Töömehe abiline,
kust seest mõnda weikest õpetust wõib leida,

nii kui lakeerimisest,

öli-wärwimistest,

maja seestpooltasjadest, heina tööriistadest ja mõnda muud

cn*

Toomes MlM>

Kull scell tnirnk mciRctt opelujl wõiB leiie,
nit fui:

^LaKeeritnisest, ött=n>ärn>intiöfeft, waja
seestpoolt aladest, fyeina tooriiStaöest
ja mõnda muud.

Z. Z. S$£S
4: APATE!1*»

Trükitud H. M a t h i e s e n a
1886.

kirjadega.

,3,0 aoJieHO neHaypo». — ÄepiiTt, 20. ÜHBapa 1886 vo,\&.

TA
Kirjan Ju^muuseumi

Arhiivraamatukogu

Kirja WmAl
C l rge andke mulle mitte wäga palju süüd, et mina
f^\ olen julgenud seda raamatut kirjutada uing wälja
~ I ^ anda, mida küll õigest kirjutus, kirjamärkide seadmine ja lauseldamine tunnistawad. Seega püian mina
ennast wabandada, et mina kuskilgi meistri juures ei
ole õppimas oluud, waid olen aga kirjatundmist ise
ajalehtedest ja mõnest heast raamatust, mis Eesti Kirjameeste Seltsist on wälja antud ja nende numbri all
toimetud.

!*

Mõni fona seletuseks.
Armsad selle raamatu tarwitajad! Ärge pange
mitte pahaks, et mina seda raamatut olen walmistanud, millest mitte täit kasu ei wõi saada. See raamat oleks pidanud saama piltidega walmistud, siis
saaks alles aru. kuidas wõiks saada üks asi walmistud ehk tehtud; sest kirja sõnal ei saa mitte ühest asjast nii selgeste ega nii täielikult rääkida, kui tarwis
oleks.
Aga siiski olen jeda raamatud õpipoistele walmistanud ehk ta küll puuduline wõib olla. Ta on
eestjuhiks ehk hakatuseks; on hakatus käes, siis wõib
üks tubli ja terane õppija selle raamatuga palju kõrgemalle minna; mida proowi katsumisest ja tublist
tähelepanemisest kõik wõib tulla Kes puusepa ammetit nii täielikult tahab õppida, et ta kõik mööblid
mõistab teha, sellele annan head nõu: et mitte selle
raamatn kallal aega ei wiida, waid kohe niisuguse
puusepa juure õppima lähed, kes kõik niisugused tööd
teha mõistab, nagu ülemal pool nimetud, nõndasamuti
ka kõiksugused peened wärwimised.

—

5

—

Seda raamatut kuulsin ma jo mõne aasta eest
igatsewad, aga ei ole tänini ofawamad ega paremad
tegijad olnud, kes oleks wõinud teda tegema hakata,
wõi pole neil meelegi tulnud. Seepärast olen ma julgust wõtnud ja teda walmistanud, nõnda kuidas wõimalik. Kui näen, et rahwas teda annastawad ehk
temast lugu peawad, siis tahan edespidi — kui elu
ja termist ou — seda raamatut piltidega walmistada
ja mõnda muud õpetust juure lisada, ehk ka mõnest
siinse raamatu tükist täielikumalt rääkida.
Nüüdsel ajal on enamiste igas talu peres puusepa
pink, mõned hööwlid ja pöitlid, aga siiski wedeleb mõnes talus pink.uurkas, ei saa aastal otsalgi üht laastu
hööweldud, mis kõik sest tuleb, et oskamine ja ka
tahtmine puudub. Kui juhtubki mõni weike asi, mikati lüsi ehk reha walmistada, siis kutsutakse kohe külast abilist, mõnikord ka niisugust, kes isegi midagi
teha ei mõista, weel wähem ise tehjes ehk teisele abiks
olles; nagu ma seda isegi ühes talus nägin: kus üht
wana isa külast reha tegema kutsuti. Peremees ütles:
„Kuule wana isa! tee aga paras suur reha!" Wana
isa tegi aga kaunis suure reha; tegemise aega läks
poolteist päewa. (See oli nädal enne Jaani päewa.)
Pulkade pikkus oli 5 tolli; rehapuu pikus 35 tolli
Üleüldse oli ta nii imelikult walmistud, et aga wae-

—

6

—

walt sündis sellel riisuma minna, kes enne reha näinud ei ole.
Heinatöö riistad saagu ikka enamiste talisel ajal
walmistud, sest talisel ajal on ikka enam aega; suine
enne Jaani päewane aeg läheb enamiste põllutöö
juures ära.

Aabesnguseö xnötieb.
Armas Eestirahwas! Ära pane mitte pahaks, et
mina Sinu kohta mõni sõna siin õpetuseks ütlen!
Meie rahwa hulkas on aga wäga palju niisuguseid
inimesi, kes alles wäga madala hariduse järje peal
seisawad; selle üle oleks hädaste abi tarwis olewat,
et meie Eestirahwa elujärg saaks õige teele juhitud.
Kõigepealt peaks meie asjatundjaid ja arusaajaid kirja
töömehi auustama ja neile omalt poolt abi pakkuma;
et nad meie heaks omas mõtte pinkis palju häid ja
tulusaid õpetusi ou walmistanud ja wälja annud.
Soowime Kirjatöömeestele jõudu ja head mõtet, et
nad ka uue jöuuga oma mõtte pinki wõiksid astuda
ja meie heaks mõnda uut õpetust walmistada ja wälja
anda; mille järele meie ka üks rahwas oleksime, ühel
meelel ja waimul oma ettewõetud nõuud ja mõtted
korda saadaksime; ei mitte riidlemist, kadedust ega salawiha, üksteise wastu ülesnäidates.
Meie seas on aga wähe küll tulewiku peale mõtlejaid, seda wiga on aga meie kõikide Eestlaste hulkas leida; sest tulewiku peale mõtlemine peaks meil

peaasi olema. Kes tulewiku peale püüab mõtelda,
see ei raiska mitte muidu tühja igas kohtas oma
wara, waid seal kohtas, kust ta omale õnne loodab
leidwad ning kergitust tulewiku peale arwab saawad.
Tulewiku peale mõtlemine ei ole aga üksi warauduse hoidmiseks, waid ta on ka inimesele mitmet pidi
suureks kasuks, ta teeb inimese mõtted täielikumaks
ja kaswatab mõistust igapidi suuremaks; nõnda et ta
mõistab ennast igapidi tubliks inimeseks hoida ehk p i dada. Kes asjatundjaks ja arusaajaks on õppinud,
nõnda et ta ennast igapidi on tundma õppinud; kell
mingisugust tundmist ei ole iseenese üle, fee on neist
wiletsamate seast, nagu siin nimetud saab:
Need kellel tulewiku peale mõtlemist ei ole, elawad nõnda kuidas juhtub; enamiste peaasi on neil
see, et nad iseendist palju lugu peawad, eneste mõtet
ja healeõigust kõige tublimaks ja kindlamaks peawad
ehk arwawad. Iseäranis siis weel, kui nad kõrtsi
leti ääres tuikudes oma jalgade peal seisawad ja enestest wäga palju kiitust wälja räägiwad. M i s weel
imelikum! et nad ka ütlewad: „ M e i l on raha ja
rammu küll, meie wõime kõiksugused ime tükid teha,
mida ükski muu ei w õ i ; " aga siiski mingisugust imet
ei tee, waid palja snuga tunnistawad.

kohast õhem. Rehapulkade paljus on 1 7 ; pikkus 3'/*
tolli, siis kui heina maa fambline soo ehk pajumaa,
siis peawad pulgad 23/* tolli pikad olema. Rehapulgad peawad ikka lühikesed olema, sest samblise heinamaa peal on pika pulkadega reha riisumine tühine aja
wiitmine; pikad pulgad kisuwad kõik samblad maa seest
wälja, mis heindele wäga palju kahju teewad, samblad
on niisked ja märjad, mida heintele küinis ja kuhjas
palamust sünnitawad. Rehapulkade waheI laius on
VI* tolli: rehapuu kõwerus on siis paras, kui üks
oige puu saab wastu rehapuud pandud, nõnda et 1
toll keskele wahet jääb. Rehapulkade augud lasku
igaüks nii jämedad, kuidas keegi ise himustab, aga
altpoolt saagu pulga augud kanti lõigatud, sest siis ei

—

10

—

lähe rehapulgad mitte nii hõlpsaste katki. Rehawarre
pikkus on 6 jalga ja 6 tolli, warre jämedus, on nii
kuidas keegi^ himustab. Rehawarre õtsa passimine
peab saama nõnda passitud, kui heinamaad kõwad
arumaad on, siis peab warre küir ülespidi olema,
aga kui heinamaad samblised on, siis peab warre küir
alaspidi olema. Rehawarre tüika ots saab lõhki saetud; kui lahe õige puu on, siis wõib mõne muu terariistaga lõhki lüia; need arud saawad nii laiali lõhki
käristud, kui reha saab otsa passitud, et siis kolm
pulka parajaste arude wahe kohta jääwad; rehawarre
arude otsad saawad kahte moodi rehapuu sisse pandud.
Mõned teewad warre arude otsad libamisi ümmarguseks, mille jauks ka rehapuu sisse ümmargused augud saawad walmistud. Mõned teewad warre arude
otsad järsku laiaks, mille jauks ka rehapuu sisse laiad
augud saawad walmistatud; neid aukusi wõib weerand
tollise pöitliga sisse raiuda ehk Windtaga kaks auku
kõrwu lastud, mille wahe pöitliga ehk nua otsaga ära
wõib urgitseda. Mis weel nimetamata, teab igaüks

isegi.
Heina tassimisest.
Heina tassimist olen mina kahte moodi näinud:
Millest teine pea peal tassimine ja teine raamiga tas-

fimine on. Pea peal tassimist tuleb üheks wiletsaks
ning inimese mõistuse ja mõtte tallajaks nimetada.
Pea peal tassimine on aga mitmed pidi wäga tülikas,
millega luees mõnikord hoopis metsa wõib minna, kui
abi ega juhti ei ole, peab ometegi wiimaks heina
noosi ehk puntra maha wiskama, siis alles märkab
ta, et ta hoopis küinist ehk kuhjast eemale on läinud
ja tassimiue kõik muidu tühi on olnud; mida kõik sest
tuleb, et heinad silme ette on wajuuud, et enam sugugi
näha ei wõinud. Teine juhtub heina noosiga minnes,
et kaks ehk kolm parmu silma näu peale ehk palja
käe peale nii walusat aadrit lasewad, et üsna suurt
walu saab tunda. Mõnikord juhtuwad jalad sisse
wajuma, kui abi ega aitajad ei ole, peab heina noosi
ehk puntra maha wiskama. Inhtub ka mõni kord,
et pnndar ehk nõos iseeneses ära laguneb, nõnda et
uut puntra ehk noosi tegemist ja riisumist tarwitab.
Raamiga tassimine on palju parem; temaga wõib
kaks niisugust noosi küll ära wiia, mida mees ühe
korraga ära wiib; raamiga peab kahe mehega tassima,
kui puhkamist tarwis ehk muud takistust, wõib raami
kõige heintega maha panna, puhata ja jälle minema
hakata.

Heina tassimise raami tegemine on nõnda: kaks
puud, kummagi puu pikkus on 12 jalga; nende puude

—

12

—

wahe kohta pannakse 3 ehk 4 pulka, mille otsad pikiti puudest läbi ulatawad. Laius on 2 jalga ja 9
tolli. Pikiti puude otsad peawad peenemad olema,
nõnda et sõrmed parajaste ümber ulatawad.

Wikati olemisest ja tema seadmisest.
Wikatid on mitme suguseid, neid on ka mitmet
seltsi, nagu: Weue wikatid, maasepa wikatid ja on
ka muid, mida linnast wõib osta; aga siiski ei ole
neid nii mitmed seltsi, nagu mõned ütlewad'. „küll
linnas on aga mitmet seltsi wikatid, neid on; Inglis-,
Saksa-, Prantsuse-, Ameerika- ja Soomemaa, mahumedi seltsi wikatid j . n. e. Üks laidab ühte teine teist
seltsi. Nimede paljus tuleb aga sest, et rumalad ja
arusaamata inimesed lähewad linna poest enestele wikatid ostma, küsiwad mitmed seltsi wikatid näha saada;
sest nad mõtlewad, et kõiki seltsi wikatid peab poodis
olema. Poe sellid saawad aru, et naad nõnda rumalast küsiwad, kus juures nad ka wäga mõnusalt mõistawad wastata ja ütlewad: „Meil on neid kõiki seltsi,
mis teie aga iial tahate ehk himustate," ehk need
kütt üheainsa sepa tööks wõiwad tunnistada ja neid
kümnesse seltsi seada. Nagu mina seda ülemal pool

—

13

—

ju nimetasin, et ühed täidawad ühte, teised teist seltsi
wikatid; aga nuna ei tea selle juures muud midagi
rääkida. „Mis hea on, olgu ta mis seltsist tahtes,
on ikka hea; sest igast seltsist wõib head olla ja wõib
ka santisi ehk ilma hakkamata, millega aga waewalt
rohtu ehk heina maha wõib lüia." Palju inimesi wäewawad endid selle üle wäga palju, et nad ei oska
wikatid seada ega otsa panna. Siin nimetan ühe
wikati löö pikkust, mida keskmise pikusega mehele paraja arwan olema. Wikati löö pikkus on 5 jalga ja
6 tolli; jämeduse poolest olgu ta nõnda, kuidas keegi
himustab. Alt poolt löö pulkade löö pikkus ou 7
ehk 8 tolli peale kahe jala; kahe löö pulga wahe
pikus on 13*|, tolli; löö pealmise otsa pikkus on 1
jalg ja 6 tolli. S i i s on paras, kui wikati tera nurk
kahe löö pulga wahelt paistab. S u u möet wikati
on keskmise pikkusega 2 toll, kui on wikat hästi heal
siis wõib l 1 /, tolli olla, aga seda rohkem ei ole tarwis.
K u i wikat liig kõwa on, et ta selge ja klaari terasega on ja heaste heina peale ei hakka, siis määri
soolweega ära ja pane ta seisma ühe mullase koha
peale (mida kõwem seda kauem), üks aasta ehk kaks.
Kes põletamist armastab, see põletagu kuuma punase
rauaga tera pealt nõnda, et wikat haraka sule karwa
näitab olewat; aga ärgu põletagu ükski suure helka

—

14

—

tule peal, sest wõib kahju saada, nõnda et wikat tumaks ehk tuhmiks wõib minna.

Kuidas üts witat tostcmata wäga heals
oli läinud.
See oli aastal 1 8 8 3 ; üks K. mõisa teumees
oli teada annud, et tema ühel prii-päewal, mill sulastel ja tüdrukutel oma woli ja luba on, heina talgud lubanud pidada, kus sulased ja tüdrukud suure
rõõmuga kokku olid tulnud, sest et neil see mõte meeles mõlkus, et nad seal rohkeste mürada ja nalja
eha saamad. Kni nad homiknst söönud said ja heina
juure tõttasid, hakkas seal üks kiirus töö peale, nõnda
et igaühe riided seljas musteudasid, nagu ahju puistamise juures; seda sai aga üksnes sellepärast tehtud,
et igaüks tahtis oma osawust wälja uäidata. Kui
nad heina niidetud olid saanud, siis tõttasid igaüks
teumehe maja poole, kus neile süia, õlut juua ja wiina
rüibata lubati anda; seal hulgas hakkas üks korraga
mööda teed edaft minnes niitma, nõnda et kiwid lendasid, mida rohkeste tee peal näha olid. T a niitis
kiwa sellepärast, et wikat heaste heina peale ei hakkanud; kui ta pärast wikatid uueste oli terawaks teinud,
sis hakkas ta wäga heaste, nõnda et ta enne ilmaski
nii head wikatid ei olnnd tunda saanud.

— 15 —

M a j a seestpoolt-asjade moednd,
mis igal tarwitajal enamiste peawad olema

Haswli-mõednd.
Hafwlid saawad nii suured tehtud, et wiie küündrane lõng ehk nöör haswli arude otsast ringi ulatab;
see on siis paras suurus, suuremad ehk weiksemad on
ikka enam tülilikumad.
Haswli tegemine on nõnda: Kaks puud saawad
kokku ristati pandud; kumbki puu pikkus on 37y 2 tolli.
Need pulgad, mis põigiti haswli arude otsas on, nende
pikkus on 9 tolli.
Tagumise puu pikkus, mille külges peawärk on,
on 33 tolli. Peawärgi tarwis on kolm puud, kaks
ümmargust pulka, kummagi pulga pikkus on 9 tolli,
üks lai pulk eespool wastu haswli arnsi, millest wõlw
läbi käib, selle puu pikkus on 10V2 tolli. Wõlwe pikkus on 14 tolli. Alla wastu põrandad saab üks
raske klõmm ehk ristpuu paudud; kui haswlitel hästi
raske klõmm on, siis ei ole karta, et hafwlid toeguwad,
kui hasweldakse. Mõned ehk himustawad loe-hafwlid
teha; muidugi teada, et need paremad on — põle
lõnga-lugemift tarwis. Aga neid on mitmet plaani:

-

16 —

Kõige parem oleks, et igaüks nende järele plaani
wõtaks, mis ta kõige paremad ehk kõige moodsamad
arwab olema. Aga siiski annan natuke õpetust, kuidas kõige hõlpsam neid teha on: üks kasepuust ratas
pikiti puust, tolli paksune ja seitsme ehk kaheksa tolli
laiune; katsu sirklega nõnda, et 6 1 õnarast ratta selga
mahub, siis ratta õnarate järele katsu wõlwe külge
kruumroodi õnarad lõigata, mille wõlw ratast ringi
a j a b ; ratas pane wõlwe allapoole kahe kitsa laua
wahele, paue üks pulk kahest kitsast lauast ja ratta
keskelt läbi, nõnda et ratas ringi wõib jooksta.
Ratta külge löö üks nael ja kitsa laua serwa
külge löö üks pilbas ehk klemmi tükk, uõnda et ta
plaksu lööb.
Muud mõedud, mis siin nimetamata jäid, said
ülemal pool teiste haswlide juures nimetud.

Sahtlega-laua moedud.
Sahtlega laudu on suuruse poolest mitme suguseid;
aga ühe keskmise suuruse laua mõedud tahan nimetada: Laua pikkus on 37 tolli, laius 25 ja kõrgus
27 tolli. Ialge pikkus on 26 tolli; laua jala jämedus pealtpoolt otsast on 27 2 tolli kummagit pidi; alt-

poolsed otsad on kummagit pidi 1% tolli. Sahtli
suurus wõib nii suur olla, kui keegi himustab. Need
kitsad laua-otsad, mis sahtlega-laua all serwiti on,
nende laua otsad saawad jalge sisse tapitud; laua
laius on £% tolli. Pealmist laua jälgi ehk laudrandi külgi kinni panemine on mitmed moodi: Mõned
lööwad naeltega, mõned liimi-pulkadega, mõned panewad kolme kandilised klombid liimiga kinni, nõnda et
teine klombi serw wastu lauda ja teine wastn ranti
hoiab. Missugune kõige parem, mõtelgu igaüks ise.

Sööma-laua murdud.
Sööma-laudu on küll mitmes suuruses, aga ühe
laua mõedud tahan siin nimetada, kus kaheksa inimest
lahkeste wõiwad süia. Pikkus on 62 tolli ehk 5 jalga
ja 2 tolli; laius wõib 20 tolli olla, aga kõrgus on
26 tolli.
Olen näinud mitmes talus, kui kibedal tööajal
üks ehk kaks päilist juhtub olema, et isted ehk pingid
sööma-lauale jätkuks õtsa pannakse; see on wäga näutu!
— Kandku hoolt iga taluperemees, et kõik asjad saaks
moodsalt ja wiisakalt walmistud.

— 18 —

Telgede mõedud.

Kes himustab ehk tahab head teljed teha, fee wõtku
selle mõedu järele mõetu, mis siin saab nimetud:
Telje tagumised puud, mis püsti seisawad; pikkus on
43 tolli; laius on nõnda kuidas juhtub, aga siiski
peawad mõlemad puud ühe laiused ja ühe paksused
olema. Poonli augu altpoolt senvast alla wastu maad
moeta ou 36»/' tolli. Telje tagumise kahe samba
wahe seestpoolt moeta on 49'/' tolli; tagumine ping
peab ikka raskem olema, kui esimene. Lõnga-poomi
pikkus on 64 tolli; poomi jämedus on otsekohe läbi
moeta 5 tolli, poom peab ümmarguue ja hästi õige,
ja nõnda, et ta üleüldse ühejämedune on.
Selle soone tehku igaüks nii suure kui keegi tahab. Teise lõngapoomi otsa lase üks hauk, et siis
wõib tarwitada, kui kangast ülesse saab aetud, teise
otsa saab üks ratas pandud; ratta laius on 107* toll
ja paksus ou 3 tolli, ratta selgas on 10 pulka, mida
kõwera käsipuu tarwis saamad pandud. Eest teljepuud ehk telje sambad, mis püsti seisawad, alt maast
moeta pealmise serwaui on 64'/* tolli ja nokapuu pikkus on 3 1 ' / ' tolli. Esimese ph\$i ja rentpuu wahe
on 77» tolli; esimese piugi ja riidepoomi wahe on 13

tolli; rentpuu alt serwast möeta wastu maad on 3l 3 /*
tolli. Loowade pikkus ou 55^2 tolli; loowa puu jämedus, teisipidi ou 21,', tolli ja teisipidi 3 tolli; loowa
sõle laius ou 3 tolli. Riioepoomi jämedus õtse läbi
möeta, ou rohkeste 3 tolli. Rentpuu ja lõugapoomi
wahe on 3 8 ^ tolli. Kui on' tagumine telje samba
laius 9 ^ tolli ja esimeue sammas 8 tolli jäme, siis
on tagumise ja esimese samba wahe 36 tolli, üht
asja tuletan siin weel meelde, et wahe mõedud, mis
ülemal pool sai nimetud, mitte nii lnoodi ei saa mõedetud nagu siin ühte saab proowiks ette paudud:
Keskelt rentpuu pealt taha lõngapoomi keskele; see ei
ole mitte õige, waid wahe saab aga üksi ära mõedetud! Mõned mõedud jäid siin küll nimetamata;
kõiki ei sümli uii peeneste ülesse pauna, sest neid teab
igaüks isegi.

Tooli mõedud.
Töölisi on mitmet plaani ja on ka mõednd mitmes suuruses, seepärast wõtku plaani igaüks selle tooli
järele mida ta kõige moodsama ehk kõige parema arwab olema, ehk keda ta kõige hõlpsamine arwab walmis saawad.
Kahe tooli mõedud saawad siin näituseks ette pan-

— 20 —
dud: Esiteks ühe niisuguse tooli mõedud, millel wakstul peal on. Tooli tagumiste sammaste pikkus on 34
tolli; esimeste sammaste pikkus on 16 tolli. Taga
tooli laius on i3*| 2 tolli. Tagumised sambad on alt
ja ülewalt ühe laiused, mitte sambad ise, waid sammaste wahe. Kõrwast tooli laius on 16 tolli; eest
tooli laius on 1 7 ^ tolli. Kui toolile saab laud põhi
alla pandud, siis saab kõrgus l ö 1 ^ tolli ja tagumised
sambad on 32 tolli pikad. Nende puude laius, kus
wakstuli äär kinni saab löödud on 3% tolli. Tooli
seljataguse pealmine puu laius on 3% tolli; alumise
puu laius on 1 ^ tolli.
Nende puude kõwerus ja plaan on mitmesugune,
see plaan jäägu igaühe oma arwata. Nõndasama on
ka esimeste sammaste plaan, nende mood on mitmesugune, esiteks ühtepidi kõwerad, teiseks mitmetpidi,
kolmandemaks treitud sammastega.
Olepõhjaga tooli mõedud on nõnda: Takka tooli
laius on 15 tolli; kõrwast tooli laius on 18 tolli.
Tooli kõrgus on i f l ^ tolli. Seljataguse kõrgus on
35 tolli; feljataguue on pealt laiem ja alt kitsam.
M i s siin puudub, teab igaüks.

— 21 —

Woodi mõedud.
Woodi mõedud on enamiste ühesugused. Woodi
pitkus on 5 jalga ja 10 tolli; samba pikkus on 37
tolli, samba jämedus pealt otsast on 2 tolli ja 1 weerand mõlemil pidi, sammas läheb otslaua alt serwast
järsku peenemaks, nõnda et alt ots kumbagil pidi l ^
tolli on. Äärelana laius on 7 ^ ehk 8 tolli, üleüldse
on ta ühe laiune; äärelana otsad saawad kahte moodi
sammaste sisse topitud: esiteks, äärelaua otsad saawad
kruuwidega kinnitud, nõnda et üks toll äärelaua tapp
on; teiseks saawad äärelaua otsad sammaste sisse liimitud, nõnda et kahe tolli pikkused tapid saawad tehtud ja liimi pulgad sambast ja tapist põigiti läbi löödud. Woodi otsa kõwera puu pealt alla serwa mõetu
on 27 tolli; woodi otsa laius ehk kahe samba wahe
ou 24 tolli. Esimese poole otsad saawad enamiste
teise poole otste järele tehtud, muudkui kõwera puu
jau madalam ja pealt serw õige.
Woodi põhja panemine on nõnda: Teise poolele
saab põhi põigiti, teised põhilaua otsad lähwad wastu
tagumist äärelauda, teised otsad on selle puu peal,
mis keskmiste sammaste^wahel on, see puu on l 1 ^
tolli paks ja 3% tolli lai, selle puu seespool pealmise

—

22

—

serwa külges walts, kumbagil pidi 1 toll. Tagumise
äärelana seespool all serwas on üks neljakandiline
puu, teisipidi 1 toll lai, teisipidi % tolli, see puu on
liimiga ja liimi pulkadega kinnitnd; mille peal põhilana otsad saawad olema. Esimese poole põhi saab
pikiti pandud, esimese äärelana külge saab niisamasugune kandiline puu pandud, nagn tagumise äärelauale;
woodi otsade alla serwa külge saawad ka niisamasngused pandud.

S ä n g i mõedud.
Sängi mcetnsi on küll mitmes snuruses, neid on
kus üks inimene sees wõib pnhata ja on ka neid, kus
neli ja wiis inimest sees wõiwad magada. Ses snnruses, mida siin saab nimetatud, wõib kaks täiskaswanud inimest magada: Sängi pikkns on 5 jalga ja
6 tolli. Sängidel on enamiste äärelana otsad laiemad ja keskpaigast 3 ehk 3% tolli kitsamad; alt maast
äärelana peale möeta, on 25 tolli. Sängi otsade
pealt serwast alla serwa moeta on 26 tolli. Muud
mõedud, mis siin puuduwad, said jo kahepoolega sängi
junres nimetud ehk millest weel puuduwad, teab igaüks isegi.

—

23

—

Veinatllpi mõedud.
Seinakappide suurus on mitmesugune, nõndasamati ka nende mood. Siin saab kahte moodi kapi
mõetufi nähtawalle pandud, millest teine näitab wanamoodi plaani järele olewat ja teine uuemat moodi
plaani järele: Kapi kõrgus on alt serwast pealmise
serwani 30 tolli; laius ou 22 tolli, paksus on 11
tolli; wõib ka paksemad teha, kuidas keegi tahab aga
üleliiga paks näitab näutu olewat. Selle mõedu järele wõib kapid ühe poolega ehk kahe poolega teha,
kui kapp ühe uksega ehk ühe poolega ou, siis on kapi
eest rantpuude ehk äärmiste puude laius 3 tolli ehk
sugu wähem. Kapi ukse raamis puude laius on 2%
tolli; paksus ou % tolli ehk sugu paksem. Kahe poolega seinakapi rantpuude laius on 1% tolli, paksus
niisamati, nagu ülemal pool sai nimetatud. Raamispuude laius on 2 tolli. Kapi simbsude mood on
mitmesugune; neid tehku igaüks niisuguse moodi järele, kuidas kellegil tahtmine on.
Uuema moodi järele kapi mõedud on nii:
Kapi kõrgus on 25 tolli; laius on 27 tolli;
selle mõedu järele saawad kapid kahe poolega tehtud,
mille järele ikka kapid ilusamad ja moodsamad on kui

—

24

—

ühe poolega. Eestpoolt kapi serwad saawad ümmargused tehtud; simfu nurkade peale saawad weikesed tukid pandud, sest muidu ei saa kapi simsu nurkade
kohta ilusaid ümmargusi nurkasi. Eestpoolt kapi rantpuude laius on 1% tolli; raamispuude laius on 2
tolli. Kapi seljataguse tegemist saab suure kapi mõetude sees räägitud, kuidas tehtud saab.

S u u r t e lappide moedud.
Suuri kappisi on wäga mitme suguseid, neid on
ka, mis on 6 jalga kõrged ja 7 jalga laiad. Kaheksa ust ees, neli ülemal pool ja neli alamal pool;
wahe kohtas on üks laud, wõib wälja tõmbata, peal
lugeda, süia, kirjutada, ehk mis tahtes teha, mida
siis kapi sisse wõib lükata, kui enam tarwis ei ole.
Ka niisugnseid kappisid ei ole talu rahwal wõimalik saada, kellel muidugi mitme sugused kallid
maksud maksta on! —
Need wõiwad neid osta, kes kõrgema seisusega
ehk suurte koha omanikud, kellel kohad jo ammugi
tasa on.
Siin saawad suurte kappi mõcdud nimetud, keda
meie talu rahwas enamiste kõik jõuuaksiwad enestelle

muretseda. Kapi kõrgus wõib 5 jalga 5 ^ ehk 6
jalga olla; laius on 4 jalga; paksus on 2 tolli,
alumise puu laius on mitme sugune, pealmist serwa
teewad mõned roobi moodi, mõned teewad mitmet
pidi wingergused, mõned teewad ristid, aralised arud
ehk muud niisugused wigurid wälja saetud. Millel
pealmine serw õige on, selle laius on 4 tolli; raamis
puude ja eest äärmiste puude paksus on \ \ tolli.
Pealmised tahwlid saawad kaks tolli pikkemad tehtud,
kui alumised. Lukk saab paudud paremat kätt ukse
serwa külge, saab üks puu löödud ehk liimiga kinni
pandud, puu on pealt ümmargune ja alt lai.
Kapi simsusi on mitmet moodi, seepärast wõtku
igaüks ise sealt plaani, kus ta kõige kenamad ehk kõige
moodsamad arwab olema. Kapi selja taguse löömine on mitme sugune:

1) Selja tagumiste laudade iga serwa külge saab
noot ehk soon sisse ööweldud, kapi külle laua tagumise
serwa külge saab ka noot sisse ööweldud, siis saab iga
laua wahe kohta, üks puin ehk lai pulk sisse pandud.
Pealmised otsad saawad naeldega kinni löödud. See on
siis tähele panna: et kapi pealmine laud ja alumine
laud 1 toil j>eab kitsam olema, kui külle lauad.
2) Kapi külle laua tagumise serwa saab noot
höoweldud, kahe selja tagumise lauale igasse serwa

—

26

—

walts höoweldud; saawad kapi selja taha kinni löödud, nõnda et kolm wahet jääb, kolme lana serwad
saawad teine poolt üksi libamisi höoweldud, nõnda et
nende õhukesed serwad parajaste waltside sisse passib,
need lauad saawad pealt poolt sisse pistetud ja naeltega kinni löödud. Pealt näha näitab kapi seljatagune nagu wöödiline olewat.
3) Kapi seljataguse lauad saawad ligi passitud,
tagumise laua serw saab külle laua serwa külge kiuni
löödud ehk liimitud, iga laua wahe kohta, saab üks
paksust paberist, kaunis lai rihm kinni kliisterdud,
sest siis ei peast hiired ega lutikad läbi.

Puusärgi mõedud.
Puusärkisi on weikest ja suuri, aga mõedu plaan
on ikka ühesugune, nagu siiu saab nimetud: Kui tahetakse ühe inimese jauks parajat puusärki teha, siis
selle iuimese järele wõtku mõedu, esite tema pikkus,
teiseks pane tema käed nõnda, nagu surmalgi, pane
üks pulk põigiti rinde kohta, siis näed kui lai puusärk teha tuleb. Wõta see puusärgi laiuse möet ja
sae selle mõedu järele kaks ühe pikkust lauda ehk rohkem, kuidas tarwis on, neist laua otsadest saab pea-

—

27

—

otsa otfab walmistud. See mõedu pulga pikkus sirgelda firklega ehk tolli pulgaga kolmeks osaks, nõnda
et alumise poole pea otsa laua laius üks osa ja pealmise poole peaotsa laua laius kaks osa lai on. Alumise poole pea otsa laua alt seiw on kaks osa lai ja
pealt serw kolm osa, pealmise poole peaotsa pealt
serw on natuke wähem kui kaks tolli, alt serw on
kolm osa, nüüd oleme peaotsa mõetutest ju rääkinud,
siis paueme tähele, knidas jalgotsa moedud peawad
olema: Jalgotsa otsa lauad saamad alumine ja pealmine,
mõlemad peawad kolmandama osa kitsamad olema, peaotsa laudadest.
Morn ehk ei saa aru sest ütlemisest mis siin ülemat sai nimetud, sellele tahan paremine seletust anda.
Alnmise poole peaotsa laud ehk laua laius wõta kotmeks osaks, siis jääb alumise poole jalgotsa laua
laius kaks osa, nõnda sama saab ka pealmise poolega
tehtnd. Peaotsa laua pikkus saab pikkuse mõedu järele
tehtud, aga ikka olgu iuimene kaks ehk kolm tolli
pikkem, kui puudu tuleb. Pealmise laua serw peab
ikka kulle laua serwast üle olema; niisamuti ka põhja
laua serw, aga põhja laua serw käib ikka enamiste
pealt poolt ümmargune ja altpoolt järsku kantis.
Kes ilusaid ja toredaid tahab saada, see toogu neid
linnast, kus neid igal ajal malmis ja saada on.

—

28

—

Mrwimiste öpetns.
Kuidas õli wärwisid saab walmistud, enne tui
wärwima sünnib hakata.
1) Õliwärwi saab nõnda tehtud: Ühe ilusa sileda
kõwa seltsi paekiwi peale saab wärwi mulda pandud,
wärnitsad peale walatud, nõnda et mitte liiga ei saa
pandud, waid nõnda et paras paksu poole on, see on
siis wedel, kui ta mööda kiwi laiali hakkab jooksma.
Pikergune kiwi, teine ots natuke laia moodi ja teine
ots libamisi terawa moodi, sellega saab wärwi hästi
õerutud ja segatud, nõnda et hästi sitke moodi näitab
olewat, sellepärast saab teda õerutud, et need alwa
wärwi mullad enamiste kõik wäga karmid on, nõnda
et näpuga wärwi mulda katsudes, nagu liiwa terad
sees oleks.
2) Õliwärwi wõib ka nõnda walmistada: Wärwi
mulda pane truugi ehk mõne muu asja sisse natuke
wärnitsad peale, nõnda et ta paksu poole on, sega
ühe pulgaga, mis nii moodi saab tehtud: Teme pulga
ots hästi jäme ja teine peenike, selle jämeda otsaga
klopi teda nõnda, et kõik peened terad katki ehk puruks
lähwad. Siiski on ikka õliwärwi heaste kloppimine
parem, et küll wärwi muld peenikene on; sest siis hakkab ta palju paremine puu külge kinni wärwimise ajal.

—

29

—

3) Alwa ja sandiste wärwi tegemise mood, mida
mina ise oma silmaga olen näinud. Mõni paneb
seda alwa wärwi mulda wärnitsa hulka, liigutab pinsliga ehk orgiga segamine, teeb ta heaste paksuks, sest
muidu ei hakka puu külge kinni, wärwid sellega ühe
laua ehk kapi ära, mida ta enamiste ühe korraga
toime teeb; kui wärw on ära kuiwanud, siis näitab
ta nii imelik ja näutu olewat, nagu mudaga oleks
määritud, mõnest kohast on ta üle liiga paks, mõnest
kohast paistab alles puu, mõnes kohtas on suured
wärwi ja wärnitsa rennid ehk jooned, üleüldse on nii
krõbe karm ja näutu, et walgest peast palju ilusam
ja moodsam oleks wõinud olla.
4) „Wärwi õerumise masin," mida wärwi õerumise tarwis mõnus on; pealt pannakse wärwi muld
ja wärnitsat sisse, aetakse wändast ringi ja alt tuleb
walmis õerutud paks wärw wälja. Kes arwaste wärwimise tööd teeb, sell ei maksa seda masinad osta, sellele
annan head nõu kust niisugust wärwi mulda ja walmis tehtud ehk õerutud wärwi wõib saada: Niisugust voaU
mis tehtud wärwi saab linnast „Wärwi magasinist,"
mitme naela ja ühe naelawiisi, walmis tehtud wärw on
wärwimise tarwis wäga mõnus, kes teda mõistab ilusti
puu peale panna.
Siin sai õpetud kuidas õliwärwisi saab tehtud;
eespool saab õpetud kuidas peenemaid wärwist saab.

—

30

—

Oliwärwiga wiirwimine.
Öliwarwiga peab kaks ehk kolm korda wärwima,
enne kui ta heaste wärwitud saab, iga wärwimise
wahe aega peab nii kaua olema, kui wärw ju kuiwanud on ja iga kordas, kui wärwitud saab, peab
ikka heasti õhutalt katsuma wärwida.
Wärwi
hulka wõib ka natukene tarpentiiniõli panna, siis wärw
kuiwab rutemalt ja teeb ka ilusama karwa wärwile,
wärwid peawad euuemiue wedela poole, kui paksud
olema. Kruntwärwid peawad nii õhutalt olema, et
puusüid alles paistawad, nagu koltsed wärwid, j . n. e.
kus peale silid saawad tõmmatud ehk teist karwa weel
wärwitud. Kui õliwärwiga koltseks on wärwitud,
nõnda et wärw õli wõimu on ja puu karw ehk
suid selgeste paistawad, kui ta natukr tahedaks on
läinud, siis wõib poomwilla troppiga ehk wammiga
üle tõmmata, aga peab enne poomwilla troppi ehk
wammi heaste hapu kalja ehk äädika sisse kastma, nii
tugewast peab tõmmama, et wärw ennast wiruliseks
tõmmab, kui ta ennast wiiruliseks ei tõmma, siis on
wärw liiga tahetaks läinud.
Kui wärw ennast wiiruliseks on tõmmanud, siis
peab natuke taheneda laskma, nõnda et kupaar lakkiga

—

31

—

ehk selge wärnitsega wõib üle tõmmata, siis näitab
ta ilus wälja, nagu oleks puu ise wiiruline olewat.
Oliwärwile wõib ka süisid peale tõmmata, mis
enamiste nii moodi saab tehtud: puu saab ära krunteritud punaseks ehk muud karwa, aga peab nii paksult saama kruntitud, et puu suid enam ei paista,
siis wõib süisid tõmmama hakkata, kui kruutwärw tubliste ära kuiwanud on. Süide tõmmamiseks wõetakse kaunis haput kalja, senna sisse pannakse mustjaks pruuniks põletud mulda ehk mustjaks põletud halli
wärwi mnlda ehk ka küünroosi, sellega pinseldakse kappi
ehk muu asi üle ära, siis wõetakse ane tiiwasulg,
lõigatakse sule ebewed nii lühikeseks, et parajad kõwad
karmid täikad sule rao külge jääwad, selle sulega
wäristakse ja tõmmatakse süisid peale, üle pinseldamine
peab heaste õhutalt olema, mis ülewal sai ööldud.
Peäle süide tõmmamise peab nii kaua seisma, kui ta
ära kuiwab, siis peab selge wärnitsaga ehk kupaar
lakkiga kaunis paksult üle tõmmama ehk pinseldama.
Kes sulega tõmmamisega toime ei saa, see wõib
weikese poomwilla troppiga süisid tõmmata, nii moodi,
kuidas ta himustab. Kollast wärwi mulda wõib ka
ilma õerumata wärwimise tarwis pruukida, aga siiski
on parem, kni ta õerutud saab.
Kollast wärwi mulda wõib ka mitmet karwa muuta,

—

32

—

teda xocib pruuniks põletada, mida nõnda saab tehtud: kollast wärwi mulda pauuakse ühe wana panni
ehk pleki peale, mida siis kuuma sutte ehk tule peale
pannakse niikaua lastakse olla, kui ta tubliste ühesuguseks pruuniks on läinud, aga peab orgiga ühtepuhku liigutama, et ta põlema ei hakka ega alt liiga
pruuuiks ei põle; see wärw on wärnitsaga segamine
wäga hea wärwida, aga peab hästi sitkeks õerutud
saama, nagu nummer 1, 2 ja 4 sai õpetud.
Kollase wärwimulla hulka wõib ka walget wärwi
mulda panna, wõib ka walget wärwimulda, helekast
punast ja kollast segamine panna, nõndasama wõib
rohelist ja walget wärwimulda segamine panna; niisamuti wõib ka mitmetsugu wärwifi segada, nagu ülemat pool sai nimetud.

Mõned weikesed õpetused lakeenmisest.
Puu puhastamisest.
Puud wõib
steiniga; saab
siledaks tehtud,
saa, sellepärast

puhastada liiwa paberiga ehk bimka muudmoodi puud puhastatud ehk
millega õppimata inimesed toime ei
ei maksa ka neid nimetada. Vimstei-

uiga on niisuguseid kohtast küll hea puhastada ja siledaks nühkida, mis ühesugused blank kohad on, aga
niisugused kohad, mis õõusad ja krobelised on, peab
liiwa paberiga puhastama. Kui puu puhastatud on,
siis wõib liimi weega ületõmmata, sest siis wõib wärwimise ajal palju rutemalt läikima hakata.
Kui puu heaste siledaks on hööweldud, siis ei ole
tarwiski puhastada; kui puu sandiste hööweldud,
nõnda et okste ääres augud näha on; teiseks niisugused kohad, mis lõhkenud prau moodi näha on.
Nende kohtade täitmiseks on kõige parem pitsati punane lakk, mida niisuguste lõhkenud kohtade sisse wõib
sulatada; mõned täidawad kitiga, kui kitiga saab täidetud, siis peab enne wärwimist niikaua seista laskma,
kui kitt täieste kuiwanud on.
K u i tihke kõwa puu on, siis ei ole tarwiski l i i miga ületõmmata ehk määrida, sest siis wõib kohe
wärwima hakata; niisugust karwa, kuidas keegi himustab, kas punast, kollast ehk mõnda muud karwa.

Wõib ka kahte moodi wärwida (kruntida), liimi
weega ja polituuriga. Liimi weega saab nõnda wärwitud: liimi sulatakse weega segamine, nõnda et ta
paras wedela poole on, millega laudu ühte wõib liimida; sinna hulka paue wärwi mulda, aga nii soojalt, et parajaste sõrme sees wõib hoida ja wõib ka
2

—

34

—

natuke terpentiini oli hulka pauna. Liimi wärwi ei
sünni mitte seaharjastest pintsliga wärwida, waid peab
takutropiga, mammiga, ehk poomwilla tropiga wärwima.
Palju parem on polituuri wärw; polituuri wärwi
wõib nendesamadega wärwida, nagu ülemal pool sai
nimetud. Polituuri wõib poest osta ja wõib ka ise
teha; polituuri tegemine on nõnda: piirituse hulka
pannakse Sargei lakki, aga piiritus peab 95 ehk 100
kraadi kange olema; kui lahjem on, siis ei sulata
Sargei lakki ära, ega ole ka wärwimise tarwis hea;
nael Sargei lakki sulata kahe toobi piirituse sees ära;
et wedel ikka peale selgib; kui wärwima hakatakse,
peab enne segamine solgutama, siis wõib ühe weikese
plekk ehk klaasi riista sisse kallata, mille hulka wärwimulda wõib panna, nõuda et ta mitte liig paks ega
wedel ei ole, mida tropiga puu peale wõib katsuda
ehk proowida.

Niide tõmmamiseft.
Süide tõmmamiue on nõnda: Kui tahetakse üht
kappi ehk mõnda muud asja, on ta kuuse, kase ehk lepa
puust, ehk mõne muu puu karwa, kas tamme,
saare ehk sarapuu karwa j . n. e. wärwida ja süisid
tõmmata. Süide tõmmamine wõib sandiste ja imelik

näha olla, aga wõib ka kaunis heaste ja passiwalt
peale tõmmatud otta; sinde tõmmamine tarwitab käe
harjutamist ja tublit õppimist; mida mitte kirjalikult
teise inimesele tubliks osawuseks kätte õpetada ei saa.
Süisid wõib tõmmata wärnitsa õliga küünrosiga
segatud; polituuriga ja küünrosiga segatud; Tallinna laki ja küünrosiga segatud, wõib ka polituuri lakki ja
küünrosi segamine panna ja wõib ka õliga süisid
tõmmata. Argu wõtku aga just seda mõtet, et küünrosiga üksi sünnib segada, waid sünnib ka mitme mõne
muu asjaga segada; wärwimuldasi, mis peeneks on
õerutud ja mõnda peab ka tule peal põletama, nõnda,
et ta pruuniks ehk tuhmiks läheb, nendega saab siis
süisid tõmmatud ja segatud, niisugust karwa, kuidas
keegi himustab; aga enne süide tõmmamist on weel
tähele panemist: Kui wärwimine on liimiweega wärwitud, siis wõib liimiweega wärwi pealt üle pinseldada. Kui on polituuriga wärwitud, siis wõib terpentiini õliga üle nühkida poomwilla tropiga; aga
kui paremine ehk ilusamine tahetakse wärwida, siis
peab enne süide tõmmamist polituuriga üksi ehk Tallinna
lakiga segamine niikaua nühkima, kui ta läikima hakkab. Nühkida wõib palja poomwilla troppiga, ehk pane
poomwillad linase nartsu sisse, nii palju kui tarwis
on. Kui on lai koht, nagu kapi külg, siis on suur

—

36

—

tropp parem; aga kui on kitsad kohad, nagu tooli
puud, siis on weike tropp parem; wõib ka poomwilln
ühe weikefe õlleklaasi ehk weikese kruusi sisse panna,
aga nii tungil ehk punnil peab täis olema, et nühkimise ajal klaasi ehk kruusi serw mitte wastu puud
ei puudu. Kui klaas ehk kruus willadega täidetud
on, siis kalla polituuri ehk Tallinna lakiga segatud
willade peale, nõnda et willad parajad märjad on ja
siis lase kaks ehk kolm tilka kanepi ehk linaseemne õli
poomwillade peale, mille üle üks linane narts saab
pandud, aga peab niisugune linane narts olema, mis
enne pesta on saanud. Selle tropiga nühkimine wõib
kahte moodi olla, wõib teinepoolt äärest teise ääre pikiti puud mööda edasi tagasi nühkida, nõnda et tropp
järjeste igakord ise kohast käib, kui on üleüldse korral
nühitud, siis wõib näpuga katsuda, kui näpp naks ja
naks wärwi külge kinni hakkab, siis on hea, aga kui
ta näpu külge kinni ei hakka, siis on poomwillade
peale liiga oli pandud. Nõnda wõib tropiga edasi ja
tagasi niikaua nühkida, kui ta läikima hakkab, aga
kui tropp raskeste käima hakkab, siis peab õli weel
peale panema; kui tropp kuiwa poole hakkab minema,
siis peab jälle peale panema polituuri ehk nõnda nagu
ülemal pool sai nimetud. Tropiga wõib ka ratta
moodi ümberringi tõmmata, aga siis peab palju
polituuriga nühkima, sugu wõib öli ka peale panna,

—

37

—

aga lakk jäägu siis pruukimata; nõndasamati saab ka
peale siude tömmamist nühitud, nagu ülemal pool sai
nimetud, aga kõige wiimaks saab selge piiritusega üle
nühitud. Kui tahtmine on Riia lakiga üle pinseldada,
siis peab natukene terpentini õli hulka panema, ilma
sünnib ka, aga ei ole mitte nii hea. Riia lakki peab
kaunis paksult peale panema, kui wäga õhukeselt, siis
jääb kriipsuliseks ja ei näita mitte ilusat siledat „klasuuri" wälja.
Riia lakki wõib ka seal juures pruukida, kui tahetakse üht puud kas sanglepa ehk wahtra puud, mida
mitte ei wärwita, waid tahetakse läikima saada, siis
saab alt polituuriga niisamati natuke läikima nühitud,
nagu ülemal pool sai nimetud; pealt saab Riia lakiga üle tõmmatud nõndasama nagu enne sai nimetud; siis jäeb puu peaaegu niisama ilusaks, nagu oleks
ta poleeritud.
Kupaar lakiga saab kõige hõlpsamine läikima ja
wõib ka mitmesuguste wärwide, õliwärwide, polituuri
ja liimi wärwide peäle panna ja wõib ka süide peale
ehk ilma wärwimata pün peäle tõmmata, aga peab
saama pintsliga peale määritud ja kauuis paksult peab
saama peale pinseldud; wõib ka natuke terpentini õli
hulka panna, kui terpentini õli kupaar laki ja Riia
laki hulka ei saand pandud, siis kui lakk kuiwanud

—

38

—

on, wõib terpentiini õliga üle tõmmata, sest siis jääb
ta ilusamine läikima ja wõib ka selge piiritusega saada
üle nühitud. Kui liimiweega on wärwitud ja wärw
kuinud on, siis peab liiwapaberiga wärwi pealt üle
nühkima, nõnda, et ta sile on, kui ta siledaks uühitud on, siis wõib terpentiini õliga kord üle nühkida
ehk liimiweega üle pinseldada; terpentiini õli teeb ilusama karwa wärwile, aga liinliwesi teeb wärwile kõwema korra peale. Kui terpentiini õliga ehk liimiweega on üle pinseldud ehk nühitud, siis wõib kupaar
lakiga üle pinseldada, ehk kui tahetakse silisid tõmmata, siis jäägu kupaar lakiga pinseldamine pärast
süide tõmmamist; süide pealt wõib ka terpentiini õliga
enne laki panemist üle nühkida; terpentiini õli wõib
poomwilla tropiga üle tõmmata ehk nühkida.

Kriipsu tõmmamine.
Kriipsust saab tõmmatud enamiste wangertel ja
saanidel. Karwa poolest saab neid mitmet karwa
tõmmatud, nii kui: punaseid, walgeid, kollaseid, siniseid j . n. e. kuidas keegi aga himustab. Kriipsu tõmmamine tarwitab käe harjutamist; sest õppimata inimestel kipuwad kriipsud winkliseks, mõnest kohast jamedamaks ja mõnest kohast peenemaks. Kriipsust saab

.

—

39

—

tõmmatud peene pinseldega, neid wõib linnast wärwi
magasinist osta ja wõib ka ise teha, mida orawa sabast saab walmistud: orawa saba otsa ligidalt karwade pealt sen ümberringi peene wask traadiga ehk
pigi traadiga, nõnda, et saba ots weel 1% tolli pikaks jäeb, fee ots lõika kääridega naaskli moodi terawaks, sellega wõib kaunis ilusaid kriipsust tõmmata;
seda orawa sabast pintslit wõib ka muudmoodi walmistada, kuidas keegi himustab, nõnda tehku ka.
Niisugused wõerad nimed olen mina maha jätnud,
nagu: kinseldamine, schleifimine, aaderdamine, klasuuri
peale panemine; sest niisugustest nimedest ei saa õppunata wärwijad aru.

R a u d h ä t e.
Raud häke peab enamiste igal talu peremehel
olema, see on, mis kõige rohkem põldu lahutab ja
rohu juured katki kisub; liialegi: „härjapea sööt,"
mis tubliste raud häket tarwitab; sest muidu on põllumehe lootus warsti otsas, kui häid ja tublisid põllutöö riistu ei ole.
Raud häkke tegemiue on enamiste mitmesngune,
nagu siingi saab mõnda nimetud. Mõned teewad ka-

—

40

—

heksa pakuga ja üheksa kutsikast; mõned walmistawad
ehk teewad kaheksa pakuga, kutsikaid ei tarwita ja üks
raud wöö on keskel.
M i n u arwamise järele oleks see kõige mõnusam,
mida ma siiu saan nimetama: Neli puud on põigiti,
iga puu paksus on 3 tolli, niisama on ka laius; iga
puu pikkus ou 5 jalga ja 2 tolli; iga puu wahe ou
7 tolli. Esimese kahe puu ja tagumise kahe puu wahel
mõlemil pool otste ligidal on üks pikiti puu, nõnda
et pikkade puude otsad 6 tolli jääwad. Keskmise kahe
puu wahe kohad on raudnooksudega koos, mis nagu
liigetega näitab olewat.
I g a häkke põigiti puul on 10 raud pulka, ühtekokku 40 raudpulka; need pulgad saawad nõnda pakkude sisse pandud, et igaüks ise kriipsu häästamise
aegas weab.

Puu hiitte' möednd.
Kes tubli taluperemees ehk põllumees tahab olla,
see tehku ehk lasku teha kahtemoodi puu häkkeid; esimese puu häkke mõedud ou need'. Häkke pakkusi on
16, nõnda et eespool ja tagapool mõlemis 8 pakku
o n ; paku pikkus on 24 tolli, iga patu sees on 4
auku, 2 auku on häkke pulkade zäuks, häkke pulgad

—

41

-

ytamb laiad olema, sest laiad pulgad ei lähe mitte
nii ruttu katki, kui ümmargused, seepärast peawad pakkude sees laiad augud olema; augu pikkus on 1 J | 2
ehk 13|4 tolli, augu laius on pool tolli; pulga pikkus
on 13 tolli allapoole paku, pulga pikkus on 6 tolli.
Häkke laius on 5 jalga, ja 6 tolli; häkke 2 solge,
mida teine eespool ja teine tagapool pakkude sees käiwad, laius 3 tolli ja paksus 1 toll; pealmiste sõlgede paksus on 2 tolli. Häkke wöö, mida häkke keskel tarwitakse, peaks küll rauast olema seal kus metsa
ligidal ei ole; kui ta puust on ja kibedal töö ajal
juhtub katki minema, on tülikas teda kaugelt metsast
tooma minna, seepärast peaks teda ikka saama rauast
pruugitud.
Teise häkke mõedud: Pakkude pikkus on 20 t o l l i ;
häkke kutsikad, mida keskel saab pruugitud, pikkus on
13 tolli, kutsika sees on 3 auku, kaks auku, mida
häkke wöö tarwis saawad lastud ehk tehtud, üks auk,
mis häkke pulga tarwis saab tehtud, pulgad wõiwad
ümmargused olla.
Muud mõedud wõiwad esimese häkke mõetudega
ühed olla. See häke, millel kutsikaid ei ole, on palju
parem kõiki maad äästama, sest ta lõhub kõik pangad
ja rohu mättad palju paremine puruks, kui fee häke,
millel kutsikad sees on. Kewadise! ajal, kui noored

—

42

-

kartuhwlid jo rohtuma hakkawad, et äästamist tarwis
on, siis peab selle häkkega äästama, millel kutsikad
sees on. See häke, millel kutsikaid ei ole, lõhub kõik
kartuhwlite idud ära ja kraabib kõik kartuhwlid mulla
seest wälja. „Olge ikka nii mõistlikud, et enestele põllu
töö riistadeks ikka head ja kasulikud muretseks."

Plett sahad. (Saksamaa sahad).
Plekk sahkade headus tuleb enamiste pleki koolutamisest: et see küll iga sepa tahtmine on, hästi häid
fahku teha, aga siiski on mõnel sepal sandemad ja
mõnel paremad. Seppadel, ehk plekksahkade ostjatel
on tähele panna, et eest wedamise puu, kus külges
raud nooksud ja aisad on, mitte liig madalas ei ole,
kui liig madalas on, siis on wäga paha kordamise
kündi künda, kõik rohu mättad tõusewad saha rinna
ette, nõnda et sahad ülesse tõusewad ja lossi tahawad
jooksta. S i i s on paras kõrgus kui maast möeta
wedamise puu alla serwa wastu 1 5 ^ tolli on; wedamise puu pikkus on 41 tolli, paksus teisipidi on 3
tolll ja teisipidi 13|4 tolli; käsipuude pikkus on 4 2
tolli; plekk sahkade aiste pikkus on 8 jalga ja 8 tolli;
eest kahe aisa wahe on 37 tolli, taga aiste wahe on

11 ^2 Ml
Kahe raud lwoksu wahe on 14 tolli.
Siin sai neist plekksahkadest räägitud, millel nkspuised
aisad on, mitte neist, millel weukaikaga aisad on
walmistud.
Seppadele annan head nõuu: Kuidas wäga mõnus plekksahkade plekli ehk plaati koolutada, sest et
koolutamisega wäga palju aega läheb. Wõta nende
sahkade plekk, mida sclgeõte teada on, et nad igapidi
head on, wii linna ja lase selle pleki järele worm
teha, mida kruuwidega kinni saab keeratud; selle wormiga wõib minuti ehk kahega pleki ära koolutada;
siis on teada, et iga pleki koolutamine ühesugune on.
See wormi hind ei pidada mitte wäga liig kõrge
olema, 20 rubla ümber, kas natukene enam wõi wähem.
Hark sahkadest, mida igas kihelkondas isemoodi
ehk plaani on. I g a kihelkonna rahwas kiidawad enestel ikka paremad olewad kui mujal ehk mõnes muus
kihelkondas aga siiski on nad mõnes kihelkondas taieste
hobuse ja inimese tapjaks walmistud, nimelt Juuru
kihelkondas, kus nad alles taieste wiletsa järje peal
seisawad ja õiete parandamist nõuuakfiwad; soowida
oleks, et uad oma põllutöö riistadele paremaid plaanisid hakkaksiwad muretsema.

—

44

—

Riide rullimise wiiel.
Millest ka mitmel pool wäga puudus on, mõnes
kohtas on üks ainsam suure küla kohta, soowida oleks,
et enamiste iga kolme ehk nelja pere peale üks oleks. Siin
nimetan riiderullimise rulli mõned mõedud: rulli laius
on 33 tolli, pikkus on 6 jalga ja 2 tolli, kõrgus on
44 tolli. Laua kõrgus, kus peal rullid jooksewad,
on 28 tolli, rullid peawad kummagist poolt otsast 5
tolli pikemad olema, kui laud lai on, rullide jämedus,
kus riie ümber käib, on õtse läbi möeta 3 tolli. Pealmise wargil, kus kiwid peal käiwad, on keskpaikas
üks puu, mille otsad mõlemist poolt 3 tolli pikemad
peawad olema. Selle mõedu juhatuse järele ei saa
just teda walmis, peab ikka näind olema, siis wõib
julgest teha ehk tegema hakata.

Õpetus, kuidas weepidajat riista, tõrt eht
mõnda muud nõuu wõib walmistada, ilma et
ta loperguseks ehk imelikuks wõiks minna.
Kui põhja on tarwis kahest kokku panna, siis peab
pulkadega kokku panema, aga põhi peab hästi õige
olema, et mitte kaardus ei ole. Kui tahetakse pealt

—

45

—

riista ehk nõu koomalle, siis on tarwis põhja altpoolt
serwast ümberringi natuke lõigata, aga kui pealt saab
laiem tehtud, siis on tarwis pealtpoolt serwast ümberringi natuke lõigata. Riista uurde sügawus on
napist poolest lauast saadik, kui esimene laud ju põhja
külges on, siis pane Winkel põhja peale, nõnda et pikem ots ülespidi on, siis saab aru, kni palju ta alt
laiem on, selle pealmise laiuse järele wõib sirklega
kriipsu tõmmata, tõmmatud kriipsu järele wõib üks
pilbas lõigata, selle pilpaga saab laua pealtpoolt otsa
katsutud, kui palju laud õõnsaks saab ööweldud, altpoolt laua otsa saab põhja järele katsutud, kui palju
saab ööweldud. Laudade laiusest: et lauad, pealt laiemad ehk kitsamad, ühe tasaselt wõiksid olla, kui kaks
lauda ju põhja külges on, siis wõib kõrwast sihtida,
kas mõlemad serwad hästi ühte lähwad, wõib ka lauda
üksi sihtida, et ta mitte kaardus ei ole. Uurded peawad iga laual ühe sügawufed olema, et kriipsmutrega (ehk preimärgiga) wõib kriipsu tõmmata, mille
järele sarapulgad ühetasaselt wõib sisse panna. Laua
ligi lükkamine ehk passimine, kahe laua wahe wõib
ennemini wälja poolt natuke wahet jääda.

—

46

—

Mõned weikesed õpetused maja tegemise juures.
Laud põranda tegemine on ikka parem, kui sauest
põranda tegemine. Sauest põrand annab paljn rohkem niiskust, nõnda et mõned asjad nurkas üsna ära
seenetawad, seinade ääres on ka suured hiire ja roti
augud, nõnda et nad mõned toidu riistad wõiwad
alla wedada ehk tassida.
Laud põranda alla pannakse peenikest liiwa, aga
peab hästi kuiw olema, sest siis ei saa rotid ega hiired urkeid ega aukusi walmistada, ega saa ka põrandad katki närida. Laud põranda alla saab iga kolme
jala peale üks underlat: ehk põranda aluspuu pandud,
nõnda tihti et iga underlae wahe kohta üks saab pandnd, pulk peab paksuse poolest laua keskel olema, lauad
peawad õues päewa käes tubliste kuiwatud olema,
enne kui põrandad sünnib teha, põranda underlati külge
kinni löömine on kahte moodi, mõned lööwad laua
serwast libamisi underlati sisse, nõnda et naela pead
ei paista, mõne põrandale saab pealt otse kohe sisse
löödud, nõnda et naela pead kõik wõib ära lugeda.
Kui aknad nii suured tehakse, et looswaltsi saab
sisse pandud, siis peab peale poole üks osa ja alla
poole kaks osa jääma.

Sarika pikkus on siis paras, kui maja laius saab
kolmeks wõetud, kaks osa on sarika pikkus, aga see
sarika ots, mis alla poole seina on, peab kahest osast
pikem olema, see mõec on talu majadel paras, on nad
õle katukfega ehk pilbastest katuksed.