Adavere
Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu
kodukord

Põltsamaal 1934.
Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal, 1934.

ADAVERE
VABATAHTLIK TULETÕRJE
ÜHING

ENSV R. Kirjandusmuuseum
Ef. 7738
RAAMATUKOGU

PÕLTSAMAAL 1934. a.

ENSV TA Fr. R. Kreutzvaldi nim.
Kirjandusmuuseum
ARHIIVRAAMATUKOGU
105299

Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal 1934.

Peakoosoleku poolt vastu võetud
29. märtsil 1934. a.

Adavere
Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu
kodukord.

I. Üldised reeglid.

§ 1. Ühingu juhatuse liikmed, valitud ühingu põhi­-
kirja põhjal ehk täiendatud uute liikmetega, peavad kahe
nädala jooksul peale valimist kokku tulema ja oma keskes
ametikohused ära jagama.
§ 2. Juhatuse koosolekuid juhatab esimees ehk
tema asetäitja, protokolli kirjutab sekretär ehk juhatuse
nõusolekul asjaajaja, kui on.
§ 3. Järgmised koosolekud peetakse ära tarviduse
järele, neid kutsub kokku esimees ehk tema asetäitja,
või sekretär ehk revisjonikomisjoni esimees.
§ 4. Koosolekust võivad osa võtta sõnaõigusega
ühingu liikmed ja asjatundjad isikud.
§ 5, Küsimused, mis seotud juhatuse liikmete isik­-
liku huvidega, otsustatakse nende äraolekul ja ei või nad
neil juhtumitel koosoleku juhataja kohuseid täita.
§ 6. Juhatuse koosoleku otsused protokolleeritakse
protokolliraamatusse. Protokolli kinnitavad kõik koos­-
olekust osavõtjad oma allkirjadega.
§ 7. Ühingu asjaajamist korraldab ühingu juhatus,
kuid tuletõrje komandot juhatab ja esindab komando
peamees.
3

§ 8, Kõik sissetulnud kirjad registreerib ühingu
sekretär ja annab viibimata edasi alluvuse järele esimehele
või komando peamehele — sisukohaselt.
§ 9, Tuletõrje ühingul võib olla lipp, mis hoitakse
juhatuse ruumides või kui see puudub, siis peakoosoleku
otsuse põhjal mõnes teises kohas, ja tuuakse välja ainult
pidulikkudel juhtumistel.
§ 10. Lipu väljatoomine ja tagasiviimine tema asu­
kohta sünnib komando peamehe korraldusel ja koman­
do kaassaatel.
§11. Seltsi pitsat hoitakse seltsi esimehe või sek­
retäri vastutusel.
§ 12. Liikmeid võtab vastu ühingu juhatus ja nõuab
neilt sisse peakoosoleku poolt kindlaks määratud liikme­
maksu.
§ 13. Kõik peakoosoleku poolt põhikirjas ettenähtud
korras tehtud otsused on sunduslikud juhatusele ja kõi­
kidele ühingu liikmetele seni, kuni nad muudetud saa­
vad.
§ 14, Juhatuse liikmed võivad kanda oma teenistuse
ajal siseministri poolt kinnitatud mundrimärke.

H.

Tuletõrje komando.

§ 15. Tulekustutamiseks asutab ühing põhikirjas
ettenähtud korras tuletõrje komando, mis oma ülesannete
järele järgmistesse jaoskondadesse jagatakse: 1) ronijad,
2) pritsimehed, 3) vee muretsejad, 4) korrapidajad ja
5) sanitarid jne.
§ 16. Jaoskondade suurus määratakse kindlaks
juhatuse poolt tarviduse järele ja ühingu jõudu mööda.
4

III.

Tegevliikmeks astumine.

§ 17. Tegevliikmeks astuda soovija esitab kirja­
liku teadaande vastava jaoskonna ülemale. Teadaandes
peab ära tähendama :
hikmeksastuja ees-, isa- ning
perekonnanimi, vanadus, amet ja täpne aadress.
§ 18. Teate esitaja arvatakse kandidaadiks, mitte
pikema aja kui kolme kuu peale, selle järelproovimiseks,
kas ta küllalt kõlbulik on tuletõrjuja ametisse, ja jaoskonna
äranägemise järele võetakse ta tegevliikmeks vastu
kinnise paüoteerimise teel lihthäälteenamusega, kusjuu­
res vähemalt poo* osa liikmetest hääletamisest osa peab
võtma.
§ 19. Jaoskonna ülem annab peamehe kaudu
ühingu juhatusele kinnitamiseks uuest jaoskonna liikmest
teada ja võtab tema käest vastu ühingu poolt määratud
maksud ning peale kinnitamist annab temale liikme
kaarti välja, miile ettenäitamisel Ühingu varahoidja
uuele liikmele tema allkirja vastu vormiriided kui need
olemas, ja tuletõrjuja-riistad kätte annab. Uus liige saab
ka ühe eksemblari Ühingu kodukorrast.
§ 20. Uus jaoskonna liige annab selle peale oma
allkirja, et ta ennast kohustab kõiki kodukorra ja põhi­
kirja määrusi täitma.
§ 21. Tegevliikme üleviimine ühest jaoskonnast
teise sünnib selle kodukorra §§ 17 ja 18 järele, kuid
ilma kandidaadiks arvamata. Uutel liikmetel, kui nad
ennem teistes tuletõrje seltsides liikmed on olnud ja
sellekohase tunnistuse ette näitavad, arvatakse endised
tegevuseaastad Ühingus teenitud aastate juurde
§ 22. Alaealised peavad sisseastumise juures oma
vanemate või eestkostjate luba ette näitama.
Tähendus:

Teenistuse algus loetakse sellest aastast, millal

liige juhatuse poolt on registreeritud.

5

IV.

Harjutused.

§ 23. Ei: tegelikult oma kohuseid tundma õppida
ja tuletõrjumise riistade tarvitamist harjutada, selleks tee­
vad jaoskondade liikmed oma ülemate juhatusel võima­
likult tihti harjutusi.
§ 24. Neii harjutustel õpivad jaoskonna liikmed
kõiki neid võtteid, mis tulekustutamise juures tarvis;
peale eriliste tuletõrje harjutuste korraldab jaoskond ka
sõjaväelist riviõppust. Peale selle astub jaoskond aeg­
ajalt oma ülema kutsel kokku, et ühislugemisi toime
panna mitmesuguste tuletõrjumise küsimuste paremaks
selgitamiseks.
§ 25. Kõigis oma teenistuse asjus pööravad jaos­
konna liikmed otsekohe oma lähemate ülemuste või
jaoskonna ülema poole.
§ 26. Jaoskonna liige võtab käskusid vastu ainult
oma lähemate ülemuste ja peamehe käest. Teiste käs­
kusid ei täida tema mitte. Nooremate ülemuste käsku­
sid võivad ainult vanemad ülemused muuta. Lahkuda
võib ainult otse ülema loal.

V.

Tulekahju juures,

§ 27. Iga jaoskonna liige peab esimeste signaalimärkide järele viibimata tulekahju kohale ruttama ja
jaoskonna tegevusele tuletõrjumises ja elanikkude ning
nende varanduse päästmises igati kaasa aitama, kusjuu­
res ei tohi mingil tingimisel omavoliliselt tulekustutuse
töölt lahkuda ega kõrvale hoida enne tulekahju lõppu.
§ 28. Jaoskonna liikmed täidavad tulekahjukohal
oma kohuseid rahulikult ja külmavereliselt, ilma erutuse
ja kärata, seda meeles pidades, et ainult külmavereline
töötegija tulekahju juures kasulik võib olla.
§ 29. Tulekahju juures valvavad jaoskonna liik­
med, et mitte keegi kõrvaline isik ühingu tuletõrjeriis6

tade ja abinõudega ülemuse lubata ei töötaks. Iga jaos­
konna liige peab nende riistadega, mis ta voorist tööta­
miseks on võtnud, ettevaatlikult ümber käima ja kui
neid enam tarvis pole, siis tagasi andma, aga ärajaota­
mise või rikkimineku korral oma lähemale ülemale tea­
tama.
§ 30. Iga jaoskonna ülem hüüab tulekahju lõpu!
kõik liikmed nimepidi ette ja teeb kontrollraamates mär­
kuse selle kohta, kes ilmunud või ilmumata jäänud.
§ 31. Kui ülerna käsku täpselt täidetakse siis vas­
tutab see ülem oma käsu tagajärgede eest. Võib juhtu­
da, et ülemuse käest saadud käsk selle käsu vastu käib,
mis mõni teine ülem ennemini oiä annud ; niisugusel
korra! peab seliest kohe teatama. Kui aga hiljemini
käsu andja siiski oma nõudmise juurde jääb, sus peab
jaoskonna liige selie viibimata ja vastuvaidlemata täitma.
Niisugusel korral jääb vastutus eelmise käsu muutmise
eest selle peale, kes jaoskonna liikme käest eelmisest
käsust kuulda saades, siiski uue käsu täitmist nõudis.

Vi.

Teenistusest ärajäämine.

§ 32. Jaoskonna liikmed peavad kõigile tulekah­
judele ja harjutustele ilmuma, jaoskonna uluma või te­
ma asetäitja nõudmise peale ette astuma ja isiklikult nen­
de peale pandud ülesandeid täitma.
§ 33. Igakord, kui liige jaoskonna tegevusest osa
ei saa võtta, peab mitteilmumisest suusõnaliselt või
kirjalikult teatama.
S 34. Kes tulekahjudelt või harjutustelt mõjuvate
põhjusteta neli korda järjestikku ja aasta jooksul ronkem
i/s kordi on puudunud, see loetakse väljaastunuks.
KUI
8 35. Mitteilmumise põhjused peab jaoskonna
ülema'e esimese! kokkupuutumisel pärast mitteilmumist
seletama. Mõjuvateks tunnistus eks ärajäämise^ põhjus­
teks loe»akse : a) jaoskonna liikme enese või. mõne tema

7

sugulase haigust; b) elukohast äraminekut; d) nii­
suguste eriliste teenistuskohuste täitmist, mis ära minna
ei luba, ja mõned teised tähtsad asjaoiud, nagu : kutse
saamata jäämine jne.
§ 36. Oma elukohast äraminekust peab jaoskonna
liige igakord oma lähemale ülemale ette teatama.

VII.

Trahvid.

§ 37. J aoskondade tarvis määratud reeglite rik­
kumise ja üldse kõigi korrarikkumiste eest määratakse
vastava jaoskonna liikmete
osa koosolekul kinnisel
hääletamisel 2/3 häälteenamusega süüdlasele järk-järgult,
üleastumise tähtsust silmas pidades, järgmised karistu­
sed : märkus, noomitus, ajutine jaoskonnast eemalda­
mine ühes vormiriiete ja asjade äravõtmisega kuni 1
aastani, ja jaoskonnast jäädavalt väljaheitmine, missu­
gune otsus juhatusele kinnitamiseks esitatakse.
Tähendus 1 ; Kui jaoskonna koosolekule, miile päevakord
ette teatatakse, vähem kui 2/3 liikmeid ilmub, otsusta­
takse ülevalnimetatud küsimused teistkordsel koos­
olekul kokkutulnud liikmete arvu peale vaatamata.
Tähendus 2: Karistatud liige võib juhatusele kahe nädala
jooksul esitatud protesti läbi nõuda, et tema asi an­
taks peakoosoleku otsustada.
Tähendus 3: Lõpliku otsuse väljaheidetu üle teeb ühingu
peakoosolek.

§ 38. Väljaheidetud tegevliikmeid võib ainult 3 aastat
pärast väljaheitmist ühingu iegevliikmeteks tagasi võtta,
kuid mitte sellesse jaoskonda, kust ta välja heideti.
§ 39. Kui tulekahju juures jaoskonna liikme vastu
süüdistus tõstetakse mõnes üleastumises, mis vabataht­
likkude nime rüvetab, siis saadab jaoskonna ülem või
komando ülem kahtlustava liikme viibimata tulekahju­
kohal! kuni asja läbivaatamiseni ära.

8

V!ü.

Ühingu tegevliikmest väljaastumine.

§ 40, Tegevliige, kes jaoskonnast lahkub (vaba­
tahtlikult, maksude mittemaksmise pärast või väljahei­
detena) peab sellest jaoskonna ülemale teatama ja as­
jad ühingu varahoidjale tagasi andma.
§ 41. Neile ühinguliikmeteie, kes välja astuvad, võib
juhatus selle kohta tunnistuse anda, et nad : a) ühingu
liikmeks on olnud, b) sel ja sel ajal on vastu võetud ja
välja astunud, d) se! ja sel põhjusel välja astunud ja e)
selles ja selles ametis tegev olnud jne.

IX. Teenistuskiri.
§ 42, Iga jaoskonna liikme kohta peetakse eraldi
teenistuskiri, kus ära märgitakse tema teened ühingu
ees, ülesastumised jne.

X,

Rajoonid ja signaalid.

§ 43. I-ne rajoon : Puiatu küla, Varivere küla ja
metsa talud.
Signaal: KSB ®
§44. Il-ne rajoon: Puduküla Piibu talust alates,
ja Adavere asundus Maie ja taludeni,
§ 45. lll-as rajoon: Aruküla, Eduardi
juurdearvatud Nigula, Läti ja Tausi talud.
Signaal:
• • .
§ 46.

talud,

Tulekahju väljaspool Adavere valla piire
Signal : -------- -------------------- ------ (rida pikki)

Märkus: Rajoonid on määratud vallavalitsuse otsusega T. aug.
1929.a. pr. nr. 5. p. 1.

9

AMETMEESTE KOHUSED.
X!.

Peamees.

§ 47, Peamees on ainukene ülemjuhataja koman­
do tegevuse koha!, kes oma tegevuse ja sammude eest
vastutab. Üksikute komando osade juhatajad alluvad
kõik temale ja tema valvab nende oskuse üle. Tema
valitakse ühingu peakoosolekul põhiKirjas ette nähtud
aja peale ja on ühingu juhatuse alaline iiige.
§ 48. Tema hooleks on komandoükmeid tegeliselt
ette valmistada nende kohuste tagajärjerikkaie täitmi­
sele, s. o. neid tutvustada tuletõrjeriistade ja -abinõude
kõige parema tarvitamisega. Tema muretseb selle eest,
et komandoiiikmed aegajalt kokku tuleksid ettelugemisi
kuulama ja nõu pidama tuletõrjeasja paremaks korral­
damiseks.
§ 49. Peamees määrab ära harjutuste ja proovide
väljakutsumise aja. Harjutusi peavad jaoskonna üiemad
peamehe juhatusel. Tema seletab komando liikmetele
nende kohuseid ja määrab prooviülesanded.
§ 50 Tema valvab kindlalt selle üle, et komandoliikmed kõiki komando määrusi täidaksid ja saadab ko­
mando tegevuskohalt ära liikmed, kes eksinud tuletõrje
kohustuste vastu. Tema valvab komando tegevuskohas
korra järele ja hoolitseb selle eest, et ülemused liikmeid
tulekahjul hoiataks mitte asjata elu ja tervist kaalu
peale panna kas teadmatuse, hooletuse või üleliigse
julguse tõdu.
§ 51. Tema võtab selle kohta teateid vas'u, et
karistamise peale edasi kaevatakse, niisamuti kõik jaos­
kondade ettepanekud ja annab nad tarviliselt edasi, kuid
sel korral, kui tähendatud edasikaebus kirjalik on, on
selle edasi toimetamiseks 7-päevane tähtaeg.
§ 52. Ta valvab selle järele, et tuletõrje-voor kor­
ras oleks ja annab varahoidjale näpunäiteid tuletõrjeriis­
tade parnndamise ja uuendamise kohta.
10

§ 53. Tema määrab valvekorra suuruse ja aja ning
valvab, et valvekorral olijad oma kohuseid täidaks.
Tähendus: Kus näitelava! etendused ja teistes sarnastes koh­
tades on valve pidamine iga tegeva tuletõrje liikme
kohuseks. Jaoskonnad on valvekorras nende järje­
korras.

§ 54. Tema seab kokku aruanded tulekahjude ja
harjutusse kohta ja annab nad ühingu juhatusele edasi.
§ 55. Tema annab jaoskondade ülemate koosoleku­
te otsused ühingu juhatusele teada ja annab nimetatud
koosolekule juhatuse otsused teada.
§ 56. Ta valvab tulekahjudel ja harjutustel selle jä­
rele, et komando tegevus ühtlane, korraldatud ja häda­
ohuta oleks. Tulekahju piirkonda üle vaadates jaotab ta
ülesanded ilmunud jaoskondade vahe! ära, määrab ära
missugused ehitused tulevad ära lammutada tule edasi­
liikumise takistamiseks jne.
§ 57. Tema! või tema poolt volitatud isikul on õigus
kohapääl tüliasju läbi arutada, mis komandoliikmetel
omavahel või kõrvaliste isikutega ette tulevad. Reeglite
ja korrarikkmiste eest on tal õigus liikmetele karistusi
määrata : märkust, noomitust, ja teenistusest kõrvalda­
mist kuni ühe kuuni.
§ 58. Tulekahju või harjutuse lõpul laseb tema
jaoskonnad koju.
Tähendus: Tema korjab võimalikult kõige täielikumad teated
kokku iga tulekahju, tema algamise põhjuste jne.
kohta.

§ 59. Elukohast äraoleku puhul on tema kohustatud
oma abilistele sellest aegsasti teatama, et nemad teak­
sid tema kohuseid täita.
§ 60. Tema haiguse või äraoleku puhul astuvad ame­
timehed järgmises korras tema asemele.- esimene abi­
line, siis teine abiline ja nende mõlemate äraoleku! jaos­
kondade juhatajad seilas järjekorras, nagu seda jaos­
kondade ülemate üldine koosolek määranud ja nagu see
siis jaoskondadele teada antud.
11

XII.

Peamehe abilised.

§ 61. Peamehe äraoleku
tema asemele.

puhul astuvad

nemad

Ühingu varahoidja.
§ 62. Ühingu varahoidja peab inventariraamatut
ja tähendab temasse inventari kahanemised ja juurde­
tulekud üles, Inventari-raamat hoitakse juhatuse kantse­
leis.
§ 63. Tema valvab isiklikult, et ühingu tuletõrje­
ni stad ja muu varandus korras oleks.
§ 64. Tema hoolitseb, et kõiki tuletõrjeriistu
alati tarvilisel määra! tagavaraks oleks.
§ 65. Kui riistade korratused, rikked ja kaotused
suured ei ole, siis täiendab ta ise viibimatult, mis tar­
vis tuleb, kuid suuremad parandused ja täiendused võ­
tab ta ainult ühingu juhatuse loaga ette.
§ 65. Ühingu päralt olevad asjad ja riistad annab
varahoidja iiikmstele nende allkirja vastu välja ja kui
iaoskonnaiiige jaoskonnast lahkumise või väljaheitmise
korral, võetud asju mitte tagasi ei too, siis annab vara­
hoidja sellest ühingu juhatusele teada, kes siis abinõu­
sid otsib asjade eneste või nende väärtuse tagasisaami­
seks nimetatud liikme käest.
§ 67. Peamehega koos ostab või tellib tema ühin­
gu kulul peakoosolekul vastuvõetud eelarve põhjal tule­
tõrjeriistu. Tellitud asjade vastuvõtmine ja paranduste
ülevaatamine sünnib peamehe ja juhatuse poolt selleks
eriti saadetud isiku juuresolekul, kusjuures ka revisjo­
nikomisjoni liige võib viibida.
§ 68. Iga uuelt ühingule või ühingu omaks saanud
asja märgib varahoidja ühingu erimärgiga,

XIII.

Jaoskonnaülemad.

§ 69. Jaoskonnaülemad valvavad, et nende jaoskonna riistad terved ja korras oleks ja vaatavad neid
võimalikult tihti, iseäranis aga pärast tulekahju üle ja

12

teatavad ülevatamise tagajärgedest kohe peamehele ja
varahoidjale. Tulekahju juures juhatavad jaoskonna tööd.
Tegelikke tulekustutusetöid teha ei ole neil soovitav
§ 70, Neil on õigus, peamehe loaga, iseseisvalt har­
jutusi toime panna, igast harjutusest peamehele teada
andes. Reeglite ja korrarikkumiste eest on neil õigus oma
jaoskonna liikmetele karistusi määrata : märkust, noo­
mitust ja teenistusest kõrvaldamist kuni 3 nädalani.
§ 71, Nemad märgivad üles oma jaoskonna liik­
med, kes välja on tulnud, ja peavad iseäralist raamatut
harjutuste, tulekahjude jne. kohta. Valvavad oma jaos­
konnas protokolliraamatu pidamise üle ja annavad kõik
ameti vahetamise puhul oma järeltulejale edasi.
§ 72. Nemad määravad ära, kas jaoskonnaliikmete
kandidaadid veetoru-juhtijateks on selle ameti peale juba
küllalt kõlbulikud. Ronijate jaoskonna ülem peabtorujuhtijate kandidaate ronimises jne. mitte vähem kui
kuuel harjutusel õpetama.
Iga aasta, mitte hiljemini 15. jaanuari on iga jaoskonnaülem kohustatud peamehele ära andma ühes eel­
mise aasta jaoskonna aruandega ka liikmete nimekirja,
kes 1. jaanuariks jaoskonnas olid* kuhu ka üles tähen­
dada liikmed, kes aasta jooksul juurde tulnud, surnud
ning väljaastunud.

XIV.

Jaoskonaülemate abilised.

§73. Jaoskonnaülemate abilised jaotavad ühes üle­
maga omavahel kohused ära kirjatoimetamise ja muu­
del aladel ja astuvad ülema äraolekul tema asemele.
Korrapidajate ülem.
§ 74. Tulekahju kohale ilmumisel määrab jaoskonnaülem, tarvilise arvu liikmeid põleva ruumi uste juurde
ja käsib teraselt kõigi sisseminejate ja väijatulejate
järele valvata, et vargust ette ei tuleks, et asjade kand­
jad nendega ettevaatlikult ümber käiks ja et põhjuseta
ehitusi, iseäranis uksi, aknaid, raamisid, klaase jne. ei
lõhutaks.

13

§ 75. Ta piirab korrapidajate abil tulekahju koha
sisse ja laseb piiratud kohale ainult neid, kellel selleks
seaduslik õigus, ja pöörab politsei abi järele, kui võõrad
isikud kõigi seletuste peale vaatamata piiratud Kohale
tahavad pääseda.
§ 76. Ta valvab, et korrapidajad, kes varanduse
hoidmiseks määratud, omavoliliselt omalt kohalt ära ei
läheks.

XV.

Tööde jaotus.

§ 77. Et tulekahjudel ja üldharjutustel edukalt te­
gutseda, tulevad kõik tööd ja tuletõrje abinõud jaoskonda­
de vahel juhatuse poolt ära jaotada. Iga jaoskonna
ülem oma abidega kannab hoolt ja vastutab selle eest,
et nende käsutuses olevad riistad alati täielikult korras
ja «löögivalmis" oleks.
§ 78. Rönijatejaoskond : peab viibimata tulekahju­
dele tõttama ja seal saadaval oleva veega tööle hakkama.
Kuni päästekomando asutamiseni teeb päästetöid. Tema
ülesandeks on kõrgematele ehitustele ronimine ja seal
joa juhtimine.
§ 79. Pritsijaoskond: Iga jagu oma pritsiga asuvad
viibimata nendele peamehe poolt äranäidatud kohtadele
tulekustutuse või tulekaitse tööle. Peale tulekahju kor­
jab pritsijaoskonnas iga pritsimeeskond oma pritsile kuu­
luvad voolikud, peseb ja paneb nad kuivama. Peale
kuivamist seab nad viibimata korda ja annab rikutud
voolikud varahoidjale parandamiseks.
§ 80. Veemuretsejad: Peavad tulekahju korral
täpselt teadma, kust keegi prits tarvilisel hulgal vett võib
saada. Nende korrashoida on veevedamise abinõud ja
järelvalvata, et tulekahju korral veevoor korralikult töö­
taks Peale tulekahju talitab tagavara voolikutega samuti
kui pritsijaoskond.
§ 81. Et varahoidjal oma meeskonda ei ole, siis aita­
vad veemuretsejad varahoidja juhatusel parandada vooli­
kuid ja täita muid varahoidjal ettetulevaid töid.
14

§ 82. Korrapidajad valvavad, et korrarikkumisi ja
päästetud asjade purustamisi ette ei tuleks. Nende valve
all seisab tulekahjudest päästetud varandus kuni tulekahju
likvideerimiseni või üleandmiseni omanikule või politseile.
Märkus:

Kui keegi meeskonnast enesevalitsemise kaotab või
korratus! sünnitab, siis peab korra jalule seadma see
jaoskond, kuhu korrarikkuja isik kuulub, kui aga jaoskanda enam kohal ei ole seab korra jalule korrapi­
dajate jaoskond.

§ 83. Kui tulekahjudel või üldharjutustel mõnel
jaoskonnal rohkem või raskemat tööd teha, kui teistel jaos­
kondadel, siis lähevad viimased peamehe käsu! nendele
seltsimehelikult appi ja aitavad üheskoos tööd iõpetada.

15

.v

■

'

t *"\c

’.i

a

'L

1/

'iL''

ft

-•■■■■■■■

'
•

>

■: ’
. u •
V;.: : ...

.

....

.

Sty lüV i
...

. * , '•

. i -■ '
'i 4 ,o( •
.

.K '

[;.'■>,!! , iOü'

mi

■
j

>
0

:

4-10'

is»*'-,

{

■■■ ■ ■

t<

s ;si

■

n

s jqjb

' :*ri

}

.