|
Teine aastakäik.
Uus
Edu-kalender
1918.
Sel aastal on 365 päewa.
S. Songi kirjastus, Wõrus.
,,Kultura“ trükk, Wõrus.
Märkide seletused.
noor kuu
täis kuu
esimene weerand
wiimane weerand
p= püha, päew, pärast; k. = kell; m.= minut
*Luteruse-usuliste kiriku püha; + ** Greeka-öigeusuliste
kirikupüha.
Aasta ajad.
Kewade algab 8. märtsil.
Suwi algab 9. juunil.
Sügis algab 10. septembril.
Talw algab 9. detsembril.
Põikele ja kuu marjutamifed.
1918 aastal on 2 päikese ja üks kuu marjutus.
l. Täieline päikese marjutus 26.—27. mail. Täielik
marjuMe riba hakkab Waikles okeanis peale, läheb üle
D9hja-Rmmkü ja lõpeb Atlandi okeanis ära.
2
Osaline kuu marjutus 11. juunil. €i ole meil näha
3. Ringkujuline päikese roarjutus ,20. nomembril. Ring
Kujulise warjutuse riba hakkab Waikfeft okeaniit peole,
läheb üle Cõuna-Amerika ja lõpeb Atiiandi okeanis ära
Kalendrite ajaarvamine,
Wenemaal, peale Soomemaa, öreekamaal, Rumeenias,
Serbias ja Bulgarias tarroitatakie Julianufe ehk roana ka
lendrit, muis riikides Gregorianufe kalendrit. Gregorianufe
kalender on meie, Julianufe, kalendrilt 13 päetoa ees
kuid 1. Ülestõusmise püha langeb tarna päetoa peale-.
Jaanuar
■fl Csmap,
Naari-küu.
Uus aasta.
2 TeHip.
5 Kolmap.
- 4 ncli«P,k 439
5 Reede
[m.p.i.
••j6 Caup
: Kolme k. p.J
7 Piihap. j
8 Csmap. :
4 Teifip.
Kolmap. Paaroli päero.
lleljap, ;
Reede
Ca up.
jo
U
12
1s
14 Pühap.
Korjule P-O
15 Csmap.
16 Teifip.
17 Kolmap. Tõnife p.
$8 lleljap.
19 Reede
20 Caup. ; Waab. Sebaff.
21
22
25
24
25
26
27
14
Ib
16
17
18
19
20
21
22
25
24
25
26
27
28
29
30
31
1
2
3
Pühap.
4
Csmap.
Teifip.
Ck'e,5fm' 5
6
Kolmap.
7
lleljap, Paaroli ümbp. p
Reede i
8
9
Caup. j
28 Pühap. I
29 Csmap. !
10
1!
50 Teifip.
51 Kolmap. j
H12^06™' 12
13
1.
ii
21.
Päike tõuseb :
Läheb looja :
.uarii k. 8,52 m. k. 3,55 m.
k. 8,57 m.
k. 4,16 m.
„
k. 8.17 m.
k. 4,40 m.
Töhmdufeä
Küünla-kiiu.
Weebruar
I Rdjap.
•'2 Reede
5 laup.
T
4 Pühap
5 Esmap
Teifip.
Kolmap
8 ReFjap
4 Reede
0 j Laup.
Tl
s2
i5
?4
5
4
Küünla päero.
"
Tniiendufeä.
15
16
.
if
J|tZ53m.:jg|
Pühap.
Esmap.
Teifip.
Kolmap,
ueljap.
6 Ree.
7
rf,
V & _
>8 ptiht^ •' c .
' - 9 Esmap
W Teiüpl
iip
l:ul>uK roahv*p,
"•
21 Kolmap
/
T.
5
|5 m- .^6
22 Rdjap
23 Reede
24 üup.
25 Pühap,
i Xmap
Teifip.
>8 Kolmap.
Keüool. \
pMu.v
-x:
E*atke
te
roe
li.
21.
{Suleb .
lähe
mniLil k. 7,5^nlyfk. 5,07 m.
„
.,
k. 7,25 nrr
.: !•. 6,57 m.
k. 5;51 m.
k 5,55 m.
/,
l
Maris — Paastu-kuu
ö
1 fleljap,
*r|-2 Reede 1
*3 Laup. - j Woinädal,
4 Pühap.
5 Csmap.
6 Teiiip.
7 Kolmap,
8 Reljap.
9 Reede
10 Laup.
11 Pfihap.
12 Csmap.
14
15
16
Tahendufed.
17
-18 ■it****
VValtla p.3^3^2 19
20
luha p.
21
22
23
24
Taliharja päero. 25
126
13 Teiiip.
- 14 Kolmap. Palwe päew. 27
15 Reljap.
m5f?- 28
29
|30
16 Reede
17 Laup.
18
19
20
21
22
Pühap.
31
Csmap.
1
Teiiip.
2
3
Kolmap. Pendile päero.
Reljap,
C3!34,”' 4
5
23 Reede
6
24 Laup.
*25 Pühap.
26 Csmap.
27 Teiiip.
Paastu-lRaarja p. 7
C. r.priiksl. 1819. 8
28 Kolmap.
29 Reljap.
30 Reede
31 Laup.
Päike tõuked:
1. märtsi! K. 6,55 m.
11. „ k. 6.06 m.
2\.
„
k. 5,37 m.
9
|H 6,36 tn. 10
11
i 12
13
Lohed looja’:
fk. 6,13 m.
k. 6,36 m.
k. 6,58 m.
1
Aprill — Jüri-kiiti,
1 Pühap. | KarjalöfNiniTe p, 14
15
2 (ismap. !
16
5 Teifip.
4 Kolmap. Rmbrufe päem. 17
5 Reljap,
3 6,f T* 18
19
6 Reede
20
7 Laup. |
8 Pühap.
9 Csmap.
io Teifip.
ii Kolmap.i
12 Rcljap.
15 Reede
® 10f ,!"■
14 Laup.
Künni päew.
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
1
2
3
4
*15
16
17
18
19
**20
21
Pühap, Pälmip. p.
€smap.
Teifip, j
Kolmap.j
Rcljap. 1 Suur Neij.
Reede | Suur Reede.
Laup. j
C12;27!™’
'::'*22
**23
**24
25
26
27
28
5
Pühap. [ i . Õlest. p.
€smap. 2.Olest. p. Jüri 6
Teifip.
Õlest,p.
[p. 7
Kolmap. 1 Markufc pdero. 8
9
Rcljap.
Reede j
#
?’ 10
Laup. j
| 11
29 Pühap. j
30 Csmap. i
Päike tõufeb :
11
21
aprillil k. 5,06 m.
„ K. 4,59 m.
„ k. 4,t3 m.
Tähendused
12
13
läheb looja :
k. 7.25 m.
K. 7,46 RL
k. 8,09 m.
V
•
;
Mai — Lehe-kuu.
8
44
15
Risti ieidm. p. 16
W 10,161: -il 7
18
Wolbri päero.
1 Teifip.
2 Kolmap.j
5 Reljap.
4 Reede
5 Laup.
6 Pühap.
7 Lsmap.
8 Teifip.
>) Kolmap. Rigula paem.
- 0 Reliap.
Tuule risti p,
11 Reede
12 Laup.
TähendutecL
; 19
20
-21
:22
:23
24
25
-7.12,34 m - -26
21
14 Csmay,
28
: 5 Teifip. :
129
6 Kolmap.j
30
17 !leija p. £innu risti p.
■ -81
18 Reede
19 Laup.
. 1
! 3 Pühap. 1
tr6';1 7 : 2
20 Pühap.
3
21 Psmap.
t . /l^v
4j
22 Teifip.
5
25 Kolmap.j ?... „ ^
6
24 Reljap, 5 Lehe risti p
7j
25 Reede
8j
26 Laup.
.. !
27 Pühap.
S12:04 n -7 9!
101
28 €smap.
11
29 Teifip.
121
50 Kolmap.j
13 j
1*5! Reljap, j Taewam. p.
Päike tõuleb:
1. mail k. 5,50 m.
11. ,. k. 3,51 m.
'1. ., k. 3,16 m.
\
£äheb looja:
k. 8,31 m.
k. 8,51 m.
k. 9,09 m.
j
i
1
j
Juuni -
i 14
15
1 Reede
2 Laup.
Pühap.
Csniap.
Teifip.
Koi ma p.
7 Fleljap.
8 Reede
9 laup.
3
4
5
6
' :•/ n
Tl 1
•12
13
14
15
. 16
Jaani-kuu.
m. 16
33 ,14
P. l. :
17
18
19
20
21
22
i. Ne lip.
Pühap.
Csmap. 2. Ne Kp,
z. Ne lip,
Teifip.
Kolmap.
Fleljdp.
Midi uäeto.
Reede
laup.
23
24
25
26
27
28|
OQI
Koi ma nuluni, p. 301
17 P ü h q vt
m. A
18 €smau,
c LO.44
e. !.
19 Teifip
2
20 Kolmap.
Ji
21 fleljap.
22 -Reede
5!
6
23 Laup.
" 7I
Jaani pae’3
'•24 Pühap,
iO,23
m,
3
25 €sm ap.
e. 1
9
26 Teifip.
10
v 27 Kolmap. 1 7 meig op p
11
28 Fleljap. 1
29 Reede i Peetri Paamü p. 12
13
Paas)! m. P80 Laup.
Päike i Suleb;
1* jt unil k. 5,07 m.
„
k. 5.07 m.
il.
„ k. 5, 5 m.
21.
Läheb lao j u :
k. 9,22 m.
k. 9,26 m.
k. 9,22 m.
Juuli — Hema-kuu,
10
1 Pahop.
*2 Esmop. Iieina-lllaarja p.
zli6ik.8,z6m,
3 TciCip.
vP c. 1.
4 KoSmap.
5 fleljap.
(, Reede
7 Laup.
14
15
16
17
18
19
20
8
9
10
1 i
12
15
14
Pühap.
Esmap.
7 roenna
Teifip.
Kolmap.
fleljap.
Karule p.
Reede
Laup.
21
22
23
24
25
26
S27
15
16
17
18
19
20
21
flpoltiitelahk. p. 28
Pühap.
2.9
Esnwp.
^-k.3,15m. 30
Teifip.
31
Kolmap.
1
fleljap.]
2
Reede
Laup.
3
niaarja-jTlögd.p. 4
b
tsniap.
^k, 10,31
Teifip.
"w m. p. 1. 6
7
Kolmap. Jakobi p.
8
Reljap.
9
Reede
iio
Laup.
22 Pühap.
25
24
25
26
27
28
29 Pühap.
30 Esmap.
3t Teifip.
Päike
1. juulil kell
li.
„
21.
„ „
Olemi põero.
tSufeb;
5,29 m.
3,48 m.
4,08 m.
|n
12
113
Läheb loojas
k. 9,11 m.
k. 8,54 m.
k. 8,32 m.
Töhendufed.
August — Lõikuse kuu.
I
2
5
4
Koimap, Peetri ahel. p.
rieljap.
3k.U8m.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
5 Pühap.
*6 Csmap. . Kristufe ielet. p. 19
20
7 Teiiip.
21
8 Koimap.
>.
gfftk.S7,04’m. 22
9 fleijap.
% s. K
23
10 Reede
jCaurititvpäetö.
&4
11 Laup.
>&■■■■
12
13
14
tl5
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
25
Pühap.
26
Csmap.
27
Teisip.
Koimap. Rukki-lRaarja p. 28
f(
29
Reljap.
i
p. !.
30
Reede
31
Laup.
Pühap.
Csmap.
Teiiip.
Koimap.
M
Reljap.
d
Pärtli p.
Reede
Laup.
1
2
3
k. 12,45
tn, p. !.
26 Pühap.
Csmap.
28 Teiiip.
' 29 Koimap. lohannete f. p.
*30 Reljap. Rlekfandri p.
k. 5,04
31 Reede
m. p. 1.
27
1.
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Paike töuieb:
Cdheb looja:
augustil k. 4,32 m.
k. 8,06 nt.
k. 7,39
k. 7,11 3
H,
„
2l.
„
k. 4,55 m.
k. 5,17 M.
Töhendufed.
11
*2
September — Mihkli-kuu.
1 Laup.
114
!
2
5
4
5
6
7
>'8
Pühap.
€smap,
Teifip
Kolmap.
iMjap.
Reede
^k.3,02m,
Laup. •; U'fi-Hlaarja p.
15
16
17
18
19
20
21
9
10
31
12
13
14
15
Piihap,
Csmap.
Teifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Risti ülendam. p.
Ldlip. ,
iCm e4?.
22
23
24
25
26
2?
28
16
17
18
19
20
21
22
29
Pühap. |
30
tsmap,
Teilip.
1
2
Kolmap.;
llelmp.
3
4
Reede
[lindile p.
Laup.
'Dm. e!0!5 5
25
24
25
' 26
27
28
29
6
Pühap.
7
Csmap. Johannefe f. p.
8
Tellip.
Kolmap.: Op, Johannefe p. 9
ileljap.
10
Reede
11
12
Laup. ; ITlihklipäero.
I’50 Pühap. : Lõikuse p,
Päike tõuseb:
H!13
Läheb looja :
i. septembril r. 5,41 m. kell 6,40 m.
31.
„
k. 6,02 m. „ 6.11 m,
21.
„
k. 6,24 m. „ 5,42 m.
Töhendiiled
Wiina-kuu.
Oktober
tl Csmap. ! JTiaarjakaifsm.p. !4j
2 Teifip.
3 Kolmap.
4 Reljap.
5 Reede
sHM
6 Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Piihap.
Csmap.
Teifip.
Kolmap.;
Reljap.
Reede
£aup. |
15
16
17
18
19
z-:"- k. xl,36
wm.p.l
120
21
22
23
24
25
k. 7,3/
1.
26
Piihap. j Kolietamife p.
Csmap.
Teifip. |
Kolmap.
Reljap. | Jbw. usu ui. 1517.
Reede j
Laup. j
27
28
29
3C
31
1
2
Mtz k. 11,03
21 Piihap. :
T22 Csmap. Kaafani m. p.
23 Teifip. j
24 Kolmap.i
25 Reljap. j
26 Reede !
27 Laup. j
3
4
5
6
7
8
9
P iilia p. ! Sü man Juudas.
Csmap. 1
3 k- 6,4J
Teifip. j
Kolmap.j
10
11
12
13
14
15
16
17
”18
19
20
28
29
30
31
Päike fäufeb :
1. fokfobril k. 6,47 m.
U.
„
k. 7,19 m.
21.
„
k. 7,34 m.
Tõhcnduicd.
ÜU rn. p.
Cäheb looja:
k. 5,14 m
k. 4,47 m.
k. 4,22 m.
*f.-r
13
Nowember — Talv/e-kuu.
14
1 Flelja 53.
2 Reede
5 Laup.
4
5
6
7
8
9
10
Pühade päem. |14
fiingede päem. 15
j 16
117
Pühap.
9,34 lil
Csmap.
e. i.
Temp.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
Mardi päem.
49
120
!21
,22
23
11 Pühap.
Martin Piiskop.
12 Osmap.
15 Teiiip.
0± 12.27
14 Kolmap,
1 5 Reljap.
16 Reede
17 Laup.
24
25
26
127
28
29
30
18
19
20
21
22
25
24
Pühap. j
€smap. ! Ciifabi p.
^k. 5,21 m.
Teiiip. j
Kolmap. S Leemeti maarja p.
Reljap. 1
Reede |
Laup. |
25
26
27
28
29
30
Pühap. j Surnute püha.
€smap. |
[Kadri p.
Teiiip. 1
^k.4,33 m.
Kolmap.j
Reljap. j
Reede j Andreie päem.
Päike toule b :
I. narocmbril k.
m.
i>
„
k. 8,22 m.
21.
„
K. 8,42 m.
48
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Läheb looja :
K. 5,58 m
k. 5,40 m
k. 5,28 m.
Tähenduicd.
Detsember — Jõulu-kmi.
14
1 Laup.
*2
5
4
5
!6
7
8
1. Kr. tulem. p.
Pühap.
Esmap.
'Mk. 9,19 m,
Teifip.
p. I.
Kölmap.
Reljap. Riguia p.
Reede
Rigula-Rlaarjap.
Laup.
15
16
(7
18
19
20
21
9
10
Il
12
15
14
15
Pühap.
Esmap.
Teifip.
Ä^k. 8,32 m
Kdimap.
'•w' e. j.
Reljap. Cuuffina p.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
16
17
18
19
20
21
22
129
Pühap.
30
Esmap.
31
Teifip.
Koimap.
*
M,lc. 10,25 2
Reljap.
^ m. e. 1.
z
Ulult Toomas.
Reede
Laup.
4
23
24
•f25
--'26
*27
28
29
Pühap.
Esmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
Laup.
50 Pühap.
51 Esmap.
5
Aadam ja Eeroa. 6
i. Jõulu püha.
7
2. Jõulu püha. 8
)l p-3“2.T 9
10
Süüta 1. p.
11
Silmester.
Päike tõuked :
j. detiembril K 8,56 m.
H.
„
k 9,05 m.
21,
„
k, 9,02 m.
,12
113
Caheb looja :
k. 3.21 m.
k. 5,24 nt.
k. 5,55 m.
Tähendufcd.
-
16
Laadad.
Kubermangu coaSiffuIe kalu järele er ole luba laupa*
mai ega pühapäeval laota pidada, maid kui nõnda juh
tub, peab [eda te iie nädala äripäeval pidama,
jaanuaris.
Pärnus, lelle kuu tuumale! koimapäetual ja neljapäetual.
. . ladus 5 nad.; Wõrüs 5 p, Orgifal 1 p.; — S. Tflehikoormas 1 p
9. Imaroere mõifas (Pillittro.) l p. — 10. Haapfalus 1 p.; Heinastes
2 p; Raimal 2 p.; Walgas 2 p. — 11, lõelehtmes, Hiidu kortli jui
res I p.; Petteris I p. — 17. Kolu meres 2 p. —- 20. Raplas 2 p.
2?. Rakrocres 2 p. — 29. Põitfamaal 1 p. — 5u. Weimaris 2 p.
Weehruaris.
Lihulas esmapäeroal ja teilipäemal enne roaltlapäema.
2. Baifiskis 2 p. — 3. Kcbiastes 1 p.; Wiljandis aastalaat 3—Ii
eoeebruarini, Räginamäel, Suures-Lähtrus 2 p. — 4. Tartus 2 p.
IVõrus 1 p. — 6. Paides 2 p.; Hormas 3 p. — 3. Waigas 2 p. — 15
Cähtrus 1 p. — 15. Hina külas, fiiatskiroi tuallas. — 18. 3õhrois 5
5 p.; fiudrus. — 20. Õiüu mõisas, Türi kihelkonnas 1 p.; Kituiloc
kõrtii juures 2 p. — 22. XVõrus 8 p. — 23. Sutiema mõiias Huager?
kiriku j. 2 p,; Jfaku mõisas 2 p. — 24. Kulinas 2 p. — 26. Rmbias
2 p, — 27. Wahu külas, Koeru k. 2 p.
Märtsis.
Weimaris lelle kuu elimelel esmapäeroal. — Raplas lelle
kuu elimelel esmapäeroal ja teifipäeroal. — Keilas miienda paastu
nädala esmapäeroal ja teifipäeroal. Lihulas paastu elunete nädala
esmapäeroal. Palmfis kelku ja neljdp. päralt Ciharoõtet. Walgutas
neljapäetual enne Palmipuude püha, Wlljqndis neljapäetual päralt
Oharoöfte pühi; Lihulas neljcp. päralt Liharoõtfe pühi. Raktoeres
esmap. ja teilip. päralt LiharoSrte pühi — 1. Kodijärme Kitfel Waimattroere Sihi kortli juures; fb manni mdifas Pilliftroere kihelk.;
Kadrina mõiias Tartu maak., »t inas Oudoroa maakonnas 3 p ; Olt
rorois 11 p — Z. Rannus, Kt. 4 kortli juures. — 4. Kaltnas ; Püh
tittas lp. — 5. Kallaste ’ as; Sangaste kiriku kortli j. — 7.
Wäike-UlUas 2 p — 8. [adavere mõiias 2 p. — Watla mõiias 1
p. — 10 Wõrus • p,; Wafknarroas 1 p.; Strägeroa kiriku juures
17
3 p.; Kuhjas; Walgjärme Kitie kortli juures 1 p.; Leile! lp.
11.
ITlõra mõilas, Tartu maakonnas.— 12. Woldil.— 13. Wana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi olemis 1 p. — 15. Paides „Porilaat“ 2 p.;
U7alguta mõilas. — 20, Sõriste Puskarul 1 p.; Wana-Antsia Hau
kal 2 p ; Kloagas 1 p.; Märjamaal. — 23. Koolas, Kõuge kihel
konnas. — 26. Wairoara mõilas 2 p.— 27. Uderna kortli juures.
— Tartus ülestõusmise nädala neljapäeroal. — 28 Misku mölla
ma ja juures.
Aprillis.
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäeroal enne Jüripäeroa.
Põltsamaal reedel enne Jüripäeroa. — Kakroeres esmap. ja teikipäeroal päralt Ohamõtte pühi. — Kole Uuemõifas esimesel esmap.
ja teifip. päralt Jüripäeroa. — 1. Waltle-Pranglis, Koorroere kortli
juures; tiisli kiriku juures; Sadu külas^ Pikknurme kortli juures;
Wante-Koiola, Leeroil; Kuiroajõel, Kole kihelkonnas 2 päeroa. —
5. Koeru Peedi Wahul 2 p.; Muktia olemis Tarroastus. — 6. Cuuts
nikus 1 p.; Kilingi-tlõmmes 2 p. — 10. Wõrus 2 p.; Wahilas; VPatlas 2 p. — 12. ellamaal; Kuristas Suirtu kortli j.; Soonistes 2 p.;
Maarja-Magdal kih.; Sadukülas, — 15. Krüüdneris, Sulaoja kortli
j.; Koiga roallas, Liiroa kroonu roiinapoe juures 2 p.; Kuusalus.
16. flhja Kärlal 2 p.; Waiatus. — 17. Saare mõilas; Waftle-nõos
2 p.; Haanja roallamaja juures 1 p.; Haista kortli j., Saaluse roal
las. — 18. tiislis 2 p.; Waigas 2 p.; Kergus, Pärnu maakonnas
1 p. — 19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; nuusta
kul 2 p.,- Anija mõisas 2 p.; Kaareperas; Lelles. — 21. Waigas ;
Wolmaris 2 p.; Karoastu-Koolal 2 p. — 23. Järroakandi mõilas
2 p. — 25. Pärtli mõilas, Põlroa kihelk.; Tioorus, Rõuge kihelk.
— 26. Häädemeeste! 3 p,; Narmas 3 p. — 28. Mislus; Reolas. —
29. Kaiaroere Pataste kortli j. 2 p.
Mais,
9.
1. Kähri Karilatfis 2 p. — 5. Sangaste kiriku kortli j. —
Wõõblus 1 p. — 10. Oudoroas, — 12. Wõrus 1 päcro.
Juunis.
Tartus esmap. enne Jaanip. — 1. Waltle-Kuustes. — 10.
Mustmees 3 p. — 12. Märjamaal 2 p. — 14. Põltsamaal. — 16.
Wõiste kortli juures, Tahkuranna roallas 3 p.; Kakroeres 2 n.
18. Walgas. — 20. Paides 2 p.; Palmses 2 p.; Wiitina kortli j. 3
p.; Tallinnas aastalaat kaks nädalat; Wõrus I p. — 21. Tartus
2 p. — 23. Keilas, Haraku kortli juures; Ml jandis 2 päeroa. —
27. Tarroastus.
2**
18
Juulis.
Pärnus esimesel selle kuu kolmap. ja neljap. — 2. Karkfis
3 p.. — 20. Pärnus aastalaat kuni 10. augustini. — 26. Weimaris
1 päerv. —28.Tali mõisas 1 p.
Augustis.
2. Tuhalaanes, Paistu kih. — 7. Mõisaküla roakfali juures
2 p. — 8. Urifaare külas, Laiksaare mallas. — 9. Koimalinnas
(fldielis.
10. Walgas; Cemfalus. — 72. Saarde Pati mõisas 3 p.;
15. ITlarienburis. —18. fielmes 2 p.; Häädemeestel 3 p.; Pootlis,
Seti ro. 2 p, — 21. Taalis, Müral 2 p. — 24. lamburis 3 p.; Kuh
jas; Roota mõisas; Waltlemõisas, Wiljandimaal 2 p; Waltfe-flõos
2 p. — 26. YVõrus 1 p.
28. Kilingi-Flõmmel 3 p.; Lelles lp.—
30. Kaanfus; Mehikoormas. — 31. Kolga-Jaanis.
Septembris.
Uue-Mõisas esimesel selle kuu teifip. ja kolmap. — Pärnus
kolmap. ja neljap. enne Mihkli päeroa. — 1. Jifakus 2 p.; Õilus,
Türi kihel. 1 p.; Raanitias 1 p.
2. Abjas 3 p.; Tammistes, Pärnu
maal. — 4. Räpinas ja Uusnas. --- 5. Kuhjas; Sangaste kirikukõrtli
juures; Sindis 2 p.; Pikkjärroe kortli juures. — 6. Kergus 2 p. —
8. Tartus 3 p.; Rõuges 1 p.
9. Kaitnal, Pärnu maak.; Kimi-Wigala poe juures 2 p,; Koimalinnas 1 p. — IC. Järroakandi mõisas
2 p.; Paides 2 p.; Sürgaroeres 2 p.; fioldres 2 p,; Polnal 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Pöörameres, Pärnu maakonnas.
— 15. Toris 2 p.; Watlas; Orgital 2 p.; Põltsamaal 2 p. — 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p,
17. Haanja mallarnaja juures 1 p. — 18.
Audrus 2 p.; Koiga ro. Liiroa roiinapoe juures 2 p.; Rafinal 2 p. —
19. Uuemõisas, Saaremõifas 2 p.; 20. narmas 3 p.; W7ana-W7ändras
2 p.; Laanemetsa mõisas 1 p; Karoastu Koola kortli j.! Keeni Tinfu
kõrtsi j.; Heinastes 2 p.; Torma olemis 2 päeroa; Leemi mõikas. —
21. Sännas; Paltiskis 2 p.; Reolas; Wolmaris; Palmses 2 p. — 23.
Kalamcre Pataste kortli juures 2 päeroa; Ceeroil. — 24. Lihulas;
Wiljandis 2 p.; Wõrus 2 p.; Sutlemas 2 p; Haageris. — 25. Pukas
2 p.; Kärdel, Konna kõrtti juures. — 26. Tallinnas 2 p.; — 27. Põlroas; Jmarocre m. — 28. Rakroeres 3 p.; Rõuge kiriku juures. —
29. Jllukste m' 2 p.; Keblastes; Keilas 3 p.; Tartus 2 p.; Raroanurmes 3 p.: Walgas 2 p.; WaKfeliinas 1 p.
Oktoobris.
lõhroi alerois neljanda näd. esmap., teitip. ja kolmapäemal
päralt ITlihklipäeroa. — Raplas eümelel reedel ja laupäeroal pärast
ITtihklipäeroa. — 1. Craltroeres i p.; Heinastes 3 päeroa. — 2. Rak-
19
meres 5 p.; Rannus, Kulli kortli j. —- 4. Jõhmis 5 p.; Suures-Cähtrus 2 p.; Kalaweres 2 p.; nuustakul 2 p. — 5. Cohufuus 2 p.; Wõõbfus 1 p. — 6. Cuutsnikus I p.; Tarraastus 2 p.; lõelehtmes, Riidu
kortli j.; Lootmine kortli j. — 7. Koeru Preedi Wahul 2 p.; Hurmi
mõisas, Tille kortli juures; Heltermool, Suures mõikas. — 8. Haap
salus I p.; Laekweres 2 p.; Hummulis, Soe kõrtsi j.; Kuristal, Suitsu
kortli j.; Holsta kortli j., Saaluse roallas. — 9. Kärgulas, Sulbi ole
mis 1 p.— 10. Wafulas; Kõos 2 p.; ITloostes 1 p., Koluweres 2 p.—
11. faatres, Tartu maak. 2 p. — 1?. Soonistes 2 p.; Sindis 1 p.;
Wõrus 1 p.; Hellamaa kortli j.; Riski kih. 2 p.; IRaarja-IRagd. kih.
15. ellamaal. — 15. Pikknurme kortli j.; Kurtis; Oriku kõrtsi j. 1 p.;
Räginamäel, Suures Cähtrus 1 p.; Weskimõifas; Taageperas, Hel
mes 2 p. — 16. Ahja Kärla! 2 p.; Waiatu mõisa j. — 17. Watlas.—
18. IRõnistes 1 p. — 19. Kulinamõifas 2 p. — 20. Rõusa kõrtsi juu
res, Uues-Wändras 2 p ; Mõra mõisas; Oraroa mõisas; Haukal 2 p.
22. Riskis 2 p. — 23. Wana-Antsla Haukal 1 p.; Raanitle mõikas.—
24 Kassinurmes; Rõuges; Mustjala Sika kõrtsi j. 3 p. — 25. Udernas. 28. Jõgeroa mõisas 1 p.; IRisfus 1 p.; Walgas; Wolmaris 3 p
30. Kähri Karilatfis 1 p.
Nowembris,
1. Tartus; Kärus 2 p. — 4. Pühitias; Patis, — lO.Wõrus 2 p>;
Multwee olemis 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p. — 13. Walgjärroe
Kitte kortli j. 1 p. — 15. Woltroetis 3 p.; Põltsamaal; Wigalas 2 p.
20. Walgas 2 p. — 22. Ambla olemis 2 p. — 25. Wiljandis 2 p ;
Wolmaris 3 p.; Keilas. — 26.Kulinal, — 28. Wõrus 1 p - 29,WanaWändras.
Detsembril.
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäeroal päralt kolmandat Kristule tulemite püha. — Põltsamaal reede enne 16. detsembrit. — Lelle
mõisas miimale nädala esmapäeroal enne Jõulu pühi. 1, Watknarwas 1 p.; nina külas Alatskiroil. — 2. Petleris; Rakmeres. — 5.
Pööraroeres. — 7. Rakmeres 2 p.; Wöõblus 1 p. — 9. Rarroas.
10. Krüüdneris, Sulaoja kortli juures; Ruhjas. — 12. Märjamaal.
13. Wõrus 3 p. — 15. Puka kortli j,; Walgas 10 p. — 16. Paides
2 p.; Märjamaa kiriku juures 2 p. — 18. ITloostes 1 p. — 20.
Weski möllas.
Petleris on laadad igal 1. ja 15. kuupäeroal.
20
Uecrltza.
n, P. ITlamontoroi järele wene keelelt fl. Tibar.
Juba aegadelt saadik, mida keegi enam ei mäleta,
seilab küla lähedal maantee ääres üksik, roana roilturoajunud puu rist, mida tihedasti istutatud kiburoitfa põetad
ümber piiraroad.
See roana rilt on palju omas elus näinud. Ta
roõiks palju teekäijale jutustada, kes tema lähedale jalga
puhkama jääb. Kuid halastamata aeg on oma hoolsa
käega kõik roäljalõiked tema peal tasaseks teinud ja keski
ümbruskonna elanikkudelt ei mäleta, kelle poolt see lugu
peetud mälestas üles on laetud. —
Seal kõrroal seilab ka meel teine mälestus —
luurepäralilelt brongliff roäljatoötatud lunastaja kuju.
Sellelt teati juba roõrdl.emifi rohkem. RäägitaMe, et mõifaomaniku proua lelle kahekümne kahe aasta eelt olla
laiknud oma ainsa, haigufe-kütkelt peafenud poja mäles
tuseks leha, kes mitte arstide kunsti, roaid Jumala taht
mise läbi terroeks olla laanud.
Kõrgesti ülestõstetud parema käega õnnistab ta lähedalleisroat küla, kaugele mäe peale ulatama roiljapuu
aiaga mõisat, roaikift rohelist metsa ja rahulist künnimaad,
Ja kes talile aukartusega oleks kujutule ilusatesse
silmadesse roaadanud, ei oleks küllalt sõnu leidnud imestamileroäärt kunstniku kiituseks, nii armuline oli püha
kuju nägu, nii palju õrnuft rooolas temalt roälja, olgugi,
ct Teda käesoleroal silmapilgul tunda ei laanud, kuid sü
ga roale hingesse tungis ta, mis mässama südame roaigistas ja kahtlustused laiali ajas. Jgaüks käis oma teed,
kõiki lootusi lelle peale pannes, keda ofaro kunstnik nii
elutruult kujutas.
*
*
*■
Ühel roihmafel noroembri-kuu päeroal kõlafiroad
naabruses olema mäe pealt püsti paugud, raske-luurtüki
21
kuulid lendafiroad kuludes üle metsa külasse ja maantee
peale soldatite fekka,® kes küla ümbruses olemast põefastikuft roälja jookfiroad.
Ci läinud kahte tundigi mööda, kui küla hooned,
nagu hiiglasuur kütis, roaenlafe suurtüki tule all põlema
hakafiroad ja kust hirmu päralt segaseks läinud elanikud
nuttes igale poole laiali jookfiroad, roanat ärarikutud majakraami ja paberilt püha pildikesi ühes mõttes, kuna
kallim kraam ja isegi lapsed koguni ära unustati.
Terme päero otsa kestis mastastikune laskmine.
Kõrges õhus lõhkefiroad fchrapnellid, fuitlupilmekefi järele
jättes, mihafeit kaeroaliroad kranadid maad, kuna püssi
kuulid roilistades läbi õhu tungifimad.
Õhtu eel juhtus eelpool nimetatud mälesMefamba
juures esimest korda merine kokkupuutumine. Pikarourrudega roengerlafed tungiliroad meie kütiroodule peale,
kes mullahunikute taha maha olimad heitnud, kuid ala
mad kogupaugud lundihroad neid jälle taganema.
lTlaha jäi road hirnud ja raskesti haamatud.
Pimeduse tulekul anti Wene jalaroäele käik kü
lasse asuda.
niuftjashallid kogud tulimad üksteise järele keemi
kutelt roälja ja sügamast! ettepoole kumargil olles, et
äraandliku maigule eeh karmale hoida, mis põlemast kü
lalt tuli, löMiroad nad kuni mõisani.
Kuulid lendafiroad igas sihis.
Anton Boboroitski, kes kõige järel tuli, lai millegi
asjaga tugema hoobi paha. Ta komistas ja kukkus täie
raskusega porile maa peale. Jefreitor Koroaltfchuk nägi
kukkujat, raputas teda õlalt ja nähes, et see ennäh ei
liigutanud, lõi ta risti ette ja läks oma tehti meestele
järele.
Kolme tunni päralt tuli Boboroitski jälle meelemär
kusele. Tema pea roalutas kuuli löögilt, mis roastu mälesMelamba kiroih alult tagahpõrgates temale päha tuli.
22
Ta tundis kõigis liikmetes arusaamata nõrkust ja täiskasroanud inimene, kahe lapse isa, keda ta kodu jättis, oli
meel abitum, kui weikene rinna laps.
Küla oli juba maani maha põlenud. Kuhu poole
läks Antoni wäeoso, seda ta enam ei mäletanud. Ta tea
dis ainult seda, et teda siia üksinda maha oli jäetud ja
see teadmine riitus temalt kõik ta mehisuse, iilis teha,
kuhu minna. . .
Tuul ajas pilmeä laiali — otse enese ees nägi Bobömitski kuu nõrgal maigule! brongfitt kuju. Ta tõusis
jalgade peale ja püsti najale toetades jõudis ta kuni ki
mlit aluseni, kus ta oma koti ja püsti karmale pani ja
fiis maha istus. Warsti wajutimad tema silmad uuesti
tuure mätimute päralt kinni.. .
fiobuste kapjade plagin maanteelt äratas tema üles.
Kes on need — kas omad ehk maeniane?
Rägu elektri säde, tekkis temas aimtus lähenema
hädaohu üle. Kuu malgustab maanteed ja mäljatid. Põ
geneda ei ole kuhugile roõimalik, ka ei ole selleks jõu
dagi. Hrapeita, aga kuhu ? fiilja. luba nägiroadki.
Wäritedes tõuseb Boboroitski põlroili ja roaatab
kaugusesse. Sellel silmapilgul kõlab pauk ja plaksudes
tuli kuul roastu mälestutesamba alult. Lõhkes ja lõi si
nise tulena põlema. . . Anton roõttis oma miimale jõu
kokku ja roomas brongfift kuju taha, et teal maenlale
hufaride eelt marju leida. Uuesti kõlab karabineri kuiro
pauk. Kuju liigub ja nagu hoigaks löögilt. Kuul on
talle ätte rindu läinud.
Uuesti koltlimad hobuste kapjade löögid ja kaugelt
maanteelt nähti kogusid, kes lähemale jooklimad. Wene
eelmahid märkatimad kolme maenlale ratsanikku, kes
nüüd minema kihutahmad.
Kütid jõudfiroad jutt lelleks silmapilguks linna, kui
Anton teilt korda meelemärkuseta maha kukkus.
*
*
*
'
23
Grenaderid liiguroad maanteed määda edafi, maa
hindajaid ette saates. Waenlane taganeb, kaemikuid tüh
jaks tehes. Jgal pool medeleroad koristamata surnuke
had, katkimurtud püssid, tühjad patruni-kestod ja muud
kraami. Haaroatud austerlased paluroad meie sanitari
delt abi.
Pea-roäeotal on käsk antud küla lähedal maanteel
peatama jääda, kuni kasakate kohalejõudmiseni. Soldatid
roiskaroad endid kraami kalda peale pikali. Ohroitfer
matab oma märkuste raamatu, kuhu ta oma fõjajuhtumited ja muljed üles kirjutab.
— Wäga kena kuju, — tähendab mälestussamba
peale näidates noor lipnik. — Kuid mis temaga on?
— Ulinge roaadake!
Haaroatud kuju rinnus paistis määratu suur auk.
Õhukene brongs oli lõhkema kuuli „dumm-dumm“ poolt
jutt selle koha pealt lõhki kistud, kuhu temale passima
mantli olla alam kunstnik südame oli peitnud.
Gnnatt ohroerdas ta terme ilma peastmiseks, nüüd
ohroerdas ta oma kujutute nende eest, kes uiu ja palroega
tema külge hakkaroad. —
«KK,
Mis maksab praegune sõda.
Scharlottenburi tehnika institudi professori wäljaarwamise järele läheb see sõda umbes 75 miljoni rubla
igapäew maksma: Saksamaale 20 miljoni, Austria-Ungariie 10 miljoni, aga liitlastele 45 miljoni. —
Selle kohta aga, kui kalliks üks sõjas surma saa
nud maksma läheb, wõiks arwata, et sõja tehnika ala
lise edenemise tõttu sõjad ikka enam surmawad on.
Ometi on see arwamine ekslik, sest 1870 a. sõjas tuli
365 kuuli, aga. Wene-Jaapani sõjas 1053 kuuli ühe ta
petu kohta.
24
Mis läheb aga iga soldati surm maksma?
Wene-Türgi sõjas 1877—78 a. tuli ta 75 tuhat
franki maksma, Wene-Jaapani sõjas— 102 -tuhat, PreusiPrantsuse sõjas 1870 a. aga 105 tuhat franki, —
Selles sõjas tõuseb nimetatud hind "arwatawasti
kõrgemale.
Tulufad näpunäited.
Kuidas hobusid kärbeste eest kaitsta.
Selleks, et hobusid kärbeste eest hoida, tarroitatakle
järgmist abinõu: Karboli-hapuga nihutatud mammiga õerutakte neid hobuse kehaosalt, mis kärbeste kallale tükkirnile tõttu kõige enam kannatada laamad. See abinõu on
roäga hea ja otstarbe kohane, tehet putukad karbolihapu
lõhna möljakannatada ei roõi ja lelle tõttu hobustest ee
male hoiaroad.
______
„ Majapidajas" on järgmine kühmus ja roastus, mis
põllumehele tähelepanemilemäärt roõiks olla:
Mõisas on roana elatanud sakslane roalittejaks.
See ei lale seemet ialgi muul ajal külroada, kui
õhtu. \X7i!i näikse hästi kasroaroat. Kas on lellel
misgit teadussilt põhjust, roõi sunnib ebausk teda
õhtule! ajal külroama?
\X7astus: Teaduslitt põhjust õhtutele külmumisele
roõiks ainult lelles leida, et leeme öö läbi lahtiselt kaste
niiskuse käes seilab ja teisel hommikul niiskelt mulla sisse
laab küntud. Ebausku selle juures ei ole, maid roanarahroa ärroamine, mida Saksa ja Rultria põllumeeste juu
res laialt leitakse. Ilad tõendaroad, et teeme, mis õhtul
roäljaküiroataMe ja öö läbi lahtiselt maa peal lastakse
seista, mõni päero roaremalt ülestuleb, rutem kasroab ja
küpseb ning pikema kõrre ja pea kasroatab ja raskemad
terad annab, kui teeme, mis kohe peale külroamitt saab
tisteküntud.
r
|