|
ISE
VIGURID
LINOOLLÕIKED
1929
Ise
Vigurid
Tagasihoidlikud tupitsad
Linoollõiked
1929. Paides
J. P. ühisgümnaasium
Saateks.
Kui puuduks inimestel need tumedad tungid, mis paidlasi Mündi metsa poole vea-
vad, poleks meil rahvaarvu juurdekasvu. Ja kui puuduks Isel paberimäärimise huvi, siis
poleks ka neid ,,Vigureid".
Esimese puudumine oleks meie hukatuseks, kuid viimasest poleks kellelgi sooja ega
külma; aga on ta juba olemas, siis rõõmustaksid mõned, kui teda poleks. Selle rõõmu
olemasolu tõenduseks Ise selle kaustakese valmistaski.
Sepitses selle meeldetuletuseks,
et mõni inimene võib ka selle läbi teisi rõõmustada, kui ta midagi ei tee — kui ta vaikib.
Avaldab ta oma mõtted, siis on ta halb inimene.
Vaikib ta aga, siis ei märka keegi
selles tema heatahtlikkust oma ligimeste vastu — vaid arvatakse teda uhkeks ja ei tea
mis veel . . . Ent too inimene vaikib selleks, et mitte rikkuda oma paha arusaamisega ja
võõriti tajumisega teiste hääd tuju.
KuivÕrt halvasti mõni, selle ilma tähtsuseta valulaps, selle ilusa ilma elu-olu ja valit
sejaid tajub?
Vaadake järgnevaid lehekülgi ja teie veendute selles isegi.
Sest nende
kaante vahele paigutas Ise täiesti muutmatult oma otsesed vaatlused — nii näeb ta seda
elu siin maamunal.
Milline ta tõeliselt, seda otsustagu lugeja ise.
Ise,
5
Tähelepanuväärsemaid lõpumärgi kavandeid
Õpilaste kavand.
Kujutab nende endi poolt
väljatöötatud õpetaja au
sammast.
Noh, õpetajate kavand
ikka.
Muidu suurepärane, aga
õpilastele, ei tea miks, ci
meeldi.
See kavand esitati
väljastpoolt kooli.
J. P. ühisgümnaasiumi õppejõud, nii nagu koolipoiss neid näeb.
/.
Direktor hr. August Reeben
(sünd. 12. XI. 1886),
7
8
IIL
Hr. Max-Erich Arvisto (sünd. 3. III.
1896) omab põhjatud ja mitmekülgsed
teadmised — õpetab jütsikestele: võim
lemist, matemaatikat, ladina keelt ja
mõtteteadust ning võiks veelgi palju —
kui aga jõuaks.
iv.
Hr. kunstnik August Roosileht (sünd.
14. II. 1887) — joonistuse-õpetaja.
10
V.
Majand.-õp. prl. F. Kekaläinen
(sünd. 2. III. 1889).
VI.
Kõrgem eesti keele Õpetaja prl. Ella
Kalja (sünd. 5. XII. 1897).
Võimlemise õp. prl. Henriette Laissaar
(sünd. 30. IV. 1899).
Ka eesti keele õp. prl. Marie Priideman
(sünd. 10. X. 1903).
12
VII.
Noodiõpetaja hr. Juhan Zeiger
(sünd. 28. VIII. 1897).
13
VIIL
Loodusloo õpetaja hr. Jaan Lapp
(sünd. 1889).
Hr. Johannes Lugus (s. 13. II. 1905)
õpetab kosmost.
14
i
IX.
Silmatorkav kaksikkuju:
prld. Helmi-Maria Viilip (sünd. 1. XII.
1896) ja Olga Puskar (s. 6. III. 1903).
Esimene matemaatika puurija ja teine
inglise keele ülemõpetaja.
15
X.
Kodanikuteaduse õpetaja hr. Mihkel
Kivistik (sünd. 21. VI. 1898).
ja füüsika magister hr. Karl Kask
(sünd. 27. V. 1895
16
XI.
Inimene, kel viisiks õpilasi nokkides
pilgata, õpetab ,,jalgadele" ingl. keelt,
prl. Johanna Antov (s. 15. XII. 1902).
17
IIX
Saksa keele õpetaja prl. Ilse Thomson
(sünd. 8. VI. 1897).
Saksa-inglise keele õpetaja prl. Thusnelda Thomson (sünd. 3. I. 1892).
Maateaduse õpetaja prl. Elsa Tamberg
(sünd. 26. IV. 1891).
Käsitöö õpetaja pr. Armilde Summer
(sünd. 20. II. 1903).
18
XIII.
Usuõpetaja hr. Oskar Juul
(sünd. 30. III. 1901).
Sõjaõpetaja hr. August Liiver
(sünd. 26. I. 1903).
19
Meie kooli vajalisem
ja tähtsam peronaal.
Kojavana — aunimega Majordomus.
Asjaajaja — roheline alles, pole suut
nud veel endale aunime teha.
20
J. P. ühisgümnaasiumi
naiskirjanikud.
Ksv. Linda Pruuden.
Ksv. Hilda Metsakond.
21
Viimaseid P. gümnaasiumi suuri ja väikesi realiste.
Ero Kustman.
Meie õpilaste ajaloos kõigi ae
gade suurim loovvaim kunsti
alal. On viimasel ajal pala
vikuline sõnnikuvedaja taeva
taadi kesapõllule. Muidu kõi
gis suhteis kaunis õigel teel.
Elmo Riisen.
Kustas — Ali Limberg.
Eks ole, kuidas mees on —
no meie Elmo on tore poiss ja
millise ilusa paksu nahaga
veel — oi, oi!
mis tulerauaga ühist. Iseenesest
Esilaskur,
salakütt
ja
kõik,
naljavend läbi ja läbi.
Eelmise lehekülje järg.
Äts Vilbok.
Paul Gutman.
Ise (autošarš).
Kah üks neist ühisg. moonakaist. Hää laskur — särab
alati märgist mööda,
Ideaalseim koolipoiss, ent koolipapa leiab siiski põhjusi
tüliks,
Ah sa närakas, keel läks
kurku . . j
23
Mis ma nägin tsirkuse loomaaias.
1) Kaelkirjak (Elmarus Krassit). 2) Karu (Turis Takkelius). 3) Isane lehm —ah jah — sõnn (Pau
lus Vihalemus). 4) Pime kana (kerkakas Juulius Tavaistis). 5) Ahv (Jutzibus Künnapeus). 6) Ka
ahv — veel ahvim ahv (Tsimmai-Ruudi). 7) Seda looma tunnen vaid teadusliku nimega (Edmuntus
Mustavit). 8) Kukk (Verae Kuk-kuk-kuk).
Ärge iludustelehekülge vahele jälke.
(Meie kooli õrnasco esindajad.)
Linda.
Hääsüdamlik, isamaalik, väär
tuslik naisolevus.
Anna.
Omab hiigelvõlu. Ent Aamori
nooled ei tabä tema süda
messe — langevad liig ma
dalasse.
Leida.
Kõigi naiselikkude omadustega,
kõige modernsemate kogemus
tega ja veel — oi, oi, oi —
kas või hetäär laureaat.
Eelmise lehekülje järg.
(Ühe teise kooli esindajad.)
26
Stella.
Frieda.
Erich,
Elagu flirt ja sport!
O naiste sugu, nõrkus on
su süü!
O õitsev noorusilu, o tem
perament!
Võrratu karskuse sõber —
hiiglane viina hävitamises.
Hans Sepp
Vaestemaja Eedi,
ja rahvamajale lubatud
toolid. Teeb nalja, mis?
aunimega linnapää — no
on naljanina.
H. Veem
ajab sportlaste asju ja
kus saab, sääl viskab nal
ja, et hoia piip ja prillid.
27
Muretu pensionär.
,,Mis viga poissmehepõlve pidada,
ja naistelt musi nosida."
28
Toekamad „ ninad"
„Porila“ ärimeeste seas
G. Laas — libe ärimees ja kuum
kinosõber.
E. Schvartz — kaval hebrealane.
K. Postel — kaalukam porilane.
29
Elektrivärk
patent 1929.
(Võhiku kujutis.)
Niisugune kuluks ka Porilassegi,
— kui aga seda juba sääl pole
kasutatud — noh, võib ju linna*
päält järele pärida.
30
Suure
maavalitsuse
esimehe seiklusi,
,,Kõtt, peletis, kelle
kuramuse tohlule sa
oma hännaalust näi
tad siin!“
31
cffiead lugejale
õpetanud need
kergemeelsed
leheküljed, tunnen,
et
olen
kohustatud
nende ees, keda pahandasin, vabandama. Olen austatud õpe
tajaid kui ka õpilasi ning teisigi luba küsimata puudutanud
mõni arvab, — kahtlemata kurjasti puudutanud.
See kõik
oleks andeksandmatu, kuid et see mitte nii pahatahtlik polegi,
loodan seepärast andestamist.
Loodan, et lugeja — lugenud
läbi saatesõna — õigel seisukohal selle kaustakese üle asub:
vaadelge seda kui tuju, kui ajaviidet, mis kellegi viriseja poolt
kerge käega ja nüri noaga linooli kraabitud — sarnane oli
minu ülesanne.
Sarnaselt tajugu ka lugeja seda.
Suudab see
kaustake tillukese mälestusena pakkuda tsipake lõbu ja aja
viidet — oleksin piirita rõõmus, — sest nii soovisingi.
Sakala Trükikoda, Viljandis
32
/
|