Meie kandvamad
ideed
EESKAVA

Tallinn, 1930
Eestimaa Trükikoja Aktsia Selts

Kultuur-sotsiaalne ühing ..Radikaal"

Eessõna.
Kultuur-sotsiaalne Ühing „Radikaal“ on asu­
nud radikaal-demokraatliku ilmavaate levitami­
sele. Kuna viimaste aastate jooksul on meie
kultuurilises kui ka majandus-sotsiaalses elus
suurt tagasikiskuvat meeleolu märgata — mil­
leks on ühinenud politiliste parem- ja keskera­
kondade mõtete kandjad ja võimu teostajad —
siis on meie arvates viimane aeg päästa radi­
kaalne kultuurpolitiline mõtlemisviis teda ähvar­
davast kadumisest. Siia mõtteilma kuuluvad
kodanikud ei ole palju aastaid omale enam leid­
nud kohta, kuhu liituda, jäädes erapooletuks või
ühinedes olude sunnil mõne olemasoleva äär­
mise erakonnaga. Kahe äärmuse tugevnemine
paremalt ja pahemalt poolt ei ole aga riikliselt
mitte soovitavH *
t
Kuna Eesti Vabariigi alguses radikaalne
ollus kaldus tööerakonna ja sotsialistide rida­
desse, leides siin oma kultuurilise ja sotsiaal­
sete paleuste väljendamist — siis ei olnud ka
tarvidust mõne teise organisatsiooni järele. Et
aga tööerakond juba hulk aastaid on ikka enam
ja enam kaldunud paremale poole oma nõud­
miste, tegeliku selgrootu olupolitika ja taktika
tõttu, siis on ta laiades rahvahulkades poole­
hoiu ja — mis veel halvem, — usu ja lugu­
pidamise enda vastu kaotanud. Teiselt
poolt pole suutnud ka rahuldada sotsialistlik
erakond ja mõtteilm laialisi rahvahulke.
3

Kuritarvituste ja korruptsiooni olemasolu,
mis alati suurkodanlust paljastanud tema välja­
kurnamise püüetes, peab leidma radikaalselt
mõtlevais, pahempoolsetes kodanikkudes au­
sate ja julgete kodanikkude rühma, kes
võitlevad väärnähtustega.
Meie kandvamad ideed ühelt poolt ja, tei­
seks, eeskava, mis on nähtud esialgse ka­
vandina, võivad aluseks olla esialgu laie­
maks organiseerimistööks — näidates, mida
meie soovime. Kui oleme omavahel kokku lep­
pinud ja jõudu kogunud, võime asuda raske­
mate ja reaalsete ülesannete juure.
Algatajad.

4

Meie kandvamad ideed.
Põhikirja 1. punkti kohaselt on meie sihiks
edendada radikaal-demokraatlikku ilmavaadet.
Praeguse ühiskonna arendamise aluseks ei saa
olla liberaalsuse põhimõtted, mis lubavad asja­
del areneda omapead („laissez faire, laisser
passer”), vaid riik peab segama end samm-sammult ikka enam üksikute inimeste ja rühmituste
tegevuse vahele, korraldades vahekordi mitte
üksi enam, : niivõrd admin,istra tiiv-politiliselt,
kui ka üksikasjaliselt majanduslikkude hu­
vide alal.
. Palgavõitlus, elukallidus ja turuhinnad,
kõikide ühiskonna rühmituste heaolek, hari­
dus, kool j. n. e. peavad lahendatama mitte
ainult riigi vahelesegamisel või abil, vaid ka
riiklikul algatusel. See on seda enam tarvilik,
et praegusel ajal majandusliste organisatsioo­
nide võim end samm-sammult ikka tugevamini
politilises elus maksma paneb, ühistunne, solidarism kui looduse loomulik seadus olgu juhti­
vaks põhimõtteks. Radikaalsed sotsiaal-seadused, majandus-demokraatia, nõrgema kaitse,
isikuvabadus, vaesemate rahvakihtide majan­
dusliku, kultuurilise ja õigusliku seisukorra kiire
parandamine j. n. e. on alad, kus igal kodanikul
õigus on nõuda, et riik korraldavalt vahele
astuks sotsiaalse õigluse maksmapane­
miseks ja algataks uusi korraldusi. Riik oma­
5

korda on kohustatud seda tegema. Sel­
lega asume m a j a n d u s p o 1 i t i 1 i s e 11
riikliku sotsialismi ja s oli dar ismi
alusel. Kuid individuaalne areng ja algatus
eriti ühiskondiistes huvides peab samuti leidma
sihikindlat tunnustamist.
Tunnistades arengu vormidena praeguse
seltskonna korra aluseid, nagu eraomandus,
perekond, isikuvabadus j. n. e., loeme aga siiski
tarviliseks ettevÕtta järk-järgult ja julgelt; muu­
datusi ja täiendusi Eesti maksvas demokraatli­
kus korras. Selle juures on esimeseks ja peami­
seks sihiks hävitada igasugused kuritarvitused
(korruptsioon) ja kurnamine, mis praegu käi­
mas ja ikka rohkem hoogu võtab majanduslik­
kude ringkondade, väljamaa kapitali ja majan­
duslikult tugevamate suurpõllumeeste poolt,
millele parempoolsed valitsused kui ka Eesti
omad vanemad tegelased seni truult kaasa on
aidanud. Sarnast seisukorda põhjalikult muut­
vad uuendused tulevad viia läbi kohe, mitte
aga revolutsiooniga, mis kutsub välja
terrori ja diktatuuri, vaid evolutsioonilisel teel.
Sellega asume tegelikkudes võitlusviisides
eestkätt evolutsiooni ja demokraat i a alusel.
Pooldades põhimõtteliselt eraomandust, sar­
nases mastaabis, mis ekspluateerimist ei või­
malda, on meie eriline ülesanne tõsta v ä i k s e t e eraomani k k u d e a r vu, selleks
ülesharides uudismaid ja kaotades viimase või­
maluseni suurtalud ning süurmaapidamised,
milleks tuleb maksma panna riigi ostu-eesõigus,
söötismaade ja laokilolevate talude harimisele
võtmine, lasteta isikute pärandusõiguse muut­
mine j. n. e.
Tööstuses tuleb majandus-demokraat i a kaudu kaotada palgatöö väljakurnamise
6

kujul või otstarbel, nagu kadus kord orja­
pidamine ja pärisorjus. Selleks tuleb töö­
listele (võimaldada osavõtt tööstuse juhtimi­
sest, osasaamine kasudest ja ettevõtte osani­
kuks saamine. Ühtlasi tuleb edendada töölisteprodutseerijate ühisettevõtteid (töökodasid).
Samuti tuleb käsitöö ja väiketööstuse aladel
pöörata suuremat tähelpanu nende toetamisele
ja arendamisele. Et hoida ära laiaulatuslikku
väljakurnamist mõnede üksikute poolt, tulevad
võtta need ettevõtted, mis eriti ainete produtsee­
rimisel laiemate hulkade teenistuses ja mis oma
iseloomu poolest selleks sündsad, riigi või oma­
valitsuste kätte, nagu seda on praegu post, telegraaf-telefon, raudteed, põlevkivitööstus j. n. e.
Sellega pooldame täiel määral võimalikke kõm­
mu n a 1 i s e e r i m i s e ja riigis t a m i s e
püüdeid. Majanduselus, eriti aga tööstuses,
tuleb üldsuse huvides maksma panna võimali­
kult pea ratsionaliseerimine.
Asudes ühistunde — solidarismi — alusel, ei
saa meie pooldada klassivõitluse põhi­
mõtet täiel määral, vähemalt mitte selle
üldistamist seltskondliku korra, ajaloo ^edene­
mise, kooli pedagoogika ja kõikide elunähtuste
korraldamise ja seletamise ainukese alusena.
Ainult tööstuse töölisklass kuuluks enam-vähem
kindla klassi mõiste alla, keda ettevõtjadkurnaj a d tõesti võivad välja kurnata.
Kuhu klassi täpselt kuuluvad aga vabaharitlased, ametnikud, käsitöölised, talunikud, õpe­
tajad, ajakirjanikud jne. jne., keda kokku on
vähemalt 2/3 Eesti rahvast?
Mitte vihavaenu Õhutamine üksikute rahva
rühmituste vahel, millised on kujunenud ühis­
konnas aegade jooksul töö-jaotuse tõttu, ei ole
meie siht, vaid ühistunde, solidarismi
kasvatamine rahva kui ühispere liikmete ja
7

rühmade vahel. Praegu väga, laialdaselt ettetulev suurte rahvakihtide, eriti töölisklassi ja
teenijate väljakurnamine mõnede tuhandete või
isegi sadade isikute poolt peab kaotatama radi­
kaalsete reformide teel sotsiaalse õig­
luse ja väikeeraomanduse kaudu,
võimalikult riiklikul algatusel.
Selle juures olgu alati püüdmiseks, et kõrge­
andelise väärtusega kodanikud eriti silmas pee­
taks, kuulugu nad kuhu klassi tahes.
Väikerahva liikmetena pooldame meie rah­
vuslikku omapära ja rahvuskul­
tuuri edendamist, lugedes rahvuse
aluseks igale kultuurile. See rahvuslus ei pea
aga muutuma šovinismiks, vaid rahvaste koos­
töö Rahvasteliidus — Pan-Euroopas ja
igal muul kujul olgu meie ülimaks sihiks. Sa­
muti püüame sõjavägede kaotamist Rahvaste­
liidu abil.

Meie lõppsiht.
Meie sihiks on tulevikus maksma panna
riigikorda ja rahvaste ühiselu,
kus üksiku isiku või rühmade väljakurna­
mine teiste poolt oleks kaotatud.
Iga t ö ö j õ u 1 i n e inimene peab elatama
end ainult oma töövaevas t.
Meie oleme julgete, radikaalsete
ja alaliste uuenduste pooldajad eksploateerimis vaba ühiskonna poole, kus valit­
seks tõsine demokraatia.

Taktika.

Asudes radikaal-demokraatlikul alusel, nõu­
des julgeid ja kaugele ulatavaid uuendusi,
kuulume meie politiliselt ilmavaatelt pahem­
poolsesse tiiba. Tegelikus politikas eeskätt
tuleb kaasa tunda neile, kes meile pahemalt
poolt lähedal seisavad, ja tuleb ühiselt algatada
ja toetada endi eesmärkidele vastavaid seadusi.
Eestis kuni viimase ajani kestnud parem­
poolsuse kõva surve, mis tegelikult kaitstud
ja teostatud parempoolsete valitsuste kaudu
(mõni üksik kord välja arvatud), nõuab sotsi­
aalse elu korraldamisel kõigi radikaalide poolt
kindlat tahet kuuluda suurkodanluse vastas­
rinda.
Kuna radikaalsel ilmavaatel puuduvad senini
väljakujunenud kihid, tuleb meil tegelikus töös
pidada kinni äärmise järjekindlusega program­
mist. „P r o g r a m m kõige peal t,” olgu
meie juhtlauseks! Ainult sel teel osutame
endist ilmavaatelist koondist ja kasvatame usku
poolehoidvates massides meie nõudmiste reaal­
susse. Selgrootu tuulelipu olup o li­
ti k a (või n. n. „riiklik” parempoolne politika)
ei kujuta endast ülimat politilist
tarkust, vaid ainult jõuetut järelandmist
parempoolsusele! Kõige hiilgavamalt on tõen­
danud prantsuse radikaal-sotsialistide (mis
alusel meiegi seisame) hiilgav minevik ja
praegune tugevus, milliseid tagajärgi anna-b
sirgejooneline programmist kinnipidamine ja
vänkumata võitlus ülesseatud sihtide eest. Kuna
Prantsusmaal on radikaalid kõige suurem partei
9

juba mitukümmend aastat, on Soomes, Eestis
ja Saksamaal radikaalsemate parteide poolehoid
järk-järgult vähenenud kuni hääbumiseni (Sak­
samaal) ja seda just painduva ja liig parem­
poolse politika tõttu. Järjekindlus programmis
on radikaalsuse suurim voorus ja edu pant!
Eesti praeguse politilise elu seisukohast tu­
leb püüda kõigi pahempoolsete riiklikkude olluste
ühinemist, sest vastasel korral jääb pahempool­
sus, olles killustatud, kauemaks ajaks ilma te­
geliku mõjuta. Seepärast olgu meie siht püüda
koostööd eesti riikliste pahempoolsete vooludega,
katsudes luua pahempoolset blokki ning
koaleerudes tarbekorral nendega ühiste sihtide
taotlemiseks. Ei tohita aga kergel
käel moodustada parempoolsete
või keskerakondade koalitsiooni
pahempoolset tiiba! See võib tulla kõne
alla ainult rahvast või riiki ähvardavatel mo­
mentidel (näit. 1. detsember) kuni olukorra la­
hendamiseni.
Lahkuminekud teiste politiliste ilmavaadetega.
Lahkuminekud parema poolega:
1) Radikaalsed ja julged reformid; riigis­
tamise algatused.
2) Halastamatu võitlus korruptsiooni vastu.
3) Võitlus diktatuuri vastu.
4) Võitlus presidendi instituudi sissesead­
mise vastu.
5) Võitlus väljakurnamise vastu.
6) Sihikindel väikeeraomanduse toetamine.
7) Majandus-demökraatia.
10

Lahkuminekud sotsialistidega:
1) Laiem eraomanduse põhimõttelik tunnis­
tamine ja väikeeraomanduse tekitamine
(ka vabrikutöölistele).
2) Klassivõitluse äärmuste mitte poolda­
mine. Mitte klassivaenu Õhutamine, vaid
töötavate rahvakihtide eluõiguste
kaitsmine.
8) Rahvusliku kultuuri ja rahvusluse tun­
nustamine.
4) Võitlus pahempoolse diktatuuri vastu.
Lahkuminekud

tööerakonnaga:

Tööerakond oma asutamise ja esimestel
Vabariigi aastail oli täiesti radikaalse programmi
ja taktikaga erakond, kuid viimased 7—8 aas­
tat on ta püsivalt ajanud parempoolset
selgrootut olupolitikat, mis rahva­
masse igal järgneval valimisel temast eemale
tõuganud. Äärmine sirge joone puudus
ja järel andmine paremale poolele
tegelikus politikas on talle annud tuulelipu tak­
tika ja parempoolse ilme. Lahkuminekud seisa­
vad sellega peale muu tegelikus tööerakonna
parempoolses politikas ja parem­
poolses taktikas.

11

Kavand.

Meie eeskava.

I. Riigikorraldus.
1) üldiselt : Põhiseaduse kui raamsea­
duse kaitsmine ja põhiseaduse täitmise nõud­
mine.
2) Seadusandlik võim: Riigikogu
liikmete arv jäägu endiseks. Riigikogu kui
rahva tahte avaldaja kaitsmine. Riigikogu töö
ratsionaliseerimine kodukorra muutmise kaudu.
Riigikogu liikmete majanduslikkude suhete
avaldamine avalikkusele. Maksva valimisviisi
täiendamine nii, et saaks kergemini isikuvalimisele kaasa aidata.
8) Täidesaatev võim: Valitsus­
aparaat: Valitsuse stabiliseerimine prae­
guse põhiseaduse piirides. Valitsuse aparaadi
ratsionaliseerimine majandusliku kokkuhoiu
sihiga. Pidulikkude vastuvÕtmiste arvu vähen­
damine ja lihtsustamine. Halastamata võitlus
korruptsiooni vastu. Ametnikkude arusaamatu
rikkus, suured sissetulekud, ulejõu elamine j.n.e.
tulevad selgitada.
Välisp oli tika: Välispolitiliste suhete
kindlustamine. Koostöö Rahvasteliiduga. Võit­
lus suurkapitali mõjuvõimuga Rahvasteliidus.
Pan-Euroopa toetamine. Sõprus- ja toetus­
lepingute sõlmimisel või revideerimisel tuleb
ettevaatust ja tagasihoidlikkust ülesnäidata
nende riikidega, kus võimul fašistlik vool või
diktatuur. Välisesinduste reorganiseerimine
otstarbekohasuse ja odavuse mõttes.

Riigikaitse: Riigikaitse summade vä­
hendamine miinimumini. Järk-järguline kaitse­
väe teenistusaja lühendamine ja alalise sõjaväe
kaotamine Rahvasteliidu kaasabil. Kaitseliit
olgu ilma ülearuste riikliste kuludeta, võimali­
kult kõigist seltskonna kihtidest koosnev era­
pooletu ja seltskondlik organisatsioon. Kaitse­
seisukorra seaduse otstarbekohasuse arutusele
võtmine.
Omavalitsus: Vald omavalitsuse üksu­
sena eimesele kohale. Maavalitsused tulevad
vähendada ja lihtsustada viimse võimaluseni.
4) Kohus ja politsei võim: Kohtu
asjaajamise kiirustamine ja lihtsustamine. Ko­
hus rohkem kättesaadavaks. Isiku vabadust ei
või piirata ilma kohtuotsuseta üle 48 tunni.
Riigikohus jäägu Tartu. Isiku süüdimõistmine
momentidel, mis põhj enevad ainult politsei
agentuurandmeil, ei ole lubatav. Ühtegi säärast
tõendust kohtus mitte lubada, mille päritolu
jääb kohtule saladuseks. Üld- ja politilised
kuriteod tulevad viia sõjaväekohtu alt kodanlise kohtu alla. Sõjakohtu alla jääksid vaid
ainult distsiplinaar ja ametalalised kuriteod.

IL Majandusprobleemid.
1) Põllumajandus.
Väikemaapidamise kaitse (keskmiselt 10 ha. põllumaad).
Karjapidamise igakülgne kaitse. Suurtalude
arvu vähendamine. Söötismaade viibimata ha­
rimisele võtmine. Maasoovijate registreerimine.
Põllumajanduskoolide ja vastavate täiendus­
koolide võrk algkooli lõpetajaile. Põllumajan­
duslikkude laenude muutmine pikaajalisteks.
JuurelÕiked liig väikestele väikemaapidamistele.
13

Riiklik ostu eesõigus talude müümisel maksma
panna. Kokkuhoidlik ja metsa juuresoetav
metsapolitika. Riiklik otsekohene abi väikemaa
pidajaile ja popsidele. Maade kokkuostu ja spe­
kuleerimist takistada. Maa nende kätte, kes ise
harivad — ainult teatavad õigluse seisukohast
nähtud erandid väljaarvatud.
2) Tööstus, Eesti tööstuse juhtimine
Eesti loomulikkude eeltingimuste piiridesse.
Väiketööstuse arendamine. Produtseerimise abi­
nõude moderniseerimine ja produktiivsuse tõst­
mine (ratsionaliseerimine). Põllumaj anduslikkude
ja teiste kodumaa saaduste ümbertöötamine omal
maal ja valmisprodukti eksporteerimine tooresprodukti asemel. Tööstuse monopoli alal tuleb
tunnistada ainult riiklikku monopoli. Riiklikuks
monopoliks eestkätt tööstused, mis selleks oma
iseloomult sobivad, eriti aga ettevõtted, mis pro­
dutseerivad toredus- ja maitseaineid (tubakatööstus, õlletööstus). Ettevõtted, mis laiema
kodanikkude ringkonna teenistuses, ei tohi olla
üksikute eraettevõtjate — ei oma ega välismaa­
laste ekspluateerida ja peavad olema samuti
riigi või omavalitsuste käes, nagu seda on raud­
teed, post, telegraaf, telefon, põlevkivitööstus,
trammiliinid jne., näiteks Narva kose ja teiste
vee j õudude kasutamine, kõik regulaarsed ühendusevahendid nagu omnibusliinid, jne. Ajast
mahajäänud ja kurnavad ettevõtted tulevad pi­
dada tugeva järelvalve all ja võimalikult likvi­
deerida. Truste ja muid selliseid kapitalistlikke
koondisi tuleb eitada.
3) Kaubandus: Väliskaubanduse eden­
damine ja kõikide võimalustega kaasaaitamine
välisturgude leidmisele. Algatus ja kaasabi kau­
bandusliku
informatsiooni
korraldamiseks.
Energiline valveolek soodsate kaubalepingute
sõlmimiseks, seal hulgas ka Nõukogude Venega.
14

Teatud aladel — -liiäkasu ja sahkerdamise
ärahoidmiseks — riikliku kaubandus-monopoli
sisseseadmine.
4) Laevandus.
Laevandusele
tuleb
panna suurt rõhku kui kaubandust edendavale
tegurile, kuid laevanduse krediteerimisel tuleb
pidada silmas meie laevastiku reaalse arenemise
võimalusi ja püsivat tululikust. Võimalikul kor­
ral riikliku sisevete ja rannasõidu laevaliinide
sisseseadmine. Sadamad jäägu riigi kätte.
5) Kalandus. Kalanduse arendamine ja
kalasaadustele välisturu soetamine. Rannarahva
ühistegevuse edendamine kalasaagi tulusamaks
paigutamiseks, konserveerimiseks ja turule
saatmiseks. Riigi ja omavalitsuste abi kalaturu
korraldamiseks.
6) Käsitöö. Käsitöö ja väiketööstuse
riiklik soodustamine. Otstarbekohased elu- ja
töökohad käsitöölistele. Ühised käsitöökojad.
Ehituslaenud või korterid käsitöölistele. Käsi­
tööliste ühistegevuse õhutamine. Käsitöö ise­
seisev esituskoda.
7) Ü h i s t e g e v u s. ühistegelise kultuuri
ja oskuse tõstmine. Ühistegevuse laiendamine
ka igasugustele valmistuse ja tööaladele. Töö­
ühingute ellukutsumine. Eratööstuses töölise
osasaamine ettevõtte puhaskasust ja tema osa­
nikuks muutmine. Tööliste osavõtt tööstuse
juhtimisest, ühistegevuse parteilise killunemise
takistamine riigivõimu abil.
8) Krediidi p o 1 i t i k a. Riigikassa ei
tohi olla pank. Riiklikkude laenuasutuste tege­
vuse sfäär tuleb kindlalt piiritleda. Laenusid
tuleb juhtida äärmise kokkuhoiu ja ettevaatu­
sega ainult aladele, kus laen tulus riiklikust
seisukohast. Laenud peavad olema täielikult
15

kindlustatud. Iga-aastased võlgade mahakirjutamised riigi rahade arvelt tulevad kaotada ja
kui neid tehakse, siis teha teatavaks erinimekirjade läbi. Avaldamisel tuleb teatavaks teha
ka kõik suuremad majanduslikud tehingud, lae­
nude saajad riigi rahadest j. n. e. Pankade koon­
damine läbi viia.
9) Maksud, tollid ja aktsiisid.
Maksusüsteemi lihtsustamine. Karmide abi­
nõude tarvitusele võtmine kõikide ettevõtete,
asutuste ja isikute tulude kindlaksmääramiseks
ja võitlemine tulumaksust kõrvalepõiklemise
vastu. Kaudsed maksud juhtida ainetele, mida
tarvitavad jõukamad klassid. Tollide korraldu­
ses tuleb silmas pidada omamaa tööstuse kait­
set, millel tulevikku ja mis elujõuline. Suur­
tööstuse tolli kaitset, mille elujõud välisturgudes, tuleb eitada. Vallaliste maks. Lasterikaste
perekondade suurem maksusoodustus.
10) Teede ja liikle mi spolitika.
Maanteede võrgu arendamine ja • eelistamine
raudteedele edaspidises teedepolitikas. Omnibusliinid riigi kätte. Liikumise soodustamine süda­
linnade ja aedlinnade vahel.

III. Sotsiaal- ja haridusprobleem i d.
1) Töötavate kihtide sotsiaalkaitse : Sotsiaal-kaitset tuleb laiendada tööstustöölistelt ka kõikidele muudele tööaladele.
44-tunnilise töönädala ülemmäära maksmapanek
töö produktiivsuse tõstmisega käsikäes. Kõi­
kide palgaliste kindlustus haiguste, õnnetuste,
vanaduse, invaliidsuse ja töötaoleku vastu. Kõi­
gile palgalistele perioodiline puhkus. Põllutöö­
16

liste kaitse üldistel alustel vastavalt põllutöö
iseäraldustele. Palga alammäärad ja ülemmää­
rad peavad olema kindlaksmääratud vastavate
vahekohtu otsustega, mis omavad seaduse jõu.
Tööstuskohtud töötülide lahendamiseks. Riik
peab olema eeskujuks oma ettevõtetes tervis­
hoiu, hariduslikul jne. aladel. Ametiühisusliku
liikumise õhutamine väljaspool parteilist võit­
lust tööliste majanduslikkude ja sotsiaalkaitse
probleemide lahendamiseks. Ametiühisuste abi
sotsiaalkaitse seaduste elluviimisel. Ametiühi­
suste liikmete soodustamine. Ametiühsiuste or­
ganiseerimine ametalaliselt territoriaalsetesse
üksustesse, kui see võimalik. Sotsiaalkaitse sea­
duste täitmise järelvalve võrku tuleb suuren­
dada ja täiendada, kaasa tõmmates ka ameti­
ühisuste esindajaid, et seadused ei jääks ainult
paberile. Tööstusõpilaste kaitse ja õpetamine
tuleb reguleerida seadusandlikul teel eriseadu­
sega. Kollektiivlepingute maksmapanek.
2) Kõrte riküsimus. Ehituslaenud 2toaliste korterite ehitamiseks. Ehitusseadus.
Korteriseadus. Aedlinnad.
8) Sotsiaalne hoolitsemine. Hulgalised väärnähtused hoolekandes tulevad kõr­
valdada. Hoolekande asutuste juhtijateks asja­
tundjad isikud. Tuleb elustada erahoolekannet.
Hoolekannet sõjainvaliidide eest tuleb ühtlus­
tada ja süvendada, ühtlustada ja kohandada
mitmekesiseid ja osalt ülejÕukäivaid pen­
sione ja pension juhtida neile, kel puuduvad
muud eluülespidamise võimalused või kellel sel­
leks erilised teened. Osalt liig dekoratiivne ja
deklaratsioonne hoolek. seadus kohandada tege­
likule elule. Igasugune seltsk. paralleeltöö koos­
tada. Hoolekande tegelaste ettevalmistus.
Lastekaitse eraldada ja luua suuremate lin­
nade ning maavalitsuste juures lastekaitse eri­
17

harud. Erilist tähelepanu tuleb pöörda vallas­
emale, neid kaitstes liialdatud kallaletungide
eest. Vallaslapse seisukord tuleb kindlustada.
Exeptio plurium kaotada. Norra seadustik val­
lasemade kohta maksma panna. Lapsel õigus
pärida, nime valida. Riik peab rohkem äratama
aukartust ema vastu. Lastekaitse alal erilist
tähelepanu pöörata ärahoidvale hoolitsemisele
(mängumurud, klubid, ringid, töökojad, toitlusja õppepunktid, suvekoloniid, lastepeod, võistlu­
sed, raamatukogud, lugemistoad, lastekodud
jne.). Rahva loomulikku juurekasvu tuleb eden­
dada tervete lasterikaste perekondade ees­
õigustamisega teenistuse-, korteri- ja maasaamisel jne. Rahvatervislisi seadusi tuleb järk­
järgult katsuda maksma panna. Kõik haridus­
ministeeriumi, ^sotsiaalministeeriumi ja kohtuministeeriumi korraldusel töötavad lasteasutised koondada haridusministeeriumi alla. Ala­
ealiste kohtupidamine lihtsustada ja muuta kin­
niseks. Võimaldada osa võtta kohtukäigust ka
lastekaitsel ja pedagoogidel. Otsuste tegemisel
anda kohtule suur otsuste valiku ja painduvuse
võimalus. Tarvitada ohtralt tingimusi karis­
tust ja võimaldada kohtunikul otsuste täitmise
edasilükkamist.
4) Haridusala. Ühtluskooli kaitsmine,
ülikool demokraatlikumaks. Üksikute teadus­
alade populariseerimine. Andekaile kodanikkele
tuleb võimaldada haridus keskkoolis ja ülikoo­
lis maksuta. Vabakuulajatele suurem ligipääs
loenguile. Üliõpilastelt tuleb nõuda tööaastaid,
hinnates seltskondlikku tööd. Üliõpilaste oma­
elu korraldamisele suuremat tähelepanu, pro­
fessorite koosseisus mõjuvamaid ja kodumaad
armastavamaid isikuid. Eesti keel ja meel üli­
koolis maksma. Keskkoolide korraldamist
tuleb jatkata ja asuda nende süvendamisele uue­
18

mate kasvatuslikkude nõuete kohaselt. Kõike
keskkoole ei tule koondada linnadesse. Maakeskkoolidesse eeskätt tuleb määrata kaalukaid ja
väljapaistvaid koolijuhte. Tuleb panna rohkem
rõhku kodumaa omapärasusele, ühistundele, sot­
siaalküsimustele, praktilistele oskustele, tõuter­
vishoiule, sanitaarteadmistele, hõimutööle ja
rahvastevahelisele ühistööle. Tuleb kasvatada
armastust kodukoha vastu. Õpilaste isetegevu­
sele tuleb anda suuremaid võimalusi. Keskkool
peab olema rohkem ettevalmistav kool elule.
Tuleb asutada kõrgem tehnikakool.
õpilaste senist keelupoiiitikat tuleb revidee­
rida (teatri, kino, pidude jne. keeld) ja raken­
dada neid seda enam positiivsele isetegevusele.
Õpilaste kehalisele kasvatusele enam rõhku
panna.
Algkool peab jääma ühtluskooli esime­
seks astmeks, õpilasi tuleb kasvatada lihtsusele,
ligemisearmastusiele, kokkuhoiule, tööarmastu­
sele, ümbruskonna sotsiaalpahede vastu võitlu­
sele. Vaeste laste varustamine .Õppevahendite
ja varustusega. Õpetajate ettevalmis­
tust kohandada meie riiklikule omapärale
(põllumajandus, küla). Koolinõunikkude insti­
tuut tuleb reformeerida ja koolilt liigne amet­
likkuse ilme kaotada.
Koolima j ad tulevad viimase võimalu­
seni kasutada üldsuse huvides, milleks neid tu­
leb ehitada nii, et nad kõlbaksid ulualust andma
vabahariduslikule tegevusele ja noorsootööle.
Oskus- ja täienduskoolide võrku tu­
leb laiendada, ja igasugu kutsehariduse saamist
kergendada, luues eritüübilised kutse- ja oskuskoolid. Tuleb võimaldada täiskasvanute süste­
maatilist edasiharimist kõigis kooli astmeis.
Konservatooriumite juures tuleb aren­
dada rahvuslik-populaarmuusikat. Vabaha19

r i d u s t ö ö 1 e tuleb osutada suuremat tähele­
panu. Rahvaülikoolide võrku tuleb arendada.
Lõbustusmaks tuleb kohalikkudele hariduslistele organisatsioonidele kultuuriliste esinemiste
jai pidude pealt kaotada. Tuleb toetada vasta­
vaid noorsoo omaettevõtteid väljaspool kooli
(klubid, ringid, noorsoo organisatsioonid), kui
need ei tegutse aktiivse politika mõjukonnas.
Linnades tuleb ■juhtida vabaharidustööd ka
kehvema kihi (tööliste) ettevõtetele (teatrid,
kursused, rahvaülikoolid, õhtukoolid jne.).
Kultuurkapitali tuleb reformeerida.
Tema juhtimisest kõrvaldada poliitilised mõjud.
Kapitali suurendamiseks tuleb leida sissetule­
kuid ja kapitali juhatuses kohte anda ka hari­
dus- ja noorsookoondistele.
IV. Mitmesugused ülesanded.
1) Usk ja kirik. Usk on kodaniku era­
asi. Vabade usuühingute vaba enesemäära­
mise õigus.
2) Naisküsimu s. Naine vabastada
mehe eestkostmise alt.