saksa-Rooma
riigi keisrid. Neist Fr. I Barbarossa
oli keiser 1152—90, * u. 1122,
f 1190; korraldas 5 sõjakäiku Itaa
liasse, ilma et oleks suutnud oma
vallutuskavatsusi teostada; tõstis
siiski Saksa tähtsust Õhtumail; on
populaarsemaid Saksa-Rooma keis
reid. — Fr. II krooniti kuningaks
1215 ja keisriks 1220, f 1250; oli
Sitsiilia kuningas alates 1197 ja
elas enamasti seal, korraldas eduka
ristisõja 1228—29, edendas teadusi
ja kunste.
Friedrich [friid-], Preisi kunin
gad. Neist Fr. I valitses 1701—13
(oli Brandenburgi kuurvürstiks ala
tes 1688), laiendas oma maa-alasid
sõja ning ostu teel, armastas hiil
gust ja viis riigi rahanduse korra
tusse. — Fr. Wilhelm I oli kunin
gaks 1713—40, tervendas eelkäija
poolt korratusse viidud rahandust,
reformis ja suurendas sõjaväge,
Friedrich
366
edendas maade kultiveerimist. —
Fr. II Suur valitses 1740—86,
* 1712, f 1786; liitis Preisiga Sileesia ja Ida-Friisimaa ning kind
lustas saavutatud võite 7-aastases
sõjas; sai Poola esimesel jagamisel
Lääne-Preisimaa; lõi tugeva sõja
väe, reformis kohtuid, rajas asun
dusi jne.; tegeles elavalt ka tea
duste ja kunstidega. — Fr. Wil
helm II valitses 1786—97, laiendas
maa-alasid Poola teise jagamise
puhul, ajas soosikuist ja armukesist mõjustatuna tagurlikku poliiti
kat. — Fr. Wilhelm III valitses
1797—1840, oli tagurlik ja nõrga
iseloomuga, viis riigi Napoleoni sõ
dade ajal suurtesse raskustesse. —
Fr. Wilhelm IV oli kuningaks 1840
—1861, osutas oma valitsuse algul
vabameelsust, laskis aga hiljem
juhtivale kohale tõusta tagurlikul
ollusel; tundis elavat huvi kunstide
vastu.
Friedrich [friid-], Saksi valitse
jad. Neist Fr. III Tark, kuurvürst
ning hertsog, valitses 1486—1525 ja
soodustas M. Lutheri tegevust, vii
mase õpetuse avalikuks poolehoid
jaks hakkamata. — Fr. August I
= A u g u s t II. — Fr. August III,
kuurvürst 1763—1806, kuningas (Fr.
August I nime all) 1806—27, sai
Prantsuse liitlaseks 1806 ja kaotas
Napoleoni lüüasaamise järel suure
osa oma maa-aladest Preisile.
Friedrich I [friid-], Saksa keiser
ja Preisi kuningas 1888, oli vaba
meelne valitseja ning silmapaistev
väejuht, * 1831, f 1888.
Friedrich I Barbarossa, vt. Fried
rich, Saksa-Rooma riigi keisrid.
Friedrich II Suur, vt. Friedrich,
Preisi kuningad.
Friedrich Wilhelm [friid-], Bran
denburgi
kuurvürst
1640—88,
* 1620, f 1688; sõdis Poola, Rootsi
ja Prantsusmaaga, laiendas oma
maa-alasid, rajas kolooniaid Aaf
rikas, laevastiku ja postinduse,
edendas kaubandust ja tööndust,
reorganiseeris sõjaväe.
frigiidsus, külmus; sugukülmus.
friis, dekoratiivsete ülesannetega
kitsas pinnariba seina ülaosas;
frondöör
kreeka ehituskunstis epistüülist e.
arhitraavist ülalpool asetsev reljee
fidega ilustatud vööt.
friisid, germaani rahvas Põhja
mere lõunaranniku-ribal ja saartel,
olid tuntud juba 1. saj. e. Kr.,
praegu sulavad ühte hollandlaste,
sakslaste ja taanlastega (1925. a.
oli Saksa aladel friisi emakeelega
isikuid veel pisut üle 6000).
Friisimaa, madal maa-ala PõhjaHollandis ja Saksamaa loodenur
gas, Põhjamere rannikul, arene
nud põllunduse ja karjandusega.
Friisi saared, pikk, kolmes rüh
mas saarterida Põhjamere kagurannikul, Lääne-, Ida- ja PõhjaFriisi saared; neist 1. rühm kuu
lub Hollandile, 2. ja 3. Saksa
maale.
frikadellid, hakklihast klimbikesed, tavaliselt leemes või puljongis.
frikasseerima, tükkideks lõika
ma, peenestatud liha küpsetama
(vastav toit — frikassee).
frikatiiv, keelel., = spirant,
friktsioon, hõõrumine, hõõrdumine.
friseerima, juukseid korraldama,
soengut tegema.
frisuur, (juuste) soeng,
frisöör, juuksur, juuksetööstur.
frisöös, naisjuuksur.
Frithjof’i saaga [fritjofi], islandi
muinaslugu
norra
kangelasest
Frithjofist ja tema armastatust, on
üles kirjutatud arvatavasti 14. saj-1.
fritt-portselan, piimklaasitaoline
pehme kunstlik portselan, mida
tarvitatakse portselani asemel.
frivoliseerima, kergemeelselt kä
sitlema või elama.
frivoliteet = frivoolsus,
frivoolsus, tähtsusetus, tühisus;
kergemeelsus; nilbus.
Frobenius [-bee-], Leo, saksa et
nograaf, * 1873, f 1938; on silma
paistvate tulemustega uurinud Aaf
rika rahvaste elu ja avaldanud
sellelt alalt rohkesti teoseid.
frondeerima, avalikult valitsuse
vastu kõnelema ja teda laitma;
ässitustööd tegema.
frondöör, valitsusega rahulole
matu, mässumeelne.
front
367
front, hoone esikülg, fassaad;
rinne, väerind.
frontaal, otsmiku- e. lauba-ehe;
med., otsmikuside.
frontaalne, esikülgne; otsmiku-,
frontispiiss, graafiliselt kaunis
tatud tiitelleht (eriti inglise ja
prantsuse raamatuis 17. ning 18.
saj.); ka frontoon (■«—).
frontoon e. frontispiiss, hoone
esikülje keskosa etteküündiv viil,
samuti uste ja akende ehisviil.
froteerima, (naha tegevuse elus
tamiseks) ihunahka hõõruma.
froteer-riie, mõlemalt poolt peh
me aasalise pinnaga puuvillriie
supelmantliteks ja kuivatusrättideks. Umbes samataoline on ka
frotee-riie.
frou-frou [fru-fruu] (pr.), siidriiete kahin; kaudselt; kergemeelne
naine.
frugaalne, mõõdukas; lihtne, vä
henõudlik (söökidelt, eluviisilt),
frukt (lad. fructus), puuvili,
fruktifikatsioon, vilja moodus
tumine; viljakaks muutmine, kasu
tamine.
fruktifitseerima, vilja kandma;
viljakaks muutma, kasutama.
fruktoos, puuviljasuhkur, leidub
magusais puuviljus ja mees.
Frunze,
Mihhail,
Nõukogude
vene riigimees ja väejuht, :i: 1888,
t 1925; lõi Koltšaki armeed 1919
ja sõdis edukalt Wrangeliga 1920,
oli hiljem rahvakomissariks.
frutiil, puuviljast tehtud alkoho
lita jook.
Fröbel, Friedrich, saksa kasva
tusteadlane, kasvatusasutiste rajaja
ning juhataja, * 1782, f 1852; asu
tas ms. 1840 esimese saksa laste
aia, spetsialiseerudes väikelapsekasvatuse alal; põhimõtteks: kasva
tus praktilise tegevuse, kõigepealt
õpetliku mängu kaudu.
Früügia, maa-ala Väike-Aasias,
vana-ajal indo-euroopa rahvastiku
ga; esialgu iseseisev riik, sattus 6.
saj. e. Kr. Lüüdia ja siis Pärsia,
4. saj. lõpul Makedoonia võimu
alla, sai a. 130 e. Kr. Rooma pro
vintsiks.
fulminantne
Friis — reljeefidega vööt, selle all
epistüiil e. arhitraav.
Fuad I, Egiptuse kuningas, *1868,
fl936; sai 1917 sultaniks Inglise
kaitse all ja 1922 kuningaks,
fuajee, jalutussaal (teatris).
Fudžijama [-’ja-] e. Fudžisan,
tulemägi Jaapanis (viimane purse
1707), 3778 m ü. mp.; on loodus
ilus jaapanlaste püha mägi.
FUF, lühend, = Finnisch-ugrische Forschungen.
fugass, lõhkelaeng maas või ki
vis, kivimiin.
fugett, muus., väike fuuga,
fukoo voolud, vt. Foucault,
fuksiad, troopilise
päritoluga taimeperekond pajulilleliste
suguk-st, u. 60 liiki,
mitmevärviliste rip
puvate õitega toalilled.
fulguratsioon, välgulöök.
fulguriit,
pikse
nool,
välgulöögist
liivasse (sulanud lii
Fuksia.
vast) tekkinud toru,
piksekivi.
fulminantne, sähvav, välkuv; mürisev, plahvatav; ähvardav, vägev.
fulmineerima
Futurism.
368
A. Vabbe : Seine.
fulmineerima, välgatama, sähva
ma; müristama, paukuma.
Fulton [fultn], Robert, ameerika
mehaanik, * 1765, f 1815; ehitas
1807 esimese aurumasinaga auru
laeva.
fumarool, auruallikas tulemäge
dest või jahtumata laavajõgedest.
fundamentaalne, põhjapanev, olu
line, põhine, põhi-.
fundatsioon,
asutamine,
raja
mine; sihtvara (püsiv teatud ots
tarbeks).
fundeerima, asutama, alust e.
põhja panema; (võlga tulude või
varaga) kindlustama e. tagama.
fungeerima, toimima, milleski
tegev olema, talitlema.
funktsionaalne, talitluslik.
funktsioneerima, tegevuses, kor
ras olema, ,,käima"; töötama, ta
litlema.
funktsionäär, ametnik; tegelane,
korraldaja.
funktsioon, tegevus mingis kind
las teotsemispiirkonnas, näit. ini
mese, tema kehaosa või masinaosa
talitlus, ülesanne, toim; amet; mat.,
ühe suuruse seaduspärane sõltu
vus teisest, kahest või mitmest
teisest suurusest; see sõltuv muu
tuja ise (muutuv suurus, märk /),
futurist
näit.: a) ruudu pind on tema külje
funktsioon, b) ühtlaselt liikuva
keha poolt käidud tee on aja ja
kiiruse funktsioon.
funktsiooniteooria, õpetus funkt
sioonidest ja nende omadustest.
furaaž, sõj., hobusemoon, keert
(om. keerdi).
furaažima e. furažeerima, sõj.,
hobusemoona ja elatusaineid han
kima.
furioosne, märatsev, vihane,
furioso [-ooso] (it.), muus., met
sikult, tormiliselt, ägedalt.
furjerism, Ch. Fourier’ {<-) utoopilis-sotsialistlik õpetus,
furniir — vineer,
furoor, pöörane tähelepanu, tor
miline kiiduavaldus.
furunkul, med., koeranael,
fusioon, maj., liitumine; ühte
sulamine.
Fust, Johann, saksa trükkal ja
raamatukaupleja, * u. 1400, f u1466; võttis üle Gutenbergi trüki
koja ning valmistas rea tehniliselt
häid trükiseid.
fusti, kaalualandus ostja kasuks,
juhul, kui kaupa on sattunud tol
mu, liiva, prahti või muid kahju
likke lisandeid.
futraal, kapsel, tupp, ümbrik,
väike kastike (selles hoitava ese
me kujuline).
futurism, kirjanduslikke, kunsti
lisi ja ka poliitilisi sihte taotlev
liikumine, tekkis 1907. a. paiku
itaalia kirjaniku E. F. T. Marinetti
algatusel, leidis hiljem lähema
põhimõttelise väljenduse 20-s ma
nifestis (1909—14). Kirjanduses ja
kunstis nõudis fut. traditsioonide
hülgamist ja moodsale masinakul
tuurile vastava väljendusvormi ra
kendamist; poliitiliselt võttis f. esi
algu omaks natsionalismi, pärast
poole fašismi. Eesti kirjanduses
jättis f. mõningaid jälgi Maailma
sõja algul H. Visnapuu jt. teoseis
ning hiljem A. Kivika loomingus;
eesti kujutavas kunstis on f. aval
dunud eeskätt A. Vabbe varase
mais töis.
futurist, futurismi harrastaja.
1. V. van Gogh: Pargitee.
Fr. de Goya: Rõivasteta Maja.
369
futuur
futuur, keelel., tulevik,
fuuga, muus., põgu, mitmehääleline helitöö mitmel eri häälel kor
duva ühe ning sama motiiviga.
fuuriad, roomlaste kohutavad
kättemaksu-jumalannad
allilmast,
kreeka erinnüsed.
f-võti, muus., — fa-võti.
Fählmann, Fr. R., = Faehlmann.
Fär-saared, Taani saarterühm
Atlandi ookeanis, Šoti ja Islandi
vahekohal, 1399 km2, 24 200 ei.
(1930); metsatu, rohurikas mägis
maa, rohke lamba- ja hobusekas
vatusega ning kalapüügiga; elani
kud: norra päritolu färingid, oma
keele (fär-keel) ja omavalitsusega,
fäär (ingl. fair), õige, aus.
föderaalne, liitu, föderatsiooni
puutuv, liidupärane, liidu-.
föderalism, süsteem, mille järgi
liitriigiks ühinenud osariigid säili
tavad võimalikult avara iseseisvuse,
föderalist, föderalismi pooldaja,
föderatiivne, liidus olev, liit-,
föderatsioon, ühendriik, liitriik;
riigivorm, mille juures liitunud
liikmed (osariigid) säilitavad väga
suures ulatuses oma iseseisvust.
födereerima, liitma, ühendama,
föderatsiooni moodustama.
födereeruma, liituma, ühinema,
följeton, veste, „joonealune“.
följetonist, vestekirjanik.
följetonistlik, följetonlik, veste
line, vestelaadiline.
Fölkersahm [-zaam], Hamilkar
v., Liivimaa vabameelne poliitiline
tegelane, *1811, fl856; taotles talu
maade müügi- ja renditingimuste
kergendamist, mis esialgse vastu
seisu järel hiljem teostatigi 1849.
a. Liivimaa talurahvaseaduses.
Föniikia, kr. Foiniikia, vana ajal
Süüria kitsas rannariba Liibanoni
mäestikust Vahemereni, tähtsamate
linnriikidega rannikul: Siidon ja
Tüüros (asut. u. 1500 e. Kr.). Maa
alistati 332 e. Kr. Aleksander Suure
poolt ja liideti Rooma riigiga 63
e. Kr.
föniiklased, foiniiklased e. puunlased, semiidi päritoluga vana-aja
kuulsaim kauba- ja meresõiduERL 15. X 38.
füsiokraat
rahvas, asutasid kaubaturgusid ja
linnriike, kolooniaid (neist täht
saim Kartaago) ja valitsesid kogu
Vahemerd, levitades egiptuse ja
babüloonia kultuuri; olid alates
1000 e. Kr. surutud kreeklaste
poolt peam. läände, kaotasid suu
rema tähtsuse 7. saj. paiku.
förd, järvituslaht Taani idaran
nikul, sama mis Rootsis fjärd (-<—).
föön, suurtelt mägedelt, esijoones
Alpidelt alla puhuv, sageli tormikas, kuid soe ja kuiv tuul.
fööniks (kr. Phoinix), vanade
egiptlaste muinaslooline imelind,
kes surma lähenemisel viskub tulle
ja tõuseb tuhast uuesti ellu noorenenult; seetõttu jäädavuse ja sure
matuse sümbol,
föötus = feetus.
Führer [füürer] (sks. k. ’juht’),
Saksa riigikantsleri A. Hitler’i ni
metus.
fükoloogia, vetikateteadus.
fülaktiline, kaitsev, varjav,
fülogeenia, suguvõsa-lugu, õpe
tus organismide järk-järgulisest su
guvõsalisest arenemisest maakera
ajaloo jooksul.
fülogenees, suguvõsa-arenemine,
kõrgemate elusolendite aeg-ajaline
kujunemine lihtsamaist vormidest.
fülogeneetiline, suguvõsa-looline,
fülogeeniasse, fülogeneesi puutuv.
Fürstenberg, Wilhelm v., Liivi
maa ordumeister 1557—59, f 1568;
tema konflikt Poolaga paljastas
ordu jõuetuse ning andis Vene
maale tõuke sissetungiks ordu ala
dele 1558; võitluses võimu pärast
G. Kettleriga jäi ta 1559 alla ja
tagandati ordumeistri kohalt.
füsileerima, püssiga maha lask
ma, hukkama mahalaskmise teel.
füsiognoom, füsiognoomilc e. füsiognomist, ilmehindaja, näoilme
uurija ning tundja.
füsiognoomia, väline ilme, eriti
näoilme kui inimese sisemise olemuslaadi ja iseloomu kajastus.
füsiognoomika, õpetus inimese
iseloomu määramisest näojoonte,
liigutuste jm. ilmelaadi järgi,
füsiokraat, füsiokratismi pooldaja.
24
füsiokraatia
370
füsiokraatia, looduse valitsus; füsiokratism.
füsiokratism, 18. saj-1 Prantsus
maal tekkinud rahvamajandusõpetus, mille järgi maa- ja põlluhari
mine on ainuke tõeline rahva jõu
kuse ja heaolu allikas ning loo
duse seadused valitsevad ühiskond
likku ja majanduslikku elu.
füsioloog, füsioloogiateadlane.
füsioloogia, teadus elusolendite
(inimese, loomade ja taimede) or
ganismis toimuvaist elunähtusist,
eriti üksikute elundite elulisest ta
litlusest. Vastavalt käsitluslaadile
ja -objektidele tuntakse mitut liiki
füsioloogiat; näit. ü 1 d füs. käsit
leb kõigile elusolendeile omaseid
elutoimusi,
e r i füs-d
käsitlevad
üksikute elundite talitlust (hinga
mist, liikumist, vereringet, sigimist
jne.), katseline füs. uurib ük
sikute elundite tegevust katsete
abil, patoloogiline füs. hai
gete elundite talitlust, jne.
füsionoomia, õpetus loodussea
dustest^ ka füsiognoomia.
fütofaag, taimesööja (loom),
fütogeenne, taimetekkene.
fütoloogia = botaanika.
G, g, ladina tähestiku 7. täht,
meil 5. või (kui võõrtähed on kaa
sa arvatud) 8. täht; eestis helitu
kaashäälik. Võõrkeelis on g tava
liselt heliline, eesvokaalide ees tä
histab prants. keeles i-d, it. keeles
dz-d ja hisp. keeles hh-d. —
Muusikas on g (= sol) do-mažoor-astmiku (e. -heliredeli) 5. heli.
g, lühend sõnast gramm.
Ga, keemias galliumi märk.
gaasdušš, (arstimiseks) gaasijoa
laskmine kehale.
gaasialarm, gaasiohu puhul an
tav alarm e. virge.
gaasianalüüs, gaaside liigi ja hul
ga määramine mingis gaaside se
gus; toimetatakse eriliste aparaati
dega, millest tuntuim on orsaa (Orsat’) aparaat.
gaasiasjandus e. gaasindus, tea
gaasid
fütopatoloogia,
taimehaigusteõpetus.
füüsik, füüsikateadlane.
füüsika, õpetus loodusnähtustest,
millede juures muutub ainult ma
teeria olek, mitte aga koostis; siia
kuuluvad: mehaanilised, akustili
sed, optilised, elektrilised, magnetilised ja soojus-nähtused. Füüsi
kalisi nähtusi uuritakse katsete ja
vaatluste abil.
füüsikaline, füüsikasse kuuluv
või puutuv.
füüsikaline keemia, keemiliste ai
nete füüsikalisi omadusi uuriv kee
mia haru.
füüsiline, kehaline, materiaalne,
looduslik. Vastand: psüühiline.
füüsiline isik, jur., inimene õi
guse subjektina, õigusvõime oma
nikuna; inimene saab selleks juba
sündimisel ning kaotab õigusvõime
surmaga; õigusliku teovõime oman
dab ta aga täisealiseks, Eestis 20aastaseks saamisel.
Fyn e. Fyen [fiiün], suuruselt tei
ne Taani saar, Jiiütimaa lõuna
osast idas, 3478 km-, 348 000 ei.;
madal viljakas põllundusmaa.
dusala, mis käsitleb gaaside oma
dusi ja rakendusvõimalusi tegeli
kus elus, gaasikaitset jm.
gaasiautomaat, seadis, mis annab
gaasi, kui temasse sisse lasta tea
tava suurusega (kaalult ja väärtu
selt) raha, kusjuures gaasihulk vas
tab raha väärtusele.
gaasiballoon, gaasipudel, eriline
terasest silinder veeldatud või sur
vega tihendatud gaasi hoidmiseks;
mahutavus kuni 50 1 ja algrõhk
kuni 150 at.
gaasid, kehad vabas olekus kind
la kujuta ja ruumalata. Gaase võib
jahutamise ning survega veeldada
ja mõningaid isegi muuta tahkeiks
aineiks. Gaasidel on määramatu
suur paisumistung; kindlal gaasihulgal on ruumala pöördvõrdeline
rõhuga, kui ei muutu temperatuur,
gaasigeneraator
371
gaasimask
Gasogeeni kirjeldus
(gasogeen võimsusele 50—150 hj).
Gasogeeni osad.
1. Generaator. Raudkarrast väliskest on
seestpoolt vooderdatud tulekindlate kividega.
Kivivoodri ja väliskesta vaheruum on täidetud
kuiva tuhaga. Generaatori peal asetsevad mal
mist toitekolu, suletav suitsuklapp, korsten ja
vee-äravoolu toru. Generaatori kere on varus
tatud õhu- ning vaatemulguga ja läbipuhkeõhutorustikuga. Generaatori alumises osas aset
seb käsitsi liigutatav rest. Generaator lasub
veega täidetud vesistul ja on varustatud kahe
uksega, üks pealpool ja teine allpool resti.
2. Tolmu-eraldi ja eeljahuti. Raudkarrast,
vaheseinaga tolmu-eraldi alumine osa on lahtine
ja asetseb vees, ülemise osa kaanele on kinni
tatud veepihusti ja läbipuhke-torustik. Tolmueraldi küljes asetseb sulgeklapp. Tolmu-eraldi ja generaatori vesistud on omavahelises ühenduses.
3. Pesemu ja jahuti.
Raudkarrast pesemu väliskesta külg on varustatud 2 puhastus-uksega
ja läbitorke-mulguga. Pealmisele kaanele on kinnitatud tuulutamistoru. Pesemu alumine põhi on
kaetud tsemendikorraga; kõrgemale on paigutatud puitrestid, millede vahed on täidetud pestud
luudadega. Vahepealses tühimikus on 3 veepihustit.
4. Gaasistu.
Raudkarrast kest, varustatud 2 äärikuga ja veeväljalaske-korgiga,
torustiku kaudu ühendatud pesemu ja mootoriga.
ja ruumala võrdeline temperatuu
riga, kui ei muutu rõhk.
gaasigeneraator e. gasogeen,
eriline aparaat gaasi valmistami
seks puidust, turbast, kivisöest jm.,
peamiselt sisepõle-mootorite toitmi
seks. Liigitus: üles- ja allapoole
sihitud põlemisega gasogeen. Koos
neb: 1) erilise konstruktsiooniga
a h j u s t ehk generaatorist,
mis on ehitatud paksust raudkar
rast ja vooderdatud tulekindla ma
terjaliga, 2) gaasijahutist, 3) -pu
hastist, 4) -pesemust, 5) -filtrist ja
6) lisaseadistest. Kuna gaasi val
mistamiseks gasogeenis võib kasu
tada turvast, puidu- ja muid orgaa
nilisi jäänuseid, siis saadud gaas
tuleb 2—:3 korda odavam petroole
umist ja bensiinist, mistõttu prae
gusel ajal välismail tehakse põhja
panevaid katseid gasogeenide täien
damiseks ja kõigiti soodustatakse
nende tarvituselevõttu tööstustes ja
liiklusasjanduses. Eestis valmista
vad gasogeene mitmed tehased ja
töökojad.
gaasi-liõõglamp e. aueri lamp,
nn. aueri hõõgsukaga varustatud
gaasipõleti (leiutatud Auer von
Welsbach’i poolt 1885); tarvita
takse eeskätt tänavate ja välja-
on gaasi-
küte
valgusta
miseks.
gaasiliävitaja,
aparaat gaasita
tud alade ja ese
mete gaasist pu
hastamiseks.
gaasi-imeja =
ekshaustor.
gaasikaitse,
Gaasi-hõõglamp
elusolendite
ja
(seisev ja rippuv).
esemete kaitse
mine sõjagaasi eest, milleks ehita
takse gaasivarjendeid ja valmista
takse sõjagaasi-torbikuid
(gaasi
maske) ning gaasikindlaid ülikondi.
gaasikeere e. torukeere, eriline
liik keermeid, mida lõigatakse gaasija veetorudele. Vt. keere.,
gaasimahuti e. gasomeeter, raud
karrast lae ja seintega, alt veega
suletud kuplikujuline seadis gaasi
kogumiseks ja alalhoidmiseks.
Gaasimahuti.
Veega täidetud
ehitisse on paigu
tatud alt lahtine
raudkarrast silin
der, kuhu viivad
gaasi sisse- ja
väljavoolu torud.
gaasimask e. gaasitorbik, kaitse
vahend mürkgaaside vastu; koos-
neb kummist või gaasikindlast rii
dest tehtud mütsist (näokattest),
mis on varustatud klaasist avadega
silmade jaoks, ja gaasikurnast; vii
mane sisaldab keemilisi aineid, mis
teevad mürkgaasid kahjutuiks. Tar
vitatakse tuletõrjes, mäekaevandusis ja sõjas.
gaasimootorid, eriliik sisepõlemootoreid, töötavad sulatusahjude,
generaatori- ja valgustusgaasiga.
gaasimõõtja e. gaasikell, aparaat
tarvitatava gaasihulga mõõtmiseks;
teeb seda pöörleva kardsilindri abil.
gaasimürsk, mürk- e. sõjagaasiga
täidetud mürsk.
gaasipatarei, kollektori kaudu
ühendatud ja ühise väljalasketoruga gaasiballoonid.
gaasiprits, tulekustutamisseadis,
mis sooda ja happe toimel tekki
nud süsihappegaasi rõhu tagajär
jel pritsib välja tuld kustutavat
se8u-
gaid
372
gaasimootorid
,
gaasipõleti, ventiiliga tõruke gaa
si põletamiseks gaasiahjus, -pliidis,
-hõõglambis ja mujal (vt. bunseni
põleti).
gaasiregulaator, gaasirõhu regu
leerimise riist.
gaasirünnak, rünnak sõjagaaside
abil (gaasipilve e. -lainega gaasi
balloonidest, gaasipommidega lennukeilt, gaasimürskudega suurtük
kidest jne.).
gaasistama, gaasiks või gaasitaoliseks muutma.
gaasitama, sõja- e. mürkgaasiga
üle ujutama; gaasiga käitlema,
gaasitorbik = gaasimask,
gaasivarjend, eriline ehitis, kuhu
on takistatud sõjagaasi sissetungi
mine.
gaaskiimblus, ravimiseks keha või
kehaosa pidamine tervislikus gaasis,
gaasküte, küte gaasiga,
gaasmürgistus, mürgistus mingi
gaasiga; on olenevalt gaasiliigist ja
gaasihulgast väga mitmesuguse toi
mega.
_
gaasriie, läbipaistev hõre puuvillvõi siidriie; siid-gaasriiet tarvita
takse ms. püülisõelte tegemiseks,
gaasvalgustus, valgustus nn. val-
gustusgaasiga, mida saadakse kivi
söe kuivdestilleerimisel erilistes ah
judes (retortides).
gaaž (pr. gage), pant; palk, töö-
Gaavial.
gaavial, krokodilliliste seltsi kuu
luv hindude püha loom India jõge
des, kuni 5 m pikk, pikkade kit
saste lõugadega.
gabardiin, toirnne ülikonna- ja
palituriie villast või puuvillast.
gabariit, tehn., 1) loomulikus suu
ruses mudel, mille järgi valmista
takse laevade ja kahurite osi; 2)
liiklemistee ristlõikes piirjoon, mis
määrab liikuvate esemete vaba lä
bipääsu ruumi piirid, samuti piir
joon, milleni võivad ulatuda liikle
mistee lähedal olevate ehitiste osad;
3) raudteejaamas laaditud vaguni
piirjoonte kontrollimise seadis.
Gabelsberger, Franz Xaver, saksa
kiirkirja rajaja, * 1789, f 1849; lõi
oma stenograafiasüsteemi 1818, mis
hiljem täiendatuna on olnud eesku
juks teistelegi süsteemidele.
Gabrel e. Gabriel, Rudolf Georg,
eesti õigusteadlane, * 1871; on ol
nud notar, omavalitsustegelane ja
kohtunik, minister 1923—25, 1933—
1938 riigikohtunik.
Gabriel, eesti piiblis K a a b r i e 1,
peaingel, Jumala saadik.
Gade, Niels Wilhelm [niils], taa
ni viljakas helilooja omapärases
stiilis, * 1817, t l890-.
Gadebusch, Friedrich Konrad,
balti-saksa ajaloo-uurija, * 1719,
f 1788; on kogunud rohkesti ma
terjale ja avaldanud rea töid Liivimaa ajaloost (ms. ,,Livländische
Jahrbücher“).
gagaat, pigisüsi, must liik pruunsütt, ,,must merivaik“.
Gaia e. Gee, kreeka maajumalanna, kelle lapsed — titaanid ja gi
gandid ühes temaga kaua võitle
sid taevajumalate vastu.
gaid e. görlgaid, tüdruk-skaut.
Gailit
373
Gailit, August, kirjanik, * 1891;
avaldanud novelle ja romaane fan
tastilises ning groteskses laadis.
Tähtsamaid töid: romaan novelli
des „Toomas Nipernaadi“ (1928),
romaan ,,Isade maa“ (1935) jm.
Gainsborough [geinsbara], Tho
mas [tomds], inglise maalikunstnik,
* 1727, f 1788; oli otsituim portre
tist kõrgemas seltskonnas, inglis
pärase maastikumaali looja julge
värvikäsitlusega. — Vt. tahvlit 14.
gala (hisp.), õukonna pidustus,
õueball; piduriietus, pidurõivastis.
gala-, eesliitena: pidulik, pidu-,
galaagod, loomaperekond poolahviliste seltsist, galaagolaste suguk-st, paljaste kõrvalestadega loo
mad.
Galaatia, eesti piiblis Kaalatia e.
Kalaatia, vana-ajal maa-ala VäikeAasias, Früügiast läänes; galaatlasteks olid 3. saj-1 e. Kr. sinna tun
ginud keldid.
galadinee, pidulik lõunasöök, toreduslõuna.
galaliit, tehis- e. kunstsarv, pii
ma valkainest tehtav sarvetaoline
aine, millest valmistatakse mitme
suguseid ilu- ja tarbeasju,
galanterii, galantsus; lipitsus.
galanteriikaubad = ehtekaubad.
galantne, üliviisakas, aupaklik
(esijoones daamide vastu).
Galäpagose saared e. Kilpkonna
saared asetsevad Vaikses ookeanis,
Ekuadorist. kellele nad kuuluvad, u.
1000 km läänes, 7430 km2, u. 2000
ei.; hiiglasuurte kilpkonnadega.
galeer, pikk aerudega sõjalaev
peam. keskajal, 50—100 aeruga,
igaühe jaoks 3—5 aheldatud aeru
tajat, nn. galeeriorja (enamasti
sunnitöölised ja sõjavangid).
galeniit, seatina- e. plii-maak,
erik. keskm. 7,45.
Galenos [-lee-], lad. Galenus,
kreeka arst Roomas 2, saj. p. Kr.,
t u. 200; oma rohkete arstiteadus
like töödega oli väga mõjukas
keskajalgi.
galeoon e. galioon, hisp. end.
suur raapurjedega kauba- või sõ
Galliffet
jalaev, eriti hõbeda toomiseks
Ameerikast.
galeott e. galiott, laiade otstega
hollandi purjekas rannasõiduks.
galerii, ehitistes kitsas ja pikk,
enamasti ühepoolse valgustusega
ruum, mille ülesandeks on teisi
ruume ühendada või olla neile esi
kuks; kunstikogu; teatris kõrgeim
ja odavaim rõdu.
Galiitsia, Poola lõunapoolseim
osa Karpaatide põhjaveerudel ja
eelmäestikus;
kõrgmail
metsan
duse ja mäetööndusega, madalamal
põllunduse ja karjandusega; 81 080
km2, 8,5 milj. ei. (1931), peam. poo
lakaid, ruteene ja juute. Kuulus
Maailmasõja lõpuni peam. Aust
riale.
galiifslased, Galiitsia elanikud.
Galilea [-/e'a], eesti piiblis Kaa
li 1 e a, vana-ajal Palestiina loode
osa, Jeesuse kodumaa ja peamine
teotsemispaik.
Galilei [-e i], Galileo, itaalia ma
temaatik, füüsik ja täheteadlane,
* 1564, f 1642; oli prof. Pisas ja
Padovas; 1633 sunniti teda inkvisitsioonikohtus vandega tunnistama
ketserlikuks Kopernikuse õpetust
päikesekesksest maailmasüsteemist.
Galilei leiutas vabalange-, pendlija viskeseaduse ning pikksilma (te
leskoobi), millega avastas Jupiteri
kuud, Saturni ringid jm. — Pilti
vt. tahvlil 15.
Gallen-Kallela [-een], Akseli, soo
me maalikunstnik, * 1865, f 1931;
lõi algul jõulisi naturalistlikke ku
jutisi rahvaelust, omandas hiljem
romantilis-sümbolistliku, dekoratiivsusse kalduva omapärase stiili, ka
sutas loominguks ohtrasti aines
tikku ,, Kalevalast”.
gallert (pr.), kaller, tarrend, tartel.
Gallia, vana-ajal maa-ala, mis
kattub enam-vähem praeguse Prant
susmaa, Belgia, Šveitsi ja PõhjaItaaliaga.
gallid, gallialased.
Galliffet [-fee], Gaston Alexandre
Auguste de [-o'y -aydr ogii'st da],
markii, Prantsuse kindral, * 1830,
gallikaani
galtoonia
374
A. Gallen-Kallela: Toonela rannal.
f 1909; reformis Prantsuse ratsa
väe, oli sõjaministriks.
gallikaani
kirik, Prantsusmaa
rahvuslik katoliiklik kirik.
gallikanism, gallikaani kirikule
paavstist
suuremat
sõltumatust
taotlev suund Prantsusmaal ala
tes 15. saj.
Gallipoli, 85 km pikk, kuni 17
km lai Türgi poolsaar Balkani ka
guosas,
moodustab Dardanellide
looderanniku.
gallitsism, prantsuslik keelend
kodunematuna mingis muus keeles,
prantsuspärasus.
gallium, keemiline element (märk
Ga), haruldane metall, erik. 5,96,
aat.-k. 69,7, sulamistemp. 29,8° C.
Leidub looduses galeniidis, püriidis
ja mujal.
gall-kett, eriline veoketi-liik, mi
da tarvitatakse hammas-ajamite
(-rataste) ühendamiseks peamiselt
transmissioonides, automootoreis ja
tõsteaparaatides. Vt. kett.
gallomaanis e.
frankomaania,
kirglik kõige prantsuspärase eelis
tamine.
gallon, lüh. gal, vedelikkude ja
pudev-ainete ruumala mõõduühik;
inglise e. imperiaal-gal = 4,546 I,
ameerika gal — 3,785 1; 1 gal =
4 kvarti = 8 pinti.
gahnei, räni- ja süsihapude tsingimaakide nimetus.
galoneerima, galoone e. tresse
peale õmblema, nendega kaunis
tama.
galoon, kuld- või hõbepael, tress
(näit. livreel); ka värviline pael
pükste välisõmbluse kohal.
galopp,
kiirratsutus,
(hobuse)
nelja-jooksmine; 2/4-taktilise kiire
tantsu nimi.
galoppima (galoppida, galopin) e.
galopeerima, nelja jooksma või rat
sutama, kappama.
Galsworthy
[goolsudõi],
John
[džon], inglise kirjanik, * 1867,
f 1933; on inglise alalhoidlikku
keskkihti kujutanud hingeelulistesse ja olustikulistesse peenustesse
laskuva realismiga; peateos: ,,Forsyte’ide saaga“ (1906—22, eesti k.
ilm. 1936). Nobeli laureaat 1932.
— Pilti vt. tahvlil 15.
Galton [gooltn], Francis, inglise
loodusteadlane, inimese pärivuse
uurija, eugeenika rajaja, * 1822,
f 1911.
galtoonia, suurte valgete õitega
ilutaim liilialiste suguk-st.
galvaanl elem.
375
galvaani elemendid, pideva elekt
rivoolu allikad. Koosnevad süsi- ja
metall- (näit. tsink-) plaadist (elektroodid) ja elektrolüüdist
(lahjend. väävelhape, salmiaagilahus vm.), mis on paigutatud klaasvõi eboniitanumasse. Plaatide ots
tesse on kinnitatud erilised kruvid,
klemmid e. näpitsad, mis moodus
tavad poolused, kusjuures süsiplaadi poolust nimetatakse pluss(märk + ) ja metallplaadi oma
miinus pooluseks (märk —). Lai
aldast praktilist kasutamist leia
vad galv. elem. liikidest nn. leklanšee (Leclanche) märg- ja kuivelement, mis koosnevad süsi- ja
tsinkelektroodist ja salmiaagilahusest; süsielektrood on paigutatud
pruunkivi ja grafiidi segusse. Kuivelemendi vedelik on immutatud
saagmeisse, želatiini vm. ainesse,
mistõttu seda võib tarvitada taskuja raadiopatareides; selle elem.
emj = u. 1,5 V.
galvaani patarei on galv. ele
mentide ühend. Liigitus: järjestik-,
rööp- ja segaühendus. Järjestikühenduse puhul ühendatakse jär
jestikku ühe elem. plusspoolus teise
miinuspoolusega; seejuures võrdub
patarei pinge üksikute elem. pin
gete summaga. Rööpühenduse pu
hul ühendatakse kõik plusspoolused omavahel ja miinuspoolused
omavahel, kusjuures patarei pinge
võrdub üksiku elem. pingega. Sega
ühenduse puhul jagatakse elem.
rühmadesse; ühe rühma elem. ühen
datakse järjestikku (takistus suure
neb) ja teise omad rööbiti (takis
tus väheneb).
galvaani vool, elektrivoolu endi
ne nimetus.
Galvani [-vaa-], Luigi [luidži],
itaalia loodusuurija, arstiteaduse
prof. Bolognas, * 1737, f 1798;
avastas a-1 1789 galvanismi.
galvanisatsioon e. galvaniseerimine, galvaani voolu tarvitamine
ravimiseks või metallitamiseks (ühe
metalli katmiseks teise met. kor
raga).
galvanism, õpetus nn, galvaani
galvanosteegia
elektrist, s. o. elektrist, mis saa
dakse metalli ja soola- või happelahuse kokkupuutel (vt. galvaani
elemendid).
galvanograafia, galvanotehniline
trükiklišeede valmistamine.
galvanomeeter, nõrga elektrivoo
lu osutamise ja selle tugevuse
mõõtmise
riist.
Tarvitatavamad
selle liikidest on: 1) pöördpooliga
galvanom., mille puhul hoburauakujulise magneti pooluste vahele
on riputatud traatpool, mis pöör
dub alalisvoolu läbimisel; pöörde
suurust ja selle voolu tugevust näi
tab pooli külge kinnitatud osuti;
2) kuumtraat-galvanom. vahelduv
voolu jaoks; vool, läbides traati,
kuumendab seda, mistõttu traat
pikeneb ja nihutab osutit.
galvanoplastika,
metallesemete
valmistamine elektrolüüsi teel. Sel
leks tehakse vahast või mingist
muust pehmest ainest eseme vorm,
nn. matriits, kaetakse tema sisepind elektrit juhtiva ainega (näit.
grafiit), ühendatakse vooluallika
negatiivse poolusega ja riputatakse
ta nn. galvaani vanni — elektrolüüti, mis sisaldab selle metalli
soolalahust, millest soovitakse eset
saada; positiivse poolusega on
ühendatud üks või mitu plaati sel
lest metallist, mille soolalahus on
vannis; näit. kui
valmistatakse
ese vasest, siis on vannis vasevitrioli või mõne muu vasesoola
lahus ja + pooluse otsas ripub va
sest plaat.
El.-voolu läbimisel
elektrolüüdist laguneb ta ning sadestuv metall katab matriitsi soo
vitavas paksuses kihiga, kuna metallplaadist samal ajal lahustub
elektrolüüti metalli, mis on sades
tunud metallihulgaga võrdne. Ka
sutatakse galvanoplastikat klišeede,
grammofoniplaatide ja teiste ese
mete valmistamisel. Galvanoplast.
vajab nõrgapingelist (4—60 V) tu
gevat voolu.
galvanosteegia e. metallitamine,
metallesemete katmine teise metal
liga elektrolüüsi abil. Siia kuulu
vad: vasetamine, nikeldamine, hõ-
galvanotehnika
376
ganglion
Gambrinus [-rii-], muinaslooline
Flandria kuningas, õlletegemise leiu
taja.
gameet e. seiglane, sigimiseks ka
hekaupa ühinev isend ainuraksed
loomil ja alamail taimedel; laie
malt tähendab sugurakku (nii munakui seemnerakku).
Gamelin [gamlarj], Maurice Gus
tave [moriss güstaav], Prantsuse
kindral, * 1872; sai 1931 kindral
staabi ülemaks ja selle kõrval 1935
kõrgema sõjanõukogu aupresiden
diks.
Raudtala tsingitamine
gamma, kolmas täht kreeka tä
hestikus (T, y), vastab g-le.
(A — anood,r tsinkplaadid,
gamma-kiired e. y-kiired, kõrg
K — katood, tsingitasagedusega nähtamatud elektromag
tav tala,
B — tsingivann, tsinginetilised kiired, mis ilmnevad ra
soola lahus).
dioaktiivsete kehade lagunemisel;
y-kiired tungivad läbi metallide,
mõjuvad fotoplaadile, põhjustavad
fluorestseerimist; magneti- ja elekt
galvanotehnika, elektrivoolu ka
riväli nende suunda ei muuda.
sutamine esemete valmistamiseks
Ganander [-na'-], Kristfrid, soo
(galvanoplastika),
metallesemete
me muinasloolane, * 1741, f 1790.
katmiseks teiste metallidega (galGandhi, Mahatma, kuulus India
vanosteegia), metallide rafineerimirahvusliku liikumise juht, * 1869;
seks (puhastamiseks), metallide saa
võttis võitluses inglaste vastu tar
miseks (alumiinium jt.).
vitusele passiivse (vägivallata) vas
galvanoteraapia, ravimine gal
tupanu taktika juba Lõuna-Aafrivaani vooluga, elekterravi liik.
kas, kus ta elas 1893—1914, on ra
galvanotüüpia, klišeede valmista
kendanud seda edukalt ka kodu
mine galvanoplastiliselt.
maal alates 1919, korduvalt olles
galvanöör, suurtükkide elektri
vangistatud Inglise võimude poolt.
seadmete alal teotsev sõjaväelane
Ganges, Ees-India tähtsaim, hin
merekindluse või sõjalaeva pata
dude püha jõgi, algab Himaalaja
reis.
lõunaveerult, voolab mööda ma
Gama [gaama], Vasco da [vašku
dalikku peam. idasuunas, suubub
da], portugali meresõitja, * 1469,
ühes Brahmaputraga Bengaali lah
j- 1524; avastas 1497/98 meretee
te, moodustades maailma suurima
Indiasse (Aafrika lõunaotsa üm
suudmemaa (kuni 60 000 km-),
2600 km pikk, sellest 1450 km Kalbert).
kutast (peamisel suudmeharul) üles
Gambetta [gaybetaa], Leon [leo'y],
poole aurulaevatav. Suurim haru
Prantsuse poliitik, * 1838, f 1882;
Džamna.
oli silmapaistev pahempoolne, kuid
Ganghofer, Ludwig, saksa kirja
kompromissidesse kalduv riigimees,
nik, * 1855, f 1920; kirjutas näi
eriti pärast 1870. a. riigipööret,
dendeid ja romaane Ülem-Baieri
minister ja peaminister.
oludest suure asjatundlikkusega
Gambia, jõgi äärmises Läänerahvaelu suhtes.
Aafrikas, 1100 km pikk; Inglise
ganglion, tänk, ergusõlm; med.,
asumaa ja kaitseala G. joe kaldail,
kooljaluu, s. o. kõva muhk laba10 706 km2, u. 205 000 ei.
käe või labajala seljal.
gambrinism, med., õlletõbi.
betamine, kuldamine jne. Selleks
puhastatakse metallitatavat eset al
gul lihvimisega, pärast pesemisega
hapetes ja lõpuks loputamisega
puhtas vees, paigutatakse ta siis
galvaani vanni ning ühendatakse
ei.-voolu —poolusega. Vann sisaldab
nõutava metalli soolalahust, elektrolüüti, ja +poolusel vastavast me
tallist plaate. Katmine toimub sa
muti kui galvanoplastikas (-«-)•
gangreen
377
gangreen, med., roisk-kärbus.
gangster, organiseeritud roimar
Ameerika suurlinnus.
ganoidid e. vaapkalalised, kalarühm luukalade alamklassist, näit.
tuur e. samb ja vaaphaug; ena
mik neist on välja surnud.
garaaž, mootorsõidukite (auto
de) hoiu- ja korrastamisruum. Lin
nades kehtivad kindlad määrused
garaažide ehitamise kohta,
garant, tagaja, käemees.
garanteerima, (midagi) tagama,
käendama, (millegi eest) vastutama,
garantii, tagatis, kindlustus,
garantool, pulber, mis vesilahu
sena on munade säilitiks.
Garbo, Greta, rootsi filminäitle
ja, * 1906; on teotsenud peamiselt
Hollywoodis ja saavutanud erakord
se kuulsuse kirglikkude naiste osa
de omapärase tõlgitsusega.
Garborg, Arne, norra kirjanik ja
keeleuuendaja, * 1851, f 1924; kir
jutas realistlikke ja naturalistlikke
romaane, novelle, näidendeid, luu
letusi jm.
gar^onne [-ssonn] (pr.), naispoiss, poisitar, naisõiguslik, noor
mehe eluviisidega neiu.
Gard [gaar], Roger Martin du,
vt. Du Gard, R. M.
Garda järv, loodusilusate ranni
kutega järv Alpide lõunajalal, Itaa
lias suurim, 370 km2, piklik, kuni
346 m sügav, 65 m ii. mp., tali
kuurortidega.
gardeeniad, taimeperekond madaraliste suguk-st, enamasti põõ
sad troopilisest Aasiast ja Aafri
kast, mitmed neist lõhnavate õi
tega lõikelilled kasvuhooneis.
gardemariin, mereväekooli kas
vandik end. Venes; ohvitserikandidaat laeval.
garderoob, rõivasteruum; rõivakapp; inimese rõivakogu.
gardist, kaardiväelane.
Gardonyi [gaarclonji], Geza [geeza], ps., ungari kirjanik, * 1863,
t 1922; kirjutas rahvapäraselt rea
listlikke külajutte ja ajaloolisi ro
maane, millest on eesti k. ilm.
„Nägematu inimene11 (1929) jm.
gasool
Gargantua, hiidkangelane Rabe
lais’ samanimelisest satiirilisest ro
maanist.
Garibaldi [-5a'Z-], Giuseppe [džuze'-], Itaalia vabadusvõitleja, * 1807,
f 1882; oli 1834. a. mässu järel
kaua aega seiklev pagulane ja
1848—70
silmapaistvaim
Itaalia
ühendamise liikumise tegelane nii
sõjalise kui poliitilise juhina. —
Pilti vt. tahvlil
garneel, miti
keste söödavate
nimetus.
garneerima,
veeristama, ääristama, lisan
ditega kaunis
tama; varusta
ma.
garnison, mingi asula piirkonnas
majutatud väeosa, mahutusvägi;
kindluse kaitsevägi, linnavägi; sõ
javäeosa asupaik.
garnisoneeruma, sõj., majutuma;
majutatud olema, asuma.
garnituur, kokkukuuluvate ning
materjalilt ja stiililt ühtlaste ese
mete terviklik kogu; ka millegi
suurema juurde kuuluvad asjad,
varustis; lisand, kaunistis.
Garonne [-ronn], jõgi EdelaPrantsusmaal, voolab Püreneedest
Biskaia lahte (95 km laia suudmelahe kaudu), 650 km pikk, kanaliühenduses Vahemerega.
Garrick [gärik], David [deivid],
inglise näitleja ning lavakirjanik,
* 1716, f 1779; taotles teatraalsuse
asemel jõuda võimalikult suure
tõelisusläheduseni, sai kuulsaks eri
ti Shakespeare! lavastustega.
gaseel, lüürilise luuletuse Ida
mailt pärit värsivorm, koosneb 2realistest salmidest riimidega: aa
ba ca da jne.
gasell, põderkits, antiloobiperekond Aafrikas ja Aasias. Joonist
vt. antiloop, all paremal.
gasogeen = gaasigeneraator.
gasoliin = bensiin,
gasomeeter = gaasimõõtja, gaasimahuti.
gasoneerima, muruga katma,
gasool, turbagaas.
Gassendi
378
P. Gauguin : Flöödimängijad.
Gassendi [-ssaydii], Pierre [pjäär],
prantsuse filosoof, matemaatik ja
füüsik, * 1592, f 1655; oli materia
listliku ja mehhanistliku maailma
vaate rajajaid.
gasteerima e. gastroleerima, võõrusetendusi andma, võõrlema.
gastraalne, maopoolne.
gastriit, maokatarr.
gastriline, maosse puutuv, mak
ku kuuluv, mao-.
gastroleerima = gasteerima.
gasiroiiit, med., maokivi,
gastrolöör, võõrusnäitleja.
gastronoom, kokk-kunstnik, söö
kide ja jookide tundja,
i.asircnoomia, kokakunst,
gastropoodid, zool., kõhtjalgsed
limused.
gastroskoop, med., maopeegel.
Gatšina = Krasnogvardeisk.
Gaudeamus igätur [-aamus ig-]
(lad. k. ’niisiis olgem rõõmsad’),
vana ladinakeelse üliõpilaslaulu al
gussõnad.
gaudium (lad.), rõõm, lõbu.
Gauger, Johann L. Fr., raamatukaupleja, * 1754, f 1820. a. paiku;
oli esimese Tartu raamatukaupluse
Gdynia
asutaja 1784, kirjastaja ning laenuraamatukogu pidaja.
Gauguin [gogay], Paul [poi],
prantsuse maalikunstnik, * 1848,
f 1903; oli algul impressionistlik
maastikumaalija, pöördus hiljem
dekoratiivsele eksootiliste motiivi
de kasutamisele, armastas värvi
kust ja teravaid kontraste, andis
oma loominguga äratust ekspres
sionistidele.
Gauja (läti k.) = Koiva (jõgi).
gaur, metsveis Indias.
Gauss, Karl Friedrich, saksa ma
temaatik, * 1777, f 1855; on kuu
lus oma matemaatiliste, samuti
taevamehaanika
ja
magnetismi
alale kuuluvate uurimustega.
gauss, magnetvoo tiheduse (magnetilise induktsiooni) ühik.
Gautier [gotjee], Theophile [teofiil], prantsuse kirjanik, * 1811,
f 1872; oli esimesi „kunst kunsti
pärast11 esindajaid, on kirjutanud
luuletusi, jutustusi, romaane jm.
gautšod, poolmetsikud ratsakarjused Argentiina pampades, ena
masti hispaania-indiaani segarahvas.
Gavarni [-nii], Paul [poi], ps.,
prantsuse graafik, * 1804, f 1866;
on rikkalikult tootnud inimeste
grotesksust ja elu varjukülgi ku
jutavaid, vaimukalt-satiirilisi graa
filisi töid.
gavott, väike lõbus prantsuse
tants 4/4-taktis.
Gay-Lussac [ge-lüssak], Joseph
Louis [zoze'f lai'], prantsuse kee
mik ja füüsik, * 1778, f 1850. Tä
helepanu väärivad tema tööd gaa
side ja aurude alalt. Ta leidis, et
kõik gaasid jääval rõhul paisuvad
ühtlaselt ja et nende ruumpaisumistegur = 0,00366 e. u.
(GayLussac’i seadüs).
Gdansk (poola k.) = Danzig.
Gdov (vene k.) = Oudova.
g-duur, muus., — sol-mažoor.
Gdynia [gdõnja] (sks. Gdingen),
Poola ainuke meresadam, Danzigi
lahe läänerannikul, sai
linnaks
1926, kasvab hoogsalt, võistleb
Danzigiga, u. 100 000 ei.
Ge
Gellert
379
Ge, keemias germaaniumi märk.
Gebhardt, Eduard v., balti-saksa
maalikunstnik, * 1838, f 1925;
peamiselt Düsseldorfis teotsedes ja
osalt ka eesti motiive kasutades on
ta kõige silmapaistvamate tule
musteni jõudnud saksapäraselt ja
moodsalt ilmestatud usulise sisuga
maalide alal.
Gedimin [-mi n ] e. Gediminas,
Leedu suurvürst 1316—41; vallutas
Ordu ja Vene alasid, lõi SuurLeedu riigi, mille jagas oma poe
gade vahel.
geen e. pärilikkustegur (faktor),
biol., päritavate tunnuste (oletatav)
kandja kromosoomides.
geenius, suurvaim, üliandekas ini
mene; vaimne üliandekus; rooma
usundis: kaitsevaim.
GEG, lühend, = Gelehrte Estnische Gesellschaft.
gehenna (heebr.-kr.-lad.), põrgu.
Gehlhaar [geel-], Theodor, balti
saksa kunstnik, * 1805, f 1871; on
loonud talurahvaelu ja Tallinna
vaateid kujutavaid graafilisi töid,
ka miniatuurportreid.
Geibel, Emanuel, saksa kirjanik,
1815, j 1884; avaldanud luuletusi,
dramaatilisi teoseid jm.
Geijer, Erik Gustav, rootsi ide
alistlik filosoof, ajaloolane, luule
taja ning helilooja, * 1783, f 1847;
avaldas ms. vaimuka ja stiilinõtke
,,Rootsi rahva ajaloo“ (1832—36).
Geijerstam, Gustav af, rootsi kir
janik, * 1858, f 1909; avaldanud
suure hulga naturalistlikke novelle
ja romaane.
geiser, aeg-ajalt (kuni 80 m) kõr
gele purskuv kuumavee-allikas vul
kaanilist algupära, esijoones Is
landil, Uus-Meremaal ja Yellowstone’i pargis Põhja-Ameerikas.
Geiserich, vandaalide kuningas,
f 477; korraldas võiduka sõjakäigu
Põhja-Aafrikasse ja asutas seal van
daalide riigi residentsiga Kartaagos
(439), alistas hiljem teisigi Vahemere-maid ja rüüstas Rooma a. 455.
geisleri torud, mingi hõreda gaa
siga täidetud klaastorud, mis helen
davad mitmevärviliselt elektrivoolu
Ed. Gebhardt: Kristus merel.
läbimisel; nende abil uuritakse
gaaside spektrumeid jm.
Geissler, Heinrich, saksa mehaa
nik, * 1814, f 1879; leiutas nn. geis
leri torud, elavhõbepumba, vaporimeetri jt. aparaate.
geiša, jaapani kutseline tantsijan
na ning lauljanna, ka lõbuneiu.
gekod, sisalikud gekolaste sugu
konnast, elavad soojades maades,
eriliste padjakeste abil varvaste all
võivad ronida siledat seina mööda,
näit. müürigeko.
Müürigeko.
Gelehrte Estuische Gesellschaft,
lüh. GEG, = Õpetatud Eesti Selts.
Gellert, Christian Fürchtegott,
saksa kirjanik, rohkete tõlgete kau-
geminaat
380
Genfi konv.
veega, kalarikas, 170 km2 suur, 208
m alla mp.
generaal-, võõrapäraseis liitsõnus:
’pea-’, ’üld-’, ’ülem-’, ’kindral-’,
generaalsus, üldsus,
generaator, seadis, mis ühte liiki
energiat muundab teist liiki ener
giaks. Siia kuuluvad: dünamod, au
rukatlad jm. Vt. elektrimasinad ja
gaasigeneraator.
generalisatsioon, üldistamine
generalissimus, varemalt ülemkindral; nüüd sõjavägede ülemju
hataja.
generatiivne, sugulisse sigimisse
puutuv või kuuluv, sigimis-, sugutamis-.
generatsioon, põlvkond, sugupõlv;
sigitamine; kujunemine.
genereerima, sigitama, tekitama,
generoosne, suurmeelne,
üllas,
Geiser Yellowstone’i pargis.
õilis; heldekäeline.
du Eestiski populaarne valmide ja
genesis \ge-] (kr.), tekkelugu.
vaimulikkude laulude autor, * 1715,
Genetz \jen-], Arvid Oskar, kir
f 1769.
janikuna Arvi J ä n n e s, soome isageminaat, kaksikkonsonant, pikk
maalaulik, kirjakeele arendaja ning
kaashäälik, mis jaguneb kahe silbi
sugulaskeelte uurija,
1848, f 1915.
vahel (näit. hüppab).
Genetz [je'n-], Karl Emil, eelmise
geminatsioon e. gemineerumine,
vend, soome helilooja, " 1852,
kaashääliku muutumine kahekord
f 1930.
seks (keele ajaloos teatud tingimus
Geneve fždneev] (pr.) — Genf.
tel).
Genf (pr. Geneve), linn Šveitsi
gemm, nikerkivi, lõigatud kauäärmises läänenurgas, Genfi järve
nististega kalliskivi.
edelapoolsel otsal, kuulus loodus
gen., lühend, keelet., = genitiiv,
ilult, ülikooli, elava kaubanduse,
genealoog e. genealogist, pärit
turismi ja kellatööndusega, 145 000
ei. Rahvasteliidu, Rahvusvahelise
olu-, suguvõsa-uurija.
Punase Risti ja Rahvusvah. Tööbü
genealoogia, sugukonnateadus, uu
rib üksikisikute ja perekondade
roo asukoht.
Genfi järv (pr. Lac Leman), suu
päritolekut, põlvnemist ja sugulus
rim järv Alpides, Šveitsi ja Prant
suhteid ühes kõigi asjaosaliste tund
suse piiril, 582 km2 (72 km pikk,
maõppimisega.
kuni 14 km lai), 372 m ii. mp.. kuni
genees, teke, tärkamine,
310 m sügav. Järve läbib Rooni jõgi
geneetika, bioloogia haru päri
(Rhone).
likkuse, muutlikkuse ja arenemise
Genfi konventsioon. 1864 sõlmi
nähtuste ning nende põhjuste uuri
tud leping haavatud ja haigete sõ
miseks.
durite abistamise korraldamiseks
geneetiline, tekkeline, tekkimussõjaväljal, laiendatud meresõjale
lik, tekkimisse ja arenemisse puu
1899, uuendatud 1906; selle alusel
tuv.
teotsev persoriaal ja abistamisvahenGeneetsareti järv e. Tibeeria j.,
did kannavad eraldusmärgina pu
eesti piiblis Keneetsareti j.,
nast risti (Türgis poolkuud) val
asetseb Palestiinas Jordani jõel,
gel põhjal. Vt. ka P u n a n e Rist.
Surnumerest põhjas, on soolaka
geniaalne
geniaalne, vaimukas; suurvaimlik, loomeandeline, üliandekas,
genie [ženii] (pr.) = geenius,
genitaalid, suguelundid, sigitid.
genitiiv, omastav kääne, eestis
ennemalt n-lõpuga (säilinud liitsõ
nas maantee), nüüd ilma lõputa,
näit. selle toa.
genotiiüp, organismi geenide- (-<-)
kogu, pärilikkustüüp.
Genova [dže'-] (it.) = Genua.
Genoveva [-vee-] (sks.) = Jenoveva.
gens (lad.), perekond, sugukond,
hõim; roomlastel ühisest esiisast
põlvnenud ja ühist perekonnanime
kandev sugukond.
Gent, sadamalinn Loode-Belgias,
jõgedel ning kanalitel, Ida-Flandria
pealinn ülikooliga, vana (keskajal
väga suur) kaubanduskeskus, elava
kudumis- jm. tööndusega, puuviljaning lillekasvatusega, 168 000, ühes
eeslinnadega 219 000 ei. (1934).
gentiilne, mingist soost või heast
perekonnast (pärit),
gentilism, paganus,
gentleman [džentlmdn] (ingl.) =
džentelmen (aumees).
Genua [gee-] (it. Genova), linn
Loode-ltaalias, Genua lahe ääres,
Itaalia suurim kaubasadam, metal
li- ja siiditööndusega, rohkete ehi
tusmälestiste ja ülikooliga, 636 000
ei. (1934). — Alates 10. saj. isesei
sev vabariik, sai kaubanduslikuks
suurvõimuks Vahemerel, 14. saj-1
jäi alla Veneetsiale; hiljem kordu
valt iseseisev, 1815 ühendatud Sardiiniaga.
Genua laht, Vahemere laht vastu
Põhja-Itaalia lääneosa ja Prantsuse
kagurannikut.
genuiinne, sünnipärane, ehtne,
genus [ge-] (lad.), sugu; sugu
pool; bot., zool., perekond,
geo-, kr. eesliide, täh. ’maa-’,
geodeesia, maakera pinna mõõt
mise ja kaardistamise õpetus (kõr
gem geodeesia); maamõõtmisõpetus
(väiksemate maa-alade puhul).
geodeet, (esijoones kõrgema) geo
deesiaga teotsev õpetlane.
geofaagia, haiguslik mullasöömiskalduvus.
381
geoloogia
Geoffroy Saint-Hilaire
[žofrua
säytiläär), Etienne [etjenn], prant
suse kuulus zooloog, * 1772, f 1844;
liikide muutlikkuse rõhutajana oli
opositsioonis Cuvier’ga («—), eden
dades põlvnemisõpetust.
geofüüsika, maafüüsika, teadus
haru maakera sisemusest ja koo
rest, tema veekogudest ja õhkkon
nast, esijoones nende füüsikalistest
omadustest.
geograaf, maateadlane.
geograafia, maateadus,
teadus
maakera välispinnast, tema elukonnast ning looduslikest elutingimus
test; jaguneb oma ülesannete koha
selt mitmesse harru.
Geograafiakabinet, asutis Tartu
Ülikooli geograafia õppetooli juu
res, asut. 1919.
geograafiline laius, mingi paiga
meridiaani mööda kraadides mõõ
detud kaugus ekvaatorist (põhja
poole — põhjalaius, lõuna poole —
lõunalaius, mõl. 0—90°).
geograafiline meetod, rahvaluule,
vt. ajaloolis-geograafiline meetod.
geograafiline pikkus, mingi pai
ga meridiaani kraadides mõõdetud
kaugus Greenwich’i null-meridiaanist (ida poole — idapikkus, lääne
poole — läänepikkus, mõl. 0—180°).
Ühe ning sama pikkuskraadiga
paikades on kellaaeg ühine, kuna
üks kraad ida või lääne pool kel
laaeg erineb 4 min. võrra. Vrd. aeg.
geoid e. kerand, maakera tõeline
kuju, mis pole täiesti kera ega ka
mitte päris pöördellipsoid (mand
rid vähe kõrgemad, ookeanid vei
di madalamad viimase pinnast),
geoloog, geoloogiateadlane.
geoloogia, maalugu, teadus maa
kera ainelisest koosseisust, ehitu
sest ning ajaloost. Ü 1 d geoloogia
käsitleb nimelt maakera ehitust ja
selle muutusi esilekutsuvaid näh
tusi ning jõude, kuna ajaloo
line geol. uurib kivimite ja neis
sisalduvate kivististe tekkimisjärjestust ja paigutumist maakera
ajaloolisel kujunemisel, püüdes neid
liigitada geoloogiliste ajaüksuste
järgi.
Vastavalt ülesandeile ning
erialadele liigitub g. veel mitmeti.
geomeetriline
382
geoloogiline
geoloogiline ajajaotus, maakera
mineviku (üle 2000 milj. a.) umb
kaudne jaotus tüüpilistesse ajaüksustesse, millest suurim on aegkond
e. eera, järgmine (eelmise alaüksus)
— ajastu e. periood, selle järg
mine — ajastik e. epohh. Need
ajaüksused kujutavad enesest õieti
teatavate kivimi-kihtide tekkimi
seks kulunud aegu, mispärast nei
le ajaüksustele vastavad samas suurusjärjekorras
maakoore-üksused
ladekond, ladestu ja ladestik; vii
mased jagunevad veel lademeiks,
need vöötmeiks ja need kihtideks.
Kõigi nende üksuste nimetused tä
histavad korraga nii aega kui vas
tavat kihiüksust. Peajooni nimeta
tud ajajaotusest näitab juuresolev
tabel.
Geoloogiline ajajaotus
(peajooni).
Ajastu
Ladestu
Kvaternaar e.
pleistotseen
Kainozoiline e.
uus- aegkond
(-ladekond),
u. 60 milj. aastat
Mesozoiline e.
kesk- aegkond
(-ladekond),
u. 150 milj. aastat
Paleozoiline e.
vana- aegkond
(-ladekond),
u. 500 milj. aastat
Tertsiaar
Kriit
Juura
Triias
Perm
Karbon
Devon
Gotlandium e. silur
Ordoviitsium
Kambrium
Ajastik
Ladestik
Alluuvium
Diluuvium
e. jääaeg
Pliotseen
Miotseen
Oligotseen
Eotseen
Igaüks neist ja o ta ta k se
üksikuiks ajastikkudeks
(ladestikkudeks).
Aegkond
Ladekond
Ü r g - aegkond
(-ladekond), uuemal
ajal jaotatult:
eozoikum ja
a r h a i k u m, kokku
u. 1300 milj. aastat
geoloogiline profiil, maapinnaosa läbilõige (tavaliselt joonisena)
mitmesuguste kihtide ja kivimite
näitlikustamiseks.
geomeetria (kreeka k. ’maamõõt
mine’), õpetus punktist, joontest,
pindadest (planimeetria) ja keha
dest (stereomeetria), üldse tasapinnalistest ja ruumilistest kujundi
test.
geomeetriline keskmine e. kesk
mine proportsionaalne, kahe arvu
korrutise ruutjuur; a ja b geom.
keskm. x = \/ab. Toodud kolmest
geomeetriline
383
arvust võime koostada proportsi
ooni kas x : a = b : x või a : x
— x : b.
geomeetriline koht, säärane joon
või pind, mille kõigil punktidel on
ühine omadus; näit. kerapind on
selliste punktide geom. koht, mil
lede kaugused ühest kindlast punk
tist, nimelt keskpunktist, on võrd
sed.
geomeetriline rida, arvude rida,
kus iga järgmine arv saadakse eel
misest, seda mingi kindla arvuga,
nn. rea nimetajaga korrutades,
näit.: 1/i, V2, 1, 2, 4, 8 jne. (rea
nimetaja on siin 2).
geomeetriline stiil, kreeka kuns
tis u. 10.—8. saj. e. Kr. valitsenud
stiil, ilmnes peani, vaaside kaunis
tamises planimeetrilise mustriga.
geomorfoloogia, geoloogia ja geo
graafia piiripealne teadus — maa
koore pinnavormidest ja neid ku
jundanud tegureist ning nähtusist.
geood, kinnine kivimi õõs, mille
seinad on kaetud või mis on täi
detud kristallidega. Vrd. druus.
Georg, kahe Kreeka kuninga ni
mi. Neist G. II, * 1890, sai troo
nile 1922, sunniti lahkuma 1924,
kutsuti uuesti troonile 1935.
George [džoodž], kuue Inglise
kuninga nimi. Neist G. III valit
ses 1760—1820 ja püüdis vanameelseile toetudes suurendada oma mõ
juvõimu valitsusasjades. Tema ajal
tekkisid Inglise koloniaal-aladest
P.-Ameerika Ühendriigid ja sai al
guse Prantsusmaaga õnnelikult lõp
penud sõja tagajärjel Inglise täht
suse uus tõus. — G. V valitses
1910—36, mis ajale langes Maa
ilmasõda ja selle võidukas lõpeta
mine. — G. VI, * 1895, sai troo
nile 1936 selle järel, kui ta vanem
vend Edward VIII (^-) sellest oli
loobunud.
George [-0-], Stefan, saksa uusro
mantiline luuletaja, * 1868, f 1933;
kirjutas kõlailule rajatud vormikauneid värsse, sisuliselt taotles hämarapäraseid mõttesügavusi, pidas
kinni
aristokraatlik-estetistlikust
hoiangust.
Gericault
George Sand [žorž sar/d], vt. Sand.
Georgia [-0 V-] e. Gruusia,
nõukogude-vabariik Venemaal, Taga-Kaukaasia lääneosas, vastu Mus
ta merd ja Türgi piiri, 69 900 km2,
3,11 milj. ei. (1933), peam. georglasi, peale selle armeenlasi, ab
haase, osseete, tatarlasi jm. Majan
dusalad: põllundus, aiandus, kar
jandus. Saadakse tubakat, veini,
villa jm. Maavarad mägedes on
enamasti kasutamata. Pealinn Tiflis, 406 000 ei. (1933). — Oli rii
gina olemas juba vana-ajal, sai
korduvalt vallutuste objektiks, 11.
—14. saj. oli uuesti iseseisev, 1801
läks Vene alla, kujunes 1918 ise
seisvaks vabariigiks, alistati 1921
Nõukogude-Venele.
georgiin e. jorjen, vt. daaliad.
Georgi rist, aumärk Inglis-, Vene
maal ja mujal; kuni enamlaste
võimuletulekuni oli Venemaal Geor
gi rist kõrgeimaks sõjaliste teenete
eest antavaks aumärgiks.
georglased, grusiinlased e. gru
siinid, vana kultuurrahvas Geor
gias, enamasti kristlased, u. 2 milj.
inimest.
geotermika, õpetus maakera soojusoludest.
geotermomeeter, maakera sise
muse soojamõõtja.
geotropism, raskustungi põhjus
tatud taimede omadus (sõltumata
seemne asendist) kasvada juurtega
sügavusse, varre ja idulehtedega
ülespoole.
geotsentriline, maakeskene, Maad
maailma keskusse asetav (vaade),
Maasse kui keskusse puutuv.
Gerard [žerciar], Francois \frar/ssua], parun, prantsuse maalikunst
nik, * 1770, f 1837; lõi mütoloogi
lisi ja ajaloolisi maale klassitsistli
kus stiilis, oli esinduslik õuekunstnik.
Gerhardt, Paul, saksa luterlik
usuteadlane, paljude kirikulaulude
autor, * 1607, f 1676.
Gericault
[žerikoo],
Theodore
[teodoor],
prantsuse
kunstnik,
* 1791, f 1824; ületas oma maalides
klassitsistliku vormiranguse ja rajas
Germaani»
384
elule lähenedes teed romantismile;
tähtsaim teos: laeva „Meduusa'
hukkumist kujutav „Meduusa parv“
(1819). — Vt. tahvlit 16.
Germaania (lad. Germania), ger
maanlaste poolt asustatud alade
nimetus roomlastel; Saksamaa ja
selle personifikatsioon.
germaani keeled, indo-euroopa
keelte haru kolme pearühmaga:
1) idarühm: gooti keel; 2) põhjarühm: skandinaavia keeled: a) taa
ni, rootsi, b) norra, islandi; 3) läänerührn: inglise (end. anglosaksi) ja
friisi, alamsaksa (end. saksi) ühes
hollandi ja flaami k-ga, saksa keel.
germaani laenud e. germaani
laensõnad
on
läänemere-soome
keeltesse tulnud (nende ühise algsoome keele ajal) u. I aastatuhande
I poolel p. Kr., nii muinas-skandinaavia kui gooti keelest. Näited
rohkeist laensõnust nagu (eesti)
laut, lammas, põld, ader, kaer, ru
kis, leib, raud, nael, nõel, sõel,
mõõk, aer, vald, kuningas jt. lase
vad oletada germaanlaste kultuuri
list mõjustust. — Vrd. alamsaksa
laenud ja balti laenud.
germaanium, keemiline element
(märk Ge), erik. 5,5, aat.-k. 72,6,
väga haruldane tinataoline metall;
leidub mõningais hõbemaakides.
germaani usund vanade germaan
laste usundina on lähtunud tavali
sest loodusnähtuste ja surnute hin
gede austamisest ning kujundanud
oma jumalate maailma, kus peaju
malaks oli Odin e. Wodan, piksejum. Thor, valgusjum. Balder, tu
le jum. Loki, sõja jum. Tyr, jne. Ju
malate e. ääside asupaigaks oli Asgard, surnuteriigiks Valhalla. Ger
maanlaste kujutluses kogu loodus
oli täis haldjaid, elfe, valküüre, hiidusid, härjapõlvlasi jm. Jumalaid
austati pühades hiites ning metsa
des, alles hiljem templeis. Germ,
usund on ms. oluliselt mõjustanud
Baltimaade mütoloogiat.
germaanlased, indo-euroopa rah
vas, kes muistsel ajal elas Skandi
naavia lõunapoolseil ja praeguse
Saksamaa põhjapoolsed aladel, kust
gerundium
paljudesse suguharudesse jagune
des levis lõunasse ja läände. Esi
mesed kokkupõrked roomlastega
toimusid 2. saj. lõpul e. Kr.; järg
nevais sõdades panid viimased piiri
germaanlaste ekspansioonile lääne
poole Reini jõge. Rahvaste rända
mise ajal 4. ja 5. saj-1 algas uus
germaanlaste liikumine riikide ra
jamisega Gallias, Hispaanias, Põhja-Aafrikas, Itaalias ja Britannias,
milledest suuremal osal ei olnud
küll kuigi pikka iga. — Praegu kuu
luvad germaani rahvaste hulka
(osalt ainult keelelise suguluse alu
sel) sakslased, rootslased, norrala
sed, taanlased, inglased, hollandla
sed jt.
germaniseerima, saksastama, sak
sapäraseks tegema, sakslaseks rahvustama.
germaniseeruma, saksastuma.
germanism, saksapärasus, saksa
pärane keelend võõrkehana mingis
muus keeles.
germanist, germaani keelte või
kultuuri uurija ning tundja.
germanistika, germaani filoloogia,
germanofiil, saksasõber.
germanofoobia,
saksavaenlus,
vaen kõige saksapärase vastu.
Germany [džöömani] (ingl.) =
Saksamaa.
germinal [terminal], esimene kevadekuu Prantsusmaal revolutsiooniaegses kalendris, kestusega 21.
märtsist kuni 19. apr. aastail I—VII
ja 22. märtsist kuni 20. apr. aastail
VIII—XIII.
germisaan, üks mürkpuhiseist
külviseemne kuivpuhtimisel.
gerundiiv (lad. gerundivum), lad.
grammatikas omadussõnana tarvi
tatav tuleviku passiivi partitsiip
lõpuga -ndus, väljendab millegi tar
vidust või paratamatust, näit. amandus, ’armastatav’, ’see, keda tuleb
armastada’, ’armastusväärne’.
gerundium [-run-], lad. gram
matikas verbi nimisõnaline käändvorm, mille lõpp on -nd ühes vas
tava käändelõpuga, näit.: ars oman
di, ’kunst armastada’, ’armastamise
kunst’.
O.-ü. „Noor-Eesti Kirjastuse11 trükikoda Tartus 1938
VaataEESTI
RAHVALEKSIKON
V VIHIK
NOOR- EESTI
...EESTI
RAHVALEKSIKON
V VIHIK
NOOR- EESTI
Toimetuse märkus.
Käesolev ERL-i V vihk, mis kavatsuse kohaselt pidi trükis
valmima jaanuaris, hilines peamiselt esimese abisekretäri pi-
kema haiguse tõttu s. a. jaanuaris, mis pidurdas ühe osa käsi-
kirja valmimist. Ka on toimetus kõigist muudest asjaoludest
tähtsamaks pidanud teose sisulist väärtust ning käsikirja vii-
mistlemisel muuseas seda täiendanud uuemate andmetega, käes-
olevas vihus näit. Eesti valdade reformi tulemustega, mis
hakkavad maksma 1. apr. 1939 (vt. vihus esinevaid rohkeid
valdu ja Harjumaad), niisama kui III vihus (vt. Eesti, Admi-
nistratiivne jaotus) on käsiteldud Eesli linnade reformi.
Järgmine, VI vihk ilmub kevadel enne suvevaheaega.
28. II 39
ERL-i toimetus.
Õiendusi.
IV vihus, lk. 314, tabeli viimane veerg, rida 2 ülalt, on trü
kitud 1,18 mg, kuna peab olema 1,118 mg.
IV vihus, lk. 320, 1. veerg, rida 15 alt, on trükitud Va abc,
kuna peab olema 4/s nabc.
Gervinus
Gideon
385
Gibraltar Euroopa poolelt vaadatuna.
Gervinus [-vii-], Georg Gottfried,
saksa ajaloolane, poliitik ja kirjan
dusloolane, * 1805, f 1871; sidus
oma teoseis kirjandusloolisi vaat
lusi poliitiliste nähtuste käsitlusega.
ges, muus., poole tooni võrra ma
daldatud g e. sol, = sol-bemoll.
Gesta Romanorum [-noo-] (lad.),
’Roomlaste teod’, ühe 13. saj. lõpust
või 14. algusest pärit oleva morali
seeriva juturaamatu pealkiri, milles
käsitellakse mitmesuguseid Rooma
keisritega seoses olevaid juhtumeid.
geto (it. ghetto), juutide linnaosa,
juuditänav.
Getsemane [-see-], eesti piiblis
Ketsemani e. Keetsemane, aed
Jeruusalemast idas, Õlimäe juu
res, kus Jeesus viibis oma surma
eelsel ööl.
Ghiberti {gibe'r-], Lorenzo [-re’ntso], itaalia kujur, kullassepp, maa
lija ning arhitekt, * 1378, j-1455; oli
tähelepandav eriti reljeefi alal, val
mistas ms. Firenze baptisteeriumi
põhja- ning idaukse piibliainelised
pronkskaunistised.
Ghirlandajo [girlandaa-], Domeni
co [-e-], ps., itaalia maalikunstnik,
* 1449, t 1494; lõi peam. piibliainelisi freskomaale (Firenzes ja mu
jal), kaasaegseid motiive kasutades,
saavutas silmapaistva monumen
taalsuse kompositsiooni kindlajoo
nelise käsitlusega.
Gibbon [gibn], Edward [ediwd],
F.RL 3. I 39.
inglise ajaloolane ja poliitik, * 1737,
f 1794; käsitleb oma peateoses Roo
ma riigi langusaega suure põhjalik
kuse ja stiiliosavusega.
gibelliinid, keskaja Itaalias keis
rite (Hohenstaufenite) poolehoidjad,
paavste toetavate gvelfide vastased.
gibonlased, sugukond ahve ahviliste seltsist, kitsaninaliste alamseltsist, kuni 1 m pikad, ilma sa
bata, püstiseismisel maani ulatuva
te pikkade kätega, elavad KaguAasias puude otsas.
Gibraltar [-ra7-j, Inglise tugev
kaljukindlus, sõja- ning kaubasa
dam Pürenee poolsaare lõunatipus, 5 km2, 15 000 ei. (1934), ne;st
u. 3700 sõdurit, valitseb G. väina
üle ja on tähtis laevastiku tugi
punkt ning söejaam. Sai Inglise
kolooniaks 1704.
Gibraltari väin lahutab Pürenee
poolsaart Aafrikast, ühendades At
landi ookeani Vahemerega, kitsai
mas kohas 14,6 km lai, u. 65 km
pikk.
Gide [žiid], Andre [agdree], prant
suse kirjanik, * 1869; on jõudnud
rahutu otsijana oma klassilise liht
suse ja selgusega kirjutatud teoseis
(romaanid, jutustused jm.) kordu
valt üllatavate ja vastuoksusi osu
tavate arenguastmeteni; eesti k. on
ilm. „Vatikani keldrid“ (1930).
Gideon, eesti piiblis K i i d e o n,
iisraeli rahva osav väejuht.
25
gigandid
386
gigandid, kreeka muinasloos hiiud,
maajumala Gaia pojad, kes püüd
sid Olümpose jumalaid troonilt tõu
gata, missugune võitlus (gigantomahhia) lõppes aga tulemusteta,
gigantism, med., hiidsus.
gigantne, hiiglaslik, hiigelsuur,
gigolo [žigoloo], tasuline tantsu
partner ja kavaler.
giid (pr. guide), võõraste juht.
Gildenmann, Berend, koolimees
ja kirjanik, * 1822, f 1887; kirju
tas kooli- ja sentimentaalseid rah
varaamatuid; koostas luuleantoloogia „Lillekessed“ (1852 ja 1866).
gildid, keskaja linnades alguse
saanud seisuslikud asutised, kuhu
kuulusid kaupmehed ja
käsitöölised (esimesed
suurgildidesse,
teised
väikegildidesse koondunuina); kaotati Ees
tis 1920.
giljotiin, seadis
roimarite hukka
miseks kõrgelt al
la langetatava kir
vega, võeti Prant
susmaal tarvitu
Giljotiin.
sele Suure revo
lutsiooni ajal poliitiliste vastaste
hukkamiseks ja sai siis laialt po
pulaarseks.
ginkgo, ginkgopuu, kahe
kojaline taim
laiade
kahehõlmsete leh
tedega, sööda
vate seemne
tega, säilinud
Kagu - Aasias,
Euroopas pee
takse ilupuuGinkgo
na parkides ja
isas-, b — emas-oks,
botaanika - ae (a
c — vili).
dades.
Ginneken [hin-], Jacobus van,
hollandi jesuiit, kuulus üldkeeleteadlane psühholoogilise voolu ra
jajana, * 1877.
giocoso [džokooso] (it.), muus.,
naljatlevalt, mänglevalt.
Giolitti [džoli ti], Giovanni [džo-
Gjellerup
ua'-], Itaalia liberaalne poliitik,
* 1842, f 1928; oli korduvalt mi
nister ja peaminister, ajuti väga
suure võimuga, riigistas raudteed
(1905), andis üldise valimisõiguse
(1913), laiendas Itaalia maa-alasid.
Giordano Bruno, vt. Bruno, G.
Giorgione da Castelfranco [džordžoone -anko], itaalia maalikunst
nik, * u. 1478, f 1510; oli Veneetsia meistrite hulgas oma vähese
toodanguga küpsemaid,
avaldas
uudislikku mõju ilmlikkude motii
vide avarama kasutamisega, osu
tas erilist osavust maastiku käsit
lemisel kompositsioonide foonina,
on toonilt elav ja soe. — Vt. tahv
lit 16.
Giotto di Bondone [džoto -doo-],
itaalia maalikunstnik ja arhitekt,
* 1266 või 1276, f 1337; äratusi
saades prantsuse meistreilt rajas
itaalia rahvusliku maalistiili, on
tähelepandav eriti figuuride ilmeka
käsitluse poolest. Peateosed: peam.
usulise sisuga 40 freskot Paduas.
Giovinezza [džovinetsa] (it. k.
’noorus’), fašistide hümni pealkiri
ja algussõna.
gips = kips.
Gira, Liüdas, leedu lüüriline luu
letaja ning teatritegelane, * 1884.
Girardon [zirardo'g], Francois
[frayssua], prantsuse kujur, * 1628,
f 1715; valmistas barokistiilis mälestussambaid, kaunistas kuninglik
ke ehitisi Pariisis ning Versailles’s
ja mujal.
Giraudoux [žiroduu], Jean [žay\,
prantsuse kirjanik, * 1882; on kir
jutanud isikupäraselt meelevaldses
stiilis jutustusi, draamasid jm.
girl [gööl] (ingl.) = görl (tüdruk).
gis, muus., poole tooni võrra kõr
gendatud g e. sol, — sol-diees.
gitarr, muus., — kitarr.
gjaur, uskmatu, mittemuhameedlaste sõimunimi türklastel.
Gjellerup [ge-], Karl, taani kirja
nik, * 1857, f 1919; on kirjutanud
romaane, novelle jm., oli materia
lismi ja naturalismi pooldaja, ris
tiusu vastane, sai siis saksa ning
kreeka klassika ja india usufilo-
g-keel
387
gloksiiniad
andekas sümfoonilise muusika loo
soofia harrastajaks, pöördus vanas
ja üle 100 teosega.
eas tagasi noore ea veendumuste
glatsiaalaeg, geol., — jääaeg,
juurde. Eesti k. ilm. ,,Tuuleveski“
glatsiaalne, jääaegne, jäässe puu
(1936). Nobeli laureaat (ühes H.
Pontoppidaniga) 1917.
tuv või kuuluv.
glatsioloogia, geoloogia haru: jääg-keel, viiuli madalaim keel.
liustiku-teadus.
gladiaator, roomlaste kutseline
glaubrisool, keem., naatriumsul
tsirkusvõitleja elu ja surma peale;
faat, leidub tervisvee-allikais ja soooli harilikult vastava õpetuse saa
lalademeis, moodustab suuri kris
nud sõjavang, ori või hukkamõistalle; on kõhtu lahtistav vahend,
tetud roimar, hiljem ka vaba isik.
nimetuse saanud saksa keemiku
gladioolused, bot., — kuremõõgad.
Joh. Glauber’i (1604—68) järgi.
Gladkov [~o'v], Feodor, vene kir
glaukoniit, roheline mineraal lii
janik, * 1883; avaldanud jutustusi,
va- ja lubjakivi kihtides, Eestis
romaane, näidendeid; eesti k. ilm.
näit. glaukoniit-lubjakivis, mis pal
„Tsement“ (1930).
jastub Põhja-Eesti paekaldas.
Gladstone [glädstdn], William, Ing
Gleser, Hilda, näitleja ning la
lise riigimees, * 1809, f 1898; oli
vastaja,,Estoonia“ teatris, silmapais
esialgu vanameelne, hiljem libe
tev karakter-osade mängija, * 1893,
raal, korduvalt valitsuses ministri
t 1932.
ja peaministrina, võitles Iirimaale
gletšer, geogr., liustik, jääliustik.
omavalitsuse andmise eest, seadis
Glinka, Mihhail, vene helilooja,
sisse koolikohustuse, reformis va
* 1804, f 1857; kunstipäraste vene
limisseadust ning sõjaväge jm.
rahvuslike ooperite („Elu tsaari
glandula, anat., nääre,
eest“, „Ruslan ja Ludmilla"), pal
glandulaarne, näärmeline.
jude laulude jm. autor.
glaseerima = glasuurima.
Glinka, Konstantin, vene kuulus
Glasgow \glaasgo], suurim ja täht
mullateadlane, * 1867, f 1927.
saim Šoti linn, Clyde’i jõe ääres,
glint e. klint, rannikupank, pae
hea sadama ja laevatehastega, raua-,
kallas, martsakallas.
klaasi- ja kudumistööndusega, kõr
glissaad, liugsamm (tantsul),
gemate koolide ja ülikooliga, 1,09
glissando
[-an-]
(it.), muus.,
milj. ei. (1931).
liuglevalt, ülelibisevalt.
glassee, pehme pargitud nahk
globe-trotter [gloubtrotd] (ingl. k.
sõrmkinnasteks,rõivagarnituuriks ja
’maakera-tallaja’), maailmarändur.
kallimaks kingavoodriks; eriline
globoskoop, läbipaistmatute pil
liik siidriiet täiendusvärvidega koes
tide ja esemete projektimise apa
ja lõimes.
raat, episkoobi liik.
glasseerima, toitusid millegi kor
globuliinid, liik lihtvalkusid e.
raga katma, näit. liha- ja kala
proteiine, esinevad veres, piimas,
toite
želeega,
kooke
sulatatud
muskleis, munas, kaunviljades, kasuhkruga jne.
nepiseemneis ja mujal; ei lahustu
glasuur e. vaap, klaasitaoline
vees, vaid nõrgus soolalahuseis.
kiht, millega kaetakse savi-, port
gloksiiniad,
selan- ja metall-esemeid (majatroopilisest Lõu
tarbeid), et neid teha ilusaiks, ve
na - Ameerikast
deliku- või gaasikindlaiks või neid
pärit mugultaikaitseda välismõjude (näit. roostemed, suurte keltamine) vastu.
lakujuliste õite
ga, meil palju
glasuurima, glasuuriga katma,
vaapama; emailima.
des liikides esi
nev toalill ja iluGlazunov [-o'u], Aleksander, vene
taim kasvuhooneis.
Gloksiinia.
kuulus helilooja, * 1865, f 1936;
Glomma
388
Glomma, Norra suurim jõgi, voo
lab põhja-lõuna suunas, suubudes
Skagerraki väina, 580 km pikk.
gloobus, keras, maa- (või taevas-)
kera kerajas kujutis; annab kaar
diga võrreldes kõigiti õige pildi.
gloria [-00-] (lad.), au, kuulsus,
hiilgus; aupaiste.
glorifikatsioon, ülistus, hiilgustus.
glorifitseerima, ülistama,
gloriool, (rõnga- või kettakuju
line) aupaiste püha isiku pea ko
hal, pühaduspaiste; vilets, väikla
ne kuulsus või kuulsusiha.
glorioosne, kuulsusrikas, kuulus;
kiitlev, hooplev, suurustlev.
gloss, seletust vajav keelend teks
tis; seletus, sõnaseletus, ääremär
kus (tekstis, äärel või lõpul); ka
mõnitav märkus.
glossaar, glosside kogu, seletav
sõnastik (tavaliselt vanema kirjan
duse puhul).
glosseerima, seletustega varusta
ma; laitvaid märkusi tegema,
glossiit, med., keelepõletik.
glossolaalia, tavaliselt tundeline,
kuid mõttelage (mõttelise sisuta)
häälitsus (usulises ekstaasis, las
telauludes, mängu- ja nõiasõnades
ja mujal).
glottis (kr.), kõri, hääleorgan.
Gluck, Christoph Willibald, sak
sa helilooja Viinis ja Pariisis, muusikalis-dramaatilise ooperistiili loo
ja, * 1714, t 1787; rea ooperite
(,.Orpheus",
„Iphigenia Aulises",
,,Iphigenia Taurises" jt.) autor.
glutiin, puhas liimaine želatiinis
ja liimis.
Gliick, Ernst, läti kooli- ja kiri
kuõpetaja, esimese lätikeelse piibli
tõlkija (UT ilm. 1685, VT valm.
1689), * 1652, f 1705.
glükeemia, med., suhkurveresus.
glükoos e. dekstroos, tärklis- e.
viinamarja-suhkur (C0H12O6), lei
dub magusais puuviljades. Tehisglükoosi saadakse tärklisest ja pilliroo-suhkrust vastavate lahjenda
tud hapete abil; pärmi mõjul la
guneb ta alkoholiks ja süsihapuks
gaasiks.
Leiab kasutamist tehismee, marmelaadi ja kompvekkide
gnostitsism
valmistamisel ning nahatöönduses
kroomi soolade taandamiseks.
glüptid, väikesemõõtelised skulpluurteosed,
kunstipärased lõiketööd kivist või muust materjalist.
glüptika, plastiline väljalõikekunst, väikesemõõteliste reljeefide
jms.
kunstipärane
valmistamine
kivist või muust materjalist.
glüptoteek, glüptide kogu; raidkunsti-galerii.
glütseriin, kolmekordne alkohol,
siirupitaoline,
magusamaitseline
värvitu vedelik, erik. 1,26, keemistemp. 260° C; seguneb hästi
veega ja alkoholiga igasuguses va
hekorras; saadakse rasvadest nende
seebistamisel;
lämmastikhappega
moodustab tugevat lõhkeainet n i troglütseriini;
kasutatakse
seepide, salvide ja teiste kosmeetiliste vahendite ja toiduainete val
mistamisel ning nahatöönduses par
kimisel.
glütseriinseep, seep, mis sisaldab
25—35% glütseriini.
g-moll, muus., = sol-minoor.
gneiss, om. gneisi, os. gneissi, varesekivi, moonekivim peam. samust
mineraalest mis graniit, kuid kihtjas; leidub Eestis laialt.
Moon
dunud tardkivimid moodustavad
ortogneisse, moondunud setekivimid aga paragneisse.
gnomoloog, mõttesalmide koguja,
gnomoloogia, mõttesalmide, mõt
teterade kogu.
gnoom,
mõttetera, mõttesalm;
miit., kääbuslik maa- ja mäevaim.
gnoomik, mõtteterade looja, mõt
tesalmide kirjutaja.
gnoosis, usut., tunnetus, usuliste
tõdede sügavam mõistmine juma
luse ilmutuse läbi.
gnoseoloogia, tunnetusteooria (<-).
gnostikud, gnoosisest osasaanud;
gnostitsismi pooldajad.
gnostitsism, gnoosisega oluliselt
seotud usuvormide nimetus, eriti
esimesil saj. p. Kr., kus kristli
kud gnostikud ristiusu õndsusõpetust idamaise filosoofia abil püüd
sid omamoodi seletada; tõi raskeid
kriise ristiusu arenemisse.
gnuu
389
gnuu, hobupühvel, sarve
dega loom sõralisie seltsist,
veislaste suguk-st,
väliselt
pulli pea ja
Gnu0.
sõrgadega ho
buse laadi antiloop; elab Lõuna- ja
Ida-Aafrika savannides.
gobelään, kootud, kunstipäraste
kujutistega vaip seinte kaunistu
seks; elas üle õitseaega 17. ja l».
sai-1 eeskätt Prantsusmaal.
Gobi e. Šamo, Kesk-Aasia suur
kõrb Mongoolia lõuna- ja Hiina
põhjaosas, Tiibetist kirdes, keskm.
1100 m ü. mp.
Gobineau [-noo], Joseph Arthur
de [žozef -tür da], krahv, prant
suse kirjanik ja diplomaat, * 1816,
f 1882; oli saadikuks mitmes rii
gis, püstitas teooria, mille järgi
kultuuriliselt ebavõrdsete rasside
hulgas väärtuslikemaks on aaria
lased, neist eriti germaanlased, kes
aga teistega segunemisel manduvad.
Godavari, jõgi Ees-Indias, Dekkani poolsaarel, suubub Bengaali
lahte, 1445 km pikk.
godeetsiad,
sainetlilled, taimeperekond
pajulilleliste suguk-st; mit
med liigid meil
suvililled aedades,
punaste,
roosade
ja kirjute õitega.
God save the
King
[sein
<5e]
(ingl.), ’Jumal, kait
se kuningat’, ing
lise
rahvushümn,
Godeetsia.
loodud 1743.
Godunov, B., vt. Boris Godunov.
Godwin [go'duinj;I William, inglise kirjanik, * 1756, f 1836; aval
das sotsiaalseid küsimusi käsitle
vaid romaane, ajaloolisi uurimusi
jm., rajas anarhistliku õpetuse teo
reetilised alused poliitikas.
Goebbels [göb-], Joseph [-zef],
Saksa riigimees, * 1897; oli alates
1922 energilisemaid rahvussotsia-
Gogh
listlikke tegelasi, sai rahvussotsia,
listide võidu järel 1933 propagandaministriks.
.
Goedeke [gööd-], Karl, saksa kir
jandusloolane, * 1814, t 1887; aval
das silmapaistvaid monograafiaid,
koostas kirjanduslooliste mater
jalide bibliograafia, mis ulatub
umb. Goethe surmani.
Goethe [gööte], Johann Wolfgang
v., saksa kirjanik, * 1749, f 1832;
sai juriidilise hariduse, kutsuti 1775
hertsog Karl Augusti poolt Wei
mari, kus ta oli nõuandjaks, mi
nistriks, teatridirektoriks jm. Kir
jandusliku tunnustuse saavutas ta
70. aastate algul, kuuludes nn. tor
mi ja tungi kirjanikkuderühma
juhtide hulka ning avaldades draa
ma „Götz von Berlichingen" (1773),
romaani ,,Noore Wertheri kannatu
sed" (1774, eesti k. 1926) jm. Vas
tavalt tormi ja tungi rühma suu
nale kajastavad need teosed tunde
elu tähtsustamist, vabaduse ülista
mist, loodusläheduse hindamist jms.
Weimaris täitus pikkamisi ta tormi
ja tungi mässumeelsus, andes aset.
loominguliste võimete rakendami
sele harmoonilises ja klassiliselt
selges väljenduses. Sel ajajärgul
valmisid draamad ,,Egmont“ (1787,
eesti k. 1924), „Iphigenia" (1787),
„Torquato Tasso" (1790), rohkesti
lüürilist ning eepilist luulet, jutus
tusi jm. Ta tegevuse viimases jär
gus muutub mõistuslik element
ikka ülekaalukamaks, kuid sellest
hoolimata jääb ta kujunduslik või
me ürgselt jõuliseks. Sel ajal lõ
petas ta oma suurima värsivormilise teose, juba noorpõlves alusta
tud „Fausti“ (I osa 1808, eesti k.
1920; II osa 1832), kirjutas auto
biograafia, lüürilisi luuletusi jm.
Mitmekülgse kirjanikuna, selle kõr
val ka uurijana (eriti loodustea
duste alal) on G. osutunud üheks
universaalseimaks suurvaimuks nn
saksa kui ka kogu maailma kir
janduses. — Pilti vt. tahvlil a.
gofreerinia, siledale riidele voi
paberile (näit. tapetile) metallvormidega mustreid sisse pressima.
Gogh [hoog], Vincent van, hoi-
Gogol
390
landi maalikunstnik, * 1853, f 1890;
omandas kunstilise hariduse peam.
iseõppijana, kujundas omapärase
värvika ja väljendusrikka stiili
(u. 1888) ning lõi lühikese aja
kestel suure hulga silmapaistvaid
teoseid maastiku, vaikelu ja port
ree alal, milledes ületas realismi
ja impressionismi ning sai ekspres
sionismi eelkäijaks. — Vt. tahvlit 17.
Gogol [goo-], Nikolai, vene kir
janik, * 1809, f 1852; äratas algul
tähelepanu romantilis-humoristlikkude jutustustega Ukraina elust,
pöördus hiljem tõsielu realistliksatiirilisele käsitlemisele; eesti k.
on ilm. romaan ,,Surnud hinged“
(1937), näidend „Revident“ (1924),
ajalooline jutustus „Taras Bulba"
(1929) jm. — Pilti vt. tahvlil 15.
Goldoni [-doo-], Carlo, itaalia
draamakirjanik, * 1707, f 1793;
kirjutas suure hulga komöödiaid,
millega rajas itaalia draamakirjan
duses uue, tõelisuslähedase suuna.
Goldsmith
[gouldsmie],
Oliver
[-va], inglise kirjanik, * 1728, f 1774;
kirjutas poeeme, komöödiaid jm.,
äratas tähelepanu peam. sentimen
taalse, perekonna-idülli käsitleva
romaaniga „Wakefieldi kirikuõpetaja“ (1766, eesti k. 1862 ja 1931).
golem, juudi rahvausundis savikuju, mis nõiasõnade läbi saab
mõneks ajaks elu.
golf, geogr., merelaht; sport, šoti
rahvuslik pallimäng peam. Inglis
maal ja P.-Ameerikas, mängitakse
suurel looduslikul väljakul golfikeppide abil, püüdes võimalikult
väikese löökide arvuga ajada palli
läbi 9 või 18 üksteisest eemal aset
seva augu.
Golfi hoovus (sks. Golfstrom),
soe merehoovus alates Mehhiko
lahest piki P.-Ameerika kagurannikut ja mööda Atlandi ookeani
põhjaosa kuni Euroopa looderan
nikuni ja Põhja-Jäämereni, toob
Loode-Euroopale pehmet ilmastut
ning hoiab tema rannikud talve
läbi jäävabad.
Golgata e. Golgota, eesti piib
lis Kolgata, Jeesuse ristilöömise
gondel
küngas Jeruusalema lähedal, nüüd
Hauakiriku kohal.
Goliat, eesti piiblis Koljat, vi
listite vägimees, hiid, kelle (muis
tendi järgi) võitis iisraeli karja
poiss Taavet.
Golitsõn [-i'-], Boris, vene füü
sik, * 1862, j 1916; Prof- Tartus
ja Peterburis, akadeemik.
Goltz, Colmar v. der, vabahärra,
Saksa kindral-feldmarssal ja Türgi
pasa, * 1843, f 1916; oli alates 1883
mitut puhku Türgis ja reorganiseeris Türgi sõjaväe, Maailmasõja ajal
juhatas Türgi esimest armeed ja
lõi Mesopotaamias inglasi.
Goltz, Rüdiger v. der, krahv,
Saksa kindral, * 1865; 1918. a. al
gul oli Saksa abivägede juhiks
enamlaste väljatõrjumisel Soomest,
juunis 1919 püüdis vallutada Sak
sast toodud vabatahtlikkude ja
balti landesveeriga Eesti vägede
käes olevat Põhja-Lätit, kuid sai
lüüa.
gonaad, sugunääre, elund, mil
les valmivad sugurakud, emastel
munasari, isastel seemnesari e. raig.
Goncourt [gorjkuur], Edmond de
[-mo g dd], * 1822, f 1896, ja Jules
de [žül da], * 1830, f 1870, prant
suse
naturalistlikud
kirjanikud,
vennad, töötasid koos ja avalda
sid rea artistlikus vormis kirjuta
tud romaane mitmesuguste selts
konnakihtide elust, olid viljakad
ka kunsti- ja kommeteajaloo uurijaina; peale J. de G. surma teotses
E. de G. üksi edasi, avaldades veel
rea teoseid kunsti alalt ja romaa
ne; viimaseist on eesti k. ilm. ,,Ven
nad Zemganno’d“ (1929).
Goncourt’i akadeemia [gor/kuuri],
kirjanduslik asutis, rajatud E. de
Goncourt’i testamendiga, alustas te
gevust 1903, koosneb 10 liikmest ja
auhindab kirjandust vabameelse
mad aluseil kui Prantsuse Akadee
mia.
gondel, om. gondli, os. gondlit,
sale, lameda põhjaga paat Veneet
sias, tõugatakse edasi (piistiseisva
juhi, gondoljeeri poolt) mõlaga;
õhupalli rippuv korv, samuti õhu-
gootika
391
gong
Gootika.
Amiens’i peakiriku põhiplaan.
laeva allosas olev reisijate- ning
meeskonnaruum.
gong, taldrikukujuline,
vasaraga löödav ning
kaua kumedalt helisev
metall-kõlariist hiina pä
ritoluga.
Göngora y Argote [i
argo'-], Luis de, hispaa
Gong.
nia luuletaja, * 1561,
f 1627; pärast varasemaid loomu
liku värskusega kirjutatud luuletu
si siirdus raskepärase, klassilist
raamatutarkust kajastava ning roh
kesti jäljendajaid leidnud (gongoristid) stiili harrastamisele.
gongorism, vt. barokk-kirjandus.
goniit, med., põlvepõletik.
goniomeeter, nurgamõõtmisseadis,
millega määratakse kristallide kaldenurki.
gonohhorism, lahksugulisus, seem
ne- ja munasarjade esinemine eri
isendite, isaste ja emaste kehas.
Vastand: hermafroditism.
gonokokk, tripperi pisilane.
gonorröa [-ö'a], med., = tripper.
Gonzaga [gondzaaga], Mantuas
1328—1708 valitsenud Itaalia vürstisugukond.
Gontšarov [-o'o], Ivan, vene kir
janik, * 1812, t 1891; oli 19. saj.
keskel vene silmapaistev realist,
kujutas oma peateoses „Oblomov“
(1859, eesti k. 1934) mugavasse
tegevusetusse laskunud vene man
duvat mõisnikku.
good bye! [gud-bai'] (ingl.), ’hü
vasti!’
goodid, germaani rahvas Visla
alamjooksult, liikusid 2. saj-1 p. Kr.
lõunasse kuni Musta mereni, jagu
nesid lääne- ja ida-gootideks. Esi
mesed võtsid ristiusu vastu 4. saj.,
jõudsid sama sajandi lõpul Itaa
liasse ning järgmise algul Galliasse
ja Hispaaniasse, kus nad asutasid
riigi (mis 711 alistati araablaste
poolt). Ida-goodid alistati hunnide
poolt 375; nende alt vabanemisel
asutasid 5. saj-1 Itaalias riigi, mis
hävitati 6. saj-1.
gootika e. gooti stiil, eeskätt
ehituskunstis väljendust leidnud
stiil, mis tekkis Prantsusmaal 12.
saj. ja levis, romaani stiili kõrvale
tõrjudes, 12. ja 13. saj. peaaegu ko
gu Euroopasse; gootika taandumine
renessansi eest algas 15. ja jõudis
lõpule 16. saj. Gooti stiili ehitisi
iseloomustab
peam.
teravkaarte
tarvituselevõtt ja roidvõlvide ots
tarbekas rakendamine külgsurve
edasikandmisega külglöövi müüride
külge ehitatud tugipiitadele. Need
uuendused
võimaldasid
ehitada
kõrgemaid ja ühtlasi vähem mas
siivseid müüre, varustada seinu
suurte akendega ning saavutada
seega ehitiste ilme muutumist ker-
gooti keel
gorodovoi
392
geinaks. Gooti kiriku pikihoone lii
gendub kuni seitsmeks lööviks,
põikhoone on enamasti kolmelöövine; koor asetseb muude osadega
ühel tasemel ning omab ümbriskäilui ja kabelitepärga. Aknad on
liigendatud teravkaartega ühenda
tud sambakestega ja nende ülaosa
on kaunistatud rosettide jms-ga.
Peafassaad läänes on varustatud
harilikult kolme rikkalikult ilus
tatud
portaaliga, millede kohal
asetseb suur ümmargune või teravkaareline aken. Torne on enamas
ti kaks. Eesli alal pääses gooti stiil
saksamõjulisis lihtsamais vormes
maksvusele 14. saj. esimesel poo
lel ning etendas silmapaistvat osa
kuni 16. saj. alguseni. Selle aja
järgu ehitistest on tähtsaimad Pü
havaimu, Niguliste, Oleviste ja
Toomkirik Tallinnas ning Jaani
ja Toomkirik Tartus. Gooti stiili
raidkunsti ülesandeks on peam.
kaunistada kirikule portaale, alta
reid, kantsleid jm. pühakute kuju
dega, kuna maalikunst avaldus ees
kätt kirikute akende jaoks määra
tud klaasmaali alal. — Vt. tahvleid
18 ja 6 (Oleviste kir. torn) ja lk.
155 (Tartu Jaani kir.).
gooti keel, germaanlaste vanima
kirjaliku mälestise, 4. saj-st päri
neva Ulfilas’e piiblitõlke keel, moo
dustas germaani keelte idaharu,
kadus u. 6 saj. p. Kr.
gooti kiri, hilisel keskajal kuju
nenud kirja liik, mida iseloomusta
vad teravad tipud ümmarguste
kaarte asemel.
Gordioni sõlm, kreeka muistendi
järgi Früügia linnas Gordionis min
gi vankri ikkepuu külge keerukalt
seotud sõlm, mille lahtiharutaja
pidi omandama maailmavõimu Aa
sias. Aleksander Suur raiunud selle
sõlme mõõgaga katki. Kõnekäänuna
gordioni sõlm tähistab üldse liht
salt või meelevaldselt lahendatavat
rasket probleemi, keerdsõlme.
Gorgias, kreeka sofistlik filosoof
ja kõnemees, f u. 380 e. Kr.; aval
das suurt mõju kaasaegse kõne
kunsti ja proosastiili arengule.
gorgod e. gorgoonid, kreeka mui
nasloos tuntud kolm naiskolelist,
nende seas Meduusa, madudest
juustega, inimest kivistava pilguga.
Gort, ametliku nimega Vello Agori (kuni 1935 Georg Tõnisson),
omapärase väljenduslaadiga vilja
kas eesti karikaturist ja följetonist,
* 1894; on teotsenud pikemat aega
„Vaba Maa“ toimetuses ja avalda
nud karikatuuride- ning vestetekogu „Knock-out“ (1928).
gorilla, suurim ahv (kuni 2 m
kõrge), inimahvlaste suguk-st, tumehall või pruunmust loom, elab
troopilise Aafrika iirgmetsis, ena
masti maas, toitub peam. puuvil
jast-
Gorilla.
Gorki, Maksim, ps., vene natu
ralistlik kirjanik, * 1868, f 1936;
oli algul lihttööliseks mitmel alal,
misjuures õppis lähemalt tundma
ühiskonna põhjakihte, kelle elust
ta hiljem kirjutas romaane, näi
dendeid jm.; oli sotsiaalselt erksa
tähelepanu- ja otsustusvõimega. Sil
mapaistvamad
teosed:
romaan
„Ema“ (1908, eesti k. 1934 ja 1936),
näidend „Põhjas“ (1902, eesti k.
1903).
gorodištše (vn.), linnus; vallide
ja kraavidega ümbritsetud, soome
sugu rahvaste linnus-asula pronksija varasemast raua-ajast (u. 8. sav
jandist e. Kr. kuni esimeste sajan
diteni p. Kr.) Ida-Leedus, -Lätis
ja Kesk-Venemaal.
gorodovoi [-voi'} (vn.), kardavoi,
linnapolitsei kordnik (Vene ajal).
Gorter
393
Gorter [/io'-], Herman, hollandi
luuletaja, * 1864, f 1927; rajas
romantiliselt hämarate värssidega
teed hollandi moodsale kirjandu
sele, pöördus hiljem kirjandusliku
loomingu rakendamisele sotsiaalses
võitluses.
Gortšakov [-o'v], Aleksander, Ve
ne riigimees, * 1798, f 1883; oli
pikemat aega välisminister ja riigikantsler, püüdis arendada sõbra
likke suhteid esialgu Preisi-, hil
jem Prantsusmaaga.
gospodin [-i n] (vn.), härra, isand.
Gozzi \-tsi], Carlo, itaalia kirja
nik, * 1720, f 1806; kirjutas comm.edia dclV arte võtetele toetuvaid
fantaasiaküllased näidendeid.
Gotland, eesti Ojumaa e. Ojamaa,
Rootsile kuuluv saar kesk Lääne
merd, loodes järsu paekaldaga,
2960 km2; sellest ja naabersaartest
Rootsi maakond, 3160 km2, 58 000
ei. Pealinn Visby. — Vana- ja kesk
ajal (kuni 14. saj.) oli saar tähtis
kaubanduslik keskus.
gotlandium e. silur, ajastu maa
kera ajaloos, vana-aegkonnas, enne
devonit ja pärast ordoviitsiumi, sa
muti ladestu sellest ajastust. Gotl.
kihid koosnevad peani, lubja- ning
kiltkividest ja dolomiitidest, esine
vad Gotlandil (siit nimetus), Saa
remaal, Skandinaavias, Inglismaal,
P.-Ameerikas ja mujal.
Gottfried Bouillon’ist [-friid buristisõjalane, * u. 1060, f
1100; etendas otsustavat osa Jeruusalema vallutamisel 1099, sai
Püha Haua hertsogiks, kuid suri
enne, kui sai kindlustada uut riiki.
Gotthardi kuru, mäekuru Šveitsi
Alpides, jaotab Sankt Gotthardi
mäestiku kaheks, 2114 m ü. mp.;
siit läheb maantee Šveitsist Itaa
liasse.
Gotthardi tunnel (Gotthardi raud
teel) läbib mäestikku G. kurust
vähe idas, on 14,9 km pikk, eliit.
1872—80.
Gottsclied, Johann
Christoph,
saksa kirjandusteadlane ja kirja
nik, * 1700, f 1766; püüdis saksa
kirjanduses võidule aidata prant
graafika
suse pseudoldassilise suuna vormi
nõudeid.
Gough [gof], Hubert de la Poer
[hjubat da poo], sir, Inglise kind
ral, * 1870; oli Inglise 5. armee
juht Maailmasõjas, Eesti Vabadus
sõja ajal liiduriikide sõjamissioonide esimees Balti riikides.
Goujon
[gužor)], Jean
[ža#]*
prantsuse raidkunstnik, * u. 1510,
f u. 1568; oli oma eluliste, saledate
ja rütmiküllaste raidfiguuridega
prantsuse kõrgrenessansi silmapaist
vamaid meistreid; peateos: ,,Süütu
le kaevu“ reljeefid Pariisis.
Gounod [gunoo], Charles [šarl],.
prantsuse helilooja, * 1818, f 1893;
maailmakuulsate ooperite ,,Faust“
ja ,.Romeo ning Julia“ autor.
Gourniont [gurmoij], Remy de
[-mi' dd], prantsuse sümbolistlik
kirjanik, * 1858, f 1915; kirjutas
esseid jm., milles taotles kitsa vai
muinimeste seltskonna maitse ra
huldamist.
Goya y Lueientes [goja i lueje'-],,
Francisco Jose de [-eisko hosee],
hispaania maalikunstnik, * 1746,
j- 1828; on loonud altarimaale,
portreid ja žanripilte võrdse osa
vusega fantaasiaküllases ja tõsi
elulises laadis, satiirilisi graafilisi
töid, eriti õudusmotiive kasutades,
jm. Tähtsamad teosed: „Rõivasteta Maja“, ,,Rõivastes Maja“, „Insurgentide mahalaskmine11 jm. —
Vt. tahvlit 17.
GPU, lühend vene sõnust Gossudarstuennoje Polititšeskojc Upruvlenije, tähistab riiklikku poliiti
list politseid Nõukogude-Venes, ala
tes 1922 Tšeka ülesannete jätkaja,
gr, lühend, = g, = gramm,
gr., lühend, = graan.
graadepoiss = kraadepoiss,
graafik, graafilise kunsti alal
teotseja; matemaatiliste suuruste ole
nevuse piltlik kujutis, mille abil
on võimalik leida igale antud suu
ruse väärtusele temast oleneva tei
se suuruse väärtust.
graafika, kunst valmistada kirja,
eeskätt aga joonistist kivile, me
tallile või muule materjalile sel
kombel, et seda on võimalik pai-
graafiline
394
jundada trükkimise teel; kunsti
teosed, mis on valmistatud graa
filisi tehnikaid rakendades. Roh
keist graafilisist tehnikaist e. paljunduslaadidest on tähtsaimad puu-,
metalli- ja linoollõige, akvatinta,
elsing, litograafia jt.
graafiline, graafilise tehnika abil
valmistatud (vt. graafika); selge,
teravapiirdeline, joonistuspärane.
Graali saaga,
Lõuna-Prantsusmaal ristisõdade ajal kujunenud
legend imejõulisest karikast ,,graalist“, kuhu olevat kogutud Kris
tuse veri ja mis säilivat kuskil
mäel graaliriiiitlite valve all.
graan, lüh. gr., väärismetalli (kul
la, hõbeda) ja apteegi kaaluühik
nn. troikaalu (<-) (troy-weight)
süsteemis: 1 troinael — 5760 graani; 1 gr. = 64,799 mg. Tarvitusel
Inglismaal ja P.-Am. Ühendriiges.
graatsia, õrnus, nõtkus, armsus,
meeldivus, armastusväärsus.
graatsiad, rooma ilu- ja armsusjumalannad, kreeka kariidid.
graatsiline, õrn, nõtke, meeldiv,
graavis (lad. gravis, ’raske’), lan
gev silbirõhk ja selle märk, ta
valiselt
täishääliku kohal; märk
omab ka muid tähendusi.
Grabski, Wladislaw, Poola polii
tik ja riigimees, * 1873, f 1938; ise
seisvuse saavutamise järel kordu
valt raha- ja peaminister.
Graechus, Tiberius Sempronius
{-hee- -roo-], * 162, j- 133 e. Kr.,
ja Gajus Sempronius, * 153, f 121
e. Kr., vennad, Rooma rahvatri
buunid, püüdsid teostada sotsiaal
seid reforme (suurmaapidamise pii
ramist jm.).
gradatsioon, astineviisiline tõus,
astendus; kirj., = kliimaks; lccelet., = komparatsioon.
gradeerima, kraadima, tempera
tuuri mõõtma; väärsamaks, väär
tuslikumaks, kangemaks jne. te
gema; sisukamaks muutma.
gradiatsioon, kraadide järgi liigi
tamine, kraadliigitus.
gradient, langus õhurõhumises,
temperatuuris või elektri potentsi
aalis aluseks võetud pikkusiihiku
grammatik
näitaja.
muutumise
graduatsioon, gradueerimine
gradueerima, kraadidesse jaga
ma, püga Ida ma; mahuühikuid märiuma (mõõteriista seinal); (aka
deemilist) kraadi andma
gradus [-aa-] (lad.), kraad, aste
kamaaaC,a [gTeeUia^ (lad-) = Kree1,,?trafe^’ *«'<*. kirjamärk, näit
laht, selle abimärk, kirjavahemärk
jms., kirjutatud foneem
grafiit, tinahall kuni must neh
me mineraal, peaaegu
P- 1
nik, erik. 2,2
On
T ^
tarvit. seetõttu sauega segatult
tallide tulekindlaid sulah
deks- uppnpi'D * i
sulatusnous, peeneks jahvatatult ia
luga 4 ' (
?es"lle«ltud vee kaavee massiga). 1000 g‘o“S»s ‘
gramm (lüh. kg)
b °n uks klI(>
gramm-aatom, lüh n n
ne algaine hulk, mittl l ’ s,eesu8unndes võrdub nj„„ 1 , kaai Sraranäit. heeliumi o _a aalomikaaluga,
tiku
oma u. ö CS"’"iUl
.’ .
lammaskui 16, jie. '
'■ hapnigrammatik, Van-i , • i
"“Ü grammatika
395
kirjakeele norme määrav keele
mees, keeleõpetuste autor.
grammatika, keeleõpetus, mingi
keele ehituse ning reeglite süste
maatiline esitus. Jaotus: hääliku-,
vormi-, tuletus-, lause- ja (vahel
ka) tähendusõpetus, e. vastavalt:
foneetika, morfoloogia, derivatsiooniõp., süntaks ja semasioloogia.
Liigitus: kirjeldav e. deskriptiivne,
normatiivne (norme määrav, korda
loov), ajalooline (vormide ajalist
arengut jälgiv) ja võrdlev gramm,
(sugulaskeeli -käsitlev).
grammatiline, keeleõpetuslik, keeleõpetusse puutuv või kuuluv.
grammatism, kunstlik, pedantne
keelejuhis.
gramm-kalor, lüh. eal, nimet. ka
kalor ja väike kalor, soojushulga
ühik, mis 1 g vett soojendab 1°
võrra: 14,5° G kuni 15,5° C; suur
kalor e. kilogramm-kalor
(lüh.
kcal) — 1000 eal.
gramm-molekul, lüh. mol, seesu
gune aine hulk, mille kaal gram
mides võrdub aine molekulikaaluga, näit. bensooli mol = 78,
äädikhappe mol = 60, vee oma
;= 18, jne.
grammofon, seadis heliplaadile
graafiliselt kantud häälte mehaa
niliseks uuestitekitamiseks, fono
graafi edasiarend; kujunenud 19.
saj. lõpul.
Granaada, maakonnalinn LõunaHispaanias, Sierra Nevada põhjajalal, suhkrutöönduse, vana üli
kooli (a-st 1531) ja kuulsa mau
ride lossi Alhambraga («-), 123 000
ei. (1934).
granaat, rünihapet sisaldav vär
vuseta või värvuseline, kõva, klaasläikega mineraal, mille punaseid
kristalle tarvitatakse ilukividena;
väga suure lõhkejõuga suurtükimürsk.
granaat puu,
granaat-õunapuu,
mürditaim, puu või põõsas LõunaEuroopas, Põhja-Aafrikas ja EesAasias, sarlakpunaste õitega; tema
õunasuurused, paljuseemnelised vil
jad on maitsva viljalihaga.
Gran Canon [-njo'n] (hisp. k.
’suur kanjon’), Colorado jõe jär-
Granvelle
suveeruline org kõrglava-mäestikus, P.-Ameerika lääneosas, kuni
1600 m sügav, u. 350 km pikk.
Gran Chaco, vt. Chaco,
grand [grarj} ja (naiss.) grande
[:grayd] (pr.), suur.
grandid, Hispaania kõrgaadli eesõigustatum kiht 13. saj-st alates.
grandioosne, suurepärane, ülev.
Nimisõna: grandioossus.
graudioso [-ooso] (it.), muus.,
suurejooneliselt, ülevalt.
grand prix fgray prii] (pr.), ’suur
auhind’ (näitustel suurim).
graneerima, sõmerdama; siledat
]ünda krobestama.
graniit, harilikem meie raud
kividest ning üldse tardkivimeist,
tekkinud sügaval maapõues, terine,
kirju, koosneb peam. kvartsist, vilgukivist ja põldpaost; värvus ole
neb viimase liigist. Kasutatakse
ehituskivina, mälestussambaiks jm.
Vrd. gneiss.
granitoid, kunst- ehk tehiskivi
peam. graniidi ja tsemendi segust.
Grant [grant], Ulysses Simpson
[juli'ssis -san], P.-Am. Ühendriiki
de riigimees, * 1822, f 1885; oli
selsessioonisõja
lõpul võidukate
unioonivägede ülemjuhataja, hil
jem vabariiklaste kandidaadina riigipresidendiks 1869—77.
granulaarne, sõmerjas.
granulatsioon, sõmerus; sõmerdus.
granulcerima,
kergesti sulavat
metalli (plii, tsink, antimon jt.)
peenendama sulavedelalt vette kal
lamisega või hõõrumisega, sõl
tuvalt metalli iseloomust; sõmer
dama, sõmeraiks muutma.
granuliif, kristalne kiltkivi kvart
sist, põldpaost ja granaadist.
Granvelle [gragvell], Antoine [ag-
Granö
396
tun ii], kardinal ja Hispaania rii
gimees, * 1517, f 1586; sai 1550
Karl V riigisekretäriks, Philipp
II ministrina ühendas 1580 Por
tugali Hispaaniaga.
Granö, .Johannes Gabriel, soome
maateadlane, * 1882; 1919—23 prof.
1 ärtus, hiljem Turus, omab ms.
suuri teeneid koduuurimise or
ganiseerimisel ja geograafia õpe
tuse korraldamisel Eestis.
graptoliidid,
rühm
kivistunud
vana-aegkonna mereloomi,
säilinud
peente
kirjadena
peam. ordoviitsiumi
ja gotlandiumi ki
vimites.
Graptoliidid.
Grasberg, Maksi
milian, ehitusinsener, Teedeminis
teeriumi Maanteede Talituse direk
tor, * 1892.
Graz, Steiermargi pealinn KaguAustrias, Mur’i jõe ääres, ülikooli,
elava töönduse ja kaubandusega,
153 000 ei. (1934).
Graziani [-/s/oa-], Rodolfo, Itaa
lia marssal,
1882; Abessiinia val
lutamisel 1935—36 juhatas Itaalia
vägesid lõunarindel ja oli hiljem
Itaalia Ida-Aafrika ühendatud ko
looniate asekuningaks.
grazioso [-/s/ooso] (it.), muus.,
õrnalt, kergesti, veetlevalt.
gratia [graatsia] (lad.), tänu; arm,
poolehoid; nõtkus, veetlevus.
Gratianus [-/s/aa-], Rooma kei
ser 375 383, soodustas ristiusu
arengut.
gratifikatsioon, kingis, erakord
ne lisatasu, ergutusraha.
gratifitseerima, kingistama.
gratinecrinia, kok., "keedetud toi
duainet sulavõisse või munasse
kastma, riivsaias ning -juustus vee
retama ja ahjus küpsetama,
gratis (lad.), tasuta, hinnata,
gratsiaal, tänupalve; jootraha, kink.
gratsioosne := graatsiline,
gratulant, õnnitleja.
gratulatsioon, õnnesoov, õnnitlus,
gratuleerima, õnnitlema,
gratään, gratineeritud roog.
Grau, Karl, advokaat, poliitik ja
Greenberg
seltskonnategelane Viljandis ning
Tartus, * 1884,; avaldanud kirjutisi
kriminaalõiguse alalt.
Grauen, Andres, laevaehitus-insener, * 1886; teotseb ehitustehnika
alal, ajakirja „Tehnika Kõigilelt
peatoimetaja ning ehitusalaste raa
matute autor.
gravatsioon, raskendus, koormus,
grave [graa-] (it.), muus., piduli
kult, tähtsalt, tõsidusega.
graveerima, uurendama, puidust,
metallist või muust materjalist ese
mete pinnale reljeefselt joonista
ma või kirjutama (uuritsa, meisli
jm. tööriistadega).
graveerpink c. graveermasin, sea
dis graveerimise toimetamiseks,
graviidsus, rasedus,
gravis [graa-] (lad.) = graavis,
gravitatsioon (lad. gravitas —
raskus), ülemaailmne kehade oma
vaheline tõmbumine. 1687 sõnas
tas I. Newton nn. gravitatsi
ooniseaduse: kahe keha va
heline tõmbetung on võrdeline nen
de masside korrutisega ja pöörd
võrdeline nendevahelise kauguse
ruuduga, s. t. kehadevahelise kau
guse suurendamisega 2, 3, 4 jne.
korda väheneb vastavalt tõmbe
tung 4, 9, 16 jne. korda.
graviteerima, raske olema, raskusjõudu avaldama.
graviteet, tõsidus, tähtsus, auväärsus, väärikus, kaalukus.
gravüür, graveerija, puu-, vasevõi teraselõikaja.
graviiiir, graafiline kunstiteos,
mis on valmistatud metalli (vaske,
terasesse) või ka puusse lõigatud
kujutise paljundamise teel.
Greco, El, kodanliku nimega Do
menico Theotocopuli [-e'~ -Ao'-],
kreeka rahvusest hispaania maali
kunstnik, * u. 1548, j 1614; lõi
kompositsiooni
katkendlikkusega,
figuuride pikaks venitamisega, val
gustuse rahutu jaotuse ja värvi tu
geva käsitlusega omapärase, mood
said ekspressioniste meenutava stii
lilaadi.
Greckamaa — Kreekamaa.
Greenberg, Johannes, eesti maa
likunstnik, '• 1887;
on loonud
Greenwich
397
peani, figuraalseid kompositsioone
•dekoratiivses käsitluslaadis.
Greenwich [grtnidž], Londoni ka
gupoolne eeslinn 1675 asut. kuulsa
Greenwichi tähetorniga.
Greenwichi aeg, keskmine päi
kese- või täheaeg Gr. tähetornis;
esimene on sama mis Lääne-Euroopa aeg. Vt. aeg.
Greenwichi meridiaan, meridi
aan, mis läbib Gr. tähetorni; on
üldtarvitusel null-meridiaanina, mil
lest loetakse geograafilist pikkust
nii ida- kui läänesuunas.
gregooriuse kalender e. nn. uus
kalender, 1582 paavst Gregorius
XIII maksmapandud kalender; meil
tarvitusel alates 14. (1.) II 1918. Vt.
lähemalt ajaarvamine.
Gregorius [-oo-], 16 paavsti nimi.
Gregorius VII (end. nimega Hil
debrand), paavst 1073—85, pühak,
* u. 1020, f 1085; keelas vaimuli
kel abiellumise ja keisritel piiskop
pide ametisse seadmise ning taot
les kõigiti paavsti võimu suuren
damist; võitles keiser Heinrich IV,ga ülevõimu pärast, põlustas teda
korduvalt, kuid kaotas sõja te
maga.
Greiffenhagcn, Thomas Wilhelm,
balti-saksa ajaloolane, * 1821, f
1890; on uurinud eriti Tallinna
ajalugu.
Grciffenhagen, Otto, eelmise poeg,
balti-saksa ajaloolane, * 1871; on
avaldanud eeskätt Eestimaa ja Tal
linna ajalugu käsitlevaid uurimusi,
grekism = gretsism.
grekomaan, kreekapärasuse aus
taja ning taotleja.
grekoinaania,
kreeka kultuuri
kirglik ja liialdatud austamine,
selle liigne jäljendamine.
grenader, algul granaadipilduja
sõdur, hiljem harilik jala- või
kaardiväelane.
Grenzius [-n/s-], Michael Gerhard,
trükkal ning kirjastaja Põltsamaal
ja Tartus, * 1759, f 1822; andis
välja rea eestikeelseid teoseid.
Grenzstein, Ado(lf), ps. A. Piiri
kivi, ajakirjanik ja kirjanik, * 1849,
t 1916; toimetas Tartus 1882—1901
ajalehte „01evik“, milles võitles
Gretšaninov
El Greco :
Püha Martin.
esialgu rahvuslikku joont pidades
sakslaste eesõiguste vastu, muutus
hiljem venesõbralikuks ja ühtlasi
äärmiselt valimatuks võitlusvahendite kasutamisel; kirjutas ka kooli
raamatuid, luuletusi jm., täiendas
eesti sõnavara.
Grenzstein, Tõnis, eelmise vend
maalikunstnik, * 1863, f 1916; teot
ses peam. Düsseldorfis, lõi port
reid, altarimaale jm. töid realist
likus ning rahvusromantilises laa
dis. Vt. järgin, lk.
gretsiseerima, lcreekapärastama,
kreeka väljendusviise jäljendama.
gretsism, kreekapärasus, kreekapärane keelend võõrkehana mingis
muus keeles.
gretsist e. hellenist, kreeka filo
loog, vana-kreeka vaimse kultuuri
uurija ning tundja.
Gretšaninov [-nii-], Aleksander,
398
Grevy
T. Grenzstein: Portree.
vene helilooja, * 1864; peale oope
rite jm. koostanud palju tundeküllaseid soololaule.
Grevy [-vii], Jules [žü/J, Prant
suse vabariiklik poliitik, * 1807,
f 1891N; oli presidendiks 1879—87 ja
omab teeneid vabariikliku korra
stabiliseerimisel.
Grey, Charles [/šan/sj, krahv, li
beraalne Inglise poliitik, * 1764,
j 1845; oli ministriks ja peami
nistriks, reformis parlamendi, lik
videeris asumaade orjapidamise.
Grey, Edward [eduad], viscount
G- of Fallodon [dv fdlouddn], libe
raalne Inglise poliitik, * 1862,
f 1933; oli välisasjade riigisekretä
riks 1905:—16 ja omab suuri tee
neid Inglise-Prantsuse-Vene liidu
loomisel enne Maailmasõda.
Gribojedov [-/ee-], Aleksander, ve
ne kirjanik, * 1795, f 1829; kirju
tas vaimuka värsskomöödia „Häda
mõistuse pärast11 (1833).
Grieg [griig], Edward, norra he
lilooja, * 1843, f 1907; isikuliselt
ja põhjamaiselt omapärase toodan
guga; lõi sümfoonilist ja kammer
muusikat, palju soololaule ja kla
veripalu, muusika draamale ,,Peer
Gynt“ jm. — Pilti vt. tahvlil 15.
Gros
grifoon, segatõugu karedakarvane prantsuse jahikoer.
Griliparzer, Franz, saksa kirja
nik, * 1791, f 1872; kirjutas novel
le, romantilis-klassitsistlikke draamateoseid jm.; eesti k. ilm. ,Une
nägu — elu“ (1913).
grimass, näomoonutis, irve, lõust,
griinassitania, grimasse tegema,
grimeerima, minkide abil nägu
jumestama, näole ka paruka ja ha
beme abil teist ilmet andma (näit
lejail, tantsijad jt.).
grimm, näitleja või tantsija osakohane näojumestis.
Grimm, Jakob, saksa keeletead
lane ning rahvaluullane, * 1785,
y 1863; germaani filoloogia ja rahvaluule-uurimise
rajaja
tihedas
koostöös venna Wilhelmiga (* 1786,
f 1859), kellega said eriti popu
laarseks saksa muinasjuttude aval
damisega.
Grimm, David, vene jurist, * 1864;
oli ülikooli õppejõud Tartus, Pe
terburis ja Prahas; eriala: rooma
õigus; avaldanud rea teoseid.
Grimmelshausen,
Hans Jakob
Christoffel v., saksa kirjanik, * u.
1625, f 1676; on kirjutanud rahva
pärase, tõelisuslähedase ja kujuka
romaani 30-aastasest sõjast —
,,Seikluslik Simplicissimus“ (1668)Grineff [-njoff], Aleksander, vene
rahvusest eesti maalikunstnik, *
1892; on värvikais akvarellides oma
pärase fantaasiaga sidunud figu
raalseid ning arhitektuurseid ida
maisi motiive taim-motiividega.
gripp, med., = influentsa,
grisett, töölisneiu Pariisis, kes.
on üliõpilaste või kunstnikkude ar
mukeseks.
Grodno, kindlus Põhja-Poolas,
Leedu piiri lähedal, 50 000 ei.
(1931).
grokk, alkoholine jook rummist
kuuma vee ja suhkruga.
Gros [groo], Antoine Jean [aijtuarj žay], parun, prantsuse maali
kunstnik, * 1771, f 1835; valmistas,
rea dünaamilisi, osava värvikäsitlusega maale Napoleoni elust eelromantilises vaimus.
Gross
399
Gröönimaa
Maastik Gröönimaa rannikult.
Gross, George, saksa graafik ja
maalikunstnik, * 1893; on oma
rohkearvulisis graafilisis töis äär
mise teravusega kallale tunginud
sotsiaalsele ülekohtule, kapitalismi
le ja militarismile.
gross, 12 tosinat e. 144 tükki,
grossist, suurkaupmees.
Grossschmidt, Otto, eesti kirja
nik, * 1869; avaldanud luuletus
kogusid, näidendeid jm.
grotesk, jämekoomiline kirjanduspala,
veidrate
vastuoludega;
kunstis: veider või fantastiline ku
jutis; liik trükikirja.
groteskne, moonutatud, kentsa
kas, veider; fantastiline.
Grotius, Hugo, hollandipäraselt
Huig de Groot, Madalmaade hu
manist ja poliitik, * 1583, f 1645;
avaldas silmapaistvaid töid rahvus
vahelise õiguse, ajaloo, teoloogia
ja filoloogia alalt.
grott, koobas (ka kunstlik),
grundeerima = kruntima.
Grundtvig, Nikolai Frederik Severin, taani usuteadlane ja peda
goog, * 1783, f 1872; püüdis sidu
da luterlikku ristiusku vanade rah
vapäraste tavadega; asutas esime
sed rahvaülikoolid Taanis.
Grünewald, Berliini aed-eeslinn
edelas, männimetsa ja spordipaikadega.
grupeerima = gruppima.
grupceruma, riihmituma.
grupiakord [-o'-], tööhulk, mis te
hakse töölistegrupi poolt ja mida
hinnatakse väliste tunnuste järgi,
grupp, rühm, salk.
gruppima, gruppida, grupin, rüh
mitama, grupeerima.
grusiinid = georglased.
Gruusia = Georgia.
Gröönimaa,
maakera
suurim
saar, Ameerika arktilise saarestiku
ja Islandi vahekohal, 2,18 milj.
km2, sellest enamik igavese jää
all; jäävaba ning kohati asustatud
on vaid kitsas rannariba, kokku
u. 88 000 km2. Kõrge, enamasti lavajas mägismaa (kagus kuni 3000
m ü. mp.), rannik sügavasti lõ
hestatud fjordidega.
Lääneranni
kul pehme ilmastu. Elanikke u.
17 000 (1931), peam. segaverelisi
gröönlasi ja eskimoid, kuni 400 eu
rooplast. — Avastatud u. 900 p.
Grünberg
400
M. Grünewald: Kristus ristil.
Kr. viikingite poolt, taanlaste või
mu alla võetud 18. saj-1, kuulub
Taanile.
Grünberg, Jaan, eesti maali
kunstnik, * 1889; on teotsenud
peam. Pariisis ning loonud eeskätt
värvielamusele rajatud maastik
maale ja natüürmorte.
gründertuin (sks.), majandus-ettevõtete eriti hoogsa rajamise aeg
ühes kaasuvate pahede ning järg
nevate kokkuvarisemistega.
Grünewald, Matthias, isikulooli
selt lähemalt tundmatu saksa maa
likunstnik 15. ja 16. saj. vahetu
selt; on loonud usulise sisuga
maale, milledes sügavale elamusele
vastab kirglik väljenduslaad (hõõ
guvad värvid, valgus-efektide oma
pärane rakendus); peateos: Isenheimi kloostrikiriku altar.
Grünfeldt, Peeter, eesti kirjanik
ja ajakirjanik suure toodanguga,
millest väärtuslikuma osa moodus
tavad memuaarid, * 1865, f 1937.
Griintal, Julius Ferdinand, arvuteadlane, Haridusministeeriumi pea
inspektor, * 1890; olnud õpetajaks
ja koolinõunikuks; mitme õpperaa
matu autor.
Guatemaala
Grünthal, Villem = Ridala, V.
Grünthal, Timotheus, kohtunik
ja poliitiline tegelane,
Asutava
Kogu ja I Riigikogu liige, alates
1928 riigikohtunik, * 1893.
Gryphius
[grufius],
Andreas,
saksa
silmapaistvaim barokiaja
näitekirjanik tundetoonilt raskemeelsusse
kalduva
toodanguga,
* 1616, f 1664.
guaano, iademeis olev linnusõn
nik
peam.
Lõuna-Ameerika ja
Aafrika kui vii rannikuil, tähtis
väetis; (kalatöönduse) jätteist val
mistatud väetusaine.
Guadalquivir [-kivi r], jõgi LõunaHispaanias, suubub Atlandi ooke
ani, u. 580 km pikk.
Guadiana
[-aona], jõgi KeskHispaanias, suubub Portugali kau
du Atlandi ookeani, 820 km pikk.
Guajaana e. Guayana, troopiline
maa-ala Lõuna-Ameerika kirdeosas
(vt. kaarti), jõgede Orinoco, Rio
Negro ja Amatsoni vahel, enamasti
mägine, lopsaka taimestikuga, vil
jakas, u. 1,5 milj. km2, millest 1/s
on Euroopa riikide asumaiks (vt.
Briti, Hollandi ja Prantsuse Gua
yana) ning ülejäänud osa kuulub
Venetsueelale ja Brasiiliale.
guajakipuud, puud troopilisest
Ameerikast, annavad väärtuslikku
kõva ning rasket puitu ja guajakivaiku (ravimeiks).
guajakool, guajaki- või pöõkpuu
tõrvast saadud aine, millest val
mistatakse mitmesuguseid ravimeid.
guanako [-na'-], Lõuna-Ameerika
mägiloom laamade perek-st.
Guardi [-a -], Francesco [-fse'sko],
itaalia
maalikunstnik,
*
1712,
| 1793; on oma väikesemõõtelisis
meeleolukais
maales kujutanud
Veneetsia vaateid.
guaššvärvid, läbipaistmatud akvarellvärvid, helenevad kuivami
sel tugevasti, teevad maali õhuli
seks.
Guafemaala, vabariik Kesk-Ameerikas, peam. mägismaa tulemägedega,
troopilise
ilmastuga,
u.
110 000 km2, 2,25 milj. ei., neist
enamik indiaanlased, vähemik se
gaverelised, riigikeeleks hispaania;
Guayana
guljanje
401
Guinea naised ja elamud.
rannikul kasvatatakse kohvi, ba
naane, suhkrut, kakaod. — Maa sat
tus Hispaania võimu alla 1524 ja
vabanes sealt 1821, saades iseseis
vaks riigiks 1839.
Guayana [-jaana\ — Guajaana,
gudokk, vana vene keelpill kol
me keelega, lameda kõlakastiga.
gudroon, pehme asfalt (<-), peh
me pigi, must, tõrvjas aine.
Gudrun, 13. saj-st pärinev kesksaksa rahvaeepos; „Eddas“ Sigurdi
õnnetu abikaasa.
Guericke [ge'~], Otto v., saksa
füüsik, loodusuurija, Magdeburgi
linnapea, * 1602, f 1686; leiutas
õhupumba ja esimesena tõestas
õhurõhumist kuulsa katse abil nn.
magdeburgi poolkeradega.
Guido Reni, vt. Reni, G.
Guinea [ginea], Kesk-Aafrika ran
nikuala vastu Guinea lahte, ÜlemGuinea — lahest põhjas ning AlamGuinea — lahest idas (vt. Aafrika
kaarti); on raskesti ligipääsetav
troopiline maa, asustatud metsiku
te neegrisuguharudega, kellega peeERL 10. II 39.
takse elavat kaubavahetust peam.
rannikuil. Enamik G. aladest kuu
lub Prantsus- ja Inglismaale.
Guinea laht [ginea], Atlandi oo
keani osa vastu Kesk-Aafrika ran
nikut lõunast ja läänest.
Guise’id [güiizid], Prantsuse hertsogiperekond, Lotringi soo kõrvalliin, mis andis silmapaistvaid va
litsejaid 16. saj. ja kustus 1675.
Guizot [gizoo], Guillaume [gijo'm],
Prantsuse vanameelne riigimees,
* 1787, f 1874; oli 1832—37 hari
dus-, 1840—47 välis- ja 1847—48
peaministriks.
Gulbis, Ansis, läti kirjanik ja
kirjastaja, * 1873; alates 1918 Riias
suure kirjastuse pidaja, a-st 1927
annab välja läti entsüklopeediat.
Gulbransson, Olaf, norra graafik
ja maalikunstnik, * 1873; sai tut
tavaks kaastööga ajakirjale „Simplicissimus“, on silmapaistev 20. saj.
karikaturist.
Guleke, Reinhold L. E., baltisak
sa arhitekt, * 1834, f 1927; on ehi
tanud rea suuri hooneid Tartus.
guljanje [-/a'n-] (vn. k. ’jaluta26
guljaš
402
mine’), rahvapidustus Setumaa ve
ne ja setu külades kirikupühi!,
suure rahvakogumisega tänavaile,
jalutuse, muusika ja tantsuga, joo
mise ja suurte kaklustega.
guljaš [gu-], om. -i, os. -it, un
gari rahvustoit rasvasest loomali
hast, aedviljast, sibulast ja vürtsidest.
Gulliver, kangelane J. Swift’i sa
tiirilisest romaanist „G. reisid“.
gummeerima, kleepainega katma;
kummiga, kummipiimaga immuta
ma või pinda katma.
gumnii arabicum [ara-] (lad.) e.
gummiaraabikum,
kummiaraabik,
= araabiakummi.
gummigutt, Indias ja Siiamis lei
duva
gummigutipuu
kuivatatud
piimmahl, kollane kummivaik, tar
vitatakse värvitöönduses ja mujal.
guniinoos, haiguslik kummivoolus taimil (viljapuil). Aitab lubiväetis.
Gundolf, Friedrich, ps., saksa kir
janik ja kirjandusteadlane, * 1880,
| 1931; avaldanud luuletuskogusid
ja rea monograafiaid (Goethe, Shakespeare’i, George jt. kohta).
gusli, vana slaavlaste keelpill, 1
keele ja poognaga või 5—7 keele
ga (kandlena).
Gustav, viie Rootsi kuninga nimi.
Gustav I Vasa, Rootsi kuningas
1523—60, * 1496, f 1560; vabastas
Rootsi Taani ülemvõimu alt, refor
mis kiriku, sõdis võidukalt Lüübekiga 1534—36.
Guslav II Adolf, Rootsi kunin
gas 1611—32, * 1594, f 1632; sõdis
Taaniga, väga edukalt Vene ja Poo
laga, oli võidukas 30-aastases sõ
jas, langes Liitzeni lahingus; hea
reaalpoliitikuna teostas riigi sise
elus rea tähtsaid uuendusi, andis
ms. Rootsile parima hariduselu
korralduse Euroopas, rajas Tartus
ülikooli. — Pilti vt. tahvlil 19.
Gustav V, Rootsi kuningas alates
1907, * 1858; on valjult kinni pi
danud põhiseadusest, oli Maailma
sõja ajal neutraliteedipoliitika kin
del poolehoidja.
Gustavson, Oskar, ajakirjanik ja
poliitik, sotsialistlik parlamenditegelane EV algusest peale, * 1889.
Guyau
Gustavson, August, kaugesõidu
kapten, * 1894; Tallinna Merekooli
inspektor,
õpperaamatute
autor
ning seltskonnategelane.
gusteerima = guteerima.
gusto (it.), maitse.
gutapertš, Kagu-Aasias, eriti Malai saarestikus esinevate gutapertšipuude kautšukitaoline kuivatatud
piimmahl, jahedas kõva, mittevetruv, soojas vees pehme ja vormi
tav. Saadakse puudele sisselõigete
tegemisega jm. teel, kasutatakse isoleeraineks elektrikaableis, masinarihmade, saapataldade, veekindla
gutapertšpaberi valmistamiseks ja
mujal.
guteerima, (toitu) maitsema; heaks
kiitma, nautima.
Gutenberg, Johann, õieti J. Gensfleisch, liikuvate valatud tähtedega
trükikunsti leiutaja, * enne a. 1400,
f 1468; elas Strassburgis ja Mainzis, rajas viimases koos J. Fust’iga
trükikoja ning trükkis esimese teose
1444. ja 1446. a. vahel.
Gutsleff e. Gutslaff, Johann, Ur
vaste kirikuõpetaja 1642—56 ja
kirjamees, f 1657; avaldas olulisi
folkloristlikke andmeid sisaldava
teose ,,Kurtzer Bericht...“ (1644)
ja esimese lõuna-eesti grammatika
„Observationes
grammaticae. . . “
(1648).
Gutškov [-o'v], Aleksander, Vene
poliitik, * 1862, f 1936; sai 1905
mõõdukate konstitutsionalistide (oktobristide) erakonna asutajaks ning
juhiks, oli III riigiduuma esime
heks ja pärast 1917. a. märtsirevo
lutsiooni lühikest aega sõja- ning
mereministriks.
Gutzkow, Karl, saksa kirjanik,
* 1811, f 1878; oli üks „Noor-Saksamaa“ juhte, kirjutas ühiskonna
kriitilisi romaane ja draamatöid.
guturaalne e. guturaal-, kurgu-.
guvernant, nais-lastekasvataja, koduõpetajanna.
guverneerima, juhtima, valitse
ma, ees seisma; kodupedagoogiks
olema.
guvernöör,
mees-lastekasvataja,
koduõpetaja.
Guyau [güijoo], Jean Marie [žay
gvelfid
403
-rii], prantsuse filosoof, * 1854,
f 1888; avaldas oma lühikese elu
kohta väga palju uurimusi, kirju
tas ka filosoofilisi luuletusi; esin
dab eetilis-esteetilist vitalismi.
gvelfid, keskaja Itaalias paavsti
de poolehoidjad, gibelliinide (-«-)
vastased.
g-võti, muus., = viiulivõti.
Gömbös [gö mböš], Gyula [djula],
Ungari riigimees, * 1886, f 1936;
alates 1929 sõja- ning 1932—36
peaminister.
Görgey, Arthur v., Ungari kind
ral, * 1818, f 1916; tõusis eduka
väejuhina Ungari iseseisvusvõitluse
ajal 1848—49 põhja-armee ülemaks,
vägede ülemjuhatajaks ning diktaa
toriks, kuid oli lõpuks sunnitud
alistuma venelastele.
Göring, Hermann, Saksa riigi
mees ja kindral, * 1893; on olnud
A, Hitleri kõrval juhtiv rahvussotsialist alates 1922, sai 1932 riigi
päeva presidendiks, 1933 minist
riks, 1934 õhujõudude ülemjuhata
jaks, 1936 Saksa majandusdiktaatoriks.
görl (ingl. girl), tüdruk; noor
neiu revüiitantsurühmast.
görl-gaid, tüdruk-skaut.
Görlitz, linn Sileesias, Preisimaal, suure villa- ning masinatööndusega, 94 000 ei. (1933).
Görres, Joseph v., saksa publit
sist, * 1776, f 1848; oli algul Suu
re Prantsuse revolutsiooni poole
hoidja, õhutas hiljem rahvuslikke
tundeid ja võitlust Napoleoni vas
tu, muutus lõpuks ägedaks katoliik
laseks, avaldas suure hulga teoseid.
Göschen, Georg Joachim, saksa
kirjastaja ning raamatukaupleja,
1752, j- 1828; asutas 1785 Leipzi
gis kirjastusäri, mis kirjastas ms.
Goethe, Wielandi jt. töid ning ra
jas 1890 väga levinud populaar
teaduslike ülevaadete sarja ,,Sammlung Göschen“.
Göseken, Heinrich, kauaaegne
Kullamaa kirikuõpetaja ning kir
jamees, * 1612, f 1681; eestindas
ja värsistas kirikulaule, koostas
rahvakeelest kogutud andmestiku
poolest tähtsa eesti keele gramma
gümnasiast
tika ning tüseda sõnaraamatu „Manuductio ad Linguam Oesthonicam“
(1660).
Göta jõgi [joota], Lääne-Rootsi
jõgi, voolab Väneri järvest Kategati
väina, jugadega, 93 km pikk.
Göta kanal Rootsis ühendab Vä
neri järve Vätteri järve ja Lääne
merega, 190 km pikk, sellest kunst
likku 89 km.
Götamaa, Rootsi lõunapoolne pea osa suurte järvede ümbruses ja
neist lõunas.
Göteborg [jööteborj], suuruselt
teine Rootsi linn, tähtis sadam Gö
ta jõe suudmel, Kategati ääres, ka
landuse, kaubanduse, laevaehituse,
masina- ja kudumistööndusega, üli
kooliga, 256 000 ei.
göteborgi süsteem, peam. Rootsis
enne brati süsteemi (kuni Maail
masõjani) kauemalt rakendatud alkoholimüügi kord, mille järgi üle
teatava piiri ulatuvad tulud sellest
kasutatakse kultuuritööks ja alko
holismi tagajärgede osaliseks pa
randamiseks.
Göttingen, linn Kesk-Saksamaal,
Hannoveri maak-s, kuulsa ülikoo
liga, teaduslike riistade tööndusega,
47 000 ei. (1933).
Gööpel.
gööpel, om. gööpli, os. gööplit,
võllist, pikk-kangist (a) ja hammasratastest koosnev ajam tööstusmasinate käitamiseks või raskuste tõst
miseks.
göösid, Hispaania vägivallavalitsuse vastu võitlevad madalmaalased 16. saj. teisel poolel.
gümnaasium, ülikoolile etteval
mistav õppeasutis, paljudes riikides
keskkool, Eestis praegu 3. astme
kool 3 õppeaastaga. Vt.: Eesti. Haridusolud.
gümnasiast [-a st], gümnaasiumi
õpilane.
gümnasion
404
haakvõti
gulisus naisel. Vastand: androgüünia, meesnaisus.
günekoloog, naistearst,
günekoloogia, naistehaiguste-õpetus.
Gyges, Lüüdia kuningas, f u652 e. Kr,; tema nime ümber on
tekkinud rida ajaloolisi muisten
deid, mida on kasutatud ka ilu
kirjanduses.
gümnasion [-naa-] (kr.), avalik
alasti võimlemise väljak või asutis
Vana-Kreekas.
gümnastika, võimlemine,
gümno- (kr.), eesliitena võõr-liitsõnus: alasti, katmata, paljas.
gümnospermid, paljasseemnelised
taimed.
günandria, naismehesus, naise
keha mehelikkus; näilik kaksiksu-
H
H, h, kaashäälik ja ladina tähes
tiku 8., meil 6. või (kui võõrtähed
on kaasa arvatud) 9. täht. —
Muusikas on A (= si) do-mažoor-astmiku (e. -heliredeli) 7. heli.
h, lühend lad. sõnast hora, ’tund’,
näit. ühendis kWh, ’kilovatt-tund’,
või 5
’kell 5’.
H, keemias vesiniku (Hydrogenium) märk; füüsikas lühendina
H = henri.
ha, lühend sõnast hektaar.
haab, om. haava, os. haaba, m.
om. haabade, m. os. haabu, puu
pajuliste
suguk-st,
kahekojaline
taim, kasvab ruttu, kuni 30 m kõr
ge, omab pehmet valget puitu, mida
kasutatakse paberi- ja tuletikutöönduses, puunõudeks, mööbliks,
punumislaastudeks jm.
haabitus, väliskuju, üldine ilmeIaad, kehaehituslaad; kaudselt vaim
ne loomulaad.
haabjas, om. haabja, os. haabjat,
haavakoore-karva, rohekashall.
Haag, Hollandi residentslinn ku
ninga ja parlamendi, peale selle
tähtsate rahvusvaheliste asutiste
asukohaga, Põhjamere ranniku lä
hedal Edela-Hollandis, kuulsa Rahupaleega, 470 000 ei.; 1899 ja 1907
peeti seal kaks rahvusvahelist ra
hukonverentsi.
haagikohtunik e. adrakohtunik
(rahvapäraselt ka aagreht), kol
meks aastaks valitav palgata maapolitsei-ametnik Eestimaa kuber
mangus
kuni
politseikorralduse
muutmiseni 1889.
haagikohus e. adrakohus (rahva
päraselt ka aagrehikohus), maapo-
litsei-kohus Eestimaa kuberman
gus kuni 1889, koosnes haagikohtunikust ja kahest kaasistujast.
Haagi Rahvusvaheline Vaheko
hus, Haagis 1899 loodud kohus
rahvusvaheliste tüliküsimuste aru
tamiseks, lepingute tõlgitsemiseks,
kahjutasude kindlaksmääramiseks
jms.
haagrehikohus = haagikohus.
haagreht, om. haagrehi, = haagi
kohtunik.
haak, värava- või uksekinniti;
rõivakinniti; sport, nurgeti altpoolt
löök poksis; tehn., vt. konks.
haakel-ahvid e. ämblik-ahvid, laianinaliste ahvide perekond Lõuna
ameerika troopilisis metsis, pik
kade jäsemete ja arenenud haardsabaga.
haak-kett, eriline liik tõstekette
haagitaoliste lülidega. Vt. kett.
Haakon VII [hoo-], Norra kunin
gas alates 1905, esimene pärast lah
kumist unioonist Rootsiga, * 1872;
oli Maailmasõja ajal kindel Norra
erapooletuse poolehoidja.
haakrist e. svastika, rist,
mille harud on painutatud
haagitaoliselt kõveraks; on
paljudel rahvastel ürgva
Haak
naks sümboolseks märgiks,
rist.
millega arvatavasti tähistati
päikest, sigivust jm.; Saksas rah
vussotsialismi sümbol.
haakuma (millessegi), (nagu haa
giga) kinni hakkama või kinni jää
ma, end (külge) haakima.
haakvõti, haagitaoline võti ümarmutrite jaoks.
haalama
haarem
405
haalama, laeva köie abil silla
juurde tõmbama.
haam, kai., = kahv.
Ii aa m palk = aampalk.
haamrid e. vasa
rad, tööriistad ta- 8
gumiseks, löömi
seks ja sepistami
seks. Haamri osad
Haamer.
(vt. joonisel): a —
vars.
laup, b — pinn ja c
Haanja, vald Lõuna-Võrumaal,
Rõuge khk., 2670 ei. (1934), alates
1. IV 39 väikeste piirimuudatustega
edelas ja kirdes.
Haanja kõrgustik, Eesti kõrgeim
ala, sügavate orgude, lohkude ja
järvedega kuppelmaastik peam. Võ
rumaa kaguosas, kõrgeim koht:
Suur-Munamägi (317 m li. mp.).
Haapsalu, maakonnalinn Lääne
maal, H. lahe lõunarannikul, sada
ma, tervismuda ja supelasutistega,
5014 ei. (1938).
Haapsalu laht, pikk sopiline merelaht Läänemaa põhjaosas, madal
(kuni 4 m süg.), tervismudaga põhjas.
haar, mat., nurka moodustavate
sirgjoonte nimetus
(nurgahaar);
võrdhaarse
kolmnurga
võrdsete
külgede nimetus.
haaraja, tõstemasina osa tõste
tavate esemete haaramiseks ja tõst
miseks; raud-esemete tõstmiseks ka
sutatakse sageli elektromagnetilist
haarajat.
Haarand, om. -i, mehenimi.
haarang, roimarite vms. püüd
mine mingi maa-ala sissepiiramise
Haaraja avatud
harudega.
Elektromagnetiline
haaraja.
või süstemaatilise läbiotsimise teel;
sõj., pealetungil vaenlase tiibadest
möödumine ja tagala kaudu vastase
osaline ümberpiiramine.
haardenurk, nurk a,
mille
moodustavad
kaks rihmaseibi raadiust ja mille kaa
reks on rihmaga haaHaardenurk.
ratud seibi osa.
haardesügavus, kiil- ja
soonratta
kokkupuute
ulatus, joonisel — a.
haardjalg, inimese käe
taoline (pöidlaga) haaramisjalg ahvidel.
haardsaba,
haarami
seks ja kinnihoidmiseks
väljaarenenud saba mõn.
loomil.
haare, om. haarde, haaramine,
haare, om. haarme, os. haaret,
haaramisvahend.
haarem, rikkamad muhameedlastel naistele määratud eluruu
mid, võõraile suletud; ka mitmenaisepidaja naistepere.
V. Haasi lavapilt näidendis „Andres ja Pearu“, „Estoonias“.
Haarla, Lauri, soome kirjanik,
* 1890; avaldanud rea näidendeid
(mängitud ka eesti laval), romaa
ne jm.
Haarlem, aianduslinn Hollandi
lääneosas, kuulus lillekasvatusega,
122 000 ei. (1932).
Haas, Voldemar, teatridekoraator alates 1923, esialgu „Vanemuises“, hiljem ,,Estoonias“, * 1898.
Haaslava, vald Tartumaal, Võn
nu ja Kambja khk., Tartust kagus,
Emajõest lõunas, H. suvituskohaga, 1656 ei. (1934); alates 1. IV 39
on Kuuste valla kirdepooleks.
haav, naha või keha vigastus
kudede purustuse või lahutusega
välisel toimel; paraneb kinnikasva
mise teel sidekoe-rakkude abil, mil
leks haava servad väliste vahendite
abil kõvasti üksteise vastu pannak
se. Haava ei või pesta veega, küll
aga tuleb haava ümbrust (ja väik
semaid haavu üleni) kasta pisilasvastaste vedelikkudega (jood, piiri
tus jm.); ka ei või haavu puudu
tada käte ega asjadega; siduda tu
leb puhta haigusidude-vaba mater
jaliga. Pisilaste sattumisel haavasse
võivad tekkida raskemad haigused,
millest eriti ohtlik on mullast haa
va sattuvate pisilaste tekitatav kangestuskramp.
Haava, Anna, kodanliku nimega
A. Haavakivi, kirjanik, * 1864; oli
19. saj. lõpul siiraim ja sügavaim
järelromantilise
armastuslüürika
viljeleja, põimis hiljem oma värs
sidesse ka ühiskondlikke motiive;
avaldanud ,,A. H. luuletused14 I—III
(1888—1897), „Lained“ (1906), va
likkogu „A. H. luuletuskogu11 (1924)
jm.
haavakliinik, haigla haavahaiguste ravimiseks ja lõikuste toime
tamiseks.
haavama, haava tekitama; ka
(sõnade või teoga) solvama.
Haavamägi (kuni 1937 Espenberg), Roman, kunstnik, * 1891; on
teotsenud maali ja skulptuuri alal,
valmistanud mälestussambaid.
liaavand, naha või limanaha haavataoline vigastus haiguste toimel.
haavasikk, mardikas (perekond)
siklaste suguk-st, näit. suur haava
sikk, 2—3 sm pikk, kelle tõugud
uuristavad käike haava, papli ja
paju tüvve.
haavel, (V:2—6 mm läbimõõduga I
pisike metallist (tina- vm.) küülike
jahipadrunite jaoks.
Haavi, naisenimi.
Haavio, Martti, soome folklorist
ja kirjanik, * 1899; avaldanud uuri
musi, luuletusi jm.; ajakirja „Suo-
Haavio
407
malainen Suomi“ toimetajana on
andnud palju ruumi Eesti küsimus
te käsitlemiseks.
Haavio, Elsa, vt. Enäjärvi-H.
haavutama, solvama, sõnade või
teoga haavama.
Habakuk, iisraeli prohvet V T-s.
Habana [avana] = Havana,
habanera [avaneera], paaristaktiline pikaldane hispaania tants.
habenduma e. habetuma, habemi
kuks saama, habemesse kasvama.
Habermann, Eugen, arhitekt, *
1884; oli linna-arhitektiks Tallin
nas 1914—23, Ehituse Peavalitsuse
juhatajaks 1919—22, jm.; ehitas
Riigikogu hoone (1920—22) jt. sil
mapaistvaid hooneid Tallinnas,
habiilne, väle, osav, vilunud,
habilitatsioon, habiliteerumine.
habiliteeruma,
ülikooliloengute
pidamise õigust omandama (tea
dusliku uurimuse esitamise ja prooviloenguga).
habiliteet, osavus, vilumus, habiilsus.
habituaalne, harjumuslik,
habrastama, hapraks tegema.
Habsburgid, Saksa valitsejasugu,
sai Saksa-Rooma riigi troonile 1273,
tõusis võimu haripunktile 16. saj.
esimesel poolel ning jagunes sa
mal ajal Austria ja Hispaania lii
niks; 1740 kustus Austria Habsburgide meesliin, sellest soost Maria
Theresia abiellus Lotringi hertsogi
Franziga ja rajas Habsburg-Lotringi soo, mis valitses kuni 1918.
Hackenschmidt, Georg, maadleja,
end. maailmameister, * 1878, pärit
Tartust, elab Inglismaal.
Hades [ha-], kreeka manalajumal, roomlaste Pluto; ka manala.
Hadramaut, Lõuna-Araabia ran
nikuala vastu Adeni lahte, kõrhne
ja mägine maa, oaasidega kuiva
des orgudes, 152 000 km2, u. 350 000
ei. — Kuulus Türgile, alates 1916
on Inglise protektoraadi all.
Hadrianus [-iaa-], Rooma keiser
117—138, * 76, f 138; hoolitses
rahu säilitamise eest, arendas riigi
siseelu, toetas teadust ja kunsti;
püstitas suuri ehitisi.
Hagemeistcr
E. Habermann.
Elumaja Tallinnas.
Haeckel [hek-], Ernst, saksa loo
dusteadlane ning filosoof, * 1834,
f 1919; biogeneetilise põhiseaduse
(-<—) esitaja, filosoofias monismi
edendaja, oma arvukais teostes põlvnemisõpetuse ja darvinismi popu
lariseerija.
haff (sks.), säärlõugas, maasääre
või saartereaga merest pea täieli
kult eraldatud madal rannikujärv.
Häfis e. Chäfiz, pärsia luuletaja
14. saj-1 (f 1389), viina ja armas
tuse laulik; on olnud Goethe’le ees
kujuks.
Hagedorn, Friedrich v., saksa
kirjanik, * 1708, f 1754; kirjutanud
anakreontilisi luuletusi, jutustusi ja
valme.
hageja, jm., nõudja (kohtus).
hagelema, hagelda, hagelen, (pal
ju või põhjusetult) protsessima,
protsessimist harrastama.
hagelus,
protsessideharrastus,
protsessimiskirg.
hagema, kohtulikult nõudma; saa
ki püüdma.
Hagemeister, Karl, saksa maali
kunstnik, * 1848, f 1933; on loo-
Hagen
408
nud meeleolukaid maastikumaale
ja jõulisi merepilte.
Hagen, tegelane Nibelungide-laulus (saksa rahvuseepos), vahva ning
julm germaani sõjamees; tappis
Siegfriedi.
Hagen, Preisi tööstuslinn LääneSaksamaal,
Ruhri
keskjooksul,
148 500 ei. (1933).
Hagen, Johann August, balti-saksa helilooja ning muusikakirjanik,
* 1786, f 1877; oma noodiõpetustega eesti muusikateooria rajaja.
Hagen, August Matthias, balti
saksa kunstnik realistlikkude maa
lide ja graafiliste teostega maastiku
ja linnavaadete alal, * i 794, f 1878.
Hagenbeck, Karl, saksa suur loomakaupleja võõramaa loomadega,
* 1844, f 1913; asutanud loomapargi Hamburgi ligidal ja tsirkusi.
Hagen-Schwarz, Julie Wilhelmine, A. M. Hageni tütar, balti
saksa realistlik maalikunstnik, *
1824, fl904; on loonud portreid,
maalilisi maastikke ja figuraalseid
kompositsioone.
Hageri, kihelkond Kesk-Harjumaal, haarab endasse Hageri ja Ko
hila, osalt Kernu ja Varbola valla;
need vallad: 682 km2, 9306 ei.
(1934). Tasane, kohati künklik, ka
gusuunas kerkiv maa-ala, soode ja
rabadega tasastes lohkudes. Asus
tus ja põllundus on koondunud
peam. pae- ja kruusaküngastele.
Khk. idaosa läbivad rööbiti Keila
jõgi, Tallinna-Rapla maantee ja
Tallinna-Pärnu
kitsarööpmeline
raudtee. Suurim asula: Kohila ale
vik. — Khk. ja vana kirik on raja
tud 13. saj., uus kirik ehit. 1891 —
1892.
Hageri, vald Harjumaal, Hageri
khk., 2499 ei. (1934), alates 1. IV 39
väikese äralõikega loodest.
hagerik, onn, osm, hurtsik; hagu
dest seintega kuur.
Haggard [hägad], Henry Rider
\raidd], sir, inglise kirjanik, * 1856,
f 1925; on kirjutanud seiklusromaa
ne, millest suur hulk on tõlgitud ka
eesti keelde.
hagi, om. hagi, kohtulik nõudmi
ne, tsiviilnõue.
Haig
hagijas, om. hagija, os. hagijat,
ajukoerte hulka kuuluv mitut tüüpi
jahikoer, jälitab looma jälgi mööda.
hagi kindlustus, nõudja palvel
kohtu poolt selliste abinõude kasu
tamine kostja vastu, mis kindlusta
vad edaspidi tehtava kohtuotsuse
täitmise võimalust (näit. kostja val
lasvara arestimine jms.).
hagiograafia, pühakute elulugude
kirjeldus, pühakuteadus.
hagrima, varastatut ostma,
hagris, ostetud vargus-ese.
hagu, om. hao, raiutud peened
puud ja oksad (peam. kütteks).
Hagudi, raudteejaam Harjumaal,
Tallinna-Pärnu liinil,
Tallinnast
45,6 km.
haguküla, külatüüp reas ühel või
kahel pool keskteed asetsevate ta
ludega, mis on sellest veidi eemal
ning sellega ühendatud haruteede
abil.
hahetama, hallina paistma,
hahk, om. haha,
os. hahka, saksa
päraselt eiderhani,
põhjamaade mere
lind partlaste suguk-st; meil pesit
seb Lääne - Saare
maal, Vilsandi ümb
ruses. Tema pesa
Hahk.
padjandist saadak
se väärtuslikke udusulgi.
hahkjas, om. -ja, os. -jat, hallikas,
hai e. haikala, vt. hailised.
Haidarabad (ingl. Hyderabad),
suurim vasalliriik Briti Ees-Indias,
Deklcani keskosas, 214 179 km2,
14,4 milj. ei. (1931); selle pealinn
ülikooli ja paljude mošeedega,
vaiba-, kudumis- ja paberitööndusega, 467 000 ei.
haidukid e. heidukid
Kal
kani slaavlaste ja Ungari partisa
nid võitluses türklaste vastu; Un
gari jalaväelased; nendega sarna
nevalt riietatud teenrid.
Haifa, sadamalinn Põhja-Palestiinas, nafta ja teravilja välja
veoga, 76 000 ei. (1934).
Haig [heig], Douglas \daglas],
krahv, Inglise feldmarssal, *1861,
+1928; oli Inglise vägede ülemjuha-
haigekassa
409
haiguskindlustus
K. Hagemeister: Murdlaine.
taja Maailmasõjas alates 1915, teos
tas edukaid pealetunge 1916.
haigekassa, omavalitsuse põhi
mõtte järgi teotsev asutis haigus
kindlustuse alal, rajatakse kas ühe
käitise juurde (kui seal on töö
võtjaid üle 500) või mitme jaoks
(kui neil eraldi on alla 500), an
nab abi liikmete haiguse, sünni
tuse ja surma puhul. Haigekassa
tegevust juhivad liikmete üldkogu,
volikogu ja juhatus. Tema sisse
tulekud moodustuvad liikmemaksu
dest, mis kõiguvad 1—3 °/o töö
võtja töötasust, ja tööandja juurde
maksust haigekassa liikmete liik
memaksu üldsumma suuruses. Ala
tes 1924 moodustavad Eesti haige
kassad Eesti Haigekassade Liidu,
haigendama, haigemaks tegema,
haigenema, haigemaks jääma,
haigestama, haigeks tegema,
haigestuma, haigeks jääma,
haigete
hoolekannet
puudustkannatavate haigete kodanikkude
eest teostatakse selle omavalitsuse
kulul, kelle piirkonnas elab abi
vajav kodanik alaliselt, ja selle
omavalitsuse poolt, kelle piirkon
nas abivajaja on haiguse ajal.
haigla, haigemaja, kliinik.
Haigo, mehenimi,
haigur, om. haigru,
os. haigrut, kalakurg,
linnuperekond toonekureliste
seltsist;
meil leidub veeko
gude ligidal hall hai
gur e. kalakurg, pe
sitseb rühmiti puude
Haigur.
otsas.
haigused, organismi korrapäraste
talitluste häired sisemistel või vä
listel põhjustel; liigituvad mitmeti,
näit. kestuse järgi ägedaiks ja pikaldasiks, saamisviisilt pärilikeks,
kaasasündinud ja omandatud hai
gusiks, esinemiskohtade järgi iga
suguseiks erihaigusiks jne.
haiguskindlustus, töövõtjate kind
lustus haiguse, sünnituse ja surma
puhuks, toimub haigekassade (-<—)
kaudu, on Eestis kohuslik majan
duslikkude käitiste töövõtjate jaoks.
410
haigustuma
haigustuma — haigestuma,
haihtuma, aeglaselt auruma, len
duma; lahtuma, kaduma.
haikala e. hai, vt. hailised.
Sinihai.
hailised,
enamasti
röövkalad
kõhrkalaliste rühmast, kõhu poole
nihkunud suuga, mõned ohtlikud
inimeselegi, eriti sinihai (Vahe
meres, Atlandi ookeanis, kuni 7 m
pikk) ja vasarhai (Vahemeres,
kuni 4 m, haamrikujulise peaga).
Siia
kuuluvad
veel h i i d h a i
(põhjapoolseis meredes, kuni 15 m),
edasi heeringhai (kuni 4 m)
ja o g a h a i (1 m) Põhjameres ja
mujal.
Mõned liigid sünnitavad
elusaid poegi.
Haiini, naisenimi.
Haiinre,
vald
Ida-Läänemaal,
Märjamaa khk., 2299 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 on Märjamaa valla
kaguosaks.
Hain, om. Hainu, mehenimi,
haistma, haista, haistan, haistsin,
haistetakse jne., lõhna aistima.
haisupuulised, soojade maade
taimesugukond kuni 700 liigiga,
annavad söödavaid vilju, õli, vaiku,
niini jm.; siia kuulub ms. kakaopuu.
Haiti, suuruselt teine saar An
tillides (-<-), Kuubast idas, 76 555
km2; mägismaa, kohati väga vilja
kas.
Idapoolne enamik saarest
kuulub Dominikaani
vabariigile
(^-),kuna lääneosas on Haiti vaba
riik, 27 844 km2, 2,6 milj. ei. (1934),
neist 90% neegreid. Tooteid: kohv,
kakao, suhkur, puuvill, väärispuit,
tubakas jm. Riigikeel prantsuse. —
Avastatud 1492, 16. saj-1 Hispaania
asumaade keskus, iseseisvunud 1804
ja 1821; jagunenud kaheks riigiks
1844; Haiti vabariik alates 1916
Am. Ühendriikide kaitse all.
halfahein
hajaküla, laialipillatult asetse
vaist taludest koosnev küla.
hajali, üksteisest kaugel,
hajameelne, mõtetega laiali,
hajukiilv, ühtlaselt laiali, laialtkülv. Vrd. reaskülv,
hajuma, laiali minema,
hajumine, füüs., vt. dispersioon,
hajus, hajane, laiali olev.
hajutama, laiali ajama,
hakataja, algataja, alustaja,
hakitama, (püsse) hakki panema,
hakk, om. haki, must lind vareslaste suguk-st, elutseb meil tavali
selt kirikute juures ja linnades;
vihkudest kõrsvilja-kuhik, hakkjalg; kuhikjalt püsti kokku pandud
püssid; hakkimisvahend.
hakk, om. haku, algus,
hakkima, peeneks raiuma, tük
kideks lõikama.
hakkmasin, toiduainete hakkimise seadis.
hala, kurtmine, hädatsus.
halakask, leinakask.
halama, kurtma, kaebama,
halastajaõde e. hoidleja, kutse
line haigete ja haavatute naispõetaja ning -hoidja.
halalt (vn.), öökuub; põllkuub,
arstikuub.
Hälbe, Max, saksa kirjanik, *1865;
avaldanud rea näidendeid (mängi
tud ka eesti laval), luuletusi jm.
haldama, hallata, haldan, halla
takse jne., valitsema.
Haldi, naisenimi,
haldjas, om. haldja, os. haldjat,
kaitsevaim eesti rahvausundis.
Haldur, om. Halduri, mehenimi,
haldur, riigivõimu teostaja koha
peal, valitseja, administraator; ka
asehaldur.
haldurkond, haldurite kogu.
haldus, valitsemine, valitsus, ad
ministratsioon,
halduslik, administratiivne,
haledusvool, sentimentalismi kui
liialdatud tundekultuuriga kirjan
dusvoolu nimetus.
half e. halfbäkk, jalgpallimängus:
poolkaitsja.
halfahein, kõrreline taim LoodeAafrika ja Hispaania rohtlais; tema
kiudaine omab tähtsust paberitöön-
halg
411
Halliste
Sisali- (agaavi liik) istandik Haitil
duses (halfapaberi valmistamisel)
ja punumisel.
halg, om. halu, küttepuu-lõik.
Halinga, vald Põhja-Pärnumaal,
Pärnu-Jaagupi khk., 1513 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on uue Halinga val
la keskosaks, millele on liidetud
Kaetase vald ja enamik Vee ning
Änge (Enge) vallast.
Haliste (kuni 1928 Bauman), Pär
tel, klassikaline filoloog, Tartu Üli
kooli õppejõud, *1890; avaldanud
artikleid ja redigeerinud tõlketöid
antiikkultuuri alalt.
Halja, naisenimi.
Haljaia, kihelkond Loode-Virumaal, Aaspere, Haljala, Vihula ja
Varangu valla aladest, 536 km2,
9184 ei. (1934). H. maastik kuju
tab enesest astanguti mere suu
nas alanevat paelava rea väikeste
rannikujõgedega, mere pool liivase
pinnasega. Khk-a keskuseks on
Haljala alevik Tallinna-Narva ja
Rakvere-Võsu maantee ristlemiskohal. — H, khk. on asut. juba
13. saj. algul; kirik on ehit. 14.
saj-1, hiljem korduvalt hävinud ja
uuesti üles ehitatud.
Haljala, vald Virumaal, Haljala
khk., 1951 ei. (1934), alates 1. IV 39
juurdelõikega põhja poolt, Varan
gu vallast.
Haljand, om. Haljandi, mehenimi.
Haljaspõld (kuni 1921 Grünfeldt),
Herbert, kaubandusteadlane ja aja
kirjanik, kirjanik P. Grünfeldfi
poeg, *1896; ms. ,,Suure võõrsõ
nade sõnastiku11 toimetaja.
(agaavikanepi saamiseks).
haijassööt, om. -sööda, toores,
kuivatamata taimsööt loomadele.
haljasväetis, põllumulla rikasta
miseks rohelistena sissekiintavad
põllutaimed.
hall, om. -i, külgedelt lahtine
ehitis sammastele rajatud katuse
ga; suur, sageli kahest majakorrast
läbi ulatuv, ooteruumina kasutatav
eesruum, harilikult otsese juurde
pääsuga paljudesse siseruumidesse.
hall (om. -a) e. hallatis, jäätu
nud udu e. külmunud kaste valge
kihina maas, öökülm. Vrd. här
matis.
hallasääsk, sääseliik Euroopas ja
Põhja-Aafrikas, malaaria
edasi
kandja; on eristatav laulusääsest
sellega, et puhkamisel tema tagakeha on suunatud aluspinnast ee
male.
Halle, Preisi tööstus- ja kaubalinn Saksimaal, Saale jõe ääres,
Leipzigi ligidal, soolakaevanduste
ja ülikooliga, liikluskeskus, 209 000
ei. (1933).
halleluuja,
heebrea
algupära
kiiduhüüd Jehoovale.
Halley [hali], Edmund, inglise
täheteadlane, eriti komeetide uuri
ja, *1656, f1742.
hall-hüljes e. hall, liik hülgeid.
Vt. hülglased.
Hallik, om. Halliku, mehenimi.
haliistama, halliks tegema.
Halliste, Herman, kujur, * 1900;
on realistlikust vormimeelest juhi
tuna teotsenud viljakalt eriti port
Halliste
412
reteerimise ja hauamonumentide
püstitamise alal.
Halliste, kihelkond peam. KaguPärnumaal, Abja, Laatre, Vana- ja
Uue-Kariste, Penuja, Pornuse ja
(Viljandimaa) Kaarli valla aladest,
567 km2, 9890 ei. (1934). H. alal
toimub Viljandi kõrgustiku üle
minek Pärnu madalikuks; kihel
konda läbib ühtlasi kagu-loode
suunas sügav jõeorg, paljude järsuveeruliste
põikorgudega.
Jõuka
põllumajandusega maa. Suuremad
keskused: Mõisaküla linn ja AbjaPaluoja
alevik,
Pärnu-Viljandi
kitsarööpmelise raudteega. — H.
khk. on tuntud 16. saj. algusest,
kirik korduvalt hävinud ja uuesti
üles ehitatud (viimati valminud
1867).
Halliste jõgi algab Karksist ja
suubub soisel Pärnu madalikul
Viljandimaa piiri lähedal Navesti
jõkke, 93 km pikk.
hallistuma, halliks muutuma,
hallitama, hallitusega kattuma,
hallitusseened tekitavad hallitust
vananevad toiduained (näit. täpp-,
roheline ja nutthallitus), taimejäänustel, kasvavad taimil ja mujal.
hallo [ha-] e. halloo, tähelepanu-hüiiuks tarvitatav sõna.
hallofon, dikteerimismasin.
, hall-rästas e. kadakarästas, lind,
rästaliik.
hall-salv, elavhõbe-salv.
hailtõhi, malaaria nimetus.
Hallu, mehenimi,
hallutsinatoorne, viirastuslik,
hallutsinatsioon, viirastus, mee
lelise elavusega kujutluse tekki
mine ilma tõeliselt olemasoleva vas
tava nähtuseta.
hallutsineeruma, viirastusena esi
nema.
halina, ruudulisel (17 . 17) laual
sooritatava laudmängu nimetus.
halo, päikese ja kuu ümber
(valguskiirte murdumisest ja pee
geldumisest jääkristallides) tekki
vate mitmesuguste valgusnähtuste
(ringid, ellipsid, sambad jne.) ni
metus.
halofiilne, soojalembene (taim).
Hainan»
halofüüt, soolaku-taim.
halogeenid, ’soolasoetajad’, kee
milised elemendid, mis otse metal
lidega ühinevad, moodustades soo
li; nendeks on broom, fluor, jood
ja kloor.
Halonen, Pekka, soome maali
kunstnik, *1865; on loonud rea
listlikke portreid, maastikke, žanrimaale jm.
Hals, Frans, hollandi maali
kunstnik, * u. 1580, j* 1666; pani
aluse hollandi portree-maalikunstde, kujutas isikuid kas üksikult
või rühmades, vabas ja elulises,
enamasti väga dünaamilises käsit
luslaadis.
halss, om. halsi, os. halssi, purje
alumist mastilähedast nurka kinni
hoidev nöör. Sõit vasakul halsil
täh., et tuul puhub purjele vasa
kult, paremal halsil — paremalt.
halssima, halssida, halsin, allatuule liikuvat purjelaeva teisele
halsile pöörama, ahtrit vahepeal
otse vastutuult seades.
halvaa, idamaist algupära maiustis suhkrust, meest, jahust, seesa
mi- või kanepiõlist ja pähkleist.
halvama, halvatust tekitama; nor
maalset talitlust pidurdama või ta
kistama.
halvatus, haiguslik lihaste liigu
tamise võimetus, põhjustatud lihas
te eneste või nende tegevust juhti
vate ergukeskmete ja erkude vigas
tusest või haigestusest; esineb ühevõi mõlemapoolsena (vasakus või
paremas kehapooles või mõlemas).
Tugevat halvatust nimetatakse pa
ralüüsiks.
halvustama, halvaks panema, hal
vaks pidama.
ha!vuSama. laimama.
Ham, üks Noa poegadest, piibli
järgi etiooplaste, egiptlaste, kaananläste ja föniiklaste esiisa.
Hamadan [-da'n], kaubalinn Lääne-Pärsia mägedes, vana-aja Ekbatana kohal, u. 100 000 ei.
Hamamatsu, Jaapani linn Hondo
saare kagurannikul, 134 000 ei.
Hamann, Johann Georg, saksa
filosoofiline kirjanik, * 1730, f 1788;
hambaarst
413
võitles ratsionalismi vastu, valmis
tas teed romantismile.
hambaarst, vastava eriharidusega
ning hammaste ravimise õigusega
isik; Eestis võivad selleks saada ai
nult arstiõigustega isikud.
hambad, m. om. hammaste, lõua
luus kasvavad toidu haukamise ja
puremise, loomil ka kaitse- ning
jahivahendid; esinevad imetajail
esialgu ajutiste piimahammastena
ja asenduvad hiljem püsihammastega. Hamba osad: hambakroon,
mis ulatub igemest välja, hambajuur, mis istub lõualuu alveoolis,
ja hambakael, mis igemest ümbrit
setuna asetseb eelmiste vahekohas.
Hamba peamised kooste-osis e d: hambaluu e. dentiin, eriline
luuliik, moodustab hamba enami
ku; selle ülaosa on kaetud kõva
läikolluse, nn. hambavaaba e. emai
liga, alaosa hambakiti e. -tsemen
diga (juure ümber); hamba keskel
leidub hambaõõs, mis sisaldab ve
resoonte ja närvidega sidekudet,
nn. hambasäsi e. -pulpi. Närvid ja
hammast toitvad veresooned sissuvad hambasse hambajuure alatipu
kaudu. Liigitus: lõikehambad
keskel ees, peitlikujulise krooni ja
lihtsa juurega, silmahambad, ka
bel pool eelmisi, terava otsa ja
lihtsa juurega, purihambad, viimas
test tagapool, mitme juure ja la
piku krooniga, mügaratega nende
puremispindadel. Täiskasvanud ini
mesel on kuni 32 hammast, mis
asetsevad
sümmeetriliselt
kahel
lõualuul, ülal ja all, vasakul ja pa
remal, igas veerandis 8, keskelt lu
gedes: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 5 purihammast. Kõige
tagumine purihammas kasvab ta
valiselt alles 18. ja 30. eluaasta
vahel.
hambahaigused ilmnevad esijoo
nes hamba-augu tekkimises ja sel
lega kaasuvates nähtustes. Nime
tatud haigus, hambasööbija
e. -kaaries, saab alguse hambavaa
ba vigastusest, avaldub emaili ja
hambaluu vähehaavalises lagunemi
ses pisikute toimel, tungib sügava
male, hambaõõnde jõudnult toob
hambaplomb
Fr. Hais : Lõbus seltskond.
suuri valusid (pulpiit e. hambasäsi-põletik) ja hävitab aja jooksul
kogu hamba. Juure kaudu võib
põletik tungida ka lõualuusse, ige
messe jne., tekitades paistetust ja
mädanikku. Ravi: võimalikult va
rajane haige osa väljapuurimine ja
täitmine, hilises haigusastmes ham
ba väljatõmbamine. Haiguse välti
miseks tuleb hoiduda hambale vä
lise vigastuse tekitamisest (liiga
kuumad ja külmad toidud, eriti
vaheldumisi, liiga kõvade asjade
puremine) ja hambaid järjekind
lalt puhastada toidujäänuseist ja
pisikuist.
hambakivi, kivikõva sete hambail, tekib vähehaaval lubjasooladest jm. süljes leiduvaist aineist;
on ohutu.
hambamurre, om. -murde, rah
vakeeles nn. „hammaste murdmine“, piimahammaste asendumine
püsihammastega; toimub inimesel
peamiselt 7. ja 18. eluaasta vahel.
hambaplomb, om. -plommi, os.
-plombi, esialgu pehme, hiljem kõvastuv mass hamba-augu täitmi
seks kullast, amalgaamist, portse-
hambaprofiil
414
Tsiilimaja (sks. Chilehaus},
suurim maja Hamburgis (^arhitekt F. HögeO.
lanist, tsemendist vm. ainest, hambatäidis.
hambaprofiil, hammasratta ham
ba ristlõike piirjoon.
hambaraha, vana kombe põhjal
antud rahakink vaderilt või kellelt
ki teiselt lapsele tema ristimisel või
temale esimeste hammaste tekkimi
se puhul.
hambaräsak, riist
saehammaste pai- (OEbZHrllEd)
nutamiseks.
hambasomp (om.
Hambaräsak.
-sombu) e. alveool,
auk lõualuus hamba hoidmiseks,
hambasööbija, vt. hambahaigused,
hambatehnik e. dentist, ilma ham
baarsti õigusteta isik, kes teotseb
kunstlike hammaste valmistamise
ja nende paigutamise alal.
hambaiäidis, hambaplomb.
hambuma, hamhuda, hambun,
(hammasratta vm.) hammastesse
Hamilton
(tihedalt) haarduma; (nagu) ham
mastega (kuhugi) haarduma.
Hamburg, 1) Saksa riigi osa Elbe
alamjooksul, alates 1937 747 km2
(sealhulgas Altona linn), 1 676 000
ei. (1933); 2) eelmise pealinn peam.
Elbe paremal kaldal, 110 km Põh
jamerest eemal, 1 130 000 ei. (1933);
on Saksamaa ja Euroopa mandri
suurim merekaubandus- ja sadama
linn, maailmas (New Yorgi ja Lon
doni
järel) kolmas; erakordselt
suure
väliskaubandusega, rohke
toorainete sisseveo ja nende ümbertöötusega, laevaehituse ja ma
sinavabrikutega; linnas on ülikool
(alates 1919) ja hulk teisi kõrge
maid koole ning teaduslikke asu
tisi. — 1241 koos Lüübekiga pani
aluse Hansa liidule, 1815 astus va
balinnana Saksa liitu, 1871 sai
Saksa riigi osariigiks.
hame, os. hamet, särk.
hamiidid, rühm mittesemiidi rah
vaid Põhja- ning eriti Ida-Aafrikas;
tunnuseiks — pikk ja sale kehakasv, piklik kolju, käharad juuk
sed, kollakaspruun nahavärvus; siia
kuuluvad berberid, gallad, somaalid jt.
hamiidi keeled, hamiidi rahvaste
keeled Aafrikas, näit. berberi ja
tuareegi murded Põhja- ning KeskAafrikas, kušiidi keeled galladel
ja somaalidel Ida-Aafrikas; osuta
vad sugulust semiidi keeltega või
nende kauaaegset mõjustust.
Hamilkar Barkas, Kartaago väe
juht, Hannibali isa, f u. 228 e. Kr.;
sõdis roomlastega, summutas palga
sõdurite mässu, vallutas Kartaagole
osa Hispaaniast.
Hamilton [hämiltn], Alexander,
P.-Am. Ühendriikide poliitik, *1757,
fl804; etendas silmapaistvat osa
põhiseaduse
väljatöötamisel, oli
1789—95 rahanduse riigisekretä
riks.
Hamilton [hämiltn], William, sir,
inglise filosoof, * 1788, f 1856; ra
jas õpetuse, mille järgi võib tun
netada ainult vaimu ja mateeria
omadusi, mitte aga vaimu ja ma
teeriat endid.
Hamilton, tööstus- ja sadama-
Hamin
linn Kanadas,
Ontario
järve
läänenurgal,
156 000 el.
Hamin, lühend
sõnast Haridus
1. Silinderministeerium.
hammasrattad.
Hamlet, pea
tegelane W. Shakespeare’i sama
nimelises tragöödias, juurdlev, teo
võimetu kõhkleja.
Hammasratta tähised ja osad.
Hammasratta peade-ringi läbimõõt — D, jaotusringi läbim. — d, tüvede-ringi läbim, — F,
bambumissamm, s. o. hammaste keskjoonte va
heline kaugus — t, hambapaksus — s, ham
maste vahe — 1.
Hambapea k = 0,3 t, hambatiivi f = 0,4 t,
hambapikkus h = 0,7 t, hambalaius b = 2 kuni
3 t, rattapöia paksus e= 0,5 t, jagamismoodul
e. lihtsalt moodul m = d : z, kus z on ham
maste arv.
hammaada, kalju- või kivikõrb
Saharas.
hammas, anat., vt. hamba d.
hammashäälik e. dentaal, häälik,
mis kujundatakse keeleotsa ja üla
hammaste (või nende taguse ala)
vahelise sulu või pilu abil, näit.
t. d, I, n, s.
hammashöövel, peenhammastega
höövel hööveldatud pinna suuren
damiseks (liimimisel ja vineerimisel).
hammas juured, püsiktaime-perekond ristõieliste suguk-st, enamasti
mägistel aladel.
hammaskond, suus
olevate
hammaste
kogu.
hammaslatt,
ham
mastega latt pöörleva
liikumise sirgjooneli Hammaslatt a
hammasseks muutmiseks või ühes
rattaga.
ümberpöördult.
hammasratas, jõu ja liikumise
ühelt võllilt teisele ülekandmiseks
415
hamster
2. Koonushammasrattad.
3. Tigu-hammasratas
e. tigu (b) ja tiguratas (a).
tarvitatav hammastega ratas. Täht
samad liigid:
silinder-hammasr.,
kui võllid on rööbiti (joonisel 1);
koonus-hammasr.', kui ühes tasa
pinnas asetsevad võllid lõikuvad
mingi nurga all (joonisel 2); tigu- e.
kruvi-hammasr. või tigu, mida tar
vitatakse ühes nn. tigurattaga (joo
nisel 3), kui ristuvad võllid ei aset
se ühes tasapinnas. Kui ühe ratta
hammaste arv tähistada zi-ga ja
pöörete arv m-ga ning teise ratta
vastavad arvud on z-2 ja m, siis.
nn. siirdesuhe i = zi : zs —
ns : m.
Hammasrattaid valmista
takse terasest, malmist, rauast, va
sest, pronksist, messingist, fiibrist,
puidust jm., kusjuures nende ham
bad
peamiselt freesitakse (-*-);
raud-hammasrattad tsementiiditakse (vt. tsementiitima).
hammastama, (hammasratast vm.)
hammastega varustama.
Hammerfest, maailma põhjapool
seim linn Norra põhjarannikul
(70° 40'11" põhjalaiuse all), kalan
duse ja kaubandusega, 3700 ei.
Hammurapi [-ra'-j, Babüloonia
kuningas u. 2067—2025 e. Kr.; pani
aluse Babüloonia poliitilisele ja
kultuurilisele tähtsusele, andis väl
ja seadustekogu, mis on vana-aja
varaseimaks seni tuntud seadustekoguks.
hampelmann = hüpiknukk.
hamster, närija loom
hiirlaste suguk-st, u.
30 sm pikk, pealt kollakaspruun, alt must,
valgete käppadega,
omab suuri põsetaskuid, milles kannab
viljateri jm. oma koopaisse; elab peamiselt
Kesk-Euroopas,
kah
justades põllundust.
Hamsun
416
Hamsun, Knut, ps., norra kirja
nik, * 1859; elas osa oma noorpõl
ve vaheldusrohkeist aastaist Amee
rikas, äratas suurt tähelepanu näl
giva literaadi elu kujutava omapä
rase jutustusega ,,Nälg“ (1890, eesti
k. 1925), siirdus hiljem sugudeva
helisele antagonismile toetuvate ro
mantiliste armastusromaanide loo
misele erilises looduslähedases laa
dis („Paan“, 1894, „Viktoria“, 1898,
jt.); veel hiljem pakkus avaraid miljöömaale Norra elust („Maa õnnistus“, 1917, jt.). Suurem osa ta
teoseist on eestindatud. Nobeli lau
reaat 1920. — Pilti vt. tahvlil 19.
Hando, mehenimi,
hanejalad = jutumärgid,
hanelised, ujulindude selts u. 300
liigiga, mis rühmituvad hulgaks
perekonniks ja need üheks sugu
konnaks; elutsevad kogu maailmas
peam. sisemaistel veekogudel. Ha
neliste hulka kuuluvad haned, par
did, luiged jt.; tunnuslikuks on
neile ms. tundliku nahaga nokk.
hanerohud, peamiselt mäestiku
taimede perekond ristõieliste su
gukonnast.
hanevitsad, taimeperekond kanarbikuliste suguk-st; Eestis esinev
liik on igihaljas põõsas, leidub ta
valiselt rabades.
hang, om. hangu, tavaliselt 3haruline (2 allpool, 1 vastaspoolel)
riist heina ja kõrsvilja tõstmiseks.
Vrd. hark.
hange, nn. hankelepingu (-<-) alu
sel (kauba-) esemete muretsemine
või mingi kokkulepitud töö täit
mine (maja ehitamine jm.).
Hangelaid (kuni 1935 Hakker),
Kotri, insener, a/s. ,,Eesti Turbatööstused“ ja ,,Keskkassa“ direktor
Tallinnas, *1887; on olnud Kõr
gema Tehnikumi õppejõuks.
hangeldaja e. angeldaja, liigkasu
võtja, spekulant. Vt. angeldama.
hangeldus e. angeldus, harilikult
ebaaus äritsemine, toimub enamasti
mingi majandusliku kriisi ajal, mi
da tekitab sõda, laialdane vilja
ikaldus, looduslik katastroof vms.
hangetuma, hange sadama, han
gedesse jääma.
hankekaubandus
Hango (sm. Hanko, rts. Hangö),
sadama- ja kaubalinn Soome edelatipus, peaaegu jäävaba mere ääres,
supelrannaga, 8000 ei.
Hangtšou (ingl. Hangchow), Hii
na
sadamalinn Ida-Hiina mere
ääres, siiditöönduse, ülikooli ja to
redate templitega, 507 000 ei.
hangumine e. kõvastumine, keha
üleminek vedelast olekust tahkesse,
toimub iga keha juures isesugusel
temperatuuril, näit. vee hangumise
temp. on 0, elavhõbeda oma —38,9,
oliiviõli —20 jne. Samal temp-1
toimub ka kehade sulamine.
hangutama, hanguga tõstma; han
guma panema, hanguda laskma.
hani, om. hane, os. hane, tüseda
keha ja pika kaelaga ujulind hane
liste seltsist, partlaste suguk-st,
metsikuna lendab ja ujub hästi,
elab peamiselt maal taimtoidulisena. Euroopas rändlinnuna pesit
sevast hallist metshanest on aren
datud tähtsamad koduhane tõud:
emdeni h. (valge), tuluusi h. (hall)
ja pommeri h. (valge, hall või hallikirju).
hanila, haneaed hanelaudaga.
Hanila, kihelkond Läänemaa ede
laosas, Muhu saare vastas, Paadre
ma, Paatsalu ja Mässu valla ala
dest, 469 km2, 6107 ei. (1934). Soine
ja metsane madalik, liivaseljakutega, vähese põllumaaga paestel
kõrgendikel. Liikluskeskus: Virtsu
raudteejaam ja sadam, kustkaudu
toimub mandri ühendus üle Muhu
Saaremaaga. — Kiriku olemasolu
on teada 16. saj. algusest; kordu
valt on see aga täielikult ümber
ehitatud. Kirikuõpetaja on tavali
selt ühine Varblaga.
hanimaltsad, taimeperekond maltsaliste suguk-st, enamasti umbro
hud; Eestis kõige enam levinud liik
on valge hanimalts, mis sigineb
rohkesti ja kulutab palju mulla
toiteolluseid.
Hankau e. Hankou (ingl. Han
kow), tähtsaim kauba- ja sadama
linn Kesk-Hiinas, Jangtsekiangi jõe
ääres, 780 000 ei.
hankekaubandus, hankelepingute
põhjal toimuv kaubandus.
Tahvel 18
Gootika ehituskunstis.
1. Niguliste kirik Tallinnas,
välisvaade.
3. Reimsi peakirik
Prantsusmaal.
2. Niguliste kirik Tallinnas,
sisevaade.
4. Notre-Dame’i peakirik
Pariisis.
Tahvel 19
"Ufa*;
Gustav II Adolf.
K. Hamsun.
Fr. J. Haydn.
H. Heine.
V. Hugo.
J. Hurt.
M. Härma.
H. Ibsen.
C, R. Jakobson.
hankeieping
417
hankeieping, leping, millega üks
pool, nn. hankija, kohustub tei
sele poolele teatud tähtajal, nn.
hanketähtajal, või teatud aja
jooksul üle andma lepingus kind
laks määratud omadustega ja hul
gal (kauba-)esemeid või tegema le
pingus kindlaks määratud tasu eest
mingi töö, nn. hanketöö.
Hanko, August Johannes, ajakir
janik ja poliitikategelane, * 1879;
on töötanud ,,Postimehe“, ,,Päeva
lehe" jt. lehtede juures ning aval
danud populaarteaduslikke teoseid
ja tõlkeid; oli Vabariigi algul sõja
minister.
Hann, om. Hannu, mehenimi.
Hannibal, Kartaago väejuht, Hamilkar Barkase poeg, * u. 246, f 183
e. Kr.; teises Puunia sõjas läks üle
Püreneede ja Alpide, lõi roomlasi
raskesti Lõuna-Itaalias Cannae la
hingus 216, siirdus Aafrikasse ja sai
seal Scipiolt otsustavalt lüüa Zama
lahingus 202.
Hannikainen, Pekka Juhani, soo
me helilooja (koorilaulud), muusi
kaõpetaja ning koorijuht, * 1854,
f 1924. Ka tema 4 poega on helikunstnikud (spetsialiseerunud kla
veri, tšello, viiuli ja harfi alal).
Hanno Suur, Kartaago väejuht
palgasõdurite mässu puhul 241—238 e. Kr., oli Kartaago sisetülides
Hamilkar Barkase ja Hannibali
vastasleeris.
Hannover [-noo-], 1) Preisi pro
vints Elbe alamjooksust läänes,
38 789 km2, 3 368 000 ei. (1933);
enamasti tasane madalmaa, kohati
viljakas, ka soode ja rabadega; 2)
eelmise pealinn selle lõunaosas,
Leine jõe ääres, tähtis liilduskeskus, laialdase tööndusega (eriti masinavabr.), kõrgemate õppeasutistega, 444 000 ei. (1933). — Hanno
veri riik praeguse pealinnaga päri
neb a-st 1636, oli 1714—1837 per
sonaalunioonis Inglise kuningrii
giga, sõdis 1866 Austria poolel
Preisi vastu, ühendati aga Preisiga.
Hannus, om. Hannuse, mehenimi.
hansalane e. hanseaat, liige Han
sa liidus; hansalinna elanik.
Hansa liit, keskajal tekkinud sakERL 16. II 39.
liantvärk
sa kaupmeeste liit kauplemiseks ja
vastastikuseks abistamiseks võõrsil,
muutus hiljem kaubalinnade lii
duks, mis püsis 13. saj-st kuni 17.
saj-ni.
Esimene linnadeliit sõl
miti 13. saj. keskel Lüübeki ning
Hamburgi vahel ja liidu õitseajal
(suure poliitilise mõjuga eriti 14.
saj.) kuulusid sellesse püsivamalt
ligikaudu 100 linna, mis jagunesid
mitmesse maa-alalisse huvirühma.
Eesti ala linnadest olid H. liidus
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi.
Eriti silmapaistvat osa etendasid
neist kaks esimest vahetuskauban
duse alal Novgorodiga, kuhu viidi
Lääne-Euroopa valmiskaupu ja kust
toodi mitmesuguseid tooraineid.
hansalinn, Hansa liitu kuuluv
linn.
Hansen, Theophilus Edvard, taa
ni arhitekt, * 1813, f 1891; teotses
pikemat aega Viinis ja ehitas seal
terve rea silmapaistvaid hooneid
eri ehitusstiile sulatada püüdvas
käsitluslaadis.
Hansen, Anton, vt. Tammsaare,
A. H.
Hansen, Leopold, näitleja, * 1879;
teotses pikemat aega „Vanemuises“, saavutades silmapaistvamaid
tulemusi eriti koomilistes osades;
avaldanud ka paar näidendit.
Hansen,
Jakob,
arvuteadlane,
gümnaasiumi direktor Tallinnas,
* 1890; oli kauemat aega ühtlasi
Saksa Kultuurvalitsuse Haridus
osakonna juhataja.
Hansen, Benno, õieti Bernhard
Hanson, ooperilaulja, bass, * 1891;
on teotsenud peam. ,,Estoonias“ ja
esinenud ka välismaal, Stokholmis
ning mujal.
Hansson, Rudolf, ajakirjanik ja
ajalehtede toimetaja, 1921—35 karskusinstruktor, * 1869.
Hanswurst, vana-rooma algupära
narrikuju saksa näitelaval, on tun
tud eri nimede all ka teis
te rahvaste juures.
hantel (om. hantli, os.
hantlit) e. käsik, raudHantel,
käsipomm — ümmargused kuulid
käepideme otstes.
hantvärk = antvärk.
27
haod
haod, om. hagude, vt. h a g u.
haos, om. haose, os. haost, =
fašiin.
hüpatama, hapendama, hapneda
laskma (näit. pargitavat nahka).
hapemürgistus, keha märgistus
temas tekkivate hapetega.
hapendama, (toiduaineid) hapne
da laskma, (pisikute abil) hapuks
muutma; keem., hapnikuga ühen
dama, oksüdeerima.
hapcndid e. oksüüdid, ele
mentide ja hapniku ühendid. Ele
mendi ja hapniku ühinemisprot
sessi nimetatakse hapendumiseks,
milleks on põlemine, mädanemine,
roostetamine, hingamine jm.
hapenduma, keem., hapnikuga
ühinema, oksüdeeruma.
hapik, süsihappesisaldusega tervisvee allikas.
haploloogia, keelet., tavaliselt sõ
nas kahest ühesugusest või ühelaad
sest, kõrvu olevast silbist või hää
likust hääldamisel teise väljalan
gemine, näit. adaptatsioon^>adaptsioon, (rahvakeeles:) kirjutatakse
)> kirjutakse, (minevikus:) ühdendeksan
ühdeksan
üheksa),
jne.
hapnik, keemiline element (märk
O), gaas, aat.-kaal 16, erikaal vesi
niku suhtes (s. o. kui H — 1)
15,901, õhust raskem (1 1 hapnikku
kaalub 1,429 g); veeldub —118° ja
kõvastub —218° C juures; avas
tatud Scheele poolt 1773. On väga
levinud element, moodustab Vs
atmosfäärist ja 7/s veest; hapnikuta
pole võimalik orgaaniline elu. Teh
nikas tarvitatakse hapnikku metal
lide keevitamiseks, lõikamiseks (vt.
keevitamine) jm.
happed, orgaanilised või anor
gaanilised, tahked, vedelad või gaasitaolised keemilised ühendid, mille
eriliseks tunnuseks on vesinikusisaldavus ja sinise lakmuspaberi
värvimine punaseks. Kui asetame
happesse metalli, tõrjub viimane
välja vesiniku ja moodustab ise
jäägiga (happejäägiga) ühendi, mi
da nimetatakse soolaks. Näit.
kui väävelhappesse asetada vask,
saame vasevitrioli, kusjuures eral
418
Hardenberg
dub vesinik: H2SO4 + Cu = CuSCb
+ H2.
Happich, Karl, tuntud piimandusteadlane ja bakterioloog, * 1863,
t 1923; prof. Tartus 1895—1923.
happy end [häpi] (ingl.), (romaa
ni, näidendi jne.) õnnelik lõpp.
hapukirss, Ees-Aasiast pärinev
mitut liiki viljapuu või -põõsas,
hapude, maguskirsi omadest väikse
mate viljadega.
hapukurgi-aeg, ajakirjanikkudel
vaikne, sündmustekehv aeg suviti,
millal tihti tuleb paigutada lehte
tühist täitematerjali.
hapuoblikas, oblikaliik; kasut. ka
köögi vii jataimena.
harakaladvad, rohttaime-perekond
ristõieliste suguk-st, kollaste õitega;
Eestis paar liiki, näit. põld-harakalatv umbrohuna.
harakaliiv, (valge) räniliiv.
harakas, om. -ka, os. -kat, must
valge lind vareslaste suguk-st, pika
sabaga.
harakiri [-IrT-], enesetapmiskomme Jaapanis kõhukoopa avamise ja
selja-aordi läbilõikamisega.
harak-kuljus, paiguti ka meie
samblasis metsis leiduv igihaljas
taim kuslapuuliste suguk-st, lama
va varre ja healõhnaliste õitega.
harakputked, taimeperekond sarikaliste suguk-st, nende seas näit.
meie mets-harakputk e. koerputk.
harangeerima, kõnet pidama, pi
dulikult kõnetama; suuri sõnu te
gema, tühisele asjale palju sõnu
kulutama.
Harbiin, tähtis kaubalinn Mandžuurias (Mandžukuos), sadam Sun
gari jõel, raudtee-sõlmpunkt, asut.
1898, 400 000 ei., neist 1/s venelasi.
Harbou [-huu], Thea v., saksa ajaviitekirjanik, kelle teoseist paljud
on osutunud tänulikuks filmis ka
sutamiseks („India hauasammas*4
jt.), * 1888.
hardanger, Norrast pärit eriline
liik tikandeid linasel riidel.
Hardenberg, Karl August von,
vürst, Saksa riigimees, * 1750,
f!822; Preisi riigikantslerina 1810—
1822 tõstis Preisi mõjukamate rii
kide hulka Euroopas, uuendas ra-
Harding
419
handust, taotles anda Preisile kons
titutsiooni.
Harding [haad-], Warren Gama
liel [uoran gdmei'Iidl], Põhja-Am.
Ühendriikide riigimees, * 1865,
f 1923; oli 1921—23 riigipresidendiks ja ajas poliitikat, mis viis
Ühendriikide eemalejäämisele Rah
vasteliidust.
Hardu, mehenimi.
harduma, hardaks muutuma.
hardumus, hardunud olek.
hardus, hingeline andumus, aukartlikkus, pühalikkustunne, vagameelsus.
harduskirjandus, usulisest hardu
sest kantud kirjandus palveraama
tute jms. kujul, tekkis eesti keeles
peani. 19. saj-1 (J. V. Jannsen, R.
G. Kallas jt.).
Hardy [haadi], Thomas [tomas],
inglise kirjanik, * 1840, f 1928; kir
jutas realistlik-sümbolistlikke luu
letusi, novelle ja romaane, milles
annab
inimsaatuse
kujunemisel
suure tähtsuse pärivusele ning mil
jööle.
harev, om. -a, hõre.
harf, om. -i, püstkannel, muistse päritoluga,
näppudega mängitav kolmenurgeline
keelpill,
tuntud
juba
vanadel
egiptlastel,
keltidel ja
germaanlastel, orkestririistaks arendatud 18. ja
19. saj-1.
hargik, sopika põhiplaaniga ehi
tis, harghoone.
Hargla,
kihelkond
Kagu-Eesti
lõunasopis, Lannametsa (Laane
metsa) ja Taheva vallast Valgamaal
ning Säru ja Mõniste vallast, osalt
ka Vana-Roosa ja Krabi v. aladest
Võrumaal, ilma kahe viimaseta
331 km2, 5429 ei. (1934). Kihelkon
da läbib kirde-edela suunas Must
jõgi, jagades khk-a kaheks ning
suubudes Läti piiril Koiva jõkke.
H. loodeosa on madalam ja metsa
seni, kaguosa kõrgem ja viljakam.
— Iseseisvaks khk-ks sai H. 1694.
Viimane kirik on ehit. ja ümber
ehitatud 19. saj-1.
hargnema, harunema; sõj., (ette
harjas
nähtud vahemaadele) hõredalt ase
tuma.
hargrivi, hõre, hargnenud rivi.
Vastand: koondrivi.
harguma, hargnema, harunema,
hari, kõrgeim riba või ala (katu
sel, mäel); (lindudel) lihajas peakaunistis; puhastusriist (jõhvidest
jm.).
haridus, inimese kehaliste, vaim
sete ja hingeliste omaduste ning
võimete arenduse tulemus kodu
se, kooli-, ühiskondliku jne. kasva
tusega. Haridust liigitatakse üld
hariduseks, mis igakülgselt püüab
inimese teadmisi ja võimeid laien
dada, tema isiksust kujundades, ja
kutsehariduseks, mis taotleb ini
mese mingile kindlale ametile, kut
setööle ettevalmistust (kutsehari
duse lähedane on eriharidus —
mingi kunsti või teaduse alane jm.).
Täiskasvanute täiendavat eneseharimistegevust (esijoones üldhari
duse laadis) nimetatakse vabahari
dustööks.
Haridusliit, vt. Eesti Haridusliit.
Haridusministeerium, lüh. Hamin, Eestis kõrgeim riigiasutis kul
tuuri- ning haridustegevuse juhti
miseks ja korraldamiseks. Erialane
jaotus: Kooliosakond, Kutseoskuse
Osakond, Noorsoo ja Vabahariduse
Osakond, Teaduse ja Kunsti Osa
kond, Üldosakond.
haridusnõunikud, Hamini koos
seisu kuulunud kolm kõrgemat
nõunikku, 1937 ümber nimetatud
koolide peainspektoriteks.
haridusseltsid, rahva seas vaba
haridustööd tegevad org-id mitme
suguste nimetustega; suur osa neist
Eestis on koondunud E. Haridusliitu.
Harik, om. Hariku, mehenimi,
haril., lühend sõnast harilikult või
harilik.
Harivaid, om. -valla, mehenimi,
harjakas, om. -ka, os. -kat, harju
lane; harjusk; tanuliik Kirde-Eestis.
harjamismasin, harjadega viljapuhastusmasin veskites; masin teks-'
tiiltoodetele (kangastele) kaunima
välimuse andmiseks.
harjas, tugev, kange karv mõnin-
harjastuma
420
gail loomil, näit. seal; karvataoline
moodustis selgrootud loomil jm.
harjastuma,
endid
harjastena
püsti ajama.
harjas-ussid, klass rõngusse. Nen
de keha jaguneb nii väliselt kui si
semiselt lülideks, millest igaüks on
varustatud harjaste kui liikumisvahenditega. Ühtedel esinevad harjased kimpudena lülide külgedel (hulgaharjaseliste selts, enamasti mereloomad), teistel hõredalt (väheharjaseliste selts, magevee- ja muda
loomad, näit. vihmauss).
Harjo, Harju, mehenimed.
Harju = Harjumaa.
Harju-Jaani, kihelkond Harju
maa kirdeosas, Anija, Peningi ja
Raasiku valla aladest, 380 km2, 6135
ei. (1934). Khk. asetseb kahel pool
Tallinna-Tapa raudteed, Jägala ja
Jõelähtme jõe keskjooksul; on ena
masti vooreline ja künklik tasan
dik, rohkete soode ja metsadega.
Asustus on tihedam põhjaosas, kus
asetsevad ka Raasiku ja Kehra
jaam ning khk-a kirik. — Kihel
kond on tekkinud Jõelähtme khk-st
eraldumise teel; oma kiriku olemas
olu on teada 14. saj-st. Praegune
kirik on ehit. 19. saj. II poolel.
Harjumaa, Tallinna maakond
Põhja-Eestis, 13-e kihelkonna ala
dest (nimestikku vt. lk. 280), 1938
koosnes 44 vallast ja 4 linnast,
kokku 5683 km2, 1934. a. 241 003 ei.
ühes Tallinna, Nõmme ja Paldiski
linnaga ning Keila aleviga, mis 1938
sai ka linnaks; sellest rahvastikust
elas valdades 88 405 in. Alates 1. IV
1939 sisaldab Harjumaa peale 4
linna 32 reformitud valda. Harjumaasse kuuluvad mandriosa kõrval
Pakri saared, Naissaar, Äigna, Prang
li ja paljud väiksemad saared. —
Harju maakond pärineb muistsest
iseseisvusajast, alistati 1219 taan
lastele, kellele ta kuulus (välja arva
tud 1227—38) kuni a. 1346, läks siis
müügi teel Saksa ordu kätte, sattus
1561 Rootsi ja 1710 Vene alla.
Harjumaa uus valdade ni
mestik (uued vallanimed märgiga
tähistatud): Anija, Hageri, Harku,
hark
*Iru, Juuru, Jõelähtme, Järvakandi,
Kehtna, Keila, Kernu, Kohila, Koi
ga, Kuimetsa, Kuivajõe, "'Kuusalu,
Kõnnu, *Kõue, Naissaare, "Nissi,
Nõva, *Padise, Pakri, Peningi,
*Prangli, Raasiku, Rae, Raikküla,
Rapla, Ravila, Saue, *Tõdva ja Var
bola. Ühendamise teel kaotatud
vallad: Alavere, Ingliste, Kabala,
Kaiu, Kiiu, Kodasuu, Kurna, Laitse,
Nabala, Nehatu, Riisipere, Saku,
Tuhala, Vihterpalu, Viimsi ja Vää
na. Muudetud vallanimed (sul
gudes uued nimed): Kloostri (Pa
dise), Pranglisaare (Prangli) ja
Triigi (Kõue). Valdade reform on
väikesel määral muutnud ka Har
jumaa piire (näit. juurdelõige Var
bola vallale Läänemaalt, Järvamaa
Vahastu valla ühendamine Kuimet
sa vallaga jm. väiksemad muudatu
sed).
Harju-Madise, kihelkond LääneHarjumaal, maaribana Pakri pool
saare põhjarannikust lõunasuunas,
Vasalemma ja Padise jõe alamjook
sul, sisaldab enamiku Kloostri val
last, mille suurus on 312 km2 ja
4536 ei. (1934), Põhjaosa (Pakri
poolsaar), on paelava kõrge rannikupangaga, kesk- ja lõunaosa ma
dalam, rohkete soode ja metsadega.
Asustus on tihedam keskosas. Khk-a
põhjaosa läbib Tallinna-Paldiski
raudtee, lõunaosa Tallinna-Haapsalu maantee. — Khk-a olemasolu
on teada 14. saj-st, praeguse kiriku
päritolu a-st 1764. 17.—19. saj. on
pikemaid aegu siia kuulunud ka
Risti khk. 1874 eraldati khk-st Pal
diski.
harjusk, endisaegne ränd-pudukaupmees maal, kes vahetas kaupa
ms. ka seaharjaste vastu.
harjutelm, om. -a, harjutuspala.
harjutleja, praktikant,
harjutuskool, tavaliselt õpetajate
seminari või pedagoogiumi juures
teotsev (alg) kool tulevastele õpeta
jatele koolitöös praktiseerimiseks.
hark, om. hargi, kahe kuni mitme
ühel tasapinnal oleva haruga riist
sõnniku, viljavihkude, põldheina
jms. tõstmiseks. Vrd. hang.
harkader
Hartmann
421
harkader, om. -adra, os. -atra,
algeline adratüüp kaheharulise sir
ge sahapuuga, praegu veel tarvitu
sel peamiselt kartulivagude ajami
sel ja muldamisel.
harkhänd, om. -hänna, tiibadeta
putukas harkhännaliste seltsist, pik
kade tundlatega, paljulüliline, vii
mane lüli kahe sabaharuga; elab
kivide all, mullas jne.
harkjalg, sõj., liik lahtisi, tõste
tavaid traattõkkeid.
harkjas, om. harkja, os. harkjat,
hargitaoline.
hark-kaliiber, riist ese
mete paksuste kontrol
limiseks.
Harkharklüliti e. seinakonkaliiber,
takt, kantavate elektriaparaatide
lüliti (^-); koosneb kahvlist e. har
gist ja kahvli- e. hargipesast.
Harkov, tööstus- ja kaubalinn
Ukraina kirdeosas, tähtis liikluskeskus, masinaehituse ja tekstiiltööndusega, ülikooli jm. teaduslike
asutistega, 654 000 ei. (1933).
Harku, vald Põhja-Harjumaal,
Keila khk. kirdeosas, 3199 ei. (1934),
pärast 1. IV 39 on uue Harku valla
kirdepooleks, millele on liidetud
Vääna valla enamik; alates 1919
kurikalduvusega poeglaste paran
dusmajaga end. Harku mõisas, ala
tes 1938 tööpõlgurite töölaagriga.
Harku järv asetseb Nõmme lin
nast loodes, Tallinnast 9 km lää
nes, 1,6 km2.
harkuma, harkuda, harkun, har
ki minema, harunema.
harkvasar, vasar harulise pinni
ga. Vt. haamrid.
harmoneerima e. harmoneeruma,
kokku kõlama; kokku sobima, vas
tastikku leplikud olema.
harmoniseerima, viisile harmoo
nilist saadet lisandama.
harmoonia, kokkukõla, kooskõla;
akordi kokkukõlamine; meeldiv,
ilus kõla, üksikhelide kokkusobi
vus; hingeline tasakaal; kunstiteo
sel: üksikosade meeldiv ühtlus ter
vikuna.
harmooniaõpetus, muus., õpetus
akordidest.
harmoonika, lõõtsa ja klahvide
ga, mängimisel kokkusurutav ja
lahkutõmmatav muusikariist, lõõts
pill.
harmooniline,
kokkukõlaline.
harmoonium,
väikese oreli ku
juline muusika
riist, vilede ase
mel metallplaadikestest keeled,
Harmoonium.
leiutatud Viinis
1821.
Harnack, Adolf v., balti-saksa
päritoluga protestantlik vabameel
ne usuteadlane Saksamaal, kiriku
loo uurija, * 1851, f 1930; tähtsate
töödega dogmade ajaloost ja risti
usu olemusest.
Harpagon [arpago'rj], kitsipunga
kuju Moliere’i näidendis „Ihnus“.
harpuun, peamiselt valaskalapüügil tarvitatav kisuline viskoda,
mida pika nööri otsa kinnitatult
visatakse või väikese kahuriga las
takse püütava looma kehha.
Harpuun.
harpüiad, tormivaimud kreeka
muinas-usundis, naiskoletised inimpea ja röövlinnu-kehaga; suurimad
röövlinnud Lõuna-Ameerikas, kotkataolised, 1 m pikad.
Harrar, kaubalinn Kirde-Abessiinias, 2330 m ü. mp., u. 60 000 ei.
Harras, om. Harda, mehenimi.
Harz [harts], põhjapoolseim met
sane mägismaa Kesk-Saksamaal,
ligi 100 km pikk ja keskm. 30 km
lai, loodeosa kõrge (Brocken 1142
m) ja metallirikas, kaguosa mada
lam (alla 600 m), metsatöönduse ja
karjandusega, turismipaik.
Hartmann,
Hermann Eduard,
balti-saksa kunstnik, * 1817, f 1891;
on teotsenud maali, peam. aga graa
fika alal; illustreeris raamatuid,
tegi puulõikeid ms. ka postime
hele".
Hartmann
422
Hartmann, Eduard v., saksa fi
losoof, * 1842, f 1906; arendas edu
kalt süsteemi, mille ta nimetas
transtsendentaalseks
realismiks;
uuris teadvusetust, lõi silmapaistva
tunnetusteoreetilise
kategooriate
õpetuse.
Hartmann von Aue, kesk-ülemsaksa luuletaja 12. ja 13. saj. va
hetusel; kirjutanud rea pikemaid
eepilisi luuleteoseid, osutas eelkäi
jatega võrreldes suurt vormilist
paindlikkust ja mõjustas tugevasti
hilisemat rüütliluulet.
harukarp, metallkarrast või muust
materjalist karp, kus toimub elekt
rivoolu harunemine. Vt. ka installat
sioon.
harukaupius, peakaupluse asu
kohast eemal olev sama ettevõtte
kauplus. Vrd. abikauplus.
Harün-ar-Rašid [-uim -iie?], Bag
dadi kaliif Abbassiidide dünastiast,
f 809; valitses 786—809, millal Bag
dad elas kultuurilist õitseaega; esi
neb kirjanduses (muinasjuttudes
,,1001 ööd“ ja mujal) üle teenete
hinnatuna.
harutama, hargnema e. harguma
panema.
Harva, Uno Niis Oskar, end. ni
mega Holmberg, soome mütoloog,
* 1882; on uurinud soome-ugri ja
Siberi rahvaste mütoloogiat ning
avaldanud selt alalt rea teoseid.
Harvardi ülikool [haavadi], va
nim ja juhtivaim Am. Ühendriikide
ülikool Cambridge’is (-*-), väärtus
liku raamatukogu, tähetorni ja teis
te teaduslike asutistega, asut. 1636.
Harvey [haavi], William, inglise
anatoom, suure vereringe avastaja,
* 1578, f 1657.
harvik, hõre metsaosa.
hasart, om. hasardi, hea õnnejuhus; risk; õhin, tuhin, ägedus.
hasartmängud, aineliste huvide
ga seotud mängud (kaartidega, tä
ringutega, ruletil jne.), millede tu
lemus sõltub mitte mängija osku
sest, vaid juhusest; on Eestis kee
latud.
Hasenclever, Walter, saksa kir
janik, * 1890; avaldanud rea eks
pressionistlikke draamasid („Abi-
Hau
elud sõlmitakse taevas“, 1928, jm.),
millest mitut on mängitud ka eesti
teatreis.
haskala [-ka-], juutide kultuuri
line renessanss 18. ja 19. saj-1, pii
ras usu mõju juutide vaimuelus,
tõstis endisest tähtsamale kohale
kesk-ülemsaksa keelest kujunenud
juudi (jidiši) keele, lähendas juute
teistele rahvastele.
haspel, om. haspli, — aspel.
Hasselblatt, Arnold, balti-saksa
ajakirjanik, * 1852, f 1928; oli
kauaaegseks saksa ajalehtede toi
metajaks Tartus, elu lõpul linna
arhivaariks; avaldanud töid Balti
ajaloost.
hassidism, 1750. a. paiku Karpaatide alal tekkinud juutide usu
line liikumine rahvaliku iseloomu
ga, nõuab vagadust ja valju usu
kommete täitmist, annab suure
tähtsuse ekstaatilisele palvele ja
ilmutustele.
Hastfer e. Hastfehr, Jacob Jo
hann, Liivimaa kindralkuberner
1686—95, * 1647, f 1695; viis Liivimaal valju järjekindlusega ellu
Karl XI reformid.
Hastings [heis-], Warren [uordn],
Inglise riigimees, * 1732, f 1818;
oli esimeseks India kindralkuber
neriks 1774—1785, laiendas ning
kindlustas seal Inglise ülemvõimu.
Hašek, Jaroslav, tšehhi kirjanik,
* 1882, f 1923; avaldanud humo
ristlikke jutustusi; eesti k. on ilm.
„Vahva sõduri Švejki seiklused
Maailmasõja kestel41 (1928—29) jm.
hašiš [ha-], om. -i, os. -it, kane
pivaik, idamaine uimastusvahend,
saadakse india kanepist, kasuta
takse suitsetamiseks, joogina, näriainena jm. teel.
hateeria, sisalikutaoline ööloom
Uus-Meremaal, 75 sm pikk, välja
surnud roomajaseltsi nüüdisaegne
esindaja.
hatikad = nälgheinad.
hatud, karvjad moodustised.
hatul (olema), karvaseks, villale
kulunud, (puu kohta:) pinnule, lö
maks taotud (olema).
Hau, balti-saksa kunstnikkude
perekond 19. saj-1, teotses Tallin-
hauamärgid
Haussa-maad
423
nas, Tartus ja Peterburis. Selle liik
meist Woldemar H., akadeemik,
* 1816, f 1895, oli populaarseks
portretistiks Peterburi kõrgemas
seltskonnas.
hauamärgid, matusekohta tähis
tavad välised märgid, esinesid mit
mesugusel kujul (näit. mullast või
kividest kuhjatud kalmetena) juba
eelajaloolisel ajal; kultuurrahvad
on hauamärkideks ristid, sambad,
kabelid jms.
haubits, om. -a, liik suurtükke,
keskmise rauapikkusega, kuuli järsuvõitu lendjoonega.
haudeaparaat, inkubaator e. hauti, mitut liiki seadis, millega tehis
likult hautatakse poegi kodulindu
de munadest, neid püsivalt vasta
vas soojuses hoides.
haudjas, om. haudja, os. haudjat, hauataoline; hautav, lämmatav,
haudmaa, kalmistu,
haudmemädanik,
nakkushaigus
mesilasil; esineb enamasti pahaloo
mulisena ja on siis raskesti kõrval
datav.
haudmik, piklik, kraavjas sulglohk maapinnas, järskude veerude
ja tasase põhjaga.
haudmikorg, sügav, järsuveeruline lammorg.
hauduma, haududa, haun, mune
soojendama loote arenemise või
maldamiseks. Lindudel toimub hau
dumine tavaliselt pesas ema-, har
vem isalinnu poolt, vahel kuumas
liivas päikese toimel jm. teel, kodulinnukasvatuses kõige soodsa
malt nn. haudeaparaatidega. Hau
dumine vältab väikestel laululindu
del 11—IV päeva, kanal 20—21,
pardil 26—29, hanel 28—33, jaa
nalinnul 45—50 päeva. Hautavad
munad ei või olla üle 10 päeva va
nad.
haudus, om. -e, haudumisseisund;
naha punetus nn. haudumamineku
tõttu.
haudus, om. haudsa, os. haudsat, hästihauduv.
haue, om. haude, haudumine,
haue, om. haudme, os. hauet, see,
mida hautakse.
Hauff, Wilhelm, saksa kirjanik,
* 1802, f 1827; on kirjutanud no
velle, romaane jm., sai populaar
seks eriti oma kunstmuinasjuttudega.
haug, om. haugi e. havi, os. hau
gi, sisseütl. haugi e. havisse, m. om.
haugide, m. os. haugisid e. hauge,
põhjapoolkera magevete röövkala
hauglaste suguk-st, pika noolja ke
haga; võib kasvada kuni 2 m pi
kaks ja 20 kg raskeks; on toidukala, esineb Eestis rohkesti, võimal
dades eksportigi.
Haug.
haugas, om. hauka, os. haugast,
kanakull; sport, alamat liiki liige
nn. noorte kotkaste org-is.
haukama, haugata, haukan, ham
mustama.
Hauptmann, Gerhart, saksa kir
janik, * 1862; algas oma kirjandus
likku tegevust H. Ibseni mõjualu
sena naturalistlikus suunas, pöör
dus hiljem järjest rohkem romantilis-sümbolistliku käsitlusviisi poo
le; kirjutas draamasid („Kangrud“,
1892, eesti k. 1929), romaane („Atlantis“, 1912, eesti k. 1937) jm. No
beli laureaat 1912.
hauskar, loop e. viska r, väi
ke kühvel paadist vee väljaloopimiseks.
Hausmann, Richard Gustav Gotthard, balti-saksa arheoloog ja aja
loolane, * 1842, f 1918; avaldanud
rea uurimusi Baltimaade ajaloost
ja arheoloogiast, arendanud mit
meti teedrajavat tegevust eriti vii
masel alal.
haussad, muhamediusuline segarahvas hamiitidest ja sudaani neegreist, elutsevad Kesk-Aafrikas, Tsaadi järvest läänes; on agarad kaup
lejad ning käsitöölised; haussa keel
üle 6 milj. kõnelejaga on Sudaanis
laialt levinud kaubandus- ja läbikäimiskeeleks.
Haussa-maad, haussade elamisalad Aafrikas, Niigeri jõest kirdes,
hautama
424
kuuluvad praegu Nigeeriasse ja
Prantsuse Lääne-Aafrikasse.
hautama, haududa laskma; toitu
kinnises nõus aeglaselt kuumutama,
hauti = haudeaparaat.
hautis, hautamisvahend; see, mi
da hautatakse. Vrd. haue (om.
haudme).
Havai saared, saarterühm 7-st
suuremast ja hulgast väiksemaist
saartest Vaikse ookeani kirdeosas,
17 361 km2, 393 000 eh, nende hul
gas 146 000 jaapanlast, 66 000 filipiinlast, 27 000 hiinlast, 29 000 por
tugallast ja 44 000 muud euroop
last, üle 50 000 polüneesia algupä
ra havailase (kanaki) ja segaverelise.
Saared on vulkaanilised (2 tulemäge üle 4000 m kõrged), pehme ning
hea ilmastuga. Kasvatatakse suhk
ruroogu, riisi, kohvi, ananast, ba
naane jm. Suurim saar Havai
(10 400 km2, 73 000 eh), pealinn
Honolulu. — Avastatud 1527, teiskordselt 1778, kuuluvad alates 1898
P.-Am. Ühendriikidele.
Havana [-va-] e. Havanna,
Kuuba vabariigi pealinn saare põh
jarannikul, Antillide tähtsaim sa
dam, kindlus, ülikooliga, suhkru,
tubaka ja sigarite
väljaveoga,
590 000 ei.
Havel [ha'fel], Elbe jõe parem
poolne haru, voolab läbi rea jär
vede Berliinist läänes, 371 km pikk,
paljude kanaliühendustega.
havelok, pikk, ilma varrukateta
kõrgekraeline meestemantel.
Havre, Le [/ö aavr], Prantsuse
kindlus ja suuruselt teine kaubasa
dam, Seine’i jõe suudme paremal
kaldal, laevaehituse, masina- ja
tekstiiltööndusega, 165000 ei. (1931).
Hawthorne [hoo'eoon], Nathaniel
[ndeanjdl], anglo-ameerika kirja
nik, * 1804, f 1864; avaldanud no
velle, romaane jm. Peateos: „Punane täht" (1850), milles suure hin
geelulise peenusega käsitellakse ühe
lubamatuisse suhetesse laskunud
vaimuliku südametunnistuspiinu.
Haydn, Franz Joseph, austria
klassikaline komponist,
1732, f
1809; kirjutanud suure hulga süm
fooniaid, oopereid, keelpillikvar
heausklik valdaja
tette, oratooriumid ,,Loomine" ning
,,Aastaajad" jm.; arendas kõrgele
tasemele homofoonilise instrumen
taalmuusika. — Pilti vt. tahvlil 19.
h. c., lühend, = honoris causa,
h-diiur, muus., = si-mažoor.
He, keemias heeliumi märk.
head kombed, jur., kitsamalt:
töövõtjalt ja tööandjalt nõutav kor
ralik käitumine, mille puudumine
ühel pool annab teisele poolele õi
guse töövahekorra katkestamiseks.
heakstegemismaksud = heastusmaksud.
Healootuse neem asetseb Aafrika
lõunaotsas, Kaplinna lähedal.
Heani
[höön], Lafcadio [Idfkei'diou], Jaapanis kodunenud ang
lo-ameerika kirjanik, * 1850, f 1904;
avaldanud jutustusi, milles tähele
pandava sisseelamisvõime ja suure
käsitlusoskusega kujutatakse jaa
panlaste sise- ja väliselu omapära
susi.
heastama, heaks tegema,
heastusmaksud e. reparatsioonimaksud,
kahjutasumaksud,
mis
määrati kaotanud poolele Maailma
sõjas (Saksamaale jt.) liiduriikide
kasuks Versailles’ rahulepinguga ja
kokkulepetega hilisemail konverent
sidel; viisid Saksamaa suurtesse
majanduslikesse raskustesse ja mõ
justasid majandusliku kriisi tekki
mist mujalgi; likvideeriti 1932.
heatama, heaks kiitma,
heategevus, puudusekannatajate
aineline või moraalne toetamine
isiklikul või seltskondlikul algatu
sel.
heategevusmargid,
postmargid,
mille hinnast mingi osa läheb hea
tegevuslikuks otstarbeks.
heatemplerid
e.
guttemplerid,
rahvusvahelise heatemplerite ordu
liikmed, missugune karskusorg. on
asut. Põhja-Ameerikas 1852 ning
hiljem levinud Loode-Euroopas ja
Saksamaal. Ordu kohapealsete org-ide nimetuseks on loož.
heausklikkus, jur., veendumus
oma talitusviisi õigluses; heausklik
talitusviis.
heausklik valdaja, jur., oma pa-
Hebbel
heebrea keel
425
Vaade Havana linnale Kuuba saarel.
rima äratundmise järgi (mingi va
ra) õige valdaja.
Hebbel, Friedrich, saksa kirja
nik, * 1813, f 1863; kirjutanud rea
isikupäraselt varjundatud realist
likke näidendeid: ,,Juudit“ (1841,
eesti k. 1920) jt.
Hebe [heebe], kreeka jumalanna,
Zeusi ja Hera tütar, jumalate viinakallaja Oliimposel, Heraklese hili
sem abikaasa.
hebraism, heebreapärane keelend
mingis muus keeles.
hebraist, heebrea keele või usun
di tundja.
Hebriidid, saarestik u. 500 kaljusaarest Šotimaa lääne- ja loode
rannikul, neist u. 100 asustatud,
7285 km2, u. 100 000 enamasti veel
gaeli keelt kõneleva elanikuga, niis
ke, külma ja tormise ilmastuga,
lambakasvatuse, kalanduse ja linnupüügiga.
Hedin [-diin], Sven, rootsi kuu
lus maadeuurija, * 1865; on teos
tanud rea uurimisreise Kesk-Aasiasse, eriti Tiibetisse, Mongooliasse
ja Hiina Turkestani, teinud hulga
tähtsaid avastusi, avaldanud palju
reisikirjeldusi ja teaduslikke teo
seid.
hedonism, õpetus, mille järgi lõ
bu, niihästi vaimne kui meeleline,
on toimimise esimeseks ja ülimaks
sihiks.
Hedžas (om. -e) e. Hedžaas
(om. -i), Araabia edelaranniku
(vastu Punast merd) põhjapoolsem
osa, 472 000 km2, u. 1,5 milj. ei.,
pealinnaga Meka. — Alates 1916
iseseisev kuningriik, 1924 liidetud
Nedžd’iga ühiseks Saudija Araabia
kuningriigiks.
hedžra e. hidžra, Muhamedi asu
mine Mekast Mediinasse suvel a.
622, täpselt kindlaks määramata
ajal; on aluseks kaliif Omari poolt
tarvitusele võetud muhamedi aja
arvamisele ning langeb selle järgi
15. või 16. juulile 622.
heebrea keel
kuulub semiidi
keelte kaanani harru, oli iisraeli
rahva kõnekeeleks u. 13.—3. saj-ni
e. Kr., mille järel ta neil asendus
aramea keelega, jäädes püsima vaid
teadus- ja kirikukeelena. Heebrea
heebrea kiri
426
heeroni pall
:psn nxi op®n ns D'ribx sna mötTQ
Heebrea kiri. Esimene lause Vanast Testamendist.
Tõlge: ’Alguses lõi Jumal taeva ja maa’.
Hääldus, lugedes paremalt vasakule
(1. — traditsiooniline tegelik, 2. — teaduslik, rekonstrueeritud vanaaegne hääldus):
1. bereišis borõ elohim es hašomäjim veiesho-örets.
2. bare’siie baaraa’ ’elohiim ’ee hassaamajjim wa’eehacCaares.
keeles selle vanimal kujul on kir
jutatud Vana Testament. Viimasel
ajal püütakse heebrea keelt kõne
keelena uuesti elustada (on Palestiinas ametlikuks keeleks).
heebrea kiri sisaldas varemalt
ainult kaashäälikute märke, kuna
hiljem (alates 5.—8. saj. p. Kr.) on
hakatud märkima ka täishäälikuid
(punktidega eelmiste juures). Heeb
rea kiri käib paremalt vasakule
ning on kasutusel ka juutide nüüd
sete kõnekeelte, näit. jidiši kirjuta
misel.
heebrea kirjandus, juutide heeb
reakeelne kirjandus; on esindatud
vanimas osas sellega, mis on säili
nud Vanas Testamendis, ja talmudisse kuuluva Mišnaga (2. saj-st p.
Kr.); keskajal heebrea kirjandus
elas õitseaega Hispaanias ja LõunaPrantsusmaal (Ibn Gabirõl 1020—
1070, Jehüdä Hallevi u. 1080 -— u.
1145 jt.); 15. saj. lõpul tekkis sei
sak ja 18. saj. lõpul uus tõus ning
sellest peale on heebrea kirj. are
nenud tihedais kokkupuuteis Eu
roopa suurrahvaste kirjanduslik
kude liikumistega.
heebrealased, 14. saj-1 e. Kr. Kaananisse sisserännanud ja hiljem iis
raeli rahvasse sulanud semiidi su
guharu; Vanas Testamendis iisraeli
rahvas.
heegeldis, heegeldatud käsitöö.
heelium, keemiline element (märk
He), väärisgaas; aat.-k. 4,002, erik.
võrreldes vesinikuga (H=l) 1,986;
sulamispunkt —272°, keemispunkt
—268,8° C; avastatud päikese spektrumis 1865; leidub peamiselt Amee
rika naftaväljadel, Eestis väheselt
Keri saarel. Tarvitatakse õhulaeva
ballooni täitmiseks; on väga kallis
gaas.
Heenok, eesti piiblis E e n o k,
I Moosese raamatu järgi seitsmes
inimkonna kümnest esiisast, sai
365 aastat vanaks ning läks sure
matult taeva.
heeringas, om. -ga, os. -gat, kala
heeringlaste suguk-st, tavaliselt 20
—40 sm pikk, esineb põhjapoolseis
meredes, eriti Põhja- ning Lääne
meres paljudes teisendites, muuseas
ka räimena. Kudema lähevad hee
ringad suurte parvedena Šoti, Is
landi ja Norra rannikute lähedusse,
kus neid püütakse suurte võrkude
ja nootadega. Suguküpseks saavad
heeringad keskmiselt 4—5 a. va
nuselt.
Toiduainena
liigitatakse
heeringaid ka nende vanus-astme ja
sissetegemisviiside järgi. Rasva- ja
joodisisalduse tõttu on nad väär
tuslikuks toiduaineks. Suurimaiks
heeringapüügi maadeks on Šoti,
Norra ja Holland. Alates 1932 on
heeringapüügi laevu välja saatnud
ka Eesti.
heeringlased, laialt esinev kalasugukond luukalaliste seltsist; siia
kuuluvad näit. heeringas, kilu, sar
diin, anšoovis, vinträim jt.
heerold, teener kõrgeil isikuil või
linnadel 14. saj. keskelt
alates, kes täitis käskjala
ülesandeid, juhtis turnii
ride korraldamist, ülistas
lauludes viimaste võitjaid
jne.; uuemal ajal amet
lik teadaandja.
heeroni pall e. h. pu
del, anum, millest suru
takse välja vedelikke õhuHeeroni
surve abil. Vt. ka Heron.
pall.
427
heeroni purskkaev
heeroni purskkaev koosneb ka
hest omavahel ühen
datud heeroni pallist,
milles vajanduv õhu
surve
saavutatakse
vedelikusamba abil.
heeros, muistne san
gar, üleinimlike või
metega* rahvausus sa
geli pooljumaliku pä
ritoluga.
Heesi, naisenimi,
heftima, köidetava
või brošeeritava raa
matu
trükipoognaid
traadi
või
niidiga
ühendama.
Hegel, Georg Wil
helm Friedrich, sakHeeroni
sa filosoof, * 1770, Purskkaev‘
t 1831; lõi 19. saj. silmapaistvama
filosoofilise süsteemi, mis lähtus
eeldusest, et vaim ja olemine on
identsed; absoluutne vaim areneb
sisemise paratamatuse tõttu kolme
astme, loogilise idee (an sich), loo
duse (für sich) ja subjektiivse vai
mu (an und für sich) e. teesi, anti
teesi ja sünteesi kaudu absoluutse
tõeni (kunst, filosoofia, usk).
hegelianism, G. W. Fr. Hegeli ja
tema pooldajate õpetus.
hegemoonia, esivõim, ülevõim.
Hehn [heen], Johann Martin, kir
jamees ning kirikuõpetaja Tartus
ja Otepääl, * 1743, f 1793; avaldas
kogu tartumurdelisi jutte ning val
me ,,Jutto Nink Mõistu Könne“
(1778).
Heiberg, Marie, kirjanik, * 1890;
teotses värsi ja proosa alal, osutas
vormilistest ja sisulistest puudus
test hoolimata silmapaistvat ande
kust ning omapära; avaldas luule
tuskogu „Murelapse laulud11 (1906),
jutustuse „Elukevade“ (1910) jm.
heide, om. heite, heitmine, viska
mine.
heidel (olema), kiuliseks, karva
seks kulunud (olema). Vrd. hatul.
Heidelberg, linn Lääne-Saksamaal, Frankfurdist M. ä. lõunas,
Baadenis, vanima Saksa ülikooliga
(a-st 1386), ehitusmälestiste ja roh
m
Heimwehr
kete teaduslike asutistega, 85 000
ei. (1933).
heidelbergi rass, (Heidelbergi lä
hedal leitud lõualuu järgi nimeta
tud) väljasurnud vanim tuntud ini
mese riik Euroopas, elanud jääaja
alguses.
Heidenstam, Verner v., rootsi kir
janik, * 1859; propageeris uus-idealismi, vastukaaluks realistlikule ja
pessimistlikule tõsielu-kujutusele;
kirjutanud luuletusi, novelle, ro
maane ja reisikirjeldusi; äratas
suurt tähelepanu monumentaalsete
teostega Rootsi ajaloost (novelli
kogu „Karl XII sõjakaaslased“,
1897—98, eesti k. 1937, jm.). Nobeli
laureaat 1916.
Heidi, naisenimi,
heidik, sööti jäetud põld; välja-,
kõrvaleheidetu.
heidis, sete; see, mis kõrvale või
välja heidetakse, näit. tulemäe
purske puhul väljaheidetav kivi.
Heido, mehenimi,
heie, om. heide, kiud, narmas;
peaaegu keerutamata eelkedrus.
Heigo, mehenimi.
Heijermans, Hermann, juudi rah
vusest hollandi kirjanik, * 1864,
f 1924; avaldanud teravast ühiskon
nakriitikast kantud naturalistlikke
novelle, romaane ja draamasid;
saavutanud kuulsuse eriti viimas
tega. Peateos: „Lootus õnnistusele14
(1900).
Heikel, Axel Olai, soome rahvateadlane, * 1851, t 1924; asutas Seurasaare vabaõhumuuseumi ja oli
selle esimeseks juhatajaks; uuris
soome sugu rahvaste ehitisi, rahva
rõivaid jm. ning avaldas sellelt alalt
uurimusi.
Heil!, saksa tervitushüüd, tuli tar
vitusele 1887 austria üliõpilaste kes
kel, võeti hiljem omaks rahvussot
sialistide poolt.
Heimtali, vald Viljandimaa ede
laosas, Viljandi linnast läänes, 962
ei. (1934), alates 1. IV 39 on Raud
na valla lõunapooleks.
Heimwehr [-eer], vabatahtlik omakaitse-organisatsioon Austrias, asut.
1918, võitles kommunistide ja sot
sialistide vastu, koondas fašistlikke
hein
428
elemente, võttis osa mitmest valit
susest alates 1930, likvideeriti 1936.
hein, kasvav rohttaimkate, sa
muti niidetud või ka kuivatatud ja
kogutud rohttaim-loomasööt.
heinakuu, juulikuu rahvapärane
nimetus.
heina põlemine, märgade või niis
kete heinte hunnikus olemisel mit
mete pisikute toimel tekkiv kääri
mine, kusjuures heinte temperatuur
võib tõusta kuni 70° C ja kusjuures
lõpuks tekkivad isesüttivad gaasid
võivad heinad isegi päris põlema
süüdata. Selliselt käärinud hein on
hallitanud, must ning tolmav ja
loomatoiduks kõlbmatu.
Heinar, om. Heinari, mehenimi.
Heinaste (läti Ainaži), Läti sada
malinn Liivi lahe rannikul, Eesti
piiri ääres, üle 1000 eh, neist V5
eestlasi.
Heine, Heinrich (õieti Harry),
juudi rahvusest saksa kirjanik,
* 1797, f 1856; alustas oma kirjan
duslikku tegevust rahvapäraselt
lihtsate, kuid peenevormiliste ro
mantiliste, vahel sentimentaalsusse
kalduvate luuletustega; hiljem tun
gis ta töis esile mõistuslik ja irooniliselt-kriitiline hoiak ning meele
lisus; viimasest vabanes kirjanik
alles oma elu lõppaastail. Eesti k.
on H. töist ilm. „Saksamaa“ (1935)
jm. — Pilti vt. tahvlil 19.
heinik, heinte hoiuruum; kasvava
heina puhmas; ka heinla.
heinla, heina-ala, heinaväli.
Heinlaid, om. -laiu, saareke Hiiu
maa idanurga lähedal, 1,6 km2.
Heino, mehenimi,
heinputked, taimeperekond sarikaliste suguk-st; neist on Eestis sa
gedane harilik heinputk.
Heinrich IV, Saksa-Rooma riigi
keiser 1056—1106, * 1050, f 1106;
valitses vastuolus olles vürstide ja
paavstiga, põlustati paavst Gre
gorius VII poolt 1076, vabanes põ
lust 1077 Canossas käimisega, sat
tus hiljem uuesti paavstiga vastu
oludesse, kaotas elu lõpul võimu
mässu tõstnud pojale.
Heinrich Meresõitja, Portugali
infant, * 1394, f 1460; organiseeris
heksagramm
rea avastusretki Aafrika lääneran
nikule ja rajas sellega tee Portu
gali koloniaalvõimu kujunemisele.
Heinu, mehenimi.
Heinur, om. Heinuri, mehenimi,
heiskama, heisata, heiskan, (lippu
vms.) üles kõrgele tõmbama.
heistlema,
heistelda, heistlen,
vaidlema, väitlema, debateerima.
heistlus, avalik vaidlus, sõnavõitlus, debatt.
heit, om. heidu, heide, vise.
heitaur e. töötanud aur, aur, mis
väljub auru jõul töötavaist mootoreist nagu aurumasin, auruturbiin
jt.; seda auru kasutatakse vahel
kütteks ja nn. heitauru-turbiinide
käitamiseks.
heitesport, viskesport; siia kuulu
vad: kuulitõuge, odavise, ketta-, va
sara- ja raskusheide.
Heiti, mehenimi,
heitlaps, mahajäetud laps.
heitlik, muutlik, tujukas; ebaüht
lane; viitane, konarlik (tee); ker
gesti heituv e. hirmuv, kohklik.
heituma, hirmuma; end heitma.
Heivi, naisenimi.
Hekabe [he-], kreeka muinasloos
Trooja kun. Priamose abikaasa, Parise ja Hektori ema.
Hekate [he'-], õuduste ja nõidusjumalanna Vana-Kreekas.
hekatomb, algselt sajaloomaline,
hiljem üldse suur pidulik ohver
Vana-Kreekas.
hekk, laeva tagaosa e. ahtri ja
põõsastara saksapärane nimetus.
hekktuli, valge hoiatustuli liikuva
laeva päras.
Hekla, tegev tulemägi Lõuna-Islandis, 1447 m kõrge.
heks-, heksa-, kreeka eesliide
võõrsõnus, täh. ’kuus-’, ’kuuik-’.
heksaeeder, om. -eedri,
os. -eedrit, kuustahukas,
kuup, korrapärane hulk
tahukas kuue ruuttahuga.
heksaeedriline,
kuustahkne.
heksagonaalne,
kuus
Heksanurkne.
eeder.
heksagoon, kuusnurk,
heksagramm, kuusnurkne tähekuju kahest risti asetatud võrd-
heksahord
429
külgsest kolmnurgast, nn. Taaveti
täht, juutluse sümbol.
heksahord, kuueheliline diatooniline astmik (näit. do, re, mi, fa, sol,
la).
heksameeter, vana-kreeka värss
kuuest daktülist, millest viimane on
ebatäielik; seejuures neljas esime
ses värsijalas võib kahte lühikest
silpi asendada ühe pikaga. Heksa
meetris on kirjutatud Homerose ee
posed ning seda värsimõõtu on har
rastatud ka uuemal ajal (saksas ms.
Goethe ja Schiller, meil näit. M. J.
Eisen ja J. Bergmann). Heksameetriline värss paaris pentameetrilisega
moodustab distihhoni.
heksapoodid, kuuejalgsed (putu
kad).
hekseldama, (kõrstoitu) heksliks
muutma, peenendama.
hekslid (ains. heksel), peeneks
lõigatud või raiutud heinad, põhk,
õled jms.
hektaar, lüh. ha, pinnamõõduühik, = 100 aari e. 10 000 m2 e.
0,915 tiinu.
hektiline, kestev; krooniline, näit.
palavik tiisikushaigel.
hekto- (kr. k. ’sada’), eesliide
mõõtude nimetustes, tähendab algühikust 100 korda suuremat ühi
kut, näit. hektoliiter (-<—).
hektograaf e. šapirograaf, apa
raat, millega paljundatakse erilise
nn. hektograafitindiga kirjutatud
kirju; (äratõmbeid) paljundeid võib
saada kuni 100, sellest ka nimetus
hektograaf, ’sadakirjutaja’. Saks
lase A. Schapiro poolt täiendatud
hektograafi nimetatakse šapirograafiks.
hektograafima e. hektografeerima, hektograafi abil paljundama,
hektogramm, lüh. hg, 100 gr.
hektoliiter, lüh. hl, 100 liitrit,
hektomeeter, lüh. hm, 100 m.
Hektor, kreeka muinasloos Trooja kuninga Priamose poeg, trooja
laste vahvaim sõjasangar, langes
Achilleuse käe läbi pärast seda, kui
ta oli surmanud selle sõbra Patroklose.
Hela, naisenimi,
helahtama, korraks helama.
helgiheitja
helaina, helisema, kõlama.
Helbe, naisenimi,
helbed (ains. helve e. helves),
mingi aine õhukesed laastukesed või
libled;
lumeräitsakad;
pressitud
kaeratangud.
Heida, Heldi, naisenimed,
heldima, hellaks, tundlikuks saa
ma; õrna meeleliigutust tundma,
heldimus, õrn meeleliigutus.
helduma, heldeks muutuma.
Heldur, om. Helduri, mehenimi.
Hele, naisenimi.
helemaalimine, pr. plein-air \plenöör] -maalimine, maalikunstis kä
sitlusviis, mis arvestab päikeseval
guse suuremat tugevust vabas loo
duses ja tarvitab heledaid toone
vastupidi tumedamaile ateljeetoonidele.
Helena, kreeka muinasloos Spar
ta kuninga Menelaose ilus abikaa
sa, kelle riisumine Parise poolt sai
Trooja sõja põhjuseks.
helendama, heledana paistma; he
ledamaks tegema.
helendamine, mitmete elusolen
dite, eriti süvamere-loomade võime
oma organismis valgust toota ja
selle abil helendada; esineb ka mõ
ningail putukad, näit. nn. jaanius
sil. Valgust toodavad kas vastavad
näärmed või erilised helendusorganid.
helenduma, heledamaks muutu
ma e. saama.
helendustaimed, väikesed, sageli
mikroskoopilised organismid, mis
pimedas tekitavad helendust kõdu
nevad pud (puuseened), surnud ka
ladel, lihal jne. (mitmed pisikud).
Helenius-Seppälä [-/ee-], Matti
Oskari, soome karskustegelane, eriti
seadusandlikul alal, * 1870, f 1920.
hele-tume, pr. clair-obscur [kläärobsküür], maalikunstis ja graafikas
käsitlusviis, mis taotleb kujutata
vaid esemeid mõjukalt esile tõsta
valguse ja varju, heledate ja tume
date toonide vastandamisega.
Helge, Helgi, naisenimed,
helgiheitja, optiline aparaat, mil
le peaosadeks on paraboolne pee
gel ja tema tulipunkti asetatud tu
gev valgusallikas; peeglile langevad
helgitama
430
helistik
sisemiste
olukordade
(rahutuse,
valguskiired peePara_
kurbuse jne.) kujutamine helides.
gelduvad paral- bp°°el™
helimünt e. tämber, hääle- e. kõleelselt ja val
lavärving, ühe ning sama heli eri
gustavad
kau
line värving eri isikuil ja eri pil
geid esemeid. Ka
lidel.
sutatakse Sõja- Punktjas
Helin, om. Helina, naisenimi,
väes, tuletornit“gev
helind, heliteos, helitöö,
des ja mujal.
allikas
helio-, kreeka eesliide võõrsõnus,
helgitama,
(millelegi) heiHelgiheitja skeem,
täh. ’päikese-’.
heliograaf (kr. k. ’päikesekirjuki heitma, (midagi) valgustama.
taja’), Päikese pildistamise seadis;
Helgoland, Saksa saareke Põhja
päikesepaiste kestuse isemärkija;
mere kagunurgas, 0,64 km2, suure
sõj., päikesekiirte peegeldamisega
malt osalt järsuveeruline, kuni 58
töötav sideriist.
m kõrge kaljupank, tuletorni ja lin
heliograafia = valgustrükk.
nujaamaga, madalamas osas sada
heliogravüiir e. fotograviiür, trü
maga, u. 2700 ei., 1,5 km eemal liikipilt eriliselt valmistatud vaskvaseljakul supelrand. — Kuulus
klišeelt.
1714—1807 Taanile, siis Inglis
heliomeeter, tundlik astronoomi
maale ja loovutati 1890 Saksamaale.
line aparaat Päikese ning planee
Helgur, om. Helguri, mehenimi.
tide läbimõõdu ja tähtede paralHeli, naisenimi.
lakside määramiseks.
Heliand [hee-], vanasaksi värsiHelios [hee-], päikesejumal kreeka
vormiline Kristuse elu pidev üm
muinas-usundis.
berjutustus (Uue Test. järgi) 9.
helioskoop, Päikese uurimiseks
saj-st.
tarvitatav tema valgust nõrgendav
helifilm, film, milles ühel ajal
aparaat.
antakse edasi valguspilt liigutus
heliotroobid, taimetega ja vastavad helid; leiutatud
perekond karelehelis1919, kasutusele võetud 1927.
te suguk-st, üle 200
helihark e. kammertoon, muus.,
liigiga, millest eriti
metallhark helide normaalkõrguse
armastatud
aed-ilukontrollimiseks või leidmiseks; an
põõsaks on healõhdes heli ai, teeb ta 435 täisvõnget
naliste siniste õite
sekundis.
ga peruu heliotroop.
helikoid, tigujoon, keerdtrepp,
heliotroop, punaste
keerdtunnel jm.
täppidega
roheline
helikon, õlal, kaelas kantav meilukivi, jaspise liik.
Heliotroop,
tall-puhkpill, kontrabass-tuuba.
heliotropism = fototropism.
Helikon, mägi Kesk-Kreekas, Boiheliotsentriline, päikesekeskene,
ootias, Korintose lahe rannikul,
Päikest maailma keskusse asetav
1749 m kõrge, peetud muusade asu
(vaade), Päikesse kui kõige keskus
kohaks.
se puutuv.
helikunst = muusika.
heliredel, muus., = astmik.
heliliik e. helitõug, teisest heli
Helis, om. Helise, naisenimi.
süsteemist heliastmete järjestuselt
Helisalu, L., vt. Neumann, L.
ja omavahelistelt suhetelt erinev
helistik, heliderühm, mis moo
helisüsteem (kas mažoor, minoor
dustab helisüsteemi mingist põhi
või keskajast pärinev kiriku-helihelist lähtudes ning sellele tugedes,
liik).
näit. do-, re- jne. mažoor, do-, rehelilooja, muusika alal loovalt
jne. minoor; on seega mingis heliteotsev helikunstnik.
liigis (-«—) esinev, mingi lähteko
helimaaling,
väliste
nähtuste
haga seotud üksik helidejärjestis.
(näit. äikese või tormise mere) või
helitõug
431
Helle
Helgolandi läänerannik mõõna ajal.
helitõug = heliliik.
Helja, Helje, Helju, naisenimed.
helkaparaat, optiline seadis sig
naalide
edasiandmiseks
valgus
kiirte abil; tarvitatakse peamiselt
sõjaväes.
Hell (om. -u), Hella, naisenimed.
Hellamaa, vald Muhu saare ida
osas, 2593 ei. (1934), alates 1. IV 39
on Muhu valla idapooleks.
Hellar, om. Hellari, mehenimi.
Hellas, kreeklaste poolt asusta
tud maade üldnimetus vana-ajal;
Kreekamaa praegune ametlik ni
metus.
Hellat, Peeter, arst ning selts
konnategelane, * 1857, f 1912; uuri
nud pidalitõbe Eestis, teotsenud
kuulsa kõrva-, nina- ja kurguars
tina Peterburis, avaldanud palju
uurimusi ja populaarteaduslikke
töid, näit. „Tervise õpetus11.
Hellat, Karl, eelmise vend. koh
tunik, poliitiline ja pangandus
tegelane, * 1862, f 1935; oli ms.
Vene I riigivolikogu liige 1906,
Tallinna-Haapsalu Rahukogu ala
line liige 1922—26, Eesti Maapanga
juhatuses 1926—29 jne.
Hellat, Georg (Jüri), arhitekt,
*1870; ehitanud rea silmapaistvaid
jugendstiilis hooneid, näit. Eesti
Üliõpilaste Seltsi maja Tartus 1902
ja „Endla“ teatrimaja Pärnus 1911.
Hellat, Aleksander, eelm. vend,
diplomaat, poliitiline tegelane ja
kohtunik, *1881; on olnud kordu
valt minister Eestis ja saadik Lä
tis, Poolas, Soomes ja mujal, riigi
kohtunik alates 1933.
Hellat, Arnold, mäeinsener, Narva
Tööstusõpilastekooli ja Narva Tööoskusameti juhataja, *1880.
hellatama (kedagi), hellalt suh
tuma (kellessegi).
Hellat-Lemba, Ludmilla,
laul
janna, * 1879; oli laulupedagoog Pe
terburis ja Riias, Tallinna Konser
vatooriumi õppejõud alates 1928;
esinenud oopereis ja kontsertidega
Eestis ning välismail.
Helle, Anton Thor, kirjamees ja
kirikuõpetaja Jüris, *1683, fl748;
kirjutas eesti keele grammatika
,,Kurzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache“ (1732), mis on
varustatud sõnastiku, folkloristlike
jm. materjalidega; avaldas esimese
eestikeelse piiblitõlke (1739); kasu-
hellebard
432
tas oma põhjapanevate tööde teos
tamisel teiste kirjameeste abi.
hellebard, keskaegne
(peani. 14. ja 15. saj.)
odakirves, torke- ja raiurelv oda ning kirve
ühendusest u. 2 m pika
varre otsas.
helleenid, (vana-) kreek
lased.
helleniseerima,
kree- Hellebard.
kastama, kreekapärastama, gretsiseerima.
hellenism, kreeka kultuuriperiood 336—30 e. Kr., millal puhas
kreeka kultuur hommikumaisi mõ
justusi suurel määral vastu võttes
sai uue ilme; ka kreeka kultuur
üldse.
hellenist e. gretsist, kreeka keele
ja kultuuri tundja.
hellenofiil, kreekasõber.
Hellenurme, vald Edela-Tartumaal, Rõngu khk., 487 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on Elva valla lõuna
osaks.
heller, Austria-Ungari ja hiljem
Austria rahaühik — kuni 1924,
Vioo krooni ja hiljem Vioo šillingit,
Ungaris asendatud filleriga; Tšeh
hoslovakkia rahaühik alates 1921,
Vioo krooni.
Heller, Johann Friedrich, keele
mees ja kirikuõpetaja Räpinas,
* 1786, t 1849; avaldanud kirjutisi
eesti keele kohta J. H. Rosenplänteri „Beiträge’des“, kirikulaule jm.
hellerhein — pääsukesesilm.
Hellespont
(kr. Hellespontos),
Dardanellide nimetus vana-ajal.
helletama, sõnadeta laulma.
Helleu [e/öö], Jean Louis [žatj
lui'], Prantsuse Vabariigi saadik
Eestis alates 1936, Eesti-Prantsuse
Hariduskorralduse Asutise esimees,
*1885.
Helli, naisenimi.
hellik, hell, õrn, tundlik; helli
tatud inimene, hellits (om. -a).
Hellike, naisenimi,
helling, mer., = elling,
helluma, hellaks muutuma,
helmar (rts.), paadi tüüri käsi
puu tüüri keeramiseks.
helootia
Helme, kihelkond peam. LääneValgamaast, koosneb Holdre, Hum
muli, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku,
Lõve, Patküla-Helme ja Taagepera
valla ning Tõrva linna aladest
Valgamaal ja Kärstna ning Riidaja
vallast Viljandimaa lõunanurgas,
652 km2, 13 088 ei. (1934). Khk.
maastik on vaheldusrikas, põhja
osas vooreline, keskel kuppeljas,
kohati lavamaa, järsuveeruliste jõeorgudega. Khk. idapiiriks on VäikeEmajõgi, kuna khk. keskosas voo
lab põhjasuunas Õhne jõgi. Kihel
konda ja tema keskust Tõrva linna
läbivad Viljandi-Valga ja Taagepera-Puka maantee. — H. kihel
konna olemasolu on teada juba 14.
saj. I poolest, kuna kirik on palju
kordi hävitatud ning uuesti üles
ehitatud.
Helme, alates 1. IV 39 vald LääneValgamaal, koostatud Patküla-Hel
me, Jõgeveste ja Koorküla v-st ning
Holdre ja Lõve v. osadest.
Helme, naisenimi.
helmekuu, veebruarikuu rahva
pärane nimetus.
helmes, om. helme, os. helmest,
m. om. helmeste, m. os. helmeid,
väike, hernesuurune pärl.
Helmholtz, Hermann v., saksa loodus-uurija ning arst, * 1821, f 1894;
tõestas R. Mayeri energiasäilimise
väidet paljude näidetega ja andis
sellele matemaatilise väljenduse;
avaldas oma uurimuste tähtsaid
tulemusi akustika, optika ja närvidefüsioloogia vallast; avastas voolamisõpetuse keeriste seadu
s e, mis on aerodünaamika alu
seks, jm.
Helmi, naisenimi.
helmikad e. helmikud, parasvööt
me taimeperekond kõrreliste su
gukonnast.
helmitama, helmestega tikkima,
helmestega kaunistama.
Helmur, om. Helmuri, mehenimi.
Heloise [eloiiz], prantsuse skolas
tiku P. Abelard’i armuke, f 1164.
heloodid, riigile kuuluvad orjad
Spartas vana-ajal.
helootia, orjus.
Tahvel 20
Impressionism.
1. A. Renoir: Pariisi bulvar.
2. K. Mägi: Saaremaa rannamotiiv.
Tahvel 2i
t. A. Jansen: Maastik.
2. A. Johani: Kingsepad.
helotism
hematiii
433
Helsingi. Rahvusmuuseum.
helotism, orjastamispiiiid.
Helsingi (sm. Helsinki, rts. Hel
singfors), Soome vabariigi pealinn
ja suurim sadam, kaubanduslik ja
kultuuriline keskus Soome neemikal lõunarannikul, 1640 Turus asu
tatud ülikooliga, muude kõrge
mate koolide, muuseumide ja raa
matukogudega, 305 000 ei. (1939).
— Asutatud 1550, praeguses asu
kohas 1640, sai Soomemaa pea
linnaks 1812; nüüd moodne linn,
keskosas rohkete
klassitsistlike
ehitistega (vt. Engel, J. C. L.) ja
põhjamaises stiilis suurhoonetega
(näit. raudteejaama-hoone).
„Helsingin Sanomat44, edumeelne
soome ajaleht Helsingis, asut. 1904.
Heist, Bartholomeus van der,
hollandi maalikunstnik, sarnasust
ja loomulikkust taotlev portretist,
* 1613, t 1670.
Heltermaa, sadamaküla
Hiiu
maa idanurgas.
Helve, naisenimi.
Helveetsia = Šveits.
helveetslased,
vana-ajal
kelti
rahvas praeguse Šveitsi aladel,
püüdsid vallutada Lõuna-Galliat,
ERL 22. II 39.
said aga a. 58 e. Kr. lüüa Caesari
poolt;
hiljem
romaniseerunud;
nüüd: šveitslased.
helvendama, helvestena sadama,
helves e. helve, om. helbe, os.
helvest e. helvet, m. om. helveste
e. helvete, m. os. helbeid, vt. helbed.
helvestaina, helbeiks või helbeliseks muutma.
helvet, om. -i, põrgu.
Helvctius [elvessius], Claude Ad
rien [klood adriag], prantsuse rat
sionalistlik filosoof, *1715, f 1771;
pidas
toimimise
algtõukejõuks
enesearmastust, nägi aga sellest
hoolimata ühiskonna üldkasu taot
lemises kõrgeimat printsiipi ja
nõudis enesearmastuse juhtimist
vastavalt sellele.
helvetuma e. helvestuma, keem.,
osakeste ühinemise teel helbeliseks muutuma, koaguleeruma.
Helvi, naisenimi,
helvik e. maakõrv, Eestis laial
dasimalt esinev maksasammal.
liemafiin,
hemoglobiini rauasisalduslik kooste-osis.
hcmatiit e. verikivi, nn. pariisipunane, tumepunane kiuline raua28
hematogeen
434
maak, erik. u. 5, sisaldab kuni
70% rauda; tarvitatakse metallide
lihvimiseks ja ehteasjade valmis
tamiseks. Leiukohad: Rootsi, Al
pid ja P.-Ameerika.
hematogeen, verevalmistis, ra
vim kehv-veresuse vastu.
hernatoloogia, vere- ja verehaiguste õpetus.
hemi-, kreeka eesliide võõrsõ
nus, täh. ’pool-’.
hemieedria,
(kristallide)
pooltahksus, sümmeetria poolest või
malike tahkude pool-arv.
hemisfäär, poolkera,
hemo-, kreeka eesliide võõr
sõnus, täh. ’vere-’, ’veri-’,
hemofiilia = veritsustõbi.
hemoglobiin, verevärvaine, ve
rele punast värvust andev ollus
vere punalibledes, koosneb hematiinist ja valkainest globiinist.
hemorraagia = verevalum,
hemorroidid, päraku tõmbsoonte
haiguslikud laiendid, sopistuvad
moodustised pärakus, tekivad sa
gedasest kõhukinnisusest, rasedu
sest, hõõrumisest jm. nahaärritusest, alalisest istumisest jne.
Henderson [-ddsn], Arthur, Ing
lise riigimees, * 1863, f 1935; oli
juhtiv tööerakondlane, korduvalt
minister; sai 1934 Nobeli rahuauhinna.
Hendo, Hendrik, mehenimed.
Henn, om. Hennu, mehenimi.
Hennit, Henno, mehenimed.
Henno, Hain, taluperemees Holstres, ärkamisaja tegelane, * 1836,
f 1922; etendas silmapaistvat osa
Eesti Aleksandri-kooli peakomitee
liikmena.
Henri IV [ayri'], Prantsuse ku
ningas 1589—1610, * 1553, f 1610;
oli hugenott, siirdus siis katoliku
usku, kuid jäi hugenottide vastu
sallivaks hiljemgi, andes neile 1598
Nantes’i ediktiga usuvabaduse; ra
jas Kanadas Prantsuse koloonia
1608.
Henry VIII, Inglise kuningas
1509—1547, * 1491, f 1547; sõdis
mitut puhku Prantsusmaaga, va
bastas isiklikes huvides Inglise
herbs
kiriku paavsti võimu alt, oli abi
elus 6 korda, julm ja võimukas
valitseja.
hepaatiline, maksasse puutuv või
kuuluv.
hepatiit, maksapõletik.
Hephaistos [hefai'-], kreeka tulejumal ning sepakunsti hooldaja,
roomlaste Vulcanus.
hepik, om. -u, pirtsakas,
hepitama, mänglema, naljatlema,
hepp, om. hepa, kerge, elav, erk.
Vt. ka eputama ja eputis.
hept-, hepta-, kreeka eesliide
võõrsõnus, täh. ’seitse-’, ’seitsme-’.
heptameeter, kirj., seitsmejalgne
värss.
Hera [heera], kreeka taevajumalanna, Zeusi abikaasa, abielu ja
naiste kaitseja, roomlaste Juno.
Herakleia [-ei'a], mitme kreeka
linna (Pontoses, Lukaanias ja mu
jal) nimetus vana-ajal.
Herakleitos [-<*'-], kreeka filosoof
6. ja 5. saj. vahetuselt e. Kr., õpe
tas, et „kõik voolab“, tekib ning
kaob vastuolude kaudu maailma
mõistuse (logose) juhtimisel.
Herakles [hee-] (lad. Herkules),
kreeka muinasloos Zeusi ja Alkmene poeg, kreeka kuulsaim san
gar, meheliku jõu ja
kasuliku töö kehastis;
sooritas ülesandel 12
kuulsat tööd (surmas
Nemea lõvi ja Lerna
hüdra, puhastas kun.
Augeiase tallid, tõi ära
põrgukoera Kerberose
allilmast, jne.); sai sur
ma oma armukadeda
naise Deianeira poolt
saadetud kentaur NesSOSe mürgise kuue läHerakles.
bi, tõusis Olümposele, abiellus Hebega, sai Kreekas jumaliku austuse
osaliseks.
herakliid, Heraklese järeltulija,
heraldik, vapiteadlane.
heraldika, vapiteadus (vapinduslugu) ja vapikunst, seega üldse vapindusõpetus.
herba (lad.), rohi (taim).
herbaarium
435
herbaarium, korraldatud ja kui
vatatud taimede kogu.
herbariseerima, teaduslikul ots
tarbel taimi koguma, botaniseerima.
Herbart, Johann Friedrich, saksa
filosoof ja kasvatusteadlane, *1776,
fl841; oli filosoofina realist ja nägi
filosoofia ülesannet
kogemusest
saadud mõistete läbitöötamises; pe
dagoogika rajas ta psühholoogiale
ja eetikale ning jagas selle õpetus
teks valitsemisest, kasvatamisest ja
õpetamisest.
herborist, arstimtaimedega kutse
liselt kaupleja.
Herczeg [härtsäg], Ferenc [faränts], ungari kirjanik, *1863; on
kirjutanud jutustusi, romaane jm.
osalt ajaloolisil aineil; ta teoseist
on suur hulk eestindatud (,,Gyurkovics’i tütred11, 1931, „Gyurkovics’i
pojad11, 1930, jt.).
Herculaneum [-laa-], muistne linn
Napoli läheduses, maeti Vesuuvi
tegevusse astumisel a. 79 p. Kr.
tuha ja liiva alla, on osaliselt välja
kaevatud.
Herder, Johann Gottfried v., sak
sa kirjamees ning vaimulik, *1744,
|1803; avaldas suurt mõju noorele
Goethele, pani teoreetilise aluse
saksa varasemale romantilisele kir
jandusele, kogus ning avaldas rah
valaule (muuseas ka Eestist).
hereditaarne, päritav, pärilik.
hereesia, usuline eksiõpetus.
liereetik, eksiõpetaja, eksiõpetuse
uskuja, ketser.
hererod e. damarad [he- da'-],
bantu neegrite suguharu Edela-Aafrikas (vt. kaarti 1), Damaramaal,
karjapidajad, u. 30 000 in.; vare
malt sõjakas rahvas; 1904—07 õn
netud mässud sakslaste valitsuse
vastu.
herilased, sugukond mürgiastlaga
(tagakehas) putukaid kiletiivaliste
seltsist. Ühed neist elavad üksiklastena,
teised
ühiskondlastena.
Viimaste hulka kuulub perekond
herilased, kes ehitavad ühise keraja pesa taimeosadest tehtud paberjast massist; toituvad peam.
taimemahlast, aedtaimi ja nende
hermeliin
vilja vigastades; erinevalt mesilas
test esineb nende pesas rida ema
sid, kellest igaüks hoolitseb oma
kannude ja haudme eest; kõik sure
vad sügisel, välja arvatud üksikud
sugutatud emad. Suurimat liiki he
rilaste perek-s (ka samanim. sugu
konnas) on meil puuõõntes ja ka
tuste all pesitsev väga mürgine vap
sile (kuni 3,5 sm pikk ja kuni inimpea suuruse pesaga). Põõsasherilane teeb halli pesa harilikult okste
külge, nn. harilik herilane aga kol
laka või pruuni pesa tavaliselt
maaõõntesse, mulda.
herilaseviu, röövlind
kulliliste
seltsist; sööb herilasi, mesilasi jm.
Herkuies (lad.) = Herakles.
herkulod, kaerahelbed,
laiaks
pressitud kaeratangud.
hermafrodiit,
sugukaksiklane,
kaksiksuguline isend.
hermafrodiitne, kaksik-, mõlemasuguline.
hermafroditism, mõlema- e. kaksiksugusus, isas- ja emas-suguelundite olemasolu ühe ning sama
isendi organismis; esineb kaksiksugulistel loomaliikidel normaalse
nähtusena, lahksugulistel e. gonohhoristidel, seega ka inimesel, era
kordse väär-arendina.
Hermann I, Tartu piiskop, f 13.
saj. keskel; määrati Eesti piisko
piks 1219, sai tülide tõttu ametisse
asuda alles 1224, valitses kirikli
kult Lõuna-Eesti mandrialasid.
Hermann, Karl August, mitme
külgne tegelane 19. saj. lõpul ja
20. algul, * 1851, f 1909; arendas
„Postimehe“ esimeseks eesti päeva
leheks (1891), avaldas teoseid keele
teaduse, kirjandusloo (,,Eesti kir
janduse ajalugu11, 1898), ilukirjan
duse, muusika jm. aladelt, oli juh
tivalt tegev Eesti Kirjameeste Selt
sis jt. organisatsioonides.
Hermann, Miina, vt. Härma, M.
Hermann, Otto, helilooja, *1878,
fl933; oli dirigendiks „Estoonias“
1906—09, on kirjutanud töid or
kestrile, klaverile, koorile ja muud.
hermeetiline, õhukindel,
hermeliin = kärp e. lahits.
hermeneutika
436
hermeneutika, õpetus kirjandus
teoste, ürikute jms. tõlgitsemisest.
Hermes, kreeka jumal, Zeusi ja
Maia poeg, jumalate saadik, kau
banduse, teede, rändurite, varaste
ja une jumal, lahkunud hingede
juht Hadeses jne., kujutatud reisikaabu, tiivutatud kingade ja heeroldikepiga noormehena. Temale
vastas rooma Mercurius.
hermetisaator, aed- ja puuvilja
säilitamiseks klaasnõust õhu välja
pumpamise seadis.
hernekärsakad, mardikaperekond
kärsaklaste suguk-st, söövad liblik
õieliste taimede lehti.
hernemähkur, meil rohkesti esi
nev väike, väga kahjulik liblikas
mähkurlaste suguk-st; muneb noor
tele hernekauntele.
hernes, om. herne, os. hernest,
kaunvili liblikõieliste sugukonnast.
Põldtaimena esinevad harilik e.
söögihernes (valgete õite ja ühtla
selt roheliste või kollaste seemne
tega) ja söödahernes e. pelusk (pu
nakate õite ja tumetäpilise seemnekestaga); esimest kasvatatakse ise
seisvalt või koos kaeraga, peluskit
aga peam. segaviljaga koos enne
valmimist niidetavaks jõusöödaks.
Aedtaimena esineb hariliku herne
palju sorte, mida rühmitatakse
kortsteralisteks, poetus- ja suhkruherneiks, kasvu järgi aga mada
laiks ja kõrgeiks e. kepiherneiks.
Nii toidu kui söödana on herned
(seemned) valgurikkad.
hernesvesi, higipisarad (looma
karval).
herneuss, hernemähkuri röövik,
hävitab ja rikub meil kauntes u.
viiendiku herneteradest.
hernhuutlased, Böömi e. Määri
vendade riismeist krahv N. L. v.
Zinzendorfi poolt 1722 Herrnhutis
Saksimaal asut. kristlik vennas
kond, mis luteri kirikuga sidet
katkestamata rõhutas eriti Kristuse
lepitussurma tähtsust ja iga kogudusliikme isikliku südameühenduse vajadust Kristusega. Varsti
pärast asutamist võitis vennaskond
Herzen
endale poolehoidjaid ka Eestis. Vt.
vennastekogudus.
Hero, Aphrodite preestrinna, Leanderi armastatu, kukutas enese
merre, kui Leander tema juurde
kohtamisele ujudes oli uppunud
Hellesponti.
Herodes [-00-], mitme Juudamaa
valitseja nimi 1. saj-1 e. Kr. ja 1.
saj-1 p. Kr.
Herodes Suur [-00-], Juudamaa
kuningas, f 4 e. Kr.; oli osav, kuid
julm valitseja, asutas linnu ja ehi
tas üles endisest uhkemana Jeruusalema templi.
Herodias [-00-], Kristuse tegevu
se ajal Juudamaal valitsenud He
rodes Antipase abikaasa, meelitas
oma mehe oma tütre Salome tant
su abil tapma Ristijat Johannest.
Herodotos [-ro'-], kreeka ajaloo
lane 5. saj. e. Kr., * Halikarnassoses; reisis Euroopas, Aafrikas ja
Aasias, kirjutas Hommikumaa ja
Kreeka ajaloo, milles eriti põhjali
kult käsitles Kreeka-Pärsia sõdu.
heroiin, naisheeros, naissangar;
köha ja valu vaigistav arstim.
heroiline, sangarlik, vahva.
heroiseerima, sangariks tõstma.
heroism, kangelaslikkus, sangar
likkus, vahvus.
Heron [hee-] Aleksandriast, füü
sik ja matemaatik vanas Egiptuses,
elas u. 150—100 e. Kr. Vt. heeroni...
herpes (kr.), med., ohatis.
herpetoloogia, zool., roomajateõpetus; med., ohatisteõpetus.
Herriot [erioo], Edouard [eduacir],
Prantsuse pahempoolne poliitik,
*1872; on olnud korduvalt minister
ja peaminister ning avaldanud mõju
Prantsuse-Vene suhete tihenemi
sele.
herrnhuutlased = hernhuutlased.
Herschel [hööšdl], Frederick Wil
liam, inglise täheteadlane, * 1738,
t 1822; valmistas suuri pikksilmi,
avastas nendega planeet Uurani,
planeetide kuid, täheparvi, udukogusid jpm.
Herzen [-r/s-], Aleksander, vene
kirjanik, * 1812, f 1870; elas pike-
Herzl
437
mat aega Londonis ja toimetas põ
randaaluseid ajakirju, kus ta pro
pageeris, et sotsiaalseid uuendusi
Venes tuleb teostada külakogukonnast lähtudes; on avaldanud jutus
tusi, romaane jm.
Herzl [-rtsl], Theodor, juudi rah
vusest saksa kirjanik ja ajakirjanik,
* 1860, f 1904; rajas sionistliku lii
kumise, mille lõppsihiks on juutide
koondamine ja Juudi riigi ülesehi
tamine Palestiinas.
herts, lüh. Hz, fiiüs., võnkesageduse ühik; 1 Hz vastab 1 täisvõnkele, 10 Hz — 10 täisvõnkele sek-s.
1000 hertsi on kiloherts (lüh. kilo-Hz e. kHz).
Hertsegoviina, maa-ala Bosniast
lõunas, vastu Dalmaatsiat ja Mon
tenegrot, 9140 km2, u. 300 000 eh;
kõrge, metsik mägismaa, orgudes
asustatud, lamba- ja kitsepidamisega, maisi-, tubaka- ning puuviljakasvatusega. — Kuulus 1878—1918
ühes Bosniaga Austriale, läks 1918
Jugoslaaviale.
hertsog, germaanlasil vanemal
ajal väejuht, hiljem päritava või
muga valitseja; kõrgem aadlitiitel.
Hertz, Heinrich Rudolf, saksa
füüsik, * 1857, f 1894; avastas
elektromagnetilised lained ja uuris
ning tõestas nende omadusi, mil
lega pani aluse raadiotehnikale.
Hesekiel [-se'~] e. Esekiel, iisraeli
prohvet Paabeli vangipõlve ajast
6. saj-1 e. Kr.; murdis varasemad
hebraistlikud vaated ja rajas juut
luse hilisemad usulised ning kõlbe
lised alused.
Hesiodos
kreeka luuletaja
u. 8. saj-1 e. Kr.; on kirjutanud
õpetlikke eeposi (,,Tööd ja päe
vad" jt.)..
hesitatsioon, kõhklemine, viivitlus.
hesperiidid, kreeka muinasloos
paradiisiaia
kuldõunu
valvavad
nümfid.
Hess, Rudolf, Saksa riigimees,
* 1894; sai 1925 A. Hitleri erasek
retäriks ning adjutandiks, 1933 te
ma asetäitjaks ning portfellita mi
nistriks.
Hesse, Hermann, saksa kirjanik,
heteromorfsus
Puhkav Hermes.
* 1877; avaldanud luuletusi, jutus
tusi, romaane jm.
Hessen, Saksa riigi maa, Mainist
ja Frankfurdist osalt põhjas, osalt
lõunas, Reini ääres, mõl. osad kok
ku 7692 km2, üle 1,4 milj. ei. (1933).
Pealinn Darmstadt. — A-st 1866
kuulus Põhja-Saksa liitu, 1871 sai
Saksa osariigiks.
hetalria [-i'a] (kr.), poliitilisi sih
te taotlev ühing Vana-Kreekas; hil
jem eeskätt mitme Kreeka vaba
dusvõitlejate organisatsiooni nime
tus 18. saj. lõpul ja 19. algul,
heterarhia, võõrvalitsus.
hetero-, kreeka eesliide võõrsõ
nus, tähendab ’eri-’, ’muu-’, ’võõr-’,
’teisiti-’.
heterodoksia, kirikuõpetusest eri
nev õpetus, lahkõpetus, ortodoksia
vastand.
heterogeenne, erineva päritoluga,
sisemiselt ebaühtlane, sega-aineline,
homogeense vastand.
heteromorfne, erivormne, võõr-,
muukujuline.
heteromorfsus, erikujusus, eriti
mingi aine võime moodustada erikujulisi kristalle, mis siis erinevad
ka omadustelt; nii näit. kristalli
seerub süsinik kas (regulaarselt)
heteronoomia
438
teemandina või heksagonaalselt grafiidina.
heteronoomia, olenevus väljas
pool asetsevaist tingimusist, auto
noomia vastand.
heterosügoot, biol., erisugelane,
segaverelane, hübriid.
hetiidid, muistne segarahvas ar
vatavasti indo-euroopa keelkonda
kuuluva keelega Väike-Aasias ning
Süürias, moodustasid tugeva riigi
u. 2000 e. Kr. ja etendasid silma
paistvat poliitilist ning kultuurilist
osa u. kuni 1200 e. Kr.
hetk, om. hetke, os. hetke, m.
om. hetkede, m. os. hetki, silma
pilk, moment.
hetketi, üksikuil hetkedel,
hetman, pealik, sõjaväeline juht
Poolas, Ukrainas (vt. ataman) ja
mujal (peam. slaavi rahvail).
Hettner, Alfred, saksa moodne
ja viljakas maateadlane, * 1859.
hetäär (kr. k. ’kaaslanna’), VanaKreekas avalik naine, sagedasti
väga haritud ja suure poliitilise
ning kultuurilise mõjuga.
Heumann [ömaij], Lazare [-zaar],
arst, Prantsuse saatkonna sekretär
Eestis, Eesti-Prantsuse Hariduskor
ralduse Asutise juhatuse liige, *1875.
heuristika, uurimiskunst, õpetus
metoodilistest vahenditest, mis ai
tavad jõuda tõdedeni.
heuristiline, uurimise metoodilistesse vahenditesse puutuv, avastav,
leiutlev.
Heyse [haizd], Paul v., saksa kir
janik, * 1830, f 1914; sai klassilisromantilise maitsekoolituse, aval
das novelle, romaane, luuletusi ja
draamasid, milles võitles elu argipäevasuse vastu ja taotles sulatada
19. saj. moodsaid vaateid klassilise
iluideaaliga. Nobeli laureaat 1910.
hg, lüh., = hektogramm (100 g).
Hg, keemias elavhõbeda (Hydrar
gyrum) märk.
hiaatus, kahe täishääliku kõrvutisattumine ühe sõna lõpul ja teise
algul, näit.: tule aga.
Hiawatha
[-oa'-],
indiaanlaste
pealik, kes olevat rajanud irokeesi
de viie suguharu liidu 16. saj-1;
hiid
Longfellow’ eepos ning selle kange
lane; hiawatha on ka tants, mis oli
moes meil Vene ajal.
hibernatsioon, (taimede) talvitu
mine.
hic jacet. . . [jaatset] (lad.), haua
kirjadel: ’siin puhkab...’
hidalgo [ida-], alam-aadli tiitel
Hispaanias.
hieraatiline, preesterlik, usutalituslik, vaimulikkudega seoses olev.
hierarhia, katoliku vaimulikkude
ametiliigitus; üldse ametiredel, -järjestik; vaimulik seisus kiriku võimning juhtkonnana.
hiero-, kreeka eesliide, ’püha-’,
hieroduulid, templiorjad, templiprostitueerijad.
hieroglüüfid, piltkiri, Vana-Egiptuses üle 2000 pilditaolise märgi si
saldav kiri;
tuli tarvitu
sele u. 4000
aastat e. Kr.
Hieroglüüfid.
ja andis aset
kopti kirjale 3. saj-1 p. Kr.; oli hil
jem kaua aega mitteloetav, kuni
moodne hieroglüüfika leidis selle
lugemiseks võtme 1822; laiemalt
üldse mõistatuslik, raskesti arusaa
dav kiri.
hieroglüüfika, hieroglüüfe käsit
lev teadus.
hierokraatia, vaimulikkude valit
sus, vaimuliku seisuse juhtiva osa
etendamine poliitilises elus.
Hieronymus [-roo-], pühak ning
kirikuisa, usuteadlaste kaitseja,
j- 420; oli kaua aega kloostriülemaks Petlemas (Betlehemis), tõlkis
Vana Testamendi ladina keelde.
high life [hai laif] (ingl. k. ’kõrge
elu’), suursugune seltskond, kõrgem
maailm.
higi, nahas esinevate higinäärmete eritis, koosneb veest (98°/o),
millele on lisandunud rasva, rasvahappeid, keedusoola jm.
hiib, om. hiiva, os. hiiba, peenekshõõrutu; vaht, pärm; peenim
mandriline sete meredes.
hiibuma, peeneks purunema,
hiid, om. hiiu, os. hiidu, muinas
looline hiiglane ja vägimees.
Hiid
439
Hiid, om. Hiiu, mehenimi,
hiidhai, vt. hailised,
hiidkarp, zool., Vaikses ookeanis
esinev suurimate limuste liiki kuu
luv karp, kelle üle 1 m-lise läbilõi
kega karbid kaaluvad üle 100 kg.
hiidlased, Hiiumaa elanikud; esi
nevad rahvasuus ka kilplastena.
Hiido, mehenimi,
hiidsus, kehakasv tunduvalt üle
normaalsete mõõtude, hiidkasv. Vt.
ajuripats.
hiidtähed, kinnistähed, mis on u.
1000 korda heledamad Päikesest;
on suure läbimõõdu ning massi ja
väikese tihedusega, palja silmaga
hästi nähtavad.
Hiie, naisenimi.
liiietark, ärkamisajast pärinev
muistse preestri nimetus.
hiilamardiklased,
putukasugukond mardikaliste seltsist; neist esi
neb meil rohkearvulise taimekahjurina naeri-hiilamardikas, kes ühes
oma tõukudega hävitab naeri, kap
sa jm. ristõieliste taimede tolmu
kaid ning õielehti.
Hiiiar, om. Hiilari, mehenimi,
hiilas, om. hiila, os. hiilast, hiil
gav, sile.
hiile, om. hiilge, hülgamine.
Hiile, naisenimi,
hiilg, om. hiila, läik.
Hiina, hiigelvabariik Kesk- ja
Kagu-Aasias, Venemaa piirist loodes
kuni Vaikse ookeanini kagus, lõu
nas piiratud Ees- ja Taga-Indiaga
(vt. Aasia kaarti), haarab endasse
esijoones 18 maakonnast koosneva
nn. Päris-Hiina (nimetatud Hiina
alade kagupool), 3,7 milj. km2, u.
450 milj. ei., peale selle pool-iseseisvad kõrvalmaad Hiina Turkes
tan (Sinkiang) ning Sise-Mongoolia, 2,3 milj. km2, 8 milj. ei., ja Tii
bet, 1,15 milj. km2, 1,5 milj. ei.,
kokku 7,15 milj. km2 ja ligi 460
milj. ei. Ühes Vene mõju alusena
iseseisvunud (Välis-) Mongoolia (1,5
milj. km2, 0,5 milj. ei.) ja Jaapani
survel eraldatud Mandžuuriaga (1,3
milj. km2, 30 milj. ei.) moodustas
Hiina (laiemas mõttes) maa-ala ligi
10 milj. km2-ga ja 490 milj. el-ga.
Hiina
Hiina.
Tänav Kantonis varahommikul.
Ilma viimaste ja muudegi kõrvalmaadeta on Hiina rahva-arvult
Briti riigi järel teine maailmas ning
teistest riikidest kaugel ees. — Pä
ris-Hiina on pinnaehituselt ena
masti mägismaa, õige kõrge lääne
osas, vastu Tiibetit, idaosas aga
suurte viljakate jõetasandikkudega.
Suurimad jõed: Huangho, Jangtsekiang ja lõunas Sikiang. Ilmastu:
põhjaosas paras ning mandriline,
lõunas lähistroopiline, üldiselt monsuuntuulte mõjustatud, mis suvel
toovad lõunast ja kagust erakord
selt rohkesti sademeid. Taimestik:
loodes rohtlad kuni kõrb, lõunas lä
histroopiline ja lopsakas. Kõlblikud
maa-alad Päris-H-s on kõik muu
detud kultuurmaistuks. Loomasti
kust on üldlevinud panter ja tiiger,
edelaosas üldse India loomailm.
Rahvastik Päris-H-s koosneb peam.
hiinlastest, kes on segapäritoluga,
ent kultuuriliselt ühtesulanud kol
last tõugu rahvas, mongoli näoga,
töökad ja hoolsad, viisakad ning
lahked ja vähenõudlikud. Elavad
savi- ja muldonnides, lössikoobastes, massiliselt paat-elamuis jne.
Viljakad madalikud ja kohati lõu
narannikud on erakordselt tihedas
ti asustatud (üle 200 in. 1 km2 koh-
440
Hiina
Hiina.
Kanal-tänav Hangtsous.
ta), mistõttu väljaränne (eriti Malai
saarestikku) on õige laialdane.
Rohkeist
suurlinnust
hoolimata
elab üle 90% rahvastikust maal.
Usundi alal säilib vanast ajast päri
nev esivanemate austamine ühes
loodusjõudude kummardusega, sa
muti sel põhjal tekkinud taoismi,
Laotse mõistusreligiooni ja Kung
Futse moraaliõpetuse elemente, ku
na alates 2. saj-st on seal kõrval
laialt levinud budhism, eelmisi tu
gevasti mõjustades. Lisaks neist ku
junenud segausundile esineb (maa
lääneosis) laialdaselt
muhamedi
usku, kuna kristlust leidub õige vä
he. Maa enamikus on maksev 4aastane koolikohustus. Kõrgemad
koolid suurlinnus töötavad Euroopa
vastavate õppeasutiste
eeskujul.
Hiina kultuur on ürgvana ning
omapärane. Hiinlased tundsid trü
kikunsti, püssirohtu,
kompassi,
portselani, paberit jm. palju varem
kui eurooplased, kuna kunstkäsitöö
on neil aastatuhandeid olnud kõr
gel järjel. Rahvas elatub peam. viljakasvatusest. Maa põhjaosis vil-
Hiina
jatakse kaera, otra, nisu, maisi.,
hirssi, sojaube jm., lõunas riisi,
teed, puuvilla, suhkruroogu, tuba
kat, maapähkleid, arstimtaimi, lõu
namaa puuvilju jm. Tähtsad on siidiussi pidamine ja veekogude ääres
kalandus. Mäetööndus annab ki
visütt, soola, portselanimulda, rau
da, vaske, inglistina jm. Linnades
elatutakse esijoones kodutööndusest ja kaubandusest. Eriti arene
nud on siidikudumine ja vaibatööndus, nikerduskunst, portselanitööndus ja vaasimaalimine. Vabrikutööndus areneb vaid suurlinnus
välismaalaste juhtimisel. Välja vee
takse toorsiidi, puuvilla, sojaube,
maapähkleid, õlikooke, teed, kudu
meid jm., sisse esijoones vabrikutooteid. Kaubandus toimub peam.
Jaapani, Ain. Ühendriikide ja Ing
lismaaga, tavaliselt nende riikide
laevadega, sisekaubandusliiklus aga
kandeloomade, pakikandjate, kärumeeste ja paatide abil. Suuremad
ning tähtsamad linnad: Šanghai,.
Peiping (kuni 1928 pealinn), Tient
sin, Nanking (pealinn alates 1928),
Hankau, Kanton, Hongkong jt. Rii
givõim on viimaseil aastakümneil
olnud Kuomintangi erakonna käes,
kusjuures riigipeaks on president.
Rahaühikuna käibib kõige viimasel
ajal Hiina dollar.
Ajalugu. Pärimuste järgi ula
tub H. ajalugu tagasi kuni 2200 a.
e. Kr., kuid kindlamaid andmeid on
alles II aastatuhande lõpust. U. 11.
saj-st kuni 3. saj. e. Kr. valitsenud
Tsou’de dünastia ajal toimus H.
jagunemine
paljudeks
peaaegu
iseseisvaiks feodaalriikideks, mis
uuesti ühendati 221 e. Kr. Kaitseks
põhjast pealetungivate barbarite
vastu alustati 3. saj. lõpul e. Kr.
Hiina müüri ehitamist. Han’ide dü
nastia ajal 206 e. Kr. kuni 220 p.
Kr. elas H. kultuurilist ja poliitilist
õitsengut. Sellele järgnenud võit
lused dünastiate vahel ning bar
barite sissetungid lõhestasid ja nõr
gendasid riiki korduvalt kuni 7. ja
8. saj-ni. Thang’ide dünastia ajal
saabus jälle uus tõus, eriti kultuu
Hiina
hiina keel
441
rilisel alal. Võitlus põhja pool
asetsevate barbarite riikidega muu
tus järgnevail sajandeil järjest ras
kemaks ja 12. saj. algul alistasid
tunguusid riigi põhjapoolsed alad
ning sundisid maksualuseks ka
Lõuna-H. 13. saj-1 võitis Mongoli
suurriik tunguusid ning sama saj.
lõpul ühendas khaan Hubilai Hiina
ja Mongoli alad ühiseks riigiks re
sidentsiga Pekingis. Hubilaiga ala
nud Mongoli dünastia hilisemad va
litsejad pidid korduvalt võitlema
mässuliste liikumistega, mis olid
tekkinud näljahäda tagajärjel ja
muil põhjusil, kuni see valitsejatesugu langetati 14. saj. teisel poolel.
Mongoli
dünastiale
järgnenud
Ming’ide dünastia ajal ehitati riigi
põhjapiirile, mille kindlustamist oli
alustatud juba 3. saj-1 e. Kr., lõp
likuna suur Hiina müür (-«—); sama
dünastia ajal sai alguse ka H. suht
lemine Euroopaga. 17. saj. keskel
kukutati Mingid ning asemele astus
Mandzu’de dünastia, kelle võim pü
sis kuni 20. saj. alguseni. 17. ja 18.
saj-1 laiendas see dünastia rea val
lutustega suurel määral riigi maa
alasid, kuid 19. saj-1 algas langus,
osalt sisemistel, osalt välistel põh
justel. Alates oopiumisõjast Inglis
maaga 1840—42 oli H-l korduvalt
konflikte teiste riikidega (Prantsus-,
Venemaaga, Jaapaniga), mille taga
järjeks oli maa-alade loovutamine
ning suurte õiguste andmine Euroo
pa riikidele H. aladel. Euroopa
suurriikide õiguste laienemist ei
suutnud pidurdada ka võõraste mõ
ju kaotamist taotlev bokserite mäss
1899—1901. Üha suurenevate siseja välispoliitiliste raskuste tõttu ku
kutati 1912 Mandžude dünastia ja
kuulutati välja vabariik. H. jätku
vat nõrgenemist see siiski ei kõrval
danud. Sun Jatsen’i katse rahvus
liku liikumise õhutamisega riiki
kindlustada ei andnud suuremaid
tulemusi, nagu ei andnud neid kül
laldaselt ka marssal Tšiang Khaišeki katsed tugevat keskvõimu luua
sõjalisele jõule toetudes. Pärast
Hiina kunst.
Pagoodid.
Maailmasõda, millest H. võttis osa
liitlaste poolel, asus paljude väejuh
tide separatistlikkude püüetega lõ
hestatud riiki oma mõju alla võit
ma Jaapan. 1932 vallutasid jaapan
lased Mandžuuria ning kuulutasid
selle iseseisvaks (Mandžukuo); konf
liktid Jaapaniga jätkusid aga hil
jemgi ning 1937 puhkes sõda, mille
kestel Jaapan okupeeris suure osa
H. põhja- ning idapoolseid alasid.
Hiina-Jaapani sõda esmakordselt
algas 1894 Korea pärast, arenes Hii
nale ebasoodsalt ja lõpetati aprillis
1895 Šimonoseki rahuga, mille järgi
Hiina kaotas Korea ja Formoosa.
hiina keel, paljudes murdeis esi
nev indo-hiina keelkonna suurima
levikuga keel, koosneb lihtsaist,
enamasti ühesilbiseist tüvisõnust ja
ei tunne käänamist ega pööramist;
häälikuliselt
ühtekõlavaid
sõnu
eristatakse tähenduslikult erisuguse
häälerõhuga, mis omab samasugust
tähtsust kui sõna häälikuline koos
seis; u. 1500-st olemasolevast silbist
moodustatakse rohkesti liitsõnu,
442
hiina kiri
Hiina kunst.
Buddha kuju.
mis omavad uusi tähendusi. Hiina
keeles ms. võivad silbid lõppeda
ainult kas täishäälikuga või n- e.
ng-ga.
hiina kiri, Hiinas u. 2000 a. e. Kr.
tarvitusele võetud sõnakiri, milles
c Hiina kiri.
ai
^3
se
tt
thuo
ft
ni
Eesti
Hääldus :
ja
tsung
[3]
»Riigi Teatajas«
1938, nr. 7 aval
datud lepingu hii
nakeelne pealkiri.
Hiina
kuo
tsi
vaheline
tt
hao
sõprus
n
thiao
<5
,0
"\
,
leping
Ai-se-thuo-nija Tšung-kuo
tsi hao thiaojo.
Tõlge :
Eesti-Hiina
vaheline sõprus
leping.
Hiina müür
iga märk (neid on üle 40 000) tä
histab eri sõna; hiina kirja kirjuta
takse ülalt alla, kusjuures read
järgnevad üksteisele paremalt vasa
kule. Hiina kiri üldtarvitatavana on
ühendavaks teguriks paljude mur
rete, samuti kõnekeele ja kirja
keele vahel.
hiina kirjandus on oma vanimas
osas kõige silmapaistvamalt esin
datud tarkus-õpetajate Laotse ja
Kung Futse teostega (6. ning 5. saj.
e. Kr.); hilisemast ajast on eriti
tähtsad Li Thaipo luuletused (8.
saj. p. Kr.), draama ,,Kriidiring“
(14. saj.) ja kommeteromaan ,,King
Ping Mei“ (16. saj.).
hiina kunst on arhitektuuri alal
väljendust leidnud peani, puuehitistes; karakteristlikud on pagoo
did, sillad, paviljonid, auväravad;
omapärast nõgusat kuju omavad
eriti katused, mis tihti on ehitatud
üksteise peale mitmekordselt. Ma
terjali väikese kestuse tõttu ei ulatu
hiina ehituskunsti mälestised kau
gele minevikku, kuna rohkem on
säilinud mälestisi vanemaist aega
dest skulptuuri ja ka kunstkäsitöö
alalt. Skulptuuri alal pakub vanim
aeg peam. väikeplastikat inimeseja loomafiguuride näol, mida pandi
surnutele hauda; 3. saj. alates on
iseloomulikud India mõjustusel
sündinud budhistlikud raidkujud
templeis. Maalikunsti esindavad õr
nad, stiliseeritud tuši- ning akvarellmaalid siidil või paberil. Kunst
käsitöös jõuti silmapaistvaimate
saavutisteni pronksriistade ja portselannõude valmistamise alal.
Hiina meri, Vaikse ookeani osa
Hiina ja Taga-India ida- ning kaguranniku vastas, jaguneb Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina mereks.
Hiina müür e. Suur müür, kivi
müür Päris-Hiina loodepiiril, Jangtsekiangi lõunapoolseimast kääna
kust alates (kirde suunas) kuni me
reni põhja pool Peipingit, maailma
suurim ehitis, 2450 km pikk, 4—16
m kõrge (järskudel mäeharjadel
madal, tasandikel kõrge), ait 8,
ülalt 5 m paks, kaitsetornide ja vä-
hiina nõges
hiirekõrv
443
Hiina müür.
ravatega, ehitatud esialgselt 3. saj-1
e. Kr. kaitseks Mongoolia ning
Mandžuuria metsikute rändrahvas
te vastu, lagunenud mongolite va
litsuse ajal (13. saj.), 15. saj-1 uuesti
üles ehitatud; praegu jälle lagune
mas. — Kõnekäänuna hiina müür
tähistab ületamatut takistust kait
seks välismõjude vastu jms.
hiina nõges e. ramjee, u. 1 m
kõrge varrega kiudtaim Hiinas ja
Sunda saartel, annab ramjeekiudu,
mida tarvitatakse köite punumi
seks, nõgesriide valmistamiseks jne.
hiinaroheline, tumeroheline värv
aine puuvilla ja siidi tarvis, saa
dakse Kagu-Aasia türnpuist või te
hislikult.
hiina roos, Ees-Indiast ning Hii
nast pärit ilupõõsas kassinaeriliste
suguk-st, mitut värvi suurte õitega,
meil ka$vuhooneis ja tubades.
Hiina Turkestan e. Ida-Turkestan, maa-ala Kesk-Aasias, Kuenluni, Pamiiri ja Tienšani mäestiku
vahel, Gobi kõrvest läänes, kesk
osas keskm. 1000 m kõrge kõrbse
Tarimi nõoga, asustatud peam. türgi-tatari rahvastega, moodustab suu
rema osa Hiina autonoomsest pro
vintsist Sinkiangist.
Hiio, mehenimi.
Hiiob, VT-s Hiiobi raamatu pea
tegelane, üks kolmest õiglasest, kel
lele Jumal tema õiglusest hoolima
ta laseb osaks saada raskeid kanna
tusi.
hiiobi sõnumid, kurvad teated
suurist õnnetusist.
Hiir, Erni, õieti Ernst H., luule
taja, * 1900; avaldanud algul kõlalisile ja muile efektidele toetuvaid,
hiljem
ideoloogilisest võitlusest
kantud luuletuskogusid. Valikkogu:
,,Päikeselised päevad" (1937).
hiir, om. -e, vt. h i i r 1 a s e d.
hiir, om. -u, hiirjas, hall.
hiireherned, taimeperekond lib
likõieliste suguk-st, meil tavalise
mate liikidena ahtalehine, harilik
ja aed-hiirehernes. Kultuurtaimist
kuuluvad siia vikk ja uba.
hiirekõrv, tervel maakeral esinev
ning meilgi tavaline umbrohi rist-
444
hiiresaba
Minarett Hiivas.
õieliste suguk-st, väga väikeste ning
rohkearvuliste seemnetega.
hiiresaba, väike umbrohi tulikõieliste suguk-st, esineb meil madalamais kohtades.
hiireviu, Eestis tavaline röövlind
kulliliste seltsist; sööb hiiri.
hiirjas, om. hiirja, os. hiirjat, hiiretaoline, hiirekarva hall.
hiirlased, väga liigirikas loomasugukond näriliste seltsist, ena
masti ööloomad, rohke ja kiire si
givusega, suurelt osalt kahjurid.
Siia kuuluvad näit. rott, vesirott,
põldhiir, koduhiir, hamster (om.
hamstri), biisamrott jt.
hiis, om. hiie, os. hiit, metsatukk,
püha salu; ka hiievaim.
Hiisi, naisenimi.
hiislar, nn. taara usu preestri
moodne nimetus.
Hiiu-Kärdla kalevivabrik, asut.
1829, asetseb Hiiumaal, Kärdlas;
töötab 1939 ligi 400 töölisega.
Hiiumaa (sks. üago), suuruselt
Saaremaa järgmine Eesti saar, Lää
nemaa piires, 965 km2, ühes juurde
kuuluvate saarekestega 1023 km2 ja
Himaalaja:
16 326 ei. (1934); peam. tasane, soi
ne ja metsane madalik, hõreda
asustusega, välja arvatud kirderan
nik Kärdla linnaga ja kohati kagurannik.
Koosneb neljast khk-st
(Emmaste, Käina, Pühalepa, Reigi),
kusjuures igaühele neist vastab üks
vald (Emmaste, Käina, Pühalepa,
Kõrgesaare).
Hiiva, endise Venemaa vasalliriik
(1873—1918) Turkestanis,
Araali
järvest kagus, Buhhaarast loodes,
kuulub enamasti Uzbeki nõukogude-vabariiki; oaas ja linn sealsa
mas, Amu-Darja ääres.
hiivama, mer., üles vinnama.
Hiivi, naisenimi.
hiivutama, peeneks hõõruma, pu
rustama, peenendama.
hila, võrgu ankurkivi.
Hildebrandi laul, vanim säilinud
katkend saksa kangelaslaulust, mil
les kirjeldatakse Dietrich v. Berni
relvuri Hildebrandi ja tema poja
Hadubrandi võitlust.
hilistuma, hiljaks jääma, hili
nema.
Hilja, naisenimi.
Hiljar, om. Hiljari, mehenimi.
Hilje, Hilju, naisenimed,
hiljuma, aegamööda ning tasa
edasi liikuma; ka hilistuma.
hiljused, zool., — ambulaakrid.
Hillar, om. Hillari, mehenimi.
Hille, Hiili, naisenimed.
Hillo, mehenimi.
Hilma, Hiline, naisenimed,
hilpama, hilbata, hilpan, hilbeldes, hüpeldes jooksma.
hüplema, hilbelda, hilplen, hilbendama, lipendama; hilpnema,
ripnema.
Hilve, Hiivi, naisenimed.
Himaalaja,
maakera kõrgeim
mäestik Lõuna-Aasias, Tiibeti ja
India vahel, kaarjalt Induse kesk
jooksust Brahmaputra keskjook
suni, 2500 km pikk, keskm. 220 km
lai, tugevasti kurrutatud ahelmäestik peam. graniidist ja gneisist, 120
tippu üle 6000 m, peale selle 62 tippu
üle 7000 m, neist kõrgeim Everest
•— 8882 m üle mp.; kõrge lõunakallak (vastu madalikku) väga järsk ja
Himrn
445
vihmarikas, lühem põhjakülg aeg
lasem ja kuiv; lumepiir põhjaveerudel u. 5500, lõunaveerudel u. 4500
m kõrgusel; veerud keskm. kuni
4000 m kõrguseni tiheda metsaga
kaetud, mis kõrgemal asendub põõ
sastiku ja alpitaimestikuga.
Himm, om. Himmi, mehenimi.
Himot, om. Himoti, mehenimi,
himurduma, himuraks muutuma,
hind, maj., hüviste või jõudluste
hulk, mida antakse-saadakse vahe
tusel mingi teise hüvise või jõud
luse vastu; vastutasu esemete või
jõudluste eest harilikult väljenda
takse rahas. Hinnaks nimetatakse
ka kindlaksmääratud ühiku maksu
must. Liike: ostuhind — kauba
hind ühes kõigi kauba ostuga seo
tud kuludega (nagu kauba maksu
mus, veo- ja saatekulud), oma
hind — materjali ostuhind +
valmistamise üldkulud (nagu ruu
mide üür, küte, valgustus, reklaam
jm.) ja müügihind — omahind
+ soovitav kasu.
hindam, om. -i, hindamistulemus,
määratud hind, taks.
Hindenburg, Paul v., Saksa feldmarssal ja riigimees, * 1847, f 1934;
tõrjus Maailmasõja algul augustis
ja septembris 1914 venelased välja
Ida-Preisimaalt, sai novembris 1914
idarinde ülemjuhatajaks, augustis
1916 kindralstaabi ülemaks, saavu
tas mitmel rindel silmapaistvat edu
kuni läänerinde kokkuvarisemiseni
septembri lõpul 1918; oli riigipre
sident 1925—34.
hindeväärtus, hindamis-, hinda
misel määratud väärtus.
Hindo, Hindrek, mehenimed.
Hindrey, Karl August, ps. Hoia
Ronk, kirjanik ja karikaturist, *
1875; teotses pikemat aega ajakir
janikuna ,,Postimehe" ja „Päevalehe“ juures, asutas pilkeajakirja
,,Sädemed" 1905, on avaldanud vaatlusteravaid psühholoogilisi romaa
ne (,,Sündmusteta suvi", 1937, jt.),
novellikogusid (,,Välkvalgus", 1932,
jt.), memuaare jm.
hindud, Ees-India aaria tõugu pärisrahvaste üldnimetus.
hinduism, paljudeks usulahku
hingamiselundid
deks harunev india uuem usundivorm, peajumalustega Višnu ja Si
va; on brahmanismi (<-) edasiarend.
Hindukušš, om. -kusi, os. -kušši,
Afganistani keskelt tema kirdenurgani ulatuv paljas kurdmäestik,
kuni 7755 m kõrge.
hinduma, hinnatud saama,
hindur, om. -i, hindaja; tennismängu vahekohtunik.
Hindustan [-tan], Ees-India ma
dalam põhjaosa Himaalaja mäesti
ku ja Dekkani lavamaa vahel.
hing, teoloogias olemuslik, sure
matu osa inimesest; psühholoogias
hingeeluliste nähtuste kandja või
lähtekoht; rahvausundis inimese
ja looma kehas asuv konkreetne
olend, kelle jäädav lahkumine sealt
tähendab keha surma.
hingamine, hapniku õhust voi
veest vastuvõtmise ja süsihappe
gaasi organismist eritamise protsess
kõigil õhus-elulistel e. aeroobseil
olenditel, nii vastavail loomil kui
taimil, esinedes neil elutegevuseks
esmajärguliselt vajaliku nähtusena.
Inimese hingamisliigutused toimu
vad harilikult tahtetult, alateadli
kult, süsihappest küllastunud vere
toimel hingamiskeskesse. Sissehin
gamiseks hingamislihased laienda
vad rinnakorvi ja seega kopsusid,
samuti lameneb kõhu vahelihas;
väljahingamiseks laskuvad rinna
korv ning kopsud koomale. Täis
kasvanud hingavad tavaliselt 16—
20 korda minutis, lapsed ja pala
vikuhaiged rohkem. Ühel vaiksel
hingetõmbel vahetub ainult osa
hingamiselundkonnas olevat õhku.
Sissehingatava õhu hapniku prot
sent (21) väljahingatavas õhus lan
geb (kuni 16-ni), kuna süsihappe
gaasi protsent (0,3) tõuseb (kuni
4-ni), ilma et hapnik korraga leiaks
täiel määral ärakasutamist.
hingamiselundid, erilised organid
hingamise sooritamiseks, näit. ime
tajad ja lindudel kopsud, putukad
trahheed, kaladel vees hingamiseks
lõpused, jm. Inimese mitmeosalist
hingamiselundkonda jaotatakse üle
misteks (ninaõõs, neel, kõri) ja alu-
hingamiskese
446
misteks hingamisteedeks (hingeto
ru, kopsutorud e. bronhid) ning
kopsudeks.
hingamiskese, om. -keske, os. -ke
set, hingamistalitlust juhtiv koht
piklikus ajus.
Hingan [-gan], mäestik Ida-Aasias, Mandžuuria (Mandžukuo) ja
Mongoolia piiril, Amuurist peaaegu
Peipingini, üle 1500 km pikk, kuni
2,5 km kõrge.
hingats, kinnikiilmumatu laugas;
jädemeline lõpuspilu alamatel ka
ladel.
Hinge, naisenimi,
hinged, tehn., ehitise või mööbli
sulgeosade (akna, ukse, kaane jne.)
pöördliikumist võimaldavad kinnitusvahendid.
hingedepäev, katoliku kirikus sur
nute mälestusele pühendatud päev
(2. nov.).
hingede rändamine, õpetus hinge
uuest kehastumisest pärast ühest
kehast lahkumist kuni lõpliku va
banemiseni korduva taassündimise
järel; on omane mõnele usundile
Vana-Egiptuses, Indias ja mujal.
hingekarjane, kirikuõpetaja, vai
mulik.
hingekell, kirikukella löömine
kellegi surma puhul.
hingelämb, om. -lämmu, os. -läm
bu, mee?., = astma.
hingemaa, kogukonnale kuuluv
maa, mis tuli mõninga aja möödu
misel ümberjagamisele kogukonda
kuuluvate isikute vahel; hingemaasüsteemi on rakendatud end. Vene
maal ja Eesti aladest Petserimaal
ning Virumaa idaosas.
hingepalve, palve või jumalatee
nistus surnu eest.
hingestama, hinge sisendama,
hingeteadus = psühholoogia,
hingetoru, hingamistoru kõri ja
kopsutorude vahel, söögitorust ees
pool.
hiniin, rohut., — kiniin.
hink (om. hingu) e. kivivingerjas, kala muda- või liivapõhjalistes järvedes ning jõgedes, ka Ees
tis, kuni 11 sm pikk.
Hinn, om. Hinnu, mehenimi,
hinnaalandus või -aiand, kauba-
Hippokrates
hinnast tehtav mahaarvamine, mi
da harilikult väljendatakse prot
sentides. Tähtsamad liigid: 1) r a b a 11
(komisjonimüügiks antud
kaubult või hulgimüügi puhul);
2) s k o n t o või diskonto (maks
misel enne kokkulepitud tähtaega)
ja 3) d e k o r t (kokkulepitust alaväärtuslikuma kauba puhul),
hinnaloend, om. -i, — tariif,
hinnaloodumine või hinnaloodung, hinna kujunemine.
hinnapariteet, mingi kauba hinna
võrdsus eri paigus.
hinnastama, hinnaliseks tegema,
hinnastik, hinnakiri e. kaubakataloog, kaupade nimestik ühes
müügihindade ja -tingimustega.
hinnastuma, hinnaliseks muutu
ma e. saama.
hinnavähend, hinnaaland; esi
algselt kalkuleeritud müügihinna
vähend.
hinne, om. hinde, hindamine; hin
nangu-, hindamisväljend.
Hinno, Hino, mehenimed.
Hint, om. Hindu, mehenimi.
Hinto, Oskar, insener, sulfaattselluloosi vabriku direktor, * 1882;
on olnud Majandusministeeriumi
Tööstusosakonna
direktoriks
ja
Kõrgema Tehnikumi õppejõuks.
Hintzer, Karl, fotograafina ps.
Hinto, tööõpetuse ja võimlemise
õpetaja Tartus, * 1895; avaldanud
rea käsiraamatuid võimlemisharjutuste alalt jm.
hipo-, kreeka eesliide võõrsõnus,
täh. ’hobu-’, ’hobuse-’.
hipodroom, hobuste võiduaja
mise väljak ühes selleks korralda
tud ringteega.
hipoloog, hobustetundja.
hipoloogia, hobuseteadus.
hipopotamus [-po'f-], jõehobu.
Hipparchos [-par-]- Nikeast, kree
ka täheteadlane, * u. 190, f u. 125
e. Kr.; rajas teadusliku astronoo
mia, koostas esimese kinnistähtede loendi, võttis tarvitusele geo
graafilise pikkuse ning laiuse, jne.
Hippokrates [-po'-j, vana-kreeka
kuulsaim arstiteadlane, antiikaja
meditsiini rajaja, * u. 460, f u. 377
e. Kr.
Hippolyte
447
Hippolyte [-po-], kreeka muinas
loos amatsoonide (-<-) kuninganna.
Hippolytos [-po'-], kreeka mui
nasloos Theseuse ja Hippolyte või
selle õe Antiope poeg, süütu noor
mees, keda võrgutas Theseuse abi
kaasa Phaidra ning keda ta vastu
tuleku mitteleidmisel süüdistas te
ma võrgutamise katses ja laskis
hukata; on Euripidese samanimeli
se tragöödia tegelaseks.
Hirlanda, samanimelise, prantsu
se algupäraga rahvaraamatu nais
kangelane, süütult tagakiusatu, kel
le süütus lõpuks selgub.
hirm, tõelisest või kujuteldavast
ohust tingitud afekt, avaldub väli
selt kahvatumises, värisemises jne.
Hirmuse, esimene raudteejaam
Sonda-Mustvee
kitsarööpmelisel
raudteel, 7 km Sondast.
hirmuvalitseja e. türann, toores
vägivallavalitseja.
Hirohito, Jaapani keiser alates
1926; * 1901.
hiromantia = kiromantia.
Hirošima, Jaapani sadamalinn
Hondo saare edelaosas, kunstkäsi
töö, kaubanduse ja tekstiiltööndusega, 310 000 ei.
hirs, om. hirre, os. hirt, m. om.
hirte, m. os. hirsi, õrs, puu, latt.
hirsid,
taimeperekond kõrreliste suguk-st, suurelt osalt umb
rohud, esinevad peam.
soojades maades. Pöörishirssi, mille seemneist saab tangu ja
putru, kasvatatakse va
na kultuurtaimena esi
joones
Kesk-Aasias,
Hiinas ja Indias. Kukehirss on meil tuntud umbro
huna.
hirss, om. hirsi, os. hirssi, m. os.
hirsse, paljudes liikides esinev
taim hirsside perek-st.
Hirv, Alfred, eesti maalikunstnik,
* 1880, f 1918; on loonud peami
selt realistlikke natüürmorte.
hirv, om. hirve, (isaloomal esine
vate) suurte oksjalt haruliste sar
vedega loom hirvlaste suguk-st, esi
neb kohati peam. Kesk- ja Lõuna-
Hispaania
Euroopas,
Eestis
mõni esindaja Ab
ruka saarel, kuhu
nad on toodud.
Eesti rahvakeeles
tähistab hirv mets
kitse.
hirvlased,
loomasugukond sõraHirv.
liste seltsist, mäletsejaliste rühmast, isased ena
masti haruliste umbsarvedega, mis
igal aastal paaritusaja möödu
misel ära tulevad ning järgmise
aasta jooksuajaks uutega asendu
vad; elavad igasuguses maasti
kus ning väga mitmelaadses loo
duslikus miljöös; on taimtoidulised, rohke esinemise korral tun
duvalt kahjustades metsi või põlde.
Siia kuuluvad näit. hirv, hirvpõder, põhjapõder, vapiti, ka Eestis
esinevad metskits ja põder, jpm.
hirvpõder, Euroopa parkides pee
tav iluloom hirvlaste suguk-st, ülaosis laiade laudjate sarvedega.
hirvsitikas e. põdersitikas, suur,
kuni 6 sm pika kehaga (isane lisaks
suurte sarvetaoliste
ülalõugadega)
tume
pruun mar
dikas hirve. põdersitiklaste SUHirvsitikas.
guk-st, elab Kesk- ja Lõuna-Euroopa tammemetsis, toitub taimemahlast.
his, muus., poole tooni võrra
kõrgendatud h e. si, = si-diees.
Hispaania (hisp. Espana), riik
Pürenee poolsaarel, Baleaaridel ja
Kanaari saartel, kokku ligi 510 000
km2 ja 25 milj. ei. Enamasti 600
—900 m ü. mp. rohtlatega lava
maa, kohati kõrgete kurdmäe-ahelikkudega: kirdes Püreneed, loodes
Kantaabria, keskel Kastiilia mäed,
kagus Granaada mägismaa, jm. Jõeorgudes viljakad, kunstliku niisu
tusega madalmaad, esijoones Ebro
ääres (Aragoonias) ja Guadalquiviri kaldail (Andaluusias). Ilmastu:
sisealade kiltmaal ja Ebro nõos
Hispaania
443
Hispaania
Hispaania neiud rahvarõivais.
kuiv, suvel kuum ja talvel külm,
loodes pehme ja niiske, idaranni
kud soe ja niiske, lõunas kuum ja
kuiv. Orgudes kasvatatakse nisu,
oliive, apelsine, viinamarju, suhk
ruroogu, puuvilla jm., metsis esi
nevad ms. korgitamm ja kastan.
Loomist peetakse peam. lambaid
ja kitsi, kohati ka hobueesleid, ho
buseid ja lehmi. Mägedes leidub
elavhõbedat, rauda, tina, kivisütt,
vaske, tsinki jm., mis on ka väljaveo-esemeiks korgi, veini ja puu
viljade kõrval.
Vabrikutööndus,
peale puuvillatöötluse Kataloonias
(Barcelona) ja metallitöönduse bas
kide alal (põhjas), on vähe arene
nud. Rahvastiku moodustavad segatõugu, romaani kultuuriga his
paanlased (kelti rahvaste, roomlas
te, kreeklaste, germaanlaste, lõunas
ka araablaste ja mauride järgla
sed). Väheselt leidub baske ja must
lasi. Üldine koolikohustus on mak
sev, kuid halvasti teostuv; ligi poo
led elanikest on kirjaoskamatud.
Valitsev riigiusk: katoliku. Suure
mad linnad: Madrid (pealinn), Bar
celona, Valencia, Saragossa, Bilbao,
Sevilla, Malaga, Granaada jt. Riigi
kord alates 1931 vabariiklik, ees
otsas presidendiga. Rahaühik: pe
seeta. Välisvaldusi on säilinud vä
he: Rio de Oro, H. Guinea ja H.
Maroko, kokku u. 340 000 km2 ligi
1 milj. el-ga.
Ajalugu: Umb. 11. saj-1 e. Kr.
tungisid Pürenee poolsaarele ja asu
tasid seal kolooniaid föniiklased,
hiljem kreeklased ja kartaagolased.
3. saj-1 e. Kr. vallutasid maa room
lased, 5. saj-1 p. Kr. läänegootid,
8. saj. algul araablased. Põhjapoolseist provintsidest lähtunud võitlus
araablaste vastu lõppes 15. saj-1.
Ferdinand V poolt 1479 rajatud H.
kuningriik saavutas 15. saj. lõpul
ja 16. algul oma suurima ulatuse
vallutuste tulemusena Euroopas ja
vast-avastatud Ameerikas. Lühiaja
lise õitsengu järel sattus H. suur
tesse kurnavaisse sõdadesse ning
Hispaania Guinea
Hispaania.
449
Mauride ehitatud sild Cördobas, Guadalquiviril.
16. saj. lõpul algas allakäik. H. lae
vastiku hävitamine inglaste poolt
merelahingus 1588 murdis H. üle
võimu merel ja rea valduste kaota
mine 17. saj-1 nõrgendas veelgi riiki.
Uusi kaotusi tõi kaasa H. pärilus
sõda 1701—14. 18. saj. lõpust alates
kasvas Prantsuse mõju ja 1808 sun
dis Napoleon I võtma kuningaks
oma venna Josephi. Prantslaste
väljatõrjumisele inglaste abiga 1813
järgnesid kestvad troonitülid ja
võitlused parteide vahel. 1824 kao
tas H. kolooniad Kesk- ning LõunaAmeerikas, sõjas P.-Am. Ühendrii
kidega 1898 loovutas ta Kuuba ja
Filipiinid. 1931 sai H. vabariigiks.
1936 puhkes kodusõda, milles fašistlikud
mässulised
elemendid
kindral Fr. Franco juhtimisel ja
Itaalia ning Saksamaa toetusel ku
ni 1939 on saavutanud olulisi võite
valitsusvägede üle.
Hispaania Guinea [gine'a\,. His
paania asumaa Aafrikas, Guinea
lahe idarannikul ja saartel (Annobom, Fernando Po pealinnaga Santa
Isabel, jt.), 26 659 km2, 121 000 ei.
hispaania haigus = influentsa,
hispaania keel, romaani keel inERL 28. II 39.
hispaania kirjandus
do-euroopa keelkonnast, esineb ena
mikus Hispaanias rahvakeelena, ko
hati Loode-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas peale Brasiilia, Kesk-Ameerikas, Mehhikos, Kuuba saarel ja
mujal, kokku üle 100 milj. inime
sel; on kujunenud ladina rahva
keelest Hispaanias, rohkete araabia
laenudega; omab palju murdeid,
millest kastiilia murre on tõusnud
valitsevaks kirjakeeleks, kusjuures
iseseisvat arengut on osutanud ka
taloonia keel (Hispaania idaranni
ku maakonnis).
hispaania kirjandus võis mauri
de vallutuse tõttu tekkida rahva
keelsena suhteliselt hilja. Varasei
maks mälestusmärgiks on kangelas
eepos ,,Poema del Cid“ 12. saj-st.
Kõrgele tasemele jõudis hispaania
kirjandus 16. ja 17. saj-1, millal
silmapaistvamaiks nimedeks olid
romaani alal M. de Cervantes, draa
ma alal F. Lõpe de Vega, P. Cal
deron de la Barca ja Tirso de Mo
lina, lüürika alal L. de Gõngora.
18. saj-1 valitsesid prantsuse klas
sitsismi mõjud. Uut omapära tõi
rahvusliku tunde tõus 19. saj-1, kui
gi nii sel kui ka järgmisel saj. his29
hispaania kunst
450
Kloostriküla Kesk-Hispaanias.
paania kirjandus on arenenud lähedais kokkupuuteis kultuuriliselt
juhtivate Euroopa maade kirjandu
sega. Selle ajajärgu tähtsamaiks
esindajaiks on J. Echegaray, Y.
Blasco Ibänez, M. de Unamuno, J.
Benavente, J. Ortega y Gasset jt.
hispaania kunst arenes pärast is
lami kunsti järk-järgulist taandu
mist 11. saj-st alates tihedas seo
ses prantsuse kunstiga, osutades
omapäraseid jooni vaid mõningais
üksikasjus (islami kunstist laenatud
ornamentika jms.). Võrdlemisi täht
susetu osa oli hispaania kunstil
kuni barokk-ajastuni, millal ta
maalikunsti alal (portree ja usu
lise sisuga maal) El Greco, D. Velazquez’i, B. E. Murillo ja Fr. de
Zurbaran’i toodanguga saavutas tä
helepandava koha. Pärast neid al
gas langusaeg, mille ajutist katkes
tamist 18. saj-1 tähistab ainult Fr.
J. de Goya y Lucientes’e toodang.
19. ja 20. saj. silmapaistvate his
paania kunstnikkude (I. Zuloaga,
P. Picasso) areng on olnud sõl
tuv prantsuse kunsti arengust,
hispaania kärbes, peam. Lõuna-
Hitler
ja Kesk-Euroopas esinev metaljalt
roheline mardikas villimardiklaste
suguk-st, kuni 2 sm pikk; sisaldab
kantaridiini, kasutatakse seetõttu
arstimite tegemiseks.
Hispaania Maroko, Hispaaniale
kuuluv väike põhjaosa Marokost,
28 000 km2, üle 800 000 eh, neist
44 000 eurooplast.
Hispaania pärilussõda, 1701—14,
puhkes Hispaania trooni päranda
mise pärast ühelt poolt Prantsus
maa ja teiselt poolt Inglismaa, Hol
landi ning Austria vahel Hispaania
Habsburgide soo kustumise järel.
Sõja tulemusena sai Hispaania
troonile Prantsusmaa kandidaat,
Bourbon’ide soost Philipp V, kuid
teiselt poolt langes osa Hispaania
maa-alasid Austriale ja Inglismaale.
hispaania roog (om. roo), troo
pilise Aasia roog- ja ronipalm, mil
le väga peenikesi tüvesid kasuta
takse punumismaterjalina (korv
mööbel, korvid jm.); ka Vahemere
maade rohttaim, mille sihvakat rootaolist tüve kasutatakse jalutuskep
pideks, õngeritvadeks jm.
hispaania saabas, keskaegne pii
nariist, mida kasutati sääreluude
murdmiseks piinatavad.
hispanism, hispaaniapärane kee
lend mingis muus keeles.
Hissarlik [-li'k], Väike-Aasias, Hellespondi läheduses olev küngas,
millel on toimunud korduvalt väl
jakaevamisi ja mida on peetud
muistse Trooja asukohaks.
histoloogia, koeõpetus, teadus
haru kehakudede mikroskoopilisest
ehitusest ja rakkudest.
liistoorik, ajaloo-uurija, ajaloo
lane, ajalookirjutaja.
histoorika, õpetus ajaloo-uurimise ning -kirjutamise olemusest ja
tehnikast.
historiograaf, ajalookirjutaja,
historiograafia,
ajalookirjandus
(uurimused ning avaldatud allikad);
ajalooteaduse arengu uurimine.
Hitler, Adolf, Saksa riigimees,
* 1889; äratas tähelepanu hea rah
valiku kõnelejana ning tõusis 1921
rahvussotsialistide juhiks; 1923 tõs
tis Münchenis mässu ja oli 1924
hitlerism
hobune
451
vangis; sai 1933 riigikantsleriks,
ühendas pärast P. v. Hindenburgi
surma 1934 riigipresidendi ameti
riigikantsleri ametiga ning kannab
sestsaadik saksa rahva juhi ja riigi
kantsleri nimetust; on kiire relvas
tamisega muutnud Saksamaa lühi
kese aja jooksul tähtsaks teguriks
rahvusvahelises poliitilises elus.
hitlerism e. hitlerlus, saksa rah
vussotsialism.
hitse, om. hitsme, külvirida.
h.-j. e. hj, lühend, = hobujõud.
Hjälmar [jel-\, järv Kesk-Rootsis,
480 km2, voolab Mälari järve.
Hjärne e. Hiärn [jäär-], Thomas,
ajaloolane, * 1638, f 1678; on kir
jutanud kompilatiivse Baltimaade
ajaloo „Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte", mis ' ilmus alles
1835.
hl, lühend, = hektoliiter (100 1).
hm, lüh., ■= hektomeeter (100 m).
h-moll, muus., — si-minoor.
Ho, keemias holmiumi märk.
Hobbema [im'-], Meindert, hol
landi maalikunstnik, * 1638, j 1709;
on loonud tõelisuslähedasi meele
olukaid maastikumaale, mille ai
nestikuks on peam. maalilised, poo
leldi puudest ning põõsastest var
jatud vesiveskid ja hurtsikud.
Hobbes [hobs], Thomas [tomas],
inglise filosoof, * 1588, f 1679; aren
das äärmiste järeldusteni matemaatilis-mehhanistliku maailmakäsitu
se, äratas erilist tähelepanu mehhanistlik-loodusloolise seletusviisi
rakendamisega riigi- ja ühiskonna
õpetuses.
hobuantiloobid,
suurekasvuliste
antiloopide perekond lõunapoolse
Aafrika puisrohtlais.
hobueesel, hobusetäku ja eeslimära ristlemisel saadav vähese
tähtsusega loom; kasvatatakse veel
Abessiinias ja Hispaanias. Vrd.
muul (om. -a).
hobujõud, lühendat. li.-j. e. hj,
võimsusühik; 1 hj = 75 kgm/sek. =
= 736 W; seda hj nimetatakse ka
meeter-hobujõuksja temast
erineb nn. inglise hobujõud
(lühendat. HP, = ingl. horse-power);
M. Hobbema : Maantee.
1 HP = 550 ingl. jalgnaela/sek. e.
1,014 hj.
hobukaan e. püdal, veeloom kaa
nide klassist, kärsatute seltsist, sööb
teisi veeloomi.
hobukastan, kiirekasvuline puu,
meil ilupuu, sõrmjalt eristunud
lehtedega ning ogalise viljaga, mis
sisaldab suuri pruune seemneid
(1—3); pärit Põhja-Kreeka mäge
dest. Lõuna-Euroopas kasvava, söö
davat vilja kandva kastaniga on
tal ainult viljakujus sarnasust.
Hobulaid, om. -laiu, os. -laidu,
saareke Haapsalu lähedal, Vormsist
kagus, 0,9 km2.
hobune, koduloom hobuslaste perek-st, pärineb metshobusest, ko
dustatud juba üle 2000 a. e. Kr.,
esineb metsikuna veel Kesk-Aasias,
on metsistunud Ameerikas, Austraa
lias ja Lõuna-Euroopas. Koduho
buse eluiga on kuni 25 a.; tööks so
biv on ta kuni 20 a-ni. Hobuse va
nust osutavad hambad, alates 9. elu
aastast aga ebakindlasti. Isahobune
on täkk, kohitsetud isahobune —
ruun, emahobune — mära, alla 1 a.
vanune — varss, 1—3-aastane —
sälg. Hobuste karv esineb mitmesuguseis värvitoonides ja värvikom
binatsioonides, mis seisukohalt ho
bused omavad mitmesuguseid karvanimetusi, millest mitmed on tar
vitusel ainult hobuste puhul, näit.
kõrb, võik, raudjas, kimmel jt. Ho
bune on hästi sobiv ratsa-, sõiduja veoloom, kusjuures tema eri tõud
omavad erisuguseid võimeid üheks
või teiseks otstarbeks. Hobuse väga
hoburaudtee
452
rohkeid tõugusid liigitatakse mit
meti. Oma välimuse ja otstarbe
järgi rühmitatakse neid kiirus- ja
sammuhobusteks ning vahetüübilisteks. Esimesed on pika kaela ja
saledate jalgadega, sihvakad ning
kärmed keskmist suurust hobused
(näit. araabia ja berberi h., traav
lid jm.), sobivad ratsutamiseks ja
kiirsõiduks. Teised omavad lühi
kest paksu kaela, madalaid jäme
daid jalgu ja aeglast iseloomu, on
suurt või keskmist kasvu tüsedad
veoloomad (näit. ardenni ja belgia
h.). Kolmandad on kehaehituselt ja
loomult esimeste ja teiste vahe
pealsed, segatüübilised, keskmiste
võimetega nii sõiduks kui raskuste
veoks (näit. hannoveri, holsteini ja
häkni li.). Eestis aretatav eesti h.
on väikekasvuline (u. 140 sm kõrge)
sammub., kuna tori h. (u. 153 sm
kõrge) kuulub vahepealsesse tüüpi;
peale nende meil aretatav ardenni
h. on eelmise kõrgune, kuid veidi
tüsedam. — Hobuseks nimetatakse
ka neljal laialisuunduval jalal seis
vat pakutaolist, keskel käsirauda
dega võimlemisriista.
hoburaudtee, raudtee, kus vagu
nite ette rakendatakse hobused; oli
varem tarvitusel linnades tänavraudteena, nüüd asendatud elektri
trammidega, säilinud veel mõnes
kohas mäetöönduses.
hoburästas, Eestis rändlind (rästa
perek-st), pesitseb männimetsis.
hohusejõud = hobujõud,
hobusekasvandus, põllumajandus
lik käitis, kus pannakse erilist
rõhku aretuslikule hobusekasvatu
sele laiemas ulatuses.
hobusckiin, hobuste ohtlik para
siit kiinlaste suguk-st, muneb esi
joones nende jalakarvadele, kust
tõugud lakkumisel satuvad makku,
mille seina küljes nad kasvavad 10
kuud.
hobusemooii, sõjaväes: keert.
Hobusemägi, metsane mägi Püha
järvest lõunas, 175 m ü. mp.
bobuseriistad = rakmed.
hobuslased, loomasugukond kabjaliste seltsist; neid iseloomustab
ainsa varba olemasolu, mille kõige
Hoffmann
alumine laiem lüli on varustatud
tugeva sarvkabjaga, peale selle
kaela harjal pikist karvust lakk ja
sabal jõhvid. Siia kuuluvad hobu
sed, eeslid ja seebrad.
hobu-veostu — gööpel.
hoc anno (lad.), ’sel aastal’,
hoc est (lad.), lüh. h. e., ’see on’,
’see tähendab’.
hodegeetika, tee osutamine mingi
teadusala tundmaõppimiseks; meto
doloogia.
Hodler, Ferdinand, šveitsi maali
kunstnik, * 1853, f 1918; on loonud
allegoorilise sisuga, joone ja värvi
poolest puhtaid ning kindlaid, de
koratiivselt mõjuvaid figuraalseid
kompositsioone; avaldas oma too
danguga mõju ekspressionistidele.
hodomeeter,
taskukella-taoline
sammudelugeja, kantakse taskus.
Hoeneke [/ioon-], Bartholomäus,
elulooliselt lähemalt tundmatu kroo
nik 14. saj. I poolel, kirjutas alg
kujus kaotsiläinud Liivimaa kroo
nika, mis on eriti tähtis 1343. a.
jüriöö vastuhaku kirjelduse poolest.
Hofer, Andreas, Tirooli vabadus
võitleja, * 1767, j- 1810; tõstis 1809
Baieri valitsuse vastu mässu, oli
esialgu lahinguis baierlaste ja neid
toetavate prantslaste vastu võidu
kas, sai siis aga kaotuste osaliseks,
langes reedetuna prantslaste kätte
vangi ja surmati 1810 Mantuas.
Hoff, Jacobus van’t, hollandi kuu
lus keemik, eriti dissotsiatsiooniõpetuse alal, prof. Amsterdamis ja
Berliinis, * 1852, f 1911.
Hoffmann, Friedrich, saksa rohuning arstiteadlane, * 1660, j- 1742.
Hoffmann, Ernst Theodor Ama
deus, saksa kirjanik, * 1776, f 1822;
lõi romantilisi, piiripidamatu fan
taasialennuga novelle ja romaane;
teotses ka teistel kunstialadel.
Hoffmann, Oskar Georg Adolf,
maalikunstnik ja graafik, * 1851,
t 1912; oli pärit Tartust, sai hari
duse Düsseldorfis, teotses peamiselt
Peterburis; kasutas oma elavailmelistes realistlikes maalides ja ofortides tüüpiliselt eestipärast aines
tikku; harrastas žänrimaali, port
reed ja maastikku. — Vt. tahvlit 22.
Hoffmann v.
453
Hoffmann v. Fallersleben, August
Heinrich, saksa järelromantiline luu
letaja ning kirjandusloolane, saksa
rahvushümni looja, * 1798, f 1874.
hofmani tilgad, elustav vahend
minestuse puhul, = eeterpiiritus.
Hofmannsthal, Hugo v., austriasaksa kirjanik, * 1874, f 1929; kir
jutas uusromantilisi luuletusi, draamateoseid jm.
Hogarth [hogae], William, inglise
maalikunstnik ja graafik, * 1697,
f 1764; lõi portree- ja žanrimaale,
valmistas rea kuulsaid pildisarju
(,,Moodne abielu” jt.).
Hohenstaufenid [hooanšt-], Švaabimaa vürstisugu, valitses SaksaRooma keisririiki 1138—1254.
Hohenzollernid [hooantso-], Sak
sa vürstisugu, jagunes 1227 Franki
ja Švaabi liiniks; esimene tõusis
1701 Preisi, 1871 Saksa keisririigi
troonile, lahkus troonilt 1918; teine
liin jagunes 16. saj-1 omakorda ka
heks liiniks.
Hoia Ronk, vt. Hindrey, K. A.
hoidis, konserv, alalhoidmiseks
korraldatud toiduaine, mis kuumu
tamise, kuivatamise, keemiliste ai
nete (suhkru, soola jne.) lisanda
misega vm. teel on vabastatud kää
rimist ja mädanemist tekitavaist
pisikuist.
hoidla, hoiukoht, panipaik,
hoidleja, halastaja-õde.
hoidlema, hoielda, hoidlen, sage
dasti, alati hoidma; ka põetama.
hoidmik, hoiuruum, -anum jne.;
hoitavate esemete kogumik.
hoiu- ja Iaenukassa, ühistegelik
krediitasutis, mis toimetab ainult
hoiu- ja laenuoperatsioone.
hoiukassa e. säästukassa, hoiu
pank, eriti hoiusummade kogumi
seks.
hoiumärge, om. -märkme, võlg
lase kinnisvara kohta kinnistus
registrisse kantav märge, mis peab
kindlustama selle kinnisvara väär
tusest eesõigustatud korras mingi
summa kättesaamist.
hoiupank, hoiuspank e. deposiitpank, pank, mis tegeleb esma joones
hoiuste e. deposiitidega, s. o. hoiule
antud vääris-esemete või rahaga.
Holbein
Hans Holbein noor.: Dorothea Offenburg.
hoius, hoiuleantud asi, hoiu-ese,
deponaat; hoiuvara, hoiusumma,
deposiit.
hoiusiama, hoiule andma, depo
neerima, talletama.
hoiustu, hoiuleantud
esemete,
hoiuste hoiukoht.
hoius-äri, hoiuspanga äritehin
gud e. operatsioonid.
Hokaido e. Jesso, põhjapoolseim
Jaapani suurist saarist.
hoki (ingl. hockey), jalgpallitaoline spordimäng kahe meeskonna
vahel ä 11 liiget, kusjuures kõveraotsalise kepiga püütakse väikest
kõva palli veeretada või lüüa vastasmeeskonna väravasse.
Hokusai [ho'ksai], Katsušika, jaa
pani maalikunstnik ja graafik,
* 1760, f 1849; oli eriti viljakas puu
lõike harrastaja, avaldas oma too
danguga 19. saj. teisel poolel suurt
mõju prantsuse kunstile.
Holbein, Hans, van., saksa maali
kunstnik, * u. 1460, f 1524; lõi loo
duslähedasi altarimaale, jõudis hin
natavaimate tulemusteni portreejoonististega.
Holbein, Hans, noor., saksa maali
kunstnik ja graafik, * 1497, j 1543;
Hoiberg
Hollandi I.
454
Hollandi maastik hollandi-friisi
oli üks silmapaistvamaid renessansi
ajastu saksa kunstnikke, lõi altari
maale, portreid, freskosid, graafilisi
sarju jm. Vt. pilti eelm. lk-1.
Hoiberg, Ludvig, parun, norrataani kirjanik, * 1684, f 1754; rajas
uueaegse taani kirjanduse arvukate
rahvapäraste ning eluliste komöö
diatega.
Hoiberg, Johan, poliitikategelane,
mitme Riigikogu liige, lcaub.-tööstusminister 1927—28, * 1893.
Holdre, vald Valgamaal, Helme
khk., vastu Läti piiri, 553 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on osalt Helme valla,
enamikult aga Vaoküla v. osaks.
Holland (holl. Nederland), ku
ningriik Põhjamere ääres, Saksa
maast läänes ja Belgiast kirdes,
Schelde, Maasi ja Reini alamjooksu
ümbruses, 34 225 km2, 8,4 milj. ei.
(1935). Enamasti madalmaa (kuni
XU koguni allpool merepinda), suu
relt osalt paisude abil kindlustatud
üleujutuste vastu. Põhja-poolt lõi
kub sügavale maasse madal Zuidersee laht, mis enamasti kuiven
datud. Põhjaosas on H. peam. vil
jatu ning kuiv liivamaa (nõmme ja
männimetsaga) või kõrgraba, lõu
nas aga peam. viljakas nn. maršimaa, jõgede, nende suudmeharude
ja eriti rohkete kanalitega ristirästi läbi lõigatud. Rahvastiku ti
hedus on õige suur, keskm. 245 in.
km2 kohta, tõustes kohati viljakail
aladel aga üle 600 in. km2 kohta.
Rahvastik koosneb ligi 3At ulatuses
germaani algupära hollandlastest
(friiside, frankide ja sakside järg
lased), edelas flaamidest, põhja
karjaga.
osas samal määral friisidest; tun
duvalt leidub ka juute ja sakslasi.
Usuliselt on üle poole rahvastikust
protestantlik (kalvinistid) ja üle V3
katoliiklik. Rahvaharidus on kõrgel
järjel, koolikohustus 7-aastane. Elatutakse karjandusest, tootes roh
kesti piima, võid ja juustu, aiandu
sest, eriti mitmesug. lillekasvatu
sest, kalandusest (heeringad, aust
rid), kaubandusest, laevaehitusest
ja eriti asumaadest sisseveetavate
toorainete (tubaka, suhkru, kakao,
nahkade, kalliskivide jne.) töötle
misest. Väljaveos on tähtsal kohal
aia- ning karjasaadused. Suurimad
linnad: Amsterdam (pealinn) ja
Rotterdam, mõlemad suured mere
sadamad, edasi valitseja asulinn
Haag. Riigikord: konstitutsiooniline
kuningriik, kahekojalise parlamen
diga. Riik jaguneb 11 maakonnaks.
Rahaühik: kulden. Välisvaldused:
IL Ida- ja H. Lääne-India, üle 2
milj. km2 ja 61 milj. el-ga. —- Aja
lugu: 1815 Hollandist ja Belgiast
loodud ühine kuningriik, kust Bel
gia 1831 iseseisvus. Vabameelne
põhiseadus pärineb aastast 1848,
on viimati muudetud 1922.
hollandi-friisi kari, vt. eesti hol
landi-friisi kari.
Hollandi Guayana [guajaana] e.
Surinam, Hollandi asumaa LõunaAmeerika kirderannikul, Briti ja
Prantsuse G. vahel, 173 840 km2,
164 000 ei., neist u. 1900 valget.
Pealinn Paramaribo.
Hollandi Ida-India, Hollandi asu
maad Malai saarestikus, nimelt
Suured Sunda saared Sumatra, Jaa-
hollandi keel
hollandi kunst
455
Hollandi veskimaastik.
va, Borneo (suurem osa) ja Celebes,
Väikesed Suuda saared, peale selle
Molukid, Uus-Guinea lääneosa ja
palju väikesi saari, kokku 1,9 milj.
km2, u. 61 milj. ei., neist 242 000
eurooplast. Pealinn Bataavia (Jaaval).
hollandi keel, alamsaksa mur
deist kujunenud germaani keel, esi
neb Hollandis, Belgias ja KirdePrantsusmaal (viimaseis flaami kee
lena), Lõuna-Aafrika buuridel, Tseilonil, Hollandi asumais ja osalt
Põhja-Ameerikas.
hollandi kirjandus on vanimas
osas mõjustatud prantsuse (rüütli
romaanid) ja osalt ka keskaegsest
ladina kirjandusest; tähtsamaks mä
lestusmärgiks 13. saj-st on rebaselugude tsükkel ,,Reinuvader Rebane“. 13. saj. II poolel tekkis
õpetlik kodanlik, müstiline ning
usuline kirjandus, 15. saj-1 draamakirjandus (müsteeriumid, moraliteedid). Renessansiajastul mõjustasid
hollandi kirjanduse arengut tõlked
klassikalisest kirjandusest. Õitsen
guajaks sai kirjanduses nii nagu
teistelgi aladel 17. sajand (J. van
Vondel). 18. saj. algul pääsesid
maksvusele hollandi omapära ta
sandavad prantsuse mõjud ning lü
hiajalist tõusu tähistas ainult ko
danliku perekonnaromaani harras
tus selle saj. lõpul. 19. saj. I poo
lel tekkis rahvusromantiline vool
(ajakiri „De Gids“, asut. 1837) ja
19. saj. II poolel virgutasid hol
landi kirjanduse arengut moodsad
Lääne-Euroopa kirjanduslikud lii
kumised (ajakiri ,,De nieuwe Gids“,
1885). Selle ja järgmisegi saj. kirja
nikest osutusid silmapaistvamaiks
Multatuli, V. Kloos, Fr. van Eeden,
P. C. Boutens ja H. Heyermans.
hollandi kunst hakkas lokaalset
koloriiti omandama 13. saj. paiku,
kuid teravama rahvusliku iseloo
muni ja ühtlasi õitsenguni jõudis
ta alles 16. saj. lõpul; seda eeskätt
maalikunsti alal, kuna ehituskunsti
ning skulptuuri areng jäi varju,
olenedes osalt suuremast sõltuvu
sest naabermaade kunstist, osalt
silmapaistvate meistrite suhtelisest
vähesusest. Peamisteks harrastus-
Holsti
456
Hollandi L.
Holland.
Tänavapilt Amsterdamis.
aladeks said 17. saj-1 žanrimaal,
portree, natüürmort, maastik, mere
maal (harvem ajalooline ja usuline
maal); käsitluslaad oli realistlik ning
rahvapärane. Kunstilisteks keskus
teks kujunes terve rida linnu —
vahel väga teravat eri-ilmet oma
vate koolkondadega, näit. Haarlem
(Fr. Hals, A. van Ostade, J. van
Ruysdael, Ph. Wouwerman), Ams
terdam (Rembrandt van Ryn, B.
van der Heist, M. Hobbema, P. Pot
ter), Utrecht, Haag, Leyden, Delft
jt. 17. saj. lõpul tekkis sügav ning
kauakestev langus. Hollandi 19. saj.
silmapaistvaima meistri V. van
Gogh’i areng on lähedalt seotud
prantsuse kunsti arenguga.
Hollandi Lääne-India, Hollandi
Guayana ja Hollandi Antillide (pea
miselt Curagao saar) ühisnimetus.
Hollandi Uus-Guinea [gine a], UusGuinea saare läänepool, Hollandi
Ida-India osa, 388 140 km2, umb.
333 000 ei.
hollender, om. -dri, os. -drit,
paberitööstusis peenendamismasin;
meier.
Hollywood [hollivud], filmilinn
Am. Ühendriikides, Kalifornias, tek
kinud Los Angelese eeslinnana, üle
200 000 ei. (1930); seal filmitakse
u. 75% kogu Am. Ühendriikide fil
mitoodangust.
Holmenkollen, kõrgustik Norras,
Oslost loodes, 317 m ü. mp., kuu
lus suusavõistluste keskus.
Holmes [houms], Sherlock [šöölok], C. Doyle’i kriminaaljuttude
peategelane; ülekantud tähenduses:
osav salapolitseinik.
holmiuin, keemiline element (märk
Ho), haruldane muldmetall, aat.kaal 163,5.
holo-, kreeka eesliide, täh. ’täis-k
holoeedria, (kristallide) täistahksus. Vrd. hemieedria.
Holofernes [-fe'~], eesti piiblis
Olovernes, Juuditi raamatus
Nebukadnetsari väejuht, kes tape
ti juudi naise Juuditi poolt.
Holsti, Rudolf, Soome vabameel
ne riigimees ja diplomaat, * 1881;
on olnud saadik mitmes riigis (Ees
tis 1923—27) ja korduvalt välismi
nister.
Holstre
457
Holstre, vald Viljandimaal, Pais
tu khk., 1866 ei. (1934), alates 1.
IV 39 väikeste juurdelõigetega idas.
Holz [-ts], Arno, saksa kirjanik,
üks saksa naturalismi rajajaid, kir
jutanud jutustusi, luuletusi jm.,
* 1863, f 1929.
Holtz, Otto Reinhold v., kirja
mees ja kirikuõpetaja Keilas, * 1757,
j- 1828; avaldas stiililt paindliku
õpetlikkude juttude kogu „Luggemissed...“ (1817).
Holvandi, raudteejaam Tartu-Petseri liinil, Tartust 50 km.
homaar e. merivähk, jõevähitaoline suur koorikloom kümnejalaliste seltsist, ku
ni 1/ä m pikk ja 5
kg raske, maitsva
lihaga; esineb Eu
roopa lääne- ja lõuHomaar.
napoolseis meredes.
Homeros, legendaarne pime kree
ka luuletaja 9. saj-1 e. Kr., ,,Iliase“
ja ,,Odüsseia“ arvatav looja või tööt
leja; peetakse mõningate uurijate
poolt luulekujuks ja ta teoseid
mitme autori pikaajalise töö viljaks.
homiilia, jutlus.
liomileet, jutlustaja, kõne kaudu
piibli seletaja.
homileetika, jutlust käsitlev usu
teaduse haru, jutlusteadus.
Hommikumaad e. Idamaad, Põhja-Aafrika ning eriti Edela-Aasia,
vanast Roomast ja Kreekast peam.
idas asetsenud maade üldnimetus.
Laiemas mõttes kuuluvad siia At
las, Sahara, Egiptus, Araabia, Pa
lestiina, Süüria, Mesopotaamia, Väike-Aasia, Kaukaasia, Pärsia, Afga
nistan ja Turkestan, seega enamasti
kõrbse maastiku ja islami kultuu
riga maad; kitsamalt mõeldakse
nende all Vahemere idaotsa ümber
olevaid maid. Vastand: Õhtumaad
(Euroopa).
hommikumaa-õigeusu
kirik e.
kreeka-katoliku e. hommikumaa ki
rik, rooma-katoliku kirikust 1054
lahkunud ja Balkanil ning mujal,
peam. slaavi rahvaste aladel levi
nud kirik u. 150 miljoni liikmega.
homöopaatia
Erineb rooma-katoliku kirikust nii
kommete kui ka dogmade poolest,
toetub esimese seitsme oikumeeni
lise kirikukogu otsustele, jaguneb
iseseisvaiks rahvuskirikuiks.
homo (lad.), inimene,
homo-, kreeka eesliide võõrsõnus,
täh. ’sama-’, ’võrd-’, ’kokku-’.
homofoonia, kirj., samakõla; heli
töös ühe peaviisi juhtivalt esinemi
ne, kusjuures muud helid on ainult
temale harmooniliseks saateks. Vas
tand: polüfoonia.
homofooniline, ühehäälne,
homogeenne, kõigis osis ühesu
guste omadustega, ühtlane, ühtlik.
Vastand: heterogeenne.
homo homini lupus (est), ladina
kõnekäänd, ’inimene (on) inimesele
hundiks’.
homoloogne, vastav; samalaadne,
samandlik.
homoloogsed elundid e. samandid, sama päritoluga organid, mis
eri loomil võivad olla eri talitlu
sega, näit. linnu tiib ja inimese kä
si. Vrd. analoogsed elundid e. sarnandid.
homonoomne, samaväärne,
homonüümia, homonüümsus, eri
tähenduslike sõnade samakõlalisus.
homonüümid e. sarnandid, eri tä
hendusega (tavaliselt ka eri pärit
oluga), kuid väliselt samakõlalised
sõnad, näit. kari (hulk) ja kari (kaljurahu).
homorgaansed häälikud, võrdle
misi lähedase hääldamisviisiga (sa
mas kohas või samade hääldamiselunditega tekitatavad) häälikud,
näit. k, g ja h, samuti p, b ja m
ning t, d ja n.
homoseksuaalsus, haiguslik sugu
line kalduvus omast soost isikute
poole, omasoo-iharus.
homotsentrilinc,
samakeskene,
iihiskeskene.
homunculus [-mu'-] (lad.), ’inimeseke’, kunstlik inimene.
homöo-, kreeka eesliide võõr
sõnus, täh. ’sarnane’, ’samane’.
liomüopaat, homöopaatilise ravimisviisi pooldaja ning harrastaja.
homöopaatia, arstimisviis, mille
puhul antakse väikesis annuseis
Hondo
458
sellist arstimit, mis suuremate an
nustena mittehaiges kehas võib ars
titava haiguse taolise nähtuse esile
kutsuda. Allopaatia vastand.
Hondo, Jaapani keskmine,* suu
rim saar, 224 737 km2, u. 53 milj. ei.
Honduuras, vabariik Kesk-Ameerikas, peam. vastu Kariibi merd,
mägismaa tervisliku ilmastuga, väl
ja arvatud niisked rannikud, 154 305
km2, u. 925 000 ei., peam. segave
relised ja indiaanlased; riigikeel
hispaania. Maa on lopsaka troopi
lise taimestikuga ja viljakas; toode
takse
banaane, kookuspähkleid,
kohvi, tubakat ja suhkrut; mägedes
leidub kulda, hõbedat, rauda, vas
ke jm. — Maa alistati hispaanlas
tele 1524, vabanes sealt 1821, sai
iseseisvaks 1839; sisemiste rahutuste
ja sõdade tagajärjel sattus 20. saj.
algul P.-Am. Ühendriikide majan
dusliku ja poliitilise mõju alla.
hõng, om. -a, suur ning vana,
põline mänd.
Hongkong, saar Hiina kagurannikul, Kantonist lõunas, 83 km2,
633 000 ei.; ühes lähedase Kauluni
poolsaare lõunaosaga moodustab
samanimelise Inglise asumaa, koos
renditud lisamaaga 1012 km2, üle
900 000 ei. (1933), enamasti hiinla
sed. Pealinnaks on vabasadam Vic
toria e. Hongkong, ülikooli, elava
kaubanduse ja mitmekülgse töön
dusega, 364 000 ei. (1933), neist u.
19 000 eurooplast.
Honolulu [-Zu7u], Havai saarte
moodne pealinn ja tähtsaim sadam,
Oahu saarel, ülikooli ja rauatööndusega, 142 000 ei.
honorant, veksli lunastaja,
honorar, töötasu (eriti kirjanik
kudele, arstidele, advokaatidele, in
seneridele jt. vabakutselistele).
honoratsioon, honoreerimine.
honoreerima, (eriliselt) austama,
austust avaldama; töötasu (hono
rari) maksma (eriti vabakutselis
tele); vekslit või tšekki välja ost
ma (lunastama).
honoris causa [lionoo-]
(lad.),
lüh. h. c., ’au pärast’, au-.
hooaeg, elavaim tegevusperiood
hoolekandekasvatus
aastas teatri, kirjanduse, seltskon
naelu või mõnel muul alal.
hooajakaubandus, kaubandus, mis
toimub täie hoogsuse ja ulatusega
ainult mingil hooajal; siia kuu
luvad näit. spordivahendite, aiasaa
duste ja karastavate jookidega
kauplemine.
hooajatariif, erakorraline odav
tariif reisijate ja kaupade veoks
kindlaksmääratud aegadel ja juhtu
del, näit. huvirongides suvel.
hooaja-väljamüük, hooajakaupade alandatud hindadega müük hoo
aja lõpul või järel, et mitte jä
relejäänud kaupade tagavaraga lao
ruume koormata.
hoob, om. hoova, os. hooba, m.
os. hoobasid e. hoobi, kang.
hoobama, hoovata, hooban, kan
gutama, hoovaga tõstma.
Hooch e. Hoogh, Pieter de [piit-],
hollandi maalikunstnik, * 1629, f u.
1684; on loonud soojades punas
tes, kollastes ning pruunides too
nides intiimseid interjööre, tavali
selt vaatega läbi avatud ukse.
hooghännalised, tiivutute putu
kate selts, kuni V2 sm pikad tiiba
deta loomad, tagakehal kaheharu
lise hargiga — hüppamiseks, näit.
vesi-hooghänd (seisval veel), lumekirp (lumel) jm.
hoogus, om. hoogsa, os. hoogsat,
hoogne.
Hooke [huk], Robert, inglise füü
sik, leiutaja, elastsusteooria uurija
(Hooke’i seadus), * 1635, f 1703.
hookuspookus, taskukunstniku võluvormel; taskukunsti trikk.
hooldaja, vaeslastekohtu poolt
määratav isik hooldust vajavate isi
kute majanduslike huvide kaitseks
ja korraldamiseks.
hooldamine, jur., vaimuhaige, pil
laja, abielunaise, äraolija, maksu
jõuetu või surnud isiku vara va
litsemine ja tema õiguste teosta
mise eest hoolitsemine seaduslikus
korras määratud ja teotseva hool
daja poolt; seekõrval alaealiste
hooldamine kannab eestkoste
nime.
hoolekandekasvatus, koduselt kas
vatamatute, kodutute, kohtualuste
hoolekandekoolid
459
ja kohtu poolt karistatud laste kas
vatus kuni 18. eluaastani (või ka
kauem, mõne tööoskuse omanda
miseni) vastavais hoolekandekoolides või ka perekondades ühiskond
like organite järelevalve all.
hoolekandekoolid, koolid hoolekandekasvatust (-«-) vajavaile las
tele, on Eestis poiste jaoks Kolu
veres ja tütarlaste jaoks Saksis (vii
mane muudetud vastavaks kodutööstuskooliks).
hoolekanne, puudusekannatajate,
haigete jne. abistamine mitmesu
guste vastavate riigi ning omava
litsuse hoolekandeasutiste kaudu.
hoolekogu, peamiselt majandus
likke küsimusi korraldav organ
mõn. asutistel (näit. algkoolidel).
hoolkond, kuratoorium, hooldav
asutis, hooldajate või hoolekand
jate kogu.
hoomama, märkama, tähele pa
nema.
hoonestama, hooneid täis ehita
ma, hoonetega varustama.
hooratas, raske ratas mootori
võllil, mis ühtlustab mootori käiku
(vt. mootorid).
Hoorep e. Horeb, mäetipp Siinai
poolsaarel, piibli järgi kümne käsu
saamise koht.
hoorid, aastaaegade jumalannad
kreeka muinas-usundis.
hoovama, voolama, valguma. Vrd.
hoobama (hoovata).
Hoover [huuva], Herbert Clark
[hööbdt klaak], P.-Am. Ühendriiki
de vabariiklik poliitik, * 1874; oli
kaubandusminister 1921—28, riigi
president 1929—33; korraldas Maa
ilmasõja lõpul mitme Euroopa riigi
abistamist toiduainetega,
hoovkond = õukond,
hoovused, merevee korrapärased
liikumised peamiselt tuulte toimel
mingis püsivas või vastavalt aasta
aegadele vahelduvas suunas; too
vad kaugemaist rajoonidest kas
külmemat või soojemat vett (vt.
näit. Golfi hoovus), mõjustades ka
lähedaste maade ilmastut. Peale
tuuletekkeste hoovuste esineb veel
tagasivooluvete, magedamate ning
Hornung
soolasemate vete segunemise, sa
muti tõusu ja mõõna hoovusi.
Hopa, alev, = (läti) Ape.
Hoper [.hopjo r], Doni jõe kirdeharu Volga keskjooksust läänes,
886 km pikk.
hopliit, raskeis relvis jalasõdur
Vana-Kreekas.
hora [hoo-] (lad.), lüh. h, tund.
Horatius [-aatsi-], Quintus H o r a t i u s Flaccus [kvin-], rooma
suur luuletaja, * 65, f 8 e. Kr.; pro
pageeris oma vormilt viimisteldud
teoseis luksuse hülgamist, vähesega
leppimist ja kuldset keskteed nii
elunautimises kui keeldumises.
hord, salk, rändrahva väike ühis
kondlik üksus, näit. tatarite Kuldhord.
horisont, vaatepiir, silmapiir e.
silmaring, näiv piirjoon maakera
pinna ja taevavõlvi vahel; on merel
või tasasel maastikul ringikujuline.
horisontaal, geogr., samakõrgus
joon.
horisontaalne, rõhtne, rõht-.
horm e. o r m, om. -a, kiud; põi
ki üle jala käiv pastlapael, selle
aas pastla servas, kingapaela auk.
hormoonid, sisesekretsiooni-näärmete poolt toodetavad ärritavad
ained e. ärritid, mis levivad kehas
vere kaudu ja avaldavad mitmesu
gust olulist toimet.
Horn [huurn], Gustav, krahv,
Rootsi väejuht, * 1592, f 1657; võt
tis osa Liivimaa alistamisest, ni
metati 1628 Rootsi vägede ülemju
hatajaks Liivimaal, oli 1652—53
Liivimaa kindralkuberneriks.
Horn [huurn], Arvid Bernhard,
krahv, Rootsi riigimees, * 1664,
f 1742; omas suurt võimu eriti
1720—38 ja püüdis parandada sõ
dadest laastatud maa majandus
likku ja poliitilist olukorda.
Hornung, Johann, kirjamees ning
kirikuõpetaja (Karulas ja mujal),
* u. 1660, f 1715; avaldas eesti kee
leõpetuse ,,Grammatica Esthonica“
(1693), kirikliku käsiraamatu ,,Ma
Kele Koddo ning Kirgo Ramat“
(1695) jm., tõlkis eesti keelde (põhja-eesti murdesse) Uue Testamendi,
lähendas (võõrapärasusi välja tõr-
horoskoop
460
judes) eesti kirjakeelt rahvakeelele
ja lõi nn. vana kirjaviisi.
horoskoop, astroloogias taevatäh
tede seis mingil momendil, tavali
selt inimese sünnihetkel, samuti
selle seisu skemaatiline kujutis; ka
sutatakse inimese tuleviku ennus
tamiseks.
horrendne, kohutav, hirmus,
horribile dictu [-rz'-j, ladina kõ
nekäänd, ’hirmus öelda’.
liortatiivne, virgutav, ergutav,
julgustav; manitsev.
horteerima, virgutama, ergutama,
julgustama; manitsema.
hortensia [-ten-],
Ida- ning KaguAasiast
pärinev
ilutaim kivirikuliste suguk-st, esi
neb
meil
toas,
kasvuhooneis
ja
suvel aias, suurte
valgete,
roosade
või helesiniste õieHortensia.
kobaratega.
Horthy [-ti], Miklös [miklooš],
Ungari riigihoidja, * 1868; nimetati
1918 Austria-Ungari mereväe ülem
juhatajaks, vallutas rahvuslike vä
gede juhina enamlastelt novembris
1919 Budapesti, sai märtsis 1920
riigihoidjaks.
hortikultuur, aiandus,
hortoloog, aiandusteadlane.
hortoloogia = aiandusõpetus.
Hosea, eesti piiblis O s e a, esi
mene kaheteistkümnest väikesest
prohvetist, teotses 8. saj-1 e. Kr.
hosianna, heebrea algupära krist
lik tervitushüüd.
hospidal, haigemaja, haigla; ka
vaestemaja ning varjupaik.
hospiits, munkade poolt asuta
tud rändajate puhkepaik hõredalt
asustatud või asustamata maa-alasid läbivate teede ääres; kristlik
võõrastekodu.
hospitaliidid e. hospidalivennad,
u. 9. saj-1 tekkinud katoliku ordu
peani, haigete eest hoolitsemiseks;
on püsinud muudatusi üle elades
praeguseni; meeshospitaliitide kõr
val teotsesid ka naish-d e. hospidaliõed.
Htich
hospitant, külastaja, organisat
siooni või asutise külalisliige, aju
tine osavõtja või poolehoidja; pealt
kuulajana õppetegevuse jälgija —
õppetegevusest õppimiseks või selle
hindamiseks.
hospiteerima, külastama, eriti
õppeasutist hospitandina.
hostia, armulaualeib (hapnemata
leib) e. oblaat katoliku kirikus,
hotell, võõrastemaja,
hotentotid, väikesekasvuline, bušmanitega tõulises suguluses olev
rahvatõug Lõuna-Aafrika edela
osas, peani, karjusrahvad, muudest
aafrika rahvastest tõuliselt tuge
vasti erinevad, kultuuriliselt hamiitidele lähedased, väga iseärali
kest häälikuist koosneva keelega;
on välja suremas, säilinud alla
100 000 is.
Houdon [uclo'ij], Jean Antoine
[žaij arjtuarj], prantsuse eelklassitsistlik kujur, * 1741, f 1828; oli
silmapaistev eeskätt portreekujude
(Voltaire’ist, Rousseau’st, Napole
onist jpt.) loojana, püüdis üldise
lihtsuse juures teravalt esile tõsta
kujutatava isiku kõige iseloomuli
kumaid omadusi.
HP, lühend, vt. hobujõud,
hr., lühend sõnast härra.
hrl., lühend sõnast harilikult või
harilik.
Hruševski e. Gruševski, Mihhailo,
ukraina ajaloolane ja poliitik,
* 1866; avaldanud monumentaal
seid teoseid Ukraina ajaloo ja kir
jandusloo alalt.
Hz, füüs., lühend, = herts.
Huangho [hua-] (hiina k. ’Kol
lane jõgi’), suuruselt teine Hiina
jõgi, u. 4500 km pikk, algab Tiibeti
kirdeosast, teeb keskjooksul suure
kaare põhja ning siis lõuna poole,
voolab Kollasesse merre, toob oht
likke üleujutusi ja muudab aeg
ajalt oma sängi; on kaasaveetavast
rohkest lössimudast kollane, laeva
sõiduks vähe kasutatav.
hubane, kodune, mõnus, õdus.
Hubel, Eduard, vt. Metsanurk, M.
Huch, Ricarda [-kar-], saksa uus
romantiline kirjanik, * 1864; kirju
tas luuletusi ja draamatöid, saavu
hudi
461
tas kuulsuse fantaasiakülluste, sisualalt väga vaheldusrohkete romaa
nidega; avaldanud ka kirjandusloo
lisi jm. uurimuslikke teoseid.
hudi, om. hudja, os. hutja, ritv;
tugev vemmal.
Hudson [hadsn], Henry, inglise
meresõitja ning maadeavastaja, * u.
1550, f 1611; 1607—1610 korraldas
reise peam. Ameerika arktilise saa
restiku vahel.
Hudsoni jõgi [And-], tähtis jõgi
Põhja-Ameerika idarannikul, suu
bub Atlandi ookeani New Yorgi ko
hal, 520 km pikk.
Hudsoni laht [had-], suur sise
mine merelaht Põhja-Ameerikas,
Kanada keskel, 1,23 milj. km2, 8
kuud jääs; avastatud H. Hudsoni
poolt 1610.
Hudsoni väin [had-] ühendab
Hudsoni lahte Labradori loodenurga kohal Atlandi ookeaniga.
Hugenberg, Alfred, Saksa polii
tiline ja majanduslik tegelane,
* 1867; 1913 rajas H-i kontserni,
kuhu kuulus kirjastus-, filmi- ja
muid ettevõtteid; oli majandusmi
nister 1933.
hugenotid [-o'-], Prantsuse pro
testandid (kalvinistid) 16. saj. kes
kelt alates. Vastuoludest nende ja
katoliiklaste vahel tekkis 1562—98
kaheksa h-de sõda (Vassy verepulm
1562, Pärtliöö verepulm 1572), mis
lõppesid usuvabaduse ja üheõigusluse kindlustamisega h-dele (Nantes’i edikt 1598). Vahepealsete kit
senduste järel kaotati need õigused
täiel määral 1685, mis põhjustas
paljude h-de siirdumise välismaile.
Kodanlikud õigused anti h-dele ta
gasi 1787, katoliiklastega võrdsed
õigused aga 1804.
Hughes [hjuuz], David Edward,
inglise füüsik, * 1831, f 1900; leiu
tas mikrofoni ja tema järgi nime
tatud juusi telegraafi.
Hugo [ügoo], Victor, prantsuse
kirjanik, * 1802, f 1885; oli üks
juhtivaid romantikuid
võitluses
klassitsismiga, võttis osa ka polii
tilisest tegevusest vabameelsete hul
gas, oli kaua maapaos; avaldas
fantaasiakülluseid, mõtteteravaid,
hulkurus
keelelt kõlavaid, harilikult mõju
kale kontrastimisele rajatud luule
tuste kogusid, dramaatilisi teoseid
(,,Hernani“, 1830, eesti k. 1924) ja
romaane (,,Pariisi Jumalaema kirik“, 1831, eesti k. 1876 ja 1924;
„Viletsad“, 1862). — Pilti vt. tahv
lil 19.
Huhn, Karl, vt. Hün, Kärlis.
hui e. u i (om.
os. -d), (h)uig
(om. -ia, os. -iga) e. piirits, puust
nõel peam. võrgu kudumiseks.
Huido, mehenimi,
huik, om. huigu, hõige,
huikuma, huikuda, huigun, kor
duvalt huikama, huiklema.
Huile, naisenimi,
huisk, om. huisu, tuisupea,
huisku, mõtlemata, hoolimata,
hukk, om. huku, hukatus, hävi.
hukkamine, surmanuhtluse täi
deviimine.
hulgi, suurel hulgal, angroo,
hulgihind e. hulgishind, angroohind, hulgimüügi-hind.
hulgimüük,
müük
hulgaviisi,
tootjalt hulgikaupmehed või vii
maselt jaekaupmehele.
huligaan, suli, ulak.
huligaansus, ulakus,
hulkjalgsed, loomarühmitis lüli
jalgsete hõimkonnast, kuni üle 100
paari jalaga, pika, hulgalülilise ke
haga loomad; kardavad valgust,
elavad kivide või prahi all.
hulkliige e. polünoom, matemaa
tiline avaldis, mis koosneb enam
kui kahest + või -—märgiga ühen
datud üksliikmest (<-), näit. ax2 +
— 3 bxy + \/5a + 4 z.
hulknurk e. polügoon, tasapinna
osa, mis igast küljest on piiratud
sirglõikudega.
Võrdsete
külgede
ja võrdsete nurkadega hulknurka
nimetatakse korrapäraseks.
hulkraksed e. koeloomad, kõik
hulgast rakkudest koosneva kehaga
loomad, vastandina ainurakseile
(«-). Keharakke esineb neil mitut
liiki, mis moodustavad erisuguseid
kudesid.
hulktahukas e. polüeeder, keha,
mis on piiratud hulknurkadega, nn.
tahkudega.
hulkurus, hulkuv eluviis.
Hull
462
Hull [hall], Kesk-Inglismaa täh
tis kauba- ja sadamalinn Humberi
jõe suudmel, Põhjamere lähedal,
laevaehituse jm. tööndusega, 320 000
ei. (1933).
hulpima, hulpida, hulbin, (vede
liku või leegi kohta:) hüplema, kõi
kuma.
humaanne, inimlik, inimsõbralik;
inimvääriline.
humalad e. tapud,
väändvarrega taimede
perekond mooruspuuliste
sugukonnast.
Eestis teivaste või
nööri najal kasvata
tava ainukese liigi —
humala e. hariliku
tapu emastaime käbitaolisi õisikuid kasu
tatakse õlle tegemisel
(lõhna ja mõruda
maitse saamiseks); nende tähtsaim
toimeaine on lupuliin.
humaniora [-oo-] (lad.), humani
taarteadused, vaimuteadused; ped.,
klassikalise kultuuri (vanade keelte
ja kirjanduse) tundmaõppimisele
rajatud haridus.
humaniseeriina, inimlikumaks või
inimlikuks tegema; humanismi vai
mus kasvatama.
humanism, keskaja lõpul Itaalias
tärganud, antiiksele klassikalisele
kultuurile toetunud liikumine, mille
ülesandeks oli isiksust äratada ja
igakülgselt arendada inimese va
bastamisega katoliku kiriku ainu
mõju alt ja kultuuri rajamisega
kõigi elunähtuste eelarvamusteva
bale ning kriitilisele tundmaõppi
misele. Rea silmapaistvate kirjanik
kude ning teadlaste (Fr. Petrarca,
G. Boccaccio, Th. Mõrus, Erasmus
Rotterdamist jt.) poolt omaks võe
tuna ja arendatuna jõudis h. 16.
saj. alguseks avaldada sügavat mõ
ju kõigis tähtsamais Lääne-Euroopa riikides ning saada aluseks uus
aja kultuurile. Vrd. renessanss.
humanist,
humanismi
mõtte
kandja; humanitaarteadustega te
geleja.
humanitaarne, inimsusele, hari
Hun
dusele rajatud; inimese vaimuelu
avaldusi käsitlev.
humanitaarteadused, vaimse kul
tuuri alale kuuluvad õppeained,
vaimuteadused, näit. filosoofia, aja
lugu, rahvaluule, kirjandus-, keele-,
usu-, õigusteadus jm. Vrd. reaal
teadused.
humaniteet, inimsus, haridus,
inimloomuse ja inimvaimu kokkukõlaline väljaarendus.
Humboldt, Wilhelm v., Preisi rii
gimees ja mitmekülgne õpetlane,
* 1767, j 1835; oli lähedases sõprusvahekorras Schilleri ja Goethe
ga, korduvalt minister ja paljude
diplomaatiliste ülesannete täitja;
teadlasena on ta kõrgelt hinnatud
keelefilosoofia alal.
Humboldt, Alexander von, saksa
loodusteadlane ja geograaf, * 1769,
f 1859; korraldas suuri uurimisreise Lõuna- ja Kesk-Ameerikasse ning
Ivesk-Aasiasse, avaldas uurimistu
lemusi kümneis köiteis, rajades
uueaegse ilmastikuteaduse, füüsi
kalise geograafia, taimegeograafia
jm.
Hume [hjuum], David [deivid],
inglise filosoof, * 1711, f 1776; on
inglise ratsionalismiajastu silma
paistev mõtteteadlane, tunnetusteo
reetilise skeptitsismi esindaja, aval
das suurt mõju I. Kanfile.
humifikatsioon e. humifitseerumine, orgaanilise aine lagunemine,
näit. kõdunemine, mädanemine jm.
humiidne, niiske.
Hummuli, vald Valgamaal, Hel
me khk., Läti piiri ääres, 1541 ei.
(1934), alates 1. IV 39 juurdelõigetega loodes.
humoorikas, rohke huumoriga,
huumori-rikas.
liumoosne, huumusene, huumust
sisaldav, huumusrikas.
humoresk, naljatooniline, huumorisisuline kujutis, lühike nalja
jutt.
humorist, naljakirjanik.
humoristlik, lõbus, naljakas, huu
moriga käsiteldud.
Hün [lmun] e. Huhn, Karlis, läti
kunstnik eeskätt ajaloolise maali
hundihambad
463
alal, akadeemik Peterburis, * 1830
või 1831, f 1877.
hundihambad, suur taimeperekond liblikõieliste suguk-st, põõsad
ja poolpõõsad peam. Edela-Aasia
rohtlais, kus levinud mõned liigid,
nn. tragandid, annavad kummivaigutaolist toorainet traganti. Meil
leiduvad magus ja aas-hundihammas.
hundihammas, saehamba liik.
hundikoer, väliselt hunditaoline
saksa lambakoer, sobib hästi vahija politseikoeraks.
hundikurk, med., (loote arenemi
sel suulae-luu poolte mitte-kokkukasvamisest saadud) suulae-lõhe.
hundinuiad, murdeliselt soetõlvad
(sõnast susi), taimeperekond hundinuialiste suguk-st, pikkade lintjate lehtede, roomava juurika ja
torutaolise õietõlvikuga taimed. Meil
tiikides ja turba-aukudes esinev nn.
laialehine hundinui omab tärklisrikast söödavat juurikat.
hundioad e. lupiinid, taimepere
kond liblikõieliste suguk-st, sõrmjalt rühmitunud leh
tede ja suurte õiekobaratega;
mõn.
liike kasvatatakse
Lõuna-Euroopas,
näit. kollast hundiuba, eriti liivastel aladel; on lämmastikukogujad
ning seetõttu heaks Kollane hundiuba
haljasväetiseks, loo- (a —õis, b-kaun,
madele haljassööc —seeme),
daks; samuti kasutatakse jõusöö
daks ja inimtoiduks (jahuks, koh
viks) seemneid, kui neist on välja
keedetud mürgised mõruained. Meil
valmib ainult mitmeaastane, nn.
hulgalehine hundiuba.
hundipoeg, 8- kuni 12-aastane
noorliige skautide organisatsioonis.
hundiratas, külgepidi lastav ku
kerpall.
hunditubakad, paljuliigiline taimeperekond korvõieliste suguk-st,
Peam. Euroopas (Eestis kuni 40
liiki); on kollaste õitega rohttaimed.
hundmardiklased, suur mardikasngukond (kuni 8000 peam. troopi
hurmama
list liiki), piklikud, lameda keha
ga loomad, pea rindmikuga koos;
meil näit. suur hundlane, kuni 3
sm pikk.
Hunfalvy [hunfalvi], Päi [paal],
ungari rahva- ning keeleteadlane,
* 1810, f 1891; pooldas teooriat un
gari keele soome-ugri päritolust
ning tõrjus tagasi väite ungarlaste
sugulusest türklastega; käis 1869
Eestis ja kirjutas oma reisist vas
tava teose.
Hungaria [-aa-] (lad.) = Ungari.
Hungerburg (sks.) = Narva-Jõesuu.
hunhuusid, organiseeritud rööv
lid Põhja-Hiinas.
hunnid, Aasia rändrahvas, kes
hiinlastega sõdides sundis viima
seid 3. saj-1 e. Kr. riigi põhjapiiri
tugevasti kindlustama (vt. Hiina
müür). 4. saj. II poolel tungisid
läände liikunud h-d gootide ning
alaanide aladele põhja pool Musta
merd. Nende kuninga Attila ajal
ulatusid h-de sõjakäigud veelgi kau
gemale läände, Galliasse (lüüasaa
mine Katalaunia väljadel 451) ja
Põhja-Itaaliasse. Pärast Attila sur
ma (453) lagunes h-de riik.
hunnitu, suurepärane, tore.
hunt, koera laadi röövloom kiskjaliste seltsist, koerlaste suguk-st,
osalt koera esiisa, õlast kuni 85
sm kõrge, savikollase, seljal must
ja karvaga, murrab kõiki, eriti ko
duloomi, näljaselt on ohtlik ka ini
mesele; esines varemalt Euroopas
kõikjal, nüüd aga Lääne-Euroopa
mäestikes ja Ida-Euroopas (Eestis
peam. Ida-Virumaa metsis).
Hunyadi [hunja-], Jänos [jaanoš],
Ungari väejuht sõdades türklaste
ga, riigihoidja 1446—53, * u. 1385,
f 1456.
Hupel, August Wilhelm, balti
saksa kirjamees ja kirikuõpetaja
peam. Põltsamaal, * 1737, f 1819;
avaldas geograafilisi, ajaloolisi jt.
teateid sisaldavaid koguteoseid ning
eesti keele grammatika, uuris balti
saksa keelt, kogus eesti rahvaluu
let ning arendas viljakat tegevust
teistelgi aladel.
hurmama, nõiduvalt joovastama.
Hurmi
464
Hurmi, naisenimi.
Huron [liuuron], keskmine Põhja-Ameerika viiest suurest järvest,
enamasti Kanadas, naaberjärvedega
ühenduses, 59 500 km2.
huroonid, irokeesidele lähedane,
varemalt võimas indiaanlaste hõim
Huroni järvest idas, 17. saj-1 iro
keeside poolt peaaegu hävitatud ja
laiali pillatud.
hurraa!, (saksa või türgi algupä
ra) elagu-, ergutus- ja võitlushüüd.
hurraapatriotism, väline, pinna
line isamaalus.
hurrikan, orkaani nimetus PõhjaAmeerikas ja Lääne-Indias.
hurt, om. hurda, saleda ja kiirejooksulise jahikoe
ra tõug, ajab näge
mise järgi, kasuta
takse lagedal maas
tikul.
Hurt, Jakob, folk
lorist, keeleteadla
ne ja kirikuõpeta
ja (Otepääl ja Pe
terburis), * 1839, f 1907; korraldas rahvaluule kogumist, eriti
intensiivselt alates 1888, rakendas
tööle üle 1000 kaastöölise ja koon
das materjale rohkem kui 100 000
käsikirja-lehekülge, avaldas trükis
rahvalaule Põlvast ja Kolga-Jaanist („Vana kannel11 I—II, 1875—
1886) ning Setumaalt („Setukeste
laulud11 I—III, 1904—07); teotses
silmapaistvalt ka keeleteaduse ning
ajaloo alal ja oli juhtivalt tegev
Eesti Aleksandri-kooli peakomitees
ning Eesti Kirjameeste Seltsis alal
hoidlikuma suuna esindajana. —
Pilti vt. tahvlil 19.
Hus e. Huss, Jan e. Johann, böömi reformaator, * u. 1369, f 1415;
oli Praha ülikooli professor ning
viis seal kuningas Vadav IV toe
tusel tšehhi rahvuslased võidule
sakslaste üle; J. Wiclifi ideedest
mõjustatuna paljastas katoliku ki
riku pahesid, mõisteti Konstanzi
kirikukogu poolt hukka ja põle
tati ketserina 1415.
husarid, kerge ratsaväe liik (ka
Eesti ratsavägi).
Husserl, Edmund, saksa filosoof,
huumlamp
* 1859, f 1938; võitles psühholo
gismi vastu tunnetusteoorias ja loo
gikas, rajas fenomenoloogilise mee
todi.
hussiidid e. huslased, J. Hus i
õpetuste järgijad, katoliku kiriku
uuenduse taotlejad Böömimaal; ja
gunesid mõõdukamaiks kalikstiinideks e. utrakvistideks ja radikaalsemaiks taboriitideks. Vastu
oludest paavstiga ja Saksa-Rooma
keisri Sigismundiga võrsunud nn.
hussiitide sõdades (1419—36) olid
h-d algul võidukad ja teostasid
laastavaid retki kaugele naaberala
dele. 1433 saavutati kalikstiinidega
kokkulepe, kuna taboriitide väge
sid löödi otsustavalt 1434.
hutjama, hudjata, hutjan, hudjaga teotsema (tõukama, lööma).
Hutten, Ulrich v., saksa humanist,
* 1488, f 1523; võitles katoliku ki
riku vastu, pooldas reformatsiooni,
õhutas tärkavat rahvuslikku ise
teadvust.
huuk, om. huugi, = lumekakk,
huulheinad, rohttaime-perekond
huulheinaliste suguk-st, peam. Aust
raalias, putuka- e. lihasööjad tai
med, lehed varustatud tundlike ja
kleepuvate näärmetega. Eesti sois
ja rahus esineb tavalisena ümara
lehine huulhein.
huulhäälik e. lahiaal, häälik, mis
moodustatakse huultega (näit. p, b,
m) või alahuule abil (/, v).
huulik, puhkpillide suuline,
huulõielised, sugukond kaheidulehelisi taimi, kuni 3000 liigiga,
neist Eestis üle 40 (näit. iminõges,
punad jt.); omavad õisi ebakorra
pärase õiekrooniga,sisaldavad eeter
likke õlisid.
hiiuni, om. -a, (nõrk) kuma, he
lendus; tume valu.
hutimama, (nõrgalt)
kumama,
helendama; tumedalt valutama.
huumlamp, klaasriist nn. huumvalguse saamiseks, mis tekib
nõrga elektrivoolu läbimisel min
gist hõrendatud gaasist. Huumlambis tarvitatakse harilikult hõrenda
tud neooni või heeliumi. Kasuta
takse valgusreklaamiks, signaalvalgustuseks, kontroll- ja öölampideks.
Tahvel 22
Oskar Hoffmann: Laadaline
465
huumor
Yoolutarvitus 10—15 vatti küünla
kohta.
huumor, naljatuju, hea, lõbus
meeleolu, heatahtlik nali; kirj.,
inimeste, nende omaduste ja nae
ruväärsete
nõrkuste käsitlemine
kurb-lõbusa ning heatahtliku ar
vustusega, tõsise ning kurva sidu
mine naeratusega (,,naer läbi pisarate“); erineb irooniast ja lihtsast
koomikast; kujunes kunstilaadiks
18. saj-1, esijoones inglise kirjan
duses. Suurimate humoristidena on
tuntud Ch. Dickens, N. Gogol, A.
Tšehhov, G. Keller, M. Twain jt.,
eesti kirjanduses A. Kitzberg, O.
Luts jt.
huumus, pealmises mullakihis
esinev, organismide lagunemisest
tekkiv peen, tume kuni must aine
(Eesti muldades näit. 2—3°/o üm
ber); leidub mõne sm (leetmuldades) kuni 1 m paksuses kihis (mustmulla-maades, siin keskm. 10°/o);
omab suurt tähtsust taimekasvule,
sisaldades tähtsaid toiteaineid (esi
joones lämmastikku), sõrendades
mulda ning avaldades mitmesu
gust muud toimet.
huurid, koorani järgi muhameed
laste ilusad paradiisineiud usklike
meeste lõbustamiseks.
huutor (vn.), talu; (ilma kiriku
ta) küla Ukrainas.
huvikond, huvipiirkond,
huvisus, huvitatud olek, huvitatus,
huvituma, huvi tundma hakkama,
huviühing, harilikult kahe või
kolme majandusliku ettevõtte liit
omavahelise võistluse kõrvaldami
seks ja tootmise ratsionaliseerimi
seks; jaotavad ühist kasumit oma
vahel lepingu alusel.
Huxley [haksli], Thomas Henry,
inglise zooloog, anatoom ja füsio
loog, * 1825, t 1895; süvendas Dar
wini’ õpetust, tõestas inimahvlaste
sugulust inimesega.
Huygens [höighdns], Christian,
hollandi füüsik, * 1629, f 1695;
avastas elastsete kehade põrkeseadused, samuti pendliseaduse ja
tsentrifugaaljõu seaduse, leiutas
pendelkella, täiendas pikksilma ja
ERL 3. III 39
hõbetama
esimesena seletas valgust kui lainetusnähtust.
Huysmans [üismays], Joris Karl
[zori's], prantsuse kirjanik, algul
naturalist, siis dekadent ja lõpuks
katoliiklik müstik, * 1848, f 1907.
hW, lühend sõnast hektovatt (100
vatti).
hõbe, keemiline element (märk
Ag), väärismetall, aat.-k. 107,88,
erik. 10,5, sul.-p. 9610 G, keem.-p.
u. 2100 0 C; leidub looduses puhtal
kujul (koos kullaga) ja maakidena,
mis sisaldavad peale hõbeda veel
kloori, väävlit, arseeni, antimoni,
vaske, pliid jt.; maakidest puhas
hõbe saadakse kuival või märjal
teel ja amalgaamimisega. Tähtsamad
leiukohad: Mehhiko, Peruu, Am.
Ühendriigid. Tarvitatakse müntide,
ehte- ja iluasjade valmistamiseks ja
tehnilisiks otstarbeiks, kusjuures
teda kõvendatakse vasega (vt. ka
proov). Tähtsamad hõbedasoolad:
hõbekloriid,
-bromiid,
- j o d i i d (valgustundlikud, tarvi
tatakse fotograafias), hõbenit
raat e. põrgukivi (tarvit. ars
timina) ja kaaliumhõbe-tsüaniid
(tarvit. galvaanil. hõbetamisel).
hõbedasulamid, hõbeda ja mõ
nede teiste metallide segud, mida
tarvitatakse müntide ja mitmesu
guste riistade valmistamiseks ning
tehnilisiks otstarbeiks. Harilikult
lisandatakse hõbedale vaske, mõni
kord ka tsinki, tina, niklit jm.
hõbemünt, hõberaha.
hõbemürgistus, mürgistus hõbe
dat sisaldavate arstimite kauasest
tarvitamisest.
hõbepulmad, abielu 25 a. juubel.
liõbepuud, taimeperekond õlipajuliste suguk-st, Eestis näit. ilupõõsana ameerika hõbepuu, mille le
hed on kaetud hõbehalli karvaga.
hõberebane, hariliku rebase eri
line tõug, elutseb peam. Kanadas,
Alaskal ja Kirde-Siberis; kallihin
nalise (mustja) karusnaha tõttu
peetakse neid ka sellekohaseis kasvandustes, viimasel ajal rohkesti
Eestiski.
hõbetama, (esemeid) hõbedaga
katma: elektrolüüsi abil (vt. galva30
hõbeteras
466
nosteegia), mehaaniliselt (hõõgutamisega või hõbelehekeste pealekleepimisega) või keemiliselt (klaa
si hõbetamine).
hõbeteras, vähese hõbedasisaldusega (kuni 0,l°/o) teras.
hõimik, hõimlane, sugulane,
hõimkond, peaüksus
loomade
süstemaatilises liigituses, jaguneb
klassideks.
hõimlus e. afiinsus, abielu kau
du tekkiv ühe poole sugulus teise
poole veresugulastega.
hõimrahvad, ühise rassilise pärit
oluga, lähedase keelelise suguluse
ga või ühiseist algmeist võrsunud
kultuuriga rahvad.
hõimuliikumine, üksteisest kau
genenud hõimrahvaste uut lähe
nemist taotlev liikumine; tähistab
Eestis soome-ugri rahvaste vastas
tikust lähendamist; tekkis Eestis,
Soomes ja Ungaris 19. saj-1 ning
sai kindlama organiseeritud kuju
pärast Maailmasõda.
hõimuma, abiellumise kaudu su
gulaseks saama.
hõivama, oma võimusesse või
enda kasutusse, enda alla võtma,
valdusse võtma, okupeerima.
hõivang, valdusse võtt, enda alla
võtt.
hõljum, vees sihitult hõljuvate
organismide kogum, plankton,
hõllandus, igatsus,
liõlmader, om. -adra, os. -atra,
uueaegne adratüüp mulda ümber
pöörava laia metallist kaardhõlmaga.
hõlmama, hõlma võtma, emba
ma; endasse haarama.
hõimik, hõlmadega kuub; hõlmine taimeleht.
hõlpühendus, lühiühendus e. lühindus, ka otseside, elektrijuhtme
te ühendus e. kokkupuude peaaegu
takistuseta; selle tagajärjel tekib
tugevvool, mis võib põhjustada
elektrimasinate ankrute ja elektriaparaatide, lampide jne. „läbipõiemist“; viimase vältimiseks tarvita
takse nn. kaitsekorke.
hõng, om. -u, hingus; lõhn.
hõngama, lõhnama.
hõõrdkiil
hõnguma, hõnguks muutuma;
hõngu e. lõhnaga täituma.
hõrendama, hõredamaks tegema,
hõrenduspumbad e. vaakuumpumbad, riistad, millega pumbatakse
välja õhk või gaas mingist kinni
sest ruumist.
hõrendusraie, tähtsamate ja pa
remate puude kasvu edendamiseks
korraldatav vähemtähtsate ja hal
vemate väljaraiumine kasvumetsas.
hõrgutama, hõrku toitu tegema;
hõrgutistega varustama või toitma;
meelitama.
hõrgutis, hõrk roog, maiuspala,
delikatess; meelitus-sööt.
hõrk, om. hõrgu, peenemaitse
line, isuäratav.
hõrnas, om. hõrna, os. hõrnast,
forell (õieti jõgiforell), eherus e.
tähnik, tähni
line mageveekala lõhilaste
suguk-st, elab
Hõrnas.
jahedais kiirevoolulistes, esijoones kivise põh
jaga ojades ning jõekestes, peetak
se ka nn. hõrnatiikides; on mait
sev söögi- ja armastatud spordikala.
hõõglamp, vt. elektervalgustus.
hõõgpea-mootor, sisepõle-mootor,
mille põletise süütamiseks tarvita
takse erilist mootori osa, nn. hõõgpead.
hõõguma, kõrge temperatuuri
toimel kiirgama.
hõõgutama,
hõõguda laskma,
hõõguma panema.
hõõgvalgus, kehade valguskiirgamine tarvilikult kõrgel tempera
tuuril; algab 525° C juures tumepu
nasena, kuna 1200° G juures saame
juba valge kiirguse.
hõõrdenurk, piirnurk (joonisel
£), milleni võib kallu
tada tasapinda (AB),
ilma et temal lasuv
keha (K) maha libi
seks.
Iiõõrdepind, hõõrduvate kehade kokkuHõõrdenurk.
puute-pind.
hõõrdetegur, vt. hõõre.
hõõrdkiil, masina osa seibi kin-
467
hõõrdrattad
nitamiseks võllile; tarvitatakse juh
tudel, kui ülekantavad tungid on
väikesed. Vt. kiil.
hõõrdrattad, liik rattaid, mida
tarvitatakse pöörlemisliikumise üle
kandmiseks hõõrdega.
hõõrdsidur, kahe ühel sirgjoonel
asetseva võlli ühendusabinõu hõõrdJalgkang
Hõõrdkettad
(jalg-
pedaal)
Väntvõll
Jõuvankrite hõõrdsidur.
ketaste abil; tarvitatakse peamiselt
automootori ühendamisel auto veoe. kardaanvõlliga.
hõõrdülekanded e. friktsioonülekanded, seadised jõu ülekandmi
seks ning jaotamiseks jõumas i n a i 11 (<-) töömasinaile
(^-) hõõrdrataste, -silindrite ja -koo
nuste abil.
liõõre, om. hõõrde, hõõrumine,
hõõrdumine, liikuvate kehade liiku
mist takistav vastastung; jaguneb
liug- ja veeremishõõrdeks. Kui keha
O (vt. joonist), mille
normaalrõhk tasa
pinnale AB on N,
liugub mööda seda
tasapinda, siis igal
momendil on vaja ületada hõõrdetakistust H = ^N, kus /u
on hõõrde tegur;
järelikult
u = H : N (hõõrdetungi H ja normaaltungi N suhe), m oleneb: 1)
hõõrduvate kehade ainest, 2) nende
pindade olekust, 3) määrdeainest,
4) rõhust pinnaühikule, 5) hõõrduvate kehade liikumiskiirusest ja 6)
temperatuurist.
hõõre, om. hõõrme, os. hooret,
hõõrutav, hõõ- Lõikeservad
Varb
rutud ese.
hõõrits ehk
reibal,
tera
vate servadeHõõrits.
häileplaat
ga metallitöö-riist mulkude suuren
damiseks kaabitsemise teel.
hõõrumiselekter e. hõõrd-elekter, vt. elekter.
hõõtsik, arvatavasti joodipuudusest tekkiv haiguslik suurenenud
kilpnääre, mis toob kaasa kaela
jämenemist, hingamise takistumist
jm.; tavaliselt ravitakse lõikuse teel.
häbipost e. kaak, vanemal ajal
peamiselt linnades tarvitusel ol
nud, kiriku või raekoja ees asunud
kinnitussammas süüdlaste häbista
vaks karistamiseks.
häbitama, ära teotama, rõvetama.
hädaabitööd, ajutise iseloomuga
abistustööd, mida korraldatakse
erakordseis oludes, näit. tööpuu
duse ajal töötuile avalikkude töö
dena («-), suurte metsapõlemiste
puhul lähedaste alade elanikele ko
huslike kustutamistöödena jne.
hädakaitse, vt. enesekaitse,
hädaköpsus, vilja enneaegne val
mimine kuivusest ja kuumusest.
hädaohtu jätmine, jur., (hoolit
sema kohustatu poolt) abivajava
isiku teadlik asetamine või jät
mine olukorda, mis on selle isiku
elule ohtlik; kuulub karistamisele.
liädaristimine, (surmaohus oleva)
lapse lihtsustatud ristimine mittevaimuliku poolt.
hädaseisund, elu, omandi või muu
õigushüvise otseses hädaohus ole
mine, mis annab õiguse rikkuda
mõne teise isiku õigushüvist.
hädavalgustus, avalikes hooneis
nõutav valgustus, mida saab kasu
tada siis, kui tavalisel (elekter- või
gaas-) valgustusel juhtub mingi rike.
hägune, segane, ähmane.
Häie, naisenimi.
häil, om. häili, läik, lihv; poleervahend.
häil, om. häilu, katlataoline järsuveeruline sulglohk maapinnas;
tühik e. lünk metsas.
häile, häilimine (vt. häilima).
häileketas e. poleerketas, kiiresti
pöörlev ketas metallpindade lihvi
miseks e. poleerimiseks.
häileplaat e. poleerplaat, vasest
või malmist plaat, mille pealmine
liäileviil
468
pind on hööveldatud; tarvitatakse
metallide poleerimisel.
häileviil e. poleerviil, tiheda raie
ga viil metallpindade poleerimiseks,
nimetatakse ka sametviiliks.
Häili, naisenimi.
häilima, poleerima, lihvima; läi
kima, hiilgama.
Häitme, naisenimi,
häilraie, om. -raie, pesade kaupa
vana metsa hõrendamine või välja
raiumine.
häire, alarm {+-); häiring, häirus (<-).
häirestama, häire teel liikvele ja
tegevusse kutsuma, alarmima.
häirima, segama, takistama,
häiring, (üksik-) segamine, häiri
mine; takistus; korratus, rike.
häiruma, segatud saama, takistuma, korratusse minema.
häirus, häirimine, häiritud olek;
segadus, takistus; korratus, rike.
Häitse, naisenimi,
hälbima, teelt kõrvale eksima,
kõrvale kalduma.
hälbimus = aberratsioon.
häll e. kätki, kiigutatav lapsevoodike, liigub kumerad jalased ühelt
küljelt teisele või vibu (ka vedru)
otsas rippudes üles-alla.
häilima, hällis olema, kiikuma,
õõtsuma.
hällitrükk e. inkunaabel, trüki
kunsti alg-ajal, 15. saj-1 valmistatud
trükis.
Hälmi, naisenimi,
hälve, om. hälbe, kõrvale-eksimine, kõrvalekalle. Vrd. hälbima,
hälvitama, kõrvale eksitama,
hämardama, hämaraks tegema,
hämarik, poolvalgus-aeg hommi
kuse koidu ja õhtuse eha ajal.
Häme, endine maakond KeskSoome järvedeala lääneosast (Tam
pere ümbruses).
Hämeenlinna,
ajalooline
linn
Kesk-Soome edelaosas, 9200 ei.
hämmastama, (kedagi) suuresti
imestama panema, rabama.
hämmastuma, sügavat imestust
tundma hakkama, rabatud saama.
hämmeldama, segi ajama, sega
seks, kohmetuks tegema.
härjavõitlus
hämmelduma, segi minema, sega
seks, kohmetuks muutuma,
hämune, segane.
Händel, Georg Friedrich, saksa
helilooja, * 1685, f 1759; elas kaua
Londonis, lõi heliteoseid kõigil tol
ajal rakendatavad aladel: oopereid,
orelikontserte jm.; saavutas eriti
kõrge taseme oratooriumide alal
(,,Messias”, „Simson“, „Saul“, ,,Juu
das Makabeus“).
hänilane, lind, = linavästrik.
Härda, Härdi, naisenimed,
härduma, härdaks muutuma,
härdusvool = haledusvool.
härg, kohipull; ka pull.
härgheinad, taimeperekond mailaseliste suguk-st, poolnugilistena
teiste taimede juurtele toetuvad, kit
saste odajate lehtede ja kollaste
õitega taimed, näit. meil päris-härghein e. jaanilill metsas, võsas ja
heinamaal, jt.
härghöövel, höövel kahele ini
mesele — laudade ja plankude
hööveldamiseks; tarvitatakse pea
miselt ehitustöödel.
Härgmäe, Läti kihelkond Eesti
Helme khk. vastas, 1560. a. ajaloo
lise lahingu paik.
härjakultus, pulli või tema kuju
(peam. kui sigivuse sümboli) usu
line austamine vanas Egiptuses,
Babüloonias ja mujal.
Härjanurme, vald Loode-Tartumaal,'Kursi khk., 1029 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on Jõgeva valla lõu
napooleks.
härjapead = ristikheinad.
Härjapea jõgi, Ülemiste järve lä
hedalt algav ning Tallinna läbiv
oja, muudetud kinniseks kanalisat
siooni pealiiniks.
härjapõlvlane, müt., = kääbus,
härjasilm, kok., praetud muna
terve ning vedelavõitu rebuga mu
navalge keskel.
härjavõitlus, vaatemänguline ini
mese võitlus härjaga; oli harras
tatav juba vana-ajal Kreekas ja
Roomas, esineb uuemal ajal Hispaa
nias, Portugalis, Lõuna-Prantsusmaal ja Ladina-Ameerikas. Võitlusmäng areneb mitme järguna härja
härm
469
vihale ärritamisest kuni tapmiseni,
misjuures võitluse eri järkudel esi
nevad vastavad eri härjavõitlejad
(toreerod e. toreadoorid): pikadoorid, banderiljeerod, kapeadoorid,
matadoorid jne.
härm, om. härma, = härmatis,
härm, om. härmi, mure, vaev.
Härm, om. Härma, mehenimi.
Härm, om. Härmu, mehenimi.
Härma (kuni 1935 Hermann), Miina, helilooja, * 1864; kirjutanud
rohkesti koorilaule, teotsenud koo
rijuhina ja muusikapedagoogina
peamiselt Tartus. — Pilti vt. tahv
lil 19.
Härma (kuni 1936 Herman), An
ton, õigusteadlane, koolide direktor
Paides, õpperaamatute autor, * 1896.
Härma (kuni 1936 Herman), Bo
ris, majandusteadlane, Pärnu Kau
banduskooli direktor,
1906.
härmalõng e. kastekida, enamasti
sügisel õhus lendlev või taimil rip
nev ämblikuvõrgu niidike.
härmatis e. härm (om. -a), jää
kristallide kord talvel külmadel ke
hadel, tekib enamasti suure külma
järel niiskuse suurenemisel udu sadestumisest. Vrd. hall (om. -a).
härmatuma, härmaga kattuma.
Härmel, om. Härmli, mehenimi.
Härmik, om. -u, mehenimi.
Härmo, mehenimi.
Härms, Mihkel, linnuteadlane, *
1874, 1922—1939 Tartu Ülikooli
Zooloogiamuuseumi kogude hool
daja; avaldanud palju erialalisi ar
tikleid ja raamatud „Eesti linnustik“ (1927) ning „Kodumaa kullilised“ (1935), korraldanud lindude
rõngastamist.
härmus, murelikkus,
härra, lüh. hr., keskajal saksa
aadli aunimi, alates 18. saj-st kõigi
haritud meeste, nüüd üldse meeste
viisakusnimetus.
härrandlik, uhke ning tore, hiil
gav, suurepärane; ülimeeldiv.
härras, om. härda, tundlik, peh
me südamega, hale, kurb.
härratsema, isandat mängima,
härtu = ärtu.
häslik, kala, = teib (om. teivi).
häälepilu
hävi, häving, otsasaamine, huk
kumine.
hävitaja, sõj., tugevajõuline ning
kiire lennuk vaenlase lennukite hä
vitamiseks.
hääbuma,
kaduma,
nõrkema,
vaikselt otsa saama.
Häädemeeste, kihelkond Pärnu
maa edelarannikul, pika kitsa ri
bana vastu Liivi lahte, koosneb
Tahkuranna, Häädemeeste ja Ora
jõe vallast, 228 km2, 6247 ei. (1934).
Asustus on koondunud tihedalt
mereäärsele rannaribale ja järgne
vale männimetsaga kaetud kuivale
luiteahelikule, kuna tagapool alga
vad sood ja rabad. Rannikul on
kauemat aega hästi arenenud ol
nud laevaehitus ja laevandus. —
Kirik pärineb 17. sajandi keskelt
(Saarde abikirikuna), iseseisev khk.
aga alles a-st 1862.
Häädemeeste, vald samanimelise
khk. keskosas, 2008 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 suurendatud peamiselt
Tahkuranna v. lõunaosaga.
hääl, kõrvaga kui kuulmisorganiga tajutavad õhuvõnked. Hääl
võib tekkida ainult materiaalses
keskkonnas ja tema levimiskiirus
oleneb sellest keskkonnast; näit.
õhus on (0° juures) hääle kiirus
u. 330 m/sek., vees u. 1400 ja tera
ses u. 5100 m/sek.; hääle kiirus suu
reneb temperatuuri tõusu puhul,
häälekujundid, vt. Chladni, E.
häälekõvendaja, valjuhääldaja e.
väljendaja, kaugekõnes ja raadio
tehnikas tarvitatav membraan
(-<-), mis elektrodünaamiliselt, el.magnetiliselt või ei.-staatiliselt võn
kuma panduna tekitab helilaineid.
Vt. ka raadiotehnika.
häälemurd, om. -murru, hääle
madalamaks muutumine sugulise
valmimise ajal, eriti noormeestel,
häälend, keelel., — foneem,
häälepaelad, kõri külgedel moo
dustunud ja limanahaga kaetud 2
paari kurdusid, millest alumine
paar kannab päris-häälepaelte e.
häälekurdude nime.
häälepilu, pilu kahe häälekurru
vahel, laieneb või kitseneb hääle
tekitamiseks häälekurdude toimel.
hääleseade
470
hääleseade, om. -seade, kunsti
pärase laulmise tehnika süstemaa
tiline igakülgne väljaarendamine.
häälestama,
häälde
seadma;
kaudselt ka: mingisse mõtteviisi
või meeleollu viima.
hääletama, valimisel või mingi
küsimuse otsustamisel oma seisu
kohta väljendades häält andma.
Hääletamine toimub kinniselt e.
salajaselt (sedelite või kuulikeste
ga), avalikult (käetõstmisega) või
nimeliselt (iga isiku seisukoha mär
kimisega).
hääleõigus, hääletamisest osavõt
mise õigus; vt. ka valimisõigus.
Hääli, naisenimi,
häälik, väljahingamis-õhuvooluga ja hääldamiselundite (peam.
keele ja huulte) asendi varal teki
tatav kõlaüksus või kõlatus. Pealiigitus: täishäälikud e. vokaalid
ja kaashäälikud e. konsonandid
või jälle helilised ja helitud. Hääldamiskoha järgi liigitatakse neid
nina- ja suu-, hammas-, huul- jne.
häälikuiks, hääldamisviisilt näit.
ava-, ahtus- ja sulghäälikuiks, jne.
häälikulugu, häälik(u)ajalugu e.
häälikutelugu, häälikute ajalugu
mingi keele või murde või keelterühma ajaloolises arengukäigus.
häälikuseadus e. häälikseadus,
mingi keele või murde arengus
täheldatav nähtus, mille puhul
mingi häälik teatud asendis ning
ühesugustel tingimustel teatud aja
järgul reeglipäraselt on alistunud
ühele ning samale häälikumuutusele, näit. soome-ugri keelte läänemere-soome harus algsoome aja
järgul t muutumine s-iks i eel,
välja arvatud s-i ja h järel (ükti^>
üksi, tilta^> silta, jne.). \*rd. analcogiamoodustis.
häälikuõpetus e. -teadus, kõnehäälikute hääldamise, esinemise ja
arengu õpetus, üldse keele hääli
kulise külje teooria; sisaldab seega
ka foneetikat ja häälikulugu.
häälima, häält tegema; (sõna)
üksikhäälikute kaupa hääldama.
häälteenamus, hääletamisel hääl
te ülekaal, on kas lihtne (arvesta
hiialiinne
takse ainult poolt- ja vastuhääli,
hääletajate üldarvu kõrvale jättes),
absoluutne (rohkem kui pool kõi
gist hääletajaist) või kvalifitseeri
tud (ettenähtud kindel määr hääle
tajaist, näit. 2/3 või 3U).
häärber, mõisa härrastemaja.
Höger, Fritz, saksa arhitekt
peam. Hamburgis, * 1877; arenda
nud omapärast stiili, loonud mo
numentaalseid ehitisi, näit. Tšiilimaja (ehit. 1922/23). Vt. pilti Ham
burgi puhul.
Hölderlin, Friedrich, saksa kirja
nik, * 1770, t 1843; jäi 1802 vaimu
haigeks; kirjutas
klassitsistlikke
ning romantilisi sugemeid sisalda
vaid luuletusi ja romaani „Hyperion“ (1797—99).
Höödu, Höödur, mehenimed,
höör, om. hõõru, õõtsuv, keerutav
liigutus.
höörik, koonuse- või torutaoliselt ümar (ese).
höörima, õõtsuvalt, keerutavalt
liikuma.
hööritama,
höörima
panema,
keerutavalt liigutama.
höövel, om. höövli, os. höövlit,
tööriist (puidu) pindade silumiseks
(siledaks
tegemi
seks) ja ümbertöö
tamiseks laastuvõtmise teel. Höövli
Höövel.
osad:
höövlipakk
(joonisel a), -raud (b) ja -kiil (c).
Liigitus: rupp-, liht-, pikk-, simsi-,
valtsi-, soone-, punni-, nõo-, kumeriku-, hammas- ja profiilhöövel. Vt.
ka härghöövel.
hööveldama, höövliga laastuvõtmise teel pindu töötlema ja siluma.
höövelmasin, seadis mehaanili
seks hööveldamiseks. Puidu-höövelmasina terade pöörete arv min-s
on 2000—3500; tarvitab 3—6 hj.
Metalli-höövelmasina tera edasilii
kumise kiirus on 60—140 mm/sek.,
tagasiliikumine harilikult 4 korda
kiirem; tarvitab 2,5—5 hj.
höövelpink, pink, enamasti pui
dust kruvidega, hööveldatava ma
terjali kinnitamiseks.
hüaliinne, klaasjas, läbipaistev.
hüaliitklaas
471
hüaliitklaas, tumedavärviline, näi
likult must läikiv klaas vaasideks
jm. iluasjadeks.
hüatsindid, sibultaime-perekond
liilialiste suguk-st, esijoones Vahe
mere ümbruse maades, õiekobaraga varre ümber. Neist
aedhüatsint esineb sadades
teisendites värvi- ja lõhnarikka toa- ning aialillena
Euroopas, eriti Hollandis.
Hüatsint on ka ühe tsirkooni
teisendi, punakaskollase kal
liskivi nimetus.
hübridatsioon e. värdamine, segasugutus, hübriidide
saamine.
hübriid e. värd (om. värra),
kahte eri tõugu, eri liiki või eri
perekonda kuuluva taime või loo
ma ristsugutusest saadud järglane
(näit. hobueesel ja muul).
hiidr-, kreeka eesliide võõrsõnus,
täh. ’vesi-’, ’vee-’.
Hüdra e. Hydra, kreeka muinas
loos madu-koletis, kelle 9 pead
äraraiumisel kasvasid uuesti; elut
ses Lerna soos, hukati Heraklese
poolt.
hüdraat e. vesik, oma molekulis
vett (seotult) sisaldav keemiline
ühend.
hüdrad e. magevee-polüübid, täht
saim loomakeste perekond hiidralaste suguk-st.
hüdralaadsed,
kõrverakkudega
loomade klass ainuõõssete (-<-)
hõimkonnast, enamasti kahe põlv
konnaga (polüüp ja meduus) mereloomad. Siia kuuluvad seltsid:
hüdralised, sardhüdralised, tõlvmeduusilised ja putkelised.
hüdralased, ainuke magevee-loomade sugukond hüdraliste seltsist
(näit. hüdrad), 0,5—1,5 sm pikad
torukujulised, ülaotsal kombitsarühmaga üksikpolüübid, kasvavad
kinnitunult veetaimedele, toituvad
veeloomakesist.
hüdralised, loomaselts
hüdralaadsete klassist, enamasti väikese
põõsa kujulisi kolooniaid moodus
tavad mereloomad.
hüdrant,
linna
veetorustikust
hüdrolüüs
(tulikahju kustutamiseks või täna
vate kastmiseks) vee võtmise koht
(suure kraaniga).
hüdraulika, vedelikkude mehaa
nika, veemehaanika.
hüdrauliline, veerõhu mõjul lii
kuv või toimiv.
hüdrauliline press, seadis suurte
survete — 10 000 kg/sm2 ja rohkem
saavutami
seks vedeliku
abil; koosneb 1
kahest oma- t
vahel ühen
datud silind
rist tihedate
kolbidega ja
kangist, õlga
dega a ja b
Hüdrauliline press.
(vt. joonist);
pumbates vedelikku
suuremasse
silindrisse, saavutame suure surve,
mis oleneb kangi õlgade a ja b ning
silindri pindade F ja / vahekorrast.
hiidro-, kreeka eesliide võõrsõ
nus, täh. ’vesi-’, ’vee-’.
hüdrobioloogia,
vees
elavate
olendite elu käsitlev teadus.
hüdrodünaamika, vedelikkude lii
kumise õpetus, voolamisõpetus.
hüdroelekter, elektrienergia, mida
saadakse veest veeturbiinidega veejõu-elektrijaamus.
hüdrofiilne, veelembene, vees kas
vav (taim).
hüdrofoohia, veekartus, veepel
gus, ilmneb marutõve puhul.
hüdrofoor e. survepaak, automaatveetõste seadis vesivarustises, koos
neb survekatlast, pumbast jm. li
sandeist.
hüdrofüüdid, veetaimed,
hüdrograaf, veteuurija ning vetekirjeldaja, vetetegelane.
hüdrograafia, veteteadus, füüsi
kalise maateaduse haru, mis uurib
ja käsitleb maapinnal asetsevaid
veekogusid (meresid, järvi, jõge
sid), esijoones laevasõidu huvides.
hüdroloogia, veeteadus, õpetus
veest ja vee ringkäigust looduses;
haarab endasse mere-, järve- ja
jõeteaduse.
hüdrolüüs, orgaaniliste ja anorgaaniliste
ühendite
lagunemise
hiidromeeter
472
reaktsioon veega; näit. seep vee
toimel laguneb seebikiviks ja rasvahappeks.
hiidromeeter, riist: vedeliku voo
lu kiiruse mõõtja.
hüdromehaanika, õpetus vedelik
kude liikumisest ja tasakaalust;
jaguneb hüdrodünaamikaks (-<-) ja
hüdrostaatikaks (<-).
hüdroplaan, vesilennuk,
hüdrosfäär, vesikond, maakera
kõigi veekogude (kaasa arvatud ka
maasisesed veed) ühisnimetus.
hüdrostaatika, õpetus vedelik
kude tasakaalust ja rõhust.
hüdrotehnika, vesi-ehitiste teh
nika, tehnika haru, mis tegeleb vesiehitistega nagu tammid, lüüsid,
sadamad, veejõujaamad jm.
hüdroteraapia, vesiravi; vesiraviõpetus.
hügieen, tervishoid,
hügieenik, tervishoiu-teadlane.
hügro-, kreeka eesliide võõrsõ
nus, täh. ’niiskus-’, ’niiskuse-’.
hügrofiilne,niiskuslembene (taim).
hügrofüüdid, niiskustaimed.
hügrograaf, meteoroloogiline apa
raat: õhuniiskuse isemärkija.
hügroloogia, niiskus-, eriti õhuniiskus-õpetus.
hügromeeter e. niiskusmõõtja,
õhuniiskuse mõõtja. Tarvitatavam
tüüp on juushügromeeter, mis koosneb
pingutatud
juuksest,
osutist ja skaalast;
õhuniiskuse suurene
misel pikeneb juus ja
paneb osuti liikuma
mööda skaalat, mille
järgi võidakse määrata
õhuniiskuse suurene
mist; õhuniiskuse vä
henemisel lüheneb juus
ja paneb osuti liikuJuushügromeeter.ma vastupidiselt.
hügroskoopne, õhust või gaasist
niiskust endasse imev (aine). Sel
liseiks aineiks on näit. kloormagneesium,
kloorkaltsium, väävel
hape jt.
hülgama, hüljata, hülgan, maha
jätma, ära põlgama.
hüperbolold
hülglased,
imetajate mereloo
made sugukond sõudjalaliste e.
loivaliste seltsist; lühikese kaela
ja ümara rasvase kerega, lühikeste
mölajate jäsemete, nn. loibadega,
kaetud lühikese valju karvaga,
ilma kõrvalestadeta, kuna kõrvaaugud ja ninasõõrmed vees sulgu
vad; on kiired ujuloomad, toitu
vad kaladest jm., elavad enamasti
rannavetes, armastavad külma, käi
vad veepinnal hingamas, poegivad
maal või jääl (1—2 poega). An
navad karusnahka ja rääsi. Eestis
esinevad tavalistena liigid viiger ja
hall-hüljes e. hall, harva (põhja
merede) harilik hüljes e. randal.
Harilik hüljes e. randal saagil.
hüljatu, mahajäetu, ärapõlatu.
hüljes, om. hülge, os. hüljest, m.
om. hüljeste, m. os. hülgeid, mitut
liiki hülglaste (-<—) nimetus.
hülss, om. hülsi, os. hülssi, kest,
eriti paberossil ja padrunil.
hümn, Vana-Kreekas
pidulik,
muusika ja tantsu saatel lauldav
laul jumalate või kangelaste austa
miseks, hiljem igasugune pidulik
kiituslaul v. luuletus. Rahvushüm
nis (Eestis ,,Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm“) ülistatakse isamaad, valitse
jat vms. ja seda esitatakse piduli
kult selleks ettenähtud tseremoo
niaga.
Hünerson, Jaan, parempoolne po
liitiline tegelane ja agronoom,
* 1882; on olnud Asutava Kogu ja
Riigikogude liige, mitut puhku mi
nister, juhtiv tegelane põllumajan
duslikes org-ides ja asutistes.
hüper-, kreeka eesliide võõrsõ
nus, täh. ’üli-’, ’liig-’.
hüperboliseerima, liialdama, liial
dustega väljenduma.
hüperboloid, kumerpind, mis te
kib hüperbooli pöörlemisel ühe
oma telje ümber; peatelje ümber
hüperbool
pöörlemine annab kahekattelise,
kõrvaltelje ümber — ühekattelise
hüperboloidi (vt. joonist).
Hüperboloidid
Cühekatteline ja kahekatteline^.
hüperbool, kirj., liialdus, väljend,
millega kirjeldatava eseme oma
dusi tundmuse ja mõttekujutuse
tõusust olenevalt
suurendatakse
võimatuseni, näit. sada sülda sar
ved pikad või oh anna tuhat keelt
sa mulle; mat., tasapinnaline sul
gemata kahe
haruline kõ
E
verjoon, mil vK
le iga punkti
1FB (n D
(vt.
joonist), C
näit. Pi või P2
V
kauguste vahe
kahest kind
L\
F
last punktist
Hüperbool.
Fi ja F2 (nn.
fookustest) or jääv, S. 0. PiF2—
P1F1 = P2F2—P2Fi = AB.
hüperboolile, liialduslik, liialdav,
hüpereemia, med., liigveresus, vereliigsus, verekuhjumine.
hüperkultuur = ülikultuur.
hüpertroofia, haiglane liialdus;
taime või (ületöötamise tagajärjel)
mingi organi ülisuurenemine, liigkasvamine.
hüpikhiirlased, väikeste rohtlaja kõrveloomade
sugukond näri
liste seltsist, ööloomad väga pi
ka saba ja pik
kade tagajalgadega.
hüpiknukk e.
upi ur'
hampelmann, klaunitaoline papist
väljalõigatud mänguasi nööridest
liikvele tõmmatavate käte ning jal
gadega.
473
hüpoteek
hüpnoos e. kunstuni, ühe isiku
poolt teisele (nn. meediumile) aval
datud sugestiooni toimel tema juu
res esilekutsutud unetaoline sei
sund; nõuab hüpnoosijalt suurt tah
tejõu koondamist, tekitatakse tema
mõtete hüpnoositavale sisendamise
teel temasse kiindunud vaate, ühesisuliste sõnade ühetoonilise korda
mise, teatud mehaaniliste liigu
tuste jne. varal. Hüpnoosis olija
tahe ja kujutlused on alistunud
hüpnoosija omadele ning ta on või
meline täitma ainult viimase kor
raldusi ja kujutleb vaid sisendatut;
ärkamisel ta ei mäleta, mis on sün
dinud. Hüpnoositav võib aga hil
jemgi täita hüpnoosi ajal sisenda
tud korraldusi, mistõttu hüpnoosi
kasutatakse ka arstimiseks.
hüpnoosima e. hüpnotiseerima,
kunst-unne suigutama, hüpnoosi
esile kutsuma.
hüpnootikum, med., uinutusvahend, uinuti.
hüpnotism, õpetus hüpnoosist ja
selle esilekutsumisest; ka hüpnoosinähtus.
hiipnotisöör, hüpnoosija.
hüpo-, kreeka eesliide võõrsõnus,
täh. ’ala-’, ’all-’.
hüpofüüs, anat., = ajuripats,
hüpohondria, haiglane raskemeel
sus.
hüpohondrik e. hüpohonder (om.
-hondri), raskemeelsust põdev isik,
raskemeellane.
hüpokriitiline, silmakirjalik,
hüpostaas, põhiolemus, aluspõhi,
hüpotaks e. subordinatsioon, kee
lel., alistumus, selline lausete liitu
mine, mille puhul üks lause (kõr
vallause) teisele (pealausele) alis
tub, teisest sõltuv on. Vrd. para
taks.
hüpotaktiline, sõltumuslik.
hiipoteegipank, pank, mis teotseb
hiipoteeklaenude andmisega.
hüpoteek, võlglase kinnisvarale
kinnistatud pandiõigus võlausalda
ja nõudmise kindlustuseks fikseeri
tud summa ulatuses selle vara väär
tusest. Kuulub sissekandmisele kin
nistusregistrisse ning selle kohta
hüpoteeklaen
474
hüüve
hüvastama — heastama,
hüve, see, mis on objektiivselt
hea, ülimalt hea.
Hüvi, naisenimi.
hüvis, igasugune majanduslik va
ra, kapital.
hüvistama, hüvis (t) ega varusta
ma, krediitima.
hüvistik, hüviste kogu, varade
koosseis e. koostis.
hüvistu, maj., = aktiva,
hüvitama (kedagi millegagi), (kel
lelegi) tasuma, heaks tegema.
hüäänlased, hundist väiksemate
röövloomade sugukond kiskjaliste
seltsist, väga tugevate lõugade ja
hammastega ööloomad, ebakiire
jooksuvõimega (tagajalad lühemad
kui esimesed), toituvad peam. loomalaipadest ja haigeist loomist.
Hüäänlaste lii
kidest
elab
Põhja-Aafrikas
ning Lõuna-Aa(maakera sisemuses).
sias
mustade
hüpotsükloid, mat., kõver (jooni
põikvöötidega
sel AP1P2P3), mille kujundab mingi
kollakas-hall
vööt-hüään ja
Aafrikas, Saharast lõunas, pruunitäpiline tähn-hüään.
hüübike, lind toonekureliste selt
sist, meil leidub Läänemaa lääne
ranniku roostikkudes.
hüübima, tarduma,
hüüdsõna e. interjektsioon, abisõ
nade (-H liik, mida kasutatakse
Hüpotsükloid.
üksiksõnadena tunnete ja tahte,
ringi joonel asetsev punkt (P), kui
näit. rõõmu, valu, hirmu, kutse jne.
väljenduseks [oi!, ai!, uih!, hallo!,
see ring veereb teise — suurema
ringi nõgusust mööda. Vrd. epiappi! jt.).
hüümen, anat., neitsinahk,
tsükloid.
hüpsomeetria, kõrgusemõõtmine
hüüp e. uuk, soolind toonekure
liste seltsist, võika möirgava hää
maapinnal.
hüsteeria, haiglane ülitundlik
litsusega.
hüürgama = üürgama,
kus, hingeline närvihaigus tugevate
hüüs, om. hüüe, os. hüüt, m. om.
ärrituste puhul, eriti naistel; aval
dub hooti liialdatud tundeväljenduhüüte, m. os. hüüsi, = hüvis.
sis, liigutushäireis, krampides, halHüüsi, naisenimi,
hüüumärk, kirjavahemärk: ! Tar
vatusis jm.
vitatakse hüüdsõnade, hüüd- ja
hüsteerik, hüsteeria-haige.
käsklausete, imestusavalduste jms.
hüvak, om. -u, parem pool.
väljendite järel.
Hüvalemb, om. -lemme, mehenimi.
hüüve, om. hüübe, os. hüüvet, m.
Hüvameel, om. -meele, mehenimi.
om. hüüvete, m. os. hüübeid, tardu
Hüvand, om. Hüvandi, mehenimi.
nud, hüübinud aine.
hüvang, heaolu, hea-käekäik.
antakse võlastajale vastav pantkiri,
mida nimetatakse obligatsiooniks.
Mitme hüpoteegi korral vastutab
panditud kinnisvara sissekannete
järjekorras (I hüpoteek, II hüp.
jne.).
Kinnisvara võõrandamisel
jäävad temale kinnistatud hüpotee
gid püsima, kuna sundmüügil tasu
takse müügisummast kõik hüpotee
gid, mille ülevõtmiseks ostja pole
avaldanud nõusolekut.
hüpoteeklaen, kinnisvarade kind
lustusel antav laen sularahas või
nn. pantkirjades.
hüpotees, oletus; h., mis osutub
lõplikult tõestamatuks, muutub fikt
siooniks, tõestatav h. saab aga te
ooriaks.
hüpoteetiline
e. hüpoteesiline,
oletuslik, oletatav, tingimuslik.
hiipotenuus, täisnurkse kolmnur
ga suurim külg (vt. kolmnurk).
hüpotsenter,
maavärina kolle
hiiiivitama
475
Ida-Karjala
hiiiivitama, hüübima e. tarduma
panema, hüübida e. tarduda lask
ma, tarretama.
Hyde [haid], Douglas [daglds],
iiri kirjanik ja riigimees, * 1860;
avaldanud näidendeid jm. iiri ning
inglise keeles, sai esimeseks Iiri
presidendiks 1938.
Hyde Park [haid], suur park (160
ha) Londoni lääneosas, kuulub kau
nimate, esinduslike parkide hulka.
Hydra, müt., = Hüdra.
Hymenaios, kreeka pulmajumal.
Hypereides [-ei'-], Ateena kõneja riigimees, * u. 390 e. Kr.; kõne
les lihtsalt, loomulikult ja huumo
riga; ta kõnedest on säilinud 6.
Hypnos, kreeka unejumal.
I, i, täishäälik ja ladina tähestiku
9., meil 7. või (kui võõrtähed on
kaasa arvatud) 10. täht. Rooma
numbrina 1=1, arvutähisena meil
1 = 1. (esimene); füüsikas voolutugevuse sümbol.
i. a., lühend sõnust ilma aasta-arvuta, = (ilmumis-)aasta märkimata,
ib., ladina lühend, = ibidem.
Ibeeria, Pürenee poolsaare (His
paania ja Portugali) ajalooline ni
metus.
ibeerid, Pürenee poolsaare muist
ne rahvas, kes rändas sisse PõhjaAafrikast ja u. 500 e. Kr. sulas ühte
keltidega.
ibeeris, Vahemere-maade rohttaim (perekond) ristõieliste sugu
konnast; selle paar liiki esinevad
meil aed-ilutaimedena.
ibidem [ibii-] (lad.), lüh. ib. e.
ibid., täh. ’sealsamas’ (lüh. seals.).
ibn e. Ibn (ar. nimedes), ’poeg’.
Ibsen, Henrik, norra näitekirja
nik, * 1828, f 1906; kirjutas vormi
liselt täiuslikke draamateoseid nii
proosas kui värsis, oli algul ro
mantik, lähenes siis naturalistlikule
käsitlusviisile ja suundus lõpuks
sümbolismi; avaldas sajandite va
hetusel suurt mõju rahvusvahelises
ulatuses. Tähtsamad teosed: ,,Peer
Gynt“ (1867), ,,Keiser ja galilealane“ (1873), ,,Seltskonna toed“ (1877),
„Nukukodu“ (1879), „Rahvavaenlane“ (1882), ,,Ehitaja Solness“ (1892),
,,Kui me surnud ärkame" (1899).
I. teoseid on rohkesti eestindatud
ja mängitud ka Eesti teatreis. ;—
Pilti vt. tahvlil 19.
Ibykos, kreeka luuletaja 6. saj.
II poolel e. Kr.; kirjutas dooria
murdes; legend tema surmast on
leidnud kirjanduslikku käsitlemist.
ictus (lad. k. ’löök’), kirj., värsirõhk, kreeka arsis.
id., ladina lühend, — idem.
ida-balti tõug, inimtõug Euroo
pas,
keskmist kasvu,
lühikese
ümara pea ja laia näoga, silma
paistvate põsenukkide ja laia lühi
kese ninaga, heledate (haril. blond-)
juustega, heledate (saged. hallide)
silmadega; esineb Soomes, Eestis,
Lätis, Leedus ja Põhja-Venemaal,
ulatub ka Poolasse ja Saksamaale.
Ida-Euroopa mõiste alla kitsa
mas mõttes loetakse Euroopa ida
osa, mille läänepiiriks on Soome,
Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rumee
nia idapiir (seega siis: EuroopaVenemaa), kuna laiemas mõttes loe
takse siia ka nimetatud riigid ja
Balkanimaad.
Ida-Euroopa aeg, vt. aeg.
Ida-Hiina meri, Vaikse ookeani
osa vastu Hiina idarannikut, Jaa
pani saartest Formoosani.
Ida-India, Ees-India, Taga-India
ja Malai saarestiku üldnimetus vas
tandina Antillidele (<-) kui nn.
Lääne-Indiale.
Ida-India kaubakompaniid, privileegitud seltsid Euroopa tähtsamais
mereriikides (Inglismaal 1600—1858,
Hollandis 1602—1795 ja mujal)
kauplemiseks Indiaga; teostasid ko
looniate tegelikku valitsemist.
Ida-Karjala, maa-ala Loode-Venemaal, Soome idapiirist Valge me
reni, lõunas kuni Laadoga ja Äänisjärve
lõunaosadeni, looduslikult
soomelik, asustatud läänes peam.
karjalaste, idas peam. venelastega;
Idamaad
476
kuulub Karjala autonoomsesse nõukogude-vabariiki.
Idamaad = Hommikumaad,
idand, taime esialgne, idanemisvorm.
idandama, idaneda laskma,
idanevus, külviseemne keskmine
idanemisvõime protsentides.
Ida-Preisimaa (sks. Ostpreusseri),
Saksamaa idapoolseim
provints
vastu
Läänemere kagurannikut,
alates 1919 nn. Poola koridoriga
muust Saksamaast lahutatud, 36 991
km2, 2,333 milj. ei. (1933), peam.
sakslasi. Maa on liivane ja soine,
paljude järvede ning suurte män
nimetsadega. Elatutakse peam. põl
lundusest (rukis, kaer, kartul, hobusekasv. jm.), metsandusest ja ka
landusest. Pealinn Königsberg. —
Maailmasõja algul 1914/15 oli sõja
tallermaa ja suurte lahingute paik.
Ida-Rooma riik, vt. Bütsants.
Ida-Rumeelia, Bulgaaria {<-) vil
jaka nõoga kaguosa.
Ida-Turkestan = Hiina Turkestan,
ideaal, igatsetav täiuslikkus; kõr
ge eesmärk, mida taotellakse saa
vutada, kuid ei saavutata inimliku
küündimatuse tõttu.
ideaalne, eeskujulik, täiuslik; ku
juteldav, mõeldav, ületõeline, re
aalse vastand.
idealiseerima, (kedagi või midagi)
täiuslikuks tegema, tõelisest täiusli
kuma ja ilusamana nägema või ku
jutlema, paleustama.
idealism, ideedele ja vaimseile
väärtustele rajatud maailmavaade,
materialismi vastand; filosoo
fias mitut erilaadi õpetus, mille
järgi kõik materiaalne põhineb
vaimsel, on sellest tingitud, või mil
le järgi vaim on ainuke tõelisus,
kuna materiaalne on ainult vaimu
ja ideede avaldumisvormid e. näh
tused; on arenenud mitmeks voo
luks. ning saanud mitmesuguseid
täiendavaid nimetusi (tähtsamaid
esindajaid: Plato, Aristoteles, Fich
te, Schelling, Hegel, Schopenhauer,
Kant jt.); vastandid: materialism ja
realism.
idealist,
aate-inimene, kõrgete
ido
eesmärkide taotleja, vahel ka elu
võõras; filos., idealismi teoreetik,
idealistlik, aateline, ideeline,
idee, kujutlusi ja teotsemist juh
tiv mõte või aade; algupärane ku
jutlus, uus, rakendamist ootav mõte.
ideedraama, ideid ja vaateid
arendav draama e. näidend.
idee fixe [fiks] (pr.), kinnismõte,
inimest püsivalt, mõnikord haigla
selt valdav idee (näit. vaimuhaiged).
ideekas, os. -kat, ideerikas.
idem [i'd-] (lad.), lüh. id., täh. ’see
sama’.
identifitseerima, samastama, sa
maseks pidama või samasust kind
laks tegema.
identne, (kellegagi või millegagi)
samane, sisult ühtiv, matemaatikas
märk = või =, näit. avaldises
ci2 — b2 — (a + b) (a — b).
ideo-, kreeka eesliide, ’mõiste-’,
ideograafia, mõistekiri — märki
de e. tähtedega tervete mõistete
(mitte üksikute häälikute) tähista
miseks. Vrd. fonograafia.
ideogramm, mõistemärk.
ideoloog, mingi ideoloogia aren
daja või õpetaja, ideede-teoreetik.
ideoloogia, ideede-õpetus; min
gite juht-ideede või mõistete ko
gum, ideestik.
ideoloogiline sõnastik, mõisteline
sõnastik; selles esitatakse sõnu
mitte tähestikulises korras, vaid
mõistete järgi rühmitatult.
id est (lad.), lüh. i. e., ’see on’,
see tähendab.
idio-, kreeka eesliide, täh. ’enese-’,
idiomaatiline, mingile keelele,
murdele või argoole omane,
idiomorfne = automorfne.
idioom, mingi keele või murde
erijoon, isepärasus; omapärane kõnelemisviis, keel või murre,
idioot, totter isik.
idiootikon, idioomide kogu, mur
de- või argoosõnastik.
idiootsus, sünnipärane või vara
jane totrus e. nõdrameelsus.
idiotism, med., = idiootsus; kee
lel., mingi keele või murde pärane
keelend.
ido, esperantolähedane kunstlik
keel, vähe levinud.
idu
477
idu, taime lihtne alge, näit. õis
taimede seemneis.
idulane, kuni 2 kuu vanuse inimloote nimetus.
iduleht, idu esimene leht või üks
esimesi lehti; nende arvu järgi eris
tatakse üheidulehelisi ja kaheidulehelisi taimi.
idustama = eostama.
idutama, idudega varustama,
idüll, lihtsa, rahuliku ja õnne
liku vaik-elu pilt; lihtsate loodus
inimeste, eriti karjuste elu kirjel
dav luuleteos.
idülliline, lihtne, maapärane, ra
hulik, õnnelik, süütu.
idülliseerima, lihtsa ja süütuna
kujutlema või kirjeldama,
i. e., lad. lühend, = id est.
Igal, om. Igali, mehenimi.
Igalemb, om. -lemme, mehenimi,
igama, iganema; jur., kauaaegse
vahetpidamatu tarvitamise ja heas
usus valduse tagajärjel mingit vara
omandama.
Igameel, om. -meele, mehenimi.
Igand, om. Igandi, mehenimi,
iganema, vananema, ajast ning
arust minema. Vrd. aeguma.
Igaunija [-au-] (läti) = Eesti.
Igavaid, om. -valla, mehenimi.
Igavene juut, vt. Ahasveerus,
igerik, vilets, nigel, armetu, va
nadusest nõrk.
„lggaüks. .
Eestimaa maapäeva
poolt 1802 vastu võetud talupoegade
regulatiiv, mis kitsendas pärisorjade
müüki ja tõi teisigi kergendusi talu
rahva olukorda.
igihali, om. -halja,
os. -halja, väike igi
haljas püsiktaim tu
meroheliste lehtede
ja
siniste
õitega,
meil ilutaim kalmis
tuil.
igihaljad
taimed
ei kaota oma lehes
tikku
põhjamaade
külmal ega lõuna
Igihali.
maade kuival aasta
ajal (näit. okaspuud, kanarbik,
mürdid, loorberid, palmid).
igihaljas, om. -halja, os. -haljast,
alati, läbi aasta haljas.
ihnus
igilumi, alati püsiv lumi kõrgeis
mäestikes.
igni et ferro, ladina kõnekäänd,
’tule ja mõõgaga’.
ignoramus et ignorabimus [-raa-raa-] (lad.), ’meie ei tea seda ega
saagi teadma’ (näit. kuidas tekib
teadvus peaajus), Du Bois-Reymond’i kuulus väljend inimliku
tunnetuse piiratuse tähistamiseks.
ignorant, mitteteadja, mittetundja, võhik; ignoreerija.
ignorantsus e. ignorants, mitte
teadmine, -tundmine, võhiklus.
ignoreerima, tähele panemata
jätma, mitte hoolima.
Igor [ii-] e. Ingvar, Vene vürst,
Rjuriku poeg, f 945; sõdis Bütsantsiga a-1 941 ja 944.
igritsema, vähehaaval nirisema,
iguaanlased, sugukond rooma
jaid sisalikuliste
seltsist,
elavad
peam. Lõuna- ja
Kesk-Ameerikas,
näit. kuni IV2 m
pikk
leeguan
(puude otsas) ja
Iguaan.
basiliskid (-<-).
iguumen, kloostriülem kreeka-katoliku kirikus.
ihalema, ihaleda, ihalen, ihale
takse, ihalenud jne., austavalt imet
lema; ihkama, igatsema.
Ihalemb, om. -lemme, mehenimi.
Ihameel, om. -meele, mehenimi.
Ihand, om. Ihandi, mehenimi,
ihe, om. ihke, ihumine; ihkamine,
iherus e. meriforell, kala lõhi
laste suguk-st, keskm. 60 sm pikk,
elab peam. Põhja- ning Lääneme
res, tuleb sügisel kudema jõgede
alamjooksule; Eestis püütakse teda
rohkem kui lõhet. Vrd. eherus e.
hõrnas.
ihes, om. -e, kala, peipsi siig.
ihk, os. ihku, iha, igatsus,
ihkliistak, õhukeseks ihutud (ki
vikild, õhik.
ihnpärss, lintpidur.
ilmuma, ihneks muutuma.
ihnur, ihne inimene.
ihnus (II vältes), om. -e, — ihnur.
ihnus (III vältes), om. -e, ihnsus.
jad keskaegkonna meredest, kuni
10 m pikad.
ihuarst, keisri või mõne muu
kõrge valitseja koduarst.
ihukaitse, valitseja isiklik kaitse
usaldatava kaaskond-väeosa poolt.
ihuma, hõõrumise teel käsitsi te
ritama (nuge jm. terariistu).
ihunuhtlus,
kehaline
karistus
(vitsa-, piitsa- jne. löökidega); on
kriminaalkaristusena uuemal ajal
ainult mõnes üksikus riigis (piira
tud ulatuses) tarvitusel.
iihama, iivata, iiban, suuruselt
juurde võtma, kasvama, nähtava
maks muutuma (näit. noorkuu pu
hul).
Iibe, naisenimi,
iibis, õieti püha
iibis, musta pea ja
kaelaga valge lind
Niiluse mail, iibislaste suguk-st, toonekureliste
selt
Püha iibis.
sist;
oli
vanas
Egiptuses püha linnuna, tarkusjumalusena austatud.
Iide, naisenimi.
iidne, om. iidse, ürgne, muistne,
põline, ürgvana.
iidol, puuslik, jumalakuju, ebaju
mala kuju.
iie, om. iide, ürgaeg.
iil (om. iili) e. iiling (om. -u), äki
line tuulepuhang.
iileks, peam. Ameerika puistaimede perekond kuni 300 liigiga,
Iirimaa
nende hulgas palju ilutaimi, näit.
meil
astelpõõsas
(<-), kuna LõunaAmeerika
lõuna
osas kasvav liik
mate-põõsas
an
nab mate-teed.
iilid, perekond
kaane.
iiling = iil.
iiliti, hooti.
Astelpõõsas.
Iilo, Iiiu, mehenimed.
iiri keel, kelti keelte hulka kuu
luv, Iirimaa lääneosas säilinud keel;
oli 20. saj. algul välja suremas, on
noores Iiri vabariigis inglise keele
kõrval kooli- ja riigikeelena elusta
misel.
iiri kirjandus evis omapärasemat
ilmet vanemal ajal, 5. saj-st kuni
Iirimaa vallutamiseni inglaste poolt
(kangelaslood, müütilised laulud,
ilmlik ja vaimulik lüürika, krooni
kad, teaduslik kirjandus, bardide
jutustav luule). Uus tõus algas al
les 19. saj-1 seoses rahvusliku tunde
tõusuga. Väga suur on inglise kee
les kirjutanud iiri rahvusest kirja
nikkude hulk (uuemal ajal näit.
O. Wilde, B. Shaw jpt.).
Iirimaa e. Iiri (iiri Eire, ingl.
Ireland), läänepoolsem kahest suu
rest Briti saarest, 82 460 km2, 4,3
milj. ei. On ülekaalukalt madalmaa (keskel), ümbritsetud mäestik
kudega (alla 1000 m ü. mp., edelas
kuni 1041 m), peam. põhjas ja lõu
nas, rohkete veerikaste jõgede, pal
jude järvede ning kanalitega, suur
te soode ja rabadega. Ilmastu väga
niiske ja pehme. Rohkete sade
mete tõttu (läänes kuni 1500 mm)
rohukasv väga lopsakas, metsad
peaaegu puuduvad; maavarasid lei
dub vähe. Loomastik väga vaene,
välja arvatud rikkalik kalariik nii
sisevetes kui meredes. Rahvastik
koosneb keelelt kelti algupära iir
lastest, kes skandinaavlaste, his
paanlaste, šotlaste ja inglastega se
gunemisest hoolimata on säilitanud
rohkesti rahvuslikku omapära, välja
arvatud iiri keel, mis on inglise
keele kõrval säilinud ainult u. 14°/o
elanikkonna suus. Rahvastik on
479
Iiri meri
Iisaku
Mehhiko valged iibised.
üldiselt katoliku usku. Lõunas ja
läänes elatutakse peam. karjandu
sest (veised, sead, hobused), kuna
põhjas ning idas esineb ka põllun
dust (kartulikasv.). Tööndus, esi
joones laevaehitus ja linatööndus,
on arenenud kahes suurlinnas, Bel
fastis ja Dublinis. Välja veetakse
(Inglismaale)
karja, liha, võid,
mune, hobuseid, kartuleid jm. Ala
tes 1922 jaguneb Iirimaa kaheks
osaks, kusjuures lõunapoolne ena
mik (68 893 km2, 3 milj. ei. ■— 1935)
moodustab Iiri vabariigi (parla
mendi, valitsuse ja alates 1938 ka
presidendiga, pealinn Dublin), olles
ühtlasi ka Briti riigi dominiooniks,
kuna väiksem kirdeosa, Ulster e.
nn. Põhja-Iirimaa (13 567 km2, 1,2
milj. ei. — 1930) kuulub Inglis
maale (Suur-Britanniale) autonoom
se omavalitsusliku provintsina (pea
linn Belfast). — Ajalugu. Kel
tide poolt asustatud Iirimaale tun
gisid 9. saj-1 normannid, kes 11.
saj-1 tõrjuti uuesti välja. 1171 alga
sid võitlused inglastega, mille tule
museks oli iirlaste järk-järguline
alistumine neile. Kestvalt andsid
rahutusteks põhjust rahvuslikud,
usulised ja sotsiaalsed vastuolud.
Rida mässukatseid leidis aset eriti
19. saj. teisest poolest alates rohke
arvuliste Ameerikas asunud iiri
emigrantide toetusel. 1922 muutus
Iirimaa iseseisvaks Briti dominioo
niks Iiri vabariigi nime all. Hili
semais võitlusis on taoteldud ka
eraldatud Põhja-Iirimaa liitmist sel
le vabariigiga.
Iiri meri asetseb kahe suure Briti
saare vahel.
iiris, silma vikerkest; boi., võhu
mõõk.
iirispaber, kirju mustriga raamatuköitmispaber.
lisak, piiblis Aabrahami poeg,
Jaakobi ja Eesavi isa, üks iisraeli
rahva esiisasid.
Iisaku,
kihelkond Kagu-Virumaal, vastu Peipsi põhjarannikut,
koosneb Iisaku ja Tudulinna val
last, Illuka v. enamikust, poolest
Mäetaguse ja osast Vasknarva v-st,
laiemas mõttes ka tervest Vask
narva ja Karjati (Raja) v-st (vii
mane teinepool Narva jõe ülem
jooksu), mille kõigi pindala on
kokku 1374 km2 ja ei. arv. 16 860
(1934), ilma kahe viimaseta 992
km2 ja 10 558 ei. (1934). Enamasti
tasane madalik, suurte metsade,
soode ja rabadega, liivaseljandikkudega edela-kirde suunas; selle
idaosa läbib Narva ning lääneosa
Rannapungerja jõgi kolme suure
ma ladvaharuga. Asustus on laiali
kõrgemail seljakutel, tihedam vete
ja Jõhvi-Mustvee maantee ääres.
Rahvastikust moodustavad ligi poo
le venelased, kes on koondunud
peam. Peipsi äärde ja khk. ida-
Iisaku
480
iletama
Iiri maastik lirile iseloomulike varemetega.
ossa. — Iisaku on kauemat aega
olnud Jõhvi abikoguduseks ja ise
seisvaks saanud 1866; 19. saj. kes
kelt pärinev kivikirik põles 1893
ja ehitati uuesti üles 1894.
Iisaku, vald Virumaal, Iisaku
khk. keskel, 3268 ei. (1934), alates
1. IV 39 nimetatud Tärivere vallaks,
juurdelõikega Mäetaguse v-st.
iisop, Lõuna-Euroopast pärit iluja arstimtaim huulõieliste suguk-st.
Iisrael, iisraeli rahva esiisa Jaakobi nimi pärast tema võitlust Ju
malaga; iisraeli rahva kümne sugu
haru riik Palestiina põhjaosas pea
linnaga Saamaria. Vt. juudid,
iive, om. iibe, juurdekasv,
iiveldama, paha, läilat tunnet
tekitama, pööritama,
livi, naisenimi.
ikaldama, (vilja kohta:) puudu
likku saaki andma.
Ikaros [Hc-], Daidalose (<-) poeg.
ike, härjarakmete puust osa,
kinnitatakse ikkerihmade ehk
juttadega sarve
de külge.
Paaris-ike.
ikestama, ikkesse panema.
Ikk, om. Iku, mehenimi.
Ikola [i go-], Niilo, soome keele
teadlane ja -uurija, * 1883.
ikonograafia e. ikonoloogia, näokujutiste (maalide jne.) uurimine,
eriti kujutatavate pühakute, vana
aja jumalate jne. mitmesug. atri
buutide ning sümbolite uurimine.
ikonostaas (kr.), ’pildisein’, kreeka-katoliku kirikus pühapiltidega
ilustatud sein pühima paiga ja ko
gudusele määratud ruumi vahel.
ikoon (kr.), ’pilt’; Kristust, Juma
laema, pühakuid jne. kujutav pühapilt kreeka-katoliku-usulistel.
ikosaeeder, om. -eedri, kristallivorm: 20-ne võrdkülgse kolmnurkse
tahuga piiratud keha, 20-tahukas.
iktus, kirj., vt. ictus,
ikulaul, rahval., nutulaul.
Il, keemias illiiniumi märk.
Ilbak,
Ella,
eesti tantsijatar,
* 1895; sai erihariduse Peterburis
ja Pariisis; on esinenud plastiliste
tantsudega kodu- ja välismaal.
Ilda, naisenimi.
iletama (kedagi), vastik olema (kel
lelegi), vastikust äratama (kelleski).
0-ü. „Noor-Eesti Kirjastuse11 trükikoda Tartus 1939
VaataEESTI
RAHVALEKSIKON
VI VIHIK
NOOR-EESTI
...EESTI
RAHVALEKSIKON
VI VIHIK
NOOR-EESTI
Ilge 481 Ilmakaared
ilge, jälk, vastik; nurjatu,
ilgema, midagi ilget teha võima
või julgema.
Iii, jõgi Kesk-Aasias, Turkestanis, voolab Tienšani mäestikust
Balhaši järve, 1500 km pikk.
„Ilias“, Homerose (heksameetreis
kirjutatud) eepos Trooja sõja sünd-
mustest, sisaldab 24 laulu.
Ilion, muistne linn, = Trooja.
Ilja Muromets [-jaa muu-], suure
füüsilise jõuga kangelane vene eepi-
listes rahvalauludes.
ilkuma, ilkuda, ilgun, kahju-
rõõmust hõisklema, parastama.
Illar, om. Illari, mehenimi,
illatiiv, sisseütlev kääne, ees-
lis lihtsamal kujul lõpuga -sse
(kivisse); väljendub veel mitmeti,
näit. lõpuga -de [keelde), h ja järg
neva täishäälikuga [maha, tohe,
sohu), tüve kaashääliku kahekor
distumisega [tallu, tuppa, kivvi) ja
tüve tugeva astmega [jalga), rahva
luules ka lõpuga -je (tubaje); esi
neb tunnusetagi (pane tasku, käi
põrgu, läks taeva).
Iile, naisenimi.
illegaalne, mitteseaduslik, sea
dusvastane. Legaalse vastand.
illegaliseerima,
seadusvastaseks
tegema.
illegitiimne,
eba-seaduspärane:
väljaspool abielu sündinud, vallassündinud, mitteabieluline, vallas-.
Legitiimse vastand.
Iller, Doonau lõunapoolne haru
Lõuna-Saksamaal, tuleb Alpidest,
165 km pikk.
Illi, Illike, naisenimed,
illiiniüm, keem. element (märk
II), haruldane muldmetall, avasta
tud 1926.
illikviidne, sularahaks muutmatu
(vara); momendil või tähtaegadel
maksevõimetu (pank).
Likviidse
vastand.
Illinois, Mississipi kirdepoolne
haru P.-Ameerika Ühendriikides,
410 km pikk; osariik sealsamas.
Illis, om. Illise, mehenimi,
illojaalne, ebalojaalne; riiklikult
mitteusaldatav.
Illuka, vald Ida-Virumaal, ena
ERL 27. VI 39.
ilmakaared
masti Iisaku, osalt Jõhvi khk., 2245
ei. (1934), alates 1. IV 39 paari õige
väikese juurdelõikega.
illuminaator, ilutulestaja; väike
aken laevakajutil; tahet., pikksil
ma osa, millega valgustatakse vaa
tevälja; keskaegsete käsikirjade ja
trükiste kaunistaja (suurte algus
tähtede ja iluliistudega).
illuminatsioon, ilutulestus, iluvalgustus.
illumineerima, iluvalgustama.
illusionism, õpetus filosoofias,
mille järgi maailma nähtav tõeli
sus on ainult pettepilt, illusioon.
illusioon, meelepete, tajueksimus;
pettekujutelm, pettelootus.
illusoorne, petlik, näiv.
illustraator, selgitavate või kau
nistavate jooniste ja joonististe val
mistaja.
illustratiivne, selgitav, selgituslik;
kaunistav, kaunistuslik.
illustratsioon, trükist kaunistav
või selle teksti selgitav pilt, joonis
või joonistis.
illustreerima, selgitama; pildima
terjaliga varustama, kaunistama.
Iilüüria, vana-ajal Balkani pool
saare rannikuala Aadria mere ää
res, oli asustatud indo-euroopa rah
vaste hulka kuuluvate illüürlaste
poolt, sai 7. saj-1 slaavi asustuse,
kuulub a-st 1919 Jugoslaaviale.
ilm, õhkkonna seisund olenevalt
päikesepaistest, temperatuurist, tuu
lest, õhurõhust, pilvitusest, õhuniis
kusest ja sädemeist.
Ilma, naisenimi.
ilmade ennustamine toimub il
makaartide (-e~) järgi.
ilmajaam e. meteoroloogiajaam,
ilmastikunähtuste järjekindla vaat
luse ja uurimise koht.
ilmakaardid koostatakse üksikute
ilmajaamade üheaegsete vaatluste
andmeil, nende andmete mitmesu
guste märkide ja mõõtarvude kaar
tidele kandmisega ning samaseisundiliste punktide ühendamise teel
(nn. samajoontega).
ilmakaared, geograafilised sihid.
Peasihtideks on (sulgudes nende
sümbolid): põhi (N) — siht vaate31
Ilmalemb
482
punktist maakera põhjapoolusele,
ida (E või 0) — taevakehade tõu
su pool (olenevalt maakera tiirle
misest oma telje ümber), nende
vaslassihid lõuna (S) ja lääs (W).
Tähtsamad nende vahepealsed si
hid: kirre (NE), kagu (SE), edel
(SW) ja loe (om. loode; NW).
Ilmalemb, om. -mme, mehenimi.
Ilmand, Ilmar, mehenimed.
Ilmarine, muistne taevahaldjas
soome sugu rahvail; Faehlmanni
poolt eesti usundisse laenatud soo
me Ilmarinen.
Ilmarinen, jumalik imesepp soo
me „Kalevalas“, tagus taevakaane
ja sampo.
ilmastama, mingi võõra ilmas
tuga ära harjutama või kohanda
ma, aklimatiseerima.
ilmastik, ilmanähtused pikema
aja kestel; on alatasa muutuv.
ilmastu e. kliima, mingi maa-ala
keskmine ilmastikuline seisund aas
ta jooksul; on väikeste kõikumistega üldiselt püsiv.
Ilmatar, taevalaotuse jumalanna
soome rahvaluules ja -usundis, kir
janduslikult ka eesti usundisse too
dud; naisenimi.
Ilmatsalu jõgi, Emajõe lõuna
poolne haru, keskjooks Tartust 7
km läänes.
ilmavaade = maailmavaade,
ilmaütlev kääne e. abessiiv,
eestis lõpuga -ta.
ilme, väline olulaad.
Ilme, naisenimi,
ilmendama, muus., fraseerima.
ilmestama, ilmet andma, ilme
kaks tegema.
Ilmi, naisenimi.
Ilmik, om. Ilmiku, mehenimi,
ilmik, ilmlik isik, mittevaimulik;
mittemunk või mittenunn kloostris.
ilmik jutlustaja, ilmlike isikute
hulka kuuluv jutlustaja.
ilmikvennad ja -õed, peam. käsivõi põllutöölistena kloostreis teot
sevad, munkadeks või nunnadeks
pühitsemata ilmlikud isikud.
Ilmjärv (vn. Ilmen), järv LoodeVenemaal, Peipsist idas, 920 km2,
Iive
äravooluga
Laadogasse; järveke
Tartumaal, Äksi khk-s, 0,02 km2.
Ilmo, mehenimi,
ilmum, filos., — fenomen,
ilmutama, fotoplaadile võetud pil
ti ilmuti abil nähtavaks tegema.
ilmutamispaber,
valgustundliku
kihiga kaetud paber fotopiltide
valmistamiseks.
ilmutid, mitmesuguste keemiliste
ühendite lahused, mis teevad näh
tavaks fotoplaadile võetud pildi,
redutseerides valgustatud broomhõbeda (mustaks) hõbedaks.
ilmutus, usuliste tõdede või ju
maluse avaldumine.
Ilmvald, om. -valla, mehenimi.
Ilotar, om. Ilotari, naisenimi,
ilukiri e. kalligraafia, kirjutus
viis ilusa ning ühtlase käekirjaga.
ilukirjandus e. belletristika, esi
joones inimese mõttekujutusele ja
tunnetele rajatud, kunstilisi ela
musi esilekutsuvalt tõelist või näi
likku reaalsust kujutav kirjandus;
võib esineda nii sidumata kui seo
tud kõnes e. värsis; jaguneb oma
laadilt eepikaks, lüürikaks ja draa
maks (vt. neid).
ilulugemine = deklamatsioon.
Ilumetsa, raudteejaam Tartu-Petseri liinil, Tartust 66,1 km.
ilutulestama, ilutulesid tekitama,
ilutulestusained e. pürotehnilised
ained, kergesti süttivad või plah
vatavad keemiliste ühendite segud,
ilutulestusvahendite ja sõjaväe signaal-rakettide valmistamiseks.
ilu-uisutamine, uisutamine kauni
te liigutuste ja figuuride tegemi
sega.
Ilva, Iive, naisenimed.
ilvesed
ilvesed, perekond kassitaolisi rööv
loomi kaslaste suguk-st, omavad
tugevaid jalgu, lühikest saba ja
kõrvaotstel karvatutte. Tähtsamaist
liikidest päris-ilves elab PõhjaEuroopas ja Siberis, on pruunika
tumetäpilise, kõhu alt valge ka
rusnahaga, õlakõrgusega 75 sm;
kanada e. polaar-ilves elab PõhjaAmeerikas, annab hõbehalli karusnahka; kõrveilves e. karakal elab
Ees-Aasias ja Aafrikas.
Ilvi, naisenimi,
ima, vt. ekstrakt,
imaam, muhameedlaste vaimulik
(kõrgeim neist on kaliif); valitseja
aunimi Araabias.
imaginaar-arv, reaalarvu korru
tis imaginaarühikuga i, mis =
V — 1, näit. 2 f, 3 i jne.
imaginaarne, tõeliselt olematu,
ainult kujuteldav.
imaginatsioon, kujutlusvõime, fan
taasia, kujutlus.
imal, om. -a, mage, lääge, ma
gusavõitu.
imalduma, imalaks muutuma,
imama, endasse imema või nee
lama. Vt. absorptsioon.
imarad, perekond sõnajalgu, ena
masti troopilised liigid. Meil kas
vab harilik imar.
Imatra [/'-], 18,4 m kõrge lan
gusega kosk Kagu-Soomes, Saima
järvest lähtuval Vuoksi jõel, ra
kendatud suure jõujaama teenis
tusse, mis varustab kogu LõunaSoomet elektrivooluga.
Imavere, vald
Põhja-Viljandimaal, Pilistvere khk., 2341 ei. (1934),
alates 1. IV 39 väikeste piirimuudatustega loodes ja idas.
imbetsilne, ogar, nürimeelne, nõr
gamõistuslik.
Imbi, naisenimi,
imbibeeruma, imbuma,
imbibitsioon, imbumine,
ime, sündmus või nähtus, mis on
tingitud mingeist üleloomulikest
jõududest ega ole kooskõlas loo
dusseadustega.
imeerlased e. imeretiinid, georglaste e. grusiinide eriharu Kaukaa
sias, Imereetias, u. V* milj. is.
483
i-mitmus
Imereetia, Georgia (-*-) e. Gruu
sia lääneosa.
imetajad, kõrgeima arenguga selg
rooliste loomade klass. On soojaverelised, õhku hingavad ja karv
kattega loomad, kellest enamik
sünnitab elusaid poegi ja toidab
neid imetamise teel. Peale vaalaliste, hülglaste jm. elavad nad mais
maal. Jalad on neil, vastavalt otstarbeile, mitmesuguselt arenenud
(haardjalad, loivad jne.). Järeltuli
jate arv on seda väiksem, mida
suurem on imetaja. Vaimsed oma
dused sõltuvad üldiselt peaaju suu
rusest ja ehitusest.
imik, om. -u, rinnalaps, laps esi
mesel eluaastal, sündimisest peale
kuni emarinnast võõrutuseni, ka
imikuliste (-<—) imemistoruke.
imikad, taimeperekond kareleheliste suguk-st. Meil: teede ääres ja
peenardel harilik imikas e. härjakeel ja umbrohuna põllul põldimikas e. karukeel.
imikala, soojade merede luukala
imipealaste perek-st, omab kuklas
ovaalset imiketast, millega kinni
tub suuremate mereloomade või
laevade külge ja laseb end edasi
kanda.
imikulised, selts enamasti kinni
tunud nugijaid veeloomakesi ripsloomade klassist, omavad torujaid
imemisvahendeid.
imikärss, om. -kärsa, imi- e. imemisnokk mõningail putukail.
iminapp, om. -napa, kausi- või
kettakujuline kinnitus-, vahel ka
imemisvahend paljudel loomadel,
näit. kaanidel, imiussidel, paelussi
del, imikalal (imiketas) jne.
iminõgesed, ema- e. piimnõgesed,
nõgesetaoliste lehtedega rohttai
mede perekond huulõieliste suguk-st; meil mitu liiki, näit. valge
iminõges ja koldnõges,
imitaator, jäljendaja,
imitatiivne, järeleaimav,
imitatsioon, imiteerimine; järeleaimatud, järeletehtud ese.
imiteerima, järele aimama, jäl
jendama, matkima,
i-mitmus, r-tunnusega kujunda-
imiussilised
tud mitmus eesti keeles, kusjuu
res see i võib olla säilinud (näit.
suuril mehil) või ka tüvevokaaliga
kokku sulanud (näit. jalgoissa j>
jalus). Vrd. e-mitmus.
imiussilised, nugiliste loomade
selts lameusside klassist, elutsevad
selgrooliste loomade sooltes ja
maksas, kalade küljes ja mujal.
immanentne
[-ne'-],
mingisse
kindlasse seosesse kuuluv, sellest
mitte väljaspool olev; kogemuse või
teadvuse piiridesse kuuluv. Vas
tand: transtsendentne.
immateriaalne, kehatu, ainetu,
immaterialism, õpetus filosoofias,
mis eitab mateeria olemasolu.
immatrikulatsioon,
(üliõpilaste)
matriklisse e. nimistusse kandmi
ne, ka pidulik (üliõpilaseks) vas
tuvõtmine. Vrd. eksmatrikulatsioon.
immediaatne, vahenditu; vahen
ditult kõrgeima instantsi otsusta
misele kuuluv, otse kõrgeimale või
mule alluv.
immensne, määratu, mõõtmatu.
Immermann, Karl, saksa kirjanik,
* 1796, f 1840; avaldanud draa
masid, eepilisi luuleteoseid ja ro
maane („Münchhausen“, 1839, jt.).
Immi, naisenimi,
immigrant, sisserändaja.
immigratsioon, sisseränne, emig
ratsiooni vastand,
immigreeruma, sisse rändama,
immobiil, kindla looduskohaga
seotud vara (maja, krunt jne.),
kinnisvara.
immobiilkrediit, kinnisvara kind
lustusel antav krediit.
immobiliseerima,
(vallasvara)
kinnisvaraks muutma.
immoraalne, moraalitu, kõlbluse
suhtes ükskõikne; ka ebamoraalne,
kõlblusvastane.
immoralism, olemasolevate moraalireeglite hülgamine, väljaspool
head ja kurja asetsemine,
immortaalsus, surematus,
immuniseerima, immuunseks te
gema.
immuniteet = immuunsus,
immutama e. impregneerima, im
buda laskma. Riiet, puitu jm. im-
484
imperialism
mutatakse ainetega, mis neid tee
vad tule-, vee- või gaasikindlaks
või kaitsevad mädanemise ja see
netamise (vt. majaseen) vastu. Immutusaineiks on sublimaat, boor
hape, fluoriühendid, karboliineum,
kivisöe ja põlevkivi fenolaadid jm.
immuunne, haigust mitte vastu
võttev, nakkuskindel; kohustustest,
panistest vaba.
immuunsus e. immuniteet, orga
nismi nakkuskindlus mingi haiguse
pisikute toime vastu; immuunsus
on loomulik, kui see võime esineb
kaasasündinud
omadusena,
või
omandatud, kui ta on tekkinud
vastava nakkushaiguse põdemise
või mingi muu teguri tõttu, näit.
kaitseollustega süstimise tulemu
sena; jur., parlamendiliikmete vas
tutamatus väljaspool parlamenti;
diplomaatide isikupuutumatus.
Imot, om. Imoti, mehenimi.
impastatsioon, taignaks muutmi
ne, sõtkumine.
impeerium, vana-ajal Roomas
kõrgeim riiklik, eriti sõjaline va
litsusvõim; keisririik, suurriik.
imperaator, väejuhataja, ülem
juhataja; keiser.
imperatiiv, käskiv kõneviis, ver
bi e. pöördsõna vorm, mis väljen
dab käsku, palvet, soovi või keel
du, näit. tule, tulgu, võtkem, ärge
tooge.
imperfekt, lihtminevik, verbi e.
pöördsõna ajavorm, mis väljendab
kestvat, lõpetamata, ajaliselt piira
mata tegevust või sündmust mi
nevikus, näit. kõndisin, olite väljas.
imperfektile, ebatäielik, mittetäiuslik.
imperiaal, suur trükikirja liik;
suur paberiformaat — 57X78 sm;
puuviljahappest,
sidrunilõikudest
ja veest valmistatud karastav jook;
endine 10-rublaline Vene kuldraha,
kehtima pandud 1755, pärast de
valvatsiooni 1897 väärtusega 15
rubla.
imperialism, volivalitsus, riigi
valitsemine sõjalisele jõule toetu
des; taotlus luua maailmariiki.
imperialist
imperialist, imperialismi poolda
ja või rakendaja.
impersonaal, impersonaalne te
gumood; impersonaalne verb.
impersonaalne tegumood, umbisi
kuline tegumood, verbi vorm, mil
les aluse isik on määramata, näit.
lauldakse, tuldi.
impersonaalne verb, umbisikuli
ne pöördsõna, verb, mida tarvita
takse ainult isikuta, ühes pöördes
ning arvus, näit. müristab, sajab,
udutab.
impertinentne, jultunud, häbe
matu.
impetuoso [-ooso] (it.), muus.,
ägedalt, tuliselt, tormiliselt.
imponeerima
(kellelegi),
(kel
leski) aukartust, lugupidamist või
meeldimust tekitama, (kellessegi)
suurt mõju avaldama.
import, (kauba) sissevedu,
importima, importida, impordin,
sisse vedama. Vastand: eksportima.
importöör, kaupade sisseveoga
teotsev ärimees.
imposantne, imponeeriv, suurt
mõju, jõulist muljet avaldav.
impotentsus e. impotents, meeste
suguvõimetus;
jõuetus
(millegi
sooritamiseks), suutmatus,
impregneerima = immutama,
impregniit, keemiline riide gaasikindlaks tegemise vahend.
impressaario,
ettevõtja,
eriti
kontsertide ja teatrietenduste ma
jandusliku korraldamise alal.
impressiivne, muljet tekitav, mõ
ju avaldav.
impressionism, stiilisuund peam.
maalikunsti alal, tekkis 1870. a.
paiku Prantsusmaal ja oli valitse
vaks kunstivooluks kogu õhtu
maise kultuuri alal 19. saj. viima
seil ja 20. saj. esimesil aastaküm
neil. Detailide täpse väljatöötuse
asemel
taotlesid
impressionistid
visandlikult tabada kujutatava loo
duse ja selle nähtuste juhuslikku,
muutlikku, silmapilkset olemust.
Nad eelistasid töötada looduse va
henditu vaatluse najal ja tarvita
sid tavaliselt heledaid värvitoone,
misjuures selle stiilisuuna hilise
485
inar
mas kujunemisjärgus maalipinna
katmine toimus sageli segamata
värvidega täppimistehnikas (puäntillism).
Impressionismi
silma
paistvamaiks
esindajaiks
olid
Prantsusmaal E. Manet, Cl. Monet,
E. Degas, A. Renoir jt., Saksamaal
M. Liebermann jt., Rootsis A. Zorn,
Ameerikas J. M. N. Whistler, Ees
tis K. Mägi, V. Ormisson jt. Maa
likunsti kõrval oli impressionismi
mõju teistel kunstialadel, muusi
kas, kirjanduses (uusromantism)
jne., suhteliselt väiksem. — Vt.
tahvlit 20.
impressioon, mulje,
imprimeerima, jäljendit tegema
või jätma; muljet tekitama; trük
kima.
impromptu e. imprompt, ette
valmistamatult peetud ettekanne
(kõne, muusikaline esitis jne.), eks
prompt.
improvisaator,
ettevalmistuseta
esineja (laulja, luuletaja).
improvisatsioon, ettevalmistuseta
peetud kõne vm. ettekanne; hetkevaimustuses loodud kunstiteos.
improviseerima, ettevalmistuseta
esinema
(kõnelema,
luuletama,
laulma), hetkeliselt looma.
impulsiivne,
ergutav,
õhutav:
ajedest kergesti mõjustatav ehk
ergutuv.
impulss, om. impulsi, os. im
pulssi, aje, väline või sisemine
tõuge, äkiline tung.
Imut, om. Imuti, mehenimi.
In, keemias indiumi märk.
in-, ladina eesliide võõrsõnus,
täh. ’mitte-’ või ’sisse-’.
in absentia [-tsia] (lad.), (kel
legi) äraolekul, puudumisel.
in abstracto (lad.), abstraktselt,
mõtteliselt; üldiselt.
in-adekvaatne, ebavõrdne (mil
legagi), mittevastav (millelegi).
in aeternum [eter-] (lad.), igave
seks ajaks.
inaktiivne, mittetegev,
tegevu
setu, passiivne.
inar, om. -a, kiud, narmas; riideräbal.
Inari järv
Indiaanlane pidumundris.
Inari järv asetseb
Lapimaal,
Soome põhjasopis, 1085 km2,
in armis (lad.), ’relvades’,
inauguratsioon, pidulik pühitsemistalitus.
inaugureerima, pühitsema, pidu
likult ametisse või
auastmesse
seadma.
in brevi (lad.), lühidalt,
inch, lühend, = inclusive,
inclusive [sii-] (lad.), (viimane)
kaasa arvatud. Vastand: exclusive.
in concreto [-reeto] (lad.), konk
reetselt, teatud üksikjuhul.
in corpore [ko'r-] (lad.), terves
koosseisus, tervikuna.
ind, om. inna, os. inda, sugukihu
e. kiim, tiiras olek, paljudel loo
mi! aeg-ajuti (nn. jooksu- e. innaaegadel) esinev, igal loomaliigil
teatud kestusega sugulise ärrituse
seisund, mille ajal toimub loo
made paarimine.
ind, om. innu, os. indu, vaimus
tus, andumus, agarus.
Inda, naisenimi,
indefiniitne, umbmäärane,
indeks, nimestik, loend; sisunäitaja register teaduslikes teostes;
antropoloogias väiksema mõõdu
protsent suuremast, näit. koljuindeks (pea laiuse % pea pikkusest);
keemias aatomite
arvu
näitav
486
India
numbrike valemites (näit. H2O);
mõõteriistadel mõõduüksuse lu
gemise algusmärk, nullkriips, sa
muti osuti või muu märk, milleni
loetakse mõõduüksusi, näit. nur
kade suurust pügaldatud ringil;
mat., järjenäitaja või ühesuguste
tähtede puhul muutuva suuruse
erinevate väärtuste
eraldusmärk
( a3> • ••
või A', A", A'"
jne.); statistikas indeksnumber.
indeksnumbrid e. indeksid, suht
arvud, mis näitavad mingi nähtuse
arvulist olukorda ja muutumist
ajas või ruumis; seejuures võe
takse olukord mingil momendil
sajana ( = 100) aluseks, kuna muu
tunud olukorda väljendatakse selle
protsentarvuna, mis ongi indeks
number.
indelikaatue, ebadelikaatne.
independendid [-de'n-] e. kongregatsionalistid, inglise
sektandid,
iseseisvate, (riigist, kõrgemast ki
riklikust võimust ja üksteisest)
sõltumatute koguduste pooldajad.
indeterminism, filosoofiline õpe
tus täielikust tahtevabadusest, de
terminismi vastand.
India, suur ja rahvarikas maa
ala Lõuna-Aasias, kõige laiemas
mõttes Ida-India (-<—), tavalisemalt
aga Ees-India (<-) ja Taga-India
(-«—), kitsamalt Briti India (-«—) või
(kõige tavalisemalt) isegi ainult
Ees-India. — Ajalugu. II aas
tatuhandel e. Kr. tungisid Indiasse
aarialased. U. 480 e. Kr. suri usuuuendaja Buddha, 4. saj. lõpul e.
Kr. alistas Aleksander Suur I. loodealad.
I aastatuhandel p. Kr.,
eriti selle teisel poolel oli maa ja
gunenud paljudeks väikeriikideks.
14. saj. lõpul vallutas mongolite
valitseja Timurlenk põhjapoolsed
alad, tema järglane Babur asutas
1526 suurmogulite riigi pealinnaga
Delhi. Pärast meretee avastamist
Indiasse Vasco da Gama poolt
1498 algas kaubavahetus portugal
lastega. 17. saj-1 tekkisid riikliku
võimuga inglaste, hollandlaste jt.
Ida-India kaubakontorid, mis ajast
algas ühtlasi Inglise valitsusvõimu
Indiaani keeled
487
pidev juurdumine, kuni 1877 Ing
lise kuninganna Victoria kuulu
tati I. keisrinnaks. Pärast Maail
masõda on M. Gandhi õhutusel tu
gevnenud rahvuslik liikumine ning
selle survel on laiendatud I. oma
valitsuslikke õigusi.
indiaani keeled, ameerika kee
led, mida kõnelevad indiaanlased.
indiaanlased (punase nahavärvi
tarvitamise tõttu nimetatud ka punanahkadeks), Ameerika kollast
tõugu ürgelanikud, kollakaspruuni
nahaga, mustade juuste ja väga
nõrga habemekasvuga, kullinina ja
tugevate põsenukkidega, säilinud
kuni 15 milj. in. (esinemisalade
kohta vt. Ameerika puhul: Rah
vastik), seejuures suurel määral se
gunenud valgetega (mestiitsid) ja
ka neegritega (tsambod). Keele
järgi jagunevad paljudesse kultuurirühmadesse, millest tähtsamad
on (Põhja-Ameerikas:) atabaskid,
huroonid, irokeesid, dakootad, pueevlod, šošoonid,
(Kesk-Ameerikas.) atsteegid e. nahuad, maiad,
(Lõuna-Ameerikas:) kariibid, tupid, araukaanid jt. Osa indiaan
lastest on kujunenud põlluharijaiks, teine osa elatub aga algeli
selt jahist ja kalastusest, eriti Lõuna-Ameerika
troopilisis
metsis.
Ühiskondliku korralduse aluseks
on neil sugukonnad ja neist moo
dustuvad suguharud. — Vrd. indlased.
india keeled, India rahvastiku
enamiku poolt kõneldavad, indoeuroopa keelte aaria e. indo-iraani
harru kuuluvad keeled, esialgsel
kujul nn. vana-india keeled (veedade ning brahmaanade keel ja
sanskrit), siis kesk-india keeled
(praakrit ja paali) ning viimaks
praegu kõneldavad uus-india kee
led. Viimased liigituvad mitmeteks rühmadeks ja paljudeks üksikkeelteks, millest kõige tähtsa
mad on bengaali, hindi, hindustani, pandžabi, gudžerati, pahaari
ja (Tseilonil) draviidi keelte mõ
juline sinhali keel. India murdeist
pärineb ka mustlaste keel.
india kunst
India kunst. Templi fassaad Ajantas,
India keisririik = Briti India.
Lähemalt üksikute maade puhul:
Belutšistan, Birma ja Ees-India.
Ajalugu: vt. Ees-India ja India.
india kirjandus on vanimas ja
silmapaistvamas osas
esindatud
sanskritikeelsete teostega. Ajast e.
Kr. pärineb rahvaeepos „Mahäbhärata“, usulise sisuga teosed jm.
Hilisema aja tähtsamad autorid
on luuletaja ning draamakirjanik
Kälidäsa (u. 4. saj. p. Kr., draama
„Šakuntalä“), dramaatik Bhavabhüti (8. saj.) ja luuletaja Džajadeva (12. saj.). Populaarne on ju
tukogu „Pantšatantra“ (9. saj.).
India moodsaist kirjanikest on
saavutanud maailmakuulsuse ben
gaali keeles kirjutav R. Tagore.
india kunst on arenenud tihedas
seoses
usundiga
(brahmanismi,
budhismi, džinismiga) ning haarab
levikualana Ees- ja Taga-Indiat
ning Malai saarestikku. Tähtsamaiks ehitiste tüüpideks alates u.
3. saj-st e. Kr. on tsaitya’d (kaljutemplid), stambha’d (monumentaal
sed
silindrikujulised
sambad),
stuupad (poolkera-kujulised hoo
ned, tavaliselt mõne reliikvia säili-
Indianapolis
tamiseks) ja templid. Ehitiste sise
ruumide kaunistamine on suhteli
selt tagasihoidlik, kuid välispinnad
on seevastu tihti ülekuhjatult kae
tud figuraalsete ja muude kaunististega. Maalikunsti alal on arene
nud kõrgele järjele miniatuurmaal.
Vt. ka Borobudur ja tahvel 23.
Indianapolis [-naa-], linn Am.
Ühendriikide idaosas, viljakaubanduse, tapamajade, veskite ja masinatööndusega, 364 000 ei.
India ookean, suur ning sügav
veekogu Aafrika, Aasia, Malai saa
restiku, Austraalia ning Antarktise
vahel, ühes oma harudega (Pu
nane ja Araabia meri, Pärsia ja
Bengaali laht) ligi 75 milj. km2.
india usundid on esindatud kõi
ge vanemas arenguastmes silma
paistvaimalt veeda usundiga, mil
lele järgnesid brahmanism, džinism, budhism ja hinduism (vt.
neid).
indiferentne, ükskõikne, erapoo
letu, loid, mittereageeriv.
indigeenne, pärismaine (inime
ne); päriskodune (taim).
indignatsioon, õigustatud meele
paha (millegi üle), põlastus.
indigneerima (kedagi), põlastust
või pahameelt tekitama (kelleski).
indigo [i n-], os. -got, värvikindel
sinine taimevärv, mida saadakse
indigotaimist ja tehislikult kivisöetõrvast.
indigod
[i'n-],
om.
-gote,
os.
-goid,
perekond
peamiselt troopi
lisi roht- ja põõsastaimi (liblikõie
liste
suguk-st),
millest mõned lii
gid (eriti LõunaAasias)
annavad
sinist
värvainet
indigo,
indigot.
indiitsid, jur., kaudsed tõendid,
mis lubavad teha järeldusi süüdis
tatava süüdioleku kohta.
indikaator (lad. k.
’näitaja’),
aparaat, mis võimaldab kolbmootorite ja pumpade rõhku üles kir
488
individualist
jutada pidevjoonena, nn. indikaatordiagrammis (säärane diagr.
võimaldab leida auru- või gaasijagamises ja mootoritöös esinevaid
vigu, määrata keskmist nn. inditseeritud survet ja leida mootori
indikatoorset võimsust Ni, millest
tegelikult kasutatav võimsus on tea
tud määral väiksem); keem., aine,
mis muudab oma värvust aluse ja
happe mõjul, võimaldades seega
määrata reaktsiooni iseloomu (näit.
lakmuse lahus värvub aluse mõjul
siniseks, happe mõjul punaseks).
indikatiiv, kindel kõneviis, verbi
e. pöördsõna vorm, millega väljen
datakse tegevuse tõelist toimumist
või toimunud-olekut, näit. kuulen,
kukkus, joodi, on nähtud.
indikatiivne, näitav, osutav,
indikatsioon, näitamine, osuta
mine; haigus-olukordade viitamine
antud juhul vajalikule ravimeeto
dile, näidustus.
indirektne, ’mitteotsene’, kaudne,
indiskreetne, ebataktiline; järelekaalumatu (väljendumisel).
indiskretsioon,
taktitus;
sobi
matu avameelsus, väljalobisevus.
indisponeerima, halba tujju, eba
sobivasse meeleollu viima, loiutama.
indispositsioon, tujutus, teotsemisloidus; eeldusetus, võimetus.
indium, keemiline element (märk
In), haruldane hõbevalge metall,
aat.-k. 114,8, erik. 7,25, sulamisp.
155° C.
individuaalkäitis, käitis, kus töö
tab üksainus tööline, kes on üht
lasi selle käitise peremees.
individuaalne, üksik-olendile oma
ne või kohane, isikupärane, isendlik; üksik-, eriline (nähtus, juh
tum), iselaadne, omapärane.
individualiseerima, üksikolendi
või üksikjuhtumi kohaselt esitama,
selle omapäraseid jooni arvestama,
käsitlema või rõhutama, isendama.
individualism, üksikisikut, selle
tähtsust, tahet ja huvisid (ühiskon
nas) või omapära ja maitset (kuns
tis) rõhutav maailmavaade.
individualist, individualismi pool
daja või rakendaja.
individualiteet
489
individualiteet,
individuaalsus,
isikupärasus, omapära, isendlikkus.
indiviid, üksik-olend, isend,
indlased, India elanikud, indialased. Vrd. indiaanlased.
indlema, innelda, indlen, innaaega pidama (vt. ind).
indo-euroopa keeled, maailma
tähtis keelkond, kuhu kuuluvad in
dia ja iraani keeled, slaavi, balti,
germaani, romaani ja kelti keeled,
kreeka, armeenia, albaania, tohaari ja hetiidi keel. Kõik nad pä
rinevad ühest, nn. indo-euroopa
algkeelest, millele lähimad on vana-india ja vana-kreeka keel ning
millest kõige kaugemale on jõud
nud inglise ja uuspärsia keel.
indo-euroopa rahvad e. indo-eurooplased, indo-euroopa keeli kõ
nelevate rahvaste nimetus.
indogermaanlased, indo-eurooplaste nimetus Saksamaal.
Indo-Hiina, laiemalt Taga-India,
seega Birma, Siiam ja Prantsuse
Indo-Hiina, kitsamalt ainult vii
mane.
indo-hiina keeled e. sino-tiibeti
keeled, suur keelkond Ida- ja Kagu-Aasias, haarab endasse hiina,
tiibeti ja birma keele ning tai kee
led ( siiami jt.).
indohiinlased, Taga-India pärisrahvaste üldnimetus.
indo-iraani keeled, india ning
iraani keeled indo-euroopa keel
konnas, tunduva omavahelise su
gulusega.
indolentne, ükskõikne, osavõtma
tu, leige, loid.
indoloog, india keelte ja kirjan
duse tundja.
Indoneesia = Malai saarestik,
indossaat, veksli vastuvõtja,
indossament e. žiiro, veksli edasiande-pealdis.
Veksli edasiand
mine (indosseerimine) toimub sel
teel, et edasiandja (indossant) kir
jutab oma allkirja (indossamendi)
veksli tagaküljele ja annab selle
veksli edasi teisele (indossaadile)
ühes kõigi õigustega ja kohustu
sega vastutada veksli õigeaegse ta
sumise eest.
induktor
indossant, veksli edasiandja e.
pealdaja, žirant.
indosseerima e. indossima, veks
lit edasi andma, žireerima.
Indra, Väina jõe keskjooksu
parempoolne haru.
Indra, muinas-india kõrgeim ju
malus veeda usundis.
Indrek, om. Indreku, mehenimi,
indri,
koera näoga pool-ahv
maakilaste suguk-st, elab Mada
gaskari metsades.
induktiivne, induktsiooniline, in
duktsioonile rajatud, tõsiasjalistest
üksikjuhtudest järeldatud ja lähtuv.
induktiivsus, tegur, mis näitab
juhtmes või mähises indutseeritava
elektromotoorse jõu suurust (tähis.
L); ind. ühikuks on henri (tähis H).
Induktori skeem.
induktor, aparaat madalpingelise
elektrivoolu muutmiseks kõrgpingeliseks. Tarvitatavam on alalisvoolu alal ruumkorfi induk
tor, mille peaosadeks on: 1) pehmeraud-traatidest südamik (S),
elektromagnet, 2) isoleeritud jämevasktraadist (läbimõõt 1—2 mm)
väikese keerdude arvuga esimähis (Mi), 3) isoleeritud peenvasktraadist
(läbini.
0,1—0,3
mm)
suure keerdude arvuga teismäh i s (M2), sädemevahega (s), 4)
raudankrust (A), vedrust (V) ja te
ravikuga reguleerkruvist (R) koos
nev katkesti ja 5) konden
saator (C). Töökäik: Lülitiga (L)
ühendatud nn.
esi(primaar-)
elektrivool (vooluallikast E), läbi-
induktsioon
490
des katkestit ja esimähist, magneedib südamikku, mistõttu viimane
tõmbab ankru (A) enese külge,
katkestades
seega
elektrivoolu;
katkestamismomendil indutseerub
teismähises kõrgpingeline nn. in
duktsioon- (sekundäär-)
elektri
vool: saame sädemevahes s tugeva
sädeme; samal ajal südamik demagnetiseerub (kaotab magnetismi)
ja vedru tõmbab ankru tagasi,
ühendades uuesti voolu; ühendusmomendil indutseerub jällegi kõrg
pingeline elektrivool, jne.; et kat
kestamine ja ühendamine toimu
vad kiiresti, 30—50 korda sek-s,
saame pideva elektrisädeme. Sa
mal põhimõttel töötab ka elekterkõlisti (-<-) katkesti. Kondensaa
tori ülesanne on vähendada tera
viku ja ankru vahelist sädet. Induktoreid kasutatakse röntgeni- ja
katoodkiirte saamiseks, autotehnikas, telefoniaparaatides ja mujal.
induktsioon, loogikas mõtlemis
viis, kusjuures üksikjuhtude kohta
kehtiva järgi tuletatakse üldmaks
vat reeglit kõigi samataoliste as
jade kohta, üldistamine, deduktsi
ooni (-«-) vastand; füiis., ka elekt
romagnetiline
induktsioon
(<—),
elektrivoolu tekkimine
magnetivälja muutmise tõttu; induktsioonvool tekib: 1) kui lähendada juht
mele või eemaldada sellest magnetipoolus, 2) kui juhet liigutada
magnetiväljas, 3) kui lähendada
juhtmele või eemaldada sellest
teine juhe, milles on elektrivool,
4) kui selles viimases vaheldumisi
katkestada ja ühendada elektri
voolu, 5) kui kõvendada või nõr
gendada juhtme lähedal elektri
voolu ja 6) kui muuta juhtme lä
hedal
elektrivoolu
suunda (vt.
transformaator).
indulgents e. patukustutus, kiri
ku poolt määratud patukaristuse
kustutus katoliku kirikus, ka pu
hastustules viibijate karistuse ker
gendus; ekslikult tõlgitsetuna põh
justas rohkesti kuritarvitusi eriti
ristisõdade ajal.
Indur, om. Induri, mehenimi.
infantilism
induratsioon, med., kõvenemine,
tihkemaks muutumine, kalestus.
Indus, Ees-India loodeosa peajõgi, algab Lõuna-Tiibetist, puhandab Himaalaja lääneosa ning voo
lab läbi suure kõrbse madaliku,
suubudes 13-s suudmeharus Araa
bia merre, 3190 km pikk; omab
tähtsust peamiselt kunstliku niisu
tuse allikana.
industriaal, tööstur, käitise oma
nik või juht.
industriaalne, tööstuslik,
industrialiseerima,
masinatööle
üle viima, tööstuslikuks tegema,
tööstustama.
industrialism,
kapitalistlikule
tööndusele üleminekuga kaasuvad
majanduslikud ja ühiskondlikud
nähtused nagu töö mehhaniseeri
mine, tööliskihi tekkimine, rahva
linnastumine,
krediidinduse are
nemine jne.
indutseerima, induktsiooni abil
elektrivoolu tekitama.
inertne, tegevuseta, loid, ainult
välisel tõukel liikuv või toimiv.
inerts e. inertsus, kehade oma
dus alal hoida oma seisundit liiku
mise suhtes, s. o. paigalseisu või
ühtlast ja sirgjoonelist liikumist,
seni, kuni kehale ei mõju mingi
välistung.
inertsmoment (tähis /), keha
massielementide ja nende ning
pöörlemistelje vaheliste kauguste
ruutude korrutiste summa, s. t.
I = Jmr2, kus
on summa tähis.
inessiiv,
seesütlev
kääne,
eestis lõpuga -s, näit. ilusas toas.
inetama, inetuks tegema,
in extenso [eksle'-] (lad.), täies
ulatuses, täielikult,
infaamia, häbitus, alatus,
infaamne, autu, alatu, halvakuulsuslik.
in facto (lad.), tegelikult, tõeli
selt, faktiliselt.
infant [-fa-], printside tiitel His
paanias ning Portugalis; printsessi
del vastab sellele infanta.
infanteeria, jalavägi,
infantilism, kehalises või vaimses
arenemises lapseastmele jäämine.
491
infektiivne
infektiivne, nakkav, nakatav,
infektsioon, med., nakkus,
inferioorsus e. inferioriteet, alaväärsus, alamus.
infernaalne, põrgulik, kuratlik.
„Inferno“ [-fe'r-] (it. k. ’põrgu’),
Dante Alighieri (■<-) poeemi „Divina Commedia“ (-<-) esimene ning
tähtsaim osa.
infertiilne, viljatu, viljakandmatu.
infiks, liik afiksit (-<-), siseliide,
näit. sõnas ,tallermaa4.
infiniitne verbivorm, pöördsõna
käändeline vorm (käändsõna e.
noomeni omadustega), on tavaliselt
säilitanud tegumoe või aja ning
tegumoe tunnuseid. Siia kuuluvad
infinitiivid e. tegevusnimed, näit.
nägema (käänded: nägemas, näge
mast, nägemata, nägemaks jne.),
nähtama, lugeda (seesütlev kääne:
■lugedes) ja partitsiibid e. kesksõ
nad, näit. lugev, loetav, lugenud,
loetud. Esimesed esinevad nimi-,
teised omadussõnadena,
infiniitsus, lõpmatus,
infinitiiv, tegevusnimi, verbi ni
misõnaline vorm; esineb eestis ka
hesugusena, ma-infinitiivina (isiku
lises või umbisikulises tegumoes,
näit. tegema ja tehtama) ja da-infinitiivina (näit. kuulda).
infitseerima, infektsiooni tekita
ma, nakatama.
inflammeeruma, süttima; põletik
ku lööma.
inflatsioon (lad. k. ’ülespuhumi
ne’), käibel olevate maksuvahendite
(paberraha) hulga suurendamine
ilma vastava kullakatteta; põhjus
tab rahakursi langust. Vastand:
deflatsioon.
influents, mõju, toime; füüsikas
esijoones elektri-influents. I n f 1 u-
Influents.
ents-elektrit saame järgmi
selt: Lähendame isoleeritud neut
raalsele kehale K (vt. joonist)
elektriseeritud keha G. Esimesel te
Ingeri
kib 2 elektrit: keha G lähedal erinimeline ja temast kaugemal te
maga ühenimeline elekter. Kui ju
hime viimase maasse, jääb kehale
K keha G elektri suhtes vastasmärgiga (erinimeline) elekter, mida
nimetatakse influents-elektriks.
influentsa e. gripp, 1918. a.
suure taudi puhul nimetatud ka
hispaania haiguseks, lühiajalise,
kuid kõrge palavikuga nakkushai
gus, levib sageli epideemiliselt,
nakkab haige hingeõhu ja köhapiiskade kaudu ning kokkupuuted
haigega, avaldub köhas, nohus,
peavalus, kehanõrkuses, liigesteva
ludes jne.; haige varajase väljatulemise korral toob kaasa ohtlikke lisahaigusi nagu kopsupõletik, keskkõrva-põletik jm.
in folio [foo-] (lad.), fooliokaustas, foolios (-*-).
informaator, teadistaja.
informatsioon,
informeerimine,
teadistus; teade, aruanne, seletus.
informeerima,
teateid andma,
teadistama; asjasse pühendama,
infrapunane = ultrapunane.
infusioon, sissevalamine; mingi
vedeliku süstimine tõmbsoonde.
infusoorid = ripsloomad.
ing., lühend prantsuse sõnast ingenieur, — insener.
ingenioosne, teravmeelne, vaimu
kas, leidlik.
Ingeri, maa-ala peam. Loode-Venemaal, Soome lahe idaotsa ümber,
Narva jõe alamjooksust kuni Laa
doga järve ja Soome piirini. On
säilitanud hilisema ning ülekaaluka
soome ja eriti vene asustuse kõr
val maa algelanikkudena u. 16 000
(soome sugu) ingerlast e. isurit ja
mõnisada vadjalast, kusjuures seal
leidub ka mõnikümmend tuhat
eestlast ja üle 100 000 soomlase,
seda (ilma Leningradi linnata) üle
xh milj. ei. kohta. Neeva jõgi jao
tab maa Põhja- ning Lõuna-Ingeriks. Väike osa maast, nn. Eesti
Ingeri, kuulub meie Narva valda,
kusjuures ingerlased ja soomlased
on koondunud peamiselt Rosona
jõe ümbrusse. — 17. saj-1 kuulus
ingerjas
492
Ingeri Rootsile ja 1703 alistati Pee
ter Suure poolt Venele.
ingerjas, om. -ja, os. -jat, väike
ümar-uss anger-uslaste (-<-) sugu
konnast.
ingerlased e. isurid, soome sugu
rahvas Ingeris (-<-), tuntud oma
praeguses asukohas viimase aasta
tuhande jooksul; on enamasti kreeka-kat. usku, olles suures vähemu
ses luterliku soome ja eesti rah
vastiku kõrval; kõnelevad isuri
murret ja muid soome keele ingeri
murdeid.
Inglise ... , vt. Briti . . .
Inglis-Egiptuse Sudaan, Inglise ja
Egiptuse ühise ülemvalitsuse all
olev maa-ala Aafrikas, Egiptusest
lõunas, Niiluse kesk- ja ülemjook
sul, 2 515 500 km2, u. 6 milj. eh,
põhjas araablasi, egiptlasi, nuublasi, lõunas sudaani neegreid ja
niloote. Ilmastu kuum, põhjas kuiv,
lõunas niiske. Elatutakse peam.
karjandusest ja uuemal ajal puuvillakasvatusest. Pealinn Chartum.
Inglise Kanal (inglise English
Channel, pr. La Manche), Atlandi
ookeani osa Inglise lõuna- ja Prant
suse põhjaranniku vahel, kitsai
mas kohas (31 km) Doveri väi
naga, omab sadamarikkaid kaldaid.
inglise keel, germaani keelte läänerühma kuuluv maailmakeel, ku
junenud Inglismaal 13. saj-ks anglosaksi keelest (-<-) prantsuse keele
mõjustusel; on kõnekeeleks Inglis-,
Šoti- ja Iirimaal, P.-Am. Ühendrii
kides, Kanadas, Lõuna-Aafrikas,
Austraalias ja Uus-Meremaal, peale
selle suhtlemiskeelena Briti Indias,
Hiinas ja mujal, kokku maailmas u.
170 milj. inimese suus. Omab rea
murdeid, eriti tunduvaid eripäraseid jooni kandes Ameerika Ühend
riikides.
inglise kirjandus oma vanimas
osas on esindatud eepilise luulega
(anglosaksi eepos „Beowulf“ u. 8.
saj-st) ja vaimulikkude teostega.
Pärast normannide vallutust pää
ses u. 12. saj-st alates maksvusele
prantsuse mõju, millele pani piiri
alles 14. saj-1 G. Chaucer. 15. saj-1
inglise kirjandus
olid tähtsamaiks vormideks ballaadi
ja moraliseeriv näidend. 16. saj-1
tõi renessanss endaga kaasa klassi
kalise kirjanduse värskendavaid!
mõjusid ja sama saj. II poolel jõu
dis ingl. kirjandus eriti silmapaist
va õitsenguni (draama alal Chr.
Marlowe, T. Kyd, J. Lilly, W. Sha
kespeare, B. Jonson, lüürika ja ee
pika alal E. Spenser, Ph. Sidney).
17. saj. puritaanlikule vaimule on.
karakteristlikud J. Miltoni usulise
sisuga eeposed. 17. saj. lõpul pää
ses võimule klassitsism ja tõi en
daga kaasa prantsuse mõjusid (J.
Dryden, A. Pope). 18. saj-1 oman
das erilise tähtsuse mitmes eri suu
nas arenev romaan (J. Swift, D.
Defoe, S. Richardson, O. Gold
smith, H. Fielding, T. Smollett, L.
Sterne). Samal saj-1 sugenes valit
seva sentimentaalse voolu kõrval
eriti luule alal pind ka romantismi
esiletungile (Th. Percy, J. Macpherson, R. Burns). Lõplik murrang ro
mantismi kasuks toimus 18. ja 19.
saj. vahetusel (W. Wordsworth, S.
T. Coleridge) ja õitsengule jõudis see
vool W. Scott’i, lord Byroni, Th.
Moore’i, P. B. Shelley ning J. Keatsi teostega. 19. saj. 30. aastail algas;
kainenemine ja romantism pidi
järk-järgult maad andma realismi
ja naturalismigi pealetungile, kuni
saj. lõpu poole taas ilmnes roman
tiliste tendentside tugevat mõju.
Selle ajajärgu tähtsamaiks esinda
jaiks on luule alal A. Tennyson, E.
Browning, A. Ch. Swinburne, D. G.
Rossetti, W. Morris jt., draama alal
R. Browning, A. Ch. Swinburne, A.
Tennyson jt., romaani alal Ch.
Dickens, W. M. Thackeray, G. Eli
ot, R. L. Stevenson, R. Kipling, Th.
Hardy jt. Saj. lõpu romantilis-estetistlikke kalduvusi esindas ilme
kalt O. Wilde. 20. saj. on osutanud
taas suuremat elule lähenemist,
kuigi ei puudu ka vastupidised ten
dentsid; sellest ajajärgust on sil
mapaistvamaiks autoreiks: G. B.
Shaw, H. G. Wells, J. Galsworthy,
J. Conrad, J. Joyce, D. H. Lawren
ce, A. Huxley, G. K. Chesterton jt.
inglise kunst
Inglismaa
493
Inglismaa. Doveri pankrannik.
inglise kunst pakub silmapaist
vamaid saavutisi arhitektuuri alalt
alates normannide vallutusest 11.
saj-1, millal Normandiast sissetoo
dud romaani stiil anglosaksi ele
mente sulatades omandas omapä
rase kohaliku laadi. 12. saj-1 pää
ses maksvusele gooti stiil, mis siin
eripärastus eeskätt tugeva rõhu
asetuse tõttu dekoratiivsele küljele.
Silmapaistvat tähtsust omasid goo
tika vormid veel 16. saj-lgi, millal
Inglismaale tungis renessanss. Hi
lisem ingl. arhitektuur ei ole pak
kunud enam nii tähelepandavaid
saavutisi. Teistest kunstiharudest
omab suuremat tähtsust maali
kunst, mille õitseaeg oli 18. ja 19.
saj-1 (W. Hogarth, J. Reynolds, Th.
Gainsborough, G. Romney, J. Con
stable, W. Turner jt.).
Inglise Pank (ingl. Bank of Eng
land), suurim erapank maailmas,
asukohaga Londonis, emissiooniõigusega; asut. 1694.
inglishaigus = rahhiit,
ingliska, angleesist kujunenud
tants 2A-taktis (Soomes ja Eestis).
Inglismaa (ingl. England), Briti
riigi (^) emamaa Briti saartel Eu
roopas, kitsaimas mõttes Suur-Britannia saare kesk- ja lõunaosa
(ilma Wales’ita läänes), 131 676
km2, 38,5 milj. eh, tavaliselt kogu
Suur-Britannia saar (eelmisele li
saks arvatud Wales ja Šotimaa),
228 213 km2, 45,7 milj. ei., kuna
riiklikult kuulub siia juurde (nn.
Suur-Britannia ning Põhja-Iirimaa
ühendatud kuningriiki) veel PõhjaIirimaa (vt. Iirimaa); kõige laie
malt tähistab I. kogu Briti e. Ing
lise riiki. — Suur-Britannia omab
väga liigendatud sadamarikast ran
nikut, on ligi 1000 km pikk, kuid
ainult lõunas kohati üle 500 km
lai. Kaguosa saarest on tasane või
künklik madalmaa, lääne-, kesk- ja
põhjaosa mägine (haril. kuni 1000
m, Sotis kuni 1343 m ü. mp.). Pal
ju lühikesi, kuid veerikkaid laevatavaid jõgesid (Thames, Trent, Se
vern jt.) ning kanaleid. Ilmastu
läänes väga niiske ja tuuline, idas
paras mereline, alati pehme (jaa
nuaris
keskm.
3,5—7,7,
juulis
keskm. 12—17° C); sademeid ala
tes 500 mm (idas) kuni 6000 mm
aastas (mägede lääneveerudel), il
mad tavaliselt sajused, pilvised või
Inglismaa
udused. Metsa äärmiselt vähe (u.
5% maast), palju parke, niitusid
ja karjamaad, kagus viljakat põl
lumaad. Mäed on rikkad kivisöest,
rauast, vasest, inglistinast, portselanimullast jm. Rahvastik koosneb
enamasti inglastest, kes on tekki
nud sisserännanud germaani rah
vaste, roomlaste ja kohalike kel
tide segunemisest. Ueelslased (waleslased) ja šotlased on küll peam.
keldid, keelelt ja kultuurilt aga
enamasti inglistunud. Rahvastiku
tihedus on keskm. 200 in. 1 km2
kohta, tõuseb aga kohati viljakail
madalikel ja tööstusrajoonides üle
500 in. 1 km2 kohta. Iseloomulik
on rahvastiku kuhjumine rohkeisse
suurlinnadesse (nende seas pealinn
London, Birmingham ja Glasgow
igaüks üle 1 milj. el-ga). Rahvastik
enamasti protestantlik. Ametlikuks
kirikuks Päris-Inglismaal on angli
kaani (-«-) ja Šotis presbüteriaani
kirik. Esineb palju usulahkusid.
Kehtib üldine koolikohustus 5.—14.
aastani (9-aastane algkool). Iseloo
mulik on kõrgemate erakoolide
rohkus. Esineb 16 ülikooli (kuul
saimad Oxfordis ja Cambridge’is).
U. 50% rahvastikust elatub kae
vandus- ja vabrikutööndusest, üle
20% kaubandusest ja liiklusest.
Esikohal on puuvilla ja raua tööt
lus (suurimad keskused Liverpool,
Manchester ja Birmingham), masi
nate ja laevade ehitus ning kaubalaevandus. 80% kogu rahvasti
kust elab linnades. Kõrgel järjel
on veel karjandus (sead, lambad,
veised) ja kalandus, kuna viljakasvatus on kõrvale jäämas. Valitseb
suurmaapidamine. Välja veetakse
peamiselt tööstussaadusi ja kivi
sütt, sisse esijoones toiduaineid,
puuvilla, lambavilla, õlisid jm. Rii
gikord: kuningriik
kahekojalise
parlamendiga (ülem- ja alamkoda).
Valitsemist teostab kuninga poolt
ametisse kutsutud valitsus, kes va
jab alamkoja usaldust. Rahaühik:
naelsterling.
Ajalugu: Keltidega asustatud
Britannia alistati roomlaste poolt
494
Inglismaa
alates 55. a-st e. Kr. ja oli kuni
410 p. Kr. Rooma provintsiks. 5.
saj. keskel tungisid sisse germaani
rahvaste hulka kuuluvad anglid ja
saksid; 1066 vallutasid maa nor
mannid, kes mandrilt kaasa tõid
feodalismi ning prantsuse kultuuri
ja kes pikapeale sulasid anglosaksi
rahvastikku. 1215 anti põhiseadus
lik alusakt Magna Charta Libertatum, millega kitsendati kuninga
võimu ning määrati kindlaks sei
suste õigusi. 13. saj. lõpul ja järg
mise I poolel sai kindlama kuju
parlament. 14. saj. keskel puhkes
mandrivalduste pärast 100-aastane
sõda Prantsusmaaga. 15. saj. II
poolel toimus Lancaster’i ja York’i
dünastiate troonitülidest tõusnud
Roosidesõda. Tudor’ite soost Hen
ry VIII rajas 1534 paavstist sõltu
matu anglikaani kiriku, millele pä
rast vahepealset restauratsiooni an
dis 1571 püsiva kuju kuninganna
Elisabeth. Elisabethi ajal laiendati
ka I. võimu merel, rajati kolooniad
Ameerikas ning Indias ja elati kul
tuurilist õitsengut. 1603 sai troonile
Šoti Stuarfite dünastia, kelle kaudu
tekkis personaalunioon Šotimaaga.
Kestvaile rahutusile järgnes vaba
riigi väljakuulutamine 1649. Pärast
Oliver Cromwell’i diktaatorliku va
litsuse lõppu restaureeriti 1660 Stuartite dünastia. 1673 kõrvaldati Test
Act’iga katoliiklased riigiameteist ja
1679 anti isikupuutumatuse kaitseks
Habeas Corpus Act. Samal ajal tek
kisid whig’ide (vabameelsete) ja tory’de
(vanameelsete)
erakonnad.
1714 sai troonile Hannoveri dünas
tia, mis ajast peale algas parla
mendi tähtsuse eriti tunduv tõus.
18. saj. keskel laienesid kolooniad
Ameerikas ja Indias, kuid osa neist
iseseisvus P.-Ameerika asumaade
sõjas 1775—83 P.-Am. Ühendriiki
dena. 1793—1815 oli sõda Prant
susmaaga, mille tulemusena suure
nesid I. valdus-alad ja tugevnes ta
võim merel. 1832 teostatud refor
miga muudeti parlament liberaal
semaks, ühtlasi teostati 19. saj-1 ja
järgm. algul terve rida teisigi olu-
inglisplaaster
495
Ingres
Külapilt Lõuna-Inglismaalt.
lisi uuendusi.
Maailmasõja järel
langes I-le mandaatidena rida Sak
sa kolooniaid ja Türgi alasid, kuid
hoolimata neist võitudest sattus I.
just pärast Maailmasõda suurtesse
raskustesse. Ühelt poolt põhjusta
sid määratud sõjakulud majandus
liku kitsikuse, teiselt poolt tekitas
rahvusluse tõus ja muud tegurid
maailmariigi eri osades (Iirimaal,
Indias, Palestiinas) kestvaid rahu
tusi. Eriti on sattunud I. rahvus
vaheliselt juhtiv positsioon häda
ohtu pärast rahvussotsialistide või
muletulekut Saksamaal, mida 1937.
a. moodustatud N. Chamberlaini
valitsus on püüdnud kõrvaldada nii
kokkulepete otsimise kui ka relvas
tumisega.
inglisplaaster, nahahaavade kat
miseks pealekleebitav, kalaliimi ja
bensoetinktuuri segu kihiga kae
tud siidriie.
inglispunane e. poleerpunane, ka
Pariisipunane, hõõgutatud rauahaPend (F2O3), maalri-katevärv; esi
neb ka looduses.
inglissinine e. vasesinine, alusehne süsihapu vask; leidub looduses
ja valmistatakse tehislikult vasevitriolist vmm. vasesoolast.
inglissool, kibesool e. mõrusool,
väävelhapu magneesium, mida si
saldavad mõned mineraalveed.
Ingliste, end. vald Lõuna-Harjumaal, Juuru khk., 1019 ei. (1934),
alates 1. IV 39 jaotatud nelja naa
bervalla vahel.
inglistina e. tina, keemiline ele
ment (märk Sn), hõbevalge läikega
painutatav ja taotav metall, erikaal
7,28, aat.-k. 118,7, sul.-p. 232° C,
külma käes laguneb halliks pulb
riks. Leidub harva puhtalt; täht
saim maak: tinaoksüüd (SnCü) e.
kassiteriit. Kasutatakse mitmesug.
nõude tegemiseks, raua ja vase tinutamiseks (nn. valgeplekk), stannioliks,
paljude
metallisulamite
saamiseks (antimoniga — britanniamet., vasega — pronks, jne.),
tema amalgaame peeglitöönduses ja
hambaplombideks, ühendeid värvitöönduses ja mujal.
inglitiib, bot., = begoonia.
Ingres [ärjgr], Jean Auguste Do
minique [žarj ogii'st -nik], prant
suse maalikunstnik, * 1780, f 1867;
lõi mõningate romantiliste sugeme-
ingrosseerima
496
Ingres: Printsess Broglie.
tega klassitsistlikke portreid, aktimaale jne.
ingrosseerima, kinnistama, (kin
nistu kohta sõlmitud õigustehingut)
kinnistusraamatusse sisse kandma,
in grosso (it.) = angroo, hulgi,
ingver, peam. Lõuna- ja KaguAasias ning Brasiilias esinev põõsastaim, mille tugevalõhnalist ja te
ravamaitselist juurikat, kau
banduses (kooritult) valget
või (koorimata) musta ing
verit, kasutatakse vürtsina
ja arstimina.
inhalatsioon, (ravi otstar
bel arstim-aurude ja -gaa
side) sissehingamine.
inhibeerima,
takistama,
keelama, peatama, pidur- Ingver
dama.
inhibitsioon, pidurdus, keeld,
in hoc signo vinces (lad.), ’selle
märgi all võidad’, juhtlause, mis a.
312 olevat ilmunud keiser Constantinus Suurele taevas ristimärgi kõr
val.
inimahv e. antropoid, ahviliste
seltsi inimahvlaste sugukonda kuu
inimestõud
luvate, inimesele kõige lähedase
mate ahvide orangutangi, gorilla
ja šimpansi üldnimetus.
inimene, kõrgeima arenguga ime
taja ahviliste seltsi inimlaste suguk-st, erineb kõigist teistest loo
madest püstise kõnni, käteks ku
junenud ülajäsemete, artikuleeritava keele ja eriti arenenud pea
ajuga, millega seltsivad veel erili
sed vaimsed võimed kujundada
teadust, kunsti, usku, kõlblust jm.
kõrgema elu avaldusi. Inimese ke
ha sisaldab u. 68°/o vett, 20% valkaineid, 2,5% rasva, ligi 10% mineraalsoolasid (rauda, fosforit, kalt
siumi, kaaliumi jm.). Seejuures ve
ri (4—5 kg) moodustab 5,5% ke
hakaalust, sisaldades ise u. 80%
vett ja 20% tahkeid aineid. — Ini
mene areneb emaüsas munast vast
sündinuks ligi 9 kuu kestel. Ini
mene kui loomaliik on tekkinud
jääaja algul inimahvjaist eellasist.
inimes-, vt. a n t r o p o -.
Inimese ja kodaniku õiguste dek
laratsioon, seadusandlik akt Prant
suse revolutsiooni ajast a. 1789,
millega püüti kindlustada kodani
ku põhiõigusi: isiku ja eraomandi
puutumatust, mõttevabadust, ühe
õiguslust seaduse ees ja õigust vä
givallale vastu hakata.
inimesteadus e. antropoloogia,
teadus inimesest ja inimsoost, eriti
inimtõugude arenemisest ja keha
listest tunnustest, nende võrdlev
anatoomia.
inimestõud e. inimtõud, loodus
teaduses inimrühmad
(erinevalt
keelelisest ja rahvuslikust liigitu
sest), mis mitmesuguste pärilike
tunnuste kogumike poolest erine
vad teistest inimrühmadest (välis
teks tunnusteks seejuures on kehakasv, kehaosade — eriti kolju kuju
ja mõõdusuhted, naha, juuste ja
silmade värvus, juuste laad jm.).
Rohkeid olemasolevaid inimtõugusid loetakse kolme peamisse, nimelt
valgesse, kollasesse või musta tõurühma kuuluvaiks või teiste tõugu
dega segunemise puhul (segatõud)
neist põlvnevaiks. Valgesse tõu-
497
initsiaal
rühma kuuluvad Euroopas põhja-,
ida-balti, alpi, dinaari ja vaheme
re tõug, Aasias armeenia, orien
taalne (araablased, pärslased), turaani ja ees-india tõug ning eel
mistest arenemises kaugemale ma
ha jäänud polüneesia, veda ja aino tõug. Kollasesse tõurühma kuuluvad Aasias tungiidi (tun
guusid, kalmõkid, burjaadid), pärismongoli e. hiina (peam. PõhjaHiinas), ürgmongoli (esij. LõunaHiinas) ja (osalt valge tõurühma
joontega) siberi tõug (vogulid jt.)
ning eelmistest kaugema eriharu
na arktiline e. eskimo tõug, peale
selle Ameerikas tugevalt valge tõu
rühma joontega rida indiaanlastõugusid. Musta tõurühma moodus
tavad esijoones mitmed neegritõud
Kesk- ja Lõuna-Aafrikas; nii kuu
luvad siia kõigepealt ürgneegri,
bantuiidi, niiluse, sudaani ja eti
oopia e. hamiidi tõug, kaugemate
harudena negrillo, melaneesia ja
negriito ning tõenäoliselt ka aust
raalia tõug.
initsiaal, suuru
se, värvi või kaunististega esiletõs
tetud
algustäht
trükistes ja käsi
kirjades; nime eestäht.
initsiaator, alga
Initsiaal eesti piibli
taja; eestvõtja.
juubeliväljaandest
initsiatiiv, alga
1939.
tus; algatusvõime;
sõj., tegevuses vaenlasest ette jõud
mine või vastav püüe.
injektor, aurujoa-pump auruka
telde toitevee pumpamiseks.
injektsioon, med., süste, (ravi
otstarbel) mingi vedeliku süstimine
naha alla või tõmbsoonde.
injitseerima, med., süstima,
injuriaat, sõimatu, teotatu.
injuriant, sõimaja, teotaja,
inkad, end. indiaanlaste suguha
ru Lõuna-Ameerikas, asutasid u. a.
1000 p. Kr. Peruu aladel tugeva
preestririigi sotsialistliku ühiskon
nakorraldusega, kusjuures maa oli
kõigi ühisomand ja kus ülempreesERL 28. VI 39.
inkvisiitor
ter, nn. inka, oli kõrgeim valitseja
ning jumala (päikese) poeg. Inkad
laiendasid oma võimu kaugele põh
ja- ning lõunasuunas ja kujunesid
kõikjal valitsevaks kihiks. Majan
duslikult jõudis nende riik nagu
poliitiliseltki õitsvale järjele, mis
soodustas kunsti ja kultuuri aren
gut. 1525 tekkinud kodusõda an
dis hispaanlastele võimaluse vallu
tada inkade riiki 1533.
inkarnatsioon,
lihakssaamine,
(Kristuse) inimesekssaamine.
inkasso e. kassang, tähtaegsete
rahaliste maksete sissenõudmine
panga või inkassobüroo poolt.
inklinaator, kaldenäitaja, rõhtteljel pöörlev magnetnõel Maa magnetivälja jõujoonte suuna ja rohttasap. vahelise nurga mõõtmiseks.
inklinatsioon, kalle, kaldumine;
kallakus, längus; kalduvus, poole
hoid; tahet., nurk, mille moodustab
planeedi või komeedi tee tasapind
Maakera tee tasapinnaga.
inklineeriina, kallutama (millele
gi), pooldajaks võitma.
inklusiivne, kaasa-arvatav. Vas
tand: eksklusiivne.
inklusioon, kaasa-arvamine.
inkognito [-leo'-] (it.), ’tundma
tult’, tundmatuna, võõra nime all
(reisima).
inkomparaablus, võrreldamatus,
inkongruentsus e. -ents, mitteühtivus, kattumatus, kongruentsitus.
inkonsekventne,
ebajärjekindel,
järjekindlusetu, kõikuv.
inkorporatsioon e. inkorporeeri
mine, mingi üksuse vastuvõtmine
teisesse, liitmine teisega (näit. ühe
riigi maa-ala liitmine teise omaga),
inkrement, juurdekasv,
inkrimineerima, (roimas, kuri
teos) süüdistama.
inkulpaat, kaebealune, süüdista
tav (isik).
inkulpant, kaebaja, süüdistaja,
inkulpatsioon, süüdistus,
inkulpeerima, süüdistama, (kel
legi peale) kaebust tõstma,
inkunaabel = hällitrükk.
inkvisiitor, inkvisitsiooni-, ketserikohtunik.
32
inkvisitsioon
inkvisitsioon e. ketserikohus, ki
riklik kohtuasutis katoliiklikes rii
kides 12. saj-st kuni 19. saj-ni ket
serite jälitamiseks ja ketserluse
kaotamiseks; kasutas süütunnistamise saavutamiseks piinamist, ka
ristas varanduse konfiskeerimisega,
tulesurmaga jne.
„Inland“ („Das I.“), balti-saksa
ajakiri Tartus 1836—63.
inlett, väga tihe ja kõva linane
või puuvill-riie madratsite ja sulekottide tegemiseks.
in medias res [mee-] (lad. k. ’as
jade keskele’), otsekohe asja juur
de (asuma), asja tuuma (tabama).
in memoriam [-moo-] (lad.), mä
lestuseks.
Inn, Doonau ülemjooksu parem
poolne haru, algab Šveitsi Alpidest,
voolab läbi Tirooli ja lõpuks Sak
sa ning endise Austria piiri möö
da, 510 km pikk.
inna-aeg, vt. ind (inna),
in natura [-tuu-] (lad.), loodus
saadustes, esemeis, natuuras.
Inno, mehenimi.
Innocentius [-tse'ntsi-], 13 paavsti
nimi.
Innocentius III [-tse'ntsi-], paavst
1198—1216; laiendas paavstitrooni
mõjuvõimu, soodustas piiskop Al
berti tegevust liivlaste ja eestlaste
alistamisel ning ristiusustamisel.
in nomine (Dei) [no’-] (lad.),
(Jumala) nimel, ülesandel,
innotsentne, kahjutu, süütu.
Innsbruck, Tirooli ilus pealinn
Inni jõe ääres, 575 m ü. mp., mä
gede vahel, turismilinn MüncheniRooma teel, ehitusmälestiste ja
ülikooliga, 61 000 ei.
innustama, innukaks tegema, vai
mustama.
in octavo [-aa-] (lad.), oktaavkaustas, kaheksandik-kaustas.
inofitsiaalne, mitteametlik,
in persona [-soo-] (lad.), isikli
kult, ise.
in praxi [-ksi] (lad.), praktikas,
tegelikus elus.
in quarto [Aoa-] (lad.), kvartkaustas, neljandik-kaustas.
I. N. R. I., ristilöödud Jeesuse
498
inspitsient
kujutistel risti pealkirjana esinev
lühend lad. sõnust Jesus Nazarenus
Rex Judaeorum, ’Jeesus Naatsaretist, juutide kuningas’,
ins., lühend, = insener,
in saldo (lad.), maj., võlgu,
insektid = putukad,
insener, lüh. ins., kõrgema tehni
lise haridusega isiku nimetus. Kuni
1934 tehti meil mõne välisriigi ees
kujul vahet tegeliku ja diplom-inseneri (lüh. dipt, ins.) vahel; nüüd
on see vahe kaotatud. Tähtsamad
ins. liigid: ehitus-, masinaehitus-,
teede-, elektri-, mäe-, keemia-, teh
noloogia-, laevaehitus-insener jt.
insenerivägi, väeliik, koosneb Ees
lis pioneer- ja sideüksustest,
insetseerima, sisse lõikama,
insigniad [-«'-], võimu ja auast
me välised tunnusmärgid, näit. riigivalitsejal kroon, skepter jne.
insinuatsioon, insinueerimine.
insinueerima, (midagi halba) kel
legi omaks toimetama või nimeta
ma, laimama; meelituste jm. teel
kellelegi midagi sisendama või kel
legi usaldust võitma.
inskriptsioon, (nime) sissekirju
tus; pealiskiri, raidkiri.
insolatsioon, kiiritamine, valgus
tus või ravi päikesekiirtega, päevi
tus; päikesepiste.
insolventne, maksujõuetu,
insomnia [-so -] (lad.), med., une
ta olek, unetus.
in spe [spee] (lad.), ’lootuses’, tu
levikus, tulevaselt.
inspektor, järelevalveametnik, üle
vaataja; abi-koolijuhataja.
inspektriss, nais-inspektor.
inspektsioon, üle-, järelevaatus,
inspektuur, inspektoriamet; inspektsiooniasutis.
inspiratsioon, sisendus; kunstili
ne loomisvaimustus; sissehingamine.
inspireerima (kedagi), (kellelegi)
loomisvaimustust andma,
inspitseerima, üle vaatama,
inspitsient [-e'~], ülevaataja; teat
ris näitelava ülevaataja, kes kan
nab hoolt näitlejate õigeaegse la
valeilmumise jms. eest.
499
installatsioon
Installatsioon.
instseneerima
Elektriseadme skeem.
I — toitekaabel, 2 — toitekaabli harumuhv, 3 — toitekaabli haru, 4 — majaühenduse kast,
5 — maja magistraalliin, 6 — maja magistraalliini haru-iihendus, 7 — korteri magistraali kaits
med, 8 — korteri magistraal, 9 — elektriloendi (-mõõtja), 10 — rühma- või harukaitsmed,
II — kella transformaator, 12 — kella lüliti, 13 — elekterkõlisti, 14 — majapidamisvoolu (tariif-)
loendi, 15 — püsiühendus, 16 — elektripliidi juhe, 17 — elektripliit, 18 — harklüliti pesa e.
harukontakt, 19 — harukahvel, 20 — hark e. kahvel, 21 — voolutarvitaja juhe, 22 — valgusti,
23 — elektri-triikraud, 24 — avatud lüliti, 25 — elektriventilaator, 26 — harukarp, 27 •— sule
tud lüliti, 28 — põlev hõõglamp, 29 — rühmalüliti, 30 — rühmvalgusti, 31 — vahetuslüliti,
32 — hõõglamp.
installatsioon,sisseseadmine; tehn..
elektri valgustuse,
elektrimasinate,
telegraafi- ja telefoni-, samuti vee-,
gaasi- ja kütteseadmete ülessead
mine (monteerimine.). Lähemalt vt.
joonisel.
installeerima, sisse seadma, üles
seadma.
instants
kohtuaste, ametiasutise aste; asjaomane asutis, mis
astub tegevusse mingi asjaajamis
käigu juures.
in statu nascendi [-tse'~] (lad.),
tekkimisseisundis, tekkemomendil.
instinkt, loomusund, vaist,
instinktiivne, vaistlik.
Institut de France [äystitüü dd
jragss], Prantsuse Instituut, viiest
akadeemiast koosnev kõrgeim tea
dusi ja kunste edendav asutis Pa
riisis, asut. 1795.
institutsioon, asutis; sihtasutis;
ametisse seadmine.
instituut, asutis, teaduslik asutis,
õppeasutis.
instrueerima, õpetama; juhatusi,
juhtnööre andma, juhendama.
instruktiiv, v i i s i ü 11 e v kää
ne, eestis säilinud ja elustatav
määrsõnadena nagu (kõndis) jala,
palja jalu, (vahtis)
suuri silmi
(= suurte silmadega), (ostis) hul
gi, (klaverit mängiti) nelja käe.
instruktor, nõuandja ning õpe
taja (mingil erialal).
instruktsioon, juhend, eeskiri, juhatuskiri.
instrument, (töö) riist; muusika-,
mänguriist, pill.
instrumentaalmuusika, pillimuu
sika, vastandina vokaalmuusikale.
instrumentaalne, (töö) riista abil
tehtav,
(töö)riistana
kasutatav;
mänguriistaline.
instrumentatsioon,
instrumentimine e. pillistamine.
instrumentima
(instrumentida,
instrumendin) e. instrumenteerima,
helitööd muusikariistadele seadma,
instseneerima, lavastama.
insulaarne
500
insulaarne, geogr., saareline.
insuliin, kõhunäärmes tekkiv är
ritav aine e. hormoon, mis eden
dab ainevahetust; saadakse looma
delt, kasutatakse suhkurtõve ra
viks; avastatud 1921.
insult, om. -uldi, raske teotus,
toores solvang; haigushoog.
insulteerima e. insultima, toorelt
solvama, sõimama.
in summa (lad.), kogusummas;
kokkuvõttes, ühe sõnaga,
insurgent, mässaja.
Int, om. Indu, mehenimi,
intaktne, puutumatu, süütu; vea
tu, kasutamatu.
intarsia [-a-] e. puumosaiik, puu-1
esemete kaunistamise tehnika erivärviliste, mingit kujutist moodus
tavate liistukeste asetamisega ese
me pinna uurendatud õnarusisse.
integraal, lõpmatu suure hulga
lõpmata väikeste elementide sum
ma, märk /.
integraalarvutus,
matemaatilise
analüüsi tähtis osa, diferentsiaalarvutusele vastupidise ülesandega
toiming.
integreerima, integraali arvutama,
integriteet, puutumatus, veatus,
täielikkus; puhtus, laitmatus.
intellekt, mõistus, aru, mõtlemis
võime.
intellektuaalne, mõistuslik, mõis
tuspärane, mõistusega seotud.
intellektualism, filosoofias õpe
tus, mille järgi hingeelus etendab
esmajärgulist osa mõistus või mille
järgi eetilisi ja muid väärtusküsimusi tuleb otsustada mõistuse abil.
intelligent, haritlane,
intelligentne, arenenud mõistuse
ga, arukas, taibukas; haritud.
intelligents, intelligentsus, aru
kus; haritlaskond.
intendant, valitseja, juhataja; sõ
javäe varustusasutise ülem.
intendantuur, varustusasutis sõ
javäes.
intensiivne, hoogus, pingus, jõu
line; tõhus, tulemusrikas; tugev
(ärritus, hääl). Vastand; eksten
siivne.
intensiivne majandamine, majapi-
Internatsionaal
damisviis, kus rohke ja otstarbe
kohase kapitalirakenduse ja jõuse
töö tõttu saavutatakse suuri töö
tulemusi.
intensioon, pinge; sisejõud.
intentsionalism, vaade, mille jär
gi teo hindamisel tuleb arvesse võt
ta eesmärki („eesmärk pühitseb
abinõu").
intentsioon, kavatsus, eesmärk,
inter, lad. eessõna, täh. ’vahel’,
’hulgas’, ’seas’.
interdikt [-di'-], keeld; katoliiklastel karistusena kiriklike talituste
keeld.
interess, huvi.
interesseerima, huvitama,
interessent, huviosaline, osanik,
interferents, kohtuvate võrdsete
lainete koostoime. Kui põiklaineil
ühe laine hari kohtub teise laine
põhjaga, siis lained kustuvad; ka
he laineharja või -põhja kohtumi
sel tekib lainete kõvenemine.
interferomeeter, valguse laine
pikkuse määramise riist.
interim [i n-] (lad. k. ’esialgu’), esi
algne kokkulepe, ajutine korraldus,
interjektsioon = hüüdsõna,
interjöör, siseruum, hoone sise
vaade; maalikunstis sisevaate ku
jutis.
interkonfessionaalne, usutunnistuste-vaheline; uskude vahekorrasse
puutuv.
interliinium, kahe rea või joone
vaheline ruum, reavahe.
interlineaarne, ridadevaheline,
interluudium, muusikaline vahe
mäng kahe muusikapala vahel.
intermetso, vahemäng (teatrieten
duses); lühike muusikapala; (nal
jakas) vahejuhtum.
intern, internaadi kasvandik,
internaat, ühis-elumaja, alumnaat (-<-).
Internatsionaal, marksistliku töö
lisliikumise rahvusvaheline orga
nisatsioon. Esimene Internatsionaal
asutati Londonis 1864, selle lagu
nemisel Teine I. 1889 Pariisis ja
Kolmas e. Kommunistlik I. (Komintern) 1919 Moskvas.
^Internatsionaal44,
Nõukogude-
internatsionaalne
501
Vene riigi- ja rahvusvaheline töölishümn, sõnad E. Pottier’ilt (1875),
viis P. Degeyter’ilt (1888).
internatsionaalne, rahvusvaheline,
rahvastevaheline.
interneerima, teistest eraldama;
vanglasse või koonduslaagrisse pai
gutama; sunniviisiliselt kuhugi maa
kohta elama panema.
internist, sisehaiguste-arst.
internne [-te-], sisemine; inter
naadis elav; sisemaine.
interpellatsioon, arupärimine (par
lamendis); vahelerääkimine, vastuvaidlus; palve, kaebus; (võlgnikule
kohustuse) meeldetuletus.
interpelleerima, aru pärima; va
hele rääkima; kaebama; meelde tu
letama.
interpolatsioon,
vahelekiilund,
-lüke, mingisse teksti hiljem va
hele paigutatud osa, eriti kirjan
dusteoses; mat., antud väärtuste
vahepealse suuruse arvutamine.
interpoleerima, vahele lükkima,
vahele liitma; mat., vahepealset
väärtust arvutama.
interpreet, tõlgitseja, seletaja,
interpretatsioon, (kirjandusteose,
dokumendi vms.) tõlgitsus, seletus.
interpreteerima, tõlgitsema, sele
tama. .
interpunktsioon, kirjavahemärki
de panemine ja tarvitus.
interregnum [-re-], vahevalitsus,
aeg, mille kestel puudub ettenäh
tud korras valitsev riigipea ning
riiki juhib mingi ajutine organ,
interrogatiiv, küsiv asesõna,
interrogatiivne, küsiv,
interseks, isase ja emase looma
vahevorm (mõlema tunnustega).
intervall, (ruumi-, aja- või heli-)
vahemik. Muusikas tähistab inter-
Intervallid.
vall kahe erisuguse kõrgusega heli
suhet ja kannab vastavalt vaheastmete
arvule
erinimetusi nagu
(peale lähteheli priimi) sekund,
terts, kvart, kvint, sekst, septim
introdutseerima
ja oktaav. Mõlema heli korraga
kõlamise puhul nimetatakse inter
valli harmooniliseks, nende teine
teisele järgnemise puhul meloodi
liseks.
interveneerima, vahele astuma,
sekkuma, vahendama.
interventiivne, sekkuv, vahendav,
interventsioon,
vaheleastumine;
segamine teise riigi asjusse kas
relvadega (sõjaline i.) või ilma
nendeta (diplomaatilise surve aval
damisega, salajase või avaliku toe
tusega mõningaile poliitilistele par
teidele jne.).
intervjueerima e. intervjuuima,
usutlema, küsitlema.
intervjuu, usutlus, küsitlus (kel
legi seisukohtade, muljete jne. tea
dasaamiseks).
intiimne, lähedane, sõprusele ja
usaldusele toetuv; eraellu puutuv,
intoierantne, sallimatu,
intonatsioon, heliandmine; õigete
helisuhete pidamine (laulus); hääldeseade; häälekõrgus ning heli
rõhk (kõnelemisel) ja nende vaheldusviis.
intoneerima, heli e. häält algata
ma või andma.
intra-, ladina eesliide võõrsõ
nus, täh. ’sise-’, ’sees-’.
intransitiivne verb e. intransitiiv, sihitu pöördsõna; ei nõua
mingit sihitist, selle nimetamist,
millele tegevus on sihitud, näit.
jookseb, magab. Vastand: transi
tiivne verb.
intress, kasvik, protsentraha —
tasuks kapitali kasutamise eest.
intrigant e. intrigaan, intrigeerija.
intrigeerima e. intriigima, intrii
ge tekitama, tagaselja kellegi vastu
teotsema.
intriig, riuge, salasepitsus; kir
jandusliku teose, eriti näidendi
keerukas sündmustik või üldse tegevuskäik.
introduktiivne, sissejuhatav,
introduktsioon,
sissejuhatus;
muus., eelmäng; (vaimuliku) pidu
lik ametisse seadmine.
introdutseerima, sisse juhatama.
introspektsioon
introspektsioon, iseenda hinge
eluline sisevaatlus.
intsest, veripatt, veripilastus.
intsident, vahejuhtum,
intsidents (lad. k. ’puutumine’),
geomeetrias: asetsemine (millelgi).
intuitiivne, intuitsiooni
kaudu
mõistetav, sisekaemuslik, -aimuslik.
intuitsioon, aimav tunnetus, oo
tamatu sisendus, võime
tabada
esemete või nähtuste olemust va
henditult, silmapilkselt, ilma mõis
tuslike kaalutluste ja järeldusteta.
in usu [uusu] (lad.), ’tarvitusel’,
tavaline.
invadeerima, sisse tungima,
invaliid, oma kutse-ülesannete
täitmiseks mingi vigastuse tõttu
kõlbmatuks muutunud isik, eriti
sõjas vigastada saanu.
Invaliididekapital,
kindral
J.
Laidoneri nimeline, 1921 asut. ka
pital sõjaväe-invaliidide ja nende
perekondade
abistamiseks
ning
Eesti Vabadussõja mälestuse jääd
vustamiseks.
invaliidide kindlustus,
töövõt
jate sotsiaalne kindlustus vanaduse
või invaliidsuse puhuks.
invaliidistuma, invaliidiks muu
tuma.
invariaabel, om. -bli, muutumatu,
invariantne, mat., muutumatu,
invar-metall [i'n-], sulam 64,3%
terasest ja 35,7% niklist, väga
väikese paisumisteguriga; tarvita
takse täpsete mõõduriistade val
mistamiseks.
invasioon, vägivaldne sissetung,
eriti teise riigi maa-alale.
inventar, 1) varade (aktiva) ja
kohustuste (passiva) loend ühes
nende väärtustega; 2) vallasvara
(elus ja eluta inventar), mis koos
mingi kinnisvaraga (majad, maad
jne.) moodustab ühise varatombu,
tarbvara.
inventariarve, arve raamatupida
mises, kuhu kantakse (deebetisse)
inventari suurenemis- ja (kreedi
tisse) vähenemisväärtused, juurdemuretsemised ja kustutused.
inventeerima, vara inventariraa
502
ioon
matusse sisse kandma või inven
tari kontrollima; ka leiutama,
inventsioon, leiutis,
inventuur, inventari kindlaks
määramine, hindamine ja inventa-riraamatusse
sissekandmine või
kontroll.
inventuur-väljamüük, pärast aas
ta või hooaja lõpu inventuuri kor
raldatav kaubajääkide müük.
inversioon,
ümberpööramine,
-pööre; (lauses) kõrvalekaldumine
tavalisest sõnadejärjestusest, ümberpöördud sõnadejärjestus.
inversne, ümberpöördud, pöörd-.
investeerima, ametisse seadma;
(kapitali) mahutama.
investituur, ametisse seadmine,
sümboolsete talitustega seotud pi
dulik ameti või maa-ala lääniksandmine.
investituuritüli,
ühelt
poolt
paavsti ja teiselt poolt Saksa.
Prantsuse ning Inglise valitsejate
vahel 11. saj. lõpul ja 12. algul
olnud tüli kõrgemate vaimulike
ametite lääniksandmise asjus. Sak
samaal, kus võitlus muutus eriti
teravaks, lõpetati see 1122 Vormsi
konkordaadiga, mille järgi ame
tisse seatavade vaimulikele kirik
liku võimu andis paavst ja ilmli
ku võimu keiser.
in vino veritas [vii- vee-] (lad.),
’viinas on tõde’, s. o. joobnult rää
gitakse tõtt.
invitatsioon, kutse, küllakutse,
lo, keemias iooniumi märk.
I, O. G. T., heatemplerite (-<-)
ordu ingliskeelse nimetuse lühend.
Iokaste [-ka -], kreeka muinasloos
Oidipuse ema, hiljem abikaasa.
ionisaator, ioonidetekitaja (gaa
sides), milleks võivad oila näit.
ultraviolett-, röntgeni- jt. kiired
ning kõrge temperatuur.
ioon, positiivse või negatiivse
elektriga laetud aatom või aato
mite rühm. Ioonid tekivad hapete,
aluste ja soolade lahustumisel vees
nende molekulide lagunemise teel
elektriliselt laetud osakesteks; po
sitiivselt laetud ioone (metall või
vesinik) nimetatakse katioonideks
ioon iu in
503
(-«-) ja negatiivselt laetud ioone
(OH-rühm või happejääk) anioonideks (<-). Ka gaasid võivad moo
dustada ioone, nimelt ionisaatorite (<-) toimel (ioniseerimisel).
ioonium (märk lo), gaasiline ra
dioaktiivne uraani lagunemisprodukt, aat.-k. 230.
ipekakuannajuur, oksejuur, ühe
Brasiilia taime kuivatatud, vastiku
maitsega
juured
ning juurikad, okseldav ja köharavim.
Iphigenia [ifigee-]
(algkeele järgi õieti
Iphigeneia), kreeka
muinasloos
Agamemnoni ja Klytaimnestra
tütar,
pidi Aulises ohver
datama Artemisele,
päästeti aga viimase
Ipekakuannajuur. poolt ja tehti Taurises preestrinnaks; sealt põgenes
ta ühes oma venna Orestesega Atikasse. — On leidnud rohket kir
janduslikku käsitlust (Euripides,
Racine, Goethe).
ipriit e. sinepgaas, väga mür
gine sööbiv sõjagaas, mille toime
nahasse ilmneb mõne tunni pärast;
koosneb
kloorist,
etüleenist ja
väävlist, tekitab raskesti paranevaid haavandeid; võeti tarvitusele
sakslaste poolt Maailmasõjas esi
mest korda Ypres’i (loe: i pri) linna
juures. Tarvitatakse ka vedelikuna.
Ipsberg,
Karl,
ehitusinsener,
* 1870; on olnud korduvalt teedeminister ja Riigikogu liige, raud
teede ülem ja Kõrgema Tehni
kumi õppejõud.
Ir, keemias iriidiumi märk.
Iraan, suur kõrbne lavamaa
Edela-Aasias, Pärsia lahest ning
Araabia merest põhjas, Indusest
idas kuni Tigriseni läänes, keskm.
1200 m ü. mp., idaosa Afganista
nis ja Belutšistanis, lääneosa Pär
sias; alates 1935 Pärsia ametlik
nimetus.
iraani keeled, keelte haru indoeuroopa keelkonna indo-iraani rüh
iriil
mast; siia kuuluvad praegustest
keeltest pärsia, kurdi, osseedi, af
gaani, belutši jt.
Irak, araablaste kuningriik Mesopotaamias, Eufrati ja Tigrise
kesk- ning alamjooksu ümbruses,
371 000 km2, 3,3 milj. ei. (1934),
peam. araablased ja kurdid. Ena
masti kõrb ja rohtla, u. 35000 km2
viljakandvat maad, suurelt osalt
kunstliku niisutusega; viljatakse
nisu, maisi, riisi, puuvilla, datleid
jm. Mosuli ümbruses leidub naf
tat. Pealinn Bagdad. — Kuulus
alates 1534 Türgile, oli 1920—32
Inglise mandaatmaaks, sai siis ise
seisvaks.
Iravadi [-va-], jõgi Taga-Indias,
Birmas, suubub Bengaali lahte, suu
re viljaka deltaga, 2300 km pikk.
Irbeni väin e. Kurakurk, väin
Sõrve poolsaare ja Kuramaa vahel,
kitsaimas kohas 29 km lai.
Irboska (vn. Izborsk), vald Setu
maa kagupiiril, 8671 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 nimetatud Linnuse
vallaks; viimane raudteejaam Eesti
piires Petseri-Pihkva liinil, Petserist 22,3 km, Vene piirist 4,5 km;
I. e. Vana-I., alevik I. vallas, raud
teejaamast edelas, Riia-Pihkva ki
vitee ääres, linnusemäe ja vana
kindlusega, ligi 1000-aastase mine
vikuga.
irdkivimid,
maakoore
lahtine
pinnakate (savi, liiv, kruus) vastan
dina aluspõhja kindlaile kivimeile.
irdlubjastama, lubjast vabasta
ma, lubjatustama.
irdne, lahtine, eraldunud,
irdriim, osaline, ebatäpne riim,
piirdub täieliku kokkukõla asemel
osalisega, näit. kargab—harva, kär
gi — märgid, joondub — koondis.
irduma, lahti tulema, eralduma.
Ireland [aialand] (ingl.) = Iiri
maa.
iriidium,
keemiline
element
(märk Ir), aat.-k. 193,1, erik. 22,4,
sulamispunkt 2340° C, väga kõva
hõbevalge plaatinametall; tarvita
takse keemiliste riistade, kuldsule
otsa jm. valmistamiseks,
iriit, med., iirisepõletik.
Iris
504
Iris [ii-], kreeka muinas-usundis
vikerkaare kehastis, jumalate naiskäskjalg. Vt. ka iiris.
iriseeruma, vikerkaare-värves sillerdama (pärlmutter, seebimull jt.).
Irkutsk, Ida-Siberi ilus pealinn
Nõukogude-Venes, Baikali järve
lähedal, kultuuriline keskus üli
kooliga, 158 500 ei.
irokeesid, indiaanlaste suguha
rude rühm P.-Ameerikas, olevat
1570 loonud liidu, mis 100-aastases võitluses peaaegu hävitas huroonid (-«-); säilinud New Yorgi
osariigis ja Kanadas u. 17000 is.
ironiseerima (kellegi või millegi
üle), näilikult kiites pilkama, mõ
nitavalt suhtuma.
iroonia, pilge, eriti pilkeline kii
tus, väljendusviis, kus pahe naeru
vääristamiseks ilmsesti öeldakse
mõeldule vastupidist; ka peen, pei
detud pilge.
irradiatsioon, med., valude ula
tumine haige koha
ümbrusse;
füüs., nähtus, et hele
dad esemed tumedal Wš
taustal näivad suure3
mad kui seal kõrval IHIH_____,
sama suured tumedad
esemed heledal taustal, Irradiatsioon.
irratsionaalne, ebamõistuspärane,
mõistusega mitte tabatav ega piiriteldav, väljaspool mõistuse piire
olev; arvu puhul: mitte täpselt ar
vutatav.
irratsionalism, filosoofias vaade,
mis vastukaaluks mõistusele rõhu
tab tunnete tähtsust tunnetamisel,
irreaalne, ebatõeline,
irregulaarne, korrapäratu,
irreligioosne, usunditu, usutu.
irrigaator, uhtmis-, loputuskann;
klistiirikann (kummivoolikuga).
irrigatsioon, (põldude kunstlik)
niisutamine, veestamine; lõputus,
irriteerima, ärritama, vihastama,
irrutama, eraldama, lahutama,
eemaldama.
Irtõšš, om. -õši, os. -õšši, Obi jõe
lääneharu Lääne-Siberis, algab Al
tai mägedest Mongoolias, 3700 km
pikk.
isekeetja
Iru, alates 1. IV 39 raid PõhjaHarjumaal, Jõelähtme khk., koos
tatud Nehatu ja Viimsi v. aladest.
lru, naisenimi.
lrv, Anton (ka Hans Hirv), väe
juht Eesti Vabadussõjas, * 1886,
f 1919; oli soomusrongi nr. 1 ülem
ja soomusrongide divisjoni ülema
kohustetäitja; osutas suurt isik
likku vahvust ning etendas silma
paistvat osa paljude tähtsate la
hingute juhtimisel (Tartu vabasta
misel 14. I 1919 ja mujal).
irve, irvitus; lõust,
irvendama, irvakile ajama, veidi
avama.
Irving [ööu-], Washington [uošingtn], šoti päritoluga anglo-ameerika kirjanik, * 1783, f 1859; aval
danud reisikirju, humoristlikke ju
tustusi jm.
Irving [ööv-], Edward [eduad],
šoti jutlustaja, irvinglaste lahkusu
rajaja, * 1792, + 1834.
irvinglased, E. Irving’i rajatud
ja peaaegu ainult 19. saj. II vee
randil silmapaistvamat osa etenda
nud lahkusu pooldajad peam. Ing
lismaal, taotlesid algkristliku kogudusekorralduse uuendamist, elusta
sid apostlite ameti, uskusid Kris
tuse peatsesse taastulemisse.
Isabella, Kastiilia kuninganna
1474—1504, * 1451, + 1504; abiellu
des Aragoonia kuninga Ferdinand
V-ga pani aluse Hispaania rahvus
riigile, inkvisitsiooni uuendades jä
litas maure ning juute, soodustas
Kolumbuse avastusretki,
isadus, isa-olek.
isak, om. -u, võõrasisa,
isamees, kosjakäigul peigmehega
kaasas olev kosjasobitaja.
Isar, Doonau parempoolne haru
Baieris, lähtub Tiroolist, läbib
Müncheni, 332 km pikk.
Isebel, eesti piiblis lisebel, Iisra
eli kun. Ahabi (-<—) abikaasa,
isedus, isiksus.
isekas, os. -kat, enesearmastaja,
omakasupüüdlik, egoistlik.
isekeetja, õhukindlalt suletav ka
tel, milles temp. võib tõusta üle
100° ja rõhk üle 1 at; tarvitatakse
isekus
505
kuumutamiseks surve all, liimi,
tselluloosi jm. keetmisel,
isekus = egoism,
iselik, endale vastav, algupärane,
ehtne.
iseline, päris, tõeline, täielik; pii
ramatu, sõltumatu, suhtelise vas
tand. Vt. ka absoluutne . . .
iseloom e. karakter, individuaal
sete hingeeluliste omaduste kogum.
isemärkija, aparaat, mis mõõdab
mingit suurust ja selle ise märgib
kellamehhanismi
abil
liikuma
pandud paberile. Tähtsamad isemärkijad: termograaf, barograaf,
hügrograaf, seismograaf jt.
isemürgistus — autointoksikatsioon.
isenakatus = autoinfektsioon.
isend, üksikolend, indiviid,
isendama = individualiseerima,
isendilugu, vt. arenemislugu,
iseseisvus e. suveräänsus, rah
vusvahelises õiguses riigi sõltuma
tus temasse puutuvate küsimuste
otsustamisel.
isesüttimine, põlema hakkamine
süütamata.
Selle põhjuseks on
füüsikalised või keemilised toimused aineis enestes, mis nende
temp-i tõstavad süttimispunktini;
näit. kivisüsi süttib surve ja temas
sisalduva püriidi tõttu, saagmed
(saepuru), vili, toored või niisked
heinad eriliste pisikute toimel. Vt.
näit. heina põlemine.
isetegevus, kasvatusteaduses või
malikult iseseisev õppeülesannete
algatamine ning teostamine õpi
laste poolt.
isetolmumine,
õie
tolmlemine
õie enese tolmu abil.
isetärkamine e. abiogenees, ise
tekkimine, elusolendite (oletatud)
tekkimine
(maakera
varasemal
arengujärgul) iseenesest, mitte eelkäivaist organismidest.
isevalitsus = autokraatia,
ishias [is-h-], puusaliigese-valu
puusaergu haigestumisest.
isiklik krediit, mingile isikule
ilma kindlustuseta, usalduse tõttu
antav krediit. Vrd. reaalkrediit.
isikumaks, avalik maks, mille
islam:
suurus ei olene maksustatava isiku:
tulust või varandusest. Vrd. kogukonnamaks.
isikunimed,
pärisnimede
liik,
olemasolevate või kujuteldud ela
vate olendite nimed; neist inimesnimed jagunevad ees- ja perekon
nanimedeks, peale selle lisa- ning.
varjunimedeks.
isikupuutumatus, isiku põhiõi
gus, mis kaitseb teda arreteerimise
eest ilma kohtuotsuseta, välja ar
vatud juhud, kui ta tabatakse ku
riteolt.
isikustama, isikuks muutma, isi
kuna kujutama, personifitseerima.
isikutunnistus, isikut tõestav do
kument, mis Eestis välja antakse
linnades
linna
perekonnaseisu
ameti, maal vallavalitsuste poolt;
selle võtmine ei ole enam kodani
kule kohuslik.
isikuõigus, isikusse puutuvad õi
gusnormid, mis käsitlevad näit.,
alaeasust ja täiseasust, perekonna
liikmete vastastikuseid suhteid jne.
Isis, vana-egiptuse taevajumalanna, Osirise õde ning abikaasa,
loodusjõu kehastis; ku
jutatud loomasarvedega ja päikesega nende
vahel.
Isker e. Iskra, Doo
nau lõunaharu Bul
gaarias, 300 km pikk.
islam e. muhamedi
usk, maailma levinu
maid usundeid (risti
usu, budhismi, konfut
sianismi ja hinduismi
kõrval) kuni 250 mil
joni poolehoidjaga Põhja-Aafrikas,
Lääne-Aasias ja osalt ka Kagu-Euroopas; rajati Muhamedi* poolt 7.
saj. algul. Õpetab usku ainsasse ju
malasse (Allahisse) ja Muhamedisse
kui tema prohvetisse, viimsesse
kohtupäeva ja usklikkude õnd
susse paradiisis. Keelab viinajoo
mist ja
sealiha-söömist, lubab
mitmenaisepidamist.
Kohustab
mõõgaga ümber pöörama uskma
tuid. Õpetus ning eeskirjad on.
Islami kunst
antud koraanis ja sunnas. Jagu
neb paljudesse sektidesse.
islami kunst = araabia kunst.
Island, saar Atlandi ookeanis,
vastu põhja-polaarjoont, Šotimaast
900 km loodes, 102 846 km-, 114 000
ei. (1934); peam. 500—900 m kõrge
puuvaene mägismaa (kõrgeim tipp
2119 m), väga vulkaaniline, jääliustike ja laavakõrbedega, u. V3 (ran
nikualad) asustatav. Ilmastu pehme
ja niiske. Rahvastik, norra algu
pära islandlased, elatub kala-, vaa
la- ja hülgepüügist, lamba- ja ho
busekasvatusest, islandi sambliku
ja linnumunade kogumisest. —
Asustatud 9. ja 10. saj-1, 1262 alis
tatud Norrale ja 1380 Taanile, on
alates 1918 iseseisev kuningriik
personaalunioonis Taaniga.
Pea
linn Reykjavik.
islandi keel, germaani keelte
(-<—) põhjarühma kuuluv keel.
islandi kirjandus pakub silma
paistvaid saavutisi 9. saj-st kuni
13. saj-ni (Edda,
saagad); 14.
saj-1 algas langus; uuesti elustus i.
kirjandus alles kõige uuemal ajal
(G. Gunnarsson jt.).
islandi samblik, kuni 10 sm kõr
ge põõsassamblik Põhja-Euroopas
ja Euroopa mäge
des, lapikute nahk
jate lehtedega, on
väga mõru maitse
ga rahvalik köharavim,
põhjamail
ka hädaline toidulisa ning loomasööt. Islandl samblik.
Ismir [-i r] e. Smürna, Türgi sa
damalinn
Väike-Aasias,
Egeuse
mere ääres, kaubanduskeskus vaibatööndusega, 170 500 ei., neist
pooled kreeklased.
iso-, kreeka eesliide võõrsõnus,
täh. ’sama-’, ’võrd-’.
isobaarid, samarõhu-jooned (õhurõhkusid näitaval kaardil).
isogaamia, sigimine väliselt ü h esuguste gameetide e. seiglaste ühi
nemise teel. Vastand: anisogaamia.
isohüpsid,
samakõrgus-jooned
(geograafilisel kaardil),
isoklinaalne, samakaldene.
506
isotropism
Isokrates [-0 -], kreeka kõnemees
ja silmapaistev kõnekunsti õpetaja,
* 436, f 338 e. Kr.; ta kõned olid
väga viimisteldud, keelelt kõlavad,
kuid väsitavalt sõnarohked.
isolaator, isoleeraine; kitsamas
mõttes: klaasist, portselanist vmm.
isoleerainest keha elektri-, telefonija telegraafitraatide eraldamiseks
postidest, seinast või mujalt.
isolatsioon, isoleerimine; eralda
tud olek, eraldumus.
isoleerained e. mittejuhid, mille
elektri-, soojuse-, hääle- või niiskusejuhtivus võrreldes nn. juhti
dega on väga väike, näit. siid,
puuvill, kummi, kork, portselan,
klaas ning mitmed tehisained.
Kasutr lakse juhtide eraldamiseks
üksteisest ja ümbruskonnast.
isoleerima, (nakkushaigeid jm.)
ümbruskonnast eraldama; elektrijuhtimist, soojuse või niiskuse
ülekandumist takistama.
isoleerivad keeled väljendavad
grammatilisi suhteid mitte lõp
pude, vaid sõnade järjekorra ja
rõhuga, näit. hiina keel. Vrd. aglutineerivad ja flekteerivad keeled.
isoleerpael, kummipiimaga im
mutatud puuvill-pael, mida tarvita
takse elektrijuhtmete ühenduskoh
tade isoleerimiseks.
isomeetriline, võrdmõõduline.
isomorfne, samakujuline,
isomorfsed ained, miner., erisu
gused ained sarnandilise keemilise
koosseisu ja ühesuguste või ühe
laadsete kristallivormidega. Vrd.
allomorfsed ained,
isonoomne, üheõiguslik.
isotermid,
samasooja-jooned,
ühendavad ilmakaardil ühesuguse
temperatuuriga maakohti.
isotroopne, samasuguste füüsika
liste omadustega (näit. gaasid, ve
delikud ja amorfsed tahked kehad).
Vastand: anisotroopne e. heterotroopne (enamik kristalseid kehi).
isotropism, füüs., nähtus, kus ke
hade elastsus, soojuse- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt. füüsikalised
omadused on igas suunas ühesu
gused.
israeiiidid
507
Itaalia.
Itaalia
Garda järve kallas.
israeiiidid, Jaakobi e. Iisraeli
järglased. Vt. juudid.
issameie, meieisa-palve.
Issand, vanas kirjaviisis püsinud
või afektiivse häälduse tõttu muu
tunud sõna
isand, tarvitatakse
Kristuse või Jumala nimetusena.
Istanbul [-mbul] (türgikeelne ni
metus) = Konstantinoopol.
istandik, istutatud
kasvumets;
aed- vm. tarbetaimede kasvandus.
istik, istutamistaim.
Istrati [-raa-\, Panait, prantsus
keelse loominguga rumeenia kirja
nik, * 1884, | 1935; kirjeldab oma
romaanides värviküllaselt
peani,
lihtrahva elu.
Istria, poolsaar Aadria mere
põhjaosas, karstimaastik sadamarikka rannikuga, 4715 km2, 404 000
ei. (1931). — Läks 1919 Austrialt
Itaaliale.
isurid = ingerlased.
Išim [-im], Irtõši haru LääneSiberis, u. 2400 km pikk.
Ištar, babiiloonia peamine, eriti
armastusjumalanna, Astarte.
Izborsk (vn.) = Irboska.
Itaalia (it. Italia), kuningriik
keskmisel
Lõuna-Euroopa
pool
saartest (Apenniini pools.), Sitsiilial, Sardiinial, Elbal jm. juurde
kuuluvad saaril, 310 177 km2, 42,6
milj. ei. (1935). Põhja-It. koosneb
peam. väga viljakast Po jõe mada
likust Alpide lõuna- ja Apennii
nide põhjaveerude vahel, kuna
muud poolsaare osa (Kesk- ning
Lõuna-Itaaliat) läbivad
Apennii
nide
ahelikud.
Tegevaid
vul
kaane: Vesuuv ja Etna. Tähtsa
mad jõed: Po hulga harudega, Ti
ber ja Arno. Kaunimad alpijärved: Garda, Como, Lugano, Maggiore jt. Põhja-Itaalias tuulevaikne
mandrikliima külma talve ja kuu
ma suvega (aasta keskm. temp.
13° C), mujal vahemereline ilmastu
vihmase talve ja (5—6-kuuse) pa
lava kuiva suvega (aasta keskm.
temp. 16—18°, Sitsiilias 18—20° C).
Puudest on It. enamikus tavalised
tamm, kastan, pöökpuu, lõunas
igihaljad loorber, küpress, mürt,
makja, õlipuu jt. Rahvastik koos
neb ühtlaselt
romaani rahvast
itaallastest, lisaks vähestest saks
lastest ja slaavlastest kirdepiiri
Itaalia
508
lähedal. (Varemalt õige laialdase
väljarände tõttu elab välismail u.
9,6 milj. itaallast.) Rahvastiku tihe
dus keskm. 138 in. km2 kohta, tõu
seb aga õige suureks viljakail ma
dalikel ja rannikuil ning on hõre
viljatuis
mäestikes.
Suuremaid
linnu: Rooma, Milaano, Napoli,
Genua, Torino, Firenze, Veneetsia,
Triest, Bologna, Palermo, Catania,
Messiina jt. Itaallased on rooma
katoliku usku. Koolikohustus keh
tib kuni 14. eluaastani ja õpetus
käib valjult fašistlikus vaimus. Rii
gis on 26 ülikooli ja palju muid
kõrgemaid koole. It. on esijoones
põllumajandusmaa;
kasvatatakse
teravilja (nisu ja mais annavad
Po nõos 2 saaki aastas), lõunamaa
puuvilju jm., peetakse lambaid,
kitsi, veiseid, eesleid, muulasid ja
siidiussi. Mäetööndus annab pruunsiitt, väävlit, marmorit, metalle.
Rannikuil on arenenud kalandus
ja laevandus. Tööndus esineb ena
masti Põhja-It-s (Vs vabrikuist),
kasutades Alpidest tulevate jõ
gede veejõudu, ja on kõrgel järjel
(siidi ja puuvilla töötlus, masinate,
autode, laevade, lennukite ja rel
vade valmistus). Välja veetakse
esijoones tekstiiltooteid, puuvilja
ning masinaid. Riigikord: kuning
riik, kusjuures tegelik valitsemine
on fašistliku erakonna ja selle or
ganite käes, eesotsas valitsuse ju
higa, kes on ühtlasi partei juht ja
fašistliku miilitsa
ülemjuhataja.
Seadusandlikuks asutiseks on ka
hekojaline
parlament.
Pealinn:
Rooma. Rahaühik: liir. Asumaad:
Rhodos ja Dodekanees (saared Va
hemeres), Liibüa (Tripolitaania ja
Kürenaika P.-Aafrikas) ja Itaalia
Ida-Aafrika, kokku ligi 3,4 milj.
km2 u. 12 milj. el-ga.
Ajalugu. Kuni 395 p. Kr. oli
Itaalia Rooma riigi (-*-) ja pärast
seda kuni 476 Lääne-Rooma riigi
aia. 5. saj. lõpul algas germaani
rahvaste sissetung, 493 vallutasid
maa idagoodid, 568 langobardid. 8.
saj. keskel rajati osast I. aladest
Kirikuriik. 774 alistas Karl Suur
Itaalia Ida-Aafrika
langobardid ning ühendas maa
Frangi riigiga. Osa alasid püsis
siiski 6.-st kuni 11. saj-ni Bütsantsi
valduses ja 9. saj. algul vallutasid
araablased Sitsiilia. 10. saj. keskelt
alates kuulusid Põhja- ning KeskI. Saksa Püha Rooma riiki, mille
valitsejad valduste pärast lõunas
sõdisid Bütsantsi, araablaste ning
normannidega. 13. saj. keskel va
rises Saksa keisrite võim I-s kok
ku, mille järel I. paljude riikide
(Põhja-I. linnriigid jne.) keskel
tõusis eriti Kirikuriigi tähtsus. Po
liitilisest
killustusest
hoolimata
elas I. 14.-st kuni 16. saj-ni kul
tuurilist õitseaega (vt. renessanss).
16., 17. ja 18. saj-1 käis võitlus
ülemvõimu pärast I-s Hispaania,
Prantsusmaa ja Austria vahel. Na
poleoni sõdade ajajärgul liideti
osa alasid Prantsusmaaga, kuna
osast neist moodustati Prantsuse
mõju alused riigid. 1815 likvidee
riti Napoleoni loodud poliitiline
süsteem ning anti I. uuesti Austria
mõju alla. 19. saj-1 andis süvenev
rahvuslus hoogu vabanemis- ja ühinemiskatseile, mis hakkasid tule
musi andma saj. keskel ning jõud
sid lõpule Rooma vallutamise ja
Kirikuriigi liitmisega 1870. Korduvaist poliitilisist ja majanduslikest
raskusist hoolimata laiendas ühen
datud I. kuningriik oma maa-alasid kolooniatega Aafrikas. Maail
masõjast võttis I. osa alates 1915
liitlaste poolel ning sai sõja lõ
pul Lõuna-Tirooli, Istria jmm.
alad. Maailmasõjale järgnenud ras
kused soodustasid fašismi (-<-) mõ
julepääsu ning lõid pinna selle
juhi B. Mussolini asumisele valit
suse etteotsa 1922. Toetust leides
rahvussotsialistliku Saksamaa poolt
on Mussolini eriti 1933. a-st alates
ajanud imperialistlikku välispolii
tikat ning vallutanud Abessiinia
1935—36 ja Albaania 1939.
Itaalia Ida-Aafrika, pärast Abes
siinia (<-) vallutamist 1936 Erütreast, Abessiiniast ja It. Somaalimaast loodud Itaalia asumaa (vt.
Aafrika kaarti), asekuningaga Ad-
itaalia keel
itaalia kunst
509
Itaalia. Firenze vaade vana sillaga Arno jõel.
dis-Abebas, 1 734 000 km2, u. 11.
milj. ei.
itaalia keel on kujunenud ladina
rahvakeelest Itaalias, kuulub ro
maani keelte hulka, jaguneb palju
deks murdeiks; kirjakeel on ku
jundatud 13. saj-1 peam. toskaana
murde põhjal.
itaalia kirjandus ulatub oma al
gusega tagasi 12. saj. teise poolde,
kuid silmapaistvamate saavutisteni
jõuti alles järgmise saj. I poolel
(armastusluule keiser Friedrich II
soodustusel ja Assisi Franciscuse
usuline lüürika). 14. saj-1 saabus it.
kirjanduse kuldajastu (luule alal
Dante Alighieri ja Fr. Petrarca,
proosa alal Boccaccio). Renessanss
tõstis 15. ja 16. saj-1 tähtsamatena
esile eepilise luule alal L. G. Ari
osto ja T. Tasso, pilkeluule ja ko
möödia alal P. Aretino ning polii
tilise kirjanduse alal N. Machiavelli. 17. saj-1 algas langus, mis
kestis osalt ka veel 18. saj-1, kuni
võõrsilt (eeskätt prantsuse kirjan
dusest) saadud äratusil tekkis uus
tõus. Selle ajajärgu kirjanikest on
silmapaistvamad komöödia alal C.
Goldoni ja C. Gozzi, tragöödia alal
V. Alfieri, proosa alal U. Foscolo.
19. saj. romantismi mõõduandvaiks
esindajaiks on A. Manzoni ja G.
Leopardi, kuna tagasipöördumist
klassika poole tähistab sama saj.
II poolel G. Carducci. 19. saj. lõ
pu ja 20. saj. alguse modernisti
dest on osutunud kõige esileküiindivamailcs G. d’Annunzio, Grazia
Deledda, E. F. T. Marinetti, L. Pi
randello ja M. Bontempelli.
itaalia kunst tõusis juhtivale ko
hale Euroopa kunstielus renessan
siajastul 14.-st kuni 16. saj-ni, kui
gi ta väga silmapaistvaid saavutisi
oli andnud juba romaani stiili va
litsemise ajal. Renessansi tähtsa
mad meistrid olid arhitektuuri alal
F. Brunelleschi, L. B. Alberti, D.
d’A. Bramante, A. Palladio, Mi
chelangelo jt.; raidkunsti alal L.
Ghiberti, Donatello, A. del Verroc
chio, Michelangelo, B. Cellini jt.;
maalikunsti alal Masaccio, Fra An
gelico, S. Botticelli, Leonardo da
Vinci, Michelangelo, Raffael, Gior
gione, Tizian, P. Veronese, Correg
gio jt. Barokiajastul, 17. ja 18.
saj-1 algas it. kunsti osatähtsuse
langus, kuigi ka see aeg andis rea
Itaalia Somaalimaa
Jaakobus
510
tähtsaid
meistreid
(arhitektuuri
alal G. B. Vignola, G. L. Bernini,
B. Longhena jt.; skulptuuri alal
G. L. Bernini jt.; maalikunsti alal
J. R Tintoretto, M. da Caravaggio,
G. Reni, G. B. Tiepolo jt.). Itaalia
kunsti hilisem areng on suhteliselt
vähe silmapaistev.
Itaalia Somaalimaa, alates 1936
Itaalia Ida-Aafrika osa vastu India
ookeani, pikk rannariba end. Abessiiniast kagus, 495 000 km2, üle 1
milj. ei.
itaalia streik, streigiliik, mille
puhul töölised tööl olles ja väliselt
kõiki töömäärusi täites püüavad
viia töötulemusi võimalikult alla.
itaalikud, muistse Itaalia rahvad
(u. 1000 e. Kr.), esijoones indo-euroopa päritoluga latiinid, umbrid,
sabiinid, eekvid jt., teises järjes ka
ebakindla päritoluga etruskid. liguurid jt.
Itaka [i't-], nüüdne Thiaki, Kree
ka kaljusaareke Joonia meres, 103
km2, 3265 ei., Odysseuse oletatud
kodusaar.
itali keeled, rühm muinasitaalia
keeli indo-euroopa keelkonnast;
neist ladina keel (pärit Rooma lin
nast) sai üldmaksvaks kogu Roo
ma riigis.
iteratiivne = frekventatiivne.
itineraar, väike reisijuht; umb
kaudne kaardivisand, mis koosta
takse liikumistee ja selle ümbruse
kohta mingi maa-ala läbimisel teh
tud vaatluste põhjal.
itk, om. -u, nutt (om. nutu).
itkema, nutma.
Ito, Hirobumi, Jaapani riigimees,
* 1841, f 1909; oli korduvalt pea
minister ja reformis Jaapani rii
gielu Euroopa eeskujudel.
iure [juure] (lad.) = de iure.
ius e. jus, om. iuris e. juris,
(lad.), õigus. Vt. ka juris-.
ius civile [tsiviile] (lad.), tsiviil
õigus.
ius primae noctis [priime] (lad.)
= esiöö-õigus.
iustitia [justiitsid] (lad.), õiglus.
Iustitia, müt., — Justitia.
Iva, naisenimi.
Ivalo, Santeri [-deri], soome kir
janik ja ajakirjanik, * 1866, f 1937;
avaldanud
rea minevikuainelisi
realistlikke romaane.
Ivalo jõgi Soome Lapimaal voo
lab edelast Inari järve, 170 km
pikk.
Ivask, Udo, bibliograaf ja raa
matukoguhoidja
Moskvas
ning
1920—21 Tartu Ülikooli raamatu
kogus, * 1878, f 1921.
Ivask, Karl, tööstusteadlane, Petseri
Tööstuskeskkooli
juhataja,
* 1883.
Ive, lvi, naisenimed.
Ivo, mehenimi.
J
J, j, ladina tähestiku 10., meil 8.
või (võõrtähed kaasa arvatud) 11.
täht; on meil poolvokaal, tähistab
inglise keeles dž-d, prantsuse, por
tugali ja rumeenia keeles ž-d, his
paania keeles hh-d.
J, keemias joodi märk.
Jaago, Jaan, maadleja Tartu
maalt, * 1890; maadelnud Vene
maal ja Lääne-Euroopas, tulnud
palju kordi maailmameistriks.
jaaguar, ohtlik kiskja Kesk- ja
Lõuna-Ameerikas,
kaslaste
suguk-st, kasside perek-st, punakas
kollane, tumedate tähnide
või
-higidega, kõhu JLjŠtŠägSjSLlt valge, kum
m pikk.
Jaagup,
lenimi.
Jaagupi, kaks
ihelkonda, vt.
Jaaguar’
'ärnu-Jaagupi ja Viru-Jaagupi,
jaagupipäev, 25. juuli, apostel
aakobuse mälestuseks.
Jaak, om. Jaagu, mehenimi.
Jaakob, iisraeli rahva esiisa, Iiaku poeg, lisanimega Iisrael.
Jaakobus e. Jakoobus, Sebedeuse
>oeg, Jeesuse jünger.
Jaakobus
511
Jaakobus e. Jakoobus, Alveuse
poeg, Jeesuse jünger.
Jaakobus e. Jakoobus Õiglane,,
Jeesuse vend, Jeruusalema ristiusu
algkoguduse juht.
Jaakson, Jüri, advokaat, panga
tegelane ja riigimees, * 1870; oli
1918—20 kohtuminister, 1924—25
riigivanem, sai 1926 Eesti Panga
presidendiks.
Jaakson, Hermann, eelmise ven
napoeg, matemaatik, * 1891; alates
1926 prof. Tartu Ülikoolis ja 1927—1938 prorektor, a-st 1938 üliõpilas
konna kuraator; avaldanud mate
maatilisi uurimusi.
Jaakson, Aleksander, kõrgem sõ
javäelane, kolonel, õigusteadlane, *
1892; on olnud Kaitseväe Ühenda
tud Õppeasutiste ülema abi ja ülem,
on alates 1936 haridusminister.
Jaan, mehenimi.
jaanalinnulised,
lennuvõimeta
kiirete jooksulindude selts, praeaurimad linnud,
t kõrged, elavad
Aafrikas
ning
haudeajal paaris
(haub hrl. isane,
kuni 50 päeva,
muna
kaalub
1—2 kg), oma
vad väärtuslik
ke sulgi (kael
ning jalad pal
jad), mispärast
neid Kapimaal
peetakse vastavais farmides (vt. pilti lk. 5). Täht
samad esindajad: põhja-aafrika ja
kapi jaanalind.
Jaani, kihelkond Kirde-Saaremaal, koosnes kuni 1. IV 39 ena
mikust Maasi vallast, mille suurus
oli 125 km2 ja ei. arv 2229 (1934).
Enamasti vilets karjamaa; asustus
koondunud rannikule. — Khk. on
loodud 1675 Pöide khk-st eralda
mise teel, kirik ehit. 1675 ja torn
1842; 19. saj. keskel läks peaaegu
terve kogudus kreeka-kat. usku. -—
Ka kogudus Tallinnas, kihelkond
liku maa-alaga Tallinna ja Nõmme
lähemas ümbruses. —- Vt. ka Har
Jaapan
ju-Jaani ja Järva-Jaani, SuureJaani ja Kolga-Jaani.
jaanik, jaanituli, jaanipidu.
jaanikakrad, suurte õitega tai
mede perekond korvõieliste suguk-st, u. 200 liiki, millest mõned, nn.
püreetrid, annavad putukapulbrit
või jälle on ilutaimedeks; viimaste
hulka kuuluvad ka krüsanteemid.
Meil esinevad liigid härjasilm ja
harilik jaanikakar.
jaanikuu, juunikuu rahvapärane
nimetus.
jaanileivapuu, mehekõrgune igi
haljas puu Vahemere-mail liblik
õieliste suguk-st; selle suuri ma
gusaid kaunu, nn. jaanileibu, kasu
tatakse loomasöödana ja inimtoiduna; tema väga kõvu seemneid,
karaate, kasutati vanasti kaaluvihtidena (siit kaaluühik karaat).
jaanilill, ühe härgheina-liigi, eriti
aga pääsukesesilma (nurmenuku
liigi) nimetus.
Jaanilinn (vn. Ivangorod), 1492
Vene tsaari Joann III ehitatud
kindlus Narvas, Narva jõe idakal
dal, müür enamasti ümmarguste
tornidega.
jaanimardiklased, sugukond pu
tukaid mardikaliste seltsist, pehme
kehaga, helendusorganitega tagakehal, näit. Eestis jaanimardikas e.
jaaniuss.
jaanipäev, 24. juuni Ristija Jo
hannese mälestuspühana; on säili
tanud mõningaid paganusaegseid
rahvakombeid (näit. jaanituli), mis
varem olid seotud peaaegu sama
aegse suvise pööripäevaga.
jaaniuss, jaanimardika ja ta tõu
gu rahvapärane nimetus.
jaanuar, rahvakeeles näärikuu,
aasta esimene kuu, 31 päevaga.
Jaanus, mehenimi.
Jaanvärk, Eerik, koolitegelane ja
kirjastaja, * 1893; 1920—32 õppe
jõud Tartu Õpetajate Seminaris ja
1932—37 Tartu Pedagoogiumis, ala
tes 1937 Läänemaa ja Haapsalu
koolide inspektor.
Jaapan (jaapani k. Dai Nippon),
keisririik Ida-Aasias, vastu Vaikset
ookeani, nn. Jaapani saartel, 382 300
Jaapan
512
Jaapan
Jaapani maastik Fudžijamaga
km2, 68,2 milj. ei. (1934), ühes välisvaldustega 672 800 km2, 95,5 nail jei. Koosneb 4 peasaarest (Hokaido
e. Jesso, Hondo e. Nippon, Šikoku
ja Kiušiu) ja tuhandeist väikse
maist saarist, kuna asumaadena
kuuluvad siia juurde Sahhalini
lõunaosa, Korea, Formoosa, Kuantung ja mandaatmaadena Mariaanid, Karoliinid ning Marssali saa
red, välisvaldused kokku 290 500
km2, 27,3 milj. ei. Peasaared väga
mägised, mõnesaja tulemäega, rni lest mitukümmend tegevad. Kõr
geim mäetipp Fudžijama (3778 na).
Maavärinad ja tulepursked erakord
selt sagedased. Jõed lühikesed ja
kiired. Ilmastu pehme, suurte monsuunvihmadega, põhjaosis siis i
talvekülmadega, lõunas lähistroopiline. Mäed on metsarikkad, all
pool leht- ja ülal okasmetsadega.
Orgudes ja rannikuil hoolega hari
tud kultuurmaad, rohkete iluaeda
dega (eriti kirsid ja kameeliad).
Loomastikust esinevad hirv, karu,
ahv, metssiga, hiidsalamander, faa
san, moskiito ja rohkesti viljeldav
siidiuss. Rahvastiku moodustavad
(tagaplaanil).
kollasesse tõurühma kuuluvad jaa
panlased, osalt korealased, ainud jt.
Asustustihedus on keskm. 180 in.,
tõuseb aga kohati kuni 500 in. km2
kohta. Rahvastiku juurdekasv on
kiire, väljaränne suur. 3U elanik
konnast on budhistid, ülejäänud
peam. šintoistid. 6-aastane kooli
kohustus on valjult läbi viidud;
teotseb ligi 40 ülikooli. Elatakse
kergelt ehitatud majades, istutakse
ja magatakse maas,õlgmattidel. Ela
tusalad: kalandus, põllundus ja
aiandus (teraviljad, eriti riis; soja-uba, tee, mooruspuu, indigo, tu
bakas jm.), kodutööndus (siidi ja
puuvilla kudumine, keraamika jm.),
viimasel ajal ka vabrikutööndus
(eriti tekstiil-, portselan- ja metallkaubad). Odava tööjõu tõttu on
väljaveetavad kaubad odavad. Rii
gikord: parlamentaarne monarhia,
eesotsas keisri e. mikaadoga, kahe
kojalise parlamendiga. Pealinn Tokio. Muid tähtsamaid linnu: Osaka,
Nagoja, Kioto, Kobe, Jokoharna,
Hirošima ja Nagasaki. A j a 1 u g U5.—6. saj-1 p. Kr. omandati hiina
kiri ja kultuur. U. 7. saj. keskelt
jaapani keel
513
alates valitses nimeliselt riiki mi
kaado, kuid tegelikult kuulus võim
aadlisugudele, kes omavahel võit
lesid paljude saj. jooksul juhtiva
koha pärast. Alates 1192 läks te
gelik võim väejuhi, šoguni kätte.
1542 avastati J. portugallaste poolt
ning varsti pärast seda algasid
Euroopaga kaubanduslikud suhted,
mis küll 17. saj-1 suruti väga kitsaisse raamesse. 19. saj. keskel sun
disid P.-Am. Ühendriigid ja Euroo
pa riigid J-le jõuga peale suhtle
mise võõrastega. 1867 kaotati šoguniamet ning hiljem rajati järk-järgult uus riigikord Euroopa parla
mentaarsete monarhiate eeskujul.
Kõrvuti sellega käis järk-järguliselt
Euroopa kultuuri omandamine teis
telgi aladel. Võidukad sõjad Hii
naga (1894—95) ja Venemaaga (1904
—1905) laiendasid J-i valdusi ning
tõstsid tunduvalt ta rahvusvahelist
tähtsust. Maailmasõjast võttis J
osa liitlaste poolel. Pärast Maail
masõda on J. jätkanud ekspansi
ooni Hiinas temast sõltuva Mandžukuo riigi loomisega 1932 ning
eriti 1937 puhkenud sõjaga.
jaapani keel, tundmatu päritolu
ga, oletatavasti uural-altai keel
konda kuuluv mitmesilbiline keel,
tugevasti hiina keele mõjustatud.
Kirjakeel erineb tunduvalt rahva
keelest.
jaapani kiri sõnakirjana on lae
natud 5. saj-1 hiinast; peam. 9. saj-1
on lisaks sellest arendatud silpkiri
kahes teisendis. Kirjutatakse pintsli ja tušiga ^ S "Jä
ülalt alla suunduvais ri- ^ 7 ^
dades, read järjekorras ^ V
.
paremalt vasakule.
^
•'N
jaapani kirjandus pa- \
1)'
kub lauldavat lüürikat 7 h t
juba ajajärgust
enne J » ^
hiina kultuuri sissetun- ? &
gi. Hiljem kujunes eriti ^
harrastatavaks 5-realine jaapani kiri
31-silbiline lühiluuletus (kolm liiki),
(tanka), kuna lühidus on karak
teristlik ka teistele luulevormidele.
Proosa alal esineb vanima piduERL 29. VI 39.
Jaapani meri
Elutuba Jaapanis.
liku rituaalproosa kõrval romaane
ja jutustusi, mis käsitlevad aja
lugu, õukonnaelu, kaunis rõvedaid
armulugusid jne. Dramaatilise kir
janduse alal on vanimaks vor
miks usulistest talitustest võrsu
nud range no, mille kõrvale tek
kisid teiste liikidena naljandid ja
rahvalikud kabuki’d.
A-st 1868
algas jaapani kirjanduse kiire eu
roopastumine.
jaapani kunst on oma arengus
suuresti sõltuv hiina kunstist, eri
neb aga viimasest siiski materjali
suursugususe, töö puhtuse ja isik
liku algatuse suurema vabadusega.
Ehitised (templid, lossid, tornid, vä
ravad, sillad jne.) on tavaliselt
puust, tihti ebasümmeetrilised, kuid
kokkukõlas maastikuga. Eriti tu
gev rõhk on asetatud aiakunstile.
Skulptuuri alal on omapärasemaiks
saavutisiks maskid teatrietenduste
jaoks. Maalikunsti alal on eeskätt
tähelepandav värviline puulõige.
Kunstkäsitöö on omapäraseimalt
esindatud lakk-, metall- ja elevandiluu-töödega. — Vt. tahvlit 23.
Jaapani meri asetseb Aasia mand
ri ja Jaapani saarte vahel.
33
jaapani paber
514
E. Jacoby : Aed-elamu Tallinnas.
jaapani
paber,
iluväljaannete
trükkimiseks kasutatav, eriliselt tu
gev (riidetaol.) kallimat liiki paber.
Jaas, om. Jaasi, mehenimi,
jaatav kõne, keelet., verbiväljend,
millega tegevust vms. jaatatakse;
on tunnuseta. Vrd. eitav kõne.
Jaava, väikseim, kuid tähtsaim
neljast Suurest Sunda saarest, ühes
halduslikult juurdekuuluva Maduuraga 132 000 km2, 42 milj. ei. Väga
mägine ja vulkaanirikas, troopilise
ilmastuga, viljakas. Rahvastik: muhamediusulised sundalased, jaavalased ja maduurid, V2 milj. hiinlast,
200 000 eurooplast, jm. Väljaveosaadused: riis, mais, kookospähk
lid, suhkur, tee, kohv, kakao, tu
bakas, inglistina, kautšuk, kopra,
kiinakoor" jm. Arenenud on kudu
mis- ja batik-tööd. — Kuulub ala
tes 1814 Hollandile. Pealinn Bataavia.
.
Jaava meri asetseb Jaava ja Bor
neo saare vahel.
Jaavet e. Jaafet, Noa poeg, kelle
järeltulijaiks on peetud indo-euroopa rahvaid.
Jablonoi mäestik, maagirikkad
jagatavus
mäed Ida-Siberis, Baikalist kagus,
kõrgeim tipp 2451 m ü. mp.
Jacobsen, Jens Peter, taani imp
ressionistlik kirjanik,
1847, . j*
1885; avaldanud stiilipeenelt välja
töötatud, naturalistliku detailikäsitlusega novelle ja romaane; eesti k.
ilm. romaanid: ,,Maria Grubbe“
(1932) ja ,,Niels Lyhne“ (1933).
Jacoby [-oobi], Erich, arhitekt,
* 1885; on püstitanud rea lihtsas,
uusasjalikus stiilis ehitisi eeskätt
Tallinnas.
jada, rida, ka peenar; järjesta
tud arvuderida.
jadakond,
korraldatud ridade
ühend e. kogumik, näit. kellegi suguvõsa-tabel või sugukond.
jadalülitus, järjestik-ühendus (vt.
galvaani patarei).
jaehind e. jaeshind, detailhind,
jaotimüügi-hind.
jaemüük, detailmüük, jaotimüük,
müük jaekaupmehelt tarbijale. Vrd.
hulgimüük.
Jafa, tähtsaim sadamalinn Palestiinas, raudteeühenduses Jeruusalemaga, puuvilja, eriti jafa apelsi
nide väljaveoga, u. 75 000 ei.
Jagailo [-ai'-] e. Jagiello, Leedu
suurvürst ja Poola kuningas, * u.
1350, f 1434; sai Leedu suurvürs
tiks 1377, Poola kuningaks 1386,
lõi raskesti Saksa ordut 1410 Tannenbergi lahingus.
jagaja, arv, millega jagatakse teist
arvu: näit. avaldises a : b on jaga
jaks b.
jagama, mat., kahe antud arvu
abil leidma seesugust kolmandat
arvu (jagatist), mille korrutamine
teise antud arvuga (jagajaga) an
naks esimese antud arvu (jaga
tava); näit. jagada 20 5-ga tähen
dab leida arv, mis 5-ga korrutatult
annab 20; selliseks arvuks on 4,
sest 4 • 5 = 20.
Jagamise märki
deks on : või murrukriips — (20 ; 5
või
e. 20/5.)
jagatav, arv, mida jagatakse;
näit. avaldises a:b on jagatavaks a.
jagatavus, arvu omadus ilma
jäägita jaguda teise arvuga; näit.
45 on jagatav 9-ga.
jagatis
515
jagatis, otsitav arv jagamisel; näit.
avaldises a:b = x on jagatiseks x.
Jagelloonid, Leedu-Poola valitsejasugu, põlvnes Gedimin’ist (-<—),
sai nime Jagailo (-«-) järgi, valit
ses Poola troonil 1386—1572.
jagu, mingi suuruse osa; väik
seim üksus sõjaväes (jaoülem ja
6—10 sõdurit).
jaguma, jagatav olema,
jagus, om. -a, piisav, jätkuv,
jaguvürst, keskajal Venes, Lee
dus ja Poolas suurvürstist osaliselt
sõltuv vähema maa-ala valitseja.
jahindus, jahi-asjandus, jahipida
mine.
jaht, om. jahi, jahipidamine; on
loodusrahvad tähtsaks elatumisvahendiks ja tulutoovaks tööks,
kultuurmaades esijoones spordiks.
jaht e. jahtlaev, väike ning kiire,
ilus ja mugav veesõiduk lõbureisimiseks või spordiks (purje-, auruvõi mootorjaht); ka väike ühe mas
tiga kaubapur jekas.
jahtklubi, vee- ja jääspordi orga
nisatsioon peam. purjesõidu alal.
jahtumine toimub soojuse ülemi
neku teel soojemalt kehalt külme
male.
jahukaste, om. -kaste, nn. jahukaste-seente tekitatav taimehaigus,
mis avaldub jahutaolises kihis hai
ged taimeosadel, näit. karusmarja-j.
jahuleedik e. jahukoi, väike lib
likas leediklaste suguk-st; tema röö
vikud kahjustavad jahu, kliisid,
tangusid jm. aitades ning veskeis.
jahulest, meil väga levinud aidakahjur kõdulestlaste suguk-st.
jahumardikas e. kooruke, aidakahjur süsiklaste suguk-st; tema
tugevakestalised tõugud e. jahuussid kahjustavad teravilja ning
jahu.
jahuti, jahutusseadis.
jahutis, see, mida jahutatakse; ka
jahutusvahend.
jahutussärk, kahekordsest sei
nast moodustatud seadis kõrge
temperatuuriga kokkupuutuvate või
hõõrduvate masinaosade jahuta
miseks, täidetud jahutusvahendi,
harilikult veega.
Jakobson
jahuveski, käitis, kus peenenda
takse (jahvatatakse) teravilja valt
side või kividega; töötab vee-,
auru-, elektri-, gaasi- või tuulejõul.
Saadused: harilik jahu, püül, man
na, kliid, keed, kruubid ja tangud.
Jahve [-vee], iisraeli rahva Ju
mala nimi, mille tuntumaks, kuid
ekslikuks vormiks on Jehoova.
Jäik, Juhan, kirjanik, * 1899;
avaldanud fantastilisi novelle („Võrumaa jutud“ I—-1924, II — 1933),
pikemaid jutustusi, noorsooraamatuid jm. rahvalikus stiilis,
jakk, naiste lühike kuub.
jakk, om. jaki, väga pika kar
vaga kodu- ning metsloom Tiibetis
ja ümberkaudsed Kesk-Aasia kõrgmail, kande- ja ratsaloom veislaste
suguk-st, annab piima ning liha.
Vt. pilti lk-1 13.
jako, hall papagoi Aafrikast, on
osav rääkimist järele aimama.
jakobiinid, radikaalne poliitiline
klubi Suure Prantsuse revolutsioo
ni ajal Pariisis, asut. 1789, sai ni
me koosolekukoha järgi jakobiini
de kloostris, etendas silmapaistvat
osa alates 1791, suleti 1794.
Jakobson, Adam, eel-ärkamisaegne muusikategelane ja koolimees
Tormas, järgm. isa, * 1817, f 1857.
Jakobson, Carl Robert, ps. Linnutaja, mitmekülgne rahvajuht är
kamisajal, * 1841, f 1882; teotsenud kösterkooliõpetajana, õpeta
jana, vallakirjutajana, põllumehe
na ja ajakirjanikuna; avaldanud
kooliraamatuid (,,Kooli Lugemise
raamat14 I—III, 1867—76, jt.), põl
lumajanduslikku kirjandust, luule
tusi jm.; avaldas juba suurt rah
vuslikult äratavat mõju teosega
„Kolm isamaa kõnet11 (1870), kuid
tõusis eriti silmapaistvaks rahvaju
tuks alates 1878 ajalehe ,,Sakala'1
toimetajana
ning väljaandjana;
püüdes kõigutada sakslaste juhti
vat positsiooni nõudis ta põhjalik
ke uuendusi maaomavalitsuse alal,
kiriku- ning koolielus ja mujal;
teiselt poolt õhutas ta igati rahva
oma-algatuslikku tegevust majan
duslikel ning kultuurilistel aladel
Jakobson
516
(põllumeesteseltsid,
Eesti
Kirja
meeste Selts, Eesti Aleksandri-kool
jne.). — Pilti vt. tahvlil 19.
Jakobson, Peeter, ärkamisaegne
kirjanik, * 1854, + 1899; avaldanud
luuletusi ja rahvaluule-ainelisi näi
dendeid („Udumäe kuningas“ 1888).
Jakobson, August, kirjanik, * 1904;
avaldanud hulga naturalistlikke no
vellikogusid („Joonatan Hingemaa
eksirännakud11, 1930, jt.) ning ro
maane („Vaeste-patuste alev“ I—II.
1927, jt.), moodustades viimaseist
mitmeid ulatuslikke sarju; käsitles
algul eriti silmapaistva asjatundlik
kusega agulielu, kuid on hiljem
oma ainestikku avardanud, tõm
mates vaatlusringi ka maaelanikud
ja jõukama linnakodanluse.
jaks, om. -u, suutmine, jaksamine.
laktatsioon, med.,
visklemine,
haiguslik rahutus.
jakuudid, türgi-tatari rahvas Kirde-Siberis, peam. Leena jõe mail,
rändkütid ja -karjused, u. 250 000
inimest.
Jakuutia, suur autonoomne nõukogude-vabariik Kirde-Siberis (il
ma idarannikuta), üle 4 milj. km2,
327 500 ei., peam. jakuute; kõige
külmema talvega ala maailmas, ri
kas karusloomist; leidub kulda ja
hõbedat. Pealinn Jakutsk Leena
keskjooksul, 23 000 ei.
Jalajas, Gustav, postitegelane, ala
tes 1924 Postitalituse direktor, *
1875.
Jalak, Evald, ps. Eevalt Viskel
jt., ajakirjanik, * 1903; on teotsenud peam. följetonistina „Rahvalehe“ ja (a-st 1926) „Päevalehe“
juures.
jalakad, lehtpuud, õitsevad enne
lehistumist, tiibadega seemned koon
dunud kimpudeks; annavad väär
tuslikku tarbepuitu, näit. meil esi
nevad liigid harilik jalakas (paksu)
ja künnapuu (õhukese koorega).
jalam, om. -i, mäe jalga ümbrit
sev maa-ala.
jaland, (aparaadi) jalg-alus.
jalas, om. -e, os. -t, (ree, kelgu
jms.) liugumispinnaga jalg-osa.
Jana
jalastuma, jalameheks hakkama
või jääma, hobuselt maha tulema,
jalatsid, jalanõud,
jalavägi, jalameestest koosnevad
väeosad, sõjaväe põhiosa, uuemal
ajal kasutab lahingus rohkesti teh
niliste väeliikide abi.
jalg, kehajäse; mäe üleminekuala
jalamisse; endine vene pikkusühik, ih sülda.
jalgama, jalata, jala käima,
jalgpall, pallimäng kahe mees
konna vahel ä 11 meest (5 torma
jat, 3 poolkaitsjat, 2 kaitsjat ja 1
väravavaht); mängimisel püütakse
nahkkattega kummipalli lüüa vas
taspoole väravasse.
jalgratas, harilikult kahe (järjes
tikku oleva) rattaga sõiduk, liigub
edasi inimjõul või väikese mooto
riga. Jalgratta eelkäijaks on olnud
dresiin (<-). Eesratta-veoga j. on
leiutatud 1854, tagaratta-veoga j.
1869, õhukummid 1891.
Jalmal [-mai], poolsaar LoodeAasias, Obi jõe lahest läänes.
Jalta = Krasnoarmeisk.
jalus, jalaraud sadularihma otsas.
Jamaika, suuruselt kolmas saar
Suurtes Antillides, Inglise tähtsaim
valdus Lääne-Indias, mägine, troo
pilise ilmastuga, 11525 km2, 1051000
ei. (1931), neist 3/4 neegreid ja 15 000
valget. Saadusi: banaanid, suhkur,
kohv, kakao jm. Pealinn Kingston.
— Inglismaale alistatud 1655.
jamama, ühendama, liitma; ka
jämama.
jamand, müüris püst- või rõhtsuunaline kividevaheline ruum, mi
da täidetakse lubja- või tsemendi
seguga.
jamb, kirj., värsijalg: üks lühike
(rõhutu) silp ja üks pikk (rõhuli
ne),
_L.
Jamburg, linn, = Kingissepp.
James [džeims], William, amee
rika filosoof, * 1842, f 1910; hin
das filosoofiat kui eluvõitluse va
hendit, rõhutas tahte tähtsust, pi
das kogemust tunnetuse ainsaks
allikaks.
Jana, jõgi Kirde-Siberis, Leenast
idas, 1030 km pikk.
Jangtsekiang
517
Jangtsekiang, Hiina suurim ja
tähtsaim jõgi Lõuna-Hiinas, palju
de harudega voolab Tiibetist IdaHiina merre, u. 5100 km pikk, sel
lest 2700 km laevatav, 1700 km
aurulaevadega; tihedaimini asusta
tud kallastega, toob üleujutusi.
janitšarid, sõjavangidest, hiljem
alistatud kristlaste muhamedi usus
üleskasvatatud poeglastest moodus
tatud Türgi jalavägi 14. kuni 19.
saj. alguseni.
Jannau, Heinrich Johann v., aja
loolane, kirikuõpetaja peam. Laiu
sel, * 1753, f 1821; avaldanud val
gustusaja vaimus teoseid Baltimaa
de mineviku ja oleviku kohta, ar
vustades teravalt pärisorjust.
Jannings, Emil, saksa teatri- ning
filminäitleja, karakterosade mängi
ja, * 1886.'
Janno, Richard, ps. Juhan Pahlbärk, kirjanik ja ajakirjanik, * 1900;
teotsenud alates 1928 vaimuka föl
jetonistina
,,Postimehe“
juures;
avaldanud voolavalt kirjutatud ju
tustusi („Metsmees“, 1929, jt.).
Jannsen, Johann Voldemar, aja
kirjanik ja kirjanik, * 1819, f 1890;
asutas Pärnus 1857 ajalehe „Perno
Postimees11 ja 1863. a. lõpul Tartus
ajalehe „Eesti Postimees", mida toi
metas kuni 1880. a-ni; hoolimata
leplikkusest saksluse ja kiriku vas
tu etendas ta silmapaistvat osa
rahvusliku teadvuse äratajana nii
oma ajalehtede, ilukirjandusliku te
gevuse kui ka tema poolt algata
tud ning juhitud rahvuslike ette
võtete (1865 asut. lauluselts Vane
muine", esimene laulupidu 1869,
jne.) kaudu; ilukirjanikuna oli ta
küll peam. tõlkija ning mugandaja,
osutas aga seejuures siiski väga sil
mapaistvat isikupärast väljendusosavust (lopsakas jannsenlik stiil).
— Pilti vt. tahvlil 24.
Jannsen, Lydia = Koidula, L.
Jannsen,
Heinrich
Voldemar
Amandus (Harry), J. V. Jannseni
poeg, ajakirjanik, * 1851, f 1913;
toimetas 1881 „Eesti Postimeest" ja
1882—85 Tallinnas ning Riias sak
sakeelset eestisõbralikku ajalehte
jaotusseade
„Die Heimath"; teotses hiljem mit
mete saksa lehtede juures ja oli
lõpuks 1908—13 tsensor Tallinnas.
Jannsen, Eugen, eelmise vend,
arst, * 1853, + 1930; oli tsensor
Tartus 1884—92, enne ja pärast sõjaväe-arst.
J annus, om. Jannuse, mehenimi.
Jans, Johan, ajakirjanik, poliitik,
advokaat, Eesti Maapanga direktor
a-st 1929, * 1880.
Jansen, August, maalikunstnik,
* 1881; on loonud valgusrikkaid ja
värvirõõmsaid
impressionistlikke
maastikumaale, realismi kalduvaid
portreid ja suuri dekoratiivseid
pannoid. —- Vt. tahvlit 21.
jansenistid, hollandi katoliikliku
teoloogi Cornelius Jansen’i (* 1585,
f 1638) usuliste vaadete poolehoid
jad, kaitsesid eeskätt jesuiitide vas
tu ettemääramisõpetust, olid taga
kiusatud paavstide ja Prantsus
maal (kus jansenism oli eriti le
vinud) ka valitsuse poolt,
jant, kirj., = farss,
jantlema, jandelda, jantlen, janti
etendama, janditama, naeruväär
selt teotsema.
Janus [jaa-], vära
vate ja uste, alguse
ning aja jumal rooma
muinas-usundis, kuju
tatud kahe (minevik
ku ja tulevikku vaa
tava) näoga.
jaoskond,
(asutise)
Janus,
osakonna või (maa-ala) ringkonna
alaüksus; politseikomissari, kohtu
niku, arsti vms. tegevuspiirkond.
jaoskonnakohus (kuni 1935 rahukohus) koosneb üksikkohtunikust.
jaoti, ositi (maksma),
jaotimüük, jae-, detailmüük.
jaotis, jaotamissaadus; raamatus
jao alaosa.
jaotuslaud e. lülituslaud, isoleerainest, harilikult marmorist laud,
millele on monteeritud lülitid,
mõõdu- ja kontrollriistad ning kaitseseadmed elektrijaamades ja seal,
kus elektrit tarvitatakse suuremal
määral.
jaotusseade e. lülitusseade, elekt-
518
jaotuvusseadus
rijaamas koht, kus elektrivoolu
mõõdetakse, jaotatakse ja kontrol
litakse eriliste aparaatidega.
jaotuvusseadus, vt. distributiivsus-.
Japurä, Amatsoni jõe põhjapool
ne haru, u. 2500 km pikk.
Jaques-Dalcroze
[žak-dalkrooz],
Emile
rütmilise võimlemise
looja, * 1865; teotses Saksamaal,
Šveitsis ja Austrias.
jard (ingl. yard), inglise pikkusühik, = 0,9144 m; 1 jard ^ 3 jalga
e. 36 tolli.
Jaroslav I Tark [-lav], Kiievi
suurvürst, * 978, t 1054; korraldas
1030 retke Ugandisse ja rajas arva
tavasti praeguse Tartu kohale Jurjevi-nimelise linnuse.
Jaroslavl [-la-], ajalooline linn
Venemaal, Volga ääres, Moskvast
kirdes, 177 000 ei.
jasmiinid, 1) enamasti lähistroopilised taimed õlipuuliste suguk-st,
ilupõõsastena ka Lõuna-Euroopas;
õitest saadakse lõhnaõli; 2) ilupõõsad kivirikuliste suguk-st, näit.
lõhnav aedjasmiin valgete või kol
lakasvalgete healõhnaliste õitega.
Jason [jaa-], kreeka muinasloos
argonautide (-<-) juht.
jaspis, rauahapendiga kollaseks,
punaseks või pruuniks värvunud
ilukivi, kaltsedoni teisend; sellest
tehakse vaase jms.
jazzband (ingl.) = džässbänd.
Jazõkov [-zoo-], Nikolai, vene
lüürik, * 1803, f 1847'> õppinud
Tartu ülikoolis, loonud ms. eestimotiivilisi laule.
jatagan, sisse- ja väljapoole kõ
ver idamaine mõõk.
Jatagan.
jaunama, sekeldama, jändama.
Jaures [žores], Jean Leon [žaij
leo'y], Prantsuse sotsialistide juht,
filosoof ja ajaloolane, * 1859, +
1914; oli alates 1885 korduvalt saadikutekoja liige, ei pooldanud sõda
jeeriku roos
Saksamaaga, toimetas suuri ajaloo
lisi teoseid.
Javata e. Yawata, linn Jaapanis,
Kiušiu saarel, 210 000 ei.
Jeanne d’Arc [žann dark] e. Orleani neitsi, taluniku tütar, Prantsuse
rahvuskangelane, * 1412, f 1431;
usulistest nägemustest äratust saa
des asus Saja-aastases sõjas õhu
tama prantslasi võitlusse inglaste
vastu, vabastas 1429 Orleans’i ja
laskis kuningas Charles VII-nda
Reimsis kroonida; langes vangi
1430 ja põletati ketserina Rouen’is
1431; kuulutati pühaks 1920.
Jean Paul [žay poi e. puul], ps.,
õieti Joh. Paul Fr. Richter, saksa
kirjanik, * 1763, f 1825; avaldanud
sentimentaalseid, mõttetihedaid, hu
moristlikke romaane ning jutus
tusi, millest „Leben des vergniigten
Schulmeisterlein Maria Wuz...“
(1796) on Fr. R. Kreutzwaldi poolt
jäljendamist
leidnud jutustuses
,,Paar sammokest. . . “ (1853).
Jeemen (ingl. Yemen), kuning
riik Araabia edelaranniku lõuna
osas, u. 120 000 km2 ja 2,5 milj.
eh; enamasti rohtlane kõrgmaa,
rannikul viljakas. Kasvatatakse ho
buseid, viljatakse kohvi, datleid
jm. — Sai 1918 iseseisvaks imaami
valitsuse all, sunniti 1934 Ibn
Saudi poolt astuma liidulepingusse
Saudija Araabiaga.
jeen. Jaapani rahaühik, = 100
seeni e. 1000 riini. 1 jeen = 2,62
kuldfranki (mais 1939 1 kuldfrank
= 1,24 Ekr.).
Jeena,
linn
Kesk-Saksamaal,
Tüüringis, vana ülikooliga, optikariistade- ja klaasitööndusega, 62 000
elanikku.
Jeeriku, vana-aja linn Kaananis,
Jordani jõe viljakas orus, praeguse
Ar Rlchä küla läheduses.
jeeriku roos, kuni 20 sm kõrge
taim ristõieliste suguk-st, peam.
Palestiina liivakõrbedes, tõmbab
kuival ajal oma harud kerra ning
sirutab nad vees või niiskel ilmal
uuesti lahti; ka ühe korvõielise
taime nimetus.
Jeesus Kristus
519
Jeesus Kristus, ristiusu rajaja,
* u. 5 e. Kr., f u. 30 p. Kr.; liikus
Palestiinas rändjutlustajana pai
gast paika, kutsus rahvast meelt
parandama ja ligimesi armastama,
kuulutas jumalariigi tulemist, ko
gus enda ümber jüngreid (12), tervendas haigeid jne.; vangistati mäs
sajana ja löödi risti; hiljem kuulu
tasid ta jüngrid tema ülestõusmist,
taevaminekut ja maailma pattude
lunastamist tema surma läbi.
Jeesus Siirak, juudi kirjatundja
Jeruusalemas 2. saj-1 e. Kr.; kogus
tarkussõnu ja koostas neist raa
matu, mis kuulub VT apokriiva
raamatute hulka.
Jefferson [dže fasn], Thomas [tomas], P.-Am. Ühendriikide riigimees,
* 1743, t 1826; oli silmapaistev te
gelane Ühendriikide iseseisvumisel
ja vabariiklaste kandidaadina riigi
president 1801—09; riigielu korral
dajana Prantsuse valgustusajastu
vaimus sai Ühendriikide demo
kraatia isaks.
Jegorov [-goo-], Andrei, eesti
maalikunstnik, * 1878; on loonud
realistlik-impressionistlikke, päikesepaistelisi maastikumaale ja lin
navaateid.
Jehoova = Jahve.
Jekabpils (sks. Jakobstadt), lin
nake Lätis, Väina keskjooksul, ligi
6000 ei. Sinnani lõunas ulatus Eesti
võidukate vägede tegevus 1919.
Jekaterinburg = Sverdlovsk.
Jekaterinodar = Krasnodar.
Jekaterinoslav [-a u] — Dnepro
petrovsk.
Jelgava (läti) — Miitavi.
Jelizaveta Petrovna [-vee- -ro'-],
Peeter I tütar, Vene keisrinna
1741—62, * 1709, f 1762; sai keis
Jeruusalem
rinnaks riigipöördega, valitses soo
sikute abil, ajas vana-vene polii
tikat.
Jellieoe [dželikou], John Rushworth [džon razuööe], Inglise ad
miral, * 1859, t 1935; oli Maailma
sõjas kuni 1916 Inglise laevastiku
ülemjuhataja, juhatas Inglise jõu
dusid Skagerraki lahingus.
Jenissei [-ei'], suurte harudega
jõgi Siberis, Obi jõest idas, voolab
Sajaani mägedest Jäämerre, üle
4000 km pikk, hästi laevatav.
Jenoveva, Brabanti hertsoginna
8. saj-1, keskajal tekkinud legendi
kangelane; J. kannatuslugu levis
rahvaraamatuna eriti 17. saj-st ala
tes ja sai Eestiski väga populaar
seks 19. saj-1.
Jensen, Johannes Vilhelm, taani
kirjanik, * 1873; avaldanud fantaa
siakülluseid novelle ning romaane;
eesti k. on ilm. „Madame D’Ora“
(1933), ,,Ratas“ (1933) jt.
Jeremia [-iia], teine neljast ^uurest Juuda prohvetist, teotses 7. ja
6. saj. vahetusel e. Kr., kuulutas
ette Juuda riigi hävitamist.
jeremiaad, kaebelaul, nutulaul,
halisemine; eriti prohvet Jeremia
kaebelaul Jeruusalema hävitamise
pärast.
Jerobeam [-roo-], kahe Iisraeli
kuninga (10. ja 8. saj. e. Kr.) nimi.
Jerome [džaroum], õieti Jerome
Klapka, inglise humoristlik kirja
nik, * 1859, f 1927.
Jersey [džörsi], suurim Kanali
saartest, Prantsuse ranniku lähedal,
117 km2, 50 500 ei.
Jersey City [džörsi siti], tööstus
linn P.-Am. Ühendriikides, Hudsoni
jõe kaldal, New Yorgi vastas,
317 000 ei.
Jeruusalem, Palestiina pealinn,
pühalinn kristlastele, juutidele ja
muhameedlastele, asetseb kõrgmaal
Kidroni ja Hinnomi oru vahel (idas
kuni 690 ja läänes kuni 790 m),
nelja vana linnaosaga, muhameed
laste (Kalju-toomkirikuga) ja krist
laste oma (Kristuse hauakirikuga)
põhjas, armeenlaste ja juutide oma
lõunas,
eeslinnadega väljaspool
520
Jesaja
Motiiv Jeruusalema vanalinnast.
müüri, 110 000 el., neist 3/s juute,
Vs kristlasi ja Vs muhameedlasi,
palverändamiskeskus vanade mä
lestistega, heebrea ülikooliga. —
Tuntud 14. saj-st e. Kr., 586 e. Kr.
hävitatud babüloonlaste ja 70 p.
Kr. roomlaste poolt, viimaste omaks
saanud 63 e. Kr.; 637 p. Kr. araab
laste vallutatud; 1099—1187 iseseis
va kristliku kuningriigi pealinn,
1517—1919 Türgi oma.
Jesaja [-saa-], Juuda prohvet 8.
saj. II poolel e. Kr.; oli kindel ai
nujumaluse pooldaja, kuulutas Mes
sia ja rahuriigi tulemist.
Jespersen, Otto, taani keeletead
lane, * 1860; kirjutanud tähtsaid
teoseid foneetikast, üld- ja inglise
keeleteaduse alal.
Jessenin [-ssee-], Sergei, vene
lüürik, pessimistliku ja tundelise
loominguga, * 1895, f 1925.
jesuiidid, lüh. S. J. (= lad. Societas Jesu, ’Jeesuse selts’), Ignatius
Loyola poolt 1534 asutatud ja 1540
paavsti poolt kinnitatud rooma-kat.
usu ordu, mille ülesandeks esialgu
oli peam. misjonitöö, hiljem võitlus
reformatsiooni vastu ja katoliku
kiriku mõjuvõimu laiendamine ka
ilmlikkudele aladele. Oma liik
meilt nõudis ordu täielikku kuule
kust ja lubas neile ordu huvides
tähtsate asjaolude varjamist luba
duste andmisel, ainult tõenäoliselt
jodool
õigete eetiliste motiivide rakenda
mist, tegude hindamist eesmärgi
seisukohalt. Kuni 18. saj-ni aval
das ordu suurt mõju eriti oma
koolide kaudu, mis olid levinud
kõigis katoliiklikes riikides (ms. oli
jesuiitide kolleegium ka Tartus
1583—1629).
Jhering [/ee-], Joachim, rootsi
edumeelne piiskop Eestis alates
1638, f 1657.
- jidiš, jidiši e. juudi keel, keskülemsaksa murdest ja heebrea keele
ning hiljem (peam. Poolas) slaavi
keelte elementidest kujunenud keel,
mida kõneldakse u. 12 milj. juudi
poolt Ida- ja Kesk-Euroopas; kir
jutatakse heebrea tähtedega.
jiu-jitsu (ingl.) = džuudžitsu.
jj., lühend sõnust ja järgmine
ning ja järgmised (viimase sõna
paari lühendiks on ka jj-d).
jm., lühend sõn. ja muud.
jms. , lühend, ja muud sellesarna
sed, ja muud seesugust.
jmt. , lühend, ja mõned teised.
jne., lühend, ja nii edasi.
Joann III
[-a- ],
Vassiljevitš
[-si'Z-], Moskva suurvürst 1462—
1505, * 1440, f 1505; tõstis Moskva
tähtsust tatari ikke lõpetamisega,
jaguvürstide alistamise ja muuga,
asutas Narva jõe parempoolsele kal
dale Jaanilinna 1492, sõdis Liivimaaga.
Joann IV Julm [-a -], Vassiljevitš
[-si'Z-], Moskva suurvürst 1533—47
ja Vene tsaar 1547—84, * 1530, f
1584; valitses vastuolus bojaaridega,
kindlustas riigi idapiire võitluses
tatarlastega, püüdis 1558—83 vallu
tada Liivimaad, mis aga äpardus.
joastik, jugade kogu.
Joaveski e. Joa, juga Loobu jõel
Loode-Virumaal.
jodiid, joodi ja metalli ühend,
joodmetall.
jodism, joodmürgistus.
jodoform, tugeva lõhnaga, hele
kollane kristalne pulber, pisilasvastane vahend
väikeste
haavade
ravis.
jodool, jodoformi lõhnatu ase
aine, pulber.
Joffe
521
Joffe, Adolf, Nõukogude-Vene
diplomaat, * 1883, f 1927; oli pä
rast Oktoobrirevolutsiooni tegev
paljude diplomaatiliste ülesannete
täitmisel, juhatas ms. Vene dele
gatsiooni rahu sõlmimisel Eestiga.
Joffre [io/r], Joseph [žozef],
Prantsuse marssal, * 1852, f 1931;
oli Maailmasõjas 1914—16 Prant
suse vägede ülemjuhataja, lõi ta
gasi sakslaste pealetungi Marne’i
lahingus 1914, sõja algul.
joga, india filosoofias õpetus,
mis askeesi ja kehaliste ning vaim
sete harjutuste teel püüab inimest
vabastada alateadlikest sidemeist
maailmaga ning ühendada jumalu
sega.
jogurt, bulgaaria hapupiim, val
mistatakse soojast piimast bakte
reid sisaldava fermendi lisandami
sega; mõjub soodsalt seedimisele.
Johan III [juu.-], Rootsi kuningas
1568—92, * 1537, f 1592; oli a-st
1556 Soome hertsog, sattus 1562
tülli oma venna kuningas Eerik
XIV-ga ja oli vangis, sai viimase
tagandamise järel 1568 kuningaks;
kindlustas sõjas venelastega Eesti
maa Rootsi valdusena.
Johani, Arnold, maalikunstnik,
* 1906; on loonud joonistuse poo
lest kindlaid ja värvikäsitluselt
meeleolukaid maastikke, figuraal
seid kompositsioone ja portreid;
illustreerinud raamatuid. — Vt.
tahvlit 21.
Johannes, apostel; kuulus koos
oma vendade Jaakobuse ja Peetrusega Jeesuse lähimate jüngrite hul
ka, oli üks Jeruusalema ristikogu
duse juhte.
Johannes, 23 paavsti nimi.
Johannes IV Kievel, Saare-Lääne
piiskop 1515—27, f 1527; püüdis
energiliselt tõsta rahva ning vaimu
likkude haridust ja kõlbelist taset;
taotles ka oma ilmliku võimu lai
endamist.
Johannesburg, suurim linn ja
majanduskeskus
Lõuna-Aafrika
Unioonis, Transvaali
kõrgmaal,
1750 m ü. mp., kullaväljade keskel,
Johanson.
ülikooliga, 462 000 eh, neist enamik
valgeid; asut. 1886.
Johannese evangeelium, neljas*
traditsiooni poolt apostel Johanne
sele omistatud evangeelium UT-s,
kirjutatud 2. saj-1 p. Kr. mitte nii
võrd Kristuse elu kujutamiseks,
kui dogmaatilistes huvides, esitab
Jeesust kui maailma õnnistegijat
Jumala lihakssaanud sõnana (logosena).
Johannese Umutusraamat, apos
tel Johannesele omistatud UT raa
mat arvatavasti 1. saj. lõpust, kuu
lutab Kristuse taastulemist ja tema
võitu Antikristuse üle.
Johannese kirjad, apostel Johan
nesele omistatud kolm kirja UT-s„
sisult lähedased Johannese evan
geeliumile.
Johannes Ristija, prohvet ja Jee
suse eelkäija, kuulutas Messia ja
kohtumõistmise peatset saabumist,
ristis meelt parandanuid Jordanis
ning Jeesuse, lasti hukata Herodes
Antipase poolt.
johanniidid, liikmed vanimas vai
mulikus rüütliordus, mis tekkis esi
algsel kujul 1070 Jeruusalemas hai
gete eest hoolitsemiseks. Hiljem
etendasid ordus
haigeravitsejate
ja jumalateenistust pidavate liik
mete kõrval silmapaistvamat osa
rüütlid.
Jeruusalema
langemise
järel viidi ordu Äkasse, siis Küp
rose, Rhodose ja lõpuks Malta
saarele. 19. saj-st peale on ordu
teotsenud ainult haigeravi alal.
Johansen [-a -], Paul, taani rah
vusest eesti ajaloolane ja arhivaar,
* 1901; avaldanud rea uurimusi
(„Die Estlandliste des Liber Census
Daniae“, 1933, jt.).
Johanson
Ado, põllundustegelane, * 1874, f 1932; oli ms.
1910—21 põllumajandus-ajakirjadetoimetaja.
Johanson [-a -], Herhert, arhitekt,
* 1884; ehitanud rea hooneid ees
kätt Tallinnas (Riigikogu hoone
1920—22 koos E. Habermanniga*
algkoolihoone Tallinna Pelgulinnas 1929 jm.). Vt. pilti järgm. lk.
Johanson [-aLeopold, poliitik*
John Bail
jood
522
H. Johanson: Prantsuse Lütseum Tallinnas.
* 1888; etendanud silmapaistvat osa
Eesti sotsialistlikus liikumises ja
parlamenditegevuses, oli haridusja sotsiaalminister 1928—29.
John Bull [džon], inglise rahva
ja inglase pilkenimi.
Johnson [dzonsn], Samuel, inglise
kirjanik ja keelemees, * 1709, f
1784; kirjutas romaane, värsivormilisi teoseid jm., andis välja
klassilise inglise keele sõnaraa
matu ,,Dictionary of the English
Language44 (1755).
johtuma, tulenema (millestki).
Jökai [joo-], Mör [moor], ungari
kirjanik, * 1825, f 1904; kirjutanud
suure hulga leidlikult fabuleeritud, kuid pinnalisi jutustusi ja ro
maane (,,Ungari Naabob44 1853—1854, ,,Kärpäthy Zoltän44, 1854, jt.);
ta teosed olid saj-te vahetusel vä
ga populaarsed Eestiski.
Jokaste [-ka'-], miit., = lokaste.
Jokohama e. Yokohama [-ha-],
Jaapani tähtsaim sadamalinn vä
liskaubandusega,
tööstuskeskus
Hondo saare kaguosas, Tokio lä
hedal, 704 000 ei. (1935).
Joldia meri, geol., Läänemere
pärast-jääaegne arenguaste (umb.
8 200—7 500 e. Kr.), millest kuju
nes Antsülusjärv (-«—).
Jonson [džonsn], Ben, inglise
kirjanik, * u. 1573, f 1637; kirju
tas komöödiaid, tragöödiaid jm.,
millesse ta hea klassikalise kir
janduse tundjana sulatas kreeka
ja rooma kirjanduse elemente, sai
klassitsismi teerajajaks.
Jonson, Gustav, kõrgem sõja
väelane, a-st 1928 kindral-major,
* 1880; oli 1927—30 Kaitseväe
Ühendatud Õppeasutiste ülemaks;
hiljem on olnud Tallinna garnisoni
ja III diviisi ülem ning muil sõja
väelistel kohtadel (ratsaväe insp.,
sisekaitseülem), alates 1939 erus.
joobuma, joovastuma.
jood, keemiline element (märk
J), aat.-k. 126,92, erik. 4,95, sul.-p.
114°, keem.-p. 184° C, raskesti la
hustuv vees, kergesti
alkoholis
(joodtinktuur), bensoolis ja eetris;
leidub meretaimedes ja tšiilisalpeetris ning vähesel määral kala
maksaõlis; toodetakse tšiilisalpeetrist ja meretaimede tuhast; me
tallidega moodustab nn. jodiide
joodis
523
(joodi sooli), näit. joodkaalium
(KJ) ja joodnaatrium (NaJ), mi
da tarvitatakse arstimitena, ja
joodhõbe (AgJ), mida kasutatakse
fotograafias;
joodhappe
(HJO3)
sooli nimetatakse jodaatideks, mil
lest tähtsaim on kaaliumjodaat
(KJO3), arstim.
joodis, tehn., sidemetall, peami
selt sulam (metallide segu), mida
tarvitatakse metallide
jootmisel.
Pehmejoodiseks on (inglis-)tina ja
plii, kõvajoodiseks vask ja tsink
mitmesugustes vahekordades; nn.
kiirjoodise moodustavad tina, plii
ja vismut ning hõbejoodise —
hõbe, vask, tsink ja tina.
joodmürgistus tekib joodi või
ta ühendite liigsest tarvitamisest.
joodtinktuur, joodi ja joodkaa
liumi lahus alkoholis, punakas
pruun arstim.
joodud (ains. joot), joomapidu;
ka varrud.
joodvasogeen, kuni 10% joodi si
saldav pruun vedelik, välisravim.
jooksetama, jooksma või voola
ma panema. Vrd. jooksutama.
jooksev arve, tähtajata hoiuste
arve pankades; sealt võib nõuda
väljamakseid igal ajal.
jooksev remont, parandus, mis
ei tõsta vara väärtust, vaid hoiab
seda tarvituskõlblikuna.
jooksiklased, suur putukasugukond (üle 20 000 liigi) mardikaliste
seltsist, varjatud elukohtadega ööloomad, jooksevad hästi, lenda
nd vähe, enamik toitub teisist pu
tukaist ja nende tõukudest, hävita
des ka kahjureid (näit. jooksikud),
jooksja, med., = reumatism.
jooksjarohud, perekond taimi
liblikõieliste suguk-st, enamasti Vahemere-mail; Eestis paar liiki,
jooksukraav, sõj., = kaevik,
jooksutama, joosta laskma,
jooksva, med., = reumatism.
joom, om. -e, os. -e, viir; (jõe-)
v°ol; jõesuudme süvendatud riba.
joomahullus, vt. deliirium.
joomus, liigjoomine, joomatõbi.
Joona, Iisraeli prohvet 8. saj-1 e.
Kr-, kellest jutustatakse VT Joona
joonis
raamatus, et näidata, mispärast
prohveti kuulutus võib jääda ka
täide minemata.
Joonas, Erich, ajakirjanik ja
sotsialistlik tegelane, Asutava Kogu
ja Riigikogude liige, * 1893.
Joonatan, piiblis Sauli poeg, lan
ges võitluses vilistitega; teda lei
nas väga Taavet.
joonduma, sirgjoonepäraselt rivistuma.
joonel, om. joonli e. joonla, os.
joonlit e. joonlat, joonlaud.
joonestama, joonist valmistama,
joonest!, joonestussulg.
joonestusaparaat, abinõu, mis
hõlbustab joonestamist, näit. pantograaf (jooniste suurendamiseks
ja vähendamiseks).
Joonia e. Ioonia, vana-ajal joonlastega asustatud Väike-Aasia lää
nerannik.
Joonia
meri,
Vahemere
osa
Lõuna-Itaalia ja Kreekamaa vahel.
Joonia saared, saarterida Joo
nia meres, Kreeka lääneranniku
ääres, mägised, kuid viljakad; kuu
luvad alates 1864 Kreekale.
joonia stiil, vana-kreeka kunstistiil, mida esijoones iseloomustab
omapäraselt, dooria ja korintose
stiilist erinevalt
kujundatud sambavorm. Joonia
sammas toetub
baasile, on sih
vakas ning kau
nistatud 24 kannelüüriga. KapiJoonia kapiteel.
teeli suuremaks omapärasuseks on
keskelt nõgus rullispadjand, mis
mõlemal küljel lõpeb spiraaliku
julise voluudiga. Vastavalt erivuste
kujunemisele Atikas ja Väike-Aasias jaguneb j. stiil atika ja väikeaasia j. stiiliks.
joonis e. joonestis, tehn., eseme
täpne kujutis paberil, tehtud plii
atsi, tuši või värvi abil, vähenda
tud, loomulikus või suurendatud
mõõdus, eest- (otse-), külg- ja
pealtvaateis; antud joonise järgi on
võimalik eset valmistada, sest te
mas on kõik mõõted märgitud, sa
joonistama
524
muti tähendatud materjal, millest
ese tuleb valmistada; laiemalt
üldse kujutis joonte abil.
joonistama, reaalesemeid või fantaasiakujundeid pildina paberile
või muule tasapinnale kandma, nii
nagu neid nähakse, pliiatsi, värvi,
kriidi vmm. joonistusvahendiga,
kusjuures mõõdete vahekord võib
olla ligikaudne.
joonistamine õppeainena etendab
silmapaistvat osa koolitöös õpi
laste tähelepanu teritamisel ümb
ritsevate loodusobjektide suhtes.
joonistis, joonistamissaadus; pilt
esemest nii, nagu seda nähakse.
joonitama, jooniliseks tegema,
viirutama.
joonlased, vana-kreeka suguharu
Väike-Aasia läänerannikul, Atikas,
Egeuse ja Joonia mere saartel.
Joosep, 1) Jaakobi ja Raheli
poeg, müüdi oma 11 venna poolt
Egiptusse, tõusis seal vaarao juu
res ministriks; 2) Maarja mees,
Jeesuse kasuisa; 3) mehenimi.
Joosu, mehenimi.
Joosua, Moosese järglane iisra
eli rahva juhina, vallutas suure osa
Kaananimaast ja jaotas selle Iis
raeli 12 suguharu vahel.
jootevedelik, tehn., vedelik, mida
tarvitatakse jootmisel (<-); valmis
tatakse sel teel, et soolhappesse
asetatakse tsink, mis happest tõr
jub välja vesiniku ja annab happejäägiga kloortsingi vesilahuse,
millele juurde lisatakse salmiaagipulbrit sama palju (kaaluliselt),
kui oli võetud tsinki.
jootma,
tehn., kahte
metalli
ühendama jootevahendi, nn. joodise («-) abil;
..............
selleks
pu
hastatakse me^
tallide jooteJootekolb.
pinnad
jootevedelikuga
(kloortsink) ja sulatatakse siis ühenda
tavate pindade vahele joodist jootekolvi, jootelambi või puidusöeleegiga.
joovikas, os. -kat, bot., = sini
kas.
Joyce
jopp, om. jopi, meeste poolpalitu, lühike kasukas.
Jordaens [jo'rdaans], Jacob, flaa
mi maalikunstnik, * 1593, f 1678;
lõi rahvapärases vaimus elurõõm
said, heledatoonilisi žanripilte, al
legoorilisi ja mütoloogilisi maale.
Jordan, jõgi Palestiinas, voolab
läbi Keneetsareti järve põhja-lõuna
suunas, suubudes Surnumerre, 260
km pikk.
jorjen e. georgiin, vt. daaliad,
jorkšir, jorkširi siga, ühe areta
tud tõusea nimetus.
Joseph II [joozef], Saksa-Rooma
riigi keiser 1765—90, *
1741,
f 1790; valitses valgustatud abso
lutismi pooldajana, viis ellu rea
sotsiaal- ning kirikupoliitilisi uuen
dusi, oli aga sunnitud tugeva vas
tuseisu tõttu suurema osa neist
jälle tagasi võtma.
Josephine [zozefi'n], Prantsuse
keisrinna, * 1763, f 1814; kindral
A. Beauharnais’ lesena abiellus
teiskordselt 1796 Napoleon Bonaparte’iga, lahutus 1809, säilitades
seejuures (a-st 1804) temale kuu
lunud keisrinna tiitli.
Jotuni \-du-], Maria, soome kir
janik, * 1880; avaldanud realist
likke, sõnastuselt rahvalikke no
velle, jutustusi jm.
Joukahainen [-ga-], tegelane ,,Ka
levalas", Väinämöineni vastane.
Joule [džaul], James Prescott
[džeims -kdt1, inglise füüsik, * 1818,
t 1889; määras soojuse mehaani
lise ekvivalendi (-<=-) ja avastas nn.
Joule’i seaduse, mis võimaldab
kindlaks määrata elektrivoolu toi
mel tekkinud soojushulka: Q =
0.2412 Rt (eal), kus / on voolutugevus amprites, R takistus oomi
des ja t aeg sekundeis. Vt. džaul.
journal [žurnaal] (pr. k. ’päe
vik’), ajakiri, žurnaal; päevik.
joviaalne, ’Jupiterile omane’, hea
tujuline, rõõmsameelne.
Joyce [diois], James [džeims],.
iiri rahvusest inglise kirjanik, *
1882; avaldanud värsse ja novelle,
erakordse põhjalikkusega teadvus-
jpt.
525
se ning alateadvusse tungiva ro
maani „Ulysses“ (1922) jm.
jpt-. lühend sõnust ja paljud tei
sed või ja palju teisi.
jsk., lühend, = jaoskond,
jt., lühend, ja teised või ja teisi.
jts., lühend, ja teised säärased.
Juan Fernandez [huan], kolm
vulkaanilist saart Vaikses ookea
nis, Tšiili rannikust 600 km lää
nes, 185 km2; peasaarel (95 km2)
elas üksi 1704—09 šoti meremees
Al. Selkirk (Defoe sangari Robin
son Crusoe eeskuju).
jubileum [-le'-] (lad.) = juubel,
judaism e. juutlus, juudi usk,
vali kinnipidamine juudi usust.
Judenitš [-ee-], Nikolai, Vene
kindral, * 1862, f 1933; oli Maa
ilmasõjas Kaukaasia rinde ülem
juhatajaks, organiseeris hiljem võit
lust enamlaste vastu, juhtis 1919
vene valgete Loode-armeed.
judofoob, juudivihkaja,
juga, om. joa, järsku alla lan
gev jõeosa (rahvakeeles ka kosk);
aja jooksul (järsaku kulumisel ja
lagunemisel) võib muutuda koseks.
Suurimaid jugasid maailmas: Viktooria ja Niagaara (vt. pilte lk. 8
ja 75), Eestis: Jägala ja Narva j.
jugapuu, okaspuu (kuni 17 m
kõrge)
või
okaspõõsas
peam. Vahemere-mail ja
Kesk-Euroopas, teravate
õhukeste
okaste ja pu
naste marja
dega, kasvab
Jugapuu
aeglaselt, ku (a — isasõis, b
õis, c — vili, d — vili
ni 2000 a. va
läbilõikes).
naks; Eestis
haruldane (leidub meil Hiiu- ning
Saaremaal). Tema tihe puit on hin
natud materjaliks nikerdus- ja trei
mistöödel.
jugendstiil, eeskätt kunstkäsitöö
alal 19. saj. lõpul ja järgmise al
gul avaldunud stiilisuund, millele
on iseloomulik peam. taimeriigi
Jugoslaavia
stiliseeritud motiivide rohke kasu
tamine ornamentikas. Avaramas
mõttes on jugendstiili esindajate
hulka loetud maalikunstigi alalt
neid, kes saj-te vahetusel jälgisid
stiliseerivat suunda, näit. A. Gallen-Kallela, F. Hodler, P. Gauguin
jt. Samuti ei puudu saj-te vahetuse
moodsal arhitektuurilgi jooni, mis
on tunnuslikud jugendstiilile (meil
näit. „Vanemuise“ teatrimaja).
Jugendstiilis kaunistis.
Jugoslaavia (Lõunaslaavia, amet
likult Kraljevina Jugoslavija), ku
ningriik Balkani poolsaare loode
osas, saadud 1918/19 Serbia, Mon
tenegro, Bosnia, Hertsegoviina, Dalmaatsia, Kroaatia-Slavoonia jm.
slaavi alade ühendamisest, 248 665
km2, 14,7 milj. ei. (1935). Enamasti
mägismaa,
kirdeserval tasandik.
Suuremad jõed: Doonau ning selle
harud Draava, Saava, Moraava,
Tissa jt. Ilmastu ülekaalukalt mandriline. Mäed idapoolses enamikus
metsarikkad. Rahvastikust on 46%
serblasi, 28,5% kroaate e. horvaate, 8,5% sloveene; peale selle saks
lasi, ungarlasi, albaanlasi, rumeenlasi jm. Asustuse tihedus ebaüht
lane, kõikudes 15—100 in. vahel
ühe km2 kohta. 49% rahvastikust
kreeka-kat., 38% rooma-kat. ja
11% muhamedi usku. Koolikohus
tus halvasti teostuv; kirjaoskama
tuid u. 50%; ülikoole kolm. 80%
elanikkonnast elatub põllundusest,
kasvatades nisu, maisi, puuvilja
(eriti ploome), pidades sigu, lam
baid ja kodulinde. Mäe- ja vabrikutööndus vähe arenenud. Pealinn
Belgrad. Rahaühik dinaar. Riigi
kord: päritav kuningriik, a-st 1921
põhiseaduse ja parlamendiga, 1929
—1931 diktatuur (peam. vastuolude
pärast autonoomiat taotlevate kroaatidega). Kun. Aleksander I lan
ges atentaadil 1934 Marseille’s.
juha
526
juha, anat., (mingi vedeliku) väljajuhtimistoru, näit. sapijuha.
Juhan, mehenimi,
juhe, om. juhte, juhtimine,
juhe, om. juhtme, midagi edasijuhtiv ese, näit. traat (elektrijuhtmena), toru (vee- ja gaasi juhtme
na), kraav jne.
juhend, juhtnöör, juhatus, inst
ruktsioon; (lauajuhend:) register.
juhendama (kedagi), juhtnööre
andma, õpetama, instrueerima,
juhis, reegel.
Juhkam, Mihkel, poliitik, Asu
tava Kogu ja Riigikogude liige, sõ
jaminister 1928—29, * 1884.
Juhkental, Tallinna lõunaosa Tar
tu ja Pärnu mnt. vahel, kasarmu
te, haiglate ja kalmistutega.
juht (om. juhu) e. juhtum, ettetulev üksikseik, puhk.
Juht, Ludvig, kontrabassikunstnik, * 1894; mänginud silmapaistvais orkestreis ja andnud iseseis
vaid kontserte Euroopas ning Amee
rikas.
juhtivus, (elektri-)takistuse pöördsuurus, näit. vase juhtivus = 57,
alumiiniumi — 35, jne.
juhtkiri, ajalehes olulisi päeva
küsimusi käsitlev kirjutis.
juhtkivistis, teatavat geoloogilist
settekihti iseloomustav (mujal puu
duv) kivistis.
juhtkude, torujatest rakkudest
koosnev kude taimil toitevedelike
liikumiseks.
juhtmed, vt. juhe (juhtme) ja
elektrijuhtmed.
juhtmotiiv, (ooperit või kirjan
dus) teost juhtivalt läbiv motiiv.
juhtnahk,
taime-ekstraktidega
pargitud looma-, vasika-, sea- või
hobusenahk; tehakse veekindlaks
õlide ja rasvade seguga, mille saa
miseks tarvitatakse kasetohu-tõrva; kasutatakse värvimata ja vär
vitult jalanõude ja sadulsepa-tööde
tegemiseks.
juhtratas, tehn., auru- ja veeturbiini see osa, mis juhib auru või
vett nn. töörattasse (vt. näit. auruturbiin).
juhtsima, hõrjama e. lapestama,
jumalateenistus
maksude mittemaksmise pärast lii
get (ajutiselt) üliõpilasorganisatsi
oonist eemaldama,
juhtum = juht (om. juhu),
juhtumus, sündmus,
jukagiirid, ühe siberi rahva riis
med Kirde-Siberis, Leenast tundu
valt idas, kuni 700 in.
Jukatan e. Yucatan [-tan], ma
dal poolsaar Kesk-Ameerikas, Meh
hiko lahe ja Kariibi mere vahel,
asustatud peani, maia-indiaanlastega, kuulub enamasti Mehhikole,,
osalt Britile ja Guatemaalale.
Jukk, om. Juka, mehenimi.
Jukon [ju-], suurim jõgi Alas
kas, suubub Beringi merre, 3706
km pikk.
julgestama, (sõjaväe) julgeolekut
kindlustama (vastav, väeosadega),
julguma, julgeks muutuma,
juliaani kalender = juuliuse kai.
Julianus [-aa-], Flavius Clau
dius, Apostata e. Taganeja, Rooma
keiser 361—363, * 332, f 363; pool
das paganlust, võitles ristiusu vastu.
Julius, kolme paavsti nimi.
Julius II, paavst 1503—13, kind
lustas Kirikuriiki, toetas kunste ja
teadusi.
Julius Caesar, vt. Caesar, J.
julmama, julmalt kohtlema,
julmur, julm, toores isik.
jultunia, jultunuks muutuma,
jumal, kõrgeim olend, maailma
looja ning valitseja, kelle avaldu
mist usuline teadvus näeb looduses
ja inimkonna ajaloolises arengukäi
gus, ristiusulistel täiuslikumal ku
jul Jeesuses Kristuses.
jumalaotsused e. ordaalid, kesk
aegses kohtupidamises katsed kuu
ma vee ning raua abil jm. teel
kindlaks teha kahtlustatava süüdi
olekut või süütust; nende menet
luste (veeproov, rauaproov jt.) tu
lemusis usuti avalduvat Jumala ta
het ning abi.
jumalariik, eshatoloogias kujut
lus inimeste meeleparandusele ja
messia tulekule järgnevast riigist,
kus on kaotatud kõik, mis on kuri
ja ebatäiuslik.
jumalateenistus, usklikkude koos
jumalatõestused
viibimine usuliste talitustega Ju
mala austamiseks ning teenimiseks,
sisaldab ev.-lut. kirikus koguduse
laulu, jutlustamist jne.
jumalatõestused, katsed tõestada
jumala olemasolu, lähtudes kas
maailma olemasolust ja selle ots
tarbekusest, jumala mõistest või
kõlbla teadvuse olemasolust.
jumalustama, jumaluseks tõstma
või kuulutama.
jumestama, jumet andma; vt. grimeerima.
jumikad, perekond taimi korvõieliste suguk-st, näit. rukkilill;
mitmed liigid on
ilutaimedeks,
suurte värviliste õisikutega.
Juminda, neem Kirde-Harjus.
Jumna, jõgi, = Džamna.
jumper (ingl.) — džemper.
jun., lühend lad. sõnast junior,
täh. ’noorem’. Vastand: sen.
jung, om. junga, kaevuvinn; tõstekang.
Jung, Jaan, arheoloog ja kaua
aegne vallakooli-õpetaja Abjas, *
1835, f 1900; avaldas kompilatiivseid teoseid ajaloo alalt, tõlkis Läti
Henriku kroonika eesti keelde,
kogus andmeid Eesti kinnismuististe kohta, mis ilmusid ta teoses
,,Muinasaja teadus Eestlaste maalt"
I—III (1898—1910).
junga, laevapoiss; mereväe-õpilane.
Jungfrau, mäetipp Šveitsis, Berni
Alpides, 4167 m ü. mp.
Jungholz, Karl, näitleja ning näi
tejuht, * 1878, f 1925; teotses ,,Va
nemuises", „Endlas“ ja „Estoonias", arendas realistlikku män
gustiili.
Junkers, Hugo, saksa insener ja
professor, * 1859, f 1935; ehitas
nn. junkersi mootori 1907 ja raskõli-lennumootori 1929.
junkur, om. -kru, os. -krut, noor
maa-aadlik; tagurlik aadlik; sõja
kooli õpilane tsaariaegses Venes.
Junkur, Jaan, kolonel, * 1887;
Harju sõjaväeringkonna ülem, Tal
linna garnisoni komandant.
Juno [juu-], rooma abielu- ja
siinnitusjumalanna, Jupiteri
abi
527
Just
kaasana taevakuninganna, kreek
laste Hera.
Jupiter [ju'-], suurim planeet
meie päikesesüsteemis, järjekorras
viies, kaugus Päikesest 778 milj.
km, Maast 588—967 milj. km, läbi
mõõt ekvaatori kohal 143 600 km
(u. 11 korda suurem Maa omast);
teeb tiiru Päikese ümber 11 a.
315 päevaga, pöörleb oma telje üm
ber 9 t. 55 min.; omab 9 kuud.
Jupiter [ju-] (lad. k. om. Jovis),
rooma taevajumal, välgu ja äikese
valitseja, õiguse ning võidu kaitse
ja, kreeklaste Zeus.
juriidiline, õiguslik;
õigusteaduslik. Vt. ka ius e. jus.
juriidiline akt, juriidilise taga
järjega õiguslik toiming, mis mää
rab kindlaks õiguse või rakendab
seda.
juriidiline isik, isikutekogu, asutis
või varandus õiguste ja kohustuste
kandjana analoogiliselt füüsilisele
isikule.
juriidiline tehing e. juriidiline
toiming, tahteavaldus mingi õiguse
loomiseks, muutmiseks või lõpeta
miseks; jur. tehingud on ühepool
sed (testament, ülesütlemine jne.)
ja kahepoolsed (lepingud jne.),
jurisdiktsioon, õigusemõistmine,
juriskonsult, om. -süldi, õigusnõuandja, õigusnõunik,
jurisprudents, õigusteadus,
jurist, õigusteadlane.
Jurjan, Andrej, läti ärkamisaeg
ne muusikategelane, laulupidude ju
hataja ning rahvaviiside koguja,
* 1856, f 1922.
Jurjev (vene k.) = Tartu.
Jurnas, om. Jurna, mehenimi,
jurta e. jurt (om. jurdi), SiseAasia rändrahvaste (kirgiiside, mon
golite jt.) ümmargune telkelamu.
jury (pr., ingl.) = žürii.
jusshein, rohttaim kõrreliste suguk-st, kasvab puhmiti karjamail
ja viletsamail niitudel.
Just, Wilhelm Adolf, trükkal ja
raamatukaupleja Tartus,
,,Eesti
Postimehe" väljaandja 1882—86, *
1849, f 1902.
justeerima
justeerima, täpsustama. Vt. ka
adjusteerima.
justifikatsioon, (arve) õigekstunnistamine; süüst, koormast vabas
tamine.
justifitseerima, õigeks tunnista
ma, (arvet) kinnitama.
justiits, riiklik õigusekorraldus.
Justinianus I [-aa-], Bütsantsi
keiser 527—565, * u. 482, f 565;
alistas vandaalid Põhja-Aafrikas ja
idagoodid Itaalias, ehitas Konstan
tinoopolis Hagia Sophia peakiriku,
laskis koostada rooma õiguse kogu
{Corpus iuris civilis).
Justitia [-tiitsia], roomlaste õiglusjumalanna, kreeka Dike,
jute [džuut] (ingl.) = džuut.
jutik e. märknõel, abinõu joonte
tõmbamiseks puidule või rauale,
jutlema, jutelda, juttu ajama,
jutlus, pühakirja seletav või üld
se usulise sisuga kõne, kuulub
tähtsa osana ev.-lut. kiriku jumalateenistusse.
jutt, om. juta, rihm ikke kinnita
miseks härja sarvede külge; köi
dik.
juttima, juttida, jutin, (palke) ribaviisi (külgedelt) koorima.
jutumärgid e. hanejalad: ,, “, on
tarvitusel otsese kõne, tsitaatide,
teoste pealkirjade jms. eraldami
seks; lihtsustatud kujul: , ‘ (kõne
aluste lühikeste keelendite eralda
miseks, kui neid esile ei tõsteta
erineva trükikirja, näit. kursiiviga)
ja ülakomadena: ’ ’ (täpse tõlke ja
tähenduse esitamiseks).
jutund, jututaoline kirjutis,
jutustav luule = eepika,
jutustus e. jutt kirjandusliku
vormina erineb romaanist peam.
lühemuse ja novellist vabama üles
ehitusega.
juubel, mälestuspidu ümmarguse
aastatearvu möödumisel mingist
sündmusest.
juubeli-aasta, kat. kirikus püha
aasta, millal palverändajaile Roo
mas saab osaks mõnesuguseid patukustutusi; on pühitsetud mitme
suguste vaheaegade järel (alates
1470 iga 25 aasta pärast).
528
juudid
juubilar, juubeli pidaja.
Juuda, Jaakobi neljas poeg, Juu
da suguharu esiisa; ka Juudamaa.
juudakristlased e. juutkristlased,
varakristlikul ajal juudi päritoluga
kristlased, juudi usust, mitte paga
nusest loobunud kristlased.
Juudamaa e. Judea [-ea], maa
ala Lõuna-Palestiinas, algul Jeruusalema ümber,
hiljem suurem
(932-—586 e. Kr. Juuda riik); ala
tes 67 p. Kr. Rooma provintsina
peaaegu terve Palestiina.
Juudas, om. -da, os. -dast, nime
Juuda kreekapärane vaste.
juudas, om -da, os. -dast, äraandja, reetur; kurivaim.
Juudas Iskaariot, Jeesuse jünger
ja tema äraandja, poos enda.
juudasuudlus, reetja suudlus, eba
siiras suudlus.
juudavaik e. asaföötida, mõnin
gaid Edela-Aasia taimedelt saadav
vaigune mahl, haisev närviravim.
juudid, esialgu ainult Juuda su
guharru kuuluvate Iisraeli [<—) järg
laste e. iisraeli rahva, hiljem, pä
rast Paabeli vangipõlve, kõigi is
raeliitide nimetus. Egiptusse siirdu
nud ja seal suureks rahvaks kas
vanud israeliidid liikusid Moosese
ning tema järglase Joosua juha
tusel itta, kus nad 13. saj. keskel
e. Kr. vallutasid osa Kaananimaad.
11. saj. lõpul ja 10. saj. algul e.
Kr. ühendasid Saul ja Taavet ko
gu rahva ning alistasid naabrid.
Saalomoni surma järel jagunes riik
9. saj. II poolel Iisraeli riigiks põh
jas, pealinnaga Saamaria, ja Juuda
riigiks lõunas, pealinnaga Jeruusalem. 722 e. Kr. alistasid assüürla
sed Iisraeli, kuna Juuda püsis ise
seisvana kuni juutide Paabeli van
gipõlve viimiseni a. 597 ja 586 e.
Kr. Pärast vangipõlvest tagasipöör
dumist jäid juudid sõltuvusse Pärs
iastest jt. kuni 2. saj. keskpaigani
e. Kr., millal taas saavutati iseseis
vus. 63 e. Kr. alistasid maa room
lased, kes 70 p. Kr. juutide mässu
puhul hävitasid Jeruusalema ja ha
jutasid rahva mitmele maale. Tõu
liselt olid juudid juba varemgi se-
Tahvel 23
1.
2.
India kunst.
Borobudur (vaade ringterrassidele).
Jaapani kunst.
Buddha hiigelkuju.
Tahvel 24
J. V. Jannsen.
Imm. Kant.
L.
Koidula.
Aino Kallas.
O. Kallas.
J. Kepler.
A. Kitzberg.
Chr. Kolumbus.
M. Kopernikus.
juudihabe
529
juured
võetud VT-s ja talmudis; jaguneb
garahvas ning segunesid nüüd veel
praegu mitmesse voolu.
gi rohkem teiste rahvastega. Euroo
juuksed (om. juuste, ains. nim.
pas tekkis tihedamaid juudi asusjuus) kasvavad peanahas oleva
tuskeskusi Hispaanias ja Keskjuuksejuure alaosa, nn. juuksesining Kagu-Euroopas, kuid kordu
bula rakkude paljunemisest ja saa
vad tagakiusamised (eriti alates ris
vad värvuse juuksekestas leiduvast
tisõdade ajajärgust) on põhjusta
värvainest e. pigmendist, mis ini
nud ka hiljem juutide hulgalist
mese vanas eas kaob. Juustekuju
siirdumist paigast paika. Üheõiguse. -laad (siledad, käharad jne.) on
luse teiste kodanikkudega saavuta
oluliseks tunnuseks inimtõugude
sid juudid peaaegu kõigis riikides
eristamisel.
alles 18. saj. lõpust kuni 20. saj.
juuksur, juukselõikaja.
alguseni. Kuid 20. saj. 30. a-il tek
juuli, rahvakeeles heinakuu,
kis taas uusi kitsendusi ja tagakiu
aasta seitsmes kuu, 31 päevaga.
samisi (Saksamaal, Itaalias ja mu
Juuli, naisenimi.
jal). Praegu on juute kogu maail
juulimonarhia, Prantsuse kunin
mas kuni 15 milj. is., neist u. 1/3
ga Louis Philippe’i valitsusaeg
P.-Am. Ühendriikides, Poolas ja
1830—48, järgnes Juulirevolutsioo
Venes. Eestis oli a. 1934 juute 4434.
nile (-«—), tähistas suurkodanluse
juudihabe, Mehhikost pärit potivõitu teiste klasside üle.
lill rippuva varrega, vöödiliste, alt
Juulirevolutsioon, Prantsuse re
punaste lehtedega.
volutsioon 27. kuni 29. juulini
juudi keel = jidiš.
1830, millega kukutati Bourbon’ide
juudi kirjandus, juutide jidišsoost kun. Charles X ja seati tema
keelne
kirjandus (heebreakeelse
asemele Orleans’! soost Louis Phi
kõrval), ulatub tagasi jidiši (-«-) kulippe.
junemisaega, kuid saavutas küp
juuliuse kalender e. nn. vana
suse ja laiema ulatuse alles 19.
kalender, vt. ajaarvamine.
saj-1 juutide idapoolsed asumisala
juuni, rahvakeeles jaanikuu,
del (Poolas, Venes) J. L. Perets’i,
aasta kuues kuu, 30 päevaga.
Šolem Aleihhem’i, Š. Aš’i jt. too
Juunirevolutsioon, Pariisi radi
danguga.
kaalse tööliskonna vastuhakk ko
juudikirsid, taimed mugulaliste
danlikkude liberaalide ja radikaa
sugukonnast, punaste põisviljadega
lide valitsusele 22. kuni 26. juunini
(tupplehed marja ümber), mõned
1848; suruti veriselt maha.
seetõttu ilutaimed.
juura, geol., keskaegkonna kesk
juudipuu e. juudapuu, Lõunamine ajastu ning ladestu (pärast
Euroopa ilupuu liblikõieliste sugu
triiast ja enne kriidiajastut), ladestu
konnast, purpurpunaste õitega otse
esijoones lubjakividest. Vt. geo
okste küljes, kaunviljadega; annab
loogiline ajajaotus.
väärispuitu.
Juura, mäestik Prantsuse-Šveitsi
Juudil. VT Juuditi raamatu kan
piiril (kuni 1723 m ü. mp.) ja Lõugelanna, tappis kaldealaste väeju
na-Saksamaal, edela-kirde suunas
hi Holofernese ja päästis sellega
Genfi järvest kuni Böömimaa loo
oma kodulinna; tema lugu on roh
denurgani, koosneb juuralademeist,
kesti käsiteldud kirjanduses ja ku
mis on siit saanudki nime.
jutavas kunstis.
juura, õigusteadus,
juudi usund, peaaegu eranditult
juurdlus, jur., algmenetluse (<-)
ainult
juutide
keskel
levinud
esimene järk.
usund; on valjult monoteistlik,
juured, ilma lehtede ning sigitunnistab Jahve’d kui ainujumalat
miselunditeta taimeosad taime kin
ja maailma loojat; peab juute Ju
nitamiseks maapinda ja tema va
mala äravalitud rahvaks; õpetab
rustamiseks vee ning toitesoolademessia tulekut; õpetused on kokku
ERL 30. VI 39.
34
juuretis
juveniilne
530
ga, mille vastuvõtmine toimub üli
peente rakunarmaste, nn. juurekarvade abil juuretipu lähedal; juure
kasvamine toimub juuretipus, kus
leiduv kasvukuhik on kaitseks kae
tud nn. juurekübaraga. Eriotstar
belisteks on moondunud näit. roni-,
tugi- ja õhujuured. Vrd. juurikas.
juuretis, käärolluseid rohkesti si
saldav aine, mida lisandatakse värs
kele toiduainele selle hapendami
seks ja kergitamiseks, leivategemise
puhul näit. tükk vana haputainast.
juurevähk e. juurepahk, pisilaste
tekitatav juurehaigus, esineb kõva
de krobeliste mügaratena esijoones
viljapuude juurtel.
juurikas, os. -kat, maa-alune
võsu värvita soomusjate lehealgetega või taime jämenenud maa
alune vars toiteainete kogumiseks
ja säilitamiseks. Tavaliselt on juu
rikas taime talvitusvahend; sellest
tulevad kevadel esile õievars ja
lehed. Vrd. juured.
juurima, mets., kände ja juuri
mullast välja võtma; mat., asten
datud arvu e. astme ja astmenäi
taja abil juurt e. astme alust leid
ma, näit. \/8 = 2, kus V on juurimismärk, 3 astme- e. juurenäitaja
ja 8 aste, kuna 2 on astme alus
(sest 2.2.2 = 8). Vrd. aste.
juurjalgsed, ainuraksete {<-) loo
made klass, jaguneb mitmeks selt
siks; liiguvad kulendite abil, näit.
amööbid.
juurmine, juurepoolne; juureks,
põhjaks olev.
Juuru, kihelkond Lõuna-Harjumaal, koosnes kuni 1. IV 39 Juuru,
Ingliste, Kaiu, Kuimetsa ja osast
Triigi vallast, ilma viimaseta kokku
450 km2, 6422 ei. (1934). Enamasti
tasane maa, laiade soode ja raba
dega, kohati kruusakõrgendikkudega, kuhu on koondunud põllundus
ja asustus. Tähtsam keskus: Juuru
alevik Rapla-Kose mnt. ääres. —Khk. on olemas olnud juba 13. saj.
keskel, praegune kirik ehit. 19. saj.
lõpul.
Juuru, vald Harjumaal, Juuru
khk., 2934 ei. (1934), alates 1. IV 39
juurdelõikega Ingliste v-st.
Juuru jõgi, Keila jõe ülemjooksu
idapoolne haru, 42 km pikk.
juurutama, juurduma panema,
juurduda laskma.
juurviljad leiavad viljelemist pea
miselt loomasöödaks või inimtoi
duks kasutatavate juurikate tõttu,
näit. naeris, peet, porgand, kaali
kas, soojemais mais suhkrupeet jt.
juusi aparaat, telegraafiaparaat,
mis trükib telegrammi trükitähte
dega paberlindile. Viimane toime
tatakse adressaadile. Vt. telegraaf
ja Hughes.
juust, tihke toiduaine, saadakse
piimast kaseiini (piimavalgu) sades
tamise teel kas piima hapendamise
kaudu (kohupiimast) või laabi abil;
sisaldab vaikusid jm. aineid, mit
mesugusel määral vett ja rasva;
veesisalduse järgi eristatakse peh
met ja kõva juustu, rasvasisalduse
järgi koorejuustu (kuivaines üle
55% rasva), täisrasvast (keskmiselt
50%), poolrasvast (keskm. 30%) ja
kooritud piima juustu (alla 15%
rasva). Juustuliikidest valmistatakse
Eestis peamiselt emmentali e. šveit
si, edami ja bakšteini juustu.
juustund, juustutaoline, juustjas
aine (tiisikushaige kopsudes),
juutlus '■= judaism,
juveel, lihvitud kalliskivi; kallis
kivide või pärlidega kaunistatud
väärismetall-ehe; üldse vääris-ese.
juveliir, juveelide valmistaja või
nendega kaupleja, kullassepp.
Juvenalis [-aa-], Decimus Junius
[deetsi- juu-], rooma luuletaja 1.
ja 2. saj. vahetuselt p. Kr.; kirju
tas kaasaja pahesid piitsutavaid
satiire.
juveniilne, nooruslik, mitteküps.
Jõehobu.
jõehobulased
Jõgeva
531
jõehobulased, loomasuguk. sõraliste seltsist, mittemäletsejate rüh
mast, väga tüsedad, kuni 1,5 m
kõrged ja 2500 kg rasked imeta
jad, kaks alumist silmahammast
kihvataolised. Päris-jõehobu e. hipopotamus elab Kesk-Aafrika jõ
gedes ning järvedes.
jõekarplased, limuste sugukond
karpide klassist, elavad magevees,
omavad kahe poolmega karpe. Siia
kuuluvad näit. perekonnad jõekarp
(paksu) ja järvekarp (õhukese, ker
gesti murduva karbiga).
jõekoold, om. -koolu, jõevoolust
kõrvale jäänud endine jõesilmus.
Jõelähtme, kihelkond Kirde-Harjumaal, Tallinnast idas, vastu Iha
salu lahte, koosnes kuni 1. IV 39
Viimsi, Nehatu, Jõelähtme ja Pranglisaarte vallast, Kodasuu v. lõunaja Raasiku v. põhjaosast, ilma
kahe viimaseta 314 km2 ja 7364 ei.
(1934). Asetseb enamasti kõrgel
paelaval, olles piiratud rannamadaliku ja lõunast metsade ning
soodega; teda läbivad alamjooksul
Pirita ja Jägala jõgi, liiklemisteena Tallinna-Narva maantee. — J.
khk. pärineb 13. saj-st (sisaldades
siis ka Harju-Jaanit), kirik tõe
näoliselt 14. ja torn 19. saj-st.
Jõelähtme, vald Harjumaal, Jõe
lähtme khk., 2490 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 väikeste piiriõgvendustega.
Jõelähtme jõgi, Jägala jõe lääneharu, 47 km pikk, voolab osaliselt
maa all.
Jõepere,
raudteejaam
SondaMustvee liinil, Sondast 18,2 km.
jõeputked, väheliigiline taimeperekond sarikaliste suguk-st, näit.
Eestis esinev harilik jõeputk või
haniputk.
Jõesaar, Ernst, kujur, * 1905;
loonud figuraalseid kompositsioo
ne, hauasambaid jm.
jõesilmus,
tugeva
kõverusega
ringjas jõekäär.
jõestik, jõgede ühend, peajõgi
ühes oma harudega.
jõetakjad, veetaimede perekond,
E. Jõesaar : Kunstnik A. Johani.
Iintlehtede ja ümmarguste nuttõitega, Eestis mitu liiki.
jõevähk, kümnejalaliste vähkide
liik, elab jõgedes ning järvedes
kivide ja kallaste all, toitub veeloomist ja taimist, kasvab aega
mööda, kuni 15 sm pikaks, vahe
peal kestudes; emane kannab mu
ne kaasas tagajalgade küljes. Jõe
vähi kesta rohekaspruun värvus
asendub keetmisel punasega sina
ka värvolluse lagunemise tõttu.
Jõevähk.
jõgev, voolav, hoovav; jõerikas.
Jõgeva, linn (kuni 1938 alev) ja
raudteejaam Loode-Tartumaal, Tal
linnast 142,6, Tartust 47,5 km,
1275 ei. (1939).
Jõgeva
532
Jõgeva, vald Loode-Tartumaal,
Laiuse khk., 2200 ei. (1934), alates
1. IV 39 suurendatud Härjanurme
valla võrra.
Jõgever,
Jaan,
keeleteadlane,
* 1860, f 1924; oli rahvakoolide ins
pektor, tsensor, eesti keele õpe
taja ning lektor ja 1919—24 esi
mene eesti keele prof. Tartu Üli
koolis; ,,Eesti Kirjanduse” asutaja
(1906) ning kauane toimetaja.
Jõgeveste, end. vald Valgamaal,
Helme khk., 970 ei. (1934), alates
1. IV 39 on Helme valla kaguosaks.
jõgi, maapinnal nn. jõesängis
voolav veekogu, varustub lume
ning jää sulamisest, sädemeist ja
järjekindlaimalt allikaist. Maailma
suurimad jõed: Mississipi Missuuriga, Niilus, Amatson, Ob Irtõšiga,
Leena,
Jangtsekiang,
Huangho,
Amuur, Jenissei, Volga jt. Eesti
jõgesid vt. lk. 275.
jõgiforell, vt. hõrnas.
jõgikond e. vesikond, maa-ala,
kust jõestik saab oma veestiku.
Jõgisuu, end. vald Läänemaal,
Kullamaa khk., 1207 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on Kullamaa valla
edelaosaks.
jõhv, jäme ja pikk karv.
Jõhvi, kihelkond Ida-Virumaal,
koosnes kuni 1. IV 39 Kohtla, Jär
ve, Jõhvi ja Voka vallast, Mäe
taguse v. poolest ja Illuka v. osast,
missuguste valdade pindala (ilma
Illukata) oli 772 km2 ja ei. arv
13 961 (1934). Khk. asetseb ena
masti tasasel paelaval, mis lõpeb
mere pool kõrge paekaldaga (kuni
56 m ü. mp. Ondikal) ja läänes
ning idas asendub soiste ja met
saste madalikkudega. Khk. kirdeosa läbib Pühajõgi, kaldail Oru
suvilatega, kuna loodeosas teotseb
rida põlevkivitööstus!. Asustus on
koondunud peam. kesk- ja põhja
ossa, kusjuures khk. keskuses,
Jõhvi linnas, ristlevad tähtsad
maanteed. — Khk. on tuntud 14.
saj. keskelt, kirik põlvneb tõenäo
liselt 14. saj-st ja on uuesti üles
ehitatud 1728.
Jõhvi, vald Virumaal, Jõhvi khk.,
jõudlema
2724 ei. (1934), alates 1. IV 39 suu
rendatud Voka
valla enamiku
juurdeliitmisega.
Jõhvi, linn (kuni 1938 alev) ja
raudteejaam Ida-Virumaal, Tal
linnast 164,1, Rakverest 59,2 ja
Narvast 45,5 km, 2547 ei. (1939).
jõhvikas (os. -kat) e. kuremari,
igihaljas roomav põõsastaim kanarbikuliste suguk-st, kasvab hulgi
rabades ja soodes, suurte tumepunaste marjadega, millest saa
dakse haput mahla jookideks jm.
jõhvjas, os. -jat, jõhvitaoline.
jõhvsaag, väga kitsa ja peenehambulise lehega saag, mida tar
vitatakse mustrite väljalõikami
seks esijoones vineerist.
jõhvsooned e. kapillaarid, elus
olendi kehas peenimad sooned,
mille õhukeste seinte kaudu toi
mub ainevahetus vere või koemahla ja kehaosa vahel.
jõhvsus e. kapillaarsus, nähtus,
et vedelikku asetatud jõhvtorudes
vedelik seisab kõrgemal
(näit.
vees) või madalamal (näit. elav
hõbedas) «torusid ümbritseva ve
deliku pinnast. Jõhvsus on seleta
tav adhesiooni (-e-) ja kohesiooni
ga [<-). Jõhvsusel põhineb tindi
imbumine kuivatuspaberisse, mah
lade liikumine taimedes jms.
jõhvtoru e. kapillaartoru, väga
väikese läbimõõduga toru.
jõhvuss, tumepruun uss magevetes, läbimõõduga u. 1 mm, kuni
25 sm pikk.
Jõks, Rudolf, tenorilaulja ning
lauluõpetaja, Tartu Kõrgema Muu
sikakooli õppejõud, * 1896.
jõnk, om. jõngi, kohmakalt kuri,
jäme, räpakas, hoolimatu.
jõud, füiis., 1) keha liikumise
või paigalseisu muutumise põhjus,
nimetatud ka tungiks; määra
takse rakenduspunkti, suuna ja
suurusega; jõu (tungi) ühikuiks on
düün («<-), gramm (^ 981 düüni),
kilogramm jt.; 2) energia, kehade
töövõime.
jõude (olema), tegevuseta, vaba,
ilma tööta.
jõudlema, jõuelda, jõudlen, jõud-
jõuduma
jälitama
533
ma saavutada, suutma valmis teha
või korda saata,
jõuduma, edenema,
jõudus, om. jõudsa, os. jõudsat,
hästi edenev, jõurikas.
jõugaas e. generaatorigaas, gaas,
mis koosneb süsinikhapendist (vin
gugaasist, CO) ja vesinikust (H2);
kasutatakse gaasimootorite käita
miseks ja keemilises tehnoloogias
vesiniku saamiseks.
jõuguti, jõuguviisi, salguti.
jõujaam, mingit energiat tootev
ja edasijuhtiv käitis; siia kuuluvad
elektrijaam, gaasivabrik jts.
jõulud (II vältes) v. jõulud (III
vältes, astmevahelduseta), om. jõu
lude v. jõulute, os. jõulusid e.
jõule v. jõuluid, ains. nim. vasta
valt jõul v. jõulu, pühad 25.—27.
dets. Kristuse sünnipäeva pühitse
miseks; pärinevad 4. saj-st.
jõulukuu, detsembrikuu rahva
pärane nimetus.
jõulumängud, liik keskaegseid
vaimulikke mänge (müsteeriume),
mis kujutavad jõulupühade ko
haseid sündmusi piiblist; on püsi
nud katoliiklikes mais praeguseni.
jõulupuu e. jõulukuusk jõulukombena on tekkinud esialgsel
kujul hiljemalt 17. saj. Saksamaal,
kuna küünalde põletamine temal
on kujunenud tunduvalt hiljem.
jõuluvana e. jõulumees jõulukombeis pärineb 17. saj. Saksa
maalt.
jõumajandus, loodusjõudude ka
sutamine inimese tegelike elu
nõuete kohaselt.
jõumasin, masin, mis annab
mingit mehaanilist energiat. Siia
kuuluvad
igasugused turbiinid,
sisepõle- jt. mootorid jne.
jõustama, jõudu andma; seadusjõudu andma, kehtima panema.
jõustuma, (seadus-) jõusse astu
ma, kehtima hakkama.
jõusöödad, eriti tiheda toiteainete-sisaldusega loomasöödad, näit.
teraviljad, õlikoogid, kalajahu jm.
jõutama, hoogu andma, eden
dama; jõuda laskma.
jõuvankrid, sõidu- ja veoabi-
nõud, mis liiguvad masinajõul ava
likel teedel, tänavatel ja platsidel,
ilma et nende liikumine oleks seo
tud rööbastega. Nad peavad ole
ma registreeritud vastavais asutisis ja kandma registreerimismärke,
milleks on kard- (plekk-) tahvlid,
kuhu on märgitud: maksu tasu
mise aasta kaks viimast numbrit,
registreeriva asutise eraldusmärk
ja registreerimise
järjenumber,
näit. 38 B 82. Eesti eraldusmärgid;
Tallinn — A
Tartu — B
Narva — E
Harjumaa — H
Järvamaa — J
Läänemaa — L
Petserimaa —N
Pärnumaa — P
Saaremaa — S
Tartumaa — T
Valgamaa
R
Viljandimaa
\
Virumaa
U
Võrumaa — O
jõuvankrijuht, isik, kellel on õi
gus juhtida jõuvankrit avalikel
teedel, tänavatel ja platsidel. Juhtimisload jagunevad 8 liiki.
Jõõpre, end. vald Põhja-Pärnumaal, Audru khk., 785 ei. (1934),
turbatööstusega, alates 1. IV 39 on
Sauga valla loodeosaks.
jäde, om. -me, algeline jäänus.
Jägala juga, Eesti kõrgeim juga
(6 m), Jägala jõel, 4 km suud
mest; selle veejõul töötab Jägala
puupapivabrik.
Jägala jõgi algab Järva-Madises,
läbib Harjumaa kirdeosa ja suu
bub Ihasalu lahte, 91 km pikk.
Suuremad harud: Jõelähtme, Sood
la ja Ambla jõgi.
jäide, om. jäite, maapinda ja
asju kattev jääkord.
jäigastuma, jäigaks muutuma,
jäik, om. jäiga, raskesti pain
duv, paindumatu, kange.
jäisi, jää kaudu, jääd mööda,
jälestama (midagi), jäledaks pi
dama, jäledust tundma.
jälgima
(kellelegi,
millelegi),
jälgi mööda järel käima; (kedagi,
midagi) seirama, silmas pidama,
uurima.
jälitama (kedagi), taga ajama;
jur., (kellegi) süütegu politseiliselt
või kohtulikult uurima, (kedagi)
kohtulikule vastutusele võtma.
jäljend
534
jäljend, järeletehtu, -kujutatu;
peale- või sissevajutatud jälg või
kujutis, näit. templijälg.
jäljendama (kedagi, midagi), jä
rele tegema, järele kujutama.
Jämaja e. Jamaja, kihelkond
Saaremaal, haarab endasse Sõrve
poolsaare laia lõunapoole, koos
nedes Torgu vallast, 123 km2, 3579
ei. (1934). Keskosas tasane kõr
gustik, äärtel rannikumadaliku, va
nade kruusaseljakute ja liivaluidetega. Enamasti metsade ja nii
tude all, põllumaad leidub vähe.
Asustus peam. rannikuil. Keskus:
Torgu alevik. —- Esimene kirik
ehit. juba 13. saj-1, praegune 1864.
Jäneda, raudteejaam TallinnaTapa liinil, Aegviidu ja Lehtse
vahel, Tallinnast 63 km; end. mõis
eelmise lähedal, põllutöökooliga,
jänes, zool., vt. jäneslased.
Jänes, Märt, tekstiilkaupade suur
äri omanik ja seltskonnategelane
Tartus, * 1869, f 1933; alates 1899
kuni surmani olnud Tartu Kauba
Panga juhatuse esimees.
Jänes, Henno
(end. Harald),
keele- ja kirjandusteadlane, õpe
taja, * 1905; alates 1936 gümn. dir.
Rakveres; eesti keeleõpetuste, luge
mikkude ja kir janduslooliste teoste
autor ning kaasautor.
jänesekapsas, huumusrikkais var
jatud metsaalustes kasvav rohttaim, sisaldab oblikahapet.
jänesekull, mõne loorkulli rah
vapärane nimetus.
jänesekäpad, taimeperekond korvõieliste suguk-st; tuntuimad liigid,
näit. alpi jänesekäpp, esinevad
kõrgmägedel, omades väikeste õi
sikute ümber valge karvkattega
kauneid lehti.
jäneselilled, kõrkjataoliste soo
ja rabataimede perekond lõikheinaliste suguk-st, Eestis 2 liiki.
jänesemokk, kaasasündinud lõhe
inimese ülahuules, on operatsioo
niga parandatav.
Jänesemäe (end. Husari), raud
teejaam Võrumaal, Võru-Petseri
teel, Võrust 9,1 km.
jäneslased, loomasugukond näri
Järnefelt
liste seltsist, puukoore- ja rohu
sööjad, suurte kõrvade, lühikese
saba ja pikkade tagajalgadega,
ülamokk lõhkine; liiguvad hüpel
des, sünnitavad mitu korda aastas
hulga poegi. Eestis elab põldudel
ja heinamaadel halljänes, metsas ja
rabas põhja-valgejänes, kelle pruunikashall värvus asendub talvel
valgega; valge- e. polaarjänes on
alati valge. Ka kanelik e. küülik
(nn. kodujänes) on jäneslane.
jänki, põhja-ameeriklane.
Jännes, Arvi = Genetz, A. O.
järeldus, loogikas uue otsustuse
tuletamine ühest või mitmest antud
otsustusest.
järelkuumendus,
karastamisega
klaaskõvaks muudetud terasele soo
vitava (väiks.) kõvaduse andmine.
järelmäng e. postluudium, muus.,
teisele helindile liituv või ettekan
del nende reale järgnev orelihelind.
järelvalmimine e. järelküpsemine, lõigatud või korjatud vilja jät
kuv küpsemine hoiukohtades.
järelvägi, peavägede korrapärase
taganemise võimaldamiseks vastase
pealetungi tõkestav väeosa,
järg, om. järi, pingike.
järgarv e. ordinaalarv, küsimu
sele: mitmes? vastav arv, näit. 1.,
2., 3. e. I, II, III.
järgima (kellelegi), (kellegi) järel
tulema, järeltulijaks olema; (mi
dagi), (millegi, näit. seaduse) järgi
talitama e. tegema, (midagi) silmas
pidama.
järglased, alanevas joones sugu
lased, järeltulijad. Vrd. eellased.
järgsilp, iga sõnasilp, mis pole
esimene.
järgustama, järkudeks jaotama,
järgukaupa asetama,
järguti, järgukaupa,
järjestama, järjekorda seadma,
järjestis, see, mis on järjestatud,
järkaegne, ajajärguti korduv, pe
rioodiline.
järkjas, os. -jat, järgutaoline.
Järnefelt, Arvid, soome kirjanik,
* 1861, f 1932; L. Tolstoi teoseist
äratusi leidnud, taotles oma too
danguga avaldada eetiliselt kasva
Järnefelt
535
tavat mõju, kirjutas realistlikke
romaane, jutustusi jm.; ta teoseist
on eesti k. ilm. „Maaema lapsed"
(1909), „Isamaa“ (1926) jt.
Järnefelt, Eero, eelmise vend,
soome maalikunstnik, ülikooli joo
nistusõpetaja, * 1863, f 1937; on
loonud maastikumaale, portreid jm.
Järnefelt, Armas, eelmiste vend,
soome helilooja, * 1869; teotsenud
mitmel pool kapellmeistrina, loo
nud suure hulga koori- ja soolo
laule, lavamuusikat jm.
järsak, järsk kallak,
järsandik, järsak; lõhe.
Järumetsa järv e. Karujärv aset
seb Lääne-Saaremaal, 3,2 km2.
järv, seisev veekogu maapinnal,
merega ühenduseta või ühenduses
ainult jõe kaudu, tavaliselt mere
pinnast erineva pinnakõrgusega
ning mageveega; liigitatakse mit
meti, nii tekkelt (liustiku-, kraa
ter-, pais-, ranniku- jne. j.) kui
iseloomult (umb-, lähte-, läbimisjne. j.). Suurim järv maailmas on
Kaspia meri (u. 439 000 km2), Eu
roopas Laadoga (u. 18 000 km2) ja
Eestis Peipsi (3584 km2). Järvesid
Eestis vt. lk. 275.
Järv, Jaak, ajakirjanik ja kirja
nik, * 1852, f 1920; toimetas „Virulast" 1882—88 ja 1906—09, aval
das ajaloolisi jutustusi („Vallimäe
neitsi", 1885, jt.); esindas meie aja
kirjanduses pärast C. R. Jakobsoni
kõige radikaalsemat suunda.
Järva-Jaani,
kihelkond
KeskJärvamaal, koosnes kuni 1. IV 39
Võhmuta vallast ning Vajangu ja
Kuksema v. enamikust, millede
pindala oli 287 km2 ja ei. arv 6717
(1934). Khk. asetseb Põhja-Eesti
kõrgustiku lääneosas,
kallakuga
läände; rohke viljaka põllumaaga.
Asustus tihe. Keskus: Järva-Jaani
alevik kiriku juures, raudteejaa
maga Tamsalu-Türi liinil, Tamsalust 20,6 km. — Khk. pärineb juba
13. saj. esipoolest, kirik tõenäoli
selt lõpust, praegune torn a-st 1881.
Järvakandi, vald Harjumaa lõunanurgas, Rapla khk., 2002 ei.
(1934), klaasivabrikuga.
järvekaur
järvakas, os. -kat, järvalane.
Järvamaa, maakond Põhja-Eesti
keskosas, 8 kihelkonna aladest
(nimestikku vt. lk. 280), 1938 koos
nes 20 vallast ja kolmest väikesest
linnast, kokku 2986 km2, 1934. a.
58 954 ei., neist valdades 49 015 ja
linnades 9939. Alates 1. IV 39 si
saldab Järvamaa peale 3 linna 13
reformitud valda. — Järva maa
kond pärineb muistsest iseseisvus
ajast, läks 1238 Saksa ordu val
dusse, 1583 Rootsi alla ja 1710
Venemaale.
Järvamaa uus valdade ni
mestik (uued vallanimed mär
giga tähistatud): Albu, Ambla,
*Kareda,
Koigi,
Käru, Lehtse,
*Paide, Rakke, Särevere, Vajan
gu, Võhmuta, Väinjärve ja Väät
sa. Ühendamise teel kaotatud
vallad: Alliku, Anna, Kapu, Kirna,
Kuksema, Mäo, Nõmmküla ja Vahastu. Muudetud vallanimi: Es
na (nüüd Kareda). Valdade reform
on veidi muutnud ka Järvamaa pii
re (näit. Vahastu valla minek Har
jumaale, juurdelõige Käru vallale
Harju Ingliste v-st, Lehtse vallale
Viru Undla ja Saksi v-st, äralõige
Rakke v-st Tartumaale jm. väikse
maid muudatusi).
Järva-Madise, kihelkond LääneJärvamaal, Amblast edelas, koosnes
kuni 1. IV 39 Albu vallast, 282
km2, 3544 ei. (1934), ja Kuksema v.
loodenurgast. Idaosa (vastu JärvaJaanit) kõrgem ja viljakas, tiheda
ma asustusega, läänepoolne enamik
Jägala jõe ülemjooksu ümbruses
soode ja metsade all. — Kirik pä
rineb tõenäoliselt 14. saj-st, torn
19. saj. keskelt.
Järve, end. vald Ida-Virumaal,
Jõhvi khk., 4282 ei. (1934), alates
1. IV 39 on Kohtla valla põhja
pooleks.
Järve, Jaan, kirikuõpetaja ning
poliitik, Asutava Kogu ja Riigiko
gude liige, kooliraamatute autor,
* 1896.
järvekarp, vt. jõekarplased.
järvekaur, veelind pärajalaliste
seltsist, meil suviti.
Järventaus
536
Järventaus, Heikki Arvi, soome
kirjanik, * 1883, f 1939; avaldanud
teoseid Lapimaa elust, ajaloolisi
romaane jm.
Järver, Juhan, kolonel, * 1886;
oli tegev Eesti rahvusväeosade for
meerimisel, alates 1929 Sõjavägede
Staabi ülema abi.
Järvesuu, vald Põhja-Setumaal,
Kalda v-st edelas, 3580 ei. (1934).
Järvi, naisenimi.
järvik, väike järv.
Järvo, mehenimi.
jäsemed (ains. jäse), kehaliikmed,
näit. käed, jalad, tiivad, uimed,
tundlad jm.
jäsendid, jäsemetaolised kehaosakesed (rõngussidel).
jätik, harimata jäetud maatükk,
mahajäetud asi.
jätke, mingi elundi väljuv või
väljasopistuv jätk-osake.
jää, vesi tahkes olekus, mis tekib
0° juures (vee külmumispunkt), soo
lase või suure rõhu all oleva vee
puhul madalama temp. juures. Jäästumisel paisub vesi oma ruumalalt
Vio võrra, millel põhineb (torudes,
nõudes või pragudes oleva) vee lõh
kuv ja murendav toime. Jää on
veest kergem (puhta jää erikaal
0,917), ujudes (magevee-jää) Vio
kuni (merevee-jää) 1/s võrra vee
peal.
jääaeg e. glatsiaalperiood, eelvii
mane ajastik maakera ajaloos, ka
diluuvium (vt. geoloogil, ajajaotus),
kestusega sada tuhat kuni mitusada
tuhat a., mille jooksul suur osa
põhja-poolkerast, ms. enamik Põh
ja- ning osa Kesk-Euroopast, eriti
Läänemere ümbrus, oli enamasti
kaetud mannerjääga, kusjuures vä
ga tugev oli (peamiselt Skandinaa
via mägedest ja Alpidest lähtuva
te) jääliustikkude tegevus, mis on
suurel määral kujundanud vasta
vate maa-alade praegusi pinnavor
me (järvederohkus, ürgorud, kuh
jatud kõrgustikud, voored, kruusaseljakud, rändkivid, moreenid jne.).
Jää leviku e. jäästumise ajad on
korduvalt vaheldunud (sulamise tõt
tu) jää taandumisaegade, nn. jää
jäärak
vaheaegadega. Viimase jäästumisaja lõpust arvatakse meil möödu
nud olevat 12 000 aastat. Jääajast
pärinevad esimesed jäljed inimese
olemasolust. — Peale käsiteldud
jääaja tuntakse veel mitmeid muid
jääaegu maakera palju vanemaist
ajastutest.
jääbima, järele jääma; kauasest
seismisest halvaks, vanaks minema,
jääger, om. -gri, os. -grit, kütt.
jäähoki, jääl mängitav hoki (-«-)
kahe 6-liikmelise uisutajas-meeskonna vahel.
jääk, mat., lahutamisel kahe ar
vu vahe, näit. 15—12 = 3 (3 on
jääk); jagamisel arv, mis jagata
vas jääb alles pärast täisarvulise
jagatise leidmist ja vastava osa
lahutamist, näit. 39 : 7 = 5 (jääk 4).
jääkapp, jää abil külm hoitav
toiduainete-kapp.
jääkaru, suur (kuni 3 m pikk)
valge karu Põhjanaba-mail, ujub
hästi, sööb kalu ja hülgeid, ei pea
taliuinakut.
jäälind, ülalt rohekassinine väi
ke lind, pika musta noka ja lühi
keste punaste jalgadega, pesitseb
meil jõekallaste sees.
Jäämeri, vt. Põhja-Jäämeri ja
Lõuna-Jäämeri.
jäämurdja e. jäälõhkuja, tugeva
kere ning suurejõuliste masina
tega laev, mis oma esiotsaga jääle
liikudes seda oma raskusega järk
järgult katki murrab; päästab jääs
se kinni jäänud laevu ja hoiab sa
damaid jääst lahti.
jäämäed, polaarmaade jääliustik
kude otstest või mannerjää äärest
lahti murduvad ja merre ujuma
siirduvad suured jääpangad, 9/io
ulatuses vee all.
jäänaelad, hobuseraua-naelad li
beda talitee puhuks.
jäänukas (os. -kat) e. relikt, jä
relejäänu; jäänusloom, jäänustaim.
jääpall, pallimäng jääl kahe 11liikmelise meeskonna vahel,
jäär, om. -a, isalammas.
Jäär, Jäära tähtkuju, asetseb
põhjataevas.
jäärak, järsk kallak; lõhe.
jaaras
537
jääras, om. jäära, os. jäärast,
järskuse kallakuga.
Jäärja, end. vald Lõuna-Pärnumaal, Saarde khk., 1201 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on jaotatud Tali,
Saarde ja Rajangu valla vahel.
jäästuma, jääseks, jääks muutu
ma. Vt. jääaeg.
jäätis, külmutatud mure magus
roog ja karastusmaiustis, saadak
se magustatud marjamahla, koore
jm. jahutamisel kuni —10° C ja
vahulelöömisel.
jäätmaa, harimiselt kõrvale jäe
tud maa, sööti jäetud põld, heidik.
jäätmed
(ains.
jääde), jätted
(ains. jäte), jäänused.
jäätuma, jääks muutuma; jääga
kattuma.
jääv (suurus) e. konstant, mat.,
kindla arv-väärtusega suurus. Vas
tand: muutuv (suurus).
Jüan Šikhai, Hiina riigimees,
* 1859, f 1916; Hiina revolutsiooni
ajal 1911 sundis troonilt lahkuma
Mandžu dünastia, sai 1912 riigipresidendiks.
jünger, om. -gri, os. -grit, õpi
lane, järelkäija; suurte õpetajate,
prohvetite õpilane.
Jürgens, Mihkel, üks esimesi
eesti rahvusest bibliofiile ja bib
liograafe, * 1820, f 1874.
Jürgenson,
Dietrich Heinrich,
Tartu ülikooli eesti keele lektor
1837—41, * 1804, f 1841; avaldas
lühikese eesti kirjandusloo, esimese
ülevaatlikuma kirjutise sellelt alalt.
Jürgenstein, Anton, ajakirjanik
ja poliitik, * 1861, t 1933; teotses
pikemat aega ,,Postimehe“ toime
tuses, oli Vene II riigivolikogu ja
Riigikogude liige, avaldas kirjan
duskriitilisi ja kultuuriloolisi kir
jutisi.
Jüri, mehenimi.
Jüri,
kihelkond
Põhja-Harjumaal, Tallinnast kagus, kahel pool
Pirita jõe keskjooksu, koosnes ku
ni 1. IV 39 Kurna, Rae ja Nabala
vallast ning Saku ja Kohila v.
osadest, ilma viimasteta 373 km2
ja 5749 ei. (1934). Tasane maa vä
hese põllupinnaga kruusakõrgendi-
Jyväskylä
kel, rohkete soode ja niitudega.
Asustus hõre, tihedam TallinnaTartu maantee ääres. Khk. kirdeosa
läbib raudtee. — Khk. on loodud
juba 13. saj-1, praegune kirik ehit.
1885.
jürikuu, aprillikuu rahvapärane
nimetus.
jürililled, taimeperekond ristõieliste suguk-st, meil mitu liiki, näit.
aas-jürilill niiskeil niitudel.
Jürima (kuni 1936. a. Jürmann),
August, agronoom ja poliitiline
tegelane, * 1887; on olnud Asutava
Kogu ja Riigikogude liige, kordu
valt minister, on alates 1936 Põllutöökoja esimees.
jüripäev, 23. aprill Püha Jüri
mälestuspäevana, Eestis traditsioo
niline teenistus- ja rendilepingute
tähtpäev.
Jüris (kuni 1935. a. Jürgens), Jo
hann Leopold, õpetaja, * 1870,
f 1937; oli sajandite vahetusel Tar
tus üks tolleaegse radikalismi juh
te, hiljem olnud Tallinna linnanõu
nik, Majaom. Koja esimees jm.;
avaldanud õpperaamatuid geograa
fia ning ajaloo alalt.
Jiiriöö mäss, eestlaste vastuhakk
23. aprillil 1343, algas Harjumaal
ja levis peaaegu üle, kogu Eesti,
suruti veriselt maha.
Jürna, Mihkel, kirjanik, * 1899;
avaldanud mitu kogu hoolikalt sõ
nastatud novelle („Tavalised“, 1927,
„Ärigeenius“, 1932, jt.).
Jürnas, om. Jürna, mehenimi.
jüüdid, Jüütimaa elanikud, jüütlased.
Jüütimaa (taani k. Jylland), Jüüti poolsaar Põhjamere ja Kategati
väina ning Läänemere vahel, kuu
lub enamasti (29 556 km2, 1,6 milj.
ei.) Taanile, lõunaosa Saksamaale;
kitsamas mõttes Jüüti poolsaare
Taani osa, pealinnaga Aarhus; on
tasane, keskel künklik madalmaa,
rikas rabadest ja nõmmedest, lii
vane, idas viljakas.
Jylland [jii-] (taani) = Jüütimaa.
Jyväskylä,
linn
Kesk-Soomes,
kultuuriline keskus tähtsate õppeasutistega, 8700 ei.
538
Jv. k
kaame
K
K, k, kaashäälik ja ladina tä
hestiku 11., meil 9. või (võõrtähed
kaasa arvatud) 12. täht.
K, keemias kaaliumi märk.
k. a., lühend sõnust kõrgesti aus
tatud või käesoleval aastal.
Kaaba, nelinurkne ehitis Mekas,
mošee õuel; selle idamüüri on pai
gutatud must kivi, muhameedlaste
suurim pühadus, mille poole nad
näoga pöörduvad palvetamisel.
Kaabel
külgvaates (a — vaskjuhe, b — isolaator, c —
messingkate, d, f — asfalditud džuut, e, g — terastraadid) ja ristlõikes (paremal).
kaabel, om. -bli, os. -blit, 1) jä
me lina- või terasköis raskuste
tõstmiseks ja hoidmiseks; 2) isoleeraine ja kaitsekattega ümbrit
setud elektrijuhe, mida tarvitatak
se elektrivoolu juhtimiseks vee all,
maa sees ja õhus.
kaabeltau, jäme laevatross; ka
kaabelmõõt, 0,1 meremiili.
kaabits, tööriist puidu- ja metallipindade täpseks õkvamiseks ja
laagrite sobitamiseks õhukese laas
tu võtmise teel.
kaablivaha, kaablite jätkukoha
isoleeraine, vaseliini, parafiini, va
ha ja tõrva segu.
Kaabriel, vt. Gabriel,
kaadama, jur., ära muutma,
kaader, om. -dri, os. -drit, sõja
väe alaliselt koosseisev osa; üldse
põhikoosseis.
kaadi, muhamedi kohtunik.
Kaagjärv asetseb Valgamaal, K.
vallas, 0,14 km2.
Kaagjärve, vald Kesk-Valgamaal,
Valga ümbruses, Karula khk., 1223
ei. (1934), alates 1. IV 39 juurdelõigetega naabervaldadest.
Kaagvere, suvituskoht Emajõe
kaldal, Tartust idas, Mäksa v-s,
lastekodu ja suvikolooniaga.
kaak, om. kaagi, jur., = häbipost; ulakas, suli; kirka.
kaal, om. -i, naiste linane õlarätt Setumaal ja naabruses, bot.,
— kaalikas.
kaal, om. -u, füüs., kaaluühikutega (g, kg jt.) mõõdetud keha
raskus, Maa keskmesse suuna
tud keha tung; on võrdeline keha
massiga.
Kaalatia, vt. Galaatia.
kaali, kaaliumihapend (K2O) või
selle vesilahus.
Kaali järv, haruldane kraaterjärv
Saaremaal, Püha khk-s, ümmargu
ne, 60 m lai, valliga piiratud, tek
kinud meteoriidi langemisest.
kaalikas (os. -kat) e. kaal, taim
kapsaste perek-st, näit. aed- e. söö
gikaalikas vitamiinirikka juurvil
jana ja põldkaal. loomasöödana;
armastavad mõlemad rammusat
mulda.
Kaalilea, vt. Galilea.
kaalisoolad, metalli kaaliumi soo
lad. Tähtsamad neist on: karnalliit
(kaalium-magneesiumkloriid),
sülviin (kaaliumkloriid), kaalisalpeeter (kaaliumnitraat), bertolee
sool (kaaliumkloraat), potas (kaa
liumkarbonaat).
kaalium, keemiline element (märk
K), aat.-k. 39,1, erik. 0,865, väga ker
ge leelismetall; looduses leidub ai
nult ühenditena, nn. kaalisooladena.
kaaliväetised pakuvad taimekas
vule tarvilikku kaaliumi kergemini
lahustuvais ühendeis, kui need lei
duvad mullas. Vanimaks neist on
puidutuhk; enamik valmistatakse
maapõues (peam. Lääne-Saksamaal)
leiduvaist kaalisooladest, näit. kai
niit, sülviniit, 20-, 30- jne. protsendilised kaalisoolad jm.
Kaarna e. Kama, Volga suurim
haru, voolab Uurali eelmäestikust
Volga keskjooksuni, 1882 km pikk,
sellest 1215 km laevatav.
kaame, hirmuäratav, õudne; sur
nukahvatu.
kaamellased
539
kaamellased, mäletsejate sugu
kond sõraliste seltsist, kahe suure,
taldmõhnaga varustatud varbaga,
pika kõvera kaelaga kõrveloomad,
enamasti kodustatud, annavad pii
ma, liha, nahka ja karvu ning on
kande- ja ratsaloomadeks. Neist
ühe küüruga kaamel e. dromedar
elab peam. Põhja-Aafrikas ning
Araabias, kahe küüruga kaamel
metsikuna Kesk-Aasias, koduloo
mana Aasias laiemalt. Siia sugukonda kuuluvad ka laamad. —
Pilte vt. lk. 3, 10 ja 11.
kaamera, pimekamber, pimekast,
fotoaparaadi osa.
Kaana, Kaalilea linnake, kus toi
mus Jeesuse esimene imetegu.
Kaanan e. Kaananimaa, Jordanist lääne pool oleva rannikumaa
nimetus VT-s, hiljem Palestiina.
kaanid, loomaklass rõngusside
hõimk-st, iminappadega nugilised
või röövloomad, elavad enamasti
vees, näit. kalakaan, iil (imeb limuste verd), apteegikaan, hobukaan e. püdal jt.
kaanima, sisse imema; ahnelt
jooma.
kaanon, mingi usundi üldtun
nustatud pühad kirjad usklikkude
elu määrava normistikuna või nen
de kirjade nimestik; kat. kirikus
pühakute nimestik või missa ees
kirjad; muus., mitmehäälne helind,
kus üksteisele järgnevad eri hää
led kordavad ühte ning sama me
loodiat.
kaaper, om. -pri, os. -prit, enne
malt eralaev, mis sõja korral vas
tava loa põhjal röövis vastase kau
balaevu.
kaaperdama, laeva röövima,
kaar, mat., kahe punktiga piira
tud kõverjoone-osa, näit. ringikaar,
mida mõõdetakse kaarekraadiga
(°); agr., niidukaar; heina- või viljakogu ribana niidukaare serval;
laevaehituses laevakeret kandev
l'oie; ehitustehnikas ehituskonst
ruktsiooni kandeosa, mis tehakse
Puidust, kivist, raudbetoonist või
ehitusterasest.
Ehituskunstis on
kaar olnud suurel määral hoonete
kaarik
kunstilise ilme kujundamise abi
nõuks, näit. gootikas teravkaar,
rooma arhitektuuris ümarkaar, is
lami omas hoburaud-kaar jt.
kaard, om. kaaru, kõverus, poolkeerd, viltuolek (näit. veskitiivad
on kaardus).
kaardik, kartoteegikaart,
kaardimõõt esitatakse kaardil kas
sirgjoone lõiguna, mille jaotatud
osakesed vastavad seal juures mär
gitud pikkusühikuile, või murruna,
mille lugejaks on 1 ja nimetajaks
ümmargune arv, mis näitab, mitu
korda on vähendatud. Vt. kaart.
kaardistama, kaarti koostama,
vastavaid eeltöid (mõõtmisi jm.)
tehes, kaardile kandma.
kaardistik, kaardikogu, atlas,
kaardivõrk,
joontevõrk
maa
kaartidel meridiaanidest, poolda
jast ja rööbikringidest.
kaardivägi e. kaart, valikväeosa,
väeüksus või vägi valitud meestest,
näit. algul riigivalitseja ustav ihu
kaitse, viimati erilise poliitilise
meelsusega vägi (punakaart ja valgekaart).
kaarduma, kaardu minema.
Kaare, naisenimi,
kaarel, om. kaarla, os. kaarlat,
harilik murakas, esineb Eestis rabamaastikus.
Kaarel, om. Kaarli, mehenimi,
kaaren, om. kaarna, os. kaarnat,
ronk,
süsimust
lind vareslaste suguk-st, leidub Ees
tis väheselt suu
ris metsis.
Kaarepere, vald
Põhja - Tartumaal,
Palamuse
kihel
konnas, 1867 elan.
(1934), alates 1. IV 39 väikese juurdelõikega Elistvere vallast; raud
teejaam Tartu-Tapa liinil, Tartust
35,6 km.
kaarestik, arhit., = arkaad.
Kaari, naisenimi,
kaaries, om. -e, os. -t, med., sööbija, näit. hambasööbija (-e-).
kaarik, kaherattaline kerge van
ker; kaarjas ehitis, kaarhoone.
kaarjas
540
kaarjas, om. kaarja, os. kaar
jat, kaaretaoline, kaareline.
kaarkäik, kaarekujuline käik; arkaadi(de)ga piiratud käik.
kaarlamp, nn. voltakaarel (<-)
töötav tugev elektervalgustuse alli
kas, mida tarvitatakse kinoaparaatides, helgiheitjais ja mujal.
Kaarli, mehenimi.
Kaarli, end. vald Lõuna-Viljandimaal, (Pärnumaa) Halliste khk-s,
1139 ei. (1934), alates 1. IV 39
kuulub Rimmu valda; raudteejaam
Viljandi-Mõisaküla liinil, Viljandist
21,1 km.
Kaarma, kihelkond Kesk-Saaremaal, Kuressaare ümbruses ja sel
lest põhjasuunas, koosnes kuni 1.
IV 39 Suure-Kaarma ja Loona val
last, 422 km2, 5978 ei. (1934). Ena
masti rannamadalik, tõusuga loode
suunas, väga paene, kaetud savikibi ja kruusaküngastega. Lõunas
rida rannikujärvi. Asustus peami
selt kruusakõrgendikkudel. Kihel
konda läbib rida Kuressaarest läh
tuvaid teid. -—- Kirik pärineb tõe
näoliselt 13. saj. lõpust ja torn 15.
algusest.
Kaarma, alates 1. IV 39 vald
Saaremaal, Kaarma khk., moodus
tatud endisest Loona v-st.
Kaarma-Suure, end. vald Saare
maal, Kaarma khk., Kuressaare
ümbruses, 3047 ei. (1934), alates
1. IV 39 nimetatud Kuressaare v-ks.
Kaarna, Christian, riigi- ja ma
jandustegelane, * 1882; on olnud
ajakirjanik, Riigikogude liige ja
korduvalt minister, 1928. a-st Eesti
Panga direktor.
kaaropronks, eriline väga hea
laagrimetall — fosforpronks, mis
sisaldab u. 91% vaske, 8,5% tina
ja 0,3% fosforit.
kaart, om. kaardi, geogr., maa
kaart, maakera pinna või selle osa
vähendatud kujutis tasapinnal. Väi
kese maa-ala kaarti, mille vähendus
on väiksem kui 10 000 korda, s. o.
mille mõõt on suurem kui 1 : 10 000
kujutatava maa-ala tõelistest mõõ
tudest, nimetatakse plaaniks, suure
mate maa-alade üksikasjalist kaarti
kaasuariiised
mõõdus 1 : 10 000 kuni 1 : 200 000
topograafiliseks,
tervete
maade
kaarte väiksemas
mõõdus
kui
1:200 000 geograafilisteks. Füüsi
line kaart kujutab seejuures maa
pinna ja merepõhja kõrgusastmeid,
maismaa ja vete piire, poliitiline
aga riiklike üksuste alasid ja piire.
kaarutama, (heinakaart või keeritist) pahempidi pöörama,
kaasama, kaasa tõmbama.
Kaasan (vn. Kazan), Tatari auto
noomse nõukogude-vabariigi pea
linn Venemaal, Volga keskjooksust
6 km idas, kaubandus- ja tööstuskeskus ülikooliga, 259 000 ei. (1933).
kaasavara, pruudile abiellumisel
kaasa antav vara.
kaasaütlev kääne e. komita
tiiv, eestis lõpuga -ga.
kaase, om. kaasme, haigust ras
kendav kõrval- või järelnähtus,
kaashaigus, komplikatsioon.
kaashäälik e. konsonant, hää
lik, mille kujundamisel õhuvoolu
läbipääs kõneelundeist on kitsen
datud või takistatud.
Kaashääli
kud jagunevad meil helilisteks (l,
m, n, r) ja helituiks (k, p, t, g, b,
d, s, h, f, š).
Kaasik, Nikolai, õigusteadlane,
Tartu Ülikooli õppejõud majandus
õiguse alal, dir. Välisministeeriu
mis, * 1900; avaldanud teoseid,
näit. „Rahvasteliit“ (1933).
kaasistuja, eesistuja (-<—) kaasnik.
kaasitama, pulmalaule vm. vanu
rahvalaule laulma.
kaaslema (kellegagi), kaaselda,
kaaseldakse, kaaselnud jne., kaa
sas käima, kaasas olema.
kaasnema e. kaastuma, kaasa tu
lema.
kaassõna, liik abisõnu e. partik
leid: ees- ja tagasõna; määrab
peasõna suhet lausega.
Kaasu, mehenimi,
kaasuariiised, jaanalinnu taoliste
jooksulindude selts, juusjate sul
gedega mustad linnud, sarvharjaga
palja pea otsmikul. Siia kuuluvad
kaasuarid Uus-Guineal (ning selle
lähemas ümbruskonnas) ja emu
Austraalias.
kaasuma
kaasuma, kaasa
astuma, sekka löö
ma, liituma.
kaasus (lad. ca
sus), juhtum; kee
lel., kääne.
kaasvõitleja, lüh.
ksv. (mitm. ksv-d,
mitte: ksv! ksv!),
kaasüliõpilase nime
Kaasuar.
tus Eestis.
kaater, om. kaatri, os. kaatrit,
kassiahastus, pohmelus.
kaater, om. -tri, os. -trit, ühe
või mitme sirgsaega saagimismasin laudade või prusside lõika
miseks.
kaatet, täisnurkses kolmnurgas
täisnurga kummagi lähiskülje ni
metus.
kaatsad, laiad lühikesed püksid,
kaaviar, kalamari külma toidu
na; saadakse esijoones tuurlastelt
(must) ja lõhilastelt (punane),
kaavik, täistopitud loom.
Kabala, 1) end. vald Lõuna-Harjumaal, Rapla khk., 746 ei. (1934),
alates 1. IV 39 kuulub enamasti
Raikküla, osalt Märjamaa valda;
2) vald Põhja-Viljandimaal, Pilist
vere khk., 2810 ei. (1934).
Kabala, raudteejaam Virumaal,
Rägavere vallas, Tapa-Narva liinil,
Rakverest 16,9 km.
kabala, juutide salaõpetus, ku
junenud peam. keskajal, usulistelt
juurdlemistelt hiljem
siirdunud
ka maagiasse.
kabalist, kabala tundja või har
rastaja.
kabalistika, salapärane oskus,
kabardiinid e. kabardiinlased,
tšerkesside suurim hõim (u. 80 000
in.) Põhja-Kaukaasias.
kabaree, kõrts tantsu-, laulu-,
deklamatsiooni- jne. ettekannete
ga; need ettekanded ise.
kabe, tamka e. dambrett, laudmäng malelaual kahe isiku vahel
12 musta ja 12 valge kiviga.
kabe, om. kabeda, sale, kitsas,
ahtake; puhas, kena.
kabel, om. kabla, os. kapla,
pael, nöör, ohelik.
541
kabli
kabel, palvetamishooneke (rm.ja kr.-kat. usu maades); ruum erajumalateenistuse pidamiseks (los
sides);
eriline kiriku lisand-osa;
meil matmistalituse hoone (kal
mistuil), rahvasuus kohati
ka
surnuaed.
kabelipüha, surnuaiapüha,
kabel joo (holl.), kala, = tursk,
kabi, om. kabja, os. kapja, kabjaliste, näit. hobuslaste jala lõpposa,
kingja sarvtohluga
varba otsal viimase
kaitseks.
Hobuse
sarvkabi
koosneb
varba lõpplüli eest
ia külgedelt iimb..
,
•
,
Hobusekabi alt.
ritsevast sarvseinast
(joonisel a), alt lohkus olevast
sarvtallast (b) ja viimase taga
osast ettepoole suunduvast kõrge
mast sarvkiilust (d). Kapjade vas
tupidavuse suurendamiseks lüüakse
neile alla kabjaraudu, näit. hobuseraudu.
kabiilid, berberite tähtsaim su
guharu Põhja-Aafrika Atlasemaades, u. 3,3 milj. ei.
kabiin, kajut laeval; reisijateruum
õhulaeval;
rõivastuskapp
ujulas; telefoni kõnekapp.
kabiloomalised, imetajate .selts,
kapjade või sõrgadega loomad.
Tähtsaimad alamseltsid: kabjalised
ja sõralised.
kabimUts, kabjakujuline naisemüts Lääne-Eestis, eespool kõva
papptoestikuga.
kabinet e. kabinett, väike tuba,
kirjutusruum; kõrgema ametniku,
arsti, advokaadi jne. vastuvõtu
ruum; ministritekogu.
kabinctkaust,
päevapildikaust
pildi suurusega 10X14 sm.
kabjalised e. paaritukabjalised,
kabiloomaliste alamselts (käsitel
lakse ka iseseisva seltsina); neil on
paaritu arv varbaid, viimaseist 3.
ülekaalukalt tugev.
Tähtsamad
sugukonnad: taapirlased, ninasarviklased ja hobuslased.
kabli, käsitsi maaharimise riist
põikteraga varre otsas.
kablima
kablima, kabliga töötama,
kabotaaž, rannalaevandus.
kabu, om. kabu, kohiloom; sarv
loom (siit: kabuhirm).
kabu, om. kao, tüdruk, neiu.
Kabul, Afganistani pealinn maa
idaosa mägedes, u. 140 000 ei.
kada, näru, kaltsukogu; korra
tult ja sassis riides olev inimene,
kadaaver, om. -vri, os. -vrit, laip.
kadakad, okaspõõsaste ja -puukeste perekond, marjataoliste vil
jadega. Harilik kadakas, 1—2 m
kõrge põõsas või puu, kõva pui
duga, kasvab Euroopa ja Aasia
nõmmedel;
selle
sinakasmustad
viljad, nn. kadakamarjad, oma
vad vänget maitset ja leiavad ka
sutamist vürtsina, arstimina, kadakaõli saamiseks jne. Muid liike:
seeder- ja haisev e. kasakakadakas
(ilupõõsad) ning virgiinia kada
kas (suur puu), millest saadakse
pliiatsipuitu.
kadakasaks e. kadakas, saksas
tunud eestlase nimetus.
kadakatäks, rändlind kärbsenäplaste suguk-st, pesitseb meil karjaning heinamail, rohus ja põõsaste
all.
kadakkaerad, taimeperekond nelkõieliste suguk-st, meil paar liiki
umbrohtudena.
kadal, om. -a, vilets,
kadalipp e. läbi lipu ajamine,
endine raske karistusviis, mille
puhul peksualust viidi kahes reas
olevate sõdurite vahelt läbi, kel
lest igaüks andis talle kepi- või
vitsahoobi.
kadastik e. kadarik, kadakatega
kaetud maa, kadakamets.
Kaden-Bandrowski [-o'-], Juljusz
[-juš], poola novellist ning roma
nist eetilisi sihte taotleva toodan
guga, * 1885.
kadents, lõpplangus; lõppkäik
helitöös; lõppkäigus
muusikaline
hariefekt saateorkestri ajutise vai
kimise ja solisti mõjuka esinemi
sega.
kaderohud, taimeperekond nelkõieliste suguk-st, meil 2 liiki, neist
542
Kaelas
1-aastane kaderohi tavalise umb
rohuna põllul.
kadett, sõjakooli-õpilane, taot
leb ohvitseri kutset; Venes tsaari
ajal alates 1905 keskerakondlane.
Kadi, naisenimi.
kadmium,
keemiline
element
(märk Cd), aat.-k. 112,4, erik. 8,64,
sul.-p. 321° C, tsingitaoline metall;
esineb tsingimaakides; tarvitatakse
tsingi aseainena joodistes ja ker
gesti sulavais sulameis, näit. vuudi
(Wood’i) metalli valmistamiseks.
Kadri, naisenimi,
kadrill, kuue tuuriga prantsuse
seltskonnatants 18. saj-st.
Kadrina, kihelkond Lääne-Virumaal, vastu Harju ja Järva piiri,
koosnes kuni 1. IV 39 Palmse,
Vohnja, Undla ja Saksi vallast,
560 km2, 9 577 ei. (1934), peale
selle Aaspere, Rakvere ja Porkuni
v. osast. Khk. ulatub Põhja-Eesti
kõrgustikult (Neeruti mägedega)
astangulisele ranniku-paelavale ja
enamasti tema piires voolab Loobu
jõgi. Rannikul Käsmu sadam ja
Võsu suvituskoht. Asustus põllun
dusega koondunud lõunaossa, mi
da läbib Tapa-Narva raudtee. Kes
kus: Kadrina alevik. — Khk. päri
neb juba 13. saj. keskelt, kirik
tõenäoliselt 14. saj-st.
Kadrina,
raudteejaam
TapaNarva liinil, Tapalt 13,7 km.
Kadriorg, suur park Tallinna
idaosas (vt. aiakunst) barokkstiilis
Kadrioru lossiga (vt. pilte tahv. 7
ja lk. 160), mis on ehit. 18. saj. I
veerandil ja on praegu EV presi
dendi esinduslossiks.
kadripäev, 25. november kato
liiklaste Püha Katariina surma
päevana. Kadriõhtul käivad nn.
kadrisandid e. kadrid maskeeritult
majast majja kadrilaule laulmas
ja ande nurumas.
kae, õhuke, nägemist takistav
haiguslik nahakord silmal.
kaeblema, kaevelda, kaeveldakse,
kaevelnud jne., ühtelugu kaebama.
kaelakohus, jur., kriminaalkohtu rahvapärane nimetus.
Kaelas, Aleksander, mõttetead-
Kaelase
lane, * 1880, f 1920; oli õppejõuks
Moskva ja Irkutski ülikoolis.
Kaelase, end. vald Põhja-Pärnumaal, Pärnu-Jaagupi khk., 821 el.
(1934), alates 1. IV 39 kuulub Ha
linga valda.
kaelkirjaklased, mäletsejate su
gukond sõraliste seltsist,
pika kaela ja kõrgete jal
gadega loomad Aafrikas,
omavad otsmikul nahaga
kaetud sarvendeid.
Tähtsaim esindaja
— kaelkirjak on
pea kohalt kuni
m kõrge (kael 23 m), kollakat vä
vust, tumedate la
kudega; elab ka
juti Kesk- ja LõuKaelkirjak.
na-Aafrikas. Vt. ka pilti lk. 5.
kaelkoogud, kumeravõitu õlgpuu
rippuva konksuga kummaski ot
sas, esijoones veepangede kand
miseks.
kaelus, krae; kraealus; sulgkrae
(lindudel).
kaemus, sisemine vaatlus ja ära
tundmine,
vahetu
tunnetamine
(ilma mõttelise analüüsita).
kaenal, om. kaenla, os. kaenalt,
õlg (om. õla); õlaalune; bot., nurk
võsu ja lehe vahel.
kaenlapung, külgvõsuks kujunev
pung lehekaenlas.
kaerad, taimeperekond kõrre
liste suguk-st, u. 50 liiki. Täht
saim neist — harilik kaer armas
tab jahedat ilmastut ja esineb
laialt põllutaimena; viljatakse loo
masöödaks ja ka inimtoiduks.
Pöörise laadilt esineb kaer lippvõi pööriskaerana: esimesel teraharud ühele poole, teisel kõikjale
laiali suunatud.
Umbrohtudena
esinevad näit. must ja tuulekaer,
niidutaimedena aas- ja arukaer.
kaerahelbed e. herkulod, laiaks
pressitud kaeratangud.
kaerajaan, eesti rahvatants -Utaktis, tantsitakse neljaliikmelistes
rühmades.
kaerakile e. kiisel, eesti rahvatoit, keedetakse veidi hapendatud
543
kaevits
ja puhtaks kurnatud kaerajahuleotisest; on väga toitev.
kaerasori e. maavähk, putukas
kilklaste suguk-st, kaevleb mullas,
rikub põllutaimi.
kaetis, rahvasuus kuri pilk; selle
tekitatud haigus või muu pahe.
kaetisrohud, bot., = liivateed,
kaetsil (käima),
vastsündinud
lapse ema külastamas.
kaev, seadis põhjavee saami
seks. Pealiigitus: salvkaevud (lah
tised või kinnised —- pumpkaevud,
pinnalähedase vee ammutamiseks,
kaevused piiratud rakete e. salve
dega), torukaevud (näit. abessiinia
kaev, -<-) ja puurkaevud (sügava
maist kihtidest puurauku asetatud
toru kaudu vee pumpamiseks). Vt.
ka arteesia kaev.
kaevam, om. -i, maasse kaevatud
süvend.
kaevand, kanal; kaevatud õõs.
kaevandama, kaevates õõnesta
ma, uuristama; välja kaevama;
kaevandust pidama.
kaevandikärblased, väikeste pu
tukate sugukond kahetiivaliste selt
sist, taimekahjurid; munevad taimelehtedesse.
kaevandus, maapõue-varade e.
kaeviste väljatoomise koht ühes
vajalike seadmete ja masinatega,
näit. Eestis põlevkivikaevandus.
Eristatakse maapealseid (murrud)
ja maa-aluseid kaevandusi (mitmesug. kaevandid).
kaevandusgaas, kuni 90°/o me
taani (GH4) sisaldav gaas, mis esi
neb kaevandusis; õhuga segatult
moodustab
ohtliku,
süttimisel
plahvatava gaasi, mistõttu kaevan
dusis peab töötama eriliste nn.
deevi kaitselampidega (^-).
kaeve, om. kaebe, kaebamine,
kaeve, om. kaeve, kaevamine,
kaevik, jooksu- e. kaitsekraav
väeliinil teotseva jalaväe kaitseks;
kaevatakse sik-sakiline või sirgevõitu ja vahevallidega.
kaevis, väljakaevatav maapõuevara.
kaevits e. uurits, terasest tööriist
kaevurherilased
graveerimiseks; liigitatakse lame-,
•õõnes-, ümar- jne. kaevitsaks.
kaevurherilased,
putukasugukond kiletiivaliste seltsist, teevad
pesa mulda, liiva jne., surmavad
putukaid mürgise pistega ja too
vad neid oma tõukudele toiduks.
Meil esinevad esijoones kärbsehunt, mardikahunt ja röövikuhunt.
kaevus (II vältes), kaevanduse
püstkäik, šaht, võimaldab ühen
duse pidamist maa-aluste kaevan
duste ja maapinna vahel.
kafrid (ains. kaffer) = kahvrid.
kaftan, idamaise päritoluga pikk
meestekuub.
kagu, rahvusvaheliselt lühend.
SE, ilmakaar: lõuna-ida.
kaha, mingi peene pikema asja
laiem ots või osa, näit. lusikal;
hunnik, kokkukuhjatis; ka kahv.
Kahala järv asetseb Kirde-Harjumaal, Kuusalu khk-s, 3,4 km2.
kahar, om. -a, (oksa külge) ko
barasse koondunud mesilaspere e.
sülem (siilemlemise e. pereheitmise
puhul). Siit: kahardumine.
kahasse tegema, mingit
tööd
(eriti heina) nii tegema, et tegija
saab töötasuks poole töösaadusist.
kaheidulehelised, kateseemneliste
õistaimede klass; nende idul on
seemnes (erandid välja arvatud)
kaks idulehte. Vastand: üheidulehelised.
kahekojalised taimed, õistaimed,
mille isas-õied asetsevad ühel ja
emas-õied teisel taimel, näit. paju,
haab, nõges.
kaheksahaarmelised,
limuste
selts peajalgsete klassist, osalt
suured mereloomad, kaheksa (ma
dalate iminappadega varustatud)
haarmega — saagi püüdmiseks ja
kasutamiseks. Siia kuuluvad näit.
tavaline kaheksajalg
(Lääne-Euroopa rannavetes ja Vahemeres),
meriämblik ja paberlaevuke (mõl. Vahemeres).
kaheksatahukas,
kaheksatahk e. oktaeeder,
kaheksa võrdkülgse kolm
nurgaga piiratud korra- Kah.
pärane keha. '
tahuta*
544
kahjavärvid
kahekujusus = dimorfism,
kaheti, kahekordselt,
kaheudama = kahestama,
kahenema, kahekordseks või ka
heks kujunema. Vt. ka geminatsioon, bifurkatsioon.
kahepaiksed e. amfiibid, klass
selgroogseid loomi, külmaveresed,
paljanahased, elavad magevees ja
maal niiskes õhus, nooreas hinga
vad vees lõpustega, täiskasvanuina
vees ja õhus kopsudega. Siia kuu
luvad näit. konnalised ja saba
konnalised.
kahepoolse töötamisega silinder,
tehn., silinder, kus gaas või aur
surub kord ühelt, kord teiselt
poolt.
kahestama, kahekordseks
või
kaheks tegema.
kahetahuline nurk, nurk, mille
moodustavad kaks lõikuvat tasa
pinda.
kahetama, kurja pilguga nõiduma.
Kaheteistkümne tahvli seadused,
Rooma vanim seadustik, koostatud
451—450 e. Kr.
kaheti, kahekaupa; kahte viisi,
kahetiivalised, putukate
selts,
ühe tiivapaariga (tagatiivad kuju
nenud tasakaalu-elundeiks), imemissuistega, täismoondega putu
kad, kokku u. 48 000 liiki. Täht
samaid sugukondi: sääsklased, kihulased, parmlased, päriskärblased, kiinlased jpt.
kahevõitlus e. duell, endisaegse
kombena kindlate reeglite järgi
kahe inimese vahel peetav võitlus
auhaavamise
hüvituseks;
nüüd
seaduslikult keelatud.
kahhel (om. kahli, os. kahlit) e.
kahvel, põletatud sauest plaat (või
ahjupott), mis ühest küljest kae
tud valge voi värvilise glasuuriga;
tarvitatakse ahju väliskülje, põ
randa ja seina katmiseks,
kahima, (malendit) ohverdama,
kahjasinine, indigosinine,
kahjavärvid, vees lahustumatud
värvained (küüpvärvid); valmista
takse
antratseenist,
värvimisel
muudetakse lahustuvaiks naatri-
Tahvel 25
Klassitsism.
1.
2.
Teatrihoone Berliinis.
Tartu Ülikooli Loomaarsti-teaduskonna hoone.
Tahvel 26
Jaan Koort:
1) Rahu. 2) Pr. Kõõrdi pea.
3) Palvetaja 4) Mehe pea.
545
kahjum
umhüdrosulfitiga leelislikus kesk
konnas.
kahjum, kahju
majandusettevõtte tegevusest, ärikahju.
kahjundama (kedagi), kahjumit
tekitama (kellelegi).
kahjurid, kahjusünnitajad, tava
liselt loomad, esijoones mitmesug.
putukad, kes kahjustavad viljatavaid taimi või rikuvad nende
vilja ning inimesele vajalikke tarbe-esemeid, kurnavad kasulikke
loomi, levitavad haigusi jne. Pealiigitus: taimekahjurid, looma- ja
elamusöödikud.
kahjuritõrje, esijoones
taime
kaitse alal, taotleb kahjurite kah
juliku tegevuse ärahoidmist, kasu
tades selleks väga mitmesuguseid
vahendeid vastavalt kahjuri ise
loomule ning asukohale.
kahjustama (kedagi), kahju te
kitama (kellelegi).
kahk, om. kahu, kobin, sahin,
kahkjas, os. -jat, kahvatu,
kahkuma, veidi kõvaks külmetuma.
Kahkva, end. vald Kirde-Võrumaal, Räpina khk., 1208 ei. (1934),
alates 1. IV 39 kuulub Veriora,
osalt Räpina ja Orava valda.
kahl, om. -u, kimp, tuust, salk
(salgu), väike hunnik (heinu vms.).
kahlak, kahl, väike sületäis.
kahm, om. -u, kärmus, väledus.
Kaho, Hugo, taimeteadlane, *
1885;
1921—23
taimefüsioloogia
dots. ja a-st 1923 prof. Tartu Üli
koolis, alates 1938 Ülikooli rektor;
avaldanud
erialalisi teaduslikke
uurimusi.
kahu, algav, kerge külm.
kahukas, os. -kat, kähar,
kahur, liik suurtükke, tavaliselt
pika rauaga, kuuli madala lendjoonega.
kahutama, veidi (kõvaks) kül
metama e. külmuda laskma.
kahv e. haam, kotitaoline raami
ga kalavõrguke varre otsas.
kahvel, om. kahvli, os. kahvlit,
toiduhark; harklüliti (-<-) haruline
osa; mer., ümar puu kahvelpurje
ülaääre kinnitamiseks. Vt. kahhel.
ERL 3. VII 39.
Kairo
kahvelkuunar, mer., = kaljas,
kahvelpuri, suur nelinurkne alu
mine puri kaljasel või jahil.
kahvrid e. kafrid, bantu neegrite
rühm Kagu-Aafrikas, Kapimaast
Delagoa laheni, suured, tugeva
kehaehitusega, u. 1,3 milj. in.
Tähtsamad hõimud: suulud ehk
suulukahvrid ja betšuaanid.
kai, om. kai, sadamasild; kind
lustatud kaldasein e. kaldamüür.
Kai, Kaia, naisenimed.
Kaiavere järv asetseb Tartu
maal, Kudina vallas, 2,4 km2,
kaidis = natüürmort.
Kaido, mehenimi.
Kaie, naisenimi.
Kaifeng, maakonna- ja kaubanduslinn Kesk-Hiinas, Huangho lä
hedal, 400 000 ei. Oli Hiina pea
linn a. 960—1125.
Kaigo, mehenimi.
Kaik, om. Kaigu, mehenimi,
kaikuma, kaikuda, kaigun, val
justi kõlama, kajama.
Kailas, Uuno, soome luuletaja,
* 1901, f 1933; avaldanud rea luu
letuskogusid, mis vormilise küp
suse kõrval silma paistavad eriti
surmameeleolude sugestiivse käsit
lusega.
kailud, taimeperekond kanarbikuliste suguk-st, näit. Eesti raba
des sookail, igihaljaste nahkjate
lehtedega mürgine põõsas (kasu
tatakse koitõrjeks).
käinum, roomaja krokodilllaste
suguk-st, kuni 4 m pikk, elab
troopilise Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgedes ning järvedes.
Kaimo, mehenimi.
Kain, Aadama vanem poeg, sur
mas oma venna Aabeli, neetuna
pidi hulkuma kõrves,
kainiit, liik kaaliväetisi.
kaini märk, mõrvari
tunnus,
needusmärk.
kainozoiline aegkond, uus-aegkond maakera ajaloos. Vt. geoloo
giline ajajaotus.
Käinu, mehenimi.
Kairo, Egiptuse pealinn ena
masti Niiluse alamjooksu paremal
kaldal, Aafrika suurim linn, suur35
käisel
546
kaubanduse ja kultuuriline kes
kus, kuulsa ülikooliga, erakord
selt rikas islami kunsti ehitusmälestistest (ms. üle 500 mošee), 1,1
milj. ei., neist u. 75 000 eurooplast,
käisel, os. kaislat, vt. kaislad.
Kaiser, Georg, saksa kirjanik,
* 1878; avaldannud rea ekspressio
nistlikke
näidendeid
(,,Hommi
kust keskööni", 1916, „Gaas“ I—II,
1918—20, jt.), mida on mängitud
ka eesti laval.
kaislad, mõned kõrkjaliigid, näit.
järvekõrkjas e. järvekaisel, mis
annab punumismaterjali.
Kaisma, vald Kirde-Pärnumaal,
Pärnu-Jaagupi
khk.,
1143
ei.
(1934), alates 1. IV 39 suurendatud
Viluvere v. enamiku ja Enge v.
osa juurdeliitmise teel.
kaitse, om. -, kaitsemine, kaitsetegevus, -korraldus; kaitsev vari.
kaitse, om. kaitsme, kaitseva
hend; kaitsekork.
kaitse-, vt. ka sõja-.
„Kaitse Kodu“, Kaitseliidu aja
kiri, asutatud 1925.
kaitsekork, kergesti sulavast iso
leeritud
peentraadist
koosnev
elektrikaitsme vahetatav osa, mis
siis ära sulab, kui ei.-voolu tuge
vus tõuseb üle lubatud piiri; sel
lega välditakse elektrimasinate ja
-aparaatide „läbipõlemist".
kaitsekraav = kaevik.
Kaitseliit, vabatahtlik seltskond
lik omakaitse-organisatsioon Ees
tis riikliku julgeoleku kindlustu
seks; loodud 1917 Tallinnas Oma
kaitsena, oli Saksa okupatsiooni
ajal põranda all, üleriikliku Eesti
Kaitseliiduna asutatud nov-s 1918,
Vabadussõja ajal toetas tõhusalt
kaitseväge ja hiljem soikus, kuni
ta pärast 1. dets. 1924 uuesti ra
jati jõulise org-ina. Koosneb malevaist ja need malevkondadest.
Tema juurde kuuluvad Naiskodu
kaitse, „Noored Kotkad" ja ,,Ko
dutütred".
kaitsepolitsei, poliitilise politsei
nimetus kuni 1925.
kaitsepooge (om. -pooke) e. inokulatsioon, pisikumürkide, surma
kaja
tud või nõrgestatud nakkuspisikute jne. kehhaviimine, et orga
nismis esile kutsuda mingi nak
kushaiguse vastaste kaitseainete
valmistamist.
kaitseseisukord, erakordne sise
riiklik seisund, mille puhul ava
liku korra ja julgeoleku huvides
kodanike tavalised põhiõigused ja
vabadused on kitsendatud. Kuu
lutatakse meil välja Vabariigi pre
sidendi poolt Riigikogu kinnitusel
ja kestaja ühekordselt kuni aasta;
mobilisatsiooni korral hakkab aga
maksma automaatselt. K. ajal on
eriline võim sõjavägede ülemjuha
tajal ja sisekaitseülemal, samuti
siseministril.
kaitsetoll, toll mingilt sissevee
tavalt kaubaliigilt vastava kodu
maise majandusharu kaitseks vä
lismaise võistluse vastu.
kaitseventiil, vt. seletust artiklis:
aurukatla armatuur.
kaitsevõrk, nõrga värviga trüki
tud muster väärtpaberil või doku
mendil nende jäljendamise ja võlt
simise raskendamiseks.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutised, meie sõjaväeliste õppeasu
tiste 1923 moodustatud ühend, ala
tes 1938 Sõjavägede Õppeasutised.
kaitsevägi, sõjaväe nimetus meil
kuni 1937. aastani.
kaitsevärvus e. kaitsevärv, ka
varjevärvus, loomade värvus, mis
on samane nende elupaiga värvu
sega või sellele lähedane; ka sõdu
rite rõivastise ümbruspärane vär
vus.
Kaiu, end. vald Lõuna-Harjumaal, Juuru khk., 1 367 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on Kuimetsa valla
keskosaks.
Kaiu järv asetseb Põhja-Tartumaal, Maar ja-Magdaleena khk-s,
ja on ühenduses lähedase Jõemõisa järvega.
Kaivas, om. Kaiva, os. Kaivast,
juutide ülempreester, Jeesuse hukkamõistja.
kaja,
metsaäärelt,
mägedelt,
müürilt või muult eemalolevalt pin
nalt peegeldunud hääl; jur., koh-
Kaja
547
tualuse palve tagaselja
tehtud
kohtuotsuse uueks läbivaatamiseks
kohtualuse juuresolekul.
Kaja, naisenimi.
„Kaja“, Tallinnas 1919—34 põl
lumeestekogude häälekandjana il
munud päevaleht, 1935 asenda
tud laiemal alusel oleva „Uue
Eestiga".
Kajaani, kaubalinn Põhja-Soomes, Oulu järve lähedal, Kajaani
jõel, puutööndusega, 7 500 ei.
kajak, om. -u, eskimote süst, ta
valiselt loomanahkadest luuraamistikul.
kajakalised, linnuselts, pikkade
nooljate tiibadega
rannalinnud,
head lendajad ning ujujad, kalasööjad, pesitsevad maas
hulgi
koos. Siia kuuluvad esijoones ka
jakad
(meil näit. kalakajakas,
naerukajakas, tõmmu kajakas, me
rikajakas e. kalakull jt.) ning tii
rud (viimased sirge nokaga).
Kajanus [-jaa-], Robert, soome
helilooja ning orkestrijuht, * 1856,
f 1933; kasutas orkestrihelinditeks
soome rahvuslikke aineid,
kajut, eluruum laevas,
kakaduud, linnuperekond papagoiliste seltsist, suletuttidega peas,
näit. roosa kakaduu; elaAfö.
vad peam. Austraalias ja
Tvl
Malai saarestikus; mitu
J
liiki on puurilindudeks.
kakandilised, kõrgemate vähkide selts, lameda
kilbistatud kehaga loomad, 1—2,5 sm pikad, ela, ,
i
/ ....
Kakaduu.
vad enamasti meres (näit.
merikilk), ka magevees (näit. vesikakand) ja niiskeis kohtades (näit.
mullakakand ja keldrikakand).
kakaopuud, puude perekond haisupuuliste
suguk-st,
troopilises
Lõuna-Ameerikas ja Lääne-Aafrikas, õied vahetult
tüve küljes, kurgikujuli
sed viljad täis kakaoube, mis toorelt on mõrudad. Peamiselt ühe lii
gi ubadest saadakse üm
bertöötamisel heamaitse- Kakaopuu
list kakaod, nimelt seem- viljadega.
Kaksikud
nete käärida laskmise, kuumuta
mise, koorimise ning jahvatamise
teel, kusjuures neist välja pressi
takse kakaovõi e. -õli (kooritud
kakao-oad sisaldavad rasva 45—
50%, peale selle valke, tärklist ja
1 3% erutavat ainet teobromiini).
Kuiv jääk peenendatakse kakao
pulbriks ning on põhiaineks šokolaadi
valmistamisel.
Kakao-õli
kasutatakse seepide ja arstimite
tegemisel. Suurema osa kakao üldtoodangust annab Kullarannik.
kakk, om. kaku, leiva- või saia
päts; lind, vt. kakulised.
kako-, kreeka eesliide võõrsõ
nus, täh. 'halb-’, ’paha-’, ’eba-’ jne.
kakofoonia, muus., ebakõla; eu
foonia e. heakõla vastand.
kaksama, ära lõikama, ära kis
kuma.
kaksi, kahekesi; kahekordselt,
kaksikabielu = bigaamia.
kaksikkonsonant = geminaat.
kaksikkumer, kahelt poolt ku
mer (lääts).
kaksiklased, kalanugilised imiussiliste seltsist, elavad lõpustel,
eriti karpkaladel, kasvavad vane
malt kahekaupa kokku.
kaksikniurdumine, reeglipäratute
kristallide omadus lahutada val
guskiirt kaheks, mistõttu kristalli
läbi vaadatud esemed näivad ka
hekordsed.
kaksiknõgus, kahelt poolt nõgus
(lääts).
kaksikpunkt e. koolon, kirjava
hemärk :, esineb otsese kõne,
loenduse,
seletuse,
põhjenduse
jms. ees.
kaksiktähed, kinnistähed, mis
palja silmaga vaatlusel näivad
ühena, lähemal uurimisel osutu
vad aga kahest koosnevaks.
kaksikud, kaks korraga ema
üsas arenenud ja teineteise järel
sündinud last; tekivad kas ühest
munarakust, millel on kaks lootealget (lapsed on sel juhul ühte
sugu ja ühetaolised), või kahest
eri munarakust.
Kaksikud,
tähtkuju
põhjataevas, zodiaagivöös; selle kahte he-
kaksikvokaal
548
ledamat tähte nimetatakse Kastoriks ja Polluksiks.
kaksikvokaal, keelet., = diftong,
kaksissool, kahe soola keemiline
ühend.
kaksis-v, tähe w nimetus,
kaksliige, kahe üksliikme ühen
dus + või —märgiga, näit. avaldi
sed: a + b; 3a3b -f- 2cd2; 5x2—3y.
kakssuulased,
loomaperekond
imiussiliste seltsist. Siia kuulub
lammaste ja veiste maksas nugiv
puulehe-taoline uss, maksakaan e.
maksalutikas.
kaksteistsõrmik, inimese peen
soole esimene osa, järgneb maole
(tema pikkus vastab u. 12 sõrme
laiusele).
kaksus, kaksik-olusus, duaalsus,
kaktused, väga mitmekesise tüvemoodustusega (kerajad, torujad,
lehtjad) paksulihalised mahlakad
taimed, enamasti lehtedeta, karvade
ja ogadega varustatud, sageli tore
date õite ja marjataoliste viljade
ga. Pärinevad Ameerikast, kasva
vad soojade maade päikeserikkais
kuivades kohtades, näit. kõrveäärtel, koguvad endasse vett, kanna
tavad kauast põuda. Omavad täht
sust veerikka söödataimena, kus
juures mitmed liigid annavad ka
söödavat vilja. Omapärase kuju,
ilusate õite ja ogade tõttu peetakse
paljuliigilisi kaktusi Euroopas ilu
taimedena (opuntsiad, leht-, küü
nal-, siil- jne. kaktused).
kakulised, rahvasuus öökullidena
tuntud linnuselts, mis koosneb
ühest, nimelt kaklaste suguk-st;
väga hea kuulmise ja nägemisega,
konksja noka, teravate küüniste,
suure pea ja suurte silmadega li
hasööjad öölinnud, silmad piiratud
sulglooriga. Meil esinevad näit.
kassikakk, kodukakk, sooräts jt.,
harva talvel ka lumekakk; Eestis
puuduv loorkakk omab eriti välja
kujunenud, kaheosalist loori.
Kaiaabria, Itaalia mägine lõunapoolsaar vastu Sitsiiliat (Kaiaabria
mägedega), metsane maa viljakate
orgudega.
Kalamaja
Kalabar, maakond ja kaubalinn
Kagu-Nigeerias.
kalabari uba, ronipõõsas LääneAafrikas, liblikõieliste
suguk-st;
selle suured neerjad ning mürgi
sed seemned leiavad kasutamist
arstinduses.
kalabrees, laiaääreline pehme
kaabu (Kaiaabria algupära).
kalad, selgrooliste loomade klass;
elavad vees, hingavad lõpustega,
liiguvad saba jõul, jäsemete ase
mel omavad paarituid ja paarilisi
uimi (näit. rinna- ja kõhu-uimed,
mida
kasutatakse
tüürimiseks),
enamasti ujupõiega loomad, keha
tavaliselt kaetud soomustega. Si
givad vette heidetavate munade,
nn. marja abil (kudemine), vähe
sed poegimise teel. Toitumisviisilt jagunevad rööv- ja lepiskaladeks, elukoha poolest magevee-,
riimvee- ja merekaladeks. Kalade
klassi kuuluvad seltsid: sõõrsuulised, kõhrkalalised (hailised, railised jm.), kopskalalised, vaapkalalised ja luukalalised (avapõielised
ning sulupõielised).
Kalahari, liivakõrb ja rohtlamaa
Briti Lõuna-Aafrika keskosas, ligi
1 milj. km2, soolajärvedega.
kalahautamine, tavaliselt väär
tuslike kalade, meil esijoones lõhi
laste marja kunstlik hautamine
vastavais haudeaparaatides, seal
loodud soodsais tingimusis.
kalajahu, kaladest või kalajäätmeist (pärast rasva kõrvaldamist)
kuivatamisel ning
jahvatamisel
saadav loomasööt.
kalakaan, parasiit, nügib kalade
nahal, eriti kalatiikides.
kalakull, vt. kajakalised.
kalakurg, lind, = haigur,
kalaliim, rohunduses tarvitatav
aine (läbipaistvad lehekesed), saa
dakse kalanahast ning -luudest ja
tuurlaste ujupõiest.
kalaluu, kius-sarvis, kiusvaalaliste kiuste sarvaine, kasutatakse
näit. korsettide tegemisel; ka seepialuu.
Kalamaja, Tallinna loodepoolne
linnaosa Kopli teede ja mere, tei
kalamaksaõli
549
selt poolt raudteejaama ning Kopli
vahel.
kalamaksaõli e. maksarääs, vän
ge maitsega selge kollakas õli tprsakala maksast, sisaldab A- ja
D-vitamiine; ravimina hoiab ära
ning parandab rahhiiti.
kalamari, harilikult suuri hulgi
esinevad munad emakala munasarjas, kust nad kudemisel vette
satuvad; kasutatakse kalahautamiseks ja kaaviarina (<-) toiduks.
kalambuur, Mr j., sõnamäng, sõnamängu-nali.
kalambuur-riim, homonüümidest
(-*—) koostatud riim.
kalamiteet, häda, viletsus,
kalamürgid, paljudel kalaliikidel organismis toodetavad mürk
ained, leiduvad meil näit. angerja
veres ja silmude limas; rikkiminevas kalalihas pisilaste toimel tek
kivad mürkained, söömisel kutsu
vad esile kalamürgistust.
Kalana marmor, marmoritaoline
lubjakivi Kalana külast Pajusi val
las, Viljandimaal.
kalander, om. -dri, os. -drit,
kuumutatavate seadvaltsidega ma
sin riide, paberi või naha silumi
seks ja nendele läike andmiseks.
Kalanduskoda, kutsealane oma
valitsus kalanduse arendamiseks
ja sel alal teotsejate kutsehuvide
kaitseks.
kalapüügiriistad
moodustavad,
vastavalt üksikuile kalaliikidele,
kalastuskohtadele ja -viisidele vä
ga mitmekesise püügiriistade eri
ala. Tähtsamate peatüüpidena esi
nevad siin võrk, noot ja mõrd,
millest igaüks jaguneb vastavalt
otstarbeile
paljudeks
liikideks.
Väiksemaist püügiriistust on tun
tud näit. und, vedel (om. -i), kahv
ja ahing.
Kalarand, mereranna osa Tallin
nas, sadamast läänes, kalasada
maga.
kalarasv e. traan, vaalalt, hül
gelt või hailt saadav rasv.
kalasi, tarvilikus jämeduses puuliist võrgusilmade sidumiseks,
kalasisalikud = ihtüosaurused.
kaleidoskoop
kalbe, surnukahvatu.
Kalbus, Tõnis, advokaat ning rii
gitegelane, * 1880; on olnud Asu
tava Kogu ja Riigikogude liige,
korduvalt kohtuminister, 1928—30
kohtu- ja siseminister.
Kalchas, Homerose ,,Iliase“ jär
gi ennustaja kreeklastel Trooja all.
Kalda, alates 1. IV 39 vald Põhja-Setumaal, Pihkva järve rannari
bal, end. Külje v. alal.
kaldapääsuke, lind pääsulaste suguk-st, pesitseb hulgi püstkaldasse
uuristatud käikudes.
kaldaõigus e. rannaõigus, järve,
jõe või mere kaldani ulatuva maa
ala valdusest tekkivad valdaja õi
gused.
Kaldea, alates u. 1000 e. Kr. Babüloonia lõunaosa, hiljem kogu
Babüloonia nimetus.
kaldealased, u. 1000 e. Kr. Pär
sia lahe äärest Kaldeasse tunginud
(tõenäoliselt) semiidi rahvatõug;
olid kuulsad täheteaduse ning ast
roloogia harrastajad.
kaldenurk, kaid- ja rõhtpinna
vaheline nurk.
kaldpind, tasapind, mis moodus
tab teise, esijoones rõhtsa tasapin
naga mingi nurga (väiksema kui
90°); on lihtmasin, tarvitatakse
koormate vähehaavaliseks tõstmi
seks. Kaldpinna eriliikideks on
kiil ja kruvi.
kaldruut, võrdkülgne rööpkülik,
romb.
kaldus, kaldu-olek; kallakusuhe.
kale, om. -da, vali, kõle, kõva,
karm.
kale, om. kale, liik kalapüügi
riistu.
Kaledoonia, praeguse Põhja-Šotimaa nimetus vana-ajal.
Kaledoonia mäed, mäestik piki
Skandinaavia poolsaart ja PõhjaŠotimaal.
kaleidoskoop, optiline riist va
helduvate korrapäraste värviliste
ornamentide
tekitamiseks
nurgi
torru asetatud peeglite ja värviliste
klaasikillukeste abil; tarvitatakse
kunsttööstusis mustrite moodusta
miseks.
kaleidoskoopiline
550
kaleidoskoopiline, kirju, vahelduv,
kalendaarium, tähtpäevade ni
mestik kuupäevade järjekorras.
kalender, om. -dri, os. -drit, aja
arvamise korraldus, eriti ühe aas
ta piires (jaotus kuudeks ning päe
vadeks jm.). Nüüdisaegne kalen
der pärineb roomlaste k-st, mis põ
hines Kuu liikumisel, oli 354 päe
va pikk ning jagunes 12-ks eba
võrdseks kuuks, algusega 1. märt
sil, kusjuures aeg-ajalt võeti va
hele üks lisakuu. J. Caesari poolt
a. 45 e. Kr. maksmapandud nn.
juuliuse kai. põhines Päikese liiku
misel, kusjuures a. algust loeti 1.
jaanuarist. Selle puudusi hakkas
kõrvaldama 1582 paavst Gregorius
XIII korraldatud nn. gregooriuse
kalender (vt. lähemalt ajaarvami
ne), mis järk-järgult on üldmaks
vusele pääsenud. Juutidel ja muhameedlastel on olemas ka veel
oma eriline kalender. — Meie
nüüdses kalendris aasta jaguneb
12 kuuks, millest veebruaris on 28
(lisa-aastal 29) päeva, 4-s kuus
(aprill, juuni, sept., nov.) 30 ja 7
kuus 31 päeva. Nädalapäevad lan
gevad eri aastail eri kuupäevile.
Osa pühi on kindlate kuupäeva
dega seotud, teine osa aga liikuv.
Kalender on ka kalendriandmeid
sisaldava käsiraamatu nimetus.
katendid [-le'-\ (lad. calendae),
iga kuu esimene päev roomlastel.
kalendriaasta, aasta, mis loetakse
1. jaanuarist kuni 31. dets-ni. Vrd.
eelarveaasta.
kalendrimärgid tähistavad esi
joones kalendreis Kuu faase (<—),
näit. |j|) = noorkuu, 3* = I veerand, f||| = täiskuu,
= viimane
veerand.
kaless, kerge hobusõiduk nelja
ratta ja nelja istmega (peale kutsaripuki).
kalestama, kaledaks tegema; me
talli pinda karastama.
kalev, vanutatud, karvakihiga
kaetud villane riie.
Kalev, Kreutzwaldi „Kalevipojas“ muinaslooline Eesti esimene
kalgendus
kuningas, Kalevipoja isa; ka me
henimi.
„KaIev“, 1) suurem spordiselts
TaJlinnas, asut. 1901; 2) spordiselts
Tartus, asut. 1901.
„Kalevala“, soome rahvaeepos,
E. Lönnrofi poolt soome-karjala
rahvalauludest kokku liidetud, il
mus esialgsel kujul 1835 ja lõpli
kus redaktsioonis 1849; sisaldab 50
laulu 22 795 värsiga.
Kalevipoeg, eesti ralivapärimusis
hiid, võitles teiste hiidudega, ehitas
Kalevipoja sänge (<-) jne., ühtede
jututeisendite järgi surmati vaen
laste poolt ' jalgade maharaiumi
sega, teiste variantide järgi jäi
kinni põrguväravasse; on samani
melise eepose kangelaseks.
„KaIevipoeg“, Fr. R. Kreutzwaldi
eepos, milles on kasutatud rahva
pärimusi Kalevipojast, neid värsistades, täiendades ja idealiseerivalt
mõtestades; ilmus eesti- ning sak
sakeelsena 1857—61, ainult eesti
keelsena 1862, K. Raua ja H. Mugasto poolt illustreerituna 1935 (V
trükk); avaldas 19. saj. teisel poo
lel suurt rahvuslikult äratavat mõ
ju; on tõlgitud värsis ja proosas
osaliselt või täielikult paljudesse
keeltesse.
Kalevipoja säng, tüüp Eesti mui
naslinnu, asetsevad mäeseljakuil
ja on mõlemast otsast piiratud valli
ning kraaviga.
Kalevlaste
Maleva,
Tallinna
spordiseltsi ,,Kalevi“ poolt 1918. a.
lõpul asutatud silmapaistev väe
osa E. Vabadussõjas.
kalfaktor, (ahju-)kütja, teener,
kalganiroliud,
banaanitaoliste
troopiliste taimede perekond ingveriliste suguk-st; neist päris-kalganirohi annab terava vürtsilise
maitsega arstimit, nn. kalganijuurikat e. isujuurt.
kalgastuina, kõvaks, tardunuks
minema, tardudes kokku minema,
kalge, kale, kange, paindumatu,
kalgenduma = kalgastuma.
kalgendus e. koagulatsioon, kolloidsete ainete (näit. valkude) kõ-
kalibreerima
551
vastumine kuumuse või elektro
lüüdi (-*-) toimel.
kalibreerima — kaliibrima.
Kälidäsa [-daa-], india kirjalik
arvatavasti 4. saj-st p. Kr.; kirjutas
fantaasiarikkaid, vormilt täiuslikke
lüürilisi ja eepilisi töid, oli a_ga
eriti silmapaistev draama alal (,,Sakuntalä“).
kalidukt, soojus- e. küttetoru
keskkütte juures.
Kalifaat, muhameedlaste suur
riik, mille rajas esimene kaliif Abü
Bakr (632—634) kogu Araabia alis
tamisega. Abü Bakrile järgnenud
kaliifid ’Omar ja ’Othmän liitsid
riigiga Palestiina, Süüria, Egiptuse
ja muid alasid. Mu’avija I (661—
680) laiendas veelgi K. valdusi, viis
residentsi Mediinast Damaskusse ja
kindlustas kaliifivõimu, seda pä
randatavaks muutes enda (Omaijaadide) soole. Mu’avija järeltuli
jate ajal saavutas K. oma suurima
ulatuse, haarates enda piiresse ms.
kogu Põhja-Aafrika ja suure osa
Hispaaniast. 750 kukutati Omaijaadide dünastia ning valitsema
asus Abbassiidide sugu, kelle ajal
residents viidi üle Damaskusest
Bagdadi.
Harün-ar-BašTd
(786—
809) jagas K. oma poegade vahel
ning lõi sellega eeldused riigi hili
semale järk-järgulisele nõrgenemi
sele. Bagdadis lõppes kaliifide va
litsus 1258, kuid riigi mitmes ise
seisvunud osas püsis see hiljemgi
(Cõrdobas kuni 1492). Egiptuse ka
liifi võim läks pärast Egiptuse val
lutamist türklaste poolt üle Türgi
sultanile ning kaotati lõplikult
1924.
kalifeed, keskelt väljasopistunult
laiad ratsapüksid.
Kalifornia, maa-ala Põhja-Ameerikas, Vaikse ookeani rannikul;
selle lõunaosa Kai. poolsaarel,
Alam-Kalifornia, kuulub
Mehhi
kole, kuna põhjapoolne enamik,
Kai. e. Ülem-K., moodustab Am.
Ühendriikide
suurema
osariigi,
410 000 km2, u. 6 milj. ei. Maa ala
läbivad pikuti rannikumäed ja sise
maal Sierra Nevada kõrged aheli
kaljas
kud, vahekohal suurem nõgu. Il
mastu rannikul pehme, sisemaal
kuiv ja mandriline (talvel külm,
suvel kuum). Põhjaosis ja mäes
tikes hiiglasuurte okaspuude met
sad (vt. pilti lk. 78). Maavarad:
nafta, kuld, hõbe, elavhõbe jm.
Orgudes osalt kunstliku niisutu
se abil arendatud elav teraviljaning puuviljakasvatus. Edenenud
metsandus, mäe- ja filmitööndus.
Suurimad linnad: Los Angeles ja
San Francisco.
Kalifornia laht, 1120 km pikk,
kuni 2300 m sügav, lahutab Kali
fornia poolsaart Põh ja-Ameerika
mandrist.
kaliiber, om. kaliibri, os. -brit,
1) peamiselt tulirelvade toru siseläbimõõt, samuti
kuuli ja mürsu
välis - läbimõõt;
2) poltide, tap
pide ja puuritud
mulkude või au a—tapi-Kaliiber
ja b — mulgukude
täpsuskaliiber}.
mõõduriist; vii
mast nimetatakse ka katsiseks.
kaliibrima e. kalibreerima, ese
mete (kuulide, torude, võllide jne.)
mõõte täpsustama.
kaliif, Kalifaadi (<-) valitseja,
Muhamedi järglane tema vaimuli
ku ja ilmliku valitsusvõimu kand
jana.
kalikstiinid, vt. hussiidid.
kalingur, ühevärviline peenevõitu puuvill-riie; kasutatakse vood
riks, raamatute köitmiseks jne.
Kalinin [-Z/f-], Mihhail, Vene
kommunistlik riigimees, * 1875;
alates 1923 Nõukogude Liidu Täi
desaatva Keskkomitee, a-st 1936
Ülemnõukogu esimees.
Kalinin [-Z/t-], kuni 1932 Tver,
linn Volga ülemjooksul, MoskvaLeningradi raudtee ääres, tekstiiltöönduse keskus, 148 000 ei. (1933).
kalits, om. -a, (püksi-) tasku,
kaljas (om. -e) e. kahvelkuunar,
kahe- või enammastiline purjekas,
mille mastides on all suured neli
nurksed
kahvelpurjed
ja
ülal
kolmnurksed toppseilid (topp-pur-
Kaljo
552
jed) ning klüüverpoomis kolm
nurksed klüüverpurjed.
Kaljo, Kalju, mehenimed,
kaljuhaud, hauatüüp vana-ajal
Egiptuses ja mujal, raiuti kaljusse
kas rist- või püstloodis, oli vahel
mitmeruumiline ja rohkesti kau
nistatud.
kaljujoonis, eel-ajaloolisel ajal
kaljule raiutud või maalitud joo
nis. Põhjamail (Norras, Rootsis ja
mujal) pärinevad k-d peam. pronk
siajast ning kujutavad eeskätt mit
mesuguseid jahiloomi.
kaljukass,
tumepruun
karusloom kärplaste suguk-st, kuni 75
sm pikk, elab põhjapoolseis metsaseis mägedes, annab pikakarvalist
head karusnahka.
Kaljukits, tähtkuju lõunataevas,
zodiaagivöös.
kaljukitsed,
kitsede alamperekond, kõrgmägede loo
mad tugevate sarvedega,
väga osavad ronima ja
hüppama, näit. alpi kal
jukits, kuni 1 m õlakõrgusega, säilinud Al
pides ainult kohati.
Kaljukitse pöörijoon,
rööbikring
ekvaatorist
23,5° lõuna pool.
kaljukotkas, suur rööv- Kaljukits,
lind kulliliste seltsist.
kaljulaid, om. -laiu, os. -laidu,
kaljusaareke.
Kaljumäed e. Kaljumäestik (ingl.
Rocky Mountains), Põhja-Ameerika
Kordiljeeride idapoolsed ahelikud
peam. Kanadas ja Am. Ühendriiki
des, viimases kuni üle 1500 km
Vaikse ookeani rannikust idas;
pikkus u. 5000 km, suurim kõrgus
4395 m.
kaljumägerlased,
kabja laadi
küünistega kodujänesetaoliste ime
tajate sugukond Edela-Aasia ning
Aafrika kivistel aladel, näit. kaljumäger e. daman Lõuna-Aafrikas.
kaljundik, kaljune maakoht,
kaljutempel, kaljusse
raiutud
tempel, esineb levinud templitüübina eeskätt Indias (vt. pilti lk. 487].
Kaljuvald, A. F., ps., õige nimega
Kallas
Tombach, Aleksander Ferdinand,
* 1872; teotsenud möödunud saj.
lõpul luuletajana ja hiljem tõlki
jana (näit. „Hamlet“ 1910).
Kaljuvee (kuni 1929 Kalkun), Ju
lius, õpetaja ning koolikirjanik,
esijoones loodusteaduslike käsiraa
matute alal, töötanud peam. Tal
linnas, * 1869.
kalk, om. kalgi, kõva, paindu
matu, kivine; südametu.
Kalka, praegune Kalets, jõeharu Aasovi mere lähedal; siin
purustas tatarite vägi 1223 vene
lasi.
kalkeerpaber e. pauspaber, min
gi õli või vaiguga immutamisel
läbipaistvaks tehtud paber kopee
rimiseks.
kalkopüriit, vasemaak, CuFeS2,
sisaldab üle 34% vaske, erik. 4,2.
kalkulaator, kalkuleerija, arve
ametnik.
kalkulatsioon,
kalkuleerimine,
arvutlus; maj., kauba ostu-, oma
ja müügihinna kindlaksmääramine.
Liigitus; tööstuslik ja äriline kalk.;
eel-, vahe- ja järelkalkulatsioon.
kalkuleerima = arvutlema.
kalkunid, linnuperekond faasanlaste suguk-st, elavad Põhja- ning
Kesk-Ameerikas.
Kodukalkuneid
esineb mitmes tõus ning värvuses
ja neid peetakse väärtuslike lihalindudena,
esijoones
suurimat
neist — ameerika pronkskalkunit.
Kalkuta [-leu'-], Bengaalia pro
vintsi pealinn ühel läänepoolsel
Gangese suudmeharul, Briti In
dia suurim linn ja majanduskeskus, eriti džuudi töötlusega, üli
kooliga, ühes eeslinnadega ligi
1,5 milj. ei. (1931). — Oli kuni
1912 Briti India pealinn.
kalkvel (olema), ääreni täis; tur
sunud.
kallang, ühekordne kallamine
või kaldumine.
Kallas, Rudolf,
kirikuõpetaja
ning pedagoog, * 1851, t 1913; mõ
jukas jutlustaja, avaldanud rea
vaimulikke ja filosoofilisi teoseid
ning kooliraamatuid matem. alal.
Kallas, Oskar, eelmise vend, folk
Kallas
lorist ning keelemees, riigi- ja kul
tuuritegelane, * 1868; on olnud aja
kirjanik ja õpetaja Tartus, Eesti
saadik Soomes (1918—22) ja Inglis
maal (1922—34); omab kaalukat
tähtsust Eesti Rahva Muuseumi ja
selle arhiivraamatukogu asutajana;
organiseerinud rahvaviiside ja -lau
lude ning vanavara kogumist, aval
danud teoseid, esijoones uurimuse
rahvalaulude alalt. — Pilti vt.
tahvlil 24.
Kallas, Aino, eelm. naine, soome
kirjanik, * 1878; kirjutanud peam.
eestiainelisi teoseid: luuletusi, no
velle, pikemaid jutustusi, näiden
deid, esseid ja reisikirjeldusi, osalt
ka eesti keeles; äratanud suurt tä
helepanu eeskätt minevikuaineliste
hoolikate stilisatsioonidega ,,Bar
bara v. Tisenhusen“ (1923), „Reigi
õpetaja14 (1926) jt.; ta teoseist on
suurem osa tõlgitud eesti keelde.
— Pilti vt. tahvlil 24.
Kallas, Axel, Rudolf K. poeg,
kirikuõpetaja ning luuletaja, *
1890, f 1922; „Au langenuile" jm.
kogusid.
kallasrada, vesiliiklemise, parvetuse või kalastuse huvides tasuta
kasutamisele
kuuluv
kaldariba
veekogude ääres, haril. 10 m lai.
Kallaste, linn (kuni 1. V 38 alev)
Tartumaal, Peipsi rannikul, 1570
ei. (1939), enamasti vanausulised
venelased — kalurid ning juurvilja-kasvatajad.
kalle, om. kalde, kallakus.
Kalli, naisenimi.
kalligraafia, ilukirjutus, -kiri.
Kalli jõgi, Emajõe lõunapoolne
suudmeharu, mille üks haru tuleb
Kalli järvest.
Kalli järv asetseb Peipsi-äärsel
luhal, Emajõest kagus, 1,8 km2.
Kallimachos [-ii-], kreeka luule
taja ning filoloog Aleksandrias, *
u. 310, f u. 240 e. Kr.; kirjutas
suure hulga luule- ja proosateo
seid, äratas tähelepanu eriti oma
eleegiatega; oli Aleksandria raama
tukogu juhatajaks ning koostas
kreeka kirjanduse nimestiku ,,Pi-
553
kalmaar
nakes“, millega pani aluse biblio
graafiale.
Kallimeel, om. -e, mehenimi.
Kallio, Kyösti, Soome riigimees,
* 1873; iseseisvuse ja maareformi
eestvõitleja, mitmel korral Eduskunna esimees ja minister, seejuu
res kolm korda peaminister, ala
tes 1937 president.
Kalliope [-fio-], üks üheksast
muusast, eepilise luule hooldaja.
Kallis, om. Kalli, mehenimi,
kalliskivid e. vääriskivid, kõva
duse, läike, puhtuse, läbipaistvuse,
valgusemurdmise või ilusa värvuse
poolest silmapaistvad mineraalid.
Liigituvad päris- ja pool-kalliskivideks e. ilukivideks. Esimeste hulka
kuuluvad näit. teemant, rubiin,
smaragd, safiir, topaas, türkiis jt.,
teiste hulka mäekristall, jaspis, ah
haat, ametüst, heliotroop jt. Leidu
vad esijoones Lõuna-Aafrikas, In
dias ja Brasiilias. Kaalutakse ka
raatides; hinnatakse kaalu, harul
duse, ilu ja kuju järgi, mis nad lih
vimisel saanud. Tähtsamaid lihvimiskeskusi: Amsterdam, Antverpen,
London. Kunstlikud e. sünteetilised
k-d koostatakse keemilisel teel ja
nad omavad samast koostist ja sa
mu füüsikalisi ning keemilisi oma
dusi mis looduslikud; jäljendatud
k-d on aga lihtsad klaasisulamid.
Kallivere, küla Narva vallas,
Rosona jõe keskjooksul, 1919 ala
tiste lahingute paik; Eesti Ingeri
hariduskeskus.
Kallu, mehenimi,
kallused, kalossid,
kallutama, (püstist või rõhtsat
keha) kallakile asetama,
kalm, hauaküngas; haud.
Kalm, Hans, Soome kolonel, *
1889; organiseeris 1918. a. algul
soome vabatahtlikest „K. patal
joni" ja 1918. a. lõpul väeüksuse
„Põhja Pojad", võttes viimasega
osa Eesti Vabadussõjast 1919. a.
I poolel.
kalmaar,
limune
peajalgsete
klassist, kümnehaarmeliste seltsist,
söödava lihaga; elab Vahemeres
ja Atlandi ookeanis.
Kälmän
554
Kalman [kaalmaan], Imre, un
gari helilooja, osav opereümeister,
* 1882; tema tähtsamaid teoseid
on terve rida olnud ka eesti la
val, näit. ,,Mustlasparun", ,,Silva",
,,Bajadeer", „Maritza“ jmt.
Kalmar, ajalooliselt (eriti kesk
ajal) tähtis sadamalinn LõunaRootsi idarannikul, ölandi saare
vastas, kuulsa K. lossiga 12. saj-st,
vabrikutega, 20 400 ei. (1934).
Kalmari sõda, Taani-Norra sõda
Rootsiga 1611—13, lõppes TaaniNorra võiduga.
Kalmari unioon, peale Rootsi
alistamist (1389) Taani ja Norra
kuninganna
Margareeta
poolt
Taani, Norra ja Rootsi vahel 1397
sõlmitud liit; osutus peagi nõrgaks
ja lagunes lõplikult 16. saj. algul.
kalme, üksiku surnu matmise
koht, näit.
kivikalme,
kääbas,
(kaevatud) haud jm.
kalmeleid, om. -leiu, kalmest
surnu juurest leitud esemed,
kalmistu, surnuaed,
kalmus, veekogude ääres esinev
püsiktaim võhaliste
suguk-st kuni meet
rikõrguste mõõkjate lehtede ja jäme
da roomava juuri
kaga;
viimasest
kuivatamisel
saa
dav kalmusejuurikas e. jaanijuur lei
ab kasutamist ars
timina ja vürtsina.
kalmõkid [-mõ -],
Kalmus.
mongoli tõugu rah
vas Euroopa-Venemaa kaguosas,
Lääne-Siberis
ning
Kesk-Aasias
(peam. Altai ümbruses — mustad
e. mäekalmõkid), enamasti karja
kasvatajad, budhausulised.
Kalmõkkide autonoomne piir
kond esineb Nõukogude-Venes, Vol
ga alamjooksust edelas, 74 200 km2,
191 000 ei.
Kalnin, Alfred, läti helilooja tu
gevalt rahvusliku omapäraga, koo
rijuht ja orelikunstnik, * 1879; loo
nud oopereid, populaarseks saa
nud soolo- ning koorilaule jm.
Kalvi
kalomeetria, ilumõõtmine.
kaloorika, füüs., = soojusõpetus.
kalor e. gramm-kalor, ka väike
kalor, lüh. eal, soojushulga ühik.
1 eal on soojushulk, mis soojen
dab 1 g vett 14,5—15,5° C, s. o.
1° C võrra. Suur e. kilo-kalor
(lüh. kcal) = 1000 eal.
kalorifeer, keskkütte-ahi.
kalorimeeter, keha soojushulga
ja erisoojuse mõõtmise riist.
kalorimeetria, soojushulga mõõt
mise õpetus.
kalott, väike ümmargune pealae-mütsike (idamaalastel ja kat.
vaimulikel); mat., keralõigu kumer
pind.
kalpakk e. kolpakk, algselt kõr
ge lambanahkne tatari müts, hil
jem husarimüts, nüüd üle serva
ulatuv kolmnurkne riidelapp husarimütsi lael.
kaltsad, linased püksid; põlv
pükste säärised.
kaltsedon, mitut värvust mine
raal, paljude ilukivide (ahhaat, he
liotroop, jaspis, karneool) peaosis;
ka nende ilukivide (vastavate kvart
si teisendite) nimetus.
kaltsiit, värvusetu, läbipaistev
mineraal, CaC03, moodustab lub
jakivi, marmorit, kriiti jm.
kaltsineerima, keemilisist ühendeist kuumutamisega vett kõrval
dama; metallimaake kuumutami
sega hapendama.
kaltsium,
keemiline
element
(märk Ca), aat.-k. 40,07, erik. 1,55,
hõbevalge kerge muld-leelismetall,
niiskes õhus hapendub kiiresti;
looduses esineb ainult keemilisis
ühendeis, näit. kaltsiidis (-<-). Täht
samad ühendid: lubjakivi (paeki
vi), kriit, kips.
kaltsium-arsenaat, kahjuritõrjes:
kaltsiumi ja arseeni ühend.
kalvaarmägi, katol. mais kunst
lik küngas ristilöödud Kristuse ja
ta kaaslaste kujudega; selle juurde
tehakse palverännakuid.
Kalvi, end. vald Viru rannikul,
Viru-Nigula khk., 2966 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on Mahu valla kirdepooleks.
kalvinism
kalvinism, J. Calvini (<-) õpe
tus, tema põhimõtete järgi refor
mitud evangeelne usk.
Kalypso [-ZÜ-], Homerose „Odüsseias“ nümf, kes peab Odysseust
7 a. kinni oma saarel.
kama, toit (Lõuna-Eestis rah
vustoit) kamajahust ja hapupii
mast, kusjuures kamajahu saadak
se kõrvetatud tera- ning kaun
vilja jahvatamisel.
Kama, jõgi, = Kaarna,
kamaarinskaja, võteterikas vene
rahvatants 2/4-taktis.
kamaras, os. -rat, rohttaim mailaseliste suguk-st, Eestis 3 liiki,
kamarduma, kamaraga kattuma,
kamassid, nöörideta,
külgedel
kummiriidest siiludega saapad,
kambium, bot., = mähk.
Kambja, kihelkond Lõuna-Tartumaal, koosnes kuni 1. IV 39 Kodijärve, Krüüdneri, Kambja ning
Vana-Kuuste vallast ja Haaslava
v. poolest, kokku ilma viimaseta
358 km2, 7 459 ei. (1934). Põhja
osa khk-st enamasti tasane ja vil
jakas põllumaa, mida läbivad orud
ning idas mäeseljakud (Vooremägi, Köstrimäed), kuna lõunaosa
ulatub Otepää kõrgustikule kuppelmaastikuna. Kihelkonda läbi
vad Tartust lõunasse suunduvad
maanteed ja Tartu-Petseri raudtee.
Asustuskeskus: K. alevik kiriku
juures. — Khk. on tuntud 14. saj.
I poolest, praegune kirik eliit.
1874, torn 1937.
Kambja, vald Tartumaal, Kamb
ja khk. keskosas, 2 064 ei. (1934),
alates 1. IV 39 suurendatud Kodijärve valla juurdeliitmise teel.
Kambodža (pr. Cambodge), ku
ningriik Taga-India lõunaosas, Mekongi
alamjooksul,
Prantsuse
kaitse all, 181 000 km2, 2,8 milj. ei.
(1931) — kambodžalasi, hiinlasi,
annamiite ja u. 2 300 eurooplast.
Niiske troopilise ilmastuga soine
maa. Tähtsamaid tooteid: riis, puu
vill, vürtsid.
kambrilised, ainuraksete looma
keste selts juurjalgsete klassist, ena
masti merepõhja elanikud lubiko-
555
Kamerun
jaga; nende tühjad kojad on ko
hati põhjasetete või kivimite peaosiseks.
kambrium, maakera ajaloos esi
mene ajastu vana-aegkonnas (vt.
geoloogiline ajajaotus), samuti la
destu sellest ajastust. Selle kihid
esinevad kõige laiemalt Inglismaal
ja Põhja-Ameerikas, mujal vähem
(ka Eestis — kambriumi sinisavi
ja liivakivi).
kambüüs, laeva köök.
Kambyses [-büü-], Pärsia kun.
529—522 e. Kr., Kyrose poeg, j* 522;
a-1 525 vallutas Egiptuse.
kamee, kumeralt väljalõigatud
kaunististega nikerkivi e. gemm.
kameeleonlased, loomasugukond
sisalikuliste seltsist, pika haardsaba ja tangikujuliste
jalgadega
puuloomad
Madagaskaril, Aafrikas
ja
LõunaAasias, püü
avad putu
Kameeleon.
kaid
väga
pika väljaheidetava keelega, või
vad kiiresti muuta nahavärvust.
Päriskameeleon
(Vahemere-mail)
on 25—30 sm pikk.
kameelia, igihaljas põõsas teelis
te suguk-st, tumeroheliste läikivate
lehtedega,
toredate
punaste kuni val
gete õitega, kasvab
Ida-Aasias,
Euroo
pas ilutaimena toas
ja kasvuhooneis.
kameeliadaam,
kirj., poolilma-daam.
Kamenev
[kaa-],
Kameelia.
Lev, Vene kommu
nistlik riigitegelane, * 1883, kuulus
juhtide hulka, f 1936 trotskistina,
kameraad = kamraad.
Kamerlingh Õnnes, Heike, hol
landi füüsik, * 1853, f 1926; oma
täielikemas külmutuslaboratooriumis veeldas vesiniku ja heeliumi.
Kamerun, maa-ala Kesk-Aafrikas, vastu Guinea lahe soppi, end.
kamin
556
Saksa asumaa, 506 484 km2, u. 3
milj. ei. (1931). Sellest kuulub
88 266 km2 Nigeeria, ülejäänud
enamik Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika juurde.
kamin, tulekolle, kust suits läheb
otse korstnasse; annab ruumile ai
nult põletise kiirgsoojust.
kammeljas, os. -jat, merekala
lestlaste suguk-st, Põhjameres kuni
2 m pikk.
kammerhärra, esindus-kojaametnik vürsti isiklikus teenistuses; ka
ainult aunimi.
kammermuusika, üksikute soolo
pillidega (koos) ettekantav muusi
ka, näit. duo, trio, kvartett jne.,
algselt (16. saj.) kujunenud õukonna-muusikana.
kammerteater, väike teater, mis
püüab võimalikult kunstikõrgelt
esitada eriti hoolikalt valitud re
pertuaari.
kammerteener,
aadliperekonnis
teener eluruumide korrashoiuks ja
peremehe käsunduseks.
kammertoon = helihark.
kammgarn, kammitud villadest
kedratud lõng, kammvill-lõng.
kamming, soeng,
kammits, om. -a, side looma jal
gade ümber vaba liikumise takis
tamiseks.
kammitsema, kammitsasse pane
ma, kammitsas pidama.
kammkarplased, limuste sugu
kond karpide klassist, ujuvõimelised mereloomad lehvikutaolise, kiir
jalt viirutatud karbiga, näit. pal
verändajate kammkarp, mille üks
karbipoole on lame ja teine ku
mer (kasutatud jooginõuna).
kammloomad, õrnade ning läbi
paistvate mere-ujuloomade klass
ainuõõssete hõimkonnast.
Kampaania, muistne
maaala,
nüüd maakond Itaalia lääneranni
kul, Napoli lahe ümbruses, loodus
ilus, väga viljakas ning tihedasti
asustatud.
kampaania, sõjakäik, võitlusretk;
rünnak.
kampaniil, kirikuhoonest eraldi
olev kellatorn.
Kantt
kamper, om. kampri, os. kamp
rit, Ida-Aasias kasvavast kampripuust saadav puuvaigu-taoline, te
ravasti lõhnav aine; tehislikult val
mistatakse tärpentiiniõlist (süntee
tiline kamper); tarvitatakse ravi
mina süstimiseks ja pealtmäärimiseks, tselluloidi ja lõhkeainete val
mistamiseks ning koi-vastase va
hendina.
kampešipuu e. sinipuu, KeskAmeerikast pärinev,
troopilistes
maades kasvatatav põõsaspuu lib
likõieliste suguk-st, annab punast
kuni tumesinist puitu, mida kasu
tatakse mööblitöönduses ja värvi
misel.
Kampmaa (kuni 1936 Kamp
mann), Mihkel, kirjandusloolane ja
koolimees, * 1867; oli õpetajaks
mitmel pool 1889—1933, avaldas
rea kooliraamatuid (,,Kooli luge
mise raamat" I—II, 1905—07, jt.)
ja esimese ulatuslikuma eesti kir
jandusloo „Eesti kirjandusloo peajooned“ I—IV (1912—36).
kampo, rohunurm Brasiilias.
kampol, os. -it, kollakaspruun
mure vaik, saadakse männitõrva
destilleerimisel, kasutatakse ms.
viiulipoogna jõhvi karestamiseks,
seebikeetmisel, lakkide ja paberiliimi tegemisel.
kampripiiritus, kampri lahus al
koholis, välisravim valude vastu.
kampripuu, igihaljas puu IdaAasias, loorberiliste suguk-st, sisal
dab kampriõli.
kampriõli, süstimis- ja sissehõõrumis-ravim, tavaliselt kamprilahus
oliiviõlis.
kamraad e. kameraad, seltsimees,
sõber, kaaslane.
Kamtšatka, Vene mägine pool
saar Kirde-Aasias, vastu Vaikset
ookeani, kareda ilmastu ja palju
de vulkaanidega (üks neist 4917
m kõrge), rikas metsist ja karusloomist, 270 000 km2, u. 10 000 ei.
— korjakke (põhjas), kamtšadaale
(lõunas) jpm. rahvusi.
Kana, Juhan, haridus- ja selts
konnategelane, * 1882, t 1934; on
olnud õpetaja, gümn. dir., riigi-
kanaarilind
557
ametnik, linnavalitsuse haridusosa
konna juhataja (Tallinnas) jpm.
kanaarilind, üleni kollane või
tumedalapiline puurilind kõlava
lauluhäälega, põlvneb
peamiselt
Kanaari saartel elavast metsikust
kanaarilinnust.
Kanaari saared, Hispaania saar
terühm (12 saart) Atlandi ookea
nis, Põhja-Aafrikast läänes, mägi
sed ja vulkaanilised, hea ilmastu
ga, väga viljakad, 7 suuremat (näit.
Gran Canaria, Tenerife, Palma, Fer
ro jt.) asustatud, kokku 7273 km2,
585 000 ei. Välja veetakse peäm.
banaane, sibulaid, tomateid ja kar
tuleid.
kanad, linnuperekond faasanlaste
suguk-st. Kodukana rohked tõud
põlvnevad tõenäoliselt India han
kiva kanast. Neid liigitatakse sobi
va otstarbe järgi munakana-, lilla
kana- ja lihamunakana-tõugudeks.
Parimad munakanad annavad aas
tas kuni 300 muna ä 55—65 g.
Kanada
(ingl. Canada), Briti
riigi dominioon Põhja-Ameerikas,
Am. Ühendriikide põhjapiirist kuni
Põhja-Jäämereni
(ühes
arvatud
Am. arktiline saarestik ja välja
arvatud Alaska, Newfoundland ja
Labradori idarannik), ligi 9,6 milj.
km2, 10,8 milj. ei. (1934), neist Vs
inglasi, XU prantslasi, lisaks palju
iirlasi, šotlasi, indiaanlasi, sakslasi
jm. Lääneosa kõrgmägine (Kalju
mäed jm.), mujal lavamaa kuni
madalik
(põhjarannikud). Palju
suuri järvi: piiril Kanada järved
(Ulemjärv, Huron, Erie, Ontario ja
Michigan, viimane Ühendriikides),
Winnipeg,
Athabaska,
Orjajärv,
Suur-Karujärv jt. Suuremad jõed:
Mackenzie, St. Lawrence jt. Ilmas
tu enamasti mandriline, külma tal
ve ja lõunas kuuma suvega, Vaikse
ookeani ääres pehme, mereline.
Suured kuuse- ja männimetsad,
eriti mäestikes, keskosis laialdased
preeriad, põhjas tundra. K. on ri
kas karusloomist. Maavaradest lei
dub kivisütt, vaske, hõbedat, nik
lit, naftat jm. Asustus koondunud
peam. kagu- ja idaossa, suurte K.
kanalisatsioon
järvede lähedusse.
Rahvastikust
on üle poole protestante ja 2/s ka
toliiklasi.
Koolikohustus kehtib
14. eluaastani. Palju ülikoole. Elatutakse põllu- ja karjapidamisest
(määratu suured nisuväljad rohtla-aladel), kalastusest, jahist, mäeja metsatööndusest jm. Välja vee
takse nisu, liha, kala, loomi, maa
varasid, metsamaterjale, paberit
jm. Riigikord: liitriik (9-st osarii
gist ja 2-st territooriumist) kahe
kojalise parlamendiga, Inglise kun.
poolt nimetatava kindralkuberneriga. Pealinn Ottawa. — A j a 1 u g u. 16. ja 17. saj-1 asustatud
prantslaste poolt; pärast 7-aastast
sõda läks 1763 Prantsuse valdusest
Inglismaale, kujundati dominiooniks 1867, laiendati praeguse suu
ruseni a-ks 1873.
kanakid [-na -], Melaneesia ning
Polüneesia, eriti Havai pärisela
nikkude nimetus valgetel.
kanakoole, om. -koolme, os. -koo
let, tulikate liik.
kanakull e. haugas, kahjulik lind
kulliliste seltsist, esineb ka meil.
kanal, maapealne või maa-alune
tehislik veejuhe. Liigitus: niisutusja kuivatus- (maaparandusel), tar
bevee- (vesivarustus), roiskvee-, lae
vandus- (sisevete- ja merekanal)
ja jõujaama-kanal (vee juhtimiseks
jõujaamusse, turbiinidesse).
kanala, kanalaut (jooksuaiaga).
Kanali saared e. Normandia saa
red, Inglise saarterühm Inglise ka
nalis, Normandia lääneranniku juu
res, Jersey, Guernsey jt., kokku 196
km2, 93 000 ei., autonoomiaga.
kanalisatsioon, sademete ja roiskvete ärajuh
timise maa
alune torus
tik, peami
selt
linna
des; kanali
satsioonito
rud valmis
tatakse tse
mendist või
happekind—peakanal, b—sette-,
last kivist.
lampkast;).
kanalised
558
kanalised, enamasti halvasti len
davate ning maapinnal elavate, sib
livate lindude selts, isased sageli
värvirikka sulestikuga, tavaliselt
polügaamilise eluviisiga. Siia kuu
luvad suguk-d: faasanlased, metsislased jt.
kanapee, polster
datud, tugiosadega
puhkesohva.
kanapimedus
e.
videvipimedus, hai
guslik võimetus vi
devikus ning öösel
Kanapee,
näha.
kanaraig, om. -raia, ühe hallitusseene tekitatav kanade nakkav
nahahaigus, avaldub esijoones no
ka ümbruse ja harja hallistumises.
kanarbikud, taimeperekond kanarbikuliste suguk-st, üle 500 lii
giga, enamasti Vahemere-mail ja
Lõuna-Aafrikas; Euroopas liike vä
heselt, näit. harilik kanarbik, mis
esineb õige laialdaselt, ka meil.
kanarbikulised, kaheiduleheliste
igihaljaste taimede sugukond 80
perekonnaga, peam. Lõuna-Aafri
kas, enamasti põõsad ja poolpõõsad, harva puud, mitmed kasutusel
ilutaimedena (näit. rododendronid).
Siia kuuluvad meil ms. jõhvikad,
palukad, hanevitsad, kailud jm.
kanarmu, kanarbikunõmm.
kandam, kantav asi, koorem,
kandeaeg, raseduse aeg; looma
del: tiinusaeg.
kandeerima, suhkrukorraga kat
ma (puuvilja, maiustisi, pille).
kandejõud, koorma maksimaal
ne lubatav raskus laeval, vagunil,
kraanal jne.; väljendatakse harili
kult tonnides.
kandelaaber, om. -bri, os. -brit,
kõrge, sageli kunstipärane alus küü
nalde, lampide jms. paigutamiseks,
kandepind, lennuki tiib.
kandidaat, ametikohale vms. kan
dideerija; kohta taotlev praktikant;
akadeemiline kraad: = candidatus.
kandidatuur, kandidaadiks olek,
kohataotlemine.
kandik, kandiline asi, kuup; ka
kandmik, (nõude) kandelaud.
Kanepi
kandimees = kantnik.
Kandinsky, Vassili [-ii-], juudi
rahvusest vene maalikunstnik, graa
fik ja kunstiteoreetik absoluutse
maalikunsti (<-) esindajana, * 1866.
kandseened, klass seeni; nende
eosed tekivad erilistel eoskandadel
seeneniitide tipul. Siia kuuluvad
seltsid nagu rooste-, nõgi-, kuke-*
torik-, lehik- jm. seened,
kandur, om. -i, kandja,
kaneelipuu, Tseilonilt pärit igi
haljas troopiline puu loorberiliste
suguk-st, 8—9 m
kõrge; selle noor
te tüvede kuivata
tud koort, tseiloni,
kaneeli,
kasuta
takse maitseainena
või kaneeliõli saa
miseks.
Vähem
head sorti, kassiae. hiina
kaneeli
Kaneelipuu.
(tarvitusel ms. Eestis) annab Hii
nas ja Sunda saartel kasvav kassiakaneelipuu.
kanelik = küülik (kodujänes),
kanep, Lõuna-Aasiast pärit ühe
aastane kahekojaline kiudtaim mooruspuuliste suguk-st, 1—4
m kõrge, isastaim väik
sem; kasvatatakse' kõige
enam Venemaal, Filipii
nidel ja Itaalias. Selle
varrest saadavast kiust
valmistatakse köit, nööri,
purjeriiet jm., kuna tema
rasvarikkaid seemneid ka Kanep.
sutatakse
linnutoiduks,
eriti aga kanepijahu ja kanepiõli
saamiseks. Tähtsamaid teisendeid:
harilik k. (u. 1 m kõrge), hiidkanep (kuni 4 m) ja india k., millest
saadakse uimastusainet hašišit.
Kanepi, kihelkond Põhja-Võrumaal, Kambjast lõunas, koosnes
kuni 1. IV 39 Valgjärve, Kõlleste,
Kooraste, Erastvere ja Põlgaste val
last, kokku 371 km2, 8265 ei. (1934).
Khk. asetseb Otepää kõrgustiku
kaguosal, on enamasti kuppelmaas
tik, kallakuga lõunasse ja itta, rea
järvedega. Asustuskeskuseks on K.
alevik kiriku juures. — Khk. on
Kanepi
moodustatud 17. saj. II poolel,
praegune kirik ehit. 1810.
Kanepi, alates 1. IV 39 vald
Loode-Võrumaal, Kanepi khk., loo
dud peam. endisest Erastvere ja
Põlgaste v-st.
kang, füiis., kindla telje ümber
pöörlev paindumatu varb, millele
mõjuvad tungid. Liigid: üheõlgne
(otsale toetuv), kaheõlgne (toetus
punkt asub mõjuvate tungide va-
Üheõlgne ja kaheõlgne kang
(P ja Q — tungid, p ja q — õlad).
Kangide seadus : Pp = Qq.
hei). Kang on lihtmasin, millel põ
hinevad käärid, kaalud, tangid,
käru, hoob jm.; tehn., tööriist:
rauast -— maa ja pae lõhkumiseks;
puidust — raskuse, näit. kändude
kaalumiseks; kaub., valatud metal
litükk (malmi-, kulla- jne. kang).
kang e. kangialune, käik, läbikäigu-koht, näit. tee maja alt läbi
õue (ms. Tallinna vanalinnas).
kangaspuud e. kangasteljed, sea
dis kangakudumiseks. Kootakse kas
käsitsi või (mehaanilisil kangastel
gedel) masina abil. Vt. pilti lk. 291.
kangastuma, õhus peegelduma,
kangastus, õhus vastupidisel ku
jul peegelduv fatamorgaana.
kangasõlg, om. -sõle, abinõu kan
gastelgedel oleva kanga tarvilikus
laiuses pinguli hoidmiseks.
kangestuma, kangeks muutuma,
kangestuskramp e. teetanus, mul
last, mullatolmust jne. peam. haa
va kaudu inimkehha sattuva teetanusbatsilli tekitatav haigus, toob
valurikkaid ning eluohtlikke kram
pe esialgu pea, siis keha ja vii
maks jäsemete lihaseis. Ärahoid
miseks on tarvilik kaitsesüstimine
iga mulla või tolmuga määrdunud
haava puhul. Ravi toimub seeru
mi ja narkootiliste vahenditega.
Haigus esineb ka koduloomil, esi
joones hobusel, avaldub kehalihaste kangestumises ja on harva pa
randatav.
559
kannatusaeg
kangraud e. lattraud, pikkade lat
tidena müügil olev ümar-, kuuskant-, ruut- või ristkülik-raud.
Kangro-Pool, Rasmus, kunstiloo
lane, * 1890; teotsenud teatri- ja
kunstiarvustajana, avaldanud teo
seid kunstiloo alalt (,,Eduard Viiralt“, 1938, jt.).
kanguma, kangeks müutuma.
kangur, om. kangru, os. kang
rut, kangakuduja (elukutseliselt).
kangur (om. kangru) e. kivikan
gur, raudkivi-hunnik, esialgselt kivikalme nimetus.
kangurlindlased, linnusugukond
värblinnuliste seltsist, elavad Aaf
rika ja Aasia troopilistes osades,
punuvad tihedaid kinnisi pesi to
rukujulise sissekäiguga.
Kanin [kaa-], pikk poolsaar Põhja-Venemaal, Valgest merest idas,
u. 10 500 km2, hõredalt asustatud
samojeedidega.
kanjon [kn'n-] (os. -it) e. kuruorg, sügav, järskude veerudega
maasse uuristunud jõeorg, näit.
Gran Canon (-^).
kankaan, kiiretempoline erootili
ne tants.
kann, om. -u, tehn., = kolb.
Kann, Hans, ärkamisaegne lau
lumees ja koorijuht, * 1849, f 1932;
teotsenud Kanepis, Võrus, Tartus.
Kann, Nikolai, koolimees ja ha
ridustegelane, * 1873; on olnud
õpetaja,
gümnaasiumi
direktor,
1933—36 haridus- ja sotsiaalminis
ter; avaldanud saksa keele õppe
raamatuid jm. töid, teotsenud teos
te toimetajana.
Kann, Peeter, kolonel, eelmise
vend, sõjaväelane ja kohtutegelane,
* 1883; teotsenud silmapaistvalt
Maailmasõjas ning Vabadussõja
ajal, alates 1920 riigikohtunik.
kannakõõlus, sääremarja-muskli
tugev kannakünnap.
kannang, saak, eriti põllust või
maast, toodang.
kannatusaeg, Kristuse kannatuse
mälestamise aeg, luteri usu kirikus
6 ülestõusmispühade eelset näda
lat, kreeka- ja nn.-kat. kirikus u.
samal ajal 40-päevane paastuaeg.
kannatuslill
560
kannatuslill, peam. troopilises
Lõuna-Ameerikas esinev ronitaim;
selle suures
õies
nähti
keskajal Kris
tuse haavu,
ristinaelu,
kibuvitsa
krooni jm.;
kanamunasuuruse ning
kanamunaKannatuslill.
kujulise söö
dava marjaga, nimetatud ka granadilliks e. grenadilliks.
kannatusmängud,
keskaegsed
vaimulikud
näidendid
Kristuse
kannatusloo aineil; kanti ette esi
algu kirikuis, hiljem turuväljakud.
Säilinud
ainult Oberammergaus
vana traditsioonina.
kannatusnädal e. vaikne nädal,
viimane nädal enne ülestõusmis
pühi, suure neljapäeva ja suure
reedega.
kanne, om. kande, kandmine,
kannel, om. kandle, os. kannelt,
rahvuslik pill Baltimaade rahvas
tel; vanemal kujul koosnes trapet
sikujulisest puumollist, kaaneks
oleva kõlalauaga, 6—7 traatkeelega viimase kohal; uuemal kujul
koosneb laudadest tehtud kastist
ja 20—30 keelest. Mängitakse sõr
mede või pilpaga.
kanneldama, kannelt mängima,
kanneleerima,
kannelüüridega
kaunistama e. varustama.
kanneljas, os. -jat, kandletaoline
(mõeldakse haril. lüürajat kuju).
kannelnälklased e. teenälklased,
kõhtjalgsete
limuste
sugukond
kopstiguliste seltsist, ilma nähtava
kojata. Meil 2 liiki: harilik kannelnälkjas (aedviljade kahjur) ja
seene-kannelnälkjas (metsas),
kannelsaba, lind, = lüürasaba.
kannelüürid, kreeka ehituskuns
tis ülalt alla suunduvad ehisvaokesed sambail ja mujal (vt. pilti
lk. 256).
Kanni, naisenimi,
kannibal, inimesesööja; toores,
julm inimene.
kanonaad
kannibalism, inimesesöömine, on
säilinud mõningail loodusrahvad
Kesk-Aafrikas, Sise-Austraalias ja
Vaikse ookeani saartel; zool., enese
liiki kuuluvate loomade söömine.
Kannike, Christian, ps., õige ni
mega Chr. Mauer, kirjanik, * 1864,
j 1891; avaldas jutustusi ja luule
tusi ajalehis ning eriraamatuina.
kannikesed, taimeperekond u.
500 liigiga, üheaastased võipüsiktaimed ebakorrapäraste õitega,
mille viiest kroonlehest alumine,
paaritu leht omab kannust. Aedilutaimedeks on neist lõhnav kan
nike ja kunstliku aretuse tulemu
sena rohkeis värvivarjundeis esi
nev aedkannike e. võõrasema.
Muid liike meil:põldkannike
e.
käoorvik
(põllu-umbrohi),
soo-,
koera-, imekannike jt.
kanntaimed, lihasööjate taimede
perekond Lõuna-Aasias, Malai saa
restikus ja
Madagaskaril, roni
taimed;
nende leh
tede
tip
pudes
ri
puvad kannukesed,
kus leidu
vas vedeli
kus
upu
vad
ning
seeditakse
Kanntaim (paremal kannu
sinna kuk
põhjas vedelik).
kuvad pu
tukad, kes on juurde meelitatud
kannu äärtel erituva mahlaga.
Kannuka, suvituskoht Virumaal,
Vaivara vallas.
kannupoiss, keskajal rüütli tee
nistuses rüütlikasvatust saav noor
mees; hiljem aadlikku saatev ala
ealine teener.
kannus, lookja aluse abil jalakanna külge kinnitatav metall-liistak ratsahobuse ergutusvahendina;
küünisetaoline jäsemelisand loomil
(näit. kukel); torujas õielisand.
kanonaad, pidev laskmine palju
dest suurtükkidest.
Tahvel 27
Johann Küler: Hugo Treffneri portree.
kanonisatsioon
561
kanonisatsioon e. kanoniseerimine, (kellegi) pühakskuulutamine
(kat. kirikus), saab järgneda beatifikatsioonile e. õndsakskuulutamisele.
kanooniline, kaanonipärane, kaa
nonist (-*—) pärinev.
kanooniline vanus, (vaimuliku)
ameti
pidamise
eeltingimuseks
nõutav minimaalne vanus (näit.
luteri usu kirikus 25 a.).
kanooniline õigus, aegade jook
sul kujunenud ning hiljem koguks
koondatud rm.-kat. kiriku õigus.
Kant, Immanuel, saksa idealist
lik filosoof, prof. Königsbergis,
* 1724, f 1804; lõi krititsismi e.
kriitilise filosoofia, mis põhineb
inimliku tunnetuse eelduste, sea
duste ja piiride uurimisel. Õpetas
tahtevabadust; väitis, et välismaa
ilma tunnetatakse mitte kui tun
netajast sõltumatuid asju iseene
ses, mis moodustavad
omaette
maailma, vaid ainult kui nähtuste,
ilmumite kogu (transtsendentaalne
idealism). Tema moraaliõpetusest
on tuntud nn. kategooriline impe
ratiiv, käsk igal juhul täita mõis
tuse dikteeritud kohustust. Pea
teosed; „Puhta mõistuse kriitika41
(1781), „Praktilise mõistuse krii
tika" (1788) ja „Otsustusvõime
kriitika" (1790). K. õpetusele on
toetunud enamik 19. ja 20. saj.
suuri mõtlejaid. — Pilti vt. tahv
lil 24.
Kant, Edgar, maateadlane, * 1902;
alates 1934
majandusgeograafia
dots. ja a-st 1936 prof. Tartu Üli
koolis, alates 1938 prorektor; aval
danud
uurimusi linnageograafia
alalt jm. töid.
kant- liitsõnus = kuup-.
Kantaabria mäed suunduvad Pü
renee mäestiku jätkuna Loode-Hispaanias kaugele läände, kuni 2665
m ü. mp.
kantaat, tõsise sisuga suurem he
liteos soolo- ja koorilaulust instru
mentaalmuusika saatel.
kantariid — hispaania kärbes.
„Kanteletar“ [-nde-], kogu soome
ERL 5. VII 39.
kantsel
rahvalaule, avaldanud E. Lönnrot
1840.
Kantemir [-i'r], Antiohh, vürst,
vene kirjanik-satiirik, * 1709, f 1744.
kanter (om. kantri, os. kantrit)
e. kantor, eeslaulja, köster.
kantiaanid, kantianismi poolda
jad, I. Kant’i koolkond.
kantianism, I. Kant’i filosoofili
ne õpetus; kujunenud hiljem uus
kantianismiks.
kantileen, laulutaoline, meloodi
line viis instrumentaalhelindis.
kantili, ehisõmblusiks tarvitatav
peen metall-lõng.
kantima, kantida, kandin, kan
diga varustama (õmblustöös); kan
diliseks tahuma, ka üldse serva
dest tahuma, servama.
Kant-Laplace’i teooria
[-lassi],
I. Kant’i ja täiendatuna Laplace’i
teooria päikesesüsteemi tekkimise
kohta. Selle järgi on ühest suu
rest, oma telje ümber pöörlevast
udukogust tihenemise tagajärjel
tekkinud Päike (keskosast) ja kõik
planeedid (tihenemise tõttu kiire
nenud tiirlemise tagajärjel eral
dunud ääreosadest), mis nüüd ise
seisvatena tiirlevad Päikese ümber.
Paranduste ja täiendustega on see
teooria püsinud tänapäevani.
kantmõõt e. kuupmõõt, ruumimõõt.
kantnik e. kandimees, meil en
nemalt väikemaapidaja, kes sai
mõisalt kasutamiseks maad ja seda
tasus tööga.
kanton, maa-ringkond; Šveitsis:
osariik.
Kanton [ka-] (hiina Kuangtšou,
ingl. ja pr. Canton), Hiina suur
linn Sikiangi suudmelahe lõpul,
Lõuna-Hiina poliitiline, majandus
lik ja vaimne keskus, mitmekesise
töönduse ja kaubandusega, üli
kooli ja 120 templiga, u. 1 milj. ei.
kants, aj., valli ja kraaviga pii
ratud kindlustuspunkt.
kantsel, om. kantsli, os. kants
lit, mitmenurgeline või ümmargu
ne, rinnatisega piiratud kõnetool
kirikus (jutluse pidamiseks), on
ühes oma kõlakatusega olnud sa
36
kantselei
jandeid
kunstilise
kujundamise
esemeks.
kantselei, ruum asutise asjaaja
mise ja kirjavahetuse pidamiseks;
ka vastav ametkond.
kantsik, lühikese varrega tugev
punutud nahkpiits.
kantsler, (riigi-) kantselei juha
taja, keskajast alates mitmesuguste
kõrgemate ametikandjate nimetus.
Venemaal, Austrias ning Saksa
maal on nimetatud riigikantsleriks
riigivalitsuse juhti; Inglismaal on
riigikantselei juht ja kohtuminister
suur- e. lordkantsler; samuti on k.
püsinud mujalgi mõnede kõrge
mate
ametnikkude
nimetusena
(meil õiguskantsler),
kantsonett, väike kantsoon,
kantsoon (it. canzone), muus.,
laul muusikariista saatel; väike laulutaoline muusikapala; kirj., lüüri
lise luuletuse vormitüüp.
Kantšintšinga, Himaalaja kõrgu
selt teine mäetipp, 8578 m ü. mp.
Kanuti gild, Tallinnas Taani ajal
rajatud käsitööliste seisuslik asutis,
kaotati 1920.
kanuu (ingl. canoe), loodusrah
vaste pikk kitsas paat õõnestatud
puutüvest või ka puuraamistikust,
mis kaetud puukoore või nahaga.
kanvaa e. kanevaa, mustrite
õmblemiseks kasutatav mulgukestega labane riie.
kaoliin, puhas sau e. portselansau, päevakivi keemilise murene
mise e. porsumise saadus, valge või
helekollakas plastiline mass, kui
valt pulber, kasutatakse portselani
valmistamiseks.
kaootiline, korratuses olev, kaosepärane.
kaos, om. -e, os. -t, kujutu ürgmass; korratus, segiolek, uhu.
kaostama (kelleltki midagi), ära
võtma, tegema nii, et (keegi mil
lestki) ilma jääb.
kaostus, ilmajätmine.
Kap (ingl. Cape) kohanimedes
tähistab neeme otsa, esileulatuvat
rannikutippu.
Kapadookia, vana-ajal maaala
562
Kapimaa
Väike-Aasia idaosas, p. Kr. Rooma
provints.
Kap Agulhas [aguljas], Aafrika
lõunapoolseim tipp, 34° 51 lõuna
laiusel.
kapatsiteet, füüs., maht e. mah
tuvus; inimese võimelisus, suutvus,
eriti mingil erialal.
Kap Blanco, Aafrika põhjapool
seim tipp, 37° 20' põhja-laiusel.
Kap Buru, Aasia lõunapoolseim
tipp Malaka poolsaarel, 1° 16' põh
ja-laiusel.
Kap Dežnev, Aasia idapoolseim
tipp vastu Beringi väina, 169° 40'
lääne-pikkusel (190° 60' ida-p.).
kapeadoor, härjavõitleja, kes här
ga ärritab punase riidega.
kapell (lad. capella), esialgselt
kabel; hiljem kiriku kabelis esinev
laulukoor; nüüd orkester.
kapellmeister, orkestrijuht; ka
koorijuht.
Kapernaum, om. -a, vanaaegne
linn Kaalileas, Keneetsareti järve
ääres.
Kapetingid [-Zi'-], valitsejasuguvõsa Prantsuse troonil 987—1328;
kõrvalliinid (Valois’d ja Bourbonid)
valitsesid vaheaegadega kuni 1848.
Kap Hoorn, Lõuna-Ameerika lõu
napoolseim tipp samanimelisel kal
jusaarel, 55° 59' lõuna-laiusel.
kapiitel, om. -tli, os. -tlit, teose
peatükk;
munkade
igapäevane
koosolek kloostris; vaimulikkude
aukandjate koosolek või kogu; ni
metatud koosolekute ruum, kapiit
lisaal. Vrd. kapiteel.
kapillaarid = jõhvsooned.
kapillaarile, jõhvitaoline.
kapillaarsus = jõhvsus.
kapillaartoru = jõhvtoru.
Kapimaa (ingl. Cape Province),
Lõuna-Aafrika Uniooni lõunapool
seim osariik, 717 313 km2, 3,5 milj.
ei., neist ligi 800 000 valget. Äärtel
madal rannikumaa tõuseb astmiti
Lõuna-Aafrika kõrglavaks. Ranni
kul pehme mereline ilmastu, sise
maal kuivad rohtlad ja kõrb. Ede
nenud karjandus ja puuviljakasvatus. Pealinn Kaplinn. — 17. saj-1
asustatud peam. hollandlastega, kel
kapitaalne
563
lest kujunes buuri rahvas; kuulub
alates 1814 Inglismaale ja a-st 1910
L.-A. Uniooni.
kapitaalne e. kapitaal-, peaasjalik, peamine; suur, põhjapanev.
kapitaalremont, ehitise või sea
dise osade täielik või osaline uuen
damine.
kapitaalvõlg e. kapitalvõlg, peavõlg, põhivõlg, laenuks
saadud
summa, ilma sellelt võlalt maks
tava kasvikuta.
kapital,
1)
eramajanduslikult:
mingi ettevõtte rahalised vahen
did, päritolu järgi oma- ja võõrvõi laenkapital; 2) rahvamajan
duslikult: varad ja hüvised, mis ei
teeni silmapilgu-tarbeid, vaid mis
soodustavad ja hõlbustavad uute
varade valmistamist. Kapital eri
neb kahest teisest produktsioonitegurist (tööst ja maapinnast) see
ga, et ta pole looduse poolt antud,
vaid et teda tuleb toota tööjõud
luse abil.
kapitalism, majanduskord, mille
aluseks on intresse kandev kapi
tal ja mille puhul suurema kasumi
saamise huvides kapitali omani
kud määravad ära produktsiooni
liigi, hulga ja suuna.
kapitalist, suurema kapitali oma
nik, kes saab tulu oma kapitali
kasvikust.
kapiteel, samba pea, samba laiem
ülaosa, millele toetub talastik või
võiv (joonist vt. lk. 523).
kapiteeltähed, ladina või vene
trükitähed, mis oma kujult on majusklid e. versaalid (suured tähed),
kõrguselt aga minusklid (väikesed
tähed).
Kapitoolium e. Kapitool, vanim
kants ning usuline ja poliitiline
keskus muistses Rooma linnas, Capitolinuse künkal; P.-Am. Ühend
riikide parlamendihoone Washing
tonis.
kapitulatsioon, allaandmine.
kapituleeruma, sõj., kokkulepi
tud tingimustel alla andma e. alis
tuma.
kaplan [ka-], rooma-kat. abipreester; kodupreester.
kapsad
Kaplinn (ingl. Cape Town), sa
dam ja Kapimaa ning Lõuna-Aafrika Uniooni pealinn Aafrika lõunatipu rannikul, muuseumide ja
ülikooliga, 322 000 ei., neist 166 000
valget.
kapokk,
taimevill
mõningate
troopiliste puude seemnekarvadest,
siidi läikega niiskuskindel polstri
materjal.
kapp (om. kapa) e. kibu, u. poolepangene, ülalt laienev puunõu
ühest pikemast küljelauast käepi
demega.
kapp, om. kapi, jalakanda ümb
ritsev saapa kõvem osa; mööbel-ese.
Kapp, Aleksander, pastor ning
kirikutegelane Tallinnas, 1927—
1935 praost, * 1874.
Kapp, Artur, eelmise vend, heli
looja, * 1878; 1904—1920 muusika
kooli dir. Astrahanis, alates 1920
õppejõud ning a-st 1925 prof. Tal
linna Konservatooriumis; avalda
nud palju koori- ja soololaule, kan
taadi
,, Päikesele",
oratooriumi
„Hiiob“ jm. tõsist muusikat.
kappama, kapata, nelja jooksma
või ratsutama, galoppima.
Kappel, Johannes, helilooja ning
koorijuht, * 1855, f 1907; teotsenud Peterburis kiriku organistina,
oli III—VI Eesti üldlaulupeo ju
hatajaks; koorilaulude viljaka au
torina avaldanud 19. saj. viimaseil
aastakümneil rea laulukogusid.
Kapper, Tiina, tantsustuudio ju
hataja Tartus, * 1895; töötanud
plastilise tantsu ja rütmilise võim
lemise õpetajana Venemaal ning
alates 1919 Eestis silmapaistva
tantsude komponeerimise võimega.
kappsaag, kreissaag puidumaterjali põigiti läbilõikamiseks (saagi
miseks).
kapral, Eesti sõjaväes reamehe
järgmine kõrgem sõduri auaste. Vt.
auastmestik.
kapriis, jonnakas, veider, ise
meelne tuju.
kapriisne, tujukas, jonnakas.
kapriool, õhuhüpe (tantsijal, rat
sahobusel).
kapsad, taimeperekond ristõie-
kapsaliblikas
564
liste suguk-st. Siia kuuluvad söögikapsas, kaalikas, naeris jt. Söögikapsas esineb paljudes kultuur
vormides, näit. harilik peakapsas
(kõva peaga), savoja kapsas (peh
me, käharaist lehtedest peaga),
lehtkapsas (ilma peata), rooskap
sas (lehekaenlais kobar väikesi
päid), lillkapsas (valgete peataoliste õisikutega), nuikapsas e. koolrabi (kaalikataoline) jne.
kapsaliblikas, suur ja väike kap
saliblikas, kahjurid põualibliklaste
suguk-st,
munevad
ristõielistele
taimedele, mille lehti hävitavad
nende röövikud.
kapsanuuter, om. -tri, os. -trit,
ühe limaseene tekitatav ohtlik
kapsahaigus, avaldub taime kidurdumises.
kapsaraud, umbes S-kujuline te
rariist (varre otsas) kapsaste pee
nendamiseks.
kapsauss, suure kapsaliblika röö
vik, hävitab peam. kapsalehti.
kapsa-öölane, köögiviljule kah
julik liblikas öölaste suguk-st.
kapsel, om. kapsli, os. kapslit,
õhuke tupp, karbike, kihn.
kapselduma, kapsliga kattuma.
Kap
Tarifa
[-rü-],
Euroopa
mandri lõunapoolseim tipp, Püre
nee poolsaarel, 36° põhja-laiusel.
kaptatsioon, varitsemine, kinni
püüdmine.
kapten, ohvitseri auaste (vt. auastmestik); laeva juhtkonna kutsejärk (kas lähissõidu- või kaugesõidu-kapten); üldse laevajuht.
kaptenarmus, sõj., varahoidja.
„Kapten Irv“, esimese Eesti soo
musrongi nimetus alates 28. IV 1919.
Kap Tšeljuskin [-ju-], Aasia põh
japoolseim tipp, Taimõri poolsaa
rel, 77° 40 põhja-laiusel.
Kapu, end. vald Järvamaal, Koe
ru khk., 973 ei. (1934), alates 1.
IV 39 kuulub enamasti Vajangu ja
osalt Väinjärve valda,
kapukad, etn., sokid,
kaputsiin-ahvlased, laianinaliste
ahvide sugukond Kesk- ja LõunaAineerikas, pika sabaga, näit. haa
karakteristik
kel-ahv ja kaputsiin-ahv (kapuutsitaolise karvmoodustisega pealael).
kaputsiinid ehk
kapuutslased,
frantsisklaste mungaordu eriharu,
rajatud 1525; panevad rõhku hin
gehoiule, kannavad pruuni rüüga
teravatipulist kapuutsi ja habet.
kapuuts, kotisopi-kujuline mun
kade peakate mantli küljes.
Kap Verde, Aafrika läänepoolseim tipp, 17° 35' lääne-pikkusel.
Kapverdi saared, Portugali saar
terühm (14 saart) Atlandi ookeanis,
Aafrika läänetipust üle 500 km lää
nes, mägine, vulkaaniline, ebaterve
troopilise ilmastuga, 3915 km2,
154 000 ei., peani, mulatte ja neeg
reid.
kapiišoon, kapuuts, peakott; ka
peakotiga daamimantel.
kara, väljaulatuv, ripnev osa,
näit. aisa- või karjakellal.
karaat, 1) kalliskivide kaaluühik. = 205 mg e. 0,205 g (vt. ka
jaanileivapuu); 2)
kullasisalduse
mõõt; 100%-line (puhas) kuld on
24 karaati (1 k. täh. seega, et V24
segu kaalust on kuld), 75%>-line
sulam 18 karaati, jne.
karabiin, lühike vintpüss ratsaja suurtükiväelastel.
Karabugas [-pa's], suur umblaht
Kaspia mere idaküljel, suure nu
rumise ja soolsuse (kuni 18%)
tõttu on soola-allikaks.
karaiibid = kariibid.
Karaiibi meri — Kariibi meri.
karakal, kõrveilves.
karakirgiisid e. mustad kirgiisid
elavad Pamiiril, Tienšani, Altai
jm. Kesk-Aasia mägedes.
Karakorum [-rum], maailma kõr
guselt teine mäeahelik Kesk-Aasias,
Himaalaja ning Kuenluni lääne
osade vahel, kõrgeim tipp Dapsang
8620 m ü. mp.
karakteerne = karakteristlik,
karakter, om. -tri e. -teri, os.
-trit e. -terit, iseloom.
karakteriseerima, iseloomustama,
karakteristik, iseloomustaja; mat.,
logaritmi täisarvuline osa; näit.
log 125 = 2,0969, kus 2 on ka
rakteristik.
karakteristika
karakteristika, iseloomustus,
karakteristlik e. karakteerne, ise
loomustav, iseloomulik, tunnuslik.
karakternäidend, lavateos, milles
tegevus kasvab välja peamiselt
peategelase kindlakskujunenud tüü
pilisest iseloomust.
karakull, mõne lambatõu tallede
(harilikult musta või halli) lokkis
villaga
karusnahk,
kasutatakse
kraede, mütside jm. tegemiseks.
Karakum [-ku rn], liivakõrb KeskAasias, Araali järvest lõunas.
karambolaaž,
piljardimängus
mängupalliga
kahe
piljardipalli
tabamine ühe löögi korral; kokku
sattumine.
karamell, pruunistatud suhkrumass (magustoitudele jm. värvuse
andmiseks,
karamellkompvekkide
tegemiseks jne.).
Kara meri, Põhja-Jäämere osa
Novaja Zemlja ning Siberi loode
ranniku vahel.
Karamzin [-in], Nikolai, vene
kirjanik ning ajaloolane, * 1766,
t 1826; avaldas sentimentaalseid
ilukirjanduslikke teoseid ja põhja
paneva 12-köitelise ,,Vene riigi ajaloo“ (1818—29).
karanteen,
nakkushaigus-kahtlaste inimeste kinnipidamine nak
kushaiguse leviku tõkestamiseks;
vastav asutis.
karask, odraleib.
karastama, metalli kõvadust tõst
ma kuumutamise ja sellele järgne
va järsu jahutamise teel (tubases
vees vähese soola, rasva või õli li
samisega); saadud kõvadust vähen
datakse tarviduse korral järelkuumendamise e. järelkuumutamise,
s. o. uuesti kuumutamise teel.
Karatši (ingl. Karachi), sadama
linn Ees-lndias, Induse suudmest
läänes, liikluskeskus kaubandusega,
264 000 ei. (1931).
karaul [ka-], vahtkond,
karavan, lõuna- ja idamaine killavoor reisijate või kaupade eda
sitoimetamiseks, enamasti kõrbedes
kaamelite abil.
karavin, klaaspunni ja jämeda
kerega klaaspudel.
565
karbonaarid
kärbe, om. karpe, puusamblik.
karbid, loomaklass limuste hõim
konnast. Nende pehme keha on
külgedelt kaetud kahe naha- e. nn.
mantlikurruga, mille eritisest tekib
kahest poolmest koosnev lubikarp
(rahvapäraselt konnakarp). Selle
poolmed on selja poolt ühendatud
hambulise lukuga ja lukusidemega.
Viimase abil toimub ka lubikarbi
avamine, kuna karpi suleb nn. lukutajalihas.
Kumbki poole on
seestpoolt kaetud pärlmutrikihiga.
Karbid on enamasti mere-, mõned
magevee-loomad (näit. jõekarplased); hingavad lõpustega; toituvad
vees hõljuvaist taimseist ja loomseist toiduosakesist. Mitmed elavad
kinnilunult veealuseile esemeile või
kasvavad ühe karbipoolmega aluse
küljes (näit. auster), paljud uuristuvad (tugeva jala abil) põhjamudasse, puusse või kivisse. Mõned
on võimelised ujuma, mõned hüp
pama.
karbiid, keemiliste elementide ja
süsiniku ühend, näit. kaltsiumkarbiid, siliitsiumkarbiid (karborundum e. mirgel).
karbiidiiamp, riist atsetüleengaasi saamiseks kaltsiumkarbiidist vee
abil ja saadud gaasi põletamiseks
valgustuse otstarbel.
karboksiiiii, keemiline radikaal
C.OOH, mis on tunnuseks orgaanilistele karbonhapetele nagu si
pelga-, äädika-, bensoehape jt.
karboliineum, aromaatsete fe
noolide ja kresoolide naatriumisoolad; karb. vesilahust kasutatak
se viljapuude pritsimiseks kahjuritõrje- ning desinfitseerimisvahendina.
karbon e. kivisöe-a jastu, maa
kera ajaloos eelviimane ajastu vana-aegkonnas (vt. geoloogiline aja
jaotus), samuti ladestu sellest ajas
tust, kivisöe-ladestu.
Sel ajastul
kasvas kohati lopsakas taimestik,
millest on kujunenud karbonilademeile tunnuslikud kivisöe-kihid.
karbonaad, praad sea, vasika või
lamba seljalihast ühes roideluuga.
karbonaarid, 19. saj. algul Na-
karbonaat
566
polis tekkinud rahvusliku ning li
beraalse poliitilise salaühingu liik
med.
karbonaat, süsihappe sool, näit.
naatrium-, kaalium- või kaltsiumk.
karboniit, kokkusurutud söetol
mu briketid; tarvitatakse gasogeenide toitmiseks.
karboniseerimine, keemiline söestamine väävelhappe toimel;
on
tarvitusel peamiselt tekstiiltööstusis villa ja villase kanga rafineerimiseks.
karbonpaber e. söepaber, nõepaber kirjutusmasinal paljundami
seks.
karbool, karboolhape, = fenool.
karboolvesi,
mõneprotsendiline
fenooli lahus vees, desinfitseeriv
vedelik.
karborunduni,
siliitsiumkarbiid
(vt. karbiid).
karbunkui, veri-koeranael.
karburaator, aparaat, mille abil
kiillastatakse õhku põleva gaasiga
või õliauruga.
kard, om. karra, õhuke kiht,
kord; peened ehteribad või -nii
did, kulla- või hõbedakarva (näit.
jõulupuu-kard);
inglistina-kihiga
kaetud raudplekk; ka üldse plekk.
kardaanliigend, masinaosa, mis
kannab jõudu üle ühelt võllilt tei
sele, kusjuures võllid asetsevad
nurgi.
kardaanseadis, itaalia matemaa
tiku Cardano (-<-) leiutis, mille
juures rippuv keha püsib ruumis
ühes ning samas asendis, hooli
mata teda hoidva aluse, näit. lae
va kõikumisest; koosneb kolmest
üksteise sees liikuvast rõngast, mil
lest väikseima keskel asetseb hoi
tav keha.
kardaan võll, kardaanliigenditega
varustatud võll; esineb peamiselt
mootorsõidukeil ja -traktoreil.
kardama, karrata, kardan, kar
raga katma või varustama.
kardamomid, peam. Indias kas
vavad püsiktaimed ingveriliste suguk-st, kuparviljadega; paari liigi
seemneid, nn. kardamomi, kasuta
takse vürtsina.
kargema
kardavoi = gorodovoi.
kardheinad,
perekond veetaimi, nõrga tüve
ja männastena
asetsevate
vä
ga kitsaste leh
tedega, näit. meil
kare kardhein.
kardilt, südaKardamom.
mepõletik.
kardinaalarv e. kardinaal, põhiarv. Vt. a r v.
kardinaalne, peamine, tähtsaim,
kardinalid, kõrgemad ametikand
jad rooma-kat. kirikus, nimetatud
paavsti poolt Roomas ja Rooma
lähedal olevate kirikute vaimulik
kudest (6 piiskoppi, 50 preestrit
ja 14 diakonit). Neist koosnev
kardinalide-kolleegium teotseb nõu
andvalt kirikuelu juhtimisel ning
valib paavstile järglast.
kare, om. karge, os. karet, künd
mata, rohtunud maa.
Kareda, alates 1. IV 39 vald
Kesk-Järvamaal, Peetri khk., endi
ne Esna, väikese äralõikega.
karelehelised, kaheiduleheliste tai
mede sugukond, kuhu kuuluvad
meil perekonnad nagu imikad, kopsurohud, lõosilmad, ussikeeled jt.
Karell, Philipp Jakob, arstitead
lane, * 1806, f 1886; oli 1855—79
keiser Aleksander II ihuarstiks,
toetas ärkamisaegseid eesti ette
võtteid; avaldanud ms. töö piimravi kohta.
Karell, Johann, haridustegelane,
* 1877; on olnud mitmel pool õpe
taja, eriti käsitöö alal, avaldades
rea vastavaid käsiraamatuid; 1924
—1931 koolinõunik Virumaal, nüüd
erus.
Karepa, suvituskoht Viru ran
nikul, Kunda vallas.
karestania, karedaks tegema.
Kargaja jõgi, Koosa jõe põhja
poolne haru Tartumaal, rööbiti
Peipsi rannikuga, 30 km pikk.
karge, karastav, kosutav; kare,
mittepehme, karm.
kargema, kargeks muutuma.
karglema
567
karglema, karelda, kareldakse,
karelnud jne., hüplema.
kargokindlustus, veetava kauba
kindlustus veovahendil, eriti lae
val. Vrd. kaskokindlustus.
karguma, kargeks muutuma,
kargutama, karkudel kõndima;
kargama panema, karata laskma.
kari, om. -, os. -, pinnale ulatuv
või pinnalähedane veealune kalju
või kaljustik, kaljurahu; ka karind.
karibuu, metsik põhjapõder Põhja-Ameerikas.
karihiirlased,
väikeste imetaja
te sugukond putuktoiduliste selt
sist, meil näit. ve
simutt, kodumutt,
mets-karihiir jt.
kariibid e. kaKaribuu.
raiibid, peam. Guajaanas säilinud indiaani rahvas,
varemalt elanud kogu Lõuna-Ameerika põhjaosas.
Kariibi meri, Atlandi ookeani
osa Antillide, Kesk- ja LõunaAmeerika vahel, üle 6000 m sügav.
kariidid, kreeka armsus- ja ilujumalannad: Aglaia, Euphrosyne ja
Thalia; roomlaste graatsiad.
Karijärv, järv Tartumaal, Elva
ja Ulila vahekohal, 0,9 km2.
karikakrad, taimeperekond korvõieliste suguk-st, rohttaimed kol
laste või valgete õitega, meil näit.
valge ja harilik karikakar (os. -kakart, m. om. -kakarde).
karikaturist, karikatuuride joo
nistaja.
karikatuur, pilkepilt, esitab peam.
inimeste omadusi, nõrkusi ja puu
dusi liialdatud kujul koomilises
valguses.
karikeerima, naeruväärselt, ka
rikatuurina kujutama.
karikloode e. gastrula, kolmas
loote varaseist arenemisjärkudest,
järgneb kobar- ja põislootele.
karikloomad, mereloomade klass
ainuõõssete hõimk-st, enamasti suu
red meduusid; mõned kõrvetamis-,
mõned helendamisvõimega.
Siia
karjala-aunuse
kuuluvad näit. seltsid nagu karikja ketasmeduusilised.
Karilatsi, end. vald Põhja-Võrumaal, Põlva khk. loodesopis, 658
ei. (1934), alates 1. IV 39 jaotatud
lviidjärve ja Kõlleste v. vahel,
karind, kindel kord, distsipliin,
karindama = distsipliinima.
karindvõim = distsiplinaarvõim.
karioosne, kaariese (<—) rikutud.
Kariste, kaks endist valda Pär
numaal, Halliste khk.: Vana-Kariste ja Uue-Kariste.
Kariste järv asetseb Halliste jõe
ülemjooksu orus, Halliste khk. kes
kel, 0,7 km2.
karistus süüteole järgneva jurii
dilise sammuna jaguneb distsiplinaar- (<—) ja kriminaalkaristuseks
(«_), Nn. tingimisi karistamise pu
hul jääb kohtu poolt määratud
karistus kandmata, kui süüdimõis
tetu määratud katseaja jooksul ei
tee uut süütegu.
karistusteated, kohtute poolt ka
ristatud isikute nimestik, avalda
takse meil igas kuus Kohtuministeeriumi poolt ametiasutiste tarvis,
karitatiivne, heategevuslik.
Karja, kihelkond Põhja-Saaremaal, koosneb Leisi ja Pärsamaa
vallast, kuni 1. IV 39 274 km2,
5680 ei. (1934). Idaosa paene, lää
neosa liivane, soode ja metsadega.
Asustus kruusaküngastel ja liivaseljandikel, peam. idaosas. Asustuskeskus: Leisi alevik. Rannal
Triigi sadam. — Khk. olemasolu
on teada 15. saj. algusest. Kesk
aegne kirik on tornita.
karjakontroll, karja tubliduse
määramine ja selle tõstmise nõu
ande korraldus.
Karjala, maa-ala Ida-Soomes ja
Loode-Venemaal. Selle eri osad
kannavad nimetusi: Raja-Karjala
(Soome pool Vene piiri), Ida-Karjala
Vene piirist idas) ja Kar
jala maakael (Laadoga järve ja
Soome lahe vahel, enamasti Soo
mes, osalt Venes). Soome Karjala
maakonnalinnaks on Viiburi.
karjala-aunuse keel e. karjala
keel, läänemere-soome keelte ha-
karjalased
568
ru, mille kõnelejateks on u. 300 000
kreeka-kat. usku karjalast ja in
gerlased (vt. Ingeri). Peamurded:
aunuse ja karjala, lisaks ingeri ja
karjala lüiidi murre.
karjalased, soome sugu rahvas
läänemere-soomlaste rühmast, esi
mese aastatuhande keskel p. Kr.
asunud Laadoga ja Äänisjärve mai
le, kust üks osa on siirdunud kau
gele põhja (Valgest merest läänes),
teine osa levinud Kagu-Soomes.
karjamõis, suurema mõisa harumõis (osa mõisakarjaga).
karjandus, karja-asjandus, kari
loomade kasvatamine ja pidamine.
Karjane, tähtkuju põhjataevas,
suure tähe Arktuurusega (-<-).
Karjati, vn. k. Skarjatina, end.
vald Kagu-Virumaal, teinepool Nar
va jõge, 3464 ei. (1934), alates 1.
IV 39 nimetatud Raja vallaks.
karjerism, kiire teenistusalase
tõusu taotlemine; vastav meelsus.
karjerist, kiire teenistusliku tõu
su taotleja.
karjuseluule = bukoolika,
karjäär, teenistuskäik, kiire teenistus-alane tõus; (hobuse) tuhatnelja-jooks; kaevanduses astmekujuline esi e. omaette töötamise
järk.
kark, om. kargu, eriline kepp
haige või vigastatud jala puhul
käimise hõlbustamiseks; ka klotsi
ga varustatud latt jala pikendu
seks maast kõrgemal kõndimisel.
Kark, Jaan, mäeinsener, * 1876;
oli Majandusmin. Tööstusosakonna
dir., nüüd Tallinna Tehnikaülikoo
li professor.
Kark, Karl, teedeinsener, * 1883;
oli 1924 kuni surmamiseni kom
munistide poolt 1. XII 1924 teedeminister.
karklinnulised, linnuselts, = too
nekurelised.
Karksi, kihelkond Viljandimaa
lõunaosas, kuni 1. IV 39 Pärnu
maa kagunurgas, koosnedes Kark
si, Polli ja Pöögle vallast, 276 km2,
4921 ei. (1934). Khk. haarab enda
alla Viljandi kõrgustiku kõrgeima
lõunaosa (Rutumägi 146 m ü. mp.),
Karlsbad
on tugevasti orustatud kuppelmaas
tik, rohke põllumaaga lavamail.
Asustuskeskus: Nuia alevik. — 13.
saj. keskel on siia ehitatud aja
looliselt tähtis Karksi linnus, selle
ligidale varsti kirik. Praegune ki
rik pärineb 18. saj. II poolest ja
on hiljem ümber ehitatud.
Ligi
300 a. (kuni 1887) kuulus Karksi
Halliste kirikuõpetaja hoolde.
Karksi, vald Lõuna-Viljandimaal,
Karksi khk., 2740 ei. (1934), alates
1. IV 39 suurendatud Polli ja Pöög
le valla juurdeliitmise teel.
Karl 1 Suur, Frangi kuningas ja
Rooma keiser, * 742, f 814; 768 sai
Frangi riigi troonile, 800 laskis end
kroonida Rooma keisriks; võitis sõ
dades sakside ja langobardidega,
alistas osa Hispaaniat ja Baieri;
hoolitses õigusliku korra ja tea
duste arenemise eest.
Karl V, Hispaania
kuningas
(Karl I) ja Saksa-Rooma keiser,
* 1500, f 1558; sai Hispaania troo
nile 1516, Saksa-Rooma keisriks
1519; suurendas Hispaania koloni
aalvaldus!,
sõdis Prantsusmaaga
ning tõrjus selle välja Itaaliast,
korraldas sõjaretki
Põhja-Aafrikasse; võitles reformatsiooni vas
tu; loobus võimust 1556.
Karl XI, Rootsi kuningas 1660—
1697, * 1655, f 1697; lõpetas eestkoste-valitsuse ja hakkas tegelikult
valitsema 1672, korraldas sega
dusse viidud riigielu paljude refor
midega, teostas ms. varem riigile
kuulunud mõisade tagastamise (re
duktsiooni), jaotas tagastatud mõisu talupoegadele.
Karl XII, eelmise poeg, Rootsi
kuningas 1697—1718, * 1682,f 1718;
Suures
Põhjasõjas sõdis Vene,
Poola ja Taaniga, saavutas algul
rea hiilgavaid võite, kuid sai siis
venelastelt otsustavalt lüüa Poltaa
va lahingus 1709.
karlistid, kahe Carlose-nimelise
troonipretendendi
poolehoidjad
Hispaanias 19. saj-1, kutsusid esile
kaks kodusõda: 1834—39 ja 1872—
1876.
Karlsbad (tšehhi Karlovy Vary),
karlsbadi sool
569
linn ja kuulus kosukoht LoodeBöömimaal, ligi 20 sooja tervisvee-allikaga, 24 000 ei., suviti kuni
50 000 külastajaga.
karlsbadi sool, Karlsbadi tervisvee-allikate vees leiduvate mineraal-ainete kristalliseerunud segu,
kunstlikult koostatuna kasutatakse
karlsbadi vee (seedimisravim) saa
miseks.
Karlson, Ferdinand, kirjandusja seltskonnategelane, advokaat,
* 1875; avaldanud näidendeid (näit.
„Kalevipoeg ja Sarvik“ 1913) ning
luuletusi.
Karlsruhe [-ruua], Baadeni pea
linn Edela-Saksamaal, Prantsuse
piiri idapoolseima tipu ning Reini
lähedal, kunstiakadeemia, tehnika
ülikooli ja tööstustega, 155 000 ei.
(1933).
karm, om. -u, = ving.
Kärmel, mägi Põhja-Palestiinas,
kuni 552 m ü. mp.
karmeliidid, Karmeli mäele 1156
rajatud erakute ordu, 13. saj-1 Eu
roopas muutunud mungaorduks.
karniiin, punane värvaine, mis
saadakse košenillist.
karmiinleevike, väike lind vintlaste suguk-st, esineb meil suviti
aedades, pesitseb tihedais põõsais.
karmindus, karmimaks tegemine,
näit. karistuse k. (suurendamine),
kärn, om. -i, lihakauplus.
Karnak, küla Egiptuses, Niiluse
ääres, endise Teeba kohal, kuul
sate templivaremetega.
karnalliit, kaalium-magneesiumkloriid, tähtis kaalisool, tarvitatak
se väetisena ja kaaliumi saamiseks,
karnatsioon, ihutoon (maalidel),
karneool, ilukivi, kollakas või
punane kaltsedoni teisend.
karneval (lad. sõnust carnc vale,
liha, ela hästi’ e. ’jumalaga, liha’),
vastlapidu (viimaseil päevil enne
paastuaega kat. maades), peetakse
eriti suurejooneliselt Lõuna-Euroopas (Lõuna-Saksamaal: fašing).
Kärni Alpid, Ida-Alpide ahelikud
Austria ja Itaalia (ning Jugoslaa
via) piiril.
karpkala
karniis,
läbilõikes
S-kujuline„
kattev või palistav ehitise liistutaoline osa.
karnits, om. -a, end. vene mahumõõt, V8 setverikku, = 3,28 1.
karnivoor, lihasööja loom.
Karoliinid, saarterühm Vaikses
ookeanis, Uus-Guineast üle 1000s
km põhjas, u. 600 peam. korallisaart, kokku 1420 km2, 42 000 ei.
Tähtsaim saadus: kopra. -— On
alates 1919 Jaapani mandaat-alaks.
Karolingid [-//'-], Frangi valitsejasugu; sai Frangi riigi majordoomuse ametisse 687, tõusis kuninga
troonile 751. Kolmest pealiinist
valitses üks Itaalias kuni 875, teine
Saksamaal kuni 911 ja kolmas,
Prantsusmaal kuni 987.
Karolyi [karolji], Mihäly [imhaaj], Ungari poliitik, * 1875; oli
saksavaenulise iseseisvuspartei juht,.
1919 esim. kuudel Ungari vabar.
president,
kaotas
võimu
Bela
Kun’ile, läks maapakku,
kaross, luksustõld.
karosserii, autoraamil (sassi il)
asetsev pealisehitis, autokere.
karotiinid, kollakaspunased värv
ained taimedes, ms. ka porgandis.
karott, lühikese ning peenikese
porgandi tõug.
Karpaadid, metsarikkad kurdmägede ahelikud Kesk-Euroopas,
suures, põhja poole kumeras kaa
res peam. Poola ja Slovakkia piiri
ümbruses, alates Austria ning Un
gari kokkupuutekohal! läänes ku
ni Rumeenia keskosani idas, kok
ku u. 1600 km ulatuses. Nende
eri osad kannavad nimetusi: lää
nes Väikesed ja Valged K., keskel
Tatra mäed (kõrgeim tipp 2663 m
ii. mp.) ja idas Metsa-K., kõigi nen
de põhjapoolne eelmäestik — Beskiidid. Maavaradest saadakse kivisoola, metallimaake ja naftat. Asus
tus hõre: (alates läänest) slovakid,,
ruteenid, ungarlased, rumeenlased.
karpas (olema), mustusega koos;
kärnas.
karpkala, magevee-kala karplaste
karplased
570
suguk-st, hari
likult
30—50
sm pikk, ar
mastab
sooja
vett, pärit VäiKarpkala.
ke-Aasiast, levinud kõikjale tiigikalana. Peami
sed tõud: soomus-, peegel- ja nahk-k.
karplased, magevee-kalade sugu
kond avapõieliste alamseltsist, ham
butu suuga, armastavad vaikset
vett. Eestis kuuluvad siia koger,
latikas, linask, särg jt.
karpvähilised, alamate vähkide
selts, väikesed veeloomad kahepoolmelise kojaga.
karree, tantsudes algseisak, kus
juures tantsijad asetsevad rühma
des nelinurgi; sõj., lahingurivistus
rindega iga nelja külje poole.
karrid, voolava vee tekitatud
kitsad uurded lubjakivi- ja dolomiidipindadel.
karriool, kerge kaherattaline sõi
duk.
Kars, ajalooline kindlus Türgi
Armeenias, 18 000 ei. Oli 1878—
1917 Vene valduses.
karskus, keeldumine pahelisist
naudinguist, esijoones alkoholseist
jookidest ja suitsetamisest.
„Karskuse Sõber44, karskusselts
Tartus, asutatud 1891, enne riik
likku iseseisvust tähtis kohaliku
kultuurilise tegevuse keskus.
karskusliikumine taotleb esijoo
nes alkoholismist tulenevate pa
hede vähendamist ja ärahoidmist,
laiemalt üldse uimastusvahendite
nautimise jm. ühiskondlike pahede
vastast elureformi ühes vastava
maailmavaate kujundamise ja le
vitamisega. — Eesti organiseeritud
k. sai alguse esimese karskusseltsi
asutamisega 1889 Toris (,,Täht“).
Praegune keskus Eesti Karskusliit
(<-) on asut. 1906. Vanemaid Eesti
karskustegelasi: M. J. Eisen, V.
Reiman, J. Tõnisson, P. Põld, H.
B. Rahamägi jt.
kärss, om. karsi, märss.
Karst, mägismaa Jugoslaavias,
Aadria mere rannikul, Dinaari Al
pide loodeosaga, eriti iseloomus
kartong
tatud siit nimetuse saanud karstimaa (-<-) pinnavormidega.
karstimaa, lubjakivist aluspõh
jaga mäa-ala, (vee toimel) lubja
kivi lahustumise tõttu tekkinud
koobaste, doliinide (-<-), karride
(«-), maa-aluste jõgede ja suurte
allikatega.
Kartaago, föniiklaste poolt asu
tatud muistne linn praeguse Tu
nise läheduses ja riik Põhja-Aafrikas; etendas tähtsat osa Vahemere
kaubanduses, eriti alates 6. saj-st
e. Kr., tõrjus kõrvale kreekla-sed,
kuid jäi Puunia sõdades (alates 3.
saj. keskelt e. Kr.) alla roomlastele
ning hävitati täielikult 149—146 e.
Kr. Roomlaste poolt ehitati K. ase
mele uus linn 44 e. Kr., mille hä
vitasid 697 p. Kr. araablased,
kartauslased = kartuuslased.
karteesiuse tuuker, füiis., apa
raat, mille abil demonstreeritakse
rõhu edasiandumist vedelikus ja
õhu kokkusurutavust.
kartell, kokkulepe; väljakutse;
sõprusleping; poliitiliste erakonda
de liit; maj., samalaadseid esemeid
tootvate ettevõtete ühinemine le
pingu alusel hindade reguleerimi
seks ja vabavõistluse vähendami
seks; lepinguosalised jäävad see
juures oma tegevuses iseseisvaiks.
Vrd. trust.
kartesianism, Descartes’i (<-) e.
Cartesiuse filosoofiline õpetus.
kartetš, suurtükimürsk väikese
kauguse tarvis: plekksilinder, täidetud kuulidega,
lõhkelaenguta.
kartograaf,
kaardivalmistaja.
kartograafia, maakaar
tide koostamine ja välja
töötamine ühes trükkimi
sega, samuti õpetus selKartetš.
lest.
kartogramm, arvjooniste (-<-) liik.
kartomectria, pikkuste, pindala
de jm. mõõtmine kaardilt või plaa
nilt, kaardimõõtmine.
kartong e. kartoon, paksem pa
ber, poolpapp, eriti joonistami
seks ja raamatute kergesti köitmi-
kartoteek
571
seks, kartoneerimiseks; papp- või
vineerkarp.
kartoteek, kaartsedelite e. kaar•dikute korraldatud kogu, harilikult
tähestikulises järjestuses.
kartsas, om. -sa, os. -sast, re
del; söödaredel e. varbe.
kartser, arestikamber distsipli
naarkorras määratud kinnipidamiskaristuse kandmiseks (sõjaväes, va
remalt ka õppeasutistes).
kartsinoloogia, zool., vähiteadus.
kartsiuoom, med., vähk, -tõbi.
kartul, põllutaim mugulaliste su
guk-st,
pärit
Lõuna-Ameerikast
(Peruu ja Tšiili Andidest), Euroo
passe toodud 16. saj-1, Eestis levi
nud 19. saj. algul. Taim võib kas
vada kuni 1 m kõrgeks (kartulipealsed); omab valgeid kuni lilla
sid õisi, millest kujunevad mitte
söödavad rohelised marjad. Taime
maa-aluste varte küljes kasvavad
kartulimugulad e. kartulid, mida
kasutatakse inimtoiduks ja looma
söödaks, kartulijahu ja piirituse
valmistamiseks. Mugulad sisalda
vad 65—80°/o vett, keskm. 20°/o
tärklist, kuni 2% valku, jm. Mu
gulad omavad pinnal nn. silmi,
milles asetsevaist pungadest keva
del tulevad idud ning saab alguse
uus taim. Kartuleid kasvatatakse
paljudes sortides (näit. meil areta
tav Kungla ja Kalev).
kartulihelbed, peenike loomasööt
pehmestatud, õhukeseks pressitud
ja kuivatatud kartuleist.
kartulijahu, kartulitärklis.
kartuli-Ieliemädanik, ühe nugiseene põhjustatud laialdane kartulihaigus, avaldub mustades laiku
des kartulilehtedel, hiljem peal
sete ning mugula
te mädanemises,
kartulimardikas
ehk koloraado
mardikas,
ohtlik
kartulikah jur lehemardiklaste suguk-st, musta- ja kolKartulimardikas
lasetriibuline, u. 1
(ülal — tõuk,
sm pikk; selle tõuk
all — nukk ja
sööb
kartulipealvalmik).
Karula
sed lehtedest paljaks, hävitades
terveid põlde. Laastab peani. Põhja-Ameerikas, viimaseil a.-kümneil
toodud ka Lääne-Euroopasse.
kartuliühistu e. -ühing, kartulikasvatajate iihistegelik organisat
sioon kartuli turustamiseks ja eriti
töötlemiseks (piirituse ajamiseks).
Keskühinguks on Kartulikasvatajate Liit.
kartušš (om. -tuši, os. -tušši) ehk
ehisraam, pooliti rulli
keeratud lehtedest, pael
test vms. raam dekora
tiivse elemendina ehitus
kunstis või kaartide ja
plaanide
pealkirjade
ümber jne.
kartuuslased e. kartuusid, Prantsusmaal 1084
asut. mungaordu liik
Kartušš.
med, elavad üksikult,
peavad valjult paastu ja vaikimist,
karu, vt. karulased.
Karujärv, kaheosaline järv Tar
tumaal, Nõo .kirikust idas, 0,4
km2; ka Järumetsa järv (karukaer e. rukkiluste, rukkis
esinev umbrohi.
karukeel e. põldimikas, põlluumbrohi imikate suguk-st.
karukellad, taimeperekond tulikõieliste suguk-st, meil kaks vara
jast liiki lillade õitega: aas-karukell ja karukäpp.
karukold e. humur, meil peani,
okasmetsis esinev kollaliik.
Vt.
kollad.
Karula, kihelkond Lõuna-Valgamaal, Valgast idas, koosneb Kaag
järve ja Karula vallast, 279 km2,
3906 ei. (1934). Khk. keskosas idalääne suunas kuppelmaastik järve
dega, põhjaosas tasandik. Asustuskeskusiks on K. asundus ja Vissi
alevik. — Khk. olemasolu on tea
da 14. saj. lõpust. Keskaegne kirik
on ümber ehitatud 17. saj. keskel
ja 1836.
Karula, vald Valgamaal, Karula
khk. idaosas, 2683 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 väikeste piirimuudatustega; raudteejaam Valga-Võru
liinil, Valgast 15,6 km.
karulased
572
karulased, loomasugukond kiskjaliste seltsist, tiheda karvkatte,
lühikese saba ja vähese arukusega
tugevad kõigesööjad loomad P-Ameerikas, Aasias, Põhja- ning IdaEuroopas ja Lääne-Eur. kõrgmägedes. Enamik peab taliuinakut.
Tähtsamaid esindajaid: pruun ka
ru (kuni 2 m pikk, esineb kõige
laiemalt Euraasias, ka Eestis, Viru
maa metsis), jääkaru (*-), grislikaru (kuni 2,5 m, Ameerikas), huulkaru (kuni 1,8 m, Ees-Indias) ja
bambuskaru (1,5 m, Tiibetis ja
sellest kagus).
Karumurdja = Karutapja.
karumustikas e. belladonna, ku
ni 2 m kõrge püsiktaim mugulaliste suguk-st, lillakaspruunide õite
ja mustade kirsitaoliste marjadega,
väga mürgine, sisaldades atropiini.
karuohakad, taimeperekond korvõieliste suguk-st, enamasti ogade
ga rohttaimed punaseõieliste korvõisikutega; meil 3 liiki.
karuputked, taimeperekond sarikaliste suguk-st, suurte õiesarikatega kõrged taimed; meil kui
vadel aladel 2 liiki: siberi ja päris-karuputk.
karus, kala, = koger.
Karusaar (ingl. Bear Island), ük
sik saar Põhja-Jäämeres, Norra ja
Svalbardi vahekohal.
karusammal e. harilik käolina,
suur samblaliik lehtsammalde selt
sist, esineb kuivades okasmetsades.
karusapp, aaloe lehtede mõru,
keetmisel tihendatud mahl, arstim
(lahtisti).
Karuse, kihelkond
Läänemaa
edelaosas, maaribana Matsalu la
hest Paadrema jõeni lõunas, koos
nes kuni 1. IV 39 Lihula ja Paat
salu valla enamikust, millede pind
ala oli 310 km2 ja ei. arv 4893
(1934), lisaks Mässu ja Paadrema v.
osast. Põhjaosa paene tasandik,
lõunaosa rabade ja niitudega, mi
da läbib suurem kruusaseljandik
loode-kagu suunas. Asustus hõre,
olles koondunud peam. LihulaVirtsu maantee ja mere äärde. —
karvad
Khk. pärineb 13. saj. keskelt, ki
rik sama saj. II poolest.
Karuse, alates 1. IV 39 vald Lõuna-Läänemaal, moodustatud Mässu
ja Paatsalu v. enamikust ja Lihula
v. osast; raudteejaam Rapla-Virtsu
liinil, Virtsu sadamast 22,6 km.
karusmari e. tikerber, tugevate
ogadega marjapõõsas sõstarde perek-st, rohekaskollaste õite ja ro
heliste, kollaste või punaste, sile
date või karvaste marjadega. Kas
vatatakse paljudes kultuursortides*
millest euroopa omad kannavad
suuremaid, ameerika sordid väik
semaid vilju, karusmarju.
karusmarja-jahukaste, ühe jahukaste-seene tekitatav
karusmarja-haigus, Eestis levinud 20. saj.
algul ja saanud üldiseks. Tõrje:
kasoraaniga pritsimine.
karusnahad, parkimisel säilita
tud karvkattega loomanahad, mi
da kasutatakse rõivaste valmista
misel ja ehteiks. Neid saadakse
kõige enam Ameerikast ja Vene
maalt.
karussell, mitmesuguste rippuva
te istmetega pöörkiik, meelelahutusvahend laatadel ja rahva-lõbustusasutistes.
Karutapja e. Karumurdja, läti
rahvaluules emakarust sündinud
suure füüsilise jõuga kangelane;
peategelane samanimelises A. Pumpur’i poolt osalt rahvaluule aineil
koostatud, osalt vabalt fabuleeritud läti rahvaeeposes.
Karutapja orden, Läti autäht*
asutatud 11919.
karuäke, vana äkketüüp, tehtud
okslikest kuusetüvedest, mille oksatüükad täidavad
äkkepulkade
ülesannet.
karvad, imetajate loomade ja ini
mese naha niitjad sarvmoodustised, esinevad juustena, villana*
harjastena, jõhvidena jne., kasva
vad naha sees oleva juure alumise
osa rakkude paljunemisest, lange
vad aeg-ajalt välja ning asenduvad
uutega; bot., marrasnaha peened
välismoodustised taimil, näit. katekarvad.
karvastis
573
-Kask
kütte-, mööbli- ja vineeripuitu,
karvastis e. karvastu, karvkate
tohtu tökati ajamiseks jm.
taimil, loomil või inimesel, karkaseiin e. juustaine, imetajate
vastik.
piimas leiduv valkaine (lehmapii
karvik, karusnahk,
mas kuni 4,5%); sellest valmista
karvjas, os. -jat, karvataoline.
takse galaliiti ja kaseiinliimi.
karüatiidid, kreeka ehituskuns
kaseiinmaal,
seinamaalitehnika
tis üleni rõivastatud naisi kujuta
kaseiinvärvidega, mis värvi suhte
vad kandesambad, esinevad alates
liselt aeglase kuivamise tõttu või
6. saj-st (pilti vt. lk. 330).
maldab aeglasemat töötamist (vrd.
Kariibdis, müt., = Charybdis.
freskomaalikunst) ja annab niisku
kasaarid, türgi-tatari rahvas esi
sele vastupidavaid ning pärast kui
mesel aastatuhandel Kagu-Venevamist mitte palju heledamaks
maal, 10. saj-1 Vene vürstide poolt
muutuvaid maale.
võidetud.
kaseiinvärvid, värvid, mida kin
kasakad, alates 14. saj-st Lõunanitatakse esemeile kaseiinliimiga.
Venemaal koondunud sõjakad, va
kaselised, põhjapoolkera põhja
badusearmastajad slaavi rahvarüh
poolsete alade puistaimede sugu
mad, moodustasid väeosi ja võit
kond, kuhu kuuluvad perek-d na
lesid oma pealikute (atamanide)
gu kased, lepad, sarapuud jt.
juhatusel valitsevate võimude ja väkasematt,
pommikindel ruum
lisvaenlastega. Hiljem nad moo
kindlustatud kohtades; sõjalaeva
dustasid erilisi vahvaid ratsaväedel terassoomusega kaitstud kahuosi Vene tsaaririigi teenistuses —
riteruum.
piirirahvaste alistamiseks ja sise
Kasemets, Anton, koorijuht ja
miste rahutuste mahasurumiseks.
muusikakirjanik, * 1890; teotseKasari jõgi, Lääne-Eesti suuru
nud Tallinnas, ms. 1929—33 „Esselt teine jõgi, voolab kokku mit
toonia“ teatri direktorina, avalda
mest harust Läänemaal, suubudes
nud „Muusika algõpetuse41, „Eesti
rohkeis suudmeharudes Matsalu
muusika arenemisloo“ (1937), ar
lahte, peaharu (Teenuse jõe) läh
tikleid ning arvustusi ja toimeta
tekohast arvates 105 km pikk,
nud mitmeid teoseid.
alamjooksul Eesti suurima kivist
Kasepää, vald Põhja-Tartumaal,
maanteesillaga (310 m pikk).
Torma khk., Peipsi ääres Must
Kasaritsa, vald Kesk-Võrumaal,
veest lõunas, 3178 ei. (1934), alates
Rõuge khk., Võrust lõunas, 3032
1. IV 39 juurdelõikega Ranna v-st.
ei. (1934), alates 1. IV 39 suurenda
kasetõrv e. tökat, kasetohust des
tud Nursi valla juurdeliitmise teel.
tilleerimisel saadav tumepruun ve
kasarm, sõjaväe ühiselamu; üüridelik; tarvitatakse juhtnaha par
kasarm — eriti kõrge korterite ar
kimisel ja määrimisel konservimivuga üürimaja.
se otstarbeks.
kasavus, väärikus, auväärsus.
kasiino, klubiruumid e. seltsi
kased, puude ja põõsastaimede
maja kinnisele ringkonnale.
perekond, isas- ja emas-urbadeks
Kasimir III Suur, Poola kunin
rühmitunud õitega. Meil 4 liiki:
gas 1333—70, * 1309, f 1370; tegi
arukask (kõrge puu teravatipuliste
läänes järeleandmisi sakslastele,
lehtedega, noorelt sileda valge to
kuid oli edukas idas; pani maks
huga, vanemalt tüve alaosas kore
ma kirjutatud seadused, kaitses
da korbaga), sookask (eelmisest lü
talupoegi aadli vastu, asutas linnu,
hem, ümarike lühematipuliste leh
rajas ülikooli Krakovis (1364).
tedega, põhjapoolseim puu), madal
kask, vt. kased,
kask (kuni IV2 m kõrge põõsas
kask, om. kaski, kiiver.
soomaastikus) ja vaevakask (kuni
Kask, Aleksander, ühistegelane,
V2 m kõrge põõsas turbarabades).
* 1885; on olnud õpetaja, ametnik
Esimesed
annavad
väärtuslikku
Kask
574
mitmel alal ja ajakirjanik, rohke
te ühistegeliste asutiste rajaja ning
juhtiv tegelane, nüüd Eesti Rahvapanga direktor ja Ühistegevuskoja
esimees.
Kask, Oskar, omavalitsus- ja rii
gitegelane, * 1898; Pärnu linnapea
1924—36, rahvaesinduskogude lii
ge, alates 1936 sotsiaalminister.
Kask, Arnold, keele- ja kirjan
dusteadlane, õpetaja, * 1902; aval
danud keelelisi artikleid ja olnud
eesti keeleõpetuste kaas-autoriks.
kaskaad, joastik, tavaliselt kunst
lik. Vt. juga.
Kaskaadmäestik,
Kordiljeeride
osa, kaskaadirikka Columbia jõe
poolt läbitav metsakas mäestik
Am. Ühendriikide loodeosas, kuni
4400 m kõrge.
kaskokindlustus, veovahendi (au
to, laeva jms.) kindlustus.
Vrd.
kargokindlustus.
kaslased, loomasugukond kiskjaliste seltsist, tugevate käppade
ja painduva kerega murdjad, kõn
nivad varbail, millel on teravad
väljasirutatavad küünised. Saaki
püüavad hiilides ja peale hüpates.
Siia kuuluvad perekonnad: kassid,
ilvesed ning jahileopardid.
Kaspia meri, maailma suurim
järv Euroopa ja Aasia vahekohal,
äravooluta, kuid suure aurumisega, soolaka veega, väga kalarikas,
26 m allpool Musta mere pinda,
ligi 439 000 km2.
kassa, raha ning väärtpaberite
hoiulaegas; sularaha maksmise koht;
aparaat maksete registreerimiseks
ja kontrollimiseks.
kassa-arve, sularaha-tehingute ar
ve raamatupidamises.
Kassai, Kongo lõunapoolne ha
ru Kesk-Aafrikas, 1940 km pikk.
kassama, kasseerima,
kassang, maj., = inkasso,
kassa-order, kirjalik korraldus
kassale raha vastuvõtmiseks või
väljamaksmiseks.
kassaraamat näitab kassa sularahalisi sisse- ja väljamakse ning
palju sularaha peab olema kassas.
kassid
Kassari, saar Hiiumaa kaguranniku ääres, 19 km2, Hiiumaaga
ühenduses vallteedega.
kassatsioon,
(otsuse) äramuut
mine, kaadamine.
kassatsioonikohus ei aruta kae
vatud otsust sisuliselt, vaid vormivigade leidmise puhul tühistabtehtud otsuse ja saadab asja uuesti
arutamiseks tagasi otsuse teinud
kohtule uues koosseisus. Eestis
on kassatsioonikohtuks Riigikohus
ja väiksemais kuriteo-asjus ring
konnakohus.
kassatsioonkaebus,
edasikaebus
kõrgemale kohtule sisulisel arutu
sel tehtud lõpliku kohtuotsuse tü
histamiseks
vormivigade
pärast
(protsessi korras, seaduse tõlgitse
misel jne.).
kasseerima, raha sisse nõudma
või vastu võtma; alama astme
kohtu otsust
kassatsioonikorras
tühistama.
Kassel, Preisi kaunis linn Lääne-Saksamaal, Weseri jõe ladvaharu Fulda ääres, ehitusmälestiste
ja masinatööstustega, 175 000 eh
(1933).
kassett,
kastike (väärtesemete
hoidmiseks); fotoaparaadi osa, ku
hu paigutatakse valgustundlikud
plaadid (negatiivid).
kassettlagi, arhit., kõrvuti asetse
vate süvendite e. kassettidega lagi.
kassiad, troopiliste puude, põõ
saste ja rohttaimede
perekond liblikõielis
te suguk-st. Neist mit
med liigid, nn. sennapõõsad, annavad sennalehti, mida kasu
tatakse lahtistava ra
vimina, samuti kui
torukassia torukuju
lise vilja liha.
kassid, loomaperekond kaslasle
suguk-st. Siia kuuluvad tähtsa
mate liikidena lõvi, tiiger, leopard,
jaaguar, puuma, metskass, kodu
kass jt. Kodukass on esinenud
juba vanas Egiptuses, kust ta on
sattunud ms. Euroopasse ning ku-
kassiid
575
junenud hiljem mitmeteks kassitõugudeks.
kassiid, pikem idamaine laul
gaseeli (-«-) vormis.
kassiir, kasseerija, laekur,
kassikakk e. kassikull, rooste
karva, mustade tähnidega suur
lind kakuliste seltsist, meil paigalinnuna suuris metsis, hävitab ja
hiloomi.
kassikuld, kullaläikega
mine
raal, näit. porsunud vilgukivi.
kassikäpad, taimeperekond korvõieliste suguk-st, näit. meil kuiva
des kohtades esinev harilik kas
sikäpp.
kassinaerilised, peam. soojade
maade taimesugukond, enamasti
suurelehelised ja ilusate õitega tai
med, näit. meil aedades alteed e.
tokkroosid ja kassinaerid, toas
hiina roos, troopilistes ja lähistroopilistes maades puuvillapõõsad.
Kassiopeia [-pe-\ e. Vardatähed,
ka Vastlatähed, tähtkuju põhjataevas, kesk Linnuteed.
kassisilm, rohekat värvust kiudjas kvartsi teisend.
kassitapud, liigirikas taimepere
kond, põõsad, poolpõõsad
või
vääntaimed suurte kellukjate õi
tega, mõned liigid ilutaimed. Meil
esinevad seatapp kaldaäärtel ja
kassitapp visa umbrohuna põllul.
kassiteriit,
tinahapend,
SnOž,
tähtsaim inglistina-maak.
kastanipuu,
suur puu pöögiliste
sugu
k-st,
tugeva
puidu ja söö
davate seem
netega; esineb
laialdaselt
Lõuna-Euroopas ilu-jatarKastanipuu
bepuuna.
K. (a — õisik, all — emas-,
seemneid ehk ülal isasõiega, b — vili,
c — seeme),
maroone
’
süüakse esijoones küpsetatult, tules
kõrvetatult. Vrd. hobukastan.
kastanjetid e. lõgistid, seest
poolt õõnestatud puuliistupaarist
kastraat
koosnev laksutamisriist tantsurüt
mi rõhutamiseks.
kaste, om. -, alumisest
õhukihist selle jahtumisel
(esijoones soojal ajal sel
ge ilmaga) maapinnale ja
taimelehtedele sadestuvad Kastanjetid,
veetilgakesed.
kaste, om. kastme, soust.
kasteheinad, taimeperekond kõr
reliste suguk-st, meil näit. hein
taimed valge ja harilik kastehein,
kastekida = härmalõng.
kastelt, kants, kindlustis, linnus,
kastellaan, aj., lossiülem; üle
vaataja, kojaülem; kirikuteener.
kastepunkt, temperatuur, mille
juures õhu veeaur tiheneb kasteks
(küllastunud niiskus).
kastid, kinnised seisuslikud ühis
konnakihid, kuhu kuulutakse pä
rilikkuse põhjal; kujunenud Idamail, eriti Egiptuses ja Indias (4
kasti: preestrid e. brahmiinid, sõ
javäelased, põlluharijad ja palgateenijad, kuna väljaspool kaste on
paariad).
Kastiilia, Kesk-Hispaania kõrg
maa, 800 km pikkuse Kastiilia
mäestikuga (kuni 2661 m ü. mp.)
jaotatud loodepoolseks Vana- ja
kagupoolseks Uus-Kastiiliaks; kuiv
rohtlamaastik, kaguosas kõrbne.
— Kastiilia kuningad (K. kuning
riik loodi 1037) sõdisid 13. saj-1
edukalt araablastega.
K. kunin
ganna Isabella abielu tulemusena
Aragoonia kun. Ferdinand V-ga
loodi 1479 Hispaania kuningriik.
kastikud, taimeperekond kõrre
liste suguk-st, meil näit. sookastik, metskastik jt.
kastivaim, seisuslik uhkus, kihiüleolek. Vrd. kastid,
kastoorõli, riitsinusõli.
kastor, kopra ja biisamroti kar
vadest kübaravilt; tugeva vanutusega villane riie.
kastoriin, puuvillane plüüš.
Kastor ja Põlluks, kaks lähes
tikku
olevat
heledaimat
tähte
Kaksikute («-) tähtkujus. Vt. ka
dioskuurid.
kastraat, kohitsetu, kohimees.
kastratsioon
576
kastratsioon, kohitsemine,
kastreerima, kohitsema.
Kastre-Peravalla,
Võnnu valla
idaosa Tartumaal, Ahja jõe ning
Peipsi vahel, Tartu Ülikooli õppemetskonnaga.
Kastre-Võnnu, end. vald KaguTartumaal, Võnnu khk., 3998 ei.
(1934), alates 1. IV 39 kuulub ena
masti Võnnu, osalt Mäksa, Luunja
ja Kavastu valda.
kastutama, ära kastma, sisse
kastma, niisutama,
kasuaalne, juhuslik,
kasualism,
juhuslikkuse-õpetus,
vaade, mille järgi maailma tekki
mise aluseks on olnud juhus.
kasuariinid, puud Austraalias ja
Sunda saartel, peente osjataoliste
okstega, ilma pärislehtedeta, eriti
kõva puiduga (nn. raudpuu).
kasuistika, moraalifilosoofil, õpe
tus
sisetunde-konfliktide
lahen
damisest; kõlbeliste põhimõtete ja
vaadete rakendamine üksikjuhtu
del; jur., püüe üksikjuhtu tema eri
laadi kohaselt mõista ning seadust
vastavalt tõlgitseda; med., üksi
kuid haigusjuhtusid kirjeldav töö.
kasuistlik, teravamõtteline.
kasulaps, lapsendamise (<-) teel
omaks seaduslikuks lapseks võetud
võõras laps.
kasum, kasu majandusettevõtte
tegevusest, ärikasu.
kasumlikkus, kasumi suhe kapi
taliga, väljendatud °/o-des.
kasundama (midagi), (millestki)
kasumit taotlema või saama.
kasutegur, tehn., suhe masinale
või seadisele antud võimsuse ja
tema poolt tehtud töö vahel; on
(energiakadude tõttu masinais) ikka
väiksem kui 1; üldse kasuandva
energia suhe kulutatud energiaga
(näit. saadud soojus ja küte), väl
jend. ka %-des.
kasutusaktsia, aktsia, mis annab
õiguse saada dividendi, mitte aga
õigust osa võtta aktsiaseltsi juhti
misest.
kasvajad e. tuumorid, mitmesu
guseist rakulistest kudedest koos
nevad haiguslikud uudismoodusti-
kašelott
sed elusolendite kehas. Neist healoomused k-d (fibroom, lipoom jt.)
kasvavad ümbritsevaid kehakudesid rikkumata, pahaloomused aga
(vähk, sarkoom jt.) purustavad
ning hävitavad ümbritsevat kudet,
temasse sisse tungides. Kannavad
mitmesuguseid nimetusi peam. oma
koostekoe järgi.
kasvandus, loomade või taimede
kasvatamise või aretamise asutis.
kasvatus, sihipärane ja kavakin
del lapse või noorsoo kehalise,
vaimse ja hingelise arengu edenda
mine vanemate, kasvatajate, kooli
ja riigi poolt, eeskuju, õpetuste ja
harjutuste teel.
„Kasvatus“, Eesti Õpetajate Liidu
kasvatusteaduslik ajakiri, ilmub
Tallinnas alates 1919.
kasvatusteadus e. pedagoogika
uurib kasvatuse põhialuseid, ees
märke ja piire, kasvatuse ja õpe
tuse praktilise teostamise vahen
deid ning meetodeid. K. tähtsamaiks eriharudeks on kasvatusõpe
tus ja didaktika (-«—).
Kasvi, naisenimi,
kasvik, intress, protsentraha; ta
su vara kasutamise eest; noor, kas
vaja loom.
kasvuhoone e. triiphoone, kütteseadisega varustatud, klaaskatuse
või ka klaasseintega ehitis taimede
pidamiseks ja kasvatamiseks soodsamais tingimusis, kui see on või
malik vabas looduses, esijoones
nende hoidmiseks vajalikus sooju
ses. Temperatuuri järgi eristatakse
külmhoonet (u. 5° C, lõunamaiste
taimede ületalve hoidmiseks), soehoonet (u. 20° C, troopiliste taime
de pidamiseks) ja parashoonet (u.
12° C). Leiavad meil kasutamist
kõige enam lillede ja köögivilja
ajatamiseks (vt. ajatama).
kašelott e. võidisvaal, kandilise
hiigelpeaga (V3 iildpikkusest) vaal,
hammastega alalõuas; kasvab üle
20 m pikaks, elab parvedena (ä
20—30 looma) ookeanides. Temalt
saadakse ambrat (-<—), spermatseeti
e. vaalavõidist ja rääsi; on seetõttu
väga püütav.
ÕIENDUSI \
Pärast valdade reformi 1. IV 1939 peavad ERL-i neljas esimeses
vihus esinevad või puuduvad (s. o. A- ja E-tähega) vallad esinema teo
ses järgmisel kujul (lisaks õiendus ühe I V 1938 linnade reformi taga
järjel tekkinud linna kohta; mõni vald muudatusteta):
Aakre, vald
Edela-Tartumaal,
Rõngu khk., 1609 ei. (1934), alates
1. IV 39 suurendatud Palupera v.
lääneosa ja Rõngu v. väikeste
osade juurdeliitmise teel.
Aaspere, vald Lääne-Virumaal,
Haljala khk., 3010 ei. (1934).
Abja, vald Kagu-Pärnumaal, Hal
liste khk., 3048 ei. (1934), alates
1. IV 39 suurendatud Penuja valla,
Pornuse v. lõunapoole, Vana-Kariste v. idapoole ja Uue-Kariste v.
lõunaosa juurdeliitmise teel.
Adavere, end. vald Põhja-Viljandimaal, Põltsamaa khk., 871 ei.
(1934), alates 1. IV 39 on Põltsa
maa valla põhjaosaks.
Ahja, vald Kagu-Tartumaal, Võn
nu khk., 3003 ei. (1934), alates 1.
IV 39 suurendatud idast Rasina
v. enamiku juurdeliitmise teel.
Alatskivi, vald Ida-Tartumaal,
Kodavere khk., 2130 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 suurendatud loodest
Kokora valla juurdeliitmise teel,
äralõikega lõunast Kavastu v. ka
suks.
Alavere, end. vald Ida-Harjuniaal, Kose khk., 1442 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on enamagi Anija
v. lõunapooleks, osalt ühendatud
Ravila ja Peningi v-ga.
Albu, vald Järvamaal, Järva-Madise khk., 3544 ei. (1934), alates
1. IV 39 väikeste piirimuudatustega
(näit. Kuksema v. loodeosa juurdeliitmine).
1
Aleksandri, end. vald Põhja-Võrumaal,
Põlva
khk., 2639 ei.
(1934), alates 1. IV 39 on Võru v.
Põhja- ning Laheda valla tuumosaks.
Alliku, end. vald Järvamaal, Türi
khk., 1714 ei. (1934), alates 1. IV
39 on Särevere v. kaguosaks.
Alutaguse, alates 1. IV 39 vald
Ida-Virumaal, Vaivara khk., koos
tatud Auvere-Joala ja Peetri v-st.
Ambla, vald Põhja-Järvamaal,
Ambla khk. keskel, 3822 ei. (1934),
alates 1. IV 39 suurendatud Nõmm
küla v. edelapoole juurdeliitmise
teel,
äralõigetega
põhja
poolt
Lehtse v. kasuks.
Anija,
vald
Kirde-Har jumaal,
Harju-Jaani khk., 1807 ei. (1934),
alates 1. IV 39 suurendatud Ala
vere v. enamiku juurdeliitmisega.
Anna, end. vald Järvamaal, An
na khk., mille piiridega ta ühtis;
1487 ei. (1934), alates 1. IV 39 on
Paide valla põhjapooleks.
Antsla, alates 1. IV 39 vald Lääne-Võrumaal, Urvaste ja Karula
khk., koosneb endisest Vana-Antsla v-st, äralõikega kagust.
Antsla, linn (kuni 1938 alev) Lääne-Võrumaal, Urvaste khk., Valga
ja Võru vahekohal, raudtee ääres,
Valgast 29 km, 1594 ei. (1939).
Are, vald Põlija-Pärnumaal, pea
miselt Pärnu-Jaagupi, osalt Tori
khk-s, 1073 ei. (1934), alates 1.
IV 39 suurendatud idast Suigu val-
Teose köitmisel paigutada köite lõppu.
la, Enge v. lõunaosade, Viluvere
ja Tori v. osa juurdeliitmise teel.
Aru, end. vald Edela-Tartumaal,
Nõo khk., 926 ei. (1934), alates 1.
IV 39 on Konguta v. kirdepooleks.
Assamalla, alates 1. IV 39 vald
Lääne-Virumaal, Väike-Maarja khk.,
koosneb endisest Porkuni v-st väi
keste äralõigetega ja juurdelõikega
Saksi v-st.
Asuküla, vald Läänemaal, Ridala
khk., Haapsalu ümbruses, 1871 ei.
(1934), alates 1. IV 39 suurenda
tud Võnnu v. enamiku juurdeliit
mise teel.
Audru, vald Loode-Pärnumaal,
Audru khk., 2078 ei. (1934), alates
1. IV 39 suurendatud Võlla v.
juurdeliitmise teel läänest.
Auvere-Joala, end. vald Ida-Virumaal, Vaivara khk., 1476 ei.
(1934), alates 1. IV 39 moodustab
enamiku uuest Alutaguse v-st.
Avanduse, vald Edela-Virumaal,
Simuna khk., 2976 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 väikese juurdelõikega
Vao v-st.
Avinurme, vald Põhja-Tartumaal,
Avinurme khk., 4644 ei. (1934).
Elistvere, end. vald Põhja-Tartu
maal, Maarja-Magdaleena ja Äksi
khk., 2249 ei. (1934), alates 1. IV
39 jaotatud peamiselt Tartu, Ku
dina ja Saadjärve valla vahel.
Elva, alates 1. IV 39 vald EdelaTartumaal, Nõo, Rõngu ja Otepää
khk-s, Elva linnast idas, lõunas ja
edelas, koostatud Pangodi, Uderna,
Hellenurme ja Kirepi vallast.
Emmaste, vald Läänemaal, Em
maste khk., 3512 ei. (1934).
Erastvere, end. vald Loode-Võrumaal, Kanepi khk., 2209 ei.
(1934), alates 1. IV 39 on Kanepi
valla tuumosaks.
Erra, vald Virumaal, Lüganuse
khk., 2550 ei. (1934), alates 1. IV
39 suurendatud Pada v. idapoole
juurdeliitmise teel.
Esna, end. vald Kesk-Järvamaal,
Peetri khk., 3600 ei. (1934), alates
1. IV 39 nimetatud Kareda v-ks,
väikese äralõikega edelas.
O/ü. ,Noor-Eesti Kirjastuse" trükikoda Tartus 1939
VaataEESTI
RAHVALEKSIKON
VII VIHIK
NOOR-EESTI
...EESTI
RAHVALEKSIKON
VII VIHIK
NOOR-EESTI
EESTI
RAHVALEKSIKON
TOIMETUS:
JAAN ROOS
Peatoimetaja
O. URGART J. PURER J. RIIVET
Osakondade toimetajad
ELMAR ELISTO
Teaduslik sekretär
ning tegevtoimetaja
O. URGART M. VELLEMA
Teaduslikud sekretärid
NOOR-EESTI KIRJASTUS TARTUS
O/ü. „Noor-Eesti Kirjastuse" trükikoda Tartus 1940
II KÖIDE
K
Kašgaaria, Hiina Turkestani (-«-)
lääneosa, Kašgari jõe ja Kašgari
linnaga (u. 80 000 ei.).
kašmir, pehme läikega riie vm.
kudum kašmirkitse villast või pee-
nest kammvill-lõngast.
Kašmir j-iir] (ingl. Jammu and
Kashmir), Inglise vasalliriik Ees-
India loodenurgas, Himaalaja mäes-
tiku lääneosas, 218 000 km2, 3,6
milj. ei.; edenenud aianduse ja
karjapidamisega.
kašuubid e. kassuubid, slaavi
rahvahõim Lääne-Preisimaal, säi
linud u. 100 000 in.
Kazahhi vabariik (end. Kazaks
tan), Nõukogude-Vene autonoomne
vabariik Edela-Aasias, Põhja-Turkestanis, ligi 2,9 milj. km2, u. 7
milj. eh, enamasti muhamediusulised rändavad kasak-kirgiisid.
Kazbek e. Kasbek, mägi Kauka
suse keskosas, kustunud vulkaan
kahe kraatriga, 5043 m ii. mp.
Kazinczy [kazintsi], Ferenc [faränts], ungari keeleuuendaja, eriti
uute sõnade looja, * 1759, f 1831.
kat., lühend sõnast katoliku.
kata- e. kat-, kreeka eesliide
võõrsõnus, täh. ’maha-’, ’alla-’.
katafalk, kaunistatud surnulaudis e. surnulava, alusraam surnu
kirstu asetamiseks.
katakombid, maa-alused matmisruumid peam. esimestel kristlas
tel Roomas, pikad käigud, hauda
dega seintes, sageli maalidega kau
nistatud seinte ja laega.
Katalaunia väljad, lagendik Kirde-Prantsusmaal, kus a. 451 Aetius (-«-) lõi Attilat (-«—).
katalektiline, puudulik, ebatäie
lik. Siit: katalektid (katkendid).
ERL 10. I 40.
katalepsia, kangustõbi,
lihaste
haiguslik liigutusvõimetus,
näit.
vaimuhaiguste, hüsteeria ja hüp
noosi puhul.
kataloog, (raamatute vm. ese
mete) nimekiri. Raamatukogudes
on kataloogid (mis tavaliselt koos
nevad sedeleist, harvem sissekandeist vastavais köiteis) korraldatud
tähestikuliselt autorinimede järgi,
süstemaatiliselt ainealade järgi või
tähestikuliselt teoste sisu alusel
valitud märksõnade järgi.
kataloogima e. katalogiseerima,
(midagi) kataloogi sisse kandma,
kataloogiks korraldama.
Kataloonia (hisp. Cataluna), Kirde-Hispaania ajalooline maakond
Vahemere ääres, elava töönduse ja
kaubandusega, 31 000 km2, 2,8 milj.
ei. (lõunaprantslastele lähedased
kataloonlased). Pealinn Barcelona.
kataloonia keel, hispaania ning
provanssaali keele vahepealne ro
maani keel u. 4 milj. kõnelejaga
Ida-Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal.
katalüsaatorid, ained, mis soo
dustavad või takistavad keemiliste
ühendite tekkimist, ise seejuures
muutumata jäädes.
katalüüs, nähtus, mille puhul
keemiline protsess on katalüsaa
torite abil kiirendatud või aeglus
tatud.
katapult, vana- ja keskaegne
viskemasin, ehitatud ammu põhi
mõttel.
Katariina I, Peeter I abikaasa,
Vene keisrinna 1725—27, pärines
Liivimaalt, * 1684, f 1727.
Katariina II, Peeter III abikaasa,
Vene keisrinna 1762—96, * 1729,
37
katarr
578
f 1796; valitses soosikute abil,
laiendas riigi maa-alasid, ratsionalismiaja vaimust mõjustatuna
edendas teadusi ning kunste, uuen
das riigi administratiivse korral
duse.
katarr, kergem limanahapõletik,
rohke vedelikueritusega.
katarsis [-ta-], kirj., puhastu
mine, vabastumine kirgedest (tra
göödia kangelase kannatuste mõ
ju1)kataster, om. -tri, os. -trit, maahindamine, maahinne; maatükkide
e. kruntide ametlik register nende
väärtuse või tulukuse hindamise
andmetega, mille järgi määratakse
makse.
katastroof, raske, hävitav õnne
tus, kokkuvarisemine; otsustav pöö
re (dramaatilises tegevuses halva
poole).
katastroofiline, hukatuslik,
kate, pangas kliendi jooksval ar
vel olev sularaha või tagatud kre
diit, mille arvel pank täidab te
ma maksekorraldusi; tellitud kau
ba või kasutatava kaubakrediidi
tasumiseks antav sularaha, vekslid
jm. väärtpaberid.
katedraal, piiskoplik peakirik,
toomkirik.
kateeder, om. -dri, os. -drit, pul
di ja kõrge alusega kõne- ning
õppetool.
kateeter, om. -tri, os. -trit, me
tall-, klaas- või kummitoru kehaõõntest (eriti kusepõiest) vedeliku
kunstlikuks väljajuhtimiseks või
sinna arstimi sisseviimiseks.
Kategat e. Kattegat, suur väin
Lõuna-Rootsi ja Jüütimaa vahel,
Taani saartest põhjas.
kategooria, mõisteklass,
kuhu
miski kuulub, liikkond.
kategooriline,
kindlakujuliselt
väitev, tingimata maksev.
kategooriline imperatiiv, I. Kant’i
moraaliseadus, mis on
maksev
sõltumatult talitusviisi kasust või
kahjust.
kategoriseerima, liigitama,
katehhees, õpetus, eriti kristlik
katk
usuõpetus, küsimuste ja kostuste
vormis.
katehheet, kristlik usuõpetaja,
katehhu [ka'-], India akaatsialiikidest saadav ekstrakt, tume
pruun mass, värvimis- ja parkimisvahend.
katehhumeen, algkristlikul ajal
ristimisele ettevalmistatav inime
ne; nüüd leeriõpilane.
katekismus, ristiusuõpetuse lü
hike käsiraamat küsimuste ja kos
tuste näol. M. Luther’i ,,Suur k.“
(vaimulikele) ja „Väike k.“ ilmu
sid 1529.
katekude = epiteel,
katel, om. katla, os. katelt, suur
pada. Vt. ka aurukatel.
kateseemnelised e. angiospermid,
alamhõimkond õistaimi, mille õites
viljalehed (vastandina paljasseemnelistele) kokkukasvanult moodus
tavad emaka. Jagunevad ühe- ja
kaheidulehelisteks.
katetomeeter, riist väikeste kõrgusvahede mõõtmiseks, eriti vede
likkude tasapindade puhul.
katevara, emissioonipanga poolt
liikvele lastud pangatähtede taga
tiseks olevad väärtused, esijoones
kuld ja välisraha.
katevili, vili, mis on tema alla
külvatud teisele taimeliigile selle
esimesel kasvuaastal kaitseks, näit.
kõrsvili ristikule.
kateväed, väed, mis peavad kait
sema mingit maa-ala, teisi väeosi
või mõn. esemeid vaenlase kallale
tungi eest, eriti sõja algul riigi pii
ri mobilisatsiooni teostumiseni,
katevärvid = guaššvärvid.
katioon, positiivse elektriga lae
tud ioon, mis elektrolüüsil liigub
negatiivse pooluse e. katoodi juur
de. Vrd. anioon.
katk, katkubatsilli põhjustatud
väga nakkav inimeste ja rottide
raske haigus; esineb kopsukatkuna (nakkab pisikutega õhu sisse
hingamisest, toob surma kuni 3
päeva jooksul) ja muhu- e. buboonikatkuna (nakkab naha kaudu,
eriti nakkusega rotikirpude ham
mustusest, kutsub esile ägeda mah-
katkestaja
579
lanäärmete paistetuse ja mädane
mise, vahel võimaldab ka parane
mist). Esineb kohati Aasias, Aafri
kas ja Lõuna-Ameerikas; Euroo
pas, kus ta varemalt korduvalt
taudina raskesti laastanud maid,
nüüd peaaegu kadunud.
katkestaja e. katkesti,
seadis
elektrivoolu ringi ühendamiseks ja
katkestamiseks; kasutatakse elekterkõlistis, induktoris ja mujal.
Katkov [-o'u], Mihhail, vene aja
kirjanik, äge vene rahvusluse ja
väikerahvaste venestamise propa
geerija, * 1821, f 1887.
katkujuured, ptisiktaimede pere
kond korvõieliste suguk-st, meil
näit. mererannal ja jõekaldad esi
nev karvane ja kohati leiduv ha
rilik katkujuur.
katlakivi, aurukatla ja keedunõude siseseintele tekkiv kõva kiht,
mille põhjustavad keeduvees lei
duvad magneesiumi ja kaltsiumi
soolad.
katlakolle e. tulda, aurukatla
osa, kus toimub kütteaine põleta
mine; olenevalt põletisest liigita
takse koldeid tahke-, tolm-, vedelja gaaskütte koldeiks.
katmata tšekk, tšekk, mille maks
miseks selle andjal puudub pangas
vajalik raha või krediit.
katmik, ühele isikule riistadega
kaetud söögilauakoht.
katoliiklus e. katolitsism, kato
liku kiriku olu ja õpetus.
katoliku kirik = rooma-katoliku
kirik. Vt. ka kreeka-katoliku kirik.
katood, elektrivoolu-allika nega
tiivne poolus; negatiivse voolu elektrood. Anoodi vastand.
katoodkiired, hõrendatud gaasis
kõrge pinge toimel tekkiv elekt
ronide vool; lähtuvad katoodilt, le
vivad sirgjooneliselt suure kiiruse
ga, kusjuures tahkele kehale lange
misel osa neist muutub soojuseks,
osa tekitab nn. röntgenikiiri.
Katowice [-vi'tse] (sks. Kattowitz), linn endise Poola edelanur
gas, söekaevanduste ja metallitööndusega, raadio-saatejaamaga, 131000
katusetõrv
ei. (1936). Kuni 1922 kuulus Saksa
maale, 1939 vallutati sakslaste poolt,
kats, om. katsu, proov,
katsa, isoleeritud traadist mähis
elektrimasinais, transformaatoris,
siiütepoolides ja mujal; ka pool.
katseaeg, vt. karistus,
katsejaam, asutis tegelikus ra
kenduses oluliste küsimuste tea
duslikuks läbikatsumiseks, esijoo
nes põllumajanduse alal, näit. meil
sookatsejaam Toomal (alates 1911)
ja sordikasvanduse k. Jõgeval (ala
tes 1920),
katsekoda, asutis mitmesuguste
materjalide omaduste proovimiseks,
näit. Eestis Riiklik Katsekoda Tal
linnas.
katsesarved, zool., = tundlad.
katsis, vt. kaliiber,
katsuklaas e. katseklaas, tule
kindlast klaasist põhjaga tõruke,
mida tarvitatakse keemiakatseil.
Kattegat = Kategat.
kattun, kaub., = katuun.
katus hoone ülaosana koosneb
kandeosast — kerest e. kandmikust
ning vett ärajuhtivast katusekattest. Kandmik koosneb sarikaist
(ülaotsis omavahel ühendatud ja
keskosis rõhtsa penniga seotud palgipaarid, mis alaotstega toetuvad
seintele) ja sarikaile kinnitatud
roovlattidest e. röövidest. Katte
järgi eristatakse õlg-, pilbas- e.
laast-, sindel-, laud-, kivi-, papp-,
plekk- jne. katuseid, kuna katuse
välise vormitüübi (lame, püst- jm.)
kujundab kandmiku ehitus.
Tähtsamaid katusetüüpe: 1 — kahe
pinnaga murdkatus, 2 — nelja pinnaga murdkatus Cülalt vaadates}, ühtlasi kelpkatus, 3 —
poolkelpkatus, 4 — mansardkatus.
katusepapp, katusekatmismaterjal, mida saadakse harilikust pa
pist immutamise teel kivisöetõrva,
asfaldi või pigiga ja mis pärast
immutamist kaetakse peene liivaga.
katusetõrv, kivisöest kuivdestilleerimisel saadav must vedelik
kaluim
580
peam. katusepapi tihendamiseks ja
konservimiseks
(katuse tõrvami
seks).
katuun e. kattun, labane puuvillriie; kootakse värvimata puuvilllõngast. Valge katuuni liikideks on:
kalingur, sorting, šifoon jm., kuna
pealetrükitud mitmevärvilise must
riga katuuni nimetatakse sitsiks.
kaubakompaniid,
privileegitud
seltsid ülemeremaadega kauplemi
seks Euroopa mereriikides 16. saj.
lõpust alates; tähtsamad neist olid
Ida-India k. (<—).
kaubalaev,
äriliselt
kasutatav
laev. Ametlik liigitus: reisi- ja prahilaevad.
kaubamaja, mitmekesise kaubaga
suur kauplus; nn. universaalkaubamajast on võimalik saada kõiki
inimesele vajalikke esemeid.
kaubamärk (ingl. trade mark),
seaduslikult registreeritud märk
kaubaesemel, eristab ühe firma
kaupa teiste firmade sama laadi
kaupadest ning on kaitstud jäljen
damise ja kasutamise vastu teiste
firmade poolt.
kaubandama, kaubanduse alal te
gelema, kaubandust pidama.
kaubandus e. ärindus, kutseline
majanduslik tegevus, mis taotleb
kasusaamist kaupade ostu, müügi
ja vahetusega.
kaubandusbilanss, mingi ajajärgu
(kuu, aasta) jooksul riigi sisse- ja
väljaveetavate kaupade väärtuste
vahekord; on aktiivne, kui välja
vedu ületab sisseveo, ja passiivne,
kui sissevedu ületab väljaveo.
kaubanduspoliitika,
põhimõtted
riigi sise- ja väliskaubanduse regu
leerimiseks ning arendamiseks ja
nende rakendamine.
Siia kuulu
vad esijoones tollindus (tolliasjandus), kaubanduslepingud, konsu
laatide asutamine jm.
kaubandusteadus, kaubandust kä
sitlevate eriteaduste kogu. Siia kuu
luvad: panga-, veksli-, raha- ja
kaupadeõpetus, kaubandusgeograafia jm.
Kaubandus-Tööstuskoda,
kaup
meeste, pankurite, töösturite ja
Kaugo
laevnikkude kutsealaline omavalit
sus nende huvide kaitseks; asut.
meil 1924, jaguneb 6 sektsiooni.
kaubandusõigus, kaubandust kä
sitlevad õigusnormid, näit. veksli-,
tšeki-, kindlustusõigus jt.
kaubaproov, väikesel hulgal tut
vumiseks antav või saadetav kaup.
kaubareisija, isik, kes äri üles
andel käib kaupa pakkumas, kaa
sasolevaid kaubaproove tutvusta
mas ja tellimisi vastu võtmas.
kaubateadus e. kaupadeõpetus,
õpetus kaupadest; esineb õppeai
nena kaubanduslikes õppeasutistes.
kaubaveotariif, kindlad maksu
määrad kaupade veo eest raudteel.
Kaubo, mehenimi,
kauboi (ingl. cowboy), lehmakarjus Ameerikas; osav ratsutaja.
kaud, om. kaui, os. kaudi, soot
(om. soodi), purjenöör.
kaudne kõneviis, keelet., ver
baalne väljendusviis, mis avaldab
tegevust või olemist kaudselt, kol
manda isiku jutustuse järgi, näit.:
ta olevat haige, nad tulnud vara
koju, siis tehtud pidu.
kaudsed maksud, riigi tulud, mis
laekuvad nende kandjailt riigile
vahendajate (kaupmeeste ja töös
turite) kaudu, näit. aktsiisid ja tol
lid kaupadelt.
kaugas, om. kauka, (särgi-)tasku,
kaugekõne e. kaugkõne, telefoni
kõne kahte eri kohalikku telefoni
võrku kuuluvate abonentide vahel.
kaugelenägevus,
silmanägevuse
viga, lühinägevuse vastand.
Kaugemeel, om. -e, mehenimi,
kaugesõidu kapten, laevajuhtkonna kõrgeim aste.
Kaug-Ida, Aasia kõige idapool
semate maade nimetus.
Kaug-Ida rajoon, Nõukogude
vene maad Vaikse ookeani ja
Amuuri ääres, Ida-Siberi ida- ja
kaguosa. Pealinn Habarovsk.
kaugkiite, hoonete kütmine eemalolevaist küttekeskjaamust, soojuse
juhtimisega hästi isoleeritud toru
sid mööda.
kaugnägemine = televisioon.
Kaugo, mehenimi.
kauguma
581
kauguma, kaugele minema.
kaugusemõõtja, optiline aparaat
vaatleja ning eseme vahelise kau
guse mõõtmiseks; kasutatakse pea
miselt sõjaväes ja maamõõtmisel.
Kaukaasia, Nõukogude-Vene maa
ala Mustast merest läänes kuni
Kaspia mereni idas ja Manõtši
nõost põhjas kuni Armeenia kilt
maani lõunas, Kaukasuse mäesti
kuga jaotatud Põhja- ning Lõunae. Taga-Kaukaasiaks, u. 536 000
km2, 18,8 milj. ei. (1931). Põhja-K.
moodustab osa Lõuna-Vene tasa
sest rohtla-alast, tõusuga lõunas
Kaukasuse mäestiku suunas; on
mandrilise ilmastuga, kuuma kuiva
suve ja külma talvega; suuremad
jõed: Kuban, Kuma ja Terek. Taga-K. nõos (Rioni ja Kura jõe orud
ja nende ümbrus kõrgete mäestike
vahel) pehme
valiemere-ilmastu.
Põhja-K-s elavad peani, venelased,
Taga-K-s peani, tatarid, armeenla
sed ja georglased e.grusiinid; peale
nende esineb K-s rida väiksemaid
pärisrahvaid, esijoones Kaukasuse
mäestikus. Poliitiliselt vt. Põhja-K.
ja Taga-K. — K. vallutamine Ve
nemaa poolt toimus visalt 18. ja
19. saj-1 kuni 1864. aastani.
kaukaasia keeled, rida teiste keel
kondadega seoseta olevaid keeli
Kaukaasias, kaks rühma: põhjaning lõuna-kaukaasia keeled. Esi
messe kuuluvad tähtsamatena tšer
kessi, abhaasi, kabardiini, tšetšeeni
ja avaari keel, teise georgia, mingreeli ja svaani keel.
Kaukasus [kau-] (vn. Kavkaz),
kõrge kurdmäestik Musta mere kir
derannikult kagusuunas kuni Kas
pia mereni, u. 1200 km pikk, kesk
osas kuni 200 km lai ja paljude
suurte jääliustikega. Tähtsamad ti
pud: Elbrus (5629 m), Dõhtau
(5198 m), Šhara (5184 m) ja Kaz
bek (5043 m). Raskesti ületatavat
K. mäestikku läbivad mõned kuruteed, millest tähtsaim on endise
Vladikavkazi ja Tiflisi vaheline ki
vitee, nn. Gruusia sõjatee.
Kaul, om. Kauli, mehenimi.
Kauler, Hugo, kindral, * 1893;
kausaalsus
E. Vabadussõjas suurtükiväe juha
taja Viru rindel, alates 1930 suur
tükiväe inspektor.
Kaumeel, om. -e, mehenimi,
kaun, avavili (<-), mille kest
avaneb kahe poolmena.
Kaunas (vn. Kovno), Leedu pea
linn Neemeni ja Vilija jõe ühine
miskohal, ülikooli, rahvusmuuse
umi ja -teatriga, töönduse ja kau
bandusega, 128 000 ei.
kaunid kunstid, vt. beaux-arts.
kaunishing, isik, kes kõike hin
dab ilu seisukohalt; iroonilises tähend.: eluvõõras, saamatu ilutseja.
Kauno, mehenimi,
kaunviljad, liblikõieliste taimede
rühm, näit. hernes, uba, vikk,
lääts; annavad väga valgurikkaid
seemneid.
kaup, müügiks toodetud esemed.
Kaupo, liivlaste ristiusuline va
nem Turaidas, käis 1203 Saksamaal
ja Roomas, lõi sakslaste poole, lan
ges 1217 võitluses eestlaste vastu;
mehenimi.
Kaups, Karl, baptisti õpetaja
ning seltskonnategelane, Riigivol.
liige, * 1888; avaldanud teoseid.
Kaur, om. Kauri, mehenimi,
kauri, India ja Vaikses ookeanis
esinev tigu portselankodalaste
suguk-st, u. 2,5 sm pikk,
sisserullitud
servi
omava kollakasval
ge läikiva kojaga,
Kauri kojad.
mida India ja Aaf
rika päriselanikud kannavad ehteina ja on tarvitanud ka vahetusra
hana.
kaurid, veelindude perekond pärajalaliste seltsist, lühikeste taha
poole suunatud jalgadega ja pika
noolja nokaga kalasööjad linnud,
head ujujad ning sukeldujad, meil
näit. järvedel ja merelahtedel esi
nev järvekaur.
Kauro, mehenimi,
kausaallause, kõrvallause, milles
avaldub põhjus, näit.: Jäin haigeks,
sest olin märjaks saanud.
kausaalsus e. põhjuslikkus filo
soofias tähistab toime suhet põh-
kausatiiv
582
jusega, iga nähtuse põhjustatust
mingi muu nähtusega.
kausatiiv e. faktitiiv, keelet.,
verb, mis väljendab tegema pane
mist, näit. tantsitama, suretama.
kausjas, os. -jat, kausitaoline.
Kaussjärv, üks Rõuge järvedest,
2 ha suur, kuni 24,5 m sügav.
kaust, om. -a, raamatu, paberi
lehe jms. suurus pikkuse ning
laiuse poolest, formaat; aktikimp;
ree pealmine tiibpuu, rööbitine ja
lasega.
kaustik, paksem vihik, klade,
kaustikuni, leelis; sööviti.
kaustiline, leelislik; söövitav,
kautsjon e. edis, millegi tagami
seks või käenduseks sissemakstav
summa, rahaline tagatis.
Kautsky, Karl, saksa sotsialist,
* 1854, j- 1938; oli tähtsamaid
saksa sotsiaaldemokraatide ideo
looge, võitles kommunismi vastu,
avaldas rea teoseid.
kautšuk, os. -it, mitmete troopi
liste taimede piimmahlast saadav
elastne aine, esialgsel kujul nn.
toorkummi, kõrgel temperatuuril
väävliga immutatult — vulkaniseeritud k. e. kummi, mis leiab laial
dast kasutamist mitmesuguste ese
mete valmistamisel ja töönduses,
ms. ka eboniidi (<-)
saamiseks.
Tähtsai
maks kautšukit and
vaks puuks on parakautšukipuu, mis pä
rineb Brasiiliast ja
on istandikena roh
kesti kasvatatav eriti
Malai saarestikus ja
Tseilonil.
Kaval Ants, eesti
Piimmahia
rahvanaljandeis tunsaamine
tud tegelane, kes kõi- kautšukipuust.
giti petab rumalat Vanapaganat.
kavaldama (kelleltki midagi), ka
valusega välja petma,
kavaleeria, ratsavägi,
kavaler, peen mees, aadlik; daamikaaslane; autähe omanik,
kavalerist, ratsaväelane.
kavalkaad, ratsanikkude e. rat
surite pidulik rongkäik; ratsasalk.
kebratšopuud
kavainajaudus e. plaanmajandus,
ühest keskusest varem koostatud
kindla kava järgi juhitav rahva
majanduslik tegevus. Kava koos
tatakse mitme aasta kohta üles
andega reguleerida tootmise ja tar
bimise suhet vm. majanduslikke
toiminguid (näit. ehitamist).
kavand, eelkava, eelnõu; ka vi
sand, skits.
kavastama, kavaks korraldama,
kavana või skeemina esitama,
kavastis, skeem.
Kavastu,
vald
Ida-Tartumaal,
Emajõe suudmest põhjas, Koda
vere ja osalt Tartu Maarja khk-s,
2982 ei. (1934), alates 1. IV 39
juurdelõigete ja äralõikega.
kavatiin, väike lüüriline soolo
laul ooperis.
„Kawe“, suurem šokolaadi- ja
kompvekivabrik Tallinnas, asut.
1921, 1939 ligi 750 töölisega.
kaveerima, käendama (kedagi),
vastutama (võlglase vekslite eest),
kavent, vastutaja, käendaja,
kavern, med., tühik, õõnes koht
tiisikushaige
kopsus
kopsukoe
laostumisest.
kavik, piirik, šabloon.
Kavilda, end. vald Lääne-Tartumaal, Puhja khk., 1668 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on Puhja v. läänepooleks.
kavitama, šabloonima, šablooni
järgi toimetama või tegema.
kavitatsioon, tühjuse tekkimine
voolavas vedelikus, näit. torustikus,
kcal, lühend sõnast kilokalor.
kd., lühend sõnast köide.
Keats [kiits], John [dion], ing
lise romantiline luuletaja, * 1795, f
1821; avaldanud musikaalseid, va
helduvalt elurõõmust ja kaduviku
meeleoludest kantud lüürilisi ning
eepilisi värssteoseid.
Keava, raudteejaam
TallinnaPärnu liinil, Rapla ja Lelle vahel,
Tallinnast 61,3 km.
kebi (om. kebja, os. lcepja) e.
kebja, kerge; kergejalgne, kärmas.
kebratšopuud,
taimeperekond
Lõuna-Ameerika lõunaosas; nende
Kecskemet
583
puidust saadakse parkainet
kebratšo-ekstrakti.
Kecskemet
[ka tškämeet], linn
Ungaris, Budapestist kagus, ho
buse- ja viinamarja-kasvatusega,
81 000 ei.
keder, om. kedra, os. ketra, ke
tas, ratas, eriti üks voki osa; mõn.
kettakujuliste luude nimetus,
kederluu, vt. põlvekeder.
kedervars, hoorattaga pulk, riist
lõnga ketramiseks enne voki leiu
tamist; masina osa, eriline hammasratta liik, pika võlli otsas.
kediiv, Egiptuse asevalitseja au
nimi 1867—1914, asendatud nime
tusega sultan.
kedri, säärelcate; kingakate.
kedriklased, suuremate liblikate
sugukond, jämeda karvase kehaga
ööloomad, puhkeasendis tiivad katusetaoliselt kokku pandud; nende
karvased röövikud koovad endile
nukkumiseks tupe. Siia kuulub
palju
kahjureid,
kelle tõugud
hävitavad puude jm. taimede lehti
vm. osi. Meil esinevad näit. män
ni-, kase-, tamme-, viljapuu- ja ristikukedrik, rõngakedrik jt.
kedrus, see, mis on kedratud või
mida kedratakse. Vrd. ketrus,
kee, väike kett (kaelaskandm.).
keebima, (metalli kohta:) keema,
keed, om. kete, os. kesi (ains.
nim. kesi), kaera, odra jm. tera
vilja jahvatamisel terade ümbert
kooritavad kestad.
keedis, see, mis on keedetud, toi
duaine ühes
keetmisvedelikuga;
marja- või puuviljahoidis, moos.
keedusool e. sool, naatriumi ja
kloori
ühend,
naatriumkloriid
(NaCl); tarvitatakse toitude soolamiseks ja keemiatööstusis soolhappe, sooda jm. valmistamiseks;
puhas sool on läbipaistev, värvusetu aine; leidub merevees, soolajärvedes ja maa sees (kivisool).
keefir (os. -it) e. kefiir, lehma
piimast eriliste keefiriseenekeste
abil valmistatud hapupiimamaitseline kääriv jook.
keegel, om. keegli, os. keeglit,
keeleuuendus
koonus; keeglimäng e. veeremäng;
veeremängu-nui.
keeks, pehme inglise biskviit,
keel, anat., peamiselt lihaseist
koosnev, limanahaga kaetud, mit
me ülesandega (maitsemis-, söö
mis- ja hääldamis-) elund suus,
pealmine pind, keeleselg, varusta
tud
koonusekujuliste
näsadega
(niit-, seen- ja vallnäsad, 2 viimast
liiki maitsemispungadega), liikuv
keeletipp, alaosas limanahavoldi,
nn. keelekida abil ühendatud suupõhjaga; /uus., niiditaoline pinguletõmmatud elastne keha, mis võn
kumisel annab mingi kindla tooni;
muus., helisev osake pillidel, val
mistatud soolest, terastraadist või
siidist, metall-lehekesest või roost;
keelet., laiemalt üldse kõnend [<-),
kitsamalt inimlik, häälikuline kõ
nend, mis on tarvitusel mingil rah
vusel või ühiskonnaosal. Vt. ka
elav k., surnud k., kunstlik k., ar
goo, kirjakeel jt.
keeleatlas, kaardistik keeleliste
nähtuste (peam. murdejoonte) le
viku näitlikuks esitamiseks, näit.
,,Eesti murdeatlas“ (-<-).
keelefilosoofia, üldkeeleteadus.
keelegeograafia, keeleliste näh
tuste levikut käsitlev teadus.
keelejuht, mingit murret võima
likult puhtalt kõnelev isik, keda
keeleuurija kasutab keelenähtuste
registreerimiseks.
keelend, keeleosis, näit. häälik,
silp, vormitunnus, sõna, lause,
keelepiir, keele esinemisala piir.
keeleteadus e. lingvistika käsit
leb keele ajaloolist arengut (dia
krooniline keeleuurimine, -<—), keele
praegust ehitust (sünkrooniline e.
staatiline keeleuurimine), keelte
omavahelist sugulust (võrdlev k.)
ja üldisi keelenähtusi ning -seadusi
(üldkeeleteadus e. keelefilosoofia).
keeleuuendus, kirjakeele sihitead
lik muutmine paremakstegemise
otstarbel.
Eesti revolutsioonilise
keeleuuenduse juhiks on olnud
alates 1911/12 Joh. Aavik, kes on
taotelnud esijoones keele esteetilise
väärtuse tõstmist ja harrastanud
keeleõpetus
584
uute sõnade kunstlikku moodusta
mist, kuna tagasihoidlikuma suuna
kandja Joh. V. Veski on taotelnud
suuremat reeglipärasust ja harras
tanud uute sõnade tuletamist eesti
omist sõnatüvedest.
keeleõpetus = grammatika,
keelik, puuvankri osa: ümarik
puu, mis ühendab veovankri esi
mesi ja tagumisi rattapaare teljening rõugupakkude kaudu.
keelikloomad e. kordaadid, loomahõimkond, mille esindajail vä
hemalt loote-eas keha pikuti läbib
tugiosana nn. seljakeelik, mille ko
hal ühtlasi esineb piklik keskeerkkond. Siia kuulub 4 alamhõimkonda, nende seas selgroogsed.
keelikurohud,
taimeperekond
korvõieliste suguk-st, asteldega leh
tede ja suurte õisikutega, meil
näit. kuivades kohtades leiduv ha
rilik keelikurohi.
keelkond, suurem kogu keeli,
mis pärinevad ühisest algkeelest,
näit. indo-euroopa, soome-ugri, se
miidi, hamiidi, türgi-tatari, mon
goli, tunguusi, indo-hiina ja bantu
k. Üksikud keelkonnad tavaliselt
jagunevad väiksemaiks keelerüh
madeks e. keeleharudeks.
keelpillid, keelte abil helisid
andvad pillid, näit. viiul, kannel,
klaver, lüüra, harf, kitarr, bala
laika, mandoliin jt.
keelumärge, (võla tagamiseks)
vara võõrandamise keelu puhul
kinnistusraamatusse
kinnisvara
kohta sissekantav vastav märge,
keelumärk, muus., = bekarr.
keeluseadus, alkoholiste jookide
müügi keeld alkoholitarbimise tõ
kestamiseks.
Täielik k. kehtis
näit. P.-Am. Ühendriikides 1920—1933 ja Soomes 1919—32. Vt. ka
alkoholiseadusandlus.
keelustama, keelu alla panema,
keemia, õpetus ainete omadusist,
koosseisust ja nende muundumisist; anorgaaniline k. kä
sitleb keemilisi elemente ja nende
ühendeid, orgaaniline k. —•
süsinikuühendeid peale oksüüdide,
karbonaatide
ja väävelsüsiniku.
keemine
Vt. ka analüütiline k., biok., agrikultuurk., füüsikaline k., viimase
eriharud elektrok., fotok. jm.
keemiatööndus, tööndus, kus algaineist saadakse uusi tooteid kee
miliste protsesside abil (näit. seebija tõrvatööndus) või algainest kõr
valdatakse keemilisel teel mitte
vajalikud lisandid (näit. suhkru- ja
nahatööndus).
keemik,
kõrgema
haridusega
keemia-eriteadlane.
keemiline aine, ainult ühest kee
milisest elemendist või keemilisest
ühendist koosnev ühtlane aine.
keemiline märk, keemilise ele
mendi tähistamise märk (vt. Ele
mentide loend ja element); näit.
hapniku keem. märk on O ja raua
oma Fe.
keemiline nähtus, nähtus, mille
juures muutub aine koostis, näit.
raua muutumine roosteks.
keemiline preparaat, keemiatöös
tuses tehislikult valmistatud aine,
näit. väävelhape, sooda, seep jm.
keemiline puhastus, rasva-, tõr
va- jm. plekkide kõrvaldamine kee
milisel teel; keemiliste preparaatide
puhastamine keemiliste vahendi
tega.
keemiline reaktsioon, aine muu
tumine teiseks aineks, näit. vasevitrioli saamine vasest ja väävel
happest, samuti vee lagunemine
vesinikuks ja hapnikuks.
keemiline sugulus e. afiinsus, ai
nete omadus moodustada keemilisi
ühendeid.
keemiline tehnoloogia,
õpetus
keemiliste saaduste valmistamisest
tööstuses.
keemiline ühend, kahest või mit
mest lihtainest moodustatud ühend,
kusjuures võetud ained peavad
olema kindlas kaalulises vahekor
ras (vastandina mehaanilisele se
gule, kus see pole nõutav); näit.
keedusool on keem. ühend, soolane
vesi aga — mehaaniline segu. Kee
milise ühendi omadused erinevad
teda moodustavate lihtainete oma
dusist.
keemine, vedeliku kiire auru.
Keeni
585
mine nii vedeliku pinnal kui ka
sees (ms. aeglane aurumine e. au
rustumine toimub ainult vedeliku
pinnal). Keemistemp. e. keemis
punkt oleneb rõhust ja ainest;
näit. vee keem.-t. 760-mrn rõhu
juures on 100° C, elavhõbeda oma
357°, bensiinil 80—100°; vee keem.t. 0,1 at juures on aga 45,4°, 1 at —
99,1°, 10 at — 179°, 60 at — 274,3°.
Keeni, end. vald Valgamaal, San
gaste khk., 849 ei. (1934), alates
1. IV 39 jaotatud naabervaldade
vahel; raudteejaam
Tartu-Valga
liinil, Tartust 59,6, Valgast 23,3 km.
Keenia, liustikega kaetud vul
kaaniline
mäetipp Ida-Aafrikas,
Keeniamaal, Kilimandžaarost loo
des, 5242 m ü. mp.
Keeniamaa (ingl. Kenya Colony),
Inglise asumaa ning kaitseala IdaAafrikas, Abessiiniast lõunas, ena
masti rohtlane ja poolkõrbne kõrg
maa, edelaosas Aafrika kõrgeimate
mägedega, 583 000 km2, üle 3 milj.
ei., peam. bantud, gallad ja somaalid. Välja veetakse nähku, kautšukit, elevandiluud, puuvilla, kohvi
jm. Pealinn Nairobi. — Kuulub
Inglise riigile a-st 1895, kuni 1920
kandis nime Briti Ida-Aafrika.
keep, om. keeba, õnar, nuut,
soon.
keep, om. keebi, varrukateta ülerõivas õlgadel.
Keerand, om. -i, mehenimi,
keerdlehikud,
sõnajalgtaimede
klass, kuhu kuuluvad maokeeled,
võtmeheinad, päris-sõnajalad, veesõnajalad jt.
keerdliiliti, pööratav elektrilüliti.
keerduma, keerdu minema,
keerdviburlased e.
trüpanosoomid, ühe
rakuliste loomakeste
perekond
viburloomade klassist, elavad
nugilistena selgroog
sete veres ja koemahlas, kantakse üle vaheperemeeste — kir
bu, täi, sääse, tsetse- Keerdviburlased
kärbse jm. putukate Oug-'suurendO.
kehakaunistamine
pistete kaudu; mõned liigid on
troopiliste maade raskete nakkus
haiguste — nagaanataudi, unitõve
jm. tekitajaiks.
keerdvool,
kolmfaas-vahelduvvoolu nimetus. Vt. elektrivool.
keere, om. keerde, keeramine,
keerdumine.
keere, om. keerme, os. keeret,
kruvile või mutrisse lõigatud kruvikäik e. vint. Vt. ka gaasikeere.
Keeri järv on Lääne-Tartumaal,,
Elva jõe alamjooksul, 1.4 km2.
keeris e. pööris, vedeliku või:
gaasi osakeste pöörlemisliikumine;
tekib siis, kui vedeliku või gaasi
liikumisteel on mingi takistus või
kui neis liigub mingi keha, näib
laev jões või lennuk õhus.
keeristorm, vt. tsüklon, tromb,
keeritis, ühte kohta kogutud osa
kuivavat heina (maas),
keerits, keerdjoon, spiraal (<-)keerits-uss, vt. trihhiin.
keermestama, kruvile või mutri
le keeret lõikama, keermega varus
tama.
keermik, kruvikäik.
keert, om. keerdi, os. keerti, sõ
javäes: hobusemoon, furaaž.
keerub, algselt Idamail muinas
looline olend inimese pea, looma
keha ja kotka tiibadega, VT-s seaduslaeka valvur; ingel Jumala lä
hikonnast.
keerustama, keeruliseks, keeru
kaks tegema.
keerustik, keerdkäigustik.
Keetsemane, vt. Getsemane.
keevitama, (metalle) kuumas ole
kus ühendama (tagumise, pressimise või lisametalli vahelesulatamise abil), kokku keetma,
kefiir = keefir.
keha, füüs., ruumilt piiratud min
gi aine osa. Liigitus: tahked e. kõ
vad, vedelad ja gaasilised kehad.
kehad, puuvarbadest moodusta
tud, rõhtsa telje ümber pöörlevad
(ringiaetavad) rööpkülikud lõngade
kerimiseks enne kanga käärimist.
kehakaunistamine, peam. loodus
rahval! ilu taotlemiseks keha loo
muliku värvuse või kuju muutmine
kehaline kasvatus
586
värvimise, armide tekitamise, keha
osade väljavenitamise jne. teel.
kehaline kasvatus e. kehakul
tuur, inimese, eriti noorsoo füüsi
liste võimete kavakindel edenda
mine võimlemise, spordi, tervis
hoidliku elukorra jm. abil.
Kehalise Kasvatuse Instituut, 1926
Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna
juurde loodud õppeasutis esijoones
kehalise kasvatuse õpetajate ette
valmistamiseks.
kehand, kirjandusteose ülesehitus-elemendid, ainestik, motiivid.
kehandama, endasse, enda koos
seisu vastu võtma, inkorporeerima.
Vt. inkorporatsioon.
kehauurk e. kolmtahknurk, ruu
mi osa, mis on piiratud kolme
ühes punktis lõikuva tasapinnaga.
kehasoojus e. -temperatuur, ini
mese ja soojavereliste loomade
kehas toimuvate keemiliste nähtus
te tagajärjel seal esinev, ümbrus
konna temp-ist peaaegu sõltuma
tu alaline soojus; on väikseim va
rahommikul ja suurim õhtul, kõi
kudes inimesel 36 (tavaliselt 36,5)
ja 37° C vahel.
K. haiguslikku
tõusu nimetatakse palavikuks.
kehik, puuanum; mõõdunõu: pool
vakka.
kehkima, kehkida, kehin, end
täis puhuma, üles ajama; uhke,
upsakas olema.
Kehra, raudteejaam Tallinna-Tapa liinil, Tallinnast 39,1 km.
kehtama, kehata, kehtan, kehti
ma panema; julgema, mitte häbe
nema; täidima, raatsima.
kehtima, kehtida, kehtin, maks
vusel olema.
kehtkond, kehtimis-ala.
Kehtna, vald Lõuna-Harjumaal,
Rapla khk., 1953 ei. (1934); alates
1. IV 39 äralõikega lõunast ja juurdelõikega idast. Vallas teotsesid ku
ni 1939 kõrgem kodumajanduskool
ja kodunduskeskkool (ümberpaig.).
kehvel, om. kehvli, os. kehvlit,
leetseljak, kruusa- või liivaseljandik jõesuudmes või rannavees.
kehvik, kehv, vähese varanduse
ga või varatu inimene.
keisrilõige
kehvistu e. kehvastik, kehv, va
ratu rahvastik, kehvikud.
kehvuma, kehvaks muutuma.
kehv-veresus e. verevaesus, vere
omaduste nõrgenemine punaliblede
arvu või hemoglobiini e. verevärvaine hulga vähenemisest. Põhjusi:
suuremad verekaotused, raskemad
nakkushaigused, mürgistused jm.
keigar, moenarr.
Keila, kihelkond Harjumaa loo
deosas, koosnes kuni 1. IV 39 Kei
la, Vääna, Harku ja Saue vallast
ning Saku v. osast, ilma viimaseta
700 km2 ja 10 948 ei. (1934). Khk.
asetseb Põhja-Eesti paelaval, kalla
kuga loodesse, järsu paekaldaga,
Keila ja Vääna jõega. K. maa-ala
läbib Tallinna-Haapsalu raudtee
ühes Keila-Paldiski haruga. Asustuskeskus: Keila linn. — K. khk.
pärineb juba 13. saj-st (algselt
ühes Harju-Madise ja Ristiga), ki
rik tõenäoliselt 14. ja 15. saj-st,
torni ülaosa 19. saj. keskelt.
Keila, linn (kuni 1938 alev) ja
raudteejaam Harjumaal, K. khk.
keskel,
Tallinna-Haapsalu liinil,
Tallinnast 26,9 km, 1172 ei. (1939).
Keila, vald Harjumaal, K. khk.
läänepooles, 4191 ei. (1934), alates
1. IV 39 väikeste piirimuudatustega.
Keila-Joa, end. mõis Keila joa
juures, nüüd Vabariigi Valitsuse
liikmete suvituskoht.
Keila juga, 4,5 m kõrge langu
sega juga Keila jõe alamjooksul,
u. 2 km suudmest.
Keila jõgi algab Juuru khk-st ja
voolab loodesuunas Soome lahte,
95 km pikk.
Keina, kihelkond, = Käina.
keiser, ainuvalitseja nimetus, tu
letub G. J. Caesari nimest, on ol
nud tarvitusel Vana-Roomas, Sak
sas, Austrias, Venemaal ja mujal;
uuemal ajal esineb harva (näit.
Inglise kuningal India keisri tiit
lina).
Keiser Wilhelmi maa, Uus-Guinea kirdeosa Saksa asumaana 1884
kuni 1919.
keisrilõige, med., lõikussünnitus
keisriroheline
587
kõhuseina ja emaka lahtilõikamise
teel.
keisriroheline e. pariisiroheline,
mürgine maalrivärv, ka putukamürk;
koosneb äädikhappe- ja
arseenhappe-vasest.
Keiu, naisenimi.
Kelch, Christian, kroonik ja ki
rikuõpetaja Järva-Jaanis ning Viru-Jaagupis, * 1657, f 1710; kirju
tas Eesti-, Liivi- ja Kuramaa aja
lugu käsitleva kroonika ,,Liefländische Historia...“ (1695, järg ilm.
1874—75).
keldid, vana-ajal ka gallialased,
indo-euroopa rahvatõug eel-ajaloolisel ajal Reini jõe mail, kust nad
6.—2. saj-1 e. Kr. tungisid Lääneja Kesk-Euroopa enamikku; vallu
tati hiljem roomlaste ja germaan
laste poolt, kellega nad vähehaa
val segunesid. Säilinud on kelte
peani. Loode-Euroopa lääneosis;
Iirimaal iirlased, Sotimaal gaelid,
Wales’is kümrid ja Bretagne’is
bretoonid.
kelk, väike jalastega veo- ja sõi
duriist. Vt. ka ahkju ja bobsli.
kell, ajamõõtja ning -näitaja.
Ennemalt tarvitati liiva-, vee- ja
päikesekehi. Uueaegse kella pea
osadeks on regulaator (kõikuv pen
del või balanssiir) ja ajanäitamisseadis (hammasrattad ühes osutite
ga). Töötamisjõudu saab kell ülestõmmatavalt ripp-pommilt e. -vi
llilt või üleskeeratavalt vedrult.
Tähtsamaid praegusi kellatüüpe:
tasku-, käe-, seina-, laua-, äratus
kell jt. Täpsuskella nimetatakse
kronomeetriks. Vt. ka elektrikell
ja elekterkõlisti.
kellametall e. kellapronks, su
lam (inglis-) tinast (20—30°/o) ja va
sest (70—80%) —- kirikukellade
valamiseks.
kellatransformaator, väike transformaator, mis muundab 220-voldilise
elektrivoolu 6—20-voldiliseks; kasutatakse keerdvoolu-elekterkõlistites.
kellaviietee (ingl. five o’clock
tea), tantsuga koosviibimine algu
sega kell 5 p. 1.
kelp
Keller, Gottfried, šveitsi-saksa
realistlik kirjanik, * 1819, f 1890;
avaldas luuletusi, novelle, autobio
graafilise romaani ,.Roheline Heinrich“ (1854—55) jm.
Keller, Artur, majandusteadlane,
* 1898; alates 1932 Majandusminis
teeriumi Rahandusosakonna dir. ja
a-st 1935 ühtlasi ministri abi;
ÜENÜ esimees.
Kellermann, Bernhard, saksa uus
romantiline kirjanik, * 1879; aval
danud meeleolukaid armastusnovelle, fantastilisi tulevikuromaane,
reisikirjeldusi jm.; eesti k. ilm.
,,Ingeborg“ (1918) jt.
Kellog [kc'ldg], Frank, P.-Am.
Ühendriikide poliitik, 1925—29 vä
lisasjade riigisekr., * 1856, f 1937.
Kellogi pakt [kelogi], eelmise
koostatud, 1928 Pariisis allakirju
tatud rahvusvaheline leping sõja
kui tüliküsimuste lahendamise va
hendi vältimiseks.
kellu, müürsepa ja
pottsepa tööriist, tera
va otsaga labidake.
kellukad, taimeperekond kellukõieliste suguk-st, neist mitmed suurte ning
värvikate kellakujuliste
õitega taimed; meil esi
nevad näit. kurekatel,
kurekellukas,
harilik
kellukas e. käokübar jt.
kellukõielised, kahe
iduleheliste
taimede
sugukond, kuhu kuulu
vad meil kellukad, lobeeliad, rapuntslid jm. Kellukas:
kelmama (kedagi), pet- kurekatel,
ma, (kellelegi) kelmust tegema,
kelme, kile, õhuke nahake.
kelmetuma, kelmega kattuma e.
varustama.
kelmiromaan e. pikareskromaan,
16. saj-1 Hispaanias kujunenud ja
mujale levinud romaaniliik seikle
va kelmiga peategelase kohal,
kelmur, kelmaja, petis,
kelner, lauateener restoranis ja
hotellis, ümbar, ümbur.
kelp, om. kelba, katuse otsmine
tahk. Vt. katus.
kelt
588
kelt, om. keldi, eel-ajalooline
varreauguta metallkirves konksvarre otsas. Vt. ka keldid.
keltibeerid, keltide ja ibeeride
segunemisest u. 4. saj-1 e. Kr. ku
junenud sõjakas rahvas Kirde-Hispaanias, alistati a-ks 133 e. Kr.
roomlastele.
kelti keeled, indo-euroopa keel
konna keelteharu kahes rühmas:
iiri keel (Sotis gaeli k. nime all)
ja britannia k-d (kümri k., välja
surnud korni k. ja bretooni k.).
kelts (om. -a) e. keltsmaa, jää
tunud maa, muldjää.
Kemäl pasa [-aal], Mustafa [-faa],
alates 1935 Kemäl Atatiirk, Türgi
riigimees, * 1879, f 1938; Maailma
sõjas väejuht, pärast sõda õhutas
rahvuslikku liikumist, ajas 1922
kreeklased välja V.-Aasiast, 1923—
1938 riigipresident; viis pealinna
Ankarasse, valitses diktaatorlikult,
reformis riigi siseelu euroopalikus
vaimus.
Kemeri, linn Lätis, Riiast 44 km,
kosukoht väävliallikatega, 1150 ei.
Kemi (vn. Kem), Vene sadama
linn Valge mere läänerannikul,
12 500 ei.; Soome sadamalinn Põhjalahe põhjarannikul, Kemi jõe
suudme lähedal, 5300 ei.
Kemi jõgi, Soome suurim jõgi
Põhja-Soomes, üle 400 km pikk,
suubub põhja poolt Põhjalahte.
Kemijärv asetseb Kemi jõe kesk
jooksul, 142 km2.
kemikaalid, keemilised ained,
kemplema,
rabeldes
võitlema,
heitlema; võistlema.
Keneetsareti, vt. Geneetsareti j.
kennel (ingl.), tõukoerte kasvan
dus. Neid peavad nn. kennelkluhid.
kenotaaf, hauamälestusmärk tead
mata hauapaigaga või mujale mae
tud surnule.
Keni, Inglise kagupoolseim krahvkond, vastu Doveri väina.
Kentaur, tähtkuju lõunataevas,
kentaurid, kreeka muinasloos segaolendid hobuse kere ja inimese
ülakehaga.
Kents, Jakob, maateadlane, hari
dus- ja seltskonnategelane, * 1883;
keralõige
on olnud õpetaja peam. Tallinnas,
alates 1934 Tallinna linnanõunik
ja Linnakoolivalitsuse juhataja;
avaldanud maateaduse õpperaama
tuid ja artikleid.
kenus (olema), kaunilt kõveras,
kumeras (hobuse või luige kael).
Kepler, Johannes, saksa kuulus
matemaatik ja astronoom, * 1571,
f 1630; püstitas kolm Kepleri sea
dust planeetide liikumise kohta ja
leiutas astronoomilise pikksilma. —Pilti vt. tahvlil 24.
keps, sisepõle-mootori kolvi vars
(aurumasina kepsu nimetuseks on
väntel); ka vokiratast käima pa
nev osa.
kera, keha, mille pinna iga punkt
asetseb ühel ning samal kaugusel
punktist, mida nimetatakse kera
keskpunktiks. Kera ruumala on
Vo^d3 = 4/3^r3 ja pindala n
= 4 nr2, kus cl on kera läbimõõt
(diameeter) ja r on raadius.
keraamika, sauetöö-kunst; ese
med sauest või kaoliinist. Keraamikatoodete valmistamiseks sau või
kaoliin puhastatakse, peenendatak
se ning segatakse teiste ainetega.
Seejärel vormitakse valmis segu
esemeiks kas käsitsi või masinate
abil. Vormitud tooted kuivatatakse,
põletatakse urbseiks
(madalama
temp-i juures) või tihedaiks (kõr
gema temp-i juures) ning glasuuritakse tarbe korral. Jaguneb peenkeraamikaks (kunstiesemed ja tar
beasjad) ja jämekeraamikaks (ehi
tusmaterjalid). — Juba kiviajal ku
junes k. Euroopas ka kunstkäsitöö
haruks ning tõusis hiljem eriti sil
mapaistvale kõrgusele Vana-Kreekas. Uueaegse k. õitseaeg langeb
15. ja 16. sajandisse (Itaalias ning
Prantsusmaal).
keraamilised värvid, erilised vär
vid keraamika-esemete värvimiseks.
kerahein, pöörisõisikuga taim kõr
reliste suguk-st, kasvab puhmiti,
meil niitudel sagedane ja tähtis
heintaim.
kerajas, os. -jat, kerataoline.
keralõige, tasapinnaga äralõiga
tud keraosa.
kerand
589
kerand, kerataoline keha.
Vt.
näit. geoid.
keras, maakera kerajas kujutis,
gloobus (-«—).
kerasvälk, tulekera-kujuline har
va esinev välguliik, liigub aeglaselt,
purustab, ei süüta.
keratiin, sarvaine e. sarvis, sar
vede, küünte, sulgede ja juuste
väävlirikas pea-koosteosis.
Kerberos (lad. Cerberus), kreeka
muinasloos kolme peaga põrgu
koer, Hadese (manala) väravavaht.
Kerem, August, agronoom ja rii
gimees, * 1889; on olnud rahvaesinduskogude liige, alates 1920
korduvalt põllutööminister, siis tee
de- ja 1931—33 kaitseminister; te
gev ärialal.
Kerenski [kee-], Aleksander, Vene
pahempoolne riigimees, * 1881; sai
1917. a. revolutsiooni järel märtsis
kohtuministriks, mais sõja- ning
mereministriks, juulis peaminist
riks, kukutati enamlaste poolt no
vembris 1917.
kerenskid, 1917 väljaantud väi
keste Vene 20- ja 40-rublaliste pa
berrahade rahvapärane nimetus.
Keres, Paul, malemängija, * 1916;
Eesti meister alates 1935, rahvus
vahelistest maleturniiridest palju
kordi edukalt osa võtnud.
kerged metallid, metallid erikaa
luga alla 5. Siia kuuluvad kaalium,
kaltsium, naatrium, alumiinium,
magneesium, baarium jt. ja nende
sulamid, näit. magnaalium, duralumiinium jt.
kergejõustik, vastandina raske
jõustikule spordiala, kuhu kuulu
vad jooksud, hüpped, heited (vis
ked) ja sportlik kõnd. Jooksude
hulka kuuluvad: kiir jooks, kesk
maa- ja pikamaa-j., teate-, tõkke-,
takistus-, murdmaa- ja maratoni
jooks. Hüpete liikideks on: kau
gus-, kolmik-, kõrgus- ja teivas
hüpe. Heidete all mõeldakse kuulitõuget, odaviset, ketta-, vasaraja raskusheidet.
kergekaal, raskejõustiklaste ke
hakaalu aste: maadlejad 62—66
Kerschensteiner
kg, tõstjad 61—67,5 kg, poksijad
57.2— 61,2 kg.
kergekeskkaal, raskejõustiklaste
kehakaalu aste (puudub tõstjad):
maadlejad 67—72 kg, poksijad
61.3— 66,6 kg.
kergiti, kergitamisriist (näiteks
arstlikel operatsioonidel).
kergitis, kergitusvahend, pärm.
Kergueleni
saared
[-geleeni],
asustamata saarestik India ooke
ani lõunaosas (1 peasaar ja 130
kaljusaart), 3414 km2; nüüd loomakaitse-ala (pingviinidega). Avas
tatud 1772, kuuluvad alates 1893
Prantsusmaale.
Keri (rts. Kokskär), Eesti saare
ke Soome lahes, Prangli saarest põh
jas, gaasiallikate ja tuletorniga.
kerilauad, püsttelje ümber pöör
lev lõngakerimisriist, koosneb ka
hest ristipandud puust, mis varus
tatud
lõngavihti
laialihoidvate
püstpulkadega.
keriloomad, ratasloomad e. rotaatorid, hulkraksete mikroskoo
piliste loomakeste klass pärjakloomade hõimk-st, ripsmetega varus
tatud keriseadisega
(toitumiseks
ja liikumiseks) ees ning jalaga
taga; elavad magevees, vähem
meres ja niiskes samblas.
keris, raudkivi-hunnik
sauna-,
rehe- ja vanasti ka toaahju kiittekolde lael. Kuumale kerisele vi
satud vesi muutub kuumaks au
ruks (leiliks) ja soojendab sauna.
kerjusmungad, alates 13. saj-st
tekkinud, vaesusele rajatud mungaordude liikmed (dominiiklased,
frantsisklased, karmeliidid jt.), kes
elatusid kerjamisest.
kerksus, vetruvus, elastsus.
Kernu, vald
Lääne-Harjumaal,
Nissi ja Hageri khk., 1547 ei.
(1934); alates 1. IV 39 suurenda
tud Laitse v. osaga.
Kerschensteiner, Georg,
saksa
kasvatusteadlane, * 1854, f 1932;
oli koolinõunik ja prof. Münche
nis, omab suurt tähtsust kooliuuendajana — töökooli põhjenda
misel ning kutsekoolide arendami
kersid
590
kesknurk
keskhommik, aeg kella 8—9 pai
sel; avaldanud palju teoreetilisi
ku hommikul, põllutöödel esimene
töid oma alalt.
töövaheaeg; ka hommikueine,
kersid, taimeperekond ristõiekeskk., lühend, = keskkool,
liste suguk-st, meil näit. soo- ja
keskkaal, raskejõustiklaste ke
vesikerss.
hakaalu aste: maadlejad 73—79
Kertš, Krimmi poolsaare ida
kg, tõstjad 67,6—75 kg, poksijad
poolne pikk neem samanimelise
66,7—72,5 kg.
tööstuslinnaga, milles on 67 000 ei.
keskkond e. miljöö, looduses
Kertši väin ühendab
Aasovi
ümbritsev aine või elusolendit mõ
merd Musta merega.
justavate väliste elutingimuste ko
keruskid e. heruskid [-ru'-], end.
gum; ühiskonnas isikut ümbritse
germaani rahvas Weseri ja Elbe
vad elutingimused ja ühiskonna
vahel; a-1 9 p. Kr. Arminiuse ju
liikmed.
hatusel võitsid roomlasi Teutokeskkool, alg- ja ülikooli vahe
burgi metsas.
pealsete üldhariduslike koolitüü
kesa, küntav põld, mille seemen
pide üldnimetus, ka meil kuni
damisel peetakse vahet suve võrra
1934; hiljem Eestis algkooli 4
ja kuhu külvatakse harilikult sü
klassi või algkooli jätkuna esinev
gisel talirukist või -nisu.
2. astme kool: 5 õppeaastaga prokesakannid,
väikesed
taimed
gümnaasium (järgneb algkooli 4
nelkõieliste suguk-st, kasvavad ta
klassile) ja 3 õppeaastaga reaal
valiselt padjanditena; meil esineb
kool (järgneb algkoolile, s. o. selle
näit. lamav kesakann.
6 klassile). Vrd. gümnaasium; vt.
kesalill
e.
vareslill,
tavaline
ka: Eesti. Haridusolud.
põllu-umbrohi kummelite perek-st.
keskkäitis, käitis 6—50 töölisega
kese, om. keskme, keskpunkt,
või 4-—30-ga, kui selles kasutatakse
keskkoht, keskus,
masinate käitamiseks aurukatlaid,
kesetustama = detsentraliseerima.
looma- või loodusjõudu.
kesi, om. kee, os. kett, vt. keed.
keskküte, hoonete ühest keskko
kesik, üle 3 kuu vanune noor
hast kütte seadis. Liigitus: kuumsiga, sigudik.
õhk-küte, kuumvesi-küte ja madalkesine, kestane, aganane (näit.
rõhk-aurküte.
Tööstusis kasuta
leib); vilets, lahja.
takse keskkütteks ka heitauru (-e-).
Kesk-Aasia, Aasia kõrge siseosa,
keskm., lühend sõnast keskmi
keskel laialdaste nõgudega, äärtel
selt või keskmine.
suurte mäestikega; laiemalt juurde
keskmik, keskosa, keskala; maa
arvatud ka Vene Turkestan.
ala 200—1500 m ü. mp.
keskaeg, vana-ajale järgnev aja
keskmine kiirus, ajavahemikes
vahemik 5. saj. lõpust kuni 15.
käidud teede summa, jagatud aja
saj. lõpuni, mille ajaliste piiride
vahemike arvuga. Näit. kui I sek.
täpsemal määramisel ajaloo peritee on 5 m, II sek. oma 7 ja III
odiseerijate vaated osutavad kau
sek. tee 12, siis keskm. kiirus =
nis suuri erivusi.
(5 + 7 + 12) :3 = 8 m/sek.
keskaegkond,
eelviimane
aeg
keskmine väärtus e. keskmine,
kond maakera ajaloos. Vt. geo
— aritmeetiline keskmine; = geo
loogiline ajajaotus.
Kesk-Ameerika, vt. Ameerika,
meetriline keskmine.
keskmääring, moodsate mooto
keskendama, keskkoha ümber
rite ja masinate määrdeseadis, mis
koondama, tsentraliseerima.
võimaldab kõiki liikuvaid osi mää
Kesk-Euroopa aeg, vt. aeg.
rida ühest kohast.
keskhagev, (ringliikumisel) kesk
kesknurk, nurk, mille tipp on
punkti poole tungiv.
ringi keskpunktis ja mille külge
keskharidus, algkooli ja ülikooli
deks on raadiused.
vahepealsete koolide haridus.
keskpagev
591
keskpagev, (ringliikumisel) kesk
punktist eemale tungiv.
keskpank,
emissiooniõigusega
pank, enamasti ühtlasi riigipank,
näit. meil Eesti Pank (<-).
keskpunkt e. kese, tsenter e.
senter,
geomeetrilises
kujundis
punkt, mida läbivad sirged või ta
sapinnad jagavad kujundi kaheks
ühtivaks osaks.
keskseisus e. keskkiht, ühiskon
nakiht, millesse kuuluvad väikse
mad ettevõtjad töönduse ja kau
banduse alal, keskmise suurusega
talundite omanikud, ametnikud ja
vabakutselised (arstid jne.); sellest
kihist väljaspool on ühelt poolt
suurkodanlus
(suurkaupmehed,
suurtöösturid ja suurmaaomani
kud) ja teiselt poolt töölised,
kesksõna, keelet., = partitsiip,
kesktung, keskhagev (-<-) tung.
kesktõmbetung e. tsentripetaaltung, keskhagev (<-) jõud ringlii
kumisel; on alati risti liikumissuu
naga ja oleneb keha massist, lii
kumiskiirusest ja ringi raadiusest.
kesktõuketung e. tsentrifugaaltung, keskpagev (-«-) jõud, tsentripetaaltungiga võrdne, kuid vastas
suunaline.
keskuma,
keskele,
keskkohta
koonduma.
keskur, om. -i, keskpõlve-isik,
keskpõlve-kirjanik jne.
keskustama = keskendama.
keskustelu, jutuajamine,
keskvõrre, keelet., — komparatiiv,
keskööpäike esineb suviti polaarmaadel
päikese
mitteloojumise
tõttu ööpäeva kestel pikema aja
(nabadel kuue kuu) jooksul.
Kesner, Albert, eesti
maali
kunstnik, * 1898; teotsenud peam.
maastiku alal, loonud ühtlases üld
toonis hoitud uusrealistlikke teo
seid.
kess, om. -i, võrkkott heinte kaa
savõtmiseks, hobusevõrk; märss.
kessoon, veealustel ehitustel tar
vitatav suur veekindel põhjata
kast vundamentide jm. tegemiseks,
sisaldab suruõhku.
Kessulaid e. Kesselaid, om. -laiu,
ketiratas
A. Kesner : Talv.
os. -laidu, saareke Muhu saare ja
mandri vahel, 1,7 km2.
kestama e. kestendama, kestil
olema,
narmendama,
väikeste
kestaosakestena ära tulema.
Kesti, naisenimi,
kestuma, kestaks kujunema; kes
tana, kihina ära tulema; ka kesta
ajama, nahkama.
kestumid, kesta-ajamisel mahajäetavad kõvakatted madudel, väh
kidel jm. loomadel.
kestus, aeg, mille vältel miski
kestab; keelet., vältus.
kestvus, kestev-olek, pika-ajalisus, pikalevenivus; vastupidavus,
kesv, om. -a, = oder.
ketas, tehn., õhuke
ringiline
plaat, seib; sport, diskus, kerge
jõustikus kasutatav heitevahend,
2, 1,5 või 1 kg raske.
ketaskeellased,
loomasugukond
konnaliste seltsist, näit. köidikkonn (munad arenevad looteiks
isase tagajalgade küljes) ja tulikonn (eritab mürgist nõret).
ketasmeduusilised, suurim selts
karikloomade klassist. Siia kuu
luvad ketasjad meduusid nagu
meririst, meriseen, merikell jm.
ketassaag e. kreissaag, kettataolise saelehega kiiresti (25—60 m
sek-s) pöörlev saag.
ketendama, ketul, kestil olema,
kestama, kestendama.
ketiratas, hammasratas keti tõm
bamiseks kett-ajamites.
592
ketitrummel
ketitrummel, silinder keti pealekerimiseks.
ketoonid, orgaanilised keemili
sed ühendid, mille iseloomusta
vaks tunnuseks on rühm —CO—.
Lihtsaimaks ketooniks on atsetoon.
ketrama, kedrata, ketran, algma
terjalist (kiudaineist) peent lõnga
või niiti valmistama — voki või
ketramismasina abil.
ketrus, ketramine. Vrd. kedrus.
Ketsemani, vt. Getsemane.
ketser, üldiselt õigeks tunnista
tud
kirikuõpetusest
taganenu,
väärusuline; ka üldse maksvate
.arvamuste eitaja.
ketserikohus = inkvisitsioon,
ketserlus, väärõpetus, eksiõpe:tus, mingi kirikliku dogma eita
mine. Oli keskajal ja kaua hil
jemgi kuriteona raskesti karistatav.
kett, üksikuist lülidest koosnev
kinnitus-, tõste- ja tõmbevahend.
Tähtsamad liigid: lühilüli-, pikklüli- ja tugilüli-kett e. ankrukett
(joonisel 1, 2 ja 3); veokettidest on
tähtsaimaks gallkett (näit. jalgrat
tal, joonisel 4).
1
2
3
Keti liike.
kett-ajam, jõu ülekande seadis,
mis koosneb veoketiga ühendatud
hammasrattaist (ketirattaist).
Kettler, Gotthard, Liivimaa or
dumeister, * 1517, f 1587; valiti
1558 ordumeister W. v. Fürstenbergi koadjuutoriks ning juhtis
ordu võitlust Venega, sai 1559 or
dumeistriks ja 1562, pärast orduriigi
kokkuvarisemist,
Kuramaa
hertsogiks.
kettsaag, kett, mille välisküljele
on kinnitatud saehambad.
kg
Kettunen, Lauri, soome keele
teadlane, * 1885; läänemere-soome
keelte prof. Tartus 1919—24, ala
tes 1929 prof. Helsingis; avalda
nud palju uurimusi oma erialalt
(ka eesti murdeist), õpiraamatuid,
õigekeelsuslikke
artikleid
eesti
keele alalt jpm.; on olnud juhti
valt tegev keeleliste org-ide asuta
misel ning arendamisel Eestis ja
Soomes.
Kettunen, Hilja, eelmise naine,
soome karskus- ja hõimutegelane
Eestis ning Soomes, * 1888.
keul, mer., = käil.
kevad, vt. aastaajad.
„Kevadik“, noorsoo enesekasva
tuse ja elureformi ajakiri, ilmub
Tartus alates 1924 E. Noorsoo
Karskusliidu häälekandjana.
kevadikud, taimeperekond ristõieliste suguk-st, enamasti mäes
tikes või kivisel pinnal, kollaste
või valgete õitega, meil mitu liiki.
kevadpunkt, ekliptika (-«—) ja
taevaekvaatori lõikepunkt, mis on
Päikese asukohaks kevade algul
(21. III).
kevadpühad, ülestõusmispühad.
kevikulised, putukate selts, mis
koosneb ühest -— keviklaste su
guk-st; 1/z—3 sm pikad klaasjate
tiibadega putukad, surevad varsti
pärast munemist,
kuna
nende
vastsed elavad aastaid vees.
Key [kei], Ellen, rootsi kirjanik,
* 1849, t 1926; avaldas rohkesti
teoseid naisliikumise ja kasvatus
küsimuste alalt.
Keyserling
[kaiz-],
Eduard,
krahv, balti-saksa kirjanik, * 1855,
f 1918; avaldas draamasid, novelle
ja romaane, milles suure psühho
loogilise sisenemisvõimega kujutas
Kuramaa olude
taustal tunde
erksa, kuid elust väsinud aadli
esindajaid; eesti k. ilm. ,,Helged
päevad“ (1912) jt.
Keyserling
[kaiz-],
Hermann,
krahv, balti-saksa filosoof teostega
eri rahvaste kultuuride analüüsi
alalt, * 1880.
kg, lühend sõnast kilogramm.
kgm
593
kgm, lühend sõnast kilogrammmeeter.
kg/sm2 e. kg/cm2, lühend, täh.
tehnikas rõhku 1 kg iga sm2 kohta.
khaan, mongoli ja türgi valit
seva vürsti tiitel.
khaki (pärsia k.), rohekaskollane sõduririie.
khk., lühend sõnast kihelkond.
kHz, lühend sõnast kiloherts.
kiang hiina pärisnimedes: ’jõgi’.
Kianto [-ndo], Ilmari, soome kir
janik, * 1874; avaldanud uusromantilisi ning realistlikke romaane
jm.; eesti k. ilm. ,,Räbalaranna
Joosep“ (1934) jt.
kibelema, kibelda, kibelen, kibeldakse, kibelnud jne., kibe tun
duma, kipitama; rahutu, kärsitu
olema.
kiber, om. kibra, os. kipra, peen
korts. Siit: kipruma.
kibesool, rohut., — inglissool.
kibitka, kokkupandav ümar kir
giisi vilt-telk; kattega kerge vene
vanker.
kibu, om. kibu, os. kibu, =
kapp (om. kapa).
kibun, parmlaste liik.
kibuvitsad, põõsad rooside perek-st; kasvavad paremini soojas
kohas, lubjases ning savises, veidi
niiskes huumusmaas. Meil esine
vad metskibuvits, lääneosis hari
lik kibuvits e. orjavits jm.
kida, kisk (om. kisu), kisutaoline konksuke. Vt. ka kastekida
ja keelekida.
Kidroni org, vt. Jeruusalem.
kidu, kidurus, põdurus,
kiduma, kiduda, kidun e. keon,
jne., kiduraks muutuma.
kidu-ussid, taimekahjurid angeruslaste (<-) suguk-st.
Kieckers [kiik-], Ernst, saksa
keeleteadlane, * 1882, f 1938; 1921
—1938 indo-euroopa keeleteaduse
prof. Tartus; avaldanud teadus
likke teoseid.
Kiek in de Kök [kiik] (alamsks.
k. ’vaata kööki’), Tallinna kaitse
müüri kõrge
ümmargune torn
Harjuvärava mäel.
Kiel [kiil], Saksa sõjasadam ning
ERL 15. I 40.
kihelkonnakohus
kaubalinn Läänemere Kieli lahe
ühes sopis, ülikooli, laevaehituse
ja kalandusega, 240 000 ei.
Kieli kanal [kiili] Põhja-Saksamaal ühendab Läänemerd Põhja
merega läbi Jüütimaa kaela, on
99 km pikk, ehit. 1887—95.
Kielland [tšjellan],
Alexander
Lange, norra realistlik kirjanik,
* 1849, f 1906; avaldanud stiilinõtkelt kirjutatud novelle ja ro
maane.
Kierkegaard [kerkegoor], Sören,
taani usuteadlane ja filosoofiline
kirjanik, * 1813, f 1855; avalda
nud teoseid esteetilisest, eetilisest
ja usulisest maailmavaatest.
Kievel [kii-], vt. Johannes IV K.
kihelkond, algselt (muistses Ees
tis) halduslik üksus, hiljem ühe
kiriku juurde kuuluv vaimuliku
tegevusrajoon ja ka omavalitsus
üksus; riikliku iseseisvuse ajal
kaotanud omavalitsusliku funkt
siooni ja kohati kiriklikugi maa
ala mõiste, andes oma pinnal
maad kahele või enamale kogudu
sele. Eesti khk-ade nimestikku
vt. lk. 280.
Kihelkonna, kihelkond Saare
maa läänerannikul, koosnes kuni
1. IV 39 K. ja Lümanda v-st, 403
km2, 7247 ei. (1934). Enamasti
paene rannikumadalik, idas lii
vane kõrgustik. Asustuskeskused:
K. ja Lümanda alevik. Endises
Kuusnõmme mõisas asetseb Tartu
Ülikooli Bioloogiajaam. —■ K. ki
riku olemasolu on teada 13. saj.
keskelt; praegune kirik pärineb
tõenäoliselt 14. saj-st, torn 19. saj.
lõpust, eraldi olev kellatorn 17.
saj. keskelt.
Kihelkonna, vald samanimelise
khk. põhjapooles, 3700 ei. (1934),
alates 1. IV 39 juurdelõikega lõu
nast ja äralõikega kirdest.
kihelkonnakohus, Eestimaal 1802
esimeseastmelisena ja Liivimaal
1804 teiseastmelisena asutatud ko
hus, koosnes Eestimaal mõisni
kest, Liivimaal aga aadlisse kuu
luva eesistuja kõrval ka kolmest
38
kihelkonnakool
594
talupojast, kaotati Eestimaal 1816,
Liivimaal 1889.
kihelkonnakool, meil alates 19.
saj. algusest, enne linnades, siis
maal suuremais khk-des asutatud
rahvakool vallakooli hariduse jät
kamiseks; k-d muudeti 1919 alg
koolideks.
kihitama, kihtidena asetama,
kihk, om. kihu, os. -u, terav,
hootine valu; ägedushoog; kirg.
kihkuma, ägestuma, ägedushoogu sattuma.
kihlus, vallalise mehe ja naise
avaliku vastastikuse tõotuse and
mine teineteisega abiellumise kohta.
kihlvedu, mingi vaidluse puhul
sõlmitav leping, mille järgi hil
jem eksinuks osutunu kannab
mingit kohustust teise poole kasuks.
kihm, om. -u, paha iha, himu.
kihn, om. -u, tupp, kapsel, eriti
elavas looduses.
kihnlased, Kihnu elanikud, tu
geva omapäraga keelemurdes ja
eluviisides.
Kihnu, saar ning vald Liivi lahe
kirdeosas, Tõstamaa khk., 19,2
km2, 1056 ei. (1934).
kihu, tagakihutav
alateadlik
tung e. aje.
kihulased, väikeste putukate su
gukond kahetiivaliste seltsist; ema
sed imevad loomade verd, tõugud
elavad jooksvas vees; mõni liik
hulgi esinemise korral loomadele
ohtlik.
kihuti, kihutav asjaolu,
kihvad, eriti pikad lõike- või
silmahambad mõn. loomil.
Kiideon, vt. Gideon.
Kiidjärv
asetseb
Tartumaal,
Kiidjärve vallas, 0,18 km2.
Kiid järve, raudteejaam Tartu Petseri liinil, Tartust 34,4 km;
alates 1. IV 39 vald Lõuna-Tartumaal, enamasti Võnnu khk., koos
tatud peam. Vastse-Kuuste v-st.
Kiiev,
Vene
ajalooline linn
Dnepri keskjooksu
läänekaldal,
masina-, tekstiil- ja suhkrutööndusega, ülikooli, paljude
vanade
kirikute ja kloostritega, 663 000 ei.
(1936). — A-l 862 sai esimeseks
kiilkärbselised
Vene riigi pealinnaks; alates 1934
Ukraina pealinn.
kiik, om. kiige, os. kiike, seadis
üles-alla, edasi-tagasi või ringi
õõtsumiseks.
kiiker, om. -kri, os. -krit, —
pikksilm.
kiiktool, kumerad jalastel kiikuv lamamistool.
kiil, om. -i, vt. kiililised.
kiil, om. -u, mer., andur e.
emapuu, laeva tugev põhipalk või
metallist põhiosa, laevakere raa
mistiku hoidja; füüs., lihtmasin,
mis harilikult koosneb
kahest
võrdlemisi terava nurga all lõiku
vast kaldpinnast. Kiiluna esine
vad näit. kõik terariistad ja puulõhkumistalb. Vt. ka hõõrdkiil.
kiilakas, os. -kat, hoop, löök.
kiilas, om. kiila, os. -t, sile, libe,
läikiv, näit. kiilasjää.
kiilassiim, õhukeste
rohekate
tiibadega putukas
võrktiivaliste
seltsist.
kiililised, pikkade, sihvaka tagakehaga putukate selts,
kahe
paari
läbipaist
vate, võrkjalt sooneliste
tiibadega kiirelennulised
röövloomad, tabavad saa
ki lennult, kuna nende
vees elavad vastsed oma
vad saagi haaramiseks
kaugele ette suunatavat
tangidetaolist alahuult, nn.
Kiili vastne, püünismaski.
kiitjas, os. -jat, kiilutaoline.
kiilkiri, sumerlaste, babüloonlaste, assüürlaste jt. poolt tarvita
tud sõna- ja silpkiri, on kujune
nud piltkir
jast ning saaT.Jnud märkidele
iseloo
Kiilkiri.
muliku kiilutaolise kuju kolmekandilise krihv
li tarvitamisest joonte vajutamisel
savitahvleile.
kiilkärbselised
e. efemeriidid,
valmikutena väga lühiealiste ning
mittetoituvate putukate selts, tagakeha lõpul tavaliselt 3 pikka
kiillause
harjast; pikaealised vastsed ela
vad vees. Siia kuulub näit. ühepäevik.
kiillause e. parentees, lause, mis
võõrkehana on kiilutud teise lause
sisse, näit.: Peeter, rahu tema põr
mule, armastas siin istuda.
kiiluma, kiiluna sisse ajama;
kiiluga varustama; ka kiljuma.
kiiluvee-rivi, laevade rivi järjes
tikku üksteise kiiluvees.
kiilvater (holl.) e. kiiluvesi, ka
laevajoom, liikuv vesi sõitva laeva
taga.
kiim, om. -a, meeleline himu.
kiimalus, kiimlemine, kiima ra
huldamise püüdlemine, kiimalineolemine.
kiin, zool., vt. kiinlased.
kiin, hao raiumise nuga.
kiinakoor, troopilisest LõunaAmeerikast pärineva, nüüd peam.
Jaaval kasvatatava kiinapuu lii
kide koor, sisaldab kiniini jm. alkaloide, kasutatakse arstimina pa
laviku, eriti malaaria vastu, söö
giisu andjana ning kõige enam
kiniini saamiseks.
kiinapuud e. kiniinipuud, taimeperekond madaraliste
suguk-st,
kasvavad looduslikult peam. troo
pilistes Andides.
kiindlik, kergesti kiinduv, kiin
duva iseloomuga.
kiindrus,
peenest
söepulbrist
(õli nõest) must värvaine.
kiinduma (kellessegi, millessegi),
(midagi) armastama või (kellegi)
Poole hoidma hakkama.
kiinlased, putukasugukond kahetiivaliste seltsist u. 10000 liigiga;
nende tõugud elavad imetajate ke
haosis, putukais, värskes lihas ja
mujal. Siia kuuluvad näit. hobusekiin (<—) e. hobuse maokiin,
lamba ninakiin, lihakiin e. lihakärbes ja veisekiin, kelle tõugud
kasvavad veiste naha all, tekita
des kõrgeid kiinimuhke.
kiir, elektromagnetiliste lainete
levimissuund; mingist algpunktist
väljuv sirgjoon.
Kiirats, Mart, vt. Mõtslane, M.
kiird, om. kiiru, pealagi.
595
kiirusemõõtja
kiirelised e. radiolaarid, ainuraksete vabalt hõl
juvate mereloomakeste selts juurjalgsete klassist, väga
mitmekesise kunsti
pärase ränitoestikuga; need toestikud
merepõhja settides
moodustavad nn. radiolaarmuda.
Kiirend, om. -i,
mehenimi.
Kiireline.
kiirendus, kiiruse juurdekasv aja
ühikus; näit. kui kiirus sekundi
algul on 10 ja sek. lõpul 14 m, siis
on kiirendus selles sek-s 4 m, ku
na läbikäidud tee selles sek-s =
(10 + 14): 2 = 12 m.
kiirgama, kiirata, kiirgan, (kiiri)
heitma e. välja saatma.
kiirgus e. radiatsioon, kiirte väl
jasaatmine; elektromagnetiliste lai
nete kujul laialduv energia; tekib
elektronide võnkumisel või võnku
misel aatomi tuumas.
Kiiri, naisenimi.
käirikseened, pisikutaolised mul
laseened peam. teraviljapeadel, te
kitavad taime- ja nahahaigusi.
kiirikseentõbi, inimese ja kari
loomade nakkushaigus kiirikseentega viljapeade närimisest või söö
misest, tekib inimesel enamasti
suu lähikonnas, avaldub sidekoe
vohamises ja mädanemises kiirikseente ümber, on eluohtlik, nõuab
lõikus- või röntgenravi.
kiiritaina (midagi), kiirtega val
gustama või soojendama, kiiri
peale saatma.
kiirjas, os. -jat, kiirtetaoline.
kiirkiri = stenograafia,
kiirpress, trükimasina (-e-) liik.
kiiruluu, otsmikuluule tagapool
järgnev kolju (-<—) suurim osa.
kiirus, ajaühikus käidud tee.
Kui kiirust tähistada u-ga, käidud
teed š-iga ja aega Z-ga, siis v =
s : t (ebaühtlase liikumise puhul
keskmine kiirus).
kiirusemõõtja, aparaat, mis näi
ta]) liikuva keha kiirust igal aja-
kiirusilm
596
momendil, näit. anemomeeter või
logi.
kiirusilm e. lagipea-silm, üksik
silmataoline
elund
sisalikuliste
jmm. loomade pealael.
Kiisa,raudteejaam
TallinnaPärnu liinil, Tallinnast 24,7 km.
kiisel,
om. kiisli, os.
kiislit, —
kaerakile; ka kissell.
Kiisel, Otto, õpetaja, koolidi
rektor ning haridustegelane peam.
Tallinnas, * 1886; 1936 37 Hari
dusministeeriumi Koolivalitsuse di
rektor; avaldanud õpperaamatuid
keemiast ja kaubateadusest.
kiisk,
om. kiisa, söödav magevee-kala ahvenlaste suguk-st, püü
takse meil eriti Peipsist ja Võrts
järvest.
.
Kiiss, August, muusikategelane,
* 1882; on olnud õpetaja mitmel
pool, viiuldaja orkestreis jm.; loo
nud laule jm. helindeid.
kiistal, om. kiistla, os. kiistalt,
õhuke leivalõik.
kiits, om. -i, pikuti-õnar.
kiitsakas, os. -kat, haraka nime
tus; kõhetu, kõhn (olend).
Kiiu, end. vald Ida-Harjumaal,
Kuusalu khk., 1508 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 kuulub Kuusalu ja
osalt Koiga valda.
kiiv, om. -a, viltune seis, viltuolek. Siit: kiivas (olema).
kiivas, om. kiiva, os. -t, kiivaläinud, kiivas-olev; äge; vihane;
armukade.
kiivastama, ägestama; vihastama;
armukadedaks tegema.
kiiver (om. kiivri, os. kiivrit) e.
kask (om. kaski), pea kaitseks tar-
Prantsuse, inglise ja saksa teraskiiver.
vitatav kõvast nahast või metallist
(teras-, vask-) peakate sõjaväes ja
tuletõrjes.
Kiivet, Johannes, haridustegela
ne, matemaatik, * 1879; on olnud
õpetajaks ms. kõrg. Tehnikumis ja
kilduma
Prantsuse Lütseumi dir. 1 allin
nas 1922—24; 1919—20 ja a-st 1923
Hamini kõrgem ametnik suurte
teenetega kutsekoolide korralda
mise alal, a-st 1938 Hamini Kutse
oskuse Osakonna abidir., ühtlasi
majanduslike õppeasutiste peains
pektor.
kiivid, linnu per ekond
Uus-Meremaal,
ilma
tiibade ja sabata, juusjate sulgedega, tugeva
te jalgade ja pika no
kaga öölinnud; kiivi
Kiivi.
on u. 60 sm pikk ja
muneb 1 suure muna.
kiivitaja e. kiivit, must-valge
soolind rüütlaste suguk-st, püstise
tutiga pealael, meil ta
valine niiskeil heinamail.
kiivsirged, mittelõikuvad ning mitteparalleelsed sirged ruu
mis;
nendevaheliseks
kauguseks on nende
ühise ristjoone pikkus.
KuvI ajakiivuma, kiiva minema,
kiivus, viltuolek, kiiv; ägedus,
viha; armukadedus.
kikajon (heebr.) — riitsinuspuu.
Kikepcra raba, laialdane korgraba Kesk-Pärnumaal, vastu Vil
jandimaa läänesoppi.
kikkaputked, suurte taimede pe
rekond sarikaliste suguk-st.
kiks, om. -u, kartulivõtmis- ja
taime juur imiskonks.
kila, kiikav häälitsus; läige,
kilama, kilkavalt karjuma; hiil
gama (eriti silmadest).
kilbe, om. kilpe, pruunikirju kol
lane, painduv tihe aine kilpkon
nade
sarvkilbistest, kasutatakse
ilu- ja tarbeasjade valmistamiseks.
kilbis, kilpkonna kilbi kiht, pin
nal sarvkilbis ja sügavamal luu
kilbis.
kilbukas, os. -kat, väike veetaim ümarike lehtede ja valgete
õitega, meil tavaline tiikides ja
vaikseis kaldavetes.
kilduma, kildudeks minema, pu
runema.
kile
597
kile, õhuke kihi; nahake (memb
raan). Vt. ka kaerakile.
kiiejas, os. -jat, kiletaoline.
kiletiivalised, selts putukaid lä
bipaistvate kiletiibadega, emased
muneti või mürgiastlaga, paljud
liigid meekogujad. Siia kuuluvad
näit. alamseltsid astlalised ja munetilised, väljaspool neid suguk-d
lehe- ja puuvaablased jm.
Kiliikia, maa-ala
Väike-Aasia
lõunaosas. Pealinn Adana.
Kiliinandžaaro, Aafrika kõrgeim
mägi Keeniamaal, Viktooria järve
ja India ookeani vahekohal, kahe
tipuga, neist üks 6010 m ii. mp.
Kilingi, end. vald Lõuna-Pärnumaal, Saarde khk., 1883 ei.
(1934), alates 1. IV 39 kuulub ena
masti Saarde valda.
Kilingi-Nõmme, linn (kuni 1938
alev) ja raudteejaam Lõuna-Pärnumaal,
Pärnu-Mõisaküla
raudtee
ääres, Pärnust 39,5, Mõisakülast
14,1 km, 1555 ei. (1939).
kilklased, putukasugukond sihktiivaliste seltsist, enamasti taimtoidulised loomad, isased sirtsuvad.
Meil esinevad varjatult toakilk
(elamutes ahjude ümbruses ja mu
jal) ning kaerasori.
Kilkson, Ernst, füüsik, * 1890;
on olnud õpetaja, kursuste lektor,
Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehni
kaülikooli õppejõud;
koostanud
õpperaamatuid.
Kill, om. Killu, mehenimi,
killavoor, veovoor; karavan (-*-).
Killik, om. Killiku, mehenimi,
killing (sks. Schilling), alates
keskajast peam. germaani aladel
ja Baltimail laialt tarvitusel olnud
rahaühik, hõberaha, hiljem kohati
vaskmünt.
killustik, käsitsi või masinaga
peenendatud kivimaterjal; tarvita
takse maanteede sillutamiseks ja
betooni tegemiseks,
kilo = kilogramm,
kilo- (kr. k. ’tuhat’), eesliide
mõõtude nimetustes, tähendab algühikust 1000 korda suuremat ühi
kut. Vt. näit. järgmist.
kilogramm, lüh. kg, kaaluühik,
kilpkonnalised
mis on 1 liitri destilleeritud vee
kaal 4° C juures. 1 kg = 1000 g.
kilogramm-meeter,
lüh.
kgm,
tööühik: tööhulk, mis tuleb kulu
tada, et 1 kg tõsta 1 m kõrgusele,
kiloherts, lüh. kHz, 1000 hertsi,
kilokalor, lüh. kcal, 1000 eal.
kilomeeter, lüh. km, 1000 m.
kilosteer, lüh. ks, ruumala mõõduühik: 1000 steeri e. 1000 m3.
kilovatt, lüh. kW, elektrivoolu
võimsuse ühik: 1000 vatti (W).
kilovatt-tund, lüh. kWh, prakti
kas tarvitatav elektrivoolu töö
(energia kulu) ühik, tähendab kilo
vati tööd tunni jooksul. 1 kWh —
3600 kWsek. Kulutatud kWh järgi
arvutatakse voolu tasu.
kilovolt, lüh. kV, 1000 volti,
kilp, vasakul käel kantud endis
aegne sõjaline kaitseriist, esines
väga mitmesugusel kujul, tehti
puust, nahast või metallist.
Kilpi [-bi], Volter, soome uus
romantiline kirjanik ja raamatukogundustegelane, * 1874, f 1939;
avaldanud romaane, esseekogusid
jm. teoseid.
Kilpinen [kilbi-], Yrjö, soome
helilooja, * 1892; varustanud pal
ju luuletusi viisidega.
kilpjalg, sagedane sõnajalg lii
vases metsamaastikus ja raiesmi
kel, söödava juurikaga.
kilpjas, os. -jat, kilbitaoline.
kilpkonnalised, loomaselts roo
majate klassist, keha kaetud ku
mera selja- ning lamedama kõhukilbiga, mis koosnevad üksikuist
kilbiseist (-«-); on pika elueaga,
ilma hammasteta, munevad loo
mad, enamasti söödavate munade
ning lihaga. Tähtsamaid
esinda
jaid maismaal ja magevees: sookilpkonn (30 sm pikk, Lõuna- ja
Kesk-Euroopas), kreeka maakilpkonn (20 sm pikk, Vahemere-mail)
ja hiidkilpkonn (kuni
1,5 m pikk, Galäpagose saartel, saab üle
100 a. vanaks), meres:
karettkilpkonn (üle l
maakilpkonn. m pikk, palavail ja
kilpla
598
soojadel aladel, eriti Kariibi meres)
ja supikilpkonn (üle 1 m pikk,
maitsva lihaga, palav- ja soevöötmes).
kilpla, kilplaste asukoht,
kilplased, kohtlased, oma taipa
matuse tõttu naeruväärsed inime
sed; kilplaste nimetus on loodud
Fr. R. Kreutzwaldi poolt saksa
(Schildbürger) eeskujul.
kilpnääre, tähtis sisesekretsiooni-nääre kaela esiosas, eritab ai
nevahetust
edendavat hormooni
tiiroksiini. Kilpnäärme ületegevus
põhjustab basedovi tõbe, alategevus või teg. puudumine kretinis
mi, müksödeemi jm. Vt. hõõtsik.
kilppõsklanc e. merikukk, luukala kilppõsklaste suguk-st, esineb
Euroopa rannavetes.
kilptäilased,
putukasugukond
nokaliste seltsist. Kilbikujulise ke
haga emased on
tiibadeta,
taime
dele
kinnitunult
toituvad
taimemahlast. Siia kuu
lub meil rida aiakahjureid (mitme
sugused kilptäid).
Tööstustarbimeid
annavad košenilli- (a - emane suurend.).
täi, šellakitäi, vahatäi, mannatäi jt.
kilt, om. kilda, kiltkivi õhuke
kild; ka kiltkivi (-«-).
kilter, om. kiltri, os. kiltrit, mõisaleoliste töö valvur, alamkubjas.
kiltkivi, õhukesteks kiht-kildudeks
lõhenev
kivim.
Liigitus:
kristalsed k-d e. moonekivimid
(näit. vilgukivi, gneiss) ja saukildad e. kiltsaued.
kiltmaa, geogr., — lavamaa.
Kiltsi, raudteejaam Tapa-Tartu
liinil, Tapalt 24,2 km.
kilu, kala heeringlaste suguk-st,
kuni 15 sm pikk, elab Lääne- ja
Põhjameres ning viimase ümbru
ses, süüakse konservitult — vürt
sidega soolatult (tallinna kilud)
või suitsutatull õlis (sprotid).
kimalased = kumalased,
kimar, om. -a, korts, kurd.
kindlustus
Kimberley [-Ii], linn Kapimaa
põhjaosas, kõrves, teemandikaevandustega, 40 000 ei. (1936).
kimbrid, germaani rahvas Jüütimaal, u. 120 e. Kr. koos teutoonidega liikusid Põhjamere äärest
lõunasse, lüües korduvalt room
lasi, purustati 101 e. Kr. PõhjaItaalias Vercellae lahingus room
laste poolt.
kime, läbilõikav, terav (hääl),
kimelema, kimelda, kimelen, läi
kima (silmade kohta).
kimmel, om. kimli, os. kimlit,
täpiline, valkjashall hobune.
kimono, ühest rii
detükist jaapani nai
se- ja meherõivas
laiade varrukatega,
meil tarvitusel naisterõivana.
kimp, mat., tasa
pinnal ühte punkti
läbivad sirged; ruu
mis ühte sirget läbi
Kimono.
vad tasapinnad.
kimäär, kreeka muinasloos segaolend: eest lõvi, keskelt kits, ta
gant madu; kaudselt: mõtte-, pettekujutis, viirastus; bot., pookvärd.
kinaver e. tsinnoober, elavhõ
beda (<-) tähtsaim maak, HgS, pu
nane maalrivärv.
kindel keha e. tahke k., iseseis
va ruumala ja kujuga kõva keha.
kindel kõneviis = indikatiiv.
kindlus, sõj., mõjuka ning pi
kema vastupanu võimaldamiseks
väljaehitatud koht mingis sõjaliselt
tähtsas paigas; koosnes algselt
muldvallist ja palissaadist või ki
vimüürist sellel ja kraavist valli
ümber; keskajal kujunes kunstipä
raselt ehitatud linnuseks; hiljem,
suurtükkide ajal, tugevdati tema
müüristikku lisamüüride ja muldkattega, ehitati rondeele, kasematte, bastione jm.; 19. saj-1 pii
rati teda fortidereaga; kõige uue
mal ajal ehitatakse raudbetoonist
ja terasest võimalikult maa sisse.
kindlustis,
väike
kindlustatud
koht; jur., tagatis.
kindlustus, jur., kindlustamine;
kindlustuspoliis
599
leping, millega üks pool, kindlustuseandja, kohustub teisele poo
lele, kindlustusevõtjale, teatud liiki
õnnetusjuhtumi puhul või mingi
sündmuse või tähtaja saabumisel
maksma ettenähtud summa, kui
kindlustusevõtja
on
esimesele,
kindlustavale asutisele, maksnud
lepingus ettenähtud suuruses ja
tähtaegadel tasu, nn. kindlustus
preemiat. Pealiigitus:
vara- ja
isikuk. Tuntumaid alaliike: tule-,
rahe-, veo-, elu-, haigusk. jm. Kui
k. puudutab tervete rahvakihtide
riisikot, nimetatakse seda sotsiaalk-ks, vastandina tavalisele, nn.
individuaalk-le.
kindlustuspoliis,
kindlustusle
pingu dokument.
kindlustussumma,
kindlustusle
pingus ettenähtud summa, milleni
võib tõusta kindlustuseandja vas
tutus.
kindral, kõrgeim liik ohvitseride
auastmeid, meil tarvitusel (alane
vas joones) astmed: kindral, kind
ralleitnant ja kindralmajor.
On
tavaliselt korpuse-, diviisi- või brigaadiülemaks.
kindral- e. generaal-, eesliide
liitsõnus, täh. ’pea-’, ’ülem-’, ’üld-’.
kindralkuberner,
tsaariaegsel
Venemaal kõrgema valitsusvõimu
esindaja eriseaduste alusel valitse
tavad maa-aladel.
kindralstaap e. peastaap, sõja
väeline asutis väljavalitud kõrge
maist ohvitseridest vägede ülem
juhataja abistamiseks riigikaitse
ettevalmistamisel ja sõjalise tege
vuse juhtimisel. Meil täidab k.
ülesandeid Sõjavägede Staap.
kindral-superintendent, evang.-lu
teri usu kirikus ühe konsistoori
umi ringkonna kõrgem vaimulik
juht, meil 1919 asendatud piis
kopiga.
kineetika, õpetus liikumisist ja
neid tekitavaist tungidest.
kineetiline energia e. hoog, keha
liikumisenergia, näit. liikuva vee
energia.
kinemaatika, õpetus geomeetri
Kink
liste kujundite liikumisest; õpetus
masina-ajamite liikumisest.
kinematograafia, liikumiste pilt
lik kujutamine. Liikuvast ese
mest tehakse hulk üksikülesvõtteid (kuni 20 1 sek-s) ja pärast
neid
projitseeritakse
ekraanile
sama kiirelt; silm saab mulje,
nagu liiguksid üksikpiltidel olevad
esemed.
king (ingl.), kuningas,
kinge, om. kinke, kinkimine,
kingis,
lisatasu,
ergutusraha,
gratifikatsioon.
Kingissepp, Viktor, juhtiv kom
munistlik poliitik Eestis, * 1888, f
1922; omas silmapaistvaid kõne
mehe ja organisaatori võimeid,
teotses 1918—22 põranda all, hu
kati sõjakohtu poolt Surma mõis
tetuna.
Kingissepp (end. Jamburg), Vene
maakonnalinn Eesti piiri lähedal,
Narva-Leningradi raudteel,
Nar
vast 22 km, u. 5000 ei.
kingistama (kedagi millegagi),
kingist andma (kellelegi).
kinglilled, Lõuna-Ameerika taimeperekond mailaseliste suguk-st;
mõni liik on toa- ja aialilleks.
kingloom, kingakujuline ainurakne loomake ripsloomade klassist.
kingnokk e. abu markub, suure
kingataolise nokaga lind toonekureliste seltsist, elab Niiluse roos
tikes.
Kingsley [-li], Charles [tšaals],
inglise kirjanik, * 1819, f 1875;
avaldanud ühiskondlikust reformitaotlusest meelestatud ning ajaloo
lisi romaane jm.
Kingston, Jamaika pealinn ja sa
dam, ühes eeslinnadega 110 000 ei.
kiniin, kiinakoore {<-) peamine
alkaloid (-«—), valge mõru pulber,
arstim malaaria ning kõrge pala
viku vastu.
kink, om. kingu, geogr., kõrgen
dik suhtelise kõrgusega 10—25 m.
Kink, Aleksander, mäeteadlane,
* 1882, f 1937; on olnud kaubandus-tööstusministri abi,
kõrgema
Tehnikumi õppejõud jm.
kinner
600
kinner, om. kindra, os. -t, m. om.
-de, põlvetagune lohk, õnnal.
kinnik, kinnis-asi;
kinnisvara,
kinnis,
kinnitusvahend,
näit.
rõivastel kinnipanemiskoht ühes
vastava seadmega (haak ühes vas
tusega jm.).
kinnismõte = idee fixe,
kinnistama, kinniseks tegema;
jur., (kinnisvara) kellegi nimele,
s. o. kellegi omandiõigust kinnis
tusraamatusse sisse kandma, kreposteerima.
kinnisti, kinnistusvahend, fiksatiiv. Vrd. lahtisti.
kinnistu, kinnisvara, immobiil.
kinnistupank e. immobiilpank
annab laenu kinnisvara tagatisel.
kinnistusamet,
kohtu
juures
teotsev asutis kinnisvarade kohta
kinnistusraamatute pidamiseks.
kinnistusmaks, kinnisvara
üle
minekul ühelt omanikult teisele
riigi kasuks võetav maks.
kinnistusraamatud,
kinnistus
ameti poolt peetavad mitmesug.
raamatud, kuhu kantakse sisse
iseseisvate üksustena kõik mingil
maatükil esinevad kinnisvarad ja
andmed neid puudutavate juriidi
liste tehingute kohta.
kinnistusregister,
kinnistusraa
mat, kus igal kinnisvaral on oma
alatiseks jääva (kinnistus-) numbri
all eri jagu, mis omakorda jagu
neb osadeks kõigi andmete süste
maatiliseks esitamiseks.
kinnistussool, fotograafias tar
vitatav sool (Na2S2Ü3), lahustab ja
eemaldab broom- või kloorhõbeda
soolasid, mis pärast ilmutamist tar
betutena jäävad fotonegatiivile.
kinnistähed,
taevatähed,
mis
vastandina
planeetidele e. rändtähtedele ei muuda tunduvalt oma
suhtelist seisu. Nende näiv iga
päevane liikumine on Maa oma
telje ümber pöörlemise ja Päikese
ümber tiirlemise tulemuseks. K-d
on nagu Päikegi hõõguvad gaaskerad, mille peamisteks kooste-osisteks on vesinik, heelium, naat
rium, kaltsium, magneesium ja
raud. Heleduse järgi liigitatakse
kippar
neid tähti eri suurusjärkudeks.
Palja silmaga nähtavaid kinnistähti on u. 5500, kuna pikksilmade
abil on neid kindlaks tehtud üle
100 milj. Esimestest näivad ühed
sinakasvalged, teised kollakad või
punakad, mis oleneb tähtede eri
nevast pinnatemperatuurist
(see
kõigub peam. 3 000—25 000° C va
hel), kusjuures kuumemad on si
nakad.
Kinnistähti rühmitatakse
tähtkujudeks. Tihedaimini on neid
Linnutees. Kõige ligem kinnistäht
on meist üle 4 valgusaasta kaugu
sel, paljud teised aga tuhandeid
ja sadu tuhandeid valgusaastaid
eemal.
kinnisvara, kindla looduskohaga
seotud vara (maja, krunt jms.).
kinnisvaramaks e. kinnistumaks,
kinnisvaradelt nende väärtuse või.
tulu alusel võetav avalik maks.
kinniti, kinnitusvahend.
kinnitus-, vt. ka kindlustus-,
kino, kinoteater
e. kinematograaf, teater filmide näitamiseks
ekraanil. Vt. film, filmikunst ja
kinematograafia.
kinžall, idamaine käsirelv, sirge
või kõver, ühe või kahe teraga.
Kioma (vald) = Kiuma.
kiosk, os. -it, m. om. -ite, m. os.
-eid, miiügiputka; aiamajake.
Kioto, Jaapani linn Hondo saare
lõunaosas, kunstkäsitöö-keskus üli
kooliga, 1,1 milj. ei.
kipi aparaat, seadis
gaaside valmistamiseks,
näit. vesiniku saamiseks
väävelhappest tsingi abil.
Kipling, Rudyard [radjdd],
inglise kirjanik,
* 1865, f 1936; avaldas
tähelepandavat
mitme
külgsust osutavaid luu
letusi, novelle, romaane
aparaat,
ja noorsoojutustusi ees
kätt India oludest ammutatud ai
neil; eesti k. on ilm. romaan „Kim“
(1933) jm. Nobeli laureaat 1907.
kippama, kipata, viltu kalduma,
kõikuma, ümber minema.
kippar (om. -i, os. -it) e. kipper
(om. kipri, os. kiprit), (altpoolt)
Kippel
601
esimene kutseaste laevadeki juht
konnas.
Kippel, Enn, kirjanik, * 1901;
avaldanud peamiselt miljöökujutu
se poolest esileulatuvaid ajaloolisi
romaane („Kui Raudpea tuli“ I—II,
1937, jt.).
Kiprenski [-e -], Orest [-e -], ko
danliku nimega O. Schwalbe, vene
romantilise kooli maalikunstnik,
portretist, * 1783, f 1836.
kipruma, kipra, peentesse kort
sudesse tõmbuma.
kips, mineraal, väävelhapu kalt
sium veega (CaS04 + 2H2O), li
sanditest olenevalt valge, halli,
roosaka või kollaka värvusega;
kuumutamisel kaotab suurema osa
veest ja nimetatakse siis põleta
tud kipsiks, mida kipsi jahuna tar
vitatakse ehitustöödel, kujude val
mistamisel jne., sest vee juurdeli
samisel muutub ta kivikõvaks.
Tahvlikujulist läbipaistvat
pärlmutrilise läikega kipsi nimetatakse
maarjaklaasiks,
peenesõmeralist
alabastriks, kiulist seleniidiks ja
soomusjat vahtkipsiks. Toorkipsi
jahu kasutatakse ka väetisena. Meil
saadakse kipsi suuremal hulgal Ir
boska ümbrusest.
kipsima, (midagi) kipsi paigu
tama või kipsi vormima; kipsiga
varustama.
kipskivl, kipsist valmistatud tehis-ehituskivi.
kipsköidis, med., kipsijahu ja
vee abil kõvaks tehtud köidis (luu
murdude puhul).
kipslilled, taimeperekond
nelkõieliste suguk-st, kasvavad esijoo
nes lubjasel ja kipsisel pinnasel,
mõni liik aialillena.
kirbe, teravamaitseline,
lääge
vastand.
Kirbla, kihelkond Kesk-Läänemaal, Kasari jõe
alamjooksul,
koosneb K. v-st, 163 km2, 2133 ei.
(1934). Enamasti soine madalik,
asustus peam. kõrgemal keskosal.
—- Khk. pärineb 14. saj-st. Kahel
viimasel saj-1 on ta olnud Lihula
kirikuõpetaja hooleks.
Kirbla, vald Läänemaal, K. khk.,
Kirgiisi vabariik
2133 ei. (1934), alates 1. IV 39 paari
väikese juurdelõikega; raudteejaam
Rapla-Virtsu teel, Raplast 66,9 km.
kirbulised, tiibadeta,
tugevate
tagajalgade abil hüppavate putu
kate selts, imevad
verd, näit. inimeskirp (muneb põrandapragudesse, .prü
gisse jne., esineb ka
koeral ja kassil),
koeraldrp ja kassiinimeskirp.
kirp (elavad ka ini
mesel), rotikirp (katku edasiand
ja), liivakirp (troopilises LõunaAmeerikas ning Aafrikas) jt.
kirburohud, taimeperekond tatraliste suguk-st, meil palju liike,
näit. ussitatar (niitudel), vesikirburohi, linnurohi, rida põllu-umbrohtusid nagu konnatatar (väändtaim kõrsviljades) jt.
Kirchhoff, Robert, saksa füüsik,
* 1824, f 1887; leiutas koos Bunseniga spektraalanalüüsi, avastas
elektrivoolu harunemise seadused
ja väljendas neid valemeina.
kirdeväil, veetee Atlandi ookea
nist Vaiksesse ookeani Euraasiaäärset
Põhja-Jäämerd
mööda,
avastatud 1878—79 (Nordenskiöld),
kirendama, kirjuna paistma.
Kirepi, end. vald Edela-Tartumaal, Rõngu khk., 618 ei. (1934),.
alates 1. IV 39 kuulub Elva valda,
kirev, om. -a, kirju,
kirgas, om. kirka, selge, hele,
särav. Siit: kirgastama.
kirgiisid,
türgi-tatari
rahvas
Kesk-Aasias, Volga alamjooksust
ja Kaspia merest kuni Altai mäge
deni, muhameedlased,
enamasti
rändavad karjakasvatajad, elavad
auule moodustavais jurtades, u. õ
milj. in.; jaotus: karakirgiisid (-<-,
mägedes) ja kirgiis-kaisakid (rohtlais).
Kirgiisi rohtla,
suur stepiala
Uurali jõest Balhaši järveni.
Kirgiisi vabariik (end. Kirgizistan), autonoomne nõukogude-vaba
riik Vene Turkestanis, Tienšanist
põhjas, 196 700 km2, 1,3 milj. eh
(1936), neist 2/z kirgiise.
kiri
602
kiri, häälikute, silpide või sõ
nade kujutamine nähtavate mär
kide abil; esineb vanimas arengu
astmes piltkirjana, millest hiljem
kujunes silp- ja lõpuks alfabeetne
e. tähestikuline kiri; etn., orna
ment, muster.
kirik, kristlaste jumalateenistuskoda, tähtis kunstilise kujunda
mise ese; kaudselt: kristlik ühis
kond, kristlaste üldorganisatsioon
ristiusu kaitseks ja levitamiseks.
Viimane on aegade jooksul jagu
nenud mitmeks eri kirikuks. Pealiigitus: hommikumaa-õigeusu e.
kreeka-katoliku k., õhtumaa e.
rooma-katoliku k. ja evangeelne
e. protestantlik k. Viimase ala
jaotus: evangeelne luteri usu k.
ja reformitud k.
kirikakar (om. -kakra, os. kaTcart) e. maarjalill, aialill korvõieliste suguk-st.
kirikla, kirikumõis,
kiriklik kunst, ristiusu jumala
teenistuse vajaduste täitmiseks ra
kendatud kunst, millesse kuulub
kiriklik e. sakraalarhitektuur, pü
hakuid jms. kujutav skulptuur
ning maalikunst ja kunstkäsitöö
kiriklike tarbe-esemete alal.
kiriklus, kirikumeelsus.
kirikuaasta, kiriklik aasta-arvamine alates 4.-st pühapäevast enne
jõulupühi (vt. advent); jaguneb
kaheks, suurte pühadega ja ilma
pühadeta pooleks.
kirikuisad,
suured
kristlikud
kirjanikud (ristiusu
teoreetikud)
ja õpetajad varakristlikul ajastul,
näit. Augustinus, Hieronymus jt.
kirikukell
kiriklike
talituste
kuulutamisvahendina on kirikuis
üldiseks saanud 8. saj-1, mis ajast
neid hakati valama metallisegust
(enne taoti plekist).
kirikukogud e. kontsiilid, mingi
maa-ala kiriklike aukandjate ja
saadikute koosolek tähtsamate kirikuasjade lahendamiseks. Põhja
panevat tähtsust omavad 7 üldist
kirikukogu (esimene Nikeas 325,
viimane seals. 787) terve kristliku
maailma piiskoppide
kogudena.
kirikupoliitika
Rooma-kat. kirik on omi üldisi
kontsiile hiljem pidanud veel 13
(viimane 1869—70). Meil mõel
dakse k. all ev.-lut. usu koguduste
liidu üldkoosolekut, mis koosneb
Konsistooriumi liikmeist, kõigi ko
guduste õpetajaist ja köstreist ning
iga koguduse kahest saadikust.
kirikukonvent, meil endine kihelkondlik
kiriku
esinduskogu,
koosnes khk. alal elavaist mõisni
kest ja talurahva saadikuist; 1919
asendatud kiriku e. koguduse nõu
koguga.
kirikukoormised, andamid kiri
kule rahas, tarbeaineis või tegu
des, kandsid Eestis 19. saj. keskelt
alates regulatiivide nime, on asen
datud nüüd liikmemaksuga.
kirikukott, kellakesega kotike
pika kepi otsas kirikulistelt an
dide kogumiseks.
kirikulaul on saanud alguse ju
ba kristluse algaegadel, jumalatee
nistusel ühiselt lauldud psalmide
ja hiljem kiidulauludega. Protes
tantlikus kirikus sai k. koguduslauluna jumalateenistuse tähtsaks
osaks, kuna rooma-kat. kirikus jäi
k. peam. koori ja vaimulikkude
hooleks.
kirikulugu, kristliku kiriku aja
lugu e. arengulugu.
kirikumuusika koosnes kuni 15.
saj-ni peam. kirikulaulust, esialgu
ühehäälsest, millest 7. saj-1 tuli
esile ja 9.—12. saj-1 jõudis õitsele
kunstipärane soololaul, hiljem mit
mehäälsest, mis sai üldiseks 13.-1
ning jõudis täiusele 16. saj-1 (Las
so, Palestrina). 17. ja 18. saj-1 jõu
dis kõrgele arengule orelimuusika
ning kujunes silmapaistvaks vai
mulikuks
helindiks
oratoorium
(Bach, Händel, Haydn jt.).
kiriku nõukogu e.
koguduse
nõukogu, meil koguduse elu ja
tegevust korraldav organ, koosneb
12—30-st koguduse täiskogu poolt
valitud liikmest.
kirikupoliitika, kiriku ja riigi
vahekordade korraldamisega tege
lev poliitika; on vanemal ajal kal
dunud koondama võimutäiust kas
Kirikuriik
603
ainult ilmlike valitsejate või ai
nult kirikujuhtide kätte, uuemal
ajal aga üldisemalt taotelnud riigija kirikuvõimu teineteisest lahu
tamist.
Kirikuriik, paavsti ilmliku võimu
alla kuulunud riik, mis rajati 8.
saj-1 Rooma ja selle ümbruse ala
dest; oli Prantsuse revolutsiooni
ja Napoleoni ajal kaotatud, kuid
restaureeriti 1815; liideti lõplikult
Itaalia kuningriigiga rahvahääle
tuse teel 1870. Uuesti anti paavs
tile ilmlik võim B. Mussolini poolt
1929 väikesel Vatikani (-<-) maa
alal.
kirikuslaavi keel, kreeka-katoliku kirikukeel venelastel, bulgaarlastel ja serblastel; selle vanimaks
astmeks oli vana-bulgaaria kiriku
keel, mälestistega 9.-—11. saj-st.
kirikuvanne e. kirikupõlg (om.
-põlu), karistus kat. kirikus, aval
dub vaimulike ametite pidamise
ja sakramentidest osasaamise ajuti
ses keelus (väike k.) või täielikus
väljaheitmises kirikust (suur k.).
kirikuõpetaja peab meil olema
kõrgema usuteadusliku haridusega,
k. ameti pidamise õiguse omanda
nud ning vähemalt 25 a. vana;
kuulub valimisele koguduse täis
kogu poolt.
kiriromaan e. epistolaarne ro
maan esitab ainestikku kas täieli
kult või suurelt osalt kirjade ku
jul; oli moes eriti 18. saj-1 senti
mentalismi
lemmikvormina
(Ri
chardson, Rousseau).
kirjakeel, kirjanduses
tarvita
tav mingi rahvuskeele erikuju; põ
hineb üld- e. ühiskeelel või mingi
vaimselt etteküündinud ala mur
del, kuid on neist järjekindlam,
sõnavara-rikkam ja traditsiooniga
seotud.
kirjakraad, trüki
nonpareil
kirja suurus, mida
ptii
määratakse
kind
korpus
laks vastava mõõduühiku, nn. punkti
tsiitsero
abil.
Tarvitatava
mad
kirjakraadid
On järgmised (väikKirjakraadid.
kirjandusteooria
semast alates, 6—12 punkti): nonpareille e. nonpareil, kolonel, pe
tit e. ptii, borgis, korpus ja cicero
e. tsiitsero.
kirjaladuinine, trükkimiseks laovormi koostamine trükitähist jm.
märkidest, käsitsi või mehaaniliselt
ladumismasinaga.
kir jaliigid, erineva
antiikva
kujuga trükitähtede
liigid, näit. antiik
fraftuur
va e. ladina kiri,
fraktuur e. gooti ki
kursiiv
ri, kursiiv jt.
kirjama, kirjade
Kirjaliigid.
ga, mustritega va
rustama, kirjuks tegema,
kirjamargid = postmargid,
kirjand, keele- ja kirjandusõpe
tuses mingil teemal tehtav kirja
töö, peastkirjutis.
kirjandus, inimvaimu loometöö
kirjapandud
teostena;
jaguneb
teaduslikuks k-ks (paljude eriala
dega) ja ilukirjanduseks; kitsa
malt ainult ilukirjandus (-*-).
kirjandusliigid, ilukirjandusliku
loomingu sisulis-välised
avaldu
misvormid,
pealiikidena
eepika,
lüürika ja draama (vt. neid), de
tailsemalt näit. eepos,
romaan,
novell, ood, ballaad, tragöödia, ko
möödia jm.
kirjanduslugu e. kirjandusaja
lugu, peam. ilukirjanduse arengu
ajalooline käsitlus; piirdub tava
liselt mingi rahvuse või ajajärgu
loomingu uurimisega;
uueaegse
teadusena on ta viimasel ajal bio
graafilise esituse kõrval osutanud
erilist rõhupanekut kirjandusvoo
lude ja kirjandusliikide arengu
käsitlusele.
kirjandusteadus, kirjandusloo ja
kirjandusteooria kogumõiste, eriti
aga kirjandusteoreetiliste distsip
liinide
kohaselt
kirjanduslike
teoste ja nähtuste teaduslik uuri
mine, sellisena alles kõige viimase
aja teadus.
kirjandusteooria haarab endasse
peaosana poeetikat e. luulekunstiteooriat, peale selle retoorikat ja
kirjandusloo meetodite õpetust.
kirjandusvool
kirjandusvool, ilukirjanduslikku
loomingut kandev eriline vaimsuslaad ühenduses vastavate üles
ehitus- ja väljendusvõtete enamavähema ühtlusega (näit.
klassit
sism, sentimentalism, romantism,
realism,
naturalism,
futurism
jne.); valitseb teatud ajajärgul
suuremal või vähemal määral kir
janduslikku maitset, kujunedes ta
valiselt noorema kirjandusliku ge
neratsiooni või rühmitise oposit
sioonist maksvate kulunud tradit
sioonide vastu või valitseva voolu
edasiarendina, annab omakorda
aset hiljem tõusvaile uuemaile
moenõudeile.
kirjaoskus, emakeeles lugemise
ja kirjutamise oskus. Vt.: Eesti.
Haridusolud.
kirjas, om. -e, arhiiviüksus: üksikdokument, -paber, kiri.
kirjastama, (kirjanduslikku teost
vms.) paljundamise teel välja and
ma, vastavaid kulusid kandes,
mille katet ühes ärikasuga taotellakse teose müügist,
kirjastik, kirjakogu,
kirjastis, kirjastatud ese.
kirjastus, kirjastamine;
kirjastamisasutis.
Kirjastuste Liit, õieti Eesti K.
L., kirjastustegevuse korraldami
seks ja kirjastuste huvide kait
seks 1937 asut. organisatsioon.
kirjatundjad, juudi pühakirja
ning seaduse seletajad, olid Kris
tuse ajal tema vastased.
kirjatuvipost, sõnumite saatmine
kirjatuvide abil, leiab kasutamist
sõjas.
kirjatähi (kirjutama), (arvusid)
sõnadega (kirjutama).
kirjavahemärgid
võimaldavad
kirjaüksusi
otstarbekalt
korral
dada. Sellistena esinevad: punkt,
koma, punktkoma e. semikoolon,
kaksikpunkt e. koolon, küsimärk,
hüüumärk, sidekriips, mõttekriips
e. tiree, mõttepunktid, võrdsusmärk,
jutumärgid, ülakoma e.
apostroof, sulud e. klambrid (vt.
neid).
kirjavahetaja liige, teenete tun
604
karpvähilised
nustuseks teaduslike org-ide poolt
valitav välisliige.
kirjaviis, mingi keele või kee
lendi mingil ajajärgul maksev kir
jutamisviis e. õigekirjutus.
kirje, sissekanne, artikkel.
Vt.
ka lausend.
kirjend = lausend.
kirjestania, kirjesse märkima,
sisse kandma, üles kirjutama,
kirjukaan = apteegikaan.
kirjutis, kirjutatud töö, artikkel,
kirjutus, kirjutamine,
kirjutusmasin, masin paberile
trükitähtede ja -märkidega kirju
tamiseks. Peaosad: klahvistik hoo
badega, mille külge on kinnitatud
tähed ja märgid; värvilint ja valt
siga vanker. Klahvi allavajutamisel tõuseb üles hoob.
kirka e. kirgas (om. kirka), mäekaevandusis ja mullatöil tarvita
tav haamritaoline, kuid teravaot
saline metall-tööriist.
Kirke, kreeka muinasloos nõid
üksikul saarel, muutis Odysseuse
kaaslased sigadeks.
kirmes e. kirmask, maal poiste
ja tüdrukute suvine tantsupidu
lauluga, simman.
kirmetis, kirme, õhuke kiht.
kirmeluma, kirmega kattuma,
kirn, om. -u, kõrge kitsas puunõu piima ja koore hoidmiseks
ning või tegemiseks.
Kirna, end. vald Edela-Järvamaal, peam. Türi khk-s, 1036 ei.
(1934), alates 1. IV 39 kuulub ena
masti Särevere valda.
kiromantia e. hiromantia. käetarkus, ennustamine käe ja selle
joonte järgi. Kiromantide e. käetarkade tegevus on meil alates
1937 keelatud.
kirp, zool., vt. kirbulised; sõj.,
tulirelva raua välisotsal väike te
ravik, nupp või rõngas sihtimise
otstarbeks.
kirpvähilised, kõrgemate väh
kide selts, laiuti õhukesed, selja
poolt kumerad, ujuvad ning hüp
pavad veeloomakesed peam. me
res, näit.
näkkvähk (puunärija),
vaalaväiv (vaala nugiline), kirp-
kirre
Kitchener
605
vähk (magevees), kaevuvähk (kaeVIIs) jt.
kirre, om. kirde, ilmakaar põhja
ning ida vahekohal, põhja-ida, rah
vusvaheliselt lühendatud NE (NO).
kirs, om. kirre, os. kirt, õhuke
jääkord.
Kirsimägi (õige nimega Adalbert
Kirschenberg), August,
kirjanik,
* 1905, f 1933; avaldanud peenut
seva ja osalt rõvedavõitu romaani
„Puhastustuli“ (1929).
kirsipuud, puud ja põõsad roosõieliste suguk-st, toompuude perek-st, viljapuudena meil hapukirss (-€—) ja maguskirss paljudes
sortides, viimane suuremate vilja
dega; vili kivisüdamega, puu an
nab head mööblipuitu. Rida liike
ilupuud ja -põõsad.
kirsmaa e. keltsmaa, talvel jää
tunud (külmunud) maapinnakiht.
kirssloorberipuu e. loorberkirsipuu, nahkjate läikivate lehtedega
igihaljas puu roosõieliste suguk-st,
kasvab Lõuna-Euroopas ja Aasias;
ilupuuna loorberist
külmakindlam; lehed mürgised, sisaldades
sinihapet.
kirssmürdid — eugeeniad.
Kirunavaara, mägi Rootsi põhjanurgas,
tõenäoliselt
maailma
suurimate rauamaagi-lademetega.
kirurg, haavaarst,
kirurgia, haavaarstiteadus, kä
sitleb arstimist peamiselt lõikuste
teel.
kirves,
puu
seppade, metsa
tööliste jt. raiumistööriist. Kir
ve osad on järgKirves
inised (vt. joon.):
ab —- kirvetera, c —- kirvesilm,
d — kirvekand, e — kannalapp,
/ — silmalapp, g — kirvelaba,
h — kuuas e. kirvevars.
kise, om. kiskme, killuna äratulev, kistav asi; kiskumisvahend,
kiskhammas.
Kisfaludy (7d'š-], Sändor [šaa-],
ungari romantiline armastusliiürik
ja ballaadide autor, * 1772, f 1844.
Kisfaludy [ki’š-], Käroly [kaaroj], eelm. vend, ungari juhtiv ro
mantiline kirjanik, * 1788, f 1830;
rajas ungari näitekirjanduse isa
maaliste draamadega ja aadlikkude
elu käsitlevate komöödiatega.
kiskjalised
e. röövloomalised,
selts imetajaid, suurte teravate silmahammaste ja enamasti ka lõi
kavate purihammaste, nn. kiskhammastega, toituvad enamikus
teistest loomadest. Siia kuuluvad
suguk-d kaslased, koerlased, karulased, hüäänlased, kärplased jt.
kisklaud e. kisandlaud, kiilude
ja kirve abil palgist lahti kistud
laud; neid tarvitati siis, kui ei
tuntud laudade saamist saagimise
teel.
Kislovodsk,
kosukoht
PõhjaKaukaasias, tervisvetega, 37 500 ei.
kismet, muhameedlastel inime
sele määratud vääramatu saatus
ja pime andumine saatusele.
kissell, magustoit peam. marjamahlast suhkru ja tärklisega. Vrd.
kiisel.
Kissingen, kosukoht Loode-Baieris, tervisvetega, 8 600 ei.
kisuline, kisuga või kiskudega
varustatud, kiske omav.
Kišinev [~e'v], Bessaraabia pea
linn Rumeenias, tubakatöönduse
ja jahuveskitega, 117 000 ei., juute,
ukrainlasi ja rumeenlasi.
Kizilkum, suur liivakõrb KeskAasias, Araali järvest idas.
Kitairon [-ai'-], mäestik VanaKreekas, Boiootia ning Atika pii
ril, 1411 m ü. mp.
kitarr e. gitarr, keelpill kuue
keelega, mängitakse sõrmedega.
Kitarr.
Kitchener [kitsana], Herbert [hööbat], lord,
Inglise feldmarssal,
* 1850, f 1916; alistas 1898 Egip
tuses mahdilased, lõpetas
1902
kitiin
võidukalt sõja buuridega, oli Maa
ilmasõja ajal sõjaminister ning
pani maksma sundusliku sõjaväe
teenistuse.
kitiin, põhiaine paljude selg
rootute (näit. vähkide, usside, pu
tukate) väliskestas.
kitsandik, kitsas koht, kitsas lä
bikäik.
kitsed, mäletsejate perekond veislaste suguk-st, tahapoole paindu
nud sarvedega loomad, isased tihti
habemetutiga lõuaotsas. Metsiku
tena elavad mägismail, olles ena
masti head ronijad ning hüppa
jad. Siia kuuluvad kaljukitsed (<-),
tuurk. ja pärisk.
Viimaste seast
kodukils põlvneb tõenäoliselt Aa
sia besoaarkilsest ja on levinud
kogu maailmas, andes liha, nahka,
villa ja piima, mis on rasva- ning
valgurikkam lehmapiimast. Eriliste
villaloomadena on tuntud angoora
ja kašmiri e. tiibeti kits, kuna piimaloomadena peetakse esijoones
mitmeid šveitsi kitsetõuge.
Kitsejärv, piklik järv LõunaTartumaal, Kuuste v-s, 0,03 km2.
kitsuma, kitsaks muutuma.
Kitzberg, August, kirjanik, * 1856,
f 1927; avaldas rahvusromantilise
ajaloolise jutustuse „Maimu“ (1889)
ning tagasihoidlikult realistlikke
külajutte, pani aluse eesti kunsti
pärasele draamale (,,Tuulte pööri
ses” 1906, „Libahunt“ 1912, jt.),
oli viljakas följetonist. — Pilti vt.
tahvlil 24.
..
esemete liitmise ja pragude
täite vahend; koosneb mingist vedelainest nagu õli, värnits, kampolisulatis, bensool vm. ja tahkeamest nagu kriit, menning, kautšuk
Jt. Sageli esinevad: aknakitt (värnitS
. kriit) Ja rauakitt (linaseemneõli + menning).
kittel, om. kitli, os. kitlit, üleroivas, põllkuub, arstikuub
kiudlema, kiuelda, kiudlen, kiu
dudena esinema või kiududena,
helvetena sadama, kiude välja
andma.
kiudtaimed, rohkesti kiudaineid
andvad taimed, esijoones lina, ka
606
kivi-imar
nep, džuut ja puuvill (viimane an
nab seemnekiudu).
kiuduma, kiududeks tõmbuma
(vedeliku kohta),
kiukas, os. -kat, kiu-rikas.
Kiurna, end. vald Põhja-Võrumaal, Põlva khk., 778 ei. (1934),
alates 1. IV 39 kuulub enamasti
Põlva valda.
Kiur, om. Kiuru, mehenimi,
kiurud, linnud västriklaste su
guk-st (metskiur, sookiur jt.).
kius, om. -e, os. -t, vt. kiusvaalalised.
kius-sarvis, vt. kalaluu,
kiust, om. -u, kiuste-tegu.
kiustania, kiududeks lõhestama;
}ut., kiuste tegema.
kiusvaalalised, vaalaliste alamselts; neil on suus hammaste ase
mel nn. vaalakiused, mille abil
nad sõeluvad merevett, kogudes
suhu veeloomakesi.
Kiušiu, lõunapoolseim Jaapani
suurtest saartest, 42 983 km2, 9,5
m^j- el. Peakeskus Nagasaki.
Kivi, Aleksis, ps., soome kirja
nik, * 1834, f 1872; avaldas luu
letusi, näidendeid ja õnnelikult ro
mantilisi ning realistlikke suge
meid sulatava humoristliku romaani Smtse venda” (1870, eesti k.
1924 ja 1935).
kiviaeg, eel-ajaloolise aja (vt. eel
ajalugu) esimene ning pikim ajajark, mille jooksul metallid olid
veel tundmatud ja inimene tarvi
tas oma relvade ja tarbeasjade val
mistamiseks peamiselt kivi (tulekiltkive jm.), luud ja puitu.
Kiviaja kestus on eri maades ol
nud erisugune, Hommikumail ku
ni 4000 voi 3000, Euroopas kuni
2000 a. e. Kr.; üksikud loodusrah
vad elavad oma kiviaega veel praegugi. Jaotus: vanem kiviaeg e. pa
leoliitikum (esemed löödud kivikildudest, Euroopas jääajal ning
selle lõpul) ja noorem kiviaeg e.
neoliitikum (lihvitud esemed); kol
meks jaotamise puhul asetseb nen
de vahel keskmine kiviaeg e. mesoliitikum.
kivi-imar, bot., harilik imar.
Kivijärv
607
Kivijärv, umbuv rabajärv Tar
tumaal, Laiuse v-s, 0,4 km2,
kivik, kivirikas koht.
kivikalme, lame kalmetüüp maa
pinnale laotud põldkividest, päri
neb pronksi- ning raua-ajast ja
esineb Eestis jt. Läänemerd ümbritsevais mais; üldse kividest ehi
tatud kalme.
kivikammeljas = kammeljas,
kivikangur, vt. kangur e. kivik.
Kivikas, Albert, kirjanik, * 1898;
üks uusrealistliku suuna rajajaid
eesti kirjanduses peam. külaelust
pärinevail aineil kirjutatud novel
lide ja romaanidega (romaan Va
badussõjast „Nimed marmortahvlil“ ilm. 1936).
kivikond e. litosfäär, maakera
väline kõva koor.
kivikoraliilised, selts õisloomi,
tugeva lubitoestikuga loomad soo
jade merede põhjas, näit. kivikorall, tähtkorall jt.; moodustavad
korallrahusid.
kivilina, asbestiga (-<-) immuta
tud tulekindel riie, papp vms.
kivim, kiviliik, näit. tekke järgi
tard-, sete- või moonekivim, ehi
tuse järgi kristalne, klaas- või
purdkivim, kooste-osakeste asetuse
järgi kilt-, kiht- või masskivim;
koosneb harilikult mitmest mine
raalist.
kivimurd, om. -murru, maapeal
ne kaevandus kivide lahtimurd
miseks, meil tavaliselt paemurd.
kivind, elundites tekkiv kivikeha,
näit. põie- või neerukivi.
Kivioja (kuni 1935 Grünberg),
Harald,
laskesportlane-maailmameister, * 1908.
kivirikud, enamasti
Põhjanaba-maade ja
kõrgmäestike püsiktaimede perekond, meil
näit. harilik kivirik e.
lambapähkel (küngas
tel, teeäärtel, peenar
del jne.), samuti mitöied liigid aias ilutai
medena.
kivis, koostiselt üht
lane looduslik elutu
kivitama
keha, mineraal, tavaliselt kristallivormis.
kivisool, keedusool (-*-) mineraa
lina või kivimina.
Kiviste (kuni 1928 Kliimann),
Alfred, majandusteadlane, * 1890;
a-st 1921 ,,Noor-Eesti Kirjastuse11
teenistuses, viimasel ajal dir.; a-st.
1937 E. Kirjastuste Liidu esimees,
kivistik, kivide kogu.
Kivistik, Elmar, laskesportlanemaailmameister, * 1905.
kivistis e. fossiil, möödunud geoloogilistest
ajajärkudest pärine
vate taimede ja loomade kivistu
nud jäänused maakoore mitmesuguseis kihtides (vt. ka juhtkivistis)Kivistisi käsitleb paleontoloogia.
kivistuma, kiviks, kivitaoliseks
muutuma. Organismi kivistumine
toimub tavaliselt tema tugevamate
osade (luude või koja) varal, kui
organism enne hävimist kattub
setetega, mis teda kaitsevad õhu
hapniku ja lahustajate toime vastu.
kivisöe-ajastu ja kivisöe-ladestu,
geol., = karbon.
kivisöeasfalt, kivisöetõrva destil
latsiooni jääk; tarvitatakse isoleerainena, lakkide valmistamisel ja
tänavate sillutusel.
kivisöetõrv, kivisöest kuivdestillatsioonil saadav tõrv, sisaldab mit
mesuguseid tähtsaid aineid nagu
bensool,
karboolhape,
naftaliin,
antratseen jt., mida kasutatakse
värvide ja orgaaniliste lahustite
valmistamiseks. Kivisöetõrvast saa
dud õlisid kasutatakse kütteks, immutamiseks ja tehismasside val
mistamiseks.
kivisüsi, looduslik süsi, milles lei
dub 70—85% süsinikku; on tekkinud
mitmesuguste ürgtaimede aeglasel
söestumisel kõrgrõhu all. Peamised
asukohad: Inglismaa,
Saksamaa
(Saari- ja Ruhrimaal), Venemaa,
P.-Am. Ühendriigid, Kanada ja
Hiina.
Kivit, Richard, rakendus- ja maa
likunstnik, * 1888; omab erilisi tee
neid lasteraamatute illustreerimise
alal (näit. seerias „Kuldne kodu“).
kivitama, kividega sillutama.
kivitis
608
kivitis, kivisillutis.
kivitrükk e. litograafia, 1796
A. Senefelder’i leiutatud madaltrüki-menetlus, mille puhul trüki
tav kujutis erilise tušiga joonista
takse siledale lihvitud kivile, mille
tušiga kaetud kohad pärast söövi
tamist on võimelised trükivärvi
külge võtma (trükitavat kujutist
võidakse ka pildistada ja fotonegatiivilt kivile kopeerida — nn. fotolitograafia); trükitakse ainult sile
dale paberile, kuna kareda paberi
puhul kantakse kujutis enne kivilt
kummile ja siis trükitakse viima
selt (kummi- e. ofsett-trükk).
kivitõbi, keha õõntes sealseist
vedelikest tahkete olluste sadestumise teel haiguslikult tekkinud kivindite (näit. sapi-, neeru- või põie
kivide) põhjustatud haigus, avaldub
esijoones vastavate elundite põle
tikes, ka kollatõves.
kivitäks, meil esinev rändlind
kärbsenäplaste suguk-st, mustade
tiibadega, seljalt hall, pesitseb la
gendikel kivihunnikuis ja urgastes,
helesiniste munadega.
Kiviõli, raudteejaam Tapa-Narva
liinil, Rakverest 32,5 km.
,,Kiviõli“, aktsiaselts ning tööstu
sed Virumaal, K. raudteejaama
juures, põlevkivi ja selle õlide toot
miseks; asut. 1922, 1939 u. 2000
töölisega.
kiviõlid, alifaatseid süsivesinikke
sisaldavad õlid, millega nad- erine
vad taimseist ja loomseist õlidest.
Kjellin
[tšelliin], Tor
Helge,
rootsi kunstiloolane, * 1885; oli
kunstiajaloo prof. Tartus 1922—24;
avaldanud uurimusi, mis puuduta
vad ka Eestit.
KKS, lühend nimetusest Kriminaalkohtupidamise seadustik.
kl., lühend sõnast klass.
klaarima, selgitama; laeva sada
mas sisse või välja kirjutama, lae
valt ja tema koormalt tolli võttes.
klaas, ühtlane, amorfne ning lä
bipaistev mass, kuumalt pehme,
sitke ja kergesti tööteldav; koosti
selt mitmekesine, enamasti naatrium-kaltsium-silikaat;
saadakse
klaasitis
kvartsliiva ja sooda (või potase)
ning lubjakivi (või menningi) pee
nendatud segu kõrgel temperatuu
ril (kuni 1500°) kokkusulatamisel
klaasiahjudes või -vannides, kus
juures saadud sulamit jahutatakse
töötlemiseks
tarviliku
sitkuse
omandamiseni; kuumast massist te
hakse soovitud esemeid — õõnsaid
nõusid ja odavamat tahvelklaasi
puhumise, paremat peegliklaasi va
lamise, torusid ja keppe venita
mise teel; klaasipuhumine toimub
vastava toru, puhumispiibu kaudu,
inimes- või masinajõul, kusjuures
toru välisotsa külge võetav sulamitomp ripub vabalt või asetatakse
tarvilikku vormi.
Mitmesugused
klaasi liigid saadakse vastavate
koosteainete ja lisandite valimi
sega, näit. kroonkl. (böömi e. kerge
kristall) potase abil (kaalisisald.),
flintkl. (raske kristall) menningi
(seatinaiihend)
abil,
värvilised
klaasid metallihapendite lisandamisel (kullaga — rubiinpunane,
kroomiga — kollane, rauaga — ro
heline,
koobaltiga
—
sinine);
mattkl. aga lihtsalt klaasipinna
krobestamisega. Klaas on lihvitav,
teemandiga lõigatav ja fluorvesinikuga soovitatav. Klaasi valmis
tamist tundsid juba vanad egiptla
sed, föniiklased ja kreeklased.
klaasikindlustus,
klaas-esemete
kindlustus purunemise vastu.
klaasikunst, kunstinõuetele vas
tavate esemete tootmine klaasist;
esines juba muistses Egiptuses ja
Föniikias, tõusis kõrgele tasemele
Euroopas eriti 16. ning 17. saj-1.
klaasima, klaasiga või klaasidega
varustama (näit. akent).
klaasimaalikunst, kunstitehnika,
mille juures kujutise edasiandmi
seks kasutatakse klaasi katmist lä
bipaistvate värvidega või värviliste
klaasikildude kokkuliitmist; k. lei
dis rakendamist eriti gooti akende
kaunistamisel.
klaasitama, glasuuriga katma e.
vaapama.
klaasitis, glasuurvaap.
klaaskeha, anat., läbipaistev täitemass silmamunas.
klaastiiblased, väikesevõitu libli
kate sugukond, klaasjate tiibadega
nagu kahe- ja kiletiivalisedki; nen
de röövikud kahjustavad taimi,
elades viimaste puidus -—• okstes
või juurtes, näit. sõstra-klaastiib.
Klabund, ps., saksa impressionistlik-ekspressionistlik
kirjanik,
* 1891, f 1928; avaldanud luule
tusi, draamasid ja jutustusi,
klade, kaustik, paks vihik,
klahv, näpuga vajutamise seadis
muusikariistal ja kirjutusmasinal.
Klaipeda [-pee-] (sks. Memel),
sadamalinn Läänemere kagurannikul, Neemeni suudmest põhjas,
38 000 ei. -— Kuulus alates 1923
Leedule, ühendati 1939 uuesti Sak
samaaga.
Klaipeda piirkond e. Meemelimaa, 1923 Ida-Preisimaast lahuta
tud ja Leeduga ühendatud, 1939
uuesti Saksamaaga liidetud maa
ala Neemeni alamjooksust põhjas,
2657 km2, 150 000 ei., neist pooled
leedulased, pooled sakslased; a-st
1924 omas autonoomiat, mille kit
sendamine alates 1926 põhjustas
tülisid Leeduga.
klaköör, palgatud käteplaksutaja
(teatris).
klamber, om. -bri, os. -brit, riisk
(om. riisa), puitehitiste juures tar
vitatav rauast ühendus- ja kinnitusabinõu; traadist või plekist paberikinniti; kirjavahemärk: sulg
(om. sulu).
klaperjaht, ajujaht, mille puhul
jahiloomi välja peletatakse kolategemisega.
klapp, sulgur, liikuv abinõu mulkude sulgemiseks ja taasavamiseks.
klappsild, sild, mille osa või osi
võib (käsitsi või masinaga) üles
tõsta laevade läbilaskmiseks.
klarissid, a-1 1212 frantsisklaste
reeglite alusele rajatud nunnaordu,
Klaara ordu liikmed.
klarnett (om. -neti, os. -netti) e.
klarnet [Ma-] (om. -i, os. -it, m.
ERL 17. I 40
klassitsism
om. -ite, m. os. -eid), sirge toru ku
juline puu-puhkpill orkestreis.
Klarnett.
klass, koolitöö-ruum; ühe ning
sama õppeaasta õpilased; ühtlasis
majanduslikes ja ühiskondlikes tin
gimusis elav rahvakiht; taimede ja
loomade süstemaatilises liigituses
hõimkonna alaüksus, jaguneb selt
sideks.
klassifikatsioon, liigitus,
klassifitseerima, liigitama,
klassik, eeskuju-kirjanik, -kunst
nik, klassilise kirjanduse või kunsti
esindaja; antiikkirjanduse või antiikkunsti esindaja.
klassika, vana-kreeka ning vana
rooma kultuur ja sellest otseselt
mõjustatud hilisemad kultuuriaval
dused; ka iga rahva kõrgemat, ees
kujuks võetavat astet tähistavad
kultuurisaavutised (kirjanduslikud
teosed jne.).
klassikaline e. klassiline, klassi
kasse kuuluv või puutuv; eeskuju
likult täiuslik, kõrgeväärtuslik.
klassikaline filoloogia, antiikset
kreeka ja rooma vaimukultuuri,
esijoones keelt ja kirjandust kä
sitlev teadus.
klassikaline haridus, kreeka ja
ladina keele ning kirjanduse tund
misele rajatud üldharidus.
klassikaline muusika, peam. 18.
saj. II poole ja 19. saj. heliloomin
gu suurmeistrite (Bach, Haydn,
Mozart, Beethoven, Wagner jt.)
teosed.
klassiline = klassikaline,
klassitama, klassidesse jaotama,
klassitsism, kirj., kirjandusvool
(nimetatud ka ebaklassitsismiks,
«-) peam. 17. ja 18. saj. prantsuse
kirjanduses, kus üldiselt antiikaja
eeskujusid jäljendades pandi eri
list rõhku lihtsusele, selgusele ja
mõistuspärasusele, eriti aga väli
sele vormile, alahinnates sisu ja
tunde elamusi. K. esindajaid kir39
klassitsism
610
janduses: Corneille, Racine, Moliere, Lessing, Lomonossov jt.
klassitsism, kunst, vana-kreeka
ning vana-rooma eeskujudele toe
tuv kunstisuund 18. ja 19. saj. va
hetusel, mis vastupidi barokk
kunsti rahutusele ning vormilisele
ülekuhjatusele
püüdis
lihtsama
ning selgema vormikõne kaudu
mõjuda rahulikult, tasakaalukalt,
tõsiselt, mehiselt. K. varasemat
ajajärku nimetatakse varaklassitsis
miks (Prantsusmaal — Louis XVI
stiil), hilisemat uusklassitsismiks
(Prantsusmaal — ampiirstiil). Ava
ramalt loetakse klassitsistlikuks ka
seda barokiajastu kõrvalsuunda,
mis püüdis jätkata renessansi tra
ditsioone. K. tähtsamaiks esinda
jaiks on arhitektuuri alal: J. G.
Soufflot, K. Fr. Schinkel; skulp
tuuri alal: J. A. Houdon, G. Schadow, A. Canova, B. Thorvaldsen;
maalikunsti alal: J. L. David, J. A.
D. Ingres. Eestis esindab klassit
sistlikku arhitektuuri rikkalikult
Tartu. —- Vt. tahvleid 7 ja 25.
klassivõitlus, marksistliku õpe
tuse järgi proletariaadi võitlus va
litseva kihiga kihutustöö, streikide
jm. abil riigivõimu vallutamiseks
ning klassivahedeta ühiskonna ra
jamiseks.
klastiline, purdne, teiste kivi
mite osakesist koosnev,
klaudeerima, sulgema,
klaun, tola, veiderdaja, nalja
hammas tsirkuses vms.
klausel, om. -sli, os. -siit, lepin
gut piirav või täiendav tingimus.
klausuur, sulgemine
(kuhugi),
eraldamine välismaailmast (näit.
kloostreis); suletud-olek (kinnistes
ruumides).
klausuurtöö, kirjalik eksamitöö
eraldatud olukorras.
klaver, uueaegne klaviatuuriga
keelpill, mille klahvide allalöömisel
vastavad pehmeotsalised puuhaamrikesed annavad hoobid vastavaile
metallkeeltele (mis tõmmatud üle
kõlakasti), pannes neid helisema.
See vasarasüsteem leiutati 1709
ning pani aluse klaveri kujunemi
kliid
sele tšembalost ja klavikordist.
Heli tugevdada ja pehmendada ai
tab pedaal. Kere ehituse ning
keelte asetuse järgi esineb kolm
klaveri peatüüpi: tahvel-, tiib- ja
püstklaver e. pianiino.
klaviatuur, klahvistik, klahvidekogu, muusikariistal soovitud he
lide esiletoomise seadis.
klavikord, algelise tahvelklaveri
taoline klahvidega keelpill, olnud
tarvitusel kuni 18. saj. lõpuni.
kleebik, pealekleebitav sedel või
märgis.
kleenuke, peenike, kõhn.
kleerik, kleeruse liige, preester,
kleerus, preestriseisus, preesterkond, katoliku kiriku vaimulikud.
Kleis, Richard, ajaloolane ja koo
litegelane, * 1896; toimetanud rea
suuri teatmeteoseid nagu „Eesti
Entsüklopeedia1' (1931—37) jt.
Kleist, Heinrich v., saksa kirja
nik, * 1777, f 1811; avaldas vormilt
selgeid, jõulisi, paiguti realismini
küündivaid draamasid ja jutustusi.
klemm, vahend traatide ükstei
sega ühendamiseks või plaadi kül
ge kinnitamiseks.
Kleopatra [-o'-], Egiptuse kunin
ganna 51—30 e. Kr., * u. 69, f 30
e. Kr.; oli Caesari armukeseks,
abiellus Antoniusega, pärast vii
mase surma püüdis võita Octavianuse poolehoidu, surmas enda.
kleptomaania, varastamishaigus,
vargamisvoom.
klerikaalid e. kiriklased, kiriku
mõju pooldajad poliitilises elus.
klerikalism, poliitiline
suund,
mis püüab teha poliitilist elu kiri
kust olenevaks.
klibu, geol., rähk, jäme kruus lapikuist kivikildudest.
klient, algselt hoole- ja kaitse
alune; nüüd isik, kes usaldab oma
asjade ajamise advokaadile, pan
gale vms.; alatine ostja, ärisõber.
klientuur, klientide kogu e. ring
kond, ostjaskond.
kliff, om. klifi, os. kliffi, geogr.,
(ranniku-) järsak,
kliid, jahvatamisel eraldatud te
kliima
ravilja-kestad jm. jäänused, kasu
tatakse loomasöödana.
kliima, ilmastu, mingi maa ala
keskmine
ilmastikuline seisund
aasta jooksul. Oleneb päikesepaiste
tugevusest, valitsevast
tuulesuunast, maakoha kõrgusest ja asen
dist põhja või lõuna suhtes, me
rede kaugusest ja nende vooludest,
taimekasvust jne. Geograafiliselt
laiuselt jagatakse maakera viieks
kliimavöötmeks: põhja- ning lõuna-polaarvööde, põhja- ning lõunaparasvööde ja troopika- e. palavvööde.
Peale selle
eristatakse
mere- ja mandrikliimat (esimene
sajune, niiske, tuuline ja pilvine,
suvel jahe, talvel pehme; teine
kuiv, suvel palav, talvel külm), kõr
ve-, mäestiku-, monsuun- jne. klii
mat.
Kliima, raudteejaam Tartu-Petseri liinil, Petserist 8,6 km.
kliimaks, Jt/r/., = astend.
Kliimann, Artur-Tõeleid, õigus
teadlane, * 1899, alates 1933 Tartu
Ülikooli prof.; avaldanud rea töid.
kliinik, haigla, mida kasutatakse
ühtlasi ravimise praktiliseks õpeta
miseks, esijoones ülikooli haigla;
üldse haigla.
kliinika, praktiline arstiteaduse
õpetamine haigete juures.
kliiniline, kliinikus toimuv (ravi),
kliinikasse puutuv.
kliiring e. arveldus, kahepoolne
maksukohustuste õiendamine vas
tastikuse arvestamise teel.
kliister, os. -trit, kleepaine kar
tulijahust, rukki- või nisupüülist,
kliistripühad = oktoobripühad.
kliiver, mer., — klüüverpuri.
kliiviad, Lõuna-Aafrikast pärine
vad ilutaimed amarülliliste sugu
konnast.
klikk (om. kliki) e. kiike, kildkond,
klimakteerium, naise elus ajajärk
(u. 44.—50. eluaastani), mil temal
kaovad sünnitusvõime ja menstru
atsioon.
klimatoloogia, meteoroloogia osa:
kliimateadus, ilmastuõpetus.
klimatoteraapia, kliimaolude ka
sutamine arstimiseks.
611
klišee
M. Klinger: Fr. Liszt.
Klinger, Friedrich Maximilian v.,
saksa kirjanik, Tartu Ülikooli ku
raator 1803—17, * 1752, f 1831;
avaldas draamasid ja romaane,
kuulus tormi ja tungi suuna täht
samate esindajate hulka.
Klinger, Max, saksa maalikunst
nik ja kujur, * 1857, f 1920; on
loonud maalilisi skulptuure, fan
tastilisi graafilisi teoseid jm. uus
romantilise koolkonna vaimus.
klinker, om. -kri, os. -krit, kõrgpõletus-telliskivi, ka värviline ja
glasuuritud, väga väärtuslik ehi
tusmaterjal; tarvitatakse ka täna
vate tegemiseks.
klint, geogr., = glint,
klisteerima, klistiiri tegema,
klistiir, vedeliku juhtimine päraning jämesoolde nende tühjenda
miseks või arstimite või toiteolluste kehhaviimiseks.
klišee, piltide, jooniste ja joonististe trükkimise vahend; valmis
tatakse fotograafilisel ja galvanoplastilisel teel. Eri liigid: autotiiüpia (-«-) e. võrkklišee ja joonklišee.
Viimane annab edasi ainult täievärvilisi jooni (näit. musta valgel alu
sel), ilma varjunditeta.
klišeerima
612
kloroform
ne aine; tarvitatakse klaasi-, nahaklišeerima, klišeed tegema.
ja keemiatööstusis.
Kijazma, Okaa läänepoolne haru
kloorlubi, kloori ühend kustuta
Kesk-Venemaal, 1680 km pikk.
tud lubjaga, desinfektsiooni- ja
kloaak, reovee ja mustuse kin
pleegitamisvahend.
nine äravoolukanal või nende kokkloormagneesium e. magneesium
kuvoolukoht,
mustuskaev; zool.,
kloriid, MgG2, väga hügroskoopne
sooltoru ja kuse- ning sugujuha
sool, kasutatakse õhu niiskuse ja
ühine suue näit. roomajad, lindu
keemilise vee kõrvaldamiseks,
del, kahepaiksed, kloaakseil jt.
kloornaatrium = keedusool.
kloaaksed, imetajate alamklass
kloorraud e. raudkloriid, kloori
Austraalias,
nokjate
lõugadega,
ühend rauaga, kollane kristallaine;
munevad nahkseid mune, näit.
tarvitatakse värvitöönduses, metalnokkloom ja nokksid.
lipeitsina ja arstimina.
klokas, om. klokka, os. -t, lind:
kloorvatt e. rauavatt, nina-verehahk (.<—).
jooksu sulgemise vahend.
klompkivi, suurtest kividest lõh
kloorvesi, kloori küllastatud vekumisel saadav juhusliku kujuga
sdahus, desinfektsioonivahend.
kivi sillutusmaterjalina.
kloorvesinik,
teravalõhnaline
Klondike [-daik], kullaväljaga
gaas (HG), mille vesdahus on sool
maa-ala Kanada loodepiiril, Juhape; kasutatakse kloriidide val
koni haru K. ääres.
mistamiseks.
Klooga, raudteejaam Tallinnaklooster, os. -trit, munkade või
Paldiski liinil, Tallinnast 35,9 km.
nunnade eraldatud ühiselu-asula.
Klooga järv asetseb Loode-HarEsimesed ristiusuliste kloostrid tek
jumaal, Keilast läänes, 1,4 km2.
kisid 4. saj-1 ning etendasid eriti
kloor, keemiline element (märk
keskajal silmapaistvat osa kultuu
Cl), raske kollakasroheline mürgi
rielus. Eesti alal on pärast maa
ne gaas, aat.-k. 35,46, erik. 2,45
ristiusustamist olnud üle 20 kloost
(õhk=l); kahjustab eriti hingari; praegu on neid kaks: Petseris
misorganeid; leidub ainult ühendi
ning Kuremäel.
tes __ keedusoolas, karnalliidis,
Kloostri, end. vald Lääne-Harjusülviinis jne.; lahustub vees.
maal, peani. Harju-Madise khk.,
kloorammoonium e. ammooni4536 ei. (1934), alates 1. IV 39
umkloriid, salmiaak, NH4CI; tarvi
asendatud Padise v-ga.
tatakse arstimina, leklanšee ele
kloostrivennacl = ilmikvennad.
mendis ja keemiatöönduses.
klopits, om. -a, kloppimisvahend.
kloorhõbe, kloori ja hõbeda
klõps, praetud lihalõigud või
ühend, AgCl, valgustundlik sool
hakldihakäkid vürtsitatud kastmes,
fotograafias.
näit. sibulaklops.
kloorhõbepaber, liik valgustund
Klopstock, Friedrich
Gottlieb,
likku paberit fotograafias.
saksa kirjanik, * 1724, f 1803;
kloorima,
klooriga
töötlema,
avaldas piibliainelise eepose ,,Meskloori juurde lisama: tekstidtöössias“ (1748—73), oode antiikses
tusis pleegitamiseks, linnaveevärvärsivormis ja draamasid.
gis vee desinfektsiooniks ja kee
kloraal, uinutus- ja rahustusvamias sünteesides.
hend, kasutatakse tavaliselt klokloorit (om. -i) e. kloriit, rohe
raalhüdraadina, värvitute kristal
line, vilgukivitaoline mineraal.
lide kujul.
kloorkaalium e. kloorkaali, KC1,
kloraat. kloorhappe sool, näit.
tähtis kaaliumi sool, esineb sülvii
kaaliumkl. e. bertolee sool (-«-).
nis, kainiidis jm.; kasutatakse tekloriid, kloori ja metalli ühend,
hisväetiste valmistamisel.
kloriit = kloorit.
kloorkaUsium e. kaltsiumkloriid,
kloroform, magusa maitse ja lõh
CaCh, kaltsiumi sool, hügroskoop-
klorofüil
613
naga värvitu lenduv vedelik, trikloormetaan, GHCI3; kasutatakse
sissehingamisnarkoosiks, arstimina
ning vaikude, kautšuki jne. lahus
tajana.
klorofüil, leheroheline, taimede
värvaine, millest oleneb nende ro
heline värvus ja mis oluliselt toi
mib süsiniku assimileerimisel.
kloroplast, klorofüllikehake taimerakus.
klosett, käimla.
klubi, kinnine organisatsioon, sa
muti selle kooskäimiskoht aja mu
gavaks veetmiseks ning sageli ka
liikmete omavaheliseks sõbralikuks
lähendamiseks mingil huvialal.
klupp, mõõtjaotistega varrest ja
ühest kinnisest ning teisest liiku
vast ristharust koosnev puutüvede
läbimõõdu mõõtmise riist; tehn.,
riist kruvikeermete lõikamiseks.
klusiil e. sulghäälik, kaashäälik,
mis moodustatakse hääldamiselundeis õhuvoolu täieliku katkestami
sega, meil k, p, t, g, b, d.
klüüs, ümar ava laevakeres keti
või trossi läbilibisemiseks.
klüüverpoom, laeva esiosast ette
ulatuv ümar palk.
klüüverpuri e. klüüver (om. -vri,
os. -vrit), klüüverpoomile kinnita
tud kolmnurkne puri laevavööris.
Klytaimnestra, kreeka muinas
loos Agamemnoni abikaasa, laskis
Aigisthosel tappa oma Trooja sõ
jast naasnud mehe, langes oma
poja Orestese kättemaksul.
km, lühend sõnast kilomeeter;
km2 = ruut-km, km3 = kuup-km.
Knapp, Georg, saksa majandus
teadlane, * 1842, f 1926.
Tema
tähtsaim teos: ,,Riiklik rahateooria“ (1905).
Kneipp, Sebastian, kat. preester
Saksamaal, vesiravi-meetodite aren
daja, * 1821, f 1897.
knickerbocker [nikaboka] (ingl.)
e. nikerbokker, New Yorgi elaniku
pilkenimi; inglise laiad põlvpüksid,
knjaz (vene k.), vürst.
KNNÜ, tarvitatav lühend nime
tusest
Noorte
Naiste
Kristlik
Ühing.
Kobe
knokaut e. nokaut (ingl. knock
out), võitlusvõimetuks (meelemärkusetuks) tegev löök poksvõitlusesknopka (vn.) = nuppel.
Knox [no/rs], John [džon], šoti
reformaator, * u. 1505, t 1572;
võitles katoliiklike õpetuste ja va
litsejate vastu, viis 1559 Sotis või
dule reformitud kiriku.
Knuude, Eduard, muusikategela
ne, * 1877; on olnud paljude, eriti
sõjaväe-orkestrite juht, laulupidu
del ühendatud pasunakooride ju
hataja.
Knüpffer, Arnold Friedrich Jo
hann, folklorist ja keelemees, Kad
rina õpetaja, * 1777, f 1843; kogus
rahvaluulet, avaldas rea kirjutisi
eesli keele alalt.
ko-, ladina eesliide võõrsõnus,
täh. ’kaas-’, ’koos-’.
Ko., lühend sõnast kompanii.
koaagul, kalgend; hüüve («-).
koadjuutor, katoliku vaimuliku,
eriti piiskopi abiline.
koagulatsioon, hüübimine, tardu
mine; kalgendus (■«—).
koaguleeruma, hüübima
(vere
kohta); kalgenduma (piima kohta),
koalecruma, liituma, koalitsiooni
moodustama või sinna astuma.
koalitsioon, liit, ühisrinne riiki
del (näit. sõjapidamiseks), erakon
dadel (poliitiliseks võitluseks) jne.
koalitsioonisõda, mitme koaleerunud riigi ühine sõda ühis (t) e
vastas(t)e vastu.
koalitsiooniõigus, õigus ühineda
või ühinemisest keelduda kutse- ja
majanduslikkude huvide kaitsel.
kobar, õisiku tüüp hargnemata
peateljega, mille küljes on vartega
õied.
kobarliüatsindid e. muskaathiiatsindid, peam. Lõuna-Euroopa taimeperekond liilialiste suguk-st, si
nise õiekoharaga; mitmed liigid on
aed-ilutaimedeks.
kobarloode e. moorula, esimene
loote varaseist arenemisjärkudest,
rakukobarake, mis kujuneb põislooteks e. blastulaks.
Kobe, Jaapani suur sadamalinn
Hondo saare kagurannikul, Osaka
614
kober
Kobras.
lähedal, ülikooliga, laevaehituse ja
kaubanduse, metalli-, paberi-, teks
tiil- ja tuletikutööndusega, 912 000
elanikku.
kober, om. kobru, os. kopru, se
gane paks vaht (vahu); kobruleht,
takjas.
kobisirkel e. taster,
haruline
mõõduriist peamiselt silindrite va
lis- ja sise-läbimõõdu mõõtmiseks.
kobold, kääbuslik mäe- ning ma
javaim saksa rahvausundis.
kobra e. prillmadu, väga mür
gine madu Lõunaja
Kagu-Aasias,
nastiklaste suguk-st, kuni 1,8 m
pikk, väikese pea,
kuid kilpjalt täispuhutava
laia
kaelaga, millel on
selge priljas joo
nis. Kallaletungil
Kobra.
tõstab üles keha
esiosa.
Surmab
palju inimesi ja loomi, on Indias
piihakspeetav ning taltsutatav.
kobras (om. kopra, os. -t, m. os.
kopraid), piiber e. majajas, pruun
karusloom näriliste seltsist, üle 1
m pikk, sellest lapik saba u. 30
sm, elab koobastes ja käikudes
veekogude ääres, ehitab jõkke puu
dest ja porist elamuid, võtab puid
maha läbinärimise teel; on taim
toitlane, väärtusliku karusnahaga;
eritab kopranõret (<-). On säili
kodanlik abielu
nud Saksamaal Elbe keskjooksul
ja Norras, elab Põhja-Aasias; teine
liik — kanada k. — Põhja-Ameerikas.
kobrasrott = nutria,
kobrulehed, bot., = takjad.
Koch, Robert, saksa arst ning
põhjapaneva tähtsusega bakterio
loog, * 1843, f 1910; paljude nak
kushaiguste uurija; avastas tuberkuloosibatsilli (1882) ja koolerabatsilli (1883), leiutas tuberkuliini.
koda, Euraasia põhja-loodusrahvastel püstlattidest telk-elamu tulekoldega
keskel, tuntud juba
soome-ugri algrahvail, meil nüüd
läänes püstkoda suveköögina; hil
jem eeskoda; jur., kutseesinduskoda; parlamendikoda.
kodakirik,
kirikutüüp,
millel
pealööv ja külglöövid omavad
ühist katust. Vrd. basiilika.
kodakondsus e. riikkondsus, ini
mese juriidiline kuuluvus mingi
riigi kodanikkonda; omandatakse
sündimise, abiellumise või natura
lisatsiooni teel.
Kodäly [ko'daali], Zoltan, ungari
helilooja mitmekesise rahvusliku
loominguga, prof., * 1882.
kodanik, mingi riigi kodakond
susse kuuluv isik vastavast riigist
sõltuvate õiguste ja kohustustega.
kodaniku põhiõigused, põhisea
duses kindlaks määratud kodaniku
õigused, näit.: õigus osa võtta par
lamendi jt. riigivõimu teostavate
organite valimisest, rahvahääletu
sest jne. (kodaniku poliitilised õi
gused); isiku- ja kodupuutumatus,
usu-, südametunnistus-, sõna- jne.
vabadus (kodaniku vabadused); õi
gused saada maksuta algkoolihari
dusi jne. (riigi kohustused kodani
ku vastu).
kodanikuõpetus e. kodanikuteadus, koolides õppeaine põhiteadmiste andmiseks riikliku ja ühis
kondliku elu korraldusest.
kodanlane, eraomandi pooldaja
ning omanik, buržua (<—)■
kodanlik abielu, perekonnaseisuametniku
juures
registreeritud,
ilma kirikliku laulatuseta abielu.
kodanlus
615
kodanlus, varandusega kodanik
kude kihid, buržuaasia {<-).
kodar, ratta rummu ja pöia va
heline sideosa.
kodarluu, küünarvarre tagumine
luu (küünarluu kõrval).
kodartänavastik, kodarjalt kesk
kohast laiali suunduvate tänavate
rühm.
Kodasuu, end. vald Kirde-Harjumaal, Jõelähtme ja Kuusalu khk.,
1230 ei. (1934), alates 1. IV 39 on
Kuusalu v. lääneosaks.
Kodavere, kihelkond Põhja-Tartumaal, vastu Peipsi keskosa, koos
nes kuni 1. IV 39 Ranna, Pala,
Kokora, Alatskivi ja Peipsiääre v-st
ning Kavastu ja Saare v. osadest,
ilma viimasteta 385 km2 ja 10 598
ei. (1934). Enamasti rannikumadalik, keskel lavakõrgustik põllu
maa ja metsadega; rannikul peam.
vene kalurikülad. Suurem asustuskeskus: Kallaste linn. — K. khk.
olemasolu on teada 15. saj. kes
kelt. Praegune kirik, arvult nel
jas, pärineb a-st 1777.
kodeiin, oopiumis leiduv alka
loid, köha vaigistav vahend.
kodifikatsioon, seaduste liitmine
seaduskonnaks e. koodeksiks,
kodifitseerima, seaduskondama.
Kodijärv asetseb Lõuna-Tartumaal, Kambja khk-s, 0,2 km2.
Kodijärve, end. vald Lõuna-Tartumaal, Kambja khk., 1436 ei.
(1934), alates 1. IV 39 on Kambja
v. läänepooleks.
koditsill e. testelisand, jur., ini
mese viimse tahte avaldus, harili
kult lisand testamendile.
Kodres, Jaan, kalandustegelane,
* 1888; alates 1919 kalandus-eriteadlasena ja 1931 Kalandusbüroo
juhatajana Põllutööministeeriumis,
avaldanud erialalisi artikleid jm.
„Kodu“, 1908—14 „Päevalehe“
perekondlik lisa; alates 1920 pere
kondlik ajakiri Tallinnas.
koduapteek, kodus või käitises
peetav esmajärguliselt vajalike ra
vivahendite kogu.
kodujänes e. kanelik = küülik,
kodukakk, pruunikashall lind ka-
Kodu-uurimise Toimk.
kuliste seltsist, meil paigalinnuna
metsades.
kodukord, põhikirja täienduseks
maksma pandud määrustik asutise
või org-i või sellele alluva organi
sisemise korra kohta.
kodukäija, rahvausundis mingil
erakordsel põhjusel hauast kodu
käiv surnu, hirmutab inimesi ja
maksab kätte vaenlastele.
„Kodukäsitöö“, Tallinnas 1927
riigi osavõtul asut. o/ü., äriline et
tevõte eesti kodukäsitööde turusta
miseks ja ka tootmiseks.
kodulugu, õpilase lähemat ümb
rust mitmekülgselt (mitmeid hilise
maid õppeaineid sissejuhatavalt)
käsitlev üldõppeaine algkooli esi
mesel astmel.
kodumajandus, kodu ja selle lä
hema ümbruse korrastamise ning
kodakondsete toitlustamise ja rõi
vastuse alale kuuluv tegevus; kit
samas mõttes kodundus.
Kodumajanduskoda,
kutsealane
omavalitsuslik esinduskoda kodumajandustegevuse igakülgseks eden
damiseks.
kodundama (kedagi millegagi),
kodunema panema.
kodupuutumatus, põhiseadusega
kindlustatud õigus, mille järgi ko
danik (peale seaduses ettenähtud
juhtumite) on õigustatud takistama
võõraid oma elamusse tungimast.
Koduse Kasvatuse Instituut, kodukasvatusliku selgitus- ja uuri
mistöö keskus, kujundatud 1936
E. Karskusliidu osakonnana.
kodustama,
koduseks tegema;
koduloomaks kasvatama.
kodusõda, sisemine sõda riigis
eri poliitiliste voolude pooldajate
või eri ühiskonnakihtide vahel.
kodutööndus, kodus, enamasti
kõrvaltööna palgaliste jõududeta
käsitööde (nn. kodukäsitööde) val
mistamise süsteem.
„Kodutütred“,
Naiskodukaitse
osakonnana alates 1932 teotsev or
ganisatsioon tütarlastele.
Kodu-uurimise Toimkond
on
teotsenud E. Kirjanduse Seltsi
juures alates 1914 (reformitud ku-
koedukatsioon
616
jul a-st 1920) kodumaa lähemaks
tundmaõppimiseks ja uurimistule
muste
avaldamiseks
(koguteose
„Eesti“ maakondlikud köited na
gu „Tartumaa“, ,,Võrumaa“ jt.).
koedukatsioon,
(tüdrukute
ja
poiste) ühiskasvatus ühiskoolis,
koefitsient, mat., = kordaja,
koeksisteerima, samaaegselt kõr
vu eksisteerima.
koelmu, kalade kudemispaik.
koeioomad = hulkraksed,
koelõng, kanga kudumisel sisse
löödav lõng; on harilikult vähem
keerutatud kui lõimelõng.
koemahl e. lümf, vedelik kude
des, koguneb mahlasoontesse, kan
takse nende kaudu vereringesse.
koer e. kodukoer, vanim kodu
loom Euroopa aladel, põlvneb
hundist või hundi ja šaakali eri
vormidest, esineb väga paljudes
tõugudes ja kasutatakse mitmesuguseiks otstarbeiks. Jahikoeri lii
gitatakse ajukoorteks (hagijas, hurt,
verik. jt.), otsijaiks (spanjel, lin
nukoerad
nagu
pointer, setter
jt.) ja mullakoerteks (foksterrier,
mägrak. e. taks). Põhjamaisi tõuge
kasutatakse esijoones veoloomiks.
Hea vahi- ja politseikoerana tun
takse hundik. e. saksa lambakoera,
edasi vahi-, kaitse- või seltsikoertena tõuge nagu bernhardiin, bul
dog, bokser, dogi,
dobermann,
njuufaundlane, mops, puudel, pinšer, spits jt. Sülekoertena esineb
rida pisitõuge.
koerahvlased e. pärdiklased, su
gukond kitsaninalisi ahve, liigu
vad neljakäpakil, enamasti puude
otsas. Siia kuuluvad koerahv, makaak, paavian, mandrill, ninaahv,
merikass jm.
koerakoonlased
e.
peninukid,
koera pea ja inimese kehaga muinasloolised olendid kuskil maa
ilma ääres või mujal, kipuvad
sõjaajal inimeste kallale.
koeranaerid, perekond ronitai
mi kõrvitsõieliste suguk-st, meil
näit. ilutaimena valge koeranaeris, mürgise juurika ja mustade
mürgiste viljadega.
kofeiin
koerapöörirohud, taimeperekond
mugulaliste
suguk-st,
tavaliselt
karvased, meil näit. prügitaimena
harilik koerapöörirohi e. maruhein, kuni 1 m kõrge, helekollaste
õitega, väga mürgine.
koerlased, loomasugukond kiskjaliste seltsist, toituvad peam. teis
test loomadest; siia kuuluvad koer
(kodukoer), hunt, šaakal, dingo,
rebane, kõrverebane jt.
koerlibliklased, sugukond suuri
ja keskmisi päevaliblikaid, kirjute
nurgeliste või sakiliste tiibadega.
Meil kuuluvad siia koerliblikad,
esijoones väike koerliblikas, haavalumik (väga suur), võrkliblikad
pärlmutterliblikad jm.
koerputk, petersellitaoline mür
gine prügitaim sarikaliste suguk-st, umbrohi aedades.
koertubakad, rohttaimede pere
kond korvõieliste suguk-st, kol
laste õisikutega, meil mitu liiki.
Koeru, kihelkond Kagu-Järvamaal, koosnes kuni 1. IV 19 39
Kapu ja Väinjärve v-st, Rakke v.
enamikust ja Vajangu v. osast,
vallad ilma viimaseta 409 km2,
8295 ei. (1934). Khk. asetseb Põhja-Eesti
kõrgustiku
lõunaosas,
omab rohket viljakat põllumaad
ja tihedat asustust. Keskuseks on
Koeru alevik kiriku juures. —
Khk. pärineb juba 13.-st, kirik
tõenäoliselt 14. saj-st.
koer-õispuud = lodjapuud,
koestik, kudede kogu.
koetama, ehitama, koega varus
tama.
koetis, see, mis on koetatud
või koetunud, koed, kude, koos
tis, ehitis.
koetus, koetamine; koetus-, ehi
tuslaad, struktuur,
koeõpetus = histoloogia,
kofeiin e. teiin, valged läikivad
nõelkristallid, mõru
orgaaniline
ühend (alkaloid) kohviubades, hii
na tees, koolapähkleis ja kakaoubades; väikesis annuseis ergutav
vahend, suuremais mürgine; kasu
tatakse südametegevuse elustami
seks, närvivalu vaigistamiseks jne.
kog.
kog., lühend sõnast kogudus.
kogelemine, kõnehäire kõneor
ganite lihaste ebatahtlikest kram
pidest, on enamasti tingitud psüü
hilistest teguritest ja kavakindla
harjutuse teel kõrvaldatav.
kogemus, teadumus e. empiiria,
katselisel teel või vaatluste abil
omandatud tunnetus.
koger (om. kogre, os. kokre, m.
om. kokrede, m. os. kokri) e. ka
rus, söödav mageveekala karplaste suguk-st, elab seisvais ja aeg
laselt liikuvais veekogudes (roh
kesti ka meil), kuni 50 sm pikk.
Kogerinan, Paul, keemik ja tööstusteadlane, * 1891; a-st 1923 or
gaanilise keemia prof. Tartu Üli
koolis, alates 1937 Tallinna Teh
nikaülikooli rektor ja prof., a-st
1939
haridusminister;
uurinud
õlikive ja nende saadusi ning aval
danud töid.
kogi e. koge, kõrgete otstega
sõja- ning kaubalaeva tüüp (tugev
purjekas) 13.—15. saj-1.
kognaadid (lad. cognati), nais
liinis veresugulased (vrd. agnaat);
laiemalt kõik veresugulased või
üldse sugulased.
kognoomen, perekonna eraldusnimi, liignimi.
kogrits, kevadkogrits e. lehmamokk, mürgine söögiseen, kõlblik
pärast keetmist.
kogudus,
mingi
usutunnistuse
ühe vaimuliku tegevuspiirkonda
kuuluvate isikute
organiseeritud
kogu, meil varem maal (ev.-lut.
kog.) üldiselt seotud kihelkonna
piiridega, viimasel ajal kohati
maa-alalise ühtivuse sellega kao
tanud.
koguduse nõukogu = kiriku n.
koguja, tehn., gaasi, elektri, ve
deliku vm. kogumise seadis. Elekt
rienergia k. on akumulaator (-*-)
e. aku.
koguja-kaev, kanalisatsioonis (-<-)
kaev roisk- ja vihmavee kogumi
seks, lampkast.
Koguja raamat, tundmatu au
tori pessimistlik-filosoofiline raa
mat VT-s.
617
kohandama
kogukond, omavalitsus-üksus na
gu vald, linn jms.
kogukonnakohus = vallakohus.
kogukonnamaks, valla- ja linnaomavalitsustele
makstav
isikumaks, meil kuni 20 kr. aastas isi
kult 20—60 a. vanuseni.
Koguta, end. vald Saaremaal,
Valjala khk., 3620 ei. (1934), 1936
muudetud Valjala v-ks, alates 1.
IV 39 väikeste piirimuudatustega.
kogum e. komplekt, mingiks ots
tarbeks vajalik hulk asju, eriti
tööriistu, mingit tervikut moodus
tav rida esemeid.
kogumik, rühm, kompleks; bot.y
ühtlase taimkatte tomp.
kogunimi e. kollektiiv, nimi
sõna, mis ainsuses esinedes tähis
tab hulka ühetaolisi esemeid, näit.
mäestik, männik, juhtkond.
kogus, om. -a, suure koguga,
täidlane, suur.
kogus, om. -e, hulk, kvantum,
koguslik, kvantitatiivne,
koguvili, ühest õiest kujunenud
ning mitmest üksikviljast koos
nev vili, näit. vabarnal.
koha e. sudak, söödav sihvakas
kala ahvenlaste suguk-st, kuni 1
m pikk, esineb järvedes, suure
mais jõgedes, nende suudmeis ja
merelahtedes, rohkesti meilgi.
kohaldama
(midagi
millelegi
või millalgi), tarvitusse rakendama,
näit. seadust konkreetsele juhule
või antud juhul,
kohaldane = adekvaatne,
kohalik aeg, aeg maakera min
gis kohas või mingil meridiaanil.
Vt. aeg (vrd. seal ühtlusajaga).
kohalik keeluõigus, vt. alkoholiseadusandlus.
kohalvara, kohapeal, käepärast
olev varandus.
kohamääramine,
mingi
paiga
geograafilise laiuse ja pikkuse (■<—)
määramine (täheteaduslikul teel).
kohamäärus, keelel., kohta mää
rav adverbiaal (-«-), näit.; läks
metsa, tuli väljast.
kohandama (midagi millegagi),
kohanema panema;
kohastama,
kohaseks tegema (millelegi).
Kohanimede Nõukogu
618
Kohanimede Nõukogu, 1938 Sise
ministeeriumi juurde loodud, mit
mete ministeeriumide ja org-ide
esindajaist koosnev nõuandev or
gan koha- ja kinnistusüksuste ni
mede korraldamise (esijoones ees
tistamise) asjus.
kohastumine, kohanemine ehk
adap(ta)tsioon looduses avaldub
organismi kehaehituse ja elutege
vuse kujunemises vastavalt antud
paiga välistele elutingimustele.
kohesioon
e. nidusus,
füüs.,
külgnemine, tõmbetung keha naabermolekulide vahel, mille tõttu
tahked kehad säilitavad kindla
kuju ning ruumala, vedelikud aga
ainult ruumala.
kohetis, kerkiv tainas.
Kohila,
vald Kesk-Harjumaal,
Hageri khk., 3547 ei. (1934), alates
1. IV 39 väikeste piirimuudatustega; alevik K. vallas, paberivab
rikuga; raudteejaam Tallinna-Pärnu liinil, Tallinnast 33 km.
Kohinoor [-nuur], hiigelbriljant
Inglise kuningakoja aarete hulgas,
pärast viimast lihvimist kaalub
106 karaati.
kohitsemine
e.
kastreerimine,
sugunäärmete äralõikamine peam.
isastel koduloomadel nende taltsa
maks või rasvasemaks muutmise
otstarbel. Kohiloomade nimetusi:
härg, ruun, oinas, orikas ja kabun
(kohikukk).
kohort, Vana-Rooma väeüksus:
Vi« leegioni; ihukaitsevägi.
kohr, om. -u, geol., ülespoole
kerkinud, kumer kurd (vt. kurrud),
antiklinaal (<-).
kohrama, kohruna esinema, koh
ru moodustama.
kohris e. kohrustöö, esemete ta
gumine või pressimine painduvast
vask-, valgevask-, hõbe- vmm. metallplekist; kunstkäsitööharuna on
kohrustöö tuntud juba eel-ajaloolisest ajast alates.
Kohtla, vald Ida-Virumaal, Jõh
vi khk., 1929 ei. (1934), alates 1.
IV 39 suurendatud Järve v. võrra;
raudteejaam
Tapa-Narva
liinil,
Rakverest 48 km.
Kohtuministeerium
Kohtla jõgi, Purtse jõe idapoolne
haru, 32 km pikk.
Kohtla-Järve, Esimese Eesti Põ
levkivitööstuse kaevanduste ning
õlivabrikute ala Kohtla v-s; raud
teejaam
Kohtla-Kukruse
liinil,
Kohtlast 5 km.
kohtlane,
otsekohene,
avalik;
lapsik, lihtsameelne, rumal.
kohtlema (kedagi), kohelda, koht
len, ümber käima (kellegagi).
kohtu alla andmine, akt, millega
otsustatakse süüaluse asi anda
kohtu arutada. Sellest momen
dist muutub
(algmenetlus-aegne)
kaebealune kohtualuseks,
kohtualusus, kohtu all olek.
kohtuameti-kandidaat,
kohtuni
ku- ja prokuröriametile ettevalmistuv praktikant kohtuasutises.
kohtud jagunevad meil, olene
des nende koosseisust,
laadist,
ülesandeist, astmest vms., väga mit
meti; arutatavate erialade järgi
liigitatakse neid
administratiiv-,
tsiviil- ja kriminaalkohtuiks. Vt.
ka näit. apellatsiooni- ja kassatsioonikohus, jaoskonna- ja ring
konnakohus, Kohtukoda, Riigiko
hus jne.
kohtudeposiit,
võlglase
poolt
kohtule antud hoiused, kui pole
võimalik olnud neid varasid otse
võlausaldajale ära anda.
Kohtukoda (kuni 1935 Kohtupa
lat), Eestis teise astme kohus ring
konnakohtu esimese astme otsuste
peale esitatavate apellatsioonkae
buste läbivaatamiseks; asub Tal
linnas, on tsiviil- ja kriminaalosakonnaga.
kohtulik uurimine, kohtuasjas
lõppmenetluse (^-) põhjapanev osa.
kohtulõiv, kohtumaks, mida võe
takse mingi % ulatuses nõudee. hagisummast.
kohtumenetlus, kohtulik
asja
arutamine ning lahendamine.
Kohtuministeerium, Eestis kõr
geim riigiasutis kohtu- ja vangis
tusasutute ning prokuratuuri tege
vuse juhtimiseks, Vabariigi Va
litsuses tekkivate juriidiliste küsi
muste lahendamiseks ja seaduste
kohtumõistjad
619
kodifitseerimiseks. Erialane jao
tus: Kodifikatsiooniosakond, Van
gimajade Talitus ja Üldosakond.
kohtumõistjad, iisraeli rahva ju
hid tema Kaananimaale ilmumi
sest kuni kuningriikluseni (Joosuast Saulini), näiteks Kiideon ja
Simson. Nende tegusid ja võitlusi
käsitleb VT-s Kohtumõistjate raa
mat, mis lõplikuna pärineb 6. saj.
keskelt e. Kr.
kohtumäärus, kohtu korraldus,
millega lahendatakse
kohtuasja
mingi kõrvalküsimus. Lõppmäärus (tsiviilprotsessis) lõpetab asja,
seda sisuliselt arutamata.
kohtunik riiklikes kohtuis on
meil Vabariigi presidendi poolt
(Riigikohtu poolt esitatud kandi
daatide seast) ametisse nimetatav,
oma otsustes sõltumatu ja admi
nistratiivselt tagandamatu,
kuid
õiguseta pidada kõrvalisi palga
lisi ameteid ja osa võtta poliitili
sest tegevusest.
Kohtupalat = Kohtukoda,
kohtupraksis = kohtutegelus.
kohtupristav,
kohtutäitur ehk
kohtuvardja, kohtuametnik kohtu
otsuste ja -määruste täideviimiseks
väljaspool kohut.
kohtutegelus
e.
kohtupraksis,
senistele
kohtuotsustele
toetuv
seaduste tõlgitsemine ja kohalda
mine.
kolitu-uurija, kohtunik eeluuri
mise (■«—) toimetamiseks, meil liigitatult jaoskonna-, tähtsamate as
jade ja eriti tähtsate asjade k.
kohtuvardja = kohtupristav.
kohtuvõim, kohtumõistmise õi
gus, kuulub meil kohtutele sõltu
matult
seadusandlikust ning valitsemisvõimust.
kohuma, keedes või käärides
kerkima; end täis puhuma.
kohupiim e. vaar (om. -a), ha
pupiimast piimavee kõrvaldamise
teel saadav väärtuslik toiduaine,
peani, kaseiinist koosnev piimapaks.
kohus, om. kohtu, vt. kohtud,
kohv, pruunistatud ning jahva
tatud kohviubadest (ühes lisaaine
koidutäht
tega) keedetud jook, mõjub ergu
tavalt, liialdatud tarvitamisel põh
justab närvihäireid, südamekloppi
mist ja unetust. Kohvi joomine
on levinud Euroopas 17. saj-1.
kohvipuud e. kohvipõõsad, troo
pilise Aafrika ning Aasia taimeperekond madaraliste suguk-st, väi
kesed puud ning põõsad lõhnavate
valgete õite ja ümmarguste vilja
dega, mis sisaldavad igaüks kahte
Kohvipuu
(a — õis, b — poo
leldi avatud vili
kohviubadega, c —
kohvioad ja d —
kohviuba paljalt).
rohekat seemet, nn. kohviuba. Vii
mane sisaldab eeterlikku õli, ko
feiini, parkhapet jm. K-de liiki
dest kasvatatakse peam. araabia
ja libeeria kohvipuud, kusjuures
ligi
3 maailma kohvitoodangust
annab Brasiilia. Oakohv esineb
väga paljudes sortides,
koi, zool., vt. koilased.
koi, meremehe kastjas magamisase laevas, maaoludes koiku.
Koidu, Koidula, naisenimed.
Koidula, Lydia, ametliku nime
ga L. Jannsen, J. V. Jannseni tü
tar, ärkamisaegne romantiline kir
janik, * 1843, t 1886; avaldanud
oma aja kohta sisult ehtsamaid ja
vormilt
painduvamaid
lüürilisi
laule, eeskätt suure äratava mõ
juga isamaa-lüiirikat (,,Vaino-Lilled", 1866, „Emmajõe öpik“, 1867,
,,Kogutud luuletused11, 1925), ju
tustusi (,,Ainuke11, 1868, jt.) ning
näidendeid
(,,Särane
Mulk...11,
1872, jt.); silmapaistvat kultuuri
loolist väärtust omab tema kirja
vahetus Fr. R. Kreutzwaldi (ilm.
1910—11) ja teistega. — Pilti vt.
tahvlil 24.
koidutäht e. Koidutäht, vt. eha
täht e. Ehatäht.
Koigi
620
Koigi,
vald Lõuna-Järvamaal,
Peetri khk., 2796 ei. (1934), alates
1. IV 39 juurdelõigetega.
Koigi järv, soojärv Ida-Saaremaal, Pöide khk. läänepiiril, oli
2 km2 suur, nüüd enamasti kui
vaks lastud.
koiir, kookoskiud, kookospähk
lit ümbritsev kiudaine, millest te
hakse kookosmatte jm.
Koikkiila, raudteejaam ValgaMõniste liinil, Valgast 17,7 km.
Kõikse,
raudteejaam
RaplaVirtsu liinil, Raplast 12,1 km.
koilased, sugukond väikesi, ena
masti kitsaste tiibadega liblikaid,
tavaliselt videviku- või ööloomad,
Euroopas u. 1500, meil 500 liiki,
millest mitmete röövikud kahjus
tavad tunduvalt taimi, näit. kapsakoi, õunakoi, sirelikoi, vabarnavirvekoi, terakoi (peam. rukkis),
võrgendikoide jt. omad, kuna nahakoi ning riidekoi röövikud söö
vad karusnahku, sulgi, villaseid
riideid jm.
koinee, atikamurdeline kreeka
ühiskeel hellenismi- («-) ajastul,
kointsidents, kokkusattumus.
Koiola, end. vald Võrumaal, Põl
va khk., 2736 ei. (1934), alates 1.
IV 39 kuulub Põlva valda.
koiott e. preeriahunt,
kaval
kiskja P.-Ameerika preeriais.
koirohi, arstimtaim pujude perek-st, esineb meil kuivadel tee
äärtel ja veerudel, annab koirohuõli ja kuivatatud koirohtu.
koit, hommikune taevapuna enne
päikese tõusu, tekib nagu eha (<-)
õhtul.
Koit, om. Koidu, mehenimi.
Koit ja Hämarik, Fr. R. Faehlmanni kirjutatud muinaslugu koi
du ja eha kokkupuutest suvise
pööripäeva valgel ööl.
Koiva jõgi (läti Gauja), jõgi Liivimaa Läti osas, osalt Valgamaa
ja Läti piiril, voolab Liivi lahe
lõunaossa, 380 km pikk. Vt. ka Aa.
kojadaam = õuedaam,
kojuselised, rühm peani, troopi
lisi, pulga- või lehekujulisi putu
kokteil
kaid sihktiivaliste seltsist, näit.
raagritsikas ja rändav leht.
kokaiin, kokaiinipõõsa lehtedes
leiduv alkaloid, verre sattunult
uimastusmürk, kasutatakse arstinduses kohaliku tuimastuse vahen
dina, millena ta on asendamisel
vähem ohtlike ainetega.
kokainism, kokaiinmürgistus; kokaiintõbi, kokaiini haiguslik harjumustarvitus.
Kokand [-a'-], linn Kesk-Aasias,
Nõuk. Liidu Uzbeki vabariigis, siidivabrikutega, 85 000 ei.
kokard
mütsimärk, hari
likult metallist.
Kokemäe jõgi [koge-], suurim
jõgi Edela-Soomes, voolab Pori
linnast mööda Põhjalahte.
koketeerima, meeldida püüdma,
edvistlema.
koketerii, koketeerimine,
kokett, meeldida püüdev, edvistlev, alp naine.
kokid, kerakujulised
bakterid
(-<—), keraspisikud.
kokillvalu, terase valamine metallvormidesse (nn. kokillidesse).
kokkukõla = harmoonia,
kokkuma, kokku sattuma, kokku
langema.
Kokla, Konstantin, preester ning
usuõpetaja, alates 1915 Tartus,
* 1878; avaldanud jutustusi jm.
töid eriraamatuina ning ajakirjan
duses.
Kokora, end. vald Tartumaal,
Kodavere khk., 1001 ei. (1934),
alates 1. IV 39 kuulub Alatskivi
valda.
Kokoschka [-Jto's-], Oskar, saksa
ekspressionistlik
maalikunstnik
peam. maastiku ja portree alal,
* 1886.
kokott, lõbunaine,
koks, kivisöe kuivdestillatsiooni
jääk, mida saadakse gaasivabrikuis kõrvalproduktina või erilisis
koksiahjudes; tarvitatakse kütte
aineks, metallitööstusis taandamisvahendiks ja kanalisatsiooni filt
rite tegemiseks.
Kokskär (rts.) = Keri (saar),
kokteil e. kokteel, külm segu-
Kokytos
621
jook konjakist, viskist, likööri
dest, veinidest jm. ühes puuvilja
lõikudega.
Kokytos [-küii-], kreeka muinas
loos üks allilma jõgedest,
koi., lühend sõnast kolonel.
kolatsioon e. koleerimine, tehn.,
läbi riide norutamine.
kolb, om. kolvi, os. kolbi, tehn.,
kolb e. kann, aurumasina, sisepõle-mootori, pumba ja kompressori
osa, mis silindris edasi-tagasi lii
kumisega teeb tööd; jootekolb e.
tõlvik (vt. jootma); keem., katsupudel e. tõlvik, klaas- või metallnõu, mida tarvitatakse keemilisil
töil.
Kolchis, vana-ajal maa-ala Mus
ta mere idarannikul, argonautide
(<-) sihtkoht, Medeia sünnimaa.
kold, om. kolla, kollane värv;
taim (vt. kollad).
koldama, kollastama, kollaseks
tegema.
koldas, om. kolta, os. -t, alt
•õõnestatud, koopaline kallas.
koldkreem
(ingl. cold-cream),
pehmendav nahasalv valgest va
hast, mandliõlist ja roosiveest.
koldnõges, vt. iminõgesed.
koldrolii, Lääne-Eestis sagedane
püsiktaim liblikõieliste suguk-st.
koledik, kole, õudne koht.
koleerik, koleeriline isik.
koleeriline, kuumavereline, äki
line, äge, kirglik.
Koiga, vald Harjumaa idaosas,
Kuusalu khk., 3701 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 juurde- ning äralõikega.
Kolga-Jaani, kihelkond
KeskViljandimaal, koosnes kuni 1. IV
1939 peain. Soosaare ja Võisiku
v-st, pindalaga 300 km2 ja 3927 ei.
(1934).
On loode-kagu
suunas
vooreline madalmaa; asustus ja
põllundus kuivemail seljandikel,
millede vahel esinevad sood ja
metsad. Rööbiti khk. idapiiriga
voolab Põltsamaa jõgi.
Asustuskeskusi: K.-J. alevik kiriku juures
ja Meleski klaasivabrik. — Khk.
on loodud 1639 Põltsamaa khk-st
lahutamise teel; kirik pärineb tõe
kolk
näoliselt 14. saj-st, kuid on kordu
valt vigastatud ja parandatud.
Kolgata, vt. Golgata.
kolgata, üldtäh.: kannatuspaik,
kannatustee, kibe saatus.
kolge, om. kolkme, ühe korraga
kolkimisele tulev lina-peotäis.
kolgits (om. -a) e. lõuguti, kolkimisvahend (linatöötlusel).
Kolgujev
\-guu-],
Nõuk.-Vene
saar Põhja-Jäämeres,
3500 km2,
paarisaja rändelanikuga.
kolhoos (lühendnimetus vene sõ
nust
kollektivnoje
hozjaistvo),
Nõuk.-Venes talundite ühendamise
teel loodud suur, talunike poolt
koos kasutatav ühistalund.
kolhoosnik, kolhoositalur.
Koli, loodusilus mägi Ida-Soomes, 337 m ü. mp.
Koljat, vt. Goliat.
koijutniardikad,
suurte
troopiliste
mardikate perekond
sitiklaste
suguk-st,
näit. hiid-koljatmardikas Kesk-Aafrikas,
kuni 10 sm pikk.
Koljatmardikas.
koljee, kaelakee,
kolju e. kolp (om. kolba), pea
luu, selgroogsete pea toestikuks
olevate luude komplekt. Jaotus:
ajukolju (peaaju ümber) ja näokolju. Ajuk. osisteks on: otsmikuluu, 2 kiiruluud, 2 oimuluud, kuk
laluu, sõelluu ja põhiluu. Näokoljusse kuuluvad: 2 ninaluud, 2 sarna- e. põseluud, 2 suulaeluud, 2
pisaraluud, 2 nina alumist karbikut, 2 ülalõualuud, alalõualuu ja
sahkluu. K-sse kuuluvaiks loe
takse ka keeleluu ja kuulmeluukesed. K. luud on üksteisega seo
tud enamasti nn. õmbluste abil. K.
alaosas esineva suure kuklamulgu
kaudu on peaaju ühenduses selja-ajuga.
koljuindeks, vt. indeks,
koljuteadus — kranioloogia.
koljuõpetus = frenoloogia,
kolk (om. koiga) e. kolgas (om.
kolka), nurk, kõrvaline maakoht,
metsanurk.
kolk, om. kolgi, töö- või veo-
kolk
622
riista osa, mille külge rakenda
takse veoloom.
kolk, om. kõigu, ripnev või kõi
kuv puutükk.
Kolkas rags (läti) = Domesnäs.
kõlkuma, (õlle ja viina kohta:)
ära hingama, lahtuma; värskust
kaotama.
kollaboraator, kaastöötaja,
kollad (om. koldade, os. koldi),
samblataoliste, igihaljaste rooma
vate eostaimede perekond peam.
troopilisil mail, meil esijoones ka
rukold (kuivemais okasmetsis) ja
katekold (niiskeis metsades). Kol
dade väga peent kollast eostolmu
(karukollatolmu) kasutatakse arstinduses (pillide jahukatteks ja haudumispulbrina) ning tehnikas (plah
vatab tules).
kollageen, vt. albuminoidid.
kollakad, taimeperekond ristõieliste suguk-st, näit. meil umbrohu
na harilik kollakas.
kollane ajakirjandus, kõmulisi
sündmusi
käsitlev,
arenemata
maitsega lugejaskonda
arvestav
ajakirjandus.
kollane hädaoht, 19. saj. lõpust
pärinev nimetus kollase inimtõu
poliitilise ja majandusliku esile
tõusu kohta.
Kollane jõgi = Huangho.
Kollane meri asetseb Hiina ida
ranniku ja Korea vahel.
kollane tõug, kollane tõurühm,
vt. inimestõud.
kollapalavik,
sääskede
poolt
edasikantav
troopiliste
maade
(peam. Brasiilia ja Kesk-Aafrika)
äge nakkushaigus kõrge palaviku,
kollatõve, tugeva oksenduse, vere
jooksude jm-ga, lõpeb väga sage
dasti surmaga.
kollaps, kokkulangemine; süda
metegevuse äkiline lakkamine, südamenõrkuse hoog.
kollargool, kolloidhõbe, kasuta
takse antiseptilisteks vahenditeks.
kollatsioneerima
e.
taatlema,
(tekstide) võrdlemise teel erinevusi
selgitama, (trükise) täielikkust ja
korralikkust kontrollima.
kollektiivleping
kollatõbi, naha, silmavalgete jm.
kohastumises avalduv sapi-värvaine haiguslik tungimine verre,
tekib maksahaigustest, sapijuhade
sulgumisest mingil põhjusel, mõn.
nakkushaiguste tagajärjel jne.
kolle, om. kolde, kivisalv (rehe-)
ahju suu ees süte ja tuha paiguta
miseks; tehn., katlakolle, auru
katla tuleruum; med., haiguspesa
organismi mingis osas.
kollcdž [ico'-j (ingl. college), os.
-it, Inglismaal ülikooli õppejõudu
de ning üliõpilaste ühiselu ja ühis
töö asutis, mis on suurte ülikoo
lide koosteüksuseks (näit. Oxford!
ülikool koosneb 21-st, Cambridge1!
oma 17 k-ist), samuti ühiseluga
seotud
(ülikoolile ettevalmistav)
keskkool; P.-Am.
Ühendriikides
mingi ühe eriainega ülikool või
kutsekool, ka
kõrgema
astme
keskkool; Prantsusmaal omaval, või
eragiimnaasium; Eestis loengulise
õppeviisiga õhtukeskkool või -güm
naasium täiskasvanuile või güm
naasium erilise rõhupanekuga min
gile võõrkeelele,
kolleeg, ametivend,
kolleegium, mitme sama-ametilise isiku kogu; mitmeliikmeline
asutis, kus asju otsustatakse ühi
selt, kollektiivselt.
kollegiaalkohus, kohus mitmest
kohtunikust.
kollegiaalne, ametivendlik; mitmeisikuline; kolleegiumis tehtav.
kollegialism,
kollegiaalsüsteem,
ametiasutistes kord, mille juures
kõik tähtsamad asjad, vastandina
bürokratismile, otsustatakse mitmeisikuliselt.
kollekt, korjandus heategevaks
või kiriklikuks otstarbeks.
kollektiiv, kokkukuuluvate, min
gis ühises sihis teotsevate isikute
koondis; keelet., = kogunimi.
kollektiivkäitis, käitis, kus peale
peremehe on ka muid töölisi.
kollektiivleping, leping tööand
jate ja töövõtjate kollektiivi va
hel, millega määratakse kindlaks
üksikute töölepingute sisu töövõt
jate ning tööandjate vahel.
kollektiivne
kollektiivne,
ühine,
koguline,
suuremaks tervikuks koondunud.
kollektiviseerima,
kollektiiviks
või kollektiivseks muutma.
kollektivism, maailmavaade, mil
le järgi üksiku huvidest kõrgemal
seisavad üldsuse (riigi, rahvuse,
ühiskonnaklassi jne.) huvid; ma
janduslik kord, mis tunnustab ai
nult ühis-, mitte eraomandit.
kollektor, elektrimasina osa, ku
hu koguneb elekter, kommutaa
tor; kanalisatsioonis koht, kuhu
suubuvad tänavakanalid ja mille
kaudu
roiskveed
eemaldatakse
linnast.
kollektsionäär, mingit liiki huviesemete koguja.
kollektsioon, korjatud kogu.
kolletama,
kollasena paistma,
kohendama; kolletumas olema,
kollideeruma, kokku põrkama,
kollisioon, (kahe eseme, vastaka
seaduse, kohuse, huvi vms.) kok
kupõrge; kokkusattumus, kokku
puude. Vt. ka draama.
kolloidid, keem., tavaliselt ni
metus aineile, mis (vastandina
kristalloididele) ei moodusta kris
talle ega ehtsat lahust ja vesilahuses ei tungi läbi dialüsaatori
(-*-) peene kile (näit. liim, tärklis
ja valgud), vaid moodustavad nn.
kolloidset lahust, kus nad esine
vad suuremate, kuigi äärmiselt
peente osakestena (nii rasva- ja
valguosakesed vees, = piim). Kolloide on võimalik oma lahustitest,
õieti dispersiooni- e. hajuvahenditest filtrimise teel eraldada (vt.
dialüüs). Hiljem on leitud, et
kõik ained võivad esineda kolloidses olekus, nimelt kui nad on
vastavalt hajunud või hajutatud
selleks sobivas teises aines. Aineid,
mis ise kohoidselt ei lahustu, pu
rustatakse e. pihustatakse mitme
sugusel tehnilisel teel.
kollokveerima, läbi arutama.
Kollontai [-ai'], Aleksandra, Nõuk.Vene diplomaat, kauaaegne saa
dik Skandinaavia riikides, * 1872.
kolloodium, ühe nitrotselluloosi
(kolloodiumvilla) lahus alkoholis
623
kolmeväljasiisteem
ja eetris; viimaste lendumisel jä
tab järele läbipaistva kesta; kasu
tatakse väikeste haavade katteks,
fotograafias ja mujal.
kollookvium, jutlemine, kõnelus;
lihtne suuline eksam.
kolmainsus, kirikuõpetuses Ju
mala tervikliku olemuse esinemine
kolmes isikus (Isa, Poja ning Pü
ha Vaimuna).
kolmandad isikud, inimesed, kes
pole otseselt asjaosalised.
kolmandane, kolmandas järgus
olev (haigus vms.).
Kolmas Internatsionaal, vt. In
ternatsionaal.
Kolmekeisriliit, liit Saksa, Vene
ja Austria-Ungari vahel 1872—79
ja 1881—87 rahu
säilitamiseks
ning monarhismi kindlustamiseks
pärast Saksa-Prantsuse sõda.
kolmekuningapäev, kristliku ki
riku püha 6. jaanuaril, millega
mälestatakse kas Kristuse sündi
(esialgselt), ta ristimist (sellest ni
metus jordanipüha), või sünni kuu
lutamist imetähe ilmumisega hom
mikumaa tarkadele, keda hiljem
on hakatud pidama kuningaiks.
Kolmekümneaastane sõda, ühelt
poolt Austria-Hispaania Habsburgide ja teiselt poolt Saksa vürs
tide ning nende liitlaste (Rootsi,
Prantsusmaa jt.) vahel 1618—48
eeskätt Saksa maa-aladel peetud
sõda, mille põhjuseks olid vastu
olud Saksa katoliiklaste ning pro
testantide vahel ja Habsburgide
püüd oma võimu laiendada. Va
helduva õnnega arenenud sõda
lõppes Habsburgide võimupüüete
ning Saksamaa rekatoliseerimise
pidurdamisega,
mõningate maa
alade loovutamisega Rootsile ja
Prantsusmaale ning Saksa vürstide
sõltumuse vähenemisega Habsburgidest.
kolmeli, kolmekordselt,
kolmeti,
kolmekaupa;
kolme
viisi, kolme moodi.
kolmcväljasüsteem,
põllupidamisviis, mille puhul põllumaa on
jaotatud kolme ossa: kesa, tali vili
ja suvivili; vananenud.
koimevärvitriikk
624
koimevärvitriikk,
mitmevärvitrükk kolme — kollase, punase ja
sinise värviga.
kolmfaas-vahelduvvool e. keerdvool, kolmefaasiline vahelduvvool,
kolmi, kolmekesi; kolmekordselt,
kolmikhüpe, kolmest
kaugus
hüppe sammust koosnev hüpe.
Kolmikliit, sõjaline liit vastasti
kuseks abistamiseks kallaletungi
korral Saksa, Austria-Ungari ja
Itaalia vahel, sõlmiti 1882, lagunes
Maailmasõja ajal Itaalia väljalan
gemisega.
kolmikud, kolm korraga ema
üsas arenenud ja üksteise järel
sündinud last; neid esineb 1 juh
tum 7—8000 sünni kohta.
kolmitama, kolmekaupa aseta
ma, kolmelisteks rühmadeks jao
tama.
kolmkõla, tertsi võrra üksteisest
kõrgemal oleva kolme heli koos
kõla, näit. do, mi, sol.
kolmliige, mat., avaldis, kus 3
iiksliiget on ühendatud + või
-—märgiga, näit.
5 a3c4— ——
4~ Vab.
mn
kolmnurk, tasapinna kolme sirg
lõiguga piiratud osa. Liigitus: a)
külgede järgi: võrdkülgsed (joon.
1), võrdhaarsed (2) ja isekülgsed
Kolmnurgad.
(3);
(4),
sed
gas
AC
b) nurkade järgi: täisnurksed
nürinurksed (5) ja teravnurk
(1,2,3). Täisnurkses kolmnur
(4) BC on hüpotenuus, AB ja
— kaatetid. Kolmnurga pindala
1/2 bh (aluse ja kõrguse poole
korrutis).
Kolmpere (kuni 1936 Klumberg),
Aleksander, sportlane, * 1899; saa
vutas 1920 ja 1922 kümnevõistluses
maailmarekordi; 1927—32 kerge
jõustiku peatreener Poolas, selle
järel sama ala organisaator Eestis.
S=
Koloraado
kolm
ühtsust,
klassitsistlikus
draamas (vt. ebaklassitsism) kehti
nud aja, koha ja tegevuse ühtsuse
nõue, mille järgi näidendi tegevus
pidi toimuma ühe ööpäeva jook
sul, ühes ning samas paigas ja
ilma kõrvaltegevuse segava esile
tungita.
kolofoonium = kampol.
kolokvint, idamaine taim kõrvitsõieliste suguk-st, väga mõru
viljalihaga, mida kasutatakse lah
tistina.
kolombiin, edev naisteenija itaa
lia rahvakomöödias, arlekiini ar
mastatu.
kolonel, kõrgema ohvitseri au
aste (vt. auastmestik); suuruselt
nonpareili ja ptii vahepealne trü
kikiri (vt. kirjakraad).
kolonel-leitnant, kolonelist ühe
järgu võrra madalam ohvitseri
auaste.
koloniaalkaubad, Euroopa riiki
de troopilisist asumaist saadavad
tooted, esijoones toidu- ja maitse
ained nagu kohv, tee, kakao, riis,
kaneel jm.; meil kaudselt üldse
toiduainete-kaup.
koloniaalne, asumaisse või asustamisse puutuv.
koloniaalriik, asumaadega riik.
kolonii = koloonia,
kolonisatsioon, asundamine.
koloniseerima = asundama.
kolonist, asukas, asunik,
kolonn, sammas; sõjaväe pikk
rännakurivi väeüksuste asetusega
üksteise taga; trükiveerg; rühm
töölisi, kes töötavad ning jaotavad
tervele rühmale määratud palka
ühise töölepingu alusel,
kolonnaad, sammastik.
kolonnileping, tööleping, mille
on sõlminud tööandjaga mitte ük
sik tööline, vaid tööliste grupp
(kolonn).
koloonia, asumaa (<-); asundus:
loomade ühiselu-vorm, seltsing.
koloonid,
Rooma
keisririigis
pool-orjad talurid, haritava maa
külge juriidiliselt seotud rentnikud.
Koloraado = Colorado.
Tahvel 30
1. Vanaeide portree.
Ants Laikmaa:
2. Prl. M. Miikmani portree.
3. Talvemaastik.
jahvel 31
Fr. R. Kreutzwald.
J. Laidoner.
M. Lermontov.
J. Köler.
A. Laikmaa.
Juhan Liiv.
S. Lagerlöf.
VI. Lenin.
A. Lincoln.
koloraado mardikas
koloraado mardikas = kartuli
mardikas.
koloratuur, erilised meloodilised
laulukaunistised, eriti sopranhäälele.
koloreerima, värvima, värviliselt
töötlema; kaunistama.
koloriit, värving, näit. värvitoo
nid maalikunstis.
kolorist,
värvikäsitluselt
osav
maalikunstnik, värvikunstnik; (joonistisle ja trükiste) värvidega kau
nistaja.
koloss e. rait (om. raidu), hiigel
suur ese, eriti mälestuskuju,
kolossaalne, hiigelsuur.
Kolosseum = Colosseum,
kolp, om. kolba, = kolju,
kolpakk, etn., = kalpakk.
kolportaaž, ränd- e. kandekaubandus.
kolporteerima,
majast
majja
käies müiitama.
kolportöör, rändkaupleja; kaubandus-ettevõtte rändesindaja.
kolt, revolvri või kuulipilduja
tüüp, mille leiutas ameerika inse
ner S. Colt (f 1862).
Koltsov [-o'v], Aleksei, vene kir
janik lihtsa, rahvapärase värsitoodanguga, * 1809, f 1842.
Koltšak [-ak], Aleksander, Vene
admiral, * 1874, f 1920; juhtis ala
tes 1918 Vene kodusõjas valgeid
Siberi vägesid, sai lüüa ning hu
kati enamlaste poolt.
kolu, veskil või masinal lehterjas
avaus tööteldava aine sisselask
miseks.
Kolu, raudteejaam Tallinna-Türi
liinil, Türilt 7,9 km.
Kolumbia (ametlikult Repüblica
de Colombia), vabariik
LõunaAmeerika loodenurgas, 1,2 milj.
km2, 9,2 milj. ei. (1935), peam. se
gaverelisi, lisaks valgeid, indiaan
lasi ja neegreid. Maa lääneosas
kõrged Andide ahelikud tulemägedega, idaosa jõemadalikkudega ta
sasem. Mäed rikkad maavaradest
(kuld, nafta, plaatina jm.), mida
aga vähe kasutatakse. Edenenud
on karjakasvatus ja põllundus.
Välja veetakse kohvi, banaane,
ERL 18. 1 40.
625
komang
plaatinat jm. Riigikeel: hispaania.
Pealinn: Bogota, peasadam: Carta
gena (Kariibi mere ääres). — Aja
lugu: 1538—1819 kuulus Hispaa
niale, selle järel kuni 1830 ühes
Ekuadori ja Venetsueelaga suurde
K. liitvabariiki, sai praeguse rii
gikorra 1886.
Kolumbus, Christoph [kristof],
õieti Cristoforo Colombo, Ameeri
ka avastaja, * u. 1446 Genuas,
f 1506 Hispaanias; tahtis avastada
otseteed Indiasse, (Hispaania ku
ninganna Isabella toetusel) purjeta
des läänesuunas, kuid jõudis 12.
okt. 1492 Bahama saartele ja hil
jem Antillidele; 1493—1504 tegi ta
veel 3 reisi sinna, avastades KeskAmeerika ning Lõuna-Am. põhja
ranniku; pidas külastatud maid
Ida-Aasiasse kuuluvaiks. — Pilti
vt. tahvlil 24.
Koluvere-Kalju, end. vald Lää
nemaal, Kullamaa khk., 1917 ei.
(1934), alates 1. IV 39 kuulub Kul
lamaa valda.
Kolõma [-lõõ-], jõgi Kirde-Siberis, voolab Stanovoi mäestikust
Põhja-Jäämerre, 1760 km pikk.
Kolõvan [-a'n], peam. vene kroo
nikais 13.—18. saj-1 esinev Tallinna
nimetus.
kom-, eesliide võõrsõnus, = ko-.
koma, kirjavahemärk väikese kõnelemispausi tähistamiseks, lausete,
nende osade, sõnade jne. üksteisest
eraldamiseks.
komandama, käsklema, kaman
dama.
komandant, mingi rajooni (linna,
kindluse vms.) sõjaväeline ülem.
komandantuur, komandandi ametiruum või amet.
komandeeriina, (isikut) mingil
ülesandel kuhugi väljapoole saat
ma.
komando, käsklus; eriülesandeline, tavalisest väiksem kompanii.
komandosild, kõrge põikne sild
laevadekil laevajuhi tarvis.
komandör, meil sõjalaeva juht;
mujal ka mõningate maaväe ük
suste ülem.
komang = comment.
40
kombain
626
kommunism
komitatiiv, kaasaütlev kää
kombain, põllutöömasin, mis niit
ne, eestis lõpuga -ga, näit. toaga.
misel ühtlasi vilja peksab ja tuu
komitee,
tavaliselt
esindajaist
lab.
moodustatud asutis või
organ
kombeõigus, jur., = tavaõigus,
mingi ülesande teostamiseks.
kombinatsioon,
kokkusobitus;
komitent, komisjonär iie kauba
kava (millegi teostamiseks); mitme
komisjonimüügile andja.
osise ühis- esinemine.
kommensalism
e. iihislaudsus,
kombinee, (naiste ja laste ühes
kahe organismi kooselu, kusjuures
tükis olev) särkpüks.
kumbki pole teisele nugiliseks.
kombineerima, iihendlema, min
kominensuraablid suurused, iihisgiks ülesandeks kokku sobitama.
mõõdulised s-d; nende jaoks lei
kombitsad e. tentaaklid, pikad
dub ühine mõõduühik, mis mahub
ning peened, paindlikud ja liiku
neisse suurustesse täisarv kordi
vad kompimis-, haaramis- või kait(k. s. pole näiteks ringjoon ja
se-elundid paljudel alamail looma
sama ringi raadius).
del; lihasööjad taimedel putukaid
kommentaarid, selgitavad mär
püüdvad ning seedivad näärmekused seaduse, kirjandusteose vm.
karvad.
teksti juurde.
komblas, om. -la, os. -lat, kom
kommentaator, kommenteerija,
bekas, kombeline.
kommenteerima, seletama, selgi
komeet e. sabatäht, aeg-ajalt
tavate märkustega varustama.
nähtavale ilmuv ja sellisena mõn
kommersant, kaubandustegelane.
da aega püsiv väga väikese massi,
kommerss, om. -rsi, os. -rssi, üli
kuid suurte mõõdetega hõre taeva
õpilaskorporatsiooni jooma- ning
keha; Päikesele lähenemise puhul
vennastuspidu.
eritab hõõguvaid gaase, mis moo
kommertskool, 3-aastase õppe
dustavad (sageli kaarja) saba.
ajaga kõrgema astme majanduslik
komfort, mugavus, mõnusus,
kutsekool (end. kommertsgümnaa
komfortaabel (om. -bli, os. -biit)
siumi järeltulija), järgneb kesk
e. komfortne, mugav, mõnus,
koolile (ka kutsekeskkoolile).
komi (sürjani k.) = sürjanid.
kommertspank, kaubanduspank,
teotseb peamiselt kaubanduse fi
komii, äriteenija, poesell.
nantseerimisega.
komiitsid, riiklikud rahvakoos
kommilitoon = kaasvõitleja,
olekud Vana-Roomas.
kommunaalne, kogukonda puu
Komintern, lühendnimetus sõnust
tuv või kuuluv, omavalitsuslik.
Kommunistlik Internatsionaal, vt.
kommunaalpoliitika,
omavalit
Internatsionaal.
susliku tegevuse suundamine.
komisjon, väiksem kollektiivne
kommunaarid, Pariisi kommuu
organ mõne küsimuse läbitööta
ni tegelased 1871.
miseks või mingi ülesande täitmi
kommunaliseerima,
üldhuvilisi
seks; tasu ärilise vahendluse eest,
käitisi omavalitsuse kätte võtma,
komisjonitasu.
kommunikant, armulaualine.
komisjonimüük,
kauba
müük
kommunikatsioon, ühendus, liik
omal nimel, kuid teise isiku arvel
lus; teatamine, teade, kommünikee.
ja ülesandel, vahendlusmüük.
kommunism, varade ühtlasele
komisjonär, ärivahendleja, kojaotamisele rajatud ühiskondlik
misjonikaubaga äritseja.
kord; on esinenud ühiskonna va
komissar, eriülesandelise amet
rasemais arenguastmeis, keskaegniku nimetus.
seis kloostriühiskonnis ja ususekti
komissariaat, komissariasutis.
des; ühiskondlik-poliitilise liikumi
komitaat, Ungaris krahvkond, ku
sena tekkis 19. saj-1 ning taotleb
bernerile alluv haldusüksus; saade,
eraomandi
kaotamist tootmisva
saatkond.
kommunist
hendite suhtes ja proletariaadile
juhtiva osa saavutamist tootmise
ning varade jaotamise üle. Vt. ka
bolševism, enamlus ja Internatsio
naal.
kommunist, kommunismi pool
daja või teostaja.
kommutaator, pöörlev elektrimasina osa, mis muudab ankrus tek
kiva voolu suunda; telefoni- ja telegraafiaparaatide
omavahelise
ühenduse abinõu; mingit aparaati
läbiva elektrivoolu suuna muut
mise riist.
kommutatiivne, vahetuv,
kommutatiivsusseadus: summa ei
olene liidetavate ega korrutis tegu
rite järjekorrast, näit. 8 + 5 = 5+8
ja 5 • 8 = 8 • 5.
kommuun, vaba kogukond kesk
ajal. Vt. ka Pariisi kommuun.
kommuunile, iiliine, ühisomandlik, ühisomandis olev.
Komoorid, Prantsuse saarterühm
Aafrika idaranniku ja Madagaskari
põhjaosa vahel, 2167 km2, 124 000
elanikku.
Komorra, vt. Soodom ja Kom.
komp., lühend sõnust kompara
tiiv ja kompanii.
kompaktne, tihke, kokkusurutud,
kompama, kombata, kompan, kat
suma, kobama.
kompanii (ingl. company), lüh.
Ko. või Co., (kaubanduslik) selts;
100—250-meheline
jalaväe-üksus,
jaguneb rühmadeks.
kompanjon, ärikaaslane; kaas
lane, seltsiline.
komparatiiv e. keskvõrre, oma
dus- ja määrsõna vormiliik, mis
väljendab
algvõrdest
suuremat
omadust, mõõtu jne., meil tuletuslõpuga -m, näit. raskem.
komparatsioon, mingi omaduse
suhtes võrdlemine.
kompareerima, võrdlema,
komparteerima, osadeks jagama,
kompass, kaitsekarbis rõhtsalt
teravikul liikuv magnetnõel põh
jakaare, kaudselt seega kõigi il
makaarte määramiseks. Laevakompassi rõhtsas asendis hoidmiseks
kasutatakse kardaanseadist (-<-). K.
627
komplikatsioon
on hiinlaste leiutis; Euroopas on
selle tarvitamine teada alates 12.
saj-st.
kompaundmasin, aurumasina liik,
kus ühes silindris töötanud aur
läheb teise suuremasse silindrisse
(kahe paisumisega masin); viima
sest silindrist võib aur minna veel
kolmandasse (kolme paisumisega
masin).
kompel, om. kompli e. kompla,
zool., kompimisvahend.
kompendium, lühike teaduslik
ülevaade, konspekt; käsiraamat.
kompensaator, masinaosade tasandus- e. balanssiirseadis.
kompensatsioon, tasu; hüvitus,
tasategemine, tasandus; tasa-arvestus, ühesuuruste võlasummade vas
tastikku tasutuks arvamine.
kompenseerima, tasuma; tasa te
gema, tasandama; tasa-arvestama.
kompetentne, asjatundlik; võimkondne, vastavat võimkonda omav,
millegi toimetamiseks või lahen
damiseks õigustatud, asjaomane.
kompetents, võimkond, võimu
piirid.
kompetentsus,
asjatundlikkus;
võimkondsus.
kompilaator, kompileerija.
kompilatsioon,
kompileerimine;
kompileeritud teos.
kompileerima, teiste teoseist võe
tud andmeid ilma iseseisva läbi
töötuseta uueks teoseks kokku
põimima.
kompima,
kestvalt kompama;
kompamise kaudu tajuma,
kompleetne, täielik, terviklik,
kompleks, kogumik; psühh., mil
legagi seotud, allasurutud või ala
teadvuses olevate kujutluste rühm,
mis sageli kutsub esile hingeelu
lisi häireid.
komplekt = kogum,
komplekfima e. komplekteerima,
(arvulist hulka) ettenähtud mää
rani täiendama; kindla kogumini
ühendama.
komplement, täiend,
komplementaarne, täiendav,
komplik, mitte-ühetasane.
komplikatsioon,
keerulisemaks
kompliment
628
muutumine; keerustus, tüsitus; hai
guse raskenemine teise haiguse
kaasamisest;
kaashaigus,
kaase
(om. kaasme).
kompliment, suuline või kirjalik
viisakusavaldus, meelitussõna.
komplitseeritus, keerukus, tüsilikkus, kooslikkus.
komplitseeruma, keeruliseks muu
tuma, keerustuma, tüsituma.
komplott, (kuritegelik) salaühing
määratud ülesannete sooritamiseks,
komplus, med., komplemine.
komponeerima, kokku seadma;
helitööd looma.
komponent e. osis, mingi terviku
kooste-osa. Näit. uushõbeda kom
ponentideks
on
vask (50%>), tsink
(30%) ja nikkel
(20%), kuna tun
Komponenttung.
gi R (vt. joonist)
komponentideks on P ja Q.
komponist = helilooja,
kompoositum, liitsõna; liitaeg,
kompositsioon, kokkuseade, kir
jalik töötlus; kunstiline loomine;
helitöö; kirjandusteose ülesehitus
(kasutatud kujundusvõtted); kuju
tavas kunstis kunstiteose koosteelementide jaotus.
kompost, mulla ning kõdunenud
taimsete ja loomsete jäänuste segu
aiataimede väetisena.
kompott, meil: kuivatatud puuviljasegu; magussupp puuviljast,
koinpress, med., niiske mähis,
kompressiiblus, kokkusurutavus,
kehade võime välistungide toimel
ruumalas väheneda.
kompressioon, koondumine, tihe
nemine; (gaaside) kokkusurumine,
tihendamine, näit. gaaspõletise ti
hendamine sisepõle-mootoris.
kompressladu,
trükiladu tihe
dasti ligistikku olevate ridadega.
kompressor, õhu või gaasi kok
kusurumise seadis.
komprimeerima, kokku suruma;
rõhuma, masendama.
kompromiss, keskteeline kokku
lepe erinevate seisukohtade vahel.
kompromiteerima, häbisse saat
ma, paljastama, varju heitma.
kondisüsi
Kompus, Hanno (ametlikult Jo
hannes), kunstikriitik ja teatrite
gelane, * 1890; on olnud juhtivail
kohtadel ,,Estoonia“ teatris 1920—
1937, hiljem Riigi Ringhäälingus.
Komsomol [-oi], lühendnimetus
vene sõnust Kommunistitšeski sojuz molodeži, ’Kommunistlik noor
soo liit’, 1918 asut. noorsoo-org.
Nõuk.-Venes noorsoole 14—23 a.
vanuses.
komsomolets [-moo-], Komsomo
li (<-) meesliige, kuna naisliikme
nimetuseks on komsomolka.
komtess (pr. comtesse), krahvinna,
komtuur, keskaegse rüütliordu
kõrgem ametnik, pealik.
komu, jämedam, paksem koht,
mõhk.
komödiant, näitleja; jantleja.
komöödia, naljamäng, lustmäng,
üks draama (-«-) pealiike. K. tüü
pe: olustikuline k., intriigk., karakterkomöödia jt. Tähtsamaid auto
reid: Aristophanes, Moliere, L.
Holberg; meil H. Raudsepp jt. Vt.
ka atika komöödia, commedia
dell’ arte, farss.
kon-, ladina eesliide, = ko-.
kondensaator, seadis aurumasi
nast väljuva heitauru veeldamiseks;
elektrilaengute tihendamise apa
raat.
kondensatsioon, tihenemine, tihendus, näit. auru tihendamine ve
delikuks kas survega või jahuta
misega.
kondenseerima, tihendama,
kondenseeritud piim, piimakonserv, saadakse piima keetmisel
õhutühjas ruumis kuni V5 osa säi
limiseni.
kondensor, fiiüs., läätsede ko
gum valguskiirte
koondamiseks
mikroskoobis, epidiaskoobis jne.
kondiiter, om. -tri, os. -trit,
suhkrupagar, maiustiste valmistaja.
kondijahu, kontidest pärast rasv
ainete eraldamist jahvatatud väetis,
kondik, luukere, toestik, sard,
kondisüsi, väga hügroskoopne
aine, saadakse kondi kuumutami
sel õhutühjas ruumis, absorbeerib
tugevasti gaase, aurusid jm.
konditsionaal
629
konditsionaal, tingiv kõneviis,
verbi e. pöördsõna vorm, millega
väljendatakse tegevuse tingimuslikkust; esineb meil tunnusega
-ksi- või -ks, näit. ostaksin, tema
sööks.
konditsioon, tingimus; seisund,
kondituhk, põletamisel säiliv kon
tide mineraalosa, kasutatakse fos
fori saamiseks ja tehnikas mit
meti.
kondiõli, peen määreõli kondirasva vedelast osast.
kondoleerima, kaastundmust aval
dama.
kondomiinium, kaasomand, ühis
vara; ühishaldus; ühishallatav maa
ala.
kondoom, suguühtel mehe poolt
tarvitatav (tavaliselt) kummist kait
sevahend nakkuse ja naise eostumise vastu.
kondor, suu
rim
röövlind,
raisasööja kulliliste seltsist, väl
jasirutatud tiiba
de ulatusega ku
ni 2,7 m, elab
kõrgel
LõunaAm. Andides.
kondotjeer,
Kondor.
palgasõduri-salkade juht Itaalias 14. ja 15. saj-1.
konduktor, kontrollametnik raud
teel ja trammil; füüs., enamasti
kuulitaoline isoleeritud metallkeha elektrilaengu hoidmiseks.
konfektsioon, rõivatööndus ning
rõivakaubandus.
konferansjee, kabaree-ettekannete jms. kunstiline juht.
konfereerima, ühiselt nõu pida
ma; võrdlema; ka teatama, sele
tama, selgitama.
konfessionaalne* usutunnistuslik,
konfessioonisse puutuv.
konfessionalism,
usutunnistuse
tugev esiletõstmine kiriku- ja koo
lielus.
konfessioon, usutunnistus, tun
nistus; pihtimus.
konfeti, paberilible. K-d tehakse
kongregatsioon
mitmevärvilistest paberitest pidu
del üksteisele viskamiseks.
konfidentsiaalne, usalduslik, sa
lajane.
konfirmand, leeriõpilane.
konfirmatsioon, kinnitus, seadustus; (kiriklik) leer.
konfirmeerima, kinnitama; leeritama.
konfiskatsioon, sundlaegastus.
konfiskeerima, (süüdlase varan
dust) riigi kasuks või hävitamiseks
ära võtma, sundlaegastama.
konflikt, vastuoluline suhe, kok
kupõrge, tüli, riid.
konflueeruma, kokku voolama,
kokku valguma, laatuma.
konformne, samakujuline, ühtiv,
kokkukõlas olev.
konfrontatsioon e. konfronteerimine, suu suu vastu seadmine
(kohtus), vastastamine, vastastus.
konfusioon, segadus, korratus,
hämmeldus.
konfutsianism, Konfutse e. Kung
Futse (<-) õpetus.
konfuusne, segane, segi olev.
konföderatsioon, iseseisvate rii
kide püsiv liit, liitkond.
konfödereeruma, liituma,
kongeniaalne, vaimusugulane,
konglomeraat,
segu, kambaks
kokkusurutu; purdkivim ümarate
veerkivide, kruusa ja liiva liitu
misest (vrd. aglomeraat, bretšia);
med., lcägarik.
Kongo, väga veerikas jõgi troo
pilises Kesk-Aafrikas, algab Lualaba-nimelise ladvaharuna Rodeesia põhjanurgast, voolab suures
põhja poole kumeras kaares Gui
nea lahte, paljude joastike ning
kärestikega, 4650 km pikk, sellest
(keskjooksul) u. 1600 km laeva
tav. Suurimad harud: Ubangi ja
Kassai. — K. jõge on uurinud
peam. Livingstone ja Stanley 1860
kuni 1880.
kongopunane, punane värvaine,
mida tarvitatakse indikaatorina.
Kongo riik, vt. Belgia Kongo,
kongregatsioon, kogu, liit, näit.
kat. kirikus paljude ühtlase kor
raga kloostrite ühendus või krist
kongress
630
lik vennaskond
ordu
omadest
väiksemate nõuetega.
kongress, saadikute või erialaste
tegelaste suureulatuslik kokkutu
lek koosolekutega tähtsamate päe
vaküsimuste arutamiseks; P.-Am.
Ühendriikides seadusandlik kogu
(saadikutekoda + senat).
kongrueeruma, ühtima; keelet.,
ühilduma, (mingi teise sõnaga) ühi
ses muutevormis esinema,
kongruentne, ühtiv; ühilduv,
kongruents, ühildumine, lähedalt
seotud lauseliikmete vormiline kok
kukõla; ühtivus.
Konguta, vald Edela-Tartumaal,
Puhja khk., 1395 ei. (1934), alates
1. IV 39 suurendatud Aru v. võrra
(Nõo khk.).
Konik, Konstantin, arstiteadlane
ning poliitik, * 1873, f 1936; oli
alates 1920 kirurgia prof. Tartu
Ülikoolis, 1918 Päästekomitee lii
ge, 1933 minister; kuulus E. Töö
erakonna juhtkonda.
konjak (pr. cognac), kuni 60%
alkoholi sisaldav viin, mis saadak
se viinamarjaveini destilleerimisel.
konjugatsioon, keelet.,
pööra
mine; pöördkond.
konjugeerima, ühendama, paaritama; keelet., pöörama.
konjunktsioon, ühendus, side;
keelet., sidesõna (*-).
konjunktuur e. nidekond, asja
olude seoses-olek e. suhtlus; ma
janduslik üldolukord, eriti turulingimuste seisukohalt,
konkaavnc, nõgus,
konklaav, paavsti valimisel vä
lismaailmast eraldatud koht vali
jaile, samuti paavsti valijate kogu.
konklusiivne, järeldav; lõpetav,
konklusioon, lõpetamine; (kõne
vms.) lõpp; lõpp järeldus.
konkordaat, leping paavsli ja
mingi ilmliku valitsuse vahel vas
tava riigi ja kat. kiriku vaheliste
suhete korraldamiseks.
konkordantne, ühtesobiv; (geo
loogiliste kihtide) rööpne (asend).
konkreetne, kehalik, meeleline;
üksikjuhuline, kindlakujuline, fak
tiline. Vastand: abstraktne.
konnasilm
konkrement, meel., — kivind.
konkretsioon, kokkukasvamine;
kivind; geol., mineraalikambas (või
üksik kristall) mingis muus ki
vimis.
konks, tehn., koormuste haara
mise vahend (haarati); k. e. haak,
abinõu esemete ülesriputamiseks ja
ülalhoidmiseks.
konksuma, konksu tõmbuma,
konkubiin, vabaabielu-naine, sohinaine.
konkubinaat, vaba-abielu.
konkureerima, võistlema,
konkurent, võistleja,
konkurents, võistlus,
konkurss, om. -kursi, os. -kurssi,
kohtulik kord kohtu poolt maksu
jõuetuks tunnistatud võlgniku võ
lausaldajate nõuete ühtlaseks ra
huldamiseks tema järelejäänud va
rast, mis moodustab nn. konkursitombu ja kuulub kreeditoride poolt
valitava konkursivalitsuse korraldusse. Viimane teeb kindlaks kõ
nealuse vara ning selle juurde kuu
luvad nõuded, realiseerib konkursitombu ja rahuldab nõudeid.
konlased, kahepaiksete sugukond
konnaliste seltsist, tugevate tagu
miste hüppejalgadega, meil näit.
(pruun) rohukonn, (roheline) vesikonn ja (suur) järvekonn; suurim
liik — härgkonn (kuni 20 sm pikk)
esineb P.-Ameerikas.
konnakapsas, bot., varsakabi,
konnakarp, karpide (-<%) lubikarbi rahvapärane nimetus.
konnakivi, ränikivi, kvarts (^-).
konnalised, loomaselts kahepaik
sete klassist, vastsetena (kullesed)
elavad vees, omavad saba ja hin
gavad
lõpustega,
valmikuteks
moondumisel kaotavad saba ja lõpused ning saavad kopsud ja ja
lad; munevad vette (konnakudu).
Siia kuuluvad suguk-d konlased,
kärnkonlased jt.
konnaosi, om. -osja, taim os
jade (-^-) perekonnast.
konnarohud, perekond veetaimi,
meil kuni 1 m kõrge liik — hari
lik konnarohi.
konnasilm, ümmargune sarvko-
konneks
631
mu varba seljal jalanõu alatisest
rõhumisest.
konneks, ühendus, nide, seos.
konosseinent, lastikiri, eriti laevalasti-kiri, kirjalik tõend kauba
saatjale kuhugi vedamiseks vastu
võetud kauba kohta.
Konsa,
Amalie,
,,Vanemuise“
näitleja 1886—1926 peam. karak
terosades, * 1873.
konsekutiivne, järgnev; järelda
tav, järelduslik.
konsekutsioon, järgnemine, järg
nevus; järeldus.
konsekventne, järjekindel,
konsekvents, järeldus; järjekind
lus, konsekventsus.
konserv, hoidis («-), säilis,
konservaator, teaduslike kogude
korraldaja ning hoidja.
konservatiivid, vanameelsed, alalhoidlased.
konservatiivne, alalhoidlik, vana
meelne, eriti poliitikas.
konservatism e. konservativism,
vanameelsus, alalhoidlus.
konservatoorium, kõrgem muusi
kakool, muusika-ülikool, näit. meil
Tallinna Konservatoorium.
konservima
e.
konserveerima,
konserviks
tegema,
hoidistama,
konservina alal hoidma.
konsigneerima, dokumentaalselt
tõendama, allkirja või pitseriga
kinnitama.
konsiilium, nõupidamine; nõu
kogu; nõuanne, arvamus.
konsistentsus, koostuvus, tihedus,
eriti poolvedelad aineil.
konsistoorium, vaimulik ülemasutis kirikuvalitsusena ev.-lut. usu
maades. Eesti Evangeeliumi-Luteriusu Konsistoorium koosneb piis
kopist presidendi kohal, ilmlikust
abipresidendist ja assessoritest.
konskriptsioon, kohuslikku sõja
väeteenistusse võtmine e. värba
mine, konskribeerimine.
konsolideerima, kindlustama, ra
jama; ühendama.
konsonant = kaashäälik,
konsonantism, mingi keele või
murde konsonandid, nende esine
miskujud ja omadused.
konstruktiivne
konsonants, muus., kokkukõla,
kooshelisus; kirj., riim.
konsool e. tõend, ehitistel esileulatuv tugiosa mingi teise ehitiseosa kandmiseks või vaaside, skulp
tuuride jne. jaoks.
konsortsium, kooslaskond, eriti
kaubandus-tööstusseltsing.
konspekt, kokkuvõtlik sisuesitis,
sisukokkuvõte.
konspektiivne, kokkuvõtlik,
konspektima e. konspekteerima,
konspekti tegema.
konspiraator, salanõulane.
konspiratsioon, salaliit, salanõu,
eriti valitsuse vastu.
konstaabel, om. -bli, os. -biit, polilseiamelnik: rajooniiilem.
konstant,
püsiv,
muutumatu,
konstantne suurus; bot., püsiliik.
Konstantinoopol (türgi Istanbul),
mitmest osast koosnev Türgi suu
rim linn Bosporuse suubumise ko
hal Marmara merre, ülikooli, u.
700 mošee (vt. bütsantsi kunst) ja
172 kirikuga, paljude ausammaste
ja roomaaegse veevärgiga, suur
kaubanduskeskus siidi, villa, vai
pade,
oopiumi
jm. väljaveoga,
741 000 ei., neist u. 70°/o türklasi.
— Asutatud Bütsantsi nime all,
K-na a. 330 saanud Rooma ja 395
Bütsantsi riigi pealinnaks; 1453—
1923 oli Türgi pealinn.
konstateerima, nentima, niitama,
kinnitama, et see nii on.
konstellatsioon, olude või asja
olude suhe; tähtkuju.
konstitueerima, asutama; kind
lale alusele seadma, põhikorrastama.
konstitutsioon, rajamine, korras
tus; põhiseadus, põhikord; keha
ehitus- ja talitluslaad, kehaolustik.
konstitutsiooniline
monarhia,
riik, mida valitseb rahvaesinduse
poolt piiratud võimuga monarh.
konstitutsiooniline riik, riik, kus
seadusandlik, täidesaatev ja koh
tuvõim on põhimõtteliselt ükstei
sest lahutatud.
konstrueerima, kokku seadma,
koostama, ehitama, tarindama.
konstruktiivne, ehituslik.
konstruktor
konstruktor, ehitaja, koostaja,
konstruktsioon,
ülesehitamine;
ehitus; kokkusead; sõnade jär
jestus.
Konsu järv asetseb Ida-Virumaal,
Illuka v-s, 3,2 km2.
konsul, Vana-Roomas kõrgeim
riigiametnik alates 510 e. Kr., valiti
(2 korraga) 1 a-ks esialgu ainult
patriitside, a-st 366 e. Kr. ka ple
beide seast; kõrgeima riigivõimu
kandjate
nimetus
Prantsusmaal
1799—1804; nüüd ühe riigi amet
nik teises riigis ülesandega hoolit
seda seal esimese riigi ning selle
kodanikkude majanduslike ja kau
banduslike huvide eest.
konsulaat, konsuliamet; konsuli
ametiruum.
konsulent, nõuandja, nõunik,
konsultatsioon, nõuküsimine; ka
nõupidamine.
konsulteerima (kedagi), nõu kü
sima (kelleltki); nõu pidama (kel
legagi).
konsumcerima, tarbima, tarvete
rahuldamiseks ära tarvitama,
konsument, maj., tarbija,
konsummeerima, kokku arvuta
ma; teostama; lõpule viima,
konsumtsioon, tarbimine,
kontakt,
puude,
kokkupuude;
elektrivoolu lülitusseadme osad,
mille abil voolu ühendatakse ja
katkestatakse.
kontaminatsioon, keelel., kokku
sulamine, kahe lähedase sõna vm.
väljendi segakujunemine, näit. pea
le selle + pärast seda
peale
seda või murdeliselt siis + siit ^>
siist.
kontekst, kaastekst; mõtteseos,
sisuline mõttekäik teoses.
kontemplatiivne, sisevaatlev, mõ
tisklev.
kontemplatsioon, sisevaatlemine,
jumaluse vaatlus enese sisemuses.
konterbandist e. kontrabandist,
salakaubavedaja.
konterbant e. kontraband, kau
pade salavedu; salakaup,
kontinent, manner, -maa.
kontinentaalblokaad e. mandrisulg, kaubanduse katkestamine Eu
632
kontr-aur
roopa mandri ja Inglismaa vahel
1806—13, rakendati Napoleon I
poolt Prantsuse mõju tõstmiseks,
kontinentaalne, mandriline.
kontingent, määrosa, esijoones
määrhulk kaupa, mis on lubatud
sisse vedada või toota,
kontinuatiivne, jätkav,
kontinueerima, jätkama,
kontinuiteet, pidevus,
konto, raamatupidamis-arve.
kontokorrent, jätkuv arve, vas
tastikuste nõudmiste ja kohustuste
arve, kus kumbki pool võib olla
võlgnikuks või võlausaldajaks, ole
nevalt saldost.
kontor, asjaajamisruum.
kontorist, kontoriametnik,
kontpuud, perekond põõsaid ja
puid väga kõva ning raske puidu
ga, millest tehakse käepidemeid,
jalutuskeppe jm.; rida liike esineb
ilupõõsastena.
kontra-, ladina eesliide võõrsõ
nus, täh. ’vastu-’, ’vastas-’,
kontraarne, vastupidine,
kontraband = konterbant,
kontrabass e. bassviiul, suurim
ja madalaima häälega viiulikujuline keelpill 4 keelega (mis on
häälestatud kvartidena).
kontradiktoorne, vasturääkiv,
kontradiktsioon, vasturääkimus.
kontr-admiral, admirali (+-) esi
mene aste, vastab maaväe kindral
majorile.
kontraheerima, kokku tõmbama,
koondama; lepingut tegema,
kontrahent, lepinguosaline,
kontraht, om. -ahi, leping,
kontraktsioon, kokkutõmbamine,
-tõmme; keelel., algselt kahte naabersilpi kuuluva vokaali koondu
mine pikaks vokaaliks või difton
giks.
kontramark, vastutäht, pääsme
ärarebitav kontroll-osa.
kontrapunkt, mitmehäälne kokkukõlaline helikäik, kus saatehää
led on meloodiliselt iseseisvad, mit
te lihtsad akordid põhimeloodiale.
kontrasignatuur, kaasallkiri.
kontrast, vastand, vastuolu,
kontr-aur, vastu-aur, auruvedu-
kontraventsioon
rile (-masinale) vastupidise käigu
andmine kiireks pidurdamiseks.
kontraventsioon, seadusest üle
astumine.
kontribiitsioon, kohuslik maks;
(vaenlase määratud) sõjamaks.
kontroll, taatlus, korrapärane jä
relevaatus või -valve; järelevalve
ametnik või -asutis.
kontrollassistent,
karjakontrolli
(■«-) teostav kohapealne ametnik.
kontrollkassa e. automaatkassa,
aparaat sissemaksude registreerimi
seks, kontrollimiseks ja ostusum
ma näitamiseks.
kontrolör, kontrollija,
kontrovers, vaidlusküsimus, tea
duslik vaidlus; lahkarvamus.
kontrrevolutsioon, vasturevolutsioon.
kontsenter, om. -tri, os. -trit, ühi
ne kese; keskme ümber koondatud
ainestik, keskendis.
kontsentratsioon,
keskendus;
koondus, tihendus; maj., (kapitali)
kuhjumine üksiku kätte; omavahe
line seos; keem., (lahuse) kangus,
ühe aine hulk teises aines selle
mingi üksuse kohta.
kontsentratsioonilaager, koondus
laager (sõjavangidele jm.).
kontsentreerima,
keskendama,
koondama, tihendama.
kontsentriline, ühiskeskene.
kontsept, mustand; kavand; kavastis, skeem.
kontseptsioon, mingi mõtte tär
kamine kujutluses; kunstiteose põhi-idee sisemine tajumine; biol,
eostumine (■<—).
kontsern, ettevõtjate ühend, kus
juriidiliselt iseseisvad ettevõtted
suuremal või vähemal määral ma
janduslikult sõltuvad ühendi ettekirjutusist ja korraldusist.
kontsert, avalik muusika-ettekanUe; suurem heliteos mingile män
guriistale sooloesinemiseks orkestri
saatel.
kontsertant, kontsertija.
kontsertima, kontsertida, kontserdin, kontserti andma.
kontsessiivne, möönev, nõustuv,
kontsessioon, nõustumine; amet
633
konvoi
lik luba või eesõigus riigile kuulu
vate varade, esijoones maapõue
varade uurimiseks ja kasutamiseks
või mingiks üldtähtsaks ettevõtteks
(raudtee ehitamiseks ja kasutami
seks mingi aja kestel jms.),
kontsiil, kirikukogu,
kontsipeerima, kavastama
(vt.
kontsept); tärkama; eostuma.
kontuur, piirjoon, äärjoon.
konu, põrniklaste kõvera ning
pehme tõugu nimetus.
konuvaglad, klass rõngusse, lü
lideta merepõhja-loomad.
Konuvere jõgi e. Vigala jõgi,.
Kasari jõe suur ladvaharu, 103
km pikk, algab Rapla khk-st.
konveksne, kumer,
konvektsioon, soojuse levimine
vedelikes ja gaasides aineosakeste
liikumise teel.
konvenients, sobimus; juurdu
nud seltskondlik komme.
konvent, kokkutulek, koosolek;
kokkutuleku-koht (meil esijoones,
üliõpilaskorporatsiooni korter); a-st
1935 meil põllumeeste kohapealse
kutseorg-i ja a-st 1938 üliõpilasorg-i
ametlik nimetus.
konventsionaalne, kokkuleppe-kohane; kujunenud kommete pärane,
harjumuslik, tavaline.
konventsionalism, harjumuslike,,
kulunud vaadete pooldamine.
konventsioon, kokkulepe, eriti
riikidevaheline leping.
konverents, esindajate nõupida
mine, koosolek(ud) riikide või orgide ühiste küsimuste arutamiseks,
konvergeeruma, koonduma,
konvergents, kaldumine, lähene
mine, (kiirte jms.) koondumine.
konversatsioon, kõnelus, vestlus,
keskustelu.
konversatsioonileksikon, tähesti
kulise entsüklopeedia (<-) nimetus.
konversioon,
ümberpööramine
(näit. teise usku); võlatingimuste
pehmendamine võlgnikule.
konvoeerima, konvoi kaitse või
valve all saatma.
konvoi, relvastatud saatekomando; sõjalaevadest kaitsesaade kau
ba- ja veolaevadel.
kouvüluut
634
konvoluut, ürikurull, kokkuseo
tud kirjakimp või aktipakk; suur
kirjaümbrik.
konvulsiivne, kramplik, tõmblev,
konvuisioon, med., äge tõmblus,
tugev vapluskramp.
koobalt, om. -i, os. -it, keemili
ne element (märk Co), aat.-k. 58,94,
erik. 8,9, niklitaoline, punakasvalge värvusega väga sitke metall; esi
neb seotult väävli või arseeniga
paljudes mineraalides.
koobas suurema maa-aluse õõne
na tekib harilikult lubjakivi- või
kipsikihtide kohatisest lahustumi
sest põhjavee toimel; tihti mada
lamas osas mingi veekoguga. Suu
rimaks koopaks üldse on Mam
muti k. P.-Ameerikas, Euroopas
Adelsbergi k. (-%. Vt. ka Fingali
koobas.
kood, kokkuleppesõnastik, milles
iga kindlaksmääratud märk (täht,
silp, sõna, arv jne.) tähendab ter
vet lauset.
koodeks, käsikiri; seadustik.
Koogiste, raudteejaam TallinnaPärnu otseliinil, Lellest 8,4 km.
kookon, mitmete putukate nuk
kude jm. tupp.
kookosjahu, kookospähkli tuu
ma jahvatis, kasutatakse kookide,
küpsiste jne. valmistamisel.
kookospalm, troopiliste ranniku
te väga tähtis kultuurtaim. kuni 30 m kõr
ge, 4—6 m pikkade
sulgjate lehtedega, ku
ni inimpea-suuruste kõvakooreliste
viljade,
kookospähklitega, mil
le tihedast kattest saa
dakse kookoskiudu e.
koiiri ja mille valge
sisu, kookospiim on
toitvaks joogiks ja va
nemais viljades tihe
neb väga rasvarikkaks Kookospalm
tuumaks, mis kuivatapähkliga,
tult kopra nime all on troopiliste
maade peamine kaubaese. K. tüvest
saadakse tugevat tarbepuitu, lehte
dest katusekatet, korve, matte jm.,
mahlast siirupit, palmisuhkrut jne.
koolibrid
kookosõli, kookosrasv, saadakse
kookospähkli tuuma pressimisel,
kasutatakse seebi, küünalde jm. te
gemiseks ning puhastatult kookosvõina toiduks.
kool, om. -a, peani, haigete ini
meste ja loomade ila.
kool, õppeasutis; koolitus (min
gil erialal). Koolikorraldust meil
vt.: Eesti. Haridusolud.
Koola, Vene suur poolsaar Põhja-Jäämere ja Valge mere vahel,
jõe- ning järverikas
kaljulava
tundra ja kasevõsaga, asustatud
peam. laplastega.
koolapähklipuud. puuliigid troo
pilises Aafrikas, haisupuuliste suguk-st. Koolapähklid
sisaldavad
ms. kofeiini ja leiavad kohapeal
kasutamist ergutusvahendina näri
miseks.
koold, om. koolu, kõver, painu
tatud olek.
koolduma, kõverduma,
koole, om. koolme, madal koht
jões; jõekoold (<-).
koolera, pärisk., epideemiline e.
aasia k., komabatsilli tekitatav
raske ning äge nakkushaigus, nak
kab suu kaudu peam. joogi ja söö
giga, tuleb ilmsiks 1—5 päeva jook
sul, avaldub nähtudes nagu oksendus, äge kõhulahtisus, kehatemp-i
langus, janu,
naha sinetumine,
krambid ja nõrkemine, lõpeb 20
—60% juhtumeist surmaga. K. ko
dumaaks on India, eriti Gangese
jõe piirkond, kust ta on korduvalt
taudina levinud Euroopasse. —
Kooleraks (kodumaa-k.)
nimeta
takse ka üht mittenakkavat sa
malaadset sisehaigust, mis tekib
mürgistusest ja roiskunud toitu
dest, eriti suvel.
koolibrid, palju
des liikides esine
vad väga värvirik
ka sulestikuga väi
kesed linnud (väik
seim liik kumalaKoolibri,
sesuuruse kehaga)
Ameerika peam. troopilisis osis;
pikkade tiibade ja naaskelja no
kaga.
koolikohustus
koonus
635
koolikohustus, kohustus lapsi koo
li saata, on meil kehtiv 8—14-aastaste laste kohta, kui 6-aastase
algkooli kursus pole varem lõpe
tatud.
koolinõunik, koolitöö järelevalve
ametnik, 1937 nimetatud koolide
inspektoriks.
koolireform, suuremad muudatu
sed õppe- ja kasvatustöös või koo
likorralduses.
kooliuuendus, uueaegse pedagoo
gika (esijoones ühtluskooli ja töö
kooli e. isetegevuse) põhimõtete
rakendamine õppe- ja kasvatustöös
ning seda taotlev liikumine.
kooljaluu, med., = ganglion; ho
bustel: pätlc (-«—).
kooljas, os. -jat, koolnu, surnu,
koolkond, ühesuunaliste kirjanik
kude, kunstnikkude või teadlaste
rühm, seotud kas oma silmapaist
va õpetaja eeskuju, mingi ühise
põhimõtte või ühisest maa-alalisest kuuluvusest tingitud omapära
susega.
koolma, koolda, koolen, koolsin,
koolis jne., surema.
koolnukangestus, surnu lihaste
kangestumine, mis algab mõni tund
pärast surma ja jõuab lõpule 2
päeva jooksul, hakates siis vähe
haaval kaduma.
koolnuvaatlus, ametlikul korral
dusel teostatav laiba väline üle
vaatus surma ja selle põhjuste sel
gitamiseks.
koolon = kaksikpunkt.
koolrabi — nuikapsas,
kooma, med., meelemärkuseta,
teadvuseta olek, oimetus.
koomik, komöödiakirjutaja; koo
milise osa etendaja.
koomika, naerma ajav, naerutunnet tekitav võime või omadus;
kujuneb iileolekutundest teiste puu
duste või olukordade suhtes, jär
sust ebanormaalsusest, sündmuse
ootusevastasest pöördest e. psüühi
lisest kontrastist (pettumusest) jne.
Vormilt eristatakse kuju-, olukor
ra- e. situatsiooni- ja sõnakoomi
kat, kusjuures sisuliselt igas liigis
leidub nii jäme- kui peenk-t.
koomiline, naljakas, veider, nae
ruväärne.
koon, om. -u, lõug; nina, eriti
loomal (näo etteulatuv osa).
koonal, om. koonla, os. -t, ket
ramiseks koonlalaua külge kinni
tatav lina- või takutuust.
koondama, kokku tõmbama, lü
hendama, vähendama; mat., 1) ühe
suurusi liiteosi ära jätma mõlemal
pool võrdsusmärki; 2) hulkliikmes
sarnaseid liikmeid ühendama; vare
malt tähendas matemaatikas ka;
taandama.
koondlause, lihtlause, millel on
kaks või mitu ühenimelist lauselii
get, näit. kaks alust.
koondrivi, tavaline tihe rivi. Vas
tand: hargrivi.
koonduslaager, suurema hulga
sõjavangide, vaenuliste välismaa
laste (sõja ajal) või riigivastaste
elementide kinnipidamise koht.
Koonga, end. vald Loode-Pärnumaal, Mihkli khk., 2600 ei. (1934),
alates 1. IV 39
moodustab ena
miku Soontaga v-st.
kooniline, koonusekujuline,
koonus e. kuhik, mat., keha, mis
moodustub täisnurkse kolmnurga
ABC pöörlemisest oma kaateti AC
või BC ümber, nn. pöörd- e. püst-
Koonus.
koonus, või keha, mille saame, kui
kõik ringi punktid ühendada min
gi väljaspool ringi tasapinda aset
seva punkti, nn. k. tipuga (neid
ühendavaid sirgjooni nimetatakse
koonuse moodustajaiks). Püstkoonuse ruumala V = xlznr~h, külgpindala S = nrl (kusjuures r =
= BC, h = AC ja / = AB).
koonuslõige
636
koonuslõige,
joon,
mis saadakse pöördkoonuse lõikel tasa
pinnaga: 1) kui lõiketasapind on
risti
pöörlemisteljega, siis
ring, 2) kui ta on
kaldu, siis ellips, 3)
kui ta on paralleelne
moodustajaga, siis pa
rabool, ja 4) kui ta
lõikab mõlemat topelkoonust, siis hüper-
Koorküla
ratakse kahe koordinaadiga: nn.
abstsissiga x ja nn. ordinaadiga y. Ruumis asetsevat
punkti P määratakse kolme lõiku
va sirgega XX1, YY1 ja ZZ1 ning
tema koordinaatideks on x, y ja z..
Y
!
0.
Koonuslõiked.
koopakaru, väljasur
nud karuliik, elas jääaja lõpuni.
kooperatiiv, ühistegelik asutis e.
ühistu, muutuva koosseisu ja ka
pitaliga seltsing oma liikmeile ai
neliste soodustuste muretsemiseks
majanduslike
ühisettevõtete või
oma liikmete töö organiseerimise
teel, kusjuures kasumit jaotatakse
liikmete vahel vastavalt nende osa
võtule ühistu tegevusest.
kooperatsioon,
koostoimimine,
koostöö, koopereerimine.
koopia, ärakiri, järeletehtis.
koopteerima, valitud organi koos
seisu väljastpoolt isikute juurdekutsumisega täiendama.
koopula, side; keelel., pöördsõna
olla vorm aluse ja öeldise side
mena.
koor, om. -i, laulukoor, orkester
või tantsurühm (vt. koori osa draa
ma
tekkimisel); koguduseruu
mist võidukaarega eraldatud kiriku-osa pea-altari asukohaga; ka
empoor (-<-).
kooran = koraan.
Kooraste, vald Loode-Võrumaal,
Kanepi khk., 1895 ei. (1934), ala
tes 1. IV 39 juurdelõikega läänest
ja äralõikega idast.
koordinaadid, arvud, mis määra
vad punkti asukoha sirgel, tasa
pinnal või ruumis, antud (lõiku
vate) sirgete, nn. koordinaattelgede abil. Punkti P koordinaat (vt.
joon.) sirgel OX on x e. OP. Punk
ti P määramiseks tasapinnal võe
takse kaks lõikuvat sirget, nn. tel
ge, XX1 ja YY1, kusjuures P mää
Koordinaadistikud.
1. Punkti P koordinaat sirgel.
2. Punkti P koordinaadid tasapinnal.
3. Punkti P koordinaadid ruumis.
koordinaadistik, geomeetriline ku
jund. koordinaatide määramiseks.
Kui koordinaatteljed on omavahel,
risti, kannab k. karteesiuse koordinaadistiku nime.
koordinatsioon, rinnastus; kokkukõlastus; (elundite) kokkukõlaline koostoimimine; keelet., vt. pa
rataks.
koordineerima, kõrvu e. rinnu
seadma; kokkukõlastama.
koorduma, koorega kattuma.
koorekiht, jõukamad ning selts
kondlikult kõrgemal asetsevad ko
danikud.
koorelahutaja e. separaator, ma
sin koore lahutamiseks piimast
tsentrifuugimise teel.
koorend, kooretaoline kiht.
koorikloomad e. vähid, loomaklass lülijalgsete hõimkonnast, ha
rilikult rindmikust ja tagakehast
koosneva kerega vee-, eriti mereloomad, pea kahe paari tundlate
ga, keha kaetud kõva kitiinkoorikuga, mis on kujunenud välistoestikuks; hingavad lõpustega. Jagu
nevad alamaiks (näit. aerjalalised,
karpvähilised) ja kõrgemaiks väh
kideks (näit. kakandilised, kirpvähilised, kümnejalalised jt. (. Vt.
jõevähk.
Koorküla, end. vald Lääne-Valgamaal. Helme khk., 740 ei. 1934),
koormatis
637
-alates 1. IV 39 on Helme v. lõuna
osaks.
koormatis, see, millega koorma
takse või ollakse koormatud, näit.
avalik k. e. naturaalk. (teetegemise
või küüdikohustus jms.); ajal., ta
lupoegadelt võetud maks mõisa või
riigi heaks, koosnes andamitest (ra
has ja natuuras) ning teost,
koormatus, koormatud olek.
koormis, jur., ajal., — koorma
tis; tehn., — koormus.
koormus, koormatud olek, koor
matus; tehn., mingile toele mõjuv
tungide summa, koormav raskus.
Koort, Jaan, kujur, * 1883, f 1935;
loonud portreid, figuraalseid kom
positsioone ja
hauamonumente,
teotsenud ka maali ja keraamika
alal; on oma käsitluslaadilt lihtne
ja tagasihoidlik, kuid siiski ilme
kas. — Vt. tahvlit 26.
Koort, Alfred, mõtte- ja kasva
tusteadlane, * 1901, Tartu Ülikooli
õppejõud, alates 1938 prof.; aval
danud teoseid ja artikleid.
kooruma, (muna-) koorest välja
tulema; ka koorduma.
koos, mer., sõidusuund, kurss.
Koosa jõgi, Emajõe vasakpoolne
suudmeharu, 7,6 km pikk.
Koosa järv asetseb Koosa jõe lä
hedal, 3 km2.
koosekans, lüh. cosec, vt. trigo
nomeetrilised funktsioonid.
koosinus, lüh. eos, vt. trigono
meetrilised funktsioonid.
kooskõla, muus., akord (-<—); ka
kokkukõla, harmoonia.
koostama, kokku seadma; jur.,
mitme süüteo toimepanijale karis
tuste määramisel kergemaid karis
tusi raskeima karistuse ärakand
misega kaetuks lugema,
koostis, koosseis,
koot (om. koodi) e. pint (om.
pinda), viljapeksuriist pikast var
rest ja selle otsa liikuvalt seotud
puunuiast.
kootama, med., kokku tõmbama,
kootangens, lüh. cot e. cotg, vt.
trigonomeetrilised funktsioonid.
kootus, med., kokkutõmbumine
e. kontraktsioon.
Koppel
koovitajad, linnuperekond rüütlaste suguk-st, näit. meil hariliku
jahilinnuna niisked rohumaadel
suur koovitaja.
kopaalvaik e. kopaal, kopaal- e.
dammarakuuskedelt jm. troopilis
telt puudelt saadav kõva vaik. ka
sutatakse laki ja värnitsa valmis
tamisel.
kopaiivapuud, troopiliste taimede
perekond liblikõieliste suguk-st;
mõned Ameerika liigid annavad
kopaiivapalsamit,
Aafrika liigid
aga kopaalvaiku.
kopeerima, järele kujutama, jäl
jendama; ärakirja või jäljendit te
gema; paljundama.
kopeerpaber, jäljenduspaber, vär
vi andev paber kirjade, jooniste
ja mustrite ülekandmiseks; kalkeerpaber («-); ka fotograafiliste
äratõmmete paber.
Kopenhaagen (taani Köbenhavn),
Taani pealinn Själlandi saare ida
rannikul, Taani väina Sundi ääres,
sõja- ning kaubasadam suure kau
bandusega, masina-, laeva- ja eriti
portselanitööstustega, ülikooli, pal
jude muuseumide ja kõrgemate
õppeasutistega, ühes eeslinnadega
843 000 ei.
Kopernikus [-er-], Mikolaj (ladinapäras. Nicolaus Coppernicus),
poola täheteadlane, * 1473, f 1543;
oma teoses (ilm. 1543), vastupidi
endisele
geotsentrilisele
vaatele,
väitis, et Maa ja teised planeedid
tiirlevad Päikese ümber; tõi seega
pöörde astronoomiasse. — Pilti vt.
tahvlil 24.
kopikas, os. -kat, Vene vaskraha,
Vioo rubla.
kopist, koopiate valmistaja.
Kopli e. Telliskopli, Tallinna
linnaosa Kopli neemel, endiste
suurte tehastega, nüüd Tallinna
Tehnikaülikooli ja Balti Puuvilla
vabrikuga.
koppel, om. kopli, os. koplit, ta
raga ümbritsetud karjamaa.
Koppel, Heinrich, arstiteadlane
ja seltskonnategelane, * 1863; oli
1920—33 kõrva-, nina- ja kurgu-
kopra
638
haiguste prof. Tartu Ülikoolis,
1920—28 esimene Tartu Ülikooli
rektor; avaldanud teaduslikke töid
ja palju artikleid.
kopra, vt. kookospalm.
kopranõre e. kastooreum, kopra
(vt. kobras) eriliste näärmete eri
tis, kuivatatult vaikjas arstim,
kopruina, kohruks muutuma,
kops, rinnaõõnes olev hingamiselund õhkuhingavail selgroogsed.
Inimese k. koosneb kahest poo
lest, kusjuures parem pool jagu
neb kolmeks ja vasak kaheks sa
garaks. K. on ümbritsetud kopsukelmega. Kummassegi kopsupoolde
sissuvad peale veresoonte ja er
kude bronhid e. kopsutorud ja
hargnevad peenimateks tõrukes
teks, mis lõpevad paljude kume
rate süvendite — kopsusompude e.
alveoolidega varustatud õõntega.
Alveoolide seinas olevate jõhvsoonte kaudu toimub verele hapniku
andmine ja verelt süsihappegaasi
vastuvõtmine. Vt. hingamine,
kopsik, tõsteanum.
kopskalalised,
selts
mageveelcalu Aafrikas, Brasiilias ja Aust
raalias, omavad peale lõpuste ka
(ujupõiest kujunenud) kopsu.
kopsiigulised, selts kõhtjalgseid
limuseid, hingavad lõpuste asemel
ühe soonika kehaosaga, näit. nälklased, kannelnälklased, mudakuklased jt.
kopsukatarr e. bronhiit, kopsutorude põletik.
kopsupõletik
e.
pneumoonia,
kopsukoe põletik. Krupoosne e.
äge k. tekib pneumokoki vm. pi
sikute toimel, haarab laialdast kopsuala, algab kõrge palaviku, va
lusate pistete ja köhaga, kusjuu
res haige kopsuosa alveoolid täi
tuvad põletikulise eritisega; omab
kriisi 7.—12. haiguspäeval, mille
järel, kui ei järgne surma, eritis
hakkab vähenema ja kops parane
ma; esineb enamasti täiskasvanuil.
Katarraalne k. tabab väiksemaid
kopsuosi ja tekib tavaliselt mit
mete nakkushaiguste (leetrite, tüü
korallid
fuse, gripi jm.)
järelhaigusena
nende pisikute toimel.
kopsurohud, lehtmetsa-taimede pere
kond
kareleheliste
suguk-st, algul pu
naste, lõpuks siniste
õitega; meil 2 liiki.
kopsutiisikus, vt.
tiisikus.
koptid,
vanade
Kopsurohi.
egiptlaste ristiusuli
sed järglased, säilinud peam. ÜlemEgiptuse linnades, üle 1h milj. is.,
oma iseseisva kopti kirikuga ja
kopti keelega kirikukeelena, mui
du kõnelevad araabia keelt,
kopulatiivne, ühendav,
kopulatsioon, ühendus; su
gurakkude ühinemine, seigumine;
seemendamine e.
viljastamine; aiand., jätka
mine,
vääristusviis
kahe
ühejämeduse tüve ühenda
mise teel.
kopuleerima, ühendama. ]at°?“‘n
koputi, koputusvahend.
koputlus, keha osadele kopu
tamine nende seisukorra arstli
kul uurimisel.
Kopvillem, Jaan, Tallinna Tehni
kaülikooli keemilise
tehnoloogia
prof., * 1885; toimetanud täht
said uurimusi põlevkivi ja tema
saaduste kohta ning avaldanud
neid trükis.
koraal, kirikulaul,
koraan e. kooran, muhameed
laste pühakiri, sisaldab ms. Muha
medi kõnesid, milles ta avaldas,
jumalikke ilmutusi; on lõplikult
koostatud pärast prohveti surma
kaliif Othman’i poolt (u. a. 650);
koosneb 114 peatükist, nn. suurasü
korallid, paljude
ainuõõssete loomade,
eriti kivikoralliliste
ja nende lubiskelettide
nimetus;
moodustavad
soo
jade merede põhjas
kolooniaid, kusjuu
res
nende
kõvad
toestikud, nn. koVääriskorall.
Koralli meri
639
Kördil jeerid
Korallide asundus merepõhjas.
rallisarrad, kujunevad korallrahu
deks. Nn. vääriskoralli kasutatakse
ehteiks.
Koralli meri, Vaikse ookeani osa
Austraaliast kirdes.
korallmadu,
punase-,
mustaning
valgevöödiline
mürkmadu
troopilises Ameerikas, nastiklaste
suguk-st, kuni 70 sm pikk.
korallrahud, korallide (A-) sardadest kujunenud karid jm. kuhjatised soojades meredes, eriti
Vaikses ookeanis; jaotatakse rannakarideks (piki madalaid ranna
vesi), tõkekarideks e. vallrahudeks
(rannast vähe eemal) ja atolli
deks {<-).
koramaaž, solvatu poolt kolman
da isiku saatmine solvaja juurde
asja selgitama ning väljakutset
edasi andma.
koramaator e. kuramaator, va
hendaja aukohtu-asjas, ühe poole
esindaja.
korda e. seljakeelik, selga pikuti
läbiv tugiorgan keelikloomadel (-<—),
nende seas
selgroogsed ainult
loote-eas.
kordaja ehk koefitsient, mat.,
konstantne arv, millega korruta
takse teist, järelseisvat suurust,
näit. avaldises 5 n, 3U x, 0,15 ab ar
vud 5, 3U ja 0,15.
kordarv, algarvude korrutis.
Kordelin [-ün], Alfred, soome
metseen, * 1869, f 1917; pärandas
oma suure varanduse peani, tea
dus- ja kunstialasteks toetusteks.
kordeljeed, frantsisklaste nime
tus Prantsusmaal; Suure Prantsuse
revolutsiooni ajal ühes frantsisk
laste kloostris koos käinud demo
kraatliku poliitilise klubi liikmed,
olid esialgu jakobiinlastega liidus,
hiljem ägedas võitluses,
kordelkeere = iimarkeere.
kordiaalne, südamlik.
Kördil jeeria,
Põhja-Ameerika
kõrgmägine lääneosa.
Lähemalt
vt. Ameerika.
Kordiljeerid, kõrged kurdmäeahelikud piki kogu Ameerika lääne
osa, u. 15 000 km ulatuses, sellest
Põhja-Am. K-d u. 8000 km pikku
ses ja 500 kuni (keskosas) 1500 km
laiuses. Viimased koosnevad kahest
peamisest
mäeahelikust,
millest
idapoolne
kannab
Kaljumägede
kordituina
640
Korintose samba pea.
(<-) nime. Ahelikevahelistes nõgu
des esineb kõikjal kõrbseid või
rohtlasi lavamaid. P.-Am. K-de
kõrgeimaks tipuks on MacKinley
(6240 m, Alaskas). Lõuna-Am. K-de
kohta vt. Andid.
kordituma, kordadena kokku va
juma, kokku varisema.
kordmagu e. kiidekas, mäletsejaliste liitmao kolmas osa.
kordmik, kihtkond.
kordnik,
välispolitsei-ametniku
esimene (alam) aste.
kordon, (kõrgema autähe või kü
bara) lai pael; valveahelik; valve
punkt,
piirivalve-hoone;
aiand.,
nöörpuu.
Kordova = Cordoba,
kordusmärk, muus., kaks punkti
kahel pool keskmist noodijoont,
kahekordse taktijoone ees; nõuab
helindi eelmise osa kordamist, ala
tes eelmisest vastupidisest märgist
või algusest, kui sellist märki pole.
Korea [-ea] (korea ja jaap. Tšosen, ingl. Chosen), Jaapani mägine
poolsaar Ida-Aasias, Kollase ja
Jaapani mere vahel, Korea väinaga
Kiušiust lahutatud, 220 741 km2,
2440 m kõrge, 23 milj. ei., neist u.
0,6 milj. jaapanlast. Ilmastu mandriline. Viljakais orgudes kasvata
takse nisu, riisi, sojaube, tubakat
jm., mägedest saadakse kivisütt,
rauda ja kulda. Pealinn Soul. —
koriskivi
Ajalugu: 1644—1895 Hiina ülem
valitsuse all, siis iseseisev, alates
1905 Jaapani kaitsealune, 1910 lii
detud Jaapaniga.
korea keel osutab sarnasust jaa
pani k-ga, omab palju laensõnu
hiinast jt. naaberkeeltest; kirjakeel
erineb väga kõnekeelest.
koreograafia, tantsuliigutuste ku
jutamine märkide varal; tantsu
juhtimise kunst; tantsukunst,
koreus, kirj., = trohheus.
Korfu (kr. Kerkyra, vana-ajal
Korkyra), suurim ning tähtsaim
Joonia saartest Aadria mere suus,
loodusilus,
viljakas,
586
km2,
106 000 ei. — Vana-ajal tähtis kaubandusriik.
korgas, om. korka, os. -t, koobas,
urgas, õõs; auk jõe põhjas.
korgaskeha, sugutis esinev õõsjalt laienenud veresoontega moo
dustis.
korgitamm, liik tamme, paksu
korgist koorega, mida puudelt võe
takse iga 10 a. tagant; kasvab Pü
renee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas.
korgits, om. -a, korgitõmbaja.
kori, om. korju, leen, seljatugi,
koridor, vahekoda, vahekäik.
korijamb e. koriamb, antiikkir
janduses värsijalg trohheusest ja
jambist: _L kj w _L.
Korijärv asetseb Valgamaal, San
gaste valla lõunatipus, 0,4 km2.
korindid, väikesed tumepruunid
kreeka rosinad.
Korintos, vana-ajal kuulus Kree
ka kaubalinn K. maakitsusel, K.
lahe ääres, nüüd 10 000 ei.
Korintose laht, pikk sopiline merelaht Kreeka kesk- ja lõunaosa
(Peloponnesose) vahel.
Korintose maakitsus, kitsas maa
riba Kreeka keskosa ja Peloponne
sose poolsaare vahel, läbi lõigatud
K. kanaliga.
korintose stiil, vana-kreeka ehi
tusstiil, mis erineb joonia stiilist
(-<-) ainult erinevalt kujundatud,
akantuslehtedega kaunistatud sambapeaga.
koriskivi e. kõris, maavarade
korjakid
tootmisel ülejääv tarbetu kõrvalkivim.
korjakid, siberi rahvas Kamtšatka põhjaosas, u. 7500 is.
korjemaa, (mee)
korjamismaa
(mesilastel).
korjus, (peam. looma) laip.
kork e. korkkude, suuremate
taimede katekude, tavaliselt kerge,
painduv, pruun; selle rakud sisal
davad õhku, kusjuures rakuseinad
on neis esineva rasvja suberiini e.
korkaine tõttu vee- ja õhukindlad.
Kasutatavat korki saadakse peam.
korgitammelt (<-).
Kork, August, eesti rahvusest
Vene kindral, * 1887, f 1937; oli
Vene kodusõjas ms. kommunistlike
eesti vägede staabiülemaks, hukati
Venes vastasrindlasena.
korkima, korgiga sulgema,
korkkorallilised, selts õisloomi,
omavad kolooniaid harunenud telgtoestikuga, näit. veenuse lehvik ja
vääriskorall.
korkvest, korkvöö ujuvahendiks
ja uppuja pääste
vööks.
kormoraanid ehk
kormoranid, vee
lindude perekond
sõudjalaliste selt
sist, näit. meil lähirändajana järvekormoraan; toitu
vad kaladest.
Kormoraan.
Korn,
Arthur,
saksa füüsik, tehnikaülikooli prof.
Berliinis, * 1870; omab suuri tee
neid pilditelegraafi ja -raadio alal.
Kornel, Karl, õigusteadlane, ühistegelane, ajakirjanik ja poliitik,
* 1882; on olnud rahvaesinduskogude liige ja minister,
a-st 1930 ETA dir.
korner,
mänguvälja
nurk; nurgalöök (jalg
pallimängus).
kornet, väikseim vaskpuhkpill
ventiilidega;
ratsaväe noorim ohvit
ser mõnes riigis.
Kornilov [-ii-], Lavr, Vene kind
ral, * 1870, f 1918; oli sügisel 1917
ERL 20. I 40.
641
korrektne
Vene vägede ülemjuhataja, püüdis
võimu haarata A. Kerenski valitsu
selt, langes Lõuna-Venemaal enam
lastega võideldes.
Korolenko [-e -], Vladimir, vene
kirjanik, * 1853, f 1921; elas polii
tilise väljasaadetuna kaua Siberis,
kirjutas miljöökujutuselt tähelepan
davaid ning inimarmastusest kan
tud jutustusi.
koroona, pesadesse aetavate ke
tastega laudmäng kuni 4 osavõtja
vahel ühe ruutmeetri suurusel laual.
Korostovets [-too-], Izmail, Eesti
maa kuberner 1907—15, vanameel
ne, Maailmasõja ajal vene maru
rahvuslik poliitik, * 1863, f 1933.
korp, om. korba, puukoore pind
mised surnud kestad.
korp, om. korbi, kohupiimast täi
dise või kattega sai või kukkel.
korp, om. korbi, zool., = kaaren,
korp., lühend, = korporatsioon,
korporant, korporatsiooni liige,
korporatiivne, korporatsiooniline,
korporatsioonipärane.
korporatsioon, kehakond, ühiseks
otstarbeks liitunud isikute kogu,
näit. Itaalias mingi majandusala
tööandjate ja töövõtjate riiklik
koondis; üliõpilaselus välismärgina
eripäraste värvidega mütsi ja linti
kandvate üliõpilaste intiimorgani
satsioon. Üliõpilask-d tekkisid 19.
saj. algul Saksamaal ja Baltimail,
eesti k-d aga alates 20. saj. algu
sest,. näit. „Vironia“ (1900), „Fraternitas Estica“ (1907), „Sakala“
(1909), ,,Ugala“ (1913) ja ,,Rotalia“
(1913).
korpulentne, kehakas, tüse.
korpuma, korbaga kattuma,
korpus, kere, kogu; kutseliselt
kokkukuuluvate
isikute
kogu,
näit. diplomaatiline k.; suurem
väekoondis 2—-3 diviisist ja mit
mest eriüksusest; üks suuremaid
kirjakraade {<—), tavaline trükikiri,
korrasioon, geol., = tuuleihe.
korrastama, korda seadma,
korreferent, kaasreferent.
korrektiiv, parandusvahend.
korrektne, õige, veatu; korralik,
viisakas.
41
korrektor
korrektor, keele-, eriti trükivi
gade parandaja.
korrektsioon, õiendus,
korrektuur, trükivigade paran
dus; trükivigade parandusleht või
-lehed.
korrelatiivne, vastastikune, vas
tastikku suhtuv, suhtumlik.
korrelatsioon, seos, suhtumus,
korrespondeerima, vastav olema,
vastama; kirjavahetust pidama.
korrespondent, (ajalehe) sõnumi
saatja, kirjasaatja; kutseline kirja
vahetaja käitises; isik, kellega ol
lakse kirjavahetuses või ärisuhetes.
korrespondents,
kirjavahetus;
ajalehe-sõnum.
korrigeerima, parandama,
korrodeerima, söövitama.
korrosioon, söövitus,
korrumpeerima,
korruptsiooni
tekitama, kõlbeliselt laostama.
korruptiivne,
korruptsiooniline,
kõlvatu.
korruptsioon, kõlberüüste; kõl
beline laostumus, eriti ametnikku
de altkäemaksu-võtlikkus.
korrutama, mat., võrdsete liide
tavate summat leidma, näit.: 5 + 5 +
+ 5 + 5 = 5-4 = 20; seejuures 5 on
korrutatav, 4 — korrutaja ning 20
— korrutis; korrutatavat ja korrutajat nimetatakse ka tegureiks;
korrutamise märkideks on • ja
X; tehn., kahte kuni mitut lõnga
üheks lõngaks kokku keerutama,
korsaar, röövlaev; meriröövel.
korsett, (naiste) nöörpihik.
Korsika (pr. La Corse), Prant
suse mägine (kuni 2710 m kõrge)
saar Vahemere põhjaosas, 8722
km2, 323 000 ei. (1936); asusta
tud itaalia päritolu korsiklastega
(peam. kalurid ja karjused). —
Kuulus 1299—1768 Genua riigile,
müüdi 1768 Prantsusmaale.
korso, pidulik ringsõit linnatäna
vail lilledega kaunistatud vankreis;
suur linnatänav Itaalias.
korstnaskadu, soojuse kadu korst
nas, mis on tingitud sellest, et (ku
ni 200°) kuumad suitsugaasid vii
vad endaga kaasa osa (8—20%)
põletises peituvat soojust.
642
Kose
korstuik, korstnapühkija,
kortel, om. kortli, os. kortlit, en
dised mõõduühikud: 1U toopi ja
V4 küünart.
kortermeister, sõjaväeosa varus
tamist ja majutamist korraldav
ohvitser, meil alates 1934 varaohvitser.
kortslehed, taimeperekond roosõieliste suguk-st, meil näit. harilik
kortsleht e. kasterohi, karvane püsiktaim neerjate lehtedega.
korund [-11-], väga kõva mineraal,
alumiiniumihapend. Tume ning lä
bipaistmatu korund on s m i r g e 1,
mida kasutatakse poleerimiseks ja
ihumiseks. Eredavärviline korund
on kalliskivi: rubiin (punane) ja
safiir (sinine). Tehiskorund sarnleb loomulikuga.
korup, reele pealepandav selja
tugi e. leenkorv.
korvama, asendama; tasuma,
korvett, väike ning kiire fregatitaoline puri-sõjalaev.
korvpall (ingl. basketball), palli
mäng kahe 5-liikmelise meeskon
na vahel, kusjuures püütakse palli
võimalikult rohkem kordi visata
vastasrühma korvi.
kõrvus, asendus; tasu, vastutasu,
kompensatsioon.
korvõielised, kaheiduleheliste klas
si liigirikkaim sugukond (u. 13 000
liiki), mille esindajate väikesed üksikõied on laiemal põhjal tihedalt
koondunud
üheks
terviklikuks
korvõisikuks, kusjuures viljad sa
geli on varustatud karvatutiga.
Meil kuuluvad siia näit. hunditu
bakad, jaanikakrad, ohakad, sigu
rid, takjad, võililled jpt. perek-d.
korüfee, koorijuht vana-kreeka
näitelaval; koori pealaulja; mingi
eriala juhtiv esindaja.
Košciuszko [-stsjuško], Tadeusz
[-e'uš\, Poola väejuht, * 1746,
t 1817; osutas suurt kangelaslik
kust Dubienka juures 1792, sai
1794 diktaatoriks, sõdis esialgu
edukalt preislaste ja venelastega,
sai aga sama aasta sügisel venelas
telt lüüa ning langes vangi.
Kose, kihelkond Ida-Harjumaal,
Kose
vastu Järvamaad, koosnes kuni 1.
IV 39 Alavere, Ravila, Kuivajõe ja
Tuhala v-st, Triigi v. enamikust
ja Rae ning Peningi v. osadest,
ilma kahe viimaseta kokku u. 700
km2 ja 8726 ei. (1934). Khk-st saab
alguse Pirita ning voolab läbi Jä
gala jõgi. Asustus on tihedam vil
jakamas kesk- ja lääneosas, kuna
idas laiuvad metsad ja sood. Kes
kuseks on K. alevik kiriku juures.
— Khk. on loodud juba 13. saj.
algul; praegune kirik pärineb a-st
1858.
Kose, end. vald Virumaal, Vai
vara khk., Narva jõe taga, 1287 ei.
(1934), alates 1. IV 39 nimetatud
Piiri v-ks.
Kose jõgi, vt. Päärdu jõgi.
kosjad, rahvakombeis abiellumiseelsed käigud mõrsjakoju abielu
sobitamiseks.
kosk, kärestik, tugeva ning jär
gulise kallakuga kiirevooluline koht
jões; rahvakeeles tähistab ka juga.
koskel, om. koskla, vt. kosklad.
koskel, om. koskli, kuusekoore
tükk (katuse tegemiseks); puukoo
rest mets-mesipuu.
Koskel (kuni 1935 Johanson),
Alma, naisorg-ide ja naiskutsehariduse tegelane, * 1886; a-st 1919
Tartu Naisühingu kutsekooli juha
taja; avaldanud kirjutisi ajakirja
des ja raamatuis.
Koskenniemi,
Veikko
Antero
j-nd-], soome kirjanik ja kirjan
dusteadlane, prof. Turu ülikoolis,
* 1885; avaldanud vormikindlaid
luuletusi, esseid ja uurimusi.
kosklad, veelindude
perekond
partlaste suguk-st, teravahambulise
pika nokaga, näit. meie rannikuil
jää- ja rohukoskel; toituvad ainult
kaladest.
koskuma, kõvaks, kangeks tõm
buma.
kosmeetika, iluravi, kunst keha
ilu alal hoida ja suurendada.
kosmeetikum, iluravi-, kosmeeti
line vahend.
kosmiline, kogumaailmne.
kosmo-, kreeka eesliide võõrsõ
nus, täh. ’maailma-’.
643
kostüüm
kosmogoonia, õpetus taevakeha
de tekkimisest ja kujunemisest.
kosmograafia, taevakehade, maa
ilmaruumi ja selle nähtuste kir
jeldus.
kosmoloogia,
õpetus kosmose
ehitusest ja maailmakorrast, me
tafüüsika ja loodusfilosoofia osa.
kosmopoliit,
maailmakodanik,
kosmopolitismi pooldaja.
kosmopoliitne,
ülemaailmaline,
üldlevinud; kosmopoliidipärane.
kosmopolitism,
maailmavaade,
mille järgi kogu inimkonna huvi
sid ja heaolu tuleb hinnata kõr
gemaks üksiku rahva või riigi hu
videst ning heaolust.
kosmos, maailmakord; koguilm,
kogumaailm (kõigi taevakehade ja
Maaga).
Kossuth [-Š5-], Lajos [-5], Ungari
diktaator, * 1802, f 1894; sai võit
luses Austria vastu 1848 diktaato
riks, kuulutas 1849 Ungari vaba
riigiks, oli samal aastal sunnitud
võimu üle andma A. Gorgey’le («-).
Kostariika e. Costarica, vabariik
Kesk-Ameerika lõunaosas, vulkaa
niline mägismaa tervisliku ilmas
tuga, 58 000 km2, 578 000 ei. (1935).
Maa on väga viljakas, andes roh
kesti banaane,
kakaod, kohvi,
suhkrut ja riisi. Pealinn: San
Jose. — K. alistati u. 1520 His
paaniale, vabanes sealt 1821, sai
iseseisvaks riigiks 1839.
Kostel, om. Kostla, mehenimi.
Kostivere urked, mitmesugused
õõnsused Jõelähtme jõe maa-aluse
osa pealsetes paekihtides.
kostja, tsiviilprotsessis see, kelle
vastu on tõstetud hagi.
Kostroma [-maa], Volga ülem
jooksu põhjapoolne haru, 360 km
pikk; linn eelmise suudmel, linatöönduse, kaubanduse ja ehitusmälestistega, 91 000 ei.
kostuma, vees pehmuma ning
laostuma.
kostümeerima, mingisse erilisse,
näit. maskiülikonda rõivastama.
kostüüm, ülikond; mingi eriülikond (näit. näitelaval); jakist ja
seelikust naiserõivas.
kostikoht
644
kosukoht e. kosula, suvituskoht
e. kuurort, ravikoht.
košcnill, kuivatatud košenillitäid
(kilptäilaste
suguk-st), tooraine,
millest saab mürgitut punast vär
vi — karmiini.
košer, sünnis, sobiv, puhas.
Košice, tööstus- ja kultuurilinn
Slovakkia idaosas, Ungari piiri lä
hedal, 70 000 ei.
košmaar, luupainaja,
koteerima, väärtpaberit börsile
laskma e. turustama; ka noteeri
ma (hinda ja väljalangemist),
koterii, kildkond, klikk,
kotermann (sks. Klabautermann),
Lääne- ja Põhjamere laevameeste
ebausus laevahaldjas.
kotik, merikaru e. kasukhüljes,
peam. Beringi meres elav hülgetao
line loom merilõvilaste suguk-st;
annab pehmevillalist karusnahka,
kotikut.
kotiljon, prantsuse mitmetuuriline seltslconnatants kingituste ja
gamise jm. naljadega.
kotjas, os. -jat, kotitaoline.
Kotka, Soome sadamalinn Soo
me lahe idaosa ääres, metsasaa
duste väljaveo ja töötlusega, 20 000
elanikku.
Kotkarist,
Kaitseliidu
viieklassiline
autäht, asut.
1928.
kotkas, kulliliste seltsi
paljude
röövlindude
Merikotkas,
nimi,
näit.
merik., kaljuk., kala-, konna-, ma
du- ja raisak.; vana-ajal Idamail
jumalate, siis Rooma riigi sümbol,
hiljem esineb paljude riikide vap
pides ühe või kahe peaga linnuna.
Kotkas, om. Kotka, mehenimi;
tähtkuju põhjataevas, Linnutees
(sinna kuulub ms. Atair).
Kotšinhiina
(pr. Cochinchine),
Prantsuse Indo-Hiina osa Mekongi
suudmealal, niiske ja ebatervislik,
kuid väga viljakas (eriti riisikas-
kraasnalased
vatusega), 65 000 km2, 4,6 milj. ei.
(1936). Pealinn Saigon.
Kotzebue [-billi], August v., saksa
kirjanik, * 1761, f 1819; tootis
massiliselt menukaid, kuigi väikese
kirjandusliku väärtusega näiden
deid, juhtis ms. kutselist saksa
teatrit Tallinnas 1812—13.
kottseened, seente klass, mille
esindajate eosed tekivad erilistes
eoskottides. Siia kuuluvad näit.
pärm- ja jahukaste-seened.
koturn, näitleja kõrge tallaga
jalanõu vana-kreeka draamas.
kouss, metallrõngas vm. -raam
nööri otsas aasa või purjes ava
moodustamiseks.
Kovno [Lo'-] (vn.) = Kaunas,
k.-p., lüh. sõnast keemispunkt.
kr., lühend sõnast kroon või
sõnast kreeka.
kraad, astmiku jaotus-osa, pü
gal, eriti termomeetril (viimasel
vastav kindlale
soojusvahe-iihikule), märgiga °; kaarekraad: V360
osa ringist; nurga mõõduühik, nur
gakraad: V90 osa täisnurgast (1° ja
guneb 60 minutiks ja 1 min. 60 se
kundiks); piirituse kanguse ja mõõ
du ühik.
Vt. ka akadeemiline
kraad, gradeerima ja gradueerima.
kraal, kahvrite ja hotentottide
ringjalt ümber väljaku asetsevate
elamutega küla.
kraan, vedelikkude ja gaaside
voolu reguleer- ja tõkkevahend to
rudes ning
anumais;
koosneb
kraanikojast ja pööratavast kraanikoonusest.
kraana, raskuste tõstmise masin
töökodades, raudteejaamus, sadamais, ehitiste püstitamisel jne.;
esineb paigalseisvana või liiku
vana.
kraasid,
tööriist
kiudainete ketrusele
ettevalmistamiseks
(kraasimiseks).
kraasnalased ehk
Kraasna maarahvas,
Kraasid
Kagu-Eestist u. 16.
saj. lõpul endisse Pihkva kuber
mangu Kraasna ümbrusse välja-
kraater
645
rännanud eestlased; säilinud vä
hesed.
kraater, om. -tri, os. -trit, tulemäe kausjas purskeava.
krabi, zool., vt. krabilised; gooti
ehituskunstis lehe- või lillekujuline ehisviilu-kaunistis.
Krabi, end. vald Võrumaa lõu
napiiril, Rõuge khk., 904 ei. (1934),
alates 1. IV 39 kuulub Varstu
valda.
krabilised e. lühihännalised,
ümariku
pearindmiku ja selle
alla peidetud lühikese
tagakehaga
vähid
Krabi.
kümnejalaliste seltsist,
enamasti mereloomad, mitmed söö
davad. Siia kuuluvad näit. taskukrabi, rannakrabi (peani. Põhjaning Vahemeres), karbihoidja (ema
sed limuste karpides), maakrabi
Antillidel), jaapani hiidkrabi (kere
läbimõõt kuni 50 sm) jt.
Kraepelin [krepeliin], Emil [-iil],
saksa arstiteadlane, uueaegse psüh
hiaatria rajaja, * 1856, f 1926.
krahh, om. -i, järsk majandus
lik kokkuvarisemine.
krahv, algselt mitmesuguste kõr
gemate ametnike, esijoones maa
valitsejate ja väepealikute nime
tus; muutus viimaks aadlitiitliks.
Vt. aadlitiitlid, earl ja count.
Kraina, alates 1919 Jugoslaavia
mägine loodepoolseim osa Saava
ülemjooksu ümbruses, asustatud
peam.
sloveenidega.
1335—1918
kuulus Austriale.
Krakatau,
väike
vulkaaniline
saar Sunda väinas, erakordselt
suurte pursetega 1883 ja 1930/31.
krakelüürid, erilise kunstilise mõ
ju saavutamiseks tehtud
praod
portselani glasuuris või klaasi ja
pildi pinnas.
Krakov, kindlustatud linn Lääne-Galiitsias, end. Poola edelaosas,
tähtis kaubanduskeskus Visla lää
nekaldal, teaduslike asutiste (üli
kool a-st 1364) ja rohkete ehitusmälestistega, 238 000 ei. (1936). —
Oli 1320—1609 Poola kuningate
asulinn,
hiljem
kroonimispaik;
Krasnoarmeisk
Tulemägi kraatriga.
1795—1809 ja 1846—1918 kuulus
Austriale, 1919—39 Poolale, 1939
vallutatud sakslaste poolt.
krakovjakk [-jakk], levinud poo
la rahvustants 2Ai-taktis.
kramp, med., üksikute või pal
jude lihaste ebatahtlik, mõnda ae
ga kestev tugev kokkutõmme, põh
justatud haiguslikest närviärritustest, eriti muudatustest pea- või
seljaajus. Esineb kohalikuna või
üldisena. Vapluskrambi puhul va
helduvad kokkutõmbed ja lõtvumised kiiresti.
kramp, värava või ukse sulge
mise vahend: raudliist ukse kül
jest kuni obaduseni piidas.
krampima, (ust) krampi pane
ma; med., krampides olema.
kranioloogia e. koljuteadus, õpe
tus peam. inimese koljudest,
krapp, puust karjakell.
Krasinski [-i'n/-], Zygmunt [zõp-j,
krahv, poola romantiline luuleta
ja, * 1812, f 1859; avaldas lüüri
kat ja draamateoseid; eesti k. ilm.
1930 „Irydion“.
Krasnaja Gorka, kindlus Soome
lahe idasopi lõunakaldal, Lenin
gradi lähedal.
Krasnoarmeisk (end. Jalta), su
vituslinn Krimmi lõunarannikul,
end. keiserlike suvilossidega, 29 000
elanikku.
Krasnodar
646
Krasnodar [-dar] (end. Jekaterinodar), linn Loode-Kaukaasias, Kubani jõel, õlitööndusega, 219 000
elanikku.
Krasnogvardeisk (end. Gatšina),
linn ja raudteesõlm Leningradist
lõunas, 19 000 ei.
Krasnojarsk, tööstuslinn Siberis,
Jenissei ülemjooksul, Siberi raud
tee ääres, 101 500 ei.
Krasnõi (end. Krasnoje Selo).
linnake Leningradi lähedal.
Krassin, Leonid [-i'd], Nõuk.-Ve
ne diplomaat, * 1870, f 1926; eten
das silmapaistvat osa suhete jalu
leseadmisel välisriikidega, oli elu
lõpul saadikuks Pariisis ja Londo
nis.
kratt, eesti rahvausundis kunst
likult tehtud varavedaja; ka var
ga nimetus.
krattima, varastama.
Krause, Johann Wilhelm, saksa
klassitsistlik arhitekt, * 1757, f 1828;
teotses alates 1797 Tartus, kus ehi
tas muude hulgas ülikooli peahoo
ne (vt. tahvlit 7).
kravatt, kaelaside, lips.
kreatuur, loodud olend; kõne
keeles: vilets olend.
krediidimajandus, uueaegne ka
pitalistlik majandusvorm, kus su
laraha asendatakse käibel mitme
suguste krediididokumentidega na
gu veksel, tšelck jt.
krediiditurg, krediidinõudjate ja
-pakkujate kokkusaamise koht (pan
gad ja börsid); krediidinõudmine
ja -pakkumine.
krediidivõime, krediidivõtja vas
tutusvõime krediidi eest.
krediit, võlausaldus, usaldusel
põhinev vabatahtlik raha vm. väär
tuse laenutamine ühelt isikult, et
tevõttelt või asutiselt teisele — tea
tava kasumi eest; laen. Liigitus:
1) isiklik krediit, mille aluseks on
isiku tublidus ja ausus; 2) reaalkrediit, mida tagab mingi varan
dus.
krediitasutis e. krediidiasutis, et
tevõte, mis annab, võtab ja vahen
dab krediiti.
krediiti avama, laenu lubama.
Kreeka
krediitima e. krediteerima, kre
diidiga varustama, hüvistama; kree
ditisse (<-) kandma.
krediitkiri e. kreditiiv, panga
käsk teisele pangale, et see mak
saks ettenähtud kolmandale isi
kule teatud summa.
krediitpaberid e. krediididokumendid, väärtpaberid, mille alu
seks on krediiditehingud. Siia kuu
luvad vekslid, tšekid, pangatähed,
obligatsioonid jm.
krediitpank, peamiselt tööstusja kaubandusettevõtteid finantsee
riv ja aktsiaid väljaandev pank.
Krediit-Pauk A/S., Eesti kom
mertspank Tallinnas, asut. 1907,
praeguse nime saanud 1929; pal
jude osakondadega. On tõhusalt
kaasa aidanud Eesti majandus- ja
tööstuselu arendamisele. Põhika
pital 1. 1 1939 1,4 milj. kr., bilansisumma 36 028 192 kr.
krediteerima = krediitima.
kreditiiv e. akreditiiv = krediit
kiri.
kreedit (lad. credit, ’ta usaldab’),
raamatupidamisarve parem pool,
kuhu vara arves kantakse välja
minekud, vara vähenemine, isik
likus arves — ettevõtte võlad isi
kule, kapitali ja kohustuste arves
kapitali ja kohustuste suurene
mine, kasu ja kahju arves — too
gid ja kasumid. Vrd. deebet.
kreeditor, võlausaldaja, võlastaja, võlguandja.
kreedo (lad. credo, ’usun’), usu
tunnistus; tõekspidamine, veendu
mus.
Kreek, Cyrillus, helilooja ning
muusikaõpetaja, * 1889; loonud
rahvaviisilisi jm. koorilaule; pea
teos: „Requiem“ (1929) kreeka-katoliiklastele.
Kreeka (kr. Hellas) e. Kreeka
maa, kuningriik Balkani poolsaare
lõunaosas, põhja poolt piiratud Al
baania, Jugoslaavia ja Bulgaariaga
ning kirdes Türgiga, mandriosa merelahtedega tugevasti liigendatud,
hulga juurdekuuluvate
saartega
naabermeredes (suurim neist Kree
ta), 130 199 km2, 6,7 milj. ei.
kreeka filosoofia
647
(1934), peam. kr.-kat. usku uuskreeklased. Kr. on keskmise kõr
gusega mägismaa (kõrgeim tipp
Olümpos 2918 m ü. mp.), peam.
lubjakivimägedega, sügavate orgu
dega nende vahel, kus kasvatatak
se nisu, maisi, otra, õlipuid, viina
marju, puuvilja, tubakat jm. Il
mastu: kuum vihmatu suvi ja peh
me sademeterikas talv. Mägedes on
arenenud karjandus lamba- ja kitsepidamisega, vähemal määral ka
mäetööndus. Välja veetakse tuba
kat, veini, puuvilja, rosinaid jm.
Rahvaharidus on madalal järjel,
hoolimata koolikohustusest 7.—12.
eluaasta piires. Riigikord: kuning
riik kahekojalise
parlamendiga.
Pealinn: Ateena. Rahaühik: drahm.
Vt. pilti lk. 47.
Ajalugu. Kuni 13. saj-ni e.
Kr. valitses K. alal egeuse kul
tuur (^-), mille kandjate rahvus
praegu on veel kindlaks tegema
ta. Alates u. 12. saj-st toimus
kreeka eri suguharude sisserändamine põhja poolt (1. kolonisat
siooni 8.—6. saj-ni jätkus kreek
laste ekspansioon ja kolooniaid ra
jati mitmel pool Vahemere ning
Musta mere mail (2. kolonisatsioon).
Sisserände järel asutatud
linnriikides
(Ateena, Sparta jt.)
esines korduvalt võitlust võimu pä
rast algul kuningate ja aadli, hil
jem peam. rikaste seisuse ja liht
rahva vahel. 5. saj. I poolel KreekaPärsia sõdades tõrjuti tagasi pärs
laste sissetung, mille järel algas
silmapaistev kreeka kultuuri õit
seng. 4. saj. II poolel e. Kr. alis
tati K. Makedoonia kuningriigile.
Aleksander Suure ajast peale al
gas kr. kultuur oma võidukäiku
Idamail, samal ajal ka ise hommikumaisi mõjustusi vastu võttes
(hellenism). Alates 2. saj. keskelt
e. Kr. kuulus K. Roomale, a-st
395 p. Kr. Bütsantsile. 4.—12.
saj-ni kannatas K. korduvalt ger
maanlaste, slaavlaste jt. rahvaste
sissetungi tõttu. 15. saj. keskel
alistati K. Türgi poolt, kelle võimu
alt suudeti vabaneda alles mässu
kreeka kirjandus
liikumise ajal 1821—28. 1830 kuu
lutati Iv. iseseisvaks kuningriigiks.
Pärast iseseisvuse saavutamist on
K-l 19. ja 20. saj-1 korduvalt tul
nud üle elada suuri sisevastuoludest ja välislconfliktidest võrsunud
raskusi.
Maailmasõjast K. võttis
osa liitlaste poolel.
kreeka filosoofia omab põhjapa
nevat tähtsust Euroopa filosoofia
kujunemisel. Kr. vanad loodusfilosoofid püüdsid maailma ja loo
dust seletada, otsides algaineid.
Pythagoras nägi arvudes kõiksuse
alust. Eleaatlik kool õpetas pan
teismi. Sofistid oma mõisteliste spe
kulatsioonidega arendasid kõne
kunsti. Sokrates õpetas õiget mõt
lemist ja kõlblat elu. Platoni idee
deõpetuses ja Aristotelese empiris
mis ning loogikas saavutas kr. f.
oma haripunkti ja on mõjustanud
järgnevaid aegu siiani. Epikuurlaste ja stoikute eluõpetus ning
uusplatoonikute müstika olid kr.
f. uuemaiks avaldusiks.
kreeka-katoliku kirik = hommikumaa-õigeusu kirik.
kreeka keel kuulub indo-euroopa keelkonda. Vana-kr. keelena oli
ta laialt tarvitusel peale kodumaa
veel Kreeka asumais Väike-Aasias,
Lõuna-Itaalias ja saartel, jagune
des paljudeks murdeiks, mida lii
gitatakse ida- ja läänemurrete
rühmaks. Ühtlane kirjakeel aren
dati 4. saj-1 e. Kr. atika ühiskee
lest, mis mõne järgneva saj. jook
sul sai täieliku ülekaalu teiste
murrete üle. Uus-kreeka kirjakeel
ja murded põlvnevad kõik atika
ühiskeelest, erinedes sellest aga
tugevasti nii häälduselt kui vor
miõpetuselt ja sõnavaralt.
kreeka kiri on u. 11. saj. lõpul e.
Kr. föniiklastelt laenatud ja hiljem
edasi arendatud. Vt. tabelit lk. 648.
kreeka kirjandus on oma aren
gus jälgitav alates 9. saj-st e. Kr.,
missugusest ajast pärinevad Homerose eeposed ,,Ilias“ ja „Odüsseia“. 8. saj-1 e. Kr. tekkis müüte
käsitlevate eeposte kõrvale
ka
didaktiline eepos (Hesiodos). Hil-
jem (7., 6. ja 5. saj-1) tõusis sil
mapaistvale kohale iüüriline luule
(Alkaios, Anakreon, Sappho, Pindaros), mis esines kas üksiku
isiku või koori poolt ettekanta
vana (monoodiline ja kooriliiürika). 5. saj-1 e. Kr. tõrjusid lüü
rilise luule tagaplaanile tragöödia
(Aischylos, Sophokles, Euripides)
ja komöödia (Aristophanes). Pa
ralleelselt lüürika ja draamaga
arenes teadmisliku sisuga, peam.
filosoofiline ning ajalooline proo
sa (Platon, Aristoteles, Herodotos,
Thukydides, Xenophon). 5. ja 4.
saj-1 omandas eriti tähtsa koha
retoorika (Lysias, Isokrates, De
mosthenes, Aischines). 4. saj. tei
sest poolest e. Kr. alates tõusid
silmapaistvale positsioonile kr. kir
janduse arengus uued kultuuri
keskused
väljaspool
emamaad
(Aleksandria ajajärk, •<-).
Järg
nevail saj-eil on kr. kirjanduse
kreeka usund
tähtsamaiks esindajaiks historiograaf Polybios (2. saj-1 e. Kr.), elu
lugude autor Plutarchos (1. saj-1
p. Kr.) ja satiirik Lukianos (2. saj-1
p. Kr.). Keskaja kreeka e. bütsantsi kirjandusele (6.—lõ. saj.),
on karakteristlik usulise luule vil
jelemine ja teaduste harrastus.
Uuskreeka kirjandus on arenenud
alates 19. saj-st Lääne-Euroopa
mõjustustel.
kreeka kunst kreeka rahvuse
kantuna sai alguse u. 1000 aastat
e. Kr., kuid jõudis õitsengule 5. ja
4. saj-1 e. Kr. (kr. klassikaline
kunst).
Hellenistlikul ajajärgul
(3.—1. saj. e. Kr.) etendasid sil
mapaistvat
osa
kunstikeskused
Väike-Aasias
(Pergamon kuulsa
Zeusi altariga, Rhodos, mille kool
kond ms. arvatavasti on loonud
Milose Venuse kuju, jt.), Süürias
(Antiookia) ja Egiptuses (Alek
sandria); ühtlasi pääsesid sel ajal
kr. kunstis maksvusele tugevad
idamaised mõjud.
Arhitektuuri
tähtsamaks
alaks
oli Kreekas
templiehitus, mis arenes kolmes,
üksteisest peam. sambavormi poo
lest erinevas stiililaadis: dooria,
joonia ja korintose stiilis (vt.
neid).
Skulptuur on
esindatud
ümarplastikaga ja rohkel määral
ehitiste kaunistamiseks rakenda
tud reljeefiga. Selle ala silma
paistvamaiks meistreiks olid Polykleitos, Pheidias (5. saj-1 e. Kr.),
Skopas, Praxiteles, Leochares (4.
saj-1 e. Kr.) jt. Kõrgtasemelise
maalikunsti alalt on säilinud peale
vaasimaalide vaid koopiaid. —Pilte vt. tahvlil 28.
kreeka usund tundis ja austas,
loodusjõudusid isikustatud juma
lustena. Kaosest tekkisid Uranos ja
Gaia (Taevas ja Maa); neist põlv
nesid titaanid (Kronos, Rhea, Pro
metheus), keda välja tõrjusid Olümpose jumalad: Zeus, Hera, Ares,
Apollon, Artemis, Athena, Aphrodi
te, Demeter, Hermes, Hephaistos,
Poseidon jt. Peale nende esines,
palju väiksemaid jumalaid nagu
Dionysos e. Bakchos (kelle kaas-
kreem
konda kuulusid Paan, nümfid ja
saatürid), Persephone jt., lisaks 9
muusat, eraldi rida merejumalusi
(Proteus, Triton jt.). Surnute hin
ged läksid ühisesse manalasse, Hadesesse. Pühad hiied ja templid
olid jumalate asukohtadeks. Juma
lateenistus oli riiklikuks kultuseks;
preestrid esinesid vaid oraaklite
juures, kuna üldine preestriseisus
puudus. Kr. usundi allakäik toimus
klassilisel ja hellenistlikul ajastul,
mil müüdid tunnistati inimlikeks
leiutisteks ja maailma asju püüti
filosoofiliselt ning loodusteadusli
kult seletada. Rahvausund sai siis
eraasjaks, kusjuures toimus ka mit
mesuguste usundite segunemine.
kreem, pehme salv naharaviks;
vahustatud toit; kollakasvalge.
„KreenbaIt“, a/s., kahe — Kreen
holmi ja Balti puuvillavabriku too
dete ühine müügikoht Tallinnas,
asut. 1928.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Ma
nufaktuuri O/ü., puuvilla ümber
töötamise vabrik Narvas, asut. 1857.
Kreeta, Kreeka suurim saar Va
hemeres, 8287 km2, 387 000 ei.; mä
gismaa, mille viljakais orgudes kas
vatatakse viinamarju ja oliive; asus
tus peam. põhjarannikul.
Krefeld-Uerdingen [ür-], tööstus
linn Saksamaal, Reini lähedal, siidija sametitöönduse keskus, 167 000
ei. (1937).
kreis, väiksem haldusüksus Sak
sa riigi mitmes osas; Baltimail ve
neaegne maakond.
kreisikohus, kolmest aadlikust
ja kahest talupojast koosnev ko
hus Eestimaal 1816—89 ja Liivimaal 1819—89, oli üleminstantsiks
kihelkonnakohtule.
kreiskool, 2-—3 õppeaastaga täi
enduskooli tüüp Baltimail alates
1804, a-st 1872 muudetud linna
kooliks.
kreissaag = ketassaag,
krematoorium,
surnupõletamisasutis; koosneb matusetalitus- ja
tuhastamisruumist (viimane põletamisahjuga, kus temp. tõstetakse
kuni 1000°-ni).
649
Krcugeri kontsern
kreml, kindlustatud linnasüda
vene linnades, näit. Moskva Kreml,,
tugevate müüride ja tornidega.
kremortartar, puhastatud viinakivi, valge pulber, koogitaigna kergitusvahend.
kreoliin, tumepruun vedelik de
sinfitseerimiseks.
kreoolid, (peam. Lõuna-)Ameeri
kasse rännanud hispaanlaste jm.
romaani rahvaste puhtaverelised.
järglased.
kreosoot, olijas, mürgine, teravalõhnaline
desinfitseeriv
vedelik
pruunsöe- ja pöökpuu-tõrvast jm.,
kasutatakse puidu impregneerimiseks, ravimiks jne.
krepdešiin (pr. crepe de Chine),,
õhuke kreppsiidriie, hiinakrepp.
krcposteerima = kinnistama,
krepostimaks — kinnistusmaks.
krepp, krobelise pinnaga riie;
leinaloor.
krepp-paber,
krussitud
õhuke
siidpaber.
kresku e. kresla, korupiga regi
kresoolid, orgaanilised ühendid
puidu- ja kivisöetõrvas; kasutatakse
desinfektsiooniks, seepide, värvide,
sünteetiliste parkainete ja tehisvaikude (bakeliit) valmistamiseks.
kressid, iaimeperekond ristõieliste suguk-st, väikeste valgete, ladvakobarais olevate õitega, näit. mõrumaitselise salatina kasutatav aedkress.
krestomaatia, lugemik,
kretiin, kehaliselt ja vaimselt
kängunud, kretinismiga isik.
kretinism, haiguslik kängumine
kehalises ja vaimses arenemises,
avaldub kääbuskasvus, puudulikus
arus, hõõtsiku esinemises jne., tu
leb esile peam. kõrgmägismail, põhjustub kilpnäärme alategevusest,.
joodipuudusest jm.
kretong, puuvill-riie, mida kasu
tatakse rõiva- ja mööbliriideks.
Kreugeri kontsern [krüii-}, rah
vusvaheline
tuletikutrust,
asut.
rootsi suurärimehe Ivar Kreugeri
poolt, kellele kuulus tuletikumonopol ka Eestis; varises kokku 1932.
kreutser
650
kreutser, vanem vahetusmiint
Saksamaal ja Austria-Ungaris.
Kreutzer
[krötsäär], Rodolphe
[-o If], prantsuse helilooja ning viiu
likunstnik, * 1766, f 1831; loonud
palju oopereid jm. Temale pühen
das Beethoven oma ,,Kreutzeri so
naadi".
Kreutzer [lcroits-], Konradin, sak
sa helilooja, * 1780, f 1849; loonud
hulga oopereid ja laule.
Kreutzwald
[ätõ7-],
Friedrich
Reinhold, kirjanik, * 1803, f 1882;
oli arstiks Võrus 1833—77, avaldas
eepose ,,Kalevipoeg“ (-£-), algupä
rast ja tõlkeluulet („Viru lauliku
laulud", 1865, 2. tr. 1926, ,,Lem
bitu', 1885, jt.), rahvavalgustuslikke
teoseid
(„Vina-katk. . . “,
1840, jt.) ja muud; kujundas oma
pärase, raskevõitu, väga pildirikka
sõnastusstiili (siit: kreutzwaldlik
stiil); avaldas suurt äratavat mõju
ärkamisaja kultuurielus, oli täht
saimaks teerajajaks eesti rahvus
kirjandusele.
Väärtuslikku
kul
tuuriloolist materjali pakub tema
kirjavahetus Koidulaga (<-). — Pilti
vt. tahvlil 31.
krevett, mitme söödava merevähi
nimetus.
Kriemliild e. Krimhilt, Nibelungide laulus Siegfriedi abikaasa,
maksis kätte oma mehe surma eest.
kriidiladestu e. kriit, geol., kesk
aegkonna viimane ladestu ja ajastu
(pärast
juurat),
iseloomustatud
kriidi tekkimisega teiste kivimite
seas. Vt. geoloogiline ajajaotus.
kriipsnõel = jutik.
kriis, otsustav seisund, pöördejärk: haiguse äkiline pööre pare
male või halvemale; majanduslikult
soodsa olukorra järsk halvenemine
ja kestev raske seisukord e. ma
janduslik surutus.
Kriisa, Jaan, õigusteadlane, advo
kaat ja omavalitsustegelane, * 1882;
on olnud linnapea (Tartus) ja mi
nister.
kriit, peam. kriidiajastul lugema
tute mereloomakeste lubikodadest
merepõhja settinud pehme ning
valge lubjakivi; kasutatakse tahv
Kriininaalseadustik
lile kirjutamiseks, jahvatatult maalrivärvina, kitiks jne. Vt. ka kriidiiadestu.
kriitik, arvustaja.
kriitika e. arvustus, peam. väär
tusküsimuste selgitamine kirjan
dus- või kunstiteoste, teatrietenduse
jms. puhul.
kriitiline, arvustav, kriitikale ra
jatud; otsustav; ohtlik, raske, krii
siseisundis olev.
kriitiline iga — klimakteerium.
kriitiline temperatuur, temp., mil
lest kõrgema puhul pole võimalik
aine auru veeldada ei mingisuguse
rõhu all.
kriitpaber, kriidi jm. abil valmis
tatud libedapinnaline hea ning kal
lis paber piltide ja iluväljaannete
trükkimiseks.
kriket, inglaste rahvuslik palli
mäng siledal väljakul kahe 11-liikmelise (kaitse- ja tormaja-)meeskonna vahel.
kriminaalkaristus, kohtu poolt
määratav karistus süütegude eest
(surmanuhtlus, sunnitöö, vangima
ja, arest, rahatrahv jm.). Vrd. dist
siplinaarkaristus.
Kriminaalkohtupidamise seadus
tik, lüh. KKS või KrKpS, kriminaal
protsessi määravate seaduste süste
matiseeritud kogu, kehtiv meil ala
tes 1935.
kriminaalkolius, süüteo- e. krimi
naalasju arutav ja otsustav kohus,
süüteo-kohus.
kriminaalne, süüteoline.
kriminaalpolitsei, politseiliik ku
ritegevuse vastu võitlemiseks.
kriminaalprotsess, süütegude jä
litamise, kohtuliku arutamise ja
karistamise kord; kohtulik süüteoprotsess.
kriminaalromaan,
süütegusid,
nende tekkimist ja tagajärgi põne
valt käsitlev romaan. Siia kuulub
ka detektiivromaan.
kriminaalseadus piiritleb tege
vust ja tegevusetust, mis on keela
tud ning karistatav.
Kriminaalseadustik, lüh. KrS, kri
minaalseaduste
süstematiseeritud
kogu, kehtiv meil alates 1935.
651
kriminaalõigus
kriminaalõigus, riigis kehtivad
kriminaalseadused;
õigusteaduse
kriminaalharu.
kriminalist,
kriminaalasjadega
teotsev politseinik või kohtunik;
kriminaalteadlane.
kriminalistika, praktiline õpetus
süüteo ja süütegija avastamisest ja
sellega seotud muist toiminguist.
Krimm (vn. Krõm), poolsaar ja
autonoomne
nõukogude-vabariik
Musta ja Aasovi mere vahel, 25 980
km2, 791 000 ei. (1933), peam. ve
nelased (42%) ja tatarid (25%);
enamasti soolajärvede ja -rohtlate
ga, kaguosas Jaila mägedega; lõu
na- ja kagurannik pehme vaheme
relise ilmastu ja taimestikuga ning
kosukohtadega. Pealinn Akmetšet.
— K. kuulub Venemaale a-st 1783.
Krimmi sõda, 1853—56 toimunud
sõda ühelt poolt Venemaa ja tei
selt poolt Türgi ning selle liitlaste
{Inglismaa, Prantsusmaa ja Sar
diinia) vahel; arenes mitmel rin
del; lõppes Vene lüüasaamisega
Krimmis ja osa Bessaraabia loo
vutamisega Türgile.
Krims,
Aleksander
Richard,
maalikunstnik diskreetseis tooni
des edasiantud ning abstraheeri
tud maastikkude ja portreedega,
* 1895.
krinoliin, lai, kellakujüliselt kandeseadisele toetuv seelik.
kriska, ahjust korstnasse viiva
lõõri sulgemise vahend.
1
2
3
5
6
Kristallid.
kristall, korrapäraselt, sümmeet
riliselt tasapindadega piiratud, üht
lase keemilise koosseisu ja ühtlaste
optiliste omadustega keha, tekib
Kristian X
Vaade Krimmi lõunarannikult.
lahustatud aine sadestumisest kül
lastatud lahuse jahutamisel, tahke
aine sulatise hangumisel või tema
aurude tihendamisel. Kristalle lii
gitatakse nende ehituse järgi kuude
peamisse kristallisüsteemi (vt. joo
nisel): 1) regulaarne, 2) tetragonaalne, 3) heksagonaalne, 4) rombiline, 5) monokliinne ja 6) trikliinne süsteem.
kristallisatsioon, kristallumine.
kristallklaas, klaasi (-«-) liik.
kristallograat'ia,
kristalliteadus,
kristallide-õpetus.
kristalloidid, vees lahustuvad ja
kristallumisvõimelised ained, näit.
keedusool ja suhkur; tungivad lä
bi orgaanilise kile (raku sein, pergamentpaber jm.), kui kahe ise
suguse erikaaluga kristalloidi lahu
sed eraldada nimetatud kilega. Vrd.
kolloidid.
kristallpesa = geood. Vrd. druus
(esijoones kobarkristall).
kristalluma e. kristalliseeruma,
kristalliks, kristallideks muutuma.
kristalne, kristallidest koosnev
(aine). Vrd. amorfne.
Kristiaania, Oslo endine nimi.
Kristian II, Taani kuningas 1513
—1523, * 1481, t 1559; pani julmalt
maksma oma valitsusvõimu Root
sis (Stokholmi veresaun), kaotas
hiljem selle maa.
Kristian IIL,
Taani kuningas
1534—59; * 1503, f 1559; teostas
Taanis 1536 reformatsiooni.
Kristian X, Taani kuningas ala-
kristianiseeriina
652
tes 1912, * 1870; Maailmasõja ajal
ja hiljemgi kinni pidanud kindlast
erapooletuspoliitikast.
kristianiseerima, ristiusku pöö
rama, ristiusustama.
kristianism, ristiusk, kristlus.
Kristiina, Gustav Adolfi tütar,
Rootsi kuninganna 1632—54, * 1626,
f 1689; harrastas kunste ja kirjan
dust, valitses soosikute abil, loo
bus troonist.
kristlaste tagakiusamine, Rooma
keisrite võitlus ristiusu vastu 1.—4.
saj-1, lõpetati a. 313.
Kristlik Rahvaerakond, 1919 asut.
parempoolne poliitiline erakond ms.
kiriku huvide ja usuõpetuse kait
seks, liitus 1932 E. Tööerakonna ja
E. Rahvaerakonnaga ühiseks Rah
vuslikuks Keskerakonnaks,
kristlus = ristiusk,
kristoloogia, õpetus Kristuse kui
inimese ja jumaluse isikust.
Kristus (kr. k. ’võitud’), Jeesuse
kui oodatud Messia lisanimi.
kriteerium, (eristamis-)tunnus;hindamismõõdupuu; filos., otsustamisalus.
kritiseerima, arvustama,
krititsism, dogmatismi vastandina
tekkinud kriitiline filosoofia, esi
joones kriitilise tunnetuse õpetus.
Selle loojaks on I. Kant (-<—).
kr.-kat., lühend sõnust kreekakatoliku. Vt. kr.-kat. kirik.
KrKpS, lühend, = KKS.
kroaadid e. horvaadid, serbokroaadi rühma kuuluv rooma-katoliiklik lõunaslaavi rahvas peam.
Jugoslaavia põhjaosas, u. 3 milj. is.
Kroaatia-Slavoonia, kuni 1918
Ungarile kuulunud maa-ala, alates
1919 Jugoslaavia põhjaosa Draava,
Doonau ja Saava vahel ning Saava
keskjooksust
edelas,
mägismaa,
põhjaosas laiade viljakate orgude
ja tasandikega, edelas (Lõuna-Kroaatias) viljatu karstimaastik, 42 541
km2, 2,9 milj. ei., peam. kroaate ja
serblasi.
Krohn [kruun], Julius, ilukirjani
kuna ps. Suonio, soome rahvaluullane ja luuletaja, prof.,
1835,
f 1888; ajaloolis-geograafilise mee
kromatiin
todi {<-) rakendamisega rajanud
uueaegse rahvaluule-uurimise.
Krohn [kruun], Kaarle, eelmise
poeg, soome rahvaluullane, alates
1898 prof., * 1863, + 1933; arendas
isa poolt rajatud uurimismeetodi
kindlaks süsteemiks (nn. soomemeetod), teostas arvuka hulga uuri
musi, oli Soome Kirjanduse Seltsi
kauaaegne juht jpm.
Krohn, Aino, eelmise õde, Kallas, Aino.
krohv, lubja, tsemendi või kipsi
segu liivaga — ehitiste seinte ja la
gede katmiseks.
Kroisos e. Kröösus, Lüüdia ku
ningas 6. saj-1 e. Kr., legendide
järgi omas määratu suurt varan
dust.
krokeerima, krokiid tegema.
kroket (os. -it) e. krokett, inglise
kuulimäng kahe meeskonna vahel,
kes puuvasaratega lüües veeretavad
puukuule läbi mänguväljale seatud
traatväravate.
krokii, silma järgi tehtud maakoha-plaan, visand.
krokodillilised, sisalikukujulised
suured röövloomad roomajate klas
sist, keha kaetud tugevate sarvkil
biste ja -kühmukestega;
elavad
peam. magevete ääres, kõigis maa
ilmajagudes peale Euroopa; sigivad
päikese poolt väljahautavate mu
nade abil. Praegu elavad liigid kuu
luvad kõik ainukesse, krokodilllaste
sugukonda, näit. niiluse krokodill
(Ida-Aafrikas, kuni 7 m pikk), al
ligaator (<-), gaavial («-) ja kaiman (-«-).
kromaadid, kroomhappe soolad,
näit. kaaliumkromaat, pliikromaat
(kollane värvaine) jt.
kromaatika, värvideõpetus.
kromaatiline, värviline, värvuseline; pooltooni kaupa liikuv.
kromaatiline helikäik, vt. diatooniline helikäik ja diat. astmik.
kromaatilised helid, helistike põ
hihelide poole tooni võrra kõrgendamisel või madaldamisel tekkivad
helid.
kromatiin, rakutuuma kunstli
kult värvustuv osa.
kroinaiofoorid
653
kromatofoorid, plastiidid, värv
aineid sisaldavad taimerakkude osi
sed, näit. leherohelist kandvad kloroplastid; loomadel erilised värvirakud nahas.
kromiit, kroomimaak:
kroomrauakivi, tähtis mineraal, millest
-saadakse kroomvärve.
kromo-, kreeka eesliide võõrsõ
nus, täh. ’värviline’, ’värvi-’.
kromofoorid, aatomirühmad, mis
orgaaniliste ühendite osistena an
navad neile värvust.
kromofototiiüpia, värviliste pil
tide trükkimine fotograafilisel teel
valmistatud trükivormiga.
kromolitograafia, värviline kivi
trükk. Vt. kivitrükk.
kromosoom e. tuumalaju, raku
pooldumisel kromatiinist kujunev
vibalik, pärilike tunnuste oletatav
edasikandja.
krono-, kreeka eesliide: ’aja-’,
kronograaf, riist väikeste ajaosakeste registreerimiseks.
kronoloogia, ajaarvamis-õpetus;
ajaline järjestus.
kronoloogiline, ajalises järjekor
ras olev, ajajärjeline.
kronomeeter, väga täpne kell,
•eriti meresõidul laeva asukoha mää
ramiseks.
kronomeetria, ajamõõtmine.
Kronos, kreeka usundis üks ti
taanidest, Uranose ja Gaia poeg,
kaotas trooni oma pojale Zeusile.
Kronstadt (sks., rts.) =• Kroonlinn.
krooge, om. krooke, krookimine;
krook (om. kroogi), peen korts e.
kurd rõival.
krookima, kurruliseks, kortsuli
seks tegema, peenvoltima.
krookused, sibultaimede
pere
kond võhumõõgaliste suguk-st, enamasti suurte
valgete, kollaste või lil
lade õitega, mitmed kevad-ilutaimed, näit. kevadkrookus, kuna safrankrookusest (peam.Vatiemere-mail)
saadakse
safranit.
krool (ingl. crawl), kiiKrookus.
kroonvärk
reim ujumisviis vertikaalselt ringliikuvate käte vahelduvate tõmme
tega.
kroolima, krooli ujuma,
kroom, keemiline element (märk
Cr), aat.-k. 52, erik. 6,8, väga kõva
metall, ei hapendu kergesti; tera
sele lisandatuna annab viimasele
(nn. kroomteras) suure kõvuse ja
muudab ta happe- ning roosteva
baks. Kroomiühendid on head katevärvid.
kroomima, (eset) kroomiga kat
ma. Vt. galvanosteegia.
kroomnikkel, suure eritakistusega
(kuni 1,1 Q), kroomi ja nikli sulam,
erik. 8—8,4. Kroomnikkel-traadist
valmistatakse elektri-soojendusaparaatide kütte-elemente.
kroompark, nahkade parkimisviis aluseliste kroomisooladega.
kroon, valitseja (kuld-) peakate,
kalliskivide ja pärlidega kaunista
tud; varemalt mitmesuguste kuldja hõberahade nimetus, nüüd ra
haühik Taanis, Rootsis, Norras (ja
guneb neis 100 ööriks) ja (alates
1928) Eestis (jaguneb 100 sendiks);
Põhjakroon, tähtkuju põhjataevas;
Päikese kroon; õiekroon, värvilis
test lehtedest koosnev õie osa; puukroon e. võra; hambakroon (vt.
hambad).
kroonik, kroonika kirjutaja,
kroonika, ajaloolisi sündmusi aja
lises järjekorras esitav teos; jätab
harilikult kõrvale sündmuste sü
gavamate põhjuste selgitamise; oli
harrastatav eriti keskajal.
krooniline, pikaldane, kestvalt
esinev (haigus vm. pahe),
kroonleht, õiekrooni leht.
Kroonlinn (vn. Kronstadt), Vene
merekindlus ja sõjasadam Kotlini
saarel, Soome lahe idasopis, Lenin
gradi ees, 44 000 ei.
kroonprints, keisri- ja kuninga
kodades monarhi esimene poeg,
troonipärija.
kroonu, riigivõimu ja riiki tähis
tav nimetus.
kroonvärk, kindluse bastioni ees
olev täiendav kindlustis.
krootonid
kruvi
654
krootonid, rida peani, troopiliste
maade taimi hundipiimaliste suguk-st, näit. šellakipuu ja tiglipuu
Lõuna-Aasias (viimane annab tuge
vaimat lahtistit — krootoniõli)
ning kaskarillipuud Ameerikas.
kroovima, vilja enne jahvatamist
puhastama, kusjuures eraldatakse
sinna sattunud kolud, poleeritakse
ivad ja lõigatakse maha nende te
ravad otsad.
Kropotkin e. Krapotkin [~po'~],
Petr [pjotr], vürst, vene anarhist,
* 1842, t 1921; elas kaua pagula
sena Šveitsis, Prantsus- ja Inglis
maal, avaldas hulga teoseid.
kross, end. rahaühik paljudes
maades, algul hõbe-, hiljem vahe
tusraha, viimati Austrias Vioo šil
lingit ja Poolas Vioo zlotti.
KrS, lüh., = Kriminaalseadustik.
krt., lühend sõnast korter.
Krulli vabrik, täpsemalt ,,Franz
Krull A/S“, masinavabrik Tallin
nas, asut. 1865, u. 1000 töölisega.
krunt, väike maatükk; alusvärv
värvimisel.
kruntima, katekihile
(värvile,
metallile jm.) pinda ette valmis
tama; kruntideks mõõtma.
kruntrent = obrok.
krupp, difteeria jm. põletikkude
korral kurgu, kõri jne. limanahkadel kujunev kile; võib tuua läm
bumissurma.
Krupp, suurima Saksa relva
tööstuse loojate perekond, kellest
Friedrich (* 1787, f 1826) rajas
terasevabriku Essenis (<-) 1811,
tema poeg Alfred (* 1812, f 1887)
laiendas ettevõtet peam. suurtük
kide alal ja viimase poeg Friedrich
Alfred {* 1854, f 1902) laiendas
omakorda suurtööstust, mis kan
nab nüüd nime ,,Friedrich Krupp
A.-G.“ ja rahuajal toodab peam.
jõumasinaid.
Kruse, Friedrich Karl Hermann,
saksa ajaloolane ning arheoloog,
* 1790, f 1866; oli prof. Tartu üli
koolis.
Krusten, Otto, karikaturist, * 1888,
f 1937; teotsenud pikemat aega
,,Päevalehe“ toimetuses.
Krusten, Pedro, eelmise vend,
kirjanik, * 1897; avaldanud rea
erandlikke olusid ja inimesi käsit
levaid novelle ning romaane.
krutsifiks, ristilöödud Kristuse
kujutis.
kruubid, välistest kestadest va
bastatud odra- (või nisu-lterad.
kruupink, mööbelsepa tööpink
tööteldav. esemete kinnitamiseks.
kruus, om. -a, peam. liikuva vee
toimel
kujunenud
jämedaterinesete kulunud kiviteradest; kasuta
takse betooni tegemiseks, maan
teede ehituseks jm.
Kruus, Hans, ajaloolane ja po
liitik, * 1891; oli silmapaistev sots.revolutsionääride tegelane iseseis
vuse algul, alates 1931 Tartu Üli
kooli
prof.;
avaldanud
hulga
teoseid Eesti uuema ajaloo alalt
(,,Talurahva käärimine Lõuna-Eestis XIX s. 40-ndail aastail'4, 1930,
,,Eesti Aleksandrikool“, 1939, jt.),
kruusama, kruusaga katma.
Kruuspere (kuni 1936 Kruusberg),
Aleksander, ajaloolane ja panga
ametnik, * 1879, f 1937; avalda
nud allikpublikatsioone (ms. .Ma
terjale Maltsveti-liikumise kohta“,
1931) jm.
kruustangid e. kruvitangid, tööteldavate metallesemete kinnihoid
mise abinõu sepa- ja lukussepatöödel.
kruvi, fiiüs., lihtmasin, mis saa
dakse kaldpinna (joonisel:) ABC
keeramisega ümber silindri; see-
Kruvi.
juures AB moodusKruvikeere.
tab silindril nn. kruk — käigukõrvijoone, mille pik
gus (tõus),
d — keerme vä
kus on kruvikäik;
lisläbimõõt,
kaldpinna
kõrgus
di — keerme siBC on kruvikäigu
seläbimõõt.
tõus (samm) ja nurk
a— tõusunurk; tehn., keermestatud
varb, mida tarvitatakse mitmesu-
kruvipump
guste esemete osade kinnitamiseks,
nn. kruvistamiseks.
kruvipump, eriline tsentrifugaalpumba liik, kus töörattaks on laevapropelleri-taoline kruvi.
kruviriisk (om. -riisa), metallija puidutöödel tarvitatav esemete
kruvi abil kinnitamise ja kinnipigistamise riist.
kruvitangid = kruustangid,
kruvils, kruvikeeraja (riist),
krõllid, suured helmed hõbeplekist, esinevad meil veel Setus.
Krõlov [-o'b], Ivan, vene kirja
nik, * 1768, f 1844; kirjutas oode,
draamasid jm., sai kuulsaks mitme
suguseid pahesid piitsutavate val
midega.
krõmpsluu, anat., — kohr.
Kröösus = Kroisos. Siit: kröö
sus, väga rikas mees.
Krüdener, Barbara Juliane v.,
balti-saksa kirjanik ja innukas usutegelane, * 1764, f 1824; reisis, elas
ja seikles, hiljem jutlustas LääneEuroopas, mõjustas kõrgemat selts
konda (ka keiser Aleksander I-st).
Krüger, Paulus, Transvaali rii
gimees, * 1825, f 1904; oli juhtiv
tegelane buuride sõdades inglaste
vastu 1880—81 ja alates 1899; 1900
otsis asjatult Euroopast abi.
kriioliit e. jääkivi, läbipaistev
mineraal fluorist, alumiiniumist ja
naatriumist; leidub rohkesti Gröö
nimaal, kasutatakse alumiiniumi
ja sooda saamiseks.
krüpt, haudkabel kiriku all mõ
nele pühakule või ta säilmeile.
krüpto-, kreeka eesliide võõrsõ
nus, täh. ’sala-’, ’peidetud’, ’peit-’.
krüptogaamid = eostaimed,
krüptograafia = salakiri,
krüptoon, kee
miline element
(märk Kr), aat.k. 82,92, väärisgaas; ei anna
keemilisi ühen
deid, leidub vä
ga väheselt õhus.
krüsanteemid,
Ida-Aasiast pä
rinevad
ilutaiKrüsanteem.
655
kubel
med jaanikakarde perek-st; esine
vad toa- ja aialilledena paljudes
sortides, valgete, kollaste, roosade,
pruunide ja kirjute õitega.
krüsoberüll, roheline mineraal,
mõned teisendid kalliskivid.
krüsoliit e. kuldkivi, oliviini pu
has, roheline teisend, kalliskivi.
Krüiidneri, end. vald LõunaTartumaal, Kambja khk., 1947 ei.
(1934), alates 1. IV 39 asendatud
Veski v-ga.
krüüsel, om. -sli, os. -siit, lind
algiliste (-^) seltsist.
ks, lühend sõnast kilosteer.
ksantipp, õel abielunaine (Sokratese naise Xanthippe nime järgi),
kseenia, satiiriline epigramm,
ksenoon,
keemiline
element
(märk Xj, aat.-k. 130,2, väärisgaas,
leidub vähe õhus.
kserofiilne, kuivuslembene.
kseroform, rohut., kollane pul
ber, jodoformi mürgitu asendaja,
kserofüüt, kuivustaim.
ksv., lühend, = kaasvõitleja,
ksülofon, klahvidena liistudele
asetatud
puupulkadest
löökpill,
mängitakse puupulkadega,
ksiilograafia — puulõige.
ksüloliit,
puitkivi,
saagmeist
(saepurust) ja magneesiumikitist
tehisaine põrandate tegemiseks.
ksüloolid, kivisöetõrvas esinevad
bensoolile lähedased ained, kasu
tatakse värvide tegemiseks.
kt., lüh. sõnast kohustetäitja.
kuaföör, juuksur, kuafeerija.
Kuangtung e. Kwangtung, Hiina
lõunapoolseim
rannikuprovints
Hainani saarega, 218 000 km2, 33
milj. ei. Pealinn Kanton.
kub., lühend, = kubermang.
Kuban, jõgi Loode-Kaukaasias,
825 km pikk, voolab mägedest
Musta ja Aasovi merre.
Kubanimaa, Vene provints Põhja-Kaukaasias kuni 1922.
kubatsioon, kuupimine,
kuube;
keha mahu mõõtmine.
kubatuur, keha maht kuupmõõtudes, massi maht.
kubel, om. kubla, os. kupla,
rakk; veemull, vull.
656
kubermang
Kubism.
P. Picasso: Vaikelu.
kubermang, suurem administra
tiivne üksus, esijoones Venemaal,
kus ta jagunes maakondadeks.
Eesti aladest Põhja-Eesti moodus
tas Vene ajal Eestimaa kuber
mangu, Lõuna-Eesti — Liivimaa
kub. põhjaosa.
kuberner, kubermangu, provint
si vmm. suurema administratiiv
üksuse kõrgeim ametnik.
kubism, stiilisuund peam. maa
likunsti alal 20. saj. esimesil aas
takümneil, mis püüab kujutada loo
dusobjekte elementaarsete geomeet
riliste põhivormide abil. K. täht
samate esindajate hulka kuuluvad
P. Picasso, F. Leger ja G. Bracque.
Eestis on k. mõnevõrra pinda leid
nud 20. sa j. kolmanda kümnendi al
gul ning jälgi jätnud M. Laarmani,
A. Akbergi jt. loomingusse.
kubjas, om. kupja, os. -t, talu
rahvast mõisatööle käsutav ja tööl
valvav mõisaametnik meil endisel
ajal
kude, om. koe, os. kude, ühte
liiki rakkude ühend loomses või
taimses organismis, esimeses näit.
epiteel e. katek., tugik. (side-,
kohr-, luu-), lihas- ja ergukude,
taimil (piisikoe puhul) kate-, põhi-
kuivaine
ja juhtkude; kangal nn. koelõngadest sissekootav osa.
kudein, om. -i, = kudu.
kudema, kudeda, koen, zool.,
kudu välja heitma.
Kudepi jõgi, Setumaa kaguosa
läbiv Veliikaja jõe haru.
Kudina, vald Põhja-Tartumaal,
Maarja-Magdaleena khk., 2843 ei.
(1934), alates 1. IV 39 äralõikega
põhjaosast ja suurema lisandiga
Elistvere v. arvel lõunas.
Kudres, om. Kudrese, mehenimi,
kudrus, helmes, klaaspärl,
kudu, ühises limamassis seotult
esinevate munade kogu konnadel,
kaladel, tigudel jt.
kudum, om. -i, kootud ese, ku
dumistööde.
Vt. tekstiiltööndus.
kuduma, kududa, koon, kangast
vm. kudumit valmistama, kanga
puhul lõimest ja koelõngast, kangaspuudel või mehaanilisil tel
gedel.
Kuenlun, Aasias Tiibeti kiltmaad
põhja poolt piiravate kõrgmägede
ahelik Pamiirist idasuunas u. 3500
km ulatuses, kuni 7760 m ii. mp.
Kufra, oaaside rühm Liibüa kõr
ves, 4000 ei., alistatud itaallastele.
kuhik, kuhjataoline keha, koo
nus (<-); lameda kuhja kujuline
kõrgendik.
Kuhlbars [kuul-], Friedrich, ps.
Villi Andi jm., luuletaja, * 1841,
f 1924; oli 1862—95 algkooliõpetaja
Viljandis, avaldas rea luuletusko
gusid; mitmed tema isamaalaulu
dest on saanud väga populaarseiks.
kulituma, raugema,
nõrkema,
jõuetuks muutuma.
Kuigatsi, vald Valgamaal, San
gaste khk., 3400 ei. (1934), alates
1. IV 39 juurdelõikega kagus.
Kuigo, mehenimi.
Kuik, om. Kuigu, mehenimi.
Kuiinetsa, vald Harjumaal, Juu
ru khk., 1102 ei. (1934), alates 1.
IV 39 suurendatud Kaiu ning Vahastu v. ja Ingliste v. osa võrra.
kuivaine, pärast kuumutamise
teel vee eemaldamist järelejääv
aine osa.
Kuivajõe
Kuivajõe, vald Harjumaal, Kose
khk., 1280 ei. (1934), alates 1. IV
1939 suurendatud Tuhala v. võrra.
Kuivastu, sadam Muhu saare
idarannikul, Virtsu vastas.
kuivati e. kuivatis, kuivatamisseadis või kuivatusruum.
kuivdcstillatsioon e. utmine, pea
miselt põletise kuumutamine õhu
kindlas ruumis; tulemusena saa
dakse uusi aineid (näit. kivisöe
puhul koksi, kivisöetõrva ja mit
meid põlevaid gaase).
kuiv-element, vt. galvaani ele
mendid.
kuivikud, kuumas
kuivatatud
saia- või leivatükid.
Kuivjõgi, Pirita jõe lõunapoolne
haru Kose khk-s, 30 km pikk.
kuja, külatänav; metsavaheline
siht.
kuju, kunst, inimese vm. olendi
üksikkujutis tema keha kogu-ulatuses.
kujund, kujundatud ese, moo
dustis; kirj., kirjandusteose vor
mistik ja väljendusstiil.
kujundama, kuju andma; teki
tama.
kujur e. skulptor, kujuraiuja e.
raidkunstnik.
kujustama, kujuks vormima e.
voolima, modellima; vormi valama
või seadma.
kujutavad kunstid, vt. kunst,
kujutav geomeetria, geomeetria
osa, mis tegeleb ruumiliste kujun
dite projektimisega tasapinnale,
kujutelm, ettekujutis.
kujutis, kujutatud ese; füüs.,
peegeldunud või murtud valgus
kiirte lõikumisel tekkiv optiline pilt.
kujutlus, ettekujutus.
Kuke, Hugo, õigusteadlane, aja
kirjanik ja poliitik, * 1898; on ol
nud haridus- ja sotsiaalminister
(1932—33), Riikliku
Propaganda
Talituse juht, ajalehe („Uue Eesti“) peatoimetaja jm.
kukeharjad, taimeperekond paksuleheliste suguk-st, meil näit. ha
rilik e. kollane kukehari,
kukekannused,
taimeperekond
ERL 22. I 40.
657
kukkurloomad
tulikõieliste suguk-st, neist mitmed
aed-ilutaimed.
kukemari, igihaljas roomav kääbuspõõsas mustade söödavate mar
jadega.
kukerpuu, põõsas kollaste õite
ja punaste marjadega, kõrrerooste
vaheperemehena
kuulub
meil
sundhävitamisele.
kukersiit — põlevkivi,
kukesaba e. põdralill, niiskete
paikade rohttaim punaste õite ja
nooljate lehtedega.
kukeseen, helekollane karikjas
söögiseen, kasvab rühmiti.
kuketalles e. munasilm, heledam
laik linnumuna rebul, looteketas.
kukevõitlus, vihale aetud ja raudkannustega varustatud
kukkede
võitlus, väga vana algupäraga rahvalõbustus.
kukk, mitmete kanaliste isalind;
mõn. tigude nimetus, näit. muda
kukk; püssikukk.
Kukk, Jakob, Eesti ev.-lut. usu
kiriku I piiskop, * 1870, f 1933;
oli kirikuõpetaja kauemalt Keilas
(1906—21), piiskopi kohal 1919
kuni 1933.
Kukk, Juhan, majandustegelane
ja riigimees, * 1885; on olnud tööerakondlasena rahvaesinduskogude
liige, korduvalt minister, 1922—23
riigivanem, 1924—26 E. Panga ja
a-st 1931 Balti Puuvillavabr. dir.
Kukk, Alfred, laskesportlane, *
1906; sai 1937 maailmameistriks.
kukkel, om. kukli, os. kuklit,
väike ümmargune sai.
kukk-kaal, poksija
kehakaalu
aste: 50,9—53,5 kg.
kukkur, om. kukru, os. kukrut,
rahakott; kukkurloomadet abitute
poegade hoiu ja imetamise tasku.
kukkurkaru e. koaala, taimtoiduline
karutaoline
kukkurloom
Ida-Austraalias, puude otsas. Vt.
pilti lk. 137.
kukkurloomad, enamikus kuk
ruga loomad imetajate klassist,
mitmesuguse suuruse ja eluviisiga,
elavad Austraalias ning selle ümb
ruses ja Ameerikas. Siia kuulu
vad kukkurkaru, -kärp, -hunt,
42
kukkurrotlased
658
-mutt, -orav, -rotlased, kängurlased jt.
kukkurrotlased, kukkurloomade
sugukond, pika sabaga, peam. lihatoidulised ronijad
Ameerikas,
näit. kukkursaarmas ja opossum.
kuklakangestus, pisilase tekita
tav, peam. laste taudiline ajukelme-põletik.
Ku-klux-clan [kjuuklaksklän], po
liitiline salaühing P.-Am. Ühend
riikides; tekkis pärast setsessioonisõda neegriorjuse pooldajate kes
kel; on võidelnud neegrite, hiljem
ka katoliiklaste, iirlaste ja juutide
mõju vastu.
kukrikud, parviti veepinnal liik
levate väikeste mustade mardi
kate perekond.
Kukruse, küla ja raudteeharu
lõppjaam Kirde-Virumaal, Kohtla
v-s, maa-aluste põlevkivikaevandustega, Kohtlast 10 km.
Kukruse lade, geol., ordoviit
siumi («—) lademe osa Eestis, esi
joones Kukrusel; sisaldab KirdeEestis ms. põlevkivikihte.
Kuks, August, kasvatusteadlane
ja koolitegelane, * 1882; on olnud
Tallinnas koolinõunik (1920—25),
koolival. juhataja, õpetajateseminari ja pedagoogiumi dir., nüüd
koolide inspektor; avaldanud teo
seid.
Kuksema, end. vald Kesk-Järvamaal, Järva-Jaani khk., 2202 ei.
(1934), alates 1. IV 39 kuulub ena
masti Võhmuta valda,
kukulind, käo nimetus.
Kukunor, äravooluta kõrgjärv
Tiibeti kirdeosas, 3040 m ü. mp.,
4800 km2.
kukuruus — mais.
kukuti, cinat., munandikott.
kula, suur puukulp varre suh
tes põiki asetseva kahaga.
kulaaž, mahavoolus, kaotus ve
dela kauba väljanõrgumisest; vas
tav kaalu- või hinnavähend.
kulakk, rikka talupidaja, külakurnaja nimetus Venemaal,
kulan [-an], vt. eesel,
kulbas, om. kulpa, os. -t, õõnes
tatud kalda-alune rannikul.
kuldkala
kuld, keemiline element (märk
Au), aat.-k. 197,2, erik. 19,3, sul.-p.
1063°; kollase värvusega, väga ve
nitatav väärismetall; lahustub kuningvees (-<-), tsüaankaaliumis ja
elavhõbedas; looduses esineb pea
miselt puhtal kujul, nimelt PõhjaAmeerikas,
Austraalias,
LõunaAafrikas ja Venemaal; kasutatakse
sulamina (koos vase ja hõbedaga)
ehteasjade ja müntide valmista
miseks.
kuldaeg, rahuliku ja õnneliku
eluga muinasaeg paljude rahvaste
kujutluses.
kuldajastu, rooma kirjanduse
klassilise ajajärgu (u. 90 e. Kr.
kuni 14 p. Kr.) nimetus.
kuldama, eset kullaga katma —
elektrolüüsil (vt. galvanosteegia),
keemilisel või mehaanilisel (õhu
keste kullalehekestega katmise —
plateerimise) teel.
Kuldar, om. Kuldari, mehenimi,
kuldeeter, kuldkloriidi ja eetri
lahus terase kuldamiseks.
kulden (sks. Gulden), alates 1252
Firenzes kuld-, hiljem hõbemünt
ja rahaühik peam. Kesk-Euroopas;
rahaühik Hollandis, = 100 cent’i.
Kuldev, om. Kuldevi, mehenimi,
kuldfrank, rahvusvaheline rahavääring, sisaldab 10/31 g puhaskulda. Kuldfrankides on kindlaks
määratud kõikide maade posti-,
telegraafi-, telefoni- ja raadiotaksid (1940. a. algul 1,40 Ekr.).
Kuldhord, tatari khaanide asu
koht Sarais, Astrahani ligidal; laie
malt nende riiklik organisatsioon,
mis 13. saj-1 võttis enda alla ena
miku Venemaast ja kadus lõplikult 1480.
Kuldja, naisenimi,
kuldkala,
mit
mes eri vormis esi
nev, Hiinast pä
rit kogreliik, kuldpunaka värvusega
ilukala; ka mitme
te muude kuldkolKuldkala.
laka või -punaka
värvusega ilukalade nimetus (kuldsäinas, -linask jt.).
kuldking
kuldking, kauniõieline taim käpaliste suguk-st, suure kingja alu
mise õielehega, meil varjulistes
lehtmetsades.
kuldlakk,
Lõuna-Euroopast pärinev ilutaim
ristõieliste suguk-st, meil
toalill
kullakaspruunide õitega.
kuldlõige, geom., sirg
lõigu AB jagamine ka
heks nii, et lõigu suu
rem osa AF oleks AB ja
BF geomeetriline kesk
mine, S. O. et BF:AF =
Kuldlakk.
AF:AB. Punkti F leid
miseks tõmbame punktist B rist
joone BD, mis = V2 AB, ja ühen
dame A D-ga; punktist D tõmbame
kaare
raadiu
sega BD ning
saame
sirglõi
gul AD punkti
E; punktist A
tõmbame kaare
raadiusega AE
Kuldlõige,
ja saame sirg
lõigul AB punkti F, mis kuldlõikab sirgjoone.
kuldmünt, kuldraha,
kuldnokk, laululind värblinnuliste seltsist, meil rändlinnuna
märtsi lõpust oktoobrini; kasutab
pesakaste, hävitab põllukahjureid
ja kirsimarju.
kuldpronks, kullapulber, mida
tarvitatakse maalimisel. Harilikult
nimetatakse kuldpronksiks ka vase
ja tsingi sulamite pulbreid.
kuldpulm, abielu 50 a. juubel,
kuldpõrnikas, meil esinev kuldroheline, metalliläikega põrniklane, 1,5—2 sm pikk.
Kuldsarv, Bosporuse väina pikk
kitsas laht Konstantinoopolis; merelaht Vladivostoki ees.
Kuldža, oaasilinn ja kaubandus
keskus Hiina Turkestanis, Iii jõe
ääres, 30 000 ei.
kuldtähed,
sibul-püsiktaimede
perekond liilialiste suguk-st, pik
kade kitsaste lehtede ja kollaste
õitega, meil näit. kollane kuldtäht
lehtmetsis.
659
kuliss
kuldvaluuta, kulla-alusel
olev
välisraha; kuldvääring.
kuldvaluuta-standard = kulla
standard.
kuldvasikas, VT järgi Aaroni
tehtud härjakuju, mida iisraeli
rahvas kõrves kummardas; raha
ahnuse sümbol.
kuldvillak, kreeka muinasloos
õnnetoov kuldjäära nahk, mis oli
Kolchises draakoni valve all ja
mille argonaudid (-<-) röövisid ning
tõid tagasi Kreekamaale.
kuldvitsad, kollaste õisikutega
suuremate rohttaimede perekond
körvõieliste suguk-st, mitmed neist
ilutaimed. Meil esineb kuivis met
sis harilik kuldvits.
kuldvääring, rahasüsteem, kus
ainult kuld on raha aluseks ja ai
nult kuldraha omab maksejõudu
piiramatul hulgal.
kulendid, kujult muutuvad keha
ajutised väljasopistised ainurakseil
olenditel, korraldavad liikumist ja
toitumist.
kulendumine,
kulendliikumine,
amöboidne liikumine (■*-).
kuletama, kulgema panema, kul
geda laskma; ühest kohast teise
toimetama, transportima;
(aega)
mööda saatma.
kulg (om. kulu) e. kulgus, käik,
liikumine, edasijooks; läbiminek,
möödaminek.
kulgema (midagi), (midagi möö
da) edasi liikuma; (millestki) läbi
või üle minema.
kulgla, anat., kulgemistee.
Kulgu, sadam Narva jõel, Narva
joast ja linnast lõunas.
kuli, vilja- või jahukott; viljamõõdu-ühik.
kuli, päevatööline Ida- ja Lõuna-Aasias, eriti Hiinas.
Kulikovo väli, lagendik Vene
maal, end. Tuula kub-s, kus Di
mitri Donskoi (•«-) 1380 võitis ta
tarlasi.
kulinaarne, köögisse ja kokakunstisse puutuv.
kuliss, näitesein. K-d maalitakse
tavaliselt puuraamile tõmmatud
lõuendile ja nende abil püütakse
660
kulissidetagune
Kullilised.
Kanakull.
näitelaval anda näidendis nõutava
tegevuspaiga illusiooni.
kulissidetagune (elu), avalikkuse
le mittenähtav, salajane, varjatud.
Külje, end. vald Setumaal, Pihk
va järve rannaribal ja saartel,
4972 ei. (1934), alates 1. IV 39 ni
metatud Kalda v-ks.
kuljus, kõlaaukudega väike üm
margune
metallkelluke
lahtise
kõraga sees.
Kuljus, Voldemar, kirikuõpetaja
protestantlikust voolust, * 1898;
alates 1923 Iisaku koguduse õpe
taja; avaldanud jutlustekogusid.
Kulkna (vene Kolpina), saar
Pihkva järve läänesopis, 11,5 km2.
Kull, Raimund, orkestrijuht ja
helilooja, * 1882; alates 1912 ,,Estoonia“ teatri muusikajuht, a-st
1929 Tallinna Konservatooriumi
õpetaja trombooni alal, a-st 1937
prof.; on loonud töid orkestrile
(näit. ,,Kriuša lahing“).
Kulla, naisenimi.
Kullamaa, kihelkond Kesk-Läänemaal, koosnes kuni 1. IV 39
Piirsalu, Koluvere-Kalju, Jõgisuu,
Vaikna ja Luiste v-st ning Soo
niste v. osast, ilma viimaseta 540
km2 ja 7 143 ei. (1934). Khk. aset
seb metsasel ja soisel tasandikul,
kallakuga
edelasuunas, Teenuse
jõega idapiiril. Põllumaa ja asus
tus on koondunud kuivemaile seljakuile. Keskusena esineb kiriku
ümbrus ühes Silla alevikuga. —
K. khk. olemasolu on teada 14.
kullilised
saj. keskelt, kuna kirik pärineb
tõenäoliselt 13. saj. lõpust, torn a-st
1869.
Kullamaa, alates 1. IV 39 vald
Läänemaal, K. khk., koostatud
end. Koluvere-Kalju, Jõgisuu ja
Vaikna v-st, Luiste ja Sooniste v.
osadest.
Kullarannik (ingl. Gold Coast
Colony), Inglise asumaa LääneAafrikas, Guinea rannikul, ühes
juurdekuuluvate aladega sisemaal
208 000 km2, 3,4 milj. ei. (1934).
Välja veetakse kakaod, kulda, palmioli jm. Pealinn Akkra.
kullassepa-kunst,
kunstkäsitöö
haru, mille ülesandeks on tarbe
esemete, ilu- ning ehteasjade val
mistamine väärismetallidest,
sa
muti kalliskividest ning pärlidest
(juveliirikunst). K-s on kasutamisel
suur hulk eri tehnikaid, näit. pressimine, vermimine, tsiseleerimine,
filigraantehnika jne. K. on olnud
silmapaistvaks kunstkäsitöö alaks
kõigi rahvaste juures eel-ajaloolistest aegadest alates.
kullastandard
e. kuldvaluutastandard, rahasüsteem, kus raha
ühiku aluseks on kuld.
kullavääring == kuldvääring.
kuller, kiir-käskjalg.
kullerkupp, kollaste nupjate õi
tega niidutaim tulikõieliste suguk-st, vähe mürgine.
KuIIervo, kangelane
,,Kalevalas“, tasub kätte oma lellele Untamole oma isa Kalervo surma.
kullesed, konnaliste (-<-) vast
sed, konnapojad, elavad vees.
kullilised, liigirikas linnuselts,
enamasti röövlinnud kõvera noka
ga, tugevate, kõverate, teravate
küünistega; omavad väga head nä
gemist, kuulmist ja lennuosavust.
Meil esineb haudelindudena rida
liike pistriklaste suguk-st (lõopist
rik, tuuletallaja, hiireviu, konnakotkas, harva kaljukotkas, loor
kullid, kanakull, raudkull, herila
seviu, merikotkas jt.). Võõramais
test kuuluvad siia näit. raisakotkad, tallekotkas ja kurgkötkas.
Vt. joonist kotka puhul.
Küllo
Küllo, mehenimi,
kulminatsioon, kõrgeim seis; ha
ripunkt.
kulmineerima, kõrgseisus, hari
punktil olema.
Kulno, mehenimi,
kulon e. ampersekund, elektrihulga ühik, lüh. C; vt. Coulomb.
1C elektrit eraldab vastavast elekt
rolüüdist 1,118 mg hõbedat, jne.
(vt. tabelis lk. 314).
kulonmeeter, elektrolüüsi
teel
töötav elektrivoolu tugevuse mõõt
mise riist, harilikult hõbe-k.
kultivaator, ratastel liikuv põlluharimisriist rühma sahkade või
piidega, sõrg-ader.
kultiveerima, harima; vii jama.
Kulfurkampf (sks. k. ’kultuuri
võitlus’), Saksamaal Bismarcki ajal
toimunud võitlus riigivõimu ja ka
toliku kiriku vahel.
kultus, austamine; jumala aus
tamise igasuguste talituste ko
gum; jumalateenistus.
kultuur,
esialgses tähenduses:
põlluharimine; hiljem vaimse elu
kujundamine ja arendamine; vaim
ne elu; inimvaimu saavutised ter
vikuna; biol., kunstlikel söötmeil
kasvatatud bakterid; mets., külvi
või istutamisega soetatud noor
mets.
kultuurautonoomia, autonoomia
eriliik. Vt. autonoomia.
kultuurilugu e. kultuur-ajalugu,
ajalooteaduse eriharu, mille üles
andeks on ainelise kultuuri, vai
muelu jt. mittepoliitiliste alade aja
loo uurimine.
kultuurinsencr,
kõrgema
kul
tuurtehnilise haridusega isik, kes
tegeleb maaparandustöödega.
Kultuurkapital, vt. Eesti Kul
tuurkapital.
kultuurmaistu, maa-alad, millel
inimene viljeleb taimi, näit. aiad,
põllud jms.
kultuuromavalitsus, Eestis Põhi
seadusega mingile vähemusrahvu
sele, kellel on vähemalt 3000 lii
get, lubatud organisatsioon tema
rahvuskultuurilise tegevuse
kor-
661
kummelid
Kullilised. Kaljukotkas.
raldamiseks. K. organiteks on kul
tuurnõukogu ja kultuurvalitsus.
kultuurtehnik, maaparandustöö
dega tegelev keskmise kultuurteh
nilise haridusega isik.
kultuurtelmika,
maaparandustöö, näit. maakuivendamine ja
-niisutamine; maaparandusõpetus.
kulu, agr., eelmise aasta närtsi
nud või kuivanud rohi.
kuluaar, koridor, eesruum (par
lamendihoones, teatris jne.).
Kuma [-oa], jõgi Põhja-Kaukaasias, 640 km pikk, suundub
Kaspia mere põhjaossa.
kumalased e. kimalased, putukaperekond mesilaste
suguk-st,
nn. maamesilased, meil näit. aed-,
põld-, kivi-, maa- ja ristikukumalane; on tähtsad õite tolmutajad.
Kumamoto, linn Jaapanis, Kiušiu saare lääneosas, 188 000 ei.
kume, tumedasti paistev, nõr
gasti helendav, kumav; kõmisev,
kõmav.
kumm, etn., kumer puuanum;
kumer pind, võiv; sademete eest
kaitsev kate voorimehe troskal
vm. sõidukil, kumu; kumerus;
kummirehv, kummilohv.
kummaline, imelik, iseäralik,
kummelid, enamasti üheaastaste
taimede perekond korvõieliste su
guk-st, näit. meil teeäärtel ja pee
nardel teekummel, mis arstimtaimena annab kummeliõisi (keedi
sena seedimisrohuks ja kompres
sideks) ja kummeliõli (krampide
kummi
662
N. Kummits : Rehetare,
ja valude vastu), edasi teedel ja
õuedel esinev lõhnav kummel ning
põllu-umbrohuna kesa- e. vareslill.
kummi, kautšuki (-<-) töötlemi
sel saadav elastne aine; laiemalt
selline aine mitmete troopiliste
taimede eritistest. Vt. ka gutapertš.
kummiaraabik = araabiakummi.
kummik, kumm, võiv; kummisaabas.
kummima, võlvima, võlviks ku
jundama, kumerdama.
kummipuud, mitmesugus. puud,
•mille toormahl annab kautšukit;
meil tuntakse kummipuuna toa
taime, mis on üheks viigipuu
liigiks.
kummitama, hirmutama, tondina
esinema; (kuskil) toute, kodukäi
jaid olema.
kummitis, kummitav olend.
kummitrükk ehk ofsett-triikk,
trükkimine
kummilindilt,
kuhu
varemalt
on tehtud äratõmme
trükilaost või klišeest. Vt. kivi
trükk.
Kummits, Nikolai, maalikunstnik,
* 1897; on kujutanud oma žanrimaalides peani, kehvikute elu.
kummuma, kummi, kumeraks
tõmbuma;
kummuli
langema;
sööstma.
kummutama, kummuli, ümber
lükkama; riide serva kahekorra
õmblema; aiamaad sügavalt hari
ma, pealmist
kihti ümber pöö
rates.
Kunileid
kumulatsioon, kumuleerimine e.
kuhjamine; kuhjumine.
kumõkid [-Õ -], türgi-tatari rahvas
Kaukaasias, Kaspia mere keskosa
rannikul, üle 100 000 is.
kumõss, tatarite ja kirgiiside
hapupiimamaitseline kääriv jook
esijoones märapiimast.
Kun, Bela [bee-], Ungari polii
tiline tegelane, * 1886, f 1939; eten
das silmapaistvat osa nõukogudevalitsuse ajal Ungaris 1919, elas
hiljem Venemaal.
kuil., lühend sõnast kuningas.
Kunda, linn (kuni 1938 alev) ja
raudteejaam Viru rannikul, Rak
verest 19,2 km kirdes, sadama ja
tsemendivabrikuga, 2036 ei. (1939).
Kunda, alates 1. IV 39 vald Vi
rumaal, Viru-Nigula ja Haljala
khk., koostatud end. Kunda-Malla
ja poolest Varangu v-st.
Kunda jõgi, 56 km pikk, voolab
Kesk-Virumaalt Kunda lahte.
Kunda-Malla, end. vald Viru
maal, Viru-Nigula khk., Kunda
linna ümbruses, 2031 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on Kunda v. kesk
osaks.
Kunder, Johann, kirjanik ja koo
litegelane, * 1852, j 1888; avalda
nud näidendeid („ Kroonu onu“,
1885, jt.), luuletusi, kirjandusloolisi
kirjutisi ja kooliraamatuid.
kündi toru, saksa füüsiku A.
Kundfi (* 1839, t 1894) leiutatud
klaastoru häälelaine pikkuse ja
ka hääle kiiruse mõõtmiseks.
Kung Futse e. Konfutse (lad.
Confucius), hiina filosoof ja usuuuendaja, * u. 551, f u. 478 e.
Kr.; rändjutlustajana toetus vana
dele hiina pärimustele, rõhutades
inimsust ja voorust kui riikliku
ja perekondliku elu alust. Tema
moraaliõpetus e. konfutsianism sai
kahel viimasel saj-1 e. Kr. Hiinas
üldiseks usundiks.
Kungla, muinasjutulise õnnemaa
nimetus; tekkinud ärkamisajal.
Kunileid, A., õige nimega A. P.
Karl Saebelmann, eesti helilooja,
* 1845, f 1875; teotsenud õpetajana
kuningakepid
663
Venemaal, loonud paarkümmend
omapärast koorilaulu.
kuningakepid, enamasti
suurte
rohttaimede perekond Ameerikas,
kukesabaliste suguk-st, öösiti ava
nevate kollaste õitega, mõned ilu
taimed; meil tulnukana vaid hari
lik kuningakepp (juured salatiks).
kuningas, algselt suguharupea
lik, väejuht, ülempreester, nüüd ai
nuvalitseja tiitel paljudes riikides;
malemängus malend, mille alistu
misega ühel või teisel poolel lõ
peb mäng; kaardimängus suurim
piltkaart igas mastis,
kuningatar, kuninganna.
Kuningate raamatud, 2 raama
tut VT-s, käsitlevad iisraeli rahva
ajalugu Taaveti surmast kuni 586
e. Kr.
kuningatilgad e. Taani kun. til
gad, lagritsaeliksiir, köharohi.
kuninglased, kun. poolehoidjad,
kuningvesi, 3 osa soolhappe ja
1 osa lämmastikhappe segu;
la
hustab ka kulda ja plaatinat.
kunst, võime midagi hästi teha,
eriti aga täiuslik võime luua min
gite kindlate kujundusvõtete raa
mides teoseid,
mis sisendavad
nende nautijaile esteetilisi ela
musi; samuti teosed, mis on selle
väljendusvõime avaldusiks. Kunste
liigitatakse ajalisteks e. riitmilisdünaamilisteks (muusika, kirjan
dus) ja ruumilisteks e. staatilis
teks (kujutavad kunstid — maa
likunst, graafika, skulptuur; arhi
tektuur, aiakunst), millede kõrval
esineb veel rida liitvorme nagu
tants, lavakunst jne. Olenevalt
sellest, kas kunstilooming on seo
tud mingi praktilise ülesande täit
misega
või
mitte, liigitatakse
kunste rakendus- ja
vabadeks
kunstideks. Rahvakunstina esineb
k. ka tänapäeva primitiivsed rah
vail ning ulatub teiselt poolt ta
gasi juba eel-ajaloolistesse aega
desse. — Tavalises tarvituses esi
neb k.
maalikunsti,
graafika,
skulptuuri, arhitektuuri, aiakunsti
ja kunstkäsitöö kogumõistena. Vt.
eesti jt. rahvaste kunste.
kunstmarinor
kunst- liitsõnus tähendab ka:
kunstlikult tehtud, tehis-.
kunstiakadeemia, asutis kujuta
vate kunstide edendamiseks või
õpetamiseks.
kunstikool, õppeasutis tegevuse
ettevalmistamiseks
kujutavate
kunstide, muusika, lavakunsti jne.
alal. Meil teotsevaist kunstikooli
dest on tähtsaimad kujutavate
kunstide alal kõrgeni k. „Pallas“
Tartus ja Riigi Kõrgem Kunsti
kool Tallinnas, muusika alal Tal
linna Konservatoorium (ühes Lavakunsti-kooliga) ja Tartu Kõrgem
Muusikakool.
kunstkudumid, väärtuslikust ma
terjalist
kunstipäraselt
kootud,
mitmesuguste mustritega kaunis
tatud vaibad, gobeläänid jne. Nen
de valmistamine on olnud silma
paistvaks kunstkäsitöö haruks Hii
nas, Pärsias, Bütsantsis; LääneEuroopa mais on kunstkudumite
valmistamine hakanud eriti are
nema alates 14. saj-st tugevad
Hiina mõjustusil.
kunstkäsitöö, rakendus- e. tar
bekunst, käsitööalad, mis tarbe
esemete valmistamisel arvestavad
praktiliste nõuete kõrval ka kunstinõudeid.
Tähtsamate
aladena
kuuluvad siia keraamika, kullassepakunst, klaasikunst, tarbegraa
fika jne.
kunstlik hingamine,
(uppuja)
lakanud hingamise uuestielustamine rinnakorvi kokkusurumise ja
vabastamise või käte väljasiruta
mise ja kokkupanemise teel, kus
juures enne haige asetatakse pal
jastatud ülakehaga seljali põiki
üle riiderulli ja seotakse ta keel
rätiga lõua külge.
kunstlik keel, mingi kunstlikult
loodud abikeel lihtsa vormistiku
ja
rahvusvahelise
sõnavaraga,
näit. esperanto, ido, volapükk jt.
kunstluule, teadaolevate isikute
poolt (tavaliselt) kirjutatud luulekirjandus, vastandina rahvaluulele.
kunstmarmor,
tehis-ehituskivi
kipsi ja mitmesuguste soolade na
gu booraksi, rauavitrioli jt. segust.
kunstnahk
664
kunstnahk, nahka asendav aine
puuvillriidest ja erilisest paindu
vast massist; kaunis tugev ja vee
kindel; kasutatakse mööbli katmi
seks,
reisitarvete valmistamiseks
ja raamatuköitmisel.
kunstnik, mingi kunsti, eeskätt
kujutava kunsti alal loovalt teot
sev isik.
kunstsarv = galaliit.
kunstsepis, sepatöö-ese,
mille
valmistamisel on praktilise otstar
bekuse kõrval arvestatud ka kunstinõudeid. Kunstsepistena esine
vad keskajast alates pealistised
ustel ning kastidel, uksekoputid,
väravad, võred, laternad jne.
kunstsiid, puu või puuvilla tsel
luloosist valmistatud loodusliku
siidiga väliselt sarnlev aine; saa
dakse sel teel, et tselluloos lahus
tatakse mingis vedelikus kleepu
vaks massiks ja pressitakse siis
läbi 0,1
mm avausega koonuse
primaarniidiks; 10—18
primaarniiti kedratakse kokku pärisniidiks. Lahustaja-vedeliku järgi lii
gitatakse kunstsiidi: 1)
nitrosiid
(lahust, salpeeterhape); 2) atsetaatsiid (lahust, äädikhappe anhüdriid), parim ja kalleim k.; 3)
vasesiid (lahust, vaskhapendi am
moniaak); 4) viskoos-siid (lahust,
väävelsüsinik), majanduslikult täht
saim tehniline kiudaine, moodus
tab ligi 90% k. toodangust.
kunsttööstuskool, õppeasutis te
gevuse ettevalmistamiseks mingil
kunstkäsitöö-alal (meil näit. Riigi
Kunsttööstuskool Tallinnas),
kunstuni = hüpnoos,
kunstvill (ka tiibet, pukski, sodi
ja mungo) valmistatakse villaseist
ja poolvillaseist kaltsudest kiustamise teel; sellest tehakse oda
vaid kalevisorte.
kunstvõi = margariin,
kuntsenpalsam, mitmesug. eeter
like õlide alkoholilahus, arstim.
Kuomintang, radikaalsete rah
vuslaste juhtiv erakond Hiinas,
asutatud 1912.
Kuopio [-bio], tööstuslinn ja sa
kuppelahi
dam Kesk-Soomes, Kallavee järve
ääres, 24 000 ei.
kupal, om. kupla, os. -t, kubel;
sisekõrva poolring-kanalite puhetunud algosa.
kupar, om. kupra, os. -t, avavili
(-<-), mille kest avaneb mitmeosa
lisena (linal) või mis pillab seem
ned välja aukudest (moonil).
kupatamine, (toiduaine) lühike
eelkeetmine, näit. seentel mürgi
kõrvaldamiseks.
kupee, kinnine jaoskond raud
teevagunis; kinnise auto isteruum;
kinnine tõld kahele inimesele.
kupeerima, katkestama, eralda
ma; nudiks, tölbiks lõikama; (sõi
dupiletit) läbi lööma;
(tekkivat
haigust) maha suruma.
kupeidama, kehalise armastuse
suhteid kahe isiku vahel soodus
tama, (neid isikuid) ühendusse vii
ma või kallutama.
Kuper janov [-jaa-], Julius, E. Va
badussõja kangelane, * 1894, t
1919; võitles partisanide salga ju
hina edukalt enamlastega, võttis
kaalukalt osa Tartu vabastamisest
14. I 1919, sai 31. I Paju mõisa
all surmavalt haavata.
Kupffer, Karl Reinhold, balti
saksa botaanik paljude töödega
Baltimaade taimestiku alalt, *
1872, t 1935.
kupits, om. -a, mulla-, mätta-,
või kivihunnik piiriposti või piiri
kiviga keskel.
kuplee, koomilise
või pilkava
sisuga naljalaul.
kupletist, kupleede koostaja või
ettekandja.
kupluma, kupla lööma, kupladega kattuma.
kupong, mingi paberi, eriti väärt
paberi äralõigatav osake, lõigend.
kupp, om. kupu, muhk, väike
paise; sarv; nupp; märk.
kuppama, kupatamisel keema.
kuppel, om. kupli, os. kuplit,
katus või võiv, mis oma kujult
sarnaneb poolkera või mõne muu
pöördkehaga.
kuppelahi, väike kõrgahi (-<-)
valumalmi või -terase saamiseks.
Tahvel 32
Lipud I
Afganistan
Argentiina
Austraalia
Belgia
Boliivia
Brasiilia
Briti riik
Bulgaaria
Dominikaani vabar.
Eesti
PMPPP
Egiptus
Ekuador
Guatemaala
Haiti
Hiina
Inglismaa
Leedu
Itaalia
Jaapan
Jugoslaavia
Kolumbia
Kostariika
Kreeka
Kuuba
Libeeria
Luksemburg
Louna-Aafr. Unioon
Läti
Tahvel P>:i
Lipud II
ö
Mandzukuo
\
. s
Bill
Nikaraagua
Mehhiko
l
Nõukogude-Vene
Panama
Paraguai
hh
Portugal
Prantsusmaa
P.-A. Ühendriigid
Pärsia
Rootsi
Saudija Araabia
Siiam
P
Rumeenia
Saksamaa
Salvador
ffippsp
Soome
Taani
Šveits
Tšiili
Türgi
—
Ungari
Uruguai
Uus-Meremaa
Vatikan
Maailma riikide lipud.
Venetsueeia
kuppelhaud
kuppelhaud
e.
kuppelkalme,
kuppellikult võlvitud kivikalme.
kupriit, punane vasemaak, lei
dub Ameerika mitmesug. osis.
Kuprin [-i'n], Aleksander, vene
naturalistlik kirjanik, * 1870, f
1938; kujutas oma jutustustes ja
romaanides eriti asjatundlikult sõ
javäelaste eluolu („Kahevõitlus“,
1905, jt.).
kuprism, med., vaskmürgistus.
kupulaskmine, vananenud arstimisviis
vastavate
riistade
abil
mingist kohast „halva“ vere väljaimemisega.
kupuraud, väike kirveke täkete
löömiseks ihusse.
kupusarv, riist
kupulaskmisel
vere väljaimemiseks.
kupüiir, lõige, kärbe; rahaliik.
kura, om. -, os. -, vasak.
Kura [kuraci],
Taga-Kaukaasia
suurim jõgi, 1350 km pikk, voolab
Armeenia kõrgmaalt Kaspia merre.
kuraator, hooldaja; kõrgem jä
relevalveametnik,
esijoones
üli
koolis.
kuradikäpp, bot., vt. käpad.
Kuradisaar, saar sunnitööliste
vanglaga Prantsuse Güayanas.
Kurakurk = Irbeni väin.
kurakäesus, vasaku e. kurakäe
suurem töötamisvõime; esineb paremakäesuse asemel juhtudel, kui
liigutuskeskmete enamik esineb aju
paremas pooles.
kuralane, kuramaalane.
Kuramaa (sks. Kurland), Kura
kub. end. Venemaal, alates 1918
Läti edelaosa Väina jõe ja Lääne
mere vahel, jaotatud kaheks —
Kurzeme ja Zemgale valitsusringkonnaks, kokku 26 830 km2 ja
592 000 ei.
kuramaaž, kurameerimine, ame
lemine e. libitsemine, armatsemine,
kuramaator = koramaator.
kurantne, käibiv, kehtiv,
kurat, rahvaste usundis kõige hal
va ning kurja kehastis, vastandina
jumalale; välja arendatud eriti Zarathustra õpetuses, sealt kandu
nud juudi usundisse ja kristlusse
ning levinud kõikjale. Tema kui
665
kurelised
sarvedega koletise kujutlus päri
neb keskajast.
kuratoorium, hoolkond, hooldav
järelevalveorgan mingi kultuurasutise juures.
kurbel, om. kurbli, os. kurblit,
tehn., vänt.
kurbmäng, kirj., = tragöödia,
kurbuma, kurvaks muutuma,
kurd, om. kurdi, vt. kurdid,
kurd, om. kurru, väike volt; geol.,
vt. kurrud.
kurdid, muhamedi usku sõjakas
iraani rahvas Kurdistanis, ligi 3.
milj. ei., rändkarjused ja põllupi
dajad.
Kurdistan [-tan], mägismaa Tür
gi, Pärsia ja Iraki kokkupuudete
rajoonis.
kurdmäestik, kurrutusel tekkinud
mäestik, ahelmäestik.
kurduma, kurdu tõmbuma.
Kure, linn Jaapanis, Hondo edelarannikul, laevatehaste ja sõjasadamaga,- 231 000 ei.
kureerima, arstima, ravima,
kurehernes, söödavili, = vikk.
kurekael, meil tavaline umbrohi
kurerehaliste suguk-st.
kurekatel, kellukate (-<-) liik.
kurekell, roosade
või lillade kannuseliste õitega taim
tulikõieliste
sugu
k-st, meil lehtmetsis ja ilutaimena.
kurelased, 7. saj-st
peale
tuntud, 13.
saj-1 sakslaste poolt
vallutatud ja
siis
lätlastesse sulanud rahvas Kura
maal, sõjakad meresõitjad, võib
olla liivlaste hõim.
kurelised, peam. soolindude selts,,
kuhu kuuluvad suguk-d rookanalased, kurglased, traplased jt. Rookanalased on kuni kanasuurused
kõnnilinnud, vähese või puuduva
lennuvõimega, meil näit. roovutt,
rukkirääk, vesikana jt., lõunamail
purpurkanad jm.
Kurglased on
pikkade jalgade ja pika kaelaga,
suured linnud, neist meil sookurg
e. kurg, Aafrikas kaunid kroonku-
Kuremaa
666
red. Tüsedad hanetaolised traplased elavad peam. Aafrika rohtlais.
Kuremaa, vald Põhja-Tartumaal,
Palamuse khk., 2281 ei. (1934),
alates 1. IV 39 väikeste äralõigetega; vallas karjamajanduskool ja
loomakasvatuse katsejaamad.
Kuremaa järv, piklik järv Kure
maa valla põhjaosas, ligi 4 km2,
kuremari — jõhvikas,
kuremariin, jook jõhvikamalilast,
suhkrust ja veest.
,
kuremõõgad, taimeperekond võhumõõgaliste suguk-st,
sibulpiisikud pikka
de lehtede ja
suurte kauniste
õitega, näit. meil
niiskeil
heinamail esinev ku
remõõk ja rida
liike aed-ilutaimedena
gladi„Kuremõõk.
.
,
.
ooluste nime all.
Kuremäe klooster e. Pühtitsa
klooster, apostlik-õigeusuliste nun
naklooster Ida-Virumaal, Illuka v-s,
rajatud 1892; EV-s heategeva naisühingu nime all.
kurerehalised, rohttaimede sugu
kond kaheiduleheliste klassist, neist
meil kurekael ja rida kurerehade
liike (näit. aas-, soo- ja mets-kurereha), toataimedena pelargoonid.
Kuressaare (sks. Arensburg), maakonnalinn Saaremaa lõunarannikul,
suvitus- ja supelkoht tervismudaga, tervelt püsinud piiskopilossiga
14. saj-st, 4948 ei. (1939). Mereliiklus toimub Roomassaare sadama
kaudu.
Kuressaare, alates 1. IV 39 vald
Saaremaal, K. linna ümbruses,
koostatud end. Kaarma-Suure v-st.
kurg, vt. kurelised ja toonekure
lised.
kurgaan, arlieol., = kääbas.
Kurgja. endine C. R. Jakobsoni
talu Pärnu jõel. Vändra khk-s.
kurgiased, vt kurelised,
kurgupuri e. suulaepuri, suulae
pehme tagumine osa, lõpeb kurgu
nibuga.
kurk
kurgupõletik e. angiin, kurgukitsuse põletik, nn. kahepoolsed; äge
dal kujul avaldub limanaha pune
tuses ja paistetuses, kuna mand
lite suurenemine esineb nii ägeda
kui kroonilise k. puhul,
kurgutiisikus, vt. tiisikus,
kurgutõbi = difteeria,
kuriaalid, paavsti õukondlased,
kuuria liikmed.
Kuriilid, 1270 km pikk Jaapani
saarterida Hokaidost Kamtšatkani,
15 910 km2, hõredasti asustatud
peam. ainudega.
kurikas, os. -kat, käepidemega
lamedapõhjaline puunui märja pe
su kolkimiseks (pesuk.) või pesu
käsitsi rullimiseks (vaalik.); ka
võimlemisnui.
kurioosne, veider, iseäralik,
kurioosum, haruldane veider näh
tus või asi. Vrd. euriosa.
kuris, om. -e, püstine kaljulõhe.
Kurisches Haff (sks.), 96 km pi
ka liivaseljakuga eraldatud suur
Läänemere lõugas Ida-Preisimaa
põhjaosa rannikul, Neemeni suud
me kohal, 1620 km2.
Kurista, end. vald Kirde-Viljandimaal, Põltsamaa khk., 1055 ei.
(1934), alates 1. IV 39 on Lusti
vere v. põhjaosaks.
kuristi, lohk maapinnas, kuhu
neeldub jõgi või pinnavesi; esineb
peam. paemaastikus.
kuristik, väga järskude veeru
dega kitsas mäestikuorg.
kuristis, lõhestunud, kurisega, kurisene koht.
kuristunia, lõhestuma.
kuritegu, jur., süütegude {<-) liik.
kuritõbi = süüfilis,
kurjategija väljaandmine ühe rii
gi võimude poolt teisele riigile toi
mub juhul, kui tabatud kurjate
gija süütegu kuulub karistamisele
mõlema riigi seaduste järgi,
kurjeer, kiirkäskjalg, kuller,
kurk, om. kurgi, tõenäoliselt In
diast pärinev iihekojaline roomav
köögivilja-taim kõrvitsõieliste suguk-st; esineb paljudes kultuursortides.
Tema vähese toiteväärtu
sega mahlakaid vilju, kurke, kasu
kurk
667
tatakse salatiks, nii värskelt kui
hapendatult.
kurk, om. kurgu, suukoopa kõi
ge tagumine kitsas osa, moodus
tub keelepära seljast, kurgunibust
ja kummalgi pool kahest suulaekaarest ühes nende vahel asetseva
kurgumandliga.
kurkum, Lõuna-Aasia troopiline
taim ingveriliste suguk-st. Muguljat kurkumijuurikat kasutatakse
vürtsina ja kollase värvi (kurkumiini) saamiseks.
Kuriand (sks.) = Kuramaa,
kurni, om. -u, nurk, sopp.
kurmik e. kurmhoone, kurmu või
kurmudega hoone.
kurn, om. -a, filter (<-); munade
komplekt, mis lind ühe joonega
muneb ja korraga välja haub.
kurn, kurnipulk; kurnimäng.
Kurna, end. vald Põhja-Harjumaal, .liiri khk., 1617 ei. (1934),
alates 1. IV 39 on Tõdva v. põhja
osaks.
Kurnim, Eduard, näitleja ,,Esloonias“ 1906—33, koomik ja karak
terosade mängija, * 1883, f 1933.
kurnimäng, meil põliselt tuntud
viskemäng mitmes teisendis, kus
juures näit. kumbki mängija püüab
kaikaga paigast välja visata vas
tasmängija mängualale ülesseatud
kurnipulki.
kurnitseina, immitsema,
kurnpaber, filter-(<—)paber,
kurnuma, läbi imbuma.
Kuropatkin [-«-], Aleksei, Vene
kindral, * 1848, f 1925; Vene-Jaapani sõjas 1904—05 juhatas Vene
vägesid Mandžuurias, oli Maailma
sõjas lühikest aega põhjarinde
ülem.
Kurošivo, soe merehoovus Vaik
ses ookeanis Formoosast piki Jaa
pani saarte kagurannikut kuni
Kaliforniani.
Kurrik, Juhan, koolikirjanik ja
seltskonnategelane, * 1849, f 1922;
on olnud õpetaja ning köster, aval
danud kooliraamatuid ja loonud
esimese eesti stenograafiasüsteemi.
kurrud, kiilgsurve tagajärjel tek
kinud varemalt rõhtsalt asetsenud
kurtisaan
maakoore-kihtide
mitmesugused
painutused, koosnevad (ülespoole
kumeraist) kohrudest ja nende va
hel olevaist (nõgusaist) vaonditest,
kusjuures nii kohrud (antiklinaalid) kui vaondid (sünklinaalid) esi
nevad kas püstiselt, kallakult või
lamavalt; üldtähenduses voldid.
kurseerima, käibel olema, (raha
kohta ka:) kehtiv olema.
Kursi, kihelkond Loode-Tartumaal, Pedja jõe keskjooksul, koos
nes kuni 1. IV 39 Härjanurme ja
Puurmani v-st ning Laeva v. poo
lest, nimetatud valdades kokku
362 km2 ja 4774 ei. (1934). Ena
masti soine ja metsane tasandik,
paigutise asustusega kõrgemail koh
tadel ja jõgede ääres, esijoones
khk. keskosas. — K. khk. eraldati
Äksi khk-st 1683, kuna kirik sai
praeguse kuju 1872.
Kursi, alates 1. IV 39 vald Tar
tumaal, K. khk., koostatud end.
Puurmani v-st.
kursiivkiri, viltune trükikiri, näit.
sõnal kirjaliigid.
kursist, kursuslane.
Kursk, linn Kesk-Venemaal, Harkovist põhjas, rauamaagi-tööndusega, 103 000 ei.
Kurs-Olesk, Minni, poliitik ja
omavalitsustegelane, * 1879; oli
Asutava Kogu liige, Tartu linna
nõunik 1930—34.
kursoorne, kiiresti edasiminev,
katkestamatult jätkuv.
kurss, laeva sõidusuund e. koos;
väärtpaberite, vekslite või välis
raha hind börsil (^) mingil täht
päeval.
kursus, komplekt loenguid min
gilt alalt; õppeaine piiriteldud järk;
loenguseeria kuulajaskond või õppejärgu õpilaskond; ajutine lühi
aegne õppeasutis.
Kurzeme, Läti valitsusringkond,
Kuramaa läänepool, pealinnaga Liibavi.
kurtaaž, vahendustasu maakleri
le mingi tehingu eest.
kurtiin, kindluse peavalli osa ka
he bastioni vahel.
kurtisaan, õukondlane või õue-
Klirina järved
daam; kõrgemast seltskonnast ar
muke; poolilma-daam.
Kurtna järved, rühm järvi IdaVirumaal, Illuka v-s, neist suurim
Konsu järv.
Kurtšinski, Mihhail, vene majan
dusteadlane, prof. peam. Tartus,
1876, | 1939; avaldanud teoseid.
kurttumm, kurtuse tagajärjel tum
maks jäänud isik. Kurttummi õpe
tatakse kõnelema kurttummadekoolides (meil Porkunis).
kurtus, kuulmisvõimetus või vä
ga puudulik kuulmisvõime; esineb
kaasasiindinuna või omandatuna
(haiguslikul teel või vigastuse ta
gajärjel).
kuruorg, geogr., = kanjon.
kurv, om. -i, kõverjoon, kõver;
(sõidutee) käänak, pöörang.
kurvimeeter, (kaardi) kõverjoon
te pikkuse mõõtmise riist.
kurvits, metskurvits e. metsnepp,
lind rüütlaste suguk-st, meil niiskemais metsis tavaline.
Kurvits, Paul, majandustegelane,
* 1879; alates 1922 Tallinna Linnapanga direktor.
Kurvits, Aleksander, kasvatus
teadlane, kooli- ja haridustegelane,
* 1885; a-st 1919 Tartumaa kooli
nõunik, hiljem koolide inspektor,
alates 1939 ka Tartus; Koduse Kas
vatuse Instituudi juhatuse esimees.
Kurvits, Hans (Ants), kõrgem sõ
javäelane, kindral, õigusteadlane,
* 1887; võtnud silmapaistvalt osa
Vabadussõjast, 1922—39 Piirivalve
Valitsuse ülem, alates 1939. a. lõ
pust Sõjanõukogu liige.
Kurvits, Oskar, kõrgem sõjaväe
lane, kolonel, * 1888; võtnud sil
mapaistvalt osa Vabadussõjast, ala
tes 1927 Vabadussõja Ajaloo Ko
mitee teenistuses; avaldanud töid.
Kurvits, Peeter, majandustege
lane, * 1891; võtnud silmapaistvalt
osa Vabadussõjast; 1928—32 Pika
laenu Panga dir., alates 1932 Kre
diitpanga esimees, 1933 majandus
minister.
Kurvits, Aleksander, õigustead
lane ja haridustegelane, * 1896;
Hamini haridusinstr. 1921—27, ala
668
kuslapuud
tes 1927 peasekretär, nüüd Üld
osale. dir.; avaldanud käsiraama
tuid raamatukogunduse ja haridustegevuse alalt.
kurvitsalised, linnuselts, kuhu
kuuluvad esijoones rüütlased.
kuse-elundkond koosneb kahest
neerust, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist (kusetorust).
kusekinnisus, haigus, mille pu
hul neerud ei tööta (anuuria) või
kusepõis ei avane tühjenemiseks.
kusekott e. allantois, keskmine
kolmest lootekestast, kujuneb väljasopistuva põiena (sisemise) vesikesta ja (välise) vadakulise kesta
vahel.
kusepõis, kusekogumis-elund väi
keses vaagnas; omab lihaselisi sei
nu, mis talitlevad kuse väljasurujaina. Kusepõie haigustena esine
vad: äge või krooniline põiepõletik
e. -katarr (pisilaste sattumisest
poide ja külmetumisest), põiekivid,
põietiisikus, põiehalvatus jm.
kusi e. uriin, neerude abil ve
rest eritatav vedelik, mille kaudu
toimetatakse kehast välja kahjulik
ke lämmastikusisaldusega toiteainete (valkude) lagunemisprodukte
ja mineraalsooli. Kuseanaliiiis on
tähtsaks abinõuks paljude haiguste
äratundmiseks, sest nende puhul
muutub kuse koostis (näit. neeru
haiged leidub kuses valku).
kusiaine e. karbamiid, kristalne
aine, tekib organismis valkude lagunemissaadusena ja eritub kuses
lahustunud; valmistatakse süntee
tiliselt, kasutatakse väetisena ja
arstimite saamiseks.
kusihape, kristalne aine, tekib
organismis valkude lagunemisel, on
vees raskesti lahustuv, leidub ku
ses (inimesel väheselt), võib settida
põiekividena.
kusiveresus e.
ureemia,
kusimürgistus kuse
mitte-eritumise
puhul.
kuslapuud,
põõsaste ja ronipõõsaste pereKuslapuu.
Kusta
669
kõnd, lehekaenlais olevate õitega;
mitmed neist ilupõõsad. Meil näit.
esineb lehtmetsis harilik kuslapuu
e. kuusmaa.
Kusta, Kustas, mehenimed,
kustos (lad. custos), valvur, üle
vaataja, eriti kiriku-, muuseumivõi raamatukogu-ametnik.
kustundama = amortiseerima.
kustundus — amortisatsioon,
kustutis, kustutusvahend.
kušett, lamamissohva.
kutiikula, cinat., koorend; bot.,
kamarnahk; zool., koorkest või (ai
nuraksed) nahand.
kutse, vt. elukutse,
kutseesiuduskoda, kutsealane oma
valitsus, mingil kutsealal teotseva
te isikute esindajaist koosnev oma
valitsuslik organisatsioon vastava
kutseala edendamiseks ja seal teotsejate huvide kaitseks. Eestis esine
vad sellistena: Agronoomide Koda,
Arstide Koda, Eraettevõtete Amet
nikkude Koda, Inseneride Koda,
Kalanduskoda, Kaubandus-Tööstuskoda, Kodumajanduskoda, Käsitööstuskoda, Loomaarstide Koda,
Maatööliste ja Väikemaapidajate
Koda, Majaomanikkude Koda, Meie
rite Koda, Põllutöökoda, Rohu
teadlaste Koda, Tööliskoda, Õpeta
jate Koda ja Ühistegevuskoda.
kutsehaigused, haigused, mis te
kivad mingi kutseala töötingimustest, näit. seatina-mürgistus trüki
ladujad.
kutseharidus, vt. haridus,
kutsekool valmistab õpilasi süs
temaatiliselt ette tegevusele min
gil kutsealal. Vt.: Eesti. Haridusolud.
kutsenõuanne, kutsevaliku nõu
anne, süstemaatiliselt korraldatud
asjatundlik nõuanne elukutse va
lijaile ühes teatud ametile kõlblik
kuse katsumisega (psühhotehnilised katsed); toimub kutsevaliku
nõuande büroodes (Tartus a-st
1925 ja Tallinnas alates 1928).
kutsesaladus = elukutsesaladus.
kutseühing, ühing iibel ning sa
mal alal teotsevate isikute kutse
huvide kaitseks. Palgatööliste kut
Kuuba
seühinguid on nimetatud ametiühinguiks (<—).
kutter, om. kutri, os. kutrit,
ühemastiline väike kiire purjekas.
Kutuzov [-tuu-], Mihhail, vürst,
Vene feldmarssal, *' 1745, f 1813;
sai sõjas prantslaste vastu Vene
vägede
ülemjuhatajaks
augustis
1812, juhtis rasket Borodino lahin
gut, oli võidukas Smolenski lahin
gus novembris 1812.
Kuu, taevakeha, mis tiirleb üm
ber Maa. Kuu keskmine kaugus
Maast tema ellipsikujulisel teel on
384 400 km, K. läbimõõt 3476 km,
seega 0,272 Maa omast, K. mass
Vsi Maa massist. K. teeb tiiru Maa
ümber (uuesti samasse faasi ta
gasi jõudes) u. 29,5 päevaga, liiku
des kiirusega 1 km sek-s. K. ise ei
helenda, vaid peegeldab Päikeselt
saadud valgust. Olenevalt K. asen
dist näeme mitmesuguseid K. faa
se: kui Maa on Kuu ja Päikese
vahel, näeme heledat täiskuud; kui
K. on Maa ja Päikese vahel —
valgustamata noorkuud; täiskuust
kujuneb viimane, noorkuust esime
ne veerand (vt. kalendrimärgid).
K. pinnal näeb pikksilmaga kõr
geid mägesid, laiu tasandikke (ni
metatud meredeks) ja palju hiigelkraatreid. K-l pole õhkkonda, vett
ega mingit elu; öö ja päeva temp-i
vahed on väga suured. -— Ka teis
tel planeetidel esineb kuid, nimelt
Neptunil 1, Marsil 2, Uuranil 4,
Jupiteril 9 ja Saturnil 10.
kuu, Kuu ümber Maa tiirlemise
aeg. Täheteaduses eristatakse mit
mesuguseid kuid, näit.: aeg, mille
jooksul Kuu uuesti ilmub mingi
kinnistähe kohale (sideeriline k.,
u. 27,3 päeva), aeg noorkuust
noorkuuni (sünoodiline k., u. 29,5
päeva), keskm. V12 osa aastast
(ajaarvamisk., u. 30,5 päeva, ei
põhine looduslikul nähtusel) ja
erisuguste pikkustega kalendrikuud
(vt. kalender).
kuuas, om. kuuda, os. -t, m. om.
-te, m. os. kuudaid, kirve vars.
Kuuba (ametlikult Repüblica de
Cuba), suurim saar ning vabariik
kuubikmõõt
670
Suurtes Antillides, Floridast lõu
nas, 1100 km pikk ja keskm. 100
km lai, 114 524 km2, 4,4 milj. ei.
(1936), neist u. 68% valgeid. Peam.
künklik maa, kagus mägedega ku
ni 2560 m ü. mp., viljakate tasandikkude ja troopilise ilmastuga.
Kasvatatakse suuris istandikes suhk
ruroogu, kohvi, tubakat, banaane
jm., toodetakse rauda ja vaske,
peetakse hobuseid ning karja. Pea
linn Havana. Riigikeel hispaania.
— Avastatud 1492, alistatud His
paaniale 1511, vabanenud sealt
1898, alates 1901 vabariik P.-Am.
Ühendriikide kaitse all, a-st 1934
ametlikult sõltumatu. — Vt. pilte
Antillide ja Havana puhul,
kuubikmõõt = kuupmõõt.
kuugüar, kiskja loom, = puuma,
kuuik, kuuest esemest koosnev
rühm; kuueosaline tervik.
kuukala, sabata, ovaalse keha
kujuga ja soomusteta, kareda sarvnahaga kala soojades meredes, ku
ni 2 m pikk ja 300 kg raske.
kuukiri, lühend, kuuk., kord kuus
ilmuv ajakiri.
kuukress, suur ning kaunis taim
ristõieliste suguk-st, meil paekaldaaluseis lehtmetsis.
kuul, ümmargune või pikergune
keha, mida lastakse välja käsitulirelvist või kuulipildujaist; üldse
ümmargune keha, näit. tõukekuul,
laagrikuul jne.
Kuula, Toivo, soome helilooja,
* 1883, f 1918; loonud kammer
muusikat, orkestritöid, koori- ja
soololaule soome rahvuslikus vai
mus.
kuulatlustoru e. stetoskoop, med.,
vt. auskultatsioon.
kuuldemäng, raadio kaudu ette
kandmiseks määratud näidend.
kuule, om. kuulme, kuulmisorgan;
kapsataime südalehed, millest ku
juneb pea.
kuulekas, sõnakuulelik,
kuuletu, sõnakuulmatu,
kuulipilduja, kiiresti (kuni 600
tk. min-s) kuule väljalaskev automaat-tulirelv. Liigitus: kerge-, ras
kuupmõõt
ke-, pistol- ja suurkaliiber-kuulipildujad.
kuulipildur, kuulipildujat käsit
sev sõdur sõjaväes,
kuulitama, kuulidega hääletama.
kuullaager, kroomterasest kuulidele toetuv
kerge käigu ja vähese
määrdetarvitusega laa
ger; kasutatakse moo
torsõidukite, jalgrataste
ja masinate laagreina
tema vähese hõõrdete Kuullaager.
guri tõttu.
kuulmelehed, vt. kuule,
kuulmeluukesed, vt. kõrv.
Kuulo, mehenimi.
Kuum, Aleksander, metodisti õpe
taja ning seltskonnategelane peani.
Tartus ja Tallinnas, * 1899; Tartu
„Ühisabi“ asutaja ning juht a-st
1930, E. Karskusliidu esimees ala
tes 1933.
kuumarabaudus
e.
soojapiste,
kuumal suveajal, eriti niiske ja
vaikse ilma korral tiheda rõivastise ning kehaliste pingutuste puhul
esinev haigustus, avaldub südamenõrkuses, oksenduses, meelemärkusetuses jm.
kuunar, kahe kuni nelja mastiga
purjekas, millel 1. mast on raa-,
teised kahvelpurjedega; esineb brigantiinina (-<—) ja barkantiinina (<-).
kuup, risttahukas, mille alus- ja
külgpindadeks on 6 (ühesuurust)
ruutu (vt. heksaeeder); arvu kol
mas aste, näit. a3 (loe: a-kuup) või
43 (= 4 • 4 • 4 = 64).
kuupima, kuupida, kuubin, arvu
kolmandat astet leidma; ruumala
määrama.
kuupjas, os. -jat, kuubikujuline,
kuupjuur e. kolmanda astme
juur, arv, mille kolmas aste moo
dustab antud arvu; märk:
V~.
Näit-
KT25
== 5, sest 53 = 125; siin 5 on 125
kuupjuur. Vt. juurima.
kuupmõõt e. ruumimõõt on kuup,
mille serv võrdub mingi pikkusühikuga; näit. kuup, mille serv =
1 m, on kuupmeeter, märk m3.
kuupuhastus
Kuupmõõte kasutatakse ruumalade
mõõtmiseks.
kuupuhastus e. menstruatsioon,
korrapäraselt u. iga 4 nädala ta
gant (munaraku väljumise aegu
rnunasarjast) toimuv verenõrgumine emakast. K-d algavad naistel
13.—15. ja lõpevad 44.—50. eluaas
ta paiku.
kuupäevama = päevama.
kuur, med., mingi haiguse pike
maaegse süstemaatilise ravi käik.
kuurhauss (sks. Kurhaus, ’tervistushoone’), om. -hausi, os. -haussi,
seltskondlike koosviibimiste maja
kuurordis, tihti ühtlasi hotell.
kuuria, Vana-Roomas sugukonnaliidu (Vio triibuse, <-) nimetus;
paavsti õukond, paavsti ametkond;
mingi liik valijaskonnast (näit.
suurmaapidajad, töölised vm.).
kuurits, om. -a, kalapüügiriist
kahest puuraamistikuga tiivast ühi
se vaia küljes.
kuurort — kosukoht e. kosula.
kuurvürstid e. valivürstid, Saksa-Rooma riigis 13. saj. keskelt
kuni 1806 vürstid, kes valisid
Saksa kuninga (keisri).
Kuusalu, idapoolseim rannikukihelkond Harjumaal, koosnes kuni
1. IV 39 Kiiu, Koiga ja Kõnnu v-st
ning Kodasuu ja Anija v. osadest,
ilma viimasteta 511 km2 ja 9150 ei.
(1934).
Khk. asetseb liigendatud
rannikuga paelaval, kahe suurema
— Juminda ja Pärispea neemega.
Põllumaa ja asustus on koondunud
põhjaossa; lõunas liivane metsamaa.
— Khk. pärineb 13. saj. I poolest,
kirik tõenäoliselt 13. saj. lõpust ja
on 1890 laiendatud, praegune torn
a-st 1760.
Kuusalu, alates 1. IV 39 vald
Harjumaal, Kuusalu khk., koosta
tud end. Kodasuu ja Kiiu v-st.
Kuusamo,
loodusilus
maa-ala
Põhja-Soomes, Oulu lääni idaosas.
kuused, ühekojaliste okaspuude
perekond männiliste suguk-st. Esi
joones kuulub siia harilik kuusk,
teravate neljakandiliste okaste ja
rippuvate käbidega metsapuu Keskja Põhja-Euroopas, eriti mägismail;
671
kuutõverohud
kasvab kuni 50 m kõrgeks; kasuta
takse kütte- ja tarbepuiduks, eriti
ehitusmaterjaliks ja paberi valmis
tamiseks, koort nahaparkimiseks.
Mitmeid muid liike, näit. hõbe- ja
valget kuuske, peetakse parkides
ilupuudena.
kuuseseen, kuuseriisikas e. kuusikseen, pruun söögiseen.
Kuusi, Eino Akseli, soome ma
jandusteadlane, * 1880, f 1936; oli
ms. 1928—31 prof. Tartus; avalda
nud teoseid.
Kuusik, Hans, kunstnik, * 1872;
on olnud õpetaja paljudes kooli
des, ms. alates 1920 Riigi Kunst
tööstuskoolis (nüüd dir.); teotsenud
klaasimaali ja akvarelli alal.
Kuusik, Edgar Johann, arhitekt,
* 1888; ehitanud rea era- ning
avalikke hooneid peani. Tallinnas,
hauamonumente jne.
Kuusiku, riiklik põllumajandus
lik katsejaam ja kontrollassisten
tide kool Lõuna-Harjumaal, Rapla
v-s (kool ajutiselt ümber paiguta
tud Säreveresse Türi lähedal),
kuusk, vt. kuused.
Kuuskeinaa (kuni 1935 Kuuskmann), Beti (õieti Marie Elisa
beth), ,,Estoonia“ näitleja, * 1879;
kutseliselt
teotsenud
1907—31,
peani, karakterosades.
kuuskhein, meil tavaline taim seisvais vetes, männasjalt asetunud
lehtedega.
kuuskjalad, taimeperekond mailaseliste suguk-st, meil näit. soistel
aladel punaste õitega sookuuskjalg.
Kuusnõmme, end. mõis Saare
maa läänerannikul, Lümanda v-s,
Kihelkonna alevikust lõunas, Tartu
Ülikooli Bioloogiajaamaga.
Kuuste, kaks end. valda Tartu
maal: Vana-K. ja Vastse-K.; alates
1. IV 39 vald Tartust kagus, Kamb
ja khk., koostatud Haaslava ja
Vana-Kuuste v-st.
kuuti, kuukaupa, kuude viisi,
kuutõbi, unesrände e. somnambulismi rahvapärane nimetus, ole
tusest, nagu toimuksid kuutõbise
öösised ronimised Kuu mõjul,
kuutõverohud, püsiktaimede pere-
672
kuuvarjutus
kõnd liilialiste suguk-st, tavaliselt
valgete kelluk-õitega; meil näit.
lehtmetsis leiduv harilik kuutõverohi.
Kuuvarjutus.
kuuvarjutus, nähtus, mille puhul
Maa asetseb otseliinil Päikese ja
Kuu vahel ning jätab Kuu enese
varju; esineb täiskuu ajal, täisvarjutusena, kui Kuu satub üleni Maa
täisvarju, või osalisena, kui ta sa
tub sinna osaliselt.
kuväär, ümbrik, kirjaümbrik,
kv., lühend sõnast kvintaal või
sõnast kviitung.
kV, lühend sõnast kilovolt.
kW, lühend sõnast kilovatt.
kvadraat, mat., = ruut; trükias
janduses mõõduühik: 48 punkti
(= 1,8 sm); trükiladumisel tähemetallist valatud täitematerjal.
kvadraatjuur, mat., = ruutjuur,
kvadraatne, nelinurkne; teises
astmes olev (arv).
kvadrant, neljandik osa ringist,
piiratud rististe raadiustega.
kvadratuur, mat., = ruutimine.
kvadriennium,
neljast aastast
koosnev ajaüksus, aastanelik.
kvadriljon, arv: miljon 4.-s ast
mes (kirjutatakse 1 24 nulliga).
kvaga, seebrataoline loom hobuslaste suguk-st, elas veel hiljuti
Lõuna-Aafrikas, nüüd hävitatud.
kvalifikatsioon, hindamine, hin
nang; võime, sobivus (millekski).
kvalifitseerima
e.
mihustama,
hindama, mingi võime või posi
tiivse omaduse laadi määrama ja
märkima.
kvalifitseeritud häälteenamus, vt.
häälteenamus.
kvalitatiivne, omaduslik, mihuslik, kvaliteedisse puutuv või kvali
teeti määrav.
kvaliteet, omadus, mihus, laad;
üldtähenduses: väärtus, -tase.
kvantide-teooria, sks. füüsiku M.
kvarts
Planck’i poolt 1900 püstitatud füü
sikaline teooria, mille järgi kiirgusenergia (elektri- ja valguslained,
soojus- ja röntgenikiired) koosneb
kindlaist algosakesist, nn. kvanti
dest, mille kaudu toimub energia
edasiandumine. Seda teooriat laien
das A. Einstein.
kvantitatiivne, koguslik, hulgane,
suurusse, hulka või määra puutuv.
kvantiteet, paljus; kogus, hulk;
keelet., (hääliku, silbi) vältus.
kvantum, kogus, hulk, (korraga
antav või saadetav) määr.
kvart, om. kvardi, neljandik; nel
jandik- e. kvartkaust (märk 4°),
suurem raamatukaust, mille puhul
trükipoogen murtakse neljaks le
heks (8 lk.); inglise õõnesmõõduühik: XU gallonit, = 1,1361; muus.,
diatoonilise astmiku 4. heli (põhi
helist arvates); intervall e. helisuhe, mis vastab 1. ja 4. heliastme
kõrgusvahele.
kvartaat, veerandaasta, kalendri
aasta I, II, III või IV veerand; lin
najagu; ka väiksem, tänavatega pii
ratud
linnamajade-rühm;
mingi
numbri all olev sihtidega piiratud
metsaosa.
kvartant, kvartkaustas raamat,
kvarter (ingl. quarter), inglise
õõnesmõõdu-iihik, = 291 1, samuti
kaaluühik, = 12,7 kg.
kvartett, neljahäälse helindi ette
kandjate ansambel neljast solistist;
neljale lauluhäälele või neljale
mänguriistale loodud helind.
kvarts e. ränikivi, kõikjal esinev
väga kõva ning raskesti sulav mi
neraal, kristalselt heksagonaalne,
keemiliselt koostiselt ränihapend,
S1O2; on graniidi, gneisi jm. tardkivimite tähtsaks koosteosaks läbi
paistmatute terakestena, liivas ja
liivakivides
peaaegu
ainukese
koosteainesena; mäekristallina on
klaasjalt läbipaistev liik; olenevalt
lisanditest esineb paljudes värvilis
tes teisendites (näit. ahhaat, ametüst, kaltsedon, jaspis, oonüks,
opaal, tulekivi, suitstopaas jt.), mi
da kasutatakse kallis- või poolkallis- e. ilukividena.
I KOIDE
TOIMETUSE MÄRKUSI I KÖITE PUHUL.
Täiendavalt ERL-i eessõnale (vt. sissejuhatav poogen, VIII lk..
II lõige) teatatakse siinkohal, et teose ilmumise kiirenduse otstar
bel on, alates sõnast ehituskunst, I osakonna erialade enamiku (vt.
X\ I lk.) artikleid, eesotsas kujutavate kunstide, kirjandus- ja aja
looga, hakanud koostama O. Urgart, kuna tehnika, füüsika, ma
temaatika, kaubandus-, majandusteaduse ja keemia artikleid, alates
sõnast elekter, on hakanud kirjutama M. Vellema
Muud eri
alad kõigist osakondadest (vt. XVI lk.), eesotsas keeleteaduse ja
loodusteadustega, on jäänud endiselt E. Eli st o koostamisele.
.. hiljem on, alates K-tähe algusest, teistele koostada antavat
kasikirjaosa mitmesugustel põhjustel tunduvalt vähendatud.
Üldiselt on toimetus kõigist muudest asjaoludest tähtsamaks
pidanud teose sisulist väärtust ning käsikirja viimistlemisel muu
seas seda täiendanud uuemate andmetega, näit. alates H-tähest
Eesti valdade reformi tulemustega, mis hakkasid maksma
l. apr 1939 (vt. seal esinevaid rohkeid valdu ja Harjumaad), nii
sama km eespool (vt. E e s t i, Administratiivne jaotus) on käsitel
dud Eesti linnade reformi. Eespool ilmunud valdade kohta vt
õienduste lehte I köite (VI vihu) lõpus.
OIENDUSI I KÖITE KOHTA.
.4 j Sj
Lk. VIII, r. 11 alt
Tahvel 4 allkirjas
Lk. 16, v. 2, r. 14 alt
» 22, v.2, r. 26 ül.
» 25, v.2, r. 13 „
„ 67, v.1, r. 12 alt
,, 92, v.1, r. 1 „
„ 93, v.2, r. 14 „
„ 122, v.1, r. 15 ül.
„ 200,
v.1, r. 11 „
„ 304,
v.2, r. 22 „
■» 314, tabeli viimane
veerg, r. 2 ül.
„ 320, v.1, r. 15 alt
,, 333,
v.1, r. 6 „
,, 415,
v.2, r. 11 ,,
On trükitud
Prl. Hilda Kõrge
lääneosas
Adolfs
(tundmatu eesnimega)
* 1870.
Bieluhha
1937 ja 1938.
19. saj. algul
ileks
Brüssel
ekspromdi
1,18 mg
4/3 abc
esi
hamster
Peab olema
Prl. mag. Hilda Kõrge
idaosas
Adolf
Christian
* 1870, f 1937.
Beluhha
1939 ja 1940.
20. saj. algul
iileks
Brüssel (pr.
Bruxelles)
eksprompti
1,118 mg
4/ä nabc
esi, om. ee, os. ett
hamster, om. -tri,
os. -trit
Märkusi köitmise kohta.
ERL-i 6 esimest vihku moodustavad teose I köite.
Valge leht tekstiga I KÖIDE palutakse asetada teose sisse
juhatavas poognas antud tiitellehe järele, seega lk. IV ja V vahele.
Käesolev toimetuse märkuste ja õienduste leht palutakse
asetada I köite lõppu, VI vihu lõpul valdade reformi kohta antud
õienduste lehe järele.
O/ü. „Noor-Eesti Kirjastuse" trükikoda Tartus 1940
VaataEESTI
RMMLEKSIKCN
NOOR- EESTI
6N'f
kvartsilt...EESTI
RMMLEKSIKCN
NOOR- EESTI
6N'f
kvartsilt
kvartsiit, hariliku liivakivi moon dumisel kujunenud kristalne kiltkivi peam. kvartsist. kvartsklaas, elektriahjus või paukgaasi-tules sulatatud kvarts; on happekindel ja vastupanev äki listele temp-i muutustele, laseb läbi ultraviolettkiiri; kasutatakse keemiliste riistade ja kvartslambi valmistamiseks. kvartslamp, õhutühi kvartsklaa sist toru, mis osaliselt täidetud elavhõbedaga ja mille otstes on elektroodid; elektrivoolu läbimisel hõõgub elavhõbeda aur ultravio lettkiirgusega, mis tungib läbi to ru; leiab kasutamist arstinduses tehis-kõrguspäikesena. kvartsporfüür, kõva tardkivim, mille tihedas põhimassis esinevad suletult kvartsi ja päevakivi kris tallid. kvass, venelaste õlletaoline alko holita või vähese alkoholisisaldu sega jook leivast, linnaseist, puu viljast vm. ja veest. kvassiapuu e. mõrupuu, põõsaspuu troopilisest Ameerikast; annab nn. surinami mõru- e. kvassiapuitu, mille ekstrakti kasutatakse taime kahjurite tõrjeks ja seederavimiks. kvaternaar e. pleistotseen, geol., uus-aegkonna viimane (uusim) ajas tu ning ladestu; järgnes tertsiaa rile, kestis u. 100—200 tuhat aas tat. Vt. geoloogiline ajajaotus. kvaternaarne jääaeg e. diluviaalne jääaeg, viimane jääaeg maakera ajaloos, tavaliselt nimetatud liht salt jääajaks (<-). kveekerid (ingl. quakers, ’värise jad’), algselt pilkenimi Inglismaal G. Fox’i poolt 17. saj. keskel raja tud usulahule, mis äärmuseni toe tus piiblile ning eitas maksvat kirikukorraldust, sakramente, van net, sõda jm.; olid algul taga kiu satud, organiseerusid alates 1681 peam. Pennsylvanias P.-Ameerikas; 20. saj-1 on teotsenud silmapaist valt sotsiaalse hoolekande alal. kvestor, Vana-Roomas riigikassahoidja ja riigiarhivaar. kWh, lühend, = kilovatt-tund. ERL 15. V 40.
kõdu
673
Kviesis, Albert, Läti riigimees ja kohtutegelane, * 1881; on olnud si seminister, parlamendi esimees ja (1930—36) president. kvietism, müstiline usuline vool kat. kirikus 16. ja 17. saj-1. Selle pooldajad, kvietistid e. vaikuslased, taotlesid rahu ja vaikset alistumist Jumalale. kviitung e. tähik, kirjalik tõend raha või mingi asja vastuvõtmise kohta. kvillaajakoor e. panama koor, pesemis- ja keemilise puhastuse va hend, saadakse roosõieliste sugu konna igihaljalt kvillaajapuult Lõuna-Ameerikas. kvint, muus., diatoonilise astmiku 5. heli; intervall e. helisuhe, mis vastab 1. ja 5. heliastme kõrgusvahele. kvintaal, kaaluühik: 100 kg. kvintessents, (mingi asja) oluline osa e. tuum. kvintett, viiehäälse helindi ette kandjate ansambel viiest solistist; viiele lauluhäälele või viiele män guriistale loodud helind. kviriit, Vana-Rooma täieõigus liku riigikodaniku pidulik nimetus, kviteerima, kviitungit andma, kvitt, vaba, tasa (maksu suhtes), kvoodimaa e. kvootemaa, 1849. a. talurahvaseaduse järgi mõisnik kude vabasse kasutusse määratud osa talumaast Liivimaal. kvoorum e. tarb-arv, mingi org-i hääleõiguslike liikmete alammäär, mille kohalolekul on võimalik sea duspärase koosoleku pidamine. kvoot, mingi terviku murdosa, igale üksikule kuuluv osa mak sust, tasust vms. kWt, lühend, = kWh. kõblas, om. kõpla, os. -t, m. om. -te, m. os. kõplaid, = kabli. kõblaskultuur, algeline maaharimisviis peam. kõplaga. kõder, om. kõdra, os. kõtra, kaunataoline avavili (<-), mille poolmed avanevad kahte õmblust möö da, kusjuures nendevaheline viljasein püsib. kõdu, geol., peam. puulehtede, 43
kõduiestlased
674
-okaste ja -okste lagunemise saa dus varjuliste metsamuldade ülakihis. kõduiestlased e. pisilestlased, loomasugukond lestaliste seltsist, näit. meil kahjuritena jahu-, mul la-, juustu-, seene-, kartuli- ja pu tukatest. kõdus, om. -a, kiiresti kodunev, kõdutäilised, väikeste putukate rühm üraskiliste seltsist, näit. raamatutäi (peam. raamatukogudes), kõhetus, med., = atroofia. kõhnuma, kõhnaks muutuma, kõhr (om. kohre) e. krõmpsluu, luust pehmem, painduv tugikoe liik. Inimesel ja kõrgemail imeta jad on ta luude eelastmeks nende kujunemisel, püsivana luude täien diks, liigesepindade katteks, kõr valestade, nina, hingetoru jm. toeks. kõhrjas, os. -jat, kõhretaoline. kõhrkalalised, kõhrest toesega kalade selts. Siia kuuluvad hai lised, railised ja merikassilised. kõhnima, kõhreks muutuma, kõhtjalgsed e. tigud, limuste klass, enamik spiraalse lubikoja ning kõhtmise jalaga, mis omab lapikut roomamistalda; elavad me res, magevees ja maal (esijoones taimedel), on taimtoidulised ja (va hemik) röövloomad, hingavad lõ puste või kopsutaolise elundiga, sigivad munade abil, enamikus lahksuguliselt. Meil kuuluvad siia näit. nälklased, kannelnälklased, labatigu, mudakukk jt. kõhtmine, kõhupoolne. kõhukelme, kelme, mis katab kõhuõõnes olevaid elundeid ja selle seina. kõhukelmepõletik tekib temaga kokku puutuvate elundite põleti kust ja mao või soolte seina pu runemisest; esineb kohalikuna või üldisena, ägedal või pikaldasel kujul. kõhulahtisti, med., kõhtu lahtis tav vahend, näit. riitsinusõli. kõhunääre e. pankreas, piklik nääre mao taga, saadab oma nõ-
kõlad
ret kaksteistsõrmikusse; tekitab ka insuliini (-«-).. kõhurääkimine, harjutatud heli tekitamine kõris ilma suuliigutusteta; kuuldub, nagu tuleks kõhust. kõhusoetõbi e. kõhutüüfus, raske nakkushaigus, tekib joogivee, pii ma või toiduainetega inimkehha sattunud tüüfusbatsillide toimel; puhkeb IV2—3 nädalat pärast nak kust, kestab 3—4 nädalat, kujuneb sageli taudiks. K. puhul esineb kõrge palavik, samuti peavalu, ta valiselt ka kõhulahtisus; hiljem te kivad kõhul punakad tähnid ja viimaks haavandid soolte seinas. Haiguse ohtlikkust suurendavad võimalikud kaasmed nagu vere jooks haavandite kaudu sooltesse, kõhukelmepõletik sooleseina mul gustumise puhul jm. Paranemiseks on vajalik täielik voodirahu ja ve del toit. Ajutist kaitset nakkuse vastu annab vastava vaktsiini sis sevõtmine või kaitsepookimine. kõhutõbi, verine k. e. düsentee ria, düsenteeriabatsilli tekitatav, taudiks kujuneda võiv nakkushai gus jämesoole limanaha põletiku ga; avaldub palavikus, ägedas kõ hulahtisuses valudega, oksenduses jm. K-ga võivad kaasuda soolehaavandid, verejooks neist ja soole seina mulgustumine ühes kõhukelmepõletikuga. Saab tihti al guse pesemata aed- ja puuvilja söömisest. Kaitsevahendiks on vas tav kaitsepookimine. Taudi kuju nemise ärahoidmiseks tuleb haige, nagu kõhutüüfusegi puhul, täiesti eraldada ja tema asju ning välja heiteid põhjalikult desinfitseerida. — K. raskema liigina esineb soo jadel maadel düsenteeria-amööbi tekitatav kõhutõbi. kõhutüüfus = kõhusoetõbi. kõigusoojane = külmaverene. Kõinastu, saar Muhumaa lääne osast loodes. kõlad, etn., vöökudumisriist hul gast nelinurkseist lauakestest, mil le nurga-aukudest on läbi pistetud lõimelõngad.
kõlapits
675
Kõpp
kõne, sõnaline ettekanne mingil kõlapits, pulkade abil kootav ainel; keelel., üksikjuhul esinev pits, niplis. kõnelemisviis; teise inimese kõne kõlapõhi, puulaudadega moo lise väljendi edasiandmise viis ot dustatud õõnes ruum keelpillidel seselt või kaudselt (otsene k.: Ta nende heli tugevdamiseks. palus: „Tule koju“; kaudne k.: kõlavärving, muus., = helimünt. Ta palus, et ta tuleks koju); vt. ka kõlblas, om. kõlbla, os. kõlblat, jaatav k. ja eitav k. kõlbeliselt hea, moraalne. kõnefiguur e. kõnekujund, kirj., kõlblus e. moraal, kõlbla ela väljenduse ilmekuseks tavalisest mise ning käitumise normide kogu kõrvalekalduv sõnaline väljend, rahvaste teadvuses, kujunenud ae näit. võrdlus, epiteet, metafoor, gade jooksul ühiskondlikes huvi metonüümia, hüperbool jt. Vrd. des; osutab üksikute kultuuride lausefiguur. puhul suuri erivusi, olenevalt vas kõnekeel, häälduslikus ja kuultava usundi või kehtivate filosoo delises tarvituses olev inimkeel. filiste põhivaadete poolt kõrgeVrd. kirjakeel. maiks eesmärkideks loetud asja kõnekoor, mingit kirjanduspala oludest. korraga deklameerijate rühm. kõlbus, kõlblikkus, kõlvulisus. kõnemeloodia, inimese kõnehekõld, om. kolla, õhuke nahk, kile. lide kõikumine; osutab omapära kõigus e. kõlgastik, kõlgaste iga rahvuskeele ning iga üksikisiku hoiuruum, põhuruum, aganik. puhul. kõlguts, kõikuv, ripnev asi. kõnend, keelet., mõttevahetusKõljala, küla Lõuna-Saaremaal, abinõu, märkide kogum ja nende Püha khk-s, põllunduskooliga. kasutamise süsteem, mille kaudu kõlkad (ains. kõlgas), kõrsvilja, inim- või loomse ühiskonna liige eriti suvivilja kõrre tükid; ka aga astub teisega mõttevahetusse, esi nad, viljapea-puru. joones inimkeel, kuid ka miimika, Kõll, Johann, vt. Kõll, J. signaalimine (lippudega), kompi Kõlleste, vald Põhja-Võrumaal, mine (pimedail, sipelgad), kiri jm. Kanepi khk., 1412 ei. (1934), ala kõnetama (kedagi), (kellegagi) tes 1. IV 39 väikeste ära- ja suu kõnelusse astuma. remate juurdelõigetega. kõneviis e. moodus, keelet., ver kolu, sisutu viljatera, tühi kest; bi e. pöördsõna vormilaad lihtsa kaudselt üldse sisutu asi. (indikatiiv) või mingi erivarjundikõlujas, kõlutaoline, kõhn. lise tegevuse väljendamiseks (eestis kõlvatu võistlus, ärielus keela esijoones konditsionaal, impera tud talitusviis, millest otseselt võib tiiv ja kaudne k.). tekkida võistlejale kahju, näit. tei Kõnnu, Harjumaa idapoolseim sele halba varju heitev reklaam. vald Kuusalu khk., 3941 ei. (1934), kõlvik, tulusaavalt kasutamis alates 1. IV 39 juurdelõigetega; kõlblik maa, näit. põllu- ja hei raudteejaam Lelle-Pärnu liinil, Lel na-, metsa- ja karjamaa. lest 20,2 km. kõmmel, om. -a, külgsuunas kõ kõnnumaa e. kõnd (om. kõnnu), vera teraga nuga õõnestamiseks, tühi, viljatu maakoht. lusikanuga e. uurdenuga. kõnnustu, väiksem kõnnu-ala, kõmmelduma, (puulaudade koh näit. kasutamata maariba tee ta:) kummi, kumerasse tõmbuma. ääres või kraavikaldal. komp (om. kombi) e. komp (om. Kõo, vald Põhja-Viljandimaal, komba), vt. kark, II tähendus. Pilistvere khk., 3528 ei. (1934), ala kõnd, om. kõnni, kõndimine, tes 1. IV 39 juurdelõigetega. kergejõustiku liik; hobuse sammuKõo, mehenimi. käik. Kõpp, Juhan, usuteadlane, ajakõnd, om. kõnnu, = kõnnumaa.
Kõpp
676
loolane ning seltskonnategelane, * 1874; oli 1909—22 Laiuse kiriku õpetaja, 1917—39 Tartu Ülikooli prof., 1923—28 prorektor ja 1928 kuni 1937 rektor, alates 1940 piis kop; avaldanud artikleid ja uuri musi, näit. ,,Laiuse kihelkonna aja lugu" (1938). Kõpp, Peeter, põllumajandusteadlane, * 1888; alates 1919 dots. ja a-st 1924 prof. Tartu Ülikoolis; APS-i asutaja ning esimees ala tes 1920. Kõpu, kihelkond Lääne-Viljandimaal, koosnes kuni 1. IV 39 Suure-Kõpu ja Puiatu v-st, 293 km2 ja 3318 ei. (1934). Asustatud idaosa asetseb Viljandi kõrgustiku lääneserval; läänes suured rabad ja metsad. — K. sai iseseisvaks khk-ks 1911. Kirik on ehitatud 1821 ja ümber ehitatud 1906. Kõpu, alates 1. IV 39 vald Vil jandimaal, Kõpu khk., koostatud peam. end. Suure-Kõpu v-st. Kõpu jõgi, alamjooksul ka Osju jõgi, Halliste jõe idapoolne haru Lääne-Viljandimaal, 62 km pikk. kõra e. kara, kella tila. kõrb, om. kõrve, os. -e, sisseütl. -e e. kõrvesse, m. om. -ede, taim kattest tühi, viljatu maa, olenevalt pinnase iseloomust kas liiva-, kal ju-, soolakõrb vm. Suurimaid kõr bi: Sahara ja Liibüa k., Gobi jm. __ Kõrb tähendab ebasoovitavalt ka suurt põlist metsa, laant. kõrb, om. kõrvi, os. -i, hobuse pruun värvus; pruun hobune. kõrbe, om. -, os. -t, sisseütl. - e. -sse, m. om. -te, = kõrb (kõrve). kõrbne, kõrvena esinev; kõrvele omane. kõrend, om. -a, ritv, latt, pikk rõhtpuu võrkude, riiete jm. pealeriputamiseks. kõrendik, noor mets. Kõrg-Aasia = Kesk-Aasia. kõrgahi, 20—30 m kõrge ahi malmi (toorraua) saamiseks rauamaagist, mis on segatud söe (kok si) ja teiste lisanditega. kõrgemad õppeasutised annavad tarviliku üldharidusega isikuile kõr
kõrgrõhkkond gemat eriha ridust ja kor raldavad tea duslikku uu rimist. Ees tis kuuluvad siia: Tartu Ülikool, Tal linna Tehni kaülikool, Kõrgem Sõ jakool, Sõja väe Tehni kakool ja ri da kunsti koole (-<—). kõrgem algkool, peaKõrgahju skeem miselt lin- |a — sulgemisvahend, b —nades kuni toestik, c — tulekindlaist 1918 teotse- kividest sein, d — 5hu juh, , . tetorustik, e — õhu sissenud 4-aasta- voolu toru, f — düüsid, se õppeajaga g — sulamalm, h — sulakoolitüüp ve- malmi väljavoolu kanal, ,.. i — vundament). neaegse alg kooli hariduse jätkamiseks. Kõrgem Sõjakool on asut. 1921 Tondil, praeguse nimetuse saanud 1925, annab sinna pääsenud ohvit seridele kõrgemat sõjalist haridust, kõrgendusmärk, muus., = diees. Kõrgesaar = Suursaar. Kõrgessaare, vald Loode-Hiiumaal, Reigi khk., 3548 ei. (1934). kõrgkirik, vt. anglikaani kirik, kõrglava, geogr., üle 200 m ü. mp. olev tasane maa-ala. kõrgmik, geogr., 1500—3000 m ü. mp. olev maa-ala. kõrgmurud, niidutaolised, kuid madalama taimkattega alad kõrgmägedes pealpool metsaraja, sa geli väga õierikkad. kõrgmäestik, üle 1000 m suhte lise kõrgusega järsk mäestik, mille teravad tipud on igilume all. kõrgpinge, kaitse seisukohalt elektripinge (<-) üle 250 V. kõrgraba, raba, mis on põhja vee tasapinnast ning ümbrusest kõrgemal. kõrgrõhkkond e. antitsüklon, õhukeeris, mille keskmes on õhu rõhk suurem kui äärtel ja õhk lii
kõrgrõhukatel
kõrv
677
gub ülalt alla, maapinnal aga keskmest eemale. K. tuuled on madalrõhkkonna omadest nõrge mad; k. keskosas on tavaliselt sel ge ja kuiv ilm (päeval soe, öösel jahe), talvel külm. kõrgrõhukatel, aurukatel, mille aururõhk ületab 25 at. kõrgsagedus-telefon, kõrgsagedus-voolu abil juhtmete kaudu töötav telefon; võimaldab hariliku telefonikõnega ühel ajal sama juhtme kaudu üle anda veel mitut kõnet; kasutatakse raadio alal. kõrgsagedus-voolud, elektri va helduvvoolud, mis ühes sekundis palju tuhandeid kordi muudavad suunda ja tugevust; kasutatakse peani, raadiotehnikas ja elekterravis. kõrgtrükk, vt. trükikunst, kõrgus, geom., sirgele või tasa pinnale tõmmatud ristjoont mööda mõõdetud kaugus. kõrgusmootor, eriline liik lennumootoreid; võib teataval kõrgu sel (teatud õhuhõreduses) aren dada samasugust kiirust kui maa pinna läheduses. kõrgusmõõtja e. hüpsomeeter, riist mitmesuguste esemete, eriti kasvavate puude kõrguse mõõt miseks. kõrguspäike, haiguste raviks ka sutatav ultraviolett-kiirgus, mida saadakse kvartslambi (-<—) abil. kõrguti, kõrguse poolest, kõrgõmblus, riide pinnast kume ralt kõrgemale ulatuv täidetud õmblus. kõri, hääleelund ülalpool hinge toru; koosneb lihaste toimel liikuvaist kõhredest, millest eesmine moodustab kaelas väljaulatuva harja, nn. kõrisõlme; on seestpoolt kaetud limanahaga ja moodustab külgedel nn. häälepaelad (-<-), mil lest alumise paari vahele jääb häälepilu (-<-). Neelamise ajal suleb sissekäigu kõrisse kõripealis e. kõrikaas. kõrihäälik e. larüngaal, kõrisõl mes hääldatav kaashäälik, meil h ja katkehäälik ’.
kõristi, korisevat häält tegev asi, kõristusriist. kõrkjad, soo- ja märgade kal laste taimede perekond lõikheinaliste suguk-st, meil näit. randkõrkjas, metskõrkjas ja kaislad (-<-). kõrne, rasvavind; jäänus, puru. kõrreingerjas, os. -jat, taimekahjur anger-uslaste (<-) suguk-st. kõrrekas, os. -kat, rikas kõrtest; tug eva kõrrega. kõrrelised, üheiduleheliste tai mede sugukond üle 4000 liigiga, peale väheste puukujuliste jm. erandite rohttaimed sõlmiste kõrsvartega ja tagasihoidlike õitega. Siia kuuluvad näit. kultuurtaimed nagu rukis, kaer, oder, nisu, mais, riis, hirss, suhkruroog jm. kõrrerooste, kõrsviljade roostehaigust tekitav nugiline roosteseente seltsist; kasutab kukerpuud vaheperemehena. kõrs, om. kõrre, os. kõrt, seest õõnes taimevars, mille jätkud on omavahel ühendatud umbsete sõl medega. kõrsviljad, tähtsaimad ja levi nuimad kultuurtaimed, kõrreliste suguk-st, jagunevad tali- ja suvi viljadeks, annavad tärklisrikkaid teri. Kõrv, Jakob, ajakirjanik, * 1849, t 1916; oli 1882—1906 ajalehe „Valguse“ väljaandja ning toime taja Tallinnas, toetas venestamis poliitikat. kõrv, kuulmis- ja tasakaaluelund inimesel jt. selgroogsed. Ini mese kõrv koosneb välis-, kesk- ja
sisekõrvast. Väliskõrvaks on kõrvalest ja välis-kuulmekäik. Keskkõrv on viimase lõpul oleva kuulmenaha e. trummikilega välisk-st suletult eraldatud, eustaki tõrve kaudu aga nina neeluruumiga ühendatud ja koosneb nn. kuulme- e. trummiõõnest. Viimases on kolm üksteisega liikuvalt seotud kuulmeluukest (vasar, alasi ning jalus), mis moodustavad sideme kuulmenaha ja keskkõrva sisekõr vast lahutava õhukese kile, nn. ovaalse aknaga. Sisekõrv koosneb vedelikku sisaldavast kahekordsest (välisest luu- ja sisemisest kile-) labürindist, mille osadeks on esik (keskel), poolringkanalid (ülal) ja (spiraalne) tigu (allpool). Esik ja poolringkanalid sisaldavad tasakaaluelundit, kuna tigus esineb nn. körti (Corti’) elund kuulmisrakkudega. Kuulmine toimub sel teel, et väliste helilainete tekitatud kuulmenaha võnked anduvad kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva vedelikule, millest põrub körti elund; sellest tekkinud kuulmisrakkude ärritus kandub kuulmisergu kaudu edasi peaajusse ja kutsub esile kuulmisaistingu. kõrvahaigused on tavaliselt ühenduses pistvate valudega. Sagedaimini esinevad neist väliskuulmekäigu ja keskkõrva põletik. Vii mane tekib sageli nakkushaiguste tagajärjena ja viib tihti kuulme naha läbitorkamiseni, mille avast järgneb siis vedeliku väljavoolus. Keskkõrvast siirdub põletik kerges ti sisekõrva (mille haigustus võib viia kurtuseni) ja koljuõõnde. kõrvaliark e. harksaba, kahe tangidekujuliselt asetseva sabaharuga putukas nahktiivaliste seltsist. kõrvallause, keelet., pealausest sõltuv, sellele alistuv lause, näit.. Ema ütles, et laps on haige. kõrvalliige, keelet., — laiend, kõrvasüljenäärme-põletik e. parotiit, taudina nimetatud mump siks, väga nakkav haigus, eriti noorsool, ilmneb 2 nädalat pärast nakkust, avaldub kõrvasiiljenäär-
kõvasi mete paistetuses ja valutamises, kaob nädala jooksul; on ohtlik võimalike kaasmete tõttu. kõrvavaik, välis-kuulmekäigus tekkiv tihke kollane nõre. kõrvepüülised, põldpüü-taoliste lindude selts Aasia ning Aafrika rohtla- ja kõrvealadel, näit. kõrvekana Kesk-Aasia rohtlais, kust ta lendab Euroopasse. kõrverakk, rakuliik ainuõõssed loomadel, puudutuse puhul heidab (kaitseks või saagipüüdmiseks) välja pika niidikese ja mürgist ve delikku. kõrverebane e. fenek, suurte kõrvadega väikese rebase liik Põhja-Aafrika kõrbedes. kõrveti, kõrvetusriist; kõrverakul kõrvevedelikuga põieke. kõrvetised, õhetav tunne söögi torus hapu maomahla sinna tungi misest. kõrvikud, iminõgese-taoliste tai mede perekond huulõieliste suguk-st, peam. umbrohud; ka meil. kõrvitsad, üheaastaste roni- või roomavate taimede perekond, näit. meil köögivilja-taimena mitmes sordis esinev aedkõrvits, ühekojaline taim kollaste õite ja suurte, harilikult kollaselihaliste viljade ga; kardavad külma, armastavad päikesepaistet, rammusat mulda, tugevat väetust ja niisutust. kõrvitsõielised, enamasti troopi liste taimede sugukond, kuhu kuu luvad aedviljadest kõrvitsad, kur gid, melonid ja arbuusid, ilutaimist koeranaerid jm. kõu, om. -e, = pikne, äike. Kõu, mehenimi. Kõue, alates 1. IV 39 vald Har jumaal, Kose khk., koostatud peam. endisest Triigi v-st. kõuepagi, kõu lugeva lühiajalise vihma ja tormi-iiliga. kõuk, om. kõugu, isik, kellest põlvnetakse, esivanem; genealoo gias iga eellase nimetus, kõukumine = atavism, kõuts, om. -i, isakass. kõvakummi = eboniit. kõvasi e. tahk, ihumiskivi, tera-
kõvendaja
679
käiama
ka meil niiskeis metsades; teeb riistade teritamise vahend, valmis maapinnale samblast suure pesa. tatakse peeneteralisest liivakivist. käbliklased, linnusugukond värbkõvendaja e. kõvendi, kõvenduslinnuliste seltsist, meil käblik ja vahend; võimendaja e. võimendi, jõgede ääres vesipapp. seadis, mis suurendab elektrivoolu Kädi, Kädu, naisenimed, võnkeid; koosneb elektrontorudest käendaja e. käemees, isik, kes (<_) ja võnkeringidest. on nõustunud vastutama kolman kõver, mittesirge joone nimetus da isiku võla eest, kui viimane matemaatikas. seda ei peaks tasuma; omab õi kõvik, ümbrusest kõvem ja see gust võlgniku eest tasutud sum tõttu geoloogiliselt vähem kulu mat temalt välja nõuda. nud, kõrgem maapinna-osa. käendus, vastutus kellegi eest, kõõbekunst (it. mezzotinto), graa käemeheks olemine. fikas vaselõiketehnika, mille puhul käeiarkus = kiromantia. karedapinnaliseks tehtud vask kägiklapp e. sulgklapp, torus plaadil kraabitakse välja need ko liikuv klapp, millega reguleeri had, mis pildil peavad jääma vär takse gaasi sisse- või väljavoolu. viga katmata. kägu e. kuku kõõl, om. -u, sirgjoon, mis ühen lind, tuhkhall, kõ dab kahte ringil asetsevat punkti hu alt valgevöövõi kaare otsi. Ringi keskpunkti diline rändlind läbivat kõõlu nimetatakse läbikäoliste seltsist, mõõduks e. diameetriks. u. 35 sm pikk, kõõlus, valge, tihedast sidekoest kukub kesksuve väät, mis seob lihase otsa luuga. ni, kannab oma Vrd. künnap. munad laululin kõõm, om. -a, peanaha sarvdude pessa, kus käopoeg välja kihi eralduvad kestakesed. hautakse, kes teised linnupojad kõõr, om. -a, kõver, pesast kõrvaldab. K. hävitab roh kõõr, om. -u, aasake rõival, kesti röövikuid. kõõrdi e. kõõriti (vahtima), kõ käguvaablased, verdi, kõveriti, viltu. rida putukasugukõõritus, silmade viga, mille kondi kiletiiva puhul vaade ei koondu mõlema sil liste seltsist, mitmaga üheaegselt ühele punktile, mesug. suuruse kõõvits, tehn., — kaabits, ga putukad, ema kaba, lauatiikike; võrgukäba ehk sed munetiga; Käguvaablane. pull (om. -u). nende tõugud ela käbi, okaspuude õisik. vad nugilistena teisis putukais, käbiheinad, rohttaimede pere nende vastseis, nukkudes ja mu kond huulõieliste suguk-st, lillanades, kahjustades tunduvalt taiõieliste ladvaõisikutega, näit. meil mekahjureid, näit. meil kapsalibliumbrohuna kultuurheinas harilik ka-julukas, kelle tõugud nugivad käbihein. kapsaussis. kähiiinnud e. ristnokad, linnukähmlus, käsitsivõitlus. perekond vintlaste suguk-st, vas kähr, om. -i, = mäger, tamisi teineteisest üle ulatuvate käi, terariistade teritamise va nokaotstega, isalind punane; meil hend; koosneb peeneteralisest lii kuuse- ja männi-käbilind. vakivist tehtud kettast ühes vän käbinääre e. ajukäbi, inimesel daga, veenõust ja ketast hoidvast käbikesekujuline sisesekretsiooniraamist jalgadel. nääre peaajus. käiama, käiaga teritama. käblik, väike pruun laululind,
käibima käibima, tarvituses, liikvel, ring voolus, ringi käimas olema. käigukast, mootorsõiduki mehha nism, millega muudetakse sõiduki veojõudu ja antakse temale vaja duse korral tagasiliikumine; koos neb hammasrattaist, mida võib nn. vahetuskangi abil omavahel lülitada käikudeks. Normaalk-1 on 3—4 edasikäiku ja 1 tagasikäik. käik, kaevanduses maasisene pikk õõs püstises, rõhtsas või kal lakus asendis (vt. ka kaevus); ma lendiga sammu tegemine; kaardi laualekäimine; käigukasti ham masrataste lülitusviis. käii e. keul, om. -a, laevanina, laeva või paadi esiosa, vöör. käilamast e. vöörmast, esimast. käimla, väljakäigukoht. Liigi tus: auk-, kast- ja vesikäimla. Käina e. Keina, kihelkond Lõuna-Hiiumaal, koosneb Käina val last, 276 km2, 4029 ei. (1934). Ma dal, soine ja liivane maa, asustu sega peam. rannikul; keskuseks alevik kiriku ümber. — Kirik pä rineb tõenäoliselt 15. saj. lõpust ja on laiendatud 1860. 1866 eral dati K-st Emmaste khk. käis, om. -e, os. -t, varrukas. Käis, Johannes, loodusteadlane ja koolitegelane, meil õpetusviiside uuenduse juht, * 1885; on olnud õpetaja, õpetajateseminari ja gümn. dir., alates 1931 E. Õpetajate Lii du pedagoogiline sekretär; koos tanud ja toimetanud teoseid ning kooliraamatuid, avaldanud palju artikleid, eriti kooliuuenduse alalt. käitama, käia laskma; tegevuses pidama (näit. käitist). käitis, üldiselt inimese poolt loo dud tööjõu ja väliste vahendite or ganisatsioon mingi tööeesmärgi saavutamiseks, käitusseadis, käitusasutis. Majanduslik käitis on ma janduslikele kaalutlusile rajatud majanduselu tegur. käitise nõukogu. tööliskonda esindav ja tööliste huvisid kaitsev omavalitsuslik organ rohkem kui 100 töölisega käitistes. käitise üldkogu, tööliste huvisid
680
kängurlased
kaitsev omavalitsuslik organ vä hemalt 25 töölisega käitistes. käitismajandusteadus, igasuguste käitiste majandusega tegelev ma jandusteaduse haru. käitisvanem e. töölisvanem, 25—100 töölisega käitises tööliskonda esindav ja tööliste huvisid kaitsev ametnik, kes ametisse valitakse käitise üldkogu poolt. käitlema (midagi), käidelda, üm ber käima, kohtlema, tarvitama, käituma, end ülal pidama, käive, om. käibe, os. -t, käibimine, ringvool, eriti käitise hüviste liikumine turule (nn. ininemifaas) ja tagasi (nn. toogi- e. tulemiFaas) teatavas ajavahemikus (nn. käibeperioodis). käivitaja e. käiviti, mootorite mehaaniline käimalaskmisseadis, automootori puhul nimetatud ka starteriks. Elektrimootori käivitiks on nn. käivitamistakisti (reostaat). käivitama, käima panema; liik vele, käibele laskma. käkk, om. käki, mingist erilisest taignast vormitud ja vees keedetud toidupali. käli, naiseõde, käliinees, naise õemees, käiis, om. kälikse, os. -t, mehe vennanaine. kämmal, om. kämbla, os. -t, m. om. -de, käe lai osa randmekohast sõrmedeni. kämpuma, kämpu, kampasse tõm buma, kalgenduma, ternestuma. kängitsema, (jalgu) kinni pane ma, kingama. kängurlased, taimtoiduliste loo-
Kängurud.
made sugukond kukkurloomade seltsist, väikeste ees- ja tugevate tagajalgade ning suure sabaga; ka-
känuakud
681
sutavad viimaseid liiklemisvahendeina, kulgevad hüpates; sünnita vad vähearenenud poegi, keda nad kannavad kaua aega kukrus. Ela vad Austraalias ja selle ümbruses; annavad üha ja väärtuslikku karusnahka. Suurim liik: hiigelkänguru (istudes kuni 2 m kõrge). kännakud, väikeste taimede pe rekond palderjaniliste suguk-st, näit. meil lääneosis umbrohuna esi nev salatkännak. kannas, kobar, mille kõik õied kasvavad ühel tasapinnal. kannis, üksteisega kokkukasva nult koos-elavate loomade, näit. korallide koloonia. kännukaaiuja, seadis kändude väljakiskumiseks maa seest inimvõi hobusejõul. kännuseen e. külmaseen, noo relt söödav seen, tekitab metsa puudele juuremädaniklcu. käokannid, taimeperekond nelkõieliste suguk-st, näit. meil harilik käokann niiskeil niitudel; mitmed aias ilutaimedeks. käokannused, taimeperekond mailaseliste suguk-st, ladvas kannuseliste õitega, näit. meil harilik käokannus teeäärtel; mõned on ilutaimed, näit. alpi käokannus. käokeeled, mugultaimede pere kond käpaliste suguk-st, näit. meil niitudel hästi lõhnav kaheleheline käokeel. käokingad, taimeperekond tulikõieliste suguk-st, mitmed liigid aialilledena siniste, lillade ja kollaste õitega. käokullad, enamikus karvaste rohttaimede perekond korvõieliste suguk-st, näit. meil kuivadel liivastel aladel harilik käokuld; aed-käokuld ja õlglill on ilutaimed. käokõrvad, rühm samblikke, ku hu kuulub meil tavaline islandi samblik (-<—). käokiibar, liik kellukaid {<-)■ käolina = karusammal. käolised, peam. troopiliste lindude selts, kuhu kuuluvad suguk-d banaantoitlased (-«—) ja kägulased. Viimaseist esineb meil kägu (-«—).
kärbsenäpid käo-orvik, põldkannike. Vt. kan nikesed. käosulane e. ööbikuköster, kollakas-hallroheline hea laululind kärbsenäplaste suguk-st, meil rändlinnuna leht- ja segapuistuis. käosülg, käosülglase (vahtlaste liik) vastse vahuline eritis taimedel, näit. aedmaasikal. käpad, kauniste mugultaimede perekond käpaliste suguk-st, meil rida liike peam. niitudel, näit. ju malakäpp ja juuda- e. kuradikäpp. käpalised e. orhideed, üheiduleheliste taimede väga suur sugukond, mille liigid esinevad eriti troopilistel ja lähistroopilistel aladel epifüütidena (<-); oma värvi-, vormi ja lõhnarikaste omapä raste õite tõttu on pal jud liigid eriti armasta tud ilutaimed, mida pee takse kasvuhooneis. Kasutustaimist kuulub siia vanill. Meil esinevad käokeeled, käpad, kuldkingad jm. käpikud, labakindad, kärbe, om. kärpe, kärpimine: kärbitud koht; sisselõige, sälk, täke, hammas. kärbes, om. kärbse, os. -t, m. om. -te, vt. päriskärblased. kärbeskaal, raskejõustildaste ke hakaalu väikseim aste (puudub tõstjad): maadlejad kuni 56 kg, poksijad kuni 50,8 kg. kärbis, okslik või põikpulkadega puuritv; redelitest või okslikest puudest kokkupandud alusraam põlluheina või vilja kuivatamiseks; sellisel raamil kuivava heina või vilja kuhi. kärblane, toakärbes. kärbsehallitus, kärbeste surma haigus, mille puhul nad kattuvad valge hallitusega. kärbsenäpid, linnuperekond kärb senäplaste suguk-st, elavad aeda des, metsatükis ja metsis, söövad kahjulikke putukaid; meil rändlindudena hall, väike ja must (pealt
kärbsenäplased
682
must, alt valge) kärbsenäpp ehk metstikk. kärbsenäplased, suur linnusugukond varblinnuliste seltsist; on kõik väikesed laulu linnud, toituvad putu kaist ja marjust. Siia kuuluvad meil näit. Kärbsenäpp. kivitäks, kadakatäks, käosulane, kärbsenäpp, lepalind, põõsalind, rästas, roolind, ööbik jm. kärbseseened, rida mürgiseid see ni: kollane, valge, pruun ja harilik kärbseseen (viimane punane, val gete tähnidega). kärbus e. kärbumine, nekroos, med., kudede või rakkude surm mingis kehaosas, tekib toiteainete puudulikust juurdevoolust võ! mürkide ja toksiinide surmaval toimel, kusjuures laostuvad koeained kalgenduvad tahkeks massiks või vedelduvad, kuna roisupisilaste juurdesattumisel tekib roiskkärbus. Kärdla, linn (kuni 1938 alev) ja sadam Hiiumaa kirderannikul, Pü halepa khk., Hiiu-Kärdla kalevi vabrikuga, 1386 ei. (1940); viima sel ajal ka (iseseisvunud) kihel kond senise Pühalepa khk. põh japooles, K. linna ümbruses, kärestik, geogr., vt. kosk. Kärevere, raudteejaam TallinnaViljandi liinil, Viljandist 41,8 km. kärg, om. kärje, os. -e, põhja dega vastakuti asetsevaist kuuetahulistest kannudest koosnev vahasein mesilastel mee ning õietolmu kogumiseks ja tõukude kasvatami seks; valmistatakse ka kunstlikult. kärgas, om. kärka, kivine koht põllul. kärgjas, os. -jat, kärjetaoline. kärgkonu, konnaliste liik troopi lises Lõuna-Ameerikas; munad ja pojad arenevad emalooma seljal olevais kärgjais kambrikestes. Kärgula, end. vald Võrumaal, Ur vaste khk., 995 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuulub Sõmerpalu valda. käristi, kärinat tegev riist, käristusvahend; ka sõtkas (lind). kärk, om. lcärga, kõrgendik; ne
kärp linurksest põhiplaanist välja ula tuv majaosa, kurmu (sisselõike) vastand. kärkhoone e. kärgik, kärga või kärkadega hoone. Kärkna, raudteejaam Tapa-Tartu liinil, Tartust 11,3 km. Kärla, kihelkond Lääne-Saaremaal, koosneb Kärla vallast, 167 km2, 2960 ei. (1934). Loodeosas lii vane kõrgustik, kagus paene ja sa vine madalik põllumaa ning asus tusega. -— K. esimene kirik ehitati 14. saj. alguses, praegune, kolmas, 1842—43. Kärmo, Karmu, mehenimed, kärn (om. -a) e. raig, hüübinud verest, kuivanud koemahlast vm. kooruke kehapinnal. kärn, om. -i, koonilise otsaga (teravnurk = 60°) terasest märkimisriist (märkel), millega eelmärgitakse puuritavate aukude ja mulkude keskpunkte; mudeli osa, mil lega tekitatakse valatavais esemeis õõnsusi; treipingi spindli ja ratsuri teravate otste nimetus. Kärner, Jaan, kirjanik, * 1891; oli sots.-revolutsionääride tegelane iseseisvuse algul, toimetas 1927—29 ajakirja „Looming“; avaldanud suure hulga luuletuskogusid, ro maane, näidendeid ja esseid. kärnkonlased, loomasugukond konnaliste seltsist, kohmakad, hal va hüppe- ning ujuvõimega ööloomad, tüükalise nahaga, mis eritab mürgist ainet; enamik soojemail aladel. Meil esineb esijoones ta valine kärnkonn e. padakonn (sööb usse, tigusid jm.). kärntõbi, koduloomade ja -lin dudenakkushaigus nende kurnumise ja karvade äratulemisega; taimehaigus mugula või (puu-) vilja koore kärnumisega. kärp (om. kärbi) e. Iahits, ka hermeliin e. suur nirk, kal list karusnahka andev loom kärplaste suKärp. guk-st, kuni
kärpkaslased
683
30 sm pikk, suvel helepruun, talvel valge (musta sabaotsaga); elab Kesk- ja Põhja-Euroopas (ka meil) inimasulate läheduses, eriti aga Siberis. kärpkaslased, enamikus ööloomade sugukond kiskjaliste selt sist, näit. (tumepruuni-tähniline) tsiibet- e. kärpkaSS AafriVaaraorott. kas ja (rohe kashall) ihneumon e. vaaraorott Aafrika põhjaosas. kärplased, enamikus väikeste loo made sugukond kiskjaliste seltsist, pika painduva keha ja madalate jalgadega kavalad ning osavad ve rejanulised loomad kõikjal peale Austraalia; annavad kallist karusnahka. Siia kuuluvad näit. soobel, kaljukass ja merisaarmas, meil kärp, naarits, nugis, nirk, tuhkur, saarmas ja mäger. kärsaklased, taimtoiduliste putu kate suur sugukond mardikaliste seltsist, kärsataolise peajätkuga loomad, neist paljud taimekahju rid. Siia kuuluvad meil näit. õie lõikaja, pihklane, herne-, pähkli-, ristiku-, maasika-, männi-, terakärsakas jpm. kärsik, kannatamatu, rahutu, kärsitu inimene. kärsima, kannatama, sallima, maldama, läbema. kärss, om. kärsa, pehme ninapikend ja -laiend paljudel imetajail, näit. seal; selgrootute peapikend. kärss, om. kärsu, korts. Kärstna, end. vald Lõuna-Viljandimaal, Helme khk., 1050 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuulub enamasti Tuhalaane valda. Kärstna mägi, kuppelinägi end. Kärstna vallas, 136 m ü. mp. käru, ühe või kahe rattaga väike käsivanker. Käru, kihelkond Järvamaa edela nurgas, loodud 1920 Vändra khk-st eraldamise teel, koosneb Käru val last. 163 km2, 1964 ei. (1934); raud
käsitlema teejaam Tallinna-Türi liinil, Tal linnast 81,1, Türilt 16,9 km. Käru jõgi, Pärnu jõe põhjapool ne haru, 55 km pikk. käsi, eesjäse; inimese ülajäse; kitsamalt ainult labakäsi. käsigranaat, lõhkeainet sisaldav metallkest, võitlusvahend lähisvõitluses käega viskamiseks. käsijalgsed e. karbikud, loomaklass, väliselt karpide-(^-) taolised mereloomad kahest poolmest lubikarbiga, paljud varrega merepõhja küljes; esinesid liigirikkalt vana aegkonnas, nüüd enamik vaid kivististena. käsik, võimlemispomm, hantel (^-); kann, kibu, kapp. käsikiri e. manuskript, käsitsi või kirjutusmasinal kirjutatud teos; käsitsi valmistatud trükikunstieelne raamat. käsikivi, algeline viljajahvatusseadis kahest kettakujulisest kivist, millest pealmine käib jahvatamisel ringi inimjõul. käsili, käte najale või najal, käsiline, abiline. käsinik = käendaja e. käemees. käsipall, käsitsi-pallimäng: korv pall ja võrkpall. käsiraamat, kõike olulist sisaldav raamat mingil alal. käsiraha, raha või muu vara, mille üks asjaosaline annab teisele nende vahel sõlmitud lepingu kin nituseks ja selle täitmise tagami seks. Kui esimene loobub lepingu täitmisest, kaotab ta k. teise ka suks; kui aga loobub teine, peab ta k. tagasi maksma kahekordselt. käsiramm, tööriist sillu tise või maapinna kinnitampimiseks. käsitama, aru saama, mõistma, tõlgitsema; tarvi tama, rakendama. käsitelu, käsitlemine, käKaS1' sitlus. ramm. . . käsitlema, käsitleda e. käsitella, käsitlen, käsitlesin, käsit letakse e. käsitellakse, käsitlenud e. käsitelnud, jne., (aine, küsimusega)
käsitsema
684
tegemist tegema, (ainet, küsimust) arutama. käsitsema, kätega käitlema e. tarvitama, käte abil rakendama (masinat, tööriista jne.). käsitöö, töötamine nn. käsitööriistade ja lihtsamate masinatega käsitsi, kusjuures töötaja peab omama teatud vilumust e. käeos kust teatud tööalal; ka sel tööta misviisil saadud toode. käsitöökool, kool, kus õpetatakse mingit käsitööd ja mille lõpetajad saavad oskustöölise kutse. Meil nimetatakse neid koole tööstus- ja naiskutsekoolideks. Käsitööstuskoda, käsitöösturite kutsealane omavalitsus asukohaga Tallinnas. käsivars koosneb õlavarrest ja küünarvarrest (-<—). käskiv kõneviis = imperatiiv, käskkiri e. päevakäsk, ülemuse kirjalik käsk oma kõigile alluvaile teadmiseks või täitmiseks. käsklema, käselda, käsklen, käseldakse, käselnud, komandama. käsklus, komando, käskotsus, jaoskonnakohtuniku poolt väiksemate süütegude asjus lihtsustatud korras tehtav kohtu otsus. käskveksel e. tratt, veksel, mille järgi veksli väljaandja asemel maksab tema sellekohasel (vekslil väljendatud) käsul keegi kolmas isik (trassaat). Käsmu, sadam ja suvituskoht Loode-Virumaal, Palmse vallas. Käsmu järv, rannikujärv Käsmu neeme kaelas, 0,5 km2. käsn, käsnloom; pesukäsn; med., tüügas. käsnloomad, loomahõimkond, koos ne!) ainsast, käsnade klassist; on lilitsaimad hulkraksed loo mad, omavad lubivõi räninõelakestest, nn. okistest, või sarvja aine kiudu dest toestikku, see Käsnlooma kehaehitus. juures palju avasid
kääbusrahvad toidu ja vee sissetõmbamiseks; kas vavad (välja arvatud järvekäsnlased) meres kuhugi kinnitunult, sigi vad munade või pungade abil. Pealiigitus (toestiku järgi): lubi-, klaas- ja sarvkäsnalised. Viimastest leiab kasutamist esijoones pesukäsn. käsnuma, käsnaseks või käsnataoliseks muutuma. Käspre (kuni 1936 Käsebier), Ants, agronoom, * 1896; Rapla Põl lumajandusliku Rahvakooli juh., Riigi Põllumajandusliku Katse- ja Uurimisinstituudi abijuh.; avalda nud erialal, raamatuid ja kirjutisi. Käsu Hans e. Hans Kes, kirja mees, Puhja köster 1700—30, luule tas kaebelaulu Tartu hävitamisest 1708. a. käsulauad, VT järgi 2 kivitahvlit, millele on olnud raiutud Moosese 10 käsku. käsund, ülesanne (kellelegi), käsundama (kedagi), ülesandeks tegema (kellelegi). käsundusohvitser, oma ülemuselt üksikjuhuti ülesandeid saav ohvit ser, adjutant. käsustama, (asja) käsutama, (asja üle) valitsema. käsuõpetus, VT käskiv õpetus e. seadus, armuõpetuse vastand. kätised, kindavarred randmekatteiks; mansetid, kätk, om. -u, peitevara. kätkema e. kätkima, peitma, kätki = häll. kätlema, kätelda, käteldakse, kätelnud jne., kättpidi tervitama. kääbas, om. kääpa, harilikult lii vast kuhjatud ümmargune või pi kergune kalme, esineb Ida-Eestis keskmisest raua-ajast alates. kääbus, haiguslikult väikese, kää buskasvuga inimene vm. olend; muinaslooline maa-alune pisielanik. kääbusrahvad e. pügmeed, mit med loodusrahvad (Sise-Aafrikas, Malaias, Uus-Guineas, Amatsoonias), kelle mehed on keskmiselt alla 1,5 m pikad; on kultuuriliselt väga madalal arenguastmel ning välja suremas.
käämer
685
käämer, om. -mri, os. -mrit, suur oherdi e. käsipuul-. käänamine e. deklineerimine, keelet., nimisõnalise sõna (noome ni) muutumine nn. käändelõppude abil. käänd, om. käänu, kõverdus, käänang. Siit: käänukoht. käändeline vorm, keelet., vt. in finiitne verbivorm. käändkond, peajoonis ühtemoo di käänduvate sõnade suurem rühm. käändsõna = noomen, kääne, om. käände, käänamine; käänang; käänamismuude. kääni ja vääni, käändude ja väändudega, loogeldes. käänivõrk e. kään (om. -i), ka lapüügiriist, 150—200 m pikk, 90 sm kõrge, ülaääres pullude, all rippuvate kividega. Kääpa jõgi, Omedu jõe lõuna poolne haru Kirde-Tartumaal, läh tub Kaiu järvest, 39 km pikk. käär, om. -u, kõverdus, käänd; väljalõige; (leiva-)lõik (om. lõigu). Käärik, Theodor, riigiametnik ja majandustegelane, * 1889; ala tes 1923 Riigitrükikoja juhataja, a-st 1935 ühtlasi Riigi rahaliste loteriide direktor. käärimine, keem., orgaaniliste ühendite muundumine pärmiseente, bakterite jm. tekitatud fermen tide (-«-) toimel, näit. alkoholine k. e. käimine, kusjuures pärm põhjustab suhkru lagunemist etüül alkoholiks ja süsihappegaasiks; käärimisel tekivad ka äädikhape, piimahape, võihape jm.; tehn., kanga k., kangalõime korralda mine ja väljamõõtmine enne kan gastelgedel seadmist. käärkamber, kiriku kõrvalruum jumalateenistusvahendite hoidmi seks ja vaimuliku tarvis jumala teenistuse eel ning järel. käärpuud, seadis kanga käärimi seks, koosneb püstvõllist ja kahest selle otstes pöörlevast ristist, mille kohakuti olevad otsad on ühen datud püstiste külgpuudega. kääv, om. -i, süstikus asetsev
Köler torukujuline rull, millele koelõng peale aetakse, kangapool (om. -i). käävjas, os. -jat, käävikujuline. Köbenhavn [-haun] (taani k.) = Kopenhaagen. köbruke e. tuberkul, surnud rak kudest sõlmeke tiisikushaiges elun dis; kühmuke purihamba kroonil. köha, äkiline õhu väljatõuge hin getorust või kopsutorudest; on põhjustatud tolmu, suitsu, gaasi, toiduosakeste või kogunenud lima ärritavast toimest, vahel ka puhtnärvilisest ärritusest. köide, om. köite, kaantest ja selgmikust koosnev kaitseümbris trükitootel, käsikirjal, kontoriraamatul jne.; esineb tarvitatud ma terjalile vastavalt nahk-, riide-, kartong- jne. köitena, eriti kau nilt väljatöötatult — iluköitena; suurema teose osa, mis on köide tud eri raamatuna. köide, om. köitme, side, eriti haavaside. köidik, sidumisköieke; vabadustvõttev side, ahel (ka piltlikult). köidis, haavaside ühes marli, vati, kipsi, plaastri vm. ravivahen diga, näit. kipsköidis. köis, terasest, kanepist või puu villast tõmbe- ja sidumisvahend, köisi, köitpidi (vedama), köistee, seadeldis, mille puhul inimeste ja esemete transportimine toimub köie abil liikuvais vagonettides (eriti kaevandustes ja mäestikes). köistrepp, köiskülgedega, rippuv laevaredel. köisiilekanne, jõu või liikumise ülekanne köie abil. köiiraag (om. -rao) e. väänel, ronitaimede niiditaoline elund teis tele taimedele vm. tugedele kinni tumiseks. Köler (Köhler e. Koeler), Johann, maalikunstnik ja ärkamisaegne tegelane, * 1826, f 1899; on maali nud klassitsistlikke portreid, maas tikke, usulisi ja žanrimaale ning muud; kuulus eesti rahvusliku lii kumise radikaalsemate juhtide hulka. —- Vt. tahvleid 27, 29 ja 31.
Köil
686
Kõll e. Kõll, Johann, Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Tallinnas, S. Wanradt’i katekismuse eesti keelde tõlkija (ilm. 1535), f 1540. Köln, Reinimaa suurim linn Lääne-Saksamaal, Hollandi piirist idas, Reini mõlemal kaldal, üli kooliga (alates 1919), paljude muuseumide, ehitusmälestiste ja kõrgemate koolidega, masina-, elektri- ja keemiatööndusega, kau banduse ja laevanduse keskus, 761 000 ei. (1937). kölni vesi = odekolonn, köndistuma, (mingi jäseme koh ta:) otsa kaotama, tömbiks jääma. Königsberg, Ida-Preisimaa pea linn ja sadam Pregeli jõel, suudme lähedal, tööstuskeskus ülikooliga (a-st 1544), 336 000 ei. (1937). könksus, med., kehaliikmete kokkutõmbunud seisund. kont, om. köndi, med., tömp, nudi ots, sõrmedeta käetomp, var vasteta jalg. Körner, Theodor, saksa kirja nik, * 1791, f 1813; sai populaar seks oma sõjalauludega, kirjutas ka näidendeid. kört, jahusupp jämedast odravõi nisujahust; ka körtsik. körtsik, etn., seelik, undruk. Körös [kö röš], Tissa idapoolne haru Ungaris, 303 km pikk. köster, os. -trit, algselt kirikuteener, varahoidja ning vaimuliku abistaja, hiljem ev.-lut. usu kirikus koguduse eeslaulja või oreli mängija. Köster, Oskar, majandus- ja po liitikategelane, * 1890; on olnud õpetaja, sõjaväelane, rahvaesinduskogude liige (asunikkude esin dajana), põllutöö-, teede- ja kait seminister. Köstner, Nikolai, majandustead lane, prof., * 1889; oli (sotsiaalde mokraadina) Asutava Kogu liige, EV algul kaubandusminister, 1928 —1932 valitsuse komissar E. Pan gas, alates 1932 Rahvasteliidu ra handuslik nõuandja Bulgaaria va litsuse juures. köö, piljardimängu kepp.
külarealism
köögivili e. keeduvili, taimed, mille osad või viljad leiavad kasu tamist inimtoiduna, harilikult pä rast töötlemist köögis, näit. kapsas ja porgand. köömned (ains. köömen, ains. os. köömnet, m. om. köömnete), taimeperekond sarikaliste suguk-st, näit. meil peenar del ja kraavikaldail esinev ning põllul kasvatatav Köömen harilik köömen, £a — õis, b — vili}. mille viljad leia vad kasutamist maitseainena ja köömneõli saamiseks, köösner, kasuksepp. k.-ü. e. k/ii., lühend sõnast kirjastusühing. kübarseened e. lavaseened, kübarataolise viljakehaga kandseened (<-). küberneetika, kiriku juhtimise ja valitsemise õpetus, kiidi, mehevend. kiidooniad e. kreeta õunapuud, pirni- või õunakujulise viljaga puud ja ilupõõsad roosõieliste suguk-st. Kügelgen, Franz Gerhard v., sak sa klassitsistlik maalikunstnik, * 1772, f 1820; elas lühemat aega Eestis, oli silmapaistev portretist. Kügelgen, Karl Ferdinand v., saksa klassitsistlik maalikunstnik, eelm. vend, * 1772, f 1832; teotses ka Eestis, loonud maastikke Ees tist, Soomest, Krimmist ja mujalt. Küklaadid, Kreeka saarestik Egeuse mere lõunaosas u. 200 saa rega (Andros, Naksos, Milos jt.), ligi 2600 km2. kükloobid, kreeka muinasloos (otsmikul) ühe silmaga hiiud, näit. Polyphemos. küla, lähestikku olevate talun dite või elamute rühm maal; esi neb mitmes tüübis: ahel-, haja-, sumb-, sõõr- ja tänavkülana. külarealism, külaelu tõsieluli selt käsitlemine kirjanduses, näit. realistlikus külaeluromaanis.
külgcmisi
687
kümblus
jusega. Vastand: soojaverene e. külgemisi, külgsihis (asetuma), püsisoojane. külgmine, küljepoolne. külmetama, külmutama; külmukülgnema (millegagi), külg külje mas olema, külma tundma. vastas olema; külg küljes kinni külmistuma, kergesti külmast olema. külguma, külge jääma, külge võetama, külmast näpistuma. hakkama. Vt. adhesioon. külmnõela-graviiiir, graafilise külimitt e. külimit, om. -mitu, tehnika liik, mille puhul joonistis vaskplaadile kraabitakse (ilma end. viljamõõdu-ühik peam. end. söövitusvahenditeta). Liivimaal (Ve või V3 vakka); vas tav puunõu, madala sõõrja riis külmrelvad, tera- ja viskerelvade tana, kasutatud eriti käsitsi kül nimetus vastandina tulirelvadele. vamisel (nimet. ka külimatt). külmuma e. külmetuma, (vedela külisjoon, kõrvalliin, külgjoon aine kohta:) madala temperatuuri (näit. sugulusvahekorris). tõttu hanguma (vt. hangumine); küliti, külade kaupa; külili, bot., zool., med., madala temp-i külitsi, küljekuti, külgipidi koos. tõttu (täielikult või osaliselt, ko küljeluu, roie, roideluu; kaud halikult) surema või haigestuma. selt ka abielunaine, abikaasa. külmutama, külmuma panema, küljestikku, külg külje kõrval, külmuda laskma. külgipidi kõrvuti. külmutusseadised, aparaadid ja küllastama, keem., (lahuse) suu masinad tehiskülma tekitamiseks, rimat antud tingimustel võima kasutatakse tööstustes ja majapi likku kangust saavutama, s. o. sei damistes. sundit, mille juures lahustav aine külmutussegu e. jahutussegu, teist enam ei lahusta; (auru pu enamasti soolade ja lume või jää hul) antud temp-il suurimat või segu, mis annab alatise madala malikku auruhulka ruumiühikusse temperatuuri. Näit. 100 g jää ja suruma. 33 g keedusoola segu temp. lan Külli, Küllike, Küllu, naisenimed, geb kuni —21,2° C. küllussarv, loodus-andidega kuh külv, külvamine. Viljakülvi pea jaga täidetud sarv, kreeka muinas liikideks on hajukülv ja reaskülv. loost pärinev külluse sümbol. Külvi, naisenimi, külmalihlikad, liblikaperekond külvikord, mingi kindla aastavaksiklaste suguk-st, emased tiiba tearvu kohta kehtiv viljade külvi deta, röövikud kahjustavad leht järjekord ühel ning samal väljal puid ja põõsaid. Meil kuulub siia — viljade kasvu soodustuseks. esijoones harilik külmaliblikas (il külvimasinad, põllutööriistad mub sügisel) viljapuude ohtliku seemnete ja tehisväetise korrapä kahjurina, kelle emaste ronimise raseks külvamiseks; liigitatakse takistamiseks kasutatakse liimvööd haju- ja reaskülvi-masinaiks. puutüve ümber. külvis, külviks määratud, külkiilmalill, külmamailane. vatav vili või seeme. külmama = külmutama, külvitama, täis külvama, külmanabad, suurima külma pai kümblus e. vannitus, keha või gad maakeral, esimene Verhojanski kehaosa pidamine vees või muus ümbruses, Kirde-Siberis, madalai aines ihu puhastuseks (tavaliselt ma temp-iga —69,8° C, teine An soek.), keha karastuseks (jahek.) tarktises (kuni —58,5°) ja kolmas või raviks. Ravik-ks kasutatakse Ameerika arktilises saarestikus mitmesuguseid aineid. Neist ole (kuni —52,3°). nevalt tuntakse rida ravik. liike, külmaverene e. kõigusoojane näit. mineraalk., süsihape-, vää (loom), ilma püsiva kehasoojuseta, vel-, muda-, raba-, sipelg-, kuumümbruse temp-ist sõltuva kehasoo
kümmel
688
liiv-, kuumõhk-, valgus-, päike-, aur-, gaas- ja elekterkümblus. kümmel, magus köömneviin, näit. kristall- või vähikümmel. kümnebaarmelised, limuste selts peajalgsete klassist, hästi ujuvad suuremad mereloomad kümne (iminappadega) haarmega, neist 2 pikemat püiinishaaret. Siia kuu luvad näit. kalmaar ja seepia, väljasurnuist belemniidid. kiimnejalalised, kõrgemate väh kide selts koorikloomade klassist, viie paari käimajalgadega, peam. veeloomad. Siia kuuluvad jõe vähk, erakvähk, garneel, homaar, langust, krabilised jm. kümnendkohad, kümnendmurrus koma järel esinevate arvumärkide kohad; näit. kümnendmurrus 7,89 on 2 kümnendkohta. kümnendliigitus e. detsimaalklassifikatsioon, raamatute jms. liigitamisel kasutatav süsteem, mis on rajatud M. Dewey poolt ja mille järgi kõik kirjandus-, kunstija teadusalad jaotatakse kümneks pealiigiks (0 —- üldteadused, 1 — filosoofia, 2 — usuteadus jne.), iga pealiik omakorda kümneks lii giks, iga liik 10 alaliigiks jne. kümnendsüsteem e. detsimaalsüsteem, arvusüsteem, kus iga 10 mingi järgu ühikut annavad 1 järgmise järgu ühiku; näit. 10 ühelist annavad 1 kümnelise, 10 küm nendikku annavad 1 ühelise, 10 sajandikku 1 kümnendiku, jne. Arvu 10 nimetatakse kümnendsüs teemi aluseks. kümnevõistlus, spordivõistlus va litud kümnel kergejõustiku erialal (kaugus-, kõrgus- ja teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide, odavise, 100 m, 400 m ja 1500 m jooks ja 110 m tõkkejooks). kümnik, palgaline tööde järele vaataja, peam. ehitustöil. kümnis, loonusmaks viljasaagi jne. kümnenda osa andmise näol kirikule, ilmlikule valitsejale või maaomanikule. kiimograaf, aparaat verering-
Küreene voolu tõugete (pulsi), heli-, hääl dus- jm. võngete märkimiseks. kümrid (ingl. cymri), säilinud kelti rahvas (vt. keldid) Wales’is. kümri keel (ingl. welsh), üle 900 000 kõneleja suus elav kelti keel Wales’is, kirjakeelena vana ja kaunis rikkaliku kirjandusega. künism, küünikute- (-*-) pärane maailmavaade; kombeid ei mikski panev, jõhker käitumine. künnap, om. -u, kollasest elast sest koest väät, mis ühendab luid. Vrd. kõõlus. künnapuu, jalakate (<-) liik. künnis, uksepakk e. lävi; geogr., piklik lame kõrgendik, nõlvadega alla 10°. künnivares = mustvares. Künno, Künnu, mehenimed, kiinoloogia, koerateadus. küpressid, rühm igihaljaid okaspuid, koos neb päris- ja ebak-de perek-st. Üks pärisküpressi liik sihvaka koo nuse kujulise võraga on Vahemere-mail laialt kasvatatav ilupuuna, eriti leinapuuna kalmisKüpressid. tuil; omab väga kõva puitu. Ilupuudena pee takse ka rida muid liike. Küpros (ingl. Cyprus), Inglise saar Vahemere idaosa kirdenurgas, tähtis laevastiku toetuspunkt, 9282 km2, 381 000 eh, peam. kreeklased, armeenlased ja türklased. Elatutakse põllundusest, karjandusest (kitsed, lambad) ja aiandusest, küpsetis, küpsetusvahend. küpsetuspulber, süsihappegaasi eritav pulber küpsiste taigna ker gitamiseks, näit. söögisooda. küpsis, küpsetatud asi, toit või maiustis, esijoones koogike. küpsuseksam, gümnaasiumi lõppeksarn, annab küpsustunnistuse. kürass, rüütlite, hiljem soomusratsaväe, nn. kürassiiride metallvest, soomussärk ülakeha kaitseks, kürb, om. kürva, zool., suguti. Küreene, vana-kreeka linn ja
Kiirenaika
689
riik praeguse Kiirenaika alal, õit senguga 6. saj-1 e. Kr. KUrenaika (it. Cirenaica), (Itaa lia asumaa) Liibüa idaosa PõhjaAafrikas, Egiptusest läänes; asus tatud peamiselt araablastega. Pea linn Bengaasi. Kürie eleison [-ei'-] (kr. k. ’Is sand, halasta!’-), jumalateenistusel tarvitatav kristlik palvevormel. kürillitsa e. kirillitsa, kreeka suurest kirjast kujunenud vana kirikuslaavi tähestik. küsimärk, kirjavahemärk küsi muse väljendamiseks, kasutatakse peam. küsilausete lõpul. küsitama (kedagi), (kellelegi mil legi kohta) küsimust esitama. küsitlema (kedagi), küsitleda e. küsitella, küsitlen, küsitlesin, kü sitletakse e. küsitellakse, küsitlenud e. küsitelnud, jne., korduvalt, kest valt küsitama. küte e. kütmine, ruumide soo jendamine nõutava temperatuu rini. Liigitus: paigaline küte ja keskküte (<-). Küti, vald Virumaal, Viru-Jaagupi khk., 3234 ei. (1934), alates 1. IV 39 väikeste piiriõgvendustega. kütis, mätastega kaetud haokuhja ummuksis põletamine üles küntud uudismaal; tuli tarvitusele ale (<—) asemel. kütkendama, köitma, siduma, kütkesse panema. kütkestama, (huvi, tähelepanu jms.) siduma, köitma. kütt, om. kütu, kütteaine. kütteained e. põletised, ained, mida kasutatakse soojuse tootmi seks põletamise teel. Liigitus: tah ked (puit, turvas, kivi- ja puidusüsi jm.), vedelad (põlevkiviõli, maaõli e. nafta, petrooleum jm.) ja gaaspõletised (valgustusgaas, maagaas, vesigaas jm.). kütte-element, elektrisoojendusaparaadi osa, mis koosneb asbesti vmm. isolaatori peale mähitud suure takistusega traadist ja soojeneb elektrivoolu läbimisel. Küttejõu, raudteejaam TapaNarva liinil, Rakverest 36,2 km. ERL 17. V 40.
küünar „Küttejõud“, A/S, põlevkivikaevandus Virumaal, Küttejõu jaama lähedal, asut. 1924. küttekeha, keskkütteseadme te rasest või malmist osa, mis annab soojust köetavale ruumile. kiittepind, aurukatla pinna osa, mis on piiratud ühelt poolt veega ja teiselt poolt küttegaasidega. Küttepinna võimsuseks on 1 m2-lt 1 tunnis saadud auruhulk, mis kesk miselt = 15—60 kg/m2. kiittevõimsus e. kütteväärtus, ka kalorsus, soojushulk kilokaloreis, mida saavutatakse 1 kg tahke- või vedel- või 1 m3 gaaskütu põleta misel. kütteõli, soojusmootoreis kasu tatav vedelpõletis. Siia kuuluvad: maaõli jääk (masuut), bensiin, mootorinafta, mootoripetrooleum, diislinafta ja gaasiõli. küvett, madal klaasnõu prepa raatide loputamiseks jms. kiiiidikoliustus, vt. küüt. küüditama, küütima; laiemalt: kedagi kohuslikult või vägivaldselt sõidutama. kiuilik e. kanelik, rahvapäraselt kodujänes, loomaliik jäneslaste suguk-st, esineb mets- ja koduküülikuna. Metsk. on pealt hall, alt valge, jänesest väiksem, elab enese kaabitud liivaseis koopais, on Vahemere-mailt levinud nende ümb russe ja viidud ka Austraaliasse; erakordselt kiiresti sigiva ja apla närilisena väga kahjulik põlluviljule ja puudele. Koduküülikut peetakse paljudes tõugudes liha-, villa- ja karusloomana. küünal, om. küünla, os. -t, stea riinist, parafiinist, vahast vm. va latud valgustusvahend puuvill-tahiga keskel; kakaovõist jm. pulgake raviainete viimiseks kehaõõntesse; valgustugevus-ühik, näit. hefneri k., normaalk., meeterk. jm.; kergõli-sisepõlemootori süüteseadise osa. küünar, om. küünra, os. -t, end. pikkusmõõdu-ühik (— 0,5334 m), jagunes 12 verssokiks, end. Liivi44
kiiUnarluu
600
laad
kiiüsitsi, küünte abil; (kaudselt:) vargusega (elama). küüslauk, om. -laugu, peamiselt Idamail köögiviljana kasutatav vürtstaim laukude perek-st, sibulas teravamaitselise eeterliku õliga, mis toimib mädanemist tõrjuvalt. küiit, om. küüdi, nn. küüdikohustuse põhjal veovahendite oma nikule kohuslik, vastava omavalit suse korraldusel toimuv erakorra line vedu. küüt, om. küüdu, joon, jutt (om. juti); valge seljatriibuga härg või lehm, küüdik. küütima, küüdikorras, näit. küüthobusega edasi toimetama. küüvits, igihaljas mürgine põõsasjas taim kanarbikuliste suguk-st, nahksete lehtede ja roosade kellukjate õitega, meil turbarabades. Kybele [-bee-], looduse ja maaviljakuse jumalanna antiikses Väike-Aasias; tema kultus segunes Kreekas Rhea omaga. Kymi jõgi, veerikas koskedega jõgi Lõuna-Soomes, Kotka lähe dal, u. 200 km pikk. Kyrillos ja Methodios [-too-], kaks venda Põhja-Kreekast, teotsesid 9. saj-1 slaavlaste apostlitena Määrimaal; vanima kirikuslaavi tähestiku (glagolitsa) rakendajaina vaimuliku kirjanduse tõlkimisel said slaavi kirjanduse rajajaiks. Kyros II Vanem e. Suur, VanaPärsia maailmariigi looja, f 529 e. Kr.; alistas Miidia, vallutas Lüüdia ja Babüloonia, vabastas juudid Babüloonia vangipõlvest. Kythera [-ee-], Kreeka saar Va hemeres, Peloponnesosest lõunas, 262 km2, 9100 ei.
maal ka vähe suurem (= 0,6096 m), jagunedes 4 kortliks. kiiünarluu, küünarvarre seesmi ne luu (kodarluu kõrval). küünarnukk (om. -nuki) e. küünarpea, küünarluu väljaulatuv tipp küünarliigese kohal. küünarvars, käsivarre alumine pool, õlavarre ja randme vahel. küündima, küündida, küünin, ulatuma (millenigi), jätkuma. küünikud, Antisthenese poolt 4. saj-1 e. Kr. Ateenas rajatud ja Diogenese poolt süvendatud filosoofi lise voolu kandjad; õpetasid elumõnususist loobumist ja loodusliku voorusega piirdumist. Hiljem ku junes nende õpetus (künism) too reks komblusnõuete eitamiseks, küüniline, häbematu, toores, küünis, looma või linnu küüs, kõver, kumer ja terava otsaga. küünitama, ulatama; haarata püüdma, haarama. küünlakuu, veebruarikuu rahva pärane nimetus. küünlapäev e. küünla-maarjapäev, 2. veebruar Jeesuse templissetoomise mälestuspäevana, vare malt ühenduses küünalde pühitse misega kirikus. küüp, om. küübi, pinalitaoline piklik puukarp lükandkaanega. küüpvärvid = kahjavärvid. küür, om. -u, med., seljakühm lülisamba tahapoole kõverdumisest, moodustab nn. küürakust. küüs, om. küüne, os. küünt, m. om. küünte, m. os. küüsi, sõrme ja varba lõpplüli pealtpoolt kattev sarvkaaneke inimesel ja ahvilistel; kasvab juure poolt, nihkudes välisotsa poole. Vrd. küünis.
L L, 1, kaashäälik ja ladina tähes tiku 12., meil 10. või (võõrtähed kaasa arvatud) 13. täht. L rooma numbrina = 50. Rahan duses L = liir ja £ = naelsterling. 1 lühendina = liiter, la, muus., a-heli itaaliapärane nimetus meil ja mujal.
La, keemias lantaani märk. 1. a., lüh. sõnust läinud aastal. Laaban, VT järgi Jaakobi (•«-) äi, Raheli ja Lea isa. laabuma, edenema, laad, om. lae, os. -i, püssi puuosa, millele on kinnitatud püssiraud; osad: pära, kael ja säär.
Laar
691
Laadoga
Laadoga, Euroopa suurim järv Loode-Venemaal, u. 18 000 km2, äravooluga Neeva jõe kaudu, kuna L-sse voolavad lõunast Volhov ja idast (Äänisjärvest) Svir. laadung, laevakoorem. laager, os. -grit, ladu; sõjaliste, skautlike vm. välisõppuste korral damise paik või nendest osavõtjad (suvel telkides või barakkides); tehn., võlli või telge toetav masinaosa. Liigitus: kauss- (vt. joo nist), kuul- (<—) ja rull-laagrid (-«-). Rõhtvõlli toetavat laagrit nimet. kande- ja püstvõlli toetavat — tugilaagriks. Laagrikausid valLaanepüüd.
Kausslaager
Ca — laagrikauss, b— vooder, d— kere, e kaas, f — kaanepolt, g — alus, h — alusepolt, i — aluseplaat, k — aluseplaadi nukk, n — Õlitusmulk, p — õlipanif).
Ülistatakse messingist, pronksist, terasest, puidust jm. ja sageli vooderdatakse pehme metallisulamiga. laagerduma, järelvalmima, laagrimetall, metallisulam laagrikausside ja nende voodrite val mistamiseks. Voodrimetallidest on tähtsamad babit ja kaaropronks. Läägus, Karl, ametnik, ühistegelane ja kirjanik, * 1874; teenis Tartu Ülikoolis 1902—1936, olles eesti ülikooli esimeseks sekretäriks ja majandusnõunikuks, hiljem ma jandusjuhiks; avaldanud ‘artikleid, teose „Eesti ülikool Tartus“ ja ilu kirjanduslikke töid („Leitnant Vasmer“ jt.). Laakmann, Heinrich, saksa rah vusest trükkal Tartus, paljude är kamisaegsete eesti raamatute kir jastaja ning trükkija, * 1802, f 1891. laama, budha usu preester Tii betis. Vt. dalai-laama ja lamaism. laamad, loomaperekond kaamellaste suguk-st, ilma küüruta, lam bast suuremad liha- ja villaloo-
mad Lõuna-Am. Andides, näit. guanako ja vikunja metsikutena ning laama e. lammaskaamel ja alpaka e. pako kodustatud kandeloomadena. Laaman, Eduard, ajakirjanik ja poliitiline tegelane, * 1888; oli 1923—38 ,,Vaba Maa“ peatoimetaja, a-st 1940 pressiatašee Moskvas; avaldanud rea teoseid peam. Eesti kõige uuema ajaloo alalt (,,Eesti iseseisvuse sünd“, 1936—38, jt.). Laane, raudteejaam Tartu-Petseri liinil, Tartust 23,3 km. laanelill e. metsatäht, tähetaoliste valgete õitega metsataim esi kute suguk-st. Laanemetsa = Lannametsa. laanepüü e. metspüü, peamiselt roostekarva jahilind metsislaste suguk-st, armastab mägiseid sega ja kuusemetsi, esineb ka meil. laanesõnajalg, suurem pruunide lehtedega püsik-eostaim sõnajalaliste suguk-st, meil varjulisis niiskeis metsis ja ilutaimena. Laani, naisenimi, laanik, liik samblaid, laap (om. laabi) e. libedik, va sika libemaos kujunev ferment, ka sutatakse juuretiseks juustu tege misel. laar, ahviliik Taga-Indias, gibonlaste suguk-st. Vt. ka laarid. Laar, Anton, apostlik-õigeusu
laarid
692
kiriku juhtiv tegelane ja kooli mees, * 1885, f 1933; oli 1913—33 preester Tartus ja Tallinnas; koos tanud ja toimetanud teoseid. laarid, vana-rooma kaitsejumalad, eriti kodu- e. majahaldjad. Laarman, Märt, maalikunstnik ja graafik, * 1896; loonud kubistlikke maale, valmistanud raamatute kaaneillustratsioone, toimetanud teo seid kunsti alalt. laas, om. laane, os. laant, m. om. laante, m. os. laasi, suur põ line mets. laasima, puutüvesid okstest pu hastama. laast, om. -i, tehn., — mört. laastviil, väga õhukesed puidu laastud ja puidukiud pakkimisvahendina. laat, mitmekesine ja laiaulatuslik erakordne turg, mille aeg ja koht on varemalt kindlaks määratud. Laatre, end. vald Kagu-Pärnumaal, Halliste khk., 805 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuulub Rajangu valda; end. vald Valgamaal, San gaste khk., 1345 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuulub Tõlliste valda. Laatre jõgi, Väike-Emajõe haru Valgamaal, Sangaste khk-s. laatsaret e. laatsarett, (sõjaväe-) haigla, näit. välil. rinde lähedal. Laatsarus, UT-s Marta ja Maarja vend Petaaniast, kelle Jeesus ellu äratanud; vaene haige L. Jeesuse tähendussõnast, keskaegne haigete kaitsepühak. Laatsium (lad. Latium), muistne maakond Kesk-Itaalia lääneosas, Tiberi jõest lõunas. laatuma, kokku valguma, laava, tulemägede pursete puhul maasisemusest väljatõugatav tuli kuum kivimite sulam, jahtub ja tardub aeglaselt. laba, millegi, näit. puulehe, käe, aeru, labida või kirve lai lauataoline osa; sukal: pöid. labajalavalss, valsi teisend eesti rahvatantsuna 3/4-taktis. labak, om. -u, labakinnas. labaluu e. abaluu, õlga moodus tav lai luu seljal.
labürint labane riie, riie koe- ja lõime lõngade lihtsa ning ühtlase ristlemisega. labatigu, kettataolise kojaga suur tigu mudakuklaste suguk-st. la-bemoll e. as, poole tooni võrra madaldatud la-heli. iabiaal = huulhäälik. labidas, os. -dat, tööriist kaevamistöiks; koosneb teraskarrast tehtud terast (selle kuju oleneb labida otstarbest) ja puitvarrest. labiilne, liikuv, kõikuv, muutlik, vankuv. laborant, abijõud laboratooriu mis, näit. apteekri abiline. laboratoorium, tööruum teadusli keks uurimisteles ja katseiks, eriti keemia, füüsika ja tehnika alal, või preparaatide (peam. arstimitel valmistamiseks. Labour Party [leiba paati] (ingl. k. ’tööerakond’), sotsialistlik po liitiline erakond Inglismaal, asut. 1900, sai praeguse nime 1906. Labrador, Põhja-Ameerika suur kirdepoolsaar Hudsoni lahe ja At landi ookeani vahel, metsa-, jõening järverikas kaljune lavamaa kareda külma ilmastuga, u. 1,4 milj. km2 ja 19 000 ei., neist 1U indiaanlasi ja eskimoid; elatutakse karusloomade jahist ja kalastusest. L. enamik kuulub Kanadale, ida rannik Newfoundlandi dominioonile. Labradori hoovus, külm jäämägedega merehoovus piki Labradori kirde- ja P.-Ameerika idarannikut lõunasuunas. Labradori meri asetseb Grööni maa ja Labradori poolsaare vahel. La Bruyere [brüjäär], Jean de [zap da], prantsuse kirjanik, * 1645, t 1696; lõi väga suure iseloomustamisosavusega rea kaasaegsete kujutisi. labuma (millegagi), muganema, kohanema (millegagi), seaduma (millegi järgi). labus, om. -a, ladus, mõnus; (ku hugi) sobiv; kindlasti seisev. labürint, keerukate eksikäikudega hoone või kõrgete põõsasta-
iabürintkalad
693
radega lahutatud keeruliste teedega aed; kreeka muinasloos Minotaurose asuhoone; kõrva (<—) sisim osa. Iabürintkalad, mageveekalad troopili ses Aasias, algelise kopsu taolise hingamiselundiga (peas), . iii i_,aDunniKaia mis võimaldab neil suur-uimlane. elada pikemalt kui val. Siia kuuluvad näit. ronikala (liigub maal ja puil) ja suur-uim lane (ilukala). lae pr. kohanimedes: ’järv’, ladekond, suurim geoloogiline kihiüksus, kujunenud aegkonna jooksul. Vt. geoloogiline ajajaotus. lademik, lademes olev aine, min gi aine kogu, kuhi. ladestik, geoloogiline kihiüksus, kujunenud ajastiku jooksul. ladestu, suurem geoloogiline ki hiüksus, kujunenud ajastu jooksul. la-diees e. ais, poole tooni võrra kõrgendatud la-heli. Ladina-Ameerika, hispaanlaste ja portugallaste asustatud Lõunaning Kesk-Ameerika (ametlikuks keeleks hisp. või port. keel). Vrd. Anglo-Ameerika. ladina keel, Rooma linnast ja Laatsiumist alguse saanud keel indo-euroopa keelkonnast, itali keelte rühmast; levis Rooma riik liku organisatsiooni kaudu kõik jale Lääne-Euroopas ja elava rah vakeelena sai aluseks üksikuis mais hiljem kujunenud romaani keel tele; kirjakeelena saavutas suure vormi- ja sõnarikkuse Rooma keis rite ajastuks (klassikaline 1. k.), rahvakeele mõjul aga juba a. 200 paiku p. Kr. muutus nn. keski, k-ks, mis kogu keskaja püsis ül dise kiriku- ja teaduskeelena, vii masena kaua uus-ajalgi ja roomakat. kirikukeelena tänini. Vahepeal humanistid lähendasid teda uuesti klassikalise ajastu kujule. Ladina keisririik, Väike-Aasia ja Balkani poolsaare aladest ristisõ dijate poolt rajatud riik 1204—61 pealinnaga Konstantinoopol.
laev ladina kiri, harilikult antiikva nimetus, õieti aga kiri, millest an tiikva arenenud (vt. kirjaliigid). ladina kirjandus, ladinakeelne kirjandus Rooma riigis (vt. rooma kirjandus) ja pärast Rooma lan gust neis maades, kus ladina keel oli tarvitusel haritlaste keelena; kitsamas mõttes ladinakeelne kir jandus keskajal. Iadumismasin, seadis mehaanili seks kirjaladumiseks. Tähtsamad osad: tähtede ja märkide sõrmistik, valamisvormid e. matriitsid ja valamisseade. L-ga valatakse kas ük sikuid tähti (monotiiüp, kuni 12 000 tähte tunnis) või terveid ridu (linotüüp, kuni 8000 tähte tunnis). ladvik, pealiskaudne, kergelt võt tev, asjasse mitte süvenev isik. lady [leidi] (ingl.) = leedi, laegastania, laekasse panema; kassasse sisse võtma, laekama. laek, om. laega, = fiskus. laekuma, kassasse kogunema, laekur, raha kassasse vastu võt tev ja kassast välja maksev ametnik. laeng, kestas olev hulk lõhkeai net, mis on vajalik mürsu või kuuli väljapaiskamiseks tulirelva rauast; ka lõhkeaine koos kuuli või haavlitega. Vt. ka lõhkelaeng ja elektrilaeng. laensõnad, mingist keelest teise keelde laenatud ja seal kodunenud ning kujult kohanenud sõnad (na gu Feld põld; vt. näit. balti laenud ja germaani laenud). Vrd. võõrsõnad. laenu- ja hoiuühingud, oma liik meid laenudega varustanud ühis tegelikud krediitasutised meil ala tes 20. saj. algusest, 1932 seadus likult nimetatud ühispankadeks. laenukassa, vt. hoiu- ja laenukassa, samuti pandimaja, laenuma, laenuks minema, laenutama (kellelegi midagi), lae nuks andma. Laertes [-e'r-], kreeka muinas loos Odysseuse isa. laev, deki (-<-) e. tekiga veesõi duk, ehituselt aurulaev («—) e. au rik, mootor- või purilaev e. purje
Laeva
694
kas (-«-) vm.; ehitatakse puidust, alates 19. saj. keskelt ka rauast ja terasest. Laeva keskseks osaks on kiil (-*-) e. andur, millele toetuvad külgi mööda pealmise tekini ula tuvad tugevad kaared e. roided, mida seestpoolt toetavad põik-vaheseinad ja tekid; selline laeva kere raamistik on pealt ja väljast kaetud vastavate kestaplaatidega. Laeva üksikud osad kannavad eri lisi nimetusi, näit. ahter, vöör, parras, kajut, bakk, komandosild, kambüüs ja mitmekesise koossei suga taklaaž e. taglas (vt. neid). Laeva, vald Lääne-Tartumaal, Kursi ja Äksi khk., 1581 ei. (1934), alates 1. IV 39 suurendatud end. Uue-Põltsamaa v. idapoolega. laevadokumendid, laeval kaasaspidamiseks seaduse järgi kohusli kud paberid, näit. tõendid laeva riikkondsuse, omaniku, suuruse ja merekõlblikkuse kohta, laevapäevik, munsterroll, kaubadokumen did jm. laevajoom, om. -e, = kiilvater. laeva juhtkond jaguneb meil te ki- ja masinajuhtkonnaks. Esi messe kuuluvad ülenevas joones kippar, ligisõidu-tüürimees ja -kap ten, kaugesõidu-tüürimees ja -kap ten; teise kuuluvad assistent, 3., 2. ja 1. järgu mehaanik. Laeva jõgi lähtub Saadjärvest ja suubub Emajõkke Võrtsjärve ja Tartu vahekohal, 40 km pikk. laevalast e. praht, vt. last. laevama, laevaga sõitma, laevamaakler e. -agent, vahenda ja, kelle kaudu kaubasaatja sõl mib lepingu kaubaveoks laeval, maksab veoraha jm. laevandama, laevanduse alal, laevanduslikult tegev olema. laevaomanik e. reeder, laeva ju riidiline pärisomanik, kellest eris tatakse laevaperemeest kui laeva omal nimel ning kulul kasutajat. laevapäevik e. logiraamat, kind lakujuline kohuslik laevaraamat, kuhu sisse kantakse andmed laeva sõidu kohta ning sündmused laeva elus.
lagipea laevaregister, meil Veeteede Ta lituses peetav ametlik laevade ni mestik, kuhu märgitakse iga laeva kohta kõik ettenähtud vajalikud andmed. Iaevasõidutee = faarvater. laevatav (jõgi), laevasõiduks kõlblik e. kohane, laevakäidav. laevatuled, igale pimedas sõit vale laevale kohuslikud tuled: ees valge, paremal küljel roheline ja vasakul punane. Iaevik, väike laev, laevake. laevuke e. nautilus, spiraalse hulgakambrilise kojaga mereloom peajalgsete klassist. laevur, laevnik, meremees. La Fayette e. Lafayette [-jettj. Marie Joseph Motier de [-rii zoze f -tjee dd], Prantsuse liberaalne po liitiline tegelane ja kindral, * 1757. t 1834; omandas kuulsuse P.-Am. Ühendriikide vabadusvõitlusest osa võttes, oli rahvuskaardi ülem 1789—91 ja 1830. lafett, suurtüki alusvanker. La Fontaine [foytään], Jean de [žaij da], prantsuse kirjanik, * 1621, f 1695; avaldas rohkesti teoseid, millest kuulsaimad on väga eluli selt kirjutatud valmid. Lagedi, raudteejaam TallinnaTapa liinil, Tallinnast 14,9 km. lageraie, metsa korraga täielik mahavõtmine mingil alal. Lagerlöf [-lööv], Selma, rootsi uusromantiline kirjanik, * 1858, f 1940; kirjutanud elavastiililisi, tantaasiarikkaid, hingeeluliselt sü gavaid romaane ja jutustusi: ,,Gösta Berlingi saaga“ (1891, eesti k. 1939), „Jeruusalem“ (1901—02, eesti k. 1936) jt. Nobeli laureaat 1909. — Pilti vt. tahvlil 31. lagi ruumi pealiskattena on ta sane või kumer (võlvlagi), ehitus materjalilt puu- või mitmesugu seist aineist massiivlagi. Lae kan deosadeks on aampalgid, raudta lad vm., heli ja soojust pidavaks osaks nn. vahelagi liivast, saepu rust vm. täitmega, ruumipoolseks pinnaks laud- või krohvkate. lagipea, pealagi, kiird.
lagipunkt
695
lagipunkt, seniit, taevavõlvi kõr geim punkt, s. o. taevavõlvi ja loodjoone lõikepunkt; mat., punkt kõverjoonel, kus kõverus on kõige suurem või kõige väiksem. Lagle, naisenimi, lagled, linnuperekond partlaste suguk-st, hanede rühmast, lago it. kohanimedes: ’järv’. Lago Maggiore [madžoore], suu ruselt teine Itaalia alpijärvedest (vrd. Garda järv), 212 km2, 65 km pikk, kuni 372 m sügav, 194 m ii. mp., loodusilusas ümbruses. Lagos, Nigeeria pealinn ja hea sadam Guinea rannikul, 140 000 ei. Lagrange [-aijž], Joseph Louis [zoze'f lui], prantsuse matemaa tik, * 1736, j 1813; avaldas töid algebra, analüütilise mehaanika ja matemaatilise analüüsi alalt. Iagritsaekstrakt, koorimata lagritsajuure mustadeks pulkadeks tihendatud mahl, lahustatakse vii nas ühes aniisi- ning tilliõli jm-ga lagritsaeliksiiriks e. nn. kuningatilkadeks (köharohi). lagritsajuur, lagritsapõõsa (lib likõieliste suguk-st) kooritud juu red, saadakse Kagu-Venemaalt ja Aasiast, kasutatakse maitseainena (peam. arstimites) ja köharohuks, lagundama, lagunema panema, laguun, merest leetseljaku või korallrahuga peaaegu täielikult lahutatud madal laht või rannikusoo; veekogu atolli (<—) keskel. Iahang, ühekordne lahkamine, lahas, puuliistudest, plekist, pa pist, kipsist vm. tehtud toestik peam. luumurru puhul tehtavale köidisele. lahe, om. lahkme, lahkumineku koht, näit. teelahe ja veelahe. Laheda, alates 1. IV 39 vald Võ rumaal, Põlva khk., koostatud Aleksandri, Koiola ja Põlgaste v. osadest. lahend, lahendamise tulemus, lahendusraie, noore metsa lahe damaks, hõredamaks raiumine, puhastusraiumine. Lahepera järv, piklik Peipsi rannikujärv Alatskivil, 1,2 km2.
lahus Lahepere laht on Harjumaal, vastu Pakri neeme idarannikut. lahingulaev, suur soomustatud sõjalaev suurtükkide kaliibriga 25—40 sm. Vt. dreadnought, lahitall, om. -i, tapamaja, lahits, om. -a, = kärp. lahjuma, lahjaks muutuma, lahjutama, lahjaks tegema, lahkama, lahata, lahkan, teadus likuks vms. otstarbeks (laipa) lahti lõikama. lahkkeskesus e. ekstsentrilisus, eri keskpunktidega olek. lahklane, eralduja, lahkuhoidja (usu või poliitika alal), separatist, lahksugulisus = gonohhorism. lahkusk, üldkiriku õpetusist kõrvalisemais küsimusis erinev õpetus, lahn, om. -a, järvesiig, ihes. Lahn [Zaan], Reini keskjooksu idapoolne haru, 218 km pikk. Lahore [lahoor], Pandžabi pea linn Ees-India loodeosas, Himaa laja jalamil, ülikooli ja paljude ehitusmälestistega, 430 000 ei. laht, om. lahe, rannikualasse ula tuv mere- või järvesopp. lahter, os. lahtrit, püstiste joonte vahe tabelis, vaheseintega loodud karbi- või kapiosa jms. Lahti, linn Lõuna-Soome sise maal, Häme läänis, tööstus- ja liikluskeskus suure raadio-saatejaamaga, 24 000 ei. lahtisti, (kõhtu) lahtistav, lahtitegev vahend. lahtuma, ära hingama, lahjaks muutuma, kõlkuma; haihtuma. lahus, ainete segu, milles pole võimalik eri kooste-aineid mehaa niliselt üksteisest lahutada ega neid eristada, tavaliselt tahke aine jaotunult mingis vedelikus (näit. suh kur vees), kuid ka vedelik vede likus (piiritus vees), kõva aine kõ vas (metallisulamid) ja gaas vede likus (hapnik vees). Tavaliselt tea tud ained lahustuvad teises ainult piiratud määral, kusjuures seda lahust, mis antud temp-i juures teist enam rohkem ei lahusta, ni metatakse küllastunud lahuseks. Temp-i tõusuga lahustamisvõime
lahussugulisus
696
A. Laigo : Lodjad.
harilikult suureneb (gaaside puhul väheneb), kuna jahtumisel osa la hustunud ainet tavaliselt eraldub. Lahuse külmumispunkt on mada lam, keemispunkt aga kõrgem kui puhtal lahustil. lahussugulisus e. dikliinsus, tai medel olukord, mille puhul isas- ja emassuguelundid esinevad lahus, näit. kas isas- ja emasõied ühel ning samal isendil (ühelcojalised taimed) või isased ühel ja emased teisel isendil (kahekojalised tai med). Õied on sel puhul ikka ühesugulised. lahusti, lahustusvahend. lahutamine, liitmise vastastehe, aritmeetiline tehe, kus summa ja ühe liidetava abil leitakse teine liidetav, näit. 8—5 = 3, kus 8 on vähendatav, õ — vähendaja ja 3 — vahe. L-se märgiks on — (miinus), laialduma, laiali lagunema, laianinalised, ahvide {<-) alamselts, elavad Ameerikas, näit. haakel-ahv, möira-ahv jm. laid, om. laia, kanga laius; min gi terviku liite-osa, näit. seeliku või paadi laid. laid, om. laiu, väike saar. Laid (kuni 1923 Ostrov), Eerik, muinas- ja rahvateadlane, * 1904; alates 1936 muinsuskaitse inspek tor Haminis; avaldanud töid ees kätt arheoloogia alalt (,,Eesti mui naslinnade 1923, jt.). Laid (kuni 1935 Isak, Aleksand ra), Milvi, operetinäitlejanna, alates 1929 ,,Estoonias“, * 1906.
laine
Laidi, naisenimi. Laidoner, Johan, kindral ja po liitiline tegelane, * 1884; võttis osa Maailmasõjast, oli 1. Eesti diviisi ülemaks 1917—18, sai Vabadussõja ajal detsembris 1918 Eesti vägede ülemjuhatajaks, kellena organisee ris vägesid ning juhtis edukalt operatsioone kuni sõja lõpuni (vt. Eesti Vabadussõda); pärast sõda lahkus tegevast teenistusest ning siirdus poliitilise tegevuse alale; 1924. a. 1. dets. mässu puhul sai teiskordselt ja 12. märtsil 1934 kol mandat korda sõjavägede ülemju hatajaks. — Pilti vt. tahvlil 31. laiend, laiendatud või laienenud koht; keelet., lause kõrvalliige. Laigo (kuni 1926 Logvinenko), Arkaadi, maalikunstnik ja graafik, 1901; loonud tumedatoonilist sti lisatsiooni kalduvaid maale ja teotsenud eriti edukalt graafika, peam. puugravüüri alal; illustree rinud raamatuid. laik, om. laigu, plekk, tähn. laika, põhjamaiste koerte tõug. Laikmaa (kuni 1935 Laipman), Ants (Hans), maalikunstnik, * 1866; teotses 20. saj. algul kunstipeda googina Tallinnas ning avaldas suurt viljastavat mõju eesti kuns tielule; on loonud impressionist likke portreid ja maastikke pastellitehnikas. — Vt. tahvleid 30 ja 31. Laiksaare, vald Edela-Pärnumaal, Saarde khk., 1968 ei. (1934), alates 1. IV 39 väikese piirimuudatusega; raudteejaam RiisseljaIkla liinil, Riisseljalt 19 km. lailama, hõljuma. Laili, naisenimi. Laimjala, vald Ida-Saaremaal, Pöide khk., 2012 ei. (1934), alates 1. IV 39 väikese juurdelõikega. laine, elastseis aineis mingi tun gi mõjul korrapäraselt edasi-tagasi liikuvad e. võnkuvad aineosakesed. Liigitus: 1) rist- e. transversaallained, kus aineosakeste liiku missuund on risti laine levimissuunaga ning lainepind koosneb edasiliikuvaist kumerustest (har jad) ja nõgusustest (põhjad), näit.
Laine
697
vedelike lained ja eetri olemas olust sõltuva teooria järgi valguse lained, ja 2) piki- e. longitudinaallained, kus nende liikumissuund on piki levimissuunda, kus laine koos neb edasiliikuvaist tihendustest ja hõrendustest, näit. helilained õhus. Kaugust kahe ühesuguses liikumisastmes e. faasis oleva aineosakese vahel nimetatakse lainepikkuseks (X), aega, mille vältel osake teeb täisvõnke, s. o. tuleb tagasi oma algseisu, nimetatakse perioodiks (T) ja lainete arvu 1 sek-s — sa geduseks (N). N = 1 : T. Laine liikumiskiirus v = X N ja X = uT. Vt. ka interferents ja elektromag netilised lained. Laine, naisenimi, lainelased, suuremate ööliblikate sugukond, neist rida kahjureid, näit. meil viljapuu-tupslane. lainjas, os. -jat, lainetaoline. Laios, kreeka muinasloos Teeba kuningas, Oidipuse isa. laip, surnukeha. Vt. ka koolnu-, laisik, laisavõitu, vähe liikuda armastav isik. laiskjalglased e. laiskloomlased, ahvitaoliste loo made sugukond Kesk- ja Lõuna-Ameerika ürgmetsis, napihambuliste seltsist; pika juusja karva ga, pikkade kõverate küü nistega varus Laiskloom. tatud tugevate jäsemetega, ripuvad ning kulgevad aeglaselt puude otsas, on taimtoidulised, näit. kolme varbaga laiskloom e. ai, 50 sm pikk. Laitse, end. vald Lääne-Harjumaal, Nissi khk., 832 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuulub Nissi ja Kernu valda. laiu, laiuti, laiuse poolest, laius, vt. geograafiline laius. Laiuse, kihelkond Tartumaa loo denurgas, koosnes kuni 1. IV 39 Jõgeva, Laiuse ja Vaimastvere v-st
lakktöö ning Laius-Tähkvere v. enamikust, kokku 602 km2 ja 8533 ei. (1934). Enamasti vooremaastik (Laiuse mägi 144 m ü. mp.), mida läbib Pedja jõgi; loodenurgas Endla järv ja sood ning rabad. Asustus põl lumaaga peam. voortel. Keskuseks on Jõgeva linn. — Khk. on loodud tõenäoliselt 13. saj. I poolel, kirik viimati ümber ehitatud 1888. Laiuse, vald Tartumaal, Laiuse khk. idaosas, 2446 ei. (1934). laiuskraad, maakera meridiaani Vä6o osa (keskm. 111 km). laiuss, meil inimese tavalisim paelussiiiste (-<-) liik. Laius-Tähkvere, end. vald PõhjaTartumaal, Laiuse khk. kirdenur gas, 2319 ei. (1934), alates 1. IV 39 asendatud Sadala v-ga. Laja, Ferdinand, loomaarstiteadlane, * 1889; alates 1929 dots. ja a-st 1932 prof. Tartu Ülikoolis; avaldanud töid bangi haigusest, marutõvest jm. Laja, Peeter, orelikunstnik ja he lilooja, * 1897; on olnud mitmel pool laulu- ja muusikaõpetaja, koorijuht ning organist; loonud he lindeid orelile, koorile jm. Laja, Loomet (end. Gustav), õi gusteadlane, rahvuslus- ja karskus tegelane, * 1903; 1927—30 E. Kars kusliidu karskusiristruktor; avalda nud raamatuid ja artikleid. Lakadiivid, Briti korallsaarte rühm Ees-India lõunaosast läänes, 1927 km2, 16 000 ei. lake ingl. kohanimedes: ’järv’, lakei [-ei ], livrees teener, lakid, õhus kiiresti kuivavad katteained, mis koosnevad lakkaineist ja lahustitest. Lakkainena esinevad tihendatud õlid, vaigud, asfalt jm., lahustitena bensiin, pii ritus, atsetoon jt. lakk, om. laka, katusealune ruum taluhoonete lael; zool., jõhvjaist karvadest riba näit. hobuse kaela harjal; vähi tagakeha. lakkama (tegemast), lakata, lak kan, järele jätma, lõppema. lakktöö, lakiga kaetud kunstipä raste esemete valmistamine; esineb
Iakmus
698
silmapaistva kunstkäsitöö haruna eriti Hiinas ja Jaapanis muistseist aegadest alates; lakktöö-ese. iakmus, mõningaist samblikest saadav värvaine punase ja sinise värvollusega, millest esimene pää seb mõjule happe, teine leelise toimel. lakmuspaber, lakmusega immu tatud paber; muutub happelises keskkonnas punaseks ja leeliseses siniseks, kasutatakse seetõttu ve delike vastava iseloomu määra miseks. Laknau (ingl. Lucknow), ehitusmälestistega ülikoolilinn Ees-India põhjaosa keskel, 275 000 ei. Lakoonia, Kreeka lõunapool seim maakond Peloponnesosel, pea linnaga Sparti (end. Sparta). lakooniline, lühike ning tabav (väljend kõnes), laks, lõhekala, lõhi (-«—). Laksberg, Harald, loodustead lane ja muusikapedagoog, * 1887; on olnud loodusloo õpetaja ning koolidir. Tartus, 1919 haridusmi nister, alates 1925 õpetaja Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, a-st 1927 ühtlasi selle direktor. Laksi Tõnis, õnnetu saatusega väljarändaja Alatskivi vallast, * 1808, f 1861; sai laialt populaar seks tema elu käsitleva J. Weitzenbergi luuletuse kaudu. laktatsioon, piima eritamine piimanäärmeist, piimaandmine. laktoos = piimasuhkur, lakunaarne, lünklik; med., lakuunidesse puutuv, laukaline. lakuun, lünk, tühik; laugas e. süvend mingi elundi pinnal. lamaism, budhismi hilisem eri vorm Tiibetis ja Mongoolias, te rava vahega laamade (preestrite) ja ilmlike isikute vahel; kujunda tud 8. saj-1 p. Kr. Selle peaharu eesotsas on dalai-laama (-«—). lamam, geol., teiste maakihtide all olev kiht. Vrd. lasuni. La Manche [mayš] (pr.) = Ing lise Kanal. lamandumine, lamama heitmine; põlluvilja, heina jm. mahaheit-
lambakoerad
mine lopsaka kasvu ja varre nõr kuse, suurte sadude vm. tõttu. Lamarck, Jean Baptiste de [žay bati'st dd], prantsuse loodustead lane, zooloogia prof., põlvnemisõpetuse looja enne Darwinit, * 1744, f 1829. lamarkism, vastandina endisele liikide muutumatuse vaatele Lamarcki loodud põlvnemisõpetus, mille järgi elusolendid omavad võimet välistele elutingimustele kohaneda ja nende muutumisel ka ise vähehaaval muutuda neist puudutatud osis. Sellised muutu sed on pärandatavad ja seega alu seks liikide tekkimisele. Lamartine [-fi'n], Alphonse de [-/o ys da], prantsuse kirjanik, * 1790, f 1869; avaldanud romanti lisi, tugevast lüürilisest tundest kan tud luuletusi, romaani „Graziella“ (1849, eesti k. 1923), reisikirjeldusi jm.; teotsenud ka poliitiliselt. Ia-mažoor e. a-duur, mažoorne helistik põhiheliga la, kolme ris tiga noodi eel. lamatis, med., lamamishaavandid või -kärbus. lambad, loomaperekond veislaste suguk-st, isased (jäärad) enamasti spiraalselt keerdunud sarvedega, emased (uted) ilma. Metsikud 1. armastavad kaljuseid mägesid, näit. muflon Korsikal, Sardiinias ja Väike-Aasias, rohtlalammas ja argali Kesk-Aasia kõrgmail. Lam ba kodustamine on toimunud juba eel-ajaloolisel ajal. lambakoerad, rühm koeratõuge, näit. saksa lambakoer e. hundi koer ja šoti lambakoer e. kolli; kasutatakse karja-, sõja-, politseivõi seltsikoertena.
Soti lambakoer.
Saksa lambakoer.
lambik
699
lambik e. lamphoone, hoone, mille kõrgus on väiksem laiusest. lambipesa, vahend elektrihõõglambi ühendamiseks voolujuhtmetega. lambitahm = kiindrus. lambla, lambalaut ühes lam maste jooksuaiaga. lambrekään, narmaste ja tutti dega palistatud, sisselõigetega riideriba akende, uste jms. iilaäärte kaunistuseks. lambur, lambakarjane. lamburiluule = bukoolika, lamell e. õhik, tehn., õhuke plaat või leht, liistak. Lamennais [-mnee], Felicite Ro bert de [-issitee -bäär dd], prant suse teoloog, * 1782, f 1854; kait ses algul katolitsismi ning pooldas kuningriigi restaureerimist, sattus hiljem kirikuga vastuollu ja võit les kiriku ja riigi lahutamise eest. lamentabile [-taa-] e. lamentoso \-tooso] (it.), muus., kaeblikult. lamentatsioon, hädakaebus, hädaldus, kurtmine; nutu-, kaebelaul, lamenteerima, kaeblema, kurtma, lametrükk = madaltrükk. lameussid, pehme lameda ke haga ussitaoliste loomade klass, parasiidid või vabalt elavad vee loomad. Siia kuuluvad seltsid: imiussilised, paelussilised ja ripsussilised. la-minoor e. a-moll, minoorne helistik põhiheliga la, noodis ilma eelmärkideta. lamm, om. -i või -u, miski lai ning lame; oru põhi. lammas, vt. lambad, lammorg, tasase põhjaga org. lammuma, lammuks muutuma; koost ära lagunema, varisema. lamp, riist valguse saamiseks vedel- või gaaskütu põletamisega või elektrivooluga. Lambi vedelpõletisist on tähtsamad petroo leum, bensiin ja piiritus (varemalt ka õlid), gaaspõletisist — valgustusgaas ja atsetüleen {<-). Elektrilambid jagunevad leek- (kaar-) ja hõõglampideks (vt. ka elektervalgustus).
langobardid lamp, om. lambi, lame. lampass, püksi-ae, lai pikitriip pükste külgedel. lamphoone = lambik. lampioon, ilu-paberlatern. lampkast, maasisene mustuskast. Vt. kanalisatsioon. land, om. lannu, väike laht. Siit: lannuline kallas. landesveer (sks. Landeswehr, ’maakaitse’), Lätis 1918. a. lõpul peam. saksa vabatahtlikest moo dustatud väeosa enamlaste vastu võitlemiseks ja sakslaste huvide kaitseks, sõdis juunis 1919 Eesti vägedega ja sai raskesti lüüa (vt. Eesti Vabadussõda). landoo, 4 ratta ja 4 istmega tõld, luksus-hobusõiduk. landrat (sks.), ajal., maanõunik. lang, om. -u, vt. langud. Lang, Juhan, matemaatik ja füü sik, kooli- ja seltskonnategelane, * 1888; olnud õpetaja ning koolidir. peam. Tartus, alates 1928 Tartu linna koolinõunik, hiljem koolide inspektor, a-st 1939 Hamini koolide peainspektor; aval danud õpperaamatuid peam. füü sika alalt jm. töid. langatuslehter == doliin. langekirves, giljotiini (-<—) tera. langemisliikumine, raskustungi mõjul maakera keskmesse suuna tud langeva keha ühtlaselt kiire nev liikumine, vaba langemine. langetõbi e. epilepsia, aeg-ajaliste hoogudena avalduv, enamasti päritav ajuhaigus, mille puhul te kivad krambid ühes meelemärkusetusega; esineb genuiinsena (ilma muutusteta peaajus) või traumalisena (ajukoore vigastusest, ainult kohatiste krampidega). langevari e. parašütt, õhusõidu keid allahüppamisel vihmavarjutaoliselt avanev siidriidest kaitse vahend kanderihmadega. langobardid [-ba-], germaani su guharu Kristuse sünd. aegu Elbe alamjooksu mail; vallutasid 6. saj. II poolel Põhja-Itaalia ning raja sid seal riigi pealinnaga Pavia; alistati 774 Karl I Suure poolt.
langud langud, abielu kaudu sugulas teks saanud isikud, eriti abiellu nute vanemad. langue d’oc [laygdo'k], provanssaali keel keskajal. langust [-ust], homaari- (-«-) suurune söödav vähk kümnejalaliste seltsist, ilma sõrgadeta; elab Va vemeres ja Atlandi ookeani Euroopa rannikuil. lank, om. langi, raiumisele määra tud, märkidega tä histatud metsaosa. Lannametsa e. Langust. Laanemetsa, end. vald Kagu-Valgamaal, Hargla khk., 1360 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuu lub enamasti Taheva valda. lanne, om. lande, anat., nimme, lanoliin, lambavilla pesuveest saadav villarasv, puhastatult kol lane, kasutatakse salvide põhiai neks jm. Lanson [laysoij], Gustave [püstaav], prantsuse kirjandusteadlane, * 1857, f 1934; avaldanud üksik uurimusi ja ülevaate-teoseid prant suse kirjandusest. lansšeerima, paiskama; käiku laskma, lahti päästma; avalikkuse ette tooma. lant (om. landi) e. vedel (om. -i), veoõng; veetakse paadi järel. lantaan, keemiline element (märk La), haruldane muldmetall, erik. 6,16, aat.-k. 138,9. lantsett, kaheteraline terava ot saga arstinoake väikeste tärgete tegemiseks. lantš (ingl. lunch), om. -i, keskpäeva-eine. Laokoon [lao'ko-on], Apolloni preester Troojas, hoiatas trooja lasi kreeklaste sõjakavaluse eest, surmati ühes poegadega madude poolt; tema surma kujutav raidkompositsioon (nn. Laokoongrupp) pärineb 1. saj-st e. Kr. ja säilib Vatikanis.
700
laplased
laos, om. -e, kokkuvarisemise lagunemisseisund. Laos, om. -e, mehenimi, laostama, kokku varisema või lagunema panema. Laotse, hiina filosoof 6. saj-st e. Kr., rajas taoismi, rõhutas oma õpetuses olemist vastukaaluks teot semisele. La Paz [pae], Boliivia pealinn Andides, 4000 m ü. mp., ülikoo liga, 151 000 ei. lapestama, vt. juhtsima. lapidaarne, algselt: kivisse raiu tud; hiljem: raidkirjapärane, lü hike ning lihtne ja selge, lapik, lapergune, lame. lapi keel, soome-ugri keelkonda kuuluv keel, mille laplased on endile laenanud kas algsoome kee lest või juba soome-ugri algkeeest, on säilitanud enam vanemaid jooni kui läänemere-soome keeecL jaguneb neljaks üksteisest tu gevasti erinevaks murdeks (koolae. vene-, inari- e. soome-, rootsija norra-lapi). lapimaa, maaomand, mis siilu dena vaheldub teiste maaomandite siiludega või esineb lappidena (väikeste tükkidena) teiste isikute maade hulgas. L-de süsteem on olnud meil rakendatud eriti Saa remaal. Lapimaa, Norra, Rootsi, Soome ja Loode-Vene põhjapoolseimad alad, osalt ka lõuna pool polaarjoont; suurelt osalt mägine ja metsatu kõrglava, orgudes ja madalikel suurte soode ning rabadega, asustusest ligi Vs laplasi (u. 31 000 ei.). lapits, om. -a, tavaliselt kahe apiku otsaga väike labidake pulb rite jm. tõstmiseks. k.a^ac.e [^oss], Pierre Simon de [pjäär simo rj tfa], prantsuse tähe teadlane ja matemaatik, * 1749, f 1827; kaalukate töödega mate maatika ja astronoomia alalt; ku jundas nn. Kant-Laplace’i teooria (■*“) planeetide tekkimise kohta. laplased, mongolitaoline rahva tõug Lapimaal, lühikese kehakas-
La Plata
701
vu, laia näo, kollaka naha, tume date juuste ja silmadega, Norras 20 700, Rootsis 7200, Soomes ja Venes kummaski u. 1600 inimest; elatuvad põhjapõdra-pidamisest ja kalastusest, kõnelevad lapi keelt. La Plata, Rio de La Plata, Uru guai ja Paraguai-Paranä jõe ühi ne suudmelaht Lõuna-Ameerikas, üle 300 km pikk; Argentiina kaubalinn eelmise lõunarannikul, üli kooliga, 310 000 ei. (1936). La Plata riigid, Argentiina, Uru guai ja Paraguai, lapsek, võõraslaps, lapsend, kasulaps. lapsendamine e. adopteerimine, kohtu otsusega võõra lapse oma seaduslikuks lapseks (kasulapseks) võtmine, millega laps saab harili kult lapsendaja perekonnanime ja tema lihase lapse õigused ning ko hused. lapsevoodi e. nurgavoodi, naisel paranemis-ajajärk IV2—2 kuud pärast sünnitamist. lapsevoodipalavik e. sünnituspalavik, ohtlik haigustus pisikute sat tumisest sünnitushaavadesse. lapsis, lapselaps, lapsuiiblikas, meil tavaline päevaliblikas põualibliklaste suguk-st, (isased) kollaste ja (emased) helekollaste tiibadega. lapsus (lad.), vääratus, eksimus, lapsus linguae [-gve] (lad.), taht matu kõneviga, keelevääratus. laptuu, pesapallitaoline palli mäng kahe meeskonna vahel, löö jate ja püüdjatega. Lapua [labua], jõukas põlluma janduslik rajoon Lääne-Soomes, Vaasa läänis, L. kirikukülaga. lapua-liikumine [-bua], Lapua alevikust alguse saanud rahvusliklconservatiivne poliitiline liikumine Soomes, etendas silmapaistvat osa 1930. a. ümber. lapuline, kutsumata külaline e. kontvõõras perekondlikul peol. larghetto [-geto] (it.), muus., kau nis aeglaselt, aeglasevõitu. largo (it.), muus., väga aeglaselt; largotempoline helind.
Part pour Part
Laokoonrühm.
Larka, Andres, sõjaväelane ja poliitiline tegelane, * 1879; oli 1918 sõjaminister ja Vabadussõja al gul Eesti vägede tegelik juht; sai 1930 E. Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatuse esimeheks ning selle org-i algatatud poliitilise liikumise üheks juhiks, võttis osa riigipöör dekatsest 1935, amnestiti 1937. larmima = alarmima. La Rochefoucauld [rošfukoo], Francois de [fragssua da], prant suse kirjanik, * 1613, f 1680; oma mõttekildudes arvustas suure vai mukuse ja peene irooniaga kaas aegset prantsuse kõrgemat selts konda. Larousse [laruss], Pierre [pjäär], prantsuse kirjastaja, * 1817, f 1875; rajas 1851 Pariisis kirjastuse, mis on saanud populaarseks eeskätt entsüklopeediliste teoste väljaand misega. Part pour Part [laar pur laar] (pr. k. ’kunst kunsti pärast’), vaa tekoht, et kunstil ei tohi olla teisi ülesandeid peale puhtkunstiliste ja et väärtusküsimuste otsustamisel
larv tuleb lähtuda ainult kunstist en dast; oli eriti populaarne 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul. larv, om. -i, näokate, mask; zool., vastne (<—). larüngaal = kõrihäälik, larüngaalklusiil, meil lõuna-eestis esinev kõri-sulgliäälik (märk 2), katkehäälikust (märk ’) tugevam, larüngiit, kõripõletik. larüngoloogia, õpetus kõrihaigustest ja nende ravist, larüngoskoop, kõripeegel. laseerima, maalikunstis alamaali katma läbipaistva (lasuur-) värviga. lasing (om. -u) e. lasipuu, ka lasilapuu, põikpalk hobuste kinnita miseks nende peatuskohtades; kä sipuu. laskekiirus, suurim võimalik las kude arv mingist tulirelvast mingi ajaühiku, näit. minuti jooksul. laskerada e. lasketiir, vähemalt otsmise kaitsevalliga piiratud pik lik väljak laskeharjutusteks. laskesport taotleb suurimat täp sust käsi-tulirelvist laskmisel. laskur, laskesportlane; lahingus peam. püssi kasutav jalaväelane. lasn, om. -a, puulabidas, eriti leivalasn e. leivalabidas leibade ahjupanemiseks. lasnakala, lõhekala, lõhi (-<—). Lasnamägi, paekalda äär Tal linna idaserval (linnarajooniga) ja Kadrioru taga. lass, om. -i, väike ankur. Lassalle [-all], Ferdinand, Saksa töölisliikumise juht, * 1825, f 1864; võttis osa 1848. a. revolutsioonist; asutas 1863 Leipzigis Üldise Sak sa Töölisiihingu, teotses energili selt selle juhina; avaldas teoseid filosoofia ning sotsiaalsete küsi muste alalt ja draama „Franz v. Sickingen“ (1859). lasso, karjuste viskesilmus, nöörling kariloomade püüdmiseks, peam. L.-Ameerikas ja Ungaris. last, veolepingu alusel veetav kaup, eriti laevalast e. praht. lasteaed, eelkooliealiste (meil 4-—8-aastaste) laste mitmekülgse kasvatuse asutis. Vt. Fröbel, Fr.
702
lasu
lastehaigused, peam. lapseeas esinevad haigused: rahhiit, diftee ria, leetrid, sarlakid, läkaköha, tuulerõuged, punetised jm. lastehalvatus, esijoones laste oht lik nakkushaigus; algab palaviku ja liigestevaluga, toob seljaajus esineva põletiku tagajärjel peam. jäsemete lihaste ajutist või jäävat halvatust, hingamislihaste tabami se puhul äkilist surma. laste hoolekanne e. lastekaitse, füüsiline ning vaimne hoolekanne vaeslaste, mahajäetud laste jt. hoo lekannet vajavate laste eest, teos tatakse riiklike või era-asutiste poolt tarbe korral kuni lapse täis ealiseks saamiseni imikutekodude, lastekodude, päevakodude, suvikolooniate, toitluspunktide jne. kau du või toetuse andmisega perekon dadele, kus kasvatatakse hoolda tavat last. Vt. ka Eesti Lastekait se Ühing. lastekodu, asutis hoolekannet va javate normaalsete laste kasvata miseks 3.—16. eluaastani, ülalpi damise, koolihariduse ja tööoskuse õppimise võimaldamisega. lastekoolera, lastel esinev kodumaakoolera. Vt. koolera. laste päevakodu, kasvatus- ning järelevalveasutis peam. eelkooliea listele lastele, kellel päeval pole kodus järelevaatajat; tavaliselt si saldab ka lasteaia tegevust. laste töökaitse, käitistes tööta vate alaealiste töökaitse. Vastavate tööseaduste järgi on keelatud käi tistes töötamine lastel alla 14 a. ja on mitmeti kergendatud 14- kuni 18-aastaste töötingimusi, lastikiri = konossement. lastima, laevale kaupa peale võtma. Vastand: lossima. lasting e. prunell, tihe kammgarnriie, mida kasutatakse voodri-, kinga- ja mööbliriideks. lastis, lasti- e. prahiraha, veo raha kaubaveo eest laeval. last, not least [laast not liist], inglise kõnekäänd, ’viimane, kuid mitte tähtsusetuim’. lasu, suur hunnik.
lasum
703
lasum, geol., teiste maakihtide peal olev kiht. Vrd. lamam. lasuurkivi, taevassinine ilukivi, koostiselt silikaat. lasuurvärvid, läbipaistvad värvid, ei varja pinnamustrit. Lasva, vald Ida-Võrumaal, Vast seliina khk., 963 eh (1934), alates 1. IV 39 suurendatud Loosi ja Pindi v. võrra. lataaniad, palmiperekond. latentne, peidus olev, peidetud, varjatud, peit-. lateraal, külghäälik, näit. I. Lateraan, omaaegne paavstide loss Roomas kuni 14. saj. alguseni. Esialgse hävinud hoone asemele ehitati 16. saj-1 uus palee, milles nüüd on muuseum. Palee kõrval asetseb 4. saj-st pärinev, korduvalt ümberehitatud L-i kirik, milles 12. —16. saj-ni peeti 5 kirikukogu. lateriit e. -muld, rauarikas pu nane muld troopikavöötmes. Latgale, Läti kagupoolne valitsusringkond, moodustatud end. Vene Pihkva ja Vitebski kub-u kuulunud aladest, 15 680 km2, 567 000 ei., neist palju venelasi ja poolakaid. Pealinn Daugavpils. latifundium, suur maaomand, suurmõis. latiinid, itaalikute (-<—) Laatsiumis (<-) elanud suguharu. latiiv, muistne kääne tegevuse suuna väljendamiseks, meil säili nud eritunnuseta sõnades nagu koju, siia, sinna, üles. Latik, Jaan, kirjanik, kiriku õpetaja ning poliitik, * 1878; on olnud alates 1910 kirikuõpetaja Viljandis; teotsenud rahvasaadi kuna, haridus- ja välisministrina ning välissaadikuna; avaldanud tähelepanu äratanud noorsooraamatu „Meie noored14 (1908) jm. latikas, os. -kat, lai ning lühike mageveekala karplaste suguk-st, kuni 60 sm pikk, elab parviti jär vis, jõgedes ja jõesuudmelistes me relahtedes, rohkesti ka meil; ar mastab pehmet põhja ning sogast vett.
lauge latiniseerima, ladinapäras tarna, iadinastama, näit. pärisnimesid. latinism, ladinapärasus, ladina pärane keelend kodunematuna mingis muus keeles. latinist, ladina filoloog. Latium (lad.) = Laatsium. latsutaja madu = lõgismadu, latt, Läti rahaühik (1940. a. märtsis 0,78 Ekr. ümber), jaguneb 100 santiimiks. latter, om. latri, os. latrit, külgvaheseintega moodustatud poollahtine talliosa. lattraud, kuni 6 m pikkades lat tides müügil olev raud, ristpinna kuju järgi ümar-, ruut-, kuuskantvõi ristkülik- e. ribaraud. Teised pikad raualiigid kannavad vormraua nime. Latvija (läti k.) = Läti. lauajuhend, ametlik raamat sis setulnud ja väljaläinud kirjade re gistreerimiseks. lauakirik, armulauaga (<-) ju malateenistus. lauatennis = ping-pong, laudatur [-daa-] (lad. k. ’kiide takse’), hindamissõna mõn. üli kooles, täh. ’väga hea’; kuni 1932 Tartu Ülikooli Filosoofiateadus konnas õpiaine ulatuse ülemastme nimetus. laudi, lihtne laudadest seatud riiul (näit. aidas); laudtelling. laudik, trükikojas neljakandiline, ühest küljest ilma ääriseta raudplaat laotud kirjaridade asetami seks või kirjalao koostamiseks. laudis e. laudsi, laudtelling; (sauna-)lava; surnulava. laudjas, os. -jat, lauataoline; ristluu-koht hobuse või veise seljal, laudur, tisler e. tislar. Laue, Max, saksa füüsik, * 1879; avastas röntgenikiirte painduvuse ja interferentsi kristallides. laug, om. lau, os. laugu, anat., silma kaitsev liikuv kate. laugas, om. lauka, os. -t, vesine või veega täitunud auk rabas. lauge, vähe kallakas, mitte järsk; vähe keerdunud (lõng).
lauglenia
704
lauglcma, lauelda, lauglen, hel juma, heljuvalt laskuma; lennun duses: suletud mootoriga laskuma, laugmik, lauge maa-ala. laugud, sibultaimede perekond liilialiste suguk-st, meil näit. mu rulauk niisked heinamail ja ka rulauk varjulisis lehtmetsis. Siia kuuluvad ka sibul ja küüslauk. lauk, valge laik või riba looma otsmikul; sellise lauguga hobune; juukselahk, piirdejoon; vesikana; bot., vt. laugud. laukapuu, liik ploomipuid. Laulasmaa, suvituskoht Keila v-s, Lahepere lahe rannikul. laulatus, abielu sõlmimise pidu lik vaimulik talitus. Lauli, naisenimi, laulik, luuletaja; laulude ette kandja; laulude kogu. laululinnud e. laululised, värblinnuliste seltsi väiksemad esinda jad kaunikõlalise viisilise lauluga. Nende laulukõri seinas esinevad kurrutunud limanahast helipaelad e. häälekiled, mis teotsevad eri liste lihaste toimel. Lauluvõimelised on ainult isased, kes laulavad eriti kevadel, paarituse ajajärgul. Meil kuuluvad siia ööbik, lõoke, kuldnokk, laulurästas, käosulane, ohakalind, siisike, peoleo, mets vint, aed-lepalind, aed-põõsalind jt. laulupeod, suured muusikalised pidustused paljude kooride ühisettekannete ja võistlustega. Eestis on seni korraldatud alates ärkamis ajast 11 suuremat ülemaalist üld laulupidu, nimelt Tartus 1869, 1879, 1891 ning 1894 ja Tallinnas 1880, 1896, 1910, 1923, 1928, 1933 ning 1938, millest eriti varasemad on suure rahvuslikult äratava ja muusikalist kultuuri levitava täht susega. Peale nende on peetud vähemaid laulupidusid maakond likus või kihelkondlikus ulatuses. lauluraamat, vaimulikkude lau lude kogu kiriklike talituste jaoks, võeti ev.-lut. kirikus tarvitusele 1524, ilmus eesti keeles esmakord selt trükis 1637.
lause Launis, Armas, soome helilooja, konservatooriumi juhataja, * 1884; loonud oopereid, koorilaule jm., uurinud eesti ja soome rahvaviise, laup, om. lauba, otsaesine. Laur, om. -i, mehenimi. Laur, Hugo, näitleja, * 1893; teotsenud ,,Estoonias“ alates 1918, mänginud peamiselt koomilisi ja karakterosi. Laura, end. vald Setumaa lõunasopis, 3602 ei. (1934), peam. ve nelased ja lätlased; alates 1. IV 39 asendatud Lõuna v-ga. laureaat, auhinnaga kroonitud kirjanik, kunstnik, teadusmees vm. Lauri, Heinrich, põllumajandus-, omavalitsus- ja seltskonnategelane, * 1890; 1914—17 Saaremaa agro noom, 1921—37 Viljandi ja a-st 1937 Tartu Maavalitsuse esimees, hiljem maavanem, alates 1938 Rii ginõukogu abiesimees. Laurik, om. -u, mehenimi, lauritsapäev, 10. august Püha Laurentsiuse nimepäevana; sel päe val on hoidutud tuletegemisest ja rehepeksmisest. Lauro, mehenimi, laus (om. -a) e. laus-, ava-, ava lik, lahtine, ilmne. Lausanne [/ozann], turismilinn Lääne-Šveitsis, Genfi järve põhja ranniku lähedal, vana ülikooli ja ehitusmälestistega, 100 000 ei. Lausanne’i leping [lozo nni], ra huleping, mis sõlmiti 1923 Lausanne’is ühelt poolt Türgi ja teiselt poolt Kreeka ning liiduriikide va hel ja millega Türgi kaotas suure hulga oma maa-alasid. lause, mingi mõtte keelelise väl jenduse üksus; koosneb lihtlau sena harilikult alusest ja öeldi sest kui pealiikmeist ja nn. laiendeist kui eelmisi selgitavaist kõrvalliikmeist; võib moodustada lauseühendeid (liitlauseid), kusjuures laused on seotud rinnu (lauserind e. parataks, -«-) või üksteisele alis tatud (lausepõim e. hüpotaks, -<-); muus., motiividest koosnev, hari likult 4-taktiline muusikaline mõt tekäik; mat., teoreem.
Tahvel 34
1. K. Liimand: Prl. Bachi portree. 2. Lionardo da Vinci: Mona Lisa. 3. Cl. Lorrain: Hommik.
Tahvel 35
1. K, Maibach: Rukkivedu.
2. Ed. Manet: Eine vabas õhus.
lausefiguur lausefiguur e. lausekujund, kirj., väljenduse ilmekuseks tarvitatav lause-ehituslik võte üksikute lau seosade kordamise, ebatavalisse järjekorda asetamise vms. teel, näit. anafoor ja epifoor, astend jt. (vt. neid). Vrd. kõnefiguur. lauseliikmed, lause üksikosad nagu alus e. subjekt, öeldis e. pre dikaat, öeldistäide e. predikatiiv, sihitis e. objekt, määrus e. adver biaal, täiend e. atribuut (vt. neid). lausend, sissekande tekst ning summa arveraamatuis. lauseõpetus e. süntaks, gram matika osa, mis käsitleb lausete moodustamist ja ühendamist, lausik, lame, tasane, lausikmaa, tasane ala, tasandik, lauskmaa, tasasevõitu maa-ala, mille pinnavormide kõrgusvahed pole kuigi suured. lauskrannik, tasane, väikese kal lakuga vee alla laskuv rannik, lausuma, ütlema; posima, lauter, om. lautri, os. lautrit, paadisadam, valgma. Lauter, Ants, näitejuht ja näit leja, * 1894; teotsenud „Estoonias“ 1913—15 ja alates 1918, mänginud peam. karakter- ja kangelasosi. lauto, mandoliinja kõlakastiga kitarritaoline keelpill, mille araabla sed tõid Euroopasse ja mis oli seal üldtarvitatav 15.—17. saj. lava, laudadest alus lamamiseks jm. (näit. saunalava); poollahtine pee nar e. taimelava või Lauto. klaaskaanega kast tai mede ajatamiseks; näitelava; geogr., lavakõrgendik või lavamägi (laia tasase laega) e. kõrglava. lavakunst e. teatrikunst, kunst, mis lavateose esitamisel seob mit mesuguseid kunstialasid (kirjan dust, maalikunsti, tantsukunsti jne.) tervikliku mõju saavutami seks; on võrsunud inimese loomu pärasest järeleaimamistungist ning saanud esialgse kuju usuliste tali tuste täitmisel; etendas silmapaistERL 20. V 40.
705
Lawrence
vat osa juba vana-kreeka kultuu ris, omandas üldjoontes tänapäe vase laadi barokiajastul. Laval [-ai], Pierre [pjäär], Prant suse riigimees, * 1883; on olnud korduvalt minister, peaminister 1931—32 ja 1935—36. lavamaa, peam. lavalistest pin navormidest koosnev maa-ala, kõrglavade puhul kiltmaa, lavaseened = kiibarseened. Lavassaare järv, kuni 1 m sü gav järv Lavassaare rabas, LoodePärnumaal, 2 km2. lavastama e. instseneerima, näi dendit mängulisest ja lavatehnili sest küljest laval esitamiseks ette valmistama, teda esitamisküpseks seadma. lavats, magamislava, nari. laveerima e. loovima, vastu tuult siia-sinna purjetama, ristlema; mitte otseteed sihi poole tüürima; kõrvale põiklema. lavendel, om. -dii, os. -dlit, vahemeremaine poolpõõsastaim huulõieliste suguk-st, siniste lõhnarikaste õitega, millest saadakse lavendliõli (parfüü miks). laviin e. lumeveere (om. -veer-Cpare^e?“7k5i0 me), suur allalibisev lumemass kõrgmäestikus. Eristatakse tolmlaviini (uue kerge lumega) ja põhilaviini (vana vaju nud raske lumega); toovad suuri hävitusi. lawn tennis [loon] (ingl.) = tennis e. murutõnis. Lavoisier [-vuazjee], Antoine Laurent [aqtuan lora jj], prantsu se keemik, * 1743, giljotiiniti 1794; mõistis põlemist kui hapen dumist ja uute ühendite tekkimist, sai seega uueaegse keemia raja jaks. Lawrence [lo'rans], David Her bert [deivid hööbat], inglise kirja nik, * 1885, t 1930; avaldanud 45
Ib
706
psühholoogilisi romaane, luuletus kogusid jm. lb (kirjutatakse fy), lühend lad. sõnast libra inglise naela (pound, 0,454 kg) tähistamiseks. 1. c., lühend lad. sõnust loco ci tato, ’tsiteeritud kohas’ (raamatus). Lea, VT-s Jaakohi esimene naine, Laabani tütar. Lear [liia], pärimuste järgi Bri tannia kun., Shakespeare’i draama „Kuningas Lear“ kangelane. Lebrun [labrog], Charles [šarl], prantsuse maalikunstnik, * 1619, j 1690; lõi klassitsistlikke kompo sitsioone ajaloolistel, usulistel jt. teemadel, on eriti tähtis kuninglike losside sisekaunististe valmistajana. Lebrun [labröy], Albert [albciär], Prantsuse riigimees, * 1871; oli 1911—-14 asumaade minister, sai 1932 vabariigi presidendiks. Leconte de Lisle [lako ljt da liii], Charles [šarl], prantsuse kirjanik, * 1818, f 1894; oli oma vormikind late, klassilist selgust taotlevate luuletustega silmapaistvaim parnaslaste rühma esindaja. Leda [lee-], kreeka muinasloos Zeusi armastatu, keda Z. külastas luige kujul; sai Helena emaks. lee, lahtine tulease algelises ela mus; rehetares tulease ahjukoldes (vt. kolle); geogr., = kehvel. leebe, mahe, pehme. leebertraan = kalamaksaõli. Leebiku, end. vald Loode-Valgamaal, Helme khk., 585 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuulub enamikus Põdrala valda. leebuma e. leebima, leebeks, ta saseks muutuma; harjuma, viluma, kohanema (teise inimesega). leede, om. leete, liivamaa, liivaseljandik. leedi (ingl. lady), Inglismaal kõr gemast seisusest daam või üldse haritud naisterahvas. leediklased, sugukond väikesevõitu liblikaid, kelle röövikud seovad taimelehti kokku või elut sevad taimede õõntes (varres, vil jas jne.), ka (vahakoi omad) kärje-
Leedu vahas. Rohkete kahjurite hulgas kuulub siia ms. jahuleedik (-<-). leedis, uhtmaa. Vt. alluuvium. leedistuma, peeneteraliste osa kestena omaette kihina settima. leedripuud, ena mikus põõsastai mede perekond kuslapuuliste suguk-st, meil peani, ilupõõsastena must leedripuu valgete õite ia mustade . , . marjadega (tema (^vasakul marjad, kuivatatud õisi ka- paremal õis). sutatakse liiguta misteeks) ja punane leedripuu pu naste luuviljadega. Leedu (leedu k. Lietuva), lõuna poolseim Balti riikidest (vt. nende kaarti Euroopa kaardi juures), Neemeni keskjooksul ja sellest põhjas, vastu Läti Kuramaad, ilma 1939 äralangenud Klaipeda piirkonnata 52 822 km2, 2,3 milj. ei. (1936), 1939 Vilnomaa juurdeliitmisega suurendatud u. 4000 km2 ja 0,3 milj. ei. võrra. Järve-, sooning metsarikas kruusaseljandikkudega madalmaa, mille rahvastikust üle 75% elatub põllumajandusest. Kasvatatakse rukist, kaera, lina, kartuleid jm., peetakse kariloomi ning mesilasi, kuna tööndus (peale metsatöötluse) omab väi kest tähtsust. Rahvastikus esineb peale leedulaste rohkesti juute, peale selle poolakaid, venelasi, lätlasi ja vähe sakslasi. U. 85% elanikkonnast on katoliku usku. Haridusalal on 4-klassiline algkool kohuslik lastele 7.—14. eluaasta piires, kuna ülikool esineb Kauna ses ja Vilniuses (end. Vilno). Rii gikorralt on L. vabariik presidendi ja parlamendiga (seimas). Pealinn: Kaunas. Mereliiklus toimub Klai peda (-<-) kaudu. Rahaühik: litt. Ajalugu. Kindlamaid ajaloolisi andmeid leedulasist on alates 13. saj-st, mille keskel suurvürst Mindaugas lõi eri suguharusid koon danud riikliku korralduse. Vahe peal lagunenud riigi ühendas 1316
leedu keel
707
uuesti Gedimin ning laiendas seda Vene alade vallutamisega kuni Musta mereni. Kuningas Jagailo ja Poola kuninganna Jadwiga abiellumisega 1386 rajati PoolaLeedu unioon, mis tugevdas riiki võitluses Saksa orduga (keda löö di Tannenbergi lahingus 1410), kuid viis L. ühtlasi sõltuvusse Poolast. 1569 liideti L. Poolaga. Poola jagamisel 18. saj. lõpul lan ges L. Venele. Novembris 1918 kuulutati L. iseseisvaks vabarii giks, kuid okupeeriti varsti osali selt venelaste poolt, kellega sõl miti rahu 1920. Samal aastal oku peerisid poolakad Vilno, mille lee dulased said tagasi 1939. 1923 vallutas L. Klaipeda piirkonna, kuid oli sunnitud selle tagasi and ma Saksale 1939. leedu keel, rohkete muistsete joontega keel indo-euroopa keel konna balti keelte (•<-) seast, ja guneb ülem-, alam- ja idaleedu murdeiks. leedu kirjandus on esindatud 16. ja 17. saj-1 vaimulikkude teos tega; ilmlik kirjandus tekkis 18. saj-1, kuid pakub silmapaistvamaid saavutisi alates 19. saj-st; eriti on kirjanduslik looming intensiivis tunud ja küpseks muutunud riik liku iseseisvuse ajal. Leedu rah valaul on säilinud elujõulisena tänapäevani ja kannab enamasti lüürilist laadi. leedu kunst toetub väga tugeval määral primitiivsele rahvakuns tile, mis on elavana püsinud kuni kõige uuema ajani (mitmesugused nikerdustööd jne.). Silmapaistvai maks moodsa maalikunsti esinda jaks on M. Ciurlionis oma fantas tilise loominguga. Leegi, naisenimi. leegiheitja, seljas kantav õlinõu, millest suruõhu abil lohvi kaudu paisatakse põlev õli kuni 30 m kaugusele. leegion, vana-rooma väeüksus, eri aegadel suurusega 4500—6200 meest, jagunes 10 kohordiks; nüüd vabatahtlikest koosnev eriotstar
leer beline või rahvuslik väeosa; iildläh.: määratu hulk. leegionär, leegioni sõdur, leeguan, söödava lihaga sisalik iguaanlaste (-<-) suguk-st. leeklamp, seadis soojendusleegi saamiseks tähi või gaasistiga; ka sutatakse koduses majapidamises (priimus) ja tööstusis (soojendusvõi jootelamp). Põletisena leeklambis esinevad: petrooleum, pii ritus, bensiin jm. Elektrotehnikas nimetatakse ka kaarlampi {<-) leeklambiks. leekpunkt, mingi aine süttimistemperatuur. leektoru, aurukatlas terastoru, mida läbivad põlevad gaasid, aurustades teda ümbritsevat vett. Leela, Leeli, naisenimed, leelised e. alkalid, keem., aluste (-<-) vesilahused, eriti kaalium- ja naatriumhüdroksüüdi (met. ühend OH-rühmaga) sööbiva ning rasvu lahustava toimega libe vesilahus. leelismetallid e. alkalimetallid, kaalium, naatrium, liitium, rubiidium ja tseesium. Nende soolad kannavad leelissoolade nime. leelismuldmetallid e. muldleelismetallid, baarium, berüllium, kalt sium, magneesium, raadium ja strontsium. leelu e. leelo, laul, luule, leem, om. -e, os. leent, m. om. leente, m. os. leemi, supp; supivedelik. leema, leeda, leen, vahest, vist küll olema. Leemet, om. -i, mehenimi, leemetama e. leemendama, vedelikukorraga kaetud, märg olema. leemurid, rooma usundis surnute kurjad hinged, öised tondid; zool., maakid (poolahvid). Leena, suure deltaga jõgi IdaSiberis, voolab Baikali mägedest Põhja-Jäämerre, üle 5000 km pikk. Leena, Leenu, naisenimed. leep-(katus), lauge, mittejärsk. leepjas, os. -jat, kaunis lauge, leepra = pidalitõbi, leer, kindlustatud sõjaväe-laager endistel aegadel.
leer
708
leer e. konfirmatsioon, ev.-lut. usu kirikus lühiajaline kursus eeltäiskasvanud inimestele ristiusu põhialuste õpetamiseks; lõpeb ki rikus piduliku usutõotuse võtmise, õnnistamistalituse ja esmakordse armulauaga. Leesi, naisenimi, leesikad, taimeperekond kanarbikuliste suguk-st, näit. meil kuivis metsis pohlataolise igihalja poolpõõsana harilik leesikas, mille kuivatatud lehti kasutatakse raviteeks põiehaiguste puhul. Leesment, Hans, arst fsanitaarkindral) ning seltskonnategelane, * 1873; teotsenud juhtivalt kliini kuis, olnud sõjaväearst jm., a-st 1919 E. Punase Risti esimees; avaldanud artikleid. Leesment, Leo, õigusteadlane, * 1902, alates 1928 Tartu Ülikoolis õiguse ajaloo õppejõud; avaldanud teaduslikke töid. Leetberg, Kaarel, keeleteadlane, * 1867; teotsenud Peterburis, oli 1917—33 Rakvere gümn. eesti keele õpetaja ning 1922—31 dir.; avaldanud palju töid ja kriitilisi artikleid peam. eesti keele alalt, kaitstes rahvakeelsuse ja loomu liku keelevaistu põhimõtet. Leete e. Lethe, kreeka muinas loos üks manala jõgedest, kust surnute hinged jõid unustust. leetma, leeta, leedan, uhtumise teel juurde kandma. leetrid, väga nakkav, harilikult taudiks kujunev haigus, mille te kitaja on veel tundmata; esineb enamasti lastel; ilmneb ligi kaks nädalat pärast nakkust, avaldub palavikus, nohus, köhas, silmade valgustundlikkuses jm., mõni päev pärast haiguse algust näol, kaelal ja lõpuks kehal tekkivais punakais tähnides, mille kadumise jä rel nahk hakkab kestendama. L-d on ohtlikud võimalike kaashaiguste, eriti kopsupõletiku pärast, leetseljak = kehvel. Leeve, naisenimi. Leevend, om. -i, mehenimi.
lehekirplased leevendama, leebemaks, pehme maks tegema, mahendama. Leevi, VT-s Jaakobi ning Lea poeg. Siit: leviidid. Leevi, alates 1. IV 39 vald Võ rumaal, Põlva ja Räpina khk-s, koostatud Timo v-st, Pindi ja Ve riora v. osadest. Leevi jõgi, Ahja jõe lääneharu Võrumaa piiril, 29 km pikk. leevike, tombak e. punnpaap, meil esinev väike lind vintlaste suguk-st, isasel must pealagi ja punane kõhualune, talvel peatub aedades. legaalne, seaduslik, seaduspä rane. Vastand: illegaalne. iegaat, saadik, asemik, volinik; annak, testamentlikult kellelegi pärijaks mitteseatud isikule (nn. legataarile) määratud pärandiosa, legalisatsioon, seadustus. legaliseerima = seadustama, legato [-gaa-] (it.), muus., seotult, voolavalt. Märk: -—- . legeerima, legaadiks saatma; me talli teisega kokku sulatama. legend, jutustus püha isiku elu loost; üldse kristlik vagajutt. legendaarne, legendipärane, mui naslooline. legionäär — leegionär, legislatiiv, seadusandlik võim; seadusandlik kogu. Iegislatiivne, seadusandlik, legislatuur, seadusandlus; sea dusandlik kogu. legist, seadusetundja. legitiimsus, seaduspärasus, õiguslikkus. legitimatsioon, õigeks või sea duspäraseks tunnistamine, legitimeerimine; isikut tõestav tun nistus. legitimistid, seaduspärasuse, õi gusliku korra pooldajad (valitsus võimu üleminekul ühelt riigivalitsejalt teisele). Lehär [le haar], Franz, ungari helilooja, * 1870; loonud kuulsaid operette (näit. „Lõbus lesk“). lehekirplased, väikeste hüppa vate putukate sugukond nokaliste seltsist. Nende vastsed toituvad
lehekuu
709
taimede pehmemaist osadest, näit. õunapuu-, porgandi- või lepa-lehekirbu omad; viimased valge villataolise eritisega. lehekuu, maikuu rahvapärane nimetus. lehemardiklased, väikesevõitu mardikate suur sugukond, kuhu kuulub palju taimekahjureid, näit. kartuli-, naeri- ja haavamardikas, maakirplased, poid jm.; söövad taimelehti ja õisi auklikeks. lehepõrnikas e. maipõrnikas, pruun mardikas põrniklaste suguk-st, 2,5 sm pikk, hooti ilmuv lehtpuude kahjur, kelle tõugud e. konud närivad nende juuri; tema areng munast põrnikaks kestab mullas keskm. 4 aastat, leheroheline = klorofüll. leherooste e. kaerarooste, roosteseente tekitatav taimehaigus. lehetäilased, väikeste pehmete putukate sugukond nokaliste selt sist, toituvad taimemahlust, taimi rikkudes, eritavad lehtedele mesikastet. Siia kuulub palju vilja puude jm. kultuurtaimede kahju reid, näit. ka puutai (kuusel) ja toalille-lehetäi. lehevaablased, putukasugukond kiletiivaliste seltsist, röövikutaoliste vastsetega, kes söövad esijoo nes taimelehti. Siia kuulub hulk kultuurtaimede kahjureid, meil näit. karusmarja-, naeri- ja kirsilehevaablane, ka õuna- ja männivaablane. Lehi, naisenimi. lehikseened e. lehtseened, selts kübar- e. lavaseeni, kumera viljalceha all kiirjalt laialisuunduvate eoslehtedega. lehis, (puu) lehestik, lehistama e. lehestama, lehitama e. lehetama, lehtedega varustama, lehtima panema; ka lehtedeks ku jundama (näit. metalli), lehm, poeginud emaveis. Vt. veis. Lehmajõgi, Reiu jõe idaharu Lõuna-Pärnumaal, 48 km pikk. lehmamokk, seen, = kogrits, leht, kõrgemate taimede lame, harilikult roheline toiteorgan pea
lehtvedru miselt süsiniku sarnastamiseks, koosneb mitmeti juhtsoonte kim pudega läbipõimitud laiast lehelabast ja tavaliselt ka varrest, nn. leherootsust, mis võib kinnitusko hal lõppeda tugeva laiendi, nn. lehetupega. Lehelaba on kas jagumatu või (sisselõigete sügavuse järgi:) hõlmine (tammel), lõhine või jagune, kuna päris iseseisvaist osadest koosnevat lehte nimeta takse liitleheks. Lehti liigitatakse mitmeti nende välise kuju, soonestiku asetuse (sulg-, sõrm- ja kaarroodne), leheserva laadi (terve, saagjas, hambune jne.) jm. järgi. Lehte, naisenimi, lehter, om. -tri, os. -trit, kitseneva alaosaga valamisnõu. Vt. lk. 353. Lehti, naisenimi, lehtima, lehte minema, lehistuma. lehtjalalised, väikeste alamate vähkide selts koorikloomade klas sist. Siia kuuluvad lõpusjalalised ja vesikirbulised. lehtmetall, väga õhukesed metallilehekesed (sageli ebaehtsad) ese mete katmiseks. lehtmännid, ai nult suvehaljaste okaspuude pe rekond, kimbuna* asetsevate okas tega, näit. eu roopa lehtmänd (noorelt punas te) ja siberi leht mänd (noorelt l'O- o — isas-, e — emasheliste käbidega), °isik- vasakul oks käbiga]). mida meil pee takse parkides; annavad tarbepuitu. Lehtonen, Joel, soome kirjanik, * 1881, f 1934; avaldanud uusromantilisi, hiljem naturalistlikke jutustusi, romaane jm.; peateos: „Putkinotko“ (1920, eesti k. 1926). Lehtse, vald Põhja-Järvamaal, Ambla khk., 3675 ei. (1934), alates 1. IV 39 rohkete juurdelõigetega; raudteejaam Tallinna-Tapa liinil, Tapalt 7,9 km. lehtseened — lehikseened. lehtvedru, üksikuist teraslehist
lehvik
710
koosnev vedru autodel, vankreil, vaguneil jm. lehvik, ese peani, näo jahutami seks lehvitamisega; on olnud mõ nel ajajärgul rikkalikult kaunista tud luksusesemeks. lehvikpalmid, lehvikutaoliste varju- .> • kate lehtedega ilulehviktiivalised, väikeste putukate jpt selts, isased lehvik- Lehvikpaim. jalt kokkukäivate tiivakestega. Nende tõugud elavad parasiitidena mesilastel, herilastel jm. putukad. leib-, sks. eesliide liitsõnus, täh. ’ihu-’, näit. leibcantus, kellegi lem miklaul, ’ihulaul’. leibkond, ühise korteri kasuta misega, ühise toiduvalmistamise jms-ga seotud isikute rühm (pere kond, ühis-elumaja, vangla, kloos ter jne.). Leibl, Wilhelm, saksa maali kunstnik, * 1844, f 1900; loonud realistlikke, hoolikalt väljatöötatud, peam. baieri rahvaelu kujutavaid maale. Leibniz [-ts], Gottfried Wilhelm, saksa mitmekülgne teadusmees, * 1646, f 1716; asutas Preisi teadusteakadeemia 1700; filosoofias rajas monaadideõpetuse ja väitis, et olev maailm on parim kõigist võimalikest; matemaatika alal lõi diferentsiaal- ja integraalarvutuses tarvitatava sümboolika, leibur, leivategija. Leicester [tester], linn Sise-Inglismaal, sukakudumistöönduse kes kus, 260 000 ei. (1935). leid (ains. lei), om. leide, rakmete rihmad hobuse kehal. leid, om. leiu, leitud ese või ese mete kogu, näit. aareleid, kalmeleid. Vt. muistised. Leida, naisenimi. Leiden e. Leyden, vana ülikooli linn Lääne-Hollandis, Reini suudmeharu ääres, 73 000 ei. (1935). leideni purk e. 1. pudel, elektri kondensaator (<-), leiutatud Lei
leitsak denis; koosneb klaaspurgist, mis seest- ja väljastpoolt kaetud metallkarra või stannioliga alt kuni 2/s oma kõrgusest. Leidi, naisenimi, leidis, leiutasu, leidur, leiutaja. Leie, naisenimi. leierkast, väike kantav ning vändatav orel, väntorel. Leigar, om. -i, mehenimi. Lciger, om. -gri, os. -grit, Hiiu maa vägimees, Suur-Tõllu vend. Leigi, naisenimi, leiguma, leigeks muutuma, leil, om. -i, kuum veeaur. Leili, naisenimi, leinaliblikas, siniste tähnide reaga valgeääreliste tume pruunide tiiba dega suur lib likas koerlibliklaste suguLeinaliblikas, konnast. Leinberg, Juhan, hüüdnimega ,,prohvet Maltsvet“, lahkusuline rahvaärataja, * 1812, f 1885; tegi äratustööd Amblas, Koerus, Kuu salus; alates 1860 õhutas ka välja rändamist; elas 1861—65 Krimmis. Leini, naisenimi. Leino, Eino, ps., soome kirjanik, * 1878, f 1926; avaldanud uusromantilisi luuletuskogusid, näiden deid, jutustusi, romaane, esseid; eesti k. ilm. valik luulet „Helkalaulud“ (1922) jm. Leino, mehenimi. Leipzig, linn Saksis, Kesk-Saksamaal, Saale haru Elsteri kaldad, raamatukaubandus- ja tööstuskeskus ülikooliga (a-st 1409), konser vatooriumi ja graafiliste kunstide akadeemiaga, 714 000 ei. (1936). Leisi, vald Põhja-Saaremaal, Kar ja khk., 2936 ei. (1934), alates 1. IV 39 ära- ning juurdelõigetega. leisik (om. -a) e. leisikas (os. -kat), raskusmõõdu-ühik: 20 naela. leitnant, noorema ohvitseri au aste enne kaptenit. Vt. auastmestik. leitsak (om. -u) e. Ieitse, palav,
Leius
711
lämmatav aur, ka niiske soojus, hingeaur. Leius (kuni 1938 Zolk), Kaarel, putukateadlane, * 1891; alates 1921 Tartu Ülikooli assistent ja Entomoloogia-katsejaama juh.; avalda nud palju erialalisi töid. leiutama, sihipüüdliku loova te gevuse abil mingit uut menetlust või tehnilise ülesande lahendust leidma teatud tarbe rahuldamiseks, uut tehnilist seadist või masinat välja mõtlema ning koostama. Vrd. avastama. leiutis, see, mis on leiutatud, leivapuu, tähtis viljapuu Malaias ning Vaikse ookeani saartel, mooruspuuliste suguk-st, peasuuruste magusate jahuste lihaviljadega, Leivapuu, kasutatakse toiduks ja tärklise saamiseks. leivapähklipuu, troopilise Amee rika puu mooruspuuliste suguk-st, pähklitaoliste maitsvate viljadega, millest tehakse leiba. Tema piimmahlast saadakse kautšukit. lekaal, abiva hend kõverate joonte tõmbami seks, kurviliineal. lekaaž, kaub., = Lekaal. kulaaž. lekk, om. leki, lekkimine, lekkima, lekkida, lekin, (laeva kere või paadi kohta:) vett sisse laskma. leksikaalne, sõnavaraline, sõnastikuline. leksikograafia, sõnaraamatute koostamine. leksikoloogia, sõnavara-uurimine. leksikon, sõnaraamat, sõnastik; ka entsüklopeediline teatmeteos. lektoorium, ruum ülikoolis õppe jõudude tarvis loengute eel ja järel. lektor, kursuse õpetaja, loengupidaja; keele vm. praktilise aine õpetaja ülikoolis. lektoraat, lektoriamet. lektüür, lugemine; lugemisaine, lell, om. -e, isa vend.
lemme Lelle, vald Pärnumaa kirdenur gas, Vändra khk., 1912 ei. (1934), alates 1. IV 39 juurdelõigetega; raudteejaam Tallinna-Pärnu liinil, Tallinnast 71,9 km. Lello, mehenimi. Lelow [leelo], Johannes, kiriku õpetaja Lääne-Eestis 16. saj. I poo lel, (eesti keele vanimate suure mate tekstinäidetega) „Kullamaa vakuraamatu“ enamiku kirjutaja, lelu, mängukann, lemb, om. lemme, hellus, arm; armastus. Lemba, Theodor, klaverikunstnik ja -õpetaja, * 1876; on olnud muu sikakooli juh. Riias, prof. Peterbu ris, alates 1922 prof. Tallinna Kon servatooriumis. Lemba, Artur, eelmise vend, kla verikunstnik ja helilooja, * 1885; teotsenud prof-na Peterburis ja alates 1922 Tallinna Konservatoo riumis; loonud oopereid (näit. ,,Kalmuneid" 1928), sümfooniaid jm. Lembar, om. -i, mehenimi, lember (os. -brit) e. lembripuu, pajuliik: remmelgas. Lembi, naisenimi, lembima, lembida, lemmin, (hel lasti) armastama. Lembit, om. -u, mehenimi. Lembitu, eestlaste vanem Saka las 13. saj-1, võitles visalt saks lastega, langes Madisepäeva lahin gus 1217. Lembo, mehenimi, iembuma, armuma, lemled e. perked, väikesed liht sad ujutaimed, moodustavad seisvais mageveekogudes rohelise kat te, on veelindudele toiduks, meil näit. ristlemmel e. ristperge ja suur lemmel e. vesilääts. lemm, om. -e, kiud, lible, helve, narmas. Siit: lemmel olema, lemma, mat., — abilause. leminaltsad e. leppmaltsad, ena masti troopiliste taimede perekond, kaugele paiskuvate valminud seem netega, meil näit. kollaste kannusõitega õrn lemmalts, rida toalilü ja aedades balsamiinid. lemme, om. lembe, armastus.
lemmel
712
lemmel, om. lemle, os. -t, m. om. -de, bot., vt. lemled. lemmelill, meil kohati rohkesti esinev kollase õisikuga sootaim liilialiste suguk-st. Iemmendama, narmendama, kiu line olema; helvendama. Lemmi, naisenimi. Lemmik, Lemming, mehenimed. lemmingud, väikeste loomade pe rekond hiirlaste suguk-st; hoogsa sigimise aastail rändavad suuris hävitavais parvis. Lemminkäinen, üks „Kalevala“ kangelasi, riiakas armuseikleja. Lemmit, om. -u, mehenimi. Lemmjõgi, Raudna jõe idaharu Lääne-Viljandimaal, Suure-Jaani khk-s, 42 km pikk. Lemonnier [lamonjee], Camille [kamill], belgia kirjanik, * 1845, f 1913; oli silmapaistev „NoorBelgia“ rühma esindaja, avaldas naturalistlikke romaane. Lemsalu (läti Limbaži), Läti linn Volmarist läänes, 3000 ei. Le Nain [Idnaij], prantsuse maa likunstnikud, vennad Antoine [arjtuan] (* 1588, f 1648), Louis [lui'] (* 1593, f 1648) ja Matthieu [matjöö] (* 1607, f 1677) realistliku loominguga maaelu aineil. Lenau, Nikolaus, ps., saksa-austria romantiline kirjanik, * 1802, f 1850; avaldanud pessimistlikke lüürilisi teoseid ja eeposi. Lendav hollandlane, muinasloo line hollandi meremees, kes äraneetuna peab igavesti rahutult ring lema meredel. lendkalad, soojades meredes mit med kalad, kes röövjälitamise vm. ohu puhul hüppavad veest välja ning liuglevad õhus oma eriti suurte rinnauimede abil. lendkoer e. kalong, suur taimtoiduline loom nahkhiireliste selt sist, elutseb Malaias hulgi koos, magab päeval puude otsas, oksil rippudes. lendleht, väike poliitilise või muu sisuga trükitööde avalikkuse mõjustamiseks mingis suunas. lendmadu, vt. draakon, lohe.
Leningrad lendorav, kummalgi küljel eesja tagajala vahel oleva lennunahaga liuglemisvõimeline loom oravlaste suguk-st, kohati säilinud ka Eestis. lendpost, lennukiga saadetav post, kuulub lisamaksu alla. lendsalk, alati valvel olev sõdu rite või palgaliste tuletõrjujate rühm. lendsisalikud, väljasurnud (kesk aegkonna) roomajad suurte tiiba dega (siru-ulatusega kuni 8 m). Vrd. liugsisalikud. lendtähed e. meteoorid, väga väi kesed (harva kuni mõni kg või tonn) taevakehad, mis suure kii rusega tühjas maailmaruumis len davad ja hetkeks Maa õhkkonda sattudes hõõrdekuumusest helen duvad ning saavad selgeil öil näh tavaiks. Mõned kukuvad Maale, sageli õhus killunedes ja alla lan gedes väikeste tükkide, nn. meteoriitidena. lenduma, auruna või gaasina eralduma ja õhku tõusma. lendva, mitmeti põhjustatud äki line ristluu-valu, rahvausundis pee tud nõianooleks. lengid (ains. leng), puust raam seina ja aknaraami vahel. Lenin [/ee-], Vladimir, kodanliku nimega V. Uljanov [-aa-], Nõukogude-Vene riigimees, * 1870, f 1924; oli põrandaaluse töölisliikumise or ganiseerimise pärast vangis ja asu misel 1895—1900; 1900 siirdus vä lismaale ning elas Šveitsis, Prant susmaal ja mujal; andis välja aja kirju ning rajas enamluse (<-); 1917 pöördus tagasi Venemaale ja pani õnnestunud oktoobrirevolut siooniga maksma kommunistliku erakonna diktatuuri; 1921 lõpetas võidukalt kodusõja Vene valgete vägedega ja oli kuni surmani va litsuse ning kommunistliku era konna juht. — Pilti vt. tahvlil 31. Leningrad (kuni 1914 Sankt-Peterburg, eesti k. Peterburi, 1914—1924 Petrograd), suuruselt teine Vene linn, Neeva soisel suudmemaal, Soome lahe idasopi otsas, 2,8
lenk
713
milj. ei. Tähtis sadam laevatehaste, metalli-, paberi- ja tekstiiltööstustega, liiklus- ning kultuuriline kes kus teaduste akadeemiaga (a-st 1725), ülikooliga (a-st 1819) jm. teadus- ning kunstiasutistega (Ermitaaž; raamatukogu u. 5 milj. köitega), rikas ehitusmälestistest barokk-, klassitsistlikus ja ampiir stiilis. — Asutatud 1703 Peeter Suure poolt, 1712—1918 Vene riigi pealinn. lenk, om. lengi, silmus, lennuk e. aeroplaan, õhusõiduk, mis püsib õhus tema edasiliiku mise tõttu. Vee pinnalt õhku tõus vat lennukit nimetatakse vesilen nukiks e. hüdroplaaniks. L-i täht samad osad: kere, mootor propel leriga, kandepinnad ja mitmesugu sed tüürid. Ehitusmaterjalina ka sutatakse puitu ja kergeid metallisulameid (duralumiin, erik. 2,8). Liigitus: ühe- (mono-), kahe- (bi-) ja mitmepinnalised lennukid (multiplaanid). Suurim saavutatud lennukiirus — kuni 760 km tunnis; reisilennukite kiirus — 300 km/t. Esimese lennuki ehitasid vennad Wright’id (rait’id) 1903 ja selle lennukestus oli 12 sekundit, lennundus, lennuasjandus. lennupomm, lennukilt allalastav pomm, esineb oma ülesandelt ja ehituselt fugass-, kild-, süüte- ja gaasipommina. lennuväli = aerodroom. Le Nõtre [lanootr], Andre [aijdree], prantsuse aiakunstnik, * 1613, f 1700; tõi aiakunsti alale uue stiilisuuna, rajas Versailles’ pargi. Lenz [-nts], Jakob, balti-saksa kirjanik, * 1751, f 1792; avaldas luuletusi jm., oli lähedastes suhe tes Goethega. lentando [-fa'-] (it.), muus., aeg lasemaks muutudes. lento (it.), muus., aeglaselt, pik kamisi; aeglases tempos helind. Leo, 13 paavsti nimi. Leo X, paavst 1513—21, * 1475, t 1521; soodustas teaduste ja kuns tide viljelemist, elas lõbutsevalt ja pillavalt.
lepad
Leochares: Belvedere Apollon.
Leo XIII, paavst 1878—1903, * 1810, | 1903; lepitas Saksamaal vastuolud riigi- ja kirikuvõimu vahel. Leochares [-o'-], kreeka kujur 4. saj-1 e. Kr.; oli eriti oskuslik liikumismotiivide kujutaja; teda peetakse kuulsa Belvedere Apol loni loojaks. Leonardo da Vinci, vt. Lionardo da Vinci. Leonidas [-oo-j, Sparta kunin gas, langes 480 e. Kr. kangelasli kus võitluses ülekaalukate Pärsia vägede vastu Termopiiülide kitsas tee kaitsemisel. leopard, kollane, tumedate tähnidega ohtlik kiskja Aafrika ja Lõuna-Aasia metsis ning rohtlais, osav ronija kaslaste suguk-st, õla kohalt 60 sm kõrge. Leopardi [-a-], Giacomo [dža Äo-], krahv, itaalia romantiline kir janik, * 1798, f 1837; avaldas pes simistlikke, vormilt lihtsaid lüüri lisi luuletusi, novelle jm. leotis. leotussaadus (arstim). lepad, taimeperekond kaseliste suguk-st, meil ema- e. sanglepp (ümmarguste lehtede, tumeda koo re ja pehme punaka, vee all vas
lepalind
714
Leskov
releandmiste teel muudetakse vaiel tupidava puiduga suur puu niis damatuks ja kahtlusetuks. ked aladel) ja valge e. hall lepp leppmaim, väike, parviti esinev (teravaotsaliste, alt hallide lehtede mageveekala karplaste suguk-st, ja halli puiduga taim karjamail meil rohkesti selgemais jõgedes ja ning metsaäärtel). nende suudmeis. lepalind, meil aed-lepalind, ae Lepp-Utuste (kuni 1927 Leppdades ja parkides puuõõntes või Kirschbaum), Marta, ps. Sophia katuse ääre all pesitsev lind kärbVardi, kirjanik ja poliitiline tege senäplaste suguk-st. lane, * 1883; oli 1905. a. revolut Lepassaare, raudteejaam Vorusiooni tegelasena korduvalt vangis Petseri liinil, Võrust 18 km. ja asumisel; avaldanud novelle, lepatriinulased, keskmise suuru draamateoseid, mälestusi jm. sega, pealt kumerate ja kirjute leprosoorium, pidalitõbiste haig mardikate sugukond, söövad (ka la, pidalimaja. nende tõugud) lehetäi jm. putukate Leps, Erich, maalikunstnik, vastseid, eriti lepatriinu (aiataime* 1901; on loonud peani, realistlik delt). Meil kuuluvad siia veel ke žanrimaale. käo kirjak, käolehm jt. Lepste, Mart, liivi haridus- ja lepe, om. leppe, leppimine; jur., seltskonnategelane, * 1881; 1924—leppetoiming. 1939 liivi keele rändõpetaja Liivi Lepik, Elmar, botaanik, * 1898; ranniku koolides, esindanud liivi alates 1929 Tartu Ülikooli õppe rahvast väljaspool. jõud taimekasvatuse ja taimehai Lermontov, Mihhail, vene ro guste alal; avaldanud rea töid taimantiline kirjanik, * 1814, f 1841; mehaigustest, seentest jm. avaldanud maailmamurest kantud lepinduma, lepinguliselt kohuslüürilist luulet, poeeme ja romaani tuma. „Meie aja kangelane1* (1840, eesti leping, juriidiline kokkulepe, k. 1929).' ____ Pilti vt. tahvlil 31. mille järgi selle sõlmijad võtavad le roi est mort, vive le roi [Id endile mingeid vastastikuseid ko rua e moor, viiv Id ma] (pr.), ’ku hustusi. ningas on surnud, elagu kuningas!’, lepingurikkumine, kõrvalekaldu hüüdlause kuningavõimu päritavu mine lepingust, mis annab selle se tähistamiseks. all kannatanud poolele õiguse leLesage [Idsaaž], Alain Rene pinguvahekorda katkestada. [alarj ranee], prantsuse kirjanik, lepiskala, vastandina röövkalale * 1668, f 1747; kirjutas satiirilisi kala, kes toitub taimollustest või romaane, näidendeid jm. väiksemaist veeloomakesist. Lesbos, vana-aja Miitileene, Lepistu, alates 1. IV 39 vald Egeuse mere suurim saar VäikeEdela-Võrumaal, Rõuge khk., loo Aasia ranniku ääres, viljakate or dud Tsooru v-st juurdelõigetega. gudega, 2138 km2, 162 000 ei. Pea lepne (ese), lepast tehtud. linn Mytilini. — Kuulub a-st 1913 Lepo, mehenimi, Kreekale. lepp, om. lepa, vt. lepad, leppemärk, kokkulepitud märgulesgiinid e. lesgid, muhamedi andmisviis; märk kaardil, joonisel usku kaukaasia pärisrahvas Dagestanis, u. 0,6 milj. is. (siia kuu või tekstis millegi lihtsustatult tä luvad ka avaarid). histamiseks. lesk, surma läbi teise abielu leppesõna e. parool, sõj., määra tud märgusõna, mille mitteteadmi poole kaotanu; ka isamesilane. Leskov [-o n], Nikolai, vene kir sest vahisõdur tunneb võõraid. janik, * 1831, f 1895; avaldanud leppetoiming, lepingu sõlmimine, stiililt omapäraseid miljööromaane, millega vaieldav või kahtlust te novelle jm. kitav õigussuhe vastastikuste jä
leskunia
715
leskuma, lesestuma, leseks muu tuma. Lesseps [se'-\, Ferdinand de, prantsuse diplomaat ja ins., * 1805, f 1894; viis läbi Suessi kanali ehi tamise 1859—69; hiljem organisee ris Panama kanali kaevamist, mis esialgu (1882—89) ebaõnnestus. Lessing, Gotthold Ephraim, sak sa kirjanik, * 1729, f 1781; võitles ebaklassitsismi vastu, avaldas val gustusaja vaimus draamateoseid, kriitilisi töid jm. Lesta, Rudolf, õigusteadlane (kohtunik) ja kultuuritegelane, * 1885; üks ,,Noor-Eesti“ asuta jaid; avaldanud artikleid peam. ehituskunsti ja kirjanduse alalt. lestalised, ämblikulaadsete selts, väikesed, tavaliselt alla 2 mm pi kad loomakesed, tagakeha pearindmikuga ühte kasvanud, pal jud verd imevate nugilistena lin dudel või imetajail. Siia kuulu vad kõdu-, pahk- või vagellestlased, puuklased, süüdiklane e. siigelislest jm. lestlased, laiade ning lamedate kalade sugukond luukalaliste selt sist, elavad rannikuvetes mere põhjas, alumine külg valge, peal mine tume ning kahe silmaga. Meil kuulub siia tavalisena u. 25 sm pikk lest, harvemana kammel jas {<-). le style c’est I’homme [la stil se lomm] (pr.), ’stiil on inimene’, stiil karakteriseerib inimest, letaalne, surmav, letargia, unitõbi, haiguslikult raske uni; varjusurm; kaudselt: vaimne lõtvus. l’Etat c’est moi [letaa se mua] (pr.), ’riik olen mina’, valitseja piiramatut võimu tähistav hüüd lause, omistatakse Prantsuse ku ningale Louis XIV-le. Lethe, müt., = Leete, leu, Rumeenia rahaühik, jagu neb 100 banu’ks. leuko-, kreeka eesliide võõrsõ nus, täh. ’valge-’. leukoblast, rakk. millest kuju neb valge verelible.
IgPleukoplast, hele lint-kummiplaaster; taimede maa-aluseis osis esinev kromatofoor e. plastiid. ieukotsüüt, valge verelible. Levant (it. k. ’Hommikumaa’), idapoolsed Vahemere maad, kitsa malt Väike-Aasia, Süüria ja Egip tuse rannikud. Le Vau [lavoo], Louis [Ini'], prantsuse barokiajastu arhitekt, * 1612, f 1670; ehitas rea silma paistvaid hooneid Pariisis, ms. Prantsuse Instituudi hoone. Lewenhaupt, Adam Ludwig, krahv, Rootsi väejuht, * 1659, t 1719; oli Rootsi vägede ülemju hataja Baltimail Põhjasõja ajal, alistus venelastele pärast Poltava lahingut Perevolotšnas. Levertin, Oscar, rootsi kirjanik, * 1862, f 1906; avaldas uusromantilisi luuletuskogusid, jutustusi, esseid ja uurimusi. Leviaatan, VT-s muinaslooline veeloom, koletis, draakon. leviidid. Leevi («-) järeltulijad, iisraeli suguharu, mille liikmed pidasid templiteenistusi. levik, levimine; levimis-ulatus, levimisseisukord, levimus. leving, (ühekordne) levimine. Lewis [Ijuis], Sinclair [sinkläa], anglo-ameerika realistlik kirjanik, *1885; avaldanud romaanid „Peatänav“ (1920, eesti k. 1937), ,,Dok tor Arrowsmith“ (1924, eesti k. 1938) jt. Nobeli laureaat 1930. levisiit, sööbegaas, = lüisiit. Levitan [-a n], Isaak, vene maa likunstnik impressionistlike maas tikumaalidega, * 1861, f 1900. Levitski [-'ui'-], Dmitri, vene maa likunstnik, * 1735 v. 1737, f 1822; lõi elulisi, värskeid, tagasihoidli kes toonides portreid. levkoid, Vahemere-mailt pärit taimede perekond ristõieliste suguk-st, näit. meil armastatud aialilledena lõhnavate, mitut värvi õitega suvilevkoid. iex [leks] (lad.), seadus. Leyden, Holl. linn, = Leiden. Igp., lühend sõnast lugupeetud.
Lhasa Lhasa e. Lhassa, Tiibeti pealinn viljakas orus Himaalajasl põhjas, 3630 m ü. mp., lamaistide palverände-sihtkoht paljude kloostrite ja dalai-laama lossiga, eurooplas tele peaaegu suletud. Li, keemias liitiumi märk. liaanid, ronitaimed, eriti troopi listes vihmametsades, kus nad omavad tugevat tiive ning ronimi seks köitraage vm. elundeid. Siia kuuluvad ka vääntaimed jms. libahunt e. soend, rahvausundis hundiks moondunud või moonuta tud inimene. libedik, laap («—); libemagu, mäletsejaliste liitmao neljas osa. Libeeria, neegririik Lääne-Aafrika edelarannikul, u. 100 000 km2 ja 1,5 milj. ei. Kuuma ja niiske troopilise ilmastuga soine rannikumaa, siseosis osalt tundmatu. An nab väljaveoks kautšukit, kohvi, kakaod, palmiõli jm. Pealinn Monroovia. Riigikeeleks inglise k. Rii gikord: vabariik presidendi ja ka hekojalise parlamendiga. — Aja lugu: Tekkis P.-Am. Ühendriikide neegriorjusest vabanenute asundu sena 1822, sai iseseisvaks riigiks 1847; on Ühendriikide mõju all. liber (lad.), raamat. liberaalid, vabameelsed, liberaal sed, eelarvamusteta isikud; libera lismi pooldajad. liberalism, maailmavaade, millele pani aluse valgustusajastu, elukäsi tus ja mis etendas silmapaistvat osa 19. saj-1 ja 20. saj. algul; rõ hutab isiku individuaalsete oma duste vaba väljaarendamise täht sust; taotleb riiklikus elus kodani kuvabaduste, ühiskondlikus ning majanduslikus elus vaba võistluse kindlustamist; avaramas mõttes: vabameelsus. „Liber Census Daniae“ [-riie] (lad. k. ’Taani hindamisraamat’), 13. saj. II poolel koostatud Põhja-Eesti kohanimistu, säilib Taani riigi arhiivis. Liberte, Egalite, Fraternite [-tee -tee -tee] (pr. k. Vabadus, võrdsus,
716
Liebermann
vendlus’), Suure Prantsuse revo lutsiooni loosung. libertiin, vabakslastud ori YanaRoornas, poolvaba isik. Iibertiinne, kergemeelne, ohjel damatu, ulaelu elav. libertinism, kõlblusnormide ala hindamine ja mittearvestamine. libestaja, määre, mida pannakse liikuvate pindade vahele hõõrdumise vähendamiseks. Siia kuulu vad igasugused määrdeõlid, gra fiit, seep jm. libidinist, himur, ihar inimene, libido f-õä-j (lad.), iharus. liblikalised e. soomustiivalised, väga suure liikidearvuga putukate selts, kahe paari laiade tiibadega (mis on kaetud peenikeste värvi liste soomustega), imikärsaks ka sutatavate suiste ja suurte tundla tega; teevad läbi täieliku moonde (muna, röövik, nukk, liblikas). Suurus kõigub mõne mm ja 30 sm vahel. Liblikad söövad esijoones õiemett, nende vastsed e. röövikud aga peam. taimelehti ja on (peale siidiussi) kahjulikud. Oma teotsemisajalt jagunevad päeva- ja öölib likateks. Siia kuuluvad kedriklased, koerlibliklased, koilased, klaasliiblased, leediklased, mähkurlased, põualibliklased, vaksiklased, ööla sed jpm. liblikõielised e. kaunviljalised, osalt liblikataoliste õitega roht- ja põõsastaimede liigirikas sugukond, kuhu kuuluvad meil tuntud kaun viljad, taimeperekonnist näit. hiireherned, hundihambad, lutsernid, mesikad, ristikheinad jm. libretist, libreto koostaja, libreto, ooperi, opereti vms. he liteose tekst, tekstiraamat. Iie., ladinapärane lühend sõnast litsentsiaat. Lidva jõgi, Kudepi jõe lääneharu Lõuna-Setumaal, 42 km pikk. Lie [lii], Jonas, norra kirjanik, 1833, f 1908; avaldanud realist likke romaane norra rahvaelust, draamateoseid ja luuletusi. Liebermann [liib-], Max, juudi päritoluga saksa maalikunstnik,
Liebig * 1847, f 1935; oli impressionismi teerajajaks Saksamaal; lõi žanrimaale, maastikke jm. Liebig [,liibihh], Justus v., saksa keemik, * 1803, f 1873; põhjapane vate töödega esijoones põllumajan duslikus keemias ja loomade toit mise õpetuses, leiutas lihaekstrakti saamisviisi jm. Liebknecht [liib-], Wilhelm, Sak sa poliitiline tegelane, * 1826, f 1900; juhtis Saksa sots.-dem. liiku mist selle algaegadel, oli korduvalt maapaos ja vangistatud. Liebknecht [liib-], Karl, eelmise poeg, Saksa poliitiline tegelane, * 1871, f 1919; oli algul pahem poolne sots.-dem., hiljem juhtiv kommunist, sai surma kommunist liku mässukatse puhul. Liechtenstein [liiht-], kääbusvürstiriik Ida-Alpides, Šveitsi ja end. Austria vahel, Reini idakal dal, 157 km2, u. 12 000 ei. — ka toliiklikke sakslasi, kes teotsevad peam. põllunduse ja karjandusega. Pealinn Vaduz. Raha, toll ja post ühine Šveitsiga. — Tekkinud 1719, iseseisvunud 1866. lieerima, siduma, liitma. Liege [Ijeež] (sks. Lüttich), üli koolilinn Ida-Belgias, Maas’i ääres, metalli- jm. tööndusega, 166 000, ühes eeslinnadega 253 000 ei. (1935). Lielupe, jõgi Põhja-Leedus ja Kuramaal, suubub Liivi lahte, 112 km pikk. Liepaja [li epaa-] (läti) = Liibavi. liesoon (pr. liaison) e. seong, keelel., sõna lõpul oleva kaashää liku sidumine järgneva sõna algus vokaaliga. Lietuva (leedu k.) = Leedu. lift, tõstetool e. tõstuk, mehaani line seadis raskuste vertikaalsuu nas tõstmiseks ja allalaskmiseks; kasutatakse inimeste tõstmiseks kõrgeis majus, maapõue-varade väljatoomiseks kaevandusist jne. ligatuur, kaks ühes tükis olevat trükitähte, näit. oe, ae, ft; muus., sidekaar kahe iihekõrguse noodi vahel; med., veresoone kinniköide
717
lihasööjad taimed
operatsioonil; tehn., väärismetallile juurdelisatav metallisegu. ligikond, lähedane piirkond või ümbruskond. ligistamine, aiand., vääristusviis, mille puhul kaks puud asetatakse kooritud kohtadega teineteise vastu ja seotakse kokku. ligniin, puit-aine; pabervatt. ligniit, pruunsöe liik. liguster, os. -trit, hekipõõsas õlipuuliste suguk-st, valgete õitega. Liguuria Alpid, Lääne-Alpide lõppjätk Loode-Itaalias, vastu Ge nua lahte. Liguuria meri, Vahemere osa Korsika saarest loodes. lihaekstrakt, õhutühjas katlas tihedaks keedetud lihaleem; kasu tatakse maitseainena suppide ja kastmete tegemisel. liha järelevaatus, tapaloomade loomaarstlik uurimine enne ja pä rast tapmist nende liha toidukõlblikkuse suhtes. lihakas, os. -kat, liharikas; lihav, paks, rammus. lihaktaimed e. sukulendid, kuivustaimed, mis koguvad vett oma paksudesse, lihakaisse organeisse, näit. kaktused. iihakärbes e. -kiin, kiinlane, kes muneb värskele lihale. lihamürgistus, haigustus pool toore, haige, pisilastega määrdunud või roiskunud liha söömisest; aval dub raskemais seedehäireis jm. lihased e. musklid, liikumist ja liigutusi korraldavad kehaosad; koosnevad lihaskimpudest ja need omakorda lihaskiududest või -rak kudest; omavad kokkutõmbe- ja sirutusvõimet, on luude külge kin nitatud kõõluste abil. Peale luukonda siduvate, tahteliselt kasuta tavate lihaste esineb teine liik tahtele alistumatuid lihaseid sise elundite seintes. lihaskond e. muskulatuur, mingi elundi või organismi lihaste kogu. lihasööjad taimed e. putukasööjad t., taimed, mis vastavate orga nite abil püüavad väikesi loomakesi ja seedivad neid seedemahlas,
lihavõttepühad näit. huulheinad, kanntaimed, ve siherned, võipätakad jm. lihavõttepühad = ülestõusmis pühad. Lihavõttesaar, Tšiilile kuuluv Polüneesia idapoolseim üksik saar Vaikse ookeani keskel, 118 km2, 300 ei. lihe, om. lihke, lihkumine, näit. maalihe e. -libisemine mäestikes. lihtima, ühtida, lihin, korralda ma, ühte sobitama; (mingit pinda) tasandama, siluma. lihtmasin, lihtne vahend, millega saab muuta tungi suurust ja sihti, näit. kang, plokk, kaldpind jt. (vt. neid). lihtminevik, keelel., = imperfekt, lihtmurd, murd, mille lugeja on nimetajast väiksem, näit. Vs, 2h jne. Lihula, kihelkond Lõuna-Läänemaal, vastu Matsalu lahe kagunurka, koosneb osast Lihula v-st, u. 75 km2 ja 1700 ei. Väga ma dal ning soine rannikutasandik, asustusega paekõrgendikel, eriti Lihula alevikus (u. 700 eh). Tõe näoliselt 13. saj-st pärineva linnuse varemetega. — Esimene kirik on ehitatud 13. s., praegune 1876—78. Lihula, vald Läänemaal, Lihula ja Karuse khk-s, 147 km2, 2909 ei. (1934), alates 1. IV 39 äralõike ja suuremate juurdelõigetega; raud teejaam Rapla-Virtsu liinil, Rap last 72,4 km. lihuma, lihavaks minema, lihvima, pinda siledaks hõõruma lihv-viili, -ketta või -pulbri abil. Iihvketas, kiiresti pöörlev (ringekiirus 20—25 m/sek.) sõmerkivist (smirgel, korund) ketas lihvimi seks, harilikult ühvpingil. Liibanon, VT-st tuntud mäeahe lik Süürias, Vahemere idaranniku lähedal, 160 km pikk, kuni 3066 m ü. mp.; autonoomne vabariik Süü rias,. 9355 km2, 855 000 ei. Liibavi (läti Liepaja), Läti sa damalinn ja sõjalaevastiku baas Kuramaa läänerannikul, 57 000 ei. liibuma, end vastu suruma. Liibüa (it. Libia), Itaalia asu maa Põhja-Aafrika keskosas, Tu
718
liigmurd
neesiast ja Alžeeriast läänes kuni Egiptuseni idas, u. 1,5 milj. km2 ja 0,9 milj. eh, peani, araablased ja berberid. Enamikus viljatu kõrb, asustusega ranniku lähedal ja oaa sides. Läks Itaalia alla 1912; 1919 1934 koosnes kahest asumaast, I ripolitaaniast ja Kürenaikast. Liibüa kõrb, suur liivakõrb Lii büas ja Egiptuses (kuni Niiluseni). Liidak (kuni 1935 Liideman), Karl, agronoom, * 1889; teotsenud põllutöö-katsejaama ja põllumajan duslike nõuandeasutiste juhina, toimetanud „Uut Talu“, avaldanud töid, esijoones väetuse alalt; Põl lu tööministeeriumi Põllumajandus osakonna direktor. liide, keelet., afiks (+-); sufiks. Liideman, Georg, insener, * 1899; teotsenud põllutöömasinate eritead lasena ja kõrg. Tehnikumi õppeJõnna Tallinnas, avaldanud brošiiüre ja artikleid. liidendama, (teise riigi maad) vägivaldselt oma riigi piiridesse liitma, annekteerima. liider, os. liidrit, parlamendirüh ma juht, poliitilise erakonna juh tiv tegelane. üiduriik, liidus olev riik. liidus, Iiitekoht; allianss (-*—). liiga, 16. ja 17. saj-1 liidu nime tus; kui liidust osa võttis ka paavst, nimetatud pühaks liigaks, liigekond, liikmeskond, liig-elutumine, liiga arvukalt ela mine korteris, majas jne. liigend, liikekoht,’ näit. tasku- e. liigendnoal. liigendama e. liigestama, liikme teks või üksikosadeks lahutama. liiges, ühendatud luude liikekoht 'õi ka liikumatu sideosa. Liikekohas toimub ühe luu ümara või kumera otsa liikumine teise luu vastavas õõnes, nn. liigesekihnus e. -kapslis, kusjuures liikuvad osad on kaetud sileda liigesekõhrega ja. saavad liigesevõiet. Iiigesepõletik tekib tavaliselt pisilaste sattumisel (vere kaudu või väljast otse) liigesesse. liigmurd, murd, mille lugeja on
liignema
719
nimetajaga võrdne või sellest suu rem, näit. 5/s, 9/7 jne. liignema, liigne olema; (midagi) liiga olema. liignimi, perekonnanimi, liigud (ains. liik), väike jooming mingi tehingu puhul. Liigvalla, end. vald Järvamaa kagunurgas, Koeru ja osalt Simuna khk-s, 2809 ei. (1934), 1936 nime tatud Rakke v-ks. liigveresus, vereliigsus, vere hai guslik kuhjumine mingis kehaosas või elundis. liik, taimede ja loomade süste maatikas põhiüksus, mille teatava ühtlusega rühmad moodustavad pe rekondi. liikima (kellegagi), liikida, liigin, läbi käima, läbikäimises olema (näit. postinduses). liiklus, liiklemine, kellegi või millegi ühest kohast teise siirdu mine ühendusteid mööda. liikum, om. -i, geogr., liikuv asi. liikumatu vara = kinnisvara, liikumine, füüs., keha asukoha muutumine mingi ajavahemiku jooksul; esineb sirg- ja kõverjoonelisena, ühtlasena (kui kiirus ei muutu) ja mitteühtlasena (kui see muutub, kas muutliku või muutu matu, ühtlase kiirendusega). liikuv lint e. liikuv töölint, moodsais tööstusis seadis, mille abil töödeldav ese liigub ühe töö lise eest teise juurde. liikuv sild, sild, mida võib tar be korral kõrvaldada veesõidukite läbilaskmiseks. liikuv vara = vallasvara, liikva = eeterpiiritus. liikvidad, heliliste kaashäälikute Z ja r nimetus. Liili, naisenimi, liiliad, lillede pere kond liilialiste sugu konnast, kõrged sibultaimed suurte, enamasti healõhnaliste õitega. Nende rohkeid liike pee takse armastatud aialilledena, meil näit Valge liilia.
Iiiper
valget, kuning-, krookus-, kirjut ja türgi liiliat (viimased kolm pu naste õitega). liilialised, üheiduleheliste taime de liigirikas sugukond, kuhu kuu lub rida kauniõielisi ilutaimi nagu liiliad, hüatsindid, tulbid jt., rida köögivilju ning arstimtaimi nagu sibulad, laugud, aaloed jm. Liilu, naisenimi. liim, kontidest või nahajäätmeist keeva vee või auru abil saadud sülditaoline aine, mis tardub jahtumisel. Liimand (kuni 1937 Liimann), Kaarel, maalikunstnik, * 1906; loo nud elurõõmsaid, maalitehniliselt lopsakaid kompositsioone, natüür morte, portreid jm. Vt. tahvlit 34. liimeister e. tõmbenuga, tööriist palkide koorimiseks ja katuselaastude lõikamiseks; koosneb terast ja kahest käepidemest selle otstel. liimima, esemete osi liimi abil ühendama, milleks ühendatavad osad kaetakse liimiga, pressitakse kokku ja lastakse ära kuivada, liimukas e. limukas = vihmauss, liimvöö, röövikuliimiga kaetud riba puutüve ümber (u. i/a m maa pinnast) taimekahjurite iilesronimise takistamiseks. liin, joon; raudtee või autobuse tee mingite jaamade vahel või laevasõidutee teatud sadamate vahel; ühes sihis kulgev juhtmestik; pikkusmõõdu-ühik: vene liin = Vio tolli, ingl. 1. = V12 tolli (2,117 mm). Liina, naisenimi, liineal, joonel e. joonlaud, liinilaevad, teatud sadamate va hel korrapärast ühendust pidavad reisi- või kaubalaevad; tugevai malt relvastatud ning soomustatud suurimad sõjalaevad, mis lahingus liiguvad kindlas liinis. liinituled, märktuled ohutu laevasõidutee öiseks tähistamiseks; liinur, täägi otsas lipukest kan dev sõdur rivirinde või väeüksuse asukoha tähistamiseks. liip, om. liibi, liipimisrihm, ihumiskivi. Iiiper, om. -pri, os. -prit, puidust,
tiir
720
rauast või raudbetoonist raudteetala, millele kinnitatakse rööpad. liir (om. -i) e. liira, Itaalia raha ühik, jaguneb 100 centesimo’ks (aprillis 1940 u. 0,21 Ekr.). liir, om. liiru, lõõritus. Liiri, naisenimi. Liis (om. -u), Liisa, naisenimed, liisk, om. liisu, mingi õiguse või kohustuse määramine kellelegi as jaosalistest kokkulepitud mehaani lise katse juhusliku tulemuse järgi. Liisu, naisenimi, liisuma, kauasest seismisest hal vaks, vanaks minema. liisuvõtmine, end. Venes väeteenistus-ealiste ja -kõlvuliste noor meeste, nn. liisupoiste seast tarvi liku määra nekrutiteks vastuvõt mine liisu abil. liit, iseseisvate riikide või org-ide juriidiline ühend ühiste eesmär kide tõhusamaks taotlemiseks. liit-aeg e. liit-tempus, keelet., verbist ja abiverbist koosnev ver bivorm, näit. olin tulnud. liiter (om. -tri, os. -trit), lüh. I, õõnes- ja vedelikumõõdu-ühik, = 1 dm3 e. 1000 sm3. liitium, keemiline element (märk Li), hõbevalge leelismetall, aat.-k. 6,94, erik. 0,55, sul.-t. 179°; esineb vähesel määral mineraalides ja mineraalvetes. Tema sooli kasuta takse ravimeiks, ilutulestikuks jm. liitlause, keelet., vt. lause, liitmine, aritmeetika esimene põhitehe, kus antud arvude, nn. liide tavate kokkuarvamisel leitakse nende summa. Liitmise märgiks on + (pluss), näit. 3 + 7 + 5 — 15, ja vastastehteks lahutamine. iiitplokk e. polüspast, mitmest üksikust plokist koosnev plokk, tali. liitprotsent, kapitali vmm. suu ruse juurdekasv, väljendatud °/ti des, sel juhul, kui iga teatava aja vahemiku (aasta) lõpul kapitalile lisatakse juurde selle aja eest saa dud %>-d, nii et edaspidi ka °/o-d kannavad %-e. Iiitriik, liitosadest, üksikriikidest koosnev riik ühise iildvalitsusega. Vrd. liiduriik.
liivakivi
liitsilm, mõnekümnest kuni mõ nest tuhandest osasilmakesest koos nev nägemiselund lülijalgsed; an nab esemest ühe ühise kujutise. liitsõna, kahest või enamast sõ nast koostatud pikem sõna, mis tähenduselt erineb tema koosteosade tähendusest nende lahus esine mise korral. liiv, om. -a, kivimite, eriti rä ni kivi e. kvartsi peeneteraline murenemissaadus, kuhjunud ja kihitunud tuule ning vete toimel. liiv, om. -i, kalapüügiriist, võrk puuraamistikul, mille suu ja 2 külge on neljakandilised ja 2 otsa kolmnurksed. Liiv, Jakob, kirjanik ja selts konnategelane, * 1859, f 1938; aval das järelromantilisi lüürilisi luule tusi (kogutud väljaanne ,,Lüürili sed laulud", 1929), lugulaule, ju tustusi ja näidendeid. Liiv, Juhan (Johannes), eelm. vend, kirjanik, * 1864, | 1913; teot ses ajakirjanikuna, haigestus 1893 parandamatusse närvihaigusse, jät kas ka pärast seda kirjanduslikku tegevust, avaldas jutustusi („Käkimäe kägu", 1893, „Vari“, 1894, jt.), laaste („Elu sügavusest", 1909) ja lihtsavormilisi, kuid eriti siiraid ning sugestiivseid luuletusi ^Luu letused", 1909, 4. täiend, tr. 1926). — Pilti vt. tahvlil 31. Liiv, Otto, ajaloolane ja arhivaar, * 1905; alates 1929 Riigi Keskar hiivi juhataja, avaldanud uurimusi ja arhiivmaterjali. Liiva, raudteejaam Tallinna-Pärnu liinil, Tallinnast 7,1 km. Liiva-Hannus, surma nimetus, liivak, liivane maakoht, liivakell, endistel aegadel väikeste ajavahemikkude mõõtmise riist, kitsa keskosaga klaasnõu, mille ülemisest poolest peenike liiv tea tud kindla aja jooksul voolab alu misse; kasutat. munakeetmisel. liivakivi, valge, kollane või pu nane kivim, kujunenud liiva kõvastumisel suure rõhumise all saue vm. sideainete kaasabil; kasuta-
Tahvel 36
1. H. Matisse: Saint-Micheli sild Pariisis. 2. V. Mellik: Õhtu. 3. V. Mellik: Kaevur.
Tahvel 37
K. Linne.
Lionardo da Vinci.
Fr. Liszt.
M. Luther.
0. Luts.
A. Läte.
M. Martna.
K. Marx.
E. Lönnrot.
liivama takse ehitus- ja lihvkiviks, käiadeks, tahkudeks jm. liivama, liivaga katma. Liivamäe, raudteejaam Petseri-Irboska liinil, Petserist 10,2 km. liivapaber, lihvimisel tarvitatav paber, mille üks külg on kaetud kinnitunud peenikese liivaga, liivapugu, lindude lihasmagu. liivateed e. punaheinad, põõsaste ja poolpõõsaste perekond huulõieliste suguk-st, näit. meil liivastel aladel kohati hulgi esinev nõmmeliivatee e. jaanitee ja aedades vürtsning arstimtaimena kasvatatav aedliivatee. Liivi, naisenimi. liivik, liiva-ala, näit. liivarand, liivane supelrand e. plaaž. Liivik, August, õpetaja, laske sportlane, * 1903; sai 1937 maail mameistriks. liivi keel, eesti keelele lähim sugulaskeel, läänemere-soome keelist kõige enam kulunud (lühimate sõ nade ja vormidega), häälikuliselt lätipärastunud. Vt. liivlased. Liivi laht e. Riia laht, Lääne mere suur laht Kura-, Liivi- ja Saa remaa vahel, suurima sügavusega 53 m, Ruhnu ja Kihnu saarega. Liivimaa (sks. Livland), liivlaste nimest tuletatud kohanimi maa alale, millesse kuulus praegune Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (avara malt ka kogu Eesti ja Läti ala); oli tarvitusel kuni Eesti ja Läti iseseisvumiseni Liivi kubermangu nimetusena. liivlased, läänemere-soomlaste hulka kuuluv rahvas, elasid 13. saj. algul Lõuna-Liivimaa lääneja Kuramaa põhjaosas, praegu säi linud 12-s kalurikülas Kuramaa looderannikul u. 1800 is. likvidatsiooni, likvideerimine, likvideerima, lõppama, (asutise, org-i või äri tegevust) jäädavalt lõ petama; sularahaks muutma. likviidne, (raha kohta:) sula; kergesti sularahaks muudetav (va ra); tähtaegadel sularahas mak sevõimeline (pank, äri). Vastand: illikviidne. ERL 22. V 40.
721
Iimaseened
liköör, 40—50°/o alkoholi sisal dav, suhkruga väga magustatud, puuvilja- või marjamahlade, eeter like õlide vm. lisanditega maitses tatud jook. Liliencron, Detlev v., saksa kir janik, * 1844, f 1909; äratas tähe lepanu värskete ning kujukate lüü riliste luuletuste ja ballaadidega, avaldas ka romaane, jutustusi ja näidendeid. Liliputt, pöidlapikkuste kääbuste, nn. liliputlastega muinasmaa J. Swift’i teoses ,,Gulliveri reisid“. Lilja, naisenimi. Lill, Julius, rohuteadlane, * 1878: teotsenud Tartus apteekrina ning juhtiva majandustegelasena maja omanikkude jm. org-ides. Lill, Paul, kõrgem sõjaväelane, kindral, * 1882; on olnyd Sõjavä gede Staabi ülem, 1925—33 kaitse ministri abi ja alates 1933 kaitse-, hiljem kuni 1939 sõjaminister. lillakas, os. -kat, niiskemais segametsis esinev punaste marjadega taim murakate perek-st. Lille [lill], kindlustatud tööstusja ülikoolilinn Kirde-Prantsusmaal, Belgia piiri ligid., 201 000 ei. (1936). Lille, naisenimi. lilletama, lillmustritega varusta ma, näit. lilleliseks maalima. lillhernes, köitraagude ja mitmevärviliste õitega ilutaim aedades, seaherneste perek-st. Lilli, Lillike, naisenimed. üllitama, lilledega ehtima. lim, lüh. lad. sõnast limes (ma temaatikas ’piirväärtus’). Lim., lüh. ingl. sõnast Limited. Lima, Peruu pealinn Vaikse oo keani ranniku lähedal (11 km), ülikooli ja tööstustega, ühes ees linnadega 341 000 ei. (1936). limaan, merest pea täielikult la hutatud suudmelaht, eriti Venemaa lõunarannikuil. limanahk, lima eritav nahk kehaõõntes (näit. suus) ja kehakanalites (näit. sooltes). Iimaseened, alamate taimede klass, vormita ja kestata protoplasmamassid, mis hiljem kattuvad 46
limburgi juust
722
kestaga ning jagunevad eospesadeks; esinevad peam. kõdunevad puil, kuna mõned (kapsanuuter, kartulivähk jt.) on taimehaiguste tekitajad. limburgi juust, belgia päritoluga teravamaitseline pehme juust. Limfjord, Jiiütimaa põhjaotsa läbiv sopiline mereväin. Limited [limitad] (ingl. k. ’pii ratud’), lüh. Lim. või Ltd., ingliskeelseis firmanimedes tähistab meie aktsiaseltsi taolist, osanik kude piiratud vastutusega majan dusühingut. limnoloogia, järveteadus, käsit leb kõiki magevesi. limonaad, süsihappegaasiga jook veest, suhkrust ja puuvilja- või marjamahlast. Limpopo {-poo-}, jõgi Kagu-Aafrikas, 1600 km pikk, suubub India ookeani. Limujärv asetseb Harjumaal, Jü ri khk-s, 0,4 km2 suur. limukas, os. -kat, = vihmauss. limused e. molluskid, selgroo tute loomade hõimkond, lülistamata pehme limase kehaga, suur osa lubikarbiga; enamik elab me res, osa magevetes ja niiskel maal. Siia kuuluvad karbid, kõhtjalgsed, peajalgsed jm. linad, taimeperekond linaliste suguk-st. Siia kuuluv harilik lina on üheaastane, Vahemere-mailt pä rinev tähtis kiudtaim siniste õite ja kuparviljadega, millest saadakse õlirikkaid seem neid. Kasvatatakse kahes vormis, kiu linana Põhja-Euroopas ja seemne linana palavad Lina mail (Indias, Lõu- ([a — õis, b — vili). na-Am.). Küps li na kitkutakse põllult, seotakse väi kesteks kimpudeks, linapeodeks, vabastatakse kupardest, leotatakse ja kuivatatakse teda siis ning mur takse lõuguti või vastava masina abil ja ropsitakse ta puhtaks lina
Lindberg luudest. Hiljem eraldatakse kam mimisel sassis kiud e. takud, kuna pikemaid kiude soetakse ja pee nendatakse kanga tarvis. linahari, raudpiidega laud linapeode sugemiseks piidest korduva liibitõmbamise teel. linaharimismasinad, linamurdmismasin linavarte murdmiseks ja ropsimismasin, mis lõplikult eral dab linakiud linaluist (varte puitollusest). linakook, valgurikas loomasööt linaseemne töötlemisjäägina. linaseemneõli e. linaõli pressi takse linaseemneist ja kasutatakse värnitsa, laki, linoleumi, vahariide jm. tegemisel, puhastatult ka toi duõliks. linask, magevee söögikala karplaste suguk-st, harilikult kuni 50 sm pikk, armastab seisvat või vaik set pehmepõhjalist vett, meil esi neb rohkesti. linastama, näitelinale nähtavaks tooma; filmina lavastama. linavästrik e. hänilane, mustavalgekirju pikasabaline lind västriklaste suguk-st, meil suviti asulate läheduses. Iina-ööiane, liblikas öölaste su guk-st; tema röövikud e. lina-ussid kahjustavad esijoones lina ja ris tikut. Lincoln [-kari], Abraham, P.-Am. Ühendriikide riigimees, * 1809, f 1865; oli 1860—65 presidendiks ja juhtis riiki raske setsessioonisõja ajal 1861—1865, vabastas neeger orjad 1863. Linda, naisenimi. „Linda“, laevanduse ja kauban duse a/s. Tallinnas (abiseltsidega Tartus, Peterburis ja mujal), asu tati 1879, teotses algul edukalt, hakkas varsti kiratsema, laostus ja likvideeriti 1893. „Linda“, perekondlik ja kirjan duslik ajakiri, ilm. Viljandis, Pär nus ja Tartus 1887—1905. Lindbergh [-böög], Charles [tšaals], ameerika lendur, esimene Atlandi ookeani ületaja lennukil (1927), * 1902.
Linde Linde, Carl v., saksa füüsik, * 1842, f 1934; leiutas nn. linde aparaadi (seadise õhu veeldamiseks), uuris rakendustermodünaamikat ja avaldas töid. Linde, Bernhard, kirjanik ja ar vustaja, : 1886; avaldanud jutus tusi, esseid, reisikirjeldusi jm. Lindgren [-green], Armas, soome arhitekt, * 1874, j- 1929; ehitas rea silmapaistvaid hooneid soomepärases jugendstiilis, Eestis ms. ,,Va nemuise" ja „Estoonia“ (koos V. Lonn’iga) teatrihoone. lindla, kodulindude laut ühes jooksuaedadega. lindpriius, ilma õigusliku kait seta olek loodusrahvad; oli Euroo pas keskajal laialt rakendatud ka ristus- ja survevahend (lindprii isi ku surmamine polnud karistatav). Lindu, naisenimi, lineaarne, sirgjooneline, joon-; piki-ulatuslik. lineerima e. liinima, jooni tõm bama, joonima. ling, om. -u, väikeste kivide jms. hooga viskamise vahend nöörist vm., vana-ajal relv; ka silmus, lingua [-gva] (lad.), keel. lingvist, keeleteadlane, lingvistika = keeleteadus, linik, pikk ning kitsas kaunista tud otstega lina, mida peetakse peas, õlul või laual. link e. põrk, uksekinniti; tehn., ühepoolne kang, mis koos nn. põrkrattaga moodus- ^ 0 tab põrkseadise (vt. joon.), mida tarvitatakse pöör leva mehhanismi tagasiliikumise takistamiseks. ^lin^iga.J linlane, linnaelanik. linn, tavaliselt linnaseaduse järgi korraldatav suurem tihe inimasula (liigitust vt. asula puhul), kauban duse, töönduse ja kultuurilise te gevuse keskus. Maailma suurimad linnad: New York, London, Tokio, Berliin, Moskva, Chicago, Šanghai, Pariis, Leningrad ja Osaka. Eesti linnade loendit vt. lk. 279. Linnadeliit, vt. E. Linnade Liit.
723
linnavalitsus
linnajagu, linna osa politseiko missari tegevuspiirkonnana. linnakodanlus, seisus, mis tekkis keskajal ja millesse kuulusid algul ainult kaupmehed jm. jõukamad kihid, hiljem ka käsitöölised; lin naelanikud. linnakool, 6-aastase algkooli tüüp end. Venemaal (ka meil), loodud 1872 kreiskooli asemele, 1912 asen datud kõrgema algkooliga. Linnamäe, vald Võrumaal, Ur vaste khk., 802 ei. (1934), alates 1. IV 39 suurend. Vaabina v. võrra, linnamägi, muinaslinna tüüp. Linnankoski, Johannes, ps., soo me kirjanik, * 1869, f 1913; aval danud näidendeid, realistlikke ju tustusi, uusromantilise romaani „Laul tulipunasest lillest" (1905, eesti k. 1906, 1926 ja 1939) jm. linnanõunik, linnavalitsuse liige mingite erialade juhina. linnapea, linnavalitsuse juht, meil pealinnas ülemlinnapeana Va bariigi presidendi ja 1. astme lin nas Vab. Valitsuse poolt 6 a-ks ametisse määratav, 2. ja 3. astme linnus aga linnavolikogu poolt 5 a-ks valitav. Linnar, om. -i, mehenimi, linnased, leotatud, idandatud ja kuivatatud odra-, nisu-, rukki- või maisiterad; neis on tärklis diastaasi («-) toimel muutunud linnasesuhkruks; kasutatakse õlle, kal ja jm. tegemiseks. linnase-ekstrakt, linnaste vesileotisest saadav tihe mass, väga toi tev kosutusaine. linnasesuhkur e. maltoos, vähe magus liik suhkrut, kujuneb linnaseis (-«-), on vees kergesti lahus tuv, käärib alkoholiks. Linnaste järv on lammoru põh jal Irboska aleviku külje all, 0,13 km2 suur. linnastumine e. urbanisatsioon, linnaelanikkude protsendi kestev kasvamine kogu rahvastiku kohta; on iseloomulik uuemale ajale ning tingitud eeskätt töönduse ja kau banduse jõudsast arengust, linnavalitsus, täidesaatev organ
linnavanem
724
Lionardo
dega), kraavidega jne.; esineb valinna valitsemisel, koosneb meil na-ajast alates kuni tulirelvade tar linnapeast või linnavanemast ja vitusele võtmiseni. Eestis oli kesk (linna suuruse järgi) 2—5 linnaajal u. 25 linnust. — Vrd. loss, nõunikust. linnavanem, meil linnapea nime muinaslinn. Linnus (kuni 1935 Leinbock), tus 3. astme linnas, kui see pole Ferdinand, etnograaf, * 1895; ala maakonnalinn. tes 1929 Eesti Rahva Muuseumi linnavolikogu, linna asjade üle dir.; avaldanud uurimusi (,,Eesti otsustav organ, valitakse meil linna vanem mesindus" I, 1939, jt.). elanikkude poolt 5 a-ks. Linnuse, alates 1. IV 39 vald Linne [-ee] (kuni 1762 Linnaeus), Kagu-Setumaal, end. Irboska v. alal. Karl v., rootsi loodusteadlane, Linnutaja = Jakobson, C. R. * 1707, f 1778; seadis sisse liigi Linnutee, selgeil kuuvalgeta öil ja perekonna nimest koosnevad nähtav, kogu taevavõlvi läbiv lai taime- ja loomaliikide teaduslikud korrapäratu heledam vöö, miljar nimetused, lõi taimeriigi kunstliku, dite, paljale silmale nägematute kuid selge liigituse süsteemi. — väiksemate tähtede, täheparvede ja Pilti vt. tahvlil 37. udukogude kuma. linnriik, riik, mille moodustab linoleum, tihe põranda-, tahvliüksainus linn sellele kuuluvate ja lauakate, valmistatud tugevast maadega; oli eriti iseloomulik Vadžuutriidest, mille pealmine pind na-Kreekale. on kaetud oksüdeerunud linaseemlinnud, soojavereste (püsisoojasneõli, korgijahu, mineraalvärvide te) selgrooliste loomade klass, mil jm. ainete seguga. le esindajail eesjäsemed on kuju linoollõige, graafiline tehnika, nenud tiibadeks ja keha on kae mille rakendamisel paljundatav tud sulgedega; omavad sarvnokka kujutis lõigatakse linoleumisse ja hambutut suud; luud enamikus nõnda, et mittetrükitavad kohad õõnsad ja sisaldavad õhku, samuti süvistatakse; selle tehnikaga val on mujal kehas kopsudest lähtu mistatud kunstiteos. vate õhukottide harud, mis kergen linotype [lainotaip] (ingl.) e. lidavad keha ja suurendavad len notüüp, ladumismasinate liik, laob nuvõimet; sigivad munade kaudu, ja valab terveid ridu. Vrd. mono mida nad harilikult paigutavad ehi type e. monotüüp. tatud pessa. Ühtede pojad lahku Linz [-nfs], sadama- ja tööstus vad pärast koorumist pesast (pesalinn Austria loodeosas, Doonau hülgajad), kuna teiste omad are ääres, 109 000 ei. (1934). nevad seal pikemalt edasi (pesalintjas, os. -jat, linditaoline. hoidjad). Linnud ise oma eluviisilt Lintrop, Jaan, kirjanik, * 1885; on kas paiga-, huigu- või rändlin avaldanud jutustusi, näidendeid, nud. Lindude klass jaguneb palju romaani „Muiste“ (1936} jm. deks seltsideks nagu algilised, flalintsaag, peenikeste saehammasmingolised, hanelised, jaanalinnutega õhuke lõpmatu teraslint, mis lised, kaasuarilised, kajakalised, jookseb kahel seibil; kasutatakse kakulised, kanalised, kullilised, ku puidu saagimiseks. relised, nandulised, papagoilised, lintšimine, süütegija karistamine pingviinilised, rähnilised, tooneku rahva poolt omakohtu teel, eriti relised, tuvilised, värblinnulised jt. P.-Am. Ühendriikides neegerroimalinnukoerad, vt. koer. rite sattumisel rahva kätte. linnus, kindlustatud koht mäge Lionardo da Vinci [-na- vintsi] del, saartel, soosaartel või mujal, e. Leonardo da V., itaalia kõrgre mida loodusliku ligipääsematuse nessansi kunstnik ja teadusmees, kõrval harilikult on kaitstud veel * 1452, f 1519; teotses maalikunsti, vallide (ja sellele rajatud müüri
lipaasid skulptuuri, arhitektuuri, kirjanduse, loodusteaduste jm. aladel; pakkus kõige silmapaistvamaid saavutisi maalikunsti alal, kus ta tuntumaid teoseid on ,,Püha õhtusöömaaeg11 ja ,,Mona Lisa11. — Vt. tahvleid 34 ja 37. lipaasid, rasvu lahustavad fermendid, tähtsad seedimisel. Lipari saared, Itaalia vulkaani line saarterühm Sitsiiliast põhja pool, 117 km2, 15 000 ei. lipik, liputaoline sedel. lipnik, ohvitseri esimene auaste. Vt. auastmestik. lipoidid e. rasvandid, rasvataolised ained kõigis taime- ja loomarakkudes, paljud sisaldavad aga fosforit või lämmastikku. lipp, varda külge kinnitatav ühe värviline või mitmest erivärvilisest laiast kokkuõmmeldud riie riigi, rahvuse, linna, väeosa, orga nisatsiooni, asutise vm. välistähisena; on vahel kaunistatud mitme suguste sümboolsete kujutiste või vappidega ning varustatud teks tiga; esineb väeosadel vana-ajast alates; riigi- ja rahvuslipuna tuli tarvitusele 16. saj. lõpust peale (vt. tahvleid 32 ja 33); malemängus üks tähtsamaid malendeid. Lipp, Martin, kirikuõpetaja, jä relromantiline kirjanik ja ajaloo lane, * 1854, f 1923; avaldanud luuletuskogusid ja teoseid kultuu riloo alalt („Kodumaa kiriku ja hariduse lugu11, 1895—99, „Masingite suguvõsa11, 1907, jt.). Lippe, Saksa riigi osa, end. vürs tiriik Weseri keskjooksust läänes (kuni Teutoburgi mäestiku ja met sani), 1215 km2, 175 520 ei. (1933), pealinnaga Detmold; Reini alam jooksu idapoolne haru, suubub sinna Weseli linna kohal, 255 km pikk. Lippi, Fra Filippo, itaalia vara renessansi maalikunstnik, * u. 1406, f 1469; loonud elurõõmsaid ja tõelisuslähedasi tahvelmaale ning fres kosid. Lippi, Filippino [-pii-], eelm. poeg, itaalia vararenessansi maa
725
liia
likunstnik, * u. 1457, f 1504; loonud ilutsevaid, üksikasjades hästi väljatöötatud tahvelmaale ning freskosid. Lippmaa (kuni 1925 Lipman), Teodor, botaanik, * 1892, alates 1930 taimesüstemaatika prof. Tar tus; käinud kaugeil uurimisreisidel, avaldanud palju erialalisi töid. lipukiri, juhtlause, loosung, lipulaev, sõjalaev laevastiku juhi lipuga mastis. lipuvanne, truudusvanne lipule, liq., rohut., lühend ladina sõnast liquor, täh. vedelikku, eriti arstimi vesilahust. lisand, juurdelisatud või -lisatav osa või asi; keelet., apositsioon («-). lisandama, juurde lisama, lisandsõna, kirj., = epiteet, lisanimi, inimest kuidagi iseloo mustav või määrav hüüdnimi (näit. Oru Mihkel, Pleki Karla), millest varemalt sageli on kujunenud pe rekonnanimi (näit. Mihkel Org). lisapäeva-aasta, aasta 366 päe vaga, üldkorras iga neljas aasta (selle aasta-arv jagub neljaga). Vt. ajaarvamine. Lissabon (port. Lisboa), Portu gali pealinn ja sadam Atlandi oo keani rannikul, Tejo jõe suudmelahe ääres, tekstiiltöönduse, kau banduse ja ülikooliga, 594 400 ei. A-l 1755 hävitas maavärin enamiku linnast. Liszt [Ust], Franz, ungari heliloo ja ning klaverikunstnik, * 1811, f 1886; oli kuulus osava ettekand jana; loonud sümfooniaid, mitme suguseid klaveriteoseid, oratoori ume, missasid, laule jm. — Pilti vt. tahvlil 37. List, Friedrich [friid-], saksa ma jandusteadlane, * 1789, f 1846; propageeris rahvuste majanduslik ku iseseisvust ja tollikaitset kodu maa tööndusele. Lister [lista], Joseph [džouzif], inglise kirurg, prof., * 1827, + 1912; antiseptika (-^-) rajajana tõi pöör de haavade ravisse. lit., lühend lad. sõnast litera. lita, emane koer.
litaur
726
litaur, pajataolise vaskkehaga löökpill, millele on pinguldatud nahk soovitavas helikõrguses. litera (lad. k. ’täht’), teksti ala jaotis, eriti seadustes, literaarne, kirjanduslik, literaat, kirjanduse alal tegelev isik, kirjamees; algselt õpetlane, literatuur = kirjandus. Li Thaipo, suurim hiina lüürik, tõlgitud paljudesse keeltesse, * u. 700, f 762. lito-, kreeka eesliide: ’kivi-’, litograafia, kivitrükk (-<—); kivitriiki-pilt; kivitrüki-koda. litograafiakivi, peeneteraline, ühtlane ning puhas lubjakivi, mi da kasutatakse kivitrükis; saa dakse peani. Baierist. litograafima e. litografeerima, kivitrükitehnikas trükkima. litootes, kirj., pisendus, väljend, millega kirjeldatava eseme kuju telma vähendatakse alla tõenäolise, hüperbooli vastand (näit. kui vak sapikkust meest lastakse maha raiuda suur tamm); ka näilikult nõrgema, pehmendatud väljendi ka sutamine väite mõjukamaks esile tõstmiseks, eitusega jaatamine, näit. pole tähtsuseta pro on tähtis. iitoraalnc, ranna-alale kuuluv, rannasse puutuv, ranna-. Litoriina-meri, geol., Läänemere pärast-jääaegne arenguaste (umb. 5500—2000 e. Kr.), mis järgnes Antsülusjärvele (<-) ja omas juba ühendust ookeaniga Taani väinade kaudu. litosfäär, geol., — kivikond. litse e. seigmik, kiudtraadist, hästi painduv elektrijuhe. litsents, luba, eesõigustatud luba, näit. mingi kauba sisse- või välja veoks, kellegi patendi kasutami seks jms. litsentsiaat, lüh. Iie., akadeemi line kraad mitmes riigis, näit. Saksa- ja Prantsusmaal, vastab umbkaudu meie doktorikraadile. litt (leedu litas), om. liti, Leedu rahaühik, jaguneb 100 centas’eks (aprillis 1940 u. 0,68 Ekr.).
Livingstone litter, om. litri, os. litrit, väike õhuke metallkettake, ehisrahake. litterheinad, taimeperekond ristõieliste suguk-st, näit. meil hari liku põllu-umbrohuna kahetiivaliste kõderviljadega põldlitterhein. liturg, liturgia pidaja e. juht. liturgia, kat. kirikuis jumalatee nistus, evangeelseis kirikuis selle pidulik osa enne ja pärast jutlust (algus- ja lõppliturgia). liturgika, jumalateenistusõpetus tegelikus usuteaduses. Litvinov [-vii-], Maksim [-i'm], õieti Meier Wallach, Nõukogude vene riigimees, * 1876; alates 1917 täitnud mitmesuguseid diplomaati lisi ülesandeid, oli 1930—39 välis asjade rahvakomissar. liud, om. liua, suur taldrik, vaa gen; geogr., lame sulglohk. Hue, om. liuge, Lugemine, liugumine. Siit: liugehõõre. liug, om. liu, langus, kaldus, liuglcnd, lennukil lauglemine, liueldes laskumine. liugsisalik, puil elav liuglemisvõimeline sisalik Malaias, agaamlaste suguk-st. Vrd. lendsisalikud. liustik e. jääliustik, kõrgmägede ja polaarmaade aeglane jäävool, saab alguse firnist (<—) või man nerjääst, liigub allapoole mõni kümmend m kuni mõni km aas tas, kannab endaga ühes kivipanku, purustab, hõõrub ja peenendab neid ning jätab seda ainest, mo reeni, oma sulamispaikadele maha kruusa-, liiva- ja rühksavi-seljandikena. Maailma suurim kõrgmägede 1. Karakorumil (<-) on üle 100 km pikk ja kuni 24 km lai, kuna Eu roopa suurim 1. (Aletschi 1.) Berni Alpides (liigub Jungfrau veerult Rooni orgu) omab pindala 169 km2. Livaadia, kosukoht Krimmi lõu narannikul, suvilossiga. Liverpool [-pul], sadama- ja töös tuslinn Kesk-Inglismaa lääneranni kul, Inglise väliskaubanduse ja maailma puuvillakaub. suurim kes kus, metalli- jm. töönduse ning ülikooliga, 857 000 ei. (1934). Livingstone [-ton], David [deivid],
Livingstoni joastik šoti maadeuurija, * 1813, f 1873; läks misjonärina Lõuna-Aafrikasse, sooritas seal ja Kesk-Aafrikas ala tes 1849 rea uurimisreise, selgitas Sambesi jõe käigu, avastas Viktooria joa, Njassa ja Bangveoolo jär ve, Lualaba jõe jm. Oli vahepeal kadunud ja leiti Stanley poolt. Livingstoni joastik, 32 juga KeskAafrikas, Kongo alamjooksul. Livius, Titus, rooma ajaloolane, * 59 e. Kr., f 17 p. Kr.; kirjutas 142 raamatust koosneva Rooma ajaloo, millest on säilinud 35 raa matut. Livius Andronicus [-nii-], Lucius, rooma kirjanik 3. saj-1 e. Kr.; tõl kis ladina keelde ,,Odüsseia" ja kreeka draamateoseid. Liviand (sks.) = Liivimaa. Livländer, Robert, täheteadlane ja geodeet, * 1903; on olnud tähe torni assistent ja ülikooli õppejõud Tartus, hiljem Tallinna Tehnika ülikoolis, alates 1939 prof.; avalda nud erialalisi töid. Livorno, sadama- ja kaubalinn Kesk-Itaalias, Liguuria mere ran nikul, 129 000 ei. (1936). livree, teenrimunder. Ijaano, määratu suur tasane rohtla troopilises Lõuna-Ameerikas. Ljadov, Anatoli, vene helilooja, kauane konservatooriumi prof. Pe terburis, * 1855, f 1914; loonud palju sümfoonilisi jm. töid. Ljubljana [-aa-] (sks. Laibach), tööstus- ja ülikoolilinn Loode-Jugoslaavias, 60 000 ei. lk., lühend sõnast lehekülg. 1.-1., lühend sõnast lõunalaius. llano (hisp.), geogr., = Ijaano. Lloyd George [loid džoodž], Da vid [deivid], Inglise liberaalne riigi mees, * 1863; oli 1908—15 varakantsler, sai 1915 sõjavarustusministriks, 1916 sõjaministriks ja 1916. a. lõpul peaministriks, kellena etendas silmapaistvat osa Maailma sõja lõpul ning järgneval rahule pingu sõlmimisel, lahkus ametist 1922. I. m., muus., lühend lad. sõnust laeva manu, täh. ’vasaku käega’.
727
lodu
load (ains. luga), üheiduleheliste kitsaste lehtedega taimede pere kond, meil palju liike, näit. läänerandade niitudel valitsev tuderluga. Loanda, Angoola end. pealinn Atlandi ookeani rannikul, 40 000 ei. loas, om. -e, palgaline puhkus, loastama, puhkusele laskma. Lobatševski, Nikolai, Vene mate maatik, mitte-eukleidilise geomeet ria looja, * 1793, f 1856. lobeeliad, peam. soojade maade taimeperekond kellukõieliste suguk-st, neist mõned toaning aia-ilutaimed, näit. siniste õitega aedlobeelia. lobjakas, os. -kat, sulav, vesine lumi. Aedlobeelia. Locarno [-7ca'-], kosulinn ja turismipaik Šveitsi lõunasopis, Lago Maggiore põhjarannikul, 12 000 ei. Locarno leping sõlmiti 1925 Ver sailles’ rahulepinguga kindlaksmää ratud Saksa, Belgia ja Prantsus maa vahelise piiri tagamiseks, muutus kehtetuks 1936. Locke [lok], John [džon], inglise filosoof, * 1632, f 1704; õpetas, et tunnetuse aluseks on kogemus. loco citato [Isitaa-] (lad.), lüh. /. c., tsiteeritud, mainitud kohas, locus (lad.), koht, paik. lodi, om. lodja, os. lotja, lai ning lame puust veesõiduk peam. kütte puude vedamiseks. lodjapuud e. koer-õispuud, peam. põõsaste perekond kuslapuuliste suguk-st, näit. meil niiskeis metsa des ja võsades päris-lodjapuu (val gete õisikute, punaste marjade ja tugeva puiduga) ja ilupõõsana vil lane lodjapuu (alt viitjate lehtede ja mustade marjadega). Lödž [ludzj], endise Poola suur vabrikulinn Varssavist edelas, eriti tekstiiltöönduse keskus, 639 000 ei. (1936); 1940 sakslaste poolt nime tatud Litzmannstadt’ iks. lodu e. lodumaa, madal vesine rohtmaa, soo põõsaste ja madalate puudega mätastel.
lodumets
728
lodumets, kõrgemate puudega lodu, esineb meil laialdaselt. loe, om. loode, os. loet, rahvus vaheliselt lühend. NW, ilmakaar põhja ning lääne vahekohal, põhja-lääs; ka suurvesi (vt. looded). loe, om. looja, loojaminek; ka loe (om. loode), põhja-lääs. loend, nimekiri, nimestik, loendus, äralugemine, arvu kind lakstegemine; ka üleslugemine. loetama, lugeda laskma, lugemi ses eksamineerima; leeritama. loetelu, loetlemine, loetlus; loend, loetlema, loetleda e. loetella, loet len, loetlesin, loetletakse e. loetellakse, loetletud e. loeteldud, jne., üles lugema; korduvalt loetama. Lofoodid, suuremate ja väikse mate kaljusaarte rühm Põhja-Norra looderanniku lähedal, u. 5800 km2, suur kalastusrajoon. logaritm, lüh. Ig või log, astme näitaja nimi astme ja astmealuse suhtes, näit. avaldisis 52=25 ja 103 = 1000 2 on 25 logaritm 5 alu sel ja 3 on 1000 log 10 alusel; arvu 25 nimetat. 2 ja arvu 1000 3 suhtes nuumeruseks e. antilog-iks. Tege likus elus kasutatakse nn. kümnendlog-e, s. o. log-e alusel 10, ja nn. naturaallog-e alusega 2,71828. Log-i kiireks leidmiseks on koos tatud vastavad tabelid, kus log-id on arvutatud täpsusega kuni 4., 5., 7. ja mõnel juhul isegi 12. kümnendkohani. Log-e kasutatakse laialt tegelikus elus, kuna nad või maldavad korrutada, jagada, astendada ja juurida kergema vaevaga (vt. ka arvutuslükati). Log-id koos nevad täis- ja murdosast; täisosa nimet. karakteristikuks ja murdosa mantissiks. Negatiivarvul pole log-i; lihtmurru log on negatiivne. Esimesed kümnendlog-ide tabelid koostas 1617 inglane Briggs, logaritmima, log-i leidma, logi, riist sõitva laeva kiiruse määramiseks. logiraamat = laevapäevik. logograafia, kreeka algastmeline ajalookirjandus 6. ja 5. saj-1 e. Kr.
lojaalne logos (kr.), sõna, kõne, mõte, mõistus. lohe, lendmadu (vt. draakon); paela otsas tuule toimel õhku las tav (raamistikul) paberist mängulendmadu, kasutatakse ka meteoroloogilisteks uurimisteks (nn. kastlohe, kastikujulise raamistikuga). Lohengrin [looen-], graalirüütli Parzivali poeg, ühe luigerüütlite saagat käsitleva 13. saj. luuleteose ja R. Wagneri samanimelise ooperi kangelane. Lohk, Hans, arst ja diplomaat, * 1867; teotsenud arstina Viljandis ja Vladivostokis, 1919—33 täitnud mitmesuguseid diplomaatilisi üles andeid Kaug-Idas, Leedus ja Le ningradis. Lohk, Elmar, eelmise poeg, arhi tekt, * 1901; teotsenud Tallinna planeerimise alal 1927—34, ehita nud rea hooneid Tallinnas, ms. Tallinna Majaom. Panga hoone. Lohu, raudteejaam Tallinna-Rapla liinil, Tallinnast 39,6 km. Lohusuu, vald Peipsi rannikul Tartumaa kirdenurgas, Torma khk., 2036 ei. (1934). loiduma, loiuks muutuma, loimama e. loivama, pikkamisi roomama, aeglaselt edasi liikuma. loimurid, alla 1 mm pikkade selgrootute rühm, aeglased looma kesed peam. niiskel samblal ja mullal. Loire [luaar], Prantsuse pikim jõgi maa keskosas, 1002 km pikk, kanalite kaudu ühenduses Seine’i ja Rooniga, voolab Atlandi ookeani. Loit, om. Loidu, mehenimi, loits, om. -u, nõidussõna, mingi soovi oletatud maagilise jõuga sõ naline väljend. loitsima, sõnadega nõiduma. loivad (ains. loib), kühvlitaolised lühikesed ujunahkadega jäsemed. loivalised e. sõudjalalised, loiba dega mereloomade selts, kuhu kuuluvad hülglased, merihobulased ja merilõvilased. lojaalne, seaduslik; riigitruu, ustav, usaldatav, aus.
lokaal
729
Lomonossov
Elmar Lohk: Majaomanikkude Panga hoone Tallinnas, Vabadusväljaku ääres. -— Paremal Kunstihoone. lokaal, koht, eraldatud ruum; joogikoht, kõrts. lokaal- liitsõnus täh. ’kohalik’, lokaalne, paikne, kohalik, lokaalpatriotism, kolgaisamaalus, oma kodukoha liigne eelistamine, lokalisatsioon, paigustus. lokaliseerima, paigustama, mingi ala piiresse sulgema. lokatiiv, kohta või aega väljen dav kääne, meil muistselt lõpuga -na (näit. kodona kodu, ’kodus’). lokaut e. töösulg, töö katkesta mine käitises tööandja poolt surve avaldamiseks töölistele, lokits, om. -a, lokikäärid. lokk, om. loku, — lokulaud. lokokaup, kohal olev kaup. Iokomobiil, auru-jõumasin, mis koosneb aurukatlast ja temale monteeritud aurumasinast; kasuta takse tööstusmasinate käitamiseks ja jõujaamus; on kohtkindel, vee tav või iseliikuv (nn. isesõitja). lokomootor, sisepõle-mootoriga kohtvaba (kohamuutmisvõimeline) jõumasin. lokomotiiv = vedur.
Lokotar, Gustav, laskesportlane, * 1899; sai 1937 maailmameistriks. Loksa, alevik Kirde-Harjumaal, Kõnnu v-s, Valgejõe suudmel, sa dama ja telliskivitehasega. lokulaud e. kolalaud, serviti rip puv puulaud nuiaga löömiseks. Lokuta jõgi, Pärnu jõe põhja poolne haru Edela-Järvamaal, 34 km pikk. lombard [/o'-], os. -it, lonkur, lombard [-5a -], pandimaja; Lom bardia elanik, hiliskeskajal juudi kõrval üldtuntud rahaspekulant. Lombardia [-5a-], maa-ala Põhja-Itaalias, Po keskjooksust Alpi deni, viljakas ja tihedasti asustatud tööstuspiirkond, 23 810 km2, 5,5 milj. ei. Peamine linn Milaano. Lombroso [-roo-], Cesare, itaalia arstiteadlane, * 1836, f 1909; aval danud teoseid vaimuhaigeist, roimareist, geniaalsuse ning hullu meelsuse vahekorrast jm. lomm, (löödud) lohk, mõik. Lomonossov [-no -], Mihhail, ve ne kirjanik ja mitmekülgne teadus mees, keemiaprof., * 1711, + 1765;
londilised
730
lood
London. Vaade ülikooli-linnaosale (esiplaanil puiestikus — Briti Muu seumi hoone, keskel peene torniga — ülikooli peahoone, tagaplaanil — Hyde Park). teotses teedrajavalt ajaloolasena, uuendas keelt, kirjutas juhuluuletusi, draamasid jm. londilised, loomaselts imetajate klassist. Siia kuuluvad elevantlased, väljasurnuist mammut jt. London, Inglismaa ja Briti riigi pealinn Suur-Britannia saare kagu osas, Thames’i alamjooksu kaldail, 75 km suudmest, suuruselt maailma 2. linn, keskosa (L-i krahvkond) 303 km2 ja 4,4 milj. eh, eeslinna dega kokku u. 1800 km2 ja 8,3 milj. ei. L-i sadam on New Yorgi kõrval suurima laeva- ja kauba liiklusega maailmas. Linna vani maks osaks on ärikeskus City (jõe põhjakaldal), kuna tähtsamad valitsusasutised on Westminsteris. L-is on palju kõrgemaid õppe- ning teadusasutisi, näit. ülikool (a-st 1836) ja Briti Muuseum (-*-), sa muti palju silmapaistvaid ehitisi. London [Ictndan], Jack [džäk],
ps., anglo-ameerika kirjanik, * 1876, t 1916; avaldanud värvikaid seiklus- ja sotsiaalseid romaane (,,Martin Eden“, 1909, eesti k. ilm. 1928, jt.). Longfellow [lo'yfelou], Henry Wadsworth [uodzuööe], angloameerika kirjanik, * 1807, f 1882; avaldanud ,,Kalevalast“ mõjustatud eepose „Laul Hiawatha’st“ (1855), lüürilist luulet, näidendeid jm. Long Island [aildnd], 190 km pikk saar P.-Am. ühendriikide ida ranniku lähedal, lääneotsas New Yorgi kahe linnaosaga (Brooklyn ja L. I. City). longitudinaalne, pikutine, piki-. lont, elevantlaste suur ning tugev nina- ja mokapikend. Loobu jõgi voolab Loode-Virumaal Kadrina khk-st Soome lahte, on 55 km pikk. lood, om. loe e. loodi, tehn., ver tikaal- e. püst- ja horisontaal- e.
lood
731
rõhtsuundade määramise riist; mer., vee sügavuse mõõtmise riist; end. vene kaaluühik: V32 naela ( = 12,8 g). lood (om. loo, os. -u) e. alvar, õhukesemullane paepealne kidur nurm (tavaliselt kadakatega), meil Põhja- ning Loode-Eestis ja Saa remaal. loode e. embrüo, munarakust ha rilikult seemendusega algust saav loomse organismi arenguaste ema ihus; kestab inimesel 9 kuud (40 näd.); on lootekestadega ümbritse tud, ujub lootevees ja on naba nööri kaudu ema keha vereringe ga ühenduses; nimetatakse kuni 2 kuu vanuseni idulaseks, alates 3. kuu algusest aga vililaseks e. feetuseks. Loode-armee e. Põhjalääne-armee, Pihkvas 1918 formeeritud ve ne valgete armee; võitles A. Rodzjanko, N. Judenitši jt. juhtimisel punavägede vastu osalt Eesti terri tooriumil, osalt väljaspool; tõusis augustis 1919 u. 18 500 meheni; üri tas oktoobris 1919 Petrogradi val lutamist, kuid sai otsustavalt lüüa; likvideeriti 1920. Vrd. Eesti Vaba dussõda. looded, tõus ja mõõn, ookeanide ja lahtiste merede pinna kõrguse reeglipärane vahelduv muutus, iga 6,2 tunni jooksul tõus ja järgneva 6,2 t. jooksul langus; on tingitud Kuu ja ka Päikese tõmbejõust. loodeväil, veetee Atlandi ookea nist Vaiksesse ookeani PõhjaAmeerika põhjaotsa kaudu, läbi sõidetud esmakordselt 1903—05 (Amundsen). Loodi, end. vald Lõuna-Viljandimaal, Paistu khk., 845 ei. (1934), 1937 ühendatud Aidu ja Õisu v-ga Paistu v-ks; raudteejaam ViljandiMõisaküla liinil, Viljandist 10,8 km. loodima, maapinnaosade kõrgusvahesid määrama, nivellima; vee sügavust mõõtma. loodis (olema), vesiloodis, rõhtloodis, rõhtseisangus; püstloodis. lööduma, end looma, moodustu ma, kujunema.
loomaaed „Loodus“, suurem kirjastusühing Tartus, asut. 1920; teotsenud peam. kooliraamatute, teadusliku, popu laarteadusliku ja tõlkekirjanduse väljaandmisega. loodusfilosoofia e. natuurfilosoo fia, loodusega tegelev filosoofia haru, selgitab loodusteaduste põhi aluseid ja püüab arendada loo dusteaduste saavutistele tuginevat maailmavaatelist süsteemi. loodushüvised, loodusvarad, näit. maapõue-varad, metsad, metsloo mad, kalad, õhk, vesi jms. looduskaitse taotleb üksikute maa-aiade või neil esinevate loodus-esemete muutmatult säilitamist teaduslikes vm. huvides; on meil 1935. a. seadusega korraldatud. loodusravi, arstimine peam. loo dusjõudude, näit. päikese, õhu ja vee abil. loodusteadused, teadused, mis käsitlevad loodusnähtusi ja püüa vad kindlaks teha looduses kehti vaid seadusi. Siia kuuluvad näit. füüsika, keemia, astronoomia, geo loogia, geograafia, botaanika, zoo loogia, bioloogia, arstiteadus jm. Loodusuurijate Selts (alates 1878) Tartu Ülikooli juures (lüh. LUS) on rajatud 1853, omab rida eriala lisi osakondi, lisaks osakonda Tal linnas; annab välja teaduslikke töid, ajakirja „Eesti Loodus" jm. loog, om. loo, os. -u, mahaniidetud hein. looge, looklus, kõverus, käänd, loogeldi, kiira-käära, kõveriti. loogika, võime õieti mõtelda; õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise tingimustest ning sea dustest. loogiline, loogikapärane, järelduslikult õige, mõistuspärane. Looja, Jumala nimetus, loojak e. loojang, loojaminek, loojenema, loojumas olema, loojuma, looja minema, loomaaed, peam. võõramaiste loomade pidamiseks korraldatud aed või park õpetlikuks ja teadus likuks otstarbeks; ka loomade rändnäitus.
loomaarstiteadus
732
loomaarstiteadus, võrdlemisi noor teadus esijoones koduloomade ja -lindude haiguste äratundmisest, ravist ning ärahoidmisest ja loo made toitmisest; jaguneb nagu arstiteaduski (<-) paljudeks eriha rudeks, käsitleb peale muu aga lihatundmist, piimatervishoidu, loo makasvatust jne. loomad, elusolendid, kes vastan dina enamikule taimedele (välja arvatud seened ja nugitaimed) va javad orgaanilist toitu, kasutavad hingamiseks hapnikku ja eritavad süsihappegaasi ning lämmastiku ühendeid, omades tavaliselt liikumis-, sigimis- ja meeleorganeid. Ainuraksete 1-e ja taimede piir pole selgesti tõmmatav. Loomi kä sitleb zooloogia. loomade süsteem, kogu looma riigi teaduslik liigitus suuremaisse ja väiksemaisse rühmadesse nende kaugema ja lähema suguvõsaloolise kokkukuuluvuse järgi; on loo dud kahe viimase sajandi jooksul, pole aga üksikasjus veel üldkehti vat kuju saanud. Meil rakenda tava liigituse järgi jaguneb looma riik 12-sse hõimkonda: ainu raksed, käsnloomad, ainuõõssed, lameloomad, ümarloomad, pärjakloomad, kombitspärgsed, okas nahksed, rõngussid, lülijalgsed, li mused ja keelikloomad (viimane üksus sisaldab alamhõimkondi: mantelloomad, koljutud ja selg roogsed). Seejuures kõik loo mad peale ainuraksete on hulkrak sed ja kõik peale selgroogsete — selgrootud. Iga hõimkond jaguneb klassideks (lähemalt vastavais ar tikleis). loomakaitse, loomade piinamise tõkestamiseks kehtivad seadusnormid, samuti eraalgatuslik liikumine loomade inimliku kohtlemise ka suks; ka mingi loomaliigi kaitse väljasuremise vastu. loomakultus, mingi looma usu line austus, harrastatud eriti va nas Egiptuses (vt. härjakultus ja Apis).
Loorits loomastik, mingil maa alal ela vad loomad. Loomet, om. -i, mehenimi, loomik, kännise (-<-) üksikloom. loomine, usut., maailma ja selle osade tekitamine Jumala poolt; agr., kõrstaimede kasvujärk vilja pea nähtavale tulekuga. „Looming“, Eesti Kirjanikkude Liidu kirjanduslik ajakiri, ilmub Tartus alates 1923. loomne, loomale omane; loomalist algupära, loomariigist pärit. loomulik uuendus, mets., noore metsa tekkimine vana asemele ilma kunstliku külvi ja istuta miseta. loomus (II vältes), noodaga pii ratud püügikoht; noodatõmme; ühe tõmbega saadud noodatäis kalu. Loona, end. vald Kesk-Saaremaal, Kaarma khk., 2931 ei. (1934), alates 1. IV 39 asendatud Kaarma vallaga. Loonalaid, om. -laiu, os. -laidu, saareke Vilsandist edelas. loond, om. loonu, loodus-aine, loodus-esemed, natuura. loonuspalk — esepalk (asipalk). loonustasu, tarbeaineis ja -esemeis, natuuras makstav tasu. Vrd. ainestasu. loop e. viskar, mer., = hauskar. loorber, Vahemere maade ja Aasia igihal jas puu nahkjate lehtede ga, mida kasutatakse vürtsiks. Tema luuvilja de, nn. loorberimarjade seemneist saadavat loorberiõli kasutatakse sissehõõrumisravimina. loorberkirsipuu, kirssLoorber, loorberipuu (<-). loorberpärg oli vana-ajal võidu märk, kuulsuse sümbolina püsinud siiani. loorid, poolahviliste perekond troopilises Aasias ja Aafrikas, ööahvlaste suguk-st; papagoiliste perekond Austraalias ja Malaias. Loorits, Oskar, rahvaluuletead lane ja keelemees, * 1900; alates 1927 Tartu Ülikooli õppejõud ja
loorkullid
733
E. Rahvaluule Arhiivi juhataja; ko gunud ning uurinud eriti liivi rah valuulet, avaldanud rohkesti töid, ms. 3-köitelise uurimuse „Liivi rahva usund“ (1926—28). loorkullid, linnuperekond kulliliste seltsist, meil näit. kahjulik roo-loorkull roostikes ja jänesekull põldudel. Loosi, end. vald Võrumaal, Vast seliina khk., 1204 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuulub Lasva valda. Ioostama, registreerima, loostik, registreerimisraamatusse kantud andmed, register. loostu, registratuur, asjaajamis dokumentide korraldatud kogu või registreerimiskoht. loosung, lipukiri, juhtlause, loož, üldruumist eraldatud, vä heste istekohtadega vaateruum teatris, kinos jne.; kinnise seltsi või salaühingu osakond. lootekestad, vt. loode, kusekott. lootosed, väga ilusad veetaimed vesiroosiliste suguk-st, esijoones india lootos e. vesiroos (suurte roosade õitega) Gangeses ning egiptuse lootos (valge te õitega) Niiluses, mõ lemad söödava juurika ja seemnetega. loots, mingi sõiduveega hästi tuttav, vasta- India lootos, va kutsega meremees, kelle näpunäiteil laev juhitakse läbi ohtlike paikade; on palgatav nn. lootsijaamadest. Iootsiraamat, raamat sadamate, rannavete jms. üksikasjalise kirjel dusega laevasõidu seisukohalt. lootsiveed, sõiduveed, kus lootsi kasutamine on laevadele kohuslik. lootskala e. pilootkala, keskm 25 sm pikk merekala, kes koos haidega jälgib sõitvaile laevadele ja toitub jäänustest. Lootus, om. -e, mehenimi, lootusring, laste karskusorgani satsioon koolides. loovima, vastu tuult siia-sinna purjetama, ristlema. Lõpe de Vega, Felix, hispaania
Lossmann kirjanik, * 1562, f 1635; kirjutas u. 2000 draamateost, luuletusi jm.; paistab silma kõigepealt oma aja looliste näidenditega. Lopnor, kohta muutev madal järv Hiina Turkestanis, 2500 km2; sinna suubub Tarimi jõgi. lord, Inglismaal kõrgaadli kesk aegse päritoluga tiitel. lordkantsler (ingl. Lord Chan cellor), Inglismaal kohtuministri ja ülemkoja eesistuja tiitel. Lorelei [-ei], kirjanduses käsi teldud näkk samanimelisel kõrgel kaljul Reini paremal kaldal. Lorenzsonn [-nis-], Kaspar Franz [-uis], kirjanik ja ajakirjanik, * 1811, f 1880; oli köster Pärnus, toi metas 1864—79 ,,Perno Posti meest", avaldas sentimentaalse rah varaamatu „ Jenoveva ellust“ (1839). Lorentz, Hendrik Antoon, hol landi füüsik, elektronideteooria looja, * 1853, f 1928. lornjett, pika var- i rega prillid silmade ette tõstmiseks. ornJett' Lorrain [lorajj\, Claude [klood], ps., prantsuse maalikunstnik, * 1600, f 1682; loonud idüllilisi idealiseeritud maastikke, milles on eriti meisterlikult läbi viidud val guse kujutamine. — Vt. tahvlit 34. Lorraine [loreen] (pr.) = Lotring. Los Angeles [los-a ndželes], P.Am. Ühendriikide ülikoolilinn Kalifornias, õliväljadega linna üm ber, ühes lähedase Hollywoodiga Am. filmitöönd. keskus, 1 238 000 ei. loss, suurejooneline ehitis või ehitiste rühm valitseja või ka jõu ka eraisiku elukohana. lossima, kaupa laevast välja laa dima, laeva tühjendama. Vastand; lastima. Lossmann, Artur, sõjaväearst (sanitaarkindral), seltskonna- ja tervishoiu-tegelane, * 1877; alates 1919 Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülemana omab erilisi teeneid sanitaar-ala organiseerimisel Vaba dussõja ajal. Lossmann, Jüri, sportlane ja
lostuma
734
spordiõpetaja, * 1891; oma erialal — maratonijooksus püstitas Vene rekordi 1916, tuli Antverpeni olüm piamängudel 1920 teiseks ja Göte borgis 1923 esimeseks. lostuma, vedelaks, lõdvaks, vor mist välja minema. ložeerima, majutama, paigutama (kuhugi); korteris olema. Lot [lot e. loo], Garonne’i jõe idapoolne haru Lõuna-Prantsusmaal, 480 km pikk. Iota, Soome naiskodukaitse ,,Lotta-Svärd’i“ (asut. 1919) liige. loterii, õnnemäng nummerdatud looside väljatõmbamisega, võiduloosimine. Rahalised 1-d on meil a-st 1934 riigi ainuõiguseks (klas sil., toimub mitmes osas, klasside kaupa), kuna asjalised 1-d on luba tud heategevaiks otstarbeiks. Ioterii-allegri, asjaline loterii meelelahutuste ja väljapandud või tudega. Loti [-ii], Pierre [pjäär], ps., prantsuse kirjanik, * 1850, f 1923; avaldanud romaane („Islandi ka lur", 1886, eesti k. 1926, jt.), mil les eksootilist ainestikku käsitel lakse impressionistliku värviküllu sega, draamasid jm. loto, rahaline õnnemäng numb rite või täppidega varustatud pak sude kaartide ja kivikestega. lotofaagid (kr. k. ’lootosesööjad’), Homerose „Odüsseias“ üks rah vaist, kelle juurde satub Odysseus. Lotring (pr. Lorraine, sks. Lothringen), maa-ala Kirde-Prantsusmaal, Maas’i ja Moseli ülemjook sul, vastu Luksemburgi ja Saksa maad. Tähtsamad linnad: Nancy ja Metz. — Ühendati Prantsus maaga 1766; tema idaosa kuulus 1871—1918 Saksamaale, Elsass-Lotringi (<-). Lott, VT järgi ammoniitide ja moabiitide esi-isa. Louis XIV [lui'], Prantsuse ku ningas 1643—1715, * 1638, f 1715; L. alaeasuse ajal ja veel hiljemgi valitses tegelikult J. Mazarin, kes laiendas Prantsuse alasid võitu dega Saksa ja Hispaania üle; alates
Ltd. 1661 asus L. ise valitsema ja suu tis mitmete silmapaistvate riigi meeste abil (J. B. Colbert jt.) kind lustada Prantsusmaa seisundit Eu roopa juhtiva riigina; rea sõdade järel ühendas ta Prantsusmaaga veelgi uusi maa-alasid; elas hiil gavat õue-elu ja soodustas kirjan duse ning kunsti arengut; L. va litsuse lõppajastul läks riik vastu langusele. Louis XV [lui'], Prantsuse ku ningas 1715—74, * 1710, f 1774; valitses armukestest mõjustatuna, kaotas rea kolooniaid. Louis XVI [lui'], Prantsuse ku ningas 1774—92, * 1754, f 1793; valitses õukondlaste mõjualusena, elas pillavalt, giljotiiniti rahvuskonvendi poolt surma mõistetuna. louis d’or (pr.) = luidoor. Louis XVI stiil [lui'], varaklas sitsismi prantsuspärane nimetus. Vt. klassitsism. Louis Philippe [lui' filipp], Prant suse kuningas 1830—48, * 1773, j1850; valitses suurkodanlusele toe tudes, kukutati troonilt Veebruari revolutsiooniga 1848. Louisville [luisvill], ülikooli-, kaubandus- ja tööstuslinn P.-Am. Ühendriikides, Ohio jõel, 308 000 ei. Louvre [luuvr], muuseumihoone rikkalike kunstikogudega Pariisis, ehitatud 16.—19. saj-1, oli kunin galossiks ja kuninglikuks kunsti galeriiks kuni Suure Prantsuse re volutsioonini. Lovat, jõgi Loode-Venemaal, 474 km pikk, voolab lõunast Ilmjärve. Loviisa, sadam ja supellinn Soo me lõunarannikul, Helsingist idas, ligi 4000 ei. Loyola [lojoo-], Ignatius [-aatsi-], jesuiitide (^-) juht, * 1491 v. 1495, f 1556; oli algul Hispaania ohvit ser, õppis hiljem usuteadust ja sai 1537 preestriks, asutas paavsti poolt 1540 kinnitatud jesuiitide ordu ning oli selle esimeseks kind raliks. lp., lüh. sõnast lugupeetud. l.-p., lüh. sõnast läänepikkus. Ltd., lüh. ingl. sõnast Limited.
Lubani järv Lubani järv, madal soojärv Läti Liivimaa kagupiiril, 98 km2. lubi, põletatud 1. e. kustutamata 1., kaltsiumoksüüd (CaO), lubja- e. paekivist kuumutamisel saadud aine, mis vee juurdelisamisel muu tub valgeks pulbriks, nn. kustuta tud lubjaks; kasutatakse ehitustöö del krohvi valmistamisel, keemiatööstusis ja väetisena. Lubi, Manivalde, keeleuuendustegelane ja stenograaf, * 1901; re digeerinud sõna- ja käsiraamatuid, loonud uusi sõnu, teotsenud kiir kirja õpetajana. Iubijas, os. -jat, lubjataoline. iubikad, kõrreliste perekond, näit. meil lubjastel pinnastel (loo dudel) ja sois kohati hulgi esinev sinakashall harilik lubikas. lubilämmastik, tähtis lämmastikväetis, tekib lämmastiku juhtimisel üle hõõguva kaltsiumkarbiidi. lubinõrg, nõrg-lubjakivi, sadestub lubjarikkast veest lubjakivikoobaste põhjas. lubiraig, om. -raia, ühe niitseene tekitatav naha-, eriti peanaha-haigus kollaste kärnadega. lubjakivi, kivim peam. süsihapust lubjast, kaltsiidist; esineb ha riliku 1-na e. lubjapaena, kriidi ja marmorina; on tekkinud enamasti väikeste mereloomakeste lubitoestike ja -kodade settimisest, moo dustab terveid mäestikke (Karst, Juura, Alpide osad); kasutatakse ehituskiviks, lubjapõletamiseks, tse mendi saamiseks ja mitmesug. tööstustes. Vt. ka dolomiit. lubjapiim, kustutatud lubja ning vee piimjas segu hoonete valgendamiseks, parkimisel karvade lahtileotamiseks nahalt jm. lubjastama, lubjaseks muutma. Vrd. lupjama e. lubjatama. lubjastus, vt. arterioskleroos. lubjatustama e. irdlubjastama, lubjast vabastama, dekaltsineerima. Iubjatööstus, käitis, kus lubjaki vi töödeldakse lubjaks. lubjavesi, kustutatud lubja veeslahustamisel saadav selge läbipais tev vedelik.
735
lugemisõpetus
Lublin, tööstuslinn Kesk-Poolas, Varssavist kagus, 115 000 ei. (1936). Luce, Johann Wilhelm Ludwig v., kirjamees ja mitmekülgne tegelane Saaremaal, * 1750, f 1842; avaldas rea teoseid, ms. õpetlike juttude kogu „Sarema Jutto ramat“ (1807 kuni 1812). Lucifer e. Lutsifer, alates kesk ajast kuradi nimetus. Lucretius [-eetsi-], Titus L. Carus, rooma luuletaja, * u. 96, f u. 55 e. Kr.; kirjutas Epikurose õpe tusele toetuva luuleteose „Loodusest“ 6 raamatus. LucuIIus [-£«'-], Lucius Licinius [luutsi- litsii-], Rooma väejuht, * u. 106, f 56 e. Kr.; oli kuulus oma pillamise ja hiilgavate söömingute poolest. Ludendorff, Erich, Saksa kind ral, * 1865, f 1937; sai 1914 8. ar mee staabiülemaks, 1916 kindralkortermeistriks ülemjuhataja staa bis, oli üks tähtsamaid P. v. Hindenburgi abilisi Saksa vägede juh timisel Maailmasõjas. Ludwig, Otto, saksa kirjanik, * 1813, f 1865; avaldanud realist likke romaane, draamasid jm. Ludwig, Emil, saksa kirjanik, * 1881; avaldanud kuulsate isikute (Goethe, Napoleon jt.) biograafiaid. lueetiline, süüfilisse puutuv, süü filisega seotud, süüfilishaige. lues e. luues, med., = süüfilis, luga, om. loa e. luga, bot., vt. load. Lugano järv [-aa-], haruline järv Alpide lõunaosas, Šveitsi ja Itaalia piiril, 49 km2, kuni 288 m sügav, Lugano turismilinna ja kuurordiga Šveitsi alal (15 000 ei.). lugeja, seadis ainehulkade, sama laadsete liigutuste arvu või käidud tee näitamiseks, näit. elektri-, vee-, gaasi-, pöörete arvu, kilomeetrite vm. L; murru joonepealne arv. lugem, om. -i, mõõteriistalt loe tud mõõtarv mingil hetkel. lugemislaud, -saal e. -tuba, raa matukogudes ja org-ides ruum ko hapeal lugemiseks. lugemisõpetus, lugemisoskuse õpetamine, algõpetuse (+-) täht
lugija
736
Lukats
ja ..Poliitilised päevamured'1 I—II, saim ala, mille juures kasutatakse 1936). mitmesuguseid üksteisest erinevaid Luiga, Adalbert, eelmise vend, meetodeid nagu tähemeetod (tähti õigusteadlane, * 1886; alates 1922 õpetatakse tundma nende nime ,,Noor-Eesti Kirjastuse11 nõukogu järgi, näit.: i-es-a = isa), hääliku esimees; avaldanud artikleid. e. häälimismeetod (tähti õpetatakse Luige, naisenimi. tundma nende häälduse järgi, näit.: i-s-a = isa), kirjutamis-lugemis- , luik, om. luige, os. -e, pika kae laga suur veelind partlaste sugumeetod (lugemist õpetatakse paral k-st, näit. laulul, kaugel põhjas (pea leelselt kirjutama õpetamisega), tub meil läänes läbirännul), must normaalsõna-meetod (õpetamisel on 1. Austraalias ja kodul. e. lcühmlähtekohaks pildiga varustatud nn. nokk-1. (punane nokk musta küh normaalsõna), normaalhääliku- e. muga), keda meil peetakse tiiki elamusmeetod (lähtekohaks on lap del ilulinnuna. se elamusi jms. väljendavad lihtsad Luik e. Suur Rist, tähtkuju põhhäälitsused). jataevas, Linnutees. lugija, palvevend. Luik, Karl, omavalitsustegelane, Iugubre [-gu-] (it.), muus., nuk matemaatik, * 1883; on olnud õpe ralt, kurvalt. taja, koolinõunik ja 1920—34 Tartu Luha, Artur, geoloog, * 1892; linnapea, a-st 1934 abilinnapea ja olnud õpetaja, gümn. dir., Tartu Koolivalitsuse juhataja Tartus. Ülikooli õppejõud ja sekretär, ala luisend, väljamõeldis, pettekujut tes 1938 Majandusminist. Mäeamelus, luul, fiktsioon. ti teenistuses ja Tallinna Tehnika luisendama, olematut asja välja ülikooli dots.; avaldanud erialalisi mõtlema, silmakirjaks tegema, näi uurimusi. likult, petlikult teotsema. Luhaäär, Arnold, maailmarekor luisendlik, näilik, fiktiivne (-<-). ditega tõstesportlane, * 1905. luisk, om. luisu, vahend käsitsi, luht, om. luha, kevadeti üleujueriti vikatite teritamiseks. tuv madal heinamaa. luiskama, luisata, luisuga ihuma luhtama, luhata, lopsakalt kas e. teritama; pettejuttu ajama. vama, lainetavalt voogama. Luiste, end. vald Läänemaal, luide (om. luite) e. liivaluide, Kullamaa khk., 1248 ei. (1934), ala tuiskliiva hang, näit. mererannal tes 1. IV 39 kuulub enamasti Mär või kõrves, kus ta saavutab suuri jamaa valda. mõõteid ja nihkub püsivate tuulte luited, geogr., vt. luide, korral maastikus edasi. Vt. pilte luitekaer, kuni 1 m kõrge karelk. 3, 10, 72 ja 73. leheline kõrreline luitetaim (ka luidoor (pr. louis d’or), alates meil läänes), pidurdab luidete lii 1640 löödud Prantsuse kuldraha (u. kumist. 20 franki), 1803 asendatud franki luituma, värsket värvi või väli dega. must kaotama, kahvatuks pleekima, Luiga, Georg Eduard, kirjanik ja kulunuks, vananenuks jääma. ajakirjanik, * 1866, f 1936; teotses Lukas Leidenist (Lucas van Ley pikemat aega õpetajana asundustes den), madalmaade maalikunstnik Venemaal, oli ,,Päevalehe“ toime ja graafik, * 1494, f 1533; lõi komtaja 1908—36, avaldas luuletusko positsioonikindlaid usulisi maale, gusid, jutustusi jm. on aga eriti silmapaistev oma piib Luiga, Juhan, arst ja publitsist, liaineliste vaselõigetega. * 1873, f 1927; avaldas kultuuriLukats, Jakob, maateadlane ja küsimuste ja poliitilise elu alalt maailmarändur, * 1878; olnud maa ajalehtedes ning ajakirjades vaimu mõõtja Siberis, mujal Venemaal ja kaid kirjutisi (eri raamatuina vali Austraalias, maadeametnik Pärsias mikud ,,Päevamured“ I—II, 1934,
737
Luke
ja Kaukaasias, alates 1921 olnud riigiametnik Tallinnas; organisee rinud väliseestlasi, teotsenud kir janduse alal. Luke. end. vald Lõuna-Tartumaal, Nõo khk., 823 ei. (1934), ala tes 1. IV 39 kuulub Nõo valda. Lukianos [-aa-], kreeka kirjanik, * u. 125, + u. 200; kirjutanud peam. dialoogivormis satiirilis-filosoofilisi ja retoorilisi teoseid. lukk, oin. lüki, anat., suguti pea. lukk, om. luku, võtmega avatav ukse vms. sulgemise seadis, esineb lihtsana või patentlukuna (keeruka sise-ehitusega), sissetapitavana või rippuvana (ripp- e. tabal.), kuna snepper on iselukkuv patentl.; sõj., tulirelva osa, mis korraldab lask mist ja laadimist. luks (lad. lux) e. meeterkiiünal, lüh. Lx. valgustusühik: valgustus sel puhul, kui lm2-le langev val gusvoog on 1 luumen {<-). Luksemburg (ameti. pr. Luxem bourg), väike suurhertsogiriik Prantsuse, Saksa ja Belgia vahel, põllunduse, karjanduse ja tugeva rauatootmisega, 2586 km2, 297 000 eh, samanimelise pealinnaga (58 000 ei. 1936). Rahvastiku enamus: saks lased, riigikeel: prantsuse. Riigi kord: päritav monarhia ühekojalise parlamendiga; praegune põhisea dus pärineb a-st 1919. Luksor, linn Egiptuses, Niiluse kaldal, ühes Karnakiga end. Teeba kohal, muistsete templivareinetega. luksus, toredus. Iuku[s]sepp e. lukksepp, lukksepa-tööala oskustööline. lukutama, luku taha panema; ka lukku panema, lukustama. Lully [Uilii), Jean Baptiste [žay bati st], itaalia päritoluga prantsuse helilooja, * u. 1632, f 1687; lõi prantsuse ooperistiili, arendades dramaatilist tegevust ja loomulikku sõnalist väljendust. lume-hangelind e. lumelõoke, musta-valgekirju polaarmaade lind vintlaste suguk-st, meil talvel rüh miti põldudel. ERL 24. V 40.
lunaatik lumekakk (om. -kaku) e. huule, lind kakuliste (-*-) seltsist. lumepiir e. lumeraja, mäestikes igilume alumine piir, palavais mais kuni 6 km kõrgusel. lumetama, lumega katma, lund täis sadama. Iumeveere, om. -rme, = laviin, lumi, õhus kristallideks külmu nud veeaur, langeb alla lumehelvetena (lumekristallide rühmad), mis teel sageli ühinevad suure maiks räitsakaiks; kõrgmäestikes igilumena moodustab firni (-«—). Lumiere [liim j äär], Auguste [ogii'st], prantsuse keemik, * 1862; omab suuri teeneid fotograafia alal ühes oma venna Louis Jean’ga [lm žarj] (* 1864), kellega koos 1895 leiutas kinematograafi. lumikelluke, valgete ripp-õitega aialill amarülliliste suguk-st, õitseb varakevadel. lumikud, liblikaperekond koerlibliklaste (-<-) suguk-st. luminaal, valge kristalne pulber, uinutus- ja rahustusvahend. luminestsents, mittehõõguvate ai nete valguskiirgamine, mida põh justavad: 1) valgus- jt. kiired (nn. fotol.: fosforestsents, , ja fluor estsents, <-), 2) nõrk soojendamine (termol.), 3) keemilised reaktsioo nid (kemol.),4) füsioloogilised prot sessid, näit. jaanimardikal ja valgusbaktereil, 5) purustamine, näit. suhkru, kriidi ja kvartsi helendamine pimedas purustamisel. lumionn, lumest elamu polaarmail (vt. pilti lk. 334^. luiniseen, teravilja ohtlik seen haigus, peam. taliorast rikkudes te kitab orasepõldudele paljaid lappe, lumm, om. -u, nõidus, lummus, nõiutud olek; nõidus, lummutama, lummama, ära nõiduma; lummutisena esinema. lummutis, lummutusvahend; lum mutav olend, nõid. luna, lunaraha, liik maksu, mis kasseeritakse vastava posti-, nn. lunasaadetise saajalt selle kätteand misel saatja kasuks. lunaatik, kuutõbine (vt. kuutõbi). 47
lunastus lunastus, usut., süüst ja patust vabastumine, vabaks ostmine ja hukatusest päästmine. lunatism, med., = kuutõbi. Lunatšarski [-tšar-], Anatoli [-oo-], Nõukogude-Vene riigimees ja kultuuritegelane, * 1875, f 1933; oli 1917—29 rahvahariduse rahva komissar, avaldanud näidendeid, kirjandusteaduslikke teoseid jm. lunch [fans] (ingl.) = lantš. Lund [/önd], ülikoolilinn LõunaRootsis, Malmöst kirdes, 26 000 ei. lupiinid = hundioad. lupjama (lubjata, lupjan) e. lubjatama, lubjaga katma e. värvima, lupjuma, lubjaks muutuma. Lurich, Georg, eesti kuulus maadleja, * 1876, f 1920; tuli kor duvalt maailmameistriks. Lusitaania, vana-ajal Rooma provints Pürenee poolsaarel, nüüd se Portugali paiku. lusted, pööris-õitega taimede pe rekond kõrreliste suguk-st, neist rida heintaimi nagu põldluste (ris tiku hulgas) ja ohtetu luste, sa muti umbrohte nagu rukkiluste e. karukaer. Lustivere, vald Kirde-Viljandimaal, Põltsamaa khk., 1447 ei. (1934), alates 1. IV 39 suurenda tud Kurista v. võrra, lustmäng = komöödia. Luzern [-tse'-], Šveitsi turismi keskus ja samanimelise kantoni pealinn, ühes eeslinnad. 75 000 ei. Luzon [lusson], Filipiinide suu rim saar, saarestiku põhjaosas, 106 000 km2, 6,1 milj. ei. Pealinn: Manilla. luterlus, M. Lutheri õpetusel põ hinev protestantismi haru, luteri e. evangeeliumi-luteri usk. Luterlasi on u. 70 milj. inimest (esijoones Saksamaal, Skandinaavias ja Põhja-Ameerikas) ja nad moodustavad u. V3 kõigist protestantidest. Luther, Martin, meil rahvapära selt Luterus, saksa usu-uuendaja, * 1483, f 1546; alates 1512 usut. prof. Wittenbergis, 1517 astus ava likku võitlusse katoliku kirikuga, avaldas 1520 sel alal otsustavad
738
lutsilased kirjad; tõlkis piibli (UT 1522 ja VT 1534), koostas katekismused (1529), kirikulaule jm. L. õpetuse ainsaks aluseks on pühakiri, peapõhimõtteks väide, et inimene saab õnd saks Jumala armust usu läbi. L. lihtsustas jumalateenistust, võttis seal tarvitusele rahvakeele, kaotas vaimulike abielu keelu jm. — Pilti vt. tahvlil 37. „A. M. Luther44, a/s., puidusuurtööstus ja vineerivabrik Tallinnas, asut. 1887. lutikalised, pistmiskärsa ja haisunäärmetega, enamasti lamedad ja nelja tiivaga putukad nokaliste seltsist, jagunevad maa- ja vesilutikaliste rühmaks. Esimeste hulka kuuluvad suguk-d marjalutiklased, lutiklased (näit. voodilutikas), vesijooksiklased jm., teiste hulka vesiharklased, selg-ujurlased jm. luts, söödav libe magevee rööv kala tursklaste suguk-st, kuni 1lz m pikk, koeb ja püütakse talvel, meil eriti Peipsil ja Võrtsjärvel. Luts, Karl, keemik, Esimese Eesti Põlevkivitööstuse (-<-) õlivabriku dir., * 1883; avaldanud uurimusi põlevkivi kohta. Luts, Oskar, kirjanik, * 1887; avaldanud osalt uusromantilisi, peam. aga realistlikke jutustusi („Kevade“ I—II, 1912—13, „Andrese elukäik'1, 1923, jt.), romaane (,,Iiling“, 1924, jt.), näidendeid („Kapsapea“, 1913, jt.), noorsooraamatuid ja mälestusi. — Pilti vt. tahvlil 37. Luts, Karin, maalikunstnik, * 1904; loonud natüürmorte ja figu raalseid kompositsioone teravalt omapärases lihtsustatud laadis. lutsernid, kolmetiste lehtedega taimede perekond liblik õieliste suguk-st, näit. siniste õitega harilik lutsern põuakindla heintaimena põllul. Lutsifer, vt. Lucifer, lutsilased e. lutsi maa rahvas, rooma-katoliiklikud, omapärase keelemurdega eestlased LäLutsern.
Lutsu jõgi ti Latgale’s, Lutsi (läti Ludza) maak-s, siirdunud sinna Kagu-Võrumaalt Põhjasõja aegu, praegu eesti keele oskajaid säilinud u. 100 is. Lutsu jõgi, Ahja jõe idapoolne haru, 50 km pikk. lutt, om. luti, peenikese otsaavaga kummist imemistoruke. lutt, om. lutu, puukoorest karja pasun, karjasarv. luu, inimese ja selgrooliste loo made toestiku üksikosa, mille kõva luuolluse moodustab luukude, kas tiheda massina või sõreda käsnollusena, kusjuures luuõõned on täi detud luuüdiga ja luid katab luu ümbris veresoonte ning erkudega. Luude liigitus kuju järgi: pikad e. toruluud, lühikesed luud ja lapi kud luud. luudama, luuata, luudan, luuaga pühkima. luudcrohi e. eefei, igi haljas roomav põõsas nahkjate läikivate lehte dega, meil säilinud Saa remaa lääneosas, esineb Kesk- ja Lõuna-Euroo- Luuderohi. pas roni-ilutaimena. Luuga jõgi läbib Vene Ingerit ja suudub Luuga lahte (Narva lahest idas), on 310 km pikk. Luuka evangeelium, kolmas, tra ditsiooni järgi (u. 100. a. ümber p. Kr.) Luuka koostatud evangee lium UT-s. luukalalised, selts kalu, kelle toestik harilikult on tugevasti luustunud. Siia kuuluvad näit. suguk-d ahvenlased, angerlased, hauglased, heeringlased, karplased, lestlased, lõhilased, sägalased, tursklased jpm. Iuukapäev, 18. oktoober evange list Luuka nimepäevana. luukarits, om. -a, väike oga dega kala ogaliklaste suguk-st. Luukas, om. -ka, os. -kast, apos tel Pauluse kaaslane, keda peetak se Luuka evangeeliumi ja Apost lite tegude raamatu koostajaks. luukere, surnud inimese või loo ma (kokkupandud) paljas luukond.
739
luutiisikus
luukond, inimese või looma toes tik e. skelett nende kehas esine vate luude kogumina; jaguneb pea, kere ja jäsemete luukonnaks. Pea luude kohta vt. kolju. Kere 1. koosneb lülisambast (ühes rist luudega), roideist ja rinnakust. luul (om. -u) e. luulend, arva mine, kujutlus, väljamõeldis. luule, luulekunst e. poeesia, sõ nakunst ja selle tooted (vt. ilukir jandus): kitsamalt ainult lüürika. Luule, naisenimi, luulendama, olematut asja välja mõtlema, fantaseerima. luumen, lüh. Lm, valgusvoo ühik (vt. valgus). luumurd, om. -murru, täielikult või osaliselt murdunud (katkenud või lõhenenud) koht luus; esineb kinnisena (ilma välise haavata) või lahtisena; ravitakse murruotste paigaleasetamise ja vastava keha osa lahasesse sidumisega. Luunja, vald Tartumaal, TartuMaarja khk., Tartust idas, 1360 ei. (1934), alates 1. IV 39 suurendatud Tammistu v. võrra ja juurdelõigetega idast; E. Seemnevilja Ühisuse seemnekasvandusega Emajõe vasa kul kaldal, Kaagvere vastas. luup (om. luubi) e. suurendusklaas, kumerlääts või läätsedekombinatsioon esemete vaatlusel vähemaulatusliku suurenduse saa miseks. luup, mer., suurem paat, ühemastiline ranna- ja kalurisõiduk. luupainaja, painaja (<-) nimetus, luupõletik, pikaldane luukoehaigus, tekib vigastustest, tiisikuse või süüfilise batsillide, mäda vm. toimel. luure, sõjarindel andmete kogu mine vaenlase jõudude asukoha, suuruse ja kavatsuste kohta; laie malt üldse andmete kogumine vaenliku riigi sisemise olukorra, eriti sõjalise kaitse tugevuse kohta. Luuri, raudteejaam ViluvereVändra liinil, Viluverest 4,3 km. luustuma, luuks muutuma, luutiisikus, vt. tiisikus.
luutma
740
luutma, luuta, luudan, (võima lust) välja sulgema. luutsinapäev, 13. detsember püha Luutsia (f u. 304) nimepäevana. Luutsna jõgi, Emajõe lõuna poolne haru Võnnu khk-s, 28 km pikk, suubub Kaagvere all. luutuhk, õhu käes põletatud luu jäänus, peam. fosforhapu lubi, ka sutatakse laialt tehnikas. luuvili, vili, mille nahkja välis kestaga ümbritsetud mahlakas vil jaliha sisaldab ühte luustunud seemet, nn. kivi, näit. kirss, ploom jms. Luuviljalised taimed kuulu vad roosõieliste sugukonda. luuüdi, luude sees olev pehme kude, nimelt punane 1. luude käsnolluse väikestes õõntes ja kol lane 1. toruluude keskosa torudes. Luvat, om. -i, mehenimi, lux [/uks] (lad.), valgus. \ t. luks. Luxembourg [liiksarjbuur] (pr.) = Luksemburg. Luxemburg (sks.) — Luksemburg. Lvov, Georgi, vürst, Vene silma paistev poliitik kadettide erakon nast, • 1861, t I925; oli 1917 Vene esimese ajutise valitsuse juht. Lwõw [Ivuv] (sks. Lemberg), suurim linn end. Poola lõunaosas, ülikooli jm. kõrgemate koolidega tööstuskeskus, 361 000 ei. (1936). Kuni 1918 oli Austria Galiitsia pea linn, 1939 alistatud Venele. lõbustusmaks, maksulistel! pidus tustelt võetav avalik maks linnavõi maakonna-omavalitsuse heaks (kuni 50% ulatuses müüdud pääs mete hinnast). lõdvik, voolik e. lohv. lõgemed (ains. lõge), pehmed luulüngad imiku kolju luude va hel, kasvavad vähehaaval täis. lõgismadu e. latsutaja madu, kuni 2 m pikk väga mürgine ma du Põhja-Ameerikas, rästiklaste suguk-st, sabaotsal sarvlitrite rea ga, mis liigutamisel teevad loginat. lõgisti, lõgistamisriist; muus., vt. kastanjetid. lõhang, lõhe, pragu; fjord (*-)• lõhangorg, fjordi jätkuna maasse ulatuv järsuveeruline org.
lõigustuma lõhestumine, geol., kaljulõhede e. kuriste kujunemine; kivimi kil lunemine plaatideks, sammasteks (vt. basalt) vm. lõhi, om. lõhe, merekala lõhi laste suguk-st, kuni 1,5 m pikk, rändab jõgedesse kudema, kuni allikateni, võites takistused üle hüpates, on siis roosa ning rasvase, hiljem allavoolu liikudes aga val ge väheväärtusliku lihaga; on meil hinnaliseks eksportkalaks. lõhilased, kalasugukond luukalaliste seltsist. Siia kuuluvad meil lõhi, hõrnas, iherus, rääbis, siig, tint, ärn jt. lõhis e. splint, tehn., pehmest traadist kaitsevahend, millega ta kistatakse mutri lahtikruvistumist ja liikuvate masinaosade lahtisturnist. lõhk, om. lõhu, lõhutud terviku osa, lõik, kild, halg vms. lõhkama, lõhata, lõhkan, lõhke ainete vms-ga purustama. lõhkeained, ainete segud või kee milised liitained, mis mõnesugusel välismõjul, näit. soojuse, surve, löögi vm. toimel plahvatavad kiire lagunemise tagajärjel. Liigitus: pihustavad e. brisantl. (meliniit, trotiiül, nitroglütseriin jt.), purustavad (dünamiit, kloraatl. jt.) ja viskavad 1. (must ja suitsuta püssirohi, nitrotselluloos jt.). lõhkelaeng, millegi lõhkamiseks vajalik lõhkeainest laeng. lõhmus, hariliku pärna nimetus Eesti Liivimaa osas. lõhnaõli, mingi eeterliku õli (vt. eeterlikud õlid) või tehis-lõhnaaine lahus piirituses. lõhustama, osadeks lõhki ajama või lõikama. lõige, lõikamine; lõik; uuest reast algav kirjutus- või trükijärk, absats. lõige, om. lõikme, vt. lõikmed. Iõigend, rahasaatekaardi, kviitun gi vms. äralõigatav osa e. kupong, lõigustama, lõikudeks tegema, lõigustuma, lõikudeks muutuma; (munaraku kohta:) korduvalt poolduma.
lõik
741
lõik, om. lõigu, lõigatud tükk; mat., joone osa kahe punkti va hel, nimetatakse kaareks kõverjoo ne ja sirglõiguks sirgjoone puhul. Vt. ka segment ja sektor. lõikaja, mat., sirgjoon, mis lõi kab kõverjoont kahes punktis. See juures sirgjoone osa kahe punkti vahel on nn. kõverjoone kõõl. lõikheinad, enamikus soojade maade soo- ja veetaimede pere kond, näit. söödava juurikaga papüüruslõikhein, mille varreribasid on kasutatud papüüruse (-s-) tege miseks. lõikheinalised, üheiduleheliste, enamasti kolmekandiliste vartega sootaimede sugukond, näit. alsid, jäneselilled, kõrkjad, lõikheinad, tarnad jm. lõikmed (ains. lõige) = hekslid. lõikuma, lõigun, pidevalt, kest valt lõikama, nikerdama. lõikuma, lõikun, ennast või vas tastikku üksteist lõikama. lõikuskuu, augustikuu rahvapä rane nimetus. iõikusmasin, vilja lõikamiseks kasutatav niidumasin. lõikuspüha, meil oktoobri II pü hapäev kirikus, mööduva aasta viljalõikuse mälestamiseks. lõim, om. -e, kanga pikikude, lõimelõngad (on koelõngadest tu gevamad ja rohkem keerutatud); puusüü e. aastalõim (vt. aastarõn gas); lõimkond, mest, ühel nõul olevate inimeste kogu; leivaküna, lõimetama, looma, tekitama, lõimetis, zool., munade või neist vastkoorunud poegade kogu, ka üldse noor järglaspõlv. lõimetiseliooldus, tavaliselt emalooma, harvemini mõlema sugu poole ja harva isalooma hoolitse mine oma lõimetise eest. lõimetus e. inkubatsioon, meel., haiguse peitejärk nakkushaiguse pisilaste kehhasattumisest kuni haiguse ilmnemiseni. lõimlane, (teistega) ühes mestis e. killas, lõimkonnas olija. Iõit, om. lõida, kõnetoru, eriti laeval käskluste edasijuhtimiseks.
lõppmenetlus lõiv, om. -u, maksuliik, mida ta sutakse valitsusasutise abi kasuta mise eest, näit. kohtulõiv. loivama, lõivu maksma, lõivuma, lõivuga maksustuma. lõhustama e. lõivutama, lõivu alla panema, lõivuga maksustama. lõkad, rippotstega valge vormilips ev.-luteri usu vaimulikul. lõkmed (ains. lõke), sõj., värvili sed lapid mundri kaeluse esiosas; kalade lõpuskaaned. lõmm, om. -u, kooritud ning kuiv halgas puupakk või puuhalg peer gude kiskumiseks. lõnganumber, lõnga kaalu ja pikkuse suhe. Meetrisüsteemis on numbriks 1000 m pikkuste vihtide arv 1 kg-s. Iõngaviht, om. -vihi, kindla pik kusega lõngaüksus, mis saadakse aspeldamisega. lõngaõli, väävelhappe rahvapä rane nimetus. lõnkuma, edasi-tagasi liikuma. Lõo, Jaan, kohtutegelane ja luu letaja, * 1872, f 1939; oli 1919—39 riigikohtunik, avaldas luuletuskogu „Nägemisedil (1916). lõokannused, kannus-õitega tai mede perekond magunaliste suguk-st, näit. meil lehtmetsis pu naste õitega päris-lõokannus. Mõ ned on ilutaimedeks. lõolased, halli-pruunikirjute hea de laululindude sugukond värblinnuliste seltsist, peam. maapin nal elutsevad ning pesitsevad la gendike elanikud, näit. meil rändlindudena põldudel ja aasadel põld lõoke, nõmmedel ja metsaäärtel nõmmelõoke. lõopistrik, vt. kullilised. lõosilmad e. meelislilled, rohttai mede perekond kareleheliste suguk-st, näit. meil kraavides taevassiniste õitega soo-lõosilm e. hänisilm. Rida liike on ilutaimedeks, lõppama = likvideerima, lõppkadu, keelet., = apokoop. lõppmenetlus e. lõpptoimetus, algmenetlusele (<—) järgnev, asja lahendav kriminaalprotsessi teine pool, koosneb kohtulikust uurimi
lõpused
742
sest, poolte vaidlusest ja otsuse tegemisest. lõpused, veresoouterikkad, tava liselt väljasopistunud õrnad elun did kaladel, limustel jm. veeloo madel veehapniku hingamiseks. lõpusjalalised, lehtjalaliste väh kide alamselts, kuni mõni sm pi kad loomad peani, magevetes, näit. kilbik, kodavähk jm. lõss, koorelahutajast läbiajami sel saadud lahja piim. lõtk, om. -u, (mingi masinaosa) liikumis-, lõtkumisruum. lõtkuma, vankuma, võnkuma, logisema, lõnkuma. lõuend, linast. kanepist või džuudist kootud labane riie. lõugas, om. lõuka, reheahju kolle või selle kivist esiäär; lahesopp või leetseljakuga eraldatud vee kogu ranna ääres. lõugutama, linavarsi murdma, lõuguti e. kolgits, linavarte kä sitsi murdmise riist. lõukoer, lõvi vanem nimetus. Lõukoer e. Lõvi, tähtkuju põhjataevas, zodiaagivöös, 1. suurus järgu tähe Regulusega. Lõuna, alates 1. IV 39 vald Setu maa lõunatipus, end. Laura v. alal. Lõuna-Aafrika Unioon (ingl. The Union of South Africa), a-st 1910 kehtiva põhiseadusega loodud Briti dominioon Lõuna-Aafrikas, ühendriik 4 osariigiga: Kapimaa, Oranje, Transvaal ja Natal (vt. neid), 1 223 268 km2 ja 9,5 milj. ei. (1936), neist ligi 2 milj. valget. Seadusandlikuks asutiseks on ka hekojaline parlament, asukohaga Kaplinnas, kuna valitsuse asuko haks (pealinnaks) on Pretooria. L.-A. U. valitsemisele kuuluvad ka pärismaalaste alad Betšuaana-, Basuuto- ja Svaasimaa ning alates 1919 Rahvasteliidu mandaatalana endine Saksa Edela-Aafrika. A-st 1931 on ta Briti riigi iseseisvaks liikmeks. Lõuna-Ameerika, vt. Ameerika. Lõuna-Austraalia, Austraalia rii kideliidu osariik mandri lõuna
lõvi osa keskel, 984 341 km2, 586 000 ei. (1935). Pealinn Adelaide. Lõuna-Georgia, Inglise saar Lõu na-Ameerika lõunatipust u. 1700 km idas, 4074 km2, u. 1000 ei., lõuna-poolkera suurima vaalapiiügi-jaamaga. Lõuna-Hiina meri, suur meri Hiina kaguranniku, Taga-India ja Malai saarestiku vahel. Lõuna-Jäämeri, Lõunanaba-maid ümbritsevate ookeaniosade üldni metus. Lõunameri, Vaikse ookeani saarterikka lõunapoole nimetus. Lõunanaba, maakera telje lõu napoolne ots, 90° lõuna-laiusel. Lõunanaba-maad = Antarktis. Lõuna Rist, Euroopas mittenähtav tähtkuju lõunataevas, Linnutees. Lõunaslaavia = Jugoslaavia. lõunaslaavlased, serblaste, kro aatide ja sloveenide, laiemalt ka bulgaarlaste üldnimetus. lõunastama e. lõunatama, lõu nat sööma. lõunatama (kedagi), (kellelegi) lõunasööki andma. lõust, om. -a, näomoonutis, vei der või koletisnägu. Lõve, end. vald Loode-Valgamaal, Helme khk., 824 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuulub Põdrala ja Helme valda. lõvesselangus, loodusrahvad esi nev nõidusvaimustusse sattumine tantsu, hüplemise, nõiatrummi, ui mastavate ainete jm. abil, kuni meelemärkusetuseni, mil nõia hin ge arvatakse lahkuvat ihust ning teateid hankivat vaimuilmast. lõvi, tugev kollakaspruun kiskja kasside perek-st, kuni 1 m õlakõrgusega, isane suure lakaga, elab
Lõviperekond.
Lõvilõug.
lõvilõuad
743
Aafrikas ja Edela-Aasias kuni EesIndiani, peani, rohtlais, hüppab kuni 9 m, murrab antiloope, pühv leid, kaelkirjakuid jm. suuri ime tajaid, enamasti öösiti. lõvilõuad, taimeperekond mailaseliste suguk-st, näit. Lõuna-Euroopast pärit, paljudes vormides esineva ilutaimena harilik lõvilõug. Lõõdla järv, piklik järv Võru maal, Urvaste khk-s, 1 km2. lõõg, oin. lõa, ohelik või kett looma kinnisidumiseks, kütke, lõõgas, om. lõõgsa, lõtv. lõõr, ahju truup, korstna õõs vms.; hingekõri. lõõsk, om. lõõsa, kange tuleleek, äge tuulepuhang. lõõts, kokku- ja laialikäivast nahkkotist vahend õhuvoolu teki tamiseks (esijoones sepatööl, orelis, harmooniumis ja harmoonikas). lõõtspill = harmoonika. lõõtsur, lõõtsatallaja. läbi lipu ajamine = kadalipp, läbima (midagi), läbi minema (millestki). Vrd. läbistama. läbimisjärv, järv, millest vesi (jõgi) läbi voolab. läbimõõt = diameeter, läbistama, läbi torkama, läbi puurima; ka läbima. lähe, om. lähte, (millegi) algus, minek, väljatulek, start. lähestik, geogr., lähis-ümbrus, keskkond. lähetama, (kuhugi) saatma, lähikond, lähispiirkond. lähis, lähim koht või punkt; sõj., maastikus vastasele lähenemist võimaldav koht. Lähis-lda, Hommikumaade (<-) nimetus, vastandiks Kaug-Idale. lähk, om. lähu, järve väljavoolukoht. lähker, os. lähkrit, trummikujuline lame puunõu joogi kaasas kandmiseks. lähtejärv, järv, kust saab alguse jõgi või oja. lähtkond, saatkond; retkkond. Lühtril, end. vald Läänemaal, Martna khk., 981 ei. (1934), alates
läniniasHkushape 1. IV' 39 kuulub Martna ja Taebla valda. läide, om. läite, süüde; loide, kuma. Vt. läitma. läigitama, läikima panema, läikida laskma; (vedelikku) üle nõu ääre maha pillama. läiklõng, lõng alpaka-, angoora vm. läikivast villast, siidist ja kunstsiidist. läiksüsi, kivisöe parim liik, antratsiit (^-), kujunenud puitollusest. läitma, läita, läidan, süütama; helkima, läikima, kumama. läkaköha, väga nakkav lastehai gus kramplike köhahoogudega, kestab mõned nädalad või kuud. võib tuua verevalumeid, kopsupõ letikku jm. läkiläki e. karbus, karusnahkne talimiils allalastavate äärtega, lämbe, lämmatav soe, hauduv, lämbuma, õhu, hapniku puudu sel surema. lämmastik, keemiline element (märk JV), aat.-k. 14,008, erik. 0,968 (õhk =1), kriitiline temp. —147, keem.-p. —195,7, sul.-p. —214, vär vita, lõhnata ja maitseta gaas; leidub õhus (80%), valkudes (15— 18%), nitraatides nagu tšiili salpeeter, salmiaagis jm.; otseselt ühineb ainult mõne ainega kõrgel temperatuuril, hapniku ja vesini kuga ainult elektrivoolu mõjul. Lämmastiku ja hapniku ühendiks on näit. naerugaas (l.-oksüduul, N2O), tähtsamaks 1-u ja vesiniku ühendiks ammoniaak (^). Tehni kas kasutatakse lämmastikku ms. terase nitreerimiseks. lämmastikhape e. salpeeterhape, HNO3, tähtsaim anorgaaniline ha pe, esineb looduses ainult enese sooladena, nitraatidena, kust teda saadakse väävelhappe abil (uuemal äjal valmistatakse ka õhulämmastikust); kasutatakse laialt keemiatöönduses tehissiidi, lõhkeainete, väetiste jm. valmistamisel; lahus tab peaaegu kõiki metalle, moodus tades nitraate. lämmastikushape e. salpeetrishape, HNO2, on püsimatu, lagunev
lämmastik väetised
744
ühend; tema soolasid nimetatakse nitrititeks. lämmastikväetiscd sisaldavad lämmastikku selliseis ühendeis, millest taimed suudavad teda võt ta. Siia kuuluvad näit. laudasõnnik, kompost, guaano jms. (orgaa nilised 1-d), tšiili salpeeter ja rida tööstustooteina saadavaid lämmas tikuühendeid (mineraalsed 1-d). Lämmijärv, Peipsi ja Pihkva järve vaheline kitsas veekogu, Piirisaarest Võõpsuni, Mehikoorma ko hal ainult 2 km lai. lämmima, soojaks minema, soojuma. Siit: lämmitama, soojaks tegema, soojutama. iängkiri e. kaldkiri = kursiiv, längus, om. -e, poolviltune seisang, längakil-olek. länitik, kaanega puuanum. iäpastama, läppumas, kopitumas olema, kopitama. läppuma e. läpastuma, niiskuse, ummuksil-oleku tõttu halvaks minema. lärjepuu, lehtmänd. läte, om. lätte, (jõe-) allikas. Läte e. Sprenk-Läte, Aleksander, helilooja ning klaveritööstur, * 1860; 1883—1900 Nõos kösteror ganist, alates 1900 Tartus, vaheae gadel tihti Lõuna-Euroopas; loo nud soolo- ja koorilaule, klaveritükke, orkestritöid jm. — Pilti vt. tahvlil 37. lätepuu, troopikamaine ilupuu banaaniliste suguk-st, lehvikjalt asetsevate pikavarreliste lehtede reaga, tüvi kuni 10 m kõrge. Läti (läti Latvija), keskmine ning suurim kolmest Balti riigist, Eesti ja Leedu vahel, moodustatud Ku ramaast, Liivimaa lõunapoolest ja end. Vitebski kub. lääneosast, 65 791 km2, 1 956 465 ei. (1936) , neist 75°/o lätlasi, 11%) venelasi, 5% juute, 3,7 % sakslasi ja 3,1% poolakaid. Pinnaehituselt nagu Eestigi enamikus tasane lauskmaa, kõrgeima kohaga Liivimaa lõuna osas 310 m ü. mp. Suurimad jõed: Väina, Koiva, Lielupe ja Venta. Suuremaid järvi: Luhani, Rasna,
läti keel Engure, Liibavi, Usma, Asti jt. Rohkesti soid ja metsi. Peamiselt põllumajanduslik riik (sel alal teotseb % rahvastikust). Maare form teostatud 1920. a. seadusega. Kasvatatakse peale rukki, nisu, odra, kaera ja kartuli ka rohkesti lina ja suhkrupeeti, peetakse pii makarja, sigu jm. Tööndusaladest omavad tähtsust piirituse ja suhk ru valmistamine, piima-, liha-, puidu-, paberi-, keemia-, tekstiiljm. tööndus. Välja veetakse võid, liha, lina, kala, paberit, pappi, kummikaupu jm. Koolikohustus kehtib 8.—16. eluaasta piires. Riias ülikool. Rahvastikust on 57% lu teri, 24% rm.-katoliku ja 9% kr.kat. usku. Riigikord: vabariik presidendi ja ühekojalise parla mendiga (saeima), põhiseadusega a-st 1922; a-st 1934 tsentraliseeri tud valitsemisviis ilma parlamen dita. Pealinn Riia. Muid linnu: Liibavi, Daugavpils, Miitavi, Vindavi jm. Rahaühik: latt. — Aja lugu. Läti hõimud alistati ning ristiusustati sakslaste poolt 13. saj. algul. Pärast Saksa ordu võimu kokkuvarisemist 16. saj. II poolel kuulus L. ala Poolale, misjuures Kuramaa sai Poolast sõltuvaks pä ritavaks hertsogiriigiks. 1629 lan ges Liivimaa Rootsile ja 1710 Ve nemaale, kuna Kuramaa püsis hertsogiriigina kuni Poola jagami seni 1795 ning sai siis Venemaale. Novembris 1918 kuulutati L. ise seisvaks, kuid okupeeriti varsti enamlaste poolt, kes maalt lõpli kult välja tõrjuti 1920. Alates 1934 on riiki, kogu võimu enda kätte koondades, valitsenud K. Uiman. Läti Henrik, kroonik ja misjo när lätlaste ning eestlaste keskel 13. saj. algul, koostas „Liivimaa kroonika4', milles käsitellakse sündmusi lätlaste, liivlaste ja eest laste alistamise ajast kuni 1227. aastani. läti keel kuulub nn. balti keelte harru ja on lähedases suguluses leedu keelega; kirjakeelena põhi neb kesk-läti murdel.
läti kirjandus
Läti.
Läänemaa
745
Maastik Koiva jõe kaldail, Sigulda kohal.
läti kirjandus on alates 16. saj. lõpust esindatud vaimulikkude teostega, kuna ilmlik kirjandus tekkis 18. saj-1. Suur tõus algas 19. saj. II poolel seoses rahvusliku ärkamisega. Kõrge tasemeni ja tähelepandava mitmekesisuseni on 1. k. jõudnud eriti 20. saj. esime sil kümnendeil (J. Kainis, Aspazija, V. Plüdon, J. Poruk, J. Akuräter, K. Skalbe, V. Eglit, V. Damberg, A. Uplt, E. Virza jt.). läti kunst läti rahvusest kunst nikkude viljelemisel hakkas are nema alates 19. saj. keskelt, jõudes kõrgele tasemele sajandite vahetu sel (J. Rozentäl, V. Purvit jt.), eriti aga riikliku iseseisvuse ajal. Vrd. balti kunst. lätlased, indo-euroopa rahvas balti harust, üle 1,4 milj. Lätis ja u. 200 000 väljaspool. lävi, om. läve, uksepakk. lään e. feood, lääniõiguslikus korras kasutamiseks antud maa ala (vt. läänindus; vrd. allood); Soomes ja Rootsis maakonnataoline haldusüksus. Lääne-Euroopa, Ida-Euroopa (-<-)
mõiste alla mitte kuuluv Euroopa läänepoolseni osa. Lääne-Euroopa aeg, vt. aeg. läänegoodid, vt. goodid. Lääne-India, (Kesk-Ameerika kohal olevate) Antillide ja Bahama saarte nimetus. Läänemaa, maakond Põhja-Eesti lääneosas, 19 kihelkonna aladest (nimestikku vt. lk. 280), 1938 koos nes 33 vallast ja 2 linnast, kokku 4780 km2, 1934. a. 75 039 ei. ühes Haapsalu linna ja Kärdla aleviga, mis 1938 sai ka linnaks; sellest rahvastikust elas valdades 68 936 ei. Alates 1. IV 1939 sisaldab Läänemaa peale 2 linna 21 refor mitud valda. L-sse kuuluvad mand riosa kõrval Hiiumaa, Vormsi, Os mussaar ja rida väiksemaid saari. Läänemaa uus valdade ni mestik (uued vallad märgiga tä histatud): Asuküla, Emmaste, *Karuse, Kirbla, ^Kullamaa, Kõrges saare, Käina, Lihula, Martna, Mär jamaa, :;:Noarootsi, Oru, Piirsalu, Pühalepa, *Ridala, Riguldi, Taebla, *Varbla, Velise, Vigala ja Vormsi. Ühendamise teel kaotatud vai-
Läänemerc-maad
746
lad: Haimre, Jõgisuu, KoluvereKalju, Luiste, Lähtru, Mässu, Paad rema, Paatsalu, Palivere, Passlepa, Saulepi, Sinalepa, Sooniste, Sutlepa, Vaikna, Veltsa ja Võnnu. Val dade reform on vähe muutnud ka Läänemaa piire (näit. äralõige end-. Märjamaa v-st Harjumaa Varbola v. kasuks, Veltsa v. idapoole vii mine Pärnum. Soontaga valda jm.). Läänemere-maad, Läänemere üm ber olevad maad, millest Eestit ja Lätit nimetatakse Baltimaadeks. läänemere-soome keeled, soomeugri keelte läänepoolseim haru, mis algsoome keelena eraldus volga-soome algkeelest u. 1. aasta tuhande keskel e. Kr. Siia kuulu vad eesti, liivi, vadja, soome, karjala-aunuse ja vepsa keel. lääneinere-sooinlased, Läänemere läheduses elavad soome sugu rah vad: eestlased, liivlased, vadjala sed, soomlased, karjalased ja veps lased. Läänemeri e. Balti meri (sks. Ostsee), sisemeri Skandinaavia pool saare, Balti riikide ja Saksamaa vahel, kolme suure lahe — Põhjalahe, Soome ja Liivi lahega, Taani väinade, Kategati ja Skagerraki kaudu ühenduses Põhjamerega, u. 1700 km pikk, pindalaga üle 420 000 km2, suurima sügavusega 463 m, keskmiseks sügavuseks arvestatud 55—71 m; soolsus kirdes väga väi ke ja tõuseb tugevasti edelas; kirdeosad talvel jääkatte all. Vt. ka Joldia meri, Antsülusjärv ja Litoriina-meri. Lääne-Nigula, kihelkond PõhjaLäänemaal, koosnes kuni 1. IV 39 Oru, Palivere ja Taebla v-st, kokku 264 km2 ja 4754 ei. (1934). Üldi selt paene rannikumadalik vastu sopilist Haapsalu lahte, idas soode ja rabadega. Khk. ala läbivad Tallinna-Haapsalu raudtee ja maan tee ning Keila-Haapsalu maantee. — Khk. olemasolu on teada 14. saj. keskelt; kivikirik on ehitatud 1760. teiskordselt 1816, tugevasti uuendatud 1881. läänindus e. feodalism, peani.
Lönurot 10.—13. saj-1 Lääne-Euroopas va litsenud ühiskondlik-poliitiline kord, mille juures valitsejad andsid maid jms., ühes riiklikkude õigus tega kohapeal, kasutamiseks oma lähemaile kaaslasile, kes omakorda jagasid neile kasutamiseks antud maid aadlikele (vasallidele) ja vii mased väikeaadlikele (allvasallidele). Kasutaja (vasall) pidi kasu tamiseks andjale (läänihärrale) maksma makse, teenima tema sõ javäes jne. Lääninduse ajal nõr genes keskvalitsuse ning kasvas maa-aadli võim, kusjuures eriti tu gevasse sõltuvusse maa-aadlist sat tusid talupojad. läänistama, lääniks andma; (kel lelegi) lääni andma, (kedagi) lää niga varustama. läänmõis, lääniks antud mõis. lääs, om. lääne, os. läänt, õhtu poolne ilmakaar, rahvusvaheliselt lühend. W. lääts, /iiüs., valguskiiri koon dav või haju tav läbipaist vast ainest ke ha. Liigitus (vt. joon.): kaksikkumer e. bikonveksne (1), Läätsed. tasakumer (2), nõguskumer (3), kaksiknõgus e. bikonkaavne (4), tasanõgus (5) ja kumernõgus (6). Läätsed 1—3 koondavad ja 4—6 hajutavad val guskiiri. Kasutatakse optiliste riis tade (pikksilm, mikroskoop, pril lid jm.) valmistamiseks; cinat., sil ma (-<—) osa. läätsed, taimeperekond liblikõie liste suguk-st, näit. toiteväärtusliku kaunviljana kasvatatav lääts, kaksikkumera optilise läätse kujutiste teradega. läätsjas, os. -jat, läätseiva-taoline, kaksikkumer. läätspuud, taimeperekond liblik õieliste suguk-st, meil näit. hekipõõsana suur ja väike e. põõsasläätspuu. Lönnrot, Elias, soome arst, rahvaluule-koguja ning keeleteadlane,
löntš
747
Lüganuse
Lössimaastik Hiinas, seda läbiva jõega (Huangho haru). * 1802, f 1884; oli maakonna-arst Ka jaanis, hiljem prof. Helsingis; ko gus rohkeil matkadel rahvaluulet ja keelelist materjali, koostas soome rahvaeepose ,,Kalevala11 (-«—), avaldas ka lüürilisi rahvalaule, kee leteaduslikke töid jm. — Pilti vt. tahvlil 87. löntš (ingl. lunch) = lantš. lörts, veesegane lumi. loss, tavaliselt kollane, savi- ja lubjasisaldusega pude kivim, kõrbses maastikus kokkupuhutud peene tolmu viljakad lademed, eriti Põhja-Hiinas, sageli järskude kallaku tega, kuhu kohati uuristatakse ela muid. Vt. pilti ülal. lööbima e. loobuma, (haiguse kohta:) välja lööma. löökpillid, löökidega helisema pandavad muusikariistad, näit. trumm, triangel, pekid, kellad, kastanjetid jm. lööv, kiriku pearuum, kogudu sele määratud ruum sissekäigust altarini; on sageli sammastega eral datud pea- ja külglöövideks; kuur.
lööve (om. lööbe) e. nahalööve, nahal väljalöönud haigus. Iüdi, pähkli või tõru karikkest; ka kaun. Lüdig, Mihkel, helilooja ning orelikunstnik, * 1880; teotsenud organistina ja laulukooride juhina, 1919—23 kõrgema muusikakooli dir-na Tallinnas; loonud soolo- ja koorilaule, sümfoonilise poeemi ,,Jaaniöö“ jm. Liidik, om. -u, mehenimi, lüdiina, liididest välja poetama; seemneid vabastama kauntest või käbidest; välja koorima (ka med.). Lüganuse, kihelkond Ida-Virumaal, Jõhvi khk-st läänes, koosnes kuni 1. IV 39 Püssi, Erra ja Maid la v-st, Järve ja Pada v. osadest, ilma viimasteta 494 km2 ja 10 503 ei. (1934). Põhjaosa kõrgel paela val, lõunaosa soode, rabade ja metsadega. Asustus koondunud põhjaossa, Purtse jõe ümbrusse ning Kohtla-Järve, Kiviõli ja Küt tejõu tööstusrajoonidesse. —- Khk on tekkinud 13. saj. keskel; 14.
Lüganuse
748
saj-st teadaolev kirik on viimati uuendatud 1901. Lüganuse, alates 1. IV 39 vald Virumaal, L. khk. põhjaosas, end. Püssi v. alal. lüh., lühend sõnast lühend, lü hendatud või lühendatult. lühendid, vt. abreviatuurid. „Lühhike öppetus...“, arstiteadu se ja tervishoiu nädalaleht Põltsa maal, ilmus 1766. lühilained, liik raadiotehnikas kasutatavaid elektromagnetilisi lai neid, pikkusega 50—100 m. lühinienetlus, lihtsustatud, lühen datud kohtumenetlus e. -toimetus, näit. käskotsuse tegemine. lühinägevus, silmanägevuse viga, kaugelenägevuse vastand. lüliitiiblased, putukasugukond mardikaliste seltsist, väga lühikeste katetiibadega, näit. seene- või raipemardikas. lühiühendus = hõlpühendus. lüis e. lüüs (ingl. Lewis), inglise kerge-kuulipilduja tüüp. lüisiit, ipriidi kõrval tuntud teine sööbiv sõjagaas; omab vänget lõhna, ei püsi kaua ja tekitab ip riidi omadest kergemaid haavu. lükand, lükati e. siiber, eralda miseks ettelükatav vaheseinake, ka sutatakse vedelikkude või gaaside voolu sulgemiseks või reguleerimi seks torustikes ja ahjulõõrides, ruumide isoleerimiseks jne. Vt. ka arvutuslükati. Lükati, suvituskoht Iru vallas, Pirita jõe kaldal. lüke, om. lükme, = höövel, lükkima, (nööri, paela, varda vms. otsa) ritta ajama, reastama. lüli, (keti) rõngas, (sõrme, varba, järgulise looma vms.) üksikjärk; lülisamba osa. lülijalgsed e. artropoodid, suu rim hõimkond selgrootuid loomi; nende keha koosneb mitmesugu seist lülidest, millest on moodus tunud pea, rindmik, tagakeha ning jäsemed. Siia kuuluvad koorikloomad, hulkjalgsed, putukad jm. liilik, tankide, traktorite jm. rask-
lüpsik veokite (rattaid väliselt ühendav) suurelüliline veokett, sõidulint. liilipuit, puu tüve sisemine, va nem osa, kus kõik rakud on sur nud ja ei toimu mahlade liikumist. liilisammas e. selgroog, selgroo liste loomade ja inimese toestiku tähtis tugiosa seljapoolses kehas, koosneb inimesel 33—34 lülist: 7 kaelalüli, 12 rinnalüli (nende kül jest lähtuvad roided), 5 nimmelüli, 5 ristluu-lüli (kokku kasvanud) ja 4—5 õndralüli (ka kokku kasva nud). Lülide eesmist ümarikku osa nimel, lülikehaks ja peenemat ta gumist — lülikaareks. Nendevahe line lülimulk moodustab lülidereas kanali, milles asetseb kaitstult selja-aju. tulistama, lülideks jaotama, lülitama e. lülima, lülide kaupa asetama, ühendama või eraldama; elektrivoolu-ringi ühendama (kat kestamise puhul välja 1.). lüliti, lülitaja e. lülija, seadis elektrivoolu-ringi avamiseks ja sul gemiseks (vt. elektriseadme skeemi lk. 499). lülitus, elektririistade osade oma vaheline ühendus või ühendamise viis. liilituslaud = jaotuslaud. Hilitusseade = jaotusseade. Hiliussid, rõngusside nimetus. Lüli, om. Lüllu, mehenimi. Lümanda, vald Saaremaal, Kihel konna khk. lõunaos., 3547 ei. (1934). Lümatu, raudteejaam SondaMustvee liinil, Sondast 13,5 km. liimi, koemahl (^-); ka rõugelima. lümfinäürmed — mahlanäärmed. üimfisooned = mahlasooned. liinett, poolkuu- või poolsöõrikujuline, ülalt kaarega piiratud seinapind ukse või akna kohal, sa geli kaunistatud maalide või rel jeefidega. lünk, om. lünga, auk, mulk, püü dlik, vahelejäänud tühi koht. lünklik, lünki omav. lüps, lüpsmine; üks lüpsmiskord; ühest lüpsist saadud piim. lüpsik, lüpsmisnõu.
lürism
749
lürism, lüürilisus, tunde-elevus; tunde-elamuslikkus kirjanduses või kunstis. lüsi, om. löe, os. lütt, m. om. lüte, m. os. lüsi, vikativars. lüsoform, formaldehüiidi sisaldav desinfitseerimisvahend. lüsool, punakaspruun vedelik, lahustina desinfitseerimisvahend. lütseum Soomes, Itaalias ja Prantsusmaal keskkool, Preisis naisgümnaasium; Eestis mõne kesk kooli ja gümnaasiumi ühisnimetus (näit. Prantsuse Lütseum). Vrd. kolledž. Lützen, linn Preisimaal, mille läheduses langes Gustav II Adolf võitluses Wallensteini vägedega. Lüttich (sks.) = Liege. Lüübek (sks. Lübeck), Saksa kaubalinn ja vabasadam Schleswig-Holsteinis, Trave suudme ümb ruses, paljude keskaegsete ehitusmälestistega, 143 000 ei. (1937). — Oli õitsengul 13.—15. saj. Hansa liidu pealinnana. Lüübeki laht, Läänemere laht Taani saartest lõunas. Lüübeki õigus, linnaõigus Lüübekis ja mitmes teises Läänemere linnas. Selle vanim tekst on pärit 13. saj. algusest; kehtis ka Tal linnas, alates 1248. Lüüdia, vana-ajal tugev riik Väike-Aasia lääneosas, vallutati pärslaste poolt 546 e. Kr. iiiüdilased, nn. lüüdi murret kõ nelevad karjalased Petroskoi ümb ruses. Lüükia, vana-ajal kõrge kultuuri ga maa Väike-Aasia lõunaosas, val lutati pärslaste poolt 6. saj-1 e. Kr. Lüüli, naisenimi, lüüra, tõenäoliselt seitsmekeelne vana kreeka keelpill. Lüüra, tähtkuju põhjataevas, Linnutee lä hedal, 1. suurusjärgu tähe Vega’ga.
Lysippos iüiirasaba, ebatäpselt kannelsaba, maapinnal elutsev lind ^ Austraalia ürgmetsis, isane kõrge lüürakujulise sabaga. lüürika, lüüriline luu- _ IjSjg, le e. tundeluule, kirjandusliik, mis kunstipärases, musikaalses ja rütmis- Lüürasaba. tatud sõnastuses vahendi tult väljendab sisemisi tunde-elamusi, lugejas meeleülendust ja tundeliigutusi esile kutsudes; esi neb tavaliselt värsivormis, taotelles terviklikku tundeühtlust enese lühikeses ulatuses. Võib esineda pidulikus laadis, kõrgendatud mee leoluga (ood, hümn vms.) või puhtelamuslikuna (lüüriline laul, elee gia, sonett jm.). Lüürika tõusis Vana-Kreekas kõrgele järjele esi mese kirjandusliigina. Vrd. eepika ja draama. lüüriline, lüürikasse puutuv või kuuluv; lüürikale omane, tunde elamuslik. lüüs, liikuvate põikvaheseinte, nn. vesiväravatega ehitis erisuguste veepinna-kõrgustega vete eralda miseks ja ühendamiseks. Kasuta takse laevasõiduks kanalites, kait seks kõrgete vete eest ja maa nii sutamiseks või kuivatamiseks. Lüüs, Aadu, arstiteadlane ning seltskonnategelane, * 1878; a-st 1923 lastehaiguste prof. Tartu Üli koolis; teotsenud juhtivalt eugee nika ja lastekaitse alal, avaldanud erialalisi töid. lüüt, om. lüüdi, peenike puru. Lx, lühend lad. sõnast lux. Lyon [lio'y], kindlus ja kaubalinn Kagu-Prantsusmaal, Rooni (Rhõne’i) ja Saone’i ühinemiskohal, 2 ülikooli ja suurte aastalaatadega, maailma suurim siiditöönduse kes kus, 570 000 ei. (1936). Lysippos [-i'-] Siküonist, kreeka kujur 4. saj. e. Kr. efektika, tõelisuslähedase loominguga.
M, ill
750
Maailma Postüliit
M M, m, kaashäälik ja ladina tä hestiku 13., meil 11. või (võõrtähed kaasa arvatud) 14. täht. M rooma numbrina = 1000. m lühendina = meeter (100 sm); m2 = ruutmeeter, m3 = kuup meeter. m., keelet., lühend lad. sõnast masculinum [-/ii-], ’meessugu’. m. a., lüh. sõn. möödunud aastal. Maa, maakera taevakehana, Päi kesest arvates kolmas planeet; pöörleb iga ööpäeva jooksul läänest itta ühe korra oma telje ümber ja teeb ühe aasta jooksul (365 päeva 5 tundi 48 min. 46 sek.) ellipsikujulisel teel ühe tiiru ümber Päi kese (kiirusega 30 km sek-s). M. keskmiseks kauguseks Päikesest on 149,5 milj. km. M. kuju kohta vt. geoid. M. kaht otsmist, pöör lemisel seisvat punkti nimet. M. poolusteks ja neid ühendavat ku juteldud sirgjoont M. teljeks. M. läbimõõt pooluste kohal on 12 713,8 km ja ekvaatori kohal 12 756,8 km. M. ringmõõt üle pooluste on 40 009,15 km ja ekvaatori kohal 40 076,6 km. M. keskmiseks tihe duseks e. erikaaluks (võrreldes veega) on 5,52, kusjuures see peal mises kõvas koores on väiksem (u. 3) ja sisemuses väga suur. M. omab pindala u. 510 milj. km2, millest 149 milj. km2 (29,2°/o) on maismaad ja 361 milj. km2 (70,8°/o) vett. M. pindmiseks osaks on u. 1200 km paks maakoor e. kivikond, millele järgnevad kokku u. 1700 km paksusega vahevööd ja neile u. 3500 km pika raadiusega M. süda e. tuum. M. pinnalt M. keskme suunas tõuseb temp. iga 30—35 m kohta 1° võrra. M. sise muses valitseb väga suur hõõgkuumus ning esineb magmat. M. va nust arvatakse 2 miljardile a-le, kusjuures esimesed elusolendid või sid tekkida u. 1,5 miljardi a. eest (vt. ka tab. geoloogiline ajajaotus). Maakeral on rahvastikku u. 2,1 miljardit inimest.
maa-aare, maapõue-vara. maabuma, maale tulema (lae valt); ka maanduma. maadlus, raskejõustiku liik, toi mub 5 m2 suurusel pehmel matil, jaguneb kreeka-rooma ja vaba maadluseks (esimesel on lubatud võtted ainult puusadest kõrgemal). Maadlejaid liigitatakse kehakaalu järgi seitsmesse astmesse: kärbes-, sulg-, kerge-, kergekesk-, kesk-, poolraske- ja raskekaal. maag, maagia rakendaja, nõid. maagaas, maa gaasiallikaist väl juv gaasisegu, enamasti metaan, ka sutatakse valgustuseks, kütteks jm. maage (om. maake) e. soomaak, soo-rauakivi, tekib sooniitudel. maagia, kõigis algelisis usundeis levinud kunst saladuslike vahen dite või võtete abil rakendada vai me, loodusjõudusid vm. soovitud tulemuste saavutamiseks; oli har rastatav eriti keskajal, mil eristati valget (heade vaimude) ja musta m-t (kurjade vaimude kasutamise ga); nüüd lihtsalt mustkunst, nõidus. maagiline, maagiaga seotud, nõiakunstiline, nõidusjõuline. maahärra, läänihärra (vt. läänindus); Soomes maakonnataolise haldusüksuse, nn. lääni kõrgeim administratiivne ametnik. maailm, kõige olemasoleva ko gumõiste, kõik taevakehad ühes nendevahelise maailmaruumiga; kitsamalt päikesesüsteem; kõige kitsamalt maakera. maailmajaod, maakera pinna suured jaotusüksused: Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika (loetakse ka kaheks m.-jaoks, Põhja- ning Lõuna-Ameerikaks), Austraalia ja Antarktis, neist 2 esimest ühel, nn. Euraasia mandril. maailmameister, kogu maailma esindajate hulgas esikohale tulnu mingil võistlusalal. Maailma Postiliit, peaaegu kõigi kultuurriikide vaheline liit rahvus vahelise postiliikluse korraldami
Maailmasõda seks ja ühtlustamiseks; rajatud (1874 Bernis peetud maailma postikongressi tulemusena) esialgsel kujul 1875, laiendatud Pariisi kongressil 1878. Keskus Bernis. Maailmasõda e. Ilmasõda, sõda ühelt poolt Inglismaa, Prantsus maa, Venemaa, Belgia, Itaalia, Jaapani, Serbia, Rumeenia (liidu riigid), P.-Am. Ühendriikide jt. ning teiselt poolt Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria va hel 1914—18. Oli tingitud ma janduslikust võistlusest võrsunud vastuoludest suurriikide vahel ja puhkes 28. juulil 1914 AustriaUngari sõjakuulutamisega Serbiale, kus oli mõrvatud Austria-Ungari troonipärija 28. juunil 1914. Sel lele järgnesid Saksa sõjakuulutu sed 1. aug. Venele, 3. aug. Prant susmaale ja 4. aug. Belgiale, Ing lismaa sõjakuulutus Saksale 4. aug. ja hiljem terve rida teisi sõjakuulutusi. Läänes alustasid Sak sa väed pealetungi läbi Belgia alade prantslaste vasakule tiivale ning olid augustis väga edukad, kuid said sept. algul Marne’i la hingus lüüa ja tõmbusid tagasi. Idas tungisid venelased sügavale Ida-Preisimaale, kus aug. lõpul Tannenbergi lahingus said raske kaotuse osaliseks. Pärast esimesi pingutusi omandas tegevus nii lää nes kui ka idas positsioonisõja iseloomu. Samal ajal arenes sõ jategevus ka meredel, Aasias (Tür gi) ja Aafrikas (Saksa asumaad). 1915 kandus raskuspunkt idasse, kus venelased olid olnud edukad operatsioonides Austria vastu juba 1914. a. ja ka 1915. a. algul. Alates maist sunniti venelased taganema Austria aladelt ning sakslased val lutasid Poola, Leedu ja Kuramaa. 1916 toimusid läänes rasked võit lused Verdun’i kindluse juures, mis lõppesid suurte kaotustega mõlemale poolele. Raske kaotuse osaliseks sai ka Austria venelaste läbimurde tõttu sama a. suvel. 1917 varises liiduriikide poolel kokku venelaste ja rumeenlaste
751
Maaja
vastupanu (okt. 1917 okupeeriti sakslaste poolt ms. Saare-, Muhuja Hiiumaa) ning sai raskesti lüüa Itaalia, kuna keskriikide poolel muutus ähvardavaks Türgi seisu kord. 1918 sõlmisid keskriigid eraldirahu Vene (okupeerides en ne seda ms. ka Eesti mandrialad veebr. 1918) ja Rumeeniaga, ras kete tingimustega viimastele. Märt sis alustasid sakslased otsustavat pealetungi ka läänes ja saavutasid algul silmapaistvaid tulemusi, kuid said alates juulist suurte kao tuste osaliseks. Septembris alistus liiduriikidele Bulgaaria, oktoobris Türgi, 3. nov. Austria ja 11. nov. Saksamaa. Rahu sõlmiti 1919 ja 1920 rea lepingutega (Versailles’ rahu jt.), millede tingimused kao tanud poolele olid äärmiselt ras ked. Saksa kaotas oma kolooniad, maa-alasid Euroopas ja endise maailmapoliitilise tähtsuse. Suurte maa-alaliste jm. kaotuste osalis teks said ka teised Saksaga liidus olnud riigid. Saksa, Vene ja Aust ria-Ungari aladest tekkis terve rida uusi riike (Poola, Tšehho slovakkia, Ungari, Soome, Eesti, Läti, Leedu). Maailmasõjast osa võtnud riikide sõjavägedesse kuu lus kokku u. 70 milj. meest, kel lest langes surnutena ja haavatuina kokku ligi 30 milj. is. Maailma TelegraafHiit, 1865 ra jatud liit rahvusvahelise telegraafija telefoniliikluse korraldamiseks ning ühtlustamiseks. Keskus Bernis. maailmavaade e. ilmavaade, fi losoofiliste vaadete süsteem kõige selle kohta, mis kujundab maail mapildi (elu, inimesed jne.). maailmavalu e. -mure, kirj., 18. ja 19. saj. vahetuse romantismiga esilekerkinud pessimistliku ellu suhtumise eriline vorm, avaldunud sisemiselt lõhestunud hingeelus, vastuoludes enese ja maailmaga kuni kõigi sidemete katkestamiseni oma ümbrusega; Bvroni (<-) poolt ajajärgu moehaiguseks arendatud. Maaja, naisenimi.
maajalg
752
maajalg e. kassiratas, neerjate lehtede ja lillade õitega taim huulõieliste suguk-st, meil näit. teeäär tel ja võsas. maak e. ärts, mingit metalli si saldav mineraal, millest võib kee milisel vm. teel eraldada kasuta tavat metalli. maakari, vt. eesti maakari. Maakera e. maakera = Maa. maakeskene = geotsentriline, maakiirendus (tähis g), maapin nale vabalt langeva keha kiiren dus, keskmiselt 9,81 m/sek.2 (Tal linnas 9,819, Tartus 9,818 m/sek.2). inaakilased ^ v ehk leemurlased, poolahviliste sugukond Mada gaskari ürgmetsis, näit. maaki ' ehk leemur ja ^ 1;-/indri. maakirplased ehk kirpmardiklased, väikesed hüppavad putukad lehemardiklaste suguk-st, neist pal jud tärkavate aia- ning põllutaimede hävitajad. maakler, vahendaja lepingute sõlmimisel, eriti äriliste kokkule pete sobitaja poolte vahel. Kaubandusm-d on kutselised, näit. dispašöör ja börsi- või laevamaakler. maakohus, rootsiaegne esimese astme kohus maaelanikkudele; ve neaegne (kuni 1889) maaelanikkude kohus kõigile seisustele, väl ja arvatud talupojad. maakond, lüh. maak. e. mk., suu rem omavalitsusüksus. Eestis on neid 11: Harju-, Järva-, Lääne-. Pärnu-, Saare-, Setu- e. Petseri-, Tartu-, Valga-, Viljandi-, Viru- ja Võrumaa (vt. neidj. M-ade oma valitsus on meil viimati korralda tud 1938. a. Maakonnaseadusega. Vt. ka maavanem, maanõunik, maavalitsus ja maavolikogu. maakoor e. kivikond, vt. Maa. maakuivendus, liigse niiskuse ärajuhtimine maast kas lahtise kraavituse või drenaaži (*e-) abil. maakõrv, liik maksasamblaid.
maamagnetism maal, maaliteos, vt. maalikunst. Maala, naisenimi. Maaliit = Eesti Maarahva Liit. maalikunst, kujutava kunsti ala, mis taotleb kunstiliste elamuste esilekutsumist kehade ja ruumi kujutamisega mingil pinnal vär vide abil. Maalikunsti-teoseid liigi tatakse monumentaalmaalideks (esinevad seoses ehituskunstiga, seintele ning lagedele maalituina) ja tahvelmaalideks (esinevad va balt seisvaina). Monumentaalmaalid maalitakse kas otseselt seinaja laepinnale või viimaseile tõm matavale lõuendile. Tahvelmaalid maalitakse harilikult tempera- või õlitehnikas lõuendile või puule. Selle kõrval kasutatakse maalikunsti alal pastell-, akvarell- vm. tehnikat ning materjalina paberit ja muud. Avaramas mõttes kuulub maali kunsti alla ka muu kunstipärane värviliste kujutiste loomine mit mesuguse materjali ja mitmesu guste tehnikate abil. Selle järgi, mida maaliteosed kujutavad, liigi tatakse neid usulisteks, ajaloolis teks, maastiku-, žanri- ja portree maalideks, natüürmortideks jne. Maaliteoseid on säilinud kiviajast alates (seinamaalid koobastes) ning kultuurrahvaste elus on maalikuns tile kõikjal kuulunud tähtis koht. Maalikunsti ajaloolise arengu kes tel on väljendust leidnud terve rida üksteisest erinevaid kunstisuundi (vt. renessanss, barokk, klassitsism, romantism, realism, impressionism jt. kunstivoolud), maaling, maalitud pilt, maal. niaalinn, muinaslinna tüüp. maalrikarp, meil tavaline limuste liik jõekarplaste suguk-st (nen de karbipoolmeid on kasutatud vesivärvinõudena). maamagnetism, maakera magnetilised jõud, mis mõjuvat} suuna valt kompassi magnetnõelale. Maa on suur magnet, mille magnetilised poolused ei lange kokku geo graafiliste poolustega. Tema magnetiline põhjapoolus asetseb lõunanaba ja magnetiline lõunapoolus
maamarssal
753
põhjanaba lähedal (vt. ka deklinatsioon). Magnetiliste jõudude tugevus ja suund alluvad korrapärastele kõikumistele, kusjuures aga tekib ka korrapäratuid äkilisi muutusi, mida nimet. magnetilisteks tormideks. maamarssal, kõrgem sõjaväeline juht Saksa ordus Liivimaal, ordu meistri abiline; Liivi- ja Saare maal kuni 1917 rüütelkonna esin daja ning maapäevade juhataja. „Maamme“ (sm. k. ’meie maa’), Soome rahvushümn J. L. Runeberg’i sõnade ja Fr. Pacius’e vii siga (mis on ka meie hümni viisiks). maamõõtja, maamõõtmist teostav eriteadlane. maamõõtmine, vt. geodeesia. Maan, om. -u, mehenimi, maandama, (lennukit) maale juh tima; (piksevarda traati vm.) maasse juhtima, maaühendusse seadma, maandik, maakoht, mõis. maanduma, maale laskuma, maandus, maandamine, maandu mine; maaühendus; maa-asjandus. maania, haiguslikult kõrgenenud enesetunde ja hootise teotsemistungiga ajuhaigus; üldtähenduses: kirglik harrastus või haiguslik kalduvus. maanid, vana-rooma usundis sur nute hinged. Maano, mehenimi. Maanselkä [-gä], Soome Lapi maad loode-kagu suunas läbiv ja Soome idapiiril kaugele lõunasse suunduv kõrgustik. maantee koosneb muldkehast kraavidega ja muldkehale ehitatud sõiduteest; viimane koosneb lii vast, kividest või killustikust teh tud alusest ja mitmesugusest sillu tisest e. kattest nagu kivisillutis, kruus- või tsementkate, fnakadam (<—) vm. Vt. näit. asfaltsillutis ja bituumentee. Maanus, om. -e, mehenimi. Maanõukogu, vt. Ajutine M. maanõunik, meil maavalitsuse liige, mingite osakondade juhataja, valitakse maavolikogu poolt. maapagu (om. -pao) e. pagenERL 25. V 40.
maareform dus, karistus sunniviisilise maalt väljasaatmise kujul; on esinenud peani, vana- ja keskajal. maaparandus, looduslike olude parandamine maa väärtuse ja vil jakuse tõstmiseks, maapigi = asfalt, maapõue-varad e. maavarad, maapõues esinevad loodusvarad, mida inimene tasuvalt toodab või ka üldse kasutab. maapäev, parlamendi nimetus mõnel maal; Liivimaal orduajal vabade seisuste esindus, mis koos nes kõrgema vaimuliku ning ilm liku võimu, vasallide ja linnade esindajaist. Veneaegsed maapäe vad Eesti-, Liivi- ja Saaremaal olid seisuslikeks omavalitsus-organeiks ja koosnesid rüütlimõisu omavaist immatrikuleeritud aadlik kudest. maapähkel e. hiina pähkel, Brasiiliast päri nev palavate maade kultuurtaim liblikõieliste suguk-st; tema kaunviljad tungi vad valmimiseks , /"("jVOijM maasse ja anna Maapähkel vad õlirikkaid (^paremal kaun 3. seemneid, mida süüakse ning kasutatakse õli saa miseks ja jõusööda-kookide val mistamiseks. maar, väike ümarik kraaterjärv, vulkaanilisel plahvatusel tekkinud järsuveeruline süvend. Maare, naisenimi. maareform, kehtiva maakasuta misõiguse reform; teostati Eestis Maaseadusega 25. okt. 1919 ja hi lisemate täiendavate seadustega. Kuni 1919 kuulus Eestis 58°/o maadest mõisadele ja 42% talu dele ning maatarahvas moodustas u. % maaelanikkude koguarvust. 1919. a. Maaseadusega võõrandati mõisadele kuuluvaist maist 2,34 milj. ha, millele lisandusid hilise mate seaduste alusel võõrandatud suurmaapidamised ja peremeheta 48
Maari
754
maad Setumaal ning Narvataguses. Kokku võõrandati 2,38 milj. ha, millest hiljem osa anti endistele omanikkudele tagasi, kuna lõpli kult võõrandatuks jäi 2,31 milj. ha. Võõrandatud maist rajati kuni 1933 üle 55 000 asundustalu, anti päriseks üle 22 000 renditalu ja korraldati ning varustati juurdelõigetega üle 20 000 väikekoha. Maari. Maarja, naisenimed. Maarja e. Maria, ka Neitsi M. e. jumalaema, Jeesuse ema; on leid nud erilist austamist kat. kirikus (madonnakultus). Maarja e. Maria, jünger Jaakobuse ema; M. Petaaniast, surnust äratatud Laatsaruse õde. maarjahein, heintaim kõrreliste Suguk-st, esineb ka meil. maarjakask, korrapäratu puidutoimega kask, mille kõva ning sit ket tüvepuitu kasutatakse kaunikirjalise mööbli tegemiseks, maarjaklaas, vt. kips. maarjalepad, kollaste õiekobaratega püsiktaimede perekond roosõieliste suguk-st, näit. meil tee äärtel ja kuivil nõlvakuil harilik maarjalepp. Maarjamaa, Eesti kirjanduslik nimetus, algselt piiskop Alberti poolt antud nimi vallutatud Baltimaile. Maarja Magdaleena, Jeesuse naisjünger, samastatud patukahetseja naisega, kes Jeesuse jalgu pesi ja neid oma juustega kuivatas. Maarja-Magdaleena, kihelkond Põhja-Tartumaal, Kodavere khk-st läänes, koosnes kuni 1. IV 39 Ku dina, Saare ja Vara v-st ning Roela ja Elistvere v. osadest, ilma vii masteta 321 km2 ja 5953 ei. (1934). Enamasti vooreline maastik, tihe dama asustusega läänes, kus on ka M.-M. alevik. — Khk. on loo dud 1641 Palamusest eraldamise teel. Kiriku olemasolu on teada a-st 1380; korduvalt hävinud ja üles ehit., sai ta viimase kuju 1887. maarjapäev, Neitsi Maarja mä lestuspäevade nimetus, näit. küün la-, paastu-, rukki- ja ussi-m.
maavaik
maarjas (om. -ja, os. -jat) e. maarjajää, ka alaun, kaksiksool väävelhapust kaaliumist ja alumii niumist; kasutatakse park- ja (vär vimisel) peitsainena, verevaigistajana väikeste haavakeste puhul ja mujal. maarjatama, maarjaga töötlema, maarjatuhk, maarja kuumutami sel saadav valge pulber; kasuta takse poleerimiseks, kipsiga sega tult tulekindlate kipsvormide val mistamiseks, tehisvääriskivide- ja keraamikatööstusis. Maas (pr. Meuse), Reini alam jooksu lääneharu Kirde-Prantsusmaal (492 km), Belgias ja Hollan dis, 925 km pikk. maasapid, taimeperekond emajuureliste suguk-st, näit. meil üldi selt esineva arstimtaimena harilik maasapp. Maaseadus, vt. maareform. Maasi, end. vald Kirde-Saaremaal, Jaani ja Pöide khk-s, 2229 ei. (1934), alates 1. IV 39 kuulub Pöide valda. maasikad, püsiktaimede pere kond roosõieliste suguk-st, rooma vate võsundite, valgete õite ja pu naste marjadega, näit. meil mets maasikas või mitmes sordis kasva tatav aedmaasikas. maastaap, geogr., = mastaap, maastuma, maaks muutuma, maasäär, pikk veest välja ula tuv leetseljak rannavetes. maat, meil (ja mujal) mereväe allohvitseride auaste, alt arvates: nooremm., maat ja vanemm. maaler, os. maatrit, = matriits. Maatulunduskapital, meil a-st 1930 Pikalaenu Panga juures olev kapital pikaajaliste ning odavaprotsendiliste põllumajanduslike laenude andmiseks. maatõug, mingil maal möödu nud aegadel hästi kohastunud ko halik koduloomatõug. maavaha e. mäevaha, iseseisvalt või ühes maaõliga maas leiduv mineraalvaha, millest destilleerimi sel saadakse parafiini, maavaik = asfalt.
maavalitsus
755
maavalitsus, maakonna-omavalit suse täidesaatev organ, koosneb meil maavanemast ja 1—2 maanõunikust. maavanem, meil maavalitsuse ja üldse maakonna-omavalitsuse juht, ühtlasi keskvalitsuse esindaja maak-s, nimetatakse ametisse Va bariigi presidendi poolt, määrab ametisse maak.-omaval, ametnikud, maavara = maapõue-vara. maavitsad, põõsad ja rohttai med mugulaliste suguk-st, solaanide perek-st, näit. meil kaldavõsas ja niiskeis metsis piklike punaste mürgiste marjadega ronipõõsas päris-maavits e. kuisavits. maavolikogu, maakonna-omava litsuse otsustav organ, koosneb meil (olenevalt maak. suurusest) 11 —25 maavolinikust, kes valitakse maak. valla- ja linnavanemate täis kogu poolt. maavõistlus, kahe riigi vaheline spordivõistlus. maavägi, maismaal teotsemiseks määratud sõjavägi, koosneb meil jala-, ratsa-, suurtüki-, soomus- ja inseneriväest. maavähk = kaerasori. maavärinad, maapinna lühiajali sed kõikumised ja põrumised, mil lel võivad olla rasked tagajärjed (sügavad lõhed maapinnas, maalibisemine, hoonete kokkuvarisemi ne jne.). Liigitus: 1) tektoonilised (maakoore murrangute tekkimisel; u. 90°/o kõigist maavärinaist), 2) langatusvärinad (maasiseste õõnte sisselangemise puhul; esinevad ai nult kohati ja piiratud ulatuses) ja 3) purskevärinad (ühenduses vul kaaniliste pursetega; samuti piira tud mõju-ulatusega). Neid tekitava liikumise asukohta maa sees nimet. maavärina koldeks ja selle kohta maapinnal maavärina kesk meks. Keskmes on kõikumised tugevaimad ning levivad siit kiireliselt igas suunas. Maavärinaid re gistreerivad tundlikud riistad — seismograafid, leides neid u. 10 000 juhtu aastas, millest u. pooled on inimestele märgatavad ja ainult
Macdonald
100 purustava toimega. Kui kolle on vee all, tekib hävitav lainetus. Maavärinad esinevad peamiselt tu lemägede ja noorte kurdmäestike aladel, esijoones Vaikse ookeani ümbruses, Malaias, Väike-Aasias ja Vahemere-mail. Raskemaid juh tusid: Lissabonis 1755, San Fran ciscos 1906, Messiinas 1908, Jaapa nis 1923 ja 1932, Formoosal 1935 ja Türgis 1939. a. lõpul. maaõli e. nafta, peam. süsivesi nike segust koosnev helepruuni kuni musta värvusega põlev vede lik, millest destilleerimisel saa dakse gasoliini (keem.-p. 40—70°), bensiini (keem.-p. 70—120°), petroo leumi (keem.-p. 120—300°), mooto rite põletusõli (keem.-p. 300—350°), määrdeõlisid (keem.-p. üle 350°) ja asfalti. Maaõli kalorsus (kütteväärtus) on 9500—11 000 kcal. Teda leidub rohkesti Ameerikas, Ma laias, Ees-Aasias, Bakuus, Rumee nias ja mujal, kus teda saadakse sisemistest maakihtidest puurau kude kaudu. maaühendus, elektrimasinate, -aparaatide, piksekaitse ja raadio aparaate ühendus niiske maa pinnaga — elektrivoolu-ringi teki tamiseks. Selleks paigutatakse maasse vaskplaadid, mis on ühen duses nimetatud aparaatidega. Sa geli kasutatakse maaühenduseks veevärgi või keskkütte torustikku. Mac [mäk, mak], lüh. Mc e. M‘, eesliide šoti ja iiri perekonnanime des (täh. ’poeg’), näit. Macdonald e. Mac Donald. MacAdam [makadam], John Loudon [džon loodn], inglise teedeinsener, * 1756, f 1836; leiutas erilise killustikmaantee tüübi, mi da nimetatakse makadamteeks. Macaulay [makooli], Thomas Babington [tomas bäbingtn], lord, inglise esseist ja poliitiline tege lane, * 1800, f 1859; avaldas ela valt kirjutatud esseid, ka ballaade jm. Macbeth [mdkbe'e], Šoti ku ningas 1040—-57, Shakespeare’i tra göödia ,,Macbeth“ kangelane. Macdonald [makdonald], James
Mach
756
Ramsay [džeims rämzi], Inglise rii gimees, * 1866, j 1937; oli tööera konna tähtsamaid juhte, peaminis ter 1924 ja 1929—35; avaldanud rea teoseid. Mach, Ernst, saksa filosoof ja füüsik, * 1838, f 1916; eitas meta füüsikat, pidas tunnetuse ainsaiks aluseiks tegelikke, kogetud tõsi asju; avaldanud filosoofiliste tööde kõrval teoseid ka füüsika alalt. ma chere [Säär] (pr., naisolendi puhul), ’minu kallis’. Machiavelli e. Macchiavelli [makjave'-], Niccolõ [-loo], Itaalia po liitiline tegelane ning ajaloolane, * 1469,f1527; taotles Itaalia ühen damist, pidas tugeva riigi loomisel vajalikuks kõigi võimalike abi nõude kasutamist; käsitles oma teoseis riigikorra jms. küsimusi; tema omaks on peetud seisukohta, et poliitikas tuleb mööda minna usu- ja moraalinõuetest (vt. mak javellism); kirjutas ka vaimukaid komöödiaid. Mackensen, August von, Saksa feldmarssal, * 1849; oli Maailma sõja ajal edukas väejuht Saksa idarindel. Mackenzie [mäkensi], jõgi Loode-Kanadas, 4600 km pikk. viib järvede vett Põhja-Jäämerre. MacKinley [maki'nii], Põhja-Am. Kordiljeeride kõrgeim tipp Alas kas, 6240 m ü. mp. Mac-Mahon [makmao'rj], Patrice Maurice de [-riss moriss da], Prantsuse marssal ja riigimees, * 1808, f 1893; võttis osa Krimmi, Itaalia ja Saksa-Prantsuse sõjast, oli presidendiks 1873—79. Macpherson [makföösn], James [džeims], šoti kirjanik, * 1736, f 1796; avaldas poeeme ja eeposi, mis tema enda väite järgi olid tõl gitud gaeli keelest ja mida kaua aega peeti ehtsaks rahvaluuleks. Madäch [madaatš], Imre, unga ri kirjanik, * 1823, f 1864; avalda nud mõttetihedat pessimistlikku lüürilist luulet ja tragöödiaid aja loolistel ainetel (,,Inimese tragöödia“, 1861, jt.).
madame
Madagaskar [-ga-], mägine saar India ookeanis, Lõuna-Aafrikast idas, rikas maavaradest, viljakas, 627 000 km2, 3,8 milj. ei., peam. madagassid (segaverelised malailased). Pealinn Tananarivo. —- On a-st 1896 Prantsuse asumaa. Madalmaad, Hollandi ja Belgia ala ajalooline nimetus. M. olid keskajal asustatud friiside, sakside ja frankide poolt, kuulusid alates 870 Ida-Frangi riigile, 15. saj. lõ pust peale Habsburgidele. Hispaa nia kuninga Philipp II valitsuse ajal (alates 1555) aset leidnud karm võitlus reformatsiooni vastu põhjustas vabadusvõitluse puhke mise. 1588 lõid 7 Hispaaniast lahtiöelnud põhjapoolset provintsi Ühendatud M-de vabariigi, mida tunnustati 1648. 17. saj-1 arenesid M. lugevaks koloniaalriigiks ja elasid üle kultuurilise õitseaja (eriti maalikunsti alal). 18. saj-1 algas M-de langus. 1795 vallutati M. Prantsusmaa poolt ja said uuesti vabaks 1815. Vt. Belgia ja Holland. madalmaade kunst, Hollandi ja Belgia ala kunst kuni 16. saj. lõ puni, pakkus eriti silmapaistvaid saavutisi maalikunsti alal 15. saj-1. Vt. ka flaami kunst ja hollandi kunst. inadalmik, madalmaa (0—200 m üle merepinna). Vrd. alamik. madalrõhkkond e. tsüklon, õhu keeris, mille keskmes on õhurõhk väiksem kui äärtel ja õhk liigub alt üles, maapinnal aga äärtelt keskme poole. M. tuuled on kõrg rõhkkonna omadest tugevamad ja mõjustavad silmapaistvalt m. liikumisalade ilmastikku. M-d liiguvad Euroopas tavaliselt läänest ida poo le, tuues pilvitust ja sademeid. madalsoo, soo, mis pole veepin nast kõrgemal ja kasvatab peale sammalde ka rohtu, madaltrükk, vt. trükikunst, madame [-am] (prants. k. ’mu proua’) e. madam [ma-], os. -it, kõnetamissõna prouade ja vanema te daamide suhtes.
madarad
757
madarad, taimeperekond madaraliste suguk-st, enamasti männaseina olevate lehtede ja pööris-õisikutega; meil rida liike, näit. soovõi rabamadar märgadel aladel, umbrohtudena põldmadar ja virn e. roomav madar. madaralised, kaheiduleheliste tai mede suur, enamikus troopiline sugukond, kuhu kuuluvad ms. kiinapuud ja kohvipuud. Maddison, Ottomar, insener, * 1879; 1921—35 kõrgema Tehnikumi professor Tallinnas, siis Tartu Üli kooli ja a-st 1936 Tallinna Tehni kaülikooli prof.; Riikliku Katsekoja dir. alates 1923; avaldanud erialalisi töid. made [meid] (ingl.), täh. ’tehtud’, kaupade päritolu märkimiseks, näit. etiketil Made in England, ’valmistatud Inglismaal’. Made, naisenimi. Madeira, Portugali vulkaaniline saar Aafrika looderannikust lää nes, pehme ilmastuga talikuurort, väga viljakas, 783 km2, 212 000 ei.; Amatsoni keskjooksu lõunapoolne haru Lõuna-Ameerikas, 3200 km pikk. mademoiselle [madmuazell] (pr. k, 'mu neiu’, ’mu preili’), lüh. Mile, kõnetamisvorm prants. sõnast de moiselle. Madis, om. -e, mehenimi. Madise, vt. Harju-M. ja Järva-M. madisepäev, 21. sept. apostel Matteuse nimepäevana; 24. veebr, apostel Mattiase nimepäevana. Madisepäeva lahing e. Pala la hing, eestlaste õnnetu lahing saks lastega 21. IX 1217 Viljandi lähe dal, kus langes ka Lembitu. Madisoo (kuni 1935 Maddison), Eugen, õigusteadlane, * 1886; a-st 1922 Eestis, Siseministeeriumi tee nistuses kuni 1928, a-st 1934 sise ministri abi ja alates 1938 Riigi volikogu peasekr.; avaldanud töid. Madissoon (kuni 1936 Madisson), Hans, arstiteadlane, * 1887; a-st 1927 õppejõud Tartu Ülikoolis, ala tes 1939 prof.; teotsenud silma
magadis paistvalt lastekaitse ja eugeenika alal, avaldanud vastavaid töid. madjarid — ungarlased. Madle, Madli, naisenimed, madonna (it. k. ’mu emand’), ju malaema nimetus; jumalaema ku jutis skulptuuris, maalis või graa filises teoses. Madras [-rass], Briti India pro vints Ees-India kagurannikul, 368 438 km2, 47,2 milj. ei.; selle pealinn provintsi idarannikul, täh tis sadam, kaubandus- ja tööstuskeskus ülikooliga, 647 000 ei. Madrid [~ri'd], Hispaania pea linn riigi keskel, tööstus-, kauban dusja liikluskeskus ülikooli, kuulsa maaligalerii ja muuseumi dega, üle 1 milj. ei. (1934). — Sai pealinnaks 1561. madrus, liht-meremees. madsen, kerge-kuulipilduja tüüp. madžoor, muus., = mažoor. madu, om. mao e. madu, vt. maolised. madujas, os. -jat, maotaoline. madutähed, klass okasnahkseid mereloomi, lameda ketaskeha ja viie kiirjalt laialisuunduva lookleva haruga, näit. madutäht. Maduura, Hollandi saar Jaava lähedal, 4470 km2, 2 milj. eh; töös tuslinn Indias, Madras’i provintsis, puuvillakaubandusega, 182 000 ei. Mae, naisenimi. maestoso [-/oo-] (it.), muus., ’ma jesteetlikult’, pidulikult. maestro (it.), õpetaja, meister, eriti orkestri- või koorijuht. Maeterlinck [maaterlink], Mau rice [moriss], belgia-prantsuse kir janik, * 1862; avaldanud sümbo listlikke luuletusi ja draamateoseid (,,Pelleas ja Melisande", 1892, e. keeles 1919, „Sinilind“, 1909, e. keeles 1918, jt.), filosoofi lisi esseid (,,Tarkus ja saatus", 1898, e. keeles 1936, jt.), loodus teaduslikke teoseid („Mesilaste elu“, 1901, e. keeles 1933, jt.) jm. Nobeli laureaat 1911. mag., lühend sõnast magister. magadis, magamiskoht.
Magalhaes
758
Magalhaes [.magaljaiš] (hisp. Magallanes), Fernäo de [farnau da], portugali meresõitja, * 1480, + 1521; Hispaania teenistuses läks 1519 ot sima läänesuunas otseteed Moluki saartele, avastas temanimelise väi na, ületas esimesena Vaikse ooke ani, avastas Filipiinid ja langes seal võitluses pärismaalastega. Magaljaiši väin asetseb LõunaAm. mandri ja Tulemaa vahel. magasiait, meil varemalt suur ait vallakogukonna kohusliku viljavaru, magasivilja säilitamiseks. magasin, ladu, ait; suur kaup lus, kaubalaoga kaubamaja; pildi ajakirjade nimetus peam. germaani keeltes; tulirelval: salv (om. -e). magatama (kedagi), magama pa nema, uinutama; enese juures ma gada laskma. Magdeburg, sadamalinn Saksa maal, Elbe keskjooksul, laeva- ja masinaehituse, metalli- ja suhkrutöönduse ning vanade ehitusmälestistega, 320 000 ei. (1937). magdeburgi poolkerad, 2 vastakuti olevat õõnest poolkera, millede vahelt võib õhku välja pumba ta, O. Guericke (-<-) leiuta tud riist õhurõhu tões tamiseks. magesõstar, alpisõstar. mageveed, jõed, järved, ojad, tiigid jm. põhjaveest ning sädemeist tekkinud veekogud. magister (os. -trit), lühend, mag., Vana-Roomas kõrgem ametnik, mingi ala juht; kloostreis õpetaja; alates keskajast akadeemiline kraad (-<—), järgnes end. Venemaal kan didaadile, on meil esimeseks tea duslikuks kraadiks pärast ülikooli lõpetamist. magister cantandi [-ta-], laulu õpetaja ning ühislaulu juhataja üliõpilasorg-ides. magistraal, pealiin, peajoon; vee äravoolu peakraav. magistraaltoru, vesivarustise peatoru, millest lähtuvad veevõtmiskohtadesse harutorud.
magnet magistraal, vana-ajal roomlastel riigiamet ja samuti riigiametnik: Baltimail kuni 1889 linnavalitsus, linna-amet, ühtlasi ka maakohus. magistrand \-ra-], magistrikraadi taotleja. magistreerima, magistrikraadi omandama. magma, tulikuum ning vedel ainemass maakera sisemuses, maa pinnale ilmudes nn. laava; tainassalv. magnaadid, Poolas vaimulikud ning ilmlikud riiginõunikud ja kõrgem aadel; Ungaris vanemate aadlisugukondade esindajad ja kõr gemad vaimulikud ning ilmlikud ametikandjad. magnaalium, alumiiniumi ja mag neesiumi kerge sulam. Magna Charta Libertatum [-taat-], Inglise põhiseaduslik akt 1215. aas tast, mille järgi vabade isikute isikuvabadust võidi kitsendada ai nult kohtuotsuse põhjal, vasallide erakordseid maksusid võidi mää rata ainult vasallide koosoleku nõusolekul jne. magneesia, magneesiumi põleta misel saadav väga raskesti sulav valge pulber, MgO, kasutatakse elektriahjude voodri ja sulatamistiiglite valmistamiseks. magneesium, keemiline element (märk Mg), aat.-k. 24,32, erik. 1,72, hõbevalge kerge metall, sul.-p. 650°; leidub looduses ühendeis nagu kai niit, dolomiit, talk jt.; põleb heleda valgusega, kasutatakse seetõttu pil distamisel pimedas ruumis; teda li satakse juurde autokolbide sulameile ja tulekivide segudele. magneetima, magneetida, magneedin, magnetiliseks tegema. magneeto, püsiva magnetiga elektrigeneraator sisepõle-mootorite kokkusurutud gaaspõletise süütamiseks nn. süütekiiiinla abil. magnesiit, süsihapu magneesium, MgC03, kõva mineraal, kasutatakse tulekindlate ehituskivide jm. saa miseks. magnet, terast, rauda jmm. me talle oma külge tõmbav keha. Lii-
magnetiit
759
gitus: 1) loomulik m., nn. magne tiit, mida leidub eriti Uurali ja Põhja-Rootsi mägedes, ja 2) tehism., mida tehakse erilisest terasest, magneetides seda teise magneti või elektrivooluga. Vt. ka elektromagn. magnetiit e. magnetrauamaak, tähtis rauamaak, tugeva magnetilise jõuga mineraal. magnetiline torm, vt. maamagnetism. magnetipoolused, magneti (-<-) otsad, kusjuures ühte otsa nime tatakse põhja- (märk N) ja teist lõuna- (märk S) pooluseks. Kui sirgmagnet asetada teravikule või riputada keskkohalt niidi otsa (nn. magnetnõel), siis N-poolus näitab geograafilise põhja- ning S-poolus geogr. lõunapooluse poole. magnetism, keha võime terast vmm. aineid enda külge tõmmata. magnetiväli, nn. magnetijõujoontega täidetud ruum magneti ümber. magnetravi, arstimine mõne ini mese (nn. magnetisööri) oletatud magnetilise mõjujõuga. magnificus [-ni'-] (lad. k. ’suur sugune’), ülikoolide rektori sage dane aunimi (reetor magnificus). Magnitogorsk, linn Lõuna-Uuralis, Uurali jõe ülemjooksu ääres, mäetööndusega, 210 000 ei. magnooliad, Ida-Aasiast ja Ameerikast päri nevad ilupuud ja -põõ sad ovaalsete lehtede ja suurte valgete ja roosade kuni punaste õitega. Magnus, Taani prints, Kristian III poeg Lii vi- Ma oolia maa kuningas, * 1540, t 1583; valitses Saare-Lääne, Tal linna ja Pilteni (Kuramaal) piiskopkonda, toetus oma võimutaotlusis tsaar Joann IV Julmale ja sai viimase abil Liivimaa kuningaks, kellena ei saavutanud aga tegeli kult kuigi suurt võimu. magu, om. mao, seedekanali kõi ge laiem osa, kuhu suubub maolävise kaudu söögitoru ja mis avaneb maolukuti kaudu 12-sõrmikusse; lihasrikkad seinad kaetud mao-
mahitama mahla eritavate näärmetega varus tatud limanahaga. Mäletsejaliste liitmagu koos neb kolmest näärmetust eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kordmaost ning ühest näärmelisest pärismaost — libedikust e. libemaost. Lindu de magu koosneb näärmelisest ees maost ja tugevast lihasmaost (nn. liivapugu). magunad e. moonid, kaheidule heliste taimede pe rekond valge piimmahla, suurte õite ja paljuseemneliste kuparviljadega, näit. ilutaimena esinev aedmagun, mille valmimatuist kuparviljadest Kagu-Aasias tehakse ° . . . ... Magun oopiumi ja mille Ca — valmimata seemneid kasutat. viljapea]), vürtsina pagaritöönduses või mooniõli saamiseks, maguskirss, vt. kirsipuud, magyar [madjar] (ung. k.), un garlane. Mahäbhärata, india rahvaeepos 4. saj-st e. Kr. kuni 4. saj-ni p. Kr., lisanditega veelgi hilisemast ajast. mahagonipuu e. mahagoni, mit meist troopilistest puuliikidest saa dav tihedakoeline, peenetoimeline kallis tarbepuit, millest tehakse vi neeri mööblikatteks või mööblit. maharadža [-ra-], suurvürst, va litseja aunimi Indias. Mahdi, islamlaste oodatav lu nastaja, kelleks 1881 kuulutas en da egiptlane Muchammad Achmad (f 1885). Muchammad Achmadi poolehoidjad, mahdistid e. mahdilased tõstsid Sudaanis mässu, mille inglased likvideerisid 1896 98. mahhinatsioon, kavaluste sepit semine; salasepitsus, riugas. mahitama, jur., (midagi) sündida laskma, mitte takistama.
mahlanäärmeri mahlanäärmcd e. mahlasõlmed, ümarad sõlmjad moodustised mahlasoonte võrgus; neis tekivad val ged verelibled ning seal toimub pi sikute hävitamine ja mürkide kur namine; paistetuvad põletikkude puhul. mahlasooned e. lümfisooned, veresoontetaolised peened torukesed kehas, juhivad kudede vahel kuju nevat koemahla veresoontesse. mahoonia, igihaljas ilupõõsas kukerpuuliste suguk-st, astelhambuliste lehtede, kollaste õite ja si niste söödavate marjadega, mahorka, odava tubaka liik. maht, om. mähi, os. -i, võima lus, vaba aeg (millekski). maht, om. mahu, mahutamisvõime, keha omadus mingit ainet või energiat (elektrit, soojust) endasse mahutada, mahtumis-ulatus, mah tuvus; ka ruumala. mahtima, mahtida, mähin, mähi takse, mahti, võimalust leidma. Vrd. mahitama. ,,Mahtra sõda“, talupoegade vas tuhakk Mahtra mõisas Harjumaal 1858, suruti maha sõjavägede abil; neid sündmusi käsitlev Ed. Vilde romaan, ilm. 1902. Mahu, alates 1. IV 39 vald Põhja-Virumaal, Viru-Nigula khk., koostatud Kalvi ja osalt Pada v-st. mahuti, mahutamisvahend, kitsa malt mahutusnõu, reservuaar, näit. gaasimahuti (-«-). mahutustonn = registertonn. mai, rahvakeeles lehekuu, aasta viies kuu, 31 päevaga. Mai, om. Maie, naisenimi. Maia, kreeka muinas-usundis At lase tütar, Zeusi armastatu, Hermese ema; roomlaste loodusjumalanna; india usundis Buddha ema, välise, nähtava maailma looja; ka naisenimi. maiad, indiaani rahvas KeskAmeerikas, Jukatani poolsaarel ja selle ümbruses, u. 1,5 milj. in.; enne maa vallutamist hispaanlaste poolt omasid kauaaegset kõrget kultuuri.
760
Maillol
Maibach, Karl Ludwig, eesti maa likunstnik, * 1833, f 1886; teotsenud Peterburis ja mujal, loonud peam. maastikumaale, mis eriti silma paistavad viimisteldud joo nistuse poolest. — Vt. tahvlit 35. Maide, Jaan, kolonel, * 1896; võttis osa Vabadussõjast, oli 1926 —34 Kaitseliidu staabi ülem, alates 1940 IV Diviisi ülem; toimetanud ajakirja ,,Kaitse Kodu“, avaldanud ülevaate E. Vabadussõjast. maidel (os. maidlat), maidlakala e. rünt, mageveekala karplaste suguk-st, püütakse meil peamiselt Emajõe alamjooksul. Maidla, vald Virumaal, Lüganuse khk. lõunaosas, 2 808 ei. (1934), alates 1. IV 39 suurendatud Püssi v. võrra. Maidla jõgi, Keila jõe lääneharu Harjumaal, 23 km pikk. Maido, mehenimi. Maie, Maigi, naisenimed. maikellukas e. pii beleht, metsa-alune mürgine püsiktaim liili aliste suguk-st, roomava juurika, valgete healõhnaliste kelluk-õite ja punas te marjadega; ka sutatakse ilutaimena ja rohunduses. Mail, om. Mailu, naisenimi. Maila, naisenimi. mailased, üheaastaste ja püsiktaimede suur perekond, enamik si niste õitega, osalt aedade ilutai med, meil rida liike umbrohtudena (põldmailane jt.), metsas ning aasal pärismailane ja külmalill; rahval., maa-alused vaimud. mailaselised, kaheiduleheliste taimede suur sugukond, kuhu kuu lub rida ilu- ning arstimtaimi. Meil esinevad näit. härgheinad, käokannused, mailased jpm. Maili, naisenimi. Maillol [majo'l], Aristide [-tid], prantsuse kujur, * 1861; loonud peam. naisfiguure ja portreid liht sustatud laadis.
Maim
761
Maim, Nikolai, õigusteadlane, * 1884; alates 1919 riigiõiguse prof. Tartu Ülikoolis; avaldanud teadus likke töid. Maime, naisenimi. Maimonides [-moo-], Moses, juu di õpetlane, * 1135, j* 1204; kirju tas usulis-filosoofilisi töid, teotses ka arstina ja ärimehena. Maimu, naisenimi. Main, Reini suurim parempoolne haru Lõuna-Saksamaal, 524 km pikk. Maine [meen], Loire’i parem poolne haru Loode-Prantsusmaal, õieti kahe haru ühise (12 km pika) alamjooksu nimi. Mainz [-nts], kauba- ja tööstus linn Lääne-Saksamaal, Reini kal dal Maini suudme vastas, 144 000 ei. (1937). maipõrnikas = lehepõrnikas, maipüha, Eestis praegu riiklik puhkepäev; oli alates 1889 rahvus vaheline tööliste meeleavaldusliku tööseisaku päev 8-tunnilise töö päeva nõudmiseks. Maire, Mairi, naisenimed, mais e. kukuruus, soojade maade vana kultuurtaim kõrre liste suguk-st, kuni 5 m kõrge, suure hulgateralise tõlvikuga (viljana); pä rineb troopilisest Ameerikast. Maisi seemneist saadakse jahu (mida sega Mais Cvasakul tõlvik teradega}. takse nisu- ja ruk kijahu hulka), tärklist, õli, õlut, loomasööda-kooke jm.; varred leh tedega lähevad loomasöödaks ja maispaberi valmistamiseks. maisel, om. maisli, os. maislit, viipur, tikats, kellatiks. maisi, maad mööda, maismaal, maismaa, kuivmaa nimetus vas tandina veekogudele. maistu, mingilt üldlaadilt ühtlane taimkatte ala, näit. kultuurmaistu. mait, om. maida, raibe (sajatamissõnana). Mait, om. Maidu, mehenimi.
Majandusministeerium maitse, kasvatuse, miljöö ja muude tegurite poolt kujundatud alus kunstiteoste jms. vastuvõtmi sel ning hindamisel. maitsemiselund, vt. keel. maitsestama, maitset andma. Maiu, Maive, naisenimed, majajas, os. -jat, = kobras, majakas, os. -kat, mer., tuletorn, majaklaev, mer., = tulelaev. Majakovski [~ko'v~], Vladimir [-dii-], vene kirjanik, lüürik, * 1894, t 1930; oli algul algupäratseva stii liga futurist, väljendus hiljem lihtsamalt ja loomulikumalt, aval das jõulisi lüürilisi laule, poeeme ja näidendeid. majand, iseseisev majandusük sus, näit. talund, kauplus või tööslus-ettevõte. majandama, majandit pidama või juhtima, majanduse alal teotsema. majandus, inimese või laiemalt mingi ühiskondliku üksuse sihi teadlik tegevus aineliste varade soetamisel oma tarvete rahuldami seks, ühenduses tulude ja kulude ning kasude kaalutlusega; jaguneb varade tootmiseks, jaotamiseks ja tarbimiseks. majandusgeograafia, üksikute maade tundmaõppimine ja kirjel dus nende majandusliku tähtsuse (tootmise, liikluse ja tarbimise) sei sukohalt. majanduskool, majanduslikku kutseharidust andev õppeasutis na gu kaubandus-, ärinduskool jt. majanduslik põhimõte e. öko noomiline printsiip, põhimõte, mil le järgi püütakse võimalikult väi keste kuludega saavutada võimali kult suuri tulemusi. Majandusministeerium, Eestis kõrgeim riigiasutis riigi ja ühis kondliku majanduselu üldjuhtimi seks. Erialane jaotus: Maksude Talitus, Rahandusosakond, Kaubandusos., Tööstusos. ja Üldos., kuna M-i juures asuvad Maksu-peakomitee, Tolli-peakomitee, Jõukomitee, Krediit- ja Kindlustusasutiste Inspektuur jm.
majanduspoliitika
762
majanduspoliitika, sihiteadlik ning kavapärane majanduselu suu namine ja korraldamine valitseva võimu poolt mingite põhimõtete ja tarviduste kohaselt. majandusteadus, majandusküsi musi käsitlev teadus, mis jaguneb poliitiliseks ökonoomiaks (e. rahvamajandusteaduseks), käitismajandusteaduseks, finantsteaduseks, majandusgeograafiaks ja majandusajalooks; peale selle kuuluvad siia mõned abiteadused. majandusõpilaste kool, osa-ajaliselt (nädalas 10—12 õppetundi) töötav õppeasutis, mis annab kutseharidust päeval ärides ja kontoreis töötavaile õpilasile. majandusühistu e. majandus ühing, liik ühinguid oma liikmete majapidamistarvete rahuldami seks, eriti põllutöömasinate, tehisväetiste jms. soodsamaks hanki miseks. majaseen e. majavamm, ehitiste puidumädanik, mis põhjustab põ randate, seinte, talade jm. kiiret läbimädanemist ning selle tagajär jel kokkuvarisemist. Selle ärahoid miseks kasutatakse desinfitseeri vaid vahendeid nagu tsingi-, vaseja arseenisooli, kresoole ja fenoole. majasikk, mardikas siklaste suguk-st, hoonete ja postide ohtlik kahjur, kelle tõugud närivad pal kidesse käike. majastik, majade kogu. majesteet, kuningate ja keis rite aunimetus Euroopas. majonees, kala-, liha- jm. toitu de külm kaste munarebust, söögiõlist ja mitmeist vürtsaineist. majoolika, Baleaaride saarterühma kuuluva Mallorca (-<—) saare järgi nimetatud fajanss, eriti itaalia fajanss 15. ja 16. saj-1. major, kaptenile järgnev ohvit seri auaste (vt. auastmestik). majoraan e. meiram, vorstirohi, ka meil kasvatatav soojalembene vürtstaim punade perek-st; kuiva tatud lehti ja õisi kasutatakse vorstide tegemisel.
Makedoonia majoraat, pärimiskord, mille jär gi muidu üheõiguslike pärijate hul gast ainukeseks pärijaks on va nim neist. majoritaarne valimissüsteem, par lamendi valimistel süsteem, mille järgi igas valimisringkonnas tava liselt valitakse üks rahvasaadik ja valituks loetakse see kandidaat, kes on saanud häälteenamuse. Vrd. proportsionaalne valimissüs teem. majoriteet, enamus, häälte-enamus, ülekaalukus. majus, om. -e, majapidamine (tarbimisüksusena). majuskel [-«'-] e. versaal, kirjas suur täht. Vrd. minuskel. majutama, majadesse, kortereisse paigutama. makaak, paljudes liikides esinev ahv^ peam. Lõuna-Aasias, koerahvlaste sugu konnast. makabeid [-ei'd] e. hasmoneid [~ei'd], Makaak. Juudas Makabeuse järgi nime saanud valitseja- ning preestrisugu; 2. saj-1 e. Kr. saavu tasid juutide riikliku iseseisvuse ja valitsesid kuni 37 e. Kr. makadam, maantee tüüp, mille sõiduosa koosneb raske teerulliga kinnirullitud kivikillustikust ja kruusa-kaitsekihist; pealiskihina esineb veel asfalt või tsement, makao, papagoiliik (vt. aara). Makao e. Macao, Portugali asumaake Hiinas, Kantoni lahe suud mes, 18 km2, 160 000 el., M. sada malinnaga. makaronid, kuivatatud torudekujuline toiduaine nisupüüli-taignast, valmistamine pärit Itaaliast. Makedoonia, mägine, orgudes viljakas maa-ala Balkani poolsaare keskosas, Egeuse merest loodes, Jugoslaavia, Bulgaaria ja Kreeka piires. Kreeka M. suurimaks lin naks on Saloniki. Ajalugu. Ala tes u. 7. saj-st e. Kr. arvatavasti kreeka hõimude hulka kuulunud
763
makja
makedoonlastega asustatud riik, mille õitseaeg langes 4. saj-le e. Kr. (Philippos II, Aleksander Suur). Vallutati 168 e. Kr. roomlaste poolt, kuulus 15. saj. algusest peale türklastele, jagati 1913 Kreeka, Serbia ja Bulgaaria vahel. makja, sageli läbipääsematu tih nik Vahemere-mail igihaljaist põõsaist, pkkalisist ronitaimist jm. makjavellism, moraalinõuete ig noreerimine poliitikas. Vrd. Machiavelli, N. makk, om. maki, tanguvorst, makrellased, kalasugukond luukalaliste seltsist, tavaliselt meres
Makrel.
parviti elavad röövkalad, näit. Eu roopa meredes hinnalise söögikalanEL makrel, kellest valmistatakse skumbria-nimelist konservi. makro-, kreeka eesliide võõrliitsõnus, täh. ’suur-'. makrokosmos, maailm kõige laiemas mõttes, kõiksus, vastandi na (inimesega seotud) maailmale kitsamas mõttes, mikrokosmosele. makroskoopiline, palja silmaga nähtav, mikroskoopilise vastand. maks, om. -a, inimkeha suurim nääre, ühest suuremast (paremast) ning teisest väiksemast (vasakust) sagarast koosnev punakaspruun elund kõhuõõne paremas ülaosas; eritab sappi, mis omab suurt täht sust rasvade seedimisel. maksakaan, vt. kakssuulased. maksarääs = kalamaksaõli, maksasamblad, klass samblaid, meil näit. maakõrv e. helvik. maksebilanss, mingist riigist aas ta vm. ajaüksuse jooksul väljunud väärtuste hinnasummade vahekord sama ajavahemiku jooksul riiki sissetulnud väärtuste hinnasummadega; on kas aktiivne või passiiv ne nagu ta peamine osagi — kaubandusbilanss (-<-). maksiim, teotsemist ja mõtteviisi
malaaria määrav kõrgem põhimõte; üldine elureegel e. käitumispõhimõte. maksim [ma-], raske-kuulipildujate tüüp, leiutatud 1883. maksimaal-, ladina eesliide liit sõnus, täh. ’suurim’. maksimaalne, suurim kõigist või malikest. maksimum, ülemmäär. Vastand: miinimum, alammäär. maksmatis, maksmata jäänud summa. Maksude Talitus, meil Majandus ministeeriumi osakond otse- ning kaudsete maksude, monopolide jms. korraldamiseks. maksujuhatus, eramajanduses võ lausaldaja käsk võlglasele maksta võla arvel selles korralduses mai nitud summa seal nimetatud kol mandale isikule. maksujõuetus, olukord, kus isi ku sularahast ega ka muust varast ei jätku kõigi tema kohustuste kat teks. Vt. konkurss. maksukeeld, kohtuotsuse täitmi seks või hagi tagamiseks kohtupristavi kaudu kolmandale isikule antav keeld maksta rahasummasid võlgniku või kostja kätte. maksukäsk, riigiasutise juhataja poolt Eesti Pangale või ühe panga poolt teisele pangale antav kirjalik korraldus mingi summa väljamaks miseks või ülekandmiseks; ka maksujuhatus. maksuma, maksma minema, hin da omama. Siit: maksumus, ’kal lidus’, ’väärtusseis’. Maksu-peakomitee, meil Majan dusministeeriumi juures olev asu tis maksude ja trahvide kohta (välja arvatud tollindus) esitatud kaebuste otsustamiseks. makulatuur, määrdunud trükipaber, praaktrükk; pakkimispaberiks kasutatav trükis. malaaria e. halltõbi, troopiliste maade ja soiste soojade alade äge nakkushaigus hootise (iga päeva või paari tagant) kõrge palavikuga, mis vaheldub palavikuta vaheae gadega; tekib hallasääse poolt eda-
Malabar siantavate eosloomade, nn. plasmoodiumide toimel, kes nugivad punastes verelibledes. Tähtsaim arstim: kiniin. Malabar, Ees-India lõunaotsa vihmarikas läänerannik. mala fide (lad.), jur., ’pahas usus’ (tehtud), ebaausalt, mitte õigelt, halva tahtega. Vastand: bona fide. maia fides (lad.), ’paha usk’. Maiaga [ma'-], kindlustatud kau bandus- ja sadamalinn Hispaania lõunarannikul, Vahemere ääres, 204 000 ei. (1934). malahhiit, roheline mineraal, esi joones Uuralis leiduv vasemaak, kasutatakse ka ilukivina. Malaia, Malai saarestik ühes lä hedase Malaka poolsaarega. malai keel, Malaia pärismaalaste ühiskeel kaubanduslikus jm. läbi käimises. malailased e. malai tõug, mon golitele lähedane, kollase ja paa pua tõu segunemisest kujunenud rahvatõug Malaias, Formoosal ja Madagaskaril, laiemalt arvates ka Polüneesias, kokku u. 50 milj. in. Siia kuuluvad näit. batakid Su matrat, dajakid Borneol, tagaalid Filipiinidel, jaavalased jm. Malai riigid, nimeliselt malai sultaneile alluvad riigid Malakal, Briti Malaias (<-). Malai saarestik, suured saartekogud Taga-India ja Austraalia vahel, nimelt Sunda saared, Fili piinid ja Molukid. Malaka e. Malai neem, Taga-In dia pikk kitsas mägine poolsaar Bengaali lahe ja Lõuna-Hiina mere vahel, Sumatrast lahutatud pika M. väinaga, 143 000 km2, 4,5 milj. ei., peani, malailased (rannikuil); loodeosa kuulub Birmasse, kesk- ja kirdeosa Siiamisse, lõunaosa Briti Malaiasse. Peasadam Singapur. Malakia, VT-s viimane 12-st väi kesest prohvetist, temanimelise raa matu oletatud autor; teotses 5. saj. II poolel e. Kr. maid, om. mällu, meelerahu, pü sivus, läbemus, kärsimus.
764
malm
maldama, mallata, maldan, mallatakse, mallanud jne., läbema, pü sima, kärsima. Maldi, naisenimi. Maldur, om. -i, mehenimi. Maldus, om. -e, mehenimi, male, väga vana, Indiast pärinev keerukas laudmäng 64 ruuduga malelaual 2 isiku vahel 16 musta ja 16 valge malendiga. Male maa ilmameistriks on A. Alehhin (-«-), Eesti meistriks a-st 1935 (a-st 1937 suurmeistriks) P. Keres (-«-). Malediivid, Inglise pikk korallsaarte rühm India ookeanis, Tseilonist edelas, 298 km2, 79 000 ei. malelaud-tänavastik, tänavas tik täisnurgi lõikuvate tänavatega. malendid, malenupud, malemän gus kummalgi poolel 16: 1 kunin gas, 1 lipp, 2 odameest, 2 ratsa meest, 2 vankrit ja 8 etturit.
abc
d
e
f
Malendid C^lareas} ja nende märgid ([all}: a — kuningas, b — lipp, c—vanker, d — oda mees, e — ratsamees ja f —ettur.
malev, om. -a, muistsed eestlas tel vanema juhitud maakondlik või kihelkondlik väekoondis; nüüd Kaitseliidu suurem üksus, igas maakonnas 1, samuti neljas suure mas linnas, kokku 15. malevkond, maleva alaüksus Kaitseliidus, jaguneb kompaniideks. Malju, naisenimi, mall e. nurgamõõtja, joonisel asetsevate nurkade mõõtmise riist. Mall (om. -e), Malla, naisenimed. Mallarme [-ee], Stephane [-fan], prantsuse kirjanik, * 1842, f 1898; avaldas sümbolistlikke, äärmiselt raskepäraseid, hämaraid luuletusi. Malle, Malli, Mallis, naisenimed. Mallorca [maljo'rka] e. Majorca, Baleaaride (-<—) suurim saar Vahe meres, 3684 km2, 279 000 ei. Mallus, om. -e, mehenimi, malm, rabe kõrgahju (-*—) toode,
Malmö
765
sisaldab 1,5—6,4°/o süsinikku; on lähteaineks raua ja terase val mistamisel, kasutatakse ka mitme suguste esemete (masinate alused, torud jm.) valamiseks. Malmö, sadamalinn Lõuna-Rootsis, Kopenhaageni vastas, 144 000 ei. Malta, sõjaliselt kindlustatud põl lumajanduslik saar Vahemeres, Sitsiiliast lõunas, ühes naabersaartega 316 km2 ja 260 000 ei., peam. (araabia murret kõnelevad) maltalased. — On kuulunud Föniikiale, Kartaagole, Roomale, araablastele, Silsiiliale jm., on a-st 1800 Inglise asumaa, laevastiku tähtis tugipunkt ja söejaam. Peasadam La Valeta, maltoos — linnasesuhkur. maltreteerima, halvasti kohtlema, maltsad, umbrohtude, prügi- ja soolaku-taimede perekond, näit. meil harilik malts. maltsalised, kaheiduleheliste tai mede sugukond, kuhu meil kuulu vad näit. maltsad ja hanimaltsad, kultuurtaimist peet ja spinat. maltspuit, puu tüve väline, liilipuitu (^-) ümbritsev noorem kiht (ka elusate rakkudega), mille kau du toimub mahlade liikumine juur test okstesse. Maltsvet, vt. Leinberg, Juhan, maltusianism, inglise majandus teadlase Th. R. Malthus’e (* 1766, f 1834) õpetus, mille järgi sotsi aalse viletsuse vastu tuleb võidelda sündivuse piiramisega. Malve, Malvi, naisenimed. Mamin-Sibirjak [-jak], ps., vene kirjanik, * 1852, f 1912; avaldas naturalistlikke jutustusi ja ro maane elust Siberis ning Uuralis, mammon, rikkus, maine vara. mammonism, raha-ahnus; vaade, mille järgi ühiskondli kule võimu le jõutakse ainult rik kuse kogu mise teel. mammut, elevantlaste väljasurnud Mammut.
mandataar liik, kuni 4,5 m kõrge, pika karva ja suurte, ülespoole käändunud kõ verate kihvadega loom jääajast. Tema luid leitakse peam. Siberi külmunud maakihtidest. Mammuti koobas, maailma suu rim, viiekordne koobas P.-Am. Ühendriikide idaosas, käikude ko gupikkusega 250 km. mammutipuu e. sekvoia, igihal jas hiigel-okaspuu Põhja-Ameerikas, nimelt harilik m. kuni 110 m kõrge, kuni 12 m tüve läbimõõduga ja 4000 a. vana, säilib looduskaitse all Sierra Nevadas, ja ranna-m. suurte metsadena Kalifornias, an des väärtuslikku punast tarbepui tu. Vt. pilti lk. 78. Man (ingl. Isle of Man [ail of män]), kelti rahvastikuga auto noomne Inglise saar Iiri meres, 572 km2, 50 000 ei., kes kõnelevad gaeli keele murret mänksi (vt. kelti keeled) ja inglise keelt. mana, müt., surnu nimetus, manager (ingl.), vt. mänedžer, manala, allilm, varjuriik, surnu teriik eesti rahvausundis. Manasse [-na'-], VT-s Joosepi poeg, ühe iisraeli suguharu esiisa. Manassein [-e'-]> Nikolai, Vene riigimees, * 4835, f 1895; oli koh tuminister 1885—94; senaatorina korraldas 1882—83 revisjoni Liivija Kuramaa olude uurimiseks. Manchester [mäntše-], suurlinn Kesk-Inglismaal, Inglise puuvillatöönduse ja -kaubanduse keskus ülikooliga, 64 km pika kanali kau du ühenduses Iiri merega, 766 000 ei. mandaat, ülesanne, volitamine, edasivolitus; volitus, volikiri; käsk, käskkiri. mandaatmaad, pärast Maailma sõja lõppu Rahvasteliidu volitusel ühe või teise võitja riigi valitsemi sele antud endised Saksa ja Türgi maa-alad. mandant e. mandaator, volitaja. mandariin, kõrgem riigiametnik Hiinas; bot., väikese punakoorelise apelsini taoline mandariinipuu vili, kasvab esijoones Vahemere-mail. mandataar, volitatu, volinik.
mandel
766
mangaan
ja mandžulasi. Pealinn Sinking. Muid linnu: Harbiin, Mukden jt. mandžulased, tunguuside hulka kuuluv, nüüd väheselt säilinud rahvas Mandžuurias, pääses 17. saj. keskel valitsevaks klassiks Hiinas. Mandžuuria, Hiina naabermaa Amuuri keskjooksust lõunas, kuni Kollase mereni, Mongoolia ning Korea vahel, enamasti mägine ja metsane, jõemadalikel viljakas, mägedes kulla ja kivisöega. Ilmas tu mandriline. Kasvatatakse soja uba, maisi, nisu, riisi jm. —- Möö dunud aastatuhandeil on M-s (pea le lõunaranniku) elanud mongolid ja tunguusid, kusjuures tunguuside Mandžu riik 17. saj-1 ühendas ko gu maa ja vallutas Hiinagi, andes Mandlipuu sinna valitsejate dünastia, mis kes £a — viljalihast tis 1644—1912. 19. saj. II poolel pooleldi vabas tatud ja b—avalanges M. mitmeti Vene mõju alla, |tud luuvilQ. mis viis Vene-Jaapani sõjani 1904—05 M. pinnal. 1931—32 val mandliõli, mandleist pressitav lutas maa Jaapan ja rajas siin rasvõli salvide tegemiseks. Mandžukuo (-$-) riigi. mandoliin, lautost (<-) kujunenud keelpill nelja *t| manduma, (vaimsete ja kehaliste kaksikkeelega, mida helisi omaduste poolest) halvemaks, alaväärtuslikumaks muutuma, tatakse vastava plaadikesega tõmmates. J&m, mandus, mandumisseisund. mandool, muus., = ban- JpfflA manduur, muus., = bandool. dool. M maneer, käitumis- või toimimis viis, harjumus, komme; teatud mandriline ilmastu e. kunstnikku iseloomustav vormikä mandrikliima, vt. kliima. sitlus või tema kujundusviisi kulu mandrill, paavianide liik Mandoliin. nud, tardunud vorm. Guineas, koerahvlaste sumaneež e. ratsla, (ringjas) ratsuguk-st, suure peaga tamistee; ratsutamishoone, -kool. ahv punase nina, manerism, üleminekuaja stiil pä siniste põskede, rast renessanssi ja enne barokki, kollase habeme, valitses u. 1530—1600. tömpsaba ja siniManet [-ee], Edouard [eduaar], punaste tuharaprantsuse maalikunstnik ja graafik, mõhnadega. * 1832, f 1883; lõi algul omapära mandrisulg (om. Mandrill, seid realistlikke kompositsioone -sulu), ajal., vt. („Eine vabas õhus“ jt.), sai 70. kontinentaalblokaad. aastail impressionismi teerajajaks. Mandžukuo [-ukuo], Jaapani so Vt. tahvlit 35. bitusel 1932 loodud Jaapani mõ mangaan, keemiline element ju alune riik, alates 1934 keisri (märk Mn), aat.-k. 54,93, erik. 7,4, riik Ida-Aasias, Mandžuuria alal, sul.-p. 1250°, hall, rabe ja läikiv juurdelõikega Hiinast (Džeholi raske metall; leidub looduses ai maakond), 1,3 milj. km2, 34,2 milj. nult ühendeis; kasutatakse peami ei., peam. hiinlased, lisaks korea selt sulamite, näit. mangaanterase, lasi, jaapanlasi, venelasi, tunguuse
mandel, os. mandlit, mandlipuu õlirikas seeme; ka kurgumandel, mändlikujuline elund kurgus (•<—). mandlipuud, roosõielised puud toompuude perek-st, kannavad vähelihalisi, krobeliste kividega luuvilju, näit. Ees-Aasiast pärinev mõru- või magusmandlipuu, mille seemneid (luuviljade tuumi), mõruvõi magusmandleid, kasutatakse maitseainena pagaritöönduses, mõ rumandliõli, mandliõli, (rohunduses) mandlipiima jm. saamiseks.
inangaanteras
767
-pronksi, -nikli jne. valmistami seks. Mangaanhappe soolasid ni metatakse manganaatideks. mangaanteras, eriline teraseliik, mis sisaldab 10—14%> mangaani ja 0,8—1,5% süsinikku. manganiin, elektri takistustraat vasest, niklist, rauast ja mangaa nist, eritakistusega 0,42 Q/m; kasu tatakse elektriaparaatide valmista miseks. manglipuud ehk mangroovpuud, kõverate tugijuurte, nn. kurgjuurtega puud, mis moodustavad troopilisil ranni kuil soisi tihni kuid, nn. mangroove; viljadest tulevad juba puu Mangiipuu. otsas esile idandid, mis mudasse langemisel kiiresti juurduvad. mangopuu, tähtis troopiline viljataim, esijoones Malaias, suur laiavõraline puu kollaste lihakate luuviljade, nn. mangoploomidega. Manhattan [mänhatn], New Yorgi süda-linnaosa samanimelisel suudmesaarel, pilvelõhkujatega. maniakk, om. -aki, isik, kel on mingi maania. manifest, poliitilise programmi, riigivalitsuse korralduste jms. ava lik ning pidulik teadaanne. manifestatsioon, avalikuks, tea tavaks tegemine; meeleavaldus. maniipul, Vana-Rooma väeük sus: Vs kohorti. maniküür, käte, küünte iluravi. Manilla, Filipiinide pealinn ja peasadam Luzoni saarel, kanepi-, sigari- ja suhkrutööndusega, kau pade väljaveo keskus, kahe üli kooliga, P.-Am. Ühendriikide sõja laevastiku tugipunkt, 353 000 ei. (1935). manillakanep, ühe Filipiinidel kasvava banaaniliigi leherootsudest saadav tugev kiudaine, mil lest tehakse laevaköisi, matte jm.
Mannerheim maniokk, manihot e. kassaava, troo piliste maade tähtis kultuurtaim, kuni 3 m kõrge põõsas piimalilleliste suguk-st. Tema suuri mugu laid kasutatakse pä rast sinihappe välManiokk. jakeetmist toiduks ja väärtusliku tärklise saamiseks (müügil brasiilia aroruudina ja tapiokina). manipulatsioon, osavusvõte, käsitsus; äriline võte, riugas. manipuleerima, käsitsema. Manivald, om. -valla, mehenimi. mankeerima, puuduma, ära jääma. manko, maj., puudujääk, puudus. Mann, Heinrich, saksa kirjanik, * 1871; avaldanud väljendusviisilt rahutuid, erootiliste küsimuste kä sitlemist eelistavaid novelle, ro maane, draamasid jm. Mann, Thomas, eelm. vend, saksa kirjanik, * 1875; avaldanud rea listlikke romaane (,,Buddenbrookid“, 1901, e. keeles 1936, jt.), ju tustusi, esseid jm. Nobeli laure aat 1929. manna, peened nisu- või maisitangud; mitmete taimede, sageli söögikõlblik eritis; Lõuna-Vene, Ida-Aafrika jm. rohtlais esinev mannasamblik, mis kuivanult maas veerevana leiab kasutamist toidu na (iisraellaste taevamanna kõrveteekonnal). mannekeen, inimesesuurune liigesnukk rõivaste vormimiseks ja vaateaknale asetamiseks; moeärides neiu — ostjaile rõivaste enda seljas demonstreerimiseks. manner (om. mandri, os. -t, m. om. -de) e. mannermaa, ookeani dega piiratud suur pidev maismaaala. Mandreiks on Euraasia, Aaf rika, Austraalia, Ameerika ja An tarktis. Vrd. maailmajagu. mannerg, om. -u, plekkämbrike. Mannerheim, Karl Gustav, Soome marssal, * 1867; teenis Maailma sõja ajal Vene sõjaväes, oli 1918
mannerjaa
768
ja Soome-Nõukogude-Vene sõja ajal 1939—40 Soome vägede ülem juhataja. mannerjää, mandreid või suuri maismaa-osi kattev alaline (kuni 3 km) paks jääkiht; esines jääajal Põhja-Euroopa ning Põhja-Ameerika alal, nüüd Gröönimaal ja Antarktises. Mannheim, tööstus- ja kaubalinn Edela-Saksamaal, Baadenis, sisesadam Reini ääres, 277 000 ei. (1937). Manninen, Otto, soome luuletaja, * 1872; avaldanud luuletuskogusid, teotsenud eriti silmapaistvalt tõl kijana. Manninen, Ilmari, soome etno graaf, * 1894, f 1935; teotsenud 1922—28 Tartus E. Rahva Muuse umi direktorina ja ülikoolis etno graafia õppejõuna, avaldanud eesti etnograafiat käsitlevaid teoseid. manomeeter, gaa side, vedelike ja au rude surve mõõtja. Liigitus: vedelik- ja metallm. Ved.-manomeetris mõõdetakse rõhku vedelikusamba kõrgusega U-kujulise toru vabas harus, metallmanomeetris — osuti abil, mis rõhu toiMetallmel liigub vastava manomeeter, astmiku kohal. mansard, katusekamber; man sard- e. murdkatus (vt. katus, joo nis 4); mansardkord, mansardkatusega piiratud majakord. Mansart (Mansard) {maysaar}, Francois [frarjssua], prantsuse ar hitekt, * 1598, f 1666; ehitanud rea silmapaistvaid hooneid prant suspärases renessanss-stiilis. Mansart (Mansard) [maysaar], Jules Hardouin [žül arduay], prantsuse arhitekt, * 1646, j 1708; ehitanud Pariisis rea silmapaist vaid hooneid, milledes sobivalt on sulatatud renessansi, klassitsismi ja baroki stiilielemente. manset, os. -it, varruka kätis.
manustama Manzoni [-ndzoo-], Alessandro [-an-], itaalia romantiline kirjanik, * 1785, f 1873; avaldas luuletusi, tragöödiaid, ajaloolise romaani „Kihlatud“ (1825—26, eesti keeles 1939) jm. Mantegna \-te'nja], Andrea \-e a], itaalia vararenessansi maalikunst nik ja graafik, * 1431, f 1506; lõi usulise ja mütoloogilise sisuga rea lismi kalduvaid fresko- ning tah velmaale, teotses ka vaselõikajana. mantel, os. mantlit, avar ülerõivas; zool., limuste nahataoline kate, tavaliselt kaetud lubikoja või -kar biga (vt. näit. karbid). mantelloomad e. tunikaadid, kee likloomade alamhõimkond, kotivõi tünnikujulised alamad mereloomad tartelja või kõhretaolise mantliga. Siia kuuluvad merikullesed, -tuped ja -tünnikesed. Mantere [-de-], Oskari, soome juhtiv haridustegelane, * 1874; on olnud koolidir. ja koolinõunik, sotsiaalminister, riigi koolival. dir. jm., alates 1932 mõne a. kestel haridusminister. Manteuffel [-töif-], Peter, krahv, eesti kirjamees, * 1768, f 1842; avaldas õpetliku sisuga rahvalikke teoseid („Ajaviide peeru valgusel", 1838, 3. tr. 1939). mantika, ennustamiskunst. mantiss, mat., vt. logaritm. Mantua (it. Mantova), tööstus linn ja kindlus Põhja-Itaalia ma dalikul, Mincio kaldal, 43 000 ei. manuaal, käsiraamat, märkmik; iga üksik klahvislikurida (kätele) orelil. manuaalne, käeline (tegevus), käsitsine, kätega tehtav. manufaktuur, kudumistööstus; kudumistooted. manukas, os. -kat, ametlikult juurdekutsutud tunnistaja, manulus, juuresolek, manus, juurdelisatud aine või asi, lisand. manuskript = käsikiri, manus inanum lavat, ladina va nasõna, ’käsi peseb kätt’, manustama, lisandama.
O/ti. „Noor-Eesti Kirjastuse*4 trükikoda Tartus 1940
VaataMUSIK-VERLAG
G. PAUKAM
TARTU
NOTEN-KATALOG
...MUSIK-VERLAG
G. PAUKAM
TARTU
NOTEN-KATALOG
J. Mällo trükk, Tartus.
A. Klavier. — Schlager.
1. Nur eine Nacht sollst du mir angehören.
Lied v. O. Geier.
2. Wenn du einmal eine Braut hast, lass sie
wandern. H. Hirsch.
3. Püppchen Liese. A. Rebner.
4. The Pelicen-Foxtrot. Clapson.
5. Chimmy aus d. Operette ,,Die Bajadere“.
Kálmán.
6. Forget-Me-Not. Foxtrot. H. Richards.
7. Und zum Schluss schuf der liebe Gott
den Kuss.
8. Eine kleine Freundin. Foxtrot. Lehar.
9. Ich hab ein Rendez-vous. E. Berger.
10. Sonnenblume. Chimmy-Fox.
11. Im Hotel zu grüner Wiese.
12. Electric Girl. Fox.
13. Jonny. Fox-Erotic.
14. Hallo! Du süsse Klingelfee.
15. Liliput. Chimmy-Fox.
16. La Jana.
17. Affi. Foxtrot.
18. The Cheik. Foxtrot.
19. Morfium. Valse-Boston.
20. Im Hotel zur Nachtigall.
21. Einmal kommt der Tag. Boston.
22. Valencia.
23. Orient-Express.
24. Mädi, mein süsses Mädi.
25. Ich hab’ das Fräulein Helen baden seh’n.
Fox.
26. Le Tango de rêve.
27. La Florida.
28. J want to be Happy. Fox.
29. Tea for two. Fox.
30. J miss my swiss. One-step.
31. Ein Tässchen Kaffe, ein Kuchen und du.
32. Alle-à. Chimmy-Fox.
33. Was die kleinen Mädchen träumen, wenn
der Mond durch’s Fenster scheint.
34. Ich möchte träumen. Operette „Mariza“.
35. Behüt dich Gott, komm gut nach Haus'.
Operette „Mariza“.
36. Komm, Zigani. Operette „Mariza“.
37. Grüss dich, mein Wien. Operette „Mariza“.
38. Brüderlein und Schwesterlein.
„Mariza“.
4
Operette
39.
40.
41.
Eidgaffeln. Foxtrot.
O Bajadere. Foxtrot.
Frühlingsträume. Kollo.
42.
Poranek.
43.
Der letzte Walzer. Strauss.
44.
Die Schönste der Frauen.
Valse-Boston.
Boston.
45. Abends in dem kleinen Städchen.
Fox.
46. Tutankhamen-Chimmy.
47.
La Huppa-Huppa.
48.
Five-step.
Dance nouvelle.
Dance nouvelle.
49. Joseph, ach Joseph! Operette „Madam
Pompadour“.
50. Album „Zu Tee u. Tanz“ 1925.
51.
„
„Zu 5 Uhr Tee“ 1926.
52.
53.
Eine kleine Hochzeitsreise. Operette „An
neliese“.
59.
Ich will dich stets nur lachen seh’n. Valse.
Operette „Anneliese“.
60.
Das Rendezvous.
One-step.
Fox.
Op. „Anneliese“.
5
61.
62.
63.
64.
70.
Caramba-step.
Pesadena. Fox.
Rio Night. Boston.
Was machst du mit dem Knie, lieber
Hans? Fox.
Mit den Frau'n auf du und du. WalzerDuett aus „Paganini“.
Liebe, du Himmel auf Erden. Walzer aus
„Paganini“.
Ja, der Sonnenschein. Fox.
Wienerlied. Bus d. „Zirkusprinzessin“.
Kalman.
Wer wird denn gleich weinen, mein Kind!
Aus d. „Zirkusprinzessin“.
Frl. Helen, II. Teil. Fox.
71.
Für Dich, mein Schatz. Aus d. ,,Orloff“.
65.
66.
67.
68.
69.
72.
Fräulein ist das wahr. Charleston aus
„Orloff“.
73. Einmal kommt die Zeit. Boston aus
„Orloff“.
. 74. Das war in Heidelberg.
75. Alaska.
76. Was macht der Maier am Himalaya. Fox.
77.
78.
79.
80.
6
In Nischni-Nowgorod.
Bolschewik.
Ich hab’ mein Herz in Heidelberg verloren.
Komm in mein Baddelboot.
Ursula. Fox.
86.
87.
89.
90.
91.
92.
93.
94.
Eesti Boston.
Juubelwalzer.
Der arme Mops. One-step.
Frühlingsnacht. Boston.
Katze und Maus. Fox.
Marcelle und Rene. Fox.
Wanda-Walzer.
Schicksal. Valse.
ß. Unterhalt.-Musik.
95.
Rezias Traum.
96.
CßeTHT Mecsm,
97.
Simple aveu. Thome.
98. Crescendo.
99.
O. Kronberg.
m
TpenaK.
P. Lasson.
„Le Gygne“.
100.
Graziosa.
101.
Trauermarsch.
102.
Konzert G-dur.
Saint-Saens.
Valse.
P. Flint.
Landström.
Prof. fl. Lemba.
7
103. Menuett. Prof. A. Lemba.
104. Walzer aus d. Operette „Nymphenheim“
v. A. Levitzky.
105. Andante a) Cantabile, b) Cherzo. Lüdig.
106.
„Boy Scouts“. Marsch.
Rantsmann.
C. Gesang. — Laulud.
1. Eesti Hümnus.
2. „Cavaradossi aaria“. Puccini.
3. Koraal „Jumal, suil’ ligemal“. — „Näher
zu Dir“.
4. Koraal Kodumaa, kodumaa.
5.
„
Kulla, kallis Isa käsi.
6. Türnpu, Igatsus.
,,
Tasa, tasa, tuulekene.
7.
üks ainus kord.
8.
9. J. Simm, Kerjus.
Kaugele.
10.
11. A. Läte, Vaba Eesti (kantaat).
Album. Soololaulud.
12.
Kevadel.
13.
Kuld-rannake (kerg. seadel).
14.
,,
(kontsert).
15.
Rõõm ja mure.
16.
Noor võeras
17.
ty
A. Läte, Vahtijad.
Armas isa kohakene. Rahvaviis.
Serenaad. Helmut.
Pulmalaul.
Rahvaviis.
Pulma rõõm.
Kallis Mari.
Arg kosilane.
Vaiksel ööl.
Tule koju.
Üksinda.
Oh sa poiss.
Erknasi aKauja. PoMaHC.
MnJIbIM 51 >Kfly TeÕ5i.
PoMaHC.
Neitsi naeratus. Mädchenlachen.
J. Aavik, Laulik. Lied.
Lume sees. Im Schnee.
>
P. Flint, Rukkililled. Kornblumen. BaCHJIbKH. (Melodeklam.).
A. Kapp, Ärge võtke. Lass mir.
Ei eksi. Die Heimatwache.
Emakene. Mütterchen.
Kaugel kumab. Fernes Frührot.
Kevadel. Im Frühling.
Latvade kõne. Wipfelgespräch.
Laul ja nutt. Singen u. Weinen.
Mälestus. Erinnerung.
j
9
43.
44.
45.
46.
47.
R. Kapp, Metsateel, (sopran).
Waldwegen.
Mets kohas. Waldesrauschen.
Sõitis kosja „Õlekubu“. Brautschau des Strohbundes.
Vaba Eestile (meeskoor).
Üks ainus kord. Ein einziges
Mal nur.
R. Lemba, Hällilaul. Wiegenlied. KonbiöejibHasi nkcHsi
Hümnus op. „Lembitu tütar“.
Ilma kuuta meil taevas ei selgi.
OhneMond wie so leblos d. Nacht.
Kevade laul, op. „Lembitu tü
tar“ (naiskoor).
Me kenas kohakeses. Im Käm
merlein so traut.
Me lahkunud. Wier schieden
längst.
Miks nõnda valjusti. Was hat zur
Nacht mir die Ruhe genommen.
M. Lüdig, 12 laulu segakoorile.
Kägu.
Üks pisar veereb.
Rahvaviis, Pulma rõõm.
A. Trilljärv, Kuplee-album 1. ja II. jagu.
A. Vedro, Ämblik. Die Spinne.
E. Visnapuu, Muusika leksikon.
yy
F. Neruda, Berceuse slave. Op. 11.
Ch. Counod, Rve Maria (J. S. Bach).
C. F. Händel, Kuulus Largo.
Mozart, Menuett.
Smith, Chanson rüsse. Op. 31.
E. Bach, Frühlings Erwachen.
B. Godard, Berceuse de „Jocelyn“.
Gossec, Kuulus Gavott.
B. Kalinnikov, Chanson triste.
Tschaikovsky, Chant d’automne,,
Chanson triste.
12. Z. Fibich, Poem.
13. Chopin, Trauermarsch.
14. E. Grieg, Rses Tod.
15.
,,
Solveigi laul.
16. P. Mascagni, Intermezzo ,,Cava!eria rusticana“.
17. Vieniavsky, Chanson Polonaise.
18.
,,
Kujaviak.
19. R. Rubinstein, Romance.
20. R. Simonetti, Madrigal.
ii
21.
H. Eller, Berceuse, viiul ja klaver.
22.
R. Lemba, Poeme d’amour, viiul ja klaver.
23.
M. Lüdig, a) Eesti viis, b) Kaera Jaan,
cello ja klaver.
E. Internationale Tanz-Musik für
Violine.
1. 0 Bajadere.
2. Silva-valtser. Tanzen möchE ich.
3. Ükskord tuleb päev. Einmal kommt der
Tag. Valse-Boston.
4. Katkenud keeled. OõopBaHHbie crpyHbi.
Valse.
5. Oh sa poiss! Rheinländer.
6. KUrbtus. TpycTb. Valse.
7. Pulmareis. Hochzeitsreise. Foxtrot.
8. Su jaoks. Für Dich. Blue.
9. Tõmba Jüri! Polka.
10. Poranek. Valse-Boston.
11. Ja, der Sonnenschein. Foxtrot.
12. Mu unistus. Mein Traum. I, 11 Walzer.
13. Mu unistus. Mein Traum. 111, IV Walzer.
14. Rio Night. Valse-Boston.
15. Kallis Hans. Lieber Hans. Onestep.
16. Kaseke. Eepe3Ka. Valse.
17. Mein Vetter Nick. Onestep.
12
Ainult üks öö. Nur eine Nacht.
Küla lapsed. Dorfkinder.
Polka.
Was macht der Maier am Himalaya. Fox.
Babette. Valse-Boston.
ln Nischni-Nowgorod. Blue.
Bolschewik. Foxtrot.
Komm in mein- Baddelboot. Foxtrot.
Adieu, Mimi. Foxtrot.
Ursula. Foxtrot.
Alaska.
Ein bisschen Feuer. Tango.
Komm, Zigani.
VaataN 1 Hind 25 mrk.
JAAN
ANWELT
Terroristide juh...N 1 Hind 25 mrk.
JAAN
ANWELT
Terroristide juht.
Järgmine anne:
Punane terror.
1<4 J5?S'S-
Zclcrn Anwett.
1X155 oZJ
Fred Peterson i romaan.
L
Saladrrslme tohwik.
Walentin Krause — Wabariigi kaitsepolitsei kõrgem
ametnik, oli alles praegu, pärast wäsimusrikast jooksmist mööda
pealinna Länawaid koju tulnud ja rahuldustundega asetus ta
nüüd pehmesse, nahaga löödud tugitooli, et oma roidunud
Liigetele puhkust anda. '
Juba neljandamat päewa kestma kommunistide suurprotsessi puhul oli kogu pealinna politsei jalule aetud, sest
kardeti wäljaastumisi, meeleawaldusi jne. ja Krausel oli palju
tegemist, toimetades päewa jooksul läbiotsimisi, arreteerides
kahtlasi isikuid ja kandes seda kõike oma ülemusele ette.
Kerge ohkega sirutas ta nüüd käe paberossi kasti järele,
et suitsetada, kui äkki kirjutuslaual telefon kõlises . . .
Kell näitas 1I-maL tundi. — Kes wõis küll nii hilja
weel kõlistada . . .
— „ Krause erakorter? Ahaa, olete ise seal’* küsis kaitseagendi Wari tuttam hääl, keda oli määratud kohtusaalis,—
kommunistide protsessi ajal pealtkuulajate seas salajast walwet pidama.
— „Noh, mis seal lahti on?"
— „Nagu teate, herra Krause, pean ma kogu aeg siinset
publikumi silmas ja paar minutit tagasi nägin ma, kui mu
silmad mind ei peta, Anwelti ennast siin rahulikult istuwat."
— Mis?— Anwelti?—Ei wõi olla — see on ehk mõni
teine . . .
— „Usun, et siisgi ei eksi, selle peale waatamata, et ta
end wäga peenikeselt on moonutanud . . . Missuguseid käskusi annate mulle tegutsemiseks?"
— „Hm . . .
Pean ise tulema . . .
Pea teda hästi
silmas ja kui, minema läheb — järgne talle ettewaatlikult. . .
saad aru? Ära unusta kriiditükikesi aegajalt maha poetada,
1
et ma sind kätte saan . . .
Lead küll . . .
Lase wabalt
liikuda — mitte arreteerida! Tulen ise kohe . . . kuulsid 1 . .
jah, lõpp!"
Ta pani kuuldetoru tagasi oma kohale ja jäi mõttes
seisma . . .
— „Kes teab . . . Wiimaks jäängi haruldase linnu
täna kätte" — arutas ta iseeneses ja hakkas kähku riietuma...
Walentiin Krause oli tugema kehaehitusega, umbes 30 a.
roana, energilise, täiesti puhtaks aetud näoga ja tema fõrge
rind ja kõnnak lasksid temas oletada endist sõjaroäelast. Juba
tsaariwalitsuse ajal teenis ta Moskwas sunrtükiwäe ohwitserma
ja oma seal olemise ajal tutwunes ta piltilusa muStawerd
Sascha Smirnowaga — neiuga rikkast perekonnast, keda ta
roarsti kõige oma noore rikkumata hinge jõuga palawalt armas
tama hakkas, ka wastuarmastust leidis ja kahekesi plaani pi
dasid, nii pea kui wõimalik, abiellu astuda . . .
Seal tuli
aga oktoobri rewolutstoon . . .
Wenemaal pandi enamline
roöim wägiwallaga maksma . . . algasid ktnniwõtmised, läbi
otsimised „burshuide" mahalaskmised, endiseid ohwitseere kiusati
taga ... Ka Sascha wanemate majas toimetati läbiotsimist,
rekwireerimist — tuli wastuhakkamine . . .
laskmine, kus
Krause kihlatud pruut kogemata õnnetult surma sai. Noore
ohwitseri südamewalu oli roõimata kirjeldada.
Ta leinas
kõigest südamest, mandus kätremaksta, oli hulk aega wangilaagris ja saadeti lõpuks kodumaale, "kus ennast kaitsepolitsei
teenistusesse pakkus, sest ta tahtis wõidelda punase diktatuuri
roastu . . . nägi maimus neid tapmisi, roägiwalda, koledusi,
mis oli ise Moskwas läbi elanud ja tahtis teenida oma kodu
maad, kommunismi laialilagunemise ärahoidmiseks. Tema
hoolas, kohusetruu teenistus "ja armastus, millega ta asja
küljes rippus, äratasid ülemuse tähelpanu ja peagi oli ta üks
kõrgematest ametnikkudest, kelle hoole alla ainult erilise täht
susega asjad usaldati. Õhtuti, mädadel tundidel, wiibis ta
tihti ühes peenemal tänamal asumas kohwikus ja niisuguseid
sagedaid käikusi mõis küll ainult ilusmwiiuli mängijanna prl.
Rita arwele kirjutada, kes oma iluduse, wõluwuse ja meeldirousega oli tema südant armutulega köitnud, olles imelikul
kombel roaga sarnane tema õnnetult tapetud pruudile —
Saschale . . .
Ka praegu tänamale astudes ja kiirelt kohtu-hoone sihis
liikudes, tuli talle äkki meele, et ta täna meel prl. Rita poole
pole jalagagi saanud ja sellepärast otsustas sinna kohwikusse
sisse astuda, niipea kui ametikohustest wabaks saab.
Kiirelt Tartu maantee poole minnes kobas ta harjumuse
sunnil palitu taskus oma suurekaliibrilist Colt-süsteemi automaatrewolwrit ja uuris teraselt igat wastutulejat.
Oli niiske, sügisene õhtu.
Kõle tuul kihutas wihma piiskasi wastu nägu ja sundis
hiliseid, Länawatel liikuwaid inimesi omi sammust kiirustama,
et rutemini oma kodu jõuda.
Korraga . . . mis see oli?
Krause kuulis, et keegi talle tagant jookstes ligineb ja
äkitselt ümberpöörates nägi ta, et üks kehwalt riides pikk,
kuiwetanud noormees lõõtsutades talle läheneb . . .
— „Herra Krause wist, kui ma ei eksi ?" küsis tundmatu
hinge tagasi tõmmates.
—" „Ja, kui soowite. Aga mis asi teid nii wäledaste
minu kannul sunnib käima?" küsis Krause ja lükkas ühtlasi
oma rewolwril kaitse-trikli kõrwale, et igaks juhtumiseks mal
mis olla. '
— ,, Käisin Teie kodus ja Teie korteri perenaene ütles
mulle, et olete mast praegu wälja läinud Tartu maantee
sihis . . . ruttasin jookstes kõik aeg, et Teid kätte saada. . .
Lugu seisab selles, et Teil on praegu hea juhus üht tähtsamat
kommunistide salka tabada, kui kohe kaasa tulete . . .
Elan nimelt Kaarli kiriku taga, ühes weikeses, hoowipealses majakeses (ta nimetas tänama ja majanumbri.) Minu
mastu elutsew üürnik ütles täna mulle, et tal on sünnipäew
ja sellepärast saamad wist mõned mõerad tulema . . .
Ja
umbes pool tundi tagasi nägin ma tõeste, et tema poole tulid
mõerad, umbes 4—6 meesterahwast, aga kõik — wäga kaht
lased ; kuulatasin tasakesi ukse taga ja kuulsin selgesti, et
toas kestis jutuajamine puht wene keeles, ka nimetasid nad
üksteist kõik „towaristschi" . . . Sain tünamal olema kordniku
juhatusel Teie adressi ...
— „Aga pidage?" katkestas teda siin Krause, miks Tere
kohe ligema kordniku ehk jaoskonna poole ei pööranud ja selle
asemel, et minu järel jooksete, oleks need mehed juba ammugi
tabatud olnud.
— „Ja, maadake mina arman, et need on kahtlemata
mõned suuremat sorti kommunistid ja neid tabada mõib Tal
linnas ainult üks inimene — Teie, herra Krause!"
— „Tänan meelituse eest!" ütles Krause tuimalt, —
3
kuid mull ou harjumus ise otsustada tagaotsitawate isikute
tähtsuse ja mittetühtsuse üle.
Aga olete Teie mulle juba
järele tulnud, siis pole midagi parata—juhatage mulle teed."
Mõlemad sammusid waikides üksteise kõrwal ja läksid
hoopis mastupidises sihis, kuhu Krause kawatses enne oma
kodunt wüljaminekut minna.
Krause pidas tema kõrwal sammuwat isikut kogu aeg
hoolega silmas, sest talle oli Lume aimdus, et midagi pead
selle loo taga peituma ...
Selle nooremehe ilmumine ja ta ülewalpidaniine ei
meeldinud temale mitte põrmugi ja äratasid kahtlust.
Nad olid nii juba hulk teed ara käinud ja hakkasid ligi
nema selle nooremehest juhatatud Länawale.
Äkitselt tegi see hiiglahüppe ühte kitsasse, mittewalgusratud põiktünamasse ja oli peagi teda warjawasse pimedusse
kadunud.
Krause jäi seisma ja wilistas tasa.
— „Seda ma arwasin," pomises ta oma ette, — asjal
on kahtlane maik juures . . .
Pean siisgi selgusele jõudma.
Ja ta leidis peagi juhatatud maja üles, kus aga, nagu
ta juba kohe ette oli arwanud õige rahulikud inimesed elut
sesid ja midagi kahtlustäratawar polnud. Teda oli lihtsalt
ninapidi weetud, kuid mis mõttega? . .
Äkki taipas ta selle saladusliku loo Põhjust . . .
— „ Eesel," mandus ta iseeneses, kuidas ma ometi ennast
narritada lasksin ! . .
Ta oli ju kodust wälja tulnud kindla sihiga, et minna
Anwelti ennast jälgima ja nüüd wedaS teda üks selle terro
ristide pealiku meestest juba pool tundi nina pidi, et aega
rotita . . . takistada kohale ilmumast ...
Nähtawasti oli tema maja järele luure sisseseatud, nii
et kohe kui Krause kodust wälja tuli ja kohtu-hoone poole
hakkas minema, weeti ta selle kawalusega teelt kõrroale . . .
Kahetsedes ilmaaegu äraraisatud aja üle, hüppas ta
nüüd kiirelt ühe tühjalt sõitma rooorimehe troskasse ja lasi
end maja ette sõidutada, kus sõjaringkonna kohus omi istanguid pidas.
Kähku trepist üles tormates, põrkas ta koridoris ühe
ümberriietatud roalwel olema kaitsepolitsei agendiga kokku, kes
teda ära tundes, tasa rapoteeris:
— „Nmbes kakskümmend minutit tagasi, läks Wari ühe
isiku kannul wälja . . . palus Teid talle järgneda".
4
— „Kas ei pannud sa tähele mõnda inimestka teda ennast
jälgimat
— „ Kedagi ei näinud, herra ülem!“
— Hüwa. Ma lähen, aga pea silmad ja kõrwad lahti
kuni kohus lõpeb!"
Krause tuli kohtumajast wälja ja kohe nägi ta kriidi
jälgedest, et Mari ja jälgitaw isik olid läinud pahemat kütr
südalinna sihis.
Krause oli nimelt kõigile temale alluwaile agentidele
kohuseks teinud kellegi jälgimisel aeg-ajalt weikesi kriiditükikesi
nägemata mahapoetada ja nendele peale astuda, nii et nüüd
oli tall wäga kerge kriidijälgede kaudu Warile järgneda.
Jäljed wiisid teda esialgu kesklinna poole, siis pöörsid
ootamata sadama sihis, tiirlesid jälle kesklinna põiktünawate
labürindis ja lõpuks wiisid Krauset. . . sellesama kohwiku
uksest sisse, kus tema ise pea iga õhtu soowitud külaline oli
ja kust parajaste ilusa prl. Rita sõrmede alt mahedad wiiuli
helid tänawale kostsid ...
Ta waatas weel teraselt oma ümbrust, uuris kriidirnärkisi, mis ikka kohwikusse wiisid ja tõendudes, et rewolwer on
laskewalmis, tõukas energiliselt ust ja astus kohwikusse.
Kiirelt pilgu üle esimese ruumi, kus puhwet asus, wisates,
nägi ta kohe, et Wari istus kawalaste otse ukse lähedal, kohwi
tass ees, hoidis ajalehte nagu lugedes käes ja Piilus kõik aeg
üht umbes neli lauda temast kaugemal istuwat soliidse wälimusega isikut, kes nähtama rahuga limonadi jõi.
Peale nende kahe wiibis seal ruumis ainult weel kaks
noort daami oma shokoladi tasside juures ja madistasid tasa
eneste wahel ...
Sellest sai Krause aru, et Wari poolt jälgitaw isik ongi
seesama ja seni kui ta einelauas ükskõikselt enesele pudel seltressi tellis — oli tall plaan tegutsemiseks juba malmis. Ta
tundis nimelt Anwelti isiklikult weel Wenemaal elamisest
saadik ta et arreteerida, selleks pidi La kindla selgusele saama
tema isiku üle . . .
Kawalaste istus ta kaunis ligidale selle isikule, kelle
wälimus küll waewalt Anwelti sarnane oli, wõttis mskust
ajalehe ja hakkas pealtnäha suure isuga lugema.
See oli Krausel harilik wõte: ajalehel oli enne kesk
kohas pisikene auk tehtud ja nüüd oli selle kaudu wõimalii
wõerast paremini silmitseda.
— „Ei!" siin on Wari eksinud . . . keegi teine . . .
5
jõudis La wõera wälimust maadeldes otsusele — kuid silmad...
neid silmi ma tunnen . . . Jumala eest see on temal"
Ja nähes, et wõeras hakkas ka nagu midagi aru saama
ja aimet puhweti juure läks õiendama, andis ta Marile
peaga märku, mille peale see üles tõusis ja mõlemad astusid
ka puhweti poole . . . kuid ainult kaks sammu said nad
teha, sest mis siis sündis, see oli kiiremalt, kui wälgukiirusel 1
Jaan Anwelt — see oli tõepoolest tema ise, nähes et
hoolimata toredast parukast ja grimeerimisest, teda ikkagi on
ära tuntud, sell puhwetikapi peeglist uksed lasksid paista kahe
ametniku liginemist — haaras mõlema käega leti ees olemast
massiiwfest mask käepidemest kinni ja wirutas enese nagu palli
teisele poole letti, kaasa tõmmates enesega hulga pudelist ja
nõust, hüppas kiirelt leti taga asuwasse peremehe tuppa ja
keeras tugema ukse enese taga kinni, enne kui keegi midagi
aru sai, mis siin õieti on juhtunud ....
Siis aga toibusid esimestena Krause ja ta abi.
— „Wari! ruttu wälja ...
pea akent silmas . . .
saada abi . . .
Kaitsepolitsei ametnik hüppas leti taha, rewolwer käes,
ja proowides leidis, et uks oli seestpoolt kinni pööratud, wõti
ees. Uks oli paksudest tahwlidest, ja õlaga mahalöömiseks
polnud tal hoomõtmiseks ruumi.
Kohwikus tõusis segadus . . . teistes ruumides wiibiwad wõõrad malgusid puhweti juure, pärides mis on juhtunud.
Daamid põrkasid kohkunult tagasi, nähes Krauset, rewolwer
käes . . . katkes äkki muusika. . .
— „Peremees, tooge mulle üks kirmes, aga ruttu!"
Olen kaitsepolitsei
ametnik ja Põgeneja oli tagaotsitaw
Anwelt ise . . .
Uksest tuli ka ruttu Marilt appi saadetud mäliskordnik.
Ehk küll peremees nähtama meelepahaga seda asja pealt
waatas, oli ta sunnitud siiski kirme tooma.
Hoobid lendasid ukse pihta, lauad purunesid nagu pil
pad Krause tugewate löökide all . . . Andis siis meel ühe
õige^ tugema löögi, nii et paar lauda korraga sisse lendasid
ja kargas ise ruttu kõrwale, kartes laskmist.
Aga toas jäi kõik saladusliselt waikseks.
Ettemaatlikult piilus Krause remolwrit malmis hoides,
tekkinud awause kaudu tuppa, aga nii palju kui silm seletas,
polnud kedagi näha.
6
Walgustas nii palju kui see wõimalik oli tua sisemust
elektri taskulambiga — Luba näitas tühi olewat'
Pettunult sirutas ta siis käe purustatud laudade wahelt
läbi, keeras ukse seestpoolt lahti ia astus kordniku saatel tuppa,
elektrit põlema süüdates.
Aga tuba oli ja jäigi tühjaks! . .
Lahti tõugatud aken andis tunnistust, et kallis lind oli
wist sealt kaudu ära lennanud . . .
Nad otsisid iga toa nurga hoolega läbi, Vaatasid moodi
alla, kapi sisemust — asjata.
Jäi üle ainult oletada, et kuulus kommunistide juht
peasis seekord jällegi põgenema.
Aga imelik ja saladusline paistis see lugu Krausel
siisgi olewat. Wari tõendas nimelt, et hoowiwäraw olnud
lukus ja keegi pole sealt kaudu tänawale ilmunud. Ka seis
nud ta kõik aeg wärawa juures ja kui keegi oleks läbi akna
hoowi peale hüpanud, siis oleks ta ometi seda pidanud
kuulma. Ja üle plangi ronimine oleks tingimata suurt fotinat
sünnitanud . . .
Otsiti küll iga hoowipealne urgas hoolega läbi, aga ilma
tagajärjeta.
Nähtawasti põgenes Anwelt tagähoowide kaudu, ja sellega
pidi esialgu leppima. Et enam siin midagi ette roõtta ei ol
nud, laskis Krause omad abilised ära ja üksinda jäädes uuris
taskulambi 'abil teraselt akna alust ja maapinda selle all ja
teda tegi kahtlaseks asjaolu, et ainustki jalajälge polnud kusagil
näha nii kaugele kui silm ulatas näha.
Ei wõinud ju Lagaaetaw õhkulennanud olla, kui ta aknast
wälja hüppas!
' Kuidas ja kuhu kadus Anwelt siis nii saladusliselt?
La läks kohwikusse tagasi ja otsis meel kord toll-tolli
järele selle toa põranda ja seinad hästi läbi, lootes mõnda
sala ust wõi luuki leida, aga asjata. Põrand oli täiesti terme
ja ehk ta küll käpikili roomates tõik praod läbi waatas ja
kloppis, pidi ta lõpuks ikkagi tunnistama, et siin mingisugust
sala luuki ei ole.
— „Siin peab mingisugune saladus olema'' — ütles ta
iseenesele.
Ta mandus . . .
maksku mis maksab selle Mgue
saada ja saladuslist kohwimaja hästi silmas pidada.
Aeg oli juba hiline, kohwik lõpetas kauplemise, nii et
täna siin enam midagi teha ei olnud ja sügamas mõttes
läks Krause oma kosil, tänase õhtu juhtumiste üle pead
murdes . . .
il.
AmveM staap.
Juba mõnda aega murdsid Wabariigi sife- ja wäliskaitfe
kõrgemad ametiwõimud omi päid selle üle, et kõik salajased
päewakäsud, korraldused, plaanid, määrused, ümberpaigutused
ja koguni salajased lepingud naaberriikidega olid riigiwastastel
Nõrandaalustel tegelastel teada, mõnikord isegi warem kui sellel,
kellele päewakäfk ehk ringkiri oli määratud.
Kõwendati walwet ministeeriumides, kahtlustati kurjeere,
ametnikud wiisid tähtsamad paberid koguni enesega koju kaasa,
kartes et kantseleides wõiks mõni sarnaseid dokumente, mis
erilise tähtsusega, ärakopeerida, agaralt töötasid kriminaal- ja
kaitsepolitsei ametnikud selle nähtuse awalikuks tegemiseks, aga
kõik ei aidanud.
Ja nii tuli peaaegu igakord ette, et kui käsk oli antud
kusagil läbiotsimist toimetada, wõi kedagi arreteerida ja seda
täitma mindi, leiti enamasti alati tühi pesa eest. Ka oli mõni
kord nagu narrimiseks paberitüki peale kirjutatud: „olge teine
kord kärmemad käsku täitma!" ...
Terroristidel pidi olema tugew ja hästi korraldatud
organisatsioon ja ühendus ministeeriumide kõrgemates ring
kondades— nii arwasid ametiwõimud ja lugu kujunes wiimaks niisuguseks wälja, et ka ustawamaid ja kohusetruimaid
ametnikke kahtlustama hakati. Ei usaldatud enam kõige pa
remat sõpra/ ega kaasteenijat.
Kaitsepolitsei sai aga walju
ettekirjutuse kõik abinõud tarwitusele wõtta selle organisatsiooni
paljastamiseks.
Kui julge kommunistide juht kohwiku peremehe elutuppa
hüppas, ust enese taga lukku keerates, lükkas ta akna mUemad
pooled tahti, et arwamist tekitada — nagu oleks ta akna kaudu
8
ärapõgenenud ja wajutas laest allarippuwa elektri-armatuuri
sisse osawasti warjatud nupu peale . . .
Kohe wõis midagi iseäralikku märgata: terme tua põrand
nihkus tasase sahinaga kogu ta peal olema mööbli ja Anwelti
enesega umbes paar'jalga edasi, nii et ühe seina ääres awaus
lekkis, kuhu raudne trepp alla miis.
Kiirelt treppi mööda alla libiseda ja trepi lõpul olema
nupu peale surudes, iseäralise mehanismi abil liikuw põrand
jälle tagasi seada — see oli Anweltil paari sekundi töö . . .
Nüüd wõis terme tosin politseinikke tuba ülemal läbi
tuhnida, nad kõik oleks arusaadawalt otsinud mõnda ust,, luuki
ehk pragu, aga et terme põrand wõis kawalalt sisse seatud
konstruktsiooni läbi liikuma panna — selle peale ei oleks neist
keegi tulnud.
Siit astus Anwelt elektri taskulambiga enesele teed walgustades, umbes kümme sammu kitsast käiku mööda edasi,
mis rauaga üle löödud uksega Lõppes.
Wajutas jällegi ukse piida nurgas üht waewalt märgatawat nuppu, mille järele see iseenesest awanes ja astus mit
mest elektri lambist heledasti walgustatud tuppa, kuna uks
automaatselt tema järel kinni majus.
Teda nähes tõusis ühe kurn, juures istuw pikk, suurte
juukstega noormees kohkunult üles ja küsis erutatult:
— „Teie maestro! . . Kas on midagi lahti, et seda käiku
waja läks?"
— „Olin kohtusaalis . . .
Tähtis oli isiklikult nende
julgustamiseks seal olla . . .
läks ka korda mõned paberi
peale ülesmärgitud juhtnöörid pihku pista ... — wastas
Anwelt — neetud nuuskurid aga tundsid mu mift ära, —see kollanokk Kraust oli ise mu jälgil . . . aga mind nad nii
kergelt juba kätte ei saa! . . . Mis on uudist?"
— "Telefonogrammid on Teie laua peal . . . „Jnfener"
on kuuldekambris minu asemel wahikorral ... Ah, soo —
trükikojast JY« 2 toodi see pakk lendlehti, mis eriti Petseri maa
konna jaoks määratud .... Jaotan praegu kirjandust, mis
homme Tartu ja Walga garnifoonidele läheb" ... — rapoteeris noormes, kes kommunistide keskel „adjutandi" nime aü
oli tuntud.
— „Hüwa, waatame siis, mis Toompea saksad meie
kohta arwawad ja ette kawatsewad wõtta! . . „ütles Anwelt
lustilikult, riputas palitu warna ja parukast ühes wale habe
9
mega end mabastades, istus laua juure ja pööras kõik oma
LäheLpauu seal asuwate paberite peale.
Raudse tahtmise wõimuga mees oli Jaan Anwelt —
ülemaalise kommunistliku salaorganisatsiooni juht ja nende
plaanide aktiiwne teostaja.
,
Niiwõrd kui äraandmise ohwriks langenud Wiktor Kingrssepp oli alati kergesti süttiw, kärsitu, uisa-päisa^ tormaja, tihti
ärritan) ja mitte millegagi arwestaja — niiwõrd oli Anwelt
selle wastu rahulik —' kaalus enne hoolega läbi, kur midagi
ette wõttis, rehkendas matemaatilise täpsusega kõik wõimalused,
mis ettewõetawa asja poolt ja wastu olid ja ei hakkanud pea
mitte kunagi kamatsetud plaani täide näima, enne kui ta sel
gusele polnud jõudnud, et ta tõesti läbi läheb.
Ei põrganud kunagi raskuste ja ettetulnud takistuste
eest tagasi, maid see aina meelitas ja tõmbas teda oma plaani
läbi näima.
Mida keerulisem ja hädaohtlikum olr ülesanne, seda pa
rema tööhimuga asus ta selle kallale ja ei jätnud enne järele,
kui oma ecSmärgi oli saawutanud, kuigi selleks tuli palju kan
natlikult töötada, ettewalrnistada ja wahel ka nurjamine
kuid näha.
Kunagi ei heitnud ta pärast äpardanud ettewõtet meelt
ära, ei loobunud omast sihist, waid kaalus hoolega järele,
missuguse wea ja kus kohas oli ta teinud, mida ta oli unus
tanud, mida ei wõtnud arwesse; parandas siis kohe oma eksi
tusi ja hakkas jälle wäsimata tegutsema, kuni ta wiimaks ikka
kätte saama pidi, mida tahtis.
Kohmiku all ahin), wülisest ilmast isoleeritud staap, kus
olid organisatsiooni salajane telefoni kesk-kuuldejaam, spionaashi
ja riigiwastase kirjanduse ladu ja ekspeditsioon — oli Anwelt:
ja tema tehnilise abilise „inseneri" kätetöö.
NäheS tungiwat wajadust, olla informeerüud kõrgest sellest
mis sünnib Toompeal ja sise- ja wäliskaitse kõrgemates ameti
asutustes, töötas see wäsimata inimene geniaalse plaani
walja.
' Tema juhatusel ostsid mõned wandeseltslased, kes wabalt
Liikuda wõisid ühes paremas kesklinna tänamas maja, kuhu
alumise korra peale esimese järgu kohwik sisse seati. Peremeheks
seati silmakirjaks üks pankrotti jäänud endine puhwetipidaja.
10
kes aga truu kommunist oli. , Kõik seal olijad teenijad, algades puhlvetipreili Tamaraga ja lõpetades wiittrase nõudepesejaga köögis — olid kommunistide organisatsiooni liikmed ja
kes kõik (ka naisorkeftris mängijad ühes arwatud) olid wandega
seotud nende kasuks töötama.
Siin oli neid, kes teenis priitahtlikult, waenulikkusest walitfewa korra wastu ja oli ka neid,
kes millegi manade pattudega olid kommunistidega seotud.
Ka teenis mõni ainult raha eest, sest makseti hästi.
Kohwiku alla keldrisse sai aga salaja kaks betoneeritud
ruumi ehitatud, kuhu pääses ainust kahel moel: peremehe
tuast liikuma põranda kaudu, nagu meie Anwelti põgenemisel
nägime ja kitsa maa-aluse käigu läbi, mis algas naabrimaja
prügikasti põhja osawasti maskeeritud salaluugiga.
Seinad
ja lagi olid paksust raud-Letoonist tehtud ja selle tõttu et
wõinud keegi kloppimise ja tagumise läbi arwata salaruumide
olemasolu.
Ja siis näitas Anwelti tehniline abi, „insener", mis
ta mõis.
Ruumi tagumine tuba sai paksu wildi ja naha korraga
wooderdatud, uil et teisest tuast sinna ükski hääl ei kostnud.
Seal oli täielik weikene telefoni keskjaam, kommutaatorite ja
ühendusaparaatidega — tehnika parem kuust.
Suurte raskuste ja hädaohtudega sai pea igas ministri
era-kabinetis, ja igas tähtsamas asutuses tugewajõulised, kõige
tasemat häält edasiandjad mikrosoonid osawasti maskeeritult
sisse seatud, — kus kirjutuslaua alla, kus tapeeti alla seina
sisse, kus lihtsalt ahju peale ja sealt wiisid traadid karniiside
ja simside alla warjatult kohwiku all asuwasse Anwetli staapi —
kesk-kuuldekambrisse!..
Seal oli pea alati walwekorral kas „inseneer" ehk „adjudant," mõlemate kõrwade peal eriti õrnatundelised mikrosoo
nid ja end ühendades mõne wastawa numbriga, wõis wabalt
kuulda iga kui wähem hääl, mis selles ruumis sai räägitud,
kus wastuwõtte mikrosoon oli ülespandud.
Koguni kohwikus olewate laudade kohal, olid seinete sisse
kergelt tapeediga lvarjatud mikrosoonid ülesseatud, nii et tihti
kui sõjawäelased ehk ametnikud lokaalis istudes, omawahel
mõnda teenistuse saladust harutama hakkasid, sai see kahekõne
all mikro-telefoni kuuldetuas kohe teatamaks ja walwekorral
olija märkis oma ees olewale paberile kohe kuuldud kõne üles.
Ilusal puhwetipreilil Tamaral, nais-orkestris mängijatel
ja ettekandjatel — kõigil oli ülesandeks tehtud spioneerida
11
kommunistliku salaorganisatsiooni kasuks, tarwitades siinjuures
osawust, kamalust, armastusega mängimist, wiinaga uimastaniift j. n. e. ükskõik missuguseid abinõust, kui see aga ees
märgile wiis . . .
Hoolega luges terroristide juht telefonogrammid üksteise
järele läbi, mis kuuldejaam tema äraolekul oli wastu wõtnud,
tehes mõnede kohta märkused oma taskuraamatusse ja üht
neist juba teist korda läbi lugedes, läks ta otsaesine kortsu . . .
Paberil seisis:
„ . . . lennuwäesse puutuwad paberid tagawara ladude
üle ja plaan kiire mobilisatsiooni puhul, said mõnede paran
duste tegemiseks kapt. Walleri kätte antud, kes nad juba loodetawasti' tulewal nädalal täiendatult sõjaministeeriumile ette
paneb" . . . „Alloli inseneri märkus, et kõne on kuuldud
täna 1 /2Ö õhtu, kindralstaabi ülema kabinetis.
— „Kapten Waller . . . Waller . . . tuttaw nimi, —
kus olen ma ja missugustel asjaoludel seda nime kuulnud...
arutas ta poolmaljult, — pea . . . see on ju Tamara aus
taja — noor lennuwäes te enim ohwitseer" ...
Ja talle tuli nüüd meelde, kuidas ükskord olles maskee
ritult ^kohwikus, juhtus seal istuma weikeses seltskonnas, kus
ka Tamara oli ja sai talle kapt. Walleri esitelletud . . . Juba
siis märkas Anwelt, et see ohwitseer Tamarat kõrwuni
armastab...
— „ Poisu", ütles ta äkki „adjutandile", — jäta natu
keseks oma töö, mine üles ja saada minu juure prl. Tamara...
pean temaga kohe rääkima. Aga maata enne ettewaatlikult,
kas õhk on puhas.
„Adjudant" oli nimelt legaalne isik: ta polnud mitte
politsei kahtluse all, maid oli teadupärast kui peremehe sugu
lane ja selle tõttu mõis ta ma bait liikuda.
— „AH, soo, pea,"— ütles ülem talle meel tagant järele,
jääd täna kogu ööseks siia walwet pidama, mast tuleb meil
sind tarwis ? . . Täna ööse jõuawad mõned seltsimehed üle
piiri siia ja ma lähen nendele wastu".
Kui „adjudant" ära kadus, et luugi kaudu üles minna,
tõusis Anwelt üles, tegi kõrwalolewa kuuldekambri ukse lahti
ja hõikas „inseneri".
— „Karla, jäta juba kuulamisele j . . kesköö on käes...
tule parem puhume mõni sõna juttu."
12
Hõigataw wõitis aegapidi rihamaga kõrwade külge käi
jad mikrofoonid ära, tõusis üles, sirutas omi kangeks jäänud
liikmeid ja tuli haigutades Anwelti juure.
See oli keskniist kaswu, laiaõlaline, 24—25 a. wana
noormees, weikeste, walkjate wurrudega ja läbipuuriwate sil
madega. 9Hno peal kandis ta näpitsprille. Tema ja Anwelti
wahel oli soe sõprus; need olid kaks üksteist täiesti arusaajat
inimest ja enne kui kommunistide pealik midagi ette wõttis,
küsis ta ikka nõu oma sõbra käest. Anwelt oli ta Wenemaalt salaja kaasa toonud, et tema andeid tehnika alal oma
otstarbeks ära kasutada. Ta oli Leningradis kõrgema tehni
kumi lõpetanud ja igatses ikka Eestis oma kodumaal elada.
Olles aga ihu ja hingega kommunistliku korra eest, oli tal
Eestis awalikult elamine wõimata, aga tema unistas nagu
paljud teisedki põrandaalused, punase diktatuuri peatset maksma
panemist ja senikaua trööstis end paremate elukordade loomise
Võimalustega.
— „Oled wasinud Karla . . . mis?
Ka mina olen
täua õnnelikult nuuskurite käest putket saanud teha ja nüüd
joome õige selle peale sõdrushka sinuga kahekesi üks wõi ka
rohkem arw kärakaid maha!" . .
Nende sõnadega tõi ta nurgas asumast kapist ^-liitrilise
viinapudeli, paar klaasi, awatud kilukarbi, mõne tüki leiba ja
paar kahwlit lauale.
Asetas kõik selle lauale malmis, mõlemad istusid juurde
ja Anwelt kallas klaasid täis.
— „Tulemaste sündmuste kordaminekuks! — Prosit!"
Nad tühjendasid klaasid.
— „Tead wennas," kõneles Anwelt suupistet alla nüri
des — olen täna palju, wäga palju ümber jooksnud, tegin
putket Krause enese käest ja täna ööse kell 2 ootan ma mõnda
seltsimeest Wenemaalt siia tulewat — pean ise wastu minema...
seal tuleb ehk külma käes oodata — ja niisuguseks käiguks
on päris kena enne mõni hea tropp krae wahele kallata . . .
— „Noh kallame teise weel . . .
harjumus, tead —
olen wana sõjawäelane; omal ajal jõin palju, aga nüüd kus
palju tegemist on, sest tahame kodanlustele otsustawat hoopi
anda — ei wõi liig palju tarwitada.
Noh, kui töö saab lõpule wiidud, eks siis ole aega! Siis
brat, saeme siin kõik nagu ise tahame" . . .
13
— ,,Sa usud siis ikka kindlaste, et asi peab korda minema—
et saad wõimuga Tallinnas walitsuse ohjad oma kätte?" —
küsis „insener."
— „See on ainult aja küsimus. Ootan, nagu sa minu
wiisi tead, parajat momenti ja siis . . . siis — jatkas Anwelt
püsti tõustes ja hoogu mõttes—tuleb aeg, „kus paneme sama
korra maksma, nagu Wenemaal, kus puistame pakfukõhulisi
„burshuisi", kus anname töölistele parema elu" . . — „No, no kulla wend, ara nüüd selle paari pitsi wiina
mõjul oma plaanidega jälle toaga kõrgele püüa lennata!
Tead — tasa ja targu . . . rohkem ettewaatust sõber" —
noomis teda Karla.
— „Mis puutub ettewaatusesse ja kannatusse — siis
seda mull jätkub . . . tunned mind küll selleks — ütles An
welt toolile tagasi istudes ja rahulikumaks jäädes — ainult
wahetewahel tuleb minu peale niisugune ülewoolaw tundmus,
ja siis tahaks kõik juba rutem kätte saada, sest hea on wõimu
juures olla, walitseda, käskida, kõikwõimas olla . . . Wõiks
ehk küll aktiiwse wäljaastuinisega oodata, kui mitte need Moskwa
ninatargad ineile wäga peale ei pressiks ja suurt kisa ei teeks,
et nende raha ilmaaegu siin Eestis kulutame ja midagi ei
olewat ära tehtud! . Nende lauataga istujate kollanokkade
meelest on wist walitsuse wõimu wägiwallaga oma kätte haa
ramine niisama kerge, nagu piibutäis tubakat ära suitsetada...
Tulgu ise siia ja katsugu teha riigipööret — siis näewad 1
Ja pealegi niisuguses riigis, kus sõdurid, maatamehed ja, kurat
mind wõtaks ka', töölised rneid meie ettewõttes ei toeta, ehk
paremal juhusel — passiiwseks Pealtwaatajateks jääwad . . .
Kaupmehest, taluperemehest ja mnetnikudest ei maksa kõneldagi!
Kelle abiga sa siin teed siis riigipööret ja kui weel raha ka et
taheta anda?" . . — lõpetas Anwelt ja sülitas ise jelle juures
wihaselt põrandale.
— „ Kaugel siis asjad juba on?" küsis Karla.
— „AH praegu? Praegu walmistame ette, kobame pinda,
ootanre juhust . . . Kui meie aga . . . noh, kuus tundigi
wõimu oma käes saame pidada — oleks asi joones . . . Abi
saaks siis kohe wäljastpoolt! Ja kui juba kuni järgmise päewa
hommikuni wõim meie käes püsib, siis saamad need ka meiega
kaasa karjuma, kes eune meie wastu olid!"
Nende kahe sõbra kõnet segas noor neiu — puhwetipreili
Tamara ilmumine.
Liikuma põranda saladus oli peaaegu
kõigil kohwikus teeniwatel teada. Ja nad kõik olid wandega
14
seotud, kõik allusid ilma Wasiuwaidlemaia
organstaisioni juhile — Anweltile.
Tamara oli tõepoolest ilus.
kommunistliku
Suured unistajad silmad waatasid lapselikult ja küsiwalt
selle organisatsiooni juhi otsa nagu imestades, miks teda siia
on kutsutud.
Õrn, paenduw keha, paks tumepruun juuks ja
pehme ning paisuw suu — kõik see andis tunnistust kirglisest
ja roaga tundelisest iseloomust, kuna ta lõua kuju aga kinni
tas, et tüdrukus ei puudu ka teatud osa tahtejõudu ja
Meelekindlust.
— „Kutsusite mind, maestro?" küsis ta pehme kõlama
haakega.
'— „Jah, tibukene . . . mull on Teie jaoks ülesanne,
mis nii ruttu kui wõimalik Tere poolt täidetud Peab saama",
kõneles Anmelt ja piilus ise alt kulmu neiu otsa — „asi puu
dutab kap. Wallerit . . . Ahaa, punastate ja kahwatate
korraga — seda ma teadsin. Kuid pidage meeles preili, —"
ja ta hääl rääkis nüüd kuiwa metallise kõlaga — esiteks Teie
manne, Teie kohustused töörahwa hea käekäigu jaoks ja siis
alles omad isiklikud asjad ja südamewalud . . . Annan Teie
kasutada kaks päewa, missuguse aja jooksul olete kohustatud
Teie mände põhjal minu käsku täitma mis järgmine on: selle
kahe päewa jooksul muretsete Teie minu kätte tähtsad sõjawäelised dokumendid, mis on usaldatud kapt. Walleri kätte ja
missuguseid paberist ta arwatawasti omas kodus hoiab. Kuidas
ja missuguste abinõudega Teie sellega hakkama saate — pole
minu asi.
Ma ci hakka ka Teile meele tuletama mis siis
sünnib, kui minu käsku ei täideta ..."
— „Ka§ Leie ei wõiks ehk mõni teine minu asemele
määrata kes seda teeks? Mull on . . .
muH on — raske
Teie käsku Läita . . . surus neiu peaaegu pisarsilmil enesest
roalja, — oh Jumal, miks just mina?"
— „Kinnitan meel kord, et see on tingitud asjaoludest
ja lõpuks . . .
mina tahan seda!
On Teil ehk meeles prl.
Tamara, kui minu armastuse ära lükkasite ja seda kollanokka
hakkasite minust paremaks pidama . . .
Tahan Teie uhkust
thurba. Ma olen lõpetanud."
Noorus peaga läks õnnetu Tamara tuast wälja.
Kõikwöimas terroristide juht oli temaga kui soldatiga
ümber käinud, tema südames õrnemat kohta — armastust oma
15
peigmehe wastu puudutanud. Aga mis wõis tema, üks nõrk
naisterühmas, linna parata l
Ta oli selle salga pealiku
wõimu all . . .
Siis tõusis Anwelt kähku üles, waatas kella ja ütles
rutuste:
— „ Pagan wõtaks, ajasime palju aega lori ja plika
tuletas mulle manu haawu meele . . . Pean minema seltsi
mehi wastu mõhna. Noh, teeme meel üks kärakas V*
Jõi ühe hingega oma klaasi tühjaks, waatas omad mõle
mad brauningud läbi ja kadus ööpimedusse käigu kaudu, mis
naabrimaja hoowi wiis . . .
UL
Kbammestarmd püük.
Wuhisedes puhkus tuul merepoolt ja kihutas Tallimm
kitsastest, peaaegu tühjadest uulitsatest läbi. Siin ja seal pais
tis nagu tulekibemeke, nõrk tulewalgus läbi raske uduse õhu,
kitsale kõnniteele olid lombid tekkinud, mis weikeste ojadena
sogast mett uulitsarennidesse juhtisiwad ja nagu wärwita tihe
loor, ümbritsesiwad udukogud majafi ja puid, et neid waewalt
ära tunda wõis. Oli juba mitmes päew sarnast niisket ilma,
ehk küll juba nowbemri kuu keskmised päewad kaes olid ja aeg
oleks olnud juba lund sadama hakata.
Linnas lõid kellad kaks.
Tumedalt kostsid löögid läbi raske õhu ja tungisid nagu
katte alt kahe mehe kõrwu, kes praegu linna wiiwat kiwiteed
mööda pärale olid jõudnud ja ühte tänawasse sisse pöörsidMõlemad jäid silmapilguks seisma ja teine nendest luges
poole healega kella üksikuid löökisid.
— „Kaks!" ütles üks neist pahaselt—nüüd oleme juba
kümme tundi teel ja see tee ei kõlba hundilegi!"
— „Jah, iseäranis siis, kui pead tarwitama kõiksugu
kõrwalteesi, et meid ei tabataks. Nüüd, selle, meie wendade
protsessi ajal on iga kolmas inimene kindlaste sinu järele
passija ja pead ennast warjama nagu hiir."
— „Edasi? Nüüd peaks warsti juba päral olema, nii
palju fui mina seda ümbrust tunnen".
— „Kas sa ka tead hästi seda maja, kus ^pealik" meid
ootab
16
— „ Selgesti just ei tea, aga wõime ju küsida — ega
siin linnaüäres suuremat kedagi karta pole".
See kahekõne oli pool sosinal räägitud ja nüüd sammusid
nad matkides üksteise kõrwal edasi.
Pea kümme minutit läks nende tee linna äärsetest kehwemate inimeste eluasemetest mööda.
Kõik korterid oliwad siin
koguni pimedad; nendes weikestes tänawates näitasitoad udu
ja pimedus meel suuremad olewad, kui linnast wüljas, maan
teel, kust nad tuliwad.
Kui nao ühest wäikesest majast mööda läksiwad, kuulsid
nad korraga plangu tagant tasast wilistamist.
Nad jäid kohkunult seisma ja käed läksid kähku tasku
browningute järele, kuid
siis wilistati
esimesed
taktid
.Internatsionaalist" iseäralise rõhuga, mida kuuldes mehed
oma ehmatusest kohe toibusid.
— „ Kurat mind rvõtku, see on ju „pealiku" mürguandmine —“ sosistas üks neist teisele tasa ja wilistas sama
moodi masta.
Kohe selle järele läks majakese jalgwüraw lahti ja tume
kogu ilmus nähtawale.
— „Tulge, see olen mina — ütles kogu tasase healega,
milles meie kaks öörändajat Anwelti heale ära tundsid.
Mehed astusid weikese, üksiku maja hoowi ja Anwelt
keeras würawa lukku. Kutsus siis tumma mürgiga omad kaas
lased talle järgnema ja wiis nad maja tagaukse kaudu ühte
weikesse tuppa.
Selles polnud peale lihtsa sängi, laua ja paari tooli,
mingisugust muud mööblit.
Laual põles õllepudeli sisse tor
gatud küünal.
Aken oli paksu riidega hoolega kinni kaetud.
— „Soo, siin wõime rahulikult asju ajada, —" ütles
Anwelt ja laskus laua juures olewale toolile, kübarat ära
mõttes, see on üks minu tagatoata peiduurgastest, peremees on
meie mees, nii et midagi karta ei pruugi. Kui aga salapolitseinikud ei näinud minu siiatulekut . . . Olin nimelt ise pea
aegu lõksu langemas. Kogu tänase päewa ja öö üle ei saa
nuriseda — on minule toaga jühtumisrikas olnud . . . See
maja, kus meie kokku pidime saama, oli pagan neid wõtaks,
juba ahelikuga ümber piiratud ja teie oleks nagu rotipojad
lõksu jooksnud, kui mina mitte poleks tulnud ja teid hoiata
nud . . . Ha, ha, ha, — see on tore, — las nad ootawad
meid seal kuni homikuni"
17
2
— „Aga kuidas Teie siis meister, nende käppade wahele
d langenud?" küsis üks meestest.
— „Weab, wennas, mull koledasti, wot mis asi! Mull
on wiisiks ikka kõrwalisi teesi tarwitada, kui ma ntääratud
kohale lähen ja kui ma natuke aega enne kella kahte, selle, Teile
tuntud falakorterile liginesin, tarnisin ma hoopis teisest tänamast üle aedade ja plangude. Koban tasa, tasa pimedas aias
edasi ja äkitselt näen ma umbes kümme sammu minust eelpool
tikust tuld tõmmatawat . . . Küürutasin kohe maha ja kuula
tama jäädes, kuulsin kuidas keegi minu ees tasa mandus:
— „Hull oled, kuriwaim, et suitsetad!
Tead tiku tuli
wõib kogu meie plaani nurja ajada ..."
— „Noh, egas keegi et näe . . .
Krause ise on teisel
pool maja ja siit meie poolt küljest oodetaro ikka et tule... —
säh, tõmba kah, —" wastas teine hääl.
— , Kuulsin ka öö waikltses püssiraudade klirinat ja sain
aru, et siin on ahelikuga tegemist ja oodetakse meid. Ronisin
kassi osawusega käpukile tagasi ja tulin siia, sest teadsin, et
seda teed tulete.
Mis sõnumeid mulle toote?" lõpetas ta
järsku, uue aine peale üle minnes oma jutustuse.
Wanema ja tigedama Väljanägemisega mees istus kohe
moodi ääre peale, kiskus porise saapa jalast ja tõi selle ivoodri
wahelt kõhuka ümbriku nühtawale, mida Anroelti kätte andis.
Kähku rebis fee kirja lahti, kust mõned topografilised
kaardid ja peenikeselt täiskirjutatud postpaber nähtawale tulid,
mida ta õige pikkamööda läbi luges, ise selle juures roahel
oma taskuraamatusse waadates, sest kiri oli kawalalt sisreeritud,
kuna tema wõtit ainult Anroelt ja ta piiritagused sõbrad
mõistsid.
— „...wäljaastumist korraldada... kiirelt sõjariistadega
peale hakata"... — kõneles ta oma ette poolwaljult, „olen neile
rohkeni kui kümme korda seletanud, et tund ei ole meel tulnud!
Mitte parajal momendil wüljaastuntisega wõime ühe ööga
kõik ära rikkuda, mis meie nii kaua aga oleme ette
Valmistanud" . . .
— ,,Teie jääte aga paariks päewaks siia," — pööras ta
mõlema käskjala poole — „ma saan selle aja sees mõned roaga
tähtsad sõjawäesse puuturoad paberid kätte ja saadan siis nende
ärakirjad teie läbi üle piiri. Siin on teile isikutunnistused,
mineroakordsed höroikage ära ja minge sinna roana kohta,
„Haikala" juure korteri, kus end marjul hoiate, kuni ma teid
18
tarwitan. Nüüd lähme! . . aga ettewaatust... täna öösel
on nad kuradid wist kõik jalul!" . .
Kõik kolm tulid üheskoos kolmekesi wälja, mõlemad
käskjalad pöörsid linna poole minema, kuna Anwelt aqa wastupidises sihis oma sala öökorteri poole läks.
Waewalt said nad wast kümmekond sammu edasi
läinud olla, kui öömaikuses lübilõikaw wile kõlas ja Länaw
korraga elamaks muutus.
— „ Paigal! Mitte sammu edasi!"
Nagu tiiger kargas Anwelt, temale, tee kinni panema po
litseiniku kallale, wirutas talle bromningu päraga meelekohta
hirmsa hoobi, nii et see oma rewolwri käest lasi kukkuda,
tuigerdama hakkas ja hüppas enne kui kakssteist appiruttawat
politseinikku kohale jõudsid, suure hooga üle mitte wäga kõrge
plangu ja kadus Leinale tagant järele saadetawate kuulide
rahe all wiljapuu aedade kaudu ööpimedusse.
Kaks kahtlast isikut, kes ei teinud wühematki katset põ
genemiseks, toimetati isiku kindlakstegemiseks lühemasse polit
sei jaoskonda.
Jaan Anwelt aga lõpetas sellega oma sündmusrikka
püewa.
iV.
Raske ülesanne.
Oli päew pärast eelmistes peatükkides ettetoodud
juhtumisi.
Udu ja wihm oliwad järele jäänud, soojalt ja sõbrale
kult naeratasiwad päikese kiired läbi puuokste, mis meel mar
jad olid.
Kelmikalt tungisid nad puuokstest läbi, millede lehed
talwe tulekul ammugi juba uiaha olid langenud ning mängi
sid maanteelt eemal olema weikese metsasalga puude latwus,
linnast tükk maad kaugel.
Waikselt majusiwad liginewa õhtu marjud maha ja ikka
mildakamalt paistsiwad päikese kiired kõrgete kuuskede mahelt
ja üle..
Ühe suurema, laiaharulise kuuse najale toetas end
Tamara.
Mõteldes nüitasiwad La suured, unistajad silmad ta
19
jalge ecS olewa paksu sambla kotte peal roiibimaf kuna ta
tõepoolest nähtamasti koguni millegi muu üle järele mõtles,
kui ta ümber olewa looduse peale.
Ta oli hommiku oma armsamale kirja saatnud, milles
kutsus teda praegusele kohtamisele ja ta oli nüüd siia tulnud
kindla nõuga, et oma peigmehele kõik puhtsüdamliselt üles tun
nistada ja teda paluda oma kaitse alla wõtta.
Juba warakult olid ta wanemad ära surnud ja tema
eest ainus hoolitseja oli tema onu, kes oli põrandaaluste
kommunistide-terroristide salaseltsi liige, — Anwelti parem käsi
ja mängis nende staabi peal asumas kohwikus peremehe osa.
Aru saades, et nende pealikule meeldib Tamara oma
õrna lapseliku iluduse ja wõluwusega, sundis ta igapidi oma
õetütart selle armuawaldusi ja meelitusi kuulama, kuna Ta
mara aga kõigest südamest noort ohwitseri armastas.
Ja nüüd oli see jälk mees temale ülesandeks teinud
tähtsad söjawäelised dokumendid oma armsama tagani ära
warastada . . .
Tahtis küsida nõu oma peigmehe käest, paluda tema
kaitset, sest kui ta oma alatut ülesannet ei täidaks, siis käiks
tema käsi wäga pahaste . . .
Korraga waljuksminew wareste kisa tema pea kohal,
äratasid. Tamara ta mõtetest.
Üks silmapilk kuulatas ta hinge kinni pidades ja siis
lendaS nagu päiksepaiste üle ta näo.
Kiire hobuse jala astumine kõlas maanteelt tema kõrwu.
Tume puna, mis ta tundmusi awaldas, kais ta näost
üle — ta hüppas weikeselt künkalt, mille peal ta senini seis
nud oli, maha, nagu tahaks ta ratsanikule wastu rutata —
siis astus ta aga weel sügawamale puude marju tagasi, nagu
oleks tal midagi muud meele tulnud ja jäi wärisewalt laine
tama rinnaga läbi okste wahtüua.
Hobuse jala astumist ei olnud enam kuulda ja siis
kostis ta kõrmu iseäralik tasane wilistamine.
Kui kindlad, tugemad jalaastunrised kuuldamale tulid,
lõi neiu pale meel enam lõkendama ja ta silmade särast mõis
kirglift armastust lugeda.
— „Leo, minu Seo!" hüüdis noor naesterahmas ja
järgmisel silmapilgul wiibis ta ohwitseri rinnal, teda kaisu
tades ja kinni hoides, nagu ei peaks ei inimene ega ingel
neid lahutama.
20
Ühe käeliigutusega wiskas noor ohwitseer tülitama sõja
mäe mütsi enesest eemale, kuuse okste sisse ja kumardas tema
rinnal olema Tamara poole, suudles selle punast suud, mis
talle pakuti.
— „OH armsam, Leo' Ometi kord jälle sinu juures!"
Pehmelt silitas selle käsi neiu hõõgawaid palgeid, õrnalt
surus ta tema peakest oma laia rinda mastu ja waatas tema
poole pöördud silmadesse.
— „Iah, mu kallim, ometi jälle kord!" wastas ta
sügama kõlama healega, mis talle südameid wõitis — need
junnid, kus ma sinuga ainult kahekesi miibin, juhtuwad nii
harwa ja sa ei tea, kui õnnelik, kui rõõmus ma olin, kui
täna sinult kirjakese sain, kus sa ise mind siia kutsusid."
— „Ka mina, Leo, unustan kõik mured, tunnen enesel
nii hea olewat, kui sina minu juures oled . .
Tahtsin sinu
armsatesse silmadesse waadata ...
oli mõte ka millegi
wäga tähtsa asja üle sinuga rääkida . . . sinult nõu
küsida ...
Noor ohwitser pani oma käewarre kindlamine neiu ümber
ja naeratas kergelt.
— „Mis ma kuulen, minu ainukene Tamara . ; .
mured, mõtted ja niisugused tõsised asjad . . . Mis asi wõib v
sul südame peal olla, lapsukene? Kas midagi jälle sinu onu
poolt sulle halba tehti? . . . Räägi, armsam, puista oma
süda mulle wälja!"
.
— „Kui ma siia tulin, kallis Leo" — algas nem kind
luseta häälel, „oli mull kindel nõu sinule midagi pihtida —
aga nüüd kus sa minaga oled, on mu julgus kadunud . . .
Ma pärast räägin sulle — ah, see on nii hirmus asi, ma
kardan sa hakkad mind mihkama ... ma kirjutan homme
sinule . . . Ärme tumestame selle minuti õnne — unustame
praegu kõik, ainult mitte seda, et meie koos oleme" — palus
neiu, kui paluw laps, oma küsa mehe kaela ümber heites ja
oma soojast, pehmeid huuli ta palgele surudes ...
Noormees wastas talle ta kallistuste peale, kuid siis
kadus pehme läige ta silmist ja peaaegn waljus tuli seal
nähtawale.
— ,Kui ma aga teaks miks ta sind niitagakmsab" —
ütles ta kätt rusikasse tõmmates — „ja mis tall minu wastu
on . . . Äga olgu takistusi nii palju kui neid on — meie
peame ikka mõlemad püüdma ühise eesmärgi — meie õnne
poole!"
21
Noore ohwitseri tõsine, kindel toon leidis tütarlapse
südames wastukaja, ta äratas temas selle omaduse, millest ta
lõua õiged, kindlad jooned tunnistust andsiwad, ja kui La
nüüd rääkis, ei wärisenud ka hääl enam.
— „Ara karda midagi, mu Leo! See ei muuda midagi
see ei pane mu otsust, minu poolt rulle antud lubamist, mitte
kõikuma. Ma olen sinu oma, Leo, wastuwaidlemata! Kui
ma seda esimest korda lubasin, olin ma kõige õnnelikum
naisterühmas maailmas — ma olen seda meelgi, Leo, kõigest
teiste inimeste tagakiusamisest hoolimata.
Ja kui sa mind
armastad, nagu mina sind, nii palawalt, nii südamest, siis ei
ole kellegil õigust meilt meie õnne wõtta. Jah, ma olen hull
julge ! Aga ma olen seda sellepärast, et meie lootuste, meie
õnne pärast räägin — tuhat korda ennem teen ise mis tahes
halwa tüki läbi, tuhat korda ennem surra, kui sind kaotada?"
Tütarlaps waikis, palawalt suudles noormees teda suu
peale.
— „Minu Tamara, minu kallim! Minu armastus on
sinu päralt ja jääb selleks, tulgu mis tuleb! . .
See, kellele
sinu onu sind sunnib naiseks minema, ei pea sind mitte
saama!" . . .
— „Aga Seo", — hüüdis Tamara, kuna tall peaaegu
nutt waraks oli — sa pead enesele aga ainult selle juhtumise
ette kujutama, juhtumise, et ta mu majast minema ajab, et
ma ilma teenistuseta jään ja et ta mulle meelgi palju halba
wõib teha . . . mõnest küljest, millest sull aimugi ei ole . ..
mis siis minust saab, mis sa minuga . . .
— „Wisa, wäike plika!" — segas teda noormees naera
tades. Mu magus Tamara, ma kordan weel kord, sa tead kui
palawalt, kui õrnalt ma sind armastan, ma ei wõi enesele
suuremat õnne mõtelda, kui sind oma uaeseks saada; oleks
sa üksinda ilmas ja ka puupaljaS, ma köidaks sind järgnewal
tunnil enese külge!"
Pisarad täitsid neiu silmi, kui ta nüüd oma armsama
peale waatas.
— „Ma teadsin seda, Leo, ma teadsin seda. Ainult weel
kord kuulda tahtsin sinu käest. Nüüd wõin ma rahulise sü
damega oodata, mis saatus mulle toob! Kuule linnas lööb
kell wiis — ma pean ära minema, pean äris olema. õhtul
algab elawam kauplemine ja mind on seal tarwis . . . Tule
armsam, homme meile... Mull on kergem, kui sind näen"...
22
— „Tead mis, Tamarakene, ma laheks küll homme sind
waatama, aga seal on ikka palju teisi ja sinu onu ei näe ka
heameelega minu sealolemist — aga tule sina õige homme,
noh nii kella kolme ehk nelja paiku minu poole ... Sa ei
ole ju kordagi minu kurba poismehe eluaset näinud! Seal
wiidame natuke aega . . . hea on olla sinu seltsis, kahekesi...
Kas tuled, kallim?" —palus noormees talle silma waadates.
— „Ma katsun, minu Leo . . . tulen tingimata —
mast olen homme julgem ja räägin sulle wälja, mis mull
südame peal on! Jah, homme saagu mis saab, awaldan ma
sulle oma saladuse" . . .
Weel üts pikk musuandmine ja käsikäes fammuwad nad
metsatukast wälja.
— ,,Ela hästi!"
— „Ela hästi, minu armsam!"
Mõtetes jäi Leo Waller weel mõneks silmapilguks seisa
tama, kui neiu ära oli läinud. Ta oli palunud teda mitte
saara, kartes, et ehk mõni tuttawatest juhtub nägema.
— „Miks ta täna nii mures, nii iseäralik on" — mõtles
ta omas südames.
Siis sammus ta pikkamööda metsatuka kaugema osasse,
kus ta oma hobuse ühe puntüwe külge oli köitnud.
Ta hüppas sadulasse, waatas weel kord sinna poole,
kuhu neiu kadunud oli ja kihutas hobuse nii kiire sõidule,
nagu tahaks ta meeletu ajamise läbi oma mõtetest lahti
saada . . .
V.
Jaan Anwelt tegutseb.
Wõis uurdes kella üheksa paiku õhtu olla ja see on aeg
millal pealinna restoraanid, kohwikud ja muud lõbustuskohad
rahwaga täitumad, kes pärast päewawäsimust oma halli muret
ja tuska maha raputada tahawad ja sõbra wõi armsama selt
sis tund ehk paar kusagil lokaalis lõbusasti mööda saata.
Nii oli ka meile tuntud kohwikus täna elaw tegewus.
Ilusa, mustawerd, lokkis juukstega esimese wiiuli mängijanna prl. Rita nobedate sõrmede alt kostsid wiiuli kord mahe
dad, kergelt ärritawad, kord jälle paifuwad, kutsuwad helid;
peaaegu ainustki lauda polnud waba ja kuulmatult, nagu
23
näkineitsid, libisesid hästi wäljaõpetatud nais-kellnerid laudade
wahel, suure waewaga külaliste nõudmisi täites.
Siin, ümarguste marmorist laudade ümber wõis leida
armastajaid paarikest, kes wast oma esimese õhtu sarnases
joogikohas mööda saatsid, siin wõis näha ka igapäewaseid kü
lalisi: meeste seljataga kurameerijaid abielunaist, ja mõnda
preilit kostitajaid truuduseta perekonna peast, kes siin enestele
rendez-vous olid määranud; siin wõis ka mõnda wanapoissi
näha, kellel pikkadel sügise õhtutel kuhugi minna polnud ja
ennast selles rahwa tungis ja suminas wäga koduse tundis
olewat.
Klaaside kõlin, naer, jutukõmin, lahtikorgitawate pudelite
paukumine ja muusika kõikunustawad helid — kõik see ühines
terwe sümfooniana, täitis kogu ruumi ja tungis ukse awamisel
ka möödaminejate kõrwu.
Laua juures, mis wõrega eraldatud, orkestri jaoks mää
ratud platwormile kõige ligemal oli, istus meile tuntud kaitse
politsei ülem-ametuik Kraüse ja westis prl. Ritaga elawalt
juttu, sest oli waheaeg ja mängijad olid wabad.
Lobisedes kõiksugu tühjade asjade üle, pidas ta aga kogu
aeg sissetulejaid silmas ja niisama ka letitagust ust, mis pere
mehe tuppa roiis.
Eilane äpardus Anwelti püüdmisel olr
teda wihastanud, ka öösine salakorterite puistamine ei annud
tagajärgi ja lõpuks weel see politseiniku kohmetu olek, kes
Anweltil jällegi lasi ära lipsata — kõik see ärritas teda ja
täna õhtuks oli ta korraldanud n. n. grand-luure. Kohwikus
wiibisid peale tema enese weel neli maskeeritud kaitsepolitsei
nikku, tünawal oli kõwendatud walwe, kes pidid igat, wähegi
kahtlast isikut silmas pidama ja oma ülema näpunäite järele
talitama.
— ,,Teie näete täna nii hirmus mõtetes wiibiwat, herra
„riigikaitsja,ütles prl. Rita noomiwalt—„ja waatate wäga
hoolega ringi, niis minus arwamise tekitab, nagu oleks Teil
minu seltsis igarv . . . wahest ehk oodake mõnda kenamat
neidu minu asemele?"
Krause naeratas nende neiu sõnade juures kergelt ja
ütles siis tõsiselt:
— „Teie teate ise roäge hästi prl. Rita, et ma Teid
ammu juba austan, et ma Teid armastan ja et ma alati
häämeelega Teie seltsis wiibin, ehk Teie küll tõsiselt minu
tundmusi ei roota, aga ma loodan ikka, et ükskord jätate selle
balaganis mängimise maha ja hakate rahulikku kodust elu
24
elama, mida mina tahan Teile pakkuda, sest et . . . olete
mulle armas!"
Neiu paled lõid lõkendama, ta silmades süttis isesugune
sara, aga ta waigistas end ja kõneles pealtnäha rahulikult,
kuid südamest.
— „Jätame selle jutu, Walentin, mina pean, kuulete,
mina pean siin teenima, sest . . . et . . . see minu leib on!
Ei salga, et ka Teie mulle meeldite, kuid peidame omad tund
mused kaugemale!
On roe ei roata nendest kõneleda . . .
pärast ..."
Kuna neiu seda rääkis, luusis Krause pilk harjumuse
sunnil ikka ringi ja ta pani tähele, et Pikk, musta juukstega
noormees, keda "kui peremehe sugulast tunti, kahele daamile
kandiku peal karastawat jooki rotid ja kuidas üks neist salaja
ühe kokkukeeratud paberi nooremehele pihku pistis. Noormees
marjas saadud sedeli ruttu ära, roaatas enne, et keegi teda
tähele ei pane, ja kadus peremehe tuppa.
Asi näis oleroat kahtlane ja nüüd pidas ta seda letitagust
ust hoolega silmas ja ootas nooremehe ilmumist.
„Jah, Teil on õigus pr. Rita", roastas ta neiu jutu
peale — „praegu on nii segased ajad, et omad isiklikud asjad
tuleb hoopis kõrroale jätta. Waadake Teid kutsutakse..."
Muusik hakkas midagi „Faustist" mängima ja Krause
murdis pead selle iile, missugune ühendus on selle faladuslise tua, Anwelti kadumise, pika nooremehe ja kahe daami
roahel . . .
Tema mõttekätku katkestas selle nooremehe äkiline ilmu
mine letitagusest tuast.
Pealtnäha ükskõikselt pani ta mõned küpsised taldrikuga
kandikule ja nüüd nägi Krause üsna selgesti, kuidas ta ühe
roalge paberi lehekese taldriku äärde asetas, mida ta nende
kahe daami ette lauale asetas ja ise peremehe tuppa tagasi läks.
Üks daamidest roõttis kiire liigutusega sedelikese, luges
läbi, tunnistas roe ei paberit igast küljest ja lasi ta oma bluusi
rinna roäljalõike roahele libiseda.
Siis roahetasid nad üks
teisega paar sõna, roaatasid saalis ringi ja peenikest raha
lauale jättes, tõusid üles, sammudes kiirelt roäljamineku
poole . . .
Nüüd oli Krause küllalt näinud.
Kaks maskeeritud kaitsepolitsei ametnikku, kes kõik aeg
üsna ukse juures laua taga, pealtnäha sõbralikku juttu roestsid,
25
pamd korraga Krause märguandmise peale daamidele tee
eest finni.
— „Wiige mõlemad daamid kusagile kõrwalisesse ruumi
ja laske nais-agendil läbi otsida. Bluuse wahel on üks sedel.
Mitte kedagi kuni minu korralduseni wälja lasta"— käsutas
Krause ja läks ise leti taga asuwasse peremehe tuppa, ehk küll
peremees niisugusele igapäewasele läbiotsimisele wastu pani.
Ta awas ukse, mis mitte lukus polnud, lootes seda kaht
last nöörimeest eest leida, aga nägi omaks imestuseks, et saladusline tuba jälle tühi oli! . . .
Küll otsis ta hoolega põranda ja seinad läbi, et sala
ukse jälgile saada — noormees jäi saladusliselt kadunuks.
Ühe kinnipeetud daami põuest wõeti neljaks murtud
paberileht ära, kus salamürkidega peenikeselt umbes kümme
rida oli kritseldatud, millest wõimata oli midagi wälja lugeda.
Krause tegi korralduse daamide wahi alla wõtmise üle
ja oli nüüd enam kui kindel, et kohwikus peab salaurgas
olema . . . Aga, et täna siin enam midagi teha ei olnud,
siis jättis ta igaks juhtumiseks ühe agendi kohwikusse ja teise
tünawale walmet pidama ja läks ise koju, et katset teha kätte
saadud salakirja ara lugeda.
Koju jõudes laskis ta oma korteri perenaisel klaas hästi
kanget teed tuua, istus kirjutuslaua juure ja ennast üleni
tubakasuitsu sisse mattes, hakkas tähelepanelikult ärawõetud
sedelit uurima.
Ehk tall küll mitmesugused märkidega salakirjade kirjuta
mise wiisid tuttawad olid, oli käesolew kiri ometi nii kawalaste kokku seatud, et kusagilt ei osanud ära lugeda tema sisu.
See oli mingisugune segu Morse tähestikust ja ladinakeeli
numbritest, mis ka igasuguste ümberpaigutuste peale waatamata tagajärgi ei annilt).
Nii püüdis ta umbes tund aega asjata selle saladusliku
tähe sisu teada saada, mis teda lõpuks enesest wälja ajas.
— „Neetud!" —mandus siis wihastades, wiskas paberi
tüki lauale ja hakkas suurte sammudega tuba ühest nurgast
teise mõõtma.
Seal kõlises korraga uksekell.
— „Keegi poisikene tahab tungiwalt Teie enesega kokku
saada" — teatas korteriperenaene läwele ilmudes,— „tall olewat Teile midagi tähtsat ära anda. Käsete sisse lasta?"
— ,,Ja muidugi, laske tall siia tulla", ütles Krause ja
istus kirjutuslaua juure tagasi.
26
Tuppa astus argselt, kehwalt riides, umbes 12 aastane
poiss, missuguseid Länawatel lonkimas paljud wõib näha ja
jäi kõheldes ukse juure seisma.
— „Tähtsid minuga kokku saada poisu?" — küsis talt
Krause lahkelt.
See pistis käe põue ja tõi sealt kitsa ümbriku nähtawale,
mida ta Kraase kätte ulatas.
— „Kästi siia anda..."
— "Kes käskis?"
— „Üks preili peatas mind tänawal ja andis selle kirja,
et Teile edasi anda. Wastust ei olewat tarwis," — wastas
poiss ja läks ise ruttu uksest wälja.
Krause rebis ümbriku kähku lahti ja hakkas isuga lugema,
sest käekirjast nägi ta kohe prl. Rita kirjutatud tuttawaid tähti.
Seal seisis järgmine, lühikene teade: „Kui Teie tahate Anmelti ennast tabada, siis wõin ma selles Teid aidata . . .
Tulge täna öösi punkt kell 12 Wiruwärawa mäele. Ootan
Teid treppide juures pingil ja jutustan Teile siis kõik.
Rita".
— „Tänane öö ei möödu siis ka ilma juhtumisteta" —
sõnas Krause iseeneses. Ta olr juba ise ka tähele pannud, et
noor tüdruk teab midagi selle kohwiku saladusest ja eilne
Anwelti kadumine otse tema nina alt, peab kuidagi wiisi seo
tud olema nende inimestega, kes seal teeniwad.
Kahtluse äratas temas asjaolu, miks neiu Rita teda
just ööse ja üksinda kodust wälja kutsub, Kas siin wahest
mõni lõks ei peitu?
Aga rahustas ennast, sest Wiruwärawa mägi on ju süda
linnas, tänawatel on meel liikumine ja politseikordniku mähipost asub sealsamas. Pealegi ei wõinuõ neiu, kes tema wastu
mitte ükskõikne polnud, nii alatult lõksu meelitama hakata.
Kella waadates nägi La, et puudub weel pool tundi
kaheteistkünmest ja ta pidi ruttama, kui ei tahtnud neiut enese
peale oodata lasta.
Palitut selga ajades pistis mõlemad laetud rewolwrid
taskutesse ja wõtlis kätte tugema kepi, mille õõnsusesse pikk,
heast terasest walmistatud, kitsas mõõk oli peidetud. Seljas
kandis ta enesega alati terasest soomus mesti ja niiwiisi warustatult armas, et midagi ei puudu, mis öösisel jalutuskäigul
hädakorral tarwis läheks.
27
Umbes wiis minutit enne kirjas määratud aega oli
Krause pingi juures, mis Wirutvärawa mäele wiiwa trepi
juures oli ja ringi waadates, ei näinud ta kedagi.
Tänawlateruate walgus tungis ka siia ja lasi igat põesaft
ja puutagust selgesti näha, nii et esialgu küll midagi kahtlast
märgata polnud. Istus siis pingile ja wajus mõtetesse...
Wist on ta wara tulnud. Ehk on prl. Rital jälle mõni
narritamise tuju.
Wiimase! ajal oli ta aga siiski tähele
panema hakanud tuntama! soojust ja südamlust, millega neiu
teda wastu wõttis. Waimus mõtles ta oma endise pruudi—
oma armsa Sasha peale tagasi . . .
Kuidas nad oma tulewiku plaane pidasid ja kuidas see kõik nii õnnetult lõppes...
Kui Rita — see Sashale möga sarnane neiu teda tõsiselt
armastaks — wõiks ta meel õnnelik elus olla . . . Aga talle
näitas, et neiu ükskõikne on tema austamise wastu ja ei pane
tema südamest tillemaid tundmusi nagu tähelegi — ainult
mõnikord oli Krause märganud elarnat tulukest neiu mustades
silmades mängnvat ... ta pilk lendas siis sarnastel kordadel,
kaugele ja jäl roiimaks tema Krause, näo peale peatama, aga
nähes, et teda tähele pandi, laskis silmad ruttu maha ja
waikis, ainult tasa nina ette ohates . . . Sellest mõis järel
dusi teha, et midagi seob neidu selle kohwikuga ja et ta wist
nii roäga tahaks sealt ära minna ja rahulisemat elu elada.
Armastada ja ise ka armastatud olla . . .
Kell lõi weerand üks.
Siis kuulis Krause pehmet jalaastumist kruusast! teel
ning omi mõtteid katkestades, tõusis ta kähku püsti, sest nägi
laia kübarat ja halli sügismantlit kandmat naisterühma kogu
enesele läherreroat, milles armas neiu Ritat ara tundmat.
— „ Arm asin juba, et Teie ei tulegi!" — algas ta daa
mile mastu astudes — aga see ei ole ju Te... õhku... appi...
Wiimafed sõnad ütles ta juba maas lamades, sest lähenero naisterühmas oli mälgukiirusel ühe pehme rätiku ta nina
alla pistnud.
Ta tuudis stvänget ja ühtlasi magusat lõhna,
silmade ees läks korraga kirjuks ja majus siis raskelt jalgteele.
Tundmata naisterahmas milistas aga tasa.
Ühtlasi jäi turuäärele kinnine auto seisma.
— ,,Toimetage see armastuses siplew nuuskur kähku
autosse," — ütles ta rotte peale kaugematest põesastest ilmu
nud kahele tugemale mehekogule — ja kandke hoolt, et keegi
meid ei näe.
Mehed tassisid uimastatud Krause, nagu jahukoti all
28
ootawasse autosse, daam ütles autojuhile paar sõna õige tasa,
hüppas ise ka sisse ja kergelt liikus jõuwanker pimeduse katte
all Narwa maanteed mööda linnast wälja.
Ärgates leidis Krause ennast pisikesest neljanurgelisest
ruumist, kuhil nõrk koiduwalgus, kõrgel seina sees asuma akna
kaudu sisse tungis.
Tinarasket, narkoosi mõjul uimastatud
pead pigistas nagu keegi otsekui tangidega ja ta tuletas meele
oma öösist juhtumist.
— ..Tähendab, tüdruk on ikka nende killas ja meelitas
mind alatul kombel wälja," — mõtles ta hambaid kiristades,
kahju, et ma nagu rumal ani üksinda wälja tulin, — ma
lollpea oleks pidanud ikka abi kaasa wõtma".
Tõusis põrandalt üles ja leidis kõigepealt, et tema mõ
lemad rewolwrid ja kepp-mõõk ära on wõetud ja ka taskud
kõik hoolega läbi puistatud.
Niisanra puudus taskuraamat,
kuhu ta omad märkused sisse kandis.
Kuna ta nõnda omi taskuid rewideeris ja ennast kohendas,
oli ukse taga korraga jalaastumisi ja kolinat kuulda, uks kee
rati praginal lahti ja lüwele ilmus tagaotsitaw kommunistide
juht Jaan Anwelt ise, kahe näokattega warjatud, tugema
kontidega isiku saatel, kes omad parabellumid laskemaImis
käes hoidsid.
— „Noh> kanapoiuke," — ütles Anwelt pilkawalt, —
kuidas tunned enese meie pool ka olewat? Kahetsen wäga, et
meie omas ..põrandaaluses" elamises ei saa Teile mugawamat
korterit pakkuda, aga selles olete Teie ise süüdi, sest Toompea
lossis, ega muudes awaramates majades Teie meid tegutseda
ei lase, nii et oleme sunnitud hiirte wiisi ennast warjama.
Ka armastate Teie, mu sõber, wäga undrukute järel jooksta,
aga nagu enesest näete, wõiwad niisugused öösised kohtumised
wäga kurwalt lõppeda. Teie tahtsite ju mind nii wäga näha
ja et ma Leie poole ei usaldanud minna, siis lasksin ma, ehk
küll wügiwallaga, Teid oma poole paluda!"
— „Olge neetud! —waStas Krause wihaselt— hea küll,
seekord on trumbid kõik Teie käes, aga ega mäng sellega weel
lõppenud ei ole . . . Ma teie pesa kord hüwitan! Ja siis,
kes miimane naerab, see naerab ikka paremini."
— ..Kahetsen wäga, et seda õnnist aega peate tüki aja
peale edasi lükkama — kõneles Anwelt teda silmadega läbi
puurides — sest olen sunnitud Teid siin umbes nädalapäewad
enese juures pidama.
Meil on nimelt pealinnas praegu
29
midagi tähtsat toimetada ja Teie oma nuhkimistega ja^wahelesegamistega mõtte kõik meie plaanid nurja ajada. Siis kui
meie töö on tehtud, saate iluste jälle wabaks, sest ütlen awalikult — mina Teid ei karda! Teie kawatsused on mulle paremine teada, kui Teie seda arwata mõtte, ning olge julge, et
mis ma tahan, selle ka läbi roim!"
— „Kunagi ei saa teie oma sepitsusi täide roiima!" —
hüüdis Krause ägedusega — olgu, seekord on üliwöim Teie
pool, aga kui mind ei ole, on minu asemel mõni teine, on
kolmas, kes teie rumalaid ja haigeid unistusi ei lase meie
riigis läbi roiia. Leid surutakse maha, teie pesa lõhutakse ära
ja kistakse juurtega roälja selle kurja juur, mida püüate meie
rahulise rahroa sisse istutada."
Anroelt naeris tigedalt.
Tema märgu peale pani üks meestest roeekruusi ja tüki
musta leiba nurgas asuma, meikese lauakese peale, mille järele
kõik ära läksid, ust eneste taga mürtsatades kinni keerates.
Krause jõi ahnelt külma mett, sest kurk tarroitas uimastamise järele ttiiskust ja hakkas siis oma roangikoda lähemalt
järele uurima.
Seinad olid Lugemast kiroist ja kloppimine tõendas nende
paksust, kuna põrandat kattis roalatud assald ja uks oli paksu
dest laudadest, raudplekiga üle löödud, nii et siitkaudu oli põ
genemine roõnnata. Ka mõis sellest uksest roälja pääsedes, meel
üks ehk mitu ust ette tulla ja tal polnud ju ainustki tööriista,
millega oleks rooinud lõhkuma hakata.
Jäi järele ainult aken ja ta otsustas seda lähemalt jäaele roaadata. Selleks tõstis Krause lauakese akna alla, ronis
peale ja tõendus, et raudpulgad nii roaga paksud ei olegi ja
see asjaolu rõõmustas teda.
Läbi akna mõis näha kaunis
suurt roiljapuu aeda, mis roist terroet maja ümbritses. Arroatawasti toodi teda kusagile linnaäärsesse salakorterisse, sest
roäljas oli kõik roaikne: polmtd kuulda sõiduriistade mürinat
ega roähematki liikumist.
Kiti tal raita saag oleks ! . .
Aga pea . . . päästetud!
Õnnest joobnud, hüppas siis kähku laualt maha ja põ
randale istudes, hakkas parema jala saabast lahti tegema.
Kord oli nimelt roangimaja ülem temale näidanud ühe
kurjategija juurest ära roõetud asju ja nende httlgas nägi
Krause ka üht haruldase peensusega teras saekeft.
Ja õigesti arroates, et ka temal tuleb mõnikord juhtumisi
30
ette, kus omal jõul end päästma peab, oli enesele kaks niisu
gust saekest muretsenud ja tuttawal kingsepal oma saapa randi
wahele lasknud õmmelda.
Laua küljest wälja kangutatud naelakese abil, rebis ta
saapal randi lahti ja tõmbas selle wahelt õlitatud, lüikiwad
saelehed wälja. Kuulatas siis ukse juures, kas kõik on wagune
ja hakkas energiliselt tööle.
Weerand tunni töötamise järele oli ühest kohast läbi.
Aga kahest kohast oli tarwis meel läbi wõtta, et tema tugew
keha läbi mahuks. Ja poolteise tunnilise wäsimata saagimise
järele oli wiimaks tee waba. Wabadus ootas!
Suure jõupingutusega wenitas ta oma keha tehtud august
läbi. Kükitas maha ja kuulatas . . . Otse ta pea kohal oli
aken ja selle kaudu tungima hüültekõmina järele mõis otsustada,
et tuas on inimesi — wõib olla tema mähid ... Mitte just
wüga kõrge püstaed piiraS wiljapuu aeda, mille taga põllud
mustasid. Küürutades jooksis siis läbi aia ja hakkas parajastr
üle ronima, kui majast teda märgati... Kõlasid mitmed pau
gud. Krause tundis äkki paremas käewarres lõikawat mälu,
kuum niiskus imbus särgikäikesse, millest aru sai, et on haawatud.
Aga juba oli "ta püstaiast üle ja jooksis nüüd nii
kiiresti, kui "jalad kandsid üle põldude, kimide ja poriloikude
linna wiiwa maantee sihis, kus hobustega sõitjaid näha oli.
Lõõtsutades linna jõudes läks ta lühemasse politsei jaos
konda, kus täpse kirjelduse selle kahtlase maja kohta andis ja
palus nii ruttu kui mõimalik maja sisse piirata ja kõik sealwiibiwad isikud arreteerida.
Siis sõitis ta moorimehega koju.
Kodus leidis laua
peal oma suureks imestuseks prl. Rita kirja, kus pliiatsiga
kritseldatud seisis: „Mind sunniti wägimaldselt eilset tähekest
kirjutama. Olen praegu Anwelti wõimuses. Otsige täna õhtu
kohwik hästi läbi — mind peetakse kinni.
Nagu koorem langes Krause südame pealt, seda lugedes.
Nii siis ei olnud prl. Rita tema lõksu meelitamises
mitte süüdi.
Ta tegi telefoni teel korralduse, et õhtuks tugew salk
politseinikke tema käsutada oleks ja heitis ise pärast öösist läbi
elamist puhkama.
— „ Meister, Põgeneme, kui saame! Tamara on meid
ära aimub... Maja on ümberpiiratud, mõlemad kaigud on
31
teada!" — Nende sõnadega tormas Anwelti abiline „adjudant"
kui pomm maaalusesse ruumi, kus terroristide pealik parajaste
oma paberiti korraldas.
See kahwatas, aga ei kaotanud ennast.
Kiirelt tõmbas ta politseiniku muudri-palitu omale selga
ja pani ka wormimütsi pähe, mis tal igaks juhtumiseks siin
malmis pandud oli.
Oli kuulda, kuidas liikuw põrand awati. Tamara juha
tas teed ja sammude müdin tuli ligemale . . . Rauduks
awanes ja lüwele ilmusid Krause, noor ohwitser ja Tamara,
kuna tagavool meel paari politseiniku pead paistsid . . .
— „Ändke alla!"
— „Wõta oma palk, äraandjal"
Kõlasid kaks pauku korraga ja ohwitser, kes Tamarat oma
kehaga kaitsta oli tahtnud, wajus konnal maha. Siis kustus
äkki tuli, Krause lendas käpukile, Lekkis rüselus, kõlasid paugud,
ähkimine, aga Anwelt oli segaduses läbi murdnud, jooksis omas
politseiniku mundris raudtrepist üles ja tormas puhweti ruumi
sõnadega:
—- „Tooge abi, alla on abi Lärmis, ruttu?... toome
ruttu abi..."
Keegi ei takistanud teda, arwates oma ametiwenna olewat,
sest ka puhwetiruumis malitses pimedus ja segadus ...
Anwelt tormas uksest wälja, kus teda ootasid wabadus,
pimedus, wöitlus...
Natukese aja pärast ilmus Krause tagant järele.
— „Taga ajada... kinni wõtta... politseiniku mundris"...
Anwelt oli aga juba kaugel...
All kitsas, maaaluses käigus põlwitas Tamara oma peig
mehe surnukeha juures.
— "Mõrtsukad... hullumeelsed fanaatikud, kes teie endid
inimsoo ümberloojateks nimetate... Leo, minu Leo —- siin sinu
were juures wannun neile hirmsat kättemaksmist, sinu surma
pärast!
Nähes waikselt juures seisjat Krauset, ütles neiu tormiliselt:
— „Kogu oma ülejäänud elu pühendan kättemaksmisele...
Wõtke mind — olen Teie teenistuses!"...
Waikides kandsid politseinikud surnukeha maaalusest käi
gust wälja.
Walatud weri kutsus halastamata kättemaksmisele, isa
maa armastus aga pühama aate kaitsmisele...
32
Läinud aasta 1. detsembril leidsid Tallinnas
maad sündmused, mis terme Euroopa tähelepanu
meie noore riigi peale pööris
tzästi organiseeri
tud, seni põranda all tegutsenud kommunistid-terroristid, kellede eesotsas kõigile tuntud
Jaan Anwelts
tegid katset walitsuswõimu sõjariistadega oma kätte
haarata.
Idast tulew punane tont ähwardas meie rahu
list elu Gruusia saatuseks muuta. Kuid nagu üksmees astus meie kaitsewägi sarnasele awantüürile
wastu, mille tagajär-el paari tunni jooksul likwideeritud sai plaan, mida Anwelt'i punane staap kaua
aega ette oli walmistanud.
Raudse kaljuna seisis meie wäike Eesti oma
kallilt wõidetud iseseiswuse eest ja takistas punase
hädaohu laiali lagunemist ka teistesse maadesse.
Rahwa isamaa armastus aga sai selle läbi meelgi
tugewamaks.
Käesolew romaan tutwustab lugejaid aktiwistide telgitaguste sündmustega, alates kuulsast „149
protsessi" ajast.
Ramaani iga arme estnrb täitsa iseseiswa jutustusena
Tellimiste peale saadetakse romaani üksikud
anded postikuluta pealadust koju kätte, kui ande hind
postmarkides wöi kaartiga ära saadetud.
Kirjastus .Argus" — Tartus.
Pealadu: N. Gulbis'e kirjutusmaterjali kaupl.
Uueturu täu
nr.
11.
O -Ü. „Trükk ja Kirjasuts,, Aleksandri uul. 14, Tartus.
VaataHinnata wäljaanne.
Tartu juht
terwishoiu ja ko...Hinnata wäljaanne.
Tartu juht
terwishoiu ja kohtu alal.
Tartu praktiseerijate arstide ja
adwokaatide nimestik.
mnmmmmtmmmmwmttmttm
Parem riidekauba ostukoht
M. Wallase
piidekauplus
Tartus, Kaubahoow nr. 3.
Rsut 1913. a.
Telefon 5-39.
nmxxxxxxxxxxxxxxxtmxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Uuesti auatud seemneKauplus
nurmberg, Lauri ja K$
Tartus, Suurturg 17, tel. 10-96.
Tallinn, Wene turg 1.
Soowitame oma kauplustest sordiehtsat ja
kõrge külwiwäärtusega
aiaiDilja, juurtuilja ja lilleseemneld.
Hinnakirjad saadawal.
IhTTtfhwrfhmfhTrffhntfhntfbTrrftt^
:
/J. 656.
Tartu juht
terwishoiu ja kohtu alal.
Tartu praktiseerijate arstide ja
adwokaatide nimestik.
Teine parandatud ja täiendatud wäijaanne.
I0&143
Kokku seadnud ja wäija annud A. LaSL
Tähelepanemiseks raamatu tarwitajatele!
Käesolewa raamatukese eesmärgiks on kodanikele lähemale
tuua ja kättesaadawamaks teha kõiki terwishoiu ja kohtu alal
teotsewaid isikuid ja asutusi, tuues nende täpselt kontrolleeritud
aadresse ja wastuwõtmise aega. Isikud, kes selles nimekirjas esi
tatud ei ole, on omal soowil ehk mõnel muul põhjusel wälja jäänud.
Raamatu wäljaandjal on kawatsus käesolewat raamatut iga
aasta aprillikuu algul parandatuna ja täiendatuna wälja anda,
mispärast kõiki isikuid, kes selles raamatus esitatud, palutakse
hoiduda teiste sarnaste raamatute wäljaandjate eest. Käesolew
raamatukene on juba teine parandatud ja täiendatud wäljaanne.
Arstide nimede taga sulgudes märgitud haigusalad tähendawad, et nimetatud arst peale pealkirjas nimetatud haiguseala
ka sellel alal, mis sulgudes, haigeid wastu wõtab..
Kodanikkudel tuleb seda raamatukest alal hoida, sest pole
teada, kuna kellelgi siin esitatud isikuid ehk asutusi tarwis tuleb.
Raamatukest on peale hinnata wäljajagamist piiratud arwul
weel saadawal ,,Postimehe" raamatukaupluses, Suurturg 16, hin
naga 10 marka.
Austusega
Wäljaandja.
S oowitan
suures wäljawalikus
Inglise
ja nende osasid,
Raadio
Üliip-RPMte
ja osasid.
Täidan kiirelt ja korralikult
jalgrataste parandusi,
raadio aparaatide parandusi
ja ümbertegemisi.
susenHerg, Tartus, liin li.
2
Arstid.
Haawahaigused.
Hefftler, H., Dr. med., (sisehaigused), Pepleri tän. 32, tel. sõjaw.
keskjaam 16, kõnet, kella 8—9 ja 5—6.
Huik, W., haawakliinikus (Toomimäel, tel. 1-26).
Kallas, H., haawakliinikus (Toomimäel, tel. 1-26).
Karell, U., haawakliinikus (Toomimäel, tel. 1-26), wastuwõtm.
kella 5—7.
Krause, Fr., hospital-haawakliinik (Maarjamõisa wäljal, tel. 3-42).
Linkberg, A., hospital-haawakliinik (Maarjamõisa wäljal, tel. 3-42).
Meister, E., (sisehaigused), Peterburi tän. 28, kõnet, kella 9—11
ja 4—6.
Panfiloff, A., (närwihaigused), Uus-Sawi tän. 12, kõnet. kl. 6—7.
Hommikul kl. 1/2l2— Y2I wiibib närwikliinikus, Maarjamõisa
wäljal.
Pobol, A., hospital-haawakliinik (Maarjamõisa wäljal, tel. 3-42),
wastuwõtm. kella 9—10 ja 6—7.
Tamberg, R., hospital-haawakliinik (Maarjamõisa wäljal, tel. 3-42).
Walent, A., Aia tän. 41, tel. 5-04, kõnet, kella 11—12 ja 3—4.
Wanach, R., prof., Maarjamõisa tän. 54, tel. 9-56, kõnet. kl. 4—5.
Zeddelmann, H. von, (kõrwa-, kurgu- ja ninahaigused), Mellini
kliinikus (Aia tän. 36, tel. 5-52), kõnet, kella 10—12 ja 6—7.
Elukoht Weski tän. 16, tel. 8-52.
Kõrwa-, kurgu- ja ninahaigused.
Jüriado, K., (sisehaigused), Holmi tän. 12, tel. 2-29, kõnet, kella
10—12 ja 4-5.
Põdder, P., Dr. med., (sisehaigused), Aleksandri tän. 25, kõnet,
kella 9—1 ja 4—5.
Saareste, E., Dr. med., Küüni tän. 3, tel. 7-46, kõnet, kella
9-11 ja 5—6.
Schoff, A., Dr. med., Tähe tän. 4, tel. 8-45, kõnet, kella 10—12
ja 4—6.
Zeddelmann, H. von, (haawahaig.), kõnet. Mellini kliinikus (Aia
tän. 36, tel. 5-52), kl. 10-12 ja 6-7. Elukoht Weski
tän. 16, tel. 8-52.
1
■
II IQPn
Bj
rätsepa äri, Tartus, Promenadi t. 4.
Walmistab igasugu rätsepatöid.
3
Lastehaigused.
Amon, A., (sisehaigused), Kalda tän. 3, kõnet. kl. 9—1 ja 5—7.
Fischer, E., Dr. med., (närwihaigused), Tähe tän. 42, tel. 7-03,
kõnet, kella 9—11 ja 5—6, pühap. ainult kella 9—11.
Kleitsman-Jürisson, M., Jaani tän. 12, tel. 6-21, kõnet, kella
10-11 ja 3-4.
Krõll, G., (sisehaigused), Wene tän. 2, tel. 3-11, kõnet, kella
9—10 ja 4—5.
Lepp, F., Dr. med., (sise- ja kopsuhaigused), Aia tän. 6, tel. 3-17,
kõnet, kella 11—12 ja 5—6. (Linna haigemaja külgehakkawate haiguste jaosk. juh.)
Lüüs, A., prof., Wallikraawi tän. 4, tel. 2-60, kõnet, kella 4—5.
(Ülikooli lastekliiniku juh.)
Madison, O., Jakobi tän. 58, tel. 2-63, kõnet, kl 11—12 ja 5—7
Reiman, A., Ülikooli lastekliinikus (Weski tän. 6, tel. 4-61),
wastuw. igal ajal.
Reinhold, K., (sisehaigused), Peterburi tän. 6 (sissekäik Hobuse
tän.), kõnet, kella 9—11 ja 5—7.
Rothberg, O., Dr. med., (sisehaigused), Pepleri tän. 32, tel. 9-40,
kõnet, kella 9—10 ja 3—4.
Sinka, R., Kroonuaia tän. 12, tel. 89, kõnet, kella 3—4.
Tamm, R., (sisehaigused), Tähe tän. 8, tel. 9-45, kõnet, kella
8—10 ja 5—7.
Tang, A., (sisehaigused), Jaama tän. 31, kõnet. kl. 9—11 ja 5—7.
Urberg, E., (sisehaigused), Jaani tän. 3, kõnet, kella 9—10 ja
4—6, pühap. kella 9—10.
Weltmann, Aug., (sisehaigused), Maarjamõisa tän. 54, krt. 1,
tel. 5-13, kõnet, kella 8 — 11 ja 2—4.
Osta IÄMüS, lülil. Ii.ll!. 5-61.
Rikkalik wäljawalik igasugu mänguasju,
mängusid, pildiraamatuid ja palju muid
sündsaid asju kingituseks.
1
g
g
g ============= Hinnad wõistlemata odawad. ========
g
goinKSKSissass&sassKSigoiisKOKSfittKSisttsisšasoassasassttSKSKassKiississesaiHis:
4
Naha- ja suguhaigused.
Hansen, P., Dr. med., (põiehaigused, kosmeetika), Tähe tän. 41,
tel. 7-45, kõnet, kella 9—10 ja 5—6.
Imelik, J., Tähe tän. 79, kõnet, kella 5—7 ja kokkuleppel ka
hommikupoole.
Karask, K., (põiehaigused), Peterburi tän. 91, kõnet, äripäew.
kella 9—72II ja 4—6, pühap. kella 10—11. (Linna haige
maja naiste naha- ja suguhaig. osak. juhataja).
Kook, A., Suurturg 7, tel. 4-45, kõnet, kella 10—12, 4—5 ja
6—7; pühap. kella 1—2.
Paldrock, A., prof., Tähe tän. 7, tel. sõjawäe keskjaam 81,
kõnet, kella 10—11 e. 1. ja kell 6 õhtul.
Piirako, H., (sisehaigused), Raatuse tän. 12, kõnet, kella 8—12
ja 3-7.
Raud, A., Aleksandri tän. 86, wastuw. kella 5—6.
Terrepson, E., Dr. med., (põiehaigused), Lutsu tän. 2, kõnet,
kella 9—10 ja 3—4.
Touart, Amanda, (sisehaigused), Uueturu tän. 4, kõnet, kelia
5—7, kodus olles ka teisel ajal.
Naistehaigused ja sünnitusabi.
Anderson, E, Wallikraawi tän. 17, kõnet, kella 10—11 ja 4—5.
Bernakoff, R., Wene tän. 2, tel. 3-39, kõnet, kella 9—11 ja 3—5.
Graubner, E., Dr. med., Aia tän. 15, kõnet, kella 9—11 ja 3—4.
Gutfeldt, W., Ülikooli naistekliinik (Toomimäel), wastuwõtm,
igal ajal.
Kissa, Helene, (sise- ja suguhaigused),’; Kewade tän. 1, kõnet,
kella 9—11 ja 5—7.
Kleitsman, R., Dr. med., Jaani tän. 12, tel. 6-21, kõnet. kl. 4—5.
Kook, K., Ülikooli naistekliinik (Toomimäel), wastuw. igal ajal.
Kulli, J., Ülikooli naistekliinik (Toomimäel), tel. 1-45, wastuw.
igal ajal.
Meyer, Joh., Dr. med., Lossi tän. 18, tel. 7-67, kõnet, kella
12—2. Mellini kliinikus (Aia tän. 36, tel. 5-52), kella 9—11
ja 6—7.
Miländer, J., prof., Ülikooli naistekliinik (Toomimäel, tel. 1-45),
kõnet, kella 4—5.
Pfaff, K., Karlowa tän. 13, tel. 9-49, kõnet. kl. V2IO—11 ja 3—5.
Täht, G., Ülikooli naistekliinik (Toomimäel), wastuw. igal ajal.
Wäärsi, Ida, Pepleri tän. 6, tel. 5-89, kõnet. kl. 10—11 ja 4—5.
5
Närwi- ja waimuhaigused.
Erlemann, W., Tallinna tän. 46/48, tel. 52, kõnet, kella 11 —12.
Mellini kliinikus (Aia tän. 36, tel. 5-52), kõnet, esmasp. ja
neljap. kella 4—5.
Klau, F., (närwiwalude eriarst, röntgeni kabinett), Küütri tän. 14,
kõnet, kella 9—12 ja 4—6.
Kuhlberg, H., Tallinna tän. 46/48, tel. 52, wastuw. kella 11—12;
kui kodus, igal ajal.
Mahlapuu, E., närwikliinikus (Maarjamõisa wäljal, tel. 4-74),
wastuwõtm. igal ajal.
Ottas, J., (silmahaigused, elektri kabinett, kiirtega rawitsemine),
Aleksandri tän. 9, tel. 2-48, kõnet, kella 10—12 ja 5—6.
Panfiloff, A., (haawahaigused), Uus-Sawi tän. 12, kõnet. kl. 6—7.
Hommikul kl. V2l2:—'/ai wiibib närwikliinikus, Maarjamõisa
wäljal.
Peterhöf, R., Dr. med., (sisehaigused), Aia tän. 17, tel. sõjaw.
keskjaam 68, kõnet, kella 10—11 ja 4—6.
Ri>yes, J., Peterburi tän. 36, tel. 8-48, kõnet, kella 8—9 ja 5—6.
Wiinapuu, H., Tallinna tän. 46/48, tel. 52, wastuw. kl. 11—12;
kui kodus, igal ajal.
Silmahaigused.
Blessig, E., prof., Wana tän. 2, tel. 8-61, kõnet, kolmap. ja laup.
kella 6—7. (Ülikooli silmakliiniku juhataja).
Kuriks, O., eradotsent Dr. med., Promenadi tän. 3, tel. 8-54,
kõnet, kella 11—12 ja 4—5.
Osolin, J., Pepleri tän. 17, kõnet, kella 10—12 ja 4—6.
Ottas, J., (närwihaigused, elektri kabinett), Aleksandri tän. 9,
tel. 2-48, kõnet, kella 10-12 ja 5—6.
Vogel, K., Wana tän. 2, tel. 8-61, kõnet, kella 10—1 ja 4—6.
ratutmtmrnxmsmsmsmamtmimtmmsuutsmmmtmttmmtmsmttmn
Riietus
*t
Tarte,
Jaani 110.
Walmistab kõiksugu
oma kui ka tellija
meester. ja naister. ®
riidest maitserikkalt
ja korralikult, wõistlemata tööhääduse ja hinnaga.
Töö eest täielik wastutus.
Igasuguste silmaklaaside asjatundlik walimine ja
kõige kiirem täitmine härrade arstide ettekirjutuse järele.
roera
Mine raha hoiule
ja kanname hoiusummad soowijatele kuldkrooni
alusele.
Hoiusummade eest maksame ajakohast
protsenti. — Anname laenusid. —
Toimetame kõiki panga operatsioone.
laim Laenu-Hoii las
Tartus, Suurturg 8.
Sisehaigused.
Amon, A., (lastehaigused), Kalda tän. 3, kõnet. kl. 9—1 ja 5—7.
Arrak, A., Dr. med., sisehaiguste hospitalkliinik (Maarjamõisa
wäljal, tel. 2-55), wastuwõtm. kella 3—4.
Beshanitskaja, K., tiisikush. nõuandep., Jakobi t. 2, wastuw. k. 9—11.
Fischer, E., Dr. med., (närwihaigused), Tähe tän. 42, tel. 7-03,
kõnet, kella 9—11 ja 5—6, pühap. ainult kella 9—11.
Hefftler, H., Dr. med., (haawahaigused), Pepleri tän. 32, tel. sõjaw.
keskjaam 16, kõnet, kella 8—9 ja 5—6.
Hollmann, W., Lodja tän. 4, tel. 10-91, kõnet, kella 10—11.
Juriado, K., (kurgu-, nina- ja kõrwahaigused), Holmi tän. 12,
tel. 2-29, kõnet, kella 10—12 ja 4—5.
Kissa, Helene, (naiste- ja suguhaigused), Kewade tän. 1, kõnet,
kella 9—11 ja 5—7.
Kramer, A., (kopsuhaigused), Jaani tän. 8, tel. 8-21, kõnet,
kella 10—12 ja 4—6.
Krõll, G., (lastehaigused), Wene tän. 2, tel. 3-11, kõnet, kella
9—10 ja 4—5.
Lepp, F., Dr. med., (külgehakkawad haigused), Aia tän. 6,
tel. 3-17, kõnet, kella 11—12 ja 5—6. (Linna haigemaja
külgehakkawate haiguste jaosk. juh.).
Madison, H,, Dr. med., (närwihaigused), Jakobi tän. 58, tel. 2-63,
kõnet, kella 11—12 ja 5—7.
Masing, E., prof., Aia tän. 28, tel. 96, kõnet, kella 3—4.
Meister, E., (haawahaigused), Peterburi tän. 28, kõnet. kl. 9—11
ja 4—6.
Morätz, E., (kopsuhaiguste eriarst), Magasini tän. 6, kõnet, kella
9—10 ja 3—5.
Ottas, J., (närwi- ja silmahaigused, elektri kabinett), Aleksandri
tän. 9, tel. 2-48, kõnet, kella 10—12 ja 5—6.
Peterhof, R., Dr. med., (närwihaigused), Aia tän. 17, tel. sõjaw.
keskjaam 68, kõnet, kella 10—11 ja 4—6.
Piirako, Ii., (naha- ja suguhaigused), Raatuse tän. 12, kõnet,
kella 8—12 ja 3—7.
Reinhold, K., (lastehaigused), Peterburi tän. 6 (sissekäik Hobuse
tän.), kõnet, kella 9—11 ja 5—7.
Rothberg, O., Dr. med., (lastehaigused), Pepleri tän. 32, tel. 9-40,
kõnet, kella 9—10 ja 3—4.
Silbermann, H., fsuu- ja hammaste haigused ning hambaarsti
kabinett), Pepleri tän. 17, tel. sõjaw. keskjaam 19, kõnet,
kella 9—10 ja 5—6.
Siim, H,, (röntgeni kabinett), Peterburi tän. 78, tel. 5-09, kõnet,
kella 9—1 ja 4—7.
8
Sõber, H., sisehaiguste kliinik (Toomimäel, tel. 73).
Tamm, R., (lastehaigused), Tähe tän. 8, tel. 9-45, kõnet, kella
8—10 ja 5—7.
Tang, A., (lastehaigused), Jaama tän. 31, kõnet. kl. 9—11 ja 5—7.
Teas, P., sisehaiguste hospitalkliinik (Maarjam. wäljal, tel. 2-55),
wastuwõtm. kella 1—2.
Tedder, R., Wäljanäituse tän. 7.
Touart, Amanda, (naha- ja suguhaigused), Uueturu tän. 4,
kõnet, kella 5—7, kodus olles ka teisel ajal.
Urberg, E., (lastehaigused), Jaani tän. 3, kõnet, kella 9—10 ja
4—6, pühap. kella 9—10.
Wadi, W., dots. Dr. med., Lossi tän. 13, kõnet, kella 3—4.
(Ülik. sisehaiguste hospitalkliiniku juhataja).
Weltmann, Aug., (lastehaigused), Maarjamõisa tän. 54, krt. 1,
tel. 5-13, kõnet, kella 8—11 ja 2—4.
Wilberg, M., Päikese tän. 1, tel. 6-14, kõnet. kl. 9—11 ja 6—7.
Suuhaigused.
Oberschneider, P., (sisehaigused ja hambaarsti kabinett), Uue
turu tän. 1, kõnet, kella 10—12 ja 4—6.
Silbermann, H., (sisehaigused, hammaste haigused ja hambaarsti
kabinett), Pepleri tän. 17, tel. sõjaw. keskjaam 19, kõnet,
kella 9—10 ja 5—6.
Ströhmberg, H., (hammaste haigused), Karlowa tän. 6, tel. 8-02,
kõnet, kella 10—1 ja 4—6.
kõige lihtsamast kuni kõige elegantsemani. Igasugu madratseid
ja reform põhju igasugu woodeile.
Töö eest täieline wastutus. — Hinnad odawad.
gg
^
i
gg
gg
gg
9
Hambaarstid.
Bernakolf, E., Wene tän. 2, tel. 3-39, kõnet. kl. 9—12 ja 3—6.
Bulgakow, W., Pepleri tän. 18, tel. 9-63, kõnet. kl. 9—1 ja 3—6.
Hagel, K., Riia tän. 22, kõnet, kella 9—1 ja 3—5.
Hindrey, M,, Uueturu tän. 9, kõnet, kella 9—11 ja Va5—6.
Jüriado-Paris, A., Helmi tän. 12, tel. 2-29, kõnet, kella 10—12
ja 7a4—5.
Kosatkin-Umblia, E., Tähe tän. 42, kõnet. kl. 9—1 ja 3—5.
Kroos, L., Jaani tän. 12, kõnet, kella 11—1 ja 5—6.
Lipping, P. ja M., Riia tän. 45, tel. 7-31, kõnet. kl. 10—1 ja 3—5.
Märtson, J., Wana tän. 8.
Merits, H., Tähe tän. 70, kõnet, kella 9—12 ja 4—6.
Peerna, J., Suurturg 3, kõnet, kella 9—1 ja 4—6.
Reinhold, A., Hobuse tän. 4, kõnet, kella 10—1 ja 3—4.
Riwes, M., Peterburi tän. 36, tel. 8-48, kõnet. kl. 10—12 ja 3—5.
Roht, A., Tähe tän. 37, kõnet, kella 9—11 ja 4—6.
Rostowzewa, A., Uus-Sawi tän. 12, kõnet, kella 10—2 ja 4—6.
Ruus, S., Aleksandri tän. 32, kõnet, kella 9—12 ja 4—6.
Sarepera, J., Rüütli tän. 23, tel. 3-25, kõnet, kella 9—6.
Schlossmann, H., Jakobi tän. 20, tel. 7-63, kõnet kella 10—1
ja 3—6.
Stukis-Priima, F., Lossi tän. 1, kõnet, kella 9—1 ja 4—6.
Tults-Saebelmann, A., Raatuse tän. 6, kõnet, kella 9—1 ja 4—6.
Urm-Teas, M., Suurturg 3, kõnet, kella 9—1 ja 4—6.
Weber, Oskar, Riia tän. 19, kõnet, kella 9—1 ja 4-6, häda
listel juhtumistel igal ajal, kui kodus.
Wieckberg, O., Gildi tän. 1, tel. 4-39, kõnet, kella 11—2 ja 4—5.
p3
K. A. Reinholdi
Tj
Kunsthammaste laboratoorium
&
Hobuse tän. 4, (omas majas),
zz Wastuwõtmine kella 10—1 ja 3—4. -----£
■ H. SASS I SUMMA IA, Ms Sl SL
Soowitab kõiksugu meeste, naiste ja laste JALANÕUSID.
Tellimised ja parandused.
Hinnad odawad ja töö kiire.
10
Ämmaemandad.
Amon, S., (masseerija), Kalda tän. 3.
Erits-Blum, Peterburi tän. 17, krt. 6, tel. 9-09.
Deinhardt, H., Ülikooli naistekliinik (Toomimäel).
Dessler-Ruttik, A., Wäike-Tähe tän. 6.
Eller, A., Kalda tän. 1.
Kamsen, E., Jaani tän. 15, krt. 3, III korral.
Kramer, L., (piima-öde, dr. Keilmanni ämmaemandate
kooli lõpetaja), Uus-Sawi tän. 2, krt. 1.
Kärt, M., (masseerija), Wäljanäituse tän. 1, krt. 4.
Labbe, A., Lodja tän. 5, krt. 4, II korral.
Liibusk, E., Raatuse tän. 12, krt. 4, III korral.
Nieländer-Ploom, L., Peterburi tän. 24, krt. 3, II korral.
Marwits, K-, Ülikooli naistekliinik (Toomimäel).
Parts, H., Lodja tän. 4, krt. 1.
Peterhof, E., Lossi tän. 8, krt. 4.
Pitkard, K., Peterburi tän. 24, krt. 4, II korral.
Reinhardt-Afonina, J., Karlowa tän. 59, krt. 2.
Soosaar-Grünwald, E., Pargi tän. 8, krt. 4.
Stahlberg, H., Lootuse tän. 1, krt. 5.
Swiker, H., Wallikraawi tän. 6, krt. 1.
Tamm, A., Raatuse tän. 2, krt. 44/45.
Truu, L., Ülikooli naistekliinik (Toomimäel).
Umblia, H., Kloostri tän. 9, krt. 3.
Weinglas-Lüpsik, S., Soola tän. 5, krt. 7.
Masseerijad.
Dessler-Ruttik, A., Wäike-Tähe tän. 6.
Eskusson, Helene, Meltsiweski tän. 6, krt. 1, kõnet. kl. 10—12
ja 3—6.
Feigenbaum, M., Kroonuaia tän. 36, krt. 6, kõnet. kl. 3—4.
Grunau, Th., (diplom., elektri masseerimine), Peterburi tän. 30,
krt. 3, kõnet. kl. 9—2 ja 4—6.
Gutmann, Grete, Karlowa tän. 20.
Johanson, M., Tähe tän. 74, krt. 5, kõnet. kl. 12—2 ja 6—8.
Jurjeff, M., Tolstoi tän. 1, krt. 5, kõnet. kl. 1—3.
Kamsen, E., Jaani tän. 15, krt. 3, III korral.
Klein, M., (kosmeetika), Pihkwa tän. 39, krt. 3, kõnet. kl. 10—12
ja 3—5.
Meyer, Anna, Tähe tän. 103, krt. 6.
Paulson, E., Karlowa tän. 61, krt. 3.
n
xxx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxX
X
X
|
x
x
X
X
X
X
..
Wask ja teras u./-----1
kangasugade ja linaharjade tööstus
F. KOSSLER,
asutatud 1856. a., asub nüüd
| Holmi tän. Tartus,
wastu
Majanduse Ühisust.
X
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXIXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
:j
Paul Lall, lats, S11l11t5lttl.it
Elektri lae-, seisaja laua lambid,
lõa ja valguse sisseseade materjal,
1P
s
Elektri trlikranad ja
|
lambid.
taskulambid ja nende
patareid,
kirjatosmasioad jne.
X
Rikkalik väljavalik,
Hinnad odaval
^
jj
„osram“ hig-
mvolta“
elektrimootorite ja diinamode esitas ja lään,
immmmmmmxitMmmitmMmm
:
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXIXXXXXMXXXXXXXXXXXXXXXXXX
X
Kellakauplus ja parandustöökoda
X
X
Promenadi tn. 9. XX
X
Soowitan paremate Shweitsi wabrikute
X
= seina-, laua-, tasku- ja käe-KELLASID. = X
X
Kella õige käigu kui ka headuse eest täielik was- X
tutus. — Paranduseks wõetakse kõiksugu ajanäi X
tajad kellad. — Kuld ja hõbe parandustööd ja X
X
tellimised. — Töö tehakse asjatundlikult hästi ja X
X
odawasti.
X
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXIXXXXXXXXXXXXXXXXXXXJ
J. Wärk,
12
Haigemajad.
Linna haigemajad.
Juhataja linnaarst dr. G. Krõll, Wene tän. 2, tel. 3-11.
Külgehakkawate haiguste jaoskond, Lina tän. 6,
tel. 1-21. Juh. dr. med. F. Lepp, assist. N. Kilk. Wastuwõtm.
kella 10—11. Juh. kõrt. tel. 3-17.
Meeste naha- ja suguhaiguste jaoskond, Aleksandri
tän. 86. Juh. dr. E. Terrepson, assist. A. Raud. Wastuwõtm.
kella 11—12. Maksuta ambulants.
Naiste naha- ja suguhaiguste jaoskond, Puiestee
tän. 87, tel. 56. Juh. dr. K. Karask. Wastuwõtm. kella 11—1.
Maksuta ambulants.
Pesukoda ja desinfektsioonikamber, Lina tän. 11,
tel. 1-21.
Emade ja laste arstlik nõuandepunkt, Weski tän. 6,
tel. 4-61. Tegelik arst dr. R. Sinka. Wastuw. kl. 10—12 ja 4—5.
Kooliambulants, Gildi tän. 8. Wastuwõtm. igal äripäewal kl. 3— 725 ja igal teisip., neljap. ja laup. kl. 8—9.
Linna kooli-hambaarsti kabinett, Gildi tän. 8.
Wastuwõtm. kella 9—11 ja 3—5. Hambaarst L. Kroos.
Ülikooli kliinikud.
Teaduskonna sisehaiguste kliinik (Toomimäel,
tel. 73). Haigete wastuwõtmine igal ajal, ambulants ärip. kl. 9—10.
Juh. prof. E. Masing; wan. assist. H. Sõber, noor. assist. H. Nor
mann ja A. Gerhard, sõjaw. terwish. wal. poolt määratud assist.
E. Teder.
Teaduskonna haawakliinik (Toomimäel, tel. 1 -26).
Haigete wastuwõtmine igal ajal, ambulants ärip. kl. 9—10. Juh.
prof. K. Konik; wan. assist. U. Karell, noor. assist. H. Kallas ja
W. Huik, noor. assist, k. t. W. Steinfeldt.
Naistekliinik (Toomimäel, tel. 1-45). Sünnitajate ja
haigete wastuwõtmine igal ajal, ambulants ärip. kl. 11—12. Juh.
prof. J. Miländer; wan. assist, dr. med. R. Kleitsmann, noor.
assist. A. Käsik, K. Kook ja J. Kulli, röntgenoloog J. Grünthal.
13
Hospitai-haawakliinik (Maarjamõisa wäljal, tel. 3-42).
Haigete wastuwõtmine igal ajal, ambulants ärip. kl. 10—2. Juh.
prof. R. Wanach; wan. assist. A. Pobol, noor. assist. F. Krause
ja A. Linkberg, sõjaw. terwish. wal. poolt määratud assist. W. Nei
ja R. Tamberg.
Sisehaiguste hospitalkliinik (Maarjamõisa wäljal,
tel. 2-55). Haigete wastuwõtmine igal ajal, ambul. ärip. kl. 10—11.
Juh. dots. dr. med. Wadi; wan. assist, dr. med. A. Arrak, noor.
assist. P. Teas ja M. Jllison.
Närwikliinik (Maarjamõisa wäljal, tel. 4-74). Haigete
wastuwõtmine igal ajal, ambulants ärip. kl. 9—10. Juh. prof.
L. Puusepp; wan. assist. J. Riwes, noor. assist. E. Weinberg ja
E. Kirschenberg, sõjaw. terwish. wal. poolt määrat. assist. J, Wiburg.
Waimuhaiguste kliinik (Tallinna tän. 46/48, tel. 52).
Haigete wastuwõtmine igal ajal, ambulants iga päew kl. 11—12.
Juh. prof. M. Bresowsky; wan. assist. W. Erlemann, noor. assist.
T. Soans, H. Kuhlberg ja H. Wiinapuu.
Silmakliinik (Maarjamõisa ja Wallikraawi tän. nurgal,
tel. 3-98). Ambulants ärip. kl. 8—10. Juh. prof. E. Blessig,
eradots. dr. med. O. Kuriks; wan. assist. J. Uudelt, noor. assist.
K. Hallik.
Lastekliinik (Weski tän. 6, tel. 4-61). Ambulants ja
nõuandepunkt emadele ärip. kl. 10—12 ja 4—5. Juh. prof.
A. Lüüs; noor. assist. A. Reiman.
Dermatoloogia ja weneroloogia polikliinik
(Jakobi tän. 2, tel. 8-94). Haigete wastuwõtmine ärip. kl. 11—12.
Juh. prof. A. Paldrock; wan. assist. H. Kornel, noor. assist.
A. Rängel.
Leprosoorium „Muuli“ (Weeriku alewis, tel. 8-82).
Juh. prof. A. Paldrock.
Sisehaiguste polikliinik (Jakobi tän. 2). Haigete
wastuwõtmine ärip. kl. 2—4. Juh. prof. H. Koppel; wan. assist.
A. Schulzenberg, noor. assist. E. Miil.
Kõrwa-, nina- ja kurguhaiguste polikliinik
(Jakobi tän. 2). Haigete wastuwõtmine igal esmasp., kolmap. ja
laup. kl. 2—4. Juh. dots. dr. med. E. Saareste, noor. assist.
E. Treiberg.
Pasteuri jaam (Wene tän. 28). Haigete wastuwõtmine
iga päew kl. 11—1. Juh. prof. Schlossmann, arst dr. med.
P. Hansen.
14
Tiisikushaigete nõuandepunkt — polikliiniku ruu
mes (Jakobi tän. 2). Haigete wastuwõtm. kl. 9—11.
Röntgeni kabin ett (naistekliinik, Toomimäel). Juh.
dr. J. Grünthal.
Loomaarstiteaduskonna kliinik (Wene tän. 30/32).
Wastuwõtmine ärip. kl. 10—12.
Era-haigemajad.
Mellini kliinik ja põetajate kool (Aia tän. 36,
tel. 5-52). Dir. dr. med. J. Meyer.
Füsioterapöitline asutis (wesirawila), A./S. Pärmiwabriku juures, tel. 34. Juh. prof. L. Puusepp, tegelik arst
dr. A. Schmaltz.
Sõjawäe haigemaja.
II diwiisi laatsarett, Sawi tän. 10. Juh. dr. H. Silbermann.
Tartu linna terwishoiu osakond.
(Gildi tän. 8), kantselei awatud kl. 9—2. Linnaarsti kõnet,
kl. 12—1; terwishoiu-arsti kõnet. kl. 12—1.
Terwishoiu muuseum.
(Aia tän. 46, tel. 1-36), awatud teisip., reedel ja pühap. kl. 11—2.
H
K
H
K
K
K
x
H
81
Puusärgi ja pärgade kauplus ||
K. SOTNIK, J
Tartus, Raatuse tn. 15 (omas majas). 3
ä
Soowitab tuntud headuses
tUiM-
kõiksugu matuse tarbeasju PISältM, Xtall- ja
»
§£ Töö korralik.
Hinnad mõõdukad. »j
Tartus, Holmi tän. 7.
Walmistab uusi jalgrattaid
ja wõtab kõiksugu jalgratta paranduse
töid wastu. — — Töö korralik. —
mm il
Hinnad mõõdukad. — — o
15
Apteegid.
Kaart & Pedel, Suurturg 18, tel. 3-13.
Karlowa apteek, Tähe tän. 64-a, tel. 2-92.
Keskapteek, Küüni tän. 5, tel. 6-87.
Krasting, B., Promenadi tän. 16, tel. 6-28.
Lill & Hakkaja, (oman. J. Lill), Peterburi tän. 6, tel. 1-66.
Linna apteek, raekojas, tel. 5-58.
Maarja apteek, Pepleri tän. 9, tel. 1-29.
Siim, H., Peterburi tän. 78.
Ööwalwe apteekides:
Pühapäewal wastu estnaspäewa: 1) J. Siim, Peterburi tän. 78. 2) B. Krasting,
Promenadi tän. 16.
Esmaspäewal wastu teisipäewa: 1) B. Krasting, Promenadi tän. 16.
2) J. Lill & M. Hakkaja, Peterburi tän. 6.
Teisipäewal wastu kolmapäewa: 1) J. Lill & M. Hakkaja, Peterburi tän. 6.
2) Maarja apteek, Pepleri tän. 9.
Kolmapäewal wastu neljapäewa: 1) Maarja apteek, Pepleri tän. 9.
2) J. Kaart & A. Pedel, Suurturg 18.
Neljapäewal wastu reedet: 1) J. Kaart & A. Pedel, Suurturg 18. 2) Kar
lowa apteek, Tähe tän. 64-a.
Reedel wastu laupäewa: 1) Karlowa apteek, Tähe tän. 64-a. 2) Keskapteek,
Küüni tän. 5.
Laupäewal wastu pühapäewa: Keskapteek, Küüni tän. 5. 2) J. Siim,
Peterburi tän. 78.
Linna apteegis alaline ööwalwe.
16
Rohu- ja wärwikauplused.
Allas, R., Tähe tän. 89, tel. 74.
Freäbach, E., Wene tän. 12.
Klasmann, J., Kaubahoow 22.
Krasting, B., Promenadi tän. 16, tel. 6-28.
Liii &Hakkaja, (oman. J. Lill), Peterburi tän. 6, tel. 1-66.
Lill &Hakkaja, (oman. J. Lill), Rüütli tän. 10, tel. 5-49.
Lill &Hakkaja, (oman. J. Lill), Promenadi tän. 7, tel. 5-62.
Matto, J. & R., Peterburi tän. 23.
Mõttus, J., Küüni tän. 6, tel. 6-11.
Raabe, E., Peterburi tän. 46.
Rekand, J., Uueturu tän. 1, tel. 1-14.
Rosenthal, A., Raatuse tän. 17.
Seezen, wennad, Promenadi tän. 2.
Siebert, H., Lihapoe tän. 2 (wärwitööstus).
Siemer, H., Pepleri tän. 9.
Weckram, E., Tähe tän. 65, tel. 5-65.
Wilde, F., Suurturg 8.
Wolkow, A., Suurturg 1.
_ii.
——
—H
J. MÕTTUS,
Tartus, Küüni tän. 6.
Te!, 6-11.
Kõige suurem ja täielikum kummikauba ja arstiriistade j=
ladu Lõuna-Eestis.
Haigemajadele ja arstidele kõige kohasem ostukoht.
.... Hinnad wäljaspool wõistlusf. =====
.
iii-- ...—..i———;i
**—ii—.
il-Ü
II
2—7-lamb. Neutradüün aparaa|
tide müük järelmaksuga ühe
ifj aasta peale.
b
§
Spetsiaal-sisseseadod suurematele niumidele.
|S
p
Headus wäljaspool wõistlust. Täielikum osade ladu iseehitajatele,
1--.-:-—
Nõudke eelarwet ja hinnakirju. =======
Maal teotsejad arstid ja ämmaemandad.
Maakonnaarst.
Ed. Lukk, wastuw. maakonnawal. ruumides (Barklai wäljak), tuba nr. 21, kl. 10—12,
Jaoskonnaarstid.
Tartu jaoskond (Haaslawa, Luunja, Raadi, Ropka, Tammistu, Tähtwere, Wesneri ja Worbuse wallad), dr. med. J. Ottas, Tartu, Aleksandri tän. 9, tel. 2-48,
Äksi jaoskond (Elistwere wald ilma Wälgi külata, Kaarepere, Saadjärwe ja
Sootaga wallad), dr. Ludmilla Meier-Beljäewa, Woldi alew, end. mono
poli maja.
Laiuse jaoskond (Jõgewa, Laiuse, Waimastwere wallad ja Jõgewa alew),
dr. H. Dreybladt, Jõgewa alew, Aia tän. 2, omas majas._ Haigete wastuw.
kl. 9—1 ja peale lõunat wõimaluse järele. — Hambaarsti kabinett.
A w i n u r m e jaoskond (Awinurme wald), dr. E. Sild, haigete wastuw. Awinurme apteegis kl. 9—12.
Kambja jaoskond (Kambja, Kodijärwe, Krüüdneri ja Wana-Kuuste wallad),
dr. H.Moks,wastuw. Kambjas iga päew kl. 9—12,wäljasõidud peale kõnetundi.
Mehikoorma jaosk., dr. W. Klaas, Mehikoorma alewik, tel. 22/11, wastuw .
igal ajal, teeb wäljasõitusid.
Wabalt praktiseerijad arstid.
Otepää alewis, dr. G. Daiber, (sisehaigused), Tartu tän.
Woldi alewis, dr. W. Beljäew, (sisehaigused), wastuw. igal äripäewal.
Rõngu alewis, dr. E. Lingen, Seppa majas, wastuw. kl. 9—2.
Hambaarstid.
Otepää alewis, E. Sisask, Wõru tän. 20.
Jaoskonna ämmaemandad.
Tartu jaoskond (Haaslawa, Luunja, Raadi, Ropka, Tammistu, Tähtwere, Wesneri ja Worbuse wallad), J. Wäljaots, Tartu, Jaama tän. 12, krt. 1.
Kursi jaoskond (Härjanurme, Laewa ja Puurmani wallad), A. Pahla, Kursi
apteegimaja.
Laiuse jaoskond (Jõgewa, Laiuse, Waimastwere wallad ja Jõgewa alew),
M. Holdt-Orgusaar, Jõgewa alew, Suur tän. 25, tel. 48. Sünnitajatele abi
andmine igal ajal.
Kodawere jaoskond (Kokora, Pala, Ranna wald ilma Omedo külata ja
Kallasie alew), A. Willemson, Palal, Pille talus. Sünnitajatele abiandmine
igal ajal.
W õ n n u jaoskond (Ahja walla Pedaspää küla, Kastre-Wõnnu, Kawastu walla
Kawastu mõisa kool, Meeksi walla Meerapalu küla, Mäksa wald), J. PokkEljas, Kastre-Wõnnu wald, Kurrista asundus, wastuw. igal ajal.
Ahja jaoskond (Ahja wald ilma Pedaspää külata, Meeksi wald ilma Meera
palu külata, Rasina, Wastse-Kuuste wallad), S. Tamm-Nagelson, Ahja
asundus, end. härrastemajas.
Kambja jaoskond (Kambja, Kodijärwe, Krüüdneri ja Wana-Kuuste wallad),
M. Kaarus, Kambja arstimajas.
Puhja jaoskond (Kawilda, Kongota, Rannu ja Ulila wallad), M. Behm-Käfig,
Rannu wallas, Sangla.
Wabalt praktiseerijad ämmaemandad.
Wana-Kuustes, L. Simm-Tramp, Wana-Kuuste mõisas.
Tarwastus, P. Sai-Undritz, Mustla alewis, wastuw. igal ajal.
18
H af|um Ra|u
Poe tän. 7.
Poe tän. 7.
Alati ladus wõistlemata hinnaga
meesterahwa
naisterahwa
palitu ja
ülikonna
mantli ja |4|p4
kostüümi IltCle
riiet,
Siidi, willased ja puuwillased kleidiriided,
pesuriiet igas hääduses, woodi waibad, akna
eesriided, kanga lõime ning kõiksugu muud
korwmööblimaja
Tartus, Peterburi tän. 12,
postkast 1S, telefon S-4S.
Osakonnad:
Tallinnas, Pikk tän. 67, tel. 6-14.
Pärnus, Nikolai tän. 13.
Soowitame rikkalikus walikus
KORWMÖÖBLEID,
tolmukloppereid, kookuswaipu, igasuguseid ilu-, reisi- ja
tarbekorwe. Puutööd ja parandused. Soodsad ostutingimised.
20
Kohtu ala.
Wannutatud adwokaadid.
Edelhaus, M., Rüütli tän. 25, krt. 2,
kõnet. kl. 10—11 ja 5—6.
Grau, K-, Suurturg 3, tel. 5-43.
Hartmann, W., Wana tän. 2, tel. 3-30.
Jans, J., Jakobi tän. 34, tel. 5-81.
Jaska, R., Wallikraawi tän. 14, tel. 8-62.
Jauram, W., Kompanii tän. 2, tel. 8-22.
Karlson, F., Suurturg 3, tel. 5-43.
Kriisa. J., Jaani tän. 1, tel. 1-23.
Nääris, H., Suurturg 14, tel. 4-62.
Ostrat, J., Rüütli tän. 3, tel. 1-18, kõnet,
kl. i/29-11 ja 4—6.
Olesk, L., Rüütli tän. 11, tel. 8-92.
Pikk, K., Raatuse tän. 14, tel. 10-78*
kõnet. kl. 8—9 ja 3—5.
Rütli, O., Suurturg 3, tel. 5-43.
Schmidt, A„ Lossi tän. 9.
Sepp, J., Küüni tän. 1, tel. 6-84.
Sild, K., Rüütli tän. 4, tel. 8-14.
Stackelberg, W., Wana tän. 2, tel. 3-30.
Sumbak, H,, Tiigi tän. 27, tel. 8-40.
Sumberg, H., Promenadi tän. 7.
Tarrask, R., Wana tän. 7.
Wohlfeil, M., Rüütli tän. 3, tel. 7-28.
Wannutatud adwokaatide abid.
Hirschfeldt, F., Küütri tän. 14.
Kanemägi, T., Rüütli tän. 3, tel. 1-18.
Kapper, K., Tähe tän. 8, tel. 1-63.
Karlson, Friedrich, Peterburi tän. 4.
Läägus, A., Rüütli tän. 25, krt. 2.
Lange, R., Uueturu tän. 4, tel. 6-51,
kõnet. kl. 8—10, 3—5 ja peale kl. 7.
Märtson, E., Wana tän. 8, kõnet. kl.
V29—10 ja 5—7.
Mühlen, E. zur, Wana tän. 2, tel. 3-30.
Nieländer, A., Rüütli tän. 4.
Ojasson, A., Riia tän. 2.
Post, G., Rüütli tän. 25, krt. 2, kõnet.
kl. 10—11 ja 5—6.
Pusik, H., Wana tän. 5.
Päss, M., Promenadi tän. 7, kõnet. kL
8—10 ja 3—5.
Põderson, J., Raatuse tän. 10, kõnet,
kl. 8—10 ja 3—5.
Reimann, H., Suurturg 3, tel. 5-43.
Sepp, P., Kompanii tän. 2, tel. 8-22.
Soom, E., Raatuse tän. 14, tel. 10-78,.
kõnet. kl. 8—9 ja 3—5.
Suits, H., Meltsiweski tän. 6.
Sõrra, A., Küüni tän. 1, tel. 6-84.
Tekel, E., Promenadi tän. 3.
Treial, H., Aleksandri tän. 3, tel. 6-27,
kõnet. kl. 8—10 ja 4—6,
Wiirmann-Kanemägi, M., Kroonuaia
tän. 10.
Adwokaadid.
Johanson, J., Peterburi tän. 40.
Luha, Ch., Lai tän. 39, tel. 6-57, kõnet.
kl. 8—9 ja 3—6.
Malein, W., Wallikraawi tän. 8, krt.
Suits, K., Meltsiweski tän. 6, kõnet,,
kl. 8-9 ja 3—5.
Siska, A., Suurturg 12, tel. 47.
Kontorid awatud kl. 9—3.
Auruwärwimiskoda ja keemiline pesuasutus
läilas „Progress“ laitus
Wastuwõtm. koht, Riia tän. 10.
Tööstus, Pihkwa tän. 11/13.
Wõtab wärwimiseks ja keemiliseks puhastamiseks igasugu meesterahwa ja naisterahwa riideid wastu.
21
Kohtud.
Riigikohus.
Aia tän. 35, tel. 81. Esimees K. Parts, tel. 7-95; abi
esimees A. P a 1 w a d r e. Riigikohtunikud: P. Puusepp (administr.osak. juh.), J. Lõo (tsiwiil-osak. juh.), P. Kann (krim.-osak. juh.),
R. Koemets, J. Arro, M. Taewere, D. Werhoustinski, P. Wälbe,
H. Jukum, W. Ditmar, M. Klaasen. Ülemsekr. K. Anilin; krim.osak. sekr. O. Meoma; tsiw.-osak. sekr. A. Peep; adm.-osak.
sekr. J. Walge, abi J. Mõtte. Kantselei awatud kl. 9—2.
Tartu-Wõru rahukogu.
Weski tän. 32, üld- ja krim.-osak. tel. 1-30, tsiw.-osak. tel. 6-83.
Esimees R. Gabrel, tel. 4-59; abiesimehed A. Ruus ja T. Sarepera, tel. 5-45. Liikmed: H. Hesse, F. Wihwelin, A. Wäärsi,
G. Sehrwald, P. Klein, B. Trelin, P. Ploom, K. Tassa, J. Prii
mägi, A. Antonow, K. Mätlik, R. Lesta. Sekretär A. Pill; tsiw.osak. sekr. K. Kuusk; krim.-osak. sekr. M. Austa; abisekretärid:
J. Jack, H. Kristian, E. Mailend, P. Raamat, W. Jors ja A. Taar.
Kantselei awatud kl. 11—3.
Tartu
„
„
„
„
„
1.
2.
3.
4.
5.
6.
Rahukohtunikud.
jaosk.: J. Pirn, Tähtwere tän. 4, tel. 10-32.
„
J. Pähn,
— „ —
„
J. Tekkel,Riia tän. 41, tel. 3-31.
„
W. Klaus,
— „ —
„
E. Fischer, Tiigi tän. 52, tel. 10-52.
„
K. Kirsipuu,
— „ —
Rahukohtunikkude kantseleid awatud kl. 9—1.
Mustwee jaosk.: H. Priimägi, Mustwee alew, Tartu tän. 33-a.
Elwa jaosk.: P. Tamm, Elwa alew, Pälli maja, tel. 65.
Jõgewa jaosk.: H. Oert, Jõgewa jaama juures.
Otepää jaosk.: P. Ah mann, Otepää alew, Wõru tän. 8.
Prokurörid.
Riigikohtu juures: R. Rägo, tel. 8-38; abid: K. Luud ja
A. Luiga.
Tartu-Wõru rahukogu juures: K. Meister, Aia tän. 39,
tel. 2-21. Kantselei awatud kl. 9—3, tel. 3-60. Abid: A. Press,
1. jaosk. K. Matto, 2. jaosk. J. Lo oman, 3. jaosk. A. Adler,
4. jaosk. E. Wi 1 berg.
22
Kohtu-uurijad.
Tähtsamate asjade: S. Tattar, Tiigi tän. 52, tel. 10-52.
Tartu 1. jaosk.: K. G. Läänesaar, Rüütli tän. 27, tel. 4-64.
2. „
E. Wadi,
— „ —
„ 3.
„
J. Adamson, Riia tän. 41, tel. 3-31.
»
4. „
J. Piigert,
— „ —
„
5. „
F. Kurwits,
— „ —
„ 6.
„
(praegu waba), Tiigi tän. 52, tel. 10-52.
Kohtu-uurijate kantseleid awatud kl. 9 — 1.
Tartu
„
„
„
Kohtupriistawid.
1. jaosk.: A. Sarap, kantselei Sawi tän. 1, tel. 7-19.
2. „
A. Pikat, kantselei Maarjamõisa tän. 10, tel. 7-27.
3. „
J. Sarap, kantselei Tallinna tän. 67, tel. 6-71.
4. „
P. Zion, kantselei Aia tän. 39, tel. 10-82.
Kantseleid awatud kl. 9—3.
Tartu-Wõru krepostijaoskond.
Weski tän. 32, tel. 6-83. Ülem: rahukogu esim. R. Gabrel;
sekr. J. Pehap. Kantselei awatud kl. 11—3.
Rootsi priimuseid
Lukke
Tööriistu
Lihamasinaid
Käeraudu
Plekki
Triikraudu
Hingi
Traati
Kohwiweskid
Naelu
Kruwisid
Aluminium ja email nõusid
Pliitisid
Torusid (wasest)
Vask kardina puid
Puure
Liimi
Nuge ja kääre
Weeloode
Mööbliwedrusid
soowitab mõõdukate hindadega
I Ü.-BL l IM la W. KALJOT, Tartus, aieKsandri täa. UiU-16. |
®?
Kõige kasulikum
jalanõude
i\uigc
ivacsuiirvum jajaodawam
^
A. Laks,
ostukoht
ss
||
Tartus, KaufeaSioow 34
ja Suurturg 11*
Soowitan alati suures ja maitserikkas walikus omas tööstuses walmis|| tatud naiste, meeste ja laste
||
25
saapaid, kingi ja sandaale.
||
Hinnad mõõdukad, töö headuse eest täielik wastutus.
II
••
23
Autode sõidutaks Tartu linnas.
(Wastu wõetud Tartu linnawolikogu poolt 28. aprillil 1926. a.).
Tariif I (Kui sõiduriista tarwitatakse ka tagasisõiduks wäljasõidu kohale)..
Esimese
Iga järgm.
klm. eest
x/2 klm. eest
Mootorratas............................................ 20 mk.
— mk.
Auto kuni 10 h.-j. moot. ja Ford auto 35 .
15 „
45 „
11-15 „
„ ...................
20 .
»
üle 15 „
„ ...................
65 „
30 .
Tariif II (Kui sõiduriista tarwitatakse ühes sihis sõiduks ilma tagasisõiduta)..
Mootorratas............................................ 30 mk.
— mk.
Auto kuni 10 h.-j. moot. ja Fordauto 45 „
20 „
»
H-15 „
„
65 „
30 „
üle 15 „
,
90 „
40 „
Tariif III (Kui sõiduriista tarwitatakse öötundidel, s. o. kl. 24-st kuni kl. 6-ni,V
Mootorratas............................................ 40 mk.
— mk.
Auto kuni 10 h.-j. moot. ja Ford auto 60 „
30 „
.
H—15 „
„
80 „
40
»
üle 15 „
„
100 „
50 „
Ootamise maksu arwatakse iga poole tunni eest auto suu
ruse järele: 40, 60, 75 ja 100 mk.
Märkus: Autod kuni 10 h.-j, moot. ja Ford auto kannawad taksomeetril —
walget lippu, autod 11—15 h.-j. moot. — sinist lippu ja üle 15 h.-j. moot. —
kollast lippu. — Matuserongides sõites on maks kokkuleppe järele.
Autotaksi „Cvevrolet“ telef. nr. 10-88.
F
^1
Kõrgem wäärtus
on ainult õmblusmasinatel
Nauman, Pfaff, Gritzner ja Vesta
ning Inglise ja Saksa Jalgratastel,
mida ostate headel maksutingimistel, osakaupa maks kuuwiisi,
Kr. Saar & K§
masinate, jalgrataste ja
Tärtus, Raatuse tän. 2.
[jL
Kõik õmblusmasinate ja jalgrataste osad saadawal.
J
24
K.-Ü. .Postimehe” trükk, Tartus.
Tartus, Riia tän. 1, tel. 35, awatud kl. 10—2.
Wõtab raha hoiule,
makstes ajakohaseid protsente,
ja annab laenusid.
Panga tegewuse eest wastutawad
põllumehed oma kinniswaradega.
Esimese Eesti Kinnituse Seltsi
,,EEKS“ agentuur.
^hnffWbrrffWWWWWWWWWWWWWhrdthTrrf
A.-s. „Tegur“
Tartus, Holmi tän. 2, tel. 17.
Walmistab mitmesuguseid
põllutööriistu ja masinaid.
Seemnepuhastuse ja wiljasorteerimise tarwis soowitame masinaid mitmesuguses suuruses.
Peale kodumaa masinate kuulsa
A.-s. N. HEIDI triööride
ja nende osade
ainuesitus Eestis.
===== Nõudke hinnakirju ja tingimusi. ===========
mmmmmmmmmmat
xxxxxxitttmxmxxxxxxxmmmxxmxxxxxxxx
M. Jänes e suuräri
Kõige wanem ja suurem
riidekaupade ladu Eestis.
Alati suures walikus igasugust
meeMtta:
ülikonna |
palitu
[ f ||{0^|
püksi
j
kleidi
)
pluuse
j
__
naisteraluds: — \ riiet.
Kõige suurem lõime, pleekimata
ja pleegitud pesuriide ladu.
= plüfik suurel ja roäiksel arroul. =
VaataTALLINNA JUHT
võõrastele
ühes
Eestimaa Kinnit...TALLINNA JUHT
võõrastele
ühes
Eestimaa Kinnitus A.-S.
„E К A.“
Tallinnas, Pikk tän. 6, omas majas
Telefon 12-59 ja 22-14.
Kõige suurem kodumaa kinnituse
selts. Äktsiakapitaal ja tagavarad
üle 25.000.000.— mk. Kiire ja kor
ralik kahjureguleerimine.
Senini
kahjutasu väljamakstud umbes
30.000.000.— mk.
Tulekinnitus, klaasikinnitus, veokinnitus, väärtsaadetiste kinnitus,
automobiilide kinnitus, õnnetusjuhuste kinnitus, elukinnitus arstlise järelvaatusega ja ilma.
Agendid igas linnas ja maal.
вв9ЕввБаявяявЕВБнапавБЕвввввдаввнтвяввнвнвввяа1
г^Б^зззгшшвввв&ввБгзгггквБвагввшвввявввявввяяв!
tähtraamatuga 1924 a. peale.
■£BBtt£Lft3BBBBSBBQHflBBfcBB!SBBBBBBBBB
jj
Buchhandlung
jj
Jf. Wassermann!
ft
R E V Я L.
У
Gegründet i/J. 183S.
К Langstrasse 7.
У
IJ
l|
ff
fl
X
У
У
У
l\
Ä
й
|f.
У
1!
ll
“ü,
1}
У
Telefon 28-48. M
Wir liefern jedes in- und ausländische Buch (sofern es überhaupt
erhältlich ist) entweder unmittelbar aus unserem reichhaltigen Lager oder (wenn es zufällig nicht
auf dem Lager vorhanden ist) in
kürzester Besorgungsfrist—in allen
Fällen zu billigsten Preisen. Auf
alle Anfragen antworten wir umgehend. Auf Wunsch schicken
wir kostenlos regelmässig unsere
Bücherberichte und Prospekte zu.
Wir stellen nach fachmännischen
Gesichtspunkten Volks-, Schul-,
Liebhaber- und wissenschaftliche
Bibliotheken zusammen.
У
Ц
||
А
X
"-!
У
||
(1
Д
К
v
У
IJ
-1
Л
Niederlassungen und Vertreter:
X
f| Arensburg: Buchhandlung Th. Lange, fl
ij Fellin: H. Kerstens. Hapsal: G. Keller, ff
EestiTallinn
A.'S.(Reval),John
Nnrminen
Väike Karja tän. 12.
SPEDITSIOON & TQLLITALITUS, INKASSO JA KINNITAMISED, LAEVATALITUSED
Telegrf. aadr. JOHN URMINEN
Kõnetraadid; j gg 1 Kontoris
13-99 Tolliametis
Postkast nr. 12.
Korrespondendid: John Nurminen
O.Y. Helsi
\ Raumos, Abos,
Hangös, ViDorgis, Danzigis
Panga arved: Eesti Pank,Tallinn;
TallinnaKrediitPank.TallinnEestimaa tooste ja kaub. pank, Tallinn;
G. Scheel & Со., Tallinn; Deutsche
Bank, Berliin; A|8 NordiskaFöreningsbanken, Helsingi; Rigaer
Stadt-Diskonto-Bank, Riia.
SPEDITION & ZOLLKLARIE
RUNG, INKASSO & VERSICHE
RUNG, SCHIFFSBEFRACH
TUNG & KLARIERUNG
Telegr. Adr.: JOHNURMINEN
Telefon: j[gg j Bureau
13-99
Zollamt
Postbox Nr. 12
Korrespondenten: John Nurminen
O.- Y. Helsingfors, Raumo, Abo.
Hangö, Wiborg, Danzig
Bankkonto: Eesti Bank — Reval;
Estl. Industrie- & Handelsbank,
Reval; Revaler Kreditbank, Reval;
G. Scheei & Co., Reval; Deutsche
Bank, Berlin; A|B. Nordiska Föreningsbanken, Helsingfors; Rigaer
Stadt-Diskonto-Bank, Riga
Philipp Schaefer
Paberi-,“kirjutus- ja joonistusmalerjaalid.
----------------- Bürootarvitused.------------------TALLINN, Harju tän. 21.
Kõnetraat 12-12.
Telegr. „Papierschaefer“
Kirjutusmasinad „UNDERWOOD„
Ärvemasinad „LIPSIA“ ja „HANNOVERA“
Paljundamis-apparaadid.
Tule- ja vargukindlat rahakapid „MERIVAARA“
1
A.'S.
Räpina paberivabrik
PEÄKONTOR ja JUHÄTUS i
TÄRTUS, Põik t. 6.
Kõnetr. 29.
OSÄKONNÄD:
TÄLLINNÄS, Maakri t. 4.
Kõn. 6-54.
PÄRNUS, Nikolai t. 6.
Kõn. 46.
VÄLGÄS, Pihkva t. 6.
Kõn. 125.
Soovitab oma ladust:
Kõiksugu sorti paberit, pabe
rist kotte (trükiga ja ilma),
kantselei, kontori ning kooli
tarbeasju ja seina pappi.
Võetakse ka tellimisi vastu
mitmesugu paberisortide ja
formaatide peale.
Hinnaalandus kaupmeestele ja
jällemiiiijatele.
2
M. T О L S
PÄPIER-, SCHREIB- & ZEICHENMÄTERIÄL
Reval, Langstr. 4. * Tel. 16-96.
Grosses Lager moderner Schreibgarnituren, PostkartenZeichen- und Poesie-Alben, sämtliche Kontor- und
Schulutensilien,Bilderrahmen, Luxuspapier u.Nippes.
— Annahme von Bestellungen auf Firmenbogen und
andere Druckarbeiten. Grosse Auswahl in versuch.
Lampenschirmen aus Seide und anderem Material.
1 „Revaler Bote“!
| (Nachfolger der im Jahre 1860 begründeten „Revaler Zeitung“)
В
Ц
В
■
Я
I
Я
■
Ц
Я
•
H
I
1
Я
J
£
■
Я
■
В
R
ist das deutsche
kulturell, politisch und wirtschaftlich führende
Blatt in Estland. Vertritt die politischen und
wirtschaftlichen Interessen des Deutschtums in
Estland und strebt eine innerpolitische Verständigung an.
Die beste Informationsquelle über die Verhältnisse in Estland. Eingehende objektive Berichterstattung über das gesamte Wirtschaftsleben
Estlands.
Vermittelt den Weg in den Osten.
Einzige deutsche Zeitung in Europa mit besonderer Russland-Beilage, die weite Verbreitung und
grösste Anerkennung von Seiten Wissenschaftlieber und wirtschaftlicher Organisationen findet.
Regelmässige Schiffslisten und Kursnotierungen,
Bezugspreis bei direktem Bezüge vom Verlag:
für das Inland 125 Emk.,für das Ausland 200 Emk.,
60 amerik. Cents monatlich.
Die Staatspostanstalten in Estland, ebenso in
Deutschland, Finnland u. a. L. nehmen Abonnements entgegen.
Anzeigenpreis: für 1 mm. Höhe der Spalte im
Anzeigenteil für Estland 4 Emk., für Deutschland IV2 amerik. Cents, für Lettland 4 Rbl.,
für das übrige Ausland 3 amerik. Cents.
Anzeigenaufträge empfangen: die Geschäftsstelle
des „Revaler Boten“ (Reval, Raderstrasse 12,
Postfach 51), im Auslande : alle grösseren Annoncen-Expeditionen.
я
№
j§
щ
H
Я
Ё
в
Я
E
m
B
я
Ц
я
g
■
■
g
1
H
5
■
5
Ä
Й
Ä
й
к
ä
к
Ä
Ä
Ä
Ä
Й
Ä
Ausust Nulter
Suur Harja tän. nr. 2.
—- TALLINNAS ------
M
яя
яя
я
Я
Я
Я
Moodsad kingad, saa- Я
Я
pad ja kalossid
Я
Я
Suur väljavalik
Mõõdukad hinnad Я
Я
Я
bhhhbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbb
яяä
яя
Grosse Karristrasse nr. 2.
яя
--------- REVAL --------к
я
К
я Moderne Schuhwaren я
яä
я
яЯя Grosse Äuswahl Mässige Preise яя
Nulter
e
.
Ц. м-%31
TALLINNA JUHT
Võõrastele
ühes
Tähtraamatuga 1924 a. peale.
Esimene aastakäik.
Helsingin
Uusi Rautasänkytehdas
Besitzer J. MERIVAARA,
Helsinki, Drahtadresse: Merivaara, Helsinki.
Die grösste Eisenbettenfabrik in den Nordländern
Eisenbetten
für Hotels, Krankenhäuser, Militär etc.
Geldschränke, Gewölbetüren,
Geldkisten.
Älle unsere Fabrikate sind u. a. in Eesti
mit 6 höchsten Preisen gekrönt worden.
Vertreter für Geldschränke
Ph. SCHAEFEß
Tallinn, Schmiedestrasse 21.
Tel. 12-12.
7
TÄHTRAAMAT
1924 a. jaoks.
8
AANUAR
6 1320 27
p.
7 14121128
E.
T. 1 6 1522 29
K. 2 9 16:23 30
N. 3 10 17 24 31
R. 411 1825
L. 5 12 1926
APRILL
6 13 20 27
P.
7 14 21 28
E.
T. 1 6 15 22 29
K. 2 9 16 23 30
N. 3 10 17 24
R. 4 11 18 25
L. 5 12 19 26
VEEBRUAR
P.
3 10 1724
E.
4 11 1825
T.
5 12 1926
K.
6 13 20127
N.
7 14 21 28
R. 1 8 1522 29
L. 2 9 16 23
MAI
P.
4 II 18 25
5 12 19 26
E.
T.
6 13 20 27
K.
7 14 21 28
N. 1 8 15 22 29
R. 2 9 16 23 30
L. 3 10 17 24 31
UULI
P.
6 13 20 27
E.
7 14 21 28
T. 1 6 15 22 29
K. 2 9 16 23 30
N. 3 10 17 24 31
R. 4 11 18 25
L. 5 12 19 26
OKTOOBER
P.
5 12 19 26
E.
6 13 20 27
T.
7 14 21 28
K. 1 8 15 22 29
N. 2 9 16 23 30
R. 3 10 17 24 31
L. 4 11 18 25
AUGUST
P. 3 10 17 24 31
E. 4 11 18 25
T. 5 12 19 26
K. 6 13 20 27
N. 7 14 21 28
R. 1 8 15 22 29
L. 2 9 16 23 30
NOVEMBER
P. 2 9 16 23 30
E. 3 10 17 24
T. 4 11 18 25
K. 5 12 19 26
N. 6 13 20 27
R. 7 14 21 28
L. 1 8 15 22 29
SEPTEMBER
7 14 21 28
P.
E. 1 8 15 22 29
T. 2 9 16 23 30
K. 3 10 17 24
N. 4 11 18 25
R. 5 12 19 26
L. 6 13 20 27
DETSEMBER
7 14 21 28
P.
E. 1 8 15 22 29
T. 2 9 16 23 30
K. 3 10 17 24 31
N. 4 11 18 25
R. 5 12 19 26
L. 6 13 20 27
Aastaajad.
Kevade algab 20. märtsil kell 10 õhtul.
Suvi algab 21. juunil kell 6 p. 1.
Sügis algab 23. septembril kell 10 e. 1.
Talv algab 22. detsembril kell 6 hommikul.
Sel aastal on 366 päeva.
Riiklised pühad 1924. aastal.
Pühadeks loetakse järgmised päevad,
.mil tööd ei tehta:
Uus-aasta (1. jaanuaril).
Kolmekuninga päev (6. jaanuaril).
Eesti vabariigi iseseisv. päev (24. veebr.).
Palvepäev .(12. märtsil).
Suur Reede (18. aprillil).
Ülestõusmise pühad 20., 21. ja 22. apr.).
Esimese mai püha (1. mail).
Ristipäev (Taevaminem. püha 29. mail).
Suvistepühad (8., 9. ja 10. juunil).
Jaanipäev (24. juunil).
Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetakse kell 12 päeval:
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
1. Jõulu püha
Neljap.
2. Jöulu püha
Reede
Laup.
3. Jõulu püha
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
15
16
17
18
8
9
10
%
Linased ja puuvillased taskurätikud
C.
Ä.
JOHÄNNSEN,
Pikk tän. nr. 5.
21
Võõrastemajad.
^uur Ameerika uul. 4; tub. arv 21
„balti , Nunne uul. 7; tub. arv 12.
„Belgia“, Soo uul. 4-a, tel. 4-12; tub. arv 10.
„Bellevue“, Roheline aas 12, tel. 10-41.
„Central“, Harju uul. 37, tel. 14-05; tub. arv 9.
„Du Nord , Rataskaevu uul. 3, tel. 3-45; tub. arv 10.
„Eestimaa , Rnsenkampfi uul. 1; tub. arv 11.
”?uroPa!*» ^iru иц1- 24, tel. 11-68; tub. arv 1*4.
„ürand Hotel , Kopli uul. 2-a, tel. 4-44; tub. arv 31
„Imperial“, Nunne uul. 12, tel. 7-53; tub. arv 23.
*
„Kolme Korstna“, Suur Tartu mnt. 3; tub arv 12
„Kommerts“, Kaarli uul. 8, tel. 7-83; tub. arv 6. *
”{;0PJ,er1 ’КоР]1 «ul. 14-e, tel. 12-25; tub arv 9
”5Ul? L°V1U Harju uuL 40’ teL 3-365 tub. arv 65.
„Moskva , Narva mnt. 13; tub. arv 11.
„Ost“, V. Kompassi uul. 7; tub. arv 13.
„Peetri“, Vabaduse pl. 3, tel. 2-75; tub* arv 22.
„Peterburg Rataskaevu uul. 7, tel. 2-44; tub. arv 34
„Riga , Maakn uul. 18; tub. arv 17
„Room“, Narva mnt. 20, tel. 10-50; tub. arv 25.
„Union“, V. Kompassi uul. 1; tub. arv 7.
Mööbleeritud toad.
„Passash“, Viru uul. 4. krt. 19, tel. 2-87.
;??troRra(t“j Suur Karja uul. 2; tub. arv 12.
Moobl. toad, Narva mnt. 35; tub. arv 9
Mööbl. toad. Rüütli uul. 16; tub. arv 9
„Vanemuine“, Lutri uul. 14, tel. 15-76 ; tub. arv 7.
Pangad.
Eesti Koloniaal-Ühispank, Harju uul. 36.
Eesti Laenu-Pank, Ä.-S., S. Karja uul. 18, tel. 2-34.
Eesti Aktsiaselts „MURAVEI“,
TALLINN, Uus tän. nr. 7.,
Kõnetr. 8-28 ja 22-51
Käsikroov-veskid.
22
Eestimaa Laenu- ja Hoiu-Ühisus, Lai tän. 11, tel. 11-85.
Eestimaa Maada Kred.-S., Vabaduse puiest. 1, t. 7-76.
Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank, Д.-S., Suur
Karja uul 7, tel. 6-13.
Eesti Meripank, Suur Roosikrantsi uul. 15.
Eesti Pank, Vabaduse puiestee 3, tel. 6-20.
»
„
Osakond, Lai uul. 1.
»
Prantsuse Pank, Pikk uul. 11, tel. 9-18.
„
Rahvapank, Suur Karja uul. 17, tel. 2-02.
„
Ühistegeline Liit, Suur Roosikrantsi uul. 15.
„ Vene Pank, Vana Posti uul. 6., tel. 19-79.
Harju Pank, Harju uul. 33, tel. 4-06.
Kommerts Paak, Д.-S., Suur Karja uul. 15.
Põhja-Eesti Ühispank, Väike Karja uul. 3.
Põhja Pank, Д.-S., Suur Karja uul. 20, tel. 8-43.
Pung, M. & Ко., Viru uul. 19, tel. 8-65.
Riigi ja Omavalitsuse Ametnikkude ja Teenijate Ühis
pank, Väike Pärnu mnt., Riigikassa Peavalitsuse
ruumides.
Rosen & Ко., Merepuiestee 15, tel. 1-40.
Scheel, G. & Ко., Suur Karja uul. 1., tel. 3-85.
Tallinna Aktsia-Pank, Vene uul. 8., tel. 11-85.
„
Juudi Ühispank, Kuninga uul. 6, tel. 20-66.
я
Kaupmeeste Diskonto- ja Laenu-Pank, Viru
uul. 18, tel. 8-01.
Tallinna, Krediit-Pank, Suur Karja uul. 23, tel. 4-36.
я
Laenu- ja Hoiukassa, Suur Karja uul. 4.
*
Liikumata Varanduste Omanikkute Krediittihisus, Pikk uul. 28.
Tallinna Linna Pank, Mündi uul. 2, tel. 3-13.
Tartu Pank, Tallinna Osakond, S. Karja uul. 4., tel.18-80.
Ministeeriumite, valitsus- ja linna omavalitsus-asutuste aadressid.
Ministeeriumid.
Haridusministeerium, Tõnismägi 11.
Sisemisteerium, Toompeal, Loosi hoovis, 2-el korral.
Kaubandus- ja Tööstusministeerium, Kohtu tän. 8.
Eesti Äktsiaselts „MURÄVEI“,
TALLINN, Uus tän. 7.
Kudumis-tööstus :
Kõnetr. 8-28 ja 22-15.
Väike Brokusmägi 10.
Koetud asjad, suuremal ja väiksemal arvul.
23
Rahaministeerium, Vabaduspuiestee 3.
Põllutööministeerium, Viismari tän. 7.
Kohtuministeerium, Väike Pärnu m. 3.
Toitlusministeeriumi likvideerimise kommisjon,
Narva m. 46.
Sõjaministeerium, Pagari tän. 1.
Töö- ja hoolekande ministeerium, Toompeal, Kooli t. 7.
Välisministeerium, Toompeal, Kohtu tän. 1.
Teedeministeerium, Toompuiestee 3.
Valitsusasutused.
Riigivanema Kantselei, Toopea loss.
Riigikogu Juhatus, Toompea loss.
Vangimajade Peavalitsus, Lai t. 48.
Peavalitsus, Toompeal, Kiriku pl. 3.
Riigikontroll, Toompuiestee 3.
Politsei Peavalitsus, Toompea loss, hoovi peal 3. korral.
Kriminaalpolitsei Peavalitsus, Lai tän. 48.
Harjumaakonnavalitsus, S. Roosikr. t. 12.
Posti ja Telegraafi Peavalitsus, Kreutzvaldi tän. 10.
Post ja.Telegraaf, Vene; tän. 9.
Telefoni keskjaam, Vene tän. 9.
Maanteede ja sisemiste veeteede valitsus, Toompuies
tee 17a. kr. 13.
Mereasjandus-Peavalitsus, Narva m. 63.
Metereoloogia jaam, Lasnamägi, valge majak.
Riigikassa Peavalitsus, V. Pärnu m. 4.
Maksuinspektorid, Endla (Vittenhofi) tän. 2.
»Riigi Teataja“ toimetus, V. Pärnu m. 3.
Tollivalitsus, Sadama tän. 21.
Punase-risti Peavalitsus, Niguliste tän. 12.
Tervishoiu Peavalitsus, Toompea loss.
Kaitsepolitsei, Toompeal, Kiriku põik tän. 4.
Eesti Äktsiaselts „MURÄVEI“,
TÄLLINN, Uus tän. 7.
Kõnetr. 8-28 ja 22-15.
Kalavõrgud — kõik tarbed kalapüügiks ja
kalameestele.
24
Linna Komandantuur, S. Tartu m. 59.
Eesti Pank, Vabaduspuiestee 3.
Ehitus Peavalitsus. Toompuiestee 17.
Kütteainete Keskkomitee, Merepuiestee 15.
Äksiisi Peavalitsus, Lai tän. 1.
Patendiamet, Kohtu tän. 8.
Kohtupalat ja Rahukogu, jaani tän. 7.
Rahukohtunikud, Toompeal, Rahukogu tän. 3.
Konsistoorium, Toompeal, Kiriku tän. 8.
Linna omavalitsusasutused.
Linnavalitsus, Raekojas, Tel. 132.
Linnakassa, Mündi tän. 2. Tel. 134.
Linna majandusosakond, Mündi tän. 2. Tel. 537.
Linna raamatukogu, Vabaduspuiestee 4. Tel. 18-59.
Hindamis osakond, Mündi tän. 2. Tel. 134.
Kaalukoda, Uuel turul, Tel. 13-21.
Linna korterikommisjon, Vene tän. 23. Tel. 332.
Linna kütteosak., Nurme tän. 2 Tel. 503.
Linna revisjoni-kommisjon, Mündi tän. 2. Tel. 537.
Linna vaestelaste kohus, Lai tän. 40. Tel. 738.
Börse komitee, Lai tän. 14,
Linna ehitus- ja maamõõdu osakond, Nunne tän. 2.
Tel. 131.
Linna haridusosakond, Nunne tän. 2. Tel. 571.
Linna tervishoiu osakond, Nunne tän. 2. Tel. 438.
Linna elektrijaama, gaasi ja veevärgi juhatus, Ranna
värava p. 27. Tel. 14-14 ja 89.
Linna hoolekande osakond, Vabaduspuiestee 4. Tel. 462.
Linna tööbörse, Lai tän. 40. Tel. 738.
Linna statistikabüroo, Raekoja tän., S. turg 9. Tel. 158.
Linna pandimaja, Maneshi tän. 4. Tel. 335.
Elektrijaam, Rannavärava p. 27. Tel. 89.
Eesti Aktsiaselts „MURAVEI“,
TALLINN, Uus tän. 7.
Tdrbeasjad
Kõnetr. 8-28 ja 22-15.
sulgloomade kasvatamiseks.
25
PolitseiLinna politsei, Äia tän. 12.
Politsei jaoskonnad.
1 jaosk. Soo tän. 23.
2
„ Jakobsoni (Vladimiri) tän. 44.
3
„ S. Tartu m. 43a.
4
„ V. Pärnu m. 7.
5
„ Baltiski m. 23.
6
„ Pühavaimu tän. 11.
Sadamapolitsei, Uus Hollandi tän. 8.
Äadresslaud — Vene tän. 23. Teisel korral.
Tallinna vaatamiseväärt kohad ja
ehitused.
Tallinn on sem olnud peaasjalikult ä r i 1 i n n а к s ;
äri-inimestel, ka võõrastel, pole muidugi mahti ega
kalduvust muude asjade tähelepanemiseks. Huvi
reisijate, turistide, tee käis Läänemere idarannal
Tallinnast mööda Soome ja ka Peterburi.
Kuid
juba enne maailma soja puhkemist oli Lääne-Euroopa turistide ringkondades vool tuntav, senistest
teedest kõrvale põigata ning huvireiside jaoks ka
uusi radasid otsida. Nende uute radade jaoks tuleb
esimises reas küll Ta IH nn tähelepanemisele. Seda
enam, et nüüd tema tõusmisega iseseisvate riikide
pealinnade liiki ta seisukoht endise aja vastu väga
Eesti Aktsiaselts „MURAVEI“,
TALLINN, Uus tän. 7.
Kõnetr 8-28 ja 22-15.
Kudumise-masinad.
suurelt on muutunud, nii et paari viimase aasta^ jook
sul Tallinnasse juba oige rohkel arvul on võõraid’
käima hakanud, nimelt riigitegelasi ja ajakirjanikke,,
kellel huvi ja mahti leidub Tallinna iseäralduste
jaoks. Nii võib loota, et Tallinn tulevikus, kui ta>
turistiline väärtus mujalpool enam tuttavaks saab väga
mõjuka seisukoha rahvusvahelises reiside korralduses
omandab ning suurel hulgal võõraid siia tõmbab.
Sest Tallinnal on võõrastele väga palju?
vaatamise väärilist pakkuda, mõndadi ka niisugust,
mida kusagil mujal olemas pole Peale^ väikese Visbf
Ojamaa (Gotland) saarel pole terves Põhja-Euroopas
ühtegi teist linna olemas, kus keskajaline olu nii roh
kelt, täielt ja puhtalt alles on hoidunud, kut
Tallinnas (isegi osake vallikraavi veega täidetult), nagu
aastasadade eest. Kuid Tallinnal on endist olu väga
Palju enam pakkuda kui Visbil; ta on õige suurelt
jaolt, hoolimata viimsete aastakümnete jooksul olnud
laialisest muutusest, veelgi otse loomuliseks vaba
ohu museumiks, kus olukorda praegu veel üsna
niisamasugusena silmitseda saab, kui see 500 — 700
aasta eest loodud, ning nõndaviisi end endise ajaga
otsekoheselt tutvustada võib.
Selle juures on Tallinnal ta museumilise laadi;
kõrval ka oma iseäraline ja suureväärtuslme к u n stiline i 1 u ja meeldivus, nõnda suur tõmbevõim.
Vaatame neid ta iseäraldusi kõiges lühedyses.
Vaated, müürid, tornid, puiesteed ja platsid.
Koguvaade. Suveajal mereteel Tallinasse tuli
jale pakub Tallinn juba kaugelt eemalt niisugust ilumaitselist vaadet, nagu mujal vaevalt leidub. Selleks
mõjuvad kaunis kokkukõlas kaasa mitmed eriküljed :
Linna ja ta ligema ümbruse topograafiline seisukoht,
lai merelaht linna ees, astmeliselt kõrgemale kerkivad
linna mitmekujulised ehitused, ta põliste Gooti stiilis
2T
ehitatud kirikute arhitektiline kokkukõla, tüsedalt väl
japaistvad müüritornid ning rohkearvulised punaste
katustega vanad к orged viilu-ehitused. Kuid see kiviele-meri oma vanas hallis olekus ja pruunis punakuses ei mõju vaatajate peale sugugi külmalt ja tui
malt, sest kõik on silmale nii armsasse, pehmesse
haljuse vaibasse mässitud; seda haljust pakuvad kõige
pealt endiste kindluse vallide asemele siginenud kau
nid puiestikud linna igas küljes ning rohelise vööna
kesklinna'ümber käivad puiesteed, promenaadid, mis
endise kindluse kraavi pinnale on paigutatud.
Ringpuiesteed. Kindluse kaotamise järele, aas
tast 1858 peale asutatud, käivad need nüüd mitmes
osas, aga katkestamatalt, ümber terve vana linna ning
eraldavad seda nõnda eeslinnast. Teede kogupikkus
on 4350 meetrit (nii üle nelja versta). Kahes, kol
mes ja ka neljas reas kasvavad uhked pärnad ja kastaniad teevad need väga toredaks ja meeldivaks jalutuspsigaks.
Vana linnamüür on suurelt jaolt, nimelt merepool küljes, praegu veel oma algupäralises kujus ole
mas, nagu see 5 — 6 aastasaja eest ehitatud, kuna
la ehitusained, oma maa (Lasnamäe) paekivi ja era
korraliselt kõva lubi, hästi vastupidavad on. Igatatahes on Tallinna müürid oma tugevuse ja ehitusemoe poolest täiesti muude kuulsate Hansalinnade
müüride väärilised. Müüride kõrgus on keskmiselt
15 meetrit, paksus 2V4 —3 meetrit. Müüride endised
kenad sakilised servad on küll enamasti lagunenud.
Tornid. Müüri ehtisid ja kövendasid tihedad
tornid, mille vahemaa eripikkune oli, nagu. seda müüri
tugevus ja kaitsetarvidus nõudis. Tornid olid müü
rist väljaspool, teravate katustega, läbistikku 25 meet
rit kõrged; tornides seisid alalised vahid ja mõlemale
poole viisid käigud suurtükkide juurde. Kõige tihe
damalt seisid tornid linna lääneküljes, Rannaväravate
.28
ümbruses Ehitatud on naid 13 — 17. aastasajal (kuu
lus „Köõkivähtija" 1532 a ) Nimepidi on nendest
25 teada ja neist on 18 praegu veel alles, mõned on
elukorteriteks kohendatud. Tähtsamatena on püsinud
kaks mere pool küljes: Õige suur ja tüseda kuju
line „Paks Margareta“ U917. aastal seest ära põleta
tud) ja Bremeri torn Vene tänava ääres,* maa pool
küljes kaks: sihvakas „Pikk Hermann" lossi ääres,
kõigist muudest kaugelt pikem, ja „KöÖkivahtija"
(„Kiek in de kok“) Harjuvärava mäeserval, viiekordne
ehitus, all veel kaks võlvitud lagedega keldrikorda,
jämedus keskmiselt 12 meetrit. Tallinna vana müür
oma tornidega on otse esimest liiki vaatamise vääriline
nähtus, nagu seda Läänemere idapoolsetel maadel
teist ei ole.
Linna väravad. Kuna müürid ja tornid suurelt
osalt alles, on aga endised uhked ja tugevad linna
väravad enamasti kadunud; allespüsinud on endises
kujus veel üksi merepoolne Suur Rannavärav kahe torni
vahel; üks väike ja kena, teine eelmainitud,Paks
Margareta“, ning maapool Altlinna ja Toompea
vahelised „Pika“ ja „Lühikese jala" väravad (mõ
lemad 1380 a. ümber ehitatud). „Lühikese jala“
väraval on üks paksudest tammelaudest uks, hiig
lasuurte pealiste naeltega tihedalt rautatud, praegu
veel tervelt alles. (Need väravad seisid hiljutise ajani
ööseti lukus). On väga tähtsad vaatamisekohad. —
Peale nende on veel ümberehitatud kujus alles kaks
Viruvärava torni, endised värava eelsed vahitornid.
Vallikraav, mis Ülemiste järve veega täidetult
enne müüride ümber käis, on suuremalt jaolt kadu
nud või kuivalt mõnesuguste tarviliste ehituste alla
võetud, ainult osake raudteejaama vastu on endises
olekus, niisamuti vastupidisel Toompea külj el kõrge
niüüritud vallikraavi kallas.
Püiestikud seisavad kõik endiste vallikindluste
(bastionide) kohal. Mere pool küljes oh Rannavä29
Tava mägi, imeilusa vaatega meere poole, nimelt
sttvel sadama ja selles seisvate laevade peale, kuna
«emalt Nais-ja Äigna saared paistavad. Viruvärava
mäelt Viruvärava kõrval on kaunis ja mõnus vaade
"turu ja selle ilusa ümbruse peale. Harjuvärava
mägi pakub väga uhket kaugevaadet suure osa linna
üle ja selle äärse Lasnamäe kõrgendiku poole. Mäe
kõrval olevalt Rootsi kantsilt käib laialine vaade
maa poole ja osalt merele. Siin leidub 1920 a. aastal
ülesseatud Eesti rahvuskangelase Kalevipoja ema
„Linda“ kuju, kunstnik Veizenbergi töö; sellest saab
mägi omale edaspidi küll Lindamäe nime.
Vanad tänavad ja platsid. Nendegi juures on
Tallinna keskaegne olu selgemini alleshoidunud kui
kusagil mujal Läänemerest Jdapoolsetes maades, Siin
näeme selgelt, kui kokkusurutult keskajal elati. Tihti
on kahel majal kokku ainult üks ühine sissekäigu
uks. Mitmed tänavad on kõigest kahe kuni kolme
meetri, ühe vankri sõidutee, laiused. Kujukaks näi
tuseks vana Tallinna ruumi kitsuse kohta on nimelt
Vana Turu, mis praegu veel umbes niisamasugune
on kui 700 aasta eest linna asutamise ajal, läbistikku
25 meetrit pikk ja 10 lai. Kuid siia pidi esimese
saja aasta kestvusel terve linna ärielu ja liikumine
mahtama. Kuus tänavat käivad siia kokku: nendest
on Viru tänav linna pea-tui к sooneks, kus liikumine
kõige elavam. —14 aastasaja keskel ei ulatanud see
koht ometi enam tarvituseks ning siis seati raekoda
ja turuplats vähe eemale:
Suurele turule, mis eelmisega kitsa „turukaela“
kaudu ühendatud on. Selle suurus on vahest kolme
kordne Vanast Turust; siia käivad kokku seitse täna
vat ning ta ääres on vana linna iseloomulikumad ma
jad, põliste mälestustega, ühel küljel Raekoda, teisel
Vaekoda. — Peale ärilise otstarbe olid Suurel Turul
alles hiljutise ajani veel ka mitmed muud ülesanded.
See oli teataval määral nagu laiendatud raekoda, kuhu
30
linnaelanikud pidule ja lõbule, aga ka nõupidamisele
tihti kokkn tulid. Siin peeti isegi rüütlite võitlusmängusid (turniirisid), siin istus aga vahel ka raekohus,
nimelt suuremal asjaajamisel, kus osalisi palju oli ja
kohtu avalikkust sooviti, siin täideti veel ka surma otsusi (mõõga teel; muud hukamisekohad olid linnast
väljaspool). — Tähelepandav vanast Tallinnast on ise
äranis ka
Suur Karja tänav, ta esise platsiga, kuhu kuus
tänavat kokku käivad ja kahelt poolt ringpuiestee
harud ulatavad. Platsi ääres, endise värava kohal seis
vad uue Tallinua mõjukad hooned • Ühel pool suu
reviisiline Tallinna Krediit-panga maja, selle vastu Pohja-panga maja, kolmandal küljel veel suurepäralisem
hoone Eesti Laenu-Panga maja.
Eelmise aastasaja lõpul linna hoogsal kasvamisel
jäi ometi ka Suur Turu asjaajamisele ülikitsaks ning
siis seati kauplemine kesklinnast välja Karjavärava taha
olevale platsile:
Uuele turule, kuhu hästi suur turumaja ehitati
ja hiljemini on selle ida- ja lõunaküljele kobaras uue
Tallinna tähtsamad ehitused kerkinud.
Ajaloolised tähtsamad ehitused.
Raekoda, vana linna keskel, Suure Turu ääres,
14-aastasajal ehitatud, õige tugev ja tüse ehitus Gooti
stiilis, pika, sirge renaissansi stiililise torniga, mis õieti
Idamaa Muhamedi usu minarettide taoline on. Raekoda
on kolmekordne, iga kord erildi võlvitud. Alumise!
korral on väga suure tähtsusega raekohtu kirjakogu
(arhiivi), kõige rikkalikum Baltimaades, kus ülitähtsad
ajaloolised dokumendid leiduvad, nimelt ka Tallinna
õiguste kinnituskirjad Rootsi kuningate ja Vene keisrite
Poolt, paavstibullad jajDatustpääste kiriad (indulgenz);
alali hoitud on ka mõned piinakohtupidamise mäles
31
tusmärgid: ülestõmbamise rõngad, kaelarauad ja ahe
lad. Koja ülemisel korral on linna volikogu ja lin
naameti koosoleku saal, kahe võlviga, kroonlühtritega
ja oige vana moodi mööbliga. Seina ilustavad kõrge
kunstiväärtusega mitmesugused puunikerdused (friisid)
ja seinale maalitud olipildid. Kõige uhkemad endise
aja raekoja ehted, suured tikitud seinavaibad (gobelinid), Madalmaadel 1547 valmistatud, mille sarnaseid
Ida-Europas üleüldse ei ole, Tallinna keskaja rikkuse
tõendajad, hoitakse nüüd saali taga olevas iseäralises
võlvitud ruumis alali.
Raekoja vastu on, nagu mainitud, vana kaalukoda,
püsti-kivikatusega hoone; selle külgedel, medaljongi
taolistes, kapi moodi avaustes, seisavad vanade Saksa
maa valitsejate rinnakujud.
Suur Gildemaja (börsesaal) Pika tänava algul
ka väga tugev gootiline ehitus, kõrge, terava viiluga,
a. 1410 valmis saanud. Ka sisemine ehitus on pea
asjalikult Gooti stiilis; mitmed vоvistikud, hulk sam
baid ja kitsad, teravate otsadega aknad. Suure saali
keskmisi tugevaid sambaid ehivad mitmemoelised loo
made kujutused ja kirjad. Maja ruumikat saali on
varemalt väga mitmesuguseks otstarbeks tarvitatud:
pulmade pidamiseks, kohtupidamiseks, jumalateenistu
seks, aga ka teatri-etenduseks, hiljemal ajal kontserti
deks, näitemüükideks, kõnepidamisteks jne. — Suure
saali kõrval, sisseminnes paremat kätt, on teine vähem
saal, kahe suure seinapildiga Tallinna ajaloost: Pezoldi
„kevade pidu“ ja Sprengili „usupuhastus Tallinnas“.
Vähe maad edasi minnes, Pika tänava ääres pare
mal käel, seisab
Kanuti Gildemaja, suur Romaani stiilis ehitus
Maja eesküljel seisvad aluste peal kaks suurt tinast
valatud kuju: Norra kuningas Kanut Püha ja usupuhas
taja M. Luther; nenda all on medaljongides Tallinna
suur ja väike vapp. Alumisel korral on avar, kõrge
gildesaal ja muild ruumid, hulga piltidega kaunistatud.
32
Ainult
tud seisab:
ühe eramajaga Kanuti Gildest lahuta
Oleviste Gildemaja, 14. aastasajal ehitatud, ka
suure, ilusa, Gootilaadilise saaliga.
Selle kõrval seisab veel kolmas vanaTallinna ehitus:
Mustapaede klubi, õige vana ehitus, eeskülg on
a* 1591 ümberehitatud ja hulga lubjakivist korekujudega (basrelief) ilustatud. Ukse kohal seisvad seinal
°elja tähtsama Hansalinna: Brügge, Novgorodi, Lon
doni ja Bergeni, vapid. Teise korra kohal, kolme
akna vahel, leiduvad kivitahvlitel kahe Mustapeade klubi
venna kujud söjamundris. Kolmanda korra kohal renaissansi stiilis viilu all seisavad kolm paekivist raidkuju
(skulpturi), millest keskmine Jeesust kujutab, teised
°iguse- ja rahu jumalannasid.— Mustapeade klubis
teidub suurel arvul tähtsaid vanaaja mälestusi, piltisid
ja muid ehteid, ning väga korgehinnaline hobeasjade kogu.
Toompea loss ja Pikk Hermann. See hoone
°n koigevanem alles püsinud Tallinna ehitus, ta rajati
juba Mõõgavendade ordu valitsuse ajal aastatel 1227
"" 1238, kuid ainult läänepoolne külg järsul mäe kal
lakul on veel sellest Volquini aegsest ehitusest alles,
niüud osad on mitmel korral ümberehitatud ja koguni
teise kuju saanud. Viimane ümberehitus oli a. 1788,
nülle juures suurem osa endist ehitust kadus. Lossi
esialgsest neljast kõrgest nurgatornist on endises ole
kus alali ainult veel lõunapoolne Pikk Hermann, üle
45 meetrit kõrge; ta all on üle 300 meetri sügavune
ayaus. Torni lamedalt raudkatuselt on ülitore vaade
Vaga kaugele maale ja merele- selga ilmaga Soome
r*nnani. - Loss on pika aja jooksul väga palju muutusi
näinud. Siin elutsesid üks teise järele Eesti üle valit
sevad võimud: Daani maavalitsejad, rüiitliordu koim
terid, hiljem Rootsi ja Vene kindralkubernerid, vii
33
mastel aastatel Vene Ajutise Valitsuse ja enamlaste
kommissarid, siis Saksa kindralid; nüüd on selles
Eesti riigivalitsuse asupaik. Lossi muid ruumisid tar;
vitati viimasel ajal vangihooneks, mis 1917 a. revo
lutsiooni päevadel ära põletati; sinna asemele on ehi
tatud uus Eesti Riigikogu maja.
Ajaloolistest ehitustest kõige noorem on Toom
pea keskel olev, Toomkiriku vastuseisev endine:
Rüütlikogu maja. Selle vanem osa, Kohtutänava pool, on Toompea põlemise järele a- 1684
endiste müüride najale ümber ehitatud, suurem osa,
Toomkiriku poolne, ehitati alles 1840 a- Maja suurt
saali, kus Eesti maapäeva (rüütlikogu) koosolekuid
peeti, ehivad kõigi Eestimaa rüütlikogu perekondade
vapid, suured marmorist tahvlid ning Vene keisrite
pildid ja rinnakujud. Muudes ruumides leidub hulk
ajaloolisi piita ja rinnakujusid, all ruumides õige rik
kalik rüütlikogu arhiiv.
Ligikaudu selle maja naabruses seisis keskaegne
Tallinna piiskopiloss, mis nüüd täitsa kadunud on.
Rüütlikogu maja vastu, Kohtutänava ääres, on
uuema
aegne ehitus., renaissansi stiilis; selles leidub aga kõige
rohkem ajaloolisi mälestusi: Maakonna muu
seum,, õige täieliste Eestimaa lindude ja metsloo
made, kivide ning muinasaja loomakeste kivistuste
kogudega, nende kõrval on olemas hulk rüüiliaegseid
sõjamundrid, talumajade ja kirikute mudelid, palju
piita ja kujusid,, mis kodumaa kunstnikkude valmis
tatud (muude seas ka Eesti kunstnikkude Adamsoni
ja Weizenbergi tööd). AHruumides asub Seltsi raa
matukogu, mis Läänemeremaade kohta puutuvate
kirjatööde poolest kõige täielisem ja laialisem on:
kokku üle 80,000 köitega.
Selle maja, niisama ta kõrvaloleva, klassilises
iluduses ehitatud, kuue oige tugeva sambaga varus
Eestimaa (Saksa) Kirjanduse seltsi maja, ise
34
tatud, Ükskülli maja, rõ dudelt on ülitere vaade linna
üle ja mere peale; niisamuti raudteejaama pool oleva
Veneaegse Rahukogu maja (nüüd Eesti kohtuasutuste
käes) esiselt platsilt ja sealt allakäivalt trepilt.
Tallinna kirikud ja endised
kloostrid.
Koigevanem Tallinna kirik on Toompea ehk
rüütlite kirik, mis kohe lossiga ühtlasi asutatud,
juba 1282 a. olemas oli, hiljem aga mitmekordse
põlemise järele ümberehitatud; viimasel põlemisel
a. 1684 on kiriku ilusad ajaloolised hauakivid ja kujendused enamasti ära rikkutud, ainult altari ligidased
hauakivid, surnukambrid ja kirikuhauad on veel kau
nis terved. Siia kirikusse on maetud oige mitmed
kuulsad ajaloolised isikud: Rootsi väeülemad Pontus de la Gardie ja Carl Horn, Rootsi print
sessid, ka 30. aastase sõja algataja krahv Thurn.
Peale hauamälestuste on kirikus suur hulk rüütlite
vappisid, vanu sõjalikka ja muid ajaloolisi mälestusi.
Kiriku altaripilt, von Qebhardti töö, on täiesti tähele
panemise vääriline, haruldase laadiga. — See kirik
oli Vene ajani (mil piiskopiamet lõpetati) Eestimaa
piiskopikirikuks.
Vanaduse poolest järgmine on Püha Vaimu
kirik, Raekoja ligidal, Altlinna üks kõ igevanematest
ehitustest, oli pärast Raekoja kirikuks ning on usu
puhastusest saadik Eesti linnakoguduse tarvitada. Kirik
on Gooti-, torn aga renaissans-stiilis, raekoja tornile
oige sarnane. Kiriku endine väga tore ja kõrge kunstiväärtuslšne nikerdatud altar (Pühavaimu väljavalamist
kujutav), 15. aastasajal Lübekis valmistatud, seisab
nüüd muüseumiasjana Niguliste kiriku Antoniuse
kabelis.
35
Juba 13. aastasajal ehitatud on ka Oleviste ja
Niguliste kirikud. Oleviste kirik on nimelt kuulus
oma sirge, haruldaselt kõrge torni poolest (ristitipuni
140 meetrit), mis Ida- ja Pohja-Europäs kõigekõrgem.
Mitmekordse põlemise järele (viimast korda a. 1820)
on kirik endises lihtsas, nüüd väga puhtas Gooti stiilis
uuesti ülesehitatud; ta kitsad, kõrged aknad, teravad
garneeritud võlvistikud ja sammaste read annavad
kirikule õige ilusa ja pühaliku laadi. — Veel kaunim
kui kirik ise, on ta kõrval olev Rremeri kabel, õieti
kõvast materjalist; selles leidub vanaaegsete piltide
kõrval marmorist Kristuse kuju (Weizenbergi töö).
Niguliste kirik on ka õige ruumikas, seest 45
meetrit pikk ja 28 lai. Torn ehitati ümber 1898. a.
ja on oma iseäralise ehitusviisi poolest tähelepandav.
Kiriku mitmed kroonlühtrid ja lühtrid on raskest me
tallist: üks seitsmeharuline ja viie meetri kõrgune.
Kirikus on väga palju vanu mälestusi: vappisid (mõ
ned täishõbedased), mälestusetahvlisi, ja põranda sees
hulk vanu hauakiva; kõige vanem neist kannab 1330.a.
nummert. Kiriku kõrval olevates kabelites on palju
keskaegseid iselaadilisi kunstitöid; peale muude eel
mainitud Püha Waimu kiriku altar ja 15. aastasajal
Lübekis maalitud haruldane surmatantsu kujutus.
Kiriku toolistik on osavasti kunstiliselt nikerdatud.
Tallinna kahest kloostrikirikust tehti en
dise Mihkli kloostri oma, Nunne väravas, usupu
hastuse järele Evangeliumi usu kirikuks. Vene ajal
võeti ta Vene usu kirikuks, praegu on Eesti apost
liku usuliste piiskopikirikuks. Hoone on aga aastal
1828 täiesti ümberehitatud.
Vene tänaval olev Katariina klooster põletati
usupuhastuse ajal maha, ta kiriku paksud müürid sei
sid aga veel hiljutise ajani alles ja tarvitati ümber
ehitatult kauba-aidaks, nüüd on needki lagunenud ja
ehitatakse ümber. Muist kloostruumisid on a. 1840
36
uueks katoliku kirikuks ümberehitatud; selle kõrval
on veel alles iselaadiline sissekäik suurtele, ilusasti
võlvitud ristkäikudele, endises kloostri aias.
Rootsi kirik Rüütli tänaval on ka keskaegne
ehitus, ilma tornita; sisemiselt koguni lihtne volvhoone; oli enne linna vaestemaja kirikuks, 1733. а
jäi rootslastele nendelt äravõetud Mihkli kiriku ase
mele. Iseloomulised asjad on kirikus katoliku aegne
iimargune ristimisekammer, apostlite kujudega ehitud,
ja 1602-a. katkuaegne rnarmorist hauakivi.
Keskaegne, vististi juba 14. aastasajast, on veel
Vene tänaval, vanas Novgorodi
stiilis, a. 1825 ümber ehitatud. Tähelepandav on ki
rikus tsaari Boris Godunovi kingitud suur kroonlühter.
Vene Nikolai kirik
Teised Vene 'usu kirikud, ligi kümmekond, on
kõik alles viimasel ajal ehitatud. Kõigist suurem ja
tähtsam on Aleksander Newski katedraal-kirik
Toompeal, 1900- a. valmis saanud. See on väga suureviisil.ne ehitnš, seest 43 meetrit pikk ja 26 lai, kahe
suure kroonlühtriga, mis üle meetri laiad, 48 küün
laga. Seestpidine ehitus on väga tore, rikkalikkude
ornamentidega, kuulsate meistrite maalidega ja korgekunstilise altariga (ikonostas) Kolmelt poolt kirikusse
viivad laiad trepid on Soome graniidist. Katus on
hallist tsinkplekist, viis torgi olid enne üleni kullatud
ja pakkusid päikesesäras väga toredat vaadet; nüüd
on keskmise kõrgema torni kuldplaadid ära voetud
ja nende asemel roheline tsinkplekk. Tornides ripu
vad 11 kella kõige suurem 16.000 kilogrammi raskeTreppide kahel seinal leiduvad mosaiktööd on harul
daselt ilusad, ainud selletaolised Eestimaal.
Mõlemad Tallinna Eesti koguduste kirikud, Jaani
on ehitatud 50 aasta eest tagasi. Jaani
kirik on õieti sarnane Niguliste kirikule, kuid lühema
torniga; paekivist ehitatud volvistikkudega ja sammas
ja Kaarli,
37
tega. Selle vastu on kahetorniline Kaarli kirik Romaani
stiilis ehitatud, ilma sammasteta, vaba ja lahke ole
misega, suurte aknate tõttu õieti valge, ning suurepäralise kõlavusega. Nagu kirik ise ainuma omalaadi
lisena Põhja-Eestis, on ka ta altaripilt ainus niisu
gune terves Ida-Europas: Otse värskele lubjale maa
litud (oi fresco) ümarguse kujuline Kristuse kujutus,
kui ta vaevatuid ja koormatuid oma juurde kutsub
(Eesti kunstniku Köleri maalitud).
Viimaks tuleks nimetada oma õieti iseäralise
laadi poolest, vanas Heebrea stiilis, juutide sinagog.
Väike Tartu maanteel. 1889. a. ehitatud.
Tähtsamad uuemad ehitused.
Need on kõik tekkinud alles viimasel
veerandaastasajal, selle järele, kui Tallinn
suurelt kasvama ja moodsaks linnaks muu
tuma hakkas. Varemast ajast on tähele
pandavad ainult kaks hoonet:
Tallinna raudteejaam, aastal 1870 ehitatud,
oma aja kohta tüse ehitus,' nüüd ammu
väikseks jäänud ja nõuab tungivalt ümber
ehitust.
Teine on:
Tallinna pritsimaja (tulekustutajate seltsi
hoone), Viruväravas, aastal 1873 ehitatud,
suure saaliga.
Nende järgmine on vanaduse poolest
1876 ehitatud:
Posti- ja telegrafikontor Vene tänaval;
maja eeskülg on Ludvig XVI. stiilis kunstilikult kujutatud.
38
19.aastasaja lõpuaastatel ehitatud onPõhja panga maja (end. Tallinna klubimaja) Karjavärava ees, välimiselt mõjukas
hoone, sisemine seadlus moodsas ja ehtsas
stiilis.
Endine Peetri-realkooli maja Karjavärava
puiesteel on tähelepandav välimiselt kena
kokkükõlalise ehitusviisi poolest, sisemiselt
ilusate ruumidega ja avarate saalidega;
aulasaal, sammastega piiratud, ulatab kahest
korrast läbi.
Selle kõrval on endine
Vene seltsimaja, kenas renaissans-stiilis,
õige ilusa suure saaliga ja toreda, võlvitud
eeskojaga ; nüüd linna ametiasutuste tarvi
tada.
Karjavärava ees seisabka endine Vene
Ringkonna- kohtumaja, nüüd Eesti kohf
tuasutuste päralt; ruumide korraldus on
hästi otstarbekohane, ilus treppide ruum
katusevalgusega, mitmed kenad kõnniruumid
(kuluaarid), renaissans-stiilis ehitus.
Turukoda Uuel turul, oma aja kohaselt
kaunis ja mõjukas ehitus, nüüd tunnub vanananenult.
Linna tapamaja,
Kadrioru ligiduses,
Riesenkampfi tänaval, hästi asjakohase
sisseseadega ja kohaste ruumidega, nõuab
nüüd ka täiendust.
Näitusehoone, raudteejama ligiduses,
ümmarkune ehitus, mis ka kaunis kõlaliseks
kontserdisaaliks sünnib ja selleks vahel on
tarvitatud. Ligemal ajal tuleb see täielisele
ajakohasele ümberehitusele.
39
Mitmes järgus er aegadel on ehitatud
A.-S. Lutheri mehaanilise puutööstuse
vabriku hoone. Ta mitmed hooned on kõik
suurepäralised ja hästi korraldatud. Vabrik
saadab oma saadusi, mis heas kuulsuses
seisavad, kõigisse maailmajagudesse. Peale
ärihoonete on vabrikul oma tööliste meelelahenduseks Lõuna tänaval seltsimaja, aastal
1905 Soome stiilis ehitatud, hästi suure ja
kõlarikka saaliga.
20. aastasaja algusaastatel ehitatud on:
Eestimaa Mõisnikkude Krediltkassa maja,
Karjavärava promenaadil, nägusatest, pu
nastest telliskividest ehitatud, lubjakivist alu
sel, tähelepandav oma Vana-Saksa (Nürn
bergi) ehitusviisi poolest, ilusa eesküljega.
Selle kõrval on endine Vene
Riigipanga hoone, sega-renaissans-stiilis,
meeldivate, hästi korraldatud ruumidega;
nüüd rahaministeriumi asupaigaks ja Eesti
pangamajaks.
Tallinna Saksa teaatrimaja Uue turu ääres,
aastatel 1908—1910 ehitatud, tugevast pae
kivist, moodsas stiilis ehitus, ruumikate
kuluaaride ja eeskodadega, sündsa teatri
saaliga. Praegu on see peaasjalikult Eesti
draamateaatri tarvitada.
Selle vastu seisab Tallinna Krediit Panga
maja, Soome stiililine, suureviisiline ühtlasi
tüse ja ilus ehitus mootsate kujudega katuse
äärel, valmis saanud 1912 a.
Niisama Soome ehituskunstis ja Soome
laadiline on uue Tallinna tähtsam ehitus—
Estonia teaatri- ja kontserdimaja, ehitatud
40
aastatel 1910—1913, maksis ligi miljon Vene
kuldrubla. Tähelepandav on juba maja
suurepäraline kuju, kuhu kolmelt küljelt
uksed sisse käivad; ruumisid on majas väga
mitmesuguseid. Õige ilus ja avar vääridega
kontserdisaal, õieti korralik teaatrisaal, peale
nende hulk ruumisid mitmeks otstarbeks.
Eesti eduloos on sellel majal suur täthsus:
siin kuulutati esiti välja hüüdsõnaks (a. 1916
Eesti rahva pärispolvest vabanemise sajaaastase juubileumi puhul) Eesti autonoomia,
siin oli koos 1917. aastal esimene Eesti rah
vuskogu, siin avati 1919. aastal Eesti Äsutav
Kogu ja kuulutati täisseaduslikult välja Eesti
iseseisvus.
Kõige nooremad Tallinna tähtsamatest
ehitustest on-.Tütarlaste Kommertskooli maja
Jaani tänaval, valmisaanud aastal 1916, Eesti
Laena-Pangamaja suure Karja tänaval, val
mistanud aastal 1923 ja Tallinna Eesti Kirja
stusühisuse „Päevalehe“ hoone Pikal tänaval
valmistanud mineval aastal.
Tallinna sõjasadama asutamise tõttu,
. 1910 aasta järele, tekkisid Telliskopli randa
mitmed õieti suuremoelised laevatehased ja
vabrikud, vägevate hoonetega ja täielise
modern sisseseadega. Need töötasid esiotsa
õige laialiselt, sõja ajal seisid sõjavarustuse
teenistuses, sõja järele aga halvati nende
tegevus, kuid kestab vähendatud kujul edasi.
Äusambaid, mida muudes suurlinna
des rohkelt leidub, on Tallinnas ainult üks,
Kadrioru mererannal ilusal promenaadil—
„Russalka" (veeneiu), selle nimelise Vene
sõjalaeva mälestuseks, mis aastal 1893 Soome
lahes hukka läks. Sammas on ühes alusega
41
16 meetrit kõrge alus tugevast Soome gra
niidist, kuju brongsist, Eesti kunstniku
Я. Ädamsoni töö, kujutab ristiga õnnistavat
inglit,
Peale nende on vana-aja mälestusena
olemas kolm kiviristi Pärnu maantee alevis,
Magdalena tänaval, seal 1560. aastal Vene
sõjas langenud Mustapeade sõdurite austa
miseks,
Tallinna sadam oli vanemal ajal kesklin
nale palju ligemal, hakkas peale praegusest
Rannaväravast, ulatas nüüdse tollimajani.
17-mal aastasajal oli olemas tugev neljasaja
meetri pikkune kaldatamm (kai). Peeter
Suur ehitas aastatel 1714—1716 sadama
suurelt ümber ja parandas selle olu palju.
See Peetri aegne ehitus on nüüdseks kau
basadamaks. Teised sadama jaod on:
endine sõjasadam,nüüdeel samaks(Ävonport)
päästejaamaga, rannasõidu laevede sadam,
1883 aastal ehitatud Uus sadama bassein ja
1901 a. valminud Ädmiraliteedi ehk uus sõja
sadam. Viimasel ajal tehtud paranduste
järele on Tallinna sadam hästi kindel ja
sügav, nii et suuremadki merelaevad hõlp
salt silla äärde pääsevad. Sadamas on
suur elevaator ja tollimaja. Vaade sadamast
on avar ja kena.
Tallinna ümbrus.
Kõige pealt tuleb nimetada
Kadriorgu, suurepäraline puiestik linna
idaküljel, toreda lossiga. Seda on õigusega
hüütud Tallinna kallimaks pärliks. Puiestiku
42
rajak keiser Peeter Suur nimelt oma abi
kaasa Katarina rõõmuks ja andis sellele ka
ta nime. Tore lossihoone on ehitatud baroki
stiilis, seisab mäekallakul, eestpoolt kolme,
tagaküljelt kahekordne. Lossi suur saal
ulatab kahest korrast läbi; tähelepandavad
on seal suured valged kaminad ja tore laepilt. Lossis on elutsenud mitmed Vene valit
sejad ja võimumehed kubernerid, viimasel
ajal nägi ta palju muutusi, nüüd on Eesti
riigi päralt, kus peale muu kunstmuuseum
asub. Kaugemal puiestikus on „Peetri ma
jake“, kus keiser enne lossi ehitamist asus,
niisama koguni lihtsas olekus ja sellesamase
sisseseadega kui algliselt. Majakese kõrval
niisama lihtne saun. Vaade Kadriorust mere
ja linna peale on tore; iseäranis suurepärane
on see aga puiestiku taga olevalt Lasnamäe
seljandikult, nimelt hommukuti, kui päike
seljatagant paistab, siis avaneb siit vaade,
missugust teist naljalt ei leidu; see on eh
teks igale panoptikumile. Seda ülitoredat:
silmailu võib maitseda väga mitmelt kohalt»
Igaltpoolt seisab uhke vaade silma ees, ai
nult teisendites.
Kadriorust kaugemal otse mere kaldal
leidub maitserikkalt ehitatud uhke
Marienbergi loss, ilusa torniga; väravapostisid ehivad malmist kotkad. Värava juu
rest kivipaviljongist viib kivitrepp alla; siit
on vaade linna peale lõpmata kena. — Siit
paar kilomeetrit edasi põhjaida poole leidub
ilus
Kose mets, Piirita jõe* ääres; metsa uh
keks ehteks on väike mõisake puiestikuga
ja matuseaiaga, mida Weizenbergi valmista4a.
tud kujud ehivad. Kosest mere poole Pii
rita jõe suus, jõe paremal kaldal, on vä
gevad.
Piirita kloostri varemed, mis kolm ja
pool aastasaja eest olnud hävituse järgi
veelgi aukartust äratavad, nimelt kiriku püstiolevad seinad, iseäranis ta kaunis tervelt
püsinud eeskülg oma kõrgete, ilusate aknaaukudega; mere pool vaadates näib see
nagu sinisele põhjale maalitud näiteseina
(dekoratsiooni) pilt olevat. — Klooster rajati
15-ma aastasaja algul, hävitati aga juba aas
tal 1597 Vene sõjas ära.
Tallinna teisel küljel, lõunapool, leidub
7. kilomeetri kaugusel Nõmme suvituskoht
ja sellelt paar versta edasi
Mustamäe loss, mis oma loodusline haruldustega mitmeti tähelepandav on. Lossi ko
hal mäeveeru all on tore väljavaade. Kõr
gemalt kohalt ulatab pilk mitmesaja kilomee
tri kaugusele.
Linnast läänepoole väljaminnes leidub
ilus Habersti lahe rand, mitme suvemõisaga,
toredate puiestikkudega ja ilusate vaatekoh
tadega. Puiestee äärde metsa ja nõmme va
hel, „Äppia“ teeks hüütud, teel hulk vanu
hauakiva Tallinna kloostrist üles seatud.
Edasi 13—15 kilomeetrit linnast onTiskre
rand ja Rannamõisa, kus Tallinnat loogeldi
piirav peakallas jälle mere äärde ulatab ; siin
on ta paiguti viie-.kuni kuuekümne meetri
kõrgune, päris seinfeoodi järsk, kohati alt
õõnestatud. Vaade siit linna peale on ülikaunis ja suuremõjuline.
44
Kaugemal on toredad maastikukohad ke
nade ehitustega:
Klooga ja Joa, viimane Keila jõe kaldal
mere lähedal kose ligi; Inglise- Gooti stiilis
ehitatud. Joa lossis on palju haruldasi aialoolisi asju ning lossi ees platsi kuulus Ganõva marmorikuju „Veenus“. Väga meeldiv
väljasõidu koht.
Muuseumid ja arhiivid.
Eestimaa Provintsiaalmuuseum —Toom
peal Kohtu tän. nr. 6. Ävatud Pühapäev,
kl. 12—2.
Eesti Sojamuuseum — Vene t. 5. Äva
tud igap. kl. 12—2.
Eesti Kunstimuuseum — Kadrioru loss
Ävatud igap. kl. 12—3.
Linna arhiiv Raekojas. (Käsikirjad X.
aastasajast alates), kl. 1—3.
Eesti Äktsiaselts „MURÄVEI“,
TÄLLINN, Uus tän. 7.
Kõnetr 8-28 ja 22-15.
Õmblusmasinad ja jalgrattad.
45
Reisipiletite ja Siagashiveo hinnad Tallinnast.
Klass
Jaamade
nimetus
Aegviidu
Antsla
Aruküla
Auvere
Baltiski
Ellamaa
Elva
Haapsalu
Jõgeva
Jõhvi
Jäneda
Irboska
Kaarepere
Kabala
Kadrina
Karula
Keeni
Kehra
Keila
Kiltsi
Kiooga
Kohtla
Kärkna
Lagedi
Lehtse
Lepassaare
Musta
Mägiste
Narva
Nõmme
Nõo
Oru
Eesti Äktsiaselts „МШЛУЕ!“,
Tallinn, Uus tän. nr. 7.
Kõnetr. 8-28 ja 22-15.
Päevapildi-aparaadid ja juure kuuluvus.
46
Reisipileti ja 5 klgr. bagashi hind Tallinnast,
Sadama jaamast.
Jaamade
nimetus
Pärnu
Surju
Voltveti
Mõisaküla
Abja
Halliste
Loodi
Viljandi
Olustvere
Võhma
Alliku
Käru
(Lauri)
Lelle
218
Keava
188
Rapla
(Hermeti) 167
Hagudi
139
Kohila
100
55
Saku
335
Paide
Tallinna
Peajaam 12
Valk
853
Riiselja
670
Kärevere 331
2
3
10 klg.
bagash
eest
109.— 9,—
94,— 8 —
83.50
69.50
50.50
27.50
167.50
7.—
6.—
4.50
4.—
14.—
12.— 1 —
456.50 35,—
335.— 28.—
165.50 14.—
Järjekindlad otsekohesed reisijate. laevade ühendused väljamaaga:
TÄLLINN—HELSINGI.
„Äriadne" - 1 kord nädalas (KontorKarl F Gahlnbäck, Uus uul. 2, tel. 81.)
„Rügen" — 1 kord nädalas (KontorN. Christiansen &Ko., Lai uul. 34, tel. 16-66.)
„Viola“ ja „Ebba Munck" — 3 korda nä
dalas (Kontor - Karl F. Gahlnbäck, Uus uul.
2, tel. 81.)
47
„Vasa" — 2 korda nädalas (Kontor-Th.
Clayhills & Son,SuurBrokusmägi 14, tel.22-17.)
TALLINN—STETTIN.
„Ariadne" — 1 kord nädalas (KontorKarl F. Qahlnbäck, Uus uul. 2, tel. 81.)
„Rügen“ — 1 kord nädalas (Kontor-N.
Christiansen & Ко., Lai uul. 34., tel. 16-66.)
„Thorsten“ iga kahe nädala takka (Kon
tor- Th. Clayhills & Son, i Suur Brokusmägi
14, tel. 22-17.)
„Schlesien“, „Preussen“ ja „Oberbürger
meister Haken“ — 1 kord nädalas (KontorEesti Laevasõidu ja Ekspeditsiooni О-Ü.,
Uus uul. 14., tel. 24-37.)
TALLINN-STOCKHOLM.
„Kalevipoeg“ ja „Egil“—1 kord nädalas
(Kontor- Th. Clayhills & Son, Suur Brokus
mägi 14, tel. 22-17.)
TALLINN-LONDON.
Iga kolme nädala takka (Kontor-United
Baltic Corporation, Estonian Agency, Vene
uul. 11, tel. 22-34.)
Umbes üks kord kuus (Kontor-Eešti
Laevasõidu ja Ekspeditsiooni О.-Ü., Uus uul.
14, tel. 24-37.)
48
Laeva- ja raudteesõidu piletite eelmüük:
„Baiti Lloid“, Vene tän. 17.
„Eesti Reisibüroo“, Pikk tän. 6, Tel. 20-20.
Osakonnad: Balti jaamas ja Sadamas, (Tolli
ameti vastus) ja näitusplatsil. Kõikide laeva
sõidu ühenduste, Kesk- Euroopa raudteede,
õhusõidu ühenduste, autubusside jne. piletite
eelmüük. Kohad magamisvagunites „Mit
ropa". üvatud kogu päev.
Rahvusvaheline magamisvagunite selts, Nunne
tän. 8, Tel. 19-12, avatud kel. 9— 3, ja püha
päeval kel. 10—1. Kõikide raudtee sõidu
piletite eelmüük (väljaarvatud kitsaroopalised raudteed).
„Schulhilfe“, Pikk tän. 26. Kõikide kuivamaa
ja veeteede ühenduste piletite muretsemine.
49
/
Hõige vanem puusärgi-äri
A. MEbbDGSŽF
TALLINN, Viruvärava puiestee 29.
(„Estoonia“ teatri vastas)
Soovitab suures väljavalikus kõiksugu värvitud,
riidega ületõmmatud ja metall puusärkisi, pärga
sid, siidilinta ning hauaristisid.
M. ÜOGOWSHV,
TÄLLINN, Viru tän. 23.
Soovitan omast 1 a d u s t: kingsepa masi
naid, tööriistu ja Tarbeasju suures valikus.
M. Bogowsky,
Lehmstr. 23.
Garanteerin,
et Teie ajanäitaja peab käima ja õiget aega näi
tama, kui Teie selle ostate ehk lasete parandada
Oskar WiikmannT
kellasepa äris ja töökojas, Viru tän. nr. 15.
Oma kullasepa ja graveerimise töökoda. Oste
takse kulda ja hõbedat.
Лustusega О. K. Wiikmann.
Pudu- ja riidekaubaladu
E. Aunapuu
Vana turu kael 12, TALLINNAS
Ladus alalised uudised naiste- ja meesterahvastele. Maitserikas väljavalik.
Hinnad õiglased ja mõõdukad.
50
Schweitsi magasin,
Viru tän. 23. TALLINN.
A
К
X
V
У
||
3r
Soovitame suures valikus omas töökojas heast
materjaalist ja kõige uuemate moodide järele
valmistatud ja korralikult välja töödatud naisteja meesterahva sügise-, talve- ja kevade mantlid ja palituid, ning meesterahva ülikonde kõiksugu mustrites. Võtame ka tellimisi vastu.
h
Д
4
У
||
||
ъг
Äustusega
J. Maisel
Sc
У Viru tän. 7.
S. Pentschalsky. Д
Viru tän. 7.
Meesterahva kamassid, nais
terahva saapad, hommiku kin
gad, laste saapad, sandaalid,
« botikud, kalossid, getrid ja
muud jalanõud soovitab suu
res väljavalikus, ja mõõdu
kate hindadega
А
¥
A. ÖOBOWITSCH
Viru tän. 7,
Viru tän. 7.
TALLINNAS,
Viru tän. 7,
5
RIIDEKAUPLUS
A. LA AM ANN
Vene turu ja Narva m. nurgal 1/4.
TALLINN.
Kõnetraat 14-52.
Alati ladus, suures väljavalikus, kõiksugu puuvillased, linased ja villased riidekaubad. Lõimed,
lõngad, niidid, sidumise nöörid j. n. e.
Kasulikum sisseostukoht kõigile.
Naister.-kübaratööstus
I Tallinnas, V. Brokusmägi 8, kõrt. J. (umbtänav.)
Damen Stroh- und Filzhut
UMPRESSEREI
Kleiner Brokusberg 8, W. 7. (Sackgasse.)
Sämtliche Stroh- und Filzhüte werden hier nach
Wunsch geformt und gefärbt.
NOODID
Suures valikus laulmiseks ja igasuguste muusika
riistade jaoks. Tantsud, Fox-trotid, Schimmy’d,
Valtserid ja klassiline muusika.
Grammofoni noodid on saada noodikaupluses
M. Michel.
Harju tän. nr. 39.
A. Krentschitzky.
Rohu-, värvi- ja parfiimeria kauplus.
Drogen-, Farben- u. Parfümeriehandlung.
TALLINN — REVAL.
Kullasepa tän. 14.
52
Tel. 26-74.
Kino „KALEV'A
»|
|‘
ej
fj
«I
#i
Viru tän. 9.
Kõnetr. 9-56.
Seega teatame austud publikumile, et oleme saanud 1924 aastaks kõige põnevamaid ja sisurikkamaid eeskavasid kõige parematelt väljamaa firmadelt. Peale eeskava alati Ämeerika naljapilt.
Naera pisarateni! Tulge, vaadake ja otsustage,
1=
fl
äf
fl
Nukkud ja mänguasjad.
4
Engros ja endetail.
I*
If
fi
,D О к к IE S“
ij
^
*J
|*
ij
ц
ij
li
il
I«
ii
Ш
Lai tänav nr. 21. TÄLLINN.
Petrogradi õmbleja
*J võtab tellimisi vastu daamide tualettide, mant.=
lite ja kostüümide peale,
ifi
Töö maitserikas. — Hinnad mõõdukad.
*f
fl põhjalik õpetus lastele ja täiskasvanutele, ka
gruppides.
Ü
fl
dipl. õpetaja.
l|
Erbe tän. la. kõrt. 5, Tallinn.
II
IJ
Cordula Gloeckner,
53
**********************************************
* Kõige vastupidavamaid jalanõusid omandate *
| JOH. SALME saapaärist I
£
*
*
£
Hopusepea tän. 12, TALLINNÄS.
.
Valmistakse omas tööstuses kõige uuemate
Pariisi moodilehtede järele naiste, meeste
ja laste jalanõusid.
|
5J
£
£
£**************************** **************** £
X
Valmisriiete äri
ÖS. SCHWARZ
у
Asutatud 1880 а.
У Pikk tän. 3.
Pikk tän. 3.
=T
|r
lj
ri
A
Sooviian omas töökojas suures väljavalikus
a uuema moe järele valmistatud meesterahva
sügis ja talvepalituid, ülikondasid ja pükse,
Naesterahva sügis-, plüüsh- ja talvemantlid,
poolpikke jakke igas värvis ja viimastes fas«
-J songides. Võtan ka tellimisi vastu. Hinnad
odavad. Suur väljavalik meesterahva vilt«
fž ja plüüsh kübaraid ja sonisid.
!1 Pikk tän. 3,
Л
»3
I
Pikk tän 3.
S. Schwarz.
Vorstikauplus
1=
f»
j P. Koppermann. |
=•
»j
54
..
Viru tan. nr. 3.
f*
|
Kaubamaja „Estika,“ Tallinnas
S. Karja ja Jaani t. nurgal nr. 20|8 (Põhja Panga majas)
Soovitab omast ladudest suurel ja väiksel
mõõdul: Köie ja ohja nõõri igat sorti,
sidumise nõõri, pleekimata. linast riiet ja
lõnga, põrandariideid, vaipasid,kookosmatte.
Muspaberit. Likööre, napse ja veinisid.
Tubakat ja paberosse. Liimi ja muud.
Kaubamaja „Estika,“ Tallinnas-
В
BBBBBBBBEBBBBBSBBBBBEBBHBBBBBBEBBBB
Ebbbbbbbbbbbbbebbhbbbbsbbbbbhbbbbbbb
Teen teatavaks oma austatud tellijatele, et ®
minu töökoda üleviidud on
Pikk tän. 43
5
Vaimu tän. nurgal (endise töökoja vastas)
Älaliselt tagavaras suures valikus moodsamad riided kõrgemas headuses. Tellimised täidetakse kiirelt ja korralikult kõige uuemate lõigete järele.
............ 4
.
Loodan et minu senised töötarvitajc d mulle
ka tulevikus oma usaldust kingivad, ja et ka
uued töötarvitajad mind oma teliimistega austarna saavad'.
Kõige austusega
В
В
■
H
Pikk tan.
43.
^
B
В
B
rätsep J. Puksberg
Bringe zur Kenntnis meiner geehrten Kund
schaft, dass meine Werkstatt in die
Langstrasse 43
iibergeführt ist.
Ecke der Spukgasse (gegenüber der früheren Werkstatt)
Stets auf Lager eine grosse Auswahl moderner; Stoffe höchste)
Qualität. Bestellungen werden nach den neuesten Journalen schnei
u. akkurat ausgeführt.
.
.
, f .,
Ich hoffe, dass meine bisherigen Kunden mir aueh in Zukunit ihr
Vertrauen schenken u. dass neue Kunden mich mit ihrem Vertrauen
beehren werden.
Hochachtungsvoll
Langstrasse 43.
Schneider J. Puksberg.
55
Valmistan ülesvõtteid igas suuruses, värvli ja tooni maitserikkalt,
piinliku hoolega. Töö kiire ja korralik. Tunnistuste pildid poole
tunni jooksul.
Kooliõpilastele alandatud hinnad. Suurendused
loomuliku suuruseni. — Avatud äri« ja pühapäevadel
Foto Nigol.
Viru tän. 5.
Viru tän. 5.
Aufnahmen für Pässe und Zeugnisse im Laufe einer halben Stunde.
Ajalehtede ja kirjanduste agentuur
Asutud 1899 а.
TÄLLINNÄS, Kullasepa uul. 8.
V õtab vastu tellimisi, kuulutusi ja müüb üksi
kuid numbrid väljamaa ajalehte ja kirjandust.
Центральный книжный складъ
„Русская Книга”
Большой выборъ всевозможныхъ книгъ. Послкджя
новости. Классики.Дешевыя книги для легкаго чтежя.
Мемуарная литература. Научныя издажя. Учебники^
книги для дктей и юношества.
Пр!емъ ^подписки и объявленж для „Послкднихъ
Извкстш“.
РЕВЕЛЬ, Королевская 3.
Luksus jalanõude ladu
Kaubamaja
К. G. Molodsow
Tallinn, Viru tän. nr. 6.
Suur valik.
56
Mõõdukad hinnad.
1ШШ
J Принимается подписка на 1924 годъ на большую =
lill
ежедневную газету
Щ
Kellade-, kuld- ja hobeasjade kauplus
ja parandustööstus spetsiaaltööjõul
Hinnad võistlemataodavad.Töötatakse vastutusega.
Äupaklikult
P. EICHEbMANN,
Väike Karja tän. nr. 2.
-------Ostan briljante, kulda ja hõbedat.---------
Vihmakuued,
Vahariie,
Kunstnahk.
JOH. BUSCH4, Tartus sadulsepa
tööstuse saadused: naisterahva käe
kotid, summadanid, kirjataskud, trak
sid, ranitsad jne.
Suurematel näitustel annetatud 28 esimest
auhinda.
Lastele,
koolilastele,
perenaistele
-
põlled.
~—
S. KULL
Tallinn, Vana Posti tän nr. 8.
%
58
Fotograafia „HOIT“
j
Pikk tän. nr. 49.
•
Valmistab maitserikkaid pilte igas suuruses.
Kruppide ülesvõtted väljas ja äris. Suurendused värvides ja ilma. Tunnistuste ja lubade
jaoks soovi korral poole tunni jooksul.
..
11 Hinnad väga mõõdukad. ——
Г.
l
J.
t
•
N. ZIPDKOFF
Tallinnas, Viru tän. 20.
Kuld', höhe- ja ehte
asjade kauplus.
Tasku-, laua ja seina kellad, suu
res valikus, odavate hindadega.
Laulatuse sõrmused.
Ostetakse kulda, hõbedat
ja kalliskiva.
Parandustööd saavad korralikult
vastutuse all ära tehtud.
Täielik laevade varustamine proviantiga. Restoraanidele ja söögi
majadele soodsam ostukoht, Pakkide saatmine väljamaale toidu
ainetega, eriti Saksa* ja Venemaale.
Ladus alati suur väljavalik kodu- ja väljamaa kaupasid jne.
Tellimiste täitmine kiire ja täpipealne.
Aupaklikult KARL UUDEL.
Pagari- ja
kondiitri-ari
kauplus
9
Jaani tän.
9
J. HALLO
Soovitab odavate
hindadega kõik
sugu mööblid
W. Steinberg
TÄLLINN,
Lai tän. nr. 36.
Kõnetraat 21-36.
Meesterahva rätsepp
M. UNTER
Petrogradist.
Võtan tellimisi vastu kõiksugu meesterahvariiete peale.
Tallinnas, Laial tänaval nr. 35, k. 4.
61
Parem rätsepaäri
Lai tänav nr. 43
Kõnetraat 16-29
Tellimise peale valmistab kõiksugu meeste ja naisterahva ülirlided, kasukad ja kõiksugu
vormiriideid
Esimene nisupüüli veski Eestis.
Rukki jahu- ja püüli veskid. Auru
kruubi veski.
Auru leivavabrik.
Ostame kodumaa viija
— iga! aja! —
ja müüme ladust nende saadused (nisu
püüli, rukkijahu, rukkipüüli, sepikujahu,
kruubid, tangud ja igat sorti leiba)
suurel ja väiksel mõõdul.
W. Juhkental’i väljaane.
O.-ü. „Edu“ trükk, Tallinnas, S. Kompassi tän. 40.
| Hari Hapral
,i
I4
f
Meesterahva riiete
: : valmistus. : :
| Inglisriietc ladu.
fi
Tallinn, Rataskaevu t, 2
*1
— Telefon 13-22. —
5*
| Karl Kapral
§t
»j
ji
Anfertigung von
Herrengarderoben.
| Lager von englischen Stoffen.
%
Reval, Raderstr. Nr. 2
»1
— Telefon 13-22. —
H*
CX1 'Л'иГГГх !,iL1 ч iTTv*
- '^.^зЛТн
'‘iü'f.TTtHUi'i ,j77vH«iH—i,>
Asutatud 1873. aastal.
EUGEN BBANDTi
muusikariistade kauplus
Tallinn, Pikk tän. nr. 29
Postkast 91
soovitab kõige suu
remast ja täieliku
mast nootiöeladust
Eestis noote, igasu
gust muusikakirjan
dust, samuti ka kõige
paremini väljatöö
tatud :
VIIULID, TSELLOSID,
MANDOLHNI5ID, GITARRISID, BALALA1-
KA5D.
Puust ja metallist
PUHKPILLID.
GRAMMOFONID
ja PLATED.
Muusikariistade-tarbed,
alati värsked keeled I-a headuses.
Järgmiste ilmakuulsate firmade ašnuesitus Eestis:
1 Sai.
|
|
I
a
в
|
•*-w-
Alach. & Sohn,
Rõmhildt,
Barmen.
^ghnar, tõsine pärl klaveriehituse kunstis,
võistluseta kõige peenemalt välja töötatud.
•
Välised tellimised täidetakse kor
ralikult ja kiirelt, mitte ladus olevad kirjutatakse soovi peale välja.
Järelpärimistele palutakse postikulu vastuse tarvis juure lisada.
-ггтпгг lrrmt n i rwrn>«annm i imh -цпщ 1гщ tдпгр г „ г^вп -напп»^ и
VaataG. REIAL
KIRJANDUST
KOOLILE
VI ÕPPEAASTA
I...G. REIAL
KIRJANDUST
KOOLILE
VI ÕPPEAASTA
II VIHK
RK
„PEDAGOOGILINE KIRJANDUS"
TALLINN 1940
Tooma tohter.
E. Vilde.
Kui Toomas silmad lahti lõi, nägi ta läbi kollase udu
musta murdjapead enda valge rinna kohal. Ta tahtis
karjatada, äga kurgust tuli tal ainult jõuetu korin. Ta
tahtis üles kähvata, aga ta liikmeid halvas tinane või-
metus. Ehmatus surus ta silmad jälle kinni. Ta ootas
meelemärkusega minestuses, mis temaga nüüd toimub,
millal murdja talle hambad ihusse lööb. Ja see teadvus lõp-
pes alles siis, kui hambad tõesti tulid. Esimene põlev
valutunne kiskus ta silmad veel korraks lahti. Ta nägi,
kuidas kollase udu asemele must öö maha heitis. Ta nägi
kiskja pead selle öö sisse kaduvat. Siis ei näinud ega
tundnud enam midagi. —
See oli Tooma esimene ebamäärane mälestus. Siis
järgnes teine. Kui palju jäi esimese ja teise vahele aega,
seda ta ei teadnud. Aga teine oli selgem. Kollase udu
asemel valkjashall. Murdjapea asemel inimpea. Sünd
muse pilt muidu seesama.
Sest ka inimpea tahtis Toomast hammustada. See
pea kummardas Tooma paljakskistud ihule just nõnda,
nagu hakkaks sealt purema. Pureski, Toomas tundis sel
gesti puremise valu ja pigistas silmad kinni. Ja Tooma
peast vilksas läbi välgukiirune mõte: inimesesööja! Aga
sedamaid aimas ta oma eksitust. Ta meelest oli, kui mär-
kaks ta oma eksiarvamuse üle naeratadagi. Ja et teda
enam ei hammustatud, julges ta jälle silmi avada.
Udu oli juba palju hõredam. Valgus tungis temast
läbi nagu jõhvsõelast. Ja selle valge vinetuse seest koo-
risid endid välja kindlad jooned, mis ühinesid kehadeks.
Kujult äratuntavateks kehadeks, nagu see must inimpea,
mille kuju Toomale hirmuergutusel kõige esmalt tunta-
vaks oli saanud. Ta ei olnud mitte lageda taeva all selili
maas — märkas Toomas —, vaid nelja seina vahel, millel
lagi peal. Ja alus, millel ta selitas, oli laest madalamal
ja maast kõrgemal. Ja nüüd ta silmas seal eemal lauda
ja tooli ja sängi ja aknaruute. Ja peale musta pea veel
üht inimpead, esimesest veidi kaugemal. Ta suutis vahetki
teha mõlema pea vahel: üks näis olevat meeste-, teine
naisterahva pea. Ligemal olev köitis teda rohkem. See
oli vülakate kräsukarvadega tihedalt kaetud ja läikiv
nagu karakullinahka kasukakrae. Ja suur ja raske ja
peaaegu neljanurgeline. Kuhu karvad lõppesid, sealt algas
helevalge peenike ihunahk. Missugune kõrge, kumajas,
luuläikega otsaesine! Kui pea tõusis kõrgemale, tuksatas
Tooma hingest läbi kerge juga midagi ärritavat: ta pilk
oli kokku puutunud kahe mustjalt hiilgava munaga, mis
keerlesid valge ümbruse sees — kahe suure, päriva, uuriva
silmaga. Toomas kordas vaadet ja kuum tusk asus ta
hinge ümber, iseäralik hirmuaim heitis lasudes ta rinnale.
Ta ei vaadanud enam neisse silmisse, vaid tõstis pilgu
üles lakke. Ta pidas hinge kinni ja püüdis hoiduda iga
liigutamise eest. Ta tundis oma külje kallal nabitavat ja
näpistatavat, pistjad käisid tal paar korda küljekontidest
südameni. Siis jäi kõik soiku. Soojus asus viluduse ase
mele rinna ja külje ümber. Musta pea tume vari kauge
nes pisut, tõusis kõrgemale. Ja nüüd kuulis Toomas esi
mest korda häält, inimese häält. Mida hääl ütles, seda
ta ei mõistnud, sest ta kohkus. Aga hääl ütles veel midagi
— valjemini, selgemini, ja nüüd sai ta ka sõnast aru.
„Kas märkate juba, et olete jälle elavate kirjas ?“
Toon oli madal, põrisev, aga usaldust äratav. Too
mas oleks pidanud küsimusele vastama, see oli lahkesti
kutsuv, kerge naljasuhkruga üle riputatud. Ent Toomas
ei saanud vastata. Tal polnud seks ka mahti. Sest sõna
„elavate kirjas" hakkas nagu musta seina tagant, pime
duse müüri seest midagi välja rebima, mis sulges Tooma
34
suu, ajas ta ihukarvad püsti, keskendas kõik ta meeied
ja mõtted sesse nähtusse. Pildi katkendid tuksatasid
pimedusest nähtavale, juba aimu andes täispildi sisust.
Aga liitumine kestis üha edasi, pilt täienes valmis, sai
valguspaiste kasvamisel selgemaks ja kujukamaks.
Tooma aju võis varsti iga üksiku rühmitise maalil sele
tades ära tähendada: küla — võõrad mehed — mõisa —
rüüstetöö ... Siis, lühikese tühja vahe järel: soldatid —
kinnivõtmine — äraviimine... Ja kohe seepeale nagu
raksatus äikesepilvest, aju hangutav, verd tarduma panev
lõpp, millest oli Tooma mälusse viimne silmapilk nagu
sisse põletatud: püsside praksatav tõus ja väljasirgumine.
Järg puudus. Püt oli otsas, tundudes poolikuna.
Aga järjest räägiti siin. Järjest, mida ta ise ei
tundnud, mis selle eel oli käinud, mida ta praegu nägi
algavat. Järjest, mis mitte lõpp ei olnud, mitte igavene
öö, vaid, nagu nüüd näha, pimedus enne uuesti tõusvat
valgust. Surmale järgnes imelikul kombel elu! Sellest
aru saada ja uuesti alanud elu kalliks tunnistada oli
Tooma ajule välgukiirune silmapilgutöö. Ta hing asus
kõige jõuga, kõigi oma liikmete ja harudega elutunde,
elumõiste ümbert kinni, nagu uppuja lainetest leitud pilpa
ümbert. Üks rakuke ta ajus kõverdus hädaohu tumeda
aimuse all, mis ähvardas seda uuesti võidetud elu, ja kohe
oli Toomal meeleerkust otsida viimase vastu abinõu. Ta
pidas suu kinni, kuigi ta oleks jaksanud rääkida. Ta jät
tis küsimusele, nii sõbralik kõla kui sel ka oli olnud, vas
tuse andmata. Ta kartis vastates kuidagi eksida, midagi
lausuda, mis oleks ta kallile varale kahjulik. Ta märkas
tarvilikuks pidada mõtelda vastuse üle enne vastamist.
See nõudis aga aega, sest olukord, millest ta enda leidis,
oli uus. See nõudis nii palju aega, et küsija ei püsinud
vastust ära oodata, vaid jättis kinniste silmadega vai
kija rahule.
35
Toomas kuulis oma ümbruse jäävat vagusaks. Veel
mõne aja peitis ta ennast ja oma saladust suletud laugude
taha, siis tõstis ta neid piiluva pilgu jaoks jälle pisut, lk
üht ega teist pead enam. Ta laskis luurava vaate alla
libiseda oma valendavat rinda ja hallilt kaetud alumist
keha mööda, kuni seda peatasid kaks kullaselt kumendavat muna. Need kerkisid tema jalgade kohalt kõrvuti
üles. Ta rõõmustas leiust, et need olid raudsängi vask
sed sambanupud. See kinnitas tema endist kergelt vilku
vat tunnet, et ta puhkas voodis, et ta viibis toas, et aknast
paistis valgus sisse, et tubased tarbeasjad, mida ta süm
eemaltki seletanud, siin tõesti olid olemas. Ja et ta arvas
hädaohu sedapuhku möödas olevat, lõi ta silmad korraga
lahti ning hakkas neid julgesti tarvitama.
Vähim kui udu oli kadunud — ta nägi kõike, mis
näha oli. Põnevusel rebenevale küsimusele: kus ma olen?
sai ta vähemalt selle vastuse, mis silm võis talle anda
ja mida ta järelduste abil peagi täiendas. Haavatud oled
— ütles ta enesele kähku — ja sind poetatakse siin. Aga
kus see „siin“ peaks olema? Kelle tuba see on ja kes
põetab sind? Ja kunas — kirevase päralt — said sa siia?
Uus hoog ärevust asus õhetavalt ta hinge ümber,
ehmatus takistas ta südame noort tuksumist. Kelle meele
valla all sa oled? karjatas temast äkitselt läbi. Ja kui
ta nüüd räpakalt otsiva hirmupilguga lõi silmad paremale
ja pahemale poole, kuna ta siiamaani üksnes üles- ja
ettepoole oli vahtinud, ning mõlemal pool enese sängi kõr
val nägi veel kaht raudvoodit, milles kummaski puhkas
ka inimene sees, siis tundis ta korraga selguse ja valguse,
mis ta meeli ümbritses, uuesti kaduvat ning selle ja järg
neva mälestuse vahel paiknes jälle must vööt.
*
*
*
36
Aga mitte lai. Ja mitte tihe. Nagu hämarikulõime
löödud koidukude suvisel ööl. Juba läbi tuhmi varju mär
kas Toomas tõusvat kuma — ta mõttevärk hakkas lii
kuma, enne kui meeled panid ratta käima. Sul on kaas
lasi — ütles ta enesele — ja need puhkavad samuti sän
gis. Järelikult on nad haiged nagu sinagi. Oleme aga
kolmekesi sängis haiged, siis on koht, kus viibime, haige
maja. Või pole need kaks vahest mitte haiged, vaid
magavad ainult sün toas? Haige oled ehk üksnes sina?
Sel puhul — sel puhul-------sel puhul oled ehk — solda
tite kasarmus? Samade kasarmus, kes...
Vajadus jõuda selgusele, kindlale teadmisele haaras
vapustava käega ta mõistuse ümbert kinni... Ja jälle ta
teadis silmapilk, et ta selgust otsides peab olema ette
vaatlik, tagasihoidlik, kaval, salalik. Talle tuli meelde
loetud looke, kuidas keegi, kes teinud enese surnuks, pää
senud lõvi käest. Ja veelgi mõni pääsemise ime tuksatas
ta mälust läbi.
Igatahes — ettevaatlikult, kavalasti! — Toomas pöö
ras padjal puhkava pea kulmude alt piiluvate silmadega
pikkamisi paremale poole. Sängis, mis seisis sammu kolm
tema omast eemal, pikutas halli vaiba all karvane mees,
kelle pikk must habe nagu lehttubaka viht teki veerele
oli pandud. Kitsa valkja vöödi seest, mis jäi habeme ja
otsmiku peale langenud juuste vahele, vaatasid kaks
naeruläikega silma Toomale vastu, ning punakast august
habemes kostis korraga lahkesti:
„Tere ka, kiilanoormees! “
„Tere, tere,“ vastas Toomas rõõmlikult tuksataval
südamel, sest võõra eesti keel ja sõbralik toon puhusid
talle koduselt vastu.
„Noh, kuidas tervis on?“
Ahaa, mõtles Toomas, nüüd vaja targu kosta! —
„Ei ole väga viga, aga kuis käib siis teie käsi ?“
37
„Käsi käib hästi, aga näe jalg ei käi enam,“ krussitas muhelus musta habet.
„Noh, eks ta parane ka —“
„Mis ta, vennike, paraneb — polegi teist enam!“
Ja habemik lõi vaiba ääre üles ja näitas Toomale
valgete sidemete sisse mähitud jämedat, pikergust tompu,
mis tal pahema jala asemel ulatus ülemise keha küljest
parema jala põlveni.
„Või maha võeti teine!“
„Maha neh! Põlvest saadik maha —“
Toomal ei olnud aega imeks panna, kuidas inimene,
kel jalg maha võetud, ise veel nii heas tujus võis olla.
,,Kas siis tohter muidu ka parandada ei saand?“
küsis ta.
„Põletik lõi sisse — mine veel paranda! Oli ka nii
ära muritud, et narmendas aina — luu mitmest kohast
väljas...“
„Kuidas see õnnetus teile siis juhtus ?“
„Jäin vankri alla. Kaks ratast jalast üle. Ränk koo
rem peal. Mis seal võis inimese ihust järele jääda!“
„Kust poolt mehi olete ?“
Jalutu mees nimetas valda, mis oli Tooma kodukohast
kaunis kõrval.
„Noh, eks siis otsind aegsasti arstiabi, enne kui
pahaks läheb?“
,,Jah, vennike, kust sa otsid! Maal meie ligidal toht
rit pole — linn veel kaugemal — kas või sure! Alles kui
viimane häda käes, lasksin enese vankrile tõsta ja siia
vedada. “
Pagana mees! mõtles Toomas. Miks ta nüüd ära ei
öelnud, kuhu ta enese laskis vedada! T. kiriku juures
elab tohter, P. alevis elab tohter ja linnas on arste ja
haiglaid nii palju! Mida Toomas aknast nägi, see ei sele
tanud, kas tuba, milles neid poetati, oli maal või linnas.
38
Ruutude taga kõikusid raagus puude mustjad oksad sügi
sese tuule käes. See oli kõik, mis silma puutus, ja puud
kasvavad nii linna- kui maamajade aias.
„Kui palju on teilt siis linna maad?“ päris ta.
„Kolmkümmend versta tuleb ära.“
„Ja T. kiriku juurde?“
,,Kakskümmend kolm, aga sant tee.“
Ahaa, — lendas Tooma kärmestitöötavast peast läbi,
— siis oleme P-s, sest see asetseb kauguselt mõlemate
vahel ja hea maantee ääres ...
„Kui kaua te siin P-s siis juba olete ?“
Ai, see oli väärsamm!
„P-s?“ küsis musthabe. „Egas me P-s ole!“
„Linnas, tahtsin öelda!“
„Saab juba kuu aega. Ootan oma eite tulevat tänahomme linna. “
Linnas siis! mõtles Toomas. Ja nähtavasti mitte
mõnes sõjaväehospidalis, sest kuis oleks see talumees nii
sugusesse saanud! Aga mis põetamispaik see on? Too
mas oli kord käinud linna avalikus haigemajas üht oma
valla haiget poissi vaatamas; ruum, kus Jaan viibinud,
oli mitu korda suurem kui see, kaks pikka rida sänge
haigetega sees. Siin aga — ta pööras pea ka vasakule
poole — ainult neh voodit. Toomas riivas seejuures oma
teist naabrit tunnistava pilguga.
See oli nelja- või viieteistkümne-aastane kahvatu
poiss, kes vastas teraste silmade ja rõõmsa näoga ta vaa
tele. Igavuse pärast nabistas ta hammastega oma vaiba
serva kallal ja lõi varvastega teki all kopsu voodi ots
miste raudvarbade vastu.
„Kah juba terveks saamas ?“ küsis Toomas sõbralikult.
Poiss nokutas naeratades oma punakat pead.
„Jah, sel väikesel mehikesel pumband tohter ligemale
toobi mäda välja seestpoolt rinda,“ tähendas habemik.
39
„Mis häda pärast?“
..Rinnanaha põletik/' kostis poiss ise. ,,Haiguse ajal
korjas mäda sisse... Nii suur tükk lõigati küljekondist
välja," lisas ta heleda hääle ja kiitleva uhkusega, kuna
ta näppudega näitas tüki suurust. „Tohter ütles, muidu
oleksin surnd..
„Lõikamise peale on nad ikka meistrid küll, need
tohtrid!" tähendas vanem haige. „Nagu minugagi. Veel
paar päeva, ja mind poleks enam oid... Parem juba säär
jalaga kui elu!"
Toomale oli nüüd mõlema rõõmus olek täiesti mõis
tetav. Surmast pääsenud, elule tagasi antud! See oli sama
määratu rõõm, mis paisutas Tooma enda noort põue, mis
teda kandis, et teda hoida kuristikku tagasilibisemise
eest...
Võlgnes ka tema tohtri abile oma uue elu? Vististi.
Mäletas ta ju, kuidas surm oma vägivaldse käpa talle
peale oli vajutanud. Sellele silmapilgule järgnev olek,
millesse ta sattunud, oli surmale olnud kahtlemata ligi
dalt sugulane, sest paljast hirmuminestusest ei võinud
juttu olla juba seepärast, et Toomas enese haavatud tun
dis olevat. Niipea kui ta end vähegi liigutas, puuris ja
rebis midagi südameni ulatuva kuuma joana ta rinnas
ja küljes. Ja keha ja kõiki liikmeid täitis tuim, halvatusesarnane raskus, nagu oleksid nad mingi rõhu tõttu liide
tud aseme külge kinni... Kes küll muu kui tohter oli
sädemekese, mis kogemata selle surnud keha sisse oli
jäänud, lõkkele puhunud. Ja Tooma peale tuli vaimustusesarnane hoog.
„Tohtrid on ikka suured mehed — ega seda või
salata!" tõukas ta rinna põhjast välja, ja ta häälel
oli nii pühalik-härras kõla, et mõlema kaaslase pilgud
pöördusid terasemalt tema poole. Nad nägid ta silmi
läikivat.
40
Kuid seega oli Toomas midagi välja kutsunud, teis
tele keele peale kergitanud, mida ta poleks soovinud:
pärimise.
„Teil olla kuulihaav rinnas, — kuidas see kuri lugu
õieti sündis ?“ küsis ühe jalaga haige.
Toomale anti nagu notiga pähe. Ta silmad lõid tuld.
Aga sedamaid teadis ta, et ta peab vastama.
„Rumal õnnetus/' kohmas ta. „Ettevaatuse puudus."
Kuid korraga sulges silmad ägades, nagu valuhoo all.
Mõlemad kaaslased nägid ta kramplikult kokkukistud
nägu, ta kinnipitsitatud suud ja jätsid ta rahule. Kuigi
noormees valust aegamööda võitu näis saavat, jäid ta
laud ometi kokku. Vist oli uni talle peale tulnud. Haigetoas valitses vaikus. Habemik vahtis lakke. Poiss nabistas vaipa ja kõpsutas jalga.
Aga Toomas ei uinunud. Mõttevärten keris ta peas
uue elavusega ringi käia. See mees teadis kuulist. Mida
ta veel teadis? Kas kõik? Teadis tema, siis teadis kogu
maja. Siis polnud midagi varjata, midagi salata, ei kava
luste pärast pead murda. Muudkui oota ära, mis tuleb,
kuis lugu lõpeb ...
Toomas oleks heameelega pühkinud kihelevat ärevushigi laubalt, aga ta ei tahtnud märku anda enese
ärkvelolekust. Ta kannatas kihelemise ära ja mõtles
edasi.
Lohutav helk järgnes mustale mõttevarjule. Ta oli
ärevuses vist liialdanud. Mees teadis küll kuulihaavast,
aga ta küsis ju, kuidas õnnetus sündinud! Ega ta oleks
küsinud, kui oleks teadnud__ Vahest kuntskoppi ? ...
Ei vist. Küsimuse toon oli ju nii ükskõikne olnud, nii
avameelne...
Aga tohter? Või tohtrid? Ja teenijad? ... Need ini
mesed, kes haavatu siia toonud — kes nad olid? Kui
seda teaks, siis teaks ka------41
Tooma kinniste silmade ees hakkas korraga punakalt
vudisema, loitlema, nagu kiiünlaleek enne kustumist. Ta
havatses, kuis mõttelõng läks lipsu, kiskus krussi: kui
nad mu elusalt maha oleksid matnud!... Määratu raskus
rõhus tal rinnale. Ta hing jäi kinni. Siis kustus iga
tunne.
Teistele teeseldud unest oli saanud viirastuslik, ent
tõsine nõrkuseuni.
*
*
*
Sellest ärganud, leidis Toomas ümbrusel olevat uue
näo. See tuli muutunud valgustusest. Sumeda valguse
asemel kollakas. Seda levitas laest rippuv suur lamp,
mis tõmbas ärkaja unestvõõrduvad sümad kohe enesele.
Paari pika ringvaate järel, mis Toomas üle toa laskis
käia, otsis ta lähem pilk mõlemaid seltsimehi. Pahem
poolse voodi leidis ta tühja olevat. Poiss, kelle küljekondist tükk välja lõigatud, istus toolil väikese laua ääres
ja lõmpis valgest taldrikust valkjat vedelikku. Ta oli
riides. Ainult vest puudus. Märgates Tooma vaadet, pea
tas ta lusika suu ees, et naeratada.
„Jätku leivale!“ ütles Toomas; ta tundis end värs
kemana ja vahvamana.
„Jätku tarvis!“ tuli vasemalt kui ka paremalt poolt.
Toomas lõi pea kähku habemiku haige suunda. Ka
see ei puhanud enam vaiba all, vaid istus, pikk hall kuub
seljas, süües voodi ääres. Leemetaldrik, millesse ta lusikat
pistis, leib ja pisuke liud veel millegagi olid nagu poisilgi
sängi peatsi kõrval seisval lauakesel.
„Eks teiegi kõht nõua juba õigust, külamees ?“ tähen
das sõbralik musthabe.
„Peaaegu.“
„Ega muud kui laseme tuua... Preili käis juba paar
korda vaatamas, kas uni ei hakka teil lahkuma.
42
„Preili?“
„Nojah — halastajapreili."
„Halastajaõde ikka!" parandas poiss.
,,Noh, kes siis tohib nii lihtsasti öelda! Eks ta saksematele või olla õde ... meile ikka preili... Siis süüa ?
„Kuluks ära," vastas Toomas, „aga kes meist saab
minna küsima? Vahest noormees —?“
„Oo, ei sellega ole tüli midagi — mis eest on meil
välk seinas!“ Ja ühe jalaga mees vajutas valgele nöö
bile enda peatsi kohal.
Paari minuti pärast ilmus haigetalitaja. Oma pika
ja laia valge põllega, mis varjas rootsi riidest hallitriibulise kleidi eest hoopis ära, tõi ta nagu rohkem valgust
tuppa. Ka ta pikergune kahvatu nägu valendas Toomale
juba eemalt vastu. Kuulmata sammul libises ta pikk,
sale kuju üle ruumi.
„Juba kolmandal mehel ka nälg käes, preili," ütles
musthabe.
Sedamaid sigis helendav põll Tooma sängi ette. Kui
Toomas vajutas pilgu tema üle kummardavale valgele
näole, vaatasid talle kaks suurt sinist lilleõit läikivalt
vastu ja Toomale kostis mahe, mesine kõla kõrvu:
„Taevale tänu, et olete juba niikaugel! Kui haige
toitu tahab, süs on tervis tulekul... Soovin teile õnne,
Toomas Marjapuu!"
Ja Tooma laubale laskus kerge käsi. See käsi ajas
Tooma põue sooja täis. Ta ei märganud midagi vastata,
muudkui vahtis ja kuulatas. Siis lahkus käsi jälle, valge
nägu kaugenes, kumendav põll libises eemale ja sale kuju
liikus kuulmatul sammul, nagu ta ilmunud, jälle läbi
ruumi, kuni uks ta Tooma vaate eest kustutas.
Aga ainult mõneks minutiks. Siis tuli ta söögiga.
See peen, õrn, valge ilming, mis ajas Tooma imetlema,
millist ta nii ligidal enese juures polnud kunagi näinud,
43
•mi« tema meelest senisesse ümbrusse nagu hästi ei sobi
nud, — ta kerkis uuesti üles, kandmik toitudega käes.
Ja hakkas Toomast ümmardama. Kärmesti ja osavasti.
Naerunäol ja jutukad silmil. Road asetas ta niikauaks
Tooma sängi kõrval seisvale lauakesele, kuni ta haige
istuküe oli aidanud ning padjad, millele ta tühjast sängist
lisa tõi, seljatoeks püstakalt kohevile oli seadnud. Ise
häälitses meelitavalt nagu lapsele: „Sooo-------sooo-------nõnda------- nõnda,“ ja päris, kui Toomas varjutas kor
raks nägu, kaastundlikult: „Ai, kas oli valus?“ Siis pai
gutas kandmiku toiduga Tooma sülle pandud padjale ja
küsis, kas ta saab tema abita süüa.
„Küll, preili, küll!“ vastas Toomas elavalt.
„Õde Emma hüüdke mind!“ õiendati naeratades.
Toomas häbenes. Mitte nii väga seepärast, et preili
teda ümmardas, vaid rohkem seepärast, et ta oli preili
ees särgiväel. Õde Emma läks taas, kui ta kõik korras
nägi olevat, soovides haigele head isu.
„Hea inimene, väga hea inimene!“ kiitis habemik
külamees, kes oli söögi lõpetanud ja enese kahe toolitoe
najal tervele jalale püsti ajanud, nagu harjutades end
oma ühejalalise tuleviku vastu. „On ikka sakstegi seas
häid inimesi. Mitte põrmugi uhkust — õde mis õde!“
„Halastajaõde,“ kohmas Toomas, nagu meeldiks talle
see sõna.
„Päriselt,“ kinnitas musthabe.
Toomal oli tundmus, nagu suriseks talle värsket verd
südamesse ja soontesse.
„Ja tohter ?“ küsis ta.
„Neid on siin mitu. Meie juures käib peaperemees ise.“
„Peaperemees?“
„Nojaa — see, kelle kliinik see on. See’p see lõikabki..
Suur lõikaja teine ...“
44
„Ühel võtt soolikad välja — need olid sassi läind —
parandanud ää ja õmmelnd kõhu jälle ilusti kinni/' jutus
tas poiss lapseliku õhinaga.
,,Tohoo — kas elama jäänd?“ küsis Toomas, lusikat
poolel teel peatades.
„Elama jah!“
„Kuda siis!" kinnitas ka musthabe tagant, kuna ta
toolide vahel oma poolikut jalga õõtsutas. „See pusida
ju kõik välja, mis inimese ihu sees on, kopsud ja maksad
ja neerud!
Küll halastajapreili teile vestab, kui
küsite...“
Toomale tuli suur himu tohtrit näha saada.
„Kas ta peaks tulema meid täna veel vaatama?"
päris ta.
„Küllap vist. Kui mitte meid terveid, siis ometi
teid, haiget."
Nüüd oli Toomal midagi oodata. Midagi huvitavat
ja ühtlasi erutavat. Midagi, mida ta ihaldas ja ühel hoo
bil nagu kartis. Ta meelest oli, nagu seisaks ta suure
otsustava silmapilgu ees. Ärevus kahandas ta söögiisu,
puru hakkas tal suus kasvama. Varsti pani lusika ja
saiatüki käest.
„Niisama vähe?" küsis naaber.
„Ei libise veel," naeratas Toomas, hakates kandmikust kinni, et seda kõrvale tõsta, mida nähes habemik
ulatas talle aitava käe vastu.
Sel hetkel avanes uks, õde Emma ilmus jälle ja tema
kannul see, keda Toomas ootas.
Tema jah!
See ta oli.
Toomas tundis ta kohe ära.
Ta oli teda ju näinud!
Enam kui üks kord.
Unes? Ilmsi? ... Unes ja ilmsi!
45
Tema peast tundis ta tema ära... See pea oli
olnud kord murdja, kord inimesesööja pea. Ja nüüd ta
oli surmast päästva imetegija pea.
See vägev pea, mida kandis tore kõrge keha laiade
õlgade vahel, tuli Toomale nii lähedale, et viimane sel
gesti võis näha hõbekiude juuste käharsalgukestes ja
kortsukeste võrku valges näos. Ja siis nägi ta jälle neid
öötumedaid, sametiläikega suuri silmi, mis talle ennemalt
kord olid hirmu peale ajanud, müle pilk talle nagu sala
pärase vardaga hingesse torganud. Ja nüüd tundis ta
selle suure neljakandilise kräsupea, selle marmorkivise
näo ja nende mustavalt hõõguvate silmade all kartust,
käärivat kartust, kuid sellesse sigines rahustades ja jul
gustades veel teine tundmus — tundmus, millega tereta
takse imetegijat! Imetegijat ja elupäästjat...
Aga nende tundmustega seltsis veelgi uut, kui ime
tegija, võtnud Tooma sängi ees istet, korraga häält tegi.
Ka see metalselt kõmisev hääl oli Toomal enne kuuldud,
isegi selle ajutine pehmendatud, soojendatud kumin. Aga
mulje, mis ta temast nüüd sai, oli siiski uus. Tooma süda
lõi puhkema. Ta oleks meeleldi suudelnud selle mehe kätt.
„No, Marjapuu, ega ole enam tervise pärast kurta ?"
„Ei ole, tohtrihärra."
„Võiksite ehk varsti kosjagi minna?"
„Peaaegu,“ naeratas Toomas.
,,Ega te mind ilma kosjaviinata jäta?"
„Ei, tohtrihärra, — esimene käik ikka terviseandja
juurde!"
„Eks näe, — tänamatu te just ei ole!... Aga kat
sume nüüd järele, kas ka pulmadeks tervist jätkub."
Ta pistis Toomale pisikese soojamõõtja kaenlaauku
ja kaapas ta käerandme pihku, kuna ta teise käega tõm
bas vestitaskust kuldkella. Tõsise näoga, nagu ta naljatanud, jäi ta nüüd ka kella peale vahtima, silmade vahel
46
kaks mõttekortsu, luuläikega laubal paar pikka uurimisvagu.
Kuna Toomas sel vaiksel vaheajal silmitses tohtri
pead, mille nurgeline mudel ta omaniku järsu, kräbeda
oleku ja tragi liikumisega nii ühte käis, tundis ta suurt
julgust endale põue kogunevat, mis ära pühkis iga vastu
pidise tundmuse. Arsti kondisest käest, mis liikumata
rahuga ta rannet ümbritses, voolas Toomale iseäralik
vaikne võimutunne liikmeisse, tervisetunne, mis pani
talle arvamuse pähe, nagu võiks ta juba praegu
valuta ja nõrkuseta jalule tõusta. Ta silmad lõid läi
kima. Teist korda lähenes talle lapsik käesuudlemise
kiusatus...
„Noo ei," ütles tohter, kui ta kella ja varsti seepeale
ka soojamõõtja jälle ära pannud, „pulmatantsust teeme
alles edaspidi juttu. Teil on rahu vaja, Marjapuu, — rahu
ja und. Ärge juttu ajage, ärge pead murdke!“
Ta pöördus siis lühikeste küsimustega Tooma kaas
laste poole, soovis haigetele head ööd ja läks. Tema kär
mest kindlast sammust jäi nagu raudne kajakumin tuppa
maha. —
Vaheajal oli õde Emma kuulmatul talitusel haigete
söögiriistad välja viinud ja hakkas nende sänge öö vastu
kohendama. Kui ta järjega Tooma juurde jõudis, leidis
ta selle näo olevat naerukil, silmad jutukil. Õde vastas
talle lahke pilguga. Sellest ei olnud aga Toomale küllalt.
Ta tundis tungi kõnelda midagi tohtrist.
„Tohtrihärra räägib väga selget eesti keelt!“ ütles
ta rõõmsalt.
„Jah, ta on maal üles kasvand/' vastas haigetalitaja.
,,Tema papa on kirikuõpetaja ühe maakoguduse peal."
Väikese vaheaja järel, kõigest näost naerdes: „Ja
naljagi teeb! Ajab haigegi naerma!"
„Jaa, doktor Grauenfels armastab oma haigeid."
47
Toomas tahtis veel midagi ütelda, aga halastajaneitsi
ähvardas teda näpuga:
,,Mitte juttu ajada, Marjapuu! Tohtrihärra keelust
ei tohi üle astuda! Homme jälle!“
See imeilus emalik-murelik ja ühtlasi kelmikas näputõste kõditas Toomast nii väga, et talle tuli hetkeks poisikeslik vallatustuju peale. Ta ei kõnelnud küll enam, aga
ta varitses talitava naisterahva väledaid liigutusi, kuni
viimane minekut tegi. Kahjutunne seeüle süüs Tooma
korraga jälle tõsiseks. Ka oli laelamp kustutatud ja väike
öölamp laual andis nii vähe valgust, öö oli Toomale
praegu vastik. Ta ohkas.
„Head ööd!“
„Head ööd!“
Tooma vastus oli nukker ja pahane.
*
*
*
Kuid pool tundi hämarat vaikust, ja unine rammetus
sai haige üle peremeheks. Toomas saatis mööda unenäota
ja ärkamistest takistamata öö. Valge oh ammugi väljas
ja mõlemad kaashaiged juba ärkvel, kui kosutav uni
Tooma laugudelt lahkus.
Täna oli ilm selge. Päikesepaiste ujus täie säraga
aia raagus puude ümber. Tuppa tungis ta poolvüliti, hei
tes valkjashalliks vaabatud seintele kuldseid tahvleid,
milles kõikuvate puuokste varjud kihisesid nagu ükstei
sest läbi looklevad ussid.
Toomas pani tähele, et ta süm selitas täna asju
ümberringi paremini, et asjadel oli nagu loomulikum, liht
sam, tuttavam nägu kui seni. Tuba ja tarbeasjad ümb
ruses, mõlemad kaaslased, lõhn ja valgus ruumis
kõik.
koondus üsna tavaliseks olukorraks. Ja mida ta täna selle
poolest tähele pani, jäi maksma ka järgmistel päevadel.
48
Ainult tohtri isiku ümber oli eriline paiste. Kui tema
kõrge, tugev, kindlajooneline kuju selle suure, uhke, nagu
kivist tahutud peaga tuppa ilmus, siis oli Tooma meelest,
nagu tooks ta enesega kaasa helgi, mille silm arvusta
mata pidi vastu võtma, mõju, millele meeled sõnakuule
likult pidid alistuma. Ja kui see mees oma järsul kombel
sõna ütles, siis tungis see sügavasti mällu. Ja kui ta hai
gete kallal tegi oma osavaid, kindeljulgeid käsitsusi, siis
tundis Toomas enese olevat mingi jõu meelevalla all, mülele ta nime ei mõistnud anda.
Järgmistel päevadel oli Tooma tervislik olek kord
parem, kord pahem. „Täna olen teiega rahul, Marjapuu,"
kuulutas arsti suu ühel, — „täna pole ma teiega mitte
rahul," kuulutas see teisel hommikul või õhtul. Ja Too
mas hakkas tähele panema, et tohter polnud temaga ena
masti siis rahul, kui tema — haige — muremõtetega pead
oli murdnud, kartustunnetega südant vaevanud. Aga
selle vastu polnud parata. Need mõtted ja tunded tükkisid haigele ikka jälle uuesti peale, lühemate ja pikemate
vaheaegade järel, nühästi päeval kui öösi. Ta sat
tus nagu tigedate hagijate kätte, kui ta imelik olu
kord talle meelde tuli, kui ta hakkas enesele kõige kohta,
mis talle veel tume, küsimusi ette laduma, püüdis arva
musi soetada.
Mida teati temast siin, mida teati temast väljaspool?
Ta uskus, et ta saab terveks, — tohter tahtis teda ju
nähtavasti terveks teha, ja selle suure tohtri käes oli
see võimalik. Aga mis siis?... Mis sünnib, kui siin tõtt
teatakse? Kas lastakse teda vabalt minna, kuhu tahab,
või antakse nende kätte tagasi, kelle käest ta mingi ime
läbi pääsenud?... Või kui siin tõtt ei teata, kui siit teda
karistajate kätte tagasi ei anta, — milline saatus varitseb
teda väljaspool? Eks olnud ehk silmi nägemas ja kõnni
kuulmas, et ta siia toodi, kuigi toojad — need võisid olla
4
49
ainult heatahtlikud inimesed — seda salajas püüdsid
pidada!... Teab aga võidul olev võim nägijate ja kuul
jate kaudu tõtt, kuidas kujuneb asi siis? Kas lastakse
teda ehk vaid terveneda, et võtta teda haigemaja ukse
ees jälle püsside vahele ja heita uuesti endise hirmsa saa
tuse alla — nüüd aga põhjalikuma tagajärjega-------?
Asjata katsus Toomas mõistatada tohtri ja haigetalitaja näost, pilgust, tähendustest, mis neil teada. Iga
selgus jäi saamata. Kumbki ei küsinud temalt midagi,
kumbki ei öelnud talle midagi, terve nende olek tema
vastu oli just seesama mis jalata mehe ja rinnahaige
poisigi vastu. Ta oli neüe lihtne haige, nagu need tei
sedki. Võis see aga nõnda olla, küsis Toomas eneselt,
kui nad tema imelikku lugu teadsid? Inimene on ju ini
mene, — kuidagi ometi, nii kogemata, pisut sinna
poolegi — peaksid nad märku andma! Ja ta hammus
tas meeleldi kinni tõenäosemast võimalusest, et nad ei
teadnud tõtt. Miks nad seda aga ei tundnud, see küsi
mus jäi muidugi lahtiseks, selle kohta võis Toomas ene
sele soetada ainult kõikuvaid arvamusi.
Oma mõlema kaaslase mitteteadmise kohta jõudis ta
seevastu varsti kindlale otsusele. Nende mitmel puhul
pillatud märkustest selgus, et Toomas ühel heal päeval
kui kuuliga haavatud meelemärkuseta haige oli sängi
kantud, kuna tema haav enne lõikamisruumis järele oli
vaadatud, puhastatud ja seotud. See oli kõik. Ja enda
rahustuseks kuulis Toomas, et õde Emma sel puhul habe
miku küsimuse peale, nagu Toomas isegi, kah midagi
,,õnnetusest“ oli maininud, lähemat seletust andmata,
milleks puudus juhtumisi paras maht. Sellest nii lähedal
seisvast vastusest ei selgunud haigetalitaja enese tead
mise või mitteteadmise kohta muidugi midagi, aga jalata,
mees mõtles kahtlemata mõnele harilikule püssiõnnetusele. See sai ühel päeval ka kõigiti kindlaks, kui habemik
50
küsis Toomalt, kas püss ta enese käes lahti läinud või
lasknud teda keegi teine kogemata.
Toomas oli igaviisi püüdnud hoida, et jutt ei kalduks
sellele asjale; tarvitades tohtri kõnelemiskeeldu ette
käändeks, oli ta oma kaaslastega üldse vähe rääkinud.
Aga seekord ei olnud vastuse eest enam pääsu. Ta võttis
sns õnnetuse enese süüks ja luiskas selle sündimisest
mõne lühikese lausega tavalise lihtsa lookese. Nõnda oli
vist kõige parem. Just vaikimine või põiklemine oleks
kahtluseks asja andnud.
Oma kaaslastest jäi Toomas aga varsti ilma, nii et
ta kartus vale lühikeste jalgade pärast aluse kaotas.
Habemikule tuli eit järele ja viis ta koju ühes ilusa uue
puujalaga. Paar päeva hiljem lahkus ka terveks saanud
poiss klnnikust. Toomas jäi nelja sängiga haigetuppa
päris üksinda.
Ega tea, mis nüüd tuleb? mõtles ta. Üksindus, toas
valitsev vaikus ja liikumatus tegid ta rahutuks.
*
*
*
Aga midagi ei tulnud.
Kõik jäi vanaviisi.
Hommikuti ja õhtuti ilmus tohter teda vaatama,
mitu korda päevas käis õde Emma teda talitamas. Mõle
mate olek oli endine. Tohter pillas oma järsk-lühikeste
küsimuste sekka mõne karastava naljasõna. Õde Emma
kõneles oma pehme, vagusa häälega kussutavalt, nagu
tal viisiks oli. Tohtril oli alati rutt taga — tuli ja läks.
Õde Emma viibis kauemini, ent mitte niikaua, et Toomal
temast tunduvat seltsi oleks olnud. Kuid Toomas õppis
üksinduse rahust, mis nüüd ta ümber valitses, varsti
lugu pidama. Tal oli hea. Ta tundis end kosuvat selle
rahu kaisus. Turrutav vaigistus laskus ta üle. Ta mõtteja tundevärk töötas korralikumalt, puhanud, koondunud
51
jõuga. Esiotsa heidutas teda pisut veel igatsus omaste
järele; ta ootas, et nad teda tuleksid vaatama. Ei olnud
ju naljalt arvata, et isa ja võõrasema ning õde ja õemees
tema siinolekust ei teadnud, kuigi nad — mida jällegi
raske mõtelda — ise tema siiatoojad ei olnud. Aga see
ootus jäi Tooma põues teatavateks ajajärkudeks ikka
jälle soiku, taganes eemale, sest teine palju sagedam
uhtus temast üle. Sellest hoolimata et see teine leidis
kustutust.
Toomas ootas tohtrit.
Kaks korda päevas: hommikul kella kümneks, õhtul
kella kuueks.
Juba varakult hakkas ta kella vaatama. Ümmargune
kollane laevakell tiksus tema vastas seinal. Kui see enne
lõunat üheksa ja pärast lõunat vüs oli löönud, virgus
haige kehkvele. Ta silmad usutasid iga kümne minuti
takka kella sinist, kiililäikega minutinäitajat, ta kõrv hak
kas kuulatama uksetaguseid kobinaid. Ja mida lähemale
nihkus oodatud tund, seda kõrgemale kerkis haige pea
padjal, seda koitvamaks lõi ta pale, seda heledamaks ta
pilk. Ja kui siis ukse taga kuuldavaks said need nii tut
tavad, kärmed-kindlad sammud, kui uks lahti läks tuntud
avamisviisil ja tuntud laiuseni ning tohtri kõrge, tammtugev kogu selle malmist valatud pea ja marmorist raiu
tud näoga tuppa tõttas, siis lainetas nagu peigmehelik
rõõm üheksateistkümne-aastase noormehe palgel. Ta oli
kohmetu ja punastas nagu häbelik kosüane, kui tohtri
esimene küsimus teda puudutas.
Kui ta haigetalitajaga üksi oli, juhtis ta jutu võima
likult ikka tohtri isikule. See läks tal seda kergemini
korda, et õde Emma kõneles ise meeleldi dr. Grauenfelsist.
Säärasel puhul võttis neiu haige sängi ees sageli mõneks
minutiks istetki. Ja vestis elavalt ja ladusalt. Need olid
lõbuminutid Toomale.
52
Ta pani õele ette kõiksugu küsimusi.
Kui palju inimesi küll tohter lõikamisega juba surma
suust päästnud?
Neid oli kaunis palju.
Kui palju neid lõikamise tagajärjel vahest surnud?
Neid oli üsna vähe.
Kui palju ta oma kahekümne-aastase arstitegevuse
vältel haigeid üldse umbes terveks teinud?
Seda õde Emma ei teadnud, arvas aga, et neid vist
küll mitu tuhat pidavat olema.
„Minu ots oli ka vist õige ligidal?" päris Toomas
edasi.
„Jah, palju ei puudunud. Haav oli väga kardetavas
kohas ja teie nõrkus suur põhjatust verekaotusest.
Dr. Grauenfels näris juba huult," naeratas õde Emma,
„mis tähendab, et ta oli kitsikuses."
„Aga asja sai siiski!"
„No tema nüüd! Talle tuleb ka kitsikuses viimaks
ikka hea nõu. Selle poolest on ta kuulus."
Toomas vaikis natuke aega mõttes, siis ütles:
„Tal on vist väga hea süda?"
„Tal on kuldne süda!"
Toomas vaatas õele vilksti näkku.
See nägu oli nagu ehapuna poole pööratud.
„Kas tohtrihärra on veel poissmees?" küsis Toomas.
Õde Emma tõusis. Tal ei olnud enam aega. „Tohtrihärra on lesk," vastas ta minnes, kusjuures ta käsi üle
libises ühe tühja sängi vaibast.
Toomas vaatas talle laia, sooja pilguga järele ja
ümises, kui uks neiu saleda kuju tagant oli sulgunud:
„Õde ... õde...“
*
*
*
53
Tooma haav paranes korrapäraselt. Mingit halba
pööret ei tulnud takistama tervenemise käiku. Tohter
tähendas peaaegu iga päev, et ta haigega rahul olevat.
Oli juba päevi, kus ta teda ainult üks kord vaatamas
käis, mis haigele sugugi armas ei olnud.
Toomas viitis aega enamasti plaanitsemisega. Ta
mõtles viivule, mil tohter tunnistab ta terveks ja laseb
kliinikust välja. Siis punuma! Eemale igast ohust selle
uue eluga! Kas või tulest ja veest läbi! Ja Toomas kudus
kümme põgenemisplaani varuks valmis.
Et neü seal väljas tema põdemispaik teada oleks, see
Tooma kartus lõi ühel päeval kahanema. Õde Emma suu
ilmutas nimelt jutu sees juhtumisi, kes oli toonud haa
vatu kliinikusse. Tooma isa. Mida vana Marjapuu siin
poja „õnnetusest“ pajatanud, ei tulnud haigetalitajal
paraku kõnesse, nii meeleldi kui Toomas ka seda oleks
teada tahtnud saada.
Isa siis. Tooma hea isa. Oli aga isa tooja ja toimija,
siis võis loota, mis loota oli. Isa tegi ja oli teinud, mida
ta mõistis ja suutis. Mida teada ei tohitud, selle varja
miseks ja summutamiseks oli sündinud, mis võimalik.
Väljas ja siin. Vististi ka siin.
Aga kui tohter oleks teadja — üksnes temale ehk
võis isa olla õigust rääkinud — mis sest! Ega selle mehe
poolt midagi karta ole. Toomas tundis teda ju. Tema
kuldne süda oli Toomale pandiks. Kui Toomas oma isa
kõrval veel kedagi teist inimest usaldas, siis oli see tohter
Grauenfels. See mees, kes vaeva ei põlanud, et rebida
tundmata külapoiss surma küüsist ja aidata väsimata
hoolel jälle tervisele.
„Kuulge, Marjapuu,“ ütles tohter ühel hommikul,
„ma tahtsin teüt juba ammugi küsida: kuidas te selle
kuuli küljeluude vahele õieti saite ?“
„Eks isa rääkind tohtrihärrale.“
54
„Rääkis, aga see oli natuke segane ja — ma olen
ka unustanud ..
Tohtri suured mustjad silmad hingasid vajutava
vaatega Tooma näol. Neile vastu seista, nende alt pää
seda oli võimatu. Toomal oli tundmus, kui kipuksid tal
sõnad vägisi suust pugema. Veel peatas ta neid kinniste
hammaste taga silmapilgu, siis oli ta jõud otsas.
Ta pani oma saladuse usaldusmehe sülle.
Tohter kuulatas rahulikult, pistis mõne lühikese küsi
muse vahele, hoidis pilgu Tooma silmadel. Midagi ei
muutunud ta marmomäos. Lõpuks tähendas, jalg mine
kule seatud, pool endamisi:
„Sellepärast siis kuuli tugev läbilöömisjõud...
Kahest kondist läbi... Ja haava kitsus... Nojah, arva
singi juba..
Tooma suu liikus, nagu tahaks veel midagi ütelda.
Ta pilk õhetas tohtrile näkku. Aga siis ta väristas tasa
kesi pead. Ja laskis tohtri minna. Tal ei olnud temale
enam midagi ütelda ...
Kui ta oli jälle üksinda, tundis Toomas jõuetut lõt
vust kõigis liikmeis. Ta meelest oli, nagu oleks ta kelle
gagi raskesti rüselnud.
*
*
*
Järgmisel päeval tuli haigele külaline. Õde Emma
tõi noore talunaise tuppa. See tarvitses oma kohmetuses
paarikordset julgustavat kutsumist, enne kui astus ukse
alt kompsuvate sammudega Tooma sängi juurde. Ja seal
ei märganud teregi ütelda. Jänesesilmil vahtis aina ringi.
Haiget nägi vist kõigest kõige viimaks. Ta hakkas alles
siis toibuma, kui haigetalitaja jättis nad mõne sõbraliku
sõnaga üksinda. Kulus aga siiski veel uste ja akende
poole piilumist ja kikikõrvul kuulatamist, enne kui küla
55
lise võbisev pilk laskus haigele ja suu sünnitas sosis
tatud sõnu:
,,Elus oled, vaesekene, veel!“
„Varsti ehk tervegi!” vastas Toomas ja kõik ta nägu
naeris. Ta tõusis istukile ja kahmas õe käe pihku, mida
ta tükü ajal enam lahti ei lasknud.
„Ei meie julend seda loota!” Nooriku silmad imbu
sid märjaks. „Tulin kuulama, kuhu sind maetud...”
„Jah, kui tohtrit poleks oid... Aga istu ometi, Mari,
ja räägi...! Ma ei tea ju midagi...”
Noorik vahtis paremale ja pahemale poole, enne kui
silmas tooli, mille õde Emma talle voodi äärde oli lüka
nud. Sügava ohkega vajus ta tooli nurgakesele. Käsi
hõõrus otsmikku, mille taga kõik nü segi.
„Kust otsast nüüd õieti peale hakata!” sosistas ta,
suud lähendades venna kõrvale. „Mis sa nimelt tahaksid
kuulda?”
„Noh, kas teatakse ... või nuusitakse ... ja kas nägi
jaid oli ja kes... ?”
„Pole meüt ega teistelt veel keegi käind küsimas,”
kõneles Mari nagu palja hingeõhuga. „Eks nägijaid oid,
aga need kõik oma inimesed... viha täis... ei need
hinga...”
„Ja linnaviimine?... Kuidas meid kohe sealsamas
maha ei maetud ... ?”
„Omaksed pidid matma ... Vägi läks kähku edasi...
Meie rahvas, Pepu omad, Kiltri isa ja ema — kõik nuttes
surnuid küüni tagant ära tooma... Mart ja Peeter —
otsas mis otsas ... Külmad... Peas ja kehas mitu ja mitu
haava ... Riided täis tarretand verd .. Aga sina? Vaa
tame ja vaatame. Verine küll, aga haava ei leia! Peas
ei ole, kaelas ei ole. Kisume riided lahti — nüüd näeme.
Külje pool rinnas pisuke sinakas auk, seljas teine, kust
kuul välja läind... Teistel mitu, sul üksainus kuul! Ja
56
ihu soojem kui teistel... Isa otseti maha, kõrv südame
peale__Peab hinge kinni — lõug väriseb — sümamunad
kipuvad pealuust välja... „Mari, kuula sina ka, sul noo
rem kõrv!“... Kuulan — tuksub nagu!... Kuulan veel —
tuksub tõesti... nõrgalt, vaevalt tunda... Isa — põlvili
maas — nuuksatab valjusti... Ei tea, mis teha?... „Haav
kinni ja koju!“ sosistab minu Mart... Seon oma sitsi
rätiku su särgitükkidega haava ümber, kust niriseb ühte
lugu sooja verd, ja — koju! Mart ja isa kannavad, näod
mõlemal valged... Kodu hüüab isa: ,,Hobune ette —
vankrivahe heinu täis!“... Meie emaga paneme ruttu
uued, puhtad sidemed — siis tekkide alla vankrile, — ja
juba sõidab isa õueväravast välja...“
„Kuidas ta mind siia kliinikusse teadis tuua ?“
„Noh, mõeld, et suures hospidalis kardetav ... Küsind
linnas head haavatohtrit — juhatatud siia.“
„Mis ta siin süs rääkind ?“
„Ooh, tal käind teel sajad kavatsused peast läbi! ...
Valetand tohtrile ka ikke vale ära, aga tuli pool nuttes
koju, eksind ühe sõna pealt kogemata!... Tahtis kas või
keele suust hammustada ...“
„Mis sõna pealt?“
,,Öeld tohtrile sinu õige nime! ... Oid küll teine nimi
valmis mõeldud, aga tohter küsind nii järsult ja vahtind
vanamele oma mustade sümadega nii puurivalt näkku, et
mõeldud nimi läind meelest ja õige lipsand suust... Valla
nime öeld siis küll teisiti...“
,,Ja haavast?“
„Noh, et noorem vend jahipüssiga kogemata last...“
„Vaene vana!“ naeratas Toomas. „Vist nüüd mures
oma eksimise pärast ?“
,,Nii mures, et! ... Pea teisel selle aja sees üsna val
geks läind... Ei julend tulla sind vaatama, et ehk ütleb
jälle midagi lollisti ja kes teab, mis sina ise tohtrile rää
57
kisid, kui ärkasid meelemärkusele ja veel elus oled...
Ajas siis mind, aga ma jäin ehmatusest haigeks, nii et
ennemini ei saand, ja Mart ja ema arvasid, et nemad
togud ehk rikuvad asja hoopis ää... No, kuidas sinuga
siis nüüd on? Kas tohter küsis?"
„Küsis küll."
„Jumal! ... Mis sa vaene teadsid talle öelda?“
„Rääkisin tõtt."
„Kas sa hull peast olid!" Ja Mari tõstis ristis käed
endale suu ette.
„Teie mure oli asjata," lõpetas Toomas piinamise.
„Isal poleks vaja oid asja salata, aga või ta seda teadis.
Tohtri poolt pole mul nimelt midagi karta..."
„Kuidas? Ta ju saks!"
„Aga aus mees. Aus ja hea mees. Nagu isa haige
tele. Vaeseid arstida mõnikord maksuta... Ei see mees
hakka kurja tegema inimesele, kes pääses nii imelikul vii
sil surmast, keda ta ise aitas päästa! Seda pole mõeldagi."
„Aga ehk räägib teistele, ja need —"
„Ega ta vana naine ole!"
Noorik vajus silmapilguks mõttesse. Pead välistades
ja kulmu kortsutades litsus siis ohke välja:
„Tead sa küll ise paremini!... Ei meie seda oleks
uskund... Arvasime ikke, et ehk mõistab nii kaua suud
pidada, kui meist keegi linna tuleb, või kui räägib, siis
teeb asja ka kuidagi ilmsüütuks. Püssiõnnetusi juhtub
ju iga päev!"
„Ära muretse, Mari!" Toomas võttis ta käe jälle
pihku. „Siitpoolt võin julge olla, seda ma tean... Ütle
parem, mis nüüd väljas tehakse? Kas teeääred ja linna uulitsad kõik kasakaid täis?"
„Oh — eks neid ole kõiksuguseid liikumas!... Ja
peksmisi — mahalaskmisi!... Inimesed hirmu täis —
ei julge enam linnas käia..."
58
„Aga läbi ikka pääseb ?“
„Ei minusse juhtund keegi puutuma."
,,Mari, kas sa mulle raha tõid?“
„Muidugi.“ Noorik hakkas oma rinnanööpe vallan
dama. ,,Xsa andis sada rubla ja ütles: kui ta on surad
ja maetud, siis maksa kulud ära; kui elab ja saab ter
veks, siis katsugu, et kodupiirilt kaob ..
„See mu enesegi nõu.“
„Tohtrile maksti viiskümmend rubla ette. Mis ehk
veel juurde nõutakse, maksa sest rahast ise tasa —“
Mari poetas põuest sõlmitud nurgaga ninaräti välja ja
pistis vennale pihku. ,,Riided tõin sulle ka; see preüi, kes
mu siia tõi, laskis koti kuhugi ära panna.“
„Te olete ju päris mõistlikud inimesed! Isale vii
palju, palju tänu!... Ega te passi peale mõeld?“
„Mõtlesime, aga kust seda praegu saada! Oled ju
surnute kirjas ... Mart lubas süski veel vaadata — vahest
mujalt..
„Ma lähen kõigepealt Narva Vülemi juurde. Kui
saate, saatke sinna! Kui ei — ehk leiab Villem
nõu . .
„01e sa jumala pärast ettevaatlik!“
„Teen, mis mõistan... Ega ma kõige lollim poiss
ka pole!"
Nad olid veel nokkapidi koos ja sosistasid õhetaval
palgel, kui õde Emma, tuues haigele süüa, neid kolm
veerand tunni pärast eksitas.
*
*
*
Järgneval ajal ei olnud Toomas Marjapuu enam
üksinda lõigatud haigete ruumis. Talle toodi kaaslasi.
Jodoformi vänge lõhn täitis jälle tihedamalt tuba. Esiti
kanti üks, juba mõne päeva pärast teine kloroformi59
uimane põdeja Tooma kõrval olevaisse sängidesse. Nende
oksendamise ägamist oli halb kuulata, aga selle eest sai
Toomas nüüd jälle tohtrit kaks ja kolmgi korda päevas
näha, mis talle lapselikku rõõmu tegi. Et mees saaks
mehele nii armsaks, seda poleks ta naljalt uskunud;
säherdusi tundeid oli tal seni üksnes oma isa vastu olnud.
Ka rõõm enda rutulise paranemise üle tõstis ta loo
tustega tiivustatud meeleolu. Ta võis hommikuti igavast
sängist tõusta, riided selga tõmmata, toas vabalt liikuda,
akna all tugitoolis istuda, laua taga rooga võtta. See
oli jälle inimelu! „Noorus, Marjapuu, noorus!“ ütles
dr. Grauenfels oma valilahke naeratusega tema võimsa
tervenemise kohta. „Noorus on haiguse vägevaim vas
tane, arsti parim abiline ..Nagu tohtri sõnad kõik, nii
jäi ka see Toomale meelde, ja ta mäletas mitu aega hil
jem ka seda veel, mida ta tema sõna kohta mõelnud:
„Hma sinuta poleks aga noorusest sulle abilist, haigusele
vastast saanud. Ei ta aus mees võtagi kõike enda
teeneks!"
Ja siis jõudis kätte päev, mü tohter kõige tähtsama
sõna ütles, sõna, mis täitis Tooma põue nn erutavate
tunnetega. „Noh, Marjapuu," ütles tohter, „laupäeva
hommikul võite pambu selga võtta — terveid inimesi
pole meil haigemajas vaja!"
Välja siis elavate ja tervete maailma! Aga välja ka
senisest julgest peljupaigast! — Toomas ei teadnud, kas
ta pidi rõõmustama või kurvastama. Nagu külmalõdin
vapustas teda tüki aega. Kulus pool päeva ära, enne kui
ta sellele ammugi oodatud ja kujutletud pöördele rahu
likumalt sai mõtelda ...
Järgmisel päeval viilis siis viimast korda oma salaplaanikese kallal. Kõik oli ette valmistatud. Pärast õde
oli veel õemees teda käinud vaatamas ja talle vargsi
pihku libistanud paberisse pandud asjakese, mille Too
60
mas hiljemini, kui teiste haigete uinuvad silmad järele
vaatamise võimalikuks tegid, ära tundis kui väga tarvi
liku dokumendi, ehk see küll ta oma ei olnud. Tähtsamad
põgenemistingimused olid seega joones. Et lahkumine
hommikul kähku läheks, et ta kliinikust, kui tohter
jumalaga jäetud, lipsti uulitsale võiks astuda, õiendas ta
arve õde Emma kaudu juba eelõhtul ja pani oma riidekompsu näppuvõtmiseks valmis.
Viimse öö saatis Toomas mööda veidi rahutu unega
ja tõusis hommikul varakult. Kella üheksa ajal, kui kohv
joodud, pistis õde Emma oma pea ukse vahelt sisse ja
küsis, kas Marjapuu minekuks valmis.
„Valmis jah!“
„Tohtrihärra ootab teid juba kontoris/'
Toomas võttis kimbu, soovis haigetele head parane
mist ja astus vahekotta.
„Jumalaga siis, Marjapuu, ja head õnne," ütles
halastajaõde väljas, teine jalg tõstetud ülemisele korrale
viiva trepi astmele.
Toomas tahtis talle sooja tänu ütelda, sõnad jäid tal
aga ärevuse pärast enamasti kurku kinni. Õde Emma
naeratas sõbralikult, pistis oma sõrmeotsakesed talle pihku
ja astus siis kärmesti trepist üles.
Kontor oli kohe trepi vastas.
Marjapuu pani pambu ukse kõrvale maha ja seisatas
veidi, et korraldada peas tohtrile öeldavaid tänusõnu.
Kohendanud ruttu veel kraed ja silunud pead, avas ta
ukse ja astus, müts näpu vahel, sisse.
Tohter ei olnud üksinda.
Tema kirjutuslaua otsas istus sigarit suitsetades
keegi härra mundris ja mõõgaga. Ukse kõrval seisis veel
mõõgamehi — kaks tugevat linnavahti. Dr. Grauenfels
lõpetas pristaviga puhutud lahke jutu mõne pikema lau
sega, enne kui aeglaselt pööras silmad sisseastunu poole.
61
„Tjah, armas Marjapuu," ütles ta, kõpsides paberinoaga lauale, „see härra siin tahab teid nüüd võtta enese
hoolele. Minu kohus oli muidugi ülemusele teada anda, et
olete minu juures."
Marjapuu vaikis tüki aega. Siis nihkus tohtrile lige
male, ikka ligemale ja karjatas äkitselt, nagu lõhkeks
tal süda:
„T e i e, tohtrihärra, teie — teie..."
Dokument — kirjalik tunnistus, asjakiri, kiritõend; kavatsema
— märkama, (ära) tundma, (ära) nägema, tähele panema; jodoform [-i] — sidrunkollane kristalne pulber, tarvitatakse haavade
ravimiks; kloroform — lenduv vedelik magusa maitse ja uimas
tava lõhnaga, tarvitatakse sissehingamisnarkoosiks (uimastusvahendina) operatsioonide puhul, ravimina ja, tehnikas; kuntskopp
[-i] — „kunstimees“, pobiseja, lobiseja, — kuntskoppi küsima —
salakavalasti, kaudselt, ääri-veeri küsima; linnavaht — politseinik,
(politsei-)kordnik; poolviiliti — poolviltu; pristav — politseikomis
sar tsaariaegsel Venemaal, kohtutäitur; rubla — Nõukogude Sot
sialistlike Vabariikide Ludu rahaühik (100 kopikat); turrutav —
kosutav, tervendav, jõudu andev, tugevdav, (meelt) kinnitav; verst
— endine vene pikkusmõõt (1 verst = 500 sülda = 1,067 km);
ümmardama — teenima, hoolitsema.
Katkend näidendist „Pisnliänd“.
E. Vilde.
Sander (tõuseb, vaatab taskukella, kehitab tusaselt õlgu
ning läheb akent avama; sel silmapilgul koputatakse ukse pihta;
kergendatud rinnal). Ahaa — ometi! (Ruttab avama; tulijale
kätt vastu sirutades.) Sisse — ikka sisse! Tere tulemast, velleke! Piibeleht peab sõna, seda ma teadsin!
Tiit Piibeleht (astub aeglaselt sisse ja võtab käe vai
kides vastu. Ta kannab kingi ja vormist läinud ülikonda; kokku
tõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud
välja veninud; pahemast kuuekaukast — ka teisest põuetaskust
62
— paistavad ajalehed ja brošüürid välja, paremast hakkab ta
vestlemise jooksul päevalille-seemneid suhu pistma.
Kui ta
istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane.
Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline
kõne aga — ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja
pärast — ilmutab kindlat kavatsust).
Sander. Õiguse pärast peaksin sul naha täis sõimama:
tema paganahing tallab juba mõnda nädalat meie tänavaid,
aga nägu ei näita — ma pean teda juhtumisi tabama! — Sa
teadsid ometi, et Sander siin elab?
Piibeleht. Es murra tolle peräst pääd.
Sander. Soo? Nojaa, on ju tükike aega, kui teineteisel
silmist kadusime — kui sina läksid ja mina jäin koolipinki edasi
soojendama. Aga kas nägid, kui vähe sa mul meelest oled
läinud? Eile — voorimehe pealt — juba kaugelt eemalt: ma
annan oma pea, kui see mitte Tiit ei ole, — õige!
Piibeleht.
Mind tunneva tõisegi eemält ärä.
Sander. Kuid mitte tosina aastate pärast, ja kui poisist
vaheajal mees on saanud! — Aga nüüd tule siia, istu mu nina
ette — soo — torka siit midagi näkku (pakub talle paberossi)
------- mis, sa ei suitseta? — mõistlik poiss--------- ja tunnista,
tunnista, vennas! (Nad on selle vältel sohval istet võtnud.)
Piibeleht (laseb silmad aeglaselt üle toa ringi käia).
Midä siss?
Sander. Tema küsib veel! Ma tahaksin ometi pisut
kuulda saada, kus sa kõik need aastad oled olnud, mis teinud,
mida läbi elanud — nii head sõbrad kui meie realistidena
olime!
Piibeleht.
Kas me mitte tihti es kakle?
Sander (naerdes). Seda ka — seda vahel ka
ju sõprusele soolaks! (Soojalt.) Aga sa eksid, Tiit,
et mul unustatud on, mis sa minu heaks tegid —
väikesed avitused koolitöödes — need — iseäranis
des — isegi joonistamises -------
— see oli
kui arvad,
kõik need
kirjalikku
63
Piibeleht (lööb kergelt käega ja pistab päevalille
seemne suhu). Kama!
Sander. Jaa, jaa — sihukesi asju ma ei unusta, — ning
siis veel see — kas tead, see — see hull tükk direktoriga ja
selle haisupommiga — — Tema narr ei liiguta oimugi, kui
kahtlus kaela langeb, — võtab patu enda peale ja laseb enda
„karja-aiastM välja müristada, et Meermani ja mind sisse jätta!
— Kas tead, Tiit, — see oli t e g u! See oli t e g u! (Tahab
tema kätt suruda.)
Piibeleht (kätt kuuetaskusse pistes). Oleksin semestri
peräst jo muidugi pidänd minema — esäl lopse raha otsa.
Sander. Ikkagi, ikkagi — eks sa oleksid vastu vaest läbi
ajanud nagu minagi, kes ma mitte palju jõukam ei olnud!
Aga mis sa seal siis süüa krõksutad, Tiit?
Piibeleht (kes, poole kõrvaga kuulatades, taha raamatukappide poole vahtis). Ah miä vai? (Näitab pihu pealt.)
Neid.
Sander. Päevalille-seemneid! — Koolis närisid nisu, kui
õieti mäletan.
Piibeleht. Midägi peab närima. Töine kõrd unub
söögi-aig ärä — siss ei tunne tühja kottu. Stepin näksi noid
järämä.
Sander. Stepis? Mis sa seal tegid?
Piibeleht. Venemaalt käin endale priiust toomas. Iks
paar aastat sääl orjusen, ja jälle aasta vai nii kodumail koski
valla. Siss om vähemb häbi elädä. (Tõuseb ja läheb teist raamatukappi silmitsema.)
Sander (naerab). Jah, aga millega sa seda priiust seal
siis enesele teenid?
Piibeleht. Guvernööršna. Aitan vene mõisnikel ja
kaupmehil ja kulakil lätsi kasvatedä.
Sander. Na, see just kerge leib ei ole, kuigi sul tuupijaks armastust ja annet on, nagu vanasti juba märkasin. —
Aga sa oled ju ka kirjanikuks hakanud, Tiit.
64
Piibeleht
(on
kapi
avanud
ja
lehitseb
sealt
võe
Kuule, Sandri, kas võiks mõnda üten
võtta? Sa neid esi vist suurt ei loe, — nii paks tolmukord
om pääl.
Sander. Jumala nimel, vennas, — niipalju kui süda
soovib! — Aga kuidas sinu priiuse-aastaga siis praegu on? Kas
see alles algab või —?
Piibeleht. Lõpeb paraku. Talveks jälle Venemaale —
mes muud. (Näidates.) Kae, sääre ja käsivarre tikuva tupest
joba liiga kaugele valla.
Sander. Jah, ma näen. Ja panin ka tähele, et sukadki
on sul juba teine teisest paarist.
Piibeleht (kergitab säärtest pükse). Ah nuu? — Ei,
nood om nimme nii. Tu pole hädä peräst — tu om toreduse
peräst. — Miks peavad siss mõlemad jalad ikka ühte karva
olema — kas tead seda öelda?
Sander. Ja no — kantakse nõnda!
Piibeleht. Palju mes kantakse. Võib ka nii kanda.
Mul ka töist verevät enämb ei ole; katekesi olliva küll viil
toredama, aga töise augu lätsi väega suures, ja nüüd om üits
punane iks viilgi illosamb kui kaits musta.
Sander (väikese vaheaja pärast, kui ta on paberossi suit
sema pannud). Või varsti mõtled siis jälle „kuberneriks“ minna
ja oma priiust orjusele ohverdada. Võin ju arvata, vennike, et
vahetus sulle lõbu ei tee.
Piibeleht (teise raamatukapi eest). Ei.
Sander. Ennem jääksid siia ja laseksid sulge paberil
krabiseda — mis?
Piibeleht (raamat käes). Jah. Aga kohe sa hengega
pääsed!
Sander. No ehk leiduks kuidagi nõu, Tiit. Kas tead —
hm — kui ma sind eile siia kutsusin------Piibeleht (pooliti ümber pöördudes). Jah, õige — ma
pidin õkva küsima: mes sa miust nii väega tahtsid?
tud
raamatuid).
5
65
Sander. Ja — peale selle, et vana koolivenda endise
sõpruse pärast — nagu iseenesest mõista — hm------- mul oli
tõesti veel üks asjake, Tiit — — (läheb ja tõmbab vaheukse
tiivad kokku)------- üks kaunis keeruline ja kidane asjake, —
sihuke, mida ma ainult ja üksi sinule võin ilmutada------Aga istume parem, ja püüa mind õieti mõista.
(Võtavad, kui Piibeleht raamatu käest on pannud, sohval
jälle istet.)
Sander. Sa leiad minu olukorrast, vennas, mis on nii
sama haruldane kui tõsine — traagiline, kui tahad!
Piibeleht (seemet hammustades). Tskae!
Sander. Kõigepealt tunnistan sulle, et minagi sulemeheks
olen hakanud. Jah, Tiit, — ka mina! Ma kirjutan juba paar
aastat oma esimese romaani kallal.
Piibeleht. lummal annas!
Sander. Lugu on aga nüüd nii (summutatud häälel)
— ja selles sisaldub kõik —, et mul sest romaanist veel ridagi
pole kirjutatud — mitte ainust rida!
Piibeleht. Kohe nu riäkse siss jäivä?
Sander. Tähendab, mul on hea patsakas käsikirja juba
valmis — nii paks! — aga see, vennas, — see koosneb mõtteta
ja sidemeta lausetest.
Piibeleht.
No milleks sa tolle patsaka siss
kirjutid?
Sander. Ettenäitamiseks, Tiit, — varuks ootamatu revidee
rimise vastu. — Sa pead nimelt teadma, et ma mitte vabatahtlikult
sulge näppu ei võtnud, vaid käsu peale. Käskija oli mu naine.
Piibeleht. Ja sa ollid nõus?
Sander. Mis parata, olin (sügab kõrvatagust) enda pan
dud paelus! Uks neist omadustest, millega ma kosilasena
Matildc-prellile imponeerisšn, oli nimelt mu luuleanne. —
Pühendasin oma tulevasele virgasti luuletusi, kuid need, ven
nas, — need raiped olid laenatud ...
Piibeleht. Siss ollid sehen — ma mõistan!
66
Sander. Pärast laitsin naisel laulud peast ning tõotasin
romaanist palju suuremat efekti.
Ma arvasin proosaga ka tõesti kuidagi hakkama saavat,
kuni töö vältel paraku teisele arvamisele jõudsin. Ideesid mul
oli — aga kui neid katsusin paberile kinnitada, kuivasid teised
kätte ära nagu veest võetud millimallikad.
Piibeleht. Tskae!
Sander. Ja nüüd! Veerandtunni eest anti ultimaatum:
romaan olgu kolme kuu jooksul ilmunud.
Sa näed, sõber, minu seisukord on säärane, et hüppa kas
või vette!
Piibeleht. Selle tühjä peräst!
Sander. Jah, sa ei tunne mu naist, sa ei tunne mu
äia!------------ Iseasi oleks--------- iseasi oleks, Piibeleht--------(ringi vaadates, poolsosinal ja temale põlve peale vajutades)
— kui sina mind aitaksid!
Piibeleht (kergelt). Mina?
Sander (ikka summutatud häälel). Jah — sina!------Jälle kord, nagu muiste koolis!------- Meie vana sõpruse pärast,
Tiit! -------Piibeleht. Mm — jaa —
Sander. Sa armastad priiust, Tiit — vaba kirjaniku
põlve------- ma pakun sulle pikemaks ajaks seda põlve — —
istu lauda ja kirjuta, Tiit!
Piibeleht. Mm — jaa —
Sander. See lendas mul peast läbi, kui sind eile uulitsal
silmasin. — Tiit, see oleks jälle tegu, mis sinu vääriline!
Piibeleht. Jah, aga —
Sander. Ma maksan sulle kahe- — ütleme kolme- —
minu pärast neljakordse honorari!
Piibeleht. Mm — aga kas minu tüü siss küllalt hää
oleks Sandri nime all ilmuma?
Sander. Ainult see mure on sul? — Vend, — siis oled
ju nõus!
67
Piibeleht. Piä’nd — piä! Sa tahaksid oma raamatuga
30 vist ka meeldida — aga kui tu no maha tettäs?
Sander. Maha? Kes tohib teda maha teha?
Piibeleht. No miu senitseid töid — neid es kiideta.
Sander. Jah, vennike, sinuga on hoopis teine asi! Sul
ei ole seltskondlikku positsiooni, sul ei ole sidemeid, sul ei ole
tutvusi arvustajate ja „auhindajate“ hulgas, — sul ei ole ka
äia, kellel oleks ajalehtede aktsiaid, ega ole sul neid endal! —
Kas tead, Tiit, kui sinu tööd oleksid minu sulest — sa võiksid
nende kriitikaga rahul olla!
Piibeleht (vaheaja pärast). Mm — jaa, Sandri —
kui lugu säände om — mul oleks õkva midagi valmis —
Brošüür — lendkiri, kerges köites raamat, trükivihk; guvernöör — meeskasvataja, koduõpetaja; imponeerima — suurt mõju
avaldama, lugupidamisele sundima, aukartust äratama; kangas
[kauka] — tasku; lakooniline — lühike ning tabav; positsioon —
seisukoht, asupaik, asend; realist — reaalkooli õpilane, praktiliselt
asjalik inimene; semester [semestri] — (õppe-)poolaasta; stepp
[stepi] — rohtla; ultimaatum — tingimata maksev, viimne nõue.
Eduard Vilde elust Ja tööst,
Enn Tuuling.
I
Eesti jutustava kirjanduse suurmeister Eduard
Vilde sündis 5-ndal märtsil 1865. a. Virumaal Pudivere
mõisa muldpõrandaga töölismajas kupja pojana, Varsti
pärast tulevase kirjaniku sündimist kolisid tema vanemad
lähedasse Muuga mõisasse, kus isa sai aidamehe koha.
Vilde isa oli tegelike kalduvustega töömees, aga ema oli
luuleandeline ja tulise vaimulaadiga inimene.
Muuga mõisas saadab Vilde mööda oma esimesed
noorusaastad. Sün kogub ta tähelepanekuid mõisa elust
ja tüüpidest.
Pikkadel talveõhtutel, kui tuisk mühiseb väljas, kuu
lab aidamehe Eedi innuga muinaslugusid ja rahvalaule,
mida ta ema teab palju. Vahel loeb ema „Jenovevat“ või
midagi muud valju häälega, mida tõsine, jutukehv isagi
huviga kuulab. Emalt õpib noor Vilde oma esimese
kirjatarkuse.
Hommikuti äratab Eedit hele rauatagumine mõisa
sepapajas. Too sepp on kummaline mees. Pika kasvuga,
pikk punane habe suus. Sageli jookseb Eedi sepapajja
vaatama, mis seal tehakse. Huvitav on vaadelda säde
mete lendu alasil, kuulata ääsi vuhinat ja heledat killkõll, kill-kõll!
Mõisas liigub palju võõraid inimesi. Tulevad Peipsi
randlased kiisakoormatega, Avinurme mehed puunõu
dega, Räpina kausikaupmehed, harjuskid oma pampu
dega, mitmesugused töölised jne. Poisikese terav silm
jälgib neid kõiki suure huviga, otsekui aimates, et tule
vikus võib nähtud kujusid tarvis tulla.
Ühel hommikul näeb ta kurba pilti. Mõisa õu on
täis läikivate relvadega mundris mehi. Neid on kutsunud
mõisnik talupoegade vastu, sest viimased tõrkunud nen
delt ülekohtuselt nõutud tegu tegemast. Pekstavate kisa
lõikub sügavalt poisikese vastuvõtlikku hinge. Tollest ajast
jääb talle imelik hirm püssimeeste eest kauaks hinge.
9-aastaselt pannakse Eduard õppima saksakeelsesse
kodukooli kohaliku metsaülema abikaasa juurde. Paari
aasta pärast viiakse poiss Tallinna Kentmanni algkooli.
Korteris on ta tädimees BrunbergÜ juures. See on eesti
meelne perekond, kust võrsus ka „Tasuja“ ja „Vülu võit
luste" autor Eduard Romhöhe. Viimane on Vildest
3 aastat vanem. Siin teeb Vildegi esimesi kirjanduslikke
katseid. Kord leiab tädipoeg Brunberg laualt paberilehe,
millele Vilde on märkinud saksa keeles oma unistusi, ja
ütleb: „Sa luuletad ju, poiss, ja nii väga halb see ei olegi!"
69
Poiss häbeneb. Sellele järgneb eestikeelne pikem luuletus,
milles kirjeldatakse sõitu vanemate juurde. Ema rõõ
mustab väga selle üle ja õpib luuletuse koguni pähe.
Mõne aasta pärast astub noor Vilde Tallinna kreis
kooli. Seegi kool on saksakeelne ja saksameelne, millist
vaimu püüti ka õpilastesse sisendada. Vildele ei meeldi
sealne õhkkond. Ta on koolis rahvuslane, loeb huviga
„Sakalat“, Koidula luuletusi, rahvalaule ja „Kalevipoega“.
Kreiskoolis õpib Vilde kätte saksa keele, nii et ta
võib vabalt saksakeelset kirjandust lugeda. Ta on kirg
lik lugeja ning otse neelab raamatuid. Sageli loeb ta,
kuni silmad hakkavad valutama. Selle tagajärjel kipub
õppetöö lonkama.
Kreiskoolis tutvub Vilde ka teatriga. Keegi tuttav
on talle kinkinud pääsetähe saksa teatri etendusele. Mulje
teatrist jääb talle suur. Vilde tahaks järjekindlalt teatri
etendusi jälgida, kuid raha on napilt. Siis õnnestub tal
sõbralt saada priipääsmeid. Nii avaneb Vildele võimalus
peaaegu kogu teatri repertuaari näha. Et teater palju
aega võtab, hakkab õppimine lonkama. Ka muidu teki
vad koolijuhatuse ja Vilde vahel tülid. Saksameelsetele
õpetajatele ei meeldi Vilde rahvuslik ning terane vaim.
Ja kui 1882. a. juunis seiklushimuline Vilde õhutab kaas
õpilasi endaga Ameerikasse putkama, sunnitakse ta pool
aastat enne lõppeksamit koolist lahkuma.
II
Vilde isa on vaheajal Keila Karjaküla mõisa valitsejakoha saanud. Isa on kuulanud ka pojale mõisavalitseja
õpikohta, kuid et puudub kautsjon sissemaksmiseks, äpardab noormehel kohasaamine. Kodus pole noorel Vildel
erilist tööd ja ta elab paar aastat vaba elu. Ajaviiteks
loeb ta saksa kirjandust kui ka eesti ajalehti. Eesti aja
kirjanduse lugemine arendab ta kirjakeele-oskust. Et
70
taskuraha teerada, hakkab nooruk kodumaa ajalehtedele
kaastööd tegema. Karjakülas teeb ta oma esimese ilu
kirjandusliku katsetuse, kirjutab kriminaalnovelli „Kurjal teel“. Selle töö viib Vilde „tuksuval südamel44 ühele
Tallinna raamatu kauplej ale kirjastada. Viimane lubab
noorele autorile maksta 10—15 rubla. Vilde oli kartnud,
et ta esimene suleharjutus „muigaval mokal tagasi tõu
gatakse44. Seepärast oli ta rõõmsalt üllatatud, kui lubati
töö kirjastada ja autorile koguni tasu maksta. Aga Vilde
pidi asjatult oma raamatu ilmumist ootama: teos ei ilmu
nud ja kirjastaja teatas, et käsikiri olevat tules hukku
nud. Ometi ilmus seesama teos Tartus 16 aastat hiljem.
Vilde esimeseks trükis ilmunud jutuks saab ,,Norra
rannas44. See jutt meeldib „Virulase44 toimetajale J. Jär
vele, kes kutsub Vilde 1883. a. toimetusse. Vilde ise kir
jutab oma sealse töö kohta: „Ma kirjutasin joone peale
ja kirjutasin joone alla; viis päeva nädalas sõnumitesongimist, jutu-juperdamist, korrektuuri tuhnimist, —
kuuendal kliistripott ja pintsel, ristpaelad ja aadressid.44
Kolm aastat viibib Vilde „Virulase44 juures, siis asub
ta maale vanemate juurde, kus ta loodab vabakirjanikuna
töötada. Talle ei meeldi töötamine „toimetustoa närvlevas palavikuõhus44. Siin ta kirjutab „Kaks sõrme44, mis
toob talle a. 1887 „Postimehe“ toimetusse koha.
,,Postimehe44 juures võetakse Vilde ajal mitmed refor
mid ette. Leht hakkab 3 korda nädalas ilmuma. Ka
sisult muutub ta palju huvitavamaks ia värskemaks.
Vilde tahab koguni lehte K. A. Hermannilt ära osta, kuid
teda ei kinnitata ülema trükivalitsuse poolt leheomanikuks. Lehe joone all avaldab Vilde oma jutte, mille sepit
semine tal kergel käel läheb. „Postimehele44 kirjutab ta
romaanid „Kuhu päike ei paista44 ja „Rõugearmid44.
Vilde noorpõlve toodang on juhuslik kergesisuline
ajaviite-kirjandus. Tema teostes valitseb väline juhtu
71
muste põnevus, kuna seesmine arendus jääb pealiskaud
seks. Sageli andub ta ülemeelikule naljale. Nende töö
dega võidab autor endale rahva- ja naljakirjaniku kuul
suse. „Vilde nali — see on midagi vägevat, kõike mahamurdvat, kõigest võitu saavat... Vilde nali — see on
külakost, millest paremat ei suudetud ette kujutada, oli
meelelahutus, mida mälestades veel mitu aega tõsised
mehed muigasid ja naised tundsid sümi naerul niiskeks
minevat.'4 Nii hinnati Eduard Vilde noorea paremate
tööde põhilaadi.
III
1890. a. sügisel viib Vüde rahutu vaim ta Berliini.
Tal on kavatsus jääda siia pikemaks ajaks, et näha, elada
ja õppida. Elamine suurlinnas on aga väga kallis ja Vilde
kaasavõetud raha on varsti läbi. Ta hakkab tööd otsima
ja leiabki seda ühes ajakirjanduslikus büroos. Siin kirju
tab ta peale muu veel hulga kergesisulisi jutukesi ja teeb
ka „Postimehele“ kaastööd.
Oma vaba aja pühendab Vüde enesetäiendamisele.
Ta loeb Lääne-Euroopa autoreid, kelle vabameelsed ideed
teda sügavasti mõjustavad. Sageli käib ta teatris, kus
jälgib kõrgeväärtuslikku näitekunsti. Ka poliitika huvi
tab Vildet. Ta käib riigipäeva ja polntiliste parteide koos
olekutel, loeb vabameelset ajakirjandust ja tutvub mood
sate ühiskonnaõpetustega. See kõik avaldas sügavat mõju
Vilde maailmavaate kujunemisele, milleks snn aluseid
rajati.
Et Berliinis oli palju ajakirjanikke, oli töötasu vilets,
vahest viletsamgi kui kodumaal. Seepärast lahkus Vüde
1892. a. kitsikuse sunnil Berliinist, tuues kaasa palju uusi
mõtteid ja elamusi.
Kodumaal asub Vilde jälle tööle ,,Postimehe" juurde.
Siin on tal aega järele mõtelda Berliini elu-olu üle. Vilde
72
on sügavasti haaratud uutest ühiskondlikest ideedest ja
selle järgi hakkab kujunduma ka tema maaümavaade.
Ta tunneb endale kõige lähemal olevat töölisklassi tema
raske eluvõitlusega. Johannes Barbarus väljendab
Vüdele pühendatud mälestuspoeemis:
„Siin juba valid suuna,
töörahva kursi, mille sihiks
on sotsialism ja selle teesid."
Romaanis „Külmale maale" (ilm. a. 1896) saab Vilde
uus elumõistmine ilmeka ja kindla kirjandusliku kuju.
Ta ütleb ise, et selle romaaniga „eesti belletristikas esi
mene katse tehti luulekirjanduslikku ainevalda laiendada
ka ühiselulise ala, sotsiaalse probleemi, proletaarse mil
jöö peale". „Tahan ma kui kirjanik inimesi kujutada,
siis pean ma teadma, et inimene oma juurtega teda ümb
ritseva ühiskonna mullas kasvab ja kinni seisab." „Külmale maale" on romaan meie maatöölise elust, kes satub
kurjale teele äärmise tööpuuduse ja kitsikuse tagajärjel.
Ja kuigi ta saadetakse „külmale maale", ei hukku ta,
tänu oma mõrsja ohverduvale armastusele, kes on valmis
hüljatuga raskusi ja häbi kandma.
1896. a. lahkub Vilde „Postimehe" teenistusest ja
asub elama Moskva, kus veedab ühe aasta vabakirjanikuna. Venemaal hakkas tol ajal töölisliikumine kujunema
tõsiseks jõuks maa poliitilises elus. Lenini juhtimisel
ühendati majanduslik võitlus töötasu tõstmiseks poliiti
lise võitlusega tsarismi vastu. See kõik ei jätnud avalda
mata mõju Vilde poliitiliselt teritatud ja erksale
vaimule.
Aasta pärast siirdub Vilde Narva „Virmalise" toime
tusse. Narva oli tol ajal tööstuslinn. Asuvad ju seal suu
red Kreenholmi vabrikud, kus üle 10 000 töölise leiba tee
nis. Vilde vaatleb ning uurib tööliste elu ja kirjutab sel
lest romaani „Raudsed käed".
73
Poole aasta pärast kohtame Vildet jälle Tallinnas.
See hall ja udune merelinn on talle armsaks saanud.
Hommikuti vilistavad vabrikud ja tuhanded töölised rut
tavad tööle. Sadamas tulevad ja lähevad iga päev küll
oma, küll võõramaa laevad. Vedurite viled jaamas tähis
tavad alatist rongide tulekut-minekut. Kirjanik näebkuuleb kõike seda ning tema muljetejanusele silmale
ja kõrvale on see kära ning liikumine rahustavaks
muusikaks.
1901. a. lõpul asutatakse Tallinnas vabameelne aja
leht „Teataja“, mis seab oma sihiks võitluse rahva majan
dusliku tõusu ja vabaduse eest. Vildegi asub sinna leeri.
Tööolud „Teataja" juures on võrdlemisi head. Ühtlasi
võimaldab ajakirjanduslik tegevus Vildel rahuldada tema
rännukirge. 1900. a. teeb Viide matka, mis viib teda Ber
liini, Pariisi, kus on parajasti maailmanäitus, ja edasi
Šveitsi, Tirooli, Viini ning Budapesti. Hiljem lähetatakse
ta jälle Ungarisse, Böömimaale, Balkanimaüe, Krimmi,
Väike-Aasiasse ja Itaaliasse. Oma elamustest avaldab ta
pikki reisikirju ajalehtedes. Neil reisidel õpib Vilde palju,
neist ammutab ta uut värskust ning jõudu. Ta rakendab
oma puhanud energia suurtööle. Selle tulemusena ilmu
vad tema romaanid „Mahtra sõda", „Kui Anija mehed
käisid Tallinnas4' (mõlemad „Teatajas“) ja „Prohvet
Maltsvet" („Uudistes“).
„„Mahtra sõja" ainestik oli mulle juba varem tuttav;
otsekohe rahva seast oli mulle andmeid saadetud ning
korduvalt nõu ja tõuget antud seda suurt kurblugu Eesti
talupoja teoorjuse päevilt täies ulatuses ilukirjanduslikult
kasutada," seletab kirjanik ise.
Enne teose kirjutamisele asumist teeb Vilde selle
aine põhjalikuks tundmaõppimiseks palju eeltööd. Ta
uurib ametlikke dokumente kubermangu arhiivis, käib
sündmustiku kohtadega tutvumas ja rahvamälestusi
74
kogumas. „Paljusid oma eeskujusid olen ma ligidalt
tundnud, paljusid aga elus ainult riivanud, kuid selle
kasuga, et ma neilt karakterlikke jooni endale tallele
võisin panna."
„Mahtra sõja“ ühiskondlik mõju on suur. Ta
õpetas rahvast kodanikuna mõtlema ja arvustama. „Kas
ei ajanud 1905-ndal aastalgi mõni rahvamees, mõni
uus Ants Tertsius Vilde antud tõukel niisama üldsuse
asju — niisama õnnetult, kuid sellepärast veel mitte
kasuta meie arenemise seisukohalt?" ütleb kirjanik
Fr. Tuglas.
Romaani „Kui Anija mehed käisid Tallinnas" aineks
on linna käsitööliste elu XIX sajandi keskpaiku. Pea
tegelasena esitab kirjanik siin talupoegadest võrsunud
linna käsitöölise Mait Lutsu, kes hukkub ühiskondliku
ebaõigluse ja ülekohtu tõttu.
Romaan „Prohvet Maltsvet" kujutab orjarahva nälga
niisuguse jumala järele, kellelt ta võib loota leiba ja
õigust. Usuliikumise õhutajaks ja hingeks on andekas
erandinimene Maltsvet, kes oma tegevusega suudab orjamassi nii haarata, et sajad inimesed lähevad Lasnamäe
alla valget laeva ootama, mis neid „tõotatud maale",
Krimmi, pidi viima. Kuid „Kaanan" ei anna ilma tööta
midagi. Ja kui inimeste elujärg natuke paraneb, haihtub
ka usuhullustus.
1904-ndal aastal asub Vilde Tartu „Uudiste" toime
tusse. Siin saab Vilde rakendada oma teadmisi ja tähele
panekuid ühiskondlikust elust. Ühtlasi kasvab ja areneb
ta koos kaastöölistega. Ta võtab osa poliitilisest tegevu
sest ka väljaspool toimetuse ruume. Nii näeme Vildet
novembris peetud ülemaalise rahvaasemikkude koosolekul
sekretäri-laua taga Tartu Ülikooli aulas. Kuid järgnev
reaktsioonilaine ühes sõjakohtutega sunnib poliitilisi tege
lasi ,,põranda alla" minema ja põgenema, et mahalask
75
misest pääseda või mitte vanglasse sattuda. Nüüd algab
ka Vildel kõige pikem „välismaareis", mis kestab
12 aastat.
IV
Kodumaalt põgenenud, peatub Vüde lühikest aega
Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Šveitsis. Kuid ta koduks
maa-pao aastail saab Kopenhaagen.
Truuks kaaslaseks Vildele pagulaspäevü on tema
abikaasa Linda Jürmann. See suure haridusega ja
kunstnikuhingega naine jagab kirjanikuga kõik raskused
ja mured, õnned ja rõõmud.
1911. a. sõidab Vilde New Yorki. Ainult 5 kuud
talub ta Ameerika elu. „Ameerika läheb mustaks mu
meelest... Ma ei tahaks oma elu pika põdemisega lõpe
tada. Ma ei tahaks toorusse ära uppuda." Nii kirjutab
Vilde ning lahkub Ameerikast ja asub uuesti Kopenhaagenisse, kus ta andub rahulikule kirjanduslikule loomin
gule. Ta töötab äärmise hoole ja kavakindlusega, olles
muutunud väga nõudlikuks enda vastu.
,,Ma tahan midagi kivi sisse raiuda. Ma tahan endale
kaljutahvleid välja tahuda ja nende peale kirja urgitseda,
mida tuul ega vihm ei kustuta. Ma tahan aasta, kaks või
kolm ühe ainsa pea, ühe ainsa käe või jala kallal niker
dada, et mul temast rõõmu oleks, minul ja teistel, ja et
nad üle öö ei häviks." Need on Vüde kunstilised seisu
kohad tol ajal.
Kodumaalastele on meeldivaks üllatuseks Vilde uute
teoste kunstiline küpsus. Ajakirjanik G. E. Luiga kirju
tas: ,,Tema suure kirjanikuande juures ei ole keegi kahel
nud. Aga ka kõige suurem anne ei tee kedagi suureks
kirjanikuks, kui sinna juurde ei tule suur töö. Vilde esi
meste aastakümnete toodangus puudus veel see tõsine,
teadlik töö, ja see rikkus mõnigi kord nautimise õiget
76
mõnu. Seepärast olime äärmiselt üllatatud, kui Vilde
oma Kopenhaageni ajajärgust meile oma toodangu vilja
hakkas näitama.“
Vilde, ühtlasi kogu meie kirjanduse parimaks komöö
diaks on ,,Pisuhänd“. Pole vist nurka Eestis, kus seda
poleks etendatud. See on pilt eesti äri- ja haritlastõusikute maailmast, kus valitseb äärmine omakasu ja raha
ahnus, mis paneb inimesed spekuleerima nii varanduse
kui ka oma vaimutööga, sõitma igaüht „pisuhännaga“.
Teos on täis võrratut päikesepaistelist, sädelevat koomi
kat ja huumorit, mis kisub tahtmatult kaasa ega jäta
kedagi külmaks.
„ Jutustustes" leidub meie kirjanduse tippsaavutusi
novelli alal. Nimetagem vaid „Tooma tohter“ ja „KupjaKaarli adjustaadid", mida läbib sügav armastus ning
inimlikkus ja protest kaasinimese vägivalla vastu.
V
1917-nda aasta veebruari-revolutsioon annab Vildelegi elamisõiguse kodumaal. Märtsi lõpul on ta jälle Tal
linnas. Rahvas tervitab teda rõõmuhõisetega ning sõp
radele sosistatakse: „Vilde on siin..." Mõttes astub kir
janik mööda kitsaid ja kõveraid tänavaid. Vana armas
linn, millest nii kaua eemal oldud! Kaksteist pikka aastat
võõrsil! Selle aja sees on palju muutunud. Selles väikeses
majas elasid kord tema vanemad, kes juba ammu puh
kavad mullas.
Tallinnas asub Vilde tööle oma teoste kallal, et
kohendada neid uueks trükiks. Paljusid tema töid pole
enam saada, sest „ta raamatud käisid käest kätte, perest
peresse, kuni ära kulusid", nagu ütleb Tammsaare. Ja sõpru
on Vildel palju, kes pikisilmi ootavad teoste uut trükki.
Vanameister lehitseb koltunud käsikirju ja raama
tuid. Paljuga pole ta rahul, palju, eeskätt keel vajab
77
parandamist ja silumist. Omal ajal kirjutati need tööd
enamikus nagu sadulas, sest ta elupõline saatja ja „sõber“
leivamure näol sosistas talle kõrvu:
„Tee ridasid, vend! Rida on raha — rida on leib!
Tee kergestihüppavaid ridasid, vend!“
„Sule surub ta mulle kätte — ja ma istun, küürutan,
külvan ridu, mis on leib. Leib, nii kuiv, nii kõva, nii
aganane ja hapu, kuid leib, kuid leib!
Hõbedat heidab juustesse, liiva kogub liikmeisse, tina
tuiksoontesse, udu silmadesse. Ma istun ja teen ridasid."
Ent pole naljaasi üle kümne tuhande lehekülje trü
kitud kirja läbi lugeda, veel vähem täiendada, parandada
ja siluda. Pealegi kui töötamist takistab silmahaigus, mis
vanal kirjanikul vaid paar tundi päevas laseb töötada.
Seda tööd jätkub aastateks.
1925-nda aasta märtsikuu möödub üle maa Vilde
60-nda sünnipäeva pühitsemise tähe all. On ju Vilde
kujunenud meie kirjanduse suurmeistriks, kelle kuulsus
ulatub kaugele väljapoole kodumaa piire. Ta töid on tõl
gitud soome, saksa, vene, läti, ungari, prantsuse, rootsi
ja tšehhi keelde.
Sünnipäeva ööl vastu 5-ndat märtsi äratab noorte
laulukoor vanameistri unest. „Estonias“ korraldatakse
sünnipäeva õhtul pidulik aktus. Suur saal on puupüsti
täis noori ja vanu. Siin on juubilari ametikaaslasi —
kirjanikke ja ajakirjanikke, kunstnikke ja teatritegelasi,
teadus- ja koolimehi, omavalitsus- ja riigitegelasi. Kui
kirjanik astub kaunistatud ja heledasti valgustatud saali,
austab kogu publik teda püstitõusmisega ja suure ning
südamliku aplausiga.
Kirjanik on üllatatud temale osaks saanud suurest
austuse ja lugupidamise avaldusest. Kui ta austusaktuse lõpul astub kõnetooli, et tänada, on ta sügavasti
liigutatud.
78
„Kuidas tänada mulle kingiks toodud armastuse, eest,
miile soojus ja küllus ei leidnud kitsendavat piiri ühis
kondlikes huvivahedes ega vanaduse astenduses! Ma toh
tisin ju loota, et mind kui põlist töölist viisakalt meeles
peetakse mu eluõhtu hakul, aga et see meelespidamine
võiks paisuda suureks üleriiklikuks ja ülerahvuslikuks
auavalduseks, — seda ma ei uskunud."
Vilde juubelipidustused toimuvad kogu maal. Koo
lides ja ühingutes peetakse aktusi päevakohaste ettekan
netega. Linnades, alevites ja isegi külades korraldatakse
kirjandus- ja kõneõhtuid Vildest. Kirjakandja toob vana
meistrile iga päev hulgaviisi õnnitluskirju ja telegramme.
Lisaks kodumaistele tuleb neid Soomest, Lätist, Ungarist
ja mujalt. Arvurikkad ametivennad, tuttavad ja sõbrad
otsivad isiklikult kirjaniku kodus üles, et suruda ta kätt.
Ajalehed ja ajakirjad toovad tunnustavaid päevakohaseid
kirjutusi ta üle. Teatrites etendatakse menuga ta näiden
deid „Pisuhänd" ja ,,Tabamata ime".
A. 1929 valib Tartu Ülikool Eduard Vilde tunnustuseks
ta väärtusliku ilukirjandusliku tegevuse eest audoktoriks.
Suurmeistri tervis on aga juba pikemat aega halb.
Hoolimata silmahaigusest viib ta oma „Kogutud teoste"
trükkitoimetamise lõpule. Kuid see pingutav töö murrab
lõplikult vanameistri elujõu. Oma maale ja rahvale palavasti tuksunud suurmeistri süda lakkab töötamast 26-ndal
detsembril 1933. a. Surma paratamatus kustutab viimse
pilgu, kisub käest looja sule, kõrvaldab paberi.
Kuid endised täidetud lehed, suure töömehe viljakate
päevade sisu toob täiuslikku rõõmu tänasele ja tuleva
sele lugejale.
Aplaus [-i] — käteplaksutus austus- või tänuavalduseks;
belletristika — ilukirjandus; dokument [dokumendi] — kirjalik
tunnistus, kiritõend, asjakiri, ürik; harjusk [-i] — harjakaupmees;
honorar [-i] — töötasu, eriti vaimsel alal töötajaile (näit. kirjani
79
kele, arstidele jne.) makstav tasu; korrektuur [-i] — parandus
(näit. trüki- või kirjavigade parandus või muu õiendus); kreiskool
— algkoolist kõrgem 2—3-aastase õppekursusega kool maakonna
linnas; kubermang [-u] — suurem valitsuslik (halduslik) ühik pal
judes riikides; miljöö — keskkond, toimimisring, lähestik; poeem
[-i] — pikem jutustava sisuga (sündmustikuga) luuletus, lugulaul;
probleem [-i] — keerukas, raskepärane küsimus või uurimisülesanne; repertuaar [-i] — teatri mängukava, kunstniku (näitleja,
laulja) osadeloetelu või ettekandepalade varu, varukava; ristpael
(-saadetis) — postisaadetis (trükiste jne. saatmiseks), mis lahti
ses pakendis või nn. r i s t p a e 1 a all lähetatakse; spekuleerima —
angeldama; sotsiaalne — ühiskondlik, inimeste ühiselu vormidesse,
avaldustesse ning nähtustesse puutuv; sotsioloogia — ühiskonna
teadus.
Järelhüüd Eduard Vildele.
J. Barbarus.
Oo! miski kärises mu südames ja Eestis,
kui sõnum mikrofonilt õhku, kõrvu kaikus:
on kustund see, kes hallaöös meid trööstis,
nüüd sõnalooja ümber tiinelt-raske vaikus.
Jah! nõnda vaik jääb kõik, kui surnu majas,
et käiaks tasa, tasa, — otse kikivarvul.
Veel teistel miski tiksub Ruumis, Ajas,
veel miski tähendus on minutite arvul.
Ent see, kes alatiseks sulgend rasked laud,
on kõrgemal me maisest päevakärast,
ei nüüd tend puutu ükski teotus, laim.
Ta vaikib... Lakkamatult räägib edas’ haud:
on ainult liha surnud, elab loitev vaim,
nii mõni vaenlane jääb pimedaks sest särast.
VaataG. REIAL
KIRJANDUST
KOOLILE
VI ÕPPEAASTA
III...G. REIAL
KIRJANDUST
KOOLILE
VI ÕPPEAASTA
III VIHK
RK
„PEDAGOOGILINE KIRJANDUS"
TALLINN 1940
ENSV R. Kirjandusmuuseum
1946:1902
RAAMATUKOGU
ENSV R. Kirjandusmuuseum
Ef.16.761
RAAMATUKOGU
Hingemaa.
Fr. Tuglas.
1.
Sügisene päev kaldus õhtule. Õhk oli täis vett, ilm-
udutas vihma. Olid päevad, mil tee hakkab juba põhja-
tuks minema. Need on tusase tuju ja rusutud meele-
olu ajad.
Noor õpetajaameti-kandidaat peatus kesk maanteed
ja tõmbas hinge tagasi. Uh! milline üm! Ja just nüüd
pidi ta säärane olema, mil tema oli esimest korda teel
õpetajavalimisele! Veel kuus versta. Maa jalge all cdi
aga vedel, saabastes märg. Milline inetu ilm!
Kuid ainult hetkeks asusid noormehe pähe säärased
mõtted. Sus aga kadusid nad kui tolm meretuules. Üks
puhang — ja jälle paistis päike ta ajudes ning laulsid
kartmatuse hääled. Keegi polnud neüe püri pannud ega
neid ahelasse tagunud. Suurt õhulossi-muinasjuttu vest-
sid nemadki noormehele, kes seisis elutee algul.
Juhan Remmelgas läheb rahva sekka: oma valguse
viib ta temale, oma jõu ja noorusevaimustuse ohverdab
ta talle. Muud pole tal anda, muud aga rahvas ei nõuagi.
Olgu, et palka vähe saab; olgu, et tööd palju on, — see
on rahva kasuks!
Aastate kaupa on ta sest pimedast, orjuses ohkavast
rahvast eemal olnud: talvel elutuid raamatuid tüüpides,
suvel ajalehekontoris töötades, et aga saada võimalust
edasi õppida. Milline orjapõli oli see, milline vaimu-
närimine!
Remmelgale meenus ta igav, ühetooniline elu. Ainult
nagu läbi une mäletas ta pilti kaugest lapsepõlvest —
nii udust ja meeldivat. Oli vist kevadine aeg, sest kooli
maja nurkades seisid lõhnavad kased. Kortsus nägudega
talumehed ja kirendavate rättidega naised istusid reas pik-
kadel pinkidel. Valge habemega vanamees luges laua taga
jutlust. See oli ta isaisa — vana Remmelga Peep.
Juhan seisis vanaisa kõrval — kes teab, kui vana ta
siis oli, — ja vaatas, kui suur sinine kärbes jutluseraamatule laskus ning enesega kogu sõna kattis, nii et
lugeja pidi ta ära hirmutama. Kui aga kärbes minema
lendas, siis oli sõna taha imelikult uus punkt tekkinud,
mida vist tarvis polnud. Juhanil oli ka meeles, et ta
naerma puhkes ja et vanaisa teda selle eest pool jutluseaega kõrvupidi kinni hoidis.
Kes teab, kunas see oli. Aga vist küll ammu. Vana
isa oli nii hall ja ta ise alles nii noor. Ei tundnud väike
Juhan siis veel seda musta muret, mis vahtis talumeeste
kortsunud nägudest.
Teine pilt kerkis Juhani mälestuses. Siis oli ta juba
nii vana, et teadis, et seda punkti seal tõesti ei vajatud,
kuhu sinine kärbes ta jutluseraamatusse pani. Vana Rem
melga Peep istus tühjas koolitoas pika ristjalgadega laua
taga, hoidis halli pead värisevate käte vahel ja rääkis
nuttes:
„Ära ajavad... Ei ole enam hea, ei oskavat vene
keelt... Sina taevas küll: nelikümmend aastat olin tark
ja võisin koolis kõike õpetada; nüüd aga ei oska: rumal
olevat!.. Pojakene, Juhanikene, lähme nüüd aga vaestemajja: Remmelga Peep on selleks liiga rumal, et veel ini
mesi õpetada__“
Juhan Remmelgas jätkas teed ja meenutas oma halli
elu. Teisel aastal suri vanaisa vaestemajas. Juhan aga
läks vaestemajast üksi maailma.
Kuid jälle kustusid need kurvad mälestused ja ase
mele tärkasid tiivulised tulevikulootused.
Juhan Remmelgas — jah, tema on tõeline rahva
valgustaja. Ta teeb hoopis muud, kui enne teda tehtud.
Kooli muudab ta ümber. Siin on raamatukogud ja seltsid,
82
koosolekud ning kursused. Kool peab valla südameks
saama. Erilise rahvaülikooli asutab ta. Palju on ta neist
lugenud: Ameerikas on, Lääne-Euroopas ja Austraalias
on neid. Igal pühapäeval sõidab üks või teine haritlane
Unnast kõnet pidama. Talvel võiks rahvas mitu korda
nädalas kokku tulla.
Ja nü ei kestaks üks või kaks kuud, — aastate kaupa
läheks see. Uus põlv kasvaks vaheajal üles. SeUele poleks
need asjad, mis Remmelgas esiti vanadele jutustab, kes
teab mis imed. Ta oleks neist juba koolipingil kuulnud.
Sellele põlvele tuleks juba suuremat haridust anda.
Kuid mis suudaks üks Juhan Remmelgas? Ei, tema
oleks ainult tilk vett suures meres. Kogu maa õpetajad
ja haritumad inimesed heidaksid ühte. Ja nemad suu
daksid ühisel jõul hiigla rahvavalgustamistöö korda saata.
Ühendus teeb tugevaks!
Noor Juhan Remmelgas läks kohta otsima ja unistas
oma suurest tööst. Palju põles ta rinnas armastust orjakütkes rahva vastu. Kui tal oleks olnud nõiavõim, ta
oleks käe üle mudase maa sirutanud ja sellest paradiisi
teinud. Kõik oleks ta ümber lükanud ja kõik uuesti
ehitanud.
2.
Ilm aga piserdas vahetpidamata. Oli vaikne ja õhku
täitis suitsutaoline udu. Aeg oli juba õhtul, ilm õige
hämar.
Tee oi libe ja auklik. Küll oli siia kruusa, küll hagu
veetud. Kuid suur mõisametsa vari, mis teele langes, sõi
kõik selle ära: päike ei paistnud lõuna poolt peale, tee
ei kuivanud kunagi ära.
Teispool teed mustas määratu mudalagendik ja selle
kõige kaugemas servas põles paar tulukest: oli juba nii
pime. Oli nii võõrastav, ei uskunudki, et selle porimere
taga veel keegi võis elada.
83
Roidunult jalgu vedades sammus Remmelgas edasi.
Metsa nurga juures nägi ta teel midagi elavat end liigu
tavat. Läbi hämara ei seletanud enam silm, mis see oli.
Kostis ainult vee sulin, õhkimine ja ähkimine.
Teljeni mudasse vajunud, seisis keset teed heina
koorem. Nälginud hobune sikutas ja küürakas mees aisa
kõrval tõmbas, kuid niisama nälginud ja küürakas heina
koorem ei nihkunud paigast. Tulija silmis sulasid hobune
ja mees üheksainsaks imelikuks kuuejalgseks loomaks,
kes väsinult kuhugi rabeles ja sikutas, kiud muud ei suut
nud, kui ainult muda enesele vastu nägu üles lüüa.
„Jõudu!" ütles Remmelgas.
„Tarvis!“ vastas küürakas niisama lühidalt ning
astus paar sammu koormast eemale ja küsis äkki: ,,Kust
poolt oled?"
„Linna poolt... Siis ei võta ikka? Ammu juba siin
maadled?"
„Tüki aega juba/' Mees sülitas pihku ja asus uuesti
aisa külge. „No, mõsa!"
„Oot, ma lähen teisele poole, ehk jõuame siis pare
mini," ütles Remmelgas ja läks hobuse nina eest mööda.
„Teie nüüd!"
Remmelgas arvas pimedas nägevat, kuis küürakas
põlastavalt ta näpitsprille ja valget kraed vaatas, mis
paistis ülestõstetud kaeluse tagant.
„No, mõsa! No ... no ... hopp! ..“
Vesi sulises ja pori pladises. Koorem kerkis, tõmbus
veel enam küüru, nagu kass, kes valmistub hüppele, kõi
kus ja — vajus siis pehmelt edasi.
„Os’sa ilma ime küll!" lausus küürakas, võttis mütsi
peast ja pühkis higi. „Eneselgi sai tõmmata, mis siis veel
vaene hobune pidi tegema!" lisas ta siis juba pool naer
des. ,,Teie ka härra — ja tulete tõmbama!" ütles ta
vähese vaikimise järel.
84
„Tea, mis härra! Olen niisama karjas käinud nagu
teiegi," lausus Remmelgas võimalikult lihtsalt, et juba
alguses võõristust vähendada.
„Noh, võta kinni, kes see meieaegseist härradest pole
karjas käinud! Kui aga pisut on paremale järjele jõud
nud, siis ei tea enam, kuidas siga jookseb: saba- või ninapool ees."
Mees sülitas. Remmelgas hakkas tema võrdluse üle
naerma. Jutt läks lühikeste lausetena edasi. Küürakas
päris umbusklikult: kes, kust ja kuhu? Kui ta kuulis, et
võõras on õpetaja, läks ta tuju lahkemaks.
Oli juba pime, must sügiseõhtu. Lõuna pool pimetas
endiselt kõrge kuusemets, teispool teed kadus aga nagu
maagi ära: seal mustas kui põhjatu kuristik. Kuskil kau
gel vilkusid tulukesed, kollased ja arglikud.
„Kas Kurukalmu koolimaja veel kaugel on?" küsis
Remmelgas.
„No saab nü versta viis," arvas mees.
„Siis pole lootustki täna pärale jõuda. Ses pimeduses
kääna kas või kael. Kas te ei teaks mulle siin kuskil
öömaja juhatada? Homme hommikul läheksin siis
pärale."
„Öömaja? Kurukalmu külas oleks, aga see on ju
koolimaja juures. Siin on puha mõisamaad ja kandikohad."
,,Kas ei saaks teie eneste pool?"
,,Minu pool? Eh, tahate teie siis minu poole tulla!
Pole seal teile saksasööki süüa ega sulgpatju magada."
„Arvate, et olen seda enne palju maitsta saanud!"
Remmelga toonis oli midagi säärast, et kandimees
hetkeks vaikis ja siis lühidalt lausus:
,,Eks lähme pealegi. Vihmavarju ja sooja ikka saab."
Varsti lahkusid nad maanteelt. Vainutee oli veel auk
likuni ja rööplikum kui suurtee. Koorem hüples ja puutelgedega vanker kägises, nagu kaevates sandi tee ning
85
raske koorma pärast. Tihti panid mehed käed aisade
külge, et hobusele abiks olla.
Kuskil ees pimeduses vilkusid kollased tulukesed.
Ümberringi oli aga pilkane öö.
„Seal ta on — see meie elamine ja olemine!" lausus
kandimees ning osutas piitsaga tulukeste poole. „Seal
me elame ses porimeres — kolmteistkümmend kandimehe
peret. Igaühel nälg varaks. Täna elad, aga homset päeva
ei tea. Vahest võta kott selga ja kepp kätte ning mine.
Aga kuhu?"
Vastuseks lirtsus pori jalge all. Tuul oli tõusnud,
vihma sadas veel valjemalt. Ei udutanud enam, vaid suu
red tilgad langesid plaginal mustale maale.
Mehed vaikisid. Remmelgas tundis, kuis külm vesi
külgi mööda jooksis. Särk oli märg. Õlad ja põlved valu
tasid. Jalad olid kui rasked poritükid.
,,Sajab ka sel sügisel nii mis kole!" ütles kandimees
natukese aja pärast. „Pole otsa ega äärt!"
Ees mustas midagi. See oli kandikoha elamu. Koo
rem pöördus vaarudes väravast sisse. Õu oli samuti pime.
Ainult hämaralt mustasid kahel pool haopinud ja mingid
koomitsad.
Siin oli kodu, kuhu inimene aastate kaupa kõik oma
vara ja vaeva kandnud, ning mis paistis ometi ainult
viletsa sipelgapesana.
Uks kiunus ja keegi väljus laternaga. Kollane helk
lõi üle mudase maa, kolm valguslinti hüples üle heinakoorma, hobuse ja haovirnade. Oli võõrastav seda näha.
Veel viletsam paistis kandimehe ukse-esine valguses.
Kes laternat hoidis, seda ei seletanud silm.
„No said siis kord ometi koju," ütles laterna hoidja.
Häälest tundus, et see oli noor mees.
„Egas ma’s metsa pidanud jääma," vastas tulija
pahaselt.
86
Tuul keerutas korraga vihinal üle maja ja kähistas
haopinus.
„Näe maita, või tahab tuld ära kustutada, “ pahan
das latemamees. „Sinu tegu küll!“
„Minuga tuli võõras ühes — öömajale. Vü ta tuppa.
Kottpime — lõhub veel näo vastu nurka. “
Üle kõrgete künniste komberdas Remmelgas tuppa.
Seal oli palju inimesi, enamasti kõik väikesed. Ehmunult
vaatasid nad võõrast ja pugesid nurka.
Laua nurgal põles pisike ümmara tahiga lamp. Vähe
andis ta valgust, palju aga suitsu. Laes, põrandal ja nur
kades oli pime. Laste nägudel mängisid kollased varjud.
Suure punase ahju kõrval tukkus pingü hall vanamees
särgiväel.
Oli nii must, kitsas ja umbne, et Remmelgal esimesel
hetkel kippus pea ümber käima. Prillid lõid soojas tahma
seks, pisikesed pisarad tekkisid klaasile.
Ta võttis prillid eest ja hakkas neid pühkima. Nur
gast aga vaatas tema poole kümmekond ehmunud silma.
Vanamees noogutas tukkudes peaga, nagu öeldes:
„Nõnda, nõnda on meie elu ... nõnda, nõnda ...“
3.
------- Nad istusid sööma. Lapsed olid vist juba
varem õhtust võtnud ja lamasid nüüd neljakesi risti ühel
sängil. Kuid oli näha, et nad ei maganud: nende hallid
silmad vaatasid võõrast pool-kartlikult, pool-uudishimulikult. Iga ta liigutust panid lapsed tähele, iga sõna kuu
lasid teraselt; ja kui suured naersid, siis naeris neistki
mõni julgem.
„Või siis teilgi leivakott kaasas on,“ ütles kuiv, kol
letanud näoga noorevõitu perenaine Remmelgale. „Eks
istuge meie juurde ja võtke, mis jumal annud.“
87
„Mis nüüd jumal kandimehele annab!" viskas mees
käega, kui õpetaja laua äärde istus. „Kõik on raske vae
vaga saadud. Ei anna jumal meile midagi kergesti. Iga
leivaraasukese pärast murra luid ja vala higi."
Ärritatult lõi ta suure puulusika külma jahuputru,
kangutas sellest lahmaka ja pistis roidunult suhu. Siis
pani ta lusika hapupiimasse, mis seisis puuanumaga keset
lauda, ja niisama läks ka piimalusikatäis pudrule järele.
Kohmetult sirutas Remmelgaski käe lusikaga kausi
poole, ettevaatlikult võttis ta pudrutüki ja pistis suhu.
See oli liivane ja kibe. Kuid õpetaja sõi edasi, kuigi söö
mine oli vastumeelt: ta ei tahtnud pooleli jätta ega sel
lega pererahvast pahandada.
Möödus mõni minut vaikust. Tuli värises, peen suitsuIint tõusis roovikuist lae poole, mis muutus ikka muste
maks. Nõgised ämblikuvõrgud rippusid taladelt riideräbalaina.
Kollased varjud mängisid pererahva nägudel. Oleks
imelik olnud neid inimesi väljastpoolt valgusringi vaadata:
kondised pead, pikad kanged kaelad, kõrged õlad, küü
rus seljad.
Poolpime vanamees toetus vastu seina. Ta hall särk
oli rinna eest lahti, särgiaugust paistis veel hallim rind.
Sees aga korises miski, nagu oleks seal mingi masin käi
nud. Pikad soonised käed värisesid kangesti ja jõudsid
vaevalt suurt lusikat suu juurde tõsta.
„Jah, nii on meie elu!" ütles äkki kandimees, nagu
unest ärgates. „Jumal ei anna meile midagi, mitte kui
midagi. Oma vaev ja oma higi. Ei anna ta nendelegi, kes
kiidavad, et kõik aina temalt tulevat. Seal on kiriksand,
seal mõisnik. Valetavad! Kandimees ja moonakas anna
vad neüegi, mitte aga jumal."
„Mis sa nüüd ikka!" hakkas naine rääkima. „Ega
sina hooli jumalast ega kirikust!"
88
„Kandimees ja moonakas annavad oma vaesusest,"
kordas mees mõttes. „Aga sellest jumalast ei hooli nad
midagi. Oled neile ainult alatu ori."
„Kurrradid!" pigistas noorem mees, kantniku vend,
hammaste vahelt.
Ta noorevõitu nägu läks vihast punaseks ja ta silmad
välkusid. Ainult temal näis veel jõudu olevat vihastada
ja viletsale elule vastu astuda.
,,Nälg on sul nööriga kaelas," rääkis kandimees
edasi. „Maalapp — see kui porihaud. Ja selle eest tee
või aasta otsa päevi ja maksa maksusid. Ennemalt toitis
linagi. Nüüd ei saa ka sellest enam midagi. Mõisnik ei
lase maha tehagi: kumavat maa ära! No tohoo kurat,
kas ma ta siis taeva pean külvama? Orja ja orja — ning
lauldakse veel: ,,Priius, kallis anne, taeva kingitus..."
Ainult vingerda elu läbi selle maailma vägevate jalgade
all... Ja teiseski maailmas lubavad nad su tõrvapatta
pista, sest et siin isegi süüa tahad..."
„Oh-oh-oh!" ohkas vanamees laua otsas, valutavat
selga painutades. „Mis sa hing teed? Ela ja ära piiksata!
Ega vastu hakata tohi, poeg, ei tohi!"
„No seda alles vaatame!" ütles noorem mees. ,,Ega
siis meiegi viimased sead ole ja nemad taevas jumalad.
Kaua sa ennast ikka puua lased! Nende kaelad on veel
jämedamad, — kannavad nööri välja küll..."
Ja jälle välkusid ta silmad.
„Mis sa hing teed!" lausus ka kandimees. „Jõud ja
võim on nende käes. Ei ole sul kohut ega kedagi."
„Kus sul kohut nüüd!" ütles vanamees. „Ka mina
otsisin noores põlves kohut ja õigust. Sada viiskümmend
vitsa sain, ainult. Ei suuda nendega maadelda. Kus sa
nüüd, väike inimene, suure saksaga kohtusse lähed! Ei
tule tollest midagi. Kannata parem aga, kannata
aga..."
89
ei olnud Aganakakku sõime... ei olnud sedagi niipalju*
et oleks kõhu täis saanud. Olin peres karjas... vald
pani... ei olnud isa ega ema. Perenaine saatis mind ahju
aganakakku matiga välja tõstma: oli nii rabe, et muidu
ei saanud... kuiv ja kale oli. Minul kasukas seljas, vöö
peal. „Miks sa kasukaga ahju lähed ?" küsib perenaine.
„Et lämmi manu ei tuleks,“ vastan ma. Ise aga toppisin
põue ahjus aganakakku täis... sai paariks päevaks karja
juures võtta. Nälg oli muidu ... nälg ... Nüüd on leiba,
lapsukesed... leiba ja kartuleid ..."
„Ei tea, kas need leivad ja kartulid sulle taevast
sajavad!“ viskas kandimees käega. „Nende eest murdu
mõisa väljal päevi tehes kas või pooleks."
„No siis aja end kord ometi sirgu!" ütles noorem
vend. „Nemad käänavad su kas või umbsõlme, kui aga
järele annad."
„Sõlme käänavad, lapsukesed," mõmises vanamees,
„sõlme, nii et oimugi ei liiguta. Mis sa seal veel sirutad!
Nende käes on kohus ja õigus. Kes saksa vastu tohib?
Ei tohi, lapsukesed, ei tohi..."
Noorem vend tahtis nagu midagi ütelda, viskas aga
siis lusika vihaselt lauale, istus nurka ja hakkas pastlanööre harutama. Teineteise järel langesid mustad suuad
põrandale, siis pudenesid ka mustad jalarätid maha.
Laste uudishimulikud ja kartlikud sümad ei välkunud
aga enam; lapsed magasid ...
4.
Enne magamajäämist tõusis vanadel jutt uuesti.
------- „Eh, vahel tuleb mõttesse," lausus kandimees,
„et viskan siin kõik maha, reisin Siberisse, otsin enesele
tüki maad ja elan kui inimene kunagi. Aga kuhu sa sää
rase karjaga lähed? Reisirahagi pole. Ise roomaksin kas
või käpuli pärale, aga mis peavad nemad peale hakkama ?"
91
Kõik olid juba pikali heitnud, lamp kustunud; õhus
tundus petrooleumivingu.
„Kui kord juba seal oled,“ unistas kandimees edasi,
„siis pole enam midagi viga. Maa saad hinnata. Kroonu
aitab majad üles ehitada. Metsad kubisevad metshobustest: püüa aga kinni ja pane adra ette. Soldatiks enam
ei võeta. Mõni leiab maa seest kulda, nü korraga rikas
mees!"
Remmelgas naeratas oma asemel.
„Ega see Sibergi ole tõotatud maa, mis piima ja mett
jookseks/' lausus ta.
„Eks seal ikka parem ole kui siin põrgus!" vastas
kandimees.
„Hingemaa on seal, lapsukesed... oma maa!.."
lõõtsutas vanamees.
Tundus, kuis ta hääl sisemisest liigutusest värises,
nagu oleks ta midagi ütelnud, mida eluaeg hinges kand
nud, — oma kõige kallima, kõige suurema mõtte. Hinge
maa! Milline sõna, mida ta kõik tähendab! Ta tähendab
hobust, lehma, oma peavarju, vabanemist maksudest,
vabanemist orjusest... Hingemaa! Milline kurvatooniline
sõna, mis on kõige raskemail hädaaegadel kui leinakella
hääl üle kodumaa kostnud! Lapsed jooksid särgiväel külatanumais, — räägiti: „Kui isa saab hingemaa, siis ostab
mulle saapad ja ema teeb püksid." Lapsed sirgusid, käi
sid mõisa orjamas, — räägiti hingemaast. Inimesed vana
nesid, surid, — viimne õhkamine oli aga: „Hingemaa!“
Terved põlved elasid lootuses, et kord tuleb „kroonu maa".
Uskugi vahetati, et aga maad saada.
„Hingemaa!.." ohkas vanamees. „Ära läheks siit...
Siberisse... Krimmi... Samarasse ... Oleks aga jõudu!..
Oma põld oleks, ei oleks mõisnikku... Oh-oh-oh!.. Elu
aeg olen oodanud... Ei näe vist silmad teda... Aga küll
ta tuleb ... Tarvis oleks Peterburi minna õigust otsima ...
92
Aga kes see laseb talupoega sinna ? .. Ei lasta, lapsukesed,
läbi pekstakse..
„Mis sealt Peterburistki!" arvas kantnik. „ Saksad
seal nagu siingi. Kui aga pääseks kaugemale, hoopis kau
gele — Siberisse..
„Küllap sealgi käskijaid leidub, “ arvas noorem vend.
„Ära karda, et puudus tuleb! Mine sinna maailma taha
võõra rahva sekka... Parem võta siin teivas pihku ja
katsu, kas saad enesele õigust või mitte!“
Pimedas toas oli vait. õhk oli raske ja sumbunud.
„Aga mis sa siin teed?“ ütles siis jälle kandimees.
„20 vakamaad on põldu, 140 rubla võtab ta renti. Päe
vades tasu talle see raha. Kas see päevategemine nali
on! Naise päev maksab 30 kopikat, mehe oma 40. See
on raskel suvisel tööajal, päikese tõusust loodeni, 16 tundi,
rohkemgi veel, ja kui tükitöö, siis murrad ka öösi pime
das. Ja ega sa ometi siis lähe, kui ise tahad, vaid kui
tema kutsub. Enesel seegi viljanatuke variseb või hein
kopitab luhas, sina aga kombi mõisa poole, sirp või vikat
õlal.. “
„Tuled koju," lausus naine vahele, ja pisarad kost
sid ta hääles, „süda tõmbab valust kokku, kui oma põllulapikest näed. Tööd teed sa selle vüjavähekese eest, nii
et veri peaks küünte alt tilkuma, aga oma silma all läheb
ta hukka. Tänavu oli: oder kasvas õige kange, mäel pani
mahagi. Aga mis tast sai! Pani maha, terad pudenesid,
hakkasid uuesti kasvama, ja viimaks ajasime kui sõnnikut
hunnikusse, tegime tööd, nutsime ja palusime jumalat...“
„Ja vandusime!“ lõpetas kandimees. „Mis jumalat sa
siin veel palud, kui näed, et ta ainult rikast aitab, sinul
aga viimase suutäie käest võtab!“
„Mis sa nüüd jälle!" õhkas perenaine. „Mis see ikka
aitab! Oled juba kord vaesusele ja viletsusele müüdud.
Ei ole sul kuskilt abi...“
93
,, Müüdud?" põrutas noorem vend. „Ei tea, kes mind
siis müünud on? .
Keegi ei vastanud talle enam. Igaühe ajus pöörles
pime, raske küsimus: miks on elus nii palju vaeva, vilet
sust, nälga?., kunas see ometi lõpeb?., kas pole siis
enam mingit lootust?
Mõte pöörles ja põletas, aga ei olnud kedagi, kes
oleks nendele rasketele küsimustele vastanud. Mõte pöör
les ja põletas, kuni laiali veeres ning kustus. Väsinud
inimesed jäid magama.
Ainult Remmelgas käänles ühelt küljelt teisele, hau
dudes üht ja sama mõtet. Aga ta nägi, et kandirahvas
temast ega tema neist aru ei saanud.
Milles on selle viletsuse põhjus? päris ta unine aju.
Kas on nad selle üle kunagi järele mõtelnud?
Mõisnik nöörivat. No on ta siis metsaline, et tal ini
mese südant pole! Kantnikud võiksid ta kord eneste
poole kutsuda ja näidata: Vaadake, nii vüets on meie elu,
nii raske on meie orjus ja nü sandid on meie põllud, —
kergendage teie, sest muud kergendajat meil ei ole! Kas
ta siis ka selle järel ei peaks aitama? On ta ju ometi
inimene! Ta võiks ju endki kandimehe seisundis kujut
leda. Siis hakkaks tal hale, ta jääks mõtlema ja aitaks
viimaks tõesti...
Vaja oleks mõisniku ja ta sulase vahel rohkem seltsi
mehelikku ühisvaimu, — elavad nad ju mõlemad ühest
ning samast põllust__Haridust ja teadvust oleks tarvis,
— see on peaasi... Siis muutuks asi, siis jätkuks kõigile
leiba ega oleks enam vaesust ning viletsust...
Ikka roosilisemaks muutusid Remmelga mõtted ja nii
kerge näis olevat korraga maailma ümber pöörata, —
ainult tahta oleks tarvis! Lõpuks aga vajusid mõtted
korratult laiali, ja mees jäi sooja ahju kõrval magama.
Ümber hingati raskelt. Lapsed sonisid läbi une.
94
Tunni või poolteise pärast ärkas Remmelgas äkki ja
arutas. Uni oli haiglane olnud, kondid valutasid.
Läbi neljanurgelise akna paistsid kaugelt üksikud
tulukesed kui pisikesed tontide silmad põhjatus kuristikus.
Seal neis onnikestes oldi veel üleval, tehti veel tööd...
Milline sügav, pükane sügiseöö! Kuskü mudalagendikul istuvad inimesed valutavate selgadega ja teevad
tööd ... et ainult oma kõhtu täita ...
Kui Remmelgas teist korda virgus, olid tuled lagen
dikul juba kustunud, metsa tagant tõusis kuu — kollane,
verine — nagu metsalise silm, ja ta luuras, kas veel mõni
elab... Remmelgal oh hirm, ja ta arvas nägevat, kui see
metsalise süm ikka lähemale ja lähemale tuli, ja nüüd oli
ta juba otse selle mudalagendiku kohal — kollane —
verine...
5.
Kui taevas hakkas valgemaks lööma, tõusis kandimehe pere jalule. Kõik olid veel väsinud, roidunud, unised.
Nohisedes ja urisedes kisti poolmädad riidehilbud selga,
mähiti mudased räbalad jalgade ümber ja nende otsa
topiti lapitud pastlad.
Söödi sedasama mis eilegi. Noorem vend viskas kirve
õlale ja läks kuhugi tööle. Ka kandimees võttis leivakoti
selga ja astus mõisa poole: olid veel viimased päevad teha.
Remmelgas läks temaga kaasa, — oli ühine tee.
„Eh-eh, seda elu!“ ohkas kantnik ja kergitas leiva
kotti õlal. „Nõnda ta läheb, aga paranemist ei näe kusküt. Hommikust õhtuni, õhtust hommikuni, kuni viimaks
pikali langed ja — kärvad! Uut ega paremat ei tule
midagi."
„Siin on need põllud,“ algas ta natukese aja pärast
uuesti ja osutas käega üle lagendiku. „Nagu sea songermaa. Kevadel ja sügisel ei kanna jalga, külvates vajud
95
põlvini sisse. Ega ta muidu olekski kandile antud, kui poleks
nii vilets. Aga pead pidama, kui ei taha nälga surra/'
„Kas ei saaks mõnd teist ametit... ükskõik, mida ...
mis oleks aga kergem ja kasulikum?" tähendas Rem
melgas.
„Teist? Mõisa moonakaks saaksin veel, mujale mitte
kuhugi. Sinna aga lähen alles siis, kui nöör on poomi
seks kaelas... Kui inimene hakkab juba kord pärimäge
minema, siis ei aita teda enam kurivaimgi endisele järjele.
Te ärge arvake, et ma kogu eluaeg olen kandimees olnud.
Ei ole. Olin kord renditalu peremees. Naisega sain paar
sada rubla ühes, oh ka enesel poissmehe-põlves natuke
kogutud. Selle rahaga võtsingi talu. Kuid mis sa maidaga teed! Rent kõrge, vüi odav, ikalduse-ajad... Kolm
aastat maadlesin ära. Siis polnud enam muud järele jää
nud kui ainult osa talukraami. Ei olnud midagi teha, —
asusin kandikohale. Siin orjad päevast päeva ja aastast
aastasse, kuid näed, kuis ikka vaesemaks ning viletsa
maks jääd. Talu loomad on ammu kadunud, reed-rattad
kaovad, isegi riided seljas kuluvad räbalaiks, — uut aga
pole enam kusküt võtta. Vaesus tuleb! Purele kas või
hammastega vastu, — tuleb aga teine ja tuleb! Miski ei
aita. Tunned, nagu vajuksid aegamööda rappa, rabeled
ja kisendad vastu. Rabelemine ajab veel sügavamale,
appi aga ei tule keegi..
„Kaua siis nii peab vaevlema?" lausus Remmelgas
mõttes. ,,Kole lugu, tõesti kole!"
,,Kaua? Moonakaks tuleb viimaks ometi minna. See
on aga viimne koht. Ei sealt enam välja saa, sinna oled
nagu tinutatud, või kui lähed, siis ainult veel vaestemajja,
— kui vald võtab... Omale jalale sealt enam ei pääse.
Praegu olen siin alles kandimees, olen veel nagu vana
usu peale. Teises kohas ei suudaks sedagi. Ei usalda
ennast sellepärast enam liigutadagi."
96
Mehed sammusid vaikides mööda rööplikku teed.
„Praegu mõtleb mu vend veel nii mõnegi asja peale,"
ütles kantnik jälle. „Aga las saab vanemaks, võtab naise,
tuleb pere, tervis kaob — küll siis näeme, kui kaugele
tiivad kannavad! Moonakaks läheb tema nagu minagi.
Kuhu sa kahe palja käega ikka jõuad!"
„Kas ei paraneks süs lugu, kui maad saaks kerge
mini?" päris koolmeister.
„Eks muidugi paraneks. Aga kust ja kuidas kerge
mini? Jõudu on ikkagi tarvis. Osta ma ei suuda. Ren
tida? Noh, mina ju praegugi rendin. See pole rentimine,
see on võllas kõikumine! Ostmiseks on palju raha vaja;
rentimisega oleks teine lugu, kui aga maksud oleksid teis
sugused. Räägitakse, et kui saaks kroonu käest või kui
mõisniku rendimaksud oleksid kuidagi seadusega määra
tud, — süs ikka kergem oleks. Niisama ka hingemaa —
eks ole teda oodatud küllalt... Kuid kes õige annab! .."
„Ei tule tollest hingemaast midagi!" viskas Remmel
gas käega. „Kui ta ka antaks, ega ta ometi kedagi elata!
Seal nälgib praegu kogu Venemaa ühes kõige oma hinge
maaga! Setudel on ka hingemaa. Miks nad siis meie
juures käivad närusid korjamas? Ei suuda sel hingemaal
elada ega surra."
„Küllap teda sus vähe on, või on maksud luga kõr
ged," arvas kantnik. „Aga kõneldakse — Siberis... Vaa
dake, seal saada inimene alles elada! Vahest, kui enam
muu ei aita, lähen isegi viimaks sinna... Kui aga jõudu
oleks! .. Ei suuda kuidagi pärale saada ..."
Mehed sammusid sõna lausumata edasi.
Pime, näriv, aastatepikkune näljamõte pöörles kantniku pulstunud peas ning otsis pääsu. Aga seda polnud.
Kohutavana viirastus silme ees moonakapõli ja vaeste
maja. Neist pole võimalik mööda pääseda. Ehk vahest
siis ... kui ühel heal päeval koorma alla jääd ... või mõisa
7
97
adra taga hobune su surnuks lööb... või tuleb ise mõni
äkiline surm ja teeb korraga otsa peale... nagu raban
dus või lendva... Aga siis läheb pere maailma mööda
laiali... naine koltub vaestemaja seina najal... lapsed
paneb vald karja... vanamees sureb kuskil maantee
kraavis ... Ka naine sureb ... lapsed kasvavad suureks,
on noored ja julged, asutavad oma elamist, mõtlevad pil
vedele lennata... aga ei, — seesama kandikoht, töö, vaev
ja viletsus ning viimaks vaestemaja ootavad neidki...
Ja nii edasi... nagu öeldud: „Orjaks oled sa loodud, ja
orjaks pead sa jääma", või jälle: „Kes on pandud orjama,
see“... ho-ho-hoo!.. „orjaku heameelega"... Põlvest
põlve, igavesest ajast igavesti...
,,Nõnda!“ ütles kandimees äkki mõtteist ärgates.
,,Kas tuleval jüripäeval veel siin olen, seda ei tea. Mõisnik
ähvardab renti peale panna. Räägib, et meie olevat ruma
lad ja laisad ega tulevat sellepärast läbi. Või ähvardab
kandimajad maha lõhkuda ja maad mõisa kätte võtta.
Aetakse meid, kolmteistkümmend perekonda, maailma
mööda laiali. Uut kohta enam võtta ei jõua. Vend tahab
ka ära linna minna, — ehk saab vabrikusse. Taevas seda
teab, mis tuleb! Mõistaks veel midagi, otsikski. Kuid mis
sa, pime ja rumal inimene, teed: oled ainult oma nurka,
oma aiatagust näinud, ei oska kuhugi poole pöörata. Võib
olla, on mujal maad paremad, rendid odavamad, — kuid
kes seda sinule ütleb!"
„Oh, mis see mujalgi!" ohkas Remmelgas, kellesse
nakkas kandimehe lootusetu meeleolu. ,,Kus pole meid,
seal on hea."
Mehed astusid jälle vaikides edasi.
Hommik koitis. Vihm oli öösi üle jäänud. Igal pool
läikisid laiad lombid. Kõrrepõllud ja künnimaad nõretasid veest. Raagus mets seisis norgus. Kuuldus, kuis keegi
märjas lepikus noori võsusid raius.
98
„Näe, siin on meie küttemets," algas jälle kandimees,
osutades põõsaste poole. , ,Mõisalt saab kolm sülda hagu,
enamasti lepa- ja haavavõsu. Jalal seisab, — toores; raiud
maha, paned virna, — hakkab kopitama, mädaneb, —
ära ometi ei kuiva. Mis sa teed säärase asuga! Paned
paja alla, — susiseb ja ajab pilli, aurab ning annab suitsu.
Tuleb nii välja, et küta rehi, aja haod parsüe, kuivata
ära, ja alles sus võid samade hagudega reht kütta, et
vüja kuivatada. Nali ainult ja muud midagi. Kaevaku
siis mõisnik, et kantnikud metsa varastavad! Mis sa
muud pead tegema, kui ei taha ära külmata!"
„Kas siis muidu ei saa... õigusega? .
„Noh, kirikus loetakse küll: „Sina ei pea mitte varas
tama." Aga ega kandimees läinud säärast käsku tegema!
See on mõisahärra tehtud. Üks petab ühte, teine — teist.
Mõisnik koorib mind, eks siis mina vasta samaga. Teda
peetakse koorimise pärast osavaks majapidajaks, mind
aga pannake varguse pärast vangi. Muud vahet ei ole.
Ütlevad aga ja hirmutavad, et pärast surma tulla kõige
kurja eest kuri nuhtlus. Kes seda nüüd teab, mis seal
tuleb, — või toda keegi on näinud. Aga ühte peab ütlema:
kui seal tuleb, siis peaksid seda need hirmutajad küll
kõigepealt kartma. Ei näe aga nii olevat. Vaat, see
paneb sind ennastki kahtlema."
„Kuid usk..." algas Remmelgas.
„Mis see mulle head on toonud? Või ta süüa annab?
Uskuda ja käskusid täita võib see, kellel on, mida suhu
pista. Aga meie ..." Kandimees viskas käega. ,,Minul
pole aega oodata, kuni saan taevas kõhu täis. Mina tahan
juba siin maa peal süüa!"
Mehed olid teelahkmele jõudnud.
„Jällenägemiseni siis!" ütles Remmelgas.
,,Kus me veel teineteist näeksime!" lausus kandimees,
ulatades oma rusket, krobelist kätt. „Eks aga jumalaga
99
pealegi... Iga inimene läheb ise poole, igaühel oma tee ..,
Jumalaga siis, jumalaga ...“
Ilm oli juba õige valge.
Remmelgas astus jõudsal sammul mööda mäenõlvakut, ikka roosamaks lööva taevakaare poole. Mida kõr
gemale ta jõudis, seda enam ta vabanes raskest tundmu
sest, mis koormas ta südant kandimehe seltsis. Sun on
mingi eksitus, mõtles ta, mingi väär arusaamine elust.
Kuid sest eksitusest peab üle saama, need valestimõist
mised võitma!
Talle meenusid kandimehe sõnad: „Küll näeme, kui
kaugele tüvad kannavad! Kahe palja käega ei suuda
midagi. “
Rumalus! Peab suutma, peab!
6.
------- Aga kokku said nad ometi kord. Ainult kakskolm aastat oli kulunud. Nende magamisasemed olid otse
kõrvu. Mitu päeva olid nad juba koos elanud, ilma teine
teist tundmata. Ühel õhtul istusid nad mõlemad aknal
ja vaatasid läbi roostetunud raudade välja linnale, kus
valitses juba vali ning tuisune tali. Seal ütles kandimees:
„Kas te ei käinud paari aasta eest Kurukalmul kool
meistri kohta otsimas ?“
„Käisin küll. Mis siis?“
„No jaa! Mulle näis juba algusest saadik, nagu olek
ski teid varem näinud. Te olite siis minu juures öömajaL*
„Mis? No vaat, see on alles kokkujuhtumine! “
Ja kogu selle päeva õhtu ja veel mitu päeva pärast
seda oli neil palju, palju juttu.
------ „Vaesus ja viletsus läks ikka suuremaks,“ kõne
les kandimees. „Paljud rääkisid, et maad saab, mõisaid
jagatake. Olime meiegi kihamas: maad tahtsime! Kuida
sa, hing, elad ilma maata! Põllu-inimene oled, ega sa siis
100
jänese kombel haavakoort näri ja sellest ela! No mõt
lesime meiegi, et kui tuleb maa, siis pole enam mingit
häda. Läksime mõisa, ütlesime härrale, et vaata, jaga
maa ära! Mis sul temast niigi kasu, — varandust nõnda,
et sead magagu paberrahas. Meie aga ei tea, mida suhu
või selga panna. — Ütles, et ega mul tolle vastu suure
mat olegi, aga laske ma mõtlen veel. Mõtles teine ja
mõtles, aga kahe päeva pärast oli kümme kasakat mõisas.
Sügasime siis kõrvatagust: No kurat su sisse! Ega sina
küll heaga anna! Niikaua lubad, kui jõud meie käes; oled
aga sina võimumees, siis pühi suu puhtaks. — No arva
sime ja arvasime, et kui sa, sunnik, ei anna, ehk siis
annab kroonu või võtame ise__
Pääses siis mujal jaht lahti, läks puha kui suits.
Tuli meilegi salk mehi, — moosekandid ratsa ees, teised
taga, punased lipud seljas, laulavad:
Mõisad põlevad,
saksad surevad;
mets ja maa on meie oma...
Lõid keldris viinavaatidel põhjad alt, kopsisid sakste
majas asjad puruks ja pistsid tule otsa. Ise aga läksid
jälle lauluga minema__
No mõtlesime siis meie, et ega paremat aega ikka
tule: saksad on läinud, mõis on üksi, — jagame maa ära.
Kui kroonu kord jagamisega meile jõuab, on vahest
kevad ammu käes, ei saa enam õigel ajal vilja maha teha.
Või kuidas selle kroonu jagamisega õige on: kas tema
teab, kui palju kellelegi tarvis või missugune tükk parem
või halvem; tuleb veel tüli ja pahandust; parem teeme
ise asja ära. Läksime siis väljale, jagasime maa ära,
panime kupitsad üles: vaata, Jaak, see saab sulle, aga
see, Märt, sinule... No hea oleks olnud, ega nuriseda
midagi, kui ilma saksuta ja maksuta, — mis sa veel
kaebad!"
101
„No millega lugu lõppes ?“ päris Remmelgas.
„Millega ta siis lõppes! Teisel päeval tuli sõjavägi
Minu vend poodi üles; kaks meest lasti maha; teistel
tõmmati tukast kinni ja valati igaühele oma paarsada
ära. Mitmed on veel praegu siin kinni Seal nüüd on sul
hingemaa! Tarvis ju teda on... oh, kui tarvis! Aga
kuidas sa ta kätte saad ?“
,,Milles teid siis süüdistati?“
„Me olevat mõisa põlema pannud, olevat mäs
sajad! No mis mässajad meie oleme? Maad tahtsime
ainult! Taevas halasta, — inimene tahab süüa, no,
kust sa seda süüa võtad? Ei tohi süüa tahta, — oled
mässaja..
Ja kogu õhtu kuulas Remmelgas kandimehe kurba
juttu maast, et seda ikka tarvis on, aga kuidagi kätte ei
saa ... Mõlemad lamasid nad kõrvu ja vaatasid vangi
kambri tahmase lae poole. Ja kui nad vait olid, siis mõt
les kumbki oma murtud, puruks tallatud elule ning tume
dale, aimamatule tulevikule.
„Mispärast siis teid siia toodi?" küsis kandimees
Remmelgalt unetul ööl, kui hinges tundus käsitamatult
igav ja tühi.
„Eks ole minagi „mässaja“!“ naeratas Remmelgas
kibedalt. „Mõtlesin palju teha, kui koolmeistriks sain.
Kuid mis sa teed, kui käed-jalad kinni! Igal sammul sei
sid mul inspektor ja pastor, käskkirjad ning keelud ees.
Sain viimaks aru, et ei suuda siis rahvale valgust anda,
kui sa ei tohi, kui seda ei taheta. Siis hakkasin teistmoodi
tööle ja ... nüüd olen siin ..
Mõttes lamasid mehed vangimaja õlgkotil, kuhu ime
lik saatus oli nad kõrvu pannud.
Hämar oli vangla, igav ja tuim ta elu. Kõik igatsused
kustuvad, inimene vajub ikka madalamale ja madala
male. Igav on nn elada, — päevad ööde ja ööd päevade
102
taolised. Siis ootad muutust, — kas või ka halvema poole,
— kui see aga muutus on.
Vangid ootasid, ja muutused tulid.
Remmelgas, kes nõnda armastas vabadust ja valgust,
saadeti kaugele põhja poole, kus on nii külm, et seal ka
kõige palavamad soovid peavad jahtuma.
Põline põhjamaa mets kohab lõpmatut lugu kõigest
sellest, mis ta oma pikal eal näinud. Aga ühe uue loo
teab ta nüüd: see on lugu neist elujulgeist inimestest,
kes taigas teeta ja sihita ümber uidavad või kaugelt kül
made maalt läbi taiga oma vangikohast lõuna poole põge
nevad ...
Ühel hommikul koidu eel toodi ka kandimees vang
last välja, ja inimene, kes kogu oma eluaja oli maad
igatsenud, sest et ta mitte jänes polnud, kes haavakoorest
elab, sai viimaks ometi.maad, ometi kord!
Seitse jalga pikkuselle,
neli jalga lai----------Ei, ei, kes neile nii palju maad andis: neid aeti kolm
meest ühte hauda ...
n
1903—1906.
Ema.
Katkendeid romaanist.
Maksim Gorki.
Igal päeval värises ning möirgas töölisalevi kohal
suitsuses, õlises õhus vabrikuvile ja kuulekatena kutsele
jooksis väikestest hallidest majadest ehmunud prussaka
tena tusaseid inimesi, kes veel polnud jõudnud unega värs
kendada oma lihaseid. Nad läksid külmas hämarikus
mööda sillutamata teid vabriku kõrgete puuride poole ja
vabrik ootas neid ükskõikse kindlusega, valgustades ini
103
mestele porist teed oma kümnete rasvaste ruutsilmadega.
Pori matsus jalgade all. Kõlas uniste häälte kärisevaid
hüüdeid, jäme vandumine rebis tigedalt õhku ja inimes
tele vastu ujus teisi hääli — masinate raske askeldus,
auru urin. Tusaselt ja karmilt seisid kõrged mustad korst
nad, kerkisid üle alevi jämedate keppidena.
Õhtul, kui päike loojus ja majade akendel hiilgasid
väsinult ta punased kiired, viskas vabrik inimesi oma
kivistest sügavustest nagu rauajätiseid ja nad läksid jälle
mööda tänavaid, tahmased, mustade nägudega, levitades
õhus masinaõli kleepivat haisu ja välgutades näljaseid
hambaid. Nüüd kõlas nende häältest elavust ja isegi
rõõmu — tänaseks oli lõppenud sunnitöö, kodus ootasid
õhtusöök ja puhkus.
Päeva oh neelanud vabrik, masinad olid imenud ini
meste lihastest jõudu niipalju, kui neil oli vaja. Päev
oli kustutatud jäljetult elust, inimene oli astunud uue
sammu oma haua poole, kuid nägi lähedal enda ees
puhkuse naudingut, suitsuse kõrtsi rõõmu — ja oli rahul.
Pühapäeval magati kella kümneni, sus soliidsed ja
abielus inimesed panid selga oma parimad riided ja läk
sid kirikusse, sealjuures sõideldes noori nende ükskõiksuse
pärast kirikule. Tuldi kirikust tagasi, söödi pirukaid ja
jälle heideti magama — õhtuni.
Aastatega kuhjunud väsimus oli võtnud inimestelt
isu ja selleks et süüa, joodi palju, ärritades jõuetut magu
viina teravate põletustega.
Õhtul hulguti laisalt tänavail ja kel olid kalossid, see
pani nad jalga isegi kuivaga, ja kel oh vihmavari, kandis
seda ka päikesepaistega.
Üksteist kohates kõneldi vabrikust, masinaist, van
nuti meistreid — kõneldi ja mõeldi ainult sellest, mis oh
seotud tööga. Oskamatu, jõuetu mõtte üksikud sädemed
vaevalt vilkusid päevade igavas ühetaolisuses. Koju tulles
104
riieldi naistega ja tihti pekseti neid ega hoitud rusikaid.
Noored istusid kõrtsides või korraldasid olenguid üksteise
juures, mängisid lõõtspilli, laulsid inetuid laule, tantsisid,
ropendasid ja jõid. Tööst tülpinud inimesed jäid ruttu
joobnuks ja kõigis rindades ärkas mõistmatu haiglane
ärritus. See nõudis väljapääsu. Haarates selle äreva
tunde tühjendamise igast võimalusest, tormasid inimesed
tühjade asjade pärast üksteise kallale metsloomade tige
dusega. Tekkis veriseid tülisid. Vahel need lõppesid ras
kete vigastustega, mõnikord tapmistegagi.
Pühapäeviti tulid noored hilja öösi koju rebitud riie
tes, porised ja tolmused, lõhkiste nägudega, hoobeldes
kahjurõõmsalt seltsimeestele antud hoopidega, või haa
vunult, vihastena, joobnuma ja haledaina, õnnetuina ja
vastikuma. Vahest tõid poisse koju emad ja isad, panid
nad magama, et varahommikul, kui õhus tumeda ojana
voolab vüe vihane röögatus, äratada neid tööle.
Lapsi vannuti ja pekseti rängasti, kuid noorte joo
mine ja kaklemised näisid vanadele täiesti seadusliku näh
tusena —- noortena olid isad samuti joonud ja kakelnud,
neid samuti olid peksnud emad ja isad. Elu oli olnud
ikka selline — ta voolas tasaselt ja pikkamisi kuhugi
sopases voolus aastate kaupa ja oli ikka seotud tugeva
ammuse harjumusega mõtelda ja teha sama päevast
päeva. Kellelgi ei olnud tahtmist katsuda seda muuta.
*
*
*
Vlassovite väikeses majas voolas elu ühetaoliselt,
kuid vaiksemalt ja rahulikumalt ning pisut teisiti kui
igal pool alevis. Nende maja oli alevi äärel järsu kallaku
veeres soo lähedal. Kolmandik majast oli köök ja sellest
oli eraldatud laudseinaga väike tuba, milles magas ema.
Ülejäänud kaks kolmandikku moodustas ruuttoa kahe
aknaga; ühes nurgas oli Paveli voodi, teises laud ja kaks
105
pinki. Mõned toolid, pesukummut, sellel väike peegel, kast
riietega, kell seinal ja kaks pühapilti nurgas — see
oli kõik.
Pavel tegi kõik, mis on vaja noormehel: ostis lõõts
pilli, tärgeldatud rinnaesisega särgi, heleda kaelasideme,
kalossid, kepi ja sai väliselt samasuguseks kui kõik tema
ealised noormehed. Ta käis pidudel, õppis tantsima kadrilii ja polkat, pühapäeviti tuli koju joobnuna ja ikka tal
oli halb viinauima tõttu. Hommikul valutas pea, piinas
körvetus, nägu oli kahvatu, igav.
Kord ema küsis temalt:
„Kas oli eile ka lõbus ?“
Ta vastas tusase ärritusega:
„Hirmus igav!.. Parem hakkan õngitsema... Või
ostan endale püssi.“
Ta töötas hoolikalt, tal ei olnud hulkumispäevi ega
trahve, ta oh vaikne ja ema silmadega samlevad suured
sinised silmad vaatasid rahuldamatult... Ta ei ostnud
endale püssi ega hakanud õngitsema, kuid hakkas tundu
valt kalduma kõrvale kõigi teiste teest: külastas pidusid
harvemini ja kuigi pühapäeviti kuskil käis, tuli tagasi kai
nena. Ema pidas teda hoolsasti sümas ja nägi, et poja
tume nägu läheb ikka teravamaks, silmad vaatavad kõike
tõsisemlt ja huuled on pigistatud kokku imeliku karmu
sega. Näis, et ta on ikka vaikselt vihane millelegi või
teda imeb haigus. Enne käis ta juures seltsimehi, aga
nüüd, kuna teda ei leitud kodunt, neid ei tulnud enam.
Emal oli meeldiv näha, et ta poeg ei ole samane vabrikunoortega, aga kui ta märkas teda ujuvat endassesüvenenult ja jonnakalt kuhugi kaugele elu tumedast voolust,
tekitas see ema hinges segase kartustunde.
„Sa vahest oled haige, Pavel ?“ küsis ema mõnikord.
„Ei, olen terve!“ vastas see.
„01ed väga kõhn!“ ütles ema ohates.
106
Pavel hakkas endale raamatuid tooma, püüdis lugeda
neid tähelepanematult ja pärast lugemist peitis neid
kuhugi. Vahest kirjutas ta raamatuist midagi paberile
ja peitis ka paberi...
Nad kõnelesid vähe ja nägid teineteist vähe.
Hommikul jõi poeg vaikides teed ja läks tööle, päe
val ta tuli lõunale; laua juures vahetasid nad tähtsuseta
sõnu ja poeg kadus jälle õhtuni. Õhtul pesi Pavel end
hoolega ja pärast seda luges kaua oma raamatuid. Püha
päeviti ta läks hommikul ära, tuli tagasi hilja öösi. Ema
teadis, et poeg käib linnas, on seal teatris, kuid linnast
tema juurde keegi ei tulnud. Emale näis, et aja jooksul
poeg kõneles ikka vähem, ja samal ajal ta märkas, et
vahetevahel ikka sagedamini ta tarvitas mingeid uu»i
sõnu, mis olid emale arusaamatud, aga senised toored ja
teravad väljendused jäävad ära ta kõnedest. Poja käitu
misse tuli palju pisiasju, mis köitsid ema tähelepanu: ta
jättis edvistamise, hakkas hoolitsema enam keha ja riiete
puhtuse eest, liikus vabamalt ja osavamalt, muutudes
väliselt lihtsamaks ja pehmemaks äratas ta ema äreva
tähelepanu. Ka tema suhtumises emasse oli midagi uut:
ta vahest pühkis toa põrandat, korraldas ise pühapäeviti
oma voodit ja üldse püüdis kergendada ema tööd. Keegi
alevis ei teinud seda ...
*
*
•
Kord pärast õhtusööki tõmbas Pavel kardina akna
ette, istus nurka ja hakkas lugema, pea kohal seinal
plekklamp. Ema koristas laualt sööginõud ja läks ette
vaatlikult poja juurde. See tõstis pea ja vaatas küsivalt
talle näkku.
,,Ei midagi, Pasa, ma niisama!.. ütles ema kiiresti
ja läks, pnnlikkuses kulme liigutades. Kuid seisnud keset
107
kööki minuti liikumatult, mõtteis ja muretsedes, ta pesi
käed puhtaks ja läks uuesti poja juurde.
„Tahan sult küsida,“ ütles ta tasa, „mis sa alati loed?“
Poeg sulges raamatu.
„Istu, mamma. “
Ema laskus nukralt ta kõrvale ja jäi sirgena istuma,
oodates midagi tähtsat.
Temale vaatamata hakkas Pavel kõnelema tasa ja
millegipärast väga karmilt:
„Loen keelatud raamatuid. Neid keelatakse lugeda
sellepärast, et nad kõnelevad tõde meie, tööliste elust!..
Neid trükitakse salaja ja kui neid leitakse minult, mind
pannakse vanglasse ... sellepärast, et tahan teada saada
tõde ... Mõistad ?“
Emal hakkas korraga raske hingata. Päranisilmi
vaatas ta pojale otsa ja see näis talle võõrana. Pojal oli
teine hääl, madalam, tihedam ja kõlavam. Ta näppis sõr
medega hõredaid vurrusid ja vaatas imelikult altkulmu
kuhugi nurka. Emal hakkas poja pärast hirm ja hale.
„Mispärast, Paša?“ ütles ta.
Poeg tõstis pea, vaatas talle otsa ja vastas tasa, rahu
likult:
,,Tahan tõde teada saada.“
Ta hääl kõlas tasa, kuid kindlasti, silmad särasid jon
nakalt. Ema mõistis südamega, et poeg oli pühendanud
enese jäädavalt millelegi salapärasele ja kohutavale. Kõik
oli elus paistnud talle paratamatuna, ta oli harjunud alis
tuma mõtlematult, — nüüd hakkas ainult tasakesi nutma,
leidmata sõnu murest ja igatsusest muljutud südames.
„Ära nuta! “ ütles Pavel meelitades ja tasa.
„Mõtle, mis elu me elame. Sa oled neljakümne-aastane, — aga kas sa oled elanud? Isa peksis sind... nüüd
mõistan, et tema valas sinu peale välja oma viha... oma
elu muret... see surus teda, aga ta ei mõistnud, kust
108
see tuleb. Ta töötas kolmkümmend aastat, hakkas töö
tama, kui vabrik mahtus veel kahte hoonesse, aga nüüd
neid on seitse. “
Ema kuulas teda hirmuga ja ahnelt. Poja silmad
põlesid kaunisti ja heledasti; toetudes rinnaga lauale nih
kus ta emale lähemale ja kõneles talle otse näkku, pisa
raist niiskesse näkku, oma esimest kõnet tõest, mida ta
oli mõistnud. Kogu oma nooruse jõuga ja oma teadmis
tele uhke ning pühalt oma tõde uskuva õpilase tulega ta
kõneles sellest, mis oli talle selge, — ta kõneles vähem
emale kui enese kontrollimiseks. Vahetevahel ta peatus,
leidmata sõnu, ja siis ta nägi enese ees murelikku nägu,
millel hiilgasid pisaratest tumestatud head silmad. Need
vaatasid hirmuga, arusaamatusega. Pojal oli kahju emast,
ta hakkas uuesti kõnelema, kuid juba temast, ta elust.
„Mis rõõmusid sa oled tundnud?44 küsis ta. „Mülega
sa võid mälestada minevikku?44
Ema kuulas ja vangutas kurvalt pead, tundes midagi
uut, tundmatut, valusat ning rõõmsat, ja see tunne kal
listas ta valutavat südant. Selliseid kõnelusi enesest, oma
elust ta kuulis esmakordselt, ja need äratasid temas ammu
uinunud selguseta mõtteid, õhutasid tasa elu tumeda
rahulolematuse kustunud tundeid, — ammuse nooruse
mõtteid ja tundeid.
„Mis sa tahad siis teha?44 küsis ema, katkestades
poja kõnet.
„õppida — ja siis õpetada teisi. Meil töölistel on
tarvis õppida. Peame teada saama, peame mõistma, mis
pärast elu on meile nii raske.44
Emal oli magus näha, et poja sinised silmad, alati
tõsised ja karmid, põlesid nüüd nii pehmesti. Ema huul
tel mängles rahulolev vaikne naeratus, olgugi et põskede
kortsudes veel värises pisaraid. Emas kõikus kahekordne
uhkustunne pojast, kes näeb nii hästi elu muret, ja samal
109
ajal ta ei suutnud unustada ta noorust ega seda, et poeg
ei kõnele nagu kõik teised, et ainult tema poeg on astu
nud võitlusse selle elu vastu, millega kõik teised ja temagi
oli harjunud. Ta tahtis ütelda pojale:
,,Armas, mis sina võid teha?“
Pavel nägi naeratust ema huultel, tähelepanu ta näos,
armastust ta silmis; talle näis, et ta on sundinud ema
mõistma oma tõde, ja noor uhkus sõna võimuse üle tõs
tis ta usku enesesse. Erutatuna ta kõneles ikka, kord
naeratades, kord kortsutades kulmusid; vahest ta sõna
des kõlas vihkamist ja kui ema kuulis ta helisevaid,
sõnu, vangutas ta ehmudes pead ja küsis tasa pojalt:
„Kas nii, Paša?“
„Nii!“ vastas see kindlasti ja tugevasti. Ja ta jutus
tas emale inimestest, kes soovisid rahvale head ja kül
vasid tõtt, aga selle eest elu vaenlased püüdsid neid kui
metsloomi, sulgesid vanglaisse, saatsid sunnitööle ...
„01en näinud selliseid inimesi! “ hüüdis ta palavalt.
„Need on parimad inimesed maa peal.“
Emale need inimesed tekitasid hirmu ja ta tahtis
küsida pojalt:
„Kas tõesti ?“
Kuid ta ei julgenud ja kuulas hinge tagasi hoides
jutte inimestest, kes olid talle arusaamatud, kes olid
õpetanud ta poega kõnelema ja mõtlema nii hädaohtlikult
enese jaoks. Lõppeks ta ütles pojale:
„Varsti läheb valgeks... kui heidaksid, jääksid
magama...“
„Jah, heidan kohe!“ leppis poeg. Ja ema poole kum
mardades küsis:
„Mõistsid mind?“
„Mõistsin!“ vastas ema ohates. Ta silmist voolas
jälle pisaraid ja ta lisas nuuksudes:
„Hukkud!“
110
Poeg tõusis, kõndis mööda tuba, ütles siis:
„Nüüd tead, mis ma teen, kus käin, — olen öelnud
sulle kõik! Palun sind, ema, kui armastad mind, ära
takista mind!“
,,Kullakene!" hüüdis ema. „Võib-olla oleks parem,
kui ma ei teaks midagi!“
Poeg võttis ta käe ja pigistas selle kõvasti omadesse.
Flma oli liigutatud sõnast „ema“, mille poeg oli ütel
nud tulise jõuga, ja sellest käepigistusest, uuest ning
imelikust.
„Midagi ma ei tee!“ ütles ema katkeva häälega.
„Ainult hoia sina ennast... hoia!“
Teadmata, millest vaja hoiduda, lisas ta nukralt:
„Kõhnemaks jääd..
Ja kallistades ta tugevat saledat keha sooja pilguga,
rääkis kiiresti ja tasa:
„Jumal sinuga! Ela nagu tahad, mina sind ei sega.
Palun ainult: ära kõnele inimestega kartuseta! Inimesi
peab kartma — kõik vihkavad üksteist! Elavad ahnusest,
elavad kadedusest. Kõigil on heameel kurjategemisest...
Kui hakkad neist kõnelema või nende üle kohut mõistma,
hakkavad nad sind vihkama, saadavad hukka!“
Poeg seisis uksel, kuulates nukrat kõnet, ja kui ema
lõpetas, ütles ta naeratusega:
„Inimesed on küll halvad... Aga kui ma sain teada,
et maailmas on tõde, inimesed läksid paremaks!.
Ta naeratas jälle ja jätkas:
„Ma ei mõista ise, kuidas see juhtus! Lapsest peale
olen kartnud kõiki... kasvades hakkasin vihkama ...
üht alatuse, teist mine tea mille tõttu, nii, lihtsalt! Aga
nüüd kõik on saanud mulle teiseks... kahju kõigist...
Ei suuda mõista... kuid süda on läinud pehmemaks,
kui sain teada, et kõik ei ole süüdlased oma mustuse
pärast...“
111
Ta vaikis, nagu oleks kuulatanud midagi eneses, siis
ütles tasa ja mõtlikult:
„Nii hingab tõde!"
Ema vaatles teda ja ütles tasa:
„Hädaohtlikult oled muutunud!“
Kui poeg heitis voodisse ja uinus, tõusis ema ette
vaatlikult oma voodist ja läks tasa ta juurde. Pavel lamas
selili ja valgel padjal oli ta tumedanahalise, jonnaka ja
karmi näo pilt. Surudes käsi rinnale, seisis ema palja
jalu ja särgiväel poja voodi ees, ta huuled liikusid hää
letult, aga ta silmadest voolas üksteise järele pikkamisi
ja ühetasa suuri häguseid pisaraid...
*
*
*
Alevis kõneldi sotsialistidest, kes pilluvad igale poole
sinise tindiga kirjutatud lendlehti. Neis lendlehtedes kir
jutati tigedalt olukorrast vabrikus, tööliste streikidest
Peterburis ja Lõuna-Venemaal, kutsuti töölisi ühinema ja
võitlema oma huvide eest.
Elatanud mehed, kellel oli vabrikus hea teenistus,
vandusid:
,,Mässajad! Niisuguste asjade pärast tarvis vastu
lõugu anda!"
Ja viisid lendlehed kontorisse. Noored lugesid lend
lehti innuga.
„öige!“
Enamik, tööst kumatud ja kõigele ükskõikne, rea
geeris laisalt:
„Ei tule midagi... kuidas oleks võimalik?"
Kuid lendlehed ergutasid rahvast ja kui neid nädal
otsa ei olnud, kõneldi juba üksteisele:
„ Jätsid vist trükkimise järele..."
Esmaspäeval ilmusid lendlehed uuesti ja jälle häälit
sesid töölised kõlatult.
112
Kõrtsis ja vabrikus oli märgata uusi, kõigile tund
matuid inimesi. Nad käsitlesid, vaatlesid, nuhkisid ja
torkasid kohe kõigile silma, ühed oma kahtlase ettevaat
likkusega, teised liigse pealetükkivusega.
Ema mõistis, et see kära on tõusnud ta poja tööst.
Ta oli näinud, kuidas inimesi kogunes poja ümber, — ja
kartused Paveli saatuse pärast liitusid uhkusega tema
pärast.
Kord õhtul Marja Korsunova koputas aknale, ja kui
ema avas akna, kõneles kõva sosinaga:
„Nüüd vaata ette, Pelageja, nüüd on mängul lõpp!
Täna’ öösi on läbiotsimine teil, Mazinü ja Vessovštšikovil...“ *)
Marja paksud huuled laksusid kiiresti teineteise
vastu, lihav nina nohises, silmad pilgutasid ja kõõritasid,
jälgides kedagi tänaval.
„Aga mina ei tea midagi ja mina sulle midagi ei ole
kõnelnud ega ole sind näinudki täna, kuuled!"
Ta kadus.
Ema sulges akna ja langes pikkamisi toolile. Kuid
poega ähvardava hädaohu teadvus tõstis ta ruttu jalule,
ta riietus kiiresti, millegipärast mähkis pea salliga ja
jooksis Fedja Mazini juurde, — see oli haige ega tööta
nud. Üudist kuulnud, ta kargas üles, ta nägu kahvatas.
„Säh sulle ..." pomises ta.
„Mis oleks vaja teha?" küsis Vlassova, pühkides
näolt higi väriseva käega.
„Oodake, ärge kartke!" vastas Fedja, süitades terve
käega käharjuukseid.
„Teie ise ju kardate!" hüüdis ema.
„Mina?" Ta põsed puhkesid punama ja piinlikult
naeratades ta ütles: ,,Jah, kurat,... peab ütlema Pavei) Paveli kaastöölised.
8
113
Iile. Ma saadan kohe tema juurde ... Teie minge, — pole
midagi! Peksma ju ei hakata?”
Koju tulnud, kogus ema kõik raamatud, surus neid
endale vastu rinda, kõndis kaua mööda tuba, vaadates
ahju, ahju alla, isegi veetünni. Talle näis, et Pavel jätab
kohe töö ja tuleb koju, aga ta ei tulnud. Viimaks istus
ta väsinuna köögis pingile, pannes enda alla raamatud, ja
nii ta istus, kartes tõusta, kuni vabrikust tulid Pavel ja
ukrainlane. *)
„Teate?” hüüdis ta istudes.
„Teame!” vastas Pavel naeratades. „Sa kardad?”
„Nii kardan, nii kardan ...“
„Ei maksa karta!” ütles ukrainlane. „See ei aita
midagi.”
„Isegi samovari ei ole pandud!” ütles Pavel.
Ema tõusis ja ütles süüdlasena raamatuid näidates:
„Ma ju nendega...”
Poeg ja ukrainlane hakkasid naerma ja see ergutas
teda. Pavel võttis mõned raamatud ja läks hoovi neid
peitma, ukrainlane seadis samovari ja kõneles:
„Pole midagi hirmsat, mammi, ainult häbi inimestest,
et nad teevad tegemist tühjade asjadega. Tulevad täis
kasvanud mehed, mõõgad küljel, kannused jalus, ja hak
kavad igal pool tuhnima. Vaatavad voodi alla ja ahju
alla, on kelder, siis poevad ka keldrisse, ronivad pöönin
gule. Seal nende lõbemed lähevad ämblikuvõrku täis, nad
puristavad. Neil on igav ja häbi, seepärast nad näitavad,
nagu oleksid nad väga tigedad ning vihased teile. Häbe
matu töö, nad mõistavad ju ise! Kord tuhnisid minu juu
res kõik läbi, siis hakkas neil piinlik ja läksid lihtsalt
minema, teine kord võtsid mu enese kaasa ... Panid vang
lasse ja ma istusin kuud neli. Istud ja istud, — kutsuvadi)
i) Andrei Nahhodka — Paveli toanaaber ja kaastööline.
114
enda juurde, viivad sõdurite vahel mööda tänavat...
küsivad midagi. See on rumal rahvas, kõneleb midagi,
mõttetut, kõneleb — jälle laseb sõdureil viia vanglasse
tagasi. Nii talutatakse siia ja sinna... nad peavad ju
õigustama oma palka! Ja siis lastakse vabaks... see
on kõik!“
Pavel tuli õuest ja ütles kindlasti:
„Ei nüüd nad leia!“ ja hakkas pesema.
Siis hõõrus kõvasti ja hoolikalt käed kuivaks ja ütles:
,,Mamma, kui näitad neile, et kardad, siis nad mõt
levad, et selles majas on midagi, kui ta nii väriseb. Mõis
tate ju — halba me ei taha, meie pool on õigus ja kogu
elu töötame selle heaks, see on kogu meie süü! Mis siin
on karta ?"
„Paša, ma võtan enese kokku/1 lubas ema. Ja kohe
seejärel tungis ta suust hüüatus: „Tuieksid juba rutem!"
Aga nad ei tulnud sel ööl ega hommikulgi.
„Enneaegu hakkasin kartma!" ütles ema.
#
$
*
Nad tulid ligi kuu pärast ärevat ööd. Paveli juures
istus Nikolai Vessovštšikov ja kolmekesi nad kõnelesid
oma ajalehest. Oli hilja, kesköö aegu. Ema oli heitnud
magama ja uinudes kuulis läbi une murelikke vaikseid
hääli. Andrei läks ettevaatlike sammudega läbi köögi,
sulgedes tasa enese järel ukse. Äkitselt läks uks lahti —
ukrainlane astus kööki, sosistas kõvasti:
„Kannused kõlisevad!"
Ema kargas voodist ning haaras värisevate kätega
riideid.
Kojas oli kuulda ettevaatlikku sahinat. Pavel läks
ukse juurde, tõukas seda käega ja küsis:
„Kes on?"
115
Uksest puges imelikult ruttu sisse pikk hall kuju,
selle järel teine, kaks sandarmit tõukasid Paveli tagasi,
nad jäid seisma tema kõrvale ja kõlas kõrge pilkav
hääl:
„Ei ole need, keda ootasite, mis?“
„Seda ütles pikk kõhn mustade hõredate vurrudega
ohvitser. Ema voodi juurde tuli alevi politseinik Fedjakin, tõstis ühe käe mütsi juurde, näitas teisega emale
näkku ja ütles hirmsaid silmi tehes:
„See on ta ema, härra leitnant!" Ja käega Paveli
poole lüües lisas: „Ja see on ta ise!“
,,Pavel Vlassov?“ küsis ohvitser silmi pilutades, ja
kui Pavel kummardas vaikselt pead, teatas ta vurrusid
keerutades:
„Pean tegema sinu juures läbiotsimise. Vanaeit, tõuse
üles! Kes seal on?“ küsis ta tuppa vaadates ja astus
hoogsalt ukse juurde.
„Teie nimed ?“ kuuldus ta hääl.
Ema riietus ruttu ja vahvuse saamiseks rääkis tasa:
„Mis asi see on!.. Tulevad öösi... inimesed heida
vad magama, nemad tulevad!“
Kaks sandarmit ja alevi pristav Rõskin kolistasid
kõvasti jalgadega. Võtsid riiulilt raamatuid ja panid need
ohvitseri ette lauale. Teised kaks koputasid rusikatega
seinu, vaatasid toolide alla, üks ronis kohmakalt ahju
peale. Ukrainlane ja Vessovštšikov seisid nurgas kõvasti
teineteise ligi. Nikolai rõugearmüine nägu kattus punaste
laikudega, ta väikesed hallid silmad vaatasid ohvitseri
peale. Ukrainlane keerutas vurrusid ja kui ema tuli
tuppa, noogutas ta emale naeratades pead.
Ohvitser haaras ruttu raamatuid valge käe peente
sõrmedega, lehitses neid, raputas ja viskas randme osava
liigutusega kõrvale. Vahest raamat kukkus pehmelt
põrandale. Kõik vaikisid, kuuldus higistavate sandarmite
116
rasket nohisemist, kõlises kannuseid, vahest kuuldus
tasane küsimus:
„Siit vaatasid ?"
Ema seisis Paveli kõrval seina ääres, pani käed rin
nal kokku, nagu oli teinud Pavelgi, ja vaatas ka ohvitserile
otsa. Tal värisesid põlved ja sümade ees oli kuiv udu.
Korraga keset vaikust kõlas Nikolai kõrvulõikav hääl:
„Misjaoks on vaja raamatuid põrandale pilduda ?“
Ohvitser pilutas silmi ja torkas need sekundiks rõugearmilisse, liikumatusse näkku. Ta sõrmed hakkasid veel
küremini raamatuid lehitsema. Vahel ta avas oma suu
red hallid silmad nii laiaks, nagu oleks tal olnud taluma
tult valus ja nagu oleks ta valmis kisendama abitu tige
duse valju kisaga sellest valust.
„Sõdur!“ ütles Vessovštšikov jälle. „Tõsta raamatud
üles!“
Kõik sandarmid pöördusid tema poole, siis vaatasid
ohvitserile otsa. Ohvitser tõstis uuesti pea, heitis Nikolai
laiale kujule katsuva pilgu, venitas läbi nina:
„N-noh ... tõstke ...“
Üks sandarm kummardas ja hakkas korjama põran
dalt lõhutud raamatuid, kõõritades Vessovštšikovi poole.
„Kui Nikolai ometi oleks vait!" sosistas ema
Pavelile.
Pavel kehitas õlgu. Ukrainlane langetas pea.
„Kes loeb püblit?"
„Mina!“ ütles Pavel.
„Ja kelle on kõik need raamatud?"
„Minu!" vastas Pavel.
„Nii!" ütles ohvitser, nõjatudes tooli seljatoele. Lak
sutas sõrmedega, sirutas jalad laua alla, korraldas vur
rusid ja küsis Nikolailt:
„Sina oled Andrei Nahhodka?"
„Jah!" vastas Nikolai ette astudes.
117
Ukrainlane sirutas käe, võttis tal õlast kinni ja tõu
kas tagasi.
„Ta eksis! Mina olen Andrei!"
Ohvitser tõstis käe, ähvardas Vessovštšikovi väikese
sõrmega, ja ütles:
„Vaata mul..
Ta hakkas tuhnima oma paberites.
„Nahhodka, sa oled juba olnud juurdlusel poliitiliste
süütegude pärast?" küsis ohvitser.
„Rostovis olin ja Saratovis... Ainult seal sandarmid
ütlesid mulle — „teie"...“
Ohvitser pilgutas paremat silma, hõõrus seda ja pal
jastades väikesi hambaid ütles:
„Kas teil ei ole teada, Nahhodka, just teil, kes on
need lurjused, kes pilluvad vabrikus kuritegelisi üleskut
seid, mis?"
Ukrainlane kõikus jalgadel ja tahtis laia naeratusega
midagi ütelda, kuid jälle kõlas Nikolai õrritav hääl:
„Lurjuseid näeme esimest korda ..."
Saabus vaikus, kõik peatusid sekundiks.
,,Viige see lojus välja!" ütles ohvitser.
Kaks sandarmit võtsid Nikolai käe alt, viisid ta too
relt kööki. Seal ta peatus, toetas tugevasti jalgu ja
kisendas:
,,Pidage ... panen riidesse!"
Õuest tuli pristav ja ütles:
„Ei ole midagi, vaatasime kõik läbi!"
„Noh, muidugi!" hüüdis ohvitser naeratades. „Siin
on vilunud inimene..."
,,Teid, härra Andrei Onissimovitš Nahhodka, ma van
gistan."
„Mispärast?" küsis ukrainlane rahulikult.
„Seda ütlen teile pärast!" vastas ohvitser tigeda vüsakusega. Pöördudes Vlassova poole küsis:
118
„01ed kirjaoskaja ?"
„Ei!" vastas Pavel.
„Ma sind ei küsi!“ ütles ohvitser karmüt ja küsis
uuesti:
,,Vasta, vanaeit!"
Ema andus tahtmatult vihkamistundele selle inimese
vastu, sirgus äkitselt, värisedes nagu külma vette
hüpates.
„Teie ärge kisendage!" ütles ta ohvitseri poole kätt
sirutades. „01ete veel noor ... teie pole muret tundnud ..."
„Rahustu, mamma!" peatas teda Pavel.
„Oota, Pavel!" hüüdis ema laua juurde tungides.
,,Mispärast püütakse inimesi?"
„See teisse ei puutu'... vait!" kisendas ohvitser tõus
tes. ,,'Tooge sisse vangistatud Vessovštšikov!"
Ja hakkas lugema mingit paberit, tõstes selle näo ette.
Nikolai toodi sisse.
„Mütsmaha!“kisendas ohvitser lugemist katkestades.
,,Kuidas ma võtan mütsi maha, kui mu käsi hoitakse
kinni?" küsis Nikolai, kattes häälega protokolli lugemise.
Ohvitser viskas paberi lauale.
„Alla kirjutada!"
Ema vaatas, kuidas kirjutatakse protokollile alla, ta
ärritus kustus ja silmadesse veeres haavumise, jõuetuse
kibedaid pisaraid. Ohvitser vaatas ta peale ja ütles põlas
tavalt nägu kortsutades:
„Liiga vara ulute, proua! Vaadake, teil pärastpoole
ei jätku pisaraid! .."
Ema sai uuesti tigedaks ja ütles:
,,Emal jätkub kõigeks pisaraid, kõigeks! Kui teil on
ema, tema tunneb seda, jaa!"
Ohvitser pani kiiresti paberid heleda lukuga uude
portfelli.
,,Marss!“ kamandas ta.
119
„Nägemiseni, Andrei, nägemiseni, Nikolai!" ütles
Pavel soojalt ja vaikselt seltsimeestel kätt pigistades.
„Just nii — nägemiseni!" naeris ohvitser.
Poeg jäi koju, ema süda hakkas rahulikumalt tuk
suma, aga mõte seisis liikumatult sündinu ees ega suut
nud sellesse tungida.
„Hea küll, ema!" ütles Pavel korraga kindlasti.
„Koristame selle!"
Emale näis, et pojal on pisarad silmis, ja tahtes teda
lohutada, tundes ta valu, ütles ohates:
„Oota, küll vüakse ka sind!"
„Viiakse!" vastas poeg.
*
*
*
Ja viidigi. Küll hiljem.
Öösi, kui ema juba magas ja poeg luges voodis raa
matut, tulid sandarmid ning hakkasid tuhnima igal pool
— õues, pööningul. Kollase näoga ohvitser käitus samuti
kui esimeselgi korral — solvavalt, leides lõbu teotustest,
püüdes riivata südant. Ema istus nurgas ja vaikis, lask
mata poja nägu silmast. Poeg püüdis varjata oma rahu
tust, aga kui ohvitser naeris, hakkasid tal sõrmed taht
matult liikuma ja ema tundis, et pojal on raske jätta
vastamata sandarmile, raske taluda selle nalju. Nüüd ei
olnud emal nii hirmus kui esimesel läbiotsimisel, ta tundis
enam viha nende hallide, kannustega öiste külaliste vastu,
ja vihkamine kattis ärevuse.
Pavel jõudis talle sosistada:
„Mind viiakse..
Ema langetas pea ja ütles tasa:
„Nägemiseni, Pasa... Võtsid kõik, mis vaja?"
„Kõik. Ära muretse."
Kui poeg oli viidud, istus ema pingile, sulges silmad
ja hakkas vaikselt nutma. Ta toetas selja vastu seina,
120
nagu oli teinud ta mees, mure ja haavumise jõuetuses,
heitis pea tagasi ja nuttis kaua, tasa ja ühetooniliselt,
valades välja neis häältes haavatud südame valu. Ta
rinnas tekkis musta kerana kurjus ja tigedus inimeste
vastu, kes võtavad emalt poja sellepärast, et poeg
otsib tõde.
— Viiksid mindki... — mõtles ta.
*
*
*
Pikaliselt läks päev, unetu öö ja veel aeglasemalt
teine päev. Saabus õhtu. Ja öö. Mööda seina ohkas ja
kraapis külm vihm, korstnas ulus ja põranda all liikus
midagi. Katuselt tilkus vett, ja ta langemise nukker hääl
sulas imeliselt kokku kella tiksumisega.
Aknale koputati tasa — üks, kaks. Ema oli harju
nud nende koputustega, need ei ehmatanud teda, kuid
nüüd ta võpatas rõõmsast torkest südames. Tume lootus
tõstis ta ruttu jalule. Ta viskas salli õlgadele ja avas ukse.
Tuli sisse Samoilov, tema järel keegi mees, nägu
palitukraes ja müts kulmudel.
„Äratasime teid?" küsis Samoüov teretamata, eba
harilikult murelik ja tusane.
„Ma ei maganud!" vastas ema ja jäi vaikides neile
otsa vaatama.
Samoilovi kaaslane võttis raskesti ja kärisevalt hin
gates mütsi peast, ulatas emale laia lühikeste sõrmedega
käe ja ütles talle sõbralikult nagu vanale tuttavale:
„Tere, mamma! Kas ei tundnud?"
„Ah teie!" hüüdis Vlassova äkitselt millestki rõõmustudes. „Jegor Ivanovitš?"
„Mina!" vastas see kummardades. Ta ümmarik nägu
naeratas heasüdamlikult, väikesed hallid silmad vaatasid
ema näkku lahkelt ja selgelt. Ta nägu naeratas ja hiü121
gas, ta hingas mühinal, rinnas oli kogu aeg vurinat ja
röginat.
„Tulge tuppa, panen kohe riidesse!“ kutsus ema.
„Meil on teie juurde asja!“ ütles Samoilov mureli
kult, vaadates teda altkulmu.
Jegor Ivanovitš läks tuppa ja rääkis sealt:
„Täna hommikul tuli vanglast välja teile tuttav
Nikolai Ivanovitš ...“
„Kas tema oli seal?" küsis ema.
,,Kaks kuud ja üksteistkümmend päeva... Nägi seal
ukrainlast, — see saadab teile tervisi, ja Pavelit, kes ka
saadab tervisi, palub teil mitte muretseda ja teile ütelda,
et inimese puhkekoduks on ikka vangla — nii juba on
korraldanud meie hoolitsev ülemus... Siis, mammi,
läheme asja juurde. Kas teate, kui palju rahvast võeti
siin eile kinni ?"
„Ei! Kas peale Pasa veel?“ hüüdis ema.
„Tema on neljakümne üheksas!“ katkestas teda rahu
likult Jegor Ivanovitš. „Ja peab ootama, et üle
mus viib veel... kümmekond inimest! Näe, see härra
läheb ka!"
„Jah, mina ka!“ ütles Samoilov tusaselt.
,,Siis vist kaua ei peeta, kui nii palju võeti...“
,,Õige!“ ütles Jegor Ivanovitš. „Ja kui meil õnnestub
neid üle trumbata, siis nad jäävad üsna kuivale... Asi
on see: kui meie nüüd enam ei vii oma lendlehti vabri
kusse, siis sandarmid hakkavad kinni sellest kurvast näh
tusest ja pööravad selle Paveli ja ta seltsimeeste vastu,
kes temaga koos lõksu on sattunud...“
„Kuidas siis?“ hüüatas ema ärevalt.
„Väga lihtsalt!" ütles Jegor Ivanovitš pehmelt.
„Mõnikord sandarmidki arutavad õieti. Mõtelge: oli Pavel
— olid raamatud ja lehed, pole Pavelit — pole raamatuid
ega lehti! Tähendab tema külvas raamatuid, ahaa? Noh,
122
ja hakkavad sööma kõiki... need sandarmid armastavad
närida inimest nii, et järele jäävad vaevalt riismed.
„Mõistan, mõistan!“ ütles ema nukralt. „Ah issand!
Mis nüüd?“
Köögist kõlas Samoilovi hääl:
„Peaaegu kõik on püütud, et kurat neid võtaks!..
Nüüd on tarvis jätkata endiselt, mitte ainult asja enese
pärast, vaid meeste päästmiseks."
„Aga töötegijaid ei ole!“ lisas Jegor muheldes. „Kirjandus meil on suurepärane — oma tehtud!.. Aga kui
das viia seda vabrikusse, see on teadmata.“
„On hakatud kõiki väravas läbi otsima!" ütles
Samoilov.
Ema tundis, et tahetakse, oodatakse temalt midagi,
ja küsis kiirustades:
„Mis on siis? Mis?"
Samoilov tuli uksele ja ütles:
„Teie, Pelageja Nilovna, olete tuttav kaupleja Korsunovaga?"
„Oien küll, mis siis?"
„KõneIge temaga, kas tema ei vüks sisse."
Ema lõi eitavalt käega:
„Oh ei! Ta on lobiseja naine... ei! Kui saadakse
teada, et minu kaudu ... sellest majast... ei, ei!"
Ja korraga, äkilisest mõttest valgustatud, ütles ta
rõõmsalt ja tasa:
„ Andke mulle, mulle! Küll ma juba korraldan ... ma
juba ise leian tee! Ma palun Marjat, et ta võtaks mu
endale abiliseks! Mul tarvis ju leiba saada, tuleb ju töö
tada! Hakkan sinna lõunaid kandma... Küll ma kor
raldan!"
Surudes käsi rinnale, kinnitas ta kiirustades, et
teeb kõik hästi, tähelepanematult, ja viimaks hüüdis
võidukalt:
123
„Nad saavad näha — Pavelit ei ole, aga ta käsi ilmub
isegi vangimajast, — nad saavad näha!“
Kõik kolm said elavaks. Jegor hõõrus kõvasti käsi,
naeratas ja ütles:
„Tore, mamma! Kui teaksite, kui tore see on! Otse
võluv."
„Ma istun vanglasse nagu sohvale, kui see õnnestub!"
ütles Samoilov käsi hõõrudes.
„Teie, mamma, olete tore inimene!" hüüdis Jegor
kärisevalt.
Ema naeratas. Oli selge: kui nüüd ilmub lendlehti
vabrikusse, siis ülemus peab mõistma, et mitte tema poeg
ei levita neid. Ta värises õnnest, tundes ennast ülesande
täitmise võimelisena.
Varahommikul ta läks Marja Korsunova juurde.
Naine, nagu alati õlitatud ja käratsev, võttis ta kaas
tundlikult vastu.
„Igav?" küsis ta, emale paksu käega õlale patsuta
des. „Jäta! Võeti, viidi, mis häda! Selles pole midagi
halba. Ennem — pandi varguse eest vangi, aga nüüd
pannakse vangi õiguse pärast. Pavel astus teiste eest
välja — kõik mõistavad seda, ole rahul! Kõik ei räägi,
aga kõik teavad, kes on hea... Ma tahtsin just tulla
sinu juurde, aga pole aega olnud."
„Aga mina tulin pakkuma ennast sulle abiliseks!"
ütles Vlassova, katkestades ta juttu.
„Kuidas nü?" küsis Marja ja noogutas sõbranna jutu
peale pead.
„01gu! Mäletad, sina peitsid mind omal ajal mehe
eest? Noh, nüüd ma hakkan peitma sind puuduse eest...
Sind peavad kõik aitama, sest sinu poeg on vangis ühise
asja pärast. Tubli poiss on ta sul, seda kõnelevad kõik
nagu ühest suust ja kõigil on temast kahju."
124
Jutt lõppes sellega, et järgmiseks lõunaks läks Vlassova vabrikusse Marja kahe katlaga, aga Marja ise läks
turule.
*
*
*
Küürus oma kandami raskusest, rahulik ja kindel,
seisis ta vabriku väravas. Kaks vahti, keda ärritasid töö
liste pilked, katsusid toorelt läbi kõiki hoovitulijaid, nen
dega vastastikku vandudes.
Kõrge, käharpeaga noormees, müts kuklas, karjus
vahtidele, kes otsisid teda läbi:
„Otsige, kuradid, peast, aga mitte taskust!"
Üks vaht vastas:
„Sul peas on ju ainult täid."
„Täisid te otsitegi, mitte kiisku!“ vastas tööline.
Nuhk heitis talle kiire pilgu ja sülitas.
„Laseksite mind läbi!" palus ema. „Näete, olen
koorma all, selg ei kannata välja."
„Lase jalga!" karjub vaht vihaselt. „Arutab ka..."
Ema läks oma kohale, pani katlad maha, pühkis nägu
higist, vaatas ümber.
Ta juurde tulid lukksepad vennaksed Gussevid ja
vanem, Vassüi, küsis kõvasti, kulmusid kortsutades:
„Pirukaid on?"
„Homme toon!" vastas ema.
See oli kokkuräägitud parool. Vennaste näod lõid
särama. Ivan ei kärsinud, hüüdis:
„Ah, sa kallis ema ..."
Vassili kükitas, vaatas katlaid ja samal ajal tuli
talle kaenlasse pakk lendlehti.
,,Ivan!" ütles ta valjusti, ,,meie ei lähe koju, sööme
tema juures!" Ja ise toppis lendlehed saapasäärde. ,,Peab
toetama uut sööginaist...“
,,Tarvis jah!" nõustus Ivan ja hakkas naerma.
125
Ema vaatas ettevaatlikult ümber, hüüdis:
,,Kapsasupp, tuline nuudlisupp!"
Ja tähelepanematult raamatuid välja võttes, pakk
paki järel, toppis ta neid vendade kätte. Iga kord, kui
raamatud kadusid ta käest, välgatas ta ees kollase lai
guna nagu tikutuli pimedas toas sandarmiohvitseri nägu
ja ta kõneles sellele mõttes kahjurõõmuga:
„Säh, vanamees ..
Järgmist pakki andes ta lisas rahuldatult:
„Säh sulle ..
Tuli töölisi kaussidega. Kui nad olid ligi, hakkas
Ivan Gussev valjusti naerma ja Vlassova lõpetas rahuli
kult kirjanduse andmise, andis suppi ja Gussevid nalja
tasid temaga:
„Nilovna töötab toredasti!“
Vlassova hüüdis:
„Tuline kapsasupp, nuudlisupp, leem ...“
Ta mõtles, kuidas jutustab pojale oma esimesest
kogemusest, aga ta ees seisis ohvitseri kollane nägu, aru
saamatu ja tige. Ema rinnas siristas rõõm linnuna, ta
kulmud võpatasid kavalalt; tehes osavalt oma tööd, ta
kõneles endamisi:
„Säh — veel!.
Ta kandis korrapäraselt lendlehti vabrikusse, vaatas
sellele kui oma kohusele ja sai nuhkidele harilikuks. Mitu
korda teda otsiti läbi, kuid alati järgmisel päeval, kui
lendlehti oli ilmunud vabrikusse. Kui tal ei olnud midagi,
sus ta oskas äratada nuhkide ja vahtide kahtlust, need
haarasid ta kinni, otsisid ta läbi, ta teeskles haavumist,
vaidles nendega, läks minema häbistades, uhke oma osa
vusest. Talle meeldis see mäng.
*
*
*
126
Kord pühapäeval tuli ema poest, avas ukse ja jäi
lävele seisma, särades üleni rõõmust: toas kõlas Paveli
tugev hääl.
„Seal ta on!“ hüüdis ukrainlane.
Ema nägi, kui ruttu pöördus Pavel, ja nägi, et ta
nägu lõi leegitsema tundes, mis tõotas emale midagi suurt.
„Tulidki... ja kodus!“ pomises ema üllatusest sega
duses ja istus.
Pavel kummardas kahvatuna ema juurde, ta silma
nurkades hiilgasid heledalt pisarad, huuled värisesid. Ta
vaikis sekundi, ema vaatas samuti vaikides talle otsa.
Ukrainlane vilistas tasa, läks pead langetades neist
mööda ja väljus hoovi.
„Tänan, mamma!" ütles Pavel sügava, madala hää
lega, pigistades ta kätt värisevate sõrmedega. „Tänan,
kallis!"
Rõõmsalt vapustatud poja näoilmest ja häälekõlast,
süitas ema ta pead, hoidis südametukset tagasi ja küsis:
„Mille eest?.."
„Selle eest, et aitad kaasa meie suures töös, tänan!"
ütles ta. „Kui inimene võib nimetada oma ema ka vai
mult omaseks — see on haruldane õnn!"
Ema vaikis, neelas ta sõnu avatud südamega, tundis
rõõmu pojast, — see seisis ta ees heledana, lähedana.
,,Mamma, palju on riivanud su hinge, sul on raske.
Olen mõelnud, sa ei lepi kunagi meiega, ei võta omaks
meie mõtet, kannatad ainult vaikides, nagu oled kanna
tanud kogu elu. See on olnud raske!"
„Andrjuša õpetas mulle väga palju!" ütles ema
vahele.
„Ta jutustas mulle sinust!" ütles Pavel naerdes.
„Andrjuša tahtis isegi lugema õpetada ..
„Sul hakkas piinlik ja hakkasid tasahiljukesi ise
õppima ?"
127
„Juba ta on pannud tähele!" hüüdis ema piinlikkuses.
Ja rinda täitvast rõõmuküllusest rahutu, pani ta Pave
lile ette:
„Kui kutsuda ta siia? Läks minema, et mitte segada.
Temal ei ole ema."
„Andrei!.." hüüdis Pavel uksest välja. ,,Kus sa
oled?"
„Siin. Tahan puid lõhkuda."
„Tule siia!"
Ta ei tulnud kohe ja kööki tulles kõneles asjalikult:
„Peaks ütlema Nikolaile, et tooks puid, — meü on
vähe puid. Näete, mammi, mihuke on Pavel? Karista
mise asemel valitsus ainult nuumab mässajaid..."
Ema hakkas naerma. Ta süda põksus soojalt, ta oli
joovastatud rõõmust. Oli liiga hea hinges ja ta tahtis,
et ta elu esimene — suur — rõõm jääks südamesse sama
elavana ja tugevana, nagu see oli tulnud.
„Hakkame lõunale! Sa, Paša, pole ju veel söönud!"
askeldas ema.
,,Ei. Eile sain teada vangivalvurilt, et mind otsus
tati vabastada, ja täna ei tahtnud süüa ega juua ..."
*
*
*
Päevad lendasid üksteise järel kiirusega, mis ei luba
nud emal mõtelda esimesest maist. Ainult öösiti, kui ta
oli väsinud päeva kärarikkaist, erutavaist askeldustest ja
heitis voodisse, ta süda valutas.
„Kui juba rutem..."
Koidikul ulus vabrikuvile, poeg ja Andrei jõid kii
resti teed, sõid pisut ja läksid, jättes emale kümmekond
ülesannet. Kcgu päeva jooksis ta ringi nagu orav rattal,
keetis lõunat, keetis sültjat segu lendlehtede paljundami
seks ja liimi neile; käis ka inimesi, kes pistsid pihku sede
128
leid Pavelile andmiseks, ja kadusid, nakatades teda oma
erutusega.
Peaaegu iga öösi kleebiti aedadele lendlehti, mis kut
susid pühitsema esimest maid; nad tekkisid isegi politseivalitsuse uksele, neid leiti iga päev vabrikust. Hommikuti
käis politsei vandudes mööda alevit, kiskus ja kratsis
lillasid lehti aedadelt, aga lõuna ajal lendas jälle lehti
tänavail, veeres möödakäijate jalge alla.
Igal pool kogunes inimeste salku, kes arutasid eruta
vat kutset. Elu lõi keema, sel kevadel ta oli huvitavam
kõigile, tõi kõigile midagi uut: ühtedele uue põhjuse ärritumiseks ja mässajate vandumiseks, teistele segase äre
vuse ja lootuse, aga kolmandaile — neid oli vähemik —
terava rõõmsa teadvuse, et nemad osutuvad kõiki ärata
vaks jõuks.
Pavel ja Andrei peaaegu ei maganud öösiti, tulid
koju alles vile eel, mõlemad väsinud, kärisevate häältega,
kahvatud. Ema teadis, et nad korraldavad koosolekuid
metsas, soos, talle oli teada, et alevi ümber luuravad
öösiti ratsapolitsei patrullid, roomavad nuhid, püüavad ja
otsivad läbi üksikuid töölisi, ajavad rühmi laiali ja vahest
vangistavad ühe või teise. Mõistes, et poega ja Andreid
võidakse vangistada igal ööl, ema peaaegu soovis seda, —
talle näis, et see oleks neile parem.
... Ja siis tuli esimene mai.
Vile möirgas nagu alati, nõudlikult ja võimsalt Ema
ei olnud öösi sugugi uinunud, kargas sängist, tegi tule
õhtul korraldatud samovari, tahtis nagu alati koputada
poja ja Andrei uksele, kuid mõtles, lõi käega ja istus
akna alla, käed näo ees, nagu oleksid valutanud hambad.
Aknast vaatas sisse rõõmsasti mänglev noor päikese
kiir; ema pani sellele käe ette ja kui hele kiir tuli käe
nahale, silitas seda tasa teise käega, naeratas mõtlikult
ja lahkelt.
0
129
Teine vile kisendas vaiksemalt, vähema kindlusega,
värin tihedas ja niiskes hääles. Emale näis, et täna see
kisendab kauem kui alati.
Toas kuuldus ukrainlase kõlav ja selge hääl.
„Pavel! Kuuled ?"
„Samovar on valmis!“ hüüdis ema.
„Tõuseme!" vastas Pavel rõõmsasti.
„Päike tõuseb!" ütles ukrainlane.
Läks kööki, sassis, unest rusutud, kuid rõõmus.
„Tere hommikust, mammi! Kuidas magasite?"
Ema läks ta juurde ja ütles tasa:
„Käi sina, Andrjuša, ikka tema kõrval!"
„Muidugi!" sosistas ukrainlane. „Kuni oleme koos,
käime ikka kõrvuti, — seda teadke!"
Teed joodi kaua ja püüti lühendada ootust. Pavel
segas nagu alati pikkamisi ja hoolikalt lusikaga suhkrut
klaasis, puistas korralikult soola leivatükile, armastatud
kannikanukile. Ukrainlane liigutas laua all jalgu — ta
ei suutnud kunagi asetada kohe neid mugavalt ning vaa
tas, kuidas lael ja seinal jookseb vees peegelduv päi
kesekiir.
„Kui läheks tänavale!" ütles Pavel unistades.
„Ei, parem istu esialgu kodus!" vastas Andrei.
„Misjaoks hõõruda oma nägu politseüe silma? Oled
talle küllalt tuttav!"
Sisse jooksis Fedja Mazin, punased laigud põskedel.
Ta oli täis rõõmuvärinaid, peletas ootuse igavuse.
„Algas!" ütles ta. ,,Rahvas on hakanud liikuma!
Jookseb tänavale, näod ees nagu kirved! Vabrikuväravas
olid kogu aja Vessovštšikov Vasja Gusseviga ja Samoiloviga, pidasid kõnesid. Palju rahvast saadeti koju tagasi!
Mingem, on aeg! Kell on juba kümme! .."
„Ma lähen!" ütles Pavel kindlalt.
„Kuhu teie, mammi?"
130
„Teiega!“ ütles ta.
Andrei vaatas Pavelile otsa ja kiskus oma vurrusid.
Pavel kohendas kiire liigutusega juukseid ja läks ema
juurde.
„Mamma, ma ei ütle sulle midagi... Ja sina ära ütle
mulle ka midagi! Eks ole?“
,,Hea küll, hea küll!" pomises ema.
*
*
*
Kui ema läks tänavale ja kuulis õhus inimeste häälte
suminat, ärevat, ootavat, kui ta nägi igal pool majade
akendel ja väravail inimeste rühmi, kes saatsid ta poega
ja Andreid uudishimulike pilkudega, tuli ta silmadesse
udune täpp ja hakkas lainetades värvi muutma, saades
kord läbipaistvalt roheliseks, kord segaselt halliks.
Neid teretati ja tervitustes oli midagi erilist.
Päike tõusis ikka kõrgemale ja valas oma soojust
kevadepäeva erksasse värskusse. Pilved ujusid pikalise
malt, nende varjud läksid peenemaks ja läbipaistvamaks.
Nad ronisid pehmelt mööda tänavat ja majade katuseid,
looritasid inimesi ja nagu puhastasid alevit, pühkisid pori
ja tolmu seintelt ja katustelt, igavust nägudelt. Läks
rõõmsamaks, hääled kõlasid kõvemini ja matsid masinate
askelduse kauge kära.
Tänavanurga taha kitsasse põiktänavasse oli kogu
nenud sadakond inimest, kuuldus Vessovštšikovi hääl.
„Meist pigistatakse verd välja nagu mahla jõhvi
kast !" kajasid inimestele kohmakad sõnad.
„Õige!" vastas mitu häält korraga sumiseva kõlaga.
,,Poiss püüab!" ütles ukrainlane. „Aga oota, lähen
ja aitan teda! ..“
Ta põikas kõrvale ja enne kui Pavel jõudis teda pea
tada, oli ta vajutanud oma pika painduva keha rahva
hulka nagu korgitsa korki. Kõlas ta laulev hääl:
131
„Seltsimehed! Öeldakse, et maa peal elab mitmesugu
seid rahvaid — juute ja sakslasi, inglasi ja tatarlasi. Aga
mina seda ei usu! On ainult kaks rahvast, kaks lepita
matut suguharu — rikkad ja vaesed! Inimesed riietuvad
mitmesuguselt ja kõnelevad mitmesuguselt, aga vaadake,
kuidas rikkad prantslased, sakslased, inglased käivad
ümber töörahvaga, siis näete, et nad kõik on töölisele
bašibosukid, — et neid saadan võtaks!“
Rahvahulgas keegi naeris.
„Vaatame teisest küljest, siis näeme, et prantsuse
tööline ja tatarlane ja türklane elavad samasugust koera
elu kui meie, vene töörahvas. “
Tänavalt tuli ikka enam rahvast juurde, üksteise
järel õiendasid inimesed kaela, tõusid varvastele, laksid
põiktänavasse.
Andrei kõvendas häält.
„Politsei!“ hüüdis keegi.
Tänavalt sõitis põiktänavasse otse inimeste peale neli
ratsapolitseinikku, veheldes kantsikutega ja kisendades:
„Laiali!“
Inimesed tõmbusid tusaseks, andsid vastu tahtmist
hobustele teed. Mõned ronisid aia peale.
„Sead on pandud hobuste selga, nad muudkui ruiga
vad — näe, ka meie oleme väejuhid!“ hüüdis kellegi kõlav,
noriv hääl.
Andrei jäi üksi keset põiktänavat, tema peale tuli
päid pildudes kaks hobust. Ta astus kõrvale ja samal
hetkel haaras ema ta käest kinni, vüs ta enesega kaasa
ja torises:
„Lubab Pašaga. koos, aga ise ronib üksi lahingusse\u
„Andesta!“ ütles ukrainlane naeratades.
Möirgas vile ja neelas oma musta häälega inimeste
kõne. Rahvahulk liigatas, viivuks jäi kõik vait, kuula
tama, ja palju nägusid kahvatas.
132
,,Seltsimehed!“ kuuldus Paveli hääl, kõlav ja tugev.
Kõik pöördusid Paveli poole teda piirates, nagu piiravad
rauakillud magnetitükki.
Ema vaatas talle näkku ja nägi ainult silmi, uhkeid,
julgeid, põletavaid...
„Seltsimehed! Oleme otsustanud teatada avalikult,
kes meie oleme, tõstame täna oma lipu, mõistuse, tõe,
vabaduse lipu!“
Valge pikk ritv välkus õhus, kaldus, lõikus rahva
hulka, kadus temasse ja minuti pärast lehvis inimeste
ülessuunatud nägude kohal punase linnuna töörahva lipu
kangas.
„Elagu töötav rahvas!“ hüüdis Pavel.
Sajad hääled vastasid kõlava hüüdega.
„Elagu sotsiaaldemokraatlik tööliste partei, meie par
tei, seltsimehed, meie vaimne kodumaa!“
Rahvahulk kees; lipu poole tungisid need, kes olid
mõistnud selle tähendust; Paveli kõrvale asusid Mazin,
Samoilov, Gussevid. Painutanud pea, tõrjus Nikolai ini
mesi eest ja tundmatud inimesed, noored, põlevate silma
dega, tõukasid ema eemale —
„Elagu kõigi maade töötav rahvas!“ hüüdis Pavel.
Ikka kasvades jõult ja rõõmult vastas talle tuhandesuine
kaja hingepõrutava häälega.
Rahvahulk tihenes. Pavel vehkis lipuga, see lõi õhus
lainetama ja nagu ujus edasi, päikesest läigitatud, puna
selt ja laialt naeratades ...
„Kauem raudu me kanda ei taha...“ kõlas Fedja
Mazini kõlav hääl ja kümned hääled ühinesid sellega
pehme, kuid võimsa lainena:
„Ikked kaelast ja köidikud käest !“
Ema läks Mazini järel, kuum naeratus huultel, ja
vaatas üle selle pea poega ja lippu. Ta ümber vilkus
rõõmsaid nägusid, mitmevärvilisi silmi, — kõikide ees
133
läksid ta poeg ja Andrei. Ema kuulis nende hääli —
Andrei pehme ja niiske hääl sulas sõbralikult ühte ta
poja tiheda basshäälega.
„Üles, töörahvas, kutsub meid vabaduse hüüd,
üles, vabaks, kes orjuses peetud!.
Ja rahvas jooksis vastu punasele lipule, Andrei kisen
das midagi, liitus rahvaga ja läks sellega koos tagasi
ning ta hüüded kustusid lauluhäältes, — selle laulu hääl
tes, mida kodus oli lauldud tasemini kui teisi, — tänaval
see voolas ühetaoliselt, otse, kohutava jõuga. Selles kõlas
raudne mehisus, ta kutsus inimesi tuleviku kaugele teele,
ta kõneles ausalt teekonna raskustest.
Ema süda hakkas liiga kiiresti peksma, ta hakkas
maha jääma. Teda lükati kõrvale, suruti vastu aeda,
temast voogas mööda tihe inimeste laine — inimesi oli
palju ja see rõõmustas teda.
„Ärka üles, sa rõhutud rahvas!“
Näis, et õhus laulab määratu pasun, laulab ja äratab
inimesi, kutsudes ühes rinnas esile võitlusvalmidust, tei
ses ebaselget rõõmu, millegi uue aimust, põletavat uudis
himu, seal — äratades lootuste segase värina, siin —
avades väljapääsu aastate kestes kogunenud tigeduse söö
vale voolule. Kõik vaatasid ette, kus lehvis ja lainetas
õhus punane lipp.
*
*
*
Ema on juba rahvahulga lõpus, inimeste seas, kes ei
kiirustanud, kes vaatasid ükskõikselt ette vaatleja külma
uudishimuga, kellele vaadatava lõpp on ette teada. Nad
läksid ja kõnelesid tasa, kindlalt.
„Üks rood on kooli juures, teine vabriku juures...“
„Kubemer sõitis siia ...“
„Tõsi?“
134
„Ise nägin, et sõitis!“
Keegi vandus rõõmsalt ja ütles:
„Ometi hakkasid meiesuguseid kartma! Sõjavägi ja
kuberner!"
Äkitselt põrkas rahvahulk nagu millegi vastu ja kõi
kus tagasi äreva tasase kõminaga. Ka laul võpatas, sus
hakkas voolama kiiremini, kõvemini. Jällegi langes häälte
tihe laine, hoovas tagasi. Hääli langes üksteise järel koo
rist, kuuldus üksikuid hüüdeid, mis püüdsid tõsta laulu
endisele kõrgusele, tõugata seda ette:
„Üles, töörahvas, kutsub meid vabaduse hüüd!
Üles, vabaks, kes orjuses peetud! .
Kuid selles kutses ei olnud enam üldist, ühtlast kind
lust, selles värises juba rahutust.
Midagi nägemata, midagi teadmata, mis juhtus ees,
tõukas ema rahvast eest ja liikus ruttu edasi, aga talle
tuli vastu inimesi, ühed langetatud peade ja kortsus kul
mudega, teised piinliku naeratusega, kolmandad pilkavalt
vilistades. Ta vaatas igatsevalt neile näkku, ta sümad
küsisid, palusid, kutsusid...
„Seltsimehed!" kuuldus Paveli hääl. „Soldatid on
samasugused inimesed kui meiegi. Nad ei hakka meid
peksma. Mispärast peksta? Kas sellepärast, et meü on
tõde, mida on tarvis kõigüe? Seda tõde on tarvis ka neile.
Seni nad ei mõista seda, aga juba on lähedal aeg, kui
nad tulevad meie kõrvale, kui nad ei lähe riisumise ja
mõrvade lipu alla, vaid tulevad meie vabaduslipu alla.
Ja selleks, et nad mõistaksid rutemini meie õigust, peame
minema edasi. Edasi, seltsimehed! Ikka edasi!"
Paveli hääl kõlas kindlalt, sõnad helisesid õhus selgelt
ja kirkalt, kuid rahvahulk valgus laiali, inimesed läksid
üksteise järel paremale ja vasemale majade poole ja kadu
sid aedade taha. Nüüd oli rahvahulgal kulu kuju, mille
teraks oli Pavel, ja ta pea kohal leegitses punasena töö
135
rahva lipp. Rahvahulk oli veel musta linnu samane, kes
on laotanud oma tiivad laiali, — ta oli rahutu, valmis
tõusma ja lendama, ja Pavel oli ta nokaks...
*
*
*
Tänava lõpus — nägi ema — seisis nägudeta ühe
taoliste inimeste hall sein ja sulges käigu platsile. Iga
ühel neist säras õlal külmalt ja peenelt täägi lõikav tera.
Oli vaikne. Lipp tõusis, õõtsus, lehvis mõtlikult ini
meste peade kohal, liikus lainetavalt soldatite halli seina
poole.
Ema vaatas ümber ja nägi, et rahvahulk, mis varem
oli täitnud tänavat tihedalt, on ebakindel, kõhkleb ja
vaatab, kuidas lipuga mehed lähevad temast kaugemale.
Lipu järel läks mõnikümmend inimest ja iga samm edasi
sundis kedagi kargama kõrvale, nagu tee keset tänavat
oleks olnud kuum ja põletanud taldu.
„Tund tulnud, kus purustab priiuse väes...“
ennustas laul Fedja suus...
„Ju ahelaid ärganud rahvas!“
kordas kindlalt ja ähvardavalt tugevate häälte koor.
Kuid laulu korrapärase voolu katkestasid tasased
sõnad:
„Annab käsklust...“
„Püssid!“ kuuldus ees järsk käsklus.
Õhus kõikusid täägid, langesid ja sirutusid lipule
vastu, naeratades kavalasti.
„Marss!“
Ema vaatas silmi pilgutamata. Soldatite hall laine
kõikus, venis kogu tänava laiuselt, hakkas ühtlaselt lii
kuma, kandes ees hõbedaselt säravate terashammaste
harva rida. See laine astus ikka lähemale pojale, ema
nägi, kuidas Andrei astus Paveli ette ja varjas teda oma
pika kehaga.
136
, .Kõrvuti, seltsimehed!" hüüdis Pavel järsult.
Andrei laulis, tal olid käed selja taga koos, pea püsti.
Pavel hüüdis jälle:
„Kõrvuti! Sul ei ole õigust! Ees on lipp!"
Ikka lähemale sattusid punase lipu inimesed ja hal
lide inimeste tihe ahelik.
„Vlassov, põgene!"
„Tagasi, Pavel!"
„Viska lipp, Pavel!" ütles Vessovštšikov tusaselt.
,,Anna süa, peidan ära!"
Ta võttis käega vardast, lipp kõikus tagasi.
„Jäta!" hüüdis Pavel.
Nikolai tõmbas käe tagasi, nagu see oleks saanud
põletada. Laul kustus. Inimesed jäid tihedalt Paveli
ümber seisma, kuid ta tungis edasi. Saabus vaikus, see
nagu laskus nägematult ülevalt ja haaras inimesed läbi
paistva püvena.
Lipu all seisis paarkümmend inimest, mitte enam,
kuid nad seisid kindlalt, tõmbasid ema enda poole hir
muga nende eest ja tumeda sooviga neile midagi ütelda ...
„Leitnant, võtke sellelt lipp!" kuuldus vana kindrali
hääl.
Ta sirutas käe ja näitas lipule.
Paveli juurde kargas väike ohvitserike, haaras käega
ridvast, hüüdis vingudes:
„Lase lahti!"
„Käed eemale!" ütles Pavel kõvasti.
Lipp värises punasena õhus, paindus paremale ja
vasemale, jäi jälle sirgelt seisma, — ohvitser kargas
eemale ja langes istuli. Uskumatu kiirusega libises emast
mööda Nikolai, ees väljasirutatud käsi kokkupigistatud
rusikaga.
„Võtke nad!" kisendas vanamees ja lõi jalaga vastu
maad.
137
Mõned soldatid kargasid ette. Üks neist lõi püssi
päraga — lipp kõikus, paindus ja kadus soldatite halli
hunnikusse.
„Ah!" hüüdis keegi murelikult.
Ja ema hakkas karjuma. Vastuseks talle kõlas sol
datite hulgast Paveli selge hääl:
„Nägemiseni, mamma! Nägemiseni, kallis!“
„Elus! Tuletas meelde!" tuksatas ema südames.
Varvastele tõustes ja kätega veheldes tahtis ema
neid näha ja nägi üle soldatite peade Andrei ümmargust
nägu, — see naeratas, see noogutas emale.
„Kallid ... Andrjuša!.. Pasa! .." hüüdis ta.
„Nägemiseni, seltsimehed!" hüüti soldatite hulgast.
Neile vastas mitmekordne kaja. See tuli kusküt kõr
gemalt aknaist, katustelt.
Bašibosnkid — end. Türgi ratsavägi, kuulus distsipliinipuudusega — siin — röövlid, vägivallatarvitajad; nautima — mõnuga
(lõbuga) maitsma; nuhk — nuhkija, kaitsepolitseinik; parool —
leppesõna, salasõna; patrull — sõjaväe või politsei luuresalk;
Peterburi — Leningradi nimetus enne Maailmasõda; pristav —
politseikomissar tsaariaegsel Venemaal, — kohtutäitur; reageerima
— vastutoimet, -tegevust avaldama; rood [-u] — kompanii (sõdu
reid); samovar — teemasin; sandarm — liik poliitilisi politseinikke
tsaariaegsel Venemaal; soliidne — mõõdukas, kaine, korralik, —
tubli, kindel, tugev; streik — kollektiivne töökatkestamine tööliste
poolt survevahendina tööandja vastu või poliitilise võitlusvahendina.
Lenini elust ning isikust.
B. Gorin’i ja N. Krupskaja järgi.
Stalin ühes kõnes nimetas Leninit tõusvate masside
uueks juhiks, mägikotkaks, kes ei tunne hirmu võit
luste ees.
Lenini, proletaarse revolutsiooni geeniuse suur kuju
vaimustab alati noori enesekasvatuseks, kutsub neid tahte
138
karastamisele ja karakteri kujundamisele. Selleks annab
Lenin eeskuju kogu om elu ja tegevusega.
Üks hollandi kommunist jutustab, kuidas ta kodusõja
ajal oli öösi Lenini pool. Rindelt helistati, et seisukord
on raske. Kardeti Tuula langemist. Sellest hoolimata ei
kaotanud Lenin meelekindlust. Ta isegi naljatas ja tegi
rahulikult korraldusi ning julgustas niiviisi seltsimehi
leidma pääseteed kriitilisest olukorrast.
Lenin oskas suurte asjade kõrval pidada silmas ka
„ väikesi". Valmistudes Komintemi kongressiks leidis ta
aega hoolitsemiseks üksikute tehaste tööliste eest. Lahen
dades kiireloomulisi riiklikke ülesandeid ei unustanud ta
Gorki küla talupoegade palvet elektervalgustuse saami
seks ja laskis selgitada võimalusi palve rahuldamiseks.
Oli käimas kodusõda. Valgekaartlaste armeed ähvar
dasid isegi Moskvat, aga ühenduses maa kaitsmise küsi
mustega valmisid Leninil rahuliku ülesehituse, laialdase
elektrifitseerimise plaanid.
,,Lenini suurus,“ ütleb sms Stalin, „seisneb kõige
pealt selles, et ta lõi Nõukogude Vabariigi ja seega tege
likult näitas maailma rõhutud rahvastele, et vabanemise
lootus on teostatav, et tööriiki on võimalik luua maa peal,
aga mitte otsida teda taevas."
Lenin pidas alati tihedat sidet rahvaga. Nii põranda
all töötades kui esimese nõukogude riigi juhi kohal seis
tes jälgis ta huviga töötava rahva elu ning tundis kaasa
tema rõõmudele ja muredele.
1919. aastal valitses kibe puudus. Töölised ja talu
pojad saatsid vahel Leninile toiduaineid. Lenin jagas neid
lastele, haigetele ja toidupuuduse tagajärjel nõrkenud
seltsimeestele.
1920. a. sügisel vajas Lenin kiire töö jaoks mõnin
gaid raamatuid. Ta pöördus nende saamiseks kirjaliku
sooviavaldusega avaliku raamatukogu poole ja tegi soovi139
sedelile märkuse: „Kui raamatukogu kodukorra järgi
mõnede palutud köidete kasutamine on lubatud ainult
kohal, palun võimaluse korral laenutada neid mulle
ööseks, sest siis on kogu suletud. Saadan nad hommikuks
tagasi." Nii kirjutas maailmariigi Rahvakomissaride Nõu
kogu esimees.
Oma mälestustes Iljitšist kirjutab Klara Zetkin, kui
das elas Lenin Rahvakomissaride Nõukogu esimehena.
„Lenini korter Kremlis oli lihtne ega erinenud oma
sisustuselt keskmise töölise korterist... Juhtusin Lenini
poole õhtusöögi ajal. Iljitsi abikaasa ja õde kutsusid
mind lauda. Pakuti leiba, juustu, võid ja muidugi teed.
Toidud ei erinenud seega Nõukogude riigi hariliku amet
niku õhtusöögist/'
Lenin armastas oma rahvast suure ja sügava armas
tusega. Kogu oma elu ohverdas ta rahva vabastamiseks
kapitalismi ikkest. Lenin oli tõeline patrioot. Armastus
oma maa ja rahva vastu avaldus kõiges ja kõikjal. Temas
ei puudunud isegi tagasihoidlik rahvuslik uhkus, kui tulid
küsimusse töö ja selle tulemused. Vaadeldes, kuidas Kapri
kalurid harutasid segiläinud võrke, tähendas Lenin: „Meie
omad töötavad kärmemini." Kõneldes Gorkiga L. Tolstoist
kui suurest sõnakunstnikust lausus Lenin: ,,Keda Euroo
pas võiks kõrvutada temaga?" Ja vastas ise: ,,Ei kedagi."
Vladimir Iljitš õppis Simbirskis, kus elab koos mitu
rahvust. Teiste hulgas on seal mordvalasi ja tšuvašše.
Vladimir Iljitši isa pidas erilist hoolt, et haridustee oleks
avatud ka vähemusrahvustele. Sellest jutustab huvitava
loo õpetaja Zaitsev, kes on ligi kaheksakümmend aastat
vana ja juba üle 55 aasta töötanud hariduspõllul, peami
selt tšuvaši koolides. 11-aastasena põgenes ta kodunt, et
pääseda kooli Simbirskis. Klassi, kus õppis Zaitsev, tuli
Lenini isa, kes kutsus Zaitsevi tahvli juurde ja pärast
seletas matemaatika ülesande lahendamist. Zaitsev imes
140
tas, et direktor, kes nii arusaadavalt seletas ülesannet, ei
oska hästi kõnelda. Ilja Nikolajevitš nimelt ei hääldanud
„r"-i: ,,grammatika" asemel ütles ta „g’ammatika". Hil
jem andis vene keele õpetaja õpilastele klassitöö: „Tänase
päeva tugevaim mulje". Ja Zaitsev kirjutas peale muu:
„Klassis oli direktor, ülesannet seletas hästi, aga kõnelda
ei oska."
Õpetaja ehmus kangesti, et õpilane nn julges kirju
tada ülemusest. Töid kätte andes viskas ta Zaitsevi vihiku
lauale. Töö oli läbi kriipsutatud ja hindena alla kirjuta
tud null. Klassi juhtus Ilja Nikolajevitš, kes hakkas õpi
laste töid vaatama. Zaitsevi vihikusse pilku heites nae
ratas direktor ja lausus õpetajale: ,,Asjata hindasite kir
jandi kaldristi ja kartuliga. Töö on kirjutatud loogiliselt,
õigesti, keelevigadeta ning otsekoheselt. Ta vääriks „väga
head"."
Ka Vladimir Hjitš tundis suurt poolehoidu rahvus
vähemuste vastu. Vanemas klassis õppis temaga koos
tšuvašš, kellele tegi raskusi vene keel. Vladimir Hjitš
aitas tal valmistuda lõppeksamiks, abistades teda eriti
vene keeles. See suhtumine rahvusvähemustesse avaldus
ka hiljem Lenini tegevuses. Erilise ägedusega mõistis ta
hukka tsaarivalitsuse venestamispoliitikat ja võitles andu
musega rahvuste sõpruse eest, milleks tuleb rajada aluseid
juba lapsepõlves ja mida on vaja edasi arendada koolis.
Prantsuse kirjanik Barbusse ütleb: „Stalin — see on
Lenin täna. Need kaks nime on ja jäävad seisma kõrvuti.
Inimsoo suures võitluses vabaduse eest on need kaks nime
lahutamatult seotud. Stalin on Lenini kaasvõitleja ja tema
töö suur jätkaja."
Klara Zetkin — saksa ja rahvusvaheline silmapaistev töölistegelane — kommunist; mordvalane — soome-ugri rahva liige (asu
koht Volga kallastel); patrioot — isamaalane; patriotism — isamaa-armastus; tšuvašš — türgi sugu rahva liige (asukoht Volga
keskjooksumail).
141
Laul kodumaale.
V. Lebedev-Kumatš.
Suur ja lai on maa, mis on mu kodu,
rikas loodusvaradest ta pind;
sellist maad maailmas teist ei leidu,
kus nii vabalt hingata võib rind.
Sellist maad maailmas teist ei leidu,
kus nii vabalt hingata võib rind.
Piirist piirini, kus lääs, kus ida, —
kauges lõunas, kargel põhjara’al
igaüks on peremees, ja teda
hoitud, hinnatud on kodumaal.
Tuikab rõõmus elu igal rajal
hagu suur ja võimas vete vool.
Noortel’ tee on lahti igal alal,
vanul’ austus, hooldus igal pool.
Meie välju pilguga ei haara,
kõiki linnu meeleski ei pea.
Sõna „seltsimees“ meil kallim aare,
millest kallimat ei sõna tea.
Kodu kõikjal, kus see sõna kaigub,
ei me põlga neegreid, kollaseid.
Sõna see on tuttav kõigis paigus,
igal pool ta leiab omakseid.
Väärselt hinnas meil on töö ja teadus,
keegi liigne meil ei olla või.
Kuldsel kirjal särab meie seadus,
mille Stalin üleilmseks lõi.
Selle kuulsust, vägevust ja võimsust
aeg ei iial kustutada saa,
kõigil õppimiseks ikka õigus,
õigus tööks ja puhkamiseks ka.
142
Kevadtuule süleluse hõlmas
üha rõõmsam, virgem meie maa.
Ei me kombel keegi siin maailmas
naerda ega armastada saa.
Ent kui vaenlane meil’ tõotab kadu,
julgelt vastu talle läheme.
Nagu mõrsjat armastame kodu,
nagu hella ema hoiame.
Mälestust seltsimees Stalinist.
S. Kavtaradse.
See oli 1911. aasta talvel. Reaktsiooni poolt lämma
tatud revolutsioonilaine murdis võimsate hoogudega ene
sele teed. Toibunud haavadest, avaldas proletariaat tor
miliselt oma klassitahet. Maa elas üle päevast päeva kas
vavat revolutsioonilist tõusu. Olukord kutsus juhtivale
kohale enamlasi, Lenini parteid, kes ainsana suutis asuda
töötava klassi etteotsa ja viia teda uutesse lahingutesse.
Elasin siis Peterburis Puškini tänavas. Pärast lühe
maajalist vangistust Tiflisis kaunis õnnelikult välja rabel
nud sandarmkonna küüsist, otsustasin ma legaliseerumise
eesmärgiga uuendada oma üliõpilaspõlve ja maksta kas
või osagi kogunenud akadeemilist võlga.
Ühel külmal ja hämaral talvehommikul kella ühe
teistkümne paiku istusin mingisuguse õppekursuse kallal.
Kostis koputus uksele ja sisse astus Stalin. See oli oota
mata. Ma teadsin, et ta oli välja saadetud. Tavalise
rõõmsa ja lahke naeratusega, hoolimata paukuvast paka
sest ja kergest palitust, lausus ta pärast esimesi tervitussõnu:
„Ma olen mõninga aja sinu juures..
143
„Milleks veel küsida... Võta palitu ära ja soojenda
ennast, ma otsekohe korraldan tee.“
„Pole vaja. Ma puhkan natuke. Aga lugu on nnsugune: tulen praegu Moskvast. Rongilt otsekohe sinu
poole... Moskva vaksalis märkasin ma jälitajat ja
kujutle, kui väljusin siin vagunist, nägin sedasama nuhki.
Ta saatis mind sinu toa välisukseni. Praegu tolkneb ta
tänaval. Niisugune lurjus!“ sõimas ta.
Asi oli selge ja tõsine. Oli tarvis läbi mõtelda tekki
nud olukord. Ärevus ja rahutus seltsimehe pärast, kes oli
sattunud kaitsepolitsei nägemispiirkonda ja kellel oli nuhk
lakkamatult kannul, rikkus kokkusaamise rõõmu. Mõte
töötas pingutatult ühes suunas: kuidas päästa, kuidas
kaotada jäljed, minna ära luuraja silmist? Majast ei
olnud käiku välja peale eesukse ja värava, mis asusid
kõrvuti. Igasugune maskeerimisvõimalus langes ära. Mul
oli küll võimalik otsekohe hankida naisterahva riideid,
ent Stalini muutmine naiseks oli täiesti lootusetu.
„Otsekohe ei võtnud, tahab nähtavasti jälgida," ütles
Stalin.
Kuidas me ka pead ei murdnud, ei suutnud me siiski
midagi välja mõtelda.
„Ma heidan seniks veidi pikali, küllap sinnapoole
näeme..
„Jää magama, puhka õhtuni. Võib-olla ei pea ta
külma käes vastu ja läheb ära. Napoleoni armeegi ei
pidanud vastu meie külmadele."
„Peab vastu," ütles Stalin naeratades.
Tal oli õigus. Nuhk nähtavasti teadis väga hästi,
millist haruldast ja kallist „lindu" ta jälgis. Hirm vastu
tuse ees, võimalus näidata hoolsust teenistuses koos tasu
ja ametikõrgenduse saamise lootusega pidid teda otse neetima Stalini jälgede külge. Ent mulle näis, et meil läheb
korda kaduda ta silmist rahva hulgas Nevski prospektil.
144
Stalin heitis pikali. Ta oli täiesti rahulik. Ent see
rahulikkus oli seletatav ainult tema mehise vastupida
vusega, mille poolest ta alati silma paistis ja mida mul oh
juhus täheldada möödunud aastal, aga mitte muretusega.
Muresid, suuri ja väikesi, oli tal palju. Need olid partei
asjad ja ülesanded, mis ta oli võtnud enesele nii vastu
taval ajaloolisel silmapilgul.
Ma läksin tänavale maakuulamise eesmärgiga. Mit
mekordsete majadega täiskuhjatud Puškini tänava kitsal
sõiduteel seisis udu nagu mingis kaljulõhestikus. Ma jalu
tasin kuni Puškini skväärini ja tagasi. Külma tõttu kürustasid inimesed mööda tänavat, asjaliku ruttamise ilme
näol. Oma välimuse poolest nii hästi tuntud nuhki,
mõttetu näoilme ja otstarbetute liigutustega, mina oma
nägemisvälja piirides ei avastanud. „Küllap on vist ära
läinud," mõtlesin ma. Oodanud veel mõninga aja ja vaa
delnud tänavat, läksin ma koju. Stalin magas.
Kella viieks Stalin virgus ja me väljusime. Oli juba
Peterburi öö. Udus põlesid ähmaselt elektrilaternad ja
inimesed libisesid kui varjud. Me ei jõudnud veel ees
uksest välja, kui Stalin ütles: „Näed, seal ta seisabki."
Ja tõepoolest, vastaspoolel seisis inimkogu nahkmütsis,
kõrvakatetega, ülestõstetud kraega. ,,Seesama ta ongi,"
ütles Stalin. Oht muutus reaalseks, tuntavaks.
„Mis nüüd teha?" küsisin ma Stalinilt. Tema vastas
rahuliku tooniga:
,,Kõnnime seniks."
Me läksime Nevski prospekti suunas. Mehekogu liikus
meile järele. Ma arvestasin ikkagi, et meil — sellel tunnü,
kus prospektil on suur liikumine — õnnestub kaduda nuhi
silmist. Me läksime otse Nevskile ja segunesime seal
liikuva. rahvaga. Jõudnud Troitski tänava nurgani, me
peatusime luure otstarbel. Meile järgneva rahva hulgas
polnud nuhki näha. „On enese kuhugi ära peitnud," ütles
10
145
Stalin, „nii kergesti ta meid oma vaatepiirist ei lase...
Peab ju inimene oma leiva eest ka midagi tegema. “ Ja
tõepoolest, lähenedes Avalikule Raamatukogule, nägime
teda enestest eespool tänava nurgal. Me ei olnud tähele
pannud, kunas ta meist möödus, ega saanud aru, miks ta
tegi niisuguse „käigu“. Liikusime edasi, tema tuli meile
järele. Avaliku Raamatukogu kell oli juba seitsme peal.
Me kõndisime veel enam kui tunni. Nuhk kadus kord
ära, kord kerkis jälle esile meie ees. Ära minna tema
silmist meil ei õnnestunud, sellest hoolimata, et me keerlesime mööda Nevski prospektiga kokkupuutuvaid täna
vaid ja tegime malekäike. Kui hakkasime juba arvama,
et ta on meid silmist kaotanud, kerkis ta kuju jälle kus
kilt välja. Me olime näljased, eriti Stalin, kes ei olnud hom
mikust saadik midagi söönud, — kuigi ta iialgi ei näinud
kannatavat nälja pärast. Ta sõi alati vähe, oli askeetli
kult vähenõudlik toidu suhtes ja näis, et söömine tema
elus ei moodusta olulist toimingut, vaid on peaaegu tar
betuks ajaraiskamiseks. Me läksime tol ajal demokraat
liku intelligentsi ja üliõpilaskonna seas tuntud Fedorovi
restorani, kus võtsime aset nurgas, et oleks võimalus jäl
gida kõiki sissetulijaid.
Stalin kõneles tasa, gruusia keeles. Sel hetkel ta näis
olevat täiesti unustanud uksekünnisel teda varitseva ohu.
Ma kuulasin neid õigeid, selgeid mõtteid võitlusest Lenini
joone eest partei ja tööliste organisatsioonides, neid sõnu,
mis kõlasid kõigutamatu usuga võitu, ja minus kujunes
tugev ja sügav veendumus, et Stalin on kutsutud viima
võidule leninismi lipu ja tema vahenditu juhtimine kind
lustab enamluse võidu eelseisvas võitluses. Kuid see suur
tööliste partei ülesehitamise plaan Lenini direktiivide alu
sel võis saada mõne minuti pärast parandamatu löögi.
Asi lähenes lõpplahendusele ja lootus pääsemiseks jäi
kord-korralt ikka vähemaks.
146
„Mis teha, Stalin?44 küsisin mina.
,,Sinu poole minna ei või, sinu korter on juba läbi
kukkunud... On olemas konspiratiivkorter Viiburi poolel
ühe seltsimehe, soomlasest töölise pool... On vaja pää
seda sinna. “
Oli umbes kella kümne paiku, kui välja astusime.
Tänaval nuhki ei olnud. Jõudnud tänava lõpuni, mär
kasime teisel nurgal tuntud kogu.
„Tont võtku, otsekui maa alt ilmub nähtavale/4
tahendas Stalin.
Meie läksime Semjonovski silla poole. Siin olid kaunis
pimedavõitu tänavad ja käijaid oli väga vähe. Nuhki ei
olnud. Me tegime selles rajoonis veel mõne keeru ja jäime
seisma Karavani tänava nurgal. Tänavad olid tühjad.
Seisnud mõne minuti ja vaadelnud ümbrust, ei näinud me
kuskü luurajat.
„Just nagu ei olekski teda/4 ütlesin mina.
„Jah, ei ole näha/4 vastas Stalin.
Sel hetkel sõitis meist mööda aeglasel sammul lihhatš
toreda Orlovi tõugu traavliga. Meil mõlemail välgatas
peas üks ning sama mõte.
„Stalin, istu peale ja kihuta ... Raha on? ..“
„On...“
Ühe hetkega oli Stalin saanis, traavel tõmbas
korra ja läks kui nool. Ma vaatasin veel lumetolmu
kaduvale Stalinüe järele, kui järsku kuulsin hobuste
kapjade müdinat ja minust kihutas mööda teine lih
hatš; selle saanis märkasin ma otsekohe meie nuhki,
koos kellegi teisega. Tagaajamine — lõi nagu välk
mulle pähe.
Ma seisin kaua kibedais mõtteis, tundes oma abitust
ja kasutust seltsimehe häda puhul. Mu silmade ette tõu
sis selgesti pilt: Stalin lahkus voorimehelt, läks konspi
ratiivkorterisse, teda jälitati, areteeriti, viidi kaitsepolit
14
’
seisse... Jälle Siber, väljasaatmine, võib-olla sunnitöö .,.
Milline raske löök!
Kuid oli vaja rutata koju, „puhastada“ tuba läbi
otsimise ootel. Minuti kümne pärast olin ma juba toas
ja asusin otsekohe tööle, sest aega oli jäänud väga vähe:
kell lähenes kaheteistkümnele ja kaitsepolitsei võis iga
minut tulla. Seadnud kõik korda, hakkasin ma ootama.
Mulle oli nüüd täiesti selge: lihhatši olid saatnud nuhid,
arvestades õieti, et Stalin kasutab seda, et ennast nende
eest päästa. Aga nemad ootasid ja jälgisid teisel lihhatšil.
Kaitsepolitsei tahtis saada kapitali kasuga: Stalinit kons
piratiivkorteri ja põrandaaluse tsentrumiga.
Kaitsepolitsei sel ööl mulle visiiti ei teinud. Järg
mine päev möödus samuti ilma sündmusteta.
Kolmanda päeva õhtul istusin ma oma toas, kui korraga
koridoris helises telefon ja mind kutsuti aparaadi juurde.
„Kes kõneleb ?“ küsisin.
,,Me var, bitšo..vastas hääl gruusia keeles ja mul
hakkas süda peksma: see oli Stalini hääl.
„Kuidas? Terve ?“ küsisin ma gruusia keeli.
„Ja veel kuidas ... Aga küll ma jutustan ...“
Sellega lõppes kõnelus. Tähendab, Stalin on terve ja
elus. See oli suur rõõm. Ma põlesin soovist rutemini teda
näha, kuulda, kuidas ta nii tähelepanuväärselt vedas
kaitsepolitseid ninapidi.
Nüüd ei andnud mulle rahu mõte Stalinist ja tema
uljast äralipsamisest kaitsepolitsei käppade vahelt. Ma
ootasin kärsimatult kokkusaamist temaga. Juhus selleks
saabus peagi. Stalini jutustus ületas kõik minu mõistatamised ja oletused. Stalin taipas otsekohe jälitamist ja
oma seisukorra väljapääsmatust. Ta kihutas mööda Liteinõi prospekti. Selja taga lumetolmus nägi ta kaitsepolitsei
hagijaid, kes sõitsid tema jälil. „Kõige tõenäolisuse järgi
on ka see lihhatš agent,“ otsustas ta. „Tarvis kaduda
148
tähelepanematult niihästi tema kui ka nende silmist...
Aga kuidas?“ Juba oli käes Liteinõi sild... Viiburi
pool... Ei ole enam kaugel ka seltsimees soomlase korter.
Iga sekund on kallis. On tarvis otsustada küsimus silma
pilkselt. Ja Stalin otsustas. Ta vaatas veel kord tagasi
piki harvade laternatega ähmaselt valgustatud tänavat ja
tõmmates ennast kerra veeres üle saani seljatoe; veel
mõned kukerpallid ja ta mattus tänava äärel asetsevasse
lumehange. „Just minu nina eest kihutas mööda kaitse
politsei, ajades taga tühja saani, “ jutustas Stalin. Saat
nud neid silmadega, tõusis Stalin püsti, raputas enese
lumest puhtaks ja läks seltsimehe juurde konspiratiiv
korterisse viiendal korral.
See oli kaitsepolitsei skandaalne sissekukkumine.
Omada niisugust „lindu“ peos ja tal nii häbistavalt minna
lasta! Kaitsepolitsei määras umbkaudselt kindlaks rajooni,
kus kadus Stalin, piiras selle sisse ja hakkas otsima igas
urkas...
„Ma vahtisin ülalt,“ ütles Stalin, „kuidas kaitsepolit
seinikud läksid hoovi, tuuseldasid igas kolkas. ..
Kolm päeva hiljem, ümberriietatult sõjaväe-arstiteaduse akadeemia üliõpilase vormi, tuli Stalin välja oma
peidupaigast ja jätkas juhtivat tööd Peterburi põranda
aluses kuni 1912. aasta aprillikuuni, kus ta areteeriti
uuesti ja saadeti välja Narõmimaale neljaks aastaks.
Direktiiv — juhtnöör; askeetlik — naudinguist keelduv; kons
piratiivne — salavandeline, põrandaalune; konspiratiivkorter
salanõust osavõtjate peidukoht; legaliseeruma — seaduslikuks
muutuma; iihhatš — hea hobusega uljas voorimees; julge, osav
inimene; Nevski prospekt — end. Peterburi peatänav, nüüd Pros
pekt 25. Oktjabrja (25. Oktoobri prospekt); order — käsk, korral
dus; Peterburi — Leningradi nimetus enne Maailmasõda; rajoon
ringkond, piirkond; reserv — varu, tagavara; sandarm
poliiti
line politseinik tsaariaegsel Venemaal; skväär — nelinurkne maja
dest piiratud väljak linnades; visiit
lühike külastus.
149
Nõukogude lihtne Inimene.
V. Lebedev-KumatS.
Laul laiemalt järjest sest kajab,
sellest kuulsusest kõlab ta,
kuis ainsana seisab teed rajav
Nõukogude võimas maa.
Käib uhkena seal, kus on poolus,
ei põrka ees mägede
ja muudab ka jõgede voolu
nõukogu lihtinime.
On heitnud kõik muistendid imest,
taeva jumalailt ära toond
lihtrahvas — Nõukogude nimel
ta igal pool imesid loob.
Ameerika jälle on valla:
läbi külma ja udude
on lennanud sinnagi alla
nõukogu lihtinime.
Leiab merede põhjagi rada
ja ületab Elbruse,
kõikjal võite võib saavutada
nõukogu lihtinime.
Kui kaunimas kevade-aias
õnn rahvastel õitseb me maal.
Ainsaks lootuseks maailmas laias
Nõukogude kodumaa saand.
Tähed helk jamalt näitavad sihte,
löök kiirem saab verele,
ja naeratab Stalin — me lihtne
Nõukogude inime.
Tõlkinud J. Kärner.
150
Stalin ja Vorošilov rindel.
Katkend romaanist „Leib“.
A. Tolstoi.
Soomusrong peatus sügavas orus. Siin oli raudtee
jällegi õhku lastud ja nähtavasti mitte väga kaua aja
eest, sest üks liipreist hõõgus veel. Luuresalk ronis mäekallakust üles. Stepp oh tühi.
Luuresalk lähenes jaamale. See oli maha jäetud.
Jaamas olid kõik aknad purustatud, rikutud telegraafi- ja
telefoniaparaadid.
Jaam oli tühi, väike ja riisuda polnud siin midagi.
Seepärast tundus kallaletung kummalisena, seda enam, et
saladuse katte all Tsaritsõnist lahkunud soomusrong oli
teel läbinud juba kolm selliselt hävitatud jaamahoonet.
Näis, nagu oleks soomusrongi tulekust teatud.
„Väga tõenäolik, et asjast on teatatud,“ ütles Voro
šilov Stalinile, soomusrongi poole sammudes. Remonditöölised kruvisid lahti rööpaid, korjasid ära rikutud liiprid ja kandsid platvormilt kohale uusi. Tööd jätkus siin
paariks tunniks. Küsitlenud tagasipöördunud luuresalga
liikmeid, Vorošilov tegi ettepaneku minna jalgsi kuni jaa
mani, — orus oli lämmatavalt kuum. Vorošilov viskas
karabiini õlale. Stalin võttis pähklipuust kepi. Nad sam
musid kahekesi edasi piki raudteed. Org suundus pare
male ja soomusrong kadus sümist.
Stalin jälgis, kuidas kull — päris nende lähedal, nii
et võis kuulda tema võimsate tiibade sahinat, — laskus
suure hooga maha ning peaaegu tabas hamstri, kes kuu
latas oma koopa suu ees. Hamster jõudis oma saba väl
kudes kaduda koopasse ning kull kadus taas taevasinasse,
teeseldes, nagu poleks ta üldse tundnud huvi jahisaagi
vastu.
151
Stalin naeratas, lüües kepikesega vastu saapasäärt.
„Kunagi õpime ehitama niisuguseid lennukeid, “ ütles
ta. ,,Täiuslik lend, täiuslik jõudude valitsemine. Inimesed
võivad lennata pareminigi, kui vabastada nende jõud...
Meie hakkame paremini lendama.“
Ta kulmud kerkisid ning edasi sammudes ei märga
nud ta enam kulle ega siin-seal vilksatavaid stepiloomi.
Vorošilov kõneles rünnaku kavast, mida oli vaja kohe
edasi arendada, ära ootamata armee ümberformeerimist,
et sõjaväerongid saaksid takistamatult liikuda Moskva
poole.
Stalin tähendas:
,,Kuigi me formeerime armee ümber ning kutsume
teenistusse seitse aastakäiku, jääb vastane arvuliselt
meist tugevamaks. Peame võtma tarvitusele uue taktika.
Meie diviisid ei tarvitse olla kogult suured, vaid peavad
olema painduvad ja liikuvad, hästi varustatud kuulipildu
jatega ja suurtükkidega. Ratsavägi on selle sõja tulevik.
Jaladiviise tuleb täiendada suuremate ratsaväeosadega,
kes võiksid arendada iseseisvaid operatsioone. Meil peab
olema tehniline ülekaal — peame kaitsma rinnet soomus
rongidega ja soomusautodega. Vajame õhuarmeed ja see
tuleb meil luua.. "■
Nad jõudsid mahajäetud jaamani. Vorošilov tõi redeli,
toetas selle ühekordse jaamahoone seina najale ja ronis
katusele, et sealt kiikriga jälgida ümbrust. Stalin jäi alla.
Vaevalt jõudis Vorošilov katusele ning tõstis kiikri
silmade ette, kui vastu plekk-katust oleks visatud nagu
herneid raginal...
„Alla! Ruttu!" hüüdis Stalin.
Püssid rägisesid. Kuulid tungisid jaamahoone puust
seina. Vorošilov hüppas katuselt alla. Siiski ta jõudis
näha, et tulistati versta kauguselt künka tagant. Ta sõnas
varjule minnes:
152
„ Vabandage, Jossif Vissarionovitš, tõepoolest..
(Ta ilme oli ehmunud.) Stalin naeratas: „Juhtub ..
„Võiks siin oodata soomusrongi saabumist... Kuid
kardan, et kasakad mõtlevad äkki rünnata meid oma
ratsasalgaga ... Parem pöördume tagasi..
„Lähme..
Vorošilov võttis õlalt karabiini ja nad asusid teele,
hoidudes kõrvale raudteest. Kuulid vaevalt võisid neid
siin tabada, kuid mõnigi vihises neil kõrvust mööda.
Stalin kõndis endiselt rahulikuna, kõpsides kepiga. Voro
šilov vaatas rahutult kord Stalini, kord kahtlase künka
poole. Äkki ilmus mäeharjale kollakas suitsusammas,
vihises mürsk ja kõmatas suurtükipauk.
„Idioodid!“ hüüdis Vorošilov. „ Suurtükist üksikuid
märke, täielised idioodid! .
Nad läksid edasi sammu kiirustamata. Minut hiljem
mürsk paiskas mullasamba nende selja taga üles. Org,
mille sügavikus seisis soomusrong, oli veel kaugel. Järg
mine mürsk lõhkes nende ees.
„Kasakate kohta — tulistamine polegi nii halb/4 ütles
Vorošilov.
Lõpuks vastas orust soomusrongi raske suurtükk, —
tema mürin oli nii kohutav, et kasakate kahurike mäe
künkal haugatas veel korra ja vaikis siis.
Stalin peatus. Käega tikku tuule eest kaitstes süü
tas ta piibu ...
Diviis -— suurem väeosa (koosneb 2—4 rügemendist); formee
rima -— moodustama, kujundama; ümberformeerimine — ümber
kujundamine; hamster [hamstri] — näriliste hulka kuuluv stepiloom; idioot — rumal inimene, lollpea; karabiin — lühike ratsaniku
vintpüss; operatsioon -— tegevus, toiming, tehing, — sõjaline tege
vus mingi sihi saavutamiseks; taktika — võitlusviis, võitlusviisiõpetus, võitlusoskus; talitusviis.
153
Kuidas karastus teras.
Katkendeid romaanist.
N. Ostrovski.
1.
Suur tugev inimene, veendunud bolševik, meretuul
tes karastunud Balti mere madrus Feodor Žuhrai jutus
tas julma elutõtt talle vaimustatult otsa vahtivale noorele
kütjale.
„Mina, vennas, olin lapsena samasugune nagu sina,"
kõneles ta. „Ei teadnud, kuhu jõudu panna, mu taltsu
tamatu loomus otsis endale väljapääsu. Elasin vaesuses.
Vaatasin mõnikord täissöönud, väljaehtinud härrasmeeste
poegi ja viha võttis võimust. Sageli peksin neid armetult,
aga ega sellest midagi ei tulnud — välja arvatud hirmus
vitsanuhtlus isa poolt. Üksi võideldes ei saa elu teiseks
muuta. Sinul, Pavluša, on kõik eeldused, et saada heaks
töölisasja eestvõitlejaks. Ainult noor oled veel ja aru
saamine klassivõitlusest on sul nõrk. Küll mina juba näi
tan sulle õiget teed, sest tean, et sinust saab asja. Nüüd
on kogu maailmas puhkenud tuli. Orjad on tõusnud üles
ja vanale elule tehakse lõpp. Aga selleks on vaja julgeid
inimesi, mitte memmepoegi, vaid tugeva loomuga inimesi,
kes enne võitlust ei poe pragude vahele nagu prussakad
valguse eest, vaid kes võitlevad halastamatult. “
„Kes sa oled niisugune?" küsis talt Pavel.
Käsi taskuisse surudes tõusis Žuhrai püsti.
„Kas sa siis ei tea, kes ma olen?"
„Mõtlen, et oled bolševik või kommunist," vastas
Pavel tasa.
Žuhrai hakkas naerma ja koputas naljatades oma
laiale rinnale, mida kattis triibuline kampsun.
„See on selge, vennas. See on samasugune tõik nagu
too, et bolševik ja kommunist on üks ning seesama."
154
Ja ta muutus kohe tõsiseks. „Kui sa sellest aru saad,
siis pea meeles, et mitte kunagi ega kellelegi ei tule sel
lest kõnelda, kui sa ei taha, et mul sooled välja lastaks.
Said aru?“
„Sain,“ vastas Pavel kindlalt.
2.
Astunud sammu kümme, nägi Liisa, kuidas käänaku
tagant kaks inimest kiviteele astus. Ees kõndis tugev,
õlakas, laia rinnaga tööline, kandes nööpimata kuube,
mille alt paistis vöödiline kampsun.
Kolm sammu tema järel, hoides tääki tema selja
vastu, kõndis rippuvate vurrudega petljuralane hallis ülekuues, kaks padrunitaskut vööl.
Pisut aeglasemalt astudes läks Liisa teisele poole
teed. Tema tagant astus kiviteele Pavel. Pöördudes teed
mööda paremale, maja poole, nägi ka tema minejaid.
Ta jalad nagu kasvasid maa külge. Ta tundis kohe
ära Žuhrai.
Žuhrai lähenes. Kortšagini süda hakkas tugevasti
pekslema. Mõtted ajasid üksteist taga, oli võimatu neid
koondada, neile kuju anda. Aeg otsustamiseks oli aga
Inga lühike.
„Mis teha?“
Viimasel minutil meenus talle: taskus on revolver.
Niipea kui nad mööduvad, kihutada kuul selga tollele
püssiga mehele ja siis on Feodor vaba. See hetkeline
otsus lõpetas mõtete tantsu. Tugevasti, peaaegu valu
sasti surus ta hambad kokku. Eks ütelnud Feodor talle
alles eile: „Selleks on vaja julgeid mehi...“
Pavel vaatas ruttu tagasi. Tänav, mis viis linna, oli
tühi. Sel polnud ainsatki hinge.
Pavel astus kivitee äärde. Žuhrai nägi Kortšaginit,
kui see oli mõne sammu kaugusel. Piilus talle ühe sil
155
maga, tihedad kulmud võpatasid. Tundis ära ja aeglustas
üllatusest sammu. Ta selg tõukus täägi otsa.
„Hei, sina, liigu edasi, muidu kütan sulle püssi
päraga!“ kriiskas valvur teravalt.
Žuhrai hakkas kiiremini astuma. Ta tahtis Pavelile
midagi ütelda, ent hoidus sellest ja viipas käega nagu
tervituseks.
Kartes äratada punavurru tähelepanu, laskis Pavel
Žuhrai endast mööda ja pöördus kõrvale, nagu oleks talle
täiesti ükskõik, mis sünnib.
Peas aga surises erutav mõte:
„Kui ma sihin ja lasen viltu, kuul võib tabada
Žuhraid.“
Kas võis veel mõtelda, kui juba petljuralane oli
kõrval ?
Ja juhtus nõnda: punavurruline valvur jõudis Paveli
kohale. Kortšagin viskus talle ootamatult kallale ja haa
rates püssi, surus ta selle järsu tõukega vastu maad.
Tääk kolksatas vastu kivi.
Petljuralane ei oodanud kallaletungi ja kaotas het
keks tasakaalu, siis katsus ta vägisi püssi enda kätte kis
kuda. Kuid kogu kehaga relvale laskudes hoidis Pavel
seda kramplikult kinni. Kärgatas pauk. Kuul sattus
vastu kivi, põrkas sealt vihinal tagasi ja jooksis kraavi.
Kuuldes pauku hüppas Žuhrai kõrvale ja pöördus
ümber. Valvur püüdis kogu jõust püssi Paveli käest ära
kiskuda. Pavel aga püssi lahti ei lasknud. Vihane petlju
ralane paiskas siis poisi järsu liigutusega maha. Ent ei
õnnestunud ka see katse püssi vabastada. Kõnniteele
prantsatades tõmbas Pavel valvuri endaga kaasa. Pol
nud jõudu, mis oleks sundinud teda sel hetkel relva käest
andma.
Kahe hüppega oli Žuhrai ta kõrval. Teinud vägeva
kaare, vuhises ta raudne rusikas valvurile pähe. Sekund
156
hiljem, lahti kistud maas lebavast Pavelist ja saanud
näkku kaks tinarasket hoopi, veeres petljuralane raske
kotina kraavi.
Samad tugevad rusikad tõstsid Paveli üles ja panid
jalule.
3.
Kaevikuist ümbritsetud ning okastraatvõrkudesse
mähitud linnake ärkas ja uinus kogu nädala suurtükkide
ohke ja püssitule pragina saatel. Alles hilisööl jäi vaik
seks. Aeg-ajalt katkestasid seda vaikust kogupaugud.
Koidikul aga hakkas jaamas patareide juures inimestest
kubisema. Suurtüki mustad lõuad köhisid tigedalt ja
hirmsasti. Inimesed tõttasid neid täitma uue tinaannusega.
Suurtükiväelane tõmbas nööri, maa värises. Küla
kohal, mis asetses linnast kolme versta kaugusel ja mille
olid vallutanud punased, lendasid vihisedes mürsud, läm
matades kõik teised hääled ja loopides kukkumisel üles
purustatud maa kamakaid.
Poola vanaaegse kloostri õue oli paigutatud punaste
patarei. Klooster asetses keset küla kõrgel künkal.
Seltsimees Zamostin, patarei sõjakomissar, kargas
püsti. Ta oli maganud, pea suurtükialusel. Rihma raske
mauseriga koomale tõmmates, kuulas ta mürsu lendu ja
ootas selle lõhkemist. Õu lajatas ta helisevast häälest:
„Homme magame endid välja, seltsimehed. Tõus-ta!“
Suurtükiväelased olid maganud siinsamas, otse suur
tükkide juures. Nad kargasid püsti sama kähku nagu
sõjakomissar.
Mõne minuti pärast kärgatasid kloostri õues suur
tükid, linnas aga lõhkesid mürsud. Suhkruvabriku kõrge
korstna otsa oli laudtellinguile seatud vaatluspunkt, kus
töötasid Petljura ohvitser ja telefonist. Üles ronisid nad
korstnas olevaid raudastmekesi mööda.
157
Täna muutusid rünnakud linnakesele üha visamaks,
üha sagedamaks. Õhk viskleb rahutult suurtükitulistusest. Vabrikukorstna tipust on näha, kuidas enamlaste
ahelikud — kukkudes ja komistades — liiguvad pidurda
mata edasi. Nad on peaaegu vallutanud jaama. Kasakad
olid tõmmanud võitlusse kõik oma reservid, ei suutnud
aga täita jaamas tekkinud lünka. Täis meeleheitlikku
kindlust, tungisid enamlaste ahelikud jaama ümber ole
vaile tänavaile. Välja tõrjutud oma viimaseilt positsioo
nidelt — aguli aedadest —, sööstsid jaama kaitsnud
petljuralased korratute, laialipillatud salkadena linna.
Neile toibumiseks, peatumiseks mahti andmata, täitsid
punaväe ahelikud tänavad, pühkides täägirünnakuga teelt
kõik tõkkepostid.
Mingi jõud ei suutnud enam Serjoža Bruzžaki keldris
hoida, kuhu oli kogunenud ta perekond ja lähemad naab
rid. Hoolimata ema protestidest ronis ta välja. Põrista
des ja igasse külge tulistades möödus parajasti majast
soomusauto. Tema järel põgenesid kabuhirmust haara
tud petljuralaste ahelikud. Üks kasakaist jooksis Serjoža
õue. Palavikulise kiirusega viskas ta endast eemale padrunitasku, kiivri ja püssi ja kadus üle plangu hüpates
aedadesse. Linna viiv kivitee oli tühi. Korraga kargas
teele punaväelane. Ta viskus maha ja tulistas piki teed.
Tema järel teine, kolmas... Serjoža näeb neid: nad hoi
duvad kummargil ja lasevad joostes.
Ennast varjamata jookseb päevitunud, põletikus sil
madega hiinlane, vööl kuulipildujate lindid, mõlemas käes
granaat. Kõige ees aga tormab kergekuulipildujaga üsna
nooruke punaväelane. See on linnatunginud punaste esi
mene ahelik.
Rõõmutunne valdas Serjožat. Ta sööstis kiviteele ja
kisendas, kuidas jaksas:
„01ge tervitatud, seltsimehed!“
158
„Kuhu põgenes Petljula ?" kisendas hiinlane hin
getult.
Aga Serjoža ei kuulnud teda. Ta jooksis kähku õue,
haaras kasaka poolt mahajäetud padrunitasku ja püssi
ning kihutas ahelikule järele. Teda märgati alles siis, kui
tungiti jaama. Ära lõiganud mitu mürskudega ja laske
moonaga laaditud ešeloni ja paisanud vaenlase tagasi
metsa, jäädi peatuma, et hinge tõmmata ja taaskorralduda. Noor kuulipildur astus Serjoža juurde ja küsis
imestades:
„Kust sa oled, seltsimees?"
„01en kohalik, sütsamast linnakesest; ainult ootasingi, et tuleksite."
Serjoža piirati punaväelaste poolt ümber.
„Mina teda tundma," naeratas hiinlane rõõmsalt.
„Ta kaljuxna: olge telvitatud, seltsimehed! Tema bolševik, meie oma, nool, kena," lisas ta, patsutades vaimus
tatult Serjoža õlale.
Aga Serjoža süda peksis rõõmsalt. Ta võeti kohe
vastu nagu oma.
Linnake elustus. Vaevatud elanikud tulid keldritest
välja ning kippusid väravate juurde, et jälgida punaste
väeosade linnasaabumist.
Antonina Vassiljevna ja Valja märkasid, et ka Ser
joža sammub punaväelaste ridades. Ta kõndis ilma müt
sita, padrunitasku vööl ja püss seljas.
Hämmastunud Antonina Vassiljevna lõi käsi kokku:
Serjoža, tema poeg, oli seganud end taplusse. Noh,
sellest ta niisama ei pääse! Kui ainult mõtelda: kõnnib
kogu linna ees püssiga!
Ja neist mõtteist haaratud, kisendab Antonina Vassüjevna, suutmata end tagasi hoida:
„Serjoža, marss koju! Jalamaid! Küll ma sulle rai
pele näitan! Küll sa mul veel sõdid!"
159
Serjoža aga, tema Serjoža, keda ta oli kiskunud enam
kui kord kõrvust, heitis emale karmi pilgu ja lõikas tal
sõnad suust, punastades häbist ja solvusest:
„Ma ei lähe siit kuhugi!“ Ja peatumata astus ta
edasi.
Antonina Vassiljevna kihvatas:
,,Ah, või nõnda sa kõneled emaga! Noh, ära sa julge
mul pärast seda koju tulla!“
„Ega tulegi!“ hüüdis Serjoža pead pöörmata talle
vastuseks.
Antonina Vassiljevna jäi üsna segasena teele seisma.
Aga mööda liikusid päevitunud, tolmunud võitlejate read.
„Ära nuta, marnmike!" kostis kellegi tugev, pilkav
hääl.
Rõõmus naer läbistas rühma. Roodu ees üritasid
tugevad hääled laulu:
Julgesti, vennad, nüüd tööle!
Võitlus teeb tugevaks meid.
Rinnaga priiuse-maale
murrame endüe teid!
Vägevalt laulsid read kaasa ja ühises kooris kõlas
ka Serjoža hele hääl. Ta oli leidnud uue perekonna. Ja
selles perekonnas oli üks tääk tema, Serjoža oma.
Mauser — automaatpüstol, automaatpüss; patarei — suur
tükiväe ühik, milles harilikult on 4 suurtükki; — suurtükiväe sei
sukoht; — mitmest elemendist koosnev elektrivoolu allikas;
Petljura — Ukraina valgete vägede juht kodusõjas; petijuralane —
Petljura väeossa kuuluv sõdur; tõik [tõiga] — tõsiasi; Zeiss —
Zeiss’i firma binokkel (pikksilm kahe silma tarvis).
VaataG. REIAL
KIRJANDUST
KOOLILE
VI ÕPPEAASTA
IV ...G. REIAL
KIRJANDUST
KOOLILE
VI ÕPPEAASTA
IV VIHK
RK
„PEDAGOOGILINE KIRJANDUS"
TALLINN 1941
Nõia tütar.
J. Liiv.
1.
Mihkel rakendas hobuse saani ette, aga veel ei tead-
nud, kuhu sõita.
Ja Mihkel tahtis kosja sõita.
Kuhu minna?
Jah, kuhu? Kui keegi ütleks, kuhu? Vald tüdrukuid
täis, madalaid ja sirgeid, musta-, sõstra- ja sinisilmalisi.
Igaüks isemoodi, üks ilusam kui teine, mine võta kinni,
missugune kõige sündsam oleks.
Ütelgu veel keegi, et Mihkel hädas pole. Nõnda mõt-
les Mihkel rangirinnust kinni tõmmates, kuhu juurde ka
jalga abiks vaja oli. Siis pani ta villasest lõngast kootud
plettohjad peale ja hobusele kurinad kaela. Need kaks
asja ei tohi isegi jõukamal vabadik-peiul puududa, saadik
siis perepojal.
Siis astus ta kambrisse, et kapist veel uus kaelarätt
kaela, tuhkrunahkne kübar pähe ja hall kraega kasukas
selga panna; punane vöö litris otsadega sinna peale, siis
on kosilane korras.
„Aga kuhu sa nüüd lähed ?“ küsis ema rahutu eru-
tusega.
„Ei tea isegi," kostis Mihkel häbelikult.
„Kuidas sa siis ei tea?“ noomis ema.
„No, või tüdrukuid puudub!“ salvas isamees, arvata
kolmekümne-aastane üleaia perepoeg Andres, kellel suur
tutiga kübar peas oli, piitsa käes keerutades.
„Mine aga verista ühe kõrv ära, oli kes oli," arvas
kasutütar Leena vokki seisma jättes; ise ohkas ta nii
saiakesi, et ta ka isegi seda ei oleks uskunud, et ta ohkas.
„Poeg," algas isa, kes, nagu näha, kõik aeg oli mõtel
nud ja käsipõsekil Mihklile otsa vahtis, ,,poeg, minu isa
ütles minule, kui mina sinu emale kosja läksin: Rikkast
paigast osta hobune, vaesest võta naine. "
,,Sealt perest, kus suur puuriit õues, sinna mine
jooma, kus suur puuriit ja rammus koer, naist
otsima," lisas ema juurde, „seal on hoolikad ja jõukad
inimesed."
Mihkel naeratas.
„Ära naera ühtigi, pojuke. Mina olen küli vana ini
mene ja rumal, ehk nüüd küll noorsugu tark on ja raa
matuid ja seetonid loeb, kamasseridega käib ja kriiksu
kinga sisse laseb panna, aga ma ütlen seda, mis ise ilmas
olen näinud. Nüüd ei kõneldagi enam muust kui raama
tutest, seetonitest ja patsitikatest —"
„Patsillustest," parandas Mihkel.
„või patsillustest, aga näe, nüüd lähed naist võtma;
ei seeton ei ütle, keda võtta. Vaata, poeg. Kui sa halvaga
kokku juhtud, ega ta nael tubakat ei ole, et ta ikka ära
tarvitad, olgu ta nii halb kui on; ei ole hobuseks, et ära
müüd, kui peru on; sina oled temaga eluks ajaks kokku
pandud. Ära tee sellepärast ülepeakaela. Ära vaata üksi
ilu peale, ilu ei kallata katla, aga ära võta ka tulehark!.
Ära võta üksi rikkuse pärast naist — naise rikkus on
lühike, aga etteheitmine eluaegne. See on minu nõu.
Võta, keda tahad; võta üks ära, olgu ta kes tahes, aga
võta viks tubli inimene."
Mihkel sügas kõrvatagust ja sõitis isamehega
minema.
Aia vanad olid juba kuuskümmend, Mihkel kaks
kümmend aastat vana. Oleks tal veel natuke varagi naist
võtta, aga saab naine, seisab poiss pühapäeviti paremini
kodus. Jääb ka mõni kopik tagasi, mis nüüd paiase-õlle eest
välja läheb. Saab aga naine koju, noh, küll see kari
peale paneb. Ja nad on vanad, töötegijaid just hädasti
tarvis.
162
Teisi lapsi neil enam ei olnud kui Mihkel. Leena oli,
aga see oli kasutütar. Oli neile natuke kaugelt sugulane.
Ta vanemad olid varakult ära surnud. Lapsel ei olnud
muud varandust jäänud kui üks hõbetaalritega sukk, aga
see sukk oli hõbe-rublatükke täis... Aga ei sukast,
Leena vanematest ega Leena lapsepõlvest räägitud Aia
peres ilmaski midagi, mitte kunagi. Kui keegi jutuga
selle peale tuli, siis tegid Aia vanemad teist juttu, — kas
ilmast, viljakasvust või millestki muust.
Leena kasvas kui kõrkjas. Ei uskunud kasuvanemad
isegi, et väikesest tütarlapse-lallikesest nii kena neiu pidi
sirguma, — neiu kui orav terane, palged muud kui pune
tasid aina. Ja silmad olid tal kui rõngad, ütlesid
nad. Äga keegi tal kosjas ei käinud, sest ta oli ju
vaenelaps.
Ei tea, kas üksnes sellepärast?
3.
„Kuhu me siis õige läheme ?“ küsis Andres Mihklilt,
kui nad Aia väravast välja sõitsid.
„Laseme tee peale välja, ehk tuleb siis hea nõu,“
vastas Mihkel.
„Kuule, jätame hobuse hooleks. Kuhu p>eresse ta ise
sisse pöörab, sinna lähme kosja.“
Mihkel ei vastanud midagi. Ta oli nii erevil ja üht
lasi ka natuke rõhutud — ei, palju kohe. Esiteks oli vaja
selle peale mõtelda, missugusel viisil ämmarahva poole
sisse astuda ja kõnet alata. Ja siis, kuidas tüdruku ene
sega juttu alustada.
Mihkel pühib taskurätikuga otsaesist. Punased nirnetähed räti nurgas kukuvad ta silma. Need on kasuõe
õmmeldud. Kui ilusad. Nimetähtedelt libisevad silmad
kinnaste peale. Kui peened, nagu siidist! Kasuõe kootud.
163
Temal on hea viks kasuõde — neiu kui tihane. Ema ütleb
juba paarist aastast saadik: võta niisugune naine nagu
meie Leena on. Aga mine võta! Emal hea ütelda, aga
mingu võtku ise!
„Andres!“ hüüdis ta siis korraga.
„Keda?“
„Ära ometi nii hullusti kihuta!"
„Kas tahad, et tee peale magama jääme või?"
„Kuule, Andres."
,,Noh.“
„Ma ei tea — ei taha õieti mitte kuhugi minna.“
Andres vahtis pärani silmi seltsilisele otsa.
„Ära tee nalja!"
„Ei tee tõesti."
„Miks sa siis minema hakkasid ?" pahandas Andres,
kes alles nüüd uskuma hakkas, et Mihklü sellega tõsi taga
oli. Seni oli ta kõike naljaks pidanud.
„Miks sa siis minema hakkasid?" lisas ta juurde.
„Isa-ema sundisid."
„On sul mõni, keda sa võtaks, aga keda vanemad
ei taha? Või on see sinust kõrgem ja ei tule sulle?"
„Ei tea kedagi."
„Kärvaku sind! Siis ma sinust küll aru ei saa."
„Ma ei saa isegi enesest aru," vastas Mihkel
tumedalt.
„See on, sul ikka on mõni, kes sulle armas on?"
Mihkel vaikis, ütles aga viimaks vnvitades: „Jah, on
küll."
„Lähme siis sinna," arutas Andres edasi, „siis saame
tõvele kohe abi."
„Kuhu?"
„Sinna kosja, kus su tahetav on."
„Iseenese koju?" küsis Mihkel.
Andres tegi suured silmad.
164
„Jah, Leenat ma mõtlen kiili/' hakkas Mihkel argli
kult kõnelema. „Mina ei tea, kust see tuleb, aga praegu
leian ma, et ta mulle nõnda armas on, et ma kuidagi ei
saa naist võtta!"
„Eks võta ta siis ära,“ arvas Andres.
Mihklile tuli see nii äkitselt ja oli nii hea, et ta selle
sõna peale oleks hõisanud, aga ta ei tahtnud seda teis
tele kohe nii selgesti näidata.
„Aga ehk sa oled ära tehtud?"
Andres ütles seda niisugusel häälel, nagu see ütleb,
kellel midagi meelde tuleb, mida ta isegi selgesti ei usu,
aga uskumata ka ei saa jätta.
Mihkel vahtis Andresele otsa.
„Jajah, seda on olemas," seletas see, „mina kõnelen,
kuidas ükskord minul oli: Sa mäletad küll seda tüdrukut,
kes aasta kaheksa eest Võidla peres teenijaks tüdrukuks
oli, suurte sõstrasilmadega, ruugete käharate juustega,
Maali nimi. Sina olid siis veel muidugi poisikeselorots,
aga mina olin juba täis noor poiss. Noh, mina ajasin
Maaliga tihtipealegi juttu, kui Võidla Madist vaatama
läksin, kes sel ajal veel poiss oli. Maali oskas ilusasti
juttu ajada — kui lõoke. Ta oli kõigiti tark, tubli ini
mene, muudkui aga, need nõia kongud olid tal sees, nagu
pärast paraku nägin. Ühel pühapäeva õhtupoolel, kui ma
jälle Võidlale läksin, oli Madis kodunt ära. Muud polnud
nende rahvast kodus kui Maali. Me hakkasime kõne
lema, ühest ja teisest, poistest ja tüdrukutest. Kui me
tüki aega olime naljatanud, läks võttis Maali kirstukapist
kaks õuna, hammustas ise teise küljest, teise andis
minule. Või mina seekord teadsin, mis õun see oli. Ma
sõin selle ilusa õuna ära ja, kui veel natuke aega olime
kõnelnud, läksin ma ära koju.
õhtul ei tule mul uni. Ei tule uni, kas tee mis tahad.
Kardan, et haigeks jään, aga ei jää ka. Aga ei rahu
165
kusagil, ei mõista, mis ära teha ehk olla. Teine päev ei
ole asi parem ühtigi. Söögil polnud õiget maitset ega
joogil; meel ühtelugu rahutu, ja mõtlen — mõtlen alati
Maali peale, Maali sõstrasilmade, Maali käharate juuste
ja Maali naeratuste peale. Alati nagu tahaks Võidi ale
minna Maalit vaatama; silmad seisavadki alati sealpool,
kus Maali elab. Ja Maali on mu meelest korraga nii
armas, et ei mõista ütelda, kuidas. Iga pühapäev istungi
ma Maali kõrval ja nädalad on nii pikad, et sure kas ära.
Ma jäin näost otsa, meel oli alati nukker. Viimati kurtsin
kadunud Möldri Kaarlile oma lugu. Ma olin veskil ja
Kaarel hakkas pärima, miks ma näost nii ära olen lõppe
nud. Kaarel teadis nii mõndagi häda aidata, sellepärast
ütlesin talle, et nõnda ja nõnda. on. Tema, kadunu, võttis
piibu suust ja ütles: „Sina oled ära tehtud. Ütle kolm korda:
juudapigi, juudapigi, juudapigi, ja sülita iga korra vahel
kolm korda, siis kaob ära, nõnda et mitte kedagi viga
ei ole.“
Nõnda õpetas tema, kadunu, Mina tegin nõnda, kui
das tema õpetas. Siis läksin veel lähemal pühal Võidlaie,
haugutasin kõigi kuuldes Maali läbi, et ta mind julges
ära teha. Sestsaadik ei meelitanud Maali mind enam
kordagi — näe, kuidas aitas! — vaid läks sealt teenistusestki ära. Minul oli küll esiotsa endalgi süda haige —
nõiutud õuna võim ei olnud veel täiesti kadunud — aga
näed, abi sain ma sellest. Nüüd kaheksa aasta pärast
tuleb mulle Maali veel kord meelde: oli üks ilus viks
inimene igapidi, aga vaata, missugused nõiakongud tal
sees olid. Ja nüüd olen ma kolmkümmend aastat vana ja
ikka veel poiss, “ lõpetas Andres ohates.
Mihkel ei vastanud midagi. Uskus ta, mis talle
kõneldi, või mitte, aga iga Andrese sõna torkas kui terav
ohakas ta südame külge. Praegu arusaadud õnnetund
mus ta riimus sai valusa hoobi — Leena oli nõia tütar.
166
4.
„Nõia tütar?" Raske ohkamine tuli Leena rinnust.
Jah, ta oli nõia tütar. Ehk küll kodus sellest iial ei rää
gitud, ka väljas talle seda keegi veel polnud ütelda jul
genud — ta oli siiski nõia tütar. Üksnes oma mõistlik
kude kommete, lahke avaliku meele ja ausa elu läbi oli
ta ennast seni selle sõna kuulmise eest kaitsnud, sest
temast peeti lugu. Ta oli tark ja mõistlik noor tütarlaps.
Ta õpetas teistele enesevanustele neidudele peenemaid
näputöid ja kus ta pidule tuli, tegi ta, mis teisedki, ega
leitud iial tema kombes kusagil unustamist, sõnas puu
dumist või seda, mis noorele tütarlapsele pilgates järele
oleks võidud ütelda. Noormehed pidid temast lugu
pidama, ta oma seltsilised tütarlapsed teda austama.
Ja siiski oli ta nõia tütar!
Ta kandis pead püsti, kus seda tarvis arvas, andis
teravaid vastuseid, kus leidis, et see ära oli teenitud,
võttis tantsulekutsuja üksnes siis vastu, kui sellel paiase
pärast mitte kübar teise kõrva peal ei olnud ega tubakajunn suus.
Anti see talle andeks? Ei. Et ta nii tagasihoidlikult
elas, sellega tahtis ta enam olla kui nemad, need rikaste
peremeeste tütred. Et temaga noormehed tegemist tegid
ja teinekord koguni peretütreid istuma jättes temaga
tantsima läksid, seda ei võinud nad temale, nõia tütrele,
mitte andeks anda.
Nad pistsid pead kokku ja rääkisid temast — kellest
siis muust pidid nad rääkima? Üks teadis ütelda, et ta
ei kuulvat, teine, — ei nägevat selgesti, kolmas teadis
veel pahemat. Viimaks uskusid kõnelejad isegi, et see
tõsi on, kui nad asju juba teise või kolmanda käest tagasi
kuulsid. Ja üks asi oli ikka peaasi, nõia tütar ei tohti
nud enam olla kui nemad.
See nõia tütar oli vaenelaps.
167
Nelja-aastaselt kaotas ta surma läbi ema ja pea
pärast seda ka isa. Isa oli vanas põlves abiellu heitnud.
Ta ema, ka vaenelaps, peres ja mõisaväljal kõigi torgata
ja tõugata, läks haigele vanakesele ometi, kuigi see nõid
oli. Ja nõid ta oli, seda ei salanud ta ka ise, inimesed
veel vähem. Hammaste vahel pani ta varastatud asju
tagasi tooma, kui ta ,,tegi“; hobuse jalgu, kehavenitamisi, ussihammustusi, ja kõiki niisuguseid asju arstis ta.
Ja ikka sõnadega, see on tegemisega. Rohi oli muidugi
esimene asi anda, aga inimesed uskusid rohkem sõnade
kui rohu võimu, ja tema siis andis sõnu ka. Mis eest ta
siis nõid oli?
Öeldi, et ta rikas olnud. Mine tea. Majake tal oli,
aiake ka, olgugi et mõlemad renditud. Kui talle tütar
sündis, jooksid vanakese silmad rõõmuvett — põlatud
nõial oli nüüd ometi üks olend, kes tema oma liha, tema
oma armastus oli ja kellelt ta sedasama vastu lootis.
Mis sa teed? Ta oli enne ka nõukam olnud, taluperemees
siit kaugel, aga seal laastas tuli ta varanduse, ja kerjaja,
kes häil päevil kord loomaarsti korteris pidanud, oli mõn
dagi õppinud. Veolasse tulles oli ta renthärra hobuse ja
kohtumehe jala terveks teinud — sellest tuli kõla, ta
olevat tark. Ja kui ta juurest abi tuldi otsima, taheti ka
sõnu ja kui ilma sõnadeta abi ei ustud, täitis ta soovi.
Nii leidis ta ülalpidamist, viimaks peavarju.
Veel praegu teati sellest kõnelda, kuidas ta oma tüt
rekest armastanud. Isegi külasse tulles olnud tal väike
patjalg käe kõrval — sel polnud ju enam ema, kelle hoo
leks ta oleks jäänud. Ja kui ta veel oma vana viiuli võt
tis ja väikesele ette mängis, Viru valssi lõi, kuni väike
rõõmu pärast kilkama hakkas ... siis tõmbas ta tütrekese
vastu rindu ja nuttis.
Kui nüüd ka tema ära oli surnud, ei olnud vaesel
lapsel ühtki tuge enam. Aia peremees ja perenaine, kellel
168
rohkem lapsi ei olnud kui üksainus poeg, võtsid väikese
tütarlapse endale kasvandikuks. Osalt sellepärast, et ta
ema perenaisele kaugelt sugulane oli, osalt, et laps nii
imearmas terane laps oli, osalt — et tal hõbetaalritega
sukk oli.
„Näe ikka kui priske, nagu õun,“ ütles perenaine tihti
peremehele, sirguva tütarlapse peale näidates, ja see vas
tas: „Noh, leivakannika otsas kasvab, miks ei või priske
ol!a.“ Seda rääkisid mõlemad, et iseenese kiitusega ene
sele ka natuke heameelt teha.
„Sest saab pojanaine,“ ütles perenaine ja ohkas.
See ohkamine ütles: Nõia tütar!
Ja mis ikka nõid, see nõid, mõtles mõnigi tütre-ema
külas, kui kirikhärra ühel kevadel kooli katsumas käies
Leenale hõbehaakidega lauluraamatu kinkis. Tema laps
oskas niisama, aga vaat — nõia tütar oskab südameid
ära teha.
„Või kes on näinud, et kasutütrele saapad ostetakse,
aga oma ainus poeg pasteldega koolis käib,“ kädistas
Plärälärä Leenu, „kes seda enne on näinud ?“
Sukast, millel rublatükid sees, Leena muidugi ei
teadnud.
Õde ja vend ise ei vaadanud selle peale, kellel saa
pad või kellel kingad olid. Ei olnud aegagi. Kui mäng,
siis mäng; kui kaklus, siis kaklus. Kas Leena seda võis
jätta, et Mihkel tema tited kirstu alt aidast üles otsis —
oh seda nina küll! — ja nad ojasse viis. Ja kuidas veel!
Ta jättis nad kõige ilma nähtavale ja läks kõneles ise
tõistre Jaanile: Need on meie Leena tited! Taevas, kui
das siis kõik külapoisikesed naersid ja titasid, jalad üles
pidi, käes väntsutasid! See-eest lõi Leena Mihkli puu
hobusel ühe jala maha ja laskis teda nõnda longata.
Siis oli vaja tapelda, kui muidu läbi ei saanud.
169
5.
Eus juunikuu oli käes.
Kirsi talu oli viimane küla otsas, juba natuke külast
väljas. Elumaja on sün rehetoast lahutatud, suurte pär
nade all, mis juba praeguse peremehe isaisa istutatud.
Toa akna all on kaunis suur vüjapuuaed, õuna- ja kirsi
puudega. Laudad, aidad ja muud hooned on nägusad
ehitised, seisavad ringis ümber õue, mis mäerinnakut pii
rab, ja hoonete tagant läheb kirikutee mööda.
Praegu on mehed väljal kündmas, naised aga kodus.
Nüüd enne heinategu on naistel päris kangakudumine,
riidevaalimine ja näputööde aeg. Heinaajast poole sügi
seni ei ole enam aega. Nüüd olgu aga näpud nobedad ja
kirjad ja plaanid käepärast.
Elutoa tagumises kambris, mida sulased pilgates
peretütre kambriks kutsuvad, istub vastu õunapuuaeda
oleva akna all kaks neidu. Üks ajab käterätüe kirjasid
otsa, teine õmbleb, õmbleja on peretütar Viiu, kitsas,
veidi lahjapoolse näoga väheldane naisterahvas. Teine
on veidi paksem, sinisilmadega ja valkjaskollaste juus
tega, mis praegu kahes pikas patsis mööda selga maha
ripuvad. See on kohtumehe Kassi Hansu Anna siitsamast
lähedalt. Ta on oma näputöö kaasa võtnud ja sõbran
nale seltsiks siia tulnud.
„Räägitakse, et Mihkel sulle kosja ehtivat tulema, “
ütles Aima.
Viiu läks näost punaseks, siis olid mõlemad tüdru
kud tüki aega vait.
Eeskojas oli kolinat kuulda, uks läks lahti ja Plärälärä Leenu astus sisse.
„Tere, tere, tulin ka peretütart vaatama, “ ütles ta ja
kobas lähemale, „ennäh, kohtumehe tütar ka siin!“
Tüdrukud andsid Leenule tooli.
„Kas peate ju
homse õhtu tantsupidu üle aru? Noored lapsed, eks
170
taha ikka tantsida. Aga mis ilusad puhtad toad teil
ikka.“
Leenu nikutas pakutud istmele, vahtis ümber ja pani
käed kokku. Tüdrukud tegid oma tööd edasi.
„Võe ikka võe, kas teate, mis lugu Mihkliga oa?"
„Mis lugu?“ hüüdsid tüdrukud ühest suust ja tõst
sid pead üles.
„Oh sina imekene küll, mis kõik ilmas ära ei sünni.
Kes oleks seda uskunud. Võe ikka võe."
„Mis tal siis on," küsis Anna, „kas naist hakkab
võtma?"
„Jah, hakkab! Hähähäh — hakkab. Kui ta saaks
hakata."
„Ütle ometi kord, mis talle siis on juhtunud?" ütles
Anna kannatamatult, kuna Viiu nagu tegemistki ei teinud.
„Eks ta ole ära tehtud," paugutas Leenil.
„Kes tegi?"
„Noh, ikka Leena, kes muud. Ei saa enam kodunt
kuhugi kosja minna — Leena on ta ära teinud."
Anna ja Viiu vaatasid teineteisele otsa.
„Kuidas, ah Leena on ära teinud?" küsis Anna.
„Jah, Leena — nõia tütar ikka nõia tütar. Mihkel
tahtnud talvel kosja minna, aga tulnud teelt tagasi, kõnel
nud Andresele, et ta Leenat tahtvat — et Leena ta ära
teinud. Jah, oh sina imekene seda ilma! Nüüd Mihklil
ei enam asu kusagil, ei lähe töö ega puhkamine. Võe
ikka võe. Ei saa enam kusagilt naist võtta, Leena ei
anna rahu. Tahtnud teine Leenat võtta, aga isa ei luba.
Isa lubaks ehk veel — kardavad inimeste juttu. Või ini
mestel aru peas, mis kõnelevad. Oh sina imekene küll
seda vaest Mihklit. Perenaine ütleb ikka: „Mis meie
Mihklil viga on?" ja jälle: „Imet, mis sel meie Mihklil
ometi viga on!" Jah, mis viga. Ära tehtud, vot mis viga !
Kes käskis nõida majasse võtta!"
171
Nõnda patras Leenu vahetpidamata edasi. Tüdrukud
kuulasid pärani silmi. Mihkli veider olek oli neü nüüd
mõistetav — Mihkel pidi Leenat armastama, mis seal
veel muud võis olla.
„Perenaine lubas pätsikese leiba, Viiu. Ei tea kas
on kodus?“
„Mine aita, ema on seal/' vastas Viiu, häbi pärast
lõkendaval näol.
Leenu oli tüdrukutele kõik uudised ära toonud ja
läks neid nüüd omakorda perenaisele harutama.
Tüdrukud jäid nii vait, et igaüks iseenese hingetõm
bamist võis kuulda.
„Ütle ikka Leenat, või niisugune mõte!" sõnas vii
maks Anna.
„Nõial nõia kongud."
„Ja inetu nõid."
„Silmad kui soel."
„Imet ometi, et need poisid ta ümber keevad. Mina
ei tea, mis nad leiavad?"
„Tühja, kes teda siis nii tähele paneb. Temaga tant
sitakse üksnes siis, kui meil südameid tahetakse täita."
„Aga ka kooli Kristjan peab temast lugu," arvas
Anna.
„Vist on ta selle ka ära nõidunud," vastas Viiu
südametäiega.
Nüüd alles hakkasid nad teineteise võidu Leenat
tõmbama.
„Kuule!" ütles Anna tüki aja pärast.
„Noh."
„Kas me seda jätame?"
„Mitte sugugi."
„Teeme nii, et ta enam jalga kuhugi teiste sekka ei
saa tõsta," ütles Anna. Kui Viiu vaikis, seletas Anna
edasi.
172
„Homme õhtul on ta ka muidugi siin, Mihkel mui
dugi ka. Teeme riidu, ja kui ta jälle kõrgitsema hakkab,
nagu oleks tema see ainuke ingel maa peal, siis ütleme:
„Uhujuuh, nõia tütar, kuidas sa Mihkli ära tegid!“
„Oi, seda teeme. Seda teeme nimelt. Kuidas me
enestega ometi nii kaua sedaviisi mängida oleme lasknud,
sellest ma ei või kuidagi aru saada.“
Nad rääkisid veel üht ja teist, kuidas seda kõike
tuleks toimetada, jõid meelekindlustuseks kõva kalja ja
lahkusid selle kindla tõotusega, et sõna pidada.
6.
Leena tõmbas sauna taga koplis kangaid murule
laiali.
Õhtupäike säras selges taevas, palavus oli lõppenud.
Igal pool üu, mahedus, lõbu, lahkus. Külaalused mada
lad heinamaad oma põõsastega ja üksikute suurte puu
dega on nagu pidupäeva ehtes; ei lase silma pealt ära
pöördagi, kui vaatama jääd. Selle taga on suur mets
kui sinine müür veel ilusam ja helgib õhtupäikese kiirtes.
Koplid, aiad, tänavad, aedade ääred kõik ilu ja lõbuga
täidetud. Linnukesed siristavad võidu all võsas, kirjud
liblikad hõl juvad lillelt lillele —- elu, värske vaba elu
igal pool.
Leena pistis kangad konksudega maa külge kinni, et
tuul neid tükki ei viskaks. Siis tõusis ta üles ja valus
õhkamine tuli ta rinnast. Otsata kibe tundmus näris
teda. Ta viskaks selle enesest; ta viskaks iseennast ei
tea kuhu, aga ei saa kuhugi minna, ei saa kuskilt abi.
Ei tal ole kuskil rahu. Mine kangast kuduma, ei tõuse
käed; mine ketrama, on jalad jõuetud; mine koplisse või
haljale karjamaale, seal tahaks süda lõhki minna. Vahest
nagu jääks üle , aga siis tuleb veel suurem kibedus173
hoog tagasi. Kõik ta silmis on tume, nagu ta enese
nägu.
Mis peab ta kõik kannatama? Sellest pole veel küll,
ei ta Mihklit oma mõtetest mitte eemale ei saa tõrjuda,
et ta igal tunnil tema peale peab mõtlema. Ja ometi teab
ta, et see mõte asjata on, -— ja oli kui valus see on, et
seda kõike üksi peab teadma ja kellelegi ei või avaldada.
Sellest ei ole veel küll! Talvest saadik kannatab ta kahe
kordselt. Keegi ei ütle talle midagi, ei kasuema, ei kasu
isa, aga naa vaatavad tema peale tumedalt, nagu mingi
vari on nende silmades ...
Miks peab ta kannatama? küsib ta iseeneselt.
«ja Mihkel ? Oo, see on veel see kõige valusam. Ta
hoiab oma kasuõest imelikul kombel eemale ja siiski —
siiski. Arusaamatu on ta olek. Ta vaatab nii imelikult,
oh, nii imelikult. Mõnikord töö juures jääb ta mõttesse,
vaatab tema peale — ta peab värisema selle pilgu ees.
Jälle kord on ta niisugune, nagu tahaks need silmad talle
midagi ütelda ja nagu oleks nendes sügav kaastunne., .
siis korraga lähevad nad teiseks ja ehmatavad uuesti
teda. Kord tahaks nad talle ütelda: õnnetu laps! kord
on nendes midagi, mis hüüab: tagane!
Mihkel puutub temasse, seda ei saa ta salata, nii
väga kui ta seda tahaks. Ka seda ei saa ta salata, et ta
teda täie hingega armastab. Miks ei läinud Mihkel kosja?
Miks on kasuvanemad sestsaadik tema vastu muutunud?
Keelas tema teda kosja minemast? Ei! Tahab ta Mihklit
enesele? Jah. Aga võtab ta tema vastu? Mitte iial.
Niipalju on tal käes, et tema on vanemate pahameele ja
tusatuju põhjuseks. Ja see on torkav. Sellepärast ei
võta Mihklit iial vastu, kui ka Mihkel teda kord peaks
nõudma. Ainult ühte tahaks ta teada — mis Mihkel
temast mõtleb. Et Mihkel teda natukenegi armastaks —
seda tahaks ta. küll, aga vastu võtta teda ei võiks ta mitte.
174
Ja need mõtted lendasid ka nüüd läbi Leena pea, kui
ta kangaste juurest alla koplisse vasikaid läks koju
ajama.
Sel ajal istus ema piimakambri lävel ja lõi võid. Enne
oli võitegemine ikka Leena asi, aga kevadest saadik toi
metas seda perenaine ise. „See on nagu enam vanaini
mese töö," ütles ta Leenale.
Isa, kes praegu mõisast tuli, kus ta toa ahjule kive
käis küsimas, kiskus hobuse lahti. Hobune polnud enne
kärsitu ümberkäimisega harjunud, kargas kõrvale. Pere
mees, selle läbi ärritatud, hakkas looma pähe peksma,
mis muidu mitte tema viis polnud.
„Ära löö hobusele pähe!“ hõikas ema koja lävelt.
„See pole naiste asi," vastas isa, ja nüüd lõi ta veel
rohkem, et keelati. Siis tõi ta hobuseriistud kotta, mis
piimakambri ees oli.
Uus pahandus.
„Kes pärgel need vanad töönõud jälle siia visanud —
kes piitsa siit ära võtnud? Mis see on, et midagi sinna
ei jäeta, kuhu mina panen! Missugune juuda mood! Kus
Mihkel on?"
„Künnab üleval väljal," vastas ema.
„Ja mina käskisin alla väljale minna! Nüüd keera
takse kõik vastuoksa, nagu oleks põrgu lahti. Tema läheb
üles väljale — niisugune — niisugune —“
Köha tuli peale ega lasknud enam muud ütelda.
„Ära ütle nõnda halvasti oma enese pojast. See on
ju ükskõik, kumb väli enne ära küntakse, kas alumine
või ülemine. Mis sul täna on?"
„Mis on? Pärgel, mis siin kõigil igapäev on. Keegi
et tee enam seda, mis kased, üks ei saa ühest, teine tei
sest aru."
Viimased sõnad ütles ta juba tasemini. Õieti, mõtles
ta, võivad need vanad nõud ka siin varjus olla. Oli ka
175
ükskõik, kas Mihkel ülemist välja kündis või alumist.
Meel oli natuke lahkem ja sellepärast oli viimati kõik
nõnda kõige parem, kuidas just oli, ja ta küsis õige mõist
likul kombel süüa.
Perenaine pani talle võipiima ja võid lauale, lükkas
piimakambri ukse kinni ja tuli ise, kui peremees sööma
hakkas, sinna.
„Kuule, Madis, mul on sulle midagi ütelda/' algas ta.
See ei olnud nii kerge — kui mitu korda oli ta ju
nõnda alata tahtnud, aga ikka ei olnud ta saanud. „See
on Mihkli pärast," lisas ta juurde.
„Mis on Mihkliga?"
„Noh, sa näed ise, et kõik enam korras pole, nagu
peaks olema. Miks jättis Mihkel naisevõtmise katki ja
miks on ta nõnda imeline nüüd?" Ja ise pani ta võikausi
lauale ja läks vaatas aknasse, kas vahest Leena ligidal
ei ole.
„Jälle vana laul — kas mina tean?"
„Jah, aga meie peame niisugusele loole korraks lõpu
tegema. Me peaksime Leena majast ära saatma."
„Kes teab, kas ta süüdlane on, nagu sina arvad?"
„Muidugi on. Kas mul vanal inimesel siis silmi ei
ole?"
„Aga kas see siis mõni õnnetus on — olid ise korra
üsna sellega nõus," ütles peremees prooviks.
„See oli enne."
„Miks siis mitte ka nüüd?"
„Sellepärast, et Leena Mihkli ära on teinud."
Peremees ohkas.
„Tühja, naiste lori."
„Kas sus sina enam ei usu?"
„Kes seda võib uskuda? Kes võib kedagi ära teha.
Vaata ometi, mis tubli inimene Leena on. Sa ise kiitsid
teda enne alati."
176
„Та oskas nõnda teha.“
„Leena otsekoheses olemises ei ole mina ilmas vals
kust näinud. Mina ei olegi veel üht noort tütarlast näi
nud, kes nii tubli ja mõistlik oleks.“
Ja peremees kiitis veel paljugi Leena häist oma
dustest.
Perenaine kõngutas pead. „Kõik ära-tegemine!" Ta
ohkas ise ja nimelt sellepärast, et ka tema ennast
niisama oli petta ja eksitada lasknud — ja nüüd
veelgi mõnel silmapilgul laskis ta ennast ära teha,
kartis ta.
Peremees, kellel meelde tuli, kui pehmelt ja õrnalt
kord Leena haiguse ajal teda talitas, ütles kaastund
likult :
„Vaata ometi, kui armsad ja ausad silmad tal on."
„Ta oskab nõndaviisi teha.“
„Mul hale meel tema pärast, kui me teda võõraste
juurde saadame."
„Ta oskab seda haledust sulle teha."
„Ei ma seda küll usu."
„Siis oled ka ise ära tehtud."
Peremees oleks selle vastuse peale naernud, aga naer
ei tahtnud tulla. Õieti ütelda, tal oli majapidamisega
isegi küllalt muret, mure laste pärast tuli nüüd veel sinna
juurde. Üks oli oma lihane poeg, teine armas kasutütar.
Ja nüüd — majast ära saata? Kuidas sa saadad? Kui
das sa hakkad talle kõnelema: mine ära!? Nõidust ta
ometi uskuda ei tahtnud — ei, ei mitte sugugi — hoidku
selle eest! Aga need keeled, need keeled! Need kurjad
kihvtised keeled! Kord olid nad emaga mõlemad ses mõt
tes — Leenast oma pojale miniat saada, aga seal oli ema
talle viimaks kõrva sisse ütelnud: „Ära ikka hakka Mihk
lile nõu andma, inimesed hakkavad kõnelema: võtab kohe
nõia tütre!" See oli teda küll ära hirmutanud. Et keegi
12
177
tema last või kasulast laimama võis hakata, — see ajas
tal kananaha ihu peale.
Ja siis — ega see ka ikka kõik vale ei või olla,
mis rahvas kunstimeestest ja nõidadest kõneleb.
Aga — oh ei, ta ei usu seda — ei, mitte sugugi, mitte
põrmugi!
„Leena, vaene, saab küll palju kannatada/' ütles ta,
„ta on viimasel ajal nii kahvatanud, ta silma-ääred on
tihti punased — vaene laps!"
„Aga miks ta siis sõnagi ei lausu ega kellelegi
kaeba?" arvas perenaine selle kohta.
„Ütle, kuidas ta kaebab? Kuidas ta seda julgeb kõne
lema hakata. Ka ei tea ta sugugi selgesti, mis meie temast
mõtleme, — mis sina mõtled," lisas peremees parandades
juurde.
„Aga aimata võib ta küll."
„Paljugi, mis aimatakse. Kas sellest kohe kõnelda
ehk seda seletada saadakse, mis aimatakse?"
„Kas sa siis ikka teda pojale soovid?"
„Seda mitte."
„Siis saadame ta teise paika teenistusse."
„Seda ka mitte."
Seda ütles peremees koguni kindlalt ja kohkus isegi,
et saatmist temalt nõuti.
„Kuidas siis saab?" küsis perenaine, kes peremehe
rahulikuma meele läbi ise ka nagu rahulikumaks jäi.
„Ehk tuleb nõndasama läbi. Ütle ometi ise, kui me
ta selle rumala lori pärast — hm, eks ta ole ikka lori,
ei muud midagi — selle rumala lori pärast ära saadame,
mis ütlevad siis muud inimesed temast? On tema süüd
lane selle juures, et ta isa nõid oli? Ei ma seda küll ei
tee, et temale niisugust juttu hakkan kõnelema."
Selle peale viskas isa enda pikali voodisse.
7.
Kirsi kambrist kuuldus kära ja pillimäng. Siin peeti
pilgarit. Siin uhuti tantsu, joodi kodutehtud õlut, suitse
tati, mängiti, aeti juttu.
Mida valjem kõne, mida kõvem pillimäng, mida äge
dam tantsuuhtumine, seda lõbusamasse tujusse said noo
red inimesed.
Siin olid perepojad ja sulased, peretütred ja teenijad
tüdrukud; siin olid, kellel mehelemineku lootus veel nagu
viimse juuksekarva otsas rippus, ja need, kes alles mullu
nukud nurka olid visanud. Ei tuntud vahet midagi, kõik
näisid ühesuurused, üheausad. Aga ainult välispidi. See,
kelle isa kohtumees või nõumees, kui palju ta sellest
штат oli, kelle isa seda mitte polnud. Teenijad tüdrukud,
kes rikast peremeest teenisid, pidasid enesest enam lugu
kui need, kes vaestel olid.
Mihkel ja Leena olid mõlemad tulnud. Esimene, et tal
mujale polnud minna, viimane jonni pärast. Ta teadis,
et teised viimasel ajal temast halba rääkisid, •— just selle
parast tahtis ta siin olla, et näidata, et ta neid mitte ei
karda. Jääks ta tulemata, siis räägitaks temast veel roh
kem. Sellepärast — ta tuli. Kui nad Mihkliga ühel ajal
sisse astusid, oli suurem jagu noori juba koos. Pill män
gis; ühed tantsisid paaris, teised istusid. Mõni noor ala
ealine jäi aralt ukse juurde teiste selja taha ega tulnud
enne tahapoole, kui keegi kutsuma läks. Teised tahtsid,
et neid juba õuest pidi kutsutama ja vägisi sisse lükatama, — enne nad ei tulnud. Keda rohkem kutsuti ja
kes tuppa tungimisele kauem vastu pani, see oli enese
meelest seda ausam.
Praegu tuli mitu tükki, nende seas ka mõisa toapoiss
ja kohtumehe tütar. Nende auks peeti väike vaheaeg.
Tüdrukud silusid päid, poisid istusid pinkidel ja keerasid
tubakast ja paberist juunisid suhu. Mõne! oli valmis
179
paberosse kaasas. See pakkus neid teistele ümber. Seal
juures oli ta palju sirgem kui muidu, eks see olnud ju
au, et ta pakkuda võis. Et ta nad ju nädala eest koju
toonud ja ise ilma olnud, kes seda teadis.
Pill hakkas mängima ja tantsijad lõid paaridesse.
Kooli Kristjan võttis enesele Leena, Andres tantsis Poti
Minnaga ja üks võõras poiss, kes Mäe Mihklü võõraks
oli ja siniseid prille kandis, tantsis Kirsi Vnuga, siis
Kassi Annaga.
Mihkel ei võtnud sellest tantsust osa. Mitmed tüd
rukud olid teda oodanud, aga kui ta ei tulnud, veel viima
sel silmapilgul teise tantsija võtnud. Mihkel jäi nende
sekka istuma, kes meelejärelist tantsijat ei leidnud, või,
mis parem, kes ei osanud tantsida. Üks viimastest, üks
pika punase ninaga poiss, ütles, et talle tantsimine tohtri
poolt ära keelatud, ise aga oli ta terve. Mihkel suitsetas
ja jõi õlut.
Kohtumehe Anna ja Kirsi Viiu jäid teise tantsu ajal
nimelt Mihklit ootama. Kui ta aga ei tulnud, rabas Anna
viimasel silmapilgul Raismiku sulase tantsijaks, Viiu aga
jäi kõigist ilma. Võõras prillidega poiss tantsis sellel
korral Leenaga.
Viiu südamesse torgati — nagu ohakaga.
Kui vaheaega peeti, pistsid mitmed tüdrukud pead
kokku ja kõnelesid isekeskis — ikka seal, kus Leena ligi
dal ei olnud. Kõnelejate seas olid ka Viiu ja Anna.
Viimaks tantsis ka Mihkel. Esiti Annaga, sus Viiuga.
Siis mõlematega natukene nagu kombe pärast. Sus jäi ta
jälle laua äärde õlletoobi juurde istuma.
Tuli vaheaeg, mil aru peeti, mis mängida. Kas „hiirt
ja kassi** või „kes aias**, „hanevarast**, või jälle mõnda
istemängu, nagu „ma olen sinuga vihane** või muud.
Sel ajal oli üks jagu tüdrukuid nurka voodisse ja
pinkidele istunud. Nad kihistasid, lükkasid üksteist,
180
lõid küünarnukkidega üksteisele külge:
„Ütle sina,
ütle sina!"
Aga keegi ei ütelnud midagi. Uus kihin, tonkimine,
naer. Viimaks öeldi teiste seljatagant nagu iseenesele,
siiski nii, et kõik võisid kuulda:
„Üks olla teise ära teinud. “
Keegi ei teadnud, kes ütleja oli, aga kõik hakkasid
naerma. Üksnes võõras prülidega poiss vaatas küsides
ümberringi, siis Leena otsa, kelle kõrval ta istus, aga
selle vastuvaade oli niisama küsimus nagu temagi oma.
Üks aga teadis veel küll, mis see ütlus tähendas, aga see
üks ei naernud.
Mihkel istus käsipõsekil laua ääres. Ta nägu jumes
tus silmapilguks, siis vaatas ta ähvardavalt tüdrukute
poole. Silmapilguks jäi kihin vait, siis läks ta seda suu
remaks — Mihkli vaatamine osatas veel. Sel silmapilgul
visati Viiule Leena selja tagant lõngakera sülle. Viska
mine oli kaunis kõva, sest Viin karjatas, siis aga tõusis
ta üles ja tuli Leena ette.
Viiu tulek oli nii äge, et kõik vaatama jäid.
„Miks sa viskasid ?"
„Mina?“ küsis Leena imestades.
„Sina jah.“
„Mina ei ole visanud."
„Aga mina nägin, et sina viskasid."
„Siis tahad sa valetada."
„Mina valetan!" Ja Viiu kerkis kehast kõrgemaks —
tema pidas Leenat tõesti viskajaks — vaatas ümberringi
ja hüüdis:
„Mina valetan! Ega ma mõni nõiatütar pole. Kas
sa mind ka tahad ära teha, nagu sa Mihkli ära tegid?"
Surmavaikus tuli selle peale. Kella tiksumine oli
ainus hääl.
Viiu vaatas uhkel võidurõõmul ümberringi.
181
Hirmus oli nende sõnade mõju Leena kohta. Ta nägu
lõi surnukahvatuks, must vari lõi ta silmade ette, ta oleks
pingilt seliti ümber kukkunud, aga võõras poiss toetas
teda — ta sai enne Leenast kinni kui Mihkel, kes ka
appi kargas.
Toas-olijatel olid minutid aastapikkusteks saanud.
Ükski ei rääkinud, ükski ei nihkunud paigast Ainult üks
oli, kes rusuvale vaikusele otsa tegi, ja see oli — Leena.
Kust ta selle jõu praegu võttis, seda ei oleks ta homme
kellelegi seletada saanud, aga nüüd tõusis ta järsku üles
ja seisis sirgelt oma vastase ees.
„Olen mina nõid?“ küsis ta surutud häälel.
,,01ed.“
„Ja Mihkli ära teinud ?“
„Jah, et sa teda enesele tahad.“
„Tee sina teda enesele — mina — mina ei taha teda
mitte iial — nai, kas kuuled!“
Siis vaatas ta korra teiste poole ringi ja ütles: „Kes
nõidumisi usuvad, need on vanad naised, nüüd on nende
seas ka Kirsi Viiu.“
„Uhujuuh, nõid, nõid —!“
Mihkli silmad põlesid, lõug vabises, ninaäärsed soo
ned värisesid. Enne kui Viiu edasi sai ütelda, tuli, võttis
ta kasuõe käest kinni ja käskis karmilt:
„Lähme koju!“
Ta hääl kõlas tume, ähvardav.
Leena tundis ainult üht — seda, et ta käsi selle mehe
käes oli, kelle pärast ta nii põhjatut südamevalu kanna
tas. See käsi rõhus vangistavalt teda, nagu tume käskiv:
lähme koju! Amult selle inimese käsule veel ei võinud ta
sel silmapilgul vastu panna, aga muust kõigest maailmast
ei hoolinud ta enam.
Ja sellel mehel ei olnud teiste karistuseks mitte üht
sõna! Mis mõtles ta küll siis, kui nad ju ukse juures olid
182
ja tema, ukselink pihus, veel korra tagasi vaatas, siis
aga kübara pähe vajutas ja teda enesega ühes välja kis
kus? Oli tal kahju teiste seltsist lahkuda, või tahtis ta
neile vüetsatele karistuseks midagi ütelda? Mis mõtles
ta siis?
Ja mis mõtles ta nüüd, kui nad kahekesi sõna lau
sumata, teineteisele silmi vaatamata kodu poole kõndisid?
Kas tal mitte ühtainustki troosti ega kaastundmuse sõna
ei ole? Ja ometi oli ta tervet elu, ta ainust vara, au, mõne
silmapilgu eest ära purustada tahetud või ka juba pumstatudki.
Aga ta kõndis selle karmi käe kutsele järele, mis ka
ise värises, ja kelle omanik nii tume, nii ärritatud oli. Mis
ta mõtles?
Mis mõtlesid nad mõlemad?
8.
Aia peres algasid rasked ajad, kuivad ajad, tume
dad ajad. Perenaine nuttis iga päev oma peatäie, pere
mees oli äkiline kui püss. Kui ühel päeval Leenu sinna
komberdas ja inimeste kurje keeli hakkas kaebama, viskas
ta tema uksest välja ja lõi ukse nõnda kõvasti kirudes
kinni, et seinad mürisesid. Mihkel peksis hobuseid, kord
kcguni karjapoissi, Leena käis kui vahakuju talu tali
tuses ümber — ei olnud ju kellelgi õiget tööhimu ega
südamerahu.
Ja kuidas siis võib himu olla? „Sarvik ise on ini
meste sisse läinud, “ pahandab peremees ja läheb vahest
külameeste seast meelelahutust otsima. Aga väljas käies
saab ta alles uut südametäidet juurde. Seal panevad
laks inimest pead kokku, kui tema mööda läheb, ja vaa
tavad tema poole — muidugi kõnelevad nad temast. Ja
kas nad rääkida ei saa, seal pilgutavad nad vähemalt
183
üksteisele silmadega — midagi ometi tehakse, mis temasse
puutub.
Läheb perenaine pühapäeval teiste naiste sekka
kiriku, seal kuuldub talle sosin ju suurelt kaugelt vastu;
jõuab ta aga ju nende juurde, kaob kõik ära. Mihkliga
ei ole lugu sugugi parem. Puutub ta külapoiste sekka,
irvitavad need kui koerad!
Need peade kokkupistmised, silmapilgutused ja
tähendused olid torkavad nõelad isale, emale, pojale.
Ja Leena?
Kirsi talus peetud tantsuõhtust saadik oli temaga
iseäralik muudatus sündinud. Töö juures liikus ta masina
kombel, tundide kaupa võis ta enese ette vahtida ja töö
tegemisel kukkusid näpud töö juurest lahti. Ta käis
ümber kui unenägija.
Aiapere kambri otsas kasvasid mõned jändrikud
kased, paar jalakat ja mõned pähklipuu-põõsad. Selle
kõrvale rajatud uude viijapuuaeda olid noored vüjapuud
istutatud.
Siia, kahe kõvera kase juurika vahele sarapuu-põõsaste keskele oli Mihkel pingi pannud. Siin oli pühapäe
viti hea vilu käes istuda.
Siin pingil istus Leena ühel õhtul pärast päevaloocet,
silmad ehavalge poole pöördud. Ta nägu oli valge kui
lubi, silmadest paistis isevärki võõrastav läige. Nendes
võis elu näha, muidu oli tüdruk kui tarretunud kivikuju.
Õhtu läks vilumaks, kaste heitis ta näole, aga ta ei tund
nud seda. Ta jäi ühtviisi liikumata paigale, salaline, var
jav leek silmis ...
Siis — üks sügav ohkamine tõusis ta rinnast — tegi
ta oma sukapaela lahti ja vaatles seda... vaatas ümber
ringi ... silmad hiilgasid iseäralikult...
Veel üks vaade paelale, sus .. ?
184
Aga käed langesid tagasi, istuja peab nagu aru, siis
laseb ta paela maha kukkuda.
Sel silmapilgul kuuleb ta kambri poolt sammusid, mis
temale lähenevad. Ta võtab ruttu paela ja peidab ta ära
oma põue.
Tulija jõuab ta juurde — see on perenaine. Ta on
enesele räti üle pea visanud, murelikule näole on hallid
juuksesalgud langenud, mis räti alt välja on jäänud. Näha
on, et ta voodist on tõusnud.
Kui ta Leenat siin näeb, tahab ta tagasi pöörduda,
siis jääb seisatama, tuleb tagasi ja istub Leena kõrvale
pingüe. Siis nihutab ta ennast istudes küll üht-, küll
teistpidi; näpib sõrmega nina, seab rätti, vaatab korra
ruttu Leenale otsa, siis maha.
„Ütle ometi, lapsuke, kas sa oled ta ära teinud ?“
küsib ta viimaks.
Leena ihust käib värin läbi. Ta tahab suud lahti
teha, aga hing jääb kinni; pisarad purskavad jõena ta
silmist.
„Kuidas teed sa meile, vanadele inimestele, nii suurt
südamevalu, et meid rahvajutu alla saadad! Kas me ei
armastanud sind kui oma last ja kas me ei saanud üks
teisega kõige paremini läbi —“
Nuutsumine kuuldus ta kõrvu; ta vaatas Leenale
otsa.
„Ära nuta, lapsukene, ega ma halva pärast kõnele.
Vaata, meil oli isegi mõte sinust enestele miniat saada,
aga nüüd — miks sa pattu tegid? Kiri ütleb: Ei su seast
ei pea leitama nõida, ega valuvõtjat —“
„Oh jumal!“
„Ega teadmameest. Ja sina teed pattu!"
„Issand jumal, ma suren.“
„Sa oled kurjust täis, muud midagi,“ ütles perenaine
korraga üles tõustes teisel häälel, kui ta tundis, et hale
185
dus temale peale tahtis kippuda. Ja eks see haledus olnud
nõiutud haledus!
Tüki aega jäi Leena liikumata oma asemele.
Siis — nagu oleks isesugune vägi teda täitnud, tõm
bas ta põuest sukapaela välja ja tulise kiirusega seadsid
sõrmed ta silmusesse ja----------Põõsad kahisesid, ja teisel silmapilgul heitsid kaks
tugevat kätt Leena ümber ja värisev sügav mehehääl
hüüdis:
„Leena, Leena!"
Ahastus ja rõõm segamini olid selles hääles — Leena
tundis ainult, kuidas teda tormiliselt rinna najale kisti,
kuidas kuumad pisarad ta otsaesisele langesid... ta sil
mad vajusid kinni.
„Leena, Leena! Ära tee enesele kurja — ma kuulsin
kõik, mis ema ütles, — anna talle andeks, ta on ebausu
kammitsas, oh, anna andeks! Ka mina olin, aga laupäeva
õhtul langes kate mu sümist — Leena, Leena, anna mulle
andeks!“
Ja Mihkel nuttis kui väeti laps.
Aga siis lükkas Leena Mihkli käed eemale. „Mihkel,"
ütles ta, „sa nägid, kuhu mind meeleheide tahtis ajada —
ära karda, seda ei sünni enam,“ ütles ta, Mihkli uuesti
tõusvat hirmu nähes. „Üks inimene on ära tundnud, et
ma süüta olen, ja selle inimese arvamine on mulle enam
kui kõige ilma arvamine. See oled sina."
„Oh Leena!" hüüdis Mihkel ja ta nägu läks suure
maks, silmad rõõmsamaks. „Kui sa seda tunned, süs saa
ka nüüd minu naiseks!"
„Ei, selleks ei saa ma sulle mitte. Ei tohi saada. See
on võimatu, mis sa nõuad. Ütle ise, mis mõtleksid su
vanemad, kui sa selle jutuga nende juurde läheksid. Nad
usuvad ikka, et ma sind ära olen teinud ja nüüd vast
õieti sinu üle võimust saanud. Jõuad sina seda kanna
186
tada? Ja mis ütleb külarahvas sinu naisest? Et ta nõia
tütar on. Siis on see usk nende seas veel kindlam. Ja
kui paljud seda ka ei usu, aga nad kõnelevad ometi, ja
tahad sina niisugust naist, kelle peale kõik teised sõrmega
näitavad? Kas ei ole mul õigus?"
„Leena, varem ehk hüjem, olgu kannatada mis on,
aga ükskord aimavad vanemad ometi luba ja külarahvale
jutu jätku anda — see teeks mulle otse rõõmu. Leena,
jää mind ootama!“
„Ma jään!“ vastas ta ja nüüd laskis ta seda sündida,
et Mihkel ta uuesti kaissu tõmbas ja suudles.
„Ah, sa teed lahkumise mulle raskeks/' ütles Leena
viimaks.
„Lahkumise?" küsis Mihkel kohkudes.
„Jah, lahkumise, sest nüüd ma lähen muidugi siit ära."
Teisel päeval läks Leena majast välja. Enne oli veel
poja ja vanemate vahel riid olnud.
Leenat ei keelanud keegi minemast.
9.
Kaks aastat on sestsaadik mööda läinud.
Need olid rasked aastad olnud niihästi maamehele
kui linlasele. Esimesel oli viljasaak kehv, siis tuli talv
kange külmaga ja tormidega, siis veel rõugehaigus, mis
linnas kui maal palju ohvreid päris. Vaene aeg, raske aeg,
kaebasid inimesed maal, seda rohkem veel linnas; kopik
ei tahtnud kuskilt tulla, aga oli vaja elada ja olla, vaja
oli turul iga päev raha välja anda, aga turul oli vähe
saada, ja mis oli, siis oli see üleliia kallis.
Ja seda tunnevad praegu linna kodanikud iseäranis
rõhuvalt, kehvemal rahval on päris kitsas käes.
Väikeses poollagunenud majakeses linnaserval pais
tab südaööl tuli. Teistes majades on see sellel ajal siin
linnajaos ju ammu ära kustutatud.
187
Majakene on viimastes elupäevades. Tuul kobistab
ta lohakilejäänud aknaluukidega, mida hoolitsev käsi ei
ole parandanud ja mis juba oma värvist viimse jälje on
kaotanud, torm mängib lumeebemetega ta väikeste mada
late akende taga ja kõdunenud seinad ohkavad ning
vabisevad.
Aga majakese seespoolne on ometi elamiseks kõlvuline —tuul ja lumi peavad veel ootama, enne kui nad
sisse pääsevad, olgu küll, et majakese teine ots juba nende
voli all on.
Elamiseks tarvitatava toakese akna all on valge,
peene pitsilise linakesega ületõmmatud laud, sellel põleb
lamp ja valgustab väikest ruumi. Palju asju ei ole siin
näha: paar lihtsat tooli, aga niisama helevalgete riietega
kaetud, ühes nurgas kapp, mille uks aga juba uuesti on
paigatud ja millel üks katkiläinud päraga võti ees on,
teine sein on enamasti ühe riidega varjatud, mis kardi
naks on pandud, peaaegu tervet seina täidab ja ainult
nii palju ruumi üle jätab, et veel ühele kummutile ruumi
on saadud anda, mille kohal üleval ühe pommiga seina
kell tiksub.
Laua ääres istub noor, poollinna-, poolmaariides
tütarlaps ja laseb virgasti nõela läbi sameti käia, mida
ta õmbleb. See samet peab võõras olema, sest mitte ene
sele ei õmble ta sametit, seda tunnistavad ta lihtsad rii
ded, veel enam ta nägu, kust kannatuse ja puuduse jäljed
paistavad.
Tugev tuulehoog, mis luugi august üles laele puhub
ja pööningul kolinat teeb, paneb teda silmapilguks pead
tõstma, siis aga laseb veel virgemalt nõela käia — ta
püüab tööga seda pisarat tagasi hoida, mis varsti ta teise
silma tahab tulla.
Kardina tagant kuuldub nõrk köha ja oigamine.
Õmbleja viskab töö käest ja pühib põlle nurgaga
188
üle silmade — pisar tuli tõesti välja — ja astub
kardina taha.
Valgetel voodiriietel ja patjadel on kõhetu naise kogu.
Pea, käsivarred ja natuke rinda on kattest lagedad; nen
dest paistab kurvastus ja häda, haigus sisselangenud
paletest. Silmad on aukuvajunud ja kuivaläikelised. Kurbtänulik naeratus liigub ta huulte ümber, kui teine ta
juurde astub ja kaastundlikult ta peale vaatab.
„Kas tunned end veidi tervema?" küsis tulija pehme
malt ja seadis haigele vaipa paremini ümber.
„Jah," vastas haige ja katsus naeratada. Seda vas
tust ei olnud teine mitte oodanud.
„Ära karda, mul ei ole viga —" köhahoog ja valus
oigamine ei lase teda edasi kõnelda. Palavikuhoog tuli
talle peale, ta hakkas sonima ja põsed lõid punetama. Ilma
sõna lausumata seisis tütarlaps ta voodi ees. Kui haige
tüki aja järel uuesti magama jäi, läks ta väikesse kööki
ja pani teemasinasse süsi, et haigele pämaõieteed keeta.
Ta ei olnud sellega veel valmis, kui juba oma nime
kuulis hüütavat. Ta astus haige juurde tagasi.
„Keena," ütles haige ja ta nägu oli vagune ja hääl
nagu tervel inimesel, „Leena, ma tunnen, et mu surmatund ligidal on, ja ma tahaks sulle veel midagi kõnelda —
ära nuta! Kõik läheb veel sinu elus hästi. Mind ei või
aga keegi enam aidata. Ma pean lahkuma. Meie oleme
ju ligi kaks aastat ühes elanud; ma ei taha oma elu ainust
saladust sinu eest mitte varjata — ainult sinu eest mitte.
__Ära nüüd nuta! — Ma tean, mis sul kannatada on, ja
sellesama pärast olen ka mina kannatanud. Veel raske
mini, sest minu lugu oli haledam, mind põlgas ka tema.
Sa viisid minu kirja posti. See oli esimene kiri mul kelle
legi kirjutada. Ma saatsin ta ühele inimesele, keda ma
veel enne surma tahaksin näha, kes mind ilma enese
teadmata — õnnetuks tegi."
189
Leena oli voodi äärele istunud ja võitles siin pisa
ratega. Haige võttis ta käe oma lahjade sõrmede vahele
ja kõneles edasi:
„Kümne aasta eest olin ma rõõmus ja lustiline tütar
laps. Küll oli mõnikord lusti ja lõbu, kui Võidla koplis
pühapäeviti mängida sai. Ah, kuidas see kõik nii kurvalt
lõppes! Mind tahtsid mitmed nooredmehed, aga ma ei
läinud ühelegi. Teie üleaedne Andres oli sel korral noor
kena poiss. Meie ajasime tihti pühapäeviti juttu, Andres
ja. mina, Andresel olid nõnda rõõmsad ja lahked silmad,
nagu heal ja lahkel inimesel ikka. Ma ei tea isegi, kuidas
ma temast aegapidi iseäralist lugu hakkasin pidama ja
neid tundisid taga igatsema, mil tema jälle meile tuleks.
Ühel pühapäeval olin ma üksi kodus ja mul oli igav;
ma mõtlesin, kui nüüd Andres meile tuleks! Imelik, nagu
oleksin ma ette aimanud, sest Andres tuli ka tõesti. Siiski
ehmatas mind seekord tema tulek, ma ei saanud isegi
aru, mispärast: mul oli nn hea, kui ma teda nägin. Meie
olime seekord iseäranis rõõmsad ja Andrese lahke naera
tamine puutus kohe mu südame külge. Seal tuli ta nädal
hiljem tagasi — aijeh! ja sõimas mind kõigi kuuldes, et
mina olevat tema ära teinud."
„Ära teinud!" ütles Leena, kelle enese südant see
meeldetuletus haavas.
„Jah, ära teinud! See oli hirmus tund minu elus. Ma
tundsin, nagu oleks mu korraga üks raske asi puruks
löönud, aga ma elasin, see oli ainult tundmine nn. Enne
pidasin ma ennast nii vaeseks, et mul midagi kaotada ei
ole; nüüd tundsin ma, kui määratu rikas ma olin — mul
oli mu au! Selle olin ma nüüd kaotanud. Aijeh! — Minu
au purustamisega tapeti ka mind ennast. Ära nuta! -—
Aijeh! — Hirmus oli see piste, mis mind veel praegu
pistab. Siis aga läks kõik mu silmade ees korraga mus
taks. Laps, laps, see on hirmus, kui kellelgi inimesel tema.
au ära määritakse. Oleks mind seekord ära tapetud, see
poleks nii valus ülekohus olnud kui au tapmine. Ja kes
seda tegi? See, kes mulle nii armas oli, et ma oma elu
tema eest oleksin andnud, see võttis ta. I§al pool pandi
pead kokku ja naerdi, kuhu ma läksin, ja igal niisugusel
korral tungis laimu mõõk mu südamest läbi.**
„Vaene, vaene Maali! ära nuta, ära eruta ennast!“
palus Leena haige pead silitades. Aga kuna ta teist tröös
tis, voolasid ta enese silmad vett. ,,Sa oled süüta, Maali,
oh, ära nuta!“
„Jah, süüta. Aga üma ees olen ma süüdlane. Ma
põgenesin linna ja sain viimaks kauaaegse nälgimise ja
kannatamise järel köögitüdruku koha. Aga mu elujõud
oli murtud, тля ei saanud teda pidada. Tohter ütles, pika
line rinnatõbi ja südame viga. Viimaks sain sellesse
majakesse korterisse ja toitsin ennast näputööga.**
Haige, kes seni koike oma jõudu kõnelemiseks kokku
võttis, langes nüüd jõuetult patjadele. Uni halastas ta
peale. Leena kohendas, mis ta juures tarvis oli, ja nägi,
et rasked higitügad ta otsaesisele tulid.
Leena tõi teemasina tuppa. Aga et haige magama
jäi, ei tahtnud ta teda mitte äratada. Ta, toi oma näpu
töö siia ja katsus siin töö ära teha, aga ei saanud.
Ta mõtted käisid kodu kasuisa majas, viibisid Mihkli
juures.
Kui päike hommikul aknast sisse vaatas, leidis ta
kaigevalvaja tukkumast —- loodus nõudis oma õigust.
Haige oli ärganud. Ta oli küljeli voodis, silmad ukse
poole.
„Leena!** hüüdis ta viimaks tasa. Kui Leena jahma
tades ärkas, küsis haige temalt tasa:
„Kas ta peaks tulema?**
„Kes?**
„Tema.**
191
Leena arvas, et haige sonima hakkab. Ta tahtis
uuesti küsida, aga sel silmapilgul oli ukse taga kobinat
kuulda.
Uks läks lahti, Andres astus sisse: tume, kohkunud,
nõtkudes. Oma nööridega pühapäeva-kuue oli ta täna
hooletult lahti jätnud, juuksed olid sassis, silmis häbi,
valu__
„Andres!“ hüüdis haige.
See hääl värises; selles hääles oli ehmatus, õrnus,
lepitus, palve — see oli sõna, mida süda kümme aastat
oli hüüdnud. 'Nüüd kõlas ta kõigest sellest, mis ta vahe
ajal kannatanud.
Tume verehoog tungis Andrese näkku, viha ajas ta
sinna — viha iseenese peale; ta seisis ju iseenese ohvri
ees. Pikkamisi, kartes astus ta lähemale, kohmetult jäi
ta voodi ette seisma — ta ei teadnud muud teha, ta oli
nõutu...
Leena vaatas imestades mõlema otsa, siis läks ta
kööki — tal oli sinna asja...
Andres astus veel sammu kaks lähemale ...
Maali hingas raskesti:
„Ma kutsusin sind... ma tänan, et sa tulid... ma
tahtsin ütelda, et ma sind mitte ära ei teinud... vaid —
sind armastasin... ma ei võinud ilma selle tunnistuseta
surra... aita Leenal mu surnukeha mu oma kihelkonna
surnuaeda muretseda .. .M
Andresel oli, nagu oleks ta kuskilt kõrgelt maha
kukkunud, nagu uimaseks löödud, asjata katsus ta häält
teha ... rind rõhuti kinni...
„Maali, Maali!“ tuli karjatus viimaks ta suust ja
tume mütsak kuuldus Leena kõrvu kööki. Kui ta selle
peale sisse astus, oli Maali hing ihust lahkunud, Andres
oli voodi ees põlvili ja rasked pisarad voolasid ta silmist.
Ta kiskus oma juukseid peast, nimetas ennast kõige pahe192
mate, Maalit kõige õrnemate sõnadega, aga Maali ei kuul
nud neid enam. Ta oli hilja tulnud. Surm oli temast
ette jõudnud.
Kaua aega jäi Andres sellesse olekusse paigale. Ta
oli raputatud, kõik ta meeled nõnda läbi põrutatud, et ta
midagi mõtelda, midagi teha ei teadnud. Ta oli oma sur
nud mõrsja ees... ta oli kohutav kosilane. Leena seisis
nõutult kesk tuba ...
See oli haruldane seltskond, kes kolmandal päeval
linnast välja Võhela poole läks. Kaks hobust vankritega,
kaks meest, üks puusärk ja üks noor tüdruk. Need olid
kaks mõrsjapaari; üks peigmees viis oma mõrsjat puu
särgis, teine omaenese kaenlas. Inimesed vaatasid küsi
valt nende peale, aga mis läksid inimesed teekäijatele korda.
Leena ja Andres olid Maali vähese kraami ära müü
nud ja selle eest nii palju saanud, et nad sumu viimast
soovi said täita: nad said puusärgi raha ja haudapaneku
toimetustest jäi veel üle. Nemad hoolitsesid kõige eest.
Kes oleks hoolitsenud, kui mitte nemad seda poleks
teinud?
„Nii oleks ka sinu käsi käinud, “ ütles teel Mihkel
Leenale, „kui ma ebausu kammitsast mitte aegsasti lahti
poleks pääsenud/'
üfee härja. elulugu.
E, Peterson.
Kirjukannu Eeva, keda meie nurga keeles lihtsalt
,,Iba“ kutsuti, oli Uuemõisa härra käest härgvasika
toonud.
Härra armastas kevadel talurahvale uut seltsi ehk
saksamaa tõugu vasikaid jagada, s. o. tema ise küll ei and
is
193
mid, vaid lubas valitsejat talurahvale neid müüa, kui
tahavad.
Esiotsa ei tahtnud peremehed vasikaid. „Kallid!“
arvasid mitmed, „ja surevad kätte ära! Näha ikka, et
paremat tõugu!“ Siiski hakati neist pärastpoole enam
lugu pidama, kui mõnel korda läks vasikat üles kasva
tada ja kui laadal endise 50 asemel 70 ja 80 rubla saadi.
Sel põhjusel tõi ka Kirjukannu Iba mõisa opmani
käest endale härgvasika, et sääraste eest rohkem saab.
Talle pandi Punu nimeks, — oli ju teine tõmmukaspunane.
Vaevalt oli Eeva Punuga lauda ukse ette jõudnud,
kui peremees Jaan ka sinna ruttas uut seltsi vasikat
vaatama. „Ena sõgedat/' rääkis Jaan basshääiega,
„sihukesamane nagu teisedki meie tõugu loomad, ma
arvasin teisel kuus jalga all olevat!" Eeva pidi vastama,
aga Punu vaatas- uuele peremehele otsa ja laskis õrna
lapselikku häält kuulda. „Vaata, ikka vaata," arvas
peremees Jaan, „mõistab niisama möögida nagu meie
taluvasikad!"
„Väetikesel kõht tühi!" vastas Eeva kaastundlikult,
„mõtle ikka, tükk teed juba käidud!" Vanamehe poole
pöördudes rääkis ta: „Aita nöörid lahti võtta, viime väeti
lauta!" Nobedasti aitas Jaan nööre päästa, ja vasikat
oma tugevasse sülle tõstes ütles ta: „Noh, saame näha,
mis tõugu sakslane sa süs ka oled!" ja viis ta juba enne
selle tarvis tehtud aeda.
Vasikas ajas enese aias jaluli, tuigerdas ühe külie
pealt teise peale, katsus pead üles tõsta, aga et kael oli
alles nõrk, laskis selle jälle norgu ja ammus heledalt,
mille järel vajus küljeli õlgedele maha. Teised loomad
vastasid pisukese hüüu peale; see tõstis pea püsti ja hüü
dis uuesti. Kui ta jälle vastust sai, lõi sabaga saps,
saps! rõõmu pärast vastu õlgi — ta polnud ju võõraste
194
seas — ja möögis veel korra — aga rõõmsamalt, millele
ka teised sõbralikult vastasid.
Sõna lausumata olid perenaist-peremeest seda pealt
vaadanud. Jaan hakkas vasikaga nagu ära leppima: oli
teine päris ilus, suur loom. „Ja siis kuus rubla andsid
ikka ära?" küsis viimaks Jaan.
„Jaah!" oli Eeva kindel, aga ka tore vastus. Ta
võis uhke olla, et tema laudas oli mõisa saksamaa tõugu
vasikas.
„Aga kui vett läheb vedama?"
„Jumalaristike olgu minu ja mu vasika juures! Kas
sa peast ära oled!" tõreles Eeva. „Mina toon ikka looma
enestele kasuks, aga sina mõtled kurja. Häbene ikka!"
Jaan sai Eleva ägeduse läbi jälle kahtlevaks.
„Jah, hea oleks," vastas ta, „oleksime oma koha peal.
Rendikoht, mis sa teed ära..." Neis sõnades oli enam
kurbust kui rõõmu.
„Ja sa näed ju, et me sedaviisi kuidagi oma renti
ära ei jõua maksta. Viie aasta eest, kui mina siia tulin,
oli mul 300 rubla raha isa pärandust. Paljuke on nüüd
veel alles?"
Ehk Eleva küll teadis, et kõigest 180 rubla alles oli,
küsis ta seda siiski Jaanilt, nagu kinnituseks, et niimoodi
elu enam edasi ei lähe, vaid vaesus majja tuleb.
„Kuule, Iba," vastas Jaan, „aga mis sus, kui härra
jälle renti juurde tõstab, kui ta näeb, et Kirjukannu Jaa
nil nii üusad loomad on? Minu isa oli 60 rublaga selle
koha peal peremees oma pool eluaega. Siis maksis ta 75.
siis 100 ruba. Mina hakkasin ka sajaga peale ja nüüd
pean oma 80 igal sügisel ja igal kevadel mõisa viima!" —
Ja nagu järele mõeldes rääkis ta tasa nagu vasikale, kes
aiias pikutas: „Nüüd maksa iga vakamaa pealt oma rubla
ara... Seal on sul veel vallamaksud, kirikumaksud, kooli
maksud, oma tarvitus; iga riidehilp, iga silk su tünnis
195
maksab kallist raha. Kes teab, kui kõrgeks veel kõik
see asi aetakse!“
,,Jaaa!“ hüüdis pisuke Punu Jaani juttu kinnitades.
„Kuule, Iba, anna ometi Punule süüa!“
„Kuhu sa hingega lähed ?“ rääkis Eeva.
Ta läks kappa tooma, et lehma lüpsta ja vasikale
juua anda. Jaan hakkas hobust lahti võtma ja lahtrisse
panema. Hobust talitades tõusis talle endine ja praegune
elu silmade ette. Ta tundis end nagu metsas olevat, kust
võimatu välja pääseda.
Jaan oli ainus poeg. Isa oli Kirjukannu koha saanud
oma isalt, kes ta põlisest metsast üles oli võtnud. Vana
isa ei maksnud kellelegi kopikatki, püüdis metslinde ja
viis vahel mõisa. — Ja sellest oli küllalt.
Seal lasti vanaisa priiks, nagu räägitakse, aga tõe
poolest hakkas Kirjukannul nüüd alles orjapõli peale.
Umbes esimestes aastates pärast priikssaamist laskis
härra kõik uuekohamehed (nõnda nimetati neid, kes met
sadesse uute maade peale olid asunud) mõisa kutsuda ja
rääkis: „Teie maad on metsades ja väga vesised; on tar
vis kraavid võtta, et vesi ära jookseks; ka on mets karjakäimiseks väga halb; ka sinna on tarvis kraavid võtta.
Kas teie tahate võtta, ise eneste kasuks? Mõis avitab
teid.“ Nõnda oli vanaisa härra sõnade järgi rääkinud
ja edasi seletanud: „Talupojad olid väga nõus. Mõis pal
kas hulga saarlasi ja hiidlasi — kraavikaevamine algas.
Talumehed tegid aga üksnes kesaaegadel ja vahel hilja
sügisel, kui kuiv aeg oli. Viimaks, aasta kümne pärast
olid metsal kraavid sees. Selle järel algas kraavipuhastamine, mis tükkhaaval metsatalude kätte jagati. Jälle
aasta kümne järel, kui kõik juba kraavikaevamisega har
junud olid, rääkis mõis: „Igal aastal ei ole tarvis metsakraave puhastada, vaid talupojad tulevad selle asemel
mõisapõllu kesakraave puhastama/* Aegamööda läkski
196
see töö mõisapõllu kraavide puhastamiseks ja kaeva
miseks. “
Vanaisa oli juba ammu surnud, kui Jaani isa, vana
Kirjukannu Mihkli ajal kraavikaevamine raha peale aeti.
See pidi olema suur kergendus töö asemel. Oli aga tõe
poolest esimene rent koha pealt. Seal tuli korraga maa
mõõtja. Mõisamaa lahutati valdadest, mis enne kõik üks
oli olnud, ja talud aeti „kruntidesse”, nagu maamõõtja
seda armastas nimetada. Jaani isa rääkis alati:
„Küll me naersime: miks need vahed aetakse! Kas
see kriips kahe maa vahel nüüd immest kinni peab? Ega
ta aed ei ole! — Aga midagi! Maad aeti ikka taludesse,
maamõõtja võis teha,» mis tahtis! Öeldi — kuninga
käsk!”
„Kõige naljakam oli aga see,” tulid Jaanile isa sõnad
meelde, „kui kroonuvallad ära kärbiti. Taari vald oli
kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. See polnud
maamõõtjale meele järgi! Pool Taari valda aeti Uue
mõisa külge! Kuninga käsk!“
„Eks ela veel mitmed vanad mehed, kes endist piiri
mäletavad,” mõtles Jaan, „aga mis sa teed ära!”
Siis algas Jaani oma lapsepõlve mälestus: isa pidi
uue koha „krundi”' eest renti maksma — 60 rubla või
mine kohast välja! Peale selle öeldud, et nemad olevat
mõisataludes, kellel vallamaksu ei ole.
„Sellega hakkas orjus pihta! — Ja nüüd maksa 3
korda 60 rubla sama tüki eest!” Jaani meel läks üsna
kurvaks. Mis võis uue rendikontrahi tegemine tuua? Vist
200 täis? Ja kui kaugele?!
Ta ajas enese sirgeks ja sügav ohe tungis ta rinnust.
Selle aja sees oli Eeva tarest lüpsikuga tagasi
jõudnud.
„Kuule, Jaan, tule õige siia, vaata ikka, mis vasikas
teeb,” hüüdis ta meest.
197
Mees ruttas pikil samuiel sinna.
„Vaata ikka, rõõmustas naine, „vaata ikka, ajanud
juba püsti, vaata ikka, missuguse kondiga! Küll sellest
aga sirgats tuleb. Küll sa näed, meie saame poole rendi
raha sellest makstud, siis hakkamegi loomi pidama. Jaan.
eks?“
Jaan oli käe üle aiaääre ajanud vasika poole, kes
peremehe kätt hakkas püüdma. Jaan laskis parema käe
pika sõime rusikast välja, et vasikas selle endale suhu
saaks. Varsti oli ka Punul sõrm suus ja lutsutas. „Too
ruttu piima, tahab sõrme otsast ära venitada!“
Eeva oli varsti kapaga kohal ja üle sõime ääre küü
rutades anti Punule esimene roog Kirjukannul.
Vasikas pistis pea põhja. Et ta aga joomisega har
jumata oli, tõmbas ta pea varsti välja ja raputas, keelega
tänutäheks ninasõõrmeid puhastades.
„Rikkus vasika oma sõrm ennetamisega ära! “ pahan
das perenaine. Siis pani ta ise sõrme vasikale suhu ja
nõnda teise pead allapoole meelitades õpetas vasika
jooma.
Rõõmsa meelega vaatasid peremeest-perenaist oma
uut kasvandikku, kes isuga sooja piima neelas.
Õhtul oli Kirjukannu perekond kõik koos. Ja paljuke
neid siis oli? Palju võib enesele peremees peret pidada,
kellel pisuke koht ja suur rent?
Seal nad istusid kõik söögilaua ääres: peremees Jaan,
tema Iba, ristinimega Eeva, ja vanapoolne peremehe pooltädi Kadri, vana Mihkli poolõde. Päeval oli Kadri veskil
jahvatusel käinud: võeti ju uus kasulaps „Ршш“ koju,
kellele perenaise rehnungi järgi võimalikult ruttu jahurokka pidi antama: olevat kergem talitada, kui vasikas
rokka saab. — Ja peale selle terve pere korraga toidetud:
saavad inimesed ja saab loom!
198
Praegu helbitigi uudsejahudest halli rokka, — piimatilk oli kasin, sai ju Punu viimase endale, — nõnda läks
rokk hma valgustuseta alla. Selle kõrvale hammustati
leiba ja silku südame tähenduseks, muidu oleks paljas
rokk väga vesine olnud.
,,Ja siis viskasid ikka vasika eest kuus rubla ära?"
oli ka Kadri imestav küsimine, kui ta kuulis, et Eeva
tõesti kuus rubla vasika eest andnud. „Kas tal hõbedast
jalad all on, võeh?“
Eeva nägu läks kurvaks ja ohates ütles ta uut silku
puuvaagnast võttes ja leivatüki peale pannes:
„Pole tal küll hõbedat ega kulda, aga mis sa teed
ära! Mitte poolt kopikat ei jäetud alla!“
„Kas sa siis pidid niisuguse võtma? Egas mõni
kroonukäsk ole!" pahandas Kadri.
„Mis ta nüüd kroonukäsk on," õiendas perenaine,
„aga kuidas sa edasi saad? Meie jääme viimaks pank
rotti! Kiidavad teised neid uut seltsi vasikaid ja saavad
suurt raha. Eks katsume ka! Näeh, minu isa kasvatas
hobuseid, sai ikka midagi, aga meie — mitte kedagi!
Näed ise, missugune põld on: ei kraavi sees, ei kedagi!
Vesi võtab orased, rukis lustjäid ja kasteheina täis, —
ei saa enam omaga välja! ..“
„Aga kas sa tead ka, kui palju see niisugune saks
lane sul piima nahka paneb?" vastas Kadri kibeda näoga.
„Näeh, juba täna rokk must nagu seasööm: kõik vasika
nahas! Mina küsisin täna Oja Tooma käest — tema oli
ka veskil , tema kasvatab neid, ütles: „Nemad iu sihu
kesed põrgulised: jääb sööm kord või joom halvemaks, —
täid seljas, kõht lahti ja vaata, et surema ei hakka!"
Või pole tema neid matnud?! Need reod ju maiad! Või
sina omast paremat saad? Vaat, vii varsti ree peal
rappa! .."
Seesugust juttu ei kannatanud Eeva.
199
*
„Kohe olete teie vana Jaaniga minu ninas kinni, “
seletas Eeva juba pahameelega. „Teen mina midagi, siis
ikka kohe sant! Aga kes teie kohta on üleval pidanud
kui mina! Kus minu 120 rubla? Ma olin rikas tüdruk,
kui Jaan mu võttis! Ma oleksin kes teab missuguse mehe
saanud, nüüd näe nälga ja lõhu nagu ori, just kui
neeger!"
„Sina — neeger!" vingus Kadri. „No mis siis mina
olen? Sina ka kedagi! Sina vedeled kodu, aga mina olgu
alati platsis! Kes mulle kopikatki on andnud? Saa sõi
mata veel peale, ja kelle käest? — Va Rebase Iba
käest..."
„Mis Rebase Iba? Kes on Rebase Iba?" päris Eeva
sätendavail silmil. („Rebase" oli tema isa sõimunimi
punase pea ja habeme pärast. Ka Eeval enesel olid
natuke punakad juuksed.) „Sina vana konts, niisugune
narakas! .."
„Nonoh!" hurjutas peremees, kes oli südame ja loomu
poolest pikaldane mees. „Täna ikka täna! Mis sõima
mine see on? Kas ei mõista ilusti olla?" — See pidi tema
keeles tähendama: „Pidage suud!"
Sõimamise nimetamine ajas Kadri harja päris
punaseks.
„Oled päris vana Rebane ise, päris mustlase tule
kahju! .." sähvas Kadri.
Nüüd kargas ka Eeva süda täis. Ta äigas Kadrit
lüüa, aga et Jaan käe vahele pani ja kaks riidlevat naist
ära lahutas, pistis ta nutma:
„Nõnda käiakse minuga ümber," nuttis ta, „oma
mees laseb sõimata!"
Küll noomis Jaan: „Näeh, mis see nüüd olgu!" aga
naised olid vihased ja jäidki täna selleks.
Eeva läks toast tagakambrisse ja nuttis seal; Kadri
jäi tuppa ja põrnitses.
200
*
Peremees Jaan istus lõukaotsale, pani piibu suhu ja
vaevaltnähtavalt mahorkavingu suust puhudes andis oma
mõtetele voli.
„Niisuguse vana tühja vasika pärast pean mina riidu
kuulma? Katsu asja! Homne päev..Ta ei teadnud
ise, mis selle sõnaga pidi tähendama. Ta meel läks õige
pahaseks. „Tühi toob tüli majasse! Oleksin ma rikas,
kas siis oleks ka vasika pärast riidu mindud ?“ Ta sai
aru, et Eeval ja Kadril mõlemal õigus oli: üks tahtis
kohta, aidata, teine koha vara hoida. Ja ohates puges
ta lavale, mis ahju kõrvale seina äärde oli tehtud: kaks
pulka seina sees, välimised otsad teivaste küljes, mis üht
otsa pidi laes, teisega savipõrandas seisid, pulkade peal
lauad, laudadel õled, pea all õlepadi — ja Jaani ase oli
valmis. Siin armastas Jaan magada, kui ta tööst väsinud
oli. Suuremalt jaolt magas ta küll tagakambris, seal, kus
Eeva, mustas ja lutikarikkas puuvoodis, mis ka niisama
õlgi täis oli ja mille sisu iga kuu uuendati, — aga täna
oli tal jälle isu laval pikutada. See lava oli küll endisel
ajal palgaliste jaoks tehtud, aga nüüd polnud Jaanil jõudu
aastasulast pidada: ta ajas oma jõuga läbi, vahel suvel
karjapoissi appi võttes. Siin pikali asemel vastu musta
toalage vahtides, mis pisut hallikirju näis olevat (kuue
aasta eest, Jaani pulmadeks lapiti ta lubjatordiga üle, et
oleks veidi üusam). Siin oli Jaanil hea praegu pikutada
ja tuba vaadelda. Jah, kirju oli tuba juba pisut, kui hoo
lega vaatasid, aga suuremalt jaolt võttis ta endale jälle
selle ilusa süsimusta pigiläike, mis suitsutoa palkidele
harilikult omane on.
Peerg ahjurinnas pisut punaselt virvendades andis
toale tõsise ja haleda näo. Tagaseinas asetses suur keri
sega ahi, nagu mõni sõjapatarei; see andis toale küll
sooja, nõudis aga selle eest hästi puid. Jaan toetas jalad
vastu ahju, tallaalused läksid soojaks. Ta tõmbas jalad
201
veidi tagasi ja pöördus küljeli. Ta ees paistis eessein
uksega ja eeskojaga. — Peatsi pool oli toasein, kust uks
läks rehalasse, kus praegu lambad olid ulu all; teisest
külgseinast läks uks kambrisse. Nõnda oli elutuba igast
neljast küljest muude ulualustega täidetud: eespool ees
koda, taga — laudu, kõrval kamber ja rehala. Niisugune
talutuba oli Jaanil. Ilma akendeta suur tuba, just nagu
loomalaut; vahe seisis ainult selles, et siin oli suur ahi
ja keset tuba laud söögijätistega ning ahjurinnal peerg
vilkumas! Toa tühjus ja must vaikus tekitasid Jaanile
samasuguseid mõtteid.
„Kaua ma orjan? Mis on minu rõõm, mis on minu
lõbu? — Kõik pime ja must nagu see tuba. Ja kellele
ma orjan? Ennast? — Paljalt, et kõht oleks täis. —
Ja mida täis? — Jahurokka ja silku!“
,,Ptüi!“ sülitas ta üle lava ääre.
„Ela nagu härg! Tee tööd, et kõht vaevalt täis, ja
vea ja vea päevast päeva, aastast aastasse just kui künni
härgi . . Ja sa oled vana .. !“
Oh kui kergeks läks ta meel! Ta silmade ees seisis:
Ta oli vana, hall mees; köhis sama lava peal; ta ees oli
ta oma Iba ja veel keegi noorem mees, ja ta suri ära!
Ta pööras enese selili. Ta oli noor: käis karjas, veised
magasid lagedal aasal, ta ise seliti sealsamas! — Kui hea
oli taevasse vaadata ja taeva servas õhukesi pilvi näha
nagu valgeid tallekesi! — Oh, kui hea! — Ja jälle asus
ta silmade ette midagi muud: — Ta oli noormees, oli
praegu isaga heinamaal, õhtu ... Hulk heinu koos. Kuhi
valmis... Väsinud, puruväsinud!.. Oh, kui hea! Mis
hea tundmine! Ja jälle nägi ta, kuidas ta oma Eevaga,
Ibaga pulmas tantsis. Ta oli küll Ibale alles võõras, pol
nud Ibaga veel hästi rääkidagi saanud, sest ema oli talle
naise võtnud, ütelnud: „Jaan, võta naine, ma jään
vanaks!“
202
i
„Kelle?“ naernud Jaan.
„Kas sul kedagi hinge peal pole?“
„Pole!“
„Tõesti ?“
„Päris tõesti!“
„Noh, ega sul siis selle vastu pole, kui ma sulle
Hundiselja Iba koju toon?“
„Ah Rebase Iba?“ oli Jaan küsinud.
,,Jah!“
„Ei ole!“ oli Jaani ükskõikne vastus.
Siis tulid kosjad, kuhu Jaani veeti ja üht ning teist
teha kästi; siis laulatus, kuhu teda niisama veeti, ja siis
pulmad, kus ta Ibaga tantsis, mitte ei tantsinud, hüppas,
hullupööra hüppas ... Ja kui hea see oli, just niisama hea,
nagu ta kord jaanipäeva õhtul mõisas joobnud olnud, kui
ta siis kodu magades näinud enese härra olevat, tõllas
sõitvat: kutsar pukis ja hulk preilisid ja prouasid mõle
mal pool kõrval, ja saia kõik tõld täis, ja kõik niisugused
ilusad ja kollased ...
Oh, kui hea!
Ta tahtis (ta nägi praegu seda), tahtis hammustada,
aga keegi jooksis järele: ilus puhas mees, puhas manisk
kaelas, lakksaapad ja klantskindad käes, ja kisendas:
„Härg, Punu, Punu! .. kuhu sa viid mu vara! ..“ Jaan
vaatas ennast ja nägi, et ta on härg, aga pisuke, just
kui see Punust-vasikas seal aias, laudas... Ja see puhas
mees ajas teda taga, tõmbas tema tõllast, pani maha ja
langes peale, esiti jalgade, siis põlvede, siis kõhu peale...
Ikka kaugemale langes ta ...
Jaan püüdis kisendada, et lahti saada ... Pealelangeja ütles aga: „Ütle, et sa Punu oled, siis pääsed!“ Jaani
süda sai täis; ta ei tahtnud Punu olla ... Aga luupainaja
vajus ikka edasi: juba oli rinna peal, juba silmade peal.. .
ja surus nõnda kõvasti silmamuna peale, et Jaan mitte
203
üht luupainajat, vaid kaht, kolme ja nõnda edasi nägi:
nende valged kurgualused paistsid kaugel nagu pääsuke
sed, kui need kõrgel lendlevad... Ja Jaan tundis end
surevat! Surmahirmus hakkas ta ennast ometi Punuks
sõimama: ,,Punu! Punu!“ hüüdis ta, aga see oli nii kole,
nii inetu ja nii hirmus raske.
Korraga torkas teda keegi küljest ja hüüdis: „Jaan,
Jaan, ae! Mis sui viga on? Mis sa röögid?"
„Oh, oh, oh, hooo!“ läks Jaani hääl lahti.
„Mis sa Punust karjud?" küsis Eeva, kartlikult Jaani
lava ees seistes. „Mis sul viga?"
„Luupainaja käis kallal!"
„Mis sa ,,Punust" kisendasid?"
„Mind kästi nõnda karjuda!"
„Oh jumal, jumal," ohkas Kadri nurgas kanakongi
otsas magades. „Küllap vist Alttoa vanaema käib kallal!
Vana viha: Jaan ei võtnud ju tema tütretütart Madlit!"
„Ma arvasin, et sa surema hakkad," ütles Eeva,
„tule, lähme kambrisse magama."
Eeval oli pisuke suitsulamp käes, peerg kustus ammu.
Jaan läks magama.
„Pagana Punu!"
Aga Punu magas rahulikult juba puhastel õlgedel
ega võinud uneski arvata, mis lugu majas tema pärast
oli olnud ja missugust rumalat luupainajat peremees
tema pärast oli pidanud kannatama.
Punu magas alles rahulikult hommiku-und, kui keegi
teda üles hakkas ajama. Nagu kõigil lastel hommikuti
ikka raske uni, nõnda oli ka Punukesel: kuidagi ei saa
nud ta silmi lahti.
„No tõuse, tõuse!" hüüdis keegi, millest aga Punu
kõige vähematki aru ei saanud. Ei tea, kuidas pidigi ta
nõnda palju keelt mõistma: vaevalt nädalapäevad vana!
204
„No tõuse, tõuse!" hüüti jälle; ja kui ta silmi ikka
veel lahti ei saanud, tundis ta, et keegi teda kõrvust veab.
„Pime, näeh — säh, võta, rumal, joom vastu!"
Perenaine Eeva oli hommikul tulnud loomi talitama
ja ka pisukesele vasikale juua andma.
„Või sinu pärast pidin ma tapelda, sõimata saama?
No, no pista ikka, rumal, nina sisse!" seletas Eeva vasi
kale, kes, ei tea kas aukartusest perenaise vastu või et
keegi teda kõrvust vedas, üles oli tõusnud ja saba sorgu
ajades ringutas.
„Just kui inimene," arvas Eeva, „tõuseb üles ja rin
gutab! Küll sellest tark loom saab!" Ja iseäraline armas
tus tõusis tal loomakese vastu. Ta silitas vasika pead,
kui see raputades jõi, pead pütipõhja surus ja puristas;
ta kõdistas teda tasa kõri alt ja häälikut ,,n" õige peh
melt ja venivalt välja rääkides kõneles ta: „Punukene,
Punukene, joo ikka, joo; kasva suureks härjaks, õige,
õige suureks! Punukene, pisi Punukene!"
Punukene oli perenaise sõrme suhu saanud ja hak
kas seda lutsutama!
„Oh sa pisukene väetikene! Kahju ema järele pisu
kesel, imeb vaid sõrme!" kõneles Eeva heldinult. Varsti
oleks võidud pisaratki näha ta palgel. Nii haledaks
läks ta süda, kui ta kuulis peremehe häält oma selja taga:
„Sa enam mõistagi mujal olla kui vasika juures!"
Jaan oli tulnud hobust rakendama, et metsa minna
puid tooma.
„Mis sa teed ära," vastas Eeva, „ta just kui inimese
laps."
Jaan oli vasika sõime juurde tulnud. Ka tema mee!
läks haledaks. Tal tuli meelde, et tema just samasugune
härg oli olnud, just niisamasugune! Ta mäletas väga sel
gesti: samasugune punakastõmmu karv, samasugune pea
ilma sarvedeta, samad poollontkõrvad ja isegi samad hal
205
likad silmad! Ta pani imeks, kuidas unes omi silmi võib
näha!
Korraga hakkas tal hale meel härjast. Ta tundis,
nagu kasvataks ta härga selleks, et temast hulka raha
saada, sellega hõlpsamini oma vaevast lahti pääseda ja
rikkaks saada, — niisuguseid härgi ikka rohkem ja roh
kem kasvatada. Ta tundis, et tema see luupainaja ise
oligi, kes härja seljas lamas!
Vasikas oli Eeva sõrme õige sügavalt suhu tõmma
nud, ajas selja nõgusse, liputas sabaga, — ja Jaanile
paistis, nagu oleks tema pisukest vasikat vajutanud, ja
nagu oleks vasikas valu pärast saba liigutanud!
Jaanil oli kahju loomast, ja see ühendas teda loo
maga. Ta tundis, et loom tahab tema saatust aidata ker
gitada, et ta tema pärast kannatab!
Kui Eeva ikka veel pehmelt „Punu, Punukene!“ lau
sus, sosistas Jaan ka tasa: „Punu, Punukene!“ ja läks.
Eleval oli heameel, et Jaan tema kasulapsega nii õrnalt
oli rääkinud, ja ta tundis sellest tulevikule suurt kergitust.
Mida rohkem päike kevade poole veeres ja lume
veena jõgedes veerema ajas, seda enam tõusis ka armas
tus peremees Jaani ja perenaise Eeva südames Punukese
vastu. Vana Kadri üksinda vaatas teise peale natuke
pahase näoga, aga riidu küll nende vahel enam ei
olnud.
Kevadpühade järel pidi perenaine pisut tuppa jääma:
kuueaastase ootamise järel sündis neile pisuke pojake.
Vanal Jaanil oli nõnda hea meel, et ta õhtul hakkas
urisema ja laulma. „Ena, meie Jaan ka kord jälle rõõ
mus !“ naeris Eeva. „Jaan, kas sa oma poega ei tulegi
vaatama ?“
Ja Jaan julgeski tagakambrisse minna! Eleva ulatas
pisukese punase näoga, nüri ninaga poisikaika, kes oli
206
mähkmeisse mähitud, Jaani kätte ja küsis: „Noh, kelle
nägu ?“
Jaan vaatas ja vaatas ja pistis naerma.
Vana Tiiu, Eeva ema, vahtis heameelega kõrvalt ja
osatas: „Eks ikka Jaani nägu!“
Jaan vaatas ja muigutas mokkadega, ta oli väga
liigutatud.
Korraga hakkas ta pisukest poisikaigast käes üles
ja alla õõtsutama. Iga õõtsu juures ajas poiss silmad
suuremaks ja Jaan ujus rõõmus. Siis surus ta oma suurte
mustade kortsus kätega poisi rinna vastu ja ütles:
„Kasva, kasva kangemaksi; sirgu, sirgu suuremaksi! —
Vaata, kui suvi tuleb, siis lähme välja; süs Juku — (see
nimi tuli tal üsna kogemata üle huulte) läheb õue vaa
tama, mis mood ja määd teevad ja...“
Ta tahtis mõtetega edasi rännata, kui Eeva järsku
küsis:
„Aga Jaan, kas sa vaatad ka järele, mis Kadri
Punule annab? Kui ta enam nõnda palju piima ei anna,
siis vaata sa järele!"
Jaan nagu ei pannudki seda tähele; jaatas ja rääkis
edasi: „Jaa — jaa, süs läheme ja vaatame, mis Punu teeb,
pisukene Punu!“ kusjuures ta ise Punu moodi mürama
hakkas.
Järsku jäi ta aga vait, andis lapse ära ja läks rehe
tuppa, kus ta lõuka otsa maha istus ja mõtlema jäi. Talle
tulid järsku endine unenägu ja poja tulevik meelde. Mis
pidi pojast saama? Mis võis ta pojale anda? Ta silmi
mattis pimedus, rindu vajutas jällegi luupainaja ja kui
dagi ei saanud ta mingile otsusele.
Jaan hakkas üsna iseeneses oma poega pisukese vasi
kaga võrdlema. Poeg pisuke, niisama rumal, niisama
armetu! Aga nad kasvavad; Juku kasvab, härg kas
vab ... Härja müün ära, — Juku?!.. Juku hakkab pere
207
meheks? Jaan naeris. „Jälle Kirjukannu kohta ümber
tlistima, et ainult kõhtu täita! .. Ja muud midagi?“
„Muud midagi ?“ küsis ta eneselt.
„Mitte midagi muud!“ vastas ta iseenesele.
„Ei,“ ohkas ta siis, „härg on enam! Härg sünnib, tal
on rohutükk valmis, aga minu Jukul ei ole rohtu, ei
midagi! Ja tüki rohtu, mis ta saab, selle eest müüb ta
oma naha veel odavamalt kui Punu Jaan jäi tukkuma,
siis vajus ikka enam ja enam küljeli, ikka enam küljeli,
kuni norinal lõuka otsa magama jäi.
„Ena, Jaan jäänud magama!“ ütles rõõmsalt vana
Tiiu.
„Ta on ju nõnda rõõmus poja pärast!“ vastas Eeva,
ja rõõm paistis ta silmist.
!u
Eestlane armastab loomi ning loodust! On varrud,
pidud või mõni muu koosolek talumajas, siis käiakse ikka
vilja ja loomi vaatamas.
Seda tehti ka „Juku", Jaani poja Juku varrude ajal.
Lumi oli läinud, põld parajasti paljas, rukkiorased
väljas. Mindi oraseid vaatama.
Aga siit puudus tükk, sealt teine; siin oli vesi võõr
sil käinud, seal külm kärpinud, hang ära hautanud. Oli
vaatajate seas mitmesuguseid mehi, küll päriskoha oma
nikke, moonakaid, rentnikke, pooleteramehi; kõikide otsus
oli: rukkid on kehvad.
Jaan hakkas seletama, et paremini ei saa!
„Pagan, mis seal siis viga on, et paremini ei saa!“
kinnitas üks kohaomanikest. „Võta kraavid sisse, aja
kivid välja, muretse head sahad, äkked, — küll siis ka
läheb!“ Sellega olid vaidlejad kohe kahte leeri langenud.
Kohaomanikud arvasid, et saab, rentnikud, et ei saa.
„Ei saa, ja ei saa!“ seletas üks rentnik. „Minu maks
on nõnda suur, et ma kohast rohkem ei korja, et kõht
208
täis. Teen ma koha paremaks, — ei,“ kinnitas ta kõvasti,
„kellele? Seal on Rohusaare Andres! Mitmes koht on
tal praegu käes?“
„Kolmas!“
„Neljas!"
„Kolmas, neljas," kinnitasid teised läbisegamini.
„No vaata/' kõneles esimene edasi. „Asutas ühe
koha, tuli võõras, ostis ära; asutas teise — jälle sama;
asutas kolmanda — seesama lugu! Kurat/' vandus ta,
„ei tea, millal ma jõuan maailma soojaks kütta. Pole
muud, kui pista plehku, mine Samaarasse!"
„Ja seal ootavad sind inglid!" pilkas teine kõrvalt.
„Ehk on parem?" arvas esimene.
„Pole, pole sugugi," teadis jälle teine.
Siis rääkis jälle keegi, et kroonu pidavat varsti nii
suguse seaduse tegema, et kõik peavad paraja hinna eest
maad ära müüma.
„Seda ei ole!" kinnitas esimene peremees. „Mina
müün oma kuue nii kallilt kui aga saan!"
Meeste jutt lõppes õige kurvalt. Ei midagi paremat
saadud kätte.
Põllult mindi karjaaeda. Vaadati ka uut mõisavasikat.
„Pole suurem asi!" kähvas jälle endine kohaomanik.
See oli Jaanil valus kuulda. Siit lootis ta ometi kiitust
saada.
„Pole vasikal viga midagi!" andis Jaan vastuseks.
„Vana ta siis on?"
Peremees ei kuulnud sellest aga midagi.
„Hoiab na kössi," seletas ta edasi, „sellel on vist
mõni viga!"
Ja ligemalt vaadates ütles ta:
„Hee, tal ju täid seljas!"
Teised astusid ligemale ja kinnitasid sedasama.
14
209
„Kuule, kuidas te teda joodate, rokaga vist juba?"
küsis uuesti pärisperemees.
Jaan kutsus Kadri välja otsust andma.
„Vasikal on täid seljas?“ küsis Jaan.
Kadri astus ligemale ja vaatas hoolega.
„Ah teie kurjad inimesed," hüüdis ta, „need ju selga
pandud/' — ja hakkas siis arutama, kes selle tembu võis
teinud olla.
Tema söötvat teda küll ilusasti, andvat nõnda palju
kui vasikas ise aga tahab.
„Rokka või piima?" küsis Jaan.
„Noh, kes talle siis piima võib anda," rääkis Kadri,
„eks annan rokka ja panen piima peale! — Rokk ikka
seesamane, mis isegi sööd! See nüüd söömast, päris peale
pandud täid, kurjast silmast!"
„Miks sa siis piima ei anna?" päris Jaan uuesti.
„Iba ise käskis puhast piima anda."
„Iba ka kedagi!" hakkas Kadri korrutama. „Kas ma
siis varruvõi pidin ostma! Paljuke sul endal raha on?
Jooda piim „sakslase" nahka, ei tea, mis sa ise sööd, mis
seapõrsastele annad? Te tahate koha kohe pankrotti
teha!" Ja nõnda läks edasi.
Viimaks hakkas Kadri nutma, luges kõik oma hea
teod koha kasuks üles ja lubas hommepäev ära minna,
kui temaga sedaviisi ümber käiakse. „Kas seda veel tar
vis, et ühe vasika pärast mina, vana inimene, terve kihel
konna ees teotatud pean saama?" lõpetas Kadri.
Vasikas oli selle vahe sees külje vastu seina ajanud
ja vaevles ning inises.
Vaene Punukene! Täid seljas, et koht sind toita ei
jõua! Vaene Punukene!
Pärast vannisid hakkas perenaisel Punu tohterdamine peale. Juba siis oli mõni naine Eevat õpetanud:
210
koort ja püssirohtu, kaeluvarre vett, lahja seebikivi libe
daga ja viimaks veel lambi ehk ,,põletse-eli“ peale panna.
Eeva panigi põletse-eli peale, — ja mõne päeva
pärast langesid söödikud maha. Perenaisel oli ütlemata
hea meel, isegi Kadri rõõmustas, et pealepandud nuhtlu
sest nõnda hõlpsasti lahti sai! Üks oli aga siiski viga:
vasika ilus, punakastõmmu karv kadus ühes loomakestega.
Terve suve otsa põdes loom veel haiguse järel, aga
sügiseks oli ta juba ilus härjavärsike. Arstimise ja kõige
selle hoolekandmise läbi kasvas aga Punukene Eevale
ikka enam ja enam südame külge. Ja teisel kevadel, kui
pisuke Juku juba käis, ja karjapoiss Jukule alati oma
libedat Punu näitas, siis tundis Eeva süda õnne.
Kolmandal kevadel, kui Punu juba „luike lüües“,
nagu karjapoiss nimetas, s. o. möirates laudast välja hüp
pas, või jälle joru ajades vaikse sammuga, täie kõhuga
õhtul koju tuli, ja kui siis pisuke Juku ütles: „Ema,
kuule, kui Punu laulab!“ siis oli Eeval, nagu oleks ta
mõnes muus maailmas. Nii hea meel oli tal.
Ja kui sellel sügisel rendimaksmise ajal jälle pisuke
puudus kätte tuli ja Jaan ütles: „Iba, ma võtan veel
tänudi sinu rahast kümme rubla ära,“ siis ohkas Eeva:
„Võta aga peale, küll tuleval aastal Punu tagasi mak
sab !“ — Ja sinna juurde lisas ta: „Noh, Jaan, kas toon
tuleval kevadel veel mõisast vasika ?“
„Eks oma vasikas ole ju ka juba Punu poeg, aga
sa võiksid ju tuua, Punu on Uus loom!“
Kui hea meel oli Eeval!
Ja see tulev aasta jõudiski. Punu oli oma kolm ja
pool aastat vana, ja sellepärast pidi ta oma naha turule
viima. Laat oli sügisel. Veel toitis Eeva Punu oma
pihust, ja laadale minnes oli härg nagu pall: ilus ja pikk,
nõnda pikk, et Jaan vahel naerdes arvas: „Punule sünniks
üks paar jalgu veel keskpaika alla parma. “
211
Laadahommikul mindi Punuga varakult teele. Punnis
teine küll esiotsa vastu, aga läks ometi vankri taga, sar
vist kinni seotud! Ei pääsenud kuhugi! Karjapoiss andis
vitsa tagant.
Kõrgel koorma otsas istus Jaan Eevaga. Vaikselt
istusid nad koorma otsas ega lausunud teineteisele sõnagi.
Eeva mõtles: „Peaks head hinda saama!" Jaanil olid
aga koguni teised mõtted. Temale näis täna see väga
imelik olevat, kuidas Punu viidi, ja kuidas Punu läks.
„Nii see elu on!“ võrdles Jaan. „Sarvist oled sa kinni,
peremees ja perenaine istuvad vankris ja veavad, ja kar
jane, pika kuuega, pastlad jalas ja pikk vits pihus, kui
vetu just kui nälg — takka järele ja lööb kord tasemini,
kord kõvemini, kui sa ei taha minna. Mis kena pilt! Ja
sina ise, see härg Punu, muudkui mine, ja nälg ajab
takka!“
Ta nägi vaimus, kuidas ta siis Punu kohtleks, kui
see ei läheks! Ei tea, kes looma peale halastaks!
„Tappa! karjane, anna valu!" Ja karjane, nälg,
annab valu!
Tal hakkas enese üle nii halb meel, et ta laadaleminekut kahetses.
Nad jõudsidki suurele maanteele.
Oh seda kellakõlinat, seda liikumist! — Vaata aga,
et alla ei jää! Jaanil oli tegemist, et hobust ilusasti saaks
juhtida.
„Hei, külamees, mis härja eest tahad ?" käis kor
raga kiunuv hääl Jaani kõrvalt. Talupojapüüdja oli tee
peal vastas.
„Kaheksakümmend rubla," vastas Jaan rahulikult.
,,He-heeh-heee!“ naeris teeäärne, „kas sa hull oled?"
Jaan sõitis edasi.
„Kuuskümmend rubla!" pakkus teeäärne.
,,Kaheksakümmend! “ •
212
„Kuuskümmend viis!“ hüüdis lihunik.
„Kaheksakümmend! “
„Seitsekümmend rubla!" karjus see järele joostes,
„võta raha, kas sa hull oled? Seitsekümmend rubla!
Hee — vanamees! pea, pea! Seitsekümmend rubla!"
Jaan laskis edasi.
„Seitsekümmend viis! Kuule, pea paigal!"
Jaan ei pannud tähelegi.
„Üheksakümmend rubla!“ kisendas lihunik ja pistis
siis suure häälega naerma.
„Anna ära!" sosistas Eeva.
„Kuule nüüd juttu, see narrib muidu," vastas
Jaan.
Jõuti laadale. -— Siin alles algas päriskaup.
Küll paksu ihuga ja jämeda ninaga, küll õhukese
keha ja pika ninaga, küll roheliste mütsidega, küll kaapkübaratega mehed, küll naised käisid, põimisid vankrite
vahelt läbi ja valisid loomi.
„Kas punane müüa?“ oli harilik küsimus, ja kui vas
tati „müüa", siis algas kaup.
Kaheksakümmend tahtis Jaan. Mõni pakkus seitse
kümmend viis, mõni seitsekümmend, mõni koguni kuus
kümmend rubla.
Üks pika kasvuga noorhärra käis mitu korda. Tema
oligi see, kes seitsekümmend viis pakkus.
„Kuule, mees," ütles ta jälle vankri ligi tulles, „ole
ometi mõistlik ja anna ära!"
„Ei või, härrad!"
„Miks?"
„Vaadake, rent on kallis, ei saa kuidagi välja," algas
Eeva, „just härjast peab pooleaastane rent välja tulema!"
Ja siis hakkas ta lugema, kuhu kõik raha tuleb anda:
kirikule, koolile, vallale, sepale ja rätsepale — igale
poole; vili ei maksa midagi, hirmus vaene lugu!
213
Selle aja sees oli härra Punu igalt poolt hoolega, nagu
hea tohter haige, kõik järele katsunud, isegi saba läbi
pihu lasknud.
„Seitsekümmend viis rubla, ja see on viimane!“ ütles
härra tõsiselt.
„Ehk lubab härra juurde ?“ küsis Eeva paludes.
Härra silmad läikisid.
„Kuule, vanamees, kas sa sant oled?“ küsis ta viha
selt, „ma olen sulle juba rubla rohkem maksnud! Kas
tahad? Seda hinda sa enam ei saa! Solche dummen
Menschen, diese Bauern,“ lisas ta habemesse.
Jaan mõtles, Eeval hakkas kahju oma härjast.
„No ütle ruttu!“ kähvas härra. „Mul on aega
vähe!“
Ta ootas pisut.
„Ehk härra paneb sabaraha peale ?“ palus Eeva.
„Mis sa siis ise maksad ?“ küsis härra korraga, pöör
dus ümber ja läks. Mis ta saksa keeles rääkis, ei kuul
nud vankris istujad.
Seal pöördus ta aga korraga ümber ja ilusat härga
nähes küsis ta vihaselt: „Seitsekümmend kuus rubla ?“
,,01gu!“ hüüdis Jaan.
Eeval pidi vesi silma tulema. Ta vaatas hoolega
härrat, kes nii ihne võis olla! Paremal põsel oli tal arm
ja paremal silmakulmul must soolatüügas. „Mis see sul
nüüd on kaheksakümmend täis panna ?“ mõtles Eeva,
ütelda ei tohtinud ta midagi, et kurja härrat mitte pahan
dada. Härra lõikas aga kõveraotsaliste kääridega härja
seljale L ja XXXV, mida ei Jaan ega Eeva ei mõistnud.
Iga käärirõnksuga läks Eeva süda haledamaks.
Talle tuli härja kasvatus meelde.
„Kas elu peale ?“ julges Eeva küsida.
„Saab nuumatud ja tapetud!“ vastas härra põlgavalt.
Eeva ohkas.
214
Ja kuna Punu lahti võeti ja Jaan karjasega minema,
läks, siis astus Eeva koorma otsast maha, silitas oma
härga ja pööras silmad teisale.
„Siis Punu läks!“ ohkas ta, ja alumine huul läks
pisut kõverasse.
Eeval oli väga kahju.
Koju minnes oli Jaan joobnud.
„Kuhu Punu jäi?“ küsis Juku kodus.
„Härra viis Punu ära!"
„Endale ?" küsis Juku ja tegi kõverad mokad.
„Ära nuta, ära nuta!" trööstis ema, „meie saime ju
raha!" — Ja ema andis Jukule kompvekki.
„Raha, raha!" poolis Juku, „meie ilusa Punu raha
sai!" —
Eeval oli veel enam kahju!
Teise päeva hommikul läks Jaan mõisa renti maksma.
Nii oli seatud, et peremehed kohe värske rahaga renti
võisid maksta. Ühes oli see ka teine laadapäev, kus pere
mehed siis liiku võisid teha. Härra sai oma, kõrts oma.
Hilja õhtul tuli Jaan koju ja oli kaunis purjus. Viha
selt põrutas ta kohe sisseastumise järel:
„Iba, too süüa! Kurat võtku sind ja su härga!"
„Ole ikka mõistlikum!" noomis Eeva. „Täditütar
Maria tuli ka siia!"
„Kas ta lahti on?"
„Ei ole!"
„Või tuli ta vaatama, kui suured härjad meü?"
„Tere ka, Jaan!" hüüdis mõisa toatüdruk, Eeva tädi
tütar Maria.
„Tere!"
„Vaata ikka, mis ilusad asjad Maria Jukule tõi!"
naeris Eeva. „Juku, tule siia!"
Juku tuli kambrist püssi ja pasunatega välja.
215
Jaan vaatas ja sülitas.
„Mis sul viga on?“ päris Eeva.
„Mis mul viga on?“ õiendas Jaan. „Härra ütles:
„Noh, Jaan, tuleval aastal on viimane selle kontrahi aeg,
siis teeme uued!“
„Küll kuluks uued teha,“ arvasin mina, „küll kuluks
renti pisemaks panna, ei saa välja!“
„Aga sul on ilusad härjad müüa!“ vastas härra,
„ma kuulsin, sa oled oma härja eest 76 rubla saanud!
Sa kasvata kaks-kolm härga!“ Mu süda kukkus täis.
„Mina kasvatan, ja sina?..“ Aga ma ei lausunud midagi.
„Siis lähen ära!“ vastasin ma. „Ehk härrad jätavad
maha!**
„Ei, ei, seda ei ole,“ rääkis härra, „ajad on väga
kasinad, ei tule läbi!“
„See on nüüd sinu tegu,“ rääkis Jaan Eevale, „see
on su härjajaht. Jumal teab, kui kõrgeks veel rent läheb ?
Ikka suurt tõugu, suurt tõugu, maksa nüüd!“
Jaani meel oli pahane.
Nüüd hakkas ka Maria rääkima, kuidas nende här
rased elavad, kui kokkuhoidlikud nad on, kuhugi kopi
kat ei anna!
„Praegu perega, “ rääkis Maria, ,,oh sa jumal, kui
kokkuhoidlikud! Räimed, kõik loetakse, leib on ka loetud.
Iga hing saab söögiks ühe räime, päeva peale kolm naela
leiba!**
„Mis sellest räimest saab!** naeris Eeva.
„Mis tast saab!** kinnitas Maria sekka. „Eks hiljuti
oli veider nali. Tuli uus pesutüdruk, va Tamme Anu
tütar Kadri. On sel ka lõuad peas! Tema ütleb peremamslile, et ütelgu see prouale: „Temale ühest räimest
kedagi ei saa!“ See räägib. Proua laseb küsida: „Kui
palju Kadri tahab?** Kadri ütleb: „Viis tükki!** Proua
paneb käed kokku; annab, aga läheb ise peremamsliga
216
vaatama, kuhu pesutüdruk need viis räime paneb. Kadri
sööb nende silma all kõik viis kalakest ära, joob toobi
taari peale ja ütleb: „Noh, nüüd sai ikka teisele poole
kõhusoppi!“ Proua laseb peremamslit ümber panna, mis
Kadri rääkis, siis saab vihaseks ja läheb. Kadri lasti
aga varsti lahti, proua ütelnud: „Niisugune võib mõisa
vaeseks süüa!““
Eeva hakkas suure häälega naerma.
Jaan aga tõmbas viinapudeli taskust ja pakkus
Mariale. See kärsutas huuli — ei tahtnud!
„Mis sa nüüd temale pakud, eks ta mõisas küll saa!"
arvas Eeva.
„Oh, ei saa!“ vastas Maria, „olgu siis harva, nagu
eile õhtul, kus onupoeg härral külas oli, ja ka teisi saksu.
Siis saab!“
„Kas siis teil pidu oli?“ küsis Eeva.
„Ei just pidu, aga külalised/' vastas Maria ja hakkas
siis kõike kirjeldama, kuidas nad söövad ja joovad.
„Mis nad siis joovad?" päris Eeva.
„Veini! Õige magusat!' ‘
„Sihukest nagu kirsiviin?" arvas Eeva.
„Kirsiviin!" naeris Maria. „Sihukest viina, mille
pudel kuus või seitse rubla maksab!"
Eeva kohkus.
„Mis sa ütlesid?" küsis ta.
„Niisugust vüna, miskuus-seitse rubla pudel maksab!"
„Ja kui palju sihukesi ära juuakse?"
„Kümnete kaupa!" arvas Maria.
Nüüd hakkas aga Maria alles rääkima, mis ta teadis,
kuidas kaarte mängitakse ja kuidas eile õhtul üks noor
härra, nende härraste onupoeg, pikk üus mees, arm palge
peal (saanud tudengipõlves mõõgaga lüüa), eile õhtul
kaheksasada rubla raha ära mänginud.
Eeva pidi kiljatama!
217
Jaan rüüpas viina.
„Kas sel härral oli parema silma peal must soola
tüügas ?“ küsis Eeva.
,,0n!“ vastas Maria.
„Seesama! — Ja meie Punu!..“
Pisuke Juku kuulis Punu nime ja ütles: „Meie ilusa
Punu raha sai!“
Jaan rüüpas viina ja sülitas...
Kõikide jutt oli otsas.
Eeva käis ümber, muretses süüa ja mõtles: „Meie
Punu, meie Punu!“ Pisuke Juku oli Punu jälle vist meelde
tuletanud. Talle tulid kõik need päevad meelde, kuidas
ta teda oli kasvatanud ja nüüd nii pisukese raha eest ära
andnud, ajad olid ju vaesed!
Jaan sõi vähe, ta jõi rohkem ja heitis viimaks lavale
pikali, jalgu vastu ahju toetades.
Ta pea oli purjus. Ikka seisis tal lugu rendiga mee
les. — See äraneetud Punu! Ta silmad vajusid; pea käis
ümber! Ta nägi enese mõisas olevat; härra ajas välja,
sest ta oli joobnud! Jaan läks. Seal oli ta korraga Eedeni
aias, kus talle öeldi: „Harige maad ja saatke eneste alla!“
Ta läks, võttis labida; seal oli aga teine ees ja ütles:
„See on minu, ära sna puutu!“ Ta läks teisele poole, —
seal sama lugu. Viimaks nägi kõik maa vaiu täis olevat:
ei pääsenud kuhugi! Hakkas jooksma. Jookseb, jookseb,
— korraga peetakse kinni ja viiakse laadale: Eeva istub
vankris, karjane ajab järel, — ei pääse kuhugi. Kor
raga tuleb lihunik ja hakkab teda lõikama: lõikab, lõikab,
ikka sügavamale, ikka sügavamale. Jaan tunneb hirm
sat valu, ta hakkab karjum: ,,0-o-o-o!“
„Mis sa lõugad!“ hüüab korraga Eeva ja raputab
mehe üles. „Vist jälle luupainaja!“
Pead välistades tõuseb Jaan vihaselt.
„Mis sul viga?“ küsib Eeva.
218
„Mind müüdi härja pähe ära!“
„Mis sa nüüd kõike kokku ei soni/' ohkab Eeva.
„On ometi hea, et see ilmsi ei sündinud!“ püüab ta
naljatada.
„Jah, eks ta ole/‘ vastab Jaan. „Niisugune on härja
elulugu!“
Ta tuli lavalt maha.
Rehetare,
E. Enno.
Nad vanaks, suitsend urkaks nimetavad sind;
kuid tuhat rahvapõlve kõiki oled näinud;
neil* aastasadadel jäi kätkiks sinu rind.
Nad kõik su sees Ja ümber nagu kantsis käinud,
sind vanaks vaevand nende mure otsata,
ning nende valus mustaks sinu seinad läinud;
ja sinu parte taga säde hõõgaja
kõik veimed võttis, kuivatas kõik pisarpalged,
kõik suureks koiduks laulis rinda salaja.
Su ülenduseks tõusku loovad-tuled valged!
Mõisast pääs.
Eesti rahvalaul.
Kui mina pääsen mõisaasta,
pääsen kui soe suusta,
lõvi lõugade vahelta,
halli hundi hambaasta.
Kui mina pääsen mõisaasta,
ei enne taha vaiata,
enne kui versta viie päälta,
2Ш
penikoorma kümmenelta —
siis vahest taha vaiatan:
„Näe, kus paistab põrgupaika,
kumendab kuradiriiki,
kus seda valda vaevatakse,
kihelkonda kiusatakse,
piigalapsi piinatakse!
Valda on vaevane eessa,
kubjas kui kurat järella,
junkur juudase sulane,
paneb vaimud vardaasse,
teolapsed teibaasse,
abivaimud ahtelasse.
Oleks minu meelevalda,
meelevalda, keelevaldä,
suuvalda, südamevalda,
küll mina teaksin, mis mina teeksin:
paneksin härrad härgadeksi,
isandad kõik iketeksi,
junkrud paneks juttadeksi,
ise jookseksin järele,
kubjas kepiksi käessa.“
Ike [ikke] — puust abinõu künni- ja veohärgade etterakendamiseks; jutt [juta] — ikkerihm, mille abil ike kinnitatakse
härja sarvede külge.
Bernhard Riives.
Aino Kallas. Tõlkinud Fr. Tuglas.
Keegi Läänemere-maakondade karistussalka kuulu
nud noor ohvitser jutustas:
„Olime jõudnud kuuekümne madrusega ühte Eesti
maa rannakihelkonda. Kihelkond, kust tulime, oli pahi
maid mässu pesapaiku, peaaegu kõik aadlimõisad olid
220
tuhaks tehtud; olime seepärast meiegi tarvitanud omalt
poolt kõike võimalikku valjust. Olime, otsekohe öeldes,
väsinud verd nägemast, nii madrused kui meie ülempealik,
minust juba kõnelemata. Sellega ei harju täielikult iialgi,
aja jooksul hakkab see südant närima, või olgu siis, kui
sellest joobub.
Ilma mingit lepingut tegemata või koguni isekeskis
kõnelemata olime otsustanud seekord lasta armu õiguse
eel käia. Seda suurema põhjusega, et kogu kihelkonnas
ei olnud rohkem põletatud kui üksainus mõisa, ja seegi
tõendatavasti rändava, mujalt tulnud mässulise salga
poolt. Väiksemaid seadusevastasusi oli tehtud muidugi
küllalt: oli suletud kõrts, oli nõutud tööseisaku ähvardu
sega moonameestele uusi palgatingimusi, mis lepingud
mõisaomanik hingehädas oligi alla kirjutanud; oli peetud
mässulisi koosolekuid ning kõnesid jne. Võtsime vangi ja
kuulasime üle kümmekonna meest; peasüüdlased, ässita
jad ja koosolekute korraldajad olid selle asemel aga kõik
teadmata kus.
Ainult selle talumehe, kes oli moonakate saatkonda
juhatanud, saime kinni. Ta oli hoiatustest hoolimata püsi
nud oma kodus, kust madrused tõid ta sõjakohtu ette.
Tema nimi oli Bernhard Riives.
Pidasime paari aadlimehega ja kihelkonna kirikhär
raga karistatavate üle nõu, ja kõik soovitasid kerget
nuhtlust, mille poole kaldusime meiegi. Ainult parun,
kelle juures moonakate saatkond oli käinud, nõudis Bern
hard Riivesele surmanuhtlust, hoiatavaks eeskujuks kogu
kihelkonnale. Tal tundus olevat vana vimma selle mehe
vastu, kes oli, nagu pärast kuulsin, usaldanud lasta sea
dusliku kohtu kaudu uuesti mõõta oma talu endise õige
piiri, mis läks nüüd üle paruni ristikheinaniidu. Kui me
natuke aega siia-sinna olime arutanud, leppis ta siiski
karistuse kahesajaks hoobiks ümbervahetamisega, millest
221
kõrgemat nuhtlust me selles kihelkonnas ei võtnudki
tarvitusele.
Lasksime siis Bemhard Riivese sisse tuua. Ta oli
suure kasvuga maamees, tema nägu oli rahulik, täis
habemega ümbritsetud ja nurgeline. Hallsiniste silmade
arukas ja ärganud vaade oh ühel hoobil iseteadlik ning
rõhutud. Kartus oli kaugel tema olemusest, kuid ta ei
näinud ootavat ka midagi head. Ta polnud mingil moel
jultunud, veel vähem roomav, ta oli seevastu otsekui
maha jätnud need omadused, mis loob pikaaegne orjus.
Kogu tema olemuses oli midagi mõjuvat, inimesi alatead
likult valitsevat, tema rasked õlad näisid olevat loodud
teisi edasi lükkama. Ta oli nende talupoegade hulgast,
kelle lapsed moodustavad harilikult haritud seisuse esi
mese põlve.
Meie otsus oli, nagu öeldud, valmis, kuid me kuula
sime ta siiski moe pärast üle.
Kas ta oli ässitanud moonamehi tööseisakule? Oli.
Miks ta oli seda teinud? Seepärast, et nende seisukord
oli talumatu. Kas ta oli juhatanud moonameeste koos
olekut ja kirjutanud uued tingimused? Oli. Kas ta oli
käinud moonameestega mõisas? Oli. Miks just tema oli
võtnud selle asja enese ajada? Sest et just tema, kes oli
saanud paar aastat kooliõppust, pidas oma kohuseks teisi
aidata, kes seda mitte polnud saanud. Kas ta oli mõisas
ütelnud: kui te nüüd alla ei kirjuta, siis teete seda nädala
pärast teissuguse tindiga? Ei, ta polnud tarvitanud mingi
suguseid ähvardust Kas ta oli vallamajas pühakuju
rebimas? Ei, seda polnud ta teinud.
Ta andis kõik vastused kindlalt ja ühetooniliselt,
kuid ühtlasi hoolimatult, lootusetult, otsekui oleks ta
aimanud ülekuulamise moepärasust. Tema hallid ja tar
gad sümad ei vaadanud kedagi meist. Järgnes mõnede
tunnistajate ülekuulamine. Kõik ilma erandita tunnista222
sid Bemhard Riivesest ainult head. Ta oli ise ostnud
oma talu päriseks ja tasunud suurema osa võlast, mis oli
Tallinnamaal haruldane asi. Ta oli olnud kõiksugustes
valla auametites ja alati avaldanud ettevaatust ning au
kartust. Ainus asi, mis tema vastu meelde tuletati, oli,
et ta iial ei käinud kirikus ega armulaual. Üldse ei tun
dunud tal olevat ühtegi vihameest.
Minu ülesandeks sai talle kohtuotsuse ettelugemine.
Ta toodi jällegi sisse, ja ta seisis minu ees, lambanahkses
kasukas, mis oli eest lahti. Esimest korda tundsin, et
tema silmad peatusid minu kohal; ja olgugi et mu pilk
oli käeshoitaval paberil, tundsin siiski kogu aja nende
uurivate ja tarkade silmade vaadet. Mäletan mõtelnud,
kas peaks ta vene keelest aru saama.
Lugesin siis kohtuotsuse esiti vene keeli, ja et ma
kuidagiviisi oskasin ka eesti keelt (olen Narvast), siis
tõlkisin selle otsekohe eesti keelde.
Kui ma jõudsin sõnadeni „kakssada hoopi“, kuulsin
teda hambaid kiristavat. Ma vaatasin talle otsa, ta oli
kahvatu ja metsiku näoga, otsekui oleks harilik enese
valitsus teda silmapilguks petnud. Kuid ta ei ütelnud
sõnagi.
Andsin käsu ta ära viia. Nägin, kui ta ukse vahel
pöördus, et ta õlad vabisesid nagu külmtõves.
Vähemad süüdlased nuheldi enne. Ma ei läinud karistuskohale, mu närvid olid mingisuguses laokuses, ja oota
sin härdalt, et kõik lõpeks peatselt.
Olin jäänud üksi tuppa, kus korraldasin pabereid.
Äkki avanes uks ja Bemhard Riives tormas kahest mad
rusest kinnipeetavana sisse. Ma ehmusin teda nähes, ja
vastu tahtmist haaras mu käsi laetud revolvri järele.
Ta oli hirmus vaadata. Tema müts oli kadunud ja
rõivad mitmest kohast katki kärisenud, just kui oleks ta
tulnud rüselusest, üks põsk jooksis verd nagu püssitiku22Э
haavast. Kõik mingi talupojahariduse loodud kindel
enesevalitsemine oli kadunud, ta oli astunud nagu mitmed
põlved tagasi alla oma hõimu sõjakate instinktide poole.
Tema eneseväärtus- ja iilemustunne oli seevastu endine,
niisama tema ebateadlikud juhatajaomadused; seal seis
tes tuletas ta meelde pagana-aegseid hõimupealikuid.
Kuid pöörane hullumeelsus, mis oli vaadanud tema silma
dest kohtuotsuse lugemisel, oli kadunud ja selle asemel
oli liikumatu, jääks hangunud vaade.
„Mis sa tahad ?" küsisin ma temalt.
„Ma ei lase ennast peksta," vastas ta vagusa ähvar
dusega.
„Sa oled kohtuotsuse saanud," ütlesin ma.
„Olgu, — kuid see ei sünni minule, — mina
pole ori, et mind vitstega pekstakse."
„Vähe puudus, ja sind oleks surma mõistetud, mees/'
ütlesin ma.
Ta võpatas, vaikis ja vaatas mulle otsa.
„Sa võid ülempealiku armu tänada, et pääsed kahe
saja hoobiga," jätkasin ma. „Võid minna!"
Käskisin sõdureid teda kinni haarata, kuid ta rabeles
enese lahti.
„Mis nüüd?" hüüdsin ma kärsitult.
„Mind ei lööda!" kordas ta.
„Mees, kaalu oma sõnu!" käratasin ma talle. „Me
võime su maha lasta!"
„Laske siis, kui te muud ei oska," ütles ta.
Ma läksin ülempealiku jutule. Inimese elu on kopikavääriline, mõtlesin ma, ja imelik tühjus, lahtisus kihutas
mu mõtted lipendavate kujudena laiali.. . Vägisi püüdsin
neid ohjades hoida, sundida neid käima ettemääratud
sõjamehelikku teed, mis oli neile ainus õige. Ometi tund
sin hetkelist nõrkust... Mis pidime tegema ? Olime mõle
mad nõutud. Ma usaldasin ette panna, et me annaksime
224
talle täielikult armu, kuid mõistsin isegi, et sel kombel
kaotaksime kõik väärtuse rahva silmis. See ei läinud
korda, me ei võinud karistust jätta.
Ülempealik võttis asja rahulikumalt.
„Las ta ise valib vitste ja surmanuhtluse vahel/1
ütles ta. „See pehmendab teda, saad näha.“
Läksin jälle Bernhard Riivese juurde ja teatasin
talle ülempealiku otsuse. Ta kuulas mind vaikselt.
Katsusin teda heldima saada, maksku mis maksab.
„On sul naine ?“ küsisin.
„On,“ vastas ta ükskõikselt, otse nagu ülekuulamiselgi.
„Aga lapsi ?"
„On — viis,“ vastas ta.
„Jumala nimel, — mõtle siis nende peale, mees/'
Kartsin tema pärast ja soovisin ühtlasi südamest
murda ta kangekaelsust, mille sisemised põhjused polnud
mulle täiesti selged. Igatahes oli temas midagi, millele
salaja au andsin.
Ta ei vastanud, vaid näis eneses võitlevat.
„Kuula nüüd mind/' ütlesin ma, „võta aru pähe!
Sa näed ju, ma tahan sulle kõige paremat. Sina oled
tugeva kehaehitusega ja talud nuhtluse kergesti, põed
nädalapäevad ja oled jällegi terve."
„Ma ei pelga seda," ütles ta.
„Miks siis, vasta ometi!"
„Ma ei või. See on kõik. Loomus ei luba, ei või.
Võin surra, kuid ei või lasta end peksta."
„Teid on ikka löödud," ütlesin ma. „Kui te veel orjad
olite, löödi teid ikka. Sinu isa on pekstud, sinu vanaisa
niisama."
„Tõsi, meid on ikka löödud," mõõnas ta. „Kuid mind
ei lööda enam. Mina olen vabana sündinud."
15
225
Nüüd oli ta jällegi leidnud enese. Tema nurgelisse,
suurepiirdelisse palgesse ilmus jälle seesama talupojahariduse tasakaal, mida olin kohe alguses seal tähele
pannud.
„Sinu lapsed, mees! Viis last, kes jäävad orbudeks,
kui sind maha lastakse/'
„Neil on parem kasvada isata kui orja lastena.
Laske mind maha!“
Ta sai oma tahtmise. Ma polnud juures, kui ta maha
lasti, ei tahtnud näha tema laipagi, mille tema naine ja
vanim poeg ära viisid, ega isegi kuulda jutustust tema
viimseist silmapilkudest.
Aga minu arvamine on: selles talupojas, ses Bernhard Riiveses läks sirgeks seitsmesaja-aastase orjuse
selg."
Orja õpetus.
Eesti rahvalaul.
Kes tahab orjaksi asuda,
sulaseksi tulla tööle,
käia käskujalgadeksi,
see tulgu minult küsima,
kuidas orjan’ oldanekse,
käsku j algan’ käidanekse.
Pisut peab ori magama,
vähe unda uinutama,
vähe aega aigutama.
Siiski seinade najalla,
kirvevarsie varalla,
ukselingi õiengulla,
pääd peab piidalla pidama,
künniksel peab kükitama,
rõdupakul ringutama.
226
Vara on vareski liikel,
enne muida musta lindu,
enne koitu koovitaja,
enne päeva pääsukene:
veel varemin’ vaenelapsi,
enne muid ematu tütar.
Kui see uksi uugahteleb,
kui see õrsi õilahteleb,
parrekene paugahteleb,
ukselinki liugahteleb,
siis on orjad hulkumassa,
vaesedlapsed vaarumassa,
ematumad heljumassa.
Tasa uksi ummistagu,
ukselinki liugahtagu,
et ei hellikuid ärata,
peretütterid pelasta,
pere-eite ehmatele.
Viskan uksile oluta,
sagaraile saadan kalja,
et ei ulu uued uksed,
karju kaskised sagarad,
vingu piidad pihlakased,
minu orja hulkudessa,
vaese lapse vaarudessa,
ematuma häilidessa.
9. jaanuaril 1905.
Maksim Gorki.
Kui rahvahulk valgus tänavalt jõe kaldale ja nägi
enda ees soldatite pikka murtud rida, mis tema eest tee sil
lale kinni pani, siis ei peatanud inimesi see peen hall tara.
Soldatite kujudes, mis selgesti joonistusid laia jõe sinakasheledal tagapõhjal, polnud midagi ähvardavat; nad hüple
sid, soojendades oma külmanäpistatud jalgu, vehklesid
kätega, tõuklesid. Eespool, jõe taga nägid inimesea tume*
dat maja — seal ootas neid ,,tema“, tsaar, selle maju
peremees. Suur ja tugev, hea ja armastav, ei võinud ta
muidugi käskida oma soldateid, et nad mitte ei laseks tema
juurde rahvast, kes teda armastab ja soovib kõnelda
temaga oma hädadest. Kuid siiski ilmus paljudele nägu
dele arusaamatuse vari ja inimesed rahvahulga eesotsas
aeglustasid natuke oma sammu. Mõned vaatasid taha,
teised astusid kõrvale ja kõik püüdsid üksteisele näidata,
et soldatite sealolek pole neile uudiseks, see ei pane neid
imetlema. Mõned vaatlesid rahulikult kullast inglit, mis
hiilgas kõrges taevas nukra kindluse kohal, teised nae
ratasid. Kellegi kaastundlik hääl sõnas:
,,Külm on soldatitel...“
„No jaa ...“
„Aga tuleb seista!“
227
„ Soldatid on korra jaoks ..
„Rahulikult, lapsed! .. Tasa! .
„Hurraa, soldatid! ..“ hüüdis keegi.
Ohvitser kollase paslikuga õlgadel tõmbas tupest
mõõga, vehkles sellega ja karjus midagi rahvahulgale.
„Misjaoks nad on?“ küsis tüse naine.
Talle ei vastatud. Ja kõikidel kuidagi äkki oli raske
sammuda.
„Tagasi!“ kandus rahvani ohvitseri hüüd.
Mõned vaatasid enda ümber — nende taga seisis
inimkehade tihe mass, tänavalt valgus sellesse lõputu
vooluna inimeste tume jõgi; rahvahulk, andes järele selle
pealesurumisele, taandus, täites väljakut silla ees. Mõned
inimesed astusid ette, lehvitasid valgeid rätikuid ja läk
sid vastu ohvitserile. Läksid ja karjusid:
„Meie — oma keisri juurde..
„Täiesti rahulikult!.
„Tagasi! Ma käsin lasta!“
Kui ohvitseri hääl jõudis rahvahulgani, vastas
viimane imestluse lajatava vastukajaga. Sellest, et ei
lasta ,,tema“ juurde, mõningad rahvahulgast kõnelesid ka
varem, aga et hakataks tulistama rahva peale, kes läheb
,,tema“ juurde rahulikult, usuga tema jõusse ja hea
dusse, — see rikkus loodud kujutluse terviklust. „Tema"
on jõud, mis suurem igast jõust, ja tal pole kedagi karta,
tal pole mingit põhjust ära tõugata enda juurest oma
rahvast tääkidega ja kuulidega ...
Kõhn pikk mees, näljase näo ja mustade silmadega,
kisendas äkki:
„Tulistada? Ei tohi!“
Ja pöördudes rahvahulga poole jätkas kõvasti ning
tigedalt:
228
„Mis? Rääkisin ju — ei luba nad ..
„Kes? Soldatid ?“
„Mitte soldatid, aga — need seal..
Ta viipas käega kuhugi kaugele.
„Kes kõrgemal... Ma ju kõnelesin!"
„See pole veel teada ..."
„Kui kuulevad, miks läheme, — lasevad minna .. .**
Müra kasvas. Oli kuulda vihaseid kisendusi, kostis
iroonilisi hüüatusi. Terve mõistus purunes vastu takis
tuse mõistmatust ja vaikis. Inimeste liigutused muutu
sid närvlikumaks, kärsitumaks. Jõelt puhus teravat
külma. Liikumatult sätendasid püssitääkide teravikud.
Vahetades üksteisega hüüdeid ja alistudes tagant
pealesurumisele, liikusid inimesed edasi. Need, kes läksid
rätikutega, pöördusid kõrvale, kadusid rahvahulka. Aga
ees kõik — mehed, naised, noorukid — ka lehvitasid val
geid rätikuid.
„Mis laskmine seal võib olla? Misjaoks?" kõneles
elatanud mees, juba halliks lööva habemega. „Lihtsalt
nad ei luba sillale, — niisiis minge otse jääd mööda ..."
Ja äkki külvus õhus midagi ebaühtlaselt ja kuivalt
laiali, lõi rahvahulka kümnete nägematute piitsadega.
Hetkeks kõik hääled äkki nagu surid. Mass jätkas vaik
selt edasiliikumist.
„Kuulideta..." pooleldi nagu ütles, pooleldi nagu
küsis värvitu hääl.
Kuid siin ja seal kuuldus oigeid, rahvahulga jalus
lebas mitu inimkeha. Keegi naine, kõvasti ohates, haa
ras käega rinnast kinni ja läks rutuliste sammudega
edasi tääkide poole, mis olid talle vastu sirutatud. Tema
järele viskus veel ja veel inimesi, teda piirates, temast
ette joostes.
229
Ja jälle püsside kogupaugu ragin, veel kõvem, veel
ebaühtlasem. Tara juures seisjad kuulsid, kuidas liiku
sid lauad, nagu oleks kellegi nägematud hambad neid
tigedalt purenud. Ja üks kuul libises piki tarapuud ning
raputades sellelt maha väikesi laaste, viskas neid inimes
tele näkku. Inimesi kukkus kahekaupa, kolmekaupa,
viskus maha; neid jooksis kuhugi longates, roomas lund
mööda ja igal pool lume peal lõi leegitsema ülirohkest!
heledaid punaseid laike. Nad valgusid laiali, aurasid,
tõmmates endale kõigi tähelepanu... Rahvahulk taan
dus, peatus hetkeks, värahtas, ja äkki tõusis sadade
inimeste metsik, värisema panev ulung. See sündis ja
kulges õhus nagu terava valu, õuduse, protesti, valuliku
arusaamatuse ja appihüüete vahetpidamatu, pingsalt
värisev kisenduste kirju kõuepilv.
Kummardades päid sööstsid inimesed rühmadena
ettepoole, et üles korjata surnuid ja haavatuid. Ka
haavatud karjusid, ähvardades rusikatega, kõik nad muu
tusid äkki teissugusteks ja kõigis silmades sädeles pea
aegu midagi meeletut. Paanikat — seda üldist musta
õuduse seisukorda, mis äkki haarab inimesi, pühib inim
kehad nagu tuul kuivad lehed hunnikusse ja pimedalt
tassib, ajab neid kõiki kuhugi metsikus pääsmistungi
pöörises, — seda polnud. Oli hirm, põletav nagu külmu
nud raud, see jäätas südame, pitsitas kokku keha ja sun
dis vaatama laialt avatud silmadega verd, mis neelas
endasse lund, vaatama veristatud nägusid, käsi, riideid,
laipu, mis olid koledasti rahulikud elavate äreva kärsituse
keskel. Oli teravat pahameelt, nukralt-jõuetut tigedust,
palju peakaotust ja palju imelikult liikumatuid silmi,
pahaselt kortsus kulme, kõvasti kokkupigistatud rusi
kaid, kramplikke žeste ja teravaid sõnu. Aga näis, et
kõige rohkem valati inimeste rinda külma, hinge suretavat imetlust. Sest ju mõni tühine minut tagasi nad lä'k230
sid, selgesti nähes enda ees sihti; suurepäraselt seisis
nende ees muinasjutuline pilt, nad imetlesid seda, armu
sid sellesse ja toitsid oma hingi suurte lootustega. Kaks
kogupauku, veri, laibad, oiged ja — kõik seisid halli tüh
juse ees, jõuetud, puruksrebitud südametega.
Iroonia — peen, varjatud pilge; paanika — meeltesegaduses
viiv hirmuhoog, kabuhirm; paslik [-u] — tuisukott; žest • käe
liigutus; tegu, millega selle tegija loodab pöörata endale tähelepanu.
Vang,
A. Puškin.
Mu akna ees võre, täis rõskust mu torn.
All akna sööb kotkas, mu kaaslane morn,
ta sööb, ja on ärev ta tiibade löök,
ja küünte all võppub ta verine söök.
Ta sööb ja ta vaatab. Nii viipav ta rüht,
kui mõtleks ja ihkaks me mõlemad üht;
mind kutsub ta vaade, mind hüüab ta hõik,
kui öeldes: „Oo, mingem ja jätkem siin kõik!
Me linnud, me vabad; nüüd kandku meid tiib,
vend, sinna, kus sinav on ranniku riib,
kus pilvedes mägi... kus hoogne ja hull
ja ääretu priius — vaid tuulel ja mul!..“
„Lenin on surnud".
Katkend romaanist „Kuidas karastus teras“.
N. Ostrovski.
Jäise pakasega pühitses tuhande üheksasaja kahe
kümne neljas aasta oma ajaloosse astumist. Jaanuaris
märatses kange külm lumme mattunud maal ja kuu tei
sel poolel möllas torm ning lumetuisk.
231
Edelaraudtee oli lumme tuisanud. Inimesed võitle
sid metsikuks muutunud loodusjõududega.
Lumemägedesse tungisid lumesahkade teraspropellerid, rajades rongidele teed. Külmast ja tuisust katke
sid jäätunud telegraafijuhtmed, kaheteistkümnest liinist
töötasid ainult kolm: Indo-Euroopa telegraaf ja kaks
otseühenduse liini.
Šepetovka 1. telegraafijaama toas ei lõpetanud kolm
morseaparaati oma väsimatut kõnelust, arusaadavat vaid
vilunud kõrvadele.
Telegrafistid olid noored: lindi pikkus, millele nad
tippisid juba esimesest teenistuspäevast alates, ei ületa
kahtkümmend kilomeetrit, samal ajal kui vanamees, nende
ametivend, algas juba kolmesajandat kilomeetrit. Tema
ei loe linte nagu nemad. Ta kirjutab plankettidele
sõna sõna järel, kuulatades aparaadi tippimist. Ta võtab
vastu kuulmise järgi: „Kõigile, kõigile, kõigile!“
Kirjutades mõtleb telegrafist: „Kindlasti jälle ring
kiri lumehangedega võitlemiseks.“ Akna taga tuiskab,
tuul pillub klaasidele peoga lund. Telegrafistile näis,
nagu oleks keegi aknale koputanud, ta pööras pead ja
nautis tahtmatult jäälillede kaunidust klaasidel. Ükski
inimkäsi poleks suutnud nikerdada seda imeilusate leh
tede ja varte peenimat gravüüri.
Haaratud sellest pildist, lakkas ta aparaati kuula
mast, ja kui ta pilgu aknast eemale pööras, võttis ta
lindi, et lugeda märgitud sõnu.
Aparaat teatas:
„Kahekümne esimesel jaanuaril kell kuus viisteist
minutit..
Telegrafist kirjutas ruttu läbiloetu üles, siis toetas
ta pea käele ja hakkas kuulama.
„Eüe suri Gorkis ...“ Telegrafist märkis pikkamisi
üles. Kui palju oli ta oma elus kuulnud rõõmsaid ja
232
traagilisi sündmusi, kuulnud esimesena võõrast muret ja
leina. Juba ammu oli ta lakanud süvenemast nende, katkeliste lausete mõttesse, püüdis nad kinni vaid kuulmi
sega ja tähendas paberile, nende sisu üle järele mõt
lemata.
Näe, nüüdki oli keegi surnud, kellelegi teatati sellest.
Telegrafist unustas pealkirja: „Kõigile, kõigile, kõigile".
Aparaat tippis. „V-l-a-d-i-m-i-г I-l-j-i-t-š" tõlgendas
vanamees-telegrafist haamrikese koputused tähtedeks.
Ta istus rahulikult, pisut väsinud. Kusagil suri keegi
Vladimir Iljitš, kellelegi ta tähendab täna üles traagilised
sõnad, keegi nuuksub ahastuses ja leinas, ent temale see
kõik on võõras, tema on kõrvaline tunnistaja. Aparaat
tipib punkte, kriipsukesi, jällegi punkte, jällegi kriipse,
aga tema juba on tuttavaist helidest koostanud esimese
tähe ja märkinud planketile, — see oli ,,L‘‘. Selle järel
ta kirjutas esimese ,,E“, pani selle kõrvale hoolsalt ,,N",
kaks korda kriipsutas valiekriipsukest kahe tulba vahel,
praegu ta liitis sellega „I" ja juba automaatselt ta püü
dis kinni viimase ,,N“.
Aparaat tippis pausi, ja telegrafisti pilk peatus
kümnendik sekundit sõnal, mille ta oli välja kirjutanud.
„LENIN".
Aparaat jätkas tippimist, kuid olles juhuslikult pea
tunud tuttaval nimel, vaatas telegrafist veel kord viimast
sõna „LENIN". Mis? Lenin? Mõne hetke vaatas tele
grafist lehele, ja esmakordselt kolmekümnekahe-aastase
töö jooksul ta ei uskunud iiiestähendatut.
Ta libistas kolm korda silmad üle ridade, ent sõnad
kordusid kangekaelselt: „Suri Vladimir Iljitš Lenin".
Vanamees kargas jalule, tõstis lindi spiraalse kera üles,
puuris seda silmadega. Kahe meetri pikkune ribake kin
nitas seda, mida tema ei saanud uskuda. Ta pööras kan
233
gestunud näo oma noorte seltsimeeste poole ja need
kuulsid ta kohkunud hüüatust:
„Lenin on surnud!"
Teade suurest kaotusest libises aparaadiruumist
äkkiavanenud ukse vahelt ja viskus tuulekiirusega jaa
mast mööda, tungis lumetormi ning keerles rööpmeil ja
pööranguü, sööstis jäise tõmbetuulena sisse pooleldiavatud, rauaga naastutatud depooväravast.
Depoo esimese kaeviku kohal seisis vedur, teda
parandas kergeremondi brigaad. Vanamees Polontovski
ise oli roninud oma veduri kõhu alla ja näitas lukusseppadele haigeid kohti. Zahhar Bruzžak koos Artemiga
õgvendas kooldunud ratastepõimikut.
Depoo ukse heledas praos vilksatas inimene ja kadus
õhtueelseisse varjudesse. Hoobid rauale lämmatasid esi
mese hüüatuse. Artem. kes oli tõstnud haamri, ei lask
nud sel langeda.
„Seltsimehed, Lenin on surnud.“
Haamer libises õlalt, ja Artemi käsi langetas ta kõla
tult tsementpõrandale.
„Mis sa ütlesid?" Artemi haaras nagu pihtidega
selle poolkasukast, kes tõi hirmsa teate.
See aga, lund täis sadanud, raskesti hingates, kordas
juba tumedalt ja murtult:
„Jah, seltsimehed, Lenin on surnud."
Ja sellest, et inimene enam ei kisendanud, Artemi
taipas jubedat tõtt.
Kaevikust ronisid inimesed välja, kuulasid vaikides
teadet selle surmast, kelle nime kogu maailm tundis.
Aga värava juures ulus vedur, pannes kõiki võpa
tama. Jaamast vastas talle teine, kolmas... Nende
võimsale ja erutusest joobunud kutsele segunes elektri
jaama vile, kõrge ja läbitungiv nagu šrapnelli vilistamine.
234
Vase puhta helinaga kattis neid kiirsõidu iludus ,,S“ —
Kiievisse ärasõiduvalmis reisirongi vedur.
Ootamatusest võpatas GPU agent, kui otseühenduse
Šepetovka — Varssavi Poola veduri masinist, saanud teada
ärevate vilede põhjuse, jäi minutiks kuulama, tõstis siis
aeglaselt käe ja tõmbas alla ketikese, mis avab vile klapi.
Ta teadis, et ta vilistab viimset korda, et ta edaspidi ei
teeni enam sellel masinal, ent ta käsi ei vallandunud keti
küljest, ja ta veduri ulung tõstis kupee pehmeilt diivaneilt kohkunud Poola kullerid ja diplomaadid.
♦
*
*
Depoo täitus inimestest. Nad voolasid sisse kõigist
neljast väravast, ja kui suur hoone oli tulvil, kostsid leinavaikuses esimesed sõnad.
Kõneles partei Šepetovka ringkonna komitee sekretär,
vana bolševik Šarabin.
„Seltsimehed! On surnud maaüma proletariaadi juht.
Parteile on saanud osaks paratamatu kaotus, on surnud
see, kes lõi ja kasvatas leppimatuses vaenlase vastu bolševistliku partei... Partei ja klassi juhi surm kutsub pro
letariaadi paremaid poegi meie ridadesse ..
Leinamarsi helid, sajad paljastatud pead ja Artem,
kes viimase kahekümne viie aasta jooksul polnud kordagi
nutnud, tundis, kuidas kramp kippus kurku ja vägevad
õlad värisesid.
Näis, nagu ei taluks depooruumi seinad inimmassi sur
vet. Väljas käre külm, sissekäigu juures kaks lumetunud,
jäätunud okastega kuuske, saalis aga läpatav kuumaks
köetud ahjust ja kuuesaja inimese hingusest, kes soovisid
osa võtta leinaistungist.
Ei olnud saalis harilikku müra, kõnelusi. Suur kur
bus lämmatas hääled, inimesed kõnelesid tasa. Näis, nagu
235
oleks siia kogunenud laeva meeskond, olles kaotanud vilu
nud juhi, kelle viis meri.
Sama tasa asusid oma kohtadele presiidiumi laua taha
sekretariaadi liikmed. Rühikas Širotenko tõstis ettevaat
likult kella, kõlistas seda vaevalt ja laskis ta uuesti lauale.
Sellest oli küllalt: vaikus saalis muutus üha rõhuvamaks.
Kohe pärast ettekannet tõusis kollektiivi jaoskonna
sekretär Širotenko laua tagant püsti. Selle üle, mis ta
ütles, ei imestanud keegi, kuigi see leinaistungil oli harul
dane. Aga Širotenko ütles:
„Rida töölisi palub istungit, et ta vaataks läbi nende
teadaande, mille on alla kirjutanud kolmkümmend seitse
seltsimeest/' Ja ta luges teadaande ette:
„Šepetovka jaama kommunistliku enamlaste partei
raudtee kollektiivile Edelaraudteel.
Juhi surm kutsub meid enamlaste ridadesse, ja meie
palume meid kontrollida tänasel istungil ja Lenini par
teisse vastu võtta."
Nende lühikeste sõnade järel tõusis kaks sammast
allkirju.
Širotenko luges neid, peatudes igaühe järel mõneks
sekundiks, et nimi jääks saalikogunenuile meelde.
„Polentovski, Stanislav Zigmundovitš, vedurimasinist,
kolmkümmend kuus aastat tööstaaži."
Saali läbis poolehoiukõmin.
„Kortšagin, Artem Andrejevitš, lukussepp, seitseteist
aastat tööstaaži."
„Bruzžak, Zahhar Filippovitš, vedurimasinist, kaks
kümmend üks aastat tööstaaži."
Kõmin saalis kasvas, kui inimene laua ääres jätkas
nimede nimetamist.
Üsna vaikseks jäi saalis, kui laua juurde astus esi
mene allakirjutanu.
236
Vanamees Polentovski ei suutnud jääda erutumata,
jutustades oma elulugu.
„ ... Mida ma pean ütlema, seltsimehed. Missugune
oli tööinimese elu vanal ajal, on teada. Elas orjuses ja
hukkus kerjusena vanaduses. Noh tunnustan, seltsimehed,
kui tuli revolutsioon, siis pidasin end vanameheks. Pere
kond rõhus õlgadele ja tee parteisse jätsin kahe silma
vahele. Ja kuigi ma kakluses pole kunagi aidanud vaen
last, aga ka võitlusse segasin end harva. Üheksasaja
viiendal olin Varssavis streigikomitees ja läksin enamlas
tega koos. Oli siis noorus ja komme tuline. Mis sellest
vanast meenutada! Iljitši surm tabas mind otse süda
messe. Oleme kaotanud igaveseks oma sõbra ja õpe
taja, ega ole mul enam sõnu vanadusest... Kõnelgu
ilusamalt kes tahes, mina pole meister sõnu tegema.
Ainult ühte kinnitan: mul on enamlastega üks tee ja mitte
kuidagi teisiti/'
Masinisti hall pea vankus kangekaelselt, ja pilk hal
lide kulmude alt kiindus kindlalt ja liikumatult saali, nagu
sealt otsust oodates.
Ükski käsi ei tõusnud andma eitavat vastust sellele
madalakasvulisele halli peaga inimesele, ja ükski ei protes
tinud hääletamisel, kui büroo palus parteituid oma sõna
ütelda.
Laua juurest lahkus Polentovski kommunistina.
Igaüks saalis sai aru, et praegu toimub midagi harul
dast. Seal, kus äsja seisis masinist, seisis nüüd Artemi
mürakas kuju. Lukussepp ei teadnud, kuhu panna oma
pikad käed, ja mütsutas nendega kõrvikut. Äärtelt kulu
nud lambanahkne kasukjopp on löödud laiali, halli sõduripluusi kaelus aga, korralikult kahe vasknööbiga kinni nöö
bitud, teeb lukussepa kuju pidulikult asjalikuks. Artem
pööras näo saali poole.
237
„Jutusta oma elulugu, Artem!“ kuulis lukussepp Širotenko häält.
Raskesti algas oma jutustust Kortšagin. Ta polnud
harjunud kõnelema suurel koosolekul. Alles nüüd tundis,
et on võimatu anda edasi kõike seda, mis tal oli eluajal
kogunenud.
Raskesti koostusid sõnad. Kunagi ei olnud ta tund
nud midagi niisugust. Ta tunnetas selgesti, et ta elus sün
nib järsk muudatus, et tema, Artem, astub praegu viimase
sammu selleks, mis soojendab ja annab mõtte ta karmile
olelule.
„Meid oli ema juures neli,“ algas Artem.
Kuussada kuulab tähelepanelikult pikka töökojatöölist.
„Ema oli härraste juures kokaks. Isa mäletan vähe,
tal olid emaga lahkhelid. Topsitas rohkem kui vaja.
Elasime emaga. Käis talle üle jõu nii palju suid toita.
Härrased maksid talle neli rubla, töötas koiduajast ööseni.
Mul õnnestus kaks aastat koolis õppida. Õpetati lugema
ja kirjutama. Kui aga käisin kümnendat aastat, polnud
emal muud pääsu, kui viis mind lukussepa töökotta õpi
poisiks. Ilma palgata kolmeks aastaks. Töökoha pere
mees oli sakslane, Forsteri-nimeline. Ei tahtnud mind
võtta, ütles, ma olevat väike, kuid olin terve poiss, ja ema
pani mulle kaks aastat juurde. Käsitööd mulle ei õpeta
tud, vaid aeti taga majapidamistöödega, lasti vett tassida.
Peremees ajas küll süte, küll raua järele... Pere
naine tegi minust oma abilise: tassisin tal potte ja koorisin kartuleid. Igaüks katsus jalaga virutada, sageli üsna
põhjuseta — niisama harjumusest. Ei saanud millegi
pärast teha perenaise tahtmist — oli joomarist mehe
pärast kõigile tige — tõmbab mulle korda kaks mööda
molu. Kisud end ta käest tänavale, kuid kuhu lähed, kel
238
lele kaebad? Ema on neljakümne versta kaugusel, ja ka
tema juures pole peavarju. Töökojas pole parem. Seal
õiendab kõik peremehe vend. Sellele roomajale meeldis
minu kulul nalja teha. „Anna mulle" — ütleb — „sealt
see seib,“ ja näitab nurka maha, kus on sepaääs. Mina
sinna, haaran käega seibi, aga tema on alles seda tagunud,
ääsist välja võtnud: maas ta on must, aga võtad — põle
tab sõrmed lihani läbi. Kisendad valust, tema aga hirnub
naerda, rõkkab. Ei jaksanud taluda, jooksin ema juurde.
Sel aga polnud mind kuskile panna. Ta viis mu tagasi
sakslase juurde, viis ja nuttis. Kolmandal aastal näidati
mulle midagi lukussepa tööst. Aga vastu vahtimist and
mine jätkus. Põgenesin jälle, läksin Starokonstantinovisse.
Selles linnas palkasin end vorstitöökotta ja seal ma rühkisin koera moodi pesta sooli üle poolteise aasta. Pere
mees mängis oma käitise maha, ei maksnud mulle nelja
kuu eest krossigi ja auras ei tea kuhu. Nii pääsesin sellest
urkast. Istusin rongile. Žmerinkas ronisin välja ja läksin
tööd otsima. Üks depootööline tundis minu seisundile
kaasa. Sai aru, et mul on lukussepatööst aimu, hoolitses
minu eest ja viis oma ülemuse alla. Kasvu järgi anti
mulle seitseteist aastat ja minust sai lukussepa käealune.
Siin töötasin üheksa aastat. See siis oleks minu endise elu
kohta, aga siinset te teate kõik.“
Artem äigas mütsiga üle lauba ja ohkas sügavasti.
Oli veel vaja ütelda kõige tähtsam, temale kõige raskem,
ootamata kellegi küsimust. Ja tihedaid kulme kokku tõm
mates ta jätkas oma jutustust:
„Igaüks võib minult küsida, miks ma pole enamlaste
hulgas juba sellest ajast, kui loitis revolutsiooni tuli. Mis
ma salgan! Jätsin selle tee kahe silma vahele. Oleksin
pidanud algama juba kaheksateistkümnendal aastal, kui
streikisime sakslaste vastu. Žuhrai kõneles meiega sel
lest enam kui üks kord... Alles kahekümnendal võtsin
230
pole veel kaotanud töölise hingeelu. See on tänasest päe
vast lõppenud. Kolin perekonnaga depoole lähemale, nii
on õigem. “
Veel kord väratas Artemi süda, kui heitis pilgu üles
tõstetud käte metsale, ja ta lähenes oma kohale, nüüd
juba, ilma et oleks tundnud oma keharaskust või selga
kühmu tõmmanud. Selja tagant kuulis Širotenko häält:
„Ühel häälel!“
Kolmandana peatus presiidiumi laua juures Zahhar
Bruzžak. Vana Polentovski sõnaaher abiline, kes ammugi
oli saanud juba ise masinistiks, lõpetas jutustuse oma
tööliselust ja kui jõudis viimaste päevadeni, ütles tasa, ent
kõigile kuuldavalt:
„Olen kohustatud oma laste eest lõpetama. Ei surnud
nad selleks, et mina tagaõuekestes oma murega hukkuk
sin. Nende hukkumist ma pole heaks teinud, aga vaata —
juhi surm avas mu sümad. Vana minult ärge küsige,
meie tõeline elu algab uuena. “
Zahhar, mälestustest rahutuks muutunud, kortsutas
tusaselt kulme, kui ta aga — ilma et talle oleks esitatud
ainustki teravat küsimust, — kätelennuga parteisse vastu
võeti, selginesid ta silmad, hall pea ei langenud enam
rinnale.
Kuni hilisööni jätkus depoos liikmete vastuvõtt. Par
teisse lasti ainult parimaid, neid, keda hästi tunti, keda oli
kontrollitud kogu nende eluaja.
Lenini surm tegi sadadest tuhandetest töölistest
enamlased. Nii ei hävi puu, mis oma võimsate juurtega
on kiindunud sügavale maapinda, kui tal latv ära lõiga
takse.
Brigaad — töölisrühm, kes täidab teatud ülesannet; büroo —
kantselei, ametiruum, valitsusasutis; depoo — hoone vedurite ja
mootorvagunite hoidmiseks ning parandamiseks; diplomaat — riigi
esindaja rahvusvahelises läbikäimises teiste riikidega; kuller —
16
241
kiirkäskjalg; kupee — eraldatud osa ruumist (näit. vagunis);
morseaparaat — telegraafiaparaat; presiidium — juhatus; remont
— parandus, uuendus, kordaseade; seib — ketas; siiras — ava
meelne, puhtastidameline, otsekohene; šrapnell — kuulikestega
täidetud lõhkemürsk; staaž — tegevuse kestvus mõnel alal; töö
staaž — antud alal töötatud aastate arv.
Laul jahikullist.
Maksim Gorki.
Otsatu, laisalt rannal õõtsuv meri on vajunud unne
ning lamab liikumatuna kuupaistest sinendavas kauguses.
Mahedalt ning hõbedaselt on ta ühte sulanud seal lõuna
taevaga ja magab sügavat und, peegeldades sulgjaid, liiku
matuid pilvede läbipaistvaid kangaid, mis ei varja tähtede
kuldseid kirju. Näib, nagu kummardaks taevas merele
üha lähemale, püüdes mõista, mida sosistavad vaibuma
tud, uniselt rannale loksuvad lained.
Kirdetuules paindunud ja moonutatud puudega kae
tud mäed on tõuganud järsult oma harjad üles sinikõrve
poole; soojuse ja õrna lõunamaa öö sumeduse hõlmas on
nende karmid kontuurid ümmardunud.
Mäed on uhkelt mõttekad. Nende varjud on lange
nud lopsakaile, rohekaile laineharjadele ja katavad neid,
nagu tahtes peatada lainete liikumist, vaigistada vee lak
kamatut loksumist ning lämmatada vahu hingust — kõiki
kõlasid, mis häirivad alles mäeharjade taha varjatud
kuusinasse uppuvat vaikust ümberringi.
„А-ala-ah-a-akbar!.õhkab tasa Nadõr-RagimOglõ, vana pikk hallipäine, lõunapäikesest põlenud tšabaan, kõhetu ning tark rauk.
Lamame kõrvuti liival, mäest irdunud tohutu suure
sammaldunud kivi, kurva ning morni kivi kõrval, mille
merepoolsele küljele on lained uhtnud kõntsa ja adrusid
242
ja mille varjus näib kivi olevat köidetud ahta liivaviiru
külge, mis eraldab merd mägedest. Meie tulelõkke leek
valgustab kivi mäepoolset külge. Tuli loidab, võbiseb ja
igivanal, sügavaist kurdudest lõhestatud kivil tormlevad
varjud.
Ragim lamab rinnuli liivikul, pea mere poole, ja sil
mitseb käsipõsekil halli kaugust. Ta karvane lamba
nahkne müts on vajunud kuklasse ja merelt kandub värs
keid puhanguid ta kõrge, peente kurdudega kaetud
laubani.
Tume, võimsalt laiuv meri helestub, veele laskuvad
hooletult heidetud kuulaigud. Kuu on juba kerkinud ka
harate mäeharjade tagant ning valab mõtlikult oma val
guse talle tasaselt vastuõõtsuvale merele, rannale ja ki
vile, mille kõrval me lamame.
„Ragim!.. jutusta muinaslugu!“ palun ma vana
meest.
„Milleks ?“ pärib Ragim, pöördumata minu poole.
„Muidu! mulle meeldivad su muinaslood/'
„Olen juba kõik jutustanud... enam ma ei tea."
Ta tahab, et ma paluksin teda. Ma palun.
„Tahad kuulda laulu?" küsib Ragim nõus plles.
Ma ootan, ja nukral, poollaulval häälel, püüdes säili
tada vana laulu omapärast meloodiat, ta jutustab.
1.
Kõrgele, üles mägedele ronis Nastik, puges seal niis
kesse mäekurdu ja, tõmbunud kerra, vaatas alla merele.
Kõrgel taevas säras päike, mäed aga lõõmasid pala
vusest taeva poole ning all pekslesid lained vastu randa,.
Aga pimeduses mäekurdu mööda tungis merele vastu
vahune voog, kõlistades kaljukividega.
Hõbehall, vägev voog, üleni valges vahus, läbis mä
gesid ning langes vihaselt unnates merele.
243
Äkki sinna mäekurdu, kus pesitses Nastik, langes
taevast Jahikull, rind purustatud ja suled verised.
Järsult karjatades langes ta maha ja peksles haava
tud rinnaga jõuetus vihas vastu kõva kivi.
Nastik kohkus, roomas kähku eemale, aga seal taipas
ta, et linnul on elada ainult paar-kolm viivu.
Ta ronis vigastatud linnule lähemale ja sisistas talle
vastu:
„Kas hakkad surema ?“
„Jah, pean surema!“ vastas Jahikull sügavasti hin
gates.
„Olen kaunilt elanud!.. Tunnen õnne... Vapralt
olen ma võidelnud. Olen näinud taevast... Ei näe sina
teda nii lähedalt. Sina vaeseke!“
„Mis on taevas? — tühi koht. Kuidas saab seal roo
mata? Siin on mul suurepärane... niiske ja soe!“
Nõnda vastas Nastik vabale linnule ja naeris enda
misi tema sonimisi.
Ja nii ta mõtles: kas lendad või roomad, lõpp on
teada — muld matab kõiki, põrmuks saab kõik...
Kuid julge Jahikull võpatas äkki, ajas end sirgu ja
heitis pilgu mäekurrule.
Halli kivi vahelt nirises vett, pimedas lõhestikus oli
umbne ning läpane lehk.
Ja Jahikull hüüatas kurbuse ning valuga, võttes
kokku kogu jõu:
„Oo, kui ma võiksin korraks veel taevasse tõusta!
Suruksin vaenlase vastu haavatud rinda ja ... sinna ta
lämbuks... oo, lahinguõnn!..“
Nastik aga mõtles: „Mõnus elu peab olema taevas,
kui ta nõnda oigab!"
Ja ta soovitas vabale linnule: „Liigu aga lõhestiku
äärele ja visku alla! Ehk kannavad sind tiivad ja võid
elada vnvu oma vallas."
244
Ning Jahikull võpatas ja lähenedes uhke hüüuga ku
ristikule, liikus libisedes limasel kivü.
Ta jõudis kuristiku servale, tõstis tiibu, hingas kogu
rinnaga, silmad tal välgatasid — ja ta veeres alla.
Ning libisedes ise nagu kivi mööda kaljusid, langes
ta kiiruga, murdes tiivad ja kaotades sulgi...
Voog tabas ta teel, pesi verest puhtaks, ehtis vahuga
ja kandis ta merre.
Lained aga pekslesid nukralt kohisedes vastu kive ...
Ning linnu korjust polnud näha vee avaruses.
2.
Lamades kaljupraos mõtles Nastik kaua linnu sur
mast ja ihast taeva poole.
Ning ta vaatas kaugusse, mis paitab igavesti silmi
õnneulmaga.
Mida nägi aga surnud Jahikull ses põhjatus ning
ääretus kõrves? Miks häirivad temasugused isegi pärast
surma teiste hingerahu oma taevalennu armastusega?
Mida teavad nad sealsest? Aga minagi võiksin kõike seda
teada saada, kui kas või hetkekski tõuseksin taevasse.
Nagu öeldud, nõnda tehtud. Kerra tõmbudes hüppas
Nastik õhku ja sätendas kitsa lindina päikeses.
Kes on loodud roomama, see ei tohi lennata!..
Seda unustades kukkus ta kividele, aga ta ei saanud
surma, vaid naeris...
„Vaat! nüüd ma tean, müles peitub taevalendude
võlu! Langemises! .. Veidrad linnud! Tundmata maad,
igatsevad nad kõrgele taevasse ning otsivad elu kuu
mas kõrves. Seal on ju ainult tühjus. Valgust seal
on, ent puudub toit ja tugipind elavale loomale. Milleks
see uhkus? Milleks etteheited? Selleks, et nendega katta
oma ihade meeletust ja varjata oma kõlbmatust elutööks.
Veidrad linnud... Aga enam mind nende kõned ei peta!
245
Tunnen isegi kõike! Olen taevast näinud... Olen tõus
nud üles, mõõtnud laotust, tundnud langust ega ole saa
nud häda, vaid kindlamalt usun ma endasse. Las need,
kes ei saa armastada maad, elada pettest. Mina tunnen
tõde. Ja nende kutseisse mul pole usku. Maast loodud,
elan maast.“
Ning Nastik tõmbus kivil kerra, tundes uhkust enda
üle.
Valguse kiirgavas paistes sätendas meri ja ägedalt
pekslesid lained vastu randa.
Nende lõvimöirges mürises laul uhkest linnust, kal
jud värisesid nende löökide all ja taevas värises nende
võimsast laulust:
Vaprate meeletust kiidame laulus!
Vaprate meeletus — elutee tarkus! Oo, julge Jahi
kulli Võitluses vaenlaste vastu verest nõrgusid tüh- jaks... Saabub aga aeg — ja sinu kuuma vere piisad
sähvivad elu öös ning laidavad uljaid südameid meeletu
valguse ning priiuse ihaga.
Oled küll surnud!.. Aga vaimuvõimsate ja julgete
laulus jääd sa igaveseks eeskujuks ja uhkeks kutseks val
guse ning priiuse poole.
Vaprate meeletust austame laulus!..
*
*
*
Vaikib mere opaalne kaugus, — laulvalt loksuvad
liivale lained ja ma vaikin, silmitsedes vete avarust.
Voogudele ilmub üha rohkem kuukiirte hõbedasi laike ...
Tasa läheb keema meie katel.
Üksik laine läheneb mühades Ragimi pea poole.
„Kuhu sa lähed?.. Käi minema!“ küsib Ragim,
vehkides tõrjuvalt käega laine poole, ja laine libisebki
kuulekalt tagasi mere poole.
246
Mulle ei näi kaugeltki veider ega kohutav laineid
hingestava Ragimi temp.
Kõik ümbruses on imeliselt eluküllane, mahe ja hellameelne. Meri on nii mõjuvalt rahulik ja vete värskeis
puhanguis mägedele, mis pole päevakuumusest veel jah
tunud, on varjul nii palju vägevat, vaoshoitud jõudu.
Tumesinisele taevale on kirjutatud kuldsete kirjatähte
dega midagi pidulikku, hingeköitvat, midagi magusa ilmu
tuse aimusega mõistust rahutuks tegevat.
Kõik uinub, kuid uinub pingeärksalt, ja näib, nagu
juba järgmisel hetkel võpataks kõik unest ning hakkaks
kõlama ütlemata mahedate helide sujuvas harmoonias.
Need helid jutustavad maailma saladustest, selgitavad
neid mõistusele ja siis kustutavad selle kui virvatulukese
ning ahvatlevad hinge endaga kaasa kõrgele tumesini
sesse otsatusse, kust talle vastuvärelevad tähtede kirjad
hakkavad kaasa helisema võimsa ilmutuse muusikaga.
Tõlkinud J. šumakov.
Adru — pruunvetikas, kasvab mere rannikupiiril madalas
vees; harmoonia — kokkukõla; irduma — eralduma, lahkuma, ee
malduma; künd [kurru] — volt, krooge; laiLama — hõljuma; lee
belt — pehmelt; läitma — süütama, kumama; mäekurd — kitsas
org; opaal —. piimjas-sinine mineraal ilusa värvide mänguga;
uljas — julge, vahva, vapper; ulm — unenägu; virvatuü — sootuluke; värelema — värisema.
liulaul.
Eesti rahvalaul.
Ilu sõitis jõge pidi,
Laulu laia välja pidi,
hobu hoietud eessa,
regi tammine tagana,
naine roogune reessa,
sõnad sõelaga sülessa,
laulud lõngaga kaelassa.
Näginekse, kuulunekse,
kes küll vastu puutunekse,
puutunekse, juhtunekse?
247
Vastu puutus poiste hulka,
kamand kaabukandajaida.
Nemad haardsid käsitella,
käsitella, nõuatella:
„Kuhu lähed, Ilukene,
kuhu lased, Laulukene?
Kas sa, Ilu, meile tuled,
kas sa, Tantsu, meida tahad?"
Ilu keelilla kõneles,
Ilu täidis, vasta lausus:
„Ega ma, Ilu, teile lähe,
ega ma, Tantsu, teida taha;
ega ma taha poiste hulka,
kallu ei poiste kamandusse;
ihata ei poiste ilu,
taheta ei poiste tantsu,
poistel onvad puised sõnad,
lõhmuksised laulukesed.
Lähete nurme kündema,
kallute atra kandema,
sealla ilu unustate,
laulu meelest minetate."
Ilu sõitis jõge pidi,
Laulu laia välja pidi,
hobu hoietud eessa,
regi tammine tagana,
naine roogune reessa,
sõnad sõelaga sälessa,
laulud lõngaga kaelassa.
Näginekse, kuulunekse,
kes küll vastu puutunekse,
puutunekse, juhtunekse?
Vastu puutus naiste hulka,
puutus lidu linikpäida.
248
Nemad haardsid käsitella,
käsitella, nõuatella:
„Kuhu lähed, Ilukene,
kuhu lased, Laulukene?
Kas sa, Ilu, meile tuled,
kas sa, Tantsu, meida tahad?"
Ilu keelilla kõneles,
Ilu täidis, vasta lausus:
„Ega ma, Ilu, teile lähe,
ega ma, Tantsu, teida taha;
ei ma taha naiste hulka,
kallu ei naiste kamandusse,
taha ei ligi linikpäida;
ihata ei naiste ilu,
taheta ei naiste tantsu,
kaeta ei naiste kargust.
Naiste läks nalja Narvamaale,
naiste läks lusti Luigamaale,
õunapuusse ilusasse,
verevasse vislapuusse.
Teie ilu unustate,
laulu meelest minetate:
on teil lapsed pisukesed,
onvad kasinad kanakesed,
lähete ulli uinutama,
meelimarja minetama,
saa ei te laulu laulamaie,
saa ei te ilu iskimaie, —
sestap te ilu unustate,
laulu meelest minetate."
Ilu sõitis jõge pidi,
Laulu laia välja pidi,
hobu hoietud eessa,
regi tammine tagana,
naine roogune reessa,
sõnad sõelaga sülessa,
laulud lõngaga kaelassa.
Näginekse, kuulunekse,
kes küll vastu puutunekse,
puutunekse, juhtunekse?
Vastu puutus neiu hulka,
kamand kardavanikuida.
Nemad haardsid küsitella,
käsitella, nõuatella:
„Kuhu lähed, Ilukene,
kuhu lased, Laulukene?
Kas sa, Ilu, meile tuled,
kas sa, Tantsu, meida tahad?"
Ilu keelilla kõneles,
Ilu täidis, vasta lausus:
„Külap ma, Ilu, teile lähen,
külap ma, Tantsu, teida tahan;
lähen lustil neiu hulka,
kallun neiu kamandusse;
tahetie neiu tantsu,
kaetie kao kargust,
ihati ilupidamist.
Ega te ilu unustele,
laulu meelest minetele:
neiul ilu eessa jookseb,
nalja tagana naeratab,
ise keerab keske’essa,
ise valab ta vahella, —
sestap te ilu ei unusta,
laulu meelest ei mineta.
Kui on kuu kirja seessa,
päeva pesa ääre päälla,
nii on neiud ilu seessa,
lapsed laulude vahella."
Tuli Ilu neiu hulka,
kaldus neiu kamandusse,
tuli tema ihatessa,
kaldus tema kareldessa.
Iskima — midagi taotlema, püüdlema; kabu [kao] — neiu,
tüdruk; kaetama — vaadata laskma, näitama; taidma
oskama,
mõistma.
Lugusid Kalevipojast.
Fr. R. Kreutzwald.
1. Kalevite kodu.
Põhja piiril seisis pere.
Tugev talu kaljudella
Taara tammemetsa ääres.
Pool veel seisis metsa peidus,
Teine pool lausa lagedal.
Peres kasvas kolme poega,
Taaralaste taimekesi.
Uks neist veeres Venemaale,
Teine tuiskas Turjamaale,
Kolmas istus kotka selga,
Põhjakotka tiiva peale.
See, kes veeres Venemaale,
Kasvas kauniks kaubameheks,
Poepoortide punujaks.
249
e,
See, kes tuiskas Turjamaale,
Sirgus vapraks sõjameheks.,
Tõusis tapri taotajaks.
g
See, kes sõitis kotka seljas,
Põhjakotka tiiva pealla.
Lendas palju, liugles palju.
Lendas tüki lõuna poole.
Teise tüki tõusu poole.
Sõitis üle Soome mere.
Liugles üle Läänemere,
Veeres üle Viru mere.
Kuni õnne kohendusel
Kotkas kõrge kalju peale
Viskas mehe Viru randa.
Meie maale tulnud meesi
Riiki kohe rajatanud.
Laia valda asutanud.
Kena koja ehitanud.
Kust ta vägev-volil käsi
Laia valda valitsemas.
Linda oli laulusuuga
Viburitva vibutelles
Kangeid poegi kasvatanud
Isa kuju kandijaksi.
Poegist taadi elu-õhtul
Kaksi alles kodus kasvid.
Kaks kui hernekaunakesta.
Teised olid tuule juhil.
Linnuteede tähendusel
Võõramaale rada võtnud,
Käiki pikka kauge'elle;
Läinud õnne otsimaie,
Pesa-aset püüdemaie.
Kalev-taati oli käskind,
Kindlal sõnal kinnitanud:
Meie maada markamata
Ühe poja päranduseks,
Valitsuse-vallaks jätta.
Ehk küll pojad perekaupa
Isa suuruseks sirgusid.
Tükati ka tugevusel
Võtnud osa taadi võimust,
Siiski silmanähtavasti
õitses isa olemine.
Meelemõistus, märkamine
Rohkemalt kui teiste küljes
Viimselt-sündind võsukesel,
Kes kui kallim pesamuna
Hilja pärast isa surma
Veeres päevavalguselle.
Praegu jälgi viimsest pojast,
Mälestuse-märkisida
Laialt mitmes kohas leida.
Ehk küll suurem Eesti sugu
Tänapäeval tema kohta
Muud ei oska nimeks mõista,
Isenimeks ilmutada.
Kui et igal kuulutusel
Kalevipoega nimetab.
Selle poja jälgedella
Saavad jõed jooksemaie.
Lained merel läikimaie,
Tuulil pilved tuiskamaie.
Seda nooremada poega.
Eesti endist valitsejat.
Kiidab laulikute lugu,
Tõstab vana jutuscna.
2. Jahilkäik.
Ja
Kalevite vennikesed
Läinud kodunt kolmekesi
Lustil metsa luusimaie;
Eit oli jäänud üksipäini
Koju kirstu kaitsejaksi.
250
Varakambri varjajaks!,
Taalriioale toeksi.
Eit pani paja tulele.
Keetis rooga poegadelle,
Kohendas tulda korrale.
Kaitses fulekübemeida.
Et ei leeki pääseks lakke,
Kirg ei lendaks kaiukselle:
Nii on sõlgirinna seadus,
Leekuninganna kohus.
Kalevite noored pojad
Läinud metsa luusimaie.
Linnu jälgesid ajama,
Karu jälgi otsimaie.
Põdra jälgi püüdemaie,
Metsahärga vaatamaie,
Metsakriimu kiusamaie.
Karu oli kaeras käinud,
Mesipuilla võõrsil olnud.
Põtra nähtud põllu ääres.
Hunte hulgi karjamaalla,
Raatmaal rohkesti rebaseid.
Jäätmaal palju jäneseida.
Oli neil kolme koerukesta:
Uks oli Irmi, teine Armi,
Kolmas murdja Mustukene.
Pojad olid metsa paksus
Koerte jälil karu leidnud,
Mesikäpa männikusta.
Kiskus Irmi, katkus Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said karu kädeje.
Noorem venda, poisikene.
Köitis karu üle õla
Jalgupidi rippumaie;
Tahtis kanda ta koduje.
Liha söögiks, nahka katteks.
Pojad läksid põllu peale.
Läksid laanest lagedalle;
Seal tuli vastu sarviline,
Vana põder vennikene.
Koerad põtra kiskumaie,
Sarvilista surmamaie;
Kiskus Irmi, katkus Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said põdra kädeje.
Noorem venda, poisikene,
Viskas põdra üle piha
Karu kõrva rippumaie;
Tahtis kanda ta koduje.
Liha söögiks, nahka katteks.
Pojad läksid kuusikusse
Metsahärga püüdemaie;
Palus olid metsapulii
Koerte jälil mehed leidnud.
Kiskus Irmi, katkus Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said härja kädeje.
Noorem venda, poisikene,
Sidus härja sarvipidi
Ule õla rippumaie;
Tahtis viia ta koduje,
Liha söögiks, nahka katteks.
Kalevite kanged pojad
Läksid lustil laane poole.
Põõsastikku paksemasse;
Seal tuli hulka huntisida.
Kari kõrve-kutsikaida.
Koerad hunte kiskumaie.
Metsalisi murdemaie.
Kiskus Irmi, katkus Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsivad tosina-kaupa.
Noorem venda, poisikene,
Hakkas hunte nülgimaie;
Nülgis tosinada neli.
Hakkas viiet nülgimaie.
Vennad koju kippumaie.
Noorem venda võttis nahad.
Viskas kimpus üle küüru
Karu selga katte'eksi;
Tahtis kanda nad koduje.
Pojad käisid metsa teeda,
Penikoorma palu teeda;
Seal tuli vastu seltsikene.
251
Kaunis kari rebaseida.
Koerad rebaseid kiskuma.
Kiskus Zrmi, katkus Ärini,
Murdis maha Mustukene;
Tapsivad tosina-kaupa,
Surmasivad sadadena.
Noorem venda, poisikene,
Rebaseida nülgimaie;
Nülgis tosinada neli.
Hakkas viiet nülgimaie.
Vennad aga koju kippuma.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Põdra selga paunaksi.
Kalevite kanged pojad
Kõndisivad metsa teeda.
Penikoorma palu teeda;
Juhtus kari jäneseida
Neile vastu nurme pealla.
Koerad jäneseid kiskuma.
Murdma haaviku-emandaid.
Kiskus Irmi, katkus Armi,
Murdis maha Mustukene;
Tapsid tosinate kaupa,
Surmasivad sadadena.
Noorem venda, poisikene,
Jäneseida nülgimaie;
Nülgis tosinada neli.
Hakkas viiet nülgimaie.
Vennad kippusid koduje.
Noorem venda võttis nahad,
Viskas kimpus üle küüru
Härja selga sadulaksi.
Siis aga vennad kolmekesi
Kodu poole kõndimaie.
Seadsid silmad sihtimaie,
Suitsutähte tunnistama:
Kas ehk leelta keedukatel,
Pada auru välja paiskaks;
Äga suits ei tõusnud silma.
252
Mehed tõtsid kolmekesi
tlle laia liivikute
Kiirest kodu ligemalle;
Seadsid silmad sihtimaie,
Olvist suitsu otsimaie,
Leelta auru vaatamaie.
Aga suits ei tõusnud silma.
Ega paistnud leemepajalt
Avaldavat aurukesta.
Mehed jõudsid õue alla,
Veeresivad väravalle.
Läksid lendes üle muru
Usinasti ukse ette.
Läksid kiiresti lävedelle.
Kustund tule kübemetest,
Suitsu-ahtrast lee-august
Märkasivad mehepojad.
Kuidas leekuninganna,
Valvsail silmil tulevahti,
Kodunta ära kadunud.
Noorem poega pajatama:
„Jõgi jooksulta kõvera,
Teede-käigid läevad metsa.
Ei ole lugu õieti,
öue-värav seisab valla.
Lahti jäänud toa uksed.
Võõrad sammud murupinnai
Kuulutavad kurba lugu.
Õnnetumat juhtumista."
Pojad puhusivad hääled.
Hõiked tuulde tõusemaie.
Saatsid vaiksel õhtu vilul
Kutsumista kauge'elle:
„Hüüa vastu, eidekene!
Kosta vastu, kullakene.
Laula vastu, linnukene.
Tõsta häälta, tedrekene!"
Aga eit ei teinud häälta,
Sõudnud vastu ei sõnakest.
Kostis vastu kõversilma.
Kutsus vastu laia kõrbi.
Laulis vastu laanemetsa.
Hüüdis vastu Hiiu saari,
Kukkus vastu Kuressaari.
Pojad puhusivad hääled.
Hõiked teist kord tõusemaie,
Saatsid vaiksel õhtu vilul
Kutsumised kauge'elle:
„Hüüa vastu, eidekene!
Kuku vastu, käokene.
Laula vastu, luigekene.
Tõsta häälta, tedretütar!"
Aga eit ei kostnud vastu,
Teind ei häälta tedrekene.
Kostsid vastu merekaldad,
Kukkusivad kaljuseinad.
Laulsid vastu merelained.
Hüüdis vastu tuulehoogu.
Pojad puhusivad hääled.
Kutsumised kolmat korda.
Saatsid vaiksel õhtu vilul
Kutsumised kauge'elle:
„Hüüa vastu, eidekene!
Kõõrutele, kodukana.
Laula vastu, kadund leski.
Kosta meie kutsu vastu.
Laste lahke laulu vastu!"
Aga eit ei kostnud vastu,
Teind ei häälta tedrekene,
Kõõrutand ei kodukana,
Ega laulnud luigekene.
Kuhu hääli kuulunekse.
Sinna kaljud katkenekse,
Kuhu kutsu kostelekse.
Sinna metsad murdunekse.
Kuhu helki lendanekse.
Sinna lained langenekse.
Pilved pikalta lõhkevad,
öhk jäi vaikseks, tuuled
tukku,
Uinusesse kõik see ilma.
3. Ema otsimas.
Vennad läksid väravasta.
Läksid seltsis alla õue.
Kolmekesi koppelisse
Eide jälgi otsimaie.
Varga teeda vaatamaie.
Uks neist veeres vainiulle,
Teine kõndis koppelisse,
Kolmas merekalda peale.
Vanem venda, vennikene.
Kes see veeres vainiulle.
See ei leidnud eide jälgi
Ega saanud tunnismärki.
Teine venda, vennikene.
Kes see kõndis koppelisse,
See ei leidnud eide jälgi
Ega röövli radasida.
Ega saanud tunnistähte.
Kuhu kana kadunekse,
Linnukene lendanekse.
Kolmas venda, vennikene.
Kes see läinud merekalda,
See sai selgeid märkisida.
Tõelikke tunnistähti,
Kuhu hella eidekene.
Kodukana kaotsi läinud.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli laintelt lootsikuga
Pagu-urka põgenenud;
Oli valvel vahikorra
Lainte langul lõpetanud.
Kus ta mitu pikka päeva.
253
Mitu pimedada ööda.
Varga saaki valvamassa.
Meestel kasvas kartlik muref
Mitu mõtet ema kohta:
Kas ehk kaval kosilane,
Pettelikku peiukene.
Eite kippund kimbutama.
Varga küüsil võrgutama.
Vanem venda pajatelles
Pani sõna sõudevalle:
„Läki leiba võttemaie,
Õhturooga otsimaie,
Väsind keha karastama, —
Heidame siis puhkamaie;
Lähme homme otsimaie!"
Pärast nõu pidamista.
Targa aru arvamista
Venitasid kaksi venda
Väsind keha karastama.
Noorem venda, vennikene,
Kalevite kallim poega.
Lese leina lepitaja.
Kurvastuse kustutaja
Oli mõtteid teise teele.
Arvamisi iserada
Lendamaie läkitanud.
Kallis kange-mehe poega
Nõnda mõtteid mõlguteli:
„Tänaseida toimetusi
Ära viska homse varna!
Igal päeval omad ikked.
Tunnil omad toimetused.
Tahad tunnist tulu saada,
Onnekesta õngitseda.
Ara võta aega viita.
Kauemini veel kõhelda.
Kiirelt käivad õnne sammud.
Viitjal viisi viletsusta.
254
Kõhelejal kuusi koormat.
Seitse salasõlmitusta."
Poega tõttas kiirel sammul.
Astme lennul mere poole.
Kõrge kaljukalda peale
Eide jälgi otsimaie,
Kadund kana püüdemaie.
Paik, kus enne seisnud paati.
Lootsik ala luuril olnud.
Seisis tühi kui pühitud.
Kalevite kallim poega
Vaatas kõrgelta kaljulfa
Ehavalgel mere peale,
Laskis silmad lainetelle;
Vaatas, kuni silma kestis.
Vaate tiivad ulatasid:
Kas ehk kuskil merepinnal.
Laia lainte langutusei
Varga jälgi maha jäänud;
Kas ei kuskil tunnistähte.
Midagi ekk isemärki
Röövli riisumista näitaks:
Kas ei kadund eide kanda.
Jala varvas märki jätnud.
Rada kuskil rajaianud?
Laine veeres laine jälil
Veievooge veereiusel.
Kiigel kalda kalju vastu.
Lõhkes vahus kalda vastu,
Tuisatelles vete toimu.
Aga muud ei märki olnud.
Sõnumid ei keegi toonud.
Kes see täna lainte langul
Vetepinnal veeretelles
Salateel käind sõitemassa.
Tähed taevasta sirasid
Lahkel silmal lainte peale,
Aga keelt ei olnud kuskil.
Sõna kellelgi ei suussa.
4/ Kalevipoeg Soomes.
Kui ei kaldalt silma sihti.
Kusagilia jälgi kandnud.
Teede-rada tähendanud.
Kargas noormees kõrge'eita
Kaldaservalt lainetesse.
Sundis käsi sõudemaie.
Tagant jalgu tüürimale.
Sõudis kiirelt Soome poole.
Tüüris otse Turja poole,
Purjeteli põhja poole;
Tõttas eite tabamaie,
Tetre paelust päästemaie,
Lindat lingust aitamaie.
Soovis Soome tuuslarida.
Tuuletarka tuuseldama,
Vargaküünta vemmeldama,
Röövelida rookimaie.
Et ei enam naiste-röövi
Siia ilma sigineksi.
Tugev käsi lõhkus laineid.
Peksis laineid merepinnal,
Kiigutava vetekätki
Veereteli virka meesta,
Usinada ujujada
Kaugemalle põhja poole.
Kaljuranna kallastelle.
Ja kui päeva luues valgus
Koidu pihust lahti pääses.
Jõudis Kalevite poega,
Kangelaste kasvandikku.
Soome ranna kalda'alle.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli paadi randa jätnud,
Lodjakese ahelaga
Kalju külge kütkendanud.
Kalevipoeg tõstis silma.
Saatis vaateid kaugemalle:
Kas ehk kuskil jäljemärki,
Jäljemärki, tunnistähte
Soome tuuslarist võiks saada?
Aga silma ulatusel
Midagi ei tähte tunda.
Ega leida märkisida.
Kalevipoeg, kangelane.
Puhkas puhu väsind keha.
Laskis tuku laugudelle
Tunnikeseks aset võtta.
Seni päevakese paiste,
Tahendelles tuule hoogu
Märgi riideid kuivatasid.
Teisel päeval pärast koitu
Sealap ärkas une paelust
Kalevipoeg, kangelane.
Polnud mehel enam mahti
Pikemada puhkamista.
Kiuste sammul kihutelles
Ruttas Kalevite poega
Kaugemalle kõndimaie.
Tõttas mööda võõrast teeda.
Rannast mööda radasida
Maade poole marssimaie;
Tõttas mööda mägesida.
Mööda kaljukünkaida.
Kuristiku kaldaid mööda
Kaugemalle kaljumaale.
Silmi mäelta sirutelles,
Vaatamista venitelles
Nägi Kalevite poega
Laia kuristiku kõrval
Kena orgu haljendamas;
Metsasalga serva ääres
Seisis tuuletarga talu.
Varga varjuline urgas,
Röövel-küünte redupaika.
Kiuste sammul kihutelles
Ruttab Kalevite poega
Ligemalle oru poole.
255
Kuni vainu vastu jõuab,
Ouevärav silma paistab.
Kalevite kallim poega
Vaatab, sammu kinnitelles.
Vainult üle väravasta
Tuuletarga õue peale.
Hooned ümbeiringi õue
Tunnistasid nõukat talu.
Murul toa ligi magas
Leiba luusse laskemisel
Soome tuuslar, tuuletarka.
Vainu ääres koplit varjas
Kena tammemetsakene;
Kalevipoeg astub kopli.
Kisub tüvekama tamme,
Kisub tamme juurte tükis
Maasta üles malgaksi;
Laastab oksad kõik laiemad.
Puistab küljest kõik peene
mad,
]ätab kisud kitkumata,
Oksakännud katkumata.
Jätab jämedamad juured
Nuia kombel vembla otsa.
Võtab hudja latvapidi
Vahva käte valuriistaks,
Miska varast vemmeldada.
Eide röövlit rooseldadal —
Kalevipoeg, kangelane.
Astub kiirelt üle vainu;
Tema raske raudasammu
Paneb kaugelt murupinda,
Maada kõigul müdisema.
Mäed ja orud vabisema.
Soome tuuslar, tuuletarka.
Ärkab une ummistusest.
Pääseb magamise paelust.
Silmi lahti sirutelles,
Laugusida laiendelles
Näeb ta väravassa vaenlast.
256
Kes see õue kõigutanud,
Murupinda kiigutanud.
Unest ärgand mehikene,
Tuuslar-taat ei saanud mahti
Enam pakku põgeneda,
Redu-urka varju minna.
Kalevipoeg, kangelane,
Astub julgelt õue peale.
Vemmal käessa vihisedes,
Vaatab silmsi varga peale.
Sortsi sõdalaste parved,
Tuuletarga tugilased.
Langesid kui laanemetsa
Kaleville kaela peale.
Kalevite kallim poega
Paiskab rõõska pajatelles.
Viskab vemmalt ja sõneleb:
„Ei ma karda kurja karja,
Sortsilase sellisida
Ega põrgu perekonda;
Ei ma karda kangemaida.
Ega kohku kõrgemaidal
Raasuke mul isa rammu.
Pisut võimu ema piimast,
Järguke mul enda jõudu,
Kasvupõlve pärandusta!" —
Tamme tantsib tuhisedes,
Vemmal virka vihisedes,
Malka marutuule mängil,
Hutja hukkab hullul kombeL
Mehi langeb muru peale
Nii kui pihu põrmu peale.
Rahet raatmaa radadelle.
Kes see õnnel elu päästab.
Liikmeid püüab lunastada.
Annab aga jalgadelle.
Kiiru tulist kandadelle.
Üürikese aja pärast
Oli sõda suigutatud.
Taplemine talitatud.
Mässamine lõpetatud.
Soome tuuslar, tuuletarka,
Sortsisõna sünnitaja,
Lausumisesõna looja
Oli vaenu võrgutuses,
Kibedamas kitsikuses.
Ainekeelil, mesimeelil
Hakkas tuuslar palumaie,
Hüvi sõnu andemaie:
„Kalevite kallim poega,
Linda leina lepitajal
Heida armu minu peale.
Anna andeks palujälle!
Las meid tüli lepitada.
Juhtund kurja kustutada,
ülekohut unustada.
Käisin korra eksiteeda,
Toonaeile tegin kurja.
Käisin röövli-käikisida.
Varga varba astumist;
ülekohtu kütkenduses
Tungisin teie talusse.
Pugesin kotka pesasse.
Kui olid pojad kolmekesi
Lustil läinud lendamaie.
Viisin eide varga viisil.
Kandsin kalli kulli-küüsil.
Kodukana kamberista.
Tahtsin saaki sadamasse,
Leske viia lootsikusse;
Tahtsin vete veeretusel.
Laia lainte langutusel
Soome randa sõudaneda.
Irumäele jõude'essa
Kuulsin Kõue kärgatavat.
Äikest kurjast ähvardavat.
Piksenoole puutumine
Rabas minda raskel löögil
Maha uimaseks murule.
17
Et ma surnu sarnaliseks,
Uimasemaks une orjaks,
Tuimaksläinud tombukeseks
Keset mäge kohmetasin.
Une paelust lahti päästes.
Silmi ümber sirutelles
Hakkasin ma vaatamaie.
Kuhu eite on kadunud.
Kas ei kana jälgesida,
Tedrekese teeda näha.
Jäljed jäivad nägemata.
Tunnismärgid tundemata.
Kartus viis mind mööda kal
las!.
Hirm mind alla Irumäelta:
Kartsin kotkapoegasida
Eide jälgi otsivada.
Mere poole põgenedes
Andsin tulda kandadelle,
Valu jala varvastelle.
Jooksin lendes lootsikusse.
Mis mind merekaldal ootas.
Hirmu istus sõudja kõrval,
Kartus tüüril kälimeheks.
Mis mind vete veeretusel
Lainte langul kihutasid.
Väikse koidu ke eritusel
Jõudsin kodumaa kaldale."
Kalevite kallim poega
Kuulas tuuletarga kõnet
Pahal meelel, poolel kõrvul;
Siis aga pani viha paelul
Pajatusta purjetama:
„Naisevaras, valelikku.
Keelepeksja kelmi poega.
Loodad sa mind lobasuuga.
Loriga ehk lepitada?
Sinu sammu mõõt saab täide;
Võta, röövel, röövlipalka.
Maitse, varas, vargamalkal"
257
Tammevemmalt tantsi kee
rul
Kange käega kukutelles
Laskis korra langutelles
Tuuslarille kulmu kohta.
Kahe silma keske'elle.
Soome tuuslar, tuuletarka.
Kukkus maha nii kui kotti.
Heitis hinge oigamata.
Langes sõna lausumata.
Suikus surma külma kaissu.
Et ei suulla maigutusta.
Ega laugeil liigutusta.
Kalevipoeg, kangelane.
Tõttas tuppa otsimaie.
Ema jälgi ajamaie.
Tuhnib tuuslarite talu
Pikiti ja põigitie.
Iga kohta isepäinis.
Uurib läbi röövli-urkad.
Nuusib läbi varga-nurgad.
Siiski jäävad eide jäljed,
Tedre tütre teede-käigid.
Poja silmist peitusesse.
Udu alla otsijaile.
Kange Kalevite poega
Hakkab viha vihkamaie.
Kurja tuju kahetsema,
Miska tuisa tuuslarille
Surmas suuda kinni sulgend,
Enne kui ta tunnistanud.
Kus on eide varju-urgas.
Helde ema peidupaika.
Kalevite kallim poega
Kaebas kadund eidekeeta.
Metsa läinud memmekesta.
Kelle jäljed ta kaotand.
Kurvastus ei leidnud kustu
Ega leina lepitusta.
258
Soomes elas kuulus seppa
Sõjariista sünnitaja,
Vaenuriista valmistaja.
Mõnusama mõõga meister.
Kalevipoeg pajatama:
„Enne kojuminekuda
Peaksin mõõga muretsema
Vaenulaste vastaseksi."
Kena oru keske'ella
Peitelikus puie varjus
Seisis kõrge mäe ääres
Kuulsa Soome sepa koda.
Suitsu andis salatähte.
Raua ragin rohkemada.
Et siin sepilista tehti,
Vasaratööd valmistati.
Vana kuulus Soome seppa,
Tahmamusta taadikene.
Püüdis kolme poja seltsis
Sepilista sobitada,
Salalista sünnitada.
Sepa pojad, sellikesed.
Tahmased kui vana taati.
Panid pauke raua pihta
Vasaraida virutelles.
Kalevipoeg, kangelane,
Astus sepa läve alla.
Hüüdis õuest üle ukse:
„Tere, seppal Taara appi
Targa tööde toimetusel!"
„Tere jumalime, venda!"
Kostis Soome raudakäppa
Lotti lakalt kergitelles.
Siis ta püüdis silma sihil
Tulijada tunnistada.
Silm olgu selge seletamas.
Käsi virka katsumassa.
Tarkus asja talitamas:
Siis ei sünni kaubal kahju.
Ohtu iial ostemisel."
Soome seppa, raudakäppa
Sundis kohe sellikesta.
Käskis nooremada poega
Kambrist tuua katsekaubaks
Mõne mõnusama mõõga.
Poega täitis taadi käsku,
Tõttas kambrist kaupa tooma.
Tõi siis mõõku kaenlatäie.
Terariistu sületäie
Kaleville katsekaubaks.
Kalevite poega mõistis.
Kalevite kallis poega
Kavalasti vastu kostis:
Mõõga pikkust mõõtemaie.
„Ega sugu lahku söösta.
Tera kindlust tunnistama,
Võsu ei veere kännusta;
Käsipidet katsumaie;
Igal linnul oma laulu.
Püüdis tera painutada,
Sugu mööda sulis-kuubi:
Kas, kui lookas, kargab kohe
Rähnil kirju, kaarnal musta,
Silmapilgul jälle sirgeks.
Tedrepojal punaharja,
Võttis pideme pihusse,
Kukepojalla kannuksed,
Laskis tera lennuskille
Kalalgi sugu soomuksed.
Tuule kiirul tuisatelles
Vähil musta mudakuube.
Paari korda keeritada,
Kuule, seppa, raudakäppa,
Siisap rabas raksatelles
Tahmamusta taadikene!
Mõõka vastu kaljupakku.
Kas teil hüva mõõka müüa.
Kõvast kivist tuiskas tulda,
Tugevamat terariista.
Sädemeida särisedes;
Mis ei murdu mehe käessa?
Tera pudenes tükkideks.
Andke kaupa katsuiella.
Killud kargasid kaugele,
Kt ma mõõga kindlust mõõ Käepide jäi pihusse.
dan,
„Tohu, tohul tugev-käsi!"
Teravusta tunnistelen!"
Hüüdis seppa imetelles.
Kalevite kange poega
Soome seppa kostis vastu:
Kostis vastu koera hambail:
„Ostjal luba otsust nõuda,
„Tühjast ei saa tugiriista.
Luba kaupa katsuiella.
Vaenu vastu varjajada!"
Sea kaup ei kotis sünni.
Mõrsja kaup ei ukse tagant. Võttis varmalt teise mõõga,
Kuklas! jala kandadeni.
Mõõtis mõttes mehe määra.
Poisikese koiva pikkust.
Arvas labaluie laiust;
Siisap sahkas raudakäppa:
„Taara nimel teretajal.
Abisõna avaldajal
Antaks igas kohas asu.
Igas peres puhkepaika.
Kaugelt oled, kotkas noori,
Tugev-tiivul siia tulnud?
Küllap kasvid kuulsas külas,
Paisusid küll kenas pesas.
Targa talu taimekene.
Kalevi pere kasvandikku?"
259
Võttis kätte kolmandama.
Laskis tera lennuskiile
Paari korda keeritada;
Siisap rabas raksatelles
Kiustekaupa kallist rauda.
Mõõka vastu kaljupakku:
Kõvast kivist tuiskas tulda,
Sädemeida särisedes.
Tera pudenes tükiksi.
Killud kargasid kaugele,
Käsipide jäi pihusse.
Soome seppa, raudakäppa,
Tahmataat aga pajatas:
„Sest saab nalja selleks kor
raks,
Katsekaupa kfillaltiel
Ma ei raatsi kallist rauda.
Valmistatud vaenuriista
Katsekaubaks kulutada.
Kange käele mängiks anda.
Mine, poega, kergejalgal
Käi sa kiirest kamberisse.
Too meile mõõku tugeva
maid,
Katseriistaks kindlamaida.
Millest kange mehe käsi
Võrralista vastast leiab."
Teine poega tõttas kiirelt
Taadi käsku täitemaie;
Kandis salakamberista
Kaenlatäie kallid mõõku,
SQletäie sõjariistu
Tugevama teradega
Kalevite poja katseks.
Kalevite kallis poega
Võttis mõõga vägevama.
Terariista tugevama
Kange käe mängituseks.
Laskis tera lennuskiile
Paari korda keeritada.
260
Siisap rabas raksatelles
Mõõga vastu alasida.
Tera tungis tugevasti
Tolli paksult alasisse.
Mõõk jäi ise murdemata,
Tera katki kildumata.
Aga tera näitas nüri,
Kahekorralisti keerdus.
Soome seppa sahkamaie.
Pilkel nõnda pajatama:
„Oota, oota, poisikene.
Anna aega, vennikenel
Küllap leian mõõga kirstust,
Sõjasaha salakambrist
Suure rammu sarnaliseks,
Võimsa väe vääriliseks.
Kui sul rohkest kulda kotis.
Hõbe lunastuse hinda.
Mõõga võrra varandusta.
Seep on mõõka, maksab
palju.
Kallihinnalisem kaupa:
üheksa hüva hobuda.
Kaheksa karimärada.
Kümme paari härgasida,
Kaksikümmend lüpsilehma.
Viiskümmend paremat vasi
kat.
Sada sälitist nisuda.
Poolteist paati odrateri.
Rohke laeva rukkisida.
Tuhat vana taalerida.
Sada paari paaterida.
Kakssada kuldarahada.
Sületäie sõigesida,
Kuningriigi kolmandiku,
Viie neitsi kaasavara."
Seal siis toodi isekambrist
Seitsme luku sõlmitusest
Päikese paistuselle
Kenam mõõkade kuningas.
Kuulsat mõõkade kuningat
Oli mõne aasta eesta
Vana Kalevite taati
Enda tarbeks käskind teha.
Hoolsal hoolel valmistada.
Targal kombel toimetada.
Vanarauga elupäevad
Põrmu-põlve sammukesed
Jõudsid Taara tahtemisel
Varemini õhtu veerul
Kaljukünka puhkamaie.
Vilu sängi suikumaie:
Enne veel kui Soome seppa
Mõõga tööda toimetanud,
Sõjasaha sünnitanud.
Kalevite kallim poega
Võttis mõõkade vanema.
Kuulsa raudade kuninga.
Võttis kätte katse'eksi.
Laskis tera lennuskille
Tuule kiirul iuisatille
Paari korda keeritada:
Sealap tõusis kange kohin,
Ärkas imeline mühin.
Nii kui tõuseks tuulehoogu,
Vihmatuule vingumine
Kurja ilma ilmutama,
Merelaineid mängitama,
Lõhkus tükis aluspaku
Kahte osasse keskelta;
Mõõgale ei jäänud märki,
Krammikesta kusagille.
Kalevite kallis poega
Rõõmsail palgeil pajatama:
„See on mõõka mehe riista.
Tehtud tugeva toeksi.
See on mõõka kullakaupa.
Hõbedase hinnaline.
See on sündind sõjariista
Mehe kangema käele.
Tõotan sulle tõrkumata
Mõõga hinna välja maksta.
Luban lunastuse laenu
Tingimiseta tasuda."
Kalevipoeg, kangelane,
Kiirusteli kodu poole;
Jõudis isa õue alla.
Jõudis kodu väravalle.
Koerad õues haukumaie.
Vennad tulid väravasse.
Tulid võõrast vaatamaie.
Kui nad nooremada nägid.
Keda arvasid kadunud.
Tulid vennad imestelles
Tulijada tunnistama,
Kellel uhke mõõka puusas.
Kes see jõuaks küsimisi
Kõiki korral kuulutada.
Mis siin vennad kolmekesi
Isekeskis kõnelesid?
Vanem venda laskis sõna.
Laulu nõnda lendamaie:
„Vanematest varjutiiba.
Armu kaisul haudumista
Meil ei kolmel enam loota.
Enda tiiva tugevusel
Peame linnud lendamaie.
Nüüdap tuleb taadi käsku
261
Isekeskis toimetada;
Laskem, vennad, liisku heita:
Kes meist tõuseb kuningaksi.
Nii oli taati enne surma
Eidekesta õpetanud."
Teine venda laskis sõna,
Laulu nõnda lendamaie:
„Sul on õigus, vennikenel
Kuidas kadund taadi tarkus
Tahtmist käsuks kinnitanud.
Nõnda loodud laste kohus
Asjalugu toimetada.
Noorem vend meil meheeane.
Tibukene tiivakandja.
Jõuab pesast purjetelles
Juba üle mere lenda:
Liisk siis saagu lihtimaie.
Asja otsust õiendama!"
Noorem venda laskis sõna,
laulu nõnda lendamaie:
„Meie vennad kolmekesi,
Vanemata vaesedlapsed,
Peame taadi käsku püüdma
Tõrkumata toimetada.
Lähme homme liiskumaie
Rammu-kaupa katsumaie,
Onne-kaupa otsimaie.
Kes meist Taara tahtmist
mööda
Valitsuse-võimust võtab!"
5. Viskevõistlus.
Teisel päeval, koidu piir
del,
Väikse valge hämarusel
Tõtsid Kalevite pojad
Kolmekesi kõndimaie,
Lustikäigil luusimaie:
Kas ehk kuskilt kogemata
Ladusamat liisukohta,
Onnekatsumise paika
Silmad saaks neil sihtimaie.
Kalevite pojad noored
Rändasivad jõudsal sammul
Lustilikult lõuna poole.
Käisid päeva, käisid kaksi,
Käisid tüki kolmat päeva.
Kuni neile kogemata
Järvekene vastu jõudis
Kena kõrge kallastega.
Kalevite vanem venda
Seadis sõna sõudevalle,
Hakkas nõnda pajatama:
„Siin on mõnus katsekohta.
262
Paras liisuheite paika.
Laskem, vennad, liisku lüüa:
Kes meist kolmest vendadesta
Kodumaal saab kuningaksi.
Isa riigi valitsejaks.
Kalli rahva kalisejaksi?"
Kolm siis kivi korjatie,
Liisukiviks valitie,
Miska mehed määra mööda
Liisku pidid viskamaie.
Kelle käsi kaugemalle
Kivi jaksaks kihutada.
Nemad võtsid võidukivid.
Kandsid kalda ligemalle,
Asusivad ridamisi
Kolmekesi kalda äärde.
Võidu määraks oli võetud,
Sihiks järve laius seatud:
Kelle kivi kergel lennul
Järsku üle laia järve
Teistest tüki kaugemalle
Vete taha maha veereb.
Seda pidi seadust mööda
Valitsejaks värvatama.
Kadund isa käskusida
Töötati tõrkumata
Täielikult toimetada:
Kaks neist pidid kauge'elle
Võõramaale veeremaie.
Kolmas venda kodumaale
Valitsejaks jälle jääma.
Vanem venda pajatelles
Seadis sõna sõudevalle:
„Lähme liisku heitemaiel
Minu kohus, kulla vennad.
Esimest kord helbitada;
Peaks ehk teie paiskamine
Minu määrast mööda jõudma:
Sest ei tõusku tülitsemist
Ega vaenu-vihkamisi!
Mul ei ole mingit märki.
Silmal sihti ette seatud;
Mina pean rada rajama.
Teistele teed tegema.
Kuhu ma kivi keeritan.
Sinna panen teile sihi.
Järelkäija leiab jälgi,
Tagakäija tehtud teeda."
Kui nii pikalt pajatanud.
Hakkas kivi keeritama,
Tõstis kätta kõrgemaile.
Saatis kivi sõudemaie.
Tuule tiivul lendamaie.
Kivi lendas tuule kiirul.
Tuule kiirul taeva poole.
Äkitselta vääratades
Kivi maha kukkumaie.
Langes loodis libamisi.
Sattus järve märga sängi.
Teise kalda ligidalle.
Kohisedes kerkis vesi
Vastu taevast vahutelles;
Kivi põrkas järve põhja,
Vete-vaiba katte alla.
Kadus vaatajate silmast.
Teine venda pajatelles
Seadis sõnad sõudevalle:
„Mul on venda teinud teeda.
Rada ette ju rajanud.
Sestap tahan sihti mööda
Tema järel teeda käia."
Kui nii pikalt pajatanud.
Viskas vingemal vihinal
Kivilinnu lendamaie,
Kaljupaku purjetama.
Kivi tõusis taeva poole.
Püüdis pilvi pillutada.
Päeva paistet varjutada.
Tuule kiirul lendas kivi
Kõrgemaile, kaugemalle;
Sealap vaarus vankumaie.
Maa poole pillumaie.
Kukkus järve kalda äärde.
Vee ja kuiva keske'elle;
Pool jäi kivist vette maetud,
Lainetesta kinni kaetud.
Pool veel silma paistevalle.
Nüüd sai võiduviskamine
Kolmandama venna katseks.
Ehk küll vähem vanusella.
Aasta arvul teistest vaesem
Kalevite kallim poega.
Siiski piha paisusella,
Labaluie laiusella,
Kehakondi kindlusella
Tema teistesta tugevam.
Oma vendadest vägevam;
Käte sooned tal kangemad.
Silma siht tal osavam,
Meele-mõistus tal mõnusam.
263
Noorem venda võttis kivi,
Eeeritas tuule tuhinal.
Viskas virgemal vihinal
Kivilinnu iendamaie,
Kaljupaku purjetama;
Osav silma sihtis jooksu,
Kange käsi seadis käiki.
Kivi lendas kõrgemaile.
Kõrgemaile, kaugemalle:
Ei läind pilvi pillutama
Ega laiust lahutama.
Ei läind kõrgust kõigutama
Ega valgust varjutama.
Kivi veeres vuhisedes.
Lendas üle laia järve
Teise poole kalda peale.
Kukkus mõõdu määramisel
Maha kuiva piiridelle.
Vanem venda pajatelles
Pani sõnad sõudemaie:
„Lähme järvest vetta tooma,
Miska venda viheldakse,
Kuningaksi kastetakse!
Ehime keha ilusaks.
Silime hiuksed siledaks;
Kuldatoime kuube selga,
Hõbesärki kuue alla.
Vammus vanasta vasesta;
Pange pähe kuldakübar,
Raudakilpi peale rinna, —
Siis saab vennast sõjameesi.
Kasvab vägev võidumeesi."
Kuidas vana Kalev käskind,
Enne surma ette seadnud.
Nõnda võeti noorem venda
Isamaale valitsejaks,
Kõrgendati kuningaksi.
Teised vennad pajatasid:
.Jumalaga, venda noori.
Liisul liimitud kuningas!
Jumalaga, pesapaika,
Kus me mehed kasvasime.
Kus me kui tammed tõusime!
Jumalaga, Taara aeda,
Emajõekene ilusa.
Jumalaga, mäed ja orud.
Isamaa metsad ja lagedad!
Nüüdap nutvad noorusnurmed,
Leinavad Lääne lepikud,
Kussa kuked kasvasivad.
Ei meil veere silmavetta.
Enam on sirgul silmavetta;
Meie silmist veereb verda.
Meie palged kahvatanud.
Kurbus silmakulmudena,
Leinapilved laugudella.
Lapsi võõrdub ema rinnalt.
Armu kaisust väetikene.
Mees peab kõigist võõrdumaie.
Maha jätma magusama."
Nõnda vennad veeresivad.
Linnud pesast lahkusivad.
Jätsid venna järve äärde
Maha üksinda murule.
B. Kündmas.
Pärast võidu-viskamista,
Vendadesta lahkumista
Võttis Kalevite poega
Kätte valitsuse võimust.
Võttis kätte adrasahad
264
Austelles adra-tööda.
Põllumehe põlvekesta.
Ja et sahameeste seisus
Rahupäevil ikka õitseks,
Sõjakärast solkimata.
Mätta rüppe murakaida.
Vaenu-verest värvimata.
Mõnda paika mustikaida.
Seks on mõnusada mõõka
Kündis kohad metsamaaksi.
Kuningalle kanguseks!
Laiad paigad laanemaaksi.
Igas kohas väga tarvis:
Külvas metsad kasvamaie.
Toeks tungijate vastu.
Tammed kõrged tõusemaie.
Varjuks vastu vaeniaselle,
Põõsastikud paisumaie;
Miska kurja karistada,
Kündis paigad lagendikuks.
Vaenu-viha vähendada.
Laiad arud, laiad murud
Riigi seadust kohendada.
Lustilikuks luusikohaks;
Kalevite kallim poega.
Märssi seljas, mõõka puusas. Kündis mäed mängimaie,
Kingukesed kõikumaie;
Seadis adra aisadelle.
Kündis orud. sahkas salud.
Pani hobu adra ette.
Aasad, luhad haljendama;
Rakendas ruuna künnile;
Külvas mäele maasikaida.
Hakkas sooda sahkamaie.
Põõsa alla pohlakaida;
Kuiva maada kündemaie,
Kündis lilled kasvamaie,
Arupinda pööramaie.
Kündis põrmuks mullapinna, õilmed ilul tolmamaie.
Kündis maada kerkivalle,
Segas kivid sõmeraksi.
Segas savi seemnekandjaks, Kerkivalle, koheville.
Kündis väljad vöötidesse
Põrmu idu-imetajaks;
Vägeva adra valulla.
Kündis paigad põilumaaksi,
Adrasaha armidella
Vägevaksi viljamaaksi.
Pidi vili voodamaie.
Teised kohad karjamaaksi,
Toitu rohkest tõusemaie
Murumaaksi, heinamaaksi;
Põlvest põlve paisutavaks
Külvas soosse sinikaida.
Surevate sugudelle.
Sambla sülle jõhvikaida,
7. Teekond maailma otsa.
Kalevite kange poega
Mõtteida mõlgutelles
Alustanud arvamisi
Tarkusteeda toimetada.
Suure ilma otsa sõita.
Põhja piiri purjetada.
Kus ei enne oldud käidud.
Teed ei iial ette tehtud.
Aga kuhu taevakummi
Maa külge kinnitatud.
Kalevite kange poega
Laskis teha kena laeva.
Uhke lodja ehitada,
Mis ei puusta painutatud.
Ega luusta ehitatud.
Ega vasesta valatud,
Teraksest ei olnud tehtud.
Laskis lodja valmistada.
Laeva teha hõbedasta,
Kallimasta hõbekarrast,
Hõbekeedest laevaköied.
„Lennuk" pandi laeval' ni
meks.
Et ta lendes lõhkus laineid.
265
Siisap käskis kuldse kuue
Eneselie kehakatteks.
Käskis laevameesteiegi
Tublid riided toimetada:
Hõbekaxrast ülemaile,
Bauakarrast rahva'alle.
Vasksest karrast vanemaile,
Teraksesta tarkadelle.
Sest et ilma otsa ligi
Põhjanaela piiridella
Virmaliste vehklemine,
Tulilaste tuiskamine
Rauda ei saaks rikkumaie,
Karrast kuube kulutama.
Laeva seati lainetelle.
Seati nokal Soome poole.
Põhja piiri pööruselle.
Kalevite kange poega
Istus ise ülemaksi
Targa tüürimehe kõrva.
Sundis sebrad sõudemaie,
Poisikesed purjetama,
Sellid köisi seadimaie,
Kablukesi kohendama.
„Lennuk" oli laintekiigul
Mõnda päeva purjetanud.
Soome sortsilaste sunnil
Möllasivad tuulemarud
Vihas vetta vahutama;
Pilve pime peitis päeva.
Kattis kinni taeva tähed.
Seitse ööd ja seitse päeva
Vankus laeva väsimata
Tuulemaru tuisatusel
Laintel kui üks laglekene;
Siisap väsind Soome sortsid
Puhumisel puhkamaie.
Päike pääses paistemaie,
Laia ilma valgustama;
Viimaks hakkas vete veerult
266
Kallas kaugelt kasvamaie,
Kõrgemaksi kerkimaie.
Keeletarka kuulutama:
„Võõras rand mul, venni
kesed."
Kalevite kange poega,
Kui said kalda ligemalle.
Kargas laevalt lainetesse
Usinasti ujumaie.
Kalda poole kiirustama;
Siis ta vedas sõprasida
Laevas köitel kalda'asse.
See ei olnud Soome serva
Ega tuttav Turja randa.
Ei ka enne käidud kohta.
Keeletarka küsimaie:
Kuidas randa kutsutakse?
Linnukesed lõõritasid.
Pääsukesed pajatasid,
Vana vares vastanekse:
„See on lahja Lapu randa,
Kehvaliste kaldakene."
„Lennuk" aeti lahe sisse,
Hõbepaati parve äärde.
Kinnitati kividella.
Vangistati vaiadella,
Et ei paigast pääseneksi
Lainetelle lendamaie.
Kalevite kallis poega
Kutsus juhiks keeletarga.
Sundis seltsiks sõprasida
Võõrast kohta vaatamaie.
Nemad käisid neljakesi
Tüki teeda, marga maada.
Mööda laia lagendikku.
Mööda raatmaa radasida:
Kas ehk kuskil kogemata
Talu silma tõuseneksi.
Mis seal vastu veerenekse,
Silma ette sirgunekse?
Luban sulle lusti pärast
Tõusis silma üksik talu.
Teedejuhiks kaasa tulla."
Peidust väike perekene.
Kalevite poega kostis:
Ukse eessa istus neidu,
„Koju jõuan juhtimata
Murupingil piigakene,
Tuldud teeda tutiavada.
Eedervarrel keerutelles
Võta
vaevaks, vennikene,
Lõuendisi lõngakesi.
Vii mind võõra vainutelle,
Varsti tõttas talu taati
Ilma otsa ukse ette!"
Võõralista vaatamaie.
Lapu tarka laulemaie,
Kalevite kallis poega,
V а г г а к nõnda vastamaie:
Kui oli taati teretanud,
„Sündku sinu soovimine,
Lapu targaks tunnistanud.
Mingu täide tahtemine.
Kohe otsust küsimaie:
Sest ei tõusku muile süüda,
„Kuklitele, võõras kägu.
Võõral mingit vastamista.
Laula, laula, linnukene.
Kui sa kogemata kurja.
Vasta mulle, kulla venda.
Hädaohtu, äpardusta
Kusi see käiki kohemalta.
Teede-käigist peaksid tund
Sihil ilma otsa sõuab,
ma;
Et ei teisi teeradasid
Süü jääb üksi sundijälle.
Ette tuleks eksitama!
Vastus nõu võttijalle."
Juhata mind joonelt sinna.
Lapuline võeti laeva.
Kuhu taevakummikene
Viidi Varrak tüürimaie.
Alla serva kinnitatud.
Laeva sõitu seadimaie.
Kuhu kuu kustunekse.
Lainte kiigul langedessa.
Päike läheb puhkamaie.
Tuule tiivul tuisatessa
Kui nad seatud vahikorda
Lõhkus Kalevite laeva
Ööl ja päeval lõpetanud!
Vahus veele vagusida.
Tarka kuulis, kostis vastu: Mitu ööd ja mitu päeva
«Siit ei tõuse teida sulle.
Põhja poole purjetelles.
Rändamise radasida
Laeva oli lainte lennul,
Kusagiita ilma pisa;
Vetevooge veeretusel
Merella ei oie määra,
Palju aega purjetanud
Lainetella lõpetusta.
Põhja piiri pöörusella,
Kes need enne seal on käi Sealap Sädemete saare
nud
Tulisambad tõusemaie.
Tühja tuulta tallamassa,
Suitsupilved paisumaie.
Saivad Sädemete saarel
Aeti laeva lainetelta
Sädemete saare serva.
Suurest julgusesta surma.
Kus see mägi mängis tulda,
Kui sa käiki kodumaale.
Teine suitsu sünniteli.
Sõber, soovid toimetada,
267
Kolmas keetis kuuma vetta;
Suland kive sügavusest
Orgu saatsid ojadena.
Tulekivi kildusida
Sadas suitsus sagedasti.
Tuiskas aga tuhkadessa
Lumehange lagedalle.
Rohkest raatmaa radadelle.
Mehed jõudsid sinna maale.
Kus need kuked solvad
kulda,
Kuked kulda, kanad karda.
Haned haljasta hõbedat,
Vareksed vana vaskeda,
Pesilinnud penningida.
Targad linnud taalerida.
Kus need kasvud kasvasivad.
Kapsad kuuse kõrguseni.
Kalevite kange poega
Sulaseida sundimaie,
Alamaida ajamaie
Võõrast kohta vaatamaie;
Käskis minna keeletarka
Salasõnu seletama.
Linde tarkust lunastama.
Heitis ise laeva peale
Päeva paistel puhkamaie;
Andis käsu Alevile
Vahikorral valvel olla.
Keeletarka kõndimaie,
Sulastega sammumaie
Tüki teeda, marga maada.
Kus ei kuulda linnulaulu
Ega leida loomakesi.
Päike juba veeres looja.
Langes merelainetesse.
Käigist väsind vennikesed
Sirutasid selilie
Põõsa varju puhkamaie.
Teise päeva palistusel
268
Arateli enne koitu
Magajaida mehepoegi
Tugevama tütar noori.
Kes see tulnud kapsa-aeda
Lehmadelle lehtesida
Kapsa küljest kitkumaie.
Tütar noori võttis mehed.
Pani poisid põlle rüppe,
Kandis neid süles koduje.
Isa kodus küsimaie:
„Mis sa toonud, tütar noori.
Mis sa korjand kapsastesta?"
Piiga põlle raputelles
Puistas mehed põrmandalle:
„Tähendele, taadikene.
Mis ma nalja mängitusel
Kapsa-aiast koristasin.
Kus nad kirbud kuuekesi.
Kaste vilul kohmetanud.
Kapsapea all põõnutasid!"
Taati tarka tunnistama
Mõistatusel mehikesi:
„Kes see kõnnib kõrta mööda.
Astub aia ääri mööda.
Piirab pilliroogu mööda?"
Keeletarka kostemaie:
„Mesilane linnukene.
Seep see kõnnib kõrta
mööda.
Astub aia ääri mööda.
Piirab pilliroogu mööda."
Tarka taati tunnistama
Mõistatusel mehikesi:
„Mis sealta jõesta jooneb.
Katsub küla kaevudesta,
Kivikildude keskelta?"
Keeletarka kostemaie:
„Vikerkaar jooneb jõesta.
Katsub küla kaevudesta,
Kivikildude keskelta."
Hiigla tarka tunnistama:
„Mõistke, mõistke, mehike
sed.
Mis tuleb ammudes arusta.
Siugudes sinisalusta?"
Keeletarka kostemaie:
„Vihm tuleb ammudes arusta,
Singudes sinisalusta."
Sellest tundis Hiigla tarka
Mõistelikke mehepoegi.
„Pane, piiga, põlle rüppe.
Vii nad jälle viibimata
Sinna, kus nad enne seisnud;
Need on pealtmaa naiste po
jad.
Kes need käivad tarka teeda.
Õpetusi otsimassa."
Keeletarka mõistis kõne.
Hakkas piigat palumaie:
„Vii meid, neitsi, naljapärast
Kanna merekalda'allel"
Tütar palveid täite'essa
Kandis mehed kalda'alle.
Nii kui suitsupilve sammas
Taeva kummilt ripakille
Pikkerpillil liikunekse.
Tulda taevast puistanekse.
Tuli Hiigla tütar noori
Lennus sammul laeva poole,
Puistas põllest mehepojad
Hõbelaeva serva peale.
Piiga lõõtsuv hingepuhin
Puhus laeva lainetelle
Penikoorma kauguselle.
Imelugu ilmumine
Pani kõiki kohkumaie.
Kalevite kange poega
Pilve-piigat pllkamaie:
„Ole terve, tütarlapsi!
Pesid silmad palumata.
Küllap ise kuivatelles
Pühin piisad palgeilta."
Kalevipoeg andis käsu
Laeva purjed lahutada.
Tahtis kohe kaugemalle
Põhja poole purjetada;
Ehk küll külma väga käre.
Jää seal kattis jälgesida.
Kõrge jää küngastesta
Lõikas „Lennuk” lustilikult
Purjetelles põhja teeda.
Vaatal virmaliste vaimud
Taeva alla taplusessa
Hõbe-oda välgutelles,
Kuldakilpi kõigutelles
Paistsid laeva punetama.
Juba kadus meestel julgus.
Poistel püksid püülimassa.
Aga Kalevite poega
Tulist nalja naerateli:
„Laske virmaliste vehid,
Hõbe-oda välgatused
Kuldakilbi käigutused
Tule-kaarta meile teha.
Kust me valge kumendusel
Kaugemalle näeme kätkil
Kuu ei tahtnud kaasa tulla,
Päike läinud ammu peitu;
Armu-anniks pannud Uku
Virmalised vehklemaie."
Kalevite kallis poega
Kodu poole kippumaie,
Sõpradelle sõnaldelles
Laskis laulu ladusasti:
„Lähme, lähme, lustivennad.
Käime, käime, kullakesed!
Lähme jälle lõuna alla.
Käime kiirest kodu poole.
Kus meid tundvad kodukoerad.
Tuttavad teretavad!"
269
Lainte kiigul langedessa.
Tuule tiivul tuisatessa
Lõhkus Kalevite laeva
Vahus veele vagusida.
Paati veeres Viru poole.
Laeva lustil lõuna alla.
Kalevite kallini poega
Seadis sõnad sõudevalle:
„Tühi tee meil läinud tuulde,
Ilma ots jäi otsimata,
Kätella jäi katsumata.
Laske „Lennuk" Lalli alla,
Lindanisa lahe peale,
Kuhu Olev teinud hooned.
Kõrged tornid kasvatanud. —
Kahetsusta, kulla vennad.
Kalgist ei või kasvanedal
ülemaks kui hõbevara,
0.
Käsukandjad kihutasid
Sõites juba üle silla,
Lendes linna väravaisse;
Sillapalgid paukunekse.
Linna värav värisema.
Kalevipoeg küsimaie:
„Kes see sillal sõite'essa
Sillapalke paugateli,
Värav&da väristeli?"
Käsukandjad kutsutie
Kalevipoja kamberi.
Kus nad kohe kuulutama:
„juba sõda sõudemassa.
Vaenuvanker veeremassa,
Lipulood liugumassa,
Oda-okkad orjamassa,
Tapriterad taotamassa.
Rannast tulnud raudamehi.
Parvel põrgu poegasida
Rahupõlve rikkumaie.
270
Kallimaks kui kullakoormad
Tuleb tarkus tunnistada;
Eks me leidnud eksiteelta,
Vale-vainu radadelta
Tõelikke tunnistähti.
Et ei suurel ilmal otsa,
Taara tarkusel ei rada
Kusagille kinnitatud.
Tõkkeida pole tehtud.
Mis ma muidu võõralt
maalta
Kasulikku olen kündnud,
Salalista sahkanenud.
Sellest saab elu otsani
Mehel meeles mõtlemista."
Lasti „Lennuk" Lalli alla,
Lindanisa lahe peale.
Kuhu Olev teinud hooned.
Sõda.
Meie maada muljumaie.
Vanad raugad värisevad,
Naised nurgassa nutavad,
Pisarasse seisvad piigad,
Lapse-emad leinatessa."
Kui oli kuulnud sõjakäsku
Kalevite kange poega.
Saatis ratsul saadikuida
Sõjamehi sundimaie,
Kangemaida kiirustama
Vaenu vastu valmistama.
„Tutu-lutu, tutu-lutu!"
Hüüdis Kalevite sarvi.
Mägi märkas, metsa ärkas.
Tuulehoog jäi tukkumaie.
Merekohin mõtlemaie
Kalevite kutsumisel.
Rahvas kuulis Viru rannas,
järva. Harju radadella,
Lääne laia luhtadella,
Pärnu pärnade vahella,
Älutaga kuuldi häälta.
Kuuldi kutsu Tartu rajal.
„Tutu-lutu, tutu-lutul"
Hüüdis Kalevite sarvi.
Mägi märkas, metsa ärkas.
Tuulehoog jäi tukkumaie.
Merekohin mõtlemaie
Kalevite kutsumisel;
Kohkel vastu kostelesid,
Käsuhäälta kasvatelles
Kaugemalle kandelesid.
Rahvas rühkis sõdalasi
Surmateele saatemaie,
Vaenuteele valmistama.
Veli vihtles ahju pealla.
Ema vaalis valget särki.
Isa ehiteli hoosta.
Onu seadis sadulada.
Küla küüris kannukseida.
Teine ihus mõõga tera
Tahukivil teravaksi,
öde nuttis õue pealla.
Teine õde põrmandaila.
Tagakambris kallikene.
„Tutu-lutu, tutu-lutul"
Hüüdis Kalevite sarvi.
Mägi märkas, metsa ärkas.
Tuulehoog jäi tukkumaie.
Merekohin mõtlemaie.
Kaljud kohkel kuulamaie
Kalevite kutsumisel;
Kohkel vastu kostelesid,
Käsuhäälta kasvatelles
Kaugemalle kandelesid.
Sarvehüüdja hääli helkis
Kaugel Viru radadella.
Kostis Järva-, Harjumaale,
Lääne laia luhtadelle.
Pärnu pärnade vahele;
Hääli helkis Alutaha,
Tungis taha Tartu raja.
Piki Pihkva piirideni.
Tõttes tulid sõjamehed
Kiirul lipukandja kannul
Sõjateeda tallamaie,
Vereteeda veeremaie.
Kalevite kange poega
Sõitis sõjaratsu seljas
Tulist Taara hiie poole.
Kuhu väge kogutie;
Laskis tutu-lutu lugu
Sõjasarvest helklmaie.
Et ei vägi eksiks teelta.
Mehed metsa ei läheksi.
Emajõe kalda äärde
Kogusivad sõjakarjad
Kalevite käsu peale;
Sulevipoeg tuli sinna
Suure seltsi sõpradega,
Olevipoeg omastega;
Sinna tuli tugevaida.
Kogus kokku kangemaida.
Kalevite kange poega
Laskis leeri lagedalle
Sõjamehed seadaneda.
Andis päeva puhkamiseks.
Teise teele talituseks.
Kolmandamal enne koitu.
Vara enne valge'eda
Ruttas vägi rändamaie,
Sõjateeda sõitemaie.
Juba teise päeva piiril
Pääses sõda põlemaie.
Mässamine möllamaie
Raudariides rüütlitega.
Keda laevad kaugelt kand
nud.
Vetelained viletsuseks
Meie maale mängitanud.
271
Kalevite kange poega
Puistas ligi poole päeva
Väsimata võimusega
Raudameeste ridasida.
Puistas, pillas raudamehi
Lademesse lagedalle.
Viskas vaenlast vankumaie.
Pärast pakku põgenema.
Rannast tulnud raudalased
Kolmekesi kõndidessa
Juhtusivad õnne juhil
Koiva jõe kallastelle.
Kuhu Kalevite poega
Varjupaika valmistanud.
Võõrad mehed meelitama
Kalevida kavalasti:
„Kallis Kalevite poega.
Virust võõrdund valitseja,
Sõbrustele meie seltsil
Kangus seisab sinu käessa.
Tarkus meie taskutessa.
Kui me käiksime iihessa.
Ei või ükski vaen meid võita,
Sõda iial suretada."
Kalevite kange poega
Kena kõnet kuulatessa
Pööras silmad jõe poole.
Veepinnalt veersid paisteks
Selgest Kalevite silma
Kaldal kõnelejate kujud.
Kui nad mõõgad mõrtsukana
Tuppedesta tõmbasivad,
Miska meesta mõrtsukana
Tagantselja tahtsid tappa.
Kalevite kange poega
Pettust nähes pajatama:
„Mõõka alles on müümata.
Terav rauda tegemata.
Käsi alles kasvamata,
Miska minulista meesta
Veristelles vigastakse."
Sahatessa kohe sasis
Võltsiliku võõrakese
Käsipidi kübarasta.
Paiskas maha põrgupoja.
Poolil rinnul mulla põhja.
Siisap sasis teise sõbra
Käsipidi kaeluksesta.
Paiskas maha põrgupoja
Poolest palgest mulla põhja.
Siisap kolmandamat koera
Käsipidi kukkelasta
Keeriteli tuule kiirul
Kui üht takukoonlakesta.
Paiskas maha põrgupoja.
Mattis hoopis mulla alla.
Jäätmaa — mahajäetud põld; kabel — köis, nöör; kablake —
peenike köis, nöör; kard — plekk, õhuke kiht; mark — mõõt,
mõõdumärk, eriti maa. kohta; mark maad — teatud mõõt maad;
markama — mõõtma; markamata — osadeks mõõtmata, jagamata;
01V__katuse harja otsa alune auk; paatrid — ümmargused (hõbe
dast) kaelaehted; penikoorem — pikkusmõõt; 1 vene penikoorem
__ 7 versta = 7,5 km; penning (penn) — rahaühik; poort [-rdi] —
peenikesed (hõbetatud) traatlõngast kootud pilud ehk pitsid pär
gade ja tanude küljes; poepoordid — poepilud----- pitsid; raatmaa —
koht, mis on metsast laastatud; sorts — kuri nõid; säilitis — viljamõõt; 1 tallinna säilitis = 24 tündrit — 3187 1; riia säüitis = 48
272
riia vakka — 2451 1; taaldriluba — varakamber; tapper — sõja
kirves; Turjamaa — Norramaa nimetus; tuuslar — nõid; Uku —
taevataat, ilma- ja kõuehaldjas; vaalima — vaalikaika ja -kurika
abil pesu rullima; triikima; varm (varmas) — kärmas; varmalt —
kärmasti, peatselt; voodama — saaki (voot) andma; värbama (ka
verbima) — valima; teenistusse palkama; nekrutiks (sõduriks)
võtma.
Laiila^ laula, suukene!
Eesti rahvalaul.
Laula, laula, suukene,
liigu, linnu keelekene,
mõlgu, marja meelekene,
ilutse, südamekene!
Vananagi vait saad olla,
vait saad olla, vait elada,
kui saad alla musta mulla,
liiva selge’e siseje,
valge laudade vahele,
kena kirstu keske’elle!
Laulu hõiskamine.
Eesti rahvalaul.
Helise, helise, ilma,
kõmise, kõmise, kõrbi,
hüüa vastu, hiisi suuri,
laula vastu, laasi laia,
kuku vastu, kuusemetsa,
paugu vastu, palgimetsa, —
minu hää hääle vastu,
lahedama laulu vastu,
viledama viisi vastu,
18
kumedama kurgu vastu.
Kuhu hääli kuulunekse,
sinna metsa murdunekse,
ise puud pinuje lähvad,
halud ristati ajavad,
süllad õue sünnitavad,
kuhjad õue kukutavad,
ilma nöörita mehita,
teravita kirve’ita.
273
Taras Bulba.
N. Gogol.
Peatselt valdas hirm kogu Poola lõuna-lääne osa.
Kõikjal kuuldus: — Saporožlased! Saporožlased tule
vad! .. Kõik, mis põgeneda suutis, see põgenes. Kõik
jätsid eluaseme ning jooksid laiali, tolle korratu, muretu
aja kombe järgi, mil ei püstitatud ei kindlusi ega losse,
vaid inimene asutas ajutiseks endale õlest elamu, kuidas
juhtus. Ta arutas: ei maksa hoone peale kulutada tööd ja
raha, kui tatarlane niikuinii ta mõnel röövkäigul ära hävi
tab! Kõik lõid kihama: kes vahetas härjad ning sahad
hobuse ning püssi vastu ja läks polku, kes puges peitu,
võttes kaasa karja ning kõik, mis iganes võimalik kanda.
Teel juhtus ette ka sääraseid, kes külalisi võtsid vastu rel
vadega, kuid enamik oli põgenenud varakult. Kõik tead
sid, et raske on hakkama saada sõjaka ja võitlustes karas
tatud massiga, keda tunti saporožlaste maleva nime all.
Ratsamehed sõitsid, hobuseid pingutamata ning erutamata, jalamehed astusid kainelt koormate järel, ja kogu
malev liikus ainult öösiti, puhates päeval ja valides seks
tühikuid, elamuist lagedaid paiku ja metsi, mida tol ajal
oli veel laialt. Ette saadeti luurajaid ning käskjalgu vaa
tama ja uurima, kus, mis ja kuidas. Ning sageli ilmusid
nad äkki sinna, kus neid kõige vähem võis oodata. Vanal
Tarasil oli rõõm näha, kuis tema mõlemad pojad olid ühed
esimestest. Ostapil näis juba sündimisel ette määratud
elutee täis taplusi ja ränki sõjategusid. Kordagi pead kao
tamata ja ühelgi puhul kohmetamata, peaaegu üleloomu
liku külmaveresusega kahekümnekahe-aastase kohta, võis
ta silmapilk hinnata kogu hädaohtlikkuse ning asja seisu
korra, võis jalamaid leida tee, kuis sellest välja pääseda,
kuid pääseda selleks, et pärast kindlamini saada seisu
korra peremeheks. Juba kogemusrikas kindlus hakkas
274
nüüd ilmnema ta liigutustes, ja neis ei võinud jääda tähele
panemata kalduvused, omased tulevasele juhile. Tugevust
hoovas ta keha ja ta rüütliomadused võtsid juba lõviomaduste laia jõudu.
Andri sukeldus täielikult kuulide ja mõõkade veetle
vasse muusikasse. Ta ei teadnud, mis tähendab kaaluda,
arvestada või ette hinnata oma ja võõra jõudu. Metsikut
mõju ning joobumust nägi ta võitluses: mingi pidulikkus
ilmnes talle neil minuteil, kui läheb palavaks pea, vilgub
ja seguneb silmis, lendavad pead, mürtsatades langevad
maha hobused, aga tema kihutab kui purjus kuulide vin
gudes, saablite sähvides ja äigab kõigüe lööke ning ei
märkagi vastusaaduid. Enam kui üks kord imetles isa
Andrid, nähes, kuis ta, tõugatuna üksnes oma pahvatavast tuhinast, tormas sinna, kuhu poleks kunagi söanda
nud külmavereline ja mõistlik kasakas, ja ainuüksi oma
hullumeelse kallaletungiga pani ta toime sääraseid imetegusid, mida ei saanud imetlemata jätta vanadki taplejad. Imetles vana Taras ja lausus: „Ka see on tubli sõja
mees — kui aga vaenlane teda ei tabaks; küll mitte Ostap,
aga ka tubli, tubli sõjamees!"
Malev otsustas minna otse Dubno linna peale, kus
kuulu järgi oli palju raha ja rikkaid kodanikke. Poolteise
päevaga oli tee käidud ja saporožlased ilmusid linna ette.
Elanikud otsustasid endid kaitsta viimse võimaluseni ja
olid valmis parem surema turuplatsidel ning tänavail oma
läve all kui laskma vaenlast majja. Kõrge muldvall
ümbritses linna; kus vall madalam, seal kerkis kivimüür
või maja, mida tarvitati patareiks, või lõpuks tamme
puust püstandtara. Garnison oli tugev ja tundis oma
seisukorra tõsidust. Saporožlased kippusid kohe ägedasti
vallile, kuid neid võeti vastu kange kartetšiga. Linna
kodanikud nähtavasti ei tahtnud ka olla tegevuseta ja
seisid hunnikus vallil. Nende silmist võis lugeda meele
275
heitlikku vastupanu; ka naised olid otsustanud kaitsest
osa võtta ja saporožlaste pähe lendas kive, vaate, potte,
keeva vett ning lõppeks kottidest liiva, mis mattis nende
silmad. Saporožlased ei armastanud jännata kindlustega;
toimetada piiramist ei olnud nende ala. Koševoi käskis
taanduda ja ütles: „Pole viga, veljed panid, me taandume;
aga olgu ma roojane tatarlane, mitte ristiinimene, kui me
neist ka üheainsagi linnast välja laseme! Kärvaku need
koerad kõik nälga!“
Sõjavägi taandus ja saporožlased lõid laagrisse ümber
kogu linna, seades kahte ritta oma vankrid, heitsid nagu
Setšiski kurennidesse, tõmbasid piipu, vahetasid saagiks
langenud relvi, mängisid ,,sikuhüppamist‘ ‘, kirja ja kulli
ja vaatasid tappev-külmavereliselt linna poole.
Noortele, eriti Taras Bulba poegadele, ei meeldinud
säärane elu. Andri tundis lausa igavust. „Sina mõist
matu,“ ütles temale Taras: „Kannata, kasakas, — saad
atamaniks! Pole see veel tubli sõjamees, kes ei kaota
meelekindlust tähtsas teos, tubli sõjamees on see, kes ei
tüdine ka tegevusetusest, kes kõik ära kannatab, ja tee sa
temale mis tahes, aga tema ikkagi jääb oma asjas kind
laks." Kuid ei sobi noormees raugaga: ise loomus on
kummalgi ja ise silmadega vaatavad nad ühe ning sama
asja peale.
❖
*
Imeilus juuliöö hõlmas õhku. Kasakad olid juba lõpe
tanud õhtusöömaaja, kuid Andri ei heitnud magama ja
vaatles tahtmata kogu pilti enda ees. Taevas sirasid
lugematul arvul tähed peene ja terava säraga. Väli oli
kaugele üle külvatud koormaist, rippuvate, tökatiga üle
kallatud määrdepangedega ja täis igasugu vaenlaselt võe
tud vara ning moona. Vankrite kõrval, vankrite all ja
278
vankritest eemal — kõikjal oli näha rohus siruli lamavaid
saporožlasi. Nad magasid kõik kujukais asendeis: kes
kobinud pea alla pambu, kes mütsi, kes lihtsalt kasutas
seks seltsimehe pihta. Saabel, tulelukuga püss, lühida
varrega piip, vasksete plaatide, raudorkide ja tulerauaga,
olid lahutamatult igal kasakal käepärast. Rängad härjad
lamasid, jalad kere all, suurte valendavate kogudena ja
näisid eemalt kui hallid kivid, laiali pillatud mööda nurme
kallakut. Igalt poolt rohust hakkas tõusma magava
maleva tihe norskamine, millele vastasid nurmelt täkud
heleda hirnumisega, vihased oma kammitsate pärast.
Kuid midagi ülevat ja kohutavat segunes juuliöö kaunidusse. Need olid kumad kaugeist tulikahjudest... Tule
kohal keerlesid kaugel linnud, kes paistsid tumedate, väi
keste ristikeste sagarana tuleväljal, ümberpiiratud linn
näis magavat; tornid ning katused ja püstaed ning seinad
helkisid tasa kaugete tulede kumast. Andri tegi käigu
ümber kasakate ridade. Lõkked, mille ümber istusid val
vurid, valmistusid iga minut kustuma; valvurid ise maga
sid, olles tugevasti midagi maitsnud kõige oma kasakaliku
isuga. Ta imestas säärase muretuse üle ja mõtles: „Hea,
et pole ligiduses ühtegi tugevat vaenlast, ega ole midagi
karta. “ Lõpuks läks ta ka ise ühe koorma juurde, ronis
üles ja heitis selili, pannes pea alla käed vaheliti; aga ei
saanud uinuda ja vaatas kaua taevasse: kogu taevas
avanes temale; õhk oli puhas ja kirgas; linnutee tähtede
tihedik, vööna tõmmatud vütu üle taeva, ujus üleni val
guses. Aeg-ajalt vajus Andri nagu unungisse, ja mingi
kerge uinaku-udu kattis viivuks tema eest taeva, süs aga
selgus taevas jälle ning sai uuesti nähtavaks.
Sel ajal, nii näis talle, vilksatas tema ees mingi kum
maline inimnägu. Arvates, et see oli lihtsalt uneviirastus,
mis sümapük hajub, avas ta silmad rohkem pärani ja
nägi, kuis tõepoolest tema poole kummardas mingi äravae
277
vatud, kuivanud nägu ja vaatas temale otse silmi. Andri
haaras tahtmatult püstoli järele ja lausus peaaegu võpatelles: „Kes sa oled? Kui paha vaim, siis kao silmist;
kui elus inimene, sns pole nüüd aega naljatamiseks —
ühe pauguga lasen maha."
Vastuseks sellele tõstis vürastus sõrme suu peale ja
näis paluvat vaikida. Andri langetas käe ja hakkas sil
mitsema terasemalt. Pikkadest juustest, kaelast ja poolavatud tõmmust rinnast järeldas ta, et see on naine. Mida
enam Andri tema näojooni tunnistas, seda rohkem leidis
ta neis midagi tuttavat. Lõpuks ei kärsinud ta kauem ja
küsis: „Ütle, kes sa oled? Mulle näib, nagu oleksin sind
tundnud või kuskil näinud?"
„Kaks aastat tagasi, Kiievis."
„Kaks aastat tagasi, Kiievis," kordas Andri, püüdes
meelde tuletada kõike, mis veel jäänud mällu püsima endi
sest bursaki elust. Ta vaatas veel kord talle teraselt otsa
ja karjatas täiel häälel: „Sina — tatarlanna! panotška
vojevooda tütre ümmardaja!"
„Sst!" lausus tatarlanna, pannes käed kokku, värise
des kõigest kehast ja pöörates ühtlasi pea ümber, et näha,
kas keegi ei ärganud Andri valjust hüüdest.
„Ütle, ütle, miks, kuidas sa siia said?" päris Andri
peaaegu lämbudes, iga minut sisemisest ärevusest katkestuval sosinal. „Kus on panotška? Kas elab veel?"
„Ta on siin, linnas."
„Linnas?" hüüdis Andri peaaegu jälle karjatades ja
tundis, kuis äkki kõik veri tal südamesse valgus, „mis
pärast ta siis linnas on?"
„Seepärast, et vana pan ise on linnas. Sellest on juba
poolteist aastat, kui ta Dubnosse vojevoodaks tuli."
„Ja panotška, on ta mehel? Kõnele ometi, — kui
imelik sa oled! .."
„Ta on teist päeva söömata."
278
„Kuidas ?”
„Kellelgi linna elanikest pole ammu enam pala leiba,
kõik söövad juba ammu üksnes mulda.“
Andri tardus.
„Panotška nägi sind linna vallilt saporožlaste hulgas.
Ta ütles mulle: „Mine, ütle rüütlile — kui ta mind mäle
tab, tulgu minu juurde; aga kui ei mäleta — saatku pala
leiba vanakese jaoks, minu ema jaoks, sest ma ei taha
näha, kuis ema minu silme all sureb. Parem juba mina
enne, aga tema pärast mind. Palu ja emba teda põlvist
ning jalust: temal on ka vana ema — andku tema nimel
pala leiba!““
Hulk mitmesuguseid tundmusi ärkas ja lõi lõkkele
noore kasaka rinnas.
„Aga kuidas sa siia said? Kuidas tulid?”
„Maa-alust käiku mööda.“
„On siis olemas maa-alune käik?”
„On.”
„Kus?“
„Sa ei anna välja, rüütel ?”
„Vannun püha risti juures!“
„Kallakust alla ja ojast üle, seal, kus kõrkjas.”
„Ja viib otse linna?”
„Otse linna kloostri juurde.”
„Lähme, lähme kohe!”
„Aga, Kristuse ja Püha Maarja nimel, pala leiba!”
„Hea küll, saab. Seisa siin koorma juures, või parem,
heida koormale: sind ei näe siis keegi, kõik magavad;
tulen kohe tagasi.”
Ja ta läks koormate juurde, kus asusid nende kurenni
tagavarad. Süda peksis tal. Ta astus edasi, aga südame
peksmine muutus tugevamaks, tugevamaks mõttest, et
näeb teda jälle, ja värisesid noored põlved. Jõudnud koor
mate juurde, oli ta unustanud, miks ta tulnud: tõstis käe
279
otsa ette ja hõõrus seda kaua, katsudes meelde tuletada,
mis tarvis teha. Viimaks võpatas ja ehmus üleni: tal tuli
äkki meelde, et tema on nälga suremas. Andri sööstis
koorma juurde ja kahmas kaenla alla mitu suurt musta
leiba; kuid samas mõtles: kas ei ole see toit, kohane küll
tüsedale, vähenõudlikule kasakale, liiga jäme ja kõlbmatu
tema omale organismile? Siin tuli tal meelde, et isa polgu
koormas oli kott valget leiba, mis leiti kloostri leibumistoa rüüstamisel. Ta sammus otse isa koorma juurde, kuid
koormal kotti enam ei olnud. Ostap oli selle endale pea
alla võtnud ja, lamades vankri kõrval maas, norskas üle
kogu välja. Andri haaras käega kotist kinni ja rapsas
selle järsku ära, nii et Ostapi pea kukkus vastu maad, ta
ise aga kargas unes istukile ja hüüdis kinnisilmi kõigest
kõrist: „Võtke kinni, võtke kinni kuradi ljahh!“ —
„Vaiki, ma tapan su!“ hüüdis Andri, rahmates kotiga
Ostapi poole. Kuid Ostap lakkas kõnelemast selletagi ja
laskis lahti säärase norskamise, et ta hingamisest liikus
rohi, millel ta lamas. Andri vaatas aralt ringi, et näha,
kas ehk ei äratanud kedagi kasakaist Ostapi sonimine.
Oodanud ära minutit paar, hakkas Andri oma kandamiga
minema. Tatarlanna lamas vaevalt hingavana. „Tõuse
üles, lähme! Kõik magavad, ära karda! Kas jaksad tõsta
vähemalt üht neist leibadest, kui minul ehk nood ära ei
mahu?“ Ütelnud seda, heitis ta kotid endale selga, haaras
mööda minnes ühest koormast veel koti kollatangu, võttis
kätte needki leivad, mida oli tahtnud juba kanda anda
tatarlannale ja, tõmbudes veidi küüru koorma all, sammus
julgelt läbi magavate saporožlaste ridade.
„Andri!“ hõikas vana Bulba, kui see temast mööda
astus. Süda jäi Andril seisma...
Andri seisis, ei elus ega surnud, julgemata isale otsa
vaadata. Ja viimaks kui tõätis silmad ja vaatas isa poole,
nägi ta, et vana Bulba magas juba, pea pandud pihu peale.
280
Äkki taandus südamest ehmatus veelgi rutem kui tul
nud. Kui Andri aga ümber pöördus, et vaadata tatarlannat, seisis see tema ees nagu tume graniidist sammas,
üleni mähitud rüüsse, ja kauge tulikahju helk valgustas
sähvatades ainult ta silmi, tardunud nagu surnul. Andri
tõmbas teda varrukast, ja mõlemad läksid koos minema,
ühtsoodu vaadates taha, ja laskusid viimaks kallakut
mööda lausikusse lõhestikku, mille põhjas laisalt lookles
oja, täis tarnu ja mättaid. Laskudes siia nõkku, kadusid
nad täitsa selle välja nägemispiirist, kus asetses saporožlaste laager...
Läbides kõrkjad, peatusid nad hagude ja raagude
hunniku ees. Kõrvaldanud haod, leidsid nad mingi maa
aluse võlvkäigu — avause, vaevalt suurema kui leivaahju
suu. Kummardades pead astus tatarlanna esimesena sisse;
tema järel Andri, kummardades võimalikult madalamale,
et pääseda läbi oma kottidega, ja varsti sattusid mõlemad
täielisse pimedusse.
*
*
*
... Ning hukkus kasakas! Läks kaduma kogu
kasakkonnale! Ei näe ta enam §aporožjet, ei isa talusid,
ei jumalakoda. Ukraina ei näe enam vapraimat oma laste
seast, kes võtnud teda kaitsta. Kisub välja salgu halle
juukseid vana Taras omast tutist ja neab ära päeva ning
tunni, mil sünnitas endale teotuseks säärase poja.
Linnas tundus puudus toidutagavaradest: nagu see
noil aegadel harilik, ei olnud sõjavägi õieti hinnanud, kui
palju neil tarvis läheb. Katsuti õnne väljatungimisega,
kuid pooled vahvureist tapsid kasakad" samas paigas ja
pooled kihutasid tühjalt linna tagasi.
281
Varsti võtsid poolakad jälle julgust ja valmistusid
andma lahingut. Taras taipas seda kõike liikumisest, mis
tõusis linnas, ja hakkas kärmelt tegutsema: jagas käske
ning korraldusi, seadis kurennid kolme laagrisse, ümbrit
ses need kindlusetaoliselt koormatega — lahingukord, mil
les kasakad olid võitmatud; käskis kahel kurennü asuda
varitsuspaika; laskis osa nurme taguda täis teravaid vaiu,
murtud relvi, piigitükke, et ajada sinna otsa parajal juh
tumil vaenlase ratsavägi.
Linnast aga marssis juba vaenlase vägi, paugutades
litaure ning puhudes pasunaid. Niipea kui kasakad mär
kasid, et poolakad on jõudnud laskekauguseni, tulistasid
kõik korraga seitsmekämblalistest püssidest ning jätkasid
laskmist lakkamata. Kaugele ümberkaudseile põldudele
ja nurmedele kõlasid valjud plaksatused, muutudes kat
kestamatuks mürinaks; suitsust kattus kogu väli, aga
saporožlased paugutasid ikka edasi: tagumised aina laadi
sid ja andsid püssid esimeste kätte, ajades imetlema vaen
last, kes ei võinud taibata, kuidas said kasakad lasta püsse
laadimata. Tundsid ljahhid, et tihedalt lendasid kuulid
ja palavaks läks asi; ja kui nad taandusid, et pääseda
suitsust ja vaadata ringi, siis leidsid paljusid oma ridadest
puuduvat. Ja ikka veel jätkasid kasakad laskmist, minu
titki vaheaega pidamata. Nüüd pöörati poola kahurid
laagri poole. Raskelt röögatasid oma laiadest kurkudest
malmist kahurid; võpatas maa, kaugele kõlas mürin ja
veel tihedamalt kattus väli suitsuga. Kuid sihtijad võt
sid liiga kõrgelt. Koledasti õhus vingudes lendasid kuulid
üle laagri ja tungisid sügavale maasse, pillates kõrgele
õhku musta mulda. Nüüd hakkas ülem ise sihtima, vaa
tamata sellele, et kasakad kupatasid lasta ning külvasid
kuule vahetpidamata.
Taras nägi juba eemalt, et kasakatel võib halvasti
minna, ja hüüdis valjusti: ,,Ruttu koormate tagant välja
282
ja hobuste selga!" Kuid poleks jõudnud kasakad teha
ühte ega teist, kui mitte Ostap ei oleks sööstnud otse vaen
laste keskele; lõi kuuel kahurimehel läite käest, ainult nel
jal ei jõudnud lüüa: tagasi ajasid ljahhid. Nüüd põrutati
kõige suuremast kahurist, missugust ükski kasakaist seni
polnud näinud. Koledasti haigutas lai lõõr, tuhat surma
vahtis sealt välja. Ja nii kui ta mürtsatas ning tema järel
kolm teist, neljakordselt raputades tumedalt vastukajavat
maapinda, — külvasid nad palju häda! Nagu rahe rabab
korraga terve põllu maha, nii rabati maha kasakaid.
Kuis sööstsid nüüd kasakad! Kust nad läksid — oli
tänav järel, kus tegid käänaku — seal põiktänav. Kiiresti
harvenesid poolakate read ja vihkudena langesid ljahhid.
„Mis on, panid," lausus Taras, hõigeldes kurenniülematega: „kas on veel püssirohtu sarvedes? Jätkub
veel kasakail jõudu? Kas ei paindu juba kasakad?"
„On veel, isake, püssirohtu sarvedes; jätkub veel
kasakail jõudu; ei paindu veel kasakad!"
Ning tugevasti rõhusid kasakad: ajasid kõik read
üsna segi. Polguülem andis signaali ja käskis üles
tõmmata lipud, et koguda omi, kes laiali valgunud
mööda välja. Kõik ljahhid jooksid lippude juurde. Aga
ei jõudnud nad veel rivineda, kui kurenniülem Kukubenko
oma meestega uuesti hulka tormas. Ei pidanud vastu
vaenlane: polguülem, käänates hobuse ümber, pistis
punuma; Kukubenko aga jälgis teda üle kogu välja,
takistades tal liitumast polguga.
Vaatasid ringi kasakad, ennäe, koormate juures
heideldakse ja tagapool raiutakse päris koormate otsas.
„‘Mis on, panid," hõikas ataman Taras, ratsutades
kõigi eest läbi: „kas on veel püssirohtu sarvedes? Ons
veel kange kasakate vägi? Kas ei paindu juba kasakad?"
„On veel, isake, püssirohtu sarvedes; kange on veel
kasakate vägi; ei paindu veel kasakad!"
283
Kasakad, kasakad, ärge jätke hätta oma väe kau
nimat õit! Juba ümber piiratud Kukubenko; ainult
seitse meest on jäänud veel tema kurennist; juba needki
kaitsevad endid üle jõu. Taras ise, nähes ohtu, ruttas
appi. Kuid hilja saabusid kasakad: juba jõudnud piik
talle tungida südame alla, enne kui kihutatud minema
vaenlased ta ümbert. Tasa langes ta juurderutanud
kasakate kätele, ja paiskus ojana noor veri. Vaatas
Kukubenko enda ümber ja lausus: „Jumal olgu täna
tud, et antud mul surra teie silme all, seltsimehed!
Elagu siis pärast meid veel paremad inimesed kui meie
ja ilutsegu igavesti Venemaa!..“ Kõiki kurvastas
Kukubenko surm. Juba harvenesid suuresti kasakate
read; paljusid polnud enam elavate seas; kuid püsisid
ja panid vastu veel kasakad.
„Mis on, panid, “ küsitles Taras järelejäänud
kurenne: „kas on veel püssirohtu sarvedes? Ons mõõ
gad veel teravad? Kas pole veel väsinud kasakate jõud?
Ega paindu veel kasakad ?“
„Jätkub veel, isake, püssirohtu; kõlbavad veel mõõ
gad; ei ole veel väsinud kasakate vägi; ei paindu veel
kasakad!"
Ja sööstsid uuesti kasakad, nagu poleks kannata
nud veel mingeid kaotusi. Ainult kolm kurenniülemat
oli veel elus; läikisid juba igal pool punased jõed; kõr
gele kuhjusid sillad kasakate ja vaenlaste kehadest.
Vaatas Taras üles taeva poole: seal juba venis rida
raisakulle. Küllap keegi saab rikkaliku saagi! „Nüüd!"
ütles Taras ja viipas rätikuga. Taipas Ostap seda
märguannet ning, tormates varitsuskohast välja, lan
ges rängalt ratsaväe peale. Ei pidanud vastu liahhid
tugevale survele, Ostap aga aias neid taga ning kihu
tas nad otse sinna, kus olid maasse löödud teravad
vaiad ja piigikillud. Käisid uperkuuti hobused ja lenda
284
sid üle nende peade Ijahhid. Ja samal ajal need, kes
asusid viimaste koormate taga, nähes, et juba ulatub
tabama kuul, andsid äkki tuld. Kohkusid ning kaota
sid pea Ijahhid ja võtsid hoogu kasakad. „Ongi võit
meie!“ kostsid kasakate hõiked. Igal pool. põgenesid
ning pugesid peitu löödud Ijahhid. „Ei veel, pole veel
täielik võit!“ hüüdis Taras, vaadates linnaväravate
poole.
Avanesid väravad ja lendas välja husarite polk,
kõigi ratsapolkude uhkus. Tema ees lendas rüütel kõi
gist väledam, kõigist ilusam; lehvisid ta mustad juuksed
vaskkiivri alt ja voogas käsivarde seotud kallis linik,
müle välja õmmelnud kauneimad käed. Otse tardus
Taras, kui nägi, et see oli Andri. Tema aga, vallatud
tapluse palangust ning õhinast, pakitsedes ära teenida
käsivarde seotud kingitust, tormas kui noor hurt, ilu
saim, väledaim ja tublim kõigist salgas. Peatus vana
Taras ja vaatas, kuidas ta enese ees teed puhastas, laiali
kihutas, raius ja lööke puistas paremale ning vasemale.
Ei kannatanud välja Taras ja hüüdis: „Kuidas? omi?
omi, kuradipoeg, omi tapad ?“ Kuid Andri ei pannud
tähele, kes temal ees, omad või mõned teised; midagi ei
näinud ta ...
„Hõi, mehed, avatlege ta mulle metsaserva, avat
lege ta mulle aga kätte!“ karjus Taras. Ning jalamaid
oli kolmkümmend väledamat kasakat valmis minema
avatlema Andrid. Nad tormasid hobustel otse risti
vastu husaritele. Langesid külje poolt esimeste peale,
ajasid nad segi, lahutasid tagumistest ja Golokopõtenko
äigas lapiti mõõgaga Andrile selga ning panid kõik otse
kohe punuma, mis aga hobustel jõudu. Kuis võpatas
Andri, kuis lõi mässama soontes noor veri! Lüües hobu
sele teravad kannused kubemeisse lendas ta täie ajuga
kasakaile järele, vaatamata tagasi, nägemata, et ainult
285
paarkümmend ratsanikku püsis ta kannul. Kasakad aga
kihutasid mis võisid ning pöördusid otse metsa poole.
Kangesti ajas Andri ning oli juba peaaegu tabamas
Golokopõtenkot, kui äkki kellegi tugev käsi haaras ta
hobuse ratsmeist kinni. Andri vaatas ümber: tema ees
oli Taras! Silmapilk kadus Andri viha, nagu poleks seda
olnudki. Ning nägi ta enda ees üksnes hirmuäratavat isa.
„No mis me’s nüüd teeme ?“ ütles Taras, vaadates
temale otse silma. Aga midagi ei osanud ütelda see
peale Andri ja seisis, silmad maas.
„Mis, poju, aitasid sind su ljahhid?“
Andri ei lausunud midagi.
„Või ära andsid? ära andsid omi? Pea, roni maha
sadulast!“
Sõnakuulelikult nagu laps laskus ta hobuselt ning
ei olnud elus ega surnud, jäädes seisma Tarasi ette.
„Seisa ja ära liiguta! Mina olen su isa., mina su ka
tapan!“ ütles Taras, ja, astudes sammu tagasi, võttis
püssi. Valge kui lõuend oli Andri; oli näha, kuis tasa
liikusid ta huuled ja kuis ta kellegi nime lausus; aga see
ei olnud isamaa ega ema ega vendade nimi — see oli
kauni poolatari nimi. Taras laskis.
Nagu sirbiga lõigatud viljal, vajus rippu ta pea ja
ta langes rohule, ütlemata ühtegi sõna.
Jäi seisma pojatapja ja vaatas kaua elutut korjust.
See oli ka surnuna ilus; ta mehine nägu, hiljuti veel täis
jõudu, ilmutas endiselt kummalist kaunidust.
„Mille poolest mitte kasakas?“ ütles Taras: „ja kas
vult kõrge ja kulmud mustad ja käsivars oli tapluses
kange! Läks raisku nagu alatu koer!“
„Isa, mis sa tegid? Tapsid sina tema?“ küsis Ostap„
kes vahepeal oli juurde ratsutanud.
Taras noogutas peaga.
286
Teravalt vaatas Ostap surnule silma. Kahju hak
kas tal vennast ning lausus ta: „Matame ta ausasti
mulda, et ei teotaks teda vaenlased ega veaks laiali
kiskjad linnud ta korjust/'
„Küllap maetakse ta ilma meietagi!" ütles Taras:
„Leidub talle juba leinajaid ning nutunaisi!"
Ning mõne minuti mõtles ta: jätta korjus hunti
dele kiskuda või hoida langenu rüütliau, mida vapper
tunnustab ükspuha kelle juures. Ning silmab äkki, kuis
kihutab hobusel ta poole Golokopõtenko: „Häda on,
pealik, ljahhid kõvenevad, värsket abiväge tuli juurde!"
Ei jõudnud lõpetada, tuleb teisi teateid: „Kus sa oled,
isake, otsivad sind kasakad, ei taha surra ilma sind
nägemata; ent püsivad."
„Sadulasse, Ostap!" hüüdis Taras. Kuid ei jõudnud
nad veel metsast välja, kui juba vaenlase vägi oli sisse
piiranud metsa igalt poolt ja kõikjal puude vahel vilku
sid ratsanikud saablite ning piikidega. Ostapi kallale
kargas äkki kuus meest; kuid mitte õnneks ei tulnud
see neile: ühel lendas pea, teine keeras taganedes
ümber; kolmas sai piigi ribidesse; neljas oli vahvam,
käänas pea kuuli eest kõrvale ja tuline kuul sattus
hobusele rinda — ajas üles tagajalule hullunud hobune,
prantsatas maha ning litsus lömaks ratsaniku enda all.
„Tubli, poju, tubli, Ostap!" hüüdis Taras. Ise aga
kaitses end üha pealetungijate vastu. Raiub ja heitleb
Taras, puistab kingitusi pähe ühele ja teisele, ise aga
vaatab ikka ettepoole, Ostapi poole ja näeb, kuis uuesti
Ostapi kallal ligi kaheksa meest. „Ostap! Ostap! ära
anna alla!" Kuid juba vääratakse Ostapit; juba üks
talle lingu kaela heitnud, juba seotakse, juba võetakse
Ostap. „Eh, Ostap, Ostap!" karjus Taras, tungides
tema poole, raiudes kapsasteks ja pudruks, kes aga
ette juhtus. „Eh, Ostap, Ostap! .." Ent nagu raske
287
kivi tabas teda samal hetkel. Kõik lõi keerdu ja ratas
ringi ta silmis. Viivuks välgatasid ta ees läbisegi pead,
piigid, suits, tuleleegid... Ja põratas ta nagu altraiutud tamm vastu maad. Ning udu kattis ta silmad.
*
*
*
„Olen aga kaua maganud!“ sõnus Taras, ärgates
nagu raskest unest ja katsudes tajuda teda ümbritse
vaid esemeid. Kole nõrkus valdas ta liikmeid. Vaevalt
vilkusid ta ees tundmatu toa seinad. Viimaks märkas
ta, et tema ees istus Tovkatš ja näis kuulatavat iga ta
hingust. Ta ähvardas sõrmega ning andis märku
vaikida.
„Ütle mulle ometi, kus ma olen?“ küsis Taras, pin
gutades aju ja katsudes meelde tuletada olnut.
„Siis vaiki ometi!“ käratas tema peale seltsimees:
„mis sa veel tahad teada? Kas sa ei näe, et oled üleni
puruks raiutud? Juba kaks nädalat kihutame sinuga
hinge tõmbamata ja sa sonid palavikus. Nüüd esimest
korda uinusid rahulikult. Vaiki, kui sa ise endale häda
ei taha teha!“
Nõnda kõneles truu seltsimees. Ta kihutas puhka
mata päevad ning ööd ja viis Tarasi meelemärkusetuna
otse Setši pärale. Seal ravitses ta teda väsimatult roh
tude ja mähistega. Kas rohitsemine või ta oma raudne
jõud, aga viimaks sai Taras paremaks; haavad kasvasid
kinni ja üksnes saablivorbid tunnistasid, kui sügavasti
kord oli haavata saanud vana kasakas. Ent ta oli muu
tunud süngeks ja kurvaks. Vaatas nüüd enese ümber
ringi: kõik Setšis uut moodi; maha surnud vanad seltsi
mehed, ning rohi kattis kunagi kihanud kasakaväge.
Asjata katsuti millegagi huvitada ja lõbustada Tarasi;
asjata habekad banduristid laulsid kiitust ta kasaka288
kangelastegudele — karmina ning ükskõiksena vaatas
ta kõike ja tasa, langetades pea, lausus ta: „Minu poeg!
minu Ostap!“
Ning ei kannatanud välja enam lõpuks Taras:
„Mis ka ei oleks, lähen kuulama, mis temaga on:
elab ta? või on juba hauas? Saan teada, mis ka ei
juhtuks!“
Kohta, kus pidi toimuma hukkamine, polnud raske
leida: rahvast voolas sinna igalt poolt.
Äkki tõusis rahvahulgast kära ja igalt poolt kostis
hüüdeid: „Tuuakse! tuuakse! kasakad!“
Nad tulid palja päi; näod olid neil habemes. Nad
astusid mitte argadena ega süngetena, vaid mingi vaikse
uhkusega; nende kallist kalevist rüded olid ära kantud
ja lipendasid kaltsudena. Kõige ees sammus Ostap.
Mida tundis vana Taras, kui nägi oma Ostapit? Mis
sündis siis tema südames? Ta vaatas poega rahva hul
gast ega lasknud silmast ühtki ta liigutust. Ostap pea
tus. Tal tuli esimesena tühjendada see raske karikas.
Ta vaatas omade poole, tõstis käe üles ja sõnas valjusti:
„Andku jumal, et ei kuuleks ketserid, kes iganes siin
seisavad, et ei kuuleks nad, kuis vaevleb kasakas! Et
mitte üks meie seast ei lausuks ühtki sõna!“ Pärast
seda lähenes ta tapalavale.
„Tubli, poju, tubli!“ lausus Bulba ja langetas oma
halli pea.
Jätkem häirimata lugejaid põrgulikkude piinade
kujutamisega, millest nende juuksed tõuseksid püsti.
Need olid tolle metsiku aja sünnitus, mil inimene elas
veel üksnes sõjaliste tegude vererikast elu ja panetus
hingelt, aimamata inimsust.
Ostap kannatas välja vaevamised ning piinamised
otsekui hiid. Ei karjet ega ohkamist polnud kuulda
19
289
isegi siis, kui hakati tal murdma käte ja jalgade luid;
midagi oigamisesarnast ei pursanud ta suust, ei võpatanud ta nägu.
Taras seisis rahvahulgas langetatud pea ja ühtlasi
uhkelt ülestõstetud silmadega ning lausus aina erguta
valt: „Tubli, poju, tubli! ¥
Aga kui lähenesid tema viimased surmapiinad, näis,
nagu hakkaks järele andma ta kindlus. Ta vaatas enda
ümber: kõik tundmatud, kõik võõrad näod! Kui ometi
keegi lähemaist oleks ta surma juures! Ta ei oleks
tahtnud kuulda nõrga ema nuttu ja kaebeid või naise
meeletuid karjeid, kes kitkuks juukseid peast, ta oleks
tahtnud nüüd näha kindlat meest, kes mõistliku sõnaga
kosutaks teda ning lohutaks surmatunnil. Ning ta kao
tas meelekindluse ja hüüdis hingeahastuses:
„Isa, kus sa oled? Kas sa kuuled seda kõike?“
„Kuulen!“ kõlas kesk üldist vaikust, ja kogu rahvamiljon võpatas korraga. Osa ratsasõdureid sööstis
rahvahulki hoolikalt läbi otsima ... Kuid Tarasi... ei
olnud: ta oli jäljetult kadunud.
Ataman — kasakatepealik; banduura — mandoola — keelpill;
bandurist — banduural mängi]'3-! bursak — vaimuliku seminari kas
vandik tsaariaegsel Venemaal; litaur — orkestri löökpill; kurenn
kasakate väeosa, mis moodustatud Setši osas — kurennis
ela
vaist kasakaist; panetuma — tundmusetuks, tuimaks, kalgiks muu
tuma; saabel — kõver mõõk; saporožlased — Ukraina kasakad,
kelle asupaik oli Dnepri jõe kärestiku taga (za porogami) Setšis;
vojevooda — väepealik, väeülem.
Kaukasus.
A. Puškin.
All Kaukasus. Sügaval lumi ja jää.
Siin raim üle järsaku määratult rippu.
Näen, kotkas, kes kauguses ületab tippu,
290
mu tasemel hõljuma jäänd üle mäe.
Näen, valendab liustik, mis ojadest tiine,
ning aeglaselt sünnib ja kasvab laviine.
Siin rändavad vaaneina pilved mu all;
jõed viskuvad mühinal aurude vinne;
veel alamal kaljude alasti rinne;
kõhn sammal ja põõsad veel sügavamal;
ning siis juba salud täis lehise varju,
täis lindude laule ja põtrade karju.
Siis külad, kus pesapaik mägede tõul,
ja viljakal nõlvakul lammaste rodu,
kes roomavad orgu, kus karjase kodu.
Aragva seal vahutab rõõmleval jõul,
ning rahatu röövel mäelõhedes piidleb,
kus lainetab Teerek ja rõkkab ja riidleb.
Nii metsikult möirgav ja raevlev ta mäng
kui vangistet kiskjal, kes näljaselt viskleb
ja himustab saaki... Voog noolib ja kiskleb
ja lööb vastu kallast, et nihkuks ta säng —
ilmasjata rõõmule, saagile ahne:
ei eemalda müürina rusuvaid rahne.
Pwgatšev.
Katkend romaanist „Kapteni tütar".
A. Puškin.
Hakkas hämarduma, kui ma tulin komandandi maja
juurde. Kasakas, kes mind oli toonud, läks teatama ja
tagasi pöördudes juhtis mind kambrisse.
Ebaharilik pilt avanes mulle. Linaga kaetud ja
kruusidega ning klaasidega täidetud laua ääres istus
Pugatšev ja umbes kümme kasakavanemat.
291
„Ahah, teie ausus!" ütles Pugatšev mind silmates.
„Tere tulemast; võta auga platsi, palume väga."
Koosviibijad nihkusid koomale. Ma istusin vaikides
laua otsa. Mu naaber, sihvakas ning ilus noor kasakas,
valas mulle klaasi lihtsat viina, millesse ma ei puutunud.
Jäin uudishimuga vaatama. Esikohal istus Pugatšev,
najatudes lauale ning toetades musta habet oma laiale
rusikale. Ta õiged ning kaunis meeldivad näojooned ei
avaldanud midagi metsikut. Kõik suhtusid isekeskis
seltsimeestena ega avaldanud mingit erilist eelistust oma
ninamehele. Jutt oli hommikusest rünnakust, mässu
edust ja tulevasest tegevusest. Igaüks hooples, esitas
oma arvamuse ja vaidles vabalt Pugatševiga. Ja selles
veidras sõjanõukogus otsustati minna Orenburgi peale.
Retk määrati homseks.
Lõppeks külalised tõusid lauast ja jätsid Pugatševiga hüvasti. Tahtsin neile järgneda, kuid Pugatšev
ütles mulle:
„Istu; tahan sinuga läbi rääkida."
Jäime silm silma vastu. Vastastikune vaikus vältas
mõned minutid. Pugatšev vaatas mind ainiti, vahete
vahel vidutades vasakut silma kelmikalt ning pilklikul
ilmel. Viimaks ta puhkes naerma ja sellise teesklematu
hubasusega, et minagi teda vaadates hakkasin naerma,
teadmata, miks.
„Eks ole, teie ausus?" ütles ta mulle. „Tunnista,
tundsid hirmu, kui mu sellid sulle köie kaela heitsid?
Küllap sul taevas silmade ees hundiratast lõi... Aga sa
oleksid põikpuul kõikunud, kui su teenrit poleks olnud.
Tundsin kohe ära va krobi. Noh, teie ausus, kas võisid
mõtelda, et mees, kes sind öömajale välja aitas, suur
keiser ise oli. (Siin lõi ta endale ette tähtsa ning sala
pärase näo.) Andsin sulle armu su nooruse pärast ja
sellepärast, et tegid mulle heateo, kui ma olin sunnitud
292
varjama end oma vihameeste eest. Paljugi saad veel
näha! Ja mida kõike sulle veel annetan, kui kätte saan
oma riigi! Kas lubad mind hoolsasti teenida?"
Tema küsimused ja jultumus näisid mulle nii veid
rad, et ma ei suutnud hoiduda muigamast.
„Mis sa muigad?" küsis ta kulmu kortsutades.
„Või ei usu sa, et ma olen suur keiser? Vasta otse
kohe."
Hämmeldusin. Hulgust keisrina tunnustada ma ei
suutnud; see tundus mulle andestamatu argusena. Otse
näkku teda petiseks nimetada tähendas saata end huka
tusse, ja see, mille peale valmis olin võlla all kogu rahva
silmis, tundus mulle nüüd asjatu suurustamisena. Kõhk
lesin. Pugatšev ootas süngelt mu vastust. Viimaks sai
minus kohusetunne võimust inimliku nõtruse üle. Ma
vastasin Pugatševile:
„Kuule, ütlen sulle sula tõtt. Mõtle ise, kas võin
pidada sind keisriks? Oled nupukas mees, sa näeksid
ise, et ma veiderdaksin."
„Kes ma siis olen sinu arusaamise järgi?"
„Jumal sind teab; aga kes sa ka oleksid, sa mängid
ohtlikku mängu."
Pugatšev heitis mulle kiire pilgu.
„Siis sa ei usu," ütles ta, „et ma olen keiser Peeter
Peodorovitš? Noh, hüva. Aga kas ei või uljal õnne
olla? Kas ei valitsenud muiste Griška Otrepjev? Mõtle
minust, mida tahad, kuid ära jää minust maha. Mis on
sul kõige muuga asja? Kes pukis, on peremees. Teeni
mind ustavalt ning õiglaselt ja ma ülendan sind feld
marssaliks ja vürstiks. Mis sa arvad?"
„Ei," vastan ma kindlalt, „olen truudust vandunud
keisrinnale: sind teenida ma ei või. Soovid sa mulle
tõepoolest head, siis lase mind minna Orenburgi."
Pugatšev jäi mõttesse.
293
„Aga kui lasen minna,“ ütles ta, „kas tõotad siis
vähemalt mitte võidelda minu vastu ?"
„Kuidas võin end köita seda lubades," vastasin ma.
„Tead isegi, pole minu teha: kästakse minna sinu vastu
— lähen, ei saa parata. Sa oled ise ülem; nõuad ise
omadelt sõnakuulmist. Kuidas see küll oleks, kui ma
keeldun oma teenistusest, kui mu teenistust vajatakse?
Mu elu seisab su käes: lased mind lahti — aitäh sulle;
nuhtled — olgu jumal sulle kohtumõistjaks; mina olen
aga sulle tõtt ütelnud."
Minu siirus üllatas Pugatševi.
„Olgu siis nii," ütles ta, mulle õlale koputades.
„Nuhelda, siis nuhelda, armu, siis armu. Mine pealegi
kõige nelja tuule poole ja tee, mis tahad. Homme tule
mind hüvasti jätma, aga nüüd mine magama, mind kal
lutab ka juba unele."
Lahkusin Pugatševi juurest ja väljusin tänavale,
öö oli vaikne ja külm. Kuu ja tähed sirasid heledasti,
valgustades platsi. Kindluses oli kõik vait ja pime.
Jõudsin oma korterisse ja leidsin Savelitši muretse
mas mu äraoleku pärast. Teade mu vabadusest rõõmus
tas teda ütlematult.
„Nii kui valge väljas," ütles Savelitš, „lahkume
kindlusest ja lähme, kuhu jalad kannavad. Ma valmis
tasin sulle üht-teist, söö, kullake, ja uinu hommikuni."
*
*
*
Hommikul varakult äratas mind trumm. Läksin
kogunemiskohale. Seal rivistusid juba Pugatševi jõu
gud. Kasakad olid ratsa, sõdurid püssi all. Lipud leh
visid. Mõned kahurid, mille hulgas ka meie oma ära
tundsin, olid asetatud retkelafettidele. Kõik elanikud
olid siin, oodates ebakeisrit. Komandandi maja trepi
294
ees hoidis kasakas valjaidpidi kaunist kirgiisi tõugu
valget ratsut. Viimaks väljus Pugatšev esikust. Rah
vas paljastas pea. Pugatšev seisatas rõdul ja tervitas
kõiki. Ta silmas mind rahva hulgas, noogutas peaga ja
kutsus enda juurde.
„Kuule,“ ütles ta mulle, „mine kohe Orenburgi ja
kuuluta minu poolt kubernerile ja kõigile kindralitele, et
nad ootaksid mind nädala pärast. Soovita neil vastu
võtta mind lapseliku armastusega ning sõnakuulmisega,
muidu ei pääse nad hirmsast nuhtlusest. Head reisi, teie
ausus!"
Pugatšev astus trepist alla. Hobune toodi ette. Ta
hüppas nobedasti sadulasse, ootamata kasakate abi.
Sellal astus rahvajõugust esile mu Savelitš, ligines
Pugatševile ja andis talle paberilehe. Ma ei teadnud,
mis sest asjast arvata.
„Mis see on?" küsis Pugatšev tähtsalt.
„Loe läbi, küll näed," vastas Savelitš.
Pugatšev võttis paberi ja uuris seda kaua tähendus
rikkalt.
„Miks sa nii viguritega kirjutad?" ütles ta viimaks.
„Meie aulikud silmad ei saa siin millestki jagu. Kus on
mu oobersekretär?"
Kapralimundris nooruk jooksis nobedasti Pugatševi
juurde.
„Loe ette!" ütles ebakeiser talle paberit ulatades.
Mind huvitas väga teada saada, millest minu teen
rile oli pähe tulnud kirjutada Pugatševile.
Oobersekretär veeris kõvasti järgmist:
„Kaks hommikukuube, puuvillane ja vöödiline sii
dist, kuus rubla."
„Mis see tähendab?" küsis Pugatšev kortsus
kulmul.
„Käsi edasi lugeda," vastas Savelitš rahulikult.
295
Oobersekretär jätkas:
„Peenest rohelisest kalevist munder, seitse rubla.
Valged kalevpüksid, viis rubla. Kaksteist särki hollandi
lõuendist kätistega, kümme rubla. Kastike teenõudega,
kaks ja pool rubla..."
„Mis lori see on?" katkestas Pugatšev. „Mis on
mul asja kastikestega, pükstega ja kätistega ?"
Savelitš köhatas ja hakkas seletama:
„Need, nagu näed, isake, on registrid härraste vara
kohta, mille röövisid rüüstajad ..."
„Missugused rüüstajad ?" küsis Pugatšev ähvar
davalt.
„Andke andeks, segi läksin," vastas Savelitš. „Rüüs
tajad küll mitte, aga sinu mehed tuhnisid läbi ja kand
sid laiali. Ära ole kuri: hobu komistab ka neljal jalal.
Käsi lõpuni lugeda."
„Loe," ütles Pugatšev.
Sekretär jätkas:
„Üks sitstekk, teine taftist, vatitud, neli rubla.
Rebasenahkne kasukas, nelikümmend rubla. Veel üks
jänesenahkne poolkasukas, annetatud armulisele härrale
öömajal, viisteist rubla."
„Mis see veel on?" kisendas Pugatšev, välgutades
tuliseid silmi.
Tõtt ütelda, ma ehmusin oma vaese teenri pärast.
Ta tahtis küll hakata jälle seletama, kuid Pugatšev kat
kestas teda.
„Kuidas sa julgesid tikkuda mu juurde seesuguse
tühja-tähjaga?" kisendas ta, haarates sekretäri käest
paberi ja visates Savelitšile näkku. „Loll vanamees!
Teid paljaks riisutud: vaat mul häda! Sina, vana krobi,
peaksid igavesti jumalat paluma minu ja mu laste eest,
et sina ühes oma härraga ei ripu siin ühes teiste vastu
panijatega ... Jänesenahkne kasukas! Ma sulle näitan
296
jänesenahkset kasukat! Kas sa ka tead, et ma käsin
sul elusalt naha seljast kasukaiks nülgida ?“
„Kuidas soovid," vastas Savelitš, „mina olen teeni
jast inimene ja pean vastust andma sakste vara üle."
Pugatšev oli nähtavasti suuremeelsuse hoos. Ta
pöördus kõrvale ja sõitis ära sõna lausumata. Kasakavanemad järgnesid talle. Salk väljus täies korras kind
lusest. Rahvas läks Pugatševi saatma. Jäin üksi
Savelitšiga platsile. Vanake hoidis käes oma registrit
ja vaatles seda sügava kahetsuse ilmega.
Nähes mu head läbisaamist Pugatševiga, oli ta
mõtelnud kasutada seda, kuid tark kavatsus ei õnnestu
nud tal. Tahtsin teda sõidelda ebakohase hoolsuse eest,
kuid ei suutnud hoiduda naerust.
„Naera pealegi, härra," vastas Savelitš, „naera, aga
kui peame uuesti alustama kogu majapidamist, vaatame,
kas siis on ka naljakas."
Välja platsile astunud, peatusin pilguks, väljusin
kindlusest ja sammusin mööda Orenburgi teed, saade
tuna Savelitšist, kes ei jäänud minust maha.
Ma sammusin, oma mõtteisse süvenenud, kui kor
raga kuulsin enda taga kabjaplaginat. Vaatasin taha,
nägin: kindlusest kihutab välja kasakas, hoides baškiiri
hobust ratsmeidpidi ja mulle kaugelt märku andes. Ma
seisatasin ja tundsin peagi ära meie urjadniku. Ta kap
pas ligi, astus oma hobuselt maha ja ütles, ulatades
mulle teise hobuse valjad:
„Teie ausus! Meie isa kingib teile hobuse ja kasuka
enda seljast (sadula külge oli seotud lambanahkne poolkasukas). Ja veel," lisas urjadnik kogeldes, „kingib ta
teile... pool rubla ... Aga selle ma kaotasin teel, andke
lahkesti andeks."
Savelitš vaatas teda kõõrdi ja torises:
297
„Kaotasid teele! Aga mis sul põues kõliseb, häbe
matu ?“
„Ah mis mul põues kõliseb,“ vastas urjadnik põr
mugi hämmeldumata. „Jumal sinuga, vanake! Suitsed
kõlisevad, aga mitte raha.“
„Hüva,“ ütlesin, katkestades tüli. „Täna minu
poolt toda, kes läkitas sind, aga kaotatud pool rubla
katsu tagasiteel üles leida ja võta endale napsirahaks.“
„Tänan väga, teie ausus, “ vastas ta oma hobust
pöörates.
Nende sõnadega ta kappas tagasi, hoides üht kätt
põues, ja kadus mõne pilgu pärast sümist. Panin kasuka
selga ja istusin hobuse selga, asetades enese taha
Savelitši.
„Kas näed, härra,“ ütles vanamees, „et ma asjata ei
andnud kelmile palvekirja; häbi hakkas vargal. Kuigi
laisk baškiiri setukas ja lambanahkne kasukas ei maksa
pooltki seda, mis nad, kelmid, meilt varastasid ja mis
sa ise suvatsesid talle anda, aga siiski kulub ära; palju
sa ikka vähilt villu tahad. “
Hämmelduma — segi minema, imestama; lafett — suurtükialus, -vanker; siiras — avameelne, otsekohene; suvatsema — lah
kesti valmis olema; teesklema — silmakirjalikult midagi näitama.
Kolm palmi.
M. Lermontov.
Araabia liivasel kõrveteel
kolm palmipuud paistavad uhkesti eel...
Ja palmide varjus, kus vagune vahe,
seal niriseb allikas selge ja jahe.
Ja allikat varjamas lehtedetiib,
et liiga ei teeks talle leegitsev liiv.
298
Ja sadasid aastaid on möödas, kuid veel
ei ainustki rändajat liigu sel teel,
ei janust, kes oleks siin vilusse tõt’nud
ja allikast keelele karastust võtnud.
Jääb vähemaks heleda päikese ees
mahl varjavais lehis, voog allika vees.
Kolm palmi siis nurinat tõstsid seal jõul:
„Miks asetud siia me saatuse nõul?
Me asjata kasvame kõrves ju ammu
ning tunneme kuuma ja tormide rammu;
ei kellegi silmale lõbu me lool
Su tahtmine, taevas, ei õigust küll too.“
Ja vaata, ju sinava kauguse sees
tolm tõusmas päikese paistuse ees;
ju kuljuste helinad kerkivad kõlal,
ja elu on ärkamas küngaste jalal...
Ja liugel kui laevadki laineselt veelt,
seal kaamelid reas on tulemas teelt.
Ja kaamel see koormatult kõrveteed käib,
telk varjav tal turja peal välkumas näib;
käed avavad ajuti telgi ust vähe,
et otsivad silmad võiks eemale näha.
Ja väledat hobust, kes nobe kui nool,
nii osavalt juhib araablase hool.
Loom tõuseb küll püstigi õhina sees
ja hüppab, kuid sadulas kindel on mees;
tal voltides ülekuub oigasid ehib
ja valendab, lainetab, lipendab, lehvib.
Sõit edeneb hästi ja väledalt väes,
mees ometi mängitab oda veel käes.
Ja palmide poole siis läheneb voor
ning vilusse kipub nii vana kui noor.
Siin allikas kustutab kõikide janu,
me palmipuud saadavad taevale tänu;
ja tuule käes tasaselt painduval peal
nad pakuvad võõraile jahutust head.
Kuid vaevalt on algamas lõunamaa öö,
kui kirves teeb agaralt hukkava töö;
ja elutult langevad palmid nüüd maha,
ja lapsed neilt kiiresti kisuvad naha...
Ja katki neil lüüakse kooritud luud —
ja tuluke põletab põlised puud.
Kui aga ju kõrves on lõppemas öö,
voor teele siis ruttab ja algamas töö.
Läks teele ja liivale enese taha
vaid hunniku tuhka ta jättiski maha.
Ja tukkisid põletas päikene siis,
kuni nad tuulehoog laiali viis.
Ja praegu on tühi ja õudne see koht:
ei allikat ilusta haljendav roht.
Ehk allikas prohvetilt palub küll katust,
kuid lainetav liiv talle ähvardab matust...
Ja raisakull üksinda keeru siin lööb
ja saaki, mis küüsi tall’ sattunud, sööb.
Rebane ja eesel.
I. Krõlov.
„Kust sina, tarkpea, tuled tähtsal sammul?"
nii reinuvader, eeslit nähes, temalt pärib.
„Just praegu lõvi poolt... Ta vaese rammul
on lõpp, nüüd koopas luitund konte närib!
Kui ennem möirgas, rõkatasid metsad
ja mulgi polnud enam mahti:
katsu, et saad
neli jalga korraga maast lahti
ja torma, kuhu silmad näevad!
Nüüd päris valukad ta vaese päevad.
On vanadusest väeti, vaevalt näeb
ja päevast-päeva veelgi viletsamaks jääb.
Võid uskuda, ei hirmu enam tunne keegi!
Ja ega teistest suurt ta välja teegi.
Nüüd igaüks käib õiendamas oma arvet,
kuis jätkub viha
ja sunnib kättemaksu-iha:
kihv kellel kiheleb, kel sügelevad sarved ...“
„No egas sina teda puutund ometigi?"
„Mis ma’gi pidin kartma? Hiilisin ta ligi!
Ka minul verre valgus sapp ja
koivad välja sirutasin,
paar tulist talle virutasin:
Las tunneb eesli kapja!"
Nii talitavad ikka hinged alatud:
kui oled tähtis võimumees,
nad roomavad su ees
kui vingerdajad jalutud.
Niipea kui kõrgelt kohalt langed,
saad tunda sarve teravat ja kapja kanget.
Hommikul.
E. Hiir.
Kui hõõguv lipp koit lehvib öös
nii tähistavalt päeva sihil,
kui värvates meid uueks tööks
ja kiirtepild me südant pihib!
Me unes nagu ringi tammund,
nüüd hingelt variseb öötahm
ning hommikusse suundub samm,
% rind elustavat õhku ahmib.
Veel pool meist öös, kuid pool on valges,
meid edas’ kisub vererütm,
on kastepihud all me jalge
ju päike helendama kütnud!
Tööriistu hoiden tõusvad käed
taas tervituseks päeva poole,
me ees on kohustuste mäed,
neist läbi tee me õhtuks loome!
Peremehed kisklevad.
Katkendeid romaanist „Tõde ja õigus I“.
А. H. Tammsaare.
Heinatööga tehti algust mõni päev enne jaani. Ilm
polnud küll sugugi heinailm, aina uitsetas vihma, aga rohi
oli täiskasvanud ja jaanipäevast pidi algama kuiv ning
palav. Seda kuulutas kalender ja seda tõotasid ka talvemärgid, mida vanad inimesed meelde pannud. Nõnda siis:
vihmaga niitma, muidu pole kuivaga loogu võtta.
Kõige raskem oli heinaajal perenaisel. Endiselt pidi
ta tegema koduse talituse ja siis tõttama appi heinalis
tele, sest kolmekesi ei suudetud Vargamäe heinamaid vika
tiga üle käia. Neljagi inimest oli vähevõitu. Tagaperes
võis näha nii mõnigi päev kuut-seitset.
Heinaaeg see oligi, millal Krõõt õieti mõistis, mis
tähendab olla perenaine. Tõused ühes päikesega, lüpsad
lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad
toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle
heinamaale järele. Astud ja tõttad, nagu oleks sul mitu
paari jalgu all. Rühmeldad ühes teistega heinateol ja kui.
302
teised hakkavad mõtlema lõuna ning lõunauinaku peale,
pistad sina tuhatnelja koju, sest seal inisevad lehmad,
oodates pikisilmi lüpsmist, seal ootab karjane, kelle pead
jällegi välja saatma. Oled sa kodus küllalt ringi tuuseldanud, lippad uuesti heinamaale pere juurde, et ka õhtu
poolikul mõni tund abiks olla. Aga tööga läheb aeg len
nates, päike ruttab õhtusse. Jällegi läheb perenaine kodu
poole, nagu oleks tal tuli takus. Perele vaja süüa teha,
sead ruugavad tänavas, sest koplis pole neil suuremat
võtta, kõhud teistel tühjad kui lõõtsad. Perenaist nähes
karjuvad nad otse suure häälega.
Aga peab ka lehmadele mõtlema, sest kuidas sa neile
tühja käega alla lähed, kui nad tulevad pehmest soost
ja inisevad perenaist silmates. Niikuinii ei ole piima tar
beks, aina aga keeda jahukörti lisaks ja vala kirnu hulka
või loksuta teda kaljaga segi. Seepärast siis: kuna supp
keeda poriseb, mine kapsaaeda, jookse kartulisse, käi sir
biga või vikatikiipsuga — head selleks ei võeta — mööda
aiaveeri ja põllupeenraid, koobitse ja korja, kitku ja
kanna, sest see on perenaise kohus.
Teed ja tuuseldad hommikust õhtuni, aga tööhunnikut pole kuskil, mida kellelegi näidata. Millega hommikul
algad, sellega ka õhtul lõpetad. Ikka kordub seesama,
nagu oleksid puuripistetud orav, kes tallab seal oma
ratast.
Meespere poeb õhtul magama, läheb sagedasti tüdrukki, sest tema käib ju välistööl. Perenaise välist tööd
ei võta keegi arvesse, nagu käiks perenaine heinamaal ja
põllul ainult mängimas ja aega viitmas. Viimasena koper
dab perenaine üksinda talus, teeb ja tõttab, nagu oleks tal
viimne päev teha ja tõtata.
Kui ta sängi poeb, norskab juba peremees, sest väsi
mus on tinana luis ja lihastes. Ka tema pole endale armu
andnud, vaid on tööd kiusanud kui vihasemat vaenlast.
303
Sulane sülitab ja vannub iga õhtu, et peremees tapab
tööga ära, sest ega või ometi heinakaarel maha jääda, kui
peremees ees lillutab.
„Söödab hästi, aga tööga pinnib veel paremini/* ütleb
Juss Maiele.
„Tuleks ometi vihmased ilmad, saaks pisutki hinge
tagasi tõmmata,** ohkab ta.
„Ei sa saa vihmagagi,** vastab tüdruk.
„Küll saan,** vaidleb Juss vastu.
„No ei saa,“ kinnitab Mai.
„Miks siis ei saa?“ pärib sulane.
„Küll sa näed, et ei saa,“ ütleb tüdruk.
Ja ei saanudki. Tulid küll vihmased ilmad, aga ikka
oli nõnda, et polnud aega silmagi sügada.
Andres leidis kohe, kui hirmus raisku oli lastud heina
maad minna. Igal pool laiutavad end madalad vaevakaseja pajupõõsad, igal pool võserik ja rägu, kasenäss ja
kadakaski. Ning mättad, aina mättad, mille vahelt koobitse vikatiga rohulajusid. Harva saad õige kaare ajada,
harva võid õieti lüüa. Peremehel ei võinud siin muud
mõtet olla kui — kirves kätte ja maha! Veel parem:
juurtega välja, et poleks järgmisel aastal võsu ega kände,
mis nälpavad vikatil kas või kanna tagant.
Nõnda oli sulase põli vihmaga veel räbalam: pidi
raiuma mättaid ja põõsaid, kust rabises vihma kahekord
selt. Õhtuks polnud ei peremehel ega sulasel hamba allgi
kuiva kohta. Aga peremees ei teinud sellest väljagi, istus
tule ääres, särk auras seljas, endal aga nägu ees, nagu
oleks täna olnud see õige töö, täna see õige elu. Heina
maal mustendasid haovimad ja mättahunnikud. Viimaste
kohta ütles Andres:
„Las kuivavad, tuleval suvel tuli otsa või talvel lauta
loomadele alla. Saab suur tükk puhast maad, rohi pää
seb kasvama, vikat liikuma.“
304
Aga peremehe jutt ei leidnud vastukõla, sest sulane
oli juba otsustanud, et tema teist suve enam Vargamäel
ei niida, mitte mingi hinna eest. Mai pole küll veel otsus
tanud, kas ta jääb või uue peremehe otsib, ega teda mättaraiumine ei huvita.
Nõnda pole kedagi, kes peremehe juttu tõsiselt võtaks
ja kes teda tähelepanelikult kuulaks. Ja kui peremees
ometi muidu ei saa, kui peab oma juttu jätkama, siis näib,
nagu ei räägikski ta inimestega, vaid tulega või samade
mätaste ja põõsastega, mida ta kogu päeva rägus, märg
särk seljas.
Sulasel on ainuke mõte: saaks küüni värskete, krõ
bisevalt kuivade ja vommiliselt palavate heinte sisse, küll
seal kuivab särk seljas, kuivavad püksidki jalas. Hom
mikuks on neil pisut värske heina lõhnagi küljes. See on
kõige magusam lõhn, mida Juss teab.
Vargamäe Juss ei tea pehmemat aset, kui on värs
ked heinad küünis. Heidab õhtul kõrge virna otsa, aga
kui öösi hirmsa kuumuse käes ärkab, leiab enda nagu
virna alt. Lõhnavate murdlainetena on heinad magaja
üle kokku langenud. Ronid uuesti virna otsa, aga hommi
kuks oled jällegi nii sügaval, et peremees võib enda hää
letuks karjuda, sulane ei kuule ega kuule heinte alla. Veel
talvel, kui samu heinu tõstad ja kui hakkavad ninna
suvised lõhnad, tuleb meelde vihmane ilm, kaelani märg
särk, läbiligunud püksid, vilud värinad väsinud kehal ja
heinte uimastav kuumus.
Kui Vargamäe rahvas heinateoga jõe äärde jõudis,
kihas kogu maa inimestest. Aina luiskamine, aina välgatavad särgid põõsaste vahel, pilliroo- ja kõrkmikurägu
taga.
Õhtul tuled, palju tulesid ja tulede kohal vardais
pajad põriseva supi või kartulitega. Aga kui sütele ilmub
pekipann, siis pole muud, kui aina nuusuta ja nuusuta,
20
305
sest mis on sealiha lõhna vastu angervaksade ja uimas
tavate jõerohtude lõhnad.
Vesi jõel on nii vaikne, et vaevalt märkad tema liiku
mist. Sulpsatab lagedal kohal väike kala, lohistab vool
rohus ja kõrkjastikus haug, kes püüab oma väiksemaid
vendi, kuni langeb ise roaks mõnele suuremale. Kui huigatakse, siis huikab vaikne vesi nagu küünide suu läbi
vastu.
Tiirlevad pääsukesed, püüdes sääski poegadele küünipennil või roovilatil pesas. Häälitsevad, kuni hakkavad
õhtul häälitsema ka inimesed — esiteks üks, siis teine,
varsti kolmas ja neljas, kuni kajab kogu jõeäärne laulust
ja huikeist.
Raske on nüüd peremeestel tütreid ja poegi, sulaseid
ja tüdrukuid õhtul küüni saada, tapa neid päevakuumuses
heinakaarel niipalju kui tahad. Aina vahivad teised jõe
poole, kus sulpsatab kala ja kus seisab pilliroos lameda
põhjaline lootsik. Aina vahivad ja kuulatavad, kust kos
tavad laulud ja huiked. Või kui poevadki su enda silma
all küüni, siis hiilivad sealt silmapilk välja, niipea kui
suleb magus uni sul silmad, teeb kurdiks kõrvad.
Vargamäe Andres aga tungis aasta-aastalt jõele ikka
lähemale. Võserik ja rägastik olid elujõulisemad kui jõe
kalda luht. Põõsastik tallas rohu jalge alla ja astus
samm-sammult edasi.
Aga millega siis loomi toita, kui rohu asemele tikub
põõsastik? Seepärast — maha ussipesa, tuleroaks lopsa
kas risu, kuigi ta paneb kurjasti vastu. Aga ei aita põleta
mine, raiumine ega juurimine. Kuhugi sügavale maa alla
jääb ikkagi mõni juurekonts ja sellest tõuseb järgmisel
aastal haljendav võsu: rõõmus ja värske, nagu oleks tal
must muld söödaks.
Heinatöö lõpu poole oli Andresel selge, et pole või
malik karja suurendada, kui ei jõua heinamaid teiseks
306
teha. Põllupõhulegi ei võinud suuri lootusi panna, sest
viljadel oli lopsakust vähe — orased aina tikkus. Rukis
oli väljamäel nõnda, et võis ütelda: konn istub kaenla
aukudeni sees. Põldu oli endine peremees vististi mee
lega narrinud, temalt aina võtnud ja võimalikult vähe
talle andnud. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid
teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu.
Seda tundis nüüd Vargamäe Andres.
*
*
*
Oli kevadel, pisut enne sõnnikuvedu ja kesakündi.
Eespere sead ja paar lehma olid kesal söömas, mida pii
ras kolmest küljest oma, ühest küljest Tagapere piiriaed.
Äkki hakkas ühel päeval kesa kandis suur kisa ja karju
mine. Eesperes oli kodus ainult perenaine ühes väikese
lapsega. Ta kuulas ja kuulas karjumist, ilma et oleks
teadnud arvata, mis see küll võiks olla, sest karjuja hääl
oli võõras. Et aga hääl oma kesa poolt kostis, siis lõi tal
äkki südamesse, et ega ometi loomadega midagi ole.
Nõnda ruttas ta lauda otsa vaatama, kuidas loomadega
lugu. Seal nägi ta, et karjuja on üleaia peremees, kes
seisab oma rukki ääres, mis tuules lainetab. Ja imelik!
Üleaia peremehe juures on suur tükk piiriaeda maha
lõhutud, nii et sead ja lehmad pääsevad vabalt teispere
rukkisse.
Krõõt mõistis kohe, et see pole õige asi. Silmapilk
jooksis ta tuppa tagasi, kahmas lapse sülle ja läks kesale
vaatama, mis seal tõepoolest lahti on. Kesal puutusid leh
mad kohe silma, aga sead olid kadunud. Need olid vis
tisti läbi aiaaugu juba teispere rukkisse läinud.
Naabri perenaist nähes jättis Pearu karjumise ega
lõhkunud ka aeda enam. Ta ootas ja vahtis, kuni naabri
naine tema juurde jõudis. Siis ütles ta pool naljatades,
pool tõsiselt:
307
„Teispere perenaine tuleb õige ise lapsega sigade
karja.”
„Kus need sead siis on?“ küsis Krõõt vastuseks,
„Kuulsin karjumist, tulin vaatama, et kas õige teised
paha peale pääsend või.”
„Ei tea, kus nad nüüd on,” ütles Pearu, „läksid tei
sed esteks rukkisse.”
„Miks sa siis aja maha lõhud?” küsis Krõõt.
„Siin põle mul temast lugu, puid oli mujale vaja,”
vastas Pearu ja vahtis ise häbelikult kõrvale.
„Oleks ometi enne meile öelnd, me ei oleks siis loomi
omapead kesale last. Ega siin olegi jumal teab mis võtta,
seerivad niisama teised põllul ümber,” seletas perenaine.
„Aga kuidas teispere perenaine nüüd sead rukkist
kätte saab, laps süles?” küsis Pearu, nagu ootaks ta, et
Krõõt teda appi kutsub. Aga see ei vastanud naabri küsi
mustele midagi, hakkas ainult heleda häälega sigu kut
suma, ikka „kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa”.
Tükk aega jäi kõik vaikseks, kippu ega kõppu polnud
kuulda. Aga siis hakkas kostma ruigamine.
„Tulevad!” hüüdis Krõõt niisuguse rõõmuga, nagu
võiks tema rõõm ka Pearu südant rõõmustada. Nüüd muu
tus perenaise hääl veel valjemaks ja heledamaks ning,
kui sead üksteise sabas üle piiri oma põllule tulid, ei osa
nud Pearu muud teha kui aga imestades ja siunates
ütelda:
„Vaata sindreid! Ma’p uskundki. Aga nuabri eidel
on nii hele jaal, et...”
Krõõt ei võtnud mehe sõnu kuuldavakski, hakkas
lapsega ruttu üle põllu koduvärava poole minema, sead
võnnides kannul. Kui nad vahetevahel kippusid maha
jääma, tegi perenaise põssatamine neile uuesti jalad alla.
Oli ta sead tänavasse värava taha saanud, siis ajas ta ka
lehmad kesalt ära, laps ikka alles süles.
308
Oru peremees seisis kogu selle aja lõhutud aia juures,
ilma et ta kätt või jalga oleks liigutanud. Seisis ja vaa
tas ainult, kuidas naabri perenaine esiteks läks, sead kan
nul, ja kuidas ta pärast ajas lehmi.
Pearu oli pisut nagu pettunud. Ta oli lootnud, et sigu
tuleb ehk ajama Juss, võib-olla peremees isegi, ja mees
tega võiks ajada mehejuttu. Aga nüüd ei tulnud tüdrukki, vaid perenaine ise, laps süles. Mis temale ikka
ütelda, ega tema ometi midagi vastama hakka, millest
võiks tekkida pikem asjalik jutt ja sõnadega kemplemine.
Pealegi on ju perenaine alles nooruke, kõnnib lapsegagi,
nagu mõtleks naeru või nutu peale. Niisugusele ei saa
Pearu midagi ütelda. Oleks Krõõt sõnagi lausunud, siis
oleks ta vististi kohe ise oma rukkisse läinud sigu taga
ajama, aga Krõõt ei tahtnud Pearult midagi, kutsus oma
sigu heleda häälega.
„Veart eit sel nuabrimehel,“ kiitis Pearu endamisi,
sülitas, pani käed seljale kokku ja läks lonkides kodu
poole, jättes aiapuudki sinnasamasse, kuhu ta nad aialõhkumisel pildunud, — osalt peenrale, osalt rukki äärde
vakku, osalt otsapidi rukkissegi.
Ei sel ega ka järgmistel päevadel tulnud ta enam
rukki äärest piiriaeda lõhkuma ega aiapuidki hunnikusse
korjama. Pühapäeval seisatas ta siin aru pidades, aga
ometi jäi kõik seks. Polnud peremehel enam himu aeda
lohkuda ega aiapuid mujale vedada. Milleks ta selle
tembu teinud, ei teadnud keegi, vaevalt ta isegi. Mõtles ta
üleaedset lihtsalt kiusata või olid tal ometi omad plaanid,
ainult naabri perenaine, kes tuli, laps süles, ja kutsus
sigu nii heleda häälega, ainult see ehk ajas ta kavatsused
luhta. Lõpuks oleks ehk Pearu lõhutud aiajupi uuesti
üleski teinud, aga häbenes: lõhu kõva aed, asja ees, teist
taga, maha ning hakka siis teda kohe uuesti ise üles
309
tegema. Nõnda võid saada ilmanaeruks. Sellepärast seisiski see aiatükk nõnda kogu suve.
*
*
*
Eespere karjapoiss Mart hakkas kaebama, et lepiku
alune on solinal vett täis. Perenaine trööstis poissi, kes
esimest aastat Vargamäel, et endistel aastatel olnud veel
hullem, sest siis polnud veel kraavi ega midagi. Aga suur
ja arukas poiss vastas:
„Mis see kraav aitab, kraavid vett täis, tammid ees.“
Perenaine räägib asjast peremehele ja see läheb
lepiku alla vaatama: kraavid tõesti täis mis täis, ajavad
üle. Karjamaa soliseb hullemini kui enne kraave. Piiri
kraavil tamm ees. Muld, mis kraavist ainult ühele poole
laotud, ei lase vett Oru krundile valguda, kuigi vesi on
juba üle kraavikallaste. Aga Eespere krundile on tal
vaba tee.
Andres läheb üleaedse jutule. Aga see on täna üsna
sõnakehv. Pealegi on tal hirmus vähe aega.
„Mul välja all loodheinamua, lasin teisele vee peale,
paneb rohu mühama/' annab ta seletuseks.
„Aga armas inimene, minu karjamaa on ju ka vee
all," ütleb Andres. „Lehmad peaks aina lootsikuga
sõitma."
„Kui su lehmad oskavad, eks siis las sõidavad," pil
kab Oru peremees.
„Kuule, kallis üleaedne, see põle ju ometi nali, asi on
väga tõsine," räägib Andres.
„Aga mis puudub see minusse, kui mina tahan oma
heinamuad kasta," vastab Pearu ja pöörab talitades selja
Andrese poole.
„Kas siis tõesti pidin mina selleks kraavi eest pool
raha maksma, et sina võiks minu karjamaale vett paisu
tada?" küsis Andres.
310
„Ma paisutan vett oma heinamuale, mitte sinu karjamuale," seletab Pearu.
„Tule ometi ise vaata, mis lepiku all sünnib/' kutsub
Andres.
„Aga mis siis see minusse puudub, et sinu karjamua
vett täis on?" küsib Pearu vastu.
„Sina paisutad seda vett."
„Mina paisutan vett ainult oma heinamuale."
„Mina nõuan, et sa oma tammi maha võtad."
„Sina nõuad?" osatas Pearu. „Kes oled sina? Oled
sa mõni vallatalitaja või kohtumees? Kes võib nõuda, et
mina oma kraavis ei tohi vett paisutada?"
„Omas kraavis," kordas Andres. „Aga see põle ju
ainult sinu kraav, mina maksin poole hinda, Madis võib
tunnistada."
„Aga kraav on minu mua peal, seda tead ilma Madisetagi."
„Ah siis selleks oligi sul vaja kraavi täiesti oma maa
peale saada?" küsis Andres.
„Ega ma loll ole, et ma oma raha eest hakkan teise
mua peale kraavi kaevama," vastab Pearu pilkava
muigega.
„Ah siis mina olen see loll?" küsib Andres uuesti.
„Seda tead ise paremini ku mina," sähvab Pearu.
„Küsin sinult veel kord: kas võtad kraavil tammi
eest või ei?" ähvardab Andres.
„Sinul pole sellega midagi pistmist," vastab Pearu ja
teeb asja eemale nihkuda, sest Andrese hääl ja tegumood
ajavad talle nagu hirmu peale. „Kraav on minu ja tamm
on minu, ainult vesi on sinu. Ära lase oma vett minu
kruavi, siis põle mul midagi paisutada."
„Ei võta sina ise kraavil tammi eest, siis löön mina
ta minema ja lasen vee jooksma," ütles Andres nüüd.
311
„Oma karjamaad ei luba ma leotada. Võid kaevata minu
peale kui tahad."
Ütles ja läks kähku kodu poole.
e
Pearu kutsus suvilise põllult, et seda kraavile kaasa
võtta — abiks ja tunnistajaks, kui Andres tõepoolest
peaks tahtma tammi lõhkuma hakata.
Andres ei astunud tuppa sissegi, kahmas ainult kirve
kaenla alla ja viskas labida selga, nõnda tormas ta mööda
väljamäge alla, tossav piip suus.
Seda nähes polnud ka Pearul enam aega, joostes pis
tis ta kurja koha poole, suviline kannul. Pearu tahuis
enne naabrit tammile saada. Aga sedasama püüdis ka
Andres ja nõnda läksid mõlemad, nüpalju kui jalad võtsid.
Mehed jõudsid mõlemalt poolt peaaegu samal ajal
piirikraavile ja nende jahmatus oli ühesuguselt suur. Vahe
oli siiski olemas: Andres pistis laia suuga naerma, nii et
piip hambust porri kukkus, kuna Pearu suure häälega
vandus:
„Kes kurat seda on teinud!"
„Mitte kurat, kallis naaber, vaid jumal ise: tema ei
võind sinu verist ülekohut sallida ja lasi veel endal tammi
lõhkuda," vastas Andres naabri vandumisele.
„Küll ma sinule ja su jumalale näitan," ähvardas
Pearu. „Saadana silmamunad!"
Vesi polnud nähtavasti mitte väga ammu jooksma
pääsenud, sest teda oli tagavaraks veel küll ja vool tugev.
Pearu katsus ühes suvilisega veele takistust teha, aga
see ei õnnestunud: vägev vool kiskus mättad käest ja viis
nad allavett jõe poole. Aga Pearu ei andnud järele, tagus
kraavipõhja uued tugevad vaiad ja nende taha hakkas ta
mättaid laduma. Pikkamisi kerkis uus ja veel tugevam
tamm.
Pearu kartis, et naaber tuleb ehk temale kallale, ja
ta süda Värises tammi tehes, sest ta teadis, et vaevalt
312
suudavad nemad suvilisega kahekesi Andresele vastu
panna. Esimeses vihahoos olekski Andres kahtlemata
oma jõudu tarvitanud, aga nüüd, kui ta nii südamest naer
nud ja kui kraavid veest juba üsna tühjad, oli ta rahu
likumas meeleolus, jättis naabri sinnapaika ja läks koju.
Peaasjalikult lohutas teda see, et nüüd pole enam nii
rikkalikult vett peale tulemas, ehk olgu siis, et hakkab
kõvemini sadama.
Õhtul, kui karja Mart koju tuli, küsis peremees
temalt naerusuul:
„Noh, kas õhtul oli kraavis vähem vett kui hom
mikul ?“
„Ikka oli, aga tegi teine, kuramus, uue tammi ette,**
vastas poiss. „Aga oodaku, ei ma sedagi talle kingi, küll
ma ta eest ära saan.**
„Kas siis sina?“ imestas Andres.
„Kes siis muu, peremees. Häda vaadata, kudas loo
mad solistavad.“
„Hoia sa oma nahk,14 ütles Andres nüüd tõsiselt.
„Kui ta teada saab, tuleb sohu sulle kere peale andma.
Ega mina jõua sind seal kaitsta.*4
,,Ääh!“ tegi poiss. „Tema saab nüüd mind soos kätte!
Tulgu katsugu, kummal paremad jalad. “
Tulid vihmad ja kraavid täitusid uuesti veega. Jäl
legi solises karjamaa. Pearul polnud ööl ega päeval rahu,
aina valvas oma tammi, et keegi seda ei lõhuks, ja tegi
kraavivalle tihedamaks, et nad vett läbi ei laseks.
Aga nagu ikka: unustab hoidja, tabab püüdja. Leidus
silmapilk, kus Pearust polnud kraavil kippu ega kõppu,
sest muidu oleks Eespere koer juba ammugi haukunud.
Mart asus tammi lõhkuma.
Uus tamm oli palju kõvemini ehitatud kui vana ja
et poisil muud abinõu polnud kui terav teivas ja kümme
küünt, siis nõudis kogu talitus tüki aega. Juba sai ta vee
313
pisut jooksma, kui koer äkki haukuma pistis: tüki maa
taga ilmus kraavikaldale Pearu. Poissi tammil nähes hak
kas ta täiest kõrist karjuma, nagu oleks keegi tal elu
kallal. Ise tõttas ta kurjategijat peletama ja karistama.
Mart lõhkus tammi seda suurema hooga, sest ta kartis, et
muidu võib Pearu veevoolu seisma panna. Nii mõnegi
hea mätta jõudis ta enne veel lahti kangutada, kui Pearu
ligi sai. Seega oli veel sedavõrd suur jõud käes, et teda
ei suutnud enam keegi takistada.
Aga Mardi julgus oleks peaaegu õnnetult lõppenud.
Päästjaks ilmus koer, kes Pearule tagant külge kargas.
Nõnda sai poiss viimasel silmapilgul oma sohu ja lidus,
mi я jalad andsid, ikka mättalt mättale. Ka Pearu katsus
mätastel jooksuga õnne, aga poissi kandvad mättad puru
nesid tema jalge all või langesid mudas küljeli, rabades
ta porri. Seda silmapilku tarvitas koer oma kasuks:
uuesti kargas ta Pearu külge kinni.
„Mina su kuramuse hinge ükskord võtan, ä’ä sa
mõtle!“ ähvardas Oru peremees koera, kui see tema nina
all plõksis. „Ja sina, lurjus, seal mättal, sina saad trii
bulised püksid!“
„Eks anna aga pealegi, kui kätte saad,“ vastas poiss.
„Lõuad!“ kärgatas Pearu.
„Seal on lõuad,“ vastas poiss.
Äkki tuli Pearul tamm meelde. Poisijahiga oli ta selle
hoopis unustanud.
Vaheajal oli vesi oma töö teinud — tammi sedavõrd
lõhkunud, et mingit mõtet polnud katsetki teha tema
parandamiseks. Pidi ootama, kuni veevool väheneb, et siis
tammi ehitamisega uuesti otsast peale hakata.
„Kas teed jälle tammi üles?“ küsis poiss mättalt.
,,Ä’ä änam nii kõva tee, hirmus raske oli lõhkuda, nahk
suitseb mul veel praegu seljas.“
314
„Haugu aga haugu seal mätta otsas, küll sa oma
sauna kord saad,“ ähvardas Pearu.
„Kui saan, siis saan, aga tammi lõhun ikka ära, tee
nii kõva kui tahes, “ ütles poiss nüüd tõsiselt.
„Kui veel kord lõhud, uputan su kruavi nagu kassi
poja."
„Uputa, kui tahad, aga tammi lõhun ikka ära,“ ütles
poiss.
Ütles ja hüppas teisele mättale, sealt kolmandale ning
nõnda edasi, kuni kadus ühes koeraga Pearu silmist.
Pearu hakkas uusi tarnmivaiu raiuma ja neid teri
tama, et oleksid käepärast võtta, niipea kui nõrgenev veevool võimaldab uue tammi tegemise.
Ei raatsinud lasta kõike vett jõkke voolata, hakkas
ennem vaiu kraavipõhja taguma ja pärast mättaid sisse
laduma. Ei aidanud muidu kui pidi jaluli kraavi minema
ja poolest reiest vees sumama mättaid kinni tallates.
Särgikäised olid mudased küünarnukkideni. Nägi kurja
vaeva, mille kõrval Eespere poisi vaev lõhkudes polnud
midagi. Aga Pearu ei hoolinud vaevast, nagu teeks ta
teab kui tarvilikku tööd.
Pool päeva kulus Oru peremehel tammi tehes. Aga
siis oli ta valmis ja tegijal tööst heameel. Aiva lust oli
seda tammi vaadata, nii kõva oli ta. Pearu oleks tahtnud
peaaegu kuskil põõsa taga itsitades näha, missugust tire
lit küll see teispere poiss tema lõhkumisega lööb.
Ometi oli selle tammi iga lühem kui kahel esimesel:
tema lõhuti nõnda,, et Pearu õieti ei teadnudki, kes ta
lõhkus.
Kraavid olid parajasti vett juba täis ja Pearu valvas
ööd kui ka päevad tammi juures. Ta julges ainult siis
siit lahkuda, kui teispere poiss loomadega koju läks,
üiuidu polnud ta kunagi kindel.
315
Oli kord imeilus päikesepaistene ilm. Eespere poiss
tuli loomadega kella üheteistkümne paiku koju. Koju
võis minna nüüd ka Oru peremees. Natukese aja pärast
nägi ta, kuidas teispere poiss, päitsed peos, ühes koeraga
teisele poole välja alla läks, et sealt nähtavasti hobust
koju tuua. Ise lõi teine lustilikult vilet.
Pearu süda oli üsna rahulik. Ta viskas end õue päi
kesepaistele pikali ja andis käsu, et teda äratataks, nii
pea kui teispere poiss hobusega koju läheb. Aga teispere
poissi ei tulnudki hobusega, nii et Pearu sai tüki aega
magada. Alles karja väljamineku ajaks ilmus poiss päitsetega välja alt — ilma hobuseta.
„Ei tea, kuhu need teispere hobused on läind, et poiss
neid kätte ei suand,“ arvas Pearu poissi vaadates.
Peale lõunat läks ta jällegi kraavile. Aga seal mär
kas ta kohe, et tamm peab maas olema, sest kraavipõhjas
oli ainult pisut vett. Kohale saabudes nägi ta, et hävitus
töö oli põhjalikum kui kunagi enne.
„No mis sa tahad kuradiga teha!“ vandus Pearu.
„On see vast õelus! No millal ta kurivaim jälle siin käis."
Kui Pearu parajasti lõhutud tammi juures seisis ja
sajatas, jõudis ka Eespere poiss loomadega sohu. Koer
pistis kohe ägedalt haukuma. Südametäiega hakkas Pearu
teda kaigastega pilduma.
„Tere, tere, Oru peremees!“ hüüdis Mart eemalt.
„Kudas su kalli tammi käbarad käivad?"
Peremees tegi, nagu ei kuulekski ta koera kisa kõrval
poisi sõnu.
„Su kraavid na kuivad kõik, vaevalt kassil juua, kuhu
sa nüüd minu uputad?"
„Sinu tõmban nüüd oksa, seda pea meeles!" kähvas
Pearu.
„Kui kätte saad," irvitas poiss.
„Suan, ä’ä muretse," vastas Pearu ja hakkas poisi
316
poole minema. See andis päkkadele valu. Aga Pearu ei
läinudki teda püüdma, vaid hakkas kodu poole minema.
„Kulla peremees, tamm alles tegemata, mul tuleb
tööst puudu!“ hüüdis poiss.
Pearu ei vastanud, läks ainult. Ta polnud niipalju
vihane kui nukker. Aastate kaupa kestnud kavatsused
kippusid luhta minema. Algusest saadik oli ta paika otsi
nud, kus saaks Andresega sarved kokku panna, aga nüüd
pidi ta tema karjapoisiga soos hundiratast lööma.
Tema plaanid ei tekkinud päris halvast südamest ja
kurjast meelest, vaid ta tahtis ainult katsuda, mis mees
see uus üleaedne õieti on. Mõistab ta mehega mehemoodi
asju ajada ja on tal ka nutti või murrab ta ainult ram
muga igalt poolt läbi? Pearu mõtles seda umbes samuti
nagu hobustega võiduajamist, koerte kiskumist, härgade
kaevlemist ja jäärade puksimist, ühe sõnaga — kumb on
üle? Maailmas, eriti aga Vargamäel, oleks hirmus igav
elada, kui poleks neidki jõukatsumisi ja ärplemisi. Igav
oleks talvel ja igav oleks sügisel, aga eriti igav oleks
kevadel ja suvel, kui valitseb Vargamäel tõsine elu.
Enne lõikust.
J. Liiv.
Me vili valmis, tõotab saaki hääd;
ta valkjad varred, pikad rasked pääd
on paindund alla, heitnud hakki end,
kui uhas vihm ja kohas tormilend.
Nad saanud, joonud palju päiksetuld,
sest õlg on vask ja tera — valmind kuld.
Nüüd lõikus algab homme hommikul,
ja vaata, idaservas hiilgab kuu,
just alles tulnud taeva tehasest,
veel nõretades noorest värskusest,
317
sirp hõbedane, terav, õrn ja uus.
Nii surmav-selili ta kumerus,
et lõpuaimdus kerkib kõrtes, päis,
nad värisedes tundvad: aeg on täis.
Talvine õhtu.
V. Ridala.
Üle hämara, varjudest tume,
õrna ja sinava lume
heidab veerev, kustuv päike
punava läike.
Üle ääretu lumise välja,
nii tühja ja palja
viib üksik tee
üle jõe,
kus pruunikad pajud
on unesse vajund.
Mööda lõpmata teed
lähevad reed
kuu kahvatul kumal
eha punal
kaugele.
Põrandapesemine.
O. Luts.
Kui ma järgmisel hommikul, vana luuakonts kaen
las, jõuan koolimajja, siis on klassitoas kibe töö käimas:
pinke tõstetakse seina äärde virna, õpilaste kappe ja
kaste nihutatakse seina äärest eemale, sest kui juba puh
tus, siis olgu kõikjal puhtus. Hirmunud hiiri ja rotte vee
reb põrandal nagu halle pabulaid, kusjuures üks — vist
küll see kõige kavalam — jookseb vaese Juhan Padevesti
318
püksisäärele. Poisike karjatab südantlõhestavalt ning
jookseb õue. Tõttame talle järele. Aga juba on kahvatu
ning hirmust lõdisev poisike loomakese surnuks mulju
nud, ja kui avab nööbid, siis leiame Padevesti pükstest
väikese verise ninaga hiirepojukese.
Siis toovad tüsedamad poisid saunast toobritäie
kuuma vett, mida kannavad vahepuus. „Eest ära!“ kar
juvad nad nagu suurevaeva-nägijad kunagi.
See tihedasti aurav vesi valatakse kohe klassitoa
põrandale ning luuamehed algavad oma tööd. Leian aia
äärest ühe vembla, torkan selle oma luuakontsule varreks
ning löön vahvasti sekka; näen kohe, et selline tuuselda
mine pakub isegi teatavat lõbu. Vahel sekka laseme libe
dal põrandal liugu ja käratseme hullupööra. Aga need,
kel pole luuda, käivad ühe ja teise juures mangumas:
lastagu ometi ka neid sellest askeldusest veidi osa võtta.
Aga kuidas sa annad käest luua, kui töö on nii huvi
tav. Pruunijuukseline ja rõugearmidega lükitud Tõnis
Mikk käib juba mitmendat korda minult vana luuakontsu
painamas kas või ivakeseks ajaks, kuid mina jään kõvaks
ning külmaks nagu kalju. Pole võimalik anda; vaadaku
ise, et mulle endale on luuda hädasti tarvis.
Siis kobab Tõnis Mikk on suurtes taskutes ja pakub
mulle üht kummitükki — laenaku ma talle see luud paa*
riks minutiks.
Ei aita. Luud on luud ja kummi on kummi. Kat
sugu oma kummiga põrandat nühkida!
Aga kui seesama Mikk tuleb veel kord ja lubab mult
vägisi võtta mu luuatüüka, siis müün talle selle riista
puu, võttes verehinna — kaks kopikat. Jään tööta ning
vaatan vaikides, kuis tuuakse ikka toobritäied uut ja uut
vett, kuni klassitoa põrand muutub väikeseks järveks.
Viimaks jäävadki tööle ainult need, kel on jalas sääri
kud, kuna kingade ja kamasside omanikud on sunnitud
319
ronima koolipinkidele ja kapivirnade otsa. Nii vabaneb
mitu luuda, ja nüüd saavad kätt külge panna ka need,
kes enne kadestasid teisi.
Äkki lükatakse koolitoa tagaseinas lahti üks kriuk
suv uks ning lävele ilmub köster, vurrud ripakil, seljas
ainult öökuub, käes põlev lamp.
,,Mis te, pöörased, siin ometi teete!“ röögatab. ,,Te
uputate kogu majarahva ära! Juba saaliski on vett üle
labajala. Te olete hulluks läinud, metsalised! Jalamaid
uhtke vesi eeskoja poole! Jooske tõllahoonesse, tooge
labidad! Ruttu, ruttu, te põrguvaimud!“
Nüüd on pingivirnalt päris mõnus vaadata, kuidas
kohkunud poisid püüavad loksuvat veehulka välisuko^
poole tõrjuda. Köster paneb lambi kantsli servale ja
paterdab keset klassituba nagu part, tehes lõukoera
häält. „Amrnan, Lombach, Abroi, Kitsnik! Kus oli teie
aru? Kas te esimest korda pesete koolitoa põrandat?
Pühkige! Pühkige! Ja teie seal, ärge vahtige, suud
ammuli! — Kühveldage labidatega! Kühveldage vesi ees
kotta! Liigutage endid ometi!“
Ja kõik, kes on all, kaabivad ja kühveldavad otsekui
surmahirmus.
Aga siis juhtub see, mis meie tänasele karuteenele
ilusa krooni pähe paneb. Kibedas tööhoos satub Tõnis
Mikk köstrihärra lähedusse ja siis korraga pääseb minu
äsjamüüdud porine luuatüügas malaka küljest lahti ning
lendab vihasele jumalamehele näkku.
„Ai, tõbras, mis sa teed!“ puristab õnnetu, öökuue
siiluga oma kohutavat nägu hõõrudes. „Ma lasen su,
metsalise, vangi panna!“
„Pai köstrihärra,“ palub Mikk haledasti, ,,ega’s ma’s
seda meelega teinud! Luuaraisk kargas otsast ära, ja et
ta sunnik just sinna läks!“
320
„Pea suu!“ käratab porine usuõpetaja ning lahkub
pool joostes uputuspiirkonnast. Nüüd võib päris kindel
olla, et talle lööb kuhugi midagi villisarnast. Mikk lööb
ahastades käsi kokku ja, silmanud mind pingivirna üle
misel tipul, ähvardab rusikaga: „Sina sunnik müüsid
mulle seokse luua! Küll ma ütlen köstrile!“
Poisid itsitavad all nagu jõletised ja meie kaagutame
üleval nagu kanad õrrel. Muidu ükskõikne Toomas Karu
tõmbub naeru käes kõverasse ja tokerdab jalalt jalale,
kuni libastab ja kukub laatsakile mustavasse körti.
Uus, kuid siiski võrdlemisi tagasihoidlik naerupuhang,
sest kindlasti tuleb köster kohe tagasi, niipea kui on pes
nud näo ja vahetanud öökuue mõne teise hõlsti vastu.
Samal ajal avaneb veidi koolihärra toa uks ning hir
munud Roose kahvatu pea küsib: „Issand jumal, mis siin
ometi tehakse ?“ Kuid ta ei oota vastust, sest üle madala
künnise voolab ta jalgadele vett nagu mustast kosest.
Uks suletakse paugatades, kuid kohe kostab ukse tagant
hirmuäratav hädakisa: „Appi, poisid! Appi!“
„Nüüd ta vist upub,“ otsekui torkab mulle südamesse.
Amman, Lombach ja porise tagumikuga Karu tor
mavad esimestena koolihärra tuppa. „Uks kinni! Pange
uks kinni!“ kuulen härra Roose ahastavat häält.
Muidugi ei upu koolihärra ise, vaid ähvardavad
uppuda tema poolköidetud raamatud, mis on põrandale
hunnikusse laotud.
„See on ju päris kole!“ kurdab koolihärra, kui tema
raamatud, köitmisraamid, press ja liimipotid on töölauale
ja toolidele asetatud. „Siin võib ju varsti lootsikuga
sõita. Ulatage sealt ahjukapist mu veesaapad siia!“
Paari minuti kestel koguneb koolihärra tuppa just
niipalju poisse, kui neid sinna mahub. Klassitoas solistab
ainult mõni üksik. Ent siis on korraga hirmsat häält
21
321
kuulda: köster on tagasi tulnud. „Mis see siis tähendab?"
kärgib ta. „Poisid, kus te olete?"
Luua- ja labidamehed tähendavad koolihärra toa
poole.
„Ah seal?" rebib ukse lahti. „Ah seal?" Ning üle
läve: „Välja siit jalamaid! Kas te ei kuulnud, mis ma
käskisin teha? Mis te siin õiendate?"
„Päästsime koolihärra raamatuid," vastab keegi lähemalseisjaist.
„Silmapilk välja siit! Luuad ja labidad kätte! Saa
lis ja söögitoas tõuseb vesi alatasa, isegi köögipõrand on
juba märg. Te metsalised teete mulle hirmsat kahju!"
„Pange uks kinni!" hädaldab Roose. „Ma upun siia
ära!"
„Teie upute...“ uriseb köster kurjalt, „eks tulge
vaadake, kuidas minu poolel välja näeb. Need põrgulised
on siia vett vist küll kogu öö tassinud."
„Jah," paterdab Roose oma säärikuis, „aga mulle
näib, et Amme jõgi on hakanud läbi meie koolimaja
jooksma."
„Jätke oma rumalad naljad!" virutab köster ukse
kinni. Ning poistele: „Kas nii pühitakse ja kühveldatakse? Kasige mu silmist, ma ei või teid enam näha!
Käige minema, te hirmsad inimesed! Ma teen siin üksi
rohkem kui kogu teie sarvikukari."
„Kuhu me peame minema?" küsib Amman alandli
kult. „Me teeme ju kõik, niipalju kui jõuame."
Need lepitavad sõnad avaldavad köstrile hoopis vastu
pidist mõju. „Välja!" käratab ta. „Välja kõik! Kes siit
silmapilk ei kao, sellele tõmban luuaga!"
„Noh, kui asi nii on," kehitab Amman õlgu, „ega siis
pole midagi teha."
Siis paneb poiss luua seina najale ja läheb välja kooli
maja trepile. Temale järgnevad kõik teisedki. Ka need,
322
kes seni võrdlemisi kuivade jalanõudega ,,parsil“ istusid,
kobivad alla ning sulistavad läbi vee välisukse poole. Ja
siis ma näen, et klassituba on veel üsna armas ja kodune
kohake, võrreldes eeskojaga ja sahvriga. Viimased kaks
ruumi on koledad. Sahvris valitseb pilkane pimedus; on
kuulda vaid ujuvate rottide piiksumist ja solinat.. Ees
kotta langeb klassitoast nõrk valgusejuga, peegeldudes
mustendaval veel, millele on tõmbunud juba prõgisev jää
kirmetis.
ütleb Amman, „nüüd on kõigi jalad ning jalat
sid ühtevnsi märjad, eks pidagem taas üks tark nõu, mis
teha. Siia me kauaks jääda ei tohi, muidu külmume
kägaraks/*
„Ja näe,“ algab Siimonson koriseval bassihäälel, „sus
süttis Jehoova viha põlema oma purupatuse rahva peale,
kes ei tahtnud kuulda tema armusõnu. Ta avas taeva
luugid ja tegi suure uputuse, kus sai hukka iga liha/*
„Ole vait, Siimonson!“ ütleb keegi lõdisedes.
„Muidugi pea suu!“ toetab ütlejat vana ja auväärt
Abroi, kes suvel teenib köstri juures sulasena ning tee
nitud palgaga jätkab talvel õppimist. „Mis sa lõhverdad,
kui siin enam pole tegemist naljaga!“
Seesama Abroi muidugi poleks lasknud teha uputust,
aga just kui õnnetuseks oli ta sellal lauda ja talli juures
loomi söötmas. Kui ta sealt tuli koolimajja, süs oli juba
hilja: see oli juba sündinud.
„Lähme, poisid, sauna/* soovitab Karu. „Mu jalad
ja saapad on muutunud kondiks ja mu pükste tagumik
kohiseb nagu kasetohik. Kuid vaatame enne nii ettevaat
likult ja ühe silmaga, mis meie armas köstrihärra seal
üksipäini mürab.“
Hiilime klassitoa ukse juurde ning piilume üksteise
õhinal siseruumi.
Isand Lender niidab laia kaarega, kuid vaevalt on ta
kuskilt suutnud teha paar sammu kuivemat põrandat, kui
vesi teisest küljest tagasi voolab. Viimaks näib isegi tai
pavat, et sel pöörasel heitlusel pole mingit tagajärge.
Hirmsas vihas virutab siis luua nurka, paneb käed puusa
ja sajatab koledasti. Parajasti tulevad eeskotta kaks
poissi sauna juurest, keevavee-toober vahepuus. ,,Noh,“
sõnab teine lustlikult, „see on nüüd viimne toobritäis;
rohkem me enam ei keeda. Vahest ehk aitab juba!“
„Minge ruttu,“ sosistab Karu. „Kas te ei näe, et
köster ootab vett?“
,,Ohoh!“ hüüab teine üle õla — ning kaaslasele:
„Astu rutemini!“
Keegi tahab neid keelata, aga juba on hilja; juba on
veekandjad klassitoas ning äkitselt asetavad põrandale
oma aurava toodami.
Köster on keeletu. Nähtavasti on ta täna juba kõik
ütelnud, mis ütelda oli. Aga sellal, kui köster on keeletu,
võtab teine, ikka seesama käbedam poiss, toobri kõrvust
kinni ning lükkab...
Uus pahkam vett voolab pahinal põrandale.
„Issand Jeesus Kristus!“ surub härra Lender oma
nahkkinnastatud käed kokku ja vaatab lakke. „Milliste
pattude eest karistad sa mind nii kurjasti?“ Aga veetoojaile hoopis teisel toonil: „Kasige välja, te inimese
sööjad, muidu ma löön teid surnuks!“
Poiste suud venivad ammuli. — Endi teada püüdsid
nad teha seda kõige paremat, kuid vaata, mülega see
lõppes!
„Välja! Välja!“ karjub ta juba täiesti võõra hää
lega. Ning poistel ei jäägi muud üle kui koolitoast
lahkuda.
324
Ja kohe traavib suurem osa klassiperet sauna poole,
kus võib loota kui mitte muud, siis vähemalt kuiva jalge
alust.
Aga kui ma veel kord heidan pilgu meie endisse
klassituppa, siis pole seal enam ühtegi hingelist. „Val
landatud loodusjõud" mässavad mahajäetud ruumis täiesti
omapead.
Künnis — lävi; laatsaldl — kõhuli, maoli.
Kanna pilt.
Jakob Liiv.
Pilv paistab õhtul punane kui veri,
ja päike langeb nähes meresse.
Tuul puhub vaikselt üle laia vee,
ta võimul tasa kiigub, liigub meri.
Kui puistaks kustuv päike kullateri
siin lahke käega üle lainete,
seal kulla keskel ilus paadike
kui unes ujub, tuulelehk tal peri.
Randkaljudel on suurendatud vari,
nad paistavad kui kangelaste kari,
kes tormi vastu võitlemiseks reas.
Paat ajab kajakate karja kaljult,
need lendavad ja kisendavad valjult —
suur merikotkas keerleb nende seas.
Vendade kalastusretk.
A. Hint.
Väike on vendade kodu, Männiku vabatkoht, Vesiloo
madalas männitukas, väike on Vesiloo saargi. Mõne kilo
meetri pikkuse kühmuna asetseb ta Saaremaa lääne
325
rannikul, mille metsad üle Ihasalu lahe selgesti kumavad
siia. Vesiloo sihvakast valgest majakast läände, kaugele
ulgumerre, ulatub pikk ja laevadele hädaohtlik suurte
veealuste kuivade rida. See on Suurkuiv, mis sirutab
oma kondiseid, nähtamatuid, veealuseid sõrmi kaugele
Läänemerre. Peaaegu alati kohisevad võimsasti Suurkuiva karid ning hüplevad valged murdlained, iseäranis
Hullumättal, kus suures sügavuses alalõpmata liikuvad
veehulgad põrkavad vastu püstloodis veealust kaljuseina.
Tugevast survest paiskub Hullumättalt üles kobrutav
veesammas, nagu märatsev, hiiglasuur lumivalge täkk,
kelle mürisev hirnumine kostab tihti kümnete kilomeet
riteni ümberringi.
Ent täna on idatuul ja Hullumättalt kostab ainult
tasane koha, nagu sõrmitseks keegi üsna kergelt kiriku
suure oreli võimsaid bassiklahve.
On õhtupoolik, päike küünib juba peaaegu laudakatuseni, paistab aga siiski veel soojasti toa ette, kus
poisid söödavad õngi. Ema talitab kõrvalõues, raiub
hagu, korraldab ning raspeldab. Paul Jaaniga aga askel
dab õngede kallal, sest paljuks enam õhtuni seda aega
ja püünised tarvis ju ka merre viia, ega maalt kalu püüta!
„Mis sa arvad, kuhu täna peaks laskma ?“ küsib Jaan.
Ta teab seda isegi, kuhu nad täna lasevad, aga on
mõnus arutada püügikohtadest, nagu seda teevad vanad
kalurid.
„Eks Kakrusääre nukki või panna ühe osa; mineval
ööl oli ju seal peaaegu iga kolmanda õnge otsas ja suure
saime ka sealt. “
Jaan tõuseb, pühib mulläsed ja vihmaussised käed
püksitagumikul, nuuskab nina ja läheb joostes kõrvalõuest liivahunnikust mütsiga tooma liiva, mida ta ripu
tab õngekasti väiksemasse ossa iga vihmaussirea vahele.
326
Õnged on asetatud kuivama toa ette, klaaritud üles
õngepuule järjekorras. Konksud pikas sirges reas, tihe
dasti üksteise vastu, säravad päikese käes nagu nõel
teravad, kõverad ussihambad.
Õngekast asetseb maas, on jagatud põiki kaheks
osaks, suurem pool nööride mahutamiseks, väiksem õnge
konksude ja nende segiminemist takistava liiva jaoks.
Lipsunöörid üle vahepuu ühendavad konkse ja emanööri.
Jaan on pikem, ta ulatub ülevalt õngi võtma ja annab
need Pauli kätte, ühtlasi klaarib ta ka nöörikasti. Paulil
on aga nobedamad sõrmed ja talle on usaldatud kätte
must, kuid vastutusrikas töö — usside konksude otsa
poetamine ja väiksemasse kastipoolde asetamine. See
pärast hoolitseb ka Jaan kõigiti tema eest, toob ise liiva,
korraldab emalt võileibade saamise asja ja ilma vilunedes toob talle toast ka pintsaku ja mütsi. Paul muud
kui istugu ja pangu usse.
Aga hullusti nad ju rabelevad vastu ja on libedad!
Peab tegema sõrmed liivaseks ja teadma usside vigureid,
siis pole viga, läheb kiiresti see töö.
Nad Jaaniga kahekesi panid ükskord valmis kahe ja
poole tunniga kõik nelisada õnge! Teised keegi pole saa
nud nii kiiresti. Tooma poisid näpivad oma kolmesada
neli ja viis tundi.
Jaan tuleb joostes liivaga, müts käes ümmargune ja
pungil, vaatab korraks juba madalale vajunud päikest ja
hakkab kiiresti õngi kätte andma. Siis küsib:
„Mis sa arvad, kui palju peaks veel sööta olema?
„Ega üle viiekümne ole.“
„Siis mine söö toas, ma panen need niikaua üksi.“
„Aga millal sina siis sööd?“
„Eks ma võta leiba kaasa ja söö minnes. Mu kõht
pole veel ka nõnda tühi.“
327
Paul viivitab pisut, tahtes sööta veel paari-kolme
õnge. Ent Jaan kiirustab teda:
,,No mine nüüd kohe, Tooma poisid viimaks jõuavad
ette ja lasevad kohad eest kinni. “
„Ma siiski veel aitan sind natuke, kaua ma ikka
söön.“ Ja Paul poetabki veel kümmekonnale konksule
otsa siblivad ussid. Siis loputab käed kaevukünas ja
läheb tuppa.
Ema pole toas, Paul ise võtab riiulilt leiva, toob
sahvrist liha ja piimapüti ja asub kiirustades sööma.
Ega ta kaua söö, jätab toidunõud niisama lauale ja
ruttab õue.
Jaanil on veel söötmata paarkümmend konksu. Nüüd
asub omakorda Paul üksi tööle ja velje käes on söögikord.
Varsti on Paulil õnged korras, väiksemas kastiosas
ussid ilusasti maetud liiva.
Aga juba tulebki ka Jaan vana salliga toast, seob
salliotsad kokku, tõmbab salli kui trummirihma üle õla,
poetab õngekasti salli ja rinna vahele — nii on kergem
kanda — ning nad lähevad.
Ent õueväraval näib äkki Jaanile tulevat uus mõte.
Ta peatub, vaatab päikest ja tuult ja küsib siis Paulilt:
„Aga mis sa arvad, kui läheksime täna õige alla
lahte? Vana Kulper oli nüüd sealt kõvasti saanud. Kui
viiksime omad ka korraks. Lauriroogu? Tuul aitab ka
ja aeg polegi veel nii hiline ?“
Paul on öelduga kohe päri, saab ju siis magada öö
Laurirahu küünis.
„Aga siis peab võtma rohkem riideid ja leiba kaasa,“
ütleb ta käsuvalmilt.
„Võib ju võtta, mine kutsu ema siia.“
Ema on laudas kohendamas veistealuseid. Valgusest
tulnud silm teda siin vaevalt seletab.
328
„Ema, me läheme täna alla lahte, tule pane leiba ja
anna riideid/*
„Mis alla lahte, te ei jõua ju sinna enam!**
„Ooh, tuul tagant!“
„Mis te muidu jändate, laske siiasamasse Kakru
nukki, olete öö kodus — ja ..
Jaan on kuulnud väravalt ema vastuseismist ja hüüab
valjusti:
„Vana Kulper sai mineval aastal alt ühe ööga terve
puuda. Oli seesama aeg. Nüüd oli jälle saanud hirmsat
moodi! Me jõuame küll, tuul tagant minna!“
„Aga külm on ju öösi. Jääte haigeks ja —“
„Me võtame riiet kaasa. Luba, ema!“ mangub Paul.
Ema paneb sõnnikuhargi käest ja tuleb puukingade
klobisedes laudauksele.
„Mis sa ära teed teie meestega, ega te ikka oma jonni
jäta. Aga vaadake, et te endid ära ei külmeta!“ ütleb
tehtud kurjusega ja hakkab minema toa poole. Paul lip
pab rõõmsasti ees ja Jaan, kes on läinud tagasi maja
ette, ütleb täismehe kindlusega:
„Mis seal külmetada, küün heinu täis ja soojad ööd!“
Poisid juba tunnevad ema. Punnib küll vastu, aga
temaga saab ikka kaubelda ja ajada asjad jutti.
Ema läheb tuppa ja poisid kahekesi istuvad trepile
aru pidama.
On palju arutamist: kui palju lasta ühtegi kohta
õngi, kust võiks hommikul loota kõige suuremat saaki,
kuidas ümber teha märke, et neid tormiga oleks pare
mini näha, jne.
Ema askeldab seni toas, vaatab riideid ning paneb
valmis leivakotti.
Varsti on kõik joones.
Paul võtab leivapambu, Jaan kohendab rinna ees
õngekasti ja nad lähevad.
325
Ema seisab trepil, paneb käe silmade ette päikesevarjuks ja hüüab poistele järele:
„Olge siis head lapsed, olge merel ettevaatlikud ja
ärge külmetage!"
„Ei külmeta, ei külmeta —“
„No minge siis hea õnnega!"
„Nojah —"
Seni on kõik hästi, nüüd ainult tarvis vaadata, kes
esimesena tuleb vastu. Sest juhtub see olema naine või
iseäranis vana küürakas Lõuka eit, siis parem ei maksa
üldse minnagi kalale. Seda on juba ammu nähtud ja
tähele pandud ning Vana Kulper kinnitab täpselt seda
sama. Vana olla sedagi märganud, et isegi siis minevat
midagi viltu, kui Lõuka moor sind juhtub ainult vaatamagi aknast.
Aga muidugi pole ju seda vaatamist nii karta kui
otsekohe vastutulemist.
Oo — polegi midagi karta, sealt tulebki Liiva Mih
kel, kotid vankril, vist käinud Tapurla tuulikul.
Poiste südameilt langevad nagu kivid: mees ja
hobune tulevad esimestena vastu, kui nüüd vaatabki
Lõuka eit, ega see suurt ikka enam mõju! Hea kalaõnn
on peaaegu kindel!
Küllap saab sellest aru ka Mihkel ise ja juba kau
gelt ta hüüab:
„Noo, Männiku mehed merele minemas, me vana
Lepuga toome teile hea õnne!"
„Nojah, esimestena tulete vastu küll."
„Nonäh, minge aga siis peale, teisi poisse oli juba
näha paadisadamas. Nõõ, Lepp!"
Ja edasi sammuvad veljed teineteise kõrval.
Tasane tuul puhub põhjast, — suurest merest, õrnalt
lükates poisse seljatagant. Merelinde kisendab pea kohal
330
ja kaugemail saartel, suvise varaõhtu rahu hakkab las
kuma maale ja veele, sest päike venitab hiiglasteks ven
dade varjud ja isegi Suurkuiva Hullumätas on tasanda
nud oma vägevat koha.
Edasi astuvad vennad: Jaan tugevama ja rühika
mana ees, Paul nõrgemana ta järel, mõlemad pampude
raskusest veidi ettepoole kühmus, vahtides maha, et mitte
lüüa veriseks varbaid lookleval, teravakivisel ja kadakajuurtest läbikasvanud jalgrajal.
On poistes palju sarnasust, aga ka palju erinevusigi.
Juba välimuseski: Jaan on jässakas, tugevakondine,
lihaserikas, kõige tugevam poiss üle kooli, olgugi et pole
kõige vanem ja suurem. Ei käesurumises, maadluses ega
pallimängus suuda võistelda temaga keegi. Ainult võidu
jooksus on ta keskpärane.
Paul pole ka just kehv poiss, siiski kuidagi peenekondine, ta juuksed pole nii tihedad kui Jaanil, näoilmegi
on õrnem. Paul on rohkem ema, Jaan isa poeg.
Koolis teab Paul hästi aineid, mida on tarvis jutus
tada või kirjutada. Jaan aga on ikka olnud parim rehkendusmees klassis, nagu selgi aastal viimases —
kuuendas.
Ennäe, juba paistabki vasakul kruusamägede vahel
Lõuka eide hurtsik ja üsna selle lähedal paadisadam, kust
parajasti lähevad välja Tooma poisid Sääre vanamehe
paadiga.
Poiste paat kõigub veel korratult tõukamishoost,
Tooma Oskar istub taga, Sass seab ees purje ning Sääre
Juhan lükkab aeruga paati lautrikividest kaugemale.
Juba hakkabki tuul purjepõlle ja Tooma meeste kamp
libiseb kaldast eemale.
„Kas Lõuka eite on näha?“
„Polegi vist kodus.“
331
Ja juba on Männiku poisidki kirjude nokkmütside
hüpeldes paadisadamas, kus läheb lahti kiireks askel
duseks.
Jaan asetab ettevaatlikult õngekasti lautrikividele ja
Paul võtab selle aja sees peidukivi alt võrgumaja võtme
ja keerab lahti ukse. Juba ongi ka Jaan seal. Paul võtab
ühe paari aere ja viib paati. Jaan toob teise paari aere
ja esimese purje. Viimase asetab ta esialgu paadi kõr
vale, kuna see võiks segada ja raskendada paadi vettelükkamist, aerud aga paneb paati. Paul pistab ruttu tul
lid kamplitesse, ja siis:
„Hiu — hei — hipp!!“
„No, mis nali see on, — ons paat maa külge kinni
kasvanud või?“
Siis Jaan kohendab ennast, leiab jalale toe — ja:
„Kaks — kolm — korraga!"
Ning kiili lohisedes kalidel ja küljelaudade põrgates
vastu kive libiseb paat ühe hooga vette.
„Ega teda liiga kaugele maksagi lükata, aitab, kui
ahter ujub, las nina toetuda veel kalile."
„Kas toome suure purje ka?" küsib Paul.
„Võiks küll," arvab Jaan, „täna säärane hõre tuul
ja meil pikk tee minna."
„Aga ema —?"
„Noh, ega temagi selle poolvaga ilmaga keelaks."
Jaan toob võrgumajast suure purje. Samal ajal Paul
asetab ninasse püsti esimese purje, laob esimesele kapile
söögikoti ja riided ning lõppeks ettevaatlikult, õrnalt
võtab sülle õngekasti lautrikividelt ja niisama kasinalt
asetab hoolikaltsöödetud püünised tagakapile.
Vennad koorivad kõrgele pikkade tüsspükste harud,
siis koos järsk nõks — ja juba ujubki nende kalalaev.
Paul hüppab sisse ja hakkab lautrikivide vahelt paati
välja juhtima, Jaan annab sellele jalaga ühelt suuremalt
332
kivilt kõva tõukelioo, läheb ise pärasse ja paneb tüürirauda tüüri. Noorem vend on vahepeal lahti päästnud
esimese purje, mis nüüd lipendab kerges tuules, seob
soodi anki ja juba liigubki poiste paat soodsas pooltagatuules.
Nüüd on Paulil aega ka keskmise suurpurje lahti
harutamiseks ja teinud selle, ta pistab poomiotsa nurgarõngasse ja annab soodi Jaani kätte.
Alles nüüd saab paat selle õige hoo.
Väikesed järsud lained muudkui kulisevad ta ninas
ja tüüri järele jääb virvendav, tasane tee nagu suurelgi
laeval.
Jaan mõnuleb tüüripuud hoides. On säärane hea
tunne, nagu oleks päris mõne neljamastilise kapten.
Ainult madruseid on laevas liiga vähe! Seesamakene üks
ainus — ja seegi veel oma vend!
Aga küllap sellegi varsti suguluse ja tutvuse tõttu
peab ülendama vähemalt tüürimehe seisusse, sest ega see
ka õige kapten olegi, kellel vend laevas kauemat aega
madrusena teenib!
„Paul, sa ehk tahaksid ka tüürida?“
„Ei tea, siin kive, sa rohkem vilunud.4*
„Nojah, ma lasen Kakrusääreni, sinna paneme muist
õngi sisse ja siis sa võid sealt kohe tüüri jääda.“
Paul tunneb, et Jaan on hea vend, — muidugi tahab
ta ise tüürida — Paul teab päris selgesti seda —, kuid
siiski on vend valmis ohverdama oma kaptenikoha ka
temale.
Niisama nagu igal pool: ikka valib ta raskema ning
halvema enda jaoks ja hoolitseb tema eest.
Päike aga veereb ja veereb suveõhtuses pilvitus tae
vas. Poiste arvates võib ta umbes tunni aja pärast
kaduda hoopis mereseljaku taha, et alles hommikul jälle
tõusta Нага kirikutorni juurest. Praegu ta tõuseb sealt,
333
kui vaadata kodust, aga kes just täpselt teab, kust ta
tõuseb siis, kui olla Laurirahul.
Paul istub keskmisel paadikapil ja vahib tagasi Vesiloo suunas, mis eemaldub pikkamisi, aga järjekindlasti.
Äkki meenub pilt kooliraamatust, kus on joonistatud üks
teise järele mitu laeva, milledest ühel ainult lipp veel
paistab maakumeruse tagant, üks aga pole jõudnud veel
hakata minemagi.
„Jaan, aga kui maakera on ümmargune ja kõik mered
ka ümmargused ja kumerad, kuidas siis kuhjas vesi ei
jookse maade poole ?“
„Noh, jõud hoiab vee kinni!"
„Mis jõud?“
„Noh — jõud — külgetõmbejõud."
„Meil õpetaja looduslootunnis rääkis ka samuti, aga
mismoodi see jõud hoiab? Suppki ei seisa kuhjas, aga
ta ju hoopis paksem kui vesi?"
„Ma ei tea ju ka, kuidas just, aga see on kindel, et
maa on ümmargune. Palju mehi on ta ümber ringi sõit
nud. Kui ta ümmargune poleks, ega siis ka saaks.
Kolumbus läks Ameerikasse ja gloobust vaadates on juba
Ameerika päris all, päris teisel pool maakera."
„Ma usun seda küll ka, et ta ümmargune on, aga
ma ei saa sellest veest ikka aru."
„Kes seda asja nii täpselt teab, aga eks talvel või
õpetajailt järele küsida," rahustab Jaan nooremat venda.
Päikese tõusu ja loojumise asi on Paulil küll selge,
koolis näidati seda küünla ja gloobusega, aga jälle see
asi tal on hoopis tume, kuidas maa üleval seisab ja alla
ei kuku, kui ta millegi peal ei ole?
„Paul, võta tagumine puri maha! Hallikivi alt
paneme otsa sisse."
Jaan vallandab purjesoodi, Paul võtab ära poomi,
asetab selle suurte aerude juurde ja asub kiiresti purje
334
kokku keerama, siis litsub selle vastu masti ja lõppeks
tõmbab purjepõlle soodiotsaga kinni.
„Ära masti maha võta, ma jõuan paati hoida ka nii
sama, tasane ilm.“
„Ega seda naljalt üksi suudagi,“ vastab Paul ja asub
nüüd kokku keerama esimest purje.
Samal ajal võtab Jaan paadi tagant tüüri, mis segaks
püüniste laskmist, asetab selle märjana ja veest nõrguvana alusesse, haarab kiiresti väiksemad aerud ja istub
eeskapile sõudma.
Jaan on osav aerumees, Paul kiire laskja, nii on
kujunenud otstarbekalt vendade tööjaotus õngepüügil.
Nüüd istub noorem vend taha kapteni kohale, võtab
märgi, seab püüniste kasti õngedepoolse otsa oma jal
gade juurde, seob emanööri otsa märginööri külge, haru
tab märgi lahti ja viskab vette.
No küll see aga hakkab täna lõbusasti tantsitama
oma kadakast tutti!
Ent siis laseb Paul vajuda ka märgikivi ning õngelaskmine algab.
„Peaks nüüd olema ka hea õnn!“ nurub Jaan, tõm
mates tasast sõudu.
„Noh, mees hobusega tuli vastu, kus ta pääseb,“
arvab Paul, heites iga kord lipsunööri konksu otsas sibava
ussiga tuule sisse, sest nõnda jäävad püünised üusasti
põhja ja emanöör ei lasku ussidele peale.
Männiku vennad tunnevad hästi seda kalapüüki, ega
teised poisid peaaegu kunagi saa niipalju kui nemad.
Mineval aastal teenisid ühe ööga kümme krooni üksi
angerjate eest — viisid ülesostjale-muhulasele, aga ahve
nad ja särjed, mis jäid endale, olid veel üle selle.
Ainult Vana Kulper saab rohkem, noh, ta käib ka
teistes lahtedes püüdmas ja tal on ka kümmekond mõrda.
335
Aga Tooma poisid nad löövad alati oma püügiga üle!
Vendade paadi põhi naksatab aeg-ajalt vastu harvu
suuri kive. Muidu on Kakrusääre otsas pehme, savine
põhi ja mõnikord siit juhtub saama vilakaid.
Kogu laskmise ajal tunneb Paul suurte angerjate
nõkse emanööri küljes, nagu oleks see juba väljavõtmine.
Aga õige on see küll, juhtub hommikul olema otsas
mõni suur, hakkab andma signaale enesest juba mitme
kümne õnge tagant!
Aga ega säärast vilakat pole ka kerge paati võtta!
Teinekord tuleb minna sisse ja katsuda netsiga püüda —
muidu katkestab ära lipsunööri.
On siis neid vähe läinud — ja ikka need kõige suu
remad! Võiks ju lipsunööri panna jämedama, aga siis
pole jälle püük nii terav.
Oleksid veel mõrrad, nendega alles saaks suuri!
„Sa tahad siis ikka hakata kapteniks?"
„Tahan küll, aga enne tuleb kõvasti sõita laevadel
lihtmehena, nagu oli isa, siis tuleb minna merekooli ja
kui ükskord kapteniks saan, siis võib-olla olen juba üsna
vana mees —"
„Stopp, ots peal! Löö aerud vastu!" hüüab Paul
ahtrist.
„Või juba poolteist sada läbi!" imestab Jaan ja pea
tab paadi hoo.
Paul seob emanööri otsa märgiännise külge, Jaan
tõmbab veel paar korda, et jadasse ei jääks kõverdust, ja
nüüd viskab sisse ka pealveemärgi, mis samuti lustiliselt
hakkab hüpatama oma tumerohelist kadakatutti nagu
sõsar poiste õngejada teises otsas.
„Kas teist märki näed veel?"
„Näe, on seal suure kivi kõrval, vaata veidi päike
sest vasakule!" näitab noorem vend Jaanile märki.
336
Poisid päästavad purjed lahti ja nüüd istub tüürile
Paul, kuna Jaan on eeskapil. Päike on paisunud suureks,
kollaseks ning tema ja horisondi veepiirde vahele on tek
kinud tume pilveriba, mille päikesepoolsed ääred hõõgu
vad tumepunases kullas.
„Selles pilves võib olla veel tuult ?“ kardab Paul.
„Ei usu, kas ta täna öösi teeb, võib-olla homme päe
val, siis kui meil juba õnged väljas, “ loodab Jaan.
Aga juba tuul tugevnebki, lüües pungile poiste paadi
purje, sealsamas mõni edvistavam laineplika juba näitab
oma valgevahulist hammasterida ning alus hüpleb kergelt.
Aga ega Ihasalu lahes pole suurt midagi karta, sest
ta pole suur meri teispool Vesüood, kus poisid on käinud
ainult vanade meeste seltsis.
On siia ka küll uputud vanasti, päris mitu paaditäit
kohe, nagu teatakse rääkida, aga need uppujad pole ju
osanud ujuda!
Männiku vennad aga mõlemad on ujunud — küll
vastu ema keeldu, salaja — Vesiloolt Kalarahule, mille
vahet on peaaegu kilomeeter. Ja hädaga ujuksid roh
kemgi, kui just tarvis oleks.
Aga siin on ju neid rahusid nõnda palju ja nõnda
üksteisele lähestikku, et ükskord võikski päris uppumishädas olla, siis näeks, kas suudaks pääseda eluga või ei.
Muidu ikka arvad, aga kindlasti ei tea midagi.
Kuid see oli vaid äkiline iü ja rahuneb jälle pikka
mööda. Juba hüplebki vendade paat vähem, kuid siiski
on kapteniamet vahepeal läinud uuesti vanema venna
kätte ja Paul istub jälle eeskapil. Usaldab ju Paul ise
venda rohkem kui ennast, las Jaan tüürib, tal enesel on
niigi hea istuda küllalt.
Nii istudes tegelevad poisi mõtted esmalt hommehommikuste suurte angerjatega ja sealt lipsavad siis
ostjale-muhulasele. Kuid nähes üle oma pea juba idas
22
337
tumenevat, kummuvat taevast, nähes Rahumaa vägevat
metsajoont kaldal ja Vesiloo majakat nagu pisitillukest
valget küünalt suure tumekollase pilverünkasse veereva
päikeselambi kõrval, hakkab valutama kuidagi tasa ja
pigistavalt Pauli süda.
„Ma aitan aeruga kaasa, tuul on jäänud üsna maha.“
„No aita pealegi, ehk jõuame siis päikesega seltsis
Lauriroogu. Muidu jääme oma lassiga pimedasse.“
Paul tõmbab kogu jõust. Märgatavalt kiirustab paat
igast aerulöögist ja iga kiirustuse algushetkel lipendab
puri pooltühjalt.
„Ega siin purjedega ikka enam midagi saa, võtame
maha ja tõmbame sõudu, jõuab rutem,“ arvab kapten.
Poisid teevad seda ja asuvad sõudma: Paul väikse
mate aerudega ees, Jaan suurematega keskel.
Vennad tõmbavad korraga. Noored kehad kaarduvad
ettepoole, neli aeru leiavad vette sulpsatades endile toe
tuspunktid ja poiste uuesti sirgudes teeb paat veekulinal
hüppe edasi.
Saaremaa kauged metsad on juba tumenevas häma
ruses, samuti Rahumaa võimas metsamüür ja Pikasääre
paljalaineline kukal. Ning siis hakkab plinkima Vesiloo
majaka sähviv silm.
Aga juba ongi vennad laskmas püüniseid Laurisaare
kähisevasse roogu, kust on hommikul loota head saaki.
Vaikides ja kiiresti läheb töö ja juba ongi püünised
meres. Aga liiv õngekastis lastakse seal olla ja see vala
takse ära alles maal, sest kui pillatakse ettevaatamatult
söödaliiva merre, võib hävida õngemehe saagiõnn korra
pealt ja kauaks.
Kiiresti on paat tõmmatud kõrkjatesse, küllalt kõr
gele, et vendadel pole karta ta äraujumist öö jooksul.
Siiski askeldavad nad veel paadi juures, panevad sellele
toed, asetavad korralikult aerud ja purje, võtavad õnge338
kasti, viivad selle maale ja raputavad seal liivast tühjaks.
Sus toovad paadist maale oma toidumoonakoti ja riietepambu, et poleks magades külmetamist karta, ning hak
kavad astuma küüni poole, mis asetseb üksikuna Laurisaare kõrgemal künkal keset suuri ja lihavaid kadakapõõsaid. Teel ehmatavad nad lendu paar hahka, kes
tigeda kisaga tõusevad muidu vaiksesse õhku, kuid varsti
rahunevad linnud uuesti ja laskuvad tagasi oma pesadele.
Küüni ees peatuvad vennad ja panevad asjad maha.
Siis vaatavad pisut ümber ja ronivad üles mööda harvaning ümmargusepalgilist küüniotsa.
Küün on küll alles hiljuti pandud heinu täis, kuid
heinad on siiski juba jõudnud vajuda ja veidi korraldades
saavad vennad enestele üles küünikatuse alla kaunikese
puhkeruumi ning magamisaseme.
Seadnud nõnda üleval asjad joonde, toovad poisid
siia oma riidepambu ja moonakoti, mille harutavad lahti.
Nüüd hakkavad vennad sööma, sõbralikult pakkudes
teineteisele suitsukala ja leiba ning kordamööda juues
pudelist piima peale, ise tasa arutades, kust võiks homme
saada rohkem, kas Kakrusäärelt või Lauriroost.
Küüni otsast aga vahib sisse kustuv eha ja iga nelja
sekundi järel hüppab neile hetkeliseks külaliseks majaka
sähviv plinktuli.
Sääsed pole veel jõudnud neid üles leida ja selle
pärast on vendadel üpris hea meel.
Juba lõpebki pudelist piim, kuid ka kõhud on täis
saanud. Ülejäänud leivast ja kalast jätkub hommikuks.
Selle paneb noorem vend hoolikalt tagasi kotti samal
ajal, kui Jaan seab riideid ning magamisaset. Ja siis hei
davad vennaksed puhkama, topivad jalad sügavasti hein
tesse ja kohendavad enestele riideid. Aegamööda hakkab
kustuma poiste kõrvust mere kohin ning hajuvad kõik
mõtted, andes maad sügavale unele.
339
Ahter [ahtri] — laeva, paadi tagaosa; emanöör — põhja6ngede jäme nöör, mille külge peenemate nööridega — lipsunööridega — on kinnitatud õnged; jada — rida; kalid — puust
rullid, milledel paati kaldal edasi lükatakse; kamplid — tulliaugud;
kuivad — veealused ja veest pisut väljaulatuvad karid ning mada
likud; lauter [lautri] — väike paadisadam, paadisild; märgiännis
—• põhjaõngede ja võrkude märkide ots; nukk — väljaulatuv ots,
maaninake, kühm; plinktuli — tuletorni vilkuv — plinkiv —
tuli — üksikud valgushelgid lühikeste vaheaegade järel; poom —
paadipuu, mille külge kinnitatakse tagapurje alumine äär; tull —
paadi pardasse asetatud konks või haak, mille vahele paigutatakse
aer sõudmisel, paadihank; tüss — jäme kodukootud riie; vilakas
— pikk ning sihvakas olend.
Maru.
V. Ridala.
Paksude pankades pilvede põuest
täht mõni tinedalt taevast veel tuikab,
laotus lainete lauludel luikab
kõmavast kerkides kärkivast kõuest.
Äkisest ägeda äikese heidust
võikana välgatab vetele valgust,
aeva kui hakkavat agude algust
põhjata pilkase pimeda peidust.
Vilistes veerevad voogude veerud,
kiljuva kauguse kujuta kohus;
ähinal ägades otsata ohus
kummuvad kaldale koledad keerud.
Minekuhommikuks olid koos toidukotid, püssid, harpuunid või püüsed ning käksid. Harpuunide sitke, peen
nöör pühiti mitmele korrale ringi ja poetati läbi pihkude,
sest see nöör pidi heite ajal jooksma hästi. Vana Simmu
oli kombekohaselt hall-valges riides, nagu seda kannavad
ruhnlased elu-ea. Priidu oli valges kasukas ja mustades
pükstes, kuid ütles linased püksid olevat kotis. Teisedki
olid hoolitsenud riiete eest, sest pole ükskõik, kuidas sa
liigud jääl, kui on vaja petta seal mõnulevate hüljeste
silma.
Oli varane hämarik, kui lahkusid majast. Soe tuba
jäi ukse taha. Külm talvehommik võttis teelised oma
hoolde. Ning neil oli pikk tee ees, sest vana jääpiir oli
heade külmadega roninud kaugele ja vanad-hallid, keda
oli lootust püüda, asusid enamasti vana ja noore jää
rindes.
Tugevasti paar tundi tuli liikuda julla ja kelguga —
ikka edasi risti kaldaga, kaugele ülamerele. Siis alles
muutusid tasane jää ja luitelised lumehangekesed sega
seks. Nähtus tükk säbrulist jääd, samas paar ülesrüsitud
jääserva ning eemal kaugel sinendas noorjää ja sulavee piir.
„Kuule, kas see asi ei hakka peale ?“ arvas Simmu.
Julia ja kelk jäeti jäälaagrisse. Üks käks kadakaoksakesega löödi jää sisse tähiseks, et pärast oleks kerge
leida varulaagrit. Siis pühiti harpuunide nöörid veel kord
ringi, et poleks heitel segadust. Harpuunid ise seati
selga, nii et esimese käehaardega oleks hea tapariist käes.
Muidugi pidi jääma igale mehele ka käks pihku, sest
341
hülgepoegi, kelle nahad seda pärisraha maksavadki, tuleb
ju tappa läheda maa pealt ning vanade tabamine püssilaskudega polegi nii tulus ja teeb asjatult suurt kära...
„Kas see maksab sul püssi võttagi ?“ küsis Simmu
veel Kustaselt.
„Kaasas võib ta ju ikkagi olla,“ arvas Kustas lepli
kult ning nüüd lahkusid mehed üksteisest. Igaüks liikus
naabrist eemaldudes jääserva poole. Käks täksatas vahel
jääd, et proovida selle tugevust. SUm uuris jäärüsisid ja
vanajääd, kas kuskil pole hülgepoega, sest need ju lama
vad jääl, mis neile sünnivoodiks.
Üsna pisut luuramist ning valvamist ja juba leidiski
Kustas ühe augu. See polnud seesugune suur auk, kus
hüljes käib jääl, vaid väike augukene hingamise jaoks —
hülge ,,vileauk“. Sinna juurde jäi Kustas valvama.
Pika aja ootas — külalist polnud märgata. Siin nüüd
lonkasid ta teadmisedki hüljeste kommetest, sest mine
tea, kas tal ei ole seesuguseid nina pealepistmiseks tehtud
,,vileaukusid“ palju.
Juba tulid mõtted luurata ringi, kas pole teist auku
lähedal, kui vesi pisut liigatas ning selle järel tõusid
hülge nina ja mokad veest välja. Vaevu olid need puu
dutanud õhku, kui juba lõikav, kisklik tera vuhises noore
mehe jõulisest käest vette.
Vesi loksatas üle auguservade ja hüljes kadus. Kus
tas ei jõudnud talle nööri nii palju järele anda kui vaja.
Kord hakkas talle nöör käe taha. Kord puudus üsna
pisut, et ise ei libastanud silmili. Oli liiga agar ja ses
agaruses oleks ta lasknud hülgegi ehk otsast katkeda.
Kuid ta harpuuni saba oli pikk ja haavatud loom jättis
vedamise. Küllap oli põgenenud esimese hoo ja jäi nüüd
peatuma ja tundma, mis õige juhtunud. Seda aega kasu
342
tas Kustas, mässis harpuuninööri ümber käsivarre ja
hakkas auku suuremaks raiuma.
Märkamatult ja ootamatult tuli verine hüljes äkki
tagasi hingamisaugule.
Kustas ei jõudnud enam korjata kätte harpuuninööri.
Ainuke, mis ta oskas veel teha, et haaras käksi ja virutas
loomale hoobi kukla taha. Käksi kisk jäi karvasesse
nahka pidama ja ta sikutas augule hingama tulnud hülge
jääle. Siis asus rutates kiskuma harpuuninööri, kartes,
et hüljes põgeneb uuesti.
Kuid vana-hall ei mõtelnudki põgeneda. Sel pilgul,
kui mehel oli käes harpuuninöör ja ta köietas sedapidi
haavatud hüljest, sööstis see hännal paar meetrit edasi
ja lõi hambad Kustase kasukasse.
Rädinal rebenes kasukasiil. Käks langes looma sel
jast. Jahimees sööstis paar sammu tagasi, kuid tige loom
hüppas talle paljastatud kihvadega järele. Siis oli mehel
uuesti käks peos ning paar hoopi pähe surmasid looma.
Kustas vaatas ümber ja pühkis higi.
Vaikselt loksus vesi augus, kus hiljuti oli sündinud
merelooma võitlus oma elu eest. Rohekalt ja puhtalt
läikles vesi sügaviku kohal, nagu poleks juhtunud midagi,
eemal lamas tapetud hüljes — suur vana-hall.
Kustas vaatas tagasi. Kallas sinendas kaugelt. La
gedal jääväljal paremal ja vasakul olid teised kilomeetri
võrra või enamgi eemal ning kuskilt kuuldus paugu nätsatus, mis veeres edasi üle jää — vaba vee poole. Seal
ajas igaüks omaette jahi-asju. Igaüks oli mehe eest
väljas!..
Pisut hiljem jäärüsi kõrval tabas ta poega. See,
väike, helehall ja abitu, ei mõtelnudki põgenemisele.
Temagi seadis oma hambad kaitseks, kuid ta oli väike ja
käksihoop tugev. Tardunud, avatud silmadega jäi ta
lumele ja Kustas kandis ta vana hülge juurde.
343
Sel päeval ei tabanud Kustas rohkemat. Peale poja
leidmist otsekui oleks võetud jahiõnn. Küll nägi veel üht
poega, kuid see just veeres enne ligijõudmist jääauku.
Küll valvas mees augu juures, kuid hüljes ei tulnud enam
nähtavale. Siis märkas, et samas rüside taga oli pikk
sulavee pragu — küllap nad käisid sealt hingamas. Seal
oleks olnud kasulikum valvata, kuid juba laskus häma
rus jääle ja enne oli vaja veel tuua kelk ja viia hülged
varulaagrisse.
Neli poega ja kaks vana hüljest oli nende selle päeva
saak: see oli olnud tulukas päev. Kuid Priidu kirus, sest
saak oli saak, aga tema oli jäänud tühjade kätega.
„Kuule, sina vist lasksid selle esimese ?“ ütles Simmu
Kustasele. Siis silus üle hülge hallitähnilise naha ja ütles
murelikult:
„Ära oled porinud vaesekese... Sest nahast saab
sõela ... Aga eks rasvakiht ikka loe.“
Siis hakkasid nad Priiduga hülgeid „lahti lööma“.
Kiire lõikega vabastati nahariba ning noaga aidates eral
dati rasvakiht, nahk ja hülge lihapind üksteisest. Trääni
lõhn levis jääl. Ja kuni „löödi lahti“ ka kallinahalised
pojad, kelledel polnud naha all peaaegu üldse veel rasva
kihti, raius Villem jäässe augu ja hüljeste korjused lükati
sest alla — tagasi merre.
Nad võtsid jullast söögitarbed ja süütasid jääl prii
muse. Jäätükid laoti katlasse ja värsked hülgenahad
seati istumise alla, et jää ei sulaks püksitagumiku all.
Oli juba üsna pime suurel avaral jääväljal ja ses tühjuses
ning vaikuses kuuldus kaugete lainete loksumine jääpiiridel, kui said kuuma teed ja asetusid magama.
Taevast vaatasid tähed merele ja jääle. Suur valge
väli oli vaikne. Suur Vanker keerutas end aegamisi ümber
Põhjanaela ja tunnid venisid aegamisi.
344
2.
Varakult, koiduroosatusega ühes asuti kohvikeetmi
sele. Tuli juua seda mustalt, sest piim oleks niikuinii
külmunud ja lõhkunud pudeligi. Ja kui pisut kuuma vede
likku leiva ja liha saatjana oli kuumendanud kõhtu, tõusti
jälle päevatööks. Ainult Simmu ei saanud end nii ker
gesti jalule. Ta pidi esmalt tõusma põlvili. Siis järgnes
pikem puusade hõõrumine ning ristluude nagisedes sai
mees end jalule.
Kogu päeva olid jälle jääpiirides saagijahil. See päev
oli aga tühi. Nelja mehe peale said ühe hülgepoja —
seekord leidis Priidu käks selle. Kuid lootused jäid, sest
tuul oli endiselt jääserva poolt ja võidi ju jääle jääda
kauemakski, sest mine siis koju õnne ootama — ega ta
sinna tule!
Uuel päeval juhtus varahommikul kohe äpardus:
Võrke Villem libises jääauku, millest oli hülge just välja
kiskunud. Tea kuidas — astus paar sammu tagurpidi ja
oligi mees kadunud. Õnneks jäi käks põiki augule ja tal
oli kerge pugeda jälle pealevett. Muidu oleks kergesti
juhtunud nii, et kui tullakse õhtul tagasi laagrisse, puu
dub üks ja keegi ei tea teda enam otsida. Randa peab
siis minema selle kurva jutuga, et üks mees jäi mere
omaks. Nüüd nägid teised vaid VUlemit jooksvat mööda
jääd edasi-tagasi. Ta läks Kustasest hüüdekauguselt
mööda ja ütles:
„Käisin veesügavust mõõtmas!..“
Kustas noogutas, kuid vaikis, sest ta valvas hülgeaugul. Vülem aga jooksis ringi kuni väsimuseni, sest
ainult sel teel võis pääseda külmumisest.
Hüljes turjal, ruttas Kustas ka laagri poole. Seal oli
vana Simmu Villemile nõuks ja abiks, kuna Priidu paistis
345
kaugelt kui jääle pistetud oksake ega teadnud juhtu
nust midagi.
„Nüüd muudkui riidest ära,“ käskis Simmu.
Kustas andis oma suure kasuka. Villem puges seni
kauaks varuriietesse ja kuiva kasukasse, kuni teised vää
nasid kuivaks ta riided. Oli hea, et ilm polnud väga
raudne — muidu oleks ta tõmmanud püksid kohe jäätunuks ning kõvaks. Kuid nüüd piisas kuivaks väänami
sest ja Kustase kasukast.
„Kui oled meheks hakanud, siis kannad selle veetilga
ilusasti ära,“ ütles Simmu.
„Noh, kui nohu saabki, mõni asi,“ naeris poiss.
„Nohu on naiste asi. Meestega siin — kas võtab või
jätab, aga nohutamist pole. Küll sa näed__ Tee nüüd
veel üks jooks, aga ära aja end higiseks... Augule ära
sa valvama enam jää. Kõnni niisama ...“
Sel päeval oli neil hea õnn. Üks paremaid üle mitme
aasta. Vastu õhtut alles vehkis Simmu teistele ja kisen
das mehi kokku laagri poole, kus asus hulk hülgeid reas.
Villem oli kogu aja pidanud kelguga sidet ja hoolitsenud
selle eest, et iga tabatud hüljes veeti kohe laagrisse ja
jagati nahaks, rasvaks ja lihaks ...
„Aga nüüd siva!“ käskis Simmu, kui olid jõudnud
kohale.
„Oma kolm-nelisada rubla ninale tuleb ära.“
„Kuidas müüa saab ... Kümme noort, rida vanu...
Küll tuleb ehk rohkem. Aga näe — mis ilm näitab? Kui
läheme veel kõige hüljestega!“
Tõsi, sel päeval polnud päikest. Nüüd hämardus
ehatult ja jääväli näis tume ja ähvardav. Tuul nühkis
hooti üle hangemüksude ja põhja poolt loksus tugevnev
laine üsna ligidal, murdes tükkhaaval nõrka uudisjääd.
,,Põhi!“ ütles Simmu, osutades tuult.
346
See sõna juba ütles kõik. Seep see tuul oligi, mis
murdis vahel lahti suured lahmakad kinnisjääd, muutes
selle ajujääpangaks, millega kihutas välja Kurakurgust
ning pilbastas ülameres olematuks. Ei tea uskuda ka
seda nuhklikku tuult — pea tõuseb ulguvaks tormiks,
käänab ehk veel pisut ida poole ning siis on rannas asjata
oodata kojutulijaid.
Kiiresti heideti liigne kraam seljast kelgule ja jullale.
Hommikuse kohviga ja leivaga asuti teele kalda poole,
mis sinas ligi paarkümmend kilomeetrit eemal, ja juba
kustus lühikese päeva lõppedes. Küll aga jõudis veel
Simmn võtta õige koosi ja seada end liikuma kompassi
järgi. Ning kaks meest kelgu, teist kaks julla ees ohelikurakmes, rutati edasi üle konarliku jää, üle lume, läbi pi
meduse — hing kiunumas kurgus ja selg higist märg.
Kuid väsimus ja kõhutühjus ununes, sest tuulehood muu
tusid püsivaks tormialguseks ja üle jäävälja jooksis peen
lumetuisk.
Pisut edasi rutanud, nad peatusid. Oli tähtis jõuda
pool joostes eemale lahtise vee piirdest, sest seal tekivad
murrud kõige hõlpsamini. Nüüd tuli süüdata latern, et
näha jalge ette ning silmata kompassi. Ning siis oheli
kud jälle üle õla, hülgekoorem järel, käksid peos, ruttasid
edasi.
Tuul puhus küljelt ja latern kõikus Simmu käes.
Kollane tulekuma helkis jalge ees jääl. Mujal oli tuuline
pimedus. Kuid siis tõusis eest tulekuma. Tõusis, langes
ja tõusis jälle.
„See pole aknatuli,“ arvas Priidu.
„Teevad suuremat! Targad mehed!“ ütles Simmu
ja pistis kompassi taskusse. Siitpeale hoidsid teed tule
sihis ning tulid otse koduküla alla randa
suure, tuules
ja pimeduses lõkendava tule juurde.
347
„Inimest pole nähagi/' ütles Kustas, vaadates tuld»
„Inimest polnud meile vajagi," ütles Simmu ja Tuisu
toas nad kuulsid, et isa oli saatnud Kaarli süütama
märgutuld, sest kui jäälised on tulijad, siis on nad sel
ööl otsimas teed ranna poole.
Harpuun — pika nööri otsas olev kiskudega raudviskoda
mereloomade püüdmiseks; julla — väike laia põhjaga paat.
Külm.
Juhan Liiv.
Mets härmatises surnuvaik,
koit idas veripunane,
kristaüisid õhk piserdab,
õhk põhjast — tuleleil on »ee!
Loom koiduvalgei kisendab,
hunt, põder, metskits ägavad.
Kord-korralt külm seal plaksatab,
siis jällegi kõik surnuvaik ...
Koit idas veripunane.
Sügisemaru.
M. Under.
Kuulete, kuidas nüüd märatseb maru ja murrab,
mühistab metsasid mööda ja vilistab ladvus,
kohutab kurjasti hirmunud lindusid pesas,
karustab kadaka käharaid, kolletund põõsaid,
kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda,
kitkub ja katkub veel viimaseid külmetand lilli,
348
hullab, ja möllab, ja tantsib, ja ulub kui hunt üle nurme.
Tõuseb kui salane nutt siis sealt saledast salust,
kaebades kohavad kuused ja kased ja männid:
võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni.
Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle,
naeratab kurjalt ja kõlistab kannuseid karmilt,
kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus:
raudsete kätega kuningas — sügisemaru.
Vedurijuht.
P. Viiding.
Semaforist läbi... Tükk üksikut rööpapaari veel
ja siis tulid jaamateed. Esimestest pöörangukohtadest
üle sõites sai vedur kõvu tõukeid paremalt ja vasemalt,
sest rong jooksis veel suure hooga. Aga jaamahoone
heledate tulede kohal oli käik juba hoopis tasane. Paar
sada tonni rauda ja terast, mis mõne minuti eest oli tor
manud läbi pimeda öö, seisis. Kiirrong peatus sõlmjaamas kaheksa minutit.
Jaama töömehed kolistasid, vesi jooksis kähisedes
paaki, mis hobuserauakujulised piirab süte- või puuderuumi tendril.
Perroonil joosti, rutati, tõugeldi.
Vedurijuhti Joosep Nurklikku valdas uus väsimus ja
nõrkushoog. Mis see küll peaks tähendama? Kas ma
tõesti olen nii haige? Riided tundusid matvalt rasketena,
nahkkuub rõhus ja pigistas. ,,Kas ma siiski ei oleks pida
nud parem selle reisi tegemata jätma ?“ mõtles ta. Aga
samas ta tõrjus kohe selle mõtte eemale. „Küll see läheb
mööda ... küll läheb mööda ... Olen natuke külmetanud;
hommikul kodus kuuma teed juua, vabamakeedisega,
hästi välja puhata... Sõitusid on viimasel ajal lüga
349
palju olnud ja puhkust vähevõitu... Lihtsalt väsimus
ja võib-olla väike külmetus, mis see ikka muud võib olla,"
rahustas ta ennast.
Päris terve ei olnud ta ju küll vist kodunt välja sõiteski. Aga sinnasõit jaama, kust tagasi sõideti, oli ikka
kuidagivüsi läinud. Oleks ju nagu olnud natuke pala
vikku, aga pärast puhkust (enne tagasisõidu algust ta
oli puhkeruumis maganud neli-viis tundi) ta tundis ennast
reipamana, ja kui tema abi küsiski, kas ta mitte haige ei
ole, siis oli ta küll tundnud äkilist kuuma hoogu üle keha,
oli nagu hirmugi tundnud, aga siiski ütelnud:
„Pole viga. Küll läheb. Kojusõit."
Kui ambulantsi oleks läinud? Mitte ei oleks tahtnud!
Jääda võõrasse kohta haigena maha? Noh, nii hull ei
peaks asi olema!
Aga nüüd oli tõesti juba raskem, kui ta oli kujutelnud välja sõites. Vedurilt maha astudes oli vaev. Nurk
lik tegi siiski ringi ümber masina, vaatas, kuidas abi kin
nitas laagrikiile punaselt loitleva ja paksult suitsva tõr
viku valgusel, milleks oli traadi otsa mähitud ja õlisse
kastetud takutuust.
„Ärge liiga kõvasti kah kinni tõmmake, lähevad pä
rast kuumaks," ütles Nurklik. Tema abi, inseneriteaduste
üliõpilane praktikal, näis olevat solvunud asjatust juhata
vast märkusest, ei vastanud aga midagi. Lõi veel amee
rika võtmega ühe klõksu ja ajas siis selja sirgeks.
Kütja käis õlikannuga ringi.
Püsttrepi nelja astet üles ronides tundis Nurklik, et
põlved olid nõrgad. Ja külmavärinad tulid tagasi, kest
vamad ning raskemad kui enne peatust. Asi on halb, mõt
les ta. Aga kuidas nüüd töö pooleli jätta, kui tahakski?
Ütelda, et olen nii raskesti haige, et enam edasi sõita ei
saa? Kuidas nii äkki? Miks ta siis üldse välja sõitis?
350
Miks ta ei jäänud haigena juba pöörd-depoosse ega nõud
nud juba seal varumeest?
Peatuse ajast oli järel veel ainult kaks minutit. Ei,
nüüd ei aidanud enam miski. Nüüd varumeest nõuda, see
oleks tähendanud rongi hilinemist vähemalt veerandtunni
võrra. Kiirrong... Võimatu!
Aga kuidas see rong siis kohale viidaks, kui ma
praegu sureksin? Jaa, see on hoopis teine asi. Haiges
tuda inimene igal pool ei või, haigeks jäämiseks ei ole iga
kord aega. Surra? Surra võis alati, surmaks oli iga koht
ja iga aeg hea küllalt. Aga kes surebki nii? Nii võimatul
viisil? Teine asi, kui juhtub mõni õnnetus, et kukud juhiruumist välja sõidu ajal või...
Mis rumalusi ma õige mõtlen? ütles ta enesele, et
mitte neid mõtteid lõpuni mõtelda. „Abi, olge hea, pange
inžektor kinni!“ ütles ta kõvasti. Oma häält kuulda, see
julgustas natuke. Aga samal ajal jooksis üle uus külma
värin.
Ärasõit. Jaamakorrapidaja tõstab signaalketta.
Kohusetruudus. Kohusetruudus on see, kui tema
nüüd rongi äpardusteta ja õigeaegselt sihtkohta viib.
Kohusetruudust eeldati iga vedurijuhi juures, ja ega
tema, Joosep Nurkliku puhul selle eeldamisega ei eksitud.
Ta oli oma ülesannete enam kui korralik ja usaldatav
täitja olnud. Alati, kogu oma ligi kahekümne-aastase
teenistuse jooksul.
Signaalketas korrapidaja käes langeb.
Aurusiibrit lahti lükates pidi Nurklik külge panema
ka parema käe. Ning käiguvintigi pidi nüüd keerama
kahega. Mis see tähendas? Vint oli ometi olnud väga
hästi ära seatud, sugugi mitte raske käiguga.
Masin sirutas oma liikmeid nagu tõrges ja laisk loom.
Rattad krigisesid kergelt jäätunud rööbastel, kahekordsed
sideketid kolisesid, hõõrdusid üksteise vastu, tõmbusid
351
pingule. Paar lõõtsutamispahinat — auru jooksis silind
rite läbipuhumiskraanidest. „Tõmmake kinni!“ ütles
Nurklik abile. Rong võttis hoogu, veeres välja, lagedale
teele.
Teeosa sõlmjaamast, kust rong praegu väljus, oli ras
kem kui see, mis oli jäänud selja taha. Maastik ei olnud
enam tasane, tee tõusis kord mäkke, kord veeres alla
orgu. Oli vaja hästi tunda tee profiili, et pärimäge sõidul
säästa auru ja mitte jääda hätta tõusudel. Polnud mui
dugi karta, et kerge kiirrongiga mäkkeminekul seisma
oleks jäädud. Seda võis kaubarongiga juhtuda. Aga
aega võis kaotada ka, ilma et lausa seisma oleks jäädud.
Eks juhi töö peamiselt seisnudki selles, et ülesantud
kilomeetritest jagu saada sõiduplaanis ettenähtud nappide
minutite jooksul. Mõneminutüistki hilinemist mõnel ras
kemal tõusul ei olnud kerge heaks teha. Aega pidi silmas
pidama enne kõike muud.
„Julgeolek enne kõike muud,“ seisis määrustikes ja —
turismibrošüürides: raudtee on vähem ohtlik kui omnibus,
auto, lennuk —, „õige aeg enne kõike“, seda see tähen
das praktikas. Ma ei oleks praegu esimese klassi veduri
juht, kui oleksin käinud ainult määrustikkude järgi, kui
ma ei oleks iialgi millegagi riskinud, mõtles Nurklik...
Kas siis alati hoolida sellest, et läbisõidul jaamadest kiirus
sugugi ei ületanud lubatud normi? Või pärimäge allasõidul ? Peale tubliduse — kohusetruuduse ja kuulekuse
— on igaks menuks vaja ka riskimise julgust ja õnne.
Enamik õnnetusi, kus keegi rongi alla jäi, olid nii
sugused, et neid vedurijuhil polnud võimalik ära hoida.
Ega vedurijuhti siis küll otseselt süüdistatudki, kui alust
ei olnud, aga kaudselt mõjus see ikkagi nii enesetundele,
väärikusele kui edasijõudmisele. Kui temal, Nurklikul,
ei olnud ühtegi juhtumist ette tulnud kogu teenistuse
jooksul, siis näis, et mõnel teisel oli kanda ka tema jagu.
352
Peaaegu nii võis arvata. Seal oli üks noorem mees tema
kolleegide hulgas. Tubli mees. Kahe aasta eest hakkas
sõitma kergetega, reisirongidega. Ja selle lühikese
aja jooksul, kui palju oli temal juhtumisi! Nagu
mingi kuri saatus oleks teda kiusanud. Aga ometi teadis
Nurklik ja teadsid ka kõik teised, et seesama mees oli
üks ettevaatlikumaid kogu koosseisus, mees, kes harva
millegagi riskis, kes kõik määrustiku punktid täitis
krampliku kartlikkusega.
Aga öeldagu, mis võis see mees parata, et ta eelmi
sel talvel ajas alla talumehe koos ree ja hobusega? Harva
sõidetav ülesõidukoht, midagi talitee-taolist koguni. Pime,
tuisune öö. Mets ulatub peaaegu liinini. Valvet ülesõidu
kohal ei ole. Rong jookseb, ega rongi saa ometi peatada
ülesõidukohal, ega vedurijuht saa minna vaatama, kas
metsa nurga tagant mõni tuleb või ei tule. Rong jookseb.
Aga näe, täpselt selleks ajaks, mil rong on teeristil, on
samasse kohta jõudnud ka kasukasse mässitud tukkuv
taat reel. Hobune on vana, ei mõista karta, või kui kardabki, siis hüppab hirmuga just rööbastele veduri ette.
Kokkupõrge. Hobune, regi, mees — kõik pilla-palla
rööbastel.
Oli väiksemaidki hädasid ja äpardusi. Päise päeva
ajal kõnnib liinil inimene. Sa näed teda juba kaugelt, sa
esialgu ei saa veel aru, kas ta on naine või mees, kas
ta on näoga rongi poole või seljaga. Mõni astub küll juba
aegsasti kõrvale, aga teine nagu narriks sind. Selg sinu
poole, astub ega tee väljagi. Vilistad juba kaugelt, ühe
korra, teise korra. Mees ei hooli. Võib-olla on ta kurt.
Hakkad tasandama käiku, ega sa inimesele ikka otsa või
sõita. Siis, kui oled temast võib-olla ainult veel paari
kümne meetri kaugusel, ta võtab kätte ja astub rahuli
kult kõrvale. Peata nüüd tema pärast rong, hakka meest
püüdma, et jaama kaasa viia ja lasta teha protokoll?
23
353
Mõnikord oli ju sedagi tehtud. Aga mees teetammil on
pahane pealegi: mis te endast ärritate, kas temal silmi
peas ei ole, et õigel ajal teelt kõrvale minna.
„Kuulge, abi. Kas tahate sõita?“ küsis Nurklik,
kui rong oli möödunud esimesest peatuskohast, niisugu
sest väikesest, kust polnud vaja sõiduluba võttagi; nii
sugusest, mis oli kiirrongi läbisõidu ajaks üldse tegevu
sest välja suletud.
„Miks mitte. Heameelega. Ma teed tunnen jüba,“
vastas abi. Regulaatoripidamine oli huvitavam kui ainult
õlitamismehhanismi ja veeseisu jälgimine ning kütjale
ahjuukse lahtitegemine. „Ma panen enne inžektori käima.
Vett on vähe,“ lisas ta juurde.
„Kannatame veel natuke. Praegu pärimäge. Võib
regulaatori kinni tõmmata. Teeme auru, nüüd saame,
pärast oleme hädas. Visake ahju kah veel, siis pärast...“
,,Selge.“
Nurklik vahetas abiga kohad. Ta istus ümmargusele,
õlist ja tahmast läbi-läbi läikivaks pigitunud purjeriidega
kaetud pöördpingile. Siis vaatas välja aknast. Aga kohe,
kui ta pea aknast välja pistis, tundis, kuidas ta ei talu
ümber näo vihisevat ja kõrvadesse puhuvat tuult. Ta
tõmbas pea tagasi. Harilikult oli ta võinud veerandtun
dide viisi aknast välja vahtida, kui tarvis.
Lugu on minuga küll ikka päris halb, mõtles ta ja
võpatas: silmad olid kinni vajunud. Võib-olla mõneküm
neks sekundiks ainult, aga sellest jätkus, et sisendada
hirmu: kui nüüd midagi juhtub?
Aga abi oli ju vilunud, juba sooritatud juhieksamiga,
peaaegu valmis noor insener, mida siis karta ? Mitte ena
mat kui muidu. Teele vahiti ju küll hoolega, aga õnne
liku päralejõudmise eelduseks oli ikkagi see, et kõik oli
teega korras. Lahtimurtud rööbas — kui seda oleks näh
tudki — ega rongi ikka õigeaegselt peatada oleks saadud.
354
Valesti tehtud pöörang täie kiirusega läbisõidetavas jaa
mas — õnnetust ei saaks ära hoida ka vilunuim ja hool
saim juht.
Kui poleks olnud seda surumist rinnakorvi ümber,
kui poleks olnud neid külmavärinaid! See kippus tegema
nõrgaks.
„Vett ei ole enam klaasis," tuletas abi meelde. „Nüüd
peaks küll pumpama."
Tee viis mäkke. „Aur langeb alla, kui pumpame.
Riskeerime, et kannatab välja järgmise tasaseni."
Oli kõikumine kahe ohu vahel. Vesi katlas oli tõesti
jäänud väheseks. Võis juba karta, et kaitsekorgid läbi
sulavad. Aga vee juurdeandmine katlasse oleks kiiresti
kahandanud aururõhumist. Ja katsu siis pidada aega!
Siis oleks hüjaksjäämine olnud kindel. Kõige halvem oli
see, et tasast teed oli vähe ja et ei olnud seisakuid jaa
mades, kus veduril oleks olnud aega toibuda, kus oleks
saanud auru koguda.
„Kuulge, olge kokkuhoidlikum, ärge pange kohe
suure peale, sellest mäest läheme väikesega üles,"
õpetas Nurklik oma abi. Ja siis kohe: „Oodake, andke
siia!" Ta tõrjus abi regulaatori juurest eemale. „Teie ei
tunne ikka teed veel päris hästi."
Nurklikule näis, et ta väriseb kaasa masina värise
misega, selle hõõguva värisemisega, mis on kuumal raual,
tulel ja veel, kui nad on üksteisega kontaktis.
Rong läks raskelt.
Maria, Joosepi naine, oli kodus vahel küsinud, kui
tema, Joosep, oli mõnikord kaevanud, kuidas sõit oli
raske: „Kuidas raske? Ega sa ju ise vea. Masin ju veab!"
Varsti on hommik. Nüüd varsti. Maria ärkab, tõu
seb, hakkab kooli saatma Malle, vanemat tütart. Liiga
vara peavad lapsed hommikul tõusma, selle kooli pärast.
Hommikul neil pole söögiisu, kõhnaks jäävad teised. Mall
355
tegi muret oma verevaesuse ja kõhnusega. Kopsud? Oli
virk õppija, armastas raamatuid ja koolitööd, nii et vahel
pidi kas või keelama. Et ta endale liiga ei teeks.
Aga kui ta tahab õppida, kui tal on andeid, et kuhugi
jõuda, siis nad Mariaga tahavad teha kõik, mis suudavad,
et tal oleks võimalik. Oleks võimalik õppida. Keskkoolist
läbi ja ülikoolist. Malle ta saadab ülikooli, kui aga jõuab
teenida...
Nurklik pidas silmas teed läbi väikese ovaalse akna
meeskonnaruumi esiseinas. Tal oli palavik, nüüd ta tun
dis seda selgesti. Koju saada, puhata. Oma perekonna
juures olla... Talle paistis, et siis ei või sündida midagi
paha, kui nad kõik olid koos: naine, kes teda armastas
ja keda tema armastas sama tugeva ja kindla armastu
sega kui abiellumise päeval, ja lapsed, kes olid neüe kalli
mad kui miski muu kogu maailmas.
Nurklik mõtles kodule. Kui siin nii tuli seista ja
üksisilmi jälgida pimedusest vedurilatemate valguse kätte
jooksvat teed, siis ta mõtted enamasti alati olid kodus,
oma perekonna juures. Töövõtted toimusid aastate
pikkuse vilumuse tõttu automaatselt. Kallakud regulaa
torit sulgeda, avada, tarbe korral suure peale lükata
tõusudel — see kõik sündis nagu iseenesest. Sündis
võrdse kindlusega nii rõõmsate kui süngete mõtete peast
läbi käies. Kes olekski jõudnud üles lugeda, kui palju
kordi juba ta oli avanud ja sulgenud aurusiibrit, kui
palju ringe keeranud käiguvinti oma senise teenistuse
jooksul? Või kui palju kordi pidi ta seda veel tegema?
Milline sõitudest on tal viimne? Oh, sinna oli veel aega.
Millal saavad lapsed suureks, millal nad ei vaja enam
vanemate kaitset ja tuge ? ..
Külmavärinad, mis Nurklikku olid siiamaani väga
kiusanud, olid järsku kadunud. Aga lõtvus ja nõrkus oli
nagu suurenenud. Ei olnud parem olla. Vasak külg,
356
katlapoolne, oli nagu ahjus. Parem külg, see oli uksest
puhuva tõmbetuule käes. Vasak põsk õhetas katlast kiir
gavast palavusest, näo paremal poolel oli jääkülm higi,
Nurklikule paistis, et higipisarad paremal meelekohal
võiksid jäätuda.
Ta surus oma lambanahkse vormimütsi kõvemini
pähe.
Ilm hakkas valgeks minema. Päikesetõus oli lähedal.
Külm vastu hommikut oli tugev ja mets — raagus kaa
sik soisel maastikul — oli paksus valges härmas.
„Pumbake nüüd... Pole midagi teha,“ ütles Nurklik
abile. Ta vaatas tõsise murega veeklaasile, avas kõige
alumise kontrollkraani. Sellest tuli siiski veel vett. Aga
ühtlasi lõi meeskonnaruumi aurupilv, mis hetkeks takis
tas üksteist nägemast. Nurklik sulges kraani. See käis
kõvasti ja väljatungiv kuum aur oleks kõrvetanud käe,
kui presendist labakinnas poleks kaitsnud.
Auru pidi jälle juurde andma. Tükk maad oli nüüd
küll tasast teed, aga väljas valitsev külm pani rattad
krigisema ja oli tunda, et rong ei võtnud hoogu, vaid teda
pidi kogu aeg vedama. Niisugustel kordadel oli Joo
sepil tunne, nagu peaks ta rongi vedamisele kaasa aitama
sellega, et ise rõhus väntadele, mida tal parajasti juhtus
tarvis olema peos hoida, oli see siis regulaatori pide vasa
kus või käiguvindi-vänt paremas käes.
Ta pidas hinge kinni, ta ei saanud olla osavõtmatu
ega rahulik, ta pingutas ennast. Just nagu oleksid tema
musklite kokkutõmbumised, tema surve-all-olek suutnud
veduri raudseid, aga, näe siiski väsima kippuvaid — täp
selt nagu inimesel! — liikmeid kuidagi aidata ...
Ta teadis selgesti oma vastutuse ulatust, pidas seda
alati meeles. Ta teadis, et seal, veduri taga, rongis, oli
mitusada inimest, muist magasid pehmeü kohtadel,
357
teised tukkusid kõvadel kolmanda klassi pinkidel, kes
kuidas. Aga kõik olid reisile tulnud selle teadmisega, et
midagi ei juhtu. Ei mõtelnudki sellele, et midagi
võiks juhtuda.
Aga vedurijuht Nurklik tundis jälle külmavärinaid.
Hakkas lähenema kodujaam. Veel kolm jaamavahet,
veel kaks. Viimne jaamavahe. Udu oli hõrenenud, —
teetammi kohal, mis ulatus maastikust kõrgemale, pol
nud teda enam üldse. Rööpad hakkasid helkima tõusva
päikese punakas valguses.
Semaforist läbi... Jaamateed, tõuked pöörangutel.
Ruttavad, aga vilunud võtted õhkpiduri käepideme juu
res. Rong seisis nõgise kivist jaamahoone ees, kus juba
ootasid reisijad, kes segunesid teistega, rongüt tulijatega,
külmetavate ja alles unistega.
„Minge koju. Küll me paneme ise veduri ära,“ soo
vitas abi Nurklikule.
„Pole viga. Mis nüüd enam. Kui sai niikaua ära
kannatada, küll siis kannatab selle tunnikese kah.“
Ei, nüüd ta ei tahtnud mitte enam jätta masinat
teiste kätte. Päralejõudmine nagu oleks natuke paran
danud enesetunnetki. Parem on ise juures olla. Lõhu
vad muidu, kaotavad midagi ära, raiskavad ilma asjata
õli... ei tea, kuidas puude võtmisel järele vaatavad.
Puulaos, oli kuulda, pidi olema puudujääke... Abi, —
mis sellest, et tehnik, — noor mees ikka noor mees! Kas
teab õieti remonti sisse kirjutada? Pärast häda.
Haagiti lahti. „Edasi!“ korises signaal rongiseadja
hemesvilest. Nurklik vajutas katla kohal asetsevat
vedurivile kangi lühikeseks törtsatavaks vastuseks ja
pani masina liikuma manööverduseks puude alla. Tuli
mitu igavat käiku edasi-tagasi, kuni sai küttematerjali-lao
teedele.
358
Puunaisi polnud kohal. Alles kui vedur oli kaks korda
pikalt vilistanud, tulid nad. Tulid ratastelt mahavõetud
vanast vagunist, mis oli ulualuseks töö vaheaegadel ja
mille teises otsas oli laokontor.
Kaks nendest ronisid vedurile, teised moodustasid
aheliku riitadeni. Ja siis hakkasid riidast tulema ilusad
kuivad kasehalud.
Nurklikul oli kirjutada kviitung. Ta avas õhukese
plekk-kasti, — niisugune on vedurijuhi portfell, ega
nahkset kantseleiametniku oma kõlba vedurile tuua.
„Minge õli järele kah,“ ütles ta kütjale. „Võtke kuusteist
kilogrammi. “ Kütja kolistas karraga ja ronis maha juhipoolelt. Abipoolel olid puunaised ees.
Nurklik sülitas tindipliiatsile, et hakata kirjutama.
Suu oli kuiv. Siis katsus teha sõrme märjaks ja sellega
niisutada kviitungiplanki. Siis tundis, et süda kloppis.
Ähvardavalt, higistama panevalt, siis jälle päris vaikselt,
rahutuks tegevalt. Nurklikku haaras hirm ja ta tundis
ennast nõrgemana kui ühelgi hetkel kogu öö jooksul.
„Ma pean vist küll kohe koju minema...“
Üks ratas, tohutusuur, nii suur, et täitis kogu maa
ilmaruumi, pöörles. Selle telg asetses Nurkliku peas.
Siis oli see ratas äkki pisike. Mis on mu südamega?
Nurklik haaras enesel rinnust kinni...
„Mis teiega on, seltsimees Nurklik ?“ kuulis ta oma
abi küsivat. Hääl kostis võõralt ja kaugelt, nagu läbi
müüri, nagu paksu eesriide tagant. Siis tundis ta, et teda
käsivarrest toetati: „Peate minema koju.“
Need sõnad, veel enam aga puudutus käsivarrest
tegid ta selgemaks. Ratas peas jäi seisma, ei pöörelnud
enam. „Jah, ma lähen koju,“ ütles ta alistunult. Siis
kirjutas kviitungiplangile oma nime. „Täitke teie ära.
Kaksteist ruumimeetrit, oli nii? Ma saan ise, ma saan
ise...“
359
Ta sai tõesti ise trepist alla. Abi ulatas järele kasti,
selle, milles oli olnud toidumoon teekonnaks. Peaaegu
puutumata oli see. Ligi kahekümne tunni jooksul, kodujaamast lahkumisest saadik Nurklikul ei olnud isu. „Jah,
jah, rääkis ta enesega, kui hakkas aegamööda liikuma
kodu poole, mis ei olnud jaamast kaugel, nüüd tundus
aga peaaegu kättesaamatus kauguses: „Jah, jah. See
pärast ma nii nõrk olengi, ma ei ole ju midagi söönud...“
Kuidas see oli ?.. Nagu sõdur, kes ei lahku oma
postüt... Nüüd Nurklik tundis, et tema jõud oli otsas.
Ta ei saanud aru, kuidas ta oli jõudnud ometi seista
veduril kogu tee, hoolimata haigusest. Kas oli siinkohal
piir, kas just nüüd olid lõppenud vnmsed jõutagavarad?
Küttematerjal? Vesi tendris?
Ta väga katsus käia tänaval nii, et vastutulijad ei
paneks tema juures midagi iseäralikku tähele. Aga ta
nägi, et tema heast tahtmisest ei jätkunud selleks, et
jätta inimese muljet, kellel midagi häda ei ole. Ta nägi
küll, et möödaminejad teda üksisilmi vaatlesid, ta teadis,
et nad selja taga ümber pöördusid ja teda jälgisid...
Kuidas need mõnisada sammu nii palju raskemad olid
kui terve öö veduril!..
Aga lõpuks oli ta oma kodu õueväravas. Ometi
lõpuks. Lauast jalgvärava ees oli raske üle astuda. Ta
tuikus trepini, mis viis korteriuksele. Võttis käsipuust
kinni ja jäi hingeldades seisma. Ei jõudnud enam. Jälle
suruti rinnakorvile, jälle ei olnud õhku, jälle pöörles peas
see ratas, pöörles, süda läks nõrgaks.
Kuidagi oli ta tuppa saanud. Kuidagi oli ta istunud
toolile akna all, suure kummipuu varju. Oma reisikasti
oli ta käes hoidnud, see oli tema kõrval. Ta kuulis jälle
ainult nagu läbi udu, et Maria ütles:
„Taevas, mis sul on, Joosep! Räägi ometi!“
360
Väga vaevaliselt tulid tal sõnad üle kuivavate huulte:
„Naine! Aita mind riidest lahti. Ma mitte enam
ise ei jõua... Olen haige. Kuid rongi juhtisin ilma
õnnetuseta kohale... ja veduri panin ka korralikult
paigale.**
Ambulants — asutis või koht kodunt käivate kergemate hai
gete vastuvõtmiseks; automaatne — isetegev, mehaaniline; auto
maatselt — isetegevalt, mehaaniliselt; brošüür — lendkiri, väike
raamat, trükivihk; depoo — hoone vedurite ja mootorvagunite hoid
miseks; inžektor ehk injektor — aurujoaga töötav pump, mida tar
vitatakse ainult aurukatelde veega varustamiseks; koUeeg — ameti
vend; kontakt — kokkupuude, ühendus; paak — anum, vedelikusäiliti, reservuaar, (vedeliku) hoiunõu; present — vihmakindel purjeriie, vihmarüe; profiil — külgvaade; ristilähüõige; regulaator —
korraldav seadis (masinail), korraldaja, masinate ja teiste mehha
nismide tegevuse reguleerija; reibas [reipa] — elav, elurõõmus,
väle, kärmas; remont — parandus, uuendus, kordaseade; riskima —
julgema, õnne katsuma; seik — asjaolu; solvuma — haavuma;
säästma — kokku hoidma; tender — veduri kütteainevagun; tu
rism — huvireisindus.
Hommik sepikojas.
J. Sütiste.
Tänaval kui kõmab piimavanker,
ronib päike üle plangi,
hüppab aknast sepikotta,
mustas ruumis ringi kaeb.
Aastakümneid juba lokand
tolm ja nõgi; puurid, tangid,
nurgas rattad, rauakangid,
keset koda rautamisekast.
Kasetüvest aluspakul
laiavöödiline kass
nurru lüües haiget käppa lakub.
361
Ja kui parajasti söetõrde
päike torkab kiirtesõrme —
kolksatades lahti uksed
viskab elatanud sepp.
Läbi ruumi lendab tukse,
vilksab hirmund kassi retk,
poisid käsi viibutavad järgi.
Noorem lõmmest ääsile teeb lõkke,
tõstab tõrrest süsi märgi,
kergelt vurab lõõtsa tuul,
keerleb lakke auru, nõge,
tahmub mütsilott ja suu.
Tasa vilistades teine,
heitnud sahtli kehva eine,
viilib kohviveskil’ vastset võlli.
Seni sepp löönd ette nahkse põlle,
heidab pilgu üle läve:
rentslis jookseb vetesoon,
porisedes heinavoor
linna suunas sammu läheb,
õhk on öisest kahust kerge.
Hoog ja rühk sest valgub verre.
Haarab nurgast toore raualati,
mõõdab, saeb ja murrab katki,
poisi kätes ägab lõõts.
Tõmbab varnast suured pihid,
lakkab koldel tuulevihin, —
alasil käib sädemete lõõsk.
Haamer haamri järel kõrgelt
laseb alla kaare vilkja,
kolmas vasar takti kilkab,
nätsub raud ja naksub selg,
palgeid mööda higi nõrgub.
Nii saab töös ja tules vastne telg.
Mõtlik sepp kaeb mustaks pinnit rauda,
rahu saabund talle töös, —
teab, et elutule kaudu
oma juuksed halliks löönd.
Aga noorte rinnatõusus
hoovab märtsiõhu kergust,
lauluümin kostab suust.
Homse ootus annab erksust,
vasar lihastesse jõudu,
veretungi näitab sädemete tuisk.
Ja nii mürtsub hommikuti ala
nende löögest raud ja alas,
põrub koda, kõlksub pinn,
valmib hoburaud, telg, adratera,
vingub lõõts ja viiliteras —
seal, kus Võru maanteel algab linn.
Külv.
V. Ridala.
Valguvat kumavat kulda
helkjana särasest taevast kui äike
välgutab ülenev kevadepäike
musta ja muhesse mulda.
Suitsedes kisuvad hiirud
läikiva adraga varmasel sammul
vedurjal raudiste lihaste rammul
nurmesse mustavad viirud.
Võimsa ja tõmmuka käega
heidetud kollakad tuumekad terad
sajavad helkjalt kui kullased kerad —
ohtra ja voodava väega.
Külvaja isade pinnal, —
ajudes armsate aegade ootus,
leegitsev vaanelik lõikuse lootus, —
astub põksuval rinnal.
Meeles tulevad ajad —
heledad, selged kui valgusejooned,
kiirgavad, helkjad kui kullased sooned,
armsad kui häälivad kajad.
Maakera pöördub itta.
J. Sütiste.
1
Neljast maailmakaarest
lõõtsus meid tuul.
Olime murdunud üksikuks saareks —
päeval piiras meid meri, öiti uinutas kuu.
Korraga lõhkend on kest, tungid paiskuvad üles,
paljud ärkavad täna — uue maailmaga süles.
Kannata —
kannata, lauliku sõna ja rida,
mässutsev vorm ja kihutav hoog!
Maakera pöördub. Läheneb ida —
ja korraga mõõtmatult rannata
on vabade rütmide voog.
Ma astun üle väljaku. Tunnen ja mõtlen
pööriöö sügavat hingust.
Veel möödunud päevast meeled on pingul —
piit pildi kõrvale kasvab ning tõtleb.
Päev eile veretas. Kui äikeseelne
õhk oli raske. Möödus umbne öö.
Suust suhu lendas sõna: jätkem töö
ja mingem täna võitlejaina teele!
Nüüd hõõgub väljak. Hõõgub eluhooga
ning tihenevad marssijate read.
On sirgund turjad, püsti tõusnud pead
ja käed, mis pingutusist tõmbund looka.
Siin tuules võitluslipu punast lendu
kaeb uhkusega iga selgund silm.
Siitsamast paigast algab vastne ilm —
tööväe ülestõus ja terasnõtke vendlus.
Juba langevad sõnad tribüünilt,
juba väljakut virgutab hääl:
— Seltsimehed, murtud on püünis,
poolele teele meie enam seisma ei jää!..
Mõte voolab ning paisub. Sõna sähvab kui äikest,
õhk väriseb karedast laulust ja päiksest.
2
Nüüd astume julgesti, vennastund väed,
me nõuame õiglaste õigust.
Siin on meie tahe, siin on meie käed —
need täna ei tagane võidust.
Need hooned ja tehased oleme loond,
meid viletsus jälgis kui vari.
Me oleme põldudeks kasvatand sood,
kuid saagi viis kaarnate kari.
Nüüd kadugu kahtlus — siin on meie käed,
need kadu on kuulutand ööle.
IJus tulevik, kodumaa nurmed ja mäed
ning meri meid kutsuvad tööle.
Tuul paisutab pilvi ja kihvatab veri
ning minekul kiireneb samm —
lööb laineid ju kaldale rahutu meri
ja kohiseb reidi ees tamm.
Hall hoonestik põrnitseb lainete harju —
kõik aknad on trellide raos.
Vaat, raudade taga kui hõljuksid varjud
ning kumaks kui koltunud näod.
Sealt niiskunud kongist vaid lapikest taevast
on vaadelnud võitlusevend.
Sealt möödusid kahuripaadid ja laevad
ja kajaka keerutav lend,
Kuid täna on virgem see vilede kumin
ning võimsam on lainete ramm.
— Kas kuulete, vennad, kui tavatu sumin,
kui arglik on valvuri samm?!..
3
Aga ennäe —
kaks vesipritsi
nagu viimase väe,
nagu hirmutama lambaid või kitsi,
välja käsutand võimurid tunased.
Ja pritsidki värvilt on punased.
— See on puhas, puhas vesi,
Ülemiste Vana kaitseb,
et ei rikneks selle maitse.
Sõitke, paagid, sõitke ära tasakesi.
Lähevad. Häbelikult keerleb mootorite ving
läbi naeratava rahva.
Täna otsustav käsi ja hing
eilse lõpuni lahkab.
— Hurraa! Elagu! mürisevad korraga suud.
— Murtud on trellid ja tabad!
— Elagu! oleme vabad,
vastavad autodelt vangid. Kihiseb lossieelne ruum.
Kaelustab sõsarat veli.
Käsi vargsi üle silmade veab.
Lainetavad Internatsionaali helid.
Paljastuvad pead ...
— Pikk oli aeg, isakene?
— Viisteist aastat, poju.
Oleme Ingeri vened.
Nüüd saame koju.
— Ja sina, emake, kaua olid teel?
— Seitse. Leival ja veel.
õhtu taevas ju punetust alla hingab.
Mehed püssidega rühivad linna.
4
Sume juuniöö. Rannavärava mägi.
Tornide väljak. Pärnad ja kased.
Astuvad Kroonlinna oktooberlased.
Valkjad pluusid. Kõlguvad täägid. Saabaste kägin.
Tiirutab soomusauto — hall nagu mutt.
Reidilt üle taeva lööb helgiheitjate tuline jutt.
Juba ligineb koit. Hõõguvad tornid ja puud.
Kustub lääne pool tähtede hõbe
uduähmaste pilvede ritta.
Astub tunnimees. Köhatab kojamehe luud.
Ja kogu viie meelega tunnetad tõde —
et maakera pöördub itta.
367
SISUKORD
Maksim Gorki: 9. jaanuaril
G. Suits: Kevade laul . .
3
1905........................................ 227
E. Vilde: Rehepeks teoA. Puškin: Vang .... 231
põlves
4
N. Ostrovski: „Lenin on
Eesti rahvalaul: Rehelaul
11
surnud"...........................231
E. Vilde: Mahtra sõda . .
12
Maksim Gorki: Laul jahi
Eesti rahvalaul: Sõdalase
kullist . . •..................... 242
soov............................................32
Eesti rahvalaul: liulaul
247
E. Vilde: Tooma tohter .
33
Fr. R. Kreutzwald: Lugu
E. Vilde: Katkend näiden
sid Kalevipojast . . . 249
dist „Pisuhänd" ...
62
Eesti rahvalaul: Laula,
E. Tuuling: Eduard Vilde
laula, suukene .... 273
elust ja tööst ....
68
Eesti rahvalaul:
Laulu
J. Barbarus: Järelhüüd
hõiskamine..................... 273
Eduard Vildele ....
80
N. Gogol: Taras Bulba . . 274
Fr. Tuglas: Hingemaa . .
81
A. Puškin: Kaukasus . . 290
Maksim Gorki: Ema . . 103
A. Puškin: Pugatšev . . 291
B. Gorin ja N. Krupskaja:
M. Lermontov: Kolm palmi 298
Leninielust ning isikust 138
I. Krõlov: Rebane ja eesel 300
V. Lebedev-Kumatš: Laul
kodumaale..........................142 ! E. Hiir: Hommikul . . . 301
А. H. Tammsaare: Pere
S. Kavtaradse: Mälestusi
mehed kisklevad . . . 302
seltsimees Stalinist . . 143
J. Liiv: Enne lõikust . . 317
V. Lebedev-Kumatš: Nõu
V. Ridala: Talvine õhtu . 318
kogude lihtne inimene . 150
O. Luts: Põrandapesemine 318
A. Tolstoi: Stalin ja VoroJakob Liiv: Ranna pilt . 325
šilov rindel....................151
A. Hint: Vendade kalastusN. Ostrovski: Kuidas ka
retk..........................................325
rastus teras................ 154
V. Ridala: Maru .... 340
J. Liiv: Nõia tütar . .
161
A. Mälk: Hülgejahil . . . 341
E. Peterson: Ühe härja
Juhan Liiv: Külm . . . 348
elulugu .....................................193
M. Under: Sügisemaru . . 348
E. Enno: Rehetare
. . . 219
P. Viiding: Vedurijuht . . 349
Eesti rahvalaul: Mõisast
J. Sütiste: Hommik sepi
pääs............................... 219
kojas .....................................361
Aino Kallas: Bernhard Rii
V. Ridala: Külv . . . . 363
ves ..........................................220
J. Sütiste: Maakera pöör
Eesti rahvalaul: Orja õpe
dub itta............................... 364
tus ..........................................226
Vastutav toimetaja E. Päll. Korrektor B. Vahi. Tehniline toimetaja H. Treumann. Laduda antud: 7. I 1941. Trükki antud: 18. III 1941. Trükitähtede
arv trükipoognas: 29,92 tuhat. Autori arvutuspoognate arv: 9,72. Trüki
poognate arv: 13. Trükiarv: 16 000 eksemplari. Paber: 54:81 cm 1/32. Trüki
koja tellimise nr. 89. MB 37. Trükikoda: „Tartu Kommunist", Tartu,
Ülikooli tänav 21723.
Печатано на эстонском языке. Г. Рейал. Литература для школы. VI класс. ГИЗ
Педагогическая литература, Таллин. Типография „Тарту Коммунист", Тарту,
улица Юликооли 21/23.
