|
Kiir-kalender
1920.
"Tähe" trükk, Wõrus.
Kiir-kalender
1920.
Kaheksas aastakäik.
E. K. Ü. "Tähe" kirjastus ja trükk, Wõrus.
Märkide ja aegade seletused
D noor kuu.
H esimene weerand.
G täis kuu.
C wiimane Meel and.
Eesti wauarahwa ajaarwarmne
Küünlu päewast 10 nädalat künnipäewani, 11 nädalat
Jüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise päewani;
künuipäewast 9 öödpäewa Jüripäewani ja 10 nädalat Jaanipäewani - Jaauipäewast 4 Jaagupi ja 7 Lauritsa päewani;
Lauritsa päewast 7 Mihkli päewani; Mihkli Päewast S
Mardi päewani; Mardi päewast 2 Kadri päewani; Kadri
päewast 4 Tooma päewani ja Tooma päewast 6 küünla
päewani.
Musta-ajud.
Kewade algab 20. märtsil.
Suwi algab 21. juunil.
Sügise algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Päikese ja kuu warjntused
1920 a. on 2 päikese ja 2 fin warjutnst, millest esi
mese kuuwarjutuse algus meil näha.
Esimene, täielik kunwarjutns on 3. mail, algus Lell
1.40 m. 1)011!., lõpp kell 5.20 m Nähtaw Euroopas, Aaf
rikas, Atlandi okeaanis, Ameeiikas, Lüäne-Aasias.
Teine, o s a l i k päikesewarjutus (Varjutatakse 4/io päi
kese läbimõedust) on 18. mail hommikutundidel ja on näha
ainult Austraalias ja India okeaanis.
Kolmas, täielik kunwarjutns on 27. oktoobril, al
gus kell 2.06 m. Nähtaw Aasias, Austraalias, India okeanis, Jda-Aafrikas ja Jda-Euroopas.
Neljas, osa li k päikesewarjutns (warjutatakse 3/«t päi
kese läbimõedust) on 10. nowembril, algus kell 3.26 m., lõpp
kell 7.36 m. Nähtaw Lääne-Euroopas, osalt Aafrikas ja
Põhja Ameerikas.
_________
Sel aastal on 306 piietva.
1,
Jaanuar — NiMri-krrn.
19
1 Neljap.
UtiS aasta.
sF. Fählmann 20
2 Reede
s. 1798. 21
3 Laup.
P. päraft nsäripäewa.
22
4 KÜhaP.
23
5 Esmasp.
G
Kolmek p.
24
6 Teisip.
7 Keskn.
25
26
8 Neljap.
9 Reede
27
28
10 Laup.
Paawli p.
1. p. p. Kolmekuninga p&emo.
29
11 Pühap.
K. Hermann t
12 Esmasp.
C
[1908 30
13 Teisip.
J. Hurt f 1906 31
14 Keskn.
1
15 Neljap.
2
16 Reede
3
17 Laup.
Tõnise päew.
4
2. V. p. Kvlmek. p.
18 Pühap.
ö
6
19 Esmasp.
20 Teisip.
7
8
21 Keskn.
G
*2 Neljap.
9
(lo
23 Reede
24 Laup.
jll
3. p. V- Kolme?, p
112
25 Pühap.
ilB
26 Esmasp. j
1
14
27 Teisip.
! 3 M. Weske j 15
18 Keskn.
29 Neljap.
ff. 1643. 16
j
{17
3o Reede
1
•Sl Laup.
jl8
Paike tõuseb:
1. Mmuarii t 8.58 tn.
31.
,,
„ 8,51 „
21.
„
„ 8,36 „
Läheb koola ;
kell 3,08 nt.
„ 3,26 „
„ 3,4? „
31 p.
Tähendused.
Weebvtrar — KMnla-krm
II.
9 p. enne Kr. Mest. p.
1 Pühap.
2 Esmasp.
Küünla p.
49
!2ö
G
;2l
22
3 TcisiP.
4
5
8
7
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
8
9
10
Il
13
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
A. Grenzstein s. 1849 j 23
W- Reimann s. 1861 24
Paawli ü. p.
25
8 p. enne Kr. Mest. p.
26
Luuwalu p.
27
28
29
30
31
1
C
7 p enne Kr. Mest. p.
2
3
Wastla p.
4
Tuhka p.
.5
D E. Ahreus f 6
[1863 7
8
l pühapäew paastus.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
9
Esmasp.
10
Teisip.
Waibariigiaas- 11
Keskn.
12
Palwe p.
Neljap.
13
3
Reede
14
Laup.
15
2 pühapärw paastus.
29 Pühap.
|16
Päike tõuseb:
l. Weetzruaril k. 8,14 m.
IL
„
„ 7,50 „
21.
,,
u 7,24 „
Läheb looja:
k. 4,14 nt.
„ 4,39 „
„ 5,Oo ,,
29
Tähendused.
p.
Iii.
M8rLs — PaasLu-kttU
1
2
8
4
5
6
Esmasp.
Teisi p.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
EsmaspTeisi P.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keikn.
Neljap.
Reede
Laup.
28
29
30
31
Pühap.
EZmaZP.
Teisip.
Keskn.
17|
18|
Talur. wabast. p. 19
G
20
21
22
3 pühapäew vaaStus.
28
24
25
26
27
28
29
c
4 pühapäew paastus.
1
O.Masing -si 1832 2
3
4
5
G E.N.JakobsonI' 6
Kewade algus. [1882 7
5 pühapäew paastus.
8
9
10
11
Paastu-Maarja p. 12
3
13
14
Palmipuude püha.
Palmipunds p
15
16
F Wrcdemann f. 1805 17
Wenemaa rewol. 1917 18
Päike tõuseb:
märtsil k. 6,59 m.
6,29
11.
21.
6,00
1.
z> „
„ „
„
„
Läheb looja:
k. 5,28 tn.
5,52
„
„
6,16
„
„
31 p
Tähendused.
Aprill — JiLri-kmr
IV,
S. Neljapäew. |19
G S. Reede i‘20
-21
1 Neljap.
2 Reede
8 Laup.
Kr. tzlestLusnnse p.
4
5
6
7
8
9
10
li
12
18
14
15
16
17
1. Lihawõite P. 22
23
3
24
3
35
Siircimaa eestlaste 26
srvaöast. p. 1819. 27
28
1 pühap. p. Kr. Mest. p.
29
Pühap.
c
30
Esnrasp.
31
Teisip.
Künnrpäew.
1
Keskn.
2
Neljap.
3
Reede
Laup.
J
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
2 pühap. p. Kr. ülesr. p.
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Temp.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
3 pühap
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
1
j
j F. Fählmann f 1850.
iJüripäew. R. Kallas h
! J Kundrr st18S8 [191S
p. Kr. ülest. p.
I D Markuse p.
Z.NosenMuterl' 18.64
:O
iS
j J. Siiip f. 1864 j Z
Päike tqusev:
1. aprtail kett 5,37 m.
' -•
21.
rt
>r
„
„
5
6
!•
i
‘4>0b"
4,29 „
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
L.äyLv looja;
kelk 6,42 m.
„ 7,06 „
„ ‘ ,30 ,t
30 p.
TSHeMifed.
v.
Mai — Lehe-kttu.
1 Laup, .
!
4. pühap.
2 Pühap.
3 Esmasp.
4 Teisip.
K Keskn.
6 Neljap.
7 Reede
8 Laup.
I 3 | 18
p. Kr. ülest. p.
19
20
s_ 21
e 22
3 23
<y
Z. Tamm s. 1861 p 24
25
G
Risti leidmise p.
iiJ
5. pühap. p. Kr. ülest p.
Nigula päew.
9
10
11
12
13
14
15
Pühap.
ESmasP.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
28
24
25
26
87
28
29
Pühap.
ESmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
26
27
5 28
B 29
rrp: SO
cz
p_ 1
2
CC
C
Taewam p
6. pühap p. Kr. ülest. p.
3
4
ST 5
e
EeSti ises.deklar. 8 6
swäljak. A. k. 3 7
[poolt 1919. L 8
9
Nelipühi pühad.
10
11
12
13
3
14
& 15
16
I.Neliprrhip.
2.
„
„
S?
33. „
E
Kolmamu Jumala p.
30 Pühap.
81 Ermasp.
Päike tõuseb:
1. mail kell 4,02 nt.
11. „ „ 3,36 „
81. „
„ 3,16 „
CT
17
B 18
Läheb looja:
k. 7,54 tn.
„ 8,16 n
„ 8,40 „
si p.
Tähendused.
Jmitti
VI.
1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
:*ftSlS.
G
1
I
3.
j
3.
Talliunam.eestl-1 cr
P
swab. p. 1816.!
19
20
21
22
23
i. p. p. Kolmaün: Z. p.
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
13
14
15
16
17
18
19
Pühap.
Csmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
i
24
25
! 26
B-
€
j1 5
'
27
3 28
i Gr 29
1]
30
2. p. p- Kolmainu J. p.
81
1
triZ,
Wiidi p.
2
3
M
3
4
5
6
J3
3. p. p. Kolmainu Z. p.
7
lO
Suwe algus.
8
A 9
3. 10
rr 11
P:
J. Bergmann t P 12
[1916.
13
3
Jaam P.
>5T
4. p. p. Kolmainu J. p.
7 magaja püew.
J.Jung 1-1900
Peetri päew.
Päike tõuseb:
1. juunil kell 2,55 tn.
11. „
„ 2,44 „
14
15
16
17
i
j
Läbeö looja:
kell 9,02
„ 9,05
m.
30 p.
Tähendused.
Vi!
FrrM — Heitttt-kttn
18
1 Neljap.
1D
j
2 Reede
j Heina Maarja j g 19
S Laup.
|
Oäero.j 2- 20
5, p. p. Kolmainu J. v.
4 Pühap.
|
;£ 21
5 CsmaSv, 1
il 22
23
6 Teisip. !
7 Keskn.
|
24
25
8 Neljap.
iC
26
9 Reede
27
10 Lamp.
j 7 toeima päsw.
6, p. p, Kolmsinu J. p.
11 Pühap.
|
128
29
12 Esmasp.
18 Temp,
j J. yanfsnf 1890-130
14 Keskn.
1
16 Neljap.
i»
2
16 Reede
3
4
17 Laup.
j
7. p. p. Kolmanm Z. p.
18 Pühap.
|
5
19 Esmasp. j
6
7
20 Tcisip.
8
21 Keskn.
|3
22 Neljap.
j Macrrj.-Msgd. p. 9
.10
28 Reede
24 Laup.
j
11
8. p. p. Kolmainu Z. p.
12
25 Pühap.
| Iatobi pöew.
13
26 Esmasp. ]
14
27 Teisip.
15
28 Keskn.
29 Neljap.
j Olepvr püew.
16
17
86 Neede j#
18
Sl Laup.
|
Päike törKö:
Läheb looja
1 tiumätrciti k. 2,48 m. kell 9,20 m.
U
„
,, 3,01 „
„ 9,03
21
„
, 3,21 ,
» 8,53 „
sl p
Tähendused.
,
Vill.
August— Siitttffrfott
9. p. p. Kolmainu J. p.
1
2
3
4
5
6
7
Pühap.
Es mas p.
Leisip.
Keskrr.
Neljap.
Neede
Laup.
19
20
|
;
21
j Kr.
seletam. p.
;E
22
23
24
2š>
10. p. p Kolmainn Z. p.
26
27
28
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teistp.
Keskrr.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Rukki-Maarja p.
Esmasp.
Teisip.
Keskn. ,
Neljap.
Reede
3
Laup.
12. p. p. Kolmainu Z. p.
Lauritsa p.
L. Koidula f 1886. 29
30
G
51
1
ii. p. v. Kolmairm J. y.
22 Pühap.
23
24
25
26
27
28
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
2
3
4
5
6
7
6
9
10
Pärtli päew.
11
Fr. Kreutzwald t 12
[1882. 13
14
15
13' p. p. Kolmaniu J. p.
29 Pühap.
30 Esmasp.
31 Leisip.
D
Johannese 16
[surma p. 17
• 18
Päike tõuseb;
Läheb looja;
1. aug. M 3.48 m. kell 8.27 tn.
11 „
„ 4.04 „
„ 8.02 .,
m „
,, 4.W „
„ 7.35 „
81 p.
Tähendused.
September — Mihkli kuu
IX,
1
2
3
4
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
}
j
i 19
120
2i
22
j
j
Tähendused.
14, p. P. Kolmainu Z. p.
5
6
7
8
9
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
15. p.
12 Pühap.
18 Esruasp.
14 Teisip.
15 Keskn.
16 Neljap.
17 Reede
18 Laup.
16. P.
19 Pühap.
20 Esmasp.
21 Teisip.
22 Keskn.
23 Neljap.
24 Reede
25 Laup.
17. p,
26 Pühap.
27 Esmasp.
28 Teisip.
29 Keskn.
39 Neljap.
jc
j
! Ussi-Maarja p:
!
23
24
25
26
27
28
29
v. Kolmainu Z. p.
O
30
81
| Risti ülendam. p. 1
2
j
3
j
4
; 5
p. Kolmainu Z. p.
6
7
3
Madise P.
8
1 9
Sügise algus.
110
[$. Hermann s. 1851.! 11
sJohann. saam. p. il 2
p Kolmainu Z. p.
Õp. Johannese p. 113
|14
15
D
Mihkli päew.
116
S17
Päike tõuseb:
1. sept. kell 4.55 tn.
5.19 „
11. „
31. „
„ 5.41 „
Läheb looja;
kell 7.03 m.
„ 6.94 „
„ 6.04 „
30 p
1 ,
s
80 P.
K.
Maarj. kaitsm. jaki8
[eefit p 19
1 Reede
2 Laup.
18. p. x>. lotmatuu Z, v.
3 Pühap.
4 Esnrasp.
5 Teisip.
6 Keskn.
7 Neljap.
8 Reede
9 Laup.
20
21
22
23
c
24
25
26
19. p. p Kolmainu I. p .
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
28
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
*27
28
29
30
S
Kolletamile v' ■
20. v- p. Kolmainu Z. p.
Lõikuse püha.
1
2
3
4
5
6
7
8
Kaasani-Maarj. p. 9
3
10
21. p. v. Ko mainu Z. p.
22.
•
14
15
Talk. 1905. a. 16
slangerr. wlp. 17
p. p. Kolmainu J- v.
3l Pühap.
Päike
1. okt.
11. „
■21' n
11
12
33
>Üsttptth. PÜhK.jl8
tõuseb;
kell 6.10 tn.
„ 6.29 „
n 6,52 „
Läheb tooja:
kell 5.34 tn.
„ 5.04 „
,, 4-96 /f
Tähendused
NsWemvsr — Talwe kutt.
XI.
1
2
3
4
5
Gmasp.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
Mede
-Pühade püew
Hingede püew
19
20
21
22
!€
23
\M
6 Laup.
8
9
36
11
12
13
W. H. p. Kolnnrinu J. p.
' I
125
Esnmsp.
j 26
Teistp.
O. Masing s. 1763|27
Keskn.
D Mardi püew. |28
NNjap,
29
Reede
!
|30
31
Laup.
14
15
16
17
18
19
Pühap.
Esmasp.
Teistp.
Keskn.
Neljap.
Reede
2.4. s. v. SefiWim Z x.
|
I 1
|
2
3
4
HI.Znngs.l835. 5
6
jj
20 Laup.
25. p. p. Kolmüinu Z. p.
23
22
23
24
25
26
87
Pühap
Esmasp.
Teistp.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
SurnriLs p.
8
[Sžeenteit Maarj. p. 9
10
II
Kadri püew
12
13
m
U
1. Kr. fülemife puha.
28 Pühap.
29 Esmasp
30 Teiste
j
Andrese päew.
|15
jl6
-17
PWe tSufeS:
Zäheö looja:
1, noW. m 7.19 m. feS 4.08 m.
11. „
„ 7M „
3.43 „
2h „
y 8 «88 tl
u 3.22 /f
3Q P.
Tähendused.
CIL
t4mu
Detsember
T
1
2
8
4
Keskn.
Nekjap.
|c
Reede
Laup.
2. Kr. tulemise pühaPuhap. ! Surnule püha.
Esmasp. | Nigrrla p.
Teisip.
j
Kadri päew.
Kestn.
Neljap.
Reede
O
Laup.
18
19
20]
21
22
23
24
•25
26
27
28
‘ 1
3. Kr. tulemise püha.
(2 Pühap.
L.Koidulas. 1843229!
13 Esmasp.
30
14 Teisip.
Fr. R. Kreutzwald 1
15 Keskrr.
[f.1803. J. Kuu- 2
16 Neljap.
[ber s. 1852.
3
17 Reede
F. Z. Wiedemann 4
18 Laup.
3
tt 1887. ö
tulemise
püha.
4. Kr.
[f. 1798.
6
19 Vühap.
F. Fählmanu
20 Esmasp.
7
Tooma päew.
8
21 Teisip.
9
22 Keskrr.
Talwe algusiio
23 mm
24 Reede
iii
25 Laup.
: H 1. JöttLrr p ila
2. Jõulu püha.
26 Pühap.
13
12. Jõulup
27 Esmasp. j 3. Zõrrktt p.
14
| Süüta laste v.
28 Teisip.
15
29 Keskn.
16
3ö Neljap.
17
H€
31 Reede
1 Wana aasta ohtu. 18
5
6
7
8
9
0
j1
Päike tõuseb;
Läheb looja:
1. dets. UU 8.80 m. M 3.07 m.
11- !t ,, 8.47 „ „ 2.59 .
„ 2.59 ,
21.
.. 8.57 „
ai p.
16
Laadad,
mis pühade järele seatud, peetakse uue kalendri järele,. aga
mis kuupäewade järele määratud, need peetakse ikka ramm
kalendri järele, seni kui ametlikku muutust pole tehtud.
Tähendus: K ui laa Lade algus juhtub laupLewa
wõi pühapäewa pääle, siis lükatakse see järgmise nädala esi
mese äripäewa pääle. Laadad Pctseris on iga kuu 1-sel ja
15-mal päewal.
12. Kuresaares 10 p.
Jaanuaril.
15. Wiljandis, 3 P°
Pärnus s. k. wiimasel keskn.
15. Nina külas, Alutskiwiw.
ja neljap.
18. Jõhwis, 3 p.
7. Tartus, 3 nädalat.
18. Audrus, reedel enne
7. Wõrus, 3 p.
Wastlttpäeraa.
7. Orgital. 2 p.
20.
Oisu
uu 3 p.
8. Mehikoormas, l p.
20. Kiwiloo kõrtsi j. 2 p.
10. Haapsalus, 2 p.
22. Wõrus, 8 p.
10. Walgüs, 2 p.
22. Saarem., Orisaare nt.
10, Nasinal, 2 p.
22.
Sutlemma mõisas.
11. J õe leht m es. Ri ida kõrtsi
22, Iisaku nt., 2 p.
juures, 1 p.
24. Wana-Kaltenis.
17. Koluweres, 2 p.
24, Kulinas, 2 p.
20. Raplas, Allo m. j. 2 p.
27. Amblas, 2 P.
27. Rakveres, 2 p.
28. Pilguste mõisas, Saa
29- Uue-Põltsamaal.
remaal, 2 p.
30. Wolmaris, 2 p.
Weebrnaril
Lihulas esm. ja teisip. eime
Wastlap. 3. Baltiskis.
3. Keblastes, 2 p°
3. Wiljandis, 8 p.
4. Suure-Lähtrus 2 p.
4. Tartus, 2 p.
4. Wõrus, 1 P.
4. Rügimäel, S.-Lähtrus,
2 päewa.
6. Paides, 2 p.
9. Narwas, 3 p.
8. Malgas, 2 p.
Märtsil.
j
Wolmaris s. k. esimesel e-Zmaspäewal.
Raplas, s. t esimesel es:; asp.
ja teisipäewal.
Keilas, esmaSp. pärast 3.
paastupüha.
1. Ostrorais, 10 p.
1 Mõisaküla alewis.
1. Kodijärwe-Kitsel.
1. Waimastlvere sihil.
1. Äärmanni m., Pilistraere kihelkonnas.
17
Kose-Uuemõisas, esimesel ssmasp. Pärast Jüripäew.
1. Waftse-PrangliZ, Koorwere kõrtsi juures.
1. Sadukülas, Pikknurme
kõrtsi juures.
1. Mustla al, Tarwastus.
5. Koeru - Preedi Mahul,
2 pLewa.
6. Luutsnikus, I p.
6. Kilingi-Nõmmel, Z p.
10. Wasulüs.
12. Saaremaal, 2 p.
,11. Uue-Lõwe m.
12. Mõrus, 1 p.
12. Ellamaal, Soonistes,
2 päerna,
12. Karistel, Suitsu kõrtsi j.
14. Saarem., Uhmardu k. j.
8. Rauuus, Kulli kõrtsi j.
5. Ka sinal, Pühitsus 1 p.
5, Kallaste külas.
7. Wäike-Ulilas, 2 p.
9. Laekwere mõisas, 2 p.
9. Wrttla mõisas, 2 p.
10. Wasknarwas, 1 r,
10. Ruhj-s, Pikkjärwr Kitse
kõrtsi j. i p.
10. Leisis.
11. Mõra M.. Tartu «ask.
12. Mõrus, 1 p.
12. Wäike.Ulilas, Woldil.
12. Wana-Prauglis.
12. Kärgula-Sulbil.
15. Kellamäe m., Saarem.
|
15. Paides, 2 p.
15. Walguta mõisas 1 p.
j
15. Mädamaal.
16. Walgas.
20. Sõrlste-Pllskarul, 3 p. I
20. Wana-Antsla, Hautgl,
1 päew.
23. Roosas, Rõuge kihelk.
26. Waiwaro morsas, 3 p.
27. Uberna kõrtsi juures.
28. Missul, Wastselinna ki
helkonnas, Wõrumaal.
Aprillis.
Viljandis, neljap. pärast
Lrhawõtte pühi.
Lihulas, neljap. pärast Liha
wõtte Pühi.
Pärnus, keskn. ja neljap.
enne Iüripäewa.
RakwereZ, esmaspäewal ja
teisip. pärast Lihaw. p.
Palmses, kolmap. pärast
LihawSLte pühi.
'
lõ. Kriiüdneris, Sulu oja
kõrtsi juures.
15. Kolga Liiwal, 2 P.
16. Walgas, 2 P.
16. Ahja Kärsal, 2 P.
16. Waiatus.
17. Wast-e-Nõos ja
Wörumaal, Haanja w.
18. Nissis.
18. Kergus, Päruu M., 1 p.
19. Alamustes.
19. Tõrwas, 2 P.
20. Nuhjas, 2 p.
20. Nuustakul, 2 p.
20. Anija mõisas, 2 p.
20. Kaareperas.
20. Lelles.
21. Wolmaris, 2 p.
21. Kawastu-Koosal, 2 p.
33. Jarwakandi m., 2 P.
18
25.
25.
L6.
26.
Partsi ut, PZlwa kih.
Tsooruk, Rõuge kihelk.
Häädemeeste!, 3 pNarmas, 3 p.
28. Missus, 1 P.
28. Reolas.
39. Kaiaweres, Pataste k.
juures, 2 p.
Mais.
1. Karilatsi-Kähril, 2 p.
5. Sangaste kiriknkõrtsi |,
9. Wöõbsus, 1 p.
12. Wõrus, 1 p.
1•
10.
11.
32.
14.
16.
16.
18.
18.
20.
20.
21.
21.
2*2.
27.
Juurns.
Wastse-Ku ustes.
Mustmees, 3 y.
Wõnnus, 2 p.
Märjamaal, 2 P.
Mana Põltsamaal.
Tahkuranna w., Woiste
kõrtsi j., 3 p.
Rakweres, 2 p.
Malgas.
Wana-Karistes.
Paides, 2 p.
Palmses, 2 p,
Wõrus, 1 p.
Tartus, 2 p.
Wiljandrs, 2 p.
Tar Vastus, 2 P.
Juulis.
1. Leisis, kaubalaat.
Pärnus, Juulikuu esimesel
kolmap. ja neljap.
3. Karksis, 3 P.
19. Kuresaares, lo p.
15. Kuiel.
20. Pärnu aasialaat kuni
10. augustira.
26. Wolmaris.
28. Talli mõisas.
Augustis.
1. Saaremaal, Säärel, 3p.
2. Tuhalaane m., Wiljanbimaat
7. Mõisaküla w. j., 2 p.
8. Urisaare k., Laiksaare
w., 1 P.
9. KoiwalinnaS jAdfeltS).
lo. Malgas.
12, Saarde Pati nt., 3 p.
18. Helmes, 2 p.
# 18. Häädenleeste!, 3 p. •*
21. Pootsis, Selil w., 2 p.
24. Iamburis, 3 P.
*24. Ruhjas.
24. Waftfe-Nõos, 2 p.
24. Vastsemõisas, Wiljandimaal, 2 p.
24. Taliswiiral.
25. Wõrus, 1 P.
26. Mõntos (Olbrükil),
Saaremaal.
28. Kiliugi-Nõmmel, 3 p.
29. Lelles.
30. Kaansus.
30. Mehikoormal, 1 P.
31. Kolga-Jaam kirikum.
Septembris.
Uuemõisas, selle kuu esimesel
teisi p. ja keskn.
Pärnus, keskn. ja nsljapäew.
enne Mihklip.
1. Jifakus, 2 p.
1, Õisus, Türi kihelk., 2 p»
19
1. Loode kõrtsi j\, Kure1. Raanitsas.
2. Abjas, 3 P.
2. Tammistes, Pärnum.
4. Uusnas.
4. Räpinas.
4. Ubuweres.
5. RnKjas.
5. Sangaste üriku kõrtsi j .
5. Pikkjärwe kõrtsi juures.
5. Sindis, 2 V.
6 Taageperes.
6. Kergus, 2 p.
8. Saaremaal, Wõlupe k.j.
8. Rõuges.
8. Põlwas.
8. Tartus, 3 p.
9. Kastual, Pärnu maak.
9. Kiwi - Wigala poe j.,
2 päewa.
9. Koiwo linnas.
9. ©aaremaal, Paju nt. _
10. Saaremal, Dpi kõrtsi j.
3 0. Jiirwakanoi nt., 2 p.
30. Paides, 2 .p|
10 Sürgaweres, 2 p.
10. Oldres, 2 p.
10. Muhu, Wana-Saalitses
ja Suures m., 4 p.
lo. Polnas.
12. Wana-Antsla, Haukal,
' 2 päewa.
13. Pööraweres, Pärnu m.
14. Toris, 2 p.
14. Waltus.
H. Kuresaares.
14. Orgita l, 2 p.
14. Põltsamaal, 2 p.
16. KirePiS, 2 p.
!
|
$
j
i
j
16. Uulblas, 2 p.
18. Räsiual, 2 p.
18. Kolüa-liiwal.
18. Audrus, 2 P.
18. Narwas.
20. Wana-WändraS, 2 p.
20. Laanemetsa mõisas,
r 0. Kawastu Koosa kõrtsi j.
20. Keeni Tintm kõrtsi j.
20. Heinastes, 2 p.
20. Tõrwa alewis, 2 p.
21. Taalis.
21, Saunas.
21. Baltisüs, 2 p.
21. Reylas.
21, Wolmäris.
2l. Palmses, 3 p
23. üutamere Pataste t j.,e
2 päewa.
24. Lihulas, 3 .
24. Witjandis, 2 p.
24. Wõrus, 2 p.
24. ©ütlemas, 2 P.
25. Saaremaal, Mustla nt.
25. Arutas, 2 p.
25. Kärdel Kõnnu kõrtsi j.
26. Puka nt., Tartumaal.
26. Tallinnas, 2 p.
28. Jmawere nt., Viljandi
maal.
28. Kilingi Nõmmel.
28. Nakweres, 3 p.
29. Keblastes, 3 P.
29. Keilas, 2 p.
29. Tartus, 2 p.
29. Leisis.
29. Walg.s, 2 P.
29. Wastseliinas, 1 p.
2Ö
Dkkssbrrs.
Raplas, esimesel reedel PZ rasi
Mihklipäewa.
1. Erastweres.
I. Heinastes, 3 p.
1. Rannus, Kulli kõrtsi j.
Jõhwis, s. k. kolmandal esmasp. 3 p.
1. Nuustakul, 2 P.
1. Koloweres.
5. Lohusuus, 2 p.
5. Wõõbsus.
6. Luutsnikus.
6. Tarwastus, 2 \.
6. JöelehtMes.
6. Riida kõrtsi ja Latwrne
kõrtsi juures.
7. Koeru-Preedi Mahul,
* 2 p,
7. Hurmi m., Tille kõrtsi
juures.
8. Haapsalus, 2 p.
8. Hurmuulis. Soe k.
8. Kuristel, Suitsu k. j.
9. Kergulas, Sulbi alew.
10. Wasulas.
10. Kõos, 2 p.
10. Moostes.
II. Krootuses.
IL Laatres, Tarturm, 2 p.
12. Soonistes, 2 p.
13. Wõrus.
14. Saaremõisa Uhmardu I.
juures.
15. Pikknurme kõrtsi j.
15, Kursis.
15. Drilu kõrtsi j., 2 p.
16. Räginamäel,
SuureAähtrus, 2 p.
15, Weski mõisas.
1
j
I
j
\
!
j
15. Tagaperes, Helme kih.,
2 päewa.
15. Ahja-Kärsal, 2 p.
16. SBaiaiu mõisa j.
18. Sindis.
18. Mõmstes.
19. Kulina mõisas, 2 p.
2q, Loosi-Lindoral.
20. Nues-Wändras, Rõufal
2 Päewa.
20. Mõra mõisas.
22. Nissis, 2 p.
23. Mana-Antsla-Haukak.
23. Raanitse mõisas.
24. Kassinurmes.
24. Rõuges.
25. Malgas.
25. Elwas.
2g. Mustjalas.
• • .
27. Udernas.
28. Jõgewa mõisas.
28. Missus.
28. Wolmaris, 3 p.
30. Kähri Karilatsis.
Nswsmdris.
1. Tartus.
1. Kärus, 2 p.
4. Pühitsas.
9. Patil.
10. Wõrus, 2 p.
10. Mustwee alewrs, 3 p.
10. Ruhjas, 2 p.
10. Paides, 2 p,
13. Pikkjärwe-Kiise L j.
15. Wolwetis, 3 p.
15. Wigalas, 2 P.
20. Malgas, 2 p.
25° Wiljandis, 3 p.
25, Wolmsris, 8 P.
W. WKyrs,
28. Ambla alewis, 2 P.
*28. Keilas.
29. Wana-Wändrss.
DeLsemdris.
Pärnus, kolmap. ja ueljap.
Pärast 3. Kristuse tule
mise p.
Lelles, HiiekõunuS esmasp.
P. 2. Krt. Püha.
1. Wasknarwas.
3. Rakweres, 2 p.
H. Pööra meres.
7. Wõõbsus.
8. Rarwas, 2 p.
10. Krüüdneris, Sulm-js
kõrtsi juures.
10. Ruhjas.
12, Märjamaa kiriku juures
*2 päewa.
15. Mõrus, 1P.
16. Paides, 2 p.
18. Moostes.
18. Kauksis.
20. Meski mõisas.
15—24. Malgas.
Posti ja telegrafi takside tabel.
Kirjad: kohalised, iga 15 grammi eest 35 MM,
ksdumaalised, iga 15 grammi eest 70 v., wäljamaalised, iga
15 grammi eest 125 p. Raskus — piiramata.
Postkaardid: kohalised 25 penni, kodumaalisel:
üksikud 85 penni, wastusega 70 p., wäljamaalised: üksikud
50 permi, wastusega 100 penni.
R i s t v a e l a s a a t e b: kohalised, trükitööd kuni 15
grammini 1OP., muidu i.za 100 grammi eest 20 p., alamäär
äripaberite ja kaubaproowide eest 20 p.: kodumaalised: iga
50 grammi eest 20 p., alamäär äripaberite ja kaubaproo
wide eest 50 p., wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle
osa eest 25 p„, alamäär äripaberite eest 125 P., alamäär
kaubaproowidee eest 50 p. Trükitööde ja äripaberite ras
kuse ülimäär 2 klg.: kaust 45 cm. X 45 cm, X 45 cm.
ehk torokujulistel 75 cm. X 10 cm. Kaubaproowide ülikaal — 350 grammi; kaust 80 cm, X 20 cm. X 10 cm.
ehk torukujulistel 80 cm. X 16 cm.
J lma markidela, fui ka poolikult maksetud saa
dete eest nõutakse saaja käest puuduw Pcstimgks kahekord
selt sisse.
22
T ä h L sa a te b (fmntatub saated): lisamaksu (pealk
kaaluraha) iga saale ;ealt kodumaale 70 P., wüljamaale
125 penni.
Rahakaa r b i d tobu maali feb, kuni 3000 m iga 100
marga ehk poole löö tn. eest 1 m., üle 3000 marga kuni
10.000 margani, esimese 3000 marga eest 30 m., siis iga
järgmise 100 pealt 50 p., üle 10.000 m., esimese 10.000
m. eest 65 m. siis iga järgmise lOOv m. eest 3 tn. Telegrafi rahakaartide eest maksetakse peale selle weel: 10 m.,
Telegrafiline teabe relegrafi rahakaardi kättewiimise üle 5
m. Rahasaate summa piiramata
Wäärtkirjäd: stsemaalised: kaaluraha nagu kir
jade eest, peale selle kinnituse raha kuni 300o m. iga loo
marga ehk pooliku 100 m. eest 70 p., üle 3000 nt. kuni
10.000 m, esimese 3000 m. eest 21 m., siis iga järgmise
100 m. pealt 40 p., iile 10.000 m., esimese 10.000 m. eest
49 tn., siis iga järgmise 1000 pealt 150 p. Wäärtus —
piiramata.
Pakib: kaaluraha: iga kilogrammi eest 200 p., alaNläär 4 nt. — p. Kinnitusemaks (wüürtpakkide eest) nagu
Wäartkirjade juures. Ähtpakib (f. o. ilma wäürtuseta) wõiwad ka
aabetena postile antud saada tahitusmaksu eest
iga paki pealt 70 penni Paki iili kaal — 50 klgr. Paki
üliulatus: 135 cm. X 40 cm. X 30 cm. ehk 100 cm.
X 50 cm. X 50 cm. ehk 00 cm. X 60 cm. X 60 cm*
Wäürtpakr ü li wäärtus — 20,000 marka.
Järel m aks: Iga 100 marga järelmaksu eest 50 p.
Järelmaks wvib tähtsaadete, wäartkirjade ja pakkide peale
Pansud saada.
V
Kojnwiimine: rahakaartide ja wäürtkirjade pealt
iga saate iga 500 marga chk selle osa eest 1 mark.
A Biti) ö d r a hw a l e: adressi kirjutamine 30 pv
kirja ning adressi kirjutamine 50 p., nõudekirja kirjutamine
ilma trükitud tühikuta (blanketita) postikwiitungi kopeerimi
sega 50 P.
23
Telegrammid: kohatised, iga sõna pealt 35 p.,
alamäär 5 nt. — p., kodumaalised, iga sõna pealt 25 p.,
alamäär 7 m. -- P>, kiirtellegrammid — 3 korda korda kal
limad, makstud katse (oim. npoB-fepna) 50o/o telegrammi
hinnast: ärakiri iga 100 sõna pealt 3 mark, telegrafiline
wäljastusteade (yBtAoaMeme o AOCTaiM.) 7 m. knr.wäljastusteade 2i m. posti wäljastusteade 2 m. seesama —
tähitud (kinnitatud) 2 marka 70 penni, eraadress (ycjiOB^
huü aApec/b) 150 P.
Mõõdud ja kaalud»
1)
1
1
1
1
1
1
1
X
1
Pikkuse
mõõdud
a. Wenemaa pi kkusemösdud.
penikoorem — 7 wersta.
rvsrst — 500 sülda = 1068 meetrit 54 sentimeetrit
5 millimeetrit.
süld ~ 3 arssinat = 7 jalga — 2 meetrit = 13 sen
timeetrit ----- 3 millimeetrit.
arssin ----- 16 werssoki == 28 tolli ----- 71 sentimeetrit ----t millim.
werssok = 4 sentimeetrit 42/s millimeetrit.
jalg ----- 12 tolli = 30 sentimeetrit 47/10 millimeetrit.
tori = 2 sentimeetrit 5’/3 millimeetrit.
küünar ----- s4 arssinat = 21 tolli 53 sentimeetrit 19/I0
millimeetrit.
lihtsüld 6 jalga.
b.' M eetri- m õ õ b u b.
1 kilomeeter (km.) ----- 1060 meetrit ----- 4687/io sülda ----l4/,s mereta.
1 meeter (tn.) = 100 sentimeetrit == 3 jalga 337/ieoo toll
= 22V2 werssoki.
1 sentimeeter (im.) ----- 10 millimeetrit (mm.) ----- 3ö/io liim.
1 Inglise merepeniksorem ----- 1 merfi 369 sülda = 1854
meetrit.
i geografia penik-srsm ----- 2/i6 krastzi ek««t»Ä p«rl =
6,952 wersta.
1 Wene penikoorem = 7 wersts.
1 Austria penikoorem — 7,nu «erste. *
X Soome penikoorem ----- 10 wersta.
1 Ro tfi penikoorem ----- 10,9 wersta.
1 Sakla penikoorem = 7,0004 wersta.
1 Daani penikoorem 7,ogo9 wersta.
1 Inglise penikoorem = 1,iom werSte.
1 meresõlm ----- l/rse wersta.
2)
pltmiuittõS&ttfc.
». Wenemaa pinna-Mõsdud.
1 mutmerft ----- 2500 ruut [tiiba ----- Ü41/# dessätini ----1138/* hektari.
1 «mtpenikoorem ----- 43 ruutwersts — 5§,#es Mutkilsm.
1
1
1
1
1
1
1
1
fo. Kodumaa pinn a-mSSdud.
desfätin ----- 3 Liiwimas wakamaad ----- 8 TaTiue «ekemaao «= 2400 ruutfiilba — l1/10 hektari.
tuutfülb — 49 ruutjalga ----- 4n/s® ruutmeetrit.
rnutiihafüld ----- 36 ruutjalge.
ebramaa — 80 taalrit ----- 12 päe»ssi6sd.
päewamaa ----- 62/s taalrit.
taaler ----- 90 Rootsi tenga (krossi).
makamaa — 25 kapamaad ----- 10.000 ruutküünert
(1 maamõõtja küünar ----- 2 jalga 24 tolli).
fcfmbnmsa 14.000 ruutMiinert (140 küünart pikk, 1SS lai).
c.
M eetrimöödud.
1 hektar 100 sari ------- 10.000 ruutmeetrit ---- ie/u besfetim.
1 ruutmeeter ----- l09/io ruutjalga.
1
1
1
1
Aeyade mZsbuö.
kubikfüld = 343 kubikjalga.
kubikfüld ------- 27 kubikarssinat.
kubikjalg — 1728 kuöittskli.
kubiktoll 1060 kubikkmpfu.
i kubikarssin 21,852 kubiktslli.
1 kubikarssin — 4096 kubikwersski.
1 kubikwerSsok — 5.359375 kubiktolli.
1 kubittihasüld = 216 kubikjalga.
Oõneö mZSLud.
3.
Wenemaa wiljamSõdud.
1
1
1
1
tsetwert = 8 tsetweriki = 3 Riia wakka = 2©99/io liitrit.
tsetwerik ----- 8 karnitsat = 261/* liitrit.
karnits — 28/b toopi = 21/4 liitrit ----- 200 kanttolli.
Riia tünder ----- 3 wakka ----- 12 fülimittu — 198 tropi
----- 137^/6 Mr.
1 Tallina sälitus ----- 24 tündrit ----- 72 wakka.
1 Gestimaa maff ------ 3 fülimittu 36 toopi ----- 442/s liitrit.
b. Wenemaa wed eliku-möSdud.
1 waat (ÖoHjja) =49 wedro ------- 492 liitrit.
1 wedro = 10 toopi — 123/10 liitrit.
1 toop = 4 kortlit ----- 75 faniioUt ----- l2/0 liitrit.
e. Detsimaalmõõdud.
1 hektoliiter = 100 tiitrit ----- 81a/19 tospi.
1 liiter 190 ------ senti liitrit 4/5 toopi.
1
1
1
1
(4 Raskuse mõõdud,
a. W e n e nr a a r a S k u se mõ õd u d.
psrkowits (kaal) 1® puuda — 20 puuda = 163V& kilo
grammi.
puud ----- 40 naela = 16 gilogrammi 384. grammi.
nael = 32 loodi — 96 solotnikku = "96 booli =
4093/q grammi.
leifik (punb) ------ 20 naela = 8 kilogrammi 192 grammi.
b. Detsima ai kaalud.
1 kilogramm = 10 hektogrammi == 100 dekagrammi —
1000 grammi — 2 naela 422/3 solotnikku.
1 gramm = 10 detsigramrui = lOo sentigrammi = IqoO
milligrammi = 22 '/2 booli.
I tarni = 1000 kilogrammi — 61 puutu 1 nael 89 sol.
§9 booli.
JahMlender.
□ lubatud aeg jahil käis.
H keelatud aeg: tooma hoiu-, kaitse-aeg.
Uue kalendri järele.
Loomade nimed.
8j°......................... e
1 iS !"5 iõ i § in I ®! S-i-3 !l iš
Emapõder, metskits ja nende wasikad
Isapõder (eervus alces)
JsaUrw (metšnff, cervus capreolua)
Jsamõtus (nietftž, tetrao urogallus) ja isatedcr
(tfibec tetrao tedrix)
Kurwits (korbits, lurp. lilwateder, tulk, metsnepp, scolopax rusticola)
Ani (anser cinereus) ja luik fcygnus olor)
Jsapart (partS,metsparts, tficj«»art3, sinikael anas
bosehas) ja iutkas Hat, nõgiklkas, mötskikas.
tnmfctb, kruuskael, sopakukk, riiuta?!, muruta!!,
murufutfa, merinspp (machetcs pugnax)
Igasugused pardid: jääpart (pikk-kasl clancioa
claneula), soopan (rohiipart anae acuta), piil
part (pillipart, pir>part. pirtspart, ritSpart mudapart auas e ree ca), smapart (auas bosehas)
tülitaja (tifnteB, hirnuti möhitsS, möhitaja,
mühida, svkapart, svkapartS taewasikk, (scolnpax gaiinngo); topelnopp (scolopax major);
mudanepp (scolopax gallinula); knwitaja (kiiwitaS, fiimit, liider, vanellus «ristatus); rfiäl
(heina ja põllurÄäk, rnkkllind, präägutaja, erex
pratensis) jS m. mee-- ning soolinnnd.
Püwi, (püü, põldpüwi, nurm eluna, perb. clner.)
JäneS (lepue taandus)
Cmamõtus: emateber (fitbreS); laanepftroi lsaiteliub, metZpüwi, kaasikpüwi, kõrbepüwi. kirusspüwi (tetrao bonasia); iaoteber (kahkjas,
lagopus albus); kiriküüt (lutt, lutt, pipar, pilt
lik: tutletup. hoburäästas, watiliud, ortigion
coturnix)
Muud eespool nimetatud jahiloomad
Kiskjaid loomi wõib igal aial püssiga lasta wõi
muidu tappa.
■I
|
SB 1 ■i
-!
1
i
j
Andre-Madi puuk.
Läks ja lookles kirikutee. Läbi puhmiste sooäärte,
üle kitsaste põlluribade.
Walge, tolmune tee, kubiste leetekraawidega, mis olid
kuiwad ja pragunenud.
Läks mööda madalist suitsutarist ja waiksist, lagune
nud tänawist läbi.
Kõrge mõisametsa taga lõi kirikukell.
Piu—u! Pau—u!
Kaikus wärisew helin läbi sõudohu, üle siniste metsi,
üle pruun-rohekate soie ja walgeks pondunud nurmi.
Kuuldus, — kui nutaks keegi kaugel õhus, kui kõne
leks keegi suures südamewalus.
Ja üle nurmi, peenrite kraöisewat rohtu mööda läk
sid tntmefcb.
Läksid palja jalu, kui manad pühased, pead waikselt
ette norus.
Tulid madalist taiest ja rüüstest suitsuonnest ja läksid
rvälja walgels kirikuteele.
Otsind ja kobasid teeäärt mööda omi kamardunud tai
dega, sest ergwalge kuum kruus põletas talla möhne.
Nagu raske uni seisis minejate pääl.
Ning naiste hallid silmad, täis toetf, wahtisid kurbu
ses muste leinarütte alt.
Ja suur ohke käis suust suhu, fui kaikus kella raske,
murelik heli.
Ja kõikide hinges oli üks ja seesama palwe:
„ Issand Jumal, kae! Sääl üle nurmi kõnnib nälg!
Kui sa oled seal ülewal taewas, siis ole armuline ja päästa
meid!"
Ja kaedes üles sinisesse uttu, kus wahtis tuline, pä
ratu silm ja kallas lõõma, lõid mehed ja naised risti ette,
ning kurgus rögises neil üks mõistmatu sõna.-------*
Wäljas, rehe muldweerel, päikse hirmsa lõõma eest
warjus, tstus Madi.
2i
Sügawalt seisis ta pää üle laia $ma, n rasked,
pruuniks parkinud käed jamedite, Harkus fermiga langesid
põimilt jõuetult alla.
Ja kurwad silmad wahLisid elutult üle pruun-roheka
Biitmub mors.
Madi mõtted olid tuhmid, — ta et suutnud enam mi
dagi mõtelda.
Ta nägi ja nägi ainult ühte: Kole hallikarwaline
Mudas hiilis ussaida.'
Kae! Ta wcchib juba wärati Laqa, luurab käbi aedroodjite.
Ja kõnnib ning kõnnib ümber ussaia ja ootab.
Just kui teab, et Madi ei jõua teda ära ajuda.
Sest Madi ei küüni toda hirmsat, fõomamai taewa
silma katma.
Ja mida enam Madi mõtles, seda selgemini nägi toda
halli juudast.
Oli, kui oleks ta oma sarwilife pää läbi wäratüvarbu
ajanud.
Justkui tuleb ja tuleb aia äärt mööda lähemale ja
naerab oma saatanlikku naeru. —
Madi hinges pöörles miski walu. Pöörles ja wõitkes justkui sülitsi.
Tõusis ja kahanes.
Tõusis ja — kahanes.
Läks heledaks ja — kustus. — Siis -— äkitselt kar
gas Madi üles, jooksis wälja wilust, kesk paetanud moro. .
Ja tõstis kaks rasket rusikat üles ja müral ja rocmbus:
Sina tuline kurat!
Et söögu sind saatan! Ja-siis, — ta käed langesid
ja pää wajus üle rinna.
Ning jälle wahtisid kaks kurba mesist silma elutalt
alla pruunrohekale mõrule, mis oli jalge all palaw!
Aga üle nurmi, iile kõrge moifametfa, läbi tardunud
ssudõhu helas jumalakell:
Piu—u! Pau—u!
29
See helin lõi korraga Ma di kõrwu, ja ta tuksatas.
Läks, wankus tagasi rehe warju madalale muldweereke.
Ja kurgus rõgisesid lõpmata wandesõnad:
Ei ole.mingit Jumalat, tüdib on saatan! Sest Ju
mal on armuline, aga mitte saatan! Et lööge ta kella ja
Petke inimesi I Et kõnelge ja ütelge juba ükskord, et ei olegi
muub, kui põrgu, kus inimesed pölewad naljas ja janus!
Ja lämbuwad põlewite turbasöie wingus! — —
Ja jälle istus Madi, suured rasked käed jõuetult üle
Põlwi ja .lai turi sügamast küürus.
Ning kumad wesised silmad wähtisid alla, rehe vio
lett warju. —
Sääl, kõrge metsalaga lõi ikka weel jumalakell.
Madi ei kuulnud.
Madi mõtles hirmust mõtet.
Ta nägi toda halli juudast ussaida tükkiwat.
Ta tuleb, — ei jää tulemata.
Tuleb siis, kui ei ole enam midagi aidas, küünis ja
tares. Kui on nälg loomal ja endal. Ei jää tulemata, sest
Põld on otsas: põud on ta tapnud!
Ja raskemaks läks Madi riiuta”, kui tuli meelde kõik
fee elu:
Oled teinud tööd ööd ja päewa, kuid ei ainustki rWmu! Oled püüdnud, aga elad kui tõbras, ja nälgid ja
lähed hukka!
Äh, — fee ei ole Jumal, kes laseb sündida nii, fee
on kurat taewas!
Siis wälgütas Madi hinges üks säde.
Ta ajas sirgeks.
Ja iVusiZ muldWeerslt, läks msarubeS üle moro ela
äärde, kust nägi nurmekiile, ja tunnistas. Seisis ja tunnis
tas taetoaft, ja pööras nägu igale poole, et tunnuks tuust.
Ei!
Ei! Kaks lund ei ole emm tuult!
Ja pitwi d ole enam!
30
On ainult kuldkollane hirmus tullratas ülewal taewLkummil, ja sinine suits ja turbawing!
Ning körwetaw lõõm, 'mis muudab luiskamaks paloliiwaks kõik nurmed.
*
Rehekambn lüwel istus rvilus Mari.
Ta toetas kuumawaid jalgu jaheda astekiwi pääle,
walge põü ees, fa luges suurest raamatust.
Laialt seisid raamatu puukaaned lahti, ja sügawalt
langes Mari murelik nägu üle suurte nurgeliste tähti.
Mari luges Issandast. Luges tasase kurwa häälega,
mis kogeles ja meeris.
Nagu toalu tundus ses poollaulwaZ hääles, ja iga
kord, kui otsa sai salm, ohkas Mari.
Kui suur on Issand!
Kui targad on tema sõnad! „Õnsad on need, kes
näewad nälga ja janu minu pärast, sest nende palk on taewas suur! Õndsad on need, kes ei näe, aga siiski usuwad,
sest Jumal on maim ja teda peab teenima maimus ja
toes!" — —
Üle õue tuli Madi. Jäi seisma räästa willu, ja
kuulis Marit lugewat Issandast kambri lärnel.
Ning selgesti kostis Madi kvrwu:
„Õndsad on need, kes ei näe aga fiiSft usuwad...!"
Ja Madi kurgus ragises jälle.
Ragises nii, et Mari heitus.
Madi! Mis sul on! ?
Aga —- äkitselt kumardas Madi raske turi.
Ja kaks suurt kätt haarasid mana raamatu suurist
puukaantest.
Ja wiskasid.
Ning robinal langes raamat kesk moto paetanud rada.
Jäi pärani lehil seisma, nagu mõni lind, mis. kukkus
taewast.
31
Ei mingi tuuleõhk ei liigutanud pruuniks suitsenud
lehti, mis oifb justkui lahti pärast.
Ka suur must kiri lehealt näkkis ja näkkis ereda, kuuma
Päikse all, oli nagu põlew:
„See on fefinnane Jummala Samm".
Madi ! Madi! hõikas Mari heitunud hääl.
Madi i Madi! ära tee pattu!
Ja Mari wärises, ning ta kurtvad silmad wahtisid
tardunult Mari õudsesse näkku.
Aga liikumata seisis Madi, ja La suust tungisid sõnad.
Raskelt ja ruttu, nagu mäelt meeremab kiwid:
Sina!! Sina rumal!! Kae, kas sa näed pilwi!
Kae, kas sa tunneb tuult! Sa et näe muub, kui tuld hom
mikust õhtuni, ja fee on seesinane põrgu tuli! Kaks kuud
laulad ja loed sina, aga ta et kuule! Teda et ole enam
teemas, on ainult kurat!
Ja Madi läks, ja sülgas ja — waarus.
Läks omi suurte pruune jalgega üle kuuma moro.
Astus üle madala aid-roodsa, ja atb ragises, justkui
murdus.
Läks üle walge kirikutee, ja kõndis kõrbenud peenari
mööda kõsuse keswanurme wahel.
Walge hame eest laialt lahti, ja must PühKpäewa
kaap imelikult uhkelt kuklas.
Ja suured rasked kaed olid õlost justkui lahti.
—
Äkitselt kostis umbne mügin alt wõsost.
Madi seisis ja kuulas.
Mrs see on?
Ja mõlemad kõrwad küsisid:
Mis see mi??
Saäl nägi Madi: Suur punane lehm jooksis justkui
surmahirmus läbi harwi leppi. .
Jooksis läbi puhme, paiskas laiali ivana kadaka ja
Puskis ning tallas.
Kadus wõsfo, ja ilmus. \
32
Kadus ja ilmus.
Ning selgesti kostis wõso poolt Madi kõrwo imelik,
mängho hääl, justkui tõmbaks leegi tasa teras jõhwe pikal
toitult!.
Ma di tunnistas ja otsis: Lius fee poiss kuramus!
Ja fui ta nägi, kuidas lehm jooksis tuhatnelja Ale
keswa, nii et tolm tõusis fui piim, ja lambad kihutasid jiU
rel, norisewad ninad wsstu maad, pildudes imelikult taga;
stsi, ümises Madi kurgus umbne hääl:
Waata forabit! Juba toam hommikul torgib!!
All, metia ääres, ivana suure kuuse all, kus tundus
justkui mingit õrna niiskust, lauges Madi istuma.
Istus ja istus, ning nagi minefib walgel teel.
Oli suur waitus, ainult helises kauge! kirikukell.
Mingi haledus tuli Madi püüle.
Ta tundis, kuis kurgus hakkas palaw, ja litsus ja
tükkis.
Tal tuli meelde Mari, kes jäi ikma kambri mada
lale läwele.
Za Madi nägi justkui nüüdsama suurt toana raama?
rut pärani ülemat moro poe tarnib rabal.
Ja suur must kiri pruun-koÜasel lehel paistis selgesti:
„Se on sesiimane Jummala Sauna".
Ning Madi nägi seda, kuni toa ju 3 pikali, ja tundis,
et keegi teda justkui litsus. Laiali, nagu rist, langesid käed,
ja sõrmed krabisid kuiwas samblas, justkui otsides jahedust.
Kuni tuli raske utti ja Madi noorskas.
Siis, — korraga! Madi nägi: Taewas
Ja laks ning läks mustemaks. Oli justkui ö3,
wcchtis kambriaknast. Oli nagu mingin süga toal
ja kaugel, toaga kaugel wälksatas äkiline tuli.
Siis langes aknale — Pliks!
Ja langes
kolmas, ja tuli palju»
oli must.
ja Madi
maa all,
teine, ja '
Kohin! Tuli ligemale ja faSmaš.
Suur toana kõiw tovärati juures pööras äkitselt kõik
oksad ühelepoole ja kohises.
Ja M >di nägi läbi pimeda, kuidas puhtnud all toõsaZ
wajusid ja tõusid.
Wajusid ja tõusid.
Wihm !!
Issand Jumal, wihm!
Ja Mudi naeris, ja Mari naeris, ja punane lehm
ajas laudauksest wälja suure sarwilise pää ja naeris.
Wihm! Wihm!
Äkitselt lõi tare walgeks ja moto oli täis tuld.
Ja süül nägi Mudi selgesti, kuis seisis üle moro suur
Punane kiri, nagu tuli: „Se on sesinnane JummalaSanna".
Aga sel silmapilgul raksatas ilm, ja tarni langes tare
laest, ning toana laud keset tare kargas.
Raske kolin käis maa püül ja Laewa all.
Oli justkui wisati raskeid laudu hirmsal kolinal lae*
wakummilt. Madi heitus, tänitas ja — ärkas.
Da kargas püsti, waarus, oli kui purjus.
Ja nägi enese üle laia kuuske, jr eemal kõsuseid nur
mi, ja walget kirikuteed, nagu walget paela üle pruuni
kesa.
Ja tundis, kuis tulised kiired salwasid ta turja ja kaela
käbi kuuseokste, justkui pikad tulised nõelad.
Äh!! Kural!
Madi tuikus uimastuses, wõttis maast kaabu ja jäi
seisma.
Õvrus silmi ja püüdis midagi justkui näha.
Ja, fae!
Kes Lo tuleb süült, rada mööda alt soo õ arest??
Tuleb, ja astub justkui hiilib.
Walge hame ja walged Püksid, nagu lumi.
34
Madi seisis ja waatas. Ja tunnistas.
To tuli lähemale. Ja Madi kuulis, knis to wilistas.
Tuli üles nurme kühmule, kust paistis Madi rehi, hoi
dis käe üle silmi jn waatas.
Ja kirmes õlal wälksatas päikese käes.
Hõi, Sandre Tiit! hõikas Madi.
Tiit waatas, ja otsis. Nägi Madit wõso ääres kuuse
all, ja halkas peenari mööda tulema.
Tuli ja komistas üle funme kirve.
Ja Madi kuulis, kuis Tiit waudus.
Haa! Sina, Madi?
Norutab siin wilus.
Palud
wast toda Wana-Jumalat!
Palud, et tooks sulle hoo
wihma!
Ütles, ja hääles kuuldus justkui pilge.
Ja habemeta nagu läks imelikult jooni täis, ning
wäiksed pilusilmad olid naerul.
Madi uuris.
No sina, Tiit! Mis sa hulgud? Ja, kirmes seljas.
Tiit oli Madi juures, aslus, kumardas, ja kirmes
langes raskelt samblale.
Ning Tiidu pikk käewars puutus krabisewat farnmalt
ja jalad sünnitasid imelisi mtrfjooni.
Ja Tiit kõneles:
Mina! Ma ei palu toda Issandat, ta ei ole mulle
midagi aimub. — — Tahtsin kaeda, tas mõisa raie pää!
on juba küps mõni mari.
Oo mes sa sääl to kirmega teed? On teisigi Päirvi!
Kirmega! Teisigi päi mi!
Eh, Madi!
Sinu Ju
mal ei ole minu Jumal, ja sinu päewad ei ole mina päemab! Tiit ei kuula kedagi, Tiit et kohku kedagi.
Teeb,
mis tahab ja elab.
Sina Madi mõtled, et ma seepärast
suren, kui et künna ja ei külma.
Ei!
Sina olid enne
jumalamees, aga ma ei näe, et see Jumal sulle nngipalju
hääd teeks, et saadaks kõrbunud kesma Paale hoo wihma!
Wõid Emata tolle Jumala pärast, ja orjata, nii nagu
oled orjanud.
Kõneles ja sülgas-
MM kuulas. Ta rinnus laks midagi laiaks |a suur
raske lüsi nokitses sambla sees.
Tiit, [lita kõneled, ja arwad, et matebi usun!
Kae! — ja Madi kargas üles ja sirutas rusikad
sõudsiniselge õhku, wärises ja hääl kurgus rögises — Kae
minu keswa, kae n inn rufit! Kas sa näeb midagi, kas sa
loodad jäält ainuftii tera! Mina et looda enam midagi J
Ainult kurat wrchib jäält |a naerab, sest ta on söönud
Minul ci ole enam midagi, ja elada nagu sitta, mcr ei
mõista j
Ja waarus Ma di raske kuju, ja silmad pilkusid
imelikult ruttu, ning näis, fui läigiks silmanurkades.
Ta langes raskelt ja äkitselt Lagas! maha ja lai kare
käsi tõmbas üle silmi justkui pühkides.
$ of) oh oo j naeris Liii.
Hotzohoo! kostis wõsost.
Kas sa nüüd mõistad! Kas oled ükskord arufaanub,
et keegi sind ei aita, kui ei suuda aidata ise! Sina, Madi
ei ela nii, nagu mina, sina et oska nii elada! Hoo, Madi!
K"s oled kuulnud Ala Mihost? Kas sa teab, kuidas elab
iibe Märt? Hoi, Madi! Sina ei ole te-sein, aga sa oled
maefem — jn nitüb, mil ci Une wihma, kärwab su põld,
ja sa lähed hädas kas toul hulluks! M Ho nurmi on tap
nud põud, ja Märdi krsw on walgem, km sinul, aga kael
Kas neil on millestki puudu! — Wõi kas nad ohkawad,
ja jäämab kuulama, lai pühapäewa! lööb to kell!
Lori
kõik! Sa elad ükskord siin maailmas, ja kui sa sedagi ci
mõista, siis oled sa loll, ja oles h idas.
3lii kõneles Tiit.
Madi kuulas.
Ja pööras, ning waatas Tiitu.
Tiit oli maas sirge, ja ta kitsad silmad peaaegu ■—
peaaegu liuni
Madi mõtles, ja oli- ronil.
Ning korraga kõneles Tiit sille:
Wõi arwad, et fee ä ole nii'?
Wõi arwad, |ei ma
ei tea?
V
Nüüd silmas Madi iemiuamini Tiitu ja ta pilk oli
lüsiw. Ja Madi! mli midagi meelde. Ah, Miho 1 Ja to
36
libe Märt! Oh, seda teadis Madi! Sellest kõneldi, feba
oli nähtud. Madi ise oli näinud, ükskord, tui tuli öösel
üle soo. Ja kõik Alaküla naised olid näinud kuhu läks.
Ja selgesti oli meeles Madil — Lo tulek üle soo.
Kui Laewas lõi walgeks, ja lendas nii, et tuline jutt Laga!
Tiir wilistas, pööras kõhuli ja ta kitsad silmad wahtisid samblasse.
Ja kõneles siis jälle:
No mis sa arwad, Madi! Meil, meril, peab ta
olema.
Ei saa muidu elada, ja rikkaks ei saa kunagi.
Olgu Jumal wõi olemata, aga fee on selge, et meiesugune
muidu rikkaks et jaa! On su! aga kord t e m a, noh, ma
ütlen, — siis wõid iga pühapäew mõisa kõrtsi astuda kui
mees! Ei puudu midagi, — ainult käfe ja tuuakse!
Madi kuulas.
Ta silmad olid tuhmid, ja körwus
kumises.
Ma tean Tiit, mis sa kõneled. Mihol on K u r i.
üks käbi langes kuusest krabinal, ja mehed ehmatasid.
Liii ajas istukile, ja Madi käsi tõusis sambast ruttu.
Käbi kukkus meeste wahele, suur ja punane.
Madi laiad sõrmed atoanefio ja w otsid.
Käbi oli
palamusest kuum.
Liit langes uuesti külili.
Sea tean, — kõneles Madi, — ka Märdil on Kuri.
Tiit tegi äkilise liigutuse. Pani käed pea alla.
Mis sina siis arwad!
Km tahad elada, peab ta
ülema. Ja, lae! Kui mõistlik oled, siis------Tiit kargas äkitselt jälle külili, küünitas paa Madile
ligemale, ja ütles justkui kartes, et keegi kuuleb:
Sina, Madi, wõid ta ju ka saada'
Ütles ja jäi
kitsail silmil Madi otsa wahtima, pikk sõrm nokitses suu
ääres.
Madi sööris. Ta kõrwus laulis miski häälWeri
tõusis pähe ja süda lõi fõmemmi.
Mis sa mõtled, Tiit?
Kas mina wõi? No kas sinul is juba on?
Tiit naeris imelikult tasa, ja ta hääl lähises;
Ah mina wõi? Kes tollest siis kõneleb!'
No sul siis Ma on?
Aa Madi HM oli põnewusest kahisew, ja iga närw
justkui ootas põnewuses.
Aga Tiit naeris jälle imelikult, ja ta kitsad l silmad
liikusid, justkui wänsesid peas,
ja wilistas, ning wiskas
end paar korda üle selja, — |a naeris.
Madi silmad olid suured, ja pikkad ripsmed seisid
liikumata: La tunnistas Tiitu põnewuses, ja usutas:
No sul siis on?
Tiit kargas püsti, tuli, lasi Madi juurde PZlwili,
maataS justkui suures hirmus ringi, tõstis oma pika näpu
püsti ja kõneles:
Madi sina wõid ta saada!
Mina! Madi nagu heitus.
Sina jab! Ning Tiidu pttä tuksatas kindlalt.
Mina??'
Dina jah! Tiidu hääl oli hoopis tõsine.
Aga Tiit, ta — ta sööb hinge ära. Weab toitmaks
Põrgu.
Ja Madi hääl oli imelikult wZõras, ja ta kõneles
nagu oleks külm.
Jälle naeris Tiit:
Weab põrgu?
No kus see põrgu sul on?
Kas sa
toed põrgus ei ole?
Wõi on fee sulle iaetoaS, kui elad
ja orjab herra, ja nälgid, ja ei näe ainustki walget päerva?
Wõi loodad, et kui sured, saab parem, saad iaetoa!
Eh,
Madi! Taewa faaroab herra |a op mann. Taewa saamad
kõik need, kel siingi hää.
Aga meie jaoks et ole taewasi.
Wõi usud sa, mis kõneleb to mustasärgimees kirikus? Jäta
naistele to usk, meestele ei ole toda lori maja.
Meil et
ole Issandat, meil on kurat?
Ja Tiit tõmbas sügawalt hinge, sülgas, rögistas nina
ja kõneles edasi:
Ja olgu ta nii hää wõi halb kui on, söögu ta wii
maks hing ja mebagtt kas wõi tagapõrgu, — kui ta selle eest sulle
ikkagi midagi hääd teeb. — Ma ütlesin Mihot ja Märti.
Kae, miS on neil toiga ? Toob, mis tahawad, ja e; karda
sugugi põrgut. Mis pärast saab, — kes seda teab. Arwad,
et to mustasärgi ineeS põrgus wõi taemaS on käinud!
Lori kõik, mis rikkad meile waesile kõnelewad !
Nuttu, kõneles Tiit, ja ta wäiksed madalad kulmud
liikusid alatasa.
Madi kuulas, ja kuulas.
Ju oli, fui hakkaks ta
nägema oma- hinges mingit imelikku walg:st.
See walgus suurenes ja suurenes, |i Madi tundis,
ei igakord, kui fee mõte tagasi tuli, tuksatas rõõmuwärm.
läbi südame,
Siis toaataS La aralt enese ette maha ja küsis justkui
möödaminnes:
Aga kes teda teeb? Kes paneb tööle? Kes mõistab,
kes julgeb?
Tiit kargas üles.
Kes teeb? Mina ei tee teda mitte, aga sa tead, kes'
teeb!
Ano?
Muidugi, Ano!
Ano teeb, ja Elo teeb, mõlemad teemad.
Kes nuut! Kümne hõbetaaln eest Leewad.
Madi jäi korraga mait. Ta mõttel) et püsinud. Nad
justkui tantsisid.
Ja silmade ees tantsis kõik wõso ja suured kadakad
paistsid imelikult wiltu olewar.
Madi mõtles. Jah, Ano teeb kurje, ja Ano tütar
on nõid. Seda teadis Madi, ja sellest fõueieS kõik rahrvas.
Sest kes pani Mihol kurja lendama, muu kui Ano.
Madi süda peksis kiiresti, ning körwus oli kohin.
Mõtted tulid ja läksid, -- tulid ja — läksid.
Ja sadakord wilksas meelde jutt Mihost ja Märdist.
Aga Tiit oli istukil, wahtis wõsso ja ajas wilet.
Siis kargas maast, haaras kirme ja oli minemas.
No mes sa sest niipalju mõtled, Madi? itS närune
hing ees ehk taga, fee on ütstaköik!
Ütles, heitis laia, läikima kirme õlale ja läks. — —
Aga Madi mõtles. Pigistas silmad kinni, ja tundis,
et silmadel on mälus.
Istus, ei saanud istuda, — waju- külili, kuid ajas
uuesti istukile. — — —
39
Wiüstahes läks Sandre Tiit läbi wõso.
Suur kir
mes walksus paikese paistel ja walged püksid paistsid hallroheliste puhme wahe! kui trikk hilist lund.
Läks mõisa metsa poole ja ta wile kuuldus rõõmus
j[« muretu.
Madi istus ja kuulas.
Ning teadis ttüüb kindlasti,
et Tiidrrl on Kuri.------ ----- — — — --------- — -------
Läksid nmöbtt Päewad, täis põuda ja Põlemist. Wihma
ei tulnud, ega tulnud.
Ja Madi oli mõttes.
Mõtles ööd ja püewa, ' kuni
tuli otsusele, et ega muidu ei saa enam midagi.
Tormis
lasta teha Kuri. —
Ühel õhtul hiilis ta salamahti üle soo, kus soo
saarel metsas oli Ano tare.
Sääl elas Ano, kellest kõneldi, et ta tegewat puuke.
Madi -läks, ja Ano oskas asja ajada nii, et Madile
pidi puuk saama tehtud künme taalri eest Ano saunas. —
Ühel õhtul puges Madi nägematult Ano fauna, nagu
oli kõneldud.
Kesköösel tuti Ano. Surus tasakesi sauna ukse Püüle,
kmn see läks pärani.
Madi! hõikas Ano tasa.
Madi kuule, tõuse üles I
Madi ärkas, ja tundis korraga wirsket õiset õhku.
Tundis, et ta on hoopis ärksa, ning hingata oli kerge.
Ah nüüd woi?
Nüüd jah! Enne kuke laulu veab walmis olema.
Ano tuges kõmas n ukse. Siis pani põlema suure
taia pirru.
Punane pirru tuli lõi fauna täis kollast walgusi.
Tungis igasse nurka ja sünnitas seintele imelikka Marje. Za
mingime suits tõusis laiast põlemast pirrust ja Läitis wäikest
ruumi.
Madi istus ja tundis, et pääs ei ole ikka meel ei
mingit mõtet.
- Kae, Madi!
40
Ja Ano wõttlS põuest toana Punase räti, kus fee3
oli: kaks katkist pudeli põhja ja kimp toana pastlapaelu:
Mässis ja arutas neid.
Säh i
Ma di wõttis nad, kahe käega.
Ja kas! siin on muu: toana pott, toiht millega [ett*
fet kooljat wihutud; sajaaastane luuawars ja loogused, mille
dega seitse mõrsjat mett kannud, ning pihtsärk kah, mis
kirikutee püült leitud.
Ano kõneles tasa, kahinal ja näitas sõrmega.
Ja nüüd nägi Madi köite toda kraami saunas. Tõsi
lest pidi saama tehtud Kuri.
Nüüd, Madi! Sina tee, ma õpetan:
Seo pott timatoarre otsa! Nii! Nüüd aja loogused
pihsiürgi küissist läbi! — Nii! — Seo loogused keskelt
iuuaroarre külge, üles potimanu. — Siis nüüd: toota pu
nane rätt, seo ümber poti, nagu tanu ja püüle seo pudeli
põhjad, justkui silmad. Ja toiht pane sabaks.
Madi kaed liikusid aeglaselt, olid justkui külmetand, ja
Mürisesid. Ta sidus ja sidus ja ehmatas. Meri lõi äkitselt
pähe, sest nagi: mingi kole olemus hakkas saama.
Kae!
liigutab justkui raja, ja toiht lööb nagu saba. Suur punane
püü, ning auk poti sees kui hirmsad lõuad ja ülemal suured
klaasist silmad!
Kange hirm maldas Madit ja ta käed würisesid nühLawalt.
Madi, mis sul on? Ära pelga!
Ano, ta justkui elab!
Ei, ära pelga! Sa ainult näed nii! Ta ei ela, —
elu saab ta alles finn toere läbi.
Nii kõneles ja trööstis Ano tasa ja salalikult.
Aga Madi oli kui keeletu. Ta tahtis midagi ütelda,
kuid sõnad olid kinni.
Ja kõrwus kohises.
Ning ta ei
näinud midagi muud, kui hirmust olemust süül kerisse nõjal:
to seisis nuttu, just kai tuges küljega kerisse uõjale, ja wahtis
suuril klaassilmil Madi oifa.
Ning pirrusuitsuga taidetud saunas paistis ta Madile
justkui elatu, kui elatu. —------ - — ----------------- —- —
41
See oli miimne neljapäew! Rüüd pidi sündima ime!
Nüüd pidi ta hakkama elama!
»
Madi oli üleni higine, kui ta alla mõisa metsa äärde
tutwale ristteele jõudis.
.
Imelik punasepääga kogu ta kaenlas logises, ning
wihl lõi iga tammu pääl — kõss! kõss!
Täna ta lendab!
, Nii, et tuline jutt' taga!
See suur ja põncm mõte oli Madi! kaswanud üle
pää, — oli matnud kõik teised mõtted. Näis, kui ei oleks
mitte midagi karta, — kui oleks see ksik harilik töö, mida
maja teha.
Sest kõik need päewad, kolm nädalat otsa, ei olnub
Madi! muid mõttib enam, fui üks ja seesama:
Kuri
lendab, ja kannab kokku palju matra!
Toob kõike, mis
tahad!
Just nagu Ala-Mihol js Ude- Märdil.
Ja sa
woid elada niisama rikkalt kui Märt ja Miho. Ei! See
Kuri ei olegi mõni hirmus asi: ega ta see päris kurat et
ole! — ------Risttee nelja haru kesk punktis seisatas Madi ja pam
Kurja maha.
Ja nägi, ning ehmatas: imelik hääletu kogu ta ees
just fui pilutas.
Madi seisis ja kuulas.
Soe, hääletu öö seisis üle
metsa ja puhme.
Neli walget teeharu paistsid nagu suur
hall rist. Ainult kuskil kaugel huikas: hu-hüu ! hu-huu!
Ja Madi nägi: kõrgel, puulaitou taga ujus kuukihw
mustsinisel taewal, nagu kauge hõbedane laero.
Ujus ja ujus, ning ta tuhm paiste langes urn emalt
märgatawalt kõrKite kuuste laimu pääle.
Nüüd — — —
Madi otsis taskust nuga.
Ja tundis, kui käsi nagu
wiskles otsides.
Külm mölin tuli raske hoona, — tuli,
ja läks.
Nüüd peab ta laskma merd nimetissõrmest ja lugema
wiimast korda nõid sõnu!
C iis lendab!
Seisab ta ees nagu inimene elatu, ja
kõneleb Madiga! !
42
MM Värises kSigest kehast. Rüüd meel kSrk MkguS
kokku Võita. — ja fõü on tehtud! —
Madi krunardas, nuga oli tal käes lahti.
Kumardas ja hakkas lugema: Keri meri, keri meri,
meri keri. „Kalda kulda, kalda kulda, pane sülda!
Weri! — —
Äh! Nuga krabis mmeiiSfõrme:
Madi tundis
sõrmes Valusat pistet.
üleni Värisedes hoitis ta Verise sõrme hääletu Kurja
punase pää kohal, ning rõzisew hääl kurgus ümises:
Keri kuri toed !
Mine lindu------- - —
SätU — äkitselt kargas Madi püsti: iga närw OÜ
pönewi! ja nägi:
Kuri hakkas liigutama!
Kae. kuis juba liigutab punane pää!
Kae! silmad wahimad, ja saba nihkub, nagu tõmbab
ülespoole.
Madi Värises ja wabises ning nägi, kuis hing Kurja
sisse tuli ja tuli.
Korraga märkas Madi, et kuuste tagasi paistis rist
teele selgesti kuusirp.
Ja nüüd nägi Madi koguni selgesti: Kuri ajab end
istukile: ta punane pää läikiwate filmiga tõuseb ja tõuseb.
Tõuseb ja tuleb lähemale.
Otsatu hirm tuli Madi
üle: ta kuulis korraga, kuis tõusis igalpool ta ümber
hirmus kohin. Kuri sirutas omab pikad logisewad käed ette
ja tõusis koguni püsti!
Sirutas > ning sirutas ja kasivas, — ja tuti lähemale.
Appi!------- —
Appi! kajahtus suur mets nagu surma hirmus.
Ja koledas hirmus pani Madi jooksu.
Kisendas ja
jooksis ja nägi enese ümber suuri muste karjuwaid linde.
Jooksis nii, et hing tahtis lüppuda.
Sest seljataga
müdises maa, nagu kihutaks tuhat härga nelja jooks tn, ja
mets kohises ja praksus, ning Maadi tundis, kuis pikk
hirmus käsi sirutab teda nüüd — nüüdsama haarama õlast.
Appi! Appi! karjus Madi ja jooksid kõigest jõust.
43
Appi! Appi! wastas mSlsämets, oli täis koledaid
häälib ja naeris.
Ning — äkitselt tundis Madi selgesti pikki külun
küüni oma hamme krae wahel.
Ta jooksis surmahirmus, kole müdin ja ähkimine selja
taga, — kuni kukkus hingetult maha, nürine äärde, mätaste
Wahele. —----- —
-lKaks päewa sonis Madi raskes palamüuS. Ta lamas
tares, manas laias sängis, mis käälsuS ja nagises.
Sängi ääres istus Mari.
Ta oli näost walge kui
lubi, ja igakord, kui Madi sügawalt hingama hakkas, pani
Mari märja räti üle ta kuuma otsaesise.
Madi sonis, — kõneles ja sonis.
Oh, fee oli otsatu jutt, üks sõnade mulin ja hädalda
mine Sandre Tiidust,
Au ost ja Kurjast, kes leba
taga ajab!
Ja nüüd teadis Mari.
Ta ei kahelnud enam, ei
timmib enam mingit salajat südamewalu. — — —
Neljandal pae toal istus Madi sängisõrwal.
Istus,
ja oli näost nagu waha.
Silmad wahtisid nagu kuskil
sügawal, pimedas õõnes, ja nahk tundus igast paigast hell.
Istus, ja tal oli tunne, fui oleks ärganud raskest
unest.
Sääl äkitselt, — kae!
Mis fee on? Mis fee on?!
Madi kargas püsti.
Ahju nurgal istus Kuri!
Istus, ja tegi koledat
nägu, suured klaassilmad wahtisid ja just kui irwitasid.
iiling Madi ksrwu kostis, kuis kõneles Kuri:
,,Oom sina! Oota sina"
Kõneles ja ühwardas
pika kondilise käega, nihkus paigast ja tuli ahju otsalt just
kui alla.
Appi! hõiskas Madi nõrk hääl.
Appi! Appi! Ja jooksis ukse voole ning oli hädalisamai hirmul.
Mari tuti jookstes üle moro.
Ta nägi Madit tare
läwel poolalasti, ja kuulis, kuis Madi karj'^: Appi! appi!
44
Mis sul on, Madi?Kae, Mari! Kae sääl! Ja Madi walge käsi tõusis
jõuetult ja näitas tarre.
Kae, sääl ahjunurgal ta istub?
Kes?
Kae sääl ta istub ja ostab hinge I
Mari wärifes ja roaatas üle tärne tarre. Ei näinud
aga midagi muub fui roana pöörust ahju nurgal.
Ei, Madi, sääl ei ole kedagi!
Mine tarre i Ahju
nurgal on ainult meie roana pööras.
Aga Madi langes jõuetult maldweerele ja haaras
oms raske pää kaheläega kinni.-------- —
Päew päeroatt tuli Madisse jõud tagasi. Ta kõndis
morol, kõndis all kopli ääres, ja käis roäljas nurme pääl
tunnistauras ilma.
Aga igal pool jälgis teda hirmus koletis
Oli, roahetewahe! nagu kadus, aga ilmus peagi jälle.
Ja Madi nägi teda, siis igas nurgas, igas põõsas,
kuhu iganes maatas: nägi täifiront Kurja hirmsaid klaas
silme aganikus, pinu lõukas ja pimedas lakas.
Ja õhtul, fui Madi sängi ääres istus, — tuges Kuri
ahjunurgal oma juure punase pääga ja laia wihtsabaga.
Istus, roahtis ja ähwardas, — just kui ootas.
Ja Kuri et jäänud Madist maha ei öösel ega päewgl.
Ning Madi nägi, et kõik, mis tegi, läks käes hukka.
Läks wõsso kadakaid raiuma, — lõi kirmega jala sisse!
Kiskus kaemust mett, aga kesk kaewu kukkus pang koogu ot
sast kõrge meega.
Sest pangis istus Kuri, ja naeris ja
pilkas Madi ja Madi tööd.
Ja Madi aimas, et Mari näeb, sedasama; näeb kõik,
mis sünnib Madiga, aga ei julge sest kõnelda.
Sest Madi nägi, kuis Mari igapäewags roajuS ja
wajus rohkem küüru. Ja iialgi et kuiroanud Mari walgeilt
põsilt filmaroefi.-----------*
Aga Põud oli endiselt halastamata. Ei mingit muutust ei olnud taewaruumis.
Oli ainult kõrroetaro päikene
ja ta tuline tööni. —- — —
ife
45
Kaks nädalat hiljem asutas Madi kord all soo ääres :
La raius mättaid.
Lõi neid kirmega lahti ja ladus.
Siit mättawäljaft
pidi tulema uus riba kesale juurde.
Werine päew maius.
Sääl äkitselt — mättal istus Kuri.
Istus ja wahtis nagu hirmus kull punase pääga.
Ja ähwardas, ning sirutas pikka kätt.
Mis sa tahad minust sina põrguline!
Jäta mind
ükskord! ~~ — —
Ja hirmus kuuldus Madile endale
oma hääl.
Aga Kuri oli mait.
Ainult naeris ja just kui tõusis.
Koledas hirmus miskas Madi kirme ja jooksis.
Jooksis läbi kvsuse keswa, kübar oli maha jäänud!
Jooksis, hame eest lahti ja juuksed sassis.
Ussaia wäratil waatas ta tagasi ja nägi:
Üle nurme kihutas tolmates Kuri, kaks pikka kätt
ülemal!
Madi jooksis tarre.
Ent kae! Juba istub ahju nurgal Kuri ja sirutab
Madi poole küüni.
Madi põgenes, jooksis tarest wälja moro pääse.
Nagi Marit pinus talitamat. ning tormas pinnu.
Kargas kui hull lõuka juurde, haaras paja alt põlema
tungla ja tormas taie poole.,
Mari seisis ja oli ehmatusesiWange. Ta nägi: rehe
katuse fõrmalt lõi suur punane leek üles.
Madi! Madi? Mis sa teed? Madi!: Tare põleb!
Appi, appi!
Ja Mari jooksis kaewule, haaras ning minnas ja
tänitas nii, et hääl läppus:
Appi! Appi!
Ning karjapoiss tänitas ja Krants hulus, ja punane
lehm tegi kohrttawalt: mü-üü!
46
Tuli lõi ruttu nagu punane hiigla suur lina iile
mirufttiroa rehe katuse.
Suur walgus loitis nagu.tulemeri
õhtu hämaras. Ja must suits tõusis hiigla sambana üles,
täis sademeid ja praginat.
Aga pö'ewa rehe ees seisis mustu heledat lööma
Mudi.
Seisis ja wehkis kätega, ning naeris ja hõiskas
otsatumas rõõmus:
Põle sina saatan! Pole, sa põrguwaim! Sa oota
sid mu hinge, aga nüüd põle ja färina!
Kõrgele loitis tuli ja paistis kaugele üle loo.
Ja SRaM hõiskas ja naeris, ning Mari ja poiss
tõmbasid ja medalid tarest mana nagisewat sängi.----- Üle soo tuli rähmas.
Tuli jookstsZ: metsatukkadest
mõjudest läbi ja ruttas üle kuimand põlde, käes paagid ja
konksud
Ja metsalaga mõisakülas käis hüüe õuest õue: Appi,
ruttu!
Andre Maisil põleb!
Ning ruttu, tuttu, jooksid inimesed üle nui‘alte ja
kraamide, mehed, naised ja poisid.
Hulk põlema rehe ümber kaswas ja kasrvas. Mehed
kiskusid konksudega ja naised ning poisid tõmbasid kaemust
wett, kuni lõppes.
Siis jooksti soo äärde sügawasse lina.
likku, ja süült hakkas musi porine mesi tulema kui w'rts, —
pang, pangi järgi.
Ja lauda katusel seisid mehed jn kasisid, ning olid
punased kui mask.
Aga ronijal, kesk kestva aeles lehm lõin otsas, seotud
suure kiwi juurde.
Ning lambakari kähistas keSwas ja
müügis haledalt.
Taewas ülemal aga punetas ning oli täis musta
suitsu.
Kõrgele loitis weripunane lesk, suur ja mägew.
Aga all kees kui sipelga pesa: kanti ja kisti ning
jooksti.
Ent Madi naeris ja naeris ning tänitas otsatumas
rõõmus:
.
Põle ükskord, sina kurat! Nüüd olen ma sinust lahti I
Sääl langes raginal põlema rehe katus.
Langes kõigi sarikatega, lõi sisse põlema lae.
Ja tuhanded sädemed lendasid igale poole ja inimese
kari hõikas ah! ning põgenes juurest.
I« sääl nägi Madi, kuis põlema rehe hirmsast leegist
tõusis üles Kuri, fmtr ja uhke ning puutumata.
Tõusis terwelt, nagu oli, ja tantsis põlewa rehe
kohal.
Tantsis, naeris ja ähwardas Madi poole just kui
lõpmata wõidu rõõmus.
Röginat langes Madi maha. Ja fui mehed ta juurde
jooksid, nägid nad körwetawale leekide paistel, et Madi ftl*
mab olid pärani ja liikumata ning rind oli eest lahti ja
hoopis maifr.e. — ------ -
Kesköösel rauges tull.
Inimesed, nõgised ja toäftmtb, läksid üle põlda ja ioo.
Olid maitsed ja sõnutud: kõigil seisis silmis, mis oli juhtu
nud Andre Madil.
Saal äkitselt: Mis fee oli?
Puhus nagu mingi tuul.
Mis see oli? ?
Ja seisma jäid inimesed ja kuulasid.
Mis fee oli?
Jaa! jaa! See oli mürin!
Ja kaege: kaugel
wülksataö!
,
Zs nüüd nägid kõik korraga, et taewas oli must, ning
läks ja läks mustemaks.
Ning waikne murin kostis nagu sügawalt maa-ali
Ja, jaa!
Lõi uuesti mingi tuule puhang ja kuuldus, et kaht
lesid puud.
Üfs raske tanu ohke tuli kõikide rinnust, ning oli,
kui ei sle?§ nähtudki seda, mis olnud Andre Madil.
48
Zärsku lõi Lugem tuulepuhang üle põlde ja metsa.
Pliks! plaks! pliks! lõi lehtedes harwa, ja tuli
rohkem.
Ja kui immejeb füla jõudsid sadas kahinal, ning
silur raske pikne tuli kiiresti üle musta laetuo.
Ja kesk mürinat ja järjest helendamat laia wälkrr lan
ges jämedat wihma, kui pangist. —------Hommikul tõusis päike suur ja uhke. Taewas paistis
läbi kui selge klaas, oli imeilus Sm ja rõõsk.
Läikis nunn ja naeris.
Ja mets läikis ja naeris
ning kõneles otsatumas rõõmus ja õnnes.
Aga sääl roõfobe wahel nurmekührnul, kesk rõõmust
läikiwaid põKukiile, kus iga rshukõrs hõiskas tuhatwärwiliste
pärli-miljonite ehtes, suitses Andre Madi rehe urust warem.
Suitses ja waibus kesk jumalikku päewa, nagu kustum
ohwritnli.
Wana jutu ainetel A. K.
Wörns> Jüri tän., Muna majas.
Kõige suurem ja kõige paremini sissesäetud trüki
koda Wõrus. — Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt
trükkida tahab lasta, see wõib töö täidesaatjaks
„TÄHE“ trükikoda walida.
Aupaklikult
E, K,
'■&,
„Tähl'-.
Eesti K. U. „TAHE“
kaaiFilps
Worus, Jüri tänaw, Muna majas.
Suureni papi ja paberi lai.
Täielik kooliraamatute ja tarwituste ladu.
Wallawalitsuste,
: :
: :
kõhtude ja ametikohtade
tarvitused.
: :
Kõige parem ostukoht kõigile.
v
Maitserikas, kõwa ja
korralik
töö.
i ähe“ püüe on kõike paremat wõimaUkult parajate hindadega pakkuda, mis
temal ka korda on läinud, täit osawõtn ist ja toetust rahwa pool kaasatuues.
Rahwa usalduse ja toetuse pääle kõike
oma tegewust põhjendades
Kö;ge austusega
Eesti Kirjastusühisus „TÄHT“.
|