Eesti Maarahwa Liit
Eesti Wabariigi loomisel.

Tallinnas, märtsil 1919.

Tallinna Eesti Kirjastuste-Ühisuse trükk.

I.
Maaliit asutati peale Wenemaa keisrivalitsuse kukuta-
mist märtsikuul 1917. Tema asutajad oli- Põhja-Liiwimaa
Põllutöö Keskseltsi juhtiwad põllumehed ja agronomid.
Maaliidu asutamisele wiis nimetatud tegelasi elaw ära-
tundmine politilise erakonna tarwidusest, kes Eesti põllu­-
mehe poliitilisi, majanduslist ja kulturalist huwisid ühises
kokkukõlas esitaks ning kaitseks. Sest seniste ja muude
uuesti tekkiwate erakondade poolt ei olnud seda loota, nende
esialgsed eeskawad näitasid, et erakondade eestwõtjatel tar-
wilikku arusaamist ning tahtmist ei olnud põllumehe hu-
widega tõsiselt rehkendada.
Maaliidu asutajate algatus Leidis põllumeeste hulgas
elmoat wastukaja; Maaliidu kirre tutmakssaamme põllu­
meeste ringkondades 1917. aasta survel ilma laialisema ki­
hutustööta ja oma ajaleheta oli tõenduseks, et Maaliit kui
põllumeeste erakond Eestis tarrvWik oli.
Eesti põllumehi nimetatakse wahest Eesti rahma selg­
rooks. Nad moodustama- ka tõesti seltskonna-Liin, millel
teatama- iseloomulikud waateö elu peale, Luluvalised,
majanduslised ning politilised nõuded on, mis kindlamini
ning selgemnri wälja arenenud, kiri mõne teise, wähem
mälja kujunenud, kihi juures on. Eesti iseteadlikule põllu­
mehele ei wõinuü sellepärast küllalt olla, kui teda mõni politiline erakond kontwõõrana hääletamise jaoks oma kelgu
peale rvötah ja sõbramehe voolest onmkMMelt tütitosc

MM

maad edasi sõidutab. Wmd see põllumees tahab tAsk»-«nLkrMC, iluta mahe meheta Eest- MMses ia wH-wus ltses
ete Maia kõneleda. Ta tunneb erreses jsndu olowat M ta­
hab seda oima EE kõmMdamiseks tööle panna, selgesti ara
tmrdeS, et tmgsrous kohrrstab, ja et Eesti tuLervikuHoonest ei
wõi asja saada, M selle eMomrisest osa ei wõta Eesti
põllmnees.
Maaliidul kui politilise! erakonnal on sellega Eestis
Loowrrlik alus ja tema olemist et saa üksikute isikute mee5eohU' ning kaldrrnms küsitamaks teha: põllumeeste potttittselt mõtlew enamus toetab ja kannab Maaliitu kestwalt,
eksigu üksikud põllumehed uristahtesugustes politilistes
rühmades ümber. See Lindel abus wabastab ka Maaliidu
igasugusest poütrlrisest õnneküttimisest ja kaksipidi w-ankunnsest: ta wvib oma hMmipiirisid ja arenemiseteesid ning wõimMrsi kindlasti äw määrata ning sellekohaselt talÄ
Ma-alUi -ei saa ega taha Eestis amlunMmuliseks erakonnaks
tõusta» tema tähtsus oi wõi La Millalgi Luni tähelepanemaalla langeda» Maaliit on Eesti awaliLus elrus näh­
tus, millega tingimata trÄ-ed rehkendada..
Just see wõimaldabki ManLiidul põlluürehe hnwiöe
kmisinE yuhiamM nirtg LindLaminr, kui see mõnel teisel
evakonrml wõimaktk, Lelle kokkuseade kirju. Maaliit on
ühtlane, temas prrmdünmd sDernised pmgutamised, mis
jõudu ära kulutaks jv svestpiöi nõrgendaks. Sellega tuled
ka seda staari elujõudu ja pvlitilist mõju seletada, mis
Maaliidul Eestis on. Iga pEtittn-e erakond Eestis mõSdab end Maaliiduga wSrreldes. Kuidas Maaliit teeb ja
talitab, seda pannakse tähele, sellele aimatakse järele. Suuremad Eesti erakonnad orr sisenrise korralduse Maaliidust
täiesti koperruud. MaaWtu siunatakse, et selle waral end
nähtawaks teha: eks selles peitu enese nõrkuse tunnistamrue Niaaliiduga mõrreldes!
Maaliidu iseieadW kindlus, on Eestis tmrtawat pottiilist mõju awaldanud, mis nii tarkus ja tarwittk iseäranis
nüüd, ifeseisnm riigi loomisel üksikutest kodanikkudest, kes

W

9

M

LaMsetz, nagu Ww mere ääres, keda manad wäljakujuVenud püüded ja harjumused.ühte ei liida.
Kui Wenemaa sahirre rewolütsioni Lahtipuhkeuvisek Eesti
linnalaste eestmõtjad ja haritlased oma pahemale poole
kaldumises enam piiri ei tnnrmd, kõik Wiljandi tegelased
sotsialrewolntsionärideks rmrutusid ja demokratlised erakon­
nad sotsialistlisi nõudeid oma eesbawadesse möksid, siis oli
MaaMt see, kes neid kibedasti armastas, rahmast mässuuimas kusest äratas ja neile' tegelikku elu ning wõrwalusi
silmade ette seadis.
Tagajärg oli see, et politiliselt mõkLejad aegapidi kai­
nemaks mnuürsid ja ümber maatama hakkasid, mis meil
antud tingimistel tõesti mõimralik kätke saada on. EnamTntie wõimu kõrgemal tipu-l 1918. aasta algul tüli häälekantifel ilmsiks, et Eesti vahwa enamus mitte lvakmls ei ole
häroitawa enamluse hõlma Langema.

Mõned wäljawNtted Eesti Maarahwa Liidu tegewufest.
Suwel 1917 asutati esimesed Eesti Dtmrrahwa Liidu
cHakonnad Pärnu maakonda. R-cchwa seas leidis Maaliit
mu» eesbawa ja püüete poolest kohe wäga sooja poolehoidimft. ükski teine poliitiline erakond ei olnud senini nõnda
j-vyket liikmetehulka näinud ega nii palxu osakonnasid maal
kuninrvö asukada, kui seda uus erakond mõne kuuga tegi
See oli ka arnsaadaw, sest et Maaliit õige tööpõllu — ruaarahwa organiserimife ja polirilisele elule etteroalmisLamise onm tegeMrse alaks waüs. Mõne urg oli pea
tgiko Mnnn maakonna wellas Maarabma Liidu osaLond
WrtatvO, nkn?ui e r
kolmesaja Osa! õunad oma Idusid õige el-arva: k^gernust.
WaLawalimiste.1 esinesid und mn-a ^Maaliidu" uimckirjaM sM pakWdLk waltmistel.«vUMftz,

KM W17. aäSta sügisel LnaimlaseS tTto Eem f<$ wh*
Verü cnM kätte wõimu rvõtstd, siis pidi Maaliit oma awa4tku tegemuse lõpetama, jatkas aga ettervaattrLu.lt maol
omavaitse ja Eesti rväeosade organiseviurist.
Enamlase- kartsid walgebaardi asutamist ja suurendafid järelwalwet Maaliidu tegelastele. Alalised kinniwütwised ja läbiotsimised kaswasid möödaläinud aasta jaanuartkuu lõpul, rseäraMs siis, kui Asutama Kogu walimifed enamlastele halwasti lõppeda tõotasid, nii et nad waliurtsed witmati ära keelasid. Eesti Asutama Kogu walimiStel, mida Pärnu maakonna komitee peaasjalikult oma jõul
ja kulul organiseris, sai Maaliit kõige rohkem hääli. Enam­
laste wastane meeleolu oli jaanuarikuus kõige kõrgemale
jõudnud. Igal pool kawatseti nende wastu aktiwselt wälja
astuda ja Eestit iseseiswaks kuulutada.
Weebruarikuu 18. päewal 1918 jõudsid esimesed teate»
Saksa söjamägede edasitungimisest Pärnu. Enamlased olid
kui löögist tabatud. Eestimaa kaitsmise peale ei mõeldudki.
Krche saatis Maaliidu Pärnu maakonna komitee oma esi.
taja Tallinna, et seal Lihiselt nõu pidada, kuidas Eestit sissetungiwa wõera wõimu käest peas ta. Oldi armumisel, ei
„Eestri riigi" wal^akuulutarmse läbi see ehk osalt korda
läheks.
Mõte, et Eesti peaks iseseiswaks wälja kuulu tatama,
oli Pärnumaal j-rrba. jileüldiselt tuttaw. Eesti iseseis wnse
mõtte selgitamiseks 'korraldas Maaliit igal pool maakon.
nas enne Asutama KoM wavimisi kõnekoosolekuid. Need
üle Eesti madar rigi ärapeetud kõnekoosolekird aitasid palju
selleks kaasa, et rahwas okkupatsioni surrve ajal kindlat ühtmeelt üles näitas.
Kui Pärnu maakonna-komitee esitaja Tallinna jõudis,
siis peeti seal ühiselt nõu, mis wõiks meel enne sakslaste
sissemarssimist ära teha. Kolmapäewal, 20. weebruari õh­
tusel koosolekul ,Mwuia" rurrmides otsustati Eesti ife»
seis maks mabariiaiks wälja kuulutada ja sellest rahnmle
manifestiga teada anda. Selleks waliti komisjon, kes matti*
seski teksti järgmiseks hommikuks ptdi rvälja tüütama. Soe

Shkune Mosolek fai ajalooliseks fönMWöTeTB, sest seal astuti
esimene tegelik samm Eesti wabariigi loomiseks.
Arutati kohta, kus iseseiswust wälja kuulutada. Kõige
sündsamaks kohaks arwati Haapsalu olewat. Pärnu maa­
konna kohta teatas Maaliidu esitaja, et Pärnumaa! enam­
laste jõud nõrgad on, kuna suurem osa rahwast maal MaaMdu poole hoiad ja enamlastele täiesti waenuline on, mis­
pärast sel korral, kui Haapsalus iseseiswuse wäljaknulutamine korda ei peaks minema, seda Pärnus wõiks teha. Nii
Lui teada, sündiski nõnda, et Haapsalu asemel Pärnus iseisiswuse manifest kõige enne wälja kuulutati. Enamlased
lahkusid Pärnust 21. weebruavil ja 23. weebruari õhtu!
Kuulutati iseseiswus wälja. Kuid juba pühapäerva öösel
24./2S. weebruaril jõudsid esimesed Saksa sõjawäesalgad
Pärnu. Nõnda saime ainult üks päew Eesti iseseiswas
urabariigis elada.
Saksa sõjamäed tulid sisse nende eneste üteluse järele
kui „rahu ja korra toojad". Warsti selgusid aga nende plaa­
nid, mis Valtimaa Saksanmaga ühendamise peale olid sihi­
tud. Politiline elu keelati ära, waüa liikumine ja kirja­
vahetus tehti täiesti wõimataks. Maaliidu organisatsion
oli harjunud enamlaste surwe all. töötama ega lõpetanud
La nüüd oma tegewust. Seda, mida awalikult wöimata oli
teha, Mli maik kelt salaja korda saata.
Rähmale tuli Eesti iseseiswuse mäljakuulutamist tea­
da anda. Selleks laskis Maaliidu Pärnu MaKksnuakomitee vwa kulrr! kaikskiimmeud tuhat eksemplari Manifesti
trükkida ja laotas nad igale vsole
• * salaja laiali.
Samaks otstarbeks laotas Maaliidu maa onnakonritee raa­
matukest: „Jses«nse:-v Eesti Wabarii^ ilma hinnata rahwa
sekka. Kõik töö sündis malla-osakvndade kaudu, kus targu
tööd edasi aeti. Liikumise ja Lirjamahokuse keelu peale rvaatarnata hoiti ühendus rr--akonnakomitoe ja keskkomitee ma­
he! alal. Käidt keskkow üee ringkirja järele, kus üles kut­
selt toimetada, ie.^ele- pöörati mitmel Mhuaiste ei t rdaüe poole, kuid cwjata,mst nad olid kui lira sulanud ja ei

S-?

8

Mermd MngMWtst tegewust awaldada. Pvaegmre fatftal#
öemokrati-a eraionb ei atttolbanntõ lõige w ahe matki tegewust. Sod-crsorti ifaitõaõ on jnt fui parmud, kes soosa tl»
maga funwe müraga sevagi järele lendaw-aö, iga esimese
ilmamuutusega jällegi jäljeta kaowad.
Kuid läheme asja jniawe edasi. Märtsikuu 8. päewäl
olid Pärrrus esimesed seltskonn atege las te wangistawised
sakste paolt. Kohe läks Eesti Maarahma Liidu esitaja ühi­
ses saatkvuas okkupatstonirvõimude poole, kus waugista»
mise iile protesteriti ja Märgukiri ära auti. Märgukirjas
teatati Eesti wabarirgi wä lj akrvul-utamtsest ja sellest, et
Eesti rahwas ega Eesti walitsrrs ei ole Saksa sõjawäge
Eestimaale kutsnnud. Teadagi ei takistairud see sakste te#
gewust, nad asusid Eesti Saksamaa fülge ühendamise plaani
teostamisele.
Liikusid ÄMbuMtud allkirjade korjoMisest. Seal too­
digi Läänemaalt Paatsäl ust teade, et wallawanemad olla
Lihula fdfht käsutatud, kus neile käsud ja märgukirjad allkirjade korjamiseks kätte andud. Märgukiri oli saadikud
kaasas, kus Saksa keisrilt Eestimaa ühendamist Saksa#
maaga paluti. Scvadik sõitis tagasi kindlas teadmises, et
allkirjade korjamise asernel tuled rahwa seas tööd teha igasuguse allkirjade korjanoise ja andmise rvastu.
Igale poole maakonda saadeti teated, et iuiMesed salaMärgukirjadele mitte allkirju ei aunaks.
Märtsi miinustel päewadel tuli maakonuakomLteele
teade, et mõisnikkude maapäewale Rüga tahetakse Ea Eesti
wallawanenmd kutsuda, kes seal EeSti mhwast esitaks. Jgasi
nraakonnast pidi neli waücuvanemaL Riiga faadetama. Trlr
kiirelt otsustada, mis teha, sest mallmvan-emte wälimrStesse
jäi ainult mõni räew meel aega- Oli tarWis ühise plaani
järele teiste MraakorUMdLM malta astuda, knÄ rmrdteel M
sbrt keelatuid, posti ja tÄegrahwi tmnoõtamirre uitlama.
Koigi taktsmrste poalc nmtanw smM teateid TnrtM
Maaliidu keskkomiteelt, -mis teha Ackeks ja uimelt: nmllarmmLmad Matigu fui MKmaW ama asevErdeks tmrtud

deltSkomrategekast ehk kuL Ma et Lubata, siis enda seast Wge
toltmaü) Maallidu mehi.
Kohe saadeti teated wLl^rrmLaosakoMdadeke, et rraö
Vallawaneuvate wattmistel selles mSttes korraldusi looks.
Organiseeritud osakondade kaudu ott kerge seda plaani läbi
wvda. Nõnda waltsid Tori, Wändra ja Jakobi kihel­
konna wallawansmad oma esitajaks Tori wallawanema
T. Puusti, Saarde kihelkonnast Woltweti wallawanema
H. Mitti, Pärnu ja Audru kihelkonnast Reiu wallawanema
J. Mättiku, Halttste ja KarZP kihelkonnast wallawanema

Toomi.
Peale wattmiste said wallMvanemad Mvattidu maakonnakomiteett juhatust, mis neil Riias ühel wõi teisel
juhtumisel teha tuleks. Enne ärasõitu Riiga said wallamanemad protestikirjad kaasa. Et enam wõrmaLust ei ol­
nud ühist pvotes-tt kokku seada, fiis olid iga maakonna me­
hed oma kirjadega roararstatnL. Selleparast pidid nad Riias
kokku tulema ja oma äranägemise järele ühe protestikir­
jadest rvälja rvattma, alla kirjutama ja ara andma.
Enne ärasõitu kinnitasid wallmvanemad, et nad kiudlalt üles aSduwad ja mitte iialgi Eesttmaiad ära ei urüü.
Eesti wallawanemad pidasid oma sõna, astusid ühisett ja
kindlalt waba iseseisrva Eesti eest wälja. Neid ei kohuta­
nud mõisn-ikkude ähwardused ega kõigutanud pastorite
palwed. Meie liht talumees, see hall parun, keda „Sotfialdemokrat" ainult kõige jämedamalt sõimata mõistab, täi­
tis truilt oma kohust rvakm Eesti masin. Sellest, kuidas
roallaumnemaid Riias wasm wöeti, kuidas nendega seal
ümber käidi ja missmgusie raskustega protesti «maldamine
ühenduses ott, ei ttrba siin ruum pikemalt kõnelda. Olgu
aimult nõnda palju tähendatud, et Matlamanemad Tartust
kaasa toodud proteMi äraandmiseks wälja wattstd, sest
«ende arwamkse järele pkmrd Pävmr kiri Mg wali, Wörrr
meeSte oma ttig öspktk, krvna Dartn oma keskmine ja feega
kõrge wastuwõetawam oli. Tartu unraLonna wallawmwmate voolt kaastrtMmd protestt ott pegmirMter K. Wts

— 10 —
kokku seadnud ju Dr. Ramrwt ott selle Tallinnast Tartu
lorinud.
Missugune süur tähtsus wallamanemate ühisel pro­
testil oli, selle kohta kirjutab Eesti wäljamaa saatkond
järgmist: „ Eesti endised wallawa nemad andsid kewrrdel tt.it.
^maakoosolekul" oma po litilt sest küpsusest ilusa tunnistuse.
Soe küpsusetuunistus leidis kogu
riiud ilmas, kuhu tea­
ted selle üle ulatasid, wõitwa tähelepanemise. Eesti wäljamaa saatkonna peale mõjus sõnum sellest üleudawalt, jul­
gus taw alt."
Wallaivauemate protesti üle olid mõisnikud wäga wihased. Nõuda tuli Wo-tmeii wallawanewal H. Mittil, kes
Riias üks ägedamatest ülesastujatest oli, palju kannatada.
Ta wõeti pärast Woltwetis kinni ja saadeti sõjawangidelaagrisse, kui rahwa ässitaja. Wabaks sai Akitt alles peale
Saksa wõimu langemist. Mitt teenib nüüd Eesti sõja­
mäes ja seisa!' Rdaaliidu Asutama Kogu kandidatide nime­
kirjas.
Kui wallawanemad Riiast tagasi tulid ja enda tegewusest aru andsid, siis hingasid kõik kergemalt, sest mõisnik­
kude knritahtlise plM«i, Eestimaad Saksamaaga ühendada,
olid wallawanemad, need maaliitlased, „hallid parunid"
uurja ajannd. Et wallawanemad ühiselt niisuguse protes­
tiga Riias wälja astusid, tuleb meie wäikepõllumeeste Eesti
Maarahwa Liidu teenuseks kirjutada. Maaliidu hea organisatsioui tõttu, kes ka Sa a. oltirpatstonr ajal ei maganud,
läks korda wallawanemate walimist korraldatult läbi miin,
nii et nad wõisid protestiga esineda.
Pöhja-EestimLõl, Tallinnamaal, kirs Maaliit weel oma
organisatsioni ei olnud läbi wiinud, ei suutnud ka waüawanemad ühiselt wälja astuda, ega mingisugust ühist pro­
testi Saksa wõimude wastu aw-aldada, sest Talurahwa Litt
oli ainult paberi! olemas.
Kaswatagu seegi nähtus Tallinnamaal wäikepõllumeeste seas arusaamist selleks, et kõigil põllumeestel tuleb
endid Maaliidu ümebr öomrdaöa.

W fS *•*

m.
EeSti Maarahrva Liit oli ainukene erakond,
keS okkUpatstouuoõimn-e tegewuse wastn awalikuU jnlgeS
protesterida.
12. Matt 1918. a. oli Tartu Eesti Maarahwa Liidu
kongress. Muude otsuste seas, nrlta kongress wastn wõitis, mida aga kitsaste surwe olude tõttu seekord awaldada
ei saanud, olid järgmised otsused:
Kongress tunnistab, et see õige ja tarwilik samm ott,
et Maaliidu liikmed Eesti Maapäewal ja Walitsuses olleS
Eesti rseseiswuse wälja kuulutasid ja Eesti riikttse põhjusseaduse wäljatööiamise ja wahekordade loomise teiste rtittdega Eesti Asutama Kogu ülesandeks tegid. Kongress
Leiab, et ainult sel teel wõimalik on meil uut niklist korda
lsmva ilnm wahekordade terawaks ajamiseta ja rahwa eneisernäärmise põhjusmõtte rikkumata".
Kongress tunnistab, et igasugused Eesti riigi põhjirSseadused, lepingud ja rMlised sidemed, mis niisuguste asu­
tuste poolt luuakse, keda Eesti rahwa rõhun» enamus oma
esitajaks ei tunnista, ainult korralagedust sünnitawad ja
meie maa rahwa waewarikastele ja hädaohtlikudele katse­
aegadele wastu wiiwad, sellepärast nõuab kongress, et
Maaliidu liikmed sarnastest katsetest milgi! kujul osa et
wõtaks."
Kongress leiab, et igasugused katsed saladuse warjirS
rahwa awalikule arwamisele teatcrwat kuju anda, ilma otse­
kohese rahrvaesituse kaastegewuseta wcmdeseltside tegervust
meelde tu-letamad, kelle kaasabil kunagi jäädawaid asutusi
pole suudetud luua, sellepärast mõistab kongress sarnased
põrandaalused politilised katsed täiesti hukka ja keelab
Maaliidu liikmetel neist osmvõtmise täiesti ära. See leelö
käib ka igasuguste salamärgukirsade kohta."
Selle! ajal organis-erisid sakslased
truNalantttste
aüresstde sagWnst heisMe, Ee
kohta konWessi otsus

s® 1S
^Kongress leiab tormiltj e olewat selle peate tähelepa­
nemist j>uhtida, et Eesti rmtife totra loomisel ei tohiks
mitte Eesti tahma politilistest lootustest ja kawatsustest
tähelepanenrata mööda nunna ja üheks niisuguseks Eesti
rahwa politiliseks aateks on alati olnud — Soome sild —
lähem kulturaUne ja riiklme ühendus Soomemaaga. Soome-Eestt riiki-ue ühendus rnastab meie rahwa soomidele.
ühendus Soomemaaga on Eesti tahmale palju loomuli­
kum LuL side Kuritmuaga. Keskajalises niigi piirid d wõl
Eesti riiklrse korra loomisel iwõdnandwad olla".
„Kongress tunnistab, <et see kogu maa e$n peale halmarnalt mõjub, et mdl ühtne Eesti rahroas jällegi kahe kubernrangu wahel on ära jaotatud, ehk küll sellekohane sea­
dus marutmata, et kõiki üheirdamad ja korral daward maa
keskasutused. Maupäew ja Maarva uisus c-ma tegewust et
mvi jätkata, et maakonnad ilma onrarnatt isuseta, maksud
sissenõudmata, kohtud ja koolid ilma tegMvõimuta, ehk küll
kõik nende kohta käirmrd seadused n^initnrata. Selle all
kannatab rüngalt jmst talnrahmcrs, see sünnitab meelte=
äremuft ja ei aita mitte rahu ja korra jalule seadimiseks
üvasa, mis rahulepingu järele meie praeguse ajutise roa­
lt tsemrse korra põhjuseks on nweünd".
,M Eestimaa saatus rahulepingu järele Saksa- ja We--.
nemaa wahel selgitanmta, et Baltiuraalt eestlaste nimel
on saatkond Verlinis käinud, siis leiab kongress hädasti
tarrnilikuks, et Maaliidu nimel lühemal ajal saatkond Berlini ja Moskwasse sõidc. sid Eesti taiurühroa soowide kohta
seletust andma, sest rohkem fini ükski nrnu korraldus wõib
just Maaliit ennast Eesti umaharistre polittliseks organascrtstvniks pidada. Gaatkomra lo urseade ja nrürf.-ukirja
walmisianrisc üle walwcmrise jätab kongress Maalitdrr
keskkomitee hoolde."
' Skeed on rnälMvõited Eesti MiMvcchwa Liidu 12. nttr
kongressi oH-esiest, mida keelati mvaSnrnüst, tjmd nrLöc
kongresM osan-Skrate seas kongressi loyrt! kirjurtntu;.'
wüljo laotati. Ka faatFoniu: saa tatisest, mida kotgress o-sus^
ras, ei tulnud rnidagi wälja, sest seda ei lrrb Mus saks laid
täide mira.

PEe kdngressi seMMe wmMude PvE WkMMlM
kohta kange MreWab/ iK sisse. Ala-' :‘v - iotsimised, leno^
Lehtede Leidmine ja kinnipanemine sMAuao Maaliidu liGütetele osaks. See Mik aga di koWtmmd kedaO ja endisM
tehakse tööd EeM iseseiswuse sihis edasi.
Walus ott aga seda nuM et just sell ajass LuL mE Eesti
talomteeS, kelle wastzr tawulieheks ^mür^rmrö ^Sotsialdemokrat" nüüd nõnda wäga räuskao, Eesti tseseiswuse kaitseks
julgelt mälja astus, paljud teised aga äraandlikult endid
ülemal pidasid. Siis kui taLumehed, mere „hallid parunid",
wõimude käskudele wastu panid,milja ja loomi küllalt kokku
ei ir il nati) ja seepärast rnallad sõjaseaduse alla pandi, olid meie
kooliõpetajad sõnakuulelikud teenrid, kes kursustel sõjamäes
liste juhatusel Saksa keelt õppisid. Sell ajal, kui Eesti roal»
laroanemad Riias kodumaa üheudamrse wastu Saksamaas
ga protesterifid, kirjutasid looliõp et ajad- sotsi Ms tid lepin»
gutele alla, kus nad tõntuseroaude tmuaroad Saksamaa hnroide kohaselt töötada. Sell ajal kui meie talumehed pmrte
trahwiumksuöe all ägasid ja neilt marandcus ilma hinnata
tvahwiks käest ära roõett, rÄeMusiasid UisigMtid-kooliõperajad suurte palkade üle, mida neile Saksa wakitsus Arbas.
Sel ajal kui Maaliidu Melred Saksa wõimudele urärguLWjasid ära annawad, kus kindlialt tähendatakse, et Eesti iseseisrnuse mõte rahro-ast läbi tunginud, andsid kooliõpetajad
Mõrus sügama tänuMrndmuse adressisid niisuguste herradele ära, nuM seda praost Kalk olü Kknid läheme asja
j-uurde edasi. Meil oli mäljamaal saatkond, kes Eesti
iseseiswuse heaks töötas. Saatkonda tuli kodumaa kuluk
ülemal pidada, mis smrri simrarmfid tarrritas. Selleks Mli
tööd teha, ei raha kokllu, saada ja siin olid MEiidn mehed
jällegi esimeste seas, ise an- ?s ja tvisa selleks kaasa tõm­
mates.
Wõrks palM hurortawaid lendlehta jn urärMktrjasid
ette tuua, kust näha oleks, mis Mcmttit W erakond, tne*e
iseseisumse heaks ära rm teinud, krckd see wiiks kirjeNnLe
liiga pikale.
Selle peale roaaüumaba, et Eesti wallmvanerNad ühen­
datud maarrõuLoguK onm protesli ära andsid, otftrstafid

MM Mõisnikud Mvs MacmõukoWS 12. apcMil ld18tthrfl
BaM Eki asutada ja Saksa keisrit Paluda seda ^BaMelanikkude" soowi armuliLuLt Luulda wõtta ta selle laottvitraist teostada.
Eesti-, Liiroi- ja Kuramaast pidi kons tttutsioNalne-momrrhiline riik saama, mis isiklise uniomi kaudu Preisi ku­
ningaga Saksamaa külge liidetaks.
Möödaläinud augustikuu roiirnastek pdemadel kuuvutati Bresti rahulepingu tõenduse põhjal Baltimaa Wenemaast lahutatuks.
Oli kõigile selge, et ühist BaM riiki läbi rotte tahetakse.
Selle mõtte roastu astus Maaliit Baltimaa Wenemaasi
lahtt kuulutamise puhir! oums lehes 3. septembril otsekohe­
selt rvälja. Lehest Loeme:
„Omalt poolt peame oma tõsiseks kohuseks selle peale
tähelepanemist juhtida, et ühise Balti riigi mõte meie rahwa rõhuma enamuse poolt kuidagi rotist poolehoidmist et
fmrda leida. Meie kõige ringkondade kõige ihaldawam
soow on koguni Wene stariwcvlitsuse ajal olnud, et Eesti­
maa etnograsiliseks roaliisuse üksuseks saaks".
See oli stis ainuke awalik kindel hääl ühise Saksa-BaLtimaa roastu, sest kõik teised Lehed kas kiitsid Saksamaaga
ühinemist heaks ehk aroalöastd roaga soowi BaM riigi konstttutsioni isadeLe, mida neil põhiseaduse kokkuseadmise Luu­
res tähele trtleks panna. ^Postimees".)
Ametükult poolt aivaldati sel puhul lehtede otsused,
nende seas ka Eest iajalchted eoma, peale Maaliidu. Näh.
taroasti ei meeldinud Maaliidu seisukoha wõtmine Sakse
rvõimudele sugugi, mispärast nad sellest roaMda püüdsid.
Selle kindla roäljaastumise Läbi Leidis Maaliit rahwu
seas laialdast poolehoidmist.
Oktobvikuu 13 päemal jõudis teade, et Saksauraa on
pMustnis rahu tegema ja Wilsont 14 purrkti roastu rootai
Kõigil oli tundmine, et Srksamaa sõja kaotanud on.
'
tusäkaS tuleroik awaneb Eestile. Tehakse roeel mõiSnil
kude poolt katset ühise BaM sõjamäe asutamiseks saksr.
ülemjuhatuse all, kuld katse ei Ms tädi. Situ on jälleg

MMMbiLe poolt sMMchcüvad tulmtoehed, Be8 seWS asjas
oma müstuseisMisega sakslaLte plaanidest kriipAr läbi Lõmbamad.
Seal kuulutakse Möödaläinud ooSta 11. nmvemdril TabRimas uuesti Eesti Wabariik rvälja. Kohe asub Eestt
Maarahwa Liisu PärMr Maakonna komitee awalikuLe tegerousele. Maaliidu komitee rutrmidesse asus erakondade
waheline büroo, kus teine kord ood kui päewad tööd Lehti.
Nn maga palju eksismmnjusiö oli wõinmlik kõrwaldada,
MS teadmatuse tõttu Tallinna korraldustes Pärnu kohta
tehti. Ka siin kogus Maaliit oma energilise töö tõttu mittote.lt poolt mustuseid, üleüldisele asja käigule tõi aga
töö kasu. Nõnda on Maaliit, hui poliitiline organi satsion,
kõigil surme walitsuste aegadel, -nõnda enamlaste kui
sakslaste päewil, ausalt Eesti wabadusie lippu ülemal hoidid, ja saab seda ikka ja alati ka tulmoiLus tegema.