Töörahwa kirjakogu Nr. 1

Kõigi maade töölised, ühinegem!

Wenemaa Kommunistlise
(enamlaste)
Partei programm

Wastu wõetud Partei 8. kongressil
Moskwas, 18-23. märtsil 1919.


H. Pöögelmanni tõlge.



Hind 15 rubla.

K. P. Siberi Oblasti Büro Eesti agitats. ja propaq.vsak. kirjastus
Omskis, 1920.

Trükitud „Sojuspanga" trükikojas, Omskis.




Wenemaa Kommunistlise (enamlaste) Partei programm.
Wastrr wöetud Partei 8. kongressil 18—23. märtsil 1919.
Oktobrirewolutsioon (25. okt. — 7. now. --1917) teostas Weiienmal ptoletariaabibiftahmri, kus proletariaat, krhwemate talupoegade
chk poolproletariaadi toetusel, kommunistlise ühiskonna aluseid looma
hakkas. Reioolutsiooni arenemiskäik Saksamaal ja Austria-Ungaris,
proletariaadi rewolutsioonilife liikumise kaswamiue kõigil eesrinnarnail. nõukogude-ku;u, s. o. otseteed proletariaadidiktatuuri teostamise
poole sihitud kuju laialilagunemine selles liikumises, —kõik see näitas, et
Äie ilmse proletaarlise, kommunistlise rewolutsiooni aiajärl on alganud.

See rervolüinoon on paratamäta tagajärjeks kapitalismi "aremurises,-niis suuremal osal haritud maadel meel malitfeb. Kapitalismi
p- koLanlise ühiskonna loomist iseloomustas meie mana programm
•õieti .. - kui partei mitte täitsa õige „sotsiatdömokraatliseks" parteiks
nimetamine maha annata — järgmistes põhilausetes:
,,Niisuguse ühiskonna päälfcäraldufeks on kaupadewalmistus
kapitaliftliste' Walmistamisewahekordade alusel, milkjuures kõige täirsam ja suurem osa kaupade walmistamise ja läbikäimise abinõudest
mänsearwuiise klassi isikute päralt on, kuna elanikkude määratu ena­
mus proleta^rlaStest ja poolproletaarlastest koos seisab, keda nende
pmjcmdusline seisukord sunnib alaliselt mvi järguwiisi oma tööjõudu
müüma, ?. o. kapitalistidele palgal isteks astuma ja oma tööga 'ühis­
konna kõrgematele klassidele sissetulekut looma.
„ Kapitalist! iste walmistamiswahekord.ide ival itsem ise Piirkond
laieneb ikka enam \a enam sedamööda kuidas tehnika alaline xäient;
•mine. suurettewõtete mai andus! ist tähtsust tõstes, wäikseld iseseiswa^d
wülmistajaid kõiwcile tõrjub, osa neist proletaarlasteks teeb, teise osa
tähtsust ühiskonna majanduslises elus kitsendab ja paiguti nad enaierwäheut täielikult, enamwähem silmanähtaivalt, enam wsr wätzem
vastelt kapital mõju MaBsead.

4
.-Samane tehniline edu aimab paäleselle ettewõtjatele tudimatun:
kaupade malmibtamiiel ja ringjooksul ikka juuremai mõõdul naiste
rahwaste ja laste tööd tarwitada. Kuna fee aga, teifefttiUjeft, elama
tööjõu tarbet ettemõljatel'tvõrdlettnfi mahendab, siis jääb tööjõu nõud
mine muidugi wäheuiaks tui pakkumine, u lille tagajärjel palgatöö t!:n
enam kapitali mõiu alla sattud ja ta lurnamise tasapind tõuseb.
ii jt
seisukord iobauli • nii be ema piirides ja mu im
maade alaliselt terawamaks minew- tvastastikune wõistlus iii na tuna
teeb ikka raskemaks ja raskemaks kaupadest, mida alaliselt kasmawnl.
määral matmidtetaffe,1 lahti saada. LngwalmiStus,'^) mis ena nt wõi
mähem ieramaieS Löösiusekitsikustes ilmsile tuleb, millele pikemad tro;
lühemad tööstuse seisakud jürgnewad, on Zkodanlises ühiSromras maiimatama te jõudude- arenemise p ara tarnata tagajärjeks. Kriisija mäa
lufc.fc.ifaru ajajärgud häwitawad omakorda meel enam • wäikseid w!Umi st aj md, fimrenbamab meel enam kapitali mõju palgatöö iii.u
pahensarcad meel iitränini ^võrdlemisi, mõnrkyrd aga ka abfalmiifeir,
t öülistv rl assi seisukorda.
,,'Sci tõmbel on tehnika täienemine, .mis toötoitjafiiie faUoamic
susiks klassi modern laienemisele, kauguse suurenemisele toaroiafe sa
maiata kihtide yiahel, ja elan iile kindlusetuse, tööpuuduse ning minnesuguste puuduste ‘ammamifvle ikka laienevates, löörahwahuckadal.

f,5tiiih sel mõõdul kuidas tv ii n,ceb, ködanlisele ühiskonnale oma­
sed wastolud faSroawab ja aiencmaa, kaswab ka töötama ja iimuttm oa.
rahwahulga mhulolemaius. olewa olukorra wastu, kaswab proletaar­
laste ärm ja ühtchõidnüne jo terawiieb nende wõitlus oma kurnajatega.
Ühtaegu loob tehnika taiemame walnuStamisi ja läbikäimise abi-<
nõusid keskendades ja töökäiku kapitalist!istes ettewötetes ühisrouo--,
lusiades. ikka fitrematt ja kiiremalt ainelist tvõimalust kapitalisiliste
mal.Du.Stam iswahekorda de asemele lonnuunistliste mahe kordade sead­
miseks, fee mt -- sillaks sotsiaalseks rsm-olutsiooniks, mis rahwuswahellle fbuutmnitflifc partei kui klassilisi liikumise teadliku aiuaV
daja logu tegewusi löMeesmärgiks on.
„ Selle järele, kui' pfoletäriaadi sotsiaalne rewolutsioon malmistamife ja läbikäimise abinõude kohta maksma eraomanduseõiguse ase­
mele ühiskondlike omanbiifeõigufe seadnud ja kõigi ühiskonnaliikmete
hüü käekäigu kindlustamiseks tthiskondlise walmistamiskäigu plaani­
kindla korralduse sisse sea dnud, hämitab fee rewolutsioon ühiskonna klas*) „Ülewalrnrs!us",s. o. kaupade ivahniytaminc suuremal määrul kui turg neid äta.
ttiitoiiaba jaksab, mille tagajärjel osa kaupasid mõneks ojaks ladudesse paisu jääb.

Tõlk. iäb.

srdcsse-aaunettlise ära ja waöastad sellega rõhutud inimsoo, sest et La igale
kurnamisele, mis üks ühiskdnnaosa teise kallal toimetanud, lõpu teeb.
„ Selle rewolutsiooni tarwiliseks tingimiseks on proletariaadid krai uur, s. o. proletariaadil niisuguse poliitilise mõhnu kättewõitmiue, mis. talle wöimaluse annad kurnajate igasugust waSm paneku
.naha suruda. Omale ülesandeks seades proletariaati La suure aja­
loolise töö täitmiseks kõlbuliseks Leha, organiseerib rahwuswaheline
rcmnmniftiine partei La iseseis roaks poliitiliseks parteiks, niis kõigi
kodanliste parteide 'vastu seisab, proletariaadi klassiwSitlufe kõiki elüawaldusi juhib, lepitamatu wastolu kurnajate ja fumatamate hurvide
wahel tööliste ees paljastab ja neile eesseiSwa sotsiaalse rewolutsiooni
ajaloolise tähtsuse ja rarwilikud ringimifeb ara seletab. Ühtlasi näi­
tad ta kõigile teistele lõötawatele ja fumato matele hulkadele mnbr
Lootuseta seisukorda kapitali silises ühiskonnas ja sotsiaalse rewolutsiooni
wajadust nende endi wabanenriseks kapitali ikkest. Iöölisteklassi partei,
ksmmunistline partei kutsub oma ridadesse kõiki töötawaid ja kurnata waid kihte, sedawõrd kuidas need proletariaadi waatekohale asuwad."
Kapitali koondumise ja keskenemise kaik lõi 20. aastasaja algus,
maba wõistlust häwitades, wägewad kapitalistide monopolistlised
ühisused — sündikaadid, kartellid, trustid — mis kogu inajandusliseS
elus otsustama tähtsuse omandasid, sularas määratutes koondustes
ühte pangakapitali jatõöstusekapitali ja hakkas kapitali suuremal mõõdul
teistele maadel wälja wedama. Lerweid kapitalisti iste riikide gruwesid oma alla mõttes hakkasid trustid majandusliselt maailma jagama,
miv pinnaliselt juba rikkamate ' riikide wahel jaotatud oligi? See
nuans- (raha-) kapitali ajajärk, imS wõitlufe 'kapitalistliste maade
rvahel paratamata terawaks ajab, mi imperialismi ajajärk.
Siit järgnewad paratamata imperiali silised sõjad, sõjad kauba turgude, kapitali tegewusesse mahutamise mõjukondade, tooresainete
tü tööjõu pärast, f. o üleilmlise mõimu ja wäikeste ning nõrkade
tolimaste üte inatiifernife pärast.
-Niisugune nimelt oli esimene suur
imperiatiftliite sõda 1914—1918. a.
Maailma kapitali arenemist haruldaselt kõrge järg üleüldiselt;
riigimouopolistlise tapitalisn? i astumine waba wõistluse asemele;
tarbeasjade waünistamise ja jaotamise ühiskondlise korraldamisekäigu
aparaadi eitewälmistamine pankade kui ta teiste kapitalistideühisnste
poolt: kapitalistliste monopolidega ühenduses olem hindade tõus ja
sündikaatide surwe töölisteklassi turjal, tööliste orjastamine impetio uil!iie riigi poolt, proletariaadi majanduslise kui la poliitilise wõittufe määratu raskendamine; koledused, imieifitfcb, puudused. Mis
imperialistline sõda sünnitas ; kõik fee tegi kapital ismi kokkulangemise
;o ühiskondlise majapidamise kõrgema kuju juure mineku parutamataks.

L
Jmpenalistline sõda ei moinub õiglase rahuga lõppeda; weel
enam — La ei wõinud üleüldse mingi enamwähem kindla rahuga
kodanlisie riikide wahel lõppeda. Ta pidi, sel arenemiseastmel, kuhu
lapitalism jõudnud, paratamata muuutuma ja muutub meie silmade
nähes kodusõjaks, linnatamnte tõörahwahulkade, nende eesotsas pro­
letariaadi wõitluseks kodanluse waStn.
Sumenew pääletung iil tite proletariaadi poolt ja iseäranis ta
mõibub ühel ja teisel mant tõstawad kurnajate wastupaneknt ja
Mfmvub nende pool kapitalistide „rahwuswahelise" ühinemise uute
morniideJoomise l„Rahwasteliit" sa nr. f.) elule, mille kaudu nain
kõigi maailma rahwaste kawakindlat kurnamist üleilmlistes piirides
organiseerides, kõigepäält oma jõu kõigi maade proletariaadi rv.vvolutsiooniliSte liikumiste otsekohese mahasurumise paale sihiwad.
See liidab üksikute riikide sisemised kodusõjad paratamata ühte
nende rewolutsiogniliste sõdadega, mis'üheftküljest ennast kaitsewad
proletaarlised riigid, teisestküljest allarõhntud rahwad imperialiftliSte
suurriikide ikke wastu peawad.
Neil tingimistel ei ole rahujutlustamife, rahwusmahelise lv;ariiMade-mahapanemise (kapitaliftlise korra juures), wahekohtute ia
m. s. hüüdsõnad mitte ainult taginiihe utoopia (luulekawatsus), maib
töõtawrte hulkade otsene pettus, mille eesmärgiks on proletariaadi
söjariistade-mahapaistk ja ta tähelepaneku kõrwalejuhtimine kurnaja^
iclt sõjariistade xürawõtmise ülesandest.
Ainult proletaarline, komm unist line rewolutsioon wõib inimsoo
wülja miia sellest Umbkotrst, mis imperialism ja imperialistlised sõjad
loonud Missugused ka iganes remolutfiboni raskused ja ajntiieb
mõtmaltfub lüüasaamised' ehk wasturewolutsioonilaened peatud
olema, ----- proletariaadi lõpulik tvnit on paratamata kindel.
See üleilmlise protetaarlise rewolutsiooui wõit nõuab eeSnrma
maade ttzölistcklassi kõige täielikumat usaldust, kõige ligemat weuna
likku ühinemist ja remolutsioonilise tegewuse wõimalikult suuremat
ühtel: itunst.
Nende tingim iste teostamine on mõrmatil, fui mitte põhjusmõtte­
likult lahku ei lööda ja halastamata wõitlusesse ei astuta selle sotsia­
lismi EobanÜfe moonutusega, mis ametlikkude sotsialdemokraatliste ;o
iotsialistliste parteide kõrgemates ringkondades wõidule on pääsenud.
Niisugune moonutus on ühestküljest paenlüse ja rahwus
hull ustuse mool, mis ainult sõnades sotsialism on. tegudes aga
rahwushullustus, oina rahwustise kodanluse rvõwhuwide kaitse warjamtne isamaakaitse petliku hüüdsõnaga, niihästi üleüldiselt nii ia
iseäranis imperialistlife sõja jooksul 1914—-1918. a. Selle woolu
sünnitajaks tm fee asjaolu, et eesrinnas seiswad kapitaliftlised riigid.

asumaade m teisi nõrku rahwaid röõwides, kodanlusele wõimaluse
andsid selle rööwimise teel saadud liigkasu arwel proletariaadi kõrge-Miaib ringkondi eesõigustatud seisukorda panna, neid sel kombel ära
osta, neile rahuajal korrapätalist kodanlast elukorda kindlustada ja
selle kihi juhtisid oma teenistusesse mõtta Paenlased ja sotsiaalrahwuslased, kui kodanluse teenrid, on proletariaadi otsekohesed klassimaeulafeb, iseäranis nülib, kus nad ühes kapitalistidega, sõjariistad
Laes, oma kui ka wõõrastel maadel proletariaadi rewolutsioonilist
liikumist maha suruwad.
Teisestküljest on sotsialismi kodanliseks moonutuseks ka „?eskmooi", mida niisamati kõigil kapitali stUstel maadel nõid tähele
paima, mis fotsiaal.rahwuslaste ja kommunistide wahel kõigub, esimes­
tega üheitdüft otsides ja pankrottijäänud II. Jnternetsionaalile uut
elu sisse ajada püüdes/ Proletariaadi wõitluse juhtijaks ta wabastamise teel on ainult uus, Kolmas Konnnunistline Internatsionaal,
miile üheks wäesalgaks ' Venemaa Kommunisti ine Partei on. See
Internatsionaal on tegelikult loodud kommunistliste parteide sündi»
luisega endiste sotsialistliste parteide tõsiselt proletaarlistest alustest
hulga! mail, iseäranis Saksamaal, ia on wormiliselt asutatud märtsihiui 1919, La esimesel kongressil Moskwas. Konnnunistline Inter­
natsionaal. nti5 kõigi maade proletariaadi hulkades ilka enam poole­
hoidmist leiab, ei pöördu mitte ainult oma nimetusega marxismile.
maid teostab ka kogu oma ideelik-poliitilise sisuga, kõige oma tege-»
wufegä Mani remolittsioonilift õpetust, mis rodanlikpaendl istest
moonutustest puhastatud.
Wencmaa kohta, mille pääiseäralduseks elanikkude wäikckodanilole kihtide armuline üleolek on, proletaarlise diktatuuri ülesandeid
ligemalt !,
näärab Venemaa Kommunistlike Partei need
ülesanded järgmiselt ara:
Nlerrldrfe poliitikn WerAas.
j. Kadaniiae wabariik, isegi kõige demokraatlisem, mida ülerühmalise, utemmuife, wäijaspool klassistd seisma tahte hüüdsõnadega
pühitsetakse, jäi tegelikult Paratamata — selle mõjul, et alles jäi
eraomanduseõigus maa ja teiste malmiotatn 1 ieabh\onbe kohta —
kodanl u sed r ktatuuriks, määratu suure töörahwaenamuse kurnamise ia
aiiarõhumise masinaks peotäiele kapitalistidele. Selle wastandins
muutis proletaarline ehk nõukogude demokraatia just nimelt kapita
liotitt poolt rõhutud klasside, proletaarlaste ja kehwemate talupoegade
— poolproletaaclaste hulgalised organisatsioonid, s. o. elanilkude
määratu enamust, kogu riiklise aparaadi alaliseks ja ainukeseks aluseks.

niihästi kohtadel fui ka keskkohas, alt nuti üles., Sellega teostas
nõukogu deriik, muuseas, wõrdlemata awaramal kiisul tui fee kusagil
mujal sündinud, kohaliku ja ritqiofaUfe omamai ilfufC ilma mingi
ülemalt poolt nimetatud wöimudeta. Partei ülesandeks on möfimata
tööd teha, et tõesti täielikult teoks teha seda demokratismi kõrgemat
algkuju, mis oma korralikuks töötamiseks hulkade kultuurilikkuse,
korralduse sa isetegewuse,tasapinna alalist kõrgendamist nõuad.
2. Wastuoksa kodanlasele demokraatiale, tuis oina riigi klassi­
list iseloomu salgas, tunnistab nõukogudewalitsus awalikult, et iga
iii! parotamaia klassilist iseloomu peab kandma, kuur ühiskonna
klassidesse jagunemine ja ühes sellega igasugune tiirane mölin täiesti
ära ei ole kadunud. Nõukoguderiik' on juba oma olu poolest kur­
najate wastupaneku mahasurumisele sihitud, ja Mukogude-Pohjusseadns — wälja minnes sellest seisukohast, et iga wabadus on, kui
ta wastu käid tööliste wabaZLamiftle kapitali ikke alt — ei kohku
tagasi kurnajatelt poliitiliste õiguste ürawötmisest. Proletariaadipartei
ülesanne seisab selles, et — kurnajate wastupaneku mahasurumist
iDäaibiiniatalt teostades ja kodanliste õiguste ja wabaduste kõiguta­
mata iseloomu kohta sügawalt sissejuurdunud eelarwamistega idee­
liselt wõidelbes— ühtaegu seletada, et poliitiliste õiguste ärarvõtmfne ja ükskõik missugused wabaduste kitsendused ainult kui ajutised
abinõud rvõitluses kurnajate katsete wastu, nende eesõigusid alal
hoida mõt uuesti elule kutsuda, tarnu kikud on. Sedamööda kuidas
Ara kaod tegelik wõimalus, et üks inimene teist kurnaks, kaob ka nende
ajutiste abinõude wajadus, ja partei püüab neid siis kitsendada sa
neid taielikult körwale heita.
Kodanline demokraatia leppis ainult sellega, et ta wormiÜfeli kõrgile kodanikkudele ühetasa poliitilised õigused ja wabadused,
nagu: koosolekute, ühisuste, ajakirjanduse jne. õigused, andis. Tõe­
liselt aga tegi niihästi abmtu iftratirwliue praktika kui ka pääasjaki­
kult tööta mate kihtide majandust ine päriöorjus n-innaStele lod anii­
sis demokraatias wõimatnks .iteib õigusi d ja w ala duši wühegi awa­
ramal' määral ära kasutada.
Sellewastu saab proletaarlme demokraatia õiguste ja wabaduste
wormilife wäljakuulutanrife asemele nende tegeliku kätteandmise köigeyäält ja kõige enam neile elanikkude klassidele, keda kapitalism rõhus,
f. o. proletariaadile ja talus egadeie. -5 lleks mölab nõukogudewalitsus
kodanluselt ruumid, trükikojad, pabenladud, jne. ära ja annab need töõtawatele hulkadele ja nende organisatsioonidele täielikuks tarwitamiseks.
W. K. P. ülesanne seisab selles, et ikka laiemaid töötahwalmlkasid demokraatli-Me õiguste \a wabaduste tarwitamisele tõmmata
ja selleks ainelist wõimalust laiendada.

4. Koda niine demokraatia kuulutas aastasadssid inimeste ühe- õigustust sirgu, usu, tõu ja rahwuse paale waatamata, tegelikult aga
ei lubanud kapitalism kusagil seda üheõiguslust läbi lotia, ja oma
imp' rialistlisel järgul ajas ta tõu ja rahwuslise furroe äärmise terawusem. Ainult sellepärast, - et nZurogudewalitsus töörahwawalitsus
»n, wõis ta selle üheõiguslUse lõpulikult ja korgil elualadel esimest
korda ilmas läbi toim — kuni rraiöterahwa õiglusetuse wiimaste
jälgede täieliku häwitamiseni abielu alal ja üleüldse perekonnaõigurtccC Partei ülesandeks on praegusel silmapilgul pääasjalikult idee­
line jt? kaswatusliue töö selleks, et lõpuni dm häwitada kõik endise
õiglusetuse ja eelarwanriSte jäljes iseäranis mahajäänud Proletariaadi
ja talrrpoegäde keskel.
Partei ci lepi mitte ainult naisberahwaste wsrmilise üheõigus(utega, toast- püüab neid ka manaue.rmd kodule majapidamise aine?
listest raskustest wabastada, selle asemele ühiselumajasid, ühiskondnupaike jne. seades.
ä. Töötatoatele hulkadele walimiste toimetamiseks ja saadikute
tagasilütsumiseks töölistele ja talupoegadele kõige kergemal ja kättesaadawamal wiifiLiüõrblemata äwaramat wöimalust kindlustades kui
kodanlise demokraatia ja parlamentarismi juures,'häwitav nõukogudewalitsus ühtaegu ära Parlamentarismi watjuküljed. iseäraDs seadus«n.dlise ja tüideiaätwa-wõmm eraldamise, rahwahulkade eenialseüw
esituskogudest. jne.
Nõilkoguoeriik ligendab riiklist aparaati hulkadele ka sellega, et
waliisuse üksuseks ja riigi algrakukeseks mitte pinnaline (territoriaalne')
ringkond ei jää, maid r.ajarlduslme (toaimištamife) üksus — wabrik,
töötoda.
Partei ülesandeks on, ül sihil kogu tööd jätkates, sel alusel
et töölisrehrttgal tegelikult nia kindlamini ja ikka täielikumalt demo­
kratismi teo c ta nad, siceranis sel teel, et ametnikkude wastutus jn:
«ruandruine läbi n-üakse, püüda walitjuseasutusi ta edaspidi toet
röölistehulkadele lühendada.
<). - Kuna kodanl e hei -c-naaüa, õrna üwalikkudest seletustest
hulkadest ara lahutas ja toil hwa wastu seadis, soldatite wöimalust
ema' poliitiliste õiguste teüÄLmifest- häwitades wöi 'raskendades,! —
liidab' nöuksgüderiik töölised ja soldatid oma asutustes —nõuko­
gudes — neitbe täiei-eu Ührõ.gusluse ja Hiktviksiihtlu r pinnal Ühte.
Partei ülesandeks on teda tööliste, ja'soldatite ühtlust nõukogudes
kindlasti alal hoida ja edasi arendata, sõjariistus jõu lahutamata sidet
proletariaadi ja poolproletariaadi organisatsioonidega köwendades.'

7. Linna tööstusproletariaadi, kui kõige enam koondunud ja
ühinenud, kõige selgema waatega ja wõitlüses karastatud töölistekihi
juhtito osa terwes rewolutsioonis tuli niihästi nõukogude. tekkimises
kui ka nende walitsuseasutusteks arenemise käigus nähtawale. Seda
kajastas meie nõukogude põhjusseadus seega, et- ta tööstuseproletanaadile, küla rohkemkillustatud wäikekodanliste hulkadega wõrreldek.
mõned eesõigused andis.
'
Nende, küla sotsialistide organiseerimiste raskustega ajalooliselt
Rhendatud eesõiguste ajutist iseloomu ara seletades peab W. K. P.
püüdma seda tööstuseproletariaadi seisukorda^ toa arbumata ja kawakindlalt selleks ära tarwitada, et kitsastsunftilistele ja kitsasametiÄhisuslistele huwidele, mis kapitalism tööliste keskel üles kas toata s,
wastukaaluks kõige enam mahajäänud ja killustatud külaproletaarlaste
j<i poolproletaarlaste hulkasid, kui ka keskmist talupojaseisust eesrinna
töölisrega ligemini ühendada.
. 8. Ainult uõukogudelise riigikorralduse kaudu oli proletariaadirewolutsioonst wõimalik toona kodanlist, ametnikkude ja kohtunikkude
riigiaparaati otsi rohe purustada ja põhjani ära Häwitada. Kuid laiade
hulkade mitte küllalt kõrge kultuuriline tasapind, hulkade poolt wastuwõetawatrl-. kohtadele seatud töötajate tarwiliseharjumuse puudus roaltb
semisetegewuses, rooja dns rasketes tingimistes kijresti roana korra eritead­
lasi töösse kutsuda ja linnatööliste kõige enam arenenud kihi söjatööle
saatmine sünnitas nõukogude korras paiguti bürokratismi uuesti elule.
Bürokratismiga lõige õtsustaroamat roõitlitst pidades nõuab
W. K. P. ta täielikuks ärawöitmiseks järgmisi abinõusid:
1) Iga nõukogu liige tuleb tingimata riigitoalitsemises teatama
kindla töö pilale panna.
2) Neid töösid järkjärgult toahetada, nii et nad aegamööda
kõigisse roalitsemiseh arud esse ulataksid.
3; Aegapidi kogu töötaw rahroas uuimefent riigiwalitsennseTööle tõmmata.
Kõigi nende sammude täielik ja igakülgne täbitoitmine, fui
kaugem järk sel teel, kuhu Pariisi Kommuun astus, ja walitsustöö
Lihtsustamine tööliste kultuurilise tasapinna tõusmisel toiib rriklise
wõimu hätoitamisele.
Nahwusliste wohekorLade alal*

9. Rahwuseküsimuses on W. K. P.-l järgmised põhialused
juhtnööriks:
1) Etteotsa seatakse mitmesuguste rahronste proletaarlaste lähen­
damise poliitika, et ühises retoolutsioonitooitluses mõisnikke ja kodaniMft kukutada.

11
2) Et allarõhutud itmo.be. töölistehnlkade umbusku neid maid
röhuwate riikide proletariaadi wastu ära kaotada, on tarrvis kõikide
rahwusliste gnrpete igasugused eesõigused ära häwitada, rahwuste
täielik uheõiauslns maksina panna, asumaade ja õigustes kitsendatudrahwuste kohta tunnistada, et neil õigus on endid riikliselt eraldada.
3) Samql otstarbel seab partei üheks ülemineku wormiks täieliku
ühinemise teel — nõukogude tüüpi järele organiseeritud riikide föderatiiwse ühinemise juhtmõtte üles.
4) Selles küsimuses, kes rlülite (ranemise asjas rahwa tahtmise
«maldajaks on, seisab W. K. P. ajaloolik-klassilisel. Vaatepunktil,
i elle järele otsustades, missugusel ajaloolisel areNeüiiseastniel teatud
rahwas seisab: kas reel keskosast kodanlise-õse deruokraatiasse. wõi
kodanlisest demokraatiast nõukogude ehk proletaarliftsse denrokraatiässe, rpöi m. m.
.Igatahes peab proletariaat neil mail, mis teisi rahwaid SL
rõhunud, ' iseäranis ettewaatlü jr tähelepanelik olema rõhutud ehk
õiglastes ütjenbahtv rahwasto fõölist-chulkade rahwusliste tunnete
jäänuste wastu. Ainult seesugune poliitika Võib luua eeltingimised
rahwuswahelise proletariaadi rahwusliselt mitniesuguste olluste töeliwusliste nõukogridewadar iii de ilhinemise lugu noukogirde Wmemaa
ümber näitas.

Lojttlisel aiaU
10. Sõjalisel alal määrawad partei ülesanded ära järgmi­
sed -põhialused:
1) Imperialismi lagunemise ja kodusõja kaSwämise ajajärgul
eu wö imata niihästi mana saia mäge alal hoida, fui ka uut sõjawäge
nõndaninretatud Väljaspool tlassisid seiswal ehk kogurahwalisel alu­
sel üles ehitada. Punasel söiawäel. tui pröWariaadidirtatuuri töö­
riistal. pead imbini ata selge klassiline iseloom olema, s. o ta tulek
äittuli proletariaadist ja sellele ligidal seiswatest talurahwa poolproletsarlivtest kihtidest kokku seada. Alles ühes klasside ärahäwitamisega muutub sarnane klassiline sõjawägi rogurah Väliseks sotsialistlisekÄ miilitsaks.
2) Kõigile proletaarlastele ja poolproletaarlastele on tavvuU
kõrge awaramates piirides svjategewust õpetada;a wastawate ainete,
õpetamist koolis sisse seada.
"
3) Sõjalise õpetamise ja punase-sõjawäe raswatamise töö sün­
nid klassilise kokkuliitmise ja sotsialistlise arusaamise selgitamise Põh­
jal. Sellepärast on tarwis woitlusejuhatajate (fnjaiUemate) kõrwal
poliitilised komissarid, usaldatawate ja ennastsalgawate kommunir-

iibe. hulgast ametisse panna, ja igas wäeosaL kõmmuni silise organi­
satsiooni osakesed luua, et sisemist ideelist sidet ja teadlikku korra­
pidamist luua.
4) Mana sõjamäe korrale mastukaaluks on Larwis : puhtkasarmulise õpetamise eega moirnaliiult lühendada, kasarmuid sõja
ja sõjopoliitilistele koolidele lühendada, wüeosade korraldamisel wõimalikult ligidat sidet pidada wabri utega, töökodadega, anletiühifusitga ja küla kehwemate kihtide organisatsioonidega.
5) Tarwüise organisatsioonilise sideme- ja pii siinuse toõib noo­
rele rewolutsioonilisele sõjamäele ainult teadlikkude tööliste ja talu­
poegade keskelt tõusnud juhatajate kaudu anda. kuigi meel wiimased
esiotsa ainult alrmajärgulised oleksid. Kõige andelisemate, füuimate
ja kõige enam sotsialismile andunud soldatite ettewalmistamine
wüejuhatajate ametitele on sellepärast sõjamäe loomises üks kõize
tähtsamatest ülesannetest.
6) Wiimose ilmasõja õpetused niihästi operatsioonide fui ka
sõjatehnika alal tulewad kõige laiemalt ära tarwitada ja kasutada.
Mhcs sellega tuleb sõjamäe organiseerimisele ja wõitlustegewuse (ope­
ratsioonide) juhatusele kutsuda kõige laiemal määral toana sõjamäe
koolist läbikäinud sõjaeriteadkasi. Teisesiküljest on seesuguse kutsu­
mise tingimiseks sõjamäe poliitilise juhatuse ja Mäejuhatuse üle iga­
suguse kontrollipidanrise keskendamine tööliste kätte.
7) Väejuhatajate walimise nõue, millel määratu põhjusmõtte­
line tähtsus oli kodanlise sõjamäe kohta, kus ^väejuhatajate kogu
selleks wälja waliti ja üles kaswatati, et aparaadiks olla soldatitele
ja soldatite lauba töölisteklassi klassilisel küüsishoidmisel, see nõue
kaotab täielikult oma põhjusmõtteliku tähtsuse klassilise tööliste im
talupoegade punasewäe kohta. Kas walimise wõi nimetamise pöhjusmõtet tarwitada, seda määrawad rewolutsioonilisele klassilisele
fsjctöäele ainult tegelikud asjaolud, ja oleneb see worminnsel kätte­
saadud tagajärgedest, wüeosade kokkuliitumise järjest, iväejuhatajate
kogu koosseisust jms.
Kohtu alal.

11. Kui proletaarline demokraatia kõik mõimu oma kätte oljüõtnnb ja todaulise walitsuse asutused, saal hulgas ka endise sisse­
seadega kohtud, wiimase jäänuseni fõmmlbanub, seadis ta kodanlisi
demokraatia juhtsõna asemele: ^kohtunikud peamai) rähma poole
malitud olema!" klassilise hüüdsõna: „ kohtunikud walitakse ainult
tööliste poolt ja tööliste seast
ja wiis selle iogu kohtutekorrolt
LuseS läbi, seejuures ühtlasi meeste- ja naisterahwastele niihästi

Mjbmiffube walimistel fui ka kohtunikkude kahustersitmisel Kõigiti
ühesuguseid õigusid andes.
Et õigusemõistmisest kõige laiemaid proletariaadi- ja kehwade
taluvoegadehulkasid osa wõt na tõmmata, selleks on alaliselt waheldawate asutiste kaaskohtunikkude osawõtrnine sisse seatud, kui ?«.
kohtunikkude-nimekirjade kokkuseadmine tööliste 'hulgaliste organisat­
sioonide, ametiühisuste jne. poolt.
Ühise rahwakohtu loomisega — otsatu rida endiste, mitme­
suguste sisseseadmistega ja hulga järkudega kohtute asemele - tegi
nõukogudewalitsus kohtu sisseseade lihtsaks ja kõigile elanikkudele
täitsa kättesaädawaks. ja kõrwaldas igasuguse asjata wenitamise «sjade
ajamises.
Kukutatud ^valitsuste seadusi körwale heites, andis nõukogudevalitsus nõukogude poolt walitawate kohtunikkude hooleks proletsTififibi taht'.uist teostada, juhtnööriks tema bcfrcetifib. nende puu­
dust wõi puudulikkuse puhul aga sotsialistlist fiigusetunnet • tarwiLaLM.
Karistamise alal on sel kombel organiseeritud kohtud karist»
tnmik iseloomus juba põhjaliku muudatust toonud, uimelt seega, et
nad õige laial mõõdul Lingiurisewiisi süüdlaseks mõistmist tarwitawad, amatifu laituse karistusemääruste hulka on mõtnub, wabadus»kaotamise asemel sunduslikku tööd tsiklist wabaduse juures tarwits;mab, wangikodade asemele kaswatusasutused on seadnud ja w§im«Xiife annamab seltsimeheliku kohtu tegewüst tarwitada.
Kohtu arenemist edaspidigi selsamal teel nõudes püüab W. K. B.
selle poole, et terroet töörahwast wiimafeni kohtunikkude kohustetöirmielc tõmmata, ja et karistuste-sisteemi asemele lõpulikult kasw«tuSlist iseloomuga abinõude sisteemi seada.
Mahwaharimise Aini.

12. Rahmaharimise alal seab W. K. P oma ülesanded
orioobrirewoluisiornis 1917 algatud tööd, kooli ümbermuuhmfel
kodanlust klasfirvalitsuse tööriistast ühiskonna klassidesse jagunemise
täielise häwinemise, ühiskonna kommunistlise ümbersündimise tösriistaks, lõpule wiia.
Pro-etariaadidiktatuuri ajajärgul, s. o. ajajärgul, kus ette walmiStatakse. tingimisi, mis wõiMalikuks teemad fomnumvšim täielikult
teostada, ei pea kool mitte ainult kommunismi pöhjusmõtete istutasaks üleüldiselt olema, uurid proletariaadi ideelise, organisatsioonilise
ja kaswatawa mõju külwaja poolproletaarliste ja mitteproletaarli-ie
töölistehulkade sekka, et üles kaswatada uut põiwr, kes suudaks tom.ruunisnli lopulikxlt maksma panna. Läheniaks ülesandeks fct teel

on praegusel, silmapilgul järgulisi rrõukügudewalüfuse poolt kooli- ia
haridustöö juba kindlaks määratud põhialuseid edasi arendada:
1) Läbi toila maksuta ja sunduslik üleüldise ja politehnillise
siingi tähtsamate wälmMmharüde teooria ja.praktstagS tutwustawahariduse andmine mülemist soost lastele. ! 7 aasta nwmüeni.
2) Luna wõrk koolieelseid arutusi: lastewarjupaike, lasteaede,
ühiskonde, ja m, s., et ühiskondlist kas ivatust parandada ja naiste
rahma orjakütkeid purustada.
Kj Taielikult teostada ühise töökooli pohjusmötteid, kus õpetuse
tnbmine emakeeles sünnib, inõlcmift soost lapsed üheskoos õpiwa
sad täiesti ihihilif cil s. o. toaba igasuguiest usulisest mõjust, n;£
õpetuseandmist ja ühiskondliselt tululikku tööd ligidalt seob ja koich
Arttnistlife ühiskonna" igakülgselt arenenud liikmeid ette walmiswd
AV Kõigile õpilaskele riigi kulul toitig kehakatet, jalanõusid ja.
«peabmõusid muretseda.
5) Uusi haridusetöö tegijate kogusid eite walmistada, kes !cr-. rüunismi ideedega oleksid läbi nnbunuö.
6) Töörahtoa kaasatõmbamine haridustööst tegelikule osawõtrniMe (.„rahwoharimise nõukogude" Laiendamine, kirjaoskajate movili--feertunne jne.)
7) Igakülgset rjillist
abi anda tööliste ja talupoegade
eneseharimisele ja enesetäiendamisele' (luua wõrk asutusi hariduse tvta
tufelš wäljaöpool tooli, nagu: raamatukogud, koolid täiskaswanutele. rahwamajad ja ülikoolid, kursused, eticL gc inised, kinod, hnvSii
töökojad jm.).
8) Laial määral edendada kutseharidust ütztS üleüldiste oo tn
tehniklisle teadmistega inimestele 17 aasia avanNsest Püüle.
0) 91 toor rnõlmalus auda kõigile, kes õppida seotoiwad, ec$>-.
kätt stööl istele, kõrgematesse õpeasulustesse sisse pääseda;• õpejõududeks kõrgematesse õpeasulustesse kutsuda kõiki, kes süül õpetust anda
toöituab ; (ira kaotada igasugused wahetegemised wärsketh teaduslikkude
.jõudude ja au-ellilult tunnistatud. üadnsernecste wahel; õpilaste
-inelist seisukorda kindlusraba, et tööststele -a talupoegadele tegeli
aldi wõimalust anda kõrgematest öpeasutustest osa tootfa.
10) 6 ammi on ta rivis a irada ja iöörahwale kättesaadawaks
tk ha kõik kuustiwarandused, mis tööliste kurnamise alusel on loodud
ja seni ainule kurnajate tanvitaba on olnud.
11) Kommunistliste aadete propagandeehimift kõige laiema:
mõõdul edendada ja selleks otstarbeks riifhfe toõiimt aparaati ja
tbinönfib tormi taba.

llfttiištc wahekordade tvUti.
13. Usuasjus ei jää W. K. P. .meel sellega rahule, et dekreedi
,.bi kirik riijift ja kool kirikust on ära lahutatud, s. o. nõudmistega,
mis kodanlus oma programmides üles sead. kuid kusagil ilmas li;
puüfitlt läbi ei ole toitbub, sest et kapital.maga mitmesuguste fidencte kaudu usulise propagandaga feotub on.
W. K. P. juhtnöõrcks on tõearwamine, et alles plaanikindluse
]<$ teadlikkuse läbiwiimine terwes rahwahulkads ühiskondlik-majanduül3es kegewuseS usulikkude eelarwamiste täieliku wäljäfuremise
kaasa toob. Parteis püüab sidet kurnajate klasside ja usulise propa­
ganda organisatsiooni wahel täielikult ära 1) arv'taba, seega töölistehulkade tõelikule Vabanemisele usulikkudest eelarwamistest kaasa aida­
tes ja kõige laiemat teaduslik-walgustaivat ja usnwastast propagantumtete igasuguse teotamise eest, mille tagajärjeks ainult usulise hnlAistuse üimitamhic õieks.
Maser uduse w allus.
1. WäLrdumata. jätkata ja lõpule vutid kodanluselt waranduste
rrawõtnlinL, mis juba alanud ja pää- ning põhijoontes läbigi wiidud; walnriStamise- ja läbikäimise abinõude wabariigi omanduseks,
ä o. kogu töörahwa ühiseks omanduseks muuta.
2. Pää- ja põhialuseks, mis nõukogudemai itsuse terme majan-Susvoliiüka ära määrab, tuleb panna maa walmistamifejõudude
igapidine tõstmine. Kõige raskemas lagunmses, mida riik praegu
läbi elab, peab kõik muu taganema selle tegeliku ülesande eest: räh­
ma!? kõige hädalisemalt tarwisminewate toiduainete hulka, wiiwitamaia ja rttaksku mis- maksab, suurendada. Sellekohaste tegelikkude'
tagajärgedega tuleb mõõta iga — rühma majanduslise eluga seotud
— nõukogudeasutuste tööjvudfust.
Eestkätt tuleb sellejuures tähelepanemist pöörata järgmise
asjaolu pääle:
3. Fmperialistlise majapidamise lagunemine jättis nõukogude
ehitustöö esimesele ajajärgule päranduseks teatama korralageduse Val­
mistamise korralduses ja Valmistamises. .Seda Lungiwamalt on
tarrvis — ja see on üks põhi ülesannetest — kogu riigunajandusUst
tegewust niipalju kui iganes, Võimalik ühte üleriiklisesse kamasse
ühendada; Valmistamist tuleb Võimalikult laialt keskendada, niihästi
sel mõttel, et teda üksikute Valmistushärude ja harugruppedr kaupa
kokku ühendada ja kõrge parematesse walmistamisepaikadesse koondada,

fui ka majaudnslirte ülekannete täitmise kiiruse mšttcl; walruista
mifeaparaat peab kõige paremasse korda seatama ja riigi ainelised taga
«arad tulemcb kõige uituliunnal ja kokkuhoidlikumal wiisil ära kasu da.
Sellejuures on tarrvis hoolt kanda, et uiajonhiilme koostöö
fernine ja poliitilised sidemed teiste rähwastega laieneksid; ühteaegu
Mcfc püüda nende ral.rnastega. kes juba nõukogude riigikorra juure
mi jõudnud, ühine urajandnsl ne plaan kindlaks fc«ba.'
4. Mis maike- ja kodutööstusesse puutud, siis tuleb seda —
krdukäsitöölistele riifiie t telli nr iste andmise teel — laialt, ara käsu­
tada ; Wäike- ja kodutööstus tuleb tooresainete ja fiittcmaferjali jao
tantife üleüldisesse kamasse panna ja teda ka rahaliselt toetaba, fui:
üksikud kodnkasitöölised ja.kodutööliste artellid, malmiktdmifefocpero
tiimid ja, üksikud mniftcb et te mõtted walnus on suuremateks walmiotamise- ja muudeks ariettcmõteteks ühinema; sarnast ühinemist tulebitga õhutada mmmubuvtiste.. eesõiguste andmisega, miile otstarbeks
— ühes teiste abinõudega — peab olema koLukäsitöõliste püüet,
wäikester.s iööstuseettemõt; ateks muutuda, halwata ja neile maha
jäänud malm islami: cmi sidele wõimalust luua malütrt iile minna
kõrgema situ r m asi nai öö stuse luure.
r>. UhiSkondluLtatud tööstuseaparaat peab ennast eestkätt ametiühisuste püüle toetama. Need wiimased pearoad ikka enam kitsast
tfunftimmmuft mabemema ja suurteks walmistuseühisusteks muutuma,
mikledesse suurem oür töölisi — pärastpoole kõik töölised miimfem -*-•
teatamast malmirüm >r. t kuulnbl
. Kuna aiiiettütjifufeb n.Zukogudewabariigi seaduste jä wäljäikuiunettüd praktika järele ju Va töLstuswaliisnse ‘tõigi- kohalikkude ja m f
asutuste osanikud ongi, reemab need ühisused tülewikus kogu raiun
Majanduse kui iile moiandrislise Üksuse, walitsnse'Legewuse oma Ititfe-koonöama. Sel kombel riigi feffMlitfiife, rahwanrajanöust ja toörah«a laialiste hulkade iraM katkestamata sidet kindlustades peawad
«'.iretinhisused 'tr.;isi kõige, laiemates piirides otsekoheselt Majmrdu
Life elu juhatamise tööle tõmbama. Ameiühnuste osawötmine ntajan-uriise elu jrchtimpcst ja' stende ühisuste kcmdu töölisiehulkade raa r
tõmbamine on üluloji ka pääabinõms wõiiluscs nõmogudrwalitsu':
«ajünduslise aparadi bürokraatlikuks mummi jt wastu ja annab
rmalusK maXtuislnSsaadustd m. lifc.lt raama kontrolli alla panna.
i. Mõükügudewal isuse majanduspoliitika kõige lähemaks üle3=
sildeks rahvamajanduse fameimbia edendamise eesmärgil, ülesandeks,
mida see mai Uju 5 armilt kõige ligevras» ühenduses ametiühisustcge
suudab teostada, on. kõike riigis oluvar tööjõudu Mm ase wõimaluserri
ära kasutada, teda õieti ata jaotada, niihästi kohalikkude kui ka
rahvamajanduse üksikute harude nõuete järele. 'Kogu tööjõulise rahwa

17
erandita mobiliseerimine nõukogudewatttsuse poolt ametiühisirste osawötrnifel, teatawate ühiskondliste tööde täidesaatmiseks, peab wõrdl emata awaramäl mõõdul ja kawakindlamäll sündima kui seni.
7. Töö kapitalistliku korralduse lagunenrise tingimistes wõib
ainult liialiste seltsimeheliku korrapidamise, nende kõige suurema
isetegevuse, maõiutnfehmbe ja töö milj akust kõige waljuma wastastirfujv kontrolli aluse! riigi walmistamisejõudusid uuele elule kutsuda
u edasi arendada, fui ?a sotsialistlist rr.almi§tqmisewi!st kindlustada.
Selle eesmärgi kättesaamine nõuad wisat ja kawakindlat tööd
hulkade ümberkaswatamisel. mis nüüd sellepärast kergem on, et rahwaPulgad regelikult kapitalisti. mõisniku ja kaupmehe kõrwaldamist
uäewad ja omaenese tegeliku eluõpetuse järele sellele tõearwamisele
niletoab, et nende hää käekäigu kõrgus ainuüksi nende oma töötege­
mist korrapidamise kindlusest oleneb.
Sellest ime sotsialistlist kerra loomisetõõst langed päävsa ameti Äh-süste paale. Selle eesmargi kättefaanüseks peawad need, oma
sissejuurdunud mormiStft lahti üteldes,' wäga mitmesuguseid
amnõusid tärwitusele tootma ja tegelikult järele katsuma, iragu:
or kandmise stsseseahmine, saaduste wäljatõötamise normide kindlaks­
määramine, wastutustse tootmine eriliste seltsimehelikkude tõölistekohtiite ees ja m. f.
h. Seesama rpalmistawate jõudude edendamise ülesanne nõuab
fiu»iiali§iBtttt meile päranduseks jäetud eriteadlaste ja tehnikeride
aiamiitmata, laialist ia igakülgset ärakasutamist, sellest hoolimata, et
nad suuremal osal paratamata kodanlrse ilnrawsatega ja kodanliste
lnniunnnstkga läbi on imbunud. Partei arwab, et teraroa wõitluse
ajajärk, mis selle kihi organiseeritud tSõtõrkunrine tema wastu ellu
kutsus. lõpule on jõudnud, sest et see tõrkumine üleüldiselt maha on
muvhb. Ametiühisustega lähedas ühenduses peab partei oma endist
nbn Niõöda edasi r uuema: ühelpool ei ' tohi ta kõige wähemaski
üvico järele unda tähendatud kodanlstne kihile ja pead iga ta wastulewoiutsioouiUse vuudr armuta maha suruma; teiselpool veab ta
21 iifama armuta wõitlema selle päältuühä käremeelsuie, kuid tõepoolest
u-nga rumala istreadlikkust wastu, nagu suudaks töörahwas kapitaxivuiift ja kodanlisest korrast roõitu saada, ilma et ta kodanlastelt
ori nodi astelt õpiks, treid ära kasutaks, kaua aega nende kõrwal
õppides tööd teeks.
Ühesugust tasu igasuguse töö eest ja täielikku kommunismi
kutte püüdes ei roõi nõukogudemaii-sus siiski selle töötasu ühtlustamise
ai auti innata teostamist praegusel silmapilgul, kus alles esimesi
tammusid kapitalismilt kommunismile minekul astume, oma üles­
andeks seada.
Sellepärast tuleb eriteadlastele weel mõnda aega
2

kõrgemal tasu maksta, et nad mitte hatwemini, waid .paremini
Võiksid töötada fui ennemalt, ja samal otstarbel et wõi fa lahti
ütelda erata su (preemiale) maksmise fioteemift kõige jõudsama \ a
iseäranis organiseerimise töö eest.
Niisamuti tulewad iobanlifeb eriteadlased ühise seltsimeheliku
löö olukorda panna, kus nad käsikäes kälwad lihtlõõlistehulgaga
keda teadwuslised kommunistid juhi toad, et sel teel kapitalistlises
korras lahutatud kehalise ja roaimlifc töö tegijate - Vastastikku-ete
trufactmifde ja liginemisele kaasa aidata.
9. Ilõukogudewalitsus on juba terme rea sammusid astunud,
mis teaduse edendamisele ja ta lähendamisele- Valmistamisega on
sihitud, nagu: terme kogu tegelik-teaduslikkude asutuste, laboratoo­
riumide, Mjeiaantabe ja uute tehniliste tööwiiside, täienbii5te iv
leiduste teadusliku järelkatsumise töökodade loomine, kõigi teaduslik
kude jõudude ja abinõude 'arwelemõtmine ja organiseerimine jne
Kõiki neid fcmmmfib toetades püüab W. K. P. neid edaspidigi
edendada ja kõige sündsamaid tingimisi luua teadusliku töö Leg . .
seks, uus ühenduses seisab riigi rvalmistawate jõudude tõstmisega.
PöllumKsinrdUsc alal.
10. Mukogudemalrtsus, mis eraomanduscõiguse maa kohta taiekikult on ära kaotanud, on juba terme rea sammude läbiwiimrsele
alunud, mis sotsialistlise suurmaapidamise organiseerimise poole on
sihitud. Tähtsamad neist on: 1) Nõukogude majapidamiste, s. o.
suurte sotsialistlistt mõisate asutamine; 2) kogukondade ja ühisuste
toetamine ühisel maaharimisel; 3) korraldirs riikliselt kõigi.— ükstapuha kelle oma — fcemenbamata põldude täiskülimiseks; 4) kõigi
põlluteadliste jõudude riifline mobiliseerimine hoogsate abinõubt
tarwitusele Võtmiseks võllumajanduslise kultuuri tõstmisel; 5) toe
tusandmine põllumajanduslistele kommuunidele, kui täiesti Vaba­
tahtlikkudele põlluharijate ühisustele, mis ühise suurmaapidamise jaoks
äiutatub.
Kõiki neid abinõusid ainukeseks teeks pidades, mis põllutöö
Viljakuse tõstmise tingimata Vajaduse täitmisele miil), püüab n. K.
P. neid sammusid Võimalikult täielikelt läbi toita, neid kaugemale
mahajäänud .maarmrkadessegi laotada ja kaugemaid sammusid samas
sihis ette Võtta.
Iseäranis nõuab W. K. P.:
lj igapidist riiflift toetust pöllmnajanduslisele ühistegewustle^
mis põllupidamise saaduste ümbertöötamise alal lärmas;
2) laialiselt läbirviidud inaaparanbu|e[isleemi:

;>) kehwadele ja keskmistele talupoegadele laialist ja plaane
kindlat mwentaari uiuietfc.imft sellekohaste LarwituselKandmise o:u
tuste kaudu.
Sellega rehkendades, et talupoegade wäikepõllup ida mine meel
kaua edasi kestab, püüab W. K. P. terivet rida abinõusid läbi rorša,
mis talupoegade majapidamise witjakuse tõstmise poole ivinvad. Need
oi: i) talupoegade maatarwitamise fonalbrnniiie (põldude ribas tamise, pilkade maaribade ärakaotamine ja m.); 2) talupoegadele pare­
mate seemnete jakunstsöumku muretsemine; 3) talupoegade kariloomade
tõu parandamine; 4) põlluteaduste laialilaotamine; 5) põlluteadus
Use abt andmine talupoegadele; 6) talupoegade põllupidamise iuwen
taari parandamine^ nõukogude parandamrsetõökodades ; 7) imuentari:
laenu kslmdmise kohtade/ katsejaamade, näitlikkude põldude jne,
asutamine; 8) taluni aabe parandamine.
11. Silmas pidades, et wastuolu linna ja lilla wahel küla
majandusi ise ja kultuurilise mahajäämise üheks kõige sügawamaks
põhjuseks. on, tuna see mahajäämine niisuguse fägama kriisi ajajärgul,
nagu praegune, niihästi linna tui maa watjasurennse ja hukkamineku
otsekohesesse hädaohtu wiib, näeb W. SL P. selle wastuolu kaotamises
ühte koummnistlise ehitustöö põhiülesannet ja peab, teiste üleüldiste
t&tnõube iõimal, tarwilikuks tööstustööliste laialist ja karva kindlat
kaasatõulhauust kommunistlisele ehitustööle põllumajanduses, nöuko
gudeualitsuse poolt sel srhrl juba asutatud üleriiklise „Tööl iste taastegemufe komitee" tegewuse edendamist ja muab sarnast.
12. Kogu oma tegewuses toetab W. K. P. külas endistwiisi
küla proletaarliste ja poolproletaarliste kihtide paale, organiseerid
köigepäült neid rseseiswaks jõuks, loob külas parreiorganisatftoom
rakukesed, kehwade organisatsioonid, küla proletaarlaste ja poolprole
taarlaöte iselaadilised ametiühisused jne., ligendab mid igawiisi firma
proletariaadiga ja kisub nad wälja küla kodanluse ja wüikeoman it­
kude huwide mõju alt.
Mis külakurnajatesse, küla kodanlusesse Puutub, siis peab W.
K. P. otsustawat wõitlust nende kuruamisepüüetega ja fumb tuuba
nende waStupanekut nõukogude poliitikale.
Talupoegade keskkihi kohta seisab W. K. P. poliitika selles, et
ta teda pikkamisi ja kawakiudlalt sotsialistlisele ehitustööle, kaasa
tõmbab. Partei seab oina ülesandeks seda kihti külakurnajatest ahuLada i: teda tövlisteklassi poole wõita. mitte kogunisti surweabinöu
bega, waid tähele pannes tema puudusid, ideelise mõjuga ta maha­
jäämuse wastu wöideldes igal juhtumisel, mis tema elulisi huwisid
puudutab, püüda temaga kokku leppida, tegelikult temale sotsialist
liste muudatuste läbiwiimise wiiside äramääramises järele andes.

:>0
Jaotamise akrk
.13. Jaotamise alal seisab nõukogudewalitsuse ülesanne prae­
gusel ajal selles, et edaspidigi wäürdumatalt kauplemist kaotada ja
selle asemele kawakindlaL ja" üleriiklisel' mõõdul korraldatud tarbeainete: jaotamist seada. Eesmärgiks on terwet rahwast organiseerida
ühisesse tarwitamife komnmunade Võrku, mis kõige fmirema kiiru­
sega. kõige plaanikindlam mi ja kokkuhoidlikumalt uina kõige Vä­
hema jõukulutusega suudaks kõrki tarwisminewaid aineid ara jao­
tada. tuna kogu jaotamise aparaat kindlasti tsentraliseeritud oleks.
Tarnütarurskommnunade ja nende ühenduste aluseks tülemad
olemas ülemad üleüldised ja tööliste kooperatiiwid panna, mis kõige
suurem tarwitajate organisatsioon on ja kapitalismi ajaloo poolt
kõige paremini ettewalmistutud aparaat hulgaliste aruste jaotamiseks.
Ühistegewuse aparaadi seesugust kõmmunistlift edasiarendamist
—' mitte ta körwaleheitmist — põhjusurSttelikült ainukeseks õigeks
teeks lugedes, peab W. K. P. kawakindlalt oma poliitikat jätkama:
Kiki partei liikmeid kohustama kooperatiiwides töötama, neid
ka ametiühijuste abil — kommunistlises ivaimitu juhtima, kovpera
tiimidesse ühinenud tõörahwa isetegewust tõstma, püüdma et terme
rcchwas • kooperatiiwidesse kuuluks ja et need kooperaliiwrd üheks
x ühiseks. terwet nõukogude Vabariiki alt üles enesesse mahul arvaks
kooperatiiwiks kokku fulaksid; lõpuks -.. ja see on püäasi — püüdma,
et proletariaadi waldani mõju teiste töörahwakihtide kohta, alaliselt
fiübluatatiib oleks ja et tegelikus elus igal pool läbi katsutaks mitmesugused fammub, mis tuanabe kapitalisti ist kuju wäikekodanliste
ta mi itajateüh isuste muutumist proletaarlaste ja poolproletaarl aste
poolt juhtiwaLeks konrmuunadeks kergendaksid ja toetaksid.
Maha- m. pangaasjarrduse alal.
14. Pariisi fomüntima eksisammude eest hoides haaras nõukosiudewõrm Venemaal riigipanga otsekohe oma kätte, astus sellejäi.-ic erafaubanbuje pankade natsionaliseerimisele, hakkas natsi onalikeritud pankasid, hoiukassasid ja rente:sid riigipangaga ühendama,
lõi sel kombel nõukogude Vabariigi ühise rahrvapanga •. kont tore ia
muutis panga, mis siWNs- (raha-) kapitali majanduslrse roaTlijiift
Keskpunkt ja kurnajate poliitilise mõhnu tööriist oli olnud, töürahwawaliisufs tööriistaks ja majanorrslise rewolutsiooni tõstekaugiks.
Nõukogude Valitsuse poolt algatud töö edaspidist järjekindlat löpulenhimift oma eesmärgiks Võttes, seab W. K. Pk esimesel vaigal
iärgmised põhimõtted üles:

1) kogu

pangaaSjanduse

monopolifcenmuie

nõukoguderiig

kätte:
2) panga te gewuse põhjalik muutmine ja lihtsustamine sellega,
et paugaaparaat ühelaadilise arwele mötmife ja nõukogude wadarirgi
üleüldise arwepidamise aparaadiks muudetakse. Selle järele, kui
ühiskonna maianbuvüne elu plaanikindla korralduse järel-' hakkad
täima, hääbub pank ja muutub koMmunistlise ühiskonna lej!
raminüripidamiseks.
1,5. Kapitalismilt konnnuniMrle mineku esimesel ajajärgul,
kus ainete foor. uimi filme watmiStamine ja jaotamine wee; mitte
täielikult organiseeritud ei oie, %m matmata raha ära kaotada, dliä
suguses olukorras .Mutümab rahkH kodanlifed olused seda raha, mis
neile eraomandusena alale on jäänud, spekuleerimiseks, kafuaduuft
u-iseks ja töhrahwa kööwimiseks ära. Pankade naiftortaltraerhntfe
'pütile toetades püüab W. K.'P. mõndagi abinõu läbi wäa, .mis
rahata aimete õiendamise piirkonda laiendawad ja ratzaha idumstt
ette maunigtamab, nagu: sunduslik määrus rahwapangas hoiduniekö; arweraamatukeste sisstseadmi-te; raha asemel tshekkide, lühikeseajaliste toiduainetesaamife piletsisseseadmine ja tn. f.
NahaaÄjanduse aial..

iv. Kapitalistidelt ärawõetud roalmistamisabinõudr. ühiskond
lustamise ajajärgu algamisega ei jää riiguvõim mitte enam pära
siitlisels (iluta asjata söödikute) aporaadirs, tuis walmistannse
‘ ivusest kõrgemal seisab, ta halkad organisatsiooniks muutuma, mis'
otsekoheselt riigi majandus!ise elu juhatamise kohusid täidab, ja.
samal utõõbut inuütub riigi eel arme rahwä üleüldise majapidamise
eelarweks.
Pieil tingimistel au riigi sissetulekute ja wäljaminetute tafafaalu jeabmine annilt tarbeainete riiklise walmistamife ja juotamife
kawakindla korralduse juures Võimalik. Mis aga riigi otsekoheste
wäljaminekute katmisesse ülemineku ajajärgul puutub, siis nõuab
W. St P., et. kapitalistidelt toutiibulfrooni nõudmise sisteemi ase­
mele, luis fotfiatrftlife rewolutsiooni esimestel aegadel ajalooliselt
tarwilik ja õigustatud oli, progressiiwline sissetuleku- ja warunduk^
uraks sisse seataks. Sedamööda aga, 'kuidas see maks ära iganeb
vAmkate klasside omaduse laialisel määral ärawõtmise tagajärjel peab riikliste wäljaminekute katmine mitmesuguste riigimonopolide
sissetulekute paale jääma, millest osa otsekoheselt riikliseks sissetule­
kuks wõetakse.

22

KovtcrMrsimnse aial*
17. Korteriküsimust, mis iseäranis sõja jooksul terawatS läks,
(ahendada püüdes. wõttiL nõukoglide walitsus kõik majad kapitalist(istelt majaomanikkudelt täielikult ära ja andis need linnade nõu­
kogude kätte r asendas töölised hulgatoiisi linna äärtest kodanlaste
majadesse; andis kõige paremad niajad tööliste organisatsioonidele,
kusjuures ta nende majade ülewalpidarnife riigi arwele wõttis. hakhas tööliste perekonde niüöblitega warustama jne.
W. K. P. ülesanne seisab selles, et ülemal tähendatrrd teeb
edasi minnes ja mittekapitalistlise Majanduse huwisid sootuks puu­
tumata jättes, kõige jõuga püüda töölistehulkade korteriolusid paran­
dada : kuhjatud kooselamist ja terwisewastaseid otuiib toana be5
ünnajagades kaotada, kölbmata korterid ära häwitada. toartu ümber
ja uusi juure ehitada, nii et need töölistehulkade uutele elutungimistele wastalsid, töölisi otstarbekohaselt laiali elama asetada.
TöökQiLse \a ShislkorrdLise kindlAstanrise wallas.
Proletariaadi diktatuuri maksmapanemisega tekkis esimest korda
wölmalns sotsialMiSte parteide programmi minimumi (lähemaid
nõudmisi) töökaitse alal täielikult teoks L ha.
Nöukogudewalitsus teostas seaduseandlisel teel. ja kinnitas
„ Tööseaduste kogus": 8-tunnise töüpäewa kõigile töölistele, kui tööaja
kõige pikema normi, kusjuures neil töölistel, kes alla 18 a. manab,
rool tennisele ifcäralbi kahjulikkudes tööharudes töötamab, kui ka
kaeMandustöölised, kes maa all töötamab, tööpüeto mitte üle 6 timi
ei tohi lesta; iganädaline 42-tunniline toaheta puhkeaeg kõigile töö­
listele; üleüldise määrusena — ületundide ärakeelamine; laste ja
alaealiste (kuni 16 aasrani) töö tarroiiamife ' ärakeelamine; öötöö,
terwisliselt iseäranis kahjulikkudes tööharudes töötamise ja iilctim^- be
ärakeelamine kõigile naesterahwästele kui ka meesterahwastele alla
18 a. manuselt; naesterahwaste wabastarnrne töölt 8 nädalat enne
ja 8 nädalat pärast sünnitamist, kuna nad kõige selle aja eest täieliku
palga edasi saamad, niisama ka maksuta arstiabi ja rohud, ja ime=
tamiseajal neile töö juures iga kolme tumri tagant rnähematt pooleks
tunnrks imetamifeaega antakse, ühtlasi ka lisapalka irnetarnatele ema­
dele; töö ja terwisliste olude järelwalwcrjate ametisseseadminH, k*
ametiühisuste nõukogude Poolt walitukse.
SeadufeandliseS korras andis nöukogudewalitsus täieliku üdis
.korrdliku kindlustuse kõigile töölistele, kes wõõrast tööjõudu ci efe

plsatecri, tõõwõimu igasuguse kaotuse puhul, sa — esimest korda
itmaS — ka töötaolekü puhul, töõlistepalkade ja riigi kulul, kindUlstatawate täielikku oruawalitsüst alles hoides ja ameti ühisuste
laialisel osawõtmisel.
Weel enam: mõnes tükis läks nõukogudewalitfus programmi
rn j mummist kaugemalegi ja seadis samase „ Tööseaduste kogu" järele
sisse: tõölisteorganisatsioouide afarootmife tööliste palkamise ja lahtiiafintifc küsimuste otsustamisel; kuulise puhkeaja
palga edasisaarni-ega — kõigile töölistele, kes wähemalt aasta aega waheta on
töötanud; tööpaiga riiklise korraldamise nende palgatamftöc, alusel,
iiitS ametiühisused wälja töötawad; isesugused asutused, nimelt töö­
jõu jaotamise ja arwelewötmlse osakonnad nõukogude ja ametiühisuste
juures, kes töötatöölistele pearoad tööd muretsema.
Wõimatu laastus, mis sõda toonud, ja üleilmlise imperialismi
pääletungimine sundisid nõukogudewalitsust siiski järgmisi kõrrvelelalAtwaid sammusid astuma: lubama harukorralistel juhtumistel
üjeiunbifib Leha, kuid mitte üle 50 paeroa aastas; lubama noorecaüSte (14—16-aastaste) tööd tarroitaba, kuid mitte üle 4 tunni
vöewas; asutiselt ühe kuu asemel kahenadalift puhkeaeg i andma ;
öötöö pikkust 7 tunni püüle määrama.
28. K. P. peab laialist kihutustööd tegema, et töölised ise kõige
töökaitse ülal ettewõötud sammude energilisest läbhniimifeft tegelikult
osa mölaksid, milleks maja on:
] i Töö jürelwalwuse organiseerimise- ja laieudamrsetööd koloen­
dada, selleks otstarbeks tööliste eneste keskelt tegervaid jõudusid wälja
■' nltba ja ette wahnistada, ja seda jarelwalwust ka wäike- ja kodu­
tööstuses sisse seada.
2) Töökaitset igasuguse töö kohta laiendada (ehitustöötrste,
isiemaawete weotööliste. koduteeni jäte ja põllutööliste kohta).
3) Alaealised taielikult tööst mabaStaba ja noorealiste tööpäewa
Meelgi lühendada.
Paäleselle peab W. K. P. omale ülesandeks tegema sisse seada:
1) edaspidi, kui töö viljakus üleüldiselt on tõusnud, tööpäewa
üumilist ülemäära, iluta töötasu wähendamiseta. sellejuures aga
töölisi kohustades püüle tööaja kahte tundi päewas ilma tasuta ameti
t malmistamise tc aariale, riigiwalitfemise tehnika tegelikule öppimi>!e ja sõja' msti õppimisele pühendama;
2) ergutus ta su maksmise süsteemi — tööwilsakuse tõstmiseks.
Ühiskondlise kindlustamise alal püüab W. K. P. laialist riiklist
aiianbutift organiseerida, ja mitte, autult jõjafannatajatele ja loodusjoulisle õnnetuste puhul, maid ka ühiskondliste mahekordade loomuroastasuste shwritele ; päälefeH? pead ta otsilstawat mõitlust igasu-

24
guste parasiitidega (ilmaasjata söödikutega) ja päclvawaraStega. k
seab oma ülesandeks kõiki, kes tööiegeiltije rööbastest mafja lülatvh/
Lagani töötegemisele tõmmata,
'
,
Är.ahw«r LerwisfEse waUas.
Oma tegewufe aluseks rahwa^ terwiskaitfe alal paneb D. K. i;.
köigepöäit laialiste tenockkdüwate ja terwishoidliste korralduste lae;miitmfe, mitte eesmärgiks on haigeksjäämiste ebenenufe cc st hatva
Proletariaad ifcilMtmr on jn Va toõhnalufe aimub terwet -ida : r. mv Otxmaib ja arsti isi korraldusi läbi tuita, Mille teosiannne iv Pauli?..'
ühiskonna piirides mõhnata oli, na^n: apsteek-do. suurte. eraciMiüHui
töötanub arsti iste afntudte ja tmvi-pormitmfc paikade (im rueh:nctfiononfeeximtne, arstliste jõudude töösundus jn-..
Settele waLtawo.lt seab W. K. P. oma ligemaks ülesande Lv
1) laialiste terwishoidlis^ korral b ütle ta Vi wiimise Muohn.-.e
huwidel, nagu:
.

tine faili >;
b) ühiskondlisr toitmise seadmine temushöidlik-teadm-t•:fui:
fiUtfeie ;
(!) korralduste loomine, mid külgehakkawale haiguste edenemise
jn laialilagunemise, eest pnmwad hoidum;
<>,) terwishoidliSte seaduste andmine.
2) Ühiskondliste haiguste (tiisikuse, suguhaiguste, alkoholismi'
jne.) mõlilcmtne.
3) Üleüldiselt kätte saadama, maksuta ja imatifi Üfeerif ub uinin
teadule nõuete kõrgusel sciswa) üidtitibi ja rohtude finblndtamin

•k