Artur Traksi
15 aastase äritegevuse

JUUBELIVIHIK

Eesti Rahva Muuseum
Arhiivraamatukogu
1913:1035

SOLL ja Co. KIRJASTUS KILTSIS 1931. A.
E. Hunt’i trükk Paides.

ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim.
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
89596

Ärisõpradele.
Minu 15 aastase äritegevuse juubeli puhul
loen oma meeldivaks kohustuseks tänada oma lai­-
aldast kaubatarvitajaskonda näidatud usalduse ja
lugupidamise eest.
15 aastat äritegevuses on küllalt pikk aeg, et
kogeneda selle alaga põhjalikult. Olen püüdnud
luua sidemeid ja kontakte vaid firmadega, millistelt
võin saada eranditult ainult kõige väärtuslikumaid
kaupe. Tingituna sellest minu äri ostjaskond ja lä­-
bimüük on järjekindlalt suurenenud. Usun, et ka
edaspidi võib minu äri sama edukalt ja produk-­
tiivselt oma tegevust jätkata.
Minu püüdmine saab ka tulevikus oma austa-­
tud kaubatarvitajaid ja ärisõpru õiglaselt ja ausalt
teenida ja alati kõige väärtuslikumaid kaupe mõõ­-
dukate hindadega müüa.

Kittsis, mail 1931

Artur Traks.

ENSV R. Kirjandusmuuseum
Ef.13.554
RAAMATUKOGU

Tagasivaade.

Käesoleval aastal Artur Traks pühitseb oma
40. a. sünnipäeva ja 15. a. äritegevuse juubelit.
Selle kahekordse tähtaasta puhul on tarvilik, et
meeietuletada üksikuid episoode nii paljude lugu­-
pidamise võitnud ärimehe möödunud elust.
Artur Traks sündis 1891. aastal Rakkes põllu­
mehe pojana. Kasvas üles kodukohas. Tolleaegse­-
tes oludes traditsiooniliseks saanud väljarändamine
Venemaale, kiskus endaga kaasa ka A. Traksi selle
parimas meheeas. Laialdasel Venemaal mitmesu­-
gustel aladel teotsedes, lõpeks A, Traks siirdus
ärialale, avades 1916. aastal omaette äri Peterburis.
Lühikese aja jooksul A. Traks suutis end täiel
määral maksma panna kohalikus eesti seltskonnas.

Muuhulgas ta eriti aktiivselt tegutses Peterburi Eesti
Spordiselts „Kalevis“, edustades seltsi tegevust nõu
ja jõuga. 1918. a, Artur Traks lõpetas äri­
tegevuse Peterburis, pidades segaste aegade tõttu
paremaks tagasituleku kodumaale. 1919 a. ta asus
Rakke Tarvitajateühisuses ärijuhi kohale. Püsides
sellel kohal 4 aastat (1919. a.—1923. a.) jubilar
suutis oma ärimeheliku võluvuse ja vastutulelikku­
sega võita laialdase lugupidamise.
Ärijuhiks olemise ajal A. Traks oli abiellunud,
ning tas ärkas endistest aegadest säilinud tung ise­
seisva äripidamise rajamiseks. Mõte sai teoks ning
A. Traks kauples iseseisvana kolm aastat SallaTammikus ja kuni 1927. a. Salla-Kärus Perekonna­
inimesena Ä, Traks tundis tungivat vajadust kindla
kodu loomiseks. Tahteküllase inimesena ta ei koh­
kunud tagasi eelarvamistest ning asus 1927. a. maja
ehitamisele Kiltsi.
Asumist Kiltsi tuleb vaadata kui pöördepunkti
Artur Traksi elus. Senisest pinnakatsumisest ja umb­
ropsu rabamisest tuli loobuda, aset andes sihikind­
lale ja edurikkale tööle. Maja valmides, mis stiilse­
maks ja kenamaks Kiltsi alevikus, A. Traks asus
jätkama oma kaubanduslikku tegevust. Jga algus
on raske, nii kä seekord. Ostjaskond oli väike ning
raskete aegade tõttu selle ostujõud minimaalne.
Kuid Artur Traks oma suure äriinimese talendiga
ei jäänud ka siin hätta. Rõhku pannes peamiselt
kauba heale kvaliteedile ta äri läbimüük on näida­
nud järjekindlat tõusu. Seistes äriühendustes paljude
suurfirmade esindustega, ta ainult head ja kõrge­
väärtuslikku kaupa püüab hoida ladudes. Loomulikult
3

halva kauba pealt teenitav protsent on palju suurem,
kuid Artur Traksil on rahva huvid tähtsamad kui
enesekasu ning see on põhjuseks, mis on loonud
talle laialdase rahva poolehoiu. A. Traksi äri on
alati püüdnud olla ärarippumatu hindade määramises
teistest äridest. Täie õigusega võib lugeda pigem
ainuüksi A. Traksi äri hindademäärajaks Kiltsis.
Käesoleval aastal, mil 4 aastat saab täis asu­
misest Kiltsis, juubilar võib täie rahuldusega tagasivaadata tehtud tööle. Päävõit, ostjaskonna usaldus,
on saavutatud, ning Artur Traks võib jatkata oma
kaubanduslikku tegevust märksa kergema meelega.
Kahtlemata A. Traksi rohkearvuline ärisõprade
pere ühineb hüüdega, mis ergutab lugupeetud äri­
meest jätkama senist edurikast tegevust:
„Jõudu ja palju aastaid õnnelikuks ja edurikkaks
äritegevuseks 1“
Ärisõber.

4

„VanalepaM Villemi suur saladus.
Ega seda maad „Kõrgemäe“ ja „Vanalepaa
vahel polnud palju, vast sammu nelikümmend, kuid
talud üksteisest nagu olid isoleeritud. wKõrgemäelM
mingeid suhteid ei peetud „Vanalepaga“, samuti
„Vanalepal“ midagi ei tahetud teada „Kõrgemäest“.
Elati kummalgi pool omaette, ärarippumata ükstei­
sest. Et see kõik nii oli võimalik, selles mängis
tähtsat rolli eestlastele omane kadedus ja jonn.
„Kõrgemäe“ Kaarel kuidagi ei võinud sallida, et ta
naaber Villem elas paremini kui tema. Kaarel püü­
dis küll olla kokkuhoidlik, iga asja peale võimali­
kult vähe kulutades raha, kuid sellegi peale vaatatamata tal nii mitmedki asjad jäid muretsemata,
millised hankis omale „Vanalepa“ Villem. Küll
püüdis Kaarel tähelepanelikult jälgida oma naabri
majanduslikku „virtšafti“, kuid kuidagi ta ei jõudnud
otsusele, millised olid seal edu põhjused.
Kuid mida kauem Kaarel asja uuris, seda enam
tal sai selgeks, et „Vanalepa“ Villemit lihtsalt roh­
kem õnnistab saatus. Eks olnud mõlematel naabritel
küll ühesugused põllud, ühevõrdselt väetatud, kuid
ikka pidi „Vanalepa“ põldusid ehtima lopsakam
taimestik kui „Kõrgemäe“ omadel. Ostis wVanalepa“
Villem oma pojale jalgratta, ei tahtnud Kaarel alla
jääda ja soetas oma tütrele samasuguse riistapuu,
õnnelik olles, et suutis selle muretseda ennekuul­
mata odavalt. Kuid Kaarli ostetud ratas lagunes
peagi sõidukõlbmatuks, sel’al kui Villemi ost ei olnud
5 •

suutnud veel roostetadagi. ISamuti oli lugu ka
igasuguse riietuse, jalanõude ja muu kehakatetega,
millised Kaarli perel tulid tihemini uuendada kui
naabrimehe omal. Viljakoristamise aegadel Kaarlit
jälgis üks viperus teise kukil. Kas lakkas niidumasin
lõikamast, viijapeksumasin töötamast või ükskõik
mis, kuid äpardusi pidi olema, sel ajal kui naabri
Villemi põldudel läks kõik ilma takistusteta. Kaarel
kirus, vandus, tunnistas Villemi kuradi kannupoisiks,
kuna väga kahtlasena näis naabrimehe õnn. Kuid
Villemit kõik need kahtlustused ei takistanud vilja­
saagist saada hoopis suuremat summat kui suutis
seda Kaarel hankida oma produktidest.
Nii oli kestnud mitmeid aastaid. Rasked majan­
duslikud ajad murdsid lõppude-lõpuks „Kõrgemäe“
Kaarli eneseuhkuse. Kehvus kippus vägisi talusse
ning Kaarel otsustas otsida sõprust naabri Villemiga.
Juhuslikud jututegemised olid teerajajaks ning lõpeks
viinaliitri taga kinnitati oma heanaaberlik vahekord.
„KõrgemäeM ja „Vanalepa“ peremehed said headeks
sõpradeks ja kui ükskord hiljem Kaarel päris Villemilt
selle edu saladust, vastas see elutargalt :
„Parem pant edu saavutamiseks on osta kõik oma
tarbed, viljaseemned ja tööriistad Kiltsist, A. Traksi
kauplusest. Sealt ostetud kaup on alati kõrgeväär­
tuslik, kauakestev ja rikkiminemata".
Kaarel talitas Villemi nõuande kohaselt, Ja ta
ei pettunud. „Kõrgemäe“ hakkas kosuma ja jõudis
peagi järele oma naabrile Juba pankroti lävel seis­
nud talu sai tagasi oma jõu ning Kaarel teab kellele
ta selle eest võlgneb tänu : naabri Villemile ja kaup­
mees A. Traksile.
6

Kas teate et

• • 9

. .. koledam mürkelajas, kohiseja madu, elut­
seb Brasiilias* Kohiseja mao salvamine toob silma­
pilkselt surma.
. . . Indias leidub lihasööjaid taimi, mis häda­
ohtlikud ka inimestele.
... kõige vanemaid inimesi leidub indiaanlaste
hulgas. Seal pole harulduseks üle 150 a. saavutam.
. . . suurim meresügavus on mõõdetud Vermuuda saartest idapool. Merepõhi seal on 15 437 m
(15,5 km) sügaval.
. . hiina perekondades kõik toidujätised hei­
detakse ühte tagavarariista, kus mädanemise taga­
järjel valmib hiinlaste maiusroog.
... leidub haikalu, kelle kaal on üle 20 puuda,
ning kellel inimkeha on parajaks suutäieks,
7

Kevade- ja suvehooajaks

leiate kõige uuemaid ja moodsamaid kodumaa, Inglise
ja teiste paremate välismaa vabrikute
ülikonna-, kleidi- ja pesuriideid,
Inglis ja Rootsi vabrikute
jalgrattaid, grammofone, põllutööma&inaid
ja nende osasid,
elegantseid ja moodsaid
kingi, saapaid ja kalosse,
kõiksuguseid
ehitustarbeid, maja riistu, rauda ja ehteid,
kõrgeväärtuslikku ja odavat
põllurammu, seemnevilja, bensiini, petroole­
umi, igasuguseid määrdeõlisid ning
en-gros ja en-detail müügil
koloniaal- ja pudukaupe

Artur Traksi kauplusest,
Kiltsis, omas majas telef. 21*

*k [ ■- ] {;■/%
» •

,i

' VC;'

im

|;Ü
lp,:

4J ,
■.'/■:»t

v

P:' :vp'
1,;:,/

,

:• ip--':^
•.i’,

;
:Š&>>i ..: &*>>,}-.

___