|
Stenografia õpetus.
Eestikeele kohta loonud
J u l i a n Кли*і*іІ£.
Trükitud Tartus Schnakenburga raamatutrüki kujas
tu
ia
Wienis W. Zöller'i kiwitrüki kojas.
1882.
išJ^«=S§ * ^-§^-«=-«"=*-=*=>-*-*
з4щ
Sttitgrilii õpetus.
—<^H^3>—
Eestikeele kohta loonud
•I i i l i s n i
Kvii'i'ilc.
Trükitud Tartus Schnakenburg'i raamatutriiki kojas
.ia
Wienis W. Zölle r'i kiwitrüki kojas.
1882.
E e s t
K i r j a me os to S e l t s i
J& 60.
Toimetuse
ENSV TA
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
•
Zensuri poolest lebatud. — Tallinnas, 16. Aprillil 1882.
wejmne.
«i- f
жаль гшши> га а, ослаet /Uu/
гассагас
/ІУ* tfi /ObJ) v V)
(<JH
«v'4 *
<
%ый ^ши^аг а^иі/ яшги/е
ъуЦ«/ Імтсиасикаа
і^.. U сшгш &шии£, <яь /c^i/tc
)hr Ъ
fyt&dfyf НпиЯсиошЖ'/шугт Kuts
^ i£ f&~ fafl&mcwbama,, wäga,.
Ум**
l£
<ыа, ятей гмж псаас^тіЖ
Кі/?чш
ш*^гшwiaale
fyAlJib ?7шA/£tшУäAa^rtdй^Лdr(ш
Лпг
^
№,
oiт/^ьш№,шPimaa/аг^т^ші
/X
E estälieiicliisecl.
Stcnografia heidab, et ta wõimalikult lüheline oleks,
kõik, mis asjata, kõrwale:
a. Suurte ja weikeste tähtede wahele ei tehta stenografias mitte wahet, waid siin on üks a i n u s
tähestik.
b. H-healt sõna algusel Tallinna keelemurdes kuulda
ei ole, sellepärast ei kirjuta meie stenografias sõna
a l g u s e l e h - t ä h t e m i t t e , waid kirjutame: obune,
oone, unik je.
d Päriskirja tähed on liig kriipsurikkad ja seeläbi ajaraiskajad, sellepärast tarwitame stenografias iseä r a l i s i t ä h t i , mis lihtsad on kirjutada ja hõlpsad
ühendada,
e. Stenografias p a n e m e ü k s n e s esimese s i l b i
lausaheale t ä h e g a kirja; teistes silpides tulewad
Eesti-keeli sõnades (peale mõne üksiku lõpu) üksnes
neli lausahealt (a e i u) ette, neid tähendame umbhealelistega ühtlasi ära. (Nimesid ja wõerid sõnu
kirjutame, kus tarwis, täht-tähelt). Meie nimetame
peale esimese silbi kõiki silpisi j ä r g s i l p i d e k s ;
s t e n o g r a f i a s algab iga j ä r g s i l p lausahealeli sega. Sedamööda jautame sõnu nõnda: arm-astam-a, kar-ist-aj-a ic
g. Sagedaste ettetulevaid sõnu tähendame lühendatud
kombel, näituseks: ning : ng, waid: wd, kuidawiisi: kdw JC
Et meie stenografias l a u s a h e a l t e kolme p i k k u s e
ja u m b h e a l t e kolme kõwaduse astme wahele wahet
teeme, sellepärast teeme seda ka trükikirjas kohastes
äitustes.
Ü l e ü l d i s e k s j u h a t u s e k s õ p p i j a l e : Stenografin
õpetus on selles raamatus sammudesse jaatatud. Iga õpetussammu sünnib järgmisel kombel läbi wõtta: esi te õpi
kätte t ä h e d , j ä r g s i l b i d , l ü h e n d u s e d , ja õpi l u g e mine nii selgeks, et seda niisama ladusaste wõid lugeda
kui trükikirja; t e i s e k s wõta tagapool trükikirjas antud
kohane k i r j u t a m i s e ü l e s a n n e käsile ja kirjuta (etteütlemise järele) esite aegamööda, siis ikka järjest usinamine,
segamööda kuidas osawus lubab — aga ikka karwa
p e a l t õ i e t i ! — kuni wiimaks nii jõudsast« jaksad kirjutada, kui teine varajaste loeb.
Esimene opotussamm.
Üksikud tähed ja nende ühendamine esimeseks silbiks.
Neli lõpu-Iansahealelist.
Täht e on pool astet kõrge; I on ühe terwe astme kõrgune. Lõputähed a ja u on nii pikad kui täht 1; lõpu e ja i
wõime kahte wiisi tähendada, kuidas kuski sündsam on.
Tähtedest e ja 1 saame, kui neid teine teisega ja lõpulausahealelistega ühendame, järgmised sõnad:
1. Ela ele eli elu.
Tähtede e ja 6 wahel on see wahe, et e on k i t s a s ,
aga ö on p e a l t l a i , sest ülesmineja joonekene on e juures
enam p ü s t i , 6 juures aga kaldub ta enam p õ i k i ; «1 on
kaks astet.korge, ta on kahewõrs nii pikk kui I.
2. £)la õle õli õlu õde.
Täht a on nagu e , kuid tema esimene pool on j ä m e ;
t on pool astet pikem kui cl.
K u i u m b h e a l e l i n e s õ n a a l g u s e l on, siis on ta
kas p e e n i k e ehk j ä m e , sedamööda k u i d a s l a u s a h e ä l e l i n e on; näituseks:
3. Ale tala talu tali tõde et.
Täht ä on nagu o, kuid j ä m e d a esimese poolega.
4. Abi abi abe õbe eba äda läte tädi tõbi taba.
Tähed о ja u on poole ringi sarnatsed, üks peenike,
teine jäme; ö ja ü on kahewõrs nii laiad kui о ehk u. — Tähti
j b p tuleb sõna a l g u s e l a l t o t s a s t hakata kirjutama.
5. Ole olu oda Otu obu lodi poti padi pada põli pale
palu apu õpi lepi lõpe.
6. Qja oju aja aju poja paju loja jõle jäle jala jäta tõbi.
7. udu muda madu mõdu mõla mõte maja oma ema ame
jäme jume tume loma.
8. Üdi püti tüli lüli tüma woli walu wale waia lawa läwe
tüwi lõwi.
9. Ila ilu ida idu iwa ime libe kibe kile kida kiwi wile
wili wilu pilu pidu pime.
Täht, r on e а 6 ä ees p a r e m a l pool, aga о u ö ü
ees p a h e m a l pool lausahealelise algust.
1
10. Aru äri ere kera kare kiira mari ilge õgi regi raba
röga rida wõru.
Täht n olgu sõna algusel (lausahealte ees) r i s t i , s. o.
nõnda et ta rea-joonega kõrwu käib; kuid i ette sünnib ta
sagedaste p õ i k i , näituseks sõnas: nimi.
11. Nina
sadu
12. Ebe
kohe
nimi nuga nägu nõgi kena kõne suga süda säde
asi isa.
ahi ähi raba rehi rohi liha põhi tahe waba wiha
koha.
Klambrite wahel on sõna (nimede) a l g u s e l seisaw h.
i.
4\v. ; / /
<Г: ^ ГЛ.,
S. s/J" v/C/L (/•/Jy/fSSSy
у6L-
<f:
0fcbtft t/t, с?.
<. J^/üuL^
?
wiga,; /; rv-aõd. / / /&W^ /> * ž % : /,' ^ w • /*;
<1$. И У •£; ^ • \S*A}
KA
Jt/f & s/i ІГ; • у ?%/)i l/}*
15. u' J ^ r u^ li и ü'i v ;/ y.'• ^lW/*
^
i/ 1
туімІш^гііс
(УШН
V
>^4
шьошггіс Z
гJ
cvn*
^
Ж: о", ^ёь:
У/ .
^ < : ^ ; ^ : ^_^
AZC : у
'/ >
•£££ ;
1>^/
і>
п
JzuÄetb*
ггшш:
{ г
г ß
л
гь l
/
оигпеТГ
\
Teine dpetussamm.
Jätk.
Ühendatud lausahealelised.
Järgsilbid al» vh ad at ed et aid eid on nõnda
põiki, kui tähtede üles- ja alla-käijad jooned üleüldse;
u-healega järgsilbid on enam p õ i k i ; i-healega järgsilbid
on üsna p ü s t i ; üksnes a-healega järgsilbid on jämedad.
Järgsilbid au en on täieste r i s t i (reajoone peäl); ülespoole püüawad in ja ir, allapoole uu ja иг. Järgsilpisid
ad at ed :c. wõib kas alla- ehk ülespoole kirjutada,
kuhu aga paremini sünnib.
1. Einad seinad seiead teised õied nõiad neiud leian
leiad leiate.
2. Aiad laiad waiad aiad läinud näinud käinud käime
käisin käiwad.
3. Poisid koit koidu koitu köidan köidad köidate loitab
oiab oian.
4. Luidan luidab kiidad luidate suigun suigub suigud
suigute üian püiab.
5. Laewad kaewud päewad naelad naelutan naelutab
kaelad paelad kaerad näe.
6. .Koera jalad koerad söed loed pöetud koetud toeta.
Punktile (i-tähele) anname, kui ta lau sa heale liste
ia i 6) järel a l l a p o o l e on käändud, II tähenduse.
7. Auad lauad kausid lausa õerud öcrub oerun õerute
sõelad.
8. Liuad kiusud kiunub kiunud kiunute õunad noua ajad
jõuab sõuan nõuad.
9. Eal ea ead tean tead teab teate siad wana ialine wiad
pia niab.
L ü h e n d u s t e teine rida: m i n u m e i e m i l l e k e l l e s i n u
selle t e m a teie nende:
kolmas rida: m i n d m e i d m i d a k e d a s i n d s e d a t e d a
t e i d neid.
Kolmas õpetussamm.
Üksiknd lansahealelised teises ja kolmandas heale-pikknses; ühendatud lansahealelised kahes heale-pikknses.
P i k k u s e märk seisab Eestikeeli sõnades ikka sõna
algusel.
1. Eees eeel eeele weeer weere weeert keeel keele keeeli
meeel meele meeeli leeek leegi leeeki peeel peele.
2. Dõõg õõõguma õõõgama õõöguda õõõgada rõõõm
rõõmu rõõõmu rõõmul lõõõg lõõõgadel.
3. Saaar saare saared saaart saaari saarel saarele saarelt
saartel raaag raaagudele.
4. Sääär sääre säärele kääärima kääärida määrime määriwad ääär ääreta.
Kui sõna ii-tähega algab, siis ü h e n d a m e n ja pikkuse m ä r g i d : keskmise pikkuse märk n-ga ühendatud annab õige joone, mis kahewõrs nii pikk on kui n;
kolmanda pikkuse m ä r k i n-ga öhendates p a i n u t a m e
seda joont ja hakkame teda natuke kõrgemalt kirjutama.
5. Ooog ooogu rooog roooga nooor noore nooori sooow
soowin.
6. Nööör nööri nöööri sööök söögi söööki ööösel.
7. Uuus suuus puuu uuled tuuul tuule tuuuli tuulel tuulelt tuuulama tuulutama tuulutab.
8. Üüür üüürima üüriline üürin üürid üürib tiürime üürite.
9. liir iire iiirt riiid riiu riiidu riiiw riiwi riiiwi piiir piiri
wiiis wiisid.
Ü h e n d a t u d l a u s a h e a l e d , kui kumbki l ü h i k e ,
on keskmises pikkuses, s e l l e p ä r a s t ei ole neile
pikkuse m ä r k i waja, näituseks: seinad; on aga teine
heäl p i k k , siis on ühendatud la usa heäl kolmandas
pikkuses, j a seda t ä h e n d a m e kolm a udu pikku ee
m ä r g i g a , näituseks: sennade.
10. Eiin eina eiina eiinu seiin seiinu seinad seiinade Reiin
Reinu Reiinu.
11. £>iis õie õied põiis põied põiel wõiim wõimata lõiim
lõimed.
12. Saii saia saiia Mau Maie Maiie laii laia laiia aiimama
waiiama waiim waimud.
13. Käiin käime kaunia käiiama käiwad käiiawad käiite
täiis täidawad päike.
14. Oiigama oiigan oiigad oiigab oiigame oiigaw oiigawail
loud loiu loiidu.
fr
c*>nd-^/; cm£''-. -У; &rut:^/;
A4
гс£. J
l
&rta • ~9 ; *m.
•
У
crflaä'j \ O) tttoifjxO}
?
jtUffj:*;
xl
МУТЬ
Wfe^: 0)
А
шп'. г) e#n. г
JŽm : г ; лмп - г; си - % ; 6n^ s; ^ ^ : - ; лшг- /
»
ie
s л _^'
£ i %-##*# wv-e/q
-{/</,
/f
*
%XT: ^J^cS ^
Z ac.
^bos^e s-bf-sbb-
H- Ct: Л л ^гЛ
Sit'-
^ L ^ _ ^ ^ ? ^ ^ ^ ^
S*6 s%& sT%) s\&
^г^Ь 7
- ^ _-и^_^\_£ _-ÖV£.
^
^
sbb -*
2^2—l^3
4
—KJ>
^гт
Jitrifr
i '*^-4-^-^^-ч^^^
/9 ось- ъ t? -ty $ &-& i» L -L 6 -d L ^л- ^сУ.
%C. Ot&\
»
juy yuy juy
/?
т £ / - ^ л ^~е^*л *-t*r "-**?
/
'
/ f
A^A^y"Z^\.
v
/**
15. Ööö öiid pöiid pöiad põudadelt kous köie köied köiisi
köidab.
16. Tuiim tuima tuiima kuihv kuiwa kuiiwa kuiiwand kuiwalt kuiwab kuiwad kuiiwada kuiwata luiid tuii.
Kas sõna algusel lausahealeüse ees
märk on, wõi ka s-täht, seda wahet leiame
kuse märk Iausahealelisega kokku puutudes
sünnitab, s-tähel aga seal koha! pai nutus
17. Üiid süüüd
müüa süüa.
süüd
suita
süida
üksnes pikkuse
sellest, et piktera w a n u rga
on.
süüta
tüütama
pida
18. £)eel nõeel sõeel wöeerad noeelunia nõelume sõeoluma
nõelub nõeelab õeeruda.
19. Laeew laewa laeewa kaeew kaewu kaeewu waeew
waewa waeewa taeewad kaeewama waewaline aeelama
naeel.
20. Päeew päewa päeewa käeed käees
näeeme päeew-päewalt käee-meees.
Qäeen
näeewad
21. Koeer koera koeera koeeri poeeg pooega poeegi loee
loeetama loeeb loeeme loeewad toeeta.
22. Ahi köeeb
pöetud.
süsi
söeed
liisi löeed tema on öeelnud
28. Amid auad lauud lauad lauuda lauudu laut lauda lauta
lauul laulame laulawad auus auusaid.
21. О ш ш õuna omma öuunu põuad põua põuuda jõuud
jõuu jouudu nõuudmhie.
26. Liuud linuda kiuudu kiuunuma kiunub kiuunuda kiuuute liuad liuata kiuusania kiusata kinusate kiuusamine.
Ühendatud lausaheali ea ning ia tähendame kirjas ikka
ilma pikkuse märgita.
Järgsilp! ail kirjutades tuleb esite i-punkt walmis keerutada, siis 1-ring; silpi elu kirjutades tuleb esite l-rh)g
teha, siis n-joon.
Neljas opotussamir,
Keskmised ja kõwad nmbfrealelised
1. Akkama tekk täkk tukk tükk wokk jm kk rikkuma tekkidega wakkades wakkadest wakkadeks wakkus akkaja.
2. Ette pott pütt kütt rott ruttu katted katte wõtta wõttis
wõtaks katteks.
3. Kapp lipp nupp tupp õppima lappima appi uppuks üppa
õppides õppimist koppadesse koppadest leppimas.
4. Alles ällis põlles ällist põllest kallas ollus õllega willane
willased.
5. Talllama telllima tüliles külllus wõidas mölllamä mõlllaw
modlawad mölllaja pilllamine.
6. Ämmas emmis omme lammas ammutama ammntaja
sammud sammutama kümme tammik tõmmates.
7. Ammmugi sammm sammmuja eammmumine sammmumised sammmumistega kanmimima tammmedega kummin
kummmimiseks tummmadel.
8. Õnnetus õnnelikult pannal wanu id walmis wiltuates
linnas linnast õnnistus.
9. Õu nn õnnne wannnidest wannnidelt wanu uidega kommadega winnnamistega tünnnides kanunudest.
Järgsilbid ei ja al ühendame eelmineja r-ga (r-silbiga)
sellkombel, et esite г walmis kirjutame ja siis joonelt 1-ringi
tema ümber keerutame.
10. Õrred kõrred kõrres õrrel kõrrelt sarrad warred tarretama ärra erra ärrale.
11. Narrr narri narrri tare tarrre surria märrrama märrraja
merrre märatsema.
12. Ussid passid püssid tassid kassid kassad tossune tõesused tossutaja tossutamiseks.
13. Usss ussside kasss kassside passsideta mässsajad rnässsajatelt tosssamisega.
с=ш:( • ctA •(, £f •(,&£•(>
^q- ^ > лЖ^ЛЛу-п
4AsC* Y } мЛ 'у ) ^Лд -•/ ) &rc4 у / ^/A/ / ) torn '•/)
04 (o44j • ^
CUt'tä?)
} £4(444) \ ss } *4(с44): /"> Ш(ШІ) • ^
£4i(~:/?) <iö£• J?} JAdt:^?
j CU4i£s<& ,
Л64&*0 } АШ&.-бд ) ЫЙ : Гі ) CŽö : П } £&j\ Г* ;
Л&
^
Г) .
/
/ > * • /
ЙГ. /
*A k ^- ^ ^ ч ч °i >i-fb
77 П . ?
rn/rrwn-.?
7 П- \
гиг<?і: V
?W* о
44 \
ГА
444 :f*\
44 -X4j -a -u> ku ^r l*^ г? г# ыг^ .
7
г^
ä ä
»V
Сч'
ooute^.
ггшгшіа:
Ao А-»
Т^ 3 /-э
^>^»^
» А-о /:»
% fr fi & ^6 "6 k k
тс ъосбс
тллгиХа
~
»
\
7
T ä h e n d u s . Meie teeme stenografias lausahealte kolme
pikkuse astme ja umbhealte kolme kõwaduse astme
wahele wahet; sedamööda on meie kirjawiis praegusest Eesti kirjawiisist õigem. — Siiski ei ole
keegi, kes meie stenografiat tahab õppida ja tarwitada, mitte sunnitud, tähendatud kolme astme
wahele wahet tegema. Kellel see wahetegemine
mitte kerge wõi meele järele ei ole, see wõib ju
täieste nõnda stenografida, kui praegu kirjutatakse;
sest stenografida on igapidi hõlbus, näituseks kas:
püüdis (püüudis) kasssi saaani tössta — ehk
püidis (püüdis) kassi saani tõsta.
Niisama on lugu h-tähega, mida meie sõna
algusel kirjutamata jätame; kes aga mitte obune
a k a t u s к. ei taha stenografida, see stenografigu
hobune h a k a t u s к. (Aga mis tarwis?)
Seda ei ole sugugi tarwis, et stenografija sõnu
esite päriskirja kujus enesele silma ette seab ja siis
weel stenografiasse nagu tõlgub; mitte! - waid
stenografija peab harjuma, kuuldawaid heali (silpisi,
sõnu) o t s e t e e d , s. o. ilma päriskirja peäle mõtlemata , stenografias nähtawaks muutma. Seks- on
e t t e ü t l e m i s e j ä r e l e stenografimine iseäranis
tulus harjutus.
8
Viies opetussamm.
Ühendand nrabhealelised.
(b (1 g p t к ühe eelmineja umbhealelisegft.)
1. Selige sullg jullge jallg wallge walgustama walgustada
vvalgustatud walgustantccl pallge.
2. Salk silk malk walk tilk pilkama pilkaja pilkmeks kolkmed solknemas kelk.
3. Wildak silid põlld walld Woldemar kulid külida põlldude põlldudel.
4. Pilt wiltu kulldne mulldne katnud waatnud wõtnud
katsus solkneb walitsema.
5. Selts seltsides seltsima kulldsod mulldscd mulldseid
mulldscist mulldsetest.
6. Kulbid tulbad silbid nillbe üllbe allb tallb kõllbama
kõllbmata kõllblik kullblikuks kõllbükkudega.
7. Kulp tulp silp silpide silpidega silpidelt silpidest õlpsalt
õlpsaste olbustus libistanud.
8. Kimbus kimbatus tömbi lombid tombud tembud tõmmbama amnibad kommhed lammbad amm baid ammbaist
kommbeid.
9. Kimp temp tomp tömp jamps lammbur lammburi lammbri
nuimnbvid kammbrid kammbritest ämmbcr ämmbrid.
10. Wanng wangi wanngi wangis wangist anged paiigid
panng wimig linng linguga lingust.
11. Rank munk wanker wankri lonkur lonkru ankur ankrud
ankrus ankrusse.
12. Kondid tondid undid kandiline kannd kanndis kinndad
pinnd linud unud tunnd lunnd undile.
13. Kont' tont uut anndja sunndja sunndija tunndja köimdjad kimndjatega.
14. Kints kants kantsel kantsli kantslid kõnts konts kõndsad krants krandsid.
15. Ohkama kohkuma kohkunud põhk mõhk õhtu kõht
koht leht lahti.
16. Usk lesk kask käsk priske kitkuma oootke saaatke
niitke.
Gtäbu^yiA, ейи?(/:л
<• ч нял bfefy> frfe-ff"•"iltäiA/i/i %~ikA-
л
9. Cp C*> 6 » fco fco fco
К k,k*l}L
Г&т
As
%1Х-Ь
ГГіЖІ:
ir.yMä^jftTy
r*yji
LA .
мі£\ J} J<j£:
Mfc
JA
n.£,. i/. lJ<
/Ш4;
17. K i r b u d karbid sirbid t u r r b a d t u r r b u m a t u r r b u n u d k u r r b
kõrrbe k õ r r b etest o t s t a r r b e .
18. Kh'p k a r p sirp kurrblik k ä r r b l a n e w a r r b l a n e kärrblased
k ä r p i n u d k ä r b i t u d kärpija.
19. Korplik korplikud korplikkude k ä r p s e d k ä r p s e kärpsele
k ä r p s i d k ä r p s e i d kärpseist.
20. Ä r g a n u d
wirgad
arrg
sirge ä r r g
märrg
pärrg
nõrr-
gunud.
21. W i r k n u r k särk t a r k ä r k a m a m ä r k a w a d parkja kõrkjad
kõrkjatesse torkijad.
22. T ä r k m e d
tärkine
tärkmes
tärkima
täi'kama
ärkawad
järrgmine järrgmistest.
23. A r a
karda
anna
mulle
karrda
ärrda
meelega
sarrd
k o r d s u d kördsik
kord-
sarrda mõrrd tarrduma.
24. M a r t
Märt
Part
kört
kõrdsid
sutama wirdsane.
25. I t o h u t i r t s k õ r t s w i r t s k o r t s u s p a r t s sortslane s e l t s l a s e d
turtsuma.
20. O s t a n
astun
osstis
asstus
isstudes
kosstes
kosstus
kosstis.
27. Ass.tmed i s s t m e d k o s s t m a
kasstma
kosstnud
kassinud
kusstumisel kustutajaks.
28. W ä s s t r i k
sõsstrad
mälestustest
sosistustest
sosista-
mistest j u h t u m i s t e s t .
Wiimse rea peäl on neli wiimast sõna näituseks, kudawiisi mitund ühesugust järgsilpi tuleb asendada.
Lühenduse
„kõik"
muuted:
kõige
kõike
kõiki
kõigiti
kõikide kõiges kõikides kõigest kõikidest kõigel kõikidel k õ i g e t a k õ i k i d e t a k õ i g e g a kõikidega j . n. e.
Kuues õpetussamtn.
Ühendatud urabhealelised.
(Jätk.)
1. Ahjud ahhjude ahjust ahhjudest ahjus ahhju kuhjed
kuhhjade kuhhjania kuhjaga külijas kuhjatud kulihjau
kuli janud.
2. Kosjad koesja mõrreja mõrssja asjad assju osjad ossjade
iisjas äsjast iissja.
3. Karjane karjateed karjateest karjastest karrjadega karjastega karrjadel karjastel karjatada karjatata karjatatud karjatanud karjatawad.
1. Walju kalju ^väljas wftllja wäJjal wäljast seljas näljane
näljatse näljatsele.
õ. Kabjad kapju kapjade kabjata kapjades lupjama lubjata
lubjatud lubjaimd lupjaja lupjamata kubjas.
6. Lodja lotja udjata utjadega nutjad patjades padjalt
wõtja katja sööötjagi.
7. Ladvvad latwade ridwad ritwade ritwadcga lõdwaks
lõdwalgi lõtwadele waaatwad katwad katwaid tutwad.
8. Tallw talwel talweks pillw ktillw külwan küllwaein
küllwanud sallw sahved sähvab põllw põlwest põlweni.
9. Arrw sarrw serwiti parrw karrw kõrrw korrw kurwastamine kurwastades kurwastate kurwastanud kurwastatud kurwastuses.
10. Kehbvv kebwa kehhwa kahwatades kahwatanud ktihhwel kühveldama ohhwer ohwerdama rahwas rahhwa
rahhwaga rahhwale.
11. IJassw raswane raswased rasswama raswata raswatud
raswanud kaswatada kaswataja kaswatus kaeswaja
kaswatanud.
12. Kellm kelmid kalmud koi Im kulmud küllm külmetanud
tollm il lm sil'm silmad tolmune silmili.
13. Arrm irrm irmutatud irmutanud armastatud armastanud
armatsenud põrrm surrm torrmamine.
14. Lehhm lehma lehhma lehhmi tahmane tahmased kühhm
kohmetanud wihhm wihmane illm wihmased ilmad
rihhm lõhmus.
15. Mõtlema mõtleja mõtle mõtleb kukla auk sõklad paklad
kleiti klooster.
16. Mahhl mahlane mahla kask kihhlama kihlanud kihlatud
kihhlkonnd kihlused pihlakas.
/о.
Ct&lŽou/' 0 ; t&lŽltd/
AJ ;
J£
'32 2>>% у fyfy %%ty$§ £•
^ :? ? 2 гу *py у p -? -y -j. •
-'fr/
%• /
У
ПО -); Ahti/:;
/
/
4W\ у, JJ/V: j
H
iwb'-f'/rrm-.f
(у *? 12 і^ *у" *ас ^ v-
1С
QS\
&j PSJ &j (*y cj
e/j
vy
Op Cj> &\ С-* .
//.
Vt- у,
m
^
<к, / w ? ^x/.
;
Ja. Jb\ /&. £<к* Jus/ *tK •£$> 6*\ &*^'
ч*-> СФ-І.
7 Lfc
Wii/
t/t/ KS KS t» <
С
L'A-V
/t> <n , 7 V ^ <r> j - ^ ^ * -v -> / у <^> «^гу Ä> e ^ / 6r у
o£jf
LА
ГЧУ (T\r 7*44**Л \Я?. /пл /г. £r\ lm г,вп Ііу t*/f/**V
A/A rtVy >/l..^. >H. -i^r^; 6tr/ Crfyb^Y С<уГ »^Y
(
ü
,
^'У, -
'
11
Karri Kaaarel pärrlid pööörlema pööörleja keeerlema
keereldes keeerlete keerelnud.
Piiibel piiibli raaamat
kauplus ablaste rubla.
tubli
taplema koplis
kaupleja
Laaagna mägi waaagnad waaagnate waaagnaid aknad
aknast aknal pooognad Kärknaa.
Ahne ahlmeste abnitsema almitsejal
köhima kõhlmu lõhlmab lõhnaga.
kõhhn
kolma
Wirrn wirnad warra warna warraa kirra kirnu kirrnu
karnits irrnuma turrnima.
Kasan käsna kassua kasana wisna-puuu üsna usinaste.
Üpris kipras tõbras sõbrad naber nabva na pr a niibrastanud priius priske.
Ader adra atra atra odrad otre kõdrad põdrad tütar
tütred trüüöstima triikima.
Oks ogsad uks ugsed paks pagsud peksma pegsad
tiksuma tigsub.
Põrsas warsad wärsid arstid kirstud werstad worstid
Kursist.
Warss warre kõrss kurrs põrrsad wursst arssti arsstki
arsstigi.
NÄrska korsetnad
kama.
karsk järsku wärske purskaja nors-
12
Seitsmes öpetussamm.
Wöerad tähed. Nimede ja woera sõnade kirjutamine.
Nimesid, mis rea pealt wäga kaugele läheksiwad ehk
kuhu pikkuse märk muidu hästi ei sünni, j a u t a m e ; näituseks 1. rida: Finis-terrä, Kefal-oonia, 2. г.: Konst-antin-oopel,
3. r.: Vati-сап ic.
1. Afrika Finisterrä Tarifa Fönikia Korfu Kefalonia
Kefalooiiia Filadelfia floora fauna.
2. Venus Varus Vesuv Vespasianus Konstantinoopel Konstantinoopoli Skandinavia Verona.
3. Vatican census Marcius kontsert concert Columbus
Cook Cäsar Kalifornia veto.
4. Zeus Zion Züürih Zoroaster Zadok. Zarskoje Selo
. (seloo) patrizid Circe Nizza.
5. Alexander Xerxes pontifex maximus Gibraltar Genf
Grodno Gootland Ganges.
6. Tarquinius Quirinus Quedlinburg Quatember Georgetown Guanahani Guadalkiwiir Quadalquivir.
7. Pyrrhus pyramidid Lydia Lysander Sydney Ceylon
Guardafui Fellin.
8. Chaos Cbeops Cbaron Achaja Bacchus Aischylus
Schiller Hanna Helena Harkow Haapsalu Hamburg.
9. Khokand Bukhaai*a Khiiwa Indu-Kho Wilhelm Wilhehnine Markus Hans Hedwig Hesekiel David Daniel
Samuel.
10. Phidias Philadelphias philosophia Philippus Rudolph
Fernando Friedrich Phrygia Pharao.
11. Shakal shimpansid shah Shiiwa Dshaawa Wishnu
Kashmir Slawoonia Schlemihl Syrakusa.
12. Themis Theseus Thermopylä Thessalia Thomas Efraim
Ephraim Jupiter Jerusalem Juura.
13. Stoa Stephan Stawropoli Stawroopoli Stanislaus Stuttgart Strassburg Stukholm stringendo.
14. Psalm Psammenit Psamtik Piaton Plutarchus Ptolemäus rhetorika Pythagoras.
15. Januar Jan. Webruar Webr. Märts April Apr. Mai
Juuni Jun. Juuli Jul.
16. August Aug. September Sept. Oktober Okt. Nowember Now. Detsember Dets.
а.
&/, 7
i wC ^' ^
7
4-
Іул^ч^и ufL^y^L/^cŽA* talu-.
9Щ&£^£*Ъ 7^ i^£ <?£ fi^
16
J/I.
V
у
S /
/" л S /
«**A,y fit
'
П?
.aJctS
(/
V
V
V
ZkjdhnxiAJ.:
Л'
V
с
л/
\s
\S
-о-
fr ШшиіаІшІ4/
ts*
О"
^Ay
S~
IT
-C^
AS-
s^
^f
Л^
_A^
Л-^~
<>
_/
**^s
*S
W
'J/. jxÄJfcxux
W
v
u**
1s
Iа. ЛШокаМ:
/А,
J i
t f
6 -а/шіяЬх^ІсссІ.
'
}
J
Г
г
I / / л У и / / Z'/ р/ ?//
13
Kokkuwõte
Tähed. Järgsilbid. Lühendused.
-A..
Tähed.
(Esimese silbi tarwis).
I.
b a n s a h e a l e l i s e cl:
a.
üksikult:
ühikesed: e a o ä i o u õ ü ;
keskmised: ee aa õõ ää ii oo uu öö üii;
pikad:
eee aaa öõö äää iii ooo uuu Mo üüü;
b. ü h e n d a t u d :
keskmised: ei ai Oi äi oi ui öi üi ea ae äe öe öe öe
au õu iu ia;
pikad:
eii aü Oii äii oii uii öii üii aee äee õee
oee öee auu öuu iuu.
II.
Umhliealeliseri :
a.
üksikult:
pehmed:
r s n n 1 m g d b h li w j ;
keskmised: rr ss nn 1 mm к t p hh ;
1
kõwad:
rrr sss mm 1 1 mmm kk tt pp;
1
b.
ühendatud:
eskmised: rn rs sn hn hl ii lin hm rg gl gs mb
mbs rd rds nd Id dr dj dw ng lg lb
lbs lj lj bj bl rj rb hj sj h\v svv lw rw;
2. kõwad: rrn rrs rss ssn hhn hhl rrl hhm rrm Ilm rrg
rrgm rk rkm rkj ks sk rsk lik st sst sstm sstn
rsst sstr rrd rt rts rtsl ht tk nnd nt nndj nts
ntsl lld lt llds lts lldn tj tw tl tr tr mmb mp
mmbr nng nk nkr nks llg lk lkm kl 11b lp
lps rrb rrbl CD rps pj pl pr pr llj llj rrj hbj
ssj hhw ssw llvv rrw.
Wõerad
tähed:
f v с z x qu y; (eh kh ph ph th th sh st ps).
N.
1. a e e i i u;
«Tärg-silTDicL
2. ie aie;
3. gi ki; 4. ab eb ib ub;
5. ad at ed et id it ud ut aid eid uid;
0. atad (atat) etad (etat) itad (itat) utad (utat); 7. atud
etud itud utud ; 8. atatud etatud itatud utalud;
9. ag ak cg ek ig ik (ikk) ug uk aks eks iks uks;
10. aj ej ij uj;
11. al (all) ei (ell) il (iil) ui (uil) aid alt eld eit ild ilt
üld uit ail ein;
12. am em im urn; 13. an en in un; 14. and ant end
ind und eng ing;
15. anud enud inud unud; K5. atanud etanud itanud
u tanud;
17. ar er ir ur; 18. as (ass) es (ess) is (iss) us (uss);
19. ats ets its üts;
20. ast est ist ust aist eist uist; 21. aw ew iw uw.
///*/У/////
7 72
i fi
/t<Ji>rt%ct toAed
/
/ 4
9<
( (( ч / ^ а і Г '
//. о о /° д
об
о 6 о Ь б 'V "
/
в
_
^
^
/7 о о о » : .// ^
;
^У^РЛ
,4
/6
^ ^
;
о б> )
^ ; / #
/S.^
' ^
л
; /9П Ons)
ts.
U
l.Jr
Qk
/
f
cl £
(Ь )
л
;
i/. k. £ tn rv & fi/. Г- J.
J /
4
J~rf\
v>
i/
а г/ у/ -V г" '
/ / у
i
/
Ь •>>
Г/
/
N
^7
N
/
ь
> /
/
7
А \_\
л
~ /
/
/
і
і
Г
^V
/^
^
/
l
0
/
>
3
<Г i> J
А
4.
0
&
5
"
У
1
6
'
7
f '
-t
'
«->
*
V
W
49.
^
/
Ъ. />
/
^ / -—в
\
/ •/ V / \[
L и. и,т и
Ь> и итг V,
K г ^ /* V
,"V^ /-% л
/
^/ ,i L
,V-v'/
/
V
/'
™ л л t/.U
/
/
!//
* Г
/I.
« С&
h
Р
V
' v> /то Л» Л>
( f
76 # t>
\6
об <^6 F
4' / l
ti 46 40
Ni
i
i
•?
k
У i
ä/
b
ъ h Г УУ 1
sf
«
>
-/7
Ь* {U
лЦ Luu
il
Ъ. /
r V.
(и *
\
• ^ л/' >''' ^
Ä
С // b
^V//
WA/ (f/, L
?<?//
^»^r /"V /->
21 l i
^
((/0, U
15
IX
L ü h e n d u s e d .
к.
l.
а.
I
ni.
п.
1. aga
Jа
küllalt
mitu
niiisama oli
pärast
sennna seest
2. alll
j . n. e.
läbi
nagu
niiisugune on
peäl
sealt
3. allla
jälile
liiig
näitus
ninng
ometi
peale
seesama sellepärast siiis
4. alt
järel
missugune näituseks nõnda
palju
pealt
sees
seni
5.
ära
ju
mitte
niii
nüüüd
päralt
seal
sisse
6.
ega
juba
kes
meie
mina
mis
need
nemad
7.
ehk
juuure
kelle
meie
minu
mille
8. ei
juures
keda
meid
mind
mida
neid
seda
9.
enam
juurest
kelles
meis
minus
milles
neis
selles
10.
ennne
korrd
kellesse
meisse
minusse
millesse
neisse
sellesse
sinusse teisse
11.
ennem
nende
siia
о.
üles
wahest
üleliia
waid
s.
pea
wõi
pean
pead
wõin
wõid
kõik
peab
wõib
ummbes ümmber weeel
kõige
peame
wõime
siiin
üle
ütlema
wistist
kõike
peate
wõite
see
sina
teie
tema
kõiki
peawad
wõiwad
selle
sinu
teie
tema
kõigiti
pidin
wõisin
sind
teid
teda
kõikide
pidid
wõisid
sinus
teis
temas
kõiges
pidi
wõis
temasse
kõikides pidime
wõisime
wõisite
sedawiiisi siit
üleüldse wäga
korrda
kellest
meist
minust
millest
neist
sellest
sinust
teist
temast
kõigest
12. iial
korralt
kellel
meil
minul
millel
neil
sellel
sinul
teil
temal
kõikidesl pidiwad
wõisiwad
13. ikka
kui
kellele
meile
minule
millele
neile
sellele
sinule
teile
temale
kõigel
peaksin
wõiksin
14. ilma
kuida
teilt
temalt
kõikidel peaksid
wõiksid
teieta
temata
kõigeta
kellelt
meilt
minult
millelt
neilt
sellelt
sinult
15. inimene kuidas
kelleta
meieta
minuta
milleta
nendeta
selleta
sinuta
1(3. inimesed kuidawiiisi
pidite
peaks
wõiks
kellega
meiega
minuga
millega
nendega
sellega
sinuga teiega
temaga
kõikideta peaksime wõiksime
kuni
kelleni
meieni
minuni
milleni
nendeni
sellerii
sinuni
teieni
temani
kõigega
18. iseäranis külli
kelleks
meieks
minuks
milleks
nendeks
selleks
sinuks teieks
temaks
kõikidega peaksiwad wõiksiwad
17. ise
peaksite wõiksite
16
Lõpusõna.
„Stenografia päralt on tulewik." Seda arwab üks mees,
kes kõige maailma aegade ja rahwaste kirja uurib.
Ja meie omast kohast arwame kindlaste: E e s t i
s t e n o g r a f i a p ä r a l t on E e s t i tulewik. Selle
stenografia õpetuse ülesseadija elab selles mõttes,
et aeg saab tulema, kus neid, kes stenografida ei
oska, Eestirahwa seast niisama arwa saab leida
olema, kui praegusel ajal neid, kes raamatut ei
oska lugeda. — Wõi kas tahame ikka peale sule
otsaga mitukümmend korda edasi tagasi kaapida, et
üks sõna, silp, wõi ka paljalt üks ainus heäl saaks
kirja pandud? See on ometi asjata takistus. Meie
ajal, mill „wälkudega mõteldakse", ei pea meie
mitte ,,tinaga" kirjutama. Miks ei peaks meie ja
meie noorpõlw mitte õppima, mõttid kirja panema
niisama ruttu, kui neid suusõnal awaldame? Tõeste,
seda õppigem! Stenografiat tarwitades edeneme
hariduse teel ja seega kaswatame ning kaunistame
tulewikule pärandust.
17
Kirjutamise ülesanded.
Ee-s tähendus. Iga opetussammu läbi wõttes kirjuta
esite ikka seda ära, mis tähtede ridade peäl lugeda
on, siis stenografi sedasama trükikirja järele (ehk
etteütlemise järele); wiimaks stenografi siin seiswat
(käsil olewa opetussammu kohast) kirjutamise ülesannet ja waata raamatu lõpul seiswast stenograhast
järele, kas kõik oled õieti stenografinud.
I.
A. 1. Eli õli ale ole olu üle ilu ila pilu kile
talu tuli wali möla sile süle sula sala.
2. Et õde oda udu Otu üdi idu ida pidu kida
tädi tõde wõta mõte side süda nudi sadu.
3. Oja aja aju uju jagu jaga jogi läbi kibe kubu
käbi kabi naba nuga nägu nõgi suga saba.
4. Apu abe õhe õpi paku pada madu lubi karu
wõru wari kare rabe aga rüpe rada rida nina.
5. Arne ema ime oma jäme jume pime tüma
tühi mahe wiha wiga wõsa wäga lahe lase ahi ase.
6. On oli ega ära waid weel ka tõsi tüse küsi
kesa pesa sisu nõnda nii ei mitte ja.
B.*) 13. Elu ja iga; õli ei ole õlu; udu nõnda
et äda; tali oli wäga wali; ei äbi ega äda; läbi muda.
*) 13., 14. ja 15. lugemise rida — stenogvatiast tõlgutud.
(Kurrik, Steuografia õpetas.)
2
18
14. Ära ole üle aru kuri; ega wiga ei ole;
iwa oli läbi ja läbi kibe; mitte kibe waid mõru, mitte
mõru waid wiha.
15. Oli oli oma aga olu mitte; ära tule mitte
ära; oja ei ole mitte jogi; õpi weel ja ole wäga!
и.
1. Elan elab elad elate ehin ehib ehid ehite
asun asub asud asute wahin wahib wahid wahite palun
palub palud palute.
2. Tahan tahab tahad tahate lähen läheb lähed
lähete tulen tuleb tuled tulete juhin juhib juhid juhite
ihun ihub ihud ihute.
3. Küsin küsib küsid küsite kohin köhib köhid
köhite magan magab magad magate segan segab
segad segate.
4. Sihin sihib sihid sihite kisun kisub kisud
kisute wõidan wõidab wõidad wõidate leian leiab
leiad leiate.
5. Raiun raiub raiud raiute oi an oiab oiad oiate
toidan toidab toidad toidate loitan loitab loitad loitate.
6. liidan uidab uidad uidate täidan täidab täidad
täidate nõiun nõiub nõiud nõiute kiunun kiunub kiunud kiunute.
7. Köidan köidab köidad köidate püian püiab
püiad pulate tõusen tõuseb tõused tõusete.
8. Lausun lausub lausud lausute õerun õerub
õerud õerute ajan ajab ajad ajate peatan peatab
peatad peatate.
9. Olen oled olete tean tead teab teame teate teawad põen põed põeb poeme põete põewad tuba tua tuad.
19
10. Kumer kumera kumerat kumerad kumerate
kumeraid kõwer kõwera kõwerat kõwerad kõwerate
kõweraid.
11. Wagur wagura wagurat wagurad wagurate
waguraid kobar kobara kobarat kobaraid pahur pahura
pahurad pahurat pahuraid.
12. Kodar kodara kodarat kodarad kodarate kodaraid pisar pisara pisarat pisarad pisarate pisaraid.
13. Ole usin! 14. Mina usun. 15. Sina usud.
16. Tema usub. 17. Minu ahi. 18. Sinu aru. 19. Tema
ader. 20. Agarad pojad. 21. Usinad poisid. 22. Mis
see on? 23. See on ele koit. 24. Kes tema on?
25. Tema on Reinu ja minu sõber. 26. Mis sinu
nimi on? 27. Minu nimi on Jüri. 28. Need on Reiu
Reinu kalad. 29. Keda sa eile nägid? 30. Mina
nägin eile teid. 31. Teie nägite meid täna. 32. Mis
sa tahad? 33. Ma tahan lugeda. 34. Mis nemad ei
taha? 35. Nemad ei taha, et teised üle nende mägede
käiwad. 36. Meie talu orud on kenad.
III.
A. 1. Waaatama waaatame waaatawad oootama
oootame oootawad wiitma wiidame wiidawad kaaaluma
kaalume kaaluwad kaalutama.
2. Kogeldama kogeldame kogeldawad parandama
parandame parandawad pühendama pühendame pühendawad.
3. Riiit riida riiita riiid riiu riiidu raaag rau
raaagu rooog roa roooga roal road rooogadel.
4. Uuus uued uuusi puuud puie puiid maaad
maie maiid luuud iuie luiid luiel luiele luielt.
2*
20
5. Aaak aagi aaaki nöööp nööbi nöööpi nööbil
nöööpidel nöööpidelt nöööp-nõelad.
6. Suuud süte suiid soood soie soiid teeed teie
teud waaat waadi waaati möõõt mõõdu mõõõtu.
7. Ja ju juba palju enne nüüd enam ennem inimene
nõnda nii ära siin siia seal senna see sina selle
sinu seni.
8. Siit sealt seda meid mind ometi mitu mitte
meie mille kelle ega aga läbi üle oli iial weel wäga
waid kui kuidawiisi sedawiisi.
B. *) 1. Abe on wana taadi ilu. 2. Aeeg lõpetab leina-päiiwi. 3. Ea sõna söööb wõeera wäe. 4. Ega
nuuum-siga seda tea, mis õue-siale waeewa teeeb.
5. Jõua aeegamöööda! 6. Kali, ära kääri üle oma
jõuu! 7. Kena kauun, inetu iwa. 8. Keeel libe,
meeel tige. 9. Teine talu, teine taaar. 10. Ega nimi
meeest ei riku, kui meees nime ei riku. 11. Suured
söömad, suured saamad. 12. Kuida küli, nõnda wili.
iv.
A. 1. Kapp kapa kappa kapad kappade kapas
kappades kapast kappadest kapal kappadel kapale kappadele kapalt kappadelt kapaga kappadega kapata kappadeta kapaks kappadeks.
2. Passs passi passsi passid passstde passsisid
passis passsides passisse passsidesse passist passsidest
passil passsidel passile passsidele passilt passsidelt
passita passsideta passiga passsidega.
tust:
*) Wanad-sõnad on wõetud Dr. F. J. Wiedemann'i raama„Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten."
21
3. Willi willa willla willad willlade willlu willas
willlades willal willladel willata willladeta willaga willladega willaks willladeks willane.
4. Kott koti kotti kotid kottide kotta kotis kottides kottidest kottidel kottidelt kotiga kottidega kottideta kotiks kottideks.
5. Lukk Juku Jukku lukud lukkude lukkudes
lukkudesse lukkudest lukkudel lukkudele lukkudelt lukkudega lukkudeta lukkudeks lukkudeni.
6. Kummin kummi kummmi kummid kummmide
kummmisid kummis kummmides kummisse kummmidesse kummist kummmidest kummil kummmidel kummile kummmidele kummilt kummmidelt kummita kmnmmideta kummiga kummmidega kummiks kummmideks
kummini kummmideni kummmima kummmimine.
7. Kamm kannu kannnu kannud kannnude kannnusid kannus kannnudes kannusse kannnudesse kannust
kannnudest kannul kannnudel kannule kannnudele kannult kannnudelt kannuta kannnudeta kannuga kannnudega kannuks kannnudeks kannuni kannnudeni wannn
wanni wannni õnnn õnne õnnne.
8. Korrutama korrutan korrutab korrutame korrutawad korrutas korrutasin korrutasid korrutasime korrutasite korrutasiwad korrutaksin.
9. Puhastama puhastada puhastad puhastan puhastab puhastame puhastate puhastajad puhastasin puhastasid puhastas puhastasime puhastasite puhastasiwad
puhastaksin puhastaksid puhastaks puhastaksime puhastaksite puhastaksiwad puhastamine.
10. Muretsema muretseda muretsen muretsed
muretseb muretsete muretsewad muretseme muretses
mures muretsesin muretsesid muretsesime muretsesite
muretsesiwad muretseksin muretseksid muretseks muret-
22
seksime muretseksite muretseksiwad muretseja muretsemine muretsemisel murelik mureline murega mureta
mure.
B. 1. Aeeg wõidab wiimaks waenu. 2. Amet :
meees ajuti rikas, kaupmeees korrati rikas, põllumeees
põline rikas. 3 Aukujad koerad ei am musta. 4. Kes
ennne koitu kobistab, see warem leiwameheks saaab.
5. Kogujal pilllaja kannul. 6. Kus puuud raiutakse,
sennna laastud pudenewad. 7. Saiia süiakse isuta,
õlut juuakse januta. 8. Waeew teeeb wauaks ja mure
mustaks. 9. Iga punane mari ei ole mitte maasikas.
10. Inimene läheb wanemaks, tõbi nooremaks. 11. Kauugelt kägu kuulus. 12. Mis ühele õiige, on teisel
paras. 13. Teee töööd tööö ajal ja aja juttu jutu ajal
14. Ametmeees leiab igas paigas oma leiiba. 15. Lubaj
ea meees, kinnnipidaja weeel parem. 16. Ei kahe per
koeer elades süüa saaa. 17. Abi aiast, wari wõrgust.
18. Aeeg annab ead nõuu. 19. Äda puiss, äda maiss.
20. А к ka ennne õppima, kui lähed õpetama. 21. All
pea kisub aua poole. 22. Anid lähewad, allad käiwad,
luiged lähewad, lumi tuleb. 23. Anna obusele süüa,
kui tahad sõita. 24. Ea meees löööb, erits kokutab.
25. Ega Liisa Liisut ei tunne. 26. Ei tohi kedagi
ennne kiita, kui külimit sooola ühes kooos on ära
sööödud. 27. Kes kannatab, see kaua elab. 28. Kes
koeera ei sööda, see söödab warast. 29. Kes ühes
kohas meees, see ka meees teises kohas. 30. Kes
õiigust laidab, see teutab ise ennast, kes ülekohut laidab, see teeeb õiigust. 31. Kodu-kooruke parem kui
wõii-leiib wõeerusel. 32. Aeeg läheb päeew-päewalt
kibedamaks. 33. Aeeg on õnne asutaja. 34. Äbi
räääkida, waeew wait ollles. 35. Parem leiwa-kooruke
kodu närida, kui saiia süüa wõeera juures. 36. Lõuke
tooob lõuune sooqja, pääsuke päewa soooja, ööpik
tooob ööö soooja.
A. 1. Mäletada mäletate; 2. meelitada meelitate;
3. koolitad koolitate; 4. waletad waletate; 5. pajatad
pajatate; 6. ehitad ehitate; 7. pesitad pesitate; 8. wõerutad weerutate; 9. kihutad Kihutate; 10. maigutad
maigutate; 11. lahutad lahutate; 12. ällitada ällitate;
13. pillutad pillutate; 14. pilutad pilutate; 15. sillutada silbitate; 16. rõõmustama rõõmustada; 17. wihastarna wihastada wihastatud wihastanud; 18. kolistama
kolistada kolistanud kolistatud; 19. kallistama kallistada kallistatud kallistanud; 20. oolitseda oolitsete
oolitsetud oolitsenud; 21. kahetseda kahetsete kahetsetud kahetsenud; 22. sepitseda sepitsete sepitsetud
sepitsenud; 23. käratseda käratsete käratsetud käratsenud; 24. pühitseda pühitsete pühitsetud pühitsenud.
B. 1. Aceg jahutab tuska ja kustutab wiha-tuju.
2. Amet ei teuta meeest, kui meees ametit ei teota.
3. Anna pilli ullu kätte, ulll ajab pilli lõhki. 4. Arrgus
ajab jänese pakku. 5. Äda koolitab mehe targaks.
6. Ega arrg koeer nahka ei müü. 7. Ega ead ühelt
pooolt ei tule, kui teine ead wastu ei teee. 8. Ei ole
kõik mesi, mis tilgub, ega kõik tuli, mis wälgub.
9. Ei saaa keeegi kõikide tahtmist. 10. Ei wirgal
puuudu tööd ega laisal aeega. 11. Aiigus söödab külli,
aga ei linuta. 12. Ega kõik päewad ep ole saamapäewad, aga kõik on sööma-päewad. 13. Igal poool
on ea, aga kodu kõige parem. 14. Aita ise ennast,
siiis aitab ka Jumal. 15. Ei tööö ennne lõpe, kui
kaks kätt rinndade peale saawad. 16. A 11b kaup aiseb.
17. Ahenemine ei teuta tütarlasst. 18. Äiist lastest
saawad aed mehed. 19. Ära kiida ennne õhtut päeewa.
20. Ea külli teha, aga kuri wastata. 21. Ei ta ole
iiiii uteke, kui ta näust paistab. 22. Ei tõbi nii usinaste
kullest ära lähe, kui ta küllge tuleb. 23. Enndine
24
ei aita, kui praeegune ei kõllba. 24. Iga meees teab,
kus tall kinng pigistab. 25. Ei sina wõi teada, mis
minul tua peal on, ei mina tea, mis sinu südames on.
26. Jämeda pakule jäme tallb. 27. Jullgus tõstab,
jullgus tapab. 28. Jumal ooletumat ei aita ega laiska
ei toida. 29. Karu nahka ei pea emme ära muundama,
kui karu käees on. 30. Kaua tehtud kaunikene, pea
tehtud pilla palla. 31. Käsi peseb kätt, siiis saawad
mõlemad puhtaks. 32. Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni. 33. Kellel laii suuu, sellel peab ka laii
selig olema. 34. Kes kassi saba tõstab, kui ta ise ei
tõsta. 35. Kes kõrrgesse ronib, see sügawasse kukub.
36. Kewade paneb punud puhkema. 37. Kingitud
obuse ammbaid ei wõi mitte lugeda. 38. Kõik ei ole
tuiid, kes lenndawad, ega ööpikud, kes laulawad.
39. Kui tuleb murrd muile puiile, siiis tuleb ka katk
kadakaile. 40. Laastu-tuli ja laenu-leiib ei kesta pikale.
41. Magaja osa pannakse paigale, tõrkuja osa süiakse
ära. 42. Mida mustemad käeed, seda wallgem leiib.
43. Ära keeda mune ära, mis kana weeel ep ole
munenud. 44. Mis kauniste õitseb, see ruttu närtsib.
45. Mis süda wihkab, seda sillm ei ihka. 46. Ohust
sööda kui wennda ja köida kui warast. 47. Raha teenida on kerrgem, kui raha oida ja õiigel wiisil pruukida. 48. Rikkast perest osta obune, waeesest wallast '
wõta naene. 49. Sõeeludes saaab wili sellgemaks.
50. Suuu teeeb suure linna, käeed ei kärpse pesagi.
51. Ühe oobiga ei lannge punu ega ühest palgist ei
ehitada oonet. 52. Warane linnd pühib nokka, iline
siputab siiiwu. 53. Wõllg on wõeera oma. 54. Keeletu peab wedama, mis meeletu peale paneb. 55. Parem
on sõna ammaste taga kui keele peal. 56. Kala ei
ela iial kuiwikul. 57. Jumal ei jäta ead töööd iial
tasumata. 58. Kuida kannd, nõnda kasu, kuida mann cl,
nõnda wõsu. 59. Kusst tuuul, sealt meeel. 60. Mehi
ei pea mitte loetama, waiid kaalutama.
25
VI.
A. 1. Äratatud äratanud sirutatud sirutanud
niisutatud niisutanud mäletatud mäletanud wõõrutatud
wõerutan.
2. Maigutatud maigutanud sillutatud sillutanud
asutatud asutanud soowitatud soowitanud juhatatud juhatad juhatanud.
3. Kujud kujuta kujutad kujutada kujutate kujutades kujutatakse kujutatud kujutan kujutasin kujutaksin
kujutame kujutamine kujutused kujutanud.
4. Ellitama ellita ellitad ellitada ellitate ellitatakse ellitatud ellitades ellitaksin ellitaksime ellitan
ellitasin ellitamine ellitanud.
5. Kõrrweda korweta kõrwetama korrwema korwetad korrwed korwetate kõrrwete korrwen korwetan
körrweksin kõrwetaksin kõrwetatud kõrrwenud koiwetanud.
6. Pillla pilluta miilama pillutama pillata pillutada pilllaja pillutaja pillatud pillutatud pillutatakse
pillatakse pillutanud
7. Meelita meelitama meelitad meelitada meelitades meelitate meelitatud meelitan meelitas meelitaksin
meelitamiseks meelitanud.
8. Wastudada wastutate wastutaja wastutanaga
wastutajaks wastutatud wastutades wastutan wastanud
wastutanud.
B. 1. Abe kaswab kiirem kui aru. 2. Aeeg
kaswatab aavvad aga jätab armid. 3. Aeeg aitab arsstida. 4. Aeeg aitab konna mättale ja kehwa palukesele.
5. Aeega-möööda asjad käiwad. 6. Aegutaja kassi
suhu ei joogse mitte iired. 7. Ahi ahne, pada nöiid.
26
8. Ahhju tehakse sooja pärast tuppa. 9. Ahhne koht
ei saa iial täiis. 10. Aitaks Jumal anndjaks aga mitte
otsijaks (otsjaks).
11. Asjata ei saa ašsja ajada.
12. Ega tark taeewast ei ole tulnud. 13. Auna ladseie arrmu ja irrmu. 14. Arjutus tooob arrjumist.
15. Ei see koeer am musta, kes alati augud. 16. Mine
sauuna wihata ehk limma rahata. 17. Aeeg õpetad
ehk aldi targemaks. 18. Ead mäletatakse eaga, kurrja
kurjaga. 19. Ega kaeera siiis ei söödeta, kui unt
karjas on. 20. Ema süda on ikka pehmem kui isal.
21. Abielu rahwas on teine teisele abiks looodud, ei
mitte teine teisele orjaks panndud. 22. Aeeg kübsetab
assju. 23. Ahju rooop naerab seni kaua tulid, kuni
ta ise koguni põlend on. 24. Ait täiis aganaid, sallw
täiis sammblaid. 25. Aja koeer undi-karrja, seal ta
läheb kiskujaks. 26. Akka kana eees kummardama,
siiis üppab kana kukla peale. 27. Ahhnus ajab auku.
28. Anndja tüdib, millal saaja tüdib. 29. Anna aeega
armule, siiis ei sattu kurjale. 30. Anna ikka orjale,
siiis ori annab ka karjale. 31. Arrm mõjub enam kui
irrm. 32. Armastus sünnitab armastust. 33. Arwemaate waeesel labsel pallged punased, kui silmad pisaras.
34. Auus silma eees, kellm selja taga. 35. Ära arrwa
koeera karwast, waud ammbaist. 36. Ära arrwa piigat
pallgest, waud wiisist. 37. Ära kiida ennne õlut, kui
ta täieste seiisnud ja sellginud on. 38. Ära kiida silida
ennne kui kooormaga üle saiid. 39. Ära kiitle ega
ooople ennne kui sa üle oja saanud. 40. Ea laps
kaswab widsata. 41. Ea laps, kes ässti tandsib, parem
laps, kes paigal seisab. 42. Eal labsel mitu nime.
43. Ega amet leiiba ei küsi, ega sepist seljas ei kanta.
44. Ega ema-wits laosele liiiga ei teee. 45. Ega kiwi
kunagi ühe poolega ei jahwata. 46. Ega mari maha
lannge, ennne kui ta kübseks saanud. 47. Ega putru
niii palawalt söööda, kui keedetakse. 48. Ega ronk
ronga silima peast ei noki. 49. Ega uudist karja-
27
koeera ei saa. 50. Ega ühe ärja seljast kaht nahka
ei saa. 51. Küsija suuu peale ei löööda, aga wõtja
käe peale lüüakse. 52. Ega naene naljalt teisst lähe
kiitma. 53. Ei oma sillm peta. 54. Ei selige sillm
ei peta, aga tahmane tüsssab. 55. Ei puuu lann^e
ühe laastuga. 56. Ei see koeer jänest koju tooo, keda
wägisi metsa wiiakse. 57. Wiletsus ei üia tullles, aga
ta üiab minnnes. 58. Ep ole iga korrd suuurt tulid,
kui suuur suits tõuseb. 59. Erits kiidab ennast, õiige
meees teisst. 60. Ette kartmine on parem, kui taga
kahetsemine. 61. Esiotsa ikka petja tark, pärast see
kes petta saanud. 62. Iialgi ei ole ükski niii õnnelik
ega õnnetu kui ta ise arrwab. 63. Igal nõmmel ise
nimi, igal marjal ise magu. 64. Ilma-tark teistele,
oskamata enesele. 65. Inimene odsib kus parem, kala
kus sügawam. 66. Inimene mõtleb seda, aga Jumal
teeeb teisiti. 67. Jallg seina peale ja ammbad warraa.
68. Jumala kiwid jah watawad pikalt, aga wäga peenikeste. 69. Kadedus kautab kalad merest, wihadus
wilja wäljalt. 70. Kaeewaja ärrg kautab mõne korra
sarwe peast. 71. Kaks leee-kuningat ei mahu ühe
katuse allla. 72. Kala püütakse mõrraga, tütarlaps
kihhladega. 73. Kasss küüneta ja naene nõelata ei saa
läbi. 74. Laeen on igakorrd lausa wõllg. 75. Kana
muneb nokast, lehhm lübsab suuust. 76. Kasste jällgilt
künndis juba mõnigi meees külida. 77. Kehwast suwest
kaswab lahja sügise. 78. Kelle jallg astub, selle suuu
madsub. 79. Kes adra läbi tahab rikkaks saaada, see
pangu ise kätt küllge. 80. Kes ei teee sillmi lahti,
peab kukru lahti tegema. 81. Kes irmuta kaswab,
see auuta elab. 82. Kes kõik nõmmed nõtkub, see
kõik marjad maidseb. 83. Kes kõneleb, see külwab,
kes kuuleb, see lõikab. 84. Kes oonet ei ehitanud,
see arrwab seinad maaast kasswama. 85. Kes palju
laeenab, see pea leiinab. 86. Kes tun uit külwab, see
torrmi lõikab. 87. Kes waeest lasst warrule kudsub,
ehk puuu-jallga pullma. 88. Kewadc kudsub adrad
põllule ja linnud laulule. 89. Koeer eidab karrwa, ei
eida kommbeid. 90. Koit õues, kott kaelas; wallge
õues, wagu taga; pime õues, piits pihus. 91. Kõik
ei ole kulid, mis iiilgab, ega kõik mitte karud, mis
karwased. 92. Kuiiw aasta on ahtra lehma eeest,
märrg aasta jätab üsna ilma. 93. Kus wilja wihud
puuuduwad, seal rabatakse oligi. 94. Laeenaja on
sõber, aga tagasi - nõuudja on waenlane. 95. Laiskus
ja ooletus on kehhwuse wennad. 96. Laiskus käiib pikkamisi eees, kehhwus tuleb kärrmeste järele. 97. Labsel
> ai utab sõrme ots, emal walutab süda. 98. Labsest
v
kaswab iljemini jälile labse wanem. 99. Märjal maaal
ep ole wihhma tarwis. 100. Meees ei jõua üheksa
obusega niii palju sisse tuua, kui naene ühe põllega
wälja wiiib. 101. Mine adrata künndma ehk noodata
kala püüüdma. 102. Mitmed pead, mitmed mõtted.
103. Mitmed käeed, mitmed tööõd. 104. Õnnetus ei
sõida kellaga ega wiletsus wilega. 105. Onnis, keda
suuni õpetatakse, wilets waeene, keda widsaga kaswatatakse. 106. Parem oma ema wits, kui wõeera-ema
wõii-leiib. 107. Pisuke mätas löööb wahest ennne
kooorma ümmber kui suuur. 108. Rassw petab iire
lõksu. 109. Rublane nimi, kopikane amet. 110. Wask
on waeese kulid, tina kehwa õbe. 111. Liikuw wesi
läheb sellgemaks, seiisaw wesi ai w emaks ja aiisema.
112. Sarwest ärrga siutakse, sõnast meeesta sõlmitakse.
113. Sia-kaup ei kotis sünni, mõrrsja kaup ei ugse
taga. 114. Tahad sa üht sõpra kautada, siiis laeena
temale raha. 115. Tütarlaps ilma tõööta on kui teeekäiija ilma wöööta. 116. Üheksa mehe jõuud ja ühe
mehe nõuu on üks. 117. Tüdrukuna tuii, naesena
nuii. 118. Tühja sõime kallal lähewad obused riiidu.
119. Tööö ei abista kedagi, waiid auustab kõiki.
120. Tööö õpetab tegijat ja katsudes kaswab rammu.
29
Ühe weetilga elukäik.
(C. R. Jakobson, Kooli lug. raam. Г., nr. i:>5.)
1. Simre mere rüpes tantsisiwad päikese paisstel
kni rõõõmsad labsed tuhanded weiksed weetilgad ja
lasksiwad ennast tuulest kiigutada. Üks neist oli iseäranis üleannetu ja püüdis ikka keige kangemale
karata. Kui ta üles waadas taeewa peele, kes kui
teine meri ülewal kõrrgel seiisis ja kelle küljes päikene ümmber jalutas, siiis tuli temal kannge igatsemine,
ka üles teusta, et ta seal sinises õhus üuimber wõiks
rännata ja ülewalt maa peale maha waadata. Wiimaks
palus ta päikest, et see teda üles tõmmbaks. Päike
saatis ka kohe omad kiiired allla, ja et weetilgal
scldsimehi pika reisi peäl ei puuuduks, wõtsiwad
need ka weel suure uiga teiisi tilkasi kaaasa.
2. Nägemataks wee auruks ümmber muudetud,
tõuusiwad weetilgad ütlemata kõrrgele ja sõitsiwad
seal õhumeres ümmber, lahkest tnule-oost juhatatud.
Nende sillm nägi ülewalt ütlemata palju uuusi assju.
Wilja-põllud, medsad, külad ja linnad, need keik oliwad neiil emme tunndmata olnud. Siiin nägiwad nad
üht talupoeega, kes oma põlldu künndis, seal üht
ratsameest, kes tulise obuse seljas ümmber kihutas;
siiin oiidis karjane oma prisket karrja, seal lenndasiwad
ja lauulsiwad linnud rõõõmsaste punude peäl. Omas
suures rõõmus ei pannud nad sugugi tähele, et päike
ikka rohkem ja rohkem oli madalale läinud. Õhk
läks jahedaks ja meie wcetilk ei teadnud nüüüd, kuhu
öõö-korteri eita. Seal wõttis ta nõuuks, maa peale
minnna, liuugles allla ja üks lahke roosi-lilll tegi temale
oma ugse lahti.
3. Ommiku koidu-punast üles äratatud isstus
weetilk roosilille serwa peale ja palus ülestõuuswat päikest: „Wõta minnd jälile oma juuure ja lase minud
30
kauugele üle maa reiisida!" See sünndis ka. Kui aga
päeew pärast liiig palawaks läks, siiis loppis weetilga
jõuud ära ja ta sooowis jälile oma ema see on suure
mere rüpes ollia. Ja waaata, kannge tuuul tõuusis,
kes weetilgad kokku ajas, et neist paks pillw saii;
nemad isegi ei teadnud, kuidas see sünndis, aga pea
oliwad nad suured nähtawad weetilgad ja joooksiwad
üks teise järele maa peale maha. Küll see kohises ja
lohises.; inimesed aga ütlesiwad: Wihhma sadab. Meie
weetilk sadas ühe mäe õtsa; tuhat nellja üpas ta sealt
al lia, teised taga järele, jusst kui soldatid oma kinndrali
taga; pea oli neiid niii palju kooos, et neist weike
wahutaw jogi saii. Tükk aeega oliwad nad nõnda
ühes kooos joooksnud, seal kuuulsiwad nad suuurt kohinat ja nägiwad üht maja, mille ees wallge tolmune
meees seiisis ninng jahu kottisi wankri peäle ladus.
Naja kõrwal joooksis suuur ratas ümmher rinngi,
millest jogi üle wooolas. Ka meie weetilk pidi sealt
üle karrgama ja arwas ju, et tema seal wistist (wisst)
oma elu saaks kautama, aga siiski läks kõik ässti
möööda. Nüüüd joooksis ta jälile edasi ja jõuudis wiimati ühte tiiiki; sealt tõsstis teda üks ilus neitsi
kopaga walija ninng kallas ta siiis oma wallge pleeekiwa kannga peäle. Ju oli ta jõuud nõrkemas, siiis
anti temale päikesest uueste tiiwad, et ta edasi wõiis
reiisida.
4. Seekorrd wiiis teda tuule õhk põhja poole;
kui ta seal oma seldsimeestega külma üle kaeebas,
saii ta korraga ilusa kasuka sellga: ta muudeti weikeseks wallgeks täheks ümmber, kes pikkamisi maa peale
maha lannges; rahwas aga ütles: Lunnd sadab. Kui
kaitsew waip katsiwad nüüüd jäetanud weetilgad poool
aastat maa-pinnda, kuni neid kewadine päike unest
äratas ja nad oma ilusa wallge kasuka seljast maha
wiskasiwad. Möööda põllu-peenart ränndasiwad nad
siiis jõkke, kus neiil see suuur õnnn oli, aurulaeewu
31
kanda ja neiid suure mereni saaata. Siiin saii meie
weetilk jälile oma wenndade ja Õdedega kokku ja
räääkis neile, mis tema oma pika reisi peäl näinud ja
küüninud. Kui sa aga korrd mere kalkiale juhtud ja
seal ilusal suwe õhtul kõnnid, siiis kuuled seal tasast
sosistamist ja salaja kohinat. Waaata, see ei ole muuud
kui weetilgad, kes teine teisele imeassju räägiwad, mis
nad oma pika reisi peäl näinud. Siiis mõtle ka selle
peale, et sinu Isa taeewas, kes kõik tilgad on lugenud ja neiid kaidseb ja saadab, ka sinnd juhatab läbi
maailma mitmesuguste teeeradade igawese elu merrde.
Kuidas Kalewipoeg üles kasswis.
(Kalewip. IL, 622-754.)
1. Lesel' leina lepituseks,
Pisarate pühkijaksa,
Kurwastuse kergitajaks
Kasswis kallis pojukene.
Poeega imes armu-piiima
Eide rinnal rohkeesta,
Imes elldus-allikalta
Wõimuwetta, wenitawat,
Karastawat kaswu-märrga.
2. Mõistke, mõistke, mehed noored,
Arrwage, poisid, awarad,
Teaadanege, naesed, targad,
Kes-see magab kätkiessa,
Kes-see mähkme mässitusel
Kiuste suuula kiljatamas!
3. See'p see lese leinapoeega,
Isata kasswaw idukene,
Keda tuuled toetawad,
Wihme weeered wenitawad,
32
Kasste aurud karastawad,
Udupilwed paisutawad.
4. Eit aga tallas kätki jallga,
Tallas kätki kiikuwale,
Wilistas lauulu wäetile
Suikumise soowituseks.
Poeega puhus nutupillil,
Lõikas kisa lusti pärast,
Karrjus kuuuda, karrjus kaksi,
Nuttis õhtust ommikuni,
Et ei lõppend tuli tuasta,
Säde ei sängi sammbasta.
Eit läks abi otsimaie,
Otsis labse lauusujaida,
Noore nutu-wõttij aida,
Poja suuude sullgujaida,
Kisa kinnnipanijaida.
5. Kui saii otsa kisakuuuda,
Nutu-nädalate aeega:
Lõhkus poeega mähkme linad,
Kiskus puruks mähkme paelad,
Lõhkus katki kätki lauad,
Peaasis kätkist põrandale,
Käpakille ränndamaie,
Roomas kuuu, roomas kaksi,
Kolmandal ju kõnndimaies,
Jallge j õu udu kaswatamas.
6. Poeega imes armupiima
Eide rinnal rohkeesta,
Kasswis leina lepitajaks,
Kurwastuse kustutajaks,
Pisarate pühkijaksa.
7. Eit oli poeega imetanud
Armu kaisus aastat koll me,
Ennne kui rinnalt wõerutas.
Poeega wenis poisikeseks,
Kasswis Kalewide pojaks,
Tõutas ettetähendusi,
Kadund isa kuulutusi
Igas tükis ilmutada;
Püüdis jouudu iga päeewa,
Keha kanngust kosutada.
8. Kalewide kalllim poeega,
Linnda leina lepitaja,
Kasswis karjapoisiliseks,
Kosus künnimeheliseks,
Tõuusis tamme tugewuseks,
Tõutas ettetähendusi
Igat tükis ilmutada;
Püüdis jouudu iga päeewa,
Keha kanngust kosutada.
Männgis kurrni murudela,
Wiskas ratast wainuela;
Pani kurnid allla õuue
Kahhte paika unikusse,
Paiskas kaikil pealta Oue
Kurrnisida kõikumaie,
Saatis kurnid sõuudemaie,
Üle wainu weeeremaie,
Läbi kopli lenndamaie.
Kurnid lenndsid kauuge-ele,
Puistasiwad pilla palla
Mõööda metsi, mägesida,
Möööda laua lagedaida —
Mõned lanng'sid laenetesse.
9. Kurrnisida mõnes kohas
Täna päewal nähtawalta:
Ühetasa ümmargused,
Pikergused kalju pakud —
(Kurrik, Stenografia õpetus.)
Neitsikiwi nime allla:
Need ap Kalewide kurnid.
10. Kalewide noorem poeega
Laskis lingu silmuksesta
Kiwisida lenndamaie;
Looopis mere pinnal lutsu,
Korjas kaudalt ludsu kiwa,
Pae murrust parajaida:
Mis ehk jallga laiiusela,
Koll me jallga pikkusela,
Paaari tollli paksusela.
Ludsukiwid lenndasiwad
Laente pinnal lustiliste
Rohkem werssta kauugusele
Seni kui kiwi sõuudemas,
Kaswatas Kalewi poeega,
Taramme korrge kallda peale
11. Kalewide noorem poeega
Männgis eide öue allla,
Kitkus nooori kuuskesida
Sirrgel kaswul kasskesida,
Juurikuga tükis maaasta:
Neist tegi Saksa saanikesi,
Kenu kassi märsikesi.
12. Aasta sammud asstusiwad
Rutust' aja radadele,
Kiiirel teeedel kauugemale.
Aastad souudsid eide armul
Poisikese paadikese
Noore mehe mere peale.
Kalewide noorem kaswu
Kasswis mehena korrguseks,
Wenis wennde wääriliseks,
Sirrgus isa suuuruseksa.
13. Nõnda kasswis eide õues,
Lese Linuda leina põlwes,
Kullerkupu õiilme ilul,
Taara tamme tugewusel
Wiiimne Kalewide wõsu,
Kasswis kaljuks kinndlusel,
Tõuusis wenndadest targemaks:
Tõutas ette tähendusi
Kadund isa kuulutusi
Igas tükis ilmutada.
VII.
Greeka rahhwa usk ja jumalad.
(J. Bergmann, Ajalugu I, § 16.)
1. Greeka rahhwa luulelikas waiim kudus oma
mõtted ja arrwamised jumalatest ja nende eluasemest
t ae e wa st kenaks kanngaks ninng lõii oma usuõpetuse lõbusaks looks, mis Homeruse ja H e s i o use lauulude läbi igale Greeklased tutwaks ninng
maks saii. Selle õpetuse järele ep olnud maailm
mitte looodud, waud ise-enesest aeegade joogsul
saanud. Sest allgusest oli Chaos, üks pime, musst
määratu temp, olemas, kõik tühi, kõik paljas, aina
pimedus sügawuse peäl.
Seal tekkis m a a keskpaika, t a e w a s tema üle, p õ r r g u tema allla.
Maa ja taeewa pojad ninng tütred oliwad t i t a n i d
ehk loooduswäeed, kelle seast K r o n u s ehk aeeg
kuningaks saii ninng kaua kulldsel ajal walitses.
Aga et ta oma kollm tütart, H e r a , H e s t i a ja
D e m e t r a , ninng kaks poeega, H a d e s e ninng
P о s e i d о n i ära oli neelnud, sest et neiilt oma
3*
36
walitsusele äda ja otsa kartis, akkas noorem poeeg
Z e u s ehk aru, kes ema kawaluse läbi isa kurgust
oli peaasnud, temale wassta ninng saii suure sõja
järele oma waimuwäeega toorestest wõiimudest jagu,
kukutas nad allla põrrgu ehk T a r t a r u s s e ninng
wottis ise valitsuskepi kätte. Kuid mitte ei unustanud ta wenndade õiigust, keda Kronos ennne lanngemist elawalt oli wällja süllitanud, waiid jautas riigi
kollme osasse: ise ta wottis t a e e w a , H a d e s e l e
anndis ta p õ r r g u , P o s e i d o n i l e jättis ta mere.
Maa oli ühetasa kõikide päralt. Kõikide kuningas
aga oli Zeus.
2. Taewast ehk jumalate eluaset arwati O l y m p u s e mäe arjal olewat, mis üle pillwede ulatas, ja
mis tuuult ega torrmi, wiletsust ega wihhma ei turninud, waiid kus alaline kewadine ilu walitses, igawene
iiilgaw päike lahkel pallgel säras ninng wallgust
anndis; alles pärast, kui aru sellgis, tõsteti taewas
kõrrgelle ning loeti Olympust taeewa-mäeks. Siiin
oli ülema jumala Z e u s e auujärrg, siiin tema abiliste, teiste 11 ülema jumala isstmed ja uiga alamate
jumalate asemed. Siiin nad sõiwad kadumata roooga,
mida a m b r o s i a k s üiti, ninng jõiwad jumalikku
joooki, mida n e k t a r i k s kudsuti. Siiin nad elasiwad
õnnelikku elu: ei nad tunimud äda ega olnud neiil
surrma ega irrmu karta, waiid — nõnda laulawad
laulikud — alaline rõõmupäike iiilgas ja säras õnnne
õntsatelle.
3. Olympuse 12 ülemat jumalat, nagu neiid
pärastisel päiiwil auustati, oliwad: 1) Z e u s ehk J u p i t e r , Kronose ja Rhea poeeg, jumalate ja inimeste
isa, taeewa ninng maa kuningas; wälk oli ta paremas
käees ninng pikse noool ta põlwe peal, kotkas tema
jallge eees, kui ta oma uhkel auujärjel isstus. 2. Hera
ehk Juno, Zeuse õde ja abikaasa, taeewa perenaene,
abielu ja kasinuse ninng puhtuse jumal, tema käskjallg oli I r i s ehk wikerkaaar, 3. P o s e i d o n ehk
N e p t u n u s , Zeuse wennd, merewalitseja ninng
-kuningas; mere alll oli tema tore kuninglik oone,
kus ta alamad, merewanad ja näkineiud, teda teeenisiwad; maruwankril sõitis ta, suuur w ä s t a r käees,
üle laenete ja mattis mere põhhja, keda ta ei säilunud.
4. P a l l a s Athene ehk Minerva, tarkuse ja teaaduse, kunsti ja osawuse, ka sõja jumal. 5. Apollon
ehk P h õ b u s , Zeuse poeeg, ettekuulutuse, luulde.
laulu, õnne ja päikese jumal; tema kaaasas käiwad
9 noort neiidu, kelle üleülldine nimi Musad on, kes
lauldes luuletajale luulet ilmutawad ja kõrrwa kuulutawad. 6. Artemis ehk Diana, Apolloni kaksikõde, kuuu ninng jahi jumal, ka kasinuse ninng puhtuse
kaitsja. 7. Ä r e s ehk Mars, Zeuse poeeg, sõja ninng
waenu jumal, jullguse ja südiduse jagaja; tema kaaasas
käiis E r i s ehk riiid. 8. Hephaistus ehk иікзnus, Arese wennd, lonkur tule ja wase ninng raua
jumal. 9. Aphrodite ehk Venus, Zeuse tütar,
Vulkanuse abikaasa, ilu ninng lõbu ja armu ninng
armastuse jumal; tema kaaasas käiwad lõbuloojad
Gratiad ja armunoolelaskja Eros ehk Amor. 10.
H e r m e s ehk M erku rius, Zeuse poeeg, kõne ja
kawaluse, agaruse ja kauba jumal; ka jumalate kiiskjallg ninng inngede Iladesse toimetaja. 11. H e s t i a
ehk Vesta, Zeuse õde, koduse koja ninng kolide,
õnne ja lahkuse, riigi ja korra jumal; tema auuks
põles leeel alati tuli. 12. The mis, õiiguse ja seaaduse jumal.
4. Peale ülemate jumalate oli Greeka rahhwal
ka ulk alamaid jumalaid, kelle arrw wiimaks niii suureks kasswis, et igas järwes, jões ehk ojas, igas puuus
ja igal mäel üht jumalat arwati olewat. Peäle nende,
keda ülemate kaaasas saii nimetatud, on tähtsamad:
38
Nemesis ehk kättetasumise wägi, Ate ehk sõgedakstegija ja Äolus ehk tuule jumal. Ka wõeerailt maiilt
wõtsiwad nemad wõeeraid jumalaid isamaa jumalate
ulka wasta. Nende seast on kõige kuuulsam wiina
jumal Dionysos ehk Bakchus.
5 Inged läksiwad pärast surrma allla Ha des se
ehk Hadese riiiki. See oli suuur pime kole paik nii
sügawas maa alll, kui taewas maa üle kõrrges on.
Kõige jäledam ja koledam koht warjuriigis oli Tartarus ehk põrrgu, kuhu kurjad inged piina-pihtide
wahele saadeti. Tema rajaks oli suuur Loidu jogi,
mis tõrwast ja tulest leekis. Rahulisem ja rõõmustawam oli eade inngede eluase ehk Elysion, kus
kõik waeew ja walu ununud, waikus ja rahu walitsemas oli.
/
l
iL_t__L_. .iJLsJ..
/ V
_
/
/
Д • <ф ц, и у .ih ф ±4 I /
І у и
iCA-I
if t, fy у
у ^ /^ > £ О4
к .LC у /
if.-^.,^
es* t>\ ffß -v
f jjk. у ? j? isi» <;> с? *+J?,
f.u^cp
o?
•
c < r:
s
-OL.
<
8 Лу
л4—a^.
л /
f^fjft
ßftr/Ä/ЛА
Wfc
л-,л^
^"'t.
7 ^ / /
Y./1/^ .Л
«^.
ъ>
-
/
/
/
/
^
^ ^ > >*V ^
b.y^s-Y-^-r
J
лг> AS -Т/Ъ^-І/І/
/
b*4/
(j0
LA
Ы> •
-v-7 .._, — ^ '—>/ - - ^ / ^ - ^ - ^ .
7 / y , • — v ' V 7 *} \
?
<st/. -f. у >/ Л
-
J
/
/ /"/V "/ "
x
U
v
V-
,Я ""» -"> ^v -о /-х-
VА.
&. -<оч> // IK'JU*.
/
А к '
/ ^ . J:
J. t
г- " >~w /«о
-
..
/..
ж
Г/1 ///£/£/>/,/£/
hhtipb/, efi&Ad. i / v ,
tri
/
,
4Л >>') yt/} .<rj> cr^l ^ И - , ytr^^ry-^
Л
//
/
/
А^У
J. Sr к st J/ Jt ff Ji-^ Jf-, Jiiolfa A.fa:£j£J/ Jf Jt*.
SMuel </и^<^Фи$Л<Л<£Ф$іІ.
6
у < . 4 4 ^ ^ i £ - ^L 4 - ^ ^ ^ 4? <
?
£
& £ # $ f f f | £ 4 £ £, ^ 4 •
r
7 /f < 4 ^'< ^ ^ i - A i L £z>&>4 £,4r
4ь &'&6 £- £/ £ ^ £ ty L^.fi^к L L <^ ^ ^,
/я ix j г^г> < ^ ^ ь д ts} bQ* to tr^ ъо^ <vи > - • i^v-j г/^- , k n - v i^l—. &n < « г^о
> '
?9
inQ 6 O L O Ь П i<r^ <v\.^ ію Ы І£ L/ и.
Lp А , L, ^о . // H ^ -^Ь /^ Л - ^ ^ ^ u A / ^ . /J
у .А у
6
/ /
•*J^2' -~~f <f
/
к
у •
; <17-
^
5,
го
,-^у
V
^
-ч.у
*J
'.U
/ 2/. С)
Ср
6
9
^-» / ^ ^
; ZJ. c-S^-.Сб Ъ Ct J Ы\—<)Щ
/^у-у
о-^-^х,
/>
tv
А
/
Uf
6^0
А&. У/ -О^ ^~УГ,
>
Р '± . /-*. / / > ~
У //
tA
р <У
/"
rr
4
Z£.
7
'Г. * 31 £г>*о ^//~^y
Lw
t/f
b
^l^Y
£
MJU
ЬІ ?/^s~hM/lk.
№ іг/1/)г* .^-/y Jti.
0
U\ JJ#?i/-v~h . V^ ^.S
>ь J', г/
jtf
/
О,,, . vrf /v> 2V
"У ^y
JJ
\
s*l
• C O / ^ v/ / ^ ^ , /І У /о . W ^V/
//
f
х
^.3 у /о/ /&:.
As
w
% '
V£TV.
О
C-'^>~ ' i*) с -t.
^v''
"%e «V
z. M *£
*• ii 1 І) Hr {r ^ iv ir$$
*4
.•K-0 <**H
°f І^" "frs *~
5
7 T"7k го w г<
j
vj • 23 іу _*7у - ь ^ /-W <^ сУ,£ /Sl Q^ 4^^У . -<^ ^ Z ^
j / . '7 j , >А. i t . ^
%?. 36.^r
^
«*£? JJ ^ £*>
j ^ , У&Р. 37. u/Z.
•iA> sv^. *l */'&/}.
^ / / ^
^/fy*^
^//l^^xc)
'C^,ty
у
^
е.
vi <w> •-%/ t/y. / i,v L w • •-t<. Jv., ^r? «^ H ^ ^ ^
> ^ ^s? tJ,\S% ^х^^^б
4~ . <*/. U^J^yA^^
^ .
/. 7/. &4fy
73. Ä ^
77. £ ъ,
1 -^
#р Ь r^jy^.
г/У. ?7-
ts/st»*. 6Z. 6 ^ ^ »
^-vo P <^X/ f/s? *f • &3 *Яо
у у
t, fU^
-VJQ
-А ^р ^72.
sb 1, *%о 2p /ъ fy. 6У.
^£Ai£,
- r ^ / ^ w . 7* ^л ^
Üb
&/l^lf.
74. РлУ ^ л л г/?. 79- /
г$ . ^Х / - ^ , О/ ^ . «fö. / ^ / ^ о 4. ^ / ^ -
H & fi, >/L. & £'1~, £/£г$«—, %1>
'л ^</к • *• ('у^ -й > 'ffc * £-*ь4
>W^ У bW, ^
дЛ^
^. 93. &£J, J'V?^
d
9¥. i^. v%, ?k^-^< ~
iU^9S-.i^)^J<^ä
J, Ъ lf^/9& fo & / Ц 4 • ? * *% Ту s'A i
JM. -Z^*yL>^ у? у ^ ^
O./Õ*. c^ • ^У£
/ /r^Jc
Cf /x^, ^7 ^ Cx. jf.Jv/.
. S*J- ^~
/S*y y, «P°
^ j?, j/o. / / L ^ <ch"^ ^ ^ . У// У% ^ V, ^->
Г^
У
L*
/ . ^ 1 Cye*
^
*j üts ) *
l/^) -t/^u*. *yf.*fo . ^ ^^r-> ^
•**-* \ /y ^ ,
У/
^
tf/^Js-h rt^^/&> sSify^^
'k^^kjp
ЦЛ^?^
> W/v £ ^ ф± ij^. л/^
гЦі^i/;Ue{juJ~ te, Ä/^v«^
/
УХ.
eeh.'
l //
U,i/^,
/
V?-*btf,
jttf,
^
>'i/-^ stfr.
JjL.
yc^^-Jf
'
t
£?
С Ъб&,
'£/$?•
/'
A4
/6 i/4
/Як
у
*^i<S&^
Ги^
/X.
/
/
ЛСД,*;
лл
Сор </lc^*
/И?
•LÜ^ot//'
/Z. t/V го t,V
<лУ и
д
м
V
г4І Z y ^ ffW- ^'^
«7
/j
£^^^ ~ v
J?
t*X
У%
/i&s £y L $
(0'
4
t^-^Sbf*^? Ъ>
^
**f^? и&*. • f£~d іУі/Ъ> *9f
^
Г ^ъ
f
io,/&vsU^».(sA)UY£<^jtf?
/^' §jr V/f i^^ J^J^f> л ^ у
J </\* i/«irt s? f-^., &
у? / Л у
#V- S^z
^
ky^.^lf'p-J.
ff
г
l
J. AurrtKu kirjutatud raamatud.
Arwuwald I. Algebra— oma algus õpetustega. Tarws,
Schnakenburgi trükk ja kulu.
Hind: 60 kop.
ArwuwaUa wöti I. Kestused algebra ja selle algusõpetuste ülesannete kohta. Tartus, Zchuakenburgi
trükk ja kulu.
Hind: 40 kop.
Arwuwald II. Neljaliikme ja ruumi arwamine ning
Võrdlused ruut- ja järg--arwud ega.
Tarws,
W. Iusri trükk.
.viud: 50 kop.
Arwuwalla wöti II. Kestused neljaliikme ja ruumi
arwamise uing ruut- ja järg-arwude ülesannete
kohta. Tartus, W. Iusti irükk.
.viud: 20 kop.
Laste arwuwald I. Arwamise AND. (Arwukiir 1~100).
Tartus, Schnakenburgt txüff ja kulu.
viud: 25 kop.
Laste arwuwald П. Täisarwud. Tartus. Schnakenburgi
trükk ja kulu.
.viud: 26 kop.
vaste arwuwalla wõti. Kestused I ja II. jau kohta.
Tartue, Schnakenburgi trükk ja kulu.
.viud: 25 kop.
Turnimise raamat I. Tartus, Schnakenburgi trükk ja kulu.
.vine: 3(5 kop.
kirjutamise õpetus. Vaste õpetajatele ja peastkirja
õppijatele juhatuseks. Tärtus, Schnakenburgi trükk
ja killu.
.viud: 42 kop.
Ttenostrafia õpetus. Tartus ja Wienis, Schnakenburgi ja
W. gölleri trükk.
.viud: I rbl. 25 kop.
T ä h e n d u s . A r w u w a l d I l j a selle w ö t i on Tartust raamatu
kirjutaja käest mõlemad kokku 50nc kopika eest saada.
Gtenografia
о і № 1 rbl.
õpetus
maksab raamatu
Teised raamatud müüakse T a r t u s
enam-ostjatele odawamall kui muial.
L
kirjutaja käest
Schnakenburgi juures
|