Laste lõbu.

Laste lõbu.
Tartus.
K. Sööt'i kirjastus.

A a A on esimeseks täheks.
Soowige, et algus läheks. A a
B b B on teise koha Pääl.
Sissejuhatajaks sääl. B b
D d D-ga sõnad kokku sean.
Siis kui tesi tähti tean. D d
E e E'd on tarwis siin ja sääl
Pea iga rea pääl. E e

1 - I Nummer pks - märki läks.
2 - II Nummer kaks - linna saks.


Üle oja onule.
Läbi laane langule.
Tare taha täbile.



%>0Й111!С on ilus, wahwa ja wirk loom.
Mrs ta teeb9
£emu künnab, äestab, rviiflib, weab koormat, sõidab.

Oli mul. oli mul, hellad wennad.
Oli mul enne ilus halli,
Kulda tapja kõrwitene!
See wiis witsata Wirusse.
Sadulata Saksamaale.

Ш ta ljirnund, ei ta tarjund.
Ei ta lnrnund heinasida.
Karjunud ei laerakesii
Et 5 V ТА
Hirnus selga istujat.
Kirja-..
• и и 8 в и rn i
Karjus tulda kannntsid

Mõistatus: Neli teewad tirnpatarnpa. wiies teeb karwiuh?

Arhi шШикоди
37^9/

Ega G-ta läbi saa,
Teiste reas seisab ta.

Hl,
Iii
4

H»ga harjun warsti ma,
Sõbraks saame korraga.
I»d mull' ikka tarwis tääb,
Sellep ta mull' meelde jääb.

III
IV

Nummer kolm

tuhk ja tolm.

Nummer neli

minu weli.

WftfÖ on kawal, salalik, maias; aga ka
ilus, puhas ja kasulik majaloom.
Mis teeb kass?
Kass jookseb, hüppab, roomab, nuriseb, turt
fub. Ta puhastab maja ja põldu hiiredest.
^iaps: Kassike, m\H pesed suud?
Kas sul. teha pole muud?
Sellepärast pesen ma
Ennast ikka hoolega,
Et ei mustust sallida
W9l siin oma juures ma.

Gg
Hh
li Jj

Tiilutene, luhu jääd?
Klisutene, wahest tääb:
Meil hiiri on terwe kari!
Oh tule ruttu
neid hari!
Üts hüppab ja targad
Ja teine ju wargad.
Küsimus.
Meie Hintsa, meie Hantsa
Pidas hiircdega tantsu.
Oh sina Hintsa,
Oh sina Hants«.
Miks sina pidasid kiili tantsu?

Mõistatus: Nui ees, waati järel, hiirekeller keskel?

Q) P
"*
\l J
^
S))} m
"^ W

K mu tulla kallike,
Teab, et olen lapsuke.
Lõbus L, su juurde tõttan,
Elusse sind kaasa wõtan.
Ш jäänd mulle meelesse
Wäiksest saadik keelesse.

Кк
LI
Mm

5

V

Nummer wiis — tamme hiis.

(>

VI

Nummer luus — Pähkel puus.

&Щй ou ahne loom, sööb igasugust põllu- ja aianulja; keedetud, küpsetatud, aga
ka toorest toitu. Puhtusest et mõista ta lugu pidada.
Sea liha on wäga maitsew. Sea harjusid tarwitatakse harjade jaoks.

Mina olen wana siga.
Mitu aastat minu iga;
Ttllep' teie »oored sead.
Kellel mitmet seltsi wead.
Kuulge minu tähtsat häält.
Kui ma räägin pahna päält.
Õige sea elusaade.
Tema esimene aade
See on enda toitmine,
Ühest teisi roitmine

Suure sea laul põrsastele.
Koik mis näete, see on meie:
3ee on minu, see on teie.
Kui jääb uls watt praokile.
Mingit asja laotile —
Ole tart, tui sündind siga,
Siis ei ole mingit wiga!
Aias kaltlid hüüdwad sulle
Tule aga, kallis, tule!
Sääl on rultit. otre, nisu
3a sul tõuseb tore isu.

Mida enam püüad, ahmid.
Teda rohkem ara lahmid
Ja sa laswad nagu siga.
Kellel pole ühtgi wiga. Kui ou aga koht sul täis.
Katsu siis. tuS lompi näis.
Mida nrndasem, see parem.
Teo ts hüütatssiissindwarem,
Ja sa püherdad sääl wees.
fiitnelifsiinilma sees!

Mõistatus: Mees künnab, pole atra e#a hobust?

-<Г-і_Г

4Л J
ü^v
швтямшшш
(

l

VW ц
JV
"
f) л
^ и

N mu niilu uääluke
Arnlsaks saab ta minule.
O ei osta wastu panda,
Meeles mõistan teda kandu.

W «
"
Л л
"
"

l l

Anide lülastäil.
Ani-eite ja -taati lätsiwad pardiperesse külaliseks.
„Tere ka pardi pererahwas!"
„Tere, tere, I u m a l i n l e ! "
„Kuidas teie pool ka elatakse? O n s lapsukesed ka teiroco?" pcmsiwad anid.
„Olge terwe küsimast, meie elame ikka wana rviisi — pole suurenmt kiita ega laita.
Lapfllkesed, tärni taelvale, kõik terwed."
„Ja, jah!" tõendas ani lagast järele, „selleparast nad ka nii prisked ja ilusad on. —
Teie wäike Mikukeue on iseäranis nägns laps. Ta meeldib mulle wagn — mölaksin
hää meelega ühes, omale kasulapseks, kui lubaksite. Sest meie šftannafc juri. Sellest
on jubo pool aastat mööda!"
„Omale emale ikka laps kõige armsam
ei raatsiks teisi mingi hinna eest ära
anda," kostis pardi-eit.
„Aga tilidas on teie pool tännwufe aasmga lugu? O n s toidupoolist ikka ka
saada?" küsis auitaat oma puhku.
„Pole maga miga: lombimuda kubiseb mutlkatest ja mujalt puutub ka ühte m teist
nokka. Ainult wäikeste jõmpsikate pärast on mure. et need oma kõhtu ara ei riku."
„ S o o , soo!" tegi isa-ani jä,ncdal häälel. „Meie lootus käib aga iseäranis wiljukese pääle. Kaemata pole aga midagi — see näikse tänawu kaunisti wõrsuma. — Aga
palume wabandaoa, paike waob õhtule. T a r w i s minema tõtata — lapjed kodus ootV
wad. Klli aega jätkub, olge hääks ja tulge korraks ka meid waatama."
„ P a l j u tuhat tallu kutsumast!" lausus pardipaar nagu ühest suust, „eks me katsu
teie lahket soowi täita."
„ J a mis muud, kui Jumalaga!"
„ I u l n a l kaasa. J u m a l kaasa! P a l j u terwitusi lastele'."

PP

P, sa peab jääma pähe,
Teisiti ei asjad lähe.

Rr

R«ga rida rabasse
Astuu teiste sadasse.

Sss

S-si näinud mina ammu;
С q
Katsume niniö oma rammn!

Tt

T on tähtis tüürimees.
Sagedasti teiste ees.

Тt

Uu

U käib warsti üle huule,
Nagu lustilinc luule.

Ww
Ää

Ega W mull' waewa tee,
Kui ma panen tähele.

Uu
Ww

Ä on tipi täppides,
Seisab a-gä sõpruses.

Ää

Рр
Rг

7 »»»m
1
• • • "

Nummer seitse

ft • • • •
° •• • •
Kalkun.

VH
VIII

Nummer lahetsa - - Õpi hoolega.

Kalkun wäga kena liud,
Lõunamaa ta kudupind.
Kaelas kannab uhkelt ta
Punast lotti lõualla.
Pääd tal ehib lihakroon,
Mis säält ripub nagu soon
Üle noka temal alla.
Kai tal wiha pääseb walla.

toome õitse.

Meilgi tema elamas,
II ui indu hiilgamas.
Lastele ta rõdinu teeb;
Kai ta wihatujua keeb.
Kui ta turtsub, lõristab,
Tubasid ka raputab.
Siis kõik lapsed warju põewad»
Sest et seda hädaks loewad.

J»/*«"-»-'"'

П

"*~'л

ІГ(//>

<l^ ft Л І б ifl 6 "« kälimehed, ft fi Q Ö
<*~ V ^ U P i i ^ „eil kiriwased ehed. " " " "

Uü

9
10

Ü-ga lõpeb tähte rida,
Mis on õpetuses ida.

Uü

1Ä

Nummer üheksa — mõista mõtelda!

Л

Nummer kümnega — arwu suurenda!

Küsimised.
Kus sa täisid, kus sa täisid, setutene ?

ШШ
täisin, weskil täisin, herrakene.
Kuidas jahwad, kuidas jahwad, sotutene J
Luuga jahwan. suuga jahwan. herratene.
Kuidas Pühid, kuidas pühid, jofufene ?
Habemega, habemega, herrakene.

Kuidas taod, kuidas taod. sotutene?
Tarwedcga, sarwedega, herrakene.

Mlda sööd sa, mida sööd sa, sotutene?
Nisu-leiba, niju-leiba, herratene.
Kuidas tarjud, kuidas karjud, sotutene.'
Koti. möti, köki möli. herratene.

Kals lill».
Kaks sikku juhtusiwad metsas sügawa jõe pääl kesk kitsast purret üksteisele wastu
tulema; üts tahtis ühele, teme teisele poole jõge minna.
„Tee lahti!" hüiidis esimene.
„Taqa paremaks!" kisendas reine. „Mine sina tagasi ja lase шіпо üle, ma olin
enne purde pääl."
„Sul ei ole meelt pääs," wastas esimene, „ma olen kakskorda nii wana kui sina
ja peaksin sinule teed andma? Ei ilmasgi!"
Nende waidlemine läks suuremaks, kumbgi tahtis esimene olla, ja nõnda tõusis
nende wahel wiimaks taplus, stad hoidsiwad sarwed etre poole ja poksisiwud üksteist
tublisti. Raskest pokslemifeft kaa küsiwad aga mõlemad purde päält kõrwale ja kukkusiwad aUa sügawasse wette, tust nad weel suure waewa ja rtföga jõekaldale peasiwad.

Üts loru iils.
1 X
IX
1 X
1 X
i
!
1X
1 X
1 X
1 X

1 = l
2 = 2
3 = 3
4 = 4
5
5
6 -- 6
7" 7
'
8 = 8
9 = 9
10 --10

6 X 1=
6 X 2=
Г / 3=
,
4=
6 X 5=
6 X <; =
6X 7=
6 X 8=
6 x 9 6 / 10

6
12
18
24
30
36
42
48
54
60

2
2
2
2
2
2
2
2
2
9

X
x
X
X
X
X
X
X
X
x

1— 2
2 - 4
3— 6
4- 8
5 = 10
6 = 12
7 - 14
8 = 16
9 = 18
10 = 20

7
1= 7
7 X 2 = 14
7 X 3 = 21
7 X 4 = 28
7 X 5 - 35
7 < 6 = 42
7 X 7 = 49
7 X 8 - - 56
7 > 9 = 63
10 = 70
7

3 x
3 X
3 X
3 X
3 X
3 x
3 X
3X
3 X
3 v

1
2
3
4
5
6
7
8
9
10

= 3
= 6
= 9
= 12
= 15
= 18
= 21
= 24
= 27
= 20

1= 8
2 = 16
3 = 24
4 = 32
5 =-40
6 = 48
8 •
7 = 56
8 = 64
8 X
N
9 = 72
8 X 10 = 80
8 X
8X
8 У
8 X
8 X
8 X

X
X
X
X

1=
2=
3=
4=
5=
6=
7=
8=
9=
10 =

4
8
12
16
20
24
28
32
36
40

9 X
9 X
9 X
9X
9 X
9 X
9 X
9 У
9 X
9 X

1=
2=
3=
4=
5=
6=
7=
8=
9=
К) =

9
18
27
36
45
54
63
72
81
90

4X
4 X
4 X
4>
4
4 •

4
4
4
4

5 X
5 X
5 X
5 X
5 X
5 X
5 X
5X
5 X
5 X

10
10
10
10
10
10
10
10
10
10

X
X
X
X
X
X
X
X
X
X

1 -- 5
2 = 10
3 = 15
4 -- 20
5 = 25
6 = 30
7 -- 35
8 = 40
9 = 45
10 = 50

1 - - 10
2 = 20
3 = 30
4 = 40
5 = 50
6 = 60
7 *= 70
8 = 80
9 = 90
10 = 100