|
Tartu linna Pedagoogiline Muuseum
Ekskursioonikomisjoni Toimetised nr. 1.
E. Eisenschmidt
Tartu linna V algkooli juhataja
Juhiseid
ekskursioonide Korraldajaile
K./U. „L 0 0 D US“, TARTU.
Kari Orviku
TUISKLIIV
Hind 1 kr. 90 senti.
SISU: Rannal. Tuiskliiv. Luide. Kujunev luidestik. Surnuc
luited ärkavad. Tuultest. Luidete rändamissuunast. Vired. — Teksti
selgitavad 30 pilti.
Karl Orviku
MAAVARAD
(Geoloogilisi ja majanduslikke andmeid Eestis leiduvate
maavarade kohta.)
Raamat on varustatud rikkalikult piltide,diagrammide ja võrdlustabelitega, mis pakuvad rohkesti uudset ja üllatavat materjali.
Eerik Laid
EESTI
MUINASLINNAD
124 lk., 33 joon. ja 1 kaardiga. Hind 1 kr. 50 senti.
Muinaslinnadel pole mitte ainult teaduslik tähtsus. Nad on
vaba Eesti mälestussambad, suurimad tunnistused sellest jõust ja
kultuurist, mis siin oli loodud enne maa langemist.
Käesolev teos on soliidne ja põhjalik aruanne sellest, mis
Eesli muinaslinnust praegu on teada.
Ma usun kindlasti, et see teos leiab hindamist ja äratab lugu
pidamist Eesti muinasjäänuste kohta.
Prof. A. M. Tallgren.
Eerik Laid
KODUMAA
MUISTSED PELGUPAIGAD
30 lk., 6 joon. Hind 30 senti.
Eesti muistsete pelgukohtade ja pelgukoobasie arheoloogilised
registreerimised, kirjeldused ja katsed nende pelgupaikade ajaloo
liste funktsioonide kindlakstegemiseks.
H. Moora
EESTLASTE KULTUUR
MUISTSEL 1SESEISVUS-AJAL
93 pildi ja 2 värvilise kaardiga. Hind 3 kr. 50 senti.
Kogu eestlaste muistsest kultuurist annab mag. H. Moora
teos selge ülevaate.
M. J. Eisen. „Eesti Kirjandus11.
H. Moora teos on meie eestikeelses teaduslikus kirjanduses
sündmuseks. Loodan, et meie koolielu juhtivad võimud hoolitsevad
selle eest, et see raamat iga ajalooõpetaja ja iga kooli raamatu
kogusse läheb.
H. Sepp. „Postimees“.
Tartu Linna Pedagoogiline Muuseum
Ekskursioonikomisjoni Toimetised nr. 1.
E. Eisenschmidt
Tartu linna V algkooli juhataja
Juhiseid
ekskursioonide korruldoluile
K./U. „L 0 0 D USM, TARTU, 1933.
ENSV TA
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
42170
O/ü. «Trükikoda Ed. Bergmann*, Tartu, 1933.
Saateks
Ekskursioonidel on kooli jooksvas õppetöös täita suu
red ja tähtsad ülesanded. Need ülesanded on leidnud fik
seerimist ametlikkudes õppekavades ja neile on korduvalt
õpetajate tähelepanu juhitud Haridus- ja Sotsiaalministee
riumi vastavate ringkirjades.
Ekskursiooni korralik läbiviimine nõuab õpetajalt suuri
pingutusi, palju eeltöid ja mitmekesist ettevalmistust.
Juba sobiva koha leidmine ekskursiooniks tekitab õpetajale
teatavaid raskusi, eriti algajale õpetajale, kui ta õppetööd
peab alustama vähetuntud ümbruses. Pole kerge ekskursioo
niks vajalikkude andmete kogumine, sest neid tuleb sageli
hankida mitmesugustest allikatest ja mitte iga kord ei juhtu
neid käepärast olema. Ka pole mainitud allikate olemasolu
õpetajale alati teada. Kuid eriti valusasti annab õpetajale
tunda ekskursioonide korraldamise töös eestikeelse metoo
dilise kirjanduse puudus sellel alal, kust õpetaja leiaks vaja
likke näpunäiteid ekskursiooni juhtimise tehnika üle. Õpe
tajal tuleb enesel katsetada. Ei esine harva seepärast eks
kursioone, mis muutuvad lihtsateks jalutuskäikudeks või
lõbureisudeks ja taotlevad üht ainsat sihti
meelelahutust.
Et pakkuda õpetajale teatavat abi ja kergendust eks
kursioonide korraldamise töös, moodustati 1932. aasta sügi
sel Tartu Linna Pedagoogilise Muuseumi juurde ekskursioonikomisjon (juhataja E. Eisenschmidt, liikmed : O. Ignats,
J. Karma, D. Koppel, A. Parts ja j. Võites). Komisjon
seadis enesele ülesandeks: 1) ekskursioonidesse puutuvate
materjalide kogumise, 2) nende materjalide metoodilise
läbitöötamise kooli õppetöö seisukohalt, 3) läbitöötatud
materjalide kättesaadavaks tegemise koolidele kui ka teis
tele asjast huvitatud isikutele (huvireisijatele).
Selles suunas tööle asudes otsustas komisjon koostada
üksikasjalised kavad nende ekskursioonide kohta, mis Tartu
koolidele kõige kättesaadavamad, kuid seejuures mater
jalirikkamad ning huviküllasemad. Nendeks on komisjoni
4
arvates järgmised ekskursioonid: 1) Haaslavale ja selle
ümbrusse (koostab J. Võites), 2) Saadjärve ümbrusse, s. o.
Vooremaale (koostab O. Ignats), 3) Elva-Vapramäe ümbrusse
(koostab J. Karma), 4) Otepää ümbrusse (koostab E. Eisenschmidt), 5) Peipsi rannikule ja Alatskivi ümbrusse (koos
tab A. Parts) ja 6) Taevaskoja ümbrusse (koostab D. Koppel).
Mainitud töödega loodavad komisjoni liikmed valmis saada
1933. aasta sügiseks
Kuid eeskätt otsustas komisjon koostada lühikese üle
vaate neist metoodilistest algnõuetest ja praktilistest näpu
näidetest, mis hädavajalikud iga korraliku ekskursiooni läbi
viimiseks. Selle töö tulemusena ilmubki käesolev kokku
võte, mille on koostanud komisjoni juhataja ning mis on
komisjoni poolt läbi kaalutud ja vastu võetud. Tahaksin
loota, et järgnevatest ridadest õpetaja leiab kasulikke näpu
näiteid ekskursiooni juhtimiseks ning suudab süvendada eks
kursioonide tähtsust jooksvas õppetöös.
Tartu, 8. mail 1933. a.
E. Eiscnschmidt,
Tartu Linna Ped. Muuseumi ekskursioonikomisjoni juhataja.
Ekskursioonide ülesandeid.
Ekskursioonide ülesanneteks on :
1) Õpilaste teadmete rikastamine nende kodukohas,
lähis- ja kaugümbruses esinevate looduslikkude, geograafi
liste, ajalooliste, kultuuriliste jne. -teguritega, neid tundma
õppides, vaadeldes, hinnates ja võrreldes.
2) Õpilaste ergutamine isetegevusele, iseseisvale vaatlu
sele ja uurimisele.
3) Mitmekesisuse, värskuse ja huvi toomine jooksvasse
õppetöösse.
4) Õpilaste klassis omandatud teadmete süvendamine ja
jäädvustamine.
5) Huvi ja armastuse arendamine õpilastes kodumaa
looduse vastu, teritades õpilase silma nägema huvitavat ja
ilusat ka seal, kust harilikult möödutakse mõistmatult ja
külmalt.
6) Korra ja ühistunde kasvatamine õpilastes väljaspool
kooli.
7) Tahtejõu ja elurõõmu arendamine õpilastes niisugu
ses suunas, et ekskursioonil esinevad ebamugavused toidu,
korteri ja ilmastiku suhtes ei muutuks õpilaste silmis mitte
vintsutusteks ja kannatusteks, vaid huvitavateks sündmusteks
argipäevaelus.
8) Õpetajate ja õpilaste üksteisele lähenemine, mis
võimaldab õpetajal õpilaste individuaalsete omaduste pare
mat tundmist ja õiglasemat hindamist.
Ekskursioonide liigitus.
Ekskursioone võime liigitada nende ulatuse, kestuse
ning üldpõhimõtete suhtes järgmiselt:
1) Õppekäigud toimuvad õppetöö ajal ja võivad
kesta 1—6 tunnini. Neile rajatakse kooli või kodukoha
lähisümbruse tundmine (vaba loodus, töökojad, mitmesugu
6
sed asutised jne.)._ Iga vanema klassiga tuleb seda piir
konda laiendada. Õppekäigud on rakendatud üksikute õppe
ainete teenistusse ja seepärast olgu nende kavad piiratud
väikese arvu vaatlusobjektidega.
2) Õppereisud on määratud kooli (kodukoha) kaugümbruse tundmaõppimiseks ja võivad kesta 1 2 koolipäeva.
Nende siht olgu mitmekülgne, käsitella tuleb kaugümbruses
esinevaid looduslikke, geograafilisi, ajaloolisi, kultuurilisi ja
teisi tegureid, arvestades seejuures õpilaste eelteadmeid,
võimeid ja arenemist. Algkoolide seisukohalt võib õppe
reise kasutama hakata alles 4. õppeaastast alates ja tuleb
piirduda eeskätt oma maakonnaga, sest nimetatud piirkond
pakub harilikult küllaldaselt vaatlusobjekte algkooli õppe
kavale vastavas ulatuses.
3) Õpperännakud (turism) ei ole otseses seoses
jooksva koolitööga, sest nad toimuvad väljaspool ametlikku
koolitööd (peamiselt suvevaheajal) ja võivad kesta pikemat
aega. Õpperännakud süvendavad suurimal määral õpilastes
kodumaa-tundmist, eriti selle tänapäevaseisundit, lubavad
õpilastel põhjalikult nautida kodumaa looduse ilu, seovad
õpilast tuhandete niitidega kodumaa külge ja karastavad
õpilase tervist ning tahtejõudu. Õpperännakuid tuleb tõsi
selt soovitada keskkooli vanemate klasside õpilastele.
4) Kooli üldväljasõidud (sõidud või minekud
rohelisse) on mõeldud kooli üldise meeleolu ja ühistunde
loomiseks ning võivad kesta kuni üks koolipäev.
Õpetaja eeltööd ekskursiooniks.
Ainult korralikult ettevalmistatud ekskursioonid suuda
vad täita oma ülesanded ja muutuda väärtuslikuks teguriks
õppetöös. Eeltöödele asumisel pidagu õpetaja silmas järg
misi nõudeid:
1) Igaks ekskursiooniks, ka lühemateks õppekäikudeks,
tuleb koostada üksikasjaline kava.
2) Ekskursiooni kava tuleb õppetöö seisukohalt põhja
likult läbi mõelda, kokkukõlastada maksvate õppekava nõue
tega ja kohandada õpilaste võimetele, arenemisele ja teadmetele.
3) Ekskursioonide kavad koostatakse terveks õppeaastaks
ette ja need tuleb märkida klassi töökavasse ning esitada
õppenõukogule heakskiitmiseks.
7
4) Ekskursiooniks valitud objektiga (maastik, töökoda,
muuseum, asutis) peab õpetaja koolitööst vabal ajal põhja
likult tutvuma, ja tarbe korral selleks valitud maa-ala läbi
matkama, et tutvuda selle üksikasjadega.
5) Et olla võimeline lahendama ekskursioonil tekkivaid
küsimusi, peab õpetaja tutvuma teatava ekskursiooni alasse
puutuva kirjandusega.
6) Ekskursioon peab toimuma takistamatult ja kavas ette
nähtud piirides. Et vältida ebameeldivaid takistusi, tuleb
õigel ajal ühendusse astuda (kas kirjalikult, traadi teel või
isiklikult läbi rääkides) vastavate isikute ja asutistega sõiduja külastamisloa hankimiseks, külastamisaja kindlaksmäära
miseks, öökorteri saamiseks jne.
7) Õpilasi tuleb ekskursiooniks korralikult ette valmistada.
Ekskursiooni kava koostamine.
Silmas pidades eespool-tähendatud metoodilisi nõudeid,
tuleb ekskursiooni kavas fikseerida:
1. Klass.
2. Aeg (näited : septembrikuu algus, maikuu lõpp, enne
jõulu, veebruar).
3. Koht (näited: Raadi kruusaauk, Vasula mets, Ropka
park, Maarja surnuaed, „Postimehe“ trükikoda, J. Künnapuu
savitööstus, Eksport-tapamaja, Otepää ümbrus jne.).
4. Teema (näited: viljade levik, park sügisel, männi
metsas, künklik moreen-maastik, kevad aias jne.).
5. Vaatlusülesanded (näide : ekskursioonil Otepää ümb
russe võib olla teemaks: «Künklik moreen-maastik“, vaat
lusülesanded : jälgida vaguni aknast maapinna (reljeefi! muu
tust Tartust Pukani, koostada ümbruse kirjeldus, registreerida
kuuldud laululinnud laulu järgi, jälgida ümbruse pidevat
tõusu Meegaste mäeni, selgitada moreen-maastiku üld
pilti,
toetudes otsesele vaatlusele mõne kõrgendiku
laelt jne.).
6. Matkakava (marsruut), peatused, puhkeajad jne.
7. Vältus (näited: üks päev, 2—3 tundi, 1 tund jne.).
8. Kulude eelarve.
8
Õpilaste ettevalmistamine ekskursiooniks.
Enne ekskursioonile asumist peab õpetaja varakult sel
gusele jõudma (õppekäikudel mõni päev enne seda), kas
õpilased on võimelised lahendama ekskursiooni ülesandeid,
toimetama vaatlusi, mõõtmisi ning kas õpilased on teadlikud
korranõuetest ekskursioonil. Selleks on vaja:
1) Õpilastega läbi võtta (korrata, kui sellest varemini
juttu olnud) ekskursioonil vajalikke üldteadmed.
2) Meelde tuletada korranõuded ekskursioonil.
3) Õpilasi tutvustada kavatsetud matkakavaga, vaatlus
objektidega ja töö-ülesannetega.
4) Korraldada õpilase ekskursiooni märkmik. Pikemate
ekskursioonide (õppereisude) puhul on väga soovitatav lasta
õpilastel märkmikku sisse kanda matkakava, vaatlusobjektid,
töö-ülesanded ja muud vajalikud andmed selles järjekorras,
nagu õpilased neid matkal ees leiavad. See võimaldab õpi
lastel teel iseseisvalt orienteeruda ja arendada isetegevust.
Üksikute sissekannete vahele märkmikku tuleb jätta vaba
ruumi täjendavate märkuste ja kirjelduste tarvis matkal.
5) Õpilasi tuleb varakult tutvustada ekskursioonil vaja
liku varustisega (kehakate, õppetarbed, toit).
Liiklemisvõimalusi ekskursioonidel.
Ekskursioonidel kodumaa mitmekülgseks tundmaõppi
miseks on kahtlemata suurima väärtusega jalarännakud. Kuid
neid saab eduga kasutada ainult õppekäikudel kodukoha
lähisümbruse tundmaõppimiseks ning õpperännakutel, kus
ajakulu pole mõõtuandev ja kus osavõtjate arv pole suur
(võimaldab kergemat toitlustamist ja öömaja leidmist taludes).
Ekskursioonidel kodukoha kaugümbrusse pääsemiseks kooli
töö ajal tuleb kasutada mitmesuguseid mehaanilisi liiklemisvahendeid. Säärase ekskursiooni matkakava koosneb see
pärast kahest eriosast: 1) tuleb mingisuguse liiklemis-vahendiga jõuda ekskursiooni sihtpunkti ja 2) asuda sihtpunktis
ekskursiooni ülesannete lahendamisele. Ei ole eriti tähtis,
missuguseid liiklemisvahendeid kasutada kodukoha ja eks
kursiooni sihtpunkti vahemaa katmiseks, sest vaatlusi toime
tatakse siin vähe, teinekord sugugi mitte, näiteks sõitude
puhul öösi. Kuid asudes tööle ekskursiooni sihtpunktis
tuleb ainsa liiklemisvormina harrastada jalarännakut.
9
Mehaaniliste liiklemisabinõudena võivad meil tulla kõne
alla ainult rong, laev ja auto (veoauto, omnibus). Viimasel
ajal on moodi läinud autode kasutamine ekskursioonidel,
sest on ju autol vastuvaidlematuid paremusi teiste liiklemisabinõude suhtes: autoga pääseb kergesti igale poole, autoga
võib kiiresti maha kihutada suured vahemaad, ekskursioon
pole seotud tülika sõiduplaaniga, paraja arvu osavõtjatega
on ekskursiooni kulud minimaalsed, sõit autoga võimal
dab osavõtjatel rohkem tarbeid kaasa võtta (toit, rõivad,
ööbimistarbed) ega väsita nii õpilasi nagu pikad jalarännakud. Kuid ka suuri puudusi on autosõidul, mida tuleb
arvestada: ekskursioone tabavad tihti autoõnnetused, mis
tingitud eeskätt meie halbadest teeoludest; õpilased võivad
autosõidul kergesti haigustuda, eriti tuuletõmbuse _ pärast;
paljud õpilased kannatavad „merehaiguse“ all jne. Õppetöö
seisukohalt tuleb autosõidu suurimaks puuduseks lugeda selle
provotseerivat mõju tervet matkakava lihtsalt maha kihutada,
„ei ole aega“ kuski peatuda ja töösse süveneda, püütakse
rohkem kilomeetreid ära sõita, mille kurvaks järelduseks on
teinekord ekskursiooni ülesannete sootuks unustamine. Sää
rasel ekskursioonil puudub kasvatuslik väärtus, saavutatakse
vaid negatiivseid tagajärgi, kasvatades õpilastes pealiskaud
sust. Autot tuleb kasutada ainult ekskursiooni sihtpunkti
jõudmiseks, mingil tingimisel aga mitte terve matkakava
mahakihutamiseks.
Jalarännakutel võivad õpilased liikuda kas vabalt või
korraldatud ridades. Vabalt liikudes valib iga õpilane endale
meelepärasema tee — üks liigub tee ääres, teine hüppab
üle kraavi ja sammub põlluäärsel teerajal jne. Vabalt võib
liikuda maanteedel, metsas ja üldse vabas looduses. Hoiduda
tuleb ainult heinamaade ja põldude tallamisest. Kuid vabalt
liikudes tuleb siiski käia koondatud rühmas, kusjuures
ette- ning kõrvale-jooksmised, samuti mahajäämine pole
lubatud.
Korraldatud ridades (paarikaupa) tuleb liikuda linnas,
alevis ja mujal rahvarikastes kohtades. See on tarvilik sel
leks, et õpilased rahvahulka ära ei eksiks, mis salgana liiku
des kergesti võib juhtuda: siis takistab korraldamata salk
rohkem üldliiklemist kui paarides liikumine; viimaks, vaba
liikumine jätab korraldamatuse mulje ja kutsub esile kooli
kohta lugupidamatustunde.
10
Et paarides liikumine toimuks korralikult, tuleb õpeta
jal järgmist silmas pidada:
1) Paaridesse kogunemise tehnikas tuleb õpilasi harjutada
enne ekskursioonile minekut. Õpilased peavad võimelised
olema ekskursioonil kiiresti ja rüsinata paaridesse seisma,
kui selleks antakse käsklus.
2) Paaridesse rivistuvad õpilased kasvu järgi — lühe
mad ette, pikemad taha.
3) Paarid peavad asetsema üksteisest väljasirutatud käe
kaugusel. See distants tuleb säilitada ka käimisel.
4) Kahe õpetaja ekskursioonist osavõtul liigub üks õpe
taja ees, on teejuhiks ja määrab käimise tempo, teine õpe
taja liigub taga ja valvab korra järele.
5) Ühe õpetaja osavõtul tuleb määrata teejuhtideks kaks
täiesti kindlat ja korralikku õpilast, kes teed tunnevad,, kes
pole hajameelsed ja suudavad õiget sammu pidada. Õpe
taja ise sammub kas taga või kõrval ja peab tervet õpilaste
rühma silmas.
Rongi ja laevaga ei pääse alati ekskursiooni sihtkohta.
Tuleb teinekord kilomeetreid jalgsi matkata, enne kui ekskur
siooni ülesannete lahendamisele saab asuda. Mitmepäevaste ekskursioonide puhul, kus õpilastel tuleb kaasas kanda
ka ööbimistarbed ning toit, muutub säärane jalarännak õpi
lastele väga raskeks. Sellisel korral tuleb palgata voori
mees õpilaste pakkide ja pealisrõivaste veoks. Voorimehel tuleb
kõik aeg liikuda ühes ekskursiooniga, et õpilastel alati või
malus oleks kaasavõetud asju kasutada, näiteks palituid vihma
puhul, kaasavõetud toiduaineid peatuste puhul kehakinnitamiseks jne.
Ekskursiooni Juhi kohustest.
Vastutus ekskursiooni hea kordamineku eest lasub täie
likult ekskursiooni juhil. Ekskursiooni edu või ebaõnnestu
mine oleneb sellest, kuidas ja kui suures ulatuses suudab
juht maksma panna alljärgnevaid ekskursiooni põhinõudeid:
1) Ekskursioonil peab valitsema kindel kord. Õpilastel
tuleb ekskursioonil töötada eritingimustes, kus palju kiusa
tusi ja hädaohte igal sammul on varitsemas: seal tormavad
õpilased rüsinal veel liikuvale rongile — „kartuses“ maha jääda;
seal sunnib massipsühholoogia õpilasi ülemeelikutele tegu
dele — püütakse viimasel silmapilgul tormava auto eest üle
11
tee joosta, et näidata oma julgust ja kärmust, või jälle, min
nakse hulgana paati ja hakatakse sügaval kohal vallatama, et
näidata oma kartmatust; seal mängitakse peitmist rukki
põllul; seal tormavad õpilased indiaanlaste sõjakisaga lepi
kusse, kasumetsa või pargi võsasse ning hakkavad oksi
murdma, puid rikkuma jne. Ainult kindla korra maksma
panekul kaovad säärased pahed. Kui ekskursioonist võtavad
osa mitu õpetajat, siis tuleb ühel neist täita ekskursiooni
juhi kohuseid ja temale peavad vastuvaidlematult, alluma
nii õpetajad kui ka õpilased ning täitma juhi korraldusi. Juhil
olgu ekskursioonil diktaatori õigused.
2) Väljatöötatud ekskursioonikavast tuleb kõrvalekaldu
matult kinni pidada. Tuleb kindlasti hoiduda matkal juhus
likult üleskerkinud teemade pikemast käsitlemisest, mis õpi
laste tähelepanu kõrvale juhivad ja asjale ainult kahjuks on.
Loodus on nii rikas mitmekesistest nähtustest, ja kui õpe
taja ei oska õpilaste tähelepanu õigesse rööpasse juhtida,
siis saab vaevalt ettenähtud ülesannete lahendamisele asuda.
Seepärast tulebki teotseda ainult koostatud kava piirides.
3) Ekskursiooni kurjaks vaenlaseks on pikad ning üksik
asjalised seletused õpetaja poolt, sest need väsitavad asjata
õpilast. Ei tohi unustada, et looduses, kus nii palju näh
tusi õpilase tähelepanu mujale juhivad, õpilane võimeline
pole õpetaja pikki seletusi kuulama: seal ronib sipelgas
õpilase jalal ja kutsumata külalist tuleb ära ajada; seal keer
leb kurjalt sumisedes õpilase pea ümber herilane; seal hüp
pab oksalt oksale väle orav. Kui korranõuded on hästi
maksma pandud, siis istuvad ja kuulavad õpilased küll päris
vaikselt, kuid nad soomustavad endid õpetaja pikkade sele
tuste vastu ükskõiksuse ja hajameelsusega. Pikkade sele
tuste õige koht on klassis.
4) EJcskursioonil tuleb tegelda ainult konkreetse mater
jaliga. Õpilasi tuleb tööle rakendada, kus nad võivad tege
likult tutvuda looduses esinevate nähtuste ja esemetega,
neid vaadeldes, mõõtes ja kirjeldades. Lühidalt, õpilastel tuleb
tööle rakendada mitte üksnes pea, vaid ka lihased ja meeled.
5) Kunagi ei tohi lootma jääda õpilase mälule. Kõik
ekskursioonil kuuldud või töötulemustena saadud and
med tuleb järjekindlalt märkmikku sisse kanda, et neid
hiljemini kasutada klassis jooksva töö juures.
6) Ekskursioon täidab oma, ülesande ja jätab osavõtjatele
kustumata mälestised siis, kui osavõtjate keskel valitseb
12
ülev meeleolu, sõbralik vahekord ja heatahtlik suhtumine
ekskursiooni miljöösse. Ekskursiooni juhist sõltub see suu
rimal määral. Kui õpetaja (juht) suhtub elurõõmsalt ekskur
siooni raskustesse ja oma meeleolu ei lase langeda äpar
duste puhul ning kui ta on igal pool elavaks eeskujuks, siis
õpilased vastavad samaga. Mitmesugused raskused ja eba
mugavused ekskursioonil, nagu öökorteri, toidu ja ilmastiku
suhtes kutsuvad õpilastes harilikult esile nurina ja rahulole
matuse,. kuid õpetaja mõjul, kui ta oskab seda teisest seisu
kohast valgustada, paistavad õpilaste silmis need raskused ja
ebamugavused huvitavate sündmustena igapäevses elus. Et
olla õpilastele eeskujuks, ei tohi õpetaja endale lubada mingisuguseid eralõbusid ja suuremaid mugavusi ei toidu ega
ööbimisvõimaluste suhtes. Kõiki raskusi tuleb ühiselt kanda.
Ekskursioonide töömeetoditest.
Ekskursioonide läbiviimisel kasutatakse kaht meetodit:
illustreerivat ja uurivat (euristilist).
1) Illustreeriva meetodi puhul õpilased tutvuvad eks
kursioonil tegelikult sellega, millest neil kujutlus juba
olemas, millest neile klassis räägitud. Näiteks, kevadisel
ekskursioonil algkooli VI klassiga Alatskivi ümbrusse õpilas
tel on kujutlus Peipsist, järve rannikust, rannikul asetseva
test venelaste tänavküladest, venelaste elust-olust, nagu juur
vilja kasvatamisest, kalastamisest, siis Peipsi madalikust ja
sellel asetsevatest soodest, heinamaadest ja lodumetsadest, siis
kujutlus Juhan Liivist, tema elust, tööst ja loomingust
ning viimasest puhkepaigast Alatskivi kalmistul. Ekskursi
oonil näevad õpilased seda tegelikult — see on elav illust
ratsioon klassis läbivõetud materjalidele. Illustreeriva mee
todi puhul langeb eeltöödele pearaskus. Järeltööd piirdu
vad peamiselt jutustusega ekskursiooni käigust, muljetest,
korraldatakse kollektiivselt ekskursiooni album, koostatakse
mõned kirjandid jne.
2) Uuriva meetodi puhul langeb pearaskus töödele eks
kursioonil ja sellele järgnevatele järeltöödele klassis. Eeltööde
tarvidus piirdub vaid sellega, et õpilasi ette valmistada ise
seisvalt töötama ja et nad võimelised oleksid õpetaja, juha
tusel toimetama vaatlusi, mõõtmisi, kirjeldusi ning tegema
vastavaid järeldusi. Näiteks, kevadisel ekskursioonil algkooli
V klassiga Pühajärvele õpilaste otsesed teadmed eks
13
kursiooniks valitud maastikust on kaunis väikesed — IV
klassis on sellest juttu olnud, kuid seda paremini tuntakse
kodukoha ümbruse loodust, pinnavorme jne. Ekskursioonil
asuvad õpilased uurivale tööle, koostavad otseste vaat
luste põhjal künkliku moreenmaastiku kirjelduse, jõuavad
selgusele selle maastiku looduslikkude ja teiste tegurite
suhtes, uurivad Pühajärve randjoont, poolsaari, lahti, tutvu
vad nende nimetustega, vaatlevad ja kirjeldavad Hobusemäge jne. Säärasel viisil ekskursioonil kogutud materjalid
töötatakse hiljemini klassis põhjalikult ümber, koostatakse ühi
sel jõul õige pilt läbimatkatud maastikust, mis omakord aluseks
seatakse teiste, kaugemate maastikkude läbivõtmiseks klassis.
Ekskursiooni järeltööd.
Igale ekskursioonile peale selle sooritamist kas otsekohe
või hiljemini peavad järgnema mitmesugused tööd klassis, kus
läbi võetakse ja läbi töötatakse kogutud materjalid. See
juures tuleb silmas pidada järgmisi võimalusi:
1) Meelde tuletada ekskursiooni käik, toimetatud vaat
lused, mõõtmised, koostatud kirjeldused jne.
2) Valgustada ja selgitada kõike seda, mida õpilased
nägid ja kuulsid ekskursioonil.
3) Täiendada ja süvendada ekskursioonil ülestõstetud
küsimusi.
4) Siduda ekskursioonil nähtud üksikasjad teatavaks ter
vikuks.
5) Ekskursioonil kogutud ja kaasatoodud materjalid ära
kasutada praktilisteks töödeks klassis ja kooliaias.
6) Koostada ekskursiooni-muuseum kaasatoodud ese
metest.
7) Koostada ekskursiooni-album õpilaste kirjanditest,
kogutud päevapiltidest ja õpilaste originaal-joonistest ning
diagrammidest.
Lisaks eespool-mainitule tuleb õpetajal koostada aruanne
ekskursiooni üle ja esitada see hiljemini õppenõukogule tead
miseks. Aruandes tuleb fikseerida ekskursiooni täpne aeg,
vältus, õpilaste arv ning töötulemused.
Korranõuded ekskursioonil I.
Ekskursiooni edu sõltub suurimal määral ekskursioonil
valitsevast korrast. Seepärast on vaja aegsasti õpilasi tut
14
vustada korranõuetega ekskursioonil ja need valjult maksma
panna.
Rongis (ka trammis).
1) Rongi lähenemisel õpilased paaridesse korraldada
ja platvormi äärelt eemale viia. Tungi ärahoidmiseks rühm
kaheks jaotada (poolitada), et võimalik oleks õpilasi kahelt
poolt vagunisse juhtida.
Õpilasi kohalt mitte varem
lubada lahkuda, kui rong on seisma jäänud ja sõitjad vagu
nist väljunud. Vagunisse juhtida õpilasi rahulikult ja mää
ratud järjekorras. Hoiduda tunglemisest, tõuklemisest ja
närvitsemisest!
2) Rongi peatuspaikades õpilastel mitte lubada rongilt
lahkuda. Ka trepil või uksel seismine ei ole lubatud.
3) Reisijate kohta käivaid määrusi tuleb täpsalt täita.
Soovitatav on reisijate kohta käivad määrused lasta õpilastel
sõidu vältel sisse kanda ekskursiooni märkmikku.
4) Sõidu ajal vagunist vagunisse mitte liikuda.
5) Sõidu ajal vaguni avatud aknast pead mitte välja
pista, sest kergesti võib puru silma sattuda ja halvemal
juhul esile kutsuda silmapõletiku. Ka peakattest võib ilma
jääda, kui ettevaatamatult pea välja pista avatud aknast.
6) Mõni minut enne raudteesõidu sihtpunkti jõudmist
õpilastel lasta oma asjad kokku koguda, siis rongi peatudes
õpilased rahulikult vagunist välja juhtida ja veel kord vagun
läbi käia ja kontrollida, kas midagi maha pole unustatud.
Rongilt lahkudes õpilased üle lugeda!
J alarännakul.
1) Läbi rahvarikaste kohtade liikuda korraldatud rida
des paarikaupa, väiksemad ees, suuremad taga. Paaride vahe
maa olgu küllalt avar, et sammumist mitte takistada (välja
sirutatud käe kaugus). Liikuda rahulikult, ridadest õpilasi
mitte lubada välja joosta. Liikudes säilitada tarvilikku
rahu, mitte lärmitseda ega möödaminejate kohta märkusi teha.
2) Maanteel ja vabas looduses võib liikuda vabalt, kuid
koondatud rühmas. Ette- ja kõrvalejooksmine, samuti ka
mahajäämine on täiesti lubamatu. Õnnetuste ja äparduste
puhul tuleb peatada terve rühm. Kui juhi märguandel rühm
peatub vajalikkude vaatluste toimetamiseks või vastavate
seletuste saamiseks, peab rühmas valitsema täielik vaikus ja
kord. Rühma peatamiseks, kokkukutsumiseks või üldise
korralduse tegemiseks olgu juhil kaasas vile või pasun.
15
3) Kui ekskursiooni juht peatab rühma vajalikkude
seletuste andmiseks või matkal leitud esemete demonstree
rimiseks, asetuvad õpilased ümber juhi kahes ringis (ringide
raadius veidi üle meetri), lühemad õpilased esimesse ritta,
pikemad tagumisse ritta esimeste vahekohtadele. Soovitatav
on säärane asetuse tehnika õpilastega läbi võtta enne eks
kursioonile asumist. Seletuste andmisel või esemete de
monstreerimisel õpetaja pöördub aeg-ajalt ringi. Sellise
asetuse puhul on õpetajale garanteeritud teadmine, et terve
rühm teda kuuleb ning näeb demonstreeritavaid esemeid.
Väiksema arvu õpilaste puhul (alla 15) see asetus pole
tarvilik.
4) Õpilastel on viisiks tarbeta lilli noppida ja seda sageli
massiliselt, ning hiljemini neid hoolimatult ära visata (tütar
lapsed), samuti oksi murda, keppe lõigata, keppidega õienuppe ning puudelt ja põõsastelt lehti maha peksta (poeg
lapsed). Säärast südameta looduse hävitamist tuleb võtta
kui õpilase tooruse ja kasvatamatuse nähtust ning kindlasti
hukka mõista. Selle pahe ilmsikstulekul tuleb õpilastele
selgitada loodusekaitse tarvilikkust. Lillede noppimine, tai
mede kitkumine ja oksakeste murdmine on lubatud ainult
õppetöö huvides ja õpetaja teadmisel.
5) Peatuspaikadel loobitakse sageli murule maha muna
koori, paberit, toidujäänuseid ning rüvetatakse muul viisil
ümbrust. Sellest inetust kombest tuleb kindlasti hoiduda
ja kõik sellised jäänused tuleb hoolega kokku korjata ja
ära peita või maha matta; äärmisel juhul võib ka ära põle
tada, kuid sel puhul tuleb olla väga ettevaatlik ja õpetaja
jäägu tule juurde selle täieliku kustumiseni.
6) Tulega oldagu äärmiselt ettevaatlik, nii kuivas met
sas kui ka öömajal viibides, eriti kus magamisasemeks
õled. Ööbides ruumis, kus magada tuleb õlgedel või heintel,
nagu lakas või küünis, võib valgustada ainult elekter-taskulampidega.
7) Argu kutsutagu kohalikkude elanikkude meelepaha
esile, tallates nende heinamaid ja põlde. Liikuda võib vaid
olemasolevaid teid ja jalgradu mööda. Ainult seal, kus talla
mine ei tekita kahju, võib liikuda vabalt, nagu metsas, söödil
ja karjamaal. Põllupeenral ja kitsal jalgteel liikuda hanereas !
8) Suplemine on lõbus ning tervisele kasulik toiming,
kuid ekskursioonidel, kus massipsühholoogia sunnib õpilasi
ülemeelikutele tegudele ja uhkustamisele, millele võivad järg
16
neda kurvad õnnetused, tuleb suplemisest kindlasti hoiduda.
Ka paadisõit on ekskursioonil küllaltki ohtudega seotud, see
pärast tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, eriti nooremate õpi
lastega. Kui õpetajal puudub kindlus õpilaste võimetes
paadisõidus, siis tuleb sellest loobuda.
9) Kergesti võivad õpilased ekskursioonil külmetada,
juues sooja kehaga külma vett. On ekslik arvata, et
palava ilmaga ja kuuma kehaga külma vee joomine kaotab
janutunde. Just vastuoksa, külma vee joomine aina suuren
dab janutunnet ja mõneminutise rahuldustunde järel algab
veel tugevam janu. Et janu on sageli petlik tunne ja seda
eriti ekskursioonidel, kus ühe õpilase janu üle kaebus kutsub
massilise janutunde ka teistes õpilastes, tuleb võimalikult
hoiduda joomisest matkal. Janutunnet võib kaotada jalgade
ja käte pesemisega või suu loputamisega külma veega.
10) Jalarännakul toimuvad kõik õpilase kehalised funktsi
oonid palju kiiremini kui harilikult. Seepärast tuleb teha
sagedamaid peatusi võsa, metsa või salu läheduses, tarbe
korral ka teeäärsetes taludes, ja õpilasi lubada lühikeseks
ajaks vabaks oma loomulikkude tarvete rahuldamiseks. Ka
siin peab õpetaja silm valvel olema, et ei toimuks midagi
lubamatut. Eriti tuleb tähelepanelik olla peatuste puhul
taludes, kus õpilased võivad ära rüvetada kas hoonete ümbruse
või isegi mõne kõrvalise hoone (sauna, küüni). Pahanduste
vältimiseks parem juba selles asjas nõu küsida mõnelt koha
likult elanikult.
11) Rõõmsa meeleolu loomiseks ja matkaraskuste võit
miseks on parimaks vahendiks laulmine, mida rohkesti tuleb
kasutada. Selleks tuleb varakult õpilasi ette valmistada.
Vältida tuleb ainult ebakohaseid laule.
12) Õpilased suudavad täita ekskursiooni ülesandeid
ja jälgida õpetaja seletusi ainult siis, kui nad on korra
likult välja puhanud. Väljamagamata õpilased on loiud,
närvilised, ärrituvad kergesti ja satuvad sageli teistega tülli,
nende meeleolu langeb tühiste põhjuste pärast ja nad kaota
vad huvi iga asja vastu. Seepärast tuleb hoolt kanda, et
öö oleks ainult puhkamiseks. Peale kokkulepitud märgu
annet (õhtupalve, laulud, koraal või mõni isamaalaul) valitsegu
magamisruumis täielik vaikus ja kord. Ka hommikutundidel
valitsegu vaikus seni, kuni õpetaja annab käsu ülestõusmiseks.
13) Ühiskoolide ekskursioonidel tuleb õpetajatel eriti
valvel olla, et midagi lubamatut ei toimuks õpilaste vahel
17
ning
taks
mõju
tajad
et liiga vaba vahekord poeg- ja tütarlaste vahel ei ära
seltskonnas võõristust ega kahtlust kooli kasvatusliku
suhtes Ühiskoolide ekskursioonidel olgu kaasas õpe
mõlemast soost.
14) Nii korra kui ka ühistunde huvides peavad õpetajad
magama õpilastega ühises ruumis (vastavalt soole). Ka pole
sünnis, kui õpetaja lubab enesele suuremaid mugavusi aseme
ja koha suhtes, kui seda on võimaldatud õpilastele.
Korranõuded ekskursioonil II.
(Õpilase märkmikku sissekandmiseks.)
Väga soovitatav on lühidalt formuleeritud korranõuded
lasta õpilastel sisse kanda ekskursiooni märkmikku.
1. Mine rongile ja lahku rongilt rahulikult ning õpetaja
poolt määratud järjekorras.
2. Ära lahku rongilt selle peatuspaikadel.
3. Ära seisa rongi peatuse ajal vaguni trepil ega uksel.
4. Ära liigu sõidu ajal vagunist vagunisse.
5. Täida täpsalt reisijate kohta käivaid määrusi.
6. Sõidu ajal ära pista pead välja avatud aknast.
7. Matkal liigu õpetaja korralduste kohaselt kas koonda
tud rühmas või paarikaupa.
8. Kunagi ära lahku rühmast õpetaja teadmata ja loata.
9. Peatuste puhul seletuste saamiseks võta aset ringis
ümber õpetaja sulle määratud kohal.
10. Seletuste ajal ära tegele kõrvaliste asjadega.
11. Tunne halastust ning armastust sind ümbritseva
looduse vastu —- ära nopi asjatult lilli, ära riku puid ega
põõsaid.
12. Ära rüveta peatuspaikadel toidujäänustega ega muu
prahiga ümbrust — korja see kokku ja vii õpetaja poolt
näidatud kohale.
13. Ära talla heinamaid ega põlde — liigu vaid olemas
olevaid teid ning jalgradu mööda. Kus teed või rada pole,
liigu õpetaja juhtnööride kohaselt.
14. Õnnetuse või äparduse puhul teata sellest otse
kohe õpetajale.
15. Ära lase oma meeleolu äparduste või raskuste
puhul langeda — võida kõik matkaraskused rõõmsa lauluga.
16. Ära kunagi ekskursioonil tegele tulega — jäta see
õpetaja hooleks.
18
17. Ära joo matkal külma vett, sest sellega ei kustuta
sa janu kuigi kauaks, vaid talita sel puhul õpetaja nõuande
järgi-
......
18. Ara tülita õpetajat suplemise loa nurumisega, sest
suplemine on ekskursioonil keelatud.
19. Öömajal viibides loobu peale õpetaja sellekohast
märguannet igasugusest jutuajamisest, sosistamisest ja naerust
ning täida öörahu nõudeid hommikuni, kuni õpetaja tõus
miseks käsu annab.
20. Täida korralikult ja parima tahtmisega kõik õpetaja
käsud ning ülesanded — seega aitad kaasa ekskursiooni
heaks kordaminekuks.
Õpilaste varustis ekskursioonil.
Õpilaste varustis ekskursioonil oleneb: 1) ekskursiooni
vältusest, 2) ekskursiooniks valitud sihtpunktist ja 3) liiklemisabinõude kasutamisest ekskursioonil. Lühematele eks
kursioonidele (õppekäikudele) lähevad õpilased otse koolist,
seepärast erilisi ettevalmistusi need ei nõua varustise suhtes
— kehakatteks harilik kooliülikond, kehakinnitamiseks paar
võileiba jne. Pikemate ekskursioonide (õppereisude) puhul
tuleb õpilaste varustise küsimus hästi läbi mõelda ja vasta
valt tarvidustele ning võimalustele rohkem või vähem varustist kaasa võtta.
1. Kehakate. Sobivamaks rõivastiseks ekskursioonil
vabasse loodusse on kantud, kuid korras ülikond (tü
tarlastel kleit), mis ei karda maaslamamist, vihma ega teisi
ekskursioonil juhtuvaid äpardusi. Kaasa tuleb võtta paran
duste tegemiseks papi sisse pistetud nõel ja veidi niiti
(mässida ümber papitüki). Ka jalatsid olgu kantud ja jala
järgi vajunud. Kindlasti tuleb hoiduda uutest jalatsitest,
tütarlastel lisaks sellele veel kõrgete kontsadega jalatsitest, sest
need osutuvad õpilastele suurimaks nuhtluseks ekskursioonil.
Ihupesu tuleb kaasa võtta üks vahetus tagavaraks, et higis
tamise või vihma puhul võimalus oleks öömajale jõudes niis
ket pesu kuivaga vahetada ja seega hoiduda külmetamisest.
Peakatteks on kõige sobivam harilik õpilase nokkmüts (vor
mimüts) poeglastele ja barett, pearätt või ka vormimüts tü
tarlastele. Tütarlastel tuleb hoiduda õlgkübaratest, mis eks
kursioonil võivad saada rikutud (murduvad). Kaasa võtta
veel 2—3 taskurätti ja 1—2 paari sukki. Jalarännakul kan
19
natavad jalad väga sageli higi ja hõõrdumisvigastuste all, kuid
seda on võimalik kergesti vältida sageda jalgade pesemi
sega (jalad tingimata peale pesemist korralikult ära kuivatada,
mitte liikuda märgade jalgadega!) ja kuivade sukkade vahe
tamisega.
Ekskursioonidele linna ning selle asutistesse võivad õpi
lased minna ka harilikus kooliülikonnas (kleidis), sest rõivaste
rikkumise hädaoht on siin märksa väiksem.
2. Ööbimistarbed. Kui õpilased peavad ekskur
siooni sihtpunkti jõudmiseks osa teest jala käima, siis tuleb olla
väga ettevaatlik varustise valikuga ja ainult kõige hädavajaisem varustis kaasa võtta. Selleks sobivad villane tekk või
palitu, mida võib kasutada ka kehakattena vihmase ilma ja
külma puhul, siis veel voodilina ja padjapöör (õlgedega täit
miseks). Peapatjadest ja vateeritud tekkidest tuleb kindlasti
loobuda, sest nende kandmine matkal muutub õpilastele väga
koormavaks ning halvab nende osavõttu õppetöös.
Kui aga ekskursiooni sihtpunkti jõudmiseks kasutatakse
autot või teisi liiklemisabinõusid ja õpilastel pakke kanda
ei tule, siis võib kõiki tarbeid suuremal määral kaasa võtta.
3. Puhastusvahendid. Kaasa võtta käterätik,
seep (seebikarbis) ja hambahari. Tütarlastel veel kaasa võtta
juuksekamm ja väike taskupeegel. Üldiseks tarvitamiseks
tuleb kaasa võtta 1—2 riide- ja saapaharja ning mõni karp
saapakreemi.
4. Toiduaineid tuleb kaasa võtta vastavalt ettenäh
tud matkakava vältusele kas üheks, kaheks või kolmeks päe
vaks (viimasel juhul 2 koolipäeva ja pühapäev). Tuleb kind
lasti eelistada lihtsaid toiduaineid ja selleks on eeskätt ha
rilik rukkileib. Hoiduda tuleb soolastest toiduainetest, sest
need tekitavad janu. Maiustiste kaasavõtmise keeldu tuleb
rõhutada, sest need tekitavad janu, põhjustavad korrarikku
misi ja pole soovitatavad ühistunde huvides — tekitavad keh
vemates õpilastes teatavat kadedust ja meelekibedust. Ka
tuleb hoiduda toiduainetest, mis põhjustavad ebameeldivaid
üllatusi. Nendeks on eeskätt pehmed munad ja paberisse
pakitud või — munad purunevad seljakotis ja või sulab pa
beris päikesepaistel ning tagajärjeks on rikutud ja määritud
asjad õpilase seljakotis. Seepärast tuleb kaasa võtta ainult
kõvakskeedetud mune, võid aga kindlates nõudes (plekk
karbid, alumiiniumist võitoosid). Võid võib kaasa võtta ka
teisel viisil — leivapätsil ots ära lõigata, sisu välja õõnes
20
tada, õõs võiga täita ning lõpuks äralõigatud osaga (koo
rikust kaantega) võitagavara kindlalt suruda leiva külge ja
siis paberisse pakkida.
Tuleb nii korraldada, et õpilased matkal kaasavõetud
kuiva toidu juurde küllaldaselt piima saaksid. Rohke piima
joomine aitab kaasa janutunde kaotamiseks.
Väga soovitatav on, et õpilased pikematel ekskursioonidel
saaksid ka sooja toitu, sest tervishoiu seisukohalt pole luba
tav, kui õpilased peavad kaua aega läbi ajama ainult kuiva
toiduga.
Lisaks toiduainetele tuleb kaasa võtta veel nuga ja ple
kist kruus piima joomiseks. Kui aga lootust pole piima
saada, siis kaasa võtta suhkrut ja teed.
Tuleb hoiduda kaasa võtmast klaas- või portselan-nõusid, mis teel kergesti purunevad.
5. Õppetarbed. Igal õpilasel olgu kaasas aegsasti
korraldatud ekskursiooni märkmik. Selleks on kohane väiksemakaustaline kaustik, mille võib nööriga kas kaela või nööbi külge
siduda, või mida võib taskus kanda. Märkmiku külge tuleb siduda
ka pliiats ja kummi. Soovitatav on õpilastel kaasa võtta eks
kursioonidele vabasse loodusse mallist kombineeritud kõrgen
dikkude ja lohkude nõlva nurgamõõtmis-riist (malli keskele
kinnitada niit, niidi otsa raskuseks nööp), mis nööriga tuleb
siduda märkmiku külge.
6. Seljakott. Väga ebakohased on ekskursioonil
käeskantavad kohvrid, portfellid ja kartongid. Need väsita
vad pikapeale käed ära ja — mis peaasi
takistavad käte
vaba tegevust. Kõik kaasaskantavad esemed tuleb asetada
seljakotti või kui nad sinna ei mahu, siis siduda seljakoti
külge, näiteks tekk või palitu. Kui seljakotti pole, siis võib
seda ise lihtsalt valmistada, näiteks padjapöörist, sidudes
paraja pikkusega nöör või pael (parem pael, sest see ei
sooni õlgadesse) otstega padjapööri külge selle kinnistesse
nurkadesse, lahtine osa tuleb kinni tõmmata nööri või paela
keskosast moodustatud jooksva silmusega. Ka võib selja
kotti valmistada käterätikust, seda pikuti kokku pannes ja
servadest kinni õmmeldes (traageldades).
Õpetaja varustis ekskursioonil.
Lisaks isiklikkude tarvete rahuldamiseks kaasavõetavate
varustisele peab õpetajal kaasas olema õppetööks tarvismine
21
vaid riistu ja vahendeid ning- seda vastavalt ekskursiooni
tarvidustele.
1. Ümbruse kaart. Kõige kohasemad selleks on Vene
üheverstased kaardid (tellida võib ametliku kirjaga Kindral
staabi topograafia-osakonnalt Tallinnast, väiksemad lehed ä 10
senti, suuremad lehed — veidi kallimad). Kui õpilased on
harjunud lugema topograafilist kaarti, siis on otstarbekohane
neid muretseda suuremal arvul ning õpilastele matkaks välja
jagada (3—4 õpilase peale üks eksemplar). Enne õpilastele
kätteandmist tuleb kaardile märkida punase joonega matkakava ja venekeelsetele kohanimedele eestikeelne nimi tušiga
peale kirjutada (mitte tindiga — läheb niiskuse käes laiali !).
Väga kohased on tarvitada ka D. Koppeli poolt koostatud
turistide kaardid (äratõmbed D. Koppeli atlasest „Eesti kaardistik“, Orioni kirjastus, Tartu), kuid kahjuks on seda
kaardimaterjali vähe: 1) Tallinna ümbrus, mõõt 1:100 000,
2) Viljandi ümbrus, mõõt 1:100 000, 3) Viru rannik, mõõt
1:300 000, 4) Otepää ümbrus, mõõt 1 :50 000 ja 5) Voore
maa mõõdud 1:100 000 ja 1 :300 000, hind ä 10 ja 15 senti.
Kaardi tarvitamisel õpilaste poolt ekskursioonil on suur
kasvatuslik väärtus — see arendab õpilaste isetegevust, aitab
selgitada maastikuvorme, eriti pinnavorme, ja pakub õpilas
tele lakkamatut huvi reisida kaardi järgi.
2. Vajalikud käsiraamatud, nagu reisujuhid (Tartu juht,
Turist Kagu-Eestis, Rändur Eestis jne.), taimede, lindude,
liblikate, kalade jne. määrajad.
3. Mõningaid riistu ja vahendeid tööks ja tegevuseks
vastavalt tarvidustele : mõõterihm, mall, baromeeter, kompass,
taimepress, karbid ja pudelid putukate korjamiseks ja surma
miseks, liblikapüüdmise võrk, geoloogiline vasar, fotoapa
raat, binokkel, elekter-taskulamp jne. Neid asju võib kand
miseks õpilaste vahel välja jagada.
4. Reisuapteek.
Reisuapteek.
Väiksemad vigastused, nagu nahakriimustused ja päikese
põletused, siis kergemad haigused, nagu kõhuvalu, seedimisrikked, peavalud, nõrkus päikesepaistese ilmaga jne. on
ekskursioonidel sagedad nähtused. Seepärast peab eks
kursioonil kaasas olema kogu lihtsamaid vahendeid õpilas
tele esimese arstiabi andmises ja vähemalt üks kaasasolev
22
õpetaja peab oskama anda vajaduse korral esimest arstiabi.
Reisuapteek peab sisaldama järgmisi vahendeid:
Arstirohud:
1. Jood — kriimustuste ja väiksemate haavade desin
fitseerimiseks (hoida ainult kindlas klaaskorgiga pudelis, kork
igakordse tarvitamise järel lapiga kinni siduda — soovitatav
kummiriie).
2. Tümoolpiiritus — haavade ja hõõrutud kohtade pese
miseks.
3. Hoffmanni tilgad — minestuse, meelemärkuseta oleku,
südamenõrkuse puhul päikesepaisteste ilmadega 10—20 tilka
veega sisse võtta.
4. Palderjanitilgad — ehmatuse, südamekloppimise
puhul ning erkude rahustamiseks 15—20 tilka veega sisse
võtta.
5. Boorvaseliin tuubis — haudunud kohtade ja päikesepõletatud haavade võidmiseks.
6. Oopiumitilgad — kõhuvalu ja kõhu lahtioleku puhul
5—10 tilka veega sisse võtta.
7. Hambavalutilgad (Chloral. hydrat. Camphor. aa 3,0
OI. menth. pip. 0,5) — vatitükiga haige hamba õõnsusse
panna.
8. Aspiriin — külmetuse puhul 1 pulber sisse võtta
õhtul (ettevaatust higistamise puhul!).
9. Lämmastikhape — ussi hammustuse puhul happesse
kastetud tikuga haavale vajutada, et mitte tervet nahka vigas
tada. Ussi hammustuse puhul esimesel võimalusel arsti poole
pöörduda! (Hapet hoida nagu joodigi!)
Sidumisabinõud:
1. Marlisidemed (ä 5 ja 8 sm laiad) — haavade sidu
miseks, haavade katmiseks (marlitükk mitu korda kokku
panna, piiritusega niisutada ja siis haavale peale panna).
2. Hügroskoopiline vatt — piiritusega niisutatult haa
vade pesemiseks, polstriks haavade sidumisel.
3. Rauavatt — verejooksu sulgemiseks ninast jne.
4. Kolmenurgelised rätikud — haavade sidumiseks, käe
kaela sidumiseks, pea sidumiseks jne.
5. Kautšukplaaster (leukoplast) — väiksematele haava
dele sidumismaterjali kinnitamiseks.
23
Arstiabinõud:
1. Maksimaal-termomeeter — kehasoojuse mõõtmiseks.
2. Anatoomiline näpits — pindude väljavõtmiseks jne.
3. Anatoomilised käärid (lahtivõetavad).
4. Vedrunõelad.
Soovitatav on reisuapteegi jaoks lasta valmistada kas tuge
vast papist või nahast vastava suurusega karp, kuhu kõik
tarbed sisse mahuvad ja neid sealt kergesti igal ajal kätte
saab. Seda karpi võib rihmaga kaelas kanda või asetada
seljakotti.
Kelle loal |a kui kauaks võib õppetööd katkestada
ekskursiooni toimepanemiseks.
(H. S. M. ringkiri nr. 3643, 13. V 1930.)
Ekskursiooni toimepanemiseks võib katkestada õppetööd
kas terves koolis või üksikus klassis:
1) koolijuhataja loaga mitte rohkem kui üheks päe
vaks;
2) koolijuhataja põhjendatud ettepanekul a) omavalit
suste poolt ülalpeetavates koolides ning kõikides erakooli
des kohaliku maa- või linnakoolivalitsuse loal ja b) riigi
koolides H. S. M. loal mitte rohkem kui kaheks päe
vaks;
3) pikemaajalisi ekskursioone kodumaal ja välisekskursioone võib korraldada ainult Haridus- ja Sotsiaalministee
riumi igakordsel loal.
Sõiduhinna alandus raudteel.
(Väljavõte veotariifist nr 93, R. T. nr. 35—1931, art 242.)
Ministeeriumide või koolivalitsuste poolt registreeritud
õppeasutiste või pikemaajaliste kursuste õpilaste ja õpeta
jate vedu õppereisijatena toimub 3. klassis 50% hinnaalan
dusega, arvesse võttes mitte vähem kui 10 reisijat.
Õppereisu korraldajad peavad andma võimalikult kolm
päeva enne kavatsetavat sõitu lähtejaama ülemale selleko
hase kirjaliku avaldise, milles tähendatakse: sõitjate arv,
väljasõidu aeg, lähte-, siht- ja peatusjaamad, peatuse kestus
ning tagasisõidu aeg esialgsest siht- või mõnest teisest jaa
mast ja andmed, kelle poolt ja millal on registreeritud
õppeasutis või kursused. Jaamaülem teatab, mis päeval ja
missuguse rongiga on võimalik korraldada sõitu. Sõidu
24
korraldaja peab võimalikult mitte hiljem, kui 1 tund enne
määratud rongi väljumist ilmuma jaama ja esitama hinnaalandusetunnistuse sõidudokumendi saamiseks ning sõiduraha
maksmiseks.
Õppeasutiste või pikemaajaliste kursuste sõitude korral
antakse sõidudokumendiks lisamaksukviitung, mille järgi
raha vastu võetakse, ning iga sõitja jaoks antakse kontrollkupong, mis on maksvad ainult ühes lisamaksukviitungiga,
millel tähendatud vastavate kontrollkupongide numbrid.
Kontrollkupongid kompostreeritakse.
Tarvitatud kirjandus.
1.
Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi ringkirjad ekskursioonide kohta
(nr. 3643, 13. V 1930 ja nr. 25, 2. I 1922).
2. Algkooli õppekavad. Haridusministeeriumi väljaanne 1928.
3. H. Anso. Õpereiside juht. Tallinn, 1924.
4. B. E. Raikov. Metodika ja tehnika ekskursii. Moskva, 1927.
5. J. Lang. Tartu juht koolidele ja huvireisijaile. 1931.
6 «Riigi Teataja" nr. 35 — 1931, art. 242.
Sisu.
Saateks........................................................................................................................ ^
Ekskursioonide ülesandeid................................................................................
Ekskursioonide liigitus.................................................................
Õpetaja eeltööd ekskursiooniks ....................................................................................6
Ekskursiooni kava koostamine............................................................................. ^
Õpilaste ettevalmistamine ekskursiooniks....................................................... 8
Liiklemisvõimalusi ekskursioonidel.............................................................................8
Ekskursiooni juhi kohustest................................................................................ ^
Ekskursioonide töömeetoditest.............................................................................z
1O
Ekskursiooni järeltööd.....................................................................................
Korranõuded ekskursioonil I .................................................................................^
Korranõuded ekskursioonil II (Õpilase märkmikku sissekandmiseks) . 17
Õpilaste varustis ekskursioonil......................................................................
Ä r
#
orv
Õpetaja varustis ekskursioonil.................................................................................^
Reisuapteek................................................................................................. ..
!
Kelle loal ja kui kauaks võib õppetööd katkestada ekskursiooni
3
•
^
OQ
toimepanemiseks...........................................................................................zo
r
oo
Sõiduhinna alandus raudtee!
......................................................
24
Tarvitatud kirjandus..................... .....................................................................
A. Thom
VILSANDI LINNURIIK
Hind 1 kr. 45 s.
Raamat on varustatud rohkete teksti selgitavate piltidega.
Alma Thomi raamatut võib soovitada kõigile, kes vastu
võtlikud looduse suurusele ja ilule ja kel kallis loodusekaitse
kõrge aade.
b Piiper, „Postimeesu.
Eestimaa taimestikku ja loomariiki käsitlevate raamatute arv
on äärmiselt piiratud. Seepärast ongi säärane raamat, nagu Alma
Thomi .Vilsandi linnuriik', eriti tervitatav.
..Vilsandi linnuriik" ei tohiks puududa üheski raamatukogus,
eriti meie koolides
Sgr., „Vaba Maa*.
G. Vilberg
MEIE KEVADETAIMED
Hind 60 senti.
Säärasel raamatul peab olema tähtis koht uues koolis loodus
loo õpetamisel ...
J. Käis. ,Eesti Kirjandus\
G. Vilberg
EESTI TAIMESTIK
(Abiraamat taimede tundmaõppimiseks.)
Teine täiendatud trükk. 60-f-260 lk., 537 joon.
Hind 4 krooni, köites 5 krooni.
.Eesti taimestiku' teise trükki on mahutatud kõik taimede
liigid mis seni Eestis omamaistena tähele pandud.
' jooniseid sisaldab raamat tervelt 557, mis raamatu käsitamist
tunduvalt kergendab. Oma täielikkuse tõttu on ta hädataryilik igale
kodumaa taimestiku uurijale, eriti suurt tähelepanu väärib ta aga
õpetajate ja õpilaste käsiraamatuna.
G. Vilberg
HARJUMAA
Maateaduslik lugemik.
224 lk., 52 joon. Hind 2 kr. 15 senti.
Vilbergi raamatut võib julgesti soovitada kodumaa-tundmise
sõpradele, eriti noorsoole lähemaks tutvumiseks Põhja-Eestiga.
Hind 50 senti
/: \
f
|