Lahkeks kingituseks
ärisõpradele.

Jaan Jänes'e
Kalender
1930.
V
AASTA-
KÄIK.

Jaan Jänes'e riide-, pudu-, naha- ja kolo-
niaalkaupl. kirjast. Tarwastu-Mustlal 1929.

Trükikoda J. Nürnberg, Villandi.

Grammofonid.

Tantsuorkestri
aset täidab noortele grammofon.

Oh seda elu ja õnne,
Oh seda pidu ja põlwe!
Oh seda Lusti ja rõõmu,
Kui grammofon kutsub meid tantsima!
Trillala, trallala,
Pane pulmajalg alla.

Ilusat grammofoni-
pilli ja tantsu,
see on kõigerõõmsam siin elus.
Igas perekonnas on grammofon kõigepare-
maks seltsiliseks ja ajawiiijaks.
Igasugused grammofonid, ja plaadid
suures wäljawalikus alati ladus.
HINNAD ÄÄRMISELT ODA-
WAD.
Jaan Jänes'e
riide-, pudu-, naha- ja ko­-
loniaalkauplus,
Tarwasiu-Mustlal. Telefon 7.

Jaan Jänes'e
riide- pudu-, naha- ja
koloniaalkaupluse
Kalender
1930
V. aastakäik.
Lahkeks kingituseks
ärisõpradele.

Jaan Jänes’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaal­-
kaupluse kirjastus Tarwastu-Mustlal 1929.

õtmexi&ast uutaastat
hcigile ®rz?i®Spr<adFeZe

soowib
Jamm Jänes-

Uueaasta tervituseks ärisõpradele.
Wana-aasta ajamerde waob
Igawikku ära kaob.
Wana asemel uus elu tärkab
Nii uusaasta sünnib, ärkab.
Jälle tuntaks eluhinda,
Lootus asub igal rinda
Et uusaasta õnne toob
Elu paremaks ehk loob.
Kaotada ei tohi lootust
Tulewiku õnne ootust.
Uute aasta sala sammul
Tarwis astu uuel rammul.
Ärisõpradele uutaastat head
Ma soowin
pühendan need read.
Andku saatus õnne, jõudu
Läbi elumere sõudu.
Eluteele kuldse läike
Külwaks teile õnnepäike,
Et täide läheks, soov/id ihad,
Lõpeks jonnid, lõpeks wihad.
—

—

—

f
!

Jaan Jänes.
—

2

\y i <ro

—

Märkide seletus.
0 — noorkuu. IfD
esimene weerand.
O — täiskuu.
lj
L — wiimane weerand.
Kella aeg kalendris on Jda-Euroopa aeg, mis Eestis maisem.
Kalendris märgitud aeg on õige ainult Tartu kohta ja läheb
teiste linnade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb kalendris
märgitud arwudele igakord juurde lisada: Põltsamaal + 3 min.,
Wiljandis +-5 nt., Pärnus + 9 nt., Paides + 5 nt., Haapsalus
+ 13 nt., Kuresaares + 17 nt.
Päikese- ja kuumarjutused.
1930. a. on kaks päikesewarjutust ja kaks kuuwarjutust.
1) O s a l in e k u u w a r j u t u s 13. aprillil. Ei ole
meil näha. Nähtaw Atlandi ookeanis, Ameerikas ja Waikses
ookeanis.
2) Ringkujuline — täieline paikesem arjutus 28. aprillil. Ei ole meil näha. Nähtaw P5hja-Ameerikas, Põhja-Jäämerel, Atlandi ookeanis ja osa Waikses okeanis.
3) Osaline k u u w a r j u t u s 7. oktoobril. On ka
meil näha; kuna aga kuu warjutatud osa on ainult 0.03 tema
näimast läbimõõdus!, pole warjutus palja silmaga märgataw.
Warjutuse algus kell 20.46 min., keskmoment — kell 21.6 min.,
warjutuse lõpp — kell 21.27 min.
4) Täieline p ä i k e s e w a r j u t u s 21.—22. o k t o o br i l. Ei ole meil näha. Nähtaw idapoolses Austraalias, Waikse
ookeani lõunapoolses osas ja Lõuna-Ameerikä lõuna tipul.
Aastaaegade algus.
Kewade alg. 21. märts. !. 10 h. Sügise algus 23. sept. kell 9 õht.
Suwe algus 22. juunil kell 6 h. \ Talwe algus 22. dets. kell 4 p. l.
Riiklised ja kiriklikud pühad.
Täielikud pühad, mil tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uus aasta (1. jaan.) 2) Kolmekuninga p. (6. jaan.) Jseseiswuse P.
(24. weebr.) 4) Palwepäew 12. märts.) 5) Suur Reede (18. apr.)
6) Kewadpühad (20., 21. ja 22. apr.) 7) 1. mai püha. 8) Taewaminemise püha (29. mail). 9) Nelipühad (8., 9. ja 10 juurt.)
10) Jaanipüew (24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 28. ja 27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 p ä e w a l: 1) Suurel
lattpäewal (19. apr.) 2) Nelipühi laupäewal (7. juunil). 3) Jõulu
laupäewal (24. dets.) 4) Wanal aastal (31. dets.)
Sel aastal on 365 päema»

3

I kuu

Jaanuar — Näärikuu
Nadalapäewad

73

g
**1
2
3
4

Mlgu P.
Neljapäew
Reede
Laupäew

19
20
21
22

5
**6
7
8
9
10
11

Pühapäew
3 Kuu. p.
Teistpäew
Keskn. 3
Neljap
Vaawli p.
Laupäew

23
24
25
28
27
28
29

i

12
13
14
15
16
17
18

Pühapäew 30
Esmasp.
31
Korjuse v. 1
Keskn. ©
2
Neljapäew 3
Tõnise p.
4
Laupäew
5

19
20
21
22
23
24
25

Püpapäew 6
Esmasp.
7
Teisip. C 8
Kesknädal
9
Neljapäew 10
Reede
11
Laupäew 12

26
27
28
29
30
31

Pühapäew
(Esmasp.
Teisipäew
K skn. G
Neljap.
Reede

31 päewa

Markused:

Päike tõuseb:
l. k. kell 9,2 m„
11. _ _ 856 ,
21. „ * 8,45 .

13
14
15
16
17
18

Läheb looja:
1. k. kell 3,33 nt.
11. .. * 3,48 „
21. * „ 4,6 ,

JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus,
Tarvastu-Mustlal.

Külmataat Tarwastust kohe kadus,
Kui nägi, mis Jänes’e äris kõik ladus
Meeste-naiste kampsunid, wülased sallid,
Imeilusad, soojad ja mitte kallid.
Suur-rätikud ja toredad kraenahad,
Nii et rõõmuga nahast wälja hüpata tahad.
—

kV

4

II luu

—m
Märkused:
W

f Nädalc,päewad

jg

28 päewa

Weebruar — Küünlakuu

1 Laupäew

19

2
3
4
5
6
7
8

Kllünlap.
Esmasp.
Teisipäem
Kesknädal
Nel ap. J
Reede
Laupäew

20
21
22
23
24
25
26

9
10
11
12
13
14
15

Luuwalu p.
(Ssmasp.
Teisipäem
Kesknädal
Nelja o. ©
Reede
Laupäew

27
28
29
30
31
1
2

16
17
18
19
20
21
22

Pühapäew
Esmasp.
Teisipäem
Kesknädal
Neljap. (C
Reede
Laupäew

3
4
5
6
7
8
9

23
**24
25
26
27
28

Püsiapäew
G.W.S.P.
Teisipäem
Kesknädal
Neijapäew
Reede ©

10
11
12
13
14
15

Päike tõuseb:
1. k. kell 8,24 nt.

li. .

21. „

.
„

8,1 „

7,86 „

Läheb looja:
1. k. kell 4,33 tn.
11- , .. 4,57 „
21. „ „ 5,21 „

Terwe, nagu wees need kalad,
On see, kel talwel soojad jalad.
Seepärast rahwas wiltsaapaid kannab,
Wiii jalgel mõnust sooja annab.
Wiltsaapaid
meeste-naistele
ja moodsaid kotikuid
Ja jalanõusid palju muid
On Jänesye äris saada nüüd,
Kui säält ei osta
oma süüd.
Tal hinnad odawad ja kaup ülihea.
Sa ainult aadress meeles pea.
—

—

—

111 kuu

________ Märts — Paastukuu

§" Nädala5* päewad

73

Markused:

K
1 Laupäem
16
2 Pühapäew 17
3 Esmasp.
18
4 2BaftIap,
19
5 Tuha p.
20
6 Neljapäew 21
7 Reede
22
8 Lauo- 3 23

9
10
11
**12
13
14
15

Pühapäew
Esmasp.
Teisipäew
Valmsp.
Neljapäew
Neede <K
Laupäew

24
25
26
27
28
1
2

16
17
18
19
20
21
22

Pühapäew
Esmasp.
Ä eisipäew
Keskuädal
Neljapäew
Kewade a.
Laup. (£

2
4
5
6
7
8
9

23
24
25
26
27
28
29
30
31

Pühapäew
(Esmasp,
P.-Maarja
Keskn. fp.
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühap. G
(Esmasp.

10
11
12
13
14
15
16
17
18

31 Mctoa

Päike tõuseb:
1. k. kell 7,9 m.
11. * „ 6,42 ,
21. „ „ 6,14 .

Läheb looja:
1 k. kell 5,44 m
U. . „
6,9 „
21„ 6,30 „

Ei hõbedat, kulda ei leita siin maal,
Kuid siidi ja sametit müüb Jänes igal aal.
Need daamid
nad Jänes’est peawad suurt lugu,
Sest kleidi- ja mantliriideid seal leida igatsugu.
Kes riideid kewadeks sealt toob,
See köitwa wälimuse endale loob.
—

JAAN J Ä N E S’E RIIDE-, PUDU-, NAHA- JA KOLONIIAALKAUPLUS, TARWASTU MUSTLAE.

6

IV luu

Aprill — Jürikuu

5- Nädalapäewad

sS

1
2
3
4
5

Teifipäew
Kesknädal
Nelsapäew
Reede
Laupäew

19
20
21
22
23

6
7
8
9
10
11
12

Piihap 3
Esinasp.
Teifipäew
Kesknädal
Nelsapäew
Reede
Laupäew

24
25
26
27
28
29
30

**13
14
15
16
17
**18
19

P. 31
Künni pIG 1
2
Teifipäew
Kesknädal
3
4
S. Melj.
e. Reede 5
Laupäew
6

**20
**21
*22
23
24
25
26

1 fil.(£
2 311. p
3 Ül. p
Iüri-päew
Nelsapäew
Markuse p.
Laupäew

7
8
9
10
11
12
13

27
28
29
dö

Pühapäew
Esm. G
Teifipäew
Kesknädal

14
15
16
17

30 päewa

MLrkrrsed:

Päike tõuseb:
1. k. kell 5,43 m.
11. * . 5,13 .
21. . * 4,47 „

Läheb looja:

©
r-ts

1. k. kell 6,55 m.
11. „ , 7,17 „
21. „ „ 7,39 „

5*
—

Ärge häbenege midagi, piigakesed, meid
Meie wõime ju omal ajal kosida teid.
Sest Jänes’e äris ootab pulmaloor
Ja pulmariideid terwe woor.
Aprill on tuntud pettuse kuu,
Kuid Jänes ei peta
wast keegi muu.
Noorpaarid
pidage Jänes’e aadress meeles,
Mis on järgmine sula eesti keeles:
JAAN JÄNES’e kauplus, Tarwastu-Mustlal.
—

—

—

7

V kuu

Mai — Lehekuu

2" Nädalag püewad

ö

31 päewa

Märkused:

8
**1 Maipüh. 18 3
2 Reede
19 c/
3 Laupäew
20
4
5
6
7
8
9
10

Pühapäew
Esm. 3
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Nigula p.
Laupäew

11
12
13
14
15
16
17

Pühapäew 28
Esm. G 29
Teisipäew 30
Kesknädal
1
Neljapäew 2
Reede
3
Laupäew
4

18
19
20
21
22
23
24

Pühapäew 5 u-T4
Esmasp.
6
Te'sip. C
7
Kesknädal
8 g
Neljapäew 9
Reede
10 cx
Laupäew
11

25
26
27
28
**29
30
31

Pühapäew
Esmasp.
Teisipäew
Keskn. O
TKSrvKM
Reede
Laupäew

21 CD
22
23
24 S
25
26 Or
27

12
IH
14
15
16
17
18

co
6
ncr

Päike tõuseb:
1. f. kell 4,20 m.
11. „ „ 3,^6 .
2!. „ „ 3,35 „

05

Läheb looja:
1. k. lell 8,3 m.
11. „ „ 8,25 „
21. i, ,, b.45 ,,

0
5:
or

Kuulge neiud,
Kuulge peiud,
Tahate teha kiiret sõitu,
Tuulega kihutab wõitu?
Kui ja
siis Jänes’e poodi tarwis minna
Tarwastu Mustla alewinna.
Sealt osta jalgratas
teraslind,
Mis parematest parem
ja odaw hind.
Küll märkate suwises sõiduhoos,
Et hea sõidukiga tõesti olete koos.
— 8 —
—

—

—

VI fuit
3" Nädala^ päewad
1
2
3
4
5
6
7

Pühapäew
Esmasp.
Teisip. 3
Kesknädal
Neljapäew:
Reede
Laupäew

Juuni — Jaanikuu ___________ 30 päewa
*5

Märkused

19 ai
20
21
22 6
23 P:
24 P
25

**8 1. Relrp 26

**9
*10
11
12
13
14

2. Melip
3 NeliV
Kelku. O
Neljapäew
Reede
Laupäew

27
28
29
30
31
1

15
16
17
18
19
20
21

Wiidi v.
Gsmasp.
Teiüpüew
Kesknädal
Neljap. (£
Reede
Laupäew

2
3
4
5
6

22
23
**24
25
26
27
28

Suidc alg
Esmasp.
Zaani P.
Kesknädal
Neljap. G
7 magaia p.
Laupäew

29 Peetri p.
30 Esmasp.

7

2
5
B
G7
2

•

co

M. j

2
6
B

P:

8
9
10
11
12
13
14
15

tss

Päike tõuseb:
1. . kell 3 17 m.
11. „ „ 3,9 „
21. „ „ 3,7 ,

e
5:
cy

Läheb looja:
i. t kell 9,5 m.
11 „ „ 9,18 „
2i. ,. „ 9,25 „

16
17

Siin on neitsid noorukesed,
Just kui prisked maalikesed.
Joowad rammust piima-petti
Kandwad õrna markisetti.
Noormehe süda kuumaks laeb,
Kui neid neitsikesi näeb.
Kõige rikkalikum walik naiste suweriiete alal on JAAN
JÄNES’e äris, Tarwastu-Mustlal. Hinnad wõistlem. odawad.

9

VII kuu

Juuli — Heinakuu

2" Nädalapäewad

31 päewa

Märkused:

g

1
2
3
4
5

Teistpäew
H.-Maarja
Neljap. I
Reede
fiaupäem

18
19 5
20 ar ,
21 p
22

6
7
8
9
10
11
12

Pühapäew
Esmasp.
Teinpäew
Kesknädal.
7. wen p.G
Reede
Laupäew

23
24
25
26
27
28
29

13
14
16
16
17
18
19

Pühapäew 30
Esmasp.
1
Teifipäsw
2
Kesknädal
3
Neljapäew 4
Reede
5
Lanp. (£
6

20
21
22
23
24
25
26

Pühapäew
(Esmasp.
Teinpäew
Kesknädal
Neljapäew
Iak -p. G
Laupäew

7
8
9
10
11
12
13

27
28
29
30
31

Pühapäew
(Esmasp.
Olemi p.
Kesknädal
Neljapäew

14
15
16
17
18]

Päike tõuseb:
l. k. kell 8,12 m.
ii. „ „ 3,24 „
21. „ „ 3,42 „

Läheb looja:
1 k. kell 9,24 m.
11. „ „ 9,15 „
21. „ „ 8,59 „

Kleidiriideid, siidirätte
Odawasti saate kätte
Jänes’e ärist Mustla pealt,
Leerilapsed ostwad sealt.
Sukad, sokid, siidisallid,
Jänes’el pole iial kallid.
Tahad saada kaupa head,
Tema juurest ostma pead.
10

VIII kuu

August — LZikuseLuu

E Nädala^ päewad

31 päetva

MK rkttsed:

£
1 Reede J 19
2 Laupäew
20
3 Pühapäew 21
22
4 Esmasp.
23
5 Teisiäew
6 Kesknädal 24
7 Ne'japüew 25
8 Reede
26
9 Laup. E) 77

10
11
12
13
14
15
16

Lauritsa p.
Esmasp.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Rukki-M.p.
Laupäew

17
18
19
20
21
22
23

Pühap. (C 4
Esmasp.
5
Teisipäew
6
Kesknädal
7
Neljapäew 8
Reede
9
Laupäew
10

24
25
26
27
28
29
30
31

Pärtli p. H
Esmaep.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Püdap. 3

28
29
30
31
1
2
3

11
12
13
14
15
16
17
18

Päike tõuseb:
i. k. lell 4.5 m.
11. „ .. 4 ?6 ..
21 „ , 4 49
Läheb looja:
1. k. kell 8,37 m.
11. „ , 8,13 „
21. „ „ 7,47 „

RAHVALAUL.
Külad jäiwad kuulamaie,
Rahwas salgana seisamaie,
Hak’sid \viimaks märkamaie,
Et Jänes’el kaubad kaunimaie.
Alati saada kõiki sorti pleegitud ja pleekimata pesuriietr„
odawat põlleriiet, tüllkardinaid jne.
JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus,,
Tarvastu-Mustlal.
— 11 —

IX kuu_____
§" Nädala^2 päevad

September — Mihklikuu
sS

1
2
3
4
5
6

Esmasp.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupae>v .

19
20
21
22
23
24

7
8
9
10
11
12
13

Pühapäev
Esm. @
Teisipäev
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäev

25
26
27
28
29
30
31

14
15
16
17
18
19
20

Pühapäev
Esm (£
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäev
Reede
Laupäev

30 päewa

Märkused:

1
2
3
4
5
6
7
21 Madise p.
8
22 Esm. H 9
23 Sügise alg. 10
24 Kesknädal 11
25 Neljapäev 12
26 Reede
13
27 Laupäev
14

Päike tõuseb:
1. k. kell 5,22 m.
11. , „ 5,42 „

Läheb looja:

28 Pühapäev 15
29 Mihklip. 3i 16
30 Teisipäew I 17

1. k. kell 7,13 tn.
11. „ , 6 46 „
21. „ „ 6,16 „

Päewast pikemaks läheb juba öö
Ja warsti algab koolitöö.
Ja mudilased kooli rutfwad
Ja kõik, mis tarwis, kaasa wõtt’wad.
Iga lastewanem teab,
Et lastele ostma peab:

Käsifööniite, käsitööriiet, laste kampsuneid ja mütse
ainult JAAN JÄNES’e riide-, pudu-, naha- ja koloniaal kauplusest,
Tarwastu Musilal, sest seal on kaubad kõige paremad ja odawamad.

12

X kuu

Oktoober — WiiMkrm

§" Nädalapäesob

31 päewa

MSrkrrsed:

£

1
2
3
4

Kesknädal
Neljapäevi
Reede
Laupäew

18
19
20
21

5
6
7
8
9
10
11

Pühapäew
Esmasp
Teisip ®
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew

22
23
24
25
26
27
28

12
13
14
15
16
17
18

Pühapäew 29
Esmasp.
30
Tsisipäew
1
Keskn. C 2
Neljapäew 3
Reede
4
5
Laupäew

19
20
21
22
23
24
25

Pühapäew 6
7
(Esmasp.
Teisip. G 8
Kesknädal
9
Neljapäew 10
Reede
n
12
Laupäew

26
27
28
29
30
31

Pühapäew
Esmasp.
Teisipäev)
Keskn. 3
Neljapäe
Usupuh. p.

Päike tõuseb:
1. k. kell 6,15 m.
N. „ „ 6,40 „
21. „ „ 7,3

13
14
15
16
17
18

'

Läheb looja:
1. k. kell 5,49 m.
11. „ „ 5.18 „
21. „ „ 4,51 „

Peremees nüüd seda tea,
Et ajawiiteks raadio wõi grammofon on hea.
Sa kohe raadio tallu sisse sea.
Jänes wõih sind selles aidata,
Et raadio wõi grammofoniga wõid end rõõmusta.
Raadioaparaadid, grammofonid ja plaadid müügil suures walikus JAAN JÄNES’e äris Tarwastu-Mustlal.

13

XI kuu

Nomember — Talmetuu

§- Nädala£? päewad
1 Laupäew

*2
K
19

2
3
4
5
6
7
8

Hingede p.
Esmasp.
Teisipäew
Kesknädal
Neljap @
Reede
Laupäew

! 20
21
22
23
24
25
26

9
10
11
12
13
14
15

Pühapäew
Mardi p.
Teisipäew
Kesknädal
Neljap. (C
Reede
Laupäew

27
28
29
30
31
1
2

16
17
18
19
20
21
22

Pühapäew
Esmasp.
Teisipäew
Kesknädal
Neljap. G>
Reede
Laupäew

3
4
5
6
7
8
9

23
24
25
26
27
28
29

Surnute p.
Esmasp.
Kadri p
Kesknädal
Neljapäew
Reede J
Laupäew

10
11
12
13
14
15
16

30 päewa

Märkused:

Päike tõuseb:
1. k. kell 7,29 m.
11. „ „ 7,51 „

21* n it õ,13 ff
Läheb looja:

1. k kell 4,26 nt.
11- „ „ 4,3 „
21. „ „ 3,40 „

30 Pühapäew 17 *

Villased kaelasallid, sokid, sukad, kindad
Neid sa sõber talwel hindad.
Rahwa terwist Jänes hoiab waos,
Soojad tarbeasjad alati ta laos.
Flanelli, parhi ja kõiki riideid musttuhat
Tänad seda, kes sind sinna juhat.

—

—

Külma wastu warustab igat JAAN JÄNESe riide-, pudu-,
naha-, ja koloniaalkauplus, Tarwastu-Mustlal.

14

XII fuu

________ DetsemeLr — Jõulukuu

§■ Nädalapäemad

31 püewa

Märkused:

A
1 Esmasp.
18
2 Teisipäew
9
3 Kesknädal 20
4 Neljapäew 21
22
5 Reede
6 Nigula p.(A 23
Pühapäew
Esmasp.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede (£
Laupäew

24
25
36
27
28
29
30

14 Pühapäew
Esmasp.
16 Teisipäew
17 Kesknädal
18 Neljapäew
19 Reede
20 Laupäew

1
2
3
4
5
6
7

7
8
9
10
11
32
13

21
22
23
24
**25
**26
*27

Tooma p
Salme ala.
Teisipäew
Kesknädal
1* 3 P.
2. 3. P.
3. 3. P

8
9
10
11
12
13
14

t. k. kell 8,33 nt.
11- „ , 8,46 „
21. „ ,, 8,57 „

28
29
30
3!

Pühap. 3
Esmasp.
Teisipäew
Wana a.

15
16
17
18

1. k. kell 3,33 m.
11. „ .. 3,16 „
21. „ „ 3,21 „

Päike tõuseb:

Läheb looja:

Perenaine peremees
Kingipühad ukse ees.
Kõik nüüd teie peale lootwad
Kingitusi pühiks ooiwad.
Ihkab ka kena neiu,
Keda kosib priske peiu,
Jõulukinki kõigest wäest,
Mis armsam ostab Jänes’e käest.
Jõuluwana kinkideladu on käesolewal aastal JAAN JÄNES’e
riide-, pudu- ja koloniaalkaupluses, Tarwastu-Mustlal.
— 15 —
—

,

£aab&b*
Laadad jaanuari kuul: 2. Krüüdneri wallas endise Pusa
kõrtsi juures. 7. Mõrus. Haimre wallas, „Orgita laat". 9. Kikewere külas, Kapu wallas.' 10. Suure-Jaani alewis. 12. Koeru
alewis. 15. Laekweres, Simuna kihelkonnas 2 p. Kolga-Jaanis.
17. Koloweres. Mustlal. 21. Mehikoorma kihelk. Meeksi wallas.
22. Paia kõrtsi juures, Jmawere wallas. Türi alewis. 23. Rasina
kõrtsi juures. Haapsalus Malgas. 2. p. 24. Paides. Jõelehtmes.
30. Nissis.
Märkus: Petserimaal, Naroowatagustel maaaladel ja
Saaremaal peetawad laadad ei ole siin ülestähendatud.
Laadud Veebruarikuul: 1. Kallaste alewis 2 p. 2. Raplas.
Kilingi-Nõmmes. Pornuse Lenhofis. 3. Maasi wallas. Liigalaswal. Jõgewa al. 4. Mõrus. 5. Narwas 2 päewa. Keblastes.
Tõrwas. 2 p. Õisus, Alliku w. 6. Oro w. Elwa alew. Rakweres 3
päewa. 10. Antslas. Raasikul 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Tamsalus. 15. Lähkru w. 16. Wiljandis, Münla laat 8 päewa. 17. Puhmus. Tartus. Haibal, Kernu w. 18 Ninakülas 19. Paides. Wasknarwas, Rawilas. 21. Muhu-Suure wallamaja j. Malgas 2 p.
22. Mustwee alewis. 25. Mõrus 8 p. Lihulas. 28. Tagawere Maasi
wallas. Wiljandis, Wasilalaat 2 p. 26. Wõõbsus.
Weebruari esimesel kesknädalal ja neljapäewal Pärnus, reedel
enne wastlapäewa Audrus.
Laadad märtsikuul: 1. Ristil. Kärdlas. Jõgewal. 3. Jõhwis
2 p. 4. Mõhmas. Kiwiloos. 5. Lehtses. Salla w. Kirblas. 8. Ants­
las. Iisakul 2 p. Kurista w. Tumala mõisas 2 p. 9. W.-Jakobis
2 p. Hageris. Emmastes. 10 Haapsalus. Suurejõel. U.-Wändras.
Kitsel. Pilistwere alewikus. Watlas. Puhjas. 12. Amblas. Mõrus.
Hellamaal, Aidu külas. 14. Mõisaküla alewis. Käsulonna m. Jmaweres. Mustjala wallamaja j. Maimastwere „ Sihil". Kodijärwel.
Reedel enne 15. märts. Põltsamaal. 15. Rapla alewis. 16. Ranna­
külas Kullil. 18. Järwa-Jaanis. Sangastes. Kärstnas. Kallastel
2 p. 20. Kuresaares. Jüri kiriku j. Märjamaal. Awinurmes. Türi
alewis. 21. Wäike-Ulilas. 22. Albu w. 23. Malgas. Leisi alewis.
Kawastu-Marnjal. 24. Laekweres 2 p. Mõra mõisas. 25. Moldis.
26. Rutikwere asund. Mahastus. Mõlla-Kihelepas. Subis. ManaPranglis. 28. Paides. Kellamäe kõrtsi juures 2 p. Kloostri w. Malgutal. 31. „Märtsi laat" 2 p.
Laadad aprillikuul: 1. Pindis Juuru al. 2. Antslas. Puskarul. Alajõel. 8. Tamsalus. Einmannis. Waiwaras 2 p. 9. Elwas.

— 16 —

10. Loonal. Ellamaal. 11. Pati-Nurmeotsal. 12. Wõrus. 13. Kärd­
las. 14. Hummulis „Soe" kõrtsi juures. Ninakülas. Kooweres.
15. Tapal. Sarus.16. Woltwetis. 17. Karulas. Tapal. 18. Koerus
Mahus. Mustlal. Kiwi-Migalas. 19. Kilingi-Nõmmes. Luutsnikul.
Wiitnal. Lüganusel. 20 Selis. Kuresaares. Alawere m. Lihulas.
21. W.-Maarjas. 23. Orajõe-Kablis. Saugas. Keila al. Wasulas.
24. Tartus. Wastseliinas. Lohusuus. Amblas. Esnas. 25. Narwas.
Rakweres. Koongas. Kanepis. Partsis. Roosikus. Kabalas. Märja­
maal. Marblas. 26. Suure-Jaani al. Narwas. Rakweres. Tsirgulinnas. Laatre w. Kohilas. Jõgewal. 27. Narwas. Saare kõrtsi j.
28. Kärus. Abja-Paluojas. Rakweres 2 p. Miljandis, neljapäewal
pärast lihawõtte pühi, 2 p. 29. Malgas. Kärstnas. 30. Kärgu
alewis. Haanjas. Nõo mõisas.
- Laadad nmikuul: Pärnus Jürilaat, esimesel kesknädalal ja
neljap. 2. Puhmus. Tõrwas 2 p. Haapsalus 3 p. Wändras. Ala­
mustel Räpinas. Waksnas. 3. Lelle Hiiekõnnus. Linnamäel Kawastu-Koosal Pikkjärwel. Nuustakul 2 p. Tahewa kõrtsi juures.
5. Haapsalus. Salakülas. Kodaweres. 6. AnMas. Järwakandis.
Tapal. 7. Mõisakülas. Pärnus 2 p. Põlwas. 8. Tahkurannas.
Mõistre kõrtsi j. Kõnnu wallas. 9. Häädemeeste!. U.-Antslas.
10. Põltsamaal.' Priipalu asund. Uduweres. Mana-Roosal. Kuiwajõel. 11. Missos. Reolas. 12. Mõrus. Õisus. Patastel. Roelas.
14. Karilatsis. Holstres. 15. Pärsamaal. Soosaare wallas. 16. Pai­
des. 18. Sangastes. 19. Mehikoormas. 20. Heibal. 22. Wõõbsus.
23. Malgas.
Laadad juunikuul: 1. Sulbis. 2. Türil. Miljandis 2 p.
9. Antslas. 12. Paides. 13. Woltwetis. 15. Märjamaal. 16. Tapal.
18. Kilingi-Nõmmes 2 p. 20. Põltsamaal. Järwa-Jaanis. Pika­
sillal. Patkülas. 2 p. Mustwee alewis, laat 2 p. 21. Mõrus. 26. Miljandis 2 p. Laiksaarel. Mihulas. Ristil. Tamsalus. 27. Wiljandis. Rakweres 3 p.
Laadad juulikuul: 1. Malgas. Haapsalus 3 p. 2. Pärnus 3 p.
Paides. Palmses. Wiida kõrtsi juures 2 p. 4. Tckrtus. 7. Petseris.
8. Taageperas. 10. Tarwastu asunduses. 15. Karksi-Nuias. Must­
lal. 18. Tõrwa alewis. 2 p. 25. Puhmus, Kapil wallas.
Laadad augustikuul: 1. Paides. 2. Pärnus 20 p. Türil.
7. Holstre wallamaja juures. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu wallamaja juures. 15. Tuhalaane wallamaja j. Koerus. 16. Martnal.
19. Laiksaares. Kallaste alewis 2 p. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Mal­
gas. 24. Tapal. 25. Mõrus. Narwa-Jõesuus 2 p. Mustlal.

—

17 —

26. Paides. Mõisaküla alewis. Kaansoos. 29. Rakweres 2 p.
30. Antslas. 31. Helme m. Häädemeeste!. Suurjõel. U.-Wändras.
Laadad septembrikuul: 1. Suure-Kõpus. 2. Suure-Jaanis.
Kaarlis. 3. Selis. 5. Wiljandis. Wõõbsus. 6. Wastemõisas. Nõos.
7. Tamsalus. Hummulis. Wana-Karistes. 8. Hallistes. Pornusel.
Peinigis. 9. Puiatus. 10. Olustweres. Tapal 2 p. Rutikwere asun­
duses. Kilingi-Nõmmes. Kärstnas. Rutikweres. Puhjas. 11. LelleHiiekõnnus. 12. Loodis. Türi-Allikul. Mehikoormas. Palmses.
Wiitnal 2 p. 13. Walgas 2 p. Iisaku mõisas 2 p. Kolga-Jaanis.
Kirikumõisas. 14. Õisus. Wiitnas. Ninakülas. 15. Tammistes.
Abja-Paluojas. Kohila alewis. Warblas. Jõgewa alewis. 16. Ta­
pal. 17. Uduweres. Räpinas. 2 p. Uusnas. Pikkjärwel.18. San­
gastes. Alawere mõisas. 20. Pindis. Sulbis. Kiwi-Wigalas. Pais­
tus. Rõuges. 21. Wahastus. 23. Paides. Tartus. Sürgaweres. Järwakandis. 24. Wõrus. Priipalu alewis.
Kirblas. 25. Antslas.
Wana-Suislepis. Wigalas. Oiul. 27. Põlwas. 28. Tori alewis.
Kuresaares. Põltsamaa linnas. 29. Haapsalus. Amblas. Keblastes. Kirepi kõrtsi Mures. 30. Haanjas.
Laadad oktoobrikuul: 1. Audrus. Pärnus 2 p. Kolgas. Päris.
Linnamäel. Nasinas. 2. Tõrwas 2 p. Mõisaküla alewis. Märja­
maal. Roelas. 3. Narwas 3 p. Laanemetsas. Wändras. Lindoras.
Wiitnal 2 p. Kuiwajõel. Reolas. 5. Roosikul. Ollepas. Lihulas.
6. Tapal. Jõhwis 2 p. Patastes. 7. Wiljandis 2 p. Hageri alewis.
8. Tapal. Mustjala mõisas. Pukas. 10. Walgas 2. p. Jmaweres.
Kõnnus. Lüganusel. 11. Riidajas. 12. Wastseliinas. Jllukal 2 p.
Kuremäel 2 p. Keila alewis. 13. Karulas. Tartus. Wõrus. Rak­
weres 3 p. Kurista w. 14. Kanepis. Aldus. Kilingi-Nõmmes. W.Tänassilmas. 15. Rakweres. Karulas. Raplas. Kulli mõisas. Awinurmes. 17. Rakweres. Koongas. Anias. Koluweres 2 p. Nuus­
takul 2 p 18. Wõõbsus. Antslas. Kuresaares. Sala külas. WäikeMaarjas.' Suure-Jaanis. Lohusuus 2 p. 19. Puskarul. Tarwastu
asunduses. Jõelehtmes. 20. Koerus. Mahus. Wana-Roosas. UueÄntslas. 21. Haapsalus. Saalusel. Wasulas. Kastre Wõnnus. Kaan­
soos. 22. Sulbil 23. Moisekatsis. K5o asunduses. Kloostris. 24. Laatres. Krookuses. 25. Esnas. Kanakülas. Ellamaal. 27. Laekweres 2 p.
Saare kõrtsi juures. 28. Järwa-Jaanis. Taageperas. Woltwetis.
Missos. Piknurme külas. 29. Kärsa kõrtsi juures. 31. Sindis.
Mõnistes.
.
Laadad nowembrikuul: 1. Matjaküla karjarnaal. Räpinas.
W.-Jakobis 2 p. Paides. Suurejõel. Uue-Wändras. Kodaweres.
Mõra mõisa juures. 4. Nissi alewis. 5. Antslas. Missi kõrtsi juures.

— 18 —

6. Rõuges. Kassinurme alewis. 7. Malgas. Elwas. 10. Põltsa­
maal. Jõgewa mõisas. 11. Miljandis. Mõrus. 12. Miljandis. Karilatsis. Kuresaares. Ardu külas. Triigi wallas. Suure-Lähtrus.
14. Tartus. Kärus. 15. Põltsamaal. 20. Haiba poe juures. Kernu
wallas. Ristil. Tamsalus. 23, Paides. Mustwee alewis. 25. Türis.
Raasiku wallamaja juures. 26. Einmannis. Pati-Nurrneotsal. Kitsel.
Wiru-Nigulas 2 p. 27. Amblast 28. Woltweti Hallikukiwil. Keilal.
29. Mõrus. 30. Migalas.
Laadad detsembrikuul: 1 Tapal. 2. Juuru alewis. 3. Malgas.
2 p. Alajõel. Mirumaal. Tapal. 5. Rakweres 2 p. Amblas. 6. Wihulas. 7. Kalleste alewis 2 p. 8. Miljandis 2 p. 10. Kilingi-Nõmmes. Mõisaküla alewis. Jüri kiriku juures. 11. Narwas 3 p.
12. Järwa-Jaanis. Mändra alewis. Martnas. Pati Nurmeotsal.
14. Antslas. Ninakülas. Koerus. 15. Mõrus. Kohila wallamaja
juures. Kärdlas. Jõgewa alewis, reede enne 16. dets. Põltsamaa
alewis. Pärnus 2 p. Moisekatsis. Türil. 18. Paides. Pööraweres.
Jakobi kih. 19. Jõhwis 2 p. 20. Haapsalus. Mõõbsu alewis. Masknarwas. Märjamaal. Lehtses. 22. Mustwee alewis Jõulu laat.
23. Sulaoja kõrtsi j.

kellegil oleks eod
Wiljandi mõisa nurmed,
Õisu heinamaad,
Woltweti mets ja ostaks kõik kaubad
Jaan jänes’e kaupl. Tarwastu Mustlalt,

siis ta oleks alles mees
19

Mõõtude ja kaalude wördlusedPikkuse mõõdud.

a. Meeter mõõdud.
1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 wersta.
1 meeter — 100 sentimeetrit — 3,28 jalga.
1 meeter — arssin 6,5 werssokki — 1,41 arssinat.
1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,225 werssokki = 0,39 tolli.

b.
1
1
1
1
1
1
1

Kodumaa ja Wene mõõdud.

werst - 500 sülda = 1,07 kilomeetrit.
süld = 3 arssinat = 4 küünart = 7 jalga = 2,13 meetrit.
arssin = 2i/s jalga = 16 werssokki = 28 tolli = 0,71 meetrit.
küünar = % arssinat .= 12 werssokki = 21 tolli = 0,53 meetrit.
jalg = 6V7 werssokki = 12 tolli = 30,5 sentimeetrit.
werssok =1% tolli = 4,45 sentimeetrit.
toll = Vt werssokki = 10 liini = 2,54 sentimeetrit.
Õõnsusmõõdud.

1
1
1
1

a. Meetermõõdud.
kantmeeter (im3) = 1-000 kantdetsimeetrit.
kantdetsimeetr (bt\m3) ehk liiter = 1000 kantsentimeetrit.
hektoliiter (hl) = 10 dekaliitrit = 100 liitrit.
liiter (I) =10 detsiliitrit = 100 sentiliitrit = 1000 milli­
liitrit = 0,81 toopi.

1
1
1
1

Riia matt = Y2 Riia tündrit ■= 6 külimittu = 54 Riia toopi.
Tallinna wakk = 3 külimittu = 6 matti; = 36 toopi.
Tallinna sälitus = 24 tündrit _ = 72 Tallinna wakka.
Liiwimaa waat = 30 Riia toopi.

b. Kodumaa mõõdud.

1 Liiwimaa oksaam = 180 Riia toopi.
1 Eestimaa waat = 64 kannu = 128 toopi.
Ruskusmõõdud.

a. Meetermõõdud.
1 meetertonn (mtn) = 10 kwintaali = 20 tsentneri = 1000 kilo­
grammi = 61,048 puuda.

20

1 kwintaal ehk doppelttsentner — 100 kilogrammi - 6,1 puuda.
1 kilogramm (kg) — 1000 grammi — 2,44 naela.
1 gramm — 1000 milligrammi — 0,234 solotnikku = 22,5 dooli.
b.
1
1
1
1
1
1

Kodumaa j a Wene mõõdud.

kaal — 10 puuda — 163,81 kg.
puud — 2 leisikut (puuda) — 40 naela — 16,38 kg.
leisik (pund) = 20 naela = 8,19 kg.
nael — 32 loodi = 96 solotnikku — 409,52 grammi.
lood — 3 solotnikku — 12,79 grammi.
solotnik = 96 dooli — 4,26 grammi.

Sagedamini ettetulewad nmljauma mõõdud.
1 registertonn on ruumimõõt laewamõõtmisel Moorsomi süsteemi
järele — 100 Inglise kantjalga — 2833 kantmeetrit.
1 Inglise hundredwight (tsentner) märgitakse ctot., mis jaguneb
4 kwarterile — 50,8 kilogrammile. _
1 Inglise nael (märgitakse lbs), mis jaguneb 16 untsile — 453,6
grammi.
1 Inglise tonn — 2240 naela - 1016,064 kilogrammi.
1 Saksa nael — 500 grammi — V2 kilogrammi.

1
1
1
1

Töö mõõdud.
suur kalooria — soojuse hulk, mis tarwis läheb, et 1 klgr. mett 1°
wõrra soojendada.
atmosfäär — 1 klgr. suurune rõhumine 1 ruutsentimeetri peale.
meeterkilogramm — töö, mis tarwilik, et 1 kilogrammi 1 meetri
kõrgusele tõsta.
hobusejõud (P. S. wõi H. J.) - 75 meeterkilogrammi tööd,
tähendab töö, mis tarwilik, et 75 kilogrammi 1 Eetri kõrgusele

tõsta.
1 inimjõud — loetakse umbes 1/s hobusejõudu.
Elektri mõõdud.
Moõduüksused on: wolt — pinewuse tähendajaks; ampeer —
woolu Lugemuse tähendajaks.
Kui wooluringis on woolu tugewus 1 ampeer ja woolu pinewus 1 wolt, siis läheb igas sekundis ringist läbi 1 Walt elektrit; seega
1 watt — 1 ampeer X 1 wolt.
1 kilowatt (kw) — 1000 matti (w).
1 kilowatt X 1 tund = 1 kilowatt-tund.

21

Woldi ja ampeeri wahet on enesele kõige parem selgeks teha,
kui ette kujutada jõge, millele tamm ette ott tehtud. Kõrgus, millelt
wesi alla langeb, wastab elektri pinewusele; igas sekundis üle tammi
woolaw weehulk wastab woolu lugemusele.
Kui kaswatame tanuni kõrguse meetrites läbiwoolawa toee
hulga peale, mida mõõdame kilogrammides, saame energia hulga
wõi tööhulga meeterkilogrammides, mis weewool sünnitab. Watt
on ka energia hulk, mis saawutatakse wooluringis ühe ampeerilise
wooltt ttlgewuse ja ühewoldilise pinewuse juures.

Maksuinspektorite tööpiirkonnad Wiljandimaal.
Wiljandi I. jaoskonna maksuinspektori tööpiirkonda kuuluwad
järgmised wallad: Aidu, Heimtali, Holstre, Kaarli, Kärstna, Loodi,
Puiatu, Päri, Pärsti, Riidaja, Suure-Kõpu, Taewere, Tuhalaane,
U.-Suislepa, U.-Wõidu, Uusna, Wana-Suislepa, Wana-Wõidu,
Wastemõisa, Wiiratsi, Wiljandi ja Õisu. Ühtlasi kuulub sama jaos­
konna maksuinspektori alla Wiljandi linn. Maksuinspektor asub
Wiljandis, Lossi tatt. 31.
Wiljandi II. jaoskonna maksuinspektori alla kuuluwad: Põlt­
samaa linn, Adawere, Jmawere, Qlustwere, Lustiwere, Rutikwere,
Sürgawere, Taewere, Kabala, Kõo, Kurista Wõisiku, Uue-Põltsamaa, Wana-Põltsamaa, Soosaare, Wana-Tännasilma ja Pajusi
wallad ühes Suure-Jaani ja Wõhma alewitega. II. jaoskonna
maksuinspektor asub Põltsamaa linnas, Põltsamaa ühispanga
majas, Lossi tatt.

Nahukohtunikkude tööpiirkonnad.
Wiljandi I. jaoskonna rahukohtunik: Wiljandi linn alewikku-

dega ja Wiljandi wald.
Wiljandi II. jaoskonna rahukohtunik: Tarwastu-Mustla alewik; wallad: Riidaja, Kärstna, Uue-Suislepa, Wana-Suislepa, Tarwastu, Tuhalaane, Õisu, Aidu, Holstre, Loodi, Heimtali, Puiatu,
Kaarli, Wana-Tännasilma, Uusna, Uue-Wõidu (Karula), WanaWõidu, Wiiratsi, Päri Pärsti, Suure-Kõpu.
Suure-Jaani rahukohtunik: Suure-Jaani alew; Wõhma alewik; wallad: Taewere, Wastemõisa, Qlustwere, Sürgawere, Kõo ja
Kabala.

22

Põltsamaa rahukohtunik: Põltsamaa linn; Wana-Põltsamaa,
Uue-Põltsamaa, Kurista, Pajusi, Adawere, Lustiwere, Wõisiku ja
Jmawere.

Kohtupristawite tööpiirkonnad.
Wiljandi I. jaoskond: Kohtupristaw Jüri Oert, asukoht Wiljandis, Lutsu täit. 6. Wiljandi linna parempoolne osa Lossi tänawast ja Semžntit puiesteest; Suure-Jaani ja Tarwastu-Mustla alewid; wallad: Wiljandi, Wiiratsi, Wana-Wõidu, Sürgawere, Olustwere, Taewere, Uusna, Wana-Tänuasilma, Wana-'L-uislepa, UueSuislepa, Holstre, Tarwastu ja Riidaja.
Wiljandi II. jaoskond: (Kohtupristawi k. t. Johan Lapp,
asukoht Wiljandis, Juudi tän. 3.) Wiljandi linna parempoolne osa
Lossi tänamast ja Lembitu puiesteest; Karksi-Nuia alewik; wallad:
Päri, Pärsti, Puiatu, Wastemõisa, Suure-Kõpu, Heimtali, Loodi,
Kaarli, Aidu, Oisu, Tuhalaane, Kärstna ja Karksi.
Põltsmnaa jaoskond: (Kohtupristaw Johan Soo, asukoht
Põltsamaal.) Põltsamaa linn, Wõhma alewik; wallad: WanaPõltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kurista, Pajusi, Adawere, Rutikwere,
Lustiwere, Wõisiku, Soosaare, Kõo ja Kabala.

23

Loomade sugutamise normid.
Haudumise mattus
kanal 19—24 päewa, kalkunil 25—29 p., hanel ja pardil 28—32 p.
ja tuwil 17—19 päewa.
Tiinuse mältus
hobusel 330—419 päewa, keskmiselt 340 p., lehmal 240—321 p.,
keskmiselt 9 kuud, lambal ja kitsel 144—158 p., keskmiselt 5 kuud,
seal 109—130 p., keskmiselt 4 kuud, koeral 63—65 p. ja kassil
56—60 päewa.
Isase jaoks lubatud emaseid:
käest paaritamisel täkule 30—50 mära, pullile 40—80 lehma, oinale
60—80 lammast ja kuldile 20—25 emist. Wnbal paaritamisel aga
poole wähem. Wabal paaritamisel kukele 8—15 kana, isahanele
3—5, pardile 3—5 ja isakalkunile 5 emakalkunit.
Loomi suguloomadeks Võib tarwitada:
täkku 3—5 a., märat 3—4 a., pulli lxA a., lehma IV2—2 n.,
oinast ja lammast IY2—2M> a., kulti ja emist 10—18 kuud.
Otsimise ilmumise aeg.
Mära otsib pääle sünnitamist 7—20 päewa jooksul ja pärast
tagajärjetut paaritamist 8—10 päewa pärast, lehm 3—4 nädalat
Pääle sünnitamist ja pääle tagajärjetut paaritamist 3 nädala pärast;
lammas 6—28 nädalat pääle sünnitamist ja 2—3 nädalat pärast
tagajärjetut paaritamist, emis — pärast põrsastest ära wõõrutamist
ja 2—3 nädalat pääle tagajärjetut paaritamist.
Loomi sugutamiseks tarnitama mõib hakata:
hobuseid 5—18 aastani. Pulli kõige parem sugulooma wanadus
on 3—5 aastani, häid suguloomi peetakse ta 7—8 aastani. Lehma
suguloomadeks peetakse harilikult kuni 12 a. wanaduseni, wahel ka
kuni 15 a. wanaduseni, kuid suuremalt osalt langeb lehma piimaand
juba 12-aastaselt.
Oina id kasutatakse suguloonradeks 4—5 aastani, lambaid
7—8 aastani, harukordselt isegi kuni 12 aastani, kulti, 3—5 aas­
tani ja emiseid 6—10 aastani.

24

Jaan Jänes e
viiele:'', pardata, aafoes- far 3E©I©n£<Ä«IfeöEepZets,

Tel. 7.

Tnpwasiu Masftol.
rIIBIWI

Tel. 7.
jmaaaa

Miide maämd,
Härrade ja daamide

patiiute-f kosiuümide- ja
üti&onna riided.
Igasugused naisie suwiviidleil moodsates mustrites,
suures wärwiküüalises wäljawalikus.
Igasugused pB*«wiII®£rfMed — pleekimata, plee­
gitud, wärwitud, trükitud ja merseriseeritud.

Puuwillane waff.

Willane watt.

MeSbli- ja* Te3.csdlvaisiheZi&.
O^Qiiriif*
1 CoUllIC

Q

Wo&dtvivii&eil.

pleegitud ja
pleekimata.

Käterätiku- ja laudlinariie.
Suurrätikud, parhräiikud, päärätikud ja
aknakardinad.

— 25 —

Näitus-mess nüüd moodi läinud,
Kes et oleks teda näinud.
Rahwas jookseb murrus kokku —
Lüüakse ju kangest lokku!
Uudist näha, see on iha —
Mõni murrab kas toõt piha
Noored, wanad, suured, wäiksed,
Näod ees kui lõunapäiksed,
Juba mitu pikka nädalt,
Waewas nii kui tehes hädalt
Talwel, jõululauba,
Olles unustanud kauba ...
Hobuwankril, raudteerongil,
Autol, omnibussi-kongil
Tõttwad kõik, kel elu sees —
Kojujäänul silmad wees. ..
Lastega on isad hädas,
Nagu mustlane kord mädas. —
Näituseks kõik nõudwad raha,
Sulab see kui päiksel waha.
Kuluta ja näe nii waewa,
Ega sellega saa taewa.. .
Nõnda näitus waewa teeb,
Rahwas aina jookseb, keeb.
Asi on ka seda wäärt,
Maksab kõpsutada säärt.
Uudiseid ja palju imet! —
Laienda saab silmaringi,
ülendada tuimund hingi. . .
Lõbust, naljast ära räägi,
Seda arwata et täägi,
Kuidas meel lääb kohe laheks,
Süda hüppab rõõmust kaheks
Rääkida saab mitu aega —

26

Uskuge, mn tulen praegu
Ise säält... Mis teete häält!
Tulen näitus-messi päält.
Asupaik on Mustla linnas, —
Mis on praegu suures hinnas.
Näitus asub turu rajas.
August Möldersoni majas.
Peremeheks Jänes Jaan —
Tõtta nüüd, et kulub saan.
Rahwamurd sääl uksi rõhub,
Jänes kaupa fätte lõhub.
Waata, kus on näitus-mess,
Näinud seda harwa, kes...?
ll^aha annad, kauba saad,
Mis piab wastu aasta'ad.
Ei siin ainult silmalõbu,
Kuule, usu armas sõber ...
Kõik, mis wälja näha pandud,
Sellel esimene auhind antud.
Kullaga kõik kronitud,
See on tõde, proowitud.
Riide- ja ka pudukaubad need,
Omale suurt kasu teed,
Kui sa ostad Jäneselt,
Oma manalt tuttawalt.
Tema näitus-messist tulu
Kõigil, kes taha liigset kulu.
Hää S.

27

28

iltga&tc ja

Mutda&ie

«jciZcoZzzie $2ZewcEsz<ie.
Udu j a Rudu kaksik laul.
Urgaste Udu:
,.Keda näen ja mida kuulen:
Armas Nudu Nurgastest!
Nüüd ma kohe laulu kuulen ...
Tulen otse Urgastest."
Nurgaste Nudu:
„Tere, sõber Udu Ürgastest!
Lauluga ka mina nõus...
Jutustan sul Nurgastest:
Süül on praegu kõwa tõus!"
Urgaste Udu:
„Ega meie maha jää,
Sent nüüd krooni ette maksab .. .
Kui weel hullemaks ei laa —
Mees, kes Intri" osta jaksab."
Nurgaste Nudu:
„Lugu tõesti üsna täbar,
Raha tõuseb kõmast pinnas. . .
Samuti käib meie käbar —
Pank ei wõta wekselt linnas."
Urgaste Udu:
„Leidus meil üks nupumees:
Tegi wekslil „wapi" perra...
Nüüd ta püsti häda sees —
Siilina, kas tõmba kerra."

29

Nurgaste Nudu:
„Kursitõus on päris paha,
PLälegi, km „restod" pead,
Ta kus aga puudub raha —
„Liitri" wiisi toiina toead."
Urgaste Udu:
„Wanasti, kui oli jõukust,
Pankasid meil polnudki...
Nälg nüüd näitab ema nõutust —Üle maja pangadki."

Nurgaste Nudu:
„Ja kui see toeel ei rahulda,
Wõib uue panga asuta —
Eks wekslipaberist saa kulda,
Kui oma kassa kasuta."
Urgaste Udu:
„Meil päewakorral tärpentiin,
Mis muidu suureks ohuks;
Kui aga liialt mõjunud toim,
Ta päris arstirohuks."
Nurgaste N u d u:
„Ning pärast ajalehes siis,
-On seletada wõimalus:
Kel osaks sai see priis,
Kes omale toeel palus..."

Urgaste Udu:
„Kas nimetame sobrakeft,
Kes mängis kord haruloonikat, —
Tas tunneme üht tõprakest,
Šbii jutustame kroonikat."
Nurgaste N u d u:
^Kakskümmend aastat tagasi,
Tal toaraks oli lõõtspill. ..
Nii toähe omas Pagasi...
Miüd seisab torn kui pütsiklill."

30

Urgaste Ubin
„Kuid taewani ei kaswa ta,
See kindel üsna tõesti;
Küll leiab omad toitjad ka,
Kui elab nõnda õelasti."
N u r g a s t e N u d u:
„Tõest meie elu igato küll,
On tartois weidi waheldust.
Seks toota katoaleeriks Lüll —
See pakub toähe rahuldust!"
Nurgaste N u d u:
„Nii järjest „sorditoahetus",
Meil päewast päetoa käib,
Kas süüdi mitte kahetus,
Mll seda hiljem näib."

31

Eüiitiin

JAAN IÄNE$’e
riide,- pudu-, naha- ja
koloniaalkauplus, — —
TARWASTU MUSTLAL.

1

TELEFON Nr.

cHaadio o&afkond.
TERWE MAAILMAGA
olete ühenduses, kui Teil raadio majas on

Raadio-aparaadid —
moodsamaid konstruktsioone — ja

nende osad.
alati laos.
Minu juures müügil olewate raadioaparaate ehituswiis on suuresti täienenud — teaduse wiimane sõna
sel alal — kuna hinnad märksa odawamad kui eriärides, sest et mina oma kaubalao milmekesiduse
tõttu äärmiselt väikese vahekasuga leppida wõin, kuna
era ärid kõik ärikulud ja kasu protsendid aparaatide
müügist katma peawad.

32

On tehtud rida aastaid tööd,
Ja raskustega wõideldud,
Küll läbi päewad ja ka ööd;
Ning waenlastega sõideldud.
On tulnud jõudu jagada
Nii mitmel, mitmel alal
Küll pritsiseltsis Pragada,
Et seista kindlal jalal.
Siis weel nii mitmel mujal pool:
Kas selts, wõi ühing, walitsus —
On kaasa teha olnud hool...
Nii päewast-päewa talitus.
Ja kõigest kõige pahem see:
Nii mitu aastat ikaldus.
Et iganes, mis tahad tee —
On jälle karta äpardus.
Sest rahtoal raha wäheks jääb, —
Ja toaga raske elada;
Eks igaüks ju hästi tääb,
Ei maksa pikalt seleta.
Nüüd toitmaks asi paranes —
See aasta oli õnnelik.
Sai tehtud tööd — nahk maranes...
Saak koos — meel nii tänulik.
Ka rahtoa tuju hoopis uus,
Et elu muutub teisemaks;
Ei lää nii ruttu halliks juuks,
Ning silmaring lääb selgemaks.
Kuid seegi sunnib murdma pääd,
Et seista ajakõrgusel:
Kui ajast toeidi maha jääd,
Waat hoopis teine sisu sel...
33

Käib tagurpidi Lriring,
Saad tertoet meelel imesta,
Kui pitsitama hakkab king,
Paar tahab otse pimesta...
Nii järjest püsima peab hool,
On tarwis walwel olla,
Mis õpetanud elukool,
Et kahju ei saaks tulla.
Ja peagi taipu tabasin:
On tarwis teha huwireis.
Nii asjast kinni rabasin,
Et kindlalt Püsiks äriseis.
See oli samal ajal wast,
Kui tuletõrje juubeldas,
Siis teatati Tallinnast:
On pidupäewad tulemas!
Kõik, üle maa nüüd kokku — kõik!
Et juubel leiaks hindamist.. .
Nii kõlas korra juhtiw hõik.
Küll oli nüüd wast lendamist!
Ning meie pritsiseltsil siis,
Ka tuli kaasa teha,
Kuis nõuab kohus ja ka wiis,
Et mitte jääda maha.
Käes wiimaks oli Tall'na sõit,
Mul tuli ise minna,
Kuigi tormil, wihmal töölt,
Algas reis päälinna.
Siis mitu mõtet ühendin,
Üks teekond — asju kaks.
Ka ärile end pühendin,
Et oleks kergem maks.
Tee Wiljandi ja edasi,
On tuntud juba kõigile...
Kiri saabus Tallinn sedasi,
Wett woolas taewast kõigili...
34

Tuju see ei teinud halwaks,
Wastuwott oli ülitore;
Paha ilm oli ainult naljaks,
Armas tuletõrje -ere.
Päewakorras algas siis
Aktus, rongikäik — paraad,
Nagu tuletõrje wiis,
Harwa aga näha saab.
Tähtsam kõigest siiski oli,
Riigiwanernale austuskäik,
Mis ka hästi wälja tuli
Kuigi ilm oli wäga jäik.
„Suomiweljed" külas olid,
Pidustustest osawõtsid;
Ilus neist, et kord ka tulid,
Üle lahe... kokku lõime patsid.
Meid siis omal külla wiisid,
Üle tormitsewa lahe.
Millel waritsemas „kriisid" —
Tuntud piirituse pahe.
Helsingi meil oli sihiks,
Et wõiks tundmaõppi wendi,
Kes meil toetamaks kihiks,
Ja kui tarwis, ohwerdasid endi.
See mu plaanis hästi klappis,
Kaubaasjadega sündis,
Kuigi laewasoit nii rappis,
Süda siiski rõõmu tundis.
Tööstusmaana Soome tuutud,
Manast ajast saadik hästi.
Soomeriiet palju kantud,
Seda tuua ikka kästi.
Kui kord jõudis Helsingi,
Wõeti wastu kahel käel.
Ei siin polnud tarwis tingi,
Sõit läks linna kangel Mäel.
35

Au ja toredust siin palju,
Lahkust, wastutulekut,
Wennasrahwas pole kalju,
Näitab kaunist olekut.
Suurem mure aga minul,
Linnas ringi waadata.
Seda soowiksin ka sinul —
Wend ehk õde wõimalda.
Kaubandus on ülielaw —
Tagawarad hiigelsuured,
Kõikjal kõne wäle, kõlaw,
Tugewad siin ärijuured.
Sarnast liikuwust ja kiirust,
Wähe ilmas näha tõest.
Ei siin aita mõnest tiirust,
Kõik tõttab meena mägijõest.
Kaubamajad, suured laod —
Miljardeid nad maksawad.
Sinna wahele sa kaod . . .
Kes küll osta jaksawad!
Laewad, autod, raudteerongid
Kaupu ümber weawad —
Õrnale siit mõnda hangid —
Müüjad malmis seawad.
Reisikawas mitu linna,
Neidki tarwis waadata.
Aega wähe — tarwis minna
Rongile, et lennata...
Nõnda mõne päewa kestel —
Linnasid on terwe rida
Läbikäidud jutul, westel
Kõnetatud lään ja ida.
Loetlen ainult mõned nimed,
Mis on Soomes tähtsamad.
Tõesti need on ilnmimed —Palju wäärt ja kuulsamad.
36

Tampere ja Hamenlinna,
Imatra ja Wallinkoski —
Kes ei tahaks kordki sinna?!
Kotka, Oulu, Wiiburi...
Tähtsam kõigist Tampere;
Saal näed riidetoabrikuid!
Põksuma see paneb mere -—
Annab käia nädalaid ja kuid.
Kurwa südamega Soomest
Pidin wiimaks lahkuma.
Terwiseid ei wäsind toomast
Wennasrahwalt, harwa näeme kuna...
Ärilisi sidemeid sain teha...
Sellest tuleb kasu rahwale.
Seda saamad sõbrad näha. ..
Kellel sovwin jõudu — wahwale.
Kustumata mälestus!
Reisilt kaasa tõin.
Unustada iial teda
W ae toalt küll ma toom.

Seda

Kojusõit läks üsna kergelt,
Ilm oli ütlemata ilus
Tuulekene puhus hergelt...
Seisin purje marjul nulus. . .
Lõpuks lausun paari sõna
Kalli kodurahtoale.
Wõõrsil küll nii toaga kena —
Armastus aga kodule. . .
Siin on kõigest kõige kaunim,
Wiljakas mu kodupind!
Koduküla kõige kallim
Tuliselt siin tuksub rind.
Kodurahtoas, kaunis Eestis,
Mõlkus meeles kogu aja.
Igal Pool, nii tõesti!
Teda tundus ikka toaja.
Jaan Jänes.

— 37 —

rjactH (JäftoAe

viid.&~9 -psM.$lm~9 ma.fo.aL~ ja
kclcniaalUawplus
lefen 7

TeFWSSfa M»s!žaL

Telefon 7

TltiiiŽfo

Kalossid, ja foeMhwd
wõrdlematud oma eloganfsa.se $a fewa~
liteedi poolest. Kõige uuemad, moed.

mati ladus iega&ugused
nafaaZumbad.
VPUtsaapad

WMisaa&ad

meestele.

ttuisiele.

Minnad Sifjlas&d.

—

38

—

LM Wii — lill WS.
„Mina sisse ei läha..."
„Lääme, ma osta sulle siiditse nmtieibi..."
„Ei läha, ega taha..."
„Laame sisse, ma osta sillle ilusa pika ruutleieri. .."
„Ei, ei taha..."
„Lääme nüüd, ma osta sulle malge kinda kah ... kik ja puha,
mis sa aga tahad..."
„Ma ei taha midagi..."
„Kuidas, ei taha! Sa tääb ju esigi, et nelja nädala pärast
om..."
„Midagi ei ole!"
„Korat, ma ütle, et pulma om.. ."„ Ennem juba surm ja matused..."
„No koradi-korat, ei ole — ma ütle, et pulma om..."
Sarnane kõnelus leidis aset möödunud aasta kewadel Wiljandis, Lossi tän., ühe keskpärase riidekaupluse ukse ees, kus juba
mitu hääd minutit peatasid Tarwastu Künkamõisa talu peremees
Juhan Küngas, tema naine Liis ja nende tütar Anna — ainus laps
ja warapärija. Shma isa ja tütar üksteisest paari sammu kaugusel
seistes eelpool toodud lauseid wahetasid, püsis perenaine Liis enamwähem erapooletuna, aineti mehele ja tütrele murelikke pilke hei­
tes. Ta poolehoid kuulus küll tütrele, kuid sõnakuuleliku abikaasana
armas ta paremaks suu kinni pidada, fui mehele wastu rääkida.
Teatawatel kordadel seda siiski juhtus ja siis juba oli ka tema sõna
otsustamaks. Kuigi käimasolewal sõnawahetusel pikem eellugu ei
puudunud, samuti kui tal asja kohta oma armumine oli, ometi leidis
ta, et meel pole õige aeg ennast maksma panna. Nii jätkuski jälle
kõnelus ilma temata.
„Ja kui ongi pulmad, siis mitte Jürkaga..." lausus Anna
argsel toonil .
,,Wõi kellega siis..." salmas isa palitu hõlmu laiali lüües
ja käsa püksitaskutesse torgates. „Ja meel — tema nimi ei ole
Jürka, maid Jüri Juhkentaal... temaga om sul..
„Midagi ei ole.. . Jürkaks ta jääb. Nii nirnetamad teda
kõik."
„Kes om si kik. . .? Kui mina ütle, et Jüri Juhkentaal om
üits aumees..."

39

„Sa eksid isa, eksid tuhatkordselt, kui teda aumeheks pead!"
„Koradi-korat! Suu pea lõkats! Ma tää, mis ma tää...
Ja nüüd üitskõrd juba lõpp sel loral! Nüüd sisse... korat!"
Walusalt puhkes nutma Anna ja heitis emale Pilgu, mis selle
tagasihoidlikkuse lõpetas. Päälegi jäid möödaminejad, kes nutwat
neidu märkasid, seisma ja tegid olemise piinlikuks. Tõsise ja kaaluwa
tooniga lausus ta:
„Nüüd om sel kommejandil sedapuhku lõpp... Mõlema om
nagu arust ära! No, kas sedamoodu minnas ruutleiti ja leierit
ostma... ? Uits tülitsemine ja ikmine! Nagu türgisõda... Ma
ütli ju mitu päewa tagasi, et etttte ei massa linna minna, kui asi
ei ole selge... Sääl te nüüd kaaklede!"
Wnmased sõnad olid eriti mehele öeldud, kes tasahilju käsa
taskutest wälja õiendama hakkas.
„No, mes ma pea sis tegema...?" urises Künkamõisa pere­
mees oma enam kui tõsisele teiselepo,olele mustuseks.
„Wõi mis sa pead 'tegema? Pead ka minuga weidj kõne­
lema. Juba pool aastat talitud sa seda kui oma asja, ega kõnele
minuga sõnagi... Ma mõtli, et las ivana möllab ... Nüüd oleme
sis nii kaugel..."
„Ja mis peab sis tegema?" jorises pahuras tujus olew isa
ja abikaas.
„Nüüd lääme põllu kodu ja wõtame weidi istet. Ma ole nii
wäsinu, nagu oles mitu päewa järgimööda rüarehte „rabanu".
„Egas sis midagi", sõnas peremees ja süüdis ennast liikuma
mööda Lossi tän. „Roosenbergi nuka" poole. Kõrwuti astusid nad
— peremees Juhan ja perenaine Liis, nagu kaks kaewupange, Anna
tahenewail silmil ja kergenewal südamel nende kannul. Jõudes
Tartu tänawani, tuli neile ümbert „Rosenbergi nurga" wastu pikk,
kärme ja kindla astumisega meesterahwas, kes juba mitme sammu
kauguselt kübarat kergitas ja hüüdis:
„Ahhaa, keda ma näen, Künkamõisa rahwas! No tere-tere!
Kuidas käsi käib?" Ühtlasi surus wõõras kõigel kolmel kätt.
„Tere-tere ärra Jänes..." lausus Küngas ise kerkiwal tujul,
sest wõõras oli oma walla, wõi õigem: oma walla päälinna, Mustla
alewi parem kaupmees Jänes. „Te tulete päris õigel ajal..."
„Wõi nii! Siis on ju hästi!" hüüdis Jänes. Terawamalt
Künkamõisa omasid silmitsedes, jatkas ta: ,,Kuid, teil on kõigil
nii imelikud näod ees. . . Neiu Anna näib koguni nutnud
olewat..."
„Nii see on!" ohkas perenaine, küna Anna ise häbelikult kõrwale waatas.

40

„ Peaks kuskil toeidi istet küll tootma," arwas Jänes, kes
mõistis, et midagi iseäralikku oli päetoakorral.
„ Pidime minema põllul adu," toastas peremees Juhan.
„Õige, õige, just minu mõte," lausus Jänes. „Sinna just
nüüd lähmegi."
Ja kõik neli seadsid sammud'mööda Tartu tänatoat „Põllumeeste Kodu" suunas. Teel puudutati mõne sõnaga üht ja teist,
kuid õiget juttu ei saanud, sest Künkamõisa rahtoal oli nii toaga
mitmekesine meeleolu.
„Näib neif häil inimestel midagi toaga rasket südamel oletoat," mõtles kaupmees Jänes eneses.
Peagi oldi kohal ja nõuti omaette toakene, kus segamatult
mõis juttu toesta. Wäikefe nõupidamise järeldusena tekkis lauale
lõunasöök, paar pudelit õlut ja pudel mõdu.
Alul söödi toaikselt ja joodi paar klaasi õlut, kuna jutujätkuks
nagu mööda minnes üht kui teist puudutati. Wiirnaks sõnas
Jänes:
„Kuid, nüüd asja juurde! Mis rõhub Künkamõisa rahtoa
südant ja rikub nende tuju?"
Oli silmapilguks toaikust, siis lausus peremees ise:
„Latse ei kulle enam sõna nüüdsel ajal..."
„Kui palju sul siis neid rnn .. .?" osatas perenaine.
„Ja, teil ju tõepoolest üks ainus laps — tütrekene, kes kuuldatoasti toaga toiisakas ja tvirk," kinnitas ka Jänes.
„Nojanoh, si sama si asi omgi, et si sama üitsainus sõna ei
taha toõtta..."
„Milles siis asi seisab?"
„Näe, ei taha korralikule mehele minna.. . ."
„No si Jürka küll nii toaga korralik ei olegi," lausus perenaine
toahele.
„Mes sa..." kurjustas peremees.
„Missugusest Jürkaft siis jutt on?" küsis Jänes.
„Lihunik Jüri Juykentaalist Mäe tänatoat, siin Wiljandin,"
seletas Küngas ise.
„See on küll kange mees," muigas Jänes.
„Näete nüüd!" hõiskas peremees.
„Jah, kange mees igas tükis", seletas Jänes täiendawalt. „Olen temast ärimeeste ringkonnast nii mõndagi kuulnud.
Kuid, ma ei tea, kas tohin kõike rääkida, sest nagu ma tean, on
ta perenaisele toanasti kuidagi sugulanegi..."
„Ei ma sihukestest sugulastest suurt hooli..." õiendas pere­
naine agaralt.

41

„Jah, õige fee küll on," jatkas Jänes. „Sõpru ja tuttawaid saab walida, kuid sugulasi mitte. Peab rahul olema, keda
saatus kellegile sugulaseks armud!"
„Noh, mina teda iki sugulase pärast just austagi," seletas
peremees. ^Sellepärast ma teda wLimeheks tahagi — sis et lää
mebe warandus wõõraste kätte. Päälegi,— ta om esi kah üits
igawene lõwi... Näe, kuidas ta nelja-wiie aastaga om äri asutanu ja suures ajanu. Worsti teeb esi lil ja puha. Selli käima
mööda laatu, rahapaki ligi ja ostawa maailma looma puha
kokku..."
.
..
_
„Seda nüüd küll ei ole, õiendas Jänes wahele. „eee mõni­
kümmend looma, mis Juhkentaali-Jürka sellid kokku ostawad, pole
kaugeltki mitte maailma loomad. Päälegi olete wist kuulnud kui­
palju tal on protsesse talumeestega, kes kurdawad, et Jürka kunagi
korralikult raha wälja ei maksa, arwest maha tõmbab jne."
„Seda küll..." põmises peremees.
„Ja mitte ainult seda," jatkas Jänes, „waid palju hullemaid
asju teatakse temast."
„Woib usku küll," kinnitas perenaine, „ta ju maast madalast
sulitükke täis. Ja mis puudu oli, seda õpp' Walgan lihuniku pool
manu."
„No ja, nii ongi asi, et Walga lihuniku kaduma minek enam­
laste aegu pannakse Jürka süüks. Tema sõitnud enne enamlaste
tulekut peremehega maal ringi, ostes loomi nagu harilikult. Kui
enamlased pääle tulnud, siis wõtnud ta rahapaki oma kätte ja luba­
nud selle linna toimetada — lihuniku naise kätte. Jürka aga ei
mõelnudki seda, waid rääkis enamlastele, et peremees on kontrrewolutsionäär ja pursui, keda tarwis tappa. Taganedes wiisidki enamlased Jürka peremehe ühes. Raha aga jäi temale. Lihunik aga
sellest ajast jäädawalt kadunud. Pärast siis ta hakkas spekuleerima
ja saawutaski omale teatawal määral warandust. Sihukesele
mehele aga et jätku suuremastki warandusest, sest päewast-päewa restoraanides istudes ja raha pääle kaarte mängides, sulab see wõina
päikese käes. Nii on teada, et need paar kolm maja, mis tal Mäe
tänawal, on üleni obligatsioonidega koormatud. -Liis on tal weksleid rohkem kui aru... On enam kui kindel, et ta paaril juhtu­
misel male allkirjadega weksleid on diskonteerinud, kuid need wiimasel silmapilgul jälle wälja ostnud. Wähemalt kaks korda cm
wastutus allkirjade kohta wastawate isikute poolt pankadele teata­
tud, et tegemist on wõltsimisega. Need aga oma huwisid silmas pi­
dades, et mitte laenatud rahast ilma jääda, on wekslid Jürkale

— 42 —

mõla tasumisel wälja armub. Kuid, see on kindel, kord tuleb aeg,
kus ta omaga kimpu jääb. Loomulikult oleks Jürkale Künkamõisa talu hädast pääsemiseks enam kui wajalik...'
„Ega ta muud nõudnudki, kui ainult obligatsioone; talu oleks
minu ja perenaise surmani ikka meie nimele jäänud," seletas
peremees.
„Nii, nii.. . see on see kõige kawalam mõte. Kuid mis on
siin sisulist mähet? Jürka pandib obligatsioonid Panka, ning kui
tema wõi teie ise neid lunastada ei suuda, siis läheb talu miiügile. Kui talu teie nimel ja obligatsioonid teise mehe taskus, siis
on Künkamõisa meel airmtt wormilikult teie, sisuliselt kuulub ta aga
sellele, kelle taskus obligatsioonid..."
„Ja sihukene on see sinu armas ning kallis wäimees, keda
Annale siin pääle sunnid! Kas tuled kord arusaamisele mana? Mul
oli aimusen midagi niisugust, aga et mul midagi kindlat tääda ei
olln, sis pidi ma matt olema. .. Nii, nii jah, aja sa asju....
Sis saame Meel kord kroonu leirna otsa..." Wiimaseid sõnu öeldes
puhkes perenaine nutma.
Esimesena mõttis nüüd Anna sõna, et ema trööstida. Ta
mõttis ema käest kinni ning lausus:
„Ema, ära nuta, pole häda kedagi! Küll läheb kõik hästi.
Näe, härras Jänes siin, tema annab hääd nõu, mis teha ja kuidas
olla. Nüüd mõistab ja näeb ka isa, mis mees see Jürka õige on.
Küll läheb kõik hästi. . ."
„Mis ta ästi lääb. ..." urises isa. „Wõi atmab, et si Olstre
poiss, si engemaa-popsnik ongi si, kes asja ästi ajab... No seda
ei ole... Om Jürkaga kuidas om .... Kui ärra Jänes õigust kõ­
neleb, mea kah pääle ei sunni.. . aga si Olstre engemaaline, si pessa
omast meelest..."
„Mis ma kuulen! Neiu Annal on siis meel keegi teine süda­
mel. Tal on meel teine peigmees. . . .?" sõnas Jänes.
„Wõi keda meel..." salmas peremees. „Ei ole siin peig­
mehest juttugi. Näe Olstres si ma Tähnkse-Mihkli poig Mihkel,
kellega na üten Wana-Wõidu põllutöökoolin käisirna, maat, si om
tübntru meele segamini ajanu. Nüüd on tal rojul julgust, et tahab
minu tütart omale naiseks... Si Muntsonõmme engemaaline..."
„Kuulge peremees, Tõhukse pole ju sugugi Muntsunõmmes,
ega hingemaa-koht, maid päriselt keskmise suurusega endise Wene
kroonu renditalu, mis asub Tarwastu piiri ääres. Wilimeeste-külas.
Need kohad müüs Wene kroonu juba enne maailmasõda nende
pidajatele päriseks..."

43

Müüs, müüs .... enne oli ta renditalu... tooi engemaa
-koht.. . mes saal wahet! Wilimeeste-küla... üits Muntsunõntm si Olstre puha. Ma tää küll — tal Põldu 40—50 toakamaad,
rnebe Künkamõisal aga 110 wakamaad . ..
„Palju teda sis Jürkal om?" osatas perenaine.
„Jürkal —? tal om kolm maja..."
„Jah! seda küll —" naeris Jänes, „kolm maja: wangimaja,
Haigemaja ja waestemaja..,"
Seda kuuldes puhkesid kõik kui ühest suust naerma. Kõige
rohkem aga toana Küngas ise.
„Si om nüüd õigus küll, ärra Jänes," ütles ta, „aga mis
putub sellesse Tõhukse Mihklisse, sis temast ei taha ma kulletagi..."
„Mea aru ei saa", jatkas perenaine," mis toiha sel min
toanal selle Olstre rahtoa ja Tõhukse-Mihkli toastu om," jatkas
perenaine.
„Ei ole mul toiha üttegi, aga miul om oma uhkus..."
„Kas sa Jumalat ei pelga... toõi temal oma uhkus..."
kurjustas perenaine.
„Jah, Wnkamõisa peremees, ega nüüdsel ajal nii peenid
wahesid pidada ei saa," sõnas Jänes. „Kes seda teeb, saab ise
kahju. Veab olema wastutulelikust ja kannatust ning sallitoust, siis
elame üksteise kõrtoal kui inimesed kunagi. Tõesti läheb meie elu
segi ja sassi, et keegi ei suuda lahendada. Ei taha ju mina ennast
teie perekonna asjadesse segada... aga seda pean ütlema: eksi­
nud olete raskesti, kui walisite toäimeheks lihuniku Juhkentaali.
Seda mõistate nüüd isegi. Kindlasti eksite ka selles, kui põlgate
ära Tõhukse noore Mihkli, keda minagi tunnen, kui kõigiti korra­
likku inimest."
„Kost te teda nõnda äste tunnete?" uuris toana Küngas.
„Miks ei. . . ta ostab kõik oma kaubad mõnda aastad minu
kauplusest. Kõik riidekaubad omale ja toanematele; möödunud sutoel ostis kalli jalgratta — alati kõike puhtas rahas toälja makstes."
„No si om juba rumalus..."
„Et puhtas rahas. . .?"
„Ei! — Et ta üldse Mustla kauplusest oma kauba toõtab. . . .
olgu si wõi Jaan Jänese kauplus," muigas Küngas pool häätahtlikult, kuid siiski iseteadtoalt.
„Aga miks on see rumalus?"
„Noh, ega te sis ei saa ometigi nii odatoalt anda kui linnakaupmehe, päälegi — kost toõtate säänse kauba. Linnameestel iki
fuucrma toõimalnse."

44

„Pai Künkamõisa peremees, see on raske eksitus."
,,Mes sääl nüüd kõnelda... timt om iki linn ja maa toõi
küla om iki küla. Täädusen ja tehnikan, kaubandusen ja tööstusen
maa linna wastu ei saa."
„Künkamõisa peremees! Asi ei seisa ju mitte linnas ja maas,
waid selles, kuidas keegi ettewõtja oma äri ja asju ajab. Qn tal
asjatundlik ja ettenägelik pilk ning tahet ausalt äri ajada, siis wõib
ta teistega toabalt wõistelda, olgu asukohaks linn wõi maa..."
Nüüd wõttis ka perenaine sõna:
„Ma pea ütlema, et mis ma kunagi Jänese kauplusest ole
o§tan, om iki odaw ja hää — parem kui teistel, kes oma märgi
linnast toonu. Ja ega me toist nüüdki oles tahtan neid asju siit
linnast osta, aga noh, — peigmees linnast..."
„Mes koradi peigmees si toa Jürka nüüd toõi...." pomises
jälle Künkamõisa toana.
See toiimane ütelus mõjus Annasse nagu elektrisäde: Enne,
kui keegi oskas midagi mõelda, oli ta isa kaelast kinni haaranud ja
surus selle palgele laksutoa suudluse.
„Näh, mes sa mässad..." tõrjus see tütart õrnalt tagasi.
„Aga ära sa toeel mõtle, et nüüd om toaba tooli selle Olstre kolla­
sega ... Ei, näe — Loodi ja Kärstna kaudu sõdame tagasi. Ma
ei taha neid Olstre künkit nata."
„Aga sa kuulsid ju, mis ärra Jänes Mihklest kõnel," toaidles
perenaine omalt poolt.
„Si om puha kitus ja muud midagi..."
G
„Muidugi, muidugi... Mis mina räägin toõi ütlen, kas
kaubanduse suhtes, toõi jälle kellegist hääd-halba tean, sellega Mnkamõisa peremees ei artoesta. Kiri ta ainult omal nahal tunda
saab, nagu lugu selle Jürkaga oleks kujunenud, siis, noh, siis on
teine asi..."
See torkas Künkamõisa peremeest nagu ohakaga. Hommikul
Jürka pool käies, oli ta sääl paar tublit napsu toõtnud, millele
hiljem paale toõetub õlu tublisti kaasa aitas. Teatud toaielushoos
ja äretouses oli ta toeel iseäranis hell ja õrn. Nii pajatas ta kõma
rõhuga:
„Ärra Jänesel toõib küll mÕnen asjan Õigus olla, aga mitte ka
just igan. Mis ta sellest Olstre engemaa kotlasestkitab, si om tal
puha oma kasu. Mihkel ostab oma kauba tema poest — seda ru­
malam ta om — ja nüüd Jänes sääjab teda igati moodu kui maa­
ilma asjameest miule ette..."
45

Jänesel tuli idee nii põikpääna tuntud Künkamõisa pere­
mehest kord jagu saada: sundida teda tunnistama püüle enese ka
reisi ja nende tahtmist. Ettewaatlikult lausus ta:
„Ega sellest kõnest üksi midagi pole, tarwis asja põhjalikult
tundma õppida..."
„Mes saal õppi. .
pahmitses roana Küngas.
„Pidage, peremees... Nagu kuulsin, oli teil täna tahtmine
ühest kohalikust kauplusest midagi osta. Tehke seda. Pärast soibame koos koju, Tarwastusse ja astume minu kauplusesse sisse.
Sääl roõime ostetud kaupa ja nende hindasid ro õrrelt) a min lp kaup­
luse kaupade ja hindadega. Tohin ma teada, mis nimelt mõtlesite
osta?"
„Si oli säände naiste toärk..." jõras toana Küngas.
„Wõi naiste!" sähtoas perenaine omalt poolt. ^Esi iki taht
Annale osta ruutleiti toalgest siidist, leierit ja kindat ja puha. .
„AH nii!" hüüdis Jänes. „Jkus! Ostke kõik need asjad
ja pärast siis paneme Mustlal minu kaubaga kõrtouti. Waatame,
kellel parem ja odawam. On minul kallim ehk haltoem, siis maksan
linnast ostetud asjade hinna kinni. Kui minu kaupa aga odatoam
ja parem, siis peate ostma toeel teise komplekti minult juurde.
Kas on nii Künkamõisa peremees?"
„Jah, om!" andis küsitato toastuseks. Mõlemad pooled and­
sid kinnituseks käe ja asi tehtud.
Neiu Anna, kes kogu seda waielust ja kihlwedu öhetawal
näol Milt kuulas, lausus toiimaks häbelikult:
„Aga mis nende asjadega toiimaks tegema hakatakse?"
„Si om küll õigus!" kinnitas ka perenaine.
„Küll meil ruumi om, et toärki hoida," rahustas Künkamõisa
peremees.
Ja Jänes lausus:
„Kili Künkamõisa peremees näeb, et mul õigus, mina kihlroeo
toõidan, siis usub ta, et mul muuski asjus õigus ja ega siis pole
tarwis peigmeest oodata, ega otsida ..."
Kõik said asjast aru.. .
Peremees toastas:
„Sis ma jää juba mõtlema ..."
Edasi lepiti kokku, mil kellaajal kojusõitu alatakse ja asja­
osalised lahkusid.
*

46

Ohtu lähenes, kell näitas 7, kui Mustlal Jaan Jänese kaup­
luse ukse ees meie tuttawad linnalised peatusid. Esimesena hüppas
omalt sõidukilt kaupmees Jänes ja tõttas Künkamõisa omasid ai­
tama. Peagi olid kõik kaupluses leti ees. Ilma pikema jututa
— sest asi oli juba teada, pistis Künkamõisa peremees käe põue,
kust nähtumale tõi paberisse mässitud pakikese. Kui Jänes selle
awas, leidus sääl trikk hallikas-määrdunud ja tärgeldatud riidena
krabisewat riiet ja mingi wõrgusarnane asi; ei puudunud ka kindad,
mis pääliskaudsel waatlemisel paberist paistsid olewat.
Siis lausus Jänes leti taga askeldades abikaasale, kellel as­
jast aimugi polnud:
„Luba säält see kolmanda sordi walge pruutkleidi siidi pakk.
Warem, kui kord silmi sai pilgutada, oli soowitud pakk letil ja
awatud. Kuid ... otse erakorralisest walgusest täitus kaupluseruum,
sest walge siid Heikis niiwõrd tugewalt wastu. Kui teda üle käe
lasti käia, toÕt lehwitati, siis kahises, mitte ei krabisenud, nagu
linnast toodud riidetükk. Kõik olid üllatusest weidi wait. Si'is
sõnas Küngas ise:
„Nüüd ärra Jänes, sa ole wait... Rouwwa, mis si siid wõi
rõõwas massap???
Nimetatud hind awaldas Kuningamõisa peremehele ja tema
abikaasale ning tütrele otse masendawat mõju, kuigi wiimaste näo>jooned mitte nii tusasteks ei muutunud, Maid ennem tagasihoidlikku
naeruwinet märgata wõis. ...
„Si om —" Künkamõisa peremees neelas paar korda, ,,liai
kolmandik odawam..."
Ta neelatas jälle.
Kaupmees Jänes asetas letile karbi, milles peitusid pruutloorid wõi -leierid. Kui Künkamõisa peremees talle küsiwalt otsa
waatas, keeras Jänes karbi Põhja üles, kuhu Hind oli märgitud.
Seda nähes kirus Küngas:
„Kas koradit näed, sääl linnan, — kos müüs, wõrgu kalli
raha eest! Ja siin leier mis alla leier om... poole selle raha eest!
Ma kinnastest ei ooligi... Oh, seda kabajantsikut oma wõrguga..."
„Selle wõid mõnele kalaniehele ära anda," salwas Künka­
mõisa prenaine.
„Ei noh, si om ää kiisawõrk, — ja kos weel si innake, mis sai
masset!? Ohkas peremees weel kord.
,'Jsa, sa oled kihlweo kaotanud, härra Jänes wõitis. . ."
seletas neiu Anna agaralt.
47

„No, sina tunne nüüd sellest rõõmu... Waat, tos om alla aja,
oma laits rõõmustab, kui esal õnnetus. .wastas Künkamõisa
peremees kibedalt.
„Kui keski rõõmu pias tundma, sis küll sina, — et obligatsiooni
tegemata," parandas perenaine.
„Seda nüüd küll.. ."õigustas mees nõusolewalt.
Nüüd wõttis Jänes sõna:
„Minu Lohus on asjas lahendust tuua... Kõige wähem
soowin ma seda, et wanemad ja lapsed üksteisest aru ei saaks. Ei,
just selle wastu: praegu on meil aga wäga keeruline olukord. Kuid
sellegi suudame lahendada.
Künkamõisa peremees on nõus, et see kawatsus Jürka suhtes
oli ometi wäga õnnetu.. . Mina wõitsin sel puhul aset leidnud
kihlweo. Mitte selleks ei wõtnud ma seda ette, et isiklikku kasu saada
ja wähe tulu on sellest wäikesest ärilisest tehingust mulle üldse. ..
Kuid meil oli jutt Tõhukse-Mihklest, ja see ei lähe mul meelest.
Tunnen Mihkelt kui tublit meest, samuti on tema kodune
seisukord kõigiti lugupidamiswäärne... Ma tahan weel kord kin­
nitada, et tema — Mihkel, ,on tõesti Künkamõisa wäimeheks wääriline. Ma olen malmis selle pääle kihla wedama; olete nõus Kün­
kamõisa peremees?" lõpetas Jänes naerdes.
„Ei, noh, mis nüüd kihla. .. wõi ma seda just salga, et ta
iki töine mees, kui nii töise engemaalise... Aga waat — ega
sis mia teda pallema lää..sõnas Künkamõisa peremees.
„Polegi tarwis paluda... Ta wist ülehomme tuleb meile ..."
seletas Anna agaralt.
„Kohe meile?" küsis isa.
„Noh nii... ta pidi tõistrele tulema. .. Ma oleksin siis
sinna läinud..."
„Sihuke sehwt, si om wist ammu käiman..." pahandas isa.
„Peremees, mis te muidu pahandate. See ju noorerahwa
mood ja asi, wõi teie suudate walwata wõi keelata. Tänage õnne,
et teie tütar nii wiisakas ja korralik laps ongi," rahustas Jänes.
Edasi jatkas ta:
„Ja nüüd minu ettepanek: leppige järele. See pole üksi minu
soow, waid sellega ühineb teie abikaasa — perenaine, tütrele on
ta tõsiseks soowiks... Ja teate mis — mina sellest kihlweost ei
räägi, ei tee temast wäljagi... Kuid teeme nii: Neiu Anna leiab,
et temal on wajalikud mõnesugused asjad, just need millest meie
kihlweos jutt, ja järjelikult ostate nad. Kui siis ülehomme TõhukseMihkel tuleb, siis..."
48

„Seda ma tää. . . Si' ja nt’ om nõus. . ." lausus peremees.
„Oigu sis. . . lao wälja, mõõda ja lõika maha... raha saab
inasset. Aga maata, et juttu ei ole kihlweos ja kaotusest ja...
Neil om neid asju maja ja nema ostame..."
„Aga kuidas MihkligaV" küsis puuetawal näol ja naerumuigel Anna. „Ta ikka meile tulla tohib?"
„W5ib küll... Teil wahel õigus kah. Kes tääb — wõib
olla, et nüüdki."
Seda kuuldes lausus kaupadega askeldaw Jänes:
„Nagu mina aru saan, on Mihklil tõesti lootusi...? Aga
peremees, kui mina Mihklil isameheks olen, siis loodan, et keeldu'ei
ole..."
„Ei, noh, kos seda ..." kinnitas peremees.
„No si oli sul õige sõna, Manamees. .. rõõmustas pere­
naine. „Ja ärra Jänes tulge te tingimata üten."
„Nagu räägitud," mastas Jänes. „Tähendab, siis on kõik
korras. Arusaamatused on lahendatud. Lõpp hää — kõik hää!
Mina soowin teile õnne neiu Anna. . . Sette aga Künkamõisa
peremees ja perenaine awaldan tõsist rõõmu, et saate wäimeheks
nii tubli noormehe. Ja ülehomme, siis teeme wäikese kihluspäewa.
Mina ise olen isameheks. Pean sellest kohe Mihklile teatama..."
„No täädusta jah..." kinnitas Künkamõisa peremees.
H. Sõber.
Minema aastase mõistatuse seletus on: Puu-särk. P u u s ä r k.
Igatsetaks au ja rikkust
Sinna juurde elrrpikkust
Aga teise on ja raha
Mõne meelest hirmus paha.
__

J- Kr.

Walitsuse keskasutused Tallinuas.
Riigikogu, Toompeal, kautselei kõnetraat 2-68.
Migiwanem, Toompea loss, kõnetraat 10-51; krt. Riiqiwanema maja Toompeal, kõnetraat 6.
Riigikogu esimees, Toompea loss, kõnetraat 1, krt. Tõnismäai
5-a, krt. 3, kõnetraat 13-50.
a
Riigisekretär, Toompea loss, kõnetraat 2-31.
Riigikantselei, Toompea loss ,kõnetraat 2-36.

— 49 —

Haridus- ja sotsiaalministeerium, Tõnismägi 11, fõttctr. 10-48
hariduse asjus. Töö-hoolekande sekretariaat asub Toompeal, Toorid
Kooli t. 7, kõnetraat 1-98.
Kaitseministeerium, Pagari tän. 1, kõnetraat 2O-6O.
Kaitsewägede staap, Pagari tn. 1, kõnetraat: kaitsewäe 1-23.
Kaitsewäe warustuswalitsus, Pagari tn. 1, kõnetr.: kaitse­
wäe 1-34.
Kohtu- ja siseministeerium, Toompea loss, kõnetr. 12-41 ja 45.
Piiriwalwe walitsus, Toom-Kooli 23, kõnetraat 27-39.
Politsei walitsus, Toompea loss, kõnetraadid 1-O6 ja 1-03.
Kohtupalat, Jaani tn. 7, kõnetraat 58.
Majandllsministeerium, Toompeal, Kohtu tn. 8. kõnetr. 11-94.
ja 10-74.
Põllutööministeerium, Wismari tn. 7, ministeeriumi kantsalei
kõnetraat 2-93.
Teedeministeerium, Toompeal, Rahukohtu tn. 1, kõnetr. 64.
Wälisministeerium, Toom-Kohtu tn. 1, kõnetraat 6-25.
Riigikontroll, S. Roosikrantsi tn. 10-a, kõnetraat 3-97.

PosLi-telegraafi-taksid.
Kirjad, mille raskus kuni 20 grammi, maksawad sisemaale 10
senti, wälismaale 20 fenti. Iga järgmise 20 grammi wõi selle
osa päält sisemaale 5 senti, wälismaale 12 senti. Kirjade raskuse
ülemmäär on 2 kilogrammi.
Märkus: Sisemaa taksi järele käiwad kirjad ka Lätti ja
Leedusse.
Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi päält on 5 senti
sisemaale ja 12 senti wälismaale. Wastusega kaardid sisemaale 10
senti, wälismaale 24 senti.
Riftpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproowid, triikitooted) iga
50 grammi Päält sisemaale 2 senti, wälismaale 4 senti. Alammäär
üripaberite eest sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Alammäär
kaubaproowide eest sisemaale 5 senti, wälismaale 8 senti.
Tähtsaadetised registreeritakse wastuwõtmisel raamatusse ja
antakse soowikorral kwiitung wastu. Tähitusmaksu wõetakse iga
kirja, postkaardi wõi ristpaela päält pääle hariliku saatemaksu (kaaluraha) weel sisemaale 10 senti ja wälismaale 20 senti.
50

Mas Teie teate, et. * *
— Maa, kus ei sallita nööpnõelu, on Hiina. Nööpnõuela aset
täidab seal nöör.
— Filmitäht Clara Bov on sündinud 8. augustil 1906. a.
Brooklynis.
— Kõige kasulikum ostukoht Wiljandimaal on Jaan Jänes'e
riide-, pudu-, naha- ja koloniaalkauplus Tarwastu Mustlal.
— Endise Tartu professori Barfurti tõenduse järele olla ühel
naisel 1600. aastal sündinud seitsmikud.
— Ei miski muu kui ainult kokkuhoidmine wiib sinna meid,
kus waew on tundmata. Et seda saawutada, on tarwis ainult kõik
kandub järjekindlalt Jaan Jänes'e kauplusest nsta.
— Arstirohtudest kopsutiisikuse wastu on iseäranis tuntud
kreosoot, mis annab paljudele haigetele paremat söögiisu ja mõjub
ka köha ja röga peale lahendawalt. Taskutiisikuse wastu on kõige
mõjuwamaks rohuks see, et kõik kaubad Jaan Jänes'e kauplusest
— Tarwastu Mustlal — osta.
— Hiinlased kujutawad kuradit walgena.

Mazpflzpciew.
Rahwalaul.

Tere, tere, eidekene,
Tere, tere, taadikene.
Laske mardid sisse tulla,
Mardi warbad walutawad,
Mardi küüned külnretawad.
Mart ei tule sööma pärast,
Mart ei tule jooma pärast,
Mart tuleb karja õnne pärast
Jänese hea kauba pärast.
Jänesel kaubad kaunimad,
Imehead ja odawad.
Kes ei tule Jänese poodi,
Ostab kaubad mujalt kandist,
Makstes seal rasket raha,
Sellel tuleb pankrott majja,
Sellel nisud ohakased,
Kaerad on kasteheinalised.
Kaera Jaan.
51
—

aan rianeö e
RIIDE-, PUDU-, NAHA- JA KO­
LONIAALKAUPLUS
Tarvastu Mustla!

7

TELEFON Nr

$aCaiattad
(meestele ja naistele) parematest
vabrikutest alati laos.
Kõige kohasemad meie teedele.
Wastupidowad ja kerge sõiduga.
Ilusa, moodsa wä limusega,
Ja kõigi nende heade omaduste
peale waatamaia üliodawad.

Haid jaCgtaHaid nii
odamad woH ainuii
minu ärist saada.
Müük ka jarcL
maksuga.

52

JAAN JÄNES'E
RIIDE-, RUDU-, NAHA- JA
KOLONIAALKAUPLUS,
TARWASTU-MUSTLAL

--

TELEFON 7.

S"alenžerii ja moe»
kaupade osakond.
Rikkalikus meeldiwas walikus müügi! kõige moodsamad

ntoe~t pudu-f iCu- ja pesukaubad.
Koetud willased kampsonid
meestele ja naistele. Jakid,
sukad. sokid, kindad,
kaelasidemed, sallid.

ZC arusnahad.
Taskurätikud. Käekotid,
Lõim — parem, headuses. Ku­
dumise lõngad, tikkimise
lõngad, ilutikanduse niidid.
Kunslsiid.

Moodne tviiJkjtcsu nteesfeZe.
fto/A-

kaubad ivõistlemata headuses ja wõistlemata
odawa hinnaga.

Ühendus Londonis:
THE BRITISH OVERSEAS BANK LTD.

TARTU PANGA
TARWASTU AGENTUUR,
Mustla alewis, MüllersonT majas.

Wõtab raha hoiule, annab lae­
nusid ja toimetab kõiki panga
operatsioone.