VaataLahkeks kingituseks
ärisõpradele.
Jaan Jänes'e...Lahkeks kingituseks
ärisõpradele.
Jaan Jänes'e
Kalender
1930.
V
AASTA-
KÄIK.
Jaan Jänes'e riide-, pudu-, naha- ja kolo-
niaalkaupl. kirjast. Tarwastu-Mustlal 1929.
Trükikoda J. Nürnberg, Villandi.
Grammofonid.
Tantsuorkestri
aset täidab noortele grammofon.
Oh seda elu ja õnne,
Oh seda pidu ja põlwe!
Oh seda Lusti ja rõõmu,
Kui grammofon kutsub meid tantsima!
Trillala, trallala,
Pane pulmajalg alla.
Ilusat grammofoni-
pilli ja tantsu,
see on kõigerõõmsam siin elus.
Igas perekonnas on grammofon kõigepare-
maks seltsiliseks ja ajawiiijaks.
Igasugused grammofonid, ja plaadid
suures wäljawalikus alati ladus.
HINNAD ÄÄRMISELT ODA-
WAD.
Jaan Jänes'e
riide-, pudu-, naha- ja ko-
loniaalkauplus,
Tarwasiu-Mustlal. Telefon 7.
Jaan Jänes'e
riide- pudu-, naha- ja
koloniaalkaupluse
Kalender
1930
V. aastakäik.
Lahkeks kingituseks
ärisõpradele.
Jaan Jänes’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaal-
kaupluse kirjastus Tarwastu-Mustlal 1929.
Uueaasta tervituseks ärisõpradele.
Wana-aasta ajamerde waob
Igawikku ära kaob.
Wana asemel uus elu tärkab
Nii uusaasta sünnib, ärkab.
Jälle tuntaks eluhinda,
Lootus asub igal rinda
Et uusaasta õnne toob
Elu paremaks ehk loob.
Kaotada ei tohi lootust
Tulewiku õnne ootust.
Uute aasta sala sammul
Tarwis astu uuel rammul.
Ärisõpradele uutaastat head
Ma soowin
pühendan need read.
Andku saatus õnne, jõudu
Läbi elumere sõudu.
Eluteele kuldse läike
Külwaks teile õnnepäike,
Et täide läheks, soov/id ihad,
Lõpeks jonnid, lõpeks wihad.
—
—
—
f
!
Jaan Jänes.
—
2
\y i —
Märkide seletus.
0 — noorkuu. IfD
esimene weerand.
O — täiskuu.
lj
L — wiimane weerand.
Kella aeg kalendris on Jda-Euroopa aeg, mis Eestis maisem.
Kalendris märgitud aeg on õige ainult Tartu kohta ja läheb
teiste linnade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb kalendris
märgitud arwudele igakord juurde lisada: Põltsamaal + 3 min.,
Wiljandis +-5 nt., Pärnus + 9 nt., Paides + 5 nt., Haapsalus
+ 13 nt., Kuresaares + 17 nt.
Päikese- ja kuumarjutused.
1930. a. on kaks päikesewarjutust ja kaks kuuwarjutust.
1) O s a l in e k u u w a r j u t u s 13. aprillil. Ei ole
meil näha. Nähtaw Atlandi ookeanis, Ameerikas ja Waikses
ookeanis.
2) Ringkujuline — täieline paikesem arjutus 28. aprillil. Ei ole meil näha. Nähtaw P5hja-Ameerikas, Põhja-Jäämerel, Atlandi ookeanis ja osa Waikses okeanis.
3) Osaline k u u w a r j u t u s 7. oktoobril. On ka
meil näha; kuna aga kuu warjutatud osa on ainult 0.03 tema
näimast läbimõõdus!, pole warjutus palja silmaga märgataw.
Warjutuse algus kell 20.46 min., keskmoment — kell 21.6 min.,
warjutuse lõpp — kell 21.27 min.
4) Täieline p ä i k e s e w a r j u t u s 21.—22. o k t o o br i l. Ei ole meil näha. Nähtaw idapoolses Austraalias, Waikse
ookeani lõunapoolses osas ja Lõuna-Ameerikä lõuna tipul.
Aastaaegade algus.
Kewade alg. 21. märts. !. 10 h. Sügise algus 23. sept. kell 9 õht.
Suwe algus 22. juunil kell 6 h. \ Talwe algus 22. dets. kell 4 p. l.
Riiklised ja kiriklikud pühad.
Täielikud pühad, mil tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uus aasta (1. jaan.) 2) Kolmekuninga p. (6. jaan.) Jseseiswuse P.
(24. weebr.) 4) Palwepäew 12. märts.) 5) Suur Reede (18. apr.)
6) Kewadpühad (20., 21. ja 22. apr.) 7) 1. mai püha. 8) Taewaminemise püha (29. mail). 9) Nelipühad (8., 9. ja 10 juurt.)
10) Jaanipüew (24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 28. ja 27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 p ä e w a l: 1) Suurel
lattpäewal (19. apr.) 2) Nelipühi laupäewal (7. juunil). 3) Jõulu
laupäewal (24. dets.) 4) Wanal aastal (31. dets.)
Sel aastal on 365 päema»
3
I kuu
Jaanuar — Näärikuu
Nadalapäewad
73
g
**1
2
3
4
Mlgu P.
Neljapäew
Reede
Laupäew
19
20
21
22
5
**6
7
8
9
10
11
Pühapäew
3 Kuu. p.
Teistpäew
Keskn. 3
Neljap
Vaawli p.
Laupäew
Pühapäew
(Esmasp.
Teisipäew
K skn. G
Neljap.
Reede
31 päewa
Markused:
Päike tõuseb:
l. k. kell 9,2 m„
11. _ _ 856 ,
21. „ * 8,45 .
13
14
15
16
17
18
Läheb looja:
1. k. kell 3,33 nt.
11. .. * 3,48 „
21. * „ 4,6 ,
JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus,
Tarvastu-Mustlal.
Külmataat Tarwastust kohe kadus,
Kui nägi, mis Jänes’e äris kõik ladus
Meeste-naiste kampsunid, wülased sallid,
Imeilusad, soojad ja mitte kallid.
Suur-rätikud ja toredad kraenahad,
Nii et rõõmuga nahast wälja hüpata tahad.
—
kV
4
II luu
—m
Märkused:
W
f Nädalc,päewad
jg
28 päewa
Weebruar — Küünlakuu
1 Laupäew
19
2
3
4
5
6
7
8
Kllünlap.
Esmasp.
Teisipäem
Kesknädal
Nel ap. J
Reede
Laupäew
Läheb looja:
1. k. kell 4,33 tn.
11- , .. 4,57 „
21. „ „ 5,21 „
Terwe, nagu wees need kalad,
On see, kel talwel soojad jalad.
Seepärast rahwas wiltsaapaid kannab,
Wiii jalgel mõnust sooja annab.
Wiltsaapaid
meeste-naistele
ja moodsaid kotikuid
Ja jalanõusid palju muid
On Jänesye äris saada nüüd,
Kui säält ei osta
oma süüd.
Tal hinnad odawad ja kaup ülihea.
Sa ainult aadress meeles pea.
—
Päike tõuseb:
1. k. kell 7,9 m.
11. * „ 6,42 ,
21. „ „ 6,14 .
Läheb looja:
1 k. kell 5,44 m
U. . „
6,9 „
21„ 6,30 „
Ei hõbedat, kulda ei leita siin maal,
Kuid siidi ja sametit müüb Jänes igal aal.
Need daamid
nad Jänes’est peawad suurt lugu,
Sest kleidi- ja mantliriideid seal leida igatsugu.
Kes riideid kewadeks sealt toob,
See köitwa wälimuse endale loob.
—
JAAN J Ä N E S’E RIIDE-, PUDU-, NAHA- JA KOLONIIAALKAUPLUS, TARWASTU MUSTLAE.
Ärge häbenege midagi, piigakesed, meid
Meie wõime ju omal ajal kosida teid.
Sest Jänes’e äris ootab pulmaloor
Ja pulmariideid terwe woor.
Aprill on tuntud pettuse kuu,
Kuid Jänes ei peta
wast keegi muu.
Noorpaarid
pidage Jänes’e aadress meeles,
Mis on järgmine sula eesti keeles:
JAAN JÄNES’e kauplus, Tarwastu-Mustlal.
—
Pühapäew 5 u-T4
Esmasp.
6
Te'sip. C
7
Kesknädal
8 g
Neljapäew 9
Reede
10 cx
Laupäew
11
25
26
27
28
**29
30
31
Pühapäew
Esmasp.
Teisipäew
Keskn. O
TKSrvKM
Reede
Laupäew
21 CD
22
23
24 S
25
26 Or
27
12
IH
14
15
16
17
18
co
6
ncr
Päike tõuseb:
1. f. kell 4,20 m.
11. „ „ 3,^6 .
2!. „ „ 3,35 „
05
Läheb looja:
1. k. lell 8,3 m.
11. „ „ 8,25 „
21. i, ,, b.45 ,,
0
5:
or
Kuulge neiud,
Kuulge peiud,
Tahate teha kiiret sõitu,
Tuulega kihutab wõitu?
Kui ja
siis Jänes’e poodi tarwis minna
Tarwastu Mustla alewinna.
Sealt osta jalgratas
teraslind,
Mis parematest parem
ja odaw hind.
Küll märkate suwises sõiduhoos,
Et hea sõidukiga tõesti olete koos.
— 8 —
—
Wiidi v.
Gsmasp.
Teiüpüew
Kesknädal
Neljap. (£
Reede
Laupäew
2
3
4
5
6
22
23
**24
25
26
27
28
Suidc alg
Esmasp.
Zaani P.
Kesknädal
Neljap. G
7 magaia p.
Laupäew
29 Peetri p.
30 Esmasp.
7
2
5
B
G7
2
•
co
M. j
2
6
B
P:
8
9
10
11
12
13
14
15
tss
Päike tõuseb:
1. . kell 3 17 m.
11. „ „ 3,9 „
21. „ „ 3,7 ,
e
5:
cy
Läheb looja:
i. t kell 9,5 m.
11 „ „ 9,18 „
2i. ,. „ 9,25 „
16
17
Siin on neitsid noorukesed,
Just kui prisked maalikesed.
Joowad rammust piima-petti
Kandwad õrna markisetti.
Noormehe süda kuumaks laeb,
Kui neid neitsikesi näeb.
Kõige rikkalikum walik naiste suweriiete alal on JAAN
JÄNES’e äris, Tarwastu-Mustlal. Hinnad wõistlem. odawad.
Pühapäew
(Esmasp.
Teinpäew
Kesknädal
Neljapäew
Iak -p. G
Laupäew
7
8
9
10
11
12
13
27
28
29
30
31
Pühapäew
(Esmasp.
Olemi p.
Kesknädal
Neljapäew
14
15
16
17
18]
Päike tõuseb:
l. k. kell 8,12 m.
ii. „ „ 3,24 „
21. „ „ 3,42 „
Läheb looja:
1 k. kell 9,24 m.
11. „ „ 9,15 „
21. „ „ 8,59 „
Kleidiriideid, siidirätte
Odawasti saate kätte
Jänes’e ärist Mustla pealt,
Leerilapsed ostwad sealt.
Sukad, sokid, siidisallid,
Jänes’el pole iial kallid.
Tahad saada kaupa head,
Tema juurest ostma pead.
10
Pärtli p. H
Esmaep.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Püdap. 3
28
29
30
31
1
2
3
11
12
13
14
15
16
17
18
Päike tõuseb:
i. k. lell 4.5 m.
11. „ .. 4 ?6 ..
21 „ , 4 49
Läheb looja:
1. k. kell 8,37 m.
11. „ , 8,13 „
21. „ „ 7,47 „
RAHVALAUL.
Külad jäiwad kuulamaie,
Rahwas salgana seisamaie,
Hak’sid \viimaks märkamaie,
Et Jänes’el kaubad kaunimaie.
Alati saada kõiki sorti pleegitud ja pleekimata pesuriietr„
odawat põlleriiet, tüllkardinaid jne.
JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus,,
Tarvastu-Mustlal.
— 11 —
Päewast pikemaks läheb juba öö
Ja warsti algab koolitöö.
Ja mudilased kooli rutfwad
Ja kõik, mis tarwis, kaasa wõtt’wad.
Iga lastewanem teab,
Et lastele ostma peab:
Käsifööniite, käsitööriiet, laste kampsuneid ja mütse
ainult JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaal kauplusest,
Tarwastu Musilal, sest seal on kaubad kõige paremad ja odawamad.
Pühapäew 6
7
(Esmasp.
Teisip. G 8
Kesknädal
9
Neljapäew 10
Reede
n
12
Laupäew
26
27
28
29
30
31
Pühapäew
Esmasp.
Teisipäev)
Keskn. 3
Neljapäe
Usupuh. p.
Päike tõuseb:
1. k. kell 6,15 m.
N. „ „ 6,40 „
21. „ „ 7,3
13
14
15
16
17
18
'
Läheb looja:
1. k. kell 5,49 m.
11. „ „ 5.18 „
21. „ „ 4,51 „
Peremees nüüd seda tea,
Et ajawiiteks raadio wõi grammofon on hea.
Sa kohe raadio tallu sisse sea.
Jänes wõih sind selles aidata,
Et raadio wõi grammofoniga wõid end rõõmusta.
Raadioaparaadid, grammofonid ja plaadid müügil suures walikus JAAN JÄNES’e äris Tarwastu-Mustlal.
13
XI kuu
Nomember — Talmetuu
§- Nädala£? päewad
1 Laupäew
*2
K
19
2
3
4
5
6
7
8
Hingede p.
Esmasp.
Teisipäew
Kesknädal
Neljap @
Reede
Laupäew
! 20
21
22
23
24
25
26
9
10
11
12
13
14
15
Pühapäew
Mardi p.
Teisipäew
Kesknädal
Neljap. (C
Reede
Laupäew
Surnute p.
Esmasp.
Kadri p
Kesknädal
Neljapäew
Reede J
Laupäew
10
11
12
13
14
15
16
30 päewa
Märkused:
Päike tõuseb:
1. k. kell 7,29 m.
11. „ „ 7,51 „
21* n it õ,13 ff
Läheb looja:
1. k kell 4,26 nt.
11- „ „ 4,3 „
21. „ „ 3,40 „
30 Pühapäew 17 *
Villased kaelasallid, sokid, sukad, kindad
Neid sa sõber talwel hindad.
Rahwa terwist Jänes hoiab waos,
Soojad tarbeasjad alati ta laos.
Flanelli, parhi ja kõiki riideid musttuhat
Tänad seda, kes sind sinna juhat.
—
—
Külma wastu warustab igat JAAN JÄNESe riide-, pudu-,
naha-, ja koloniaalkauplus, Tarwastu-Mustlal.
Tooma p
Salme ala.
Teisipäew
Kesknädal
1* 3 P.
2. 3. P.
3. 3. P
8
9
10
11
12
13
14
t. k. kell 8,33 nt.
11- „ , 8,46 „
21. „ ,, 8,57 „
28
29
30
3!
Pühap. 3
Esmasp.
Teisipäew
Wana a.
15
16
17
18
1. k. kell 3,33 m.
11. „ .. 3,16 „
21. „ „ 3,21 „
Päike tõuseb:
Läheb looja:
Perenaine peremees
Kingipühad ukse ees.
Kõik nüüd teie peale lootwad
Kingitusi pühiks ooiwad.
Ihkab ka kena neiu,
Keda kosib priske peiu,
Jõulukinki kõigest wäest,
Mis armsam ostab Jänes’e käest.
Jõuluwana kinkideladu on käesolewal aastal JAAN JÄNES’e
riide-, pudu- ja koloniaalkaupluses, Tarwastu-Mustlal.
— 15 —
—
,
£aab&b*
Laadad jaanuari kuul: 2. Krüüdneri wallas endise Pusa
kõrtsi juures. 7. Mõrus. Haimre wallas, „Orgita laat". 9. Kikewere külas, Kapu wallas.' 10. Suure-Jaani alewis. 12. Koeru
alewis. 15. Laekweres, Simuna kihelkonnas 2 p. Kolga-Jaanis.
17. Koloweres. Mustlal. 21. Mehikoorma kihelk. Meeksi wallas.
22. Paia kõrtsi juures, Jmawere wallas. Türi alewis. 23. Rasina
kõrtsi juures. Haapsalus Malgas. 2. p. 24. Paides. Jõelehtmes.
30. Nissis.
Märkus: Petserimaal, Naroowatagustel maaaladel ja
Saaremaal peetawad laadad ei ole siin ülestähendatud.
Laadud Veebruarikuul: 1. Kallaste alewis 2 p. 2. Raplas.
Kilingi-Nõmmes. Pornuse Lenhofis. 3. Maasi wallas. Liigalaswal. Jõgewa al. 4. Mõrus. 5. Narwas 2 päewa. Keblastes.
Tõrwas. 2 p. Õisus, Alliku w. 6. Oro w. Elwa alew. Rakweres 3
päewa. 10. Antslas. Raasikul 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Tamsalus. 15. Lähkru w. 16. Wiljandis, Münla laat 8 päewa. 17. Puhmus. Tartus. Haibal, Kernu w. 18 Ninakülas 19. Paides. Wasknarwas, Rawilas. 21. Muhu-Suure wallamaja j. Malgas 2 p.
22. Mustwee alewis. 25. Mõrus 8 p. Lihulas. 28. Tagawere Maasi
wallas. Wiljandis, Wasilalaat 2 p. 26. Wõõbsus.
Weebruari esimesel kesknädalal ja neljapäewal Pärnus, reedel
enne wastlapäewa Audrus.
Laadad märtsikuul: 1. Ristil. Kärdlas. Jõgewal. 3. Jõhwis
2 p. 4. Mõhmas. Kiwiloos. 5. Lehtses. Salla w. Kirblas. 8. Ants
las. Iisakul 2 p. Kurista w. Tumala mõisas 2 p. 9. W.-Jakobis
2 p. Hageris. Emmastes. 10 Haapsalus. Suurejõel. U.-Wändras.
Kitsel. Pilistwere alewikus. Watlas. Puhjas. 12. Amblas. Mõrus.
Hellamaal, Aidu külas. 14. Mõisaküla alewis. Käsulonna m. Jmaweres. Mustjala wallamaja j. Maimastwere „ Sihil". Kodijärwel.
Reedel enne 15. märts. Põltsamaal. 15. Rapla alewis. 16. Ranna
külas Kullil. 18. Järwa-Jaanis. Sangastes. Kärstnas. Kallastel
2 p. 20. Kuresaares. Jüri kiriku j. Märjamaal. Awinurmes. Türi
alewis. 21. Wäike-Ulilas. 22. Albu w. 23. Malgas. Leisi alewis.
Kawastu-Marnjal. 24. Laekweres 2 p. Mõra mõisas. 25. Moldis.
26. Rutikwere asund. Mahastus. Mõlla-Kihelepas. Subis. ManaPranglis. 28. Paides. Kellamäe kõrtsi juures 2 p. Kloostri w. Malgutal. 31. „Märtsi laat" 2 p.
Laadad aprillikuul: 1. Pindis Juuru al. 2. Antslas. Puskarul. Alajõel. 8. Tamsalus. Einmannis. Waiwaras 2 p. 9. Elwas.
— 16 —
10. Loonal. Ellamaal. 11. Pati-Nurmeotsal. 12. Wõrus. 13. Kärd
las. 14. Hummulis „Soe" kõrtsi juures. Ninakülas. Kooweres.
15. Tapal. Sarus.16. Woltwetis. 17. Karulas. Tapal. 18. Koerus
Mahus. Mustlal. Kiwi-Migalas. 19. Kilingi-Nõmmes. Luutsnikul.
Wiitnal. Lüganusel. 20 Selis. Kuresaares. Alawere m. Lihulas.
21. W.-Maarjas. 23. Orajõe-Kablis. Saugas. Keila al. Wasulas.
24. Tartus. Wastseliinas. Lohusuus. Amblas. Esnas. 25. Narwas.
Rakweres. Koongas. Kanepis. Partsis. Roosikus. Kabalas. Märja
maal. Marblas. 26. Suure-Jaani al. Narwas. Rakweres. Tsirgulinnas. Laatre w. Kohilas. Jõgewal. 27. Narwas. Saare kõrtsi j.
28. Kärus. Abja-Paluojas. Rakweres 2 p. Miljandis, neljapäewal
pärast lihawõtte pühi, 2 p. 29. Malgas. Kärstnas. 30. Kärgu
alewis. Haanjas. Nõo mõisas.
- Laadad nmikuul: Pärnus Jürilaat, esimesel kesknädalal ja
neljap. 2. Puhmus. Tõrwas 2 p. Haapsalus 3 p. Wändras. Ala
mustel Räpinas. Waksnas. 3. Lelle Hiiekõnnus. Linnamäel Kawastu-Koosal Pikkjärwel. Nuustakul 2 p. Tahewa kõrtsi juures.
5. Haapsalus. Salakülas. Kodaweres. 6. AnMas. Järwakandis.
Tapal. 7. Mõisakülas. Pärnus 2 p. Põlwas. 8. Tahkurannas.
Mõistre kõrtsi j. Kõnnu wallas. 9. Häädemeeste!. U.-Antslas.
10. Põltsamaal.' Priipalu asund. Uduweres. Mana-Roosal. Kuiwajõel. 11. Missos. Reolas. 12. Mõrus. Õisus. Patastel. Roelas.
14. Karilatsis. Holstres. 15. Pärsamaal. Soosaare wallas. 16. Pai
des. 18. Sangastes. 19. Mehikoormas. 20. Heibal. 22. Wõõbsus.
23. Malgas.
Laadad juunikuul: 1. Sulbis. 2. Türil. Miljandis 2 p.
9. Antslas. 12. Paides. 13. Woltwetis. 15. Märjamaal. 16. Tapal.
18. Kilingi-Nõmmes 2 p. 20. Põltsamaal. Järwa-Jaanis. Pika
sillal. Patkülas. 2 p. Mustwee alewis, laat 2 p. 21. Mõrus. 26. Miljandis 2 p. Laiksaarel. Mihulas. Ristil. Tamsalus. 27. Wiljandis. Rakweres 3 p.
Laadad juulikuul: 1. Malgas. Haapsalus 3 p. 2. Pärnus 3 p.
Paides. Palmses. Wiida kõrtsi juures 2 p. 4. Tckrtus. 7. Petseris.
8. Taageperas. 10. Tarwastu asunduses. 15. Karksi-Nuias. Must
lal. 18. Tõrwa alewis. 2 p. 25. Puhmus, Kapil wallas.
Laadad augustikuul: 1. Paides. 2. Pärnus 20 p. Türil.
7. Holstre wallamaja juures. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu wallamaja juures. 15. Tuhalaane wallamaja j. Koerus. 16. Martnal.
19. Laiksaares. Kallaste alewis 2 p. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Mal
gas. 24. Tapal. 25. Mõrus. Narwa-Jõesuus 2 p. Mustlal.
—
17 —
26. Paides. Mõisaküla alewis. Kaansoos. 29. Rakweres 2 p.
30. Antslas. 31. Helme m. Häädemeeste!. Suurjõel. U.-Wändras.
Laadad septembrikuul: 1. Suure-Kõpus. 2. Suure-Jaanis.
Kaarlis. 3. Selis. 5. Wiljandis. Wõõbsus. 6. Wastemõisas. Nõos.
7. Tamsalus. Hummulis. Wana-Karistes. 8. Hallistes. Pornusel.
Peinigis. 9. Puiatus. 10. Olustweres. Tapal 2 p. Rutikwere asun
duses. Kilingi-Nõmmes. Kärstnas. Rutikweres. Puhjas. 11. LelleHiiekõnnus. 12. Loodis. Türi-Allikul. Mehikoormas. Palmses.
Wiitnal 2 p. 13. Walgas 2 p. Iisaku mõisas 2 p. Kolga-Jaanis.
Kirikumõisas. 14. Õisus. Wiitnas. Ninakülas. 15. Tammistes.
Abja-Paluojas. Kohila alewis. Warblas. Jõgewa alewis. 16. Ta
pal. 17. Uduweres. Räpinas. 2 p. Uusnas. Pikkjärwel.18. San
gastes. Alawere mõisas. 20. Pindis. Sulbis. Kiwi-Wigalas. Pais
tus. Rõuges. 21. Wahastus. 23. Paides. Tartus. Sürgaweres. Järwakandis. 24. Wõrus. Priipalu alewis.
Kirblas. 25. Antslas.
Wana-Suislepis. Wigalas. Oiul. 27. Põlwas. 28. Tori alewis.
Kuresaares. Põltsamaa linnas. 29. Haapsalus. Amblas. Keblastes. Kirepi kõrtsi Mures. 30. Haanjas.
Laadad oktoobrikuul: 1. Audrus. Pärnus 2 p. Kolgas. Päris.
Linnamäel. Nasinas. 2. Tõrwas 2 p. Mõisaküla alewis. Märja
maal. Roelas. 3. Narwas 3 p. Laanemetsas. Wändras. Lindoras.
Wiitnal 2 p. Kuiwajõel. Reolas. 5. Roosikul. Ollepas. Lihulas.
6. Tapal. Jõhwis 2 p. Patastes. 7. Wiljandis 2 p. Hageri alewis.
8. Tapal. Mustjala mõisas. Pukas. 10. Walgas 2. p. Jmaweres.
Kõnnus. Lüganusel. 11. Riidajas. 12. Wastseliinas. Jllukal 2 p.
Kuremäel 2 p. Keila alewis. 13. Karulas. Tartus. Wõrus. Rak
weres 3 p. Kurista w. 14. Kanepis. Aldus. Kilingi-Nõmmes. W.Tänassilmas. 15. Rakweres. Karulas. Raplas. Kulli mõisas. Awinurmes. 17. Rakweres. Koongas. Anias. Koluweres 2 p. Nuus
takul 2 p 18. Wõõbsus. Antslas. Kuresaares. Sala külas. WäikeMaarjas.' Suure-Jaanis. Lohusuus 2 p. 19. Puskarul. Tarwastu
asunduses. Jõelehtmes. 20. Koerus. Mahus. Wana-Roosas. UueÄntslas. 21. Haapsalus. Saalusel. Wasulas. Kastre Wõnnus. Kaan
soos. 22. Sulbil 23. Moisekatsis. K5o asunduses. Kloostris. 24. Laatres. Krookuses. 25. Esnas. Kanakülas. Ellamaal. 27. Laekweres 2 p.
Saare kõrtsi juures. 28. Järwa-Jaanis. Taageperas. Woltwetis.
Missos. Piknurme külas. 29. Kärsa kõrtsi juures. 31. Sindis.
Mõnistes.
.
Laadad nowembrikuul: 1. Matjaküla karjarnaal. Räpinas.
W.-Jakobis 2 p. Paides. Suurejõel. Uue-Wändras. Kodaweres.
Mõra mõisa juures. 4. Nissi alewis. 5. Antslas. Missi kõrtsi juures.
— 18 —
6. Rõuges. Kassinurme alewis. 7. Malgas. Elwas. 10. Põltsa
maal. Jõgewa mõisas. 11. Miljandis. Mõrus. 12. Miljandis. Karilatsis. Kuresaares. Ardu külas. Triigi wallas. Suure-Lähtrus.
14. Tartus. Kärus. 15. Põltsamaal. 20. Haiba poe juures. Kernu
wallas. Ristil. Tamsalus. 23, Paides. Mustwee alewis. 25. Türis.
Raasiku wallamaja juures. 26. Einmannis. Pati-Nurrneotsal. Kitsel.
Wiru-Nigulas 2 p. 27. Amblast 28. Woltweti Hallikukiwil. Keilal.
29. Mõrus. 30. Migalas.
Laadad detsembrikuul: 1 Tapal. 2. Juuru alewis. 3. Malgas.
2 p. Alajõel. Mirumaal. Tapal. 5. Rakweres 2 p. Amblas. 6. Wihulas. 7. Kalleste alewis 2 p. 8. Miljandis 2 p. 10. Kilingi-Nõmmes. Mõisaküla alewis. Jüri kiriku juures. 11. Narwas 3 p.
12. Järwa-Jaanis. Mändra alewis. Martnas. Pati Nurmeotsal.
14. Antslas. Ninakülas. Koerus. 15. Mõrus. Kohila wallamaja
juures. Kärdlas. Jõgewa alewis, reede enne 16. dets. Põltsamaa
alewis. Pärnus 2 p. Moisekatsis. Türil. 18. Paides. Pööraweres.
Jakobi kih. 19. Jõhwis 2 p. 20. Haapsalus. Mõõbsu alewis. Masknarwas. Märjamaal. Lehtses. 22. Mustwee alewis Jõulu laat.
23. Sulaoja kõrtsi j.
kellegil oleks eod
Wiljandi mõisa nurmed,
Õisu heinamaad,
Woltweti mets ja ostaks kõik kaubad
Jaan jänes’e kaupl. Tarwastu Mustlalt,
Riia matt = Y2 Riia tündrit ■= 6 külimittu = 54 Riia toopi.
Tallinna wakk = 3 külimittu = 6 matti; = 36 toopi.
Tallinna sälitus = 24 tündrit _ = 72 Tallinna wakka.
Liiwimaa waat = 30 Riia toopi.
b. Kodumaa mõõdud.
1 Liiwimaa oksaam = 180 Riia toopi.
1 Eestimaa waat = 64 kannu = 128 toopi.
Ruskusmõõdud.
kaal — 10 puuda — 163,81 kg.
puud — 2 leisikut (puuda) — 40 naela — 16,38 kg.
leisik (pund) = 20 naela = 8,19 kg.
nael — 32 loodi = 96 solotnikku — 409,52 grammi.
lood — 3 solotnikku — 12,79 grammi.
solotnik = 96 dooli — 4,26 grammi.
Sagedamini ettetulewad nmljauma mõõdud.
1 registertonn on ruumimõõt laewamõõtmisel Moorsomi süsteemi
järele — 100 Inglise kantjalga — 2833 kantmeetrit.
1 Inglise hundredwight (tsentner) märgitakse ctot., mis jaguneb
4 kwarterile — 50,8 kilogrammile. _
1 Inglise nael (märgitakse lbs), mis jaguneb 16 untsile — 453,6
grammi.
1 Inglise tonn — 2240 naela - 1016,064 kilogrammi.
1 Saksa nael — 500 grammi — V2 kilogrammi.
1
1
1
1
Töö mõõdud.
suur kalooria — soojuse hulk, mis tarwis läheb, et 1 klgr. mett 1°
wõrra soojendada.
atmosfäär — 1 klgr. suurune rõhumine 1 ruutsentimeetri peale.
meeterkilogramm — töö, mis tarwilik, et 1 kilogrammi 1 meetri
kõrgusele tõsta.
hobusejõud (P. S. wõi H. J.) - 75 meeterkilogrammi tööd,
tähendab töö, mis tarwilik, et 75 kilogrammi 1 Eetri kõrgusele
tõsta.
1 inimjõud — loetakse umbes 1/s hobusejõudu.
Elektri mõõdud.
Moõduüksused on: wolt — pinewuse tähendajaks; ampeer —
woolu Lugemuse tähendajaks.
Kui wooluringis on woolu tugewus 1 ampeer ja woolu pinewus 1 wolt, siis läheb igas sekundis ringist läbi 1 Walt elektrit; seega
1 watt — 1 ampeer X 1 wolt.
1 kilowatt (kw) — 1000 matti (w).
1 kilowatt X 1 tund = 1 kilowatt-tund.
21
Woldi ja ampeeri wahet on enesele kõige parem selgeks teha,
kui ette kujutada jõge, millele tamm ette ott tehtud. Kõrgus, millelt
wesi alla langeb, wastab elektri pinewusele; igas sekundis üle tammi
woolaw weehulk wastab woolu lugemusele.
Kui kaswatame tanuni kõrguse meetrites läbiwoolawa toee
hulga peale, mida mõõdame kilogrammides, saame energia hulga
wõi tööhulga meeterkilogrammides, mis weewool sünnitab. Watt
on ka energia hulk, mis saawutatakse wooluringis ühe ampeerilise
wooltt ttlgewuse ja ühewoldilise pinewuse juures.
Maksuinspektorite tööpiirkonnad Wiljandimaal.
Wiljandi I. jaoskonna maksuinspektori tööpiirkonda kuuluwad
järgmised wallad: Aidu, Heimtali, Holstre, Kaarli, Kärstna, Loodi,
Puiatu, Päri, Pärsti, Riidaja, Suure-Kõpu, Taewere, Tuhalaane,
U.-Suislepa, U.-Wõidu, Uusna, Wana-Suislepa, Wana-Wõidu,
Wastemõisa, Wiiratsi, Wiljandi ja Õisu. Ühtlasi kuulub sama jaos
konna maksuinspektori alla Wiljandi linn. Maksuinspektor asub
Wiljandis, Lossi tatt. 31.
Wiljandi II. jaoskonna maksuinspektori alla kuuluwad: Põlt
samaa linn, Adawere, Jmawere, Qlustwere, Lustiwere, Rutikwere,
Sürgawere, Taewere, Kabala, Kõo, Kurista Wõisiku, Uue-Põltsamaa, Wana-Põltsamaa, Soosaare, Wana-Tännasilma ja Pajusi
wallad ühes Suure-Jaani ja Wõhma alewitega. II. jaoskonna
maksuinspektor asub Põltsamaa linnas, Põltsamaa ühispanga
majas, Lossi tatt.
Nahukohtunikkude tööpiirkonnad.
Wiljandi I. jaoskonna rahukohtunik: Wiljandi linn alewikku-
dega ja Wiljandi wald.
Wiljandi II. jaoskonna rahukohtunik: Tarwastu-Mustla alewik; wallad: Riidaja, Kärstna, Uue-Suislepa, Wana-Suislepa, Tarwastu, Tuhalaane, Õisu, Aidu, Holstre, Loodi, Heimtali, Puiatu,
Kaarli, Wana-Tännasilma, Uusna, Uue-Wõidu (Karula), WanaWõidu, Wiiratsi, Päri Pärsti, Suure-Kõpu.
Suure-Jaani rahukohtunik: Suure-Jaani alew; Wõhma alewik; wallad: Taewere, Wastemõisa, Qlustwere, Sürgawere, Kõo ja
Kabala.
22
Põltsamaa rahukohtunik: Põltsamaa linn; Wana-Põltsamaa,
Uue-Põltsamaa, Kurista, Pajusi, Adawere, Lustiwere, Wõisiku ja
Jmawere.
Kohtupristawite tööpiirkonnad.
Wiljandi I. jaoskond: Kohtupristaw Jüri Oert, asukoht Wiljandis, Lutsu täit. 6. Wiljandi linna parempoolne osa Lossi tänawast ja Semžntit puiesteest; Suure-Jaani ja Tarwastu-Mustla alewid; wallad: Wiljandi, Wiiratsi, Wana-Wõidu, Sürgawere, Olustwere, Taewere, Uusna, Wana-Tänuasilma, Wana-'L-uislepa, UueSuislepa, Holstre, Tarwastu ja Riidaja.
Wiljandi II. jaoskond: (Kohtupristawi k. t. Johan Lapp,
asukoht Wiljandis, Juudi tän. 3.) Wiljandi linna parempoolne osa
Lossi tänamast ja Lembitu puiesteest; Karksi-Nuia alewik; wallad:
Päri, Pärsti, Puiatu, Wastemõisa, Suure-Kõpu, Heimtali, Loodi,
Kaarli, Aidu, Oisu, Tuhalaane, Kärstna ja Karksi.
Põltsmnaa jaoskond: (Kohtupristaw Johan Soo, asukoht
Põltsamaal.) Põltsamaa linn, Wõhma alewik; wallad: WanaPõltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kurista, Pajusi, Adawere, Rutikwere,
Lustiwere, Wõisiku, Soosaare, Kõo ja Kabala.
23
Loomade sugutamise normid.
Haudumise mattus
kanal 19—24 päewa, kalkunil 25—29 p., hanel ja pardil 28—32 p.
ja tuwil 17—19 päewa.
Tiinuse mältus
hobusel 330—419 päewa, keskmiselt 340 p., lehmal 240—321 p.,
keskmiselt 9 kuud, lambal ja kitsel 144—158 p., keskmiselt 5 kuud,
seal 109—130 p., keskmiselt 4 kuud, koeral 63—65 p. ja kassil
56—60 päewa.
Isase jaoks lubatud emaseid:
käest paaritamisel täkule 30—50 mära, pullile 40—80 lehma, oinale
60—80 lammast ja kuldile 20—25 emist. Wnbal paaritamisel aga
poole wähem. Wabal paaritamisel kukele 8—15 kana, isahanele
3—5, pardile 3—5 ja isakalkunile 5 emakalkunit.
Loomi suguloomadeks Võib tarwitada:
täkku 3—5 a., märat 3—4 a., pulli lxA a., lehma IV2—2 n.,
oinast ja lammast IY2—2M> a., kulti ja emist 10—18 kuud.
Otsimise ilmumise aeg.
Mära otsib pääle sünnitamist 7—20 päewa jooksul ja pärast
tagajärjetut paaritamist 8—10 päewa pärast, lehm 3—4 nädalat
Pääle sünnitamist ja pääle tagajärjetut paaritamist 3 nädala pärast;
lammas 6—28 nädalat pääle sünnitamist ja 2—3 nädalat pärast
tagajärjetut paaritamist, emis — pärast põrsastest ära wõõrutamist
ja 2—3 nädalat pääle tagajärjetut paaritamist.
Loomi sugutamiseks tarnitama mõib hakata:
hobuseid 5—18 aastani. Pulli kõige parem sugulooma wanadus
on 3—5 aastani, häid suguloomi peetakse ta 7—8 aastani. Lehma
suguloomadeks peetakse harilikult kuni 12 a. wanaduseni, wahel ka
kuni 15 a. wanaduseni, kuid suuremalt osalt langeb lehma piimaand
juba 12-aastaselt.
Oina id kasutatakse suguloonradeks 4—5 aastani, lambaid
7—8 aastani, harukordselt isegi kuni 12 aastani, kulti, 3—5 aas
tani ja emiseid 6—10 aastani.
Käterätiku- ja laudlinariie.
Suurrätikud, parhräiikud, päärätikud ja
aknakardinad.
— 25 —
Näitus-mess nüüd moodi läinud,
Kes et oleks teda näinud.
Rahwas jookseb murrus kokku —
Lüüakse ju kangest lokku!
Uudist näha, see on iha —
Mõni murrab kas toõt piha
Noored, wanad, suured, wäiksed,
Näod ees kui lõunapäiksed,
Juba mitu pikka nädalt,
Waewas nii kui tehes hädalt
Talwel, jõululauba,
Olles unustanud kauba ...
Hobuwankril, raudteerongil,
Autol, omnibussi-kongil
Tõttwad kõik, kel elu sees —
Kojujäänul silmad wees. ..
Lastega on isad hädas,
Nagu mustlane kord mädas. —
Näituseks kõik nõudwad raha,
Sulab see kui päiksel waha.
Kuluta ja näe nii waewa,
Ega sellega saa taewa.. .
Nõnda näitus waewa teeb,
Rahwas aina jookseb, keeb.
Asi on ka seda wäärt,
Maksab kõpsutada säärt.
Uudiseid ja palju imet! —
Laienda saab silmaringi,
ülendada tuimund hingi. . .
Lõbust, naljast ära räägi,
Seda arwata et täägi,
Kuidas meel lääb kohe laheks,
Süda hüppab rõõmust kaheks
Rääkida saab mitu aega —
26
Uskuge, mn tulen praegu
Ise säält... Mis teete häält!
Tulen näitus-messi päält.
Asupaik on Mustla linnas, —
Mis on praegu suures hinnas.
Näitus asub turu rajas.
August Möldersoni majas.
Peremeheks Jänes Jaan —
Tõtta nüüd, et kulub saan.
Rahwamurd sääl uksi rõhub,
Jänes kaupa fätte lõhub.
Waata, kus on näitus-mess,
Näinud seda harwa, kes...?
ll^aha annad, kauba saad,
Mis piab wastu aasta'ad.
Ei siin ainult silmalõbu,
Kuule, usu armas sõber ...
Kõik, mis wälja näha pandud,
Sellel esimene auhind antud.
Kullaga kõik kronitud,
See on tõde, proowitud.
Riide- ja ka pudukaubad need,
Omale suurt kasu teed,
Kui sa ostad Jäneselt,
Oma manalt tuttawalt.
Tema näitus-messist tulu
Kõigil, kes taha liigset kulu.
Hää S.
27
28
iltga&tc ja
Mutda&ie
«jciZcoZzzie $2ZewcEszUdu j a Rudu kaksik laul.
Urgaste Udu:
,.Keda näen ja mida kuulen:
Armas Nudu Nurgastest!
Nüüd ma kohe laulu kuulen ...
Tulen otse Urgastest."
Nurgaste Nudu:
„Tere, sõber Udu Ürgastest!
Lauluga ka mina nõus...
Jutustan sul Nurgastest:
Süül on praegu kõwa tõus!"
Urgaste Udu:
„Ega meie maha jää,
Sent nüüd krooni ette maksab .. .
Kui weel hullemaks ei laa —
Mees, kes Intri" osta jaksab."
Nurgaste Nudu:
„Lugu tõesti üsna täbar,
Raha tõuseb kõmast pinnas. . .
Samuti käib meie käbar —
Pank ei wõta wekselt linnas."
Urgaste Udu:
„Leidus meil üks nupumees:
Tegi wekslil „wapi" perra...
Nüüd ta püsti häda sees —
Siilina, kas tõmba kerra."
29
Nurgaste Nudu:
„Kursitõus on päris paha,
PLälegi, km „restod" pead,
Ta kus aga puudub raha —
„Liitri" wiisi toiina toead."
Urgaste Udu:
„Wanasti, kui oli jõukust,
Pankasid meil polnudki...
Nälg nüüd näitab ema nõutust —Üle maja pangadki."
Nurgaste Nudu:
„Ja kui see toeel ei rahulda,
Wõib uue panga asuta —
Eks wekslipaberist saa kulda,
Kui oma kassa kasuta."
Urgaste Udu:
„Meil päewakorral tärpentiin,
Mis muidu suureks ohuks;
Kui aga liialt mõjunud toim,
Ta päris arstirohuks."
Nurgaste N u d u:
„Ning pärast ajalehes siis,
-On seletada wõimalus:
Kel osaks sai see priis,
Kes omale toeel palus..."
Urgaste Udu:
„Kas nimetame sobrakeft,
Kes mängis kord haruloonikat, —
Tas tunneme üht tõprakest,
Šbii jutustame kroonikat."
Nurgaste N u d u:
^Kakskümmend aastat tagasi,
Tal toaraks oli lõõtspill. ..
Nii toähe omas Pagasi...
Miüd seisab torn kui pütsiklill."
30
Urgaste Ubin
„Kuid taewani ei kaswa ta,
See kindel üsna tõesti;
Küll leiab omad toitjad ka,
Kui elab nõnda õelasti."
N u r g a s t e N u d u:
„Tõest meie elu igato küll,
On tartois weidi waheldust.
Seks toota katoaleeriks Lüll —
See pakub toähe rahuldust!"
Nurgaste N u d u:
„Nii järjest „sorditoahetus",
Meil päewast päetoa käib,
Kas süüdi mitte kahetus,
Mll seda hiljem näib."
31
Eüiitiin
JAAN IÄNE$’e
riide,- pudu-, naha- ja
koloniaalkauplus, — —
TARWASTU MUSTLAL.
1
TELEFON Nr.
cHaadio o&afkond.
TERWE MAAILMAGA
olete ühenduses, kui Teil raadio majas on
Raadio-aparaadid —
moodsamaid konstruktsioone — ja
nende osad.
alati laos.
Minu juures müügil olewate raadioaparaate ehituswiis on suuresti täienenud — teaduse wiimane sõna
sel alal — kuna hinnad märksa odawamad kui eriärides, sest et mina oma kaubalao milmekesiduse
tõttu äärmiselt väikese vahekasuga leppida wõin, kuna
era ärid kõik ärikulud ja kasu protsendid aparaatide
müügist katma peawad.
32
On tehtud rida aastaid tööd,
Ja raskustega wõideldud,
Küll läbi päewad ja ka ööd;
Ning waenlastega sõideldud.
On tulnud jõudu jagada
Nii mitmel, mitmel alal
Küll pritsiseltsis Pragada,
Et seista kindlal jalal.
Siis weel nii mitmel mujal pool:
Kas selts, wõi ühing, walitsus —
On kaasa teha olnud hool...
Nii päewast-päewa talitus.
Ja kõigest kõige pahem see:
Nii mitu aastat ikaldus.
Et iganes, mis tahad tee —
On jälle karta äpardus.
Sest rahtoal raha wäheks jääb, —
Ja toaga raske elada;
Eks igaüks ju hästi tääb,
Ei maksa pikalt seleta.
Nüüd toitmaks asi paranes —
See aasta oli õnnelik.
Sai tehtud tööd — nahk maranes...
Saak koos — meel nii tänulik.
Ka rahtoa tuju hoopis uus,
Et elu muutub teisemaks;
Ei lää nii ruttu halliks juuks,
Ning silmaring lääb selgemaks.
Kuid seegi sunnib murdma pääd,
Et seista ajakõrgusel:
Kui ajast toeidi maha jääd,
Waat hoopis teine sisu sel...
33
Käib tagurpidi Lriring,
Saad tertoet meelel imesta,
Kui pitsitama hakkab king,
Paar tahab otse pimesta...
Nii järjest püsima peab hool,
On tarwis walwel olla,
Mis õpetanud elukool,
Et kahju ei saaks tulla.
Ja peagi taipu tabasin:
On tarwis teha huwireis.
Nii asjast kinni rabasin,
Et kindlalt Püsiks äriseis.
See oli samal ajal wast,
Kui tuletõrje juubeldas,
Siis teatati Tallinnast:
On pidupäewad tulemas!
Kõik, üle maa nüüd kokku — kõik!
Et juubel leiaks hindamist.. .
Nii kõlas korra juhtiw hõik.
Küll oli nüüd wast lendamist!
Ning meie pritsiseltsil siis,
Ka tuli kaasa teha,
Kuis nõuab kohus ja ka wiis,
Et mitte jääda maha.
Käes wiimaks oli Tall'na sõit,
Mul tuli ise minna,
Kuigi tormil, wihmal töölt,
Algas reis päälinna.
Siis mitu mõtet ühendin,
Üks teekond — asju kaks.
Ka ärile end pühendin,
Et oleks kergem maks.
Tee Wiljandi ja edasi,
On tuntud juba kõigile...
Kiri saabus Tallinn sedasi,
Wett woolas taewast kõigili...
34
Tuju see ei teinud halwaks,
Wastuwott oli ülitore;
Paha ilm oli ainult naljaks,
Armas tuletõrje -ere.
Päewakorras algas siis
Aktus, rongikäik — paraad,
Nagu tuletõrje wiis,
Harwa aga näha saab.
Tähtsam kõigest siiski oli,
Riigiwanernale austuskäik,
Mis ka hästi wälja tuli
Kuigi ilm oli wäga jäik.
„Suomiweljed" külas olid,
Pidustustest osawõtsid;
Ilus neist, et kord ka tulid,
Üle lahe... kokku lõime patsid.
Meid siis omal külla wiisid,
Üle tormitsewa lahe.
Millel waritsemas „kriisid" —
Tuntud piirituse pahe.
Helsingi meil oli sihiks,
Et wõiks tundmaõppi wendi,
Kes meil toetamaks kihiks,
Ja kui tarwis, ohwerdasid endi.
See mu plaanis hästi klappis,
Kaubaasjadega sündis,
Kuigi laewasoit nii rappis,
Süda siiski rõõmu tundis.
Tööstusmaana Soome tuutud,
Manast ajast saadik hästi.
Soomeriiet palju kantud,
Seda tuua ikka kästi.
Kui kord jõudis Helsingi,
Wõeti wastu kahel käel.
Ei siin polnud tarwis tingi,
Sõit läks linna kangel Mäel.
35
Au ja toredust siin palju,
Lahkust, wastutulekut,
Wennasrahwas pole kalju,
Näitab kaunist olekut.
Suurem mure aga minul,
Linnas ringi waadata.
Seda soowiksin ka sinul —
Wend ehk õde wõimalda.
Kaubandus on ülielaw —
Tagawarad hiigelsuured,
Kõikjal kõne wäle, kõlaw,
Tugewad siin ärijuured.
Sarnast liikuwust ja kiirust,
Wähe ilmas näha tõest.
Ei siin aita mõnest tiirust,
Kõik tõttab meena mägijõest.
Kaubamajad, suured laod —
Miljardeid nad maksawad.
Sinna wahele sa kaod . . .
Kes küll osta jaksawad!
Laewad, autod, raudteerongid
Kaupu ümber weawad —
Õrnale siit mõnda hangid —
Müüjad malmis seawad.
Reisikawas mitu linna,
Neidki tarwis waadata.
Aega wähe — tarwis minna
Rongile, et lennata...
Nõnda mõne päewa kestel —
Linnasid on terwe rida
Läbikäidud jutul, westel
Kõnetatud lään ja ida.
Loetlen ainult mõned nimed,
Mis on Soomes tähtsamad.
Tõesti need on ilnmimed —Palju wäärt ja kuulsamad.
36
Tampere ja Hamenlinna,
Imatra ja Wallinkoski —
Kes ei tahaks kordki sinna?!
Kotka, Oulu, Wiiburi...
Tähtsam kõigist Tampere;
Saal näed riidetoabrikuid!
Põksuma see paneb mere -—
Annab käia nädalaid ja kuid.
Kurwa südamega Soomest
Pidin wiimaks lahkuma.
Terwiseid ei wäsind toomast
Wennasrahwalt, harwa näeme kuna...
Ärilisi sidemeid sain teha...
Sellest tuleb kasu rahwale.
Seda saamad sõbrad näha. ..
Kellel sovwin jõudu — wahwale.
Kustumata mälestus!
Reisilt kaasa tõin.
Unustada iial teda
W ae toalt küll ma toom.
Seda
Kojusõit läks üsna kergelt,
Ilm oli ütlemata ilus
Tuulekene puhus hergelt...
Seisin purje marjul nulus. . .
Lõpuks lausun paari sõna
Kalli kodurahtoale.
Wõõrsil küll nii toaga kena —
Armastus aga kodule. . .
Siin on kõigest kõige kaunim,
Wiljakas mu kodupind!
Koduküla kõige kallim
Tuliselt siin tuksub rind.
Kodurahtoas, kaunis Eestis,
Mõlkus meeles kogu aja.
Igal Pool, nii tõesti!
Teda tundus ikka toaja.
Jaan Jänes.
— 37 —
rjactH (JäftoAe
viid.&~9 -psM.$lm~9 ma.fo.aL~ ja
kclcniaalUawplus
lefen 7
TeFWSSfa M»s!žaL
Telefon 7
TltiiiŽfo
Kalossid, ja foeMhwd
wõrdlematud oma eloganfsa.se $a fewa~
liteedi poolest. Kõige uuemad, moed.
mati ladus iega&ugused
nafaaZumbad.
VPUtsaapad
WMisaa&ad
meestele.
ttuisiele.
Minnad Sifjlas&d.
—
38
—
LM Wii — lill WS.
„Mina sisse ei läha..."
„Lääme, ma osta sulle siiditse nmtieibi..."
„Ei läha, ega taha..."
„Laame sisse, ma osta sillle ilusa pika ruutleieri. .."
„Ei, ei taha..."
„Lääme nüüd, ma osta sulle malge kinda kah ... kik ja puha,
mis sa aga tahad..."
„Ma ei taha midagi..."
„Kuidas, ei taha! Sa tääb ju esigi, et nelja nädala pärast
om..."
„Midagi ei ole!"
„Korat, ma ütle, et pulma om.. ."„ Ennem juba surm ja matused..."
„No koradi-korat, ei ole — ma ütle, et pulma om..."
Sarnane kõnelus leidis aset möödunud aasta kewadel Wiljandis, Lossi tän., ühe keskpärase riidekaupluse ukse ees, kus juba
mitu hääd minutit peatasid Tarwastu Künkamõisa talu peremees
Juhan Küngas, tema naine Liis ja nende tütar Anna — ainus laps
ja warapärija. Shma isa ja tütar üksteisest paari sammu kaugusel
seistes eelpool toodud lauseid wahetasid, püsis perenaine Liis enamwähem erapooletuna, aineti mehele ja tütrele murelikke pilke hei
tes. Ta poolehoid kuulus küll tütrele, kuid sõnakuuleliku abikaasana
armas ta paremaks suu kinni pidada, fui mehele wastu rääkida.
Teatawatel kordadel seda siiski juhtus ja siis juba oli ka tema sõna
otsustamaks. Kuigi käimasolewal sõnawahetusel pikem eellugu ei
puudunud, samuti kui tal asja kohta oma armumine oli, ometi leidis
ta, et meel pole õige aeg ennast maksma panna. Nii jätkuski jälle
kõnelus ilma temata.
„Ja kui ongi pulmad, siis mitte Jürkaga..." lausus Anna
argsel toonil .
,,Wõi kellega siis..." salmas isa palitu hõlmu laiali lüües
ja käsa püksitaskutesse torgates. „Ja meel — tema nimi ei ole
Jürka, maid Jüri Juhkentaal... temaga om sul..
„Midagi ei ole.. . Jürkaks ta jääb. Nii nirnetamad teda
kõik."
„Kes om si kik. . .? Kui mina ütle, et Jüri Juhkentaal om
üits aumees..."
39
„Sa eksid isa, eksid tuhatkordselt, kui teda aumeheks pead!"
„Koradi-korat! Suu pea lõkats! Ma tää, mis ma tää...
Ja nüüd üitskõrd juba lõpp sel loral! Nüüd sisse... korat!"
Walusalt puhkes nutma Anna ja heitis emale Pilgu, mis selle
tagasihoidlikkuse lõpetas. Päälegi jäid möödaminejad, kes nutwat
neidu märkasid, seisma ja tegid olemise piinlikuks. Tõsise ja kaaluwa
tooniga lausus ta:
„Nüüd om sel kommejandil sedapuhku lõpp... Mõlema om
nagu arust ära! No, kas sedamoodu minnas ruutleiti ja leierit
ostma... ? Uits tülitsemine ja ikmine! Nagu türgisõda... Ma
ütli ju mitu päewa tagasi, et etttte ei massa linna minna, kui asi
ei ole selge... Sääl te nüüd kaaklede!"
Wnmased sõnad olid eriti mehele öeldud, kes tasahilju käsa
taskutest wälja õiendama hakkas.
„No, mes ma pea sis tegema...?" urises Künkamõisa pere
mees oma enam kui tõsisele teiselepo,olele mustuseks.
„Wõi mis sa pead 'tegema? Pead ka minuga weidj kõne
lema. Juba pool aastat talitud sa seda kui oma asja, ega kõnele
minuga sõnagi... Ma mõtli, et las ivana möllab ... Nüüd oleme
sis nii kaugel..."
„Ja mis peab sis tegema?" jorises pahuras tujus olew isa
ja abikaas.
„Nüüd lääme põllu kodu ja wõtame weidi istet. Ma ole nii
wäsinu, nagu oles mitu päewa järgimööda rüarehte „rabanu".
„Egas sis midagi", sõnas peremees ja süüdis ennast liikuma
mööda Lossi tän. „Roosenbergi nuka" poole. Kõrwuti astusid nad
— peremees Juhan ja perenaine Liis, nagu kaks kaewupange, Anna
tahenewail silmil ja kergenewal südamel nende kannul. Jõudes
Tartu tänawani, tuli neile ümbert „Rosenbergi nurga" wastu pikk,
kärme ja kindla astumisega meesterahwas, kes juba mitme sammu
kauguselt kübarat kergitas ja hüüdis:
„Ahhaa, keda ma näen, Künkamõisa rahwas! No tere-tere!
Kuidas käsi käib?" Ühtlasi surus wõõras kõigel kolmel kätt.
„Tere-tere ärra Jänes..." lausus Küngas ise kerkiwal tujul,
sest wõõras oli oma walla, wõi õigem: oma walla päälinna, Mustla
alewi parem kaupmees Jänes. „Te tulete päris õigel ajal..."
„Wõi nii! Siis on ju hästi!" hüüdis Jänes. Terawamalt
Künkamõisa omasid silmitsedes, jatkas ta: ,,Kuid, teil on kõigil
nii imelikud näod ees. . . Neiu Anna näib koguni nutnud
olewat..."
„Nii see on!" ohkas perenaine, küna Anna ise häbelikult kõrwale waatas.
40
„ Peaks kuskil toeidi istet küll tootma," arwas Jänes, kes
mõistis, et midagi iseäralikku oli päetoakorral.
„ Pidime minema põllul adu," toastas peremees Juhan.
„Õige, õige, just minu mõte," lausus Jänes. „Sinna just
nüüd lähmegi."
Ja kõik neli seadsid sammud'mööda Tartu tänatoat „Põllumeeste Kodu" suunas. Teel puudutati mõne sõnaga üht ja teist,
kuid õiget juttu ei saanud, sest Künkamõisa rahtoal oli nii toaga
mitmekesine meeleolu.
„Näib neif häil inimestel midagi toaga rasket südamel oletoat," mõtles kaupmees Jänes eneses.
Peagi oldi kohal ja nõuti omaette toakene, kus segamatult
mõis juttu toesta. Wäikefe nõupidamise järeldusena tekkis lauale
lõunasöök, paar pudelit õlut ja pudel mõdu.
Alul söödi toaikselt ja joodi paar klaasi õlut, kuna jutujätkuks
nagu mööda minnes üht kui teist puudutati. Wiirnaks sõnas
Jänes:
„Kuid, nüüd asja juurde! Mis rõhub Künkamõisa rahtoa
südant ja rikub nende tuju?"
Oli silmapilguks toaikust, siis lausus peremees ise:
„Latse ei kulle enam sõna nüüdsel ajal..."
„Kui palju sul siis neid rnn .. .?" osatas perenaine.
„Ja, teil ju tõepoolest üks ainus laps — tütrekene, kes kuuldatoasti toaga toiisakas ja tvirk," kinnitas ka Jänes.
„Nojanoh, si sama si asi omgi, et si sama üitsainus sõna ei
taha toõtta..."
„Milles siis asi seisab?"
„Näe, ei taha korralikule mehele minna.. . ."
„No si Jürka küll nii toaga korralik ei olegi," lausus perenaine
toahele.
„Mes sa..." kurjustas peremees.
„Missugusest Jürkaft siis jutt on?" küsis Jänes.
„Lihunik Jüri Juykentaalist Mäe tänatoat, siin Wiljandin,"
seletas Küngas ise.
„See on küll kange mees," muigas Jänes.
„Näete nüüd!" hõiskas peremees.
„Jah, kange mees igas tükis", seletas Jänes täiendawalt. „Olen temast ärimeeste ringkonnast nii mõndagi kuulnud.
Kuid, ma ei tea, kas tohin kõike rääkida, sest nagu ma tean, on
ta perenaisele toanasti kuidagi sugulanegi..."
„Ei ma sihukestest sugulastest suurt hooli..." õiendas pere
naine agaralt.
41
„Jah, õige fee küll on," jatkas Jänes. „Sõpru ja tuttawaid saab walida, kuid sugulasi mitte. Peab rahul olema, keda
saatus kellegile sugulaseks armud!"
„Noh, mina teda iki sugulase pärast just austagi," seletas
peremees. ^Sellepärast ma teda wLimeheks tahagi — sis et lää
mebe warandus wõõraste kätte. Päälegi,— ta om esi kah üits
igawene lõwi... Näe, kuidas ta nelja-wiie aastaga om äri asutanu ja suures ajanu. Worsti teeb esi lil ja puha. Selli käima
mööda laatu, rahapaki ligi ja ostawa maailma looma puha
kokku..."
.
..
_
„Seda nüüd küll ei ole, õiendas Jänes wahele. „eee mõni
kümmend looma, mis Juhkentaali-Jürka sellid kokku ostawad, pole
kaugeltki mitte maailma loomad. Päälegi olete wist kuulnud kui
palju tal on protsesse talumeestega, kes kurdawad, et Jürka kunagi
korralikult raha wälja ei maksa, arwest maha tõmbab jne."
„Seda küll..." põmises peremees.
„Ja mitte ainult seda," jatkas Jänes, „waid palju hullemaid
asju teatakse temast."
„Woib usku küll," kinnitas perenaine, „ta ju maast madalast
sulitükke täis. Ja mis puudu oli, seda õpp' Walgan lihuniku pool
manu."
„No ja, nii ongi asi, et Walga lihuniku kaduma minek enam
laste aegu pannakse Jürka süüks. Tema sõitnud enne enamlaste
tulekut peremehega maal ringi, ostes loomi nagu harilikult. Kui
enamlased pääle tulnud, siis wõtnud ta rahapaki oma kätte ja luba
nud selle linna toimetada — lihuniku naise kätte. Jürka aga ei
mõelnudki seda, waid rääkis enamlastele, et peremees on kontrrewolutsionäär ja pursui, keda tarwis tappa. Taganedes wiisidki enamlased Jürka peremehe ühes. Raha aga jäi temale. Lihunik aga
sellest ajast jäädawalt kadunud. Pärast siis ta hakkas spekuleerima
ja saawutaski omale teatawal määral warandust. Sihukesele
mehele aga et jätku suuremastki warandusest, sest päewast-päewa restoraanides istudes ja raha pääle kaarte mängides, sulab see wõina
päikese käes. Nii on teada, et need paar kolm maja, mis tal Mäe
tänawal, on üleni obligatsioonidega koormatud. -Liis on tal weksleid rohkem kui aru... On enam kui kindel, et ta paaril juhtu
misel male allkirjadega weksleid on diskonteerinud, kuid need wiimasel silmapilgul jälle wälja ostnud. Wähemalt kaks korda cm
wastutus allkirjade kohta wastawate isikute poolt pankadele teata
tud, et tegemist on wõltsimisega. Need aga oma huwisid silmas pi
dades, et mitte laenatud rahast ilma jääda, on wekslid Jürkale
— 42 —
mõla tasumisel wälja armub. Kuid, see on kindel, kord tuleb aeg,
kus ta omaga kimpu jääb. Loomulikult oleks Jürkale Künkamõisa talu hädast pääsemiseks enam kui wajalik...'
„Ega ta muud nõudnudki, kui ainult obligatsioone; talu oleks
minu ja perenaise surmani ikka meie nimele jäänud," seletas
peremees.
„Nii, nii.. . see on see kõige kawalam mõte. Kuid mis on
siin sisulist mähet? Jürka pandib obligatsioonid Panka, ning kui
tema wõi teie ise neid lunastada ei suuda, siis läheb talu miiügile. Kui talu teie nimel ja obligatsioonid teise mehe taskus, siis
on Künkamõisa meel airmtt wormilikult teie, sisuliselt kuulub ta aga
sellele, kelle taskus obligatsioonid..."
„Ja sihukene on see sinu armas ning kallis wäimees, keda
Annale siin pääle sunnid! Kas tuled kord arusaamisele mana? Mul
oli aimusen midagi niisugust, aga et mul midagi kindlat tääda ei
olln, sis pidi ma matt olema. .. Nii, nii jah, aja sa asju....
Sis saame Meel kord kroonu leirna otsa..." Wiimaseid sõnu öeldes
puhkes perenaine nutma.
Esimesena mõttis nüüd Anna sõna, et ema trööstida. Ta
mõttis ema käest kinni ning lausus:
„Ema, ära nuta, pole häda kedagi! Küll läheb kõik hästi.
Näe, härras Jänes siin, tema annab hääd nõu, mis teha ja kuidas
olla. Nüüd mõistab ja näeb ka isa, mis mees see Jürka õige on.
Küll läheb kõik hästi. . ."
„Mis ta ästi lääb. ..." urises isa. „Wõi atmab, et si Olstre
poiss, si engemaa-popsnik ongi si, kes asja ästi ajab... No seda
ei ole... Om Jürkaga kuidas om .... Kui ärra Jänes õigust kõ
neleb, mea kah pääle ei sunni.. . aga si Olstre engemaaline, si pessa
omast meelest..."
„Mis ma kuulen! Neiu Annal on siis meel keegi teine süda
mel. Tal on meel teine peigmees. . . .?" sõnas Jänes.
„Wõi keda meel..." salmas peremees. „Ei ole siin peig
mehest juttugi. Näe Olstres si ma Tähnkse-Mihkli poig Mihkel,
kellega na üten Wana-Wõidu põllutöökoolin käisirna, maat, si om
tübntru meele segamini ajanu. Nüüd on tal rojul julgust, et tahab
minu tütart omale naiseks... Si Muntsonõmme engemaaline..."
„Kuulge peremees, Tõhukse pole ju sugugi Muntsunõmmes,
ega hingemaa-koht, maid päriselt keskmise suurusega endise Wene
kroonu renditalu, mis asub Tarwastu piiri ääres. Wilimeeste-külas.
Need kohad müüs Wene kroonu juba enne maailmasõda nende
pidajatele päriseks..."
43
Müüs, müüs .... enne oli ta renditalu... tooi engemaa
-koht.. . mes saal wahet! Wilimeeste-küla... üits Muntsunõntm si Olstre puha. Ma tää küll — tal Põldu 40—50 toakamaad,
rnebe Künkamõisal aga 110 wakamaad . ..
„Palju teda sis Jürkal om?" osatas perenaine.
„Jürkal —? tal om kolm maja..."
„Jah! seda küll —" naeris Jänes, „kolm maja: wangimaja,
Haigemaja ja waestemaja..,"
Seda kuuldes puhkesid kõik kui ühest suust naerma. Kõige
rohkem aga toana Küngas ise.
„Si om nüüd õigus küll, ärra Jänes," ütles ta, „aga mis
putub sellesse Tõhukse Mihklisse, sis temast ei taha ma kulletagi..."
„Mea aru ei saa", jatkas perenaine," mis toiha sel min
toanal selle Olstre rahtoa ja Tõhukse-Mihkli toastu om," jatkas
perenaine.
„Ei ole mul toiha üttegi, aga miul om oma uhkus..."
„Kas sa Jumalat ei pelga... toõi temal oma uhkus..."
kurjustas perenaine.
„Jah, Wnkamõisa peremees, ega nüüdsel ajal nii peenid
wahesid pidada ei saa," sõnas Jänes. „Kes seda teeb, saab ise
kahju. Veab olema wastutulelikust ja kannatust ning sallitoust, siis
elame üksteise kõrtoal kui inimesed kunagi. Tõesti läheb meie elu
segi ja sassi, et keegi ei suuda lahendada. Ei taha ju mina ennast
teie perekonna asjadesse segada... aga seda pean ütlema: eksi
nud olete raskesti, kui walisite toäimeheks lihuniku Juhkentaali.
Seda mõistate nüüd isegi. Kindlasti eksite ka selles, kui põlgate
ära Tõhukse noore Mihkli, keda minagi tunnen, kui kõigiti korra
likku inimest."
„Kost te teda nõnda äste tunnete?" uuris toana Küngas.
„Miks ei. . . ta ostab kõik oma kaubad mõnda aastad minu
kauplusest. Kõik riidekaubad omale ja toanematele; möödunud sutoel ostis kalli jalgratta — alati kõike puhtas rahas toälja makstes."
„No si om juba rumalus..."
„Et puhtas rahas. . .?"
„Ei! — Et ta üldse Mustla kauplusest oma kauba toõtab. . . .
olgu si wõi Jaan Jänese kauplus," muigas Küngas pool häätahtlikult, kuid siiski iseteadtoalt.
„Aga miks on see rumalus?"
„Noh, ega te sis ei saa ometigi nii odatoalt anda kui linnakaupmehe, päälegi — kost toõtate säänse kauba. Linnameestel iki
fuucrma toõimalnse."
44
„Pai Künkamõisa peremees, see on raske eksitus."
,,Mes sääl nüüd kõnelda... timt om iki linn ja maa toõi
küla om iki küla. Täädusen ja tehnikan, kaubandusen ja tööstusen
maa linna wastu ei saa."
„Künkamõisa peremees! Asi ei seisa ju mitte linnas ja maas,
waid selles, kuidas keegi ettewõtja oma äri ja asju ajab. Qn tal
asjatundlik ja ettenägelik pilk ning tahet ausalt äri ajada, siis wõib
ta teistega toabalt wõistelda, olgu asukohaks linn wõi maa..."
Nüüd wõttis ka perenaine sõna:
„Ma pea ütlema, et mis ma kunagi Jänese kauplusest ole
o§tan, om iki odaw ja hää — parem kui teistel, kes oma märgi
linnast toonu. Ja ega me toist nüüdki oles tahtan neid asju siit
linnast osta, aga noh, — peigmees linnast..."
„Mes koradi peigmees si toa Jürka nüüd toõi...." pomises
jälle Künkamõisa toana.
See toiimane ütelus mõjus Annasse nagu elektrisäde: Enne,
kui keegi oskas midagi mõelda, oli ta isa kaelast kinni haaranud ja
surus selle palgele laksutoa suudluse.
„Näh, mes sa mässad..." tõrjus see tütart õrnalt tagasi.
„Aga ära sa toeel mõtle, et nüüd om toaba tooli selle Olstre kolla
sega ... Ei, näe — Loodi ja Kärstna kaudu sõdame tagasi. Ma
ei taha neid Olstre künkit nata."
„Aga sa kuulsid ju, mis ärra Jänes Mihklest kõnel," toaidles
perenaine omalt poolt.
„Si om puha kitus ja muud midagi..."
G
„Muidugi, muidugi... Mis mina räägin toõi ütlen, kas
kaubanduse suhtes, toõi jälle kellegist hääd-halba tean, sellega Mnkamõisa peremees ei artoesta. Kiri ta ainult omal nahal tunda
saab, nagu lugu selle Jürkaga oleks kujunenud, siis, noh, siis on
teine asi..."
See torkas Künkamõisa peremeest nagu ohakaga. Hommikul
Jürka pool käies, oli ta sääl paar tublit napsu toõtnud, millele
hiljem paale toõetub õlu tublisti kaasa aitas. Teatud toaielushoos
ja äretouses oli ta toeel iseäranis hell ja õrn. Nii pajatas ta kõma
rõhuga:
„Ärra Jänesel toõib küll mÕnen asjan Õigus olla, aga mitte ka
just igan. Mis ta sellest Olstre engemaa kotlasestkitab, si om tal
puha oma kasu. Mihkel ostab oma kauba tema poest — seda ru
malam ta om — ja nüüd Jänes sääjab teda igati moodu kui maa
ilma asjameest miule ette..."
45
Jänesel tuli idee nii põikpääna tuntud Künkamõisa pere
mehest kord jagu saada: sundida teda tunnistama püüle enese ka
reisi ja nende tahtmist. Ettewaatlikult lausus ta:
„Ega sellest kõnest üksi midagi pole, tarwis asja põhjalikult
tundma õppida..."
„Mes saal õppi. .
pahmitses roana Küngas.
„Pidage, peremees... Nagu kuulsin, oli teil täna tahtmine
ühest kohalikust kauplusest midagi osta. Tehke seda. Pärast soibame koos koju, Tarwastusse ja astume minu kauplusesse sisse.
Sääl roõime ostetud kaupa ja nende hindasid ro õrrelt) a min lp kaup
luse kaupade ja hindadega. Tohin ma teada, mis nimelt mõtlesite
osta?"
„Si oli säände naiste toärk..." jõras toana Küngas.
„Wõi naiste!" sähtoas perenaine omalt poolt. ^Esi iki taht
Annale osta ruutleiti toalgest siidist, leierit ja kindat ja puha. .
„AH nii!" hüüdis Jänes. „Jkus! Ostke kõik need asjad
ja pärast siis paneme Mustlal minu kaubaga kõrtouti. Waatame,
kellel parem ja odawam. On minul kallim ehk haltoem, siis maksan
linnast ostetud asjade hinna kinni. Kui minu kaupa aga odatoam
ja parem, siis peate ostma toeel teise komplekti minult juurde.
Kas on nii Künkamõisa peremees?"
„Jah, om!" andis küsitato toastuseks. Mõlemad pooled and
sid kinnituseks käe ja asi tehtud.
Neiu Anna, kes kogu seda waielust ja kihlwedu öhetawal
näol Milt kuulas, lausus toiimaks häbelikult:
„Aga mis nende asjadega toiimaks tegema hakatakse?"
„Si om küll õigus!" kinnitas ka perenaine.
„Küll meil ruumi om, et toärki hoida," rahustas Künkamõisa
peremees.
Ja Jänes lausus:
„Kili Künkamõisa peremees näeb, et mul õigus, mina kihlroeo
toõidan, siis usub ta, et mul muuski asjus õigus ja ega siis pole
tarwis peigmeest oodata, ega otsida ..."
Kõik said asjast aru.. .
Peremees toastas:
„Sis ma jää juba mõtlema ..."
Edasi lepiti kokku, mil kellaajal kojusõitu alatakse ja asja
osalised lahkusid.
*
46
Ohtu lähenes, kell näitas 7, kui Mustlal Jaan Jänese kaup
luse ukse ees meie tuttawad linnalised peatusid. Esimesena hüppas
omalt sõidukilt kaupmees Jänes ja tõttas Künkamõisa omasid ai
tama. Peagi olid kõik kaupluses leti ees. Ilma pikema jututa
— sest asi oli juba teada, pistis Künkamõisa peremees käe põue,
kust nähtumale tõi paberisse mässitud pakikese. Kui Jänes selle
awas, leidus sääl trikk hallikas-määrdunud ja tärgeldatud riidena
krabisewat riiet ja mingi wõrgusarnane asi; ei puudunud ka kindad,
mis pääliskaudsel waatlemisel paberist paistsid olewat.
Siis lausus Jänes leti taga askeldades abikaasale, kellel as
jast aimugi polnud:
„Luba säält see kolmanda sordi walge pruutkleidi siidi pakk.
Warem, kui kord silmi sai pilgutada, oli soowitud pakk letil ja
awatud. Kuid ... otse erakorralisest walgusest täitus kaupluseruum,
sest walge siid Heikis niiwõrd tugewalt wastu. Kui teda üle käe
lasti käia, toÕt lehwitati, siis kahises, mitte ei krabisenud, nagu
linnast toodud riidetükk. Kõik olid üllatusest weidi wait. Si'is
sõnas Küngas ise:
„Nüüd ärra Jänes, sa ole wait... Rouwwa, mis si siid wõi
rõõwas massap???
Nimetatud hind awaldas Kuningamõisa peremehele ja tema
abikaasale ning tütrele otse masendawat mõju, kuigi wiimaste näo>jooned mitte nii tusasteks ei muutunud, Maid ennem tagasihoidlikku
naeruwinet märgata wõis. ...
„Si om —" Künkamõisa peremees neelas paar korda, ,,liai
kolmandik odawam..."
Ta neelatas jälle.
Kaupmees Jänes asetas letile karbi, milles peitusid pruutloorid wõi -leierid. Kui Künkamõisa peremees talle küsiwalt otsa
waatas, keeras Jänes karbi Põhja üles, kuhu Hind oli märgitud.
Seda nähes kirus Küngas:
„Kas koradit näed, sääl linnan, — kos müüs, wõrgu kalli
raha eest! Ja siin leier mis alla leier om... poole selle raha eest!
Ma kinnastest ei ooligi... Oh, seda kabajantsikut oma wõrguga..."
„Selle wõid mõnele kalaniehele ära anda," salwas Künka
mõisa prenaine.
„Ei noh, si om ää kiisawõrk, — ja kos weel si innake, mis sai
masset!? Ohkas peremees weel kord.
,'Jsa, sa oled kihlweo kaotanud, härra Jänes wõitis. . ."
seletas neiu Anna agaralt.
47
„No, sina tunne nüüd sellest rõõmu... Waat, tos om alla aja,
oma laits rõõmustab, kui esal õnnetus. .wastas Künkamõisa
peremees kibedalt.
„Kui keski rõõmu pias tundma, sis küll sina, — et obligatsiooni
tegemata," parandas perenaine.
„Seda nüüd küll.. ."õigustas mees nõusolewalt.
Nüüd wõttis Jänes sõna:
„Minu Lohus on asjas lahendust tuua... Kõige wähem
soowin ma seda, et wanemad ja lapsed üksteisest aru ei saaks. Ei,
just selle wastu: praegu on meil aga wäga keeruline olukord. Kuid
sellegi suudame lahendada.
Künkamõisa peremees on nõus, et see kawatsus Jürka suhtes
oli ometi wäga õnnetu.. . Mina wõitsin sel puhul aset leidnud
kihlweo. Mitte selleks ei wõtnud ma seda ette, et isiklikku kasu saada
ja wähe tulu on sellest wäikesest ärilisest tehingust mulle üldse. ..
Kuid meil oli jutt Tõhukse-Mihklest, ja see ei lähe mul meelest.
Tunnen Mihkelt kui tublit meest, samuti on tema kodune
seisukord kõigiti lugupidamiswäärne... Ma tahan weel kord kin
nitada, et tema — Mihkel, ,on tõesti Künkamõisa wäimeheks wääriline. Ma olen malmis selle pääle kihla wedama; olete nõus Kün
kamõisa peremees?" lõpetas Jänes naerdes.
„Ei, noh, mis nüüd kihla. .. wõi ma seda just salga, et ta
iki töine mees, kui nii töise engemaalise... Aga waat — ega
sis mia teda pallema lää..sõnas Künkamõisa peremees.
„Polegi tarwis paluda... Ta wist ülehomme tuleb meile ..."
seletas Anna agaralt.
„Kohe meile?" küsis isa.
„Noh nii... ta pidi tõistrele tulema. .. Ma oleksin siis
sinna läinud..."
„Sihuke sehwt, si om wist ammu käiman..." pahandas isa.
„Peremees, mis te muidu pahandate. See ju noorerahwa
mood ja asi, wõi teie suudate walwata wõi keelata. Tänage õnne,
et teie tütar nii wiisakas ja korralik laps ongi," rahustas Jänes.
Edasi jatkas ta:
„Ja nüüd minu ettepanek: leppige järele. See pole üksi minu
soow, waid sellega ühineb teie abikaasa — perenaine, tütrele on
ta tõsiseks soowiks... Ja teate mis — mina sellest kihlweost ei
räägi, ei tee temast wäljagi... Kuid teeme nii: Neiu Anna leiab,
et temal on wajalikud mõnesugused asjad, just need millest meie
kihlweos jutt, ja järjelikult ostate nad. Kui siis ülehomme TõhukseMihkel tuleb, siis..."
48
„Seda ma tää. . . Si' ja nt’ om nõus. . ." lausus peremees.
„Oigu sis. . . lao wälja, mõõda ja lõika maha... raha saab
inasset. Aga maata, et juttu ei ole kihlweos ja kaotusest ja...
Neil om neid asju maja ja nema ostame..."
„Aga kuidas MihkligaV" küsis puuetawal näol ja naerumuigel Anna. „Ta ikka meile tulla tohib?"
„W5ib küll... Teil wahel õigus kah. Kes tääb — wõib
olla, et nüüdki."
Seda kuuldes lausus kaupadega askeldaw Jänes:
„Nagu mina aru saan, on Mihklil tõesti lootusi...? Aga
peremees, kui mina Mihklil isameheks olen, siis loodan, et keeldu'ei
ole..."
„Ei, noh, kos seda ..." kinnitas peremees.
„No si oli sul õige sõna, Manamees. .. rõõmustas pere
naine. „Ja ärra Jänes tulge te tingimata üten."
„Nagu räägitud," mastas Jänes. „Tähendab, siis on kõik
korras. Arusaamatused on lahendatud. Lõpp hää — kõik hää!
Mina soowin teile õnne neiu Anna. . . Sette aga Künkamõisa
peremees ja perenaine awaldan tõsist rõõmu, et saate wäimeheks
nii tubli noormehe. Ja ülehomme, siis teeme wäikese kihluspäewa.
Mina ise olen isameheks. Pean sellest kohe Mihklile teatama..."
„No täädusta jah..." kinnitas Künkamõisa peremees.
H. Sõber.
Minema aastase mõistatuse seletus on: Puu-särk. P u u s ä r k.
Igatsetaks au ja rikkust
Sinna juurde elrrpikkust
Aga teise on ja raha
Mõne meelest hirmus paha.
__
J- Kr.
Walitsuse keskasutused Tallinuas.
Riigikogu, Toompeal, kautselei kõnetraat 2-68.
Migiwanem, Toompea loss, kõnetraat 10-51; krt. Riiqiwanema maja Toompeal, kõnetraat 6.
Riigikogu esimees, Toompea loss, kõnetraat 1, krt. Tõnismäai
5-a, krt. 3, kõnetraat 13-50.
a
Riigisekretär, Toompea loss, kõnetraat 2-31.
Riigikantselei, Toompea loss ,kõnetraat 2-36.
— 49 —
Haridus- ja sotsiaalministeerium, Tõnismägi 11, fõttctr. 10-48
hariduse asjus. Töö-hoolekande sekretariaat asub Toompeal, Toorid
Kooli t. 7, kõnetraat 1-98.
Kaitseministeerium, Pagari tän. 1, kõnetraat 2O-6O.
Kaitsewägede staap, Pagari tn. 1, kõnetraat: kaitsewäe 1-23.
Kaitsewäe warustuswalitsus, Pagari tn. 1, kõnetr.: kaitse
wäe 1-34.
Kohtu- ja siseministeerium, Toompea loss, kõnetr. 12-41 ja 45.
Piiriwalwe walitsus, Toom-Kooli 23, kõnetraat 27-39.
Politsei walitsus, Toompea loss, kõnetraadid 1-O6 ja 1-03.
Kohtupalat, Jaani tn. 7, kõnetraat 58.
Majandllsministeerium, Toompeal, Kohtu tn. 8. kõnetr. 11-94.
ja 10-74.
Põllutööministeerium, Wismari tn. 7, ministeeriumi kantsalei
kõnetraat 2-93.
Teedeministeerium, Toompeal, Rahukohtu tn. 1, kõnetr. 64.
Wälisministeerium, Toom-Kohtu tn. 1, kõnetraat 6-25.
Riigikontroll, S. Roosikrantsi tn. 10-a, kõnetraat 3-97.
PosLi-telegraafi-taksid.
Kirjad, mille raskus kuni 20 grammi, maksawad sisemaale 10
senti, wälismaale 20 fenti. Iga järgmise 20 grammi wõi selle
osa päält sisemaale 5 senti, wälismaale 12 senti. Kirjade raskuse
ülemmäär on 2 kilogrammi.
Märkus: Sisemaa taksi järele käiwad kirjad ka Lätti ja
Leedusse.
Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi päält on 5 senti
sisemaale ja 12 senti wälismaale. Wastusega kaardid sisemaale 10
senti, wälismaale 24 senti.
Riftpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproowid, triikitooted) iga
50 grammi Päält sisemaale 2 senti, wälismaale 4 senti. Alammäär
üripaberite eest sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Alammäär
kaubaproowide eest sisemaale 5 senti, wälismaale 8 senti.
Tähtsaadetised registreeritakse wastuwõtmisel raamatusse ja
antakse soowikorral kwiitung wastu. Tähitusmaksu wõetakse iga
kirja, postkaardi wõi ristpaela päält pääle hariliku saatemaksu (kaaluraha) weel sisemaale 10 senti ja wälismaale 20 senti.
50
Mas Teie teate, et. * *
— Maa, kus ei sallita nööpnõelu, on Hiina. Nööpnõuela aset
täidab seal nöör.
— Filmitäht Clara Bov on sündinud 8. augustil 1906. a.
Brooklynis.
— Kõige kasulikum ostukoht Wiljandimaal on Jaan Jänes'e
riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus Tarwastu Mustlal.
— Endise Tartu professori Barfurti tõenduse järele olla ühel
naisel 1600. aastal sündinud seitsmikud.
— Ei miski muu kui ainult kokkuhoidmine wiib sinna meid,
kus waew on tundmata. Et seda saawutada, on tarwis ainult kõik
kandub järjekindlalt Jaan Jänes'e kauplusest nsta.
— Arstirohtudest kopsutiisikuse wastu on iseäranis tuntud
kreosoot, mis annab paljudele haigetele paremat söögiisu ja mõjub
ka köha ja röga peale lahendawalt. Taskutiisikuse wastu on kõige
mõjuwamaks rohuks see, et kõik kaubad Jaan Jänes'e kauplusest
— Tarwastu Mustlal — osta.
— Hiinlased kujutawad kuradit walgena.
Mazpflzpciew.
Rahwalaul.
Tere, tere, eidekene,
Tere, tere, taadikene.
Laske mardid sisse tulla,
Mardi warbad walutawad,
Mardi küüned külnretawad.
Mart ei tule sööma pärast,
Mart ei tule jooma pärast,
Mart tuleb karja õnne pärast
Jänese hea kauba pärast.
Jänesel kaubad kaunimad,
Imehead ja odawad.
Kes ei tule Jänese poodi,
Ostab kaubad mujalt kandist,
Makstes seal rasket raha,
Sellel tuleb pankrott majja,
Sellel nisud ohakased,
Kaerad on kasteheinalised.
Kaera Jaan.
51
—
aan rianeö e
RIIDE-, PUDU-, NAHA- JA KO
LONIAALKAUPLUS
Tarvastu Mustla!
7
TELEFON Nr
$aCaiattad
(meestele ja naistele) parematest
vabrikutest alati laos.
Kõige kohasemad meie teedele.
Wastupidowad ja kerge sõiduga.
Ilusa, moodsa wä limusega,
Ja kõigi nende heade omaduste
peale waatamaia üliodawad.
Haid jaCgtaHaid nii
odamad woH ainuii
minu ärist saada.
Müük ka jarcL
maksuga.
52
JAAN JÄNES'E
RIIDE-, RUDU-, NAHA- JA
KOLONIAALKAUPLUS,
TARWASTU-MUSTLAL
--
TELEFON 7.
S"alenžerii ja moe»
kaupade osakond.
Rikkalikus meeldiwas walikus müügi! kõige moodsamad
ntoe~t pudu-f iCu- ja pesukaubad.
Koetud willased kampsonid
meestele ja naistele. Jakid,
sukad. sokid, kindad,
kaelasidemed, sallid.
S. JUDEIKIN & POEGADE
riide-, valmisriiete- ja moeäridest
Võrus, Jüri tän. 5-b ja 16.
Telef. 187.
sest et ainult sealt ta saab igat kaupa
kõige soodsamalt.
-
Aja Mahe.„
Tunniajad selles kalendris on arvatu- scadusIttu kellaaja järele, mis kutsutakse Ida-Euroopa
ajaks ja mis kats tundi Greenwichi keskpäikese
ajast ja 21 min. Tallinna ajast ses, -Päike tõuseb
ja loojub idapool Warem: Aarwas 14 min.. Rakweres 6, Tartus 8, Wiljaubis 4, Paltiskis 3,
Pärnus 1, ja Kuresaares 10 minutit.
Wa^taaiab.
'
Kewad algab 20. märtsil. Suwi algab 2?.juunil.
Sügis algab 23. septembril Talts algab 22. dets.
War^Atrrsed.
Sel aasta! on kaks päikese- ja kuuwarjutust,
millest Eestis näha on kuuwarjutrrs 14—15 sept.
PäikeseMarjuLus- 7. märtsil on näha Austraa
lias ja Lõuna-Iäämerel.
Täieline päikesewarjutus 31. augustil on näha
Põhja-Ameerikas ja Lõrrna-IKZmLrLl.
Osaline kuuwarjutus 22. märt^ onnäha PohjaAmeerikas, India- ja Wallskl^oleanil.
Sel aastal on sW paswa.
Lugupeetud kaRbatLrwitM
ja M*,
sspr^Wb.jahkeZs MhelpaNNksk
Meie 36 aasta äritegewuse latsel lubame eite»
sele kagasiwaadüfü pika läbikäidud tee paale ja see
juures lugupeetud ostjaskonna tähelpanu juhtida
mõningatele asioiudele, millistel meie äriline 'te*
gewus on põhjenenud.
1
Meie äri on asutamisest saadik 1896 a. omale
ülesseadinud eesmärgiks Wöita austatud ostjas
konna poolehoidu ja täielikku usaldust sellega, et
katsusime woiwalikult odawasti, ainult üsna ^äikese Wohekasuga kaupa müüa. See peaks ka iga
teise mõistliku ärimehe eesmärk olema, kuid seda
soow täita, suuremat läbimüüki saawutada ja selle
eest wõ-maliult wäikese wahekasuga läbi saada
ei lähe aga nii kergesti igaühele korda.
Ainult meie firmale on see mitmete asjaolude
tõttu wõinialikuks osutunud.
Esiteks oleme juba algusest saadik ausa ja soliidse
ärijuhtimise tõttu ja äärmise wastutulejikkusega
igaühe, ka wäiksema ostja, täie usalduse ja poole
hoiu ärateeninud kaugelt üle Wõru linna ja maa
Piiride, seda tõendab ka see asiolu, et oleme Waatamata sõdadele ja retvolutsioonidele püsima- jää
nud Wanenra ja suurema firmana meie erialal, ku
na kõik teised on aja jooksul pidanud oma ärid
sulgema, sellewasiu oleme meie oma äri suuren
danud ja laiendanud.
Teiseks on meil pikaajalise tegevuse tõttu nii
palju kogemusi, et muretseme paremat kaupa, kui
teised. Meil on laialdaste sidemete tõttu wälismaaga, kus tunti meie firmat juba enne sõda, suu
rem läbikäimine, mis wöimaldab kaupu otseteel
odavamalt saada, kui suudavad seda need ärid,
kes millegi parast on sunnitud töötama Tallinna
äridega, mispärast maksawad palju kallimat Hinda.
Pealegi on meil mitmed sise- ja wälismaa suure
mad vabrikud meie ainuesituses Võrus ja maa
konnas. Kõik see wöimaldab meie ostjaskonna nõu
deid täita.
Julgeme loota, et lugupeetud kaubatattvitajad
samuti ka meie manab-traub ärisõbrad ka edas
pidi meile oma poolehoidu ja usaldust kingiwad,
mille eest neile sügavama tänu avaldame.
1. kell 8,53 m. — Läheb looja kell 15,26 m.
Ü*
21.
>> 9,08 „
„ 9,17 „
„
,,
,,
„
„ 15,18 ,,
„ 15,19 ,,
Hästi sisseseatud korter
teeb inimese õnnelikuks!
Mugav, ilus ja maitserikas kodu on
Teil, kui Teie ostate
8. JUDEIKIN & POEGADE juurest:
Mööbiiriiet
Dermatiini (kunstnahk)
Laudlinu
Põrandariiet
Tüllkardinaid
Tüilschtoore
Kunstniku kardinaid
,
Vahariiet (Wachstuch)
Madratsiriiet
Vooditekke: tüll, pique, vateerituid,
villaseid, parch.
Väljaõmblemiseks: siidi, pesusiidi^
linast, kanvaad jne.
Väljaõmblyslõngu: perle, mouline,
solga-lõnga jne.
S. Judeikin & Pojad
VÕRUS, Jüri tän. 16 ja 5-b
Telefon 187.
Korterit sisseseades palume meie
ladu vaatama tulla !
S. Judeikin & Pojad.
Vanem ja suurem
<1
Valmisriiete osakond.
Naiste ja meeste mantleid. Talve jo
pesid. Meeste ülikondi, smokinguid,
sakosid. Vihmamantleid, presentkuubi.
Talvemütse ja kaabusid.
Moe- ja pudukaupade osak.
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke
ja sokke, kindaid, kaelasidemeid,
trakse. Koetud kampse ja pluusi,
spordi- ja supelustrikood. Vihmavarje,
jalutuskeppe. Lõngu, paelu, pitse,
nööpe. Naiste vöösid, kleidi kraesid.
Kleitide kaunistusi, lilli, perleld.
Naiste käekotte, rahakotte. Naiste
pesu suures valikus. Pruudi- ja leinaloore.
Võrus, Jüri t. 16 ja 5-b.
sellesarnane äri Võrumaal,
Riide osakond.1
Paiituriief meestele ja naistele suurem
j
1
valik moodsamaid ja uuemaid must- 8
reid.8
Üiikonnariief: kodumaa, inglise, tsheh-
8
,hoslovakkia jt
Wešdiriief: siid, samet, villane, puu-
g
villane, ja teisi. Siidi- ja villast
plüüschi. Pesuriiet, voodririiet. Suuri- 8
ja pearätikuid. Päevatekke, laudlinu,|
Kardinaid, schtoore, mööbliriiet, põrandariiet, vahariiet, dermatiini (kunst-1
nahk) karusnahku.
li
Kõik - nõelast valmispalituniJ
saate ainult meilt!
Tulge vaadake! Vaatamine ei kohusta 6
ostmist. Enne kui mujalt ostate, tulge !
ja võrrelge kaubahindu.
EWW8^^^MM^V^M^^^^^^M^W
Ka niittejõukas wõib
hästi riietuda,
sest meil on suur walik
odawahinnalisi
walmrsrnderd, j
mis Walmistatud uuema moe
järele ja maitserikkalt.
S. Iudeikin L Pojad
Wõrus, Jüri S-b.— Tel. 187.
Dr. E. IUDEIKIN!
^kariga ravimise kabineti
VÕRUS, Aleksandri tän. 14
(Lutheri kiriku vastu). — Telefon 190.
Oiathernna
(elektri sisemise soojusega ravimine).
Wõru laamat wiibides ostke kõik kau6ab S. ZuõeikM & Poegade ärist,
kus küup Hea., Hinnad eba^ab
ja teenimine korralik.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ivoi puhapäswa peale langeb,
siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewa! ära.
Wõru maakonnas.
Jaanuar. 12. Antslas. 20.,Misso Wailawasa suures. 25. Wõõpsus.
Weebruar. 10. Antslas ja Räpinas. 20.
Misso Wallamaja j. 26. Wõõpsus.
Märts. 8. Antslas. 20. Pindi W.,Leewil,
Misso wallamaja juures
23. Walgjarwe W.
Põllumeeste seltsim, j. 26. Kärgüla W. Sulbil.
Aprill. 2. Antslas, Põlgaste W. Puskarus.
15. Säru wallamaja j. 19. Rogosi W. Luutsniku
^umb. 20. Misso wallamaja j. 24. W asiseliina
Wallamaja juures. 25. Kanepis, Perl w. 27.
Moisekatsi wallamaja j. 30. Haanja asunduses.
M a i. 2. Mõniste wallamaja j., Kõlleste W.,
Alamustil, Räpinas. 3. Krabi wallamaja juures.
5. Saaluse wallamaja j., Pvlwa kiriku juures.
6. Antslas. 8. Tsooru-Roosikul. 9. Aue-Antsla
wallamaja juures. 24. Wana-Roosa wallamaja
juures. 11. Misso wallamaja juures. 14. Karilatst
W., Ala-Iaani t. 20. Misso wallam. juures. 22.
Wõõpsus.
Juuni. 1, Kärgula W., Sulbil Y.Antslah
20. Misso wlm. juures.
Juuli.
August.
20. Misso wlm. juures.
20. Misso wlm. j. 30. Antslas
September. 10. Krabi wlm. juures. 17.
Räpina wallamaja juures. 20. Kärgula W., Sul
bil Misso wlm. juures. 21. Rõuge kiriku juures.
30. Haanja asunduses.
Oktoober. 4. Rõuge W., end. Sänna
kõrtsi juures. 6. Wana-Laitsna wlm. juures 12.
Wasteliina wlm. j. 14 Kanepis. 15. Säru wlm. j.
18. Wõõpsus Antslas. 19. Rogosi wlm. j. Põl
guste &., ?uskarus. 20. Misso wlm. juures UueAntsla wlm. j. Kõlleste w, end. Tille kõrtsi j.,
21. Saaluse wlm. j., 22. Kärgula W.. Sulbil. 23.
Moisekatst wallas. 25. Tsooru W., Roosikul, 28.
Misso wallam j., Loosi W., Lindoras. 31. Mõ
niste wallamaja juures.
Nowember. 5. Antslas Rõuge W., end.
Alakortsi juures. 7. Kõllaste w.^ Krootuse asundu
ses. 12. Karilatsi W., Ala-Iaani t. 20. Pindi W.,
Neemik Misso wlm., j. 26. Walgjärwe wallas,
Põllumeeste Seltsi platsil Wõõpsus.
Detsember. 3. Räpina wlm. juures. 14
Antslas. 17. Moisekatst w., end. Kantsi kõrtsi j.
20. Wõõpsus Misso wallamaja juured.
Tiinuse ehk kandmise aja rehkendus.
Tiinuse
hakatus
Hobustel
Jaanuar Detsember
2
1
9
8
16
15
23
22
30
29
Veebruar Ionuar
5
6
12
13
16
20
19
27
Märts
Veebruar
4
2
11
9
18
16
25
23
Aprill
Märts
1
2
8
9
15
16
22
23
29
30
Mai
Aprill
6 '
6
13
13
20
20
27
27
Juuni
Mai
3
4
10
11
17
18
24
25
Juuli
1
8
15
22
29
Juuli
6
13
20
27
August
3
13
17
21
31
Septemb
7
14
21
28
Oktoober
5
12
19
26
Nowemb.
2
9
15
23
30'
ÄKA
'
19
26
Juuni
2
9
15
23
30
Juuli
7
14
21
28
August
4
11
18
25
Cepl.
1
8
15
29
6 okt.
Jaanuar
6
13
20
2/
Weeör.
3
10
1/
24
Märts
3
10
17
23
31
Apri■
7
14
UI
28
MIi
5
13
20
2/
2 Juuni
Sigadel
Mowemb.
25
29
DetsemZ.
6
13
20
26
Jaanuar
3
10
17
23
Veebr.
3
10
17
24
Märts
3
19
1/
e5
31
7 Aprill
14
21
TiLNAse aeg.
Keskmiseks limuse- ehk kandurrseajaks arvatakse:
Hobustel 340 peieroa, Weistel 285 peieroa Lammastel ja kit
sede! 154 peieroa sigadel 120 Päewa, koerte! 63 peieroa ja
kassidel 56 päetoa.
Kõige Pikem Lunuseaeg on: Hobustel 419 Paetoa.
Weistel 321 peieroa lammastel ja kitsedel 158 p. ja sigadel
133 paeiva.
Paarikuise aeg.
Hobune, lehm ja lammas Larwitawad 22—36 tundi, siga.
30—40 tundi. — Kui nad paaritatud ei saand, siis otsib
hobune 8—10 päewa pärast, lehm 21—23 p. pärast, lammas
14—21 p. pärast ja siga 21—28 p. pärast. — Poegimise
järele otsib hobune 14 p. järele, lehm 28 P. Pärast, lammas
185 p. järele ja siga 35—42 päewa järele.
Haudumise aeg.
Kanad Hauduwad 19—24 päewa, Haued 28—32 päewa
kalkunid 36—42 p. ja pardid 28—32 p.
Sugutamise aeg.
Täkku wõib 5 aastast kuni 20 aastani sugutamiseks
Larwitada, mära 4—12 aastani, pulli 2—7 aastani, lehma
13 kuust kuni 10 aastani, kulti 1—4 aastani, emist 9 kuust
kuni 8 aastani, oinast 2—6 aastani ja lammast 2—8
aastani.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud pa
berid, mis esitatakse eraasjus ametiasutustele,
ametnikkudele ja kohtutele iga poogna pealt
25 senti, paberilt, millele vastust soovitakse, 50
senti. Avalduste lisad 10 senti poognalt.*
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse
lahutuse lepingud 2% lepingu summast, kuid
vähemalt 10 krooni.
3) Arved igasugused ja iganimelised —
0,2% arve summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus)
tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — V5 lõpuliku lepingu
tempelmaksu summast.
5) Hankelepingud, jagamise lepingud,
kokkuleppe lepingud — 1% lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis
ja vallasvara kohta — 1°/° kingitava või osteta
va varanduse summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja tes— 2 krooni igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent,
obrok) 1°/° rendi, obroki kahekümne aasta sum
mast, ühekordne sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud
tasu summast
1°^ kokkulepitud
M ä r.k u s: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr.,
siis tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,2°/» võlast.
11) Kinnisv. üüri ja rendilepingud,
samuti nende lepingute pikendused, kui aastane
üür või rent on:
tile
50 kuni 200
kr.
, 200
„
400 „
„ 400
„
800 n
„ 800
„ 1600 „
„1600 krooni 1°/°.
0,2°'0 üüri või maksu
0,4°/° summast terve
0,6% lepingu kestvuse
0,8°/° aja eest, ühes arvatud lisatingim.
Märkus; Üürilepingud kuni 50 kr. tempel
maksust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingud
0,5°/° üüri või rendisummast.
Märkus: Lepingud alla 50 krooni on tem
pelmaksust vabad.
Kviitungid: 10 kr. kuni 100 krooni 5 senti
üle 100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 krooni (excliis)
tempelmaksust vabad.
Mõõdud.
1) Pikkusemõõdud.
Meetrimõõdud:
1 müriameeter — 10 km.
1 kilomeeter = 10 hm — 1000 m — 488,691 sülda
0,9374 versta.
1 hektomeeter = 10 dkm = 100 m.
1 dekameeter = 10 m.
1 meeter — 10 dm = sm = 3 jalga 3,37 tolli.
1 detsimeeter = 10 sm.
1 sentimeeter — 10 millimeetrit.
2
)
Pinnamõõdjd.
Meetrimõõdud:
1 hektar = 100 aari = 10.000 3 m = 0,91530 tiinu
2,691 Riia vakamaad.
1 aar = 1 2 dkm — 109 2 m = 21,9672 2 sülda.
Paberimõõdud:
1 riis = 20 raamatut.
1 raamat — 24 poognat — kirjutuspaberit.
1 raamat — 25 poognat — trükipaberit.
Tallinn, Sr. Karja 13. Postkast nr. 346,
Telegr. aadr.:
»KreonbaU* Tallinn.
Telefon 425-14.
Järgmiste kodumaa tekstiilvabrikute
müügikoht ja pealadu :
Balti p^Mv. Ke?r. ja Ktsdum.Veb.A.-S.
Kreenh. Puuviillasaad. Man^f. O.-Ü.
Sindi Tekstiilv. Üh. end. Vöhrm. L Poeg
Eesti Niidi Vabriku ühisus.
Kõikide ülemalnimetatud
vabrikute saaduste
en-gros müük, nimelt:
Igasugused puuvillased riided, pleekimata, pleegitud, värvitud, trü
kitud, merseriseeritud, lõngad,
puuvillane vatt jne.
Härrade ja daamide palitute, kostüü
mide, ülikondade, voodri-riided,
tekid, rätikud, villane vatt jne.
Kõik sordid õmblusniiti:
valge, must, värviline.
Igasugused Itunstsiidi saadused.
Nõudke kodumaa kaupa 5
TARTU PANK
A S U T. 1868. A.
VÕRU JAOSKOND
Jüri tän. 18. — Kõnetraat 113.
Võtab raha hoiule.
Annab laenusid.
^«1=0n-iwi«ll»l.l1■■MMM»
Müüb ja ostab välisvaluu
tat ja tshekke.
Toimetab
kõik
muud
pangaoperatsioonid.
^u^iirnOÄ^Mt^miOiim»^
e)
'
,
$Nõudke ja tarvitage 8
G OTTO BESTER & Co vabriku H
1 siiditrikood paljus värves: )
Milanaise.
-H
Tveet milanaise,
A
Puuvillast ja villast trikood,ü
fi
Siidipesu, pitse, paelu jne. (•
Star! Star! Star!
hõikab iga ilmakaar,
„Start*1 riidevärv on kuulus
„Stari“ pesusine tulus,
nüüd veel lisaks kõigile neile
tulid kingakreemid meile,
kust-te' küsite nüüd kust —
ikka »Stari« vabrikust.
Lahetame õhku hõike:
»Stari« vabrik annab kõike —
riidevärvi, pesusinet —
saapakreemi täielist imet!
Eesti Värvivabrik „STAR"
TALLINNAS.
Kõige paremat kodumaa
siidiriie!
Crepe de Chine, Gharmeiain, Flamingo,
GeõrgeMe, Milanaise, Tweed, Eesja voodririiet, salle, kaelaside
meid, trikoo- pesu, pitse,
sukke ja sokke, siidija kummipaelu,
vattelini
valmistab kõige paremas headu
ses ja soovitab oma lodust
A-S. »RAUAHIIT.
Rannavärava p. 7, Tallinn.
Telefon 440-64.
VORU PAHK A.-S
Võrus, Aleksandri tän. 14
OMAD KAPITALID:
Kr. 54.000.™
Võtab raha hoiule.
Annab laenusid.
KoiTaldab raha saatmist. Korral
dab vekslite järele sissenõudmisi
Toimetab
kõiki pangaoperatsioone.
AS. O. KILGAS
TRIKOO-, PITSI- IA SUKAVABRIK
TALLINNAS, VOLTA TÄN. 3.
TELEFONID :
KONTOR: 426-30,
„
426-31,
LADU:
426-32.
SOOVITAME KÕRGES HÄÄDUSES:
KLEIDI-, MANTLI-, VOODRI- NING
ÜLIKONNARIIET, SUKKI, SOKKE,
TRIKOOPESU, PESUPITSE, IGA
SUGU PAELU JNE. JNE.
KAUBAD SAADAVAL IGALPOOL
E. Praks'i trükk, Otepääl 1931.
Eesti kaubas — Eesti kuld!
Ostke
kodumaa vabrikute saadusi
Alati
saadaval täielikus
valikus
hindadega.
vabriku
S. 3UDEIKIH & POEGADE riideäris
Võrus, Jüri tn- 16. Tel. 187.
Elegantne
daam ja härra
ostab oma
pesu, sukad, sokid, kindad, kaabud,
kaelasidemed, kraed, sallid jne. jne.
ainult
S.
Judeikin
&
Poegade
juurest,
sest kõige väiksemgi asi peab olema
moodne ja maitserikas.
Moe- ja valmisriiete äri
S. JUDEIKIN & POJAD
Võrus, Jüri tn. 5-b. Tel. 187.
•■MnMvwi^M^ia AMLL«r"V7MMMEI furnsKi Tr^nH^ÄÄawGUi&*iaimi RmMM-avn-^»»..^ .-«Mwymti mrof
Võrus, Iü^ t. 5-b.
Naistele
Talve-, sügis- ja suvemantleid
igas värvis ja headuses.
mistatud
parimate Tallinna
rätsepate
Meestele
mudelid-!
juures.
Omad
Alati juurde
tulevad uudised!
Talve-,
sügisja suvepalituid.
Ülikonde
sinisest
bostonist ja igasugust
mustrilist. Smokinguid ja
sakosid. Vihma- ja impregneerituid mantleid. Presentkuubi. Valmispükse joonilisi (inglis) ja teisi. Talv
mütse ja kaabusid.
VaataFIRMA FIRMA
S. JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1933...FIRMA FIRMA
S. JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1933.
S. Judeikin & Pojad
RIIDE-, VALMISRIIETE JA MOEÄRI
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16. — TEL. 187
on
Kõige
vanem, sest firma tegutseb
juba 1896. a. saadik.
suurem, sest seal on kõige
rikkalikum ja värskem
kaupade valik Võrus.
seda tõendab
soliidsem, seda tõendab
ostjaskonna usaldus
tema vastu.
odavam, sest kaubamuret-
semine sünnib otse
vabrikutest (ka välja-
maalt) suuremates hul-
kades.
Selletõttu on ka kindlasti
kõige kasulikum siit omale kaupa osta.
Tulge ja veenduge!
Oma silm on kuningas.
EESTI KAUBAS EESTI KULD!
OSTKE KODUMAA
VABRIKUTE SAADUSI.
ALATI SAADAVAL
TÄIELIKUS VALIKUS
VABRIKU
HINDADEGA.
1HI 8Nii Silis
Võrus, Jüri tän. 16, tel. 187.
ELEGANTNE
DAAM JA HÄRRA
OSTAB OMA
PESU, SUKAD, SOKID,
KINDAD, KAABUD,
KAELASIDEMED,
KRAED, SALLID JNE.
AINULT
S. JUDEIKIN & POJAD
juurest, sest kõige väik
semgi asi peab olema
moodne ja maitserikas.
S.JUDEIKTN & POJAD
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16, TEL. 187.
AV/Z.^.'
Firma
8. Judeikin & Pojad
Kalender
»^E7^R*sg^
*
Igaühe võit on kindel,|
kui ostab omale
*
lil
*
»
*
*
valmisriideid
128
riidekaupa
688
pesu
*
pudukaupa
888
karusnahku
111
*
jne. jne.
S. JUDEIKIN & POJAD
riide-, valmisriiete- ja moeärist Võrus,1
Jüri tän. 16, tel. 187.J
sest et ainult sealt ta saab igat kaupa
kõige soodsamalt.|
)|^ ■M4mjM*' ^ <*mmpF ^544^1^ ^ ^^^^^Z»»^
^54^^^ ^ <*m^|^^
Lugupeetud kaubatarwitajatele ja
ärisõpraöele lahkeks tähelepanuks!
Meie 37. aasta äritegewuse läwel lubame
enesele tagafiwaadata pika läbikäidud tee pääle ja
seejuures lugupeetud ostjaskonna tähelepanu juh
tida mõningatele asioludele, millistel meie äriline
tegewus on põhjenenud.
Meie äri on asutamisest saadik 1896. a. omale
Ülesseaduud eesmärgiks wõita austatud ostjas
konna poolehoidu ja täielikku usaldust sellega, et
katsusime wõimalikult odawasti, ainult üsna wäikese wahekasuga kaupa müüa. See peaks ka iga
teise mõistliku ärimehe eesmärk olema, kuid seda
soowi täita ei lähe aga nii kergesti igaühele korda.
Ainult meie firmale on see mitmete asiolude
tõttu wõimalikuks osutunud, jn sellepärast oleme,
waatamata sõdadele ja rewolutfioonidele, püsima
jäänud wanema ja suurema firmana meie erialal,
kuna teised on aja jooksul pidanud oma ärid
sulgema, sellewastu oleme meie oma äri suuren
danud ja laiendanud.
Pealegi on meil mitmed iise- ja wälismaa
suuremad wabrikud meie ainuesituses Wörus ja
maakonnas. Kõik see wöimaldab meie ostjas
konna nõudeid täita ja igaühele wastutulla.
Julgeme loota, et lugupeetud kaubatarwitajad,
samuti ka meie wanad-truud ärisõbrad ka eda8pidi meile oma poolehoidu ja usaldust kingiwad,
mille eest neile sügawama tänu awaldame.
Soowides kõigile
head ja õnnerikast uut aastat!
Suurima lugupidamisega
S. Judeikin & Pojad.
Wörus, detsembris 1932.
.^------------ / /-------------- / ,—^ , --------------- ' ❖ ❖ ^—^"—■—''——
1. tõuseb päike kell 4,24 min.; läheb looja kell 8,15 min.
11.
„
„, 3,58 ....................................... 8,38 ,,
21.
„
„
„ 3,37 „
„.
„
„ 9,00 „
1. tõuseb päike kell 3,16 min.; läheb looja kell 9,21 min.
11.
......................3,07 ........................................... 9,30 „
21.
..................... 3^04 „
„
„, 9,41 „
soovitab oma vabriku ladudest:
TALLINN — Viru tän. 14 -1, tel. 447-87.
TALLINN — Laadaplats 69/7‘L
TARTU — Aleksandri tän. 6, tel. 1-95.
PETSERI — Turuplats 17.
NARVA — Peetriplats 1.
VILJANDI — Lossi tän. 19, tel. 30.
SIIDI JA POOLSIIDI RIIET,
MÖÖBL1RIIET, RESTE, LÕIGENDEID JA PRAAK RIIDEID
........ .... HINNAALANDUSEGA. =
Kõikide ülalnimetatud vabrikute saaduste
en-gros-müük.
Kas teate ka, et
lahutusveskile vett
cbielupoolte teenistuskeelu seadus
õige tublisti kallas.
Et teenistust päästa
ja varandust säästa,
läks lahti kohutav lahutustõbi
nii linnas kui vallas.
Saapa nina, ja sääre
hoiab läikel ainult „81ar i“ määre,
seepärast pole kuulda ei kihku ega kahku,
et need kaks läheks kunagi lahku.
Eesti värvivabrik „STAR“
TALLINNAS.
S. Judeikin & Pojad
iHiiniimimiiimiiumiiHimiinHHiimiiiiiiiHHiiHiiHHi
IHlUII(IIHHIIl(HUIUIHHIIHHHiniHMhfmmniHHnUHlll
Ö
Vanem ja suurem selle
(Asutatud
Valmisriiete osakond.
Naiste ja meeste mantleid. Valmiskleite. Talve jopesid. Meeste ülikondi,
smokinguid, sakosid. Vihmamantleid,
presentkuubi. Talvemütse ja kaabusid.
Moe- ja pudukaupade osak.
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja
sokke, kindaid, kaelasidemeid, trakse.
Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja
supeltrikood. Vihmavarje, jalutuskeppe.
Lõngu, paelu, pitse, nööpe. Naiste
vöösid, kleidi kraesid. Kleitide kau
nistusi, lilli, perleid. Naiste käekotte,
rahakotte. Naiste pesu suures valikus.
Pruudi- ja leinaloore.
MMMM^™®™»»
- Võrus, Jüri tän. 16.
(iIHHHIIHHmilllUIHnmilUnUinHHHIUUIHHIIHHIIim!
niHiuunnoiHHiimnutnHHmniHnHHiiinmHiHHiinii
sarnane äri Võrumaal.
1896. a.).
Riide osakond.
Palituriiet meestele ja naistele suurem
valik moodsamaid ja uuemaid must
reid.
ÜliRonnariiet: kodumaa, inglise,
tshehhoslovakkia jt.
Kleidiriiet: siid, samet, villane, puu
villane ja teisi. Siidi- ja villast plüüshi. Pesuriiet, voodririiet. Suuri- ja
pearätikuid. Päevatekke ja laudlinu.
Kardinaid, shtoore, mööbliriiet, põrandariiet, vahariiet, dermatiini (kunstnahk)
karusnahku.
Kõik — nõelast valmispalituni
saate ainult meilt!
Tulge vaadake! Vaatamine ei ko
husta ostmist. Enne kui mu jalt ostate,
tulge ja võrrelge kaubahindu.
Ostke ainult kodumaa kaupa!
1-111111111
Tallinnas, Rannavärava pst, 7.
Valmistab kõige
Nõudke kõikjal meie:
Trikoopesu, salle, spordi- ja
võrksärke, kaelasidemeid, sukki
ja sokke, kõlapitse, paelu jne.
MEIE kaubad valmistatakse kõrgeväärtuslikust
materjalist, kuid on aga seejuures hinnalt
odavad.
Wõru laadal wiibides ostke kõik kaubad
S. Judeikin & Pojad ärist, kus
kaup Hea, hinnad odawad
ja teenimine korralik.
0/9
Laadad.
Langeb laadapäew laupäewa, pühapäewa wõi püha peale, siis
peetakse laat järgmisel äripäewal.
Wõrumaal.
Wõrus.
7. jaan., 4. ja 25. weebr. (8 päewa), 12. märtsil, 12. ja 23. apr.,
12. mail, 21. juunil, 24. juulil, 25. aug., 24. sept., 13. ja
23. okt., 11. ja 29. now., 15. dets.
Maakonnas.
Jaanuar: 12. Antslas; Wastseliina al.
25. Wõõpsus.
20. Misso wlm. j-
Weebruar: 10. Antslas; Räpinas. 12. Wastseliina al. 20.
Misso wlm. j. 26. Wõõpsus.
Märts: 8. Antslas. 12. Wastseliina al. 20. Pindi w., Leewil; Misso wlm. j. 23. Walgjärwe W., Põllum. seltsim, j.
26. Kärgula W., Sulbil.
Aprill: 2. Antslas; Põlgaste W., Puskarus. 12. Wastseliina
al. 15. S«ru wlm. j. 19. Rogosi w., Luutsniku as. 20.
Misso wlm. j. 24. Wastseliina wlm. j. 25. Kanepis;
Peri w. 26. Moisekatsis. 30. Haanja as.
Mai: 2. Mõniste wlm. j.; Kõlleste° w., Alamustil; Räpinas.
3. Krabi wlm. j. 4. Rõuges. 5. Saaluse wlm. juures.
6. Antslas. 7. Põlwas. 8. Tsooru W., Roosikul. 9. UueAntsla wlm. j. 10. Wana-Roosa wlm. j. 11. Misso
wlm. j. 12. Wastseliina al. 14. Karilatsi w., Ala-Jaani t.
20. Misso wlm. j. 22. Wõõpjus.
Juuni: 1 Kärgula w., Sulbil. 9. Antslas. 12. Wastse
liina al. 20. Misso wlm. j.
Juuli: 4. Antslas. 12. Wastseliina al. 20. Misso wlm. j.
August: 12. Wastseliina al. 20. Misso wlm. j. 30. Antslas.
September: 10. Krabi wlm. j. 12. Wastseliina al. 14. Wiitina wlm. j. 17. ja 18. Räpinas. 20. Kärgula w., Sul
bil ; Misso wlm. j. 21. Rõuges. 25. Antslas. 27. Põl
was. 30. Haanja as.
Oktoober: 4. Rõuge w., end. Sänna kõrtst j. 6. WanaLaitsna wlm. j. 12. Wastseliina wlm. j. 14. Kanepis.
15. Saru wlm. j. 18. Antslas; Wõõpsus. 19. Rogosi
wlm. j.; Põlgaste W., Puskarus. 20. Misso wlm." j.;
Wana-Roosa wlm. j.; Uue-Antsla wlm. j.; Kõlleste w.,
end. Tille kõrtsi j. 21. Saaluse wlm. j. 22. Kärgula W.,
Sulbil. 23. Moisekatsi w. 25. Tsooru w., Roosikul. 28.
Misso wlm. j.; Loosi w., Lindoras. 31. Mõniste wlm. j.
Nowember: 5. Antslas. 6. Rõuge w., end. Alakõrtsi j.
7. Kõlleste w., Krootuse as. 12. Wastseliina al.; Kari
latsi W., Ala-Jaani t. 20. Misso wlm j.; Pindi w., Leewil. 26. Walgiärwe W., Põllum. seltsim, j.; Wõõpsus.
Detsember: 3. Räpinas. 12. Wastseliina al. 14. Antslas.
17. Moisekatsi W., end. Kauksi kõrtsi j. 20. Misso wlm. j.Wõõpsus.
Petserimaal.
Petseris.
Iga kuu 1. ja 15. kuupäewal, 1. jaan, asemel — 2. jaan, ja
1• mai asemel — 2. mail. Aastalaadad: 10. märtsil
Boorna laat, 14. apr. — Urbe laat, 28. apr. - Tooma
laat, 21. mail — Ristipäewa laat, 7. juulil — Jaani
laat, 28. aug. — Maarja laat, 14. okt. — Mihkli laat.
Maakonnas.
Iga kuu 4. ja 21. — Wana-Jrboska al., iga kuu 8. — Obi
nitsas, iga kuu 10. — Wärskas, iga kuu 10. ja 25. —
Laura al., iga kuu 20. — Irboska jaama j., iga kuu 5. ja
29. now. Rootowo tolm, j.
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi ............................ 10 s.
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest .
5„
Postkaardid: Üksikud ........................... 5„
Wastusega........................... 10„
Tähtsaadetised: Kuni 20 grammi . . 20„
Iga järgmise 20 gr. ehk selleosa eest . 5 „
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest . . .20„
Ristpaelasaadetised (trükitöö, äripaberid, kaubaproowid) iga 50 gr. pealt .
2 „
Tühitusmaks: Iga saadetise pealt rasku
sele ja saadetise liigile waatamata . . 10 „
Rahakaardid: Transferdimaks . ... 10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest . . . .5 „
P o st P a ki d: Kaaluraha kuni 1 kg. . . . 50 „
1—5 kg
100 „
üle 5 kg. iga 5 kg. ehk selle osa eest . 100 „
W älis m aa le: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr. eest
12 s., postkaardid 12 s., wastusega 24 s., rist
paelasaadetised iga 50 gr. 4 s., alammäär äripaberite eest 20 s., kaubaproowide eest 8 s.,
tühitusmaks 20 s.
Läti- ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt
5 s. (alammäär 40 s). b) Öösised (kl. 21—6)
ja pühapäewased kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.;
kohalikud awalikuft kõnepunktist 10 s. 2) Kauge
kõned iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa peale
20 s., kaugemale kui 50 klm. 40 s.
Tempelmaksu tariif.
Palwekirjad, awaldused ja muud paberid,
mis esitatakse eraasjus riigi-, administratiiw-, kohtu-,
omawalitsuste asutustele ja nende ametnikkudele, tempelmaksustatakse 25-sendilise tempelmaksuga poognalt; pabe
rilt, millele wastust soowitakse, 50 senti. Awalduste
lisad 10 senti poognalt.
Arwed alla 10 kr. on tempelmaksust wabad. Ala
tes 10 kr. wõetakse arwetelt tempelmaksu 0,2% arme
summast, s. o. iga 1000 sendi pealt 2 senti.
K wiitun gid alla 10 krooni on tempelmaksust
wabad. Kwiitungitelt 10—100 kr. wõetakse tempel
maksu 5 senti, üle 100 kr. — 10 senti.
Abielulepingud ja abieluwaranduse lahutuse
lepingud 2% lepingu summast, kuid wähemalt 10 kr.
Eellepingud — 75 lõpuliku lepingu tempel
maksu summast.
Hankelepingud, jagamise lepingud, kokkuleppe
lepingud — 1% lepingu summast.
Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja
wallaswara kohta — 1% kingitawa wõi ostetawa
warandnse summast.
Pärijaks nimetamise lepingud ja testamendid
— 2 krooni igalt dokumendilt.
Põlise tarwitamise lepingud (rent, obrok)
17° rendi, obroki kahekümne aasta summast, ühekordne
sissemaks ühes arwatud.
Teenistuslepingud 1% kokkulepitud tasu
summast. Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis on
nad tempelmaksust wabad.
Wõlakohustused — 0,2% mõlast.
Kinnismara üüri- ja rendilepingud, samuti
nende lepingute pikeudused käimad tempelmaksu alla
järgmiselt: kui aastane üür on 50—200 kr. 0 2%
iile 200—400 kr. 0,4% üle 400—800 lr. 0,6%, Üle
800 —1600 kr. 0,8% ja üle 1600 kr. 1°/o rendi wõi
üürimaksu summast terme lepingu kestmuse aja eest ühes
lisatingimiste määrtusega. Üürileping, kuni 50 kr. wabad.
1 ruutkilomeeter on ruudu pind, mille külje pikkus on
1 kilomeeter = 100 hektari — 10.000 aari =
0,878 ruutwersta.
1 hektar on ruudu pind, mille külje pikkus on 100
meetrit = 100 aari — 10.000 ruutmeetrit =
0,9153 tessatiini = 2196,8 ruutsülda = 2,69
Riia wakamaad = 5,40 Tallinna wakamaad =
1,9 tündrimaad.
1 aar on ruudu pind, mille külje pikkus on 10 meetrit
= 100 ruutmeetrit = 0,01 Hektari = 21,97 ruutsülda.
1 ruutmeeter — 0,2197 ruutsülda = 1,9771 ruutarss.
= 10,7641 ruutjalga.
1 ruutsentimeeter = 0,1550 ruuttolli.
1 tessatiin (60X40 sülda) = 2400 ruutsülda = 2,94
Riia wakamaad = 6 Tallinna wakamaad = 2,1
tündrimaad = 29,400 maamõõtja ruutküünart =
1,092 hektari = 109,25 aari = 2,7 aakrit.
1 Riia wakamaa = 2,04 Tallinna wakamaad =
0,37 Hektari.
1 Tallinna wakamaa = 400 ruutsülda = 0,49 Riia
wakamaad = 0,18 hektari.
1 tündrimaa = 1142 ruutsülda = 1,4 Riia waka
maad = 2,85 Tallinna wakamaad = 0,47 tessatiini = 0,54 Hektari.
1 ruutwerst = 104,166 tessatiini — 250.000 ruut
sülda = 306,25 Riia wakamaad — 1,138 ruut
kilomeetrit = 113,8 hektari.
1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 2304
ruutwerssokit = 7056 ruuttolli = 4,55 ruutmeetrit.
1 ruutarssin = 5^/g ruutjalga — 256 ruutwerssokit
= 784 ruuttolli = 0,5 ruutmeetrit.
Mahumõõdud.
Wäljawõtteid weksliseaöusest.
Wekski tähendus. Weksel tähendab seaduses
määratud korra järele iseäralikul maksulisel paberil all'
kirjaga antud rahamaksu tõotust, mida andja antud ajal
täitma peab, ilma et temal õigus oleks mingisuguseid
wastuwaidlusi tõotuse makswuse kohta ette tuua.
Weks li w äljaandmine. Wekslid autakse oma
wõi teise nimel wälja. Esimesel korral kutsutakse weks
lid omaks; teisel puhul kä sk w eks liks. . Oma
weksel ou wölglase rahamaksmise lubaduseks; käskweksel
on teisele awaldataw käsk, weksliomanikule raha maksta.
Weksli kirjutamine. Weksel tuleb seadus
likule tempelpaberile kirjutada ja temas peab üles
pandud olema: 1) weksli wäijaandmise koht ja aeg
(aasta, kuu, päew); 2) nimetus, et ta weksel on;
3) weksliandja maksukohustus; 4) weksli saaja pere
konna- wõi ärinimi; 5) weksli summa; 6) maksu täht
aeg ; 7) weksliandja allkiri. — Wekslisumma peab tähte
dega kirjutatud olema.
Weksli edasiandmine. Wekslisaaja wõib
wekslit teisele isikule edasi anda. Seesama õigus on
ka järgmistel wekslisaajatel. — Weksli edasiandmiseks
kirjutab wekslipidaja oma nime weksli selja peale.
Wekslipidajal on õigus wekslile kitsendawat pealkirja
teha „ilma minu wastutuseta". Niisama wõib wekslipidaja iseäralise pealkirjutusega ära keelata wekslit edasi
anda. Oli weksel siiski edasi antud, siis ei ole edasiandel keelaja kohta mitte mõju.
Wekslisaaja õigus. Weksli pealekirjutaja
ei ole kohustatud järele katsuma, kas eelkäija pealkiri
õige, s. o. algupärane ou. — Wekslipidajal on kõik
mekslist tõusnud õigused, waatamata, mis õigused tema
eelkäijal olid. — Wekslipidaja wõib enese asemel teist
isikut wolitada, kes wolituse-pealkirja põhjal kõiki tarwilikke toimetusi ette wõib wõtta, nagu maksu nõuda,
kohtus nõudmisi awaldada jne.
Weksli kohustus. Weksli kohustus käib kõi
kide kohta, kes wekslile alla ehk peale on kirjutanud,
nagu oleks igaüks iseseiswa wõlakohustuse wälja annub.
— Kui weksel mitte ära ei ole tasutud ja selle kohta
seadusliku korra järele protest on tõstetud, siis on
wekslipidajal õigus oma heaksarwamist mööda wekslisununa kas kõigilt weksliwõlglastelt üheskoos wõi üksi
kult wastutajalt nõuda, misjuures tema oma õigust
uenbe wastu, kelle wastu ta nõudmist ei olnud awaldanud, mitte ei kaota. — Kui keegi weksliandja ehk
ühe teise weksliwõlglase nimel wekslile alla wõi peale
kirjutab, ilma et temal tarwilikku wolitust oleks, siis
wastutab tema isiklikult niisama, nagu arwataw wolitaja oleks wastutanud. See käib ka eestkostjate ja
seaduslikkude asemikkude kohta. — Kui awalikuks tuleb,
^t lveksliandja, weksli pealekirjutaja wõi wolituse pealekirjutaja allkiri wöltsitud on ehk selle isiku kohta, kelle
poolt ehk nimel weksli alla- wõi pealekirjutus on sün
dinud, mitte maksew ei ole, ehk weksliwöimetu isiku
poolt on sündinud, siis ei kustu seega weel see wastutus, mis teistest allkirjadest ehk pealkirjadest tuleb.
Maksu-tühtaeg. Enne maksu-tühtaega ei wõi
wekslipidaja mitte weksli äramaksmist nõuda; ta ei ole
ta kohustatud wekslimaksu wastu wõtma. — Weksel,
mille maksutähtaeg kindlal päewal wõi kindla aja jooksul
Pärast wäljaandmist wõi ettenäitamist lõpeb, esitatakse
maksmiseks maksutühtpäewal wõi kahel järgmisel äripäewal.
Weksli maksmine. Wekslipidaja ei wõi paku
tud osamaksu mitte wastu wõtmata jätta, aga weksel
jääb wekslipidaja kätte, kuna maksja omalt poolt weksli
peale maksu kohta tähenduse teeb. Täieliku maksu kor
ral peab wekslipidaja maksjale weksli ühes selle peale
kirjutatawa kwiitungiga ära andma. — Maksukohaks
on weksli wäljaandmist koht, kui wäljaandja oma all
kirja ees wekslis mitte teist maksukohta ära ei ole
tähendanud. — Kui weksel maksmiseks ette andmata
on jäänud wõi wekslipidaja maksu wastu ei ole Wõtnud, siis on maksjal õigus protesti-aja möödamineku
järele raha wõimulise kohtu juure sisse maksta.
Protestimine. Kui wekslimaksu tasumata jät
mise pärast protesti on tõstetud, siis wõib wekslipidaja
weksli wäljaandjalt wõi pealekirjutajalt nõuda: 1) tasu
mata wekslisumma ühes 6% maksutähtpäewast kuni
maksupäewani, 2) protesti kulud, 3) terwest maksmata
summast ^0/0 tasuraha. Maksmata jäänud wekslipidajal on õigus igalt pealekirjutajalt, järge tähele
panemata jättes, täielikku tagasimaksu nõuda. Kui
pealekirjutaja weksli ära on maksnud, siis on temal
õigus eelkäiwatelt pealekirjutajatelt terwet wäljamakstud
summal ühes 6% maksuajast ja V4% terwest summast
tasuraha ning kohtu- ja asjaajamisekulusid nõuda. —
Kui maksmata jäänud wekslit mitte ei ole protes
titud, siis on kõik pealekirjutajad protesti tõstmata jät
misega oma wekslikohustustest wabastatud, weksli wäljaandja kohustus jääb aga kestma ja wekslipidajal on
õigus temalt maksmata summat ühes 6% kaebamisepüewast arwates, nõuda.
Kaebamine. Wekslipidaja wõib weksli wäljaandjat 5 aasta jooksul pärast weksli maksutähtpäewa
kohtusse kaewata, pealekirjutajaid käemehi aga ühe aasta
jooksul weksli maksmata jätmise pärast tõstetud pro
testi järele. Kui kolm aastat möödas, ei wõi pealekirjutajate wastu enam kaebust tõsta.
Dr. E. Judeikini
elektriga ravimise kabineti
VÕRUS, Aleksandri tän. 14
(Lutheri kiriku vastu). — Tel. 190.
Oip^h^pm i 9 (elektri sisemise
1 1ü1 lillel soojusega ravimine).
Kõrgustikupäi ke.
I
August
5
Sept.
Oktoob.1
1
Ju u n i
2
B
Z
1
A
Weebr.
Loomade nimetus
M ärts |
A prill |
1
Jahikalender.
111_
lill
1
——
———
— —
Emapõder, emahirw (mets
———
—
kits) ja nende wasikad
——
13 — —
Isapõder T)
——
28
—
——
13 —
Metssikk (isahirw) 1)
— 13
—
——
i3
Jänesed 2) ja fasaanid
—
——
13
13
Haned ja luiged
— — 12
13
Jsapardid 2)
12
13
Waldnepid
28
Emapardid^), doppelnepid,
13
mudanepid ja teised üle—
maltähendamata jäänud
12
nepid ja weelinnud
28 — —
Jsamõtus 1) ja isateder')
_ 28
Ematedred 2), emamötused,
13 — — —
laanepüüd ja sookanad
28
Põldpüüd
Kõik teised eelpool tähen
damata jäänud jahiloo
mad
Rööwloomi ja -linde wõib
tappa kogu aasta
— — — — - —
13 — — —
28
12
1
—
□ Jahipidamine lubatud.
— Jahipidamine keelatud — kaitseaeg.
Märkus: Jahiluba tuleb wõtta maawalitsuselt, niihästi metsa
ülematelt jahipileti saamiseks kui ka oma ehk renditud eramaadel jahipidamiseks.
1) Eestis ilma erilise loata keelatud.
2) Riigimetsades jahipidamise algus 2 nädalat hiljem.
imus
LEIAB SEDA, MIS TAL TARVIS
AINULT MEIE SUURÄRIS.
Kaupmeestele
Ühingutele i
Seltsidele
Asutustele
Koolidele
HINNAALANDUS
Kaitseväelastele
Kaiseliitlastele
Pruutidele
Leerilastele
VORMIRIIET
VABRIKU
HINNAGA.
KÕIK SAADAVAL NÖÖP
NÕELAST KÜSI VALMISKLEIDINI JA PALITUNI.
KOOLILASTELE,
SPORTLASTELE,
AMETNIKKUDELE,
RÄTSEPATELE JA
1GA0HEIE
SOODSAIM OSTUKOHT
8. JudeiRin £ Pojad
Võrus, Jüri tän. 16. - Tel. 187
Asutatud 1896. a.
S.JÜDEIKII& POJAD
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16.
Naistele
TALVE-, SÜGIS- JA
SUVEMANTLEID igas
värvis ja headuses.
Valmistatud parimate
Tallinna rätsepate
juures. Omad mu
delid! Alati juurde
tulevad uudised!
Valmiskleite.
fiiinmmtintHiiiniiiHiHtHniiiiitHHiiHittfMHiiiii
M
Meestele
TALVE-, SÜGISJA SUVEPALITUID.
Ülikonde sinisest bos
tonist ja igasugust mus
trilist. Smokinguid ja
sakosid. Vihma- ja im
pregneeritud mantlid. Presentkuubi.
Valmispükse
joonilisi (inglis) ja teisi. Talvo
mütse ja kaabusid.
SJUDEIKIN&POJAD
Võrus, Jüri täin. 16.
Asut. 1896. a.
VaataFirma Firma
S. JUDEIKIN & POJAD
1937.
KALENDER...Firma Firma
S. JUDEIKIN & POJAD
1937.
KALENDER
KODUMAA
VABRIKUTE RIIDEKAUPADE
SUURLADU
S. JUDEIKIN & P-d
Telefon 1-87.
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16.
Telefon 1-87. Asut. 1896. a.
Hinnad odavamad kui igalpool!
Müügil
kõikide
kodumaa vabrikute toodanguid:
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A-S.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O.-Ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh., end. Vöhrm. & P-g
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
Narva Kalevi Manufaktuur
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
Eesti Niidivabriku Ühisus
Keila villavabrik
„Oskar Kilgas" Aktsiaselts
,Rauaniit“ Aktsiaselts
,Vill* Aktsiaselts
,Kudur* U.-Ü.
==================== Ükski äri
Võrus ei ületa meid
kodumaa kaupade valikus
ja hindade odavuses.
Hoiduge alaväärtuslikust kaubast!
Meie pakume ainult
hääd kaupa.
VEENDUGE ISE!
S.Judeikin&Pojad
KALENDER
1937 ^
ühes raudteesõlduplaanlga.
VI AASTAKÄIK.
S. JUDEIKIN & POJAD
RIIDE-, VALMISRIIETE- JA MOEÄRI
TELEFON 187.
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16.
on
va
n em
em ___
_ sest
gutseb
van
juba firma
üle 40teaasta,
sest seal on kõige rikkaiikum ja värskem
kaupade valik Võrus,
, ------------------ seda tõendab ostjaskoige soliidsem — konna usaldus firma
vastu,
sest kauba muretseKOlge odavam — mine sünnib otse
vabrikutest suurema
tes hulkades.
Selletõttu on ka kindlasti
kõige suurem —
kõige kasulikum sealt omale kaupa osta.
Tulge ja veenduge ! Oma silm on kuningas!
BS. Judeikin & Poegade® väljaanne Võrus, 1936.
V. Pohlaku trükk Võrus.
Samuel Judeikin.
300 ^5~
2
Lugupeetud ostjaskonnale lahkeks
tähelepanuks.
Meie kalender, mis meie rohkearwulisele ostjas
konnale juba nii tarwilikuks ja armsaks on saanud,
ilmub nüüd oma VI aastakäigus. Neli aastakümmet
sai 1936. a. juuli kuul sellest ajast, kui S. Judeikin'i
riide- ja puduäri esmakordselt omad uksed arvas,
sellega siis kõige wanem äri Wõrus ja üks wanematest kogu Eestis. Juba algusest pääle säädis äri
asutaja Samuel Iudeikin omale pääsihiks : ausa suhtu
misega ja äärmise wastutulelikkusega igale ostjale,
tulgu ta missuguste nõudmistega tahes, w õit a
ostjaskonna iildist poolehoidu ja täie
likku usaldust. Sest meie ülim soow on kogu
aja jooksul: jäägu iga ostja oma ostudega meie
juures täiesti rahule ja tundku ostetu üle ainult
rõõmu. Ja see on just ainult meil kõige roh
kem wõimalik, palju rohkem, kui mõnel teisel äril.
Sest, esiteks, on meie firma üle 40-ne aastase tööta
mise jooksul omanud niipalju kogemusi riide- ja
pudukaubanduse alal, mis ei ole ühelgi teisel äril.
Teiseks, suured kogemused lubawad wälja otsida wabrikutest ainult parimat kaupa, samuti nii pika aja jook
sul oli muidugi wõimalik ka ostjaskonna eriliste nõud
mistega ja maitsega kõige täielikumal määral tutwuda, sellepärast on meil wabrikutest kaubaostmisel
wõimalik kaupa ka walida mustrites ja wärwides,
mis wastab täpselt ostjate maitsele. Kolmandaks,
nõnda kaswades ja laienedes, on meie äri juba aas
taid püsinud ja sammunud teiste selle
taoliste äride eesotsas oma suurima läbi
müügi tõttu. Suur läbimüük aga wõimaldab meile,
üheltpoolt, osta kaupa wabrikutest odawamalt kui
teised ärid, saades wabrikutest rohkem protsente hinna
alandusena, ja, teiseltpoolt, on wõimalik ka edasi
müük kauba ostjatele ainult kõige waiksema,
3
kõige äärmisema wahekasuga, sellepärast
ongi meie äris hinnad wäga odawad. Aastate jook
sul on äri oma tegewust alatasa laiendanud, wastu
tulles ostjate soowidele ikka ja ikka uusi osakondi
(walmisriiete, kaabude, naiste walmiskleitide jne.)
juure asutanud. See kõik näitab ostjaskonna suurt
poolehoidu ja täit usaldust meie wastu, ja see lu
bab meil erilise rahuldustundega oma üle 40 aastase
tegewuse pääle tagasi waadata. Meie ülim soow ja
püüd kogu ligi poolesaja aastase äritegewuse jooksul
on just olnud: wastastikune usaldusja
püüdkõiki wõimalikult rahuldada.
Sellepärast, wiienda aastakümne äritegewuse läwel
olgu meil lubatud pöörduda kõikide lugupeetud sõprade-kaubatarwitajate poole sügawama tänuga se
nini meie wastu ülesnäidatud usalduse eest. Meie
omalt poolt lubame ka edaspidi kõik jõu sellele ra
kendada, et tulewikus weel rohkem kui senini ostjas
konna nõudeid täpselt rahuldada ja kõigile wõima
likult wastu tulla.
Soowides kõigile
edu ja õnne uuel aastal
suurima lugupidamisega
FirmaS Judeikin&Pojad
Wõrus, detsembris 1936. a.
4
Firma 8. Judeikin ja Pojad omanikud ja teenijaskond.
peavad igalühel omal
olema ! Ei maksa võõ
rast juttu kuulata, pa
rem ise järele vaadata,
siis näete, et
S.l udeikin&PS suuräri
on kõige odavam.
KES Ei USD TULUD VAATAMA!
Ärge laske end meeli
tada n. n ..kindlast"
kuid kallist hi n
nast, sest et kindel
hind ei ole igakord
ühtlasi ka odav hind!
Võrrelge enne ostmist
meie hindu ja kauba
headust, siis Teie ei
osta mujalt kui meilt.
Päike tõuseb: 1. aug. kl. 4.03
10. „ „4.25
20. „ „ 4.49
20
Läheb looja: kl. 20.50
„ 20.26
„ 19.58
Kõige kindlam ja
soliidsem on
Eesti Kinnitus-A/S.
..POLARIS"
Võtab vastu järgmisi kinnitusi:
Tule-, murdvarguse-, veo-, väärtsaadete-, kasko- (laevakerede)
ja klaasikinnitusi.
Seltsi tagavara- ja põhikapi
talid ületavad Kr. 948.000.—
Seltsi asutamisest peale on kahjude
eest välja makstud üldkokku üle
Kr. 5.000.000.—
Soliidne edasikinnitus.
likvideeritakse viivitamata.
Kinnitage veel täna oma varan
dused Eesti K. A.-S. ^Polaris*
Kahjud
Juhatus asub Tallinnas, Vana-Viru 12.
Telefon 426-66.
Tartu osakond: Söögiturg?, tel. 6-75.
Võru linna ja maakonna esindus’:
Võrus, Katarina t. 8. Telefon 39.
Kõik perenaised la talupidajad
teavad seda, et parimast parim
— on ikka olnud ja jääb —
J.JUDEIKIN & P-deriidekaup
Suures valikus:
igasuguseid kleidi- ja põlleriideid, maitsekais mustreis. Kritonge, kleidi- ja voodriparhe,
flanelle, siidi ja villane kleidiriie, villaseid suur- ja pearätte,
— k angalõim jne. —
Pleekimata ja pleegitud pesuriideid, igasugust voodririiet ja
vatti.
Kõige peenemast kõige lihtsama
kaubani alati värskes valikus.
Hinnad ja valik võistluseta.
$. JUDEIKIN & P-de
suuräri Võrus, Jüri 16. Tel. 1-87.
r. JUDEIKIN & POJAD
kõiki kodumaa riidetooteid
odavamalt kui igalpool.
Kui tahate teisele oma kingiga rõõmu teha,
kinkige ainult riiet.
Jõuluks teeb iga asjatundlik inimene
omad ostud ainult
S. Judeikin & Poegade
juurest, sest ta võib kindel olla, et seal
on kõige
suurem valik,
hea kaup,
odavad hinnad.
29
Universaal rõivastusäri
S.JUDEIKIN& POJAD
Vorus, Jüri tänav 16.
Vanem ja suurem sellesarnane äri Võrumaal.
Asul. 1896. a.
Valmisriiete osakond.
I
Naiste ja meeste mantleid. Valmiskleite.
Talvejopesid.
Meeste ülikondi, smokinguid, sakosid. Vihmamantleid, presentkuubi.
Mütside osakond
Välismaa ja kodumaa kaabusid — vilt, velour, plüüš.
mütse ja lastemütse. Barette.
Talve
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja sokke, kindaid, kaela
sidemeid, trakse. Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja supeltrikood. Vihmavarje, jalutuskeppe. Lõngu, paelu, pitse, nööpe.
Naiste vöösid, kleidi kraesid. Kleitide kaunistusi, lilli, pärleid.
Naiste
käekotte, rahakotte. Naiste pesu suures valikus. Pruudiosakond.
ja leinaloore. Reisukohvreid.
1
Riide
00
Palituriiet meestele ja naistele suurim valik moodsa
maid ja uuemaid mustreid. Ü 1i k o n n a ri iet: bostoni,
kalevit ja teisi uuemais mustr. Kleid i riiet: siid, samet,
villane, puuvillane ja teisi. Pesuriiet, voodririiet. Päevatekke
ja laudlinu. Kardinaid, štoore, mööbliriiet, põrandariiet, vaipu
igas suuruses, vahariiet, dermatiini (kunstnahk), karusnahku.
Kõik — nõelast valmispalituni
saate ainult meilt 1 Tulge vaadake !
Vaatamine ei kohusta
ostmist. Enne kui mujalt ostate, tulge ja võrrelge
kaubahindu.
SmwwwwwwwwwwiwwwwiHwwwwwwwwwwwm^TwwwFWM^ S
MW KMW Mst
Moe- ja pudukaupade osakond.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Petseri linnas peetakse laadad uue ka
lendri järele iga kuu I-sel ja 15-mal. Aastalaadad :
15. weebr. Boorna, 22. märtsil Urbe laat, 5. aprillil
Tooma laat, 7. mail Ristipäewa laat, 25. juunil
Jaani laat, 15. aug. Maarja laat, 1. okt. Mihkli l.
Petserimaal
peetakse kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päeroal.
Irboska jaama juures iga kuu 20. päeroal. Rootowa
Wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal. Wana-Jrboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8. Päewal, Wärskas, Järwesuu w. 19. jaan., 6. mail, 12. juulil, 19. aug. ja 9. dets.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus
— pähapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Loomalaat peetakse iga kuu esimesel kesknädalal
Saaremaal, Orisaare alewikus.
Märkus: Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas
peetawaid laatu üldises laatade nime
kirjas korratud ei ole.
„Ankur“-käsitöölõngad suures
värvivalikus saadaval
S. JUDEIKIN & P-de
moekaupade osakonnas.
39
Mees peab lugu väiksest napsist, klaasist olust,
naine „STAR’i riidevärvi imekaunist võlust.
„STAR’i“ riidevärv on sõber igas majas,
ta nimi naiste südames ja sisu — värvipajas.
„STAR“ riidevärvid
on hinnatud
ITAALIAS, Florentsis, suure kuldaurahaga
ja PARIISIS
kuldauraha — kui ka Grand Prix’ga.
Oma lugupeetud tarvitajaskonnale
soovitame :
MOODSAID kleidi- ja mantliriideid,
ELASTILIST interlokk — trikoopesu,
COTTON — siid- ja villaseid sukki ja
PLATEERITUD (kahekordseid, pealt
siid — sees floor) sukki „ILMATAR“.
Pitse, paelu jne.
A/sOskar Kilgas
Vabrik Tallinnas.
Kõik A.-S. OSKAR KILGAS’e artikleid saada
rikkalikus valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE äris.
40
Riidetööstus
U/Ü. „KUOUR“
Vennad Besprosvanny & Ko.
Valmistab igasugu
TALLINN,
Veerenni 29
Tel. 467-59.
siid- ja villased
kleidiriided
KEEMIA- ja
SEEBIVABRIK
kõrges headuses.
RllflES8Ä«
Om. B. GLÜCKMANN
Tallinn, Pärnu m. 176. Tel. 462-52. Asut. 1900. a.
Soovitab tuntud headuses :
Pesuseepi
Saonaseepe
kirjut, kollast, valget, 1 ja II sort.
Inglis seep, rohelineseep medic. ja tehn.
Kümblus, Chypre, Lavendel,
Palmõii — 3 lõhna. Palmõli sauna. Sauna
Nr. 52. Vanni.
UUDIS I Sirel tualettseep. Peale selle tualettseepe suures valikus.
m. Valga t.
Karula A
Tuulem.
Antsla
Vaabina
Kurenur.
Sõmerp.
V Vagula
t. Võru m.
m. Võru t.
Nõnova A
Husari
Otsa
Lepass.
Tuderna
Piusa
V Veski
t. Petseri m.
— 14.47 m. Tartu t. 13.00 5.27 19.06
— 18.58 t. Tallinn m. 8.50 23.30 16.00
Märkide seletus: || Püstjoon rongi sõiduaegade lahtris
= rong ei peatu jaamas, millise nimetuse vastu see joon
on märgitud.
+ — sõiduaegade lahtris = rong peatub
ainult reisijate nõudmise järgi.
Siidist, poolsiidist ja villased k a n ga d.
„Estotrikoo“ ja „Tekstilana“ tooteid suu
res valikus S. JÜDEIKIN & P-de äris.
48
AKTSIASELTS
„EESTISIID“
VABRIKU LAOD:
Tallinn, Viru t. 5, tel. 447-87
Tallinn, Viru t. 14, tel. 443-97
Tallinn, Laadaplats 70
Tartu, Poe t. 2, tel. 10-17
Narva, Peetri plats 1
Viljandi, Tartu t 1-a, tel. 30
Petseri, Turuplats 17, tel. 1-19.
Moodsad riided, siidi ja pnuvillased, lõim.
Müük en-gros.
Restid ja kupongid.
Tööstus-Kaubanduse Ühing
BETTY BESPBOSVAMMY & POEB
Tallinn
8. Karja 12 — ladu. Tel. 446-6Z.
S. Tartu 69 — tööstus. Tel. 301-79.
Valmistab ja soovitab oma tööstuse
villaseid,
puuvillaseid
ja siidi tooteid.
A/S. ,Eesti Siidi8 ja F-ma Besprosvanny tooteid
suures valikus 8. JUDEIKIN JA P-de äris.
49
KINDLUSTAGE OMA ELU JA
VARANDUS
„EKA’s“
^■'""■■■■■IBMB^^
SUURIMAS KODUMAA
KINDLUSTUSSELTSIS.
Vastutussummad üle Kr. 1.500.000.
Esindajad Võrus:
V. Pfeiffer, A.-s. Võru Pank, tel. 107.
J. Ress, Tartu tän. 5, tel. 204.
50
A/S.
Võru Pank
Võrus, Aleksandri tän. 14.
Kõnetraat 1-07.
VÕTAB RAHA HOIULE.
ANNAB LAENUSID.
TOIMETAB KÕIKI
PANGAOPERATSIOONE.
51
Naha- la
Vennad A. &R.HOFF
soovitab suures valikus
kõiksugu
KARUS
NAHKU.
Ladu: Tallinn, Vene tän. 13.
Telefon 432-09.
Müük ainult suurel
arvul.
KARUSNAHKU suures valikus leiate
8. Judeikin & P-de äris.
52
Pudu-, muu
la manulaktuurkaupade
suurladu
ning
A.-S- „RAUANIIT’i«,
A.-S. kindavabrik
„S 1 M P L E X’i“
ja sukatööstus
A.-S. „C O T T O N’i“
saadused.
E.LERENMANN
Tallinn, Suur-Karja 10,
telefon 446 43.
Müük suurel
arvul.
53
Nõudke igalpool
ainult tuntud
priima siidiriiet
t. Müller & to.
vabrikust
Tallinnas.
C. MÜLLER & Co. siidiriiet
alati suures valikus
S. JUDEIKIN & P-de äris V5rus.
St
KAUBANDUSTÖÖSTÜS-AKTSIASELTS
KREENBALT
TALLINN,
S. Karja t. 13.
Postkast 346.
Telef. 425 -14.
Teleg. aadr.:
KREENBALT
Tallinn.
8
S
Järgmiste kodumaa teks
tiilvabrikute müügikeskkoht ja pealadu:
Balti Puuvilla Ketramise
ja Kudumise vabrik A-S.
Kreenholmi Puuvillasaadaste Manufaktuur-O.-Ü.
Sindi
Tekstiilvabrikute
Ühisus, end. Vöbrmann ja
poeg.
Eesti Nlidivabriku Ühisus.
8
O
Z
Kõik A.-S. Kreenbalti saaduseid
alati saadaval suures valikus
S. JUDEIKIN & P-de äris.
55
võita rahva usaldust ja
poolehoidu!
Kuid siiski saavutasime seda
meie üle 40-ne aastase
ausa ja õiglase äritege
vusega.
Kes meilt ostab, võib kindel
olla, et ta saab HEAD kaupa
ja maksab ÕIGLAST hinda.
17
IXui Teie veel seda ei tea, tulge ja veen
duge.
Ärge ostke midagi, enne kui tutvute
meie valikuga ja hindadega!
See
on ainult Teie enese huvides!!!
t. JUDEIKIN & POJAD
Asutatud 1896. a.
56
IGAUKS leiab
seda, mis tal
tarvis, ainult me i e
suuräris.
Kaupmeestele
Ühingutele
Seltsidele
Asutustele
Koolidele
Suur
hinnaalandus
Vormlrilet
vabriku
hinnaga.
Kaitseväelastele
Kaitseliitlastele
n
1 kõik saadaval
ruutid
1 nööpnõelast kuni
Leerilastele J valmlskleidini ja
palituni.
KOOLILASTELE,
SPORTLASTELE.
AMETNIKKUDELE,
RÄTSEPATELE JA
IGAÜHELE
SOODSAIM OSTUKOHT
S. lUDEIKIN & PÖIAD
Võrus, Jüri tän. 16. — Telefon 1-87.
Asutatud 1896. a.
S. IUDEIKIN & M
Võrus, Jüri tün. 16.
Naistele
TALVE-, SÜGIS- JA
SUVEMANTLEID
igas värvis ja headuses.
Valmistatud parimate Tal
linna rätsepate juures.
Omad mudelid !
Alati
juurdetulevad uudised !
Valmiskleite.
VALMISRIIDED.
MEESTELE
TALVE-, SÜGIS- JA
SUVEPALITUID.
Ülikonde sinisest bosto
nist ja Igasugust mustri
list. Smokinguid ja sakosid. Vihma- ja impreg
neeritud mantlid. Presentkuubi. Valmispükse joonilisi (inglise) ja teisi.
Talvemütse ja kaabusid
VaataFIRMA
..
FIRMA
1934
KALENDER
ÜHES RAUDT...FIRMA
..
FIRMA
1934
KALENDER
ÜHES RAUDTEE SÕIDUPLAANIGA.
S. JUDEIKIN & POJAD
RIIDE-, VALMISRIIETE- JA MOEÄRI
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16 TELEFON 187
on
Kõige
vanem, sest firma tegutseb
juba 1896 a. saadik.
suurem, sest seal on kõige
rikkalikum ja värskem
kaupade valik Võrus.
soliidsem, seda tõestab
ostjaskonna usaldus
tema vastu.
odavam, sest kaubamuretsemine sünnib otse vab-
rikutest suuremates hul-
kades.
Selletõttu on ka kindlasti
kõige kasulikum siit omale kaupa osta.
Tulge ja veenduge. Oma silm on kuningas)
ÜHES RAUDTEE SÕIDUPLAANIGA.
Kodumaa vabrikute riidekaupade
SUURLADU
S. JUDEIKIN& P-d
VÕRUS, Jüri 16.
Asut. 1896 a,
Tel. 1-87
Md mõiiospooi wõiwt!
Müügil kõikide kodumaa vabrikute toodanguid :
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A-s.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O-ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh. end. Vöhrm. L Poeg
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
Narva Kalevi Manufaktuur
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
Eesti Niidivabriku Ühisus
“Oskar Kilgas* Aktsiaselts
,Rauaniit* Aktsiaselts
„Vill* Aktsiaselts.
Ükski äri Võrus ei ületa meid kodu
maa kaupade valikus ja hindade odavuses,
foiüiiflt oMoMIuft W!
Mei pakume ainult
hääd kaupa.
VEENDUGE
ISE !
FIRMA
S . JUDEIKIN & POJAD
s Z^W*^
ISI aastakäik.
kui ta ostab omale|
valmisriideid|
riidekaupa
pesu
kaabusid
pudukaupa
karusnahku jne.
S. JUDEIKIN & POEGADE j
RIIDE-, VALMISRIIETE- 3A MOEÄRIST
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16.
sest et ainult sealt
ta
TELEFON 187
saab igat kaupa
kõige soodsamalt.
WWIWWl!!!!!M!!WW
JUDEIKIN & POEGADE" KIRJASTUS, VÕRUS
8
Olgu. 193%. aasla
kõigile
parem eelmistest aastatestZ
ÄMM MMMMM ja
WWradele laslelk tUelkvaaak!
Meie 38. aasta äritegevuse lävel
lubame enesele tagasivaadata pika läbi
käidud tee pääle ja seejuures lugupeetud
ostjaskonna tähelepanu juhtida mõningatele
asioludele, millistel meie äriline tegevus
on põhjenenud ja põhjeneb praegugi.
Meie äri on asutamisest saadik 1896.
a. omale ülesseadnud eesmärgiks võita
austatud ostjaskonna poolehoidu ja täie
likku usaldust sellega, et katsusime
võimalikult odavasti, ainult üsna
väikese vahekasuga kaupa müüa.
See peaks ka iga teise mõistliku ärimehe
eesmärk olema, kuid seda soovi täita ei
lähe aga nii kergesti igaühele korda.
Ainult meie firmale on see mitmete
asiolude tõttu võimalikuks osutunud, ja
sellepärast oleme, vaatamata sõdadele ja
revolutsioonidele, püsima jäänud vanema
ja suurema firmana meie erialal,
1■NSV rA kt.P. Kreutzvaldi nim.
1AMATU ^OGU*
kuna mitmed teised on aja jooksul pidanud
oma ärid sulgema, sellevastu oleme meie
oma äri alatiselt suurendanud ja laien
danud.
Pealegi on meil mitmed sise- ja vä
lismaa suuremad vabrikud meie ainuesituses
Võrus ja maakonnas. Kõik see võimaldab
meie ostjaskonna suuremaidki nõudeid täita
ja igaühele täpselt vastutulla iseäranis
praegusel raskel ja rahavaesel ajal, alan
dades kaupade hindu viimase võimaluseni
sellejuures aga alati hoolitsedes kauba
headuse eest.
Julgeme loota, et lugupeetud uued
kaubatarvitajad, samuti meie vanad-truud
ärisõbrad, sellepärast ka edaspidi meile
oma poolehoidu ja usaldust kingivad, mille
eest neile sügavama tänu avaldame.
Soovime kõigile ärisõpradele
hääd ja õnnerikast uut aastat!
Suurima lugupidamisega
Tähelepanuks tarvitajaile!
Et reklaami teha ja ostjaskonna tähelepanu oma
pääle tõmmata, on mõni riideäri Võrus ennast reklameerima hakkanud koguni „vabriku poeks0. See aga
ei vasta tõele, sest sarnast riidevabrikut ei oie olemas,
vaid pood on lihtsalt kaubandusline eraettevõte,
aktsiaselts, kelle siht on ainuli omalt kapitalilt või
malikult s uurt k as u saada. Niisuguse aktsiaseltsi
peremeesteks on m itm e d isikud, kes tahavad kõik
kasu saada, ka on nendel kulud suuremad (direkto
rite palgad, ärijuhid jne.). Et nemad ei juhi ka oma
äri isiklikult, ei ole nendel võimalik täpselt ostjas
konda igakülgselt rahuldada.
Meie äri aga, töötades ühe peremehe all ligi 40
aastat, ei pruugi teha suuri kulusid ja võib müüa
kaupa igasuguse, isegi kõige äärmise hinna
eest, hoolitsedes aga sellejuures isiklikult kauba
h ä ä d u se eest.
Sellepärast on iga tarvitaja enese huvi, et ta ei
laseks end kergesti sissevedada niisugustest reklaami
võtetest, kuid i s e vaataks ja otsustaks, kus temale
tõesti kõige paremalt ja odavamalt
kaupa müüakse. Siis ta i s e veendub, et ligi 40 aas
tase ärikogemuse tõttu meie võime lugupeetuid tar
vitajaid alati rohkem rahuldada k u i ükski t ei ne
ä r i, tulgu ta välja missuguste võtetega tahes.
Päike tõuseb : 1. kell 3,19 m. 11, — 3,09 21 — 3,06 m.
Läheb looja: 1. „ 21,17 „ 11. — 21,31 21. — 21,37 „
14
Milleks raisata raha
loteriipiletite ostmisega
ifKui teete omad ostud
|6. Mellin § P-lt ffiõrus,
1kus
teile pakutakse h e a d kaupa
fo d a W at e hindadega.
1
Kuuma ilmaga
0 on otse mõnus olla, kui olete endid va1rustanud sellekohase riietusega. Selleks
Asoovitame oma rikkalikust laost:
Supel- ja sporditrikoosid£
Wõrk-, spordi- ja polosärke
Supellinu$
Triiksärke rikkalikus valikusa
Naiste sokke igas värviso
Päeva ja vihmavarje, 8
Päike tõuseb : 1. kell 7,39 m. 11. — 8,04 21. — 8.29m.
Läheb looja: 1 , 16,27 „ 11. — 16,03 21. - 10,43 „
24
Kõik perenaised ja talupidajad
teavad seda, et parimast
parim on ikka olnud ja jääb
Judeikin & P-de riidekaup
SUURES VALIKUS:
igasuguseid kleidi- ja põlleriideid,
maitsekais
mustreis kretonge,
musliine, kleidi- (a voodriparhe,
flanelle ja pakse pesu veluurflanelle, pleekimata ja pleegitud
pesuriideid igas laiuses ja hea
duses, villaseid suur- ja pearätte
j. n. e.
sentriideid ja valmis presentpalituid.
Kõige peenemast kõige lihtsama
kaubani alati värskes valikus.
linlioe olnult rätt!
Jõuluks
teeb iga asjatundlik inimene omad
ostud ainult
S. JUDEIKIN & POEGADE juurest,
sest ta võib kindel olla, et seal on
kõige suurem valik,
hea kaup,
odavad hinnad.
lillllllllllilliuillllllllllllllllllllllllllllll
27
S. Judeikin & Pojad
U
W
Wanem
ja suurem selle
(Asutatud
Valmisriiete ofotonD.
Naiste ja meeste mantleid. Walmiskleite. Talwe jopesid. Meeste ülikondi,
smokinguid, sakosid. Wihmamantleid,
presentkuubi. Talwemütse ja kaabusid.
1
Moe- io pubutouDabe ofotonn.
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja
ja sokke, kindaid, kaelasidemeid, trakse.
Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja
supeltrikood. Wihmawarje, jalutuskeppe.
Lõngu, paelu, pitse, nööpe. Naiste
wöösid, kleidi kraesid. Kleitide kaunis
tusi, lilli, perleid. Naiste käekotte,
rahakotte. Naiste pesu suures walikus.
Pruudi- ja leinaloore. Reisukohwreid.
llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllN
28
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
-Võrus, Jüri tänav 16
willast plüüshi Pesuriiet, woodririiet.M
willane
ja pearätikuid.
teisi. Mitmesugust
siidi- ja
=
Suurija
Päewatekke
ja
W
laudlinu.
shtoore,
mööbli,W
sarnane
äri Kardinaid,
Worumaal.
Kleidiriiet:
siid, wahariiet,
samet, willane,
puuD
riiet, põrandariiet,
dematiini
=
1896. (kunstnahk)
a)
karusnahku.
teisi uuemais mustreis.
Kõll - MU'
MMM
|
saate ainult meilt!
Tulge waadake !
W
kui mujalt ostate, tulge ja
W
Vaatamine ei kohusta
ostmist.
Enne
W
Worrelge
kaubahindu.W
Ülikonnariiet:
bostoni,
kalewit
ja
J
Palituriietmeestele ja naistele
W
Illllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
lilllHll!!lllllllllllllllllllllllllllllllllllIllllllllllli
suurem walik moodsamaid
ja uuemaid
M
mustreid.
W
2)
Laadad.
Tähendus: aupäeval, pühapäeval ja
pühadel laat ei alga, vaid järgneval äripäeval.
Petseris iga kuu 1-sel ja 15-mal. Laura alevis
iga kuu 10-mal ja 25-mal. Irboska jaama juures
iga kuu 20-mal ja Vana-Irboska alevis iga kuu
4-mal ja 21-sel. Rootova vallas iga kuu 5-mal.
Mereväe Obinitsal iga kuu 8-mal. Tallinnas ho
bustelaat 2 korda kuus, pühap. peale 1. ja 15. p.
Vana-Roosa Varstus iga reedel. Mõnistes iga
kolmapäeval. Võrusool iga kolmap. Põlvas iga
kolmap. Kanepis igal reedel. Vastseliinas turg
iga kuu 12-mal. Võõbsus iga kuu 15. ja 20-mal.
Orisaares iga kuu esim. kesknädalal.
Nääri k.: 7. Võru, Orgita. 9. Tartu. 10.
Tsirgulinna, Tamsalu, S.-Jaani. 12. Antsla, Koe
ru 14. Põltsamaa. 15. Ikla, Võlupe, Jõgeva,
Otepää, K.-Jaani. 17. Laekvere 2 p., Kolovere,
Mehikoorma, Mustvee, Mustla. 20. J.-Jaani,
Misso, Kuresaare. 22. Imavere, Türi. 23. Rasina,
Haapsalu, Valga. 24. Paide, Jõelehtme. 25
Võõpsu. 27. Esna 28. Keila, Rebalaste, Lullikatku. 30. Nissi.
31
Küünla k.: Kuu esim. keskn. ja neijap.
Pärnu. 1. Massu. Viru, Roela 2 p. Kallaste, 2 p.
2. Kil.-Nõmme, Rapla. 3. Liigalasma, Jõgeva,
4. Võru. 5. Tõrva. 6. Oro Linnamäe, Narva
2 p. 8. Raasiku, Elva. 9. Saarevalla. 10.—11.
Rakvere. 10. Keina, Sooniste, Antsla, Räpina.
11. Põltsamaa. 12. Tapa. 14. Otepää, Nõmküla.
15 Paltiški, Puka, Lähtru. 16. Viljandi 8. p.
17. Tartu, Aravete, Haiba. 18. Rakke. 19. Paide.
20. Petseri, Varbola, Misso, Kuresaare, Kose.
21. Muhu, Valga. 22. Mustvee. 25 Võru 8 p.,
Lihula. 26. Kuremäe, Võõbsu 28. Tagavere,
Viljandi 2 p.
Jõulu k.: 1. Abja paluoja. 2. Saarev..
Juuru. 3. Ws^s, Tapa, Räpina, ^Alajõe 5.
Rakvere 2 p. 6. Lihula. 7.—8. Ballaste, Jõhvi.
8. Hiiekõnnu, Viljandi 2 p. 9. Aravete. 10.
Äi
Lääniste, Jüri, Keina, Sadala, ^il.-Nõmme. 11.
Narva 2 p. 12. pritsu 2 p., $8ändra. Kloostri
Kasepere, Tõrva, J.-Jaani, Martna. 13. Tartu.
14. Koeru, Antsla 2. p., Wasknarva. Reedel
enne 16, dets. Põltsamaa. 15. Jõgeva, Kärdla,
Wõru, Kohila, 16. Otepää, Türi. 17. Moisekatsi,
Rapla, kuu kolmanda nädala keskn. ja neljap.
Pärnu. 18. Sooniste, Põlva, Sulaoja, Paide.
19. Lehtse, Elva, Mõisaküla, 20. Wõõbsu, Misso,
Haapsalu, Märjamaa. 21. Kuresaare, 22. Must
vee 2 p., 25. Lõksu. 28. WalKa, Wsrn^a.
37
Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas tarvitavad 22—36 tundi, siga
30—40 tundi. — Kui nad paaritatud ei saanud, siis otsib
hobune 8—10 päeva pärast, lehm 21—28 p. pärast, lammas
14—21 p. pärast ja siga 21—28 p. pärast. — Poegimise
järele otsib hobune 14 p. pärast, lehm 28 p. pärast, lammas
185 p. pärast ja siga 35—42 päeva pärast.
Haudumise aeg.
Kanad hauduvad 19—24 päeva, haned 28—32 päeva, kal
kunid 36—42 p. ja pardid 28—32 päeva.
Sugutamise aeg.
Täkku võib 5 aastast kuni 20 aastani sugutamiseks tarvi
tada, mära 4—12 aastani, pulli 2 —7 aastani, lehma 18 kuust
kuni 10 aastani, kulti 1—4 aastani, emist 9 kuust kuni 8
aastani, oinast 2—6 aastani ja lammast 2—8 aastani.
Emaloomade arv.
Ühe isalooma jaoks arvatakse emaloomi: hobusel 35-40
tükki, veisel 40—45 tükki, lambal 35—40 t., kitsel 60 -80
t., seal 25— 30 t., kanal 15—20 tükki, pardil 10—12 t., kal
kunil 8—12 t., hanil 5 —8 t., tuvil 1 ainukene.
Jahikaiender.
Loomade nimed
Emapõder, emahirv (metskits) ja
nende vasikad
Isapõder
Metssikk (isahirv)
■■■ 1
W
13
I IMEB!
i WIE ei31 I|
Isamõtus ja isateder
lal M
31581
■28|
Valdnepid
113
Haned ja luiged
Ih Illi
13*|
1|26|
Isapardid
Emapardid, dopelnep-d, mudanepid ja teised ülemal tähen
damata jäänud nepid ja veelinnud
Põldpüüd
Jänesed ja fasaanid
Ematedred, emamotused,
püüd ja sookanad
13
S5
13™
I
1
I 8888188
13
1111168
laane
■W
Kõik teised eespool nimetamata
jäänud jahiloomad
iil
13
®
8 13
Röövlinde ja röövloomi võib kogu
aasta tappa
Lubatud aeg
jahil käia
g Keelatud aeg, looma
]hoiu-, kaitseaeg
Märkus 1: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult
metsaülemate poolt väljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus II: Niihästi metsaülematelt jahipiletite saamiseks,
kui ka oma voi rlnditud erimaadel jahipidamiseks on tarvis
maavalitsuselt jahiluba võtta.
39
Tempelmaksu tariif,
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis esitrtakse eraasjus ametasutustele, ametnikkudele ja kohtutele
iga poogna pealt 50 senti, paberilt, millele vastust soovi
takse — 1 kr. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse lahutuse lepingud
20/0 lepingu summast, kuid vähemalt 50 krooni.
3) Arved Igasugused ja iganimelised — O,2°/o arve
summast.
Mä rk u s .* Arved kuni 10 kr. tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — 1/5 lõpuliku lepingu tempelmaksu
summast.
5) Hankelepingud, jagamise lepingud, kokkuleppe le
pingud — 10/0 lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja vallasvara
kohta — 10/0 kingitava või ostetava varanduse summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamendid 2 kr.
igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) 1°/o rendi,
obroki kahekümne aasta summast, ühekordne sissemaks
ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — l°/o kokkulepitud tasu summast.
Mär k u s: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr.,
siis tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,20/0 võlast.
11) Kinnisv., üüri ja rendilepingud, samuti nende le
pingute pikendused, kui aastane üür või rent on ;
üle
50 kuni
200 kr. O,2°|o üüri või rendi maksu sum„ 200 „
400 „ 0,40/0 mast terve lepingu kestvuse
, 400 ,
800 „ 0,60/0 aja eest, ühes arvatud lisa, 800 „
1600 , 0,80/0 tingimiste väärtused.
„ 1600 krooni l°/o.
M ä r k u s ! Üürilepingud kuni 50 krooni tempel
maksust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingud 0,50/0 üüri või
rendisummast.
Märkus: Lepingud alla 50 krooni on tempel
maksust vabad.
Kviitungid 10 kr. kuni 100 krooni 5 senti, üle 100 kr.
10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 krooni tempel
maksust vabad.
40
Mõõdud.
Pikkuse mõõdud:
1 müriameeter = 10 km.
1 kilomeeter = 10 hm = 1000 m = 468,691 sülda
0,9374 versta.
1 hektomeeter — 10 dkin = 100 m.
1 dekameeter = 10 m.
1 meeter = 10 dm = 100 sm = 3 jalga 3,37 tolli.
1 detsimeeter — 10 sm.
1 sentimeeter = 10 millimeetrit.
Trikoopesu, salle, spordi- ja
võrksärke, kaelasidem., sukki
ja sokke, kõlapitse, paelu jne.
W
W
W
=
=
MEIE kaubad valmistatakse kõrgeväärtuslikust
materjalist, kuid on aga seejuures hinnalt odavad.
=
=
=
■■■■■■■■■■■■
Saada üle Eesti.
=
■■■■■■■■■■■■
flllllllllllllllllllllllllllllllllllN
43
IsO. KILGAS
VABRIK: TALLINN, VOLTA 3.
VALMISTAME PARIMAID:
Oi
VILLASEID. PUUVILLASEID JA
SIIDI KLEIDI- MANTLI- VOODRIJA PESURIIDEID, SUKKI, SOKKE,
IGASUGU PITSE, PAELU, TRIKOOPFSU JNE.
KAUBAD SAADAVAL ÜLE MAA!
Praktiline
elegantne
Iga ilmaga
sobib ainult
EESTI ELEGANTSELE DAAMILE
GLORIA"~
™™suKK
Matt bembergsiidist
A-S. T R ANS 1 1 T O.
Eesli löö on
eesti kuld
44
Ei ole
paremat
H
THI l'"FI'
1
MM MD
1 MEIER JUDEIKIN
8
METSATÖÖSTUS
JA KAUBANDUS
Postk. 35. Vorus, Vabriku 6. Tel. 89.
Osakond Põlva raudteejaamas, kõnetr. Põlva 4-e
OSTAB
kõrgema hinnaga igasugust met
samaterjali, palke, laudu, kaseja haavapakke ning paberipuid.
MÜÜB
igasuguseid hööveldatud ja hööveldamata laudu ja planke ning
põletispuid.
Saeveskid Võrus ja Põlvas võtavad
paike saagida, laudu kantida ja hööveldada. Walmistatakse katuselaudu soon
tega ja ilma.
Jahuveski Võrus võtab kõiksugu te
ravilja vastu jahvatamiseks, teeb tangu,
kruupe ja ülesõela jahu.
Kuuse- ja männapalkide ning haava- ja
kasepakkude vastuv. igas raudteejaamas
Samas Eesti Kinnitus-aktsiaseltsi
^POLARIS!" agentuur.
Võetakse vastu tule-, veo-, klaasi- ja murdvarguse
kinnitusi.
45
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIN
EESTIMAA KINNITUS A.-S
»EKA«
TALLINN, VABADUSEPLATS 5.
TOIMIB
TULE- ELU- JA MUID KINNITUSI
VASTUTUSSUMMAD ÜLE 1.500.000 KROONE
ESINDAJAD VÕRUS:
V. PFEIFFER, ALEKSANDRI T. 8, TEL 144.
R. RESS, ALEKSANDRI T 14, TEL. 204.
tagagu
Kevadel, kes külvand vilja,
seemne pannud kasvama —
see võib hästi sügis-hilja
hüva saaki koguda.
Samasugust kasu ärvi’
võite kerge vaevaga,
tarvitades riidevärvi
kuulsa „STARI“ nimega.
Eesti värvivabrik »S T A R
Tallinnas.
46
MM
44
Tallinn, Suur-Karja 13.
POSTKAST No 346.
Telegr. aadr.: „KREEHBALT" Tallinn.
TELEFON: OMA KESKJAAM 425-14.
Järgmiste kodumaa tekstiilvabrikute
müügikoht ja pealadu:
BALTI PUUV. KETR. JA KUDUM.
VAB. A-S.— KREENH. PUUVILLASAAD MANUF. 0.-Ü. — SINDI
TEKST. ÜH. END. VÖHRM. &
POEG — EESTI NIIDI VABRIKU ÜH.
Nõudke Mm
IW!
IWWM
47
Eesti kaubas - Eesti kuld !
Ostke kodumaa vabrikute saadusi.
Alati saadaval täielikus
valikus
vabriku hindadega
6. MM 8 Poegade ritonft
Võrus, Jüri tän. 16.
Telef. 1-87.
Elegantne daam ja härra
ostab oma
pesu, sukad, sokid, kindad, kaabud,
kaelasidemed, kraed, sallid jne , jne.
ainult
S. Judeikin & Poegade juurest,
sest kõige väiksemgi asi peab olema
moodne ja maitserikas.
RIIDE-. MOE- JA VALMISRIIETE ÄRI
S. JUDESKIN & POJAD
VÕRUS, JÜRI T. 16.
TELEFON 187.
Trükikoda »?ülici8", Otepääl.
300015
Leiab seda, mis tal tarvis,
ainult meie suurärist
Kaupmeestele
Ühingutele
Seltsidele
Asutustele
Koolidele
Pruutidele \
Leerilastele J nõelast kuni valmiskieidini
ja
palituni.
KOOLILASTELE
SPORTLASTELE
AMETNIKKUDELE
v RÄTSEPATELE JA
3go0|ele
SOODSAIM OSTUKOHT
S. JUDEIKIN & POJAD
..........L....................................
VÕRUS, JÜRI T. 16. TELEFON 187.
Asutatud 1896 a.
6.Mellin& Pülnll
Wõrus, Jüri t. 16.
Nosstele
TALVE-, SÜGIS- JA
SUVEMANTLEID igas
värvis ja headuses.
Valmistatud parimate
Tallinna rätsepate
juures.Omad mu
delid! Alati juuretulevad uudised !
Valmiskleite.
MittiI
Meestele
TALVE-, SÜGISJA SUVEPALITUID.
Ülikonde sinisest bos
tonist ja igasugust mus
trilist.
Smokinguid ja
sakosid. Vihma- ja im
pregneeritud mantlid. Presentkuubi. Valmispükse joonilisi (inglis) ja teisi. TALVE
MÜTSE JA KAABUSID.
6. Mellin 8 Poian
VÕRUS, JÜRI TÄN. 10.
Asutatud 1896 a.
VaataFIRMA
S.JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1938
...FIRMA
S.JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1938
KODUMAA VABRIKUTE
RI1DEKAUPADE SUURLADU
S. JUDEIKIN & P-d
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896. a.
Telefon 1-87.
Hinnad odavamad kui igalpool!
Müügil kõikide kodumaa vabrikute toodanguid!
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A.-S.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O.-Ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh., end. Vöhrmann & P-g
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
Narva Kalevi Manufaktuur
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
Eesti Niidivabriku Ühisus
Keila villavabrik
„Oskar Kilgas* Aktsiaselts
.Rauaniit* Aktsiaselts
,Transiito* Aktsiaselts
,Ville Aktsiaselts
„Kudur“ U.-U.
Ükski 8ri Võrus ei ületa meid
kaupade
valikus ja
kodumaa
hindade odavuses.
Hoiduge alaväärtuslikust kaubast!
Meie pakume ainult hääd kaupa.
Veenduge ise !
Firma
S. Judeikin & Pojad
KALENDER
1938 /^.
ühes raudteesõiduplaaniga.
VII AASTAKÄIK.
meiMiiÄiiÄUe*.
on
meie
S
1 i p uk i rywit'
Suurim ja täiuslikum valik on meil.
Meie ostjaskond kasvab
ja ühtlasi
kasvab
meie
lad u.
Selleaastase äriruumide laiendamise
tõttu .(avasime äri teisel korral uued
osakonnad) on meil võimalik palju
suuremat valikut pakkuda igaühe
maitse ja soovi kohaselt. Läbimüügi
alatise tõusu puhul on meil ka võimalik
hindu tunduvalt alandada.
TULGE
JA
OMA SILM
VEENDUGE!
ON
KUNINGAS !
S. JUDEIKIN & POJAD
Asut. 1896. a.
„S. Judeikin & Poegade" väljaanne Võrus, 1^. a.
V. Pohlak'u trükk, Võrus.
SAMUEL JUDEIKIN.
4
^7^6
2
Lugupeetud kaubatarvitajaile lah
keks tähelepanuks!
Armsad wanad ja uued ärisõbrad ! Meie ärikalender ilmub tänamu seitsmendat aastat ja wõib
kindlasti öelda, et ta õn tõesti saanud tuhandeile
meie laialdasest ostjaskonnast lahutamatuks sõbraks,
kes teda terme aasta alal hoiawad ja sageli temast
tarwilikke teateid otsimad ja ka leiawad. Nagu laial
dased kodanike ringkonnad meie kalendri poole Hoia
wad, nii loomulikult nad hoiawad ka meie wana
tuntud suuräri poole, kellel poolesaja aastane juubel
enam kaugel ei ole. Sest üks wana sõber on
ikka parem kui kaks uut. Meie põline ostjas
kond on ammu teadlik meie äri soliidsuses, samuti
ka iga uus ostja wõib selles kohe weenduda. Astu
des meie juurde sisse, wõib igaüks kindel olla, et
kõige paremat, õigemat ja asjatundlikumat nõu,
mida igal juhul osta, mis kõige enam sobib ja mis
praegu wälismaal, näiteks Pariisis, moes on, saab
ainult meilt. Ainult meie äril on see täielikult
wõimalik, sest meil on kõige suurem walik terwes
Lõuna-Eestis, nii et iga nõudlikumgi ostja wõib
leida midagi oma maitse kohast. Kuna meie firma
juhtkonna kogemused ulatumad kaugemale kui üheski
teises äris, sellepärast on meil alati suurepärane
walik ja hea kaup, ilma, et meil pruugiks selles suh
tes ennast kiita. Kes kord juba meie ärist on ost
nud, teab, et kauba hinnad on ka alati wäljaspool
wõistlust. Meie hind on alati õiglane ja wõimalikult madal. Sellega saawutame rahwa
poolehoiu ja suurendame läbimüüki, mis on meie
enese kasuks ja omakorda wõimaldab wäiksema ka
suga, odawama hinnaga kauba müümise. Ja meie
näemegi tõesti, et meie läbimüük aasta aastalt aina
suureneb ja meie senised, juba niigi suured ruumid,
kitsaks jäid, sellepärast pidime neid weel sel aastal
3
laiendama. Seadsime sisse meel mitmed osakonnad
meie äri teisele korrale (sissekäik on meie äri kaudu).
Nüüd awanes wõimalus endisest weel enam kaupa
laos pidada ja suuremat walikut pakkuda. Ka ost.
jaile on nüüd kauba walimine ja kauba mitmekesidusesi ülewaatliku pildi saamine Hõlpsam. Julgeme
loota, et see meelgi sümendab seda sõbralikku ja isegi
südamlikku mahekorda meie ja ostjaskonna wahel.
Tahaksime näha, et meie lugupeetud ärisõbrad ka
edaspidi meile oma täieliku usalduse ja poolehoiu
kingiwad, mida ka tulewikus täie jõuga ärateenida
loodame, mille eest südamlikult kõiki täname.
Soowime kõigile, kõigile
hääd uut aastat!
Sügama lugupidamisega
Firma S. Judeikin &Pojad
Mõrus, detsembris 1937. a.
4
Oleme omad ruumid laienllllllllllllllll!!lllllllllllllinillllllllllll!lllllllll^^
danud ja avasime naiste
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiim
valmiskleitide
eriosakonna.
Soovitame
Leerikleite o Leinakleite O
Ballikleite o Õhtukleite o
igast materjalist ja igat
värvi. Tellimiste vastuvõt
mine ja kiire täitmine.
Ostjatele moeuudistega
tutvumiseks kõige uuemad
moelehed alati olemas
peavad igalühel omal olema !
Ei maksa võõrast juttu kuu
lata, parem ise järele vaa
data, siis näeme, et ------- —
S. Judeikin & P- suuräri
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIH
on kõige odavam.
— — —
Kes ei usu —
tulgu vaatama!
Ärge laske end meelitada
n. n. ^kindlast*, kuid kallist
hinnast, sest et kindel hind
ei ole igakord ühtlasi ka
odav hind!
Võrrelge enne ostmist meie
hindu ja kauba headust, siis
Tule-, murdvarguse, veo-, väärtsaadete-, kasko- (laevakerede) ja
klaasikinnitusi.
Seltsi tagavara- ja põhikapitalid üle
tavad Kr. 1 000.000 —. Seltsi asutami
sest peale on kahjude eest välja
makstud üldkokku üle Kr. 5.000.000.—
Soliidne edasikinnitus.
Kahjud likvideeritakse viivitamata.
Kinnitage veel täna oma varandused
Eesti Kinnitus-A.-S. „P O L A R 1 S".
Juhatus asub Tallinnas, Vana-Viru 12.
Telefon 426-66.
Tartu osakond: Söögiturg 7, tel. 6-75.
Võru linna ja maakonna
esindus:
Võrus, Katarina tän. 8.
Telefon 39.
RUDOLF SOKK.
Igaüks ei saa mitte
Pariisi soita,
igaüks võib Pariisi
kuid
uudistega tutvuneda
Võru suuräris IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIM
S. JUDEIKIN & POJAD
Teie
naise
rõõm on ka
ja laste
Teie rõõm.
Kinkige jõuluks
ainult ilusat riiet, sest ai
nult ilus riietus toob tervele
täieliku
perele
pühade
rõõmu.
S. Judeikin & P= suuräri
Võrus, Jüri 16.
29
O^MM^
W
WUMäM&M
M&bš&äh&&MR&ffiEütet
Universaal roivastusäri
8. JUDEIKIN&POJAD
1111IllilIIHI1IIIIIIIIIIIIIIIII
IIIIIIIIII
Vanem ja suurem sellesarnane äri Võrumaal.
Asut. 1896. a.
«£äsfc&lgä&^^
Valmisriiete osakond.
■
B
Meeste ülikondi,
Naiste ja meeste mantleid. Talvejopesid.
Vihmamantleid, presentkuubi. Valmiskleite siidist, villast ja
puuvillasest riidest.
Mütside osakond.
Välismaa ja kodumaa kaabusid — vilt, velour, plüüš.
mütse ja lastemütse. Barette.
Talve
wm^^^^^^^^
Vorus, «Jüri tänav 16.
Moe- ja pudukaupade osakond.
Meeste triikpesu,. aluspesu. Sukke ja sokke, kindaid, kaela
sidemeid, trakse. Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja supeltrikood. Vihmavarje, jalutuskeppe. Lõngu, paelu, pitse, nööpe.
Naiste vöösid, kleidi kraesid. Kleitide kaunistusi, lilli, pärleid.
osakond.
Naiste
käekotte, rahakotte. Naiste pesu suures valikus. Pruudija leinaloore. Reisukohvreid.
1
Riid®
Palituriiet meestele ja naistele, suurim valik moodsa
maid ja uuemaid mustreid.
Ü1ik on n a riiet: bostoni,
kalevit ja teisi uuemais mustr. Kleidir iiet: siid, samet,
villane, puuvillane ja teisi. Pesuriiet, voodririiet. Päevatekke
ja laudlinu. Kardinaid, štoore, mööbliriiet, põrandariiet, vaipu
igas suuruses, vahariiet, dermatiini (kunstnahk), karusnahku.
Kosk — nõelast valmispaBituni
1
saate ainult meilt ! Tulge vaadake ! Vaatamine ei kohusta
ostmist. Enne, kui mujalt ostate, tulge ja võrrelge
K. Rm.
R.
S.
R.
K.
Rongi Nr.
12 122
14
16
13
2
5 20 tn. Tartut. 23.35 14.40 7.30 17.34 4.16
5.39
Nõo
A 23.10 14.23 7.05 17.09
5.51
Elva
22.48 14.12 6.48 16.53 3.53
6.06
Palupera
22.27 13 59 6.32 16.37
Puka
22.08 13.48 6.19 16.24
6 20
Keeni
21.39 13.31 5.47 16.02
6.35
6.46 ^Sangaste 21.22 13.20 5.32 15.47
7 0( t. Valga m. 21.00 13.05 5.15 15 30 3.00
Km. 8. Rm. Rm.
Rm.
Rongi Nr.
56
51
53
55 541
7 55 m. Valga t. 20. 4 12.47 1 05 7.26
818
Karula A 19 52 12.20 0.41 7.05
+
Tuulem.
+ 12.08 +
+
Antsla
1934 11.53 0.18 6.45
8.40
Kurenur.
+ 11.21
+
+
+
19.10 11.09 23.56 6.23
9.05 ^Sõmerp.
9 22 t. Võru m. 18.54 10.42 23.37 6.05
9.24 m. Võrut. 18.52 10.23 23.35 6.03
9.51 ( Lepass. ^ 18.28 9.52 23.11 5.39
18.12 9.26 22.58 5.23
10.03 ^Piusa
10.17 t. Petseri m. 17.59 9.05 22.45 5.10
10.27 m. Petseri t. 17.50 8.41 22.24
10.53
Orava
17.26 8.15 21.58
11.13
Veriora
17.07 7.55 21.35
Põlva
11.50
16.39 7.23 21.03
12.18 ^V.-Kuuste 16 08 6.48 20.33
13.05 t. Tartu m. 15.20 5.55 19.45
14.48 m. Tartu t. 12.30 5.00 19.061
18.57 t. Tallinn m. 8.25 23.30|16.00|
__
Märkide seletus: K. — kiirrong. Km. — kiirmootorrong. R. — reisirong. Rm. — reisimootorrong. 8. —
segarong. + rong peatub ainult reisijate nõudmise järele.
|| rong ei peatu jaamas, millise nimetuse vastu see joon
on märgitud.
32
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Petseri linnas peetakse laadad uue ka
lendri järele iga kuu l-sel ja 15-mal. Aastalaadad:
7. märtsil Boorna, 11. aprillil Urbe laat, 25. aprillil
Tooma laat, 27. mail Ristipäewa laat, 25. juunil
Jaani laat, 15. aug. Maarja laat, 1. okt. Mihkli l.
Petserimaal peetakse kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal.
Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Rootowa
wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal. Wana-Irboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8. päewal, Wärskas, Iärwesuu w. 2. weebr., 23. aprillil, 29. juunil, 6. aug.
ja 26. nowembril.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus
— piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Loomalaat peetakse iga kuu esimesel kesknädalal
Saaremaal, Orisaare alewikus.
Märkus:
Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas
peetawaid laatu üldises laatade nime
kirjas korratud ei ole.
„Ankur"-käsitöölongad suures
värvivalikus saadaval
S. JUDEIKIN & P-de
moekaupade osakonnas.
40
Jahikalender.
Põder, hirv,metskits, mets
siga, lendorav, emamõtus,
emateder*)emafaasan, kõik
kakulised**), valge ja must
toonekurg ja kõik linnud,
kes jahil, hulka ei kuulu
|
0)
•
Mai
O
- 2 < Z O
IIIIIIIIIIII
MMM! -! lollis
Sokk
■11
Isamõtus
Tedrekukk
Metskurvits, metstuvi,
ehk riiukukk ja lagle
g
M ärtsi
A prilli
Jaan .I
1
Loomade nimed
j V eeb r 1
(Koostatud Jahiseaduse § 22 aluselj □ Lubatud jahiaeg.
Maksev 1. juunist 1934. a.
Keelatud jahiaeg.
tutkas
MMm MM
30
I i 1 Isiliin
Rabakana
Laanepüü ja emahakk
Põldpüü ja põldvutt
IH14
31
MIIMI
■lillil18
Sookurg ja hallhani
16
16 31
11
16
30
lillil!
MEIE
30
Metsluik, rabahani, suur ja väike
lauk- ja põldhani
Faasan
14
Metspart, koovitaja, kiivitaja,
kõik teised rüütlased ehk nepid
ja kõik rookanalased
Jänes***)
Mae 18
MISSIS 161"
mmiish
Määr
HIBISIIM 16
Nugis ja orav
2»■■laias
Kõik teised kasulikud ja
hiloomad
31
2
31
*) Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine on
lubatud 16 aug kuni 14. septembrini.
•*) Välja arvatud lumekakk ja kassikakk
***) Erandina on maaomanikul või valdajal lubatud jäneseid maha
lasta igal ajal viljapuu- ning taimeaedades ja puukoolides, kus
juures jahikaitse ajal lastud jäneste liha ja nahkade võõran
damine ja edasitoimetamine on keelatud.
V. Pfeiffer, A.-s. Võru Pank, tel. 107.
J. Ress, Tartu tän. 5, tel. 204.
46
Riidetööstus
KUDUR"
Vennad Besprosvanny & Ko.
Valmistab igasugu moodsaid
siid- ja villaseid
TALLINN,
Veerenni 29.
Telef. 467-59.
kleidiriideid
kõrges headuses.
Oma lugupeetud tarvitajaskonnale
soovitame :
■
H
H
■
■
MOODSAID kleidi- ja mantliriideid.
ELASTILIST interlokk — trikoopesu.
COTTON — siid- ja villaseid sukki ja
PLATEERITUD sukki ,I!matar“.
PITSE, PAELU jne.
A $. OSKAR KILGAS
Vabrik Tallinnas,
Kõiki A.-S. 0. KILGAS’e ja U.-Ü. rKUDUR’i“
artikleid saada rikkalikus valikus
S. JÜDEIKIN & POEGADE äris.
47
Naha- ja karusnahatööstus
V ennad A. & 1 H0FF
5
O
O
V
i
t
a
b
suures valikus kõiksugu
karusnahku.
Müügikoht:
Tallinn, Vene tän. 13
Telefon 432-09.
Müük ainult suurel arvul.
Karusnahku
suures valikus leiate
S. JUDEIXIN & p-de äris.
48
Aktsiaselts
„EESTISIID“
Ketramise- ja kadumisevabrik.
Seadistud 1932. a.
g
Seadistud 1932. a.
Valmistab kõiksuguseid riideid ja lõnga.
VABRIKU LAOD:
Tallinn, Viru t. 5, tel. 447-87
Tallinn, Viru t. 14, tel. 443-97
Tallinn, Laadaplats 70
Tartu, Poe t. 2, tel. 10-17
Narva, Peetri plats 1
Viljandi, Tartu t. 1, tel 30
Petseri, Turuplats 17, tel. 1-19
Tõrva, Tartu t. 2
Rakvere, Tallinna t. 25
Nõmme, Pärnu mnt. 90/92
Eritellimiste vastuvõtmine. Restide müük.
Nõudke meie kui täiuslikuma kodumaa sukatööstuse spetsiaalmarke :
sukki ELIIT, MILVI, AINO,
sokke ESKIMO, ARDO.
$ukatööstu$„Cotton"A-$.
Tallinn, Põhja puiestee 7.
Telefon 432-63.
A/S. ,Eestisiidi“ ja A/S. „Cottoni* tooteid suures
valikus
8. JUDEIKIN ja P-de äris.
49
Narva Kalevi
Manufaktuuri 0/U.
■ Ülikonna-,
■ mantli- ja
■ palituriided
on tugevad, nägu
sad, moodsad ja
neil on 100-aastane kuulsus.
Lähemal ajal saadame müü
gile kudumis- ja vaibalõngu.
Meie kaubad A.-S. „Tekla“
ärides müügil ei ole.
■ Narva Kalevi Manufaktuuri üli-
■ konna- ja palituriideid alati
■suures valikus leiate
S. Judeikin
ja Poegade äris.
50
A/S.
Võru Pank
Võrus, Aleksandri tön. 14.
Kõnetraat 1-07.
Võtab raha hoiule.
Annab laenusid.
Toimetab kõiki
pangaoperatsioone
51
PARIMAID JA TUNNUSTATUMAID
ON VAID
KÕRGEVÄÄRTUSLIKUD
„STAR“
RIIDEVÄRVID
Narva Linaketramise
Manufaktuuri Ühisus
KONTOR: Tallinn, Pärnu mnt 11.
Valmistab parimast kodumaa linast
käterätikuriiet, pleegitud ja pleekimata
,lauapesuriiet
„*
voodipesuriiet
„»
kleidiriiet, käsitööriiet, voodivaheriiet,
madratsiriiet,
W
presendiriiet, vihmakindlalt imbutatud
mantliriiet
,
»
sadulsepa niiti, traadi-lõnga, heegeldamisniiti,sidumisnööri, kotte, linast ja dzuudist.
W
Ilmusid
uuemates mustrites
voodiesised vaibad, suured põrandavaibad,
põrandariie j. n. e.
Kõik Narva Linaketramise Manufaktuuri
Ühisuse saadused ostate soodsalt
S. Iiilelkii ja P-de äris!.
52
E. Lerenmann
Tallinn, Suur-Karja 10.
Telef. 446-43 ja 430 77
■■■■■irimwwionIiif
Soovitab suures valikus
kodu- ja välismaa
pudu- ja moekaupa,
kleidiriiete alal igaks
hooajaks uudiseid
ja
rikkalikus värvivalikus
voodivaiba atlast ja
villast lõnga.
53
▼
Hooaja
moeuudiseid
•
Mantliriideid
•
Kieidiriideid
•
Voodririideid
•
Trikooriideid
0
Paelu
•
Kõlapitse jne.
Soovitab rikkalikus valikus
A.-S. „Rauaniir
Tallinn,
Põhja puiestee nr. 7.
A.-S. ..RAUANIITI" saaduste müük
S. JUDEIKIN & POEGADE suuräris
Järgmiste kodumaa tekstiil
vabrikute müügikeskkoht
ja pealadu:
■ Balti Puuvilla Ketramise
ja Kudumise vabrik A-S.
■ Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur-O.-Ü.
1 Sindi
.Tekstiilvabrikute
Ühisus, end. Vöhrmann ja
poeg.
■ Eesti Niidivabriku Ühisus.
Kõik A.-S. Kreenbalti saaduseid
alati saadaval suures valikus
S. ludeikln & P-de äris
55
EI OLE
kerge võita rahva usal
dust ja poolehoidu!
KUID SIISKI
saavutasime seda meie üle 40-ne aastase
ausa ja õiglase äritegevusega.
Kes meilt ostab, võib kindel
olla, et ta saab HEAD kaupa
ja maksab ÕIGLAST hinda.
(Kui IMA Kee# teda ee tea,
tu^e ja Käenduse.
Ärge ostke midagi, enne kui
tutvute
dadega !
Teie
meie valikuga ja hin
See
enese
on
ainult
huvides!!!
S. JUDEIKIN & POJAD
Asutatud 1896. a.
56
JällemiüjateEe O
En-gros jaoskonnas
Kõikide kodumaa vabrikute riidekaupu,
kangalõime, niiti, koetud asju, pudukaupa,
mütse ja kaabusid. O Alaline uudiste
juurdetulek. O Kodumaa vabrikute
kaubad müügil vabrikute hindadega.
Suured %%. '----------------------------------------------
Asutistele:
haigemajadele, laste- ja vanadekodudele,
koolidele, organisatsioonidele jne. igasugu
seid tarvisminevaid kaupu vabriku hindadega.
K U D U J A T E L E igat värvi inglise
villast lõnga. ------ ------------
Kõige vanem ja täielikum
riidekauba ladu Lõuna-Eestis
SUURÄRI
S. JUDEIKIN & POJAD
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896.
Telefon 187.
Naistele
talve-, sügis- ja
suvemantleid
igas värvis ja headuses. O Valmis
tatud parimate Tallinna rätsepate
juures. O Omad mudelid! O Alati
juurdetulevad uudised! —-------------
Valmiskleite.
Meestele
talve-, sügis- ja
suvepa1ituid.
Ülikondi sinisest bostonist ja iga
sugust mustrilist. O Vihma- ja
impregneeritud mantlid. O Presentkuubi.OValmispükse joonilisi
(inglise) ja teisi. O TALVEMÜTSE
ja KAABUSID.---------------------------------------
VaataFirma Firma
S. JUDEIKIN & POJAD
1939.
KALENDE...Firma Firma
S. JUDEIKIN & POJAD
1939.
KALENDER
KODUMAA VABRIKUTE
RIIDEKAUPADE SUURLADU
S. JUDEIKIN & P-d
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896. a.
Telefon 1-87.
Hinnad odavamad kui igalpool!
Müügil kõikide kodumaa vabrikute toodanguid !
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A.-S.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O.-Ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh., end. Vöhrmann & P-g
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
„Oskar Kilgas* Aktsiaselts
Narva Kalevi Manufaktuur
Eesti Niidivabriku Ühisus
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
eTransiito# Aktsiaselts
„Rauaniit“ Aktsiaselts
.Vill* Aktsiaselts
Keila villavabrik
„Kudure U.-Ü.
Ükski äri Võras ei ületa meid kodumaa
kaupade
valikus ja hindade
odavuses.
Hoiduge alaväärtuslikust kaubast !
•
Meie pakume ainult hääd kaupa.
Veenduge ise!
FIRMA
S. JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1
9
3
9
ühes raudteesõiduplaaniga.
_________________ v"' AASTAKAIK.
^.y^
Nägusus, vastupidavus
ja hindade odavus
on meie lipukirjaks.
Suurim
ja täiuslikum valik on
meil.
Meie ostjaskond kasvab ja
ühtlasi kasvab meie ladu.
Selleaastase äriruumide laiendamise
tõttu (avasime äri teisel korral uued
osakonnad) on meil võimalik palju
suuremat valikut pakkuda igaühe
maitse ja soovi kohaselt. Läbimüügi
alatise tõusu puhul on meil ka võimalik
hindu tunduvalt alandada.
IIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH
Tulge ja veenduge ! Oma silm on kuningas!
S. JUDEIKIN & POJAD
Asut. 1896. a.
,S. Judeikin & Poegade” väljaanne Võrus, 1938. a.
V. Pohlak’u trükk, Võrus.
2
Wäga lugupeetud
vanad ja uued ärisõbrad!
Juba 8-dat korda jõuab Teie kätte see wäike
raamat, et olla Teile kasulikuks kaaslaseks oma mitme
suguste andmetega ka saabuwal 1939. aastal. Kuid
seda kuju, seda kõikidelt lugupeetud ja austatud
immest, keda Teie alati olete harjunud sirma eesotsas
nägema, sirma asutajat ja juhatajat iile 40-ne aasta
kestel, Samuel Judeikini, ei ole enam elawate keskel.
Läinud aasta 9. detsembril sulges igaweseks omad
silmad 64-das eluaastas see tubli töömees, kes alati
igaühele tahtis hea olla, igaühele wõimalikult wastu
tulla nii omas äris, kui ka wäljaspool seda.
Lugupeetud ärisõpru muidugi Huwitawad täht
samad andmed Samuel Judeikini eluloost. Anname
selleks sõna Wõru ajaleht „Elu'le", kes I0.XH.37. a.
kirjutas (Nr. 141):
„Samuel Judeikin on sündinud Wõrus metsatööstur Iossel Judeikini pojana. Sai üldhariduse
Wõru kreiskoolis, erihariduse Kaunase Juudi Kõrge
mas Waimulikus Instituudis. Kaubandusliku ala
etteroalmistuse sai Wõrus oma onu firma M. B. Iudeikini juures ja Liibawis. Awas riideäri Wõrus
1896. a., juhatades äri kogu aeg isiklikult. Wiimastel
aastatel on pojad, kes kõik ülikooli haridusega, aktiiwselt äris kaasa töötanud ja firma nimetati
ümber „S. Judeikin ja Pojad." S. Judeikini äris
on kaubanduslikul alal paljud inimesed saanud
ettewalmistuse, kelledest nüüd mitmed wabrikudirektorid
ja suurärimehed Eestis ja wäljaspool. S. Iudeikin oli tegew ka paljudes ettewõtmistes. Nii ta
oli Wõru Juudi Kogukonna Walitsuse liige,
A.-S. Wõru Panga nõukogu liige, Wõru Eesti
Kaupmeeste Seltsi liige, Wõru Lastekaitse Ühingu
3
liige ning toetanud seltskondlikke ja Üldkasulikke
organisatsioone alati wastutulelikult/'
Üle 40-ne aasta jooksul S. Iudeikini äri jõudis
wõita endale ennenägematut usaldust ja ostjate poo
lehoidu, sest eesotsas oli inimene, kes oli täies mõttes
õigluse ja aususe kehastus ja kunagi ei seadnud oma
töö eesmärgiks ainult omakasu saawutamise. Tiiwustatud rahwa kindlast poolehoiust wõis S. Judeikin
oma äri järkjärgult ikka laiendada, Hakates näiteks
muretsema rahwale ka muud pääle riide- ja pudukauba. Nii awas ta 1930. aastal walmisriiete,
kaabude ja moekaupade osakonna, muretsedes Wõru
linna ja maa elanikele õiglaste hindadega pealinna
rätsepate walmistatud nägusaid ja moodsaid üliriideid.
Mõnede wäheste aastate jooksul paisus
nimetatud osakond nii suureks, et tuli ruumist juba
puudus, waatamata sellele, et ta asus riideosakonna
kõrwal suurtes eriruumes. Nii siis wiidi walmisrii
ete ja kaabude osakond üle sama maja teisele korrale
ja seda osakonda juhatas Samuel Judeikin isik
likult weel l. a. oktoobris, olles juba raskesti haige.
Kõike ta nägi selgesti ja iga asja jaoks tal oli Hea
nõu, igaühe jaoks tal oli aega. Ei ole ime, et te
mast kõik nii lugu pidasid ja temast parimad mäles
tused järele jäid. Nii kirjutatakse temast ajaleht
„Elu"s (Nr. 142) 13. XII 1938. a. „Sinu sees
mine rahu kandus edasi teistesse, ja ma wõin ütelda,
et see oli kindlamaks pandiks Sinu töö ja ettewõtte
edukaks wõrsumiseks — Sinu omad seesmised Väär
tused lõiwad juurde uusi wäärtusi ja sellest sai kapi
tal. Ei ole alati nii, et külma mõistuse kalkulatsi
oonid jõukusele wiiwad. Sina, Samuel Judeikin,
olid just neid, kes oma õiglase ja lepliku meelega
kaastöölised tööle wirgutasid, oma rikkaliku huumo
riga pahandusi naljaks muutsid. Ma ei kuulnud
pikkade aastate kestes, et Sa oleks kunagi ennast
seadnud kõrgemale oma kaastöölistest — oma äri
4
teenijatest, ehk oleks wihjanud suurele praktikale ja
elutarkusele — see woolas iseenesest igast Sinu toi
mingust ja korraldusest.
Mäletan, kui Sinu nime ja elu jatkajad esimesi
samme tegid äri juhtimises, kuidas Sa nendele oma
suuremeelsuse ja tasakaalukuse samm-summult sisse
istutasid. Kõigile meile, kes oleme Sinuga koos
töötanud, on jäänud kustumatu mälestus Sinu
kõrgest eeskujuandwast isikust. Sinu suured seesmised
määrtused olgu juhisteks meie eluteel.
Sa oled
pärandanud meile suure waranduse — töötada nii,
nagu Sina seda tegid."
Üldist lugupidamist wõis ka järeldada eriti suu
rest osawõtust kadunu ärasaatmisest wiimsele tee
konnale. Kõik wõtsid sellest osa ja soojad järelhüüded
Wõru Eesti Kaupmeeste Seltsilt, A.-s. Wõru Panga
juhatuselt, Kogukonna Nõukogult, äriteenijate esinda
jalt jne. kinnitasid meelgi kord armastust ja austust
kadunu wastu.
Ja kui kadunu ettenägelikult juba umbes 10-ne
aasta eest hakkas omi poegi äriasjusse pühendama
ja neisse istutama seda õigluse, aususe ja wastutulelikkuse maimu, mis temal oli ja ka neile prakti
liselt igakülgselt ärijuhtimist õpetas, siis oli tema
sellega lasmatanud järeltulijaid, kes tema maimus
äri edasi wiiwad ja ka kindlasti rahwa poolehoiu
pääle loodamad ja oma tegudega, aususe ja õiglu
sega seda ka ära teenimad. Sest ka edasiseks pea
miseks ärijuhatuse püüdeks on ja jääb — et kõik,
kes meilt wõi ükski kord on midagi ostnud, sellega
rahule jääksid ja ka meie alaliseks ostjateks ja truu
deks ärisõpradeks hakkaksid.
Mõrus, detsembris 1938. a.
valmisriideid.
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||IUN
Suure valiku ja alalise ühen
duse
tõttu
välis-moeilmaga,
avaneb võimalus rahuldada ka
kõige nõudlikumat
ostjaskonda. — —
Tellimiste
vastuvõtmine
soovitud moe järgi
iga
-----------------
Hinnad räägivad!
S. Judeikin & P-de
suuräri Võrus, Jüri tn. 16.
Asut. 1896. a.
Vormiriie!
ostate hästi ainult S. J UDEIKIN & P-de suurärist, sest
müüme Teile eri h in naga
ja lubame järelmaksu.
NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIN
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri t. 16.
Telefon 187.
Alati saadaval
moodsad välismaa
kaabud
igasuguses vildis, hääduses
ja vormis. Pöörame ostjas
konna tähelepanu sellele, et
igaks hooajaks on meil omad
teeb Teile peavalu
korteri sisustamine, kuid tulge
S. iUDEIKIN & P-de
SUURÄRISSE.
Seal leiate kõike, mida vajate mugava
ja maitserikka kodu sisseseadmiseks,
nagu : mööbliriiet, dermatiini (kunstnahka), kardinaid — (tüll-, etamiin-,
kongress-), shtoore, p õr a n d a r i i e t,
p õr a n d ava i p u, laudlinu, vahariiet,
madratsiriiet, kookos-jalamatte. — —
Vooditekke: villaseid, siidi, vateeritud,
pikee, parhhi. W Vä1jaõ mb 1e mi seks:
siidiriiet, pesusiidi, linast, kanevaad jne.
g Vä1jaõmbuslõngu : perle, mouline
vaibalõng, solgalõng jne. Kapok.
KORTERIT SISSESEA
DES PALUME MEIE LADU
VAATAMA TULLA.
g
g
S. JUDEIKIN&P.-de suurärist
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII Võrus, Jüri 16. Tel. 1-87.
Mitte juhuslikult,
vaid kauaaegse praktika tulemusena
on meie äri kasvanud eeskujulikumaks
riide- ja valmisriieteäriks Lõuna-Eestis.
llllllllllllllllllllllipillllllllllllllfilllllllllllllllllllH
Meie p ak 11 m e Teile
KVALITEETI ja seda
E Teie vajate! — — —
Võru suuräris IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII^
S. JUDEIKIN & POJAD
• Teie naine onW
blond ja ilus1
Teie ei tea aga otsustada, missu
gust värvi
kleiti temale
kinkida.
Selleks oleme abiks Teile oma suure
valikuga ja parimate soovitustega !
Teie jõulurõõm on täielik, kui
kingite sobiva
kingituse
SUURÄRIST
S. JUDEIKIN & POJAD.
29
UN IVERSAAL
S. JUDEIKIN & P-d,
Vanem ja suureni sellesarnane
Valmisriiete osakond.
Naiste ja meeste mantleid. Talve
jopesid.
Meeste ülikondi.
Vihma
mantleid, presentkuubi. Valmiskleite
siidist, villast ja puuvillasest riidest.
Mütside osakond.
Välismaa ja kodumaa kaabusid —
vilt, velour, plüüš.
Talvemütse ja
lastemütse. Barette.
Moe- ja pudukaupade osakond.
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja
sokke, kindaid, kaelasidemeid, trakse.
Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja
supeltrikood.
Vihmavarje, jalutus
keppe. Longu, paelu, pitse, nööpe.
Naiste vöösid, kleidi kraesid. Kleitide
kaunistusi, lilli, pärleid. Naiste käe
kotte. Naiste pesu suures valikus.
Pruudi- ja leinaloore. Reisukohvreid.
30
RÕIVASTUSÄRI _____ _ ___ 7
Võrus, Jüri tn. 16.
äri Võrumaal. Asut. 1896. a.
Riide osakond.
Palituriiet meestele ja naistele,
suurim valik moodsamaid ja uue
maid mustreid. Ü 1ikonn ariiet:
kodumaa ja inglise, uuemais mustreis. Kleidiriiet: siid, samet,
villane, puuvillane ja teisi. Pesuriiet,
voodririiet. Päevatekke ja laudlinu.
Kaardinaid, štoore, mööbliriiet, põrandariiet,
vaipu
igas
suuruses,
vahariiet,
dermatiini (kunstnahk),
karusnahku.
Kõik — nõelast valmispalituni
saate ainult meilt ! Tulge ja
vaadake I Vaatamine ei kohusta
ostmist. Enne, kui mujalt
ostate, tulge ja võrrelge
kaubahindu.
31
Raudtee sõiduplaan.
Kehtiv 2. oktoobrist 1938. a.
Rm. R.
121 13
—
Rm.
121
15.40
16.11
16.32
16.50
17.10
17.30
17.45
K.
15
K. i E.
11
1
Rongi Nr.
23.30 16.05 6.40 21.00 m. Tallinn t.
R.
K.
15
13
6.00 19.44
6.19 20.21
6.32 20.30
6.47 20.27
7.01 20.40
7.21 20.54
7.37 21.06
7.55 21.20
Rm. Rm.
52 542
8.45 21.30
9.08 21.50
X
X
9.30 22.08
X
X
9.55 22.29
10.12 22.45
10.22 22.47
10.49 23.10
11.01 23.21
11.15 23.34
11.25
11.51
12.11
12.45
13.13
14.00
|15.00|
19.001
E.
2
K.
12
K.
16
S. Rm
14 122
9.10 19.00 22.37 6.30 —
E.
E.
K.
K.
K.
8 . Rm.
Rongi Nr.
2
12
1
11
16
14 122
10.17 0.38 m. Tartu t. 5.52 14.51 18.19 23.04 7.44
A 5.29 1432 17.54 22.41 7.19
1.00 Nõo
Elva
*
10.40
14.21 17.38 22.25 7.02
10.54
Palupera
14.08 17.21 22.04 6.46
11.07
Puka
13.57 17.09 21.46 6.30
13 40 16.47 21.22 6.02
11.20
Keeni
13.29 16.32 21.07 5.47
V Sangaste
11.31
11.45 1.54 t. Valga
m. 4.32 13.15 16.15 20.45 5.30
Rm.
Rongi Nr.
56
2.50 m. Valga t.
3.12 Karula
j^
Tuulemäe
X
3.31
Antsla
Kurenur.
X
3.54 ▼Sõmerp.
4.10 t. Võru m.
4.15 m. Võru t.
4.38 | Lepass. A
4.49 ▼ Piusa
5.02 t. Petseri m
5.15 m. Petseri t.
5.33 Orava
5.49 Veriora
6.19 Põlva
6.49 VV.-Kuuste
7.36 t. Tartu m
— m. Tartu
t.
— t. Tallinn m
Rm. Rm.
541 51
7.26 20.16
7.05 19.54
X
X
6.45 19.36
X
X
6.23 19.12
6.05 18.56
6.03 18.53
5.39 18.29
5.23 18.13
5.10 18.00
17.50
17.26
17.07
16.39
16.08
15.20
10.10
6.40
Märkide seletus: E. — ekspressrong. K. —kiirrong. R. — reisi'
rong. Rm. — reisimootorrong. S. — segarong. X rong peatul*
ainult reisijate nõudmise järele. || rong ei peatu jaamas,
millise nimetuse vastu see joon on märgitud.
32
Iga laadaline külas
tab kindlasti suuräri
S. JUDEIKIN & POJAD.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Petseri linnas peetakse laadad iga kuu
1-sel ja 15-mal. Aastalaadad: 27. weebruaril Boorna
laat, 3. aprillil Urbe laat, 17. aprillil Tooma laat,
19. mail Ristipäewa laat, 25. juunil Jaani laat,
15. augustil Maarja laat, 1. oktoobril Mihkli laat.
Petserimaal peetakse
kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal.
Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Rootowa
wallamaja juures iga kuu 5. päewal. Wana-Jrboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. päewal, Wärskas, Iärwesuu wallas 2. weebr., 23. aprillil, 29. juunil, 6. aug.
ja 26. nowembril. Obinitsas, Meremäe w. iaa kuu
8. päewal.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korba kuus —
1. ja 15. kuupäewal.
Märkus: Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas
peetawaid laatu üldises laatade nimekirjas
korratud ei ole.
1. Haapsalus, Walgas. 3. Paides, Palmses 2 p.
4. Antslas. 5. Tartus, Pärnus, Orissaares loomalaat.
8. Taageperas.
10. Elwas,
Tarwastus.
15. Karksi-Nuias. 18. Otepääl, Põlwas, Tõrwas.
23. Kuressaares 14 p. 24. Wõrus. 27. Rakweres 2 p.
A u g u st.
Palitu-, mantli-, ülikonna-, kleidiriideid ja kaleveid. Sõjaväe.tuletõrje,
kaitseliidu ja ametnikkude vormiriideid, voodivaipu ja suurrätikuid.
Müügil parimates tekstiilkauba ärides üle Eesti.
Suure valiku Hiiu-Kärdla Kalevivabriku kaupadest
leiate 8. JÜDEIKIN & POEGADE suurärist.
40
Jahikalender.
(Koostatud Jahiseaduse § 22 alusel; □ Lubatud jahiaeg.
Maksev 15. juunist 1936. a.
8 Keelatud jahiaeg.
Loomade nimed
Põder, hirv,metskits, mets-l
siga, lendorav, emamõtus,
emateder*)emafaasan, kõik
kakulised**), valge ja must
toonekurg ja kõik linnud,
kes jahil, hulka ei kuulu
SIMM -! L III
■■■ --■■Ei ■■
Sokk
Isamõtus
Tedrekukk
Metskurvits, metstuvi,
ehk riiukukk ja lagle
Metspart, koovitaja, kiivitaja,
kõik teised rüütlased ehk nepid
ja kõik rookanalased
26
14 NWS
Metsluik, rabahani, suur ja väike
lauk- ja põldhani
30
«8616
■
asusW
■sieeiaelB ee 16
Faasan
2911118188 2
Määr
8888888 ■ 16
Nugis ja orav
298111118 8
Kõik teised kasulikud ja.
1111Illi
hiloomad
Jänes
31
31
Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine on
lubatud 16 aug. kuni 14. septembrini.
Välja arvatud lumekakk ja kassikakk
Erandina on maaomanikul või valdajal lubatud jäneseid maha
lasta igal ajal viljapuu- ning taimeaedades ja puukoolides, kus
juures jahikaitse ajal lastud jäneste liha ja nahkade võõran
damine ja edasitoimetamine on keelatud.
41
Kandmise- ja haudumisekalender.
Hobused: 48^2 nädalat ehk 340 päeva.
Eeslid: Natuke rohkem kui hobused.
Lehmad:
Umbes 40 kuni 40^2 näd. ehk 278 kuni
285 päeva.
Lambad ja kitsed: Umbes 22. näd. ehk 154 päeva.
Sead: 16^2 Kuni 17 näd. ehk 115 kuni 120 päeva.
Koerad: 9 näd. ehk 63 kuni 65 päeva.
Kassid: 8 näd. ehk 56 kuni 60 päeva.
Jänesed: 4J/3 näd. ehk 30 päeva.
Kanad ja põldpüüd: Hauduvad 19 kuni 24 päeva.
Kalkunid ja fasaanid: 26 kuni 29 päeva.
Haned ja pardi d: 28 kuni 32 päeva.
Tuvid: 18 päeva.
vaiba- ja käsitöölõngu,
millised valmistatud parimatest
välismaa vaibavilla sortidest.
..ESTOMIA" villavabrik.
Tartu, Riia 3, telef. 10—05.
Abikontor — Kivi t. 1.
MEHAANILINE REISITARVETE JA
SADULSEPA TÖÖSTUS
Adolf Päis
TARTU—EESTI
Telefon 3-95.
Võidu tän. 26/28.
Kauplused:
TARTU — Võidu tän. 17, telefon 5-26.
TALLINN.— Viru t. 24, telefon 476-95.
TALLINN - Harju t. 21, telefon 477-38.
Tööstuse saadused müügil vastavates ärides üle riigi.
„ESTONIA‘‘ ülikonnariideid ja A. PÄTS’i reisi
kohvreid leiate
8. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
44
Nõudke kõikjal
kodumaa
kunstipärasema tekstiiltööstuse
Kaelasalle
Supelmantliriiet
Supellinu
Käterätte
Taskurätte j m.
VALIK IGAÜHE ERIMAITSE JÄRELE
TekstiiItööstus „K O DUMAA“
Pärnus, Pühavaimu 2,
tel. 682.
TE K ST1ILTOO STUS
R. Pavlovsky&Co.
Pärnus, Hommiku 2, tel. 343.
Tarvitage ja nõudke kõikjal Eestis meie
saadusi : mööbli- ja portjääririiet, akna
kardinaid, siidi ja puuvilla laudlinu,
pikeetekke, siidi-kaelarätte, taskurätte,
villaseid ja siid-šalle, chenille, supelmantliriiet jne. jne.
— — — — — —
„Kodumaa“ ja R. Pavlovsky & Co. mööbliriideid
ja muid saadusi alati rikkalikus valikus
8. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
45
A.-S. „E E ST 1 S11 Du
Ketramise- ja kudumisevabrik.
Seadistud 1932. a.
Valmistab kõiksuguseid riideid ja lõnga.
VABRIKU LAOD: Tallinn, Viru t. 5, tel. 447-87
Tallinn, Viru t. 14, tel. 443-97
Tallinn, Laadaplats 70
Tartu, Poe t. 2, tel. 10-17
Narva, Peetri plats 1
Viljandi, Tartu t. 1, tel. 30
Petseri, Turuplats 17, tel. 1-19
Tõrva, Tartu t. 2
Rakvere, Tallinna t. 25
Nõmme, Pärnu mnt. 90/92.
Eritellimiste vastuvõtmine. Restide müük.
Trikoo- ja sukavabrik
„ESTOTRIKOO“
HIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIH
Tallinn, Kopli tn. 22.
Telefon 439-62
A.-S. „EESTISIID“ ja „ESTOTRIKOO“ tooteid
suures valikus
S. JÜDEIKIN & POEGADE äris.
46
„ANKU R"-käsitöölõngad suures
värvivalikus saadaval
Ilmusid uuemates mustrites voodiesised vaibad,
suured põrandavaiba d, põrandariie j. n. e.
Nõudke meie, kui täiuslikuma kodu
maa
sukatööstuse
spetsiaalmarke :
sukki ELIIT-PEEN, MILVI, AINO,
sokke ESKIMO.
Sukatööstus
„CoHon“ A/S.
Tallinn, Põhja puiestee 7.
Telef. 432-63.
Kõiki Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisuse
ja A.-S. rCOTTONI“saaduseid ostate soodsalt
8. JUDEIKIN & POEGADE ärist.
53
Kõige kindlam ja soliidsem on
EESTI KINNITUS-A.-S.
„POLARIS“
Võtab vastu järgmisi kinnitusi:
Tule-, murdvarguse-, veo-, väärtsaadete-, kasko- (laevakerede) ja
klaasikinnitusi.
Seltsi tagavara- ja põhiKapitaiid üle
tavad Kr. 1.000.000.—. Seltsi asutami
sest peale on kahjude eest- välja
makstud üldkokku üle Kr. 5.000.000.—
Kinnitage veel täna oma varandused
Eesti
Kinnitus-A.-S.
„P O L A RI S".
Juhatus asub Tallinnas, Vana-Viru 12.
Telefon 426-66.
Tartu osakond : Söögiturg 7, tel. 6-75.
Võru linna ja maakonna esindus:
Võrus, Katarina tän. 8.
Telefon 39.
RUDOLF SOKK.
54
Moodsaid
KLEIDI- JA
MANTLIRIIDEID,
IIIIIINIIIIIIIIIH^
COTTON sukki, sokke,
INTERLOCK trikoo pesu,
pitse ja paelu
valmistab
A-S, OSKAR KILDAS,
Tallinn.
Riidetööstus
U/U. „KUDUR"
Valmistab igasuguseid
moodsaid naiste s i idi ja
villaseid
kleidiriideid
kõrges headuses.
Kaup saadaval üle maa.
Kõiki A.-S. 0. KILGASE ja U.-Ü. „KUDÜR’i“
artikleid saada rikkalikus valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE äris.
55
Naha- ja
karusnahatööstus
Vennad
A. & R. Hoff
Viljandis, Jaama t. 8, tel. 132.
0
Karusnahku suures valikus leiate
S. Judeikin & P-de äris.
56
„EKA's“
Suu rimas kodumaa
kindlustusseltsis.
Vastutussummad
Kr. 1.500.000.
üle
ESINDAJAD VÕRUS:
V. Pfeiffer, A.-s. Võru Pank, tel. 107.
J. Ress, Tartu tän. 5, tel. 204.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH
Illlllllllllillllllllllllllllllllllllllllllllllllllllilllllllllll^
57
Narva Kalevi
Manufaktuuri O.-Ü.
ülikonna-,
mantli- ja
palituriided
on tugevad, nägusad,
moodsad ja neil on
1OO-aastane kuulsus.
Lähemal ajal saadame müü
gile kudumis- ja vaibalõngu.
Meie kaubad A.-S. „TEKLA"
ärides müügil ei ole. -----
Narva Kalevi Manufaktuuri
ülikonna- ja palituriideid
alati suures valikus leiate
S. Judeikin ja Poegade äris.
58
A.-S.
Võru Pank
Võrus, Aleksandri tän. 14.
Kõnetraat 1-07.
Võtab raha hoiule.
Annab laenusid.
Toimetab kõiki
pangaoperatsioone.
59
A/S. VILJANDI LINAVABRIK
VILJANDIS, Lossi tn. 41.
Telefon 18.
Näitustel esimesed, kõrgemad ja eriauhinnad.
Vabriku laos on alati saadaval:
linast ja takust lõnga, niiti,
sidumise-nööri, presente, viljakotte ja vokinööri. -Talurahvalt võetakse vastu linu ja takku
ketramiseks, kudumiseks ja pleekimiseks.
TÖÖ
HEA, ODAV JA
KIIRE.
A/S. Viljandi Linavabrik.
Pärnu Linatööstuse A-S.
PÄRNUS, Rääma tn. 38.
Telefon 125.
Soovitab oma tööstusest :
■ Linast lõnga ja niiti.
N
Pesuriiet pleegitud ja pleekimata.
■ Mustrilisi
1
laudlinu,
W RAHVARIIDEKS:
A.-S.
salvrätte,
käterätte.
Voodilina-, käsitöö-, särgi-, presendi-,
madratsi-, põranda- ja vaheriiet.
Seelikuriiet, pluusiriiet,
kam psuniri iet jne.
Viljandi Linavabriku ja Pärnu Linatööstuse A.-S. saaduseid ostate hästi
S. JUDEIKIN & POEGADE ärist.
60
MAREDM KUNSTVAIGU
fIvUEKN PRESSTÖÖSTUS
VILLERS & Ko.
TALLINN — FÄHLMANNI 12. Kõnetraat 303—16.
Jooksvad arved:
A.-S. Krediit Pank
nr. 20201.
A.-S. G. Scheel & Ko. nr. 14103
Valmistab kunstvaigust ja pollopaasist parimate meistrite juhatusel:
G Raadiotehastele: v a1 juhää1d a ja raame
skaalaraame, nuppe, lülijaid jne.
W Kosmeetikatehastele :
puudri- ja kreemitoose, huulepulgakesti, pudelikorke.
■ Klaasitööstustele : pudelikorke,
salvipurgi
kaasi — vindiga ja ilma.
0 Majatarbeid:
lauanõusid, tuhatoose,
fotoaluseid.
■ Kontoritarbeid :
kirjutusgarnituure,
potte, sule- ja käsnakausse.
g Suures
valikus
nais-
ja
tindi-
meesriietuse
nööpe jne. jne.
■ Eriartikkel: E. V. Pat. Nr. 2646: Patent
pudelisulgeja-jooginõu.
Patent pudelisulgejatega on varustatud 0/ü. ,Calorica“ taskunapsipudelid.
Kunstvaik on vastupidav, ei kaota läiget ja
ei muuda kuju ega kooldu. Asendab täiel
määral klaasi, portselaani, metalle jne.
Töö täidetakse täpselt ja asjatnndliknlt
eeskuju kui ka jooniste järele.
■IIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIII
■■■■■■■
61
kunstsiidija villaseid
riideid,
niisama ka
pitse ja paelu
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH
valmistab
moodsates mustrites ja
SUURIMAS VALIKUS -----------
A/S. „Rauaniit“
Tallinn, Põhja puiestee 7.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIM
OSTKE
KODUMAA
KAUPA!*
A.-S. „Rauaniit’i“ saaduste müük
8. JUDEIKIN & POEGADE
suuräris.
62
KAUBANDUSTÕÖSTUS-AKTSIASELTS
KREENBALT
TALLINN
S. Karja t. 13.
Postkast 346.
Telef. 425-14.
Telegr. aadr.:
KREENBALT
Tallinn.
NÕUDKE KODUMAA KAUPA!
Järgmiste kodumaa
tekstiil
vabrikute müügikeskkoht
ja pealadu:
U Balti Puuvilla Ketramise
ja Kudumise vabrik A-S.
W Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur-O.-Ü.
■ Sindi
Tekstiilvabrikute
Ühisus, end. Vöhrmann ja
poeg.
■ Eesti Niidivabriku Ühisus.
Kõiki A.-S. Kreenbalti saaduseid
alati saadaval suures valikus
S. ladeiRin & P-de äris.
63
EIOLE
KERGE
VÕITA
rahva usaldust
ja poolehoidu!
Kuid siiski saavutasime
seda meie üle 40-ne
aastase ausa ja õiglase
äritegevusega.
Kes meilt ostab, võib kindel
olla, et ta saab HEAD KAUPA
ja maksab ÕIGLAST HINDA.
Kui Teie veel seda ei
tea, tulge ja veenduge.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH
Arge ostke midagi enne, kui tutvute
meie valikuga ja hindadega: See
on ainult Teie enese huvides.
E.
3 10 17 24
T.
1 4111 18 251
K.
5 12 19 26
N.|
6 13 20 27
R714 21 28
L. 1 8 15 22 29
Märts
25
26
27
28
29
30
Detsember
P.
1310 17)24 31
E.
4 11 18 25
T.
512 19 26
K.
6 13 20 27
N.
7)14 21 28
R. 1 8)15 22 29
L. 2 9 16 23 30
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri t. 16.
Asut. 1896. a.
talve-, sügis- ja suve
mantleid igas headu
ses. VALMISKLEITE.
Valmistatud par
mate Tallinna rät
sepate
juures.
Omad
mudelid
Alati juurdetule
vad
uudised!
9
MEESTELE
palituid, ülikondi
ja jopesid. Vihma3impregneeritud
mantleid.
Presentkuubi. Valmispükse.
TALVEMÜTSE
ja
KAABUSID.
Milles peitub saladus,
et meie äri vastu valitseb nii suur
usaldus
ja
poolehoid kõikidel
aegadel ja kõikides ringkondades ?
*
Loomulikult, see ei ole mitte
juhuslik, vaid sellel on tõsiseid põh-
jusi, ja need on nimelt: meie äri
soliidsus ja ausus
ja meie püüd rahuldada kõikide
======= ostjate soove. ========
Selles peitub meie edu saladus!
„S. Judeikin & Poegade" väljaanne Võrus, 1939. a.
R. Selmanovitši trükk, Tartus.
tox)
300 749
Samuel Judeikin
Lahkeks tähelepanuks
meie lugupeetud ostjaskonnale.
Armsad vanad ja uued ärisõbrad ! Juba
9-dat aastat ilmub tänavu meie ärikalender. Ta
ilmub seekord erakordsel ajal, kui maailmas leia
vad aset väga tõsised sündmused, mis ei jäta ka
meid puutumata. Iseäranis annab see tunda kau
banduse alal, kus kauba muretsemine läheb ikka
keerulisemaks ja raskemaks. Niisugusel ajal, kus
igat kaupa ei olegi saada, kus vabrikute poolt
lastakse turule mõnikord ka halvema kvaliteediga
kaupu, kus hinnad võivad tõusta jne., — sel ajal
hoiab iga ostja, loomulikult, ikka vanadest
aegadest tuntud soliidse äri poole, kus ta
on aastakümnete jooksul harjunud omi oste tege
ma ja kelle vastu tal on usaldust, sest alati on
tema soovid seal täiel määral saanud rahuldatud.
Nii siis ostja tulebki just praegusel ajal kerge
südamega ja täie usaldusega meie ärisse, sest iga
meie ostja on kindel: 1) suuremat kaubavalikut,
vaatamata maailma kaubavahetuse raskustele, ta
kusagil ei leia ; 2) halba kaupa meie temale ei
müü, sest et me seda ise sisse ei osta, kui oda
vasti meile seda ka ei pakutaks ; 3) ei pruugi
karta, et hindu kaupadel põhjuseta tõstetakse.
Meie hinnad jäävad ka erakordseil aegadel ikka
võimalikult madalateks, sest meie firma ligi 50-ne
aastane kõigile tuntud põhimõte : parem vähem
teenida, kuid rohkem läbi müüa, — jääb
kindlasti maksvaks ka nüüdseil raskeil aegadel.
Täieline vastastikune usaldus ja ostjate
3
igakülgne rahuldamine, nii kauba valiku, tema
headuse, kui ka õiglase, madala hinna poolest, —
on ja jääb igavesti meie alatiseks ja kõrgemaks
püüdeks.
Loodame, et lugupeetud ostjaskond seda ka
täielikult hindab ja meile oma endise poolehoiu
ka edaspidi kingib. Nii läheme ühiselt läbi prae
gustest aegadest — vastu paremale, heledamale
tulevikule. Selles mõttes soovime kõigile meie
lugupeetud vanadele ja uutele ärisõpradele
head uut aastat!
Suurima lugupidamisega
S. Judeikin ja Pojad.
Võrus, detsembris 1939. a.
Üks vana sõber on
parem kui kaks uut!
Külastage
S. Judeikin & Poegade
iiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
suuräri,
mis truilt seisab 44 aastat terve Võru
maa kaubatarvitajate teenistuses.
4
S. Judeikin & Poegade
suuräri Võrus, Jüri tän. 16. Telef. 1-87.
Valmisriiete
eriosakond
soovitab suures valikus pare
mate Tallinna rätsepate poolt
valmistatud hästipassivaid naiste
sügise-, talve-, kevade- ja
suvemantleid.
Igaks hooajaks meeste üli
kondi, pükse, palituid ja jopesid.
Tellimiste vastuvõtmine iga
moe järele.
Töö hääduse ja laitmatu lõike eest
täielik
vastutus!
Igaühele vastuvõetavad hinnad!
5
JAANUAR
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
Märkmed
Näärikuu
31 p.
Esmasp. Uusaasta P. t. kl. 9.19,
Teisip.
€ kl. 6.56 [1. kl. 15.30
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäev Kolmekuningapäev
Maksuasjad
15. jaan, esitavad puhaskasumaksu teatelehed need
ettevõtted, kes algasid tegevust eelmisel aastal. 1. märtsiks esitavad teatelehed vanad ettevõtted. Aruandvad
ettevõtted peavad esitama teatelehed puhaskasumaksu
alal maksuinspektorile 1 kuu pärast aruande kinnitamist
peakoosoleku poolt..
6
Tähtis daamidele ! ! !
Ostjate tungival nõudmisel
oleme suurendanud om a
nais-valmiskleitide
w-w-ca-onena-c-oess
eriosakonna.
Meilt leiate eriliste moelehtede järele valmistatud :
siidi, villaseid ja
puuvillaseid kleite,
igasuguseks otstarbeks,
igas hääduses.
TELLIMISED TÄIDETAKSE 6 TUNNI JOOKSUL.
HINNAD VÕISTLEMATA ODAVAD.
Riide valik eriti suur.
Kleitide proovimiseks
täiesti eraldatud ruum.
Suuräri
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri tn. 16
VEEBRUAR
Küünlakuu
1
2
3
Neljap.
P. t. kl. 8.34, 1. kl. 16.35
Reede
Küünlapäev
Laupäev
Asutistel tuleb esitada teated kõigi palga, pajuki,
pensioni jne. saajate kohta 10. veebruariks. Puhaskasumaksu alal vanad äriettevõtted (mis algasid tege
vust enne 1939) esitavad läbikäigu teated 1. märtsiks.
Tulude deklaratsioon tuleb kodanikel esitada maksu
ametile 1. veebruariks. Deklaratsioon antakse sisse sel
lesse jaoskonda, mille piirides maksukohuslane eelmise
aasta 15. detsembril elas.
8
Kõik perenaised ja talupidajad
teavad seda, et parimast parim
— on ikka olnud ja jääb —
S.JUDEIKIM & P-de rildekoup
SUURES VALIKUS:
igasuguseid kleidi- ja põlleriideid, maitsekais mustreis. Kritonge, kleidi- ja voodriparhe,
flanelle, siidi- ja villane-kleidiriie, villaseid suur- ja pearätte,
====== kangalõim jne. =
Pleekimata ja pleegitud pesuriideid,
igasugust voodririiet ja vatti.
Kõige peenemast kõige lihtsama
kaubani alati värskes valikus.
Hinnad ja valik võistluseta.
S. Judeikin & P-de
suuräri Võrus, Jüri 16. Tel. 1-87.
Asut. 1896. a.
9
MÄRTS
Märkmed
31 p.
Paastukuu
1
2
Reede
P. t. kl. 7.19, 1. kl. 17.49
I€ kl. 4.35
Laupäev
1. aprilliks tuluteatelehe esitamine kaubandus- ja
tööstusettevõtjail, kellel on täielik raamatupidamine, kui
nad soovivad, et neid maksustatakse nimetatud raama
tute andmetel.
10
Jällemüüjatele!
En-gros jaoskonnas
Kõikide kodumaa vabrikute riidekaupu,
kangalõime, niiti, koetud asju, pudukaupa,
mütse ja kaabusid. • Alaline uudiste
juurdetulek • Kodumaa vabrikute kaubad
müügil vabrikute hindadega. Suured 0/0 0/0.
Asutistele:
haigemajadele, laste- ja vanadekodudele, koo
lidele, organisatsioonidele jne. igasuguseid
tarvisminevaid kaupu vabriku hindadega.
Kõige vanem ja täielikum
riidekauba-ladu Lõuna-Eestis.
Suuräri
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896.
Telef. 1-87
11
APRILL
Jürikuu
Märkmed
30 p.
1 Esmasp. P. t. kl. 5.48, 1. kl. 19.04
2 Teisip.
3 Kolmap.
4 Neljap.
5 Reede
6 Laupäev
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
[• kl. 22.18
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
P. t. kl. 5.18, 1. kl. 19.28
Reede
Laupäev
Pühap.
P. t. kl. 4.50, 1. kl. 19.51
D kl. 6.37
22 Esmasp.
Jüripäev
23 Teisip.
24 Kolmap.
Markusepäev
25 Neljap.
26 Reede
27 Laupäev
/
28 Pühap.
29
30
Esmasp.
Teisip.
€ kl. 9.49 o
Maksuasjad
1 .—15. aprillil pannakse vallavalitsustes välja üldi
seks teadmiseks isikute nimekirjad, kelle tulu valla hin
damiskomisjon kindlaks teinud on. Nimekirjad ühes
märkuste, kaebustega vaadatakse hind.-kom. poolt läbi
ja saadetakse 20. apr. jaoskonna komisjonile.
30. aprill viimane tähtp. kinnisvara ja lisakinnisvara
1/3 osamaksu maksmiseks vallavalitsusele.
12
SÕJAVÄELASED,
KAITSELIITLASED,
a
NAISKODUKAITSJAD,
KODUTÜTRED,
NOORKOTKAD !
W
0823
Vormiriiet
ostate hästi S. JUDEIKIN & P-de
suurärist. Müüme Teile erihinnaga.
Maksuasjad
Tulumaksu alal peavad aruandvad ettevõtted esitama
tulude deklaratsioonid 15. maiks. Samaks tähtajaks tuleb
esitada tulu deklaratsioon põllupidajail, kellel on täielik
raamatupidamine, kui nad soovivad, et neid maksusta
takse nimetatud raamatupidamise andmetel.
Kui kõrge on?
Oleviste.kirik . . . 138,68 meetrit
Munamägi ................318„
Eiffeli torn ................... 300
Vesuuv ......................1186
16
F-ma S. Judeikin & Pojad omanikud ja teenijaskond.
JUULI
Heinakuu
Märkmed
31 p.
|
külvinädal
Esmasp. P. t. kl. 3.09, 1. kl. 21.40
Teisip.
Heina-Maarjapäev
Kolmap.
Neljap.
Reede
• kl. 3.28
Laupäev
Elanikke on:
Tallinnas .................................. 137.792
Berliinis ...................................................4.340.000
Pariisis ühes eeslinnadega ................... 4.765.000
T
1.
7008000
Londonis
„
„
................ 7.806.000
New-Yorkis
»
9.300.000
24
Tuntud F-mu S. Judeikin & Poegade
naiste ja meeste
valmisriided
omavad kõrget headust ja on alati
hästiistuvad ja moodsalõikelised.
Naistele talvemantleid igas moevärvis mitmekesiste karusnahkadega,
nagu: karakul, skunks, punane- ja
hõberebane, murmel, opossum, lama,
borego. Muhvid ja valmis karusnahakraed.
Meeste talvepalituid. Joppe, nahk- ja presentkuubi.
MEHAANILINE REISITARVETE JA
SADULSEPA TÖÖSTUS
AIDOLF PÄTS
TARTU - EESTI
VÕIDU TÄN. 26/28
•
TELEFON 23-95.
KAUPLUSED :
TARTU — Võidu tän. 17, telefon 25-26.
TALLINN — Viru tän. 24, telefon 476-95.
TALLINN — Harju tän. 21, telefon 477-38.
Tööstuse saadused müügil
vastavates ärides üle riigi.
15. nov. viimane tähtpäev teise poole puhtakasumaksu tasumiseks ja 30. nov. viimane thp.
teise poole tulumaksu tasumiseks.
30. nov. viimane thp. 2/s kinnis- ja lisakinnisvara maksu tasumiseks vallavalitsusele.
26
Riietus pole ainult
IIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIINIII^
vajalik kehakate,
IIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIillllllllllllllllllllH
vaid selles peitub ka
Teie edu.
KÕDUS,
TANAVAL,
KOHVIKUS,
BALLIL
esinege ajakohases
RIIETUSES.
Meie UUDISTE järje
kindel juurevool või
maldab TEILE seda
kergesti saavutada.
Illlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
30. dets. — viimane thp. maja- või talundi
omanikkude poolt elanikkude nimekirjade esita
miseks: maksuinspektorile, valla- (alevi-) valit
susele tulumaksu alal.
28
TEIST ENESEST OLENEB TEIE
Edu seltskonnas!!!
Edu saavutate ainult siis, kui olete ennast
riietanud moodsalt ja maitserikkalt!
Pöörduge meie poole, oleme alati valmis
Teid oma asjatundliku nõuga aitama.
S. Judeikin & P-de
suuräri Võrus, Jüri 16.
Teie naise ja laste
rõõm on ka Teie rõõm.
Kinkige jõuluks
ainult ilusat riiet, sest ainult
ilus riietus toob tervele
perele täieliku pühaderõõmu.
S. Judeikin & P-de
suuräri
VÕRUS, Jüri 16.
VÕRUS, Jüri 16.
29
UNIV1E IRSAAIL
S. JUDEIKIN & P-d,
Vanem ja suurem sellesarnane
Valmisriiete osakond.
Naiste ja meeste mantleid. Talve
jopesid. Nahkkuubi. Meeste ülikondi.
Vihmamantleid, presentkuubi. Valmiskleite siidist, villasest ja puuvillasest
riidest.
Mütside osakond.
Välismaa ja kodumaa kaabusid — vilt,
velour, plüüš. Talvemütse ja lastemütse. Barette.
Moe* ja pudukaupade osakond.
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja
sokke, kindaid, kaelasidemeid, trakse.
Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja
supeltrikood. Vihmavarje, jalutus
keppe. Lõngu, paelu, pitse, nööpe.
Naiste vöösid, kleidi kraesid. Kleitide
kaunistusi, lilli, pärleid. Naiste käe
kotte. Naiste pesu suures valikus.
Pruudi- ja leinaloore. Reisukohvreid.
Bab
30
RO][VASTUSÄRI -----
Võrus, Jüri tän. 16.
■■■■Illilt
äri Võrumaal.
Asut. 1896. a.
Riide osakond.
Palituriiet meestele ja naistele,
suurim valik moodsamaid ja uue
maid mustreid. Ü1ikonnariiet:
kodumaa ja inglise, uuemais mustreis.
Kleidiriiet: siid, samet,
villane, puuvillane ja teisi. Pesuriiet,
voodririiet. Päevatekke ja laudlinu.
Kaardinaid, štoore, mööbliriiet, põrandariiet, vaipu igas suuruses, vahariiet, dermatiini (kunstnahk), karus
nahku.
Kõik — nõelast valmispalituni
saate ainult meilt! Tulge ja
vaadake! Vaatamine ei kohusta
ostmist. Enne, kui mujalt
ostate, tulge ja võrrelge
kaubahindu.
31
Raudtee sõiduplaan.
Maksev 15. maist 1939. a.
Rm.
121
R.
13
K.
15
K.
11
E.
1
Rongi Nr.
23.30 16.05 6.40 21.00 m. Tallinn t.
15.45 6.00 19.44 10.17 0.38 m. Tartu t.
Nõo
16.11 6.19 20.01
,
1I
16.32 6.32 20.16 10.40 1.00 Elva
Palupera
16.50 6.47 20.31 10.54
Puka
17.10 7.01 20.44 11.07
Keeni
17.30 7.21 20.58 11.20
▼Sangaste
17.45 7.37 21.09 11.31
18.03 7.55 21.23 11.45 1 54 t. Valga m
—
Rm. S. Rm.
Rongi Nr.
26
542 54
m. Valga
21.30 15.00
•
Karula
21.50 15.33
Tuulemäe
X X 15.42
Antsla
9.30 22.08 16.20
Kurenurm.
X X 16.38
▼Sõmerp.
9.55 22.29 16.54
t. Võru n1.
10.12 22.45 17.16
10.25 22.47 17.52 4.15 m. Võru t.
10.49 23.10 18.35 4.38 Lepass.
•
11.01 23.21 18.55 4.49 ▼ Piusa
19.14 5.02 t. Petseri m.
11.15
19.50 5.15 m. Petseri t.
11.25
20.19 5.33 Orava
•
11.51
20.40 5.49 Veriora
12.11
21.20 6.20 Põlva
12.45
21.57 6.50 •V.-Kuuste
13.13
22.49 7.37 t. Tartu m.
14.00
m. Tartu t.
15.00
23.30
19.00
6.30 - t. Tallinn m.
Rm.
52
8.45
9.08
Märkide seletus: E. — ekspressrong. K. — kiirrong. R — reisi
rong. Rm. — reisimootorrong. S. — segarong. X rong peatub
ainult reisijate nõudmise järele. ||rong ei peatu jaamas, millise
nimetuse vastu see ioon on märgitud.
32
Iga laadaline külastab
kindlasti suuräri
S. JUDEIKIN & POJAD.
Laadad.
Laupäeval, pühapäeval ja pühadel laat ei alga,
vaid järgneval äripäeval. Erandina Harju-, Virumaal,
Tapal ja Paides, kus ühepäevane laat algab ja lõpeb
ka laupäev. Petseris iga kuu 1. ja 15., väljaarvatud
15. augustil ja 1. oktoobril. Vana-Irboska alevis iga
kuu 4. ja 21. Irboska raudteejaamas iga kuu 20. Laura alevis iga kuu 10. ja 25. Rootova vallas iga kuu 5.
Aegviidus turg igal laup., Kohtla-Järvel iga teisip. ja
laup. Kukrusel iga laup., Raplas igal neljap. Meremäel
Obinitsal iga kuu 8. Tallinnas hobuste laat 2 korda
kuus, pühap. peale 1. ja 15. kp. Antslas igal kolmap.
ja laup. Mõnistes, Võrusool ja Põlvas igal kolmap. Vastseliinas iga kuu 12. Orisaares iga kuu esimesel kesknäd. Saare Hellamaal iga kuu 10. ja 20. Pihtlas iga
kuu 1. ja 15. Kogulas iga kuu 10. ja 20. Abruka Ohtlas
iga kuu 5. ja 20. Taevaskojas, Kanepis, Vana Roosas
Eidaperes ja Leisis igal reedel. Lümandas igal laup.
Torgus igal neljap. Kärdlal igal teisip. Mustjalas igal
neljap. Kihelkonnal igal kesknädalal ja reedel. Räpinas
iga kuu 10. ja 25.
Viljandi 2 p. 9. Aravete. Jõulukuu teisel kesknäd. Nar
vas 2 p. 10. Lääniste, Jüri, Keina, Kasepää, Võru, Sadala, Kil.-Nõmme. 11. Rakke. 12. Palupera 2 p., Vändra,
Kasepere, Tõrva, J.-Jaani, Martna. 13. Kõrgesaare, Tar
tu. 14. Koeru, Nina, Antsla 2 p., Lihula, Vasknarva.
Reedel enne 16. dets. Põltsamaa. 15. Jõgeva, Kärdla,
Kohila. Kuu kolmand. näd. keskn. Pärnu. 16. Nissi, Ko
se, Otepää, Türi. 17. Kauksi, Rapla. 18. Põlva, Sulaoja,
Paide. 19. Lehtse, Elva, Mõisaküla. 20. Võõbsu, Misso,
Märjamaa. 21. Võru, Mustvee 2 p. Kuressaare. 22. Keila.
28. Valga, Varnja.
Nõudke kõikjal meie
ülikonna-, mantli-, kostüümi- ja
kleidiriideid,
sest nad on valmistatud parimatest kõdu
ja välismaa lõngadest.
Meie vaiba- ja käsitöölõngad on võrdlematud!
„ESTON!A“ villavabrik
TARTU, RIIA TÄN. 3
TELEFON 30-05
„ESTONIA" ülikonnariideid leiate
suures valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
38
Trikookudumise
tööstus
RFRTANIA"
„DLIIVIIR
Valmistab mitmesugust
pesu meestele, nais
tele ja lastele siidist,
villast, puuvillast ja makost.
Saadaval kõikides ärides Eestis.
DEDTANII"
Nõudke ainult „DLKIVIIA kaupa.
„Estotrikoo"
TALLINN, Kopli tän. 22,
telefon 439-62.
Moodsaid
mööbliriideid
rikkalikes mustrites ja värvides
valmistab
Tekstiiltööstus „TELG"
Om. G. Itskovitš & Ko
TÖÖSTUS JA LADU TALLINNAS,
Tartu mnt. 69
•
Kõnetraat nr. 319-77
„ESTOTRIKOO“ ja „TELG‘i" tooteid
suures valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE äris.
40
K-N. ABRAMSOHN
Tallinn, Viru t. 5. Telef. 447-62
Soovitab hooajaks,
rikkalikus valikus kõdu
ja välismaa kvaliteet-
karusnahku,
mõõduka hinnaga.
Müük suurel ja väikesel arvul.
K-M. ABRAMSOHN‘i karusnahku saadaval
suures valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
41
MODERN
KUNSTVAIGU
PRESSTÖÖSTUS
VILLERS & Ko.
TALLINN — FÄHLMANNI 12. KÕNETRAAT 303-16.
Jooksvad arved:
A.-S. Krediit Pank nr. 20201.
A.-S. G. Scheel & Ko. nr. 14103.
Valmistab kunstvaigust ja pollopaasist parimate meistrite juhatusel:
• Raadiotehastele: valjuhääldaja raame,
skaalaraame, nuppe, lülitajaid jne.
• Kosmeetikatehastele: puudri- ja kreemitoose, huulepulgakesti, pudelikorke.
• Klaasitööstustele: pudelikorke, salvipurgi
kaasi — vindiga ja ilma.
• Majatarbeid : 1 a u a n õu s i d, t u h a t o o s e,
fotoaluseid.
• Kontoritarbeid: kirjutusgarnituure, tindipotte, sule- ja käsnakausse.
• Suures valikus nais- ja meesriietuse
nööpe jne. jne.
• Eriartikkel: E. V. Pat. Nr. 2646: Patent
pudelisulgeja-jooginõu. Patent pudelisulgejatega on varustatud o/ü. „Calorica“ taskunapsipudelid.
Kunstvaik on vastupidav, ei kaota läiget ja
ei muuda kuju ega kooldu. Asendab täiel
määral klaasi, portselaani, metalle jne.
Kaelasalle
Supelmantliriiet
Supellinu
Käterätte
Taskurätte j. m.
ILUS VALIK IGAÜHE ERIMAITSE JÄRELE.
Tekstiiltööstus ,,K 0 D U M A A“
Pärnus, Pühavaimu 2, tel. 682.
SUURIM KARUSNAHALADU
U«. A. Ratner & Ko.
TALLINN, NARVA MNT. 71 TELEF. 307-46
Rikkalikus valikus
kvaliteet-kacusnahku.
„KODUMAA" mööbliriideid ja A. RATNER‘i
karusnahku saadaval
S. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
43
Kunstväetiste
Vili
2.E
EX
c+
p
00
F
p
0
cd
0
OF
0@
bo
cd
Väetis kilogrammides hektaarile
Väetuse aeg ja viis
200—250 superfosf. või segafosf.
(või 150—200 kg kondij.)
0—100 40 0/0 kaalisoola rukkile,
50—150 kg nisule
35—100 tshiili või lubiammoonsalpeetr. rukkile, 50—150 kg nisule
Seemend. eel äkke
alla ; segafosfaat ja
kondij. korral — korduskünni pea e. Ke
vadel tärganud ora
sele 1—2 korral 1—
2 nädala vahega.
Seemend. eel või nä
dal varem äkke alla.
1—2 korral 1—3 le
hel. orasele.
200—250 superfosf. või kondijahu
(150—200)
0—100 40 0/0 kaalisoola
0—100 väävelh. ammoniaaki, sal
peetrit või lubiammoonsalpeetrit
kaerale
30—50 tshiilisalpeetrit odrale
Nagu suvinisu juures.
200—220 superfosfaati
100—150 40 °/o kaalisoola
100—150 väävelhapu ammoon.
või — laudasõnn, lisaks kõiki kuni
pool vähem
1—2 nädalat enne
seemendust ; või fosf.
väet. ühes am. vakku;
märjal ja kergel maal
amm. 1. muld. eel.
250—300 superfosfaati
150—250 40 0/0 kaalisoola
100—250 tshiilisalp.
või lubiammoonsalp.
Nagu kaeral või enne
vaoajamist. 30—50
kg seemend. eel muist
1—2 korral peale harvend. ridadele.
200—250 sup. või segafosfaati
0—150 40 0/0 kaal, (või 21/2—3
korda enam puutuhka)
Vara kevadel enne
kasvu alg., kui muld
alles niiske, või sügi
sel.
Väävelh. ammoon. ja
lubiammon. salpeet.
PK-ga segatult ; sal
peetr. nagu nisule.
Märkus : Tshiilisalpeetri asem. võib tarvitada ka lubisalpeetrit.
44
tarvitamise tabel.
Tarvitamise tingimused
Erimärkused
Märgadel muldadel maatorutus; ras Kõlbab ka pudrett. Saviketel savidel 1000—1500 kg lupja ; muld tugeva sõnnikuga kaalaudasõnnik. Tugevama salpeetri lit vähem. Nõrga sõnniku
puhul seisukindel rukki sort.
ja vikikesa korral tugevam
Salpeetri tugevus ka orase seisu täisväetus. Nisule 1/2 läm
ja rukki hinna järele (1 kg salp. mastikku võib olla väävelannab umb. 2 kg tera).
hapu ammoon.
Uudismaale ja söödile ka
kaalit, ilma salp. savimullal
ilma kaalita.
Soos ilma
salpeetrita.
Söödatõuvilja väetus vähe
tasuv.
Uudismaal väetus
tasuvam.
Sügis, künd, niiskust hoidev mulla
harimine. Hea turusort. Lauda
sõnnik kartulile või eelviljale.
Heale söödimaale lämmas
tikku vähem ; tugeva sõn
niku korral ilma lämmast.
Kõlbab ka nitrofoska (150
kg) vakku ; ka pudrett.
Tugev sõnnik, sügav, harit. muld,
tihe seemnease, õige juurvilja liigi
valik, hoolas vaheltharim., harven
dus 4—5 leheliselt, kahjurite hävi
tamine.
Peedile salp. rohkem, por
gand. vähem (50—75 kg).
Virtsaga kastes salp. ja
kaalit kokku hoida. Pool
lämmast. võib anda väävelh. ammoon. ühes superfosfaadiga.
Tugevalt
väetat. eelvilja jä
Niiske muld, märja maa torutus,
terve taim, õieti mullakohaselt vali rel nõrgem väetus või kips.
tud heinasegu. Hapudel maadel Heal savimaal ilma kaalita,
head timutit väetades juure
eelviljale 1000 kg lupja.
lisada 100—150 kg vääv.
ammoon.
Metskurvits, metstuvi, tutkas ehk riiukukk ja lagle
Rabakana
Ju u n i
1
M ä rts
14
-
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
2
—
14
IIIIIIIIIIII
=
2
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
=
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
=
1 X 0 Illllllllllllllllllllllllllllllll
===
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Isamõtus
=
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Sokk
•
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Põder, hirv, metskits, metssiga,
lendorav, emamõtus, emateder *
), emafaasan, kõik kakuli
sed **
), valge ja must toonekurg
ja kõik linnud, kes jahiloomade
hulka ei kuulu
-3
<>
5
Loomade nimed
Jaan . 1
V e e b r.j
(Koostatud jahiseaduse § 22 alusel)
=
=
=
-
16
2
16
I
=
1=
31
2
31
*) Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine
on lubatud 16. augustist kuni 14 septembrini.
**) Välja arvatud lumekakk ja kassikakk.
***) Välja arvatud merel, meres asuvail saartel ning nende
randadel elutsevad : viupardid, vardid, sõtkud, aulid, vaerad, isahahad, kosklid, kormoranid, pütid ja kaurid, kelle peale jahipidamine
on lubatud 26. juulist kuni 24. maini.
Soovite teada protsentide summat mitme kuu (või aasta — 12 kuud) kohta, tuleb tabelis näidatud ühe
kuu summat nii mitu korda kasvatada kui mitme kuu kohta soovitakse protsenti teada saada.
Lubi, kustutarnata
Lubi, kustutatud, kuiv
Turvas, kuiv
Põletispuud,
halud :
Kuused ja
männid aastased
Kuused ja
männid toor.
Kased ja lepad aastased
Kased ja lepad toored
Üks kant
meeter kilo
grammides
Üks kantsüld puu
dades
Mitmesuguste ainete keskmine raskus.
920 1250
680
425
550
400
380
225
470
325
510
300
640
375
51
Mõõdud ja kaalud.
Pikkusemõõdud.
1.
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
kilomeeter (km) = 1000 m = 0,9374 versta
meeter (m) = 100 sentim. (sm) = 0,4687 sülda
„
= 1000 millim. (mm) — 1,4061 arsin.
„
= 3,2809 jalga
„
= 39,3704 tolli
küünar = 12 verss. = 0,533 m
maamõõtja küünar == 0,607 m
süld = 2,1336 m
arssin = 0,711 m
toll = 0,0254 m
1
1
1
1
1
1
1
tonn (tn) 1000 kg = 61,0459 puuda
kilogramm (kg) = 1000 grammi — 2,4418 naela
gramm (g) = 1000 milligrammi (mg) = 0,2344 solotn.
doppeltsentner — 2 tsentneri = 100 kg
puud = 16,3811 kg
nael = 0,4095 kg
leisik = 20 naela = 8,19 kg
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
hektaar (ha) = 10,000 m2 = 2,09 Riia vakam.
„
= 100 aari = 0,9153 dessatini
aar (a) = 100 m2 = 0,01 ha = 21,97 ruutsülda
ruutmeeter (m2) = 0,2197 ruutsülda
" = 1,9771 ruutarssinat
„
= 10,7641 ruutjalga
ruutsentimeeter (sm2) = 0,1550 ruuttolli
ruutverst = 113,804 ha
dessatin = 2,94 Riia vakam. = 1,0925 ha
Riia vakam. = 2,04 Tallinna vakam. = 0,37 ha
Tallinna vakamaa võrdub 4000 ruutsülda = 0,18 ha
tündrimaa 1,4 Riia vakam. = 0,54 ha
ruutjalg = 0,0929 m2
|Palkide ja laudade mõõdud.
1 tihumeeter = 1 m3 tihedat õhuvahedeta puumassi =
= 35,32 kantjalga.
1 standart = 165 kantjalga — 4,672 m3.
1 tolle (liist: põiklõikega 1 ruuttoll = 6,45) =0 004189 ms
1 ”to11 1cm2 ja pikkusega 21 jalga = 6,40 m) 0,004139 m
1 m3 = 242,2 „tolli"
1 kantjalg = 6,86 „ tolli“
Soojamõõtjate kraadide võrdlus.
1° Reaum. = 5/i° Cels. 4/50 Fahrenheit või
40
„
= 50
„ 90
Kraadiklaaside skaalad on asetatud nii, et 0° Reaumur
= 0° Celsius = 32° Fahrenheit
53
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikkudele ja
kohtutele iga poogna pealt 50 senti, paberilt, millele
vastust soovitakse peale avaldustempelmaksu 50 senti
vastuse poognalt. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse lahutuse
lepingud — 2 °/o lepingu summast, kuid vähemalt 50 kr.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 0,2 °/o
arve summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus.) tem
pelmaksust vabad.
4) Eellepingud — 1/5 lõpliku lepingu tempelmaksu
summast.
5) Hankelepingud, jagamise lepingud, kokku
leppe lepingud — 1 °|o lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja val
lasvara kohta — 10/0 kingitava või ostetava varanduse
summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamen
did — 2 krooni igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) —
1 °/o rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühe
kordne sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1 o/o kokkulepitud tasu
summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis
tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused 0,2 o/o võlasummast.
11) Kinnisvarade-, üüri- ja rendilepingud, samuti
nende lepingute pikendused, kui aastane üür või rent on :
üle 50 kuni 200 kr. O,2°/o üüri või rendi maksu sum„
200 „ 400 kr. 0,4 „ mast terve lepingu kestvuse
„
400 „
800 kr. 0,6 „ aja eest, ühes arvatud lisa„
800 „ 1600 kr. 0,8 „ tingimuste väärtused.
„ 1600 krooni 1 o/o.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. tempelmak
sust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingud 0,5 o/o üürivõi rendisummast.
Märkus: Lepingud alla 50 krooni tempelmak
sust vabad.
Kviitungid : 10 kr. kuni 100 krooni 5 senti, üle
100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 krooni (exclus.)
tempelmaksust vabad.
54
A/S. „EESTISIID"
Ketramise- ja kudumisevabrik.
Seadistud 1932, aastal.
Valmistab kõiksuguseid riideid ja lõnga.
VABRIKU LAOD : Tallinn, Viru tän. 5, tel. 447-87
Tallinn, Laadaplats 129
Tallinn, Bekkeri as. nr. 5
Tartu, Poe tän. 2, tel. 30-17
Narva, Peetri plats 1
Viljandi, Tartu tän. 1, tel. 30
Petseri, Turuplats 17, tel. 1-19
Tõrva, Tartu tän. 2
Rakvere, Tallinna t. 25, tel. 4-47
Nõmme, Pärnu mnt. 94
Kuressaar, Lossi t. 3, tel. 1-31
Pärnu, Laidoneri t. 12, tel. 5-26
Eritellimiste vastuvõtmine • Restide müük.
RIIDETOOSTUS
"/0.„KUDUR"
Tallinn, Veerenni 29. Tel. 467-59.
Valmistab igasuguseid moodsaid
naiste siidi ja villaseid
kleidiriideid
kõrges headuses.
Kaup saadaval üle maa.
Kõiki A-S. „EESTISIID‘i ja U-Ü. „KUDUR‘i"
artikleid saada rikkalikus valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE äris.
55
Naha- ja karusnahatööstus
VEKRID
A. & R.MOFF
.
MÜÜGIKOHT:
TALLINNAS, Vene t. 13, tel. 432-09
TÖÖSTUS :
VILJANDIS, Jaama t. 8, tel. 1-32
Karusnahku suures valikus leiate
S. Judeikin & Poegade suuräris.
56
NARVA LIN AKETRAMISE
MANUFAKTUURI ÜHISUS
KONTOR: TALLINN, PÄRNU MNT. 11.
Valmistab parimast kodumaa linast:
käterätikuriiet, pleegitud ja pleekimata
lauapesuriiet,
voodipesuriiet,
kleidiriiet, käsitööriiet, voodivaheriiet, madratsiriiet, presendiriiet, vihmakindlalt imbutatud, mantliriiet, vihmakindlalt imbutatud,
sadulsepa niiti, traadi-lõnga heegeldamisniiti, sidumisnööri, kotte, linast ja dzuudist.
Ilmusid uuemates mustrites voodiesised vaibad,
suured põrandavaibad, põrandariie j. n. e.
Mööbli- ja portjääri riiet, siid- ja puu
vill laudlinu, siid- ja vill rätte ning
salle, frotee rätte, chenille riiet jne.
Pärnu Linatööstuse A-S.
Pärnus, Rääma tn. 38. Telefon 125.
Soovitab oma tööstusest:
• Linast lõnga ja niiti.
• Pesuriiet
pleegitud
• Mustrilisi laudlinu,
ja
salvrätte,
pleekimata.
käterätte.
• Voodilina-, käsitöö-, särgi-, presendi-,
madratsi-, põranda- ja vaheriiet.
• RAHVARIIDEKS: Seelikuriiet, pluusiriiet,
kampsuniriiet jne.
R. Pavlovsky ja Ko. ja Pärnu Linatööstuse A-S.
saaduseid ostate hästi/
S. JUDEIKIN & POEGADE ärist.
60
KÕIGE KINDLAM JA SOLIIDSEM ON
EESTI KINNITUS A-S.
„POLARIS"
===================
Võtab vastu järgmisi kinnitusi:
Tule-, murdvarguse-, veo-, väärtsaadete-,
kasko- (laevakerede) ja klaasikinnitusi.
Seltsi tagavara- ja põhikapitalid ületavad
Kr. 1.000.000.—. Seltsi asutamisest peale on kahjude
eest välja makstud üldkokku üle Kr. 5.000.000.—.
Kinnitage veel täna oma v ar andused
Eesti Kinnitus A-S. „P 0 L A R I Su.
Juhatus asub TALLINNAS, VANA-VIRU 12.
Telefon 426-66.
Tartu osakond: SÖÖGITURG 7.
Telefon 26-75.
Võru linna ja maakonna esindus : VÕRUS, KA
TARINA TÄN. 8. Telefon 39. RUDOLF SOKK.
Siidi-, kunstsiidi- ja villaseid
riideid,
niisama ka
pitse ja paelu
valmistab
moodsates mustrites
ja suurimas valikus
A-S.
„RAUANIIT“
Tallinn, Põhja puiestee 7
Ostke kodumaa kaupa/
A-S. „RAUANIIT’i“ saaduste müük
S. Judeikin & Poegade
suuräris.
62
KAUBANDUSTÖÖSTUS-AKTSIASELTS
KREENBALT
TALLINN,
NÕUDKE KODUMAA
KAUPA!
S. Karja t. 13.
Postkast 346.
Telef. 425-14.
Teleg. aadr.:
KREENBALT
Tallinn.
Järgmiste kodumaa teks
tiilvabrikute müügikeskkoht ja pealadu:
• Balti Puuvilla Ketramise
ja Kudumise vabrik A-S.
• Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur-O.-Ü.
• Sindi Tekstiilvabrikute Ühisus, end. Vöhrmann ja poeg.
• Eesti Niidivabriku Ühisus.
Kõik A-S. Kreenbalti saaduseid
alati saadaval suures valikus
S. JUDEIKIN & P-de äris.
63
Igaüks leiab seda, mis tal
tarvis, ainult meie suuräris.
Kaupmeestele
Ühingutele
Seltsidele
Asutistele
Koolidele
Suur
hinnaalandus.
Sõjaväelastele
Kaitseliitlastele
Vormiriiet
vabriku
hinnaga.
) kõik saadaval nööp-
Pruutidele
nõelast kuni valmisLeerilastele J kleidini ja palituni.
KOOLILASTELE,
SPORTLASTELE,
AMETNIKKUDELE,
RÄTSEPATELE JA
IGAÜHELE
SOODSAIM OSTUKOHT
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri tän. 16.
64
Asut. 1896. a.
Telefon 1-87.
KODUMAA VABRIKUTE
RIIDEKAUPADE SUURLADU
S. JUDEIKIN & POJAD
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896. a.
Telefon 1-87.
Hinnad odavamad kui igalpool!
Müügil kõikide kodumaa vabrikute toodanguid !
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A.-S.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O.-Ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh., end. Vöhrmann & P-g.
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
„Oskar Kilgas" Aktsiaselts
Narva Kalevi Manufaktuur
Eesti Niidivabriku Ühisus
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
„Transiito" Aktsiaselts
„Rauaniit" Aktsiaselts
„Vill" Aktsiaselts
Keila villavabrik
„Kudur" U.-Ü.
Ükski äri Võrus ei ületa meid kodumaa
kaupade valikus ja hindade odavuses.
Hoiduge alaväärtuslikust kaubast!
Meie pakume ainult hääd kaupa.
Veenduge ise !
S. JUDEIKIN & POJAD
VÕRUS, JÜRI T. 16.
ASUT. 1896. a.
NAISTELE
talve-, sügis- ja suve- 4
mantleid igas headuses.
VALMISKLEITE. Valmistatud parimate Tallinna A
rätsepate juures.•
Omad mudelid. %,
Alati juurdetulevad uudised!
•palituid, ülikondi ja
jopesid. Vihma- ja
impregneeritud mant• leid. PRESENTKUUBI.
Rahuldust ja mõnu tunneb iga reisija kes külastab Rakveres, Lai tän. 25, tel. 123 asuvat KÄSITÖÖLISTE SELTSI
alkohol, jookidega
Einelauda-QyrasteDiai... „ n
n
U A
Alati saadaval puhtad ja sojad numbritoad. Mugavad kabinetid. PILLJARD MUUSIKA. Sissesõiduhoov. Autokuurid ja hobusetallid.
kassas®
■assasasssj
i
kodu, kooli, käsitöö ja tööstuse jaoks.
Soodsad ostu ja järelmaksa tingimused. Jlutikandust ja juurdelõikust õpetatakse maksuta.
Ladus kõik õmblusmasinate osad, nõelad, õlid ja niidid. Oma mehaanika töökojas võetakse igat sorti õmblusmasinate parandusi vastu.
Rakveres, Lai tanu 7. Telefon 293. iE35
Ins. LEO WALDMANN’i
S
EletiroielniKa i.raadiB Uitodi
Rakveres, Tööstuse tän. omas majas. Telef. 72. Panga konto Viru Pank
l l
Raadio aparaadid, elektri sisseseaded, piksevardad. Eelarvete projektide ja joonistuste valmistamine. Tehniline nõuanne. Hinnad odavad. Maksutingimused soodsad.
u
Anto ja raadio akkumulaatorlte täitmine.
,
iv
RAKVERE
TÖÖS T US-K AUBA N DUS E
MM-MKII 1930
/ '
X Pfaff, Naumann ja Westa
õmblusmasinad* Jlutikanduse õpetus maktuta. Masinate eest kauaaegne vastutus.
Inglise ja Saksa grammofonid, tasase käigu ja ilusa kõlaga.
Grammofoni noodid nalja, muusika ja Eesti lauludega.
Sukakudumise masinad ,
j;igas laiuses ja numbris.
Kõiksugu põllutöömasinad.
Kr. Saar &Ko,
v:
RAKVERE, Tallinna t, 13
Pikaajalised järelmaksa tingimused.
A. LALL’i kirjastus.
b&h
võimalust hää ja nä gusa trükitöö saami QBfi)
seks sootsa hinnaga
trzn Crzzao
QJ
E. PAIDES, PIKK TAN. 11. c=^ E. HUNTI TRÜKK, PAIDES
Märkide seletus. — noorkuu — täiskuu
H — esimene veerand ([ — viimane veerand
Päikese- ja kuuvarjutused. Aastal 1930. on kaks päikese- ja kaks kuu varjutust, millest viimane kuuvarjutus meil näha on. Osaline kuuvarjutus on 13. aprillil ja on näha läänepool Euroopas, Põhja-Afrikas ja Ameerikas. Ringisarnane päikesevarjutus on 28. aprl. ja on näha Põhja-Ameerikas ja Islandis. Osaline kuuvarjutus on 7, oktoobril kell 19 ja on näha Euroopas, Aasias ja Austraalias. Aga kõigest T§-^ osa kuust on varjatud, Täieline päikesevarjutus on 21. oktoobril ja on näha Austraalia saartel ja Lõuna-Ameerika lõunapoolses tipus. ____ Aastaaegade algas. Kevade algab 21. märtsil, suv 22. juunil, sügis 23. septembril, talv 22. detsembril.
Riiklikud ja kiriklikud pühad. Täielikud pühad, mil ametiasutused ning äri” ettevõtted sulutud, on järgmised: 1) 1. jaanuar (Uusaasta); 2) 6. jaanuar (Kolmekuninga päev); 3) 24. veebruar (Eesti iseseisv, püha); 4) 12. märts (Palvepäev): 5) 18. aprill (Suur reede); 6) 20., 21. ja 22. aprill (Kevadpühad); 7) 1. mai (tööliste püha); 8) 29. mai (Taevaminemise püha); 9) 8., 9. ja 10. juuni (Suvipühad); 10) 24. juuni (Jaani päev); 11) 25., 26. ja 27. detsember (Jõulud), Ametiasutustes lõpetatakse töö kell 12 järg mistel pühade eelpäevadel; 19. aprillil, 7. juunil, 24 dets. ja 31 dets. 3
pcnxmiBinnnaiinnnmmimunLumnfflcnxnnm mmmmm umgxHMCpgmm^ Pesukindlaid DMC käsitööni ite: Perlniiti nr. 3, 5, 8 ja 12, lokkides ja kerades ja mouline’d kõigis 290 värvis ja kirjud ning Fill o’floss siidilõngad saadaval
A. ZLAFPi kaupluses, Tallinna t. 7. Telef. 2-57 DMC käsitöö joonised. DMC märk- ja hšegelniiti, Gütermanni „Marna“ kunstsiidi tük kides ja kerades. Villast väljaõmb. lõnga suures valikus. Müük üksikult ja kaupmeest. En-gros Tallinna En-gros hindadega. Suures valikus hooaja pudukaupa: barette, kin daid, sukki, lipse, püksitrakse, triik- ja võimlemissärke ja m, mõõdukate hindadega. □miiiu.uuuimniiiriMtuinnmrmTnmicaxinmnigmmnimimngT^nTnfTTTTTTin
Jalanõude kauplus
A. GRASSM ANN RAKVERES, PIKK TÄN. 20.
Soovitab suures valikus kõige moodsamaid ja vastupidavamaid jalanõusid. Hinnad võist lemata odavad. PÕLLUTÖÖRIISTADE TÖÖKODA
D. LÕHMUS ja POJAD RAKVERES, PARKALI TÄN. 7. Valmistame
kõiksuguseid
põllutöõriistu.
Eriti häid
kartuli ja kunmatru. Soovitame omast töökojast põllumeestele kartuliatru, milledel eriti suur poolehoid Virumaa kartulikasvatajatelt.
Ei ole paremaid perekonna ja rätsepa õmb lusmasinaid kui KAYSER masinad seda on. Oma tugeva, lihtsa värgi, äärmiselt vaikse, kerge käigu ja lait mata ilusa õmbluse tõttu on nad kõikidest teistest üle. 10-aastane vastutus. Jlutikkimise õpetus tasuta, Äärmiselt odavad hinnad ja soodne järelmaks võimalik. Tõrjuge kõik agendid eemale Vabriku otsekohene esitus ja ladu AUG. KOOP*i õmblusmasinate äris. Rakveres, Pikk tän. 22.
Juhin kõikide jalgratta ja grammo foni tarvitajate tähelpanu seepeale, et kõige täielikum JšllCJi*«iitšl
grammofoni ostukoht
on
Rakveres, Laada tän. 6 Tehakse igasuguseid paran duse töid kiiresti ja korralikult Austusega
miks müüakse Laada t« 1 nahakaupu, hobu seriistu, igasug, töösaapaid jne, odavamini? Sellepärast, et tellime kaubad otse vabriku test vahetalituste kuludeta. Sellepärast, et kiire läbimüügi tõttu kaup on alati värske ja kuiv. Sellepärast, et ostjaskond meil on üle Viru maa suur, mis võimaldab väikse prots, kaup lemist, sest et meie raha kaua kauba all ei seisa Sellepärast, ostame kõik omad nahakaubad, hobuseriistad ja igatseltsi töösaapad „ M. SOMELAR’i ärist, Laada tän.>r, 1.'J
Mispärast on a.-s. Vesteras ja Gloria vabrikute saadused parimad teistest ? Seda küsib nii mõnigi. Seletust selleks saame „Kajast“ nr. 168, 20. juul. 1929. a. ja „ Päevalehest'' nr. 144, 1. junn. 1929. a., kust järgmist loeme: Nii Rootsis kui ka Saksamaal peetud n. n. rändnäitustel on eelpool nimetatud vabrikute masinad esimes teks tulnud. Proovikomisjoni otsus kõlab ; „N a d on hästi konstruitud, soliidse ehi tusega ja hoolsa välj atöötuseg a.“ Niidumasinad „GlorIa“ — Gloria vabrikust Gävles ja „Aktiiv“ — a.-s Vesteras vabrikust on ka meil Eestis põllutööministeeriumi põllumajanduse peavalitsuse poolt 1929. a. Tähtvere riigimõisas korral datud proovitöödel esimesteks ja parima teks tunnistatud.
omandab iga põllupidaja omale ainult , Gloria" ja „ Aktiiv1188 1
niidumasina ja loorehaB Peale eelnimetatud masinate ladus alati suures valikus igasuguseid pSllntõõriistD, mootoreid) trak toreid ja jalgrattaid suurematest Rootsi ja Amee rika vabrikutest.
Lugupeetud daamid! Kõige moodsamad soengud ja lokid valmistatakse meie äris. Poisipea lõikamine, kulmude ja ripsmete vär vimine,juukste pesemine ja maniküür
Erakabinetach Töö soliidne ja puhas
Vaksali tänav nr. 17 Telefon 232.
Telefon 232,
Austusega Ae Sšlltsk*
UJ
Lukusepa tööstus, J jalgrataste üürimine ja parandus.
L
A. PEAS ON, ?«' I0
R. Allika Rakvere, Jaama puiestee 27.
Valmistab kõikusugu raud voodeid lihtsa ja reformpõhjadega, praeahjud, pliidauksed, ristid. Võtab vastu kõiksugu parandustöid. 17
Aug. Remmelgas Pikk tän. 1, tel. 260, — Tallinna tän. 19, tel. 261. Soovitan
oma lugupeetud "ärisõpradele maitsevaid
kohvi «aiu, pirukaid, kooke, küpsiseid, dorte. Inglis keeksi, leiba ja peentleiba. Tulge ja külastage, et võiksite veen duda minu maitserikkalt valmistatud maitseainete headuses. Tellimisi võetakse vastu igal ajal ning täidetakse täpselt
22 23 24 25 26 27 28 29 30 Kolletamisep, 1 C 2 3 4 5 6 7 n 8 Ka asani Maarja p. 9 10 11 12 13 14 Simunap. 15 - 16 17 Usupuhastuse p. | 18 22
Päikese tõus loojam. kell 6,15 kell 5,48 . „ 6,40 „ 5,18
Oktoober
^^s
Rätsep G. Õunapuu, Rakveres, Vaksali tän. 4, telefon 299. Endine juurelõikaja Peterburis ja Siberi linnades. Võtan tellimisi vastu kõiksugu meeste ülikondade ja palitute peale. Alati saadaval palitu ja ülikonna riiet kõige uue mates mustrites. Töötavad endised Petrograadi esimese järgu tööjõud.
Rakvere lillailösmse 0.1 Villakraasimtse, ketramise ja värvimise vabrik, Rakvere viinavabriku juures.
Kraasib, ketrab, värvib, pügab, pressib ja dekadeerib võistlemata headuses. Kantud riiete keemiline puhastamine.
Sepp G. Harmipaik, Adra- ja vankritööstus. Rakvere, Vaksali tän. 20.
Hilda UiederkamM ärist, Pikk tän. 62. Saadaval: laste mänguasjad, igas suuruses portselaan kujud, jõulupuu ehted, pühade postkaardid, elavad lilled ja suures väljavalikus metallpärjad.
Riideladu ja kauplus
A.-S. „Tekla ,b Pikk tän, 24.
Telefon 285.
Rakvere osakond.
Müüb suurel ja väiksel arvul kaupu, mis saadud otseteed oma vabrikust igas hääduses kindla vabriku hinnaga, Shokolaadi- ja kompvekitööstus
,,Viktoria
11
Rakveres, Aleksandri tän. 14, tel, 98. Soovitab omast tööstusest igasugu shokolaadi ja kompvekke mitmesuguses hinnas. Jällemüüjatele head protsendid.
Restoraan-võõrastemaja
EUROOPA Lai tän. 26, tel. 227. 27
a
g
Laadad* Tähendus : Laupäeval, pühapäeval ja püha del laat ei alga, vaid järgneval äripäeval, Petseris on iga kuu 1-sel ja 15-mai laat Laura alevis iga kuu 10-mai ja 25-mal Irboska jaama j, iga kuu 20-mal ja V. Irboska alevis iga kuu 4-mal ja 21-1. Rootovas iga kuu 5-mal, Värskas iga kuu 10-mal. Meremäe Obnitsal iga kuu 8-mal. Tallinas ho bustelaat 2 korda kuus, pühap. peale 1. ja 15 p. Näärikuus: 7 Võrus, Orgital. 8. Tartus 10 Suure-Jaanis. 12 Antslas, Koerus. 14. Põit, samaal 15 Võlupes, Jõgeval, Kolga-Jaanis, Laekveres 2 p. 17 Koloveres. 20. Järva-Jaanis, MissolKuresaares. 22. Imaveres, Türil 23. Rasinal, Haap salus, Valgas. 24. Paides, Jõelehtmes, 25, Esnas, Võõbsus. 28. Keilas, Lullikaikul 30, Nissis. Küünlakuus : Kuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus. 1. Mässul, Viru Roelas 2 p , Kallas tel 2 p. 2. Kilingi-Nõmmel, Raplas, Pornusel. 3, Liigalasmal, Keblastes, Jõgeval. 4, Võrus. 5. Tõr vas 2 p., Halliku Oisus. 6. Oro Linnamäel, Nar vas 2 p. 8. Raasikul, Elvas. 9. Saare vallas 10.— 11 Rakveres. 10. Keinas, Soonistes, Antslas, Rä pinas. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Nõmkülas. 15 Paldiskis, Lähtrus. 16. Viljandis 8 p. 17. Tar tus, Hai bai. 18. Rakkes. 19. Paides. 20. Varbolas, Missol, Kuresaares, Kosel. 21, Muhus, Valgas. 22 Mustvees. 25 Võrus 8 p , Lihulas. 26. Võõbsus, 28. Ninakülas, Tagaveres, Viljandis 2 p„ Audrus, reedel enne Vastlapäeva, Paastukuu: 1. Jõgeval, Kärdlas, Ristil, Keaval. 2. Nabalas, Kapu Puhmul. 3. Lehtses, Jõh vis 2 p. 4. Kiviloos, Võhma alevis. 5. Kirblas, Leisi Metskülas, Sallas 8. Antslas 8.—9. Tumalas, Iisakus 2 p. 9. Viru-Jakobis 2 p„ Hageris, 28
vas, Paliveres. 10 Sauel, Jõgeval, 11 Võrus, Vil jandis 2 p. 12. Karilatsil, Kuresaares, Triigi Ar dus, Lähtrus. 14. Tartus, Kärus. 15, Tumaias, Põltsamaal. 17. Haibas, 20. Missos, Leevil, Kuu salus. Ristil. 21. ja 22. Nõmkülas. 23 Paides, Mustvees 2 p. 25. Raasikul, Türil. 26. Valgjärves, Pati Nurmeotsal, Einmanni Tamsalus, Võõbsul. 27. Amblas. 27,-28. Viru-Nigulas. 28, Hallikukivil, Keilas. 29. Rootovas, Võrus. 30. Vigalas. Jöulu kiilis r Hiiekõnnus esmasp. pärast 2. Kr, tui. püha, 1. Abja Paluojal, Räpinas. 2, Saare vallas, Juurus, 2, Valgas, Tapal, Alajõel. 4. Rak veres 2 p. 6. Vihulas. 7.—8. Kallastel. 8 Viljan dis 2 p. 9. Aravetel. 10. Jüris, Sadalas, Mõisa külas, Kilingi Nõmmes. 11. Narvas 2 p. 12. Vänd ras, Järva-Jaanis, Kloostril, Martnas. 13. Pati Nur meotsal. 14. Antslas, Vasknarvas, Ninakülas. Ree del enne 16. dets. Põltsamaal. 15. Jõgeval, Kärd las, Võrus, Kohilas. 16. Türil. 17. Moisekatsis. Raplas. Kuu kolmanda nädala keskn. ja neljap, Pärnus. 18. Pööraveres, Soonistes, Paides. 19. Lehtses, Jõhvis 2 p. 20. Võõbsus, Tõrvas, Missos, Haapsalus, Märjsmaal. 21. Kuresaares, 22. Koe rus, Mustvees 2 p. 23. Sulaojal. 28. Valgas, Varnjal.
Vaja ainult teada! Õnnelikuks saate kõik vanad ja noored, sest pare mini ja odavamini kui kusagilt mujalt ostate igasugu spordi ja villa asju hääst materjalist, mis pori ja vihmale vastu pidavad Paale selle maitsekalt valitud moe- ja pudukaupe. T,ni tän. 23 (Majandusühisuse kõrval) Lugupidamisega
E. KRAIS. 33
MõSdud ja kaalud. Pikkusemõõdad. I.
Penikoorm.
1 geograafia penikoorm onljis ekvaatori kraadi 1
1 1 1 1 1 1 1 1 1
— 6,952 ehk 624|25 versta zzz 7,42 kilomeetert — 4 meripenikoorm merisõlm ehk meripenikoorm — 10 kabeltaud — 1 versta. 369 sülda — 1, 856 kilomeetert — 1|60 maavöö kraadi. Inglise penikoorm — 1,508 versta — 1,609 kilomeetert. Vene penikoorm — 7 versta — 7,468 kilomeetert. Soome penikoorm — 10,019 versta — 10,698 kilomeetert, Saksa penikoorm — 7,03 versta — 7,49 kilomeetert, Daani penikoorm — 7,06 versta — 7,54 kilomeetert. Rootsi penikoorm — 10,2 versta — 10,69 kilomeetert. Norra penikoorm — 10,59 versta — 11,59 kilomeetert. Austria penikoorm — 7,11 versta — 7,59 kilomeetert. Hollandi penikoorm — 5,21 versta — 5,56 kilomeetert. II. Meeter.
Protsentide väljaarvamise tabel. Protsendisumma väljaarvamiseks tuleb kapital aja (päevade arvu) peale kasvatada ja protsendijagajaga jagada. Selle juures tuleb arvestada; üks kuu — 30 päeva, üks aasta — 360 päeva. O jo H |0 C H |^ '
Näited: Kui suur on aastas protsendi summa 1000 krooni pealt, kui aastas 6-q malest, ? 1000 X 360 — 360,000 :6000 — 60 krooni. Kui suur on kuus protsendisumma 1000 krooni pealt kui aastas U# makstaks ? 1000 X 30 — 30.000 : 24,000 — 1| krooni. Poolikud ülejäägid tulevad täisarvuna lugeda. Näide: Kui suur on aastas protsendisumma 100 sendi pealt, kui aastas 61 % makstaks ? 360 X 100 — 36,000 : 5.538 — 7 senti. Kui suur on aastas protsendisumma 1000 kr. pealt, kui aastas 81 % makstaks ? 1000 X 360 — 360.000: 4.235 — 85 kr. 39
Väljamaa rahad. Eesti rahas (umbes)
Austria -— schilling —100 helleri -— kr. Belgia —- beiga — 100 santiimi — 99 Danzig -— gulden.................... — 99 Helveetsia (Schveits) — frank — — » —100 santiimi Hollandi — gulden — 100 cents 1 99 Inglise —- naelsterling — 20 sohil-linggut ä 12 penssi .... 18 99 Itaalia —- liira — 100 sentesimi — n Läti — latt — 100 santiimi . . . — 99 Leedu -- litt — 100 tsentu . . — » Norra —- kroon — 100 ööri . . 1 M Poola —- slott — 100 krossi . . — n Põhja-Ameerika Ühisriigid — dollar — 100 centi................ 3 99 Prantsuse — frank — 100 santiimi ■— n Rootsi -— kroon — 100 ööri . . 1 99 Saksa -- mark — 100 penni . . — » Soome ■— mark — 100 penni . — 99 Taani —- kroon — 100 ööri . . 1 99 Tshehho-Slovakkia — kroon . — ii — 99 Ungari — pengo — filleri . . Vene —- rubla — 100 kop. . . 1 99 tshervonets — 10 rubla 19 99 40
53 senti 52 99 73 99 73 51 21 20 72 37 — 42
99 99
99
u 99 99 99 99
75 15
99
—
99
89 10 —
11 66 94 40
11
99 n it 99 99 99 99
Rakwere adressid. Pangad. Eesti Pank, Rakwere osak.. Tallinna tän. 3, tel. 36. Linna Hoiu- ja Laenu-Kassa, Tallinna t 5, tel. 15. Pärnu Krediitpank, Rakwere osak.. Pikk t. 25, tel. 192. Rakwere Majaomanikkude Pank, Tallinna tän. 20, tel. 183. Rakwere Ühispank, Lai tän. 17, tel. 164. Tartu Pank, Rakwere osak.. Tallinna tän. 27, tel. 200. Wiru Pank, Pikk tän. 2, juhat. tel. 22, üldine tel. 109. Virumaa Ühispank, Pikk täa. 15, tel. 236,
Kinnttusseltfide agentuurid. A..s. „Eesti Lloid", esitaja A. Meos, Po-ti tän. 22. A. s. „Eesti Union", agentuur. Pikk tän. 15, tel. 236. A.-s. „Eesti Union", agentuur, Waksali tän. 5. A.-f. „Eesti Union", esitaja K. Leer, Pikk tän. 43-a. A.-s. „Eka", agentuur. Pikk tän. 25, tel. 192. A. s. „Polaris", agentuur Tartu panga juures. Tal linna tän. 27, tel. 200. A.-s. „Polaris", esitaja K. Winkler, Tallinna tän. 64. A«-s. „Turis", agentuur Majaomanikkude panga juures. Tallinna tän. 20, tel. 183. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Om«“, agen tuur, Pikk tän. 2, tel. 109. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Oma", agen tuur, Pikk tän. 15, tel. 236. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.«s. „Oma", agen tuur, Maawalitsus. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Oma", agen tuur, Linnawalitsus, 41
Eesti Omawalitsuste Kinnitus a-s. „Oma", esitaja F. SLein, Tallinna tän. 16, tel. 181. Kindlustusselts „Eesti", agentuur. Lai tän. 17, tel. 164. Põhja Kinnitusselts, esitaja W. Kuldwere, Pikk t. 37, tel. 131. Rakwere Wastastikune Kinnitusselts, Tallinna tän. 5, tel. 15. KaAbandus. Apteek, linna. Pikk tän. 14, tel, 195. — „ Wiru maawalttsuse, Pikk tän. 15, tel. 6. Eesti Tarwitajateühisuste Keskühisus, Ralwere osak.. Lai tän. 19, tel. 196. Einelaud alkoholiga, Rakwere Käsitööliste Selts, Lai tän. 25, tel. 123 (waata kuul. kaane 1. lhk.j. Elektritarwete, jalgrataste ja nende osade kauplus, G. Uustalu, Laada tän. 6 (waata kuul. lhk. 11)._ Elektri- ja raadiotarwete ning jalgrattaari, G. Leetberg, Lai tän. 2. Grammofonide, raadio ja jalgratta kauplus, E. Nude, Pikk tän. 13, tel. 68. Hotel-restoraan Hansou, Maksalt tän. 24, tel. 206. — „ — „Nord", Pikk tän. 2, tel. 155. Inglis walmisriiete kauplus. Tallinna tän. 20. Iahitarwete kauplus, Z. Ellert, Tallinna tän. 16. Jalanõude kauplus, A. Grassmann, Pikk tän. 20 (waata kuul. lhk. 5). — „ — „ — Z. Kolts, Maksalt tän. 12. — „ — „ — A. Luurich, Maksalt tän. 6. — „ — „ — A. Paz, Tallinna tän. 19, „Anion", m tän. 24, tel. 177. Kaubamaja Zürgens ja Feldmann, Tallinna tän. 49, tel. 145. Kaubamaja 3. Puhk ja Pojad, Rakwere kontor, Laada tän. 27, tel. 105. 42
Kella- ja knllasepaäri, H. Mischel, Pikk tän. 7. — „ — „ — Leo Safro, Tallinna tän. 30. — „ — „ — W. Ushakow, Pikk tän. 5. Kella- ja kullasepa- ning jalgrattaari, Z. Aivik, Pikk tän. 53, tel. 269. Kirjutusmaterjali, paberi, koolitarwete ja Manguasjade kauplus „Edu", Tallinna tän. 7. Kirjutusmaterjali ja tapeedikauplus, Ewald Birkenfeldt. Lai tän. 17. Kiwiriistade kauplused, A. Nowikow, Pikk tän. 1 ja Tallinna tän. 46. Klaas- ja kiminõude ladu, Juri Oksenberg, Tallinna tän. 33. Kolouiaal- ja weinikauplus, O. Abel, Tallinna tän. 23, tel. 60. — „ — „ — 3. Hubel, Pikk tän. 39, tel. 24. Koloniaalkauplus, A. Busch, Pikk tän. 13, tel. 156. — „ — P. Erdmann, Tallinna tän. 24. „ — K. Kakit, Tallinna tän. 12. — „ — H. Lugenberg, Tallinna tän. 30, — „ — Ed. Rammulus, Tallinna tän. 34. — „ — Ed. Wiederkom, Pikk tän. 62. Koloniaalkauplus, mineraalwete tehas ja õlleladu, O. Pedriks, Pikk tän. 9, tel. 179. Kübaraäri, M Ellert, Tallinna tän. 16. — „ — Lugenberg, Tallinna tän. 30. — „ — A. Matiesen, Pikk tän. 22. — „ — E. Nihwer, Tallinna tän. 39. — „ —- S. Nurk, Pikk tän. 8 ja Turu kaubamaja 5. — „ — S. Rööpson, Pikk tän. 7. — „ — E. Wolkow, Tallinna tän. 12. Kübara- ja kullasepaari, H. Stahlberg, Tallinna t. 18. Lille- ja parjakauplus, A. Tenneberg, Pikk tän. 26, tel. 65. — „ — „ — H. Wiederkom, Pikk tän. 62. 43
Lille , pärja- ja mänguasjade kauplus, A. Ustaw, Tallinna tän. 35. Liha ja worstikanplus, P. Baumann, Rohuaia l 13, tel. 99. — „ — „ — M. Klopp, Waksali tän. 26 — „ — „ — K. Saksen, Tallinna tän. 62. Joh. Senkel, Lai tän. 18, iel. 138, Z. Tedre, Tallinna tän. 50. — „ — „ — M. Leimann, Waksali tän. 1. — „ — „ — Uustalu ja Saksin, Pikk t. 16. Lihakauplus ja worstitööStus „Produkt, Maksalt tän. 3, tel. 152. Masinatekauplus, Kr. Saar ja Ko., Tallinna tän. 13 (waata kuul. lhk. 1). Möõbliäri, Ed. Saukas, Tallinna tän. 6. Mööblikauplus, M. Oraw, Pikk tän 13. Mööblikauplus ja tööstus, J. Siil, Pikk tän. 62. Mööbli- ja mänguasjade kauplus, Roman Zürgens, Pikk tän. 11, tel. 247 (waata kuul. lhk. 56). Mööbli- ja antiikasjade müümine ja ostmine, K. HunniuS, Pikk tän. 17. Mütsi- ja karusnahkade kauplus, A. Golomb i Tar tust, Rakwere osak.. Tallinna tän. 25. Mütsikauplus ja Sööstus, M. Tiisel, Tallinna tän. 35. Mütsi- ja pndukauplus, A. Mikk, Tallinna tän. 34. Nahala u, Mennad Saar, Tallinna tän. 30-a (waata kuul. lhk. 13). . „ Rahakaupltts, S. Firk. Laada tän. 5, tel. 125. — n — K. Lewinson, Tallinna tän. 21. — „ — Paide, Tallinna tän. 27, postkontori wastu (waata kuul. lhk. 56). Naha-, nööri- ja hobuseriistude kauplus, N. Somelar. Laada tän. 1 (waata kuul. lhk. 13). Optikaäri, A. Amos, Pikk tän. 26. Pagariäri, K. Kingsepp, Pikk tän. 45. 44
Daaari ia kondiitriari, G. Baumwerk, Laada tän. 13. __ __ — 3, Danilow, Tallinna tän. 62. " — — H. Dorwald, Pikk tän. 54. H. Kool, Pikk tän. 16. Aug. Kuber, Waksali tän. 16. _ '' — „ — L. Matiesen, Tallinna tän. 21. ___ — „ — G. Remmelgas, Pikk tän. 1, " kl 260 (wt. kuul. lk. 21). __ — — G- Remmelgas, Tallinna 119 Tööstuse tän. nurk, tel. 261. __ — „ — H. Tammik, Tallinna tän. 23. Petrooleum, densiin, õlid ju autotarbed „Bultotuiftdf, Tallinna tän. 32, tel. 265. Petrooleumi ludu, E. Kreek ja E. Thomson, Roebü tän. 5, tel. 79, Piimaühing, Rakwere, Tiigi tän., tel. 242. — z/ — „Wlru", Kauba tän. 6, tel. 269. Pudukauplus, S. Tanksmäe. Tallinna tän. 9. — — A. Zlaff, Tallinna tän. 7, tel. 257, (wt. kuul. lhk. 5). __ z/ — B. Blumeneff, Tallinna tän. 36, tel. 287. Soodne ostukoht kaupmeestele. Pudu- ja moekauplus, E. Krais, Lai tän. 23 (waata kuul. lhk. 33). w Pudu-, moe- ja parfiimerriaari, S. Haukks, Tallmna tän. 20. PNdu- ja pefuari, N. Amberg, Tallinna tän. 25. Pudu- ja kirjutusmaterjali kauplus, R. Osias, Tallinna tän. 30. M Pudukauplus ja kudumise tööstus, Reiner, Tallinna tän, 10. __ _ — „ — Waademann, Pikk " " tän. 1. _ — „ — Martens, Pikk " tän. 5. 45
Põllumajanduse ja Tööstuse a.-s. „Estakla«d", Waksali tän. 32134, tel. 47 (tvaata kuul. lhk. 19). Põllumajandus tarwete kauplus, E. Lepikfaar, Lat tän. 29 (waata kuul. lhk. 9). Põllumajandus tarwete ja ehitusmaterjali kaup lus, Z. Klasmann, Tallinna tän. 36, tel. 224. Põllumeeste tarbeainete kauplus, F. Fählmann, Tallinna tän. 32. Põllutöömasinate, jalgrataste, koorelahutajate, õmblusmasinate ja põllumajandus tarwete kauplus, Zoh. Rosenberg, Laada tän. 25, tel. 162. Põllutööriistade ja masinate ladu, Anton Willberg, Waksali tän. 5, tel. 104 (teaata kuul. Ihk. 23). Raamatukauplus, Zoh Priimann, Pikk tän. 24. Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus, Zoh Triefeldt. Pikk tän. 17. .. Rakwere Majanduse Ahisus, Lat tän 19, tel, 112. Rakwere Tarwitajate Ühisus, Pikk tän. 1. Rauakauplus, G. Limberg, Tallinna'tän. 22, tel. 224. — „ — Kr. Tatrik, Tallinna tän. 29, tel. 55. Restoraan wõõrastemaja „ Eestimaa", (end. Kuke), Waksali tän. 7, tel. 190. — „ — „Euroopa", Lai tän. 26, tel. 277. Restoraau „Wiru", Waksali tän. 1. Riidekauba ladu a. s. „Tekla", Pikk tän. 24, tel. 285, Riidekauplus, L. Hoff, Tallinna tän. 11. — „ — Z' Käsik, Lai tän. 4. — „ — K. Kruusenberg, Pikk ISn. 17, tel. 303. Riide- ja pudukauplus, W. Zwanow, Tallinna tän. 31. — „ — „ — F. Metz, Tallinna tän. 8, tel. 263. --„ — „ — P. Tingas, Tallinna tän. 33. — „ — „ — Tallinna tän. 24, tel. 276. Riide- ja raamatukauplus, Nikolai Erna, Tallinna tän. 14. 46
Riide $<* walmisriiete kauplus, Aleksander Zwanow, Tallinna t&n. 21, tel. 244. Riide ja õmblusmasinate ari, A. Koop, Pikk t. 22, tel. 270.
Rohukauplus, A. Feldmann, Pikk tän. 11. —
„
—
H. Lemberg, Tallinna tän. 22.
Rohu- ja würwikauplus, Haase ja Nhlaender, Pikk tän 3, tel. 230.
Saapakauplus, D. Blechmann, Tallinna tän. 34. — z, - 3. Hochin. Pikk tän. 16 (wt. kuul. lhk. 7), — —
zz „
— —
F Rogowsky, Tallinna tän. 28. Uhlberg, Pikk tän. 6. Saku õlleladu, Pikk tän. 9, tel. 286 (waata kuul. kaane 3. Ihk.). Seemnekauplus, Eesti Seemnewilja Ühisus, Lai tän 7. Söögisaal, E. Laas, Waksali tän. 4. Söögi- ja teewaja „Silwa", Lai tän. 11. Talurahwa kauplus, Zoh. Matson, Turu pl. 5. — zz — „ — O. Truuberg, Waksali tän. 8. — „ — „ — J. Uhlberg, Laada tän, 21. Tapeedi- ja segakauplus, Wold. Matson, Turu pl. 5. Valmisriiete kauplus, % Ehasan, Tallinna tän. 33, tel. 267. — — 3- Finberg, Pikk tän. 3 (ivaata kuul. lhk. 25).
Valmisriiete, mütsi- ja karusnahkade kauplus, B. Patow, Tallinna tän. 19, tel. 268.
Wilja ladu, jahud, kliid. Tallinna tän. 30-a, tel. 167. Võõrastemaja „Astoria", Jaama puiestee 11, tel. 61. _ — „ — ^Rakwere, Jaama puiestee 17. Õmblusmasinate kauplus „Singer", Lai tän. 7, tel. 293 (waata kuul. kaane 2. lh?.).
„rlhiskanbamaja, klawerite, grammofonide, plaa tide, raamatute, kirjutusmaterjali, reisitarwete, jalanõude jne. müük. Leo Erna, Tallinna tän. 24, tel. 276. 47
Turu kaubamaja kauplused: All. Rr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr.
1. 2.
3. 4. 5. 6. 7.
Liha- ja tvorstikauplus, J. Hansen. — „ — „ — Laissaar. — „ — „ — Saan Hansen. — „ — „ — D. Guseiv. — „ — „ — T. Tamm, — „ — „ — J. Kongi — „ — ir — A. Sander. Ülewal.
Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr Nr Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr.
1. 2.
3, 4. 5. 6. 7.
8. 11. 12. 14.
15. 16.
17. 18.
Saapakauplus, A. Luurich. Riidekauplus, M. Kaeramaa— — L. Willberg. — „ — M. Hermann. Moeäri, S. Nurk Riidekauplus, R. Paulus. Pudukauplus! M Sule. — „ — A. Moose. Saapakauplus, 3- Kirilow. Raamatukauplus, R. Pokk. Kiwinõude kauplus, 3 Riismann. Pudukauplus, A. Meeru. Riidekauplus, A. Übius. — , L. Lepp. Pudukauplus, P. Meilbaum.
Tööstus. Adra- ja wankritööstns, G. Harmipatk, Maksalt t. 20. Elektrotehnika ja raadio töökoda, ins. Maldmann, Tööstuse tän. 5, tel. 72 (mata kuul. kaane 2. lhk). Esimene Eesti kroomnahawabrik, Vaestemaja t. 13, Jalanõude kiirparandns-tõökoda. Härma tän. S (wt. kuul. lhk. 56).
ZnnkfetõSstns, W. Aetttk, Pikk tän. 20. — „ — „Central", oman. A. Iäger, Maksalt tän. 8. , . — „ — 3. Linbaum, Tallinna tän. 9, tel. 205. 48
Zuuksetöõstus, „Hhgiene", oman. H.
2ux, Maksalt tän. 12. — „ — K. ja A. Ianow, Tallinna tän. 7 (wt. kuul. lhk. 7). — „ Z. Kilm, Pikk tän. 6. — „ — A. Rein, Pikk tän. 1. — „ — Zoh. Palm, Tallinna tLn. 39. — „ — A. Sunns, Küti tän. 5 — „ — A. Sääsk, Maksalt tän. 17, tel. 232 (wt. kuul. khk. 17). Kellasepa töökoda, Z. Ässaftei, Tallinna tän. 41. — „ — A. Llk, Laada tän. 10, omas majas. — „ — A. Rose, Pikk tän. 17. Kella- ja kullasepa töökoda, K. Wichmann, Pikk f, 13. Korwitööstus, A. Omblik, Turu pl. 29. Köie- ja nööri VVstus, D. Grünberg, Saue tän. 3. Lauatõöstus, S Aistkowits ja Ko., Narwa tän 17, tel. 262. Limonadi tehas ja õlleladu, K. Sebald, Pikk tän. 24, tel. 157. Lina ja takuketrawise wabrik, Rakwere, tel, 130.
Lukusepa tööstus, jalgrataste üürimine ja paran dus, A. Peason, Maksalt tän. 11. Maaler!, lakeerimise ja klaafimise tööstus, J. Towbach, Tallinna tän. 11.
Maaler, Z. Kuulberg, Laada tän. 17. Masina, masina paranduse, raud- ja waskkatelsepa tööstus, A. Nei, Jaama Puiestee 11, tel. 61. Mehaanikatööstus, E. Aren, Lai tän. 3. Mehaarrik-lukusep, E. Laul, Pikk tän. 34. Mehaanikatööstus ja autogeeniline metallide kokkukeetwine, Z. Pikk, Tallinna tän. 25. Mehaaniline puutõõstus, treiali ja tisleri töö koda, Stein, Laada tän. 31, tel. 225. Metallitööstus, R. Allika, Jaama puiestee 27 (maata kuul. lhk. 17). 49
Metallitööstus, Z. Walter, Mü tLn. 14. Mööblitööstus, G. Zöe, Pikk tän. 28, tel 302. — —
„ „
— —
H. Nömberg, Tallinna tän. 56. Z. Puutmann, Tallinna tän. 39. Rahawabrik „Sakala", Narwa tän. 21, tel. 20. — „ — „Wiro", Narwa tän. 26, tel. 134.
Plekisepa, laskeriistade ja jalgratta parandustöökoda, M. Kleit-, Laada tän. 4. Plekisepatööstus ja katusekatmine, Z. Rosenberg, Lai tän. 14-a.
Plekisepatööstus, A. Steinberg, Laada tän. 20. Puusärgi tööstus, P. Nei, Tallinna tän. 41. Puutööstus, O. Ntedrichson, Pikk tän. 48, tel. 82. Paewapildi ja suurendustöõstus, Z Krtibi, Tallinna tän. 56.
Päewapildi, suurenduste ja raamimise tööstus, J. Kiiber, Tallinna tän. 7.
Põllutööriistade ja reformwoodite tööstus, A. Laur, Lai tän. 14-a.
Riidewärwimise tööstus, firma H. Stahl, Pikk tän. 31. __
__
__
K. Wöölmann, Posti t. 5-a (waata kuul. lhk. 56). Rätsep, G. Õunapuu, Waksali tän. 4, tel. 299 (waata kuul. lhk. 15). — „ — M. Markson, Roosi tän. 4. Rätsepatöökoda, K. Kärdi, Posti tän. 18. __ „ — E. Weinberg, Pikk tän. 21. Rätsepmeistri töötuba, P. Kask, Aleksandri tän. 38. Rätsepatöõstus, Z. Käsik, Lai tän. 4. — „ — G. Sallo, Waksali tän. 26. Rätsepaäri, P. Raja, Waksali tän. 15
Sadulsepa, pehmemööbli ja autopolstri tööstus, G. Meisner, Tallinna tän. 66. 50
Sepatõöstus, D. Lõhmus ja Pojad, Parkali tän. 7 (waata kuul. lhk. 5). — „ — Z. Pappel, Waksali tän. 23. — „ — 3* Puusep, Laada tän. 15. Sepa- ju tvankritööstus, H. Mölder, Rarwa tän. 7. — Z. Oksenberg, Tallinna t. 56158. Shokoladi- ja kowpwekitöüstus „Vittoria", Aleksandri tän. 14, tel. 98. Trükikoda, k.-ü. „Wirulane", Lai tän. 17, tel. 136. Tõllafepa tööstus, Z. Bachmann, Laada tän. 4. Wase- ja plekttööstus, A. Saukas, Pikk tän. 26. WiittraiuMise tööstus, A. Meilbaum, Laada tän. 35. WMsaapa tööstus, Z. Willo, Pikk tän. 7. Ähistrükikoda, Lai tän. 12, tel. 135. OmblusMaftnate parandus ja agent, Z. Tootsi, Tallinna tän. 54.
Terwishoir» ala. Arstid. Dr. Gerda Bürger, sise- ja naistehaigused. Pikk tän. 20, tel. 298, kõnet. kl. 9 -1 ja 4—7. Dr. A. Eberhardt^ sise- ja lastehaigused. Pikk tän. 16, tel. 69, kõnet. kl. 9-1 ja 4-6, pühap. kl. 11-1. Dr. T. Feimann, naha-, sugu- ja sisehaigujed. Laada tän. 4, kõnet, tl 9—1 ja 4—7. Dr. S. Golomb kõrwa-, kurgu- ja ninahaigused. Lai > tän. 9, tel. 64, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. Dr. 3. Haho, (maakonnaarst), sisehaigused. Pikk tän. 30, tel. 44, kõnet. kl. 9—11 ja 4-5. Dr. W. Hildebrand, naiste-, sise- ja sünnitusabi. Pikk tän. 18, tel. 149, kõnet, tl 9-1 ja 3—5. Dr. Cd Hoffrnann, kirurgia ja sünnitusabi. Pikk tän. 58, tel. 56, kõnet. kl. 9—11 ja 4—5. Dr N. Krooni, sise- ja laste-, hamba- ja suuhaigused. Rohuaia tän. 9, tel. 297, kõnet. kl. 9—12 ja 4-6. 51
Dr. A. Kuldsepp, sile- ja lastehaigused, analüüsid, Pikk f4n. 14, kõnet, kl 9—12 ja |4—15. Dr. B. Melik—Muradsw, laste-, naiste- ja naha haigused, Tallinna tän. 22, tel. 252, kõnet- kl. 9—1 la 4—7. Dr. 3. Müller, sifehaigused, Maksalt tän. 32, tel. 266, kõnet. kl. 9-1 ja 5—6. Dr. W. 9lei, kirurgia. Lai (Äri. 18, tel. 51|16, kõnet. kk. 9—10 ja 3—5. Dr. W. Oja, (kooliarst), sise- ja sugrrhaigujed, Parkali tän. 7, tel. 197, kõnet. kl. 8—10 ja 3—*5. Dr. M. Serwann, silma- ja närwihaigused, elektri rawimise kabinett, (massaasb), rawimine hüpnoosiga. Tal linna tän. 24, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6 pühap. kl. 11—1. Dr. J. TiWas, sije- ja naistehaigused, röntgeni kiired, elektri rawi, Pikk tän. 39, tel. 7, kõnet. kl. 9—11 fa 5—7. Dr. E. lift, sise-, laste-, haawa-, naha-, kõrwa-, kurguja naistehaigused. Lai tän. 27, tel. 212, kõnet. kl. 9—12 ja 3—5. Dr. M. Wihmann, sünnitusabi, naiste- ja haawahaigused. Rohuaia tän. 19, tel. 300, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. Dr. N. Wiren, (linnaarst), sisehaigused. Pikk tän. 44, Ui 101, kõnet. kl. 9—10 ja 3—5.
Hambaarstid. E. Ewald-Amberg, Tallinna tän. 25, tel. 275, kõnet. kl 9 -1 ja 4—7, kesknäd. ja reedel 11. 5—7. M. Zuurik-Gerberson. Tallinna tän. 8, tel. 233, kõnet. kl. 10—1 ja 4-5. H Soon-Kuldsepp, Pikk tän. 14, kõnet. kl. 9—1 ja 4-6. K. Tombach Osman, Pikk tän. 17, tel. 228, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. F. Zlafs, Tallinna tän. 6, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. 52
Ämmaemandad» R. Ajasta, Waksali tän. 27, tel. 290c L Kert-Zalak, Küti tän. 5. M. Kiisk, Tartu LSn., omas majas. F- Kukke. ämmaemand-masseerija, Pikk tän. 21. Pr. Kitth Normann, Tallinna tSn. 50, tel. 223. E. Tuling, Pikk tän. 23. G. Walk, Waksali tän. 8, tel. 211.
Masseerija. Leontine Müller, Tallinna tän. 11, kõnet. kl. 11—1. Haigemajad. Linna haigemaja. Tallinna tän. 44, tel. 102. Haigete wastuwõtmine igal ajal. Ambulantsis wastuwötmine kõikidel aladel kl. 11—1. Zuhat. dr. R. Wiren.
Rakwere erahaigemaja Aleksandri ja Rohuaia tän. nurgal, teles. 300. Wõetakfe wastu igal ajal:
Sünnitajaid, naiste -, fise- ja haawahaigeid. Õöpäewa maks 3—4 kr. Sidematerjali ja rohtude tasu eraldi tegeliku hinna järele.
Zuhat. dr. W. Wihmann. Laboratoorium. Dr. A. Eberhardt*i keemia-bakterioloogia labora toorium, Pikk tän. 16, tel. 69. Analüüside wastuwõtmine kl. 9—1 ja 4—6, pühap. kl. 11—1. 53
Kohtu ula. Wanrmtatud Ädwokaadid. Kr. Haho, Pikk tän. 30, kõnet. kl. 8—10 ja 3—5. EV. Hasfelblatt, Pikk tän. 15, tel. 184, kõnet. kl. 8-12 N. Jlttmf*,* Pikk tän. 13, tel. 146, kõnet. kl. 8-10, 3-5. M. Kutti, Pikk tän. 46, tel. 169, kõnet, igal ajal, kui kodus. A. Levs, Tallinna ISn. 12, tel. 208, kõnet. kl. 8-10, 3—5. W. Magi, Tallinna tän. 25, tel. 33, kõnet, igal ajal, kui kodus.
Wannutatud advokaatide abid. E. Federwann, Pikk tän. 22, tel. 270, kõnet. kl. 8—11 ja 3—6. W. Heiswald, Tallinna tän. 12, tel. 208, kõnet. kl. 8—10 ja 3-5. R. Knüpffer^ Pikk tän. 18, tel. 216, kõnet. kl. 4—6. N. Koolmann, Pikk tän. 46, tel. 169, kõnet, iga! ajal. kui kodus. Z. Kriisk, Pikk tän. 13, tel. 146, kõnet. kl. 8-10, 3—5. A Krooni, Rohuaia tän. 9, tel. 297, kõnet. kl. 8—10 ja 3—6. N. Kütt, Waksali tän. 29, tel. 226. A. Ssmann, Pikk tän. 17, tel. 228, kõnet. kl. 8—10 ta 4—6. P, Randrnets, Tallinna tän. 25, tel. 33, kõnet, igal ajal, kui kodus. J. Schneering, Pikk tän. 15, tel. 184, kõnet. kl. 9—12 ja 3—6. 3, Triefeldt, Tallinna tän. 24, tel. 259, kõnet. kl. 8—10 ja 3-5.
Adwokaat
Ed. Waldwann, Pikk tän. 27, tel. 178, kõnet. kl. 8—10 ja 3—5. 54
Et omandada parimat — — pange tähele firmat! Il
Leo Erna
i
reklaam — on odavad hinnad I 8k Müügil: klaverid, grammofonid, plaadid, raamatud, kirjutusmaterjal, reisi tarbed, jalanõud jne.
El
Rakveres, Tallinna tän. 24. Tel. 276.
55
Mööblikauplus
Roman järgens Rakvere, Pikk tän 11
Telef. 247.
Lutheri vabriku mööbli müük vabriku hinnaga.
K. Vöölmanni riidevärvimise tööstus. Rakveres, Posti tän. 5-a, omas majas. Värvib, vanutab, pressib ja pügab kangaid* Värvitakse kantud riideid. Töö kiire ja korralik
Töö eest täielik vastutus.
Raha hoiab kokka see ane ja lapsevanem,
kes
toob
oma
jalanõud parand
9,Kiirparandusse®4 Rakveres, Härma tän. 9, Töö kiirem ja hinnad odavamad, kui mujal.
56
mi Tähelepanu !
Nahatarvitajad 1
m
Tähelepanu 1
Itinill fii Tallinna tän. nr. 27,
postkontori vastas
ostate kõik nahakaubad kõige soodsamalt. Kaubad alati värsked ja hinnad ajakohased. Kaupmeestele ja kingsepadele vabriku hindadega.
12223 (J
I
ii
3
CU=Li
Saku õlleladu soovitab oma
õlut ja mõdu tuntud võistlemata headuses. W Saada igalpool! S
Kontor, Rakveres, Pikk tän. 9, tel. 286.
O^SB
§
ee
Uhispiimatalitustele soovitan suures väljavalikus: Weetorusid Toru ühendused Kraanid Ventiilid Kaevupumbad Tsilindrid Tendrid Põhjaventiilid Torud, mustad ja tsingitud. Hinnad kõige odavamad Eestis.
VaataEsimene Eesti kinnituse selts
„EEKS“
Valga osakon...Esimene Eesti kinnituse selts
„EEKS“ Valga osakond Valga Pangas
LLKS
2-1866
KALENDER 1929 AASTAKS.
Esimese Eesti kinnituse selts „EERS" Valga osakonna kirjastus.
Kõige paremaid
pollutöömasinaid ja riistu,
„musta kuke“ märgiga ja
loomajõusööte muretseb põllumeestele
E.T. K. — Eesti Tarvitajale Keskühisus Peakontor: Tallinn, Lai tän. 39/41. Harukontor: Valgas, Vabaduse tän. I.
Suur kaubaläbimüük ja üle 10-aastane äriühendus otse tehastega sise- ja väljamaal võimaldavad ETK-le osta ja müüa kaupa kõige soodsamalt. Müük sünnib kõigi majandus- ja tarvitajate ühingute kaudu.
====== Moeäri ====== =
AUG. PEHME
Valgas, Kesk tän. 15/17.Kõige suurem ja täielikum sellekohane äri Valgamaal.§
X kübarad ja mütsid. | KARUSNAHAD.8 Meester. ja naister.
Villased kujutud kaubad ja lõngad.§
—Jalanõud _| „ESTOKING", „UNION" vabrikutest ja oma tööstusest alati uuemates värvides ja moodides.
(
Kummi kalossid ja botikud.&
Pulma ja leeripäeva ehted.* Kõik moe ja pudukaubad suurel ja väiksel arvul.-
Grammofonid ja plaadid
ilmakuulsatest „Columbia", „His Masters-Voice", „Odeon", „Majestrola" ja teistest vabrikutest.(
Soovitab kõigesuuremas valikus väljamaa ja kodumaa riietest maitserikkalt uuemate fassongide järele valmistatud
Naisterahvastele :
suve-wtalve mantleid. Meesterahvastele:
KÕIGE VANEM JA SUUREM X
J VALMISRIIETE. MEESTE-JA NAISTERAHVA
ülikondi, palituid, jopesid, vihma- NÖTSI-j» PESUKAUPLUS 3 mantleid, pükse, pesu ja tööriideid. 1 VALGAS on Kõige suurem väljavalik karusnahku. -x=----1-2 Suur ladu meester. mütse ja kaabusid iga aas esk TÄN 19. taaja jaoks, uuemates fassongides. Hinnad võistlemata odavad!
A.S1OMKA
2
eestikeelsed plaadid. Hind Kr. 3.Aleksander Arder, Estonia ooperi bariton. 8710 Kaks grenadeeri (R. Schumann). Metsa teel (A. Kapp). 8711 Kallis Mari. Kas tunned maad. Aleksander Arder ja meeskvartett. 8712 Ants oli väike saunamees. Kui see laul meil kords lä’eb. 8713 Väike postimees. Metsa läksid sa. Arnold Vismann, Estonia ooperi tenor. 8714 Nadiiri aaria oop. „Pärliotsijad" (G Bizet). Neiule (seadn. J. Aavik) 8715 Äikse eel (H. Meri). Maria, Mari (Di Capua). 8716 Miks sa nutad, lillekene (R. Tobias). Kannel (J. Simm). Konstantin Savi, Estonia opereti tenor-bariton 8722 Jlu (Pflüger) Mu süda, rända sa. 8723 Armastus (Hildach). Poissmehe laul. Olga Torokoff-Tiedeberg, Estonia ooperi sopran. 8724 Laisad neiud (N Goldschmidt). Neiu laul (E. Meyer-Helmund). 8725 Üks pisar veereb vaikselt (M. Lüdig). Hällilaul (A. Lemba). 8726 Üks ainus kord (K. Türnpu). Ma elan (O. Merikanto). Tallinna Meestelaulu Selts, juhatab prof. A. Topman. 8701 Mu armas isamaa (K. Türnpu). Kõik taevad laulvad (L.v Bethoven). 8702 Kaunimad laulud (F. Saebelmann). Rõõmsad muusikandid. 8703 Mu Eestimaa (K. Türnpu). Süda tuksub (K. Türnpu). Estonia Muusika Osakonna Segakoor, juhatab prof. J. Aavik. 8704 Isamaa mälestus (K. A. Hermann). Priiuse hommik (K. Türnpu). 8705 Troost (K. Türnpu). Veel kaitse, kange Kalev (M. Hermann). 8706 Tuljak (M. Hermann). Koit (M. Lüdig). Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi segakoor, juhat. T. Vettik. 8707 Mullu (J. Krohn). Peidutamine (A Törnudd). 8708 Lindude laul (M. Saar). Lemmelaul (T. Vettik). 8709 Hällilaul (T. Vettik). Kas tunned maad (T. Vettik). Marta Runge, Estonia ooperi sopraan, Konstantin Savi, Esto nia opereti tenor-bariton, The Murphy Bandi saatel. 8729 Viise operettidest, 1 ja II osa (seadn. V. Compe). 8730 Viise operettidest, III ja IV osa (seadn. V. Compe). Felix Moor, draama näitleja, ja Hugo Laur, Estonia draama näitleja. 8718 Mõndasugust (Märt ja Pärt). Kahes osas. 8720 Seda ja teist (0 Luts). Kahes osas. 8721 Tark isand (0 Luts). Kahes osas. Felix Moor, draama näitleja ja Tallinna ringhäälingu kõneleja. 8717 Härra K. M. Uhhuu oli haige (0. Luts). Kahes osas. Hugo Laur, Estonia draama näitleja. 8719 Pearu matusekõne (Tammsaare „Tõde ja õigus“). Kahes osas. Hugo Schüts, viiul. 8731 Pulma lust (seadn. Hurstinen). Üksinda (Kappel-Hurstinen). The Murphy Band, tantsuorkester Estonia valgest saalist. 8727 Kaera Jaan (seadn. V. Compe). Lauluga. Mälestus (V. Compe). Foxtrott eestikeelse lauluga.
Ainuesindaja: Kaubamaja Ä-s. Karl Lembero Tallinn, Viru 3. 3
X/XOCOO VOX Rohu- värvi kauplus 0. Kruus 1 Valgas, Vabaduse tän. 30.-
Kõiki muid aineid kosmeetika ja parfümeeria alalt.
)) Maalritele: Värvid pulbris, värnits, õlivärvid, õlilakid ( • igas väärtuses, tärpentiin, liim, kriit ning pintsleid imitm. headuses j. n. e.( xMAAMAANAEMAE Rx
Villa- la valltööstus J. Schein Valgas, Uus tänav Nr. 14. Võtab villu kraasimiseks, ketramiseks Ja korrutamiseks vastu. Ostab kodumaa villu. Ajakohaste masinate ja vilunud meistrite tõttu on töö kiire, võistlemata headuses ja väga kokkuhoidlik.
Hinnad mõõdukad. Räbalatööstus võtab kõiksugused koetud kaltsud, nagu: va nad sukad, kampsonid jne. ümbertöötamiseks villaseks vatiks ja lõngaks vastu.
Müüb kõiksuguseid lõngu, inglis villa ning villa- Ja puuvilla vatti. Oma villa ümbertöötamisel võib igaüks juures olla. 4
Wiili Wabrik Tallinn, Wana Posti t. 11 Kõnetraat 12-78
on ainuke täielik ja uute tehniliste abinõudega töötaw wiilitööstus Ees tis. Meie wiilitööstus on juba 50 aastat Ees tis töötanud ja oma tööga üldist rahulole mist ja kiitust ärateeninud. Ladus on meil suur wäljawalik igasuguseid oma ja wäljamaa uusi wille ja raspleid.
Sealsamas wanade wiilide ja rasplite ülesraiumine ja wahetamine uute wastu.
K/m.
KARLUUDAL TALLINN, Pikk tän. 36, telefon 24-84.
Väljamaa esitus.
Viin ja õlu.
Esimene Eesti kinnituse selts
EEKS
on kõige vanem ja jõukam kinnituse selts Eestis. Asutatud 1866. aastal. Kindel vastutus. Odavad maksud. 5
Kultuur - Joh. Meisteri
raamatu-, kirjutusmaterjali- ja tapeetide kauplus.
Valgas, Kesk tän. 27.
Soovitan pühade kingiluseks: Kirja mapesid (portfelle). ‘
Kirjutusnõusid.
Rahataskuid. Kirjapabereid ilukarpides ju mapedes. Lillevaase portselaanist, kristallist, klaasist j.n.e. Reisikohvreid mitmesuguses suuruses. Kujusid prongsist, portselaanist. Lõhnaõlisid, lõhnaseepe j. n.e.
Lastele:
mänguasju, pildiraamatuid j. n. e. suures valikus.
Jõulupuu ehteid — väga suures valikus. Säraküünlaid, jõulupuu küünlaid ja küünlajalgu. Piltpostkaarte jõuluks, uueksaastaks ja teisi üksikult ja hulgaviisi.
Alati ladus: suur valik igasugu kirjutusmater jali, konto- ja protokolliraamatuid j. n. e. Kõige austusega
Aasta-ajad. Kewade algab 21. märtsil. Suwi algab 21. juunil. Sügis algab 23. septembril, Talw algab 22. detsembril.
Päikese- ja kuu-warjutused. 1929. a. on 2 päikesewarjutust, kuuwarjutusi ei ole.
1. Täieline päikesewarjutus 9. mail — maakera lõuna- ja ida poolel. Ei ole meil nähtaw. 2. Ringkujuline päikesewarjutus 1. nowembril. Nähtaw Atlandi ookeanil, Lääne-Aafrikas ja India ookeanil. Ei ole meil nähtaw.
Pühade ja puhkepäewade nimekiri 1929. a. 1. Uusaasta (1. jaan.). 7. Maipüha (1. mail). 2. Kolmekuninga p. (6. jaan ). 8. Taewaminemise p. (9. mail). 3. Eesti Wabariigi iseseiswuse p. 9. Suwiste pühad (19 —21. mail). (24 weebr.). 10. Jaani päew (24 juunil). 4. Palwe päew (20. weebr.). 11. Jõulu pühad (25.—27. dets.). 5. Suur Reede (29. märtsil). 6. Kr. Ulest. p. (31. märtsil, 1. ja 2. apr.).
1. 2. 3. 4.
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: Suurel laupäewal (30. aprillil). Suwiste pühade laupäewal (18. mail). Jõulu laupäewal (24 dets.). Wanal aastal (31. dets.).
Uueks aastaks. 1929. aastaga algab Esimene Eesti kinnituse selts „Eeks" oma 63-dat tegevuse aastat Mööduva versta posti juures peatudes ja uue eluaasta lävele astudes tuleb tagasi vaadata senise töö peale, et võtta tarkust tulevikuks. Üle on elatud palju raskeid aegu ning nähtud mit med valitsused. Hulk on elus olnud vintsutusi ja tee küllalt konarline, kuid välja on tuldud kõigist karasta tult ning tugevnenult. Esimese Eesti kinnituse selts „Eeks’i“ tekkimine sai alguse kahest tähtsamast sündmusest, millede kuul dused juba aegsasti meeled liikvele pani, ja need on: Balti raudtee ehitus ja uus kogukonna seadus, mis va bastas Eesti talupoja mõisniku alt. Need sündmused andsivad hoogu ja võimaluse majade arvu kasvami sele. Mõisatööline, tüdinenud kubja kärkimisest, samuti aidamees, puusepp ehk muu käsitööline, kellel kotipõhja mõni rublakene kogunud, asus linna ja ehitas ise omale peavarju — maja. Majade arvu rohkenemisega tekkis ka mõte kinnituse seltsi asutada, mis teostus 1866. a. Juba algusest peale on selts väljaläinud oma liigetekinnitajate huvide seisukohast. Ikka ja alati on selts sammunud õiglast rada, mille tõttu ta ka suure poole hoiu osaliseks on saanud, ning seltsi ümber arvukas kinnitajate pere kogunud. Sama teed püüab selts ka edaspidi kindlalt käia, parandades vääratusi, mis mõni kord töös ja tegevuses ettetulnud. Uut tegevuse aastat algades, soovime kõigile seltsi liigetele-kinnitajatele, seltsi sõpradele ning poolehoid jatele 8 head ja õnnerikast uutaastat!
Esimene Eesti kinnituse selts „EEKS" Walga osakond.
kui ühistegeline ettevõte ei aja taga kasusid. — Tema siht on oma liikmete-kinnitajate varanduslise seisukorra kindlustamine võimalikult soodsatel tingi mistel.
Uueaasta hommikul viib peremees rõõmutundes igale loo male matitäie leiba. Täielik on peremehe rõõm siis, kui hooned, loomad ja igasugune varandus on kinnitatud Esimeses Eesti kinni tuse selts „EEKS‘is". Osakond Valga Pangas, Valga, Vabaduse tn. nr. 6. 10
Põllumees põline-rikas, kui eemaldab hädad ja õnnetused. Kinnitage oma varandus Esimeses Eesti kinnituse selts „E E K S‘is". „EEKS“ on kõige vanem ja jõukam ülemaaline Eesti ühis tegeline kinnituse selts. Asutatud 1866. aastal. Osakond Valga Pangas, Valga, Vabaduse tn. nr. 6. 11
„EERS" kinnitab: Elu, kapitali, kaasavara. pensiooni, matmise raha
Kinnitustingimused kõige paremad ja preemiad kõige õig lasemad. Kapitalid iile 30 miljoni sendi. Soliidne edasikinnitus väljamaal ja siseriigis.
Õige paast on siis, kui mõni sent kõrvale panna, et muret seda elukinnituse poliis. Tuleviku õnn on perekonna heakäekäik. Kinnitage oma ja perekonnaliigete elu Esimeses testi kinnituse seltsis „F eks". 12
Kurva aprilli saab õnnetuse korral, kellel varandus kinnita mata. Õnnetus ei hüüa tulles. Kõige kasulikum on kinnitada Esimeses Eesti kinnituse seltsis. FEUC® on kõige vanem ja jõukam kinnituse selts Eestis. Asuta,LLID tud 1866. a. Kindel vastutus. Odavad maksud. 13
Esimene Eesti kinnituse selts „EEKS" kinnitab: a) kõiksugu hooneid ja muud varandust, kaupa ning põllusaadusi — tule ja pikseõnnetase vastu; b) koduloomi — õnnetuste, haiguste ja varguste vastu; c) igasugust varandust, kaupa ja muid väärtusi — murdvarguste vastu; d)vaateaknaid ja peegli klaase — purunemise ning pragunemise vastu; e) elu ja kapitaali.
Enne, kui karja välja lasete, kinnitage loomad haiguste ja õnnetuste vastu. Loomade pusklemine toob tihtipeale õnnetusi. 14
ar 11 12 - 13 7 magaja p. = 14 D: • 15 16 Peetri-Paawli € 17
Jaani p.
Ilmad lähevad päev-päevalt kuumemaks ja pikne sagedamaks. Kinnitage oma varandus ja elu Esimeses Eesti kinnituse seltsis „EEKS‘is". FEKC on kõige vanem ja C kindlam kinnituse selts Eestis.
Tagavara kapitalid üle 30.000.000 sendi. Peakontor Tallinnas, Lai.tän. 1 (omas majas). Kõnetr. 785.
Osakond VALGA PANGAS Valgas, Vabaduse tän. 6. Kõnetraat 36.
Kõik õnnetused ja hädad on teelt kõrvaldatud, kui ettemõeldult tegutseda. Parem karta, kui kahetseda, ütleb vanasõna. Kahju ei kannata see, kes omad heinakuhjad tulevastu kinnitab „EEKS" kuulub Eesti Ühis tegeliste kinnitusseltside kont serni, kelle ühine vastutus ulatab sadadesse miljonitesse.
Ecimono Focti"'*'colfe FE7C6 kinnitab: tuleõnnetuse Luitele LOSII SCIIJ ,LLAS vastu hooneid ja vailaswara. Kinnitustingimused ja maksumäärad soodsamad kui ühelgi teisel kinnitusseltsil. Seltsil on oma kapitali üle 30 miljoni sendi. Täiendav kindlustus suurimates väljamaa seltsides. 16
................... a) kõiksugu hooneid ja muud varandust, kaupa ning põllusaadusi — tule ja pikseõnnetuse vastu; b) koduloomi — õnnetuste, hai guste ja varguste vastu; c) igasugust varandust, kaupa ja muid väärtusi — murdvar guste vastu; d) vaateaknaid ja peegli klaase — purunemise ning pragunemise vastu; e) elu ja kapitaali.
Rukkid lõigatud ja rehepeks algab. Enne kui kuivatuse ahju tuli teha, tulevad hooned ja vili kinnitada. 17
Ööd lähevad pimedaks ja vargused tihedamaks. Kinnitage oma varandus varguse vastu. Kinnitusi võtavad vastu ja annavad nõu: Esi mene Eesti kinnituse seits „EEKS", asut. 1866. Peakontor, Tallin, Lai t. 1 omas majas. Osakonnad: Valga, Valga Pank, Vabaduse t. 6, Tartu, Suur Turg 3, Petseri, Uspenie tän. 7. Esitajad ja agendid igal pool linnades ja maal. 18
homse varna. Leiba hoitakse homseks aga mitte tööd. — ----- ■ * ...... * On kinnitus veel uuendamata, siis tehke seda kohe täna. Kõige kasulikum FEUC‘iq“ on kinnitada 9LLAD 10
Esimene Eesti kinnituse selts „EERS" on kõige va nem ja jõukam kinnituse selts Eestis. Asutatud 1866. a. Kindel vastutus. Odavad maksud. 19
Juba vili koristud, salved kuhjal täidetud. Rõõmus põllumehe meel, kõnnib äri akna eel. Paremaks reklaamiks ärimehele on hästi väljasäetud aken. Ärimehed! Kõige soodsamad tingimised vaate akna klaaside kinnitamiseks on Esimesel Eesti kinnituse seltsil „EEKS‘il". Osakond: VALGA PANGAS, Valgas Vabaduse tän. 6. 20
Tere Toomas! Tere Tõnu, kuidas elad? Kurbe sõnu! kuuled kulla sõber paha, talu põles maani maha. Järele ei jäänud notti, nüüd ma kannan kerjakotti. Kinnitage oma varandus ja elu Esimeses Eesti kinnituse seltsis „EEKS‘is‘,s
FEKS 011 kõige vanem ja kindLLAN lam kinnituse selts Eestis.
Seltsil on oma kapitali üle 30 miljoni sendi. Täiendav kindlustus suurimates väljamaa seltsides. FFKS kuulub Eesti Ühistegeliste kinnitusseltside kontserni, kelle LLAO ühine vastutus ulatab sadadesse miljonitesse. 21
Kodumaa laadad. Tähendus: Laupäeval, pühapäeval ja pühadel laata ei peeta, vaid järgneval äripäeval. Laadad jaanuari kuus : 2. Krüüdneri Pusul. 7. Haimre v. Võrus. 9. Kikevere kihelk., Kapu v. 10 Suure-Jaani al. 12. Koeru al. 15. Jõgeva mõisas. Laekveres. Pärsamaa k., Võlupe laadapl. 17 Kolovere v. 20. Misso vallam. juures 22. Türi al. Imavere v. end. Paia kõrtsi j. 23. Haapsalus. Valgas 2 p. Rasina kõrtsi j. 24. Jõelehtmes. Paides. 30. Nissi alevis. Laadad veebruari kuus: 1. Massu v. Roela kõrtsi juures. 2. Rapla al. Pornuse v, Lenhofil. Kilingi-Nõmmel. Kallaste alevis. 3. Maasi v. Jõgeva al. Veltsa v. 4. Võrus. 5 Õisus, Alliku vallas, Tõrva linnas 2 p 6. Oru v. 8. Elva al. Narvas. 9. Saare v., hob. posti j. 10. Raasiku valiam. j. Räpina vallam j. Keina v. Sooniste v. Antsla al. Rakveres. 11. Põltsamaa 1. 12 Tapa 1. 14 Tamsalu r.-j. j. 15. Lähtru v. Paldiskis. 16. Viljandis 8 p. 17. Haiba poe juures, Kernu v. 18. Ninakülas. Tartus 19. Paides. 20. Kose külas, Ravila v. Kurava poe juures,' Varbola v. Vasknarvas. Misso vallam j. 21. Valgas 2 pv Muhu-Suure vallam. j. 22 Mustvee al. 25 Lihula al. Võrus 8 p. 26. Võõbsus. 28. Tagavere karjamaal, Maasi v. Viljandis. Pärnus esi mesel kesknäd. ja neljap. Audrus reedel enne Vastlapäeva. Viljandis neljapäeval pärast lihavõtte pühi. Laadad märtsi kuus : 1 Jõgeval. Keava r.-j. j. Piirsalu v. Kärdla al 2 Nabala asund. 3 Jõhvis. 4. Kiviloos. Võhma al. 5. Kirblas. Metskülas, Leisi v. Simunas 8 Iisaku mõisas. Antslas. Uue mõisa v. 9. Viru-Jakobis. Hageri alevis Metsalaugu külas. 10. Kõos. Haapsalus. Puhjas Valgjärve vallas. Suurejõel. Paatsalu v. Laeva v. 12. Hellamaal. Ardu külas. Võrus. 13. Amblas. Puurmanni asund. 14. Mustjala vallam. j. Mõisaküla al. Käsukonna mõisas. Reedel enne 15. märtsi Põltsamaa 1. Kodijärve vallas. Vaimastverel. 15. Raplas. 16. Rannakülas, Maasi v. Rannu vallam. j. 18. Järva-Jaanis. Keilas. Kastnas. Kallaste al. Sangaste kirikukõrtsi j. Viru-Nigula kiriku juur. 20. Jüri kiriku j., Rae v. Türi al. Märjamaa v. Kuresaares. Avinurmel. Sadala külas. Misso vallam. j. 21. Leevil, Pindi v. Väike-Ulilas. 22. Albu vallam j. Petseris. 23. Valgas 2 p. Leisi alevis. Kavastu v. 24. Laekveres. Mõra mõisas. 25. Voldi mõisas. 26 Puunal, Vihter palu v. Vahastus. Rutikvere asund. Vana-Prangli mõisas. Sulbi al. 28. Kasepere poe j., Kloostri v. Paides. Kellamäe kõrtsi j., KaarmaSuur v. Valguta mõisas. 31. Mustvees. Laadad aprilli kuus : 1. Juurus. 2. Alajõel. Antsla alevis. Puskarus. 5. Harku v. 6. Taebla v. 8. Vaivara mõisas. Tamsalus. Pärsamaa v. Kastre-Võnnu v. 9. Elvas. 10. Saue v., Roopaka asund. Sooniste v Lona vallam. juur. Võlla-Kihlepas. 11. Pati-Nurmeotsal. 12. Kikeveres. Jõgeval, Kolovere v. Võrus. 13. Kärdla v. Torgu v. 14. Ninakülas. Vastse-Kuuste v. Hummuli-Soel. 15. Sara vallam. j. Tapa linnas. Kihelkonna alevis. Kuusalu alevis. 16. Voltveti-Keremal. 17 Palivere v. Karula vallam. juures. 18. Mustla alevis Rahukülas. Koeru alevis. Vigala vallas. 19. Kilingi-Nõmmel. Tartus. Kadrinas.
22
Luutsniku mõisas. 20. Alavere vallam. juures. Lihula al. Kuresaares. Misso v. 21. Väike-Maarjas. 23. Kuimetsa vallas. Orajõe v. Võrus. Krabi v. Sauga v Raadi v. Keilas. 24. Amblas. Vastseliinas. Esnas. 25. Märjamaal. Varblas. Kõiguste kõrtsi j. Koonga v. Kabala vallas. Kanepi alevis. Peri vallas. 26. Moisekatsi vallam j Jõgeva alevis. Petseris. Laatre-Tsirgulinnas. Kohilas. Suure Jaani alevis. Narvas. 27 Saare v. 28. Krüüdneri v. Rakveres. Käru r.-jaama j. AbjaPaluojal. 29. Valgas 2 p. Lullikatku külas. Kärsa külas. Liival. 30. Kärgu alevis. Vastse-Nõo m. Haanja m. Palamuse kül. Nissi al. Laadad mai kuus: 2. Tõrvas. Mõnistes. Räpinas Vändras. Päri mõisa j. Alamustil Roelas. 3. Kavastus. Kareperes Krabi vallam. j. Otepää al. Anija v. Oru v. Lelle-Hiiekõnnus. Uuemõisa v. 4. Taheva vallam. j. 5. Haapsalus. Velise v. Pala v. Saaluse vlm. j. 6. Järvakandis. 7. Mõisakülas. Lohusuu v. Põlvas. 8. Valgejõel. Roosikul. 9. Kernu v. Häädemeestel. Uue-Antslas. 10 Kuivajõel. Petseris Uduveres. Põltsamaal. Priipalus, Kuigatsi v. Vana-Roosas. Rõngu alevis. 11. Reola mõisas Missos. Leisi riietelaat 7 päeva. 12. Antsla al. Võrus. Kudina v. Patastel. Õisu jaama j. 14. Holstres Karilatsi v. 15 Kolga-Jaani alevis. Kuresaares. 16. Paides. 18. Sangaste kirikukõrtsi j. 20. Selis, Tõstamaal. Missos. 22. Võõbsus. 23. Valgas. Mätja külas Saaremaal. 24. Koerus. 31. Pärnus esimesel kesknädalal ja neljapäeval. Laadad juuni kuus : 1. Rasina v. Sulbi al. 2. Türi alevis. 5. Viljandis. 8. Rapla al. 9 Antsla al. 10. Petseris. Hageri al. 12. Paides. 13 Voltveti-Keremal 14. Lootvina mõisas. 15. Märja maal. 16. Tapal. 18. Kilingi-Nõmmel. 20. Järva-Jaanis Nissi alevis. Mustvees. Põltsamaa 1. Patküla-Pikasillal. Missos. Kaarma-Suure val lam. hoovis riiete laat 10 pv. 21. Võrus. 26. Rakveres. Tamsalu r.-j juures. Vihulas. Viljandis. Piirsalu v. Urisaare külas, Laiksaare vallas. 29. Tahkurannas. Laadad juuli kuus : 1. Valgas 2 pv. Haapsalus. Vana-Karistes. 3. Viitina kõrtsi j. Paides. 4. Tartus. 7. Petseris. 8 Taage pera vallam. j. 10. Mustla alevis. 12. Mõisakülas. 15. Karksi-Nuias. 18. Tõrva linnas. 20 Misso vlm. j. 23. Kuresaares riiete laat kuni 5. aug. 24. Võrus. Pärnus esimesel kesknäd. ja neljap. Laadad augusti kuus : 1. Paides. 2. Pärnus 3 nädalat. 3. Elvas. 7. Holstres. 10. Kuresaares. 12. Vana-Võidus. 15. Tuha laanes. Koerus 16. Martna v. 18. Loodil. 20 Valgutas. Misso vallam. j. 21. Laiksaare v. Kallaste al. 2 pv. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas 2 pv. 25. Võrus. Narva-Jõesuus. 26 Paides. Mõisakülas. 28 Rakveres. Petseris. 29. Tõrvas 2 p. 30. Antsla al. 31. Helme mõisas. Häädemeestel. Suurejõel.
Laadad septembri kuus : 1. Suure-Kõpu v. Kaarma-Suure mõisas. 2. Suure-Jaanis. Kaarli vallam. j. 3. Selis. Karula Väherul. 5. Viljandis Sauga v. 6. Vastsemõisas. Vastse-Nõos. Võõbsus. 7. Hummuli-Soel. Tamsalu r.-j. juures. Võlla-Kihlepas. Vana-Karistes. 8. Kihelkonna al. Olustveres. Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu mõisas. 10. Tapa linnas. Krabi vallam. j. Hellamaal. Kilingi-Nõmmel. Kärst23
nas. Rutikveres. Puhjas. 11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Kadrinas. Vii lina kõrtsi j. Türi linnas. Tagavere külas. Laeva V. Mehikoormas. 13. Valgas 2 p. Iisaku mõisas. Kolga-Jaanis. 14. Õisus. Kuresaares. Nina-külas. Viitinas. 15. Tammistes. Abja-Paluojal. Saulepis. Jõgeval. Kohilas. 16. Rõngu al. 17. Uduveres. Uusna mõisas. Rä pinas. Kambja v., Liival. 18. Alavere vallam. j. Kaarepera Pikkjär vel. Sangaste kiriku j. 19. Kalli külas. Kärgu al. Mustvee alevis 20. Vigalas. Sulbi al. Misso vallam. j. 21. Vahastus. Pärsamaa v. Taheva vallam. j. Võlupe kõrtsi j. Orajõe-Kablis. Rõuges. 22. Tõsta maa v. 23. Järvakandis. Paides. Keinas. Sürgavere mõisas. Tartus. Holdre mõisas. 24. Kirblas. Võrus. Priipalus 25. Paatsalus. Loona v. Maasi v. Võlla-Kihlepas. Antsla alevis. Vana-Suislepas. 26. Tal linnas hobuste laat 3 pv. Pöraveres. Taebla v. 27. Põlvas. Kuusalu al. 28. Tori al. V.-Põltsamaa v. Kuresaares. 29. Varbolas. Amblas. Roela v. Haapsalus. Karksi-Nuias. Kirepis. Kuimetsa v. 30. Haan jas. Leisi v., Metskülas. Laadad oktoobri kuus: 1. Tudolinna vallam. j. Audrus. Keava r.-j. lähedal, Kehtna v. Pärimõisa j., Vaikna v. Liival. Oru v. Levala k Rasina v. 2. Tõrvas 2 p. Märjamaal. Mõisakülas Nabala as. Torma jaama j. 3. Vändras Kavastu-Koosal. Laanemetsa vallam. j. Lindoral. 4. Kuivajõel. Kadrinas. Paldiskis. Viitina kõrtsi j. Vana-Kuuste v. Rõuge-Sännal. Narvas. 5. Lihulas. Kabala y. 6 Jõhvis. Tapal Kaarma-Suure mõisas. Kudina-Patastel 7. Vil jandis. Hageris. 8 Pukas. Velise v. Mustjala mõisas. Vaimastveres 9. Kikevere k., Kapu v. 10. Valgas 2 p Valgejõel. Lüganuse kiriku j, Püssi v. Hiiu-Suuremõisa v. Imavere v., Paia kõrtsi j. Lohusuu külas. 11. Torgu vallam j. Riidaja vallam. j. 12. Leisi al. Keilas. Kuremäel. Kelbaste külas. Tartus. Vastseliinas. 13. Simunas, Salia külas. Kärla v. Võrus. 14. Vana-Tännasilma v. Kilingi-Nõmmel. Massu v. Albu vallam j. Kanepi al Petseris. 15. Raplas Rakveres 3 p. Rannus. Palamuse külas, Kuremäe v. Avinurmes. Saru v. 16 Lootvina mõisas. Muhu-Suure v. Karula vallam. juur 17. Anija vallam j. Kolovere v. Koonga v. Otepää alevis. 18. Väike-Maarjas. Metsalaugu külas. Kuresaares. Suure-Jaanis. Võõbsus. Antslas. 19. Jõelehtmes. Mustla al. Rogosi vallam. juures. Põlgaste-Puskarus. Uue-Antsla v. Kõlleste-Tillel. 20. Misso v. Vana-Roosa v. 21. Koeru al. Puunal, Vihterpalu vallas. Haapsalus Kastre-Võnnus. Saaluses. 22. Kärgula-Sulbi al 23. Kloostri v., Kasepere poe j. Kõo mõisas. Vasula-Rojasillal. Moisekatsis. 24. Tsirgulinnas Krootusel, Kõlleste v. 25. Sooniste v. Maasi v., Rannakülas. Tsooru-Roosikul. 26. Võrus. 27. Laekveres. Simunas. Saare hobuseposti jaama j. 28. Petseris. Taagepera Alal. Järva-Jaanis. Voltveti-Keremal. Pikknurme külas. Kuresaares. Krüüdneri-Pusul. Misso vallas. 29 Ahja-Kärsal. TormaLullikatkul. 31. Sindi Lodja kõrtsi juures. Mõnistes. Pärnus esimesel kesknädalal ja neljapäeval. Laadad novembri kuus: 1. Harkus. Pärsama v. Viru-Jakobi kiriku j. 2. Paides Suurejõel. Mõra mõisas. Pala-Kodaverel. 4. Nissis. 5. S -Kambja as. Antsla al. 6 Kaarepere-Kassinurmel. Rõuge Ala kõrtsi j. 7. Valgas 2 p. Udernas. 8. Palivere v. 10 Sauel. Jõgeva m. 11. Viljandis. Võrus. Laura-Stolbovas 12. Karilatsis. 24
Kuresaares. Ardu külas. Vahimaa külas. 14. Tartus. Käru r.-j. juur. 15. Uuemõisa v. Põltsamaal. 17. Haiba poe j., Kernu v. 20 Pindi Leevil. Piirsalu v. Misso v Kuusalu al. 21. Tamsalu raudteejaam j. 23. Paides. Mustvee al. 25. Raasikul. Türil. 26. Pati-Nurmeotsal. Tamsalus Valgjärve v. 27. V.-Nigula kiriku j. Amblas. 28. Keilas. Voltveti-Hallikukivil. 29. Võrus. Kootova v. 30. Vigala v. Laadad detsembri kuus: 1. Tapa 1. Räpinas. Abja-Paluojal. 2 Juuru al Saare v. 3. Valgas 2 p. Alajõel. 4. Rakveres. 5. Amblas 6. Vihulas. 7. Kallastes. 8. Viljandis. 10. Jüri kiriku juures Rae v. Killingi-Nõmmel. Mõisakülas. Sadala külas. 12. JärvaJaanis. Martna v Vändras. Koerus 13. Pati-Nurmeotsal Narvas. 14 Nina külas. Antslas. 15. Kohila v. Kärdla al. Jõgeva al. Võrus. 16. Türi linnas. 17. Moisekatsi v. Rapla al. 18. Paides. Sooniste v. Pööraveres 19. Jõhvis. 20. Tõrvas 2 p Vasknarvas. Haapsalus. Märjamaal. Misso v Võõbsu al. 22. Mustvees. 23. Krüüdneri-Sulaojal. 28. Valgas. Kavastu v., Varnja külas. Pärnus kolmanda nädala kesknädalal ja neljapäeval. Lille-Hiiekõnnus esmaspäeval pärast 2. Kristuse tulemise püha. Põltsamaa 1. reedel enne 16. detsembrit.
Kuulaatasid peetakse: Petseris, iga kuu 1. ja 15 päeval. Rootova vallas, iga kuu 5. päeval. Laura alevis, iga kuu 10. ja 25. päeval. Irboska raudteejaama juures, iga kuu 20. päeval. Vana-Irboska alevis, iga kuu 4. ja 21. päeval. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pü hapäeval peale 1. ja 15. kuupäeva.
Mõnede sündmuste nimestik. Sakslased tulevad Eestimaale ....................................1208 Tallinna linna ehitamine .............................................1219 Eesti rahvas kaotab priiuse ........................................ 1227 Eestlaste viimane katse endid vabastada . . . . 1343 Rootsi valitsus Eestis 1561 ja Liivis . ...................... 1629 Vene valitsus Eestis ................................................. : 1710 Eesti rahvas saab priiks ............................... 1816 ja 1819 Esimesed priinimed Eestis ........................................ 1822 Valdade omavalitsus algab ........................................ 1866 Esimene Eesti laulupidu ............................................ 1869 Vene vabaduse manifest ............................................ 1905 Esimene Veneriigi volikogu ........................................ 1906 Ilmasõja algus .............................................................. 1914 25
Eesti Vabariigi algus......................................................1918 Eesti vabadussõda ......................................................1918 Eesti Asutav Kogu ...................................................... 1919 Eesti võit Balti Landesvehri üle ............................... 1919 Eesti-Vene rahu . . . . . . . ...........................1920 Eesti Wabariigi de jure tunnistamine liitl. poolt . 1921 Eesti Vabariik võetakse Rahvaste-liitu vastu . . 1921
Õnnetu juhuse läbi võib mõne minutiga varandus, mis aastate kestvusel raske vaevaga kogutud, hävineda. Tuleõnnetuse läbi võib inimene oma viimase varanduse-raasu kaotada. Sarnase kaotuse vastu on varanduse omanik kindlusta tud, kui ta oma varanduse ära kinnitab Esimese Eesti kinnituse selts EEKS‘is. Eeks, kui ühistegeline ette võte ei aja taga kasusid vaid seltsi siht on oma liikmete-kinnitajate varanduslise seisukorra kindlustamine kinnituse läbi võimalikult sootsatel tindimistel, ja õnne tuse puhul korralik ning kiire kahjutasumine. Seda võimaldab seltsile ka tema jõukus, suur põhikapitaal, edasikinnitamine suuremates ja jõukamates väljamaa seltsides ning kinnitajate rohkus. EEKS kuu lub ka Eesti Ühistegeliste kinnitusseltside kontserni, kelle ühine vastutus ulatab sadadesse miljonitesse. Väidet, et EEKS’i vastutuskapitaalid suurematena osutuvad, kui ühelgi teisel kodumaa kinnituse seltsil, kinnitab ühe statistiku uuem tabel, kus on ülesloetud kinnitus seltside vastutuskapitaalid, milledest EERS‘i oma kõige suurem on. Nii oli see juba varem, rääkimata praegusest ajast. Aasta aastalt kasvab ning laieneb seltsi tegevus ja tõuseb poolehoidjate, liigete arv. Järjekindlalt suurenevad seltsi põhi- ja tagavara kapitaalid, mille läbi ka kahjude tasumine Esimeses Eesti kinnituse seltsis ikka kiire ja korralik on olnud ja saab seda ka alati olema. Nõnda ei ole mitte tühine uhkustamine, kui EEKS kuulutab, et ta kõige vanem, jõukam ning kindlam kin nituse selts Eestis on, ja et kõige kasulikum on va randuse omanikule kinnitada Esimeses Eesti kinnituse .26
seltsis EEKS. Pealegi on iga EEK S’is kinnitaja ka täieõigusline seltsi liige ning seltsi varanduse ja kapitaalide valitseja ja kaasomanik. Sellepärast kinnitage omad varandused ja elu Esimeses Eesti kinnituse seltsis EEKS ja soovitage seda ka oma tuttavatele ja naab ritele.
Esimesel Eesti kinnituse seltsil
EEKS on praegusel ajal olemas kõik tarvilikumad kinnituse alad kindlate edasikinnitustega suuremates väljamaa kinnitus seltsides.
EEKS kinnitab: a) kõiksugu hooneid ja muud varandust, kaupa ning põllusaadusi — tule ja pikseõnnetuse vastu; b) koduloomi — õnnetuste, haiguste ja varguste vastu; c) igasugust varandust, kaupa ja muid väär tusi — murdvarguste vastu; d) vaateaknaid ja peegli klaase — purunemise ning pragunemise vastu; e) elu ja kapitaali.
Igaüks teab, et elu, kapitali, pensiooni ja matmisraha kinnitus — on vanem kinnitusala. Juba enne meie ajaarvamist olid vanas Rooma riigis ühistegelised kinnitusühingud. Nad kinnitasid kapitali teatud elujuhusel väljamaksmiseks, nagu: orja vabakslaskmise, sõduri või ametniku teisele teenistuskohale üleviimise puhul, abiraha lesele ja las tele ning matmisraha. Elukinnitamine ei ole mitte õnnemäng, vaid vastas tikkune toetus, tõsine varanduse kogumine. Kui selle juures arvesse võtta et ameeriklased, rikkaim rahvas ilmas, kõige rohkem elukinnituse peale rõhku panevad, siis on igaühel tõsisel inimesel selge, et tema kohuseks 27
on clu, kapitali, kaasavara, pensiooni ja matmisraha kinnitada ja seda teha kõige vanemas ja kindlamas ühistegelises kinnitusseltsis Eestis
Esimeses Eesli Kinnituse Seltsis „EEKS“. Asut. 1866. a.
Rahva püüdeks olgu võimalikult laialdane elu, ka pitali, kaasavara, pensiooni ja matmisraha kinnitamine, et kultuurrahvastega sammu pidada ja puudust ning viletsust vanemas eas eemale peletada, või lapse kin nitamisega temale võimalust anda täisealiseks saamisel oma kodu loomiseks. Nagu alguses tähendatud, on just ühistegeline elu, kapitali, kaasvara, pensiooni ja matmisraha kinnita mine kõige vanem ja kulude suhtes kõige õiglasem. Pärastpoole juurdetulnud aktsiaseltsid on seda kinnitusala hakanud tarvitama rikastamis allikana, dividentide hankimiseks aktsionääridele. Kas selle juures kin nitajate kapitalid ebakindlatesse ettevõtetesse ei või sattuda, selle jätame lugejate otsustada. Elukinnitusega annab kinnitaja oma surma kor ral võimaluse lesel, lastel, sugulastel või sõpradel ela mist jätkata ilma suuremasse kitsikusse sattumata. Kapitaali kinnitaja kogub veel oma elupäevil tea tud tähtajal suurema summa et vanaduses paremat elu järge maitsta, või mõnda kindlat soovi täide viia. Kaasavara kinnitamisel teeb kinnitaja lastele teatud vanadusse jõudmisel headmeelt ja rõõmu kingitusega. Näiteks: leeritamisel, ülikooli või keskkooli lõpetamisel ehk abiellumise korral kaasavara andes. Majandusline kitsikus sunnib küll paljuid tagasi hoidlikkusele ja elukinnitus Eestis areneb võrdlemisi visalt. Kuid vanasõna ütleb: Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Sellepärast siis — ainult mõni kord väikene kokkuhoid, ja elukinnituse maks ongi tasutud ning tulevik kindlustatud. 28
Valga juht. Üldtarvilikud asutused. Linnavalitsus, S.-Sepa täu., tel. 8. Valga maavalitsus, Lai tän. 19, tel. 2. Valga jaoskonna politsei komissar, Vabaduse tän. 6, tel. 10. Tõrva jaoskonna politsei komissar, Tõrvas, tel. 3. Valga maksuamet, Aia tän. 16, tel. 49. Valga tolliamet, Valga jaamas, tel. 50. VIII aktsiisiringkonna Valga jaoskond, Aia tän. 16, tel. 19. Valga I jaoskonna rahukohtunik, „Säde" majas, tel. 39. Valga II jaoskonna rahukohtunik, „Säde" majas, tel- 39. Valga jaoskonna kohtuuurija, „Säde" majas, tel. 39. Kohtupriistav, S.-Sepa tän. 10, tel. 144 Vaestelaste kohus, linnavalitsuses, tel. 8. Kriminaalpolitsei, Vabaduse tän. 6, tel. 11. Valga vangimaja, Riia tän 9, tel 46. Kaitsepolitsei, Turu tän. 3, tel. 29. Piirivalve, S.-Sepa tän 21, tel 83. Hobuste postijaam, Härrade tän 12, tel. 16. Läti konsul, Puiestee tän 5 a, tel 121. Valga postkontor, Kesk tän 22, tel. 17. Pritsimaja, Puiestee tän., tel. 66. Tapamaja, Pikk tän, tel. 67. Linna lugemislaud, Kesk tän. 22, III korral. > Üldhaigekassa, Aia tän. 9, tel. 79. Avalikud telefoni kõnepunktid. Valga telefoni keskjaam, Kesk tän. 22. Valga raudteejaama telegraafis.
Valga teatrid. „Säde", Vabaduse tän. 6. Valga Seltskondline ühing (Läti selts), Kesk tän. 10. Valga kinod.
Tulekahju teadaandmise punktid. A. Vibo, Kungla tän. 30. Koorits, Kuperjanovi tän., tel. 56. Krevald, Tartu tän., tel. 75. Linna hobusetall, Vabaduse tän., tel. 73. Tapamaja, Pikk tän., tel. 67. Laar, Mesipuu tän., tel. 110. III algkool, Lembitu tän., tel. 74. Sakala pataljon, Kuperjanovi tän., ühendus sõjaväe keskj. kaudu. Uibopuu, Härrade tän., tel. 85. Dr. Müllerson, Vabaduse tän. 68. 29
11. M. Schames, Riia tän. 25. 12. Sakala jalaväe rügement. 13. J. Lepik, Turu tän. 2. Haigemaja. Linna haigemaja — Puiestee tän. 6. Juhataja Dr. Müllerson.
Valga hoolekandeasutused. Vanadekodu — V.-Mäe tän. 2. Lastevarjupaik ja lasteaed — Poska tän. 23. Lasteaed — Raudteelaste kodu. Valga notar. Tuul, H. — Vabaduse tän. 6; vastuv. 9—3, tel. 53.
Maamõõtja. Oskar Luik, kontor Vabaduse tän. 6, III kord, erakorter Kesk tän. 7. Valga rahaasutused. Eesti Pank, Valga osakond — Aia tän 16, tel. 18. Valga Pank — Vabaduse tän. 6, telef. 36. Eestimaa Tööstus-Kaubandus Pank, Valga osak. — Kesk t. 15/17, tel. 55. Valga Laenu- ja hoiukassa — Kesk tän. 15/17, tel. 55. Valga Ühispank — Kesk tän. 19, tel. 59. Valga linna koolid. I linna algkool — Kesk tän 3. II „ „ — Kuperjanovi tän.53 a. III „ , — Lembitu tän., tel. 74. IV » läti „ — Vee tän. 1. V „ vene „ — Uus tän 27. VI „ » — Kungla tän. 23. Juudi algkool — Poska tän. Saksa algkool — Riia tän. 5. Eesti tütarlaste gümnaasium — Vabaduse tän. 13, tel. 24. Eesti poeglaste gümnaasium — Kuperjanovi tän. 8, tel. 140. Vene eragümnaasium — Uus tän. 27. Läti tihis humanitaargümnaasium — Vee tän. 1. Linna tööstuskool — Puiestee tän 4, tel. 57. E. Birkenthali käsitöökool — Kesk tän. 1. Muusikakool — Vabaduse tän. 6. Valga advokaadid. Õsso, E, vann, adv., Kesk tän 15/17, tel. 116. Villa, T, vannutatud advokaadi abi, Kesk tän. 15/17, tel. 33. Lillioja, E , vann, adv abi, Vabaduse tän. 6. Laurits, M., vann adv abi, Kesk tän 27. Õsso. L, vann, adv abi, Kesk tän 15/17, tel. 116. Valter, G, vann. adv. abi, Jaani tän. 1. Martinson, Joh, vann adv abi, Vabaduse tän. 22. Peri, J., eraadvokaat, Kesk tän. 31. 30
Valga arstid. Brodovsky, M., Vabaduse tän. 5. Gens, E., naist., 1. s h — Jaani tän. 1. Gross. E , sise- ja suguhaig. — kooliarst — Vabaduse tän. 35, tel. 81. Hein ichsen, A, naiste- ja siseh. — Kungla tän. 7. Kohler, H, silmahaig. — Jaani tän. 1. Lipkovski-Pärsimägi, Lai tän 16. Müllerson, J, sisem. ja suguhaig. — Vabad, tän. 26, tel. 68. Linnaarst. Panov, P., s h. — Raudtee ambulants Polikovsky, S, s. h, bakteriol., röntgeni kabinett — Kuperjanovit. 10, telefon 103. Polikovsky, Jenny, naistehaig — Kuperjanovi tän. 10. Suija, A, silmaarst — Vabaduse tän 36, tel. 118. Sõrra, E., Kesk tän. 18. Tamberg, A, laste- ja siseh. — Kuperjanovi t. 3, tel. 89. Maakonna arst. Reimer, Arthur — 2. soomusrongide rügement.
Loomaarstid. Morel, Adam, maakonna loomaarst — Kuperjanovi tän. 3, tel. 15. Niggol, Joh, linna loomaarst — Pikk tän, tapamajas, tel. 67. Schmidt, A. — Tartu tän , Räni talu, tel. 76.
Hambaarstid. Goerts, J., Kuperjanovi t. 10, tel. 104. | Schein, Rosa, Vabaduse tän. 22. Goerts, R, Kuperjanovi tän. 10. | Slomka, Zilla, Kesk tän. 4. Karolin, M, Kesk tän 27. Schein, Ella, Vabaduse tän. 20. Ruus, KeAntsov-Hinno, H., Jaani tän. 1. Rääbis-Kihno, E., Vabaduse tän. 32. Ämmaemandad. Hapkoff, M, Vaksali puiestee 15. Kukrus, J., Vaksali puiestee 15. Hanson, M., Kungla tän. 10 Lambur, E., Kitsas tän 1. Hinson, E., Kungla tän. 17—9. Dünter, A., Lai tän 16—4. Kalnin, M, Mesipuu tän. 6. Roots, A, Vabaduse tän. 46. Kerson, E., Kungla tän. 3. Schamajev, V., Aia tän. 9.
Masseerija. Ruga, Jaan, Kungla tän. 7. Dr. Dr. Dr. Dr Dr. Dr. Dr. Dr Dr. Dr.
A. T. R. A. K. N. K. H. D. V.
Valgamaa arstid. Tamberg, maaarst, Valgas, Kuperjanovi tän. 3. Bergmann, Helme jaoskonna arst, Tõrvas Õunap, Hargla jaoskonna arst, Taheva Kallil. Raska, Karula jaoskonna arst, Karula kiriku juures. Rauch, Sangaste jaoskonna arst, Sangaste kiriku juures. Hoven, Tõrvas. Boening, Leebikus. Saks, Pukas. Golubjatnikov, Sangaste-Tsirgulinnas. Grossthal, Karula apteek.
31
Hambaarstid. L. Laas-Reisenbuk, Tõrvas. E. Reefschläger-Märtson, Sangaste-Parvel.
Ärid. I ja II järgu äritunnistusega töötavad kaubanduslised ettevõtted. Apteegid: Pärt, Karl — Kesk tän. 27. Sõrmus, Henn — Vabaduse tän. 26.
Autode ja autoosade kpl.: Kivi, Eduard — Kuperjanovi tän. 28. Ekspeditioni ärid: Valga Pank, eksped. osakond. A/s. Valga õlletehas. Oskar Stude, komisjon ja transport kontor — Maleva tän. 1. Rupner, Gustav — Poska tän. 13. Sarkan, Agnes — Valga vaksal. Elektro-mehaanika ärid: Pael, Adolf — Kesk tän. 12. Silbereisen, Aleksander — Vabaduse tän 4. Jalanõude kauplused: Pantalon, Jaan — Kesk tän. 23. Põder, Johannes — Kesk tän. 20. „Union" — A. Kõomägi — Vabaduse tän. 25.
Kinod:
„Apollo" — Kungla tän. 4. „Jlmarine" — Kesk tän. 33. Koloniaal- ja talurahva kauplused: Eesti Tarvitajate Ühisuste Keskühisus — Vabaduse tän. 1. Grünthal, Oskar — Vabaduse tän. 32. Kikkas, Theofil pärijad — Kesk tän. 23. P. 0. Maeritz ja J. Pihap — Jaani tän. 5/7.
32
Puhk ja Pojad — Vabaduse tän. 32. J. A. Põder, Poeg ja Mittri — Kesk tän. 14. Põllumeeste Ühisus „Koit“ — Kesk tän. 20-a. Komisjoni äri: Trauss, Vilhelm — Kesk tän. 20-a. Kuld- ja hõbeasjade ning kellade kauplused? Kein, Karl — Kesk tän 18. Krahv, Julius, Kesk tän. 14. Ritson, Oskar — Kesk tän. 21. Zimbrot, Avdi — Vabaduse tän. 25. Mütsi kauplus: Usatenko, Leonid — Kesk tän. 11. Naha kauplused: Saral, Viktor — Vabaduse tän. 6. Viikman, Evald — Vabaduse tän. 14. Pudu- ja mooduasjade kauplused: Berman, Kitti — Vabaduse tän. 24. Pehme, August — Kesk tän. 15/17. Päev, Marie — Vabaduse tän. 19. Rehmann, Lilli — Kesk tän. 9. Rotberg, Olga — Vabaduse tän. 36. Rästas, Hendrik, Vabaduse tän. 6. Sanderson, Anna — Vabaduse tän. 23. Sepp, Jeremei — Vabaduse tän. 6. Sööt, Richard — Vabaduse tän. 12. Vender, Bruno — V.- Sepa tän. 2. Põllutöömasinate kauplus: Tamm, Jaan — Riia tän. 10/12. Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplused: Lepik, Jakob ja Olga — Vabaduse tän. 5. Meister, Johannes — Kesk tän. 27. Suur, Arnold — Vabaduse tän. 26. Restoraanid: „Säde“ selts — Vabaduse tän. 6. Valgamaa Küti salk — Kesk tän. 18. Valga seltskondlik ühing — Kesk tän. 10. Amos, Karl — Vabaduse tän. 37. Evert, Märt — Riia tän. 3. Murri, Hans — Vabaduse tän. 31. Sihan, August — Vabaduse 38. Stellmacher, Jakob — Kesk tän. 33. Virkov, Julie — Kesk tän. 29. Riide kauplused: Bell, Haim — Kesk tän. 12. Friedmann, Zilla — Kesk tän. 4. Neumann, Voldemar — Kesk tän. 15/17. Rauchmann, Hirsch — Kesk tän. 11. Teitelbaum, Isak — Vabaduse tän. 14. 33
Rohu kauplused: Haynberg, Simon — Kesk tän. 21. Jürisson, Johannes — Vabaduse tän. 6. Kruus, Osvald — Vabaduse tän. 30. Sega kauplused: Kark, August — Vabaduse tän. 32. Karolin, Andres — Vabaduse tän. 34. Lillipuu, Kadri — Vabaduse tän. 12. Neuland, Alfred — Vabaduse tän. 6. Saretok, Paul — Kesk tän. 15. Vallas, Alfred — Vabaduse tän. 27. Valmisriiete- ja mütside kauplus: Slomka, Anna — Kesk tän. 19. Viinakauplus: Valga linnavalitsus — Riia tän. 10. Võerasfemajad: „Commerts" — Gulbe, August — Kesk tän. 21. „Europa" — Krõlov, Marie — Vaksali puiestee 13. „Liivimaa" — Virkov, Julie — Kesk tän. 29. „Petrograd" — Mahlberg, Karl — Kesk tän. 18. „Room" — Amos, Karl — Vabaduse tän. 37. Õllelaod: Silbergleich, Hans — Kesk tän. 27.4 A/s. Tederson ja Ko. — Kesk tän. 11. A/s. Valga õlletehas — Herrade tän. 11/13. Õlle kauplus: Kõivumägi, Jaan — Pikk tän. 31. Õmblusmasinad: Singeri õmblusmasinate ühisus — Vabaduse tän. 5.
Tööstuslised ettevõtted: Elektri jaam — Valga linnavalitsus — Naha tän. 3. V järk tööstus: Valga likööri ja napsi vabrik — A/s. Valga õlletehas — Herrade t. 11/13. Trüki- ja köitmisekoda — J. ja 0. Lepik — Vabaduse tän. 5. „ „ „ — Ed. Zimmermann — Kesk tän. 27. VI järk tööstus: Telliskivi ja katusekivi tehas — Meyer, John ja Jessionovski, Stefan — Valli tän. 41. VII järk tööstus: Vesiveski — Tiltin, Johanna — Riia tän. 20. Villatööstus — Schein, Jossel — Uus tän. 14. Lauavabrik — Gross, Märt — Pikk tän. 7. Õmblustööstus — Neuland, Berta — Vabaduse tän. 34. Seebivabrik „Viktoria" — Sachs, David ja Jakobson, Leo — Riiat. 15. Puu- ja rauatööstus ning sõiduabinõude tehas — Kivi, Eduard — Kuperjanovi tän. 51. 34
Posti tariif. Posti-telegraafi tariifi Nr. 34 I jagu, Post. Sisemaa lised
§1. Kirjad: Saatemaks (kaaluraha) kirja esimese 20 grammi pealt......................................................................... iga järgmise 20 gr või selle osa pealt .................. Kirja raskuse ülemmäär 2 kg, kirja mõõdete ülemmäär 45 sm X 45 sm X 45 sm või torukujulistel — 75 sm pikkus ja 10 sm läbimõõde.
§ 2. Postkaardid: Saatemaks hariliku (üksiku) kaardi pealt . . . . vastusega kaardi pealt ................................ .... Kaust mitte suurem kui 15 sm X 10,5 sm ja mitte vähem kui 10 sm X 7 sm.
§3. Ristpaelasaadetised (äripaberid, kauba proovid, trükitooted): Saatemaks saadetise iga 50 gr pealt....................... alammäär äripaberite eest ..................................... alammäär kaubaproovide eest ................................ Trükitoodete ja äripaberite raskuse ülemmäär 2 kg, kaust 45 sm X 45 sm X 45 sm või torukujulistel — 75 sm X 10 sm. Trükitoodetena ük sikult saadetavate köidete kaal võib tõusta kuni 3 kg. Kaubaproovide raskuse ülemmäär 500 gr, kausta mõõdete ülemmäär 45 sm X 20 sm X 10 sm, või torukujulistel — 45 sm X 15 sm. Sisemaal ja läbikäimises välismaadega alanda takse trükitoodete postitariifi 500/0 võrra väljaand jate poolt saadetavate ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja raamatute (välja arvatud kõiksugu kuulutused ja reklaam), samuti teaduslikkude asu tuste vahel vahetatavate kirjanduslikkude ja tea duslikkude väljaannete pealt. See tariifialandus on maksev välismaalises läbikäimises ainult nende maadega, kus sarnane 500/0-line tariifialandus ka maksma on pandud.
Reljeeftrükitooted pimedate kirjaga: saatemaks saadetise iga 1000 gr pealt .................. Mõõdete ülemmäärad nagu teistel trükitoodetel, raskuse ülemmäär 3 kg.
Läti ja Leedu ga va hetata vad
Välismaa lised
Senti Senti Senti
10 5
10 5
20 12
5 10
5 10
24
2 10 5
2 10 5
4 20 8
2
2
4
35
Sisemaalised
§ 4. Tähtsaadetised (registreeritakse postilevõtmisel ja saatja saab soovikorral kviitungi; saadetise kaotsiminekul maksab post kahjutasu). Kirjad, postkaardid ja ristpaelsaadetised: peale §§ 1, 2, 3 näidatud saatemaksu (kaaluraha) võetakse iga saadetise pealt tähitusmaksu. . . § 5. Juuremaksuga kirjaposti saadetised: Ilma markideta kui ka puudulikult margistatud liht- ja tähtsaadetiste eest nõutakse puuduvad postimaksud adressaadilt kahekordses suuruses, kuid mitte vähem kui ......................................
§ 6. Väärtkirjad: Saatemaks (kaaluraha) ja tähitusmaks võetakse väärtkirjade pealt ning peale selle võetakse kinnitusmaks avaldatud summa iga 10.000 sendi või selle osa pealt sise maal kui ka saatmisel Lätisse ja Leedusse . . kinnitusmaks avaldatud summa iga 300 kuldfrangi või selle osa pealt saatmisel välismaale — välja arvatud Läti ja Leedu . . . . ................... Väärtuse avaldamise ülemmäär: sisemaalistel kinniselt postileantavatel väärtkirjadel 1000.000 snt. ja postileandmisel ette näida tud sisuga väärtkirjadel — piiramata; välismaalistel — eritariifi järgi. § 7. Postpakid: Saatemaks (kaaluraha): paki pealt raskusega kuni 1 kg ...................................................................... 1—5 kg .................................................................... üle 5 kg iga 5 kg või selle osa pealt .................. Peale selle sisemaaliste harilikkude (s. o. ilma väärtuse avaldamiseta) pakkide pealt tähitus maks (§ 4) ............................................................ Kinnitusmaks väärtpakkide eest (sisu väärtuse avaldamisega mitte kõrgemalt kui sisu tõelik väärtus ja sisu ärkinnitamisega avaldatud summa suuruses) ............................................................ ning kinnitusmaks Eesti Panga ja ta osakondade vaheliste sisemaaliste sularaha pakkide eest 1/10 0/0 väärtuse summast. 36
Läti ja Leedu ga va hetata vad
Välismaa lised
Senti Senti Senti
10
10
20
5
5
8
nagu täl litud kir ade eest
20
20
40
—
50 100 100
10
— ■
j
Erit ariifi jä rgi
—
—
nagi . väärtki rjade kinn itusmaks (§ 6)
Sisemaalised
Sisemaaliste pakkide mõõdete ülemmäärad: paki ühegi külje mõõde ei tohi ulatada üle poolteise meetri ning paki pikkuse ja suurima ümber mõõte summa ei tohi ulatada üle 3 meetri, ümbermõõde võetud mingis teises suunas peale pikkuse suuna. Sisemaalise paki raskuse ülemmäär 30 kg, väärtpaki väärtuse ülemmäär — 500.000 senti, Eesti Panga ja ta osakondade sisemaaliste rahapakkide väärtuse ülemmäär — piiramata. Välismaaliste pakkide mõõted ning raskuse ja avaldatava väärtuse ülemmäärad — välismaa liste postpakkide tariifi järele. Iga välismaalise väärtpaki pealt saatelisamaks . . § 8.
Läti ia Leedu ga va hetata vad
Välismaalised
Senti Senti Senti
40
Pitseerimismaks:
Postisaadetiste pitseerimise eest postiasutuse la kiga iga saadetise pealt.....................................
15
15
15
10
20
20
§ 8a. Saadetiste täiendavad taksid: Liht (tähitamata) kirjapostisaadetises raha või kallisasjade ilmsikstulekul, ja kui saadetist ei ole võimalik tagasi anda saatjale, võetakse adressaadilt ja tagasisaatmise korral saatjalt tähitusmaksu neljakordses suuruses. Kui avalikuks tuleb Vabariigi käimasoleva raha saatmine lihtkirjas sisemaal, võetakse saatjalt raha summa pealt kinnitusmaksu neljakordses suuruses. Kui seesuguse kirja ümbrikul on seesoleva raha kohta märkus olemas, mis näitab, et raha saatmist ei varjata, võetakse adressaadilt ühekordset tähi tusmaksu ja kui pärast kirja avamist selles tege likult raha leidub, siis võetakse veel kinnitus maksu kahekordses suuruses. Postpakis või väärtkastikeses kirja või sedeli ilmsikstulekul, millel tegeliku ja isikliku kirja vahetuse iseloom, võetakse saajalt kirjasaadetise eest kirjataksi järgi kaaluraha neljakordses suuruses.
§ 9. Rahakaardid (rahatransferdid): Kindel taks iga rahatransferdi pealt....................... Peale selle taks rahatransferdi summa iga 1.000 sendi või selle osa pealt....................................
5
5 37
Sisemaalised
§ 9a.
Läti ja Leedu ga va hetata vad
Välismaa lised
Senti Senti Senti
1. Suur-Britanniasse postirahatransfertide (raha kaartide) saatmisel võetakse saatjailt järgmist maksu : a) alusmaks iga rahatransferdi pealt .................. b) peale selle Eesti rahas sisse makstud rahatransferdisumma iga 1000 sendi või selles osa pealt .................. '.......................................................
—
§ 10. Lunamaks lunaliste saadetiste pealt: Kindel taks iga saadetise pealt ........................... peale selle taks lunasumma iga 1000 sendi või selle osa pealt ...................................................
10
20
20
5
5
5
—
20 10
§ 11. Virksaadetised: (s. o. kirjaposti liht- ja tähtsaadetised, samuti väärtkirjad, postpakid ning posttransferdid ja telegraafilised rahatransferdid, mis erikäskjalaga koju kätte toimetatakse), peale harilikkude postimaksude — Sisemaalise a) kirjade maksuta laialikandmise piirkonda adresseeritud kirjaposti iga liht- või tähitud saa detise, samuti väärtkirja ja posti rahatransferdi pealt .... .... postpaki pealt ............................................................ b) postisaadetise või telegraafilise rahatransferdi pealt, mis adresseeritud väljapoole kirjade või telegrammide maksuta laialikandmise piirkonda, iga kilomeetri pealt.................................................. alammäär .....................................................................
Välismaalise kirjaposti iga liht või tähitud saadetise, samuti väärtkirja ning posttransferdi ja telegraafilise rahatransferdi pealt.......................................... postpaki pealt ............................................................
38
40 65
20 100
40 65
40 65
Kilogrammide ümberarvamine naeladeks ja puudadeks. Vene
FORD SÕIDU- JA VEOAUTOD. FORDSON TRAKTORID. LINCOLN — LUKSUSAUTOD. KÕIKSUGU AUTO OSAD. Järelmaks ja ostutingimised kõige \ soodsamad.
1.. D v. 1.
4-
DA
1.9
Autode parandustöökoda ja garash. Vilunud spetsialistide ja automehaanikute järelvalvel saavad kõik autod korralikult ja as jatundlikult remonteeritud ja korda seatud Iga väiksema masina vea juures pöörake esitaja poole. Sellega saavutate kokkuhoidu. „FORD" on kogu maailmas tunnista tud ainukeseks ökonoomseks ja tulu toovaks masinaks.
6-
4-
4-
SL 7 40
Ainuke täielik veo- ja sõiduabinõude tööstus
Ed.Kivi-Valgas Kuperjanovi tän. 28, omas majas. Tel. 97.
===== Valmistab ====== kõigeparemast ja kuivemast materjalist iga suguseid
vankreid
põllumeestele ja sõjaväe jaoks; kinniseid ja lahtiseid
autobussi keresid,
akna raame, uksi ja üksikuid vankri jagusid, rautatult ja rautamata.
Kõiksuguseid saane ja regesid.
Hinnad ja töö väljaspool võistlust. Tarvitajate ja tööstuse huvides soovitan kõikidel tarvitajatel hooajaks juba sügisel tellimised sisseanda, kus tööstusel avaneb võimalus töid suuremate partiide viisi gru peerida, mille tõttu töö odavam tuleb ja hoo ajaks kõiki tellijaid rahuldada saab. Tellimisi võetakse ka kirjalikult vastu.
Ostetakse: vankri kodaraid, aisasid ning kõiksugu kase, kuuse ja männi materjaali. 41
Ega võistlejad auku pähe rääkida ei saa, sest igaüks teab, el kõige kasulikum ning odavam ostukoht on
H.Rauchmann‘i riideäri Kesk tän. 11.
Valgas.
Telef. nr. 143.
Pakun oma ärist
kõiksugu riidekaupa. Suures väljavalikus : siidi, sametit, plüüshi ja villaseid palitu riideid. Müün kõiksugu pleekimata riiet alla vab riku hinna.
Et mina karskelt ja tagasihoidlikult elan ning kal leid lõbureise ei tee, võin oma kaupa müüa alati äär miselt väikese vahekasuga Sellepärast on minu äri, mitte küll kõige vanem, vaid kõige odavam riidekauba ostukoht.
. 24, 26, 28 ja 30 senti 90 sendi asemel 56 75 42 90 50
300 75 Palituriie, 2 arss. lai . . . . 600 Ingl, ülikonnariie, 2 arss. lai . 850
120 52 250 550
Mitte reklaam, vaid tõelised müügihinnad.
Tulge vaadake ja Teie jõuate veendumusele, et minu äris hinnad tõesti odavamad on, kui nõndanimetatud „vanem ates“ ärides.
H. Rauchmann‘i riideäri Valgas, Kesk tn. Nr. 11, telef. Nr. 143.
43
Kondiitri- ja pagariäri
H. Suija VALGAS, Vabaduse tänav Nr. 36.
Soovitan oma tööstuse saaduseid Alati värskeid ja maitsevaid
kooke, küpsiseid, pipar- ja mesikooke saiu, kuivikuid. Alati saadaval:
biskviidid, shokolaad,
kompvekid. Tellimise peale valmistakse
torte ja kringleid
Esimese järgu kaubamaja
P.O.MAERITZ & PIHAP Valgas, Jaani tn. 7.
Kõnetraat Nr. 35. r^z^"^^^^^^
SUUREM KOLONIAAL-, TERASKAUBA- JA EHI TUSMATERJALI LADU.
Müüb:
(en gros ja en detail) jahu, suhkrut, soola, määrdeõlisid, pet rooleumi, bensiini, väetisaineid, masina rihme, veskikivide valamismaterjali, raud- ja teraskaupa, kõiksugu ehitustarbeid j. n. e.
Ostab: teravilja, linaseemneid, ristikheina- ja teisi heinaseemneid.
Võtab vastu: tooresnahku parkimiseks, lina ja takku ketramiseks, ning riiet vanutamiseks ja värvimiseks paremate kodumaa vabrikutele.
45
J. j.TEIMANN‘I K/m. Pukas kui põllusaaduste suurem ostukoht,
ostab igasugu teravilja, linaseemneid ja linu. ======= Soovitab ========== Ehitajatele — lupja, tsementi, sikatuur gipsi, krohvimise matte, kriiti, telliskive, pliidasid, praeahjusid, siibreid, pelte, hin gesid, lukke, riive, kruve, naelu, akna klaasi, tsingitud katuse plekki j. n. e. Põllumeestele — kaalisoola, superfosfaati, toomasjahu, heeringaid, soola, rauda, naelu, plekki, nööri, nahka, vankri, kui ka igasugu masinate määrdeid ja õli. Tisleritele — kirveid, saagi, igasugu käsitöö riistu, puure ja peitleid. Seppadele — süsi, rauda igasugu mõõtudes, raua saagi, puure, viile, raspleid, hobuse naelu j. n. e.
raua
Kingseppadele — talla-, pinsoli-, kroom- ja juht nahka, puu- ja raua peilisi, traadi lõnga igas jämeduses ja värvis.
Maalritele — kõige paremat värnitsat, igasugu puu ja raua värve ja lakke, mitmesugu peitsimise värve, polituri, sikativi, linaõli, pintsleid j. n. e. Koolidele — kõiksugu kohalisi algkoolide õpperaamatuid, plokke ja vihke, igasugu joonistuse ja õppeabinõusid, kirjutuse tarbeid.
Jällemüüjatele — võistlemata päeva hindadega, heeringaid, soola, petrooleumi, masina õli, suhkrut, jahu, riisi, mannat, makaroone, kohvi ube ja pakis kohvi, igasugu pesu- ja lõhnaseepe, paberosse ja tubakat. Kõrged protsendid ja soodsad maksutingimused.
K/m. ]. J. TEIMANN, Pukas. Telefon 10.
46
Kõige kasulikum sisseostu koht on
Ridekauplus J. Friedmann Kesk tän. 4, (end. Rückeri apteegi ruumes).
Soovitan omast ärist kõiksugu hooaja kdupu, nagu: meester. ja naister. palitu- ja ülikonnariiet; kleidiriiet: villast, poolvillast, vollmusliini kõikides värvides ja mustrites; creppi, kretongi, musliini, flanell-parhi; voodririiet satiin-liberty ühe värvilist ja lillelist; toimist voodririiet; mööbliriiet; padjapööri ja matratsiriiet; põranda plüüshi; crepe de chine, crepp-satiini, crepp-sashetti, crepp-moricani; palitu- ja voodri siidi; villaseid, vateerituid ja flanell tekke; suur-rätte, sitsi-rätte, musliin-rätte; vatti ja vateliini; nansokki, opaali; pleekimata pesuriiet, lõime j. n. e. vabriku hinnaga. Põlleriiet, markisetti ja batisti ühevärvilist ja lillelist; linast riiet, jõhviriiet, pitse, gardina riiet ja soome gardina riiet; päevatekke; pesusiidi värvilist; marlet j. n. e.
--------- Peale selle --------
kõiksugu pudukaupa müün kõige odavama hinnaga.
RESTIDE VÄLJAMÜÜK. Enne kui Teie mujale ostma lähete, palun minu ärisse astuda ja hindadega tutvuneda, sest oma silm on kuningas. Jään lootma, et kõik kaubatarvitajad, kes tahavad kasu likult osta, minu äri oma ostudega austavad.
Ostan kõiksugu kuivi ja tooreid nahku. Austusega
J. Friedmann, Vaiga, Kesk tän. 4.
47
Vabaduse t. 5.
VALGAS.
Kõnetraat 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus / Papi- ja tapeetide ladu I Trükikoda I Köitmiskoda I Eesti Seemnevilja Ühisuse Valga osakond / „Postimehe" ja «Päevalehe" abitalitus.
.
valmit ukitöd Valgas
3.4O.LEPIKU Jtrükikojas. Kõige Sr^^ väideta Rse l‘ll
,alk
Trükikoda valmistab: raamatuid, ajakirju, brošüüre, tabeleid, pidu kuulutusi ja pääsetähti, hinnakirju, diploome, auaadresse, kiriku laululehti, laulatus-, kihla-, õnnesoovi- ja nimekaarte jne.
Köitmiskoda valmistab: kooli vihke, kaustikuid, taskuraamatuid, salmi albume, meeles peasid, kviitungi raamatuid, paberi korve, kõiksugu papp-karpe jne. Köidab raa matuid liht- ja iluköites. 48
VaataWalga
kalender
1924
aasta jaoks, millel 366 pä...Walga
kalender
1924
aasta jaoks, millel 366 päewa on.
Esimene aastakäik.
Hind 10 marka.
Lepik & Saare trükk, Walgas.
Tutu-lutu, tule ruttu,
Lähme poodi ostma luttu!
Puudub sulg ja puudub tint,
Waja wiiulile wint.
Lepik — Saart me' tunneme,
Nende juurde tõttame,
Seal on wihu paber eht,
Lust kui pergamendi leht.
See paber on neil pärit kust?
Eks ikka Türi wabrikust!
Ei nad sealt pealt kasu taha,
Wabrik maksab bonus raha.
Ümbrikuid seal sadat sorti,
Tee wõi nende peale sporti,
Kastides ja karpides
Nii et wäsid wahtides.
Pliiatsid neil teinud Faber,
Wärwid keetnud Gunther Wagner.
La mõtle roeel, kui naljakas:
Kaup kõik neil otse hallikast.
Ei ole tarwis Tall'na sõita,
Et kallist hinda ära wõita.
(Järg kolmandal kaane küljel.)
Täht-raamal
1924.
Sell KKsLkl sn^sG pÄewa.
ZKalettdrisItarWrlatttdlMärgid;< Whend«fed.
G — noorkuu
@ = täiskuu
j
j
3 esimene meercmd
C »limane toeetanb
a. — aastal; p. — päera, pühapäew ehk pärast; e. = enne;
e.!. = enne lõunat (f. o. aeg kella 12=eft öösi kuni kella 12-ni lõuna)
p. l. == pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna kuni kella 12-ni öösi).
BastK-arad.
Kewadealgab 20 märtsil
Sügise"algab 23. septembril
[6moi '
: [21 juunil- L
^ „ 22. detsembril.
k Päikese- ja kuu-Wkrjut«sed.<
1924. a. on 2. kuu- ja 3 päikese-rvarjutust.
Neist on meil näha 1) Täieline kuu-warjutus 20. weebr.
Algab k. ljS p. l. ja lõpeb 8/*7 p. l.
2) Täieline knn-warjutus 14. aug. 'Warjutus algab
kel! 9 õhtu ja lõpeb kell 11 öösi.
Päikese warjutusi ei ole 1924. a. meie kodumaal näha.
Lepik & Saare trükk, Wnlgas.
roct>
Vanasõnad tlsnobeft.
Missugused uueaasta päeroab, niisugused ilmad sa
mad heina ajal, sest uusaasta on heinamaarjapäewaks.
Külm jaanuar toob sooja sume.
Jaanuari kuu tuulewagased ilmad kuulutawad head
kewadet.
Mida külmem weebruar, seda soem saab suwi.
Kuidas küünla kuu, nõnda lõikuse kuu.
Küünla kuu udu toob wihmase sume.
On märts wihmane, saab terme suwi mihma.
Märja aprilli järele tuleb kuiw juuni.
Kuiw lehekuu, — märg juunikuu.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar.
Kui augusti kuu esimene nädal selge ja palan), saab
pikk ja külm talw.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt.
Ei ole oktoobris lund, on ka detsember sellest tühi.
Oktoobri lõpu wihm annab hea aasta ja jõuluks
tuisused ilmad.
Nowembri udu kuulutab detsembriks meel pehmeid Urni.
Kuidas talwe kuu, nõnda tulemune mai.
Kaksteistkümmend päewa enne jõulu on 12 kuu
ilmade ettekuulutajad tuimal aastal.
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake.
Tuule keerise peale tuleb kolmandal pärnal mihma.
Laewa moodi pilwed toomad kolmandal pärnal sadu,
mis kolm päewa kestab.
Kui päike selgelt kullakarwa looja läheb, siis tuleb
ilus ilm.
Kui kuu ehk päewa ümber ratas on, siis läheb ilm
halwale.
Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu, heledad
aga selget ilma.
Kui pääsukesed madalalt lendawad, siis tuleb mihma.
Kust poolt kewadel pikne käima hakkab, sealt käib
ta kõik suwi.
Jõulu tuisus on õunad ja marjad marjul.
Üks aasta nagu silmapilk,
Su elu nagu kastetilk;
Oh inimene, mõlemad
Su käest kiirelt kaoroab;
Sest ära lase iial sa
Üht ainust pilku kaduda.
A. Reinwald.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
1. — 8,54
3,18
11. — 8,48
3,34
21. — 8,34
3,55
Hääd õpetused suudawad
palju korda saata, aga hääd
eeskujud meel rohkem, sest
selle juures näeme õpetust
tegewuses, tarkust töö juure.
6. Smiles.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
10
11
Paastu-Maarjap. 12
13
€ 14
15
16
17
4. p. paastus
18
3. p. paastus
Elada ilma kasutoomatu,
tähendab mitte elada.
P. Desulje
Õmt aitab meid, kui mõis
tusega teeme enesele teed.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
1. — 7,01
5,31
11. — 6,34
5,41
21. — 6,06
6.13
Parem on iiksi olla, kui
katmas seltskonnas. Sinu
seltsilised olgu sinu sarnased,
ehk meel paremad: sest mehe
roäärtuje üle rnalitseb alati
tema seltsiliste roäärtus.
S. Smiles.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
1. — 4,13
7,49
11. — 3,4y
ti,iu
21, — 3,30
8,32
Keüele antud on paista
[hut päikene,
Paistku siis päiksena üle
[mao!
Kellel kästud on lüüa kui
[äikene.
Löögu fee waljult ja armuta!
G. Suits.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
Oled sa alas — kannata
[ ala,
Oled sa wasar — muub
[ kui wala.
P. <§.
Kawalab inimesed räügimab
wastu teistele. Targad räägiwad iseenestele roastu,
O. Wilde.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
Sa pead rääkima, mitte
palju, maid kaunimõtteliselt.
Sa pead paluma, mitte
kaua, maid õrnalt;
Sa pead
palwetama,
mitte kiirelt, maid mõjuwalt;
Sa pead armastama,
mitte kuuldawalt,
maid
kindlalt;
Sa pead elama, mitte
metsikult, maid rõõmsalt;
Sa pead ennast aitama.
Jumal aitab sind edasi:
F. Hahn.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
1. — 8,26
3,17
11. - 8,41
3,10
21. — 8,51
3,10
15
Kodumaa laadad.
Tähendus: Laupäewal, pähapäewal ja pühadel taota ei
peeta, waid järgnewal äripäewal. Petseris on iga kuu 1-fel ja
15-mal laat. Laura alewis iga kuu 20-mal. Irboskas iga kuu
21-fel. Wärskas, Iärwesuu wallas iga kuu 10-mal.
Laadad jaanuari kuus: 2. Krüüdneri Pusul,
7. Mõrus, Orgital, Tartu aastalaat. 12. Mahus. 15. Laekweres. 17. Koloweres. 21. Mehikoormas. 22. Päial.
23. Heinastes, Nasinal, Haapsalus, Malgas 2 p. 24. Pai
des, Iõelehtmes.
Laadad weebruari kuus: 2. Raplas, Halliste
Pornusel. 3. Zõgewal. 4. Mõrus. 5. Keblastes, Tõrwas, Oisus. 6. Narmas. 9. Pärnus. 9.—10. Rakweres. 10. Raasikul, Antsla alewis ja Räpinas. 11.
Põltsamaal. 12. Tapal. 15. Lähtrus, Zõgewal, Baltiskis. 16. Miljandis 2 p. 17. Tartus. 18. Nina külas.
19. Paides. 20. Kosel ja Masknarwas. 21. Muhus,
Ulilas ja Malgas. 25. Mõrus 8 päewa, Lihulas. 28.
Miljandis 2 p. Audrus reedel enne wastlapäewa.
Laadad märtsi kuus: 1. Zõgewal, Ristil.
3. Jõhwis, 2 p. 4. Kiwiloos. 5. Kirblas. 6. Petseris,
8. Kuristal. 8.-9. Tumala mõisa karjamaal. Emmas
tes, Uuemõisa wallas, Isaku mõisas 2 p. 9.—10. WiruZakobis, Kulinal, Wana-Kulbenis, Wõnnus, 5)ageris.
10. Wolmaris, Walgjärwe mõisas, Watlas ja Kõus,
Suure Jõel, Uue Wändras, Puhjas. 11. Sajanjas.
12. Saaremaal, Hellamaal, endise teemaja juures, Mõru
linnas, Amblas, Ardus. 13. Riidaja mõisas. Põltsa
maal reedel enne 15. märtsi. 14. Saaremaal Mustjalas,
Waimastweres, Kodijärwel, Mõisakülas, Pillistweres.
15. Raplas. 15. Mana Laitsinas, Rannus, Serulis.
17. Ilukas. 18. Keilas, Kastnas, Sangastes, Iärwa
Jaanis 2 p. 18.—19. Kallastel. 20. Kuresaare linnas.
Märjamaal, Jüril ja Taeweres.
21. Mäike Ulilas.
22. Aldus. 23. Leisi alewis, Malgas, Marujas. 24.—25.
Laekweres ja Mõras. 25. Moldis. 26. Kärgula wallas,
Apteegid.
Rücker, A., Moskwa tänaw 4.
Sõrmus, H., Pihkwa tänaw 26.
Hambaarstid.
Goerts, 3., Kuperjanowi tän. 10.
Goerts, R., Kuperjanowi tän. 10.
Rääbis-Kihno, E., Pihkwa tän. 10.
Tamm, M., Pihkwa tän. 22/24.
Karolin, M., Moskwa tän. 27.
ÄmMaeMKKdad.
Kukrus, 3., Pushkini tän. 7.
Kalnin, M., Mesipuu tän. 7.
Schamajewa, W., Pihkwa tän. 31 -a.
Schinmann, A., Aleksandri tän. 13.
Meister A., Aleksandri tän. 16.
Koolid.
Mees-reaalgümnaasium, Kuperjanowi tän. S.
Nais-reaalgümnaasium, Pihkwa tän. 13.
Läü sega-reaalgümnaasium, Wee tän. 1.
Saksa era-reaalgümnaasium, Allee tän. 4.
21
Wene era-reaa!gümnaasmm, Uus tän. 27.
1. linna algkool, Allee tän. 4.
2. linna algkool, Kuperjanowi tän.
3. linna algkool, Nikolai tän. 23.
4. Läti algkool, Wee tän. 1.
5. Wene algkool. Uus tän. 27.
6. linna algkool, Pushkini tän. 19.
,
7. linna algkool, Köie tän. 9.
Lesti lasteaed, S. Sepa tän. 12.
Pangad Za rahaasutused.
Eesti Pank, Walga osakond, Aia tän. 16.
Walga Pank, Pihkrva tän. 6.
Kaubandus-tööstus pank, Walga osak., Moskwa t. 15/17.
Walga 2. kredütühisuse kassa, Moskwa tän. 15/17.
LulAmaks.
Otsekohestest maksudest on kõige tähtsam tulumaks, mida
maksawad kõik riigikodanikud ja mille määr tõuseb progrevsiiwselt
tulumaksu alla käiwate isikute sissetuleku suurenemisega.
1) Tulumaksu nrõlmLse Lord io «mksuwabad sisse
tulekud. Tulumaksu kohta awaldatud seaduse põhjal (,.R. Seat.
nr. nr. 63/64 — 1920 a. ja 78 — 1922 a.) käiwad sette maksu alla
mõne mäljarvõttega kõik isikud, kellel Eesti wabariigi piirides
mingisugused tuluallikad on ja kui sissetulek nendest tuluallikatest
ulatab Tallinna. Narma, Petseri ja 2BaIga linnades ning Nõmme
alewis üle 30.000 marga aastas, teistes linnades, olemites ja kõigis
maakondades üle 20.000 marga aastas, kus juures palgasissetulekust
meel 20 prots. maksuwabaks arwatakse. kuid siiski mitte suuremal
määral kui maksuwaba algsissetulek seda on. Igaaastane tulumaks
«rwatakse eelminewa aasta sissetuleku järele. Kapitali tuludest ar
mutakse maha hoidmise, walitsemise ja kinnituse kulud ning kapi
talidest wõetawad riiklikud maksud: liikumata waranduste ja ettemõtete tuludest arwatakse maha: majandamise jooksivad kulud, roaranduse wäärtuse kustutussummad, kindla tabeli järele, tõelised kahjud
waranduse häwinemisel, lootuseta laenud, mille maksutähtaeg oli
maksuaastale eelkäinud aastal ja riiklikud ning feoguuoriMtkub
maksud; makstud tulumaksu ei arwata mitte maha. Kui mõne
tuluallika kulud suuremad on kui tulud, siis arwatakse see wahesumma üleüldisest tulust maha.
üleüldisest tulusummast arwatakse
meel maha: protsendid wõlgade pealt, sunduslikud aeg-ajalised
22
maksud ja sunduslikud kinnituskassa maksud enese ja perekonna
liikmete eest, sarnased wabatahtlised maksud aga mitte rohkem kui
10.000 margani aastas. Üleüldisest tulusummast arwatakse peale
selle maha maksukohuslase ülespidamisel olema iga alla 17-aastase,
ehk kooliskäia wõi ametitõppiwa, alla 20-aastase lapse ja arsti
poolt tõendatud tööwöimetu wõi üle 60-aastase roana perekonna
liikme kohta Tallinna, Narma, Petseri ja Walga linnades ning
Nõmme alerois 15.000 marka, teistes kohtades 12.000 marka.
Tegelikult on makstuvaba sissetulek roeel natukene suurem, sest et
tulumaksu alla 100 marga ei roõeta. Iseäraliste õnnetute juhtu
miste puhul roõib maksukohuslase palroe peale tulumaksu künni 50
prots. roõrra roähendada, kui maksualuse tulu üle 200.000 marga ei
ulata.
2) Tulumaksu kommisjonid. Tulumaksu asjade ajami
seks on asutatud: 1) roalla- ja aleroi tuluhindamise kommisjonid,
2) jaoskonna tulumaksukomiteed ja
3) tulumaksu peakomite.
Maksualla käiroad maksukohuslised isikud selles maksujaoskonnas,
mille piirides neil läinud aasta 15. detsembril oli alaline asukoht.
3) Tulu teadaannete sisseandmise kord. Kõik maa
ja majapidajad pearoad iga aasta hiljemini 30. detsembriks teatama:
maakondades — roalla ja aleroiroalitsustele, linnades — kohalisele
maksuinspektorile kindlaksmääratud roormi järele kõigi nende isikute
nimekirja, kes künni 15. detsembrini nende majades ja maa peal
elanud, kõik palgamaksjad aga niisamuti künni 15. roeebruarini
nende isikute nimekirja, kes neilt läinud aastal palka roõi muud
tasu saanud. Kõik isikud, kellel möödaläinud aastal mingisugune
iseseisero tulu on olnud, pearoad määratud roormi järele oma sisse
tulekute üle teadaande saatma hiljemini 1. roeebruariks: roaldades ja
aleroites tuluhindamise komisjonile, linnades — maksuinspektorile.
Põllupidajad roõiroad oma põllumajapidam. saadud tulu ülesandmata
jätta, kuid pearoad seda teatelehel äramärkima ja nende põllumajandusline tulu määratakse siis kindlaks sellekohaste kinnitatud normide
põhjal. Sellekohaste tulumaksu asutuste nõudmisel pearoad maksu
kohuslase!) kahe nädala jooksul nõutud täiendaroaid teateid andma.
Walla- ja aleroi tuluhindamise kommisjonid roaataroad sisseantud
teatelehed järele, määraroad tulud kindlaks ja panemad sellekohased
nimekirjad 1.—15. aprillini üleüldiseks teadmiseks roälja.
4. Kaebused tulumääramise asjus. Tuluhindamise peale
roõib märkusi teha ja kaebust tõsta, missugused kaebused ja mär
kused ühes nimekirjadega hiljemini 20. aprilliks tulumaksu jaoskonna
kommisjonile saadetakse. Jaoskonna tulumaksu kommisjoni esimees
roaatab teadaanded ja tuluhindamise kommisjonide materjaalid läbi.
nõuab tarbekorral täiendaroaid teateid, mis kahe nädala jooksul anda
tuleroad, mispeale jaoskonna tulumaksu komiteed maksualuse tulu
kindlaks teemad. Maksulehed, kus tulu suurus ja maksumäär ära
.tähendatud, saadetakse hiljemini 1. juuliks maksjatele kätte, kus
23
juures kõikide maksualuste nimekiri ühes kindlaks tehtud tulumää
radega wälja pandakse. Tuluhindamise ja maksu määramise mustu
wõib hiljemini 1. augustiks wastulausega esineda jaoskonna komis
jonile. kes oma otsusest kaebajale teada annab. Jaoskonna komitee
otsuste wastu wõib kahe nädala jooksul tulumaksu peakomiteele
kaemata: kaebus tuleb jaoskonna komiteele sisse anda. Peakomi
tees wõib maksja isiklikult esineda, suusõnalist ja kirjalikke seletusi
esitada. Peakomitee otsuse wastu wõib peakomitee kaudu kahe
nädala jooksul riigikohtusse kaemata. Maksukohuslased, kes mõne
sugustel põhjustel üldmaksustamisel maksustamata jäänud, aruta
takse maksu alla jaoskonna komitee poolt lisandeliselt: sarnasel juhtu
misel wõib ebaõige muksustamise pärast kaebtust tõsta kahe nädala
jooksul maksu lehe kätte saamisest arwates.
8. Tulumaksu tasumine. Tulumaks makstakse kohalisse
renteisse 30. septembriks ja 30. nowembriks ühesugustes osades, kes
neid tähtaegu ei pea, peab 1 prots. kuus wiiwitusraha maksma,
kus juures maks politsei kaudu sisse nõutakse, ühes teatud protsendiga
politsei kasuks. Iseäralistel tingimistel wõib tulumaksu õiendamiseks
pikendust saada künni kolme aastani.
k. Trahwid. Maa- ja majapidajad, kes nõutud isikute
nimekirju seaduslisel tähtajal sisse ei anna, wõi seda puudulikult oti
teinud, langemad karistuse alla 40 kuuni 2000 margani; isikud, kes
oma palgaliste nimekirju seadusliseks tähtajaks sisse ei anna, lange
mad karistuse alla 400 künni 20.000 margani; tuluteatelehe mitte
sisseandmise wõi puudulikkude teadete eest wõib karistada, mitte üle
12.000 marga. Teadlise waleteadete andmise eest wõib karistada
künni 100.000 margani. Nõutud teadete andmata jätmise eest wõib
karistada mitte üle 4000 marga. Kõik tulu hindamise kommisjonidele
ja jaoskonna komiteedele autawad seletused ja wastulaused kui ka
jaoskonna komiteedele antamad wastulaused trahwimääramise asjus
on tempelmaksust wabad. Teised kaebekirjad ja edasikaebused käiwad hariliku tempelmaksu alla.
7. Maksustamise tabel. — Esimese alganud wõi täie
kh nnn mk. pealt
Z1
noru —
!/o prots.
nrntf
(1 kutini
künni 50.000)
— 1l1/»
50.000
100.000) — 3
„
50.000 ..
.. (üle
järgu. 50.000
200.000) — 4^2 „
100.000 „
100.000 "
„
300.000) — 6
200.000 „
100.000
400.000) — 71/2 „
300.000 ..
100.000
500.000) — 9
400.000 „
100.000
” ("
600.000) — 101/2
500.000 „
100.000
700.000) — 12
600.000 „
100.000
",
800.000) — 13^/2
700.000 „
100.000
„
900.000) — 15
800.000 „
100.000
.. („
900.060 „ 1.000.000) — 1672 ..
100.000 „
.. (..
Kubiktabel ümarguste palkide tarwis, ladwaotfa lübimõödu järele.
e ä b i m õ õ b u - t o 1 t i b
Anekdoot.
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele: „Schepschelewitfch! Sa ei ole terme nädal koolis olnud. . . Poisi
DmpsiKas, mis fee tähendab ometi ?"
Wäilre Schepschelewitsch pilgutas silmi, waatas lakke,
silmitses imestades oma tindiga mustaks määrituid sõrmi
sa wastas, minut aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis fee tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Miks pärast ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli tulla ?! Mis
sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch j iii mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks
malmis, astusin juba toast wülja, kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt koera lamawat. Mõtlesin iseen
dast, et kui fee koer mind nüüd hammustab, siis on õige
lugu lahti? Pöörasin tuppa tagasi ja istusin terme päew,
nagu loll kodus. Ütlemata kahju!"
„Hm... Aga esmaspäewa!... Lamas wist jällegi
koer?"
„ Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäewal olin kohe
kooli tulekul, astusin üle turuplatsi — waatan, hulk ini
mesi ühte kokku kogunud ja peksawad warast. 3a kui
palju inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi oi mõtlen ...
Kuidas ma küll niisugusest rahwahulgast läbi peases?
Waatasin tükk aega, kuidas margale tuupi tehti ja läksin
kodu tagasi."
„Hea küll! Aga teisipüewal?"
Teisipäewal tuli meile üks külaline ja ütles: Täna
on laupäew. Ma rumal uskusin ka ja ei tulnud kooli.
Kui ma oleks hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
maid teisipäew, oleks muidugi kõige parem olnud —
kooli tulla."
„6a oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mikrpärast ei olnud s« siis kesknädalal õpetundidel?
26
..Kesknädala hommikul ostis ema õunu. Ma kart
sin, et kui ma nüüd kooli lähen, söömad mu õed ja wennad õunad ära ja mina jään ilma. Nii et, kesknädalal
pidin ma kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla".
,,AH, wõtaks sind tont! Aga mikspärast ei olnud
sa siis reedi koolis?"
,,Säh sulle? Uks püew ei tule kooli, juba kära
lahti. Siis ühte päewa ei tohi enam puhata..."
Arkadi Awertschenko järele.
j. n Rlcnler
Welgas, S.-S8PA lii. Nr. 13.
PoaSrett-pölrEE waürik
Priimets, kw. 4.
walmistab ilma mingisuguse seguta
lõhnamata põllurammu inimeste wäljaheidetest.
Hilünlatehas
S.-Sepa tän. 13.
walmistab walgeid ja wärwilisi
Jõuluküünlaid.
MU OSAKOND.
Toimetab kõiki pangaoperatsi
oone kodu- ja väljamaal, nagu:
Võtab raha hoiule, diskonteerib vekslid ja annab
laene.
Ostab väärtmetalle, ostab ja müüb
välisvaluutat, võtab oma peale raha edasi saat
mise, dokumentide inkasso j. n. e.
Ostab ja müüb E. V. 1920 a. võidulaenu piletid,
müüb nende peale langevaid juhuslisi võitusid,
iga üksikul loosimisel tervete seeriate viisi.
Annab välja maksutähti iga soovitava summa
peale, millega jääb ära mitmekordne rahaluge
mine ja eksimine valerahadega. Ümbervahetada maksutähte sularaha vastu võib Eesti
Pangas ja selle osakondades.
Otsekohene ühendus suuremate väljamaa pankadega. Operatsioonid Vene
maaga —- Gosbank’a kaudu.
Telegrammi aadress: Eesti Pank, Valk.
Telefon Nr. 18.
Eesti hagi Valga osakonna Maias.
j
|
YÄLGÄS,
Pihkva tänav Nr. 6, telefon Nr. 36.
I võti naa Mõlale ajiiase plseaälga,
I
öüi linsiil.
Osli ja mii) välisvalilal
I ja ralasaatiiie ilu loialeia, Iakasso
I aiBQ mi paiga eieraisieeEifl sise- ja
1
väljana!.
1
1
Korrespondendid kõigis
maakonnalinnades,
s
I Peale selle völi iesaifleld kaapide
I tollimiseks Valga iolllvaillsases ja kalle1
iolmelamlseks Valka ja majale.
Juhatus: Tartus^Suur turg 10. Kõnetr. 172.
Osakond Valgas, „Säde“ seltsimajas,
Valga Panga ruumides.
Igasuguse varanduse
liitelise vasil kiiWsiMiW. kiaasikinfilaslis, murdvarouse ja röövimise vasil kiimasiis, elBkiBliisiis.
Kõik suuremad ja kardetavamad
riisikod kindlustatakse kuuni 90°/® edasi.
Preemiad odavamad kui aktsiakindlustusseltsides.
Valga osakonna nimel
H. LEIUR.
EESTI
SEEMNEVILJA ÜHISUS.
TÄLL1NN, „Estonia“ teatrimajas.
EEBBBBSB
Telegr. adr.: SEEME.
Kõnetr. 8-60.
KÄSVÄTÄB puhtasordilist teravilja-, heina-,
juure-, aiavilja- ja lille
SEEMET Jõgeva ja Luunja mõisates. Nii
samuti organiseerib seemnekasvatust põllu- ja aiapidajate kes
kel ja
M U U B nii omamaa kui väljamaa pare
matest seemnekasvatusest sisse
toodud
SEEMET ühisustele ja põllupidajateele Eesti
Sordiparanduse Seltsi kontrolli
all kõrge külviväärtuse eest
vastutust kandes.
Pealadu Tallinnas.
ESITAJAD JA OSAKONNAD :
Tartus, Suurturg 10.
Haapsalus, Ehte t. 2.
Pärnus, Rüütli tän. 41.
Rakveres, Pikk t. 13.
Viljandis, Suurturg 2.
Narvas, Peetri plats 9.
Võrus, Jüri tän. 5.
Valus, Pihkva Ila. 5, Lepik & Saare kaaploses.
Eesti Seemnevilja Ühisus.
Eesti wanem päewaleht
Josllmees"
on 67 aastat töötanud Eesti mbmuslihu kultuuri loo
miseks. Selle tööga on ta mõjumast kaasa aidanud
ka waba Eesti riigi loomisele.
Rahwuslise häälekandjana walwab ..Postimees"
ka tulewikus riigi hea käekäigu üle.
ühtlasi wõitleb „Postimees" alati selle eest, et
meie rahwusliku kultuuri elu ainumõjuliseks keskko
haks ei wõi teha kärarikast tööstus- ja ärilinna Tal
linnat. Prowintsi kasud peawad tarwilikku kaitset
leidma. Eriti peab tähelpandama piiriäärsete elanik
kude muresid. Siin tahab ..Postimees" erilise tähelpanuga töötada ja loodab, et piiriäärsed Eestlased
kõik ..Postimehe" sõpradena tema ümber koguwad.
Toetage ..Postimeest" kaastööga ja tellimistega.
..Postimeest" lugedes saate kõige wärskeniad
ja kindlamad sõnumid nii siseriigi elust, kui ka wülispoliitilistest sündmustest.
Ärge wiiwitage sellepärast ..Postimehe" telli
misega.
Iga ärimees ja tööstur kuulutagu »,Posti
mehes". teades, et tema kuulutus ulatab kõige laie
matesse tarwitajate ringkondadesse.
^Postimehe" peakontor: Tartus. Jaani
tatt. nr. 11/13. Kontori ja talituse kõnetr. 80. Toi
metuse kõnetr. 186 ja 286.
Abitalitused kõigis Eesti linnades.
Esitused ja agentuurid kõigis rahwarikkamates
kohtades.
Walgas abitalitus Lepik & Saare juures,
Pihkwa tän. 5.
«MMM»
lüli Siili Mõisas
wlllalooslns
Karl Hütt
ML Kfile litilt i MM Nr.«.
Tööstus wõiafo rwillu^kraasimiseks ja ketra
miseks xv astu.
Kes tahab teha pulma kinki,
Argu ostku selleks sinki.
Lepik-Saarelt leiab ta,
Mis ihaldab üks noorpaar ka.
Kel on tarwis tuha topsi,
Et saaks hästi piipu popsi;
Seal nad reas seisawad,
Alandlikult peidawad.
Tindi potti ihkad sa,
Mine kohe waatama,
Lepik — Saarel on neid palju,
Hindadega pole walju.
On maja seinal tapetit,
Kui näed, siis kaswab apetit;
Neid on sääl ära lõpmata
3ct hinnad pole wõitmata.
Kewadel, kel seemet maja.
See tunneb Lepik — Saare ära;
Sest Seemnewilja Ühisus,
Et oleks asjal lühidus.
On saatnud seemned siia Walka,
Et poleks maksmist kõrget palka
Protsentidega müügile,
Hind ühine seal kõigile.
Nad wõiwad Sull ka raamat trükki,
Seks masinaid neil mitu tükki,
3n puudub raamatul Sull leht,
Seks köitja meister on neil eht.
Nüüd sinna, papa, tõttame —
Sealt ikka kauba wõtame!
MMMMM
LEPIK & SÄÄR, Valgas
(ühend Lepik - Postimees ja R. & O. Saar.)
PIHKVA TÄN. 5.
KÕNETRAAT 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus.
„Päevalehe“ ja
„Postimehe“ abitalitus. Trükikoda. Köitmiskoda. Eesti
Seemnevilja Ühisuse Valga osakond.
Türi paberivabriku paber vabriku hinnaga.
Gustav Pihlakas ja Pojad ümbrikute tehase ümbrikud
vabriku hinnaga.
Rikkalik väljavalik kõiksugu iluasjadest.
Valmistab:
kõiksugu trüki- ja köite töid kiirelt ja korralikult.
— Kooiivihud oma tööstusest.—
Täielik väljavalik ilukirjandusest.
Kooliõpilastele kõige odavam ostukoht.
Õpetajatele,
kaupmeestele ja asutustele
kõige soodsamad ostutingimised.
VaataWalga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 ...Walga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 päewa.
Teine aastakäik.
Hind 10 marka.
Walga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 päewa.
Teine aastakäik.
Hind 10 marka.
Lepik & Saare trükk, Walgas.
Kalendris tarwitatud märgid ja lühendused.
a. — aastal; p. — päerw, pühapäerw ehk pärast; e. — enne;
e. I. — enne lõunat (s. o. aeg kella 12-est öösi kuni kella 12-ni lõuna)
p. I. — pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna kuni kella 12-ni öösi),
m. — minut.
— noorkuu
— täiskuu
esimene weerand
miimane weerand
Aasta-ajad.
Kewade algab 21. märtsil kell 5,13 m. e. I.
Suwi algab 22. juunil kell 12,50 m. e. I.
Sügise algab 23. septembril kell 3,44 m. p. I.
Talw algab 22. detsembril kell 10,37 m. e. I.
Maakera on päikesele kõige lähemal 2. jaanuaril ja 3. juulil.
Päikese- ja kuu-warjutused.
1925. a. on kaks kuu- ja kaks päikese-warjutust, nimelt:
1. Täieline päikesewarjutus 24. jaanuaril. Ei ole
meil näha.
2. Osaline kuuwarjutus 8./9. weebruaril. On meil
näha. Warjutus algab üleülbse 8. roeebruaril kell 10,48 m. p. I.
ja lõpeb 9. weebruaril kell 2,35 m. e. I.
3. Ringkujuline päikesewarjutus 20/21. juulil
Ei ole meil näha.
4. Osaline kuurwarjutus 4. augustil. Ei ole meil
näha.
Pühade ja puhkepäewade nimekiri 1925 a.
1.
2.
3.
Uueaasta p. sl. jaan.].
Kolmekuninga p. [6. jaan.].
Eesti Wabariigi ifefeisroufe
p. [24. roeebr.].
4. Palroe päero [4. märtsil].
5. Suur Reede [10. aprillil].
6. Kr. Mest. p. [12—14 apr.].
7.
8.
9.
10.
11.
Maipüha [1. mail].
Taeroaminemise p. [21. mail].
Suroiste pühad [31. maist
kuni 2. juunini].
Saani päero [24. juunil].
Sõulu pühad [25—27 dets.]
TõS Lõpetatakse kell 12 päewaL:
1.
2.
3.
4.
Suurel laupäeroal [11. aprillil],
Suroiste pühade laupäeroal [30. mati],
Sõulu laupäeroal [24. dets.].
Wana! aastal [31. dets.].
Wõõbsus, Kuresaares, Suure-Iaanis, Metsalugu külas,
Antsla alewis, Sallas. 19. Lootwinal Mastse-Kuustes,
Mustlas, Rogosi mallam. juures, Põlgaste Puskarus,
Iõelehtnies. 20. Tillel, Uue-Aantlas, Wahul, WanaRoosas. 21. Haapsalus, Wahastus, Saaluses, KastreWõnnu wallamaja juures. 22. Sulbi alewis. _ 23. Käos,
Tõrwas, Mõisekatsis, Wasulas. 24. Tsirgulinna alewis,
Krootuses Kõlleste w., 25. Ellamaal. 27. Saarewallas.
Laekweres. 28. Iärwa-Iaanis, Woltweti Keremal, Pikk
nurme külas, Pusul, Missas, Mana-Ku"stes, Taageperas.
29. Ahja-Kärsal, Waiatus, Stolbowa külas. 31. Mõnistes, Sindis.
Laadad nowembri tous; i- Wiru-Iakobi
kiriku juures.
2. Paides, Mõral, Suurejõel, Palal,
4. Nissis. Antsla alewis, Wissil.
6. Kassinurmes,
Rõuge „Allal". 7. Walgas, Elwas. 10. Suures-Lähtrus. Küünikul, Mõrus, Iõgewa mõisas. 11. Viljandis.
12. Karilatsis, Kuressaares. 13. Triigi Ardus. 14. Tar
tus, Kärus Lauri jaama juures,
Mana-Laitsnas.
20. Haibas.
23. Paides, Mustmees. _ 25. Raasikul,
Türi alewis. 26. Pikkjärwe-Kitsel, Pati-Nurmeotsal.
28. Woltweti Allikukiwil, Põltsamaa alewis, Keilas.
29. Korsakowas, Mõrus. 30. Migalas.
Laadad detsembri kuus: 1- Tapa aierois.
2. Juurus. 3. Walgas, Alajõel. 5. Amblas, Rakweres. 6. Wihulas.
7. Kallastes.
8. Wihandis.
10. Ööril, Killingi-Nõmmel.11. Narmas. 12. W.-Wündra
alewis. 13. Pati-Nurmeotsal. 14. Wasknarwas, Ninakülas, Pärnus. 15. Mõrus, Iõgewa alewis. 17. Kauksis.
18. Iärwa-Iaanis, Pööraweres, Paides. 19. Iõhwi
alewis.
20. Wõõbsus, Märjamaal.
22. Mustmees.
23. Sulajõel. 28. Marujas, Malgas.^
Lelle-Iiekõnnus, esmasp pärast II Kr. tulem. püha.
Põltsamaal, reedel enne 15. dets.
1)
2)
3)
4)
Kuulaatasid Peetakse:
Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
Irboskas, iga kuu 21. päewal.
Laura alewis, iga kuu 10. ja 20. päewal.
Wärskas, Slabodkas, iga kuu 10. päewal.
Hsbuste loata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus, nimelt: pühapäemadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Valga teaatrid.
«toäbe , Wabaduse tän. 6; 1924/25 a. teaatri hooajal
mängib igal pühapäeroal „Wanemuise" näiteseltskond:
roaheldamisi esinedes draama ja operetiga.
Walga kinod.
Apollo", Kungla t. 4, tel. 117, om. ja juh. A. Jürgenson.
„3lmarine\ Kesk t. 33, tel. 124, om. ja juh. 3. Meister.
„Lmda", Riia tän. 5, om. ja juh. K. Wender.
Walga arstid.
Brodorosky, M., Vabaduse tän. 5.
Gens, E., nais., l., f. h. — 3aani tän. 1; roasturo. kella
10—12, 5—7.
Haynberg, P., s. ja l. h. — Kesk tän. 23: roasium. kella
10—12, 5—7.
Hammer, G., s. h. — Kesk tän. 17.
Heusler, W., f. h.
3akobson, E. — Tartu t. 8; roasturo. 10—12, 4—5.
Leisner, G., kõrroa, nina ja kurguh. — Kungla tän. 13;
roasturo. 5—6.
Lepik, A., silmaarst — W.-Sepa t. 2; ro.ro. 10—12,4—6.
Müllerson, 3., s. h. ja sug. h. — Vabaduse tän. 26,
tel. 68; roasturo, 10—12, 4—5; linnaarst.
Panoro, P., s. h. — Pargi tän. 7.
Polikorosky, 3., s. H-, bakterioloogia — Kuperjanoroi t.
10, tel. 103; roasturo. 9—11.
Polikorosky, 6., f. h., bakterioloogia, röntgeni kabinett—
Kuperjanoroi t. 10, tel. 103; roasturo. 11—1, 3—5.
Sikk, 3., s. ja silma h. — Vabaduse tän. 5, tel. 127;
roasturo. 10—12, 4—6.
Tamberg, A., l. ja silma h. — Kuperjanoroi t. 3, tel. 89;
roasturo. 10—12, 3—4; maakonna arst.
Walga maakonna arstid.
Bergmann, T. — Tõrroas, tel. 17; roasturo. 9—12;
Helme jaoskonna arst.
Hold, H., kopsu h. — Taagepera sanatooriumi juhataja.
Rauch, K., s. h. — Sangastes; roasturo. 9—12; jsk. arst.
Wessar, A., naiste h., fänn. a. — Taagepera sanat. n. a.
Õunap, R., hirurgia — Harglas; roasturo. 9—1.
Walga maakonna loomaarstid.
Morel, Adam. Maakonna loomaarst, Valgas, Kuperja
noroi tän. 3. tel. 14.
Schmidt, A., Valgas, Tartu tän., Räni talu, tel. 76.
Tomberg, 3. — Tõrroa alerois.
Walga hambaarstid.
Goerts, J. — Kuperjanowi tiin. 10.
Goerts, R. — Kuperjanowi tän. 10.
Karolin, M. Kesk tän. 27.
Reisenbuk, L. — Tõrwa alewis.
Ruus, Kesk tän. 31.
Rääbis-Kihno, E. — Vabaduse tän. 10.
Tamm, M. — Vabaduse tän. 22-24.
Hallik, L. — Laatres.
Ämmaemandad.
Hinsohn, E. — Kungla tän. 17—9.
Kalnin, M. — Mesipuu tän. 7—2.
Kukrus, 3. — Kungla tän. 7—2.
Meister, A. — Lai tän. 16—4, tel. 124.
Roots, A. — V.-Sepa tän. 1.
Schamajew, V. — Vabaduse tän. 31a—3.
Serschinsky, 3. — Vabaduse tän. 15—5.
Schinmann, A. — Lai tän. 13—3.
Walga maakonna ämmaemandad.
Gerberson, M. — 3õgeweste w.
3ako, A. — Hummuli-Soe.
Kymenthal, K. — Tõrwa.
Käärik, A. — Pikasilla, Liiwa, Mangu t.
Mühle, R. — Sangaste.
Raud, 6. — Karula.
Trepp, E. — Hargla jaosk. arstimaja.
Undritz, E. — Keeni w.
Haigemajad Walga linnas ja maakonnas.
Linna haigemaja — Puiestee t. 6. 3uhat. Dr. E. Gens.
Taagepera tiisikusehaigete sanatoorium. 3uhat. Dr. H. Hold.
Apteegid Walga linnas ja maakonnas.
Rückeri — O. Kordt, Valgas, Kesk tän. 4.
Sõrmuse — H. Sõrmus, Valgas, Vabaduse t. 26, tel. 72.
Hargla — E. Sender, üle Hargla.
Karula — W. Grohtal, üle Karula.
Puka — E. Peterson, üle Puka.
Sangaste — Kohrts, üle Sangaste.
Taagepera — 3. Peep, üle Tõrwa.
Tõrwa — K. Leiburg, üle Tõrwa.
36
Malga hoolekandeasutused.
Manade kodu — W. Mäe tön. 2.
Laste warjupaik — Aia t. 19.
Malga manuutatud adwokaatide abid.
Miila, T., Kesk t. 15/17, wastuw. 8—9, 4—6, tel. 33.
Õssu, E., Kesk t. 15/17, wastuw. 9—11, 3—5.
Malga eraadwokat.
Peri, 3. — Lai tän. 3.
Malaa notaarius.
Tuul, H. — Mabadufe tän. 6; wastuw. 9—3, tel. 53.
Malga rahaasutused.
Eesti Pank, Malga osakond — Aia tän. 6, tel. 18.
Eestimaa Toöstus-Kaubandus Pank, Malga osakond —
Kesk tän. 15/17, tel. 55.
Malga Pank — Mabaduse tän. 6, tel. 36.
Malga II Krediit-Ühisuse Kassa —Kesk t. 15/17, tel. 55.
Posti, telegraafi Za telefoni asutused Malga
maakonnas.
Hargla — V tgtl.; Holdre — ag.; Karula — V
tgtl.; Keeni — ag.; Koiküla — ag.; Koorküla — ag.;
Leebiku — ag.; Mägiste — ag.; Pikasilla — ag.; Prii
palu — ag.; Puka — IV tgtl.; Sangaste — V tgtl.;
Soe — V tgtl.; Taagepera — ag.; Tahewa — ag.;
Tõrwa — IV tgtl.; Malga — II tgtl.; Malga raudtee
jaam — m tgtl.
Alewid Za mullad Malga maakonnas.
Tõrwa alew — Tõrwa.
Helme wald — üle Tõrwa.
Holdre wald — üle Tõrwa.
Hummuli wald — üle Soe.
Zõgeweste wald — üle Tõrwa.
Kaagjärwe wald — üle Malga.
26
Karula wald - - üle Karula,
Keeni wald — üle Keeni.
Koorküla wald — üle Tõrwa.
Patküla — üle Tõrwa.
Kuikatsi — üle Puka.
Laanemetsa — üle Hargla. Sangaste — üle Sangaste.
Sooru — üle Malga.
Laatre — üle Sangaste.
Taagepera — üle Tõrwa.
Leebiku — üle Tõrwa.
Tahewa — üle Hargla.
Lõwe — üle Tõrwa.
Tõlliste — üle Sangaste.
Paju — tite Malga.
Malga linna koolid.
Puiestee tän. 4.
Kuperjanowi tän. 68.
Lembitu tän.
III
Mee tän. 1.
läti
IV
Uus tän. 27.
roene
V
Kungla tän. 23.
%7I
Kesk tän. 5.
VII
Eesti "tütarlaste gümnaasium — Mabaduse tän. 13.
Eesti poeglaste gümnaasium — Kuperjanowi tän. 8.
Mene era ühisgümnaasium — Uus tän. 27.
Saksa era ühisreaalgümnaasium — Riia tän. 5.
Läti tihis humanitaargümnaasium — Mee tän. 1.
I linna
algkool
II «
Malga maakonna koolid.
algkool — üle Soe, Hummuli wallas.
Ala
üle Tõrwa, Helme w.
Helme
„
üle Hargla, Tahewa w.
Hargla
„
üle Tõrwa, Holdre w.
Holdre
„
„ Soe, Hummuli w.
Soe
„
„ Tõrwa, Jõgeweste w.
Zsgeweste „
„
Malga, Kaagjärwe w.
Kaagj.-Zakobi
„ 5)argta, Laanemetsa w.
Kakko
„
„ Tõrwa, Taagepera w.
Karjatnurme „
„
Keeni rdtj., Keeni w.
Keeni „Kiho"„
H Priipalu p.-ag., Kuikatsi w.
Keerdi
„
w Koorküla p.-ag.. Koorküla w.
Koorküla
w
„
Mägiste, Kuikatsi w.
Kuikatsi nt. „
n
w
HM
„ Waalu „
„ Hargla, Laanemetsa w.
Laanemetsa „
„ Sangaste, Laatre w.
Laatre m. *
27
üle Sangaste, Laatre w.
Laatre-Õru algkool
„
„ Sangaste w.
Lauküla
„
„ Leebiku p.^ag., Leebiku ro.
Leebiku
„
„ Tõrwa, Lõwe w.
Lõwe
„
„ Malga, Paju w.
Paju
„ Karula, Karula w.
Pauluse
„ Puka, Patküla w.
Pikasilla
„
„ Mägiste, Kuikatsi w.
Priipalu
„
„ Puka, Kuikatsi w.
Puka
„
„ Karula, Karula w.
Rebase
„
„ Sangaste, Sangaste w.
Restu
„
Sangaste m. „
— „ Tõrwa, Patküla w.
Soesadu
„
— „ Malga, Sooru w.
Sooru
w
— H Tõrwa, Taagepera w.
Taagep.-Ala „
— „ Sangaste, Sangaste w.
Tagula
— „ Tahewa p.-ag., Tahewa w.
Tahewa
„
— „ Sangaste, Laatre w.
Tsirgulinna „
— Tõrwa.
Tõrwa al.
Tõrwa ühisrealgümnaasium — Tõrwa alewis.
Uniküla algkool — üle Sangaste, Tõlliste w.
Missi algkool — üle Karula, Karula ro.
Valga maakonna metsaülema kantselei
Malgas, Pargi tän. 9, tel. 60.
Malga metskonna ülema asukoht
Malgas, Mabaduse i 12, tel. 51.
Koorküla metskonna ülema asukoht
Taagepera m., üle Tõrwa.
Sangaste metskonna ülema asukoht
Keeni tn., üle Keeni, tel. Puka 31.
Karula metskonna ülema asukoht
Karula-Koobaste, üle Karula, tel. Hargla 1.
Aakre metskonna ülema asukoht
Soontaga m., üle Puka, tel. 19.
PoLilseilise karistuse alla Mimab jSrgmiseb
süüteod:
Majaelanikkude mitteregistreerimiue; iganenud elanusdokumenbtga, ilma setteta elamine ehk liikumine seal, kus nende kaa
saskandmine kohuslik; ettewaatamata ehk liig kiire sõitmine üks
kõik missugusel sõiduriistal; nende sundusliste määruste rikkumine,
mis kõtra ah puhtuse ja terraishoiu, araalikkude kohtade, aedade ja
puiestikkude korrashoiu ja auto- ning raoorimeeste sõidu kohta.
Tähendatud süütegude eest karistatakse süüdlasi kohaliku politleiüleraa poolt rahatrahwiga kuni 3000 margani ja autojuhtidelt ehk
-voorimeestelt sõiduõiguse ärawõtmisega kuni 7 päeraani. Politseitife karistuse määruse peale roõib süüalune edasi kaebaba kohalikule
rahukohtunikule, kes asja harilikus kohtukorras läbi raaatad ja
süüalusele
raastarva
seaduse
põhjal
ka
suurema karis
tuse roõib määrata (peale rahatrahroi ka aresti). Edasikaedtus
tuleb anda kas otse rahukohtunikule roõi samale politseiülemale
7 päeroa jooksul, süüdlasele politseiülema trahraimääruse kuuluta
mise päeraast arraatee. Edasikaebtuse sisseandmine ei takista trahratmääruse täidesaatmist, kuna trahivist mabastamise korral enne sisse
nõutud trahrairaha kaebealusele renteist tagasi maksetakse („9x. T."
nr. 147/148 — 1920).
KoosoleLmb toiMepaKna
Nii kinnises ruumis kui ka lahtise taeroa all on õigus kõigil Eesti
Vabariigi kodanikkudel, ühingutel ja liitudel. Ilma loata ei roõi
koosolekuid pidada lahtise taeroa all voole kilomeetrilises kauguses
hoonetest, kus Riigikogu roõi Vabariigi Valitsus asuraad. Koos
olekuid pidada kinnistes ruumides igal ajal, lahtise taeroa all kella
6 h. kuni k. 11 õhtu. Sõjariistus isikud ei roõi ühelgi koosolekul
-viibida, ronija arroatud ametikohuste täitjad, kellel sõjariista kand
miseks õigus. Koosoleku kokkukutsujateks ja koosoleku luhatajaks
wõiroad olla täisealised kodanikud, kelle õigused seaduse roõi kohtu
otsuse põhjal kitsendatud ei ole. Koosolekute üle pearoad kokkukutsujad teatama linnas politseiülemale ja maal politsei jaoskonna
ülemale ehk maak. politseiülemale ja nimelt: 12 tundi enne algust, km
koosolek karoatsetud pidada lahtise taeroa all ja kuus tundi enne
algust, kui karoatsetud pidada kinnises ruumis. Teadaandes tuleb
äratühendada koosoleku koht, aeg, koosoleku aine, kokkukutsuja
isiku nimi ja elukoht, ehk kui kokkukutsujaks on ühing, sus ühingu
-vastutama esitaja nimi ja elukoht. Teadaanded tempelmaksu ada
ei käi.. Teadaandeid ei nõuta: Riigikogu, linna, aleroi, maakonna
ja -valdade omaroalitsuste roalimiseelsete koosolekute kohta ametli
kult roalimiste roüljakuulutamise päeroast kuni roalimtste lõpuni,
samuti koosolekute kohta, mille • üle publikumile awalikult teada
antud setteks politsei-ülema poolt määratud aroalikkude kuulutuste
kohtadel, ehk linnades ühes kohalikus ajalehes eelpool tähendatud
tähtaegadel ja teadetega. Rahwusroaheliste kongresside ja komverentside kokkukutsumiseks antakse luba siseministri poolt. Igal
koosolekul peab olema juhatus. Juhtumisel, kui teadaandes juha
tus ette ei ole nähtud ja koosoleku kokkukutsuja koosolekule ette
29
ci pane juhatust walida, on koosoleku juhatajaks koosoleku kokkukutsuia. Registreerimise ega eeltähendatud korra alla ei kuulu: 1)
walitsuswõimude poolt kokkukutsutawad koosolekud, 2) usulised ja
palwekoosolekud selleks ususeltside poolt määratud kohtadel, 3)
harilikus korras toimepandawad matuserougid, 4) ametnikkude wõi
tööliste prosessionaal koosolekud, millest ainult ühe asutuse amet
nikud wõi töölised osa wõtawad, 5) seaduslises korras registreeritud
wõi asutatud ühingute ja liitude koosolekud, millest osa wõtawad
ainult ühingu mõi liidu liikmed ja 6) koosolekud, mis ära peetakse
kinnises ruumis ja millest osawõtmme oleneb kokkukutsuja selle
kohasest isiklikust kutsest. (R. T. Nr. 79 1922 a.)
AwMkkude ettekannete korraldaMineNäitemängude, ooperite, kino, tsirkuse ja teiste sarnaste
ettekannete üle/kuhu igaüks ilma isiklise kutseta roõib ilmuda
wõi kuhu pääsemise eest tasu wõetakse, peab linnades wähemalt 12
tundi enne ettekannete algust kohalikule politsei-ülemale, maal ja
olemites wähemalt 24 tundi enne ettekande algust kohalikule politsei-jaoskonnaülemale wõi maakonna-politseiülemale, selle järele
kumb neist lähemal asub, kirjalikult teatama, mille üle tea
tajale kwiitung wäljaantakse. Teadaandeid roõib teha ka terme rea
ettekannete wõi terme hooaja kohta. Teadaanne peab sisaldama:
1) ettekannete korraldaja nime, perekonnanime ja elukoha; 2) kogu
ettekannete üldine aine: näitemängu, ooperi, kino ja kõne ette
kannetel nende nimetuse ja autori, kui need teada on. Teadaanded
kä wad tempelmaksu alla. Restoraanides, kabareedes, kohwikmes ja
teistes sarnastes ettewõtetes, kus sööke ja jooke kohapeal tarwitamiseks müüakse, roõib awalikke ettekandeid ainult kohaliku oma*
walitsuse nõusolekul ja siseministeeriumi loal korraldada. Awalikkudel platsidel, teedel ja tänawatel roõib awalikke ettekandeid
ainult kohaliku politseiülema loal korraldada. Awalikkude ette
kannete korraldajate peate pannakse: 1) roatroe korra järele ette
kannete algusest kuni nende lõpuni ning selle üle, et ettekanded
wastaks teadaandele; 2) määruste täitmine alaealiste awalikkudele
ettekannetele pääsemise kui ka nende ülesastumise suhtes.
Awalikkude! ettekannetel wõiwad alaealised alla 16 aasta
manuse üles astuda ainult oma wanemate wõi eestkostjate loaga,
kusjuures kooliõpilastel selleks ka meel koolijuhatuse luba peab
olema. Awalikkude! ettekannetel neis ettewõtetes, kus alkoholilisi
jooke kohapeal tarwitamiseks müüakse, on alaealistel alla 16 a.
manuse keelatud pealtwaatajatena ehk kuulajatena wiibida, samuti
ka ülesastumine neil ettekannetel. („9L T." nr. 43 — 1923 a.)
30
Pärandtismaksit tabel.
new sugulane ehk pojastatud:
kuni 50.000 margani
50.000— 100.000
*
100.000— 300.000
„
300.000— 600.000
„
600.000—1.000.000
yf
1.000.000—1.500.000
„
1.500.000—2.000.000
„
2.000.000—2.500.000
„
2.500.000—3.000.000
„
3 000 000—4.000.000
„
üle 4.000.000 marga
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
2°/o
30/o
4°/o
5°/o
6O/0
70/o
8o/0
9%
10°|o
ll°/o
12°|o
2. Kui pärija on minija ehk wäimees,
wõõraspoeg ehk wõõrastütar, õde ehk wend ehk
õe- wõi wenna laps:
kuni 50.000 margani — 6°/o
50.000— 100.000
,
— 70/o
100.000— 300.000
„
— 8°/o
300.000— 600.000
*
— O^o/o
600.000—1.000.000
„
— HO/o
1.000.000—1.500.000
„
— 121|2°/o
1.500.000—2.000.000
„
— 140/0
2.000 000—2.500.000
„
— 15i/2°/o
2.500.000—3.000.000
„
— 17°,'0
3.000.000—4.000.000
„
— 18
üle 4.000.000 marga — 201/2°/o
p. 2) ehk neljanda asime sugulane külgjoones:
kuni 50.000 margani — 12°/o
50.000— 100.000
„
— 140/o
100.000— 300.000
„
— I6O/0
300.000— 600.000
„
— I8O/0
600.000—1.000.000
*
— 200/0
1.000.000—1.500.000
„
— 220/0
1.500.000—2.000.000
„
— 240j0
31
2.000.000—2.500.000 margani — 2õ°/o
2.500.000—3.000.000
„
— 28°/o
3.000.000—4,000.000
„
— 30°/o
üle 4.000.000 marga — 32°/o
4. Kui pärija on mõni muu isik:
kuni 50.000 margani — 24°/o
— 26°/o
50.000— 100.000
— 28°/o
100.000— 300.000
— 30°/o
300.000— 600.000
— 32°/o
600.000—1.000.000
— 35°/o
1.000.000—1.500.000
— 38°/o
1.500.000—2.000,000
— 410/'o
2.000.000—2.500.000
— 440/0
2.500.000—3.000.000
— 47o/o
3.000.000—4.000.000
üle 4.000.000 marga — 50o/o
Seemnete idanemise aeg.
2—4 päewa: Sinep, rõikad, naerid, õlinaerid,
ja linad.
4—7 pLewa: Kapsad, kaalikad, peedid, salat,
sigurid, kõrwits, melonid, hapuoblik, talwespinat, tatrad,
kassisaba, kanep, ristikhein, rukkis, oder ja nisu.
7—10 petema: Oad, herned, läätsed, arbusid,
sibulad ja kaer.
.
10—15 päerva - Kardulid, köömned, petersillid;a
porknad.
,
Nisu, rukkis, oder, kaer, läütsad, ristikhein, naens
ja rõigas tarwitawad kõige wähemalt + 4° R. sooja,
porknad ja oad + 5° R., herned ligi + 6° R., tatrad
-j- 70 R, tubakas + 9° R., kõrwits + 10° R. Mida
enam sooja, seda rutemini idanewad seemned.
LEPIK & SÄÄR
WÄLGÄS,
Wabatluse t. 5.
Kõnetraat 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus. BPäewalehee ja
„Postimehe“ abitalitus. Trükikoda. Köitmiskoda. Eesti
Seemnewilja Ühisuse Walga osakond.
Õpilastele
Wihuti, kaustikud ja õpilaste pEewaraamatud oma tööstusest.
Suled, sulepead, kummid, pliiatsid, tsirklid, kolm
nurgad, joonlauad, wesi- ja õli-wärwid lahtiselt
ja karpides.
Joonestus-, klants- ja siidipaber. Kirjaümbrikud
ja paber rikkalikus walikus. Älbumid, pilt-postkaardid jne.
Wiiuli ja gittarre keeled. Tasku noad.
A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
A 12 81.
VÄLISEESTLASE KALENDERKÄSIRAAMAT
1929 I.
AASTAKÄIK
TOIMETANUD
H. HALJASPÕLD
A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
Ajakiri „ROMAAN“ Toimetaja P. GRÜNFELDT. (VIII aastakäik)
toob igas oma korralikult kaks korda kuus ilmuvas numbris romaane ja lühemat proosakir jandust ning luulet mitmekesistelt rahvustelt väga laialises valikus. „ROMAAN‘i" siht on tutvustada Eesti lugevale rahvale maailma tähtsamaid kirjanikke nende põnevamate ja tuumakamate teoste näol. „ROMAAN® toob põnevaid jutte, on see ju „Romaan‘i" otsekohene ülesanne, et iga
üks leiaks temas väärtuslikku ja huvitavat lugemist. ROMAAN’ keel on rahvalik ju arusaadav iga- ||| ühele.
Tellimise hind välismaile: 1/1 aastas 1/2 „ 1/a .
Kr. 10.— senti - 5.— - 2.50 .
Tellimise hind kodumaal: 1/1 aastas (24 nr.nr.) 7 kr. 50 senti 1/2 „ (12 nr.nr.) 4 „ — V4 „ (6 nr.nr.) 2 . 25 2 kuuks ( 4 nr.nr.) 1 „ 60 1 . (2 nr.nr.)- . 80 Üksiknumber - kr. 40 senti Kõik järgnevad romaanid lõpevad iga aasta- | käigu viimases numbris ja järgmise aasta esime ses numbris algavad juba uued romaanid.
„Romaan‘i" talitus, Tallinn, Müürivahe t. 16
Ajeküri „HOMAAN" 1929.
(VIII aastakäik)
Eessõna. Saadan seega välja esimese „Välis-eestlase k al e n d er - k ä s i r a a m a t u". Teen seda kindlas usus, et täidan sellega tähtsa lüngi meie kirjanduses. Aeg on käes, et kodumaa selgi alal tööle asuks. Saadan selle kalendri välja nii, nagu ta on, loo tes, et ta järgmised aastakäigud ületavad selle esimese katse mitmevõrra. Kahtlemata on sel raamatul palju puudusi, kuid ta on esimene samm täitsa uuel alal, ja seepärast andestage ta puu dused. Ole siis, kalender, puuduste peale vaatamata abiks eestlasele laias maailmas ja anna kodumaalisele käsitlejale väikegi ettekujutus ühest seni söödis seis nud suurest tööväljast. Seda soovib sinu sepp H. Haljaspõld.
Nõmmel, 21. oktoobril 1928. a. Eesti majanduselust informeerib põhjalikult =
„Kaubandus-töösIlmub 2 korda kuus. IV. aastakäik.
1929. =
Tellimishind: Aastas Poolaastas
Eestis 2.50 150
Välismaale 5 krooni 3 krooni
Toimetus: Kaubandus-tööstuskoda, Tallinnas, Lai tän. 45.
= = =
AdAls,
5 hes soovivad tutvuda kodumaa lähema
minevikuga.
H. HALJASPÕLD.
3
e 4 4
UIK vana üliõpilase mälestusi, I Hind 80 senti. Sisuks:
ESISÕNA.
I sari: KOOLIPOISS (1902—1915).
S €
4
=
€
1. 2. 3. 4. 5.
Kodust Meie sajangu alguse elementaarkoolist Mälestusi esimesest Vene revolutsioonist Eestimaa Saksa kooliseltsi Hansakool. Pedagoogid.
6. Õppurid.
7. Vana-Tallinn. 8. Tallinna Peetri realkool.
IIsari: LÄBI SEGASTE OLUDE (1915-1918)
1. 2. 3. 4. 4 5. 6. 7. 8. 4
Moskvas. Linnadeliit. Vene revolutsioon, peamiselt Naissaarel. Nizhni-Novgorod, Peterhof, Tallinn, Petrograd. Maapäeva laialipeks. 24. veebruar 1918. Katkeid sakslaste päevilt. Riia üliõpilaste sõttasõit. LÕPPSÕNA.
Pealadu; Tallinna E. Kirjastuse Ühisuse Päevalehe raamatukauplused, Tallinnas, Pikk 2 ja Tallinnas, S. Karja 23. W WWWWWWWWWWWWWWWWWW
Vabariigi valitsus. Riigivanem Jaan Tõnisson. Välisminister Hans Rebane. Siseminister Jaan Hünerson. Sõjaminister Nikolai Reek. Rahaminister A. Teetsov. Kaubandus- ja tööstusminister J. Holberg Haridusminister Alfred Mõtius. Kohtuminister Tõnis Kalbus. Teedeminister August Kerem. Tõõ- h oo 1 ekand em inister J. Soonberg
Eesti esindajad välismail. (Vabariigi välisministeeriumi nimestik 17. okt. 1928). Ameerika Ühisriigid. Konsulaat: New York, City, 1860 Broadway. Telegr. aadress: „Saatkond New York." Peakonsul V. Mutt. Konsulaat: Norfolk, Hasler 2 Co. Konsul (hon.) R. T. Hasler. Konsulaat: Charleston. Konsul (hon). Thadeus Street. Konsulaat: New-Orleans. Konsul (hon.) N. O. Pedrick. Konsulaat: San-Francisco, California, 1805 Pine Street. Konsul (hon.) Martin Coffer.
Austria. Saatkond : Erakorraline saadik ja täisõigusline mi nister K. Menning (elab: Berlin, W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Wien IV, Wiedner Hauptstrasse 66. Konsul (hon.) ins. Erich Andresen. 17
Belgia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister K. R. Pusta (elab: Paris, VIII, 6 rue Magellan). Konsulaat: Antverpen (Anvers), 25, rue St. Thomas. Konsul (hcn.) Ch. A. A erissens, asekonsul-sekretär D. Treude. Konsulaat: Bru xelles, 21, place de Louvain. Peakonsul (hon.) Leon Moreau
Brasiilia. Konsulaat: Rio-de-Ja ne ir o, The Cork Coren Company Ltd., Rua Itapiru 341. Konsuli k. t.Rud. Ise.
Helveetsia. Saatkond: Charge d’ affaires K. Menning (elab
Berlin W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Bern, Schauplatzgasse 35). Kon sul (hon.) H. Hirter.
Hiina. Konsulaat: Harbin 29, Kirin Street. Konsul (hon.) I. Sütt. Konsulaat: Shanghai, Post Box 1017, asekonsul (hon.) P. Rumberg.
Hispaania. Konsulaat: Barcelona. rian del Rey.
Konsul (hon.) Ad-
Hollandi. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister dr. O. Kallas (elab: London S. W. 7 Queen‘s Gate 167)., Konsulaat: Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Peakonsul (hon.) Carel Stahl Sekretär J. Bauer. 18
Konsulaat: Amsterdam, 69 Vondelstraat Omdelpark. Konsul (hon.) Henri A. Heijmeijer van Heemstede.
Inglismaa. Saatkond: London: S. W. 7, Queen‘s Gate 167. Telegr. aadress: „Saatkond London." Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. O. Kallas. Nõunikpeakonsul ins. R. Mõller s on. Sekrefär-asekonsul V. Ojanson. Konsulaat: Leith, 2 Commercial Street (firma Ellingsen & Co). Konsul (hon.) N. A. Ellings en. Konsulaat: Aberdeen, 59 Marishall Street. Asekonsul (hon.) George Hall. Konsulaat: Hull. Konsul (hon.) Th o mas G oo d. Konsulaat: Manchester, 48 Faulkner Street. Telegr. aadress: „Compatible Manchester." Asekonsul (hon.) James Caro. Konsulaat: Liverpool, Mac Symons Buildings. Asekonsul (hon.) Livingstone Holmes. Konsulaat: Dundee, 33 Commercial Street. Asekonsul (hon.) B. L. Nairn. Konsulaat: Swanse a, Pembroke Buildings (Austin & Silcocks). Asekonsul (hon.) Ryland Thomas. Konsulaat: Glasgow, 189 Hope Street (Armour & Co). Konsul (hon.) T. W. Armour, jun. Konsulaat: Southampton, 6 Canute Road (Sandell Bros). Asekonsul (hon.) G. W. Sandell. Konsulaat: Cardiff, LowerGrand Floor, Cymric Buildings. Asekonsul (hon.) S. Davies. Konsulaat: Fowey, C/o. Hannah, Samuel & Co. Asekonsul (hon.) S. J. Samuel. Konsulaat: Dover, C/o. G W. Prescoft & Co. Asekonsul (hon.) E. F. Prescott. Konsulaat: New Castle on Tyne, C/o Shipping and Coal Co., Ltd. Asekonsul (hon.) R i c h a r d Bolton Tinsly. Konsul -agentuur : All oa, The Shore (C/o. Alloa Coal Co., Lid.) Konsulaaragent (hon.) Joh. D. Ure. 19
Konsul.-agentuur: Burntisland, C/o. Joh. Connel & Son. Konsulaaragent (hon.) James W. Connel Konsul.-agentuur: Methil, Konsulaaragent (hon.) D. D e w ar. Konsul.-agentuur: Bo’ness, Konsulaaragent(hon.) D. B. H a rr ower. Ko sul.-agentuur: Grangemouth, C/o. Denholm & Co., Charing Cross. Konsulaaragent (hon.) D. Mac-Iniosh.
Briti asumaad ja dominioonid. Konsulaat: Malta, 292 Strada Reale Valletta. Asekonsul (hon.) R. G. Vadala. Konsulaat: Gibraltar, C/o. John Carrara & Sons. Asekonsul (hon). L. A. Carrara.
Kanada. Konsulaat: Montreal, 1410 Stanley Street West Montreal Que., Canada. Konsul (hon) Akseli Rauanheimo.
Iirimaa. Konsulaat: Belfast, 75/7°, Corporation Street, John Burke & Co. Asekonsul (hon.) A. U. Burke. Konsulaat: Dublin, Hymany, 7, Ailesbury Road. Asekonsul (hon.) Richard J. Kelly.
Itaalia. Saatkond Roma, Via Andrea Vesalio 26. Telegr. aadress: „Saatkond Roma." Erakorraline saadik Ja täisõiguslik minister K. Tofer. Sekretär D. Ja nson. Konsulaat: Genova 1, Via Fossatello 16. Konsul (hon.) Christophe Kielland. 20
Konsulaat: Milano 2, Borgonuovo 24. Konsul (hon.) G iovanni Rasini. Konsulaat: Napoli 76, ViaAgostino Depretis 31. Konsul (hon.) Enrico Scarciglia. Konsulaat: P alermo, Via Bentivegna 50. Konsul (hon.) Giovanni Aurelio Scaccianoce.
Kreeka. Konsulaat: A te e n, Odos Patision, Agathonpoleos 4. Telegr. aadress: „Weberman Kilipir Athenes." Peakonsul (hon.) E. Veberman.
Kuuba Konsulaat: Habana, Calle Presidente Zayas nr. 11. Kirjade aadress: P. O. Box 2335, Habana, Cuba. Konsul (hon.) Benito Larsen
Läti. Saatkond: Riga, Skolas iela 13,14. Telegr. aadress: „Saatkond Riga". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister Ed. Virgo Sekretärkonsul J. Mölder. Konsulaaragentuur: Valk a, Seminara iela nr 23. Konsulaaragent A. Stafenau. Konsulaaragentuur: Liepaja, Spikeru iela nr. 27. Konsulaaragent S i em an n-T offry.
Leedu. Saatkond: Kaunas, Duonelaiqiog--ve nr. 31-a Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister H. Laretei.
Mehhiko. Konsulaat: Mejico-City, 33 Avenida Uruguay Konsul (hon) Fernando Fernandez de la Torre. Konsulaat: Veracruz, Independencia 15. Konsul (hon.) Mario Berea.
Norra. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9) Konsulaat: Oslo, Skippergaten 29. Peakonsul (hon.) Rich. Bjercke. 21
Konsulaat: Bergen, Finnegaarden, Tyskebryggen 2. Asekonsul (hon) Lars Peterson. Konsulaat: Trondhjem, Olaf Trygvessons gaten 1, asekonsul (hon.) Bern. Brekke. Konsulaat: Halder, asekonsul (hon.) M. Halv ors en. Konsulaat: Var dö, asekonsul (hon.) H.Zachariasen Konsulaat: Tromsö, asekonsul (hon.) C. Ry eHolmbo e. Poola. Saatkond: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19, m. 4. Telegr. aadress: „Saatkond Warszawa". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O. Strandmann. Sekretär-asekonsul A. Haman. Konsulaat: Danzig, Stadtgraben 6. Konsul (hon.) V. Kukovsky. Prantsusmaa. Saatkond: Paris VIII, 6 rueMagellan. Telegr. aadr: „Saatkond Paris". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister K. R. Pusta. Sekrelär-konsul R. Kask. Konsulaat: Dunkerque, 30 rue Carnot. Asekonsul (hon) Paul Collet. Konsulaat: Marseille, 29, rue de la Republique Konsul (hon.) Sven Busck. Konsulaat: Bordeaux, 76 Cours Balguerie. Asekonsul (hon) Robert Behrend. Konsulaat: Boulogne-Sur-Mer, 16 rue de Scierie. Asekonsul (hon.) Jean Crouy. Konsulaat: Lyon, 45 rue de Ja Republique. Tel Franklin 31-79.Konsul(hon.)Paul-Auloge Duvivier Konsulaat: Alger, 5 rue de Constaniine. Tele' phone 62-22. Konsul (hon.) Louis Royer. Konsulaat: Oran, 25 rue El Maungar, Tele' phone 12-77; telegr. aadress: „Cazafil Oran." Konsul (hon) Bernard Cazals.
Rumeenia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O Strandmann (elab: Warszawa, Al Ujazdovska 19, 4). 22
Rootsi. Saatkond: Stockholm, Grefgatan 9. Telegr. aadress: „Saatkond Stockholm". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. A kel. Sekretär-asekonsul O. Grant. Konsulaat: Stockholm, Fredsgatan 10. Peakon sul (hon.) J. F a gra e u s. Asekonsul (hon.) Bror Holmgren. Konsulaat: Göteborg, Norra Hamngatan 6. Konsul (hon.) A. Sandstrõm. Konsulaat: Hälsingborg. Asekonsul (hon.) C. G. Carlstrõm. Konsulaat: Norrköping. Asekonsul (hon.) P. A. Holmberg. Konsulaat: Sundsvall. Asekonsul (hon.) C. R S t j e r n s t r õ m. Konsulaat: Lulea. Asekonsul. Konsulaat: Malmö, Jörgen Kocksgatan 2. Ase konsul (hon.) S. A. Anderson.
Saksamaa. Saatkond: Berlin, W. 10, Hildebrandstrasse 5. Telegr. aadress: „Saatkond Berlin". Erakorraline saa dik ja täisõiguslik minister Karl Menning Sekre tär peakonsul H. Markus. Konsulaat: Berlin W. 9, Schellingstrasse 9. Konsul (hon.) Dr. Georg Quandt. Konsulaat: Stettin, Bollwerk 2, I Treppe. Konsul (hon.) Otto Daentzer. Konsulaat: Rostock, Strandstrasse 86. Kon sul (hon) Friedrich Mentz. Konsulaat: Lübeck, Speditionshaus Ernst Boie Konsul, (hon.) Ernst Boie, Kanalstr. 24. Konsul at: Hamburg, Schopenstehl 15. Kon sul (hon.) dr. Jacob Ritter. Konsulaat: Mühlheim a. d. R. Friedrichstr. 26. Konsul (hon) Fritz Rehmann. Konsulaat: Königsbergin Pr., Friedrichsburgerstrasse 5. Konsul (hon.) Max Arli. 23
Konsulaat: Leipzig, Gottschedstr. 23. Konsul (hon.) dr. Carl Haschke. Konsulaat: Bremen, Wachstrasse 41/42, L. v. Kampff & Co. Konsul (hon.) Georg Stiszer. Konsulaat: Breslau, Herrenstrasse 25. Konsul (hon.) Berthold Helling. Konsulaat; Frankfurt a / M. Konsul (hon) Eduard Schwarzschi 1 d - Ochs. Konsulaat: Köln, Heumarkt. 43. Konsul (hon) Paul Herzberg. Konsulaat: Kiel-Holtenau, Schleuse. Tel. 242 Konsul (hon) Detlof Bauer.
Soome. Saatkond: Helsinki, Itä-Kaivopuisto 20. Telegr aadress: „Saatkond Helsinki". Telef. 7-93. Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister A. Hellat. Sekretär-konsul A. Pallo. Konsulaat: Viipuri, Karjalankatu 11, tel. 921. Asekonsul (hon) Jaakko Leskinen. Konsulaat: H a n g õ. Konsul (hon) Viktor Reinhold Willgr en Konsulaat: Turku, Humalistenkatu 7, tel. 3458. Konsul (hon) Ernst Brandes. Konsulaat: Helsinki, Mikonkatu 11 A. Pea konsul (hon) Paul Huuri. Konsulaat: Tampere, Koulukatu 11, tel, Pyynikki, Konsul (hon.) Sulo Salminen. Konsulaat: Vaasa Koulukatu 17, tel. 12-07. Konsul (hon) Heikki Lehmus. Konsulaat: Loviisa. Konsul (hon.) Ragnar Nordstrom.
Taani.
Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minis ter dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9). Konsulaat: K o p e n h a g e n, Raadhusplats 4. Telegr. aadress „Saatkond Kopenhagen." Peakonsul (hon) E. Carlsen. Sekretär-asekonsul (car.) Ph. Kal jot. Asekonsul (hon) Sõren Jensen. 24
Konsulaat: A a r h u s, Tforv. 7. Asekonsul (hon.) Sophus Ulrik Skikkeld. Konsulaat: H e 1 s i n g ö r, Holländske Mölle. Asekonsul (hon.) K.J. Kallenbach. Konsulaat: Aalb org, Badehusvej I, Tel. stät. 21. Asekonsul (hon) K. E. M. Marcussen. Konsulaat: O d e n s e, Pjentedamsgade 21, tel. 172 Telegr. aadress: „Autotnangel“, Asekonsul (hon.) Klint. Konsulaat: Esbjerg, Tovvaerksfabrik A. B., tel. 399. Asekonsul (hon) M. A Broegaard. Konsulaat: Haderslev, „Lille Damagen", Ribe Landevej. Tel. 334. Asekonsul (hon.) Sophus Thomsen. Tshehhoslovakkia.
Saatkond: Erakorra ine saadik ja täisõiguslik Minister O. Strandmann (elab: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19,4). Konsulaat: Praha II, Na Porici Nr. 22, Palais Legiobanka. Konsul (hon.) Josef Beck.
Ungari. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik Minister K. Tofer (elab : R o ma, Via Andrea Vesalio, 26). Telegr. aadress: „Saaikond Roma". Konsulaat: Budapest, VI Rozsa utca 111. Konsul (hon.) Gabriel Z s i 1 i n s k y.
Venemaa. Saatkond: Moskva, Malaja Kislovka 5. Telegr. aadress: „Estomissia Moskva". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister: J. Seljamaa. Nõunik O. Õpik. Sekretär-asekonsul P. Ja l a j a. Konsulaat: Leningrad, Ul. Gertsena (end. Morskaja) 59. Telegr. aadress: „Estokonsul Leningrad" Tel. 1-56-33. Peakonsul dr. H. Lohk.
25
Eesti seltsid välismaailmas. Ameerika ühendriigid.
Hiljuti Ameerikat külastanud vanem töökaitsekomissar hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks järgmised Eesti seltsid. Ameerika Eesti Selts „Edu“ New-York. Amee rika Eesti Muusika Klubi, New-York. New-Yorgi Eesti Klubi. Ameerika Eesti Jõustiku Klubi, NewYork, Ameerika Eesti progressiivne Selts „Kiir" Ne w-York. Kõigi viie New-Yorgi seltsi aadressiks (kirjavahetu seks) olla New Yorgi Eesti konsulaat: C O Estonian Consulate, 1860, Broadway, New-York City, U. S. A. Konsulaat annab ka seltside igakordsed, tihtilugu muutuvad aadressid. Sama härra E d. Riismann‘i teatel asub San Francisco‘s „San Francisco Eesti Tööliste Selts", mille aadressiks (kirjavahetuseks) on sealse Eesti konsulaadi oma: C/O Estonian Consulate 1805 Pine Street, San Francisco, U S. A. Hra P. Tobi teatel on Los Angeles‘is Lõuna-Kalifornias paarikümne-liikmeline „Lõuna.Kalifornia Eesti Selts". Kah juks puudub meil aadress, aga arvame, et ta on olemas San-Francisco konsulaadil. Hra Ed. Riismann teab veel rääkida Bostoni ja Phila delphia Eesli seltsidest. Need olla kommunistlikud ühingud ja kiratseda. Argentiina.
„Buenos Ayresi Eesti Seltsi" aadress on: Maipu 1280, Buenos Ayres.
Calle
Austraalia.
Austraalial külastanud hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks „E e s f i Kodu Linda" aadressi, mis jällegi on meie konsulaadi kaudu: Estonian Socieiy „Eesti Kodu Linda", C/O Estonian Consulate, Pacific House, 249. George Street. Sydney N. S. W Australia. Austria
Viinis asub Eesti üliõpilaste asutatud „Viini Eesti Selts". Aadress (kirjavahetuseks): Wien IV, Wiedner Hauptstrasze nr. 66, Esinisches Konsulat. Belgia.
„E est i lug em i s lau d asub esialgu Antverpeni Soome meremisionis : 67, avenue d’ Italie (67, It a lie l ei). Lugemislaud on avatud iga päev kella 10-12 ja 6—10, pühapäeviti kella 2—10-ni. 26
1
Iga kuu esimesel pühapäeval on eestikeelne jumala teenistus sealsamas (Soome kirikus). Avamisel Brüsselis „Eesti-Belgia kaubanduskoda". Brasiilia.
„Sa o-Paulo Eesti Noorsoo Ühing" asub Sao-Paulos. Aadress kirjavahetuseks: Caixa Postal nr. 35 30. Sao Paulo, Brasil S. A. Danzigi.
„Danzigi Eesti Selts". Aadress kirjavahetuseks Eesti konsulaadi kaudu. Freie Stadt Danzig, Estnisches Konsulat, Stadtgraben S. Hollandi.
.Eesti lugemislaud" avatakse lähemate kuude jooksul Rotterdamis. Teateid saab Rotterdami Eesti konsulaadilt (sekretär hra J. Bauerilt): Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Inglismaa
Londoni kaubanduskojas on peakonsuli hra Möllersoni hoolel asutatud sektsioon. Kirjad adresseerida meie peakonsulile. Londanis asub Eesti Selts, asukohaga saatkonnas. Läti.
Riias asub vana ja elujõuline ..Riia Eesti Hariduse Selts". Seltsil on oma algkool. Niihästi kooli kui seltsi lähemaks aadressiks on Riia Eesti saatkond: Riga, Latvija, Skolas iela 13,14. Sealtsamast saab ka Marienburi ja teiste Eesti Seltside aadressid. Riia eestlastel on oma kirik ja kogudus. Riia Eesti haridusseltsil on oma maja: Nometnuida 62. Leedu.
„K aunase Eesti Selts" asub Eesti saatkonna majas: Kaunas, Lietuva, Duonelaiciog-ve nr. 31-a. Prantsusmaa.
«Pariisi Eesti Selts". ,Eesti-Pranisuse Ühing". Kirjavahetuseks võiks kasutada saatkonna aadressi: Paris VIII, 6 rue Magellan. Rootsi.
Eesti—Rootsi ühing. Kirjavahetus sünnib saatkonna kaudu: Stockholm, Grefgaien 9. Saksamaa.
„Berliini Eesti Seltsile" (esimees hra Kippasto) on kõige tulusam kirjutada Eesti saatkonna aadressil: Berlin, W. 10, Hildebrandtsrasse 5. Estnische Gesandtschaft. 27
Soome.
Tähtsaim Eesii setis Helsingis on „Helsingi Eesti Hari dusselts". Peale selle seltsi on siin terve rida teisi Eesti, Eesti—Soome ja Eesti vasiu huvi tundvaid Soomegi ühinguid. Nende nimestiku toomisest peame meie esialgu loobuma, kuil arvame, et see nimestik on olemas Helsingi Eesti saatkonnal: Helsinki, Suomi, Jtä: Kaivopuisto 20. Ungari. „Budapesti Eesii Selts* on Eesti üliõpilaste asutatud. Aadress kirjavahetuseks Eesii konsulaadi kaudu: Budapest, VI
Rozsa utca 111. Venemaa. Loobume esialgu käesolevate väheste aadmete avaldamisest. Siiski kavatseme järgmises aastakäigus anda täieliku nimes tiku Venemaa Eesti seltsidest.
Soome meremisjon. Asutised välismail. Austraalias : Melbourne. Pastor O. Kaksonen. Diakon A. Vältfilä. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 114 Montague Street, South Melbourne, Australia. Telegr. aadress: Finmissi Melbourne. Sydney. Käib pastor O. Kaksonen Melbourne ist. Lugemis saal asub 17 Harmer Street, East Sydney, Australia. Belgias: Antverpen. Pastor Daniel Orädd Diakon Väinö Kyyfsönen. Kirik ja iugemislaud. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Italielei 67, Antwerp, Belgium. Telegraaf, aadress: Finseamis Anvers.
Hollandis : Rotterdam. Jutlustaja Fr. Kankkonen. Kirik ja lugemissaal Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Tervenakker 11 a Rotterdam, Holland. Inglismaal : London. Pastor Lennart Hetenius. Diakon J. Uuro. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Branch
28
Road. Siepney, London E. 14, England. Telegr. aadress: Finmissi London. Cardiff. Juhataja John Ingren. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Hannah Street, Cardiff, England. Telegr. aadress: Finmissio Cardiff. Liverpool. Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist Hull. Pastor Theodor Sede.qvist. Diakon M. Sundvall. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 1 High Street, Hull, England. Telegr. aadress: Finnish Mission Hull. Shields.
Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist.
Kanada: Montreal Pastor Fr. Pennanen. Kirik ja lugemissaal. Posti aadress: Finnish Seamens Mission, 372—374 Lagauchefiere Street, West, Montreal, Que, Canada.
Pariis
Prantsusmaa : Külastab Pastor Lennart Helenius Londonist.
Saksamaa : Hamburi. Pastor Johannes Kunila. Diakon Mariti Jokipi. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnishe Seemannsmission, 26 Diimar Koelstrasse, Hamburg 9, Deutschland. Telegr. aadress: Merimies, Hamburg. Berliin. Külastab pastor J. Kunila Hamburist. Antakse teada Soome saatkonna kaudu. Kiel. Eisenbahndamm 10. Külastab Pastor J. Kunila Hamburist. Lüübeki. Külastab pastor J. Kunila Hamburist.
Taani: Kopenhaageni. Pastor Aarne Forsman. Postiaadress: Finska Siõmansmissionen, Bredgade 25, Köbenhavn, Danmark. Telegr. aadress: Finmissi Köbenhavn. Ühendriigid : San Francisco, California, 11 S. A. (Suomi Synoden). Pastor Jacob Mänttä. Kirik ja lugemissaal Aadress : Finnish Seamens Mission, 9 Mission Street, San Francisco, Cal., U. S. A. Brooklyn U. S. A Finnish Immigrants and Seamens SerVice, 529 Clinton Street, Brooklyn N. Y. Telegr. aadress: Maekinen, New York.
Asutised Soomes Helsingi Meremisjonär Fr. E. Uuro. Lugemissaali juhataja Droua E Eriksson. Kirik ja lugemissaal Albertin katu 2. Telegr@adress: Seamission Helsinki. 29
Turu. Meremisjonär Hugo Rosenlen. Lugemissaali juhataja proua M. Samulin. Lugemissaal ja meremeeste kodu Stadeni vil las Aitkantenis Pori. Meremisjonär H. v. Fieandt. Viiburi. Meremisjonär Ilmari Heinonen. Meremeeste kodu juhataja proua Aino Heinonen. Lugemislaud ja meremeeste kodu Fresegatan 5 Uuras— Trangsund. Pastor J. Tammisto. Postiaadr: Sjömansmissionens läsesal, Uuras. Hangö. Meremisjonär William Höglund. Lugemissaal Högbergsgatan 15. Vaasa, Vasklot. Meremisjonär V. Koskenranta. Kirik ja luge missaal oma majas Vasklot‘is. Postiaadress: Sjömansmissionens läsesal, Sailors Rest, Vasa, Vasklot. Kotka. Lugemissaal Berggatan 6. Räfsö. Lugemissaal ja mer meeste kodu oma majas Räfso‘s. Jakobstad, Alholm. Lugemissaal Alheda villas. Meremisjonär u. Lindell.
Üldised aadressid. Sekretär ja misjonidirektor: Pastor A. J. Carlstedt, Helsingi, tel. 36.114. S e k r e f ä r i d-a d j u n k t i d : Pastor K. Kurkiala, Helsingi, tel. 37.766. Pastor Toivo Vinter, Helsingi, tel. 37.766. (Eraaadress: Georgsgaten 23 B). Reisijutlustaja: Isak Lejonmark, aadr : Kimito; Albin Lassel, aadr: Hangö.
30
Väliseestlasele tähtsad seltsid. Välis-Eesti küsimuste vastu tunnevad Eestis teoreetilist Ja tege likku huvi järgmised ühingud: Õpetatud Eesti Selts, asut. a. 1838, Tartus, Ülikool. Eesti Kirjanduse Selts, Tartus, Lai tänav. Akadeemiline Hõ imuk 1 ub i, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Ajaloo Selts, Tartus, Ülikool. Asutis „F e n n o-U g r i a', Tartus, Eesti Karskusliit. Eesti Karskusliit, Tartus, Jakobi tänav. Eesti Eugeenika Selts, Tartus, Jakobi tänav. Eesti-SoomeUngari Klubi, Tallinnas, Seltskondlik Maja. Väli s-E e s t i Ühin g, Tallinnas, „Estonia" teater. Üleriikline Eesti Noorsoo Ühendus, Ü. E. N. Ü. Tallinnas. Välis-eestlasekalender käsiraamatu toime-
1 a j a, Nõmmel, Põllu iän. 15 Meremeeste Kodu, Tallinnas, U Sadama 11-a. Eesti L a e v a j u h a t a j a t e Selts, Tallinnas, U. Sadama t. 11-a. Ülemaaline Eesti Meremeeste Liit, Tallinnas. U. Sadama 12. Eesti Rahva Muuseum, Tartus, Raadimõis. Eesti Lauljate Liit, Tallinnas. Eesti Üliõpilaskond, Tartus.
Baltische Post 1X Pärnumaa 3X + Pärnumaa Elu (album) Pärnumaa Nädal 2X Pärnumaa Teataja 2X Pärnu Päevaleht 6X Pärnu Postimees 6X Pärnu Uudised 2X Vaba Maa — Pärnu 6X väljaanne.
0.9 2.70 5.40 10.80 P. Haeussler Saksa A. Jürvetson Töõerak. 1.00 3.00 6.00 10.00
H. Kuusner J. Tomson Ed. Nukk H. Kuusner J. Loosalu A. Jürvetson
-— 5 Maa J. Loosalu Päevaleht 7X G. E. Luiga +Kratt Raadioleht 1X Ast. Külm Rahvaleht 3X Nik. Küng A. Rei ja Rahva Sõna 6X E Joonas. Revaler Bote 6X A. de Vries +Deutsch-Beilage, D. Leben in Wort & Bild, Aus deutsch Geistesarbeit ja - Herdflammen allinna Uudised 2X J. Loosalu Teataja 2X K. Waldson Judisleht 2X Ernst Joll Ühistegel. Uudised IX J. Mõttus Vaba Maa 6X A. Anderkopp ja E. Laaman T Esmaspäev Vesti Dnja 7X E. Müller + Segodnja.
Eestikeelsed ajalehed välismail. Venemaa. Leningradis ilmub 1917. aastast saadik (praegu 2 korda nä dalas, teisipäeviti ja reedeti) ajaleht „Ed a si", mille toimetajaks on praegu L. Looring. „Edasi" on Eesti kommunistide häälekandja Tellimishind Venemaal on kuus 1 rbl. (50 Ameerika senti), kolm kuud 3 rbl., kuus kuud 6 rbl. ja aasta 12 rubla. Tellimishind Eestis (ja k8 mujal välismaailmas): rbl. 1.50, 4.50, 9.00 ja 12.00, s. 0 dollarites: 0,75; 2,25; 4,50 ja 6.00. „Edasil" an kaks lisa: „P õl 1 u m e e s" ja „L e e g i d". Peale selle ilmuvad Leningradis: 4 „Säde“ (lähemad andmed puuduvad) ja „Uus Kultuur (lähemad andmed puuduvad). Novosibirsk‘is ifmuda „Siberi Teataja", mille kohta jälleg puuduvad lähemad andmed.
Ameerika Ühisriigid. New-Yorgis ilmub erapooletu „New-Yorgi Eestlane üks kord nädalas (laupäiviti), seda 1928. a. saadik. Toimetaja of Anton Heilmann. Tellimishind aastas: Ameerikas 6.50 dollarit Eestis 4 dollarit. Aadress: Estonian Publishing Co., Incor p o r a t e d. N e w-Y orgis ilmub ka Eesli kommunistide häälekandja „U u 5 Ilm" mille tellimishind Eestis on 0,30; 0,90; 1.80; 3,50 (kõik dolla rites); Ameerikas 0,35; 1,00; 2,00; 4,00 doilarit. Ka see leht ilmu üks kord nädalas, teisipäiviti.
Eestikeelsed ajakirjad välismail. Läti. Riias ilmub üks kord kuus ajakiri „Läfi Eestlane", mille toimetajaks on V. H o r n. Tellimishinnad Eesti jaoks on järgmised 3 kuud 0,90; 6 kuud 1,75; 12 kuud 3,50 latti.
Venemaa. Leningradis ilmub H. Põõgelmann‘i toimetusel üks kor’ kuus ajakiri «Klassivõitlus" (asut. 1919. a.). Tellimishinna Eesti jaoks: poolaastas 1,20 ja aastas 2,40 rbl. 4 korda aastas ilmub sealsamas: „Proletaarne revolu sioon Eestis" (Eestisse tellides poolaastas 1,25 ja aastas 2,50 rb 4 korda aastas ilmub veel „NaistööIine ja Ta 1 unai st era vas" (40 kop. aastas) ja kuus korda aastas ajakiri „O r a s" (1926. 8 sa adik), mille tellimishind Eesti jaoks on aastas 3 rbl.
34
Ajakirjad Eestis. I1mub
Nimi
Peatoimetaja
A. Lange ja M. Reinik Jaan Mets 1Xk Agronoomia K. Treiberg 4Xa Ajalooline Ajakiri 2Xk Aus deufscher Geisfesarbeit R. v. Engelhardt 1Xk Auto J Täks O. Greiffenhagen 5Xa Beifräge zur Kunde Estl. A. Holm 1Xk Drogistide Teataja Peeter Panksep 4Xa Edu R. Reimann 10„a Edule S. Talvik ja A. 1Xk Eesti Arst Valdes A. Saareste 8Xa Eesti Keel H. B. Rahamägi 1Xn Eesti Kirik J. W. Veski 1Xk Eesti Kirjandus Juh. Aavik 1Xk E. Laulj. L. Muusikaleht 6Xa Eesti Loomaarst. Ringvaade A. Ojasalu O. Daniel 1Xk Eesti Mets Helmi Mäelo 1Xk Eesti Naine 10 a Eesti Noorte Punane Rist Joh. Nyman 1Xn Eesti Politseileht E. Maddison Joh, Tederson 8Xa Eesti Skout H. Tammer 1Xn Eesti Spordileht A. Tooms 1Xk Eesti Statistika H. Tuttar 1Xk Elukevad K. L. Marley 10 a Evangeeliumi Kristlane Joh. Mülber 1Xk Filmileht Emil Musso 2Xk Herdflammen Informoj de EsperantoH. Sakaria 1Xk Asocio de Estonio 2Xk Kaitse Kodu V. Neggo A. Käbin 1Xk Karjamajandus E. Martinson 10 a Kasvatus 2Xk Kaub.-Tööstuskoja Teataja H. Anto Hans Männik Kirjanduslikke Uudiseid 2Xk Kodu A. Kreisberg 2Xk Kodukolle Herm. Jänes Rudolf Zero 1Xk Kodulind Karl Laane Kraavitaja 1Xk Kristlik Kaitsja Hans Sõle 1Xn Kustbon Nik. Blees 1Xk Külvaja Ed. Kubjas Aug. Gustavson 1Xk Laevandus ja Kalandus TXk Aed
iXk La Societe Estonienne H. Haljaspõld 1929 1.80 3.00 5.00 IXk Laste rõõm J. Oengo (Oro) 1922 0 45 0.90 1.00 IXk Länken Nils Angelin 1928 1.05 2.10 4.20 — 1.50 10„a Linnad ja Alevid V. Smetanin 1927 — 10„a Looming Jaan Kärner 1924 — 6.50 13.00 20„a Maaomavalitsus H. Avikson 1923 — 2 50 5.00 10„a Noorte Elu Vold. Rakles 1921 1.00 2 00 4.00 IXk Noorusmaa M. Laarman 1925 — 1.25 2.50 IXk Odamees Carl Sarap 1919 — 2.00 4.00 R. Rägo 8Xa Õigus 1920 2.25 415 7.50 J. Grüni erg ja 1927 IXk Piimandus — 3.00 6.00 H. Saar — 2.50 2Xk Põllumees J. Hünerson 1919 — 6Xa Prisõv 1928 E. Pertelson maksuta IXk Profesfantline Ilm Th. Tallmeister 1923 — 1.50 3.00 A. Audova, E. 6Xa Rahvaülikool 1927 — 1 60 3.00 Kilkson ja J. Sütt — Riigi Teataja J. Reinhold 1918 — 10.00 20.00 2Xk Romaan Peeter Grünfeldi 1922 2.50 5.00 10.00 1926 — 1.20 2.00 6Xa Rünnak Reinh. Saving IXk Saare Skout G. Aleksandrov 1927 — 0.60 1 20 lXn Sädemed 1925 1.05 2 10 4.20 R. Tiitus 1-2 k. Side 1924 — 1.50 3.00 AI. Lepp lXn Sõdur 1919 3.00 6.00 12.00 E. Ahman — 23.00 6Xa Taie 1928 — M. Laarman — 1.20 IXk Talu 1910 — J. Hünerson IXk Taluperenaine Liis Martinson 1927 1.25 2.25 4.25 2Xk Tarvitaja Teejuhi Eugenie Punga 1928 maksuta 2Xk Teekäija F. Mathisen 1904 0.90 1.75 3.50 IXk Tee ja Tehnika E. Timma 1925 — 4.00 6.00 IXk Tervis 1909 0.75 1.35 2.50 R. Tamm IXk Töö-Õppus 1926 1.20 2.00 4.00 Joh. Karell IXk Töö ja Tervis 1925 0.45 0.80 1 50 L johanson 2Xk Tööliste Hääl 1928 0.60 1.20 2.40 E. joonas 6Xa Tõusmed E. Roos 1926 — 1 30 2.50 IXk Tuletõrje Teated A. Pirker 192 5 0.45 0.90 1.80 — 1.25 6Xa Tuletõrjuja E. Lukaszewicz 1927 — IXk Urituli Ago Jõger 1927 1.50 3.00 6.0° IXk Uus Talu A. Loosalu 1925 — 1.20 2.00 iXk Ühistegevusleht A. Kask 1910 0.85 1 55 3.00 14ka Üliõpilasleht V. Adams 1914 — 3 00 6.00 lXn Väikesed Tähed F. Maihiesen 1920 0.40 0,75 1.50 IXk Väikeste Sõber Helmi Mäelo 1926 0.35 0.70 1.30 IXk Vesinik Selskavo Hosjaistva R. Penno 1927 — | 0.80 1.50 36
Kursisedel (Eesti kroonides) 100 dollarit.......................................................— 372,90 — 373,75 1 naelsterling........................................... = 18,10— 18,15 100 Saksa marka............................................. = 88,95 — 89,40 100 Soome marka.......................................... = 9,38 — 9,42 100 Rootsi krooni......................................... = 99,80 — 100.40 100 Taani krnoni......................................... = 99,50 — 100,10 100 Norra krooni.......................................... = 99,40 — 100.10 100 Prantsuse franki .................................. = 14,60 — 14,85 100 Hollandi kuldnat...................................... = 149,70 — 150,30 100 Läti latti................................................. = 71,90 — 72,30 100 Helveetsia franki... .................................= 71,80 — 72,35 100 Belgia belgat......................................... = 51,85 — 52,35 100 Itaalia liiri ..............................................= 19,50 — 19,90 100 Tshehhi krooni...................................... = 11,05 — 11,25 100 Austria shillingut...................................... == 52,60 — 53,20 100 Ungari pengöt.......................................... = 64,95 — 65,60 100 Poola slotti.............................................. = 41,50 — 42,70 100 Leedu litti ..............................................= 36,75 — 37,35 100 Vene rubla.............................................. = 191,00 — 192,50 100 Danzigi kuldnat...................................... — 72,40 — 73,00
—she__ e
trükikoda Tallinnas, Lai t. 38, tel. 18-66.
Valmistab igasugu trü kitöid - korralikult, kiirelt ja mõõdukate hindadega.
37
Sinimustoalge. 9. Prünfeldt.
Sesti lipp, sa päiksekiiril
kolme koduvärviga lehoi uhkelt pilvepiiril üle kalli kodumaa! Kaua pidid ennast peitma, paikselt ennast varjales, pidid ennast põrmu heitma Dõõra vägivalla ees.
Nüüd on lõpnud võõras poli, pabaks saanud meie maa, kõik, mis enne võõras oli, unelmina kadund ta.
Sinine ja must ja valge — kodupäroid kaunimad, teeoad rõõmsaks meie palge, kaunistades kodumaad. Andoad jõudu meile püüda, tubliduses töötada, alust südamlikult hüüda: Gla, Sesti, ela sa!
Sesti lipp, sa päiksekiiril lehoid jälle oabana. Sehoi uhkelt piloepiiril kolme kodupäroiga! 9.
38
VIIL 28,
Välis-Eesti ja hõimuküsimus. H. Haljaspõld.
Välis-Eesti küsimusel on kaunis pikk ajalugu. Võik sime alata Laksi Tõnise kurva eluga. Sealt edasi lä heb see küsimus ala laiemaks ja sügavamaks. Olude tõttu jäi aga see küsimus kogu oma ulatuses (vähe malt algul) tähele panemata, ja seega on praegu vist väga raske ülevaadet anda Eesti väljarändamise aja loo algpäivilt. Eesti kultuurilise tõusuga läinud sajangu teise poole lõpul tekkis osalt meie ajalehtede õhutusel, osalt era viisil teatud väike side väliseestlaste ja kodumaa vahel sellega, et hakati üksikuid sündmusi protokolleerima jooksvas ajakirjanduses. Tolleaegsest ajakirjandusest võiksime leida selle küünla, mis meile selles küsimu ses ehk nüüdki jaksaks teed valgustada. Sajangu lävi tähendas uut põõret paremusele. Senine juhuslik in formatsioon annab ruumi enam-vähem ühtlasele vaat lemisviisile. Seda tänu vabatahtlikult tõõle rakendu nud tegelastele. On vist põhjust meele tuletada Samuel Sommeri eluaegist apostlitõõd sel ohaklikul väljal. Aga mujaltki ja väga autoriteetlikelt sul gedelt tuleb selgust Välis-Eesti olukorrisse. Siin on ennastsalgavat tööd teinud tänapäeva Eesti suurim diplomaat dr. O Kallas, toimetajad A. Jürgensiein ja G. E. Luiga, kirikuõpetajad M. J. Eisen, A. Kapp, A. Mohrfeldt ja A. Nigol, koolidirektor N. Kann jne, et ainult tähtsamaid nimetada. Ameerika eest laste elust samal ajal saame ülevaate, kui lehitseme tol ajal alles mõõduka „Uue Ilma" vanu aastaraama tuid. Tol ajal oli see töö nii siis kaunis täielik, sest tookordsed kaks väljarändamise sihtmaad (Vene ja Ameerika) olid võrdlemisi hästi valgustatud. Olemas oleva lüngi pidi siis täitma praegune Tallinna praost A. Kapp oma meremisjoniga, mis kavatsuse järgi pidi ulatama kõigisse Eesti meremeestele tähtsatesse välissadamatesse. Siingi näis tubli kese loodud olevat. 39
Maailmasõda, mis paiskas suure hulga eestlasi mitmekesistesse Vene garnisonidesse, tõi meile üldiselt Venemaa lähemale, kui ta seda kunagi varem oli ol nud, kuid samal ajal hävitas ta pea täielikult kodumaa sidemed oma asunikkude ärksamate poegadega, kes sõja põhjusel pidid maha jätma oma uue isakodu ja endised huvid-harjumused. Iseseisvussõda lõi müüri Eesti ja ta venepoolsete asunikkude vahele. Tekkis ka müür Venes eneses n. n. „valgete" ja „punaste" eestlaste vahel. Ning tänu „võidukale kommunismile" on mõlemad müürid veel praegu ülepääsmatumad.Iseseisvuse esimesed aastad oma majanduslikkude ras kustega tõid kaasa uue väljarändamise laine, mis aga pärasisõjastes oludes polnud enam nii ühtlane kui vanasti. Uued väljarändajad valgusid laiali üle tervemaailma. Enam kui kunagi varem nõuab sil mapilk Eesti riigilt ja rahvalt nende „tuulest kantud lehtede" korraldamist ja sidumist. Side tuleb luua, side, mille üle pole nalja heita. Meie ei või arvutada ajalehenumbreid, mida välis eestlased saavad, ja mõnitada, et neid nii vähe on, kes ajalehte tellivad, nagu seda võis teha keegi täna vusuvine noor ajakirjanik. Sest sideme all ei tohi meie niipalju mõista iga üksiku väljarändaja eraalga tust ja huvi vana kodumaa vastu, kui nimelt seda tõelikku sident, mis lähtudes ühisest võimsast kesk mest (meie küsimuses on suurimaks keskmeks Eesti riik!) saadab oma lained laiali üle terve maailma, ning omab — seda arusaadavalt, ka oma vasiuvõtteaparaadi Välis-Eesti hädadele. Mida annab meile sel alal iseseisev Eesti? Peame vastama: mitte just võrdset ennesõjaste Välis-Eesti teadete ja tulemustega.. Kuigi meie kõigil teistel ala del oleme edenenud, pole see üks ala teistega sammu pidanud, vastuoksa, siin on tõõ isegi tagurpidi läinud. Põhjusi selleks on palju, millest tähtsamad kolm: 1) väline, mis meilt rõõvinud ühenduse enama kui poole väliseestlastega; 2) usk riigiametnikkude jõusse, mis avaldub riigiametnikkudes kõige selle 40
alahindamises, mis «eraisikute" poolt tehtud, ja rah vas kõige peale käegaviskamises, mida aga kuidagi saab kanda kinnimakstud ametniku turjale, ja 3) meie süsteemitu talitamine. Esimesed kaks põhjust on käe gakatsutavad ja ei vaja mingisugust kommentaari, küll aga eeldab seda kolmas. Enne aga kui meie seda teeme, vaatame, kui das on meil seni käsitatud väliseestlaste küsimust. Milline on praegune olukord ? Valitsus seisab meil sellest küsimusest täitsa eemal. Oli vist kunagi siseministeeriumil kavatsus mingit väl jarändajate- bürood ellu kutsuda, aga see büroo ei täidaks ju nagu nii Välis-Eesli organiseerija ülesandeid, vaid asuks ainult uute väljarändajate sõelumisele, mis on ikkagi vaid väga kitsapiirdelise tähtsusega ala. Välisministeerium seda küsimust asja delikaatsuse pä rast ka ei edenda, ehk kui siiski, ainult konsulaarteenisiuse ulatuses. Eesti Kirjanduse Selts alustas seepärast ennesõjasel hästi ära proovitud alusel. Eraviisil ja väljaspool poliitikat, et sellega juba algusest saadik kaasa tõmmata just Venemaa eestlasi. Samade juht mõtetega iäks asi edasi Fenno-Ugria asutise kätte ainult selle vahega, et seal pahempoolsemad mehed eesotsas seisavad. Parempoolsed mehed jälle on loo nud iseseisva „Välis-Eesti ühingu", mille tööst veelgi vähem teada. Milline on selle kahe organisatsiooni tegevus sel alal? Mitte suur! Jah, kahel korral on Ameerika eestlased Eestit külastanud, aga kas on seda eite valmistanud need kaks ühingut ? Korraldati „V älis-Eesti päev". Aga kas poleks saanud seda „päeva" sisukamaks teha sellega, et oleks kutsutud osa võima peale 5. Sommeri teisedki vanad VälisEesti liikumise veieraanid, nagu prof. M. J. Eisen, A. Jürgenstein, dr. O Kallas, dir. N. Kann, Praost A. Kapp, G. E. Luiga ja A. Mohrfeldt? Kas ei saaks neid pärast konverentsigi liikumisele taSasi võita, et sellega suuremat asjatundmist tähtsasse tegevusalasse rakendada? Ja väline elumärk? Ei ole näha. 41
Kõige viljakam Välis-Eesti mõtte õhutaja kodu maal ja ka välismaailmas pole aga olnud ei seltsielu ega ka meie ametlik välisteenistus, vaid vaba ajakirjandus. Öeldagu mis tahes, aga iänavusegi, kuigi pooliku väliseestlaste päeva on ellu kutsunud meie ajakirjanduses juba pikemat aega sel alal silmapaist nud nimed, kes nii täitsa ärateenitult tohivad astuda eelpool maintud vanade tegelaste kõrvale. Need olek sid peamiselt Ed. Riismann ja Andres Pranspill. Seda ei tohi unustada. Nii näeme siis järgmist: Töötab sel alal jooksev ajakirjandus oma kõrvaltööga kõigest ja saavutab tagajärgi, senised seltsid pole oma olemasolu veel millegagi õigustanud. Kirikki suurima seltskondliku or ganisatsioonina seisab tänapäeva Eestis sel alal täitsa kõrval. Riik paremal juhul korraldab, halvemal ei tee sedagi, igatahes pole juhtimisest juttugi. Nii on see küsimus õige süsteemitu, teiseks ta on ilma riikliku kaitseta, abita- Mõlemast pahest aitaks meid üle asja ametlik lahendamine niisugusel kujul, et ka eraalgatuse käed tarvilikult vabaks jäävad. Haridusministeerium oleks igatahes ainuõigus tatud sellise vaid kultuurilisi sihte taotleva keskme ellukutsujaks. Süsteem (mis näiteks Belgias tuntud igasuguste Conseil S u perieu r’id e näol.) on te malegi hästi tuntud. Pretsedentsiks on siin peale koo livõrgu väljatöötamise komisjoni ka rahvamajade võr gu komisjoni häid tulemusi tõotav tegevus. Komisjoni soovitab muu seas ka tolle juhusliku valitsuse ja orga nisatsioonide vahelise komisjoni väike, kuid tähelepan dav töö, mis sündis Tallinnas mõni aasta tagasi Antverpeni Eesti lugemislaua huvides. Seega tuleks hari dusministeeriumis luua eriti eelpool nimetatud härra dest ja vastavate ühingute esitajatest koosnev komis jon, kes juba omapoolt määraks sihid ja süsteemi ning jaotaks ära eelseisva töö (kus seisaks esikohal Välis-Eesti elu-olu kirjeldava koguteose väljaandmine, mis jääks n. ü. aluseks ehitusele, mida alles hakatakse püstitama.) Siis võiksid kõne alla 42
tulla avaramad kavatsused, mida krooniks terve laiaulatuslik süsteem Eesti raamatukogusid ja seltskondlikke delegaate (neid usaldusmehi tunneb näiteks juba praegu Eesti Kirjanduse Selts ja „Bergmanni Abiraha" 1) kogu maailmas, kes oma kitsamal alal töötaksid ene sestki mõistetavalt lähedalt käsikäes meie diplomaat liku ja konsulaarpersonaaliga, eriti kui nemadki olek sid varustatud valitsuse usaldusega. Niipalju Välis-Eesti organiseerimistööst Eesti enese võimiste piirides. — — - — — — — — Ühest küljest meeldib mulle aga väga, et VälisEesti liikumisega oma nime on sidunud asutis FennoUgria. See on hea oomen, sest ta juhatab meile kätte tee, mille kaudu kõige hõlpsam on organiseerida Välis-Eestit, ilma et kulud otsekohe liig suurteks kas vaksid. Sellega peaksid sel alal edasitöötajad tõsiselt arvestama. juba pikemat aega, aastakümneid, on näiteks Soome meremisjon olnud Eestigi meremeestele koduks võõrsil, seda tasuta. Praegugi hoiab Eesti karja ligi paariskümnes välissadamas Soome hingekarjane, ilma et Eesti selle eest midagi maksaks. Aniverpenis, kus Eesti lugemislaud asub eritoas — maksti küll lühi kest aega pisut, aga see on tilk vett selle kuludemere kõrval, mida eestlaste vastuvõtmine Soome meremisionile üldse maksma on läinud ja praegugi veel edasi maksab, igalpool, kus Soome meremisjon oma te gevust on alustanud. KuidSoome meremisjoniga ei seo Eestit vaid need abipaluvad suhted. Ta on meile ka eeskujuks olnud. Nagu ma peadirektor dr. Toivo Valtari’ kõnelusest kunagi Aniverpenis aru sain, seisis Soome meremisjon vaderina ka praost A. Ka pp‘i sümpaatliku algatuse juures. Ja ma ei näe tõesti mitte takistusi selleks, et sobiks kokkulepe Eesti ja Soome kultuurtegelaste vahel, kus Soome juba olemasolevad hooned avaneksid veelgi laiemal määral Eesti inimes tele. Osa Soome silla ehitustööst sünniks nii isegi kaugel välismaailmas. Muidugi peaks meil sel puhul ka midagi olema (kuigi ehk meie rahvaarvu kohaselt 43
vähemal määral), mida võiksime jagada (näiteks ava tavat Aniverpeni meremeestekodu) soomlastega ja meist vähema Liivi hõimuga. Aga veel mitmekordselt suuremat abi võiksid sel les mõttes aeda ungarlased, kelle seltside võrk välismaailmas on vähemalt kümme korda tihedam Soome omast. Ma ei kõnele vaid Jugoslaaviast, kui Ungari piiritagusest, kus ma hiljuti tutvunesin Ungari intensiivse kultuureluga, kus ilmub Ungari lehti ja kus loomulikult ka Ungari seltsielu hästi on arenenud. Nägin seda elu Antverpeniski, kus tõõtab 4—5 ühin gut oma raamatukogudega, ja kus eraviisil mõtteid vahetades näidi väga lahkelt pooldavat eestlaste osa võttu seltsitegevusesi, seda isegi soovitati. Kuna ma siis eestlaste organiseerimise nurka heitsin, siis jätsin ma tookord ka selle võimaluse kasutamata. Aga sel alal võiks edasi tõotada, ja mitte ainult Ant erpenis, vaid ka mujal, Siis võiks valmida ettepanek lähemale Soome—Ugri kultuurkongressile,ettepanek, mis võiks vastuvõttu leida, kuna ta viib üksteisele lähe male välismaailmas viibivad ja võõraste raasside kes kel elavad hõimud, toob ligi vaimustust ja mõjub ter vendavalt niihästi saajale kui andjale. Meil on Ungari õpetlasi soojadeks sõpradeks ja meie ülikoolis töötab neid mitu. Kindlasti leiaksid nemad siin, selle mõtte omaks võtnud, võimaluse Eesti asja edendamiseks, kas või ainult omapoolse soovitusega. Teatud arv vastuseid Ungari seltsidelt ja kokku lepe Soome meremisjoni keskseltsiga võimaldaksid Eesti raamatukogude võrgu väljatöötamise, mis võiks rahuldada vähemalt nii mõnegi aasta jooksul tekki vaid kultuurnõudeid ja ühenduses välismaailma Eesti seltsidega meid viia teadvusele Valis-Eesti suhtes. See on asja tuum. Kui selles sihis areneb FennoUgria kaastöö Välis-Eesti liikumise alal, siis on ta kahtlemata tervitatav. Ja siis ei tohi ametlikki Eesti teda jätta tähele panemata ja tänamata, mida kahjuks muidu nii mõnigi kord võib juhtuda.
Nõmmel, 18. oktoobril 1928 a. 44
Eesli pealinna ajaloo kokkuvõte (Esimesest Tallinna Kaubandus-Aastaraamatust.) Eelajalooline ae g: asumine ja kaubandus praeguse Tallinna kohal Rafala (Rabala) maal jne. on sündinud ajul, mida kindlaks määrata võimatu. Lindanise maalinna rajamine umb kaudu esimese aastatuhande lõpul. Tallinna asutamine; Taani kuninga Valdemar II sõja käik Revelemaale, Lindanise äravõitmine, lahing nüüdse linna kohal.............................................................15 juunil 1219 T o o m p e a 1 e T a a n i k i n d 1 u s e r a j a m i n e .sügisel 1219 Tallinna piiramised eestlaste poolt........................... 1221 ja 1223 Tallinn mõõgavendade ordu all ........................................... 1227 Kindluse jalale. Toompea ida- ja lõunaküljele, tekib kodanline linn : 1228 Toompeale ehitatakse tugev kants, mis osalt praegugi alles 1227—1238 Tallinnas uuesti Taani valitsus •.................................................. 1238 Tallinn saab Lüübeki õiguse ...................................................... 1248 Tallinna linnaseaduse täiendused: keeld majadesse tänava ligidale väljakäigukohti teha; kaks raekohlu (linna nõu kogu) käsku • . . 1257ja 1282 Tallinn astub Hansa-liitu............................................................. 1284 Tallinnas asutatakse «Toomkool" .............................................. 1319 Eestlaste suur jüriõö-mäss ; Tallinna piiramine; lahing Tallinna all Sõjamäel, kus eestlased täiesti löödi............. 14. mail 1343 Taani kuningas Valdemar IV müüb Eestimaa ühes T a 1linnaga Saksa Ordule................................... 29. aug. 1346 Orduaeg Tallinnas.................................................. ..1347—1561 Raekohtu määrus nõuab trahvi ähvardusel majade eest täna vate puhtakshoidmist ja igal laupäeval prügi äravedamist 1360 Raekohtu seadused („Burspraken") keelavad ära edaspidi lin nas ja mere ääres aedades puumaju ehitada; kaks käsku 1360 ja 1384 Tallinna tänavad prügitatakse....................... 1376 Esimene veevärk I allinnas: kaetud kaanal toob vett Ülemiste järvest linna kaevudesse ja vallikraavi.................. pärast 1400 Pirita kloostri asutamine............................................................. 1407 Raekohtu käsk, 10 marga trahvi ähvardusel, kõiki linnas ole vaid puuhooneid ja keelatud elumaju maha lõhkuda ja puukraami lubjaahju vedada................................................... 1423 Oleviste kiriku juures asutatakse esimene linnakool .... 1424 Suured tulekahjud Tallinnas; pea kõik linn tules 1433 Tallinn Hansa-liidu peakaubalaoks 1496 Eesti keel pääseb maksvusele osalise ameikeelena, eestisoost kodanikkude jaoks luuakse eriline vandevormel . . umbes 1500 Usupuhastus Tallinnas 1524 Pildilõhkumine Tallinna kirikutes 13. sept. 1524 Oleviste kirikus jutlustab Luteri õpetaja; Oleviste ja Niguliste kirikus ka Eesti Jutlus! oolid“ olemas.................. sügisel 1524 45
Esimene evangeeliumiusku kool (Niguliste kiriku juures) . . 1526 Linna suur põlemine..................................................................... 1527 Katariina nimelise mungakloostri lõpp ja tulekahju .... 1532 Mõisniku Johann Üxküll'i ärahukkamine Tallinna väravas talumehe tapmise pärast...................................................... 1535 Suurte sõdade algus ; Vene väe Eestimaale tungimine murdub Tallinna ees............................................................................. 1558 Vene väed esimest korda Tallinna all; võidukalt tagasi tõr jutud „Jeruusalemma mäe" lahingus...................13. sept. 1560 Eestimaa ühes Tallinnaga satub Rootsi alla 1561 Taani ja Lüübeki laevastik Tallinnat pommitamas 1569 Vene väe esimene Tallinna võitmise püüe, 30 nädalane „pikk piiramine" (26. aug. kuni 16. märtstni)................... 1570—1571 Piiramise puhul linna uhke „Roosiaed" Rannavärava ees ja Kalamaja alev ühes Eesti kirikuga hävitatud. . . augustil 1570 Venelased Tallinna ees; Pirita peale kippumine....................... 1575 Teine Tallinna piiramine Vene väe poolt (23. jaan, kuni 11 märtsini).................................................................................1577 Võitlus Tallinna all; Pirita kloostri häving..................... 30. I. 1577 Suur katk Tallinnas ja Eestimaal...................................1591—1592 Suur näljahäda ja suremine Eestimaal; Tallinnas ühel aastal 11.000 inimest ühishaudadesse maetud............... 1602—1605 Tallinna Eesti koguduse õpetaja Georg Mülleri jutlused pee tud ja kirjutatud (kõige vanem allesolev eestikeelne käsi kiri); samal ajal on Tallinnas olemas Eesti kool ja tarvi tusel eestikeelne palveraamat ................................... 1600—1607 Tallinna asutatakse esimene trükikoda, mis püsib tänini, asudes küll praegu teistes ruumides ja kandes uut nime („Ühiselu")............................................................................1608 Rootsi piiskop Rudbeckins käib Tallinna kirikuid katsumas Sel puhul on Toomkoolis 29 õpilast (kõik Eesti rahvusest!) 1627 Kuningas Gustav Adolf asutab Tallinna Mihkli kloostris gümnaasiumi, mis püsinud tänini 6. juun. 1631 Esimene suurem eestikeelne kirjatöö (Siahl'i „koduraamat") Tallinnas trükitud................................................................. 1632 Eestikeelse piibli tõlkimise algus Talllinnas.............................. 1642 „Vana katkuaeg". Suur suremine Eestimaal ja Tallinnas . . 1657 Eestikeelne Uus Testament õp. Blumi tõlkel valmis, jääb aga trükkimata........................................................................1660 Toompea Eesti kogudusele ehitatakse Kaarli kirik...............1670 Tulekahju hävitab pea terve Toompea..................................1684 Toompea Pikkjalg korralikult prügitatud....................... 1687—1688 Rootsi kapten Waxelberg valmistab esimese maamõõduliselt täpse Tallinna kaardi......................................................... 1688 Tallinna suuremoeline kindlustamine vallidega Vauban‘i kava järgi, nüüdsed Ranna-, Viru-, Harju- ja Rootsikants ehitatud..................................................................... 1670—1700 Suur näljahäda Eestimaal.............................................. 1696—1697 Põhjasõja algus; Narva lahingust toodud Vene vangid hul46
gana Tallinnas, teiste seas hertsog de la Croy, kelle muumia siin paarsada aastat matmata seisis................... 1700 Vene väed Tallinnat ähvardamas.............................................. 1704 Raekohtu käsk, linna tänavaid laternatega valgustada . . . 1709 Tallinna kolmas piiramine Vene väe poolt 22. augustist peale; kõik Tallinna alevid ühes Eesti Kaarli kirikuga set puhul maha põletatud ; 29. septembril Harku lepingus Tallinna a 1 i s t u m i n e V e n e r i i g i 1 e.......................................... 1710 Samal ajal Eestimaal ja Tallinnas „viimne katk“; Tallinna elanikkude arv alaneb alla 2000........................... 1710—1711 Eestikeelne Uus Testament Tallinnas trükitud........................... 1715 Krahv Zinzendorf jutlustab Tallinnas ja nõutab Vennastekogudusele Eestimaale asumise õiguse 1736 Tema kaashoolel trükitakse siin eestikeelne piibel................... 1739 Äigna- ja Naissaar, seni linna omad, võetakse Vene kroonule 1742 Vene keisrinna Elisabeti Tallinnas suvitusel viibimisel tehakse siin leping Austriaga, mis tekitas „ seitsmeaastase sõja" . . 1746 Vene maavalitsusliku korra maksmapanek Tallinnas .... 1786 Selle kaotamine ja endise raekohtuvalitsuse uuendamine. . 1797 Esimene eestikeelne seaduseraamat välja antud ja Tallinnas trükitud.....................................................................................1802 Tallinna kitsikus Napoleoni sõdade, nimelt mannersulu tule musena; Inglise laevastik Läänemerel (a. 1801 Nelson Tallinnas) 1800—1812 Inglased blokeerivad Paldiski ja Tallinna sadamat..........1809 Paljud sõjaajal Venemaale jäänud prantslased asuvad Tal linna elama................................................................... 1813 Eesti talurahva pärispõlvest vabastamine
23. mail 1816 Vabastamise ametlik väljakuulutamine Toompea lossis ja kiri kutes. (Selle järele algab eestlaste suuremal arvul Tallinna asumine ja Tallinna muutumine Eesti linnaks) . . 8. jaan. 1817 Tallinna-Peterburi vahelise laevaliini avamine 1837 Krimmi sõda; Inglise ja Prantsuse laevastik admiral Napier‘i juhatusel sulgeb Tallinna sadama ja Eestimaa ranniku; kaubanduselu on soigus 1854—1855 Tallinna kindluse kaotamine; hakkab linna hoogus areng . 1857 Eesti uus talurahva seadus, ühtlasi maauuendused: tekivad laialised alevid 1856—1859 Asutatakse vabatahtlik tuletõrje 2. aug. 1862 Mõisate omandamise õigus kõigile lubatud, tekivad Eestigi rahvusest mõisnikud.............................................................. 1865 Eesti selts „Estonia" Tallinnas asutatud...................................... 1865 Viimne veeuputus Tallinnas..........................................................1867 Viimne näljaaeg Eestis ; Tallinn aitab mõjukalt hädalisi 1867—1869 Kahekordne Nunnevärav lõhutakse maha.................................. 1868 Balti raudtee avamine Peterburi ja Paldiski . . . . 24 okt. 1870 Harjuvärav lõhutakse maha......................................................... 1874 Esimene püsiv Eesti ajaleht Tallinnas: „Ristir. Pühapäevaleht" 1875 47
Tallinna-Tartu raudtee avamine.................................19. dets. 1876 Teine Eesti Selts Tallinnas, „Lootus.......................................... 1877 Vene linnaseadus hakkab maksma.............................................. 1877 Esimene Tailinna laulupidu..........................................................1880 Eestlased (venelastega liidus) oma rühmaga Tallinna volikogus 1886 Vene õppekeele maksmapanek kõigis koolides 1887 Vene kohtute avamine Tallinnas; raekohtu täielik lõpp 20. novembril •............................................................................. 1889 Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutamine............................... 1890 Teine Tallinna üldlaulupidu................................ •...................... 1896 Suureviisiline tööstuse tõus; Eesti elanikkond hakkab kiiresti kasvama........................................................................... umbes 1900 Tallinna—Viljandi—Pärnu—Valga raudtee avamine . 1. mail 1901 Eesti päevaleht Tallinnas, „Teataja" 1901 Tallinna—Haapsalu raudtee avamine 15. dets. 1904 Linnavalitsus eestlaste käes dets. 1904 „Punane aasta": 13. jaanuaarii verine kokkupõrge sõjavõimudega, hiljemini käärimised ja streigid, 14—16 oktoobrini rüüstamised ja põletamised, lõpuks uue turu veresaun (57 surnut, üle 100 haavatu); liikumisel sotsialistlik ja vabariiklik ilme; Tallinn sõjaseaduse all........................... 1905 ^Päevalehe" asutamine................................................................. 1905 Vene riigi põhiseaduse-manifest...................................17 okt. 1905 Ärev ja voogav ajajärk ; riigivolikogu valimised ; Tallinnas korraga kuus Eesti päevalehte 1906 Vene keisri, Inglise kuninga ja Prantsuse presidendi kokku saamised Tallinnas, nende riikide ligida sõpruse loomine vastolus Saksamaale (Eelsamm maailma sõjaks) 1908 Kolmas Tallinna laulupidu 1910 Tallinna sõjasadama rajamine; suured laevatehased, linna kiire kasv................................................................................ 1912 „Estonia" teatri ja kontserthoone avamine.............................. 1913 Maailmasõja s ü 11 i m i n e ; ärielu halvatud ; elanikkude lahkumine linnast • 1914 Tallinn evakueerimise hirmus 1915 Eesti talurahva vabastamise 100-aastane juubel; uue aja koi diku esimesed kiired, märgusõnaks saab Eesti autonoomia 1916 Vene revolutsioon. Ärev aeg ja määratud muutused ka Tallinnas. Märtsi algul ametikohtade „ülevõtmine“ väevõimuga. Eesti sõjaväe loomise algus. Sõdurite kong ress 18. juunil. Eesti maanõukogu (Maapäeva) avamine ja Eesti rahvuskongress 1—3 juulil. Maapäev kuulutab enese kõrgeimaks võimuks Eestis 15. nov. Järgneb enamlaste valitsus........................................................................................ 1917 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 24. v e e b r uaril................................................................. 1918 Saksa okkupatsioon; selle langemisel 11. novembril asub tegevusse Eesti ajutine valitsus.............................................. 1918 48
Eesli Asutava Kogu avamine „Estonias" 23 aprillil. Tallinn Eesli riigi pealinn...................................................... 1919 Laevaliinide uuendamine Tallinna ja välissadamate vahel . . 1920 Esimese Eesli Riigikogu avamine.................................................. 1921 Püstitatakse Riigikoguhoone.... . •......................................... 1922 VIII üldlaulupidu Tallinnas............................................................. 1923 Kommunistide mässukatse............................................ 1... dets. 1924 Eesti Vabariigi 10-eastane juubel....................... .24 veebr. 1928 Juubeli-laulupidu, millest osa võtsid külalistena sajad välja maalased. välis-eestiased ja ajakirjanikud, läheb hiilgavalt korda..................................................................................... 1928
Dr. OskarKallas 60- ne aastane. ) * Oskar Philipp Kallas, Eesti folkloori uurija ja rah vuslik tegelane, sünd. 13. (25.) oktoobril 1868 Kaarmas köster Mihkel Kalda pojana, õppis Kuresaare gümnaasimis ja selle lõpetamise järel a. 1887 peale klas silist keeleteadust Tartu ülikoolis, mille lõpetas a. 1892 cand. phil. astmega. Üliõpilaspõlves (ja ka hiljemini) on K. olnud E. Üliõp. Seltsi juhtivamaid tegelasi. Aastal 1892—93 täiendas K. end Helsingi ülikoolis Soome rahvateaduses ja Soome-Ugri keeltes. Aastal 1893—95 oli ta Narva poeglaste gümnaasiumis vanade keelte õpetajaks. Kaitses a. 1901 Helsingi ülikoolis doktori väitekirja, saades dr. phil. astme. Oma õpin guid jatkas ja täiendas K. õppereisidel välismaile, (a. 1895 Türgimaal (sellest reisikirjeldus „Postimehes" 1896, eriraamatuna a. 1896 ja 1898); 1898—99; 1908—1912) Hing viibis uurimisteekondadel Lutsi (1893) ja Kraasna (1901) eestlaste juures. Aastal 1901 valiti K. Peterburi ülikooli võrdleva keeleteaduse eradotsendiks, mis kohal la viibis kuni a. 1903, olles sama ajani ka Peterburi May gümnaasiumis kasvatajaks ja sealsamas ning Pavlovi instituudis Saksa ja Ladina keele õpetajaks. A. 1903 sügisel asus K. Tartu, kuhu jäi kuni aasta *) Avaldame siinkohal Eesti Biograafilise Leksiooni II andes loodud dr. O. Kalda eluloo, et sellega rõhutada väliseestlaste suurt lugupidamist meie avalikus elus niiväga tuntud sümpaailiku ja tulise tegelase vastu. Võtku ta ühtlasi vastu meie parimad soovid!
49
1918, töötades Pushkini nimelise tütarlaste, Treffneri ja kroonu poeglaste gümnaasiumis Saksa ning Ladina keele õpetajana. Nende ametite kõrval oli K. tegevuses ka „Postimehe" toimetuses, kodumaa osakonna redaktorina, lühemat aega ka toimetuse sekretärina ning ärijuhatajana. A. 1918 tegid Saksa okupatsiooni võimud Kaldale ettepaneku hakata Tartu ülikoolis pidama loenguid Eesti keele üle, mida aga vastu võtmast K. keeldus. Sama aasta sügisel kaotas K. okkupatsioonivõimude survel kooliõpetaja koha. Eesti iseseisvuse algul nimetati K. sama aasta detsembris Eesti saadikuks Soome, a. 1922 aga samasse ameti Londoni ja a. 1913 ühtlasi ka Haagi. A. 1900 peale on K. abielus prof. Julius Krohni tütre Ainoga. Üle 30 a. on K. algatavalt ja juhtivalt teotsenud meie vaimukultuuri tegelaste esimestes ridades. Juba Peterburis viibides ja Tartuski pidas K. esimesi üldhariduslikke kursusi töölistele. Hiljemini oli ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi asutajaist ja selle tegevuse tähtsamaisi õhutajaist, saades nimetatud seltsi poolt a. 1906 asutatud tütarlaste gümnaasiumi juhatajaks, seega siis tunduvalt mõjutades selle õppeasu' tuse arenemissihi määramist. Vaesemate Eesti soost üliõpilaste laenukassa, n.n. „Bergmanni abiraha" (asul, a. 1903) juhatuses oli K. pikemat aega kandvamaks jõuks. Tema teeneks on m. s. ka uueaasta õnnesoor videst vabastamise kombe elluviimine ülalnimetatut asutuse kasuks. Ka Eesti Rahva Museumi, eriti aga selle Arhiivraamatukogu asutamisel (a. 1908 — 09) oli K. juhtivalt tegev: tema algatusel asuti eestikeelsete raamatute kogumisele ERM-i heaks ja annetati Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt eestikeelsed raamatud ja baltikumiosakond ERM-le alusvaraks. A. 1904 algas Kalda üritusel ja korraldusel ülemaaline rahvaviiside korjamine, mille tulemuseks oli 1916 a. ERM-I 11.808 numbriline viisiteisendite (ja dublettide) ning 215950-realine muinaslaulude kogu. See J. Hurda ja M. J. Eiseni sõnor lise muinasvara kõrval tähtsamaist Eesti muinaskultuuri salvedest on seni aluseks olnud Eesti omapäre 50
sele muusika-kultuurile. Tähtsat osa on K. etendanud ka Eesti karskusliikumises ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevuse esimesel aastakümnel. Kolmatkümmet aastat on K. kasulikult mõjunud ka Eesti ja Soome lähene miseks. Tõhusat toetust on Kaldalt saanud ka liiku mine Eesti omapäraste isikunimede heaks, eriti tema broshüüri kaudu: „120 uut ristinime (Tartus 1914; esimest korda ilmunud „Sirvilaudades" 1911 pealkir jaga: „Uusi nimesid?"III trükk 1921) — Eriliselt tähtsad on aga K. teened Eesti folkloori alal. Üksikute ja väheste teadete põhjal otsis K. esimesena üles Eesti emamaast XVI sajangu lõpul ja XVII sajangu esipoolikul eemale paisatud rahvakillud, Kraasna ja Lutsi maarahva, kel lelt ta koha peal kogus etnoloogidele, lingvistidele ja usundiuurijaile ülitähtsa ainestiku, mis sisaldab rohkelt ülestähendisi lutsilaste ja kraasnalaste rahvaluulest, kombest, keelest ja muinasusust, millede väärtus on eriliselt suur neis peituvate kronoloogiliste kriteeriu mide tõttu, kuna need rahvariismed on pikemat aega elutsenud muudest eestlastest täiesti eraldi, võõrakeel sete rahvaste seas. Nende uurimiste tulemusena ilmu sid Kaldal „Lutsi maarahvas" (Helsingis, 1894, 151 Ihk.; äratr. ajakirjast „Suomi"), „Kaheksakummend Lutsi Maarahva muinasjuttu" (Tartus 1900, 202 + V Ihk.; ära trükk Verhandl. d. G.E.G. XX andest), „Achtzig Marchen der Ljutziner Esten" (ibid), „Kraasna Maarahvas (Hels, 1903, VI+128 Ihk. + kaart; äratr. ajakirjast „Suomi") „Die Krasnyer Esten. Volkskundliche Beschreibung" (Tartu 1904, 71 lhk.; Verhandl d. G. E. G. XXI 2) — Oma uurimiste tulemused Eesti rahvaluule alal on K. avaldanud juba ülalmainitud doktoriväite kirjas „Die Wiederholungslieder der estnischen Volkspoesie" I (Hels. 1901. V+398 lhk. + kaart), millest ta, tarvitades geografilist (Julius ja Kaarle Krohni) meeto dit jälgib Eesti korduslaulude tüüpisid, nende tekki mise paika, aega ja rändamisteesid, määrab ära nende algkuju ning selgitab Eesti laulude vahekorda vastavate lauludega Soomes. Eesti folkloori käsitlevaist uuri mistest väärivad veel tähelepanu „Ubersicht über das 51
Sammeln estnischer Kunen" (Hels., 1902, 34 Ihk. äratr. Finn-Ugr. Forschungen‘ist, il, 1), „Estonian „Folklore" (London, 1923, 16 lhk.; äratr. ajakirjast, „Folklore"). — Tegelenud on K. ka keeleteaduse ja kirjakeele arendamise alal, juhtides omal ajal tähelepanu murrete uurimise ja murdesõnastiku koostamise tarvidusele ja soovitades Eesti kirjakeelt rikastada murdeliste sugemetega. Eesti Kirjanduse Seltsis õhutas ta eestikeelsete teaduslikkude oskussõnade loomist. Kirjakeele normi kindlaksmääramisel ja muutmisel soovitab ta arvestada terves keeles levinud muutusi. Kalda muudest teaduslikkudest ja populaarteaduslikkudest töödest ja artikleist nimetatagu veel: väljaande „Bibliogr. d. finn.-ugr. Sprach-Volkskunde" Eesti osakonna redigeerimine a. 1902 peale (F. U. F. V, Anz.); „Soomesugu paganaaegne jumalateenistus" (Jul. Krohni järele, Tartus, 1895, 29 lhk.; äratr. E. Ü. S-i Albumist III); „Mis ajas Dr. Kreuizvaldi Kalevi lugulaulu laulma?" (Linda XVII, 248—54); Spricht man in Livland noch livisch?" (F.U.F. IV, Anz 61 — 65; SB. GEG. 1905, 65—67). Kuna K. energiast ja teovõimest on suurem osa kulunud ära seltskondlikul, laiemal rahvuskultuurilisel ja isegi polii tilisel alal, ei ole tal küllalt võimalust olnud tervet oma annet ja jõudu teaduse alal välja arendada ega tegevusse rakendada, ja ta on sunnitud olnud suure osa oma rikkalikkudest ainekogudest jätma vajaka teaduslikust analüüsist ja viimistlusest. Kuid teha suudetud teaduslik iõõ on omaaegsete ja praegustegi Eesti olude kohta esmajärgulise tähtsusega, mida hinnatud on ka muude rahvuste poolt Kalda valimisega Keiserliku Vene Geograafia Seltsi (1905), Soome-Ugri Seltsi (1910), Soome Kirjanduse Seltsi (1911) ja Magyar Neprajzi Tärsasäg’i (1911) kirjavahetajaks liikmeks. K. kuulub oma tegevuse avarusega ja mitmekülgsusega nende Eesti kultuuritegelaste esiridadesse, kes selle Eesti rahvusliku ideoloogia on loonud, millest hiljemini võrsus Eesti riikliku iseseisvuse mõte.
52
Eestlased Belgia „mustas impeeriumis". Belgia Kongos, selles Belgia „mustas impeeriumis", mis oma 2.417.000 ruutkilomeetriga on emamaast 80 ja Eeslist 52 korda suurem — teenib teatavasti oma leiba kolmekümneni ulatav arv eestlasi, enamjaolt mehaanikud, mõned kaptenid ja paar laevapuuseppa. Harva jõuab sealt teateid Eestisse; K. A Hindrey‘gi reis, mis ainult Kinshasa‘ni ulatas — ei annud eestlastest suuremaid teateid; seepärast pean ma oma kohuseks edasi anda andmed, mille eest ma üldjoontes tänu võlgnen vaneimale Eesti kongolastest, 29. juunil Coquilhatville‘is surnud kapten Voldemar Filimonoffile, kes nad mulle 1928 a. algul Brüsselis kättesaadavaks tegi. Kongo avastamine Eesti poolt sündis 23. novembril 1920 a., sest sel päeval astus Pärnu kapten V. Filimonoff, pärast osavõttu vabadusesõjast ohvitserina Eesti mereväes ja soomusrongidel — Kongos teenistusse esimese eestlasena. Alul oli ta teenistuses Sonatra‘s, milline kompanii aga peagi, ühinedes Citas‘ega moodustas uue, Unatra nimelise kompanii. Siin teenis V. F. kaptenina 2 „termi" (ligi 3-aastast lepinguaega) Veetes üle 5 aasta kliimaliselt eriti halvas ümbruses (Ekvaatori provintsis, Lulonga, Libenge ja Hele distriktis) ja pidades laevadega ühendust. Coquilhatville‘i Ja Pikoro vaheline ühendus pidi talle maksma kord formi ajal laeva ning enese ja reisijate elu. Kuid raskeim ühendustest olevat Prantsuse ja Belgia Kongo piirijõel Ubangi1, kus kapten kord 17 päeva järgi mööda ööd-päevad töös olnud, tuledeta, märkideta lootsita, püstitades sellega Kongo annaalides uue rekordi. 20. augustil 1926. lahkub kapten F. kompaniist, et puhkusaega veeta Euroopas, kuidjuba 19. detsembril samal aastal tuleb ta uuesti tagasi, seekord C. F. Cli (suurte järvede raudteekompanii) teenistuses ia TanBanyka piirkonnas. Siin tabab teda vähe hiljem kuri üllatus, millest ma juba varem mujal olen kirjutanud 53
ja mille lahendust parajasti kapten Brüsselis ootas, kus ka tema asi kompanii vastu kohtus tema kasuks ära otsustati. Viimasele kohale sõitis ta 26. veebruaril 1928, seekord jälle halbadesse oludesse: Ekvaatori provintsi, kus ka suri. Proua Maria Filimonoff on tallinlane (sünd. Tshutsheloff)ning esimene ja seni ka ainus Eesti daam, kes Kongoga lähema tutvuse sõlminud. Oma mehele sõitis ta järgi 1. juunil 1925 ja veetis seal kaks aastat. Temagi tunneb Kongo kliimat, kuid pole veel kordagi haige olnud. Mehe surma ajal viibis Brüsselis, oodates kompanii luba järelesõiduks. E. Kadak, endine 2. meister al „Kodumaal", on „Unatra" teenistuses Kongojõel, käies vahel ka Kasail. Kuulub vanemate Eesti kongolasie hulka. Eeskujulik iõõmees. Jakob Suurmann teenib samal kohal juba üle kolme aasta. Teenis omale nime masinate kokku* seadjana, keda kõik hindavad. G. Laubach, endine laevamehaanik, asub praegu maa sisimas. Belglaste oskamatus mingisuguse masina kokkuseadmisel tõi talle kaasa koha ja head tingimus sed, kuigi aastad ei lubanud Kongosse sõita. Selles, juhtumusest on näha, kuivõrra otsitavad ja hinnatud on tublid Eesti meistrid. Laubach on naisemees ja kahe lapse isa; ta perekond elab Antverpenis. Puusepp Mihkel Vittong teenis alul Sonatra‘s, läks sealt C. F. L-i, kuid lahkus sealt peagi võimatute töötingimuste pärast. Praegu töötab Sise-Kongos ühine „Forminiere’is", kus täie lugupidamise võitnud. Mehaanik Joosep Linholm teenis 39 kuud jõelaeval Kongolo ja Bukama vahel, veetis puhkeaja (mida antakse kuni kuue kuuni) Antverpenis ja läks uuesti tagasi. Mehaanik P. Dessenberg tuli Kongosse 1926 aasta novembris ja teenib ühes Linholmiga. Mehaanik Ad. Kesk teenis oma termi ära Bo° ma‘s, olles meistrina riigiteenistuses, siis lahkus. 54
Mehaanik AugusiElb on jällegi vana kongo lane, kuid on seni asunud vaid Kongo suus, teenides riigilaevadel meistrina, viimati a/l. Wael'il, mis peab ühendust Aafrika lääneranniku ja Boma vahel. : Kapten A, Orpus teenis ligi 16 kuud C.r .L.is Tanganyka järvel. Käis Euroopas ja sõitis jälle tagasi. Kapten Ka rl Lu ks teenib praegu C. F. Lis On vana kongolane (1923 a. saadik). Olla Eesti keele Inglise keele vastu vahetanud ja ei pidavat Eestist suurt midagi. Elab aga Eesti passiga! Praegu toos Kabala ja Bukama vahelisel liinil. Mehaanikud J ohan nes Tauben ja Aleksan der Akatus teenisid Kongojõel Kinshasa ja Manleyville‘i vahel. Termid läbi, viibisid Tallinnas puhkusel. Akatus heitis abiellu(preili Grenziga Paldiskist) ja sõitissils uuesti Kongosse Proua ootab järgisõiduks luba Brüsselis. Mehaanikud Nikolai Tutti ja Ru dolf Bellberg teenisid pooltermi Tanganyka järvel C. F. Lis. Lahkusid oma soovil võimatute töötingimuste parast. Siis teenisid lühemat aega Eesti aurik Kalevil . Nüüd on Tutti (naisemehena) jälle Kongos. Nii viimased kui eelmised on kõik eeskujulikud töömehed. . Eelpool manitud meh. Elb‘i vend olla ka juba üle kahe aasta Kongos, lähemad teated puuduvad. Teeninud lühemat aega Kongos keegi Besil insener (arvan isiklikult, et see oli J o h. P1 n k of t) Citas’e kompaniis, kuid lahkunud kliima pärast. * * Tublile ja kohkumatule töömehele on tee Kongosse lahti. Kapten F. käskis aga juure lisada, e eriti viimasel ajal belglased välismaa astele tegevat suuri raskusi. Sest hakkab belglasi endid juba kokku voolama. On isegi juba firmasid, kes välismaalasest kohatahtjat jutulegi ei võta. Igatahes tuleb aga kohta väga pikaldaselt ette valmistada. Kulub selleks pool aastat otsinguid, isegi aasta. Seda mehele, kes oskab isegi hästi Prantsuse keelt. Seepärast siis ettevaatust väljaruttamisega! HI H 55
Eestlased Belgias. Kuigi meie rahvas üldiselt on väga väike, pole vist terves maailmas ainustki linna, kus ei leiduks eest lasi. Võõrana kuhugi võõrasse linna jõudes ei tea neid küll aimata ja ära tunda, kuid kohanedes ja tutvusi luues, tekib iga uustulnuka ümber peagi täielik Eesti seltskond. Arvasin küll Belgiasse sõites, ei seal eestlasi püsiva ollusena vähem leida, kuna sealsed riigikeeled (Prant suse ja Vlaami-Hollandi) igatahes ei kuulu nende hulka, mille vastu meil Eesti lihtrahva seas suuremat huvi tuntakse. Seepärast üllatas mind suuresti sealse tookordse konsuli hra. Ch. A. Ae rissensi teade, et Belgias olla umbkaudselt arvates ligi 2000 eestlast, arv, mis kahtlemata on liialdatud. Siinsed eestlased kuulusid väga mitme riigi kodakondsusesse. Oli Eesti Vene, Belgia ja isegi Ühendriikide kodanikke. Nii on see praegugi veel. Suurem hulk neist koondub Antverpeni sadamalinnajakku, elades seal kas mere meeste rannahuvidest või jälle vahenditust meretõõst. Suur hulk Eesti meremehi on oma kodusadamaks valinud Antverpeni, kus end laevale munsterdavad ja tagasi jõudes kuni uue munsterduseni end kuidagi elatavad. Vähe pole eestlasi ka Lõuna- ja Ida- Belgia kaevandustes. Sest sealsed suured tööstusettevõtted ja maa-alused tehased vajavad alati rohkel arvul töö jõudu, ning nii mõnigi eestlane, kes Antverpeni jõudes oli täitsa ilma rahata, on siinse konsuli korraldusel sinna tööle saadetud ja enesele jälle jalad alla saanud. Seda kasutavad ka meie meremehed, kui laeva ootamisaeg liig pikale venib. Kuid meremeeste-mäetõõliste peale ei vaadatavat kaevandustes just hea mee lega,kuna nad polla harjunud püsiva tõõsiustöögajakiirelt jälle teenistuskoha maha jätvat, et uuesti merele minna. Belgia eestlaste hulgas paistab silma ka intelligent jõude Nii töötab seal juba mõnda aega üks mu koolivendadest, kes mõni aasta tagasi Riia tehnika ülikoolis tegi masinaehiiuse-diploominseneri eksami. See härra J. P. on Antverpeni lähedal (Hobokenis) ühes suuremas tehases (Ford) heapalgalisel kohal. Siis 56
töötab veel terve kobar eestlasi Bell Telephone Mfg Co‘s Antverpenis. Silma paistavad siin endine Tartu üliõpilane A. G. ja keegi G. M., kelle abil pärast nii mõnigi teine vabrikus kohale saanud, kuigi ehk töös tuslik ettevalmistus selleks polnud kuigi sobiv. Nüüd on siia asekonsuliks nimetatud eestlane, hra D. Treud e, kes peab neid laiali pillatud eestlasi koondama, teades, et neid on Belgias mujalgi, peale Antverpeni. Umbes kümme eestlast peavad Antverpenis kõrtsi ja „boarding-house‘i", kus leiavad meremehed ulualust reisist reisini. Kahel on tubakakauplus. Veel nii mõ nigi teine äri on olemas. Eestlaste omavahelised erinemised näivad otsaga ka Antverpeni ulatavat. See on juba kord Eesti ise loomu eriavaldus. Sulane Anvelt on pärast suurt eba õnnestumist Eestis a. 1924 oma tähelepanu pööranud Eesti meremeestele ja igasugusele Eestist lahkunud ollusele. Ohtral käel jagatavat siingi toetust igasugu Moskvale armsateks otstarveteks. Olla isikuid, kes siin kuudekaupa midagi ei tee, kuid ometi võivad raha kulutada. Huvitav on see, et siinsed rahasummad ei tule otseteed Moskva kominterni kassast, vaid PõhjaAmeerika Ühendriikidest, seal olevate eestlastest-kommunistide kaudu New-Yorgist. Sama organisatsioon varustab siinseid agente, kelle hulgas ka belglasi ja võõraid juute, „Uue Ilma/ lendlehtede ja isegi raama tutega. Oma töö edukamaks juhtimiseks oli kommu nistidel aastat viis tagasi süüiunimeline selts: «Esto nian Educaiional Society". Kuid kohalikkude politseivõimude korraldusel on see ühing juba pikemat aega suletud ja üks ninameestest (keegi Kuusik) maalt välja saadetud. Kuid see ei eksitanud agenti jälle tagasi tulemast. Praegu juhib eestlasi ka kultuurilisel alal eestlasest asekonsul. Talle abiks on soomlaste ja eestlaste ühisel jõul loodud „Eesti lugemislaud", esialgu veel Soome meremisjoni ruumes Antverpenis (67, Avenue d’ Italie, Italielei), kus leidub Eesti raamatuid ja saa dakse mõningaid ajalehti. Lähemal ajal on siin Eesti riigi toetusel tekkimas iseseisev Eesti Meremeeste Kodu. P
H. H.
57
Eestlased Brasiilias. V. Rooberg. *)
Kümned tuhanded eestlased, keda meie väike kodumaa üles kasvatanud, on majandusliku kitsi kuse tõttu siit laegade jooksul lahkuma pidanud. Sarmaatsia lagendikkudel, Siberi laantes ja taigades. Ameerika suurlinnades, Kanada metsades, Austraalia farmides ja Brasiilia kohviistandustes — igalpool lei dub neid. Peale majandusliste põhjuste mängib väl jarändamise juures suuri osa veel massipsükoloogiline moment, ja just viimasega on seletatav hiljutine suur väljarändamise tung Brasiiliasse. Tuhanded eestlased on seal omale õnne otsinud, vähesed ka leidnud, kuid suurem jagu on pidanud üle elama suuri raskusi. Paljud on seal oma viimasegi varanatukese kaotanud, mujale rännanud, kodumaale tagasi tulnud ja räägi vad otse muinaslugusid sealsetest rasketest oludest. Kuid paljud on mingisuguse tõõ leidmisel jäänud kohale ja omale uued kodud loonud. Suuremal arvul elab eestlasi Brasiilias Sao Paolos, kus neid 1926 a. leidus umbes 3000, kuid viimasel ajal on see arv 1500 peale kokku kuivanud. Paigale jääjatest on mitmed omale väikese maalapi või maja soetanud ja on oma eluga enam-vähem rahul. Tõõkriisi praegu Sao-Paolos ei ole, ja välja õppinud ametmehed leiavad enamasti tõõd. Tõõpalgad on Eesti rahas arvates: metaliiiõõlised 65 — 100 senti tund, ehitus- ja trükiiõõlised 75-100 senti tund, lihttõõlised 40-60 senti tund, naisvabrikuiõõlised 300—400 senti päev, naismajaieenijad 45—80 krooni kuus ühes ülespidamisega. Tööpäev on igal pool enamasti 9 tundi. Elu on kallim kui Eestis. 1 kilo leiba umbes 45 senti, tosin kanamune 2 milli 600 reisi (1 mill — 50 senti, 100 reisi — 5 senti), kartuli kilo 800 reisi, või kilo 9 milli, soolaliha kilo 2 m. 800 reisi jne. Täielik pansioon maksab 60-75 krooni kuus. Ülikond ja saapad samas hinnas mis Eestiski. Kuigi siin erilist korterikriisi ei tunta, on korterid siiski kal *) See artikkel on võetud ajakirjast „Romaan" Nr. 17, 1927. 58
lid. Mööblita tuba linnas 40-50 krooni, linna ääres 25—35 krooni. Suve kliima on siin muidugi palavam kui Eestis, kuna talv umbes meie sügissuvega sarnane. Kodumaaga ja omavaheliseks ühenduse pidamiseks asutati 1926 a. eestkätt Ülemaalise Eesti Noorsoo ühenduse Tallinna ja Hõimla osakondade liigete poolt Sao Paolo Eesti Noorsoo Ühing, millel praegu 204 liiget. Ühingul on liikmeid ka teistest rahvustest, nimelt 12 itaallast, 4 lätlast, 3 sakslast, 2 soomlast ja 10 venelast. Ühingul on 2 teguvõimsai osakonda: näite- ja spordiosakond. On peetud 6 pidu, millest keskmiseit 300-400 inimest osa võtsid ja kus peale vähemate näitemängude on ette kantud „Neetud talu," „Seitsmes käsk," «Hispaania kärbes" ja «Püve talus". Ühingu rahaline läbikäik on 1. aug. 1926 — 1 juunini 1927 a. 360.000 senti. On asutatud tugev jalgpallimeeskond, kus kaasa mängivad mitmed kodumaa 2. ja 3. klassi mängijad. Meeskond on Ühingu poolt täielikult varustatud ja võistleb Eesti värvide all kohaliste meeskondadega heade tagajärgedega. Samuti on moodustatud rahvatantsijate grupp, mis pidudel demonstreerib Eesti rahvatantse. Lähemas tulevikus on kavatsus asutada raamatukogu ja lugemislauda, sest omakeelne kirjandus puudub pea täielikult. Iga kuu korraldatakse perekonnaõhtuid ja oma vahelisi koosviibimisi, millest suurel arvul ka mitteeestlasi osa võiab. Ühingu energilise tegevuse tõttu on vahekord eestlaste ja kohalise seltskonna vahel õige sõbralikuks kujunenud. Ühing on alalises kontaktis ÜENÜ keskjuhatusega, Eesti noorsoo liikumi sega ja Eesti eluga. Praegu on Noorsoo Ühing Sao Paolos ainukene Eesti organisatsioon, kuna esimene Eesti selts „Estonia" juba 8 kuud elumärke pole avaldanud. Sao Paulo Eesti noored on rõõmustava, eeskujuliku aluse pannud seltsielule kaugel võõrsil. Oma organisatsiooni ümber koondudes kõveneb side sün nimaaga, püsivad kodumaised mälestused Kauemini värsketena ja elavatena. 59
Eestlased Jugoslaavias. - Siiagi Balkani nurka on sattunud mõni eestlane. Üldisemalt tuttavaks on saanud kodumaal kunstnik Beshevitshi proua, kes ühes oma mehega, kes on aja lehe „Vreme" kaastööline, külastas 1928 a. suvel Ees li IX laulupidu. Kui sellest sündmusest Beshevitsh hiljem „Vremes" ilusaid ridu tegi, siis on ehk proua Beshevitshilgi siin teeneid. Kotor‘i (Cattaro) ümbrus konnas elavad endise Kanepi köstri Valdmanni pojad: Friedrich ja Heinrich, kes siia sattunud Vene armeega. Kuna nad üles kasvasid Venemaal, siis ei oska nad hea tahtmise peale vaatamata sugugi Eesti keelt ja näivad vist igaveseks kadunud olevat Eesti rahvusele. Juhuslikke Jugoslaavia külastajaid on aga rohkem. Näiteks, läinud aastal käis siin teaduslisi loenguid pidamas Tartu professor L Puusepp. Siis tulid minister O. Strandmann ja nõunik Mickvitz kaubalepingut sõlmima. Olid need vaevalt lahkunud, kui tulid uued eestlased tõeliku sensatsiooniga. Need olid maadlejad Jaan Jaago ja A. Aroküll oma võitudega maadlusmatil. Ja elas nende ridade kirju taja Belgradis üle kolme kuu. See oleks siitpoolt ka kõik! H. H.
Eestlased Kalifornias. P. Tobi *)
Kui meie seltsimehega aasta viieteistkümne eest Peterburist, Venemaalt, Los Angeles‘i linna Lõuna-Kalifornias jõudsime, siis arvasime, et oleme esimesed eestlased selles noores ja seekord alles vähe tuntud linnas. San Francisco oli seekord tuntud suurlinn Kalifornias. Seal oli juba siis Eesti selts. Võõral maal, võõra keele ja rahva seas tundus igatsust kodumaalaste järele. Võimatu aga oli teada, kas on siin eestlasi. Viimaks kirjutasime New-Yorki seekordse „Uue Ilma" toimetusele ja saimegi sealt *) See kaastöö on võetud „New-Yorgi Eestlasest"; 1928. 60
paari suguvenna aadressid. Mäletan veel selgesti, missuguse huvitusega ma oma esimest siinset suguvenda üles otsima läksin. Oli ju teadmata, kas ta on oma taoline tööline või Ameerika miljonär. Nagu kõik kodumaalased, arvasin seekord, et miljonäriks saamine Ameerikas ja eriti Kalifornias on õige lihtne asi, tar vis ainult roobiga raha kokku ajada — kuni miljon käes. Uulitsaraudteel sõitsin saadud aadressi järele paremasse Los Angeles‘i linnajakku. Aadress oli üks nägusamaid ehitusi. Näis küll, nagu olekski suguvend toredast elamas. Kõlistasin. . . Keegi hästi riides daam avas ukse. „,Does Mr. L. Iive here ?“ „ Who, did you say?“ „Mr. L, Mr. Hans L.?" „Oh yes Hans. He is our gardener" Soo, siis esimene suguvend, keda siin leidsin, oli aednik. Tegime tutvust ja tema läbi sain siin tuttavaks veel mitme teise suguvenna ja õega. See esi mene tutvus on nüüd juba viisteist aastat püsinud. Inglise keele äraõppimise järele leidus tutvusi ameeriklaste hulgas. Kord juba nagu kadus tahtminegi eestlastega läbi käia. Siinne pehme kliima vististi mõjub ka iaisendavalt igaühe peale. Nii läheved päe vad, nädalad ja aastad üksteise järele. Aastate jooksul on siia Lõuna-Kaliforniasse ja eriti Los Angeles’i linna sadamasse, San Pedro‘sse, kaunis hulgake eestlasi kogunud. Noorel, alles hiljuti asutatud Lõuna-Kalifornia Eesti seltsil on praegu üle 20 liikme. Seltsi kirjatoimetajal on üle 40eestlase aadressid. Vististi on veel mõni muugi, kelle üle meie midagi ei tea. San Pedro eestlased on suuremalt jaolt mereme hed ja mõned kalamehed. Kaks ehk kolm on mõist nud siin õigel ajal maad osta ja on selle müümisega jõukale järjele jõudnud. Teised on töölised. Kodu maa lugejatele oleks siin tähendada, et Ameerika töö line vist küll natuke paremini elada saab kui kodu maal. Süüa saab, kui tööd on, kokkuhoidlik mees võib endale ajajooksul ka majahüti muretseda ja võib olla isegi autoloksi ümbersõitmiseks. 61
Töölise palga suurust ma ei nimeta, sest see viib harilikult iga väljamaa-lugeja eksiteele. Kui ma näi teks ütleksin, et siin puutõõline mõnikord kümme dolla rit päevas teeb, siis võtab vististi iga kodumaa lugeja paberi ja pliiatsi ning rehkendab, et see on 375 senti X. 10, võrdub 3750 senti päevas. Kasvata teda jälle 25 päevaga kuus, teeb 93.750 senti, ning seda on kindlasti rohkem kui Eesti riigivanemal kuus. See kõik aga on eksitus. Mõnikord teeb siin tööline 10 dollarit päevas, jah. Kuid niisugust tööd ei ole alati. Ja mis peaasi — väljaminekud on ju ka sissetuleku järgi. Lõppude lõpuks elab Eesti tööline siin niisama peost suhu nagu kodumaalgi Kuidas asjad kaugelt kuulsaks saavad, selle üle väike näide. Siin elas keegi Eesti vanapoiss. Oli üsna kena teenistus puutööga. Saatis kodumaale vennale siiatulekuks sõiduraha. Vennaga ühes ehitasid siin endale maja. Ajajooksul sai see valmis ja tasutud, Siis sai äkki vanem vend õnnetult surma. Testamenti temal ei olnud. Vend kui lähem sugulane jäi varan duse hooldajaks. Keegi siinne advokaat oli Eestisse tema õdedele kirjutanud ja seal oli kuidagi teade lai ali läinud, et Los Angeles‘is Kalifornias olla keegi rikas eestlane surnud. Maja ja automobiilid olla järele jäänud. Tõepoolest on aga ainus väärtus maja. Auto oli seevõrra lagunenud, et keegi vanarauakaupmees 10 dollarit ta äraviimise eest nõudis. Maja on nüüd juba kauemat aega enampakkumisele kuulutatud. Võib olla toob 3 kuni 4 tuhat dollarit. Sellest maha arvata kohtukulud, müügikulud, pärandusmaks, mehe matuse raha, võib olla jääb igale pärijale paarsada dollarit. Sellest ei tea kodumaal keegi. Aga kuulujutt miljonääride üle lendas arvatavasti üle maa. Eesti jooksumeister Lossm an tuli siia Pyle’i ülemandrijooksus 25.000 dollarit võitma. Pärast nägime mitmes lehes, missugused vead ja puudused sel jook sul olid. Ei olnud korralikku kokka ega magadisaset, liig külm ja liig palav, vilets ja lõpmatu pikk tee. . . 62
Üleskutse ja palve. Nagu ma eessõnas ütlesin, on sel esimesel „Väliseestlase kalender-käsiraamatul" kahtlemata palju puudusi. Suur hulk puudusi tuli muidugi sellest, et meil Eestis välis-eestlaste kohta vähe teateid olemas, ja, tei seks, kiirusest, millega töö pidi valmima. Sellest kõi gest aitab meid üle pikaajaline ettevalmistus järgmi seks aastakäiguks ja välis-eestlaste eneste kaastöö. Toimetaja loodab nimelt, et kõik välis-eesflased, kellele see kalender-käsiraamat käte vahele peaks puu tuma, talle saadavad kalendri andmestiku jaoks tar vilikke ja uuemaid teateid. Sama palvet rõhutab toi metaja eriti Eesti seltside eestseisuste suhtes. Soovita vad oleksid kõigi Eesti seltside täpipealsed aadressid, seltsi eestseisuse kõnetunnid, liikmemaksu määrad, eestseisuse liigete nimestik, võimalikult ära tähenda des, mis ametit keegi eraelus peab. Siis peaks veel leiduma leateid Eesti ärimeeste üle (mis liiki äri, täpi pealne aadress jne). Seltside eestseisused teeksid hästi, kui nad saadaksid kalendri toimetajale kokkuvõtliku ülevaate oma ühingu tegevusest (võimalikult asutami sest saadik — järgmise —1930 — aasta jaoks). Väliseestlaste suuremad sulemehed tooksid elu-olu pilte ja täidaksid sellega meie kalendri üldise ja loe tava osa. Päevapiltnikud saadaksid pilte eestlastest, nende tööst ja etievõtetest. Need andmed tuleksid võimalikult vara saata „Välis-eestlase kalenderkäsiraamatu" toimetajale, ja nimelt järgmised aadressil: Nõmme (Estonie), Põllu t. 15. H. Haljaspõld. Kõiki lahkeid kaastöölisi eite tänades, palun ma vastu võita mu suurima lugupidamise kinnitus. H. Haljaspõld Nõmmel, Põllu t. 15.
63
Sisu. Eessõna...................................................................................... Ihk. 3 Kalendaarium .............................................................................. 5 Vabariigi valitsus..................................................................... » 17 Eesti esindajad välismail.........................................................." 17 Eesti seltsid välismaailmas...................................................... a 26 Soome meremisjon................................................................. • 28 Väliseestlasele tähtsad seltsid.................................................. « 31 Eesti ajalehed ja ajakirjad ning nende tellimishinnad vä ismaale.................................................................................... " 2 Kursisedel................................................................................ * 37 Sinimustvalge (P. Grünfeldt).................................................. •
38
Välis-Eesti ja hõimuküsimus..................................................... »
39
Eesti pealinna ajaloo kokkuvõte.......................................... » 45 Dr. O. Kallas — 60 aastane.................................................. • 49 Eestlased Belgia Kongos .... ....................................... • 53 Eestlased Belgias..................................................................... ..... 56 Eestlased Brasiilias................................................................. » 58 Eestlased Jugoslaavias............................................................. » 60 Eestlased Kalifornias................................................................. * 60 Üleskutse ja palve................................................................. a 02
wälja areneda ei ole wõinud ja paljud kaubad wäljamaalt
stssewedama
mis
peame,
kustega seotud.
wale
ras
Siiski on ärimehed küllalt püüdnud wõima-
et tarwilisi kaupasid rah-
luse järele olukorda lahendada,
kättesaadawaks
küllalt kallid
mitmesuguste
omajagu
teha.
Paljud
maksma läinud,
kaubad seejuures on
kus' igakord mitte
tootmises ärimehi süüdistada ei wõi,
liiakasu
sest õiglasel ärimehel
ei ole kunagi liiakasu wõtmine tähtis, waid rahwa soowidele ja püüetele wastutulek.
Et
lase ja odawa hinna eest kõiksugu
suurema
läbimüügi
mis mul selle
rahwa
rahulolemist
olen püüdnud alati wõimalikult
usaldust ära teenida,
juures
juures
wähema
korda
otseteel esimestest allikatest
riidekaupa
witajad ka otsustada wõiwad.
2
mida
ning
teenistusega leppida,
on läinud,
saan,
müüa
ja
õig
et kõik
kaubad
auwäärt kaubatar-
Kindlas lootuses,
et tule-
ostjate
Wikus minu
sel
aastal
märksa
oleks kõiksugu
leida,
des.
ringkond kaswama saab,
enese
kauplust,
et
suurendasin
igaühel
wõimalik
riidekaupa suures maitserikkas wäljawalikus
seejuures iseäranis
ka
kauba häädust
silmas pida
Sellepärast palun igaüht lahkesti waatama tulla, et ise
otsustada wõiks, kus ajakohane ja odaw ostukoht on.
M. Wallas päris Eesti wend,
Ei esita ta pettes end.
Kõik tulge, käige waatamas,
Sest oma silm on kuningas.
Kõige austusega
M. Wallas
Kaubahoovis 16.
3
Kalendris tarwitatud märgid ja lühendused.
G — noorkuu
D — täiskuu
i
j
B — esimene weerand
E = wiimaue weerand
a. — aastal; p. — päew, pühapäew ehk pärast; l. — enne:
e. I. = enne lõunat (f. o. aeg kella 12-st öösi kanni kella 12-ni lõuna)
p. l. — pärast lõunat (s. o. aeg i kella 12-st lõuna kuuni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päewa.
Aasta-ajad.
Süstse algab 23. septembril
Komade algab 21. märtsil
Suwi
„
22. juunil
Tatw
„
22. detsembril.
Päikese- ja kun-warjutamised.
Tänaivu on kaks päikesewarjutust.
kumbagi näha.
5tuumanutult sel aastal ei ole.
Neist ei ole meie kodumaal
Pühade ja puhkepäevade nimekiri 1922 a.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
1. Uueaasta v. (1. jaan).
2. Kolmekuninga p. (6. jaan).
3. Eesti wabariigi dc juure tunnist. v. (2. web).
4. Eesti wabariigi iseseisw. p.
(24 webr.)
5. Palwepäew (8. märistt)
6. Suur Nelja päew (13. avr.)
Suur Reede (14. apr.)
Kr. Ülest. p (16 -18. apr.)
Esimene mai p. (1. mail)
Taewaminem. p. (25. mait)
Suwiste pühad (4—6. juun.)
Jaani p. (24. juun.)
Märdi p (10. now.
Jõulu p. (25—27. dets.)
Töö lõpetatakse kett 12 päewal.
1.
2.
3.
Suurel laupäewal (15. apr.)
Suwiste pühade laupäewal (3. juun.)
Mana aasta õhtul.
Laada päewad *).
Jaanuarikuus.
2. Orikul (Weski m.), Kambja ki
helkonnas.
i. Orgital, Märjamaa kih.
7. Tartus, aastalaat 3 näd.
7. Wõrus.
17. Koluweres, Kullamaa kih.
21. Mehikoormas, Meeksi wallas.
22.
23.
23.
24.
24.
—
Jmaweres.
Haapsalus.
Rasinal, Wõnnu kih.
Iõelehtmes, Harjumaal.
Paides.
Pärnus, jaanuari kuu wiimasel
kolmap. ja neljap.
Raplas.
Wõrus.
Otsus, Järwamaal.
Keblastes, Mihkli kih.
Narwas.
Raasikul, Harjumaal.
Rakweres.
Räpinas.
Põltsamaal.
Lähtrus, Läänemaal.
Wiljandis, 8 p.
Tartus.
19.
20.
21.
21.
21.
21.
23.
25.
28.
28.
—
Paides.
Kose külas, Harjumaal.
Walgas.
Ulilas, Tartu maakonnas.
Muhu Suure wallamaja juures.
Käärikul, Kodasoo wallas.
Wõrus, 8 p.
Lihulas.
Ninakülas, Kodawere kih.
Wiljandis.
Petseris, teise paastunädala esmasp.
*) Walitsuse käsul ei ole luba laupäewal ega pühapäewal laata pi»
Lada. Seepärast veetakse laadapäewi, mis laupäewa ehk pühapäewa pääle
langemad, järgmise nädala esimesel äripäewal.
Ziruli laat, Wana-Laitsua wallas.
Järwa-Jaanis.
Keilas.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Sangastes.
Kallaste külas, Kodawere kih.
Taeweres.
Märjamaal.
Jüril, Rae wallas.
Leisil.
Warnjas.
Wasknarwas.
Laekweres, Simuna kih.
Woldis.
Wäike-Ulilas.
Sulbi alewis, Kärgula wallas.
Wana-Pranglis, .K ambja kih.
Kellamäel, Saaremaal.
Kaseperel, Kloostri wallas.
Paides.
Walautas
Põltsamaal, reedel enne 15. märtsikuupäewa.
Aprilli-kuus.
1.
1.
2.
2.
2.
8.
8.
8.
9.
10.
12.
12.
14.
14.
14.
15.
18.
18.
18.
19.
19.
19.
20.
23.
25.
25.
26.
26.
27.
Juurus.
Pindi Leewil, Rõuge kih.
Alajõel, Wirumaal.
Antsla alewis.
Põlgastes, Kanepi kih.
Ropkas, Tartumaal.
Pärsamsal, Saaremaal.
Waiwaras.
Udernas, Elwa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste wallas, Kul
lamaa kih.
Wõrus.
Wastseliinas.
Wastse-Pranglis, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Hummulis.
Tapal.
Mustla alewis, Tarwastu kih.
28.
28.
28.
29.
18
Liiwa poe juures, Rahu külas.
Kogula wallas.
Kilinge-Nõmmes.
Mahul, Koeru kih.
Luutnikus, Rõuge kih.
Lihulas.
Wasulas, Tartumaal.
Partsi laat, Peri wal., Põlwatih.
Roosikus, Zooru wal., Rõuge kih.
Jõgewal.
Narwas (Jüri laat).
Saaremõijas, Maarja-Magdaleena kih.
Suure-Jaani alewis.
Rakweres.
Krüüdneris, Kambja kih.
Walgas.
Petseris, esmasp. pärast Liha,
mõtte pühi.
Palmses, Kadrina kih., kolmap.
p. Lihawõtte' pühi.
Tartus, neljap. P. Lihawõtte pühi.
Wiljandis. „Porilaat", neljap. p.
Lihawõtte pühi.
Wäike-Maarjas. reedel P. Lihawõtke pühi.
29. Ahja-Kärsal, Wõnnu kih.
29. S:olbowo külas, Panikowitshi
wallas, Setumaal.
29. Silmal, Koiga wallas.
30. Wastse-Nõos, Nõo kih.
30. Haanjas, Wõrumaal.
— Petseris, esmasp. pärast Palmipuude püha.
Taeweres, Suure Jaani kih.
. Selis, Tõstamaa kih.
Wiljandis.
Wastemöisas.
Hummulis.
Olustwere waksali juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Nõmmes.
Kärsmas.
Ellamaal.
Lelle-Jiekõnnul.
Wana-Suislepas.
Melhikoormas.
Kolga-Jaanis.
Jisakus.
Loodel, Saaremaal.
Wiitinas.
Oisus, Türi tih.
Wissil, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Jõgewal.
Abjas.
Tammistes, Pärnu kihelk.
Uduweres, Pärnu-Jakobi kih.
Räpinas.
Uusnas.
Sindis.
Sangastes.
Wõrus.
Sinimeres.
Helmes.
Häädemeestel.
Septembri-kuus.
18. Puhjas.
19. Kärgus, Jakobi kih.
19. Alaweres, Kose kih.
20. Kiwi-Wigalas.
20. Pindi Leewil, Rõuge kih.
20. Narwas, „ Mihkli laat.*
21. Rõuges, Rõuge kiriku juures
22. Kastnas, Tõstamaa kih.
23. Tartus.
23. Holstres, Paistu kih.
23. Sürgaweres, Suure-Jaani kih
23. Järwakandis.
24. Wõrus.
25. Watlas, Läänemaal.
26. Pööraweres, Jakobi kih.
26. Haapsalus.
26. Tallinnas.
27. Põlwas.
28. Põltsamaal.
28. Tori alewis.
28. Kuresaares.
29. Amblas.
29. Kirepis, Rõngu kih.
29. Petseris.
29. Keblastes.
30. Haanjas.
30. Walgas.
Jõhwi alewis.
Wõõbsus.
Märjamaal
Sulajõel Kambja kih.
Mustmees.
Warnjas.
Moisekatsis Kauksis.
Lrlle-Jiekõnnus, esmasp. pärast
2. Krist. tulem, püha.
— Põltsamaal, reedel enne 15. det
sembrit.
— Pärnus, kolmap. ja neljap. pä
rast 3. Krist. tulem, püha.
19.
20.
20.
23.
23.
28.
31.
—
Kuulaatasid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päewal.
3) Laura alewis, iga kuu 20. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapäewadel pääle 1. ja 15. kuupäewa.
22 ,
Pasti ja teltgrassi toffilt tabel
a)
6)
c)
2 wk. — prr
kohalikud, esimese 20 grammi eest .....
1
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . .
5
sisemaalised, esimese 20 eest
2 „ 50
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. . . .
1
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 grammi
wäljamaalised, esimese 20 grammi eest . . . . 10
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . . . 5
Kirja ülikaal 2 klgr.
.
Kirja üliulatus 45X45 cm. ehk torukujulistel
57X10 cm.
2.
Postkaardid:
üksikud
. .
a)
wastusega
.
b) sisemaalised üksikud . .
wastusega .
c) wäljamaalised üksikud
wastusega
Kaust mitte suurem kui
10 cm. X? cm.
3. Ristp
kohalikud:
a)
b)
e)
.
.
.
.
.
2 mk. — pnr
.
4
2 " 50
5
. 5 * —
. 10
,
14 cm. X9 cm. ja nutte wähem ku.
.
ael asa ad eti s e d :
mk. 50 pn.
kohalikud: iga 50 grammi eest ......
2
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest
.
1
sisemaalised: iga 50 grammi eest.....................
5
alamäär äripaberite eest . ......
2
alammäär kaubaproowide eest..........................
2
wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest
*
10
alammäär äripaberite eest.....................................
4
alammäär kaubaproowide eest
. , • • •
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm. X45 cm. X45 cm. ehk torukujulistel 75X10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm. X 20 cm. X10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm-
23
4. Relieestrüki tö öd pimedate kirjaga iga 500 grammi eest:
a)
b)
ftfemaalifeb..................................................................................... ou pn.
wäljamaalised.................................................................... 1"
*
Üliulatus nagu teistel trükitöödel.
Üiikaal — 3 kglgr.
5 Ilma- markideta kui ka poolikult maksetud saadetiste
eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid mitte
wähem kui:
;................................................................................. _
sisemaasse eest....................................................... 3................pn.
wäljamaalise eest...................................................... 5 „
„
6.
a)
6)
T ä ht s a ad et i s e d:
sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha) iga saadetise pealt
5 mk. — pn.
wäljamaalised, samuti................................................10,,
»
7..... Rahakaardid:
sisemaalised, kuni 3.000 margani iga 100jnarga
khk pooliku 100 marga eest........................ 2 ml. — pn.
alamäär. . .
- -............... üle 3.000 marga kuni 10.000, margant, esimese
3.00 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 mrk. pealt
..................................................1 *
Üle 10.000 marga eest 130 marka, siis iga järg
mise 1.000 marga pealt..................................... 5 „ —
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
weel telegrammi maksu nagu 20-sõnalise tele
grammi eest
Rahasaadete summa — piiramata.
.
.
b) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakstde järgi.
a)
8.
■
*
»
Postitshekid:
sisemaalised, esimese 1.000 marga eest.......................... 5 mk. — pn
Iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest .... 2 „ —
Tsheri ütisumma — 5.000 marka..............,
b) Wäljamaalised — sisseseadmise korral — eritakstde
a)
'
järgi.
9.
a)
Wäärtkirjad:
sisemaalised:
, L
.
kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud tiriade eest
Kinnitusraha iga 30.000 marga ehk selle osa ee,t 1 mk. — pn.
Kinnitusraha alamäär . . .......................................... 2 "
24
b)
Wäärtkirjades on riigi roha saatmine keelatud
Wäärtuse ülimäär — 200.000 mrk.
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid:
sisemaalised: kuni 5 kilogrammini.............................30..mk. —.pn.
üle 5—10 klgramm.60..„ — „
üle 10—15 klgr
90 „
— „
Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade
juures.
Lihtpakke (f. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka
tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest
iga paki pealt.............................. ..... 5 „ — „
b) wälramaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 cm. X40 cm. X30 cm. ehk
100 cm. X50 cm. X^O cm. „
60 cm. X60 cm. X60 cm. „
Wäärtpaki üliwäärtus 20.0000 marka.
a)
11. Wäljastusteade (avis de reception):
saadetiste juure lisatawate eest:
kohalikud..................................................................2 mk. — pn.
sisemaalised.......................................................... . . 5 „ — „
wäljamaalised.................................................................. 10 , —
„
-) tagant järele saadelawate eest:
kohalikud................................................................. 4 „ — „
sisemaalised....................................................................... 10... „... —..... ,
wäljamaalised.................................................................. 20 „ —
„
Wõib juure lisada ehk wastawal korral järele saata igale saadeisele, mille postile wõtmisel kwiitung wälja antakse.
a)
a)
a)
b)
c)
12. Nõudekirjad:
postisaadetiste järgiotsimine, tagasinõudmise ehk
aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
sisemaal
10 mt. — pn.
Väljamaal
20 , — ,
,
Tähendus:
Riigiasutuse ametlikkude saadetiste kohta
käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13. Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt.......................................... 5 mk. — pn.
sissekasseerimise maks.................................................... 3 „ — „
järelmaksu saatekulu........................................................ rahakaardi taksi
järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha.
25
14. Kojuwiimine
rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500
marga ehk selle osa eest.......................................3 mi/— pn.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on piiratud :
linnades 10.000 margaga, mujal 3000 margaga.
Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15..... Nimekastid:
aastas............................................................................... 1000 mk. — pn.
aasta eest
600 , — „
aasta eest
350.... „ — ,
16..... Käsipost:
aastas
................................................................................. 400 „
1/2 aastas
250 „
aastas
150.... „
— „
— „
— „
17. W 0 lipiletid :
aasta eest (kalendri a.)
25.... „
dublikaadi eest kaotuse korral.............................................. 10 „
—... ,
— „
Ajalehed:
18.
50/0
tellimine: tellimise hinnast
saatmine:
a)
L)
Postimaks tellimiseraha järele arwatüd
20 0/0
Lehe ilmumise sagedus:
kuni 2 korda päewas . . .
„
1„
„
...
„
2„
nädalas . . .
„
2„
kuus
»
1"
„
.
.
18 0/0
16°/g
I40/0
120/0
10 0/0
.
...
8 0/0
kuni 6 korda aastas
. . .
Märkus 1: Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis
makiew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus 2: Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse,
maksetakse postikuludeks endisest hinnast taksi järgi, kõrgendatud
hinna wahest aga 500/0 Wähem.
Ajalehtede juures laialiiaadetawate kuulutuste ja
reklaamide eest iga 50 grammi pealt ...
— mk. 50 pn.
19. Abitööd raHwale:
Rahakaardi, pakikaürdi, pakikirjä wõi postkaardi aad
ressi k rjutamise eest ......... 1 mk. — pn.
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega . 3 mk. — pn.
Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi kopeerimisega 3 „ — „
26
20.
Telegrammid:
a) kohalikud, iga sõnapealt................................................... 2 mk. — pn
alammäär
20 „ — ,
b) sisemaalised, iga sõnapealt . . .'.............................. 5... „ — ,,
alammäär
40 „ — „
c) wälistelegrammid — eri sõnatalside järgi, kiiretelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationnement paye) ^ telegrammi
enese hinnast;
ärakiri iga 100 sõna pealt:
kohalik, ja sisemaal. lättele gramm.................................. 25 ml. — pn.
„ „
„
kiirtelegrammist
..... .50 „ — „
wäljamaalisest liht- ja kiiretelegrammist 50 santiimile ja
1 frangile wastawa ekwiwalendi järgi;
telegraafiline wäljastusteade (accuse de reception):
kohalikkude sisemaaliste telegrammide üle ... 25 mk. — pn
wäljamaaliste telegrammide üte — nagu 5-sõnalise
telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta;
kiirwäliastusteade — kolm korda kallim, wäljastusteade
posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka wälismk.
telegrammide üle............................ • . . . 10
b) Eriaadress:
3000
1 aasta eest
Va
1750
Vi
1000 mf. — pn.
21.
Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteistkordne sõnamaks.
kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: Igal pool, kus maksusid aja järgi arwatakse, sünnib
see kalendri-aasta ehk wastawatel kordadel selle osade (näit, poole
ehk weerand kalendri-aasta) järgi.
27
Jahikalender.
Metsad; Peawalitsufe teadaande järele on kuni uue jahiseaduse
wäljaandmiseni allpool olew jahi tabrl Eesti Wabariigis maksew.
(.Riigi Teataja" 26. juulil 1920 a., Nr. 101 102).
Loomade nimed
K
Emapõder-,
w sikad
emahirw
(inetskits)
ja
nende
Isapõder
IIIIIIIIIIH
S ■ I S S I B 28. 1 ; |
Silla Ml j
hall
Metssikk (isahirw)
Isamõtus ja isateder
Waldsnepid
,
j
10128!
BB
sall 12
Aned ja luiged
Jsapardid
0 12
13
Emapardid, topelsnepid, mudasuepid ja teised üle
mal tähendamata jäänud snepid ja weelinnud.
Põldpüüd
13
Jänesed ja fafanid
Ematedred, emamõtused, laanepüüd ja sookanad
Kõik teised eespool nimetamata jäänud jahi
loomad
III
liii
lill II
.III
13
13
13 ■■ II
illil
28
Röö lv linde ja rööwloome wõib kogu aasta tappa
Lubatud aeg jahil kam.
Keelatud aeg, looma Horu-, kaitse aeg.
Märkus I: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult metsa
ülemate poolt wäljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus II: Niihästi metsaülematelt jahipileti saamiseks, kui ka oma
ehk renditud eramaadel jahipidamiseks on tarwis Maakonna walitsuselt jahi,
luba wõtta.
28
Kubiktabel ümarguste palkide tarwis, ladwaotsa läbimõedu järele.
Kaupmees M. Wallas.
Meie tuttaw kaupmees Wallas,
Kaubahoowis toredas.
Tal on riiet suures küllas.
Laialt ladus olemas.
Kaua aega tema äri
Töötanud ju õigel teel,
Paljudel ta jutt on peri,
Kaup tal Palju Parem weel.
Rasked päewad, surwe-ajad
On ta ärist üle käind,
Wõersil olles mitmed rajad
Läbi käinud ta ja näind.
Kõigist siiski üle eland
On ta äri auga
Rahwa suus ta nimi köland —
Kõlab wast Weel kaua ta.
Nummer kuusteist Kaubahoowis,
Toreda klaas akna all,
Sääl on riiet igas proowis
Saada igal soowijal.
Astu sisse! Igal tunnil
Wallas Wötab wastu sind.
Wali riie põue sunnil,
Kaup on hää ja odaw hind.
Aupaklikult
M. Wallas.
Kaubahoowis nr. 16.
30
Tulge!
Tulge rikkad, tulge waesed,
Neiud, noorikud ja naesed,
Tulge waatma minu äri
Kaup siin igalühel Peri
Hinnaga ei ole juttu,
Kõigega saab Walmis ruttu.
Tahad pesuriiet kanda
Kõige paremat Wõin anda;
Tahad bluuset selga a'ada
Moodis riiet siit wöid saada;
Tahad ehtsat suurträtti
Jälle saame kohe jutti.
Tahad sitket kangalöime
Paremat me anda Wõime;
Tahad ilust kleidiriiet,
Neid siit Wali sadawiiet,
Kõwad ilusat mis ime
Millel mitukümmend nime;
Satineed ja kristallini
Ripsi, Kretongi, Musliini
Ja nii edasi kõik saate,
Ilutundel selga a'ate;
Tahad Püksa, kuube, westi Riiet Walida wöid hästi.
31
Mis nii kõwad nagu nahad.
Kirjud, ilusad kui rahad...
Minu äri, ei see Wäsi,
Lõbus meel ja lahke kasi,
Kõiki letile sull kannab,
Wenna kombel müüb ja annab.
Muud kui tulge, Wend ja õde,
Mis siin räägin, see on tõde.
I*1 auhinnad
Tartu ja Wõru põllumajanduse ja
tööstuse näitusel wäljapantud riiete
eest 1922 aastal.
1923
aasta
g. Nallas'e
rlidekanpluse
Kaubahoowis nr. <6
Tartus (kõnetraat 539)
Kalender
Trükikoda Ed. Bergmann Tartus
1922
TiihtltMmistks kMbütalwitajlittlk.
Austatud riidekauba tarwitajad!
Kauemat aega äris tegew olles ja mitmes linnas
riidekauba alal töötades on mul wõimalus olnud rahwa
soowisi j.a tahtmist tähele panna selle järele ka enese
kauplust igawiisi täiendada, nii et see kõige kasulikumaks
ostukohaks kõikidele riidekauba tarwitajatele saanud on.
Et minu riided kõige paremad ja hinna järele odawad
seda tunnistawad Tartu ja Wõru põllumajanduse ja töös
tuse näitusel 1922 aastal saadud 1 auhinnad.
Otsekohene ühenduse loomine paremate wäljamaa wabriInte ja kaubamajadega, mis mul wiimasel ajal korda on
läinud, annawad mulle wõimaluse alati kõige odawama
hinna eest kõiksugu riide kaupa pakkuda, sest et meie palju
sortisi riide kaupadest wäljamaalt sisse wedama peame,
kuni meie oma tööstus wälja areneda ei ole suutnud.
Wiimasel ajal on meie tööstus küll kiirel sammul edene
nud, mille läbi meie töösturid kiitust ära teeninud on,
aga siski peab weel palju puudusi kõrwaldama, et wälis— 2 —
turgudega wõistelda, loomulikult ei jõua seda aasta ehk
paariga, waid see nõuab pikkemat aega. Ühtlasi on mull
ka au austatud riidekauba tarwitajatele teatada, et minu
kaupluse ruumid suurte akantega hästi walgustatud, kus
riie igal ostjal selgeste näha ja kerge wälja walida on.
Lootes, et minu ostjate ringkond tulewikus weel suure
nema saab, mis seniajani järgest kaswanud on, olen
wiimasel ajal enese kauplust igawiisi täiendanud, nii et
iga ostja alati suures wäljawalikus igat sorti riidekaupa
kõige odawama hinna eest enese meele järele saab leidma
sellepärast palun igaüht lahkesti waatama tulla.
Kõige austusega
a. ^ aastal;
p. = päew, pühapäew ehk pärast; I. = enne;
e. 1. = enne lõunat (s. o. aeg kella 12*ft ööst künni kella 12-ni lõuna)
p l. = pärast lõunat (s. o. aega kella 12»ft lõuna kuni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päewa.
Aasta-ajad.
Kewade algab 21. märtsil
Sügise algab 24. septembril
Suwi
„
22. juunil
Talw
„
22. detsembril.
Päikese- ja kuu- warjutused.
1923 a. on 2 päikese- ja 2 kuu-warjutust, nimelt:
1) Osaline kuu-warjutus 3. märtsil. Algab kell 1/25 e. I. ja
lõpeb kell 1/2 7 e. I. On meil näha.
2) Ringkujuline päikesewarjutus 17. märtsil. Ej oie meil
näha.
3) Osaline kuuwarjutus 26 aug. Ei ole meil näha.
4) Täieline päikesewarjutus 10/11 sevt. Et ole meil näha.
Pühade ja puhkepäewade
7.
Uueaasta p. (1 jaan.)
Kolmekuninga p. (6. jaan.)
8.
Palme p. (21. weebr.)
9.
Eesti wabariigi iseseisw. p.
10.
(24. weebr.)
11.
5. Suur Neljapäew (29. märts.
12.
6. Suur Reede (30. märtsil).
13.
1.
2.
3.
4.
12.
3.
nimekiri 1933 a.
Kr. Ülest. p. (1—3. apr.)
Esimene mai p. (1. mail)
Taewaminem. p. (10. mail)
Suwiste pühad (20—22. maini)
Jaani p. (24. juun.)
Märdi p. (10. now)
Jõulu p. (25-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päewal.
Suurel laupäewal (31. märtsil).
Suwiste pühade laupäewal (19. mail).
Wana aasta õhtul.
Jaanuar — Näärikuu.
kal.
Mälestuse- ja tähtpäewad
I
Uus kal.
31 päewa.
Wana
i. kuu.
1
2
3
4
5
6
Esmasp. Uus aasta.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmek. p.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Paawli p.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap. Korjuse p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Tõnisep.
Neljap.
Reede
Laup.
Uulu kingitusteks
Kleidi-, p!llllstia põllk-riideid
igat sorti kõige odawamalt ostate
M.WnIIas'e
kauplusest
Kauõahoorvis nr. 16.
Kaupmeestele kõige kasu, likum ostukoht.
Päikese tõus
Tallinnas: 1. —8,28
11. —8,45
21. — 8,53
3,14
3,07
3,08
16
31 ^a.
kai.
1
I
Uus Eal.
Wana
Detsember — Jõulukuu.
12. kuu.
looja
minek
3,09
3,02
3,03
Eaada päevad *).
Jaanuari kuus.
2. Pusul, Krüüdneri vallas,
Kambja kihelkonnas.
7. Orgital, märjamaa kih.
7. Tartus, aastalaat Z näd.
7. Võrus.
12. Vahukülas, Veinjäroe o.
17. Koluveres, Kullamaa kih.
21.
22.
23.
23.
23
24.
24
1
mehikoormas, ITleeksi v.
Türi alevis.
Haapsalus.
Rasinal, Võnnu kih.
Valgas.
Jõelehtmes, Harjumaal.
Paides.
Veebruari kuus.
2. Raplas.
2. Pornuses, Kalliste jaama
juures.
4. Võrus.
5. Oisus, Järvamaal.
5. Tõroa alevis.
5. Keblastes, mihkli kih.
6. Linnamäel, Oru vallas.
6. Narvas.
9. Pärnus.
10. Antsla alevis.
10. Raasikul, Harjumaal.
10. Rakveres.
10. Räpinas.
11. Põltsamaal.
12. Tapa alevis.
15. Lähtrus, Läänemaal.
Jõgeva alevis.
Baltiskis.
Viljandis, 8 p.
Tartus.
Maakülas, Peipsi ääres.
Paides.
Kose külas, Harjumaal.
Valgas.
ITluhu Suure vallamaja juures.
Käärikul, Kodasoo vallas.
Võrus, 8 p.
Lihulas.
Võõbsus.
Viljandis.
Petseris, teise paastunädala
esmasp.
*) Valitsuse käsul ei ole luba laupäeval ega pühapäeval laata pi
dada. Seepärast peetakse laadapäevi, mis laupäeva ehk pühapäeva
pääle langevad, järgmise nädala esimesel äripäeval.
18. Järua-Jaanis.
18. Keilas.
18. Kastnas, Tõstamaa kih.
18. Sangastes.
18. Kallaste külas, Kodavere kih.
20. Taeueres.
20. märjamaal.
20. Jüril, Rae vallas.
20. Türi alevis.
21. Väike-Ulilas.
22. Albu vallamaja juures.
23. Leisil.
23. Valgas.
23. Varnjas.
23. Vasknaruas.
24. Laekveres, Simuna kih.
24. mõral, Laiuse kih.
25. Voldis.
26. Vabastus.
26. Sulbi aleois, Kärgula vallas.
26. Vana-Pranglis, Kambja kih.
28 Kellamäel, Saaremaal.
28. Kaseperel, Kloostri vallas.
28. Paides.
28. Valgutas.
31. mustoees.
— Põltsamaal, reedel enne
15. märtsi-kuupäeoa.
Jõgeval.
Risti jaama juures.
Johnis.
Kiuiloos, Peningi v.
Kirblas, Läänemaal
Jisakus.
Kurista Aidul.
Tumalas, Uuemõisa v.
Viru Jakobi kiriku juures.
Hageris, Kohila uallas.
metsalugu külas, Emaste v.
Käos.
Puhjas.
Suurejõel, U.-Vändra uallas.
Vatlas, Karuse kih.
Valgejärve Kitsel.
Ellamaal.
Ardu külas, Triigi v.
Amblas.
Võrus.
Riidajas.
Kodijäruel, Kambja kih.
Vaimastvere Sihil, Laiuse kih.
mustjala vallamaja juures.
Käsukonnal, Pillistuere kih.
mõisaküla alevis.
Raplas.
Rannu Kullil.
Ziruli laat, Vana-Laitsna v.
Juurus.
Pindi Leevil, Rõuge kih.
Alajõel, Virumaal.
Antsla aleois.
Põlgaste Puskarus, Kanepi kih.
Suitsul Kastre-Võnnu uallas,
Tartumaal.
Pärsamaal, Saaremaal.
Vaiuaras.
Udernas, Eloa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste uallas,
Kullamaa kih.
Võrus.
18
Vastseliinas.
Vastse-Kuuste, Koorueres.
Hummulis.
Tarus.
Tapal.
mustla aleuis, Taruastu kih.
Liiva poe juures, Rahu külas.
Kogula uallas.
Kilinge-Aõmmes.
Vahul, Koeru kih.
Tuutsnikus, Rõuge kih.
Tibulas.
Vasula Rojasillal, Tartumaal.
24.
24.
25.
25.
25.
25.
25.
26.
26.
27.
28.
28.
28.
28.
29.
29.
Vastseliinas.
£ohusool.
Partsi laat, Peri Dal.,Põlüa kih.
Roosikus, Zooru ual,, Rõuge
kih.
Varblas, Saulepi o.
märjamaal.
Narvas.
Jõgeva aleois.
Narvas (Jüri laat).
Saare vallas, maarja - magdaleena kih.
Suure-Jaani alevis.
Rakoeres.
Krüüdneris, Sulaojal, Kambja
kih.
Lauri jaamas.
Valgas.
£ullikatku külas
29. Ahja-Kärsal, Võnnu kih.
29. Stolbouo külas, Panikouitshi
vallas, Setumaal.
29. Liival, Koiga v.
30. Vastse-Hoos, Nõo kih.
30. Haanjas, Võrumaal.
— Petseris, esmasp. pärast Palmipuude püha.
— Petseris, esmasp. pärast £ihauõtte pühi.
— Palmses, Kadrina kih., kolmap.
p. Lihavõtte pühi.
— Tartus, neljap. p. Lihavõtte
pühi.
— Viljandis, ,Porilaat*, neljap.
p. Lihavõtte pühi.
— Väike-maarjas, reedel p. £ihauõtte pühi.
Kärgu alevis.
Vana-£aitsnas.
Pissis.
Tõrva alevis.
Haapsalus.
Alamustes, Kõlliste vallas,
Päri mõisa juures.
Kavastu-Koosal, Tartumaal.
Kuresaares.
Lelle liekõnnus.
Linnamäel, Oru vallas.
nuustaku alevis.
Soodlas, Anija vallas.
Kaareperes, Tartumaal.
Pärnus.
Patal
Järvakandis.
Avinurmes.
12.
12.
14.
15.
16.
18.
19.
20.
22.
23.
23.
—
Põlvas.
Kuivajõel, Harjumaal.
Reolas, Tartumaal.
Patastel, maarja-magdaleena
kih.
Võrus.
Antsla alevis.
Karilatsis, Kähri vallas.
Holstres.
Paides.
Sangastes.
mehikoorma külas, meeksi v.
Haiba poe juures, Kirna-Kohatu v.
VÕÕbsus, Räpina vallas.
mätja külas, Saaremaal.
Valgas.
Petseris,Taevaminemise pühal.
Taeveres, Suure Jaani kih.
Selis, Tõstamaa kih.
Viljandis.
Võõbsu alevis.
Vastemõisas.
Vastse-Ilõos.
Hummulis.
Olustvere vaksali juures.
Halliste jaama juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Hommes.
Puhjas.
Kärstnas.
Tapa alevis.
Ellamaal.
Celle-Jiekõnnul.
Vana-Suislepas.
mehikoarmas.
20
Türi alevis.
Kolga-Jaanis.
Jisakus.
£oodel, Saaremaal.
Viitinas.
Oisus, Türi kih.
Hinakülas, Peipsi äätes.
Jõgeval.
Abjas.
Varblas, Saulepi vallas.
Tammistes, Pärnu kih.
Uduveres, Pärnu-Jakobi kih.
Räpinas.
Uusnas.
Sindis.
Sangastes.
Kaarepera Pikkjärvel.
Puhjas.
Kõrgus, Jakobi kih.
Alaveres, Kole kih.
Kioi-Vigalas.
Pindi £eevil, Rõuge kih.
llaruas, „mihkli laat-.
Rõuges, Rõuge kiriku juures.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Tartus.
Holstres, Paistu kih.
Sürgaueres, Suure-Jaani kih.
Järvakandis.
Paides.
Võrus.
Kirbla kiriku juures.
Vatlas, Läänemaal.
Antsla alevis.
Pööraueres, Jakobi kih.
Haapsalus.
Tallinnas.
Põlvas.
Põltsamaal.
Tori alevis.
Kuresaares.
Amblas.
Kirepis, Rõngu kih.
Petseris.
Keblastes.
Haanjas.
Valgas.
Audrus.
Päri mõisa juures.
Rasinal, Võnnu kih.
Liival, Kolga vallas.
Linnamäel, Oru vallas.
märjamaal.
Vana-Vändras.
Laanemetsal.
Cindoral, Laasi vallas.
Kauastu-Koosal.
Tõroa alevis.
llaruas, 3 p.
Kuivajõel.
Baltiskis.
Sännal, Rõuge vallas.
Taalis, Tori kih.
Palmsis, Viitinal, Kadrina kih.
Reola-Valgel, Kambja kih.
Roosikul, Zooru vallas.
Eihulas.
Tapal.
Jõhvis.
Patastel, Kaiaueres, JTlaarjamagdaleena kih.
7. Viljandis.
7. Hageris.
8. Arulas, Otepää kih.
Pukal, Otepää kih.
Kärde-Konnal, Laiuse kih.
Eltermaal, Hiiumaal.
Jmaueres.
Valgas.
Kilinge-nõmmes.
Leisil.
Keilas.
Tartus, „mihkli laat“.
Vastseliinas.
Pärnus
Kuristal.
Rakveres, „mihkli laat“.
Võrus.
Vissil, Kambja kih.
Albu vallamaja juures.
Kullil, Rannu kih.
Raplas.
Sorul.
Koluveres.
nuustakul.
Väike-ITlaarjas.
£ohusoos.
Võõbsus.
Kuresaares.
Suure-Jaanis.
metsalugu külas, Emmaste v.
Pootoinal, Vastse-Kuustes.
mustlas, Taroastu kih.
Euutsnikus, Rogosi v.
Põlgoste Puskarus.
Jõelehtmes.
Tillel, Kalliste v.
Vahul.
Haapsalus.
Vahastus.
Loosi Holstas.
Kastre-Võnnu oallamaja juures
Sulbi alevis.
Käos.
Tõroas.
moisekatsis.
Vasulas, Rojasillal Tartumaal.
27.
28.
28.
28.
28.
29.
29.
29.
31.
31.
£aatres, Sangaste kih.
Kölliste vallas.
ellamaal.
Saareoallas, Maarja - magdaleena kih.
Laekveres, Simuna kih.
Järoa-Jaanis.
Pikknurme külas, Kursi kih.
Pusul, Krüüdneri v.
Vana-Kuustes, Kambja kih.
Ahja-Kärsal, Võnnu kih.
Vaiatus.
Stolbouo külas, Setumaal.
mõnistes.
Sindis.
Viru-Jakobi kiriku juures.
Paides.
mõral,
Suurejõel, U.-Vändra vallas.
Palal.
nissis.
Antsla alevis.
Vissil, Kambja kih
Kassinurmes.
Rõuge „Allal“.
Valgas.
Cluas.
Suures-£ähtrus.
Käänikul, Kodasoo vallas.
Võrus.
Jõgeva mõisas.
Viljandis.
Karilatsis.
Kuresaares.
13. Ardu külas, Triigi vallas,
Väike-maarja kih.
14. Tartus.
14. Kärus, Lauri jaama juures.
14. Vana-£aifsnas.
20. Haibas, Kirna-Kohatu vallas.
22. Patis, Saarde kih.
23. Paides.
23. mustuees.
25. Raasikus, Harjumaal.
25. Türi alevis.
26. Pikkjärue-Kitsel, Valgjärve v.
28. Voltoetis, Hallikukioil.
28. Põltsamaa alevis.
28. Keilas.
29. Korsakouos, Setumaal.
29. Võrus.
30. Vigalas.
Detsembri-kuus.
1.
2.
3.
3.
Tapal.
Juurus.
Alajõel, Virumaal
Valgas.
3.
5.
6.
7.
22
Jõgeva alevis.
Amblas.
Vihulas.
Kallastes.
8.
8.
10.
11.
12.
14.
14.
14.
15.
17.
18.
18.
Rakueres.
Viljandis.
Jüril, Rae vallas.
llaruas.
Vana-Vändra alevis.
Vasknaruas.
Hinakülas.
Pärnus.
Võrus.
Kauksis, moisikatsi v.
Järoa-Jaanis.
Pööraneres, Jakobi kih.
18.
19.
20.
20.
22.
23.
28.
28.
—
Paides.
Jõhoi alevis.
Võõbsus.
märjamaal.
Mustvees.
Sulajõel, Kambja kih.
Varnjas.
Valgas.
£elle-Jiekõnnus, esmasp.pärast
2. Kr. tulem, püha.
— Põltsamaal, reedel enne
15. detsembrit.
Kuulaatasid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päeval.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päeval.
3) Laura alevis, iga kuu 20. päeval.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapäevaäel peale 1. ja 15. Kuupäeva.
23
Posti ja telegraafi toksibe tabel.
kohalikud, esimese 20 grammi eest........................ 2
mk. —pn.
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest........ .
1 „ —„
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest................... 5......... „ — „
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
2
„ 50 „
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 grammi. 1 „ — „
c) wäljamaalised, esimese 20 grammi eest
10
„ —„
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. .... . 5 „ — ,
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45X45 cm. ehk torukujulistel
57X10 cm.
a)
2. Postkaardid:
kohalikud: üksikud........................................................ 2 mk. — pn.
wastusega.........• . . 4 „ — „
b) sisemaalised üksikud........................................................ 2 „ 50 „
wastusega.
5„ — „
c) wäljamaalised üksikud.................................................... 5 „ —„
wastusega............................................ 10 „ — „
Kaust mitte suurem kui 14 cm.X9 cm. ja mitte wähem kui
10 cm.X7 cm.
3. Ristpaelasaadetised:
a)
a)
b)
c)
kohalikud: iga 50 grammisest............................... — mk. 50 pn.
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest . . . 2 „
sisemaalised: iga 50 grammi eest.......................... 1 „
alammäär äripaberite eest..............................................5 „
alammäär kaubaproowide eest................................... 2 „
wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest . 2 „
alammäär äripaberite eest............................................ 10 „
alammäär kaubaproowide eest.................................. 4 „
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm.X45 cm.X45 cm. ehk torukujulistel 75X10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm.X20 cm.X10 cm. ehk torukujulistel 30 cm.X15 cm.
24
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 grammi eest:
a)
b)
sisemaalised...................................................................... — mk. 50 pn.
wäljamaalised.................................................................. 1 „ — „
Üliulatus nagu teistel trükitöödel.
Olikaal — 3 klgr.
5. Ilma- markideta kui ka poolikult maksetud saadetiste
eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid mitte
wähem kui:
sisemaalise eest
3 mk. —pn.
wäljamaalise eest............................................................ 5 „ — „
sisemaalised, kuni 3.000 margam iga 100 marga
ehk pooliku 100 marga ecst................................... 2 mk. — pn.
alammäär..................................................................... 10 „ — ,
üle 3.000 marga kuni 10.000 margani, esimese
3.00 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 mrk. pealt....................................................... 1 „—„
üle 10.000 marga eest 130 marka, siis iga järg
mise 1 000 marga pealt................................... 5 „ — ,
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
weel telegrammi maksu nagu 20-sõnalise tele
grammi eest
Rahasaadete summa — piiramata.
6) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
8.
Postitshekid:
sisemaalised, esimese 1.000 marga eest......................... 5
Iga järgmise 1.000 marga ehk selle osa eest . . 2
Tfheki ülisumma — 5.000 marka.
b) Wäljamaalised — sisseseadmise korral — eritakside
järgi.
9. Wäärtkirjad:
a) sisemaalised:
kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud kirjade eest
Kinnitusraha iga 30.000 marga ehk selle osa eest 1
Kinnirusraha alammäär..............................................2
a)
25
mk. — pn.
„ — „
mk. — pn.
„ — „
b)
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud
Wäärtuse ülimäär — 200.000 mrk.
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid:
sisemaalised: kuni 5 kilogrammini............................ 30 mk. — pn.
üle 5—10 klgramm..................................60 „ — „
üle 10—15 klqr..........................................90 - — Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade
juures.
Lihtpalke (s. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka
tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest
iga paki pealt
................................................... 5 „ — „
b) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 cm.X40 cm.X30 cm. ehk
100cm.X50cm.X50cm.„
60cm.X60cm.X^Ocm.
Wäärtpaki üliwäärtus 200.000 marka.
a)
11. Wäljastusteade (avis de reception) :
saadetiste juure lisatawate eest
kohalikud............................................................... 2.. mk. —. pn.
sisemaalised......................
5....„...—... „
wäljamaalised......................................................... 10.... „...—...„
b) tagant järele saadetawate eest:
kohalikud............................................................... 4....„.. —... „
sisemaalised...................................................................... 10...„...—... „
wäljamaalised................................................................ 20 „ — „
Wõib juure lisada ehk wastawal korral järele saata igale saade
tisele, mille postile wõtmisel kwiitung wälja antakse.
a)
a)
a)
6)
c)
12..... Nõudekirjad:
postisaadetiste järgiotsimine, tagasinõudmise ehk
aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
sisemaal................................................................... 10 mk. —pn.
wäljamaal
20... „ — ,,
Tähendus: Riigiasutuse ametlikkude saadetiste kohta
käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13.....Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt........................................ 5..mk. —pn.
sissekasseerimise maks
3 „ — „
järelmaksu saatekulu
rahakaardi taksi
järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha.
26
14. K'ojuw iimin 6.
Rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500
marga ehk selle osa eest..................................... 3 mk. — pn.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on piiratud:
linnades 10.000 margaga, mujal 3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15. Nimekastid:
aastas............................................................................. l000 mk. — pn.
l/2 aasia eest ............... ......................... 600 „ — „
1/4 aasta eest........................................................
350 „ — „
16..... Käsip 0 st:
aastas............................................................................... 400 „ — ,
1/2 aastas.................................................................... 250.. „— „
aastas
150.. „ — „
17, Wolipiletid:
aasta eest (kalendri a.)........................................................25 ,
dublikaadi eest kaotuse korral............................................. 10 „
18. Ajalehed:
a) tellimine: tellimise hinnast
b) saatmine:
— „
— „
5%
Postimaks tellimiseraha järele arvatud
20°/ 0
kuni 2 korda päewas
. .
18%
1
*
16%
„
2 „ nädalas
. .
14%
12%
„
2 ,
kuus
10%
11
1 »
*
•
kuni 6 korda aastas
. .
8%
Märkus 1 : Protsendid armutakse ajalehe hinnast, mis
maksew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus 2: Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse,
maksetakse postkuludeks endisest hinnast taksi järgi, kõrgendatud
hinna wahest aga 50% wähem.
Ajalehtede juures laialisaadetawate kuulutuste ja
reklaamide eest iga 50 grammi pealt
. . . — mk. 50 pn.
a) kohalikud iga sõna pealt..................................................... 2 m. —
alammäär....................................................................... 20 „ —
b) sisemaalised, iga sõnapealt............................................. 5... „ —
alammäär
40 „ —
c) wälistelegrammid — eri sõnatakside järgi, kiirtelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationement paye) Va telegrammi
enese hinnast;
ärakiri iga 100 sõna pealt:
kohalik, ja sisemaal, lihttelegramm
25 „ —
„„
„
kiirtelegrammist............................... 50 „ — „
wäljamaalisest liht ja kiirtelegrammist 50 santiimile ja
1 frangile wastawa ekwiwalendi järgi;
telegraafiline wäljastusteade (accuse de reception):
kohalikkude sisemaaliste telegrammide üle
._ . . 25 , —
wäljamaaliste telegrammide üle -- nagu 5-sõnalise
telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta;
kiirwäljastusteade — kolm korda kallim, wälja«tusteade
posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka Wälistelegrammide üle . ..."
10 „ — „
b) Eriaadress:
1 aasta eest..................................................... 3000 , — „
21.
pn.
„
„
,
„
„
Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteistkordne sõnamaks.
kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: Igal pool, kus maksusid aja järgi arwatakse,
sünnib see kalendri-aasta ehk wastawatel kordadel selle osade
(näit, poole ehk weerand kalendri-aasta) järgi.
28
211. Wallas'e kauplus.
M. Wallas'e kauplus tõest see on õige,
Riiet müüb rahwale üle kõige.
Hinnad tal odawad, riie kui loodud,
Tahtmise järele kõigile toodud.
Mis aga iganes soowib noor Anni,
Siin wõib teha ta enesest Kanni,
Nii et ta särab, kui taewasel telgil
Täheke ilusam, nõiduwal helgil.
Siin wõib teha peiuke kenam.
Et tast lugu peab neiuke enam
Kui ta siit ülikonna riide ostab,
Mis ta mehisele ilule wastab.
Siis pole muud, kui säral on silmad,
Warsti on käeski toredad pulmad.
Siit wõib osta tööline riide,
Teenija rätikuid, sitsi ja siide,
Bluusede riideid igate sugu,
Millest peab igamees alati lugu.
Talumees osta wõib palituks, kuueks
Riiet, mis teeb teda nooreks ja uueks.
Mis nagu teras, ei kulune, katke,
29
Kas wõi maa sisse määnduma matke. —1
Siit wõib walida pere-ema, lahke,
Lastele, perele walik on rohke. —
Riiulid täis neid igate wärwe
Mis ei riku ega pahanda närwe.
Kui on möödas ju pühapäine puhkus —
Ilu ja kõwadus on nende uhkus. —
M. Wallas'e kauplus ja tema äri.
Igale neiule, peiule päri.
Igale mehele ja igal naesel
Suurele, rikkale, wäiksele, waesel. —
Sellepärast siis polegi ime
Kui igaüks nimetab Wallase nime
Pärib ta järele soowib ta kraami
Ei panegi tähele teiste reklaami. ■—
M. Wallas'e kauplus, täiest see on õige
Riiet müüb rahwale üle kõige
Hinnad tal odawad, riie kui loodud,
Tahtmise järele kõigile toodud.
M. Wallase riidekauplus
asub
Kaubahoowis nr. J6, Tartus.
Kõnetr. nr. 539.
30
Kus pool asub?
Kus pool asub kaupmees Wallas?
Sõbrad, ärge küsige,
See on tuttaw igas wallas
Igas külas kõigile.
Tema kauplus Tartulinnas,
Tuntud kaubahoowi sees.
Asub õhtupoolses rinnas
Kuldsed tähed ukse ees.
Nummer kuusteistkümmend, waata,
Seisab suure akna peal
Nagu tahaks sisse saata
Sind ta terwitaja hääl.
Siin su silm wõib ilu näha
Nagu koidu-kulda sees,
Siin sa nagu wastu eha
Seisad hõbe-helmedes. —
Kewad-kleiti wiib siit neiu,
Suwe-riide ilusa,
Ülikonna-riide peiu
Otsib wälja parema.
Kangalõime pere-ema
Wiib siit kodu meele hääl,
Mille sitkust, peensust tema
Proowida wõib kahel käel. —
Wana austud pere-isa
Astub sisse rõõmuga,
Ostab kauba, wõtab lisa
Igakord siit kartmata.
31
Kodanikud, herrad rikkad,
Preilid, prouad lahkel teel
Ostwad siit ju aastad pikad,
Kõikidel on rõõmus meel. —
Kehwad, waesed ühtejärgi
Riided siit kõik sobiwad,
Soojas rinnas tänupärgi
Wallasele saadawad. —
Rätsepad ja õmblejannad,
Nendele siin tr uim paik,
Sest nad teadwad, mis neil annad,
See on hää ja kaunis kõik.
Tulge tundmatud wõi tutwad
Siin on õigus trooni pääl,
Sellid soowi täitma rutwad
Lahkel sõnal, kergel käel.
Kaup on kaunis hind on paras
Wäljawalik suur ja lai
Palju lae pääl tagawaras
Wärsket kaupa toodud sai.
Kus pool asub kaupmees Wallas?
Sõbrad, ärge küsige
Ta on tuttaw igas wallas
Linnas teatud kõigile.
M. Mullast riibrkonpluo asud
Kaubahoovis nr. 16, Tartus
Kõnetraat 539.
32
I ' auhinnad
Tartu ja Wõru põllumajanduse ja
tööstuse näitusel wäljapantud riiete
eest 1922 aastal.
I. auhinnad
Tartu ja Wõru näitustel 1922 aastal
wälja pantud riiete eest.
Austatud
Kalendri lugejatele
Käesolewal 1924 aastal saab jälle minu
ärikalender suuremal hulgal ilma hinnata
laiali laotatud tänutäheks lugupeetud kaubatarwitajatele, sellepärast, kes enam saab kui
üks eksemplar, palun lahkesti edasi anda
teistele. ,
Kõige austusega
M. Manas
Kanl-ahaom nv. 16.
O.-Ü. «.Trükk ja Kirjastus" Lai uul. nr. 1, Tartus.
M. Wallase
riidekaupluse
KcruõclHoowis
nr, 16
1924 a.
Kalender.
^ .3535
Tänutäheks kaubatarwitajatele.
L Mhilma-
Tartu ja Mõru näitustel 1922 aastal wälja
pantud riiete eest.
Kalendris tarmitatnd margid fa lnhendnsed
H — noorkuu
G — täiskuu
|
i
H = esimene weerand
E = wiinmne weerand
a. — aastal; v. = päew, pühapäew ehk pärast; e. = enne;
e. l. — enne lõunat (f. o. aeg kella 12-est öösi künni kella 12-iit lõunap. l. = pärast lõunat (s. o. aega kella 12-st lõuna künni kella 12-ni ööst).
Sel aastal on 366 paen»a
Aasta-afad
Kewade algab 20. märtsil
Suwi
21. juunil
Sügise algab 23. septembril.
Talw
„
22. detsembril.
Väikese- fa knn-marfntnsed.
1924. a. on 2 kuu- ja 3 päikese-warjutust.
Neist on meil näha 1) Täieline kuu-war jutus 20. weebr.
Algab k. 1/46 p. l. ja lõpeb 3/4 7 p. l.
2) Täieline kuu-war jutus 11. aug. Warjutus algab
kell 9 õhtu ja lõpeb kell 11 öösi.
Päikese warjutusi ei ole 1924. a. meie kodumaal näha.
V«Kade fa pnhkepaemade nimekiri 1934 a
1. Uueaasta p. (1 jaan.)
2. Kolmekuninga p. (6. jaan.)
3. Eesti wabariigi iseseisw. p.
(24. weebr.)
4. Palme p. (12. märtsil)
5. Suur Reede (18. apr.)
6. Kr. Mest. p. (20—22. apr.)
7. Maipüha (1. mail)
8. Taewaminem. p. (29. mail)
9. Suwiste pühad (8—10. juun.)
10. Jaani p. (24 juunil)
11. Jõulu p. (25— 27. dets.)
TSS lõpetatakse kell 13 paemal
1.
2.
3.
4.
Suurel laupäewal (19. aprillil).
Suwiste pühade laupäewal (7. juunil).
Jõulu laup. (24. dets.)
Wanal aastal.
Uueks aastaks
Uus on aasta, Taewa isa,
Anna elupäiwil' lisa,
õnnista me waba rahwast
Et ta kosuda wõiks wahwast.
Ja me waba kodumaa,
Mingu ilul õitsema.
See mu Uue aasta hüüe,
See mu elutööde püüe,
Pigistes nii sõbra käsi
Sõprus iial ära wäsi.
Hõiskan, õitse waba maa,
Taewas wõtku õnnista!
Teie sõber
M. Wallas.
Austatud riidekauba
tarwitajad!
Wõõra wõimu alt wabanedes on Eesti majandusliselt wiimasel ajal hästi edenenud, mida täht
sal määral fanbanbnš kaasa aidanud on, ilma milleta
majanduslisa elu arenemine wõimata. Kes kaugemal
sõitnud on, wõib küll tunnistada, et Eesti rajariikidest majanduslisel alal eesotsas samuurb, sest siin
leidub wäha maapinda kasutamata, mis meie ruhwa
püsiwusest ja heast tahtejõust tunnistust annab. Et
majandusline elu edasi areneda wõiks, on tarwis
püüda kaubandust ajakõrgusel hoida, sellepärast olgu
iga kaupmehe püüdmine alati wäärtuslikku kaupa
mõõduka hinnaga müüa, liiga hinna nõudmised
täiesti ära jätta, sest nüüdsel ajal oskab meie rahwas küllalt hinnata ausa ärimehe püüdeid, ning
liiakasuwõtjatest eemale hoida, sest ei ole mitte kerge,
waewaga teeuitud raha ülearu hinna maksmisega
wälja anda. Selles sihis olen püüdnud alati oma
äri ajada, mida ka minu ostjate ringkond tõendada
wõib ja mis mull ka tulewikus sihiks saab olema.
4
Ühtlasi olen püüdnud ka kodumaa tööstust tõsta,
mille otstarbeks 1921 aastal kudumise tööstuse asu
tasin, et inimestele tööd wõimaldada ja paremat
riiet müügile saata, mis wastupidamise poolest
wabrikn riidest tugewam, mida ka Tartus ja Wõrus
1922 aastal Põllumajanduslistel näitustel I auhin
nad tõendawad. Lootma jäädes, et auustatud ostjate
ringkond minu äri tulewikus weel rohkem toetama
saab, saan enese kauplnst alati täiendama igasuguste
riide kaupadega, mis mull iseäranis selle tõttu wõimalik on, et kaubad otseteel wäljamaalt ja wabrikutest
saan, mille tõttu hinnad wõistlemata odawad ja wäljawalik kõige parem, sellepärast palun igaüht lahkesti
waatama tulla.
Kõige austusega
Weevvuavr-Ktttts
15. Jõgewa alewis.
15. Baltiskis.
16. Wiljandis, 8 päewa.
17. Tartus.
18. Ninakülas, Peipsi ääres.
19. Paides.
20. Kose külas, Harjumaal.
21. Walgas.
21. Muhu Suure wallam. juures.
21. Käärikul, Kodasoo wallas.
23. Wõrus, 8 päewa.
25. Lihulas.
26. Wõõbsus.
28. Wiljandis.
Petseris, teise paastunädala
esmasp.
2. Raplas.
2, Pornuses, Halliste jaama
juures.
4. Wõrus.
5. Otsus, Närivamani.
5. Tõrlva alewis.
5. Keblastes, Mihkli kihelkonnas.
6. Linnamäel, Oru wallas.
6. Narwas.
9. Pärnus.
l0. Antsla alewis.
10. Raasikul, Harjumaal.
10. Nakweres.
10. Räpirras.
11. Põltsamaal.
12. Tapa alewis.
15. Lähtrus, Läänemaal.
) Et walitsuse käsul tuba ei ole laupäewal ega pühapäewal
laata pidada, siispeetakse laadapäiwi, mis laupäewa 'ehk pühapäewa
pääle langemad, järgmise nädala esimesel äripäewal.
18
Jõgewal.
Risti jaama juures.
Jõhwis.
Kiwiloos, Peningi w.
Kirblas, Läänemaal
Jisakus.
Kurista Aidul.
Tumalas, Uuemõisa wallas.
Wiru Jakobi kiriku juures.
Hageris, Kohila wallas.
Metsalugu külas Emaste w.
Kõos.
Puhjas.
Suurejõel, U-.Wändra wallas.
Watlas, Karuse kih.
Walgejürwe Kitsel.
Ellamaal.
Aru külas, Triigi wallas.
Amblas.
Wõrus.
Riidajas.
Kodijürwel, Kambja kih.
Waimastwere Sihil, Laiuse k.
Mustjala wallanraja juures.
Käsukonnal, Pillistwere kih.
Mõisaküla alewis.
Raplas.
Rannu Kullil.
Ziruli laat, W.-Laitsna w.
Järwa-Aaanis.
Keilas.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Sangastes.
Kallaste kulas, Kodawere kih.
Taeweres.
Märjamaal.
Jüril, Rae wallas.
Türi alewis.
Wäike-Ulilas.
Albu wallamaja juures.
Leisil.
Walgas.
Warujas.
Wasknarwas.
Laekweres, Simuna kihelk.
Mõral, Laiuse kih.
Woldis.
Wahastus.
Sulbi alewis, Kärgula wallas.
Wana-Pranglis, Kambja kih.
Kellamäel, Saaremaal.
Kaseperel, Kloostri nmllas.
Paides.
Walgutas.
Mustwees.
Põltsamaal, reedel enne
15. märtsi-kuupäewa.
Juurus.
Pindi Leewil, Rõuge kih.
Alajõel, Wirumaal.
Antsla alewis.
Põlgaste Puskarus, Kanepi k.
Suitsul Kastre-Wönnu wallas
Tartilniaal.
Pärsamaal, Saaremaal.
Waiwaras.
Udernas, Elwa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste wallas,
Kullamaa kih.
Wõrus.
19
Wastseliinas.
Wana-Kuuste Koorweres,
Hummuli '.
Larus.
Tapal.
Mustla alewis, Tarwastu kih.
Liiwa poe juures, Rahu külas
Kooula wallas.
Kilingi-Nömmes.
Wahül, Koeru kih.
Luutsnikus, Rõuge kih.
Lihulas.
Wasula Rojasillal, Tartumaal
24.
24.
25.
25.
28.
29.
29.
Wastselinnas.
Lohusool.
Partsi laat, Peri w., Põlwa k.
Roosikus, Zooru wal., Rõuge
kih.
Warblas, ^aulepi iv.
Märjamaal.
Narmas.
Jögewa alewis.
Narmas (Jüri laat).
^aare mallas, Maarja-Magdaleena kih.
Suure-Jaaiii alemis.
Rakweres.
Krüüdneris, Sulaoja',
Kambja kih.
Lauri jaamas.
Walgas.
Lullikatku kiilas
Taeweres, Suure Jaani kih.
Selis, Tõstamaa kih.
Wiljandis.
Wõõbsu alewis.
Wastemõisas.
Wastse-Nõos.
Hummulis.
Olustwere waksali juures,
Halliste jaama juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Nõmmes.
Puhjas.
Kärstnas.
Tapa alewis.
Ellamaal.
Lelle-Jiekõnnul.
Wana-Suislepas.
Mehikoormas.
Kürgus, Jakobi kih.
Alo Weres, Kose kih.
Kiwi-Wigalas.
Pindi Leewil. Rõuge kih.
Narmas, „Mihkli laat".
Rõuges, Rõuge kiriku juures.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Tartus.
Holstres, Paistu kih.
Sürgaweres, S.'Jaani kih.
Järwakandis.
Paides.
Mõrus.
Kirbla kiriku juures.
Matlas, Läänemaal.
Antsla alewis.
Pööraweres, Jakobi kih.
Haapsalus.
Tallinnas.
Põlwas.
Põltsamaal.
Tori alewis.
Kuresaares.
Amblas.
Kirepis, Rõngu kih.
Petseris.
Kiblastes.
Haanjas.
Malgas.
Oktoovri-kuns
8. Pukal, Otepää kih.
8. Kärde-Konnal, Laiuse kih.
10. Eltermaal, Hiiumaal.
10. Jmaweres.
11. Malgas.
11. Kilinge-Rõmmes.
12. Leisil.
12. Keilas.
12. Tartus, „Mihkli laat".
12. Wastseliüias.
12. Pärnus.
13. Kuristal.
13. Rakweres, „Mihkli laat".
13. Mõrus.
14. Missil, Kambja kih.
14. Albu wallamaja juures.
15. Kullil, Rannu kih.
15. Raplas.
15. Sorul.
15. Koluweres.
17. Otepää alewis.
18. Mäike-Maarjas.
18. Lohusoos.
18. Mõõbsus.
18. Kuresaares.
18. Suure-Jaauis.
18. Metsalugu külas, Emmaste w.
1.
1.
1.
1.
1.
2.
3.
3.
3.'
3.
4.
3.
4.
4.
4.
4.
Audrus.
Püri mõisa juures.
Rasinal, Mõnnu kih.
Li-wal, Kolga wallas.
Linnamäel, Oru wallas.
Märjamaal.
Mana-Mändras.
Laanemetsal.
Lindoral, Loosi wallas.
Kawastu-Koosal
Tõrwa alewis.
Narwas, 3 p.
Baltiskis.
Sünnal, Rõuge wallas.
Taalis, Tori kih.
Palmsis, Wiitinal, Kadrina
kih.
4. Reola-Walgel, Kambja kih.
5. Roosikul, Zooru wallas.
6. Lihulas.
6. Tapal.
6. Jõhwis.
6. Patastel, Kaiaweres, MaarjaMagdaleena kih.
7. Wiljandis.
7. Hageris.
8. Arülas, Otepää kih.
22
22.
23.
23.
23.
Lootwinal, Wastse-Kuustes.
Mustlas, Tarwastu kih.
Luutsnikus, Rogosi w.
Põlgaste Puskarus.
Jõelehtmes.
Tillel, Kalliste w.
Mahul.
Haapsalus.
Mahastus.
Loosi-Holstas.
Kastre-Wõnnu wallamaja
juures.
Sulbi alewis.
Käos.
Tõrwas.
Moisekatsis.
Miru-Jakobi kiriku juures.
Paides.
Mõral.
Suurejõel, U.-Wändra w.
Palal.
Nissis.
Antsla alewis.
Missil, Kambja kih.
Kassinurmes.
Rõuge „ Allal".
Malgas.
Elwas.
Suures-Lähtrus.
Käänikul, Kodasoo wallas.
Mõrus.
Jõgewa mõisas.
Wiljandis.
Karilatsis.
Kuresaares.
19.
19.
19.
19.
19.
20.
20.
21.
21.
21.
21.
23. Wasulas, Rojasillal Tartu
maal.
24. Laatres, Sangaste kih.
24. Kottiste wallas.
25. Ellamaal.
27. Saarewallas, Maarja-Magdaleena kih.
27. Laekweres, Simuna kih.
28. Jürwa-Jaanis.
28. Pikknurme külas, Kursi kih.
28. Pusul, Krüüdneri w.
28. Mana-Kuustes, Kambja kih.
29. Ahja-Kärsal, Wõnnu kih.
29. Waiatus.
29. Stolbowo külas, Setumaal.
31. Mõnistes.
31. Sindis.
Uomemkri-kuus
13. Ardu külas, Triigi wallas,
Mäike-Maarja kih.
14. Tartus.
14. Kärus, Lauri jaama juures.
14. Mana-Laitsnas.
20. Haibas, Kirna-Kohatu w.
22. Patis, Saarde kih.
23. Paide Ü
23. Mustwees.
25. Raasikus, Harjumaal.
25. Türi alewis.
26. Pikkjärwe-Kitsel, Walgjürwe
wallas.
23. Woltwetis, Hallikukiwil.
28. Põltsamaa alewis.
28. Keilas.
29. Korsakowos, Setumaal.
29. Mõrus.
30. Migalas.
Kuutaatafid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päewal.
3) Laura alewis, iga kuu 20 päewal.
Hobuste lauta peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapüewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
24
Sõpradele tähelpanna
Sõber seisata ja loe,
Ära teisi poodi poe,
Kaubahoowis, waata, sääl
Nummer 1 S akna pääl,
-Saal on Wallas asumas
Täies poodis toredas.
Astu sisse nagu wend —
Oleme ju kõnelend,
Wali riided, kodu wii,
Tule jälle tagasi,
Sest sa tead ju ammu aa st
Wallast kõige paremast
Et tal kõige ehtsam kraam,
Mis ei suudakski reklaam
Iial ette tuua nii
Nagu saad siit alati.
Mida soowid — kohe käe,
Igasugu mustrid näe,
Mis nii särawad kui kuld
Sütitawad põues tuld,
Nii et lõkkele lööb rind —
Wõide juba usku miud!
Õigus on mu elu lipp
25
Tõde kõrge tamme tipp.
Kus see lipp peab lehwima
Truudusega ule maa. —
Lahkus see mu põue püüd,
Sõprus kõige ülem hüüd,
Kraam fee olgu hää ja aus
Õige küünar waekauss.
Hinnad ikka odawad
Riided ikka ilusad.
Küll siis Wallast waadataks,
Tema äri kiidedaks.
Siis on ostjail rõõmus rind —
Paljud ammu tundwad mind.
Nii siis, sõber, maata loe.
Ära teisi poodi poe.
Nummer lk akna pääl
Sõber Wallas kaupleb sääl.
Aupaklikult
M. Wallas
Kaubahoowis nr. 16, Tartus.
26
Gide opetus tuudite.
Kord linna läks üks talumees
Kui laadapäew sääl oli ees,
Küll eideke siis õpetas
Ja taati hästi juhatas.
Ta ütles: Maata ette, mees
Kui hulgud suure linna sees
Sa sammud Kaubahoowi sea
Ja nummer kuusteist kinnipea.
Kuid ära eksi, isake:
Sa wõta suust piip — nisake,
Kui astud sisse tereta
Ja ütle, et sind saatnud ma. —
Küll Wallas juba ise teab
Ja miuust palju lugu peab,
Ta juurest ostau alati,
Ei peta ta miud kunagi,
Mis soowid, julgest wälja lao
Ja ära hinda maha tao,
Mis küsib, see on õige, truu,
Ta pole nagu mõni muu,
Kes kiidab kaupa odawaks
Kuid hinnaga on teine taks. —
Kuid Wallas see on ise mees
Tal hoopis teine mõte sees.
Maarahwaga ta läbi käib
27
Ja annab kaubad nii kiris wõib.
Ta teab jn küll, et raha maast
Ei ole wõtta nagu laast. —
Ja edasi siis õppab eit:
„Too Kattale säält kingiks kleit
Mis tarwis aegsast õmmelda
Et tütar wõiks ka rõõmusta.
Ja kuule weel, mu kallis ätt:
Ka Liirrele too siidirätt,
Mis puna palgele tal aab
Ta warstigi jn neiuks saab.
Ja meie wäike peremees,
Su oma Juku kõige ees.
Eks ise näed, mis talle tood
Ning knidas linnas on kõik mood.
Ja mulle, jah ka mulle jn
Wõiks tuua suure rätiku
Mis külma eest mind kaitseks teel
Kni tuleb sõita saanil, reel. —
Ja perele — küll Wallas teab
Mis neile kingiks tooma peab,
Sa paljalt aga nimeta
Ja pärast kodu imesta. —•
Sest sääl on hinnad odawad,
Ja riided hästi ilusad,
Nii oli eide õpetus
Ja see on laulu lõpetus".
28
Naö rutfawaS. ♦.
Nad ruttawad mu Riidepoodi
Et osta riideid ilusaid,
Mis uäha siirr ou mitmed moodi
Ja kirjades nii kenamad.
Nad ruttawad ja nende süda
On rõõmus üle kõige sees
Sest julgesti uad teadwad seda,
Et Wallas see on õige mees.
Eit ostab omal kangalõime,
Mis wäga sitke, ilus, hää,
Mis hiljuti weel Soomest tõime
Mis kududes ei katki lää.
Ja wõtab kaasa suureräti,
Mis eht ja täitsa willane
Ja pluuse riied, satinerti
Ning kõik, mis tarwis perele.
Ja Taat see ostab kasukale
Siit üliriide toreda,
Ehk jälle walib euesele
Siit ülikonna ilusa.
29
Ja kena neiu siidischali
Ning kleidiriide kodu wiib.
Wõib pidada siis pulmapalli —
Schall lehwib nagu inglitiib.
Ja noormees oma palitule
Siit riide wiib kui soomustöö
Wõi oma wälja walitule
Wiib kleidi nagu koiduwöö. . .
Niisama Leerineiukesed
Siit kleidid saamad toredad
Mis meelitawad peiukesed,
Kui juba neiuks saawad nad. —
Ka koolilapsed, nooremsugu,
Siit wõiwad tulla walima,
Sest et fiin ladus ühtelugu
Mis eht on kleidiks, pluuseks ka.
Ka piduriiet kõwat sorti
Lihtteenija siit saada wõib
Kas ajagn tööd tehes sporti —
Ta mitu aastad seljas käib. . .
Kui tuleb kätte kallis püha
Kas Jõul, wõi Jaan, wõi Suwisted
Ja keegi kinki tahab teha. —
Siis minu juurde teate teed.
30
Mull ladus kõik on saada, wahti
Ja walik suur ning laiane,
Kus igal ühel osta mahti
On kingitust sõbrale. —
Sest rutake kõik sõbrad tutwad
Ja kes ei ole käinud weel
Et ueedki wiimuks siia rutwad
Sest siin on lahkus, õigus teel.
Kõige suurema austusega
M. Wallas
Kanvahoomis nr. 16.
Telefon 539.
31
M. Wallas'
riidekauplus
Kaubahoowis
rri:>
16.
liige oligi ji
willaste riiete ostukoht
Meesterahma
palitu, kasuka, ülikonna ja püksi riided
Nuisteruhwa
mantli, palitu, kostüümi ja kleidi
riided.
M. Wa«asc
riidekauplus
Kaubahoovis K16.
Telefon 539.
Tartus
Telefon 539.
Kõige parem walik ja odawamad
hinnad riide kaupadest.
Uhtis
jätlkmüüjatkle!
Annan auustatud ümbruskonna kaup
meestele ja kõigile jällemüüjatele auupaklikult
teada, et mina riide kaubad otseteel wabrikutest
ja wäljamaalt saan, mispärast hinnad minu
juures alati odawad ja walik hea on, selle
pärast palun igaüht lahkesti waatama tulla.
Auupaklikult
M. TSallas
KaubahssWis ur. 16, Tartus
Telefon 539.
Kewade algab 21. märtsil
Suwi
„
22. juunil
Sügise
„
23. sept.
Talw
„
22. dets.
Päikese- ja kuuwarjutused.
1926. a. on 2 päikesewarjutust, kuuwarjutust ei ole. — Päikesewarjutusi ei ole 1926. a. meie kodumaal näha.
Pühad ja puhkepäewad.
1. Uus aasta (1. jaan.). 2. Kolmekuninga p. (6. jaan.). 3. Eesti
Wabariigi iseseiswuse p. (24. weebr.). 4. Palwepäew (24. weebr.). 5.
Suur Reede (2. apr.). 6. Kristuse Ulest. pühad (4—6. apr.). 7. Mai
püha (1. mai). 8. Taewaminemise p. (13. mail). 9) Suwiste pühad
(23—25. maini). 10. Jaani p. (24. juunil). 11. Jõulu pühad (25—27. dets.).
Austatud riidekauba tarwitajad!
Paljude ärimeeste halwa kauba pakkumise ja liigkasu
wõtmise tagajärjel on tarwitajate ringkondades kaunis laia
liselt maad wõtnud waade, nagu oleks kaupmehed kõige
pealt aina nöörijad, kelle peahuwiks olla ostjailt wõimalikult kallimat hinda wälja pressida. Tõsi küll, sääraseid
kaupmehi on meil kaunis rohkesti. Kuid tõsine, soliid
kaupmees ei raja oma äri kunagi niisugusele liigkasuwõtmisele ja halwa kauba pakkumisele. Ainult kõige parema
ja wäärtusliku kauba müümisega wõimalikult odawate ja
õiglaste hindade eest tõuseb ta tarwitajale tõsiseks teeni
jaks. Ainult sel teel tõuseb ta ka tähtsaks ülesehitawaks
teguriks meie arenewas majanduselus.
Kaupmehe pea-ülesandeks peab olema teha kättesaadawaiks tarwitajaile kaupasid, majanduselu warasid,
kõige soodsamail tingimusil! Selle nõude teostamine on
tähtsamaks eeltingimuseks ostja usaldusele kaupmehe
wastu. Kisaw reklaamikära ei aita siin palju. Petlikkude
hüüdsõnadega ja kriiskawate kõnekäänudega wõib tumes
tada ainult wäheteadlikke, rumalaid päid. Ja sedagi aju
tiselt Meieaegne kaubatarwitaja aga on oma kasudest
küllalt arusaaja, nii et oskab wääriliselt hinnata ausa äri
mehe püüdeid ja tegu. Just Õiglane ja aus tegu on see,
mida tarwitaja kaupmehelt nõuab, mitte kõlaw sõna!
Kõike seda olen mina oma kauaaegses ärilises tegewuses kõige kindlamalt silmas pidanud. Rohkearwuline
ostjate ringkond on osanud neid minu püüdeid oma poole
hoiuga tunnustawalt hinnata. See poolehoid, suurendades
minu ärilisi läbikäikusid, on wõimaldanud mulle wastutulelik olla ostjaile kõige kaugemale ulatawa wõimaluseni,
müüa wäärtuslikku kaupa kõige soodsamail tingimusil.
Ühtlasi on see mulle wõimalikuks teinud oma äri alaliselt
laiendada ja ajakohaselt täiendada.
Sel alal olen püüdnud oma kauaaegses ärilises tegewuses omandatud wilumust ja kogemusi otstarbekohaselt
igapidi rakendada.
1921. a. asutasin parema, wastupidawama, kuid ühtlasi
odawama riide soetamiseks kudumistööstuse, mille saadused
on tunnistatud kõrgewäärtusliseiks ning põllumajanduse
ja tööstuse näitustel on saanud I auhindade osaliseks.
Riidekaubanduse alal aga olen oma äri aasta-aastalt rohkesti laiendanud ja otstarbekohaselt korraldanud. Et oma
kauplust ostjaile kättesaadawamaks ja mugawamaks teha,
seda laiendada, ajanõuetele wastawalt täiendada ja paremini
korraldada, selleks olen oma riidekaupluse 1924. a. viinud
uutesse, täiesti ümberehitatud ruumidesse Kau bahoow
nr. 3, wastu Barklai platsi, kus hästi walgustatud ja korral
datud ruumides ostjatel on wõimalik kauba häädust isik
likult proowida ja wõrrelda.
Saades oma kauba hulgawiisi otseteel esimese
järgu sisseostukohtadest, wabrikuist, nii välismailt kui
ka kodumaalt, siis wõin oma rohkeist tagawaradest müüa
kaupa wõistlemata odawate hindadega. Seejuures panen
erilist rõhku igasugu riidekauba hooaja uudiste soetamisele.
Need on alati kiires korras ja aegsasti ning rikkalikus
walikus minu äris saadawal.
Oma seniseid, rohket wilja kannud äritegewuse põhi
mõtteid tahan arendada ka edaspidi wankumatult, lootes,
et riidekauba tarwitajate laialised ringkonnad neid vääri
liselt hindawad ja nagu senigi oma lahke osavõtuga
aitavad neid teostada.
Kaubatarwitajaid, kes veel pole minu äri ostjad,
kutsun minu kauplusse lahkesti sisse astuma.
Tulge, vaadake, võrrelge! Oma silm on kuningas.
Ja te näete kindlasti, et saate osta minu ärist riidekaupa
rikkalikus valikus kõige soodsamail tingimusil.
Kõige austusega
M. Wallas.
Kaubahoowis nr. 3.
5
Jaanuar — Näärikuu
I.
Uus k al.
6*1 R.
2 L.
3
4
5
*6
7
8
9
P.
E.
T.
IC.
N.
R.
L.
10
11
12
13
14
15
16
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
17
18
19
20
21
22
23
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
24
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
31 p.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
19
Uus aasta.
20
21
22
23
Kolmekuninga p.
C 9,22 e. 1. 25
26
27
—
28
Paawli p.
29
30
31
Korjuse p. • 8,35 e.l.
2
3
4
5
6
7
3 12,31 e. 1. 8
9
10
Tõnise p.
Paawli ümberp. p.
11
12
13
14
@ 11,35 p. I. 15
16
17
31 P. | 9 p. e. Kr. Ülest p.
Parchi,
amolotti, Dikoo-parchi,
soeme Tanolli
igat sorti kõige odawamalt ostate
M. Wallas‘e
kauplusest
Kaubahoovis 3.
Kaupmeestele kõige odawam ostukoht.
18
Paike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 9,02 m.
11.
„
„ 8,55 „
21.
* .„ 8,41 *
kell 3,32 m.
. 3,47 „
„ 4,08 „
6
Weebruar — Küünlakuu
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
E.
T.
K.
N.
R.
L
7
8
9
10
11
12
13
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
21
22
23
24
25
26
27
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Mälestus- ja tähtpäewad.
19
20
21
22
23
€ 1,25 e. I. 24
Küünla p.
25
26
Luuwalu p.
27
28
29
• 7,20 p.l. 30
31
Tiina p.
9 p. e. Kr. Ülest. p.
3 2,36 p. 1.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Palwe p. Eesti Wa- 11
[bariigi iseseisw. p. 12
13
@ 6,51 p. 1. 14
Peetri p.
Surrüfid,
pearttid,
woodltekid
Ja aknakardina
rllder
kõige odawamalt ostate
M. Waliase
riidekauplusest
Kaubahoowis 3.
Jällemüüjatele
28 P.
28 p.
W. k..
|
|
IL
15
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 8,20 m.
11. .
„ 7,57 „
21. „
„ 7,32 „
kell 4,34 m.
„ 4,59 „
» 5,23,
0/0
7
IIL
Märts — Paastukuu.
Uus kal.
Mälestus- la tähtpäewad.
16
1 E. Wõi n.
17
2 T. Paastu p.
18
3 K.
19
4 N. Wastla p.
20
5 R. Tuha p.
21
6 L.
—a-----------22
7 P. 1. pühap. paastus.
IC 1,49 p. 1. 23
8 E.
24
9 T.
25
10 K.
26
11 N.
27
12 R. Taliharja p.
28
13 L.
1
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
2. pühap. paastus.
IO 5,20 e. 1.
21
22
23
24
25
26
27
P.
E.
T.
K
N.
R.
L.
8
3. pühap. paastus.
[Pendise p. 3 7,12 e. 1- 9
15. p. p. Kewade a. 10
11
12
Paastu-Maarja p.
13
14
28
29
30
31
P. Palmipuude püha.
@ 12 lõun.
E.
T.
K.
2
3
4
5
6
7
15
16
17
18
_
31 p.
Siidi batisti,
wuaali ja willast
kleidiriiet
■suures wäljawalikus
kõige odawamalt
soowitab
Koubohoowis nr. 3.
Kaupmeestele en-gros
hinnad.
Päiketõuseb :
Looja minek:
1. kuup, kell 7,10 m.
11.
„
„ 6,42 „
21.
„
„ 6,14 „
kell 5,42 m.
„ 6,06,
„ 6,28,
IV.
Aprill — Jürikuu.
Uus kal.
1 N.
**2 R.
3
**4
**5
*6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Mälestus- ja tähtpäewad.
Suur Neljapäew.
19
20
21
Suur Reede.
P. 1. Kr. Ülest. e.Lihav. p.
E. 2. Kr. Ülest. p. C 10,50
[p. I.
T. 3. Kr. Ülest. p.
K.
N.
R.
L.
P.
E.
K.
N.
R.
2. p. p. Kr. Ülest. p.
E.
T.
K.
3 1,23 e. 1.
R.
L.
P.
E.
T.
K.
N.
R.
22
23
24
25
26
27
28
1. p. p. Kr. Ülest. p. 29
€
• 2,56 p. 1. 30
31
Künni p.
1
2
3
4
P.
N.
30 p.
C:
s.
Tuule risti p.
Jüri p.
9
c:
S
3. p. p. Kr. Ülest. p.
[Marguse p.
@ 2,16 e. 1.
Linnu ristip.
5
6
7
8
e
mo:
CL
p
10
11
12
13
14
15
16
17
linaseid kleidi- ja
bluusi-riideid,
satääni ja liberti
kõige suuremas wäljawalikus leiate
kauplusest
Kaubahoowis nr. 3.
Hinnad odawad.
Jällemüüjatele iseäraline
hinnaalandus.
26
P. 5. p. p. Kr. Ülest. p.
27
E.
28
T.
• k. 12,55 e. 1.
29
K.
N. Taewaminem. p.
p 30
1
R.
2
L.
[
3
P.
B
»: 4
E.
P
5
T. Eerika p.
6
• k. 7,48 p. 1.
K.
7
N.
v 8
R.
9
L.
I
16
17
18
19
20
21
22
külwi
18
1 L. Maipüha.
Ei
—
2 P. 4. p. p. Kr. Ülest. p. e 19
po: 20
3 E.
O.
E 21
4 T.
22
€ k. 5,13 e. 1.
5 K.
23
6 N. Lehe risti p.
24
7 R.
25
L.
9
10
11
12
**13
14
15
P. 1. Suwiste p.
E. 2. Suwiste p.
T. 3. Suwiste p.
K.
@ k. 1,48 p. 1.
N.
R.
L.
30 P.
31 E.
31 p.
Kolmainu Jumala p.
B
3.
10
11
12
13
14
15
16
Kretongi,
musliini, kristaliini,
ühewärwilist ja
kirjut batisti ning
wuaali
kõige paremas wäljawalikus
ja kõige odawama hinnaga
soowitab
M.Wallas
Kaubahoowis nr. 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht
17
18
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. mail kell 4,21 m11. ,,
„
3,57 .
21. „
„
3,35 „
kell S,— m.
„ 8,22 „
„ 8,44 „
10
Juuni — Jaanikuu.
VL
Uus kal.
1
2
3
4
5
T.
K.
N.
R.
L.
6 P.
7 E.
8 T.
9 K.
10 N.
11 R.
12 L.
13 P.
14 E.
15 T.
16 K.
17 N.
18 R.
19 L.
30 p.
Mälestus- ja tähtpäewad. 3
€ 10,09 e. 1.
19
20
- 21
22
pr 23
E:
• k. 12,08p.l.
24
B 25
D:
m 26
27
- 28
M 29
30
es
S 31
s 1
8: 2
• 3
-** 4
3 k. 1,14 p. 1. H 5
* 6
Suwe-riided
kõige toredamas
wäljawalikus
kõige odawama
hinnaga ostate
1 Wallase
kauplusest
C:
20
21
22
23
**24
25
26
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
& 7
B: 8
Suwi algab.
• 9
10
11
Jaani p.
@ k. 11,13 p. 1. 12
13
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
7. magaja p.
Peetri-Paawli p.
Kaubahoowis nr. 3.
Kaupmeestele odaw
ostukoht.
14
15
16
17
Päike tõuseb:
1. juunil kell 3,17 m.
11. .
, 3,08 .
21. „
„ 3,05 .
Läheb looja:
kell 9,04 m.
„ 9,18 »
. 9,24 „
Juuli — Heinakuu
VIL.
Uus kal.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
N.
2 R.
3 L.
18
19
Heina Maarja päew.
IC 3,02 p. 1. 20
4
5
6
7
8
9
10
P.
S.
T.
K.
N.
R.
L.
21
22
23
24
25
[0 1,06 e. 1 26
27
7. wenna päew.
11
12
13
14
15
16
17
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
28
29
30
1
2
3
4
18
19
20
21
22
23
24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
25
26
27
28
29
30
31
P. Jakobi p. @ 7,13 e.1
E.
T.
K.
N. Olewi päew.
R.
€ 9,25 p. 1.
Mareti p.
4,55 e. 1.
6
31 p.
Pesuriiet,
pieokimata ja pleegitud,
alati suures wäljawalikus
igas sordis kõige odawamalt soowitab
1. kuup, kell 4,03 m.
11. „
. 4,25 „
21. „
„ 4,47 „
Läheb looja:
kell 8,36 m.
„ 8,12 „
„ 7,46 „
13
September — Mihklikuu.
DL
Uus kai.
Mälestus- ja täbtpäewad. =
1
2
3
4
K.
N.
R.
L.
19
20
21
22
5
6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
23
24
• 7,45 e. 1. 25
26
Ussi Maarja p.
Juutide 5687. a. algab. 27
28
29
-
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
30
31
1
Risti ülend. p.
• 6,26 e. L 2
3
4
5
19
20
21
22
23
24
25
6
P.
7
E.
T. Madise p. @ 10,19 p.l. 8
K.
9
N. Sügise algab.
10
R.
11
L.
12
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
13
14
€ 7, 48 p. 1. 15
Mihkli p.
16
17
30 p.
Wi lased
ülikonna japaiturided
alati kõige odawamalt
wõite leida suures
wälj awalikus
1 Wallase
kauplusest
Kaubahoowis 3.
Jällemüüjatele engros hinnad.
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 5,11 m.
11. „
„ 5,33 ,
21. „
„ 5,55 „
kell 7,16 m.
„ 6,47 „
„ 6,19 „
14
Oktoober — Wiinakuu.
X.
Uus kal.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
1 R.
2
18
19
3
4
5
6
7
8
9
P.
E.
T.
K.
N.
R.
20
21
22
23
• 12,13 e. 1. 24
25
26
Lõikuse püha.
10 P.
11 E.
12 T.
K.
14 &
15 R.
16 L.
27
28
29
30
I
Kolletamise p.
[3 4,28 p. 1. 2
3
17
18
19
20
21
22
23
P.
E.
4
5
6
7
@ 7,15 e. 1. 8
9
Kaasani-Maarja p.
10
24
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
K.
N.
R.
31 P.
11
12
13
Simuna p.
14
C 12,57 15
[lõun. 16
17
Usupuhast. p.
Naisterahwa
kostüümi- ja
mantliriideid
alati moodsas wäljawalikus kõige odawamalt
soowitab
M.Wallas
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kasulik
ostukoht.
18
Päike tõuseb:
1. kuup, kell 6,17 m.
11...................... 6,39 „
21.
„
„ 7,02 „
31 p.
Läheb looja:
kell 5,50 m.
„ 5,21 „
„ 4,54 „
15
XI.
30 p
Uus kal. 1
Mälestas- ja tähtpäewad.
W.
k.
;
Nowember — Talwekuu.
1
2
3
4
5
6
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Pühade p.
Hingede p.
7
8
9
10
11
12
13
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
25
26
27
Märdi p.
28
29
30
3 1,01 e. 1. 31
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
1
2
3
4
5
6
7
19
20
21
22
• 4,34 p. 1. 23
24
@ 6,21 p. 1.
•------- :--------------------- --
21 P.
22 E.
23 T.
24 K.
25 N.
26 R.
27 L.
28 P.
29 E.
30 T.
Surnute püha.
8
9
10
11
Kadri p.
12
13
€ 9,15 e. 1. 14
Andrese p.
Eht soome
kangalõime,
mis hääduse poolest
= kõige parem, =
alati suurel ja wäiksel
wiisil kõige odawamalt
soowitab
M. Wallas
Kaubahoow 3.
15
16
17
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 7,28 m.
11. „
„ 7,52 „
21. ,
„ 8,14 „
kell 4,26 m.
„ 4,03 „
„ 3,44 .
16
XII.
Detsember — Jõulukuu.
Uus kal.
31 p.
Mälestus- jB tähtpäewad.
18
19
20
21
1
2
3
4
K.
N.
R.
L.
5
6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
• 8,11 e. I.
Nigula p.
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
3 8,47 e. 1. 29
30
Luutsina p.
1
2
3
4
5
22
23
24
25
26
27
28
Nigula-Maarja p.
19
20
21
22
23
24
*♦25
@ 8,08 e. 1.
P.
E.
T. Tooma päew.
K. Talwe algus.
N.
R.
L 1. Jõulu p.
8
9
10
11
12
**26
*27
28
29
30
31
P. 2. Jõulu p.
E. 3. Jõulu p. C 6,59 e, 1.
T. Süüta laste p.
K.
N.
R. Wana aasta.
13
14
15
16
17
18
kleidi-, bluusi-
ja põlleriideid
igat sorti kõige odawamalt ostate
M. Vallase
kauplusest
6
Päike tõuseb:
1. kuup, kell
11.
21.
31.
JönlukingiustekS
8,35 m.
8,52 „
9,00
9,03
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht.
Läheb looja:
k.
„
,,
„
3,30
3,22
3.22
3,30
m.
„
.
,
Soovitan suures väljavalikus:
kraesid, manshette, kaela
sidemeid, triiksärke, siidi
kaelashalle, kõiksugu kin
daid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukki ja sokke, meest
ja naister. pesu, puuwillast
ja willast eht prof. Jägeri
trikoo-pesu, willaseid koe
tud jakke, willaseid laste
kostüüme, kõiksugu pitse,
Kallaste alevis, Tartumaal.
Raplas.
Jõgewa alevis.
Wõrus.
Narvas
Tõrva alevis, Walgamaal.
Elvas.
Rakveres.
Antsla alevis, Wõrumaal.
Räpinas, Wõrumaal.
Põltsamaal.
Tapa alevis.
Tamsalu raudteejaama juures.
Paldiskis.
Wiljandis, kestab 8 p.
ja 18. Tartus.
Ninakülas, Tartumaal.
Rakke raudteejaama juures.
Paides.
Wasknarvas.
Walgas.
Mustvee alevis, Tartumaal.
Wõrus, kestab 8 p.
Wõõbsu alevis.
Wiljandis.
Petseris.
Kuulaadad:
Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
Laura alewis, iga kuu 10. ja 25. päewal.
Wana Irboska alewis iga kuu 21. päewal.
Irboska raudteejaama juures iga kuu 20. p.
Räpina alewis, iga kuu 10. ja 25. päewal.
22
Soome ekskursioonireis
20.—25. juunit 1925. a.
M. Wallas.
Tallinna laulu ja mängu selts „Ilu“ korraldas 20.—25.
juunini s. a. ekskursioonireis! Soome, millest ka Tartust
5 inimesega osa wõtsime. Suuremaid ettewalmistusi selleks
ei olnud, sest waluuta saamine oli waba. Ainult naistel
oli rohkem hoolt toiduainete sisseostmisega, mida tarwis
kaasa wõtta, sest Eestist kui suurema söögiainete wäljaweo
kohast saab neid odawamalt kui põhjapoolsest naaberriigist,
mida kasutada tuli kulude kokkuhoidmise mõttes. Mu
reisiseltsiline käis enne sõitu küsimas, kuidas raha suhtes
toimida, soowitasin temale wõtta ärimehe praktika järele
tsheki, sest et see odawam tuleks kui Soome raha osta,
kuid pärast selgus natuke teisiti, oli mõni mark isegi
rohkem makstud. Laupäewa hommikul olime kõik warakult waksalis, et edasi sõita. Kaasreisija oli ajalehed ostnud,
et ilma uurida ja selgusele jõuda, kuidas mere peal on,
sest kartis tormi. Ärewus oli wäikene, kui leidis, et on
ajutised tuuled ja pilwitus. Sõit kuni Tallinnani oli kaunis
lõbus.
Ilm oli wihmane. Ärasõit sadamast kujunes järg
miselt: Laew, millel reis pidi algama, näis eemalt kaunis
kena, aga ligemale tulles ja teiste suuremate laewade
kõrwal seistes, näis wäike olewat, millepärast soow tekkis
suurema laewaga sõita. Aga et sõidutee mitte wäga pikk
polnud, lepiti rahulikult sellega. Meri näis rahulik, mis
pärast kõikide tuju tõusis. Sõit algas kell 7 õhtul ja oli
kaunis huwitaw. Mööda lendasid mitmed saared, eemalt
paistis kuulus Naissaar, ligidalt sõideti mööda Aegna
saarest. Eemalt paistsid kiwid, tuletorn, mõned märgu-
*
23
kohad ja tulelaewad wahelduwate tuledega märku andmas.
1/412 hakkas Sweabori tuletorn nähtawale tulema, millele
1/2 tunni pärast liginesime. Huwitawat pilti pakkus kind
luse ümbrus: enne ruur saarestiku riba ja siis kindlus
Kaljusaare peale paigutatud, mille ees tuletorn wärwiliste
tuledega märku annab, saare pealt paistawad suuremad
ehitused silma. Iseäranis toreda pildi kujundas Helsingi
sissesõit, sest laewade tulestik ja linna walgus sünnitasid
suurema kirju kogu. Jõudsime kohale umbes kell 12.
Algas öökorteri otsimine, mis 11/2 tundi wältas, sest hotel
lides ei juhtunud wabasid tubasid olema, selle peale
waatamata, et ennemalt küll sõidust oli teatatud. Peab
tähendama, et hotellid siin ligi 3 korda kallimad on kui
Eestis, wäikese toa eest kahe woodiga wõeti 80 Soome
marka, see on umbes 800 Eesti marka.
Hommiku algas linna waatamine, mis huwitust pakkus
eeskujuliku puhtuse, ehituskunsti ja ilu poolest, mille eest
siin wäga hoolt on kantud. Kell 10 kogusime kokku, kus
meid ühiselt pildistati. Pärast sõitsime surnuaiale. See
oli koht, kus igaüks eilsed raskused, meelepahad, kulud
ära unustas ja ainult kahetsust awaldas, et ennemalt ei
olnud siia sõitnud, sest selle kena ümbrus, tore korraldus
ja kunstilised hauasambad, mis kõik marmorist walmistatud,
awaldasid waataja peale sellekohase mulje. Ei wõi paremat
tunnet ette kujutada, kui kena loodus, ilusa päiksepaistse
ilmaga, mida inimsugu weel igat wiisi kultiweerinud, et
waataja peale paremat ja rahuldawat tunnet awaldada.
Sääl on pikad loorberi puude read paigutatud ja kunst
likult mäe külje sisse raiutud ning graniidiga kaunistatud
järguliste astmete wiisi, millede pealt waadates mere laht
kenade ehitustega parema waate pakub. Surnuaialt sõideti
Kalju kirikut waatama. Ka see ei jätnud midagi soowida,
iseäranis kena oli wälimine kuju ja ümbrus. Kirik on
ehitatud uuemal ajal ja sellepärast ka sellekohase stiili
järele. Nimi on wististi walitud sellekohase ehituse järele,
sest ehituse materjal on kalju kiwidest raiutud ja selle
kohaselt kokku seatud. Kirikust wälja tulles käisime
tööliste maja waatamas, mida kõigiti eeskujulikuks wõib
nimetada. All on suurem kino ja riidetuba, ülewal teise
korra peal suur söögisaal ja etenduse saal, kuhu üle 1000
24
nummerdatud istekoha paigutatud ja kus igal pool täielik
puhtus silma paistab. Maja wälimine kuju on ka kenasti
kaunistatud, nii et seda ehitust paremate hulka wõib
arwata ja meil Eestis waewalt sellesarnaseid leidub. Ise
äranis nimetamisewäärt paistis see selle poolest, et siin
töölised nii kaugele on jõudnud ja enesele sarnase kodu
wõinud korraldada, kuhu igaühel rõõm sisse astuda ja
wäljamaalastel eeskujulik waadata. Peale selle waatasime
Ateneumit, muuseumi, mida täielikult wäärtusliseks muuseumiks wõib nimetada, sest et siin ainult kõrgema wäärtusega asjad aset leiawad, mis enamalt jaolt pärit endisest
kuulsast wene museumist „Ermitashist" Petrogradis ja
millede wäärtusi kõrgelt hinnatakse.
Kahju oli ainult, et kiire aeg ei lubanud põhjalikult
nendesse töödesse süweneda, waid pidime leppima pealis
kaudse waatamisega, mille pärast ka kahju oli sellest asu
tusest lahkuda. Wõõrastuwana paistis silma mõnes kohas
pesukuiwatamine, mida lagedate platside peale üles oli
seatud ilma järelwalweta. Käidi ka Kaewu pargis, kust
suurepärane waade mere poole külge awanes, sest toredad
saared täie looduse ilu ja ehitusega paistsid säält täies
ulatuses, niisama ka kuulus Sweabori kindlus. Selle kõrwal
oli kena Tähetorni park, miile mäe otsas suurepärane kala
sisseseade esines. Sealt sõideti Seura saarele, milline teekond
laewaga huwitawatest kohtadest mööda wiis, sest sõit oli
ümber linna, millepärast ka linn täies ilus paistis. Saare
peal oli waba muuseum, kus mitmesugused endised wanad
mälestused hoonetest ja töödest alal hoitud. Kõige algu
pärasem näis endine kiriku wäljendus, mis oli ehitatud
selleaegse olukorra järele. Aadli soost elanikkudele olid
ise pingid, niisama nende teenijatele eraldi kohad, waesema rahwa kohad olid tahapoole paigutatud, ka waestel
erikohad. Sääl oli wiimase kohtupäewa ettekujutus. Ka
olid sääl abinõud tarwitusele wõetud, et rahwas kirikus
magama ei jääks ja sel juhtumisel, kui noorema inimesega
seda juhtuks, siis nuiaga pea pihta koputatakse, aga
wanemale inimesele jänese jalaga põske mööda tõmma
takse. Ka oli haudu, kuhu ristid olid selle järele walmistatud, kuidas perekonnas leinajaid järele jäi. Huwitaw oli
ka suur paat, millega terwe küla rahwas kirikusse sõitis.
25
Paadi pikkus oti 21 meetrit ja selle peal oli 14 paari
mõlasid. Saare ümbrus ja saar on mitmesugune. Sääl on
suured kiwimäed ühestainsast kiwist ehk graniidist, mis
sugused haruldast pilti pakuwad.
Tagasi tuldi autoga maanteed mööda, mis kalda äärt
mööda läheb ja kust kena waade awanes, sest teeääre olid
suured kõrged kaljusarnased wallid paigutatud.
Õhtul tuldi waksali, et edasi sõita kuulust Imatra
koske waatama. Waksal on sarnane, mida waewalt ÕhtuEuroopas leidub. Suuruse poolest ei kuulu küll mitte
kõige suuremate hulka, aga iseäranis eeskujulikuks peab
pidama ehituse stiili ja piinlikku puhtust, mis enam midagi
soowida ei jäta.
Sõit Wiiburi poole läheb läbi mitmesugustest maastik
kudest, kus sagedasti wahelduwad kalju mäed ja tasased
lagendikud ning metsatukad. Põllumaad on wähepoole
ja need seisawad enamasti ristikheina ja muu heina all,
sest et siin karjakaswatuse eest hoolt püütakse kanda.
Põllud on kitsaste ribade wiisi lahutatud kaewatud kraawidega, wististi selleks otstarbeks, et põllupind liiga wesine
on. Wiiburile ligemale jõudes hakkawad tee ääres järwed
paistma ja nende peegeldav/ waade pakub möödasõitvatele
parema pildi. Iseäranis kena oli ülesõit Wuoksa jõest,
missugune weejooks ka Imatra koske sünnitab. See laial
dane weekogu kena ümbrusega meeldib igaühele.
Wiiburist kuni Imatrani on 3 tunni sõit. Imatra juures
on hiigla ehitused käsil, sest seda suurt weejõudu kawatsetakse kasulikult ära tarwitada, mille pärast sellekohane
töö kiires tempos edeneb ja uus weejooksu tee rajatakse,
kuhu wabrikud käima pannakse. Kosk pakub kütkestawat
ülewaadet, sest suur wahutaw weekogu jookseb hirmsa
kiirusega kaljuseinte wahelt umbes poole wersta pikkuselt
alla poole, paisates weesambaid mitme sülla kõrguseni
ülespoole, selle läbi sünnitades ümbruses nagu wihmasadu. Paiguti langeb wesi sügawusse, kust teda põhja
kaljud jälle suure jõuga keereldes üles paiskawad, selle
juures tekitades kõige hirmsamat tormi ja maru, mis mere
peal häwitawalt mõjuks, aga siin kitsalt kaljude sisse
pigistatult ei jõua oma mõju kellegi peale halastamatult
wälja puistata, waid inimesed tunnewad sellest rõõmu, ei
26
see kahjutult alla woolab ja armsa kohina sünnitab, mis
kaugele kostab. Kose lõpujooksul on palgid äärde lahti
paisatud, mis sääl ringi keerlewad ja kose juurest nagu
lahkuda ei soowiks, tundes igatsust selle ligidal wiibida.
Wmbes 4—5 wersta kaugusel asub teine kosk, mille wälimus
teisiti kujunenud on, sest et sääl weewool laiemalt jookseb
ja woolu seest suured kaljukiwid wälja paistawad ning
äkilisi kukkumisi sünnitawad. Selle ümbrus on kõrge
mägestik, mis puiestikuga kaetud, millepärast waade suure
jooneline paistab.
Säält sõideti autoga Wilmanstrandi, mille sõidu kiirus
oli umbes 40 wersta ümber tunnis, sest maanteed on sääl
wäga head, sellepärast on ka wõimalik niisuguse kiirusega
sõita. Tee ümbrus oli metsaga kaetud. Ilus oli Saima
järwest mööda sõita, mis oma lugemata saartega suure
joonelist pilti pakkus. Väga huwitaw oli Saima kanalit
waadata, mille pikkus 50 wersta ümber. See hiigla töö
on kaewamisega korda saadetud, ning wesi tammide järele
korraldatud, mida soowi järele kõrgemale ja madalamale
lasta wõib ja laewad seda mööda oma reisid teewad. Kena
oli ka waadata paberiwabriku korraldust, kus materjal
wabrikusse ja wälja elektrijõul toimetatakse, mis sellekohastesse korwidesse on paigutatud ja traati mööda kõrgelt
postide kaudu jooksewad. Wilmanstrand on tore suwituskoht Saima järwe kaldal, kust laialdane suurepärane waade
järwe pääle awaneb, sest waikne suur weekogu, lugemata
ilusate saartega peegeldub waimustawalt silmade ees, mille
pääl paadid nagu rõõmsaid wõidukäikusid teewad. Ka
rand on tore oma ehituste ja ümbrusega. Tagasi tulles
peatusime 2 tundi Wiiburis ja tutwunesime natuke selle
linnaga, mis küllalt kena on. Iseäranis ilusat waadet pakkus
sadam, mis waksali juures, kust meri ja saarestik täies
ulatuses paistab. Suwemajad tee ääres on enamasti kõik
ühe stiili järele ehitatud ning punaseks wärwitud, mille
seest walged aknaraamid eralduwad. Hobused on enamisti
kõik pruunikad kollased.
Tagasi jõudes Helsingi, waadati weei — mõned
tunnid linna ja tehti wäikesed tarwilikud sisseostud, sest
ärid olid lahti ja sellepärast wõis ka siinset ärielu waadata.
Peab küll tähendama, et siin ainult mõned üksikud asjad
27
natuke odawamad on kui Eestis, enam jagu tuleb seda
sama maksma ja paljud isegi kallimad, mis osalt ka sellest
tingitud, et Soome waluutat kõrgelt hinnatakse ja selle
pärast sissesõitjatele elu kallis paistab.
Peale lõunat sõitsime loomaaeda waatama, mis asub
eraldi saare peal ja kuhu laewaga sõit kestab umbes
15 minutit. Aed oli loomade poolest kehwawõitu, sest
paljud kohad olid tühjad, aga küllalt waatamisewäärt oli
saar, mis asub kõrge kalju peal ja kust igale poole laial
dane waba waade awaneb.
Õhtul sõitsime Seura saarele, et jaaniõhtut pühitseda.
Siin on kombeks seda päewa mälestada, laupäewal on
isegi sellepärast saunad suletud. Suur saar oli rahwast
selleks õhtuks täis kogunud, sest igaüks püüdis nähtawasti seda õhtut wabas looduses mööda saata. Koguneti
gruppide wiisi, mõnelpool löödi telgid üles, et omaette
jaanituld teha wõi rakette lasta. Nii oli ka teiste saarte
peal, mille läbi awanes kena ja laialdane tulewärk
mere peal.
. Järgmisel päewal, s. o. jaanipäewal kell 12 oli aktus
Ühishaual, kus kaasasõitwa Eesti laulukoori poolt mitmed
laulud Eesti ja Soome keeles ette kanti ja kuhu kena
ausammas Eesti poolt oli püstitatud ja langenute nimed
mälestuseks samba peale tähendatud, ning kus järgmine
pealkiri seisis Eesti, Soome ja Rootsi keeles.
1919
Eesti Wabadussõja Wõitluswendade kaunis wägitöö jääb
hiilgama weerewate aegade woolus:
Peale selle käidi Sweabori kindlust waatamas kuhu
sellekohase loaga wõimalik. pääseda oli. Tagasi ’ tulles
käidi linnas weel natuke ringi ja mindi siis laewale, millega
sõit Tallinna poole algas. Ilm oli tagasi tulles
millepärast pea igaüks merehaigust läbi põdes.
‘tormine,
' 6i
alati moodsas
wäljawalikus kõige odawamalt
soowitab
M. Wallas
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kasulik
ostukoht.
L
kleidi-, põlle- ja
bluusipiideid—
suures
wäljawalikus kõige odawamalt
VaataM. Wallas'e
riidekaupluse
Tartus, Kaubahoow nr...M. Wallas'e
riidekaupluse
Tartus, Kaubahoow nr. 3
Kalender
1928
Uueks aastaks.
Küll oli korra raske orjaöö
Me Eesti rahwale,
Sai maha surut iga waba töö
Ja püüe kõrgele.
Kuid ajaratas weeres rutuga,
Ent muutus elu ka.
V
Kõik rõhujad jäid maha kaugele —
Sai wabaks meie maa.
Nüüd õnne soowin kõigile
Ma uue aasta teel,
Hääd edu, püüdu Eesti rahwale
Ma h^üan ikka weel!
Kõige austusega
M. Wallas,
Kaubahoolvis nr. 3.
IIL Walla«r
rii-eka«pl«se
Tartus, ^auBa^oow nr» 3
Kalender
H928 a.
0.-a. «Trükk ja Kirjastus Tartus", Aleksandri tän. 14.
1928
Kalendris tarmitatamad margid ja feletnsed.
D = noorkuu
G — täiskuu
M = esimene weerand
E — wiimane weerand
Aastaajad.
Kewade algab 20. märtsil.
Suwi algab 21. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Ta!w algab 22. detsembril.
Warjntnsed 1928. a.
1928 a. on kolm päikese ja üks kuu marjutus. Täielik päi
kese warjutus on 19. mail. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese
warjutus on 17. juunil. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese
warjutus on 12. nowembril, algus kell 9,33 min. e. l., lõpp
kell 2.03 p. I.; haripunkt kell 11,48 min. e. l. On Eestis näha.
Täielik kuu uarjutus on 3. juunil. Ei ole Eestis näha."
4 Padad ja pnhKepaemad
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew (6. jaaLuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril), 4) Palwepäew (29.
weebruarilX 5) Suur Reede (6. aprillil), 6) Ülestõusmise pühad
(8., 9. ja 10. aprillil), 7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha
(17. mail), 9) Nelipühad (27., 28. ja 29. mail), 10) Jaanipäew
(24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 26 ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (7
aprillil), 2) Nelipüha laupäewal (26. mail), 3) Jõulu laupäewal.
(24. detsembril), 4) Wanal aastal (31. detsembril).
Sel aastal on 366 pLema.
1 03
4^ I 09
Lahkeks tähelepanemiseks.
Austatud riidekauba tarwitajad!
Eesti rahwas on jõudsaste edenenud ja püüaikka edasi, seda näitawad meile igaastased wäljanäitused, kus edu igal alal märgata.
Ka kaubanduses on
tuntawat edu märgatu, iseäranis riidekauba alal, sest
laialdane
wälismaadega
ühendus
kõige uuemat pakkuda.
alati
oma wõimaluse
lubab
sellel alal
Igal ühel on
järele ka ajaga
soow
ühes sammuda ja
korralikult riietada.
Mood ja otstarbekohasus nõuab
et igaüks
riietuks.
oleneb
paremine
rahapungast ära.
Selle kombe täitmine
Kuid kahte
head on Või
malik siiski minu kauplusest leida, nimelt wõmalikult
odawa hinna eest korralikku riiet saada.
29 aastat riidekauba alal töötades ja 15 aas
tat enese äri juhtides olen alati püüdnud kaubatarwitajatele õiglase mõõduka hinnaga Väärtuslikku kaupa
pakkuda,
mida ka austatud
ostjate
ringkonnad,
minu äris käinud, tähele on pannud.
kes
Kolme aasta
eest, kus ma uutesse ruumidesse asusin Kaubaho owi
nr. 3, Vastu Barklai platsi, olen nägusa riidekaupluse korraldanud, kus alati moodis ja ajakohased nõu-
tawad riidekaubad
saadawal on.
kõigile
Et wiimasel
kättesaudawate
ajal
hindadega
riidehinnad wälis-
Lurgudel ja ka omamaa wabrikutes tõusnud on, saan
siiski selle
peale
waatamata,
tulgu
mis
tuleb ehk
saagu mis saab, endiste hindadega müüma, kuni ta-
gawara
ulatab,
sellepärast palun
igaüht
waatama
ja ostma tulla, et odawamate hindadega enesele weel
riidekaupa muretseda.
Kõige austusega
kingiluseks
ülikonna-, kleidibluusi- ja põlleriideid
suures valikus kõige
odavamalt ostate
Ulatat
kauplusest
Kaubahoovis 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht.
10
11
1. Jõulu p. 12
2. Jõulu p.® 13
3. Jõulu p. 14
1. tõuseb päike kell 8,37 min.
15 11.
„
„
„ 8,53 „
Süüta laste p. 16 21................................... 9,02 „
1. läheb looja
„
„
30 Pühap.
17 11. „
31 Esmasp. Wana aasta. 18 21. „
„ 3,30 „
„ 3,23 „
„ 3,14 „
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel esmaspäewal.
Jaanuari 2. Krüüdneris, Petseris. — 7. Wõrus. — 10.
Tartus, Suure-Jaani alemis. — 12. Koerus, Weinjärwe wallas.
— 15. Jõgewal, Petseris. — 17. Kolowerel. — 22. Türil. — 23.
Walgas, Haapsalus, Rasina wallas. -— 24. Paides, Jõelehtme
wallas, Jõelehtme kiriku juures.
Weebruar. 1. Petseris, Kallastes. — 2. Pärnus, Rapla
alewikus, Jõgewal, Kilingi-Nõmmes. — 4, Wõrus. — 5. Tõrwas.
— 7. Narwas. — 8. Elwas. — 10. Rakweres, Antslas, Räpina
wallas, Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 12. Tapal. — 15. Petferis, Lähtrus, Valtiskis, Tamsalus. — 16. Wiljandis 8 p. — 17.
Tartus. — 18. Peipsiäärses wallas, Rina külas. — 19. Paides. —
20. Wasknarwas, Wõõbsus. — 21. Walgas. — 22. Mustmees. —
25. Wõrus 8 p. — Audrus, Lihulas. — 28. Wiljandis.
Märts. 1. Petseris, Jõgewal, Kärdlas. - 3. Jõhwis. —
4. Peningis, Wõhmas. - 5. Simunas. - 7. Otepääs. — 8. Iisaku
mõisas, Antslas. — 9. Hageri kiriku juures, Uue-Wändra Suure
Jõel, WiruJakobi kiriku juures, Emmastes, Petseris. — 10, Haap
salus, Puhjas, Kawildas, Laewa wallas, end. kõrtsi juures. —
11. Põltsamaal. — 12. Wõrus, Triigi wallas Ardu külas, Amblas. — 14. Petseris, Kodijürwe mõisas, Jmawere wallas Käsukonna mõisas, Mõisakülas. — 15. Petseris, Raplas. — 16. Ran
nus. — 18. Keilas. Kallastes, Sangaste kiriku kõrtsi juures,
Järwa-Jaanis. — 20. Kuresaares, Rae wallas, Jüri kiriku juu
res, Laius-Tähkwere wallas. Sadala külas, Pindi wallas, Leewil,
Märjam al, Türil, — 21. Ulila wallas. — 23. Walgas, Karvas
tus, Warnjas. — 21. Laiuse wallas, Mõral, Laekweres, Simuna
kihelk. — 25. Saadjärwel. — 26. Wihterpalu wallas, Puunal,
Krüüdneris, Wana-Prangli mõisas, Rutikwere asunduses, Wahastus. — 28. Paides, Walgutas. — 31. Mustmees.
Aprill 1. Petseris, Juurul. — 2. Jisakus, Alajõel, Ants
las. — 8. Kastre-Wõnnul, Einmanni wallas, Tamsalu jaama
juures. — 9. Elwas. — 10. Saue wallas. — 12. Wõrus, Kolo
werel, Jõgewal. — 14. Peipsiäärses wallas, Nina külas, WastseKuustel, Koormere kõrtsi juures, Hummulis. — 15. Petseris, Kuu
salus, Saru wallamaja juures, Kihelkonnal, Tapal. — 16. Woltweti-Keremal, Paliweres. — 17. Karula wallamaja juures. —
Ira kark
Sa ära kurda õde, weli
Kui kuuled kurba kaebeheli,
Et Eestiriik ei seisma jäe
Ja põlw meil paremaks ei lae. —
See kõik on lapsenutt ja lugu —
Ei kao ei kustu Eesti sugu
Nii kaua kui me teeme tööd.
Ei näe me Eestis lõpu-ööd.
21
M. Mailases art»
Noor neiuke ilusam, kenam,
Kas elad sa külas wõi wallas
Sul muud pole Larwis siis enam
Kui tead, kus asub M. Wallas.
Siis oled sa omaga wäljas:
Saad ehteid kui taewaseid andeid
Ja õitsed kui õieke haljas
Ning kiidad ta kleitide kandeid.
Poiss mehine, tuline, wapper,
Kas elad sa Mas wõi wallas
Ehk käes on sul malewa-tapper —
Kui tead, kus kaupleb M. Wallas.
Siis elust on sulle suur kasu :
Säält riiet saad kõwat kui waske,
Kui juhtub, et lahingus asu —
Ei kuulgi säält läbi wõi laske.
22
Hell emake, talueit, naine,
Kas elad sa külas wõi wallas
Su mõte on alati kaine
Ja tead, kus kaupleb M. Wallas.
Sa temaga ammu ju tuttaw
Wiid riiet ja pesu ja lõime.
Ja oled La ärisse ruttaw
Ning palmid nii sõpruse-hõime. . .
Hull isake, peremees wisa,
Kas elad sa külas wõi wallas
Ei ole sul paremat lisa,
Kui tead, kus kaupleb M. Wallas.
Säält riiet saad odawalt osta,
Mis aastade wiist wõid kanda.
Ja Wallas'e eest wõid kosta
Ning tänulist kiitust ta! anda.
23
Kus afub WC- W^allas’e art?
Kus asub M. Wallas'e äri?
Te teate ju linnas ja wallas,
Et Kaubahoowist ta päri
Ning Barklai wastu M. Wallas.
Teid wõtab sääl lahkesti wastu,
Kui wend, kui sõbramees parem.
Kes pole weel käind, wõib sisse astu
Ta juurde, tas hiljem ehk warem.
Kui „onupojad" peawad palli
Ja „täditütred" lööwad tralli,
Siis Wallas sest ei hooligi,
Waid kaupleb hoolsast edasi. —
Kui aga Riigiwara kantaks
Ja ilmaaegu wälja antaks,
Siis Wallas sülitaks küll tuld
Ja ütleks:
„Waene Eesti muld!"
24
Laulust ja laulupidust.
'(Mõtted tänawuse laulupidu puhul.)
„Kui Kungla rahwas kuldsel aal,
maha sööma, siis Wanemuine murumaal
kord istfid
läks laulu
lugu lööma!"
See õndsa Eesti lauliku Kuhlbarsi laul kujutab
meile seda aega, kui meie kodumaa tuhande aasta
eest tagasi weel täies wabaduses wiibis. Siis wõis
eestlane wabalt oma pidustustele kokku tulla Taara
hiide ja Taaramäele ning wana laulujumal Wane
muine astus kuldse kandliga nende keskele ja külmas
iga hinge taewalikku kandlikõla luulet ja laulu, nn
et rõõm Taara hiies rõkkas ja waba laul kaugele üle
Eesti nurmi ja niite kõlas.
Seal tulid aga halwad
ajad ja raudrüütlid saabusid meie maale ning riisusid
meie wabaduse.
Kadus laul, kadus luule ja kuuldi ainult orjaohkeid ja hääli neilt nurmilt ja niitudelt, kus enne
töökas neiu ja peiu heina niitsid, tõugu lõid ehk
muud põllutööd tegid. Kadus laul ka siit Taaramäelt, kus tihti rahwas kokku tuli, nagu Kuhlbars
laulab, et siin koos pidupidada, einet wõtta, rõõm
sasti tantsida ja laulda, Wanemuise kuldse kandle
saatel. Umbes kuuekümne aasta eest tagasi, hakkas
25
Oga „Wanemuife" kandlikõla siin Taaramäel uuesti
kõlama ja priiuse koidu kumal rahwas märkama, et
ta jälle wabanemas on.
1869. aastast saadik oleme
palju üldiseid laulupidusid Tartus ja Tallinnas pida
nud, kuid kõige ülewamad on need, mida meie täies
Vabaduses Eesti oma walitsuse all pidasime ja ka
sel käesolewal aastal peame oma wabaduse 10 aasta
mälestuseks.
Kuidas meid wõõraste poolt maha suruti, nii
et Taaramäelt, see on — Eesti rahwa seast, rõõmu
laul ja luule kadus, sellest jutustab meile ajalugu
pikki lugusid.
Nooremad ehk ütlewad, et kuis meie nüüd kümmne
aasta eest tagasi, wabaduse wõideldes saawutasime,
miks ei olnud meie wanemad wahwad ja miks müü
sid nad nii kergesti oma wabaduse?
Neile oleks laulikuga wastata:
„Jsamaa ilu
hoieldes, waenlase wastu wõideldes, warisesid waprad
wallad, kolletasid kihelkonnad, muistse põlwe muru
alla."
Meie rahwas oli wäike ja waenlase wõim ja
wägi suur. Kuidas eestlased ka katsusid, wiimase
weretilgani sõdisid, seda näitab meile ajaloost Kolowere lahing kus eestlased wiimast korda katset tegid
waenlase iket ja ahelaid ära heita.
1559. aastal oli
ordu juba nii wõimetuks jäänud, et ta Wene rüüs
tajaid sõjawägesid enam meie maalt eemale ei suut
nud tõrjuda. Wõnnu linnast kuni Soome laheni ei
olnud mingisugust wastupanekut. Nälg ja wiletsus
täitis terwe maa. Tartus üksi suri 10.000 inimest
nälja, külma ja waenlase kuulide all, hooned põle
tati maha, peawarju ei olnud kuskilgi. Wenelased
said Tartust 552 suurtükki saagiks. Laiuse, Rõngu,
26
Põltsamaa, Rakwere, Kawilda ja Tolse langesid ilm»
Võitluseta waenlase kätte. Ordumeister ei jõudnud
meie maad wälise waenlase eest kaitseda, mis päriselanikkudel weel hinge taga oli, riisuti wenelaste
poolt wiimseni.
Nüüd ärkas aga eestlase hinges weel kord wiimne
Vabaduse leek lõkkele, tal tuli himu kätte tasuda om«
endistele Vaenlastele sakslastele.
Eestimaa talupoegi seas hõõgus mässutuluke
kõige kõrgemale ja nad kogusid end salkadesse, häwitasid ja põletasid mõisad ja tapsid mitmed mõisnikud.
Waliti isegi kuningaks keegi sepp, keda wankriga
weeti, mille kõrwal 12 kannupoiss: käisid, kus eeS
ratsanik torupilli puhus.
XX
Eestlased tungisid nii kuni Tallinna alla, kü
nad rahu tahtsid teha. Raekohus andis nõu neile
waenulist tegewust jätta, kuid eestlased piirasid Kolowere lossi, kuhu palju mõisnikke oma perekondadega
warjule olid põgenenud. Christow Münehhausen ko
gus aga Saksa sõjawäe kokku ja sundis Lihula ümb
ruse eestlased oma wendade wastu wöitlema minema.
Kolowere alla jõudes wõideti warsti piirajad
eestlased ära, kus neist 70 surma sai, kuna aga nende
„kuningas" wangi langes ja pärast ratta peal nel
jaks lõhki kisti. Teisi wangilangenuid piinati ja
hukati Koloweres ja Tallinna wärawate ees hirmsasti.
Nii lõppes wiimane eestlaste wastupanu 1560.
Eestlased olid wiimase weretilgani wõidelnud,
nii Sakalas, Ugaunias ja mujal: wahwa Lembit lan
ges omal ajal wõitlusewäljal Leolas, kui waenlane
weel wõimas oli, aga nüüd, kui sakslased ja ordu
nõrgaks jäänud ja wenelased maad rüüstanud, ei
27
suutnud nad sakste riismetega wõidelda, kuna ka meil
nähtawasti wähe mehi järgi oli jäänud, kes mõõka
suutsid kanda, sest need „lahingud" Koloweres ei
olnud kuigi suured, ega malewa arwurikas. Ärakur
natud Eesti ei jõudnud rohkem anda, kui ta wõis,
kõik warisesid kes mõõka kandsid, ja nii „kolletafid
kihelkonnad mnistsepõlwe mulla alla. Nende walu
waigistused, nende piina pigistused, kostku meile kus
tumata."
Kõlagu nüüd uuesti Vanemuine" laul
ja kuldne kannel kõigi nende langenute auks kes aas
tasadade jooksul „isamaa ilu hoieldes" langenud ja
kõige rohkem weel nende wabaduse wõitlejate auks,
kes wiimses wabadusesõjas, meile „waba Eesti" lõid,
nii et wana „Wanemuine", kes enne siit waluga
lahkuma pidi, jälle täiel ilul ja aul Taara hiies oma
kuldset kannelt kõlistada wõib. Elagu ja kõlagu
Wanemuise mäng ja laul alati meie keskel ja kostku
siit iluhääled üle ilma ja taewani. Mingu korda
tänawune juubeli laulupidu!
28
GGGSSGGSSK
Kes esisillast odavasti
ja hästi riietada soo
vib» see ostku kõik omad
riidekaubad
I. Wallise
riidekauplusest
Kaubahoov Ns 3,
sest sääl on otsekohene
ühendus paremate väljamaa
ja kodumaa vabrikutega selle
pärast ka hinnad odavad ja
valik ilus.
Jällemuiiiatele kasulik ostukoht
29
Eialeodavamat ostukalita
ja
ilusamat valikut,
kui
M.Wallas’e
riiiletoplis Kaubahoovis 16 3, Tartus.
Telefon 539.
Ülikonna-, palitu-, mantli-,
kostümi-, bluusi-, kleidi- ja pesuriided.
Suures valikus:
Kes ei tea veel,
see tulgu vaatama ja ta leiab, et kõige
odavamalt saab osta igasugust riidekaupa ilusas valikus
1. õliliite
riiietoptet Halltoonil L 3,Tarius,
vastu Barklai ptatsi.
Müük
suurel ja
30
väiksel
arvul.
Kui olete juba
meie vabrikus vasika, lamba, looma, hobuse, sea jne. nähku
parkida lasknud, siis teate, et vastupidavamat ja ilusamad
kroom-, juht-, pastla-, rihma-, voodri jne/nahka odauamalt ükski
teine vabrik valmistada ei suuda.
Ei ole
Teie senini veel nähku meile ümbertöötamiseks toonud, siis pa
lume seda kohe teha, et ise võiksite otsustada tööhääduse, ilu ja
vastupidavuse üle. Paju ja kuusa koori ostame piiramatu arvul.
Vahetame valmisnahku tooreste vastu. Rihmu, roome, rinnuseid,
kroom-, juht-, pastla-, voodri jne. nähku ostate meilt võistlemata
odava hinnaga. Toorestest nahkadest saate kõrgema hinna.
Kontor Tartus» Uueturu uul. Afa 1. Sissekäik rohukauplusest.
Eesti nahavabrik
J. A. Rekand & J. Maasik.
Juukste, hammaste, käte- ja
näo naha eest
hoolitsemise abinõud,
habemeajamise tarbed, riide-,
värvid ja igasugused
naha- ja
maalri
maalri tarbed,
maitseained ja lisandid kookide-, küpsiste ja keediste juurde,
patent rohud inimestele ja loomadele, ilu-, rohu- ja pesu
seebid, puudrid ja lõhnaõlid, veekindel saapa
määre abi, juustu laap ja värv, või värv, soola
ja väävli hapud, hästi mõjuvad putuka pulbrid,
lapse klaasid ja lutud, jõulupuu ehted jne. Kõige
suuremas väljavalikus õige mõõdukate hindadega
Eesli rollil- ja MMM IM.
H1, U1U.
Palun vanu ja uusi sõpru Uuel -aastal vaatama tulla]
J* A. Rekand
31
saapa kauplus
Tartus, Kaubahoov N2 5.
Asutatud^l 913. a.
Soovitan suures valikus chrom, ehevpeaur ja lakk värvilisest ja .mustast nahast
Meeste, | pw^mr
Naiste ^ MD
Laste
| ÖUUjlU
Tenniskingi, halle ja valgeid,
Sandaale,
Toakingi,
Võimlemiskingi,
Kalossi
I sorti parematest vabrikutest.
Peale selle saavad tellimised ruttu ja korralikult
täidetud. — Hinnad mõõdukad.
Austusega
|Ludwig Oja.
32$
Soovitan suures valiavalim
kraesid, manschette, kaelaside
meid, triiksärke, kaelassalle, kõik
sugu kindaid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukke ja sokke, meester. ja
naester. pesu ; puuvillast ja villast
eht prof. Dr. Jägeri trikoo-pesu,
villaseid koetud jakke, villaseid
laste* kostüüme, kõiksugu pitse.
Vihmavarja,
villast lõnga
käsitööde ja kudumise jaoks.
Prantsuse käsitfiiiniiti 0. ö. C.
Hinnad väga mõõdukad.
Müük
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Marfatased 1930 a.
1930 a. on 2 päikesewarjutust ja 2 kuuwarjutust.
1) Osaline kuuwarjutus 13. aprillil. Nähtaw LõunaEuroopas ja Põhja-Aafrikas. 2)'Ringkujuline — täis
päikesewarjutus 28. aprillil. Nähtaw Põhja-Ameerikas.
Atlandi ja Waiksel okeanil. 3) Osaline kuuwarjutus
7. oktoobril. Nähtaw Euroopas, Aasrikas, Aasias. 4)
Täieline päikesewarjutus 21. oktoobril. Nähtaw maakera
lõuna osas.
V«had fa pnhlrepaemad.
1) Uusaasta (I. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew
(6. jaanuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril),
4) Palwepüew (12. märtsil), 5) Suur Reede (17. aprillil),
6) Ülestõusmise pühad (20. 21. ja 22. aprillil), 7) 1. mai
püha, 8) Taewaminemise püha (29. mail), 9) Nelipühad
(8., 9. ja 10. juunil), 10) Jaanipäew (24. juunil), 11)
Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (19. aprillil), 2) Nelipüha laupäewal (7. juunil),
3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal
(31. detsembril).
Sel aastal sa 365 paema.
103
400113
Austatud nidekauba tarwitajad.
On möödunud talw, kewad, suwi ja sügis.
On
aeg teha kokkuwõtet möödunud aastast.
Ei ole kerge
olnud kellegi möödunud aasta.
Eelmine ikaldusaasta
mõjus kaudselt weel möödunulegi. Olgugi, et oli hää
wiljaaasta, ei suutnud fee siiski weel ikaldusaasta puu
dujääke katta.
Sellepärast on ka siis loomulik, et iga inimene
kulude tegemises tagasihoidlik on. Katsub saada wühese
raha eest palju ja hääd.
Üks suurematest wäljaminekutest on aga just wäljaminek kehakatte pääle. Inimene, kes tahab liikuda selts
konnas, peab tahes wõi tahtmata ennast korralikult riie
tuma. Ei ole enam wana aeg, kus riietuti nii kuidas
juhtus. Nüüdisaja inimesel peab riie olema seljas mis
on korralik, wastupidaw, moodne ja sääljuures siiski —
odaw. Naljalt ei leia aga riiet mis wastaks kõigi nende
nõuetele
Tihti otsustatakse ainult wiimase, f. o. odawuse
järele. See waatekoht wõib aga wahel wildakuks osu
tuda, sest odawuse mõiste on wäga keeruline. On ole
mas riidesorte, millede hind wõhikule paistab olema
odaw. Kui sama riie aga paari korra kandmise järele
nurka tuleb heita, kas see siis weel odawuse mõiste
alla kuulub.
Minu riideäris wõiwad kõige nõudlikumadki ostjad
rahuldust leida. Olles juba üle 30 aasta riidekauba
alal tegutsenud, on mul mõimalus rahma soome tundma
õppida olnud. Ikka ja alati olen katsunud ostjaile wastu
tulla nii kauba hääduse, moe kui ka hinna suhtes.
Rähmas on minu püüet ka määriliselt hinnanud,
külastades mu riide äri suuremal hulgal.
Mõnelgi ostjal on mast wiimasel ajal kartus tõus
nud, et nüüd, peale suurt riidetollide tõstmist ka minu
äris ehk hindu tõstetud on. Nende rahustuseks pean aga
ütlema, et ma ikka ja alati müün riiet wõimalikult odawa
hinnaga olgugi, et sääljuures mu oma kasu wäheneb.
Mina ei lähe wälja spekulatsiooni pääle.
Minu ees
märgiks on, wõtta wõimalikult wähe kasu ja sääljuures
rohkem läbimüüa.
Kuna minu äris alati on saadawal kõige uuemad
mustrid ja moed, siis wõib siit igaüks omale kehakatet
leida, olgu see siis haritlane, koolilaps, põllumees wõi
tööline. Igaüks läheb mu ärist rahnldatud südamega
koju, sest ta teab, et ta on saanud kauba mis on moodne,
cuastupidaw ja odaw.
Soowides kõigile uutele ja manadele sõpradele õnne
likku algamat aastat, jään lootma et me uuel aastal
jällegi wõime minu äris teineteist terwitada.
Aupaklikult
M. Vallas
Kaubahoom nr. 3.
1. kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
Jaanuar — Näärikuu.
Mälestuse- sa
tähtpäewad.
Kolmap. Uusaasta.
Heljap.
Reede
Laup.
31 päeva.
M
19
Igaüks nüüd hirmund ära
20
Ajalehte lugedes,
21
Kus on palju tehtud kära
22
Meie riidetollidest.
Juba wesi maantee kraamis
16 Wulisemas mulinal.
17 Kewad jõuab kiires traawis
18 Lõune tuulte kõlinal.
19
Warblanegi katusäärel
20 Kõweulini sirlsub ju
21 Silub sileks sulgi kehal,
22 Sest et käes on kewad kuu.
V 23
Samuti ka neiud noored
24 Ja ka noored mehedki,
25 Heitwad endilt tolme koored,
26 Sest et käes on kewade.
Palwe p.
27
Mõnelgi mast leeri minna
[Taliharja p. 28
Tarmis kewad pühadeks,
@ 1 Aga kuis sa lähed sinna,
2
Kui sul wiga riietes.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Keroade alg.
Laup.
C
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
10
Esmasp.
11
Teisip. Paastu-m. p. 12
Kolmap.
13
Heljap.
14
1. tõuseb päike ke ll 7,10 min.
Reede
15
6,42
Laup.
16 21.
„
6,14
30 Pühap.
31 Esmasp.
3
Armsad, ärge muretsege
4 Niide pärast ühtegi,
5 Wallase mant muretsege
6 Omal riided uhkemad.
7
8
9
Mine tütar, siin on raha,
19 Kaubahoomi nummer kolm.
20 Talmekatted heida maha,
21 Nüüd ju pole enam külm.
22
Wallas sulle kewadriideid
23
Näitab igasuguseid.
Tal on mustreid wäga kauB 24
[neib
23
Sitsiseid ja siidiseid.
26
Tütar läkski sinna poodi
27
28 Kuhu Isa juhatas,
29 Passis riideid mitut moodi
30 Leidis warsti meeldima.
VaataM. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
...M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
Uueks aastaks F
Küll ajaratas veereb rutuga —
Ent muutub elu ka.
Kõik rõhujad nüüd jäägu maha kaugele
Ja jäägu vabaks meie maa.
Nüüd vabal ilul ehib neiu end.
Sest noorus mööda läeb.
Ja kui ei leia ükski peiu sind —
Kus siis küll lootus jääb?
Seepärast neiud minu kauplusse
Te tulge igal aal. —
Siit saate riide — siidist, villase —
Peig käib ju kosja raal’!
Ja isa, ema, tule sinagi
Mind lahkelt vaatama.
Küll vastutulla tahan minagi
Kui kaupa ostate.
Nüüd õnne soovin Teile kõigile.
Ma uue aasta teel:
Hääd edu, püüdu Eesti rahvale
Ma hüüan ikka veel.
Kõige austusega
k. = kell; m. = minut; p. = päev: e. 1. = enne lõunat ja tähen
dab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päeval; p. l. = pärast
lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösi.
Aeg kalendris on n. n. Ida-Euroopa aeg, mis Eestis ametlikult
vastu võetud ja mille järele on seatud kellad.
Päikese tõusu ja loojenemise ajad on antud Tartu kohta.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil k. 4 p. 1.
Suvi algab 22. juunil k. 11 e. 1.
Sügise algab 24. septembril k. 2 e. 1.
Talv algab 22. detsembril k. 9 p. 1.
Varjutused.
1931. aastal on 3 päikese- ja 2 kuuvarjutust.
1) Täielik kuuvarjutus 2. apr. On meil näha. Algus k. 7.27 p. 1.
Keskmoment k. 10.07. Lõpp 3. apr. k. 12.48 e. 1.
2) Täieline kuuvarjutus 26. sept. On meil näha. Algus kell
6.40 p. 1. Keskmoment k. 9.48 p. 1. Lõpp 27. sept. k. 12.55 e. 1.
[Pühad ja puhkepäevad,
• Täielikud pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1.Uuseaasta (1. jaan.) 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev (24. veebr.). 4) Palvepäev (25. veebr.). 5) Suur
reede (3. aprillil). 6) Ülestõusmise pühad (5., 6. ja 7. aprillil).
7) 1. mai püha. 8) Taevaminemise püha (14. mail). 9) Nelipühad
(24., 25. ja 26. mail). 10) Jaanipäev (24. juunil). 11) Jõulu pühad
(25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval (4. apr.).
2) Nelipüha laupäeval (23. mail). 3) Jõulu laupäeval (24. dets.).
4) Vanal aastal (31. dets.).
Austatud viidekaube
tavilajad.
Möödunud aasta oli parem viljarikas aasta,
kuid sellepeale vaatamata kujunes majandusline olu
kord üldiselt raskeks, sest iga aastate rohke välismaa
kaupade sisseveo tõttu, on meie raha ringvool väike
seks jäänud ja meie et omamaa saadusi ei ole niipalju
saanud välja vedada, annab raha puudus igal alal
end väga teravalt tunda. Paljud kaubanduslised ja
tööstuslised ettevõtted olid sunnitud mineval aastal
oma tegevust lõpetama. Niisama põllupidajatele kuju
nes seisukord väga raskeks. Valitsus määras seisu
korra kaitseks sisseveetavale viljale tollid, et põllupidaja oma saadusi saaks normaalhinnaga müüa, sest
väljamaa viljapakkumised surusid viljahinna niivõrt
alla, et põllupidamine ennast kuidagi viisi enam ei
tasunud. Eestlaste visadus, töötahe ja püüe on neid
ka endistel rasketel aegadel üle aidanud, sellepärast
töötagu ka nüüd igaüks rõõmsas lootuses tuleviku
paremate aegadele.
Püüan igale ühele, riidekauba-tarvitajale, silmaspidades rahavaest aega, vastu tulla hindadega, kuidas
vähegi võimalik, sellejuures pakkudes alati väärtuslikku
riiet, nii vastupidavuse kui ka ajakohase nõuete järele,
sellepärast palun uuel aastal igaüht minu ärisse —
Kaubahoovi nr. 3 tulla, kust saate odavate hinda
dega igasugust riidekaupa.
Saades kõik kaubad otseteel vabrikutest ja pare
mate väljamaa esituste läbi, on mul võimalus iga
ostja soovi rahuldada. Kindlas lootuses, et lugupeetud
ostjaskond minu äri rohkesti ka Uuel aastal, nagu
seniajani, külastama saab, avaldan selle eest juba ette
oma suuremat tänu ja soovin kõikidele head ja
õnnelikku uut aastat.
Kõige suurema lugupidamisega
M. Wallas
Tartus, Kaubahoovis nr. 3,
(vastu Barklai platsi).
Põllumehe vanasõna:
Ripub nääripäeval räästas
palju purikaid, saab hää
suivilja aasta. Külm jaa
nuar toob sooja suve.
soovin kõigile endistele ja uutele kaubaostjatele ja avaldan oma
suuremat tänu lugupeetud ostjaskonnale, kes mind siiaajani on
külastanud
M . W a lla s , K a u b a h o o v n r. 3.
Põllumehe vanasõna:
Küünlapäeva sula ja Maretipäeva põuad on nälja ema.
Kui küünlapäeval päike pais
tab, saab head teravilja, kui
lund sajab — lehtvilja.
Põllumehe vanasõna:
On esimesel paastukuu ööl
heledaid tähti taevas näha,
tuleb pikk kevade. Mida
pikem liug, seda pikem lina.
ja soe puhata, kui teda katab v a ip , mis ostetud M . W allas e
riid e k a u p lu s e s t; samuti teeb perenaise nägusaks uhke
p e a r ä tt, kui ta selle M. W a ll as‘ e riidekaupl. omandab.
Põllumehe vanasõna:
Vihm enne jaani toob hääd,
pääle jaani — halba. Kui
jaanipäeval sajab, tuleb
märg rukkilõikuse aeg.
‘
ja leerilapsed mure sees, et kelle juurest omale ilusat
kleiti ja muid leeritarbeid tuleks osta. Neid asju
müüb aga kõige odavamalt M . W a lla s e riidekpl.
Põllumehe vanasõna:
Kuidas juuli — nõnda
jaanuar.
Heina-maarjapäeva vihm päästab vilja
põuakahjust.
‘
1
2
3
4
ja kui ta väärtuslist ja .paremat ü lik o n d a hindab,
siis ostab ta selle M. W a lla s e riidekauplusest, kus
alati suures väljavalikus igat sorti riiet saadaval.
Põllumehe vanasõna:
Kui lõikusekuu esimene nädal
on selge ja palav, saab pikk ja
külm talv. On kaer pärtlipäeval põllul, hiilib teda hallas.
‘
1 Laup.
aga M . W a lla s e r iid e k a u b a o s tja on
p õ lin e r ik a s ja lihtsalt sellepärast, et ta iga
sugu riideostust määratu kõrged protsentid saab.
Põllumehe vanasõna:
Ei ole viinakuus lund, on
ka jõulukuu sellest tühi.
Oktoobri vihm ja viljarikas
aasta on vennad.
‘
4
5
6
7
8
9
10
Maarja kaitsmise p.
[Päike t. 6,16,1. looja 5,51
oma mehe ja laste te rv is e eest, varustades neid külma vastu
juba aegsasti sooja trikoo-pesuga ja muude villaste ja koetud
sooja riietega, m id a M . W a lla s e r iid e k a u p lu s e s t.
K a u b a h o o v is t n r . 3, m õ õ d u k a te hindadega saab osta.
asunikud ja rentnikud, ametnikud ja töölised, sõjaväelased ja
haritlased, neiud ja naised, prouad ja preilid — varustavad endid
k õ ik sooja riietega, mida ostavad T a r t u s t , M . W a lla s e
Põllumehe vanasõna:
Kui jõulukuu muutlik ja
pehme, ei tule talvel suurt
külma. Külm, käre jõulukuu,
teisel aastal — viljas puu.
S
9
O
A
s
19
0)
et
0)
*0
omakstele, valmistab ainult see majaisa, kes oma
perele riidetarbeid kingib, mida M . W a lla s ,
rõõmsaid jõulupühi soovides kõigile, sisse pakib.
1
2
3
4
5
V. k.
12.k. Detsemher-Jõulukuu 31 p.
Gaadad.
Kokku seatud maa- ja linnavalitsustelt saadud teadete
põhjal.
Kuulaate peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päeval;
Laura alevis iga kuu 10. ja 25.; Irboska jaama juures iga
kuu 20. ja Vana-Irboska alevis iga kuu 4. ja 21.; Rootovo
vallas iga kuu 5.; Värskas, Järvesuu vallas iga kuu 10.;
Obinitsa külas Meremäe vallas iga kuu 8.
Hobuste laata peetakse Tallinnas 2 korda kuus — esimestel
pühapäevadel peale 1. ja 15. kuupäeva.
Märkus: Langeb laadapäev laupäevale, pühapäevale või
pühadele, siis peetakse laat järgmisel äripäeval.
Jaanuari kuus:
2. Petseris. 7. Võrus. 7. Haimre v. 7. Vana-Irboska al.
7. Rootovo vallamaja j. 8. Tartus. 8. Meremäe v. 8. Obinitsas.
10. Suure-Jaani al. 10. Laatre v., Tsirgulinna alevis. 10. Laura
al. 12. Väinjärve v. 12. Koerus. 12. Antsla al. 14. Põltsa
maal. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Jõgeva mõisas.
15., 16. Paasvere v., Laekveres 2 p. 15. Petseris. 15. Võlupe
laada pl., Pärsama v. 15. Pärsama v. 17. Mustla al. 17. Meeksi
v., Mehikoorma al. 17. Kolovere v. 20. Võhmuta v., JärvaJaanis. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama
j. 22. Imavere v., Paial. 22. Türil. 23. Valgas. 23. Rasina v.
kõrtsi j. 23. Haapsalus. 24. Jõelehtme v. 24. Paides. 25.
Võõpsu al. 27. Esna v., Esnas. 27. Laura al. 28. Keila al.
28. Torma v., Lullikatku külas. 30. Riisipere v., Nissi al.
Veebruari kuus:
1 ., 2. Kallaste al. 2 p. 1. Massu v., Uue-Virtsu ap. kir. j.
1., 2. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 1. Petseris. 2. Rapla v.,
Rapla al. 2., 3. Kil.-Nõmmes 2 p. 2. Pornuse Lenhofis. 4. Jõ
geva al. 3. Peltsa v., Liigalasma karjam., Vesiaia väravas,
Maasi v. 4., 5. Pärnus 2 p. 4. Võrus. 4. Vana-Irboska al.
5. Tõrvas. 5. Alliku v., Oisul. 5., 6. Narvas 2 p. 5. Rootovo
vlm. j. 6. Oru v., Linnamäel. 8. Raasiku v. vlm. j. 8. Elva
al. 9. Saare postij. j. 10. Keina v. 10. Sooniste v. 10., 11.
Rakveres 2 päeva. 10. Antsla al. 10. Räpina v. 10. Laura al.
10. Meremäe v., Obinitsas. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14.
Nõmküla v., Tamsalus. 15. Paldiskis. 15. Kuigatsi v., Puka al.
15. Lähtu v., 15. Petseris. 16. Viljandis 8 p. 17. Tartus.
17. Kernu v., Haiba poe j. 18. Liigvalla v., Rakkes. 19. Pai
des. 20. Ravila v., Kase k. 20. Varbola v., Kurava poe j..
20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20 Irboska jaama j. 21
Valgas. 21. Muhu — Suure vlm. j. 21. Vana Irboska al.
22. Mustvee al. 25. Võrus 8 p. 25. Lihula v. 25. Laura al.
26. Illuka v., Kuremäel, 26. Võõpsu al., 27. Audrus. 28., 29.
Viljandis 2 p. 28. Peipsiäärne v. Nina k. 28. Tagavere karja
maal, Maasi v.
Murtsi kuus:
1. Kehtna v., Keeva jaama j. 1. Jõgeva al. 1. Piirsalu v..
Risti al. 1. Kärdla al. 1. Petseris. 2. Nabala v., Nabala as.
2. Rutikvere as. 2. Petseris. 2. Kapu v., Puhma k. 3. Lehtse
v., Lehtses. 3., 4. Jõhvi al. 2 p. 4. Peningi v., Kiviloo kõrtsi j.
4. Kõo v., Võhma al. 4. Vana-Irboska al. 5. Korgesaare v.,
Luidjal. 5. Kirbla v., Kirbla kiriku j. 5. Salla v., Salla külas.
5. Metskülas, Leisi v. 5. Rootovo vlm. j. 8. Laeva v., Laeva
end. kõrtsi j. 8. lisälu v., Iisaku m. 8. Antsla al. 8., 9. Tumala m. karjam., Uuemõisa v. 2 p. 9. Hageri v., Hageri ki
riku j. 9. Emmaste v., Metsalauka külas. 9. Küti v., V.-Jakobi
al. 10. Kõo v., Pilistveres. 10. Suurejõel, Uue-Vändras, 10.
Kavilda v., Puhjas. 10. Meeksi v., Mehikoorma al. 10. Haap
salus. 10. Paatsalu v. 10. Meremäe vallas, Obinitsas. 10. Laura
al. 12. Amblas. 12. Võrus. 12. Venevere v., Venevere k. tarv.
üh. j. 12. Hellama end. teemaja j. Hellama v. 13. Triigi v.,
Ardu k. 13. Põltsamaal. 13. Puurmanni as. 14. Imavere v.,
Käsukonnas. 14. Mõisaküla al. 14. Vaimastvere vlm. 14. Kodijärve vlm. 14. Mustjala vlm. juures, Mustjala v. 15. Rapla
v., Rapla al. 15. Petseris. 16. Rannu vlm. j. 16. Rannaküla,
Rõmmi t. karjam. Maasi v. 18. Keila al. 18. Sangaste kiriku j.
18. Tõstamaa kihelkond, Kastnas. 18., 19. Kallaste al. 2 p.
18. Laius-Tähkvere vallas, Sadala k. 18. Võhmuta v., JärvaJaanis. 18. Kalvi v., Viru-Nigula kiriku j. 20. Rae v., Jüri ki
riku j. 20. Avinurme vlm. j. 20. Türil. 20. Märjamaa v.
20. Avanduse v. Simunas. 20. Kuresaares. 20. Pindi v., Leevil
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Ulila v., end. VäikeUlila m. 21. Skarjatina v. 21. Vana-Irboska al. 22. Albu vlm.
j. 23. Valgas. 23. Kavastu v., Varnja k. 23. Vasknarvas.
23. Valgjärve v., põllumeeste seltsim, j. 23. Leisi al. 24. Lai
use v., Mõram. 24., 25. Paasvere vallas, Laekveres 2 p. 25.
Saadjärve v., Voldi m. 25. Laura al. 26. Vihterpalu v., Puunal.
26. Krüüdneri v., Vana-Prangli m. 26. Vahastu v., Vahastus.
26., 27. Rakveres 2 p. 26. Kärgula v., Sulbi al. 28. Kloostri
v., Kasepere poe j. 28. Valguta m. 28. Paides. 28., 29. Kella
mäe kõrtsi j. Kaarma-Suures v. 2 p. 31., 1. Mustvee al. 2 p.
Slftrilli kuus:
1. Juuru v., Juuru al. 1. Petseris. 2. Iisaku v., Alajõel.
2. Antsla al. 2. Põlgaste v., Puskarus. 5. Harku v., Mäe öö
maja 1. 5. Peipsiäärne v., Väike-Kolkja k. 6. Taebla v. 7.
Vana-Irboska al. 7. Rootovo vlm. j. 7. Lümmada vlm. j.
8. Petseris. 8. Kastre-Võnnu v. end. Suitsu kõrtsi j. 8. Tam
salu jaama j. 8. Einmanni v. 8. Roopaka as., Pärsama v.
8. Meremäe vallas, Obinitsas. 9., 10. Viljandis 2 p. 9. Tartus.
9. Udernas, Elva jaama juures. 10. Saua v., Rrudevahe öömaja
juures. 10. Põltsamaal. 10. Põlla Kihlepas. 10. Sooniste v.
10. Vao v., Väike-Maarja al. 10. Laura al. 11. Pati-Nurmeotsal.
12. Võrus. 12. Kolovere v., Jõgeval. 13. Kärla v. turuplatsil.
13. Torgu vlm. j. 14. Hummuli v., Soe al. 14. Vastse-Kuuste
vallas, Koorvere kõrtsi j. 15. Kiu v., Kuusalu al. 15. Liigvalla
v., Rakkes. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 15. Kihelkonna al.
16. Voltveti Keremal. 16. Palivere v. 17. Karula kiriku j.
17. Tapal. 18. Mustla al. 18. Väinjärve v., Koerus. 18. Vigala
v. 18. Liinapoe j., Rahuk., Kogula v. 19. Kilingi-Nõmmel.
19. Palmse vallas, Viitna kõrtsi j. 19. Püssi v., Lüganuse ki
riku j. 19. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 20. Alavere vlm. j.
20. Petseris. 20. Pritsu al., Palupera v. 20. Lihula v. 20. Vai
vara v. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 21. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 23. Keila al. 23. Kuimetsa vallas, Kuimetsa vlm.
I. 23. Orajõe-Kablis. 23. Sauga vlm. j. 23. Raadi v., end.
Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Võrus. 23., 24. Narvas 2 p.
23. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 23. Irboska jaama j.
23. Vana-Irboska al. 24. Roela as. 24. Amblas. 24. Esnas.
24. Vastseliina vlm. j. 25. Kabala vlm. j. 25. Märjamaa v.
25. Saulepi v., Varbla kiriku j. 25. Sutlepav., Aulepas. 25. Peri
v. 25. Erastvere v., Kanepi alevis. 25., 26. Laimjala v., Kõiguste kõrtsi j. 2 p. 25. Laura al. 26. Kohila vlm. j. 26. SuureJaani al. 26. Laatre v., Tsirgulinna al. 26. Alatskivi m. 26.
Jõgeva al. 26. Päidla v., Lutiku al.. 26., 27. Kunda al. 2 p.
26. Moisekatsi vlm. j. 27. Leebiku vlm. j. 27. Saare v., Saare
kõrtsi juures. 27. Kapu v., Puhmu k. 28. Abja-Paluojas. 28.
Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi j. 28. Kärus. 28., 29. Rakveres
2 p. 28. Masa hobupostij. j., Pihtla v. 29. Koiga v., Liival.
29. Valgas. 29. Torma v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa
k. 29. Stolbovot., Laura v. 30. Riisipere v., Nissi al. 30. Kärgu
al. 30. Meeri v., Vastse-Nõo mõisas. 30. Kuremaa vallas,
Palamuse k. 30. Haanja v., Haanja as.
mai kuus:
2. Tõrvas. 2. Vändra al. 2. Võhmuta v., Järva-Jaanis.
2. Vaikna v. 2. Petseris. 2. Mõniste vlm. j. 2. Köliesi v.,
Alamustil. 2. Räpina vlm. j. 3. Anija vlm. j. 3. Võisiku v..
Rõikal. 3. Lelle-Hiiekõnnus. 3. Kavastu v., Koosa k. 3. Kaare
pere v., Vikjärve kõrtsi j. 3., 4. Otepää al. 2 p. 3. Oru v.,
Linnamäel. 3. Krabi vlm. j. 3. Uuemõisa v., Tumala as. karjam. 4. Taheva vlm. j. 4. Rõuge kiriku j. 4. Võkma laat.
Mustjala v. 5. Pala v., Kodavere põllum. seltsi pl. 5. Haap
salus. 5. Salla v., Salla külas. 5. Velise v. 5. Saaluse vim. j.
5. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Järvakandi vlm. j.
6., 7. Pärnus 2 p. 6. Tapal. 7. Mõisaküla al. 7., 8. Lohusuu
k.’2 p. 7. Peri v., Põlva kiriku juures. 7. Kogula v., Kaubi
laat. 8. Kõnnu v., Valgjõel. 8. Tsooru v., Roosikul. 8. Mere
mäe v., Obinitsa. 9. Kernu v., Haiba poe juures. 9. Häädemeestel. 9. Üue-Antsla vlm. j. 10. Kuivajõe vlm. j. 10. Põltsa
maal. 10. Kuigatsi v., Priipalu alevis. 10. Rõngu v., Rõngu k.
10. Jakobi khlk., Uduveres. 10. Vana-Roosa vlm. j. 10. Veri
ora v., Viluste k. 10. Laura al 11. Vana-Kuuste v., Reola m.
11. Misso vlm. j. 12. Kaarli v., Õisu raudteejaamas. 12. Koon
ga vlm. 12. Kudina v., Maarja-Magdaleena al. 12. Võrus.
12 Sipa v. 12. Antsla al. 12. Leisi riietelaat. 14.- Holstre
vlm. j. 14. Puka al. 14. Kallaste al. 14. Karilatsi v., AlaJaani talus. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Petseris. 15.
Kuresaares. 16. Paides.
18. Sangaste kiriku kõrtsi juures.
20. Tõstamaa khlk., Selistes. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska
jaama j. 21. Petseris. 21. Vana-Irboska al. 22. Voopsu al.
23. Valgas. 23. Mätjaküla karjam., Pärsama v. 25. Ahja v.,
Läänistel. 25. Väinjärve v., Koerus. 26. Laura al.
Juuni kuus:
1. Rasina v. 1. Petseris. 1. Kärgula v., Sulbi al. 2. Türil.
4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Rootovo vim. j.
8. Rapla v., Rapla al. 8. Koiola v., Himmaste külas. 9. Antsla
al. 10. Hageri v., Hageri kiriku j. 10. Nõmküla v., Famsalus.
10. Kärdla al. 11. Obinitsas, Meremäe v. 11. Laura al. 12. Elva
al
12. Paides. 13. Voltveti Keremal. 14. Vastse-Kuuste v.,
Lodvina m. 15. Mustla al. 15. Märjamaa v., 15. Petseris.
16. Tapal. 18. Keila al. 18., 19. Kilingi-Nõmme al. 2 p. 18. Jõ
geva al. 20. Riisipere v., Nissi al. 20. Põltsamaal. 20. Patseküla v., Pikasillal. 20., 21. Mustvee al., 2 p. 20. Võhmuta v.,
Järva-Jaanis. 20. Misso vlm. j. 20. Kaarma-Suure vlm. hoo
vis riietelaat 10 p. 20. Irboska jaama j. 21. Võrus. 25. VanaIrboska al. 25. Laura al. 26., 27. Viljandis 2 p. 26. Laiksaare-Uurissaares. 26. Piirsalu v., Risti al. 26., 27. Rakveres
2 p. 26. Vihula vlm. j. 29. Tahkurannas, end. Võiste kõrtsi j.
Juuli kuus:
1 Valgas. 1. Vana-Kariste vlm. j. 1. Haapsalus. 1. Pet
seris. 3. Paides. 3., 4. Palmse v., Viitna kõrtsi j. 2 p. 4. Fartus. 4. Antsla al. 4. Vana-Irboska al. 7. Petseris. 7. Rootovo
vlm. j. 8. Taagepera vlm. j. 8., 9. Pärnus 2 p. 8._ Obinitsas,
Meremäe v. 10. Tarvastu as. 10. Laura al. 12. Mõisaküla al.
15. Karski-Nuias. 15. Petseris. 18. Tõrvas. 20. Misso vlm. j.
21. Irboska jaama j. 21. Vana-Irboska al. 23. Kuresaares
riietelaat2 n. 24. Võrus. 25. Kapuv., Puhma k. 25. Laura al.
Augusti kuues :
1 Kilingi-Nõmme al. 1. Paides. 1. Petseris. 2. Pärnus
3 n. 3. Elva al. 4. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vim. j. 6. Türil.
7. Holstre vlm. j. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Kaarli vlm. j.
10. Laatre v., Tsirgulinna al. 10. Esnas. 10. Kuresaares.
11 Laura al. 12. Vana-Võidu vlm. j. 15. Tuhalaane vlm.
15. Väinjärve V., Koerus. 15. Petseris. 16. Martna v. 17. Põltsa
maal. 17. Kuigatsi v., Puka al. 20. Valguta v. Valguta asun
duses. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. LaiksaareUrissaares. 21., 22. Kallaste as. 2 p. 21. Vana-Irboska al.
22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas. 24. Tapal. 25. Mustla al.
25. Võrus. 25., 26. Narva-Jõesuus 2 p. 25. Laura al. 26. Mõi
saküla al. 26. Paides. 28. Taevere v., Kaansoos. 28. Petseris.
28 29. Rakveres 2 p. 29. Tõrvas. 30. Antsla al. 31- Helme
as.’ 31. Häädemeestel. 31. Uue-Vändras, Suurejõel.
Septembri kuus:
1. Riisipere v., Nissi al. 1. S.-Kõpu v. 1. Lipa v. 1. Pet
seris 1. Kaarma-Suure m. j., Kaarma-Suure v. 2 Suure-Jaani
al. 3. Karula v., Väheru al. 3. Selistes. 4. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Sauga
vlm. j. 5. Rootovo vlm. j. 6. Vastsemõisa vlm. j. 6. Meeri v.,
Vastse-Nõo m. 7. Hummuli v., Soe al. 7. Vana-Kariste vlm. j.
7. Võlla-Kihlepas. 7. Nõmküla v., Tamsalus. 8. Pornuse-Leenhofis. 8. Illuka v., Kuremäel. 8. Kihelkonna al. 8. Meremäe
V., Obinitsas. 9. Puiatu as. 10. Olustvere jaama j. 10. Kärstna
as. 10. Kilingi-Nõmmel. 10. Kavilda v., Puhjas. 10. Krabi
vlm j 10. Veriora v., Viluste k. 10. Hellama v., Hellama end.
teemaja j. 10. Laura al. 11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Loodi
kõrtsi j. 12. Laeva v., Laeva end. kõrtsi j. 12. Türil. 12. Maasi
v., Tagavere k. karjam. 13. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 13. Val
gas. 13., 14. Iisaku v., Iisaku mõisas 2p. 14. Alliku v., Oisus.
14. Kuresaares. 14. Viitina vlm. j. 15. Kohila vlm. j. 15. Tammistes. 15. Abja-Paluojal. 15. Jõgeva al. 15. Ahja V., Lää
niste k. 15. Saulepi v., Varblas. 15. Petseris. 16. Rõngu V
Rõngu al. 16. Tapal. 17. Uusna mõisas. 17. Uduveres, Jakobi
kihelkonnas. 17., 18. Räpina vlm. j. 2 p. - 18. Alavere vlm. j.
18. Sangaste kiriku j. 18. Kaarepere v., Pikjärve end. kõrtsi j.
19. Kergu al. 19. Mustvee al. 19. Kogula v., Kalliküla karjam.
20. Aidu v.. Paistus. 20. Võisiku v., Rõikal. 20. Jõgeveste vlm.
j 20 Vigala v. 20. Körgula v.. Sulbi al. 20. Misso vlm. j.
21. Taheva vlm. j. 21. Orajõe-Kablis. 21. Vahastus. 21. Rõuge
v., Rõuge kiriku juures. 21. Pärsama v., Võlupe kõrtsi j. 22.
Kastnas, Tõstamaa khlk. 22. Irboska jaama j. 22. Vana-Irboska
al. 23. Järvakandi vlm. j. 23. Sürgavere as. 23. Helme khlk.,
Holdre as, 23. Tartus. 23. Paides. 23. Keina v. 24. Kuigatsi
v.. Priipalu al. 24. Võrus. 24. Kirbla v. 25. Ravila v., Kose al.
25. V.-Suislepa vlm. j. 25. Vana-Võidu v., Oiul. 25. Paatsalu
v., Vatla al. 25. Antsla al. 25. Loora vlm. j. 25. Liigalasma
karjam., Vesiaia väravas, Maasi v. 25. Laura al. 26. Tallin
nas 2 p. 26. Pööraveres, Jakobi k. 26. Puurmanni as. 26.
Alatskivi v. 26. Taebla v. 26. Kunda al. 2 p. 27. Meeksi v,,
Mehikoorma al. 27. Peri v., Põlva kiriku j. 28. Põltsamaal,
v. piires. 28. Tori al. 28. Kuresaares. 29. Varbola v., Kurava
poe j. 29. Kuimetsa vlm. j. 29. Karksi-Nuias. 29. Koonga
vlm. j. 29. Kirepi v., Kirepi kõrtsi j. 29. Vara v. 29. Märja
maa end. kõrtsi juures. 29 Amblas. 29. Haapsalus. 29. Kõr
gesaare v. Luidjal. 29. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 30. Haanja
v., Haanja as. 30. Metskülas, Leisi v.
Cktccbri kuus:
1. Kolga v., Liival. 1. Kehtna v., Keava raudteejaama I.
1. Audrus. 1. Krüüdneri v., Maaritsel. 1. Rasina v., kõrtsi j.
1. Vaikna v., Päri mõisa juures. 1. Oru v. Linnamäel. 1. Kärdla
al. 1. Narvas 2 p. 1. Tudulinna vlm. j. 2 p. 1. Petseris.
1. Uuemõisa v., Levala k. 1. Mehamäe väljal, Levala k., Uue
mõisa v. 2 p. 2. Nabalav., Nabala as. 2. Mõisaküla al. 2. Mär
jamaa v. 3. Tõrvas. 3. Vändra al. 3. Kavastu-Koosa k. 3.
Kambja v., Liiva end. kõrtsi j. 3. Masa hobupostijaama j.,
Pihtla v. 3. Vana-Irboska al. 4. Kuivajõe vlm. j. 4. Paldiskis.
4. Kallaste al. 4. Päidla v., Lutiku al. 4. Vana-Kuuste v., Reo
la Valge kõrtsi j. 4. Palmse v., Viitina kõrtsi j. 2 p. 4. Rõuge
v., end. Sänna kõrtsi j. 5. Ollepa raudteejaama j. 5. Lihula
al. 6. Kudina v., Maarja-Magdalena al. 6. Jõhvi al. 2 p.
6. Vana-Laitsna vlm. j. 6. Kaarma-Suure v. Kaarma-Suure
m. j. 6. Rootovo vlm. j. 7. Hageri v., Hageri kiriku j. 7. Vil
jandis 2 p. 7. Pärnus 2 p. 7. Mustjala v., Võhma k. 8. Puka
alevis. 8. Vaimastvere vlm. j. 8. Velise v. 8. Tapal. 8. Koi-'
ola v., Himmaste külas. 8. Mustjala v., Mustjala m. j. 2 p.
8. Meremaa v., Obinitsas. 9. Albu vlm. j. 9. Laura al. 10.
Kõnnu v., Valgjõel. 10. Imavere v., Paial. 10. Valgas. 10. Lohu
suu v., Lohusuu k. 2 p. 20. Hiiu-Suuremõisa v. 10. Sutlepa v.,
Aulepas. 10. Püssi v., Lüganuse kiriku j. 11. Riidaja vlm. j.
11. Torgu vlm. j. 12. Keila al. 12. Tartus. 12. Veltsa v.
12. Vastseliina vlm. j. 12. Leisi al. 3 p. 13. Võrus. 13. Salla
v., Salla k. 13. Kärla v. turuplatsil. 14. V.-Tännasilma vlm. j.
14. Kilingi-Nõmmel. 14. Petseris. 14. Massu v. 14. Skarjatina
vlm. j. 14. Erastvere v., Kanepi al. 15. Rapla v., Rapla al.
15. Kuremaa v., Palamuse k. 15. Rannuvlm.j. 15. Avinurme
vlm. j. 15. Rakveres 3 p. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 16.
Karula kiriku j. 16. Leebiku vlm. j. 16. Vastse-Kuuste vallas,
Lootvina m. 16. Muhu-Suure vallamagasini aida j. 17. Anija
vlm. j. 17. Otepää al. 2.p. 17. Kolovere v. 2 p. 17. Liigvalla
v., Rakkes. 18. Suure-Jaani al. 18. Roela as. 18. Emmaste
v Metsalauka k. 18. Vao v., V.-Maarja al. 18. Kuresaares.
18 Võõpsu al. 18. Antsla al. 19. Jõelehtme v., Jõelehtme
kiriku j. 19. Tarvastu as. 19. Peipsiäärne v., V.-Kolkja k.
19. Rogosi vlm. j. 19. Põlgaste v., Puskarus. 20. Põltsamaal.
20. Uulus. 20. Saadjärve v., Tabivere al. 20. Väinjärve v.,
Koerus. 20. Misso vlm. j. 20. Vana-Roosa vlm. j. 20. UueAntsla vlm. j. 20. Kõlleste v., end. Tille kõrtsi j. 20. Laim
jala vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Vihterpalu v., Puunal.
21. Taevere v., Kaansoos. 21. Kastre-Võnnu vlm. j. 21. Haap
salus 21. Saaluse vlm. j. 21. Vana-Irboska al. 22. Kodijarve
vlm j. 22. Kärgula v., Sulbi al. 23. Kloostri v., Kasepere poe
j. 23. Kõo as. 23. Raadi v., Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Moisekatsi v. 24. Tsirgulinna al., Laatre v. 25. Esna v., Esnas.
25 Sooniste v., 25. Venevere v., Venevere Kaubatarv. üh. poe
juures. 25. Tsooru v., Roosikul. 25. Maasi v., Rannaküla,
Rõmmi t. karjamaal. 25. Laura al. 26. Võrus. 27. Saare v.,
Saare kõrtsi j. 27. Paasvere v., Laekveres 2 p. 28. Taagepere
v. Ala al. 28. Voltveti-Keremal. 28. Puurmanniv., Pikknurme
k.’ 28. Krüüdneri v., Pusu kõrtsi j. 28. Võhmuta v., JärvaJaanis. 28. Misso vlm. j. 28. Loosi v., Lindoras. 29. Torma
v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa kõrtsi j. 29. Laura v.,
Stolbovo t. 31. Sindi-Lodja kõrtsi j. 31. Mõniste vlm. j.
^fcvembvi buus ;
1. Harku v., Mäe öömaja j. 1. Küti v., Viru-Jakobi al. 2 p.
1. Vaivara v. 1. Petseris. 1. Pärsamaa v., Mätjaküla karja
maal 2. Suurejõel, Uue-Vändras. 2. Pala v., Kodavere Põllum.
Seltsi pl. 2. Laiuse v., Mõra m. 2. Paides. 4. Riisipere v.,
Vissi al. 4. Vana-Irboska al. 5. Kambja v., Suure-Kambja as.
5 Antsla al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Kaarepere v., Aruküla õi
geusu kiriku j. 6. Rõuge v., end. Alakõrtsi j. 7. Valgas.
7 Uderna v.. Elva jaama lähedal. 7. Kõlleste v., Krootuse as.
7. Kogulas, Kaubi laat. 8. Palivere v. 8. Meremäe v., Obinit
sas 10. Saue v., Arudevahe öömaja j. 10. Narvas, 2 p. 10.
Jõgeva v., Jõgeva m. 10. Laura al. 11. Viljandis 2 p. 11. Vorus 12. Triigi v, Ardu k. 12. Lähtra v., Vahima k. 12. Kure
saares. 12. Karilatsi v., Alajanni t. 14. Tartus. 14. Karu y.,
Kärus. 15. Põltsamaal. 15. Petseris. 15. uuemõisaiv., Tumala
as. karjamaal. 17. Kernu v., Haba pj. 20. Kiiu v., Kuusalu a..
20. Piirsalu v. 20. Avanduse v., Simunas. 20. Pindi v., Leevil.
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Otepääl. 21. Nõmküla v., Tamsalus 2 p. 21. Vana-Irboska al. 23 Mustvee al.
2p 23 Paides. 25. Raasiku vlm. j. 25. Türil. 25. Mäetaguse
v. Ätsalama k. 25. Laura al. 26. Pati-Nurmeotsal. 26. Einmanni v., Tamsalus. 26. Valgjärve v., põllumeeste seltsimaja j.
26 Võõpsu al. 27. Ambla v., Amblas. 27. Kalvi v., Viru-Nigula al. 2 p. 28. Keila al. 28. Voltveti-Hallikukivil. 29. Vorus.
29. Rootovo vlm. j. 30. Vigala v.
Detsembri kuus:
1. Abja-Paluojal. Lelle-Hiiekõnnus esmaspäeval pärast 2.
Kristuse tulem, püha. 1. Petseris. 2. Juuru v., Juuru al.
2. Saare postijaama j. 3. Valqas. 3. Tapal. 3. Iisaku v., Alajõel. 3. Räpina vlm. j. 4. Rakveres 2 p. 4. Vana-Irboska al.
5. Rootovo vlm. j. 6. Vihula vlm. j. 7. Kallaste al. 2 p. 8. Vil
jandis 2 p. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Albu v., Hravete k.
10. Rae v., Jüri kiriku j. 10. Kilingi-Nõmmel 2 p. 10. Mõisa
küla al. 10. Ahja v., Lääniste k. 10. Sadala k. 10. Laura al.
11. Põltsamaal. 12. Kloostri v.. Kasepere poe j. 12. Vändra al.
12. Pritsu al. 2 p. 12. Võhmuta v., Järva-Jaanis. 12. Martna
v., Martna kiriku j. 13. Pati-Nurmeotsal. 13. Tartus. 14. Peip
siäärne v.. Nina külas. 14. Vasknarvas. 14. Väinjärve v., Koe
rus. 14. Antsla al. 15. Kohila vlm. j. 15. Jõgeva al. 15. Võ
rus. 15. Kärdla al. 15. Petseris. 16. Pärnus 2 p. 16. Türil.
17. Rapla v.. Rapla al. 17. Moisekatsi v., end. Kauksi kõrtsi j.
18. Pööraveres, Jakobi khlk. 18. Krüüdneri v.. Sulaoja kõrtsi j.
18. Paides. 18. Soonistu v. 19. Mustvee al. 2 p. 19. Lehtse v.
Lehtses. 19. Jõhvi al. 2 p. 19. Elva al. 20. Tõrvas. 20. Haap
salus. 20. Märjamaa v. 20. Võõpsu al. 20. Misso vlm. j.
20. Irboska- jaama j. 21. Kuresaares. 22. Mustvee al. 22. Va
na-Irboska al. 28. Valgas. 28. Kavastu v., Varnja k. 29. Laura al.
Jätsin südame.
Sa, minu sünnikoht, taluke Veski,
Taat memme marjasem majake,
Sind minu hingest ei võtta saa keski —
Sulle ma jätsin oma südame.
Lustilik lapsepõlv, Pedjajõe sära,
Nurm ja niit ja mu karjatee,
Teid ei unusta iial ma ära —
Teile ma jätsin oma südame.
Ja Sina, neiuke, ilusam, kenam,
Kes sa mul kuldasid elutee,
Sind ei näe ma iialgi enam —
Sulle ma jätsin oma südame.
Aga mu isamaa, kallis ja kuldne,
Kõikidest armsam sa minule,
Ehk küll olen ju vana ja muldne —
Sulle ma jätan oma südame.
Ed. L. Wöhrmann.
iili
NValjad. ^
Hea abinõu.
„Homme esitab mulle üks mu võlausaldajatest
veksli maksmiseks. Võin ma, armas Karl, sinu abi
peale loota ?"
„Muidugi, armas Friedrich, kahekesi ei ole su
gugi raske teda välja visata."
Nüüdis-ajal.
Ats: „Hirmsasti kriuksuvad su saapad, vana
inimeste arvamise järele olevat nad veel alles maksmata."
Jüri: „Tühi lori kõik! Mispärast ei kriuksu
siis minu palit, minu kübar, minu ülikond?"
Tabas märki.
„Oskad, sa poiss, rattaga sõita ?“
„Ei!“
„Noh, valva natuke siis mu jalgratta järele, kuni
tagasi tulen!"
Kindel koht.
Härra (kes tahab korterit üürida): „On see
korter ka küllalt kindel varaste eest, sest mul on palju
väärtasju ?"
Perenaine: „Täitsa kindel, sest kusagil pole
kindlamat kohta; minu mees on politsei valve all."
Tark.
„Või nii, sina tunned seda meest, kes sinu palitu
varastas. Miks ei anna sa teda üles ?"
„Ma ootan, kuni ta on lasknud ta ilusasti ära
parandada."
Sissekukkumine.
Mees: „Kui söök 15 minuti jooksul valmis ei
ole, lähen ma restoraani."
Naine: „Sul on ainult vaja 5 minutit oodata,
riietun end kohe ja tulen ühes."
Vabandas.
„Kuis äri läheb ?"
„Räbalasti, sest isegi need ei osta, kes iialgi
ei maksa."
Eksam koolis.
„Kui nüüd inspektor kooli tuleb," seletab õpe
taja, „ärge midagi unustage vastamisel juure lisada:
,härra inspektor’."
Härra inspektor tuleb: „Missuguse sõnadega
pani Jumal maole needimise peale?"
„Kõhu peal pead sa roomama ja mulda sööma,
härra inspektor."
Kauplemine.
„Kas laenad mulle tuhat marka, kui ma sulle
pandiks annan oma kella."
„Noh, tuhat marka võin sulle anda, su ausa näo
peale, ilma kellata."
„Ja kellaga, kui palju laenad?"
Õngitseja vabandus.
«Õngitsemine on siin kõvasti keelatud, sa poisu!"
„Ma ei õngitse ju, ujutan ainult oina vihmaussi."
Üllatus.
Ema: „Ats tõuse üles, koolimaja põleb!"
Ats: „Kas kooliõpetaja ka juba ära põles?"
Uudishimuline.
Kaebalune taskuvaras: „Ma palun, härra
kohtunik, minu asja viie päeva võrra edasi lükata.
Minu kaitsja on haige."
Kohtunik: „Teid tabati ju siis, kui teil käsi
võõras taskus oli. Mis võiks kaitsja teie vabandami
seks’ öelda ?“
Kaebalune: «Vaadake, härra kohtunik, selle
pääle olen mina ka uudishimuline."
Oskab ennast kaitsta.
„Miks sõidate ilma kummideta vankriga?"
„Arst soovitas mulle rohkem liikumist,"
Elagu vabadus.
(Purjus üliõpilane öösel koju tulles, näeb voori
meest, kes sõitjat ootab ja hüüab): «Voorimees, kas
vaba olete ?“
Voorimees (rõõmsalt): „Vaba, mu härra!"
Üliõpilane (lällutades) : „Elagu siis vabadus!"
Popsipojad.
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukeng heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus põpsipõjad kaswawad.
Caat hall. Käib töödel küürus seljal,
Eit ammu ju on põdurik.
Must ruun, see astub hülpind sammul,
Ja põld on kehw ning kidurik.
Las’ kaswawad need noored tammed!
pea sirguwad ka suureks nad.
Mis sest, et torm ja elumarud
Õn purustajad, armutad!
Kui aga kutsub kuldne kodu,
Siis popsipojad julgeste
Kui lõwid säädawad end ritta —
Sa wärise, siis waenlane!...
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukene heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus popsipojad kaswawad.
€d. £. Wöhrmann.
Ilusani valik Mas
Mlikonne-»
Palitu-,
Mantli- ja
Kleidi-
Vidrik Särg
Suurem tsementsaaduste tööstus ja laskeriistade eriäri
Tartus, Dromenadi tän. 2. Telef. 78.
======= SOOVITAB: =========—
Tsementsaaduste tööstusest:
Laskeriistade ärist:
Katuse-, õõnesseina, korstna-, müüri- ja
Jahi-, spordi- ja õhupüsse, revolvreid,
parkettkive, kaevu-, kanalisatsiooni-, silla-,
brovninguid, püssirohtu, laskemoona,
ja põllutorusid-, looma jootmise auto
jahitarbeid, süütenööri, lõhkeainet kän
maat nõusid, veetõrsi, trepiastmeid, aia
dude ja kivide lõhkumiseks, tulemasi
poste, matuseplatsi ilustusi jne.
naid, tasku- ja habemenuge jne.
Tööstuse osakond TÕRVAS, Pikk tän. 17,
A./S. Kapsi & Ko osk. ,LÕHKEVÕIME“
omas majas.
esitus. Mitmete suuremate Belgia ja His
Näitustelt kõrgemad auhinnad!
paania vabrikute ainuesitaja.
Müüle suurel jez väiksel arvul!
Tööstus saadab maale ja teistesse linnadesse valmistama
katuse-, ehituskive, torusid ja kõiki teisi soovitavaid saadusi.
Moe- ja pudukauplus
J.
Kuhhi
Kaubahoov %
Barklci vastu
Vanem Eesti äri Tartus, asut. 1902 a.
Soovitab alati suures valikus odavate
hindadega:
Poolvillast ja villast trikoo-pesu, koetud
villased kampsoneid, kindaid, sokke,
hästi vastupidavaid. Kraed riidest ja
kummist, maniskad, manshettid, lipsid,
traksid, eht kookus-nööbid, shallid, vil
lased ja siidist jne. jne.
Naisterahvastele:
Ilusad koetud jakid, villased kindad,
uued mustrid, villast lõnga, igasugu kin
daid (ka Eesti mustritega), pitsi, besatsi,
siidipaelu, D. M. C. käsitöö niiti, vihmavarjusid, kleidishnallisid jne. jne.
Suures valikus alati — hästi kõvad vil
lased, poolvillased ja siidifloor-sukad.
Lastele kampsonid, sukad, kindad,
mütsid ja shallid.
Austusega
J. Kuhhi,
KCaubahoov nr. 4.
K. Möller‘i
3
Talurahva jeu ehitusmaterj. kaupl. 3
:
Tartus, Võpu tän. nr. 53, Tapamaja juures
Kõnetr. nr. 8-55.
Kasulikum ja odavam osfukohf Tarfus.
Tsementi, lupja,
Schamottkive,
Klinkri ja telliskive,
Sikatuuri matte ja roogu,
Katuse pappi, mitme hinnalist,
Kivi- ja männi tõrva,
Naela, kõik sordid,
Ukse-hingi, lukke ja käeraudu,
Akna-hingi, riive ja haake,
Aknaklaasi,
Rauda, kõiki sorti,
Värnitsat ja värvimulda,
Pliida raudu, praeahjusid.
Siibreid, kriiskasid ja ahjuklappe,
Ahju- pliida- ja teisi uksesid,
Vankri telgi ja pusse,
Atru, äkkeid,
Superfosvaati 18—200/0,
Kalisoola 400/0,
Tsiilisalpeetrid,
Kondijahu,
Sepasüsa, soola,
Heeringaid, kilu, silku,
Vankrimääret,
Masina- ja tsilindriõli.
Seebikivi ja kampvoli,
Nahka, nööri jne. jne.
