Leitud lapsed.


Ehk:



Wõitlemme põrglastega



ja kõige ilusam

kuninga tütar Kullake.
—4H>—
(©ntientuiftne jutt.)

Kirjutanud
M. Tõnisson.

Tallinas, 1884.

Trükitud kirjutaja ning wäljaandja kuluga.

Leitud lapsed.
Ehk:

Wõitlemine põrglastega
ja kõige ilusam

kuninga tütar Kullake
(Ennemuistne jutt.)
Kirjutanud

fl. Tõnisson
™4>SS*'~

Tallinas 1884,
Trükitud kirjutaja ning wäljaandja kuluga.

Дозволено Цензурою. —Ревель, 19. Декабря 1883.

EivSV ТА
Kirjan <
с зиmi
а

..

7fU ii

32 ОбJ
Печатня 10. Гермеа въ Ревел*.

1.

Hundi pesast peastetud.

Kord elas kuningas, kes lahkuse, headuse, armas­
tuse ja helduse pärast oma riigi alamate wastu, igalpool kiidetud oli; ka tema ülimaga auus ja armas
abikaasa oli nende asjade poolest tema sarnane. Aga
mis neid, kui ka mitmeid järele mõtlejaid riigi ala­
maid kurwastas, oli see, et sellel auusal ning armu­
lisel kuninglikul paaril lapsi ei olnud, kes nende auujärje ning waranduse oleks pärinud. —
Sell ajal oli meel wäga rohkeste suuri mõetmata
metsasid ja põhjatu palju piiramata laanesid, kuhu
sagedaste mitmed inimesed eksitusse langesimad. Et ülemal
nimetatud kuningas sagedaste jahil käis, sellepärast
juhtus ka temale tihti niisugust äpardust. Kord oli
ta oma selsilistega ja sulustega suure põlise läänesse
ära eksinud, kust nad mitmepäewalise püidmise ja katse
järele ei oskanud enam wälja tulla. Nende ümbrus
läks ikka imelikumaks ja isenäulisemaks: puud, lehed,
lilled ja rohi oliwad nii armsad ja ilusad, et keegi
oma elu sees niisugusid meel ei olnud näinud ega
kuulnud; et küll päikest ei nähtud, siiski oli puude
okste sees, rohus, maas ning ülewel suur walgus
malitsemas; waikuses ning soojuses woolaw lõhn tegi näl­
jas ning janus olewaid eksitusse langenud jahilisi just kui

4

joobnuks ja uimaseks, et nad raskeste magama uinusiwad. Unest ülesse Lrkades nägiwad nad eneste
peade kohal puu oksa peal siidi- ning pärli-sulgedega
ehitatud ilusa suure linnu, kes julgeste nende peale
wahtis ja lahkeste helistatud lauluga nõnda pajatas:
„Auusad jahilised! Ma näen, et teile suur häda ja
õnnetus osaks on langenud. Teie olete endid juba
paar päewa wäljamineku püidmisega waewanud, aga
olete teadmata kombel ometi weel kaugemalle kõndi­
nud. Sellest wõite aru saada, et teie ilma juhita
ei oska siit wälja minna. See koht, kus praegu ma­
gasite — siit igale poole wersta kauguseni — on
minu armas ja waikne riigikene, kus ma oma ala­
matega kenas elus ja rahulises olekus olen elanud.
Muidu oleks kõik asjad korras olewat, aga minewal
sügisel tungis „kiskja-hunt" oma kaaslastega, luba»
küsimata, minu riigisse, ehitas omale siia pesa ning
on halwade ja ülekohtuste tegudega meile palju kurwastust teinud ning südame walu walmistanud.
Paari tunni eest tõiwad nad kaks pisikest lapsukest
oma pesasse; need nutawad seal praegu haleda hää­
lega. Teie olete wahwad mehed ning tublid kütid,
sellepärast julgen teid paluda: põrutage kurjad metsa­
lised maha, peastke inimeste lapsukesed nende meelervalla alt ära ja lubage neid suureks kaswatada! Kui
teie seda tahate teha, siis juhatan ma teid eksitusest
õigele teele wälja."
Kuningas, kes lindude keelt mõistis ja sellepärast
kõigist ütelustest selgeste aru sai, awaldas ilusa linnu
juttu oma selsilistele ja lubas tema soowi hea meelega
täita. Kõikidel jahilistel oli seda kuuldes suur rõem.

5

Nad seatsirvad jahi-rsistad korrale ja ootasiwad ilusa
linnu juhatust. See aga palus neid weel pisut pea­
tada ja ütles: „Teie olete kaua aega söömata ning
joomata olnud ja ei jõua sellkombel wõitlusele minna,
sellepärast muretsen ma teile enne keha kinnitust.
Sellejärele oli suur kahin ning mitmesuguste söö­
kidega ja jookidega läidetud laud-lina, mida 12 walget lindu äärt pidi oma nokkade wahel hoitsiwad,
langes nende ette rohu peale maha. Road ning joo­
gid oliwad wäga kosutawad ja maitsesiwad jahilistele
kümme korda magusamad kui muul ajal. — Peale
söömist otsiti metsa-muride pesa ülesse, peasteti ini­
meste lapsed õnnelikult ning wigata ära ja saadeti
pahategijad surmale ohwriks. Sellejärele hakkasiwad
jahilised koju poole minema ja jõutsiwad, ilusa linnu
juhatust mööda, kes nende ees ühe puu oksa pealt
teise peale lennates rõemsaste laulis, poole päewalise
käigi järele tuttawa kohale wälja, kust nad teisel päerval koju sõitsiwad.
Et kuningal enesel lapsi ei olnud, siis wõttis ta
hundi pesast peastetud ilusad lapsed oma lasteks, las­
kis neid kuninglikul wiisil üleskaswatada ja kõigesugustes taplustes ning teadustes õpetada.
Kui poisikesed suuremaks kaswasiwad, siis nähti,
et nad loomu poolest mõlemad terase tundmisega oli­
wad, kes etteantud õppimistest kergeste wõitu saiwad,
aga siiski oli mõlemate wahel suur wahe, mille poo­
lest uad nagu tuli ja wesi teine teise kõrwal seisiwad.
Et nende ristinimed kaswatajarel teadmata oliwad,
siis hüiti neid nende eneste elu awaldatud tegude jä­
rele. Wanemat poissi, kes alati uhke, suureline, ise-

6

tujuline ning roallatü oli, kes igaühele meelepahandust tegi ja seal juures kawalal kombel oma süidi
püidis ära marjata, nimetati Uhkeluseks; tema
nooremat roenda aga, kes alati rõemus, lahke, helde
ja õiglane oli, hüiti RõemulusekS. Ka kuningas
ise pani poisikesi ning nende elu awaldusi suure hoo­
lega tähele ja andis kaswatajatele nõuu, et nad Uhkeluse õpetamise kallal suurema hoolega ning mõistli­
kuma meelega tööd teeksiwad. Aga selleaegne kasroatamise teadus oli siis alles niisuguses olekus, kus
pahad paised üksnes kepiga, piitsaga ning ,,urroaplaastriga" taheti ära parandada, sellepärast
ei saanud Uhkelusest mingisugust head; ta läks mõist­
mata tuupimisest meel tuimemaks ja hoolimataks ega
wähendanud põrmugi oma paha tempusid. Hoopis
teine lugu oli Rõemulusega. Tema oli lahke ning
roiisipäralise olekuga kuninga ja kõikide inimeste mee­
lest armas. Rõemuluse ligidal olles, temaga rääki­
des ning tema armast olekut nähes, tundis kuningas
ennast roaga trööstitud, rõemsa ja rahulise oleroat.
Aastad ning päewad lendasiroad mööda, poisid
kasroasiroad suuremaks ja kangemaks, kuningas ise jäi
aga roanadusest roäetimaks ja nõrgemaks. Kui ta
roiimaks oma elu - päeroad lõpekorrale armas ruttaroat ja surma päeroa ukse ette jõudroat, siis tahtis
ta riigiülemad ning nöuuandjad kokku kutsuda ja Rõe­
muluse kuningaks lasta kroonida. Ka Uhkelus sai
seda teada ja püidis nõuuandjate seas, kawalal kom­
bel, omale sõpru slumitada, mis temal mammona abil
ka kaunis kenaste korda läks. Need sõbrad pidiroad
arroamise koosolekul asja nii kaugele ajama, et Uh-

7

kelus oleks saanud kuningaks kroonitud. Niisugusest
halwast asjast ning toimetusest ei teadnud roana ku­
ningas midagit, maid armas kindlaste, et noore ku­
ninga kroonimine kõikide poolt ühel- meelel, ruttu ja
rahulises olekus pidi saama ära õiendatud. Kui wäga
ehmatas ta aga ära kui kuulis, et suur hulk kokku­
tulnud liikmetest Uhkelust soowisiwad kuningaks kroo­
nida. Niisugune teadmata hoop oli tall raske ära
kanda. Ta nägi oma mõtte ja parema soowimise nurja
olewat läinud. Mis pidi ta selle parandamiseks te­
gema? Kudas wiisi asju õiendama, et kõikide mõtted,
just kui loomulikult, ühele poole wajusiwad. Ta
mõtles waikselt ja otsis selleks parajat '.vahendit. Seal
lendas ilus lind, kes kuningliku jahi - seltskonna met­
sast wälja oli juhatanud, nõuu- koja aknast sisse, istus
laest maha rippuma lühtre peale ja pajatas: „Anus
kuningas! Ma tundsin Teie mõtet, kuulsin nõuuandjate soowimist, mis nii heaste teie kui minu meelt
rahutuma olekuga täitis, nägin siis jälle teie igatse­
mist, mis niisugust head nõuu söömis saada, kus kõi­
kide mõtted — rahuga — parema ning kasulikuma
walitawa poole saaksiwad pöördud. Mina tean ja
tunnen niisuguse hea nõuu, sellepärast tulingi siia, et
seda Teile wõiksin kuulutada. Teie antke mõlemalle
walitamale kolm ühesugust proowi ette, nimelt: esi­
teks peab kumbki niisuguse kuld-õuna koju tooma,
millega õerudes iga asi kullatud saab ehk kulla- ilul
hiilgama hakkab; teiseks pooletoobilise pudeli täie
kõige paremat mõdu, millest arwamata palju haamisid
ja pudelid wõib täita, aga mis siiski tühjaks ei saa;
kolmandaks niisuguse ilusa kuninga- ehk würsti-

8

tütre, kes kõikidest maapealsetest neiudest kõige ilusam
peab olema ja kes süllapikuseid kulla-karma juuksid
kannab. Kumb siis etteantud proowisi ja soowimisi
paremine jõuab täita — saab kuningaks." —
Koosolejad nägiwad küll ilust lindu ja kuulsiwad
tema kenat helkijat häälekest, aga ei teadnud mitte,
mis tema pajatamine pidi tähendama. Nad palusiwad
kuningalt, kes lindude keelt mõistis, seletust. Kui
kuningas ilusa linnu nõuu andmist sai awaldanud,
oliwad kõik kuuljad sellega rahul ja soowisiwad ühel
meelel, et nõnda pidi tehtama.

2.

Kingitud sõrmus.

Sellejärele kutsuti prinsid nõuu - kojasse, anti ot­
suseks wõetud mõte neile teada ja küsiti, kas nad peaks
tahtma sellwiisil wõidu - õnne katsuda.
„Jah tahame!" hüitsiwad prinsid just kui ühel
häälel, seatsimad reisi-asjad malmis ja sõitsiwad meel
sellsamal päewal kodust wälja.
Paari päewalise ratsutamise järele nägiwad nad
mana halli habemega waese mehekese tee ääres istuwat, kes kassa ülesse poole tõstes neid haledaste pa­
lus, et nad nii head oleksiwad ja teda hobuse selga
wõtaksiwad, sest tema jõud olla koguni otsas j. n. e.
Uhkelus sai pahaseks ja käritas: „Pea suu, sa
närukael! Niisugusid talupoja lurjusid tee äärest ülesse
noppida ja oma hobuse selga tõsta, oleks mull meel
wiimne töö enne surma! Minu pärast mädanegu ta
siia, kui La tahab!" ja sõitis rutuste edasi. — Rõe-

9

mulus aga hüpas hobuse seljast maha, rääkis wanakesega lahkeste, kinnitas tema närtsinud jõudu oma
reisi - taskust wõetud leiwaga ning joogiga ja tõstis
teda oma hobuse selga. Ehk küll wanakese kodu liig
kaugel ei olnud, siiski läks Rõemulusel teda toimendates ja koju wiies kaunis tükk aega ära. Lahkumi­
sel tänas munakene teda awitamise eest ja kinkis te­
male ilusa kuld sõrmuse üteldes: „Igakord, kui sull
mõnda äpardust on karta, hädaohtu oodata ehk head
nõuu tarwis, siis koputa kolm korda selle sõrmuse
Pihta, ta ütleb alati, mis sull tuleb teha ja annab
ka sagedaste ilma küsimata õpetust, sest ta näeb kõik
asjad ette ära. Tee aga igakord tema õpetuse järele!"
— Rõemulus wõttis kingituse suure tänuga wastu,
soowis meel wanakesele head termist ja ratsutas siis
rahulise südamega edasi. Suure teele wälja jõudes
ning sõitma hakates tahtis ta proowida, kas wanakese
kingitud kuldsõrmus ka nii ime-tark pidi olema, kui
temale oli seletatud. Ta koputas, õpetuse järele, kolm
korda selle pihta ja — imelik arusaamata lugu —
sõrmus häälitses ning pajatas: „Kallis ja auus prints
Rõemulus! Teie tahate oma wennale järele sõita, aga
ma annan nõuu, et Teie seda koguniste ei teeks;
tema jättis Teid põlgtusega siia maha ja waatab edespidi paha meelega Teie peale; ka kannab ta juba
ammust ajast kurja nõuu Teie wasta omas südames,
sellepärast hoitke temast üsna eemalle! — Paari tunni­
lise sõidu järele lahkub tee kahte arusse, Uhkelus sõi­
tis pahemat kätt suure laia tee peal edasi, aga Teie
walitage oma sõitmiseks parema käe poole pöörwat
kitsast teed, siis jõuate soowitamate asjadelle ja

—

10

—

sellega ühes Lulewiku õnne - Mwadelle ikka lähemalle."
Rõemulus uskus seda ja sõitis tema nõuu järele
nimetatud kitsast teed mööda julgeste edasi. Ta ei
olnud aga meel rniit werstagi edasi jõudnud, kui
temale tundmata pikk mees wastu tuli ja haledal hää­
lel hüidis: „Oh, õnnetu inimene! Kes on Teid ometi
niisuguse surmama tee peale juhatanud? Kõik, kes seda
teed mööda on edasi sõitnud, pole enam eluga tagasi
tulnud. Ma annan Teile head nõuu: kui Teil elu
armas on, siis pöörge tagasi!"
Niisugust juttu kuuldes oli Rõemulus pisut kahe
wahel ning koputas, nõuu küsimiseks, jälle kolm korda
kuld-sõrmuse pihta ja sai wastuseks: „See mees, kes
Teiega räägib, on päris petis ja kelm, kes inimesi
õigelt teelt ära eksitab. Sõitke aga edasi! kuni mind
enesega ühes kannate, ei pea Teil mingisugust wiga
olema!" — Ehk küll pikk mees temaga meel püidis
rääkida ja teda tagasi meelitada, siiski ei hoolinud
Rõemulus sellest midagit, maid tegi kuld-sõrmuse nõuu
järele.
Kolme päewalise sõidu järele jõuudis La kõrge kalju
mägestiku juure, kust tee maemalisemaks hakas minema.
Kõige järsuma koha peal oü suur kindel raud wäraw
ja mürama ees kolm tugewat karu mähkideks, kes juba
eemalt sõitjale wastu hmtfiwad: „Tule, tule lähemalle! niisugune suu-täis on meil roaga moka järele,
sest meie pole mitmel nädalal enam liha saanud!"
— Rõemulus jäi sõrmuse nõuu järele 20 sammu
nendest eemale seisma ja hüidis: „Kui lugu nõnda
on, siis ei aita wastupunnimine midagit, aga teie

—

11

eneste asi pole ka mitte üsna selge. Hobusest ja me­
hest saab kahele, aga kes teitest ilma jääb, on alles
teadmata. Et söögi juures riidu ega tüli ei tuleks,
sellepärast on tarwis, et teie enne wõidu-õnne katsute.
Siin ligidal kaswawad kolm suurt kuuske; nende otsa
ronimisega saagu awalikuks, kes wõitjaks ja kes kaulajaks jääb. Kes teistest kõige enne latwa jõuab,
saab hobuse, selle järgmine inimese, aga kõige wiimane
jääb üsna ilma. Ruttu proowile!"
Karud arwasiwad antud nõuust suurt kasu kaswattmt, uskusiwad seda ning hakkasiwad ametisse. Kuni
nad suure praginaga kuuskede otsa ronisiwad, wõtlis Rõemulus raud wärawa lahti, puges sealt oma
kabjakandjaga sisse, lukutas teda seestpoolt jälle kinni
ja sõitis tuhatnelja edasi. Seda ei olnud aga karud
rutulise ülesse ronimisega sugugi tähele pannud, maid
kui nad, üks warem teine hiljem, kuuskede otsast maha
jõudes meest ega hoost kusgil ei näinud, arwasiwad
teda tagasi olewat läinud. Sellegi pärast ei tahetud
seda nõnda jätta. Üks jäi wärawat wahtima ja kaks
wõidumeest rändasiwad pahal tujul ning suure wihaga
toodetud saaki otsima. Kui nad seda aga mitme tun­
nilise wadimise järele kuskilt poolt ei leidnud, siis
keerasiwad nad — wäsinud ja higised — wärawa
juure jälle tagasi. — Aga mis sündis Rõemulusega?
Tema wärawast läbi-minek jäi karudelle küll teadmataks, aga sellegi pärast ei olnud tema häda päewad
ega wiletsuse tunnid weel möödas. Poole päewalise
sõidu järele jõudis ta teise niisuguse wärawa ette.
Seal oli kolm madu hoidjateks ja hüitsiwad eemalt:
wXuIe, tule lähemalle, niisugune suu-täis lähäb kaunis

—. 12 —
korda, sest meie pole enam mitmel aastal liha saa­
nud!" — Rõemulus jäi seisma ning wastas: „Kui
lugu nõnda on, siiS ei aita wastupunnimine ega põ­
genemise katse midagit, aga mis ma näen, teie eneste
asi pole mitte üsna selge; hobusest ja mehest saab
üksnes kahele, aga kes ilma jääb on alles teadmata.
Et söögi juures tüli ning pahandust ei tuleks, selle­
pärast tehke enne wõidu-proowi! Siin ligidal on kolm
suurt kiwi hunikut; neid rutuste kõhtu neelates saagu
awalikuks, kes wõitjaks ning kes kautajaks jääb. Kes
kõige enne omaga otsale jõuab, saab hobuse, selle
järgmine mehe, aga kõige wiimane jääb üsna ilma.
Ruttu proowile!" — Maud wõtsiwad mehe nõuu
kuulda ja neelasiwad kiwid kõhtudesse, aga — kärrvaku äpardus! ■— suurest kiwi koormast oli wats
nii raskeks paisunud, et nendest keegi ennast asemelt
ära ei jõudnud liigutada. Rõemulus wõis wärawa
keelmata lahti wõtta ja edasi sõita. Et küll madu­
sid enam tarwis karta ei olnud, siiski lukutas ta
wärawa seestpoolt tugewaste kinni. Pisut maad edasi
sõites nägi ta suure kotka taewa all keerutawat, kes
wiimaks ennast tema ette maha laskis, teda auusaste
teretas ja nõnda pajatas: „Auus prints Rõemulus!
Ma nägin, kuda Teie esimesest ning teisest wärawast
mõnusa nõuuga sisse peasesite ja olin selle üle rõemus, aga takistused ja hädad pole md möödas.
Pea jõuate kolmandama wärawa ette, kus Teil tõeste
rohkem ettewaatamist ja kawalamat arwamist tarwis
lähäb, kui esimeste juures. Kui teie minu nõuu jä­
rele tahate teha ja mind omale abiliseks wõtta, siis
wõite wärawa wahi üle, kes kurjuse-riigi peremees
on, kergeste wõitu saada." —

13

—

Ilmas sünnib mõndagi. Kurjad, kadedad, üle­
kohtused ja salalikud kannawad sagedaste maga riidid seljas ning meelitawaid sõpruse sõnu suus, aga
nende südames pesitab koguni teistwiisi mõte. Selle­
pärast oli ka Rõemulus kotka jutu järele pisut kahe
wahel ja ei teadnud enne otsust anda kui sõrmuselt
sai nõuu küsinud. Seda nägi kotgas, sai tema mõt­
test aru ja hakkas enesest rohkem rääkima ning sele­
tama. Ta jutustas: „Minul on küll kotka küined,
tümad ja kuju antud, aga ma pole oma tegude poo­
lest mitte niisugune kui teised. Minu päris nimi
on Õigus ning ininu pea pindmine on kurjust
kautada ja headust malitsema panna. Seda
tööd teen ma juba sündimisest saadik. Kord olen siin,
kord seal ja püian igas kohas, niipalju kui wõimalik
on, asja õiguse poole pöörda. Pimeduse riigi jüng­
rid wihkawad mind kangeste ja püiawad mind ära
hukata, aga nende pahad nõuud on kõik nurja läi­
nud, mis nad minu hääwitamiseks ette mõtsiwad. —■
Tänu taewa Taadile, kes seda kõik nõnda on lask­
nud sündida!" —
Niisugune südamelik kõne oli Rõemulusel wäga
armas kuulda. Ta tänas kõnelejat pakutud abi eest
ja lubas teda — kui kuld-sõrmus seda oli soowinud — hea meelega oma abiliseks ja nõuuandjaks
wastu wõtta. Selle järele andis kotgas pisukese hõbe
karbikese Rõemuluse kätte ja ütles: „Katsuge ehk saate
wärawawahi selle sisse meelitada! Tema muudab en­
nast suureks ning pisukeseks ja kiidab seda kõigile.
Ütelge temale, et Teie niisugust juttu muidu ei wõi
uskuda, kui mitte proowi ei näe. Nii pea, kui ta

14

karbikese sees on, olete Teie tema üle juba wõimuse
mees. Andke Teda aga siis kohe minu kätte! —
Ma hoian hakatuses ennast marjul, et ta meie nõuust
ja pindmisest aru ei saaks. Küll ma õigel ajal juure
lendan." —
3.

Pörglaste ots.

Rõemulus tänas kotgast meel kord hea nõuu ning
anni eest ja sõitis siis rutuga edasi. Wiie tunnilise
ratsutamise järele jõudis ta kolmandama mürama
juure, kus kümne aastase poisikese pikkune habemik
mehekene köndis ja suurt mõeka mööda maad enese
järel widas. Rõemulust nähes paisus ta hirmus suu­
reks ning hüidis koleda häälega: „Tule, tule lähemalle, ma söön sind ühes hobusega oma köhusse!"
Rõemulus aga ei pannud seda hüidmist nagu tähe­
legi, maid ütles lahke häälega: „Auus härra! Teie
olete põhjatu tark ning wõite ennast suureks ja weikeseks muuta, aga nii pisukeseks Teie ennast küll ei
saa teha, et minu tubaka toosi sisse wõiksite pugeda?"
— „Miks ei saa! Wõta aga oma tubaka toos wälja!"
karjus põrglane ja kahanes ruttu pisemaks.
Kuni Rõemulus toosi mälja tõmbas ja lahti wõtlis, oli ta juba kilgi kujuline, hüppas sisse ja hüidis:
„Sinu toos wõiks meel wiis korda pisem olla, siiski
oleks mull tema sees ruumi!" Rõemulus ei lausunud
selle kohta midagit, maid wajutas toosi kaane kinni
ja pani haaki. Selle järele lendas kolgas juure,
hõiskas korda läinud toimetuse üle ja neelas pahareti
ühes hõbe toosiga oma kõhusse........... .....

15

—

Siis astus Rõemulus wärawa juure ja pindis
teda lahti wõtta, aga see oli nii raske ja kõwaste
kinni, et teda liigutadagi ei jõudnud. Ta koputas
kuld - sõrmuse pihta ja küsis nõuu. See wastas:
„Auus prints! Teie peate oma jõudu suuremaks kaswatama, mis ka edespidi hädaste tarwis lähäb. Tei­
sel pool wärarvat ning kalju müiri on suur lille-aed,
selle keskel kaswab kena õunapuu, millel kolm magust
õuna otsas ripuwad. Kes need õunad ära sööb,
saab nõnda tugemaks, et keegi tema wastu ei jõua
wõidelda. Laske kotgas neid ära tuua!" —
Kuni mägew lind õunade järele lendas, pajatas
sõrmus edasi: „Olge igapidi hoolas ja ettewaatlik,
sest nii pea, kui Teie wärawa lahti wõtate, tormawad järele jäänud pahareti jüngrid weel wiimase
jõuuga Teie kallale ning tahawad Teid surmata!
Hoitke aga wana jätisest maha jäänud mõek omas
käes, sest muu sõariist neid ei surma, kuid üksnes
see. Kui Teie nendega malmis olete saanud, siis
minge ilusasse lille-aeda, kust kotgas praegu õunu
toob, kõndige kolm ringi seal olema allika ümber,
wilistage kolm korda ja lööge wõidetawa mõegaga
kolm korda wastu mett, siis jõuate imelikul kombel
alla ilmasse, kus Teie weel palju hoolsam ja ettewaatlikum peate olema, kui siin. Seal pole teil küll
muuga tegemist kui üksnes pahareti pojaga, aga ta
on palju wägewam ja kangem ära wõita, kui mana­
mees oli. Sellepärast jätke seal kamalus katsumata
— wõidelge wägewusega ja kõwadusega!" —
Selle aja sees oli kotgas juba tagasi jõuudnud.
Rõemulus sõi toodud õunad ära ja tundis enese liik­

—

16

—

metes roaga suure jõuu oleroat. Mõek, mida ta enne
liigutadagi ei jõuudnud, oli siis kui õlekõrss ta käes.
Raske roäraro praksatas ühe ainsa tõmbamisega lahti.
Pahareti jüngred, kes hulga kaupa ta kallale asusiroad, hääroitas ta poole tunniga ära, kes hoobi sai,
see maha jäi. Ka kotkas oli temale selle laastamise
töö juures oma kõrva nokaga ja raudsete küinedega
tubliste abiks, ning tuli pärast roõitu teda kuni alli­
kani saatma. Seal sooroifiwad nad rõemsa ning tä­
nuliku meelega teine teisele head õnne ja lahkusiroad ära.
Rõemulus kõndis kolm korda allika ümber, roilistas kolm korda ja lõi moegaga kolm korda roee pihta.
Sellejärele paisus allika ase palju suuremaks ja roesi
sai laeroaks, kus sees Rõemulus just kui sulepatjade
peal istus ja alla ilmasse wajus. Sõidu-riistal nähti
tubli elu sees oleroat; ehk tal küll turvasid ei olnud,
siiski lendas ta alt ilma ruumis linnu kombel edasi,
kuni ta suure kristallist maja ette jõudis, mis nagu
hele päikene alt ilma roalgustas. Rõemulus astus
laeroast roälja, läks julgeste suurest trepist ülesse ja
astus eeskoja paremat kätt uksest sisse. Esimeses tuas
oli akna all lauud ja laua peal suur mõek, mis roanajätise mõegast roeel palju suurem ja raskem oli; akna
mõlemal pool kõrwal seisis roalgest klaasist joogi pudel
— parempoolse peale oli kirjutatud „Rammu-rohkendaja", pahempoolse peale „Rammu-roähenbaja". Rõemulus mõtles: „@ga küllus külluselle
kurrja ei tee!" jõi rammu-rohkendaja pudeli tühjaks
ning roalas rammu-wähendaja pudeli sees seisma wedeliku sinna asemelle, pani nad jälle endiste kohtade

—

17

—

peale tagasi ning tahtis teise tuppa minna. Sellsilmapilgul tuli müümisest uksest kolme peaga mees ähkides
sisse, hoidis ilust kuld keppi käes ja karjus kolme
häälega: „Kes sa oled, et luba küsimata julgesid minu
majasse sisse tulla?" Rõemulus wastas: „Mina olen
reisija, kes pealt- ja alt-ilma ime-asju tahab uurida
ja sellel mõttel mitmeid soomitawaid osakesi otsida,
mida ma aasta pärast koju pean wiima." Kuni ta
nõnda rääkis, astus kolme peaga mees akna
juure ning jõi rammu-rohkendaja pudeli sees olema
medeliku, mis, nagu teame, rammu-wähendaja oli,
wiimse piisani ära ja hüidis kurjustates: „Mina olen
alt-ilma würst ja ei salli seda, et wüetimad ini­
mesed minu riigisse tulemad, sellepärast söön ma sind
ära!" ...........
„Tohoo, kolme peaga kohutaja!" hüidis Rõemulus,
„ma pole sugugi nii maeti, nagu Teie mõtlete! Kui
tahate, rcõime mõitlema hakata!" — „Ah, minuga
mõitlema hakata?" karrjus alt-ilma elukas pahal meelel
ja paisus paksemaks ning suuremaks. „Hakkame siis
ametisse! Kui sa mind jõuad ära surmata, siis wõid
kõik minu maranduse omale pärandada ja sinna minna
kuhu sa ise tahad. Aga kui mina sind mõidau, siis
ei saa ma sinust muud, kui üksnes kõhu täidet, nagu
juba nimetasin."
Wiimaste sõnade juures ajas ta oma suure suu
pärani lahti, sirutas pikad küined wälja ning tahtis
Rõemulust elusalt sööma hakata. See ei lasknud aga
seda mitte sündida, maid hakas tubliste mastu ja
pillas alt-ilma würsti, just kui taku koonalt ühest
kohast teise. Kui ta aga miimaks nägi, et niisugune
2

18

pillamine wastalisele mingisugust waewa ei teinud,
siis tõmbas ta laua peal olema suure moega ja
hakas wahwaste raijuma. Aga, oh imet! Oh häda
ning äpardust! Iga kord, kui ta kaks pead maha oli.
löönud ja kolmandamut raijus, kaswasiwad esimestele
uued jälle asemelle! — Rõemululusel tuli juba hirm
peale, sest tuba oli maha raijutud päid poolest saadik
täis, aga kolme peaga wastaline oli alles terme ja
küsis pilgates: „Pojuke, kas ei saa meel wõitu kätte?
Mikspärast sa nii ruttu kohkuma hakkad? Minu kullaning hõbeda-marandus on ometi jo maga suur. Miks­
pärast ei wõitle sa wägewamine?" —
Rõemulus seisis mait ja mõtles.
„Mõtle nii palju kui sa tahad!" pajatas noor
paharett, „aga seda ma ütlen, kui sa ka kolm päewa
sellkombel tööd teeksid, siiski sa minust wõimust ei saa,
sest ega sull seda jõuudu ometigi ei ole, et sa minu
kolm pead ühe korraga jõuaksid maha lüia."
Wiimseid pahareti sõnu kuuldes läks Rõemuluse
meel rõemsamaks ning uus lootuse säde lendas ta
mõttest läbi. — Ta hakas uue puuga peale ning rai­
jus palju tugewamine kui enne. Kord juhtus ometigi
niisugune kõma hoop minema, et kvik kolm pead korra­
ga maha kukkusiwad.............
Sellejärele oli kange maawärisemine. Maja, kus
Rõemulus oli wõidelnud, tõusis lendu ning jäi wiimaks
peale ilmasse, kõrge mäe otsa seisma. Wõidetud wastalise otsast maha raijutud pead oliwad küll meel alles
tuas, aga need oliwad kõik kapsa peadeks ja tema keha
suureks kapsa juurikaks muudetud.............
Wõit oli käes. Süda rahul ning rõemus. Wii-

19

—

matte, kõige kurjem ning õelam waenlane oli lange­
nud. — Röemulus tahtis teise tuppa minna, aga
selle uks oli nii kunstlikult kinni, et ta seda lahti
ei oskanud roõtta. Selleks küsis ta kuld - sõrmuselt
jälle nõuu, kes nõnda õpetas: „Wõta kuld kepp, mis
tolme peaga paharetil käes oli ja puuduta sellega iga
ukse pihta, kuhu sa tahad sisse minna, siis lähäwad
nad iseenesest lahti." — Küsija tegi nõnda ning jõu­
dis sellkombel ilma roaemata teise tuppa, mis kulla
ning hõbedaga ja kõige muu kallima materjaaliga oli
kaunistatud.
4.

Leitud.

Seal oli palju ilusaid lappisid ja kastisid, mille
uksed niisamuti kunstlikult oliwad kinni pantud ja
kuld kepiga külge puudutates iseenesest lahti läksiwad.
Röemulus roaatas nad kõik läbi ja leidis, oma suu­
reks rõemuks, ühe seest kuld õuna, millega külge
puudutates iga asi kullana hiilgama hakas; ning
pooletoobilise pudeli täie kõige paremat
mõdu, mis mitte ei wähenenud, kui sealt juurest
ära roõeti ehk mujale kallati, waid alati ühe tasa
täis seisis. Need asjad rõemustasiwad leidjat roaga.
Ta pistis nad taskusse ja astus kolmandamasse tuppa,
mis roeel palju ilusarnine ja toredamine oli ehitatud,
kui teine tuba; tema lagi ja seinad oliwad kristallist;
põrand marmorist; toolid, rooodid j. m. kullast ning
hõbedast; tekid ja padjad siidist ning sametist. Selles
tvredaste ja kalliste ehitatud tuas kõndis roaga nä­
gus neitsi, kes kõikidest maapeal-

—

20

—

feteft neiudest kõige ilusam oli ja
s ü l l a p i k u s e i d kullakarwa juuksid
kandis. Rõemulus oleks tema silmitsemiseks omale
mitu paari silmi soowinud; nii suur oli neiu kena­
dus. Aga kui ta meel oma peastjale lahkeste teretates wastu tuli, temale kätt pakkus ja teda südame­
likult tänas, siis tundis Rõemulus ennast just kui
kõige kaunimas Paradiisis olewat..............................
Ka Kullakesega, nõnda oli ilusa neiu ehk maa­
pealse inglikese nimi, ei olnud tundmuste poolest lugu
teisiti. Tükk aega läks neil niisuguses maitses taewalikus olekus mööda, enne kui jutt alustas, milles
nad oma elulugusid ja imelikka juhtumisi teine teisele
awaldasiwad.
Kullake oli Heldela kuninga wanem tütar, keda
kolme peaga paharett paari nädala eest tema isa ma­
jast oli ärawarastanud ja keda tema leinajad wanemad ning sugulased juba surnud arwasimad olewat.
Rõemuluse küsimise peale: „Millkombel sai paharett
Teid ära tuua?" jutustas Kullake nõnda: „Kord ja­
lutasin ma ilusamas roosiaedas, kust weikene ojakene
läbi moolas, mille kaldal kõiksugused rohud kauniste
kaswasiwad. Neid waadates tõusis minu ümber järsku
hirmus kange tuul, mis mind lendu tõstis ja just
kui sulepadjade peal edasi kandis, kus ma uimastawas palamuses magama uinusin. Kui ma jälle ärka­
sin, siis olin ma siin tuas, kust Teie mind leitsite.
Ehk mulle siia küll kõiksugused head söögid ning maitsewad joogid käite kanti ja mitmesugusid asju ajawiiteks anti, siiski oli minu siin olemise aeg hirmus
igaw ja piinlik. Ma trööstisin ja lahutasin oma meelt

21

kõige kaunimate lauludega. See ei olnud aga sugugr
pahareti meele varast. Igakord, kui ma laulma hak­
kasin, põgenes ta eemalle. Küll maenitses ja ähwardas ta mind, et ma laulmise pidin maha jätma, aga
ma et kuulanud sellest midagit, maid tahtsin ennemalt
surra, kui säärase eluka mäng olla. Sellepärast wõttis ta kindlaks nõuuks mind surmata ja just
täna oleks minule see hirmus tund kätte jõudnud.
Aga siin tulite Teie, kui kaitseja ingel ja peastsite
mind surma suust ära...... Tänu, tänu! Tuhat
korda tänu Teile selle hea teu eest!" —
Et noored inimesed jutustates ning rääkides teine
teist tundma oliwad õppinud ja et nende armastus,
nagu eespool juba nimetasin, kõige taewalikuma astme
peal lehwitas, siis pole sugugi imeks panna, et Rõemulus ilusa Kullakese oma pruudiks kihlas, kus nad
teine teisele surmani kestwat truudust tõutasiwad ja
seda tõsise suu andmisega, kui kõige kindlama pitseri
märgiga jäädawaks kinnitasiwad. —
Kolm etteantud ja soowitud wõidu-proowi asja
oliwad küll juba leitud, aga et tähendatud päewaks
meel rohkem kui kolmweerand aastat aega oli, selle­
pärast ei mõtelnudgi Rõemulus koju minemise peale.
Esiteks tahtis ta kristallist maja läbi kõndida ja paha­
retilt wõidetud waranduse üle waadata, siis Heldela
kuninga ehk oma tulemase äiataadi ülesse otsida ja
tema kurbtust kustutada.
Toredaste ehitatud tuba, kust La ilusa neiu Kulla­
kese leidis, oli selles järgus wiimane. Sellepärast
läksiwad nad eeskotta tagasi ning astusiwad sealt otse­
kohe teisele poole edasi. Esimesest tuast leitsiwad nad:

—

22

tuld-wile, rulli keeratud laud-li na ja pika
tahe teraga moega. Rõemuluse küsimise peale
pajatas kingitud sõrmus nõnda: „Kuld wilet puhu­
takse suurte tööde toimetamise juures, mis inimeste
jõuust kaugelt üle käiwad, nii kui: mägesid asemelt
ära tõsta, järmesid kuimaks teha, teesid meredest ning
jõgedest läbi teha, linnasid ning suuri majasid ruttu
rvalmistada j. n. e. L a u d - l i n a on söögi walmistaja, kes oma peremehele igal ajal nõnda rohkeste
ja nii palju toitu annab, kudas see soowib. Kahe
terast mõeka tarwitakse sõa ajal; kelle päralt see
mõek on, sellel
pole tarwis mehi sõtta wiia, maid
saatku teda üksi; temal on nii suur jõuud, et ta ühe
ainsa tunniga mitmed tuhanded ära surmab." — Teie
rvõitsite nende peremehe ära, sellepärast on siis need
asjad, kui ka kõik tema muu warandus Teie oman­
duseks langenud.
Wiige kõik, mis Teie siit leiate,
enesega ühes ära!"
Et Rõemulisel ja tema pruudil Kullakesel kõhud
tühjad oliwad, sellepärast taheti laud-linaga proowi
katsuda, et tema headust ja tulu tunda saaks. Rõemulus pistis kuld-wile taskusse, lautas lina laua peale
laiali ja ütles: „Ma soowin, et siin kahe inimese
jauks sööki ning jooki oleks!" — Alles oli soowimine
awaldatud, kui juba laud mitmesuguste roogadega
ja jookidega täidetud sai. Niisuguse leiduse üle oli
mõlematel hea meel, nad istusiwad juure ja hakkasiroad rõemsaste sööma.
Pärast sööki läksiwad nad edasi. Teisest tuast
leiti: kaheksa kasti täit hõbe raha,
palju kallimat seltsi kiwisid ja pär-

—

23

I i t e f i; kolmandamast aga: kuus kasti täit
paremat kullda, 300 siidi-, 100 sa­
meti- ja 2 0 0 kalewi-kangast.
Peale
nimetatud leiduste oli meel wäga palju muid ilu-asju
ja kallist maja kraami. —
Kui kõik tilad oliwad läbi käidud ja warandused
waadatud, siis astusiwad Rõemulus ja Kullake wälja
trepi peale, kus esimene leitud kunst - wilet puhus ja
hüidis: „Ma soowin, et meil niisugune õhu sees lendaw laew oleks, mis meid kõige leitud warandusega
Heldela kuninga õuele müks!"
Paari minuti pärast oli soowitud sõidu-riift ukse
ees. Rõemulus puhus jälle wilet ja soowis et kõik
warandus laewas oleks. Kui see oli sündinud ja ne­
mad ise ka laewa istunud, tõusis kunstlik sõidu-riist
ülesse ja lendas nagu lind taewa ning maa wahel
edasi. — Ülemalt oli ütlemata imelik ilus alla waabata; külad, mõisad ja kihelkonnad paistsiwad, omas
olekus, sõitjatele warjamata silma; waesed talunikud
harisiwad nuttes ja õhkades mõisa põlldu, mille tänuks
ning tasumiseks kubja kepp nende turjadel tantsis ja
nende omad põllud kodus harimata pidiwad seisma,
kus naised ja lapsed nälja-hädas nutsiwad ................
Niisugune hale pilt kurwastas Rõemulust ütlemata
walusalt. Ta jättis oma lendama laewa paksu pilwe
peale seisma ning hüidis walju häälega, nõnda, et
taewa lautuse suur ruum, mis tema hääle weel tuhatkorda suuremaks muutis, hirmus wägewaSte wastu kostis:
„Teie isandad ja ihnused, ärge tehke wähematele
liiga, waid auustage neid kui oma wendil
Pidage meeles, et kõik inimesed wägewa Looja

—

24

—

loodud lapsed on, kes wiimsel päewal iga ühe
käest tema tegude üle aru nõuab! Mis wastust
wöite teie siis oma kurja ning ülekohtuste toime­
tuste wabandamiseks anda? — Jätke tänasest
päewast saadik õelus, kurrjus ja ülekohus maha
ning elage kui wermad teine teisega, siis on
Jumalal ja inimestel teitest hea meel!" Nende

sõnade järele wõttis ta omast laewast hulga hõbe raha,
puistas tööliste sekka maha, üteldes: „Makske sellest
omad mõlad ja ostke näljastele leiba!" — Töölised
röemustafiwad suure kingituse üle, aga nende isandad
oliwad nõnda uimaseks põrunud, et nad kolmel püewal
oma asemelt ülesse ei wõinud tõusta. ■—
Sellesarnast lugu sündis meel mitmes kohas, enne
kui Heldela riik nähtawalle ilmus. — Seitsme päemalise õnneliku sõidu järele jõutsiwad Röemulus ja Kullake
soowitud kohale, kus neid ütlemata suure rõemuga
ning auustamisega wastu wõeti. Heldela kuningas
laskis omas riikis igalpool kuulutada, et tema kadunud
tütar on leitud, ära peastetud ja õnnelikult koju toodud,
ning walmistas suure rõemu pidu, millest kõrk ülemad
ja rahwa wanemad osa wõtma^ paluti.
Aga takistus tuli wahele. Õelus, Heldela kuninga
kõige mihasem waenlane, sai rõemu pidust teadust ja
kuulis ka, et kadunud tütar Kullake enesega palju
kulda, hõbedat ja kõiksugu kallist warandust olla koju
toonud. See äratas tema südames kurja mõtte ja
sõa himu põlema. Lühikese ajaga kogus ta suure
hulga sõawäge kokku ja tuli öösel nendega Heldela
linna juure. Niisugusest, öö ajal järsku peale tungi­
misest, oliwad linna rahwas wäga kohutatud ja hirrmu

—

25

—

ning kartust täis. Heldeta kuningas tahtis oma sõamäe kokku kutsuda ning wastu-wõitlemisele walmistada,
aga Rõemulus keelis ära ja ütles: „Selle tühja asja
pärast ei ole tarrois sõa-mehi waewata. Antke nad
minu hooleks, ma toimendan neid üksi pärni ära!"
Et kuningas teda kui wappert meest tundis ja temast
malmistatud toimetusi teadis, sellepärast oli ta tema
nõuuandmisega täitsa rahul ja laskis sõnumikkudega
linna rahwast waigistada, et nad hirmu ning kartuse
kautaksiwad.
Kui Õelus paljalt ühe mehe nägi eneselle wastu
tulewat, siis armas ta, et Heldela kuningas ennast
ilma sõata tema alamaks annab ja nägi juba omas
ahnuse maimus, kudas kulla- ning hõbeda-warandus
tema kätte toodi........... .. Aga kui hirmus wihaseks ta
sai, kui kuulis, et asjad hoopis teist wiisi oliwad,
sest Rõemulus kuulutas: „Kui teie minu nõuu kuulda
wõtate ja siit riigist nõnda tagasi lähäte, et teie.
kellegille mingisugust kahju ei tee, siis jääte kõik elama,
aga kui mitte, siis langete surmale ohwriks!" Õelus
sai neid sõnu kuuldes hirmus wihaseks, tampis jalga
wastu maad, käskis Rõemulust puruks raijuda ja siis
linna tormi-jooksuga ära wõtta. — Kui Rõemulus
nägi, et head nõuu wastu ei wõetud, et rahu pakku­
mine meeletumal kombel jalge alla tallati ja ka tema
enese elu püiti lõpetada, siis tõmbas ta leitud
ime-mõega tupest wälja, käskides: „Raiu nad kõik
maha!" ..................
Mõek halas ametisse, meeste nupud kukkusiwad
nagu kapsa pead maha ning paari tunni pärast oliwad
werehimuline Õelus ja kõik tema sõamehed surma und

26

puhkamas. — Rõemulus wõttis kuld wile taskust,
puhus seda ja hüidis: „Ma soowin, et waendlaste
surnu kehad saaksiwad maha maetud, aga nende sõa riis­
tad, hobused, wankrid ja kõik moon linna wiitud!".......
See sündis.
Tagasi tulles wõeti Rõemulust suurte auustamistega wastu. Heldeta linna ja riigi rahwad saiwad
tema ime-teust teadust. Igalt poolt saadeti saadikud
teda tänama ja temale mitmesugusid kingitusi trumm.
Aga Rõemulus ei tahtnud midagit wastu wõtta ja
ütles: „Olge rahul! Selle eest, mis mina teile tegin
ja weel edespidi tahan teha, ei nõua ma omale mingi­
sugust tänu ega tasumist!" —
Pärast seda andis ta oma äiale nõuu, et see sõawäe koju saadaks, sest nii kaua, kui tema seal olla,
ei olewat tarwis suurt sõa meeste hulka koos hoida;
ka olewat soowitaw, et sõa mehed wahel lahutust ning
wabadust saaksiwad. Seda nõuu täideti.
Heldeta kuningriigi pealinn ei olnud nii fuur ega
ilus, kui teistel ümberkautsetel riikidel, sellepärast tah­
tis Rõemulus teda suurendada ning ilustada. — Arm­
sal ning ilusal Lehekuu päewal, kui kuninglik perekond
kõrgel kohal, kuhu pealinn kõige majadega ning aeda­
dega ära paistis, jalutamas oli, püidis ta oma nõuu
korda saata. Ta puhus kuld-wilet ja hüidis: „Ma
soowin, et Heldeta kuningriigi pealinn kõikidest maa
pealsetest linnadest kõige suurem ja kõige ilusam oleks!" —
Selle soowimise järele langes paks udu maha,
taewa lautusest ning maa pinnalt kostsiwad imelikud
hääled kuuljate kõrwu: pillimehed mängisiwad lõpmata
ilusaid lugusid, linnud laulsiwad, koerad aukusiwad,

—

27

weised amusiwad, hobused hirnusiwad j. n. e.; peale
nende kuuldi tublit wangerte mürinat, hooste kapjade
laginat, kiwide müdinat, palkide kolinat, wete muli­
nat j. p. m. —
Tunni aja pärast lahkus udu jälle ära, päikene
hakas selgeste paistma ja pealinn säras kaunil kena­
dusel ning kultsel hiilgusel kümme korda suuremalt
ja tuhat korda toredamalt kui enne. —
Sealt koju sõites ilmus jalutajatele jälle isemoodi
ime kuuldawalle. Linnas olejad inimesed rääkisiwad
just kui ühest suust, et ilma ots olewat käes olnud,
linna suuremaks ning ilusamaks muutnud, aga kõiki
inimesi ilma wigata elama jätrntb j. n. e. — Warsti
juhatati aga eksinud ja asjast arusaamata inimesed
jälle õigele teele, kautati ebausklikud arwamised ära
ja ei lastud neid mitte sellwiisil ega nii kaua sogase
mee sees supleda, nagu meie päiwil seda tehakse...........
Rahwale auti taieste teada, millkombel ja kudas wiisi
kõik ime oli sündinud. —
Pärast seda lugu ei tulnud enam minigisugust
iseäralist asja ette. Rõemulus elas oma armsa ja
kalli äia majas waikselt ning rahulikult, kuni koju
minemise aeg kätte jõudis, mill teda suure auuga
minema saadeti. Kullakesele anti wanemate poolt
palju warandust ja teenijaid kaasa. Kõik oliwad rõemsad ning rahulikud. Rõemulus jõuudis wiis tundi,
waremalt koju, kui tema wanem mend Uhkelus.

—

5.

28

Uhkelrrse Ш*ШИ

Rõemulust maha jättes ja suurt teed mööda edasi
sõites jõuudis Uhkelus wiimaks, mitme päewalise rat­
sutamise järele, suure maja juure, mille ligidalle teist
sellesarnast jälle ehitati. Halwaks arwatud kehwad
inimesed oliwad selle walmistajad; nad ohkasiwad
raske ikke all ja aurasiwad higist, millele kubja kepp
ja piits meel jätku andis. Ka maja peremees, ise­
sugusest ilmast tulnud elukas, kellel õelus, tigedus,
ülekohus ja uhkus ülemaks omanduseks oliwad, seisis
ise juures ning teda nähti timuka sarnasest wähemate
nuhtlemisest rõemu tundwat................. Sellesarnast
pilti nähes oli Uhkelusel suur hea meel. Sinna ma­
jasse tahtis ta sisse minna ja sealt oma asjade toi­
me saatmiseks nõuu küsida, sest ta mõtles, nagu nüidki
weel mõned lühikese mõttega ja hoolimata inimeseloomakejed arwawad, et üksnes niisugustel
isandatel, kes orjade ihu alati siniseks
pargiwad, rohkeste tarkust pidada olema.
.............. Maja peremees, nimega Kurrjus, wõttis
Uhkelust toredaste wastu. Kui wiimane esimesele oma
elu- ja reisi-lugii oli jutustanud ning ka seda nime­
tanud kuhu ja mikspärast Rõemulus temast maha oli
jäänud, siis toorustas Kurrjus kurjal kulmul: „Ah
fooo! Nemad tahawad siis santide aitajat kuningaks
teha ja ei mõtle sugugi selle peale, et niisugused lur­
jused kepi ning piitsa wäärt on, et sellel, kes neid
aitab, terwet meelt ega mõistust ei ole........... Kui
Rõemuluse sarnased mehed peaks kuningateks saama,
Liis lõpeks meie suguste hea elu ruttu otsa. Sellepä­

—

29

—

rast peate usin ja hoolas olema, et wõit mitte tema
kätte ei langeks. Ette antud roõidu - prooroid on kõik
rasked saada ja neid ei wõi muidu leida, kui üksnes
kunstniku ning nõia abiga. Ma tean aga ühe niisu­
guse nõia. See rändas hilja aja eest feia ning elab
praegu minu maa peal. Ta on maga kamal ja oskab
alati niisuguse asja juures nõuu anda. Peale selle
tahan ka mina Teile igal pool ja igal ajal nõuuks
ning abiks olla. — Santide sõbrad ja wähemate
ülendajad pearoad kaduma! — Kui niisugustd
lontrustd ja töö-nnijasid auustama hakatakse
ja kõigesuguste õiguste osalisteks pikitakse teha,
mis siis meile weel järele jääb?

Niisugune jutt rõemustas Uhkelust õieti rohkeste,
oli just kui tema oma suust räägitud awaldus, ja ta
jäi Kurrjuse juure kuueks nädalaks mäsimust puhkama.
Selle aja sees sündis seal palju imelikka toimetusi,
millest õelad isandad rõemu, aga rnähemad hirmust
roaema, liig rõhumist ja kurwastust tundsiwad...........
Kuue nädalise laisklemise järele hakas Uhkelus
proowisi otsima. Kurrjus tuli temale seltsiliseks ning
awitajaks. Kõige enne minti nõia juure, awaldadi
soowisi ja kästi katsuda, kas temal peaks wõimalik
olema ette antud proowi asju muretseda. Nõid oli
rikkaid isandaid nähes rõemu poolest just kui meelest
ära. Ta mõtles: mida toredamad abi-otsijad, seda
suurem maks ja segas hoolega oma tarkuse-aida aa­
bitsa lehti, silmitses rotina kirja ning pajatas: „Kuld­
õuna ja mõdu pudeli room ma teile kolme päeroa
pärast kätte muretseda, aga kolmandamat roõidu-prooroi
peate ise otsima, kus juures mina teile üksnes abiks

30

—

ning nõuuandjaks mõin olla." — „Ah, kolmandamast pole wiga, kui aga esimesed kätte saan!" hüidis
Uhkelus, andis nõiale 10 rubla käerahaks ja käskis
nimetatud asjad kolme päewa pärast Kurrjuse majasse
oma kätte tuua.
Kuni sortsilane lubatud asju muretses, walmistasiwad Uhkelus ning Kurrjus pikema teereisile, kuhu
ka teda nõuuks ning abimeheks kutsuti. — Sellejärele algas kibe kuulamine ning suur sõitmine. Mit­
med kuninglikud ning würstlikud majad kõnniti kosja
soowiga läbi. Sagedaste juhtus, et mitmes kohas
Uhkelust wäimeheks oleks wõetud, kui ta mitte kõige
ilusamat nägu ja süllapikusid kullakarwa juuksid ei
oleks soowinud. Sellmiisil läksiwad nädalad ja päewad mööda, koju mineku aeg jõuudis kätte, aga kol­
mas wöidu-proow oli Uhkelusel ikka meel leidmata.
Ta oli õieti pahane iseenese ja teiste üle, sellepärast
jäiwad abilised ka palgast ilma. Kurrjus ei hoolinud
sellest küll midagit ega hakanutgi pärima, aga nõid
nõuudis ometi; ta oli jo temale kaks wõidu-proowi
asja muretsenud ja kolmandama otsimiseks kolm-weerand aastat aega wiitnud ning imema näinud. Kui
aga Uhkelus tema pärimisest midagi ei hoolinud, siis
läks ta paha meelega oma majasse ja ähwardas kätte
tasumist............... ..
Oh sa õnnetu ja kangekaelne Uhkelus! Oleksid
sa ivähägi õigust armastanud ja wühemaid mendasid
ka inimesteks pidanud, sinu õnn ei oleks mitte nii
halw olnud. +—
„Wõtku neid punane pärgel ja sinine sada!" ki­
rus Uhkelus pahal meelel ning kihutas koju poole,

31

kus juures ta iseeneses nõnda mõtles: „Mis minul
mõimalik ei olnud, seda ei wõinud ka Rõemulus
mitte leida; wõib olla, et ta ka kuld-õuna ja mõdu
pudelit pole saanud, siis on wõit ometi minu ning
mina saan kuningaks! Aga siis tahan ma alles näi­
data, mis ma room teha! Witsad ja kepid, mis nüid
juba kadumas on, pearoad jälle roõimule tõusma ja
talu-taatide turjal tantsima. Rõemulus ja tema sõb­
rad pearoad minu riigist siis koguni roälja minema
ja häda iga ühele, kes minu ees ennast põrmuni ei
alanda................. "
Niisugusid mõttid korrutates oli ta sinna kohale
jõudnud, kuhu ta tulles Rõemuluse maha jättis. Seal
keerutas järsku suur tuule pöörd tema ümber, ta lan­
ges ühes hobusega maha ning jäi raskeste magama.
Kui ta paari tunni pärast ülesse ärkas, siis leidis
la, et kuld-õun ja mõdu-pudel kadunud oliroad. Ta roaatas ümberringi, aga kuskil pool ei
olnud kedagit nähä. Tuule hoog puhus üle tema
pea ning ta kuulis kõrgelt neid sõnu oma kõrroadesse
kostroat: „Mikspärast pidasid sa roähemaid
roendi liig alatuks? Mikspärast mängisid
sa ülekohtuga ning roalskusega? Et sa õi­
gust, headust ja au usu st oled maha jätnud,
sellepärast on õnn ja õnnistussulleselga
pöörnudning sinu st ära taganenud. — Kudas lükkad nõnda lähäb, kudas tõmbad,
nõnda tuleb. Igaüks oma õnne sepp. —
Ülekohus ei seisa kottis." Ehk need sõnad
Uhkelusele tema omadusi küll meele tuletasiroad ja
nrusaadaroalt näitasiroad, mikspärast temale niisugune

32

kitsikus oli tulnud, siiski ei hoolinud ta sellest midagit, ega mõtelnud meele parandamise peale, maid is­
tus hobuse selga ja ratsutas pahal tujul koju poole,
kus teda juba oodati. —

6.

Wõidu proowide awaldamme.

Ehk Uhkelus küll midagit koju ei olnud toonud,
siiski ei jätnud La oma paha tempusid seisma, maid
püidis igal pool, kus mähe mõis, segadust sünnitada
ja Rõemulust kahtlaseks teha.
Riigi ülemad oliwad kõik kokku tulnud ja ootasiwad wõidu proowide awaldamist. Uhkelus teadustas,
et tema ühte ainukestki soowitud proowidest ei olewat
wõinud koju tuua, et niisugusid asju ei wõiwatgi
keegi leida; see olewat kõik mõtlemata tegu olnud, et
neid sähärduste asjade pärast kodust wälja saadeti
j. n. e. — Aga kui Rõemulus kuulutas, et tema
kõik kolm etteantud wõidu - proowi koju toonud, ja neid
koosolejatele nähä lubas tuua siis hüidis Uhkelus: „Mitte
siin, waid suure rahwa kogu ees peab proowisid näi­
datuma l" Sest La mõtles Rõemuluse toodud proowid
kunstlikul kombel walmistatud silma - petused olewat,
mida üksnes tuas wõimalik olla näidata, aga lageda
wälja peal mitte. Seda soowisiwad ka mitmed üle­
mad ja wiimaks oliwad kõik selle poolt, et Uhkeluse
nõudmine täide lähäks. Rõemulus sai roaga heaste
aru, mis mõttega seda ettewõtet igatseti, sellepärast
ütles ta: „Minu koju toodud wõidu-proowid on täieste
loomulikud ning kestwad, ma room neid igal pool

33

näidata, olgu tuas üksikute ees ehk lagedal kohal hulga
rahwa nähes! Antke aga rahwale käsku, et nad kokku
teawad tulla!"
Kolm päewa määrati mahe-ajaks ning rahwa
kokku kutsumiseks. Alles neljandamal päewal pidi näi­
tamine allgama. Käsud saadeti igale poole wälja ning
kutsutawaid wajus kui murdu kokku, sest kes ei tahaks
mitte imet näha.
Kõige esimene näidetaw asi oli kuld õun, mil­
lega õcrudes iga asi kulla ilul hiilgama hakas. Peale
wühemate asjade õerus Rõemulus temaga ka kuning­
likku elumaja, mis paari minuti järele maapinnast
kuni kõige kõrgema torni tipuni ennast kallima kulla
karwaliseks muutis. Kui aga Uhkelus selle kuldamise
üle laitust awaldas ja koosolewa rahwale püidis se­
letada, et see mitte jäädaw ei olewat, waid lühikese
aja pärast jälle ära kaduwat, siis hüidis Rõemulus:
„Tema arwamine ei ole sugugi tõsi! Mis ma olen
kuldanud, jääb nii kaua kulla ilul hiilgama kuni
maja seisab. Peale selle wõin ja tahan, kui koosolejad seda soowiwad, tunni aja sees uue, suure ja
ilusa kuningliku lossi täieste puh ta st
kullast walmis tada ning selle linna küm­
me korda suuremaks ja tuhat korda tore­
damaks muuta, kui ta praegu on. —
Et kellegil selle wastu mingisugust ütlemist ei
olnud, waid et kõik suure himuga imet tahtsiwad nähä,
siis puhus Rõemulus kuld wilet ja hüidis: Ma soowin,
et minu lubamine kuninglikust kuldlossist ning linna
kümmekorda suuremaks ning tuhat korda toredamaks
ehitamisest tõeks lähäks!".............
3

34

Seda kuuldes pesitasiwad imelikud mõtted ja arrnamised koosolejate peades. Mõned maata jtroab waikselt
ümber-ringi ja ootasiwad kuulutatud ime ilmumist.
Teised arwasiwad töutuse naeru wäärilise ning tühise
etemat j. n. e. — Pea nägiwad aga kõik, kudas maja
maja järele juure ilmus ja linn silma nähtawalt
suuremaks kaswis ning toredamaks ilunes. Tunni aja
pärast oli kuninglik kuld loss malmis ja linn kümme
korda suuremaks ning tuhat korda toredamaks saanud,
tui ta enne oli olnud. Ilu oli igal pool nii suur,
et rnaatajatel nägemine tahtis kustuda.
Uhkeluse suu oli selle järele just kui lukkus. Ta
ei tohtinud niisugust ime-tööd nähes enam midagit
rääkida — tema lootus oli kadunud..................
Teine näidetarn rnõidu-proorni asi oli pooletoobilise pudeli täis mõdu, millest igaüks
mõis juua ja palju nõuusid täis täita, aga mis siiski
otsa ei lõpnud ega ei kahanenud. Selle imäeu juures
ei olnud keegi enam kahtlane.
Kui kõik magust keele-kastet oliwad maitsnud ja
tema headust tunnistanud, siis tõi Rõemulus oma
kolm andam а rnöidu-proorni — ilusa Kullakese —
nähtarnalle, kes maa pealsetest neiudest ehk inglitest
kõige ilusam oli ja kes süllapikuseid kulla karma juuksid kandis.
Rõemulus oli etteantud soowimised taieste täit­
nud ja niisugused proowid koju toonud, nagu taheti
— ta oli sellega Uhkeluse wöitnud ja kuningaks saanud.
Kellegil ei olnud enam mingisugust rvastu rääkimist,
maid kõik ülemad ning alamad tunnistasiwad temale

— 35 —
oma rahulolemist ja õiskasiwad: „Elagu meie noor
kuningas Rõemulus ja tema kallis kaasa Kullake!"
Selle järele algasiwad toredad pulmad, mille
wäärilifi Aadama ning Eewa laste seas, enne ega
pärast ei ole nähtud. Kõigil riigi inimestel oli 14-ne
päewane ilus pidu, kus sõõki ning jooki nii rohkeste
oli, kudas aga meel iganes mõis soowida. Ja mis
шее! enam, selleks ei teinud keegi Lööd ega näinud
maewa, maid seda toimetas Rõemulus leitud laud­
lina abil. Ka kuuldi igas linnas, igas külas ja igas
majas wägewat ja ilust moosekantide mängimist ja
laulikute lahket laulmist, ehk ka neid küll keegi oma
silmaga ei näinud. —Pärast pulmi parandas Rõemulus suure hoole ja
wahwusega riigi rahwa elujärge. Igal pool awitas
ta waesid ning kehwemaid teistega ühesuguse järje
peale, nõnda, et tema rahwa seas ühtegi santi ega
waest ei olnud, waid kõik elasiwad kui tublid ja jõu­
kad kodanikud. Riigi rahwa tarkus kaswas ruttu
nii suureks, et kõigist ümberkautseist maadest inimesed
nende osawust waatamas ning kuulamas küisiwad. —Aga mis sai Uhkelusest? Uhkelus olla Rõemuluse
pulma päewal nõnda ära kadunud, et teda pärast
enam keegi et olewat näinud ega kuulnud . . . Headus
woidab, kurjus kautab.........
Kuningas Rõemulus elas oma ilusa ja armsa
Kullakesega õnnelikus elus wäga manaks, nägi oma
laste-lapsi mitu põlwe ja uinus wiimaks, nagu kõik
õiglased ning armulikud inimesed, waikselt ning rahu­
likult igaweje une-rüppesse magama.