Kolmasteistkümnes aastakäik.
Üleüldine kasulik
kalender 1925.
PÕHJA PAHK
Tallinnas/ S.-Katja tän. 20, omas majas.
Osakonnad:
Tartus, Wiljandis, Wõrus Abjas, Türil.
Põhi- ja tagawara kapitalid Mk. 35.000.000.—
Äriseis 1. augustil 1924. a.
„ 454.000.000.—
Wõru osakond
Jüri tän. 16-a, Munna majas.
Postkast 10,
Kõnetraat 71.
Wõtab raha hoiule
jookswale, tingitud ja tähtajalisele arwele
ja MAKSAB AJAKOHAST PP0TSENTI. Suuremate summade pealt kõr
gem protsent.
Annab laenu
wekslite, wäärtpaberite, obligatsioonide ja
kaupade kindlustusel: Kellel meie pangas
jooksew arwe ehk hoiusuntma on ehk
olnud, neile tehakse laenuandmisel ker
gendusi.
Toimetab kõiki
teisi panga operatsioone.
Ühendus kõikide kodu- ja wäljamaa suuremate
linnadega.
::
K. o.-ü. „Tähe" kirjastus ja trükk,
Wõrus, 1924,
Sakslased tulewad Liiwimaale................................ 1159 ,
Katoliku usk tuleb meie maale
.......................... 1208 ,
Daam kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . -1259 ,
Eestimaa Saksa wõimu alla saamine
.... 1224 ,
Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 ,
Paide linn asutatud
............................................. 1270
Eesti rahwa wiimne Vastuhakkamine................... 1243
Ewangeeliumi-usu üleswõtmine
............................1517 ,
Orduwalitsuse lõpp. Poola aja hakatus .... 1561 ,
Eestimaa saab Rootsi alla.....................................1561
Liiwimaa langeb Rootsi alla .............................. 1629 ,
Kodumaa saab Wene Valitsuse alla ...... 1710
Eestimaa talurahwa priiks laskmine....................1816 ,
Liiwimaa talurahwa priiks laskmine ................... 1819 ,
Wene ust tuleb meie maale
................................ 1841 ,
„Perno Post." ilmub J. W.Jannseni juhatusel . .1857
Waldadele antakse omawalitsus............................ 1866
Meie rahwakoolide wenestamine.......................... 1887 ,
Kohtute wenestamine............................................. 1889
Esimene Eesti laulupidu.........................................1869
Suure ilmasõja algus............................................. 1914
Eesti kuulutatakse iseriigiks.....................................1918
Eesti wabadussõja algus
...................................... 1918
Eestlased purustawad Riia all Balti-Saksa
Landeswehri.......................................................... 1919
Eesti-Wene rahuleping ....
1920
Märkide seletus.
noor kuu
<A täis kuu
H H esimene weerand
II T wiimane weerand
Eesti tvanarahwa ajaarwamine.
Küünlapäewast 10 nädalat künnipäewani, 11 näda
lat Jüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise
pärnani; künnipäewast 9 öödpäewa Jüripäewani ja 10
nädalat Jaanipäewani; Iaanipäewast 4 Jaagubi- ja 7 Lauritsapäewani; Lauritsapäewast 7 Mihklipäewani; Mihklipäewast 6 Mardipäewani; Mardipäewast 2 Kadripäewani; Kadripäewast 4 Toomapäewani ja Toomapäewast
6 Küünlapäewani.
Aasta ajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi
„ 21. juunil.
Sügise
„ 23. septembril.
Talw
„ 22. detsembril.
Päikese- ja kuuwarjutused.
1925. aastal on 2 kuu- ja 2 päikesewarjutust, millest
Eestis näha on ainult kuuwarjutus 8. weebruaril kell 11
õhtul.
Sel aastal on 365 päewa.
Jaanuar — NäiLri-kuu.
l.
Nääri päew.
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
4
5
6
7
8
9
10
ItiiS rtOStd.
Z
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
P.
19
20
21
p. n. p.
Kolmek p.
G
22
23
24
25
26
27
28
i. p. p. Kolmek. p.
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
K.Hermann-j-1908
Pühap.
Esmasp.
J. Hurt 11906
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
2. v. p. Kolmek. v.
Pühap.
c
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
G
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
3. p p. Kolmek. p.
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
30 Reede
31 Laup.
12
13
114
M. Weske U843.I15
>16
117
[18
3
Päike tõuseb:
1. jaanuaril k. 9,19 nt.
11.
„
„ 9,12 „
21.
„
„ 9,57 „
Läheb looja:
kell 3,28 nt.
„ 3,44 -,
„ 4,06 „
3i p.
II.
Weebrrmr — Küirnla-krru.
4.
1
2
3
4
5
6
7
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
p.
p. Kolmek. p.
Märkused:
19
20
Küünla P.
21
22
23
W. Reimann s. 1861. 24
25
9. p. e. ül. p.
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip. t
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
26
27
28
29
30
31
1
G
8. p. e. iil. p.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
2
3
4
5
E. Ahrens f 1863 6
7
J Wõi nad.
8
£
7. pühap. e. ülest. p.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
9
sW astla p. 10
11
Wab. a. p.
12
13
14
15
Päike tõuseb:
1. Veebruaril k. 8,35 m.
11.
8,11 „
7,45 „
21.
„
Läheb looja
k. 4,38 m.
„ 4,59 „
,, o,24 „
28 p.
:
Märts — Paastu-krm.
111.
1
2
3
4
5
6
7
1. pühapäew paastus.
Pühap.
17
18
Esmasp.
c
Teisip.
Talur. wabast. p. 19
20
Keskn.
Palwe p.
Neljap.
2l
Reede
22
Laup.
23
2. pühapäew paastus.
8
9
10
11
12
13
14
PühaP.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24
25
O
26
27
28
29
l
3. pühapäew paastus.
O.Masing 11832 2
3
4
c
5
E. N. Jakobson t 6
[1882 7
8
4. pühapäew paastus.
9
10
11
G
Maarja p.
12
13
14
15
5. pühapäew paastus.
29 Pühap.
Esmasp.
31 Teisip.
16
17
18
30
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. märtsil k. 7,20 m.
,,
„ 6,51 ,,
»t
„ 6,22 ,,
k. 5,47 m.
11.
21.
„ 6,11 ,,
„ 6,35
„
31 p.
Märkused:
Aprill - Jüri-krrrr
iv.
1
2
3
4
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
3
Palmipuude yüha.
5
6
7
8
9
10
li
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Palmipu«de p. 23
24
L. Eestl. mab.p.1819. 25
26
S. Neljap.
27
S. Neede
28
29
Kr. ülestõusmise p.
l.Lrhaw. p.
2.
„
„
3.
„
„
30
31
1
2
3
4
5
1. pühap.
p.
Kr. ü'ešt.
p.
6
7
8
9
Jüripäew. R.Kallas-sJ.Kunderf1?88.s1913
10
11
I J.Rosenplänterf1664>12
2. pühap. p. Kr. ülest. p.
Päike tõuseb:
1. aprillil kell 5,49 m.
„
„ 5,20 „
„ 4,52 „
il*
21-
13
14
15
.—,16
o 17
Läheb looja:
kell 7,00 m.
„ 7,24 „
„ 7,48 „
30 P.
Märkused:
Mai
V.
1 Reede
2 Laup.
—
Lehe-krrir.
18
§• 19
3
3. p. p. Krist. ülest. p.
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24
25
2g
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljad.
Reede
Laup.
Jüri p.
J. Tamm
s. 1861.
P<=f 20
21
22
23
JD 24
s 25
s 26
4. pühap p. Kr. ülest. p.
s 27
Gr
P 28
29
30
GO 1
B 2
s 3
5. pühap. p Kr. ülest. p.
4
0
6
p.
7
Taewanr. P. r3 8
D
B 9
S 10
[!. 21. 8. p. 1919.
E. ises. dekl. to.
3
6. pühap. p. Kr. ülest. p.
11
& 12
2- 13
14
05 15
t-fr 16
tr 17
3
Nelipühi pühad.
3l Pühap.
1. Suw. p.
Päike tõuseb:
1. marl kell 4 25 m.
11. „
„ 3,51 „
21.
„ 3,39 ,,
E 18
Läheb looja
f. 8,11 m.
„ 8,34 „
„ 8,55 „
31 p.
Märkused:
Imuri — Jaam-kmr.
V
p.
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Pühav.
Esmasp.
Teisip.
Kesk».
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
1 p. p.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
21
22
23
24
25
26
27
2. p. p. Kolmaiuu J. p.
Pühap.
8
D Pööri p.
s 9
Esmasp.
Teisip.
p lo
Keskn.
11
Neljap.
15 12
Z. Bergmann
[f 1916
Reede
13
Laup.
§ 14
2. Suw.
3, S. p.
s .9
20
21
—
22
C:
s 24
23
G
Kolmaiuu Jumala p.
3 ainu J. p.
E):
25
26
27
28
TS 29
S 30
ti 31
c
Kolmainu J. p.
1
s 2
rs 3
P
4
5
8 6
7
3. p. p. Kolmaiuu Z. p.
28 Pübap.
29 Esmasp.
30 Teisip.
J. JungPlOOO ap: 15
IP.. Pauli p. P 16
Päike tõuseb:
1. juunil kell 3,19 nt.
11.
„
„ 3,09 „
21.
„
„ 3,05 „
17
Läheb looja
kell 9,18 m.
„ 9,31
.. 9,37
„
:
30 p.
Märkused:
Juuli — Heina-tuu.
VII.
1
2
3
4
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
H Maarja p
s_
18
,9
20
2i
4. p. r . Kolmainu J. p.
s 22f
P=
o 23
G
24
25
26;
7 memm päew 27|
28!
5
6
7
8
9
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
5- p. P. Kolmainu J. p.
Pühap.
J. Jansensi 1890
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
6. p. p. Kolmainu J. p.
©
Maarj.-Magd.
p.
Ioh. s. P.
Jakobi päew
6
7
8
9
10
11
12
7. p. p Kolmainu J. p.
26
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
7 magaja p.
Päike tõuseb:
1.
21.
kuupäewal k. 3,12 m.
3,24 „
3,43 „
13
14
15
16
17
18
Läheb looja
kell 9,35 m
„ 9,25 „
* 9,03 .
3i p.
Märkused:
August — Loikuse-tuu
Vill.
1 Laup.
8. p. p
2
3
4
5
6
7
8
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Nelja p.
ReedLaup.
9
10
Il
12
13
14
15
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
|
|19
Kolmainu J. p.
20
21
22
23
24
25
26
O
Kr. seletam. p.
9. p. p Kolmainu J. p.
27
Lauritsa p.
28
L. Koidulasi 1886. 29
te
30
31
1
Maria s. p.
2
10. p. p. Kolmainu J. p.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
3
4
5
O
6
7
8
9
ii. p. p. Kolmainu J. p.
10
Pärtli p.
11
Fr. Kreutzwald si 12
[1882. 13
3
14
Johannese s.p.
16
15
12. p. p. Kolmainu J. p.
30 Pühap.
31 Esmasp.
1.
11.
21 -
17
18
Päike tõuseb:
Läheb looja;
aug. kell 4,06 m. kell 8.44 m.
„
„ 4,20 „
„ 8/20 ,,
„
„ 4,52 ,,
„ 7,52 „
31 p
ix.
September — MihkLZ-kum
1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
O
13. p. p. Kolmainu J. p.
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Maria s. P.
c
24
25
26
27
28
29
30
14. p. p Kolmainu J. p.
13 Pühap.
14 Esmasp.
15 Teisip.
16 Keskn.
17 Neljap.
18 Reede
19 Laup.
Risti ülend. p.
G
31
1
2
3
4
5
6
15. p. p. Kolmainu J. p.
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp. j
Teisip.
Keskn.
|
7
8
9
K.Hermanns.1851 10
Matt. p.
11
12
U
Op. Iohanuesep. 13
16. p. p. Kolmainu Z. p.
1.
11.
21.
Mihkli p.
j 14
15
16
17
Päike tõuseb:
Läheb looja
sept. kell 5,18 m.
„
„ 5,40 „
„
„ 6,03 „
kell 7,21 nt.
„ 6,52 „
„ 6,22 „
30
Märkused:
p.
Oktoober
X.
17. p.
p-
Kolmainu J. p.
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
18. p.
Wiirm-kuu.
Maria kaits. p. |18
|i9
D
20
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
4
5
6
7
8
9
10
—
c
26
27
V-
Kolmainu
Z. p.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Esmasp.
Teinp.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
5
6
7S
8'
Kaasani M. p. 91
10
li
I
20. p. p.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup
Kolmainu J. p.
25
26
27
28
29
30
31
19.
p.
28
29
30
1
2
3
4
Kolletamise p.
G
p.
Kolmainu J, p.
12
13
14
! l5
16
G
j 17
Päike tõuseb!
Läheb looja:
okt. kell 6,26 m. kell 5.53 nt.
11. „
, 6.44 „
„ 5,24 „
21. ,,
/ 7,13 „
„ 4,56 „
1.
18
31 p.
Märkused:
xi.
Nowember — Talwe-kuu
1
2
3
4
5
6
7
p.
Pühav.
Esmasp.
Teisip.
Keikn.
Nelja p.
Reede
Lauv.
8
9
10
11
}2
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
21.
p Kolmainu J. p.
Hingede p.
19
20
21
22
23
24
25
22. p. p. Kolmainu J. p.
26
c
O. Masing [.1763 27
28
Mardi P.
29
30
31
1
23. p. p. Kolmainu J. p.
G
J.Jmigs. 1835.
Maria ohw. p.
2
3
4
5
6
7
8
24. p. p. Kolmainu J. p.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
3 Surnute p.
Kadri päew
9
10
11
12
13
14
15
1. Kr. tulemise püha.
29 Pühap.
30 (Esmasp.
30 v.
© Andrese p.
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. noru. kell 7,40 m. kell 4,26 m.
8,05 „
„ 4,02 „
11. „
3,42 ,,
21. „
„ 3>30 „
,,
16
117
Märkused:
Detsember — Jõulu kuu.
XII.
1
2
3
4
5
18
19
20
21
22
TeisiP.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
2. Kr. tulemise püha-
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
TeisiP.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
23
Nigula p.
24
25
26
27
28
29
c
3. Kr. tulemise püha.
13 Pühap.
14 Esmasp.
15 TeisiP.
16 Keskn.
17 Neljap.
18 Reede
19 Laup.
4. Kr.
20 Pühap.
21 Esmasp.
22 Teisiv.
23 Keskn.
24 Neljap.
25 Reede
26 Laup.
Fr. R. Kreutzwald 30
sL.Koidulas.l843. 1
sJ.Kunders. 1852. 2
jM 3
4
5
6
tulemise püha.
F.Fählmann
[f 1798.
3
1. Jõulu p
2. Jõulu p.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap. p. jõulu p.
27
28
29
30
3l
Pühap.
Esmasp.
Tersip.
Keskn.
Neljap.
3. Jõulu p.
Süüta laste p.
D
Silwester.
Päike tõuseb:
1. dets. kell 8,51 nt.
11. „
‘jj. „
„ 9,06 „
9,17 „
14
15
16
17
18
Läheb looja:
kell 3,27 m.
„ 3,18 „
„ 8,19 „
3i p.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ara.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäervadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar. 2. Pusul, Krüüdneri mld. 7. Wõrus;
Orgita mõisas 1 p. Tartus, aastalaat 7.-28. jaan. 12.
Weinjärwe rv., Wahu k. 17. Kolowere nt., Iõgewa kõrtsi j.
21. Mehikoormas, Meeksi w. 22. Imawere w., Päia
kõrtsi j. 23. Walga linnas 2 p.; Rasina tn., kõrtsi j.;
Haapsalu linnas. 24. Paides; Jõelehtmes.
15. ja 16. Laekweres, Simuna kihelk. 2 päewa.
Weebruar. 2. Raplas; Halliste laat PornuseLenhofil. 3. Keblastes, Mihkli k. 4. Mõrus. 5. Alliku
m., Õisus ; Tõrwa ett. 2 p.; Keblaste nt. 6. Narwas,
Küünla laat 3 p.; Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne
Wastlapäewa. 10. Antsla alewis; Räpinas. 11. Põltsa
maa alewis. 12. Tapa alewis 2 p. 15. Iõgewa alewis;
Lähtrus, Martna k. 16. Miljandis, Küünla laat 8 p. 18.
Nina külas, Peipsiäärne w. 19. Tartus; Paides. 20.
Rawilas, Kose külas. 21. Malgas 2 p.; Muhu-Suure
wallam. j. 25. Wõrus 8 p.; Lihula alewis. 26. Wõõbfu alewis. 28. Miljandis, Wastla laat 2 p.
9. ja 10. Rakwere linnnas 2 päewa. 20.Masi'narwas lp.
Märts. 1. Iõgewa alewis, rdt. j. juures; KolowereRisti laat. 4. Kiwiloos Peningi tn.; Mõhma a. Kõo
w. 5. Kirbla m. 8. Antsla alewis; Kurista m. end.
Aedu kõrtsi j; Tumu a nt., Uuemõisa m. 9. Emmastes
Hiiumaal; Hageri kir. juures Kohila w. 10. Puhjas,
Kawilda w.; Watla nt. Paatsalu tn.; Kõo mõisas;
Suurejõel Uue-Wändras; end. Kitse kõrtsi j. Walgjärwe
tn. 12. Ardu külas Triigi w.; Mõrus; Amblas; Hellamaa
17
end. teemaga j. 14. Waimastwere „Sihil"; Kodijärwel;
Käsukonna m. Imawere w.; Mõisaküla alewis; reedel
enne 15. märtsi Põltsamaa alewis; Mustjala wallamaja
j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjamõisas; Rannaküla
Nõmmi talu karjamaal, Maasis. 18. Keilas; Kastnas
Tõstamaa kih.; Wõhmute w. J.-- Jaanis, Sangaste kir.
kõrtsi j.; Kallaste ai. 2 päema. 20. Jüri kir. juures
Rae m.; Taewere w. S.-Jaanis; Märjamaa alewis;
Kuresaares. ‘21. Mäike-lllila mõisas. 22. Albu wallam.
j. 3. Malgas; Kawastu Maruja külas; Leisi alewis;
Malgjärwe ' wallas „Kitse" kõrtsi juures. 24. Mõras,
Laiuse w. 25. Moldis, Saadjärwe w. 26. Sulbi ai.
Kärgula m.; Mahastus; Mõlla-Kihlepas, Pärnumaal;
Kohilas; Mana-Prangli m. 28. Paides; Kasepere
poe j. Kloostri w.; Maiguta mõisas Kellamäe kõrtsi j.
2 p. — 31. Mustwee alewis 2 p.
3. ja 4. Jõhwi alewis 2 pärna. 8. ja 9. Iisaku
mõisas 2 päewa. 9. ja 10. M.-Jakobi kiriku juures,
M.-Jakobi kihelk. 2 päema. 24. ja 25. Laekweres,
Simuna kihelk. 2 päewa. 20.Missos, Misso wallam. j.
Aprill Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori"
laat 2 p. Miljandis.
Reedel enne Jüripäewa Põltsa
maa alewis. 1. Pindis, Leewi mõisas. 2. Antsla alewis;
Puskarus Põlguste w. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi
j. Kastre-Mõnnu w.; 8. Roobaka m. Pärsama w. 9. Elwas.
10. Ellamaa kõrtsi j. Sooniste aw.; Loona awallam. 12.
Mõrus. 14. Rinakülas, Peipsi äärne wald; Koorwere külas, Mastse-Kuuste w.; Hummuli Soe kõrtsi j. 15.
Säru wallamaja juures; Tapa alewis. 16. Moltweti
Keremal. 18. Wigala k. j.; Weinjärwe w., Mahu k.;
Mustla alewis Tarwastu w.; Kogula w., Liiwa poe j.
Rohukülas; 19. Luutsniku mõisas; Kilingi-Rõmmes. 20.
Alawere mõisas, Lihula alewis; Selis Tõstamaa kih.;
Kuresaare linnas. 23. Wasulas; Orajõe-Kablis. 24.
Lohusuu külas.; Wastseliina wallamaja j. 25. Partsi
Peri w.; Roosikul Zooru w.; Warblas; Märjamaa alewis,
Koonga wallam. j.; Kabala wallam. j.; Rarwas 3 p.
Jüri laat; Kõiguste kõrtsi j. 2 p. 26. Iõgewa alewis ja
rdtj. 27. Saare kõrtsi j. 28. S. Jaani al., Taewere w.
28. Kärus, Lauri rdtj. juures; Abja Paluojas; Sulaoja
kõrtsi j. Krüüdneri w. 29. Maiatul; Kärsa külas; Liiwal
18
Kolga wallas; Malgas 2 p. 30. Nõos; Paanja mõisas.
2. Alajõel, Wirumaal 1 päev); 8. ja 9. Waiwara
mõisas 2 päewa; 19. Wiitnal, Kadrina kihelk. 1 päew.
27. ja 28. Rakwere linnas 2 päewa; 21. W.-Maarjas 1 p.
20. Missos, Misso wallam. j.; 25. Emaweres, Kanepi a.
Mai. 1. Kergu alewis Pärnu m.; Nissis, Riisepere w., Harju m. 2. Nõela Tormal; Tõrwa al. 2 p.
Wändra al. Pärnu m.; Päri mõisa j.; Lääne m.; Alamustis, Kõlliste w. 3. Soodlas, Anija w. Harju mk.; Pikkjärwel, Kaareperes; Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas;
Nuustaku a. 2 p. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haap
salus ; Kodaweres, põlluni, seltsi platsil, Pala w. 6. Iärwakandis Harju m.7. Mõisaküla alewis, Pärnu nt. Põlwa
k. 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi j., Pärnu nt. 9. Hääde
meeste; Üue-Antsla wallam. j.; 10. Kuiwajõel; Uduweres,
Iak. k.; Mana-Roosa wallam. j. 11. Reola tn.; Misso
wallam. j. 12. Mõrus; Antsla alewis; Pataste kõrtsi
j. , Kudina w. 14. Holstre wallam. j.; end. Karilatsi
k. j. 15. Kuresaare linnas. 16. Paides. 18. Sangaste
kir. kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 20. Haiba
poe j., Kirna-Kohatu w. Harju tn. 22. Mõõbsus. 23.
Malgas; Pärsama w., Mätlaküla karjamaal.
5. Salla külas, Simuna kihelk. 1 päew. 2. Räpinas,
Räpina wallam. j.; 6. Saluses, E aluse wallam. j.; 8.
Roosikul, Zooru wallas. 20. Missos, Misso wallam. j.;
Juuni. 5. Viljandis 2 päewa. 9. Antsla alewis.
12. Paides. 13. Moltweti-Keremal. 14. Lootwina m.,
Wastse-Kuuste w. 15 Märjamaa alewis. 16. Tapa
alewis. 20. Mustwee alewis; Mõhmuta w. ?.-Jaanis.
21. Mõrus. 26. Kolowere-Ristil; „Laiksaare-Urisaares,
Pärnum.; Wiljandis „Jaani" laat 2 p. 27. Põltsamaa
alewis. 28. Rakweres „Jaani" laat 2 p. 1. Sulbis, Kärgula
w. Eulbi a.; 20. Missos, Misso wallam. j.;
26. Mihulas, Haljam kihelk. 1 päew.
Juuli. 1. Malgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides.
4. Tartus. 7. Petseris. 8. Taagepera wallam. juures.
10. Tarwastu m. Mustla a. 12. Mõisaküla alewis,
Pärnum. 14 — 21. Leisi alewis riiete laat. 15. Karksi
Nuias; 18. Tõrwa alewis 2 p. 20. Pärnus 2 p.
„Jaani laat". 23—5. aug. Kuresaares riiete laat. Missos,
Misso wallam. j. 3. ja 4. Palmses, Miitna kõrtsi j. 2 p.
19
August 1. Paides. 2. Pärnus 2.—22. aasta laat.
7. Holstre Vallamaja j. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu
wallam. j. 15. Tuhalaane wallam.j. 16. Martna kiriku
j. 18. Loodi w., end. kõrtsi j. 21. Laiksaare-Urisaares.
23. Malgas. 25. Mõrus. 26. Kaarli m.; Mõisaküla alewis;
Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p. 31. Helme
m. 31. Suurejõel, Uue-Wändras; Häädemeeste!, Pärnu m
25. ja 26. Naroowa-Jõesuus 2 päewa.
September. 2. Taewere w., Suure-Iaani alewis.
3. Selis, Tõstamaa k. 5. Wiljandis 2 p.; Wõõbsus.
6. Wastse-Nõo mõisas, Meeri w. 2 p. 6. Mastsemõisa
kõrtsi juures. 7. Mana Kariste wallam. j.; Hummuli
„Soe" kõrtsi j. 8. Peningi. wallam. j. Hallistes, PornuseLenhofil; 9. Puiatu mõisas. 10. Puhjas, Kawilda w.;
Kilingi Nõmmes; Tapa alewis 2 p.; Kärstna mõisas;
Hellamaa end. teemaja j. 11. Lelle-Hiiekõnnus, Pärnu m.
12. Mehikoormas, Meeksi w.; Maasi w., Tagawere küla
karjamaal. 13. Malgas 2 p. Kolga-Iaani kiriku j. 14.
Alliku w. Õisus; Kuresaares; Nina külas. Peipsiäärne
wald; Mutina wallamaja juures.
15. Warbla kih.,
Saulepi w.; Jõgewa jaam. ja alewis; Tammistes, Pärnu
kihelk.; Abja Paluojal, Pärnum., Kohila wallas. 17.
Uduweres, Jakobi kih.; Uusna mõisas; Räpina wml. j.
18. Pikajärwe end. kõrtsi j., Kaarepere w.; Sindi al.,
Pärnu m.; Sangaste kiriku kõrtsi j.;Alawere mõisas. 19.
Kergu al., Jakobi kih.; Kodula w., Kalli küla karjamaal.
20. Leewil, Pindi w., Wigala kiriku j. 21. Wahastus,
Iärwamaal; Tahewa wallam. j.; Rõuge kiriku j.; OrajõeKablil; Pärsama w. Wõlupi k. j. 22. Kastnas, Tõstamaa
kih. 23. Holdre nt., Helme kih.; Järwakandis; Sügawere
mõisas; Paides. 24. Kirbla m., Läänemaal; Mõrus;
Tartus. 25. Antsla alewis ; Mõlla-Kihlepas ; Matla m.
Paatsalu w., Lääne nt.; Wana-Suislepi wallam. juures;
Loona wallam. j. 26. Pööraweres, Jakobi kih.. Pärnu m.
27. Põlwa kiriku juures. 28. Tori alewis: Põltsamaa
alewis; Kuresaares. 29. Kirepi kõrtsi j.; Ambla al.,
Iärwam.; Keblaste nt. Mihkli kih. 30. -Haanja mõisas.
12. ja 13. Palmses, Mutual, Kadrina kihelk. 2 p.;
13. ja 14. Iisaku mõisas 2 päewa.
19. Krabi wlm. j.;
20. Sulbis, Kärgula wlm. j.; Missos, Misso wlm. j.;
20
Oktoober. 1. Audrus; Kolga w. Liiwal; Waikna
w. Päri m.; Rüsina kõrtsi juures; Uuemõisa w. Lewala k.
Mehamäel 2 p. 2. Roelas, end.Torma jm. j.; Tõrwa
alew.is 2 p.; Märjamaa alewis; Mõisaküla alewis. 3.
Kawastu
w., Koosa külas;
Laanemetsa
„Suure"
kõrtsi j. Narmas, Mihkli laat 3 p.; Tõrwa alewis
2 p.; Wändra alewis; Lindoras, Loosi w. 4. VanaKuuste w., Reola Walge kõrtsi juures; Rõuge w. end.
Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõel, Harju m. 5. Zooru w.. Roosikul;
Lihula al. 6. Kudina w. Pataste kõrtsi j.; Tapal
7. Viljandis, Mihkli lt. 2 p.; Kohila w. Hageris. 8.
Pukal, Sangaste kih.; Mustjala m. j. 2 p. 10. Hiiumaal,
end. Heltermaa k. j.; Valgas; Jmawere w., end. Päia
kõrtsi j. 11. Riidaja wallam. j.; Kilingi Nõmmes. 12.
Keilas; Leisi alewis; Vastseliina wallam. j.; Tartus;
Pärnus, Mihkli laat 2 p. 13. Võrus; Kurista w., end
Aedu k. j. 14. Petseris; Albu wallam. j. Järwam. 15.
Rannu w.. Kulli karjamõisa j.; Säru wallam. j.;
Rakweres, Mihkli lt. 3 p.; Rapla ; Kolowere m- end.
Iõgewa k. j. 16. Muhu-Suure w. mag. aida j. 17.
Nuustaku alewis 2 p.; Koonga wallam. juures. 18. Kure'
saares; Lohusuu külas; Võõbsus; Taewere w. SuureJaani alewis; Emmaste w. Hiiumaal, Metsalauka külas.
19. Tarwastu w. Mustla alewis; Iõelehtmes; VanaKuuste w., Lootwina mõisas; Põlgaste w. Puskarul;
Rogosi w., Luutsniku mõisas; 20. Vana-Roosa wallam.
j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kõlliste w.. Tille kõrtsi j.;
Veinjärwe w., Vahu k. 21. Suitsu laat, Kastre-Võnnu
wallam. j.; Saluse wallam. juures; Haapsalus. 22.
Kärgula w., Sulbi alewis. 23. Raadi w., Vasula Rojasilla k. j.; Moisekatsi w.; Kõo m. Viljandi m.; Kloostri
w., Kasepere kõrtsi j. 24. Kõlliste w., Krootuse mõisas;
Laatres. 25. Sooniste w., Ellamaa kõrtsi juures. 27.
Saare w, Saare kõrtsi j. 28. Puurmanni w., Piknurme
külas; Krüüdneri w., Pusu k. j.; Taageperas; Võhmatu
w., J.-Jaanis; Voltweti Keremal; Misso wallam. juures.
29. Võtikwere w. Vaiatu lt., Lullikatku külas; Ahja
w., Kärsa kõrtsi j. 31. Mõniste wallam. j.; Sindi Lodja k. j.
14. Erastwere w. Kanepi al. 18. Antsla al. 20. Missos,
Misso wlm. j. 25. Roosikul, Zooru wallas.
4. ja 5. Palmses, Viitinal, Kadrina kihelk. 2 päewo.
21
6. ja 7. Jõhwi alewis 2 päewa. 12. ja 13. Illukal,
Kuremäel 2 päewa. 13., 14. ja 15. Rakwere linnas 3
päewa. 18. Salla külas, Simuna kihelk. 1 päew; 18 MäikeMaarjas 1 päew. 27. ja 28. Laekweres, Simuna kthelk.
Nowember. 1. Pärsawa w., Mätlakülas. 2.
Suurejõel, Uue-Wändras; Paides; Palal, Kodawere
kih.; Mõra nt., Laiuse w. 4. Riisipere w., Nissis. 5.
Antsla alewis; Missi kõrtsi j. Kambja w. 6. Rõuge
w., endise Alakõrtfi j.; Kaarepere w., Kassinurme m.
j. 7. Malgas 2 p.; Elwas. 10. Jõgewa
w. ja nt.;
Lähtru w, Mahima külas; 11. Mõrus; Miljandis, Mardi
laat 2 p. 12. Triigi w., Ardu külas; Karilatsi w. end.
kõrtsi j. 12. Kuresaares. 14. Käru w. Lauri jm. j.; Lähtru
tn.; Tartus. 20. Kolowere-Ristil; Kirna-Kohatu w.
Haibas. 23. Paides; Mustwes. 25. Raasikul. 26. Malgjärwe w., end. Kitse kõrtsi j. 28. Moltweti-Hallikukiwil;
Keilas; Põltsamaa alewis. 29. Mõrus. 30. Migala w.,
end. Poti kõrtsi j.; 20. Missas, Misso wallam. j.;
1. ja 2. Jakobi kiriku juures, W.-Jakobi kihelk. 2 p.
Detsember. 1. Tapa al.; Lelle Hiiekõnnus esmaspäewal pärast 2. Krist. tui. püha. 2. Juurus Harju tn. 3.
Jõgewa alewis ; Malgas, 2 p. 5. Rakweres Iõulu lt. 2
p.; Amblas Iärwa nt. 7. Kallaste al. 2 p.; Moldi jm. 8.
Miljandis. 10. Jüri kir.j. Rae w.; Mõisaküla al. 11.
Rarwas Iõulu laat 3 p. 12. Martna kir. j. 12. Mõhmatu
w. j.;Wändra alewis. 14. Peipsiäärse tn., Nina külas;
Antsla alewis. 14. Pärnus, Iõulu laat 2 p. Reedel
enne 15. detsembrit Põltsamaa alewis. 15. Mõrus;
Kohilas Harju nt.; Mõhmatu tn., Iärwa Jaanis. 17.
Moisekatsi w., end. Kauksi k. j. 18. Paides; Pööraweres,
Jakobi kihelk. 20. Mõõbsus; Märjamaa al. 22. Mustwee
al. Iõulu lt. 2 p. 23. Krüüdneri tn., Sulaoja k. j. 28.
Kawastu tn., Maruja k.; Malgas. 1. Räpinas, Räpina
wallam. j.; 20. Missos, Misso wallam. j.:
3. Alajõel, Mirumaal 1 päew. 6. Wihulas 1 päew.
19. ja 20. Jõhwi alewis 2 päewa; 20. Wasknarwas 1 p.
Petferi linnas saawad laadad 1925. a. järg
miselt ära peetud: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15.
kuupäewal. Liikuwad laadad wana kalendri järele: 1)
Suure paastu teise nädala esmaspäewal. 2) Suure
paastu 7. nädala esmaspäewal. 3) Esmaspäewal peale
Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale Taewaminemise
püha. Alalised aasta laadad uue kalendri järele on: 5)
7. juu lil, 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril.
Petserimaal peetakse 1925. a. laadad järgmiselt:
1) Lauras, Laura wallas iga kuu 20-mal päewal. 2)
Stolbowas, Laura wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril. 3)
Korsakowas, Panikowitsa wallas 29. nowembril. 4)
Irboskas iga kuu 21. päewal. 5) Wärskas, Järwesuu
wallas, iga kuu 10. päewal.
Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Mõõdud
ja
kaalud.
Pikkuse mõõdud.
a) Wenemaa pikkusemõõdud.
1 penikoorem — 7 wersta.
1 werst = 500 sülda — 1066 meetrit 54 sentimeetrit
5 millimeetrit.
1 süld — 3 arssinat — 7 jalga — 2 meetrit 13 senti
meetrit 3 millimeetrit.
1 arssin — 16 werssoki — 28 tolli — 71 sentimeetrit
1 millim.
1 werssok — 4 sentimeetrit 4f millimeetrit.
1 jalg — 12 tolli — 30 sentimeetrit 41/io
* millimeetrit.
1 toll — 2 sentimeetrit 5| millimeetrit. .
1 küünar — f- arssinat — 21 tolli — 53 sentimeeteit l3/io
*
millimeetrit.
1 lihtsüld — 6 jalga.
b) Meetri -mõõ d u d.
1 kilomeeter (km.) — 1000 meetrit — 4687Ao sülda =
14/iõ wersta.
1 meeter (m.) — 100 sentimeetrit — 3 jalga 337/ioo tolli
— 221 werssoki.
1 sentimeeter (sm.) 10 millimeetrit (mm.) — 93/io liini.
1 Inglise merepenikoorem = 1 werst 369 sülda = 1854
meetrit.
1 geograafia penikoorem — 1/i5 kraadi ekwaatori peal —
6,952 wersta.
23
1
1
1
1
1
1
1
1
Wene penikoorem — 7 wersta.
Austria penikoorem 7,uu wersta.
Soome penikoorem — 10 wersta.
Rootsi penikoorem — 10,9 wersta.
Saksa penikoorem — 7,o3t>4 wersta.
Daam penikoorem — 7,ooo9 wersta.
Inglise penikoorem = 1,5 osg wersta.
meresõlm — 1,730 wersta.
Pinna mso-nd.
a) Wenemaa pinna-mõõdud.
1 ruutwerst — 2500 ruutsülda — 104’ dessatini =
1131: hektari.
1 ruutpenikoorem — 49 ruutwersta — 55,062 ruutkilom
b) Kodumaa pinna-mõõ dud.
1 dessatin — 3 Liiwimaa wakamaad — 6 Tallinna
wakamaad — 2400 ruutsülda — IV10 hektari.
1 ruutsüld — 49 ruutjalg a — 411/29 ruutmeetrit.
1 ruut liht süld — 36 ruutjalga.
1 adramaa — 80 taalrit — 12 päewamaad.
1 päewamaa — 6| taalrit.
1 taaler — 90 Rootsi tenga (krossi).
1 wakamaa — 25 kapamaad — 10.000 ruutküünart (1
maamõõtja küünar — 2 jalga — 24 tolli).
1 tündrimaa 14.000 ruutküünart (140 küünart pikk, 100 lai).
c) Meetrimõõdud.
1 hektar 100 aari — 10.000 ruutmeetrit — 10/n dessatini.
1 ruutmeeter = 109/i0 ruutjalga.
. .Rehade mõõdud,
1
1
1
1
1
1
1
1
kubiksüld — 343 kubikjalga.
kubiksüld — 27 kubikarssinat.
kubikjalg — 1728 kubiktolli.
kubiktoll 1000 kubikkriipsu.
kubikarssin 21,952 kubiktolli.
kubikarssin — 4096 kubikwerssoki.
kubikwerssok — 5,659375 kubiktolli.
kubiklihtsüld — 216 kubikjalga.
24
Õõned mõõdud.
a) Wenemaa wiljamõ õdud.
1
1
1
1
tsetwert — 8 tsetweriki — 3Riia wakka — 199‘ liitrit.
tsetwerik — 8 karnitsat — 249/io liitrit.
karnits — 2f toopi — 3} liitrit — 200 kanttolli.
Riia tünder — 2 wakka — 12 külimitu — 108 toopi
= 133 liitr.
1 Tallinna sälitus — 24 tündrit — 72 wakka.
1 Eestimaa wakk — 3 külimitu — 36 toopi = 44f liitrit.
b)
Wenemaa wedeliku-mõõdud.
1 waat — 40 pangi = 492 liitrit.
1 pang — 10 toopi —12 3/i0 liitrit.
1 toop — 4 kortlit — 75 kanttolli — lf liitrit.
c)
Detsimaalmõõ dud.
1 hektoliiter — 100 liitrit — 813/i° toopi.
1 liiter — 100 sentiliitrit — } toopi.
Keskmine wilja-raskns.
Kaerad . . .
Risu ....
Odrad
. . .
Rukkid . . .
Jahu lahtiselt .
„ tambitud .
Kartulid . . .
Porgand, ja naer.
Õunad ....
Pirn. ja ploom.
Word. rask.
0,43
0,7 --- 0,8
0,69
0,68—0,29
0,4 —0,5
0,7 —0,9
0,65—0,76
9,57—0,65
0,8
0,35
C£»51
1 ffetro.
1 wakk.
51 p.
9-10 „
84
,/
81-10 ..
5—67
„
9-10 „
8i 91 ,,
7| 8l „
3,9 „
41 „
731 n.
120—134 „
117 „
116—134 „
68— 86 „
„
„
„
120—134
111—128
97—111
52
60
„
,
Wõru
linatööstuse-ühis.
Wõrus, Kreutzwaldi tän. 57j59. — Kõnetraat 37.
Wärwiköda
töötab mastil igasugust riiet ja lõnga wärwimiseks, manutamifefs, befateerimifefs, pügamiseks ja pressimiseks. Wärrnikoda on marustahtö kõige uuemate ja moodsamate ma
sinatega ja oma sisseseade poolest seisab esimesel kohal üle
kogu Eesti ja Läti. Tööd juhatab rnäljamaü kõrgema
eriharidusega diplomeeritud rnilunud meister. Töö headus
rnäljaspool igasugust rnõistlust ja töö headuse eest täielik
mastutus. Tarrnitusel on kõige paremad ja kindlamad
rnärrnid, mis ei pleegi, ega pesus rnärrni ei anna.
Willawabrik
töötab kõige uuemate rnäljamaa masinatega, töö on kor
ralik ja hea, töötamise kadu halbade miila be juures kõige
rnäiksem, heade puhtade rnillade juures kadu üldse ei ole.
Tööd juhatab rnilunud meister ja töö headuse eest kauttante täieliku rnastutuse.
Ostetakse
kolkimata linu ja paklaid.
Linad rnõirnad olla teotamata ehk leotatud, põllukuirnad. Maksetakse head ajakohast hinda.
Antslas
rnõetakse kolkimata linu ja paklaib mastil iga kolmapäewal, 19-st nornembrist alates, raudtee jaamas, kus ka
'raha kohe rnälja maksetakse.
(Järg teisel leheküljel).
Wärwikoja ja willawabriku tööde
wastuwötmise kohad on:
Tallinn: A. Laamann, Wene turg 1.
Tartu: D. Wõsu, poodi t. 8.
Osola: A. Tillmann.
Kärgula: KärgulaHtarwitajate-ühisus.
Antsla: Antsla tarwitajate-ühisus.
Antsla: A. Laas.
Karula: Karula tarwitnjate-ühisus.
Walk: Ühisus „Koit".
Sangaste: G. Heidemann.
Puka: W. Kuus, Rebaste.
Pritsu: Woldemar Mitt.
Põlwa: Joosep Plado.
Leewi: Leewi majandusühisus.
Räpina: Räpina tarwitajate-ühisus.
Wõõbsu: A. K. Frey.
Hargla: Hargla tarwitajate-ühisus.
Wastseliina: Wastseliina tarwitajate-üh.
Wastseliina: H. Elison.
Petseri: E. Rassar.
Irboska jaam: M. Jalakas.
Wana-Jrboska: K. Selli.
Rõuge: F. Killomann.
Warstu:
T. Michelson.
Priipalu: P. Kärstna.
Kanepi: A. Tamm.
Otepää: J. Kõressar.
Tõrwa: P. Luik.
Kubiktahel ümarguste palkide tarwis, ladwaotsa iäbimõõdu järele.
Pik
kuse
jalad
4
L
ä
l
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
Pik
kuse
jalad
b
i
m
õ
j
a
u
t
o
1
1
i
a
9
0,9
1,4
2,0
2.6
3,4
4,3
5.4
6,5
7,8
9,2
10,7
12,4
14,1
16,0
18,0
19,8
22
9
12
1,3
2,0
2,8
3,7
4,7
5.0
7,4
8,9
10,6
12,5
14,5
16,7
19,0
21,5
24,2
26,7
29
12
15
1,8
2,6
3,6
4,8
6,1
7,7
9,4
11,4
18,5
15,9
18,5
21,2
24,1
27,2
30,5 33,7
37
15
18
2,2
3,3
4,6
6,0
7.6
9,5
11,6
14,0
16,5
19,4
22.5
25.8
2L,Z
34,1
37,1
40,6
45
18
21
2.8
4,1
5,6
7,2
9,2
11,4
13,9
16,7
19,7
23,0
26,7
30,5
34,6
39,0
43,8
48
53
21
24
3,4
4,9
6,7
8,6
10,8
13,4
16,3
19,7
22,9
26,8
31,0
35,4
40,1
45,1
50,4
56
61
24
27
4,1
5,9
7,8 10,9
12,6
15,5
18,8
22,4
26,9
30,7
35,4
40,8
45,7
51,3
57,3
63
69
27
30
4,9
6.8
9,1
11,6
14,4
17,7 21,4
25,4
29,8
36,6
39,9
45,5] 51,4
57,7
64,3
71
77
30
33
5,7
7,0
10,4
13,2
16,4
20,0
24,1
28,5
33,4
38,8 44,6
50,7
57,2
64,2
71
79
86
33
36
6,6
9,1 11,9
15,0
18.5
22,5
27,0
31,9
37,3
43,1
49,5
56.2
63,3
71
79
87
95
36
39
7,5
10,3
13,8
16,7
20,6
24,9
29,8
35,1
41,0
47,4
54,2
61,5
69,2
78
86
94
103
39
42
8,6
11,6
15,0
18,6
22,8
26,6
32,
38,7
45,0
51,8
59,3
67,1
75,5
84
94
103
112
39
26
Jahikalendcr.
kaitse-aeg
!etsembi
□ lubatud aeg jahil käia.
SS keelatud aeg; looma hoiu-,
Uue kalendri järele.
Loomade nimed.
Emapõder, metskits ja nende wasikad
Isapõder (cervus alces)
SIHI
18|
Jsahirw (metstikk, cervus capreolus)
Jsamõtus (metsis, tetrae urogallus) ja isateder
(teder tetrae tedrix)
Kurwits (korbits, lurp. liiwateder, tukk, metsnepp, scolopax rusticola)
Ani (anser cinereus) ja luik (cygnus olor)
Jsapart (parts,metsparts, tsigaparts, sinikael anas
boschas) ja iutkas Hat, nõgikikas, metsklkas.
lruusald, krunskael, sopaknkk, riiukukk, mnruknkk,
murukutka, merinepp (machetes pugnax)
Igasugused pardid: jäüpart (pikk-kael clancion
claacula), soopan (rohupart anae acuta), piil
part (pillipart, pinpart, pirtspart, ritspart mudapart anas crecca), emapart (anas boschas)
tikutaja (tikntes, hirnuti möhites, mvhitaja,
müyida, svkapart. sokaparts taewasikk, (scolnpax galinago); topelnepp (scolopax major);
mudanepp (scolopax gallinula); kiiwitaja (kiiwitas, kiiwit, fiiber, vanellus cristatus); rääk
(hoina ja põllurääk, rnkkilind, präägutaja, crex
pratensis) j. m. wee- ning soolinnud.
Piiwi, (püü, põldpiiwi, nurmekana, perb. ciner.)
JäneS (lepus timidus)
Cmamõtus: emateder (kudres); laanepüwr laanelinb, metspüwi, kaafikpüwi, kõrbepüwi, fuu«
lepüwi (tetrae bonasia); fooieber (kahkjas,
lagopus albus); kiriküüt (luit, lutt, pasar, puttik; tutletnp, hoburäästas, watilind, ortigion
coturnix)
Muud eespool nimetatud jahiloomad
Kiskjaid loomi wõib igal ajal Püssiga lasta wõi
muidu tappa.
28
■
mm
mi
il
P]28
ISBI
Sfcl 1112
27
Oma
maja.
Verditshewski järele rvabalt A. Koobas.
Toowi, tema ise — Ossi Toowi, hädatseb kogu elu
aeg; ta elab w äikese urtsiku waremetes, mis asetub otse
sinagoogi külje all, N. linna sisemuses. Toowi on kehali
selt wilets, tema silmad segased ja wesised, tema kõne
arusaamatu. Ta on wõimetu igasuguseks toimetuseks ja
tööks, kuid ometi ei wõi teda kuidagi nimetada laisklejaks;
tema, teatud mõttes, oma maja peremees ja mitte ainult
peremees, nagu iga teine, waid kui inimene, kellel oma
enese silmis suur lugupidamine, ühesõnaga — kui tõeline
maja omanik. Wiletsus ja puudused, mida ta tunneb,
need on tema silmis tühised asjad ja üldse kõik, mis
olemas ilmas, tema naine, lapsed — see kõik ei ole mitte
midagi wõrreldes tema majaga, kalli mälestusega, mida
ta pärinud õndsatelt wanematelt ja mida need omakorda
pärinud oma õndsatelt wanematelt. Toowi urtsik kujutab
enesest midagi mädanenud õlgedest katuse taolist, mis toe
tub poollagunenud telliskiwi seintele; nendes seintes on
augud, mida Toowi ise aknateks ja usteks nimetada
armastab.
Kahelpool, nõndanimetatud ust, on trepp
kiwidest, mis üksteise külge kinnitatud ja wärwitud musta
sawiga; läwe all lamab tasane tahutud kiwi. See urtsik
on Toowi ainuke wara, kogu tema elu olulisem osa —
tema ainuke ülespidamise allikas.
Selles urtsikus on
Toowi sündinud ja üleskaswanud, selles on Toowi
abiellunud, selles on ilmale tulnud Toowi pojad ja tüt
red, selles pidas Toowi oma laste pulmapidud. — Urtsik
on Toowi maailm, La kuningriik ja taewas!
Igale Väimehele andis Toowi kaasawaraks „poole
meessoo osast" tema majas.
Iga uus peigmees sai uue
osa ja pealekauba tütre—nii natuke äraelatanud ... Peale
pulmade nõuab peigmees, mõttes oma lihtpärasuses äia
lubadust tõsiselt, temale kuuluwat osa majast. Kui see
midagi ei aita, siis püüab ta mõjuda äia peale löömingu
tega, peale selle kogub tüli lahendamiseks kokku perekonna
kohus; lõpuks pööratakse nõu saamiseks rabbi poole. Asi
lõpeb harilikult sellega, et Toowile jääb maja, wäimehele
aga—tütar. Ja see on teatud määral ka õige: on ju
wanal Toowil meel üks ja teine mehelemineku ealine
tütar ja esimene nendest ootab juba ammu peigmeest. Et
28
aga tütart mehele panna, selleks peab Toomi peigmehele
tõelise „ poole meessoo osast" lubama ja ei mitte ainult
osa juba antud osast. Nõnda kordub see asi kuni wiimase
tütre abieluni, kes wahepeal rnäljasirgunud ja, mõistagi,
wajab peigmeest. Ei saa salata, et Toowi oma meheleläinud tütarde wastu suurt armastust üles näitab: nemad
elawad tema majas, keedawad tema ahjus ja saamad
temalt kaasawara; nende meestele aga, — kõik nad on
woorimehed — annab ta ruumi maja esisel, kus hoida
Vankreid ja waba õhu nende hobustele, kes saadawad
öö mööda koormate kõrwal.
Kui tema tütred jääwad
haigeks ehk lamawad lapsewoodis, siis Valmistab toona
Toowi neile lõunat, koristab tuba, ajab lehmad karja
maale jne., kuna tema haiglane naine saadab kagu päewa mööda turul, müües mune, sibulaid, kõrwitsaid kartulaid ja muud tühja-tähja, milline töö ei ole wanale naisterahwale mitte kerge, sellega, kõigewägeVama Jumala
abil, kes ei keela temale oma suurt heldust, perele üles
pidamist Võimaldades.
Toowi, keda wõib tema juukselokkide ja laia möö
järele haritlaseks pidada, ei hooli tõeliselt suurt raama
tute tarkusest; palme sõnad tõlgitseb ta „oma moodi."
Kõikides palrnetes palub Toomi Jumalat, et fee tema
maja tulekahju ja muude õnnetuste eest kaitseks. Wihmaste ilmade puhul palub Toowi, et tema maja seinad
ümber ei kukkuks, palamuse puhul — et kitsed ei rikuks
seina, mille wastu nad armastawad poksida suure lõbugm
Ja salmide lugemisel, mida Toowi on harjunud kordama
iga päew, palub ta ainult oma maja alleshoidumise eest.
Majas seisab kagu tema elumõte.
Ta ei suuda end
ettekujutada ilma majata, nagu ta ei oska end ette*
kujutada ilma keha ja selle osadeta. Maja täidab
kogu tema mõistust ja südand, kõiki tema hingelisi tundeid
kõiki tema mõtteid ja arwamisi. Maja — selles seisab
kogu tema elu. — Elul aga ei ole Toowi arwates ei
kindlaid toome ega kindlaid tingimusi. Elu on rikas
rõõmsate ja kurnade toonide poolest; maimu tõusule
järgneb langemine; ta on täis kurwameelsusi ja luulet.
Ja kui tekkid tema maja seindesse uus auk, kui murdub
uks ehk aukliseks muutunud katus, kui annab sisse suitsu
ahi ehk kukkub laiali trepp—kõik see laob Toomis rõõmsa
pühapäewalise meeleolu. Tema ise, oma kätega, parandab
rikutud kohad, ilma et talle meistrite abi tormis oleks.
Sellel päerval tõuseb ta juba warakult üles, palub Juma
lat trööstima tundmusega, sööb kiirelt tüki leiba ja joob
oma hommikuse tee; siis rviskab ta rutates kõrrnale oma
linase rüü, paneb ümber rohelise möö ja pidulikult asu
des oma tegernuse juure, töötab nagu liht mustatööline.
Iga üksik peotäis sarni, iga tema poolt tehtud parandus
täidab tema hinge äraseletamata rõõmu ja oma rnäärtuse
tundmisega.
Enesestki mõista, et kõik saab tehtud meisterlikult;
kõik lapsed ja majaelanikud pearnad kiitma Toomi tööd ja
temaga ühes rõõmustama selle kordamineku üle. Et
Toomi on ehituse alal suur asjatundja — selles ei kahtle
tema ise põrmugi. Miljonäride majad ja nende ehitus
kunst ei arnalda Toomi peale mingit mõju, tema ei mahetaks oma seisukohta mitte ühegi ilma rnaraga. Oma
maja ära müüa, olgu see Jumal teab kui suure hinna
eest—see on mõte, mida Toomi oma mõistusega kuidagi
ei suuda kinni püüda, sest milleks temale rikkused, kui tal
on sarnane maja. Ja ainult maja, milles ta elab, rnõib
tema hinge elustada, tema maja, mis seisab ühe küljega
rnastu sinagoogi ja teisega rnastu rabbi maja. Inimesi
kellel puudub oma maja ja kes üürirnad korterid teistelt,
kahjatseb Toomi kõigest südamest ja ei arnalda nende
rnastu mingit lugupidamist. Kuidas rnõib elada ilma oma
„nurgakeseta", ilma oma maalapikeseta jalgade all?
Toomi ei suuda ka arusaada inimestest, kes müürnad kitsi
kuses ära omad majad, ehk rnahetarnad neid teiste rnastu.
Surma mõte ei eruta Toornit, olgugi et ta on aastate
poolest juba kaunis mana. Ainult ajuti sünnitab sarnane
mõtlemine Toomis rahutust ja siis tuletab ta meelde oma
maja, mis jääb siis peremeheta ja milles tema rnäimehed
saamad talitama, nagu omas majas. Kohutarn hirm mal
dab Toowit sarnase mõtte juures. Kui ometi rnõiks
surra ühes temaga ka maja! Kuid sureda harilikul rniisil, jättes
oma maja rnõõraste inimeste meelernalla alla — see on
halb asi. Ossi Toomile mitte meele järele. Kuid miks
mõtelda juba lõpu peale? Tema on, Jumal tänatud ju
meel elus ja maja ühes seinte, katuse ja trepiga on tema
oma. Päernade rniisi istub ta selles ja rnaatleb mööda
30
minejaid enesega rahulolemise tundega, nagu ütelda tah
tes: „Waatake minu Ossi Toomi peale ja minu maja
peale; ka teil on omad majad, kuid niisugust maja
nagu minu oma, ei ole teil ometi mitte, minu maja on
parem teie omadest, parem teie omadest", —tahab ta kar
juda, et kõik kuuleks. Kõik räägiwad pühast maast ja
Meessiase tulekust, kes toiib meid sinna. . . Ka Toomi
läheb siis ühes temaga ja kogu Iisraeli sugumõsaga, pabe
rist silda mööda. . . Kuid mis saab tema majast? Wõib
olla et ka tema maja ühes sinagoogide ja palmemajadega
wiiakse sinna, sest neid ei wõi ju ometi tagakiusarnisse
jätta?
Ja Toomi maja mõib teatud määral pidada palmemajaks, sest mitte ükskord ei ole kümmekond mehi selles
palwetanud! Aga mis siis, kui maja kaasamiia et saa?
Kes teab? Kuid ei. Maja läheb ühes Toomiga. . . Ta
langeb Meessiase ette põimile ja palub teda kõigest süda
mest, et ta mõlaks ühes ka Toomi maja. Aga ka maja
all seismast maast on tal kahju: ka see on ju tema oma.
Jumal tänatud, et praegune põim ei ole meel määrt
Meessiase tulekut, rahmas ei ole nii jumalakartlik, kui see
tarmis oleks, lapsed on aga meel halmemad isadest. . .
Ja kui see nõnda — siis tuleb meil meel kaua miibida
rändamises. .
Tõeliselt on rändamine (siin mõeldud, et
juutidel ei ole kodumaad) temale ainult paljas sõnakõlks.
„Meie mennad elamab ju siin", mõtleb Toomi. „Meil on
oma sinagoog, oma saun ja oma rabbi — kõik on meil
olemas". . .
*
*
*
Kuid seal tuli saatuslik päem Toomi elus ja kustus
tema silmade maigus. Tema naaber pahemal käel,
Iohanan Ruumimi poeg, müüs ära osa maba maad, mis
asetub tema ja Toomi majade mahel. Ostja Hedalja oli
küla elanik, kes oli metsaga kauplemisest rikkaks läinud ja
tahtis nüüd linna asuda, et saada linnakodanikuks. Ja
tema hakkas ostetud krundile ehitama kimist maja. Ehita
tama maja alumisest korrast on küllalt selleks, et sulguda
maigust Toomi aknatele. Kogu ilm läks Toomi silmade
ees pimedaks. Kaks sugupõlme elas ta rahulikult ja maikselt omas majas. Kogu elus ei olnud ta mõtelnud selle
peale, et asi mõib muutuda ja et keegi teine astub üle
31
tema piiri, kui nüüd korraga sarnane needumus langes
tema peale. Kogu ilm peab üles astuma sarnase seadu
seta tegumiifi roastu ja kõik peamab kaitsema päriselaniku
—Ossi Toowit ja põrmuks muutma aususeta Hedalja't.
Sel ajal aga Hedalja ehitab ja ehitab, ilma et tähele
paneks Toowi sõimu ja palweid. Asjata kaebab Toomi
sinaga ogi kohtule, asjata kutsub ta rabbit ja pristawit —
keegi ei suuda päästa Toowi maja, keelata Hedalja'le ära
uue maja ehitamist. Asjata kogub Toowi kokku oma
miimafe jõutagawara ja katsub takistada Hedalja tööliste
tegewust. Hedalja palkab mehed ja laseb Toowi kapla
dega kinni köita. Nii pandakse alus uuele majale, maa
pinnal, mis kuulub temale, Toowile, aga tema lamab
köidikutes ja närib wõimetuses kaplu.
Uus maja aga kerkib ja kerkib. Waata — juba on
ülesehitatud seinad-juba walmis aknad ja uksed. Rohe
line katus paistab juba kaugelt, kuna ülemise korra
weranda (trepp) laotab end Toowi aknate üle. Ta istub
oma majakeses kogu päew, olles rõhutud ja purustud.
Weel wilksatub temas lootuse säde: ehk kuuleb kõigewägetoam Jumal tema palweid ja häwitab tema waenlase
maja. Kuid abi ülemalt ei tule ja autu Hedalja pimes
tab tema maja. Ossi Toowi maja! — Kõik on tema
silmade ees pimedaks muutunud. Ei lähe Toomil enam
korda söök ei jook. Ta on õige manaks jäänud, tema
maim on kaotanud endise selguse, tema keha on kokku
kuiwanud—järele on jäänud ainult nahk ja luud. Aga
ta istub ja istub oma majakese rusude keskel. —
Ö53
Soowitan omastJüri täit. nr. O,
iirist
QF ------ =====------suures wäljawalikus ja odawate hindadega
kuld-, hõbe- ja uuskuld- laulatus- ja ilusõrmuseid,
armbante, kõrwarõngaid, kaelaehteid, plasse, uurikette, sõlgi, medaljonge, hõbe lauanõusid, käe- ja
tasku-uure, muusikaga äratajaid ja seinakelli pare
matest wabrikutest, sekundi pealt äraproowitud õige
käiguga. Kõiksugu malmis prille ja nende klaase
retsepti järele, baromeetreid, kraadiklaase, kääre,
habeme- ja taskunuge, peeglid, tule masinaid, elektri
taskulampe, batareisid, pirne, muusikariistade keeli,
grammosone, plattesid, stiste, wedrusid jne. Peale
selle on palju sorte häid
jala- ja küsiõmblusmasinaid
„Pfaff", „Vesta", „Clara", „Gritzner" jne. Peale
selle annan Victoria" ja „Haid L Neu" õmblusmasi
nate pealt õmblejatele ja rätsepadele ostmise korral
protsendid.
Niisama annan ka kõigile õmblusmasina ostjatele
ilutikanduskursuse maksuta.
On ka Inglis- ja Saksamaa
=======
jalgrattaid,
—....... r-a
niisamaka Root-si ja Saksamaa
r.------ koorelahutajaid
ladus palju sorte olemas.
Ostan kulda ja hõbedat.
Teen kõiksugu kella-ja kullasepa Lööd ruttu ja korralikult.
Austusega
Iulius Tibbing,
Wõrus, Jüri t. 9, wasiu „Põllnmehe" kanpL.
Kõige kuulsam spetsiaal
õmblusmasinate, kellade, kuld^ ja
hõbeasjade kauplus K. KRIIS
soowitab omast rikkalikust walikust esimest sorti
õmblusmasinaid Haid ja Neu.
1924. a. Wõru põllumeeste seltsi näitusel I. auhinn. kroonitud.
Müük wabriku
hindadega. Ka jä
relmaks wõimalik.
Peale selle tasku-,
laua- ja muusikaga
seinakellasid, kuld
laulatus- ja kiwidega-
sõrmuseid, >
käewõrusid, kaelaehteid
ja
kette,
paberossi
uuri-
toose,
prille ret
septi järele ja il
ma, habemenuge,
juuksemasinaid,
elektrilampe, ilmanäitajaid, ja wärskeid patareisid.
Teen igasugu
kella- ja kullasepa
töid
ga.
^vastutuse
Ostan kulda,
hõbedat ja kalliskiwa. Austusega
K. KRIIS :: WÕRUS,
— Jüri tän. 5-b. — Kõnetraat 90. —
Palun aadressi tähelepanna!
L. Kaan,
Wõrus, Jüri tän. IB-a.
ImflRnil
Kõige parem
■ ostukoht h
J S. Heilig, |
N riide- ja pudukauplus, s
M
llllllllilllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllillllllllllllllllllllllllllllllillllll
M
J
Wõrus, Jüri tän. Ms 20,
M
W
M
soowitab omast manufaktuur-kauplusest suures wäljawalikus igasugust
D
M
I riidekaupa wõistlemata 1
| odawate hindadega, |
M
1
nagu: sise- ja wäljamaa kaupasid.
Austusega
S. Heilig.
Jf
M
4
Wõru linna
3 rohukauplus
^
Wabaduse t. nr. 11.
Kõnetraat nr. 96.
4
4
4
—
4
4
«*$
Droogid, kosmeetika, wärnits, maalri-ja riidewärwid,
k^mikaaliad, õli- ja piirituse
ks
lakid, sidemed, tint ia klaas
kaubad koolidele, fotograa
fia tarbeasjad,
pesuseep,
arstlised- ja tualettseebid,
4
^
kummikaubad, taskulaternad ja nende osad. Loomapulbrid ja wosworilupja jne.
4
En-gros ja en detail.
1
V
,
mmmnmmmmmmmmmmnmmmnmmm
mmmnmmm
mmmmm
/V ,.
\ *
WÖRU
ÜHISPANK
Endine
EESTI LAENU-HOIU ÜHISUS
(Asutatud 1903. aastal),
Asub
Jüri tänaw No. 22,
T. - ü. „Põllumees“
majas, teisel korral.
Annab laenusi oma liikmetele.
Wötab raha hoiule ja maksab
tähtajal
kuni
12
protsenti.
Toimetab
maksuta rahasaatmist
sise= ja wäljamaale ja toimetab kõiki
panga operatsioone.
Wäljaüürida tulekindlad safed.
QDnmmfflmnmmfflnmmmmmmmmmmmmmnnmfflmmmmmm
BnmmmmmmfflmmmmmmBfflmmia
Hmmmmmmmfflnmmmmmnffittima
"1
Kiesler
aa*
Wõrus.
Soowitab ladust: igasuguseid sepa- ja tis
leri tööriistu.
Ehituse materjali, nagu:
katusepappi, katusetõrwa, pliidiraude, katlaid, tsementi ja naelu igat seltsi. Sepasoola ja heeringaid.
Masinaõli, tsitn süsi,
lindriõli,
petrooleumi
ja
wärnitsat.
MaalriD
J
wärwisid igat seltsi.
7Ä
V^1
D
<
*
33
|v
n.
Möldritele
r
*
0:
0:
materjali, nagu: räni, magnesiiti
r-r z kunstkiwi
ja kloormagneesiumi 1. järgu headuses.
Lil
2
Jahimeestele laskemoona.
Elektrilampe ja kõiki elektri walgustuse
sisseseadmise materjale.
L
-0 Ainuesitus Wõru maakonna jaoks Hein=0
* rich Lanz’i — Mannheim — isesõitjate ja
K,4
w
hobustega weetawate rehepeksu garni
tuuride peale.
Tellimiste wastuwõtmine igasuguste masi
nate peale. Asjaajamine kiire ja korralik.
Hinnad ajakohased. ^
J. KIESLER
Wõrus, Tartu tän.
Ä
Sil
"H
r
Wiis esimest auhinda
Mayeri wabriku juures olew
esimene Eesti
IIBOEOfiOlBDln!
Tallinnas, Falkspargi tän nr. 26.
Kõnetraat nr. 15—68.
kõrges headuses wasika- ja lambanahku üksikult ja hulga musi kroomiks.
suuremal hulgal ja tarwitajatele
paki wiisi kroomiks pargitud wasikaja lambanahku
saapapealsete ja
woodri jaoks.
wasika- ja lambanahku üksikult ja
suuremal armul.
Wastuwõtmine ja wäljaandmine äripäewabel kella 9—3 P. L, laupäewal 9—1
Peale wabriku on wastuwõtmise kohad:
lorus, Kolbergi louuiufes.
Tartus, J. Reswowl kaupluses, kaubahoowis
nr. 17. Elwas, Jaan Margus'e kaupluses. Pukas,
H. Kuus'i kaupluses. Malgas, O. Maeritz'i kaupluses.
Jõgewal, P. Jürman'i kaupluses. Põltsamaal, K. Jürman’i kaupluses. Laiusel, Tähkwere pöllum. selts ja
R. Dawel'i kaupluses. Pärnus, R. Raest'i ja Ko. kaup
luses. Kilingi-Nõmmel, A. Oissaar'i kaupluses. Wiljandis, A. Rikkart': kaupluses. Türi-Allikul, Tarwitaiate seltsi kaupluses. Paides, J. Leitmammel^i kauplu
ses. Tapal, J. Lassur'i kaupl. Rakweres, Hochin'i kpl.
Haapsalus, E. Ewald'i kpl. Wäike-Maarj's, K. Lääne
mets^ kaupl. Amblas, J. Smirnow'i kpl.
Wõhmas,
H. Kallmann'i kpl. Karksi-Nui.'s, J. Kuisa>as'e kpl.
Paluojas, H. Rist'i kpl. Saaremaal, W. Liiwmann'i
kpl. Zõhwrs, A. Willers ja Ko. kpl. Zisakus, Z.
Maasik'u kaupluses
TL,
^
Ewerfi
SAUN,
1.....—
Wõrus,
..—
Uus t. Ne 15, kõnetraat Ns 14Ö,
on köetud:
igal reedel naisterahwastele ja
laupäewal meesterahwastele.
Peale
selle korralikult sisseseatud
wannisaunad
köetud igal päewal, mahaarwatud esmasp. ja teisip. Iga asjatundlik sauna
line paneb suurt rõhku jookswa
jõewee peale.
TEENIMINE KORRALIK.
Sauna juhatus.
I lo ei toda ojtinii) petta
•
J
kõiksuguste kõlawate reklaamidega, sest
nad ei wasta kauba headusele ja hinnale.
j eooiDitoD onus luurelt io moitlmltoit labuft
•
------- ------------- kõiksugu-------------------------
jriidekaupa,
d
W
wäljaspool hinna wõistlust. Kaupmeestele
ja jälle müüjatele kõige kasulikum ostukoht.
Austusega
s.
Ellis, Mli töfl. 16*0.
Palun minu äri aadressi, mitte wahetada teistega.
•zeeeeeeeeseet
111H1111111111111111II11 lil 11II11 lil II111111II111111111111111111U11111111111111111II1111111111111II1111111111II111H11
A. Madi © Wõrus,
================== Tartu tän. No. 19-a, — ■
-----
sadulsepa töökoda
walmistab tellimiste peale mõõ
dukate hindadega kõiksuguseid
hobuseriistu, woodimadratsid ja
polstertah mööhligarnituurisid.
Töö korralik ja kiire.
'
Austusega
A. Madi.
uiMiintunuiiimuniiiimimuiiiitiniiiiliiiiiiniiiriiiiiiiiiillilliiiiiiiiii miiiuimiiii im m liimi
^MIIIIlIIIIIIIIIIII»I>I>IlIIII!IIIIIIIIIIIIIIIlIIIIIIIIIIllIIIII!IllII!WIIII>II>IIIII1lIlIIIMllIIIlI>MIWN!>>III!III>lWI^
| KIRJASTUSE
O.-Ü.
„TÄHE“ |
RAAMATUKAUPLUS
IIIIIIII>IIIllIIiIIIIIIIIIII>IIIIIIIIIIIIIIII>IIIII>IIIIIIIIIIIIIIIIIIIlWlIIII!IIIIII>I>IIIlIIIIII!IIIIII«
1 WÕRUS, JÜRI TÄN. 16-A.
1
TELEF. 14. jj
Kõige suurema ja üle Eesti tuntud
| H. TÕNISSON & KO. A.-S.
TARTUS,
j
I
j
peegliwabriku peeglite ja—- 1
B peegliklaaside ladu ja esitus. I
W Suures wäljawalikus laua-, tualett- ja seina- i
D peeglid ja kkaasid. Wõtame tellimisi igatsorti |
peeglite ja peegliklaaside peale wastu.
HINNAD MÕÕDUKAD.
„TÄHE“ raamatukauplus, Wõrus. §f
J.
Petemn’1
mehaanika- ja lukusepatöökoda -------=
Kreutzwaldi tän. 15.
walmistab
kõiki sellesse alasse kuuluwaid töid.
Eriala: jalgrataste, õmblusmasinate, kirjutus
masinate, grammofonide ja igasuguste mooto
rite parandus.
töö kiire ja korralik.
Hinnad wäljaspool woistlust.
"5
◄
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
Kaubamaja
Aug. Ebber
Worus, wastu turgu (end. Kubly).
Müüb omast rikkalikust ladust:
latt- ja witsrauda,
tsingitud ja musta-
plekki, reetallaterast,
►
►
►
►
►
►
&
►
►
►
ehitusnaelu, ehitusmaterjali, pliidiraudu, puhastusuksi, siibreid ja kriskasid, praeahje, emaileeritud- ja
malmpadasid. Põllutööriistu. Üle
ilma kuulsaid Aleksander Woot’i
Schoti mattfull ja Schoti mathies
►
►
►
►
<
4
4
heeringaid.
Koloniaalkaupasid.
Tubakakaupa
4
kõigist tubakawabrikutest.
4
jäilemüüjatele kõige õigem
::
ostukoht.
::
►
Sügawa lugupidamisega
►
Aug. Ebber
►
►
►
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
■.......... -
Wõrus.
-
►
►
►
►
>
►
►
►
►
►
Kirjastuse o.-ü. „TÄHE“
raamatukauplus Wõrus,
Jüri tän. 16-a.
Kõnetraat Nr. 14.
Seltsidele, ühingutele ja pidude korraldajatele soowitame järgmisi näitemängu raamatuid:
1) Minu bebi, M. Hannekeni naljamäng 3 w.
2) Külaarsti juures, E.
Lampsoni nali laulu
dega 1 waatuses.
3) Isa Hamleti waim, A. Schutz'i nali 1 w.
4) Wäljawisatud, H. Mülleri nali 1 waatuses.
5) Waras aumees, E. Lampsoni nali 1 w.
6) Isa, A. Grossi näidend 1 w.
7) Mnreerika duell, G. Moseri naljamäng 1 w.
8) Uks tuba kahe woodiga, E. Lampsoni
nali 1 waatuses.
9) Suudluse tagajärg, H. Thsinarowi nali 1 w.
10) 11 s Egiptuse nuhtlus, Putkowski nali 1 w.
11) Sellest, kuidas naene mõtles mehe wastu
truudust murda ja selle tagajärg, N. Lapitski nali 1 w.
12) Ta peab maale minema, Bayard ja de
Wailly naljamäng 1 waatuses.
13) Kahekordne surm, E. Lampsoni nali 1 w.
14) Isa lubas, A. L'Arronge nali 1 w.
Mesinikkudele soowitame meie kirjastuse! ilmunud raamatuid^
1) M. Dernow, Mesila asutamine, Eestista
nud J. Kaarna, tegelik mesinik. Hind 20 marka.
2) K. Mäekala, Tegelikud töö mesilas, II täien
datud ja mitmeti laiendatud trükk, 29 pildiga, 278 lehekülge.
Raamat on Tallinna ja Tartu näitustel I auhindadega
kroonitud ja loetakse mesinikkude ja asjatundjate keskel kõige
paremaks senini Eestis ilmunud mesila alal raamatutest.
Hind broshüüritult 200 m>, kõwas köites 250 marka.
3) K. Mäekala, Mesilane ja tema elu. 49 pil
diga, 146 lehekülge. Hind 160 m. „Edukalt peab mesilasi
ainult see, kes nende elu - olu tunneb." Ükski korralik
m esinik ei jäta omale neid raamatuid ostmata.
Saada kõigist raamatukauplustest.
Pealadu o.-ü. „Tä.he“ rmkpl. Wõrus.
Wõrus, Jüri tän. 18.
Ladus alati saadawal kõiksugu riideja pudukaubad,
nagu meesterahwa ülikonna- ja palituriided,
willased naisterahwa kleidiriided kõiksugus
tes wärwides; puuwillaseid kleidi- ja pluuseriideid. Peale selle suures wäljawalikus:
kraenahku, wooditekkisi, suurrätte,
wihmawarjusid,
sametid, plüüshi,
siidirätte, siidishalle ja ka igasugust
siidiriiet jne.
Kaubad saan otsekohe wäljamaalt esimes
test kätest, mille tõttu hinnad wäljaspool
--------— wõistlust. -- -------—
Jällemüüjatele kõrged protsendid!
Kirjastuse o.^ü, „TÄHE"
raamatukauplus, Worus,
Jüri tän. 16^a.
Kõnetraat 14.
Suurem ladu uuemat Wene kirjandust, mis
wiimastel aastatel wäljaspool ilmunud.
Alatasa jõuab ladusse uusi toodanguid juure.
ALBERT ORG i kirjastuse o.^ü.
— — —
esitus ja raamatute pealadu.
— — —
Kõik senini ilmunud raamatud on Haridus^
ministeeriumi poolt koolidele ja raamatukogudele
------- ------— soowitatud.
-------
Kõik raamatud iluköites.
Jällemüüjatele algprotsendid.
ps
(Asutatud 1907. a.).
Wõrus, Kreutzwaldi tän nr. 17.
Wõtan tellimisi wastu kõiksugu liht- kui ka
kunstkellade peale, sealsamas tehakse ka kullasepa töid jne. Iseäranis kõiksuguseid peene
maid tehnika töid nagu: kirjutusmasinaid, pae*
wapildi aparaate, ilmanäitajaid, mikroskoope,
grammofone, mängukaste jne.
Töö korralik ja mastutaw.
Palun waatama tulla!
Austusega
S. Krimp.
5i=]E=^ea{
-IE1E
A. Mi
Tartu t. 27.
Kellasepaäri ja
tööstus Wõrus,
Wastu Lutzuwere kaupl.
Müügil mitmesugused seina-, laua-, tasku- ja
käekellad, päemaptlbi aparaadid, ilmanäitajad,
liht- ja näpitsprillid, uuskuld ehteasjad, elektri
taskulambid, battareid jne.
Parandatakse igasugused ajanäitajad kellad,
mängukastid, grammofonid, prillid jne. Müüdud
ja parandatud kellade käigu eest kindel wastutus.
Asjaajamine kiire ja õiglane. Esimesel kohal ei
seisa mitte oma taskuhurvid, maid laialdased
tarnitavate ringkondade huwid.
Palun austatud tarwitajaid selles tõenduda.
!
—~.ir=ii-----
3E1E
=2äl
Wõru nahatööstus
M. GOLDBERG,
...... Wõrus, Jüri tän. nr. 2.
••■■■■
Pargib nahka juhiks, pastlaks, tallaks,
seremetiks, sewretiks ja woodriks. Lambanahka willaga kasukateks.
Täidab tellimisi masinarihmade ja
muude nahasaaduste peale. Naha hea
duse peale pannakse kõige suuremat rõhku.
Müüb walmisnahku hõigis sortides.
Ostab tooresnahku, paju- ja kuusekoori.
. Metsakaupius
M. GOLDBERG,
...... Wõrus, Jüri tän. nr. 2.
.......-
Ostab igasugust metsa
walmis
ja
metsasaadusi : palke, liipreid, planke ja
laudu.
Müüb hariliku hinnaga oma
saewabrikutest nii ka linnas igasugust puuja ehitusmaterjali, nagu: palke, planke,
lae-ja põrandalaudu, woodrilaudu — punni
tud ja hööweldatud.
Wõru pank a.-s.
(end. Wõru wastastikune krediit-ühisus)
Wõrus, Aleksandri tän. 14, omas majas.
Kõnetraat 107.
Aktsiakapital
Emk. 4.000.000.
Pank wõtab raha hoiule ja maksab hari
likud protsendid. Annab laenusid ja toime
tab panga operatsioone kodu- ja wäljamaal.
Riides, pudile, walmisriiete^,
mütside» ja kaabude-
kauplus
G. SCHER, Wõrus,
Jüri tän. nr. 13=\>.
Terepsoni majas.
Meeste- ja naisterahwa walmispalitud. Kõige uuema moe järele walmisülikonnad. Muud manufaktuur- ja
pudukaupa suures walikus.
Hinnad wäljaspool igat wõistlust.
saapakauplus
--------- Wõrus, Jüri tän. No. 18. ------Soowitan omast rikkalikust ladust meesterahwa,
naisterahwa ja laste jalanõusid kõrges headuses.
Kõige uuemad mõõdud.
Meesterahwa, naisterahwa ja laste kalosse, wilte,
botikuid, wõimlemiskingi jne.
Iseäranis soowitan kuulsaid ,,UNION“ kaitsemärgiga meesterahwa, naisterahwa ja laste
jalanõusid.
Peale selle on rikkalik wäljawalik igasuguseid
kummiplekke, saapa- ja kinganööre, nahamääreid ja -kreeme, igasugust nahka, iseäranis
shawroo, lakk ja wärwilisi nähku.
Kõige austusega
TILGER.
------
■■■ 1925. aastal ---------------
„Wõru
Teataja"
----aastakäik. -—-••••—-----Wõrumaa rahwameelne häälekandja
„Wõru Teataja" algab oma XII aastakäiku senises edumeel
ses ja Wõrumaa rahwapärases waimus, Karl
Simm’i wastutawal- ja Artur Keller’i tegewtoimetusel.
„Wõru Teataja" ilmub 3 korda nädalas: teisipäewal, nelja
päeval ja laupäewal.
„Wõru Teataja" saab õiglaselt ja igakülgselt walgustama meie
riiklist ja iseäranis Wõrumaa awalikku elu.
„Wõru Teataja", asudes kindlal demokraatlisel alusel, eitab
siiski poliitilist ja ühiselulist äärmust ning
püüab meie loowjõude ja rahwa poliitilist ja
majanduslist arenemist juhtida üldkasulikule
keskteele.
„Wõru Teataja" ei wõitle üksikute huwide eest, waid kogu
rahwa hea käekäigu eest.
„Wõru Teataja" ei ole ühegi erakonnaga oluliselt seotud ja
ta wõib igasuguseid küsimusi erapooletult
ja õiglaselt selgitada ja hinnata.
„Wõru Teataja" on ainuke leht, kes seisab kogu jõuga Wõru
maa teenistuses.
„WõruTeatajas" leiawad meie maakonna seltskondlised ja
hariduslised awaldused kõige selgemat pee
geldust. Selleks aitab kaasa tihe kaastöö
liste ja kirjasaatjate wõrk.
„Wõru Teataja" toob asjalikke ülewaateid ja kirjeldusi ka
wäljamaa sündmustest.
„Wõru Teataja" toob ka uuel aastal lõbusaid, kuid terawaid
ja piitsutawaid joonealuseid.
„Wõru Teataja" on kõige loetawam leht Wõrumaal.
„ Wõru Teatajas" on kõige kasulikum kuulutada, sest ta wiib
kuulutused igasse Wõrumaa perekonda.
„Wõru Teataja" maksab: postiga koju kättesaates 50 mk. ja
postita 45 mrk. kuus.
„Wõru Teataja" tellimisi wõtawad wastu: Wõrus: kõik raa
matukauplused, Antslas: K. Kiwi raamtkpl.,
Wastseliinas: Ellisoni kauplus, Petseris : K.
Piirisildh rmtkpl., Kanepis: R. Abeli rmtkpl.,
Põlwas: J. Loks, Lepasaares: Tarwitajate
Ühisus, Räpinas: S. Keerdi kpl., Rõuges:
Kindsiraua kpl., Kärgula-Sulbis: Kaubatarw.
üh., Leewil: hra Malm, Wõõbsus: D. Kaldti
raamatukauplus.
„Wõru Teataja" toimetus asub Wõrus, Jüri t. nr. 4. Tel. 87.
Talitus: Jüri t. nr. 16 („Tähe" raamatukpl.X
Tel. nr. 14.
AJALEHE-ÜHISUS.
▼▲▼▲▼▲▼▲▼▲▼AVAVAVH
Tartu põllumeeste seltsi 1924. aasta näitusel
I. auhinnaga (kuldaurahaga) kroonitud.
^
Wõru õlu ?
on näitustel wiis I. auhinda saanud,
mis kõige paremat tunnistust õlle
headusest annab.
<
►
^
►
Wõru õlle- •!
►
wabrik asub koha peal, mille tõttu
wõimalik on austatud kaubatarw itajatele õlut otse wabrikust kätte
saata, ilma et see kauge wedamise
ja ladus täitmise läbi rikutud saaks.
1
:>
M
^
Õlut
S
wõib saada waatide kui ka wäikeste
ankrutega ja saadetakse tellimise
peale ka maale wälja.
^
^
Ä.s. Ih. Teddn s Ho.
i
Wõrus, Liiwa tän. 24. Kõnetraat 4.
^
õllewabrik, 5
y
lA 4
4
TO O I r-f 0 4 ^
Kõnetraadid:
O
I4-0
y
n
y
n
u
n
6 — 24 ja 17 — 03.
y
n
u
n
u
n
u
n
u
n
u
n
u
n
u
Tulekinnitused.
Õnnetusjuhustekinnitused.
Elukinnitused.
Weokinnitused.
Kinnitage oma warandust ja elu kuni weel
aega.
Wõru linna ja maakonna agendiks on
Peeter Reimann,
WÕRUS,
Petseri tän. nr. 17 ehk Wõru linnawalitsuses.
Sub-agent Jaan Ule, Liiwa t. nr. 9-a.
„
KarlMüllerson, Jürit. 11.
u
n
u
n
y
n
y
n
u
n
u
n
y
n
u
n
u
n
u
n
y
Kirjastuse o.-ü.
II
TÄHE"
“M0
kauplus.
Worus,
Jüri tän. nr. 16, Munna
Kõnetr.: Kaupl. 14.
Trükikoda 92.
majas.
Ärijuht 91.
Suur paberi-iapapiladu.
Täielik kooliraamatute ja -tarwiduste ladu.
Wallawalitsuste, kohtute ja ametkohtade
tarwidused.
Kõige parem ostukoht kõigile.
Kõige loetawama Eesti päewalehe
„PDSOniEME" abitalitus.
Kuulutuste ja tellimiste wastuwõtmine kõigi
Eestis ilmuwate ajaleht, ja ajakirjade peale.
RAAMATUKAUPLUSE JUURES ON KA
trüki- ja köitmiskoda,
kus tellimised maitserikalt, korralikult ja
ruttu täidetakse.
„TAHE“ püüe on kõigeparemat
wõimalikult parajate hindadega
pakkuda, mis temale ka on korda
läinud, täit osawõtmist ja toe
tust rahwa poolt kaasatuues.
Rahwa usalduse ja tegewuse peale kogu oma
tegewust põhjendades
Kõige austusega
KIRJASTUSE O.-Ü. «TAHT».
1
Tartu Pank
Asutatud 1806. aastal.
Tartu —
Tallinn — Paide — Põltsamaa —
kakwere
Wiljandi - Wõru.
Agentuur Järwa-Jaanis.
Wõru jaoskond.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmine igasse Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta
müümine.
,■
ja
tshekkide
ostmine ja
Tshekid Ameerika Uhisriikide, Inglise,
Prantsuse, Saksa, Rootsi, Däani, Helweetsia,
Soome ja Läti raha peale antakse kohe ost
mise juures wälja.
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muud panga operatsioonid.
„TAHE"
TRÜKIKODA
Wõrus, Tartu tän. nr. 35. Kõnetraat 92
Kõige suurem ja kõige paremini
sisseseatud trükikoda. Töötab
3 elektri mootori jõul
Trükikoda on täiendatud wiimasie
uudiste ja kõige moodsamate kir::
jadega ja kaunistustega.
::
Tehakse kõiksugu ilu- kui ka liht
trükitöid wärwides ja ilma — m*<tr:
s«er«kk@.lt j® korralikult
rr
Raamatute trükkimine
praegusaja uuemate ja moodsamate kirjadega
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt
trükkida tahab lasta, see wõib * töö
täidesaatjaks „Tähe" trükikoda walida
Aupaklikult
JUHATUS