Tekstistus | KMAR A 1990:

Metaandmed
Juhatus

Wanaraha korjajatele.

(Tarwiline käsiraamat igale ühele, kellel
rahadega rohkesti tegemist on, iseäranis
aga kaupmeestele).

Kirjutanud
Karl Moks.
(Rutlik).

Järeltrükk keelatud

томояим

Paides,
K. MclZ'i kirjastus.

Дозволено цензурою — Юрьевъ 21 Мая 1899 г.

ENSV TA
.Kirjandusmuuseumi

Arhiivraamat

Печатано въ типографіи Г. Тахьееа въВеііеенштейн .

Eessõna.
Jookswat (maksu) raha tunda, — õigest ja walerahast
arusaada, — on niisama tähtjas ja kasulik, tui ka ajawiitlik, õpetlik ja tähelepanemise wäärt. Ennemuistseid wõidustöösid
korjata, neid teatud õpetuse järele arutada ja seltsidesse
jaotada, on silmaringi laicntaw õppiwalle nooresoole ja ka
wanematele inimestele.
Wanematel aegadel ei pantud wanarahade korjamist
ehk numismatika teadust Paljut tähele. Alles 15 ja 16 aastasajal alustasiwad würstid ja rikkad erainimcsed wanaraha
korjanlist, mida nad aga korraldamata tegiwad. Praegusel
ajal on suuri wanaraha kognsid Peterbuns, Parisis, Wienis
ja teistes suuremates linnades olemas. Ka meie kodumaa
linnades: Tallinas, Riias, Iurjewis on kaunid ja hästi korraltatud wanaraha kogud olemas. Mtmcd erainimesed meie
kodumaal, nagu: kullassepad, tohtred, adwokatid, ametnikud,
kaupmehed ja käsitöölised korjawad agarast wana rahasid.
Kahjatfcdes peab tunnistama et Eesti keeles pole senini wanarahade korjamisest ehk numismatika teadusest midagi trüki«
teel kuulda olnud, milleks fee raamatukene esimeseks katseks
faab. Wõerates keeltes on numismatika kirjandus arwata 300
aastat wana, ning kaunis kogurikas.
Wäga tarwilik on uuema aja metalt jooksu raha tundma
õppida, ning selleks on paras jagu r a h a d e tundemärkisid
siin üleötähentatud, mida pääle wanaraha korjajate ka igale

— 4 —

ühele, kellel rahadega rohkesti tegemist on, iseäranis aga kaupmeestele, teadmiseks soowitada wõib. Peaks fee raamatukene
kõiki seda pakkuda wõima, mida wanaraha korjajal ja ka
jooksu raha tundjal, pääliskaudselt tarwis Uaba, siis saaks
meie soow täidetud, ning annaks lootust cdespidiste täielikumate juhawste ilmumiseks numismatika teaduses.
Pääle muude abinõuude ja teatuste, saiwad järgmised
raamatud, juhatuse kirjutamisel, tarwitatud:
1) Изданіа Великаго Князя Георгія Михайдовича
о русской нумизматин .
2) Grundzüge der Münzkunde von Hermann Dannenberg.
3) Vademecum für Münzsammler von A. u. G. Ortleb.

Sissejuhatus.
9fcat)a tähendus: Wanal ajal püüdis igaüks maapinnast niipalju ülespidamist katte saada, kui telleril tarwis
oli, aqa kõrgema hariduse järjega, kui igaüks mitte enam
iseenese abiga ülespidamist ei saanud nõutada, waid selleks
ka teiste abi tarwitama pidiwad, tekkis töö jaotus ja tööwaewa äratasumine, mida wastastikuse asjade wahetanuda
toimetati. Edenew läbikäimine ja asjaajamine tarwitas paremat abinõuu tui asjade wahetus, oli, ning selleks omanesid
kolm paremat metalli: kuld, hõbe ja wask, nimelt kaks esi«
mest kuld ja hõbe. Igat asja mis kauplemiseks ehk ostmiseks
tarwitada wõis, wõis siis metalli paljusega äramäarata. (5t
kaalumine ja metalli hääduse äramääramine siiski weel takistawad oliwad, pidi wiimaks metall tükiteisi üleüldise ülewaatüse ja kaitse alla wõtma ja neid märkidega tuntawaks tegema.
Nii jõuti wiimaks r a h a juurde. Naha uimega on siis mõista, käsitatawat nietall tükki mis riigi poolt walatud eht löödud
ja markidega äratähentatud on. Ka Üksainumas raha selts ei
wõinnd kõiki nõudmisi täita ning hakati siis mitme wäärtus«
Usi аЩі lööma, puhtale metallidele wäärtnseta metallide
juurde segamisega abi andes. Sellest tekkis siis raliawäärt n se wahe (Münzfuß). Nii on meil rahawaärtusewaheks
kuld rubla.
Kus mitmed metallid üksteise kõrwal jooksewad, seal
wõib ainult üks nendest metallidest wäärtuse mõcduts olla,
sest metallide wäärilised ei seisa üheteise kõrwal kindlal olekul,
waid neil on nagu igal kaubal, nii kül ütleme, kord kõrgem
kord madalam kurs. Wanal ajal arwati kuida 16 korda

hõbedast kallimaks. Tõusis ja alanes ometi 10 ja 13 wahel.
Pärast Amerika ülesleidmist tõusis ta 15 wõrd ja weel kallimaks. Uuemal ajal oleme hõbedat weel rohkem alla wajuma
näinud, uii et ta praegu kulla kõrwal kui 1: 22,2 seisab.
Teatawasti peab wäärwfe mõõtja tiudel ja muutmata olema,
wähemalt peab seda- riigi poolt temale kiudlaks määratama.
Sellest selgub siis,et nendele metallidele, kelledele seda omandust
antakse, teised metallid allasurututeks, kõrwale seisma jääwad.
Et ka need allasurutud metallid omal maal, endi wäärtust,
igal ajal ei wõi muuta, siis peab neid feadnslikul teel maksuwäärtuolise metalli kõrwale kindlatesse piiridesse panema ning
nad jääwad sellel korral kui kuld wäärtusemõõtjaks ou —
wahetuserahaks f. o. neid peab riigi poolt niisugusesse wäärtusesse tõstma, mis põhjusmõttelikult alla nende tõsist wäärtust jääb. Muidu wõiks, kui nad kord seaduslikust wäärtusest üles peaks kerkima, häda ohus olla, kokkukorjatud ja ärasulatud saada. Selle metalli järele, kes neid kohusid täitma
omane ou, on ka m a k s u a r w e (валюта, Währung). Meil, 28
Märtsist 1897. k n l d m a k s u a r w e (аолотая валюта,
Goldwährung).
R a h a d e w a l m i s t a m i s e wiisist. Ennemuistsel
wanal ajal oli raha walmistamine lihtne. Üleüldiselt maksis
löömine. Walamine oli kõrwalifeks olekuks. Walatnd rahadeks
on esimesed roomlaste ja teiste itallaste wastrahad. Teised
antik rahad on enamasti kõik löödud. Tihti tuunistawad seda
aamre hoobi mõjul lõhkenud rahade ääred. Löömist toimetati järgmisel wiisil: Ümmargune erne tera sarnane metall
tükike pandi alasi peale, mille sisse rahale antaw kujn sisselõigatud sai. Sellepeale paudi pealmine stempel metall tükikese peale ja wirutati raske aamrega kõwasti otsa ja raha
oligi walmis. Kõigewanemat stemplite lõikamist wõib wanaaegsetest Kreeka rahadest ära tnnda. Tarwiline metall selleks
pidi wõimalikult pehme ja puhas olema, et löömisega wähem
waewa. Teiste abinõude puudusel jäiwad rahad loperkusteks
ja näotuteks, tui ta graweerimife kirnst edenes.
Roomariigi walitsuse ajal edenes raha löömine. Riigi

langemisega, langes ka raha löömise kunst tagasi, kunl keskaeg läbi. Kui ka siis weel käte waral rahast löödi, kadusiwad walatud metall tükikesed ära ning taotud ja kääridega
lõigatud metall tükikesed asusiwad nende asemele. Wanade
kreeka ja rooma rahade peäl on kirja tähed olemas. Ladina
tõbed jäiwad ka keskajal tarwitusele, ning neid tarwitatakse
suuremal osal weel praegugi. Oma kirja tähtesid tarwitasiwad
wenelased, türklased, india, pärsia, arabia, Hebrea ja phönitsia rahwad.
Et kuld ja hõbe raha rohkem wastupidawamaks teha,
siis pannakse wähem Väärtuslist metalli ja nimelt uuemal
ajal waske kuld ja hõbe rahale juurde, sellepärast on ka riikide
rahade wäärtus, pääle seaduslikust määrusi, ollusliselt mitmesugune.
R a h a t u n d e m ä r k i d e s t üleüldse: Wanal aja
löödi kulda ja hõbedat järelsegamata f. o. puhtalt. Niisugune
olek pidi kasupüüdmisele awatelenia, mis ka pärastpoole rohkem segatud raha loomisel tagasi ei jäänud. Kui waua waleraha tegemine on, näitab Soloni seadus, et parast Demosthenest waleraha tegijaid surmaga nuheldi. Uuema aja pettuseks on endiste rahade korjamine asja annud, ning püütakse
nüüd wanasid rahasid kõigis olekutes järel teha, nii kui seda
keegi kojanõunik Becker, Offenbachis, praeguse aastasaja alustusel, kõlwatult tegi ja tema järel mõned teised waleraha
tegijad Smirnas ja mujal Hommikumaal; ehk neid wanu
rahast muudeti fedawäärt et nad tcistesugustest jälle iseäralikult paistsiwad, ehk jälle walmistati päris niisugused wanad
rahad, mis enne polnud olemaski olnud.
Endisel ajal ei osatud ühele raha stemplile teist karwapeält samasugust järel teha, nii et iga uus stempel endisest
lahku läks. Sellepärast on igale ühele wana raha korjajale
wäga tähtjas, et mitte wanu ja uuemaid walerahasid ei ostaks. Abinõud selleks on arwunttad ja wäga mitmesugused.
Praeguse aja rahadel ei ole nende löömine, raskus ja kõla
järel tegemiseks mitto omased. Stempel jääb kõigi rahade juu-

res ikka ühesarnaseks ja puhast järeltegemist wähewäärtuslisest metallist on arwatawasti wäga raske.
Suurema tähelepanemisega ja harjutamisega wõib uuemaid walerahasid nende puudulikust löömisest ja Haimast
wäljaspidisest olekust ära tunda, mill põhjusel raha wahetasad
ja Ш]а ametnikud arwasti petetud saawad. Harjunud käega
wõib ka nende kergemat raskust ära tunda. Alustajal on
wälispidiste tundemärkide tähele panemine, wiie meele abil
kõige kohasem, sest et ollusline ja raskusline (phisikalik) järelkatsumine suurte takistustega koos seisab. Puhas wäljaspidiseid tundemärkisid nimetatakse,, wabriku martideks". Mõnede
rahade juures on need märgid kõik ühesugused, mõned aga
jägunewad metallide järele, millest rahad löödud on. Nimetame siin mõned wäljaspidised tundemärgid, milede järele
Liget raha, walerahast wõib ära tunda, nagu:
R a b a d e w ä r w i s t : Kõigil uutel õigetel rahadel on
wärw ühesugune, (iuaiu ehk wähem kulunud rahadel paist>
wad kõrgemal seiswad tujud ja kirjad wähe tumedamad, ainult madalamal seiswad kohad paistwad wärwi poolest endises olekus olewat. Kuld rahadel on uuest peast puha* tullakollane wärw, mis hõbeda ehk wasega segatult, kas walwakamaks wõi punasemaks läheb. Mida wähem kulla osa rahes
olemas, seda punasemaks ta läheb, iseäranis siis, kui ta juba
wähe kulunud on.
Kõigeilusam kulla läige on Austria tukatitel, sest need
on läbi ja läbi ühesuguse olekuga hõbeda eht wase poolest.
Tihti on päris läige, nendel kuldrahadel milledest teatakse
et nad enam eht wähem hõbeda ja wascda segatud, tunnis tuseks, et nad wLlsitud on ja et nad puhta kullaga ülekullatud. Wanad kuldrahad, peawad siis tingimata kullakollased
(mitte segatud) wälja paistma, kui nad õiged peawad olema.
Iäreltegemisest saab kohe aru, kui niisugust kuld raha äärepeält kõwasti õeruda ehk sealt sitselõigata.
Punakas kullawärw paistab nõndanimetawd tombakil.
Kollakas kullawärw Korintia kullamctallil (Erzgelb), mõlemate wahekohas seisaw wärw — wasekuld — on walgel wasel.

Paistab kuld rahal täieline tombaki wärw, siis m ta wõlsitud, sest et segatud kuld raha enne löömist beitsitakse, ja
neil on teinesugune läige. Korintia kullametallist (Erzgelb)
walmistatud kuldrahad paistwad rohelised ja awaldawad sellega
endi walskust. Harilise walge wase wärw on kullast teistsugufern ja wõib tähelepanemise ja harjutamise abil kergelt äratunda. Pääle selle on kõik niisugustel olekutel walmistatud
rahad, wähem haljad ja puhtad ning märksalt tumedamad, mis
rohkelt segatud kullaga ette ei WIegi. Raha peäl olew tumestus, mis mitte nii kui mustus, pesemise ja puhastaunsega
sealt ära ei kao, hoitakse wänntsega alal, ning, see tunnistab
sealsamas safran kollase wärwi läbi oma walskust üles. Epiritusega wõib teda kergelt ära häwitada.
N i i kui kullaga lugu, wõib ka hõbedat, teiste metallide
juurdesegamisest, wärwide muutust, äratunda. Puhas hõbe on
ilus hõbewalge, segatud hõbe paistab, kas punakam wõi mustjam. Beitsidega lõrgentatud wärwi, nimetakse elehõbedaks
(Sudweiss). Puhtal walgel hõbedal ou seesamasugune läige
nagu puhtal kollasel kullal, mida mingisuguste kunstlitude
abinõudega ei saa walmistada. Walerabadel mis puhta hõbe»
daga ületõnuuatud, paistab läige (hiilgus) suurem olewat kui
õigetel segatud rahadel. Niisugune üliilus läige (hiilgus) teeb
just raha kahtlaseks. Vanaaegsed rahad, mis harilikult kõigeparemast ja puhtamast hõbedast walmistatud saiwad, paistwad siiski hallikamad, sest et nad aegadel äratumestasiwad.
Niisugust õiget tundemärki ei pea milgil kombel puhastamise
ja õerumisega ärahäwitama, et kujud ja kirjad ei saaks ärarikutud. Ainult tõeliku mustust, wõib weega niisutamise ja
pärast süte tule peäl wee ära auramise järele sõrmede wahel
õerudes, ärahäwitada.
Helehõbe (Sudweiss) hõberahade peäl kestab lühikese
aja ja kaob warsti pärast raha löömist ära. Wõib katseks päris
uue suurema hõberaha wõtta ja niisamasuguse uue wäbeuia,
rohkesti segatud raha, et wahet äratunda. Hclehõbedat walerahade peale õerumine ei kesta siis kaua, ei aita ka palju,
mitmed teised walelised abinõud, nii kui: mitmesugused me-

— 10 —
talli segadused ja ka walerahade meelega mustemaks tegemised,
sest kes mullapõues olnud hõberahasid ja ka rahwa hulgas
olewaid jooksu rahasid rohkem tähele on pannud, ei lase
ennast walerahadest tüssata. Puhashõbe rahad, kui nad mõni
aeg mullapõues seisnud, lähewad tumedamaks, hallimaks.
Halwemad hõberahad muutuwad mullapõues seistes hallikaks
kollaseks ehk ka pruunikaks kollaseks, jääwad näotuks ja nende
kirjad lähwad rikki.
Tule mõjul muutuwad õiged hõberahad sinakaks ehk
mustakaks, walerahad aga hoopis teiseks. On wanemad hõberahad hästi roostetanud, siis ei aita seebi weega puhastamine,
waid peab kanget falpetrihapulist wett rahade peale walama
ja mõni aeg neid sellega leotama. Sellepeale õerutakse neid
rcške peene, walge liiwaga ümberpööratawas olekus sõrmede
wahel, kuni rooste ärakaob.
Kaua seisnnid waskrahasid, oma puhta roostega, nõndanimetatud „patina", mis rohelist ja kiwilist korda rahade peal
näitab, püütakse lakkide abil järel aimata. Kulunud rahadel
kes rohkem ehk wähem segatud, paistwad rikutud kohad
tumedamalt ehk heledamalt. On nad weel wmeka läikega
(angelaufen), kuldrahad hõbewalwakad, siis on wististe walerahadega tegemist. Walatud rahasid wõib nende wähemaft
läikest äratunda.
R a h a d e l ä i g e : Ka läikest wõib õiget ehk waleraha äratunda. Uutel rahadel, mis wähe tarwitatud stempliga
löödud, on fe läige iseäranis wäljapaistew. Kõrgemal seiswad kirjad ja kujud paistwad tumedamalt polentud stempli
tasasematest kohtadest. Rohkema stempli tarwitamisega jääb
läige wähemaks, raha tasasel kohal ilmuwad joonekesed mis
rõnga wiisil keskkohast äärte poole jookswad ning wiimaks
kaob poleer (läige) hoopis ära. Selle wastu hakkab graweritud koht rohkemalt helendama, mida iseäranis puhtateft rahadest wõib arusaada. Wanaaegsetest rahadest ei wõi seda tähele
panna, sest et nende stemplite tasaseid kohtasid ei shleifitud
ehk ei poleeritud. Ainult löömise ringjooned jääwad niisuguste
rahade õigeteks tunde märkideks.

— 11 —

Kullatud walerahadele ci saa Liget läiget, sellepärast
püütakse neile tulega põletud läiget anda, ometi ka sellega
ei saa rahade wähetumedat wärwi ära kaotada. Niisugustele rahadele läike muretsemine, paueb neid soowimatalt hiil»
gama. Wanemaid kuldrahasid wõib oskamata puhastamisega
ärarikkuda, ning neid hiilgawaks teha, — siis paistawad
nad nagu walerahad. On aga rahad gnibbelpolitunga ülekullatud siis wõib neid rahasid tujude ja kirjade ärariktumisest äratunda, tuua puutuwatad nurgad raha peäl mustäkad paistawad. Sedasama peab ka hõbeda juures tähele
panema. Autik wast- ja erz- rahadele tehakse nende ilusa
patina läikele (email, vernis) ehk tawalise ja pruuni pronks
rahade läikele, läikiwa wärnitsa ja laki korraga, nenda õi<;et olekut järele. Niisugusel lakeerimisel pole aga kunagi
ilusat emaü läiget, mis õigetel antik rahadel olemas.
R a h a d e l ö ö m i s e s t . Et järeltehtud ehk wale»
rahad enamasti walatud, nutte aga löödud, siis on tähele
panna, et löömisega rahade tasased kohad kokkusurutud ja
kindlad, kujutused — wäljapaistwad ja selged on. Sedasama
on nad ta lihtsatel tööriistadel f. o. käsistempli ja aamre
tarwitamifel. Walerahad on aga kobedantad ja kopsakamad
(paksemad) ja nende kõrgemad kohad puuduliku selgusega.
Ometi ei ole kõik niisugused rahad walerahad, sest et wanal
ajal walati õiget raha rohkesti. Walatud raha wõib ka
selguseta äärest, raha peäl olewast terakestest ja wullikestest
ja mahawajunud kohtadest äratunda. Seda wõib kuldrahadest iseäranis tähele panna, sest see metall tõmbab ennast
pärast walamist kokku. Wanade kuldrahade ostmisel peab seda
wäga tähele panema. Wõimata on tawalist lõhesid mis löödud rahadel ettetulewad, walamifega järelteha, niisama walawd poolesid arusaamata kokluliita.
R a h a d e s u u r u s , p a k s u s j a r a s k u s : Ainult
uuemate rahadega wõib löömise wahel, wahet teha. Uuemad
löödud rahad on kõik ühesuuruslised. Wanad rahad aga kõik,
mitmefuuruslised. Paksusest ja suurusest wõib kohe paaliskaudselt waleraha äratunda. On Haimast metallist walmis-

tatud rahal, suurus (rattaring) õige raha suurune, sus peab
ta paksem olema,, kui ta mitte õigest rahast kergeni ei taha
olla. Kui siis suurus, paksus, ja raskus ühe teatnd Ligerahaga ühesugused on, siis on ka seesama õige. Hõberahadega on just niisamasugune lugu.
Kellel tihti rahalugemisega tegemist on, saab kergelt
tähelepanema, kui mõni raha wähem raskusega peaks olema
s. o. kui niisugune raha kergemalt ehk raskemalt käe ehk
sõrmede peale langeb.
R a h a d e kujud ja kirjad. Uuemate õigete rahade
päätundemärgiks on nende kujutused ja kirjad. Neid peab
hoolega silmitsema, ka suurekstegewat klaasi tarwitades.
Wõimalikuks on saanud ühe raha seltsile täiesti ühefarnaseid stemplid muretseda. See abinõuu on waleraha tegemist
rohtV'oti takistanud. Antik rahade tujude ja kirjade peale,
ei wõi suurt rõhkn panna, sest et need kõik wäga mitmesuguste stemplitega löödud saiwad. Tihtine jooksuraha ütsteisega wõrdlemiue ehk uende rahade kõrwuseadimine, on tcige
parem harjutus, nii et sellega kõiki, ka kogemata muutusi
wõib äratundma õppida.
R a h a p e a l p o o l o l e w a st ä ä r e k õ r g u s e s t
(witsast). Waleraha wõib juba tema halba äärekõrgust Puudutades äratunda. Tihti pole walerahadel äärekõrgust olemaski. Weel kergem on waleraha äärest enesest äratunda
kui see sissewajutud eht sissepressitud märkidega peaks olema.
Ometi tuleb ka seda ette, et waleraha tegijad, rahasid lööwad.
Niisugusel korral peab suurenuit rõhku rahade kujutuste,
kirjade ja wärwi peale heitma, seda tähele pannes et walerahadel sarnadust mitte ainult õigetega, ei ole, waid neil
puudub saruadus, ifteueõtel, üksteisega wõrreldes.
Mõnda waleraha wõib käega katsumisega, nuusutannsega, ja keele limpsamisega äratunda. Valerahad ja wähe
kulunud rahad on näotud ja kuiwad, tükati raswakad, Iibedad ja määrdinud. Õigetel kuld ja hõbe rahadel pole peaaegu
mingisugust haisu, sellewastu aga walerahadel wähemwäärtuslisest metallist (tina, wast, walgewask j . n. e.) walmistud,

haisewad (nimelt pimedas) koledalt, kui neid sõrmede wahel
õeruda. Muidugi mõista, h ä s t i p u h a s t a t u d m e t a II i d e st,
leidub ta maitse wahet. Kulda, märja keele ja siis »nokkade
peale waotades, jätab waewalt maitset, hõbedal on juba
hapukas maitse. Teistel metallidel on wäga mitmetfeltsi ja
jaoti pöörita« maitse.
R a h a d e s i t k u s e s t ja p a i n d u m i s e s t : Rahade
sitkus ehk wisadus ja nende paindumine, annab nende õigest
oletust aru. Kui kahtlased kuld ja hõberahad ei peats aamre
hoopi kannatama f. o. kui neil tarwilist paindumist ei
peats olema, siis on nad walatud ja waled. (*,t Niisugusid
proowitawaid rahasid, mitte hoopis ärariktuda (sest et need
ka õiged olla wõiwad) siis peab neid raske puust aamrelöögiga kõwa wälja õnestud puu peäle lööma. On raha õige,
siis lähäb ta wahe kumeraks (kuna valerahad puruks largawad) ning wõib neid teise löögiga tasaseks teha. Õhukeste
tuld rahadega wõib nende sitkust ehk paindumist ettewaatlikult näppude wahel painutamisega ärakatsuda. Rahade kõla
wõib igaüks proowida. Raha wõib mõne kõwa asja peale
wisata eht teda wõib näpu õtsa peäle kõikuwa panna, ning
vuu-eht raud-pulgaga ääre peäle lüies kuulukse raha kõlisemist.
Oigel hästi walmistud rahal on hele, puhas, wirwendaw
kõlin, kuna walerahal põrisew kõla on. Peab siinjuures tähentama, et ka õigetel rahadel mõnikord tume kõla on. Niisugusel korral on neil mõni mõre sees, wõi on nad seest
wähe õõnsaks löödud. Seda tähelepannes peab siis teisi tundemärkisid abiks wõtma. Rahasid wõib ka tule peäl proowida.
Selleks peab kahtlast raha ühes teisega wähe aega puhta
süte tule peäl paistma. Päris puhtad kuld ja hõberahad ei
muuda endi wärwi, segatud rahad muutuwad teiseks. Wast'
rabad lähwad mustaks ehk halliks ning heidawad enesest
weitseid kibemeid. Seda tuleb ka wale kuld-ja hõbe-rahadel
ette. On aga wafega rohkem ehk wähem segatud õiged rahad
tule peäl paistmisega tuhmimaks läinud, siis wõib neid sooja
äädika pääle Venimisega haljaks teha.
Need wanaraha korjajad kes eelseiswaid tundemärkisid

-

14

-

kokkuwõttes tarwitawad, ei saa endid walerahade läbi tüssata
laskma ega kulurikkaid raskuslist ja olluslisi katseid ettewõtma, mis kallid abinõust ja eesteadmisi tarwitawad.
W a n a r a hade k o r j a n d u s t e s t ja n e n d e ä r a j a o t a m i s e s t : Ajaloolistel põhjustel jaotatakse wanarahasid, wanaraha korjamist ehk numismatika teädust, õigemini ütelda, seda teadust, mis rahawalmistamise olekusse
puutub, kolme pea jaosse, ehk a) Wanaaja rahadeks.
Ь) &с]Ща rahadeks ja c) Uuema aja rahadeks. Rahasid
wõib weel pääle selle riigi ajaloolist woolu tähele pannes
maade teaduslikult jaotada. Wõib weel iga riigi kuld, hõbe,
nikkel ja wast raha üksteisest lahus hoida kui kogu laialdane
peaks olema. Wäikese kogu juures ei ole soowitaw metallide
järel jaotamist.
Raha korjandus, tui see hästi silmapaistwad ja arusaadawaks waatajale saab, tõuseb omas wäärtuses, kelleks
on waja igale üksikule rahale koht ja aeg, niisama ta.maa
ehk riik, rahalööja ja löömiseks olew Põhjns ära määrata.
Kui see korda lähäb, siis ei ole ka harjumatal korjal enam
raske, säärast raha oma kogusse wõtta. Tunduiatad rahad
wõib rahulikult seisma jätta, kuni mõni wanaraha tundja
otsust annab, ehk seda raha mõnest teisest niisamasugusest
äratunda wõib. Wanaraha korjamisel peab sõprade abi tarwitama, sest wäike ringkond sõpru ja tutwaid wõib selle
juures palju kaasa aidata. Alustajatel (korjajatel)on wäga
tarwiline suuremaid logusid silmitseda, et rahasid üksteisest
äratundma õppida.
E t ka kõige rtkkamal wanaraha korjajal enam wõimalik
ei ole, olewatele suurtele logudele järele jõuda, peab siisgi
püüdma midagi tähtsat kätte saada. Selleks wõib ükftkuid
jagusid numismatika teaduses walida. Mõued korjajad korjäwad ka ainult ennemuistseid (antik) rahasid, ehk keskaega
seid, ehk uuemaid, ehk ainult üksikuid rahasid, (rublatükid,
peenike hõbe raha, wastrahad).
Ka medaljed ehk mälestse rahad, mis arnldastel kordadel tähtsate aegade ja isikute mälestuseks löödakse, ja siis

— 15

-

neid sündmusi meelde tuletawad on wäga huwitawad ja
korjamise wäärt. Nende metalli wäärtust pannakse wähcm tähele
kui nende kunsti wäärtust. Wauaraha korjamise teaduses peetakse tihti tinast, wasest ja brongftft nledaljcsid, hõbe ja
kuld medaljedest kallimaks.
Ilusaid wauaraha kogusid wõib Wcncriigi rublatükk»dest kokku seada. Keiser Peter Suure rublatükka olewat niipalju seltsisid ja iscaraldusi, et nende kõikide kokkukorjamine
suurt warandust tarwitaks.
Ka wõib 'kodumaal leitawatest endistest Ecsti-LiiwiRootsi-ja Poola-rahadest ilusaid korjandusi kokku seada. Kellel
rahaline jõud wäitene, wõiks waske korjata, mis ka kannis
wõidnsliknlt valmistatud on. Niisugusele korjandusele wõib,
päälc weneriigi rahasid, weel wäljaspool piiri makswaid
wafk rahasid juurde lisada, ning sellega kannis suure ja
ilusa toguni jõuda.
Inipcrialide, kuldtukatite, kroonide, paulödrride, ja
nende suguste kuldrahade korjamine lähäb mitmegi warandnslisest jõust üle.
R a h a d e p u h a s t a m i s ef t: Igat üksikut raha peab
enne kogusse panemist puhastama. Hõberahade pnhastamiseks kõlbab salmiatspiritns kõigiparemini, kui seda paalistassi sisse »alatakse ja raha mõni minut aega seal sees
lastakse seista, kuni fee täiesti puhtaks ja läikiwats on faannd. Selle juures peab hoolega tähele panema, et tange,
»änge aur, mitte silmadesse ei puutuks. Ka wõib hõberaha
peene pulbrelif« naiotejäe ehk maarjaklaasiga (blätteriger
Gypsfpat) puhastada, weitfe harja ehk sõrmede »ahel õerumisega. Niisama mõjuwad äädikas ja kriit. Peab ellalt
ceruma, et tuju ja kirjad ei saaks ärankutud. Kõige parem
on aga sooja feebiwett ehk haput piima »ett tarwitada,
puhta lapikesega pärast ligunemist kuivatades. Iääwad jiisgi
nlõncd mustuse jaod madalatesse kirjade wahe kohtadesse, siis
peab neid kohtasi nööpnõela otsaga ära puhastama. Wafk»
rahasid puhastatakse nendesamade abinõudega. Waua (roomariigi) waskrahasid ei puhastata mitte häämeclega. Nad kao«



16 —

tawad puhastamisega ennemuistse (antik) kuju ning jääwad
järeltehtud rahade sarnaseks. Wäga ettewaatlikult peab tuldrahasid puhastama: Pehine ellalt walmistatud metall ei
kannata kõwat Lerumist.
Ü l e ü l d i n e rahade k i r j e l d u s :
Igal rahal
teeme meie wahet esimese poole ehk A v e r s ja tagumise
poole ehk R e v e r s wahel, wahet. 3'läre lähedal seiswat kirja
nimetame wõru-kirjaks ehk Legende. Kefkkirjats ehk Juscription raha kestel olewat kirja ja raha ääre eht raudi
peäl olewat kirja—ääretirjaks. Alumist raha jagu lahuta«
takse joonekesega teistest kujudest ja kirjadest.
Rahasid jaotatakse kõigepealt jooksu - ehk maksu - raha»
dets ja mälestuse- rahadeks ehk medalljcdeks. Päris wäärtafeta on nõndanimetud „margid ehk „mängumargid". Metall
Wäärtuse järele jaotatakse rahasid: kuld, platina, hõbe, nikkel,
wask ja pronks rahadeks. Mõnedel aegadel oli: raud, tina,
tsink, nahk ja muudest ollustest tehtud rahasid. Need tmmis«
tawad riigi waefust ja linnade sõjawägeast ümberpiiramist.
Niisugused rahad on ikka aruldascd, sest neid löödi häda ajal
ja korjati pärast parematel aegadel jälle kokku. Nelja-tuueja kaheksa kandilised kui ka ümmargused metalltükid näitawad niisuguste lühikest kestmise aega. Koit endised rahad
tuunistawad meile endi nimetustega raskust mille järele neid
kauplemises tarwitadi.
Endistel aegadel tui pääle riikide, linnad ja waimulikud ülemused raha lõiwad, tuli palju segadust ja halbtust
rahade wäärtuslises oletus ette. Nüüdsel ajal lööwad riigiwalitsused täiswäärtuslisi rahasid, ning saawad ainult wahetus raha pealt niklist (finanziell) kasu.
Tihti ettetulewad wapid rahade peäl, kujutawad meile:
maade, linnade, seltskondade, perekondade ja crainimeste
kõrget seisust, õigust ja omandust; ehk jälle perekondade ja
üksikute isikute wahel olewat wastastikulist seisuse olekut.
Pääasjaks on wapil kilp, wapikujuga. Vapikujust on lugemata palju olemas.
Koht, kus raha löödud ehk walmistatud nimetatakse

„rahakoda" Seda kohta täbentatakft raha peäl olewate
tähtedeqa ehk kujudega. Pääle selle on weel raha peäl raha.neistnte chk rahastemplite graweerijate nimed. Wõru kirjas
(Legende) on tihti lühendused, naglU lix - Rex, kuningas.
Ü «vur, hertsog. Р Ii,- Princeps, würst. C = C<>rnes, krahw.
R. J. S. A - Romani Jmperii Semper Au^N8tu8 - Igal»
ajal rooma riigi suurendaja, (Rooma saksa keisrite auunimi)
I). G. -Dei (prutia- Jumala armust j . n. e. Rooma rahade
lähendustest eespool. Ajaloo ja keelte tundmiue kergentab niisnguste lühenduste arusaamist tähtsalt.
W a n a r a h a d e k e p i a d ehk j ä r e l k u j u t u s e d.
Tähtsaid ja tallid ennemuistseid (antik) rahasid muretseda on
kuluritas. Nendest wõib wahast, wääwltft, kirjalakist ja tipsist
kopiaid ehk järelkujutusi teha. Et aga seegi kuluritas ja tüütaw on, siis peab paberi ja sarwe kopiadega leppima. Pa«
beri kepiate tegemine tarwitab wahest waewa. Selleks wõetakse hääd õhukest paberit, niisutatakse wee auruga ära, murtakse
kokku ja pannakse raha siuna wahele. Pehme õhukese paberi
wahel pannakse ta siis kahe lauakese wahele mlmeks tunniks
pookimfe pressi (waotuse) alla. Ka wõib õhukest kirjutamise
paberit näppudega raha tuju ja kirja peale suruda, nii
et kujutus wälja paistma hakkab ja stiö teritamata pliiatsi
otsaga weel ülewaotada. Niisugusid paberitopiaid wõib ta
kirjateel edasi saata.
Sarwekopiatett tarwitatakse õhukeifi sarwe lehekeifi,
nii tui neid treialite käest saada wõid. Sarwe leheke peab
wähe suurem olema, kui raha, millest kepial tahetakse wõtta,
ja peab enne kas tule peäl ehk palawas wees pehmeks tehtaina. Sellejärele pannakse sarwe leheke ühes rahaga <
alla ja lastakse seal kuni külmaksminemiseni olla. 2
teel )aab wäga ilusaid kopiaid ehk järelknjutusi.

I Patilt.
Ennemuistsed ( a n t i l ) rahad.
Ennemuistseid (antik) rahasid jaotatakse rooma-ja mitteroo-

— 18 —

ma rahadeks. Mitterooma rahasid nimetatakse üleüldiselt
„kreeka rahadeks". Nende sekka arwatakse pääle Päriste kreeka
rahade weel kreeka saarestikude ja asumaade rahad, niisama
ka niakedoonia kuningate ja teiste maade ja linnade rahad,
kes kreeka kultura mõju all oliwad. Sellepärast kirjcltatakse
pärslaste, juudalaste ja teiste semifugu rahwaste, egiptlaste
ja muude rahwaste rahasid selles osakonnas. Kõigi wanematel aegadel oliwad metall kangid ja tükid raha asemel.
M i t t e r o o m a r a h a d. Wanaaegsed rahad oliwad puhtast kullast ja hõbedast. Meelelisest wähemwäärtuslisest metalli
juurde lisamisest hoiti kangesti eemale. Pärast poole segati
hõbedat õige rohkesti. Arwatawasti on esimesed kreeta rahad
umbes 70U a. e. Kr. s. Aegina saarel Argofe kuninga
Pheidoni ajal löödud. Olewad wauemad kreeka rahad on
hõbedast. Alles arwata 400 a. e. Kr. s. löödi waskrahasid.
Rooma riigi wõimus, mõjus ka hommiku maade peäle, ja
häwitas kreeka rahasistemi ära. Kreeka draluua pidi sellesama wäärtuslise rooma decnarile aset andma.
Ka on olemas babilonia, assina ja messopotamia
waskrahasid. Pärsia rabasid nimetatakse „daretfed", wist
esiteks Darius Histaspise löödud. Hebrealascd ehk juudid
lõiwad alles pärastpoole rahasid. Alustuseks oliwad neil
pärsia „dareiked" ja incedia „siglod", mille järele nad endi
„setelid" lööma hakasiwad. Pääle nende oliwad kreeka kuld
rahad maal jooksmas. Sekelite löömist alus:ati 138 a. e.
Kr. s. Makabearite all. Need oliwad hõbedast rahad enamasti karika kujuga, ka lille ehk taime kujutusega. Inimeste
ja loomade kujutusi seadus ei lubanud. Roomlaste Walitsuse
ajal Palästinas, wõisiwad juudid ainult waske, mitte aga
hõberaha lüüa.
Phönitsia rahad ilmusiwad wäga wara, nad on aral»
dased. Egiptuse rahasid eune Aleksander Suurt ei ole teadawal. Rooma keisrite ajal löödi Egiptuses rohkesti rahasid. Pärast langesiwad Egiptuse rahad omas wäärtuses, nii
et bõbeda osa nendes hoopis ärakadus.
R o o m a - e h t I t a l i a - r a b a d . Kõigewanemad rooma

— ly —
rahad kujunewad kreeka rahadest kolmes olekus: wanaduses,
metalli ja walmistamise olekus. Alles 4 aastasajal hakati
rtigipoolt, seniajani raha aset täitwat waske rahaks watama.
Harilikuks märgiks oli rahatagumifel poolel laewa nina.
Esimesel rahapoolel jumaluse pea ja nimelt: Janno, assrahal; Jupiter, scmisrahal; Minerwa, triensrahal; Herkules,
quadransrahal: Merkur, fertansrahal ja Rooma kuju nncia
rahal. Rooma riigi wõimuse kaswamisega edenes ka rahalöömine. Nahaloomise õigus oli senati käes, mida waskrahade
pealolewad tähed 8 (enatus) C(onusulta) tunnistawad. Kuld
ja hõberaha löömine langes Pompejufe ja Caesari ajal senati
käest keisrite katte. Paremaks ülewaatuseks jaotatakse rooma
rahasid priiriigi-ja keisrite-aegseteks rahadeks, kui ta linnade- ja asumaade- rahadeks.
R o o m a p r i i r i i g i ehk k o n s u l i t e j a p e r e konda de r a h a s i d löödi keisri Augustuse ajani. Kõrgetel riigiametnikude!, kes Ädilide auu sisse tõusiwad, oli luba
raha lüüa. Teda luba tarwitasiwad nad rohkesti, ning püüdftwad endi esiwanemate tegusid, mitmesuguste kujutuste abil
unustamataks teha. Arwata 270 a. e. Kr. s. näitawad
esimesed rooma hõberahad „denarid" löödnd olema. Need
priiriigi rahad on wäga puhtast hõbedast löödud. Pääle hariliste
deuarite löödi wähemat hõbe-ja wafk-raha koguni wähe.
R o o m a k e i s r i r a h a d on ajaloo uurijale iseäranis
tähtsad. Naad kujutavad wägewa maailmariigi valitsejaid,
walitsus järkude kaupa ja ka nende aegseid sündmust. Augustusega alustades jäi wase löömine riigi õiguseks. Sellepärst
tarwitati märkisid 8. С. -Senatus Consulto. Keisrite rahad
alustavad Iulius (5aesariga 48 a. e. Kr. f. ja lõpewad
Roomulus Augustusega 476 a. pärast Kr. s. Nende hulgas
on pääle keisrite eneste, nende kaaskeisrite, abikaasade ja
sugulaste rahasid olemas. Kuld-ja wask-rahad on rooma
keisrite aeg kõik puhtametallilifed, kuna hõberahad pärastpoole
rohte wase juurde lisamisega wäga halwaks läksiwad ja,
wiimaks, koguni hõbeda ja tinaga ületõmmatud waskrahadea

saiwad.

Rooma keisrite medaljed oliwad jooksu rahadest luuremad ja ka hoolelisemalt walmistatud. Pääle selle oliwad
medaljede peäl olewad pääde kujutused tsakilise krooni asemel, loorberi pärjaga kaunistatud. Waskrahade! ei olnud
hinna arwu määratud. Rooma riigi ja wõiduste langemisega,
alanesid rahad endi metall oletus, kujutustes ja ka löömises ning saiwad uad tihti pääle walatud. Kõigil neil, on
keisrite eht nende lähemate isikute kujutused pääl, auunimedc lühendustega. Klligirohtem tarwitati auunime. І т р е ru,«)r-SLjawäeülemjuhataja. Cäser. Augustus. РопШех
Maximns-ÜIeraprester, T. R. T. Ii. Р. 0 . T. (ТгіЬшііса
State) -Tribuna wõimusega, Diviis ehk Divi К (illus)
jumalik ehk jumalapoeg, Р. F. (pius kel ix)-wäga, õnnelik.
Reed auunimed leiawad ka ruumi, rahade tagumisel poolel.
Vahade tagumisel poolel on mitmesugused kujutused, euamasti .'hitused ja ajaloolised süudmused, nii kui Jaanuse ja
teised templid, Ostia sadam, Colosseum, Trajanuse Forum
j. n. e. Nii on ta britannia, gennauia, juuda, pavtherite ja
teiste rahwaste üle wõidud tujutud. Maade ärawõitmiscd,
makfukorraL)used ja mõned muud liaad teod. Sta mitmesugused
mängud (ühes lõwide, clewatideg.i j . n. e.). Hää teod üksikutele
maa jagudele ja nende nimetused. Keisrite olekud sõjawägede
kohta j . n. e. Lühidelt kõik süudmused mis wägewa maailma riigi Walitsuse wiisisfe puutusiwad. Kus aga ajakohast täheudust selleks anda ei oluud, sääl paiftwad jumaläte kujutused, mida keegi keiser auustas, jumaluste tcgewuste
nimewsega. Tihti, ta keisrite woorujed nagu nimetused: &Ьсш*
(lantia, aeternitas,concordia # felicitas,fortuna, рал,Provi­
dentia, spes; ka lihtsalt victoria augusti, ilma wLidetnd
waenlase nimetamisega. Keisririigi Ulp« poolel). N. (dominus
noster) . Kõigiilusamalt paistawad keisrite tnjud bro>
Ugs rabade pealt.
R 0 0 m a l i n n a d e - j a a s n m a a d e - r a h a d,
mis wäljaspool Rooma linn.i ja Italiat löödi, kujutawad
keik keisrit ehk nende maade maksu kohustust. Naad on ilufadti löödud ja huwitawate wõrnkirjadega. Kogumiseks on

nad wäga tähtsad. Siiajuurde tulekõ weel idagotidc, vandalibe ja bysantia rahad. Uuema aja rahast rohkem tähele
pannes, peame wana-ja kesk-aja rahade lühildase kirjcldusega leppima.

I I Pcatiil.
Keskaja j a pärast p o o l s e d r a h a d .
Ü l e ü l d i n e s i s s e j u h a t u 8: Dhtupoolse roernariifli
hukkaminenrine mõjus lvägewasti rnklikudefe ja feltslikudesfe
oludesse. See muutus kestis arwata 1000 aastat, umbes
47(• aastaga alustades ja usupuhastamise alustusega lõpetades. Keskaega ci wõi tooreks ajaks tunnistada, waid peab
seda aega europa riikide nsuliku-politika kosumise aj.iks nimetama. Rahwad näitawad lahket elu elawat, slaavlaste,
germanlaste ja romanide elu ifeäraloust tähele pannes.
Keskaja ja uuema aja üleminekut rahalöomises ci saa
kiudlaoti äramäärata. Selleks ci ole tähtsaid põhjuseid olemäs. Rooma maailmariigi waremetest asunud uued riigid
tarwitasiwad alustusel rohkel arwul olewat endist rooma
raha. Alles pärastpoole hakati iseseiswalt raha lööma. Teda
tehti lõuna maadel umbes 1000 aastal pärast Kr. ?. Slaawi,
germani suguharud kes Põhjas ja Homnnkueuropas elasiwad,
katsusiwad seda teisel 12 saja aastapoolel teha.
W e n e m a a järgnes pärast teisi, iseomawusilisel olekul rahalöömises. Pääle esiiueote rublatükkide ja teiste kiudlaks määramata rahade, on 14 aastasaja wiimasel poolellöödud deugad, (Юо, rubla pääle), ty« dengad ja polushtad
Moskwa suurwürst! Walitsuse ajast olenms. Ka Rjasaui,
Twcn, Moshaiski, Rostowi, Dmitriewi ning teiste toas*
würstide löödud rahad. Koik need rabad on mitmesuguste
kujutustega. Knamasti aga on würst totudes eht hobuse
seljas. Mõnedel ou arabia kirjad. Senini europa riikide
rahatoomise korrale wisasti wastupidades alustas, aastal

1645 Aleksei Mchailowitsh taaldrelõömift, mida Keiser Peeter Suur tähtsalt korraldas. Kuni Peeter Suurem löödi
kulda auupalkade wälja jagamiseks. Tema laskis ta eftaiefefc
puhtahõbelifed rublatükid ja esimesed wafktoplkud lüüa. Pärastpoole »lanefiwad wasttopikad omas wäärtuses, mi et
mitmeid korraldusi rahalöönnses ettewõeti, kuni 1810 aastal Keiserlik Utas hLberubla riigiarwe rahaks määras. K Lig e k õ r g e m t a s k 2* Märtsist 1897, määrab kuldrubla
milles 17,424 doli puhast kulda, rnqiarwe rahaks, ning
hcberubla jääb sellega kõrwaliseko rahaks, ning temal on
ainult wahetufe raha tähtsus. Hõberaha rohkus ou kindlaks
määratud, ning ci wõi ta suuremaks tõusta kui kolmekordne
riigi elamkude arw on. Kõigesuurem arw hõberaha wõiks
siis ehk 390 millioui rubla olla. Täiswäärtuslist hõberaha
on igaüks kuni 25 rublani kohustub wastu wõtma.
R o o t s i rahatoomise olekust on wähe teatust järele
jäänud. 11 aastasajal kutsuti siuna inglismaalt rahalöömise
meistrid, kes augelsatsi rahaseltsisid maale soetasiwad. Mustusel löödi neid hääst metallist, aga pärastpoole langesiwad
nemad omas wäärtuses nii et ainul: kerged ЬепагіЬ ja brakteatid järele jäiwad. Albrehti ajal (1363-95) ilmunud
lehepoolega rahadele löödi kolm kroom pääle, uing need
jäiwad pärastpoole rootsi mappideks. Umbes selsamal ajal
anti esimesed waskrahad wälja. 16 aastasajal aimati saksa
taalritele järele. Hädaga löödud „wasttaalrid" tõiwad maale
palju kahju. Ka öörid ilmusiwad Unnal aastasajal.
Rootsi rahasid jaotatakse mitmete walitsejate järele
järgmiselt: Wanarootsi kuningate rahadeks, wõeraste kuningate rahadeks, kes rootsimaa üle walitsesiwad ja maawalitsejate rahadeks, Gustawi maja rahadeks, kuningate rahadeks
Zweibrückeni, Hesseni ja Holsteini majadest. Pärast wiimase
kuuingasoo ärasuremist sai nigipäewa otsuse järele prantsuse
Marshal Bernadotte, Prinz von Ponte Corvo, Karl XIV
all kuningaks walitud.
N ä ä s a m a j a s t w a l i t s e j a d o l i w a d : Gustaw Nääsa, Ench XIV, Johan III, Sigismund III, Karl IX,

Gustav Adolph, Christina. Z w e i b r ü c k e n i m a j a f t w a l i t «
f e j a d : Karl X, Karl XI, Karl XII, Ulrice Eleonore.
H e s s e n i m a j a s t w a l i t s e j ad: Friedrich. H o l s t e i n
G o t r o p i m a j a s t w a l i t s e j a d : Adolph Friedrich.
Gustau III, Gustav IV, Karl XIII. B e r n a d o t t e
m a j a s t w a l i t s e j a d : Karl XIV Johan,Oscar, OscarI,
Karl XV.
L i i w i m a a r a h a l o ö j a t e k s loetakse; Tartu
piiskopi Heinrichid (1355-57) alustades, Riiapiistopi
Johanni 1418-24 ja mõegawendade ordot (Tallinas, Riias,
Nõnnus) Cyfsa von Rutcnbergiga 1424-33 alustades ja
uimelt: nende õõnfapenmngite, arrigerite, killingite, pärast«
poole ferdingite, 5 killingiarus, neli margi peale. Siis weel
polemarkide ja doppeltmarkide (daalrid), poole, täie, ja
doppelt kuldmarkidega kuni poola ja rootsi riigi alla langemiseni. Wcneriigi alla saamisega 1710 aastast on meie kodumaal weneriigi raha jooksmas

III. Pcatilt.
P r a e g u s e d E u r o p a r i i k i d e jooksu r a h a d .
Wene k e i s r i r i i k .
Kuldraha riigimaksuarweks. 1 kuldrubla l(>0 kopikat.
I imperial—15 rubla, V* imperiali—7 rubla 50 kop, 10
ja 5 kuldrubla, 1 tukat^3rubla.
Hõberahad: 1 rubla^ 50, 2.r>, 20, 15, 10 ja 5 kopitulifed.
Waskrahad: 5, 3, 2, I, »/> ja V* kopikulised.
Paberirahad: 500, 100, ja 3 rublalised. Teised paberirahad
kaowad 31 Dets. 99. ära.
P r a n t s u s e p r i i r i i k.
Kuld ja hõbe, tõelikult, kuldraha, riigimaksuarweks. Ladina
rahaühendus. Praegusest aastasaja alustusest pääle, arwab
pratsusemaa ühes oma asumaadega frankide järele ä 100
Centimes, niihästi kulla kui ka hõbedaga. Uuemal ajal on

kuldraha, hõbedaraha, maksukorrast äratõrjunud. Franki jaotataksc weel igapäewases elus 20 Sous а 5 Centimes. Kuld­
raha: 5, 10, 20, 50 ja 100 frankilifed. Hõbewahctuferaba:
5, 2, 1, '/2 (50 Centimes) ja V« (20 Centtmes) franki.
Prantsuse, Schweitsi, Belgia ja Italia riikide ladinaraha
totkuleppimise järele ei tohi keegi nendest neljast riigist,
muid kui järgmisi rahasid lüüa: Kuldrahast: 100. 50. 20.
10 ja 5 fraukilisi. Hõbewahetuscraha: 2, 1, 7» ia V
frankilisi. Pronks wahetuseraha: 10, 5, 2 ja 1 Centimes
1 franke 100 Centimes-25 kop. Weneraha.

J ta l i a kuningriik.
Kiud ja hõberaha riigimatsuarwcks. Ladina rahaüheudn
L865 aastast ladina rahaühenduse järele arwatakse italia
lire ehk uouue (uue) lire eht frauchi а 100 Centisimi järele,
Ulis prantsuse frankidega täielikult ühearwuslised on. Kuldraha: 100, 50, 20, 10 ja 5 iivet. Hõberaha: 5, 2, 1, V«
(50 Ccutisimi) ja '/» (20 Ceutisimi) liret. Waskraha: 10,
5, 2 ja I Ceutisimi. 1 Lire :100 (>\mtisirni - 25 kop. Wene«
raha.
H i o p a n i a k u n i n g r i i k.
Kuld ja hõberaha riigimaksuarwets. Ladina rahaühendus.
Kuldraha: 20 pesetalifed. Hõberaha: 5 pesetalised 20 reali
ja 2, 1, l/2 la V« Peseta kaupa eht 50 ja 20 Ceutimeo.
Pronks wahetuseraha: I, 2, 5 ja 10 Centimoö. Wastwahetuseraha: l / i , 2'/2ja 5 Centimes. 1 Peseta 100 CeutiMos.^25 kop. Weneraha.
S c h w c i t s i m a a.
Kuld ja hõbe, tõelikult kuldraha, riigimaksuarwets. Ladiua
rahaühendus. Schweitsi ühentatud kautonid arwawad nii«
sama kui Prantsuse maa frantide järele а 100 räppi ehk
Ceutimi hõbraha. 1860 aastast kuld ja hõbe maksurahaks.
Kuldraha ladina rahaühenduse riikide poolt wastwõetaw.

— 25 —

Kuldraha: 20 ja 10 frankilised. Hõberaha: 5 frankilised, Ajz,
1 ja 2 franki. Pronks raha wahetusela 1 ja 2 räppi ehk
Centimes. 1 frank—100 räppi ehk (Centimes—25 k. W. raha.
B e l g i a k u n i n g r t t k.
Kuld ja paberi raha riigimakfuarweks. Ladina rahaühendus.
Belgia arwab 1861 aastast, niisama kui Prantsusemaa
frantide järele а 100 Centimes. Hõberaha: 5, 2, */я
Centimes) ja V* (-20 Centimes) frankilin. Nitelrahasi
20, 10 ja 5 Centimes (wasest ja niklest). Waskraha 2 ja
1 Centimes. 1865 on kuldraha löödud 20, 10 ja 5 frankiIist. 1 franke 100 Centimes 25 kop. Weneraha.
Kreeka kuningriik.
Kuld ja hõberaha, tõelikult paberiraha, rttgtmakfuaiwefe.
Ladina rahaühendus. 1882 aastal tegi riigiwalitsus frankimatsu seadusliknts. Uus brahma 100 lepta't 1 frank on
nigimaksurahaks. Kuldraha: 5, 10 ja 20 drahma. Hõberaha: 5, 2 ja 1 dranma, 50 ja 20 lepta (1 lepton^-I prantsuse Centimes). Waskraha: 10, 5 ja 2 lepta't ja 1 lepton.
1 drahma--100 lepta—25 kop. Weneraha.
S e r b i a k u n i n g r i i k.
Kuld ja hõberaha riigimaksuarwets. Ladina rahaühendus.
Serbias arwati ennemalt piaötrite h 40 pära järele. 1865
aastast dinari а 10<» Koia. Kullaraha maks on seaduslikult
kindlaks määratud. Kuld ja hõbe raha löödi Parisis ja WieMs: 20, 10, 5, 2. 1 ja tye dcuari rahasid (20 ja 10 [et
dinari rahad on kullast löödud). Wask wahetuserahako on:
10, 5 ja 1 pära. I dinar—100 pära—25 kop. Weneraha.
R u me n i a kuningriik,
kuldraha riigimaksuarweks. Ladina rahaühendus. 1 Ianuarist 1868 prantsuse raha arw maksmas. Lühike aeg alles.
Moldau ja Nallahei, Rumenia kuuingriigits nimetamisest
saadik, on maal oma raha: Leu ehk lei (lõim)=1 frank а
100 bani ehk pära. Riigimaksuko on kuldraha. Kuldraha:
20, 10 ja 5 lei. Hõberaha: 5, 2, 1 ja '/2 lei (50 bani

rahad. Pronks wahetuseraha: 10, 5, 2 ja 1 bani. 1 iei=100
bani<---25 kop. Weneraha.
B ulga r i a würstiriik.
Kuld ja hõberaha riigimakfuarweks. Ladina rahaühendns.
1880 aastal wvttis rahwuskogu (Nationalversammlung)
uue rahalöömise seaduse wastu. Põhjusrahaks on lew--100
stowiki. Nende järele löödi kuldrahasid 20 ja 10 frantilisi
ehk lew'i. Hõberaha: 5, 2, 1 ja V* franki ehk lew'i ja
wafkraha: 10, 5 ja 2 stowiki. I Iew--100 stotmki-25 kop.
Weneraha.
S a k s a riik.
Kuldraha riigimaksuarweks. 1 riigimark—100 penni. Uus fakfariigi maksuraha seadus 4 Dets. 1871 ja 9 Jutist 1873,
määrab 1 riigimarga а 100 penni riigimaksuarweks. Kuldrahadel: 20, 10 ja 5 markadel on kõigil ühesugune tagu»
mine pool (Revers) riigi kotkas. Esimene pool ehk Avers
näitab walitfejate kuju ehk ka niisama üksikute riikide auumärkisid. 5 ja 2 markalistel hõberahadel on niisamasugune
löömise olek. Teised hõberahad: 1 mark, 50 (ja 20) penni,
niisamma niktelrahad 20. ja 10 peenni kujutawad tagumisel
ehk Revers poolel — wapikuju. Esimesel ehk Avers poolel
seisab kiri ühes wäärtuse tähendusega. 20 markilisi kuldrahasid nimetatakse doppelkroonideks, J0 markilisi kroonideks.
Wafkraha lüüakse niisama ilma näokujuta: 2 ja 1 pennilisi.
1
1 riigimark--100 penni—ЗО /« kop. Weneraha.
Suur B r i t a n n i a kuningriik.
Kuldraha riigimaksuarweks. 1 nael stärling—20 shillingit а
12 pence а 4 farthings. Kuldraha arwus rehkentab Suur
Britannia naelade ehk pounds (Sstr.)—20 fhillingit (sh) а
12 pence (d) а 4 fartings stärlingit. Britiraha maksudele
saab sõna „Stärling" juurde lisatud et asumaade rahadest
äratunda. Nael stärlingit kestab 1816 aastast saadik, souveringn sõnaga nimetatud kuldrahast. Guinea (Guwee) 21
fhillingit on wanem, nüüd arwasti ettetulew pääkuldraha,
Kuldrahadeks on: wiielised, doppelt ja ühesed (-nael stärling).

pooled souverign'id ja gmnearahad (wiimsed 21 shillingit).
Hõberahadeks.- 5 fhilingit (1 kroon), 4 Mlingit (doublefloriu),
27з shillingit (l/2 krooni) 2 fhillingit (f lernt), I sbillinss
(12 pence) ja V» shMingit (6 pence). Wahetuseralia hõbedast: 4, 3, 2 pence ja I penny. Wagest: I ja '/2 penny
ja farthings. 1 nael stärlingit—2U fhilingit а l 2 pence а 4
farthings—6 rbl. 30'/« kop. Weneraha.
A us t r i a l i n g lia r i i k.
Kuldraha ritgimaksuarweks. Kroonearw. Põhjusrahaks on
kroono 100 hellerit (kuldraha armes). Kuldrahad: 20 ja 10
krooniraha. Hõberaha: 1 krooniraha. Nikelwahetusraha: 20
ja 10 hellerit. Pronksist raha: 2 ja 1 hellerit. Jooksus on
endised kuldnad: 8 ja 4 kuldkuldna rahad, 1 kuldnaraha
hõbedast. Wahetus raha: hõbe 10 kreutferid ja wask 1 ja
"/10 kreutferid. (Endised kuldnad llw kreutferi). Kauplemise
rahadeks: 1 tukati rahad, 4 tukati rahad ja Vtaria-Theresia
taaler, wiimne hommikumaa (Orient) tarwis löödud.
1 kroon—100 hellerit 34^/4 kop. Weneraha.
1 kuldeu^100 kreutferid 52'/2 kop. Weneraha.
T a a n i k u n i n g r i i k.
Kuldraha rngimaksuarweks. Skandinawia krooncmaksuarw.
Skandinawia maksuarwe wastuwõtmise järele saab kroonide
jänle а 100 Öere arwatud. Riigitaalrete а 96 shillingit
(ehk 6 marka а 10 shilliugit) järele arwati kuni 1874
aastani. Kuldrahad: 20, 10 ja 5 krooni. Ka on tukatid jooksus. Hõberahad: 2 ja 1 krooni, '/2 krooni (50 ööri); 2/з
trooni (40 ööri), V« kroom (25 ööri),1/»» krooni (10 ööri).
Pronksraha: 5, 2 ja 1 ööri. Pääle nende on wäga mitmet
seltsi cudist raha jooksus. 1 Kroone а 100 Ье«=34*/« Щ
Weneraha.
Rootsi j a Norra kuningriigid.
Knldraha riigimaksuarweks. Skandinawia rahamakfu lepingu
järele 1872 aastast arwab Rootsimaa kuldrahamaksuarwel
I kroone а 100 ööri. Norramaa arwab niisama 1877
aastast 1 kroone а 100 ööri. Sellejärele on nad Taani

ja Rootsi rahadena ühesugused, Kuldraha: 20, 10 ja 5
kroonerahad ja tukatid. Hõberaha: 2, 1, V* (—50£)еге),
l
/*( 40 öere), V« (—25 öere) ja 1/ю kroonerahads—10
oere). Pronks wahetuseraha: 5, 2 ja 1 öere. 1 kroone—100
öere 343/4 kop. Weneraha.
Hollandi
kuningriik.
Kuldraha rngimakfuarweks aastast 1877. Kuldraba: 10 kuldnarahad (tientjes). Kauplemiseraha: liht ja doppelt dukatid.
Hõberaha: 2'/2 kuldnat (riikõtaaler), 1 ja lf§ kuldnarahad,
25, 10 ja 5 Cents rahad. Waskrahad: 2'/2, 1 ja '/2 Cent.
1 Hollandi kulden--100 Cents—52 kop. Weneraha.
Portugali kuningriik.
Kuldraha riigimakfuarweks. 1854 aasta seäduse järele arwatakse „reis" järele. 1855 aastast kuldraha arwel 1000
reis—1 milreis ja 1000 milreis—1 Conto de Contons—1000
Contos. Kuldraha: 10 milreis raha (Caroa ehk kroone), 5,
2 ja 1 milreis. Hõbewahetuferaha: 5 Tcston rahad (500
reis) niisama 2, 1 ja'/2 teston rahad. Waskraha: 20, 10
ja 5 reis. 1 m i l r a š = l 0 0 0 reis—1 rubla 40 kop. Weneraha.
T ü r g i r i i k ( E u r o p a *)
Kuldraha riigimakfuarweks. Piaster—40 pära k 3 aoper
(eht 100 Cents), kelledest J 1 0 = 1 nael stärliugit on. Uuemal
ajal jaotatakse piastert 100 Centi. suurematel lnaksudel
arwatakse kottidega (Ш eht keser). Tõelituko matfuarwets
on kuldpiastcr. Kuldrahad: 500 piastrerahad, 250 piastrerahad, Türgi lira ehk medschidin, juslik 100 liorest, pooled
ja wcereudid 50 ja 25 piastre kaupa. Hõberahad: */a 1,2,
5, 10 ja 20 piaotrelised (järimlik, gcrsch, iklik, bcštolit,
oelik, medschidiu). Waskwahetuseraha: 5, 10, 20 ja 40 pära. 1 piaster—40 p a r a - 1 0 0 Centi—5'/2 kop. Weneraha.

P r a e g u s e d A h w r i l a r i i k i d e jooksu r a h a d .
1 A b e s s i n i a ! ehk Habeschil ei ole oma raha. Maria
Theresia taaler on pea jooksu rahaks. Ber (ta kersi)» nimetatud = 2 0 mgipiastert. Peäle selle on weel wanemad Hispania

— 29 —
hõbe piastred jooksus, ta tukat ehk Zchine, lnitekaliks nimetatud.
Endisel ajal oli sellel maal ise oma raha. Kuldraha „derime" ja hõberaha ..ueguz" kulutawad esimesel poolel teisrinime ja auunime, tagumisel poolel risti.
3) E g i p t u s e » « « rahad on niisama kui Türgimaal.
3) N i g e r i a s on Prantsuse maa raha jooksmas.
4) G u n e a s ja Senegambias nii kui Iu^lismaal.
5) K a p i m a a l on Inglismaa ja muu raha jooksmas.
6) M a d a g a s k a r i s , 5 franki kujuliue raha „farausa"
7.) M a r o k o s on rahatalitus korratus olekus, ning
mitme ja mitmesugused rahad jooksmas.
8.) T r i p o l i s on oma peenike wahetust raha. Kauplemifes aga prantsuse, italia ja türgi raha.
9). T u n i s e s on oma piastrcte järele arwatnd raha.
10.) Z a n z i b a r i s arwatakse põhja amerita dollaride
järele.

Praegused Aasia r i i k i d e jooksu rahad.
A nnamis(Kambodja), Lõuneõhtu arabias, Birmas, ja
Hiinas walitseb kauplemises wäljamaa raha. Oma raha on
ainult Vahetamiseks (s. o. peenike raha).
I l l p a u i s on enesel kuld ja hõberaha olemas.
H o m m i t u i n d i a s: Britannia, Hollandi, Prantsuse
ja Portugalia asumaades ou untmetseltsi raha jooksmas.
P ä r s i a s on kuldraha riigimaksuarweks. Pääle selle
hõbe ja wask raha. Siamis ja Turkestanis on oma raha.
N m е r i k a r a h a d.
Endised amerika elanikud, saiwad europlaste sinna tuletuga,
kes oma maa rahasid kaasa tõiwad, pärisrahaga tutwustatud. Seefamma lugu oli ta Inglismaa asumkudega, tuui
kuningas Georg I. 1724 aastal nende tarwis iseäranis ra»

— 80 —

hakoja Inglismaal asutas. Põhja Amerika ifeseiewuse hatatufega, hakati aastal 1785 oina raha lööma ja uimelt kuldraha: eagle (kull) 48 marka wäärt. Ka V* ja iJa suuruses.
Hõberaha: dollar (taaler) 4 marka wäärt; niisama '/2 dollari, dimeö (34 penni wäärt) ja '/2 dimes. Wafk raha: (5eut
(4 penni wäärt), ka '/», V« ja '/lo Cent (wiimseid läks
1000 tükki ühe dollari pääle). Nhentatud priiriikide rahad
on weiga ilusasti löödud. Wauemad rahad kujutawad priiuse
jumalust, lahtiste juukstega. Pärastpoole kübaraga kaetult,
kus peakohas sõna „ liberty" (priius) lugeda oli. Kuld ja
hõberahade tagumisel poolel on lahtiste tiiwadega kull, noka
wahel paela hoides, mille peal sõnad „ pluribus mmm"
seifawad. Kulli paremate küünte wahel on noolipundar,
pahemates lorberioks (ehk ümberpöördult). Kulli rinna peal
paistab südamekujuline risti jaotatud kilp, kuue ülessepoole minewa palgiga. Tagumise poole wõrukirjaks „United
States of America ", tuua esimesel poolel tahekessest waanik, mis ühcutatud primtisid tähentab, leida on. Wanematel rahadel on rahawäärtus ääre peal. Uuematel kulli kujutüse all. Wafk rahadel paistab ta tagumisel poolel olewast
loorberi waanikust. Kesk-ja lõuna-amerika riikides tuliwad
uiisamasugused olekud raha asjus ette. Ahistuses oli Hispania ja Portugalia raha jooksus, siis aga löödi emamaadel
asumaade tarwis raha.
Maade ja riikide järele jaotades on uuemal ajal löö«
dud Amerika rahad järgmised:
А.

P õ h j a A m e r i k a.

Ü h i s r i i k i d e r a h a d : Enne lv83 aastat arwati P2Hja Amerikas naelade järele а 20 fhillingit а 12 pence. Aas­
tast 1837 olewal dollaril on 100 Cents. 1853 aastani
oli kuld, 1878 aastast kuld-ja hõbe-raha riigimakfuarweks.
Kuldrahad: 1, 2*/*, 5, 10 ja 20 dollari rahad. (Wiimseidnimetatakse doppelt eagles), 10 dollarilist nimetatakse eagles,
5 dollarilised on pooled eagles. Hõberahadeks on: Tradedollars (kauplemise doMd),'/i°==L0 Cents, '/2^20 Cents,

-

31 —

V* \& '/2 dvllarirahad 25 ja 50 Cents'kaupa. Wask
nikel raha: 5, 3 ja 1 Cents'rahad. Pronks rahad: 2 ja 1
Cents'rahad. 1 dollar--100 Cents--1 rubl. 30 kop. Weneraha.
M e h i k o p r i i r i g i r a h a d : Koduseks rahaks on
piaster ehk Peso (Peso Ьап>, Peso fuerte) kellel 100 Centavos (ehk kellel 8 reali k 4 cuartillos ehk 12 grano). Piasteni on dollari rohte wäärtus. Kuldraha: 16 Pesoraha (1
onza), 10 pesoraha (1 hidalgo), 5, 2'/« ja 1 peso raha.
Piaster ehk pefoduro, ka 1/i Peso (medio peso) ehk liht
toston—50 Centavos,7« Peso ehk liht Peseta--25 Centavos,
i/н» Peso ehk decimo—10 centavos, 2 0 Peso (medio decimo)
^:5centavosja wasest: 1 centavos rahad. 1 Peso—100 cent a v o s ^ l rbl. 37 kop. Weneraha.
B.

Kesk

Amerika.

Wabadmaad:Guatemala, S a n S a I w a d o r , C o s t a - R i c o
ja H o n d u r a s , arwawad Mehiko rahade järele. Piaster ehk uus
peso—100 centavos (el)t 8 reali а 2 medios ehk 4 cuartil­
los ehk 12 granos. O h t u i n d i a s a a r t e l on peamaksurahaks enamasti Piaster, iseäranis Cuuba saarel. I n g l i s e
J a m a i k a saarel arwatakse inglis naelte järele. Teiste saarte
peäl mitmesugused rahad jooksmas.
С.

Lõuna

Amerika.

V e n e z u e l a priiriigi raha: Bolivaros—100 centavos.
C o l u m b i a (Uus-granada) raha: Peso de oro (ehk columbiano).
E c u a d o r i r a h a : Sucre (peso)--100 Centavos.
P e r u r a h a : Peso ehk piaster—100 Centimos kauplemises.
B o l i v i a r a h a : Pesos, bolivanosnimetatudki00 Centiinos.
C h i l e r a h a : Niisama peso ehk piaste—100 Centavos.r
A r g e n t i n i a : Kuldrahamaksuarwe. Pesos fucrtes ehk
piaster.
U r u g u a y : Kuldrahamaksuarwe: Pesos nationales (piaster)
«,100 centcfimos.

Paraguay: Paberirahamaksuarwe. Niisama peses fuertos
(piaeter) а 100 centavos (8 reali а 4 cuartillos).
B r a s i l i a : Keisririigi ajal oli põhjusrahaks rei ehk real.
Tõelikult arwatakse milreis (Conto de Reis) järel nii kui
Portugalias.
G u i a n a a f u m a d e r a h a d : B r i t t i G u i a n a s : Gurds (dollar) а 100 Cents.
P r a n t s u s e G u i a n a s: Dhtuindia frank а 100 Centi­
mes (ehk 20 sous), mis wähemwäärtuslised on kui ema maal.
H o l l a n d i G u i n e a s : ' h o l l a n d i kulden а 100 Cents.

І
T ä h t s a m a te üksi ku te rahade k i r j e l d u s , wanemast ajast l u n i praeguse ajani.
B r a c t e a t : (OLnes-eht plekist^raha). Iseäranis põhjasaksamaadel kuni 15 aastasajani õhukesest plekist, ühe poole
kirjadega löödud rahad. Mujal kestsiwad nad kuni 17 aastafajam.
C e n t. Wäikene raha nendes maades, kus kümnendik fystem walitseb. Sellejärele on cent 100 osa kusgil
riigis tarwitawast arwerahast. Hollandis arwatakse kuldna
peäle, Põhja Amerika ühisriikides dollari peäle 100 Centi.
Italialased nimetawad oma 100 jagu lirest „Centisimi".
Prantslased ja Schweitslafed omast frankist „Centimes".
Hispania ja Lõnnaameriklafcd 100 jagu omast piastrest
Centavo" j . n. e.
C o n t o de r e i s : Umbes million reis. Portugalia ehk
Brasilia raha järele 1000 milreis wäärt ehk 1400 rubla
Weneraha.
D a r e i k o s : (daricus) Pärsia kuld- knningaraha 0 ja л
aastasajast enne Kristuse sündimist.
D e n a r . (Denarius) Rooma priiriigi raha. Hõbedast 269
a. e. Kr. f. löödud. 207 aastast e. Kr. s. ka kuld denarid

10 hybe^mari wäärtuses. Wäga tuntud raha.

D o l l a r . (Saksa taalrest) Põhja Amerika ühis riikide arweraha kuld ja hõbedast. Ilusasti löödud.
D r ä h m a : Ennemuiswe kreeka hõberaha mitmes wäärtuses.
D u k a t : 12 aastasaja teiselpoolel Italias löödud kuldraha.
Pärast tõigi Europa riikide poolt järel löödud.
F r o r e n (Florens) Italiakeeli: Fiorino, Prants, f:
Florin. Die-ehk lilia-kuldnaks nimetatud, sest et kõigeenne
^lorentst linnas löödud sai, ja selle linna wappi, liliat
kandis. Alustuseks, 1252 a. oliwad nad puhtast kullast löödud.See raha leidis peagi lugupidamist ning sai teistest
maadest järel aimatud.

F r a n k ehk franc: Prantsusemaa hõberaha. 1803
aastast arwerahaks rahasistemis. 1830 aastast Belgias,
1850 aastast Sweitsis, 1866 Donauwüretiriikides, 1867
a. keelamaal ja 1871 aastast Hispaniaa matsmas. I t a lias nimetatakse franki „Lira nouwa" ehk „lira italiana".
Kreekamaal „drahma", Hispaniast Peseta" ja Donauwürstiriikides „lett?" ehk „piaster". Franki jaotatakse 100 jaosse,
mida Belgias, Prantsusemaal ja Schweitsis „Centimes",
Italias ja Italiafchweitsis „centisimi" ja Taksaschweitsis
^rappen" nimetatakse.
K r o s s : Krossideks nimetadi kõiki endisid patsusid
rahasid mis bracteati ehk õõnesrahade wastuolekuks oliwad.
Esimesed krossid wist aastal 1300 löödud. Nende wäärtus
oli mitmesugune, mitmesuguste nimetustega ning nad lagunestwad kaugele laiali.
K u l d e n ^Arwe-ja ka pärisraha mitmesuguses wäär»
tufes. Kullast ja hõbedast, keskajal löödud rahad.
Kopik: 16 aastasajast Wenemaal tarwitataw raha.
Alustuseks oliwad hõbekopikud, Joan IV Hirmsa ajast 1*38
kuni 1704. Kauplemiseks oli neil hollandi stiweritega ühine
wäärtus. Wäljamaalastclt wõeti neid wastu efimoti ett? &0
tutti ja tukati ette 100 tükki. Praeguse rahaga kõrwu seades
tuleb wälja et nad ennemalt 3 kop. maksiwad. Raskuse mnutusega, muudeti, ka rahade rnmeiufefc. Ratsaniku tujutno odaga
wõi piigiga (съ коиьемъ] audis rahale „kopeika" mmetufe.

tfreut)er:
Wäike hõberaha 13 aastasajal, Tirolis
löödud. Pärastpoole ka Saksamaal. Kus kuldnaraha arwerahaks oli, sääl oli kreutser wahetuserahaks.
M a r i a-T h е r е f i a-t a a l е r: Weel praegugi Austria
riigi poolt Ahwrika tauplemtfete loodawad hõberahad. Nad
lujutawad keiserina Maria-Theresia tuju ja aastaarwu 1780.
Mitmetel Ahwrika sugu arudel on see raha tarwitused 1
Maria Theresia-taaler-5 franki 25 C.-1 Rbl. 30 k. W. r.
M a r k . Kulla ja hõbeda raskuse määrus. Segamata
tuld ja hõbe nimetatakse „puhas mark". Mark on Saksamaa arweraha. Üks nael puhast kulda ehk 500 grammi
annab 1395 marka. Kullast lüüakse 5, 10 ja 20 marka«
rahasid. Hõbemargad 5, 2. 1 ja ih marka on wahetust«
rahaks, ning on alla metalli wäärtust löödud.
Medalje: (Prants, k. medaille, ital. k. medaglioni).
Nii kui kord juba nimetatud, waatufeks, meeldetuletuseks ja
mälestuseks löödud. Harilikult ei ole medaljed jooksu rahaks
löödud, sest nad peawad aruldasi sündmusi ehk tähtsaid isikuid meelde tuletama. Enamasti on nad wõiduslikumalt
walmistatud kui lihtue raha. Suuremaid medaljesid, nimetatakse „medaljonid". Aluswses walati neid, alles pärast
poole lõigati ja löödi neid. Kuulsad ja tähtsad on suured
wanaaegsed rooma keisrite medaljed. Pärastpoole kadus suurte
rahade löömise kunst ära ning kestis rohkem 1000 aastat.
14 aastasajal edenes Italias stempli lõikamise kunst uuesti,
mida tihtifed paapstide medaljed tunnistawad.
Korjajad jaotawad medaljesid awalikudeks- ja era-mäleswferahadeks. Esimesed saiwad walitsuste poolt tähtsate
riigiolekute meeldetuletuseks; wiimased, üksikutest isikutest
eraringkondades ettetulewate juhtumiste mälestuseks löödud.
Wiimaseid löödi wäheiel arwul ning nad on siis wäga aruldafed. We?I jaotatakse medaljesid wanemateks (15 ja 16
aastasajast) ja uuemateks. Iseäralist tähelepanemist leiab
medaljede löömise olek. Kõigisuuremas wäärtuses seisawad
ttalta kunstnikud. Nad on ilusaid paapsti medaljesid soetanud.
Siis järgnewad prantslased ja sakslased. Wäga tähtsad ja

ilusad on ka pärast neid aegasid löödud Wene medaljed.
Mõnedel medaljedel on juba nende iseäralise suuruse pärast
rohke »väärtus, iseäranis, kui kullast löödud on. Nendest
suurtest, aruldasteft ja kallitest medaljedest wõib erakorjaja
ainult kopiaid muretseda (ja neidki tihti pääle, suure waewaga), kuna uuema aja »vaatufe-ja mäleõtuse-rahad, mida
tihti alamwärtuslisest metallist (tina, »vask, nikkel) walmistatakfe,
kergema waewaga neid »võimalik saada on.
Wõidustundjad laidawad diguslifelt medaljede wigurite, kujutuste ja kirjade rohkust. Wauemate antik rahade kaunis
lihtsus ja tõsine ilu peats ka uuematel medaljedel eesmärgiks olema.
P e n n y (paljus: pence) Wäikene inglis wahetus raha.
Esiteks oliwad ainult hõbe, siis wafk ja pronks pennid.
Puhtasti löödud raha.
P e u n! pcnning (Pfenning). Mitmesuguses wäärtufes
ja olekus, Saksamaa raha olekus.
P i a s t e r : Italia sõnast piaster (metall ehk hõbe
lapike) ka Hispania ja Lõuna Amerika Peso nimetud. Et
teda alustuseks neljakandiliste hõbe täpikeste kujul löödi,
siis ni»netadi seda raha sellepärast nõnda. Ka Homnnkumaal
ja Türgiriigi mõju all olewates maades sai se nimetus
tarwitatud.
R u b l a : Enne Ioan Hirmsa hõbekopiklnd, hõbelatrideft löödud ja äramärgitud hõberahad. Keiser Peeter Suure
ajast enamasti ilusasti löödud hõberaha-100 kopikat.
S e t e l: (siclos) Hebrea rahwa kauplemisel ja,
nende koduses elus tarwitusel olew hõbeda raskuse nimetus,
seni kuni löödud raha veel ei olnud. Teda tarwitadi ka maksuarwe rahaks mitmete asjade määramise juures. Hebrea
talenti arwati 3000 sekelt. Raske on Hebrea fekeli tõsist
wäärwst äramäärata. Aastast 142 e. Kr. sündimist lõi
Juuda würst Simon terwe, poole ja weerand sekeli rahasid.
S t ä r I i n g: Inglismaa arweraha.
T a a l e r : prants. k: cai, ingl. k: dollar, ital. k: talero,
rootsi, k: daler. Selle nimega nimetati kõiki rahasid, mis

— 36 —

üle 1 loe kaalusiwad. Hakatuseks oli taaler saksa niaksuarweks. Mtmetel aegadel ja mitmetest riitidest järelaimatud,
nüid aga mitte enam arwerahaks tarwitatud.

Lisa.
Tihti leitakse suuri wanaraha kogust maa seest, mis
wististe endistel sõja aegadel sinna ärapeidetud saiwad. Nii
leiti suwel 1898 a. Belgorodi jaama lähedal—Kursk—Harkowi raudtee juures, mitte wäga sügawalt maa seest, kaks
sawi potti, Boris Goduuowi (1598—1605) aegsete hõberahadega täidetud. Nendest rahadest oliwad mõned ümmargused, mõned kolmekandilised; enamasti kõik wõidufaatja
Georgi kujutusega. See leidus 10 naela raske, ^ai arheologia
komisjonile Peterburi ära antud.
Läänemaal, Martna kihelkonnas, Wäike—Nõudes, leidis kewadel 1898, keegi talupoeg rentnik, endise surnuaja
lähedal uut maad kündes, umbes 1'/4 jala sügawufes suure
hunitu hõberaha. Sealt ei leitud mingisugust ^riista wõi
nõu, waid rahad oliwad tasase pae kiwi peäl. Ümberringi
oli paks kord süsa. Suurema osa sellest leiust rohkem 2000
tükki b ' / , naela kaalu järele sai mõisaherra oma katte. Ned
rahad oliwad kõik endiste Liiwi wäeülemate (Heermeister)
(1483-1561) aegadest. Kewadel 1899. seisiwad need rahad
Tallina kubermangu renterei hoiu all, kust neid Tallina Pro«
Winistal museumi poolt kord korralt uurimiseks wälja wõetakse.
Endisel „Eesti Kirjameeste seltsil" oli ka kaunis kogu
wana rahasid, mis seltsi lõpetamise komisjoni otsuse järele
„Õpetud Eesti seltsi" (Gelehrte Ehstnische Gesellschaft)
omanduseks saiwad. Õpetud Eesti felsi, ajalehtedes ilmunud
arwude järele oli sülles kogus: 841 hõbe j» 3169 wask,
pronks ja mõned nikel rahad ja 133 mälestuferaha, mängumarti ja teisa wäärtuseta järeltujutusi. Rohkem wäärtuslisest

— 37 —
vsast — hõberahadest — oli 298 tükki endifid kodumaa
rahasid, milledest 5 endist Tartu raha iseäralist tähelepanemist leiawad, sest et nendest kaht« raha, Õpetatud Eesti
seltsi kogus weel olemas põlnud. Pola hõberahasid oli 174
tükki, enamasti 16 aastasajast siis weel 164 rootsiaegseid,
17 aastasajast ja ainult 48 weneraha. 157 wäljamaaraha,
nende hulgas mõned praegused jooksu rahad. Waskrahadest
oli 2045 weneraha, 666 rootsi ja 40 wanemaid Pola
rahasid, 365 wäljamaraha, aga nende hulgas ei olewat
aruldafi olemas. Wanade hommikumarahade (kufichse) leiukohta ei olewat kahjuks teada.

Keiserina Glisaweta Walitsuse ajal löödi Eesti ja Liiwimaa tarwis 1756 ja 1757 aastal hõbedast: 2, 4, 24, 48
ja 96 kopiku rahasid. 1756 aasta rahad on kaunis aruldafed.
Aastatel 1759-1762 löödi Preisimaal, wene sõjawägede sääl wiibimise ajal hõberaha: solid, 1, 2, 3, 5, 18
trossilisi rahasid.
Aastal 1763-1781 löödi Kolõwanis Siberi tarwis
waskraha.
Aastal 1771 löödi Moldau ja Wollahei tarwis wastraha.
Aastal 1787 löödi Keiserina II teekonnal Tännas
(Krimmis) hõberaha. 2 , 5 , w ja 20 kopikalist.
Aastal 1804-1833 löödi Grusia tarwis wask ja hõbe,
enamasti hõberaha.
Aastatel 1815-1841 löödi Poolamaa tarwis, kuld,
hõbe ja waskraha.
Aastast 1864 lüüakse Soomemaa tarwis, kuld, hõbe
ja toast raha. Soomerahaks on 1 mark—100 penni—25
kop. Weneraha. Soomemaa tarwis lüüakse: kuldraha 10 ja
20 markalist. Hõberaha: 25 ja 50 penni ja 1 тл {. Wask­
raha: 1, 5 ja 10 penni.

1UU3H
5?

-UM
-zavM
=3
CS

я

e-i

wi

ei

»»

oo » Г - ^ " - . w « Г « « « • « , , r-<
CO O C 0> Oi 05 Oi Oi Oi Oi O rH

~*
CNQ00OGOQ0000000GO00Q0
eo

СЧ

1U3Z

CM
СЧ

eo
CM

zuvaL
ao
S as
R

eo
o

O iO iC >o Ю Ю iC iO O Ю Ю

Ю
CM

O

o

eo

WCSICSCNICNICNCNJCNICMCNICNCO

eo

I I

"7,

"5,

o

5 •«

43

ГО

4s -2 «"£

Д

ч

SSM
Illi glss 2

ш

O "5 c o
4

e
c

||
Il "ts
a -

*- o tJ «

es*

« r H

C^
« «3 « Jr
.23 «u* -j- 2>
C3 <" vö g

K

^

II

<5

3
« g
41

*<


w eo «»' iO CD t * 00 OS O

IH

«

m

1

ruu?H

«
CS

s
5?
ш

тФ
uM

е*
et

zum
| x~

M3I

«
j s
6

•jw»g
. Q-

s
3

y

«S
*

?: ^

JT-oo ^ r ~ j r ~ t ^ ^Г~^Г-гч ^-~ ( ©
н о н н о ю м о с о
1 см
CM

«

0, «

"

«

«

*

WOMCSOOOWOOOCOOJ
Н С х И т Ч ф Ю И С Ч ^ ^ М
— y-i т-t y-t r-1 «* I «# •«* O CM
CM
«

«

09 00

£•*•
^r—^—
^—
OOOOOOOooOMCD«i(M«
K H c c r o c t o W H >••* « X
і н ^ й ^ н с ч і в
i J^: i o o CM
CS
* < * «f
H
«
(N
« » « • f ^ i M O i O O N C " - "
соютесою«*омтессі^
Т н
T-1
1
1 1 1 " 1 '-'
^

1

I I I

1


'C £>

f

X

:
r

na

.

.

.

o ** . I © . © B . ca
II C r O
^-< « 1! — *=Š©
«
II o - s ^ o || Й II H s o

3

|| M

1 , - н na ~*~ «

12 II

g

£J F: Д

s-> r-t

II ~ 22

"E« s t - ® ^ * * £ ^ " ^
Ä.

гн as -js g. ^ «* 2 " «

5$ < S S «J O O = 3 Ю ^

eo
т-t

- j f

«twcoooaOHN
« r i r t r t H H « N «

— 40 —

H Illgu.

Weneriigi walitsejate Walit­
suse ajad, riigi aruldased
(Р ДКІЯ) rahad, rahataja ni­

metused ja mõned teated
nlaslraha löömise muutustest.

— 42 —

Weneriigi walitsejad 1505 aastaga alustades.
Moskwa Zarid:
Wasilii Ioanowitfh wal. 27 ott. 1505.—4 Dets. 1533.
Joan IV Himms
„ 6 DetS. 1533.—18 Märts 1584.
Feodor Ioanuowitsh „ 18 Märts. 1584.—7 Ianr. 1598.
Boris Godunow
„ Febr. 1598.—15 3lpr. 1605.
Feodor Borisowitfh „ 15 Apr. 1605.—10 Juni 1605.
Wast« Samiskii
„ 20 Mai 1606.-2 Sept. 1612.
MibcnlFeodorowitshRomanow tuil. 21 Febr. 1613.-13 Iul.1645.
Aleksei Mihailowitsh, wal. 13 Jut. 1645.—29 Jan. 1676.
Feoder Aletsejewitsh, wal. 1676—27. Apr. 1682.
Joan V Aletsejewitsh"), wal. 27 Apr, 1682-29. Jan. 1696
Peter I. Aletsejewitsh Suur, wai. 27 Apr. 1682.-28. Jan. 1725

Weneriigi K e i s r i d :
Peter I. Aletsejewitsh Suur, wai. 22 Ott. 1721.-38 Jan. 1725
Ekaterina I. Aleksejewna, »al. 2H. Jan. 1725.-7. Mai. 1727.
Peter II. Aletsejewitsh, wai. 7Mai. 1727.-19. Jan. 1730.
Anna Joannowna, wal. 4 Febr. 1720.—17. Oft. 1740.
Joan VI. Anlonowilsh, wai. 17. Ott. 1740.—24. Nero. 1741.
<^Iisaweta Petrowna, wal. 21. Now. 174!.—2:>. Dets. 1761.
Peter lil. Feodorowitsh. wal. 25. Dets. 1761.—28. Jan. 1762.
Ekaterina II. Aletsejcwna Suur, wal. 28. Jun. 1762.—6. Now.
1796.
Paul I. Pctrowitsh, wal. 7. Now. 1796.-12. Märts. 1801.
Aleksander I. Pawlowitshial. 12. Märts. 1801.-19. Now. 1825.
Nikolai I. Pawlowitsh, wai. 14. Dets. 1825.—18. Febr. 1855.
Aleksander II. Nikolajewitsh, Wabastaja, wal. 19. Feb. 1855.
—1. Mäns. 1881.
Aleksander III, Aleksandrowitsh, wal. 2. Märts. 1881.-20. Okt.
1894.
Nik»lai П. AIeksandr»witsh, walitseb 21. Okt. 1894. aastast
*) Joan ja Peter Aleksejewitsh walitsesiwad seltsis; nende ala«
eal walitses nende asemel Tsaritsa Sohwia Aleksejewna riiki
23. Maist 1682—1. Eept. 1689.

Списокъ р дкихъ монетъ Россійской
Имперіи съ 1762 года.
(Изданія Великаго Кыязя
нумизматик .)

Георгія Мнхайловича о русской

Weneriigi aruldaste rahade nimekiri.

М днын ион ты. Wask rahad.
Нолушки (V* кои.): 1765 (Ем.), 1768 (безъ буквъ),
1773 (Ем.), 1775 (Ем.), 1781 (Км.), 1782 (Км.), 1783
(Км.), 1784 (Км.), 1785 (Км.), 1786 (Км.), 1787 (Км.),
1788 (Км.), 1789 (Ам.), (Км.;, 1790 (Км.), 1791 (Км.),
1792 (Км.), 1793 (безъ б.), (Км.), 1794 (Км.), 1795, и
1796 (безъ б.), 1797 (Км.), (безъ б.), 1798 (Км.),
1799 (Км.), 1800 (Ем.), (Км.), 1801 (Км.), 1803 (Км.),
1806 (Км.), 1808 (Ем.), (Км.), 1809 (Км.), 1810 (Км.),
1839 (см.), 1845 (ем.), 1846 (ем.), 1849 (ем.), 1849
(еіім.), 1850 (nM.), 1855 (ем. Ник. I.), 1858 (ем HB.),
1859 (ем. HOB. образц.), 1860 (вм. нов. 0.), (ем. нои.
о.), 186в (см.), 1867 (ем.), 1867 (ем. HOB. О.), 1871
(Спб.), 1876 (ем.), (1894. Спб.), (1897 (Спб.),



44 —

Деньги C/2 «on): 1763 (безъ б.), 1765 (EM.), 1771
(безъ б.), 1774 (EM.), 1781 (Км.), 1782 (Км.), 1780
(Км.), 1790 (б зъ б.), 1791 (безъ б.) 1791 (Км. съ
двойными кольцами.), 1792 (б зъ б.), 1793 (безъ
б.), 1794 (безъ б.), 1796 (безъ Св. Георгія.), 1797
безъ б.), (Км.), 1798 (безъ б.), (Ам.), (Км.), 1799
(безъ б.), (Км.), 1800 (безъ б.), (Ем.), (Км.), 1801 и
1802 (такж вс .), 1803 (Км.), 1804 (Ем.), 1806 (Км.),
1808 (Ем.), (Км.), 1809 (Км.), 1810 (Км.), (18Ю нов.
обр., (Ем. нм.), (Ем.), (Спб. фг.), 1811 (Ем. иф.),
Км. пб.), 1812 (Км. ам.), 1813 (Ем. нм.), (Км ам.),
1814 (Км. ам.), (Спб. пс), 1815 (Ем. н м.), (Км. а м.),
1817 (Км. а м.), 1823 (Км. а м.), 1828 (Спб.), 1840
(безъ б.), 1847 (См.), 1848 (М. W.), 1849 (Спм.), (ем.),
1865 (ем.), 1666 (ем.), 1867 (ем.), 1867 (нов. обр.),
(ем.), 1871 (Спб.), 1876 (ем.), (1894, 1896.)

— 45 —
Коп

йки: 1763, 1763 (EM.), 1764 (Спм.), 1765 (EM.),

1766 (Спм.), 1767 (Спм.), (м. м.), 1770 (Км.), 1733
(Ем.)1 795 (м.м.), 1756 (безъ св. Георгія.), 1797
(безъ б.). (Км.), 1798 (безъ б.), (Км.), 1799 (безъ
б.), (Км.), 1800 (тоже), 1801 (Км.), 1802 (вс , разн.
сорт. р дк.), 1803 (Км.), 1804 (Ем.), 1806 (Км.), 1808
(Км.), 1809 (Км.), 1810 (безъ. б.), (Км.), (съ вензелемъ), годънадъ орломъ), 1810 нов. обр. (Ем. н. м.),
(Км. N. 6.), (Спб. фг.), 1811 (Ем. и. ф.), (Км. пб.),
(Спб. ne.), 1812 (Км. а. м.) 1813 (Ем. н. м.), (Км. ам.),
1814 (Км. а. м.), (Спб. п.с), 1815 (Ем. н. м.), (Км.
а.м.), 1816 (Км. а. м.), 1818 (Км. А. М.), 1821 (Км. ад.),
і828(Спб.), 1830 нов. обр. (Ем.фх.), (Ем.), 1831 (ем.),
1833 (ем.), 1834,1835 и 183« (тоже,) 1838 (Ем. на.),
1839 (ем.), 1840 нов. обр. (безъ б.), 1849 (Спм.),
(ем.), 1850 (вм.), 1854 (ем. Алекс. П.), 1856 (вм.
Ннк. І.),1867 (ем.)



46-

2 Коп йки (грошь:) 1763 (безъ буквъ), 1765 (Ем.),
1766 (безъ б.), 1767 (безъ б.), (Мм.), 1774 (Ем.), 1776
(Спм.), 1779 (Ем.), 1788 (Тм.), 1789 (Мм.), (Ам.),
1790 (Ам.), 1791 (Ам.), 1793 (Ем.), (Ам.), 1794 (Ам.),
1795. (Ам.), 1796 (Ам.), 1797 (Ам.), 1799 (безъ б.),
1800 (безъ б.), 1801 (безъ б.), (Км.), 1802 (безъ б.),
(Ем. съ меньшимъ орломъ, Км., съ иортретомъ и
с ь вензелемъ вс р дки). 1803 (Км.), 1804 (Ем. и
г
Км.) 1805 (Км.), 1806 (Км.), 1807, 1808, 1809 и 1810
(тоже.), 1810 ( e e e h f.), 1810 HOB. обр. (Ем. нм.)
Lbrct
(Км. п.б.), (Км. м. «.), 1811 (Ем. н. ф.), (Км. п. б.),
1814 (Спб. ne), (Им.), 1818 (Км. А. Д.), (Спб.), 1819
(Км. д. б.), 1828 (Спб.), 1830 (Ем. ик.), нов. обр. (Ем.
фх.), 1831 (Ем. фх.) 1840 (безъ б.), 1841 Спб. 1848
(М W.), 1849 (ем.), 1853 (вм.), 1855 (ем.). 1859 нов.
обр. (ем.), 1860 (вм.), 1863 (ем. изъ никеля).

з

3 коп йки: 1840 (безъ буквъ), 1842 (см.), 1848 (MW.),
J 849 (Спм. И ем.), 1859 HOB. обр. (ем.), 1860 (вм.),
1865 (ем.),
4 коп йки: 1796 (безъ буквъ.)
5 кон екъ: 1763 (безъ буквъ.),
1764 (Спм.), 1765 (безъ б.), (Ем. рис нокъ орла.
(Em. Ыщі kulli kujutus.
гораздо тщательн е, подъ орломъ малыс букві.і Ем.,
palju puhtam,
kulli all weikesed tähed e. «.,
вокрукъ всего зубчатый ободокъ.), (Ем. крестикъ
ümberringi terawotstekujuline wõru.), (em.
Rist
на держав меньше, и подъ орломъ буквы Ем. меньriigi õuna peäl weikfem ja kulli all tähed E. m. weiksemad,
ше, буквы надписи иной формы.); (Ем., Подъ орломъ
päälkirja tähed teistsugused.
(Em. Riigikulli all
б квы Ем., н сколько крупн е, а крестъ на держав
tähed Em.wähe suuremad, aga rist riigi ?una peäl kogu
болыпей величины, шрнфтъ надписм на лент друpoolest
suurem,
kiri
lindi
peäl
гаго рисунка).
teisekujuline.
1766 (Спм.) 1767 (Мм.), (Спм.),
(См); 1781 (Спм.), 1737 (Ем. разные.), (Км.), (безъ
б.), 1788 (Тм.), 1789 (Мм.), 1790 (Км. разныя,) 1791
(безъ б.), (Ем. разныя), (Км.), 1792 (Км.), 1793 (Км.),
(безъ б.), 1794 (Ем. разныя), (Км.), 1795 (Км., Ам.
я Мм.), 1796 (Км.), 1808 (Ем.), 1810 (Км.) 1830 нов.
обр. (Ем. и Ем. фх.). 1831 (Ем.), 1837 (Ем. фх.), 1839
(см.), 1849 (Спм. и ем.), 1850 (вм.), 1858 нов. обр.),
1359 нов. обр.), (ем.). 1878 (Спб. ni.)
10 коп е к ъ : 1796 (гдадк. гуртъ), (гуртъ е ткой)
1830 нов. образца. (Ем. и Ем. фх.), 1831 (см.), 1839
(См.), 1371 (изъ никеля).
1 руоль: 1770 и 1771 Сестрорецкаго Монетнаго
двора.

— 48 —

Серебрянныя:

Hõberahad.

1762. I рубль. Снб. я. и.
1 рубель Спб. а. ш.
1763. 5 коп.
20 кои. Спб.
1764. 10 коп.
10 коп. Спб.
20 коп. Спб.
1765. 10 коп. Спб.
20 коп. Спб. (ті.)
V« руб. (безъ б.),
1766. 10 коп.
*/а руб. Спб. я. і.
1 руб. Ммд. аш,
1 руб. Спб. я. і.
1 руб. Спб. (безъ б. въ рукав )
1767. 1 рубд. Спб. еі.
1768. 10 коп. Ммд.
20 коп. Спб.
1 руб. Ммд. аш.
1 руб. Ммд. еі.
1 руб. Спб. еі.
1770 1 руб. са.
1 руб. Ммд. дм.
1771. V« РУб Спб. яч.
1772. 1 руб. Спб. яч.
1773. V« Спб. Л.
1 руб. Спб. яч.
1775 20 коп. Спб.
1 руб. Ммд. са.
1776 10 кои. Спб;
20 коп. Спб.
1777 10 коп. Спб.
15 коп. Снб.
'/4 руб. Спб.
'/2 руб. Спб.

— 43 —
1778. V* РУб. Спб. л.
1779. 7« руб. Спб.
*/2 руб. Спб. л.
1780. 15 коп. Спб. разныя.
'/2 руб. Спб. из.
1781 10 коп. Спб.
15 коп. Спб.
20 коп. Спб.
1782 10 коп. Спб. l
15 коп. Спб. | разныя.
20 коо. Спб.j
1783. 15 коп. Спб.
20 коп. Спб.
'/2 руб. Спб. мм. разн.
1 руб. Спб. мм.
1784 V« РУб. Спб. яа.
1 руб. Спб. мм.
1 руб. Спб. іс.
1785. 20 коп. Спб.
!
/4 руб. Спб. яа.
V» руб. Спб. яа.
1786. 15 коп. Спб.
20 коп. Спб.
V* руб. Спб. яа
а руб. Спб. яа. разн.
1787. 15 коп. Спб.
20 коп. Спб.
V* руб. Спб. яа.
х
\г руб. Спб. яа.
1788. V* РУб- Спб. яа.
1
/І руб. Спб. яа. разн.
1789. 1 руб. Спб. ак. разн.
1790. 20 Спб.
1791. 15 коп. Спб.
20 коп. Спб.

-50 —
1791. '/4 руб. Спб. яа.
V* руб. Спб. яа.
1 руб. Спб. яа.
1792. 15 коп. Спб.
20 коп. Спб.
*/4 руб. Спб. яа.
'/2 руб. Спб. яа.
1 руб. Спб. яа.
1793.15 коп. Спб.
20 коп. Спб.
V* руб. Спб. яа.
'/2 руб. Спб. ак.
1 руб. Спб.
1794. 15 коп. Спб.
20 коп. Спб.
I
'/« руб. Спб. Ак. | р а 8 И '
а руб. Спб. Ак.
1795. 20 коп. Спб.
'/« руб. Спб. Ак.
'/2 руб. Спб. ак.
1 руб. Спб. ак.
1796. 20 коп. Спб.
*/2 руб. Спб. іс.
1 руб (Carl Leberecht Fecit. въ рукав .)
1 руб. См. аи.
1 руб. См. фц.
1 руб. См. OM.
1 руб. БМ.
1 руб. Бм. OM.
1 руб. Бм. фц.
1 руб. съ орломъ и съ портретомъ.
1797. '/, руб. См. мб.
1 руб. См. мб.
1798. V« Руб. См. фц.
'/• руб. см. мб, (точка поел года.)

-51 —
1798. 1 руб. см. аи.
1799. о коп. см. мб.
V« ру. см. фц.
1 руб. см. аи.
1810. 5 коп. см. ом.
V« руб. см. аи.
'/, руб. см. ом.
!
/4 руб. С І ом.
І.
' 2 руб. СМ. Мб.
/

1 руб. см. аи.
1801. 10 коп. см. фц.
' 4 руб. см. фц.
/
1 руб. см. ом.
і руб.
1 руб. спб. аи.
1 руб. (съ портретомъ.)
1803. 10 коп. спб. аи.
1800. 1 руб.
1 руб. (съ портр.)
1807. 1 руб.
1 руб. спб. фг.
1808. ' « руб. спб. фг.
/
1809. 10 коп. спб. фг. безъ
точки посл 10.
1810. 10 коп. спб. мк.
1810. новаго оразца:
5 коп. спб. фг.
10 коп. спб. фг.
' 2 кон. спб. фг.
/
1 руб. спб. фг.
1811. 5 коп, спб. фг.
1812. 5 коп. спб. мф.
10 коп. Си. мф.
1814. 1 руб. Спб.

1817. 10 коп. Спб. п с.
1818. 1 руб. Спб.
1819. ' 2 руб. Спб.
/
1820. ' 2 руб. Спб. п. с.
/
1 руб. Спб. п. с.
1823 20 коп. Спб.
1825. 10 коп. Спб. нг.
20 коп. Спб. нг.
1 руб. (Константинъ I)
1 руб. Спб. нг.
1826. 7» руб Спб. пд.
1827. V« руб. Спб. нг.
1 руб. Спб. нг.
] руб. (съ портретомъ.)
1828. 5 коп. Спб. нг.
20 коп. Спб. нг.
V* руб. Спб. нг.
1829. Ю коп. Спб. нг.
1834 15 кон. M W .
1835. 1 / руб. (съ норт.)

1836. і / руб. (съпор.)ПУ.
'2
1V2руб. (съ пõpr.) РП. Уткинъ
1837. 15 коп. M W .
1838. : * руб' нг.
11/а руб. нг.
l
1 /* pyõ. MW.
1839. 5 коп. Спб. нг.
*/«. руб.нг.
1 руб. Спб. пч.
1 / руб. M W .

1840. • « руб.нг.
/
1841. 15 коп- нг.
15 коп. дп .
30 ВОП. м\ .
3
/4 руб. нг.
1842. Г коп. M W .
>

-53
10 коп. Спб. нг.
10 коп. MW.
20 коп. Спб. ач.
V* руб. Спб. ач.
V» руб. Спб. нг(
1 руб. Спб. нг.
1843. 20 коп. Спб. ач.
V« руб. Спб. ач.
а руб. Спб. ач.
1844. 20 коп. Спб. кб.
20 коп. м\ .
l 4 руб. MW.
/
1845. '/2 руб. съ портр.
1 руб. съ портр.
1846. 20'коп. M W .
Х
1847. І% руб. Спб. иа1848. 7« руб. Спб. ni.
1852. 5 кон. Спб. ні.
ІО^кон. Спб. ні.
20 кон. Спб. ні.
V* руб. Спб. ні.
*/а руб. Спб. ні.
1 руб. Спб. ні.
1854. 10 коп. M W .
1855. 10 кон. M W .
1 руб. Спб. ні.
1857. 20 коп. M W .
*/* руб. MW.
1858. 5 коп. Спб. фб.
10 коп. Спб. фб.
20 коп. Спб. фб.
'/4 руб. Спб. фб.
V» руб. Спб. фб.
1 руб. Спб. фб.
1859. 5 коп. безъбуквъ.
1860. '/< руб. Спб. фб.



— 541860. '/2 руб. Спб. фб.
1860. 1 руб. Спб, фб.
1860. 5 кон. Олб. фб.
HOB. 10 когг Спб. фб.
обрц. 15 Korr. Спб* фб.
20 коп. Спб. фб.
V« руб. Спб. фб.
V* руб, Спб. фб.
1861. 5 коп. Спб. ми.
10 коп. j
1 5 коп.
х
s
20 коп. J
V« руб.

V« руб.
о
1 руб. (
1878. 5 коп. Спб. ні. [ные.)
1886 1 руб.т. (Разные пробЗолотыя, Kuld
I ja
П л ат и но вы п
Platnrarahad.
1773. Зол, 10 руб. Спб.
1776. Зол. 10 руб. Спб.
1777. Зол, 5 руб. Спб.
„ 10 руб. Спб.
1 < 80 „ 10 руб. Спб.
1786
„ Ю руб. Спб.
1789
„ 5 руб. Спб.
1790
„ 5 руб. Спб.
1791
„ 5 р б. Спб.
1792
„ 5 руб. Спб.
1794
„ 5 руб. Спб.
1802
„ 10 руб. Спб.
1825
„ 5 руб. Спб. п. о.
1827
„ 5 руб. Спб. нд.
1832
„ 5 руб.

— 55
1834 Плат. 3 руб. M W .
1834

6 "руб. Спб.
„ 12 руб. Снб.
1835 Зол. 3 руб. M W .
Плат. 6 руб. Спб.
„ 12 руб. Спб.
1836 Зол. 10 руб. съ портр.
Плат. 3 руб. Снб.

6 руб. Спб.
„ 12 руб. Спб.
1837 Зол. 8 руб. м\ .
Плат. 12 руб. Спб.
1838 Зол. 3 руб. M W .
Плат. 6 руб. Снб.
„ 12 руб. Спб.
1839 Зол. 3 руб. M W .
Плат. 3 руб. Спб.
„ 6 руб. Спб.
1840. Зол. 3 руб. Спб. ач.
„ 3 РУб. M W .
Плат. 3 руб. Спб.
„ 6 руб. Снб.
„ 12 руб. Спб.
1841. Зол. 3 руб. Спб. ач.
Плат. 12 руб. Спб.
1842. Зол. 5 руб. M W .
Плат. 6 руб. Снб.
„ 12 руб. Снб.
1843. „
6 руб. Снб.
„ 12 руб. Спб.
1844. „ 6 руб. Снб.
„ 12 руб. Снб.
1845. „ 6 руб. Снб.
„ 12 руб. Снб.
1849. „ 5 руб. M W .
1846. Зол. 5 руб. M W .
1865. м 5 руб. Спб. ao.
1848. „ 5 руб. M W .

— 56 —
K e i s e r P e e t e r S u u r e ajal löödi wastwahetuseraha 12 rubl 80 kop, 15 rubl 20 kop ja pärastpoole 40
rubla ühest puudast waske mii kahe järeltuleja walitsuseaeg
niisama teötiö. 1735 aastal määrati Ekaterinburgis ja Kolõwanis 10 r«bla ja 8 rubla ^askraha ühest wasepuudast.
! • rubla wärtusliseks wastrahaks löödi dengad ja polushkad.
* rublaline waskraha löödi pärast 16 rubla waärtusliseko
wafir«h«?s. 2757 aastast löödi waskraha 16 rubla ühest
puudast waieft. 1766—(1782) aastal hakati Kolõwanis 25
rubla väärtuslist waskraha lööma, milleks KolLwani wafe
fees olew hõbeda rohkus põhjust andis.

ООООООО
K e i s e r i n n a E l i s a w e t a I ja K e i s e r P e t e r
III walitsuse aegsed raha löömise kojad, millede tähendused
rahade peal olcwate üksikute tähtede läbi äramärgitud, on
järgmised:
«. м. д. — Московскій монетный дворъ (Moskwa
raharoda).
м. м. — Московская монета (Moskwa raha).
Спб. — Стъ. Петербург (St. Petergburg)
Сп. м. — Стъ Петербурская монета (St.Peterburgi ralja)
Е. м. — Екатеринбургская (Ekaterinburgi raha).

Taguulifel raha poolel seiswad üksikud tähed tähentawad
enamasti rahakoja ülemaid ja meistrisid ja ka grawerijaid
щ «ende nimesid esimeste nimetähtedega.

-57 —
K e i s e r P e t e r III, aruldaste hõberublade tundemärgid on järgmised:
H л x i I i n е (mitte aruldane) h õ b e r u b l a : Näokuju«
tus hariline (Профилъ лица обыкновенный) kujutuse
all (под'і> бюстомъ) м. м. д.
I. a r u l d a u e hõbe r u b l a : Näokujutus teisem, rinde peäl
olew kull weiksem,kujutufe all: Спб; käewarrukast wähe paistwad tähed: c. ю. (Самуилъ юдинъ) on stempli pealt äranühitud.

«

^

^

II. a r u l d a n e h õ b e r u b l a : Tagumisel rahapoolel neli
tähte ii on üheks ristiks kokupõimitud. Iga n pääl Keiserlit kroon ja iga risti nurga kohas iii. Umber olew kiri on
ärajaotatud. — монета —новая — ц на —Рубль Kaheäärmise kulli wahel 17—62.

& & & & & & &
III. a r u l d a n e h õ b e r u b l a : Esiniene rahapool (Avers)
niisamasugune. Tagumisel rahapoolel: Kahepeaga riigikull
kolme keiserliku krooniga kaunistatud. Küünte wahel walitsuse kepp ja riigiõuu. Kulli pääl: 1762. Kulli all: д. м.
IV. a r u l d a n e h õ b e r u b l a : Esimene raha poolniisaniasugune kui harilikul hõbeniblal ilma punktita pärast ümberseiswat kirja. Kujutuse all: Спб. ---neli П ja iii.
Keiser Peter III Walitsuse ajal löödi waskraha 16
rublalisest 32 rubla ühest wasepudaft.

Keiserinna
E k a t e r i n a II w a l i t s u s e a e g s e d
Cnõ. - Стъ Пётербургъ.
ftahakojad:
M. м. д. — МОСКОІІСКІН мон тный дноръ.
ыі м. s',,,.,. Петербурская монета.
г
С—пм. у
м. к. — Моевовская монота.
. м. — Екатерин бургская монета.
К. м. — Кшыванская монета.
с. м. —С строрецкая монета.
Л. м. — Лшкміскпя монета.
Т. и. — Таврическая монота.
S. — Sadogoura Мон. дв, ш. Молдавіи около Яесъ;
бы.іь порученъ барону Гартенбдргу (онъ же Садогурскій) во вр мя ВОЁДЫ съ Турціеіі <-і. 1771— 1774 г.
ЗД>
Keisermna Ekaterwa П Walitsuse ajal löödi waskra
'Л2 rublalisest jälle 16 rubla ühest puudast waste. Hõberaha
löömine jäi kogu Walitsuse aja muutniata. 1764 aastast
pääle walmistati hõberaha 72 proowUiseft hõbedast.

K e i s er P a u l 1 w a l i t s us e a e g s e b r a h a k o j
Б. М. — Бапковая монета.
Спб. — Стъ Цетербург ;
С. м. — Сті. Нетербургска монота.
Е. м. — Екатеринбургская ион та.
К. м. — Колыванская монета.
А. м. — Анненская монота.

— 59 —
Ketser Aleksander I w a l i t s u s a aegse d r a h a t o j a d .
Спб. — Стъ Петербургъ.
E. м. — Екатеринбургская монета.
Е. м. — І (>.іпшн'і;;иі монета (2 коп. 1810 г).
11. м. — йжорская монета.
К. м. — Колыванская монета.
Kuni 1810 aastani löödi ühest pundast waste 1«; rubla
waskraha. Aastast 1810 ühest puudast waste 24 rubla (2
kop, 1 kop. ja dengarahasid.) Ishori ehk Kölpina raha kojas löödi 1810 — 1814 aastani raha, siis pärast wiieaaotalist waheaega walmistas 1820 ja 1821 aastatel ainult
ühckopitulist waskraha. Esimeste kahekopikaliste rahade peäle
aastast 1810 löödi tähed К. M. (Кодпинская монета)
aga et need Kolõwanis löödnd rahadega mitte segamini ei
läheks, hakati u. м. täbtesi tarwitama. Ühekopikulistc rahade
etteäranlääratud arwu walmissaannse järele ei tarwitatud
enam selle wabriku töökodasid rahade löömiseks.
Keiser Aleksander II Walitsuse aegsed r a h a t o j a d .
Спб.—Стъ Петербурпжая монета
Е. м. — Екатеринбургская монета.
В. М.— Варшавская монета.
М. W. — Menniea Warszawka.
18«7 aastast hakati ühest puudast wasest 50 rublalist
waskraha lööma, 32 rubla asemel, mi kui see senini oli.
1876 aastal lõpetati Ekaterinburgi raha koda ära.
K e i s e r A l e k s a n d e r III W a l i t s u s e a e g s e d r a h a -

kojad.

Снб. — Стъ Петербургъ.

— 60 —
Keiser Peter Suure aegsete rahade peäl olewate slaawikee
tähtede tähendused.

1700. A'|.
1701. A«|A.
1702.
Б.
1703.
|.
'
1704.
I
1705. E e1706. Ц 8.
1707.
Z.
1708. H.
1709.
.
1710. |
.
1711. A'||A. A|.
1712.
|Б. Б|
1713.
,'
,.
1714.
|J.
1715.
| E.
1716.
.|8.
1717.
\l
1718.
Щ.
1719.
( .
1720.
l.
i

— 61 —

Sisu
Lehekülg.
Eessõna
<*.
Sissejuhatus:
ШЪ}& tähendus: raha, rahawäärtusewahe, maksuarw« . 5,
Raha walmistamise wiisist
6.
Raha tundemärkidest üleüldse
• • 7.
Rahade wärwist
8.
Rahade läige
N
>>.
Rahade löömisest

10.
Rahade suurus, paksus ja raskus
10.
Rahade kujud ja kirjad 11.
Raha päälpoololewast (witsast)
11.
Patjade sitkusest ja paindumisest
11.
Wanarahade korjandustest ja nende ärajaotamisest . . 12.
Rahade puhastamisest
14.
Üleüldine rahade kirjeldus
14.
Wanarahade kopiad ehk j ä r e l k u j u t u s e d . . . . . . . 17.

I. Peatul.
Ennemuistsed (antlk) rahad
17.
Mitte rooma rahad
18.
Rooma-ehk Italia-rahad
18.
Rooma priiriigi ehk konsulite ja perekondade rahad . . 1 9 .
Rooma keisrirahad
19.

N. Veatul.
Lehekülg.
Keskaja ja pärastpoolsete rahade üleüldwe sissejuhatus 21.
Wenemaa vahad
21.
Rootsimaa rahad
22.
Liiwimaa rahad
23.

III. Peatul
Europa riikide praegused jooks» rahad.
Weneriigi rahad
Prantsuse, Italia ja teised riigid
Ahwrika riikide jooksu rahad
Aasia riikide jooksu rahad
Amerika rahad (Üleüldine waade)
А. Põhja-Amerika
Б. Kesk—Amerika
(!. Lõuna-Amerika

23.
23—28.
28.
29.
29.
30.
31,
31.

IV. Peatut
Tähtsamate wanemate rahade kirjeldus
Lisa
Wäljamaa rahade tabel

32.
36.
38—39.

П. Jagu.
Weneriigi walitsejate Walitsuse ajad riigi aruldased rahad,
rahakoja nimed ja mõned teated waskraha löömise muutustest
41.
Sisu

60.

"C^xac»-..

Paides J P u r f e l d t i kulul
ttiititnd raamatud:
Ruttlilu kirjad, l anne 1895. Hind 20 kop.
Mehlln miin. ehk Amerika neiu armastus. is0<>.
Hind 2o kop.
Mahagoui puu lust«. хНЬлІІпч-t Meinhardil jutustus
Kuuba saarelt 1896. Hiud 15 kop.
Millionär! poeg. Jutustus Loudoui linna elust 1<S;)7.
Hiud 25 top.

,
Paides, G. Tahwes'i tulul trükitud:
Uus selge uuenäoscletaja. Tähestiku järele ärajaotatud
3800 seletust. Kirjutanud Ruttlit. 1898. hind 25 kop.

ж#

!chX

Hind 50 lop.

:<эж