f/ifi

pl.

$03

<r

jfr/nfi.

Koli-ramat.
Kucs

jaggo.

Wifika,
ehk õppetus lodud asjade isfewifideft
ja wäggedest.

Tartus.
H. Laakmanni kirjade ja kulluga trükkitud.
1855.

Ver Drucl dieser Schrift wirb unter der Bebingung gestattet, datz
nach Beendigung desselben der Abssetheilten Censur in Dorpat die vor«
schriftmähigt Anzahl Eremplare vorgestlllt werde.
Dorpat. d. 14. I u n i 1855.
(Nr. 55.)
Abgetheilter Cenfor de la C r o i x .

Eeskönne.
Ve

on koliramatu kues jaggo, mis teile,

armas Marahwas, pakkume. Sedda on Pölwa
öppetaja Schwartz Tartomakele kirjutanud. Endine
Rõuge öppetaja Reinthal Tartus on sedda Tab
linakele murde ümberkirjutanud. — Kui luggia
parrast luggemist ühhe ehk teise tükki tahhab teistkorda luggeda, siis leiab temma sedda se juhhataja
abbiga, mis selle tarwis siin al olleme kokkopannud.

mis näitab, Missugguse numri al wisila ramato peaöppetussi on leida. Eiin on ka need saksakele sannad
jurepandud, misga saksa koliramatutte sees neid
öppetussi nimmetakse.
Õppetus I. § 3—6. Iggaühhe ihhulikku lodud aSjal
on issepaik (Undurchdringlichkeit).
—
II. § 7—13. Keik lodud assi on auklinne
(Porosität).
—
III. § 14—21. Keik lodud assi on mitmest
tükkist ühtepandud chk mitmest jaukessest
kokkolidelud (Theilbarkeit).
— IV. § 2 2 - 2 7 . RaSkus ja tömbamisse wäggi
(Schwere und Anziehungskraft).
—
V. § 2 8 - 3 3 . Kinnipiddamisst wäggi (Cohäsion und Adhäsion).
—
VI. § 34—38. Taggasi-kargamisse wäggi
(Eiasticität).

—

—
—
—
—
—
—
—
—

VII. § 39—42. Ükski assi, kel ellu ei olle,
ei ligu issiennesest ommast paigast ärra, ja
kui ta on ligutud, siis ei jä temma isseenncsest mitte seisma (Beharrlichkeit).
VIII. § 43—30. Kaluminne ja töstminne
(Gleichgewicht).
IX. § 5 1 - 5 7 . Öhhust (Lust).
X. § 58—66. Weest (Wasser).
XI. § 67—83. Sojast (Wärme).
XII. § 8 4 - 9 7 . Walguösest (Licht).
XIII. § 98—104. Heälest (Schall).
XIV. § 105—117. Elektri-wäest (Electricität).
XV. § 118—123. Magnetüwäest (Magne,
tismus).
30*

Ä e i f mailm on täis ellu ja likumist. Ka nisuga
gused lodud asjad, kel ellu ei olle, liguwad mitmel
wisil, kui neid ligulakst se isseärralikku jõuu ehk wäe
läbbi, mis Jummal iggaühhe lodud asjale on annud.
Kiwwi kukkub kattukse peält mahha, wessi jookseb jões,
pu uiub wee peäl, pilw lööb wälko. Keik nisuggune
likuminne ci wõi muido sündida, kui se isseärralisse
lodud wisi ja wäe läbbi, mis Loja iggal asjal on
seadnud. Sest paistab ka holekandja Issanda tarkus
ja arm selgeste, ja ka nende lodud asjade pärrast, kel
ellu ei olle, tuunistamc ja ütleme: to kidab teggial,
loom Lojat! Nende asjade tundminne õppetab meid
ka Jummalale auu andma. — Wisita annab sedda 6 >
petust, sest temma selletad nende asjade lodud wisi ja
wägge ärra, kelle sees ellu ci olle.

§2.
Jummala teggude sees ei olle millalgi körrato luggu.
Keik, mis sünnib, sünnib selle wisi ja wäe järrel, mis
Jummal targaste on lönud. Innimenne ka ei jõua
middagi tehha, mis lodud wisi ja wäe wasto olleks.
P u uiub wee peäl, se wiis ja wäggi on temmale lo?
missist antud. Innimenne, kes järwe ehk jõe ülle
tahhab minna, astub parwe ehk laewa peäle, et pu
tedda üllekannaks omma Jummalast lodud wisi ja wäe
järrel. Agga kui innimenne omma jallaga tahhaks
wee peäl kõndida, se olleks tühhi ettewötminne. I s sand Jesus Kristus köndis järwe peäl ja käskis Peet.
rust ka nenda tehha, sest Jummal teeb immet. Jn?
nimenne ei wõi mitte immet tehha. Immetö, mis
nöidjad ööldakse teggewad, ei olle muud ühtigi kui

5

sllmakirri ja petminne, miöga rummalat rahwast pettetakse. Wisika öppetuö teed meid targaks, et meie
tühja ei ussu, sest Wisika näitab meile, mis seadust
ja wägge Iummal lodud asjade sisse on pannud ja
mis ft järrel wöimalik on ja mis mitte wöimalik ei õlle.

Dppetus I .
Iggaühhe ihholikku lodud asjal on
isstpaik.
§3.
Iummal on keigis paigus, fest Iummal on waim.
Agga mis ihhulik on, ei wöi mitte keigis paiguS olla.
Jhhulikkuks nimmetakse keiki asju, kellest ihhullktu tund,
nnsse läbbi teada same. Puud näeme silmaga, pilwe
mürristamist kuleme körwadega, fola maitseme suga,
lille haisu tunneme ninnaga, tuult tunneme kcige ihhuga
ärra. Keik aöjad, mis omma ihhu luliikmiste ehk
ihhulikku tundmiöse läbbi tunneme, vn ihhulikkud asjad.
Mis waimulik on, fedda ei näe, ei kule, ei tunne meie
mitte ihhulikkult, waid sest same agga waimu möttede.
läbbi teadmist. Wisika öppetuöses könneldakse üks<
päinis ihhulikkust asjadest.
Ihhulik assi ei wöi mitte keigis paigus olla, waid
igga asjal on omma paik ehk assi. Kui üks assi uh;
hes kohhas on, siis ei wöi temma mitte selsammal aial
ühtlaöse teises kohhas olla. Mis rummal rahwas könnelcb, et mönni ärranöitud innimcnne selsammal tunnil,
kui temma ahiu peal maggab, wäljas huntis jookseb,
ei õlle mu kui ebbaussu jamsiminnc.
3 5.
Iggal asjal on omma paik, ja se paiga peal, kus
üks assi on, ei wöi ühtlasse teine assi olla. Kui pang
on täis wet, ja sa panned weel ühhe kiwwi sisse, siis
jookseb ni paljo wet pangi serwa ülle, kui kiwwi suur

6
on, sest et wessi senna paika ei mahhu, kuhhu kiwwi
ennesele asset wõttab.
§ 6.

Pista pangi kummale wee sisse, siis pangi ei täideta mitte weega, waid ta jääb ftestpiddi tühjaks. Sest
öhk (ehk luhwt), mis pangis on, jääb paigale ja ei
anna weele mitte rumi. Kana nüüd pangi serwa nat<
tulest üllespole, siis näed õhku turtsumissega wäljaminnewad ja pang jookseb wet tais, sest et öhk nüüd
omma asset ennam ei hoia.
Et tulli wee al põlleb, näikse imme ollewad.
Siiski wõid sedda tehha, ja ei olle mitte imme. Panne
pöllewat küündla oksakest ehk taela pulauakeösega wee
peäle uiuma, katta sedda ölleklasiga kinni ja litsu klasi
wee alla; siis wessi ei tungi mitte klasi sisse, ja tulli
põlleb ürrikest aega wee al, senni kui temma aega
möda weikesse rumi pärrast ärralustub (Wata § 21,
kust näed, mispärrast tulli aega möda kustub).
Selsammal kombel wõib innimenne ka kuiwalt ja
ellawalt wee alla merre põhja minna, ühhe riista abbiga, mis tuukri kellaks kutsutakse. Sennnane
riist on ni kui suur rauast tehtud kirriku kel, ni suur,
et innimessel kül rumi on, pingi peäl istuda, mis
kella sees poob. Kõwwa köiega lastakse sedda nista
laewa kõrwalt wee alla, [a innimenne, kes sees on,
wõib ilma waewata^ merre pohzast wõtta, mis seält
leiab, olgo hukkaläinud laewade warra, ehk muud. I m
glis^ma meeS Prunel laskis ennast nenda Temse-jöe
põhja, tunneli wigga watama (loe ramatus Mailm,
87 lchhekülje peäl).

Õppetus I I .
Keik lodud assi on auklinne.
§7.
Mitme asja augukessi näeme palja silmaga. N i suggused asjad o n : pimstein, pessemisse käsn, kork.

7
mõnni pu-suggu. M u asja augukeSsi näeme ükspäinis
silmaklasiga. Seddawisi näed innimesse nahka täis
tillukessi augukessi ollewad, mis ka sest tunneme, et
higgi nende läbbi ihhust wäljatulleb. M u assi jälle,
ni kui metal (raud, wask), on ni kõwwa, et sa keigeparremasilmaklasigatemma augukessi ei näe. Siiski on
ka raud, wast ja keik kõwwa assi auklinne. Kui
raudahju ehk muud ahju küttad, siis tungib soe raua
ehk potti augukeste läbbi toa sisse. — Panne ellawathöbbedat kõwwa nahkkotti sisse ja pitsita kotti, siis
jookseb ellaw-höbbe nahhast läbbi, ni kui wessi linnaftst
kottist. — Sesamma luggu on ka weega. Wessi näikse
kül keik üks ollewad, agga panne klasi täis wet sojaS
toas seisma, siis näed ürrikesse aia pärrast wee seest
tõuswad ehk klasi kulles ollewad ni kui tillukessi Perlikessi. Need ei olle muud kui õhk (ehk luhwt),, mis
wee wahhel nende näggematta augude fees olli, ja
mis nüüd soja läbbi weest saab ärralahhutud.
§ 8.

Et näagematta augukcösed wee sees on, sedda tunnukse ka jii§* kui pircwst weega seggatakse. Walla
sadda topi piretust 7 3 tobi weega kokko, siis ei sa
mitte 473, waid 169 topi wina. Nelli topi on otsego
ärrakaddunud. S e tulleb sest, et plretus, mis penem
on, nende augukeste sisse tungib, mis wee wahhel on.
Nisammuti, kui üks wak kaeru ühhe wakka agganattega
kokkoseggatakse, siis ei sa mitte kaks wakka, waid l*/ 3
wakka aggana-kaeru) sest et teine teise wahhed täidab.
§9.
Kuiw pu paisub, kui marjaks saab. Wessi
tükkid augukeste sisse pu wahhele ja litsub seestpoolt
keik puud wäljapole. Nenda peab putük paksemaks
minnema. Uksed, aknad, suhwladid ja mu tiölari to
paisuwad pitkaliöse niiske ilmaga, et wessi niiskest öhhust
pu sisse tungib. Sepärrast panneb ka ärrakuinud puriista likku, et temma paisuks ja ennam ei jookse.

§ 10.
Kui wessi kuiwad asjad panneb paisuma, nis teeb sedda
ni kange wäega, et ka paaökiwwa jõuab lõhki aiada.
Te kiwwi sisse süggawa augu, aia kuiwa puupulga
kõwwaste augu sisse, walla wet pulga peäle ja lasse
seista. Teisel hommikul leiad kiwwi lõhki ollewad.
— Paisunusse wäggi teeb maiapiddamisses ka mõnnia
kord sedda kahju, et mõnni hea kõwwa riist temma
läbbi hukka lähhäb. Kui kegi lähkri olleks kuiwa hcrnettega täitnud ja teine ilma teädmatta wauaks wet
peäle ja toppiks Winni auku punniga kinni, siis lähhäks lähker hukka. Herned paisuwad ülles ja aiawad
lähkri lõhki.
§ 11.
Lõngad, köied, ohjad ja muud kerulisstd asjad
paisuwad ka, kui märjaks ehk niiskeks sawad. J a et

paisumiöse läbbi paksemaks sawad, tahhawad ka lähhemaks. Kui kahhe pu wahhel kois on wennitud, ni
et köie otsad pu olsade küljes kõwwaste on kinnikõidetud ja lõis wägga pingul seisab ja pessu pannakse
köie peäle kuiwama, siis saab köis niiskeks, lähhäb
lühhemaks ja tõmbab ennast isse katki ehk murrab pu
oksad mahha.

3 12.
Laud ehk mu ühhetassane pu-assi lähhäb köwweraks, kui ühhe pole peäl niiskeks saab, leise pole peol
kuiwaks jääb. Panne õhhukcõse laua peäle niisket
liwa mõnneks tunniks seisma, siis lähhäb lauakenne
pea kõwwcraks. Peält tungib wessi liwa seest pu
augukeste sisse ja tahhab lauakest paisutada ja laiemaks wcnnitada. Agga alt, kus laud kuiwaks jääb,
jääb ta wennitamaas. S e läbbi tõmmatakse keik
lauakest kürakülle, nenda et küür üllespool on. Kui
rahhad lauakest lälle ühhetaösastks tehha, siis panne
niisket poolt tulle wasto ja te kuiwa poolt niiskeks.

9
§ 13.
Mitmed asjad wõid rikkumisse ecst hoida, kui jõuad
näggcmatta augukessi, mis ncndc ftcs on, kinnisui;
guda. Kui püttista ölli-wärwiga wärwitakse, siis riist
ei paisu mitte, ei lähhä köwweraks, ei mäddaue ka
mitte, sest et wessi ja niiff ei sa pu sisse (agga kui
wärwid puud, siis panne tähhele, et ta seest tores ci
olle, muido mäddaneb weel ennam). Kui wärske
munna sullatud raswa sisse pistad ja wälja wõttad,
siis jääb munna kaueminnc wärskeks, sest niiske öhk
(luhwt) ei sa munna korest läbbi munna sisse.'

Õppetus I I I .
Keik lodud assi on mitmest tükkist ühtepandud ehk mitmest jaukesscst
kokkolidetud.
3 14.
Keik assi on jaetaw. Leikamisse, sagimisse, tarn*,
pinusse, hoörumisse läbbi wõid pu, kiwwi ja keik muud
asjad wähhemaks tehha, nenda et ühhest tükkist mitto
tükki saad. Wõtta tükkikest, mis kiwwi fiüjejt olled
ärralönud, tambi ehk hõõru sedda jälle hästi, siis saab
temma wimaks penikesseks põrmuks. Iggaüks põrmukenne, mis sest so sõrme külge jääb ja mis waewalt
nähha o n , on jaggo ehk tük sest kiwwist, kellest tedda
essite wõeti. Eest öppime, et need jaukessed, kellest
iggaüks assi on kokkolidetud, wägga tillukessed on.

3 15.
Nimmetagem siin mõnned asjad, kellest weel selge?
minnc on tunda, et keik lodud asjad wägga weikessist
jaukessist on kokkolidetud.
Nael willu, kergeste kokkolitsutud, ei olle surem kui
mehhe kübbar, siiski wõib wirk kedraja penikest lõnga

10
temmast kedrata, mis 16 pennikoormat ehk 112 wersta
pitk on. Kui werst maad on 500 raudsülda, raudsülli
7 lalga ja jalg 12 tolli pitk, siis wöld pea arwata,
et üks tol nisuggustst lõngast on 4,702,000. jaggo
ühhest willa naelast.
Karmin on penikenne punnane wärw. Panne sest
wärwist ühhe tükkikesse, mis ni suur kui odra terra,
sure 240. todilisse hami sisse, mis weega on täidetud,
siis saad keik weösi punnakaks. Kui mitto millioni
wee tilgakessed on selle hami sees! Siiski on iggaükS
tilgakenne punnakas ja on ossa sanud sest karmini
wärwist, mis surem ei olnud kui odra terrakenne.
Mönnel lillikessel on maggus hais, mis jo kaugelt
tunned. S a tunned sedda arra, separrast et mönned
näggeniatta lille jaukessed so ninnasse putuwad. Arwa
nüüd, tui weikeSscd need jaukessed on!
Ehk panne toas kolm ehk nelli tilka ädikat tullist
söe peale, siis tunnukse leige toa seeS happu haisu,
sest ädika näggematta jaukessed täidawad keik tubda.
— Molukki saarte peal India-merres kaswawad mllSkatid, nälikessed ja muud kallid rohhupuud. Laewamehhed, kes nende saarte liggi purjetawad, tunnewad
ninnaga jo kahhcksakümne weröta pealt kalli rohhu
haisu, agga silmaga nemmad ei näe muud kui taewast
ja merd.

Wee:. on weikessed ellawad lomad, kedda palja fii%
maga ei wöi näh ha. Silmaklasiga näed ühhes ainsas
lombi? wee tilgakesseö' paar kümmend neid, kes seal
uiuwad, tenie teist taggaaiawad ja ärranelawad. Kui
märkamatta weikenne on nisuggune loom! Siiski on
temmagi weel mitmest liikmest ühtepandud. Terwe
lomakest sa ei näe palja silmaga, ^ separrast et temma
wägga weikenne. Kui paljo wähhemad peawad siis
temma liikmed ollema! Immelik on Issand, kes sedda
keik on lonud! Lille lolmukenne, wee tilgakenne jo
jutlustab temma immelikku tarkust!

11
J 16.
Keik assi on jaetaw. A°gga jaggaminne sünnib
kahhel wisil. Kui leikamiSse, sagimiöse, tampimisse
läbbi üht asja jäetakse ehk katki tehhakse, nenda et
ühhest asjast mitto tükki sawad, siis ei mudeta sedda
asja mitte. Temma saab agga wähhemaks ja need
jaud, mis ärraleigatakse ehk ärralüakse, jäwad sesainma
asjaks, mis ft suur assi olli, kellest neid tükkikcsfi
wöeti. P u tükkikenne, mis sureft puust ärraleikad,
jääb puuks; kiwwi rasukenne, mis surest kiwwist
ärralöod, jääb kiwwiks; wectilgakenne, mis pangist
wöttad, iääb weeks.
Teistsuggu jaggamist saab, kui pölletamisse ehk mäd?
danemiöse labbi ehk mu wisil aoja nenda mudetakse,
et need jaud, miS temmast tullcwad, kogguniste teiseks
asjaks sawad. Põlleta tükki puud ärra, siis näed
suitsu üllestouswad ja luhka mahhajäwad. S e pu?
tük on seddawisi kahheks jauks jäetud. Need kaks
jaggu on: suits ja tuhk. Agga suits ja tuhk ei õlle
ennam pu, waid kogguniste teine assi.
Ehk rehhi:se suurt unnikut pulehta kokko ja lasse
seista. Aega möda lähhäwad mäddanema. Iggakörd,
kui unniku jure lahhad :a tedda ligutad, tunned halwa
haisu, mis unnikust tõuseb. Aasta ehk kahhe parrast
on unnik koggunibte weikesseks janud ja ei õlle üksainukenne lehhekenne ennam alles, wald keik on mullako
sanud. Awwalik rn, et surem j^ggo sest unnckllsi on
kui haisew elik tulega arraläinud, wahhem jaggo kui
muld jarrelejänud. Pulehhed on kahheks jauks jaetud. Neeo kaks jaggu on: haisew öhl ja mu.d. Lehtede unnik on teiseks aojaks mudetud.
(.^nnamiste keik asjad on nisuggustest jaukestest
kokkopandud, mis kogguniste teised asjad on, kui se
assi wäljanäitab, kelle sees nemmad on. Agga prl*
letamisse, mäddancmisse, ehk ka kunstlikuma tö läbbi
tõmmatakse ehk lahhutakse neid wälja. Nenda tebhakse
kartohwlist suhkurt, sest mönned kanohwli jaukessed

on suhkur, mis targad mehhed mõistawad fartohwli seest
wäljatömmata. — Linna- ja kannepid seemnest ja pähkeltest tehhakse olli; manni-pu jurest tehhakse tõrwa;
suitsust tehhakse nöggimuSta, misga wärwitaksc; sittast
ja kuösest tehhakse salpetrit; cllajattc nahhast ja luist
tehhakse limi; konnakarbidest wõib lupja põlletuda, ja
paljo muud nisuggust.
Nisuggust jaggamist (kui ühhest asjast jaukeöftd
wäljaselletakse, mis näitawad kogquniste teised asjad
ollewad) ci kutsuta siis ennam jaggamisseks, waid lahhutamiosckS. öppetud mehhed ei ütle siis mitte:
.-assi on mitmeks tükkiks jäetud," waid ütlewad: „assi
on mitmeks jauks lahhutud... Sedda kunsti, mis asjade lahhutamist õppetab, kutsutakse l a h h u t a m i s s e
kunstiks ehk apteki kunstiks, et apteki - issandad
sedda peawad mõistma.

3 17.
Iaukeösed, miö ühhest on ärralahhutud, wõiwad
weel lahhutud sada. Üks jaggo puust on tuhk, ni kui
enne olleme kuulnnd. Wõtta tuhka, walla kewa wet
peäle: siis lähhäb teine jaggo tuhhast wee sisse ja
teeb wet lehhelisseks, teine jaggo tuhhast waub alla ja
jääb kui liwane muld torre põhja. Weel kolmandat
korda wõid siis lahhutamist tehha ja wet lehhelisstst
ärralahhutas. Panne selget lehhelist katla ja lasse
keda, nenda et wessi ärrahingab. Kui keik wessi on
ärr^hinganud, siis jääb katla põhja pruun pulwer. S e
pruun pulwer on iose jälle mitmest jaust kokkopandud.
Panne sedda pulwnt raud-pladiga kuma ahju, siis
põlleb pruun assi temma seest ärra, ja mis järrele
jääb, on'walge pulwer, mis kallistuhhaks (Pottasche) nimmetakse. Sedda kalliötuhka wõid jälle kahheks jauks lahhutuda ja nenda eddasi, senni kui wimaks ühhe asja saad, mis meie ei mõista ennam lahhutada. Nisuggust asja, mis meie ei mõista ennam
lahhutaba, kutsutakse elementiks.

Raud on üks element. Puhtast rauast ei sa
lahhutamisse läbbi muud middagi wälja, kui rauda.
Keik raua jaukessed ci olle muud middagi kui raud,
ja puhhas raud ei olle mu jaukestest kokkopandud.
Raud on üks kokkopannematta assi ehk üks element,
agga isse on temma mitme mu asjade feest leida, kus
meie silmadega ei tunne rauda ollewad. Mitmesugguste kiwwide sees on rauda. Punnase liwa ja pruni
sawwi sees on raua jaukessed. Ka innimeste ja ellajätte werre seest wõib lahhutamisse läbbi raua jaukessed
wäljaselletada. Elementid, mis isse kokkopannematta
asjad on, ja kelle jaukestest keik muud asjad mailmas
on kokkopandud, on üllepea kuuskümmend. Nenda
on raud, wast, kuld, keik muud metallid ja ka wcwel
ja ennamiste need asjad elementid, mis maialt meie
ei sa, kui apteki peält, kus nemmad lahhutamisse to
läbbi kokkopandud asjade seest on wäljaselletud.

3 19.
Nenda km ühhe asja lahhutamisse läbbi kaks teist
asia saab (puust saab pölletamissc läbbi tuhka ja suitsu),
nenda saab ka kahhe asja ühhcndamisse läbbi kolmandat
asja, mis kogguniste tcistsuggu on. Panne raua peäle
wet ehk anna rauda wihmase ilma katte, siis on pari
päwa järrel rooste temma peäl. Nühhi roostet mahha,
panne jälle wet raua peäle, siis leiad ürrikessc aia
pärrast jälle roostet raua peält. Kui sedda allati
teed, siis saab wimaks terwe raua tük ärrafödud ja ei
jä muud ühtigi kui rooste unnik. Kuida se on süw
dinud? Nenda: monned wee jaukessed on ennast
raua jaukestega ühhendanud ja se läbbi on rooste
sanud, mis kogguniste teine assi on, kui raud. Siiski
ei olle se raud, mis rooste on ärrasönud, mitte koggunisle ärrakaddunud. Temma jaukessed on rooste
sees ja wõid rauda jälle roostest ärralahhutada. Segga
roostet söe-pulwriga, panne kõwwa potti sisse, katta

14
potti hästi kinni ja panne tedda ahju sisse, mis ni
pallaw on, et jõuab rauda sullatada. SiiS ühhendawad söed ennast nende wee^jaukestega, mis rooste sees
on, ja lahhutawad neid raua jaukestest ärra, nenda
et puhhas raud mahhajääb. Potti põhjast leiad nasamma paljo puhhast rauda, kui enne olli roostest fc
rasödud.
Nisugguse ühhendamiöse läbbi saab mitmesuggust
uut asja. Panne waske ädika sisse, siis ühhendawad
ennast wasse ja ädika jaukeSsed ja ürikesse aia pärrast
näed wasse peäl rohhilist roostet ollewad. Kabi sedda
noaga mahha, siis on sul K r ü ü n s p a n i käes, misga
rohhilisseks wärwitakse. Panne sea - tinna ädika sisse,
siis saab P l e i w e i s , se on walge wärw. Walla wet
põlletud lubja'kiwwi peäle, siis tõmbab kiwwi wet ew
nese sisse, paisub ülles ja lagguneb koost ärra. Nenda
saab sedda lupja, misga müürseppad omma tööd tewad.
§ 20.
Ei wõi mitte keik asjad teine teisega ühhendud
sada. Mitme asja jaukessed Põlgawad teiste asjade
jaukessed. Panne wet ja olli ühhe puddeli sisse kokko,
rapputa siis ni paljo kui tahhab, wessi ja olli ei ühhenda ennast mitte. Ni pea kui rapputamist jättab,
lahkub olli weest ärra. Wessi jääb alla, olli seisab
wee peäl. Wee jaukessed ja olli jaukessed Põlgawad
teine teist, ei tahha ühhendada. — Agga teised asjad
on, kelle jaukessed näggo teine teist armastawad ja
rutto ühhendawad. Panne wee sisse sola, siis ühhendawad wee jaukessed ennast sola jaukestega, sool kaub
ärra, wessi lähhäb solaseks. — Lahhutamisse kunstis
nimmetakse sedda söbrusseks. Ollil ja weel ei olle
sõbrust, nemmad ci ühhenda; sola! ja weel on sõbrust,
nemmad ühhendawad. — Kui raswa weega kedetakse,
siis sullad rasw kül ärra, agga ei segga ennast mitte
weega. Kui lasseb seista ja jahhedaks minna, siis
jääb wessi stggamatta katla põhja ja raswamahk seisab

15
temma peäl, et raswa! ei olle sõbrust weega. Agga keda
raswa lehhelisftga, siis ühhendawad raswa ja lehhelisse jaukessed teine teisega. Nende ühhendamissest saab
sepi, otsego uus a*fi, mis sees raswa ja lehheasse jaw
kesjed ühte on läinud. Lehhelissel on sõbrust raswaga.
§ 21.
Ohk ehk luhwt, mis -näggematta ja keigis paigus
meie ümber on ja mis allati hingades sissttömbamc,
on ka mitmest näggematta jaukVstest kokkopandud. Hingades tunneme isse, et keik öhk ei olle mitte ühhesuggune. Kui tule käes wärsket õhku sisjehingame, siis
tunneme temma kossutawat jõudo. Umbes toas jääb
hing otsego kurku. S e tulleb srst, et tule seeö pal o
jaukessed on, mis kõlbawad hingata, toas paljo jaulessed, mis ei kõlba mitte hingata. Neid jaukessi on
nelli, mis õhhu sees. Lahhutamisse kunsti läbbi tömbawad õppetud mehhed iggaühhe jau õhhust wälja ja
annawad ka iggaühhele omma tumme. Need on:
1 ) H a p n i k (Wata koliramat, IV. jaggo, 8ma lehhe
pole peäl). S e on õhhu jaggo, mis teeb, et innimessed
ja ellajad hingades wõiwad ellada ja et tulli wõib potleba. Kui hingame, siis lähhäb öhk kopsu sisse, kopsu
sees lahhutakse sedda nenda, et need 'aukessed, mis
ello üllespiddamisseks tarwis tahhawad, mu jaukestest
wäljaselletakse, mis ellu üllespiddamisseks mitte ei
kõlba. Kõlblikkud jaud (need ongi, mis hapnikkuks nimmetakse) ühhendawad Hennast werrega ja jäwad ihhu
sisse; kölbamatta jaud tahhawad wälja-hingamisse läbbi
jälle tule kätte taggasi. Kui kitsas toas paljo innimevsed kous on, siis lähhäb õhk pea halwaks, sest
fedla hapnikkut, mis õhhus on, kullutakse ehk neeldakse
ärra ja wäl ahingamisse läbbi ei anna innimessed muud
ühtigi wälja, kui need jaukessed, mis ello üllespiddamibstks ei kõlba. Kui innimessed aegsaste akna 'eh!
ukse lahti ei te, siis jäwad pea haigeks.
Panne olle klasi kummale ühhe weikesse pöllewa
küündlakesse peäle, siis Põlleb künal essite illusaste, agga

kui hapnik, mis öhhus klasi al on, tullest ärra on jo?
dud, siis lähhäb küündla tullukenne nõrgemaks ja kustub
wimaks ärra. — Hapnik on fe õige ellu-öhk. Kui
lahhutamisse kunsti läbbi sure klasi ehk puddeli seest
keik muud öhhuiaukessed on wäljatömmatud, nenda
et hapnik ehk clluöhk üksi sees on, ja sa panned pöU
lewa küündla klasi alla, siis pölleb temma wägga walju
tullega ja elleda walguSsega ussinaste ärra. Panne
linnukest ehk mu weikest ellajat, mis wiggalinne ehk
poolsurnud on, nisuggusc klasi alla, siis hakkab temma
jälle rõõmsasse cllama.
2 ) S ü s s i n i k (wata koliramat, jaggo IV., 8™
lehhe pole peal). Kui innimenne ehk ellajas hingab,
siis lahhu:ab kopsu läbbi hapnikku sisse^tömmatud õhhu
seest ärra. Hapnik jääb ihhu sisse. S e õhhujaggo,
mis innimenne hingades wäljaaiab, on süssinik. Süs^
sinik on nisuggune õhhujaggo, mis ello lõppetab ja
tuld ärrakustutab, kui temma jaukessed liigpaljo õhhu
sees on.
Lahhutamisse kunöti läbbi wöib nisuggust kahjulikku
õhku klasis kogguda. Panne ühhe weikesse ellajakesse
nisugguse klasi sisse, siis surreb temma äkkitselt; panne
põllewa küündlakesse temma sisse, siis küündla tulli kustub
järsko ärra. Süssinik on raskem, kui mu õhk, ja kui
fedda mönnes kohhas paljo on, siis waub temma alla;
pole ja on maapinna liggi. Italia^maal, Neapli linna
liggi, on koop, mis koera ^kobaks nimmetakfe. Seal
hingab Ma wägga paljo süssinikku wälja, ja se halw
õhk seisab koba põhjas t1/* jalga körgeste. S a
ei näe tedda, ja kui püsti seisad, siis sa ei tunne tedda
ka haisu läbbi mitte. Agga kutsu omma koera ennese
jure, siis temma kukkub surnud mahha, ni pea kui
koba sisse tulleb. Isse peaksid äkkitselt ärrasurrema,
kui tahhaksid kobas pitkali mahhalangeda. Nisuggune
halw süssinikku õhk koggub ka meie maal nisugguses
keldris, mis lulutamatta, ja kelle uks kaua aega on
kinni olnud. Siis on ka meie maal se õnnemõ sündinud, et innilnessed keldri sisse astudes äkkitselt on

I

17
ärrasurnud. — Kui kaewu tahhab puhhaötada ja kaewu
põhja minna, siis hoia ennast, et halwa õhhu läbbi

sa ei sa wigga. Kui laew wägga süggaw, siis lasse,
enne kui isse lähhäb, nöriga laterni alla wee pinnani.
Kui künal, mis laternis põlleb, põllema jääb, siis ei
olle mitte hädda. Agga kui temma seäl al ärrakuötub,
siis ärra minne alla, enne kui kaew on milgi wisil
tulutud.
3) W e s s i n i k on öhhwsuggu, kelle jaukessed kül
meie öhhus ka on, agga wees on neid ennam. Lahhutamisse kunsti läbbi tõmmatakse weest paljo nisuggust
õhku. Sepärrast nimmetakse tedda weSsinissuks. S i s ;
fehingamisse tarwis temma ei kõlba mitte. Agga kaks
immelikku asia tulleb temmast tähhelepanna: esmalt:
et temma paljo kergem on, kui meie öhk; teiseks: et
temma põllema lähhäb, kui tullega kokkosaab. —
Nenda kui suits taewa pole ülleslähhäb (suitsu sees
on ka wessinik), sest et ta kergem on, kui õhk, nenda
lähhäb näggematta wessinik ka taewa pole ülles, kui
temma weest ehk mu asjast, misga ta ühhendud olli,
lahkub; ja sest on innimessed lendamiöse kunsti leidnud.
Tewad penlkesstst sidi riest suurt ümmargust pommi,
mis 10 ja 20 sülda ümberringi suur on, ja wöiawad
sedda penilesse tõrwaga (mis isseseltsi puust wäljatilgub ja kelle nimmi on kummi), et õhk ei pea sibist
läbbipeäsema.
Pommi külge pannewad kõwwad
töied. Köiele allumesse otsa külge pannewad kottoi.
Kõrw on ni suur, et kaks, kolm innimest sissemahi
huwad. Korwil on wenne teggumood ja pommi
keige wennega nimmetawad t u l e - l a e w a k s . Siis
täidetakse pommi wessinikkuga, mis isseärrase riistaga
walmistakse. Siis paisub pom ülles ni kui põis, mis
täis puhhud. Et wessinik pommi sees paljo kergem
kui õhk, sepärrast tõuseb pom ja wiib ennesega korwi
ja innimessi, kes korwi sees. Nenda lendawad kõrgemaste ülles, kui pilwed. Ommeti ei olle sest lendamissest suremat kassu. Innimessed ei wõi mitte lennata kuhhu tahtwad, waid peawad sõitma kuhhu tuul
40

18
aiab. Mõnni nisuggune sõitja on jo merre pole widud
ehk mu hädda sisse sanud.
Suremat kassu saab weösinikkust se läbbi, et ta
põlleb ja walgustamisse nõuuks prugitakse. Londoni
linnas tehhakse ühhes maias paljo weösinikku ja kog<
gutakse üllisure torre sisse, mis peält kõwwaste on
kinnikattetud. Törrest tahhawad mitto tuhhat raud,
trupi wälja, mis möda linna ulitsaid honete muri külge
on kinnipandud. Trubide peäl on latrid üllesantud.
Seäl, kuö latter trubi peäl seisab, on trubis weikenne
hauk, kust wessinik wäljapeäseb. Päwa aial kattetakse
haugukest kinni. Õhto latripühkjad tewad hauku
lahti ja pannewad pöllewa küündlaga wessinikku põb
lema, mis hangudest wäljatulleb. Temma põlleb
hiilgawa walgusaga, nenda et Londoni linna ulitsad keik
ööd on walgustud. Hommiku, kui tulle walgust ennam
waia ei olle, lähhäb üllewataja sure torre jure ja
känab ühhe hani kinni, mis temma küljes on. Siis
ei pease wessinik törrest wälja trubide sisse ja keik
need tuhhat hiilgawat lullekest kustuwad ühhe körraga ärra.
Mõnnikord ja mõnnes kohhas lahkub wessinik ka
ilma innimesse tahtmatta weest, õhhust, mullast ehk
mu asjast, misga ta ühhes olli, ärra. Siis on õhk
nisuggune, et temma pea lähhäb põllema. Mäggede
sees, kust rauda ehk muud metallid wäljakaewatakse,
juhtub temma läbbi saggedaste suur õnnetus. Sest
et Ma sees pimme on, peawad tömehhcd seäl lambi
walgusse jures omma tõõd teggema. Kui siis Ma al
õhhu sees paljo wessinikku on, siis lambi tulli panneb
keik õhku äkkitselt põllema ja tõmehhed surrewad õnnetuma surma. — Mõnnikord on ka surnu^aiades, sode
ehk mu kohhade peäl ösel otsego küündlatullukessed
nähha, mis liguwad senna ja tenna. Sedda kutsuw
takse wirastussekö ja rummal rahwas ütleb sedda
hirmsat asja ollewad. Agga se ei olle muud ühtigi
kui wessinik, mis mädda mullast on lahkunud ja isse
põllema läinud. — Sode seest tõuseb paljo wessinikku

19
ja tuul wiib sedda laiale. Kui keppiga ühhe soo lombi
põhja ligutad, siis näed wee^willid tõuswad, Žtyf,
mis nisugguse wee-williga üllestulleb, on ennamiste
itta wessinik. Kui mõistad puddeli sisse sedda nenda
kogguda, et temma ennast mu öhhuga ei segga, siis
wöio sedda puddeli seeS koddu tua. Kui siis õhtu
korki wäljatömbad ja peru* (üld puddeli su liggi panneo, siis näed, et öhk, mis puddelist wäljatulleb, pöllema lähhäb.
4 ) M ä d d a n i k on neljas õhhu suggu. Temma
ei kolba siösehingamisse tarwis. Monned mäddanikku
jaukesfed on ka selle öhhuga seggatud, mis sissehiw
game, agga kui neid paljo ei olle, siis nemmad ei te
meile mitte kahju. Agga seäl, kus sit, raibe ehk muud
asjad mäddanewad, tunneme jo haisu läbbi paljo mäddanikku öhhuS ollewad. Seäl panneb rinnad finni ja
on terwibstle kahjulik.

Õppetus I V .
Raskuö ja tömbamisfe-wäggi.
§ 22.
Iggaühhel asjal on raskus. Ütleme kül, se assi
on raske, teine assi on kerge. Agga olgo aSsi kuigi
kerge, siiski ei wõi olla, et tal suggugi raskust ei olle
ehk et ta ühtigi ei peaks kaluma. Kiwwi on ratzke
tööta. Selle wasto on pu kerge. Agga kui sul teises
käes pu, teises peotäis õlgi on, siis ütled: pu on raske,
ölg on kerge. Ja olgo kül ölg kerge, siiski on temmal
omma raskus ka. Ölle,'körs ei näita ühtigi kaluwad.
Agga kui paar tuhhat öllekört kaluwad teisiku wõi
ennam, siis on awwalik, et üks õllekörs ka middagi
kalub. Uddwsulled, mis tuul aiab, wauwad siiski Ma
pole, kui tuul wägga kange ei olle. Se on nende
raskus, mis neid Ma pole allalitsub. Ka öhk, mis
ni penikenne, et temma meie silmil on näggematta, on
40»

20

susfi raske. S e on katsutud assi. Kõwwa karp,
mis keigipiddi üks jalg körguti olli, olli nenda tehtud,
et temma ümberringi kõwwaste kinni olli. Ühhe ainsa
haugu sees, mis temma külges, olli haan. Kunstlikko
riista läbbi tõmmati keik õhku wälja, mis karbi sees,
siis pandi tedda kalu peäle. Karp kalus ühhe leisiku.
Siis tehti hani lahli, õhk tungis sisse ja karp laks
kaks loti raskemaks. Nenda on awwalik, et õhk kalus
kaks loti.
§ 23.

Kust se tulleb, et igga asjal raskus on? Sest,
et keik as-ad Ma'pole tõmmatakse ja et Jummal meie
mackcrrale sedda seadust sisse on lönud ja näggemata
wägge on annud, et temma keik asjad ennese pole
tõmbab. Kirwes kukkub sul käest mahha, kui sa tedda
hästi kinni ei pea, sest et Ma tedda ennese pole tõmbab.
Wilia^päckoorm lähhäb ümber, kui sa ei mõista rattad
õigeste hoida, sest et Ma iggaühhe kõrre, iggeühhe
terra ennese pole tõmbab. Kiwwi, mis keige jöuuga
ülleswiskad, ei lähhä kaugele, waid känab pea ümber
ja kukkub Ma peäle, mis tedda taggasitömbab. Püssid
kuul, mis otsekohhe lastakse, lähhäb sadda sammu eddasi, siis waup ikka ennam Ma pole, jVnrn kui Ma
pinda kinniputub ja seisma jääb.
§ 24.

Süggawa Ma al, ma-kerra kestpaigas, on s
tömbamisse-wäggi, mis Loja temmale on annud. Sepärrast püüdwad keik asjad, mis kukkuwat», liguwad
weriwad, wolawad, ikka süggawama kohha pole jooksta
et liggemale saaksid ma-kerra keskpaika, kuhhu ne\
tõmmatakse. Kiwwi, mis mäe-otsas omma paiga peäl
ligutakse, werib mäest alla, et org ma-kerra keskpaigal
lähhem on, kui mäe-ots. Jõggi jookseb merresse, e
merri maddalam on, kui muud ma-kohhad, ja ma-kerra
kestpaigal lähhem. P a n g , mis kaewu serwast ärra>
tõukad, kukkub kaewu. Kui jõuaksime nisuggust süg

21
gawat faewu kaewata, mis ma? kerra keskpaigast läbbilähhäks maapinna teise poleni ja meie wiSsaksime kiwwi
selle kaewu sisse, siis kiwwi ei tulleks mitte teisel polel
wälja, waid ta peaks ma? kerra keskpaigas finni? jama,
sest et seal on otsego se pessa, mis Iummalast tömbamisse?wäele on lodud.
§ 25.

Sefamma wäggi, mis ülleswisfatud klwwi jälle
taggasitömbab, nenda et temma jälle Ma peale peab
langema, sefamma wäggi hoiab ka keik mapeälsed asjad
ühte, et Ma pealt ei wöi ühtigi ärrakadduda. Makerra on kiil ümmargune ja innimesfed ellawad ürn?
berringi temma peal. Agga ärra mõtle, et need, kes
teise ma? pole peal ellawad. Ma pealt peaksid ärralan?
gcma sure rumi sisse, mis Ma ümber on. Ni kui
meie olleme Ma peal, nenda on need ka, kes teise
pole peal ellawad. Sest ma?kerra tõmbab keik asjad
ja innimcsstd, kes temma peal on, ennese pole, ja
kas seisame ommal maal ehk Amerika maal selle ürn?
marguse ma? kerra peal, ikka jallad seisawad Ma pcäl,
ikka Pea on taewa pole känatud, nenda et taewas
Pea kohhal. Ma jallade al on, ja kui kegi kukkub,
siis ei kukku temma Ma pealt ärra, waid Ma peale.
3 26.
Tömbamisfe?wäggi ei õlle mitte ma?kerral üksi,
waid ka päwal, kuul ja tähtedel. Se wäggi hoiab
neid ühte, et ncmmad fures mailma? laulusfes laiale
ei lähhä. Ma? kerra lennab fures mailma?lautussts
ärraütlematta sure kirussega. Kui temma ei s^akö kin?
nipetud, siis lähhäks temma ikka otsekohhe eddasi, nenda
et ta pea päwa ja ku seltsist kogguniste ärrakauks.
Agga tömbamiüse? wäggi peab tedda kinni. Päike
tõmbab tcdda. Päike ei jõua mitte temma ussinat
jooksmist keclda, agga ci lasse tedda ka mitte kogguniste
lahti. Omma tömbamisfe waega sunnib temma maad,
et peab päikesse liggi jama ja päikesse ümber jooksma.

22
Luggu on pea sesamma, kui kiwwikeSsega, mis nori
külge on köidetud. Wõtta nori õtsa katte, panne fitt>wikest keige nöriga käe ümber lendama ja ärra laSse
lahti. Siis ei peast kiwwi kuhhugi, waid jookseb
ümmarguses jones ümberringi. Nipea kui nori õtsa
lahtilassed, kargab kiwwi keige nöriga otsekohhe eddasi
ja kaugele ärra. Nenda on sures mailma ^lautussts
näggematta tömbamisse^wäggi se kinnipiddaja, kes ei
lasse ma.-kerra otsekohhe eddasi ja liig kaugele ärra,
minna, ja kes temma jooksmist päikesse ümber ümmarguse te peäl hoiab. Päikesse tömbamisse^wäggi on keigea
surem, sest päike isse on keigesurem. Temma hoiab
keik ommad planctid kokko, et nemmad temma rigist
ärra ei pöggene. Sedda surem tomp on, sedda surem
on temma wäggi. Ma 5kerra peab selsammal wisil
kuud omma wallitsusse al kinni ja ku tõmbab isse ka.
Temma weikenne tomp ei jõua mitte suremat ma^kerra
ennese pole tõmmata. Agga ligutawad asjad Ma peäl
ligutab temma omma tömbamisst-wäc läbbi. Nenda
teame, et sure merre peäl wessi ikka seäl paisub, kus
ku üllekäib. Mõõn ja tõus tulleb kuust.
§ 27.
Tillukestel asjadel Ma peäl on ka tömbamisse^wäggi.
Agga nemmad on weikesscd ja nende tomp on makerra tömbi wasto otsekui ci ühtigi arwata. Sepärrast
on ka nende tömbamisse- wäggi ni weikenne, et ta
paljo ei olle tunda. Kaks kiwwi, mis wälia peäl
teine teisest kaugel ärra ei olle, peaksid ka teine teist
ligutama ning kokkosama se tömbamiose^wäe läbbi,
mis nende sees on. Agga ma - kerra! on paljo surem
jõud, mis neid kinnipeab. Sepärrast jäwad kiwwid
omma paiga peäle. Sesamma luggu on keige asja^
dega, mis Ma peäl on. Tömbamisse-wäggi on neil,
agga ei jõua ühtigi tehha, sest ma-kerra omma sure
wäeqa peab keik asjad paigal. Kui ühhel asjal wägga
suur lomp on, siis annab ka silmile, nähha, et temmal
tömbamisse-wäggi on. Loot poob nörl küljes otsekohhe

23
allapiddi. Tedda tõmmatakse ma-ferra kesspaiga pole.
Agga Amerika-maal on wägga kõrge mäggi, Tsimborasso nimmi. Kui temma liggi tood loti, siis loot ei
po seäl mitte otsekohhe allapiddi, waid nattukest senna
pole, kus mäggi on. Mäe-tomp on ni suur, et temma
to mbamiöse - wäggi jo Pissut hakkab ma-kerra wäega
wõitlema. — Kui kaks asja ni liggi sawad, et teine
teisega kokkoputuwad, siis näeme isse se tõmbamissewägge, mis nende sees on. Kui wessi seisab riista
sees, siis on keik wessi nhhetassane. Riista serwa
möda seisab agga ümberringi Pissut kõrgem. Se
tulleb sest, et pu, kiwwi ehk klaas, kellest riist on tehtud, neid wee-jaukessi, kellega kokkoputuwad, ennese
pole üllestömbawad. Sedda tömbamisfe- wägge, mis
neist asjadest tunnukse, mis teine teisesse putuwad,
kutsutakse ka kmnipiddamisse-wäeks.

Vppetus V .
Kinnipiddamisse - wäggi.
§ 28.

Keik jaukessed, kellest üks assi on kokkopantud,
hoiawad kokko ja ei lahku teine teisest mitte ärra.
Sest neil on Jummalast se wäggi lodud, et ueed jaukesscd, mis heaste kous on, ni et wahhet nende wahhel
ei olle, teine teist kinnipiddawad ja teme teisest ei
lahku, kui neid wäggise ei lahhutata. P u , kiwwi,
raud ei taggune mitte ni kui liwa-unnik, sest pu-,
kiwwi- ehk raua - jaukessed on ni liggi ja hoiawad
nenda ühte, et teine teist kinnipiddawad. Liwa-unnik
lagguneb, sest liwa terrakeosed ei olle mitte heaste kous.
Mitto wahhet on nende wahhel. I i a putükki lõhki,
panne need kaks tükki jälle kokko, siis ei jä nemmad
mitte ühte. Sest sa ei jõua need kaks tükki nenda
kokkopanna, kui nemmad kokkolodud ollid. Mitto
wahhet jääb nende wahhel, sepärrast ei pea nende
kahhe tütki jaukessed ennam teine teist kinni. Kinni-

piddamise, wäggi on asjadel ükspäinis siis, fui nem,
mad ni liggi kous on, et keddagi wahhet nende wahhel
ei olle.
§ 29.

Pista kät wilja unniku sisse ja tõmba jälle wälja,
siis ei jä ükski terra käe külge; agga pista kät jahhu
sisse ja tõmba wälja, siis jääb kassi walgeks. Monned
penikessed jahhu^jaukessed on ni liggi nähha jure sanud,
et nahk neid kinnipeab ja nemmad jäwad nähha külge.
Kui paks tolm ramatu peäl, kana ramat ümber, nenda
et tolmune pool allapolc saab, siis puddeneb tolm
kül muist mahha. Agga mitmed tolmu jaukesftd, mis
ramataga heaste liggi on kokkosanud, jäwad temma
külge. Sesamma pärrast sa ci wõi ka mitte kät ehk
muud asja kuiwalt wee seest wäljatõmmata. Nemmad
on märjaks sanud, et kinnipiddamisse?wäe läbbi morn
ned wee jaukesscd on külge jänud.
§ 30.

Kinnipiddamisse.'wäggi tahhab liggia ollemist. Kui
tahhame kaks asja nenda kokkopanna, et ühte jäwad,
siis peame neid ni liggi teist tcue jure seadma, et
wahhet nende wahhel ci olle. Lcika püssi kuli terrawa
riistaga hästi silledaste kahheks jauks, panne siis need
faks poolt jälle kokko, siis hoiawad ürrikest aega ühte.
Kui kõwwaste neid teist teise peäle litsud ja parrast
pealmist tükki üllestöstad, siis jääb alluminne tük peäl.
misse külge. — Litsu kaks peegli, klasi tükki tei°l teise
peäle, siis hoiawad ka nattukest ühte. Akna. klasi tük.
kidcga ei wõi sedda mitte tehha, sest aknaklaas ei olle
mitte sille, et tükkid ni liggi teine teise jure saaksid,
kui kinnipiddamisseks tarwis on. Agga panne paar
tilgakest wet akna. klasi lükkide wahhele, siis jäwad kla.
sitükkid kokko, stsi wee tilgad täidawad wahhed, mis
klaside wahhel on. Seep se on, mis tivlar teeb, kui
kaks pu. tükki kokkolimib. Temma höweldab pu. tükkid
hästi silledaks, wõiab neid limiga, mis nende wahhed

25
täidab, pitsitab neid pressi wahhel kokko, siis peawad
teine teisest kinni, otsego olleksid kokkokaswanud. Et
liim üksi sedda ei te, näed sest, et pu katkeb, kui paljo
limi wahhele panneb. Kui panneb Pissut limi, siis
jääb kindlaste kokko.
Wiliast ne wannutaminne sünnib ka nenda, et
hoörumisse ja litsumisse läbbi willa jaukessed teine
teisele lähhemale sawad, teine teist kinnipiddawad ja
seddawisi ne köwwemaks saab. — Sesamma luggu
on raua ja mu metallide sullatamissega. Kui sullata?
misse läbbi jaukessed õiete liggi on sanud, siis hoiawad
kinnipiddamisse -, wäe läbbi ühte, nenda et mitmest
tükkist üks ainus tük saab. — Sawwikiwwi lähhäb
pölletamisse läbbi kõwwaks. Pölletamatta kiwwi sees
on weel paljo wee jaukessed, mis kelawad sawwi-jaulessed kokkotullcmast. Pölletamisse läbbi aetakse keik
wccjaukessi wälja, sawwwi-jaukessed tahhawad kokko.
Sepärrast on põlletud sawwi? kiwwi tillem ja köwwem,
kui pölletamatta sawwi-kiwwi. — Paljo muud sedda?
sarnast wõiksime nimmetada. Mõistlik luggia tunneb
scstki, mis on nimmetud, et kinnipiddamisse? wäggi
mitme to ja kunsti jures sureks kassuks on.
§ 31.

Kinnipiddamisse? wäggi ei olle mitte ühhesuggune
keige asjade jures, mõnnel on surem, mõnnel wähhem,
mõnnel ei olle suggugi. Sepärrast jäetakse keik asju
Ma peäl kolmeks jauks. Essimesses jaus on kindlad
a s j a d , teises weddelad a s j a d , kolmandamas jaus
õhhu sarnatsed asjad.
1) Kindlad asjad on need, kelle jaukessi surema
wäega teist teise külges kokkopctakse. Neid ci wõi
muido mitte katkeda, kui lömisse, leikamisse, kistmisse,
ehk mu kõwwa nõuu läbbi. Nisuggused asjad on:
pu, kiwwi, raud. Liiw on ka kõwwa assi. sest ehk
kül liwa? unnik issiennesest lagguneb, siiski hoiawad
iggaühhe liwa-terra jaukessed kõwwaste ühte. Kindlad
asjad on.- ehk k õ w w a d , ni kui kiwwi, ehk pehmed.

26
ni kui fawwi, ehk sitked, ni kui nahk, ehk a b r a d ,
ni kui klaas, ftddamöda kui nende kinnividdamisse,'
wäggi surem ehk wähhem on.
2 ) Wcddclad asjad, ni kui weõsi, piim, toita,
on need, kellel surcmat kinnipiddamibse-wägge ei õlle.
Tilgakcnne hoiab weel pissut omma wäega ühte. Agga
kus rohkem weddelat asja kous on, seal lähhäb keigile
pole laiale, kui tedda riista läbbi kokko ei peta.
3 ) Öhhusarnatstd asjad, ni kui öhk, suits, karm,
on need, kel suggugi kinnipiddamisse^wägge ei õlle.
Nemmad ei püa mitte ühte jada, waid püüdwad laiale
minna. Suitsu jures näeme sedda silmaga.
§ 32.
Et kindlad asjad märjaks sawad, kui weddela a5jadega kokkoputuwad, sc tulleb (ni kui 8 29. selletati)
sest, et kinnipiddamitzse < wäc parrast weddela asjade
jaukessed kindla asjade külge jäwad. Agga siin tulleb
weel sedda melc tullctada, mis § 20. söbrusscst olleme
öppetanud. Mönned asjad pölgawad teine teist, neil
ei ollc mitte sõbrust, sepärrast nemmad ei hvia ka mitte
ühte, kui kokkoputuwad. Pista lauakest wette, siis
temma saab märjaks, sest puul ja weel on sõbrust;
agga wöia lauakest raswaga, siis wessi ei te tedda
mitte märzaks, sest rasw ja wessi pölgawad teine teist
ja ei hakka mitte teine teise külge. Kui wessi kiwwi^
riista sees seisab, siis seisab wessi ümberringi riista
serwa möda nattuke kõrgem, kui kestpaigas, sest kiwwi
sõbrus weega tõmbab wet kiwwi pole. Agga wõia
riista seestpoolt ölliga.ja walla siis wet siosc, siis
hoiab wcosi ennast riista serwast nattukest emale, sest
wessi ja õlli pölgawad teine teist; riista serwa pool
seisab wessi nattuke maddalam, kui kestpaigas.
< 33.
5
Panne klasi.'torrukest allumisse otsaga wee sisse,
pcalnliose otsaga püsti wee ülle seisma, siis tõstetakse
wet torru seestpiddist äärt mõda nattukest üllespole.

27
ni fui olle-klasi ehk mu astja sees. Agga fui torrufenne wägga penikennne on, nenda et paljo ennam
sisse ei mahhu ehk läbbi ei pease, fui hobbuse jöhw,
siis tõstetakse wet körgeste ülles, nenda et torrnkesse
sees mitto tolli ehk mitto jalgagi kõrgem seisab, kui
wäljas. Sedda penem torrnkenne, sedda kõrgemaks
tõuseb wessi, sest et se jaggo wet, mis torrukesse sisse
mahhub, ni Pissut on, et temma raskus ei olle ühtigi
arwata, ja klasi sõbrus saab wõimust wee raskusse
ülle. Sedda näitmist kutsuwad õppetud mehhed ka.pilli-wäeks, et jõhw Laddina keli nimmetakse kapiüiks.
S e läbbi same arru mitmesuggusid asjast, mis meile
ellus ettetullewad. Kapilli^wäe läbbi saab suhkrutük peälmisse otsani märjaks, kui temma alluminne
ots wee sees seisab. Suhkru sees on paljo tillukessed
wahhed, need tõmbawad otsego tõrrukessed wet üllespole. Kapilli-wäe läbbi saab terwe heina-kuhhi ärrarikkutud, kui agga temma põhhi wee sees seisab. Sest
kuiwa heina sees on mitto ja mitto wahhet, mis otsego
tõrrukessed kuhja peast sadik wet üllestombawad.
Seddawisi on mitme asjadega.

Õppetus V I .
Taggasi - kargamissc - wäggi.
§ 34. •
Kui wanna teiwast tahhab painutada, siis murrab
pea katki. Kui rand-naela painutad, siis temma ei
murra mitte katki, agga jääb kõwweraks. Nore pu,
mis sirgeste on kaswanud, wõid ladwaga pea mani
painutada, ja kui lahtüassed, siis kargab taggasi ja
seisab jälle püsti ni kui ennegi. Kui jallaga sawwi
tallad, siis jääb haud sawwi sisse. Agga talla kotti
peäle, mis hästi willu täis ja kinnikõidetud on, siis
ei jä mitte haugud. Linnane lõng lähhäb pea katki,
kui tahhab pitkemaks wennitada; nahk rihmakenne
annab heaste wennitada, siiski temma ei jä mitte ni

pitkaks. Kui löppetad tõmbama, siis lähhäb jälle lühhikese
seks, nenda kui enne olli. Mitmed asjad lassewad ennast
painutada ehk kokkopitsitada ehk pitkemaks ja laiemaks
wennitada; agga kui ükski wäggi neid ennam ei sunni,
siis tahhawad isse ommast wäest jälle taggasi omma
endise surussele ja teggumodule. Sedda wägge, mis
nende sees on, nimmetakse taggasi?kargamisse.'wäeks.
§ 35,
Pea keikidel asjadel on taggasi < kargamisse - wäggi.
Agga mõnnel on selle polest surem, mõnnel wähhem
jõud. S a w w i , liiw, pehme raud jäwad nenda, kui
neile tehhakse, ja klaas murrab seddamaid katki, kui
tedda pissutki painutad. Neil ci olle siis mitte taggasikargamisse.'wägge.
Need asjad, mis keigerohkem
taggasikargawad, on: kummi, kellest saksarahwa ülle*
kingad tehhakse; kalla5 tu ehk wisbein (Fischbein),
mis wallabkalla suust wõetakse; kork, misga puddelit
kinnipannakse; l i nuu-sulled, karwad ja nahk. Agga
üks ja sesamma assi kargab rohkem taggasi, kui ta
õhhukennc ja pitk on. P u , mis lühhikesscs tükkis
on, ei karga mitte taggasi, waid murrab katki, kui
tahhab tedda painutada. Agga kui pu hästi pitk, ni
kui hälli wibbu, siis on temmal suur taggasi - kargamlsse^wäggl. Tärras on muido kül abras, agga kui
tedda pitkaks ja õhhmcsseks tehhakse, siiö on wägga
taggasi-kargaw, ni lui lukkunwedder, mis tärrasest on
tehtud.
§ 36.
Kui asia, kel taggasi ^kargamisse-wäggi, kaua aega
painutakse ja litsutakse, siis kaub se wäggi aegamöda
ärra ehk lähhäb nõrgemaks. Sirgeste kaswanud pu
kargab kohhe taggasi, kui lasseb temma mahhatõnlmälud latwa lahti. Agga kui temma ladwa Ma
peäl kinnipanned ja mõnne päwa pärrast lahtipeästad,
siis ei karga pu mitte ülles, waid jääb kõwwcraks,
sest et temma taggasi-kargamisse-wäggi pitka painuta

misse läbbi nõrgemaks on läinud.

K ü t lasseb püssi

winnast mahha, kui koddu tulleb, sest muido lähhäks
püssi lukku-wedder nõrgaks, kui temma kaua aega
üllestõmmatud seisaks. — Sullega täidetud padjad
peawad iggapääw sama ülleskloppilud, muido lähhäwad. padjad aega möda kõwwaks, sest maggaja raske
ihhu pitsitab sulled kokko ja rikkub nende taggasi-kar-

gamisse? wägge.
§ 37.

Mis taggasi-kargamisse-wäggi teeb, näeme ka siis,
kui ühhe asja teise wasto tõugatakse ehk wissatakse.
Wiska pehme suwwi-tükki seina wasto, siis kukkub
temma seina liggi mahha, sest temmal ei olle mitte
taggasi-kargamisse-wägge. Wiska kiwwi seina wasto,
siis kargab temma nattukest taggasi ja kukkub mõnni
jalga seina 'ette mahha. Agga wiska korki seina watto,
siis kargab temma ni kaugele, et temma sinno jure
taggasilulleb, sest korgil on suur taggasi-kargamissewäggi. Nisammuti kargab kiwwi nattukest ja kork
kargab körgestc üllespole, kui neid Ma wasto wiskab.
Siin pangem sedda teed tähhele, mis wissatud assi
lähhäb, kui teisest ärrakargab. S e te on kahhesuggune.
Kui wissatud assi õiges winklis teisega kokkoputub,
siis lähhäb temma ka õiges winklis senna taggasi, kust
temma tulli. Agga fui wissatud assi serwiti teise
wasto lööb, siis kargab nisammuti serwiti ärra; siiski
ei lähhä temma mitte wiskaja pole taggasi, waid
teisele pole ärra. Millast lõnga kerra, mis hästi üm,
margusseks on
kerritud, on
(;
J
s
pal, mis hästi
\
/
taggasi - karX
\
i
gab. Wiska
\
i
teddaMa was\
i
/
to õiges wink- d
\ i
i /
Us, ni kui pil^_. \j/
dis

tähhe a

^ ^ :

jures on nähha, siis tulleb õiges winflis jälle 2 jure
taggasi.
Wiska tedda serwiti, nenda et b jurest Ma wasto
lennab, siis kargab temma nisammuti serwiti teise pole
peäle g jure. Kui pal tähhe d jurest tulleb, nenda
et nurk, mis temma te Ma pinnaga teeb, kogguniste
terraw ja weikenne on — (Wata koliramat jaggo II.
158. lehhe pole peäl, miS terraw nurk on) — siis on
ka se nurk, mis ärrakargawa palli te Ma pinnaga
teeb, nisamma terraw ja weikenne. Pal lähhäb tähhe
p jure.
Ni kui pal, kargab ka kiwwi hästi kaugele maast
ärra, kui tedda serwiti maapinna wasto wissatakse.
Kui järwe ehk lombi peäle ühhe lappiku kiwwiga
lutsu wiskab, siis hüppab wee peäl mõnne sammu
eddasi, enne kui wee alla lähhäb. Sesamma luggu
on ka püssi kuliga. Ta kargab weest ehk maast ärra,
kui püssiga maddalaste ja serwiti ma* ehk wee-pinna
wasto lastakse. Ükskord juhtus õnnetus, kui kül tahtis
lindu lasta, mis järwe peäl müsid: kuul kargas weest
ärra ja tapppis innimesse, kes sealpool järwe seisis.
§ 38.
Õhhul on ka suur taggasi -kargamisse- wäggi, iil*
lespuhhutud ja kinni-köidetud põis annab järrele ja
jääb wähhemaks, kui tedda käe wahhel pitsitab. Agga
nipea kui löppelad pitsitamist, lähhäb temma jälle
ümmargusftks, ni kui ennegi olli. Öhk, mis sees on,
kargab taggasi. — Weikenne pu-püs, mis poiside man,ginist, aiab essimest toppi plaksuga wälja, kui taggumest toppi torru sisse aetakse, sest õhk, mis nende
kahhe toppi wahhel on, püab ennast jälle nisamma
lautada kui enne olli. — Surel õhhu-püssil on pea
sesamma näggu, mis pärris-püssil on, agga temma
raudpärra on seest önes ja isseärralikku öhhu-pumbi
läbbi aetakse paljo õhku senna sisse. Hani assemel
on pöör ehk klap. Kui püssimees klappi lahtilasseb,
siis puhhub kange õhk pärrast wälja ja aiab kuli ni

kaugele fui varris-piis. Ka panist püssi lastminne ei
õlle muud kui öhhu wäggi. Sest püösirohhu põllemisse läbbi saab öhk äf kitselt laiemaks lautud, ni et
temma plaksuga ja wäggise toppi wäljaaiab, mis
ees seisab.

Öppetus V I I .
Ükski assi, kel ellu ei õlle, ei ligu ennast
isfe omma paigast ärra, ja kui on ligutud sanud, siis ei ja mitte isfeennesest seisma.
§ 39.
Isseennestst ei wöi ühtigi sündida, stpärrast on
awwalik, et ükski assi, kel ellu ei õlle, ei wöi enneseft
isse ommast paigast ärraminna, kui ta ci sa teise läbbi
ligutud. Sedda teab iggauks. Agga kui ütlen, et
likuminne isseennestst ei lõppe, ncnda et assi, mis
sinna tõukad, wiskad, ehk muido ligutad, ilmalöpmatta
peab eddasi^minnema, ja ei jä enne seisma, kui tedda
teise läbbi kinni-petakse, siis mönni ei tahha sedda
mitte uskuda. Siiski tead, et ühtigi isseennestst ei
sünni ja stpärrast wöiksid isse ka arwata, et assi, mis
on likumas, ei wöi isst omma likumist löppctada,
waid et üks assi peab ollema, mis läbbi temma seisma
jääb. Ja ncnda on ka ikka. Wiska ümmargust kiwwi
ehk putükki möda maad, siis jookseb temma esmalt
ruttustc, parrast pitkamissi, wimaks jääb seisma.
Ten,ma hoörub maapinna wasto ja se hoöruminne on
temma jooksmisse kinnipiddaja ja löppetab sedda jookse
mist. Minne talwcl stsamma kiwwiga caga kattetud
järwe randa, wiska tedda ca möda, siis jookseb kaw
gemale, agga jääb siiski wimaks seisma. Temma hoörub
ka ea wasto. Kuul, mis püssist lastakse, löppetab
wimaks omma jooksmist ja kukkub mahha, — kaks
asja peawad tedda kinni. Telne on öhk, mis temma

jooksteö peab läbbileikama, teine, wäggewam, on ma.'
kerra, mis omma tömbamiSse-wäega tedda mahhatõmbab. Kui need UU fedjat ei õlleks, siis lähhäks
püssi-kuul ilma otsata ikka eddasi ja ei jääks ilmaski
seisma. Kui weel kaksipiddi mõtled, siis panne kiwwi,
mis nori otsa on kinni-köidetud, naela otsa nenda rippulna, et temma seina külge ei putu. Tõsta tedda
siis hästi körgeste ülles, ja lasse lahti, siis kukkub alla
pole, sest et Ma tedda ennest pole tõmbab. Kui temma
keigemaddalama kohha peale on sanud, siis lähhäb
teist pole peale jälle ülles. Miksparrast temma ei jä
mitte keigemaddalama kohha peal seisma? Sepärrast,
et assi, mis on likumas, allati püab eddasiminna ja
ei wöi isst omma likumist löppetada. Nenda kigub
kiwwi nori otsas kaua aega sinna ja tenna; aega möda
lähhäb temma kikuminne wähhemaks; õhhust läbbiminnes saab wcikest wiwitust, senni kui pole tunni'
parrast rahhu jääp.
§ 40.
Selle öppetusse läbbi mõistad mitto asja ärra,
kellest sa muido arru ei sa. Kui wankri peal istud
ja rutto sõidad ja hobbune jääb järsko seisma, siis
kukkud keige ihhuga ettepiddi. Sõitmissts aeti sinno
ihhu keige wankriga eddasi ja ihhu ei wõi mitte ni
järsko seisma jada, kui wanker. Ehk kui stiswa
wankri peal istud ja hobbune hakkab järsko weddama,
siis waub ehk kukkub ihhu taggasi. Sest ihhu, mis
paigal on, püab paigale jada, ja ei wöi mitte ni rutto
kui wanker emale likuda. Kui rutto sõites wankri
pealt mahha-kargad, siis wöid pea hädda sisse sada.
Siiökl lähhäb weel korda, kui ettepole wäljakargad,
sest siis kargad fennapole, kuhhu wankri jooksin isst
läbbi ihhu aetakse; agga kui tagga - piddi wäljakargad,
siis kukkud wägga raskeste ja wöid käe ehk jalla murda.
— Kui liigraske koorm on wankri peale pantud, siis
on waestl ellajal essimenne weddaminne keigeraökem.
Wanker on paigal ja püab paigale jada, sepärrast

33

hobbuse jõud ei mõiu essite ühtigi. Agga kui innimesse abbi läbbi wanker on eddasitöugatud ja on jo
likumas, siis jõuab hobbune kül koorma eddasiwia.
Kui sul kiwwi ehk püssi-kuul käes ja sa wiskab sedda
aknarudi wasto, siis lähhäb keik ruut purruks. Kül
kuul ehk kiwwi putud ühte ainust weikest rudi kohta, agga
st koht, kus ta peäle juhtub, tõmbab keik rudi jaukesstd,
mis temmaga ühte hoidsid, ennese järrele, nenda et nemmad ka peawad katki minnema. Agga kui püssiga akna
peäle lasseb, siis lähhäb kuul klasist nenda läbbi, et auk
surem ei olle kui kuul, sest kuul on ni rutto klasi wasto
lönud, et teised klasi jauleõsed ei jõua ni rutto järreleminna. — Wata nüüd weel, mis luggu wokkiga on;
kuidas sünnib temma immelik kerutaminnc? — Sui
kedraja jalla-puud allapole aiab, siis wänt aiab ratta
ühhe pole peäle. Kaugemale ei wõi kedraja omma
jalla-puga rattast mitte aiada. Agga rattas, mis kord
ligutud, püab ka ilma aiamatta eddasi-minna, sepärrast
ähhäb teise pole ülles ja tõmbab isse wänta ja jallapuud ülleSpole. Nenda wõip kedraja sedda jälle allapole aiada. Scddawisi tahhawad rattas, kedder ja wärten
ühtepuhku ümberringi ja tewad sedda tullusat tööd,
mis rikkaid ja waesid kattab. Tark Pea se on tõeste
olnud, kes sedda riista essite on wäljamöttelnud.
§ 4i.
Rattas, mis wissatakse, kuul ehk loot, mis las,
takse, jooksewad essite rutto, aega möda wähheneb
ussinus ja jooksmisse jõud. Agga kui mõnni assi
kõrgest paigast Ma peäle kukkub, siis jooksmisse ussinus
kaswab ikka ennam. Kui tillukennc pähkle surune
kiwwi parre peält so Pea peäle kukkub, siis sa ei
tunne mitte paljo wallu. Kui ta kattukse peält tulleb,
siis teeb jo wallu, kui kirriku tornist mahhatullekS,
miS 90 jalga kõrge, siis olleks tenima jooksmisse wäggi
püssi kuli sarnane ja se tühhi weikenne kiwwikenne
lööks sind surnuks. — Kerged asjad, sulg, pabber,
öllekörs ei kukku mitte ni raskeste, sest tuul ehk õhk
41

34

kannab neid ja kelab nende ussinat kukkumist; agga
rasked asjad, pu, kiwwi, metallid, kukkuwad sedda us?
sinamaste, sedda kõrgema kohha peält nemmad mahha?
tullewad. Õppetud mehhed on tähhele pannud, et
iggaüks raske assi, 'kui hakkab kukkuma, essimeSstS
sekundis 45 jalga jookseb, teises sekundis jookseb jo
kolm kord 45 jalga, kolmandamas sekundis wiis kord
45 jalga, neljandamas sekundis seitse kord 45 jalga.
Iooksmiöse nobbedus kaswab nenda, kui need ilmpa?
ristikko numrid 4, 3 , 5, 7, 9 ja nenda eddasi. Essi
messes, teises, kolmandamas, n. n. e. sekundis jookse
4 X 4 3 , 3 X 4 5 , 6 X 4 6 , 7 X 4 6 jalga n. n. e. E
assi igga silmapilgul uSsinamaste kukkub, se tulleb sest
et temma igga silmapilgul ueste ma?kerra pole saa
tõmmatud. S e wäggi, mis tedda essimesses sekundi
aias, jääb ka teises sekundis temmale otsego omm
wäeks, mis läbbi temma ni kui omma jöuuga pua
eddasiminna. Selle temma omma jõuu jure tulle
weel se jõud, misga ma?kerra tedda ka teises sekundi
tõmbab; sepärrast peab teises sekundis ussinamast
jooksma, kui essimesses, n. n. e.
§ 42.

Olleme nüüd õppinud, et asjade likuminne kahhesuggune on. Mõnnikord wähhenea mõnnikord kaswab
llkumisfc nobbedus aega möda. Pangem siis weel
tähhele, kust se tulleb, et
aölad mõnnikord ka wär*
risemisse kombel liguwad.
— Sui hal rahhu seisab,
siis wibbu otZ seisab ni kui
pildis tähhe a jures on
tähhendud.
Et wibbu taggasi?kar?
gab, siis peaks temma omma endise seisusse pole taggasi?
minnema, kui sinno kassi tedda on 1 jure allapole
>
äianud. Ta peaks jälle tähhe a jureö seisma jäma.
Likuminne, mis ennesest isse ei lõppe, on temmal

Sepärrast lähhäb wibbu ots, kui temma tähhe b jurest
taggasi-kargab, tähhest a möda tähhe d jure. Sealt
tõmbab hälli raskuö ja wibbu kangus tedda taggasi, et
temma jälle allapole hakkab minnema. Allapole minnes
lähhäb omma likumisse jöuuga jälle pissut ülle omma raia
ja on tükki aega ikka nenda alla ja üllespole kargamas
künni wimaks tähhe a jures seisma jääb. — Sesamma
luggu on ka teibaga ehk mu pitka asjaga, mis sa näed
wärrisewat, kui körwalt hobi on sanud. Wärriseminnc
ei õlle muud kui kikuminne ehk senna ja tenna aia?
minne, mis ni weikenne on, et meie sedda silmaga
heaste ei näe. Kaks wägge on, mis wärrisewat asja
senna ja tenna aiawad. Need on: taggasi-kargamisse?
wäggi ja likumisse-wäggi. — Sesamma luggu on ka
pingul tõmmatud nöriga. Kui tedda keskpaigas tõmbad
ja jälle lahtilassed, siis wärriseb tükki aega. Ka sure
hone wärriseminnc ei õlle muud, kui se, et ühhe hobi
chk paugu läbbi palgid, kiwwid ja keik asjad, mis hone
seinas on, teine teist senna ja tenna töukawad.

Vppetus V I I I .
Kaluminne ja töstminne.
$ 43.

Zämme ja lühhikenne palgi tük ehk pak, mis tüwwe
pool paks, ladwa pool öhhukenne, seisab püöti, kui
tedda tüwwe pole peale seisma pannakse. Agga ladwa
pole peal ei seisa temma mitte püsti. Kui tüwwe
peal seiswat pakku ladwa otsaga pissut teise pole peale
tõmbad, ja siis tõmbad kät ärra, siis ei kukku temma
mitte ümber, waid waub taggasi ja jääb jälle püsti
seisma. Agga kui ladwa otsa hästi ühhe pole peale
tõmbad, siis kukkub. Omma raSkusft parrast kukkub
pak mahha. Ma tõmbab temma ladwa ennese pole.
— Kui pak nenda püsti seisab kui tähhe A jures on
malitud, siis temma üllem ots kül püab ka Ma pole
li*

36
wauda, agga paks ja lai tüwwi on al ja toetab tedda
feigilt poolt, nenda Fui täppilisfed joned näitawad, ja
temma ei wõi mitte kukkuda.
u

i>

Kui pak Pissut wilto seisab, nenda kui tähhe B
jures, siis hällib temma wähhem jaggo parremat kät
kül ilma toeta, agga surem jaggo pahhemal kät on
raskem, pak waud taggasi ja seisab jälle püsti. — Kui
pak nenda wilto seisab, kui pilt I) näitab, siis on
surem jaggo parremat kät ilma toeta ja tõmbab sedda
toetud wähhemat ennese järrele. Pak lähhäb ümber.

.

Pakku sees on üks koht, mis temma raskusse kest?
paik, nenda et se pakku jaggo, mis parremat kät on,
õtse nenda raske on kui teine pool, mis pahhemal kät
on. Sedda kohta nimmetakse raskus se ^keskpa igaks.
Radkusse^kcstpaik aiab pakku ikka otsekohhe alla pole.
Seisko pak ka Pissut wilto, kui agga üks jaggo temma
tüwwist weel raskusse kestpaiga al on, siis pak ei kukku
mitte. Sest temma isse toetab omma raskusse? kestpaika. Nisalnmuti on iggaühhel mu asjal raskussekeskpaik. Igga aösi seisab paigal ja ei kukku mitte
kuigi-plddi ümber, kui temma raskusse kestpaik on toetud.

§ 45.
Ühhe asja kestpaik ei olle mitte iggakord temma
raskusse-kestpaik. Panne ramatu laua peäle nenda ei
wähhem ramatu pool laua serwa ülle seisab, siis ei
kukku ramat mitte mahha, sepärrast et ramatu kestpaigas
- ka temma raökusse-kestpaik on. Agga panne raudlabbida

37
keige warrega laua peäle, siis wõib paljo ennam kui
pool warö serwa ülle olla, kui agga raud laua peäl
on, labbidas ei kukku mitte mahha. Raud on raskem
kui pu ja riista keskpaik ei olle mitte temma pitkusse
kestpaigaö, waid heaste seäl pool, kus raud on. Kui
panneb tedda nenda laua peäle, et raud laua serwa
ülle seisab, siis kukkub, kui ka paljo ennam kui pool
wars laua peäl on. Sest et temma raskusse^kestpaik on
raua liggidal. Kui siis raökuöse - kcstpaik ei sa laua
läbbi toetud, siis riist peab mahhakukkuma. Sepärrast
on ka igga asjal, mis püsti peab seisma, ennam kim
nitust, kui temma alluminne pool raskem ja laiem.
Pink kukkub vea ümber, kui temma jallad ei olle Pissut
wälja, pole känatud.
§ 46.

Kes ühhe keppi lassewad sõrme otsa peäl püsti
seista, ehk kes toli hamba peäl kannawad, ehk kes köie
peäl kõndiwad ja tantsiwad ehk muud nisuggust tempu
tewad, mis kunsti.-mehhed rahha eest näitawad, nende
kunst seisab ses, et mõistawad raskusse-kestpmka toetada, nenda et omma ihhu Pissut senna ehk tenna
känawad, kui raskusse-keskpaik senna ehk tenna waud.

§ 47.
Kui palk, teiwas ehk mu örs, mis puust ehk rauast
tehtud, keigipiddi ühhctassane on, nenda et ta mitte
ühhe otsa pool paksem, kui teise otsa pool, siis on
temma pitkusse kestpaik ka temma raskusse, keskpaik.
Köida nüüd köie õrre kestpaiga ümber ja tõmba köie
ülles pole, fns lähhäb örs ni pitkali, kui maas olli,
ka ülles ja jääb nenda rippuma, et temma ei ühhegi
otsaga Ma pole ei wau, sest temma mollemad põled
on ühtewisi rasked. Panne siiS igga õtsa külge kausi
(teine kaus ärgo olgo raskem, kui teine), siis on kaal
walmis. Mollemad kausid rippuwad ühhes tõrgusses.
Panne siis teise kausi sisse raud-lodid, teise sisse asja,
mis õtse ni raske kui lodid, siis jäwad ikka kausid ühhe

38
kõrgusse sisse. Kui raskuS mõllemil pool ühhesuggune,
sliS jääb raökusse kcstpaik õrre keskpaika, senna kuö
köis on. Agga panne teist pole peäle suremat raskuste
siis on raskusft.'kcstpaik sealpool, kuS surem raskus
on. Keik õrs waud selle pole peäle. Nüüd tead
luggu, mis kaluga on.

$ 48.
Kui õrre ühhe otsa küljeS raske assi, teist õtsa
küljes kergem loot on, siis raskusst keskpaik on selle
pole peäl, kuS surem raskus on. Kui siiski tahhab, et
örtz ühtewisi seisab, nenda et teine ots maddalam ei
olle, kui teine, siis ei pea köis, mis küljeS keik uppub,
mitte õrre kestpaika jäma, waid pead tedda senna pole
pannema, kuS surem raskus on. Tõuka köie õtse senna
paika, kus raskusst ^kestpaik on, siis rippub örS jälle
otsekohhe. Sedda raskem aõsi ühhe õtsa külge on
pandud, sedda liggemale raske õtsa pole pead köie tornbama. Nüüd tead, mis luggu kaluga on, mis margapuuks nimmetakse. Isscgi wõid arwata, et nisugguse
riistaga 'weikenne loot raskemat asja ülleskalub, kui
agga margapu wars hästi pitk on.
$ 49.
Nüüd same mitmest asjast arru, mis iggapääw
näeme. Kui innimessel ühtigi kanda ci olle, siis seisab
õtse'püsti, sest temma raskusst-kcstpaik, on kest temma
ihhus. Se läbbi, et ta püsti seisab, lähhäb raskusstkestpaiga wäggi otsekohhe sinna, kus innimesse jallad
on. Jallad jõuawad tedda siis heaste toetada. Agga
kui innimenne wilja kotti selja peäl kannab, siis raskusst-kestpaik on temma selja tagga ja litsub senna
pole, kus innimesse jallad ei olle. Sepärrast astub
koormatud mees kummarkülle eddasi. Ihhu lummardamisst läbbi lähhäb raskusst - kestpaik ennam emale
jallade kohta, nenda et mehhe jallad tedda jälle toetawad. — Tüdruk, kes parrema käega pangi wet kannab, hoiab omma ihhu pahhemal kät. Kui pang

wägga raske, siis sirrutab temma weel pahhemat kät
wälja, et raökuöse^keskpaik, mis pangi läbbi parremat
kät tõmmatakse, jälle ennam pahhemat kät temma jal?
lade kohhale saaks assutud. — Kui kaks innimest
toowrichuga toowri kannawad ja tower on kestpaigaS,
siis tower litsub iggaühhe innimesse olla peale pole
raskussega. Kui tower ühhel innimcssel lähhem kui
teisel, siis on sel innimcssel raskem koorm kanda, kel
tower lähhem on. Se on sesamma luggu, niis kaluga
on, kelle örs köiest petakse, mis kestpaigas on, .ehk
mis kestpaigas mitte ei õlle. Agga selle polest on
nattuke teine luggu, et kalu jureö õrre otsad allapole
tõmmatakse, toowri kandmisse jures toowri-pu otsad
kandjattc öllade läbbi üllestöstetakse. Nenda mi wen
kenne loot raske asja üllcskalub, kui agga köis, miS
kalu-ört hoiab, hästi kaugel sest weikessest lodist ärra
on, nisammuti wöib ka nödder tüdruk tuggewa mehhcga rasket toowri kanda, kui agga tower lähhem mehhel,
kui tüdrukul on.
§ 60.

Sesamma luggu on ka pomiga ehk kangiga. Raske
kiwwi, mis sa palja käega ei jõua paigast ärraligutada,
peab pomi kangutuösele järrelc 5 andma. Pista poml
otsa kiwwi alla, panne wcikest kiwwi pomi alla häõtl
sure kiwwi liggi, wauta siis teist pomi otsa mahha,
siis kalud omma nõdra jõuuga suurt kiwwi ülles, nenda
kui margapu weikenne loot raske asja üllcskalub. Nenda
jöuawad innimessed hone parrandamisse tö jureS ter^
we honet üllestõöta. Kui sure palgi otsa hone alla
pannewad, teist otsa mahhalitsuwad, siis kaluwad terwe
hone ülles. — Tuleweski tiwad ei õlle ka muud ühtigi kui pomid. Weikenne tuul, mis teise tiwa otsa
peale puhhub, jõuab raske weski wölla ümberkäända
ja ligutada, et tiwa otS raskusse,'festpaigast kaugem
ärra on. Sedda pitkemad Nwad on, sedda surem on
nende jõud. — Sesamma luggu on ka wee-rattaga.
Selle aerud on otse kui pomid, weõsi litsub nende

40
wäljaspiddist pole peäle ja panneb se läbbi weski jooksma.
— Paljo mu massinad on nende nimmetud asjade
sarnatsed. Tänname Jummalat se tarfusse eest, mis
temma innimessele on annud, et nõdder innimenne
omma möiSwöse wäega massinad ja riistad on leidnud
ja weel Ma peäle leiab, kelle abbiga temma wõib
tehha, mis ta omma jöuuga üksi ilmaski ei saaks tehha
ja misga temma omma waewa kergitab.

Õppetus I X .
Ö h h U st.
§ 51.
Kui tuul puhhub, siis tunneme ihhu tundlnissega,
et aSsi meie ümber on, mis meisse putud ja meid
tõukab ehk aiab, agga meie ei näe sedda mitte. Agga
kui tuul mitte ci puhhu, siis on sesamma näggematta
assi weel meie ümber. Ehk meie kül temma puhhumi,l
ei tunne, siiski wõime isse tedda käega omma palle
wasto ligutada. Siis tunneme jälle sedda weike
tuult, mis käe-ligutamisse läbbi olleme teinud. Sedda
näggematta asja, mis ikka meie ümber on, ja mis
hingades enneste sisse tõmbame ja jälle suust wälja
hingame, kutsutakse tuleks, kuita on likumas; kuita
rahhul on ja ei ligu, siis kutsutakse tedda õhhukS ehk
saksakele järrele luhwtiks. Öhk on Ma peäl keigist
paigust leida. Temma on wägga penikenne assi, mis
läbbi? tungib igga. kohta, kust temma piSsutgi rum
leiab. Et keik asjad auklikkud on, sedda tead (wat
§ 7) ja wõid siis arwata, et öhk on keikide aSjad
sees. P u , kiwwi, wee ja ka innimesse seeS on õhku.
§ 52.
Ohk on keigis paigus, agga mõnnes kohhas o
paksem ehk raskem, mõnnes kohhas on penem ehk kergem. Kõrge mäe otsas on öhk paljo penem, kui orrus.
Olgo ka et öhk näggematta ja wägga penikenne on.

41
siiski on temmal omma jaggo raskust, nenda kui § 2 2 .
olleme õppinud, jo, omma raskuõst läbbi litsub öhk
üllewelt allapole. Khhu jaukessed, miS körgusseS on,
litsuwad nmde peäle, miS maddalamad on, nenda et
maddalama kohha öhk ennam on kokkolitfutud, kui kör,
gema kohha öhk.' Luggu on öhhuga nisamma, kui
keige, mu kerge asjaga, mis üksikult ei panta tähhelegi,
agga kui tedda paljo koos on küllalt kalub. Heina
kõrs ei arwata issiennese pärrast ühtegi ollewad, agga
paljo tuhhat heina kört, mis ühhes koormas koos on,
pitsitawad hinge ihhust wälja, kui sa koorma alla jääd.
Ma pinnast pilwe kõrguseni ja sealtki weel paljo körgemale on keik taewa laotusse al öhhuga täidetud,
sepärrast on öhk maapinna liggidal ennam kokkowautud,
kui üllewel körgusses. Kõrge wäggede peäl, mis pilwedest kõrgemale tõusewad, on õhk ni pcnikenne, et

innimessed, kes mäe otsas seisawad, paljo tihtimalt
peawad hinge tõmbama, kui maddala laggeda kohha
peäl; ja mõnnel innimessel, kes tule laewaga taewa
pole ülleslcndaS, on seäl üllewel werri ninnast ja
suust wäljapurtsanud, et ei sanud ihhu tarwidusi möda
hinge tõmmata. Kõrgemale ei olle weel ükski innimcnne Ma pinnast taewa pole üllesandnud, kui liggi
pennikoormat maad, ning et öhk omma seadusse järrele
ikka pcnemals jääb, sedda kaugemalt tenima ma-pinnast
emal seisab, siis on arwata, et temma wimate hopis
õtsa lõppeb. S e koht taewa lautusse al, kus ennam
suggugi õhku ei olle, arwatakse 10 pennikoormat ehk
70 toexšta kõrge ollewad. Seddawisi seisab öhk ümberringi meie ma-kerra ümber 70 wersta körguti,
nenda kui munna-walge räbbu ümber seisab, ning sedda
seitsekümmend wersta laia, öhhuga täidetud rumi makerra ümber kutsume öhk-pessakõ (Atmosphäre), sest et
ma-kerra temma keökeS nenda kui ommas pessas paigal on.
§ 53.
Et öhk üllewelt allapole litsub, peawad keik abjad
M a peäl temma litsumist kannatama ning ei pease sest

42
milgi wisil. Omma ihhu tundmissega ei tunne meie
temma litsumist kül mitte, meie ei näe ka mitte muid
lodud asju, mis püsti seisawad, ni kui puud, rohhud,
wiljad nurme peäl ja muud nisuggused selle litsumissc
pärrast kokkowauwad; agga se tulleb sest, et meie ihhu
ja keige mu lodud asjade fees ja nende ümber sesamma
ühhesuggune öhk on ollemas, mis seest ja wäljast'keigipoli ühtewisi peälelitsub ja se läbbi teine teise
. wägge tühjaks teeb. Agga kui juhtub, et öhk ühhe
asja peäle wäljast üksipäims litsub, siis on ka nähha,
et ta jõud middagi möiub. Õhhu jöuuga sadetakse
mitmid asju toime, mis maia ellus ja mitmesugguse
to ja tallitusse jures waia on. — Kui wadi pün kinni
on, siis ei jookse ollu ehk wiin hanist wälja, kui sa
ka hani lahti, känat. Õhk litsub hani augu peäle ja
toetab wasto, et märga wälja ei pease. Wõttad punni
lahti, siiS litsub öhk punni augu peäle ka, ja se läbbi
saab õhhu litsuminne hani augu peäle tühjaks tehtud
ja märg peaseb omma raskussc seäduõse järrele wäljajooksma. — Täida öllcklasi äre tqsfani weega, panne
pabbcri leht peäle ja litsu peu pessaga kinni, siis wõid
klasi järsko kummuli käända, ja wessi ei jookse mitte
wälja, kui sa ka käe alt ärrawöttad. Õhk litsub pabberi lehhe klasi äre külge kinni, et wessi wälja ei pease.
— Surest wadift, kus weel hani<auk ei olle sisselastud, wõttawad jodawa-wina kaupmehhed punnib
august wina-promi wälja ühhe isse-riistaga, mis
o
nemmad heberiks (Heber) ehk tõstjaks kutsuwad
fj,
ja kelle teggumood nisuggune on, kui siin pilu
diS on nähha. Ta on karrast tehtud, feest
V
one ja peält ja alt lahti. Kui tedda pitkema
otsaga punni-august wadi ja wina sisse pistetakse, ) \
siiS tõuseb wiin wadist heberi sisse. Kui sa nüüd
peialiga heberi peälmisse õtsa peäle litsud ja
hebert wadist waljawõttad, siiS ei jookse wiin
mitte enne allumiSsest otsast wälja, enne kui l >
sa tedda astja ülle hoiad ja peialt peälmisse \ /
augu peält ärrawöttad. — Kui pilli-roo torru \)

43
ühhe otsaga püsti wee-astja sisse panneb, siis tõuseb
wessi torru sisse ni sörgebte ülles, et ta astja wee
tassani seisab, sest et öhk torruS ja astjas ühtewisi wee
peäle litsub. Agga kui sa pealmist roo otsa suhhu
wõttad ja hakkad wet hingega ülleõtömbama, siis tõuseb
wessi torrus ni körgeste ülles, et ta suhhu tulleb.
Hinge tömbamiSse läbbi tõmmatakse õhk tornist wälja,
et ta torruS ennam wee peäle ci litsu. Agga astja
wee peäle litsub öhk ilma keelmatta ning aiab wet
tornist läbbi sulle suhhu. — Sesamma õhhu litsuminne sadab luppulassmist toime ja annab pumbaga
wet üllestömmata. Pumbad on seddawisi seatud, et
pumba sammas allumiöse otsaga wee sisse üllatab.
Se läbbi, et pumba kan sambuõ aeru ligutamisse läbbi
alt üllespiddi aetakse, liisutakse öhk samba) eest ärra
ning wessi tõuseb tagga järrele (sest et õhk wäljast
wee pinna peäle litsub) ja jookseb samba torrust wälja.
Nenda wõib pumbaga wet kust taht körgeste ülleStööta,
agga mitte körgemaste kui liggi 32 jalga; surema
wäega ei jõua õhk weepinna peäle litsuda. Kui öhk,
mis maapinnast sadik wiimse õhkpessa pinni ühhes
tükkis seisab ja ma-pinna wasto litsub, mitte körge^
maste ei jõua wet pumba sambaS üllebaiada kui liggi
32 jalga, siis on ärramöista, et öhk, mis 70 wersta
kõrguti seisab (Wata § 52), sellesamma jöuuga ma<
pinna wasto litsub, kellega wessi litsub, miS körgemaste
ei seisa tui liggi 32 jalga.
§ 54.
Seddamöda kui ilm on., on ka öhk kord kuiw,
kord röõsine, kord paksem, kord pencm, ja sellepärrast
ei olle temma litsumisse wäggi ka iggapääw ühhesug,
gune, waid kord litsub temma surema, kord wähhema
raskuSsega maapinna wasto, nenda et ka wessi pumba
sambaS kord 32 jalga kõrguti tõuseb, kord agga 30
jalga (Wata § 53). Mitmesugguse tarwitusse pärrast
on õppetud mehhele waia, iggapääw teäda sada, mähherdubse raSkuSsega öhk ma-pinna wasto litsub, ja

44

sedda nemmad tunnewad kohhe ühhe riista abbiga
arra, mis paromeetrilS kutsutakse ja kelle teggumodu
sesinnane pilt wäljanäitab.
KlaaS^torru, 32 tolli pitk, kelle
peälminne otb kinnisullatud on, alluminne ülleSpole känatud ots lahti
seisab, täidetakse ellawa-höbbedaga.
Sest otsast, mis lahti seisab, walla,
takse ellawabhöbbedat sisse ja hoitakse
sellepärrast torru seddawisi käes, et
kinnisullatud ots alpool on. Kui torru
põhjani täis on, siis kääntakse sedda
tabsa hiljokeste ümber, nenda et se
otõ, mis lahti seisab, allapole jääb.
S e ümberkäändmisse läbbi waub
ellawchöbbe torrus allapole ning jättab pealmist torru otsa tühjaks, ja
lahti otsast jookseb ni palio ellawat,
höbbedat wälia, et torrus üks ellawahöbbeoa sammas seisma jääb, mis
tolli 28 ehk ennam kõrge on. Et
üllewel kinnisullatud torru ots tühhi on ja ftol vhkugi
ennam ftcõ ei õlle, siis litsub öhk üksipäinis wallalisse
otsa peale ning ei laose ellawat< höbbedat ennam toalt
jajooksta. Nenda kui pumba sambas wessi 30 ehk 32
jalga körguti öhkpessa lltsumisse läbbi ülleStöuseb, nenda
petakse ellaw-höbbe/mis weest raskem on, paromeelri
torrus agga 28 ehk 31 tolli törgusses paigal; ja ftddamöda, kui öhk kord raskem, kord kergem on, seisab
ellawchöbbe paromeetri korrus kord 3 1 , kord 30, kord
2 9 , kord 28 tolli körguti. Nisuggune parometer
näitab siis stlgeste, kui raskeSle öhk iggal aial ja iggal
kohhal maapinna peale litsub. Paromeetri abbiga arwatakse rehkendamisse läbbi wälja, mitto jalga mäed
Ma peal kõrged on, sest mäe otsas, kus öhk kergemon, waub ellawchöbbe paromeetri torruS ennam mahha,
orrus, kuS öhk raskem on, tõuseb ellaw-höbbe paro?
meetri torrus körgeminne ülleS. Oppetud rahwaS

prugiwad sedda xii&tci ka mu lodud asja järrele-uru
misse tarwis ja leiawad temmast abbimeest kül. Ilma
mudutamissed pannewad ellawat-höbbedat paromeetriS
wauma ehk tõusma, ja paromeetri likumisest wõib
mõnnikord kül ette ärratunda, Missuggust ilma on karta
ehk lota; sepärrast kutsutakse sedda riista ka ilmaklasiks, ja Pissut on saksarahwa maiasid, kus nisuggust
riista ei olle leida. Siiski walletad ka tenima mittokõrd ja on stsammasuggune petja, kui kalendriteggia,
kes umbes ilma mudutamissed ettetähhendab.
§ 55.
iikõ teine riist, mis õppetud targad mehhed on
wäljamöttelnud ning kellega mitmesuggust promi tehhakse, õhhu lodud wisi ja wägge ärratunda, on õhhupump. Nisugguse pumbaga pumbatakse õhku iggaühhest riistast wälja, mis ümberringi kinni ja õhhuga
täidetud on (Wata § 22). Kuis raskeste öhk^pessa mapinna peäle litsub, sedda promitakse õhhu-pumba abbiga seddawisi ärra. UkS raud-kuul, suretükki lodi
surune, seestpoolt önes, kus auk |ees on, mis haniga
wõib kinnikäända, leigatakse seddawisi poleks, et need
kaks poolt nenda üks teise peäle sünniwad, et kuskipool wahhet ei jä, kust õhk wõib sisse- ehk wäljaminna, ning MtS iggaüks hõlpsaste wõib kokkopanna
ehk koost ärrawõtta. Kui nemmad on kokkopandud
ning öhhu-pumbaga august õhk, mis kuli seeS on, wäljapumbatakse ning kui pea middagi ennam sisse ei olle
jänud auk haniga kinnikääntakse, siis ei sa ka keigetuggewam mees neid kaks poolt naljalt koost ärrawõtta,
waid pea^ kummagi pole külge hobbust ette pannema
ning neid rängaste teme teisepole sundima weddada,
et nemmad koost lahti tullewad. Agga üks laps wõib
neid kergeste koost ärrawõtta, kui haan enne lahtikääntakse, et õhk jälle sissesaab. — Uks teine riist,
mis ka õhhu wäe läbbiakatsumisse tarwis prugitakse,
on klaas-riist sure kella mõdu tehtud. Sedda klaaskella pannakse kummuli laua peäle ning pumbatakse

46
öhlu alt wälja, nenda et pea ühtegi temmast järrele
ei jä. Imme on nähha, mis neist asjust saab, mis
nisugguse klaS-kella alla pannakse, kust öhk on wäljaa
pumbatud. Tulli kistud temma al kohhe ärra, piSsukeSsed ellajad, nenda kui hiir ehk warblanne, surrewad
järsko ärra, pöllewa taela suits ci tõuse ülles, waid
waud põhja, uddu-sulg, mis peälmibsest otsast lahtu
lastakse, ei lange mitte aega möda mahha, waid kukkub
ni kui tinnaa tük järsko laua peäle (Wata § 4 i j , ja
miö weel muud immeasjad seäl sünniwad.
3 36.
Teist mõdu õhhu-pumpa prugitakse setarbis, õhku
wäljast riista sisse aiada. Kui nipaljo õhku on
sissepumbatud, et ta riista sees paljo tihtim on,
kui wäljas, siis litsub öhk seestpoolt sure wäega wäljapole. Missuggune kange jõud kokkopitsitud õhhul on,
sedda olleme öhhu-püssist (Wata § 38) õppinud, kellega
nisammuti kui jahhipüSsiga linnu kaugelt mahhalastakse.
Öhk aiab lodi wälja, ni kui püSsirohhi. — LöõtS,
mis seppi-koas prugitakse, ja örreli lõõts kirrikus on
ka nisuggused riistad, kellega õhku kokkopitsitakse ja
jälle wäljaaetakse.
§ 37.
Mis luggu siis tulega peaks ollema, mis waljaS
pnhhub ja puie ladwad painutab ja merrepinda panneb lainetama, ehk kül õhhu-pumpa ehk lõõtsu ei olle
kubkipool nähha, mis sedda immet sünnitab? Kust se
tulleb, et õhk wäljas mitte ikka rahhul ei seisa, waid
ennamiste ühtepuhku likumas on ning kõrb lähhe tulekesstga lehwitab, kord hirmsa marru tulega tuhhinal
möda ilma lendab? Issanda sanna õppetab kül (Joann.
3, 8 ) : ., Tuul puhhub, kuhhu ta tahhab, ja sinna
kuled temma heale, agga sinna ei tea mitte, kust ta
tulleb ja kuhhu ta lähhäb;« ning innimenne, kes omma
nõdra möistussega ei jõua keik Jummala immeteggusid
ärraarwata, ei wõi ka sedda mitte täitsa ärratunda.

47
miö aSja - läbbi iggakord tuul tõuseb ehk ärraheidab.
Agga üllepea wõime nipaljo ärramöista, et õhhu lifti*
minne sest tulleb, et ta mõnnes kohhas kergemaks,
mõnnes kohhas raskemaks jääb. Kui ühhes makohhas
sojal Päwa paistel õhk tahheneb ja penemaks ja ker;
gemaks lähhäb, teises makohhaS wahhest külma läbbi
ehk merre auru läbbi paksemaks ja raskemaks saab,
siis litsub siin raske õhk surema wäega ma-pinna
wasto, kui seäl, kuS õhk kergem on, ja raske õhk tungib möda maad sinna pole, kus temma ennam rumi
leiab. Et meie sure mackerra peäl ikka mõnned kohhad
sojad, mõnned külmad on, siis wõime jo umbes ärramõista, et õhk allati peab likuma, ehk meie'kül nimmelt ei jõua üttelda, kust maalt iggaüks tulleb.

Õppetus X .
Weest.
3 58.
Weel ni kui keigil muil weddelal asjul on ni
Pissut kokkopiddamisse - wägge, et temma jaukessed
hõlpsaste teine teisest ärralahkuwad (Wata Z 31).
Wessi ei seisa ilmaski kuhjas ehk unnikus, nenda kui
willi ehk muud kindlad asjad, sest et temma jaukeõsed
omma raskusse läbbi allapole wauwad. Kui tobi
täie wilja laua peäle wäljapuistad, siis jäwad terrad
unnikus laua peäle seisma; üks terrakenne toetab teist
ja kui ka mõnni kõrwalt mahhalangeb, siis ommetegi
jäwad ennamiste keik üks teise toetuösel unnikus seisma.
Agga kalla tobi wet laua peäle wälja: siis lähhäb
weofl laiale, sest temma jaukessed ei hoia ühte, nemmad on libbedad ning ei wõi teine teist toetada; \tt
pärrast nemmad wauwad ühhele ja teisele pole, ja
wessi jookseb laua peält mahha. Ka sure ma-kerra
peäl waud wessi ikka senna pole alla, kuS maddalam
koht on. Allika wee sonekesstd ja sured jõed jooksewad ikka eddasi, senni kui nemmad mcrreni jõuawad.

48
et merri keige madbalam koht Ma peal in. Sest
tunnukse fa rutto ärra, mis koht Vla peal förgem, ja
mis jälle maddalam on. S e koht, kust jöggi tulleb,
on kõrgeni, kui se, kuhhu ta lähhäb. Tartu lin seisab
paljo lnaddalam, kui Ottepä kihhelkond, sest Emmajöggi tulleb Pühhajärwest Ottepä kihhelkonnaft wälza
ja jookseb Tartu pole; agga Tartu lin on jälle paljo
lörgem, kui Narwa lin, sepärrast lähhäb Emmajöggi
Tartust allapole Peipse järwest läbbi Narwa pole
ning jookseb sealt weel tükkikesse maad emale sure
Läne-merde.
$ 59,
Merre, wessi seisab, kui möön ehk töuõ ei juhtu
ollewad, keigiö paiguö ühhetaösa, nenda et temma ei
kussalgi maddalam ehk kõrgem ei seisa, kui maial.
Läue,'merre rand on Tallina ehk Narwa ehk Pernu
linna al nisamma kõrge, kui Rootsi-ma merre-linnade
al Läne? merre rannas. Vta-pind on ennamiste mätlik
]a auklik, ac&a merrechind, kui tuul tedda ülleö ei aia,
ikka ühhetassa. Seisaw wessi on pealt ikka ühhetassa
ni kui pegel, seisko temma merres, järwes, tigis ehk
weepangiö; ning piddago ehk käändko sa pangi kuis
taht, wee pealne ei seisa sepärrast teistwisi, kui ikka
kogguniöte ühhetassa. Kui klaas otftkohhe seisab, ni
kui siin pildi peal nähha, siis
seisab weSsi temma sees ka ferwaga ja põhjaga ühhetassa;
agga kui klasi wilto petakse, ni
kui teine pilt näitab, siis ci jä WeSsi mitte ennam
klasi serwa ja põhjaga ühhetabsaseks, waid seisab, ni
etaösa ja keigilpool ühhes
kui ennegi maapinnaga

körguSseS. — Kui sul Oi

klaas-torru on, kelle möllemad otsad winkliö on
üllespole painutud, nern
da kui pilt siin wäljanäitab, ning sinna kallad

49
wet ühhest otsast sisse, siiS täidab wessi essite torru
allumist jaggo, ja kui se täis on, tõuseb wessi kum?
magi seiswa õtsa sisse, et kummasgi otsas ühhetassa
seisab. Sedda mõdu klaastorru on õige parras riist
neile, kes ma-pinda tahhawad lotida, et teada saaks,
kus pool ma-pind kõrgem ehk maddalam on, ni kui
weski -teggijattel, krawileikajattel ja mu nisuggutsile.
Meister tahhab teäda,'mitto jalga B koht A kohhast

kõrgem on, mis siin pildis on nähha. S e tarbis lööb
temma kummagi kohta teiwast püsti Ma sisse, panneb
omma klaastorru kestpaigas lodi järrele seisma ja
watad ehk sihhib wee pealmist piddi teiba A , ja
siis jälle teiba B pole ja tähhendab kummagi teiba
peäle ühte märki, kuhho siht juhhatab. Peäle sedda
mõõdab temma kummagi teiba peäl sedda wahhet mapinnast sihhi-märgini, ning kui ta leiab sedda wahhet
A teiba peäl 4 jalga ja B teiba pel 3 jalga ollewad,
siis on teada, et A koht terwe jalg maddalam on, kui
B koht. Sel riistal, kellega ma-pinna kõrgust moodetakse, on nimmi waterpas (Wasserwaage). Nisuggune
waterpas tehhakse mõnnikord ka teist mõdu.
§ 60.
Wessi seisab ikka ühhes körgusses, olgo järwes ehk
wee-astjas, ehk mitme astjatte ehk torrude sees, mis
seddawisi koos o n , et weösi ühhest teise sisse wõib
jooksta. S i i n pildi peäl on 3 wee-astjat walitud,
mis iggaüks omma mõdu on tehtud, ja nähha o n ,
et iggaühhes astjas keik wee-pealsed ühhetassa seisawad. Panne kolmas astja tähhele. Sesamma astja
42

kurra kae jaggo on mittokõrd
' awwaram, kui hea kae torni*
modine jaggo, ning kui wessi
suremas jaus peaks kümme
naela rasfe ollema, siiö ei
kalu wessi hea kae torrus
mitte pooltki naele,siiskinem-mad kaluwad teine teist ülles.
Walla weel wet penemast
torrust sisse, siis tõuseb wessi
ka laiemas astja jaus, ning
se wee Pissut penemas torruS
litsub sedda wee hulga Met
. 0
mäs torrus ni körgeSte ülles,
et wessi kunlmasqi torrus üh1
hes körgusses seisma jääb. 7"i
Pole naela wessi on kül paljo
3
•J
kergem, kui kümne naela wessi,
agga nende litsumiSse jõud on ühhearrulinne, kui nem,
mad ühhes körgusses seisawad. Sedda kõrgem wessi
seisab, sedda suremat wautamisse ehk litsumiSse jõudu
on temmal ollemas. Kui torru püsti seisab ja alluminne ots on konksu wisil üllespole känatud ja püsti*
torrust Pissut kitsam, nenda kui siin
pildis on nähha, ning sa Wallad wet
üllewalt sisse, siis purtsub wessi allumisftst otsast wälja ja kargab pea
püsti^seiswa torni kõrguni ülles. Wessi,
mis torrus on, wautakse alla pole ja
aetakse wäggise alt wälja. Sedda körgem wee sammas on, sedda jöudseminne
ja kergeminne kargab wee soon allumissest penemast otsast ülles. Meie
Keisri lust^aedas Peterburri linna lahhidel on nisuggusid wee - purskawaid
torrusid tehtud, mis wägga uhkeste ehhitud on, ning wessi, mis neist wäljapurtsub, tulleb hea tük maad kõrgemist

m

51
kohtadest ja jookseb maalluseS trubas eddasi, enne
kui ta sinna kohta saab, kust ta jälle wäljakargab.
Kui needsinnatsed wee - purskawad torrud ennamiste
Ulu pärrast sinna on seädetud, siis on Rija linnas keige
linna koddanikkude tulluks üks wee ^sammas ehhitud,
mis seäl wee-kunstiks kutsutakse ja kelle läbbi igga*
ühhe maiale temma wee tarwitus ilma waewata isse
kätte tulleb. Weesamba peälminne ots on üks suur
lai törõ, mis ühhe kõrge maia peälmisses korras seisab
ja kelle sisse TÜna - jõest ühhe pumba? massina abbiga,
mis hobbusega käima pannakse, ööd ja päwa wet sissepumbatakse. Törreft lähhäb sammas püsti mahha ja
Ma al jookseb wessi mitmis torrudes keik linna ulitsaid möda eddasi ja iggaühhes maiaS seisab wee^torru
püsti, mis wet täis on ja kus mitmes kohhas tarwidust
möda hanid on sisse lodud, mis sa agga lahti wõid
käända, kui sul wet waia on,
* 61.
Kenna, tullus riist on ka. wee tõstja. S e on üks
karrast tehtud kahhe jallaga torru, kelle teine jalg teu
sest Pissut pitkem on, ni kui pilt wäljanäitab. Torru
pannakse lühhema jallaga astja sisse, kust märga tah,
hetakse wäljalasta. Kui siis
pitkema jalla õtsa suhhu wöttad ja hinge tõmbad, siis töustb wiin ehk wessi ehk mes
muud astjas on torru lüh,
hemast jallast ülles ja jookseb
Pitkema jalla möda alt wälja
teise astja sisse, mis sa
alla olled pannud. Et teise
jalla ots teisest maddalam
seisab, jookseb märg omma raskusse pärrast keik wimane isse wälja. Seddawisi wõid wati ilma hanita
teise sisse tähhendada ilma wadi assemele ligutamatta,
kui agga teine Waat teisest Pissut maddalam seisab.
42*

Wessi litsub iffa alla pole, ning et keik temma
jaukessed isse püawad allapvle wauda, siis kelawad
nemmad nisuggusid wee sisse juhtuwaid asju alla waumast, mis weest kergemad on. P u on kergem kui
wessi; st on: üks toop ehk üks pang wet kalub ew
nam, kui üks putomp, mis ni suur on kui toop ehk
pang. Kui üks putomp wee peale pannakse, siis st
püab kül põhja wauda, agga wessi litsub omma surema
raskusse parrast surema jöuuga allapvle, stpärrast ei
sa pu alla? minna, waid wessi kannab tedda, et ta
wee peale peab jama. Sesamma parrast uiuwad keik
asjad wee peal, mis weest kergemad on; agga igga
assi, mis temmast raskem on, st on: mis omma surust
möda ennam kalub, kui üks weetomp ststsammast su,
russest, waub alla.
$ 63.
Kui üks assi wee peal uiub, siis on nahha, et
üks jaggo sest uiuwast asjast ülle weechinna wälja pais?
tab, teine jaggo wee^pinna alla jääb. Raskemad as?
jad ullatawad süggawamaste wee'pinna alla, kui ker?
gemad asjad. Tores pu waub ennam wee?pinna alla,
kui kuiw pu, tamme-pu ennam, kui hawa-pu. Uiuw
assi, mis ossast wee-pinna alla waub, tõukab omma
raskusse läbbi ossa wet eest ärra, agga ei mitte su,
remat, ei ka wähhemat ossa, kui ni paljo, et st jaggo
wet, mis uiuw aösi eest ärratöukand, just ni raske
on, kui st uiuw assi isst. — Täida ühhe pangi äre
tatzsani weega ja panne putomp, miS ühhe naela kalub,. temma peale uiuma, siis waub putomp ossast
wee-pmna alla ja wautab ossa wet pangist ülle äre
wälja. Kui stdda wet, mis ülle äre wäljajooksnud,
kalud, siis sa leiad, et ta just ühhe naela kalub,
nisamma paljo, kui st putomp, mis sa pangi sisse
pannid.

$ 6H.
Innimesse ihhu on Pissut raskem, kui wessi, sepärrast wõib innimenne ilma sure waewata ja funs?
tita muda, kui temma oskab kassi ning jalgu nenda
ligutada, kui tarwis on. Paksud lihhawad innimessed
on issigi weest kergemad, sepärrast jääb nisuggune
wee peäle uiuma, kui temma ka kät ehk jalga ei liguta.
Agga ärrauppunud innimesse surnud kehha tulleb
mõnne päwa pärrast isse jälle põhjast wee peäle ülles,
et kehha paisunud on ja seläbbi kergemaks jääb.
§ 65.
Assi waud põhja, kui temma raskem on, kui temma
surune weetomp (Wata § 62). Siiski wõib sesamma
raskem assi ka wee peäle muma jada, kui temma ennast annab laiemaks wennitada. Klaas on raskem, kui
wessi ja waud põhja; agga tühhi puddel ei wau põhja,
waid jääb wee peäl uiuma, ehk temma kül raskemast
klasist on tehtud, et puddeli mõdu laiale wennitud
klaas kergem on, kui temma surune weetomp. Wast
waub muido kül põhja, agga tühhi kattal, mis
öhhukessest wassest on tehtud, ei wau alla, et ni?
sugguse katla surune jaggo wet raskem on, kui tühhi
kattal. Nisammuti jääb ka karrast tehtud toop, raud?
padda ja muud nisuggused metalli? astjad wee peäle
uiuma, kui nemmad ümber ei kalda ning ennast weega
ei täida. Inglis-maal ehhitakse sured merre-laewad
rauast, ja ükski polle weel näinud ehk kuulnud, .et
nemmad raua raskusse pärrast olleks põhja waunud.
J 66.
Wcddelad asjad ei olle raskusse polest keik ühhe?
suggused. Piretus ja olli on weest kergemad, solane
wessi maggedast weest raskem. Sedda raskem weddel
assi on, sedda raskemat asja jõuab temma kanda.
Nahksed kaera terrakessed, mis wee peäl uiuma jä?
wad, wauwad piretusses põhja; ja kõwwad kaerad.

mis maggeda wee steS alla wauwad, jäwad folase wee
peäle uiuma. — Stui põllomees omma odra-semet
tahhab puhhastuda, fiiS jpuistago temma sedda soolwee
sisse, seäl wauwad köwwemad terrad põhja, ja mis
kergemad on, jäwad kaera ja umrohho seemettega wee
peäle, nenda et neid soolaga wõib peält ärrawõtta ja
kõrwale heita. — Laewamees, kes ülle merre tahhab
purjutada, wõib suremat koormat omma laewa peäl
panna, kui se, kes jõgge möda ehk järwe ülle tahha
laewaga minna: solane merrewessi kannab raskema
koormat, kui magge wessi jões ja järwes.

Vppetns X I .

Sojast.
3 67.
Taewane Issa, kes keik ihhu tarwidusi ja toidu,
rohkeste ja iggapääw ka annab, sesamma Issa kannab
ka hoolt, et M a peäl ikka ni paljo soja on, kui meie
ja keige ellajatte ellu üllespiddamist ja lomade kaswani isseks tarwis on. Soe on ku kallis Jummala
and, sest ilma sojata ep olleks meil ka ellu mitte olle
mäs;
ning et keige mailmale soja ainult waia
on, siis ei lasse Jummal sedda kallist warra ei mitt
ükspäinis ühhe ainsast allikast wäljakeda, waid o
mitmesuggusid lönud, kust soe wäljatulleb.
Essimenne ja keigerikkam allikas, kust soe wäljatulleb, on päike. Kui päike paistab, siis saab keig
mailmale soja; siiski ep olle päike mitte üks suur tull
ehk pöllew taewa-kerra; waid taewatundjad arwawad
tedda nisamma kui meiegi ma-kerra iöseennesest külma
ja musta ollewad. Se walgus, mis päikessest paistab,
ei tulle temma kerrast isse, waid hiilgawad pilwed
kattawad tedda ümberringi, ja must päikesse kerra on
omma hiilgawa pessa keskel, nenda kui meie ma-kerra
omma öhkpessa keskel on. Päikesse joned, mis sest
hiilgawast walguösest Ma peäle mahhatullewad, ep

olle isse mitte sojad, waid neil on agga se wäggi ftSfk
lodud, neid asju sojaks tehha, kelle peäle nemmad
paistawad. Egga te nemmad ka keiki asju ühtewisi
sojaks. Kindla, kõwwa asjale annawad nemmad suremat soja, kui weddela ehk korreda asjale. Mustad
asjad wõttawad päikesse joontest ennam soja wasto,
kui walge ehk elleda karwaga asjad. Kui päike akna
rudi läbbi tuppa paistab ühhe mustaks wärwitud laua
peäle, siis tunned jo käega ärra, et must laud paljo
sojemaks on sanud, kui akna ruut. Küi päikesse joned
isse sojad olleksid, siis peaks akna ruut sojemaks sama,
kui laud, sest et nemmad klasi külge enne putuwad.
— Päikesse joontele on se sojaks teggew wäggi sisse,'lodud,
ja sesinnane wäggi näitab ennast köwwemaks ehk nõrgemaks, seddamöda, kuidas nemmad asjade peäle
paistawad. Kui nemmad winklis Ma peäle mahhatullewad, nenda kui ma-wö kohhal, siis on nende
wäggi keigeköwwem, sest ta kõrwetab ärra, mis ettejuhtub; agga kui nemmad sernnte ma-pinda putuwad,
nenda kui Põli lähhedal, siis ei olle neist paljo soja
tunda. Sellepärrast on ka suil soe, talwel külm.
Suil putuwad päikesse joned ennam püsti ehk winklis
maapinda, talwel ennam serwite. Et päike ja päikesse
joned isse ennesest sojad ei olle, tunnukse ka sest ärra,
et kõrge mäggede peäl külmem, kui orrus ja maddalas
kohhas. Idda-Indiae maal on Tawalagiri-mäe otsas
keige pallawamal sui aial lummi maas, nenda kui ka
maial kõrge mäggede peäl. Kõrged mäe-otsad on
päikesse! ommete lähhemad, kui orrud, nenda et, kui
päike olleks üks pöllew tulluke, mäeotsad peaksid soiemad ollema, kui orrud. Agga üllewel körgusses on
õhk wägga penikenne (Wata § 5 2 ) , sepärrast ei jõua
päikesse joned tedda sojendada, waid tahhawad temmast
ni kui klasist läbbi. Ma-pinna lähhedal, kus öhk pakfem ehk raskem on, seäl sojendawad päikesse joned ka
õhku, ja ennamgi weel ma-pinda, ja päikesse joontest
küpsetud Ma annab õhhule, mis temma liggi on, kahhewörra soja.

56
Päikesse joontest tulleb weel tähhele panna, et
öppitud mehhed sedda kunsti on üllesleidnud, mitto
päikesse joont, mis muido laiale lähhäwad, ühhe ainsa
kohha ehk punkti peale kokkokogguda ja seläbbi nende
sojendamisse wägge jõudsamaks tehha. Se tarwis prm
glwad nemmad pölletamisse<klast. Se on üks
lappik ümmargune klaas, mis keskpaigas paksem on ja
are pole ikka öhhemaks lähhäb. Km päikesse! labsed
nisugguse klasi peale paista, nenda et päikesse joned
otsekohhe peäletullewad, siis kogguwad keik joned,
mis klasisse putuwad, klasi tagga ühtekokko, ja scäl
kohhal on otsego hiilgaw läätse - surune tähhekenne
nähha, kus ni suur pallawus tekkib, et temma pabberit, taela, tubbakat ja nluud nisuggust pöllema panneb.

§ 68.
Päikesse joned ei õlle isseennesest sojad, waid
nemmad tewad neid asju sojaks, kelle peale nemmad
paiötawad. Agga ka ilma päwa paistmatta wöib ühhe
asja sojaks tehha, kui sedda hõõrutakse. Wata, siis
ilmub jubba üks teine wäggi Iummala lodusses, kelle
läbbi soja sünnitakse! Kui sa saega lauda õlled läbbileikanud, siis sa tunned käega ärra, et sae leht hoörumisse läbbi on sojaks sanud. Kui sa liig rutto wankrega õlled sõitnud, siis lähhäb ratta telg ni pallawaks,
et woidmatta rattad mönmkörd ka pöllema hakkawad.
Nenda sawad keik asjad hoörumisse läbbi sojaks, et
agga ühhel pitkemat, teisel wähhemat hõõrumist tarwiö lähhäb. Ennemuiste ei oõkand wanna pölwe
rahwas tuldgi mu wifil ülleswötta, kui nenda. Nem^
mad wötsid kaks putükki, teine löwwemast, teine pehmemast puust, ja hõõrusid neid teine teise wasto ni
kaua, kui pöllema hakkasid; siis olli neil tulli käes.
Parrast, kui jo pissut targemaks ollid sanud, said neil
terras kiwwiga tulleriistaks. Kui terras kiwwiga kokkolüakse, siis kargawad säddemed wälja, mis süt ehk
taela pöllema pannnewad, ning need ei õlle muud kui
piSsukessed terrase jaukessed, miS waljo hoörumisse

läbbi on pallawaks läinud. Meie põlwe targad mehhed
on apteki kunsti läbbi ühhe aSja üllebleidnud, mis jo
keigewähhema hoörumissega põllema lähhäb ja wosw o r i k s kutsutakse. Se ei olle muud kui woswor,
mis teie nende pissukeste weewli.'tikkude otsas näete,
kellega teiegi ni hõlpsaste oskate tuld ülleswõtta.

$ 69.
Kolmas wäggi, kelle läbbi soja sünnitakse, on se,
mis nüüd tullep. — Meie olleme § 16—19 õppinud,
et ühhe asja läbbi kaks ehk ennamki weel teist asja
saab, ning et kahhe asja ühhendamisse läbbi kolmas
assi saab, mis hopis teistsuggu on. Kui pulehhed
ühhe hunniku peäle kokkorehhitsetakse, siis hakkawad
nemmad hunnikus mäddanema, ja maddanemisse läbbi
lahkuwad lehhede jaukessed teine teisest, ja sest sünnitakse kaks woorast asja; üks lähhäb kui haisew õhk
tulega metsa, teine jääb kui selge muld hunnikusse järrele. Kui põlletud lubjakiwwi weega kastetakse, se on
kui kiwwi weega ühhendakse, siis sünnitab se ühhew
daminne ühhe woorast asja, mis ei kiwwi egga wee
jures enne polnud nähha, se on penikenne pulwer,
mis lubjaks kutsutakse. Nisuggused lahhutamissed ehk
ühhendamissed sünnitawad ka soja. Kui wiljad ehk
heinad torelt kokkopannakse ja hästi klnnitallatakse, siis
hakkawad pea mäddanema, se on: nende jaukessed hak?
kawad maddanemisse läbbi teine teisest lahkuma. J a
kui sa nisugguse wilja- ehk heinakuhja sisse kät pistat:
mis sa siis tunned? T a on seestpoolt keik pallawaks
läinud. Mäddaneminne on soja sünnitanud. J a on
mönnigi heina-kuhhi seddawist hopis ärrapõllenud.
RaSwased willad, märjad linnad, kannepid, turbad,
wilja terrad, linna seemned ja paljo muud asjad, kui
neid sures hunnikus kokkopannakse, enne kui õiete kuiwaks sanud, tahhawad pea kumaks. Sedda pandko
iggaüks tähhele, kes ennast kahju eest tahhab hoida!
Mõnni uhke kallewi^wabrik on jo seläbbi ärrapõllenud,
et pöninge Peäl liig paljo willu ühhes hunnikus peti.

9

sn
Mäddanemisft läbbi lahhutafse jaukeisi teine teisest
ärra, ja selle jures on pea ikka soja tunda. Sesamma
luggu on ka kahhe asja^ühhendamissega. Kui seetwaakrit raua peäle Wallad, siis ühhendawad raua ja
seetwaakri jaukessed ennast teine teisega, ja seläbbi
lähhäb raud kumaks ja saab otsego ärrasödud. Kui
põlletud ja külmaks jahtund lubja? kiwwi peäle külma
wet wallatakse, siis ühhendawad ennast kiwwi jaukessed
wee jaukeötega, kiwwi nelab wet sisse ja paisub kahhewörra suremaks ja saab isse ni kumakb, et wõiksid
kannamunna temma sees kõwwaks keta. — J a se inimeasse et innimeste ja ellajatte ihhu soe seisab, et
nemmad ka külma tule käes talwe Umal ärra ei külma,
waid seest sojaks jäwad, se immeassi tulleb sest, et
meie hingades allati õhku siösenelame ja kopsude sees
werre jaukessed õhhu jaukeslega (hapnikkuga, Wata
§ 2 1 ) ennast ühhendawad ja sesinnane ühhendamisse
läbbi werri sojaks saab nenda kui lubjakiwwi, kui
temma ennast weejaukestega ühhendab.
§ 70.

*

Neljandama ja wiimselt sünnitakse soja se läbbi,
et üks assi soja asja liggi saab. Üks soe assi teeb
ka teist asja sojaks. Kui sa ahjutulle eeö seisad,
siis saab tulle läbbi so nahk ka sojaks; wiöka tük
külma rauda ahju tulle, siis saab raud kumaks.
Soe assi annab allati omma soja wälja, nenda et ka
teised temma liggi sojaks sawad. Soja wäljaandminne
sünnib kahte wisi. Esmalt: Soe assi sadab omma
soja kaugele wälja, nenda et ka need asjad.sojakö sawad, mis temmast kaugel seisawad; teiselt: soe assi
annab soja sel asjale, mis temma külge putub. Soja
wälja-andmisse läbbi kautab soe assi aega möda omma
soja ärra ja jääb wimate isse külmaks. Köetud ahhi
jahtub tükki aia pärrast ärra. Kui tubba suur on,
siis jahtub ahhi ussinam ärra, sures toas peab ta
omma soja kaugemale saatma; kui tubba weikenne on,
siis ei jahtu ahhi ni pea ärra, weikenne ruum

59
hoiab soja ennam kotto. Sesamma luggu on ka suise
ö ärrajahtumissega. K u i taewas pilwis o n , siis ei
olle ö ilmas liig külm; ma? kerra, mis päwa aial päwapaiste läbbi on sojaks sanud, ei wõi omma soja
lnitte kaugele ärrasata, et pilwed sedda soja kokkohoiawad. Agga kui taewas ösel selge on, siis sadab makerra omma soja kaugele ärra, nenda et soe otsego
wimane ärrakaub, ja sellepärrast lähhäb ö liig külmaks.

§ 71.
Soja wäljaandminne sünnib teiselt, nenda kui § 70
õppisime, ka seddawisi, et soe assi külma asja sojaks teeb,
kui teine teisega kokko? putud. Kaks asja, mis kokko?
putuwad, püawad ikka teine teisega seddasammawört
soja sada, nenda et soe assi teisele soja ärraannab, ja
külm aSsi teise käest sedda jälle wastowöttab, senni kui
kummalgi ühhesuggune sojoke on. Sedda soja, mis
teist käest sai, annab teine jälle kolmandale, ja se jälle
neljandale, nenda et ka kolmas ja neljas assi, mis
liggi on, sojenlakö sawad. K u i mitto rahhatükki teine
teise peäle laddudeS kuma ahju peäle panneb, siis wõttab
alluminne rahha eSmalt kuma ahju soja wasto ja annab
sedda teisele, teine kolmandale, kolmas jälle järgmis,
sele ja nenda ikka eddasi, senni kui keik rahhahunnik
sojaks saab. — Agga keigil asjul ei olle ka ühhesug?
gune soja wastowötminne ehk eddasisaatminne. Köw?
wad ja märjad asjad wõttawad kiremaste soja wasto
ja sadawad sedda ka kaugemale eddasi, kui pehmed,
korredad ja kuiwad asjad. Nenda wõttab ja annab
raudkiwwi soja surema kirussega kui sawwikiwwi, se
jälle suremaga kui p u , pu jälle suremaga kui Millad,
karwad ja muud nisuggused, wessi suremaga kui õhk.
Panne tük rauda, putükki ja peotäis willu kuma ahju
peäle, siis tunned pea ärra, et raud sojemaks saab, kui
p u , pu sojemakS, kui willad. K u i katlaga wet tulle
peäle panneb, siis lähhäb aega möda wessi ni kumaks,
et ei tohhi kät sisseplbta; kui katla tühjalt tulle peäle
panneb, siiS lähhäb õhk, mis katlas o n , kül sojaks.

agga mitte ni sojaks, et ei wõiks kät sissepista. Sest
tunneme ärra, et kõwwad ja märjad asjad suremat
soja wastowöttawad, kui pehmed ja kuiwad. J a need,samlnad sadawad ka soja surema kiruösega ja kaugemale eddasi. Kui pitka raudkangi ühhe otsaga tulle
panneb, siis lähhäb ka teine ots wimate ni kumaks,
et kassi ei kannata tedda piddada; agga panneb pm
teiba ühhe otsaga tulle, siis lähhäb se ots kül põllema,
agga teist õtsa wõid ilma kahjuta peus piddada. Sest
näed, et raud sedda soja, mis ta tullest sanud, ni
kaugele kui teise otsani eddasia sadab, agga et pu mitte
ni kaugele ei sada. Kui talwel koorma sõnnikut nurme
peäle wiid ja lasseb hunnikus seista, siis jääb kew^
wadel, kui ümberringi keik Ma jo põhjani on kostunud,
sõnniku hunniku al käls sullamatta, sest et sõnniku
hunnik korrul seisab ja sepärrast päwapmste soja eddasi ei sada, et ta ma-pilma liggi saaks, ja ead sullataks. S e tulleb innimestea mitmesuggusel wisil kassuks, et Jummal paljo nisuggusid asju on lönud, mis
soja kaugele eddasi ei sada, sest se läbbi wõiwad innimessed riette ja honette abbiga ennast külma eest warjuda. Willased rided ja kassukad ei sada sedda soja,
mis ihhu! issemnesest on, kaugele eddasi, egga lasse
sedda ihhust ladduda. Nisuggused rided ei anna isse
ihhule soja, waid hoiawad soja kokko, mis werre läbbi
ihhus sünnitakse. Ellomaiad hoiawad ka soja kokko,
mis ahjust wälfatulleb, agga seinad peawad ka nisuga
gused ollema, et nemmad soja ärra ei sada. Sepärrast
ei kõlba raudkiwwidest muritud seinad ellomaias, sest
nisuggused seinad ei pea toas soja kinni, waid lassewad
sedda läbbi ja sadawad tule kätte eddasi. Poolpölletud
sawwi - kiwwidest muritud ehk palkidest üllestehtud ja
sammeltcga toppitud seinad on hopis parremad, kui
raudkiwwi mürid. Ainast sawwift tehtud ja hästi ärratahhenud seinad hosawad ka toad kauniste sojad. Aknarudid ei jõua kül mitte soja toas kinnipiddada, et klaas
wägga õhhukenne on; agga kui aknad kahhekõrralissed
on, ni kui sakste maiades, siis piddawad nemmad par-

64
reminne wasto, sest et öhk akkente wahhel ka nisug,
gune aSsi on, mis soja eddasi ei sada. Kahhekörralissed aknad hoiawad soja toas pea nisamma hästi
kokko, kui seinad isse.
$ 72.
Soe wennitab keik asju. Se on üks wäggi, mis
Iummalast sojale targaste on sisselodud. Iggaüks
assi paisub, kui temma sojaks saab, se on: soja läbbi
lähhäb iggaüks assi pitkemaks ehk paksemaks ehk sure^
maks. Kui härja põis, kus õhku on sissepuhhutud,'
agga mis taieste ei õlle öhhuga täidetud, soja ahju
peale pannakse, siis paisub pois täiemaks, et öhk,
mis sees on, soja läbbi laiemaks wennitakse. Wöetakse
põis ahju pealt mahha ja wiakse külma kätte wälja,
siis waub pöiS kortsu, nenda kui ta enne olli. —
Kui sa puddeli külma weega täidad, nenda et ta mitte
tilgakestki ennam wasto ei wöttu, ning panned tedda
soja ahju peale seisma, siis hakkab wessi puddelis pai?
suma ja wet ülle äre wäljaaiama. Köwwa asjade
jures ei õlle soja läbbi paisuminne mitte ni selgeste
ärratunda, kui öhhu ja weddela asjade jures, agga
siiski sawad ka nemmad soja läbbi suremaks ehk paksemaks. Raudkruwwi, mis külmalt parrajaste mutre
auku sünnib, ei lähhä sisse, kui ta kumaks on sanud.
Mamoötja ahhelad on suil pissut pitkemad, kui talwel.
Külm ölleklaas lähhäb lõhki, kui kewa wet sissewallatakse, et kewa wee läbbi klaaS järsku wennitakse ja
ei tahha järreleanda. Kui asjad soja läbbi paisuwad,
siis on jo isftgi ärraarwata, et nemmad Mma läbbi
peawad wähhenema ehk pissemaks sama. Talwel, pakkase külma aial kuleme mönnikörd ead järwe peal paukuwad. Se tulleb sest, et pakkane külm ead lokkotömbab
ja löhkikissub. Ka seina palgid ja lauad paukuwad
nisammute talwel sure külma parrast. — Kui kewwadel
päwa aial päike paistab, ja ösel külmetab, siis lähhäwad rukki orrastd innetumaks. Se tulleb sest, et
Põllu ma-pind päwal sojemaks ja laiemaks wennib.

agga ösel jälle külma läbbi kokkotömmatafse ja orrase
jurekeSsed tatkewad. — Sesamma pärrast wõib ka iw
nimesse terwiösele pea wigga sada, kui pallawa ihhuga
äkkitselt külma wet juakse; sest kopsu sonekeSsed, mis
pallawas ihhus wennitud on, katkewad pea katki, kui
neid külma wee läbbi järsku kokkotömmatakse.
§ 73.
Innimenne wõib ihhu tundmiSse ja käe katsumiSs
läbbi üllepea arru sada, mis soe ehk mis külm on,
agga ühhe täiemat tunnistust, kui soe ehk kui külm
öhk ehk wessi ehk mu assi on, ei oska ommetegi ükski
anda, sest teine kidab parras soe ollewat, mis teisele
liig soe näitab, ja pealegi ei olle ka sesamma ühhe iw
nimesse ihhu tundminne ikka ühhesuggune, waid mönnikörd terrawam, mõnnikord tuimem, seddamöda kuis
iggakördne terwis on, mis wahhel külmemat, wahhel
jälle sojemat tarwitab, kui innimenne muido on har*
junud prukima. Agga selget arru, kui soe ehk kui
külm õhk ehk wessi ja muud nisuggused on, annab üks
riist, mis õppitud mehhed on wäljamöttelnud ja kokkoseäbnud ja miS kraad alasiks ehk sojamoötjaks (Thermometer) kutsutakse.
Se riist ei olle muud ühtigi, kui üks penikenne klaas-torrukenne, peält ja alt kin-80
nisullatud ja allumisses otsas ümmarguse,
-TO
pübsilodi - surust nuppuga, miS ka seest
-60
önes on, nenda kui torru isse. Nuppu
— 1*0
-40
ja torru sees on ellawatchöbbedat ni paljo,
— 30
et ta torru poleni üllatab. Se torru on
-29
lauakeSse külge kinnitud, kuS joned on
— \0
peäletõmmatud ja numridega tähhendud,
— 10
nenda kui se pilt'siin kõrwal näitab. El—40
law-hõbbe torrus wõib ennast kõrgemaks
—80
wennitada ehk kokkotömmata, st tarwis
on torrus rumi küllalt. Kui ilm soe
.on, siis wennib ellawa-höbbeda sammas
torrus pitkemaks, ja üllatab kõrgemaks;

kui ilmad külmemad on, siis tõmbab ellawchöbbe ennast
kokko, ja sammas saab lühhemaks, nenda et ta ennam
senna male torrus ei üllata, kuS ta soja ilma aial
seisis. Need numrid lauakesst peäl näitawad selgeste
ülles, mitto kradi ellawchöbbe on kõrgemaks tõusnud
ehk alla-waunud. S e koht, kuS nummer 0 seisab,
tähhendab ellawa -höbbeda kõrgust, kui kraadiklaas külma wee feeS seisab, mis parrajaste hakkab cakS külmama. Sestsammast kohhast loetakse neid krabisid,
mis lauakesse peäl risti on tõmmatud, üllespole 80
tükki. Sedda sojemaks se wessi saab, kus kraadiklaas
fees seisab, sedra kõrgemaks tõuseb ellawchöbbe torrus.
Kui sammas essimesse numri kohta üllatab, siis ütteldakse, et wee sees on 1 kraad soja; teise kradi koht
näitab 2 kradi soja ja nenda ikka eddasi, \a kui ellawahõbbeda sammas 80 kradini on wenninud, siis on wessi
jo kemas. Hakkab wessi jälle jahtuma, siis waud ellawahöbbeda sammas allamale ja ikka näitab samba körguS
numri järrele ülles, mitto kradi wessi jälle lülmemaks sanud, senni kui ellaw-hõbbe sinna kohta on kokkowaunud,
kuS nummnr 0 seisab ja ülleSnäitab, et wessi on eaks
külmamas. Öhk lähhäb paljo külmemaks, kui wessi.
Kui siis kraad-klaas weest wäliawõetakse ja pannakse
talwe aial wälja rippuma, kus külm õhk temmasse putud,
siiS waub ellawa-höbbeda sammas ka selle kohha alla,
kuS nummer 0 seisab, seddamöda kuidaS ilm kulmemaks lähhäb. On ellaw-hõbbe seni marn kokkowaunud, kui al pool 0 kradi nummer 1 seisab, siis ööldakse, et 1 kraad külma on; teine allam nummer tunnistab 2 kradi külma ja nenda eddasi, senni kui ellawhöbl'c sinna kohta on ennast kokkotömmanud, kus
nummer 30 seisab, mis nisuggust külma tähhendab,
kui meie maal harwaste on leida, ja mis ni hirmuS
on, et warblaSsed ja muud tuttawad linnukessed külma
katte jäwad ja surnud kattukse ehk puie peält mahhakukkuwad.

64
§ 74
Kui õhk sojemaks saab, siis wennib temma laiemaks, ja kui ta ärrajahtub, siis tõmbab temma ennast
jälle kotto (Wata § 7 2 ) ; sepärrast on soe öhk penem
ja kergem, külm öhk paksem ja raskem. Sest tulleb,
et sojas toas ehk rehhes lae al ja parsil sojem, kui
al parrandu peäl. N i kui lehhekenne wee-pinna peäle
jääb, egga alla ei wau, et ta weest kergem o n ;
ni tõuseb ka sojem öhk üllespole, et ta külmemast
öhhust kergem on, ja weab suitsu ja ömblikku wõrku
ja muid kergid asju ennesega üllesse lae alla. Kui
kaks kammert körru seisawad, teine soe, teine külm,
ja wahhemks tehhakse lahti, siis hakkab öhk ukse kohha!
wolama. Kergem öhk tükkid lae liggidal sojast kambrest wälja ja tõuseb raskema õhhu peäle ülles, mis
külmema toas on; ning raskem õhk parrandu liggidal
tükkid jälle külmast toast soja tuppa ja langeb sinna
põhja, et ta raskem on, kui soja toa öhk. Nisuggune
õhhu wolaminne ühhest toast teise on selgeste ärra,
tunda, kui pero tullega ukse peäl seisad. Tõstad sa
peergu üllesse peälmisse läwwe kohhale, siis tömma,
takse peru tulli külma toa pole, hoiad sa peergu mad,
dalaS allumisse läwwe lõhhal, siis tõmmatakse pero
tulli soja toa pole. — Sesamma pärrast on kohhe
tuul likumas, kui kuski tullekahju juhtub, kui ilm ka
koggoni wagga peaks ollema. Põllewa hone liggidal
saab õhk kumaks, tõuseb järsku üllespole ja tõmbab
katlukse olled ja tulle säddemed ennese järrele ja aiab
neid kaugele metsa; agga külm öhk, mis raske on,
litsub kaugelt sinna pole, kus tulli põlleb, ja se õhhu
wolaminne sünnitab tuult. — Et ka muido sure ma,
kerra peäl ei wõi keigis paigus ühhesuggune ilm olla,
waid ühhes kohhas on sojem, teises kohhas külmem,
siis wõib jo iSseennefest ärraarwata, et ühtepuhku soja
ja külma õhhu wahhel on wöitleminne, teine on tõus,
mäs, teine waumas, ja nenda peawad mitmesuggused
tuled tõusma ja kord siit, kord seält puhkma (Wata § 57j.

66
§ 75.

Külm ei õlle muud, kui soja puduõ. Kui assi
külmaks jääb, siis st sünnib seddawisi, et assi soja äv-,
rakautab, mis temma sees olli; ja kui soe keik asju
wennitab, siis ci õlle immeks panna, et needsammad
asjad ennast jälle kokkotämbawad ja pissemaks sawad,
kui nemmad omma soja ärrakautawad. Kui sedd.a
teame, siis mõistame ka kohhe ärra, mikspärrast talwel
wessi eaks saab. S o e lähhäb talwel wee seest külma
tule kätte wälja; weejaukessed, mis soja läbbi. ollid
laiale wennitud, jooksewad ikka ennam kokko, sedda
ennam wennitaja soe neist ärralahkub.ja sedda külmem
maks ilmad lähhäwad, stnni kui wnnate weddel wessi
lbwwa eaks saab. — Kui kewwadel ilmad jälle sost;
maks sawad, siis wöttab ea sojemba tule käest soja
wasto, ea^jaukesstd sawad soja läbbi laiemale wennitud
ning ci jä ennam ühhes tükkis kokko, waid lahkuwad
jälle weddelaks weeks laiale. Seddawisi lähhäwad
keik weddelad asjad köwwaks, kui sojast pudus on, ja
('nnamiste keik köwwad asjad sawad weddelaks ehk fuk
lawad ärra, kui nemmad parrajat soja sawad, muud
kui et teine assi surema sojaga sullab ehk surema külmaga külmetab, teine assi wähhemaga. Wessi saab
eaks, kui kraadiklaas 0 kradi näitab, ölli lähhäb jo
köwwaks, kui kraadiklaas weel 4 kradi soja tunnistab;
agga ellaw<höbbe ei külma enne köwwaks, kui kraad;
klaas 3 1 kradi külma näitab. Sesamma luggu on
ka sullamissega. Ea hakkab jo sullama, kui kraadklaas mitte täiestegl ühhe kradi soja näitab; wöi ei
sulla enne, kui 25 krabiga, ja tinna tarwitab 160
krabi soja, enne M ta hakkab sullama.
§ 76.
Kui wessi külmaks jääb, siis tõmbab temma ennast
kokko ja mahhub wähhema rumi sisse, kui soe wessi;
agga kui wessi ni külmaks lähhäb, et temma jubba
hakkab eaks külmama, sii^vöttab ta jälle paisuda ja
43

+

wennib laiemaks kui wessi, nenda et ta ennam ei
mahhu selle rumi sisse, kus wessi sees olli. Täida
puddelit leige weega, panne korgiga kinni ja wi külma
katte wälja seisma. Esmalt, kui wessi hakkab jahtuma,
siis tõmbab temma ennast puddelis kokko ja jääb wäh?
hemaks, agga kui ta jubba hakkab külmama, siis paisub
temma jälle, ja kui ta läbbi ja läbbi eaks on külma?
nud, siis ta ei mahhu ennam puddeli sisse, ja aiab
tedda sepärrast lõhki. Kust se tulleb, et se nenda on,
ei olle weel ükski oskand selletada, agga tõssi on, et
eaks külmaw wessi ei tõmba ennast kokko, waid paisub
laiemaks. Se läbbi saab ea weest kergemaks, ei wau
põhja, waid jääb wee peäle seisma ja on talwel sillaks
keigile, kes järwesid ja jöggesid möda teed käiwad.
Jummala armo nou on sedda ni targaste seadnud ja
peab meid ärratama, et meie tännolikko süddamega fri?
gega leppime, mis Jummal ial teeb.
§ 77.

Kui pakkase külma läbbi innimessele on wigga sanud, olgo et keik kehha on külmackohmetand ehk kulm
mõnned liikmed ärrawõtnud, siis ei pea tedda mitte
järsku soja tuppa wima; sest kui külmanud ihhu kõrraga ärrasullab, siis rikkutakse werri ärra ja liikmed
lõwad mäddanema. Ärrakülmanud ihhu peab essite
lummega, siis willase riega hõõruma, senni kui lodud
ihhukarw aega möda jälle taggasitulleb (Wata ramat
., Mailm" 60 lehhekülje peäl). Kui innimenne pakkase
külma aial tee peäl on, siis peab temma ühtepuhku
hästi likuma, muido wõttab külm tedda pea ärra. S e ,
pärrast on wiin, mis Muidogi innimest raisku sadab,
tallise külma käes wägga kardetaw assi; sest kes rohkeõte wina sanud, sellele tükklb unni peäle, ja siis wõi?
mutab külm tedda rutto ärra.
5 78.
Nenda kui külm wet eaks kokkotömbab, nenda lau?
tab soe wet auruks laialeMSoe wennitab wet, ja se

67
wennitamisse läbbi tahhawad wee-jaukessed ikka penemaks ja kergemaks, nenda et nemmad wimate ni penikesfeks ja kergeks sawad kui öhk isse. Sepärrast ei
jä wessi pallawa sui aial paigale, waid sadab weejaukeisi aega möda tule katte ärra ning tuul weab
neid metsa. Neid wee-jaukeisi, mis seddawisi weest
on üllestõusnud ja ennast öhhuga segganud, kutsutakse
auruks. Kui öhk paksu auruga on täidetud, siis saab
öhk uddu-wisi ilmsiks, agga penem aur on ni kui öhk
ennamiste näggematta. S u i l , kui päike selgeste ja
pallawalt paistab, siis on paljo auru ehk wee-jaukeisi
öhhus; agga sest et sel aial ka öhk wägga soe on,
on ka aur ni penikesseks wennitud, et temma silmi
ei paista.
3 79.
Kui ka ilmad liig sojad ei olle, agga öhk ommetige weest sojem on, siis hingab wessi ikka ärra. Kulm
wessi, olgo järwes ehk jões ehk muido ämbris, wõttab
öhhust soja wasto. Peälmissed wee jaukeösed, mis
öhhuga kokkoputuwad, wõttawad keigeesmalt ja keigeennamiste soja wasto, ja nelawad sedda soja, mis öhk
wäljaannab, otsego ennese sisse. Se läbbi paisuwad
peälmissed wee jaukessed suremaks, sawad penemaks ja
kergemaks, ja nenda tõuseb wee - pinna peält näggematta aur õhhu sisse ülles, ja wessi, mis järwes ehk
jões ehk ämbris on, wähheneb, kui mitte maialt, ni
kui wihma läbbi, wet jure ei tulle. Sesamma läbbi
sawad ka pessurided ehk muud märjad asjad aega möda
kuiwaks. — Et pallawa ilmaga wessi enneminne ärrahingab kui nullo ilmaga, sedda wõid nüüd issegi
ärraarwata. Agga kust se tulleb et pessurided wäljas
tule käes enneminne tahhenewad, kui sojas toas? Se
tulleb sest, et õhk toas aumst pea täis saab, nenda et
rössine õhk ennam ei tahha wee-jaukeisi peösuriette
käest wastowõtta; agga wäljas tule käes lähhäb riette
aur kaugele ärra ja öhk wõttab ikka jälle ueste riette
auru wasto. Sepärrast on ka tuul keigepanem kui43*

68
wataja, sest et temma auru, miS märjast asjast wälja<
hingab, kaugele ärrasadab ja jälle wärsket fuiwa õhku
juretoob, mis ka jälle omma jau auru wastowöttab.

§ 80.

Wee^ärrahingaminne sünnib ka siis, kui wessi tulle
veale kema pannakse; agga katlas ei sa peälmissed
wee^jaukessed auruks, waid allumisstd. Wessi hakkab
katla põhjas keigeessite sojaks sama, ja saab ka seal
keigesojemals, sepärrast tulleb ka aur keigeessite katla
põhjast ülleb. Enne kui wessi kema lähhäb, näed katla
põhjast willikeisi üllestöuswad. S e on auruga stggatud
vhk, mis põhjast ülleslöuseb ja wee pealt kui nähtaw
aur tule kätte ärralähhäb. Sedda sojemaks wessi
lähhäb, sedda suremaks lähhäwad ka willikessed, ja Fiu
wessi 8 0 krabi pallaw on, siis keeb temma, ja wessi
llgub ellawaste, sest et weepullid wäggise alt lilled
purtsuwad.
Keew wessi on 80 kradi pallaw. Pallawamaks
kui 8 0 kradi ei lähhä wessi mitte, panne tuld katla
alla kui paljo tahhad; sest wessi nelab sedda soja,
mis tullest tulleb, ennese sisse ja aur wiib sedda tule
kätte ärra. Agga katta kattalt kanega kinni, siis ei
wöi aur tule kätte ärraminna ja soja kasa wötta, ja
soe, miS tullest tulleb, jääb wee sisse. Ning sest et
ühtepuhku uut soja tullest jure saab, siis lähhäb keew
wessi kinni-kattetud katlas ka paljo sojemaks kui 80 kradi.
Meie Ma kohhal lähhäb weösi, mis kinnikatmatta
katlas keeb, 8 0 kradi pallawakS; agga kõrgema M a
kohhal ei lähhä temma mitte ni pallawaks. Kui Mont?
blanki mäe otsaS Italia maal wet katlaga tulle peale
pannakse, siis hakkab temma jubba 60 krabiga kema.
S e tulleb sest, et öhk mäe otsas kerge on (wata § 52).
Maddalaö kohhas litsub raske öhk wee peale, mis
katlas on, ja kelab auru ni pea weest wäljatullemast ja
hoiab soja kokko, et ta auruga ärra ei lähhä. Temma
on otsego kaas katla peal. Agga kõrge mäe otsaS ei
litsu öhk ni köwwaste peale, seal on wessi otsego ker?

69
gema tattt$a kaetud, sepärrast hakkab soe jubba weepullid üllesajama ja keige auruga ärraminnema, enne
kui wessi 80 kradi on pallawaks sanud, öhhwpumba
klaasa kella al (Wata § 55) lähhäb leige wessi jubba
kema, se on: temma ligub ja purtsub ni kui keew
wessi katlas tulle peäl.
§ 81.
Kui wessi katlas, kel kõwwa kaaS peäl on, keeb,
siis sawad wessi ja aur paljo pallawamad kui 80
kradi, ja need soja krabid kaswawad ikka suremaks,
ni kaua kui tulli katla al on. Surema soja läbbi
saab aur ikka ennam wennitud, nenda et temmal ennam
kane al rumi ei olle ja et temma keigepoli otsib kane
alt wäljatükkida. Wimate ei pea ka keigeköwwem
kaas ennam wasto, waid auru jõud wiskab katla kaant
peält ärra ehk kui se peaks weel wastopannema, siis
aiab temma ka keigetuggewamat kattalt lõhki. Auru
wäggi häwwitab keik ärra, mis temmale wastopanneb,
ja sünnitab suurt õnnetust, kui innimenne temmaga ei
mõista ümberkäia; agga targal meistril, kes tedda
mõistab prukida, on temma keigesugguse to jures tulluks ja abbiks. Mitmis wabrikutas prugitakse meie
aial auromassinad, mis tuggewama jöuuga tikuwad ja
tööd tewad, kui hobbusta massinad ehk wessi, rattad.
Auru-massina jures on üks suur kattal se pessa, kust
ligutamisse wäggi wäljatulla. Katla peäl on kõwwa
kaaõ, kane peäl seisab torru, ja torrus annab üks
pumbawarda sarnane ridw ülles ja alla likuda. Kui
nüüd kewa wee aur kane alt püiab wäljatungida, siis
tõstab, temma wäggise pumbawarda ülles, ja kui temma
seläbbi tornist on wäljapeäönud, siis waub Warras
jälle alla. Warda peälmiSse otsa küljes on rattao. ja
nenda kui wokkirattas wända läbbi kerutakse, nisammute aiab ridwa tõuSminne ja wauminne massina
rattast ümber. — Saeweskid ja jahhuweskid, rehhepeksmisse massinad, kallewi-wabrikutte riistad ja keigesuggused muud massinad aetakse seddawisi auru läbbi

70
käima.
wankre
laew ja
tamisse

Kui auru < laewa söudmisse^ rattad, ehk auru.'
rattad auru läbbi ringi aetakse, siis lähhäb
wanker surema kimSsega eddasi, kui purjuta
ehk hobbuste weddamise läbbi.
S 82.

Aur ei olle muud kui wessi, miS soja läbbi ni
penikessekS on wenninud, et temma ni kerge on ja ni
näggematta kui öhk. ÖhhuS on ikka paljogi nisuggusid
näggematta wee jaukeisi, mis suur merri nisammute
kui piSsukessed kedo riistad, mis rabbaso nisammuti
kui niiske muld ma, mis innimessed nisammute kui
ellajad allati wäljahingawad. Kui öhk külmem on,
siiS lähhäb aur temma sees paksemaks ja on silmaga
nähha. Külnlas toas näed sedda auru, mis sa wälja?
hingad, sest et temma sinno suust wäljatulles külm^
läbbi paksemaks lähhäb. Uddu ei olle muud ühtigi
kui wee jaukessed, mis muido ikka näggematta kombel
öhhuS olliwad, agga külmemas öhhus paksemaks on
sanud. — Soja päwapaistel ei näe meie sedda
auru mitte, mis jõggi ehk so wäljahingawad; agga
tui päike on loja läinud ja öhk on külmemaks sanud,
siis näeme jöe ja soo auru otsego uddu nende pe"
seiswad. — Aur, mis Ma peält näggematta ülles?
tõuseb, lähhäb körgusseS paksemaks, sest et seäl üllewal
ikka külmem on, "kui ma-pinna liggidal (Wata § 67),
ning need pilwed, mis meie taewa al näeme, ei olle
muud kui uddu, mis körgusses üllib ja ällib. Kui
wahhest pilwe kohhal ilm weel külmemaks lähhäb, siis
saab uddu weel paffemaks ja temma aur mudutaksc
wee pissaraid, mis öhhust raskemad on ja wihma
kombel mahhasaddawad, näggo katla kane küljest piSsarad langewad. Talwel, ja mõnnikord ka suil, on
pilwede kohhal külm ni kange, et wee jaukessed õiete
kokkokülmawad, ning siis sattab lund ehk rahhet.
KaStega, mis sui aial ösel sattab, on luggu seddawisi. Ma ja keik, miS temma peäl kaswab, sadab
ösel omma soja selge taewa pole kaugele ärra (Wata

§ 7 0 ) ; sepärrast jahtub ma-pind keige omma suise
illuga enneminne külmaks, kui öhk, mis temma to
ber on. Wee?jaukeSsed, mis öhhuga koos on, tömbawad ennast kokko, ni pea kui nemmad külmema
ma-pinna külge putuwad, ja jäwad siis kui wee-tilgakessed keigiS vaigus, nenda kui rohhu ja pulehtide
külge, rippuma. Kaste ei satta mitte körgussest mahha
kui wihm, waid lüakse selsammal kohhal, kus soe öhk
külmema mapeälse lassudega kokkoputub. Seddasamma
luggu wõid omma toaski nähha, kui sul klaas-aknad
on. Olgo toa öhk ka kuigi puhhas ja kuiw, ikka on
so om magi wäljahingamisse läbbi weejaukessed temma
sees ollemas. Need tõmbawad ennast kokko, nipea
kui nemmad külma aknarudidega kokkopuiuwad, ning
need wee-piösarad, mis akkente peäl nähha on, ei olle
muud kui aur, mis eune toa öhhuga seggatud olli,
agga nüüd külma klasi läbbi ilmsiks sanud. — Täida
kuiw puddel külma weega, siis lähhäb puddel wäljast
märjaks; to tük rauda wäljast külma käest soja tuppa,
siis kogguwad pea wee - tilgakessed temma külge. Sesuggused näitusstd sünniwad mitmesuggusel wisil iggakord, kui wennitud wee-jaukessed, mis sojas öhhus
kui näggematta aur ülliwad, külma läbbi ennast kokkotõmbawad ja nähtawaks sawad. — Kui talwel külmad
ilmad on olnud, ja külm nattuke taggasijääb. Ms
hakkawad kiwwimürid näggo lnmmehärma wäljahiggitsema. S e sünnib seddawisi. Kui külm järreleannab, saab öhk sojemaks; agga kiwwimüür ei sa ni
rutto sojaks kui öhk, waid jääb kaueminne külmaks:
sepärrast peab se aur, mis sojemaS öhhus on, seäl
kohhal lumme-härmaks külmama, kus temma külma
müriga tottoputub.
§ 83.

Kui ea ärrasullab, siis wõttab temma öhhust ja
keigist asjust, mis temmaga kokkoputuwad, sedda soja
wasto, mis temma jaukeisi peab penemaks wennitama,
et nemmad weeks sawad. S e soe jääb ärrasullanud

ea sisse, ja ea on sedda soja otsego ennese sisse netonud. Sepärrast kautawad need asjad, mis ärrasullawa eaga kokkoputuwad, ühhe jau omma sojast ärra.
Sesamma luggu on ka weega, mis ärrahingab. Temma
wõttab öhhust sedda soja wasto, mis temma jaukeist
peab penikesseks auruks wennitama. Arrahingaw wessi
nelab soja ennese sisse, ja öhk ja keik asjad, mis temma
liggi on, tahhawad külmemaks. Parraja külma aial
ei olle teekäijal wigga, kui jallad lummega sawad;
agga jallad hakkawad kohhe külmetama, kui sulla ilmaga
jallad lummega sawad. Lummi, mis sullama hakkab,
nelab sedda soja temma jalladeft ennese sisse. Soja
sui aial on järwe lähhedal jahhedam kui maial, soe
tubba jahtub ärra, kui wet parranda peäle wirtsatakse;
kassi tunneb külma, kui ta on märjaks sanud. S e
keik tulleb sest, et ärrasullaw ea ehk arrahingaw wessi
soja ennese sisse nelawad. Sojema Ma rahwas toimetalvad ennesele jannukuötutawat jomaaega seddawisi:
nemmad mattawad täidetud puddeli kergeste Ma sisse
ja pölletawad haua peäl ühhe kubbu õlgi ärra. Walli
tulleleek kuiwatad niisket mulda rutto ärra ja temma
weejaukessed kissuwad ärrahingades keigilt poolt ümberringi ja ka hauast, kus puddel sees on, soja ennese
pole, nenda et jomaaeg puddelis ka ärrajahtub ja pole
tunni pärrast parras külmakenne on.

õppetus X I I .
Walgusfest.
§.84.

Keik, mis meie silmaga näeme, saab meile wal<
guSse läbbi ilmsiks. Kui pimme on, siis ei näe meie
ühtigi. Läidawat asja, ni kui päikest, tuld ja muud
nisuggust näeme seläbbi, et temma omma walgus meie
silmi paistab; agga keik muid asju, mis isse ei laida,
näeme seläbbi, et päwa ehk tulle walgus nende peäle
paistab ja nemmad sedda walgust meie silma pole sa-

75
dawad, mis nemmad päwa ehk tulle käest ollid fanud.
Kui sa ütled: „Minna näen puud, minna näen Honet," siis fe tahhendab ni paljo kui: ., Minna näen
sedda walgust, mis puust, mis honest minno silma
jure tulleb.
§ 86.

Walgusse tulleminne inmmesse silma jure sünnib
sure kirussega; ta käib ussinamaste, kui loot, mis
püssist lastakse. Suretükki wälk paistab enneminne
sinna kohta, kuhho temmast lastakse, kui loot sinna
jõuab. Kui wälko lööb ühhest pilwest, miZ 20 wersta
sinnust kangel on, siis näet sinna temma läikmi^t selsammal silmapilgul, mil temma sünnib. Ehk nüü*
kül walgus sure firussega^jomma teed jookseb, si ':i
lähhäb temma jooksmiösele aega, olgo sc aeg tr gi
lühhikenne. Mis öiete kaugel meist ilmub, sedd ei
näe meie mitte selsammal silmapilgul, kui ta s," nib,
waid piösut hiljaminne. Päikesse ja ma-kerra ' >ahhe
on 20 miljoni pennikoormat, ja tähhetundjad o ärraarwanud, et 8 minnutit aega lähhäb, enne kui päikesse walgus meie jure jõuab. Kui päwawarju. tfse
aial ku päikesse ette astub (wata keograhwi ran.'t,
essimenne jaggo 25 lehhe pole peal), siis lähhäb 1
minnutit aega, enne kui meie päwawarjutussc algust
näeme.
§ 86.
Walgusse te käib ikka otsekohhe. Nähtawaft asjast
lähhäb walgus keigepiddi wälja ja jookseb omma teed
eddasi, nenda et sinna sedda asja näed, stisko sa kus
taht, kui agga se walgus, mis temmast wäljaläinud,
sinno silma jure saab. Agga kui wahhest^mäggi, houe
ehk mu assi eeS on, siis ei näe sinna ^fedda mitte,
mis mäe ehk hone tagga on, sest walgusse te käib
otsekohhe, ja walgus, mis nähtawast asjast wäljakätb,
ei wöi mitte mäe ehk hone eest körwale käända ja
köwwerat teed sinno silma jure jõuda. Nenda kui

74
ühhe asja kohhalt ilmarwamatta paljo jone keigipiddi
õtse wõid tõmmata, nenda lähhäb fa walgus nähtawast
abjast teigepiddi wälja, ja sedda teed, mib iggaüks

walguSse^jaukenne otsekohhe eddasilähhäb, nimmetakse
walguSse-joneks.- Wata sedda pilti, miS siin peäl
on nähha. P u ladwast tahhawad mitto walgussejoont teigepiddi wälja; üks nende seast jõuab silma
pole, sepärrast näeb silm puladwa. Tüwwist lähhäwad ka mitto walguSsejoont wälja ja üks nende seast
oskab silma, ja sepärrast on tüwwi ka silmal nähtaw.
Nisammuti tahhawad iggaühtast pu jaust ja iggaühhest
pulehhest Umarwamatta paljo walguSse joni wälja (miS
mitte keik sia pildi peäle ei olle tõmmatud), kelle seest
üks silma oskab, ja seddawisi saab terwe pu silmale
nähtawaks.
§ 87.
Kui aSsi, mis sa näed, suur on, siis on lai wahhe
nende wai?
gusfejoonte
wahhel, mis
temma peälmiSsest ja allumiSsest otsast wäljatahhawad ja
sinno silma
peäl kokko- —
tullewad; kui

76
assi piöfulenne on, ftiS on fa nende walgussejoonte
wahhel kitsam ruum, nenda fui pilt siin ärraselletab.
Walgussejoned, miS wähhema pu ladwast ja tüwwist
silma pole tahhawad, ei olle kuigi kaugel teine teisest
ärra; wahhe nende wahhel on kitsas ja silma lõhhal
putuwad nemmad terrawaS ehk pissukebsts nurgas kokko
(mis nurk on, õppetakse koliramatu l i . jaus, 158
lehhek. p.), sepärrast paistab ka piösukenne pu kui üks
pissukenne assi silma. Agga paljo surem on se nurk,
mis sure pu walguõse-joned silma kohhal tewad, wahhe
nende walgussejoonte wahhel on laiem, sepärrast näitab
ka se pu surem ollewad. Sedda nurka, mis walgussejoned silma kohhal tewad, kutsutakse näggemissen u r g a k s ; ning sedda surem näggemisse- nurk on,
sedda suremaks näitab ka se assi wälja, kellest waigusstjoned silmas kokkotullewad. Nüüd wõid ka ärramöista, kust se tulleb, et suur assi, mis kaugest näed,
pissukenne näitab ollewad. Mollemad puud siin pildi

peäl on ühhesurused, agga se, mis silmal lähhem on,
annab suremat näggemissenurka ja näitab sepärrast
omma pärrist pitkust; agga teine, mis omma walgussejone kaugest silma pole sadab, annab wähhemat
ehk terrawamat näggemissenurka ja näitab sepärrast
wähhem ollewad, tui ta õiete on. Lahhema pu wasto
ei näita ta surem ollewad, kui täppilinne jonekenne
tähhendab, mis lahhema pu kõrwal tehtud on.
§,88.
Walgus on taggasikargaw (Wata § 34—38). N i
kui kork, miS seina wasto wissatakse, kaugele seinast

76
ärrakargab, nenda kargab ka walgus, inis päikessest
ehk tullest ühhe asja peäle paistab, sest aõjast ärra ja
lähhäb seält mitmele lohhale taggasi. Ehk sa olled
mönnlkörd tähhelepannud, et kui innimenne walges
ridis paar sammu sauna akna ees, kust päike.sauna ei
sa paista, selge päwapaistes seisma jääb, et siis järsku
pimmedas saunas suremat walgust on nähha, mis kohhe
ärrakaub, kui innimenne walge ridis on eest ärraläirnidv S e tulleb sest, et päwa walgus nelst walge
riettest taggasikargab ja akna läbbi sauna tungib. Et
asjad, mis isse ei laida, meile seläbbi nähtawaks fa*
wad, et nemmad sedda walgust, mis nemmad päikessest
ehk tullepaistmissest said, meie silmi sadawad, näitab
selgeste wälja, et walgus neist asjust ärrakargab, kelle
peäle palke ehk tulli ehk mu walgus paistab.
3 89.
Walgus kargab keigist asjust, kelle peäle temma
paistab, jälle taggasi; agga siiski annab mõnni assi
sedda täieminne taggasi, mõnni jälle annab tedda muist
taggasi, muist nelab temma tedda ennese sisse. Sedda
elledam ehk Walgem ühhe asja karw on, sedda parrem
minne annab se assi sedda walgust taggasi, mis temma
peäle vaistab, sedda pimmedam ehk mustem temma
karw on, sedda ennam lähhäb walgus, mis temma
peäle paistab, temma jures ehk temma fees raisku,
nenda et musta karwaga assi Pissut walgust taggasia
annab. Punnast kattust näed jo kaugelt, kui wanna
must kattus temma kõrwal weel nähtaw ei olle. Sepärrast paistab walge lip, mis maa, mõõtja mõnnikord
üllespanneb, kaugele ärra. Paaõtu aial, kui päike
selgeste paistab ja lummi.maad kattab, siis kannatab
silm waewalt sedda liga walgust, mis lummi päikessest
saab ja keik wimast meie silmi sadab. Suil paistab
päike nisamnia selgeste, agga ei te meie silmile mitte
wigga, sest et must Ma ja haljas rohhi sedda walgust,
mis nemmad päikessest sawad, muist ennese sisse ne;
lawad ja Pissut agga temmast taggasiannawad ja meie

77

silmi sadawad. Panne paastu aial üks must ja üks
walge rie teine teise körwa lumme peale, siis näed
mönne päwa parrast, et must rie paljo süggawaminne
lumme sisse on waunud, kui walge rie. Sest et must
rie suurt jaggu sest walgussest, mis temmale päma;
paistes saab, kinnihoiab ehk ennese sisse nelab, se
läbbi saab temma nattuke sojemaks ja sullatab sedda
lund, mis temma al on; agga walge rie sadab keik
walgust, mis temma päikesse käest saab jälle taggasi
ja jääb ni külmaks kui lummi isse. — Nüüd mõistad
ka ärra, miks pallawal sui päwal lahhedam ja jahhedam on, walged ridid kanda, kui musta. Ennam weel,
kui walgest asjast, kargawad walgussejoned neist asjust
taggasi, mis silledad ja peeglisuggufed on. Walge
rie sadab jo õuest akna läbbi pissut walgust pimmeda
sauna (wata § 8 8 ) ; agga panne peegli walge rie a9;
semele, siis tulleb paljo ennam walgust akna läbbi
sauna, ja sel kohhal, kuhhu pegel päwapaistet parrandu
ehk seina peale heioab, tunned ka käega soja ollewad.
§ 90.

Mis meie olleme taggasikargamibsest (wata § 37)
öppctanud, se sünnib ka, kui walgus sest asjast ärrakargab, kelle peale temma paistab. Wata se pilt
§ 37. Kui taggasikargaw assi a kohhalt parrandu
ehk seina wasto wissatakse, nenda et temma winklis
temma peale lööb, siis tulleb temma ka winklis temma
jure taggasi; agga kui tedda b kohhalt terrawas nurgas
seina waSto wissatakse, siis kargab temma stllesamma
terrawa nurgaga teise pole g kohta taggasi. Seddasamma wisi kargawad ka walgussejoned taggasi. Sedda
wöld selgeste nähha, kui peeglit kätte wöttad ja tedda
seddawisi hoiad, et paike otse sinno sälja tagga ja
pegel parrajaste sinno palge ees on. Päikesse joned
paistawad siis winklis peegli peale ja kargawad ka
winklis temmast taggasi, nenda et päike otse sinno
silmi paistab. Agga kui peeglit ferwite hoiad, nenda
et päwapaiste pahhemalt käelt tulleb, sealt kus Pildis

b seisad, fliS ei näe sinna päikest muido »itte> kui
seiöko so silm g kohhal. Omma palget näet sinna ka
peeglis, kui sinna õtse temma ees seisad; agga kui
kõrwalt peegli peäle watad, siis ei näe sinna omma
palget mitte, waid teine näeb sedda, kes teise pole
peäl peegli kõrwal seisab.

3 91.
Peeglis näeme nende asjade kuiusid, mis peegli
ees seisawad, sest et walgussejoned, mis neist tullewad, peegli peält taggasikargawad ja meie silmi oskawad; agga mu asjade peält, mis peegli sarnatsed ei
olle, kargawad walgussejoned ka taggasi ja tullewad
meie silmi, agga siiski ei näita nemmad meile mitte
kuiusid, nenda kui pegel näitab. Kust se tulleb? —
Panne tähhele! Sinno ees on üks müür ehk sein,
sinno käes põllew künal. Küündlast tahhawad ilmarwamatta paljo walgussejoned wälja ja putuwad
muist seina külge ja kargawad seinast taggasi sinno
silma sisse; agga sest et sein ei olle sille, waid auklik
ja konnarik, siis ei tulle ka walgussejoned mitte ühte
järge teine teise kõrwal nenda sinno silma sisse, kuidas
nemmad küündlast on wäljaläinud, waid üks walgusse
joon kargab seinast sinna, teine tänna. Konnarikku
seina läbbi sawad walgussejoned ärrasaSsitud. Ja kui
need ärrasassitud joned ka sinno silma tullewad, siis
näed kül walgust seina peäl, agga küündla kuiu ei
näe sa mitte. Peegliga on teine luggu. Pegel on
sille, temma ei sassi walgussejone mitte ärra, waid
nemmad kargawad keelmata teine teise kõrwal peeglist
sinno silma pole taggasi, sesamma kõrra pärrast, kuidas
nemmad küündlast wäljatullewad, ja sepärrast näed
peeglis selle asja kuiu, mis peegli ees seisab.
$ 92.
Kui walguSsejoollte ärrasassiwift mõistad keelda,
siis wõid ka seina peäl nende asjade kuiu nähha, mis
seina eeS on. J a se wõib seddawisi sündida. Päike

79
paistlo wäljas selgeste, agga mitte otstfohhe alna
peäle, ja toa seinad olgo walged. Panne nüüd aknalugid wäljast kinni, nenda et lubba pea koggoni pimmedaks saab, muud et ühhe ainsast ümmargussest rublasuruse august, mis akna lugis on, walgus tuppa
peaseb. Kui sinna nüüd toas istud ja seina peäle
watad, mis akna wasto seisab,' siis näed, et kui wäljas
kegi aknast mödalähhäb, temma kuiu seina peäl ilm,
siks saab ja ärraminnes jälle ärrakaub. Nisuggune
kuiu ei näita kül ni selgeste wälja, kui peegli kuiu,
agga siiski tunnukse ärra, et ta innimesse kuiu on,
muido et agga jalladega lae wasto ja peaga parrandu
wasto tänatud on. Selletust annab se pilt. Et pissukenne aknalugi auk kelab keik walgusse-jone tuppa

seina peäle tullemast ja ennast ärrasassimaft, siis peaseb
mödakäiwa innimesse peast üks walgusse-joon tuppa
ja teeb tedda seina peäl a kohhal ilmsiks; innimesse
jallast lähhäb üks walgusfe-joon sinna, kus täht h seisab, käest sinna, kus d on, ja nenda eddasi.
$ 93.
Walguöse te on muido kül itta kohhe, agga kui
walgus ühhe läbbipaiftwa asjast teise läbbipaistwa asja
sisse lähhäb (weest õhhu sisse, ehk öhhust klasi sisse
j . n. e.), siiS känab walgus Pissut ommast pärris teest

80

ärra. — Panne tühja kausi põhja üks pissuke hõbbea
rahha ja astu ni kaugele kausi jurest taggasi, et rahha
sinno silmi ei wõi paista, et kausi äär ees on. I c
sinna kohta seisma ja lasse teisel innimessel puhhast
wet kausi sisse Wallada, ja kohhe saab rahha sulle
nähtawaks, ehk sa kül paigast ei olle likund. Kui
kaus, mis siin pildi peäle on tõmmatud, tühhi on,
siis lähhäb rahhast, mis kausi põhjas on, walgussejoon otse ed;
dasi ning silm
ei näe tedda,
et kausi äär
ees on, ni kui
otsejoon pii
dis tähhendab. Agga
kui kaus saab puhta weega täidetud, siis lähhäb se
walgusse^joon, mis pildi peäl täppiliSse jone läbbi on
tähhendud, rahha kohhalt ni kaugele kohhe eddasi,
kunni ta weepinna peäle saab, ja sel kohhal, kub
temma weest õhhu sisse tungib, känab temma nattuke
omma otsej.onest ärra Pissut allapole, nenda et temma
kausi äre ülle silma jure saab. Rahha ja silm on
kumbagi omma endise asseme peäl, agga wee läbbi
näitab rahha otsego körgemba paika tõstetud ollewad,
ja silm näeb tedda nenda, kui olleks temma sel kohhal,
kus täppilinne rahhakuiu on tõmmatud. — Tõeste on
armas luggia sedda jo isse tähhelepannud, et kep, mis
püsti wee sees seisab, agga mitte winklis, waid terrawas ehk tömp?nurgas, et nisuggune kep seäl kohhal,
kus temma weest wäljapaistab, murtud näitab olle?
wad. Ehk kül kep sirge on, siiski näitab se pool,
mis wee al on, et ta selle polega, mis wee peäl on,
weepinna kohhal tömp-nurgas seisab. S e tulleb sest,
et need walgusse-joned, mis wee alt keppist wäljatulla
wad, weest wäljatulles ommast weeallusest otsejonest
teist teed kõrwale känawad. — Et walgusse-joon mitte
otse teed eddasi ei lähhä, kui temma ühhest läbbipaist?

•

01
wast asjast läbbiminneS teise läbbipaistwa asja sisse
tungib, sedda kutsutakse wisika-öppetusses: walgussejone murdmissekv.
Kui ühhe rahha weega täidetud klasis näed, siis
näitab rahha surem vllewad, kui ta öiete on. Kui
kalla wee sees tahhad püssiga lasta, ning sa sihhid
temma peale nenda kui linno peale sünmb sihhida,
siis ei oska loot ommetegi kalla peale, sest kalla ei
õlle sel lohhal, kus ta näitab ollewad. Kui sa kiwwa
ja sömmerat jöe põhjas näed, siis on pohhi paljo siig*
gawamb, kui ta silma warral näitab ollewad. Nisuggused silma petmissed sünniwad mittogi weel walgussejone murdmisse läbbi.
§ 94.
Klasist läbbiminneS murtakse ka walgussejoon; siiski
ei tunta furemat murdmist, kui klaas öhhukenne ja
ühhetassane on. Sepärrast näeme aknarudi läbbi
neid aöjll, mis wäljas on, omma pärris paiga peal,
et need walguõfejoned, mis neist aSjust meie silma pole
lähhäwad, st ühhetassast öhhukesse aknaklasi läbbi ei sa
omma otsejone tee pealt ärrakänatud. Agga kui klaas
kummalgi polel ei õlle ühhetassane, waid kummer ehk
lausik ja kestpaigast paksem ehk öhhem kui arest, siis
känab temma walgusfejone nende otseteest ärra ja
näitab neid asju, mis nisugguse klasi läbbi nähhakse,
kauniste teistwisi, kui nemmad öiete on. Öppetud im
nimesstd, kes sedda tähhelepannid, on sedda kunsi
wäljamöttelnud, silmanäggemisse abbiks nisugggusid
klasi lua, mis iggaühhe asja näitawad surema ollewad,
kui ta öiete on, nenda et nisugguse klasi abbiga ka
need asjad ilmsiks sawad, mis muido palja silmaga
nähtawad ei õlle. — S e s ramatus ep õlle kül mitte
ni paljo rumi, et meie neid mitmctmodu klasi keik
saaksime ärraselleteda, mis innimeste silmanäggemissele
abbiks kunstlikkult luakst; agga selle pildi läbbi tahhame
katsuda teile ärraselletada, kuidas st tulleb, et nisugguse
klasi läbbi assi surem näitab ollewad, kui ta öiete on.

li

88

Sõrmuksest siin pildi peäl tahhawad paljo walguösejoned iggapaiko wälja. Kui sõrmukse ja silma
wahhel sedda klasi ep olleks, mis siin pildi peäl on,
siis tahhaksid need walgussejoned, mis teine sõrmukse
peälmiösest, teine temma allumissest ärest tullewad, õtse
teed silma pole, nenda kui täppilissed joned pildi peäl
tähhendawad, ning sõrmus paistaks silma ni suur, kui
temma õiete on. Agga kui nisuggune klaas wahhel
on, mis pilt üllesnäitab, siis saab se walgussejoon,
mis peälmiösest sõrmukse ärest a lõhhal klasi peäle putub, seäl klasi läbbi nenda murtud, et temma seält
silma pole lähhäb; ja nendasammuti saab se walguäsejoon, mis allumissest sõrmukse ärest b kohhal klasi
peäle jõuab, seäl nenda murtud, et temma seält silma
pole lähhäb. Silmale näikse sepärrast sõrmus ni suur
ollewad, kui se wahhe a ja b wahhel on. — Nisuggune klaas teeb näggemisse nurga suremaks (Wata
§ 87), ja seläbbi näitawad asjad, mis klasi läbbi nähhakse, suremad ollewad, kui nemmad õiete on. Klasid, mis silmanäggemisse abbiks lüakse, on mitmesuggused, nenda kui:
1) P r i l l i d . Need on kummeramad ehk kausikumad, seddamöda, kas silmanäggemissele suremat ehk
wähhemat abbi tarwis lähhäb.
2) K a s w a t a m i s e klasid (Vergrötzerungsgläser).

85
Need tewad kogguni penikeSsed ja vissukeösed asjad
silmale selgeste nähtawaks ja mittonlittokörd suremaks,
kui nemmad õiete on. Nisugguse klasi läbbi näed, et
weetilgakeöses mitto kümmend lomakest uiuwad (Wata
§ 15); et mitmekarwalinne tolm liblikku liwa peäl
muud ei olle, kui pissukesed mitmekarwalissed sulled;
et hallitus leiwa peäl ükS metS on, kus mitmesuggused
rohhilissed taimed kaswawad, ja iggaühhel nende seast
on omma juur, kand ja lehhed; — ja muud nisuggust.
3) Plksilmad (Ferngläser). Nisugguse klasi läbbi
wõime asju kaugelt ärratunda; wõib laewamees kümne
wersta peält ärratunda, missugquse rahwa laew se
on, mis wastotulleb; wõib tähhctundja mäggesid ja
orrusid nähha, mis ku peäl nisammuti kui meie ma?
kerra peäl on; ja muud nisuggust.
§ 95.

Ohhust läbbiminnes wõib walgu^sejoon ka murtud
sada. Et mõnnes kohhas paks õhk, mõnnes jälle
penem õhk on, siiS on ühhesuggusest öhhust teisesugguse
õhhu läbbi minnema walgussejonega sesamma luggu,
miõ walgussejonega on, kui temma weest õhhu sisse
tungib ehk õhhust paksema klasi peäle oskab (Wata § 93),
— temma saab murtud. Kui walguösejoon paksemast
öhhust läbbi penema õhhu sisse, ehk penemast öhhust
läbbi paksema õhhu sisse lähhäb, siis saab temma ka
omma otseteest ärrakänatud. Ncnba saab widdewik
seläbbi, et päikeöse walgussejoned õhhuS murtakse.
Päikessest, mis loja läinud, peaksid walgussejoned, ott
seteed eddasiminnes, meie silmist kogguniste ärrakaddu<
ma, sest et päike mackerra tagga on peito lälnud, mis
nenda kui üks kõrge mäggi meie silmi joonte eest warjul
hoiab, ja kohhe pärrast päikesse lojaminnemist peaks
keik meie ümber rokpimme ollema, kui õhku ep olleks;
agga et mackerra ümber kord paksem, kord penem õhk
on, siis känatakse neid walgussejone, mis öhhust läbbilähhäwad, omma otseteest ärra, nenda, et nemmad
mitte metsa ladwa taggant otse eddasi ei lähhä (mis
AA*

ai
läbbi nemmad peaksid meist kogguniste ärrakadduma),
waid nenda, et paljo neist murdmisse läbbi weel meie
jure tullewad, ehk kül walguseandja päike isse jo
ammo loja läinud. — Weel mitto muud näitussed
sawad walgussejoonte murdmisse läbbi ilmsiks, ning
ehk kül arwaste, siiski juhtuwad mõnnikord öhhus nisuggused näitussed, mis wägga immelikkud on, ni kui
need, kellest siin tahhame juttustada.
Üks innimenne näggi honet, mis mäe tagga olli,
otsego mäe otsas kummuliste seisawad. — Messina
merrekitsusst äres Italia-maal nähhakse saggedaste päwatöusu aial körgeS öhhus tornisid, wanna linna kantsisid, karju ja innimessia ollewad. — Põlwas näggi
üks tallomees päwatöusu aial ükskord Peipse-järwe,
mis 20 wersta maad Põlwast emal on ja muido
ilmaski ei olle nähha olnud. — Sahara kõrbedes Ahwrika maal näwad jannused teekäijad mõnnikord järwe
enneste ees ollewad, ja kui nemmad liggi sawad, siis
ei olle muud, kui sesamma pärrato liiw, mis ümberringi maad kattab. — Teekäija, faks näggi Egiptusse
maal mitme wersta taggant Arabia meest kameli seljas
sõitwad ja ühtlabse seddasamma näitust kõrges öhhus.
— Rägitakse ka, et mõnned innimessed isseennasta
ni kui pildis öhhus on näinud.
Nisuggused uäitussed sawad siis ilmsiks, kui öhhuga
se luggu on, et öhhukörrad üks teise peäl mitmesuggused on, üks kuiw, teine wessine, kolmas paks, neljas
penikenne, ning et siis walgussejoned neist asjust tulleb,
mis ma-pinna peäl on, ja öhhust läbbiminneõ kord
siin kord seäl otseteest ärrakänawad, ja wessine õhhukord nende asjade kuiu otsego pegel nähha annab. —
Sesamma luggu on ka, kui mõnnikord paistwa päikesse
kõrwal teine, kolmas päike nähha on.
§ 96.
Kui nisuggused petlikkud näitussed jo päwa aial
juhtuwad, siis wõib armas luggia isse arwata, et meie
silm ösel weel ennam wõib pettetud sada. Ösel ei sa

86
innimenne öiete selget arru neist asjust, mis ta näeb,
ning et südda ösel muidogi jo kartlikum on, siis saab
jo segi läbbi silmanäggeminne seggatud. Kolledad
näggemissed, wiraötussed, tondid, koddokäiad ja muud
nisuggust ep õlle ilmaski kurradi tallitanlisftd ehf surnutte kollisemiösed, ei tulle ilnlaski pörgohauast ehk
teisest ilmast, waid nemmad sünniwad ikka se lodud
wisi ja wäe järrele, mis Iummal stsinnatse ilma as?
jule on sisfelonud, ja nemmad näitawad agga sepärrast
ni immelikkud ja woörad ollewad, et pettetud silm
ühte ja teist näeb, mis suggugi ei õlle ollemas. —
Ka innimesse kunsi läbbi wöib mitmesuggust muundamist silma ette kanda, ja ühhe nisuggust tahhame siin
ärraselletada, et sa öppetust saad, kuidas kartlikkud ja
ebbaustlikkud innimessed teiste narritö läbbi wöiwad
pettetud sada. Üks latter, mis nöiulatriks kutsutakse
ja karrast on tehtud, ci anna walgust kuski poolt
muido wälja, kui körwalt ühhest ümmargussest rublasurusse august. Ses augus on torru kinnitub ja torrus
kaswatamisse-klaas (wata § 94). Latter ja torru on
wäljast mustaks wärwitud, et nemmad pimmeda ösel
nählawad ei õlle. Latri sisse pannakse torru ja küündla
wahhele üks winklis leigatud piklik klasitük, kus hirmus
ellajas, ehk innimesse surnud kehha, ehk tont ehk muud
nisuggust on peälemalitud. Kui nisuggust latrit ösel
sallaja ühte nurka üllespannakse, seddawisi, et walgus
torrust kaugele ühhe walge seina peale paistab, siis
saab se kolle assi, mis klasi peale on malitud, seina
peal ilmsiks, agga ilmato suur, sest et kaswatamisse
klaas, mis torrus on, stdda pilti suremaks teeb. Kui
siis harrimatta innimenne, kes nisuggusest pettussest
ühtigi ei tea, ösel sealt juhtub mödaminnewad, siis
mõtleb ta Iummal teab mis sabana hirmutus õllewad ning jookseb eest pakku, otsego õlleks keik põrguwäggi temma kannul.
§97.
Walgus on walge; agga temma walge karw on

86
seitsmest karwast kokkupandud. Et iggaüks kokkopandud
assi wõib lahtiarrutada ehk koost lahhutaba (Wata
§ 56 ja 17), siis wõib ka walgusse walget karwa
seddawist lahhutaba, et temmast seitse üksikut karwa
saab. Walgusse lahhutaminne lähhäb keigeparreminne
korda, kui päwa walgust lasseb ühhe piklikku paksu
klasi läbbi paista, kel kolm kanti on. Kui päwa walgus nisuggust klasi läbbi walge seina peäle paistab,
siis näed seina peäl walgust, mis päikesstst tulleb;
agga se walgus ei olle nüüd mitte ennam walge,
waid paistab seitsmetsuggu karwa seina peäle. Need
seitse karwa seisawad altpoolt mälepole teine teise for*
wal seina peäl nenda: essite punnakas?sinnine, siis
sinnine, siis tumme^sinnine, siis rohhelinne, siis kollane,
siis kollakas^punnane, siis selge punnane. Keograhwi,'
ramatus 42. lehhekülje peäl õppetakse, et need karwad Needsammad on, mis wikkerkaar näitab ning et
wikkerkaar seläbbi sünnib, kui päwajoned wihma tu*
qade peäle paistawad. Agga ka muido näeme sedda
saggedaste kül, et walge walgus läbipaistwa aSjade
läbbi stitsmekarwalisse walgusseks mudetakse. Kui
ölleklaas puhta weega on täidetud, ja walgus paistab
kõrwalt temma peäle, siis näeme klasi tagga mõnda
neist nimmetud karmadest elledaste laua peäle paist*
wad; kaste pissarad rohhu küljeS hiilgawad ka hommikusse päwapaistes nisugguse kauni kurwadega; ja
muud nisuggust.
Nenda kui walgusse * lahhutamiöse läbbi walgest
karwast need nimmetud seitse karwa sawad, nisammute
saab nende seitSme karwa ühhendamisst läbbi jälle
walget karwa. Wärwi wokkiratta seitse koddarat nende
nimmetud seitsme wikkerkari karwaga, stddawisi, et
üks koddar punnakas* sinnine, teine sinnine, kolmas
tumme*sinnine, neljas rohhelinne, wies kollane, kues
kollakas*punnane, seitsmes punnane on, ja lasse ni*
suggust rattast ussinaste ümberkäia, siis näikse keik
rattas walge ollewad. Ruttulisst kerutamisst läbbi
näeme keik seitse karwa ühhes tükkis ja se ühhenda;

minne annab jälle sedda walget karwa nähha, mis
neist üksikkust seitsmest karwast on kokkopandud.

BppetnS X I I I .
Heälest.
$ 98.
Igga heäl, mis meie kõrwaga kuleme, sünnib seo*
dawisi, et öhk ligutakse ja ligutamisse läbbi wärrisema
pannakse. Kui kandlet lüakse ehk wiolt mängitakse,
siis wõime jo silmaga nähha kandle ehk wioli keelt
wärrisewad, ja se kele wärriseminne panneb õhku ka
wärrisema, ning kui siis wärrisew öhk meie kõrwasse
putub, siis kuleme mänguriista healt. Mu hellisewa
asja jureö ei näe meie sedda wärrisemist mitte sii;
maga, agga mõnnikord tunneme sedda omma ihhu*
tundmissega. Kui kangeste mürristab ehk erreli maddal heäl käib, tunneme maad ja õhku wärrisewad, ja
kui suretükkiga lastakse, siis wärriseb öhk ni kangeste,
et ennam sadda sammu maad suresttükkist emal akna*
rudid katkipõrrutakse. Wähhema heale jures ei panne
meie kül ihhutundmisse läbbi õhhu wärrisemist tähhele,
siiski ei wõi ka se keigetassasem heäl sündida ja kõrwa
sisse tungida, kui mitte õhk selle jures ei ligu ning ei
wärrise. Kus õhku ei olle, seäl ei olle ka ühtegi
healt kuulda. Kui wast: kelluke õhhupumba kella alla
(Wata § 55) pannakse rippuma, siis ei kuulta keigewäh*
hemat healt mitte, sago kelluke ka kui kangeste ligutud
ja rapputud. — Kui kõrge mäe otsas püssi lastakse,
siis ei olle paukuminne mitte ni kõwwaste kuulda, kui
orrus, et penem õhk mäe otsas ei sa ni kõwwaste
ligutud, kui paksenl õhk orrus.
J 99.
Nisammute kui õhk sawad ka mitmed mu asjad
heale läbbi wärrisema pandud, ja heäl, mis õhhu ad>
biga eddasilähhäb, lähhäb ka mõnne mu asja abbiga

88
eddasi, ja ka weel parremki, km õhhu abbiga. Panne
omma kõrwa ühhe pitka palgi otsa, siiS kuled, kui
teine teiseS otsab sirme nukkiga ni tasfakeste peälekopputab, et sa sedda suggugi ei kulete, kui mitte tores
pu sedda healt parreminne ei sabaks eddasi, kui öhk.
Ennamiste keik kõwwad asjad kõlbawad heale eddasisaatjaks, sepärrast kuultakse ka healt möda ma-pinda
kaugemale, kui muido. Dsel, kui keik ilma kärra on
waiki jänud, siis panneb leriwaht kõrwa ma-pinna
wasto ja kuled stddawisi waenlaste hobbustwäe tullemist jo mitme wersta taggant ärra.
§ 100.
Nenda kui silmanäggemisse abbiks prilli ja muud
klasi prugitakse, nenda on õppitud mehhed ka kõrwakuulmisse abbiks mõnda riista wäljamöttelnud. Need on:
1 ) Kuulmisse torru, mis sureks abbiks neile on,
kes weikest healt ei kule. Teist wähhemat torrukeõse

otsa pannakse kõrwa sisse, ja teiseS otsas tahhawad
torru äred laiemaks näggo passunal, ja et se otö kõr,
wast surem on, siis wõttab temma ka paljo ennam
healt wasto ja wiib sedda kõrwa sisse, nenda et heäl
parrem kuulda on.
2) Hüüdmisse torru (Sprachrohr), laewameestele
sureks abbiks. S e torru on hea pitk. Teine ots ei
olle laiem kui innimesse su, agga teine paljo laiem.
Kui innimenne waljuste selle torru sisse hüab, siis ei
lasse torru sedda hüüdmist mitte metsa minna, waid
hoiab sedda kokko. ja sadab sedda otse teed eddasi,
nenda et heäl paljo kaugemale üllatab.. Kui laewamees näeb teist laewa waStotullewad, siis wõib temma
selle hüüdmissetorru abbiga nendega räkida, kes teises
laewas on, olgo ka, et nende wahhel weel 2 ehk 3
wersta maad wahhet on.
§ 101.
Heäl tulleb õhhu läbbi meie kõrwa, ning ehk temma
kül nobbedaste jookseb, siiski lähhäb Pissut aega, enne

kui temma seält, kust temma tekkib, meie kohta saab.
Kui meie kaugelt innimesse näeme püssi lastwad, siis
näeme püssituld Pissut aega enne, kui temma pauku
kuleme. Walgus jookseb nobbedam weel, kui heäl.
SDppitno mehhed on ärraarwanud, et heäl ühhe sekundi
aiaga 1040 jalga maad jookseb. Agga ka temma on
lord wirgem, kord laisem, seddamöda) kas ta wasto
tuult wõi Pärri tuult käib. Sepärrast wõime agga
umbes arwata, kui kaugel mürristamise pilw meist
emal on, kui meie sedda wahheaega arwame, mis took
gulömisse ja mürristamisse paugu wahhel on, nenda
kui Keograhwi ramatus 44. lehhekülje peäl õppetakse.
§ 402.
Heäl on ka taggasikargaw. Mets, mäggi, kõrged
mürid ja muud nisuggused löwad heale taggasi, mis
kaugelt nende pole jookseb. Se on se waötolostmisse
heäl, mis armas luggia issegi mittokõrd on kuulnud.
Taggasikargamisse polest on heälega sesamma luggu
kui kerraga, mis Ma ehk seina wasto wissatakse (Wata
§ 37). Seisad sa otsekohhe muri ees, nenda et sinno
heäl winklis muri wasto lähhäb, siis tulleb heäl ka
winklis sinno pole taggasi, ning sa kuled muri kohhalt
sedda healt, mis isse olled teinud. Seisad sa serwite
muri ees, nenda et sinno heäl serwite muri wasto
lööb, siis kargab heäl serwite mürist ärra, nenda et
temma sinno jure taggasi ei tulle, waid teise pole kör^
wale lähhäb. Seisad sinna pahhemal kät muri ees
ning teed muri wasto serwite healt, siis kuled teine,
kes head kät muri ees seisab, sinno healt seddawisi,
otsego temma muri kohhalt temma jure tulleks. — Sest
asjast wõib mitmesugguse körwapetmist juhtuda, nenda
kui se luggu näitab, mis meie siin tahhame selletada.
Hea tük maad teistpoolt külla hüab innimenne walju
heälega. Sinna seisad siinpool külla ning ei näe sedda
innimest mitte; temma heäl ei tulle ka otse sinno jure,
et külla, mis wahhel on, temma healt kinnimattab.
Agga üks mets, mis külla ees ja pole wersta maad

temmast emal on, wõttab hüüdja heale wasto ja seält
kargab temma tömp-nurgaga taggasi otse sinna kohta,
kus sinna seisad, nenda et sinna kuulmisse järrele m
wad, sedda hüüdmist metsast wäljatullewad.
§ 103.
Wastokostmisse heäl on mitmesuggune. Kui waS^
tokostja mets, mäggi ehk müür parras kaugel on, siis
kostab temma kaks, kolm ehk neljagi sõnna wasto; kui
ta üsna liggi on, siis ei olle seddagi kuulda, sest et
siis sinno sõnna healt ja wastokostmisse healt ühtlasse
kuultakse nenda kui üks ainus heäl. — Kui sinno heäl
ühhe ainsa eeöseiswa asjast taggasikargab, sils kuled
tedda ka üks ainus kord wastokostwad; agga kui wahhest
kolm nisuggust asja sinno ces seisawad, esmalt kirrik,
kirrikust emal mets ja metsa taggas suur kõrge mäggi,
siis kuled omma heälr kolmkõrd taggasitullewad: essite
kirrikust, siis metsast ja siis wimate kaugelt mäe kohhalt. Mäggistl mail on nisuggusid kohtasid leida,
kus üks püssipauk ennam kolmetkümmend korda wastokostab.
Se wastohelliseminne, mis mõnnes kirrikus selget
kuulmist kelab, sünnib ka sest, et jutlusse sannad kirriku
seinadest sinna ja tänna taggasikargawad. Kui uut
kirrikul ehhitakse, siis wõib targa meistri nõuu järrele
feinamürid ja laewõllid nenda kokko^sünnitada, et wastohellistmist kuski poolt ei pea kuulda ollema.

§ 104.
Mis meie olleme § 102. körwapetmissest õppetanud, sedda teeb ka mõnni kunsimees omma kunsi läbbi
tõeks, kui temma ilma huulte ligutamatta rägib, nenda
et su kinni on ja sannad otsego kohhust wäljatulla
wad. Nisuggust kunsimeest kutsutakse köhhuräkljaks,
ja temma mõistab omma healt nenda painutada ja
kerutada, et kui sa temma ees seisad, temma sannad
kord keldrist, kord howist, kord põningo peält näikse
tullewad, nenda et sa sedda ci polegi ei wõi uskuda.

91
et need sannad temma körrist käiwad. — Kes sedda
teab, et meie kõrwad ni mitmel wisil wõiwad pettetud
sada, se wõib ka arwata, et keik need woorad heäled,
mis meid mõnnikord hirmutawad ja kohkuma pannewad, muud ühtigi ei olle, kui paljad körwapettussed,
mis omma lodud seadusse järrele sünniwad, agga ei
tontidest egga surnutte maimudest ei wõi tulla.

Õppetus X I V .
G l e k t r i - w ä e st.
§ 105.
Pe:
Pernstein (merrekiwwi), walge ehk kollane waik.
mis merre põhjas ehk Ma sees kiwwiks sanud (wata
koliramatu kolmas jaggo 12. lehhekülje peäl), leitakse
merre rannast, kuhhu temma merrelaenetest wäljauhhw
takse. Selle kiwwi jures on ammugi jo sedda tähhelepandud, ct, kui tedda willase rie wasto hõõrutakse,
temma piösukessi pabbcri tükkikeisi ennese pole tõmbad.
Et sel kiwwile Krekarahwas nimmi elektron panniwad,
sepärrast kutsutakse sedda wägge, mis hoõrumisse läbbi
temma sees awwalikkuks saab, elektri-wäeks.
§ 106.
Õppetud mehhed leidsiwad ülles, et klasist, waigust
ja kirja -lakkist weel kõwwemat elektri-wägge wõib ätt
ratada. Kui pissukesed pabberi tükkikessed laua peäl
on ja nende ülle hoitakse klasi ehk kirja-lakki, mis wiilale rie peäl on hõõrutud, siis kargawad pabberi tükkikessed tolli kõrguti laua peält ülles ja jäwad klasi
ehk lakki külge rippuma. Km hõõrutud klaas ehk
waigutük hea suur on ja kaua aega on hõõrutud, siis
kargawad pabberi tükkikessed ka poolt jalga kõrguti
ülles, ja hoõrumisseft lekkib üks wooras hais, mis otsego woswori (wata § 68) hais on tunda, ja pimmedas
kohhas näed ka, km hõõrud, tullesäddemekeisi klasia
ehk waigust kraksuga wäljakargawad. Weel mõnned

mu asjad on stddawisi lodud, et hoörumiSse läbbi sw
remat ehk wahhemat elektri? wägge nende seest äxxa<
takse, nenda kui: wewel, willad, siid, innimetzse hiused,
ellajatte karwad ja mönned mu asjad. Kui kuiwa
ilma ja paklase külma aial musta kassi nahka pimmedas
toas sillitad, siis näed pissukeisi tullesäddemekeisi ja
kuled neid ka pissut kraggisewad, ja mönne innimesse
kahharad hiused annawad ka tullesäddemekeisi nähha,
kui neid kuiwa ilmaga pimmedas toas soetakse. Keik
nisuggused asjad, mis hoörumisse läbbi stddawisi säd<
demeid wäljaannawad ja selle jures kraggisewad, ou
elektrikkud asjad. Muid asju, nenda kui rauda,
wöid hõõruda ni paljo kui tahhad, siiski ei tõmba
nemmad pabberit ennest pole, ei anna ka woswori
haisu tunda, egga aia tulle saddemekeisi wälja: need
on siis ilmelektrikkud asjad. Ilmelektrikkud asjad
on; keik metallid, linnad, wessi ja paljogi muud weel.
§ 107.
Et need näitusstd, kellest siin jut on, wägga pissut
elektri^wägge näitawad, siis on öppitud mehhed trnfc
mefuggusid riistu wäljamöttelnud, mis furemat ja föw;
wemat elektri.wägge junnitawad. Keige täiem stsug^
gune riist on üks mässin, mis elektri.'massinaks kutsm
takse. Temma on nenda tehtud, et ühhe ratta kaunist
paksust klasist, kust wastwöl keskelt läbbikäib ja kelle
otsad kahhe puposti sisse on lastud, kerutamisst läbbt
wöib wölli ümber käima panna. Ratta pahhemal käel
on klaaspost, ja parremal käel nisammasuggune. Päh.hema käe posti külge on üks süggaw^ren wassest fitt*
nitud, mis seestpoolt mitmekörralisse semistnahhaga on
wodcrtud ja mis kruwwiga wöib hästi kokkokäända. Sest
rennist jookseb rattas läbbi, kui tedda kerutakst, ja läbbiminnes saab rattas köwwaste möllemilt poolt nahhast
hõõrutud. Parrema käe klaasposti pcäl seisab pitkuti
üks mustaks wärwitud kardtorru, kelle otsad kummalgi
pool kinni on ja mis ka posti pealt wõib mahhawõtta.
Sest torrust käiwad pahhemal pool kaks wastarru

I

B

•

03
klaasratta pole, nenda et rattas kahhe arru wahhel
läbbikäib, miS ratta liggi tullewad, agga mitte kogguniöte külge ei putu, et nemmad ratta käimist kinni ei
pea. Torru parremas otsas on üks önes ounasurune
wafknup. Need kaks waskarru wõttawad sedda elektri?
wägge, mis hoörumisfe läbbi sünnitakse, klaasratta
peält, ni kaua kui ta ümberkäib, wasto ja weawad
sedda torru möda wast-nuppu sisse, kus elektri-wäggi
kokkokoggutakse. Kui nup elektri-wägge täis on ja
innimenne putud sirme nukkiga temmasse, siis kargab
üks sinnikas tullesädde kraggises wälja ja kippitab kaunis
kõwwaste sirme nukki peäl. Elektri-massin, kellest ka
Keograhwi < ramatus 43. lehhekülje peäl Pissut juttu
on, on üks riist, mis paljo rahha maksab, ja sellepärrast
ei sa tallurahwas sedda naljalt nähha. Agga üks
teine riist, mis elektroworiks kutsutakse, wõid enneminne nähha sada ehk ka issigi ennesele tehha. Paksust pabberist kliistertakse üks taldreku surune ümmargune kausikenne ja sedda täidetakse sullatud waiguga,
kus ka mõnned kirjalakki tükkid on sekka pandud, ja
lastakse külmaks ja kõwwaks minna, nenda et ta peält
hästi ühhetassane ja sille on. S e on elektrowori essimenne tük, ning sedda kutsutakse waigu-kogiks.
Elektrowori teine tük on üks ümmarik kardplaat, Pissut
wähhem waigukogist. Kui karda ei olle, siis wõib
seddagi paksust pabberist leigata ja mõllemalt poolt
hõbbekarwa öhhukesse pabberiga ülletömmata ja kliisirega kinnitada. S e tük, mis Pilt siin üllesnäitab,
kutsutaksi elektrowori kaneks.
Temma rippub, nenda kui wäekaus, kolme sidi-nöri kulles, mis
Peält silme kokkojooksiwad. Elektrowori kolmas tük on rebbasi
sabba ehk kassinahk. Kui keik
kolm tükki on walmis tehtud ja
hästi kuiwaks sanud, siis peksa
waigukoki rebbasi sabbaga ehk
kassinahaga ja lassi kane, mis käega nörisilmest kinni-

I

94
pead, kögi peäle mahha. Kui sa kane nisammute jälle
kögi peält ärrawöttad, siis on kaas elektri-wägge täis.
Sedda tunnukse woöwori haisust ärra, ja kui sa sõrme
nukkiga kanesse putud, siis kargab üks pissukenne sinnikas tullesädde pragginaga wälja ja panneb sõrme
nukki kippitama.

§ 108.
Kui elektri-wäggi ühhe asja sisse on koggutud,
siis püab temma seält jälle wäljaminna nisugguse asja
siost, kus sedda wägge sees ei olle. Sepärrast kargab
temma fäddeme-wisi innimesse sõrme peäle ehk mu
asja peäle, mis kanele liggitulleb. Siiski ei wõtta
mitte keik asjad tedda wasto. Klasi ehk kirjalakki
peäle ei tulle säddemet kanest wälja, agga raua ehk
wee peäle kargab ta kohhe wälja. Need asjad, mis
elektri säddemet wastowõtwad, kutsutakse elektriweddajaiks. Elektrüweddajad on keik metallid, innimeste ja ellajatte ihhu, wessi, niiske õhk ja muud
ilmelektrikkud asjad. Neid asju, mis säddemet wasto
ei wõtta, kutsutakse jälle elektri-wastopannejaiks,
ja need on.- klaas, waik, siid, willad, kuiw õhk ja
lnuud elektrikkud asjad. — Nipea kui sädde kanest so
sõrme peäle kargab, on elektri - wäggi keik wimane
kanest ärrakaunud ja sinno ihhu sisse läinud; agga
temma ei jä sinno ihhu sisse, waid jookseb ihhust läbbi
Ma sisse ja kaub sinna ärra. Siiski wõib elektriwäggi keelda lhhust. wäljaminnematta. Kui sa maddala pingi peäl seisad, kel klaasjallad al on, ja lasseb
säddemid elektrowori kanest ennese peäle karrata: siis
ei wõi elektri-wäggi sinno ihhu feest mitte Ma sisse
ärraminna, sest et klaasjallad pingi al elektri-wastopannejad on ning sedda elektri-wägge ei lasse so ihhust
wäljaminna. Seddawisi täidetakse sinno ihhu elektriwäega nenda, et ka sinno käest ehk pössest ehk ninnast
tullesäddemed wäljakargawad, kui kegi sõrme nukkiga
sinno kaesse ehk pöösesse ehk Uinnasse putud.

95
§ 109.

Assi, mis elektri-wäega on täidetud, tõmbab teist
asja, kel sedda wägge ei olle, ennese pole, nenda kui
8 106. õppetakse, et pabbcri tükkikessed hõõrutud kir•
jalakki pole ülleskargawad. Agga kui kaks asja elektri*
wäega täidetud on, siis nemmad ei tõmba mitte teine
teist ennese pole, waid töukawad teine teist ärra. Panne
üks pabberitükkikenne kane peäle, ja lasse kaant selle
Vabberitükkikessega waigu-kogi peäle, mis rebbase sabbaga on peksetud, siis saab kaas elektriwäega täidetud
ja pabberitükkikenne ka. Kui sa nüüd kane sidi nori
warral kögi peält mahhatöstad, heidab kaas pabberitükkikesse peält ärra, et ta kaugele mahhakukkub. Kaks
asja, miS elektriwäega täidetud on, ei jä ühte, waid
töukawad teine teist ärra. — Panne pabberitükkikest
laua peäle, tõsta siis sidi nori warral kane peksetud
kögi peält ärra ja hoia kaas pole jalla kõrgusses pab,
beritükkikesse ülle, siiõ kargab pabberitükkikenne üllespole ja jääb kane külge rippuma. Seäl immeb pabberitükkikenne elektri-wägge ennese sisse, ja kui ta täis
, on, siis tõukab kaas tedda jälle ärra, nenda et ta laua
peäle taggasikukkub. Nüüd wõttab laud sedda elektri
wägge pabberi käest wasto ja sadab sedda wägge Ma
sisse ärra, ja pabberitükkikenne, kust wäggi on ärraläinud, kargab siis jälle kane pole ülles, kui sedda
temma ülle hoitakse. Nenda tantsib pabberitükkikenne
laua ja kane wahhel hea tük aega ülles ja alla, senni
kui keik elektriwägi kanest on ärrakaunud.
§ 110.
Niiske õhk on elektri-weddaja, agga kuiw õhk on
elektri - wastopannaa (Wata § 108); sepärrast sawad
elektrowori nältuösed keigeparreminue kuiwa ilma aial
toime. — Kui niiske ilma aial waigu-koki peksad ehk
hõõrud, siis weab niiske õhk elektri-wägge ennese pole,
la elektri-wäggi, mis hoörumisse läbbi ärratakse, saab
õhhu sisse ärrapillatud, enne kui ta waigu-kogis ehk

96
kaneS parrajabte koggutud on Agga kui kuiwa ilma
aial waigukoki rebbase sabbaga peksad ehk fa§fln<u>
haga hoörud, siis ei pillata elektri-wäggi mitte laiale,
kuiw öhk ei wea tedda ärra, waid se ärratud wäggi
jääb keik puhhas kogi sisse ja lähhäb kogist ilma laiale
pillamatta keik puhhas kane sisse, nenda et kaas keik
need näitussed selgeste nähha annab, mis seadusse
järrele temmast lota on. Kuiwemas öhhus kargawad
kanest suremad säddemed wälja.

§ 111.
Midda ennam elektri-wägge ühtekokko koggutakse,
sedda suremat jõudu annab temma nähha, ja öppitud
mehhcd on ühhe rilsta wäljamöttelnud, kellega suur
hulk elektri-wägge kokkokoggutakse ja mis elektri-puddeliks kutsutakse. Sedda wöib iggaüks isseennesele
ilma sure kulluta tehha. Üks klaas-puddel täidetakse
poleni raua purruga ja pannakse wäljast höbbekarwa
penikest pabberit kliistriga ümber kinni, mis seni mani
üllatab, kui raua purru puddeli sees. Puddeli suud
pannakse korgiga kinni, kust raudwarras läbbipistetakse,
mis purru sisse üllatab ja kelle peälminne ots raua
ehk walge wasse nuppuga on ehhitud, mis püssi lodi
surune on. Et puddeli suust õhku sisse ehk wälja ei
sa, siis kinnitakse korki weel sullatud waigu ehk kirjalassiga. Se on siis nüüd se elektri-puddel, mis siin
pildi peal on nähha. — Kui sedda puddelit tahhad elektri-wäega täita, siis lasse
elektrowri-kanest paar kümmend säddemet
puddeli nuppu peale karrata. Sealt lähhäb elektri-wäggi warda möda raua purru
sisse ja hoitakse seal kinni. Temma püab
kül kaugemale minna ja se höbbe-karwase
pabberi peale jooksta, mis puddeli ümber on; agga
klaas, mis elektri-wastopanneja on, ei lasse tedda ärrajooksta. Et puddeliõ hea jaggo elektri-wägge on,
sedda wöid pea ärratunda. Kui puddeli ühhe käega
seal ümberwöttad, kus höbbe-karwane pabber on kiw

nitud, ja teise käe sõrme nukkiga puddeli nuppuöse putud,
siis kargab tulle-sädde nuppust sõrme peäle, ja elektriwäggi jookseb keik so ihhust läbbi höbbekarwase pabberi
pole, miõ puddeli ümber on, ning sa tunned rindades ja
käewarredes nisuggust pörrutamist, et hambad suus löddifewad. Puddeli täitmisse jures on tähhelepannemift waia,
et kahju ei sünni. Kui liig paljo säddemid nuppu peäle
lastakse, siis saab elektrüwäggi, mis rauapurrus koggub
ja seält püab höbbekarwase pabberi peäle minna, ni
suurt wõimust, et klai^löhki aiab ja klasi tükkid kaugele
ärrapillab. — Kui 6 ehk 8 elektri ^ puddelit iSsewisil
ühhendakse, nenda et neid keik ühhe korraga wõib
täita, ja neist keigist ühhe hobiga kokkokoggutud elektriwägge ühhe elektri-weddaja asja peäle juhhatakfe, siis
lööb ta keik purruks, ja kui fädde, mis kõwwa pragginaga otsigo wälk wäljakargab, ühhe sure härja peäle
lastakse, siis tappab temma tedda ühhe hobiga surnuks.
§ 112.
Sadde, mis elektri - puddelist wäljakargab, näikse
külm ollewad, sest sõrmes, kelle peäle ta lastakse, ei
olle pallawal tunda, siiski on temmal se wäggi, et ta
mõnda asja wöip põllema panna. Kui ta pirewsse
peäle kargab, siis lähhäb piretus põllema.
§ 113.
Elektri-wäggi, mis puddelis on koggutud, püab hõbbekarwase pabberi peäle minna, mlö puddeli ümber on, et
pabberis elektri wägge ci olle (Wata § 1 0 8 ) ; agga
klaas, mis rauapurru ja höbbekarwase pabberi wahhel
on, kelab temma wäljaminnemist, et klaas elektri-wastopanneja on. Panneb nüüd ühhe köwwera warda
ühhe otsaga höbbekarwase pabberi külge, teise otsaga
puddeli nuppu külge, siis jookseb elektri-wäggi wardaft
läbbi (traat-Warras on elektri-weddaja) ja jõuab höbbekarwase pabberi pole, nisammute kui ta innimesse
ihhust (wata § 111) läbbilähhäb, kes ühhe käega nuppusse putub, teise käega puddelit pabberi kohha! kinni48

98
peab. J a selsammal silmapilgul, kui se on sündinud,
on ka keik elektri-wäggi puddelist wäljajooksnud ja keik
puhhas ärrakaunud. — Sesamma sünnib ka, kui tradi
assemel teist elektri^weddajat asja (ni kui raud-ahhelad,
märjad linnased norid ehk muido nisuggust) höbbekarwase pabberi ja puddeli nuppu wahhele panneb; agga
kui sidinöriga ehk kirja-lakkiga ehk mu elektri-wastopanneja asjaga nuppusse putud, siis ei jookse elektriwäggi mitte puddelist wälja. — Elektri-weddajad asjad sadawad sedda wägge lnärkumatta kaugele ja
märkamatta kirussega eddasi. — Kui sul elektripuddel ühhes käes on, teist käega wõttad teist innimest käest kinni, se jälle kolmandamal ja nenda
eddasi, olgo ka tuhhat innimest, kes üks teisele kät
annud, ja wimane seisab puddeli liggi ja putub sörmega puddeli nuppusse, siis tunnewad keik tuhhat
ühhe hobiga sedda pörrutamist, mis kehhast ja kahhe
käewarrest läbbilähhäb. Agga kui wahhest ühhel nende
innimeste seast willane kinnas käes on, siis ei tulle
sädde puddelist wälja ja keik need innimessed jäwad
pörrutamatta, sest et wlllad elektri-waötopannejad on
ja willane kinnas elektri-wäe jooksmist kelab. Weel
paljo kaugemale, kui siin nimmetati, jookseb se immelik
wäggi möda neid elektri-weddajaid asju. Kui sa ühhe.
tradi otsa puddeli höbbekarwase pabberi külge panneb,
traat olgo kümme künart ehk ka kümme wersta pitk,
ja teist tradi õtsa piddago teine innimenne käega kinni,
ja teise käega piddago temma teist trati, mis nisamma
pitk on ja kelle teist otsa sinna puddeli nuppu külge
panneb; siis jookseb elektri - wäggi tradi möda eddasi
ja se teine innimenne, kes 10 künart ehk 10 wersta
maad puddelist emal seisab, tunneb temma pörrutamist
selsammal silmapilgul, kui tradi ots puddeli nuppusse
putub.
§ 114.
Teie ollete nüüd õppinud, et elektri-wägge hoörw
misse läbbi ärratakse. Kui elektrikkud asjad (nenda

Fui klaas, waik ehk muido nisuggused) hõõrutakse, siis
näitawad nemmad sedda wägge essite wähhema jöuuga,
agga koggumisst läbbi lähhäb temma jõud suremaks
ja tuggewamaks. Nüüd peate ka sedda weel õppima,
et elektrid wäggi ka tõistwisi ärratakse, kui hoörumisse
läbbi, egga ka üksi elektrikkust asjust, waid ka metallidest
ja muist ilmelektrikkust asjust, kui neid issewisi se tarbis
walmistakse. Üks Italia-ma mees, Kalwani nimmi,
on sedda kunsi keigeessite wäljamöttelnud, ning se
riist, kellega temma sedda toime sadab, kutsutakse Kal?
wa ni-sambaks. S e riista tarwis on kolmesuggust
plati waia, mis keik ühhesnrussed on. Üks selts neist
pladldest olgo wassest, teine selts singist (Wata koliramatu
kolmas jaggo 15. lehhekülje peäl), kolmas selts pabberist, mis happu wee sees on liggunud. Neid platisid
pannakse nüüd kördamöda teine teise peäle, wast, sink,
pabber, siis jälle wast, sink, pabber, ja nenda eddasi,
senni kui sammas walmis on. Suremad pladid ja
kõrgem sammas sünnitawad suremat Kalwani-samba
jõudo. Kui nüüd ühhe käe sõrme samba allumisse
õtsa külge panneb ja teise käe sõrmega peälmisse otsasse
putud, siis jookseb elektri< wäggi sinno kehhast läbbi ja
sa tunned selle jures seddasamma pörrutamist ihhus,
mis sa tundsid, kui elektri-wäggi elektri-puddelist sinno
kehha läbbi jooksis. Isstluggu selle jures on agga
se, et Kalwani-samba wäggi mitte ühhe hobiga otsa
ei lõppe, nenda kui elektri - puddeli wäggi, waid ni
kaua, kui sa käed samba kulles hoiad, ni kaua jookseb
ka se wäggi sinnust läbbi ja rappumb so käewarsi ü >
tepuhku, senni kui sa ennam ei jõua kannatada. Wõttad
käed jurest ärra, siis ei tunne sa ühtigi ennam. Kui
sa omma sõrmede assemel kaks trati samba otsade külge
Panneb ja sinna hoiad ühhe tradi otsa ühhe käega,
teise tradi otsa teise käega, siis jookseb elektri - wäggi
ka tradist ja sinno ihhust läbbi, ja sa tunned seddasamma pörrutamist, kas olgo tradid pitkad ehk lühhilessed, kas seisko Kalwani - sammas sinno liggi ehk
mitto pennikoormat sinnust emal. Kui sa wahhest

100
willase kinnastega tradi otsad kinnipead, siis sa ei tunne
ühtige, sest et willad elektri-wägge wasto ei wötta.
Agga olgo kül sul willased kindad käes, ja sa vead
neid tradid kinni, nenda et ühhe tradi ots teise tradi
otsasse putub, siis jckäd sa isse pörrutamatta, aqga
ühhe tradi otsast kargawad elektri-wae säddemed teise
tradi otsa, ja kui sammas hea suur on, siis on need
säddemed ni kibbedad, et rauda jöuawad kumaks tehha.

§ 115.
Elektri-wäggi ärratakse weel mitmesuggusel wisil.
Wee aur näitab elektri,-wägge, kui ta ühhest katlast
tulleb, mis klaas^jallade peal keeb. — Kaks isstsuggust
kalla, wärriseja kalla (wata koliramatu kolmas jaggo
16. lehhekülje peal), ja wärriseja angrias löwad elektripörrutamissega innimeöse käed, kes neisse putub, »mönnikörd ni köwwaste, et innimesse käed ja ihhugi ni
kui alwatud on. — Meil on wöimata, keik need wisid
siin üllesräkida, kuidas weelgi elektri-wäggi wöib ärratud
sada, ja ei õlle ka weel keigctargemad Iummala lodud
asjade taggauriad selle asja põhja üllesleidnud. Nipaljo wöime agga arwata, et fe elektri-wäggi iggaühhes asjaS on ollemas, muud et agga st kuns weel
teadmatta on, stdda iggaühhcst asjast, fttõ ta otfego
maggab, ärratada ja ilmsiks tehha.
§ 116.
Kuidas elektri-wäggi taewa pilwedes ärratakse, on
alles teadmatta; agga stdda teame kül, et ka pilwede
sees elektri-wäggi otstgo maggab ning et, kui aioti
stdda wägge pilwede seest ärratakse, wälk, mis meie
näeme, muud ühtige ei õlle, kui elektri-sädde, mis pilwedest wäljakargab. Ärra vanne stdda öppetust mitte
tühjaks, armas luggia, kui meie ütleme, et hõõrutud
klasi ehk waigu tühjad, agga siiski immelikkud näitmisstd ja vilwede hirmus wälgulöminne kolleda mürristamissega üks ja stsamma assi on! Iummala tarkus
ja wäggi on immestamisst ja kummardamisst wäärt

mma wähhemis ia suremis immeteggudes. Jumalast lodud elektri-wäggi näitab neid pissukessi jaoemekeisi, mis elektrowori kanest ehk hõõrutud kassiahhast wäljakargawad; agga sesamma wäggi lähhäb
sureks ja ülliwäggewaks, kui temma sure pilwede sees
sures hulgas ärratud ja koggutud on. Siis kargab
wälk, se on elektri-sädde, ni kui tulle-leek ühhest pilwest wälja teise pilwe peäle; ehk wälk jookseb alla
ma-pinna pole, lööb keige essite kõrge asju sisse, ni
kui kirriku-torni, puie ehk heinakuhjade sisse, pistab
honid põllema, aiab suri pasi lõhki, panneb metalli
sullama ehk tappab ka innimessi ja ellajaid ärra. Mürristaminne, mis meie siis kuleme, on se wastokostmitst
heäl, kui suur pauk ja raksatus, kellega wälk õhhu st
läbbijookstb, pilwedest, maast ja wäggedest wastokostab
(Wata § 103. ja Keograhwi-ramatu 43. lehhekülg).
§ 117.
Kui innimenne mürristamist aial wihma eest
pu ehk heinakuhja warju alla puggeb, siis wõib temma
peagi ommast ellust ilma jada, et wälk keigeennamiste
nisugguste kõrge asjade peäle lööb. Innimenne ei
pea ka mitte jooksmisst ehk aiamiöst läbbi mürristamisse eest ärrapaggema; sedda ruttuminne temma
sõidab, sedda ruttuminne aiab ka tuul tedda tagga ja
tõmbab wälgu reed kohhe temma peäle. — Et pikse
tuld, mis honet ärrahäwwitab, muido ei wõi kustutada,
kui lehma pünaga, st on rummala rahwa jamsiminne.
Wessi kustutab sedda nisammute, kui ahju ehk korstna
tuld. Agga se on kül tõssi, et pikse tuld naljalt ei
sa kustutada. S e tulleb sest, et wälk ennamiste ikka
keik honet ühhest otsast teist läbbijookstb, nenda et
terwe hone.ühhekõrraga pitkuti ja laiuti põllema lähhäb.
Kallid honed hoitakse pikse - warraste läbbi pikse kahju
eest. Kattukse harja peäle pannakse raudwarrast; wardast lähhäb õhhukenne raudkang möda kattust eddasi
ja känab harja otsast seina möda ribbaminne ma-pinna

402
sisse. Et raud elektri-weddaia on, siis ei lö wälk
mitte mu kohta hone sisse, waid oskab kohhe piffewarda
õtsa peäle ja jookseb seält möda raudwarrast ja kangi
Ma sisse, kus temma ilma kahju teggematta änakaub
(waia Keograhwüramat 43. lehhekülje peäl).

Õppetus X V .
Magneti-wäest.
§ 418.
Üks issesuggune mustjas-hal kiwwi on Jummalast
nenda lodud, et temma rauda ennese pole tõmbab,
nenda kui hõõrutud kirjalal pabberi tükkikeisi. Magnesia
linnas Asia-maal panti sedda imme-wägge keigeessite
tähhele, sellepärrast kutsutakse sedda kiwwi M a g n e t i kiwwikS.
§ 419.
Magnet ehk magneti - kiwwi näitab kahtesuggust
wägge.
4) Panne tükkikest rauda magneti jure, nenda et
temma külge putub, siis jäwad raud ja magnet kokko,
ja kui magneti üllestostad, siis jääb raud temma külge
rippuma. Kui rauatükkikenne pisfukenne on, nenda
kui ömblusse nool, siis kargab temma ka laua peält
ülles, kui magnet tolli körgusses temma ülle petakse.
Kui ömblusse nool laua peäl maas on, ja sa hoiat hea
kõwwa magneti noöla kohha! laua al, siis tunneb nool
temma liggiollemist ja lähhäb temmale sinna-tänna
järrele, kui sa magneti eddasi-taggasi ligutad; nende
et õiete imme on nähha, kuidas nool issiennesest näikse
laua peäl ümbertantsiwad.
2 ) Teine magneti wäggi on se, et temma põhja
pole näitab. Panne ühhe piklikku magneti nöriga,
mis keskelt temma ümber on köidetud, rippuma, nenda
et mollemad otsad pri on. Essite kigub temma nori
otsas sinna-tänna ja jääb wimate nenda seisma, et

teine ots põhja pole, teine lõune pole näitab. Kui
sa tedda sõrmega teisite kanad, siis ta hakkab jälle
kauplema, agga jääb ommete wimate jälle seddasamma
wisi seisma, et teine ots põhja, teine ots lõune pole
näitab. Neid kaks õtsa kutsutakse sepärrast magneti
pot iks, teine pohjacholiks, teine löune-poliks.

$ 120.
Laewa meestel on magnet merre-reisi peäl ük
S
tullus riist. Nemmad prugiwad tedda teejuhhiks. Ühhe
klaaskarbikesse seeS, mis kumpassiks kutsutakse, rippub
magnet ja näitab ühhe otsaga põhja pole, teise otsaga
lõune pole. Kui nemmad sure merre peäl on, kus
nemmad muud ei näe, kui taewast ja merd ja mõnnikordki mitto päwa ei päikest egga taewa tähti polle
nähha ja nende laew tulest sinna tänna wissatakse,
siis watawad nemmad kumpassi peäle ja tunnewad
temmast kohhe ärra, kas waia otsekohhe eddasi purjetada, wõi laewa ühhele ehk teisele pole käända. Ennemuiste, kui kumpassi weel ep ^ olnud ollemas, olli
merrereisiminne üks jälle assi. Ösel ei tohtind nemmad paigastki likuda, ja päwal ei raatsind laugemale
minna, kui tükkikest maad rannast ja möda randa, et
ikka rand neile silmi paistas. Agga nüüd tahhawad
innimessed julgeste sure merre peäle wälja ja mitto
näddalal ikka eddasi ja ei karda ühtige, sest et kumpas
neile ikka õiget teed juhhatab ja neid ilmas ei petta.

§ 121.
Nenda kui magnet rauda ennese pole tõmbab,
lenda tõmbab ka üks magnet teist magnetit ennese
>olc. Agga ka selle jures piddawad nemmad omma
seatud korda ja lodud seadust. Ühhe magneti põhjapool tönlbab teise magneti löune-poli, ja temma lõunepool teise põhja-põli ennese liggi. Agga kaks põli,
mis ühte nimme kannawad, töukawad teine teist ärra.
Kui üks magnet on nenda pantud rippuma, kui § 119.
õppetab, ja sinna lähhäb teise magneti põhja-poliga

104
teise löune-polile liggi, siis tahhawad magnetid kotto;
agga katsud sa pohjacholiga teise pohja^polisse putuda,
siis tagganeb teine ja lähhäb teise eest otsego pakku.

§ 122.
S e lodud wäggi, mis magnetis on, ei olle ühhegi
mu asja sees leida, kui aina magnetickiwwi sees. Agga
öppitud mehhed on sedda tähhelpannud, et kui raua
tük issewisil magneti^kiwwiga kokkohoörutakse, siis ka
raua tük seddasamma wägge nältab, nenda et ta rauda
ennese pole tõmbab ja ühhe otsaga põhja vole sihhib.
Nisuggusest rauast, mis ka magnetiks kutsutakse, teh;
hakse siis nüüd need magnetid, mis kumpassis omma
orjust merre-reisi peäl ja kus neid maial prugitakse
orjawad.

§ 123.
Magneti-wäggi lüakse raua sisse ka Kalwanüsamba
(§ 114) abbiga. Kui sa rauda tahhab magnetiks tehha,
siis tau sedda loga wisi köwweraks ja mässi raud-trati
temma ümber. Kui nüüd teist tradi õtsa teise Kai*
wani- samba külge panneb, siis jookseb elektri? wäggi
teisest samba otsast tradi möda raudloga ümber Kal?
wani?samba teise otsa peäle (§ 1 1 1 ) , ning se elektriwäe jooksminne annab raud-logale magneti-wägge,
nenda et ta teist raua tükki, mis laua peäl temma al
paigal on, jo tolli wahhe peält ennese pole tõmbab ja
tedda kõwwaste kinnipeab. Ni pea kui tradi otsad
Käiwani-samba kullest ärrawöetakse, jääb elektri-wäe
jooksminne mahha, ja kohhe kaub ka magneti-wäggi
raud-lögast ärra, ja rauatük, mis temma kulles kinni
olli, sattab laua peäle taggasi. Kas raud-loga ümber
mässitud tradi otsad lühhlkeösed ehk pitkad on, se on
ükskeik. Olgo tradi otsad Külwani - sambaga sinno
toas ja raud-look, kelle ümber traat on mässitud, teise
mehhe toas, kes mitto wersta maad sinnust emal ellab,
siis tõmbab raud-look seäl laua peält raua tükki kohhe
ülles, kui sinna siin ommas toas tradi otsad Kalmani-

105
samba külge panneb; ja ni pea kui. sa siin tradi otsad
samba kullest ärrawöttad, sattab kohhe seäl raua tük
raudsega kullest laua peäle taggasi. Nenda wõid raua
tüktikest kord üllestbsta, kord lasta mahhakukkuda, mis
mitto zfadda wersta sinnust emal on, ni saggedaste
ehk ni ruttuste, kuidas sa isse tahhab; sest tradi otsad
Kalwani-sambaga on sinno käes ja sa wõid neid tradi
otsad samba külge panna ehk temmast ärrawõtta, ni
mittokõrda kui sul tahtminne o n . — Sest asjast on
öppitud mehhed meie aial märko wõtnud ja rauakesse
töusmisse ja kukkumiösega pannewad nemmad ühhe
-kunstlikku massina likuma, mis tunnikella mõdu on
tehtud, agga kus kella seiger mitte numbride peäle ei
näita, waid pookstawide peäle. Üks nisuggune massin
on Kalwani-samba lõhhal, ja tradi otsad plt se massina
feigriga nenda ühte? seatud, et seigri ligutamisse läbbi
tradi otsad sawad kord Kalwani-samba külge pantud,
kord temma kullest ärrawõetud; — teine massin on
seäl, kus raud-look on, ja temma seiger on se rauatükkiga, mis loga al laua peäl on, nenda ühte-seätud,
et raua-tükki üllestöstmisse läbbi seigri eddasi lükkatakse.
Kui nüüd se mees, kelle käes Külwani gammas on,
omma massina seigri ühhe pookstawi peäle kerutab,
siis kargab raua-tük, mis mitto tuhhat wersta temmast
emal teise mehhe toas laua peäl on, magneti-loga
külge kinni ja se läbbi kerutakse temma massina seiger
sellesamma pookstawi peäle, mis teine omma massina
peäl on tähhendanud. Kui neid pookstawid keik järgimöda pabberi peäle kirja pannakse, siis wõib teine
mees luggeda, mis teine temmale tahtnud teäda anda.
Nisuggust riista kutsutakse elektri-magneti telegrah wiks, ja elektri-magneti-telegrahw on siis üks
sönnumetoja, kelle kirussega ükeki ei wõi wõitu minna.
Temma jookseb kui wälk ning ei holi sest, kas temmal
kaks wersta maad minna, wõi kaks tuhhat wersta.
Peterburri linnast tahhawad nisuggused tradid Mostwa
Unna, ja kui Keiser Mostwa Kubbernerile käsku selle
telegrahwi läbbi sadab, siis on ühhe minnutiga kast

106
käes, ehk kül 673 wersta wahhet Peterburri ja Mostwa
wahhel on. "Ma-ilma" ramat annab sest asjast 155.
lehhekülje peäl ka õppetust.
§ 124.
Paljo immelikku asju olled, armaS higgia, siit
Wisika-ramatust leidnud; siiski olleme paljo weel ütlematta jätnud, et meie Jummala sure teggude immet
keik ei jõua üllesräkida. Agga kui sa ka seddagi öppetust olled õiete tähhele pannud, kül sa siis leiad, et
sa tundmisse polest olled targemaks ja ussu polest kindlamaks sanud. Kelle südda wõib siis ka ligutamatta
jada, kui ta Jummala tarkusse ja armu jälgide peäle
juhhatakse ja waimu silmaga selgeste ärratunneb, mis
ta tännini otsego umbes on näinud! Meie olleme
püüdnud omma öppetussega sulle ärraselletada, et ükski
aõsi ilma peäl juhtumisse wisi ei sünni, waid et keik
Jummalast on seatud, keik temma iggawessest aiast
lodud seadusse järrele ilmub ja keik sellele peab tulluks
sama, kes tedda armastab ja kindlaste temma peäle
lodab. Tännage Jummalat, kes, sedda ilma nenda
wallitseb, et meie keik siin leiame, mis meile ainult
waia on, ja et keik ilma wäed ja wöimussed meid
peawad orjama, kui meie Jummala walgussest wai*
gustud neid jõuame omma tarwidusi möda prukida.
Selgem tundminne ärratago meid keik, iggapäwa ue
roömoga auu andma sellele, kes omma wäe ja armu
läbbi immestamisse ja kummardamisse wäärt on!