|
Kreenholmi Naisseltsi
põhikiri
Kreenholmi Naisseltsi
põhikiri
Kohtu- ja siseministri 16. jaanuari 1932. a.
otsusel on Kreenholmi Naisselts ühingute,
seltside ja nende liitude registrisse nr. 3235
all sisse kantud.
Tempelmaks 3,45 krooni suuruses tasutud.
Registreerim. toim. nr. 12820. Tallinnas 18,
jaanuaril 1932. a.
Kohtn- ja siseministeeriumi administatiiv
osakonna registreerimise asjade juhataja.
(allkiri)
K.-U.-Ü „Põhja Eesti“ trükk 1932.
1. Seltsi nimetus ja siht.
§ 1. Naise igakülgseks arendami
seks, tema vaimlise tasapinna tõst
miseks, teadmiste ja oskuste laienda
miseks, kutselise hariduse võimalda
miseks ning häätegevuseks asutatakse
Kreenholmi Naisselts.
§ 2. Selts töötab karskuse põhimõt
tel.
§ 3. Oma sihtide saavutamiseks tar
vitab selts järgmisitegevusvahendeid:
a) korraldab koosolekuid, kõneõhtuid, õpereisusid, kus eestkätt
naiste ellu puutuvaid küsimusi
harutatakse ja tarvilikke teadmisi
naiste keskele laotatakse.
b) korraldab pidusid, näitemüüke,
loteriisid ja korjandusi seaduses
ettenähtud korras.
c) avab raamatukogu, lugemistube,
varjupaike, kasvatusmaju.
d) korraldabkäsitöö.õmbluse,maja
3
pidamise kursuseid, avab koo’e
ja asutab kõiksugu töökodasid.
§ 4. Oma ülesannete täitmiseks ja
ainelise jõu kasvatamiseks on seltsil
lubatud tarvitusele võtta kõik maks
vates seadustes ettenähtud abinõud
2. Õigused.
§ 5. Seltsil on juriidilise isiku õigu
sed. Tema võib kinnis- ja vallasvara
omandada lepinguid sõlmida ja koh
tus nõuda ja kosta.
§ 6. Selts võib teiste samasihiliste
organisatsioonidega ühendusse astuda
ja nende liige olla
§ 7. Seltsil on oma nimetusega pit
sat, märk ja lipp.
3. Tegevuse piirkond.
§ 8. Seltsi tegevuspiirkonda kuulub
Narva linn ühes Kreenholmi rajooniga
Seltsi juhatus asub Narva linnas,Kreen
holmis.
4. Liikmed.
§ 9. Seltsil on tegev-, toetajad ja
auliikmed.
4
§ 10. TegevÜigeteks võivad olla kõik
täieealised naised, kel seaduse läbi
pole keelatud seltside liige olla. Juha
tusse ja juriidiliselt vastutavatesse ame
titesse valitakse ainult tegevliikmeid
§ 11. Toetajad liikmed võivad olla
kõik E. V. kodanikud sugu peale vaa
tarnata Toetajatel liigetel on ainult
sõnaõigus.
§ 12. Liikmeid võtab vastu juhatus
kahe seltsis oleva liixme soovituset ja
paneb üldkoosolekule kinnitamiseks
ette.
§ 13. Auliikmed valitakse seltsi pea
koosolekul,juhatuseehk osa liigete ette
panekul, isikuist, kel iseäralised teenu
sed seltsi töös. Auliikmeteks, kel on
sõna ja hääle õigused, võivad olla nii
nais- kui meeskodanikud.
§ 14. Liikmed maksavad igaaastast
liikmemaksu,mille alammäära ja maks
mise korra määrab peakoosolek. Tegev
liige, kes kümnekordse liikmemaksu
ära maksab, saab eluaegseks liikmeks.
§ 15. Liikmemaks kestab 1. jaanua
rist—1. jaanuarini. Liikmed, kes üld
koosoleku poolt määratud ajaks liik
memaksu ära ei maksa,loetakse se’tsist
väljaastunuks. Liige, kes soovib seltsist
5
lahkuda, teatab sellest kirjalikult seltsi
juhatusele, kes lahkuja seltsi liigete
nimekirjast kustutab.
§ 16. Liige, kes seltsi põhimõtete
vastu töötab, heidetakse peakoosoleku
otsuse järee seltsist 2k koosolijate
häälteenamusega välja. Seltsist välja
heidetud liikmeil ei ole õigustliikmeraha tagasi nõuda.
5. Seltsi varandus.
§ 17. Selts saavutab sissetulekuid
liikmemaksudest, korjandustest, kingi
tustest, pidudest, loteriidest, abiraha
dest j. n. e.
§ 18. Seltsi kapital hoitakse raha
asutustes, väärtpaberites ja jooksval
arve'. Jooksvate kulude katteks võib
juhatus oma käes pidada teatava sum
ma, mille suuruse peakoosolek kind
laks määrab.
6. Seltsi tegevuse juhtimine.
§ 19. Seltsi tegevust juhivad: ai pea
koosolek, b) juhatus, c) revisjoni ko
misjon.
A. Peakoosolek.
§ 20. Peakoosolekud on korralised
6
ja erakorralised. Korralise peakoos
oleku kutsub kokku juhatus iga aasta
algul, läinud aasta aruande ning käes
oleva aasta eelarve läbivaatamiseks,
selles põhikirjas ettenähtud valimiste
täideviimiseks ja muude küsimuste
harutamisteks; erakorralised koosole
kud — aga tarvidust mööda. Samuti on
V10 liigetel ja revisjoni komisjonil õi
gus erakorralise peakoosoleku kokku
kutsumist nõuda. Viimasel korral on
juhatus kohustatud peakoosoleku hil
jemalt 2 nädala jooksul kokkukutsuma.
$ 21. Peakoosoleku võimkonda kuu
luvad :
a) üidjuhtnööride andmine,
b) aruannete ja eelarvete kinnita
mine, liikmemaksu
kindlaks
määramine j. n. e.
c) juhatuse, revisjoni komisjoni ja
toimkondade valimised
d) seltsi põhikirja muutmine, kodu
korra kinnitamine ja kõik muud
küsimused, mis juhatuse võim
konda ei Kuulu
§ 22. Peakoosolek on otusevõimumuiine, kui sellele on ilmunud vähe
malt pooled liikmete üldarvust. Ei tule
nõuetav arv liikmeid väljakuulutatud
7
ajaks kokku, siis peetakse peakoos
olek sama’ päevakorraga tund aega
hiljem, milline on otsusevõimeline
kokkutulnud liikmete arvule vaatamata.
§ 23. Peakoosolekul tehakse otsu
sed lihthäälte enumusega. Põhikirja
muutmise, seltsi tegevuse lõpetamise,
liigete väljaheitmise ning liikumata
varandnse omandamise ja võõrandamiseküsimuste otsustamiseks nõutakse
a/3 koosolevate liikmete häältest.
Märkus: Kui koosolijatest
1 <1 o nõuab kinnist hääletamist,
siis hääletatakse kinniselt.
§ 24. Peakoosolek, mille avab seltsi
esinaine või tema abi, valib oma kes
kelt koosoleku juhataja ja protokollikirjutaj
§ 25. Peakooso'eku otsused kan
takse protokolli, millele kirjutavad alla:
koosoleku juhataja, protokollikirjutaja
ja 3 koosoleku poolt selleks valitud
liiget.
§ 26 Peakoosoleku kokkukutsumi
sest teatab juhatus liikmetele ühes
päevakorraga vähemalt seitse päeva
enne koosolekut, erakorralistest pea
koosolekust vähemalt kaks päeva enne
peakoosolekut.
8
B. Juhatus.
§ 27. Seltsi juhatus valitakse pea
koosoleku poolt ühe aasta peale. Juha
tus seisab koos vähemalt viiest liik
mest, milline arv peakoosoleku poolt
suurendatud võib saada Juhatuse liik
me lahkumisel astub asemele kandi
daat, kes valimisel kõige rohkem hääli
saanud, kui kandidaadid läbi,võetakse
ette täiendavad valimised.Üldkoosoleku
olsuse põhjal võivad ümbervalimised
ka enne tähtaega ettevõetud saada.
Märkus: Juhatuse liikme
tele valitakse tarviline arv kanditaate.
§28 Juhatuse liikmed valivad enes
te keskelt juhataja (esinaine.) abi (abiesinaine), kirjatoimetaja, tema abi.laekahoidja j. n. e
§ 29. Juhatusekoosolekuid peetakse
tarviduse järele, mitte vähem kui üks
kord kuus. Juhatuse koosolekud on
otsusevõimulised, kui koos pool juha
tuse liikmeist ja nende hulgas esinaine
ehk tema abi.
§ 30. Juhatuse otsused tehakse liht
häälte enamusega. Häälte poolenemisel otsustab juhataja s. o. esinaine ehk
tema abi.
9
§ 31. Juhatuse võimkonda kuulub;
ai seltsi esitamine,
b) peakoosoleku otsuste täitmine,
c; töökava, sissetulekute, väljami
nekute ja eelarvete kokkusead
mine ning peakoosolekule esiesitamine ja
d) jooksvate asjade ajamine.
C. Revisjoni komisjon.
§ 32. Seltsi asjaajamise ja arve pida
mise revideerimiseks valitakse seltsi
korralisel peakoosolekul ühe aasta
peale vähemalt kolme lilkmelinerevisjonikomisjon, kellele samasugune arv
asetäitjaid valitakse. Komisjoni liik
med valivad eneste hulgast esinaise
ja kirjatoimetaja.
§ 33. Revisjoni komisjonil on õigus
igal ajal seltsi tegevust ja varanduslist seisukorda järelevaadata ja revi
deerida Revisjoni komisjon on kohus
tatud enne aasta peakoosolekut seltsi
arvete ja kassaraamatute järele kassa
seisu ja varandust läbivaatama, nii
samuti ka järgmise aasta eelarvet. Re
visjoni komisjoni otsus pannakse pea
koosolekule kirjalikult ette.
§ 34 Revisjoni komisjoni liikmed või10
vad sõnaõigusega osa võtta kõigist
juhatuse koosolekutest.
7. Tegevuse lõpetamine.
§ 35. Seltsi tegevust võib lõpetada
peakoosolek a,'3 koosolijate liikmete
häälte enamusega.
§ 36. Seltsi lõpetamise korral valib
peakoosolek vähemalt viie liikmelise
likvideerimise komisjoni, kes talitab
seaduses ettenähtud korras ja pea
koosoleku poolt antud juhtnööride
kohaselt.
§ 37. Peale likvideerimisekomisjoni
töö lõppu kutsutakse kokku lõpukoosolelek (peakoosolek), kes likvideeri
mise toimetuse läbi vaatab, kinnitab
ja otsuse teeb ülejäänud varanduse
kohta.
;
§ 38. Seltsi lõpetamise korral otsus
tab seltsi peakoosolek, kellele järele
jäänud seltsi varandus määratakse.
Asutajad liikmed : V. Tuuder.
A. Jool.
L. Aström.
11
■
.
-
|