Ärakiri.

Kanaküla Seltskondlik Ühing
„METSAKURU“


Põhikiri
r V. a. liige

r
r

Teile teadmiseks ja käsitamiseks.
Kanakülas

.193

Ühingu peasekretär:

l

Asjaajaja:

a. No

♦r♦
r
r

r
re
r

JSV T;, Fr. h Kte^zvpWl nim
Kir^mitisrnV’ - um;

Arhiiyraams*: •
Ž,c)7-'M

Kanaküla Seltskondlik Ühing

oMetsakuruH

PÕHIKIRI.

1. Ühingu eesmärk.
§
Ühingu eesmärgiks on rahwa huwi
äratamine teaduse ja kunsti waslu, wabahariduslifele isetegewusele õhutamine, hariduse lewitamine, majanduselu edendamine, rahwa waimlife ja kehalise kaswatuse eest hoolitsemine ja
oma liikmete igakülgne arendamine.

II.

Tegewusabinõud.

§ 2. Vma eesmärkide saawutamiseks Ühing
j) paneb toime kursuseid, loenguid, kõnekoosole­
kuid, miitinguid, kontserte, näitemängu- ja p(oõhtuid, jalutus- ja rongikäike, spordi- ja laskewõistlusi; 2) korraldab loteriisid, näittmüüke ja
korjandusi seaduses ettenähtud korras; 3) awab
ja peab ülal raamatukogusid, lugemistube, män­
gu- ja spordi platse, lasketiire, laulu- ja muusikakoore, näiteseltskond!; 4) paneb ametisse oma
ülesannetele wastawaid juhte ja nõuandjaid ja
5) korraldab üleriiklist kui ka ümbruskondseid
oma sihtidele wastawaid kongresse, päewi j.n.e.
ja wõtab osa teiste organisatsioonide poolt korraldatawatest samasisulistest ettewõtetest.
3

lil.

Tegewuspiirkond ja õigused.

§ 3. Ühingu tegewuspiirkonnaks on Lesti
Vabariik. Ühingu juhatuse asukohaks Woltweti
wald „ kanaküla" Pärnumaal.
§ 4. Ühingul on kõik juriidilise isiku õigu­
sed. Ta wõib omandada, pantida ja kinkida iga­
sugust wallas- kui ka kinniswara, teha lepinguid,
anda kohustusi, esineda kohtutes nõudjana kui ka
kostjana jne.
§ 5. Ühingu! on oma nimetusega sõõrikujuline pitsat, oma embleemiga lipp ja rinnamärk.

IV. Sissetulekud.
§ 6. Ühingu sissetulekuteks on j) sisseastu­
mise ja liikmemaksud; 2) igasugused annetused,
kingitused ja pärandused; 3) tulud ühingu ette­
võtetest, nagu loteriidest, pidudest jne.; 4) mit­
mesugused muud sissetulekud.

V.

Liikmed, nende õigused ja kohused.

§ 7. Ühingul on tegem-, au- ja toetajad liik­
med.
§ 8. Tegewliikmeteks mõiwad olla kõik Va­
bariigi kodanikud, kelle õigused kitsendamata, wähemalt 18 aastat manad ja kes juhatuse poolt
ühingu liikmeks tema kirjaliku soowiawalduse põh­
jal wastuwõetud.
§ 9. Toetajateks liikmeteks on need, kes al­
la 18 aastat manad, kes liikmemaksu tasunud ja
juhatuse poolt liikmeks wastuwõetud.
§ 10. Auliikmeteks walitakse neid, kel erili­
si ^teeneid ühingu suhtes wõi üldise haridustega
4

wuse alal. Auliikmed walitakse peakoosoleku poolt
nende eluajaks, kusjuures neil on juhatuse liikme
õigused. Ettepaneku auliikme malimise asjas
teeb juhatus ehk wähemalt 7 liiget ühise kirjali­
ku ettepanekuga.
§
Iga liige maksab liikmeksastumisel ühe­
kordset sisseastumise maksu, mille suurus on sO
senti ja igaaastast .liikmemaksu, mille suurus aas­
tas on 25 senti. Ühekordse s. o. eluaegse liikme­
maksu suurus on 3 krooni.
Märkus I.

Ühingu tegewusaastaks loetakse
kalendriaasta.
Märkus II. Auliikmed on maksudest wabad.

§ \2. Liige, kes aasta algusest 8 kuu jooksul
pole õiendanud oma liikmemaksu, loetakse juhatu­
se otsusega ühingust wäljaastunuks.
§ \3. põhikirja wastu töötamise, autute- ja
korrawastaste tegude pärast wõib ühingu pea­
koosolek nii tegew- kui ka au- ja toetajat liiget
ühingust lõpulikult wälja heita ehk temalt ajuti­
selt ära wõtta liikme õigused.
§
Liige wõib igal ajal ^vabatahtlikult
ühingust lahkuda, kuid peab sellest juhatusele kir­
jalikult teatama.
§ s5. Vabatahtlikult lahkunud nõiwäljaheidetud liikmel ei ole õigust tagasinõuda sisseastu­
mise- ja liikmemaksusid.
§ stz Wastutawatele kohtadele wõib kinnita­
da ia walida ainult täisealisi liikmeid.
§ \7. Hääleõigus koosolekutel on tegew- ja
auliikmetel, kuna toetajatel liikmetel on ainult sõ­
naõigus.
5

VI

ühingu kegewuse juhtimine.

-§ \S.. Ühingu tegewust juhiwad |) ühingu
peakoosolek; 2) ühingu juhatus; 3) peakoosole­
ku poolt walitud komisjonid, tountonnad kui ka
selleks palgatud ja wolitatud ametmehed.
Vii. Peakoosolek.
§ \9. Ühingu peakoosolekud on korralised ja
erakorralised. Korralise peakoosoleku kutsub kok­
ku ühingu juhatus iga aasta hiljemalt
maiks.
Lrakorralised peakoosolekud kutsutakse kokku ju­
hatuse poolt juhatuse omal algatusel, rewisjom ko­
misjoni poolt wõi Vio liikmete nõudmisel.Nõudmine
kutsuda kokku erakorraline peakoosolek peab juhatuse
poolt täidetamaonädalajooksul pärast nõudmise kät­
tesaamist ,kusjuures juhatus möib täiendada päewakorda. Nui juhatus Lähendatud aja jooksul
peakoosolekut ei ole kokku kutsunud, siis kutsub
peakoosoleku kokku rewisjoni komisjon.
§ 20. peakoosoleku otsustamisele kuuluwad
järgmised asjad: j) Ühingu peasekretäri walimine ja juhatuse ametisse kinnitamine; 2) rewisjon-komisjoni malimine; 3) põhikirja muutmine
ja täiendamine; 4) aruannete ja tegewustawade
kinnitamine; 5) ühingu kegewuse lõpetamine; 6)
kõikide asjade otsustamine, mis juhatuse wõimupiiridest üle käiwad.
§
Peakoosoleku kutsed ühes päewakorraga saadetakse liikmetele kätte hiljemalt 3 päewa enne koosolekut.
§ 22. peakoosoleku awab ühtneu peasekre­
tär wõi tema asetäitja, pärast amamist walib
koosolek omale juhataja ja protokolli kirjutaja ja
6

wajabufe korral ka neile abid.
§ 23. Peakoosolek on otsusewõimne, kui koos
wähemalt V5 liikmete üldarwust. Kui määratud
ajaks wajalik arm liikmeid kokku ei tule, peetakse
teine koosolek sama päewakorraga tunni aja pä­
rast, mis waatama^a liikmete armule on otsuse­
wõimne. Peakoosolekul tehakse kõik otsused liht
häälteenamusega, wäljaarwatud põhikirja muut­
mine, liikmete wäljaheitmine, auliikmele irliitmine
ja ühingu likwideerimine, kus nõutakse 2/g koos­
oleku häälteenamusest. Häälte poolenemisel otsus­
tab küsimuse ühingu peasekretäri hääl.
§ 24. Hääletamise wiis määratakse kindlaks
peakoosoleku enese poolt.
§ 25. peale koosoleku awamist peab koosoleku
juhataja päewakorra kinnitamiseks esitama. Koos­
olek wõib päewakorda munka ja tärendada, kuid
wõib seda ainult enne päewakorra kinnitamist.
§ 26. Iga päewakorra punkti kohta peetakse
läbirääkimisi. Läbirääkimised selle päewakorra
punkti suhtes lõppenud, paneb juhataja kõik teh­
tud ettepanekud nende tegemise järjekorras hää­
letamisele. Peale ettepanekute hääletamist wõib
sama küsimuse kohta uusi erlepanekuid teha peale
päewakorras olewate punktide lõppu.
§ 27. Enne ettepanekute hääletamist wõib
iga liige hääletamise motiiwide kohta sõna wõtka.
§ 28. Isiklises asjas ja erakorralisteks tea­
daanneteks wõib alati sõna nõuda ja koosolek ot­
sustab, kas selles asjas läbirääkimisi awada wõi
mitte.
§ 29.
Koosoleku juhatajal on õigus keeldu7

da mitte wiisakat wõi mitte kompetentset ettepa­
nekut hääletamisele panemast, kõnelejale märkus
teha, sõnaõigus ärawõtta kas selle päewakorra
punkti wõi kogu koosoleku ajaks ja wajaduse kor­
ral nõuda koosolekult lahkumist.
§ 30. Peakoosoleku kohta kirjutatakse proto­
koll, mis kinnitatakse juhataja, protokolli kirjuta­
ja ja koosolekul wiibijate poolt, kes seda soowiwad.

VIII.

Juhatus.

§ 3s. Ühingu tegewust juhib wähemalt 3. liik­
mest koosnew juhatus, mis moodustatakse järg­
miselt: s) peakoosolek walib ühingule peasekre­
täri, kes on ühtlasi juhatuse esimeheks; 2) walitud peasekretär esitab samale koosolekule ametis­
se kinnitamiseks tema poolt ametisse kutsutud wähemalt temast ja kahest liikmest koosnewa juhatu­
se, ja 3) juhatuse liikmeteks peale tähendatute
on kõik tegewusharude juhatajad (§ Hj).
§ 32. Juhatuse koosolek walib enese keskelt
peasekretärile asetäitja ja määrab teistele liikme­
tele nende erialalifed ülesanded.
§ 33. Juhatuse koosolekud kutsub kokku ja
juhatab ühingu peasekretär, tema puudumisel ase­
täitja. Koosolek on otsusewõimne kui koos wä­
hemalt pooled juhatuse liikmed. Dtsused tehakse
liht häähteenamusega. Läälke poolenemisrl ot­
sustab küsimuse peasekretäri hääl.
§ 34. Juhatuse ülesanneteks on s) kokkuseada ja kinnitamiseks esitada tegewuskawasid ja
aruandeid; 2) täide wiia peakoosoleku otsuseid;
3) juhtida tegewust omal algatusel; 4) walitse.
da ühingu roata ja raha asju; 5) juhtida jakort

rashoida ühingu arwepidamist— ja 6) wolrtaba esindajaid ühingu nimel kohtulikke asju ajama.
§ 35. Juhatus kinnitatakse ametisse üheks
aastaks.
IX.
Rewisjoni komisjon.

§ 36. Iga aasta peale walitakse rewisjoni
komisjon, mis koosneb wähemalt 3. liikmest, kes
eneste hulgast waliwad omale juhataja ja proto#
kolli kirjutaja.
§ 37. Rewisjoni komisjon rewideerib ühingu
kassat, arwepidamist, aruandeid ja waakab. lobi
ühingu juhatuse wõi mõne juhalusliikme kohta
tõstetud süüdistused ja kaebused.
§38. Rewisjoni komisjon annab aru oma
tegewusest ühingu peakoosolekule.
X.
Puudumine.
§ 39. Ühingu juhatuse, rewisjoni komisjoni,
kui ka kõigi teiste toimkondade ja komisjoride
liikmeid tuleb lugeda wolituse mahapannuks jär­
jekorras kolm korda põhjuseta puudumise järele.
Xl.

Tegewusharud.

§ -^0 Oma tööjaotuses ühing jaguneb tegewusharudeks, nagu näiteks, näitekunsti, helikusti,
spordi jne. tegewusharud.
§ 4V Kui liikmeksastumise soowiawalduste
põhjal selgub, et wähemalt sO liiget tahawad tea­
tud tegewusharus tegewad olla, kutsub ühingu ju­
hatus nad koosolekuks kokku, kusjuures tähenda­
tud tegewusharu walib omale juhataja, kes § 3\
põhjal kuulub juhatuse koosseisu.
9

Xl!

Aukohus

§ 42 Ähingu peakoosolekul ja teistel ühingu orgaanide koosolekutel liikmeskonna n ahel üks­
teise suhtes ettetuleMate auhaawawate üteluste
ja tegude asjad lahendatakse aukohtu teel, kui nen­
de karistust ei nõuta kriminaal kohtupidamise kor­
ras.
§ 43. Aukohtu kodukorra kinnitab peakoos­
olek.

XIII.

Ühingu tegewnfe lõpetamine.

§ ^4- Ühing lõpetab tegewuse l) peakoos­
oleku sellekohase otsuse põhjal — ja 2) kui liik­
mete arm alla ^0. langeb § -^5. Peakoosolek, mis otsustab ühingu likwideerimife, määrab ära kuhu warandus ja kas­
sa üleanda — ja wajaduse korral walib likwideerimise komisjoni.
§ H6. Kui liikmele arw alla t0. langeb, tea­
tab sellest ühingu registreeriwale asutusele ühingu
peasekretär palwega — ühing lugeda likwideerituks. Lrl juhul kui puudub ühingu likwideerimiseks peakoosoleku otsus, läheb kõik ühingu wa­
randus Woltweti-Kanaküla awaliku raamatukogu
omanduseks.

Asutajad:

J. Iürissõn.
M. Põder.

H. Iako.

10

Aloltweti wallawalitsus tõendab seega, et käesolewale on allakirjutanud wallawalitsusele isikli­
kult tuntud õigus- ja teguwõimelised kodanikud
Marie Põder, Jaan Iürisson ja Hans Iako.
Woltwetis, W- nowemb.
a. Nr. 1390,
Märkus: Tõestus Lempelmaksuwaba tempelmaksu
seadus § 12 ja tariif I osa nr. 11. p. 3
põhjal.
Wallawanema abi: J. Päärson.
Sekretär: I. Tawed.
Kohtu- ja siseministri 5. detsembr.
a.
otsusel on Kanaküla seltskondlik ühing „Metsafuru ühingule, seltside ja nende liitude registris­
se Nr. 3(67 all sisse kantud.
Tempelmaksuwaba.
Registreerim. toim. Nr. \27^0.
Tallinnas, 8. detsembril ^931. a.

Kohtu- ja siseministeeriumi administratiikosakonna registreerimise asjade jnhataja.
E. Aron.

11