Kuressaare Eesti Seltsi

Põhikiri.


Kuresaares, 1926.

/■ ii-GMr

Kuresaare Eesti Seltsi

Põhikiri
y- vo&i

Kuresaares,

1926 a.

..Saaremaa Kirjastus-Ühisuse" trükk.

ENSV U Es. n Kreetzweldl vi»
Kirjandusmuuseumi

9lpT-o

<?äeso'ew põhikiri on registreeriind
Tallinna-Äaapsalu Rahukogu
poolt
10. mait 19?4. aastal ja scltsido ja ühin­
gute registrisse Na 227 all usse kantud.
Rah tkogu akt Na 321—20

Seltsi siht.
§ 1
Kuresaare Eesti Seltsi siht on teadust, kir­
jandust ja kunsti, iseäranis näitekunsti ja muu­
sikat edendada, kehalise terwise eest hoolt kanda
ja oma liikmetele priitundidel lõbusat ajawiidet
pakkuda.
Selrsi tegewuspiir on Kuresaare linn ja
Saare maakond.

TegewuS
§ 2.
Oma ülesande täitmiseks on Setlsile luba­
tud raamatuid, ajakirju, noote j. n. e. kirjas­
tada ja laiali laotada; raamatukogusid, lugemistube, nüitelawasid, muusika- ja laulukoore, muu­
seume, kinosid j. il e asutada, teaduslisi ning
kirjanduslisi õhtuid ja koosolekuid pidada, teaduse
ja kunsti ning teistel aladel mitmesuguseid kõne­
sid korraldada. Niisama ka kursusi, õhtukoole,
rahwaülikoole j n. e asutada, kus üleüldistes
kui ka eriteadustes, laulus, muusikas ja näite­
kunstis õpetust antakse. Selts wõib kõiksugu

seid pidusid, nagu laulu- ja rahwapidusid, näitemüükisid, loteriisid, näitemängu-, muusika- ja
'sport-etendusi, naokattepidusid jne. toime panna.
Selts muretseb spordi, nagu ratta- ja paadisõidu,
maadlemise, turuimise, mitmesuguste mängude,
jalutuskäikude, lõbusõitude ja ringreisude eest.
Selts astub ja toetab ka teisi ettewõtteid, niis
tema sihtidega kokku küiwad.
Märkus: 1 Selts wõib pidada einelauda alko­
holiga wöi ilma, peakoosoleku otsuse järele.
2. Seltsis on kõiksugused mängud lubatud, peale nende,
mis rngiwalitsuse poolt seltsimajas keelatut».

Õigused.
§ 3Seltsil on juriidilise isiku õigused, onia pit­
sat ja lipp.

WaraLised abinõud.
§ 4.
Waranduslist jõudu saab Selts liikmemak­
sudest, kingitustest, pärandustest, korjandustest,
näitemüükidest, ettelugerpistest, kontsertidest, pidu­
dest, näitemängudest ja reistest Seltsi ettewõtetest
Märkus: Näitemüükide, loteriide, korjanduste
j n. e korralda,niseks, millede kohta erimäärused
wäljaantud, muretseb Selts igakord wastawatclt
ametiwöimudelr sellekohase loa.

Liikmed.
8 5.
Selti liikmeks wöirvad saada kõik isikud,
kellele see üleüldiste riigiseaduste ehk määruste
järele keelatud ei ole.

Seltsil oti : a) pürisliikmed, 0) tegewliikmed, d) toetajad liikmed, e) auliikmed ja g)
eluaegsed liikmed.

§ 6.
Seltsi liikmeks astumise ja auliikmeks walimise korra määrab peakoosolek.
§ 7.
Liikmemaksu suuruse ja maksutähtajad mää­
rab peakoosolek.

Seltsist lahkumine.
§ 8.
Peale liikmemaksu maksmata jätmise müü
ratud tähtajaks loetakse seltsiliige Seltsist wüljaastuuuks. Muul Põhjusel wõib seltsiliikme pea­
koosolek 2/3 häälte enamusega wülja heita.

Haruseltsid.
' §n.
Kui Seltsi tegewuspiirkonnas, wäljaspool
Kuresaart, wähemalt 10 isikut jooui awaldawad Seltsi haruseltsi asutada, siis wöiwad nad
Seltsi juhatuse nõusolekul seda teha.

8 10.
Haruseltsi liikmete peakoosolek walib igal
aastal haruseltsi juhatuse ja selle liikmete kan­
didaadid. Juhatuse liikmete armu määrab haru-

seltsi peakoosolek iga aasta peale kindlaks. Juha
tüse läbi annab haruselts • peaseltsi juhatusele
teada oma seltsi tegewuse kohta käiwad otsused.
§ 11.
Haruseltside tegewus areneb iseseiswalt käes
olewa põhikirja raamides, peale selle põhikirja
muutmise õiguse (§ 19). Oma wõlgade ja ko­
hustuste eest wastutab haruselts iseseiswalt.
Iga haruselts maksab peaseltsi kassasse igal aas
tal ühe peaseltsi liikmemaksu üldiste kulude katteks
§ 1N
varnsettsi asjades wõtab harnseltsi esitaja
peaseltsi juhatuse koosolekutest otsustama hääle­
õigusega osa
Ringid.
§J3.
Wähemalt wiis Seltsi liiget Wõiwad ühi­
nedes juhatuse nõusolekul asutada Lettsi niingisuguse tegewusharu toetamiseks ja arendamiseks
sellekohase ringi,-nagu hariduse-, näitemängu-,
muusika ja laulu, spordi-, loodusarmastajate
(turistide), kino jue. ringid. Igal ringil on
oma juhatus ja ta ajab oma erialasse puutuwaid asju iseseiswalt, kuid Seltsi juhatuse
nõusolekul.
§ U.
Ringi asjus wõtab ringi esitaja Seltsi juha­
tusest otsustawa hääleõigusega osa; teistes asja­
des on tal nõuandew hääleõigus.

Sport-Ringi

kodukord.

Kuresaare Eesti Seltsi põhikirja § 13 põh­
jal asutatud ja tegewust alustanud „ Kuresaare
Eesti Seltsi Sport Ringi" tegewuse aluseks ja
seltsiga ja selle juhatusega wahekorra kindlaks
määramiseks kinnitatakse Seltsi juhatuse poolt
järgmine kodukord:

Ringi ülesanne.
§ 1. Sportringi ülesaune on lahendada
kehalise arenemise ja kaswatamise waldkonda kuuluwaid küsimusi p tegelikult edendada kehalist
kaswatamist.
§ 2. Oma sihtide saawutamiseks ön Sportringil kõik seltsi põhikirjas ettenähtud wõimalused, uagu: 1) organiseerida ja arendada kehalisi
harjutusi igal sport-alal, wõimlemist, paadisyitu,
jahipidamist, sportlist kalapüüki, mürgilaskmist,
sõitusid jalgratastel, mototsiklettidel, automobiili­
del ja lennuriistadel; 2) asutada wöimlemisruumisid, harjutuse- ja mänguplatsisid ja aedu, liuwälju ja mägesid, supelmaju ja liikmete kogu­
mise ruumisid; 3) toime panna sportetendusi har­
jutuste ja mängudega, wõidusöitusid, wõistlusi
auhindade ja muude ergutuste wüljaandmisega,
maksulisi pidusid ja lõbuöhtuid; 4) ellu kutsuda
wõimlemise, wehklemise, tantsu, aerutamise, pur­
jetamise, ujumise, ratsa, jalgratta ja õhusõidu
kursusi ühes tunnistuse wäljaandmisega osawõtjatele; 5) awada kursusi sportharjutuste ja män-

gube juhatajate ettewalmistamiseks; 6) toime panna
kehalise kaswatamise küsimuste lahendamiseks näi­
tusi ja kõnesid; 7) wälja anda kehalise kaswata­
mise ja arendamise käsiraamatuid ja kirjatöid;
8) pidada liikmetele raamatukogusid ja einelaudu
ja 9) awada sportasjade muuseume ja töökodasid.

Ringi liikmed.
§ 3. Ringil on au- ja pärisliikmed. Ringi
liikmeks wöiwad olla Kuresaare Eesti Seltsi liikmed.
§ 4. Pürisliikmeid wõtab wastu ringi juha­
tus kahe ringiliikme kirjalikul soowitusel. Hää­
letamisel tagasilükatud isikud wöiwad end aasta
pärast uuesti liikme kandidaadiks üles anda.
§ 5. Auliikmed walib ringi pääkoosolek
juhatuse ettepanekul. Äuliikmetel on pärisliikme
õigused. Riugimaksudest on nad wabad.
§ 6. Ringi liikmemaksu suuruse ja maksu
tähtajad määrab kindlaks ringi pääkoosolek.

Ringist lahkumine.
§ 7. Liige, kes oma liikmemaksu pääkoosoleku poolt määratud tähtajaks ära ei ole maks­
nud, loetakse ringist wüljaastunuks.
§ 8. Üldiste aumõistete wastu eksimise,
wiisakuseta tegude, wõi suurema kodukorrast üle­
astumise eest wõib ringi juhatus liikme ringist
kuni lähema püükoosolekuni wälja heita, wäljaheitmise küsimuse lõpulikku otsustamist pääkoosotekule ette pannes. , Väljaheitmine otsustatakse

nii juhatuses kui ka püäkoosolekul lihthäälteena­
musega. Hääletamine sünnib lahtiselt wõi ühe
liikme nõudmisel kinniselt.

Ringi õigused.
§ 9. Ringil on oma nimega pitsat, riiuta=
ja mütsimärk, worm ning lipp. Mürkide worm
ja lipu kawad esitatakse seltsi juhatuse poolt wastawatele walitsuswõiMndele kinnitamiseks ringi
pääkoosoleku ettepanekul.
§ 10. Ringi liikmed wõiwad gruppee
ruda üksikute sport alade järele ja omale wastawa ala juhatajad walida, kes sõnaõigusega ringi
juhatuse koosolekutest osa wötta wõiwad.
§ 11. Ringil on õigus astuda teiste sportorganisatsioonide ja Liitude liikmeks.
§ 12. Ring tegutseb küesolewa kodukorra
piirides iseseiswalt ilma juhatuse igakordse nõus­
oleku küsimata (põhikirja § 13). Küsimused, mis
käesolewas kodukorras eriti ettenähtud ei ole,
lahendatakse seltsi põhikirja alusel.

Ringi waralised abinõud.
§ 13. Ringi warandus tekib liikmemaksudest, wabatahtlikkudest annetustest, asutatud son­
didest, wõistluste ja pidustuste sissetulekutest jne.
§ 14. Ringi warandus walitsetakse ringi
orgaanide poolt küesolewa kodukorra alusel.

Seltsi asutused ja fondid.
§ 15.
Seltsi asutusi ja fondisid põhjendatakse,
walitsetakse ja tarwitatakse seda mööda, kuidas
seda asutajad ja peakoosoleku otsused ära määrawad.

Juhatus
§ 16.
Seltsi juhatus asub Kuresaare linnas.
Peakoosolek walib igal, aastal liht häälteenamu­
sega wähemalt wiielnkmelise juhatuse ja selle
liikmete kandidaadid. Juhatusliikmed jaotawad
ära omawahel: esimehe, kassahoidja, kirjatoime­
taja, majaisa ja muud Seltsi juhatuse ametid.

2.

Märkus: 1. b ei tst näite-koorijuhid ning rin*
gide instruktorid on juhatuses nõuandwa häälevigu
jega, otsustaw hääleõigus on neil wastawasse eri­
alasse puutuwate küsimuste otsustamise juures
Näite- ja koolijuhid ning teised instruktorid kutsub
ametisse kus wastaiv ring juhatuse nöusolelul ehk
kui ringi ei ole — siis juhatus.

§ 17.

Juhatus walitseb Seltsi ühise waranduse
üle ja on igas asjas Seltsi asemik ja esitaja,
ka kohtu ja adminstratiiw asutustes. Peakoos­
oleku- ja juhatuse otsused täidab esimees ehk tema
abi, kui selleks muid isikuid määratud ei ole.
Juhatuse tegewuse määrab ärg lähemalt Seltsi
tegewusplaan ja kodukord, mis peakoosoleku poolt
kinnitatud. Juhatus ou otsuswõimne, kui mähe-

matt pooled liikmed koos mi, nende hulgas esimees,
kassahoidja ehk kirjatoimetaja. Otsused tehakse liht
häälte-enamusega. Häälte pooleks langemise korral
jääb küsimus lahtiseks.

Peakoosolek.
§ 18.
Seltsi peakoosleknid peetakse wähemalt üks
kord aastas. Peakoosolek walib omale igakord
juhatuse . Peakoosoleku kutsub kokku Seltsi ju­
hatus. Erakorralise peakoosoleku wõib kokku kut­
suda peale juhatuse ka rewisjoui komisjon ehk
wähemalt 10% Seltsi liikmetest. Peakoosolek
kutsutakse kokku kirjalikult ehk kuulutuse läbi
kohalikuis ajalehtis kõige hiljemalt 7 päewa enne
koosolekut. Peakoosolek on orsuswõimne, kui
wähemalt üks wiiendik Saare maawnnas elutsewaist seltsiliikmeist koos on. Kui tarwiline
osa liikmeid ei ilmu, siis kutsutakse ühe nädala
jooksul uus peakoosolek kokku, mis esimesele pea­
koosolekule ettepandud küsimused kokkutulnud liik­
mete arwu peale maatamata lõpulikult ära otsustab.
Märkus: "peakoosolekud, millede päewakorras
on: põhikirja muutmise-, Seltsi likwideerimise-, alko­
holi einelaua sisseseadmise-,liikumata waranduse oman­
damise, müümise ehk pantimise küsimused, kutsutakse
kokku kirjalikkude kutsete läbi.

§ 19.
Peakoosoleku wõirnupiiridesse käiwad: juha­
tuse ja rewisjoui komisjoni liikmete ning nende
kandidaatide walimine, aruannete läbiwaatamine

ja kinnitamine, Seltsi kodukorra, tegewusplaani
ja aasta tulude kulude eelarwe kinnitamine, põhi­
kirja muutmine ja Seltsi ning tema asutuste
lõpetamine. Küsimused, mis puutuwad Seltsi
likwideerimisse, põhikirja muutmisse, liikmete
wäljaheitmisesse, liikumata waranduse omanda­
misse, müümisse ehk pantimisse ja alkoholiga
einelaua sisseseadmisse, otsustakse
koosolijate
häälteenamusega. Teiste küsimuste otsustamiseks
nõutakse liht häälteenamust Peakoosoleku otsu­
sed tehakse lahtisel hääletamisel, kui liikmete poolt
teistsugust hääletamist ei nõuta.
Rewisjoni-komisjon.
§ 20
Rewisjonükomisjon rewideerib Seltsi kassat,
raamatuid, liikmete nimekirpi ja üldse Seltsi
tegewust ja asjaajamist uiug auuab Seltsi juha
tusega ühel ajal wähemalt ükskord aastas selle
üle peakoosolekule aru Rewisjonikomisjoni liik­
mete armu määrab .kindlaks peakoosolek, kuid
mitte wühem, kui kolm ja nad walitakse ühe
aasta peale. Remisjonikomisjon on otsuswõim^
ne, kui wähemalt kaks kolmandikku liikmeist
koos on.

Seltsi lõpetamine.
§ 21.
Seltsi tegewuse lõpetamise korral walib
peakoosolek likwideerimise komisjoni, milles peab
olema wähemalt kolm liiget, nende hulgas üks

rewisjoni-komisjoni liige. Likvideerimise komisjon
peab oma töö lõpul ewiima kuue kuu jooksul tema
walimispäewast arwates. Likvideerimisel üle­
jäänud warandused ja rahasummad määrab pea­
koosolek samasihilistele seltsidele

Sekt i endine põhikiri.
§ 22.
Seltsi eudine põhikiri, mis kinnitatud
Tallinna Haapsalu Rahukogu poolt 10. mail
1920 a. ja kantud seltside ning ühingute regist­
risse nr. 227 all, kaotab käesolewa põhikirja
maksmapanekuga oma makswuse. Kõikide Seltsi
kohustuste ja wölgade eest, mis tekkinud endise
põhikirja makswuse ajal, wastutab Selts ka
käesolewa uue põhikirja maksmapaneku puhul
edasi.

Kodukord.

Seltsi põhikirja § 19 alusel kwnitab
peakoosolek järgmise seltsi kodukorra 1

1 Uute liikmete wastnwõtmine.
. § 1. Seltsi päris-, tegew-, toetajaid- ja
eluaegseid liikmeid wötab wastu seltsi juhatus,
auliikmed walib peakoosolek.
§ 2. Liikmeksastuja nimi, aadress ja muud
juhatuse poolt nõutawad teated kirjutatakse wastawasse raamatusse. Liikmeksastujalpeawad olema
wähemalt kaks soolvitajat seltsi liikmete hulgast.
Ühes awalduse audmisega maksab liikme kandi­
daat seltsi kassasse sisseastumisemaksu ja jooksma
aasta liikmemaksu. Mittewastumõtmise korral
makstakse raha tagasi.
§ 3 Igale awalduse andjale teatab ju­
hatus kirjalikult wastuwõtmisest ehk tagasilükka­
misest. Tagasilükkamise põhjuseid ei ole juhatus
kohustatud awaldama.
§ 4. Isik, kelle soowiawalduse juhatus ta­
gasi lükkanud, ei wöi samal tegewusaastal uuesti
soowiawaldusega esiueda.
*§ 5. Juhatusel ou õigus tegewliikmeid
sisseastumismaksust wabastada.
§ 6. Juhatusel ou õigus tegelasi kui ka
teisik kellel seltsi ees suured teened ja seltsile ka­

sulikud on, liikmemaksust wabastada. Vabasta­
mise otsus tehakse üheks aastaks ja saab makswuse, kui rewisjoni komisjon otsusega nõus on.
§ 7. Eluaegsete liikmete wastuwõtmine
sünnib juhatuse poolt harilikus korras, ainult
otsus peab ühel häälel tehtama. Eluaegne liige
maksab seltsi kassasse peakoasoleku poolt määra­
tud suuruses ühekordse maksu.
§ 8. Auliikmeks walimise ettepaneku teeb
juhatus peakoosolekule. Auliikme kandidaat ei
pruugi seltsi liige olla Auliige on liikmemaksust
waba.
§ 9. Igale liikmele antakse aastane liikme­
kaart, mida edasi anda ei wõi Eluaegsetele ja
auliikmetele antakse sellekohane tõendus kõigi juhatusliikmete allkirjadega.
§ 10. Peale tegewliikmete on seltsil n. n.
tegelased. Tegelastel on seltsiliikmetega ühesugu­
sed õigused seltsimajas wiibimise suhtes.
§ 11 Tegelasi wötab wastu juhatus näi­
te-, koori, orkestrijuhi wõi teiste tegewusalade
instruktorite ettepanekul. Tegelasele antakse wülja
sellekohane tegelaskaart, millele kestwusaeg peale
märgitud Tegelaskaardi edasiandmine ott keela­
tud Tegelasest lahkudes peab kaart tagasi anta­
ma Juhatusel on õigns igal ajal tegelas kaart
tagasi nõuda.
§ 12. Tegelased seltsi kasuks mingisugu­
seid makse ei maksa.

§ 13. Juhatusel on õigus tegewliikmetele,
tegelastele, toetajatele ja teistele liikmetele kui
ka wõõrastele, kelledel seltsi wastu tänuwäärsed
teenused, wastutulelik olla neile prii pääsetähti
seltsi etendustele andes, kooswiibimisi korraldades
ning muul wiisil meelelahutust pakkudes. Juhatuslükmetel on seltsi etendustele waba sissepääs.

2. Liikmemaksu maksmisest.
§ 14 Peakoosolek määrab kindlaks sisse­
astumise maksu, aastase liikmemaksu, eluaegse
liikmemaksu, ja toetajate liikmete maksu alammää­
ra, samuti ka maksutähtajad.
§ 15. Kõik liikmed, kes liikmemaksust wabad wõi wabastatud ei ole, maksawad seltsi heaks
igaaastast liikmemaksu.
§ 16. Igale liikmele annab juhatus ringkirjaliselt ehk kirjalikult posti-lihtkirjaga liikmemaksu suuruse ja maksmise tähtaja teada, pa­
ludes maksu ära maksta. Kes oma liikmemaksu
tähtajaks wõi selle möödumisel ühe kuu jooksul
peale kirja postile andmist ära ei ole maksnud,
loetakse põhikirja alusel seltsist wäljaastunuks,
pääle protokolleerimist juhatuse poolt.
§ 17. Kui seltsist § 16 alusel wäljaas­
tunuks loetud liige uuesti seltsi liikmeks astub,
maksab ta hariliku sisseastumise maksu ja kui
wäljaastumise aeg alla ühte aastat on, siis ka
wölgujäänud liikmemaksu tagant järele ära.

§ 18. Wabatahtlikult seltsist lahkunud, pea­
koosoleku poolt wäljabeidetud ja juhatuse poolt
ajutiselt wäljaheidetud liikmed oma seltsile makse­
tud maksusid tagasi ei saa.

3. Seltsimaja seesmine kord.
§ 19. Seltsimaja on awatud iga püew
fe(l 9 hom. kuni kell 12 öösel. Etenduste ja
pidu-päewadel määrab lõpu-aja juhatus.
§ 20. Seltsi liikmetel on seltsi ruumides
wiibimine maksuta. Wõõrastele on seltsimajas
wnbimine kell 9 hom. kuni kell 6 p. L maksuta,
peale seda, s. o kell 6 öh. — 12 öösel wõiwad
wõõrad seltsi ruumides wiibida ainult seltsiliikme
poolt kaasatooduna ja maksawad seltsi kasuks iga
korra eest peakoosoleku poolt kiudlaks määratud
maksu. Nii wõõras kui ka soowitaja seltsiliige
kirjutawad oma nimed wöõrasteraamarusse.
Märkus: 1. Soowitaja seltsiliige on
wastutaw oma kaasatoodud külalise ülespida­
mise ja wõlgade eest seltsimajas.
2. Joobnud isikutel on seltsimajas wii­
bimine keelatud.

§ 21. Juhatusel on õigus wõõrast kas
ühekordselt ehk alaliselt wõõrastemaksust wabastada Alaliselt wabastatud wõõrastele antakse
„ alalise wõõra" kaart. Wõõrastemaksust wabas­
tatud wõõrad kirjutawad oma nimed küll wõõrasteraamatusse, kuid ilma seltsiliikme soowituseta.
§ 22. Pidude, teaatri j. t. etendusõhtutel
wõiwad seltsiruumides wiibida ainult wastawa

etenduse päüsetähe omanikud, olgu püäsetäht ühe­
kordne ehk alaline, kino etenduse õhtutel ainult
ooteajal, kui sea ussi kestel saali ei lasta.
§ 23. Korra järele seltsi ruumides wal.wab juhatus wõi tema poolt selleks määratud
korrapidaja Korrapidajaks määrata wõib juha­
tus seltsi liiget tema nõusolekul.
§ 24. Kui juhatuse korrapidajat seltsi-,
ruumides ei ole, ou einelauapidaja kohustatud
korra järele walwama
§ 25. Korrapidaja kohuseks on peremehe­
liku hoolega üldise heakorra järele walwata Ta
on juhatuse wolinik ning asemik ja talitab korra
loomisel ning pidamisel oma parema äratundmise
järele, kandes oma tegewuse eest wastutust. Kui
korrapidaja ise ei jõua korda luua wõi ettetulnud wahejuhtumisi lahendada, on ta kohustatud
politseiwõime appi paluma.
Tantsuõhtul korrapidaja teatab muu seas
publikule pidustuse lõpu, kino korrapidaja teatab
mehaanikule etenduse alguse, walwab ekraani
korralikkuse järele, wigadest mehaanikule sigualiieerides. Etenduste aegsete korrapidajate hooleks ou
ka ruumide weutilaatorite awamine ja sulgumine.
Peale muu on korrapidajate hooleks ka
wöõrastelt wõõrastemaksu sisse nõudmine, mille
einelauapidaja kätte edasi annab.
§ 26 Korrapidaja kirjutab korrapidajate
raamatusse oma uime,. korrapidamise alguse ja

lõpu aja ja kõik korrarikkumised ning wahejuhtumised, kui sarnaseid ette tuleb.
Suuremate
korrarikkumiste iile seab korrapidaja wastawa
protokolli wöimalikult osawotjate ja tunnistajate
allkirjadega kokku ja annab selle juhatusele edasi.
§ 27. Kõik seltsimajas wiibijad on kohus­
tatud end korralikult ja wiisakalt ülespidama ja
korrapidaja märkusi ning korraldusi wastulvaidlemala täitma. Korrapidaja on kohustatud kor­
rarikkujaid, lürmitsejaid jne. seltsiruumidest körwaldama, tarbekorral politsei abi tarwitades.
Märkus: Korrapidaja korraldustele
peawad kõik alluma; kes neid õigeks ei pea.
teatab sellest juhatusele.

§ 28. Korrapidajad alluwad majaisale, kes
neid teatud ajaks seltsimaija wöi etendusele mää­
rab. Määratud korrapidaja peab tingimata oma
kohale ilmuma. Kui ta seda teha ei saa, peab
ta kas kedagi teist korrapidajate nimekirjas oli­
jat selle nõusolekul oma eest saatma ehk wiimasel juhusel oma puudumisest wõimalikult warem
seltsi majaisale teatama.
§ 29. Kui korrapidaja ilma kedagi oma
asemele saatmata ja majaisale teatamata puudub,
peab ta seltsi heaks trahwi maksma, mille suu­
ruse korrapidajad ühes juhatusega ühiselt ette
ära määrawad.
§ 30. Igale korrapidajale teadustatakse
kirjalikult ta korrapidamise aeg. Korrapidajate
nimekiri palmakse seltsi ruumis üles.

§ 31. Üldiste aumõistete mastu eksimised,
wiisakuseta tegude wõi suurema kodukorrast ehk
põhikirjast üleastumise eest wöib juhatus seltsiliikme teatud ajaks, kuid mitte kauemaks kui lü­
hema peakoosolekuni, seltsist wülja heita Jüüdawalt seltsist wäljaheitmise küsimuse esitab juha­
tus peakoosolekule.
§ 32. Liikmete wastuwõtmije kord, wõõraste seltsimajas wiibimise kord, korrapidajate
kohustused ja õigused ja mängude tarwitamise
kord peab juhatuse poolt seltsiruumidesse awalikult wälja pandud olema. Samuti peab seltsi ruu­
mides wäljapaudud olema seltsi liikmete nimekiri,
milles üksikute liikmete ametid seltsis (näit: ju­
hatuse liige) kui ka kuuluwused ringidesse ära
märgitud.

4. Mängud.

§ 33. Seltsis on kõiksugu mängud luba­
tud, wäljaarwatud hasart ehk seaduse poolt kee­
latud mängud.
§ 34. Iga mängija peab kohe alguses
sellekohasesse mängude raamatusse ühes aja ära­
tähendamisega ennast sisse kirjutama; kui seda
tehtud pole, on hiljem tulijatel, kuid ennem sissekirjutajatel õigus mängu omale saada.
8 35. Kui piljardi ja ping-pongi mängi­
mise ajal mängida soowi jäid on, siis kirjutawad
ka need oma nimed mängude raamatusse. Sarna­
sel korral on müngijda kohustatud mängu lõpe-

tarna mitte hiljem kui tunniajalise mängimisejärele, mil järgmised sissekirjutanud mängimise
õiguse oiuamab sama pikaks ajaks, kui järjekor­
ras meel ootajaid on.
Järjekorras sissekirjutanud kaotawad õiguse
mängu omale saada, kui nad mängu lõpetamise
korral puuduwad (seltsimajas ei wiibi).
Märkus: Mängida soowijateks tun­
nistatakse neid, kes järjekorras mänguraama*.
tusse sissekirjutanud.

8 36 Mängud annab wälja ja matab
maStu, samuti rnõtab rnastu ka mängu tasu ju­
hatuse poolt määratud isik.
§ 37 Mängude lühema tarmitamise korra,
aja, tasu sa m. tingimused töötab juhatus mülja
ja paneb need seltsimaija üles.

5. Seltsi juhatus.
§ 38. Juhatus rnalitseb seltsi rnarandust,
juhib seltsi tegernust, ajab seltsi asju, palkab
seltsile tarrnilisi ametnikke ja teenijaid, ja täidab
peakoosoleku otsust kui ka seltsi põhikirjaga ning
küesolema kodukorraga tema pealepandud kohustusi.
39.
Seltsi tegemufe juhtimises on juhatus
ülemaks rnöimuks, kelle määruste ja kinnitamise
alla kuulub teatri, kontsertide, kino ja teiste
seltsi ettemõtcte majandusline ja kunstiline
tegernus.
§ 40. Üksikute seltsi tegevusharude, näit,
teatri, muusika jne. juhtimiseks palkab juhatus

eelarwes ettenähtud piirides tarwilikud jõud, kes
täide saadawad juhatuse otsused, mis seltsi majanduslises ja kunstlises tegewuses tarwilikud ja
mille teostamiseks neid wolitatud.
§ 41. Juhatuse koosolekuid peetakse tarwiduse järele. Tegewuse hooajal on koosolekud
wähemalt kaks korda kuus.
Märkus: Juhatuse koosolekud kutsub
kokku ja juhatab esimees ebk tema abi Kui
neist kumbagi kohal ei ole, läheb algatus
kassahoidja, ja edasi sekretääri peale üle, kes
kohustatud on koosoleku kokku kutsuma, kuna
koosolijad juhatusliikmed siis enda keskelt
juhataja waliwad.

§ 42. Juhatuse koosolekust peab kõigile
Kurejaares wiibiwatele juhatuseliikmetele teatama.
Kellel wõimalik koosolekust osa wõtta ei ole,
peab sellest kokkukutsujate ühes puudumise põh­
jusega teatama. Juhatus otsustab, kas puudu­
mine on mõjuwatel põhjustel wöi mitte. Liige,
kes mitte-mõjuwatel põhjustel kolm korda järgi­
mööda puudunud, wõib juhatuse otsusel juhatu­
sest wäljaarwatud saada.
§ 43. Juhatusest ajutiselt ehk jüüdawalt
lahkunud ehk wäljaarwatud liikme asemele kut­
sutakse kandidaat.
§ 44. Juhatuse koosolekute üle peetakse
protokoll, mis koosolekust osawõtnud juhatusliikmete poolt järgmisel koosolekul alla kirjutatakse.
§ 45. Seltsi juhatuse ametlik kirjawahetus sünnib esimehe, tema abi ehk wastawa juha-

ruskonna juhataja ja kirjatoimetaja ehk selleks
määratud ametniku allkirjaga. Rahaliste bofu-mentibele, aruannetele jne. kirjutab ka kassahoidja alla. Sekretariaadi kirjawahetus sünnib
sekretääri ehk tema abi, kino kirjawahetus —
wastawa juhataja allkirjaga.
§- 46. Juhatuse ülesanded ja regewus
jaguneb ükstkasjaliselt järgmistesse juhatuskondadesse, niida üksikud juhatusliikmed juhiwad:
1) majapidamine, 2) haridus, 3) teater ja muu­
sika, 4) kino ja 5) kassa.
§ 47. Kui juhatus wiieliikmeline on, siis
jnhatawad seltsi esimees ja sekretäür ka mingi­
sugust juhatuskonda, wäljaarwatud kassa.
Kui juhatuses rohkem liikmeid on, jüäwad
need juhatuskondade juhatajarele abilisteks, kui
peakoosolek neile uusi ametid ei ole annud.

6 Juhatusliikmete ülesanded.
§ 48. Esimees esitab seltsi, walwab
lildse seltsi töö ja asjaajamise järele, lihtlustab
üksikute juhatusliikmete tööd, kutsub kokku juha­
tuse koosolekud ja juhatab neid. Esimees hoo­
litseb peakoosoleku poolt kinnitatud tegemuskawa
täitmise eest, walwab selle täitmise järele ja
annab peakoosolekule juhatuse tegewuse üle aru.
Esimees wõtab seltsi juhatusele adressee­
ritud kirjad wastu ja teeb korraldusi kirjawahe- ‘
tüse täitmiseks.

Esimehe käes on seltsi pitser ja originaalpõhikiri.
Markus: Muud seltsi dokumendid,
nagu maja ja muu waranduse üle, hoitakse
alal seltsimajas kindlas kohas.

§ 49. S ekretäär kirjutab juhatuse
koosolekute protokollid, peab korras protokolli
raamatu, peab seltsi kirjawahetust, hoiab korras
kirjawahetuse kogu ja arhiiwi.
Kirjawahetust täidab sekretäür üheskoos
esimehega ehk wastawa juhatuskonna juhatajaga,
peale kino kirjawahetuse, iseseiswalt teatab sekretäär, kellele waja, juhatuse otsused, saadab
wälja kokkukutsed ja muud teadaanded.
§ 50. Seltsi majapidamist juhib maja­
isa. Ta hooleks on seltsi liikuwa ja liikumata
waranduse walitsemine, korrashoid, kinnitamine,
seltsi ruumide seesmine kord, mängud jne, samuti
allub majaisale seltsi einelaud ja einelauapidaja.
Majaisa walitseb seltsi ruumide kasutamise
üle, määrab neid kokkuleppel wastawate juhata­
jatega seltsi oma tegewusawalduste jaoks ja
üürib wõõrastele wälja juhatuse poolt müäratlld tasu eest.
Majaisa hooleks on muretseda seltsimaja
kütte, walgustuse, puhtuse, kogu seltsi waran­
duse korrasoleku jue. eest. Wäiksemad aga samuti
ka kiire iseloomuga hädatarwilised parandus- ja
kordaseadmisetööd maja- ja waranduse juures la­

seb majaisa omal algatusel ära teha, suuremate
tööde üle teeb juhatusele ettepanekuid.
Majaisa peab tema hoole ja walitsuse all
olema seltsi waranduse üle nimekirja (inwentaari
raamatu), täiendab seda jookswate sissekannetega
waranduse juurdetuleku ja kahanemise üle ja teeb
üks kord aastas ühes rewisjoni komisjoniga ehk
selle esitajaga waranduse inwentuuri.
Märkus: Teatri, koori, orkestri ja
raamatukogu rriwaranvuse üle peawad maran*
. duse nimekirju wastawad juhid ja raamatu­
koguhoidja, majaisa ja waslawa juhatuskonna
juhataja juhtnööride järele ja järelroalmet.

§ 51. Haridus-, juhatuskonda kuuluwad
seltsi lugemislaud, raamatukogu, raadiojaam, tea’
dusliste ning õpetlikkude loengute, kursuste, ette­
kannete jne., korraldamine'kui ka muud üldhari­
duslised tegewusawaldused seltsi põhikirja piirides.
Juhataja hooleks on hoolitseda lugemislaua
ja raamatukogu korralikkuse ja küttesaadawuse
eest, muretseb uut kirjandust peakoosoleku poolt
kinnitatud eelarwe piirides, tellib lugemislauale
ajalehti ning ajakirju, seab kokku lugemislaua ja
raamatukogu aruanded ja eelarwed jne.
Juhataja hooleks on korraldada üldharidus­
likke loenguid ja kursusi, leida neile lektorid ja
teha muid neisse puutuwaid korraldustöid.
Juhatajale allub seltsi raadiojaam, kui see
üles seatakse. Raadiojaama kasutamise korra
töötab juhatus wälja.

Loengute, kursuste ja m. ettekannete kor­
raldamise kinnitab juhatus, samuti kinnitab ju­
hatus lugemislauale tellitawate ajakirjade ja leh­
tede ja raamatukogusse ostetawate uute raama­
tute nimekirja.
Juhataja walwab omale alluma eriwaranduse (nagu raamatukogu) nimekirja korralikult
pidamise üle ja teeb tiks kord aastas ühes rewisjoni komisjoniga ehk selle esitajaga waranduse
inwentuuri
§ 52. Teatri juhatuskonda kuulub seltsi
teatri (näiteseltskonna), laulukoori ja orkestri tegewuse juhtimine ja jürelwalwe.
Teatri tegewuskawa seab kokku juhataja
ühes näitejuhiga, laitlukoori ja orkestri tegewus­
kawa ühes koori- ja orkestrijuhiga. Kokkusea­
tud tegewuskawa ja ettekannete nimestik esitatakse
juhatusele läbiwaatamiseks ja kinnitamiseks.
Juhataja hooleks on teatri, koori- ja
orkestri etenduste ja ettekannete lähem korraldus
ja lübiwiimiue (kuulutused), tutwustamine, eteudnste load jne. Ta seab ühes wastawate juh'
tidega kokku ka segapidude ja perekonnaõhtute
eeskawad.
Märkus: Muude seltsi pidustuste,
nagu näitemüükide, wäljasöitude. näokattepidude jne. korraldamise otsustab juhatus ja
määrab korraldaja juhatusliikme.

ä Teatri kui ka teiste etenduste ja pidude
Päüsetähtede hinnad määrab juhatus kindlaks.
Juhataja ühe.s wastawate juhtidega seab

kokku teatri, laulukoori ja orkestri eelarwed ja
tegewuse aruanded.
Juhataja walwab, et teatri ja muu temale
alluwa eriwaranduse nimekirjad saaks korralikult
peetud ja ta teeb ükskord aastas ühes rewisjoni
komisjoni ehk selle esitajaga omale alluwa warauduse inwentuuri.
§ 53. Kiuo juhataja hoolitseb kino eten­
duste eest. Ta walib ja tellib filmid juhatuse
juhtnööride järele, määrab etendused, hoolitseb
kuulutuste, reklaami, etendustel korrapidamise
jne. eest. Walwab kino-teenijate tegewuse järele,
peab kinosse puutuwat kirjawahetust, seab kokku
eelarwe ja tegewuse aruande jne. Juhataja
walwab ka, et kino suhtes kõik politseilised ja
muud makswad sundmäätused täidetud oleks.
Kino Püäsetähtede hinnad määrab juhatus
kindlaks.
§ 54. Seltsi kassa üle walitseb kassahoid ja. Ta wõtab wastu rahasummad ja
wastutab nende eest, peab sissetulekute ja wäljanrinekute üle arweid, seab kokku seltsi rahalise
aruande jne.
Kassahoidja korraldab seltsi maksuliste tegewusawalduste, nagu teatri ja kino etenduste,
pidude, korjanduste jne. puhul piletite müüki,
uende kontrolli jne.
Kõik kassasse sissetulewad summad peawad
pileti ehk kwiitungi kontsadega, saatekirjadega wõi

kassahoidja memorandumitega tõendatud olema.
Kassahoidja kannab summad kassapäewaraamatusse ja wastawatele eriarwetele. Sularaha
wõib ta hoida oma käes kuni 10.000 margani,
üle selle — pangas jookswal arwel.
Wäljaminewad summad maksab kassahoidja
wülja wastawate arwete ehk juhatuse otsuste järgi.
Arwed peawad esimehe ehk selle juhatusliikme
poolt, kelle algatusel ja korraldusel kulud tehtud,
tõestatud olema. Awansse wõib kassahoidja wülja
anda juhatuse otsuse järgi. Awanssid wõiwad
wäljas olla ainult lühemat aega, nende kustutus peab sündima originaal-arwcte esitamisega.
Awunssidest, mis üle ühe kuu kustutamata on,
teatab, kassahoidja juhatusele.
Kassahoidja hoolitseb tähtajaliste seltsi mak­
sude, nagu riigi, linna, pankade, kinnitusseltside,
liitude ja muude sellesarnaste kohustuste õige ja.
tähtajalise tasumise eest, samuti on ta hooleks
aruannete kokkuseadmine nii aastase tegewuse kui
üksikute ettewõtete, näit, korjanduste, loteriide,
pidude jne. üle, kus see tarwilik on.
Kassahoidja hooleks on tähtajaline liikme­
maksude sissekasseerimine ehk selleks korralduste
tegemine, liikmekaartide wüljaandmine ja liikmete
nimekirja pidamine. Ta esitab juhatusele nende
liikmete nimekirja, kes tähtajaks liikmemaksu ära
ei ole maksnud.
Kassahoidja rahalise tegewuse juhtnööriks
on peakoosoleku poolt kinuitatud seltsi eelarwe ja

juhatuse otsused teatud assigneerimiste ja kredii­
tide awamise kohta.

7. PaakooSolek ja aruanded.
§ 55. Seltsi tegewuse aasta loetakse 1.
maist 30. aprillini.
§ 56. Iga aasta hiljemalt 15. juuniks
on juhatus kohustatud pääkoosoleku kokku kutsuma
ja sellele möödunud tegewusaasta aruande ühes
rewisjoni komisjoni otsusega esitama.
Sellel vääkoosolekül wõetakse ette ka walimised põhikirja järele.
§ 57. Eelolewa tegewusaasta tegewuskawa ja eelarwe läbiwaatamiseks ja kinnitamiseks
on juhatus kohustatud pääkoosoleku hiljemalt
1. augustiks kokku kutsuma.
_

Märkus: Kui pääkoosolek kewadisel
pääkoosoleku! muid juhtnööre ei ole annud,
siis kasutab juhatus luwisel waheajal, f. o. 1.
maist 1. augustini eelmise aasta eelarwet,
summasid wöttes wastawalt ajale, s. o. 1/12
osa kuus.

8. Ringid ja haruseltsid.
8 58. Seltsi ringid töötawad ringide poolt
kokkuseatud ja seltsi juhatuse poolt kinuitatud
kodukorra põhjal.
§ 59. Seltsi haruseltside kohta käesolew
kodukord maksew ei ole veale § 55, mis kõigi
seltsi põhikirja alusel töötawate organisatsioonide
kohta maksew on.

9. Kodukorra makswus.
§ 60. Käesolew kodukord hakkab maksma
ta kinnitamisega pääkoosoleku poolt.
Käesolewa kodukorra maksmahakkamisega
kaotawad makswuse kõik waremalt pääkoosoleku
poolt antud kodukorrad, juhtnöörid ja otsused,
mis selle kodukorra määrustele wastu käiwad.

Juhatutz
§ 15. Ringi juhatuse liikmete ja nende kandi­
daatide arwu määrab ringi pääkoosolek, kuid mitte
alla 3, s. o. esimees, warahoidja ja sekrktäär.
Juhatuse liikmed jagawad ametid omawahel.
Juhatus walitakse liheks aastaks.
§ 16. Juhatus on otsuswõimne, kui poo­
led liikmed koos dil 3-liikmelise juhatuse juures
on 2-he liikme koosolewine tarwilik ja sel puhul
tehakse otsused ühel häälel. Häälte pooleks lange­
misel loetakse ettepanek tagasilükatuks.
§ 17. Juhatuse koosolekud kutsub kokku
ning juhatab ringi esimees, tema äraolekul abi­
esimees wõi selle puudumisel warahoidja.
§ 18. Sekretüür toimetab ringi kirjawahetust, kirjutab juhatuse koosoleku protokollid ja
peab liikmete nimekirjad. Äraolekul täidab tema
kohuseid abisekretüür, kui see walitud on.
§ 19. Warahoidja (kui erilist laekahoidjat
walitud ei ole) wötab kwiituugite wastu kõik
ringile makjetawad rahasummad, peab kassaraa­
matud ja annab juhatuse poolt kinnitatud maksu­
käskude järele rahasummasid wülja. Äraolekul
täidab tema kohuseid tema abi.
§ 20. Juhatuse wõimkouda kuuluwäd:
1) ringiasjade juhatamine ja korraldamine; 2)
korra järele walwamine ringis, ringi kasutada
olewate warauduste hoidmine ja kõigi rahasum­
made walitsemine; 3) pääkoosoleku kinuitamise
alla käiwate juhatuskirjade ja reeglite kamade

kokkuseadmine ja eelarwete ning aruannete esita­
mine pääkoosolekule ja seltsi juhatusele; 4) asu­
tustega ja isikutega läbikäimine, kus juriidilise
isiku õigusi tarwis ei ole; õ) pääkoosolekute kokku­
kutsumine ja küsimuste esitamine; 6) liikmete
wastuwõtmine ja 7) ringi teenijate palkamine
ja lahtilaskmine.
Märkus: SeUsi juhatusega peab
ühendusi ja informeerib teda ringi tegewusega
ringi esitaja (põhikirja § 15).

Pääkoosolek.
§ 21. Ringi korraline aastakoosolek pee­
takse hiljemalt aasta kahe esimese kuu jooksul.
Kokkukutsumine sünnib wäljasaadetawate kutsete
wõi kuulutuste läbi kohalistes ajalehtedes kõige
hiljemalt 7 päewa enne koosolekut. Erakorraline
pääkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt kas
onm algatusel, rewisjoni komisjoni wõi Vw osa
ringiliikmete kirjalikul nõudmisel.
§ 22. Päükoosoleku awab ringi esimees
wõi tema äraolekul abi, kes koosolekut juhatab
kuni koosoleku juhataja ja kirjatoimetaja walimiseni peakoosoleku poolt.
■ § 23. Pääkoosolek on otsuswõimne, kui
kokku on tulnud wühemalt V» Kuresaares wiibiwaid ringiliikmeid.
Tarwilise liikmete armu
puudumisel wõib sealsamas mitte warem kui xh
tunni pärast sama päewakorraga otsustvõimse
koosoleku ära pidada ilmunud liikmete armu
peale waatamata, kui sellest koosoleku kutses tea­
tatud oli.

§ 24. Pääkoosoleku wõimkonda kuuluwad:
1) auliikmete wastuwõtmine juhatuse ettepanekul;
2) juhatuse liikmete walimine; 3) ringi esitaja
walimine seltsi juhatuse juure (põhikirja •§ 14
ja kodukorra § 18 märkus); 4) liikmete ringist
wäljaheitmise lõpulik otsustamiue; 5) eelarwete
lübiwaatamine ja aruannete esitamine seltsi ju­
hatusele kinnitamiseks; 6) juhatuse ja pääkoos­
oleku enda poolt algatatud küsimuste otsustamiue
ja 7) ringi tegewuse lõpetamine.

§ 25 Küsimused otsustatakse pääkoosolekul
liht häälteenamusega; auliigete walimine, tege­
wuse lõpetamine ja ringi likwideerimine otsusta­
takse 2A ringi püükoosolekule ilmunud liigete
häälteenamusega

Rewisjoni komisjon.
§ 26 Ringi aastaaruande ja eelarwe
lübiwaatamiseks walib püükoosolek rewisjoni
komisjoni, mis 3 liikmest koos seisab ja 2
komisjoni liikme kanditaati. Komisjon wõib igal
ajal ringi rahasummasid, warandust ja raama­
tuid koutrollida ja juhatuselt pääkoosoleku kokku­
kutsumist nõuda, kodukorras § 19 ettenähtud
korras
I

Ningi likwideerimine.
§ 27. Ringi likwideerimine sünnib seltst
põhikirjas § 21 ettenähtud korras, kusjuures

pääkoosoleku all tuleb mõista ringi püäkoosolekut.
Peale selle on ringi likwideerimise õigus ka seltsi
juhatusel.
§ 28. Käesolew kodukord hakkab maksma
peale wasLuwõtmist ringi pääkoosoleku poolt ja
seltsi juhatuse kinyitamist. Seltsi juhatus jätab
omale õiguse käesolewat kodukorda muuta ja
tagasi wõtta.
Wastuwõetud seltsi juha­

tuse koosolekul 3. mail

1925 a.