A -it joo-

Truudus
võidab.
Romaan

elust.

I anne.
Hind 20 senti.

Joh. R. He:dmets’a trükk, Põltsamaal, 1933.

TRUUDUS VÕIDAB.
ROMAAN ELUST.

KIRJUTANUD M. MARK.

Põltsamaal 1033.
Joh. R. Heidmets’a trükk, Rottsamaal, 1933*

Lugejaile.
Käesolev romaan oma tegelastega algab
Eestis. Kujutab lugejale siiski lõunamaa elu ja
ilu. Esildab ka looduse suurt võimsust. Romaan
on dramatiline, lugejale tulevad ette ägedad kahe"
võitlused ja kättetasumised. Kahe sõbra lastest
saab seaduslik abielupaar. Noorik aga armub
oma endisesse armastajasse ja nad põgenevad
Itaaliasse. Reisu võimalust andis neile õnnelik
võiduloos. Itaalias armus ilus Eesti naine tsir­
kuse artistisse ja põgenes oma armsama juu­
rest.
Ta armsam tüdines selle juhuse tõttu Itaa­
lia elust ja reisis ühe Helveetsia mõisnikuga,
keda ta kord uppumissurmast oli päästnud Helveetsiasse. Sääl kohtas ta oma endise armsa­
maga, kes ühe kaupmehe proua teenijana Helveetsiasse oli reisinud. Elutüdimuses heitis
neiu end Neinschateli järve, kust teda päästis
ta endine armastaja.
Lugege järgmisi ilmuvaid andeid.
Iga
anne läheb järjests põnevamaks.

Autor.

I
Augustikuu päike paistis palavalt ja va'm;stcs iga
päevaga rohkem ja rohkem juba valkjaks löönud rukkipõldusid. Linnud siristasid oma lõbusat viit ja mesilased
sumisesid lilletel.
„Metsatalu“ õueväravas, rukkivälja ääres rääkisid
kaks hallipäist vanataati ja silmitsesid juba peatselt val­
mivat rukkipõldu.
Eemalt vilja väljade tagant paistis tugev lehtpuu
mets mis nagu müür talu põlde ümbritses, ja millest vis­
tiste „ Metsatalugi* oli oma nime saanud.
Metsaserval oli suur loomakari söömas, kes äge­
dalt endi kallalt söödikuid eemaie tõrjusid, kuna eemalt
suured heinakuhjad vaatlejaile silma puutusid.
Metsa tagang oli näha kerget pilvitust mis vaatle­
jate südameid rahulolemisega täitis. Oli ju põud küllalt
kaua kestnud.
Esimene neist pruuni habeme kontsuga keskmist
kasvu, kaunis tugeva lõua ja ninaga, selle taluperemees
Rein Mihkelson, hüüdnimega Metsa Rein.
Teine aga valge pika habeme ja kasvu poolest
pikk vanahärra, tema noorepõlve sõber Madis Kaval,
hüüdnimega Mäe Madis.
Rein patsutab oma sõbrale õiapääie ja ütleb:
„ Vaata Madis, mis sa õige arvad, eks mul ole ilus koht,
vaata kus rukkipõld, ei ole siin ainustki kõhna pead,
kõik pikad ja jämedad nagu seasabad, ja aia eest olen
ka kõigiti hoolitsenud, vaata kuis õunapuud on murdu
õunu täis, nõnda samuti ka marjapõõsad, vaata ringi,
kas näed siin midagi laita*?
Madis vaatab esiti rukkipõldu siis rohuaeda, silitab
oma habet ja lausub: „Tõsi jah. Noh ega see ka ime

3

pole, sest mul tuleb veel praegu meelde kuidas sina
oma hoolsuse ja korralikkuse eest kroonuteenistuses
ülemate käest kiitust teenisid". Köhatab ja räägib edasi:
„Egas minugi kohal suurt viga ei ole, aga ta asub ju
väga mägisel maal ja ka põllud on kive täis, mis sa sääit
suuremat tahta oskadki. Poeg käis ka siiamaale koolis,
no oli aga ka kaunis osav õppija, Lasksin paar taivet
kihelkonna koolis käia, edasi ei mõtelnudki koolitata
aga poiss tahab veel edasi õppida, et siis oleks kroonu­
teenistuses kergem ja hõlpsam teenida*.—
Madis kellel suure jutustamisega väga palav on
hakanud jätab oma jutu pooleli, pühib otsalt higi ja rää­
gib edasi : „No on aga pagana palav ilm, tee tolmas
nagu kütis, rahvast oli turul ka nõnda palju, ega siis
ka ükski asi hinda maksa, kui nõnda palju kokku vee­
takse. Kas teil oleks ka külma vett käepärast see tolm
ajab nõnda jänutama"?
Metsa Rein kes siiamaale ainult kuulas sai nüüd
ka oma suud lahti teha ja ütles: „Muf on ka paremat
märga kui vesi, miks meie siis vett joome tegin teist
siin tütre sünnipäevaks, sai ikka ära vähendada ka, aga
kuulukse ikka veel vaadi põhjapeal tubliste loksuma*.
Hüüab oma tütart. „Anni tule siia", mine too keldrist
meile siia toobiga õlut".
Anni kes nähtavasti aias marju korjas tuli ka kohe
ja peagi oli ta vahutava õllekannuga vanameeste juures.
Mäe Madis vaatas noort tütarlast suure huviga
naeratas ja ütles: „Vaata, vaata kus mul saab alles
virk mini, kohe sõna pealt käsk täidetud".
„No miks siis ei pea virk olema kui inimestel on
jänu, peab ju hädalistele appi ruttama*. Naljatas Anni
omalt poolt vastu.
Rein näitas käega oma sõbra peale ja ütles Annile.
„See mees ongi see minu hea vanasõber kellest ma nii
mitu korda olen sulle rääkinud, olime üheskoos teenis­
tuses ja saime väga hästi läbi, ei olnud meil Cihte halba
sõna üksteisele ütelda. Võib olla saame tulevikus sugulastekski eks meil ole ju ühel poeg ja teisel tütar".
Annil oli seda juttu pealt kuulates piinlik ja lippas
minema jättes vanad mehed jällegi kahekesi.

4

„Kuule Madis, tõmba õige hobune õueväravast
sisse, lase siia suure puu alla päeva varju, tal loomal
on ju parmusid kallal kui puru, ma ise lähen toon reheait sülega heinu ette". Ütles Rein ja ruttas ise rehe
poole.
Madis ei olnud ka laisk pois, tõmbas hobuse õue
sidus tähendatud suure puu külge kinni, Rein tõi heinad
ette ja asi oli jälle joones.
„Soo, nüüd võime jälle juttu edasi puhuda, tule
läheme istume sinna pingi peale, seal puu varjus veidi
mõnusam". Kutsus Rein oma külalist. Vanad mehed
võtsivad endile mõnusad platsid, aga Mäe Madisel mõlkus
meeles ikka Anni, ta ütles: „Rein, on suli aga üks pa­
gana viks ja virk tütar, ei tea missuguse poisi sülle see
linnuke peaks ka lendama". Ise aga mõtles, mul on
ju ka poeg, ja ega ta mõni talu poiss ei olegi, võib olla
ehk saab Adu selle asjaga hakkama, kui kodu lähen
räägin kohe Adule, et Metsa Reinul niisugune tore tütar
on, kui ta niisuguse toreda tüdruku kätte saab, võib
tõepoolest õnnelik cl!a.
Rein oli selle vahepeal tubaka kotist varda võtnud
ja õngitses sellega oma piipu ise sealjuures manades:
„No küii on piibu pergel, lõõrid teisel kinni ummistanud
anna kas minu pärast korstnapühkija kätte, kui mitte
ise ei taha kribiks hakkata". Varsti on aga rein oma
tööga valmis, topib oma piibu täis, pakkub ka sõbrale,
see tõrgub esiti vatsu võtmast, paneb siiski ka oma piibu
täis, Rein lööb tulerauaga taela tüki põlema, paneb ka
taelatüki Madise piibu peale ja peagi tossavad mõlemil
piibud täies hoos. „Mul läheb kui viinavabriku korsten".
Ütleb Rein.
Madis nihutab ennast Reinule lähemale, võtab tas­
kust karjajaagu pudeli välja ja ütleb: „Räägid viina­
vabriku korstnast, no maitseme, midamocdu see kraam
ka mekib mis selle suure korstna all on valmistatud.
Viisin vasika turule sain oma kuus rubla kätte, no
võtsin siis ka oma poole toopi ära, — ei tea kuidas
teda paganat lahti saada.

5

Rein tõmbas taskunoa millel ka igaks juhuks
korgivinn küljes oli, ulatas selle Madisele, sõnades:
„kannan seda a'ati taskus siis on tarviduse korral võtta."
Madis puuris pudeli pealt korgi ära ja pakkus
Reinule.
„No-noh kelle käes selle suus".
Ütles
Rein ja Madis oli ka esimene kes oma suu kibedaks
tegi, nõnda võtsivad mehed paar korda ja jutulõng hak­
kas veel libedamini hargnema kui enne. Madis kiitis
aga ikka ja ikka jälle Annit. Rein tunneb headmeelt, et
teisel tema tütar silma torkanud, sõdib ikka vastu:
#Noh, mis ilu temal ikka suurt rohkem kui teistel, noor
inime ikka ilus. Ja ega minul ka enam teisi lapsi ole
kõik mis siin on jääb temale. Vanem tütar on mul
juba mehel je temal on kõik juba käes. Väimehel on
ka kaunis kena koht ise aga on ta nõnda kidsi, et ei
raatsi pudelit viinagi osta41. Madis pani seda kõik kõrva
taha, mis aga Metsa Rein oma tütrest ehk tema kaasa­
varast rääkis.
Anni kes ära nägi, et meeste jutt nõnda ruttu lõp­
peda ei tahtnud, ja et pudel ka juba seltsiliseks oli
tekkinud ruttas kambri, vaimlstas lihtsa toidu ja kutsus
isa ühes oma sõbraga toitu võtma.
Toidu lauda istudes tuletati esimesena jällegi
pudelit meelde, pakuti ka Annile, Anni võttis küll pudeli
vastu pani selle suu juurde aga ei teinud mitte suudki
märjaks. Madisele kes muidugi niisugust asja hoolega
jälgis ei jäänud see muidugi silmade vahele. „Noh-noh
tehke ikka suu ka kibedaks". Sundis ta Annit. Anni
tänas, et iema jnba küllalt võtnud ja ulatas oma käest
pudeli oma isale.
Rein rüüpas lonksu ja ütles Madisele: „Nüüd see
vii kodu oma teise poolele, ega temagi suu seinapragu
ole, eks tema ole selle vasika jootmisega kõigerohkem
vaeva näinud."
Oma vana sõpra ja Annit tänades lahkus nüüd
Mäe Madis.
Metsa Rein saatis oma külalise väravast välja, pani
värava kinni. Mäe Madis kergitas veel korra kübarat
ja läks.

Päike oii juba ioojas kui Mäe Madis koju jõudis.
Perenaine kes muidugi teda ammugi ootas, tuli vana­
mehele väravas vastu, tegi selle lahti ja laskis sisse sõita.
Mehe äraoleku üle vähe pahane olles küsis ta tusase
häälega, «Kus sa täna nõnda kaua olid, alati tulid ikka
ju lõunaks koju“?
«Kannata, kannata nüüd vähe, las ma võtan ikka
hobuse enne lahti, eks ma siis seleta.
Perenaine aitas Madisel hobuse lahti rakendata,
viis hobuse kopli sööma ja ruttas suure kiirusega koju.
Madis võttis taskust oma pooliku pudeli ja andis
eidele ise sealjuures lausudes: «Tõin ka sulle tilga
rohtu, eks sina ole ka mõnedgi sammud selle vasika
pärast astunud".
Eit võtab pudeli vastu, paneb ka korraks suu juurde
ja annab siis vanamehele tagasi, vaatab sealjuures tera­
selt teisele otsa ja küsib : «Sina vist oled päris palju
täna trimpanud"?
«Jah! Sai teist oma jagu. Linnas võtsime vasika
ostjaga head liigud. Koju tulles oli ka, see pudel mis
siin praegu on. Pidin ikka tervelt koju tooma, teepeal
läksin oma vana sõbra Metsa Reinu poole sisse. Oli
parajasti tee ääres oma rukki põldu vaatamas.
Noh! Kui sa kord juba selle mehega jutu peale
saad, ega siis enam nõnda hõlpsasti lahti ka ei pääse.
Hakkasime veel oma kroonu elu rääkima kuidas siis
rõõmsad olime ja kuidas nüüd ühtelugu vanadus päev­
päevalt läheneb.
Oh, meel läheb kohe kurvaks kui mõtled, et iga
tund sind surma poole viib"!
Ah sind ka oma surmaga ja kurva meelega, iga­
kord kui vähe viinaauru peas on, läheb sinu meel kur­
vaks. Mine parem kohe magama siis kaovad sinu kur­
vad mõtted kõik iseenesest".
«Tõsi, tõsi. Madis kobis ennast riidest lahti, läks
voodi ja peagi norskas nõnda et tare põrus.
Kui Madis järgmisel hommikul ärkas, tundis tema
tugevat peavalu ja ütles eidele: «Kuule mul pea valutab

7

nõnda et silmad tahavad pea luust välja tulla, kas ei
jäänud õhtul sinna pudeli põhja tilkake pea paranduseks"?
„Seda ei olnudki sul koju tuua, see tilk mis seal
põhjas oli, sellegi lõpetasid enne magamaminekut ära.
„Näed seda vanainimese olekut, ei kannata tühja
kuigi palju. Ei maksa teist räbalat enam teinekord
võttagi". „Nii räägid sa alati kui pea valutab, läheb
aga peavalu mööda, kõik peavalud ja vaevad meelest
läinud. Miina nõnda oli perenaise nimi, — Toob söögi
lauale. Noh tule joo hästi kanget kohvi ilma suhk­
ruta, see on nõndasama hea kui viingi pea paranduseks.
Madis võtab seina äärest pingi, veab selle raginal
laua juurde, joob kohe kaks kruusi täit kohvi ära, vaa­
tab korra liha taltreku peale ja küsib: „Kas sul silku
on ? Liha seda ei taha mitte nähagi, silk see on ikka
töömehe toit".
Miina toob silgu taldreku lauale.
palju kui süda kutsub".

„Säh söö nõnda

„Kus Adu on"? küsis vanamees järsku.
„Küllap laskis jalga. Ütles eit veel kui uksest
välja läks, et läheb ära, mis temagi veel püüdvat kui
isal aega magada küll on".
„No-noh! Kui palju minagi seda aega ära olen
raisanud, sa tead ju isegi kui harva mina väljas käin
No, kus ta siis õige läks?
„Lina leotamise auku läks puhastama. Näed ju
ise, rukki lõikuse aeg on ju käes, sellejärele tuleb lina
kiskumine ja ega tänavu nende tööde vahet suurt ei
tulegi".
Noh see Adu on ju päris tubli poiss, mõistab juba
isegi korda pidada, kui ta tuppa tuleb küli ma siis räägin,
temale". — Madis ei saanud veel ütelda mida ta rää­
gib, kui Adu juba astuski uksest sisse.
,.Mis kellaaeg on? Küsis Adu, — näe juba vee­
rand üheksa peal, Mul on küll üks pagana tark kõht,
ära tundis millal keskhommik käes on".

„Seda näha on. No tule aga söö nüüd kõht täis".
Adu pani mütsi akna kõrvale varna otsa, istub
lauda vaatab isale otsa ja räägib: „Me;e taat pummel­
das eile vasika vist puha maha, ega muidu nõnda kaua
ära ei olnud
No karda sina minu eest. Kas ma mõni poisinolk
olen, kes rahast ei oska lugu pidada.. Kus seda nii
hõlpsasti saada on, sa tead isegi kui raske teda kätte
saada on. Vaata aga ette kuidas sina ise hakkama saad,
et sa omi sõpradega jooma ei kuku. Noortel inimestel
tuleb seda vahest kogemata ette. Eks ma tea seda
omast käest ära. Ja juhtub nüüdki. Ega see ammu ei
olnudki, alles eile pidi joomaks minema. Sõitsin linnast
kodu poole. Tee ääres juhtusime vana metsa Reinuga
kokku. Kas sina Adu tunned seda metsa Reinu"?
„Kus mina teda tunnen. Ja kui tede näinudki olen
kas mina teda nõnda tähele olen pannud".
Oota! Las ma nüüd räägin, sellel lool on omajagu
tähtsust ka, Rein on nüüd küll vana mees, aga tal on
ju pagana ilus tütar. Vanamees kutsus mind oma poole
sisse, näitas ja rääkis oma majapidamisest".
„Kas ta tütart ka näitas"? Küsis Adu,
Ei ta just teda nüüd näitama hakkanud, aga eks
ma vastanud teda ise seda rohkem. Minu mõtte järele
on ta kaunis virk ja tubli tütarlaps.
Teist temasugust
olgu ikka otsida,
Vanamehe juttu kuulates hakkasid Adu silmad
särama. Ta küsis isalt. „Kas tead mis ta nimi on“?.s
„Noh kas siis nimi veel teadmata jäi. Anni on ta
nimi. Kui vanamees käskis teda minule õlut tuua, siis
hüüdis teda nimepidi".
„5išs ma teda veidikene tunnengi. Olen teda paar
korda näinudki, üks kord tantsul ja teine kord metsas
kiige aü. Ega teda laita küli ei saa".
„Ja vanamees lubas kõik temale, sest tema! enam
kellegile midagi anda pole, teistel laste! on juba käes,
mis neil saada oli, No ega sellel tüdruku! austajatest
puudu ei või olla. Katsu aga sina poiss tragi olla".
„Ära sina isa nüüd minu eest karda, küllap mina
hakkama saan".

9

il
Metsa Rein istus toas ja mõtles ; Olen ise juba
vana mees ja ega’s eitki nooremaks lähe. Mõtles ja
mõlgutas mõtteid. Järsku hüüdis ta: „Kuule Anni!
Mine kutsu ema siia, tahaksin temaga üks väike plaan
pidada. Ise mine põllule ja riisu sarade ümbert puh­
taks. Ma tulen ja tõstan ise pärast otsa".
Kui eit tuppa tuli hakkas Rein kohe oma jutuga
peale. „Kuuled, mina hakkasin täna ühte suurt plaani
hauduma".
„Ei tea mis plaan see siis õige oli?"
„Ma pidasin kohe plaani Anni tuleviku üle. Mis
sa arvad, kas ei peaks hakkama Anni pulmade peale
mõtlema? Kolm aastad on juba tema leeriskäimisest
mööda. Siis oli ta kaheksateistkümne aastane". —
„Anni sai juba juuli kuu sees 21 aastad täis" vas­
tas Leena.
„Nojah, sellepärast ongi tarvis tema mehelemi­
neku peale mõtelda. Mina arvasin, et kas ei peaks
tema kaasavara peale mõtlema hakkama. Läheks lasta
tema jaoks riidekapigi teha. Ei tea missuguse töö see
tisler siin mõisas peaks tegema. Kas sina oled kuul­
nud või näinud tema tööst midagi"?
„Mis mina naisterahvas nüüd niisugustest asjatest
tean. Ja pealegi on neid siin koln“.
„Ega mina siis neid kahte ei räägi mina räägin seda
vana Kraubergi poega. Noh tead selle vana igavese
väljavahi poega Joosepit".
Joosep mõisa endise väljavahi poeg. Vana Krauberg teenis mõisas kaua aega ja sehe eest oli härra
temale annud tüki maad ning materjali maja ehitami­
seks. Vana väljavaht suri aga enne ära ja poeg päris
selle omale. Nüüd oli ta! ka juba maja peale ehitatud ja
Joosepil oli nüüd oma päriskodu. Tema tegi tisleri tööd
kodus ja käis ka väljas tegemas.
„Ah so, nüüd ma tean küll. Ükskord käisime
Anniga Jõe lehtmel. Saime näitas meile oma uut kappi
ja kummutit. Ja ütles, et need olla Joosepi tehtud.
Need olid küll ilusad".

10

Noh mis sa arvad, kui toome selle mehe siia.
Laudu meil ju on“.
„See on nüüd küll rohkem sinu asi, minul selle­
vastu küll midagi pole. Eks vast söögiga nüüd natukene
rohkem tüli ole, aga eks Anni aita ka. Ju kuidagi
ikka hakkama saab.
„No-jah.
Ma lähen nüüd väljale ja viskan need
riised seal sara peale. Annil ehk juba ammugi riisutud.
Kus sina nõnda kauaks jäid? Küsis Anni kui
vana Rein väljale jõudK
„Eh. Ei saanud arugi kuidas see aeg läks. Pida­
sime emaga aru et lasta sinule ka niisugust kapdi teha
nagu Jõelehtme Salmel on. Kas need meeldisivad kah
sinule"?
,,Meed olivad küli ilusad, poleeritud ja särasid nii
mis lust näha.
,,Noh hea küll pühapäeval lähen kutsun Joosepi
siia, . . , Ehk ma võin täna õhtulgi korra mõisa juu­
res ära käija.
Teeme siin valmis”. Töö lõpul pani
vana Rein piibu tossama ja üLes: ,,Ma lähen õige siit
kohe mõisa juurde, mis ma sinna kodu veel kõmbin,
ega mull mõned valla jalad ole”.
Isa jutt tegi Annile päris rõõmu. Ta lippas kerge!
sammul koju poole. Süda hakkas kiiremini tuksuma
ja tahtmatult tulid laulu sõnad üle tema huulte. „Jõua
ju kauge!ta“.
Kui Anni koju jõudis, oli ema juba talli juures ja
lüpsis lehmi. Anni haaras lüpsi pange ja lendas kui
lind emale appi. —
Kui nende loomade talitus valmis sai, jõudis ka
Rein vahepal koju. Ta teatas oma mõisas käigu taga­
järjed ära. Tisleriga oli neil kaup tehtud. Tuleku aeg
oli neil esmaspäeva peale kindlaks määratud ja nõnda
läksid kõik rahuliku südamega magama. Iseäranis kerge
ja rõõmus oli aga Anni süda.
Hommikul säädis Anni kõik toad korrale, nagu ikka
siis kui võõras sisse elama asub. Palju seal küll sääda
ei olnud sest seal majas ei olnud kunagi korra puudust
märgata.

11

Pühapäeva pealelõunat rakendas Metsalast noore
kõrvi vankri ette, pani.vihmakuue seiga, ise sealjuures
sõnades. „Näe hakkab pilvitama, oleks ikka hommiku
kohe ära läinud. Nüüd jää veol viimaks vihma kätte'*.
Ilm o!i ka nõnda lämmatav palav, et iga silmapilk
võis oodata äikest.
«Egas see mõis «Lätimaa" taga ole, et sa nõnda
väga kardad". Noomis perenaine.
iMetsa peremees tõi rehealt piiliroovarrega piitsa,,
viskas selle vankrisse, ronis ise ka, pani piibu otsa tuis
ja sõit läks Lehtsalu poole,
Kui Metsa peremees tisleri juurde sisse astus,
lõpetas tisler parajasti ühe laua värvimist. See oli ka
viimane töö enne ärasõitu.
«Tere jõudu". Ütles Metsa peremees, kui sisse
astus. «Jõudu vaja". Vastas Joosep, ja pakkus Metsa
peremehele istet. Metsa peremees, istet mitte vastu
võttes, toetas käe tooli seljataguse peale, ja vaatas tera­
selt üht värskelt värvitud kappi, ise sealjuures sõnades:
«Küll tehakse aga nüüd kõik asjad ilusalt ja puhtalt
välja. Kes vanasti niisugust mööbli' talu tubades nägi.
Löödi lauad kokku, tõmmati vahest veidi värnitsaga üle
ja oiigi kõik korras".
Jah, nüüd ei mõista igaühele tahtmise järgi tehagi'*
vastab Joosep
«Kas see läheb mõne talumehele, või sakstele?
Mina oma aruga arvan kuli, et ega talumees omale
ikka niisugust jõua muretseda".
„Ei lähe ka talusse, läheb siia sama mõisa härrale".
«No-jah ! Seda ma arvasin. — No ei tea, kas
jõudsite oma töö nüüd valmis ? Mina tulin nüüd selle­
pärast, et kraami ära viia. Ja ehk tulete ka kohe kaasa"?
«Ei. — Kraami võib küll nüüd õhtul ära viia, aga
ma ise tulen hommikul järele. Kui teil vankrit tarvis
ei ole, võivad tööriistad nõnda kauaks peale jääda, kui
ma ise sinna tulen, eks siis tõstame maha“.
Metsa peremees pani tööriistad vankri peale, istus
ise vankri servale, ja sõnas ülespoole vaadates: „Ei tea
kas jõuan enne vihmaveel koju, aga eks ma katsu kau­
nis ruttu sõita. Tee on päris hea. — Nägemiseni siis".
Rein andis hobusele piitsa, rabas aga kGhe ruttu
ohjadest tagasi tõmmata, sest et hobune oli isegi üle
liiga erk.
—

12

—

Koju jõudes iõmmas Rein vankri kõige koormaga
kuuri alla. Anni kes isale vastu oli ruttanud aitas hobuse
lahti rakendada, sest vihma hakkas juba tibama. Isa
läks kohe tuppa. Anni viis aga hobuse talli ja andis
heinad ette. . .
Esmaspäeva hommikui hakkati tisler-meistert juba
varakult ootama.
Keskhommikuks küpsetas perenaine
panniga üha, lõi tublisti mune peale, kuna Annl kohvipaja juures ametis oli. Helevalged linad pandi lauapeale,
noad kahvlid pandi käepärast. Nõnda oli kõik meistri­
mehe vastuvõtuks valmis.
„Pea nüüd meeles" ütles ema, „et sina Anni, võtad
toidu, tegemise ja lauakatrnise oma peale, nõnda kaua
kui meister siin on“.
„Mina oma vana värisevate kätega ei saa ikka selle
asjaga nõnda hästi hakkama".
„Noh, sa kardad teda just kui mõnda härrat.
Ega’s”see asi ikka nõnda hull olegi. Näe, vahest jahil
käies sõid mõisa härradki talumatsi laua pealt. Ei tea
kus ta nõnda kauaks peaks jäämagi kell on juba kümme".
„Ema läheb akna juurde ja vaatab välja. „Näe —
juba tulebki, ei tea kus see koera näru peaks olema,
kargab viimaks häkki kallale".
„Koer magab reheall" vastab Anni.
„Näeb õige noorevõitu mees olevat" räägib ema,
ikka veel akna kõrvalt piiludes.
„Noor ikka" kordab Anni. Saab aga vaevalt lause
lõpetata, kui uksele koputatakse. ,,Sisse‘£! hüüab Anni.
Joosep astub sisse, teretab hommikust. Annit
teretates vaatab Joosep hästi teraselt temale otsa. Seda
sama teeb ka Anni omalt poolt. Pagana julge plika.
Mõtleb Joosep iseeneses. No niisugune peab ka inimene
oiema.
Anni pakub võõrale istet mille Jooseb tänades vas­
tu võtab.
Anni hakkab kohe võõrale lauda katma. Oma töö­
ga va*mis saades, palub võõra sööma. Joosep tänab,
nagu ikka pruugiks et ta enne söönud, aga läheb siiski
iauda öeldes: „Eks söök lähe ikka söögi peale".
Metsa peremees, kes ise oli läinud heinamaale kuh­
jasid vaatama, tuli parajasti uksest sisse. „Tere hommi­
kust, jätku leivale" ütles ta sisse astudes. Kas meistri­
mees juba ammu siin, jäin vist kauaks"?
— 13 —

„Ei.

Mina ise jäin kauaks oma siia tulekuga".

,.No, ega see ka nõnda imeks panna olegi, esmaspäeva hommik ia nooremehe asi kulub ära puhkamiseks.
Peremees istub ka ise lauda ja hakkab sööma.
Söömist tõpetates tõuseb Joosep lauast ja ütleb:
„aitäh, kõhutäis on juba käes, nüüd läheme vaatame kui­
das selle tööga hakkama saab". Nad lähevad pereme­
hega kahekesi kuuri juurde.
„Kuidas arvate, kas siin saab ka selle tööga hak­
kama"?
„No miks ei" vastab Joosep. „Siin veel parem
kui toas, sest seal on liiga soe"!
Anni oli ka siin kõik korda seadnud ja puhtaks
teinud.
Varsti oüvad mehed kõik tööristad maha laadinud
ja „kruupingi“ kohale seadinud. Rein ja Anni olid ju
lauad hommikul vara valmis toonud. Ja nüüd võis töö
algada.
„Ei tea mida mina nüüd enne tegema hakkan, kas
kummutit, või kapil"?
„See on nüüd teie oma asi, lauad on siin.
saagu neist mis tahes" vastas peremees. Mina nüüd
enam teie tööd ei sega. Käisin hommikul kuhjasid vaa
tarnas. Ühe! oli pea viltu vajunud, lähen nüüd tüdru­
kuga seda parandama". Rein läks toa juurde tagasi, ja
kutsus Anr.it kuhje parandama
Ema kes seda kuulis
hakkas vastu tõrelema. „Kus tema nüüd saab aega
minna siin tuleb jälle lõuna söök valmistata. Mina vanainime ei saa ikka selle asjaga hakkama".
„Nö, mine tea kui kaua meil seal aega läheb".
Vastab isa.
„ Minge siis peafegi. Ma keedan Ise supi valmis. —
Aga katsuge ikka et te söögi ajaks kodu saate."
Heinamaale jõudes ronis Anni kohe kuhja otsa, . .
Kui kuhi valmis sai, ja Anni kuhja otsast maha
tuli. ütles isa,,: Min© sina nüüd emale appi küll ma
ise siin töö ära lõpetan".

Anni jõudis paraja! ajal kolu, Ernal oli supp juba
valmis keedetud. Laud kaetud. Kutsus Anni Joosepi
sööma. „Pa!un kohe lauda istuda", palus ta kui Joosep
tuppa tuli. „Näete, aeg ju isegi hiline, Taiu kohas ju
nõnda palju tegemist, ei sa igakord õigel ajal",
„Ei ole viga", vastab Joosep, „ailes paari tunni
eest sõime".
„Ega see ei tähenda. Lõuna peaks ikka õigel ajal
olema". Anni vaatas vee!, kas kõik on laual mis tarvis,
ja kui ta kõik leidis korras olevat ütles: *Olge head
ulatage aga ise mis tarvis. Ma pean emale appi minema".
Enne kui ta toast välja sai, astus isa juba uksest
sisse.
,,Tulge, aga tulge peremees ise ka lõunale11 üties
Joosep. Anni tõi isa jaoks ka taldreku lauale ja täks
siis oma töö juurde.
Kui Joosep söömise lõpetas, sundis peremees
teda veel sööma.
Sööge, aga sööge, ega siis nõnda
ruttu vee! söömist lõpetata"? ,.Tänan, tänan".
„No-jah andke aga peremehe leivale armu, ega
peremees seda ära leida". Naljatas peremees omalt
pooli vastu.
„No ärge kartke armuandmist. Küll teinekord
vitsutan nõnda et teil vesi silmist tilgub".
Vana Rein lõpetas ka söömise. Tisler võttis tas­
kust paberossi karbi, pakkus peremehele ja võttis ka
omale ühe, mõlemad panid tule otsa. Suitsetamise ajal
suurt juttu ei aeta, mehed tõmbavad rahulikult oma pabe­
rossid lõpuni.
Viimaks tõuseb tisler toolilt üles ja ütleb : „Nüüd
tarvis jälle töö juurde minna, hommikul jäi isegi hilja
pääle", Võtab mütsi ja läheb töö juurde.
Teisipäeva hommikul on juba varakult kuuri juures
kerve kopsimist ja sae vingumist kuulda. — Ei või ju
ka hiljaks jääda, mõtleb tisler, viimaks mõtlevad, et ma
olengi üks suurem „vedelvorst“ siin maakera peal.
Nüüd töötas tisier suure hoolega. Sööma käis
teda palumas alati Anni, seal juuues öeldes tihti peale
mõned naljasõnad, milledega ka tisler võlgu ei jäänud.

15

—

Ühei õhtul istus Anni aias pingi peal. Tisler kes
Annlt juba oli hakkanud silmas pidama, nägi et ta aeda
läks. Ootas kuni pererahvas voodi läksid. Läks ust ene­
se järel tasa kinni pannes välja, sealt aeda ja vaatas
poolsaiaja kuidas neiu pingi seljatoe najale toetas.
Anni oli aga nõnda mõtetes, et ta enne ei kuul­
nud, kui noormees juba üsna tema jurde ©li jõudnud.
,,Jõudu ! jõudu I mõtlejale. Ei tea kas tohiks ka küsida,
kui kaugel need mõtted tel! ka viibivad"? Anni võttis
nõnda sama naljatates teise tervituse vastu, ei armud aga
nooremehe küsimisele vastust.
Noormees nähes et vastust ei tule küsis edasi ;
,,Kas tohiks vahest ehk ka toetata"?
,,Miks ei, kui soovite."
Õhtu oli täiesti ilus ja soe. Täiskuu tõusis metsa
tagant natitavale ja et Annil midagi paremat polnud mil­
lest juttu alustata sijs algas tema peale kuust. „Kui ilus
on see kuu," ütles ia.,,Ta paistab kui määratu suur tule­
kera".
„Nii ta on", vastas noormees. ,,Pimeda! ööl oled
kui kotis, aga kuuvalgel tunned ennast kui uni‘tuste rii­
gis olevat. Kus võid unisdada ja oma unistusi isegi
teistele avaldata". Anni ei vastanud selle peale midagi.
Sellepärast küsis noormees edasi : „Mis teie arvate
Anni, kas teie ei tunne ka niisukuse! kuuvalge! midagi, ...
noh ütleme igatsust südames"? Nende sõnale .juures
võttis noormees Anni käe, ja et seda ei keelatud, pigis­
tas fa seda õrnalt.
Anni tundis värinat rinnust läbi käivat ja üht õrna
tunnet selle nooremehe vastu ärkavat.
Ta tundis et need nooremehe sõnad mõjusivad
temale just nõnda, nagu nooremehele, tema oma jutu
järele kuuvalge öö.
Joosep pani oma käe tema piha ümber, vaalas
temale palaval? silma. Neiu ei põiklenud tema pilgu
eest kõrvale vaid vaatas temale otsekohe vastu.
Neiu silmasära oli nõnda nõiduv, et noormees fa
oma ligemale tõmbas ja ütles, tema'omagi arvates liiga
järsku, ,,Armas Anni lubage et suudlen- teid"? Selle

16

—

juures fÕmbaS fa Anni kõvasti oma rinnale ja suudles
teda kaua ja palavalt! —
Esimesest joovastusest ärkate?, rääkis noormees
edasi: „Anni! Armas! Jääme sõpradek'. ütleme siit
maalt üksteisele sina, kas lubad Anni ?“ Annl ei va5lanud.
„Miks sa vaikid Anni?" —
Anni vaikis edasi.
„Kas kardad sina mind, või ei taha sa üldse, et
siin istun ?“
„Tahan ! Joosep ! tahan!91
„Sa kaJis tüdruk! Üte kas armastad mind?*'
„Jah! Jah! Ma armastan sind, sina kallis poiss!
Ta surus ennast kõvasti Joosepi rinnale.
Nõnda istusid Joosep ja Anni üksteise ligidal,
nõnda et nad kuuisivad üksteise südame löökisid.
Kuu tõusis vahe peal ikka kõrgemale ja vaatas
üle metsalatvade noori inimesi, kes viibisid armu ilmas. —--------— —
Häkisti kuulevad suurt müdinat ja lõõtsutamist.
Enne, aga kui kumbki teiselt midagi küsida sai jooksis
neist mööda jänes ja tema järel koer.
Anni tundis endi koera ära ja hüüdis; „Vaht!
Vaht! Kus sa jooksed, tule siai Koer tuligi natukese
aja pärast suure jooksuga tagasi.
„On aga teil ... — anna andeks Anni. Su!
tahtsin ütelda, üks sõnakas „Vaht.““
„Peab olema" vastas anni.
„Kas sina oled teda nõnda õpetanud?"
„Jah! Kui ta veel noor oli, niisama ka mina.
Siis käisime kahekesi ühes karjas."
Anni kellel juba hirm hakkas, et aeg väga hili­
seks läheb. Tõusis püsti ja tahtis äraminema hakkata.
Kuid Joosep tõmbas tema ümbert kinni ja ütles:
„Armas Anni, kas meie võiksime veel kunagi kohata?"
Anni kellel juba lootus kaduma hakkas, et Joo­
sep teda enam kohtamisele ei kutsugi.
Tundis sellest
suurt rõõmu.
„Jah meie võime," vastas tema.

17

-

„Aga millal siis ja kus kohal"?
«Homme õhtu! kiil! oi saa, aga olgu laupäeval."
Joosep, kes tahtis sel õhtul koju minna vastas:
„Mina mõtlesin laupäeva õhtul koju minna".
„Ega sellest viga ole. Sina jäta minek vähe hil­
jemaks siis mina tulen ka kaasa".
„Jäägu nõnda. Ja nüüd, hääd nägemist! kallis
Anni!“
„Hääd ööd ! Joosep".
Nõnda lõppes nende armastajate esimine koos­
viibimine,
Hornmikul kui päike juba aknast naeratates sisse
vaatas tõusid ka Joosep ja Anni üles. Töö, läks järg­
mistel päevadel oige suure hooga. Ja laupäeva õhtuks
oli Joosepi! kummut valmis.
Kui Anni õhtul läks Joosepit sööma kutsuma,
särasid tema silmad rõõmust. Oli ju ka kahekordne
rõõm. Ilus kummut oli valmis ja ammu oodatud koh­
tamise aeg jõudis kätte. —
Vana Rein tuli ka parajaste hobustega väljalt, pani
hobused vankri külge kinni ja läks ka sinna, et järel
vaadata, kui kaugel tööjärg meistril ka on.
Nähes, et kummut juba valmis imestas ta: „Noh*
kummut juba valmis",
„Ega’s see nõnda ruttu olegi, nädal juba täis ka
kui tegema hakkasin".
Vana Rein vaatas veel kummutid ümberringi ja
kiitis „Näha ikka, et kuulsa meistri töö. — Igapidi
korralik"!
„Ega siis muidu ka ühegi tööga leiba saa, kui
korralikult ei tee.“
„Hää küll, lähme ära õhtule", ütleb vana Rein.
«Täna laupäeva õhtu, ega siis nõnda pimedani ei maksa
töötada."
Sell ajal mil mehed juttu vestsid, oli Anni kibe­
dasti oma töö kallal ametis. Ema oli sead juba ära
söötnud ja ei olnudki enam muud kui lehma lüpsmine.
Viimaseid kahte lehma hakkas ema lüpsma ja Anni
läks sööki lauale panema. Laud kaetud, istus täna

18

—

õhtul kõik pere korraga lauda. Harilikult sõivad ikka
ema ja Anni peale teisi.
Ema oli omale ka puhtamad riided selga pannud
ja vaigepõlie ette.
Söömise ajal küsis vana Rein: „ei tea kui palju
mul nüüd juba võlgu kaelas on"?
„Ah! mis nüüd sellest, eks me siis arvesta kui
palju on, kui töö valmis saab".
Ega Rein seda ka sellepärast ei küsinudki, et
võlga ära tasuda, ennem oli veel hirm, et viimaks küsib
laupäeva õhtuks raha. Ja seda oli just nüüd Reinul
hoopis vähe. Tuleval nädalal lootis ta saada. Ta pidi
nimelt ühe lehma laadale viima ja siga oli ka juba ära
kaubeldud. Ta küsis aga niisama, moodu pärast.
Et Rein nüüd sellepärast päris paljas poiss oli
seda just ütelda ei võinud. Raha temal oli, aga Rein
oli mees kes viimse kui penni viis intresside peale.
Mis ta mul siin kodus ära teenib oli tema sõna ja
põhimõte.
Kui söömine lõpetatud aeti veel mõni sõna juttu.
Anni muidugi seal juures ei olnud, sest temai oii kiire
riiete vahetamne käsil
Kui temal juba kõik korras oli
tuli ka tema uuesti söögi tuppa tagasi.
Joosep nähes, et Anni juba mineku valmis, lõpe­
tas ka ruttu oma jutu, jättis pererahvaga „nägemist“
ja läks välja —
Kui Joosep ukse oma järel kinni pani, küsis
Anni: „kas mina võin vaheks ajaks kiige alla minna,
sest Jõeiehtme salme lubas ka sinna tulla".
Vanematelt luba saades, jooksis ta ruttu Joosepile
järele.
Järel jõudes võttis ta kohe Joosepi käealt kinni
ja küsis nalja toonil: „kus sa siis nõnda kiirelt tõttad,
kas tahtsid mind maha jätta, või oli sinul meie rääki­
mine tänaõhtusest kohtamisest, meelest läinud"?
Joosepil ei näitanud aga kuigi iõbus tuju temale
nalja vastu teha olevat. Ta näis millegi üle väga mõt­
tes olevat. Ja Anni silm ei petnud,
Joosep mõtles oma endise pruudi, oma teenija

19

Mira’da pea‘e. Ta teadis, et Miralda teda kodus ootab,
ka teadis ta seda, et ta o i lubanud teda armasdata
kuni surmani, — aga mis nüüd? Anni tuleb mind
saatma ja kui nüüd juhtub, et Mira'da vastu tuleb! —
Anni nihutas ennast temale ligema e ja vaatas
temale naeratates otsa. Aga Joosepi nägu jäi tõsi­
seks. —
„Miks sa nõnda kurva näoga oled, kas oled mil­
legi või kellegi peale pahane?
Joosep püüdis enda näoilmet rõõmsamaks muula,
mis küll sugugi korda ei läinud ja küsis vaslut „Kas
ma näen välja siis väga kuri ?“
Ei näe kuri, aga paistab, et oled kurvem, või
tõsisem kui alati."
„Kurvastata pole mui küll millegi üle, ainult mõt­
lesin oma ‘öö peale vähe. Pidin nimelt homme mõisa
härrale tema kapi üle andma. — Mõtlesin, et ei tea
kuidas ta selle tööga ka rahul on!
„Sul Joosep on ükskõik, olgu töö paruni-härra
või talumatsi jägu" ütles Anni,
„Eks ta pea nii olema," vastas Joosep, „muidu
ei tule omaga välja, kui kõik läbi ei tee. „Kuidas isaga
hakkama said," küsis Joosep Annilt.
„Ei olnud suurt vigagi, lubas küli välja, aga väheks
ajaks. Aga siiski paar tundi võin ikkagi ära viita. Ma
rääkisin isale, et Jõeiehtme Salmega tahan kokku saada,
ta lubas metsa kiige juure tulla" vastas Anni.
Nii juttu ajades jõudsid Metsa Anni ja tisleri Joo­
sep Grauberg, tüki maad mööda metsaäärt edasi. Nad
kuulsid juba eemalt rääkimist ja naeru. Ligemale jõu­
des võttis noormees taskust kel!a vaatas ja ütles:
„Kell saab pool kümme." Ehk see kella vaatamine
kõige tarvilikum ei olnudki. Aga se’les suhtes sai ta
Annist natuke eemaldada. Ta teadis ju, et kui nad
käsi-käes Anniga teiste hulka o'eks sammunud, siis kõik
neid oleks tähele pannud, võibolla on mõisast ka mõned
nooremad kiige juure tuinud, ja kes teab ehk on Miraldagi teistega ühes välja tulnud. Üksi ta muidugi
tulema ei hakanud, mõtles Joosep eneses.

Anni keelle süda nooremehe kõrval, õnnelikult tuksuda võis. Ei teadnud seda aimatagi, et Joosep eneses
kaksik võitlust pidas. Anniga oli ta nagu muidu ajavii­
teks, enne naljatama hakkanud, ja õhtul aias istunud,
aga mis sa teed, kui veab ja veab, nagu makneedi raud.
mis suurelt kaugelt asju enese külge tõmbab, Olgu mis
on täna õhtul ei pea Miralda midagi märku saama.
Anni vaatab Joosepi näkku, aimab ja mõtleb, miks
Joosep täna nii iseäralik välja näeb. Joosep võtab tas­
kust rätiku, pühib nägu ja ütleb: „Soe hakkab". Nii
nad jõudsid kohale.
Mitmed nooremad olid kiige juure kokku tulnud.
See oli aga ilus koht looduse poolest Metsa ääres, kus
kasvasid puud. Kiige ümbrus oli tasane nagu toa põrand
ja noormeeste poolt hästi korras hoitud. Puude all
olid pingid ja toolid. Ja peaasi oli see, et Lehtsalu mõisa
härra, üks kiiduväärt mees oli, kes alamatel elada laskis.
Tihti peale oli ta mööda minnes noorte inimeste nalja
päält vaatanud. Ta oli keskealine meeldiva väljanäge­
misega mees. Tema abikasa oli surnud, oma igavust
lahutates jalutas tihti metsas, ühes oma truu koeraga.
Käes kandis parun niisugust keppi mille peal istuda võis.
Nii istus Lehtsatu härra tihti kiige juures, kus küla noo­
remad lõbutsesid. Parun ei olnud kunagi õhtuti seal,ega
ka sell õhtul, kui Joosep Krauberg metsa Anniga selt­
sis kiige juure, jõudsid. Joosep laskis kohe silmad ringi
käia, et Miraldat näha, aga õnneks ei olnud teda seal.
Kiige juures oli ka toatüdruk Linda, keMe käest Joosep
kuulis, et Miraldale külaline tulnud.
Nüüd hingas Joosep kohe kergemalt. Nüüd võis
Joosep mõned ringid Anniga tantsida. Anni oli ka oma
sõprannat Jõelehlme Salmet silmanud, kes temale vastu
tuli, ja teda eemal oleva puu alla pingi peale istuma
kutsus, kus üks viisakas noormees istus. Kui Salme ja
Anni tema ligidale jõudsid, tõusis noormees püsti ja
Salme esidles oma tutavat noormeest oma sõprannale,
üteldes-. „Minu tuttav Heinrich Raudsepp, ja minu sõpranna Anni Mihkelson". Siis palus noormees neiud
istuma. Anni silmitses Heinrichi õige teravalt, ta oleks

21

Salmelt seletust soovinud, kes see haruldane noormees
on Aga noormees võttis juttu, ja rääkis kõigist: inimes­
test, loodusest, lilledest ja võis ka igas asjas seletust
anda.
Anni õ eks peaaegu Salme vastu kadetaks läinud
kui ta mitte õigel ajal Joosepit ei ofeks nsinud. Anni
ültles : „Sa!me ja Heinrich lähme kiigele lähemale ja
sõitma ka", sellega olid kõik nõus. Anni tahtis Joo­
sepiga kokku saada, ja saigi. Poisid pidasid nõu ja
Joosep sobitaski teised nooremad ka kiigele, et mõni
ring läbi õhu liikuda. Sellega olid kõik nõus. Iga noor­
mees tõstis oma tuttava neiu isteiaua peale, ja istus
ise kõrvale Ka Joosep Anniga, Heinrich Salmega tegid
kirjut rida. Nüüd sõnas Joosep: „Aga pikkamööda
et neiud purju ei jää". „Mis sa kurat ennast nõnda
õrnatundeliseks teed", kuuldi poiste hulgast räägitavad.
„Anname hoogu", ja mõned tugevad poisid lõid kiige
käima, et õhk vuhises. Nüüd tulid esimesed maha ja
teised läksid peale. Nüüd asusid Joosep ja Heinrich
kiiget ümber ajama. «Teeme neile ka hää sõidu", sõ­
nas Joosep. «Lööge aga aur sisse", hõikas Krati Juku
kiige pealt. «Võtke enne ohjad, kui hobust sunnite,
sõnas Joosep.
Kiik käis täies hcos. Keegi karjatas ja lendas
tükk maad edasi kännu otsa. Nüüd kadus kõigil kiiku­
mise tuju. Kõik hüppasid kiigelt maha ja jooksid vaa­
tama kas kukkuja ka palju haiket sai
„Ei ole suurt
viga", ütles Jõelehtme Salme, kes kukkujale kõige enne
appi ruttas, «ainult nina jookseb verd",
mõned tõid
mütsiga allikalt vett, nägu pesti puhtaks ja poiss toibus
varsti. Poisid kes kiiget ümber ajasid pahandasid ise­
keskis, „ise kässib auru juure anda, aga ise ei kannata
välja". Nüüd algas tants, Henrich Raudsepp mängis
pilli.
Joosep Anniga olid esimesed tansu platsil, iga
noormees võttis oma neiu tantsima. Ega Jõelehtme
Salmed vahtida lastud, keegi võeras, olles seltskonnale

22

-

tundmata noormees palus Sa^et tantsima. Kui tants
lõppes viis võõras noormes Salme koha pääle ja istus ise
kõrvale. Nüüd esiidas fa ennast Salmele ja ütles: „Et
tema nimi on Arthur Mändmets. Iga normees viis oma
neiu oma koha peale. Ka Joosep Anniga istusid pingile.
Kui Krati Juku oma plikaga istet võttis, vaatas Juku
harjunud viisi järele kohe kella. Kell saab ju üksteist­
kümmend.
Joosep kes Anniga lõbusas jutu vahetamises oli,
pani siiski tähele, et kellaaeg ju nii kaugel on. Ega
kedagi aeg läheb omamoodi edasi peaks tõega minekut
tegema. Anni palus, et Joosep teda Salme juure saadaks,
mida see ka tegi. Nüüd Jättis joosep Salmega, Anni
ja Heinrichiga hääd aega, kergitas mütsi ja läks. Tei­
sed tantsisid veel mõned tantsud, mida seltskond
soovis.
Nüüd pidid Anni ja Salme teistega leppima.
Arthur Mändmets palus kohe Anni tantsima. Salme tan­
tsis mõisatoa Lindaga. Kratti Jukul oli ükskõik keda
kätte sai.
See kord o!i lal mõisa karjase tütar
Miili. See oli ka kena neiu, keskmise kasvuga, ilusad
mustad juuksed, mida Miili alati ühes patsis kandis.
Miili oli alati nähtavasti Johannes Kratti silmas pidanud.
Ja kes seda teab mis tütarlapse süda sees ütles, kui
Johannes ilusale Metsa Annile läheneda püüdis.
Heinrich lõpetas mängu. Arthur Mändmets tänas
hästi tubli mängu eest, lubas teine kord hääd liigud
teha kui kokku juhtuvad. Nüüd lahkusid kõik tantsu
platsilt, üksteisele häädööd soovides. Siis soovisid nooredmehed ennast saatjaks neiudele kellega nad pike­
mat tutvust tahtsid sobitada.
Heinrich läks Salmega, Arthur pakkus ennast
Annile saatjaks lootis neilt ka öömaja saada. Krati
Johannes läks Miiliga, ka teised nooremad läksid koju.

—

23

-

Joosep oli ammugi enne koju jõudnud kui teised veel'
tantsu platsilt lahkusid. Nagu toatütruk Linda rääkinud,
et Miraldai üks küiaiine on, nõnda ka oli Miralda tädi
oli Petrograadist, õetütart vaatama tulnud. Arvatavasti
oli Miralda tädiie omast elust ja vahekorrast, Joosepiga
kirjutanud. Tädi tahtis, ise ka oma silmaga, Miraida
kavaleri näha. Selleks sõitiski tädi Miraldale külla. Tädi
oli enne sinna jõudnud kui Joosepit veel kodus ei olnud.
Nüüd oli Miralda kõik tädile jutustanud mis tal südames
peitus. Ka seda, et Joosep teda armastata lubanud. Ja
teda iialgi unustada ega maha ei jäta. „Siis võib see noor­
mees tubli küll olla kui ta oma sõna peab Aga siiski
ei või sa Miraldake mitte uskuda, sest poistel on see
moodiks ikka nii rääkida, aga vähe on neid kes oma
sõna peavad, mõned on mitu aastat ühes elanud, siis
näeb aga mõnda teist keda paremaks arvab ja hakkab
sellega sõprustama. Sellepärast ei maksa neid uskuda."
Miralda kuulatab ukse peal ja ütleb tasasel häälel *.
„Tädi! Joosep tulebki". Tulija astus kergel sammul
Miralda ette, kes ukse pääl seisis.
Ta oligi teda juba ootanud. Joosep võttis Miralda
käe, mida ootaja talle teretamiseks andis, ja surus kerge
suudluse Miralda palavaile huulile. Nüüd läksid nad ühes
tuppa. Miralda esitas Joosepile tädit. See oli aga lahe
jutukas naisterahvas, linna rahvuses harjunud. Tädil oli
ka Joosepi jaoks pudel veini ja teine pude1 kangemat
viina ligi toodud. Joosep oligi muidu rohkem iseenda
pidine, aga kui Miralda pudeli ja klaasi lauale tõi, muu­
tus Joosepi meeleolu rõõmsamaks.
Nüüd räägiti kõigist juhtumistest.
Miralda tädi
ootas, et Joosep kosja juttu tema õetütrega ette võtaks,
aga võta näpust, poiss ei teinud sellest väljagi. Aeg
läks aga juba tublisti edasi, seinakell lõi kaks ja iga
üks oli küllalt väsinud, Tädi oli juba teist ööd üleval,
niisama oli ka Joosep päeva otsa töötanud, õhtul veel
kiige juures teiste naljast osavõtnud.
Ka Miralda oli
oma ette perenaine olles tublisti väsinud ning sellepä­
rast soovisid kõik puhata. Miralda koristas laua ära
ja siis läksivadki magama. . ,

24

Truudus
võidab.
Romaan

elust.

Hind 20 senti.

Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal, 1935 ,a.

Homm.kul ärgates oli naisterahvastel seesama mõte
ja loofus Joosepist, mis õhtulgi, mis aga lootuseks jäigi.
Päeval võttis tädi kõige rohkem juttu iga asja kohta, ja
miralda pani tähele, et Joosep tihti mõttesse jäi.
Pühapäev läks mööda. Esmaspäeva hommikul läks
Joosep jälle oma tööle. Ilma palju jututa jättis ta Uliraida
tädiga niisama ka miraldaga head fermist ja sammus
jälle ITletsale, kus Rnni teda igatsusega pidi ootama.
ITliroldo ja tema tädi oüd jälle kahekesi. Waatasid kurcouit teine-teise otsa. Tädi pani fTliralda olekut tähele ja
näqi, et tema õe tütre silmast pisar palgele veeres. Ta
püüdis miraldet trööstida, mis aga asjata näis olema,
sest Joosep oli fRiralda südame võitnud. Rüüd jäi tädile
õe tütre selgem tulevik teadmata.
Teisipäeva hommikul sõitis tädi jälle Petrogradi tagasi
miralda oti nüüd üksi. Tädi oli läinud. Oleks kinogi
ligemal, saaks vahest mõned sõnad rädkida möties miralda.
Üks iseäraline tunne Joosepi pärast uu emas tema hinge.
Ta mõtles üksi olles, miks Joosep tema vastu ükskõikseks
muutib jn jõudis vi rnaks otsusel*', oma sõbranna Cindaga
s*ile üle rääkida. Tema oli ka laupäeva õhtul metsas
kiige juures olnud, ehk oli ka Joosepist midagi iseäralikku
märganud.
õhtu! otsustas miralda Cindaga kahata. See päev
oli aga miroidale pikk, ei jõudnud õhtut oodata. Ta
püüdis oma töödega päeva iühemaks teha, et igavusepiina töödega ära ajada. Wiimaks jõudis õhtu. Cinda
oli ka omast tööst vaba. Rüüd läks miralda ja kutsus
sõbranna oma tuppa. Cinda oli ka kohe valmis tulema.
Tai oligi JTliraldale uudiseid rääkida. „Kas tead miralda,"
ütles Cinda, Jõelehtme Salmel on tore kavaler, peaaegu
lööb mõisa poisid kõik üle." Kas tead ka, kui kaugelt
ta pärit on ?“ küsis miralda. „0ievat kuskilt Talinna
maalt ühe puusepa poeg. Jsa olema surnud, ema üksi
elama. Kooliharidusi on tal ka oma jagu. See paistab
ta olekust. Ja kui korralikult ta ennast üleval peab. Jga
ühe vastu on ta viisakas ja vastutulelik. Jsa olnud
jõukas mees selle tõttu, et v<ina ei olla võtnud, parem
tahtnud poega koolitada. Heinrich Rautsepp on ta nimi.
Heinrich*! tulid pisorad siimi, kui ta oma isast rääkis.

25

—

„1sa oli neljakümne-kaheksa aastane, kui suri ja
mina olin siis kaheksateistkümne aastane. Sest on juba
miis aastat möödas ja praegu olen kahekümne-kolme
aastane", niiroiisi röökis Heinrich omast elust. Kui meie
karjatse miiliga läksime, kutsus Salme meid oma juurde
istuma pingile, kus nad Heinrichiga istusid. Siis kuulsin
Salme karoaleri seisukorda ja nägin oma silmaga, et ta
üks tõeliku olekuga noormees on". Jutustas Hinda.
«Salmele on ka korralikku karoaleri tarrois," roastas
ITliralda, „ta ise on ka igapidi korralik ja südame poolest
on ta ka — ma usun — hea tüdruk. Seda panin tähele
kui ükskord ühes laadal käisime. Haadal mängis üks
pime manamees roiiuüt. Teised läksid tähelepanematult
mööda, aga Salme jäi seisatama. Tal tulid pisarad silmi.
Siis ta roõttis taskust ühe rubla ja andis pimedale, minul
ei olnud küll seekord rohkem kui kümme kopikat sandile
anda".
„Siis oli teil ju mõlemil kaastunnet roacse inimese
roastu ja nii peaks ka iga inime kaasa tundma, kui rüske
on elada pimedal ja kõigil, kel terrois puudub, “ roastas
Hinda.
„Aga kuidas lugu meie Joosepiga laupäema õhtul
oli, Kas temal ka mõni tuttam plika käepärast oli,,?
küsis miralda.
„Kas Joosep siis ise ei rääkinud," küsis Hinda.
„Floh, ega ta nii rumal ole, et ta kodu midagi räägib,
mis külas roõi kuskil mujal juhtub," roastas miralda ja
sundides Hindat rääkima öeldes: «mis sa sest siis nii
hoiad, räägi, kellaga ta nii rohkem rääkis".
„€ga laupäeroa õhtul roõõraid kiige juures ei olnudki.
Jõelehtme Salme ja metsa Anni. Wõõrastest oli üks Helmi
nimeline. Söödi Tõnu tütar, sellel oli omal karoaler
kaasas," roastas Hinda.
«Kas metsa Annil ka mõnd tuttaroat oli"?
„€i roöÕra>d ei olnud seal ühtegi, Joosepiga nad ühes
tulid, noh, sellega ta ikka kõige rohkem kurameeris.
Anni on ju ilus tüdruk ja juttu on temal ka laialt".
Kahjuks jah ! mõtles miralda ja ütles: „6ks Joosep
roõi Anniga küll trehroata, ta ju rikas ja ilus tüdruk
Ja mis seal roeel sooroida jääb".
—

26

—

• ., ”.^1 rnlnn
s^a usu>
Joosep selle asja pääle
nn tõsiselt mõtleb, et Anni ilus ja rikas on, see on ju
tõsi, oga minu meelest on Rnni natukene liiga kergats.
J"1» hea küll mis see minu asi on, räägi meel roiimaks
,!J9a palju. Parem hakkan koju minema, jään roiimaks
ukse taha". ITliralda saatis £indat ukseni ja jättis temaaa
„hääd ööd".
a
Kui ITliralda ukse kinni pani ja üksi tuppa jäi, istus
ta akna alla. Tuled põlesid roeel igas toas. Kurroalt
roaatas ta aknast roälja. Kuu piis enne pilroe all oli
tuli nüüd sealt roälja. Kuu roalgel paistis iga puu ja
põõsas temale kui tuleks Joosep. Tal tuli meelde oma
lapsepõli, kus ta roeel noor oli ja mängides roaest haiqet
sai. Kuidas ta sus ema juurde jooksis, kuidas ema temal
siis pead silitas ja ütles: „Rra nuta armas laps, küll
kaik paraneb roarsti"
Rga nüüd puhkab ema juba immu
ega kaebada' nUUd
hai9cr tCCb’ pole ke,le9i,e kurta
Tal tuli mõttesse, kui istuks Joosep tema kõrroal,
n°^u..na^
°l'd istunud. ITliralda, roaatas ringi. Kus
on nüüd Joosep! Kas istub tema nüüd metsa Rnni kär­
mal ! 0, mõtles ITliralda, nõnda kergemeelne ei roöi tema
Joosep olla, et ta oma sõna murrab ja teda unustab !
ITliralda roaatab jäitegi aknast roälja. Ta näeb kuidas
puudelt lehed langemad, ja temale tuli meelde salm:
Tuul puude ladrous kurroalt,
Kui kaebaks, sahiseb.
Üks koltund lehekene,
Ju kaselt libiseb.
Ja hiilgaro udu katab
Kõik orud, karjamaad,
mul mure hinges matab,
Kõik rõõmu helinad!
ITliralda tõust b püsti ja roaatab üles kuu poole.
5ee roaatab temale roastu, roaikselt ja trööstiroalt, kui
kallaks ta roaikisf rahu kurroa neiu südamesse. Ta näeb
kuidas pilroe tükikne kuu alt läbi ruttab, kui üksik ränd­
lind, kes teistest mõnesuguse takistuse pärast maha
jäänud, ja nüüd igatsedes teistele järele lendab.

27

~

nõnda mõteldes läks ITüralda oma tuppa, et oma
roalutaroale südamele magades rahu leida . . .
Kui Joosep metsale jõudis, näitas kell juba kahek­
sandat tundi. Perenaistel oli juba keskhommiku-söõk
malmis. Joosep ei läinudki toa juurde maid hakkas kohe
oma tööga peale.
finni läks temale sinna järele, teda sööma kutsuma.
Kui ta kuuri märamate roahel Joosepi töötamist pealt oli
roaatanud, andis ta jõudu töömehele, Joosep, kes tema
tulekut tähelegi ei olnud pannud, kohkus, nii et ta ei
saanud kohe jõudu mastugi mõtta. Wahtis tükk õega
Annile otsa ja lausus alles siis . . . Tere jõudu maja.
„Palun nüüd meistrihärrat keskhommikule" kutsus finni
Joosepit naljatates.
„fUles ikka tulin töö juurde. Ci julge hästi tullagi"
ütles Joosep mastu „Hoh, ei ole roiga ega meje pererahmas nõnda kurjad olegi, et neid nõnda möga kartma
peab."
„6gas minagi ka nõnda arg ei ole, kui näin. Kuidas
siis ka sinul see pühapäemane päero ja õhtu mööda
läksid?"
«Hakkame nüüd sööma minema, küll ma siis rää­
gin." Plad läksid kuurist roälja. minnes küsis Joosep
uuesti kuidas Anni pühapäeroa mööda saatnud?
„ITlis tal oli läks ikka nagu harilikult" roastas
Anni, ja juba olidki nad ukse alk
Kui Joosep kambri lõks ja lauda istus, nõgi ta, et
ka üks roõöras noormees sööma kutsuti, näärmees oli
kena roälimusega ja pidas ennast kaunis roabalt ja ko­
duselt ülal.
Joosepi nägu muutus seda nähes tõsiseks. Ta mõt­
les iseeneses: Ci tea kes see mees peaks olema, kasta
on mõni sugulane mõi on ta mõni mees kes ka Annile
silmi tahab teha. Küll ma peale sööki Anni käest jä­
rele küsin.
Söögiajal ei räägitud palju. Tehti kõik nii roaikselt kui roähegi sai. Ja Joosepil jäigi teadmata kes see
roõöras oli.
Peale sööki läks roõõras minema. Anni saatis teda
märamani, ajasimad seal meel tükk aega juttu. Siis
alles läks noormees kiirel sammul edasi.
-

28

-

Kui flnni kõlalist saatmast tagasi tuli, ci läinudki
ta tuppa, roaid tuli kohe Joosepi juurde. Ja Joosep iust
seda ootaski.
r 1
„Kui kaugelt roõõras sul oli?“ küsis ta enne kui
Anni midagi sai ütelda.
„01i üks kaugelt sugulane. Ta on nimelt üks agent,
missuguse kohapeal seda ma ei tea." Jse aga mõtles*
Kui nüüd Joosep teaks, et see poiss teda õhtul koju saatis,
ja meel öõ otsa tema rooodiserroal istus ja teda üle kül­
las kõiksugu magusate armusõnadega. See jäi aqa
Joosepi eest saladuseks.
Õhtul oli Armi jällegi niisama rõõmus ja jutukas
kui ennegi. Ja nõnda nädal läbi. Õhtuti istusid nad
aias pingi peal, seal kus sellel Õhtulgi, kui nad esimest
korda t uta roaks sairoad. Joosepil oli metsa Reinu juures
tchesfi meeldin, elu. Wana Rein oli ise naljamees, ja
Anni oli ka lahke ja lõbus.
i x- ,^nnl
mp€,£,is iseäranis
Joosepile, sest ta oli
alati lõbus ja lustilik, peale selle oli Annil roeel roäqa
meeldin) hääl.
Ühel õhtul küsis Joosep Annilt: „kas on sul roeel
meeles Anni, kus meie roeel enne pidime minema, kui
töö malmis saab? Tööga läheb roeel roaeroalt paar
päeroa.
„no, kas tahad ikka roeel seda suurt kiroi näha"?
küsis Anni.
„miks siis mitte; Wägogi!"
„Cähme homme õhtul, siis on neljapäeroa õhtu ka,
nagu roähe peenem õhtu". . .
neljapäeroa õhtul tegi Anni kõik talituse roarakult
malmis, et takistust ei tuleks. Ka isale oli ta ütelnud,
kuhu ta tahab Joosepiga minna.
Rüüd läksid noored kahekesi, käsi-käes ilusat
loodust maadeldes, mööda kitsast teerada metsa serroal,
kuni roiimaks tee jõe poole käänas. Jkka sinna poole,
kus see ilus suur kiroi paistis, määratud kohale jõudes
silmitses noormees suurt looduse imet, Annil oli ta juba
enne nähtud.
Joosep roaatas tükk aega, roõttis roiimaks Anni
käest kinni ja ütles: „Kuule Anni läheme istume sinna,
säält paistab kuidas lained üksteise järele tasase sulinaga
-

29

edasi roeereroad." 3a Joosep roõttis ilusa naisterühma,
kes tetna ees seisis, sülle, surus ta tugeroasti oma rinna
coastu ja suudles teda kaua ja südamlikult. Annil olid
juuksed lahti ja tasane tuul mängis nendega nii, et nad
nõnda samuti kuuroalgel ammendasid, kui jõe tainedki.
Kui Joosep Annit jälle suudles tuli temale häkiste
meelde miralda. Ja see meelde tulemine rikkus tema
tuju, nõnda, et ta tahtis kohe koju minna, tasa ja tar­
gu juhtis ta juttu sinna poole, kuni asimaks ütles:
„Sul hakkab külm, flnnikene! hakkame koju tagasi
minema.“
nõnda läksid nad jälle kahekesi üksteise käest
kinni hoides tuldud teed.
Tee peal oli Joosepil tundmus nagu käiks tema
kõrroal ITliralda. Rägu räägiks ITliralda temaga: Joosep,
ma armastan sind! Joosep, ma ei jäta sind kunagi maha,
ka siis kui sa suudled flnnit !
Kui nad .koju jõudsid o id teised rahroas kõik juba
magamas.
Joosep palus finnilt luba teda oma tuppa saafa,
et seal meel mõni sõna juttu ajada, finni oli sellega ka
nõus.
nad rääkisid üksteisega kaua. Alles hommiku eel
läks Joosep oma tuppa. . .
Reede lõunaks oli tisleritööl lõpp. Kapi oli mal­
mis. Jo mana Rein tasus ka töö kohe ära. Ka liigu
pudel ei puudunud Rein oli selle salaja uude kappi pannud, kui Joosep kapit üle anda tahtis ja kapi ukse lah­
ti tõmbas roahtis temale sealt miinapudel masfu.
„no, maata, aga maata niisugust meistrit on harroa
leida, kes kapi teeb ja kohe liigu pudelgi seesnalja­
tas roana Rein. „Wötame aga siis tuplid liigud, eks kapi
siis ikka kauem roastu pea."
Pudelit seal lahti ei roöetud, maid mindi kohe kam­
bri, kus ka juba lõunasöök ootas.
Kui sööma lauda oli istutud, roõttis tisler pudelil
korgi pealt ära, igaüks, peale Anni roõttis söögi alla hea
lonksu ja nõnda käis pudel paar ringi.
Rein, kes pudelit kõige kauem suupeal oli hoidnud,
kiitis aga ühte soodu tublit töömeest. ITluidugi mõista,
et ta Anni ja tisleri roahekorrast aru sai.
—

30

—

»Roh, niisugust meistrit ei ole naljalt leida, kes
nõnda korraliku töõ teeb kui sina." Ütles ta.
„flra enneaegu roeel kiida. Wõõp alles pääle pa­
nemata, tüdib olla, et läheb roeel puha käest nurja."
„Rh, ja." Ütles roana Rein, „ pidin selle asja
peaaegu ära unustama. „Kui palju, ja missugust roärroi
pean tooma?"
Joosep seletas Reinule kõik ära, kuidas roärroe
roolida ja kuisugused tuua.
Söömine lõpetatud, läks Rein kohe roälja, pani
hobuse roankri ette seadis tööristad peale, ja oligi
minekuks roalmis.
Joosep jättis pererahroaga head jällenägemist ja
läks ka roälja.
Kui mehed juba roankril istusid, jooksis ka Rnni
roälja, tegi neile öueroäraroa lahti ja sõit algas.
Joosep lehroitas Annile taskurätiga ja Rnni roastas
sellele käega roastu liigutades. Rõnda lahkus Joosep
Krauberg ITletsa talust.
Rga Joosepi lahkudes, lahkus ka Rnni hea tuju.
Wiimcks aga trööstis ennast sellega, et ta Joosepit
ikka kusagil juhtub nägemd ja kui mitte enne siis, —
Joosep tuleb ju roeel tagasi.
Kui Rein mõisast tagasi jõudis, hakkas ta kohe
kartuli roagusid lahti ajama.
6ma ja Rnni tuliroad ka kohe roäljale. €ma, kelle
süda nüüd — just roastuoksa Rnni südamele, hulga ker­
gemaks oli läinud, et roõõras ära läks, ütles: „Sai pä­
ris hirmu tunda enne, kui tisler siia tuli, et ei tea kui­
das selle söötmise ja talitamisega hakkama saab, aga ei
olnud roäga roigagi.
„€i minul küll hirmu ei olnud." Wastas Rnni.
„Oli mis-tand oli, aga nüüd on see läbi. Rüüd on
sul kapi ja kummut roalmis, kui roärroitud ka roeel saab,
siis an süda rahu. Ilmad olid sell ajal kaunis ilusad,
nõnda, et ITletsa pere oma kartuli roõtmisega olid roarsti
lõpul, see oli ka roiimane hädalisem töö, mis takistas
peremehe linna sõitu.
Rüüd, aga kus töö tehtud, pani Rein ühel päeroal
hobuse roankri ette ja sõitis linna, et kapi roärroid ära
tuua. Oli ju seal muidki asju õiendata, aga see roärroimine
—

31

—

oli ikka kõige tähtsam, sest ilmad hakkasid juba ühte­
puhku niiskemaks minema. Tisler, aga oli ütelnud, et
parem oleks kui saaks ilusa ajoya roärroitud, kuiroaks
rutem ära.
„€i tea kas nüüd minna õige mõisa juurde maatama, kas Joosepil aega on. Siis saaks selle töö kaelast
ära?" Küsis Rein oma teiselt poolelt.
„Jäta täna meel minemata, siin on meel niisuguseid
toimetusi, mis peoks enne ära tegema, kui seda tööd
käsile mõtta. Ja pidid meel lambagi ära tapma, ega
seda liha enam roäga palju ei olegi. Ja roõöraqa läheb
seda ikka rohkem." nõnda jäi seekord mõisa minemata.
Seilajal kui Joosep ITletsa talus töötas ja Hnni peale
silma raiskas, töötas miralda hoolega Joosepi töö kallal.
Kartulid olid temal juba peaaegu kõik üles roõetud, kui
Joosep koju tuli. ITliralda tegi seda tööd, kui oma tööd.
nüüd, aga märkas ta, et Joosep ei olnud tema roastu
enam endine. Ta aü palju jahedam kui enne, juba te­
retamise juures märkas ta seda. Ka õhtuti ei tulnud
Joosep enam kunagi tema moodi juurde, nõgu ta seda
ennemalt tihti oli teinud. Kui ta midagi üldse rääkis,
siis rääkis ta alati nagu peremees, endine lahkus oli
tema mastil täiesti kadunud.
„Ühel õhtul käis toatüdruk Hinda teda maatamas
ja kui miralda teda ära saatma läks, küsis Hinda
miraldalt. „Kas see on tõsi, et Joosep omale uue tüd­
ruku mötab?"
*£i mina seda küll tea. Keda ta siis pidi roõtma?"
Oleroat üks roanem naisterühmas, roist sugulane,"
miralda sai seda huuldes roäga kurroaks aga ta püüdis
ennast nõnda näidata, nagu ei tähendaks see temale
midagi ja ütles: „U?õib olla, ma korra lubasin ära
minna!" miralda seda muidugi maletas.
Teisel hommikul oli temal
esimene küsimus
Joosepile. „ma kuulsin eile õhtul, et sina omale uue
talitaja lubanud mõtta, — on see tõsi?"
Joosep kellele see küsimus tuli ootamata, ei mõist­
nud nõnda ruttu kuidagi kõrroale põigata, ta ajastas
otsekoheselt, „lah, see on tõsi 1“
—

32

—

miröido kohkus roäga. Ta nägu kahroatas. Waeroalt suutis ta end jalul hoide. Ta läks sõna lausumata
toast roälja. Wälja jõudes istus ta akna alla pingi peale
jt) nuttis. Ta istus toaga kaua roäljas, aga Joosep ei
läinud talle järele. Kui miralda juba ära toäsis istumast
läks ta tuppa, et heita magama, flga und ei tulnud. Ta
mõtles. See on armastus! Kas roõis Joosep tõesti
teda nõnda külmalt enesest ära tõugata ! Rga, olqu, ma
lähen ! —
Ka Joosep ei saanud sel ööl silma kinni. Ta sai
roaga hästi aru miralda roalust. Tai oli omalgi maius,
mis mõin ma teha, kui ma armastan flnnit rohkem!
mõtles ta.
Teisel hommikul pani miralda omale paremad riided
selga, ja läks ilma Joosepiga sõna rääkimata, omale uut
teenistuskohta otsima. Ja tal ei olnud mitte halb õnn.
Ta oli nimelt kuulnud, et ühest küla poest, umbes roiis
mersta Cehtsolu mõisast, oli teenija ära läinud. Ta läks
kahe sinna ja saigi kaubaga hakkama.
Flüüd oli Joosep ITliraldast roaba. Ta mõis nüüd
takistamatult oma flnni peale mõtelda. Tädi oli temal
nüüd söögi keetjaks ja pesu pesijaks.
Joosep unustas ITliralda peagi ära. Ta ootas
pikisilmi, et temale metsalt järel tuldaks.
miralda, aga elab nüüd oma uue koha peal. Süda
oli aga siiski roeel Joosepi juures. Ta kirjutas ka tädile
oma kurroastusest. Õhtutel oli ta alati poole ööni ülemal
ja mõtles, mõtles alati oma Joosepi peale! Tal tulid
meelde ühed laulu sõnad:
mu tuba on tühi, ja kurblik mu meel.
Ja süda nii üksinda roalus!
Öö, tasane, ligineb pilroede teel.
Õhk jahe, kui sügisel salus!
Kõik mõtted ma saatsin ju ühte teed,
Kus laularoad lained ja mängiroad roeed I
Sääl laularoad lained ja mängiroad meed 1
Ja sätendab meri ia päike.
Sääl säramad, soojuse roalguse teed
Rägu armsate, silmade läige.
mis roaigistab mõtteid, ja kergitab meelt,
Ja liigutab rõõmule roaikiroat keelt
Sääl kaugel on minu armsam 1
- 33 —

Kõik mõtted ma saadan ju Ohte feed,
Kõik mõtted kauguste randa!
£i rauge sääl lained, ei roäsi ka meed,
€i armu sa siiski nad kanda.
JTlu tuba on tähi ja kurblik mu meel
Öö, tasane, ligineb pilmede teel.
€i kunagi tule mu armas.
ITletsa Rein oli kõik etfemalmistused lõpule miinud,
FlüQd mõis sõit algada Joosepi järele. Kui ta Joosepi
juurde jõudis, sidus ta hobuse aia külge kinni ja läks
sisse. Joosep kes parajasti üht kirmemart raius ei pan­
nud tähelegi, et uksest tulija roöõras oli, ja ei maatanud, oma tõõ juurest üleski.
„Tere, ja jõudu," teretas Rein.
Ilüüd tundis ka Joosep ilma, et aega oleks saa­
nudki näha kes tulija oli, ta häälest ära. Ta roõttis
termise mastu ja hüüdis „tädi too siia mõõrale istet!"
Tädi tõi tooli. Rein istus ja maatas mõõrost nais­
terühmast hoolega.
Kui tädi teise tuppa tagasi läks, küsis ta: „Teil
oli siin enne üks noor naisterühmas, kus see on siis
nüüd jäänud?"
„ftra läks.“ Wastas Joosep.
„See, nähti Õige korralik tüdruk oleroat, kes siin
enne oli. Kui kaugele ta siis läks?“
„täks siia samma, poe juurde."
€t need roastused nõnda lühikesed ja asjalikud
olid, ei küsinud Rein enam edasi, maid tegi kohe juttu
oma asjast. Ta küsis «tulin jälle teile järele, ei tea
kas saate kohe tulla roõi on mõnda tähtsamat ees ?*
Jaasep, kes seda järeltulekut ammugi oli ootanud,
roastas ruttu, *ITliks ei, kohe, ikka kohe."
„Kas seile tööga ka täna kohe hakkama saab?"
Küsis Rein.
„ITliks ei, kohe kui aga sinna saame."
Ja nõnda läkski sõit metsa talu poole.
Anni kes, kodus Joosepit suure igatsusega ootas,
mahtis ühtelugu aknast õueroärama poole. Omal oga
roalutas süda sees, ei tea kas Joosep tuleb täna roõi ei
tule.
—

34

—

Hkki nägi ta neid mõlemaid isaga tulemat. nägu
muutus tal kohe rõõmsamaks. Ta jooksis neile õueroäramasse mastu.
Joosep teretas Annit ja maatas sealjuures armastaroalt Annile otsa. €t Anni just teisiti tegi seda just
ütelda ei sa. Tema silmist paistis meel palamam pilk
Joosepile mastu.
Kui Joosep lõuna ära pidas, roärmis tema kapi ühel
korral üle. Anni, kes uudishimuga ja muidugi mõista meel
mõnel muul põhjusel, oli ühtelugu Joosepi juures.
Joosepil roaeroas, aga süda ikka meel sellepärast,
et ta ei teadnud kes see noormees oli, kes sellel hom*
mihul metsal oli ja kellele Anni rätikuga järel lehmitas.
Ta tegi omale nõnda ükskõikse näo, kui mähe
sai ja küsis: „Kes see noorhärra oli, kes siin tejl öö­
majal roiibis?"
Anni põikles otsekohesest taastusest küll kõrroale,
aga roastas roiimaks : „See oli üks isa poolt sugulastest."
Joosep ei hakkanud ka rohkem selle üle järel pärima
kes ta oli, ise mõtles. Oli kes ta oli! —
Töö lõpetanud, korjas Joosep oma märmi potid
kokku. täks toa juurde ja tahtis koju minna.
Wona Rein, aga palus teda endale appi masina töö
juurde. Ta pidi teisel päemal milja peksma hakkama.
Joosep oli sellega muidugi hea meelega nõus! Ja
nõnda jäi ta teiseks päemaks meel sinna.
Hommikul marakult hakkas töö peale, masina jures oli ka palju teisi nooremaid, kes ühtelugu kui mahepeal mahti saimad, hullasiroad. nende hulgast, aga hõigerohkem Joosep ja Anni.
õhtuks oli miljapeks aegsasti läbi. Õhtul aitas
Joosep meel terakotid ka aita miia.
Aüüd oli kapi ka juba ühepäema mahepeal kuimada
saanud, nõnda, et Joosep ka nüüd koju ei läinud, sest
nüüd mõis tema ka kapi teisel korral üle roärroida.
Kolmandal päemal lõpetas Joosep oma töö lõpuli­
kult ära ja mõis nüüd metsalt lahkuda.
Joosep töötas oma kodus nüüd päris hoolega. Kui
aega sai käis ka tihti Annit maatamas. Kodus tööjuu­
res tuli temale ka tihti Hliralda meelde, tema kuju seisis
tal ühtelugu silmade ees. Aga ta tahtis sellest kõigest
lahti saada. Tahtis teda tingimata unustada.
—

35

—

flga see koju kippus ikka tagasi

Joosepi

hin­

gesse.
Sellega olid nöüd ITletsa Reinul sügisesed lööd esi­
algu korras. Pooleli oli ainult künd — aga ka selle
mõtles Rein lähemal ajal lõpetada, et siis talroe roastu
roalmistama hakata.
möödus meel mõni päero ja juba hakkaski külma­
taat meie poole kõndima. Esiteks ikka roaikselt ja natu­
kene roõis hommikuti ©äikest külmetust märgata aga
juba pärast poole läks külm märksa kõroemaks. nädala
pärast hakkas juba kerget lund maha pudenema, mis
selget tunnistust andis, et tali enam kaugel ei olnud.
metsa Rein kõndis nüüd igal hommikul aegsasti
Õue ja roaatas tähtsa näoga ringi nagu tahaks ta selgu­
sele jõuda kas ikka tali tõega tuleb.
Juba roõis näha teda regesid korraldamas ja paran­
damas, kuna roankreid talroekorterisse paigutati. Ka oli
metsa peremees ennast talroe roastu juba küttepuudega
etteroalmistama hakanud. Selleks oli ta Cehtsalu mõisast
tüki metsa ostnud ja karoatses seda nüüd, kui aga aeg
lubab lähemal ajal lõikama asuda, et aga tööd ennem
roalmis saaks. Oli ju roana metsa Rein hoolas töömees
ja tahtis oma töödega teistest ikka ette jõuda.
„€ks saab näha kunas need Warbla küla mehed
siis siia metsa tuleroad, nad olid ka siit ühe tüki metsa
ostnud," tähendas Rein ühel Õhtul oma sulasele.
«Kaugelt mehed, ega nad nii pea jõua," arroas sulane
„ootaroad ehk paremaid aegu 1" —

mäe madis roalmistas täna hoolega äramineku
roastu. Pandi tööriistad ja leiroakotid roalmis. Taheti
ju järgmisel hommikul aegsasti puumetsa sõita, et kütust
lõikama hakata, ega paremat aega tule sõnas madis oma
Aadule katsu aga, et homme ©arakult sõiduroalmis oled,
siis läheme teele. —
-

36

Järgmisel hommikul oli Uide peremehel aegsasti
hobune rakendud, ning tarroismineroad asjad kõik rees.
€nne kodust roäijaminekut rääkis Uladis Aadule.
meie selle kauge maa tagant iga ähtu koju hakka
käima. £äheme roa metsa Reinu poole öömajale." Kui
aga sinna roõetakse." Arroab Aadu. „Pole kartust, Rein
on ise tubli mees, kas ta siis mulle öömaja keelab."
Aadu riietus ennast ka nõnda hästi kui metsa töö seda
lubas. Ise aga mõtles, metsal on ju ka kena Anni, ei
tea ehk saab kuidagi hakkama !
Juba kaunis roarakult olid nad metsa talu õues.
Koer hakkas haukuma. Sellepeale läheb Rein roälja,
keelab koera roagusi ja astub roõõrastele roastu.
..Tere hommikut!" Hüüab mäe madis, nüüd
tunneroad roanad mehed juba üksteist ära ja Aadu as­
tub ka ligemale. Teretab ja esitleb end. Mlioh eks tulge
kambri sooja, näed ilm on külm, et katsu aga ahju peale."
,rminul hakkaspäris roilu, selle sõiduga," ütles Aadu.
nõnda astusid kõik kolmekesi kambri. Rein tõi
toolid ahju ette ja ütles: „Panin just ahju küdema.
Tuige istuge siia, saab kohe soem." mehed soendasid
käsa ja madis tegi juttu ka öömaja asjust.
„ei tea" ütles ta „tuüme siia teile tülinaks, kas
teie meile ka öömaja peaks lubama?"
Rein oli sellega ise täitsa nõus. £äks aga siiski
roeel teise kambri, et seal ka perenaise otsust kuulda,
kes roeel teises kambris teki all oli. Perenaise käest
jaataroat roastust saades, läks ta kööki tagasi. Wahepeal oli ka Anni oma lehma lüpsi lõpetanud ja tuli ka
roäljast sisse.
Wõörad teretasid ka Annit ja Aadu kes muidugi
Annit ka roähe tundis kutsus teda ahju ette sooja Anni
astus küll ligemale aga roastas. „€ga minul nõnda
kauget maad seljataga ei ole, et mul külm on."
madis ja Rein rääkisid kumbki oma talu saaduste
üle, kui palju keegi neist roilja sai jne. Aadu ja Anni
aga naljatasiroad isekeskis.
—

37

—

Päike oli kaunis kõrgele tõusnud ja paistis juba
aknast sisse, kui noored inimesed rääkisid. Päikese pais­
tel oli flnni sama ilus kui hommikune taeroas. maksku
mis maksab, aga selle tüdruku pan ma saama ! mõtles
Radu. Wiimaks lõpetas jutu, üteldes: „Hobune on meil
aga külma käes." Rein käskis hobuse rehealla tõmmata.
Radu ja Rnni läksid roälja. Rnni tegi rehe roäratoad lahti ja noormees ajas hobuse sisse* Wõtis rakkest
lahti, pani tekid peale, et loomal soe oleks. Ise katsus
aga oma jutuga peretütre silmis hästi mäljapaista. Isa
tuli ka toast roälja ja siis mindi töösse.
Õhtuks tegid mehed kaks sülda puid roalmis.
nõnda läks töö kuni kesknädalani. Kesknädala õhtul
sõitis Radu koju, et toitu kodust järele tuua. Hea mee­
lega oleks Radu küll isa koju saatnud, aga et ilm kau­
nis külm oli ei tahtnud ta isat saata.
Caupäeroa õhtuks oli meestel kaksteistkümmend
sülda puid roalmis. Teise nädala nad töötasid roeel siis
olid puud lõigatud.
Kõik selle kahenädala õhtud olid Radu ja Rnni sügaroas jutuajamises. Radu oli ka oma otsuse peaaegu
läbi roiinud. Ta sai sellest ara, et Rnni temaga roäga
lahkelt ja roastutulelikult rääkis. Ühel päeroal rääkis
Radu oma isaie, et Rnni temale roäga meeldib, ja kui
kaupa saaks siis tema ka kohe on roalmis pulmade peale
mõtlema. „Hlinul on see ammugi südame sooroiks olnud*
roastas isa. „Katsu aga sina Rnniga hakkama saada
küll mina roana Reinuga asjad joonde ajan. ITla räägin
roeel täna õhtul selle asja temaga läbi.*
mõeldud teh­
tud. — Kui mehed roiimast Õhtut metsa talus roiibisid.
Rääkis madis Reinuga, aga Radu jälle Rnniga, Rnni toas.
Kui Rnni ama tuppa läks, läks ka Radu temale
järele Kahekesi toas olles mõtles Radu oma kindlat
plaani ja südame saladust Rnnile roälja puistata.
Kui ta Rnni järel tuppa astus roõttis ta Rnnil
ümbert kinni ja surus teda tugeroasti oma rinnale öel­
des: „Rrmas Rnni mul oleks sulle palju ütelda, kas ma
julgen seda." Rnni kes juba aru sai, kust poolt tuul pu­
hub, hoidis hinge kinni ja ootas põnerousega kas
ta ammeti ütleb seda roälja, mis ta ammugi oli
ootanud I — Radu kõhkles mähe aega — siis, aga kü^
—

38

—

sis ta otsekoheselt: „Annil Kas armastad sa mind, —
kas tahad tulla minu eluseltsiliseks?!"
„€i. nõnda mõtlemata ei roõi mina seda asja otsüstata, usun aga siiski, et sind armastan. Päris taas­
tuse järele tule aga hiljem 1“
„0lgu nõnda I Rga kui teinekord küsin siis loodan,
et ma sinult taastuse saan niisuguse, kui ma seda ootan."
„Räeme!“ taastas Rnni. Seekord nad kaugemale
ei jõudnud.
ITläe ITIodis ka ei olnud Reinuga kaugemale jõud­
nud. Rein omalt poolt oli küll nõus, aga et tal tütrega
ennem sellest asjast juttu ei oie olnud, siis tahtis ta ka
enne tütrega selle üle rääkida
€i neid asju päris lõpule ei saanud miia, see oli
muidugi loomulik. Rga natukene piinlik oli kõigil, nõnda,
et jutt, kui nad kõik ühes koos oliroad enam hästi ei si­
ginenud. Ja mäe mehed sõitsid kodu poole teele.
Kui roõörad läinud, hakkas kohe Rein Rnni käest
küsima: ,Roh! Kui kaugel siis teie asjad Raduga on.
Kas sa tahaks Radule minna, rnöi ei?“
Rnni ei taastanud kohe. Wfimaks andis ta isale
sama otsuse missuguse ta enne Radule oli onnud.
Oksi olles mõtles Rnni. Küll on hull see asi.
Radu on kena poiss ja meeldib ka. Rga! Joosep! —
ma armastan ju teda! — Rüüd ei ole ta ju mitu
nädalat meil käinud I Wõib olla, et ta ei tulegi ja
Joosep ei ole ka mulle ootamise kohta midagi [ütelnud,
ma ei tea isegi mis ma tegema pean. „Rga mis sa isa
araiad, kui Joosep mind tahaks?" —
Isa soom oli aga, et tütar mäe Radule läheks. Radul
on hobunegi ette panna. Joosep aga elab oma kättetõöst.
üteldakse ju, et põllumees on põline rikas, aga amet­
mees ajuti rikas. — £aupäeroa õhtul tuli ka Joosep
flnnit maatama, temale ei rääkinud Rnni sellest midagi,
et Radu talle kosja lubas tulla, maid oli Joosepi roastu
endiselt lahke.
Kolm nädalat enne jõulupühi ühel neljapäecoa õhtul
sõitis mäe madis oma paja Raduga ja meel keegi mõõras
meeskaasas metsa Rnnile kosja. Rnni ei tahtnud esiteks
Radu rotina roastu roõtta ja ütles isale, et ta Joosepit
rohkem armastamat.
—

39

—

Rga isa sooro oli kindel, et Rnni Rodule peaks
mehele minema. Rüüd pidi ka Roni järele andma, kuna
Radu tõotas Rnnit südamest armastada ja tema elu igatmoodi ilusaks muuta. Rüüd astus Radu Rnni juurde
kes üksi istus, pani oma käe õrnalt neiu piha ümber
ja ütles. „Kallis Rnni, ma armastan sind südamest, kas
lubad ka mind roastu armastada?" Rnni jäi esiteks
mõtlema, kui aga Radu oma sõnu meel kordas ei suutnud
neiu enam nooremehe põimetele roastu panna ja lubas
igaroesti tema amaks saada.
Rüüd oli Radu meel hea ja nüüd roõis ta Rnnit
omaks nimetada. Radu tõi omad roiinod roälja ja ütles,
et joogem nüüd minu pruudi, Rnni tormiseks. Rüüd
taheti ka pulmapäero kindlaks määrata. Otsustasid siis
ühisel nõul pulmapäeroa keskmise püha peale. Rüüd
oli siis ITletsa Rnni mäe Radu pruut.
Rnni kosjajutt ulatas ka "Joosepi kõrrou ja tegi noo­
remehe südamele palju tusko. Ta otsustas Radule kätte
tasuda kes temalt armastatud neiu oli julgenud ära roõtta
Kuulda saades, et aga Rein Radut rohkem endale roäimeheks tahab kui teda, jäi ta süda rahulisemaks. . .
Keskmisel jõulupühal oligi mäe Radu ja metsa
Rnni pulmad. ITletsa peremees tegi oma roiimasele tüt­
rele rohked pulmad, õlut ja roiina oli palju.
Pulmad peeti uhked ja suured nagu neid terroes
kihelkonnas ennemalt ei olnud nähtud.
Rüüd oli siis Radu lootus täide läinud, nüüd oli ta
oma ammu igatsetud Rnni ükskord kätte saanud.
Wana Rein õli ka roäimehega roäga rahul ei olnud
äial roäimehele, ega roäimehel äiale midagi ütelda. Üksi
Rnnit nähti tihtipeale mõttes seisroat ja oma suurte
mustjate silmadega kaugele igaroikku roahtiroat. Kes
roõis siis teise inimese südant läbi näha, kas ei olnud ta
oma mehega rahul, roõi piinasid teda roeel Joosepi arm­
sad sõnad, mis noormees nii paljudel suroeõhfutel talle
kõrrou sosistanud.
Ütlematta ilus juunikuu hommik, päike roaatab
kuumalt ülemalt alla. mets seisis kui roheline müür,
kuna lilled oma iluga ümbrust kaunistasid ja endi ma—

40

—

gusu lõhnaga ümbrust jooroastasid, Kaks noort naisferahmuot .seisid teel ja ajasid isekeskis head juttu. Wälimusclr näha olid nad meel kaunis noored ja ilusad,
kuna nende ilusat kehaplaani ja jumekust mõis päris
haruldaseks pidada. Üks neist naisterahmastest oli
Jõelehtme Salme, kuna teine, tema sõpranna oli metsa
Anni. muuseas küsis ka Salme finnilt kuidas elu ka
nüüd läheb ja kuidas ta oma mehe fiaduga rahul on,
finni kes paljut ei tahtnud sellest kõneleda, andis
aga siiski märku, et ta just siiski päris rahul ei olnud.
„€ks ta nüüd läheb kah,“ ta ikka mu laulatatud
mees ega säält kuhugi pääse, aga süda ei anna mul
siiski hästi rahu.
Joosep kes parajasti oma töö juures oli märkas
ka feel jutustamaid naisterahroaid. Ta pani töö körroale,
roaatas kaua jutustaroate naisterühmade poole nagu
oleks tal nendega midagi tegemist olnud. Siis tuli sü*
gam ohkamine nooremehe rinnust nagu oleks tal midagi
kurba sündmust meelde tulnud. Siis asus ta jälle endise
ogarusega oma töö juurde, nüüd jätsid jutustajad üks­
teisega jumalaga ja pöörasid iga üks oma poole.
metsa finni kel poodi asja oli olnud tõttas oma
tarbeid muretsema kuna Jõelehtme Salme sammud koju
poole säädis, finni kodust ära olekul oli neile külaliseks tul­
nud üks endine finni tuttaro noormees, firthur mändmets.
Ta jutustas sea! pererahroale oma ametitegerousest ja tööst
ning kõigest kuidas tal käsi senini käinud, finni tuppa
ostudes teretas külaline finnit roiisakalt ja püüdis ka
{emaga juttu teha, et aga finnil kodune talitus ootas
jättis ta külalise teiste hoölde ja läks uksest mälja.
nüüd tuli ka fiadu ise sisse. Ta nägi mälja tusase
näoga nagu oleks ta haige olemat, kuna riided olid
lohakalt seigas ja ära kortsunud. Joosep, kes ka töö
°li täna maremalt lõpetanud, oli ju täna laupäema õhtu;
teadis sammud metsa talusse. Õuel kohtas ta finnit kes
seal õhtust talitust hakkas tegema, olles mõne sõna
juttu ära ajanud astus ta tuppa. Toas leidis ta
Pilk kohe külalise
üles,
kellele ta põlastamaid
pilke saatis, milest näha oli, et see külaline talle ei
meeldinud.
Joosepi põiastam maade ei näinud aga
—

41

—

teda sugugi heidutatud, roaid ta roaatas igaühele aroameelselt otsa. lutt läks kord-korralt elaroamaks, kuna
Joosep roiimaks toolilt tõusis ja ütles, et roaja roaadata
saab ehk kusagilt pea parandust, tercnis nagu paha
roeidi peale eilse pummeldamise, kuluks ikka natuke ära.
Külalisel näis nagu igaroaks mineroat, ta tõusis toolilt
üles ja heitis pilgu aknast roälja.
Rnni, kes oma tääga lõpule oli jõudnud tuli ka tuppa,
toas ringi toaatanud küsis ta, et kuhu Joosep on läinud?
Kuulda saades, et Joosep natukeseks ära on läinud
lõpetas Rnni selle jutu. Weidi aja järele tuli ka Joosep
tagasi öeldes, et kõik on korras ning pani roiinapudelid
lauale. nüüd läks pummeldamine täie hooga lahti. Rnni
kui perenaine muretses roarsti ka suupärase sakuska
lauale. Kui tuju juba küllalt kõrgele oli' tõusnud toodi
Radu roana löötsapill roälja.
mändmets kes ka pillimees oli, roõttis pilli enda
kätte ja laskis lõbusad lood kuuldaroale. €t ta hea män­
gija oli kiitis seltskond ta osaroust ja rõõmustas ta an­
dekuse üle. Pummeldamine kestis hommikuni, siis hak­
kasid külalised minema. Joosep tegi kõige enne minekut,
kuna mändmets püüdis roeel aega roiita.
Roormees pidas plaani, et kuidas Rnniga saaks
mõni sõna neljasilma all kõneleda,
aga roõta näpust,
Radu ei mõtlegi toast lahkuda, istub aga oma piibu kal­
lal ja tõmbab seda, nii et tuba on suitsu otst-otsani
täis. Cöpuks tegi siiski minekut läks roälja ja roiitis
seal aega. nüüd tuli ka Rnni roälja ja küsis, et kas
rattal midagi roiga on.
mändmets arroas, et nüüd
saan ikka mõne sõna Rnniga ehk rääkida. Sealt tuli aga
juba ka Radu pikkamisi üle ukseläroe roälja. Tusaselt
pomises noormees enda ette „no kes tont teda jälle
roälja ajas!" Rga oota, hül ma karoalusega sust lahti
saan.
Külaline tegi tegemist oma ratta kallal ja püüdis
sedasi aega roiitc. Radu seadis roiimahs sammud õueroäraron poole ja ütles, et tarrois minna hobuseid
roaatama.
Sellejärele
läks
noormees tuppa
ja
leidis Rnni toast üles. „Rnni sa oled nii hea, millal
roõiksin ma sind jälle roaatama tulla," Rnni roastas
kurroalt,
et eks sa
püüa ikka tulla mind
jälle
—

42

roaatama, kuna tal pisarad silmi kipuroad. „Ära nüüd
nõnda kurroasta trööstib noormees, ning tõmbab finni
oma rinnale ja surub palama suudluse ta huultele. Flüüd
jää aga jumalaga, aeg on juba minna.
Radu tuli ka juba tagasi kuid roõõras pääsis enne
toast roälja. „rioh kas hakkate juba minema," küsis
Radu. Joh mis ikka teha, roastas teine, tänas lahke
roasturoötu eest jättis jumalaga ja sõitis kiirelt ära.
flüüd roötab Radu suure haamri selga ja läheb
põllule kime lõhkuma, ,.Tühja ka," sõnab ta ega ma
tööd karda olgu ees kiroid roõi kännud kõik teen maatasa.
Kül on aga igaro sarnane elu, arutas Rnni kes
nüüd üksi õuele seisma oli jäänud, ei ole sul ühtegi ini­
mest Neiltga sa juttugi tüdiksid roesta. Ta läks sireli
põõsa juurde ja hakkas sealt endale õnne otsima. Äkki
kuuleb ta, et keegi ;Õidab ja juba tulebki põõsa tagant
rattamees nähtaroale. „Rh sina Joosep oled," sõnab Rnni
tulijat silmates tuled ikka ka meie poole.
„Kas oled üksi kodu"? küsis Joosep ja kas see lin­
na sell on ära läinud?
wKas Rrthur möi küsis Rnni omakorda.
Jema jah kes siis ikka muu".
„Ta läks juba ammugi ära" seletas Rnni. eks
lähme tuppa sõnab ta ning läheb ise ees. Hea küll, mul
ongi sulle midagi ütelda. Toas istub Joosep kaskimatta
toolile ia tõmbab flwni põlroedele ja ütleb ise. «Ütle
mulle Rnni miks see Rrthur nii^tihti siin käib ja miks ta
pilk nii iseäraliselt sinu peal roiibib".
Rnni laseb pea Joosepi rinnale ja ütleb Illis seal
pole midagi iseäralist pilku ta on ju meie Roduga tuttaro
ja muud ei midagi. Ta ikka rahatega mees ja toob
Radule igakord meeleparanduse rohtu. Joosep surub Rnni
oma rinnale ja ütleb: „Rnni, armsam maata mulle sil­
ma siis jääb mu süda rahule. Rnni suudleb noortmeest
ja sõnab. Jõest sa oled mul ikka meel endiselt kallis ,
kui ma sul silma roaatan ununeroad minu mured ja ma
igatsen ainult sind.
.
.
.
Kui ju küllalt kallistud sõnab Rnm äreroalt aknast
mälja roaadates, tea ehk roana Radu tuleb kodu ega te­
da usku ole, „Tõsi jah, sõnab Joosep ega teda usku ole,
kallistab roeel annit ja läheb ära.
—

43

—

Tlädala esimesel päeval osus Joosep jälle oma iga­
päevase töõ juurde, kuna tal töötagavara alati ees seI'
sis. Tema töötoas mõis näha igasuguseid puutöid, nagu:
uste-, akende- ja igasuguseid möõblitõid. Peale puutööde
tundis ka Joosep rauatöid. Ümbruskonnas oli ta tuntud
hea masinistina ja külamehed pidid tihtipeale omavahe­
lisel kõnelusel tunnistama, et kui juba tema masina peal
on pale masinariket karta. Sellest tuli ka, et noormees
raha puudust ei tunnud maid, et ta rahapung ikka ala­
liselt korralikult täidetud oli. Siis ei võidud ka paljuks
panna kui ta coahest metsa Aaduga seltsis mõned väi­
kesed pummetdused pidas. Pealegi on Joosep väga noo­
bel noormees. Ta käib korralikult riides, ega jäta midagi
rohkem soovida. Teda võis välimuselt rahkem linna-,
hui maameheks pidada. €hk küll Anni juba ammugi metsa
Aadu abikaasa on, ega peaks tal ümbruskonna noormees­
tega enam midagi tegemist olema nähtakse Joosepit tih­
tipeale metsatalus võõrusel. Külarahva suhu on isegi jutt
tekkinud, et Joosep käima ikka endiselt veel Annit
külastamas.
,
, „
. ,
.
„ega seda tisleri Joosepit usku ole.
seletavad
külanaised.
niikaua käib kuni viimaks Anni Aadu
käest ära on meelitanud. „€i ole ka Anni Rohta midagi
öelda," arutavad nad endamisi, ehk ta küli ka juba on
talv läbi mehelgi olnud ja juba oma paarkümmend viis
aastat seljataga, on ikkagi endiselt elurõõmus ja lustilik.
Oma kehaehituse poolest on ta teistest naisterahvastest
paljugi kenam.
näojoontes on noorus veel täiesti alal
hoidunud, kuna silmad armsaid ja lõbusaid pilke välja hei­
davad. Oma sätendavate silmadega mõista noortemeeste
peale sügavat mõju avaldada. Ta mustjad paksud lo­
kid rippusid laialt üle ta õlgade alla, mis ta näoplaaniga
hästi kokku sobisid.
Ta kujutas mõnd luulelist näkineidu, või mõnd
Kreeka muinaskangelase tütart, keda vali isa laskis
kindlusesse kinni panna, et meesterahvad tema ilust
võlutud ei saoks. —
nii on ka lugu metsa Anniga. Ka tema pidi oma
mehe j mres elama, tahes ehk tahtmata mõistlikku ja
magusat elu. Ka tema oli oma mehe tallu nüüd elama
asunud nagu vangi.

44

—

Joosep istub oma töötoas akna ail pingil ja mõlgutab mõtteid Tihti peale jäid ta mõtted Anni peale
peatuma ta tundis otsekui kadedust sellest, et tal nii pal­
ju austajaid on. Sel ajal tuligi juba finni teed mööda
kõndides, Joosepi akna kohta saades heidab ta pilgu
oknast sisse kus nende pilgud kohtasid. Kui Rnni oli
möödunud oli Joosepil tunne nagu oleks tal nüüd jälle
kergem ja rahulisem olla, kuna ta töö tahtmine tagasi
näjs tuleroat.
Selle naisterühma maade oli nagu keroadine päike,
mis äratab lilled ja puud roarakeroadel talroeuinakust.
Jah, finni on ikka kena olemus küll mõtleb Joosep aga
see linna mander kes seal tikub käima mulle kül ei
meeldi. Anni silmist ei roõi kül midagi sellesarnast lu­
geda, aga kes mõib neid naisterahmaid kül uskuda.
Joosep heitis kirme kõrmale, tõmbas mütsi peast ja hak­
kas juukseid käega silitama. „Pagan teab kust ma
kuulsin, et mändmets pole tahtnud minema hakata see­
kord kui me seal pummeldasime, teinud ikka tegemist
ja püüdnud aega roiita." £t aga Radu pole oma teist­
poolt üksi jätnud ei ole ta ka midagi kõnelda s<aanud.
Aga oli kuidas ta nüüd oli Anni on ikka mulle hea
ja Õiglane olnud, mis ma sest ikka niipalju haruton
parem juba töö juurde asuda. Pean ju oma rublad uuesti
tagasi teenima mis mul pummeldamisega läbi on läinud.
Kes teab kuidas meel elu läheb ja mis Annistki roõib
saada. Saan ehk meel Anniga paremasse ühendusse
astuda. Pea mure on aga selle mana Aaduga, mis pa­
gan pean ma siis temaga peale hakkama. Rüüd on
Joosepi tuju jälle heo. Kirmes rouhiseb endiselt läbi õhu
kuna laastud nii sama kui kajakad mere kohal, üle pea
lendarood.
Töö sai töö järele Joosepi käes malmis. Kõik olid
suurema hoole ja korra järele tehtud, ilusti märmitud ja
lakheeritud nagu roabriku töö kunagi. Rüüd oli siis
Joosepi meel jälle sedakorda rahul, oga kui kauaks,
marsti oli Rländmets jälle mälja ilmunud, mõnda
talusse tõi ta pilte ära, teisest kohast mõttis jälle uusi
tellimisi masfu ja nii ta ajas oma ametiasju. Seal äris
oli ju
tööd laialt kus meie tuttaro mändmets
töötas.
Ta oli nagu
sündinud
selle
töömeheks.
—

45

—

Igasse majja kuhu ta sisse astus roõefi ikka mõni
õmblusmasin ta käest roastu, ekk lasti päeroapilte suu­
rendada. Joosep mõtles, et näis kas mändmets ka flnnit
jälle roaatama läheb. Joosep laks roälja ja roaafob, et
mändmets longjbki juba metsa poole „Ro mine aga peale",
mõtles Joosep, küll ma sinust ilma roägikaika roedamattagj
mõitu saan. Tarrois õige fladuie märku anda, et maata
asi on ikka nii, et see linnamees roõtab sul naise roarsti
käest ära.
Joosep tegi coeikese ringsõidu, et saaks ehk kusakilt
seda elutilgakest kaasaroõtta. Wijmukese aja pärast
kõndis Joosep juba metsa poole Raduf roaatama.
\X7ana Radu istus üsna tusase näoga laua ääres ega
näinud tal head tuju jutuks oleroat.
Rahes Joosepi paksu taskut sõnab ta „Ro sul on
raist seda elutilgakestki taskus", mul ongi tuju täna üsna
halb, kas tead ütles ta Rohtsan on ka täna meil teeme
aias üks ilusam pummeldamine, temal ka täna niisugune
paha tuju. Raneme rahad kokku jo asi ongi korras,
mina olen kohe nõus, seletas Joosep mis seal ikka mu­
retseda. Rüübati pudelist ja aeti juttu isekeskis. „Kas
teate ka Grauberg ja Rohfson, ega mul just laita elu ka
praegu ei ole, koht on juttis ja joones ning elu läheb
mul kaunis hästi"! Koht oli enne ka ikka joones kui ma
ta äiä käest sain, noh ma olen teda nüüd ka korraldanud
ja harinud ja nüüd annab ta mul hääd saaki. Räe siin
roa Jaani-ITläe manamees sai oma surest kohast roähem
roilja kui mina."
„£ks põld nõuab ju haolt. Kuidas sina põllule, —
nõnda on ka põld sinale"! „Tõsi jah," aitasid teised
kaaslased järele, muidugi hoolt ikka farmis.—
Rüüd roiis Radu oma sõbrad rohtaeda, et roärskes
kemadahus koosroiibimist edasi jätkata. Siin istuti nüüd
pehmele rohule maha ja jäikati juttu edasi. Radu näitas
ka oma sõpradele oma ilusat rohtaeda, mis ol; suurema
hoole järele korda seatud. Hille peendrad olid ilusti üles
tehtud, ning roeikesfe puigakeste ja iupjited kiini­
dega ümberpiiratud.
Kõnniteed ilusti korda seatud
ja peenikese liiroaga üle riputatud. Kõikjal roõis pere­
mehe korraldama! kätt silmata, VVahepeol oli Joosep
pudeli roälja roõtnud ja laskis seda seltskonnas ringi käia.
—

46

—

Kui kõik olid märjukest küllalt prooroinud, pandi see
keskpaika murule maha, kuna tehti nalja ja puhuti juttu
suurema agarusega edasi. Äkitselt ajas Radu end teiste
ringist üies ja hakkas teraselt ühele kohale roaatama.
Rohtson, kes muidugi ikka naljamees, oli Radu tegeroust
juba märganud, ning sõnas Aadule naljatoonil. „Kuule
Radu mida sa seal näed, kas topid niiti nõelale taha roõi
mis ametid sa seal pead"? „Tule aga kohe tagasi ja
pea oma napsukorda meeles"! Radu kes nagu uimastusest
ärkab, sõnab, et mis seal nüüd niiti roõi nõela rääkida,
tule raaafa parem kuidas minu Anni suure hoole ja aga­
rusega töötab. Cnne teisi oli aga Joosep Rnnit juba
silmanud. Kärmelt tõusis ta üles ning hüüdis: „Kuulge
proua Karoal, jätke nüüd töö ka roahel körroale ja tulge
meie seltsi juttu ajama"! Rnni kes Joosepi hüüdu oli
kuulnud jättis töö seisma ning tuli kergel sammul ning
naeratama! näol meesterahroaste poole.
Annil oli ka jutuandi, ning oma lõbusat meelt ei
olnud ta ka roee! sugugi kaotanud, meesterahrooste juures
sattus ta jälle jutuhoogu, ning naeris lökendoroolt ja tegi
teistele oma lõbuga nalja. Joosep oli roahepeal pudeli
mõtnud ning pakkus seda ka Rnnite ise sõnades: „rio
proua eks tehke ka meile seda meelehead ja rüübahe
meie pudelist"! Rnni kes esiteks ikka püüdis roastu
tõrkuda roõttis roiimaks pakutaroa pudeli roastu, ning
laskis roiisakuse pärast märjukest alla.
Waheajal oii piduliste tuju kõigekõrgema tipuni
jõudnud. Ropsutamise ja naljatamisega ei pandud tähelegi
kuidas aeg möödus, ning päike oma kuldaroate kiirtega
metsa latrou ilustama hakkas. Õhk hakkas juba jahenema
ning eemal heinamaa peale tekkis hall uduroiir, mis
kattis nagu siidi kate haljendaroat metsa ja pidulisi oma
hõlma mässis. Worsti hakkasidki mehed külma üle kae­
bama, ehki nooriku soe silmaroaade meeste peal tüübis.
Radu ajas end püsti ning sõnas : „Äh küll on aga
külm, lähme parem tuppa"! „minge, minge tuppa peaie,
sõnas Rnni ma lähen ka natukene ära, tarrois õige loo­
mad koju ajada. Kuidas öeldud nõnda tehtud. Kogu
seltskond tõusis ja lõks ühiselt naljatades ning naerdes
tuppa, kus jätkati koosroiibimist. Keegi Radu tuttaro,
Johannes Kratt tuli ka oma roana sõpra roaatama.

47

Ta oli Cehtsalu mõisa kandimehe poeg, kes oma
kohta oli ka coeike naljamees. Temalgi oli sõbra jaoks
pudel märjukest kaasa roõetud, mis ta nüüd lauale pani.
Anni kes tuppa astus silmas ka uut juurdetuljat.
Külaline püüdis juttu ikka rohkem Anniga roõtta
ning küsis, et kuidas ka pidutuju on, ning kas ka tema
jaoks ruumi jätkub. Anni kes ei näinud uuest juurde­
tulijast suurt hooliroat, roiipas käega tooli poole ning sõnas
„£ks istuge kui aega on"!
Ise tõttas aga kiirel sammul kööki ning hakkas
külalistele õhtust roalmistama. Warsti ilmus ta juba
tuppa, taldrek keedetud mune täis ning meel mõningaid
parimaid suupisteid kaasas.
Selle aja sees kui Anni köögis toimetas ilmus üks
külaline meel juurde, see oli proua Rohtson, kes muidugi
oma abikaasa äraolekut tuli cuaatama. Joosep tõusis üles
ning pakkus mõõrale roiisakalt istet. Proua Rohtson
tänas lahke pakkumise eest, kuid sõnas ka kohe järgi,
et ega siin olegi aega midagi istuda, aeg juba koju
minekuks.
„Tulin ka niisama kodust mäljc, et roaatcn kas
näen oma teistpoolt kuskilt tulema. Polnud teist aga
kusagil näha, mõtlesin, et kuhu ta mujale jäi kui süa!“
„Kaua ta siin siis teisa tülitab kui koju ei tule." ..Temal
ju niisugune mood, et kus juhtub seda am „kibefa1" olema
ega tema siis sealt enam tulema ei saa." Oma teisepoole
poole pöörates sõnab ta „Albert me peame ju minema
ka hakkama, on ju hommen tannis heinamaale minna !“
Aadu kes proua sõnu oli tähele pannud, hakkas
nüüd seletama omalt poolt, et pole ikka asi nii hull
proua Rohtson. „TTleil ju aega küll, ega siis Jumal meile
kiiret pale loonud, eks me jõua ka"! Aadu jutu peale
jäi proua lõpuks rahule n;ng ei kippunud enam nii koju.
Aadu oli mahepeal jälle Rohtsoni juurde läinud ning ajas
oma münast pehmeks läinud keelega elacoalt juttu.
„Tead mis Albert, täna teeme päris nalja"!
„mis me siis õige teeme roa sõber, küsis Rohtson
sõbra juttu tagant aidates"!
„Wahetame õige naised ära, mis siis ikka muud,
saame ju uue kauba juures jälle liiku"!
—

48

Truudus
võidab.
Romaan

elust.

iii

uit.

Hind 20 senti.

Joh. R. Heidmets’a trükk,'Põltsamaal, 1935

a.

;>

"T- .

,,
/V«lp

■

a#y

.Jah, aga ajana sõber, on siis naised ka meie
kaubaga nõus, naised taharoad ju ise eneste roaljtsejad
olla I"
' V,
nmis neil ka nüüd olla, seletas Radu edasi kuna
ta nägu miinast ju Qsna punaseks oli muutunud. Kui
mina ütlen kfil ta siis ka ndus an 1“
Tõsi jah aitasid teised omaltpoolt tagant; mahetage
aga ära eks meie saame jälle liiku I
Wahepeal tõdeti jälle pudelitest tuju, ning hoolitseti
selle eest, et hea pidutuju ei mäheneks.
Joosep pidas Radut silmas ning mõtles, et on teine
ikka päris nalja mees. See on aga, hea et see mändmets
siit ära on auranud. Tea mis niisugune nfifid täitsa
meeste hulgas peaks ka toahtima. Saame me ilma temata
ju sama hästi ja pareminigi roälja. Radu pakkus toeel
toite ja toiinasid ringi. Teised roõtsid igaüks oma jao,
kuna Joosep püüdis tagasi hoidlik olla. nii kestis meel
naljatamine ja naer edasi kuna toiimaks proua Rohtson
istmelt tõusis ja sõnas oma mehele.
„Kuule Rlbert, nüüd hakkame küll minema, aeg
on juba nii kaugel !* ITlehel ei näinud ka selle toastu
midagi oleroat, sest ka tema oli päeroasest pummelda­
misest juba üsna roäsinud. —
Peale abielupaari Rohtsonite lahkumist hakkas ka
Joosep Grauberk minema, kuna Krati Juku meel Raduga
midagi jäi rääkima. Olid ju nemad ka kõige sagedamini
pudelit tõstnud ja sellest see nüüd tuligi, et Juku mär­
kas, et ta jalad ei tahtnud enam sõna kuulda.

Ütetsa talust koju poole kõndides keerlesid Joosepil
igasugused mõtted peas ringi. Kaua pidi siis sarnane
asi edasi kestma, kas siis tõesti midagi enam ette mõtta
ei saa? Kas peab tõesti tema armastatud Anni selle
tuima ja ükskõikse inimesega surmani koos elama?

49

3ah tõsi, flnnj oli tulles kui märku armud, et ta
enda eluga just päriselt rahul ei olnud. Kuidas saaks
aga flnnit kätte, ja mis peaks etteroõtma? Kas katsuks
kuhugi kaugemale armastatud naisega ära põgeneda, mõj
midagi sellesarnast.
nõnda mõteldes oli ta märkamatult koju jõudnud.
Ta palgelt paistis kurbus ja mure nii selgelt roäija, et ta
mana tädi isegi seda tähele poni.
„Hga Joosep sa oled täna hoopis kurma ja tõsise
näoga, oled sa mjdagi paha kuulnud roõi pole su terroisega kõik korras?" „Pole suuremat midagi," sõnos Joo­
sep, kes nähtamasti ei tahtnud palju kõnelda, kuna ta
laualt toitu hakkas mõtma,
Peole söögi tõi tädi lehed lõuale ja sõnas et ehk
tahad ka roärskeid lehti lugeda, Joosep kes suur jutu
armastaja oli luges poolikul olema jutu kõigepealt läbi,
kuna pärast hokkas kuulutuisi lugema. Juhuslikult pea­
tus ta silm loterii loosi numbrite" peal. „£oosimine siis
juba läbi," sõnas ta ning hakkas roosatama numbreid
terasemalt järele. Oli ju temalgi roõidulocsipilet maetud.
Äkki jäi ta suuril silmil fuffaroat numbrit silmitsema mis
tal silma oli puutunud. „Wöib see mõimolik olla roõi ei
näe ma hästi," pomises noormees oma ette. Ki relt otsis
ta taskust oma pileti roaija ning seadis lehes olema pi­
leti numbriga kõrrou. Jah eksitust ei roõinud enam oüa.
Tõesti imelik ma saan roiirnati rikkaks, ma saan miljo­
näriks roõib see siis mõimalik olla. Joosepi ererous aina
kasroafs, nii et mana tädigi pliidi juures seda tähele oli
pannud. „mis sa sealt lehest nüüd leidsid siis Joosep
poeg, kas mõned tähtsad uudised mõi midagi muud?"
Joosep kes ei teadnud mis kohe mosfata teise küsi­
musele hakkas ju üsna kahetsema et ta enese nii ruttu
oma mälimusega ära oli annud, kuid püüdis siiski
midagi roastata.
„Pole siin suuremat midagi, mul roisf üks roeike
tühine roõit loosi piletiga tulnud, teab kas tosub toomise
kulusidgi ära." Sellega jäi jutt rahule, kuid rahule ei
jäänud aga mitte Joosepi maim. Ikka ja jälle pöördusid
ta mõtted tagasi miljoni peale mis enam mitte kaugel ei
pidanud olema.

50

Homme päero tuleb seda asja järele pärida, täna
on aga juba hilja, pole enam muud midagi kui rooodisse
puhkama. Woodisse heites ei tulnud aga uni. mõtted
rändasid peas ringi ega annud noormehe maimule
rahu.
ITliralda kuju tekkis ikka ja jälle ta maimusilma
ette. Oli ta ju tubli ja mõistlik inimene ja iga­
pidi korralik, oleks ehk roõinud teist edasi pidada, flga
mis seal enam nii palju harutada, nüüd on ta juba korra
ära ja tagasi ma teda enam ka ei roõta.
Anni oleks juba teine asi oiemaf. On ta ju piltilus
naisterahroas ning teda roõiks juba armastada. Olgugi,
et ta juba teise mehe naine on, minu peale roaatab ta
alati armsa pilguga, kuna ta oma Aadust suurt ei näi
hooliroat. Flönda mõteldes oli ta miimaks hommiku eel
alles magama uinunud. Keskhommiku paiku äratasid
heledad päikesekiired ta unest üles. Peale einet otsustas
ta Annile ka kirjas sellest teatada. Worsti oli ta mõte
paberil, ning juba samal õhtul oli kiri Annil käes.
Kirja lugedes paistis rõõmuläige nooriku silmist*
Wõi siis nii on laad Joosep on siis nüüd miljonär, seda
ei oleks roõinud mo kül mõtelda. Flüüd tundis ta süda­
mest kahetsust, et ta Aadule nii ruttu oli ära läinud.
Jah eks olnud see mu roanemate õnnis tahtmine muud
ei midagi. Hiis olen aga nüüd sest ära saanud rohkem
kui mitte midagi Oli ta enne mis ta oli, nüüd oga
peale selle haiguse mis ta põdes on ta päris roiletsaks
jäänud. Oli tal ju alati sõna suus mis ta mulle ette
kordas, et põllumees alla ikka põline rikas. Kus on aga
ta rikkus? suuremat rikkust pole tal midagi kui ikkagi
talupojal on. Joosep on ju nüüd temast palju ning mitu
korda rikkam mees. Peaks aga Joosep nüüdki mulle sel­
lest märku andma, et ta armastus minu roastu jahtunud
pole, ma oleks temaga nõus kas roõi ilma otsa põgenema.
Peagi jõudis oodatud aeg kätte kus Joosep Annile
teatas, et tahab talle millestki tähtsast rääkida. Joosep
rääkis oma suurest Õnnest Annile ning küsis lõpuks An­
nile otsa roaadafes:

51

öO!ed sa küllalt õnnelik nüüd oma abielus ning kas
tunned end rahul olema?"
noorel naisel ei näinud aga see küsimus suurt neeldiroat. Paluroalt maatas ta Joosepile sjima ning seinas:
„Rga Joosep, kuidas tuled sa sarnase küsimuse peale.
Tead sa ju ise kül mu õnnelikkusest."
„Kuhu ta aga täna siis jäänud on," sõnas miimaks
Joosep, kes Radu ära olekut oli märganud.
„€i olegi teist kodus, läks juba hommikul toora
ära, ta läks linna siga toiima. näe isa on toana mees,
ei taha pikka sõitu ette roõtta."
„Wasta mulle Rnni, on sul meel kedagi teist süda­
mes olnud?" Sellega püüdis Joosep selgusele jõuda kui­
das on Rnnil suhted mändmetsaga.
„Jäta niisugused küsimused, palus Rnni tead kui
toalusad nad mul kuulda on. Tead sa ju kül, et ma
üksnes sind olen südames kannud."
„Hea kül jätame siis selle jutu, aga tead ma tahak­
sin ühe, mõib olla kaunis rõske küsimuse peale sinult
kohe otsekoheselt coastust sooda."
„Rroalda aga armas Joosep mis sul mulle ütelda
on ega ära püüa minu eest midagi marjata.
noormees maatas üüritoal pilgul naisterühmale silma.
Kas maksab arooldada talle oma saami roõi mitie. neist
silmadest paistis aga sälendaro armastus Joosepile tnastu
nii sama nagu ennegi
„Wasta mulle tõsiselt, oled sa nõus minuga kaasa
tulema kui ma kuhugi kaugele reisiks?"
„Kuhu kohta ja kui kauaks?" oli Rnni roastus.
„rha praegust ei tea sulle just ütelda kui kauaks,
aga roöib olla ka eluks ajaks. Õied sa malmis minuga
põgenema, ära siit kuhugi kaugele kus meid enam keegi
ei saa tülitama ja kus me toõime oma armastust rõõ
muga maitsto?"
„Jah ma olen," oli Rnni lühike mõstus kuna mci
talle palgesse tõusis kuna ta toolilt üles oli kargemad.
Joosep tõmbas ilusa naise haendlasse ja surus kuu­
mad suudlused ta huultele, mis nagu ei tahtnudki lõppeda.

52

Kui on suil tõsine soo© minuga kaasa tulla, minuga
ühes õnne ja önnetuisi jagada, siis pane ennast teatud
päemaks reisumalmis.
Flagu sa tead on mult nüüd ©õimalust siit kuhugi
kaugele sõita ja sind kaasa ©õtta. Sinuta ei saa ma
enam elada ega taha ka, kui pole sind, õrgu olgu ka
siis midagi.
nõnda möödusid ©eel mõned päeroad oma harilikku
rada edasi. Siis pidi Uletsa talu noorperemees meskile
minema. Oli farmis jahmatada endale ja ka loomadele
roilja, mis juba otsakorral oli. €t meskile kaunike tükk
maad oli siis ei lootnud fladu enne äöd tagasi jõuda. —
Seda aega oskas nüüd flnni oma põgenemiseks ära kasu­
tada. Joosepi poolt olid kõik tormilised asjad korda sea­
tud nii, et asjata takistusi ei mõjnud enam ette tulla.

nii jõudis kätte see ammu oodatud suurpäem. Joo­
sep oli kogu päema mäga ärritatud ja rahutu. Kes teab
mis tuleb meel ja kuidas kõik roõib minna, aga Joosep
Grauberg polnud mitte argpüks mis ta kord ette roõtnud,
miis ka läbi. Ta pakkis aegsasti omal mõned asjakesed
kohmrjsse malmis, pani endale uued riided selga ning
oli reisuroalmis. €nne äraminekut andis oma tädile meel
hea summa raha ning ütles, et ta läheb ära ja niipea
tagasi ei tule. Wanake oli esiteks üsna jahmunud, kui
ta aga kuulis Joosepi rahustamaid sõnu jäi ta miimaks
rahule.
„Sa oled mulle ikka ema eest ainud ma olen sulle
tänulik, nüüd tuleb mul aga mõningate asjatalituste
pärast natukeseks ära minna nii siis ära sellepärast
kurroasta!"
nüüd jättis noormees roanakesega head
aega ja sammus uksest mälja. Tema kannul astus ka
manajnime järgi, kelle süda ei tahtnud järele anda sala­
jasest piinast mis teda maemas. Kuhu tahtis ta ometi
minna, oli ta olnud ju päc© läbi nii äreroas meeleolus.
„Tule oga jälle roarsti tagasi," sõnas ta kaduroale
nooremehele järgi kes Õhtuhämarusse peagi oli kadunud.—

53

Anni kel olid oma pakid juba malmis pandud ootas
äremalt pimetiku saabumist.—
minutid näisid talle igamikuna, ei tahtnud ega taht­
nud tulla see ammu oodatud õhtu.— flnni ei olnud
oma põgenemisest ainuma sõnagagi mrrku armud. 3a
kellele oleks tohtinudki ta seda amaldade, fladu oi* äro,
kuna isa eest hoidis ta suurema hirmuga oma saladust.
€ma puhkas tal juba mõne kuu mullapõues. Wmb olla
oligi see parem, sest nüüd ei näinud ta silmad enam, et
tema kollis tütar, keda ta nii hoidnud ja hellitanud, oma
isamaja ja oma mehe ja maaemad maha jätab ning
coõõra mehega kaugele ilma põgeneb.—
Peagi jõudis Joosep kokkuräägitud paike, äremalt
roaatas ta pimedas ringi põõsastikus polnud kedagi naha.
Ta pani oma sumadani maha, jäi aremalt ootama, flnni
ei lasknud ka end kaua oodata sest peagi ilmus ta pime­
dal teerajal nähtumale. Joosep tõttas tulijale kiiielt mastu,
ning tõmbas ta oma rinnale.—
„Kas kaua mind ootasid, küsis miimaks flnni sosinal
nagu kardaks ta midagi."
„€i mu kallis," sõnos Joosep, roaeroal! jõdsin rna
kohale. Rüüd jätkasid mõlemad noored armastajad endi
teekonda läbi pimediku Cehtse jaama poole. Jaamast
miis neid sõit peagi Tallinna kust nad sadamasse sõitsid
ja laeroale asusid mis järgmisel hommiku! teele pidi asuma
ning enamjagu huroireisijaile kuulus.
Järgmisel hommikul äratas laeroasolijaid tugero aururoile mis tähendas, et laetu hakkab ära sõitma.
Tugemad masinad hakkasid tööle ning laero läks
liikmele.
Sadama sillalt iehroitasid omaksed reisijaile
rätikuid järele ja saamisid neile head merereisi.
Joosepil ja Annil polnud aga ühtki saatjat kaldal,
neile ei lehmitanud keegi rätte järele ega seominud head
teereisi. Wõib olla, on nende teereis isegi õnnelik, roõib
olla, on ta ka Õige okkaline, kes seaa teab.
G hommik ilus oli siis seisid enamjagu reisijaid
laeroa lael, kuna meri oli peegelselge. Joosep toetas
Anniga reelingule ning maalas mõttes kaugenema! linna,
Caem tegi möimsaif omale teed läbi lainete, kaasa
miies endaga rõõmsaid reisijaid.—

54

€t Joosep ja Rnni mõlemad olid mere sõidus harjumata pidid nad peagi tunnistama, et see Ohetasane
õõtsumine neile tennise peole hakkas. Süda oli haik,
okse tikkus peale kuna söögiisu täiesti ära oli. Sarnase
haigusega oli aga laemamelsker juba harjunud. nähes
noorerahcoa haiget nõgu muretses ta neile mingit ©edelat
rohtu pudelis mis ta mõkmile merehaigele sisse andis ja
siis puhkama soomitas minna. Teise päetna õhtupoolikuks
oli ka termis juba parem ning mõlemad merehaiged üdi­
sid juba laemalaele ilmuda roärsket õhku hingama.
Kiirelt kattis lae© miili miili järele, kuna ©iimaks
kaua oodatud rand silmapiirile kerkis.
Kohale jõudes olid reisijad õnnelikud, et reis hästi
korda läinud. Uhke lleapoli sadamasilla ees laskis ooke­
ani hiiglane oma reisijad maale, nüüd leidsid reisijad
end selle kuulsa imeilusa linna ees, kus kõik näis otsekui
paradiisis oleroat. Cemalt paistis kuulus Wesuuro mis
oma aroatpusest tugema! suitsu ja aurupilroi õhku saatis.
€hk küll reisijad olid laemaltki juba seda loodusemängu
näinud, pandi seda ikka meel suure humiga tähele.
Joosep ja Rnni kes polnud sarnasest ilust ennemalt
midagi kuulnud, seisid kui keeletud ja imestasid selle
linna toredust.
„Töesti paradiis mu kallis, sõnas Joosep Rnnile
silmi ©aadates, tõesti kõik see näib kui unenäos aleroat
kus me praegu roiibime. Kül saab meil siin ©aatlemist
ja imestamist olema!“
Rüüd lasksid reisijad endid suroilasse roiia. Tore
luksuslik tõldauto ©iis nad läbi tänaroate rägastiku ja
peatas lõpuks uhke sucoila ees. Siia seadsid nüüd Joo­
sep ja Rnni endid koduselt sisse, et siin luulelises linnas
oma õnnest rõõmu maitsta.
Järgmisel päernal asusid meie reisijad seda ilu uuesti
©aatama. Käidi läbi kõigepealt kuulsamad kohad ja
ilusamad paigad mis linnas ja selle läheduses asusid.—
Pärast sõideti linnast ©älja, et selle ilusat ümbrust
©aadelda ja seda magusat lillelõhnaga segatud õhku
hingata. Igalpool kus reisijate silm puutus olid lilled
ja igasugused ilupuud.
Peaks inimeses ka sarnane Õie aeg kestma, tähendas

55

keegi hallpeaga manahärra kes ka paari seltsilise saatel
oli ilusat ümbrust maatlemas!“
„Jah miks ei roöiks olla kui inimene ise seda tahab
ja püüab. *
Joosep silmitses luulelist roanahärrat lähemalt. Ta
oli korralikult riietut ja kandis kerget suroimantlit käemarrel. Hägu oli monopoolne kuid siiski paistsid sealt
kaks lahket sinist silma roälja.
Ta mõib üks hea südamega inimene olla mõtles
Joosep endamisi sest manahärra teguroiis talle tööga
meeldis.
Hiies kui päike juba oma kiirtega puude latrou
hakkas kuldama, seadsid reisijad sammud jälle sumilate
poole tagasi.
Ühel hommikul roalmistasid reisijad endid kuulsa
VUesumi roaatama minekuks ette. Ka meie Joosep ja
Rnni tahtsid sellest osa coõtta, sest neidki oli Wesutoi
uhke auru- ja suitsusammas coaimustanud.
üii asusid siis huroireisijad ühiselt teele, Rajslcrahmad olid endid palama ilma tõttu enamus õhukestesse
roalgetesse kleitidesse riietanud. Ka finni oli endale malge
kallihinnalise kleidi selga pannud ja sammus Joosepi
kõrtoal kuulsa Wesuroi poole.—
Oleks nüüd Radu oma endist noorikut näinud, kes
siin luulelises maakohas, uhkelt riietatult köndis. Tõesti
ta ei oleks teda ära tunnud, ta ei oleks oma silmi
uskunud.—
Tasasel sammul lähemad inimesed edasi, igaüks
omatoahel juttu puhudes. Juba eemalt paistab suur
suitsu- ja aurupila? maatajatele silma. Wöimsalt tungib
maapõuest suitsu ja palamat auru taeroa poole. Ülemalt
langeb enamjagu aurust uuesti mihma näol alla, nii et
roaatajaile näib see nagu mihma sadu.
Tee ääred alid looduse poolt kõik ilusate lillede ja
taimedega ilustatud. Siin mõis silmata piiniaid, kaktuseid
ja palju teisi igasuguseid taimi, millele nimesid ei tead­
nud maatojad anda.
Tihti tuleb finnil Joosepilt seletust küsida sest siin
an ju nii palju näha, et silm maatiemjsega kipub roäsima
Rnni pani ka tähele, et ta kaaslane sügaroasse mõttesse
oli mõjunud.

56

«milleks sa nii mõttes oled kalllis," sõnas Anni
kui ta pilk Joosepi näo peal peatus.
«Pole midagi, ära muretse tuvikene, ma muidu
mõtlen nende endiste Õnnetute aegade peale mis meie
pidime mööda saatma!"
€t juba kauemat aega oldi siin viibitud, oli Anni
endale mõned tuttavad leidnud. Oli siin ju lõbusaid ja
jutukaid hõrrasi ja preilisi küllaldaselt, kuna mõnedega
oldi juba laeval tuttavaks saadud. Ilusa looduse sees
ja rõõmsate kaasreisijate keskel ei tulnud endisele metsa
Annile ta kodupõlv meeldegi. Ja milleks teda ikka meelde
tuletada, oli siin ju igasugust ilu ja toredust silmata, ja
sellega oma meeli lahutada.
naisterahvastel meeldis rohkem roäljas roärsket õhku
nautida, kuna meesterahvastel enamjagu klubides käimine
meeldis.
Tihti peale köis ka meie Joosep klubis, kus ta
mõnusalt veinipudelite taga istus ja oma kaaslastega
juttu puhus.
Cõpuks võeti ka ette reis kuulsale Combardia madali­
kule. Ilm oli aruldaselt ilus ja pöiksepaistne kui rei­
sijad linnast mälja sõitsid, et jäiiegi uut laaduse ilu
silmitseda. Siin oli otsekui taevalik kevad ärkanud.
€i puudunud ka siin ilu mis ei oleks vaatajate tähelpanu
äratanud. Siin puutusid silma uhked, lokkavad vilja­
põllud, mis sooja lõunamaa tuule käes õõtsusid. Peaasi
aga mis silma puutus, oli nende kunstlik niisutamine,
sest terved väljad olid väikeseid kaanale täis, mis mit­
messe harudesse jagunesid.
Keegi härra, kes nähtavasti ka sellest kohast mi­
dagi seletust teadis anda, palus sõna ja hakkas ladusalt
kõnelema.
«Arvatavasti on ka siin meie hulgas mõningad
reisijad kes on põhja Euroopast pärit, võibolla on siin
mõni isegi sest väiksest Eestist pärit nagu ma isegi.
Seal on kliima palju külmem kui siin, seal suvi on Õige
lühike ja külm põhjatuul võidab varsti ilusa kevade ilu.
Siin ilusal Itaalia pinnal on aga juba kliima märksa
soem kui seal. Siin on kõrged mäed ahelikus ümber,
mis kaitsevad maad külma põhja- ja kirdetuulte eest.

57

Taim on meil siin umbes sama pikk kui põhja
Curoopas sügis. Sademeid on natukene rohkem kui hari­
likult, omha õhk natukene roiludam. Selle roastu on aga
suroi märksa kuiroem, siis pole siin nädalate roiisi ühtki
pilroetükki taeroas näha, maid kõikjal kas silm ulatab
on sügam sinine taeroas, Selle roastu on aga siinsed
põllupidajad abinõu leidnud. Rägu me näeme isegi, neid
kanaale mis põldude roahel aset leiaroad, on hoolsad käed
malmistanud milledest siis põua ajal mett põldudele las­
takse. Wihma sadab siin harroo, kuid selle roastu möga
rängasti, siis rooolaroad roahutaroed ojad kanaaliäesse,
kuna sealt nad inimeste kõtelõbi põldudele juhitakse.
Rägu näeme kasroaroad siin peaasjalikult küprused,
moaruspuud ja roiinapuud. Kõne lõpetas ta sõnadega,
öeldes, kui kord põhjamaale tagasi läheme püüame ka
endi põldudele siit eeskuju roõtta ja nendega eesmärgile
jõuda."
Kõik metsad, maad ja mererannikud käidi ja maa­
deldi läbi.
Ka istuti õhtuti õlipuude salus uhkete
piiniade marjul. Kõik ilusamad orud, lagendikud ja aasad
said seltskonna tähelpanu osalisteks.
Iseäranis meeldis finni! toretal Combardh madalikul
kõndimas käia. Ikka ja uuesti jälle kutsus ta Joosepit
seda ilusat kohta maatama. €i tõrkunud ka Joosep ku­
nagi oma Annile mastu, maid järgnes igale poole, kuhu
aga see ilus naine teda kutsus.
Selle ilusa naise pärast oli noormees jätnud maha
oma kodumaa, oma roana elatanud tädi keda ta omal
ema eest pidas ja hea südamega IRiralda keda ta oli
kord nii sooja't armastanud. Kõik need oli ta nüüd
maha jätnud, ja kaugele roõõrsile siia elama asunud.
Paar korda oli Rnni ilma Joosepita roäljas käinud.
Ta ei tahtnud tülitada teist, kes ka roahel teiste härradega
seltsis tahtis ro-ibida. Anni sammus oma kahe sõbranna
seltsis teed mööda edasi kui teine seltsiline tagasi jooksis
ja kellegi noormehega, orroataroasti ome tulemase elu­
seltsilisega tagasi tuli. Peagi jõudis roäike seltskond
tuntud kohale, kus nii mitmetki õhtud ennem oldi käidud.
Seal kõrgete õlipuude salus olid koljusse raiutud istumis­
kohad, kus käisid roäljamaalased ja ka pärismaalased
Õhtuti istumas.

58

Siin oli ha tõesti ülimaga tore ümbrus, mis otsekui
mägise inimesi enda külge tõmbas. Uhked Õlipuud kum­
mardasid endi suurte okstega allapoole nagu tahaks nod
kõike kes nende all istusid oma hõlma roõtto. Ilusad
lilled, mis kasmamad peenardel ja murul küütuna andsid
sellele ümbrusele meel ilusama ja luulelisema mõju.
Rnni oma sõbrannaga istus ühe istme peale, kuna
teine preili oma kamaieriga teisel istmel aset roõtsid.
nimetatud armastajapaar oli pärit Soomest, keegi kaup­
mehe poeg ja tema pruut kellegi majori tütar, kes ka
olid tulnud Itaalia ilusat loodust maatomo.
Teine preili oli oga selle sumila peremehe tütar,
kus Joosep ja Rnni olid endile korteri mõtnud.
Rnni oli omo mõistliku jutu ja laheda olekuga selle
preili usalduse roõitnud. Tihti peale käisid nad seltsis
jalutamas ja juttu ajamas. Ka nüüd olid nad elamas
jutlemises, ehk Rnni küll kõige poremini mõnedest sõna­
dest aru ei saanud ja mõned sõnad malesti roälja hääldas
aga sijshi saadi omaroahel karda. Rüüd mõistis Rnni
kui hädasti oleks tol möõrkeelt tarrois läinud, oleks pida­
nud ikka oma manemate õpetuste ja manitsuste järele
tegema ja korralikumalt õppima, kuid mis see enam aitas
nüüd oli kahetsus liik hilja. €laroas jutlemises kuulsid
nad äkki kedagi läheneroat, ning peagi seisid kaks kor­
ralikult riietatud noormees! nende ees. noormehed tere­
tasid saksakeeles, ja küsisid miisakalt luba kas preilid
lubamad neid oma pingile jalgu puhkama. Teine noor­
meestest oli nagu jutust näha miimi tuttaro, kuna teine
ta sõber pidi oiema. mõlemad nooredmehed olid Itaalia
päikese all kasroanud hästi jumekad ja meeldima näoga,
ilusate silmade ja tumedate juustega. Rnni sõbranna oli
ka oma tutroat juba esüdanud, see oli kellegi majapere­
mehe poeg Ragnard Groiter. Teine oli keegi näitleja
Shrenard Schulnberg.
noorhärrade sinna ilmumisel tõusid Soome huroireisijad üles ja sammusjd eemale püüdes nagu märku
anda, et teistel oleks mõimalust rohkem mabamait juttu
roesta.
miimi tuttaro hakkas elaroalt jutlema ja naljatama
ilusa suroila peremehe tütrega, kuna teine tema sõber
59

finniga juttu mõffis. noor itaallane silmitses finnit oma
mustade silmadega, ning oli nagu näha tema ilust roaimustatud. Kuumaroerelise itaallase pilk oli ka finnile meeldiro
kuna jutt ja naljatused kestsid Õhtuni.
Rüüd märkas ka finni, et Õhtu on ju hiline ning,
et tema Joosep tudib teda oodata. Rägu unest ärgates
tõusis ta püsti ja sõnas oma sõbrannale, et aeg on Õh­
tule minemiseks, miimi oli ka sellega meeleldi nõus, ja
nii tõusid kõik ühiselt üles ja hakkasid tuldud teed linna
poole tagasi sammuma. Cinna lähedale jõudes püüdis
finni märku anda, et ta noormeeste saatmisest enam ei
hooli, sest nüüd roõimat nad isegi juba minna.
lahkumisel püüdis finni saatja teda roägisi suudelda
ning muid kallistusi talle osaks anda, millest aga finni
püüdis tõrukdes kõrcoale põigata.
Teel kõndides arroustas finni endamisi oma saatjat.
Üsna mõistlik ja armastusmäärne noormees. Ta sõnad
kumamad praegu meel mul hõrrous. missugune mõjum
ja sügam maade, jah Joosep ei ole küll tema mastane.

Wahepeal olid ka klubis oleroad härrased naljatusesf
ja mängust tüdind ning hakkasid koju minema. Ka Joo­
sepil oli isu täis ja ta lahkus, et minna koju. Teel
kohtas ta finnit ja ta sõbrannat kes ühiselt koju poole
kõndisid. Joosep ühines ka nendega, roõttis finnil käe­
alt kinni ning nüüd jätkati ühist teekonda sumila poole.
Joosepil oli täna õhtul mängus õnne olnud ja nüüd
OÜ ta tuju sellepärast üpris hea. Ta ütles Rnnile, et
soomib meel teinekordgi minna klubisse, sest sealsed
mängud meeldiroad taMe roaga, finnil oli ka see üsna
meelejärgi, ta käis siis harilikult oma sõbranna seltsis
jalutamas ning siis ei tundnud ta Joosepi järele just
igamust. Ta tahtis ka selle itaalia nooremehega meel
kokku puutuda, sest selle nooremehe kõnemiis oli teda
möga maimustanud.

60

Kord jälle ühel ilusal õhtul kutsus Crene oma sõb­
rannat välja jalutama, et ilusat õhtut väljas silmitseda.
„Kui Joosep klubisse läheb tulen ma meeleldi kaasal"
Joosep oligi täna Õhtul tööga äretoal.

Päevane juh­

tumine oli teda möga ärritanud, lugu oli juhtunud nimelt
järgmine. —
Joosepil meeldis tihtipeale kõndida mererannas. Hagu
igakord nii ka nüüd oli meremees rohkesti suplejaid.
Suplejate hulgas oli ka keegi vanahärra, kes Schveitsist
pärit oli, nagu pärast selgus, nimetatud vanahärra oli
täna olnud üpris heas tujus. Ujudes oli ta sügavale
kohale sattunud. Wanahärral oli aga jõud otsa lõpenud,
sest ta polnud artoanudgi, et seal võib mesi nõnda sü­
gav olla. Äkki vajus ta vee alla, ning oli uppumishä­
daohus. Joosep kes kaldalt sündmust pealt oli näinud,
riietus end ruttu lahti, ja tõttas uppujale tugevate kätetõmmetega appi. Kui Joosep upumiskohale jõudis kerkis
uppuja veel vee peale ja hüüdis korra appi. Joosep
püüdis uppuja kinni ja tiris teda ujudes kalda poole.
€hk kül päästetää raske oli jõudis Joosep upujaga Õnne­
likult kaldale. Kaldal tehti uppunule kunstlikku hinga­
mist, ning õõruti ta kangestanud keha ja sellepeale lõi
varsti ta silmad lahti, nagu näha oli abi Õigel ajal tulnud.
Peale selle toimetati vanahärra haigemajja, kus ta
tervis õige kiirelt tagasi tuli. Haigemajast tuli vana­
härra varsti välja, lubades oma elupeastjale ta vaeva
tasuda.
'
Sel õhtul kui Anni oma sõbrannaga seltsis jälle ja­
lutama pidi minema, ei olnud Joosepil head mängu tuju,
vaid ta tahtis end vabas looduses veidi lahutada. Ka
Annil polnud selle vastu midagi kui kuulis, et Joosep
soovib temaga Õhtul jalutama tulla.
Annile tegid aga muret need itaalia noormehed kes
pidid jälle, nagu kokku räägitud oli, nimetatud kohas
Annit ootama. Tahtis aga ka Joosep nüüd sama koha­
peale minna, oleks ta võinud Annit kahtlustama
hakata.

61

Selleks tõttas nüüd Rnni Crene juurde ja kõneles
temale oma hädast, ning palus teda, et ta läheks naortemeestele mastu ja räägiks neile selle seisukorra ära.
Õhtu saabudes läksidki Joosep ja Rnni seltsis jalu­
tama, kuna Crene oli enne ees ära läinud. Kui jalutajad
jõudsid sinna, kus pidi Rnni enne Itaalia noartehärradega
kokku saama, polnud neid seal, maid Crene istus üksinda
pingil ilma ühegi kaaslaseta. Kui Joosep ja Rnni Crenele
lähenesid, tõusis roiimane pingilt üles ja sammus neile
mastu. Rnni märkas kohe, et sõbrannal oli salalik nägu
nagu oleks tal mõni saladus südamel. Rüüd istus selts­
kond pingile ja hakkasid ühiselt juttu puhuma ja naljatama. Joosep märkas aga, et Rnni täna Õhtul meidi tu­
sane oli, ning küsis temalt osamõtlikult.
„Rga Rnnikene, mis kurbus on siis sinu hinges täna,
amalda mulle kõik. Rlati oled sa rõõmus ja lustilik ol­
nud uii, et sa isegi minu kurbust oled lahutanud."
«Pole suuremat midagi roastas Rnni, pea meidi roalutab ja selle põrast on tuju ära!"
Joosep surus oma kallimat mee! korraks mastu rindu,
ning siis mindi roaikides koju, et päemast roäsimust maodis jälle mälja puhata.
Teisel hommikul kui Joosep oli linna läinud roeikeseid sisseoste tegema tui Crene Rnnit külastama. Crene
tõi Rnnile kirja mida üks Itaalia noormees talle eile oli
Rnni jaoks annud. Kirjas oli lühidalt öeldud, et ta sooroiks Rnniga meel kunagi kokku saada, sest temale olemat Rnni juba sellest saadik meeldinud kui ta teda esi­
mest korda nägi. Ka paluti Rnnit teatrisse ilmuda, kus
üks ilusam operett mängimisele tuleb. Oleks uüüd nõnda
olema, et kui Joosep jälle roahest klubisse läheb, arutas
Rnni endamisi, siis oleks mul köigeparem aeg nendega
kohata. Sellest ajast aga kui ta selle manahärra ära oli
päästnud ei näi ta suuremat klubist hooEimat maid käib
selle manahärra pool aega roiitmas ja juttu puhumas, ehk
istub kodus paigal.
Rnni rääkis ka Joosepile, et õhtul ella teatris roäga
humitaroad eftkanded. «Kummast sa siis nüüd rohkem
sooroid osaroõtto, kas teatrist mõi mängu klubist?"

62

Joosep kasis nagu roeidi kiuste pärast just nagu ai­
mates teise mõtteid, et kummast siis sina rohkem soonik­
sid osaroötta, finni punastas roeidi selle peole ja Qtles,
eks läheme siis ikka seltsis teatrisse, on ju palju lõbusam
kui ka sina kaasa tuled.
õhtu oli rahroast teater tungil töis, nii et tuli teed
teha suure roaeroaga enne kui rahroamerest läbi pääses,
ettekanded olid ka möga ilusad, nii et tasus ausalt tuleku
ära, Peate ettekannete lõppu hakati ühiselt jälle koju
poole kõndima. Koduteel arutati meel teatri juhtumistest
ja toredast näidendist. Tehti ko muid roäikseid nalju,
ning nõnda jõuti peagi koju.
Ilusas ioodusüses Itaali maastikus ei pandud tähe­
legi kuidas aeg mõõdus. Oli ju sellest möödas kaks kuud
aega kui Joosep oma finniga kodumaa maha jättis ja
sealt ära põgenes. Paljud huroireisijäd on juba Itaaliast
tagasi rändanud, igaüks oma kodumaale, kuna Joosep ja
finni ikka siin edasi elutserood. Fl?ndele paistab siin
elu möga meeldima!, näib nagu ei tahakski noored ar­
mastajad enam looduslikult ilusalt maalt lahkuda, mit­
med ennenägematta juhtumised olid nüüd neil juba läbi
elatud, mida ei oleks roõinud oimaiogi, ja kes möjb seda
teada mis roõib tuleroik meel tuua.
Ühel päeroal tuli €ren? jälle Joosepit ja finnit kü­
lastama, olid nad ju endiselt meel heas roahekorras olnud
ning käisid läbi nagu head naabrid kunagi, muuseas
teatas ta, et tema ja tema peigmehe Ragner Graiteriga
tuleroal laupõeroal, see oleks kolmandal augustil pulmapäem saab olema ja palus ka neid lahkesti osamõtma
tulla. Joosep oli oma finniga üli õnnelik, nüüd ei tul­
nud enam noortel armastajatel meeldegi endisest mööda­
läinud roilefsustest. Siiski roohest tuli ka nendel mõttesse
endised ajad kodumaal. Tihtipeale leidis Joosep ennast
mõttes kodumaal olema ja siis tundis ta nagu salajast
igatsust oma roana sõprade ja tuttamate järele.

Sel ajal kui Joosep ja finni end igat moodi kaugel
kodumaast lõbustaroad, heidame ka pilku kodumaale ta-.

63

gasi ja roaafame kuidas elatakse nüüd seal Kuidas käib ka
Anni seadusliku mehe käsi, ja kuie as elab tema roanaisa.
Kõige pealt roaatame kuidas elab ir ana metsa Rein
ja kuidas on ka tütre kadumine teile mcju aroaldcnud.
esimestel päeroadel peale tütre kadumist oli isa
meel roäga kurb ja rõhutud. Oli ta ju ema ainuke tü­
tar, ja nüüd oli ta nii häkiste kadunud. Wana Rein
mõtles enne, et tütrega on midagi halba juhtunud, kuhu
mõis ta siis muidu nii jäljetult kaduda. Peatselt selgus
ega, et Anniga ühes oli ka Joosep Graoberg kõdunud,
nüüd ei olnud enam kahtlust, tema tütar oli maha jät­
nud oma seadusliku mehe, oma roana isa ja kõik muu,
ja roõöra mehega teadmatta kuhu põgenenud. Wana
Rein, kelle peas enne roaid paar halli juust oli leida, on
nüüd selle mõne kuuga hõbe halliks muutunud. Tööks
ei näi tal enam tahtmist olema, tihtipeale näikse teda
murelikult ringi käimas ja ohkamas, nähtaroalt *on tütre
meeletu põgenemine tema peate suurt mõju aroaldanud
ja roana mehelt elu tuju koguni ära roõtnud!
Ka Aadu on enda iseloomu palju muutnud. Ta on
palju kurroem ja tigedam kui enne. Tihtipeale püüob ta
ennast roiinaga lohutada. Kui ta roast juhtub kusagilt
roäljastpoolt tulema on tal ikka pudel taskus.
„mujalt ei leia ma enam kusagilt rahu ega lohu­
tust, räägib ta oma tuttaroatele, aga siis kui roiin mul
kurku rooolab ununeroad ära minu mured!" Ci jätnud
ka roäimees oma äija kunagi sest kibedast elutilgost ilma.
Sai ju ka tema oru mis isa süda nüüd tütre pärast tunneb.
Õhtul kui juba päeroa tööst rahu on saadud isturoad roana metsa Rein ja Aadu kambris laua ääres roeel
kaua ja arutarnad käes oleroatest sündmustest.
„Kas töötaksid sa mu tütre roeel endale naiseks ta­
gasi?" niisugust küsimust on Rein juba ennemaltki oma
roäimehele ette pannud.
„Kes teab nüüd sellest rääkida ja kas ta ka üldse
tulebgi, leob mis siis juba roõib alla ja tulla aga eks ta
ole ikka mu naine ja mulle ikka ka roeelgi armas." Tööst
meil just roaga halba ei ole, or< meil ju Juuli hea töö
inimene tema abiga saame ikka edasi, loomade talituse
juures on ta ka roäga mõistlik ja kärmas.

64

Jutt mis Radu rääk;s, poni roana Uletsa peremehe
mõtlema, ta hakkab juba Juulit kiitma kas ehk peitub
selle taga midagi kes roõib seda teada.
Rga kui flnni enam tagasi ei tulegi, kui Radu hak­
kab roiimati Juuliga kokku elama, mis siis teha roõi kel­
lele pean ma siis oma koha jätma? Praeguses seisu­
korras ei roöi ma roeel midagi otsustada, eks näeme
mis tuleroik taob.
Öö tund oli juba kättejõudnud, kui roana raske sü­
damega ja mõteldes roeel kaua, magama uinus.

Ka Joosepi tädi ootas ja roaetas, millal tema roennapoeg koju ilmub, liii mõnedki päeroad on sellest juba
möödunud kui ta kodunt lahkus. Ta käis ka tihti seal
poes kus miralda teenis. Ta lootis temalt midagi selge­
malt teada saada, sest ta oli ka nende roahekorrast Joo­
sepiga teada saanud.
ITliralda ei teadnud aga sellest loost midagi rääkida,
muuseas kuulis Joosepi tädi miraldalt, et tema perenaine
olla haige ja karoalseroat Shroeitsi minna terroist pa­
randama.
„Kas mõtled ka ühes minna roöi," küsis ta miraldalt.
„Teab nüüd seda, po'e roeel järele mõtelnud."
ITliralda elas oma koha peal kui korrolik teenija
kunagi. Perenaine pidas oma teenijast ka lugu nagu oma
lapsest ja kinkis miroläale nii mitmedki head ja tarroilikud asjad.
Wahepeal oli ka paljugi uut juhtunud. Karjatse
miili oli Krati Johannesele mehele läinud, kuna Toa Cinda
oli meie tuttaroa mändmetsaga kihlatut, jõelehtme Salmel
olid küll pulmad roeel pidamaifa, kuid pulmadeks olid etteroalmjstused iga päero täies hoos. Kaarel Hansmann,
Jõelehtme seeaegne peremees oli juba ennemalt rääkinud,
et oma koha annab terroes koosseisus roäimehe kätte.
Rüüd pidi siis pulmadest peale Heinrich Jõelehtme enda
kätte roõtma.
nii oli ajaratas edasi roeeredes, kodumaal mõnin­
gaid roäiksemoid muutusi toonud.

65

meie tuttaro abielu paar Rohtsonid elasid Ita enda
mõitslikku abielu edasi. Koht peeti hoolega korras tdd
sai ilusti tehtud ja kõik läks hästi. Ja mis on siis ahel
abikaasal teisele midagi atelda kui on nad aks-teisega
rahul. Peale muude oli Rohtsonite perekond alles hiljuti
fihe uue ilmakodanikuga suurenenud, ja see aina suuren­
das abielu rahroa rõõmu.
nii elati siis roahepeal kodumaal, mõnes majas
Õnnelikku ja teises jälle õnnetumat elu, kuidas kusagil
juhtus. —
nüöd läheme tagasi endi peategelaste Joosepi ja
flnni juure ja rocatame, kuidas nemad nüüd endi clupäeroi edasi soodomad. —
Peagi jõudis Ragner öroiteri ja ITlilroi €rene Shroeldmanni pulmapaero kätte. Wõöraid oli mõlemite pulma*
tegijate poolt kokku kutsutud. Ka ei puudunud peigmehe
hea sõber Shrenhard Shulberg pulma peolt. Kui Joosep
oma Anniga pulma majja ilmusid, oli pidu juba peale
hakkanud. Rüüd märkas ka härra Shulberg, et see ilus
naisterühmas, kes talle meeldis, et tal ka üks meeste­
rahvas kaasas oli. Kena naisterakroas, mõtles noormees
eneses. Oleks aga tormis teada kes see meesterahmas
temaga kaasas on, kas mõni tuttaro roõi ehk koguni —
tema abikaasa.
Peagi hakati toimetama pühalikku laulatustclitust.
5?e sündis muidugi ITlilroi kadus tema isa majas. Selleks
oli ilus aroar saal selle kohaselt sisse säetud. taud oli
pandud keskpaika tuba, mille peal põlesid kaks suurt
küünalt, ning mõned lillekimbud olid asetatud, õnnest
õhetaa^a nägudega seisis noorpaar laua ees mille teisel
paol küljel õpetaja seisis, luigelt roaatas pruut õpetajale
silma, tema silmist paistis cusus ja määrus mõstu.
Pruut oli riietatud lumiroalgesse laulatuskleiti ja
seisis kaunilt ja saledalt laulatus laua ees. Ka peigmees
oli märksa kenam teistest meesterohroastest, näis nagu
oleks ta oma mõrsjaga täiesti rahul.
Waimulik pidas südantfiigutaroa kõne mis pruudile
pisarad silmi tõi. Ideed olid nii selged kui hommikune
kastetilk mis on seisma jäänud õrna roosilehfede roahele. —
Wast küsime eneselt, mis peaks siis mõrsjal meel kurroas-

66

tada olema, hui ta seisab altari ees mehega beda süda­
mest armastab. Oli ju tema peigmees mõistlik ja suure­
meelne inimene kellest keegi ei teadnud midagi halba
kõneleda. Õnnelikul pruudil aga tuli meelde tema armas
ema, kes nüüd juba teist aastat hauas puhkab.
Kui õpetaja oma kõne oli (õpetanud, tõttasid pulmalised noorpaarile ühe-teise võidu õnne soovima.
Flüüd mindi söögiluppa, kus lauad olid juba kaetud.
Kui küllalt oli söödud ja joodud ning pidutuju kõige kõr­
gema tipuni jõudnud ja õpetaja ara läinud läks tants
lahti. Oli siin majas ju ruumisid küllaldaselt, kus pidurahiuas võisid endid lõbustada.
Pulmalised lõbustasid end igö moodi nii kuidas aga
kellegi! süda kutsus. Ühte ümarasse tuppa oli piljardi
laud seatud kus mitmed pidulised end lõbustada püüdsid.
Ühe laua ääres oli isegi kaardimäng suures haos. Ka;
Joosep oli kaardi mängijate hulgas, sest temale meeldis?
jälle niisugune ajaviide. Ka ruiisferohmasdest istusid!
mõned seo! lähidai. Peaasjalikult aga mängijate seltsi*
lisfd kellede hulgas istus ka Hnni vesteldes elavalt oma
sõbrannadega. Shrenhard Shulberg stus ka teiste kaardimängijate hulgas ning püüdis aegu teistega ühiselt mööda,
saata, tihti peale Rnnile piike heites. Shrenhard ja
meel keegi teine noormees mängu lõpetades otsustasid!
minna tantsima.
Shrenhard palus Cjoned tantsima kuna teine noor­
mees Rnni tantsima viis. Tantsusaali jõudes vahetasid
aga noormehed endi preilid ära, nagu oli kokku räägitud,,
ning siis läks tants lahti. Rüüd alles sai Shrenhard Ro­
niga mõned sõnad rääkida. Ta maatas noorele naiste­
rahvale unistavalt silmi, millele ka Rnni vastas rõõmuga,
noormees surus naisterahwast tugevalt enda vastu, ning
tundis Rnnit sama tegevat. Surudes veel kõvemini neiut
oma vastu küsis: „Tahad sa mind ka natukenegi armas­
tada, vasta mulle kallis."
Selle noormehe küsimuse üle aü Rnni süda kuumust
täis nagu oleks la palavikus. Ta ei vastanud aga sellele
küsimusele midagi vaid vaatas talle naeratades silmi ning
sõnas, et te olete töna natukene rõõmsam kui õigus mis
pidi tähendama muidugi seda, et Shrenhard purjus oli.

67

Peale tantsu palus noormees flnnit jalutussaali, et
roeidi jahutada tantsust palaroat ihu, „Aga kes on see
noormees, sinuga kaasas? küsis ta nüüd Anni kätt oma
pihus kõroasti pigistades.
„See on keegi minu tuttaro," tähendas ta nagu po­
lekski see noormees tema elus kuigi tähtis.
«Armastad sa teda?" päris noormees edasi, ent
Rnni jättis seekord roastuse roõlgu.
„Cubad sa ka mind armastada Anni, täota mulle
seda."
„ma tõotan," sõnas Anni end sohroa nurka suru­
des ja nooremehele unistaroalt silmi roaadates. noormees
tõmbas ta oma rinna roastu ja surus ühe kuuma suud­
luse ta suule.
Aeg oli juba hiline kui nüd mängutuppa jõudsid
kuna rahroas enamjagu minema hakkas ja noorpaarile
õnne söömis.
mehed kes aga kaardilauas istusid olid kõroasti
roiinanuru mõju all ega mõtelnudki roeel lahkuda.
Shrenhard Õhutas mängu tagont ja pani suured
summad roälja, kuid mängis meelega nii, et ta ise kaotas.
Sellest sattusid teised suurde mänguhoogu millel näis nagu
ei tahaks lõppu tullagi. Cõpu paole kaldus roöit Joosepi
poole mis enne oli teiste käes olnud. Shrenhord oli en­
nast Joosepiga kokku mängima seadnud, et siis temaga
paremini tutrouneda.
Kesköö oli juba möödas kui lõpuks mängijad lah­
kuma hakkasid. Shrenhard aroaldas Joosepile sooroi tema
korterit roaatama tulla, et siis teaks ka teda roahest kü­
lastada. loosep oli kaunis kõroasti purjus ega mõistnud
sellest midagi arroata, maid oli rõõmus pealegi, et oli
endale uue sõbra leidnud, flii jatkati nüüd siis ühiselt
kolmekeisi teed Joosepi korteri poole. Kohale jõudes jät­
kati joomingut uuesti edasi, sest Shrenhardil oli ka pu­
del roeini selle tarrois kaasa roõetud. Kui Joosep juba
üsna tugeroasfi roiinasfanud oli roõttis Shrenhard tasku­
räti, tehes nagu nuuskaks nina ning lehroitas sellega
kergesti Joosepi ligidal, millest roiimane aga midagi paha
ei teadnud aimata/muidugi oli siin ka rohke roiinaroötmine
oma mõju aroaldanud ning Joosep uinus lauale magama.

68

Rüüd oli otsus Shrenhardi ja Anni käes* Shrenhard
pani Annile ette, et nüüd oleks paras aeg siit lahkuda
sest loosep oli nüüd juba kahjutuks tehtud, nõnda kui
räägitud, nii ka tehtud. Joosep jäeti laua äärde magama,
kes oli raske unerohu ja roiina mõju all. „Rga ü*le mulle
Anni kas sa ka armastad seda Joosepit, roõi mitte?"
küsib nagu mingi salajane hääl Anni körrous. Kas nii­
moodi sa pead oma ausõna mis sa nii mitu korda talle
oled mandunud. Annil ei tulnud ago enam midagi meelde
Joosepist sest nüüd ümbritses teda Shrenhardi armastus.
Selle oja sees puhkas Jooosep pulma- ja ka ühtlasi
armumäsimust mis ilusa Anni seltsis üle elatud. Kus
on nüüd Anni armastus, kelle pärast so kodumaalt kau­
gele rändasid, hoolimatta kõigest kuludest mis pikal teel
on ära läinud. Küsib keegi hääl Joosepilt siis kui ta al­
les laual puhkas.
Joosep ei maganudki möga kaua. Teisel hommi­
kul o’i ta juba ülemal oma harilikul ojal. Ta ei saanud
aru mis on temaga õieti juhtunud. Pea molutab nagu
tahaks ta lõhkeda kuna südame pööritus peale kippus.
See nagu polegi minu tuba kus mina olen, mõi ei tunne
mina teda ise enam ära. Kus on aga minu Anni ma
tahan teda näha saada, ning ta ajas end maeroaga rooodist üles. Tusaselt kõnnib ta Anni moodi juurde aga
moodi on tühi. näib nagu poleks siin üldse keegi maga­
nud öösel sees. kuhu ta siis mõis kül jääda? Kas ma
ehk olin nii purjus, et ta mind kartma hakkas ja ei tul­
nudki koju, mõib olla on kusagil söbronnade pool. Aga
mis ma sest ikka nõnda palju mõtlen, parem lähen rooodisse tagasi oma pead parandama, ta ehk tuleb selle
ajaga isegi kodu.
Kui ta jälle ärkas oli päero juba õhtupoole jõudnud.
Pea oli kül mähe selgem ja parem oli olla, aga Anni
puudus ikka. JTla peaksin teda kusagilt otsima, aga kust,
roast on ehk ta meel pulma majas. Ta kõndis toas tu­
saselt ringi nagu mõnda paremat nõu otsides, aga ei
midagi ei tulnud meelde. Wiimaks roõtfis ta mütsi ja
sammus toast roäija, et oma roana sõpra Gottfried Johann
Aliendorfi maatama minna.

69

See roonohätra pidas loosepist palju lugu. flüüd
lootis ka Joosep temalt poremot nõu leida, sest vana­
härra oli teda ju valmis igölpool aroitama.
Kui Joosep flllendorfi korterisse jõudis, oli roona
Shroeitslane kül kodus, kuid valmistas end jalutuskäigu
vastu. Joosep surus südamlikult roonahärra kätt ning
ütles, et tahab tolle mõne sõna rääkida. Wanahärra
mõistis Joosepi tusasest näost, et midagi pahemat on juh­
tunud. Ta tõmbas külalise sohva peale ja küsis, mis
on temale nii suurt meeleärma roolmistonud. Joosep on
oga täna hoopis kohmetu näoga ega anna küsijale nii
pea mingit selget vastust. Ta teeb tegemist oma kaabu
serva kallal nagu otsiks ta sealt mingit head nõu, Rllendorf vaatab osavõtliku pilguga oma sõbrale otsa ja pa­
lub teda julgelt rääkida.
„Te teate ju härra Grauberg, et mina teile, kui oma
elupeastjale palju tänu võlgnen ja mida ma teile ka
unustanud ei ole. Rääkige aga julgelt välja mis on siis
Õieti juhtunud." Joosep kes nagu ennast oli kogunud ja
julgust saanud roonahärra sõnadest, köhatas korra ja
küsis,
„ma tahaksin teilt paluda, kas teie panite Groiteri
pulmas tähele mõnda iseäralist juhtumist."
Juhtumist, ja veel mõnda iseäralist juhtumist, mis
juhtumised siis need peaksid kül olema," sõnas vana­
härra arusaamatult.
„Wast ehk panite tähele sellest naisterahvast kel­
lega ma seltsis pulma peol olin."
„Te räägite seda naisterahvast ehk, kes teiega selt­
sis see kord merekaldal oli, sõnas roonahärra.
„5ee sama joh, sõnas Joosep nagu vähe rõõmsa­
malt. „Kas teie ei ponnud ise tähele, et ta tantsis ühe
teatri näitlejaga, no oga eks rääkige ometi mis temaga
siis on juhtunud?
„Teda pole kodus, pole terroel ööl olnud, sõnas
Joosep” äreroalt. JTtina ise rohkem ei mäleta kui ainult
seda, et meie seltsis pulma peolt tulime härra «Shulbergigo.

70

„nojah tpõibolio, kui fa selle näitlejaga seal fut­
maks sai ja temaga seal mäned korrad tantŠs, siis roõib
see ka tööga mõimalik o! a, et nad kahekeisi kuhugüe
kadusimad,"
. „Rga mis mina ütlen sellest Joosep, mina tunnen
sind kui tublit meest, a<;a sinu sõbrannast ei tea ma
suuremat midagi ütelda, \:as sa ise pole tema iseloomu
tundma õppinud?
„Hla ei ole ju ternoga meel kuigi kaua koos elanud,
toaecocli neli kuud ja selle aja sees ei ole ma midagi ise­
äralist tähelepannud. "
Reid sõnu oli noormees rääkinud rohkem pealis­
kaudselt kuid flllendorfi sõnad oid taile siiski kaunis
malusad kuulda olnud. Ta püüdis asjata «ma äremust
marjata, kuid mis tal siiski korda ei läinud. Wana
Shmeitslane nägi siiski kuidas tema kauge põhjamaa
sõber oma näojumet muutis. Roormehe nägu oli kahroatum kui muidu, ja mahete-roahel roõfsid seal mõned puna­
sed plekid põskedel aset.
Joosep rääkis roanahärrale, et pra on ikka endi­
selt rcäga haige ja pole sugugi hea olla, peaks magama
natukene meel, siis ehk läheb termis puremaks ja tuleb
selle kadumisloosse selgust. Seda öeldes tõusis ta üles saa­
mis roanohärrale head õöd ja sammus oma korteri poole.
Kodus roiskas ta end moodi ja püüdis rahutut südant
magamisega rahustada oga see ei läinud ta! korda. Süda
ei olnud mitte rahu), näis nagu rõhuks mõni ränk kirni
südame peal. Ka pole tuba nii kodune nagu ta alati on
olnud, kõik on nii roaikne nagu oleks ta mõni klooster
mõi kabel. Jkka ja jälle kerkib talle Hnni kuju silmade
ette ja maatab oma naeratamate silmadega talle otsa.
Ta tõusis moodi>t üles ja hakkas asju silmitsema
mis taas olid, et näha kas nad on kõik alles, mõi on ehk
Anniga ühes ka mõned asjad kadunud. Seda sumadani
pole aga kusagil näha, kus tal paremad riided ja kleidid
sees olimad, no kuhu ta siis mujale on jäännd kui äraroiidud.
„€ks ole nüüd kurat lahti ja ei mingit muud, asi
näib ikka päris tõsine olemat. Tannis järgi maadata ehk
on ka minul mõned asjad kadunud."

71

Cäbiroaadates leiab otsija endal käik asjad alles
olema.
«Isegi pudel roeini on siin, seda pole ma enne­
malt tdhele pannudki, no sellega pean ma enda kurba
meelt küi lohutama, kollab siis uneingel ise Anni ase­
mel mull roastu naeratab"!
Ta maias roeini klaasi, ja jõi mõned tugemad sõmud kanget meini. Talle nais nagu oleks see talle sü­
damerahuks olema. Peale selle heitis ta marsti moodi,
et päeroa muredest ennast mälja puhata. Woodisse
heites uinus ta peagi magama, sest oein ei jätnud ka
oma mõju amaldamata.
Hommikul ärgates aga ei ilmunud oadetamaf kusa­
gilt mälja ehk teda küll oadati, Joosepi rahutus aina
kasmas ta ei mõistnud midagi mõteläü, kuhu mõis tema
Rnni jääda. Päeroal käib ta jälle ema roana sõbra
flllendorfi juures kurba meelt lahutamos Wcnahärra
oskab oma lahedate sõnadega teda rahustada. Ta räägib
enda elust mis ta on läbielanud ja püüab oma jutuga
nooremehe kurba sQdant lohutada
„ma tahan jutustada teile lugu, mis minu noorus­
eas juhtus ja mis ka pisut sarnane teie looga".
Keegi preilikene oli minule heo sõber ja meie
tihti kahekesi ilusatel suroeöõdel
roabas
käisime
looduses jalutamas. Juhtumine oli ka kord pidul, kus
leidsin oma tutaroa preilikese pidu majas lukkus ukse
tagant. Ct mul endal ka selle toa tormis roõti taskus
oli, aroasin käratult ukse ja astusin äkitselt sisse,
nüüd nägin teda ühe roõõra härra seltsis sohroa
peal käsi käes istumas, mind nähes kohkusid mõlemad,
kas minu äkilisest ilmumisest, roõi kartsid nad minult
kättetasumist. *Sa ju tead, kui leiad enda ar nastatud
neiu teisega kahekesti üksikus toas siis ei ole ka ime
kui nvnu nägu roiha ja põlgtuse tundemärke amaldas.
Pärast leidsin parema ja mõistlikuma endale kes enam
teiste peale silma ei heitnud, maid minule truuks jäi.
Temast sai ka minule hiljemalt mõistlik abikaasa, nüüd
on ta aga juba surnud ammugi", nii ütlen ka teile
härra örauberg, kui see naisterühmas an muutlik ja pet­
lik nagu sügisõö, kel öeldakse üheksa poega olema, ega
maksa siis sellepärast kurta.

72

V

:*

.

M. MARK

Truudus
võidab.
Romaan

elust.

Hind 20 senti.

Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal 1935. a.

* \.

&,.: ■

»SL

i

2?

*■■

- V

Selle peale tõusis vanahärra luuast, tõi pudeli veini,
valas klaasi täis ja kõskis sõpra kaasa juua parema
meeleolu saamiseks.
Kui klaasid tühjaks joodud pandi sigarid suhu ja
hakati suure isuga suitsu Qlesse puhuma. „Kuule Joosep,
kui nüüd suits läheb kahte rõnga, leiad endale uue, pa­
rema kallima/ Ka Joosepil polnud vanahärra naljatamise taastu midagi maid ta tõmbas tugevalt suitsu ja
puhus suitsupilvi Üles lakke. Hüüd tõusis ka suits ka­
hes rõngas üles poole, mida ka vanahärra oli juba sil­
manud. „Tloh asi on korras milleks nüüd enam kurvas­
tada muud kui klaasid uuesti täis. Tervist Joosep, ning
klaasid käisid kõlisedes kakku. Kas ikka veel kurvas­
tad, naljatas vanahärra edasi, kellele vein oli juba veidi
mõju avaldanud, kas ikka veel leinad Rnnit taga. Ka
Joosep sattus paremasse tujju. Ta kiitis igat pidi vana­
härra lahkust ja tema lahket vastutulelikust.
Kui juba küllalt juttu aetud ja naljatatud tahab
Joosep minekut teha, aga härra Rllendorf sunnib teda
uuesti paigale, ning lubab talle veel midagi rääkida.
„ Hiina kavatsen lähemal ajal šhveitsi reisima ha­
kata. Ka seal ei puudu looduslikult ilusaid kohti ning
huvireisijate poolest ei jää ta sellest suvituskohast taha
sugugi. JTluK üksinda aleks igav sõita ja siit ei taha
ma teenijaid ka ligi võtta, sest kodus on mul tublid ja
korralikud teenijad isegi. Wast oleksite nõus minuga
seltsis reisima sest ma kavatsen reisu varsti ette võtta."
„ITla ei tea nii häkitselt veel selle peale kindlat
vastust anda, sõnas Joosep, oga hommen loodan härra
Rllendorfile kindla otsuse tuua." nende sõnadega lõpe­
tas Joosep jutu ära tänas vanahärrat kõige lahkuse eest
ja läks ära. Päike oli juba loojas kui Joosep tänavale
astus. Kdnnjteed olid rahvast tungil täis kes olid Õhtusele
jalutuskäigule tulnud. Ka Joosepil tuli tahtmine veidi
jalutama
minna. €hk juhtub kuidagi juhuslikult
Rnnit ja Shrenhardi kusagil nägema. Ta sammus pikka­
mööda sinna poole kus Rnni oli alati jalutada armasta­
nud. Joosepil tekkis plaan pähe, ehk juhtun siin midagi

73

nägema kui enda siia põõsastesse peidan. Flõnaa mõteldes
peidab ta end ühte tihedasse põsasse ära ja jääb maikselt ootama. Tüki aja ootamise järele kuuleb ta tasaseid
samme ligineroat. Joosep tõsteb pea üles ja kuulatab
teraroamalt, tasaselt räägib mahe naisterühma hääl mil­
les Joosep oma endise finni hääle ära tunneb. Joosep
kuuleb roaikuses nüüd ainult ema südame löömist, siis
on juba sõnu selgemalt kuulda.
„Kallis Shrenhard, küll läheb aga see aeg sinu selt­
sis kiirelt mööda. Kas ka täna lähed tsirkusesse etendust
andma ?“
„Jah mu kallis, sõnab meesterahroas tosaselt rää­
kides. Rüüd jõuaroad mõlemad armastajad legendiku
peale ja sammuroad lähedal olema pingi poole istuma.
Joosep silmitseb nüüd finnit lähemalt. Tal on taeraakarmasinine siidikleit seljas, mis tema ilusaid kehamorme
roälja paista laseb. Jah kena oled sa küll mõtleb Joosep
endamisi, aga seda kenamad meel on su teod.
Joosep on taskust midagi rasket ja külma pihku
mõtnud ja sammub hääletult istujate poole, firmestajad
kes isekeskis õnnelikud olid ei pannud lähenejad tähelegi
maid ajasid isekeskis juttu lilledest ja muust mis neile
meelepärane oli.
Selle ajaga lähenes Joosep hinge kinni pidades is­
tujatele, kes nüüd endiroahel midagi päris sosinal rääki­
sid. fikitselt praksatas üks oks astuja jala all ning andis
luuraja ära. Shrenhard kargas kui aleks ta maimu enda
ees näinud äkitselt püsti, kuna finni kiljatas kõmasti,
kui ta enda ees nägi Joosepit laskemalmis sõjariist käes.
Caskemalmis brauning käes astus Joosep Shrenhardile
mastu. Wiimane oli põueoda kätte haaranud ja astus
pealetungijale mastu. Kõlas hele pauk, ja kohe sellepeale
teine ning mihane hääl sõnas. „!Tla õpetan sind näitle­
jaks sa kelmi" näitleja lamas nüüd maas ja küljest ni­
rises tal merd, kuna teine haaro jalas oli kust enam
roähem merd jooksis finni oli käed silmeette pannud ja
palus Joosepit, et ta ei surmaks mitte ilmsüütud inimest.
Joosep oli Shrenhardi põueoda maast mõtnud ise üteldes:

74

„Sa näed minu käes seisab praegust tema elu, ma roõin
teda surmata kui mul on tahtmine, aga ma ei taha. Cas
elab edasi, ehk surgu oma haaroadesse kui heaks arroab."
nKas tuled nüüd minuga tagasi/ pööras ta roihaselt
Anni poole.
„€i iialgi tule ma enam sinuga, miks tapsid sa
tema ära, ma armastan teda rohkem kui sind, kai minema
sa mõrtsukas ja ära puutu temasse mitte." Anni oli need
sõnad äreroalt ja hingeldades rääkinud, kuna ta ise põlg­
likult Joosepit silmitses.
„Ah nii, sedamoodi on siis sinu armastusega lood.
Kas sa Arthur mändmetsa enam ei armasta, ja nii sama
ka oma seaduslikus abielus meest. ITii on kõik sinu ar­
mastus sa truudusetu naine." Joosep oli neid sõnu äre­
roalt kahroatute huulte roahelt rääkinud. „ITla ütlen sulle,
sõnas Annile üsna ligi astudes kui sa ka põlmili mu ees
paluks, ei töötaks ma sind tagasi." Reid sõnu rääkides
pööras ta end ringi ja põgenes nii ruttu kui tal jalad
kandsid sest hirmsast paigast eemale.

Pikapeale toibus Anni esimesest kohmetusest ja nä­
hes, et Joosep ära põgenes, hakkas ta oma seisukorda
roaatlema. Shrenhardi oigamine kostis talle nüüd kõnnu,
mis näitas, et noormees oli meel elus. Anni rebis oma
aluspesu küljest mõned riideribad ja sidus nendega haaroad kinni nii hästi kui see tal korda läks. Selle peale
roõttis ta nooremehe kaabu lähedalt maast ja tõttas sel­
lega lähedal olemast allikast mett tooma. Weega niisutas
ta haaroatu pead ja andis ka talle juua. noormees toibus
roarsti ja küsis, et kuhu tema roiharoaenlane on jäänud,
ja miks ta teda päris ara ei tahtnud surmata. Rüüd
hakkas juba Shrenhard rohkem toibuma kuid siiski suur
roerekaotus andis end tunda. Anni aitas haaroatu istuma
kuid ta oli siiski nii nõrk, et uuesti rohule tagasi langes.

75

tahedalt teelt oli kuulda auto mürinat, mis kiirelt
lähines. Hoidku küll kedagi siia nüüd tulemast sosistas
Hnni ning jooksis autole mastu, sest tal tuli nüüd uus
mõte pähe. Ta lehroitas kergelt taskurätikuga püüdes
märku anda et ta s0ita söömis. IHasin peatus ning paar
härrat roaatasid aknast mälja. Hani palus härraseid
endale appi et saaks haamatut haigemajja toimetada.
Ühiselt kanti haaroatu autosse ja sõidutati haigemajja.
Hinna jõudes paigutasid nad haige lähemasse haigemajja,
nagu arstid tõendasid ei olnud haaroad mitte rasked,
paari nädal» pärast arroati, et haige roõib juba lahkuda
haigemajast.
Flüüd saatis Hnni oma päemi Shrenhardi korteris
edasi ja tahtis temaga õnnelik olla. Ta tundis end
Shrenhcrdiga õnnelikuma olema kui kunagi kellegi
teisega. Selle Itaalia noormehe maade on palju kirglisem
ja sügamam kui sellel inimestel, kes on külmas põhjamaa
süles,üles kasmanud. Cks ole ju lõunamaa päikesel palju
kuumem ja heledam maade, seda tunnistaroad ka kirju
ja roärmirikas taimemöö mis siin pinnal kasmaroad. Rii
on ka lugu inimesega, nii on lõunamaa inimene polju
teisem kui põhjamaa poeg. 'Hõunamaa nooremehe palam
armastus oli Hnni südamele nii sama nagu päikesekiired
Õrnale taimele.
Shrenhard oli hariduse poolest polju kõrgemal järjel
kui Joosep sellepärast mõis ta ka rääkida flnnile kõigest
mis roiimasel tundmata oli. Hnni süda oli nüüd täieli­
kult Itaalia nooremehe päralt.
Shrenhard oli juba niiroõrd paranenud et jällegi
teatris näidentitest osa roöttis. Ka Hnni mõis teatri män­
gudest osa roõtta sest oli ju tema Shrenhard samas teatris
näitleja.
Hnni pani juba pikemat aega tähele et keegi kaas­
näitleja Shrenhardi peale armsaid pilke heitis. Kord tuli
niisugune näidend, kus pidi kohe nooremehe roahel kaksikroõitlus ettetulema ühe neiu pärast. Üheks noormeheks
oli Shrenhard, kuna teise meesterahaoa osa floreida enda
peale roõttis. näidend oli hästi kätteõpitud ning pidi
nüüd hästi mälja tulema.

76

fIoreida astus näitelavale nüüd meesterahva riides ning
mängis ka ühtlasi armastuse osa.
Peagi tuli näidendi põnevam silmapilk kätte. ' See
noor Itaalia naisterahvas kes oli ennemalt Shrenhardi
armuosaline olnud seisis nüüd oma armsamaga vasta­
misi, kelle oli üks võõras naisterahvas temalt äravõtnud.
lust see äratas vihatule lõkkele floreida palavas rinnas.
Ta oli juba mitmel korral vandunud Shrenhardile kätte
maksta kuid ei olnud leidnud selleks parajat silmapilku.
Flüüd näis aga selleks paras silmapilk tulnud olema kus
ta võis kättemaksta.
See ilus naisterahvas kelle pärast pidi nüüd kak­
sikvõitus tulema kahenooremehe vahel seisis seljanajakile jämeda puu najal ja vaatles võitlust pealt ja lau­
sus. „See kumb jääb teise võitjaks seda tahan mina
armastada, sest mina armaslan vahvust.“
neiu luges üks, kaks, kolm ning lõi igakord lugedes
käed kokku. Wasfased jooksid kokku põueodasid ees
hoides. Shrenhard mõtles, et floreida ka nii sama näideniit mängib nagu temagi, floreida oga varitses seda
silmapilku mil saaks oma oda vastase südamesse puurida.
Wõitlus ei olnud pikk sest äkitselt puuris floreida
oma oda sügavalt Shrenhardile rindu. Wiimane tuikus
ja langes oiates maha.
„miks tapsid minu sa floreida?" sosistasid ta kah­
vatud huuled, ning peale selle kaotas ta meelemärkuse.
nüüd nägid ka pealtvaatajad, et asi oli tõsine aga
mitte enam näidend, .näitelavale lasti kohe eesriided
ette ning peagi toimetati arst kohale.
Arstid vaatasid haava üle ja panid ta lahasse.
Arstide arvates oli haav elukardetav.
Waheajal oli floreida end ümber riietanud ning tõt­
tas haavatu juurde tagasi. Ta langes Shrenhardi ette
põlvili ja palus ärdasti.
„Kal!is Shrenhard, andesta mulle ma ei teadnud
mitte suures meelesegaduses ja vihahoos, mis ma tegin.
Sa teadsid, et ma sind palavalt armastan, sina aga

77

murdsid oma tõotust jo hakkasid Oht teist naisterahvast
armastama. Seda ei suutnud ma aga kannatada ja sel­
lepärast ma tahtsin sulle kättemaksta."
Shrenhard ei vastanud midagi toreidale vaid oigas
ainult mõne korra mis tunda andis, et haavatu seisukord
küllalt raske on.
Arstide soovil oli haavatu üksinda kästud jätta,
et tal oleks rahulisem olla.
floreida ei leidnud aga enam kusagilt rahu. Ta
tundis suurt kahetsust oma teo üle ja soovis nüüd, et
haige haav võimalikult kergem oleks.
Ta ei suutnud kaua rahutusele vastu panna mis
tema südamesse maad oli võtnud, ja läks ühe kõrvalukse
kaudu sinna tuppa kus Shrenhard haavatult voodis lamas
floreida astus tasasel sammul Shrenhardi voodi ette ja
silmitses oma magavat ohvrit. Sügav kahetsuse tunne
tungis õnnetu naisterahva hinge, kui ta pilku oma ohvri
kahvatule näole heitis.
miks pidin ma kül seda tegema, kas pidi seda kõike
tarvis olema, nii lendasid mõtted tal kiirelt peast läbi.
Wõibolla on tol praegust suur valu sellest haavast mida
ma talle lõin, kui ta peaks paranema kas hakkab ta
mind veel kunagi armastama või ci? €hk armastab
oma praegust mõrsjat endiselt edasi. —
3ah, ka see valu polnud sugugi kerge see mis ta
selle võõra naisterahva armastamisega ja ühtlasi minu
unustamisega mulle südamesse lõi.
meeleheitlikult põlvitas naisterahvashaavatu voodi
ette.
Sel ajal kui floreida haige noormehe ees põlvitas,
avas haige parajasti oma silmad, noormees kohkus esiteks
ära kui nägi oma voodi ees võõrast naisterahvast põlvitamas, suur oli aga ta üllatus kui ta põlvitajas oma
vaenlase ära tundis.
„Ka!lis Shrenhard, ometi ükskord avasid sa oma
silmad, tõota kas lubad mulle minu rasket süüd andestada
või mitte, sellega võtaksid sa suure valukoorma mu
hingelt ära.“

78

Haige noormees poni tähele naisterahva hinges ka­
hetsust oma teo Ole, mis ta äkilise meelega oli enne toime
pannud. Ta vaimusilma eest lendasid kiirelt määda en­
dised õnnelikud ojad, kus ta selle naisterahvaga oli end
õnnelikuna tunnud. —
Kuidas oli ta teda enne palavalt armastanud ja
tema omaks lubanud jääda. Siis tuli aga äkki see võõ­
ras naisterahvas nende õnne vahele. Tema vaade mõ­
jus nooremehe peale, nii et ta unustas oma endise armas­
tatud floreida ja oma südame temale kinkis.
Floore kuumaverelise Itaalia naisterahva hinge ei
olnud aga see mahtunud, tema sQda ali endiselt noore­
mehe küljes kinni ega saanud tema küljest end lahti kis­
kuda. Siis oli ta suures meeleheites hirmsa teo korda
saatnud.

*
nüüd aga põlvitas see naisterahvas tema voodi
ees ja kahetses oma tegu ja palus temalt andeksandmist,
noormees võttis oma jõu kokku, köhatas korra oma
hääle puhtaks ja pööras pool sosinal naisterahva paole.
„

„ mitte sina ei ole süüdlane floreida, vaid nii sama
ka mina, mina ärritasin sind sellele teole ... noormees
jättis jutu katki, äge palaviku hoog tuli talle peale.
„Sa ära püüa rääkida palju, see on sulle raske ja
sünnitab asjata valu, ütle mulle ainult üks sõna, sest
saab mulle küllalt."
Haige oli end vahepeal jälle kogunud ja sõnas
floreida rääkimise peale talle silmi vaadates. „ITUda
pean ma siis sulle vastama" ja noormees laskis oma
silmad ringi käija, nagu püüaks ta kusagilt parajat vas­
tust otsida. Ta hinges oli käimas suur võillus ja pin­
gutus, millest ta nii kergesti jagu ei tahtnud saada. Jah,
mida pean ma talle vastama, kas pean talle kõik andes­
tama mida ta teinud, j j selle kelle pärast see naisterah­
vas mind haavas, tema pärast unustama? floreida
nägi ära, et noormees temale nii pea ei tahtnud vastata
vaid millegi üle oma mõtteid pingutas, mida ka tema
arusaama arvas, ning neiu oli meeitheitmas.

79

«Shrenhard, palus neiu murtud häälel, luba ma
ro9tan su käe oma pihku, see rahustab mu meelt ja südameroalu, kui sa tõesti ei tahm enam mulle andestada
ega taha mind enam näha, siis ei taha ma ka enam
elada. ITta tahan siin sinu haigerooodi ees oma kurrood
elupäeroad lõpetada, et sinul mitte enam rohkem teepeol
ees olla. Reiu pilk oli nüüd nooremehe näo peale sihi­
tud nagu ootaks ta sealt meel midagi oma murtud süda­
mele. Siis oli kuulda ukse taga samme, keegi tuleb käis
mõte tal peast läbi. Reroolroer läikis neiu käes, kõlas
pauk ja roiimane langes põrandale.
flrst kes koridorist tulles pauku oli kuulnud, kiiren­
das oma samme paha aimates ja tõukas äkitselt ukse
lahti. —
Ta ees lamas põrandal maas naisterühmas, kuna
ta kõrroal lamas läikiro reroolmer ning hõre suitsupilm
kattis toa.
noor arst kogus end ruttu ta astus naisterühma
juurde, kiskus tal riided rinna pealt lahti ja hakkas haaroa
järgi maatama.
Reiu oli kergelt haaroatud. Kuul oli küll südame
poolt rinnast sisse tunginud aga oli ainult kergelt hoo­
manud. Haige oli praegu sügamas minestuses. Ruttu
püüdis arst roerejooksu takistada. Ta tegi hädasideme,
ning sidus haaroa kinni. Siis kõlistas ta omale abi kes
haige aitaksid ära kanda. Kutsutaroad ilmusid peogi
kohale. Rüüd pandi floreida, kes ennast ise haaroanud
oli kanderaamile ja kanti kõrroaloleroasse tühja ruumi
kus raroitsemine uuesti käsile roõeti.
Shrenhard, kes alles isegi roäga haige, oli see juh­
tumine tundumalt põrutanud. Ta lamas oma rooodis suu­
res palamikus, kuna kahroatute huulte mahelt mõned se­
gased sõnad kuuldaroale tulid, flrst silmitses teda teraroalt, katsus pead ja roerelööki ning sõnas oma kaaslas­
tele. «Hingamine on kaunis korras poleks nüüd enam
seda roahejuhtumist olnud selle naisterahroaga oleks ta
roarsti tennisel olnud, sest see on nagu näha teda kõmasti

80

Ärritanud, äga siiski hoolsa ravitsemise läbi võib tast
veel pikapeale terve mees saada.“
nüüd anti haigele rohtu, mis ta südant pidi rahustarna ja talle uut jõudu andma. Siis heideti pilku veel
korraks haige peale, ning mindi teist haiget vaatama.
floreidale anti samuti kangeid rohtusid, ning peagi
lõi noor naisterahvas oma silmad lahti.
„mis on minuga juhtunud, olid haige esimesed sõ­
nad. Kus on Shrenhard?" Rahustage, rahustage end
preili, rahustas arst. Shrenhardil ei ole ju ameti mitte
surmav haav. Püüdke aga võimalikult rahulik olla,
siis tuleb tervis peagi tagasi.
Rrst kes ka mõlemife haigete vahekorda tundis,
püüdis nüüd haige meeleolu veel tõsta ja sõnas juurde.
„!Tla loodan, et teie mõtted ühekorra kokku lähe­
vad ja et saate ühekorra mõlemad veel õnnelikud olema."

nüüd heidame pilku vähe tagasi ja vaatame kui­
das käib selle naisterahva käsi, kes ka selles kurbmän­
gus tegelane on ja kes oli Shrenhard Shulbergi armas­
tuse võitnud.
Rnni kes 5hrenhardi juhatusel ja soovil oli esime­
sele kohale istuma pandud, et kogu vaatemäng oleks
paremini näha.
,
Ta istus noore äbielupaari Ragner Groiteri ja tema
abikaasa mjlvi €rene kõrval, noor proua oli Rnnile hea
sõbranna ning ühtlasi armastas ka väga teatris käija.
Ctendus oli olnud väga põnev, mil põhjusel ka ise­
äranis rohke pealtvaatajate pere oli kokku tulnud.
Kui võitluse silmapilk kätte jõudis ja kõigile hirmus
tõde selgeks sai mis näitelaval aset leidis tõusis saalis
Üldine segadus. Rnni kes asjakäiku lähedalt oli näinud
langes suurest ehmatusest minestusse, kuid toibus peagi
hoolsa Rlilvi €rene ravitsusel. tflilvi abikaasa ei vao­
tanud aga Rnni peale kuigi hea silmaga.
81

Härra Ragner sai asjast roäga hästi aru ning teadis
mil põhjusel oli terme kurbmäng sündinud. Tema arroates
oli kõiges selles kurbloos Rnni süüdlane. Oli ju floreida
temale sugulane ning nad olid olnud alati heas mahekorras.
Ta 'püüdis aga oma meelepaha sellepärast alla suruda,
et ta abikaasa aü Anniga heas roahekorras ja läbikäimi­
ses. €t ta oma noort abikaasat ei tahtnud pahandada,
tegi ta parem end nagu erapooletuks.
Wahepeal oli rahcoas teatrist juba lahkuma hakkanud, enamalt endi roahel sündmust arutades. ITlõned aru­
tasid asja üht, ja teised teist moodi. Küll orcoati, et on
õnnetujuhusega tegemist ja roõib ka olla roihacoaenuga.
Rnni seisis kui ei mõistaks ta enam midagi peale
hakata. Rahroa kõne kõmises tal kõrrous, kuna peas
igasugused mõtted lendasid, mis pean ma kül lõpuks
tegema, küsis ta eneselt. Shrenhard on raskelt haacoatud, ja kas ta üldse enam paraneb on teadmata. Rüüd
ei roõta mind ka Joosep enam coastu, kui ma tahaksin
tema juurde tagasi minna.
Küsicoalt, nagu nõu otsides, roaatas ta oma sõb­
rannale otsa ja sõnas: „Kollis Crene, andke mulle nüüd
head nõu mis pean ma peale hakkama, nagu näete on
asi kõige pahem. Kas roõiksite mind nii kauaks enda
juurde roõtta, kuni näen kuidas kõik asi läheb ja saan
endale mingit kohta muretseda?"

„miks mitte, heameelega, sõnas heasüdamline proua,
ma aga ei tea oma pead seda asja otsustada maid rää­
gin enne sellest oma abikaasale, ma loodan, et tal ka
selleroastu midagi ei coõiks olio. Wiimasel polnud ka
selle roastu suuremat midagi ning otsustati siis ühisel
nõul Rnni endi juurde teenistusse roõtta.
Sellest ajast peale hakkas nüüd Rnni oma uues
kohas elutsema. €t noorproua hea inimene oli ei olnud
Rnnil tema teenistuses suuremaid raskusi. €lu paistis
tolle siin parem kui ta seda oli endale enne julgenud
ettekujutada.

82

Selle asemel oli aga Annil oma raskused siiski
kanda, nüüd kus Shrenhard oli haigerooodis, ja Joosepist
oli ta ka muidugi põlatud. Anni sai nüüd hingeliselt
palju kannatada mis tema peale ka palju mõju acoaldas.
Tema lõbus meeleolu oli täiesti kadunud ja selle asemel
oli kurbusejoon noore naise südames maad roõtnud.
Kuu aega oli Annil ilma mingi suurenw mahejuhfumiseta möödunud. Ta polnud oma uuest elukohast kellegile mingit märku annud ega polnud ta ka Shrenhordist
midagi kuulnud.
Ühel päeroal kui Anni oli jälle oma mõttetesse süroenenud, astus proua Groiter tuppa, nähes Annit süga­
mas mõttes ja mureliku näoga, küsis ta osaroõtliku näoga,
mida see jälle peaks kurroastama. „€i maksa mitte nii
palju kurroastada, see mõjub teil roiimaks terroise peale.
Jätke moha kõik mured ja tehke rõõmus nägu ette."
Anni oli oma proua juttu naeratades kuulanud ega
lausunud sellepeale midagi.
nähes, et proua otsib oma käekotist midagi, muutus
Anni meeleolu roeidi rõõmsamaks. «Kas toote mulle kirja
mõi mõningaid uudiseid."
* Kirja mul just ei ole, aga uudiseid on mul natu­
kene küll," sõnas proua ja ulatas Annile kaks pilti ja
kihlakaardi.
«Shrenhard ja floreida on kihlatud, sõnas Anni
sellepeale kuna ta palged ära kahmatasid, ja pärast uuesti
punaseks muutusid.
«Seda ma mõtlesin kohe. Tähendab nad on siis
terroed ja juba kihlatud, nii see nüüdne elu on, esiteks
tapatööd ja pärast kihlamad." Proual ei jäänud ka muud
kui Anni sõnu tagant tõendada.
«millal peaksid siis need pulmad olema?"
«Oli kuulda, et teise kuu kümnendal, sõnas proua.
«Tõesti imelik inimene roõib see Shrenhard olla.

83

Ta roõib andestada isegi enda mõrtsukale ja põrast
isegi temaga meel abielluda 1“
„€ga roana arm ei roosteta,"
poolt juurde.

sõnab proua omalt

Proua roõttis kaardid laualt ja läks sellepeale uksest
roälja. Anni jäi kesk tuba seisma ja roaatas minejale
järele, kes ust enda järele kinni tõmbas.
Sügaro kahetsusetunne roõttis flnni südames nüüd
maad ja tasaselt sosistas ta oma kahroatute huulte roahelt.
„Oh Shrenhard, miks olid sa ometi nii muutlik ja
lasksid kõik nõnda sündida." Wiimaseid sõnu rääkides
olid pisarad noorel naisel mõõda palgeid alla jooksnud.
Sel päeroal kui Shrenhard Shulbergi ja ?loreida
Helbergi pulmapäero oli, pidi flnni üksi koduhoidjaks
jääma sest, et tema härra ja proua olid mõlemad pulma­
peost osaroõtma palutud.
flnni käis tubades edasi ja tagasi ega teadnud mida
etteroõtta. Ta roaatas tihti aknast roälja nagu ootaks ta
sealt kedagi tulema, tõstis roaase kummutil, tõukas jalaga
toole ja tõstis neid põrast jälle uuesti üles. Südamerahu
oli täielikult tal kadunud kuna selleasemel oli pahameel
ja kurroastus maad roõtnud.
nõnda oti lõpuks õhtu kätte jõudnud ning päike
roeeres metsade ja mägede taha parajasti looja.
flnni läks kööki, et õhtust roalmistama hakata. Chk
küll majahärra ühes oma abikaasaga pulmapeol oli, pidi
ta hooroipöisile ikkagi midagi õhtust roalmistama.
Õhtusöögil märkas ka tema, et flnni meeleolu just
kuigi lõbus ei olnud, naljatades pöörab ta ennast suure
kassi poole kes alati lauaääres istus, ja küsib temalt.
„Kuule kass kas oled sa meie perenaisel mõne tald­
riku katki teinud, et ta meel nõnda halb on?
flnni kes pliidi juurest hooroipoisi kõnet oli kuulnud
lausus naeratades selle peale. „miks teie oma roana
sõpra süüdistate tema ei ole midagi kurja teinud."

84

Hooroipoiss ei roastanud flnni jutu peale midagi*
Heitis karra pilgu sinna poole naeratas ja ei reastanud
rohkem sõnagi.
Wahepeal oli sööja endaga malmis saanud ja läks
mälja, et puid meel homseks malmis tuua.
Peale õhtuste toimetuste walmissaamist läks flnni
oma tuppa ja heitis moodi, et piinaroatest mõtietest sell
moel mabaneda. Uni ei tulnud aga peale maid jättis
ootaja saatuse hoolde.
Kurroalt ja üksinda oli flnni nüüd omas toas ega
teadnud millega oma kurbtust ja igamust ära peletada.
Samuti hui flnni üksilduses istus, oli ka hooroipoiss
Cndel üksi omas toas ja mõlgutas mõtteid. Talle kerkis
tüdruku kuju tihtipeale silme ette kellega ta natukese aja
eest kõnelenud oli. ..Paistab päris kena tüdruk olema
kui läheksin natukene tema juurde aega roiitma. Pererahroas on ka kodunt ära ja mis ma siin ikka üksinda
mähin."
Sellepeale silus noormees oma pead, kohendas rii­
deid ja sammus tüdruku toa paole.
Ta koputas ja kui toast sisse öeldi, astus Cndel üle
läroe tuppa. „Wabandage, et teid tülitama tulen, mul
tuli mõte teie seltsis mähe jutustada ja aega roiita. Rägu
näha olete nii sama üksinda toas nagu minagi."
„€ks istuge sõnas flnni ja roiipas käega tooli poole."
Wõõras tänas, jäi aga püsti ja püüdis Anniga
juttu teha.
„Teie olete ka alati kodune inimene kas teil ka
mõnd ”tuttamat pole kellega roõiks roahest igaroatel tundi­
del aega mööda saata?"
„Pole mul siin suuremat tutrousi midagi, sõnas flnni.
Olen roõöras siin linnas ega tunne siinseid inimeisi kuigi
hästi."
„Sama roiga on ka minul, et pole tutrousi ega ka
sõprade ringkonda."

85

«minu elukäik oli ennemalt palju rõõmsam kui ta
nüüd on, seletas hooroipoiss kes kõnelemise hoogu oli
sattunud.
Hiies aasta tagasi elasin ma oma hea abikaasaga
rõõmsaid ja õnnelikke päeroi. Oleks sel ajal keegi mulle
ütlenud, et see ilus elu peagi saab lõpetud, poleks ma
seda kuuldagi tahtnud maid oleksin talle naernud näkku.
Saatus aga ei tahtnud, et meie peaksime nii Õnnelikke
päemi kaua elama.
Siis tuli surm oma kurja käega ja roiis minult mu
armsa abikaasa ära. flüüd on ta juba üle poole aasta
mulla põues puhkamas ja kõigist neist maapealsetest mu­
redest roaba."
«niisugune on siis minu elukäik olnud," seletas
€ndel oma elulugu Hnnile.
«Kas teie roast olete nüüd nii lahke ja jutustaksite
ka oma elulugu minule mõne sõnaga."
«minu elulugu pole just teab kui roosiline olnud,
ega ole ka just kõige pahem. Wahel oli minu elumeri
ilus ja roaikne kuid roahest ka tormine ja mässaro."
«nii see on teie räägite päris tõsist juttu. €ga iga­
kord ei ole elumeri ilus ja roaikne, mõnikord on ta ka
tormine."
«Istuge ometi toolile, miks teie püsti seisate, teie
olete ju isegi terme päero tööl olnud," sõnas Hnni.
«Tänan, tänan küll saab, ega ma nii roäsinud ei
olegi, mees kes riigiteenistuse on läbiteinud ei tohi ju
nii ruttu ära roäsida." Ta astus naisterühmale lähemale
ja sõnas: „Wast olete ehk roäsinud ma tülitan teid siin
oma loriga, ehk tahate puhkama minna."

86

»Pote sellest midagi rääkis finni omalt poolt, ega
sest puhkamisest nüüd nii häda ei olegi, flega ju on
pikol õhtut kallalt, et juttu mesta."
noormees roõtab finni käe ja sõnab: «Teid teeb
roist rahutuks Shrenhardiga endine roahehord.
«Teate teie siis meie endist roahekorda Shrenhar­
diga?" —■
„1ah ma tean sellest loost nii mõndagi, sõnas noor­
mees kui ma alles siia tulin siis härra rääkis mulle ühe­
korra neist juhtumistest." —
finni kes enne, oli rahuliselt nooremehe kõnet kuu­
lanud, muutus nüüd rahutumaks, Flärroiliselt näppis ta
pabarilehe kallal mis tal peos oli, nagu oleks see toiming
ia| just nimelt tähtis. Weri oli näkku malgunud mis sel­
get tunnistust andis, et tal Shrenhardi meeletuletus ei
meeldinud.
«Preili Rnni, unustage möödunud ajad milleks neid
kõiki nii südamesse mätta, fleg roõib ju kõij? haamad
parandada ja teie eiulaema jällegi õigele teele paigutada."
Wiimaseid sõnu rääkides oli noormees tugemalt
finni kätt surunud ja talle sügamalt silmi maatanud, nagu
otsiks ta sealt oma sõnadele kinnitust.
«Praegusel korral oleme peaaegu ühesuguses seisukor­
ras," jutustas noormees nüüd juba hoogu sattudes edasi.
«Kas ei roõiks meie endi roahel midagi tõsisemat
ning paremat roahekorda luua. Oleks meil siis ju palju
parem ja lõbusam jgaroaid aegu mõõda saata.
Teie olete tõesti haruldane naisterahroas keda ma
üldse olen kunagi kohanud. Teie silmaroaade on nii
möjuro, et kes neid silmi on korra näinud nendest nõnda
kergelt lahti ei saa.
ITlida arroate minu küsimuste kohta preili Anni
ja mida arroate mulle sellepeale roastata?" —

87

finnil, kes nooremehe juttu oli kuulanud, kattis nüüd
kerge puna üle ta ilusate põskede. Kiirelt lendasid minetoiku marjud ta maimusilmade eest mõõda. Shrenhardi
kuju kerkis jällegi ta maimusilmade ette, ehk ta teda kQi
oli püüdnud oma meelest ära roõõrutada. Sellest see ka
siis tuligi, et ta ci saanud nooremehe kQsimustele nii
ruttu mastata.
naisterühma silmadest luges aga noormees nõus­
oleku pilku mida aga see meel amaldada nii pea ei tahtnud.
Kui noormees oma küsimust meel püüdis korrata ei
jäänud ka Rnnii muud üle kui tema küsimusele jaatamal*
mastata. Cõunamaa nooremehe silmamaade ei jätnud ka
selle põhjamaa naisferahma südant liigutamata, kelle süda
isegi armu igatses.

nii loas Rnni endale jällegi uue tutmuse Ragnerite
hoomipoisi €ndel Weebreyga.

nüüd istusid mõlemad kaasteenijad ühiselt käsikäes
ja ajasid juttu endistest ja praegustest aegadest. Rnni
südamest olid peagi ununenud endised rasked haamad. —
See noormees mõis oma jutuga ta rahutut südant
maigistada ja endised mured ja molud eemale ajada.
Rääkides ei pannud kumbki tähele millal aeg nii
kiirelt möödus kuni suur seinakell ühekorra kaks lõi ning
hilist öötundi kuulutas, noormees tõusis istmelt üles,
surus meel korra tugeroalt Rnni kätt ning tegi minekut.
Oma tuppa astudes kuulis ta, et keegi hobustega
märama ette sõitis. „Wist on härra juba tagasi," rääkis
ta enda ette ja tõttas mäljc, et hoomimäramaid omada.
Raskeid märamaid lahti tõmmates nägi ta, et härra para­
jasti moorimehelt maha astus ja oma abikaasat järele
aitas. Hoomipoiss termitas miisakalt, aitas noorehärral

88

sumadani tuppa kanda, jättis head ööd ja läks ale Öue
enda ette roilistades tuppa. —

Joosep tormas kui hirmust aetud mööda pimedaid,
tänamaid edasi. Ta ei teadnud isegi kui kaua ta olj nõnda
tormanud kui miimaks suurt roäsimust oma kehas tundis.
Süda peksis tormiliselt kuna tugem hingeldamine kiirest
tormamisest tunnistust andis. Ta peatus Ohe tänaroaristsel ja mõttis kaabu peast, et end Õhtuse jaheda Õhuga
meidi jahutada. Hirmus möödunud silmapilk ei tahtnud
tal meelest ära nii ruttu minna, mida tegin ma kiil oma
suures roihahoos, — küsib ta iseendalt. Peaks see haamatu nüüd tõesti minu kae läbi surema, mis saab siis
edaspidi minust? la selles kõigis on süüdlane see nais­
terühmas, ci mitte keegi muu. — Kõrrous aga kumisesid
ikkagi meel alles hilja kuuldud sõnad: „€i iialgi tule
ma enam sinuga tagasi sa südametu mees, sa oled ta
tapnud, — oled ta mõrtsukas." „Wõtku kurat niisugust
naist T Kas pean siis mina õige teda meel paluma
minema ?
„Kui on ta juba korra läinud siis mingu ma tahan
ta oma südamest täiesti mälja heita. Kui ei ole enam
naisi siis ei ole ka see enam naine kellega mõiks läbikäija.4*
Sammudes kuuleb ta, et keegi lähineb, oli juba
jutu ajamist kaunis selgelt kuulda. Joosepil polnud taht­
mist kellegiga kokku puutuda, ta keeras teiselepaale tee
äärt, et mitte kellegile oma äremat meeleolu näidata.
Peagi märkas kõndija, et oligi ama korteri ukse ees.
Tuppa astudes süütas lambi ning istus mäsinult sohmale,
et mäsinud jalgu puhata. „On ehk ka mul närmide jõuks
rohtu kadus, sõnas ta ja hakkas kapist midagi otsima
ning tõi sealt punase meinipudeli mälja. Ta jõi ühe ju*
tiga kaks klaasi täit pudelist ära, miskas siis klaasi lauale
ja istus uuesti sohmale.

89

„Wana fillendorf lubas end reisuks roalmistama
hakata, parem lähen maatan kaugel ta oma asjaga juba
on. Puhkamisest ei tule mul nii-kui-nii praegust midagi
mälja.
Kohale jõudes tõttas manahärra talle rõõmust sära'
mai näol mastu.
,.Tulge aga tulge tahapoole mu hea sõber, nagu
näete olen end juba reisumalmis seadnud."
„Tulge istuge siia ja kõnelege kuidas teie seisukord
ka nüüd on? Kuidas on lugu teie finniga, on ta juba
koju tulnud?" Joosepil ei meeldinud finni meeldetuletus,
see kiskus jällegi manad haamad meel rohkem lahti ja
tuletas allesjuhtunud sündmust talle meelde.
„€i ole minu finnit kül meel kusagilt mälja tulnud
ega tulegi. Ühtlasi on ka meie mahel igasugused roahekorrad lõpnud. Ulul pole enam isu siin linnas elada
maid tahaksin siit meeleldi kiirelt minema saada. Prae­
gust ei ole mul tuju rohkem enam sest asjast kõneleda
edaspidi räägin teile rohkem. Olen nüüd ka nõus teiega
ühiselt pikka reisu ettemõlma." —
„Teie rõõmustate mind oma sõnadega tõesti härra
Orauberg, kui lugu nii on siis pole muud kui seatke aga
endid reisumalmis, et meil enam ei oleks asjata takistuisi."
Wanahärra jutt oli olnud Joosepile meelepärane. Ta
jättis nägemiseni ja tõttas kiirelt oma korteri poole mis
sealt mitte kaugel ei olnud.
flüüd algas kibe asjadepakkimine ja korraldamine,
milles ta kaunis osaro oli. Kaks suurt sumadani mõtsid
kõik suurema jao kraami endi sisse kuna muist mähemaid
asju roäiksesse käsikohrori äramahtus. —
Kui kõik malmis oli uratas ta meel hoolega toas
ringi nagu kartes midagi maha jääma. Kõik on siis seda­
korda koos, ega ole mul siia tuppa enam midagi mahajäämas. nüüd pole muud kui kiiremalt minema.

90

Ta jättis pakid esialgu põrandale nagu nad olid ja
tõttas majaperemehele oma minekust teatama ja ka üht­
lasi lõpuarvet tegema. Härra Shrocldmann kellele Joosep
oli juba ennemalt teatanud oma lahkumisest ei pannud
nüüd nooremehe minekut ka palju imeks. Küsis muuseas
uue reisu eesmärgist ja nii äkilisest sõidust.
Kui Joosep oli oma korteri arme tasunud jättis ta
korteri peremehega südamlikult jumalaga ja tegi minekut.
„Õnn kaasa teile härra Grauberg, ning pidage ka
mind meeles kui te võõrsil olete sõnas peremees lahkujäle järele.
Joosep tõttas kiirelt minema, et voorimeest leida
kellega saaks oma pakkisi Hllendorfi juure toimetada.
Otsitav oli tal peagi käes, pakid pandi vankrisse ning
sõideti ära. —
Hommikul coara olid mõlemad reisijad jalul. Peagi
oli rooorimees ukse ees kes pakid ja kohvrid peale pani
ning siis algas Ühine sõit jaama. —
Teel püüdis Joosep oma rusutud meeleolu ilusa loo­
duse silmitsemisega lahutada. Kaugemale ja kaugemale
jäid neist iuttavad majad ja kohad maha, kuni lõpuks
jaama jesisel peatuti. Hüüd oli vanahärral Joosepist suur
abi. IToormees aitas tal pakkisi kanda mida vanahärrat
kaunis ohtrasti kaasas näis olema. Rong millega nad
roälja sõitma pidid oli jaamaesisel ja pidi mõne minuti
pärast väljuma.
nüüd oli vanahärral jällegi Joosepist suur abi.
noormees avitas tol pakkisi peale toimetada, et õigeks
ajaks rongile jõuda. Olid reisijad end vagunisse sisse­
seadnud kõlas vile ja rong hakkas tasaselt liikuma. —
Joosep heitis pilgu läbi akna välja ja püüdis veel
ümbrust silmitseda. Tal oli tunne nagu näeks ta seda
maastikku veel viimast korda. Jlusad maakohad kadu­
sid kiirelt silmist, kuna vahetevahel mõned postid vaguniakendest mõõda vilksatasid.

91

Joosep tahtis oma meeleolu toeidi lahutada. Tal
polnud enam isu üksilduses istuda ja aknost roälja roaadata. Teises roaguninurgas istus salkkond lõbusaid noor­
mehi kes endi roahel rõõmsalt jutlesid ja naljatasid. Joo:
sep istus noormeestele lähemale, et saaks mast nende
seltsis igamat aega mööda saata.
noormehed alustasid lõbusa laulu üles, et endi ja
teiste reisijate meeleolu tõsta. Joosep kuulas roaimustaduit ilusal laulu ja nüüd märkas ta isegi, et ta meeleolu
märksa parem oli. Cauldes ja naljatades läks nüüd aeg
kiirelt edasi. Joosep ja manahärra olid koguni rõõmsas
meeleolus.
Raljatades ja lauldes ei pandud tähelegi kuidas aeg
möödus. Kiirel! tormas rong edasi, ikka lähemale ja lähe­
male roiies reisijaid oma eesmärgile. Hakkas juba lähe­
nema õhtuhämarus kui rong lähines Berni roaksalüe. Juba
roõisid reisijad silmitseda kaugelt linnatornisid ja kõr­
geid maju. finn näis oleroat loodusliselt ilusal kohal,
seda mõis ainsa pilguga kohe näha.
Rong peatus peagi uhke jaamaesise ees. Reisijad,
kes suuremad tuttaroad olid, pigistasid lahkumisel soojalt
üksteise kätt ja astusid rongilt maha. —
Härra flllendorfile oli jaama, tütar ja roäimees roastu
tulnud, et oma isa roasturoõtta. Wanahärra meel oli ko­
guni rõõmus kui nägi, et ütar oli ka teda meelespiaanud
ja temale roastu tulnud.
Härra Hlltndorf tutroustas noorernhroale oma uut
sõpra, ning siis asuti ühiselt teele linna poole kus roanahärral maja pidi olema.
Hlaja oli ilusal kohol teda ümbritsesid tagaküljelt
ilusad suured puud, mis selle majale meel suurepärasema
roälimuse andsid. Peagi kanti reisilt tulnud roanahärrale
ja ta sõbrale maitsero õhtusöök lauale, naljatades ja
rõõmsas meeleolus istusid nüüd roõörad lauda ja asusid
92

kehakinnitama. Wana hallipeaga teener pakkus toite
ringi ja maias kallihinnalisi roeinisid klaasidesse.
Õhtusöögi ajal rääkis roanahärra ama uuest sõbrast,
elupeastjast oma lauakaaslastele.
„Kuulake teie koosolijad, alustas ta, see noormees
kes istub siin minu kõrroal on minu hea sõber, kelle olen
ma omale Itaaliast leidnud. See oli kord kui ma olin
jälle oma igapäeroasel supelusel, kui mulle krambid lõid
ja ma pidin oma elu sinna jätma. Siis tuli see noormees
ja päästis minu ära sellest hirmsast surmast. Poleks
teda seekord seal olnud, siis coõibolla poleks ma mitte
enam teie seltsis siin!"
Haod tõsteti ühiselt klaase ja lasti roanahärra ühes
oma julge elupäästjaga elada.
Kõik seltskond oli Joosepist roaimustatud ja tänasid
teda tema roahroa teo üle. Iseäranis tänulik oli roana
Hllmdorfi tütar, kes Joosepit tänas südamest tema roahrouse üle.
Kagu see aeg oli aga Joosep ise koguni sõnakehro.
Kui talt midagi küsiti ehk jälle tema auks klaase kokku
löödi roastas ta lühikeste ja otsekoheste tänusõnadega.
Tihtipeale pidi roanahärra oma sõpra rõõmustama ja elus­
tama, kui see jälle oma ette mõttesse jäi.
Oli juba hiline õhtutund kui seltskond laiali roalgus,
et reisilt tulijad saaksid puhkama heita. Joosepile oli
ka roäsimus juba peale tulnud, nii polnud tal ka midagi
selleroastu kui talle magamisase kätte juhatati. Peagi
täitis suur roaikus maja.
Hommikul ärgates oli kõigil meeleolu hea. Uni oli
kõike hästi kosutanud, iseäranis heas tujus oli roanahärra.
Rõõmsalt naljatas ta igaühega kes talle roastu juhtusid.
Peale hommikusööki tahtis majahärra oma asjad
kõik läbiroaadata mida ta ka oma sõbrale näidata lubas.

93

Pärast roiis roanahärra oma sõbra rohtaeda et roärsbes õhus jalptades aega toiita- Kesk aeda oli ilus roeibene purt^kaero, mis tibadena mett lilledele raiskas. Siin
ja seal teeäärtes mõis igalpool ilusaid õitsroaid roärroilisi
lillesi silmitseda,
Kesk aeda oli ilus ilupuudest istutadud lehtla, kus
kuuma päikesekiirte eest oli istuja kaitstud. Igalpool
põis näha suurt maitserikkast ja hoolsat korraldajat katt.
Köjk selle oli seadnud ja korraldanud roana flllendorfi tütar fllice, kui ta alles kodus oli. nüüd oli ta aga
abiellunud enda mõisarentniku pojaga. €hk noormees
kül just fllice seisuse roääriline polnud, aga et ta oli
preili fllice südame kord ära roõitnud ei tahtnud ka roana­
härra noorteinimeste õnnele teele ette minna. Wanahürra
oli mõisa annud siis roäimehe ja tütre kütte milles need
nüüd elutsesid.
Teener kandis roeinipudelid lehtlasse, ilusa, ümarguse laua peale ja pöördus minema. Wanahürra juhatas
ama sõpradele istekohad kätte ning siis hakati roabas
looduses lõbutsema.
Wanahürra küsis roäimehe käest mõisa käekäiku
järele, sest oli ta ju nüüd hulk aega kodunt eemal olnud.
«Kuidas on aga lugu selle suroilaga mille me mine­
raal keroadel ehitasime. Kas on ka seal juba huroireisijaid sees?"
„lkka on ka sõnas roäimees oma äiale karoalclt
silmi roaadates. Suroila on koguni täis. Seal on kõigilt
poolt huroireisijaid sees. FTlõned peatumad päris pikemat
aega. Isegi Cestist on neid sinna kokku rooolanud.
„ma kuulsin te rääkisite, et isegi Cestist olla seal
teie suroilas peatajaid, rääkis nüüd loosep roahele. ITlul
oleks ka hea meel kui näeksin hulga aja tagant oma
rahroust."

94

Warsti peale selle tõi teener kirja, Wanahärra sil­
mitses posti templit ja märkas, et kiri oli ta enda mõi­
sast tulnud.
, Kirjas oli öeldud, et härrat palutakse mingisuguse
tungima asja pärast kadu sõita.
mõne minuti pärast
sõitsid Rüce ja ta abikaasa mõisa poole teele.
Joosep ja manahärra jäid nüüd kahekesi aeda juttu
ajama. Wanahärra otsustas nüüd meidi puhkama heita,
sest ilm oli ka lämmatamalt palaro. Wanahärra jäi peagi
mait mis tunnistust andis, et temast uni juba mõimust
oli saanud. Joosep aga selle masfu ei saanud oma silmi
kinni lasta.
mõtted ei annud talle rahu. Tal tuli meelde kodu­
maa, kodused sõbrad, tuttamad ja ta lahkumine kodumaalt.
Tute aga jälle peagi tagasi kõlasiroad ta mana tädi
sõnad tal ikka kõrrous. Ka lTUralda kuju kerkib ta maimusilma ette. Selgelt on meel meeles tal need sõnad mis
ta rääkind oli fTliraldale, siis kui Rnni tal meel tundmata
oli. Kuidas olid nad kõndinud kahekeisi Rnniga ilusas
Itaatlia looduses. Ja kus peaks olema siis nüüd see Rnni,
see ilus Rnni. Ta on muidugi kaugel ja ei tea kui roo­
siline käekäik roõib tal seal olla. Rga kes on selles süüdi,
et see asi nõnda pidi minema ?
Wõib olla on ta ka
õnnelikum praegust koi mina, kes mõib seda teada, mina
poleks teda kül mitte enesest ära tõuganud, Selleskdigis
on ta ise süüdi, et see nõnda pidi minema. On ta ehk
endale jälle mõne uue leidnud kes seda teab, see oli ju
la loomuses. Rga mis mina sellest nõnda palju mõtlen
olgu tal neid nüüd roöi kümme ehk enamgi, minusse see
enam ei puutu
Cõpuhs sai uni mõtleja üle mõimust. Kaua ta ma­
ganud ei olnud se'lest sai ta aru sest päike polnud palju
oma seisukohta muutnud. Wanahärra oli ka enda unest
juba lahti saanud ja sammus loosepi paole.
„Kuidas passis uni ko, mu noor sõber ja mida unes
nägite head muidugi midagi?"
95

„ Hägin pma manu tuftamaiõ mastas Joosep."
„Kos pii see finni, küsis roanohärra omalt poolt."
„€i ojnud just finnj majd keegi teine sõnas Joosep."
Kui unes nägite siis ehk näete ilmsi ka, sedasi ikka
Öeldakse, ma olen kuulnud,
„ Ka ik mõib ju olla, pea küsimus pn aga see kas
ta mind üldse näha enam tahabki."
nõnda räägiti ja arutati mitmesugustest asjadest
mis meelde tuli. Joosepi mõtted olid ikka ja jälle uuesti
ITliralda juures. Ta ei tudinud aimatagi, et temast põla­
tud ja unustad naisterahmas temast kuigi kaugel ei olnud.
€t meeleolu parandada sammus ta rohuaeda, et ilusaid
lillesid ja ilupuid silmitseda. Täesti otse kui paradiisis
kõndimine on siin, imestas noormees. Siin leidub igat
tuärmi lilli. Kui ka meie kodumaal sarnaseid ilusaid lilli
leiduks. Rönda mõteldes ei pannud noormees tähelegi
millal aeg oli möödunud ja et päike oli madalasse mõ­
junud. Joosep seadis nüüd sammud uuesti maja poole.
nagu kuulsime juba, et eelnimetatud kaupmees, kelle
juures meile tuttam ITliralda teenistuses oli, kaunis heal
järjel elas, €t oga ta proua nõrga tennisega ali, siis
soomitasid arstid talle kuhugile lõunamaale termist pa­
randama minna. Kaupmees tahtis oma abikaasa termise
eest kõigeparema tahtmisega hoolt kanda, nii nad olid
siis Ühel pöemal reisi Shmeüsi poole alustanud, et siin
kuulsal ja ioodusliselt ilusal fllpi maadel oma termist
raroitsfdi-. Wanaproua ei tahtnud mitte suurt teenijaskonda kaasa roõtta sellepärast sõitis ta ainult kahekeisi
oma noore teenija ITUraldaga.
Cigemale kuu aega oli nüüd sellest päemast juba
möödunud kui termiseparandajad Shroeitsi jõudsid. Sumila milles nad aset olid mõtnud ali Ioodusliselt ilusal
kohal ja linnale lähedal. Igapäem käis proua miraida
seltsis mägedel jalutamas ja oma termist soojas kliimas
tamitsemas.

96

M. MARK

Truudus
võidab.

II anni!.

Hind 20 senti.

Joh, R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal, 1935. a.

fe

Ilusatel õhtutel kui Uliralda oma tööst roaba oli ja
kui proua ei tahtnud enam roäJja minna, jalutas üliraida
üksinda ja ka roahest oma allestutrounenud sõbranna
seltsis. —
Hylenhausfi mõisapõllud ulatasid just Fleushatteli
järroe lähedusse.
Suroila oli ka loodusliselt ilusale järroe lähedale
coeikesele mäekingule ehitatud, et rohkem huroireisijaid
endapoole meelitada.
Suroilast roaadates mõis saada maatleja roäga ilusa
pildi, mäe rinnakult all pool seisis suur uhke järm mis
päikesepaistel maatlejale roastu sinetas. lärme kallast
ilustasid suured ja mõimsad ilupuud, mis oma oksi alla
paole painutasid.
Ühel maikscl ilusal õhtul tahtis Uliralda oma meelt
meidi lahutama minna, ülimad*nad ju siin mÕÕrsil üksinda
ega polnud ühtki kodumaalast kellega mõne sõna oleks
juttu roestnud.
€hk küll aeg kaunis hiline oli mõtles neiu siiski
oma meelt ilusal õhtul meidi lahutada. Ta sammus
mööda kitsast jalgrada ja silmitses ilusaid lillesid ja puid.
mõned üksikud jalutajad tulid talle mastu kes mististe
omalt jalutuskäigult juba tagasi tõttasid,
Parem ongi kui teisi enam jalutamas ei ole, mõtles
ITliralda iseeneses, ma tahan üksildust. Üksinda on mul
palju parem kõndida, ma saan siis mabalt mõtelda ja
unistada, ei ole kes mind eksitaks. Hända mõteldes ei
märganud ta isegi millal ta oli järroe äärde mälja jõud­
nud. Flüüd oli aga järm täies omas suuruses neiu ees.
Chataeroas roärmis järrne pinna ilusa roosa-punaka
roärmiga üle. Suured puud peegeldusid meest roastu.
ITtiraldale näis nagu poleks ta sarnast ilusat pilti meel
kunagi näinud. Tuul mängis õrnalt laintega mis tasaselt
laksudes roastu kallast käisid, näis nagu oleks ka järroelgi midagi mõttes.
ITliralda istus järroe äärde pingile ja silmitses ilusat
loodust. Ta istus üksinda pingi peal, aga ta mõtted käi­
sid kaugel kodumaal ringi.

97

■sc •~’^N
mõtted lendasid lapsepõlvest kuni käesoleva ajani.
Talle tuli meelde elu kodumaal ja sealsed inimesed. Kuidas
ta oli Joosepiga õnnelikult elanud ja Õnnelikust elust unis­
tanud. nüüd oli aga see inimene kusagil kaugel ara ja
on jällegi õnnelik teisega.
Ta tõusis pingilt üles ja sammus pikki järvekallast
edasi, et oma mõtteid ehk sel moel saaks lahutada. Tei­
selt poolt oli näha kõrgeid mäetippe mida ehapuna nagu
kullaga üle külmas.
Talle tuli meelde öösine unenägu mille üle ta oli kogu
päetoa mõtelnud, mis mõis see küll tähendada, et ta oli
teda meel unes näinud, miks pidi Joosep end meel te­
male näitama ja pealegi meel surnult. Wõib olla ongi
ta juba surnud ja võib olla mitte. — Põõsast mööda
sammudes lendas sealt üks lind parinal välja. Äkilisest
parinast ehmatas neiu, sest ta oli kogu aeg ametis oma
mõttetega olnud. Ta sammus pingi juurde tagasi, et meel
natukene ilusat loodust silmitseda.
Ta otsis taskust roeikese taskuraamatu ja hakkas
sinna sisse oma igavuse peletamiseks kirjutoma üht tutroat laulu, mis tal meelde oli jäänud:
Sel roaiksel õhtul olen üksinda,
ma omast armastusest tahan mõtelda,
mu armastus, see kurb on surmani,
See tõusta pole võinud hõiskeni I
Ja ununenud ainsas maotuses,
Kui mõistmatuma elu sdaduse ees.
ma oma pilku saadan kaugele
Ja pisar kipub mulle laugele !
Salmisi lõpetades tõusis neiu pingilt üles ja sammus
tutroat teerada mööda suvila poole tagasi. Ta mõtles,
et kõik on nüüd juba suroilas puhkama heitnud, aga li­
gemale jõudes näeb ta, et suroila ümbruses meel küllalt
ela ja liikumist on. mõned kes on õhtusel jalutuskäigul
olnud puhkavad nüüd endid väljas pinkide peal ehk ja­
lutavad liivatud teede! ringi.
miralda vaatles veel öhtuseid jalutajaid ja sammus
oma toa poole, mõteldes ehk vast tema proua ootab juba.

98

Hylenhausti mõisa pärishärra Johan Gottfried Rllendorf oli end oma sõbraga juba küllalt roal ja puhanud ja
karoatses sõbrale oma mõisa näidata kus tema tütar ja
roäimees elas.
Wanahärra teatas seda oma teendrile ka, et ta maale
sõidab oma mõisa ja suroilat roaatama ning ütles oma
teendrile, et ta ilusti maja järele roalroaks. Teendrile anti
ka käsk, et ta auto malmis telliks.
Peagi oli uhke tõldauto ukse ees millesse hallipeaga
mana härra ühes oma noore sõbraga sisse astus.
Kiirelt lendasid nad kõrgete majade rägastiku roahel
edasi. Juht näis oma asja hästi mõistmat, masina käsit­
lemine näis tal mänguasi olemat.
Peagi jõudsid nad linna piiridest mälja lagedale teele.
Siin sai meel natukene aega sõitu, ning auto peatus pidur­
dades uhke Hylenhausti härrastemaja ees.
Wäimehe ja tütrele oli roanahärra oma sõidust juba
ette teatanud. Flüüd tõttasid mõlemad trepilt alla küla­
listele mastu. Peale termituste ja käesurumiste juhatati
mõõrad sõõgituppa, kus laud igasuguste söökide-ja jooki­
dega kaetud oli.
Peale lõunasööki mindi ühiselt rohtaeda ja parki
roaatama. liusad kruusatud teed roiisid igalepoole pargi
serma. Tee äärtes õitsesid mitmettõugu lilled, millele
Joosep ei teadnud nime anda. Pargi keskel oli ilus
suur tiik mille sees mäikene ilus saarekene asus. Saare
peale miis kõrge malgeks märmitud kaarsild mis mõisatiigile meel suurepärasema ilme andis.
Pärast peale lõunat pandi hobused sadulasse ja mindi
metsa lusti sõitma. Wanahärra oma kõrge manaduse
peale maatamata oli meel kirglik ratsutaja. Ta istus oma
hobuse seljas meel üsna kindlalt ning oli elamas jutuaja­
mises oma külalistega.
Päike oli juba alla roeeremas kui Hylenhausti mõisa
saksad mõisa tagasi sõitsimad.
Peale õhtusööki heitis roanahärra puhkama kuna
Joosep kes oli mõisast omale juba ühe tutaroa leidnud,

99

kellega otsustasid nüüd ühiselt järve äärde meel jalutama
minna, sest siinne loodus pakub iseäranis huini igale
vaatlejale.
Coojamineva päikese kumast punetavad kõrgete
mägede tipud nagu oleks nad punasesse uduloori mähitud;
Iseäranis kaugele küünivad kõrgete mägede varjud päikese
loojenemise ajal, nad paistavad nagu hiigla mustad ko­
gud kus ei näi otsa ega äärt olema.
€t mägedele jalutust Õhtuse aja pärast liiga kaugeks
peeti, otsustati järve äärde kõndida.
Hlõlemad nooredmehed sammusid nüüd kitsast jalg­
rada mõõda järve poole.
Täna õhtul oli iseäranis palju rahvast järve ääres
jalutamas. £ähedalt mõisast oli isegi nooremaid välja
tulnud, et ilusat õhtut ära kasutada. Uks mõisa tööpoiss,
kellel härmoonik kaasa oli võetud, kuid ise ta just suurem
mängumees ei paistnud olema, mõisa toapoiss kes teadis,
et Joosep hea mängumees on, toiimtas asja nii, et Joosp
pidi mängima hakkama.
Joosepil polnud ka selle vastu midogi, tantsuks tal
suuremat huvi täna ei olnudki, pealegi polnud tal siinses
tutvusringis ühtki tutavat preilit.
Tal oli nüüd endaga isegi küllalt tegemist, nähes
kuidas tantsijad paarid valsitaktis tast mõõda hõljusid
tulid talle meelde endised õndsad ajad. Kuidas oli ka
tema rõõmus ja Õnnelik olnud ning õnnelikust tulevikust
unistanud. —
mõned jalutasid teistest eemale järve äärde ning
tulid lõbusalt juttu ajades jälle jalgrada mööda tagasi.
Õhk muutus vahepeal juba märksa jahedamaks.
Paks udu tõusis järve pealt üles ja hakkes kogu ümbrust
oma kaisutusse võtma, natukese haaval hakkasid ka
tantsijad ja lõbutsejad vähemaks jääma. Peagi kadus
kõigil tantsutuju täiesti ning peagi oli järvekallas lõbut­
sejatest pea täiesti tühi.
Joosep ja toapoiss sammusivad ka mõõda liivatud
teed mõisa poole.
100

Rüüd ei sammunud nad enam kahekesi, maid neil
oli ka keegi preili kaasas, kes nagu Joosep hiljem kuulis
toapoisile tuttam preili pidi olema, nimetatud neiu elas
samuti seal samas mõisas kus tema isa aidamehe ame­
tit pidas.
Toapoiss läks oma futamat preilit koju miima kuna
Joosep omad sammud kojupoale seadis.
Samal Õhtul kui järmeääres koasmiibimist ja tantsu
oli peetud, oli ka Rliralda ronijas jalutamas. Ct tal pol­
nud humi järroe äärde minna, seadis ta oma sammud
mägedesse.
Siin märkas ta mitmel pool jalutajaid paarisi, kes
endid üksteise ligi hoidsid ja üksteisele magusaid armastussõnu kõrroa sosistasid.
IRiralda tundis südames salajast igatsust, näis nagu
poleks ta oma seisukorraga sugugi rahul. See oli aga
kõik tühi unistus, ta oli siin ümbruses üksik ja pidi
jääma üksikuks.
Ühel ilusal päeroal läks proua oma teenija IRiraldaga
jälle mägedesse jalutama. Hommikunepäike oli suure kaste
juba ammugi ära kuimatanud. Selgel ilmal paistsid mäed
kui ': laineta® meri maatajale silma, kuna all pool maa
tuhandetes märroides säras.
„Kui kena tõesti on siinne loodus, otse paradiislik,
aga siiski on mul juba igatsus kodumaa järele, sõnas
proua. IRa tunnen enda juba kaunis terme olemat olen
juba tundumait paranenud, mis sa armad Rliralda kas
hakkame marsti kodumaale tagasi sõitma?" Wiimaseid
sõnu rääkides oli proua taskurätiga higi näolt pühkinud,
ning jäi nagu mastust oodates Rliraldale otsa maatama.
wminul on ükspuhas, kuidas proua ise arroab, kui­
das proua soomib nõnda teeme. Rüüd aga maatame meel
seda ilusat Shmeitsi maastikku, et siis kui koju läheme
teame seal jutustada. —
Rliralda peatas äkki jutu ja jäi nagu midagi teraselt
kuulatama. «Kas teie panite proua tähele üht hüüet mõi
kiljatust, seal pool kus selle mäe kõrmal üks järsk kuris­
tik on. Ühekorra käisin ma teiste seltsis seal ülemal.
Sinna miib kalju sermalt kitsas jalgrada. Kuulatame,
mast on seal midagi juhtunud.*
101

„Teie Uliralda minge vaatama ehk on seal midagi
juhtunud ja tulge teadustage siis mulle, ma istun niikau­
aks siia pingile puhkama."
„ITta lähen kohe," sõnas Uliralda ning seadis sam­
mud minekule.
Uliralda läks kiirelt edasi kuna ta ise endamisi mõt­
les ja aru pidas mis mõis küll seal juhtunud olla.
Jalgrada mööda edasi sammudes kuulis ta peagi
ärevat rääkimist, mis kuristiku poolt näis tulevat. £ähemale jõudes näeb ta üht naisterahvast kes rohule maha
on pandud, ning üht noortmeest tema kohal kummardaroat. Wistisfi mõni õnnetus juhtunud armas Uliralda,
roöib olla on see Õnnetu kuristikku langenud. Ta jäi lä­
hema põõsa marju seisma, et sündmust lähemalt silmitseda.
Hoormees oli naisterahva kõrroal põlmili ja õõrus
teda meelekohtadelt ning rääkis ise endamisi.
„Sa minu kallis fllice, kuidas libisesid sa ometi ja
langesid alla, oh mjkspärast lasksin ma sind ometi ees
minna."
nüüd tulid kaks meesterahroast jooksfes teine poolt
mäge, teerada mööda lähemale. Teine noormees kandis
mingit nõu käes kus nähtavasti vesi sees pidi olema.
Õnnetul niisutati nüüd pead roärske veega ja tehti muid
hädaravitsemist. See võis mõni arst olla, seda võis
kohe näha tema osavast ravitsemisest haige juures.
Õnnetu oli roaheajal juba meelemärkusele tulnud
sest teda oli kuulda jub3 tasaselt rääkimas, mille peale
ravitseja teda õrnalt suudles, nüüd aitasivad juuresoli­
jad naisterahva istukile, kuna ravitseja faile pudelist mi­
dagi rohtu juua andis, mille peale viimane toibus varsti.
Peagi oli naisterahvas ravitsemisel nõnda palju
kosunud, et võis püsti tõusta, nüüd alles nägi miralda
et õnnetu üsna noor ja ilus oli, kuna see härra kes
seda ilusat naisterahvast ravitses, seda noortmeest väga
tänas, kes vee tooja nooremehega kaasas oli, üteldes:
„Tänan teid südamest härra Grauberg, et minu abi­
kaasale appi tõttasite."

102

Reid sõnu oli ka Rliralda põõsa marjus kuulnud.
Wõis see siis tõesti samane Grauberg olla kellega tema
kord kodumaal tutfaro oli olnud? Aga see ei roõinud ju
roõimclik olla, Qhenimelisi on ju nii palju.
Grauberg pidi siis selle naisterühma päästja olema
mõtles ITliralda edasi ning heitis uuesti pilku sinna poole
kust ta neid sõnu alles oli kuulnud.
Üllatades nägi ta nüüd, et seal tõesti sarnane meesterahroas seisis kui Joosep örouberg oli kelle juures tema
kord teeninud oga näis see ju otse uskumata olema, kust
mõis tema siia sattuda? Rüüd pean ma aga juba mi­
nema, roast ehk proua juba ootab mind ning noor tütar­
laps hiilis põõsa juurest eemale, ise püüdes end marjata,
et teda ci nähtaks ja lippas kergel sammul minema.
Kohale jõudes jutustas Rliralda prouale nähtud sündmust
nii nagu ta tõesti oli olnud, ning peatas siis äkitselt kui
jutt läks päästjate noortemeeste peole.
Proua märkas kohe, et nende sõnade taga midagi
peitub mida aga tüdruk mäljendada ei tahtnud.
Teenijat julgustades küsis proua uuesti mida seal
siis meel juhlus,
„Teate proua ma nägin seal kuristiku juures oma
roana peremeest kelle juures ma ennemalt teenisin, kui
teile tulin. Joosep olla selle naisterühma kuristikust roälja
aitanud, nii palju oli nende jutust arusaada. Kui ma ta
nime kuulsin ei tahtnud ma kauem seal olla maid tulin
tulema.
Proua kes oli oma teenija juttu hoolega tähele pan­
nud lausus selle peale emalt poolt, et mõis ju ka olla
teme.
„Siis ehk läheb asjokäik nõnda, et mul hakkaroad
teenijad käest ära minema," naljatas proua sealjuures ise
JTliraldale otsa roaadates.
„Seda nüüd just ei maksa karta, sõnas Rliralda
omalt poolt roöib ju olla oli see keegi teine ja kuigi oli
ta tema mis sellest."

103

nõnda juteldes sammusid mõlemad naisterühmad sumila paak. Teel jutustas ka proua, et ta kodumaale
tahaks tagasi sõita kuid enne peaks siiski arstilt nõu
küsima, mida tema sellest asjast armab.
Jalutajad sammusid mõisa puiesteelt otse läbi, et
siin ©ilum on kõndida ning olid peagi sumila ees. Päike
hakkas juba mägede taha ©ajuma, kui mõlemad naiste­
rühmad korterisse sisse astusid.
Järgmisel hommikul sõitis proua Berni, et tohtrilt
nõu küsida kas on termis juba küllaldaselt paranenud,
ning kas a>õiks kodumaale tagasi pöörduda. €t ta nõnda
ruttu tagasi ei lootnud saada, pidi Uliralda maja järele
©aimama.
€t igaroust eemale tõrjuda mis ITliraldale nüüd ikka
kippus peale tulema otsustas ta täna jälle korraks jarroe
äärde kõndima minna.
.. T9. raalis endale ilusa kõrge künka, kust ümbrus
hästi silma paistis ja silmitses mirmendaroat metepinda.
Tõuna päike paistis heledasti kuna ümbruses mõned
linnud järme peal tiirlesid.
Ta istus suure lehtpuu alla pingi peale ja hakkas
seal oma mõtteid mõlgutama.
et ta teiste inimestega palju kokkupuutuda ei taht­
nud oli ta endale selle üksiku maikse koha roattnud.
Ta pööras pilgud üles sätendama päikese poole, kes
ama kullaseid kiiri alla saatis, ning igat maatlejat oma
poole meelitas. Ka tema südames meelitas kord armastuse päike lilled õitsema, aga need lilled närtsisid peagi
ja päike peitis end pilroe taha marjule.
Illis peaks küll lillekesele kallim olema kui päike,
teda nähes lõõmad lilled otsekui hõiskele. Kui aga ta
end peidab siis lõõmad närtsima ilusad lillepead ja tõmbumad kurroaks.
Ka Uliralda palgeilt paistab tõsine ja kurb ilme, eks
roõiks ka elupäike temagi südant, mis on nii kurblik ja
mures, uuesti ellu äratada?
Ta tõuseb puu alt ohates üles kuna ta suuris tume­
dais silmis, mis enne rõõmul, ütlemata rõõmul särasid,

104

paistab nüüd kurb ilme. Hurmalt roaatleb ta ümbrust
mis ilusti roaatlejale silma paistab. Tasasel sammul lä­
henes ta järroele, kus kaldal ilusad roeeroosid tasase tuule
käes õõtsusid.
fleiu pilk lendab kaugete järroe peale nagu ootaks
ta sealt kedagi tulema. Jällegi pöördus ta pilk tagasi
roalgeile roesiroosidele mis oma päid tuule liigutusel kalda
poole kõigutasid nagu tahaksid nad ütelda kaldal seisjale,
flra kurroasta, tule siia meie juurde, siin on ilus elada.
ITliralda nagu kuuleks neid sõnu, ta maatab ikkagi laintesse, liikuroaid roose ja räägib iseeneses:
Teie armsad roosid, teie kutsute mind enda juurde,
ma tahaksin küll teie seltsis uinuda sest seal jääks minu
rahutu süda rahule.
flga mis peaks siis tegema minu hea proua, kellega
ma seltsjs siia olen tulnud, siis peaks ta üksinda kodu­
maale pöörama. — flga kui ilus on tõesti see mesi, näib
nagu ootaks seal ees armastan» rind, nagu oleks seal elu
igaroesti ilus. . .
See naisterühmas kes enne oli kurroalt järroe ääres
seisnud, on oma olekut korraga muutnud. Ta maatleb
nüüd säraroal silmil malgeid järroeroose nagu ootaks
teda seal armsama süda, nagu maetaks sealt mastu arm­
sama sjlmod. Ruttu laseb ta enda pilgu -ümber käija
nagu tahaks ta näha kas on kedagi ümbruses ja heitis
enese äkilisest kaldast järroe laintesse.
„miralda!“ hüüab äkitselt keegi hääl, ning põõ­
saste roahelt tuleb keegi noormees kiirelt lähemale. Ruttu
malmistas noormees end uppujale abi andma, sest mesi
ei olnud sealt kohalt mitte liiga sügaro.
Ta märkas peagi, et uppuja ei olnud kaldast roäga
kaugel ja ujus kiirelt õnnetule lähemale. Ta sai uppujal
keest kinni haarata ja hakkas teda kalda poole tõmbama.
Kaldale jõudes pani ta õnnetu rohule maha. €t ta ainult
minestuses oli lõi ta peagi silmad lahti ja silmas enda
kohale kummardamas tuttamat noormeest.
„Joosep, sina siin, kuidas roõib see olla mõimalik
roõi näen ma und."

105

„Kõik on roõimolik, ma olin siin järroe ääres kõn­
dimas ja nägin sind järroe hüppamat. ma hQQdsin sind
küll nimepidi aga sa ei kuulnud.“
UUralda ajas enese pQsti ja hakkas Joosepist pik­
kamisi eemalduma.
„Kas tahad sa põgeneda minu eest, kas ei ole ma
selle roääriline, et sa ei taha minuga rääkitagi."
ITliralda jäigi seisma kuna Joosep talle tasasel sam­
mul lähenes.
.Ütle mulle kallis ITliralda, kas suudad mulle andes­
tada meel mjnemiku eksitused?"
ITliralda roaatas üüritoalt kasijale silma ja masfas.
*mis tähendaroad sinu sõnad, mis on mul sulle andestada."
.ITliralda ma armastan sind endiselt, roasta mulle
kas mõid mind mastu armastada?"
ttITtiks pärast sa räägid sarnaseid sõnu, sa tahad
minu südant jällegi uuesti haamafa. Kuidas roõid sa mind
armastada kui su süda on teise päralt."
„mul ei ole enam ühtki teist kõik on möödas. Unusta
kõik mis on juhtunud."
.Kui see on tõesti nii ja sinu sõnad Õiged tahan ma
sind endiselt armastada.
Kuidas juhtusid sa siia järroe äärde küsis ITliralda
ja maatas Joosepile uuriroalt otsa."
.Oh ITliralda, see on pikk lugu kuidas mina siia sat­
tusin. Sellest on juba midagi paar nädalit tagasi kui ma
Hylenhausti mõisahärraga siia sõitsin. See tuli kõik juh­
tumisi ja kõik see asi oli nii iseäralik. Tlüüd olen siin
mõisas juba mõned nädalid olnud ja mitmed korrad järeoe
ääres jalutamas käinud.
Täna hommikul tundsin jälle üksildust ja tulin siia
järroe kaldale oma igaroust eemale peletama, flga roasta
mulle mis asi ajas sind niisugusele teole?"
„Sa küsid mis ajas mind sellele teole, see sama ra­
hutu olek ja süda ajasid mind sellele teole."
„£ubad sa mulle endine olla, kallis ITliralda," päris
Joosep.
„ma ei tea aga seda nii ruttu otsustada" roastas esimene.

106

Wost oled ehk rahul kui mina ise endi roahekorda
otsustan? Waata see päike seal ülemal tudib meie süda­
meid soojendada ja kaks südant jälle uuesti ühte liita.
Arglikult ja pikkamisi, nagu süüdlane paneb noor­
mees oma käe neiu piha ümber ja püüab teda suudelda
mida roiimane aga takistada püüab. töpuks jäi noormees
siiski roõitjaks ja surus oma huuled armastatud neiu
huultele.
„fteg läheb ehk juba lõunasse, ma pean koju mi­
nema, et oma prouale lõunat malmistada ta tuõib iga sil­
mapilk koju tagasi jõuda," sõnas ITliralda.
„miks pärast proua linna läks," küsib Joosep ja
pöörab end ITliralda poole.
„meie tahame tuarsti kodumaale tagasi pöörata ja
proua peab enne arstilt nõu küsima kas ta termis on kül­
lalt juba paranenud, et mõib reisu alustada."
ITüüd aitas Joosep neiule mantli selga ja siis hak­
kasid pikkamisi järme kaldalt eemale kõndima.
„ma tulen teid Õhtul maatama kui lubad" sõnab
Joosep, kui nad teelahkmel seisma jäimad.
„ITluidugi miks ei luba, nägemiseni siis Õhtuni."
miralda läks oma korteri poole kuna Joosep mõisa
poole sammus. lõuna oligi käes kui ta kohale jõudis.
Wanahärra kellel Joosepi äraolek juba silma oli paist­
nud kõndis nüüd pikkamisi mõõda jalgteed talle mastu.
Silmates oma sõpra teelt tulema oli roanahärra tuju jäl­
legi hea ning siis mindi seltsis naljatades mõisa poole.
Seltsis astusid sõbrad sõögifuppa kus lõunasöök
neid juba laual oo*as. Täna oligi maid mees pere lauas
sest proua ftiice oli haiglane ega tahtnud oma toast
-roäljci tulla.
mitmekordne heameel oli „Hylenhausfi“ mõisahärral
täna jällegi oma noore sõbra peale, kes seda kõik ise oli
ära teeninud. Weiniklaasid lasti kaunis tihti ringi käija
kuna tuju seda paremaks meel läks.
€hk manahärra küll täna meini kaunis ohtralt oli
pruukinud ei jäänud tema teramate silmade ees ükski asi
marjule mis ta aga näha tahtis.

107

Kui sõbrad kahekesi omaroahel olid, märkas vana­
härra, et Joosepil ei ole täna mitte käik korras ja et ta
tuju just käigeparem ei ole ning küsib: „Sõber, nagu
näha pole teil täna tuju just käigeparem kas on keegi
tuju jalutuskäigul rikkunud roõi nägite midagi järroe kal­
dal mis nii südamesse hakkas."
„ITta nägin oma roana tuttaroat preilit järroe ääres
täna, muud midagi" roastas küsitaro ja püüdis juttu see­
kord ära lõpetada.
„ Joome siis nüüd leitud prejlikese terviseks," sõnas
roanahärra ja roalas roeini klaasidesse. Sõbrad lõid klaa­
sid kokku ja rääkisid omaroahel naljatades edasi. Peaasi
oli aga roana Rllendorfil, näha saada oma sõbra tutta­
roat neidu.
Peale lõunasööki heitis roanahärra puhkama kuna
Joosep sammus mõisa parki kus ta kõndides järeiemõtles
möödunud ja läbielatud aegu.
Päike oli roaheajal juba madalasse mõjunud, seda
oli Joosep ka ootanud, sest nüüd lähenes ju aeg kus ta
ITliraldaga pidi kohtama.
ITliralda oli ka Õhtu saabudes oma körti ri ilusti
maitserikkalt korda seadnud, laua õhtusöögiks kattnud,
lilled roaasidesse pannud, nii et midagi enam sooroida ei
jäänud.
Proua oli ka koju jõudnud ning märkas oma teenija
head tuju kohe kui see tema mantlit seljast äraroõtta aitas.
Proua rääkis, et kuu aega on roeel ärasõiduni, nõnda
oli tohter arroanud. Termis oli t üll juba kaunis hea kuid
nii ruttu ei roõinud nad pikka teekonda alata, haigus
roõis ju jälle korduda.
„Teie olete roeel noor ja teil on hea ferrois käes,
teie ei oska seda hinnatagi kui kallis see on kui ta uuesti
inimesel tagasi tuleb 1 Sellepärast peab inimene teda ka
hoidma."
„Ka mina tahaksin teile midogi kõnelda, roõttis
miralda sõna. Ula olin täna järvekaldal kõndimas teie

108

äraoleku ajal sest mul oli igaro üksinda kodus olla. Oli
ju tänane ilm nii kena ja roäljakutsuro. Seal jalutades
kohtasin oma roona tutaroat, härra öraubergi kellega hulk
aega jutul olin. Ta küsis minu elukoha ja käekäigu järele,
mida ma talle siis mõne sõnaga lühidalt jutustasin."
„Ta ütles enda elama praegust siin Hylenhausti
mõisas juhuslikult olla saanud headeks sõpradeks selle
mõisa roanahärraga kelle juures ta nüüd roõõrusel on.
Ta ütles muuseas, et see härra olla roäga heasüdamega
inimene ja oma kõrge seisuse peale roaatamata peab ka
alamatest inimestest suurt lugu, kes aga oskaroad temaga
head roahekorda sõlmida. Kui me ühekorra sõitma hak­
kame, siis lubas Joosep meiega seltsis kodumaale tulla."
,Wõi sarnased lood olid mägestikus täna, siis nägite
ka ühekorra mägedes roaremalt teda nagu rääkisite."
Õhtu oli juba roahepeal kätte jõudnud kui uksele
koputamine kostis. Uks tehti lahti ja Joosep astus sisse,
nagu ta tulla oli lubanud. Kaupmehe proua oli Joosepile
juba sellest ajast tuntud kui nad kodumaal elasid. Oli ju
Joosep olnud alati nende hea ärisõber.
Joosep jutustas mõne sõnaga oma elukoha ja palus
proualt luba lUiraldat õhtul roälja kõndima.
Proual,kes roastutulelik inimene oli oma teenija roasfu,
ei olnud ka sellest midagi. Pealegi tahtis ta peale Õhtu­
sööki kohe puhkama heita. Head und sooroides astusid
mõlemad noored inimesed toast roälja. —
Õhtu oli ka täna roäga ilus. Täiskuu tõusis mäe­
tippude tagant üles ja näis punane olema nagu roarahommikune päike, noored inimesed kes uue tutrouse olid
loonud, seadsid oma sammud läheduses oleroa mäekünka
poole mis ka loodusest küllalt ilustud oli. ühelt poolt
küljelt säras peegelsile järroepind kuna teisel paolel ker­
kis kõrge mäeahelik roaatajale silma. Kuu paistel oli kõik
loodus üliroäga ilus.
Kuu roaatas üleroalt just nagu õrnal pilgul alla kahe
noore inimese peale kes nüüd nii üksmeelselt lähestikku

109

mäikese pingi peol istusid. Tasa maikselt rääkis nüüd
noormees neiugo, kes oli kord nii maljult Oles astund.
Ta palus andeks oma eksimist, mis ta tütarlapse
mõstu eksinud oli. ITliralda ei süüdistanud ka teda just
maga palju tal ei meeldinud üldse enam mineroiku meelde­
tuletamine, ta tahtis nüüd paremate pilkudega tuleroikku
maadata.
Toosep mõttis tütarlapse käe oma pihku ja sõnas:
„Olgu siis nii nagu ma sulle ütlesin kallis ITliralda mil­
leks sul siis enam kahelda maksab."
„!Tla ei roõi ju siin midagi otsustada nõnda äkitselt,
kõik see naib nagu läbi paksu udu millest läbinäha on
raske."
„Iäta juba oma arroamised sest udust. Udu, olgu
ta kui paks tahes ei suuda roastu panna kui päike kord
oma kullaste kiirtega alla maatab."
„Kui on meie roahekord ennem juba hea olnud, miks
ei roõiks ta siis enam jällegi heaks muutuda, eks ole
nii — kas lubad."
„Sa tahad mind maid rahustada Toosep oma sõna­
dega tahad minu haarou uuesti lahti kiskuda."
Toosep muutus neid sõnu kuuldes tõsiseks. Rõõmus
läige oli ta silmist pea täiesti kadunud, maikides istus
ta neiu kÕrroal ja näis nagu oleks ta kõnemõin e kaota­
nud. Täks enne hulk aega ära kui ta uuesti kõnelema
hakkas.
„Kas tahad sa siis, et meie mahekord peab külmaks
jääma ja meie jäädaroalt peame üksteisest lahkuma?
ITliralda, kas oled siis tõesti nii kiroiseks muutunud."
ITliralda kes oli nooremehe juttu maikides ja tõsiselt
kuulanud toetas nüüd oma pea nooremehe rinnale.
Sellest järeldas noormees, et neiu just mitte külmaks
ei olnud muutunud. Oli ju tal tõesti põhjusid teda põlata. —
Tormiliselt surus noormees neiu oma rinnale ja surus
pika suudluse ta huultele ning sõnas: „Rrgu o’gu nüüd
enam mingit takistust meie õnne mahel, ma olen sind
uuesti leidnud ega lase nüüd enam mabaks." Pikkamisi
mõttis noormees oma põue taskust sõrmuse ja surus selle
miraldale sõrme.

110

„See olgu meile tõendajaks meie kindla roahekorra
üle."
—
•
.
nais nagu oleks nüüd ka loodus ilusamaks muutu­
nud. Kuu maatas alla ülemalt tumedalt taemamõlmilt
nagu tahaks ta ütelda. Olge kindlad oma sõnas ja teos.
ITliralda surus end roastu Joosepit ja sõnas. „Kflll
on siin Shroeitsis aga suurepärane maastik, siin on ala­
line keroade."
Tõsine ja maikne oli nüüd ITliralda nõgu kuupaistel
nõista Joosepite ilusaim kui ta meel enne kunagi aü olnud.
ITliralda amaldas sooroi juba koju puhkama minna,
sest oli juba hiline õhtutund kätte jõudnud.
Seltsis sammusid mõlemad armastajad sumiia poole.
Koju jõiudes jutustas Joosep oma plaanidest ka roanahärrale,
mida see ka heaks kiitis. Kuulda saades, et nimetatud
tüdruk selle aja jooksul ühtki teist armastama ei olnud
hakanud.
Tlüüd näib paras aeg tulnud olema kus ma oma lu­
badust teostama peaksin hakkama, arutas mana Hllendorf
enda toas istudes. Pean ma ju oma lubamist täitma ja
oma elupäästjale tema osa andma. —

Paar nädalat peale selle jutuajamist kutsus roanahärra Joosepi oma kirjutustuppa, et temaga paremini ja
põhjalikumalt labirääkida, Wajas ju tema noor sõber
nüüd rahalist toetust ja seda oli manahärra otsustanud
faile anda.
„Teate sõber algas ta juttu. Ula otsustasin täna
ama lubadust täita ja teile, teie kihluste puhul, roäikest
kingitust,teha." Reid sõnu rääkides roõltis ta paksu kok­
kupandud rahapakikese ja sirutas selle nooremehe poole.
„See oleks siis minu lubadus ja ka ühtlasi teile kih­
luste puhuks kingiks minu poolt,"

111

Joosepil ei olnud endm imestusel otsa, ta poleks nii
suurt rahasummat oma sõbralt lootnudki mida see talle
nüüd pakkus. Wõis ta ju sellega muretult omale uut
eluaset alustada.
noormees ei jõudnud ama lahket sõpra küllalt tä­
nada selle heateo eest mida see talle teinud. Wiimane
lükkas aga nooremehe tänu tõrjudes tagasi.
„Pole siin enam midagi tormis tänada minu kohus
on oma elupäästjat ise tänada. —

Härra Rllendorfi suroilas peeti suurejooneliselt Joo­
sep Graubergi ja ITliralda Saare kihluse pidusiust.
Olid kutsutud mõned tuttaroad Joosepi ja ITliralda
poolt.
Ka roana Rllendrof oli omalt poolt mõned lähe­
mad sõbrad pidustusest osa roötma kutsunud.
Boore proua Büce termis tuli ka tema mehe hoolsa
raroitsuse peale tagasi. Proua Rlice kuulda saades, et
tema isa hea sõber olla kihlatud, soorois ka hea meelega
seda pruuti näha saada.
Ta saatis kuise neile õhtusöögile ilmuda, et ka roeel
mõned sõnad saaks juttu ajada ja kuulda kuidas elatakse
neist eemal kaugel põhja poolsel maal.
noor proua Rlice sai ITliraldaga kohe headeks sõp­
radeks. Pea kogu õhtu istusid noored inimesed koos ja
jutustasid kumbki oma kodumaa ilust. Ka Shroeitsi ilu­
satest metsadest ja suurepärastest jõgedest teadis proua
Rlice roõõrasfele palju jutuslada.
Kuulda saades, et nad aga juba mõne nädali pärast
kodumaale tagasi taharoad pöörata, palus noor proua
neid teinekord meel oma poole määrusele, said ju mõle­
mad perekonnad üksteisega hästi läbi. —
Oli juba hiline öötund kui Joosep, ITliralda ja kaup­
mehe prouaga minema hakkasid. Südamliku jumalaga
jätmise peale lahkuti lõpuks majast ja säeti .sammud
koju poole.
Joosep saatis naisterühmad oma korteri roäraroasse
ja pööras siis sammud koju poole tagasi.

112

Teisel päeroal hakkas manahärra ärasõiduks etfemalmistusi tegema. €nne aga palus ta meel oma noort
sõpra ennast külastama tulla kui ta sõitu kodumaale
alustas.
Joosep mõtfis kutse tanuga mastu ja lubas enne
ärasõitu oma mana, hea sõbraga südamlikult jumalaga
jätta.
Waheajal möödusid päemad kiirelt edasi, nädal ka­
dus nädaii peale ilma, et keegi oleks tähelegi pannud kui
kiiresti ajaratas edasi tormas, mõlemad noored inimesed
Joosep ja miralda ei tunnud enam mõöral maal igamust.
Tihti olid nad üheskoos ilusat loodust maatlemas mis tore
Shmeitsi maastik neile pakkus. Ka miralda oli oma saa­
tusega nüüd täiesti rahul. Oli ju nüüdne käesolero aeg
kõik rasked haaroad jälle kinni pannud mis raske minemik oli löönud, näis nagu näeksid nad nüüd alles tõe­
liselt kui ilus on kõik nende ümbrus. —
Tihtipeale hakkasid mõlemad Õnnelikud noored ini­
mesed juba kodumaast unistama ja sinna ihkama.
ITUraldal iseäranis tõusid igatsuse tunded kodumaa
mastu. Tihti rääkis ta oma lapsepõlroest ja noorusepäimist kodumaal. „Kui armas oli lapsena kodumaa mainul
mängida ja sealt lilli noppida mis meeldisid nii ülimäga." —
„€hk küll siin on loodus palju ilusam kui ta seda
on meie kodumaal, siiski on kodumaa pind mulle palju
armsam, mul ei ununenud meelest kodumaa kullerkupud
ja sinililled mis nii armsad ja õrnad mu silmile paistsid
kui ma metsa all nende ilu maatlemas olin. mul näib
praegu nagu kuuleks ma ilusal kemadööl õrna ööbiku
laulu lähedal olemast metsast omale kõrmu kostroat."
«ITlinul pole sinu tahtmise mastu midagi kallis
miralda, kui on sul igatsus kodumaa järele siis sõidame
nii pea kui saame, meil pole siin suuremat takistust
enam midagi."
Ühel jalutuskäigul kui nad jälle kahekesi olimad
kõndimas tähendas Joosep: „Tead miralda, lähemate
päeroade sees juba alustame sõitu kodumaa poole, ma
olen teinud juba mõned ettemalmistused selleks."
„See on suurepärane rõõmustas miralda. ma igat­
sesin juba ammugi kodumaad näha saada." —

113

Kodus rädkis miroida, et Joosep kamatseb juba lä­
hemal ajal Shroeitsist lahkuda ja kodumaale tagasi pöö­
rata pika äraoleku järele.
„See on tore, et ka temal siit elust isu täis on ja
et ta kodumaale tagasi tahab sõita, rõõmustas proua.
Siis algame juba hommen reisi Selleks ajaks püüame
endid reisumalmis seada.“ —
Järgmi ei hommikul oli kõik reisu malmis korda
seatud. Proua Rlice ühes oma abikaasaga saatsid mõõrad südamlikult teele. Pealegi andsid nad endi hobused
linna sõiduks, et neil ei pruugiks enam r «ärimeest minna
otsima.
Tugeroafe! hobustel oli tee linna lühikese ajaga läbi
Kutsor kes pukis toredaid loomi juhtis ümises
rõõmsalt mingit lõbusat loulumiit enda ette.

traamitud.

Peagi peatuti ilusa Hylenhausti mõisa härrastemaja
trepi ees. Wanahärra seisis juba trepil ja mõftis mõõroiil
rõõmsa näoga roastu. Ta hoolas silm oli aknast juba
märkanud, et talle head sõbrad kül'a söidaroad. Peale
lahket terroitust palus ta külalised tuppa kuna kutsarit
hobused hoomi ajada käskis, et loomad mõiksid roeidi
puhata.
Kuuldes sõbralt tema karoatsust muutus manaharra
tuju halmemaks. „Kas juba nii ruttu tahate sõitma hakata
ja meid siia maha jätta. Olime me ju head sõbrad ja
mäga hääs läbisaamises. Rga noh mis sinna ikka parata
igal on ju oma kodumaa armas. Rga ma tahaksin enne
meel mõned sõnad nii neljasilma all kõneleda. Cäheme
minu kirjutustuppa seal on selleks kõige soodsam koht.
Kirjutustoas toetas manahärra leentooli pakkus oma
sõbrale roastas lauda istet ning sigarit suitsetades algas:
„ITlõtlesin teile rääkida meel mõned sõnad teile ma­
aosti tuttoroast preili Rnnist. Wast ta ehk ei humita teid
enam aga meie ju roõime siiski rääkida mis meie teame.
Keegi minu sugulane külastas mind mõne päeroa eest.
Ta on Prantsusmaalt ja olla ka käinud Seldmannide pool.

114

Seal olles olla neid Na tütre ja roäimehe poole määrusele
palutud, fih jah, ma unustasin ütlemata, et minu roennapojaga oli Na QNs teine noorhärra seltsis olnud Neile
dde Itaalias elab.
Ragnerite juures külaliseks olles on see noorhärra
nende ilusa teenija peale haNNanud silma heitma, ega ole
sellest pärast enam Nuidagi loobuda tahtnud.
Sellest olla aga märhu saanud Ragnerite hoatoipoiss,
kellel Na roist arroataroasti oli finniga roahekord olnud.
Eõpuks läinud nad riidu kahekesi selle iluduse
peale, noor. prantslane olla „Nütnud“ hooroipoisi härmad
üsna Nuumaks, fisi oleks teab Nui halinaks tnõinud minna
kuid härra Raaner saanud parajal ajal toahele ja lõpeta­
nud tüli ära. Peale selle juhtumise kohe oli härra Ragner
tüdruku ametist lahti lasknud, öeldes, et mingu kuhu süda
sooroib. nimetatud juhtumine olla preili finnit nõnda
pahandanud, et lubanud otseteed kodumaale tagasi sõita."
„Wõi sarnased iood siis on juba juhtunud, tähendas
Joosep. See oli juba tema iseloomu sees, et ta niisuguste
asjadega hakkama sai. Hea roõib see küll olla, et ta
kodumaale lubas pöörata kuid mina temaga küll seal
enam kokkupuutuda ei taha."
Suur seinakell lõi teist pauku juba. See tuletas
Joosepile meelde, et aeg on lahkumiseks, sest sõit pidi
mäljuma juba kell kolm. Tasaselt tõusis noormees toolilt
üles, et miimist korda jumalaga jätta.
„0!en teile tõesti südamest tänulik teie lahkuse ja
isaliku hoole eest minu roastu. Ulul pole küll kerge lah­
kuda kuid ei ole midagi parata."
Wanahärral tulid pisarad silmi nooremehe sõnade
peale. Ta tõmbas kapi ukse lahti, kust roäikese pakikese
coälja roõttis ja Joosepile tasku surus sõnades.
„Olgu see meel teile roahrouse ja truuduse palgaks
mis olete ausasti ära teeninud."

115

Südamlikus käe pigistuses lahkusid sõbrad lõpuks
üksteisest. Wiimased sõnad olid tal meel mis Joosepile
kõrmu kostsid, ,.Sõitke mind meel korraks maatama mu
hea sõber 1“
Rong oli juba jaamaesisel kui nad jaama jõudsid.
€t reisijaid just mäga palju ei olnud ei teinud pile­
tite muretsemine kuigi suurt raskust.
Peagi oli kõik ärasõiduks malmis seatud, ning sõit
algas moodsas kiirrongis kodumaa poole.
Rõõmuläige paistis kodumaale sõitmate reisijate sil­
mist kui nad maguni aknast silmitsesid maha jäämaid
maakohti ja maju mis kiirelt iga minutiga neist eemale
maha jäi.
Tahtmatult mõtlemad mõned pealfmaatajad, miks
rändamad tagasi ilusalt lõunamaalt inimesed ja linnud,
mis sunnib neid lahkuma ilusalt maalt kus palmide salud,
ilusad puad ja kirjumärmilised linnud lauldes Õhus keer­
emad. —
Reid rändureid sunnib lahkuma sealt üks tunne, üks
igatsem tunne kodumaa järele.
See igatsus on tugemam ja mõimsam kui lõunamaa
ilus loodus. . .
Reisijad jõudsid lõpuks ilma suurema mahejuhtumiseta kodumaale tagasi. Joosep tundis rõõmuroärinat sü­
dames kui ta Tallinna maksalis rongilt maha ostus kus
kõik oli tal nii tuttam ja armas. Rüüd kuulis ta jälle
oma emakeel tigalpool räägitamat, mida mõõrsil nii harmajuhul kuulda mõis.
Peagi oli korter leitud kus reisijad esialgu pea­
tuma jäid.
Siin kodumaa pealinnas puhkasid reisijad end roäsitamost reisust mälja.
Kaupmehe proua oli kõigerohkem pikast reisist roäsinud ja haiglane. Sellepärast otsustas ta meel nii kaua
paigal püsida kuni abikaasa järele tuleb, et siis seltsis
koju sõita.
Joosep ja IRiralda maalasid Tallinnas kõiki ilusa­
maid ja tähtsamaid kohti mis neile humi pakkusid.

116

Paari päeroa pärast oli kaupmees, kes abikaasalt
teaduse saanud, Tallinnas. Rbikaasade jällenägemise rõõm
oli kirjeldamata, nähes oma abikaasat nüüd nii priske
ja terme oli kaupmees koguni üllatatud. „lTla poleks
roõinud aimata, et lõunamaa kliima nii parandaroalt rodib
inimese peale mõjuda," rääkis ta imestaroalt.
nüüd kirjutas miralda oma mana tädile jälle hulga
aja tagant ja palus teda ennast külastama tulla.
Teisel päemal sõitsid kõik seltsis tehtsalu poole.
Waksalist mindi läbi metsa jalgsi, sest oli ju ilus
kemadine aeg. Jooroastaroalt lõhnas roärske keroadine
loodus nagu terroitades reisijaid, kes aasta pärast teda
jälle roaafama tulnud.
Jalgtee ääres mis heinamaalt läbi miis seisid too*
mingad roalgeis Õitelooris kroonitud nagu laulatusele mi­
nejad mõrsjad. Õhku täitis lõbus lindude laul. See tu­
letas reisijaile meelde, et nemadki on kaugelt siia jõud­
nud ja on rõõmsad, et nende pikk tee on õnnelikult lõppenud.
Oja kaldal kus roäikene sillake üle miis, kasroas
natukene maad eemal suur kaheharuline toomingas, mille
okstel rõõmsalt kaks ööbikut laksutasid. See sulatas meie
reisijate südamed, iseäranis noortel armastajatel.
Raerataroal pilgul maataroad Joosep ja miralda üks­
teisele silma n ng õrnalt surub Jaose p oma mõrsja kätt.
metsast roälja jõudes lahkumod teekäijad üksteisele
kätt andes. Kaupmees kutsus Joosepit ja miraldot ennast
külastama meel enne kui nad Tallinna tagasi sõidaroad.
Kaupmees läks küla poole kuna Joosep ja miralda
ja'grada mööda oma maja poole läksid.
Oli juba õhtu kätte jõudnud kui nad kohale jõudsid.
Teekäijad istusid pingile mis sirelipõõsa alla oli tehtud.
See oli Joosepi enda käte töö.
„Kõik nii mõõraks ja maikseks jäänud, sõnas Joo­
sep ümbrust silmitsedes näib nõgu polekski enam see
maja."
miralda koputas tasa akna peale, mille peale toas
kobinat kuuldi, miralda astus ukse poole kust roana
naisterahroas roä‘ja tuli. tahkesti teretades asfus miralda
talle roastu.

117

„Tere, tere preili kes teie siis olete, mitte sugugi ei
tunne ?“
„Kas siis tädi Uliraldat enam ära ei tunne naeris
ITliralda rõõmsalt/
„Wai ITliralda, tere, tere armas laps, kust sa siis
siia jõudsid, eks läheme siis tuppa. Kas olete sealt kau­
gelt maalt juba tagasi ja kuidas on proua termis? Istu
ometi tooli peale."
„Tänan, tänan kail ma saan, mul on Qks roõõras
meel roäljas."
nFlliks fa siis sisse ei tule ja kes ta siis on ega
ometi Joosep?"
„Wist küll" kostab ITliralda naeratodes.
Jutu peale astubki räägitam sisse. Teretades pigis­
tab ta oma tädi kätt.
„€ks ma ole nüüd jälle tagasi nagu ennegi.
ITüüd otsiti tädile linna kosti, kuna teine jälle oma
poolt tõi teekannu lauale, mis alles pliidi peal soe oli,
njng istuti Ühiselt lauda.
Tädi päris kuidas nad kahekeisti kokku saanud.
Joosep jutustas talle lühidalt loo ära, ning rääkis ka, et
ta on nüüd miraldaga kihlatud. Siis mõttis Joosep roeinipudeli roälja kuna tädi oma poolt klaasid lauale otsis.
Klaasid läõdi kokku ja lasti üksteist elada meel kaua.
Peale Õhtusööki päris tädi meel mõningaid asju jä­
rele, et aga linnast tulijad mäsinud olid ja puhkama taht­
sid heita lõpetati jutuajamine ja mindi puhkama.
Hommikul ärgates jutustati meel palju mis läbi ela­
tud ja mis nüüd uuesti ette tuleb roõtta. Kui Tallinna
minekust räägiti oli ka tädi sellega nõus.
Ühel päemal kui ITliralda oli oma roana peremehe,
kaupmehe poole läinud rääkis tädi Joosepile ühe jutu mida
ta ütles alles hiljuti kuulnud olemat ja millest tahab nüüd
kõneleda.
„Tead ka, alustas ta juttu. Wana metsa Rein on
oma koha roanema tütre kätte annud, kuna Radu, Rnni
mees olemat oma isa tallu tagasi kolinud.

118

„WJana Rein ootanud kui töfart tagasi tulema, aga
kui roiimoks tunnud end haiglase olema kortnud, et ehk
sureb ära ja koht jääb roiimaks roõõraste kätte. Casknud
siis roöimehe ja tütre oma juure kutsuda ning lasknud
siis koha coanema tütre nimele kirjutada.
Wäimees on oma koha nüüd rendile annud ja ise
metsale kolinud, et olla parem koht. Radu pale kül hea­
meelega tahtnud metsalt ära minna aga pole midagi ol­
nud parata, roana Rein ei muuda enam oma plaani mis
ta korraks efteroõtnud. Oleks Rnni kadu olnud, poleks
ka Rein oma kohta teise tütre kätte annud. Tont teab
kuhu ta läks ütelnud roana metsa Rein, et tast enam
midagi ei kuule. —
mõni päero peale selle kui teine roäimees metsale
kolinud ilmunud ka Rnni äkitselt koju. Kuulda saades,
et Radu metsalt ära ja oma isa tallu tagasi läinud olnud
teise meel päris paha. Rga kes on selles süüdi siis muud
kui ta ise. Rüüd on ta alles õe juures, eks näis kui
kauaks ta nüüd sinna jääb."
„K«s sulle seda lugu kõike nii täpselt jutustas", pä­
ris Joosep omalt poolt?
„Kes mulle rääkis mis sa sellest küsid, ega ma
roana inimene siis ometigi maletama sulle ei hakka. —
Krati miili oli siin kõrroal emale rääkinud ja ema
rääkis minule, miilil olla meel paha olnud, et Rnni koju
tulnud, ega siis Johannes enam nüüd kodus seisa, nagu
ennegi kui Rnni alles kodus oli. Tihtipeale olla Johannes
metsal olnud."
Õues kostsid jala sammud ja ITliralda astus tuppa
oma pakkisj seina äärde maha pannes.
Peale lõna läks Joosep härra juurde kuulama kuidas
majaga lugu jääb ja ühtlasi teatama, et ta linna elama
läheb. Härral olla meel päris tusane olnud kui kuulnud,
et sarnane tubli mees tahab jällegi ära minna, aga nüüd
roõib ju igaüks minna kuhu tahab.

119

„mul jäi ka teile arme tegemata enne kui teie ära
läksite röökis parun ja roõttis rahatasku roälja. Siin on
teie raha."
Tänades roõttis Joosep raha roastu ja lahkus siis
möisahörrat jumalaga jättes.
Teisel päeroal sõitis Joosep örauberg öhes oma
pruudi ITliralda ja roana tädiga Tallinna. Warsti tuli ka
Uliralda tädi Petrogradist oma õetütart roaatama. €t ta
roana ja haiglane oli ei sooroinudki ta enam tagasi minna
maid lubas siia elama jääda ja oma elupäeroad kodu­
maal lõpetada.
Kaua ei elanud Grauberg üüri korteris, mõne päeroa
põrast oli Joosepil ja ITljraldal suur ja ilus kahekordne
maja linna ostetud, kus nad endid ka jäädaroalt ühendasid.

LÕPP.