Paide

Vabatahtlik Tuletõrje ühing
50 a.


E. HUNTI TRÜ<K, PAIDES

Paide Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu

50-ne aastane teenistus
«Jumalale auks, kaitseks ligemisele."
sos
Uks inimsoo elu ja varanduse kurjematest vaenlastest
on tuli, milline sama vana, kui inimsugu ise. Seepärast otsiti
juba muistsetel aegadel just inimese alalhoidmise instinkti
põhjal abinõusid võitluseks iule hävitava mõju vastu. Vare­
matel aegadel sageli ettetulnud tulekahjud ületasid oma jõupoolest abinõud, mis olid olemas tulekustutamiseks, ning selle
tõttu langes tulekahjude ohvriks määratumad varandused ning
lugematud inimelud
Sarnane seisukord näitas selgelt, et on tarvilikud vas­
tavad tehnilised abinõud ja distsiplineeritud meeskonnad
tulekahjude kustutamiseks.
Enne Vabatahtliku Tuletõrje asutamist oli Paides maksma
pandud määrus, mille järele tulekahjude puhul, mida teata­
vaks tehti alarmeerimisega — kella helinaga ja trummi lööR H ff
misega
—
pidid
kodanikud
ilmuma
õnnetuskohale
abianda„ * • 1
•
.* . .
*
100. f .
, ,
. .
_ „ ,
,
Asutamise komisjoni esimees, peam. 1879 —1885*
miseks ja tulekustutamiseks. Selleks olid eriti kohustatud
esimees 1886-1894 a. Ühingu auliige.
3

O. von Gernet f
Asutamiskomisjoni sekretär. Sekr, 1879—1887 a.

4

majaomanikud, kelledel pidid olema ka vastavad abinõud,
nagu redel pootshaagid, ämbrid j. n. e. See kohustus tehti
teatavaks vastava trükitud määruse ülespanemisega seintele,
millised kandsid ka tarvilikkude kustutus abinõude kujutusi.
Ka olid tol ajal juba olemas väikesed puust käsipritsid, mil­
listest on mõned alalhoitud Paide muuseumis.
Aeg nõudis aga oma õigust ning vastava ala kultuuri­
ses arenemises ei tahtnud ka Paide maha jääda. Juba siin ja
seal kodulinnades tekkisid vabatahtlikud tuletõrje seltsid,
nagu Tallinnas, Tartus, Rakveres j. n. e., millede ülesandeks
ja sihiks oli senini püsinud ning kuldsete tähtedega kirjuta­
tud siht — „Jumalale auks, kaitseks ligemisele".
Ka Paides jõutakse veendumusele, et ainult kodanik­
kude vabatahtlik ja ennastsalgav koostöötamine võib luua
tugeva vastupanu jõu meie vaenlasele — tulele. Ning nagu
näha meie Ühingu kroonikast, tuli juba 15. augustil 1879 a.
(v k.) Paide Kodanikkude Klubis esimest korda kokku tule­
tõrje asutamise komisjon, milline oli valitud tolleaegse Paide
linnavolikogu poolt ja kuhu kuulusid 4 liiget: Aktsiisi jaos­
konna inspektor O. v. Gernet (esimees), laudseppmeister
G. Leinberg, maalermeister L. Lemberg ja kaupmees-tööstur
R. Hoffmann (sekretär)
Tähentatud komisjon oli Paide Vabatahtliku Tuletõrje
asutaja, ning esimese istangu kuupäev sai ka hra Lemberg’i

ettepanekul kinnitatud Ühingu'aastapäevaks. Komisjoni aga
rai ettevõttel töötati välja teiste tuletõrje seltside (Tallinn,
Viljandi ja Paltiski) eeskujul tarvilikud määrused ja kodu­
kord, Samuti komandeeriti Tartus ärapeetud Ill-mast Balti
Tuletõrjepäevast osavõtma h-rad Leinberg ja Lemberg, kel­
ledele eriliseks ülesandeks tehti tutvuneda kohapeal juba
töötava tuletõrje seltsi sisemise korraga, ning lasta end ka
instrueerida üldises tuletõrje asjanduses. Ühtlasi asus komis­
jon ka ainelise külje kindlustamisele, mil puhul sai komis­
jonile osaks kodanikkude häätahtlik vastutulek ning toetus,
mis omalt poolt kinnitas, et komisjoni poolt algatud tööle
tunnevad kaasa laiemad ringkonnad.
Komisjoni energiline algatus andis varsti tagajärgi:
juba 16. septembril 1879. a, kutsuti kokku esimene pea­
koosolek, milline üksmeelselt kinnitas komisjoni poolt välja­
töötatud määrused ja kodukorra.
Samal koosolekul toimiti ka valimisi ning asutati jaos­
konnad.
Valitud said: Peameheks h-raRichard Hoffmann, temale
abiks h-ra Leinberg, varahoidjaks kaupmees Nigols, temale
abiks katelsepp Johanson ning laekuriks ja kirjatoimetajaks
h-ra O. v. Gernet.
Asutatud jaoskonnad olid järgmised :
L. Lemberg *1*
1, Ronijate jaoskond........................................... 11 mehega Asutamiskomisjoni liige, varahoidja 1880—1909
5

a.

2.

A Luik f
Peamees 1885—1914 a

6

Pritside jaoskond, mis jagunes 4-ks kolon­
niks, igal kolonnil oli oma ülem ning joajuht.................................................. kokku 38 mehega
3. Veemeeste jaoskond....................................... 7 mehega
4. Korrapidajate ja päästjate jaoskond .... 14 mehega
Seega oli moodustatud 50 aasta eest Paide Vabatahtlik
Tuletõrje, milline koosnes 70 mehest. Peamees, tema abi,
varahoidja, tema abi, laekur ühes jaoskonna ülematega moo­
dustasid n.^n. ^usaldusnõukogu* (Vertrauungsrat), kus juu­
res peamees oli juhtivaks jõuks.
Tolleaegses Paide Vabatahtlikus Tuletõrjes oli maksev
kindel kord ja distsipliin mida tõendavad protokollid. Isegi
väiksema eksituse eest teenistuse alal järgnes raske karis­
tus — väljaheitmine seltsist.
Korraldati agaralt õppuseid ja harjutusi, asuti kustutusabinõude muretsemisele ja alarmeerimise korra sissesead­
misele. Viimase ülesande võttis oma peale kohaliku sõja­
väeosa trummilööja, kes igakordse alarmeerimise eest trum­
miga sai ühe rubla. Samal asutamise aastal sõitis peamees
Hoffmann tuletõrje peamehe kutsel Tallinna, tutvunema tu­
letõrje sisemise korraga ning harjutuste viisidega.
Oma pritsikuuri puudumisel oli kustutusabinõude hoid­
miseks linna poolt alguses ajutiseks tarvitamiseks antud üks
kuur, milline aga ei vastanud nõuetele. See asjaolu tekitas

uut muret noorele seltsile, sest ajakohase kuuri ehitamiseks
puudus krediit. Siiski püüti võimalusi leida uue kuuri
ehitamiseks ning varsti saadi ka selleks otstarbeks tuhat
rubla Kogukonna Valitsuse kapitalist toetust, kuna puu­
duva osa otsustati korjandustega ja osatähtedega täita,
Pritsikuuri ehitus h-ra Leinberg’i poolt valmistatud plaani
järele, anti kohe välja ettevõtjale h-ra Jänes’ile, kes pidi
ehitustöödega algama kevadel 1880, aastal. Juba 12. juulil
1880 võis Paide Vabatahtlik Tuletõrje oma esimest aasta­
päeva pühitsedes ühtlasi sisseõnnistada oma uue pritsikuuri.
Seks puhuks kogunes terve tuletõrje, kes peale pritsi­
kuuri õnnistamist piduliku jumalateenistusega ja selle ava­
mist paraadi marssis läbistas Paide tänavaid, minnes Valli­
mäele, kus juures kodanikud vaimustavalt tervitasid tule­
tõrjet, heites nendele lilli j. n. e. Peale seda oli ühine
koosviibimine Kodanikkude Klubi aias — sest oli ju see
päev rõõmupäevaks mitte ainult tuletõrjele, vaid kõigile
Paide linna kodanikkudele. Pidustustest võtsid osa ka küla­
lised väljastpoolt, nimelt Tartust, Viljandist ja Rakverest.
1882. aastal veebruari kuul tehti algust seltsile lipu
muretsemisega ja nimelt peamehe h-ra Hoffmann’i poolt,
kes oli lipu pärast kirjavahetuses prl. M. Kabruzk’iga. Vii­
mase algatusel kestis juba ligi paar aastat korjandus lipu
hääks, samuti oli toime pandud loterii, et saada raha lipu

A. Stamm.
Asutav ja auliige; Esimees 1894 — 1920 a

7

A. Limberg.
Auliige. Peamehe ahi 1909—1914. Peamees
1914-1917 a,

8

materjali ostmiseks. Agaral ettevõttel oli ka hää tagajärg:
juba veebruaris 1882 oli lipp tellitud, ning juba 27. juunil
1882. aastal võis Paide Vabat. Tuletõrje oma lipuga osavõtta tuletõrje pidustustest Tallinnas.
Pool aastat hiljem, 11. XII. 1882 rikastus Paide Tule­
tõrje ühe korraliku pritsiga, millise kinkis tolleaegne Paide
linnapea h-ra Silsky, tähendades: „Eine Spritze sollt Ihr
haben, nur verrengt euch nicht den Magen."
1884 a. augustis sai linna poolt tuletõrje tarbeks ehi­
tatud puurkaev turuplatsil, millega oli veemuretsemine ker­
gendatud.
1885 a. paneb peamees Hoffmann oma ameti maha
ning tema asemele valitakse 3-st ettepandud kandidaadist
h-ra A Luik, kes püsib peamehena kuni oma surmani 1914
aastani Oma ennastsalgava töö ja energiaga samuti hää selt­
simehelikkusega ja eeskujuliku tuletõrjujana võitis h-ra Luik
suure poolehoiu ning kuni tänaseni püsinud hää mälestuse.
1886. aastal detsembris saab Paide tuletõrje veel teise
uue pritsi, milline oli muretsetud seltsi oma kulul, aastate
jooksul kogutud rahaga.
25. märtsil 1887 saab asutatud muusikakoor Jaan Saar’e
juhatusel, — koor koosneb suuremalt osalt keelpillidest.
16. nov, 1888, a, kinnitati uus põhikiri, mis oli nõu­
tud ministeeriumi poolt ning pidi olema venekeelne. Selle

põhikirja * järel sai 7. I. 1889. a. valitud esimeseks Paide
Vabat. Tuletõrje seltsi esimeheks h*ra R. Hoffmann,
29. juulil 1889. a. pühitses Paide Vabat. Tuletõrje oma
10, aastast juubelit ja 18. aug. 1904. a. 25 aastast juubelit.
On ligi 20 aastat möödunud asutamisest. Selts on võr­
sunud suureks nii meeskonna kui ka abinõude poolest, kuid
tekib uus mure — pritsikuur jääb kitsaks. Ka sellest ras­
kusest saadakse üle ning aastal 1906 kerkib puuehituse kõr­
vale veel kivi juurdeehitus, milline ehitatud h-ra Nubian’i
poolt ning läinud maksma 1500 rubla. 1912. aastal saab
orkester puhkpillid.
Paide Tuletõrje pühitsedes oma 10 a. aastapäeva, võis
uhkelt tagasivaadata oma küll lühikese kuid tagajärjerikka
tegevuse peale ja eriti tegevusele, mis oli rajatud vabataht­
likule distsipliinile alistumisele, mis on ka edasi kantud ja
püsima jäänud senini meie tuletõrjes. Tööd oli tehtud, kuid
selle juures ei tahetud veel jääda puhkama. Igapäevane elu
oma nõuetega ergutas neid, kes olid juhtivatel kohtadel, ikka
uute ülesannete täitmisele. Pidi palju vaeva nägema ja jõudu
kulutama, et kaasa tõmmata kõiki, kes vähegi suutis, tule­
tõrje varustamiseks, sest oli ju tarvis muretseda kustutamisabinõusid, mundreid j. n. e. Selleks pidi olema raha,
ja just selle puudumine oli alaliseks takistuseks meie tule­
tõrje tegevuse arendamisel.

Ed. Jürgen.
Auliige. Peamehe abi 1914—1922 a.

9

Kannatus, väsimata energia ja usk tulevikku ei rauge­
nud meestel, leiti jällegi uusi võimalusi ja teid igasuguste
korjanduste loteriide jne. näol, et veeringute kaupa kokku
korjata summasi Paide Tuletõrje varustamiseks tarviliste väär­
tusliste abinõudega. Kui raske ja vastumeelne on ka üles­
anne koguda annetusi, siiski täitsid korjajad selle teades, et
nende vaev ja annetajate ohvrimeelsus läheb kaaskodanik­
kude üldiseks kasuks.
10-nes aastapäev näitas, et Paide Tuletõrje on püsiv
ja hädatarvilik selts. Seda tõendasid ka järgnevad 25 a. 35
a. 45 a. aastapäevad, mis näitasid meeskonna süstemaatilist
juurdekasvu ja seltsi rikastumist abinõude juuremuretsemise
teel.
1905 a. olid sagedased tulekahjud, millised suuremalt
jaolt tekkisid süütamisest tol rahutul ajal. Siis isegi takis­
tad tuletõrjet tule kustutamise juures, näit. lõigati lõdvised
läbi, veeaamid paisati ümber jne..
Paide Tuletõrje 35 aastapäev toob enesega kaasa rea
A. Ahlmann.
raskeid aastaid — nimelt 1914 a. alates ilmasõja aastad, mis
Peamees 1917—1928 a,
toovad endaga kaasa kaugele ulatavaid muutusi tuletõrje sise­
mises elus. Hulk seltsimehi kutsuti sõjaväkke, ja eriti noor
tugev jõud — mispärast ka Paide Tuletõrje meeskond, milline koosnes juba kaugelt üle 100 liikmest,
sulas kokku 60 mehe peale.
Pealegi olid järeljääjad liikmed juba vanemas eas, mille tõttu oli loomulikult ka tuletõrje füüsiline
10

jõud ka nõrgestatud. Siiski, vaatamata nendele raskustele
suutsid tolleaegsed juhtivad jõud (esimees A. Stamm ja pea­
mees August Limberg) meie linna tuletõrjet kooshoida ja
kaasvõitlejate kaasabil oli Paide kaitstud tulekahjude eest.
1917 a. puhkeb lahti revolutsioon, mis jällegi tuletõrje
tegevuses raskusi sünnitab — ja alles siis, kui kodumaa oli
puhastatud välistest vaenlastest, võis Paide Tuletõrje jälle
asuda korraldamisele ja organiseerimisele.
Ja võib öelda, et sellest ajast on Paide Tuletõrjel alganud uuesti õitseaeg.
Tolleaegne juhatus asub loovale tööle ja sisemisele kor­
raldusele tuletõrjes, milline siiski nõuab veel aega ja pingu­
tust, et saavutada ühte tugevat jõudu, mis suudaks täita omi
ülesandeid. Mööduvad mõned aastad ja ennastsalgav töö
hakkab vilja kandma. 1920 aastal valitakse Paide Tuletõrje
esimeheks h-ra Jaan Margus, kellel paremaks käeks on pea­
mees h-ra Artur Ahlmann — isikud, kes on andunud Paide
Tuletõrje järjekindlale ja põhjalikule ülesehitamise tööle.
Meeskond suureneb aast aastalt, seatakse korda olemasolevad
abinõud ja muretsetakse uusi juurde. Nõnda on juba 1923
a. juurdeostetud kaks käsipritsi ning kavatsusel muretseda
mootorpritsi Viimase ostmist kinnitab peakoosolek 21. ok­
toobril 1923 a. ning volitab juhatust selleks samme astuma.
Samal 1923 a. suureneb Paide Tuletõrje kahe jaoskonna

J. Margus.
Ühingu esimees.

11

J. Stephan
Auliige. Ühingu ülem varahoidja

12

võrra: IV pritsijaoskond ja hr-a Konrad Sitz'i poolt asutatud
Veekorraldajate jaoskond. Samal aastal teeb ka juhatus üles­
andeks Tuletõrje liikmele Dr, Konstantin Sööt’ile asutada
Paide Tuletõrje juurde Sanitaar jaoskond, milline ellu kutsu­
takse juba 11. juunil 1924 a, 22. juulil 1925 a. saab asu­
tatud Lendsalk, kellel kustutusabinõudeks hüdropuldid. 1925
aastal, 23 augustil võetakse vastu uus mootorprits peale
pritsivõime proovimist. Ei saa vaikida sellest, et see päev
oli rõõmupäevaks mitte ainult tuletõrjele, vaid kogu Paidele.
Uue pritsi prooviks kogusid pea kõik Paide kodanikud turu­
platsile, et näha uue pritsi võimeid, mis tulevikus asetama
peab inimeste piiratud jõu. Proov möödus hiilgavalt, mit­
mes jämeduses veejugad, üksikult ja kolm korraga paisati
õhku, mis ulatasid kaugelt üle majade katuste. Siis viidi
prits jõe juurde ja täideti tema abil turuplatsil vee-reservuaar, mis jällegi näitas tema võimet. Ja nagu õhtusel koos­
viibimisel linnapea Purfeldt, tänades Tuletõrje juhatust saa­
vutuse eest linna kaitseks, tähendas muuseas, et „Paide ko­
danikud võisid sel päeval imet näha omas linnas, kus Tule­
tõrje suutis vett vastu mäge üles juhtida." Tõelikult on
prits oma võimet kinnitanud hilisematel tulekahju kustuta­
mise puhkudel. Samal aastal sai ka asutatud mootorpritsi
jaoskond.
Viimastel aastatel lõpetas Ühing tehnilistesse jaoskon-

dadesse kuuluvate meeskondade varustamist mundritega.
Viimase saavutusena Paide Tuletõrjel osutub 1929 aas­
tal ostetud mehaaniline redel, milline rahuldab täielikult ko­
halikke nõudeid.
Käesoleval aastal otsustas peakoosolek
juhatuse ettepanekul osta väikese mootorpritsi.
Veevarustarnise suhtes on Paide linnas olemas 18 vee­
võtmise punkti kaevude näol.
Paide Vabatahtlik Tuletõrje, peatudes oma eluea kuldse
kilomeetri posti juures, võib oma 50 aastase juubeli-päeval
rahuldusega ja tänutundega tagasi vaadata oma käidud teele
ja tehtud tööle, milline sagedasti seotud raskustega. Ta
võib uhke olla sellele, mis on suutnud ärateha oma kaas­
kodanikkude abil ja nende heaks. Paide Tuletõrje ei hiilga
oma abinõudega ja varustusega, kuid siiski ei ole ta ka
viimaste seas selles suures peres, mis kaitseb meie kodu­
maa varandust tule hädaohu puhul. Paide Tuletõrje suu
dab oma kodulinnas vastupanna inimsoo kurjemale vaen­
lasele — tulele!
Paide Vabatahtlik Tuletõrje ei pane mitte suure tehtud
töö järele käsa rüppe,$vaid on valmis seda tööd jatkama edas­
pidi, seades omale ikka lipukirjaks: „ Jumalale auks,‘kaitseks
ligemisele 1 “
Dr.

K. Sööt.

A. Grünberg.
Ühingu peamees.

Paide Vab. Tulet. Ühingu Sekretär

13

Pritsikuur.

14

Paide Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu Juhatus
Vasakult paremale istuvad:

C. Thomson - esimehe abi, J. Margus - esimees, A. Grünberg - peamees, ja
J. Stephan - varahoidja.
Seisavad: R Reimann - abisekretär, Dr. K. Sööt - sekretär, E. Kõik - laekur ja H. Trantman - peamehe abi.

15

Mõnda Paide Vabat. Tuletõrje Ühingu koosseisust.
Paide Vabatahtlik Tuletõrje Ühing on Üle­
riiklise Tuletõrje Liidu liige ja tegutseb ühinguna,
alates 1-sest jaanuarist 1926 a. tuletõrje normaal
põhikirja järele.
Paide Vabat. Tuletõrjes on liikmetena algu­
sest kuni tänapäevani figureerinud mitmed silma­
paistvamad omavalitsuste ja seltskonna tegelased,
kes oma tavalise töö kõrval leidsid siiski aega
heatahtlikult kaasa aidata tuletõrje töös, ning alis­
tusid, vaatamata oma ametile või elukutsele, kor­
ralikult distsipliinile. Asutajatest liikmetest püsi­
vad veel praegugi ühingus auliikmetena h-rad
A, Stamm ja R, Hoffmann,
Juhtivaid ameteid on pidanud Paide Vabat.
Tuletõrje Ühingus :
Esimehed: R. Hoffmann 1889 a. — 1894 a.
A, Stamm 1894 a, — 1920 a, ja
J. Margus 1920 a. alates tänaseni.
16

Esimehe abid: Jaan Margus 1919 a,— 1920 a.
ja Carl Thomson 1922 aastast
alates tänaseni.
Sekretärid:

O, v. Gernet 1879 a,— 1887 a,
N, Grube 1887 a.,
J. Schroeder 1887 a. — 1913 a.,
E. Kõik 1913 a. — 1914 a.,
N, Douglas 1914 a. — 1919 a.,
J. Treumann 1919 a. — 1926 a.,
Dr. K. Sööt 1926 a. alat, tänaseni.

Peamehed :

R. Hoffman 1879 a. — 1885 a
A. Luik 1885 a. — 1914 a.
Aug. Limberg 1914 a. — 1917 a.
A. Ahlmann 1917 a, — 1928 a.
A. Grünberg 1929 aastast alates
tänaseni.

Ronijate jaoskond.
Vasakul redelil: (alt ülesse) J, Petsch, H. Sidron, E Truuman. E. Mait,
Paremalt redelil (ülev. alla): A. Latt, H. Kuusk, K. Johanson, V. Sardis.
Keskel redelil (alt ülesse): - A. Vabtkerl, A. Piibor, F. Hannibal, V.
^

Priks ja E Busch.

Seisavad (vasakult paremale): G. Nau - jsk. juhataja abi, H. Trantman
ja K. Tahves - jsk. juhataja.
Pildil puuduvad0. Altoff jaosk, juh. abi J. Veeberson, E. Bach.

Peamehe abid s G. Leinberg 1879 a. — 1881 a.,
A. Schönhardt 1881 a. 1894 a.,
A, Jakobson 1894 a. — 1896 a ,
J, Sanberg 1896 a. — 1906 a ,
J. Toffeimann 1906 a. — 1 909 a.
A. Limberg 1909 a — 1914 3^
Ed, Jürgen 1914 a. — 1922 a ,
A. Grünberg 1922 a. — 1928 a ,
H. Trantmann 1929 a. aiates
tänaseni.
Varahoidjad : O. Nigols 1879 a — 1880 a.,
L. Lemberg 1880 a. — 1909 a. ja
J, Stephan 1909 a. alat, tänaseni.
Laekahoidjad : O.v, Gernet 1879 a — 1887 a.,
J, Schroeder 1887 a, — 1901 a ,
Mag. Brasche 1901 a. — 1913 a.,
M. Kõik 1913 a. — 1915 a ja
E. Kõik 1915 a. alates tänaseni.

Paide Vab. Tulet. Ühingu praegune
koosseis:
Juhatus:

18

Esimees Jaan Margus,
Abiesimees Carl Thomson,
Sekretär dr. Konstantin Sööt,

Abisekretär Rudolf Reinmann,
Varahoidja Julius Stephan,
Laekahoidja Emil Kõik.
Peamees — Adolf Grünberg,
Peamehe abi Heinrich Trantmann,
Adjudant Cristjan Bünsov,
Komando 1) Ronijate jaoskond—18 lii­
get, juhataja Karl Tahves, abid
Otto Altoff ja Gustav Nau.
2) Mootorpritsi jaoskond —
22 liiget, juhataja August Eichfeldt,
abid — Bernhardt Grünberg ja
Adolf Tõnisson.
3) I pritsi jaoskond — 21 liiget,
juhataja Viktor Tomberg, abid
Aleksander Tibo ja Johannes Sakkol, jaoskonna vanem August Viikvaldt
4) II. Noortemeeste jaos"
kõnd — 13 liiget, juhataja Edu­
ard Linnabet, abi Ferdinand Treu
5) III. pritsi jaoskond — 14
liiget, juhataja Paul Zahn, abi
Gustav Tiits.

Mootorpritsi jaoskond.
Vasakult paremale seisavad : I rida E. Limberg, A. Tõnnison jsk. juh. abi, A. Vähi, A. Pallok, M. Markin, A.
Jaksi, N. Tuiman, H. Gerber A. Kandelin. R. Keigo, P. Vasnevsky, A. Käsper, B. Griinberg - jsk, juhataja abi jja
A. Eichfeldt - jaosk' juhataja.
II rida t A. Grüntal, E. Ant, A. Samblik, P. Pallenberg ja E. Tiesel.
Pildil puuduvad: A. Riima, 0. Parder, K. Raud.

19

6) IV. prits i jaoskond—11 lii­
get, juhataja Magnus Fuks, abi
Theodor Könnapuu.
7) V. Veemeeste jaoskond —
(pritsiga) — 8 liiget, juhataja Ha­
rald Göttsch, abi Gustav Rosenfeldt.
8) Lendsalk — 8 liiget, juhataja
Eduard Steinberg, abi Aleksander
Fuks,

9) Veekorraldajatejaoskond
— 17 liiget, juhataja Feliks Trossi,
abid Otto Birken ja Robert Feldt.
10) Korrapidajate jaoskond—
26 liiget, juhataja Karl Johanson,
abid Eduard Tael ja August Kõr­
vits.
11) Sanitaar jaoskond — 17
liiget, juhataja Dr. Konstantin
Sööt, abi Eduard Einmann.

1. pritsi jaoskond.
Vasakult paremale istuvad: J. Sakkol - jsk. juh. abi. A. Viikvalt - jsk. vanem, V. Tomberg - jsk. juhataja. ATibo
- jsk. juh. abi, ja J. Saarman.

1 *

Seisavad J I r. E. Vasnevsky, H. Tikkar, J. Viitman, J, Birkenfeldt, O. Ühtegi.
II rida J, Seera, P. Jürisson, A. Kost ja A, Niglas,
Pildil puuduvad : H. Rosveldt, O. Laube, K. Sarapik, J. Treier, M. Parker, J. Jürgenson, J. Grünstamm.

21

'

2. Noortemeeste pritsi jaoskond.
Vasakult paremale I E. Luste E. Pruuden, E. Rubis. A- Schnell, P. Randrüüt, J. Grünberg, F. Treu
E. Linnabet - jsk. juhat., R. Karask, V. Riiner, D. Piibor ja O. Viitman

22

jsk. juh. abi.

3* pritsi jaoskond.
Vasakult paremale s G. Tiits - jaosk. juh. abi, J. Lööser, J. Pöierpaas, M. Randrüüt, A
Västrik, A. Tiigi, J. Sakkeus, J. Bach. P. Zahn - jsk juhataja, J. Antsjak ja A Lusti.

Parker, A,

Mäe mann, A,

Pildil puudub : A. Sakkeus.

23

4. pritsi jaoskond.
Vasakult paremale : A. Lell, H. Linnabet, 0. Kodaniburk, H. Ühtigi, A. Mangmann, A, Einamann T. Künnapuu
jsk. juh. abi, M. Fuks - jaosk. juhataja, A. Niinepuu, A, Rosenbaum, H, Maider, A. Kallas ja K. Jaksi.
Pildil puudub : A. Lääts,

24

Veexnuretsejate jaoskond.
Vasakult paremale: G. Klementa, V. Elmanovitsch, H. Gõttsch - jsk, juh., G. Rosenfeldt - jsk. juhataja abi, J. Tikva
A. Hermanson ja K. Reino,

25

Veekorraldajate jaoskond.
Vasakult paremale istuvad ; G. Laas, 0. Birken, - jsk. juh. abi, F. Trossi - jsk. juhat, R. Feldt - jsk, juh. abi,
Chr* Vendelin.

Seisavad ; H. Heiter, A. Grosberger, L. Ohsoling, A. Seidelberg. A. Allikajaka ja R. Arbet.
Pildil puuduvad: R. Reiman, C. Biinsov, A. Spring, V. Krafft, O, Steinberg, B. Sablotsky.

Lendsalk.
Vasakult paremale istuvad* E. Steinberg - jsk. juhataja, A. Fuks - jsk. juh. abi,
Seisavad * A. Salakka, J. Laube, J. Einman, O. Laube, E Bünsov ja J. Luik.

27

Sanitaar jaoskond.
Vasakult paremale istuvad !

Prov- G. Lindtke, Dr. A. Müller, E. Einaman jsk. juhat. abi,

juhataja, Dr. P. Nääris, auliige Hr. Ed. Jürgen, Dr. J. Perker
Seisavad : I rida A. Pent, J. Andrus, A. Laks, V. Stein, J. Herbert, A. Reinart.
B rida E. Vimberg, J. Väin, J. Mäemat ja R. Kleinberg.

28

Dr. K. Sööt - jaosk.

Korrapidajate jaoskond
Vasakult paremale

i istuvad:

O. Kaberman, E. Tael - jaosk juh. abi, C. Johanson - jaosk juhataja, A. Kõrvits - jaosk.
^ juh. abi, H, Krabi ja E. Müller.
Seisavad; J. Garten, O. Simson, J. Rubis, P. Johanson, J. Lugus, E. Simson, A. Loho, E. Pahal, J. Klaus ja H. Juhvelt.
Pildil puuduvad : A. Stamm - auliige, A. Limberg, J. Preiberg, H Horn, H. Sepp, R. Lepp, F. Viidebaum, A. Repnaw.

29

1929 a. pidutoimkond.
Vasakult paremale istuvad i F. Treu, A. Kõrvits, H« Korn.
Seisavad l F. Trossi, A. Tõnnison ja E. Llnnapet.

g

<< ■