Jaan Kägu

Mo elu lugu

Kes soovivad
hästitoimetatud, äärmiselt mitmekesise ja huvitava sisu­
list erapooletut ajalehte, need loevad „UUDISLEHTE“

„UUDISLEHT“
ilmub 2 korda nädalas ja maksab tellides ainult 50
senti kuus. Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused.
Peakontor — Tallinnas, Harju tän. 37. Telefon 27-41.

"MAALEHT"

oma rikkaliku sisu poolest
on ajaleht kõigile, eriti põl­
lumeestele

,,MAALEHES“ ilmuvad
kõik päevauudised, teated Riigikogu ja valitsus­
asutuste tööst, õpetlikud kirjutused asjatundjate
sulest, hea romaan, mida saab raamatuks köita.
Kõigil „MAALEHE“ tellijatel hinnata kaasas —

„Poliumehe nädalleht."
„MAALEHT“ ilmub 3 korda näd. ja maksab telli­
des 60 snt. kuus, 3 kuu peale 180 snt., 6 kuu
peale 350 s., aastas 7 krooni.
Peakontor:
Tallinnas, Harju tän. nr. 37.

"Jutuleht"

on tõeline elupeegel.

„Jutulehes“ hulk huvitavaid jutte, igas lehes 2 väga
head piltidega romaani, vested, hindmõistatused jne.
„Jutulehe“ lugejad saavad Väga huvitava raa­
matukogu sest kõiki „Jutulehe“ romaane saab raa­
matuks köita. , Jutuleht*' ilmub kord nädalas ja mak­
sab tellides 45 s. kuus. Tellimisi võtavad vastu kõik
postiasutused.
Toimetus ja talitus: Tallinnas, Harju tän. 37.

+,11.030
Jaan Kägu

Mo elu lugu
algusest piale kuni siia maani

;

Kirjastus «Rahva Raamat*
Tallinn 1930

,,Estotrükk" Tallinna, S. Karja 8.

Eesti Kirjandusmuuseumi
arhiivraamatukogu

Nr

iia3$3466x

1.

Kus on kirjutatud kuda ma siia
maiima piale tulin.
Mo isa nimi oli Arkaadi Kägu, aga mitte niuke kägu, kis on lind ja laulab puu otsas, oopis
inime Kägu ja ema nimi oli Madli Murakas ja
mõlemad olid sündind Nihatus nigu minagi, mis
on üks maa koht Talina ligi.
Ja enne ku kurg mo tõi, oli mo üsa üteld Madlile sõniku koorma otsas, et kuule Madli et mis sa
õige arvad ku ma su ää võtan ja Madli oli nuusand nina ja üteld, et ei ma tea arvata kedagi et
eks sa tee kudja tahad ja nii moodi mo isa võtt
mo ema omale naiseks.
Aga siis tuld jälle vene jaabani sõda ja mo
isa Arkaadi võetud ka Soldatiks ja läind sõtta ja
kus oid sõasl niuke kange mees et keiser and oima
käega mo isale korgi risti. Oid neli aastat sõas
ja tuld siis tagasi ja sel samal pääval nii kui tagasi
tuld, nii kurg visand üio kõpsti koe aknast sisse.
Kus isa oid selle üle irmus vihane ja esimene
asi mis ma oma elus tegin oli see, et akkasin suu­
re äälega naerma et 'isa nii vihane et oiudu ini­
mestel on ikka ea (meel ku lapsukene ma ilma
piale sünnib. Ja isa taht mind siis aknast välja
visata ja võtki mul juba jalast kinni, aga kus ma
olla pand nii ifmsaste karjuma, et isa ehmatand
3

enesel jalad ja käed nõrgaks ja nii moodi põle
saandki mind aknast välja visata.
See kõik keda ma nüüd siin olen mo elu loo
esimises ipia tükis kirju,tand, juhtus üks tuhat ühek­
sasada neljandal aastal veepruari kuu 29 päeval, mis
sellest aast saadik on jäänud mo sünnipäevaks ja
mudu oleks ea kõik aga niuke rumal asi on et sünni
päe käib iga nelja aasta takka ja ku nii moodi ar­
vata, siis ma alles olen kuue aastane, nigu mo
sõber otu mulle alles Jija aa eest seletas, et pian
uueste kooli ka minema mudu saan trahvi nigu
nüüd on niuke siadus et kes kuue aastased on piavad kooli minema.
ja olen mitu korda Toom pial käinud ministre ärrade juures et kas saaks ehk nii moodi
teha et veepruari kuu sees oleks iga aasta 29 pääva aga ministre ärrad räägivad, et kust kuram uis
nemad seda ühte päiäva võtavad et ega nendel
põle nii moodi nigu poes et muudku võta aga päe­
vas! riiuli pialt. Ja olen päkkund raha ja kõik
aga ei aita kedagi.
Kus nii kui olin sündind, kus küla naised
jookst kõik vadinal kokku ja rääkind et vaata kus
on alles poisi jurakal pia otsas et pia kolm korda
suurem kui poiss ise ja rääkind, et küll sellest
vist tuleb tark mees ja nii ongi nüüd tuld.
Ma naiste latrapiisest suurt ei oolind oopis
akkasin koe esinaisel päieval proovima et kas äält
ka saan teha et viimaks olen tumm ja kussa niukese küüruga pärastises elus lähed et ei saa äältki teha.
Muudku aasin suu lahti ja tegin nii irmust
kõva äält, et oid koe Talina kuulda ja Talinast
saadetud ruttu ratsa politseid vaatama et kisse
Nihatus pii kõvaste karjub et kas mäss või kuda,
nigu sel ajal olid suured mässu ajad.
4

Eks rno ea ääl on mo pärastises elus palju
kasu toond nigu siis ku ma lehma karjas käisin
ja karja maa oli maantee ääres, kus autud sõitsid
irmsa porinaga ja nii kui lehmad kuulsid et autu
tuleb kus pistsid metsa iga üks ise kanti ja ma
muudku jotsjgu üles. Mul sai elu täis et mis peituse
mängu lehmad mooga mängivad et ei saand päjživa aa! änam magada ega kedagi aja aga lehmi
möda metsi taga ja tulin siis ea mõtte ipiale.
Kus siadsin lehmad kõik ilusaste ritta ja kar­
jusin iga lehmale irmsa äälega kõrva sisse ja leh­
mad jäid kõik kurdiks, ei kuuld änam kedagi muud­
ku käisid lollakate nägudega ringi ja nigu autu tuli

... kuule Madli, mis sa arvad...............kurg visand mo koe —
aknast sisse . . ,

ei jookst änam keegi ää. Vat ei kuuld keegi autu
põrinat.
Äga ega ma tiand, et nad päris kurdiks jäid.
Kus üks pae ma fmagan ilusaste karjas rahulikku
und ja ärkan üles, vaatan ei lehmi põle änam kus­
kil. Akkasin siis otsima, kus lehmad kõik kolmekeste keset maan teed pikali ja surnd. Olid kur­
jad vaimud jäänd autude alla. Vat ei kuuld keegi
autu põrinat.
Esimine pae mo eluis läks päris aste, kus sai
nii irmsat moodi piima juua nigu m'a enne põld
joond ja ma nägin nii moodi koe ää et see ilma
5

€lu on päris tore elu ja ku nii moodi edasi läheb
siis pole äda kedagi.
Vaevalt oli mõni tund mo sündimisest mööda
läind ku mind pandi juba ema juure magama. Kus
mul oli esteks kangeste äbi et ise meeste rahvas
ja mine nüüd naisterahva juure magama ja tahtsin
protsessima akata et ega niukest asja ka põle et
laske mind isa juure magama, aga mis sa ing prot­
sessid kui ise rääkida ei oska — lõin käega ja
mõtlesin et soravnoo kuda vene keele ütelda ja
läksin ema juure magama.
2.

Kuda mulle nimi pandi ja muud
asjad.
Teisel pääval nigu silmad lahti tegin nii oli
koe uni läind ja vaatan et isa oopis teist moodi
läind. Et eila seisis iluste sirgel püsti, aga täna
tuigub nigu oleks piast põrund.
Mulle oli niuke asi jälle imelik ja uus vaadata
ja ega ma põleks asjast arugi saand, kui mitte mo
ema madli põleks tuld tuppa ja üteld isale et ui
essuke näe isa juua täis. Mjä sellest sain siis koe
targemaks et vat ku inime tuigub siis on juua täis.
Eks isa tuikus ka nigu emane lutikas möda
tuba ümber ja vajus siis mo juure ja koe praalima,
et mis so nimi on et miks pärast ilma nimeta siia
maa kera piale tuld.
Ma ei tiadnud ka et miks pärast ilma nimeta
kust siis ma pidin tiadmja alles1 teist pääva elasin
siin maa kera pial. Ja tahtsin vasta käratada, et
ise juba vana mees et sõas käind ja kõik ja tuleb
mo käest küsima, aga näe ei oskand rääkida veel.
6

Varsti piale seda akkasid isa ja ema arutama
keda mulle nimeks panna.
Mulle oli juba sündimisest piale meeldind Ni­
klil ai nimi ja muudku tahtsin jälle vägise rääkima
akata et mis tühja nii kaua selle juures mõtelda et
pange Nikulai pauhti ää ja asi vask, aga ei saänd
jälle frjääkida oopis mingisugune vau-vau tuli suust
välja mulle ja teistele naeru piale.
Kus mo ema Madli Murakas rääkis siis isale
kõvaste auku pähe, et paneme põngerjale nimeks
mõne saksa nime et Kotvrit või nii et siis mõisa
ärra ehk võtab edas pidi poisi oma juure toa poi­
siks ka ku saksa nimi, aga kus isa nüüd sellega.
Kus isa lõi rusikaga vasta lauda nii et iüks laua jälg
tuli a_.lt ,ää ja käratas et mo isa nimi oli Jaan ja olgu
tema nimi ka Jaan.
Ema ei julgend vasta ka rääkida, et viimaks
isa lööb tajl ka ühe jala alt ää ja nii moodi tuligi
siis et mo nimeks pandi Jaan Kägu Arkaadi poeg
ja olen siia maani jäänd selle nimega ja põle teist
nime võtt nigu mõned mo tuttavad on teind.
Nigu oli mo ea sõber Juku, kis muud ei teind
kui imes sõrme ja nii kaua imes kui põld sõrme
änam olemaski ja siis akkas teist sõrme imema,
selle nimi oli vanasti Juku, kus nüüd tuli mulle
linnas üks päe vasta ja oopis Johanneseks läind.
Nii uhke koe. Ja üks teine sõber oli ka, kui seltsis
sla karjas käisime oli ikka Sass, nüüd oopis Alek­
sander ja ei tee moost änam väljagi muudku ma
üksi olen jäänud Jaaniks oma ea vana nimega.
Teine päe mo elus läks nisama lõbusaste ku
esimene pää muudku kaanisin piima ja mõtlesin
ise et küll see ilma elu on naljakas et kui tükk aega
on valge oid et siis läheb pimedaks ja ku,i tükk aega
on pii me oid et siis l äheb valgek s j a et ei tia m iks
see nii moodi on.
7

Eks mul ole praegugi ähi veel selle pärast et
et väkesest piast nii lollakas olin põld ambaid suus
ega kedagi ja numbreid ei oskand ka lugeda, esteks
tulli imo arvates setse siis kolm ja siis alles üks.
Nüüd ma olen palju targemaks saand tunnen kella
ja kõik ja olen igate pidi tark ja arusaaja inime.
Kui juba mai tia mitu korda oli pimedaks ja
valgeks läind, siis võttis mo ema mind sülle ja pani
mulle toredad riided selga ja ütles et vaat jaanike
täna tuleb kool meister ja ristib so ää, et ole nüüd
viisakas poiss ja ää kisendama pista.
Kus siis tuli tädisid ja onkleid igast kandist ja
soid me toitu nii et kole oli koe vaadata ja mul

. . . nii et laua jalg tuli
alt ää . , .

. . • kus siis tusi tädisid ja
onkleid igast kandist . . .

tilkus süda verd et ei tia mis eest kõiki puha
jumala mudu toidetakse et ega siin mõni vaeste
maja pole. Äga ma ei saand ka sinna midagi pärata
sest ei oskand rääkida ja selle pärast otsustasin
inimeste keele varsti ää õppida et siis panen oma
sõna ka maksma.
Kui siis võõrad kõik me joogid ja söögid olid
kinni pistnd, tuli üks mees kellel oli niuke naljakas
karva tutt lõua otsas, mis nigu ma pärast
aru sain, üütakse inimese juures abemeks.
Ja ema ütles siis mulle et Jaan ole nüüd iluste
vait et kool meister tuli ja oie ontli poiss, et nüüd
8

akkab ristimine. Ega ma tiand mis see ontii poiss
ja ristimine tähendab ja oleks raudu ilusaste vait
ja kõik oid, aga kui kool meister akkas (mulle külma
vett pähe viskama, see ajas mo elu täis et aarasin
kahe käega kool meistre abemest kinni. Et kisse
poisike on et võib nii moodi vett pähe loopida.
Kus koolmeistril olla akand nii valus et last
mo prantsti kääst maha kukkuda ja mulle tuld suur
muhk pähe. Mõned inimesed räägivad siia maani
et ma sellest kukkumisest jäänd eluks aaks lolla­
kas ja muhk olla mitu aastat pias oid nigu muna
mägi, aga mia niukest juttu ei usu. Võib olija et
kis nii moodi räägivad on ehk ise maha kukkund
ja ise lollakaks jäänd, see võib küll olla aga ma
nii moodi põle.
3.

Kiida ma käima, rääkima ja raita
õppisin tundma.
Piale ristimist ma elasin mai tia mitu kuud ja
olla iga päevaga suuremaks läind nigu pärast mulle
räägiti ja üel ilusal suvisel soojal päiäval olla ma
kiigust välja ronind et katsun ka kuram kahe jala
piai käia nigu teised inimesed ja käind prõnts
prõnts paar sammu, kus jalad olla oid kõverad
nigu looga puud ja ma ise olla tuikund just nigui
oleks juua täis oid. Äga m(a psÕld juua täis oopis
jalad olid kole nõrgad ja pand siis padavai jälle
prõnts prõnts kiigusse tagasi. Paar päeva iljem ma
olla jälle teind käimisega proovi ja olla juba käind
nagu täitsa mees ja taht siis mo isa Arkaadi suuri
säärega saapaid ka jalga panna et siis nigu rohkem
mehe moodi, aga eks saapad olla oid nii suured
9

et ma kadimd ühe saaipa sisse koe ää ja nina otsa
pole ka välja paist.
Eks isa tuld parajaste tuppa ja vaadand, et
mis kuramu asi see niuke on et saabas ise liigub
ja irmus ääl tuleb saapa seest väjlja. Kus pand
padavai tuast välja et appi appi, et vaimud saapa
sees ja küla rahvas jaost kõik kokku vaatama kõi­
gil malakad käes ja akand saabast materdama. Ma
olla siis pia pist saapa seest välja ja saand kä
malakaga ea matsu pähe ja siis oid kõigil ea meel
et põle vaimu ega kedagi oid.
Mul üksi põld ea meel, sest kellel enne ea
ea meel on oid kui ea matsu pähe saand.
Miila ma inimeste keelt õppisin ja rääkima
akkasin seda ma äste ei mäleta aga teised räägi­
vad et mo esimesed sõnad oid niuksed et ema ae
käi deenele. Kus ema ehmatand seda, kuuldes nii
ää et last tangu, pudru põhja kõrveda ja isa and
jälle selle eest emale ea kere täie peksa. Äga valla
vanem läind jälle parajaste mööda ja tuld lahu­
tama ja isa and talle ka paar tükki vastu vahti­
mist Ja valla vanem' viind mo isa selle eest kinni.
Kus küla naised vangutand siis mo üle piad
et oi essuke et ku esimiste sõnadega niukest lolli
juttu suust välja aäb mis tast siis veel saab ku ta
suuremaks kasvab ja päriselt rääkima hakkab.
Siis ku ma juba terve aasta otsa maa kera
pjal olin elanud sain esimist korda peksa. Vat
nigu mul oli niuke rumal mood et toppisin oma
nina alati sinna kohta kus põld vaja ja üks päe
akkasin isa-ema kummuti sahtle kallal sörkima et
mis sial on jaj leidsin maiimatu uiga nisukesi nallakajid paberisi kes olid iga te moodi värvi ja numbred ja pildid olid pial.
Ma vaatasin et kuramu ilusad paberid, korja­
sin kõik iluste kokku ja akkasin paberitega tuba
10

tapetseerima. Muudku lõin pintsliga paberi ühe
külje liimi täis ja plärtsti vasta seina ja nii moodi
kõik paberid läbi. Kus tua seinad olid kõik mailmatu kirjud ja numbreid täis ja mul oli imo töö üle
niuke ea meel nigu ienne põld oid.
Süs vantsisin pika toimega sia lauta kus isa
ja ema sigja tapsid ja lõin rinna ette nigu jõu mees
ja ütlesin et ida ja ema ae, jätke dia tapmine poo­
lele ja tulge vaatama mid ma kummutit leitud pa~
beli lipakatega tegin.
Kus ema lasi ehmatuse pärast sia lahti ja siga
pistis karjudes valla maja poole omal nuga seigas
nigu läheks kaebama et teda tahetakse ää tappa

. . . jalad oid kõverad nigu
looga puud . . .

.,. siga pistis karjudes valla
maja poole . . .

aga isa tegi nisama suguse rumala näu ette nigu
pärast poole oli me kooli koolmeistrel kui rehken­
duse tund oli ja pidime välja arvama et kui kol­
mest võtta kolm ää palju siis järele jääb ja keegi ei
tiadnud ja koolmeister arvas ka nii et igi pullid
tulid pia laest välja !aga ka ei tiadnd.
Vaevalt oli poolteist tundi ehmatusest mööda
läind kui isal ja emal tuli jälle mõistus pae tagasi ja
panid padavai tua poole jooksu et vaatama keda
ma ofin teind.
Mis piale seda tuli seda ma aste enam ei mä­
leta. Muudku seda tian iet meil oli suur ao virn
õue pial kus oli mai tia mitu kümmend ao kubu
11

teisel pääval oli sial lage plats ja isa püksi rihm

oli nii ära kuiund et ainulit vask pannal oli järele
jä Ind.
Mõned mo küla inimesed räägivad et ma olla
jälle sellest päavast piäle rumalaiks jäiänd mis põle
Õigus, sain oopis palju targemaks selles mainitud
suhtes et niukesed värvilised numbritega paberi li­
pakad üütakse rahadeks ja nendega ei tohi tuba
tapetseerida nigu ma olin teind.
4.

Kiida ma esimist korda juua
tais jäin.
Ku ma viie astane (olin, nigu mo isa arkaadi
ütles, et nüüd sa kuri nahk oled viis aastat siin
mallina pial eland ja ara põle veel surnd, et võta
siin on püksid ja pastlad ja pane jalga ja tee nigu
oleks täitsa mees ja mine kiriku juure ja vaata kua
kuda maalimas elatakse. Ja viis kopkat sain veel
piale kauba kelle eest võisin vassi ja saia osta.
ja et püha (päe oli, keerasin pastlad jalga ja
püksid ka ja padavai koe kiriku poole, kelle torn
paistis üle metsa me juure. Ise mõtlesin et elu lä­
heb iga päevaga ikka toredamaks ja et kui nii
edasi läheb ja tuleva (paista jälle viis kopkat saan
siis saja aasta pärast fon juba ligemale rubla jä
kuram kussa sellega.
Lähen niulkeste mõtetega ikka iiuste kiriku
poole, korraga vaatan üks tuleb vasta. Vaatan
ja vaatan et kisse niuke on et tuleb vasta. Esteks
ei tund ää, aga kui ligemfiale jõudis siis sain aru
et oli Näraka Kusti kis oli mo ea sõber mootst
palju vanem, ligi kümne aastane ja juba suur elu
mees käis külas ehal ja kandis püksi taskus mail12

matu suurt nuga keilsel oli nöör otsas et tää ei kauks
suitsetas ja jõi Viina nigu Pudeli Karla kis enne
ei võtt viina pudelit suu pialt ää enne ku tühi
oli ja siis tõrnmas väljaspoolt pudelit sõrmega nigu
oleks lehma lüpst ja siis tuli ikka veel pudelist
üks tilk.
Noo ja noh, eks Näraka Kusti tulnd mulle vasta
ja kus jäi koe seisma vat ehmatas ää et mul ka
juba pastlad ja kõik et täitsa meheks akkand.
No, et kussa nüüd lähed siis ka oma aruga,
koe küsima.
Ma vasta, et kus ma ikka lähen et püha­
päevane päev, et lähen õige vaatan korra kiriku

. . . Näraka Kusti tuli
vasta , . .

. . . ja suust tuli naljakat
asja välja . . .

juure keda sial nooremad inimesed teevad ja et sa
vist tulid sialt poolt et ei tia kas vassi on veel,
et ostaks ka õige ühe pudeli.
Vat ega ma põlnd enne vassi mekkida saand
ainult üks kord ku isa linnast tõi koe terve pudeli
täie ja oli juua tjäis piaga pudeli maha pilland, ma
lakkuisin keelega ää, kus. oli alles kuram magus
ja ea nii mitu pääva nägin sia karjas magades
unes kuda vassi pudel tuli ise mo juure aga kui
parajasti tahtsin jooma akata siis ärkasin üles põld
vassi pudelit enam kuskil.
Äga eks Näraka Kusti kõrvad läksid koe kikki,
et viimaks saab ka vassi ja koe mo käe alt kinni,
13

et ku tahad täitsa mees olla piad liigud tegema,
et pastalde ja pükste liigud.
Ma ei porgand ka, tule taevas appi, viis kopkat taskus, läbi ja läbi rahadega mees ja kuda sa
jätad viälja kiristamata, pialegi niukesele eale
sõbrale nigu Näraka Kusti.
Kus vajusime siis seltsis kiriku poole ja Kusti
akkas ääri veeri mööda uurima at palju sul siis
raha on ja keda vass enne toit et parem osta kortel
viina et vass naiste jook ja ega sa naine põle
või nii.
Ma esteks punnisin vasta ja rääkisin et eila
alles saj irmsasti joodud (aga ise põld kedagi joond
mudu ainult ajasin käu jaani) ja niine tia kas on
ea võtta aga Kusti lubas siis kõikidele plikadele
rääkida et mul juba paistlad jalas ja kõik ja joob
veel naiste jooki.
Ja nii kui Kusti niukest ullu juttu oli rääkind
et tahab plikadele rääkida et ma olla naine või
nii, kus lubasin koe viina osta ja jäi sellega.
Eakene küll eks jõutsime pika piale kiriku
juure, kus inimesi oli koos nigu merd koe ja kirikul
oli mailmatu pikk torn pial ots vasta taevast nigu
ma en<ne põld näind. Näraka Kusti oli näha koe
et elu inime kus lälks plikade juure ja rääkis ead
juttu ja naeris hobuse äiälega ja plikad ka ähäh.
Piale seda läksime kortsu leti ääre ja kusti
käratas kortle viina välja kelle jõime kahekesi
ää ja ma Imaksin kelle eest viis kopkat. kahju
küll aga noh põlnd kedagi teha. Kisse siis naine
tahab olla ku omal viis kõva aastat juba turja
pial püksid-pastlad jalas ja kõik.
Panime siis suitsud ka ette ja tulime kortsu
uksest välja nigu vanad jooma mehed kis iga päe
viskavad paar niukest kortle täit ääl. Vaevalt sain
uksest välja astuda korraga tunnen et akkan lolla­
14

kaks minema. Ega ma põld enne nii palju viina
võtt, ainult isa pudelist piin vähe mekkind, aga
see ei teind lollakaks.
{Küsisin siis kusti käest (et kas sa akkad ka
lollakaks minema või on mul üksi nii moodi aga
kusti ei vaadand mo poolegi mudku nuuskas nina
ja ütles et mis isa enam lollakaks lähed et sa ju
sündimisest saati lollakas juba.
Oleks ma suurem oid oleks niukese sõna eest
vastu piad tõmmand aga ma põld suur sellepärast
ei teind talle vaesele mehele kedagi ja läksin edasi
korraga tunnen et ei saa änam sammugi edasi ja
kirik silmade ees kõik tagurpidi, torn koe vasta
maad.
Siis ma sain aru et akkan juua täis jääma. No
d taht teistele näidata ika et ise täitsa mees ja
kõik, pastlad jalas ja tühjast ühest kortletäiest
korraga juua täis. Nii moodi põle mehele kohane,
pialegi kes tahab olla täitsa mees. Kus tegin siis
naerukile näu ja ütlesin kirstile et näe kirik kuri­
vaim läind tagurpidi, et aga naljakas, alles oli iluste ja nüüd torn vasta maad.
Ja nii kui olin saand seda ütelda nii ei jaksand
enam kätt ega jalga liigutada mtmdku kukkusin
tötsti maha nii juua täis nigu surnu koe.
Kus Kusti arvas et ma nisama teen vigurid
nigu me pool kantis oli niuke mood et nii kui
keegi viina oli võtt, siis enne ei jätt järele kui ei
jäksand änam käia ja tuli roomates koju nii kusti
ka et tahan vana meestele järele ahvida ja koju
akata roomama ja lõi mulle jalaga vasta ribi konte
et ää ole pundar kaltsu, tõuse üles ja käi mo järel.
Äga ma ei tõust. Kusti võttis siis mo jalast
kinni ja rebis aia ääre nõgeste sisse, kis nii sindne
moodi kõrvetasid et aelesin sialt koe välja- Mai
ha mis raa kõik sial rääkisin ja oigasin ja vahest
15

tuli niukest naljakat asja suust välja, keda ma en­
ne põld näind ja üleüldse oli sant ja paha.
Kusti küsis siis mo käest et kas süda läiqih
ka ja ma oigasin vasta et kust ma tian kas ta läi­
gib või ei läigi põle elu aeg südant näind ja et
piaks aga siva pia selgeks saama kooberdaks koju
ja ejdaks magaima nii et ei tiakski et juua täis oled.
Äga eks Kusti oid kaval. Kus akkas koe mul­
le auku pähe rääkima et tohoo kuram miks piad
selgeks ei saa see nigu käki tegu. Et ma piaks
nüüd veel üe kortle täie viina ostma;, et viin pi­
dada niuke olemia et ku oled pailu joond ja paha
on akand et isdis piab veel võtma ja siis läheb kõik
ise enesest mööda ja põle äda kedagi änam.
Eks ma loll jäin nõusse ka, et piaks ikka vii­
na veel ostma et pia asi kuda juua jtäis olemisest
ruttu lahti saaks. Äga vat põlnd raha änam kel­
lega viina osta. Viis kopikat oli esteks ja see oli
juba läind. Korraga Kuistil ea mõte pähe, et ma
annaks oma pastlad et nende vasta saab pool toopi
koe, et ta olla üks kord saand pastalde eest ja
ma võtku pastlad jalast ää küll siis viina saab.
Ma uuristasin sõrmega nina jia akkasin vastu
rääkima, et kuda kuram, kuda sla annad pastlad
ää alles esimest päeva jalas j/a anna älä. Ja ütle­
sin ei et pastlad küll ei saa. JJa Kusti koe et no
kui ei taha põle vaja ja et sure äiä nigu Kohru
Mart oli surnd ää selle pärast et oli pailu viina
joond.
Nii kui ma seda juttu kuulsin et viinast võib
ää surra, võtsin koe pastlad jallast, et säh parem
annan pastlad kui suren ja Kusti tuli natukese aa
pärast tuikudes tagasi ja rääkis ea naerukile näuga et kõrtsimees võtt pastlad küll vasta ja and
viina ka aga kortel oid ääre tasa täis ja ta akkand
16

vähe vähemaks rüüpama ja rüüpand kogemata
kõik ää.
Äia ei oskand selle piale muud kedagi ütelda
muudku akkasin suure äälega nutma et nüüd on
paistiad läind ja ise juua täis ka ja et mokas, kuda
ühe sõnaga ütelda.
Kus Kusti koe vasta et kuda mokas et sul ju
puhta uued püksid jalas et nende eest saab ka
ühe kõrile viina ja lähme kahekesti siis on kin­
del et saab. Eks mta siis tuigerdasin enese püsti
ja vaamsin kõrtsi tagasi et tulgu mis tuleb egas
siis tühja viina pärast ää ka ei või surra.
Muudku aasin kortsus püksid maha ja kortsu
mehele et olge eaks kas saaks nende eest natike
viina. Kortsu mees kallas sõna lausumata kõrile
viina täis ja pani püksid leti alla. No ma võtsin
siis ea käraka nii et kõik kohad raksusid koe, aga
nii kui jõin nii lõi pähe ja igale poole.
Kus akkas valus koe viinast või mai tia kel­
lest. ja veel teine kord raksus ja kolmas kord ja
neljas kord ilma et ma oleksin tilkagi võtt. Äia
ehmatasin ää vat juua täis piaga ei saand üste axu
et mis kuramu asi see on et viina ei võtagi ja ikka
lööb edasi ja tahtsin ennast ringi keerata et kat­
sun kudagi moodi välja kooberdada ja vaatan
mo oma ea isa lajatab püksi rihmaga vasta^mo
selga. Siis ma alles sain aru mis asi see kõige
aja raksus.
Mõned inimesed räägivad et ma olla piale
seda nii irmsat moodi peksa saand et olla piale
seda piast nõrgaks jäänd ja mõned jälle räägi­
vad et põle õigus et ma oll^ juba sündimisest
saati niuke pooltotäkas oid. Äga ma ise arvan et
põle kellelgi õigus, olen ikka taevas tänatud oma
mõistuse juures ja aru saajaks inimeseks jäänd.
17

2

Kuda raa kõrtsust kodu sain seda raa ei tia
siia maani. Muudku seda tian et korra päeva ei
saalid kuskile istuda ja ema ajas iga päe omikust õhtuni ikka ühte ja seda sama joru et oh sa
elasštaja ja armuline, ise viie aastane ja joob oma
pastlad ja püksid kortsus maha ja ikka niimoodi
jälle otsast piale nigu pidada olema niuke lind papukoi või kuda, et see pidada ka omikust ohtani
ühte ja seda sama jõra ajama. Ega mai tiä käs
on, ma niisama olen kuuld.
Ma rääkisin küll vasta ja püüdsin sleletada
kuda oli kõik et Müraka Kusti tuli vasta ja kõik,
aga mis rao rääkimine aitas, jõra algas jälle otsast
piale ja kestis kolm nädalat kuni jaani päävani,
siis akkas uut moodi jõra pitrooliumi pärast kelle
ma olin kaevu kalland.
5.

Kuda ma esinaist korda poodi
läksin.
See oli jälle üks päe umbes sel aal ku maasi­
kad akkasid valmis saama. Ega ma siis ei tund
veel kella ega kalender! ega kedagi ja selle pärast
arvasin aega ikka nii moodi, et ku maasikad akkasid valmis saama ja ku rukist akati lõikama siis
- oli ikka veel suvi aga kui tuppa toodi niuke puu
kellel okkad olid küljes aga raudu oli päris arilik
kuuse puu siis ma sain aru et on juba talve. Äga
mis kevade ja sügise olid seda ma sel aal veel ei
tiand. Nii rumal olin koe.
Nooja noh eks see oli sel aal kui maasikad
akkasid valmis saama eks ema-isa, ise juba vanäd
inimesed aga ikka veel nalja vennad, vat saatsid
mind poodi mis oli kolm versta mo kodust eemal
18

et mine too kümme naela pitroolit ja podeli täis
liikvat. Ja andsid raha ka viis kümmend kopkat,
kelle sidusin iluste rätiku sisse et ära ei kauks.
Ega ma teind sel suurel tähtsal pääval änam
tööd ega kedagi egas kuram poodi minemine mõni
iga päävane asi pole. Muutku akkasin juba ommikust piale ennast sättima ja pesin näu ka puh­
taks kis oli jõulust saati pesemata. Kus ema andis
mulle veel puhta särgi selga ja isa vana katkise
kaabu päe nii et ku peeglist vaadata oli mailmatu
tore poiss koe.
Eks akkasin siis lõuna paiku minema pitrooli pläsku ües käes ja liikva podel teises käes
ja rätik rahaga kõvaste ümber kõhu siutud et äü
ei kauks, nigu mo oma em,a madli oli õpetanud*
Vaevalt olin saand poolteist tundi nii moodi
käia ku olin poe juures nigu vana viis kopkat.
Eks kuram sial oid paar tuttavat mo küla
poissi Silgu Peeter ja Kribala Märt kus istuvad
poe ukse ees nigu uhked saksad.
Noh Jaan keda sa tulid poest ostma, koe kü­
sima ja ma rääkisin iluste ä|ä et vat petrooli ja
liikvat, ei valetanud ega kedagi.
Nii kui poisid kuulsid et mul viiskümmend
kopkat vask raha nööriga ümber kõhu, kus tulid
koe mõlemad mo juure ja teretasid kättpidi, et
teretere ja kõik, et eks paku siis ka ead suitsu et
ise raha" mees või nii ja suitsu ei pakugi.
Ma sel aal veel suurt ei suitsetand muudku
üks kord kõrvetasin nõgese lehti karja maal ja
keerasin paperi sisse lotskisse et see pidada see
kõige parem tubakas olema ,aga nii kui sain jüe kor­
ra lotskit tõmmata nii olin kärts-põrmu pikali
maas ja siad tuhnisid selle aia sees poole vaka
maa kartulid üles kelle eest ma sain peksa. Piale
seda ma palju põle suitsetanud ainult vahest ar­
19

va ku isa tuast ära on tõmman piipu ja siis tuleb
niuke ea uimastas pähe nigu oleks viina jooncL
Äga niukest asja et ma alati suitsu kaasas kan­
nan, niukest asja sel aal veel põld.
Ja ütlesin tuttavatele poistele et praega põle
ja kus poisid koe vasta et sul raha mailm, et osta.
Ma rääkisin küll, et raha on parajaste pitrooli ja
liikva jauks, ise mõtlesin et saab nii moodi kurjast
vaimudest lahti, aga kus poisid sellega nüüd. Äkkasid mulle niukest asja rääkima et võta pool plasku täis pitoolit ja kalla kaevust vett piale nii et
täis saab et see pidada nisama ea olema nigu pä­
ris petroolgi ja vaata et põleb veel paremgi.

. . Eks akkasln siis lõuna
paiku minema . ..

... ja padavai kaevu juure et
kallan muist vett tagasi...

Ja küsisid mo käest et kas tiad kuda tehakse
pitroolit? Ma ei tiadnd, kust kuram ma pidin
tiadma, põlnd koolis käind ega kedagi. Kus Silgu
Peeter rääkis siis pikalt ja laialt, et pitroolit saab
nii moodi ku puud põlevad püütakse tuli kinni ja
pannakse plekk nõu sisse ja kallatakse vett piale
ja nii ongi pitrooli valmis.
Ja rääkisid mulle nii kaua auku päe kuni ma
viimaks akkasin uskuma ja teised andsid au sõna
ka koe et see ei pidada kedagi tegema kui pitroolile vett juure kallad, kelle piale ma ostsin siis
pool plaskut pitrooli ja ipodeli täis liikvat, karbi
20

suitsu ja mai tia mis kribukrabu veel, kompusi,
vassi ja kõik.
Siis ku oli kõik ära söödud ja ära joodud ja
suitsud ära suitsetatud läksime kõik poe suure kae­
vu juure ja kallasime plasku iluste ääreni vett täis
nii et ei saand arugi et vett oli juure kallatud vat
mõlemad on ühte nägu.
Eks mul süda valutand • küll natike ku koju
poole akkasin tulema ja põlnd ea tundmus aga ise
mõtlesin et põle äda kedagi ja nii ku kojo sain
andsin koe plasku ja podeli ema kätte et tee keda
tahad ja põle änam iminu asi.
Nii moodi jõudis oh ta kätte ja ema kallas
plaskust pi.roolit lampi et siis nigu valgem. Kus
ma ähmi tais et viimaks kuram plahvatab nigu
poisid olid rääkind et veega pidada pitrooli pailu
paremini põlema ku mudu.
Äga lamp ei akkand põlema tee keda tahad
koe. Muudku tegi suss-suss ja sätsus aga põlema
ei akand. Ema jukerdas lambi kallal poolteist tun­
di ja läks siis saunast isa ää kutsuma et mis kur­
ja vaimu asi see lon et lamp põlema ei akka.
Ja mul koe niuke aimdus et eks vesi vist rik­
kus pitrooli oopis ää. Kus aarasin koe plasku
ja padavai kaevu juure et kallan muist vett tagasi
siis jääb selge pitrooli järele ja nii moodi põle äda
kedagi. Eks tegingi nii ja kallasin muist vett plas­
kust ää ja panin jplasku jälle vana koa piale tagasi
ja tegin niukese näu nigu põleks kedagi oid.
Kus isa tuli ka siis suiure ooga tuppa ja akkas
lampi kruttima aga lamp põlema ei akkand. Ja ni­
gu ma olin ette aim and, ja võttis jälle püksi rih­
ma ja küsis mo käest irmsa äälega ,et poiss sindre!nahk, mis kuramu tükki sa jälle oled teind?
Ma esteks ajasin vasta et põle kedagi teind
ja süüta nigu ingel taevas aga pärast pidin tunnis21

tarna kõik kuda oli ja kuda poisid rääkisid ja
veel seda, et nüüd on pitrooli jälle ea, et kallasin
vee kaevu. Ja et ära sdle pärast löö et oli ikka
täitsa mees.
Äga isa efi oolind mo oiotusest. Ändis nigu
jaksas. Mitte selle pärast et muist raha ära rais­
kasin, oopis selle pärast et olin kaevu vee ää solkind. Äga kust ma tiadsih et see nii oo, vat põld
jo veel kooils käind ega kedagi.
6.

Kuda me maja maha põles.
Ma olin oma aru järele juba maailmas elanud
mitusada päeva või veel rohkemgi kui korraga
ühel ilusal päeval kui päike paistis kangesie paiavaste ja mo koer, kelle nimi oli enne oid peila aga
ma panin talle uue nime neeru, oli palavusest nii
uimane et akkas ise enesest tagurpidi käima ja kuk­
kus siis tötsti maha, vat sesama päe läks me maja
põlema mis põld minu süü nigu siia maani arva­
takse nihatus kus ma olen üles kasvand ja pool
oma elu east elanud.
Ja kus kuram läks ise enesest nii põlema et ei
saand änam ää ka kustutada ja muud kedagi ei
jäänd järele ku üks ää põlend kardula pabu kelle
ma sõin pärast ää ja paar põlend palgi otsa ja
üks liigetega nuga kelle puu pia oli ka ää põlend.
Vat see asi tuli kõik nii moodi et teised olid
läind eina maale eina tegema ja ma jäin üjksi mo
koera neeruga kodu oidma et ei tuleks mõni võõ­
ras inimene keda mo isa ja ema ja ma ka põle
enne elu ealgi näind ja tuleb ja viib kõik ää mis
meil on. Ja kus isa ütles veel et kuram olgu kõik
22

korras ku rae kodu tagasi tuleme ja oia sa oma
nahk ku midagi ää on kadund ehk pahasti on.
Kus mul oli üksi päine mailmatu tore laaber­
dada, käisin sahvres ja sõin sia rasva ja kõik ja
nägu läikis rasvast nigu uus vask raha koe. Nigu
öeldud, päike paistis nii, et kole oli koe vaadata
ja mul akkas uni suurest palavusest kangeste piale
tulema. Äga kuda sa eidad magama ku nii moodi
kästud et piab kodu oidma ja vaatama et keegi
kedagi ää ei viiks. Ja nigu ma olin juba maast
madalast piale aru saaja inime ja sõna kuulelik
ka, lõin omale pudru nuiaga vastu piad et uni ää
läheks ja nii ku panin kolksti nii uni täks mai tia
kuhu ää ja akkasin siis kodu Järele valvama. Esteks käisin kõik koad läbi et kas kõik on alles,
siad ja lehmad ja lambad ja kanad jä siis sidusin
nööri pidi kõik ühte kokku ,et keegi ää ei kauks,
aga siis akkas uni jälle irmsaste piale tulema. Ja
kuna mul pudru nuiaga vasta piad löömisest oli
maailmatu suur muhk pähe tulnd siis ei taht änam
teist korda lüüa muudku rääkisin mo koera nee­
rule ää et eidan natike magama ja oia sa ka natike
kodu et mis kuramu eest sa mudu süüa saad.
Noojanoh eks eitsin siis päikese kätte rohu
piale pikali tuduma ja tudusin poolteist tundi järge­
mööda. Kus nägin veel mailmatu ead unenägu et
läksin omiku sigadega karja ja neeru iluste kaa­
sas ja korraga keset teed puha uus viie kopkane
vask raha. Eks ma raha koe karnapsti maast
üles ja padavai nii kuda jalad võtsid kojo poole
tagasi et mingu siad nüüd kus kuram et mis mul
viga ,mul viis kopkat. Ja nägin veel unes, et jooasin suure kiirusega nigu nurmi koe kis pidada ka
kange kiire jooksu mees olema, tua uksest sisse
et teistele ka näidata keda ma ldtsin, nii kui toa
23

uksest sisse jooksin ,nii raha mai tia kuda libises
mo käest äiä ja veeres voodi alla.
ja nii kui raha oli voodi ääre alla kukkund
nii ma ärkasin üles, kus päike paistis ikka veel
nigu kuri vaim ja oli mo nii lolliks võtt et ma ei
iiadnd änam kas olengi elus või põle. Siis panin
sõrme suhu ja ammustasin ea raksu ja siis sain aru
et olen elus edasi ja põle äda kedagi.
Äga selle piale vaatamata ei saand aste käia
ja mo koer neeru kis põld kedagi valvand oopis
oli ka rnooga seltsis ea läraka aega rnagand, see
aukas iseenesest tagurpidi käima ja nii moodi oli­
me kahekeste lollakad nigu seejvaldi ullumeelsed
ja ma naersin irrnsa äälega.
Kus siis tuli mulle mo une nägu jälle meele
ja olin ise nii uimane et ei saand aru kas olin
raha leid unes või ilmsi ja panin padavai koe tup­
pa voodi alt ära kadund viit kopkat otsima et
ehk leiab kuramu jüles ja mis siis viga jälle elada.
Ostan koe terve naela saia ja jääb kaks kopkat
iü:e ka veel. Äga eks voodi alune oii nii pime et
kui sial oleks pidand sööma akkarna, siis põleks
lusikast ka suhu näind panna ja mul ei aidand
muu nõu ku võtsin küünla, et akkan küünla tu­
lega otsima j a et eks nii moodi ikka üles leiab, ku
nmdu ei leia.
Vaevalt olin saand nii moodi pool tundi raha
otsida ku korraga kuulsin, et väljas irmus kisa.
Eks mul käis koe mõte piast läbi et nüüd on vist
vargad tuld ja tahavad kedagi ää viia ja kus pä­
rnu nii kuda jalad võtsid uksest välja vargaid ää
ajama. Äga nigu ma aru sain põld sial vargaid
ega kedagi oopis üks lehm oli ühele kanale ja­
laga pähe astund ja see tegi innust kisa, nigu nad
olid kõik ühte kokku siutud et ää ei kauks.
Ma siis ajasin asja jälle iluste jutti ja et leh­
24

mad ka piast rumalaks päikese käes ei läheks,
ajasin kõik ilusti lauta ja läksin tuppa tagasi et
akkan raha edasi otsima, aga nii kui tua ukse
poole läksin nii pidin ehmatusest pikali kukkuma,
nii nõrgaks võttis jalad. Kus tua uksest tuli suitsu
välja nii mis kole koe, vat küünal kellega ma raha
otsisin oli jäänd voodi alla ja eks voodi sindrenahk oli vist põlema akkand.
Ma akkasin esteks suure äälega appi karjuma
maja kuram põleb ja tulge aidake kustutada aga
keegi ei kuuld mo äält piale mo koera kis ei teind
sellest väljagi et maja põleb ja muku magas päi­
kese käes edasi.
Kus varsti akkas juba tuld igalt poolt välja
tulema ja ma sülitasin küll nii piale nii et suu lagi
oli kuiv, et ää kustuks, aga ei aidand kedagi. Ega
mul ei aidand änam muu nõu ku pistsin eina maa
poole plagama et kutsun isa ja ema appi et maja
põleb aga poole tee pial tuli meelde et loomad
piaks vist laudast lahti laskma et mudu põlevad ää
ja ku tagasi jõudsin olid pritfsi mehed juba pritsuga
sial ja õieks võib olla pritsind ka aga põld vee
nõu ja selle pärast pritsu mehed vahtisid nisama
pialt ja teised inimesed ka.
Ku maja juba maani oli maha põlend siis
jõudsid ema ja isa ka ähkides ja puhkides kohale
aga põld änam kedagi vaadata oli kõik ää põlend.
Kus isa siis vaatas nii kurja näoga mo piale nigu
üks kord ku ma ajasin piima ämbre ümber ja kü­
sis mo käest et kuda sa ometi selle põlema oska­
sid panna ja akkas rihma otsima kellega mind
peksta ja ma ütlesin vasta et ega ma põle pand,
et välk lõi maja põlema, liigu ma olin vanemate
inimeste suust vahest kuuld et välk pidada va­
hest maju ka põlema panema ja et nii moodi saan
peksust pääseda ,aga kõrval seisjad inimesed ak25

kasid kõik suure ääiega naerma, et taevas põle pil­
ve raasugi ja tal välk.
Ma selle piale ei oskand änam kedagi ütelda
ja akkasin pika toimega püksa jalast ää võtma nigu isa oli käst. Mis edasi juhtus võib iga üks
arvata.
7.

Kiida ma kodust ää põgenesin.
Peale seda ku me maja oli ää põlend kellest
ma pikemalt juba kirjutasin mo oma elu loo eel­
mises pia tükkis, otsustasin ma kodunt ää põge­
neda, selle pärast ,et sain hirmsat moodi peksa nigu
©leks ma maja põlema pand aga nigu ma olen juba
kirjutand kõik ää, kuda viisi see oli, et panin küün­
la voodi alla ja voodi akkas ise enesest põlema
ilma et ma oleks kedagi üteld et akka põlema või
nii ja selle pärast ma ennast selles maja ää põle­
mise loos süüdi küll ei tunnista ja otsustasin ko­
dunt ää põgeneda et viimaks isa peksab mo sur­
nuks ja mis elu see siis änam on ku inimene surnd
ja kõik.
Ega ma ei rääkind kellegile et tahan ää põge­
neda ja akata oma käe pial elama, kus ise kuus
aastat juba vana ja ilma eluga arjunud, mis viga
ise oma ette elada ja kella tundsin ka juba natuke,
aga päris äste vee! ei tund. Nii et ei rääkind kel­
lelegi mitte ühte sõna, muudku me tüdrukule katale rääkisin, et lasen kuram jalga prasiiliasse ja
tehku isa ja ema siis keda tahavad ilma minuta,
mis see minu asi on. Et peksa oma elu aa sees
juba küll saand ja et tavoJno sellest, kuda armastas
ütelda priimuse vaska, kis elas ka meie ligidal ja
kis oma nime oli saanud sellest, et oli ükskord lin­
nas käind ja toond sialt niukese masina mis nii kui
26

valasid pitroolit sisse ja panid tule külge, kus akkas
ise enesest suitsema ja mühisema ,nii et kole koe
oli vaadata.
Ja piale tule kahju läksin isa ja ema juuree kis
mind olid pekst ja tükk aega nutt oma põlend maja
juures, läksin nende järele kiriku juure, sest isa
ja ema jäid sinna ööseks kortsu magama, vat muud
kohta põind ja sialt panin padavai minema ise ei
teadnki kuhupoole, muudku aga et saaks aga
eemale ja oma ette elama. Äga üks räbal viga oli
see et ei saand änam käia nii kui enne vat peks
akkas oma mõju avaldama.
Olin juba mai tia mitu tundi käind ja ümber
ringi akkas pimedaks jninema aga ma läksin ikka
vahvasti edasi liigu sada viiskümmend meest nii
kaua kui korraga tunnen et jalad ei võta änam.
Et jalad väsind. Eks mõtlesin siis, et võib ju na­
tuke jalgu puhata ja eks siis või jälle edasi minna,
aga nii kui maha istusin nii käis koe irmus valu
selle koha pealt läbi kus istutakse ja niuke tund­
mus oli nigu oleks keegi naaskliga turgand. Kus
ma kargasin suure ehmatuse pärast püsti ja vii­
maks kuram istusin mõnele nõelussile pähe, aga
sial põld nõel ussi ega kedagi muudku see koht
kus istutakse oli peksmisest kangeste valusaks
jäänd ja selle pärast ei saanudki ma istuda.
Vahe pial akkas juba päris pimedaks minema
ja ma litsusin ikka varvast edasi, et tulgu kas või
räbalam, aga tagasi ka ei lähe parem suren juba
nälja ku peksu surma ehk söögu metsas mõni karu
või unt ää ikka parem ku kodu tagasi minna.
Ma oleks niimoodi vist umbes sada aastat ehk
rohkem käind otse teed mööda edasi aga vat kõht
akkas tühjaks minema, ta põld süüa saand. Kee­
rasin siis tee pialt paksu metsa sisse, et metsas
marju maailm mustikaid ja iga suguseid, et pistan
27

sdal kere täis aga oli juba nii pimedaks läind et ei
näind marju otsida. Ühe ainsama leidsin suure ot­
simise piale ja ku selle ära sõin siis jõudsin aru
saamisele, et see põldki mari oopis oli niuke asi
keda lambad vahest inaha pillavad.
Mulle eiteind see kedagi mulle oli see ükskõik
kas mari või mitte mari aga pia asi oli see et kõht
oli tühi ja jalad väsind. Ja pime piale selle veel.
Nutt akkas ka vägise piale tulema aga ma ei last
tulla. Nigu mo isa oli mitu korda üteld et naised
nutavad aga mehed ei nuta ja ma ka koe ambäd
risti et las kõht olla tühi ja las jalad olla väsind
mis kuram see moo asi on ma muudku lasen edasi
nii kaua ku üks kord maha kukun ehk kuni
üks kord undid metsast välja tulevad ja mo ää
söövad.
Kaaberdasin siis nii moodi teed mööda edasi
korraga vaatan et tuled paistavad ühest kohast,
korraga vaatan et tueld paistavad ühest kohast.
Kus mo meel läks koe rõõmsaks, et kus tuli, sial
inimesed ka ja et ehk saab kuidagi moodi natuke
süüa, et eks siis või edasi minna. Läksin siis pä­
ris tulede juure koe ja vaatan et maja. Ja maja ees
maas kaks mailmatu pikka raud latti, kus olid nii
kuramu pikad et ma otsa ei näinudki. Ma akkasin siis uurima nigu mul on loodusest antud niuke
ea omadus et akkan iga asja uurima mis |mind uuvitab, et mis kuramu asi see niuke on et mis j auks
nii pikad raud latid maha on pandud ja akkasin
mööda lattisid edasi minema ja käisin poolteist
tundi, aga otsa ikka veel ei tule. Mul tuli jube
tundmus piale ja akkasün tagasi tulema et viimaks
läheb tee põrgu ja et ega niukest asja ka põle et
ma põrgu lähen et kodusest põrgust tuld ja nüüd
korraga jälle põrgu.
Eks tulin siis selle maja ette tagasi kus tuled
23

põlesid ja akkasin vaatama et ehk saab kuidgi moodi tüki leiba keha kinnituseks. Kus maja ette olid
vahe pial inimesed tuld kõigil suured pambud käes
ja seisavad piale nii moodi nigu ootaks viimast
päeva. Ma pidin juba rääkima akkama et lollakad
mis te ootate akkake parem kodu minema, aga
kus korraga ma ehmatasin nii ää nigu me enne
põld ehmatand.
1
Kus akkas kiole innus mürin ja kolin |a ter­
ve rida majasid veeresid mööda raudlattisid selle
maja ette kus inimesed seisid ja kõige ees oli niuke
maja nigu mia enne poldi näind mailmatu suur
korsten pial ja sultslu tuli välja. Ma põld niukest
asja elu aeg näind et majad akkavad ise enesest
veerema ja inimesed tolad ka muudku ronivad
pampudega ustest sisse ei ooli keegi oma elust ega
kedagi.
Ma akkasin siis suure üälega karjuma et tule
taevas appi nigu mo ema ikka ;alati rääkis, et essukerre, kas te ei näe siis et rattad all ja võib jää vee­
reda ja veereb viimaks põrgu kõigega tükis et tulge
siva maha enne ku veereb aga mo rääkimist ei
kuuld keegi. Muudku üks ütles et mis sa klunn
jõrad, et tule ka piale ja sõidame kahekeste linna.
Nii kui ma seda kuulsin et linna, kus jätsin
karjumise koe järele, et viimaks saabki nii moodi
linna kus ma oma elu aa sees veel põld käind.
Eks ma olin kuuld küll linnast rääkima ja isa
oli käind mitu korda ja iga kord toond mailmatu
ead linna saia ja selle saia pärast linn mulle kõige
rohkem meeldiski. Ja hüüd kuram omal ea linna
sõita ja ma õleks ikka tõesti (nende majade piale
läind kellel rattad all olid aga vat kartsin natike
põld enne niukese asjaga sõit.
Äga nigu see võõras mees mind 'kutsus kangeste kaasa uutmoodi nimega klunn, mis mulle kan­
29

gesti meeldis ronisin padavai trepist üles maja sisse
ronida, käis koe naljakas klõnks ja maja akkas
liiukma.
Ma põld niukest asja enne näind et majal
rattad all j a läheb edasi ja, metsad lendavad ise
enesest mööda nii et kole koe vaadata ja akkas
kangeste kahju sellest, et ma oma elu nii äda oht­
likku seisu korda pand. Eks ma kõige rohkem
kartsin seda asja et läheb sindrinahk äkitselt üm­
ber, keda siis teha?
Ma ei võind kaua niukest asja pialt vaadata
kuidas kõik ise enesest mööda jooksevad isegi
mäed ja niukesed asjad keda ma muidu tean et sei­
savad paigal nigu me juures kodus, need ka muudku lasid valuga mööda, nii et lust oli näha ja sial
juures oli kõikse aeg irmus mürin ja kolin.
Eks ma siis akkasin aru saama et näen unes
või nii sest kuda päriselt saab niukest asja ette
tulla ja katsusin nina et kas tunnen ja vaata imet
tundsin, sellest järeldasin et une nägu see küll põle.
Noh kui ta une nägu põle siis on ta nõidus ja
niikui selle mõtte peale tulin läksid jalad nõrgaks
koe ja akkasin suure äälega karjuma et pidage
kinni ja laske mind koju minna. Kus siis tuli uk­
sest sisse üks suur tärnidega ärra ja akkas ühte
inimest otsima kelle nimi oli pilet või nii. Kus
küsis iga ühe käest ja mo käest ka ja rääkisin läbi
nutu et ei ma tia põle kuuld ega näind niukest,
mille piale tärnidega ärra sai kurjaks ja pööras
teste inimeste poole, et kelle põngerjas see niuke
on, et ilma piletita. Kuid kõik vaatasid mo piale
ja naersid suure äälega, nigu oleks ma ei tia ku
suur äbi teo tegija.
Tärnidega ärra küsis mo käest et kuda su nimi
on ja ma pidin ütlema et Jaan Kägu, aga siis mõtle30

sin ümber, et ütlen parem klunn see nigu viisakam
ja ütlesin et klunn.
Kus kõik akkasid jälle suure äälega naerma
ja tärnidega ärra keda üks üiidis krand|ruiskiks,
akkas ka naerma, et ta näeb seda isegi et ma klunn
olen, aga vat mis nimi.
Ma nägin ää et niukestele inimestele ei maksa
vastu rääkida ja rääkisin ilusti kõik südame pialt
ää kuda oli kõik ja kuda maja põlema läks ja kuda
ma kodunt ää põgenesin ja kuda ratastega majasse
sattusin keda teist moodi üütakse vakuniks nigu
ma pärast aru sain.
?
Nojanoh, eks rääkisin iluste südame pialt kõik
ää ja nii kui olin rääkimise lõpetanud nii vakun
jäi põmmdi seisma ja mind aeti välja, et see kord
jääb veel nii moodi ilma trahvita, aga ega teine
kord änam ei jiäe.
Ma ei saand veel passiibagi ütelda, nii ea meel
oli, kui vakunid akkasid jälle veerema ja nati kese
aa pärast põlnd änam 'kedagi näha.
Oli juba nii pimedaks läind, et ei näind änam
Kedagi aga mul oli kangesti ea meele olu selle pä­
rast et olin oma aru saamise järele sial samas
koas tagasi kust minema olin akanud, vat nisama
sugune maja oli nigu sialgi kus ma väkunisse ro­
nisin.
Eks istusin siis üe kivi uniku piale maha ja
akkasin ootama millal valgeks läheb et eks lähen
siis edasi ja vaatan mis tuleb, aga näe kurivaim1,
jäin kivi uniku piale magama ja ärkasin alles siis
ülesse kui väljas oli mailmatu suur valge.
Kus ma ehmatasin jälle ää et ei tia kus kohas
ma nüüd olen, sial kus ma väkunisse ronisin, olli
teisi majasid ka juures, aga siin oli paljad paar
kribalat maja. Jah, esteks ehmatasin ää, aga siis
ajas naeru piale, vat muist majasid olid ää lendand
31

nigu ma vakuni aknast ise nägin kuda lendasid.
Ei siis põld änam ehmatust ega kedagi.
Muudku akkasin teed mööda edasi minema
ja käisin nii moodi terve päeva läbi, ainult vahe
pial noppisin metsas marju keda sõin kõhu täis.
Ma oma aruga olin juba pool maa kera ära
käind ja ootasin miila nüüd iina maa vastu tuleb
ja jalad läksid ka all nõrgaks juba, korraga vasta
õhtat vaatan et ües kohas ka maja ää põiend ja
mees ja naine nutavad juures, et näe oli ja nüüd
põle änam.
Ma astusin siis ligi ja vaatan kuda moodi see
siis põlema läind kas nii moodi nigu me majagi,
aga nii kui ligi astusin, nii süda läks nõrgaks ja
ing jäi kinni — see oli me oma maja vare, ja
mees ja naine olid mu isa ja ema.
See kord ma peksa ei saand ja kõigil oli ea
meel et ma omalt ümber mailma reisult olin ela­
valt tagasi tuld.
Ja mul omal oli ka ea meel.

8,

Kuda ma kooli pidin minema.
Nii moodi veeresid mo elu päevad ikka sur­
ma poole ja ma jõudsin aru saamisele, et elu kedagi
erilist uvi ei paku kui ise kedagi nisukesi ei tee,
•SJfBBS E'f'[BÜ ;S3Tp5f

Kui ma olin kaheksa aastaseks saand, akkasid niukesed jutud ringi käima et ma olla piast na­
tuke põrund et alles kaheksa aastane aga juba
oma isa maja põlema pand ja mööda mailma ringi
koland et niisuguse piaks küll ullu majasse panema,
aga isa ja ema mind sinna ei pand, panid oopis
veel tillemasse kohta — kooli.
32

Ja selle pärast ma olengi nü,üd natuke ise äraliseks jäänd ja saan ise ka aru et ma põle nisuke
nigu teised inimesed maa kera pial ja arvan ,et see
on tulnud koolist kus ma käisin kolm aastat ja
tegin selle aa sees esimese klassi läbi nii mis nak­
sus koe.
Eks see oid nigu ma veel mäletan üel ilusal
sügise pääval kus tuli vihma nigu ämbrest ja ma
olin loomadega karja maal. Korraga vaatan et
ema tuleb suure jooksuga ka karja maale ja kar-

• • • Ma pidin pikali kukkuma . . .

jub ma ilmatu kauge maa tagant et jaan ae tule
koju et tule ruttu koju.
Ma mõtlesin et soh et nüüd on vist kodus
jälle isa ja ema vabel irmus kiskumine lahti ja ema
kutsub mind appi isa peksma aga see kord põld.
Kus isa ja ema istusid iluste tõsiste nägudega laua
ääres ku ma tuppa astusin ja isa kutsus rao oma
juure ja ütles et:
„Noh, Jaan, kurivaim, sa oled juba üheksan­
dat aastat ja piad nüüd kooli minema nigu kõik ris­
tiinimesed on koolis käind ja täna tuli valla ma­
jast käsk et omme omiku olgu poiss koolis nigu
viis kopkat.“
t3

3

Kus mul läksid seda kuuldes jalad nõrgaks ja
pia läks uimaseks nigu üks kord ku ma ronisin
ühe mai Imatu kõrge puu otsa linnu pesa otsima
vat siis läks ka pia uimaseks ei saand änam kinni
oida ega kedagi muudku tulin kartsum ülevalt alla
aga ea oli et mailmatu suur (eina unik oli all ja kuk­
kusin pead pidi sinna sisse ja nii põld äda kedagi.
Eks ma olin juba ammu kart et teevad vii­
maks niukse sindre tüki ää et panevad mo kooli
ja kus ma selle abiga siis iänam lähen, nigu mo ead
sõbrad pudi romps ja käki kaarel olid mulle rää­
kind et oia sa kooli eest nigu me oidsime kus ela­
sime terve talve läbi metsas ja kannatasime nälga
ja külma aga kooli kuram ei läind.
Ja kui isa ja ema olid mulle kõik iluste ää rää­
kind et omme omiku mudku levakott Selga ja kooli,
nii panin padinal läbi vihma kohe pudile kus rääki­
sin rompsile ää et mis äält ja ing nüüd tahad teha
omme kuram mine kooli.
Eks romps mudu on oid ikka tark poiss kus
teeb niukse vibu et laseb versita maa piale aga sel­
les asjas ta ei oskan d ka änam kedagi rääkida
muudku ütles et nüüd on läbi kõik et parem poo
enese üles enne ku kooli lähed ja üks surm kõik ja
küsis veel et mis sul leiva kotis on et kui liha
ka on, siis ta annab mulle poomiseks ead nööri,
aga ma andku siis liha selle eest temale.
Ma ütlesin siis vasta, et ma praegu ei tia veel
ja et ma kõike liha küll ei anna et natuke või/n
anda parem söön ise enne kõhu täis et nii kui nii
arva liha saab ja anna seegi suu täis ää kussa
selle küüruga lähed.
Kus romps läks siis külmalks nigu jää ja ütles
et me vahel olla sõprus nüüd lõpetatud et ta ei
taha niukese sõbraga tegu teha kis akkab ennast
34

üles pooma ja pargib enne kere liha täjis nagu siga.
Ja läks minema.
Äia tulin silis jälle läbi vihma padinal koju
ja jõudsin lõpuks aru saamisele et parem käin ikka
koolis ää ja vaatan kuda sial on ja kui räbal on
eks siis või pärast poole üles puua ja kõik teha,
aga mis jauks siis enne puua kui põle näindki,
kuda koolis on.
Ja määrisin kodus pastlad iluste kõik sia
rasvaga sisse kus läikisid nigu kurjad vaimud
ja ema pani mailmatu suure leivakoti valmis ja
nii moodi ma eitsin magama et omikul kella viie
aal oma kolgata tee konda algada.
9.

Esimltie päe koolis.
Nigu ma mo eluloo eelmises pia tükis juba
rääkisin, tuli valla majast üks päe käsk et vat jaan
kägu arkaadi poeg ja kõik piab kooli minema
nigu kõik teised inimeste lapsed käivad koolis.
Ma ajasin küll vasta et ega ma põle inimese laps,
aga sest ei oolitud kedagi.
Kus määrisin siis pastlad kõik iluste sia ras­
vaga sisse nii et läikisid nigu kurjad vaimud ja
ema pani leiva koti valmis ja kella viie ajal tõusin
maast lahti ja akkasin üksi päine kooli maja poole
vantsima.
Ja tee pial mõtlesin ise enesest, iet jää jumalaga
nüüd maiim ja kõik, et ega (elusalt ,änam koju tagasi
ei tule, nigu ma olin kuuld kuda teised poisid
kis juba koolis olid käind rääkisid et pidada peksa
saama nii mis kole koe, sada korda rohkem ku
35

kodus. Et kus Kuke karla oli saand sool vee sees
liutatud vitsadega niukese naha täie et ing taht
seest välja minna, selle pärast et ta oli and kool
meistre orikale leiva tüki süüa kelle olnd nöör otsas
ja orikas söönd leiva tüki ää ja nöör läind ka kõhtu
aga ots jäänd suust välja rippuma ja karla akand
siis nööri otsa pidi orikast mööda kooli oovi ringi
vedama aga orikas põle taht nii moodi teha ja
surnd ää.
Nii et mul käisid külma judinad üle keha kui
mõtlesin selle piale et antakse soola vitsadega
niukesi kere täisi et ei tia änam ku vanagi oledMõtlesin esteks et söön leiva koti tühjaks ja eidan
puu alla magama ja piale seda lähen kodu tagäsi
ja räägin isaemale ää et aeti tagasi koolist, aga pikä
mõtlemise järele jõudsin siiski aru saamisele et
lähen ja vaatan korraks ää kuda koolis on ja
võtsin metsast veel ea malaka ka kaasa et nii kui
kooli õpetaja mind lööma akkab nii lajatan vasta käi
nigu isa oli mulle suvel ütelnd, kui ma külapoistega
kiskuma piin läind ja peksa saand, et sa põle ka
kellegi poeg, et nii kui keegi sulle piraka annab
nii anna kaks tagasi koe. Ja ma olen seda ead õpe­
tust siia maani meeles pidand.
Päike oli juba päris kõrgel ku ma kooli maja
juure jõutsin ja poissa ja tüdrukuid oli nii palju
koos nigu ma enne põld näind. Kus tegid irrnust
kisa ja jooksid mööda kooli maja oovi nigu aruldased olevused koe.
Ei tia ku kaua nad veel oleks joost aga kor­
raga käis kella elin ja kõik trügisid siis kooli maja
uksest sisse nii et pidi ukse paigast ää viima ja ku
kõik olid sisse trügind siis läksin ma ka maiimatu
suur malakas kääs ja leiva kott seljas.
Vaatan kõik kuram istuvad, eks ma istusin
36

ka siis ühe naljaka pingi otsa piale ja vaevalt
sain istuda ku tua uks läks lahti ja sisse astus üks
pika abemega mees kellest ma sain aru koe et see
on sesama kool meister kelle orikas ää suri.
Kus kool meister vaatas vihase näuga iga ühe
piale ja ütles et teie kutsikapere ja et te risud mul
aste õpite ja kis õppida ei viitsi, selle jauks on
malakad juba soolas.
Piale seda tõi kool meister mai tia kust koalt
naljaka raamatu välja kelle pial oli suur punane
kukk ja ütles et nüüd piab iga üks omale niukese
kuke aabitsa ostma kellest õpitakse lugema.
Ma pidin ‘suure äiälega naerma akkama et
mis käujaani see kool meister nüüd ajab kis seda
enne näind et kukel aabits on mo tiada kukel põle
muud kedagi kui suur punane ari ja kannuksed,
aga et aabits, seda ma küll ei tiadnd.
Siis akkas kool meister üks aaval iga^ ühte
proovima et kas lugeda oskab voi ei oska. fcsteks
küsis plikade käest ja need oskasid kõik iluste
lugeda nii et lust oli kuulata, aga poistest ei tiadnd
keegi kedagi.
Viimaks tuli kord mo kätte. Kool meister tuli
mo juure ja 'kärajas et mis su nimi oo. Ma ei ehtnatand ka ää ja kärutasin vasta et jaan kägu kuram
eluaeg oid arkaadi poeg ja nüüd ka veel. Siis
kool meistler käratas et misjauks sul nii suur mala­
kas kaasas on et kas tahad akata mind peksmäi
või keda?
Ma rääkisin siis välja nigu isa oli õpetand et
nii lkni keegi arm,ah nii annan kaks vasta j ai äsi
nudi. Et selle pärast ongi malakas kaasas.
Kus kool meister läks kuuldes näust punaseks
nigu änamiaste lipp ja akkas oigama et ta on ka

oma elu aal lapsi näind aga niukest põle veel
näind nigu ma pidada olema.
Ja enne ku ma sain aevastadagi, aaräs mul
juustest nii kõvaste kinni et mui pidi pia nahk üle
kõrvade ää tule ma ja viis mo nurka seisma aga
ise läks vaatama ead soolast vitsa.
Ma mõtlesin et ega niukest asja ka põle et
alles pool tundi saand koolis olla ja juba akka
peksa saama. Tulin nurgast ää, riigu ma olen olnd
alati vaba mees ja teind keda ise olen taht ja nüüd
tuleb mingi sugune abe ja paneb mo nurka seisma.
Et ega niukest asja ka põle ja tutki, kuda vene
keele ütelda.
Äarasin oma leiva koti ja malaka ning panin
padavai uksest vlälja koju poole nii kuda jalad
võtsid.
10.

Kuda mind noori otsas uueste
kooli viidi.
Nigu eelmisest pia tükist juba tiada jooksin ma
koe esimesel pääval koolist ää kui põlnd veel poolt
tundigi saanud koolis olla. Sest kool meister akkas
mo j aoks ead soolast vitsa otsima aga panin selle
aa sees plagama et kodus nii kui nii saa 'iga päev
peksa ja kui nüüd koolis akatakse ka veel piale
kauba andma et niukest asja ka põle.
Jõudsin kodu ja rääkisin isale il uste kõik ää
kuda asi oli et näitasin kool meistrile malakast
ja ütlesin et ega mina änam küll kooli ei lähe ja
mis viga nii moodi edasi elada kuda enne elasin
ja kui keegi küsib kas olen ka koolis käind siis
38

koe ea vasta ütelda Gt miks ei ole, Gt pool tundi
on ikka koolis ka oldud.
Ma arvasin csteks et isal on ca meel ja akkab
suure äälega naerma aga isa tegi niukese kurja
näu ette et mul akkasid külma judinad üle kõhu
käima. Isa akkas siis pikka mööda püksi rihma
ää võtma ja siis ma sain juba aru mis tuleb.
Ise mõtlesin et no küll on kuri vaim väljas
kuhu aga sa ka ei lähe, igal pool muudku üks
peks ühe teise piale. Ma saan aru oleks ma veel
kedagi pattu teind või nii, aga põle kedagi teind
ja ole ea muudku võta sahkarn vasta, ise juba
kümne aastane ja varsti akka pruuti vaatama ja
muudku lase ennast peksa.
Ja selle aa sees kui isa pika toimega püksi
rihma ää võttis kellega mind peksma akata, panin
padavai uksest välja metsa poole, et elan parem1
metsas kuram paar pääva aga kooli ei lähe ja
kodu ka ei lähe.
Ja mul on veel selgesti meeles kuda läjksin
vänta-vänta metsa poole ja nutsin suure äälega
aga pärast nutt läks mööda ja akkasin lora laulu
laulma, keda ma küla poistelt olin kuulnud.
Istusin siis metsas kännu pial pool teist tundi
ja akkas kange külm sest septembri kuu oli juba
käe ja vihma tibas ka alla. Kus korjasin siis suure
imiku agu ja tegin tule üles, et saaks natike sooja
ja akkasin tule pial orgi otsas silku praadima, mis
olid mo selja koti sees, ja päris tore oli nii moodi
olla. Sõin kõhu ilusaste täis ja eitsin tule äärde
magama ja magasin nigu inimene ikka magab, kis
pole kedagi pattu teind ja igate pidi täitsa mees.
Kus magasin ilusaste ja näen ead und kringli
saiadest, korraga tunnen et üks kuram lööb mind
39

jalaga. Ma mõtlesin ei unes lööb ja magan edasi,
aga tunnen et üks lööb ikka edasi, jalaga vastu
selga. Ärkasin siis üles ja vaatan — mu oma isa
laub mulle jalaga ribi kontide vahele.
Kus mul läks isa nähes uni nigu käega pühi­
tud minema, aarasin leiva koti ja tahtsin ää joosta
aga isa aaras mo kraest kinni ja ei last jooksta.
,,Vaata mul nõia poega või laseb koolist jal­
ga ja tuleb metsa magama. Ma sulle kuramusele
näitan, kas saan sust inimese last või ei saa 1“
Mis piale seda juhtus, sellest ma ei taha ea
meelega kirjutada. Vat vaikse metsa all kus keegi

...Päris tore oli nii moodi olla...

...Nüüd marss kooli poole....

kedagi ei näe võib ju palju juhtuda ja mooga juh­
tus ka kurb asi.
Äga noh mis mööda see mööda ja räägime
parem seda, mis siis tuli.
Kui isa mo kere oii täis parkind sidus mind
nööriga oma külge kinni ja ütles et nüüd marss
kooli poole. Ma rääkisin küll, et kui sa tahad an­
na mulle veel üks kere täis aga ää kooli vii. Kuid
isa süda oli nigu kivist ja ei oolind mo palvest
kedagi.
Läksime siis nii moodi kahekeste kooli poole
ja kui sinna jõudsime siuti mind nööriga kõvaste
kooli pingi külge kinni et ma ei saaks ää jooksta.
40

Ja nii moodi sunniti mind vägise Koolis käima
nigu sia põrsast kis ei taha lauta minna.
ja järgmises mo elu loo pia tükis tahan ma
kirjeldada kooli elu nii nagu ta oli ja nagu ta mulle
meelde on jäänud algusest lõpuni.
11.

Kiida kooli ela üleültse oli.
Nigu ma mo elu loo eelmises pia tükis musta
tindiga valge paberi piale oma käega olin kirjutand, kus isa viis mind nööri otsas vägise kooli
nigu siga aetakse lauta, ja siuti nööriga kooli
pingi külge kinni et ma ää ei saaks jooksta, nii
akkas mo kooli elu piale, mis kestis algusest lõ­
puni üks aasta ja siis veel üks aasta, ja et ma
piale teise aasta lõppu olin niisama loll nigu siis
kui ma kooli läksin, visati mind koolist välja ja
öeldi et ää parem änam tagasi tule ja ma tahtsin
veel ea meele pärast kool meistrile minna aitäh
ütlema aga ei lastud änam sisse, anti oopis jalaga
tagant.
Et see koolis käima aeg on elu sees olnd väga
kurb aeg, selle pärast mai taha sellest palju kirju­
tada ja katsun ääri veeri mööda minna nigu valit­
sus läeb riigi kogus arupärimisest nii mööda et nigu
põleks kedagi oid või nii.
Muudku esimene päev istusin nööriga pingi
küljes kinni nigu me küla suur püssimees Vere
Jüri kis üks päe oli akand kiriku juures juua täis
piaga nuaga vehkima, see siuti ka nööriga aja kül­
ge kinni et ää ei saaks jooksta ja ma olin ka nüüd
nii moodi. Et nigu mõrtsukas koe.
41

Esimesel kooli pääval põld kedagi ise äralikku
muudku see et kooli õpetaja oli nina täis võtt ja
tuli klassi ja akkas kooli laste käest küsima, et kis
tiab ütelda et kisse Kolumpus ja keda ta ead tegi.
Ja kärsu sass kis oli suur poiss ja juba linnas mai
tia mis aiguse pärast tohtri juures käind, see tõu­
sis püsti ja ütles et kolumpus see on üks tohter
talina linnas. Kus kool meister sai siis vihaseks ja
ütles et lollakas see on oopis klompus aga mitte
kolumpus, et kolumpus see on see, kis leidis amee­
rika maa üles ja kui teda põleks oid põleks nüüd
ameerika maad ka oid.
Selle piale aevastas kool meister nii irmsa
äälega et me kõik arvasime et soh, nüüd kooli maja
lagi kukub sisse aga ei kukkund, ainult paar akna
ruutu läksid suurest põrutusest puruks.
Mille piale kool meister ütles et nüüd on kiukraahvia tund läbi ja akkab rehkenduse tund.
Ma ei saand äste aru mis asi see niuke on et reh­
kendus ja mõtlesin et sehkendus ja oli ea meel et
saab sehkendada, aga pärast tuli välja et põld nii.
Kus kool meister võttis niukese valge asja kätte kis
pidi olema kriit ja tegi tahvle piale maümatu suu­
re posti ja küsis et mis nummer see on. Keegi ei
tiadnd. Siis kool meister ütles et vaat see on num­
mer üks, et see on niuke jurakas. Küsis siis rao
käest, et noh kägu, mis see on ja ma ütlesin ka
koe suure äälega: „See on niuke jurakas."
Vaevalt sain ma nii moodi ütelda kui kõik akkasid suure äälega naerma ja kool meister aaras
kahe käega piast kinni, et no küll on inimese lapsi
maa kera piale loodud, et ei pia ühte nummertki
meeles. Ma ei tiadnd ka selle piale kedagi rääkida,
muudku istusin pingi piale maha.
42

Siis tegi kool meister veel mailmatu suure
numbre ria tahrvle piale ja igal numbrel oli oma
nimi, nigu setse, neli, kuus ja nõnda edasi. Eks
ma olin kuuld küll numbre nimesi, aga ega ma
tiadnd et nad nii moodi välja näävad. Mul jäid
meelde ainult kaks nummert, see jurakas, mis pidi
olema üks ja null, kes oli ümmargune nigu vankre
ratas.
Kolmas tund oli piibli loo tund. Mul on ved
täna päävani meeles kuda kool meister luges piiblest nallakaid lugusid kuda iisraeli lapsed oid kõr-

Kool meister.

Kuda me istusime.-

bes ja põle kedagi juua oid ja üks löönd kaikaga
vastu seina ja vett akand tulema nii et kole koe.
Kus lapsed akkasid seda juttu kuuldes suure äiälega1
naerma ja mulle ajas ka naeru piale, et niukest
asja põle keegi enne kuuld et kaikaga vasta seina
lüües akkab seinast vesi välja jooksma, aga kool
meister sai kurjaks, et mis kuradi naer see ilmast
ilma püha kirja juures on ja lubas selle, kis veel
naerab, piibliga surnuks lüüa, mille piale me jäime
kõik vakka.
Piale piibli loo tupdi tuli laulmise tund. Mul
oli jälle ea meel, et saab ometi viimaks laulda,
nigu ma olin sündimisest saati ea laulu mees ja
43

ega praegu põle ka kedagi laita, lauluäält nigu
merd koe.
Kus kool meister lasi igal lapsel niukese pika
joru teha, mis akkas madalast piale ja läks ikka
kõrgemale ja kui ma olin ka niukse joru teind,
ütles kool meister et sa laulad nüüd kolmandat äält»
et sul ea jäme ääl nigu jõelehtme kiriku torn. Ma,
mõtlesin, et nii moodi ikka ei lähe, et mul üks ai­
nus ääl on ja kuda inimene saab siis kolmanda
aäle pial laulda kui ainult üks ainus ääl, et oleks
kolm äält, siis võiks kolmandat küll laulda aga põle
ju. Tahtsin akata rääkima, et ei sest tule kedagi
välja, aga juba akkas laul piale et kui kungla rah­
vas kuldsel aal.
No panin ka siis toru üüdma, katsusin küll
teha teist ja kolmandat äält, aga tulid kõik niukesed ohuse ääled välja, et teised ei saand laulda
ega kedagi.
Kooli õpetaja ei saand esteks vist aste aru,
et kust kohalt riiuke kole obuse ääl tuleb ja vaa­
tas kartlikult ringi, et ehk on ise teind aga siis ku
akkas arusaamisele jõudma, kus aaras mo kraest
kinni ja käratas et käi kuram välja nii kauaks
ku laulmise tund on lõppenud.
Ma ei akkand vasta ka punnima, muudku la­
sin enese nööriga ukse külge kinni siduda, et ää
ei saaks joosta ja laulsin väljas üksi päine rõõmu
laulu nii et metsad ja mäed kajasid vasta ja põld
ka kellegil ütlemist kedagi.

44

12.

Kuda ma kooli Õpetajaga sõbraks
salu.
Piale laulmise tundi põlnd änam mingi sugust
tundi ja kooli õpetaja käratas, et käige nüüd põrssa
näud oma koju tagasi ja et omme omiku olete kõik
kella kuue ajal siin ja kis koju jääb, sellel saab nahk
üle pia piä võeiud.
Ütles nii moodi ja eitis ise põrandale magama
ja ajas suust koledat aisu välja. Me käisime kõik
järge mööda nuusutamas ja kis kange mees oli
sellel põld äda kedagi, aga kis nõrgem oli, sel­
lel võttis ikka pia ringi käima. Mul põld äda
kedagi, ma olin maast madalast piale mukse aisuga
arjund liigu meil kodu oli ka ilmast ilma kole ais.
Mai tia kellest, aga oli.
Üks tüdruk, kis ka seda aisu käis nuusuta­
mas, pidi ää surema, nii kole oli oid, kus kuk­
kus maha ja ei Ijigutand änam kätt ega jalga.
Eks siis tirisime selle oja ääre ja oidsime tükk
aega ta pia vee sees, kus plika pistis siis kisama
nigu oleks teda keegi uputada tahtnud ja nii moodi
tuli talle jälle elu sisse.
Eks iga üks läks siis jälle oma kojo poole,
ainult tola jäin üksi paini kooli maja juure til­
kuma, et ports maad käia ja mine tia kas (saab
omiku õigeks a,aks tagasi ja kooli õpetaja vii­
maks 'tõmmalbki naha üle pia ää nigu ta oli luba­
nud ja kus ma mukse küüruga lähen ku põle
nahka seljas ega kedagi.
Kolasin siin kooli maja ümbruse kõik läbi
ja tpika piale akkas kuramu igav. Eks uni akkas
ka piale tulema ja läksin siis klassi tuppa kus
kooli õpetaja põrandal magas ja eitsin ka sinna
pikali.
45

Mai tia piitu tundi ma olin magand, korraga
tunnen et üks raputab mind jalast. Ma tegin sil­
mad lahti ja vaatan et kooli Õpetaja.
Ajasin siis enese ka püsti nigu kord ja kohus
ja rääkisin kooli õpetajale ää et vat selle pärast
jäin fciia et nahka ää ei saaks tõmmatud, mille
piale kooli õpetaja ütles et täitsa poiss ja et tule
ma annan ssulle selle piale ea käraka.
Kus mul akkas suu kohe vett jooksma ja
pia läks juba enne uimaseks enne kui olin kära­
kat saanudki.
Eks läksime siis mõlemad kooli õpetaja tuppa
kus elasid siad ja kanad segamini ja akkäsime
viina võtma, nii et lust oli vaadata koe. Ma ja
m© kooli õpetaja.
Kus suitsetasime ja jõime sina sõprust ja kiit­
sime teine teist täitsa meheks nii et nutt pjdi mõlemile piale tulema. Nii südamlik oli juba me vahe
kord.
Kus kooli Õpetaja rääkis, et mul ei pruugi
õppida ega kedagi, et muudku paneb aga puha
vijed, et tal see kerge asi et muudku plärtsj ja
plärts.
Me oleks vist sial omikuni välja joond ku
põleks äkitselt üks jn ime uksest sisse karand. See
üks inime oli imo isa. Kus kargas sisse, ise vihane
joigu'mets iärg et ah sa saadanama nahk lakud siin
ja kodu vaja puid lõhkuda ja kõik sugu töösid
teha ja talitada ja sina siin.
Ma tahtsin akata vastu rääkima, et mis asjä
et eks sa lõhu ise .aga ei jäänd änam aega rääkida
ega kedagi, muudku löödi uksest välja õhtuse vilu
Õhu kätte.
Läksin siis tuikudes koju ja nutsin ise suure
läälega ja rääkisin emale kõik kuda oli oid ja ema
andis vuul selle piale omalt poolt ka ea kere täie,
46

nii et olin igalt poolt saand ja põld kaevata kedagi
et pole saand või nii.
Kus isa tuli alles omikul kojo ku ma kooli
akkasin (minema ja ütles et ta rääkind kool meist­
rile kõik ää, et saab alles nahk üle pia võetud,
et alles kahe teist kümne aastane aga joob vanal
mehe jeest.
Ma rääkisin küll vasta et kooli õpetaja ise
pakkus ja jõime sina sõprust ja kõik aga sellest
põld kasu kedagi.
Isa võttis too käe kõrvale ja viis kooli tagasi,
selle piale vaatamata et mä käte ja jalgadega vas­
ta aasin.
*
Nii moodi äkkas piale mo kooli aeg, mis kes­
tis ühte jutti kolm aastat ja selle aa jooksul tegin
läbi ühe klassi koe nii et põld ädia mitte mingil
sugust.
See kooli aeg on mul veel praega selgeste
meeles, kus kai alles tehtud krutski tukka ja niukest koerust, et nutt tuleb piale ku akkad veel
selle piale mõtlema.
Aga tois taöödas see möödas. Noorus on ilus
aeg, naarus ei tule iial tagasi.
Kuda mo kooli elu läks ja oli, sellest ma
olen pikemalt kirjutand mo elu loo raamatu teises
jaus.
ESIMISE JAU LOPP.

47

Lähemal ajal ilmub trükist

o elu lugu"'

99

2. anne
Lõigake allolev kupong välja, lisage
juure 50 senti rahas ehk postmarkes,
saatke ümbrikus kirjastusele „RAHVA
RAAMAT“, Tallinn, Narva mnt. 12
ja teile saadetakse raamat postiga
koju kätte.

Välja lõigata!

KIRJASTUS ,,RAHVA RAAMAT"
Tallinn, Narva m. 12
Saatke mulle Jaan Kägu „Mo elu lugu"
2. anne.
Nimi:
Aadress:

Siinjuures 50 senti rahas (postmarkes)

|

|
I

Igaüks, kes soovib omale
suurimat rõõmu valmis-

I

tada,

I

loeb naljaküllast
ajakirja
nr. 2.

Professor Eiseni eessõna. Palju
huvitavaid anekdoote ja nalju.

Paremaid kriminaaljutustusi leiate
Saksamaal kuulsust võitnud
„UUS NICK CARTER’is“
Praegu müügil: (tervikanded)
SURMATOOVAD ROOSID
KURADISONAAT
MUST KOLMIK
TONGI KASUL (Hind 20snt.)
Müügil kioskides ja raamatukauplustes.
PEALADU:

Tallinna (Balti) jaama
raamatukaupluses
TELEF. 16-34
Sealsamas saadaval suuremas vali­
kus igasuguseid välismaade uue­
maid ajakirju, ajalehti
ja raamatuid.

Hind-20 senti.