Liikuv lugemik * SEERIA „TALLINNA“

A. OENGO-JOHANSON

TALLINNA
TOOMPEA
0

TALLINNAS, 1930. A.

U
J

T. L. XII ALGKOOLI JUURES KOON
ÜLDÕPETUSE ÕPET. RÜHMIKU VÄLJAANN

✓

■I
t

I

■(

LIIKUV LUGEMIK

SEERIA „TALLINNA

A. OENGO-JOHANSON

TALLINNA
TOOMPEA
W)r

TALLINNA LINNA XII ALGKOOLI JUURES KOOND.
ÜLDÕPETUSE ÕPETAJATE RÜHMIKU VÄLJAANNE.
TALLINNAS, 1930. A.

I

A/S „ühiselu“ trükk, Tallinn

Saateks.
Sfagu ,,CG. sadam ja laht“ on seegi raamat mõel­
dud koduloolise vestena. See käsitab toompead
(Sesti kõrgema võimu asupaika. Xähtudes toompea
nüüdisaja elust ja olukorrast, püüab raamat
nii­
palju kui see näis võimalikuna sel astmel — peatuda
toompea minevikul.
Siuna cüoompea pakub liigagi mitmekesist ainet,
mida meie raamatu kitsais piires raske siduda, ei
eeldagi see veste olla käsitluslaadilt põhjalik. See
tahab vaid olla lugemispalaks peale õppekäiku ja
aine igakülgset vaateõpetuslikku käsitlemist.
Siuna esimene raamat on leidnud palju sõpru ja
tarvitajaid niihästi tallinna kui teiste linnade ja
maakoolide õpetajate hulgas, loodame ametikaaslaste
heatahtlikku suhtumist sellelegi tööle.
Tohket tänu avaldan siinkohal lahke kaasabi eest
härra välisminister jjaan Xattikule, pr. S. Öllikule,
härradele linna arhivaridele Ö. Qreiffenhagenile ja
Si. Sienkmannile, härra Tarikasele j. t.
Sdutor.

Tallinnas, maikuul 1930. a.

Tallinnasse saabudes.
Hommikune rong peatub Tallinna jaamas. Pärast pikka
unetut ööd umbses vagunis erutab mõnusalt jahe välisõhk. Terav
valgus sunnib pilukile väsinud silmad.
Varustatud kõigi oma mitmekesiste pakkide ja kompsudega,
trügib pikk reisijate-juga läbi jaamahoone välja tänavale.
Avaraks ja ilusaks on nad teinud Tallinna jaamaesise — nii
mõtlen peatudes jaamahoone laial kivitrepil. Naudin viivuks
vana Toommäe auväärt tumma tervitust kõrgel üle raagpuieliste
vallide, üle moodse tänavliikumise põriseva ja tuututava tõt­
tamise.
Olen elanud Tallinnas mõnegi hea noorpõlve aasta õppides
ühes siinses keskkoolis. Siis viis mind maailmasõja keeris
kaugele kodumaalt. Saabudes Saksa sõjavangist peatusin vaid
mõne päeva kodukülas ja astusin vast lahti puhkenud vaba­
dussõtta. Hiljem põdesin pikki aastaid raske haava tagajärgi.
Sain riigilt asundustalu. Vaevaliselt hakkasin seda korraldama
omaste abil. Muudegi sidemetega köitis elu mind kauge kodukolkaga.
Pärast pikemat vaheaega toovad mind sugulaste ja minu
enda isiklikud asjatalitused täna jälle kord Tallinnasse.
5

Kahjugi, et olen jäänud nii võõraks sellele linnale. Nii
palju on siin nüüd uut, millest ei näinud undki tolleaegne kooli­
poiss. Nii palju on siin vana, millele väärib vaadata veel kord
täismehe pilguga.
Ei taha tülitada ametiasutisi nii varasel tunnil. Mõtteis jalutlen n. n. Schnelli tiigi äärsed vallidel. Ilus puiestee magab
alles talveund. Märtsikuu päike on äratanud varakevadisi eel­
aimusi vaid noorte kastanite lõunapoolseis okstes. Saare süsi­
mustad teravatahulised pungad ei näi veel uskuvat keskpäeva
meelitusi; talvised ööd hoiavad oma võimuses veel maakamara
ja kõva jää Schnelli tiigi tumedal veel.
Uisu- ja kelgumehed on alles mujal ametis. Sellest too
vaikus. Siiruviirulised jäljed jää siledal pinnal kõnelevad veel
eilsest lõbust.
Aga näe, juba ilmub siia tänagi kaks väikest varajast karujuntsi vanaema saatel, vedades järel tibatillukest kelku. Vana­
ema hoiab lapsi eemale tiigi keskpaigast.
„Kas teate, tädike, — mõtlen, — see tiik on ka äärtes juba
kolm-neli m sügav (muda ühes arvatud), nii siis küllalt karde­
tav teie juntsidele, kui jää oleks habras. . .
Ei arvestanud keegi teie huvisid, kui kaevati see sügav
kraav. Küllap sel oli omal ajal hoopis teine otstarve . . .
Vaadake, mu poisiklutid, kui kõrgele tõuseb siinkohal Toom­
pea kivine müür. Oma 45 m merepinnast, arvatavasti. Mitu
väikest kelgukangelast valgeis sukk-pükstes läheb üksteise
kukile, ennem kui ulatume nii kõrgele? Siit alt vaadates tun­
dub see kõrgus õige aukartustäratav minulegi, säärasele pika­
koivalisele onule. Kaljuveerult vaatavad alla vanad kahe-koimekordsed majad — siit vaadates nagu mängumajad. Kes kord
tuli esimesena mõttele rajada siia oma asukoht?“
Kuid ei mõtle nemad mõlemad veel muust kui omast õnne­
likust tänapäevast.
Alles mõne aasta pärast kuulevad nad üllatudes lugusid, mis.
sajandid põiminud nende praeguste mängupaikade ümber.

6

iKalevite kalm. Xindanise.
„ . . . ^Kaugelt näen kodu kasvavat,
/
iKalevite kaljulinna: tammed müüridel toeksi,
kaljurahnud seinakatteks . . . “

Ilusa muinasloo on loonud eesti rahvaluule Toommäe tek­
kimise kohta.
Kalev, eesti rahva muinaskangelane, on surnud. Tema truu
naine Linda tahab lahkunud kaasa kalmule ehitada põlise mäles­
tusmärgi. Põlles kannab ta kokku kive, seni kui kalmule ker­
kib kõrge küngas — praegune Toompea.
Kalevipoja ema ennast tema armastuse ja truuduse jõuga
tahab näha vanarahvas meie linna rajajana.
„Kalevipoja“ loo järele tahtis Kalevipoeg taadi kalmu kau­
nistuseks „kindlat seina ehitada, varjupaigaks vanadele, rahuurkaks raukadele, nutukambriks nõrkadele, leinakojaks leske­
dele“. Ta lähebki Pihkvast tooma laudu, kuid ehitamine jääb
Olevipoja hooleks. Viimane asub aegsasti tööle, ohverdades
ennem Uku kivil ja paludes jumalailt õnnistust oma tööle.
Nii on rahvas põiminud ühte luule ja tõelikkuse.
Teadlane aga tahab igalpool leida kindlaid andmeid ja tun­
nusmärke ning ainult nende varal luua lugusid kaugeist aega­
dest.
Tallinna asutamisest vana Eesti linnana on säilinud ainult
õige puudulikke ja kaudseid ajaloolisi andmeid. Nende põhjal
on raske kujutella selget pilti, missugune oli meie linna esimene
kuju, kuidas elasid tol ajal inimesed.
Õige vanasti, enne veel, kui siia asus inimesi, ulatus Lää­
nemeri hoopis kaugemale maasse, kui praegu. Siis oli prae­
gune Tallinna asupaik lainetav meri. Praegune Toompea ula­
tus siis merest välja väikese järsu saarena. Hiljem tahenes
ümbrus; merekallas kerkis kõrgemale. Toompea jäi kõrge
mäena mere ja endise ranna (pankranniku, liivakudele) vahele.
Ümbruskonna maa oli niiske ja soine; ta kandis Reveumaa nime.
Rahvas leidis sõja ajal varju Lindanise maalinnas, nüüd­
sel Toompea mäel. Millal see asutatud, ei ole täpsalt teada.
Arvatakse, eestlased leidsid selle paiga kohe pärast seda, kui
7

nadiasusid Läänemere kaldaile (nii siis, enam kui tuhat aastat
tagasi) ning ehitasid siia oma suurema ja tähtsama maalinna.
Kõrguselt ületas Lindanise kõik teised maalinnad. Põhjast ja
läänest oli mägi juba looduse poolest järsk ja ligipääsmatu.
Ei olnud siia tarviski kaevata vallitagust kraavi nagu mujale.
Lõunapoolne serv oli madalam; siit peeti ühendust maaga.
Et aga vaenlane ei kasutaks seda teed, oli siia tehtud kõrge
mulla- ja kivivall, mida piiras väljast sügav kraav. Seespool
valli asusid madalad puuhooned elamuiks sõjapõgenejaile ja
kindluse kaitsjaile. Maalinn täitis kogu mäepinna ning oli seega
avaram kui teised maalinnad.
Sõdida tuli eestlastel sel ajal mitmegi vaenlasega. Sõjakad
skandinaavlased korraldasid siia omi „v i k i n g i k ä i k e“. Neile
hakkas siitpoolne rahvas hiljem vastama samasuguste röövkäikudega, tuues koju rikkalikku sõjasaaki. Kuid iga õnnestunud retk
võis esile kutsuda kättemaksu-sõjakäigu vaenlaste poolt. Ka
idapoolsed vaenuväed laastasid sagedasti meie maad, põletasid
elamuid, röövisid varandusi, ajasid ära karja. Sakslased tungi­
sid siia oma sõjavägedega.
Ei ole aga vanemas ajaloos teateid, et Lindanise maalinn
oleks alistunud neile vaenlasile. Tema haruldane ligipääsma­
tus hoidis selle kindluse puutumatuna mitusada aastat.

tallinna

—

Jaanilinn.

Mõni päev enne Püha-Viituse-päeva — 15. juunil 1219. a.
saabub praegusse Tallinna lahte suur Taani sõjalaevastik hulga
sõjameestega. Nende eesmärgiks on võita Revelimaa ning avi­
tada siin Riia piiskopil levitada ristiusku. Sõjaväge juhib Taani
kuningas Valdemar II, kellele tema kodumaal antud lisanimi
„Võitja“.
Eestlased ei aima sõjakäiku. Alles küünlapäeva paiku samal
aastal on käinud Harjumaal rüüstamas rüütliordu „ristivägi“.
See on tulnud lõunast ja läinud samasse kaarde, jättes järele
õuduse- ja hirmutunde rahva hulgas. Lõunasse on sihitud Reveli meeste tähelepanu. Kuid lõunast pole kuulda seekord
vaenuvägede ilmumist. Rahvas püsib rahulikult suviste tööde
juures. Linnas on vaid vähe inimesi — vahest ehk üksikuid
vahte, võib olla ka mõni rauk ja haige. Tühja maalinna võta­
8

vad taanlased kohe oma^alla, lammutavad osa neile; mittetarvilikke kaitsevarustusi ja hakkavad samal kohal ehitama endile
uut kindlust.
Pikselöögina rabab kõiki teade võõra sõjaväe maabumisest.
On vaja kiiresti korraldada Eesti maleva. Et võita pisutki aega,
otsustavad Eesti vanemad minna Taani laagrisse rahuliste sõna­
dega. Vahetanud taanlastega kingitusi ja lastes end ristida,
lahkuvad nad laagrist, jättes võõrastele sõbraliku mulje.
Kolme päeva pärast on Eesti maleva lahinguvalmis. Viiest
kohast tungib ta ootamatult kallale Taani laagrile.
Ehmunult ja üllatatult satuvad taanlased esialgu segadusse,
ja võit kaldub eestlaste poole.
Hiljem ilmub aga umbes praeguse Kadrioru kohalt abiks taan­
lastele nende kaaslane — Rügeni vürst slaavi sõduritega. Ägedaim
lahing lüüakse Kadrioru ja Toompea vahel praeguse linna kohal.
Tugev ülevõim sunnib taganema eestlased, kes peavad jätma oma
verega niisutatud pinna kauemaks ajaks võõra võimu omanduseks.
Nii on eestlased kaotanud ka oma tähtsaima maalinna.
Võõrad oskavad vägagi hinnata selle head asupaika. Nad vii­
vad lõpule oma kindluse ehitused, suurendades seega veel enam
Toommäe loomulikku ligipääsmatust. Rahvasuus kannab uus
linn „Taanilinna“ nime, mis ajajooksul lüheneb „Tallinnaks“.
Suurest lahingust nüüdse Tallinna kohal 1219. a. on säili­
nud mitmedki kirjeldised, neist mõned õige muinasjutulist laadi.
Nende järgi kujunenuvat lahingukäik umbes nii:
Eestlased on ootamatult tunginud Taani laagrisse. Nad on
tapnud piiskopp Theodorichi, pidades tema toredat telki ku­
ninga omaks. Kuninga elu on seekord päästetud, kuid häda­
oht on siiski suur. Härdas palves langeb põlvili kesk lahingukeerdu piiskopp Andreas. Ta palub Jumalalt võitu ristiusule
paganate üle. Korraga selgineb õhtusse pimedusse mähitud
taevas. Helendades langeb piiskopi väljasirutatud kätele pu­
nane lipp, mille keskel suur valge rist — ristisõja tunnusmärk.
Selle lipuga tormab piiskopp sõjameeste hulka. Need vaimus­
tuvad ja võidavad paganad-eestlased.
Muidugi, ei tea ajalugu kinnitada seda lipu taevast lange­
mise lugu. Küll on aga tõenäolik, et valge ristiga punase lipu
all taanlased läksid lahingusse. Võib-olia saatis selle Rooma
paavst Taani kuningale. Paavsti peeti sel ajal Jumala maa­
pealseks asendajaks — see läheks jutu sisuga ligikaudu ühte.
9

Kuna võit eestlaste üle oli taanlastele õige tähtis, võeiigi
ehk selle mälestuseks see lipp jäädavalt Taani riigi lipuks
(nn. „Dannebrog“) ja ka riigivapi kujuks.
Kuna sündmus on ka Tallinna/— Taanilinna — asutami­
sega lähedas ühenduses, omandas ka Tallinna linna väike
vapp ja hiljem ka Harjumaakonna vapp sama kuju — valge
rist punasel pinnal.

Üles %oompeale.
Tükk aega olen jalutanud meelde tuletades neid vanu lugusid.
Nüüd on vaja rutata üles Toompeale ja hakata ajama asju.
Lähen üles siitsamast — Patkuli*) trepist.
Pahemale ja paremale loogeldes võidab kõnnitee järsu mäe
kõrguse. Igal käänakul peatun ja vaatan alla. Kõrgemal
muutub pilt ikka laiemaks ja kirjumaks.
Esiplaanil Schnelii tiik, ümbritsetud siia-sinna tiirlevate kõnni­
teedega. Jaamahoone kaubaaitadega; risti-rästi põimitud roobaskava tagavaravagunite ja suitsevate veduritega; raudteetehased
ja muud raudteemajad. Tärisedes ja heledalt vilistades saabub
praegu üle viadukti Nõmme elektrirong, tuues pealinna neli
vagunitäit tõttavaid inimesi. Kirjamappidega, turukorvidega,
raamatupampudega valgub neid linna tänavaile ja siia Toompealegi.
Kaugemal silman linna Elektrijaama ja Gaasivabrikut ja
Puhk ja poegade kõrget jahuveskit. Edasi vaadates paremalt
vasakule näen Kalamaja linnaosa ja siis kuulsat Pelgulinna.
Sihvakas noormees, kes peatunud siinsamas trepi viimasel
astmel, ulatab mulle pikksilma.
*) Patkuli trepp on ehitatud võrdlemisi hiljuti (umbes 30 a. tagasi). Oma
nime on see saanud, nähtavasti, viimaselt rootsiaegselt asekubernerilt D. F.
Patkul’ilt. Kuulsal Joh. Reinhold Patkul’il ei ole selle nimetusega midagi
ühist. „Schnelii“ nimetuse sai tiik omal ajal selle kaldal asunud hästi tuntud
aednikult. Vana Schnell oli suur lastesõber. Omal kulul korraldas ta neile
tiigil liuvälja. Vist on küll mudilased esimesed tiigile nime andjad. Tiigiäärne puiestee on ühel ajal Patkuli trepi ehitamisega asutatud viimase saks­
lasest linnapea J. V. Huecke’i poolt. Hiljem on seda järk-järgult täiendatud.
Oma viimase ilusa välimuse eest võlgneb ta kõige rohkem tänu praegusele
linnaaednik Lepale.

10

^Soovite ehk vaadata?“
Kasutan tänades juhust.
Veel kord libiseb silm üle majade-rägastiku, kus märkan
huiga uuemaid ehitisi — viimase aja saavutisi. Punased omnibused ronivad tänavail majade vahel nagu lepatriinud; neid
tuleb Koplist, Pelgulinnast, Kalamajast ....
Kaugel silmapiiril aga heleneb vast jääst vabanenud meri
oma saarte, poolsaarte ja neemedega, mis paistab siit ülalt
nagu maakaardi joonisena.
„Ilus vaade!“ ütlen
..Ilus küll. Kuid veel omapärasema leiate vaadates alla nn.
Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseumi rõdult. Sealt avaneb
teile vaade linnulennult vanale südalinnale. — Kuid siit Toom­
pealt alla vaadates saate igalpool suurepärase pildi. — Olete
võõras Tallinnas?“
„Olin siin päris kodune omal ajal. Kuid praegu oleksin
teile väga tänulik, härra, kui võtaksite vaevaks mind pisut
juhatada. Mul on asja Toompeale.“
„Ka minu ametikoht on siin. Lähme ühes. Vast seletate
lähemalt, kuhu just soovite minna.“

11

toompea tänavail ja ametiasutistes.
Jõuame Rahukohtu õue.
„Kas teil on tegemist Rahukogus ? Või soovite minna mõne
rahukohtuniku või kohtu-uurija jutule ? Kõik need leiate siit­
samast suurest kivimajast.“
„Ei, kohtulikku asjaajamist mul täna ei ole.“
Läheme mööda vaevalist kõnniteed Rahukohtu tänaval.
„Nende igivanade majade vahel käies ei tahaks nagu usku­
dagi, et all linnas kihab XX sajandi elu“, ütlen.
„Pole ühtigi!“ tähendab mu uus tuttav: „Küllap meie
sajand ulatub siiagi. Müürid on jäänud samadeks, aga elu nende
vahel on teine.“
Tuututades tuleb meile vastu läikiv sõiduauto. Vaevalt jät­
kub tänava laiusest moodsele sõidukile.
„Eks ole uue elu tunnus see eestlasest härra oma tõldautos
siin vanas Eestimaa rüütelkonna kantsis.“
Oleme jõudnud välja Toomkiriku'1') platsile. Peatun . pisut,
vaadeldes vana 700-aastast pühakoda, meie praegust piiskopi-*)
*) Toomkirikut käsitleme lähemalt ühes järgnevaist raamatuist:
kirikud“.

12

„Tallinna

kirikut. Avaral platsil, kesk siia suunduvaid kitsaid tänavaid,
vanade viltuvajunud pärnade vahel pakub ta õige auväärse pildi.
„Vaadake, tore romaani ehituslaadis maja ilusate kolonni­
dega esiplaanil. See on endine rüütelkonna maja. Nüüd
asub siin välisministeerium. See maja ei ole kuigi vana,
läinud sajandi 40-tes aastates ehitatud. Üks tiib ainult, mis asub
Kohtu tänaval, on palju vanem.“
,,Mis ajajärgust te arvate olevat üldse pärit suurema osa
Toompea maju?“
„Suurem osa on igatahes ehitatud pärast 1684. a.“
„Miks nimetate just seda aastat?“
„Sel aastal oli Toompeal suur tulekahi. Nagu ehk teate, on
Toompea üldse mitmel korral olnud suures tuleohus. Siia on
ju raske saada vett. Kuna Toommägi on kõrgem Ülemiste
järvest, ei saa siin kasutada neid soodustusi, mis on olemas
all-linnas, loomulikult, kõrgemal asuva veereservuaari tõttu.
Suur Tõnismäe veetorn, mis varustab praegu Toompead veega,
valmines alles 1893. a.
6. juunil 1684 a. kell 9-10 hom. puhkenud tuli lahti Rutu tän. kesk­
paigas. Puhunud tugev lõunatuul. Ennem veel, kui saadud aru hädaohu tõsi­
dusest, süttinud naabruses Toomkool — ka puumaja sel ajal Sus veel teisi
maju. Kogu Rutu ja Kooli tänava vahe olnud suur tulemeri. Kustutamise
vahendid olnud väga viletsad. Üksikud kaevud saanud peagi kuivaks. Vee­
puudus ja üha kõvenev tuul teinud võimatuks tule sumbutamise.. Põlevate
majade päästmisele ei võidud mõeldagi. Igaüks olnud vaid ametis välja kandes
väärtuslikumaid asju oma elamust. Toomkooli tän. olnud tol ajal suletud
müüriga. Nii sulges siis tuli ainsama väljapääsutee all-ünna poole. Ei jäänu­
vat üle muud nõu, kui kanda kõik päästetud asjad teisele poole kalju äärele.
Kui ka seal süttinud tuli, loobitud kõik kraam ülalt mäest alla. Kitsais
tänavais lämbutanud inimesi suits ja suur kuumus. Ainsam pääsetee olnud
alla hüpata elu ja surma peale, või jälle laskuda alla voodilinast tehtud köie
Toomkirik seisnud kesk tulemerd. Seda vaneimat*) kirikut meie linnas
tahetud kaitsta kõige pealt. Otsitud inimest, kes oleks julgenud minna maha
lõhkuma kivise kiriku puust torni. Torn võtnud aga ennem tuld. Rutatud
päästma kiriku varandust. Ka see loobitud mäest alla. Kirik põlenud maha
ühes ilusa oreli ja kelladega, ühes kõigi kunstiväärtustega. Võlvitud hauakambreis võtnud tuld isegi puust kirstud.
Õhtuks k. 6 olevat tuli lõpetanud oma töö. Toompeast oli järele jäänud
vaid kivihunnik.
Teisel päeval nähtud õnnetuid inimesi otsivat ahervartes kaduma läinud
varanduse jäänuseid. Toomkiriku katuse ülessulanud vasktahvlite ja kiriku­
kellade metall korjatud kokku.
!) Toomkirikut nimet. vanades kirjades juba 1233. a.

Elukorterite hinnad tõusnud kolmekordseks. Elanud perekondi lahtise
taeva all.
Pikkamööda ehitatud aga uuesti üles elumajad Toompeal. Kuid nüüd
ei lubanud kuningas siia ehitada enam ainustki puumaja.
Terve Toompea pind olevat tulekahju järel üle meetri kõrguse prahiga
kaetult kõrgemale tõusnud. Sellepärast ongi Toomkiriku põrand tänavast
hulga all pool ja välisuks tundub eriliselt madal“.

„Kuid, vabandage, jutustasin sellest nii pikalt. Teid aga
huvitasid eeskätt siinsed ametiasutised.“
„Tänan. Kuulasin suure huviga . . . Välisministeeriumi näi­
tasite juba. Ka Teedeministeeriumi asukohta oleks mul
vaja teada.“
„Seesama vana terava viiluga maja, otsaga platsi poole . . .
Nüüd aga vabandage mind, pean ruttama ametisse.“
Tänan lahket noormeest senistegi juhatuste eest.
Lähen Välisministeeriumi; käin osakonnast osakonda, seni
kui viimati jõuan õigesse kohta. Nii on mul küllalt juhust
vaadelda seda uhket hoonet, kus vanasti peeti suurejoonelisi
rüütlite koosolekuid ja pidusid ; kus nüüdki vahest korralda­
takse vastuvõtte suuremaile väliskülalistele.
Mu käigul on aga vähe tagajärgi. Selgub, et ka siin ei
teata midagi mu vennast, kes juba aastapäevad pole saatnud
Ameerikast ainustki kirja. Ei tea, kas elabki enam. Keegi amet­
nikest lohutab mind küll, et surma või raskema õnnetuse korral,
mis tabanud Eesti kodanikke välismail, saabub harilikult Välis­
ministeeriumi teateid.
Rõhutud meeleolus lahkun ja lähen kaldu üle platsi Teede­
ministeeriumi. Olen kodunurga haridusseltsi juhatuse liige. Selts
kavatseb hakata ehitama uut ajakohast rahvamaja. Nagu iga­
suguse avaliku asutise ehitusel kunagi, tuli plaan saata kinni­
tamisele Teedeministeeriumi. Tulin järele kuulama, mis saatus
tabas meie plaani. Pöördun ühe noorevõitu härra poole; see
ei tea plaanist midagi. Nõutult seisan ja ei tea, kellelt pärida
edasi. Lähema laua juures istuv kena preili avab aga suure
kirjade väljasaate raamatu; sealt leiab ta, et meie plaan on
kiidetud heaks ja juba paari päeva eest saadetud seltsi aadres­
sil tagasi. Võime alustada ehitamisega.
Käin veel Põllumajanduse Peavalitsuses riigimõisade ülemvalitseja jutul.
Tüse lõbus härra lubab meie seltsile korraldada kursusi
mõisamajas. Kui aga palun endale anda riigimetsast palke uue
lauda ehitamiseks (mille suhtes kohalikkude võimudega ei saa
14
*

kokkulepet), soovitab ta mul pöörduda Vismari tän. asuvasse
Põllutööministeeriumi.
Nüüd on mul veel vaja minna Soome saatkonda. Leiangi
selle Kohtu tän. ning korraldan meie põllumeeste Soome õppekäigu asja.
Soome saatkonna kõrval hoovis asub ilus suur maja*). Tean,
et siin asub Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseum. Kooli­
päevil korraldati meile siia huvitav õppekäik. Nägime siin roh­
kesti vanu kalmu- ja aarde-leide meie kodumaalt. Ka Tallinna
ajalugu selgitavaid mälestusmärke leidub siin mõningaid.
Nüüd ehib aga hoone esiust uus suur saksakeelne pealkiri:
„Saksa Kultuur - omavalitsus“. Siin juhivad sakslastest Eesti
Vabariigi kodanikud omi hariduslikke asju.
„Ilus, et eestlased, kes ise niipalju on kannatanud võõra võimu
all, oskavad hinnata teiste rahvuste kultuurilist vabadust“, mõt­
len endamisi.

ISilmitsen teisigi Toompea maju, mis kuulusid vanasti eran­
dita aadlisoost perekondadele. Siia asuti talveks, et osa võtta
seltskondlikust elust ja nautida linnaelu mõnususi. Suvel asuti
*) Itaalia renessaansistiili ehitis ; kuulus omal ajal krahv Ung-ern-Sternb ergile.

15

maal mõisades. Siis olid Toompea majad peaaegu kõik tühjad.
Eriti meeldivad mulle ülal Pikkjala ääres asuvad majad, mis
oma kõrgusega veel suurendavad järsu mäekallaku mõjukust.
Nende vastas näen vana linnamüüri, mis ehitati 1511. a.
mitte niivõrt Toompea kaitseks, kui selle eraldamiseks all-linnast.*)

Peatun ka Lühikejalal asuvas „Rootsi väravas“*).
Läinud sajandi alul suleti veel igal õhtul see suur raske tamme­
puust uks, kuhu on löödud hulk laiapealisi raudnaelu.
Niiviisi edasi jalutelles satun ka Toomkooli tänavale ning peatun v a n e ima Tallinna kooli ees. Oleme harjunud nägema seda kooli saksa rüütel­
konna koolina. Tegelikult on ta seda aga alles 1765. a. alates. ■
*) Seda nimetatakse ajaloos juba 1310. a-

16

Toomkool on rajatud kirikukoolina. 1319. a. 3. jaan. kirjutas Taani
kuningas Erik Menved Tallinnasse kirja*), kus ta käskis igale Tallinna koda­
nikule, mis seisusse ja rahvusse see ka ei kuulu, saata omad pojad ja teised
tema majas elutsevad poisid, kes tahavad koolis õppida — Toomkooli. Käsu
vastu eksijaid ähvardas kümnemargane rahatrahv.
Linlastele loomulikult ei meeldinud see korraldus. Elas ju Toompea algu­
sest saadik hoopis isesugust elu ja oli all-linnale nagu ,,välismaa“. Kurdeti,
et Toompeal koolis käimine olevat kardetav ; tee olevat kauge; külm, jää ja
lumi, ühtlasi ka mäe küljest pudenevad kivitükid tegevat lastele häda. Tule­
vat läbi minna kolmest väravast, ennem kui pääseb linnast Toomkooli. Esi­
mese ja teise värava*)
**) vahel olevat tee kõigest 7 — 9 jalga lai. Ühelt poolt
teed tõusvat 114 jalga kõrge mägi; teiselt poolt alanevat maa 30-ne jala
võrra. Siit olevat sagedasti alla libisenud hobusekoormaid ja jalakäijaid. Ole­
vat veel küll lühem tee linnast teise Toompea värava juurde. Aga seda ei
saavat tarvitada ei ratsa ega rattal. Tugev jalakäija suutvat vaid ronida üles
seda mööda, viibides alalises hädaohus. Teise ja kolmanda värava vahel tule­
vat tükk maad käia suure kraavi äärt mööda, mis olevat 24 j. sügav ja ilma
mingi kaitsevõreta. Siia olevat sagedasti kukkunud koolilapsi. Ka olevat lapsi
uppunud lahtisse kaevu.
Toomkooli ja selle õpilaste vaevalisest olukorrast kõneleb ka Rootsi piiskopp, kes kooli külastab 1627. a. Koolimaja olevat lagunenud puuhoone
20 j. lai ja 22 j. pikk. Viimases klassis olevat 7 õpilast; neist olevat 2 hai­
ged, 2 puuduvat koolist muil põhjustel, ainult 3 olevat tulnud eksamile. Õpi­
lased olevat kuulunud vaesemaisse kihtidesse, nende heaks korjatud armu­
andeid.
Sel ajal õppisid Toomkoolis ka tütarlapsed.
Alles 18. sajandi lõpul muutub Toomkool keskkooliks ning hakkab val­
mistama ette aadlisoost pöeglapsi Tartu ülikoolile.

*) See on kõige vanem Toomkooli puutuv dokument.
mise päeva loeb Toomkool oma asutamise päevaks.

Kirja väljasaat­

**) Pikk- ja Lühikejalg.

17

oo

cGoompea plaan nüüdisajal.

,

1. Riigikogu; 1-a ja 1-b. Valitsuse ruumid, Sise- ja Kohtuministeerium, Riigikantselei, Riigiarhiiv, Riigiraamatu­
kogu, Politseivalitsus; 2. Riigivanema maja; 3. Välisministeerium; 4. Teedeministeerium; 5. Majandusminis­
teerium; 6. Rahukogu, rahukohtunikud;
7- Muuseum; 8. Toomkirik; 9. Aleksander-Nevski nim. peakirik-

J?ossi esisel.
Jõuan viimati kuulsa Toompea lossi ette. Eespool alaneb
mägi Kaarli kiriku ja samanimelise puiestee poole. Pahemale
jääb kuldkuplitega Vene Aleksander-Nevski nimeline peakirik,
mis ehituslaadilt suuresti erineb keskaja hallist müüristikust.
Ta ongi ehitatud mitusada aastat hiljem, kui enamik Toompea
maju. Selle kiriku ehitas Vene valitsus (a. 1895.-—1900.) tahes
näidata, et siin nüüd valitseb Vene võim, mis ei hooli vana
linna ajaloost, vaid vajutab igale poole oma pitsati.
Kiriku taga näen lihtsat maja, mille ees seisab valvel kaks
vahisõdurit, liikumatult nagu kaks tulpa. See on Eesti riigi­
vanema' asupaik.
Paremal aga asub loss ise, Eesti kõrgeima võimu — Riigi­
kogu ja Valitsuse tööhoone.
Vahisõdur ei takista mul minemast läbi kõrge võlvvärava
lossiõue, mille paremat külge piirab mõjukas hoone, uhke omas
suurejoonelises lihtsuses, meie Riigikogu, uus ehitus, osavasti
paigutatud ja sobitatud siia vanasse ümbrusse.
„Peaks siia sisse pääsema!“ mõtlen endamisi. ,,Ega ikka
enne Tallinnast ei lahku, kui kordki olen näinud ruume, kus
tehakse ja kinnitatakse meie riiki juhtivad seadused.“
Astun hoone sissekäiku moodustavale kolmikvõlvialusele ja
kavatsen juba avada raske ukse — järsku kuulen aga muu­
sikat, lõbusat marssi sõjaväe orkestrilt. Astun paar sammu
tagasi ja jään ootama. Riigikogu hoone uksest väljub kiiresti
paarkümmend sõdurit ühe ohvitseri saatel. Mehed rivistuvad
hoone ette. See on Toompea vahtkond. Teine samasugune
salk sõdureid marsib läbi lossivärava orkestri saatel ning rivis­
tub samuti lossiõues teistega vastamisi. See on uus vahtkond,
mis igapäev lõunapaiku asendab esimese. Seda toimingut ni­
metatakse „vahtkondade vahetamiseks.“
Vaatan heameelega noori sirgeid poisse rohelistes sineleis ja
raudkiivreis. Mulle näib, nagu peegelduks neil nägudes nende
ülesande tähtsus: kaitsta alalises valves kodumaa kõrgemat riiklikku
võimu.
Orkester vaikib.
Mõlemad vahtkonna ohvitserid hüüavad nagu ühest suust:
„Vahtkonnad tervituseks valvel! Keskele vaat’!4'
Ohvitserid paljastavad mõõgad ja saluteerivad. Astudes
teineteisele lähemale ütleb ametikaaslane juurdetulejale tasa­
19

kesi tunnussõna. See sõna on endisele vahtkonna ülemale
tagatiseks, et saabunud on õiged mehed. Neile võib ta nüüd
üle anda kohustused, mis ta ise oma meestega eile samal ajal
ja samal viisil vastu võttis.
Ohvitserid hüüavad:
„Parem pool!“
Uus vahtkond marsib lossi uksest sisse, kus asub vahtkonna
ruum. Endine vahtkond väljub väravast ja jääb lossi esisele
seisma „püssid hakis.“ Seal tuleb tal seni oodata, kuni uus
vahtkond on vahetanud kõik endised „postil seisvad“ mehed.
Lossi värava ees kuulen ohvitseri hüüdvat:
„Vahipost nr. 2! Esimene vahetus ette, käies, marss!“
Uus tunnimees astub mõne sammu lähemale. Endine sei­
sab veel „püss jalal.“ Ta ütleb oma kohustused uuele tunni­
mehele. Kuulen ainult:
„Vahipost nr. 2. Valve all on...............“ Pikas ühetooni­
lises kõnes loeb mees teisele ette kõik, mille üle ta peab
valvama.
Orkestri saatel lahkub vabanenud vahtkond viimati Toom­
pealt. —
„No eks sa näe!“ kuulen oma seljataga tuttavat häält:
„Ei tea, kuhu peab nüüd risti tegema, kui nii põline maamees
korraga linna ilmub ... Ja otse Riigikokku tungibki!“
„Ei tungi veel kuhugi. Ei teagi veel hästi, kust siit sisse
pääsebki ja kas lastaksegi minutaolist.“
Raputan sõbral kätt ja rõõmustan südamest, et mulle juba
võõraks jäänud linnas leian tuttava. See on va Tõistre Juhan,
üleaedne ja noorpõlveseltsiline. Praegu on ta nutikas politikamees ja Riigikogu liige.
Vahetame kiiresti mõne sõna tema ja minu perekonna käe­
käigu kohta, seletan talle lühidalt oma linnasõidu otstarbe, siis
esitan talle kohe palve.
„Kuule, Juhan, sa nüüd tähtis mees oled ja Riigikokku
kuulud, näita mulle õige ka seda hoonet ja vii mind kaasa
koosolekulegi, kui saad.“
„Ega see nii raske asi olegi, nii hästi üks kui teine . . .
Teeme nii, tule minuga ühes pealelõunasele koosolekule; peale
selle lõppu käime kõik ruumid läbi, siis vaata nii palju kui
süda kutsub . . . Nüüd aga, kui soovid, jalutame pisut ringi,
ennem kui lõunale minna. Vaatame kas või väljaspoolt seda
vana lossi; see on ikka huvitav ehitis küll, mis seda ütelda.“
20

ŽMõnda vana lossi välisilmest ja ajaloost
Jõuame läbi iossiesise avara platsi välja puiesteele, kust
lõunasse vaadates sinavad Nõmme linna okasmetsad; läänepool aga paistab kaugele merre ulatuv Kopli poolsaar oma
ehitistega.
Idapoole viib nn. Komandandi tee mööda Rootsi kantsist
ja Harjuvärava mäest alla Vabadusplatsile.
Istume pingile päikesepaistele. Otse meie vastas sirutab
end üles omas 45-meetrilises kõrguses vana Pikk Hermann,
mille otsas lehvib nüüd juba rohkem kui kümme aastat Eesti
sini-must-va!ge lipp.
„Umbes 9,5 m võib olla torni läbimõõt,“ harutan.
„Seda küll,“ vastab sõber. „Seina paksus olevat allpool
ligi 3 m, ülal pisut vähem. Ta ulatub ligi 30 m läbi kalju maa
alla . . . Kas sul, va semlak, ei oleks huvi ronida kord üles
torni otsa. Tee on küll vaevaline, kuid tasub end hästi.
Vaateväli on võrratu. Seda ma ei hakkagi kirjeldama, pead
ise nägema. Pead aga kõrvu hoidma kõvasti, et tuul ei viiks
sul neid peast. Igapäev peaaegu lõhub ta tuliuue riigilipu rä21

toompea loss — Taani ajal.*)

cGoompea loss — Ordu ajal.
*) Siin toodud neli kavandit Toompea lossist on pärit 3)r. <?. v. ZNottbeck’i
\aJDr. CW. ZNeumann’i raam. „Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval“.

balaiks. Seal ülal on ka sireen, mis hakkab esimesena hundama häire puhul. Kaugele kajab ta siit üle linna, andes
teistele märku kaasa hunnata.
Vanasti oli see kindluse pea-kaitsetorn.“
„Sa oled tark mees. Kas tead, kui vana see loss ja Pikk
Hermann ongi, ja kes nad ehitas?“
„Eks siis võtame kodumaa ajaloo appi, ses aines olid koolis
sama tark,“ vastab sõber naljatades.
„Tuletasingi hommikul meelde seda kuningas Valdemari
siiatuleku lugu.“
„Siis olid oma mõttega vana kindluse asutamisele üsna
lähedal . . • Ega kuningas Valdemar seda nüüd küll suuremat
ei jõudnud ehitada. On teada, et ta samal 1219. a. sügisel
pöördus tagasi kodumaale.
Mõõgavendade ordu ja hilisema Taani aja ehitisena tuleb
võtta Toompea kindlustusi. Nii siis on nad tekkinud umbes
XIII sajandi keskpaigast kuni XIV saj. keskpaigani ja hil­
jem täiendatud juurdeehitistega ning mõnes suhtes suuresti
muudetud.
Vana kindlus asus Toompea läänepoolsel kaldal jälgides
kalju loomulikku äärjoont. Pikk Hermann asub vana kindluse
edela nurgas. Kagupoolses nurgas oli teine torn võõrkeelse
nimega „Stür den Kerl“ — Tõrju vaenlast! See torn on hävinud
vene Kubermanguvalitsuse maja ehitamisel (1768.a.). Kirde­
poolses nurgas on praegugi veel nähtav torn „Landskrona“ —
(„Maakroon“), samuti loodes neljas kindluse torn „Pilsticker“
või „Schneckenturm“ — Noolte valmistaja (noolte voolija).
Nende nelja torni vahel asus praegu juba osalt hävinud
kindlusemüür 2,3 —2,6 m paks. 17. sajandist päritolevail rootsi
plaanidel on selle kõrgus märgitud 20 m. P õ h j a ja i d a
küljest oli müür piiratud laia kuiva kraaviga (muidugi, nüüd
ammu täidetud), mis takistas soovimata külalistel lähenemast
müüri alusele. Lõunas oli, arvatavasti, väike eelkindlustus,
milie jäljed täiesti on kaetud hilisemate bastioon-ehitistega
nagu Harjuvärava mägi ja Rootsi kants. Ida ja lõuna küljest
on veneaegsed ehitised varjanud ja hävitanud vana kindlusemüüri.
Põhjast ja läänest on müür aga hästi säilinud. Lähme õige
seda kitsast kõnniteed kaudu, mis viib väljaspoolt lossimüüri
tiigi äärde. Vaata siit üles. Eks ole, vägev on see ehitis.
Kas ei teki sul tundmus, nagu vaataksid aastasajad siit ülalt
23

toompea loss — Rootsi ajal

to

o
...... 1

/o

zo

ao

----- j ..

*to

ron.

.4-^=4

toompea loss — Vene ajal.*)
*) Kavand on tehtud enne peakiriku ehitamist. Kavatsusel oleva kiriku
asend on märgitud plaanil pisut teisiti, kui see hiljem ehitati.

alla, ja nagu oleksid meie elupäevad nii ütlemata lühikesed ja
meie ise nii tähtsusetud. Vaata siit on läbi lossi müüri mur­
tud Riigikogu hoone aknad. Osavasti on seda tehtud, ümbruse
ajaloolist ilmet rikkumata.“
„Selle vägeva müüri piiratud oli siin omal ajal Taani asehalduri (asevalitseja — capitaneus) asupaik „pallas“ või loss.
Sellest Taani lossist ei ole säilinud vähematki maapealset jälge.
Arvatakse, et see olevat olnud kahekordne pikergune hoone.
All olid elamud, võib-olla ka kabel, ülal avar saal koosolekuteks
ja pidudeks — rõduga ja laia trepiga õue poole. Saal oli
ühenduses müürikäigu kaudu ,,Pika Hermanniga“. Sinna põge­
nesid saalisolijad kindluse ootamata vallutamise puhul.
1922. a. sügisel leidsid ehitustöölised lossiõues maa all müürijäänuseid,
mis arvatakse olevat pärit XIII sajandist ja on näilikult kuulunud muistse
„pallase“ hoonesse. See oli vana 1,8 m paks paekivi müür; ta asus otse
tänavasillutise all. Edasi kaevates selgus, et müür läheb rööbiti vana kind­
luse läänepoolse välismüüriga, viimasest umbes 11 m kauguses. Vist oligi
see „pallase“ õuepoolne sein. Kaevates tuli esile ka vanu trepijäänuseid (mis
omal ajal läks õuest teisele korrale), mõned võlvid ja aknaavaused. Viimas­
test võib järeldada, et need müürid ei kuulunud vanasti keldrikorda, vaid
moodustasid hoone esimese korra, olgugi et selle põrand asub praegusest
maapinnast 5 m sügavamal. Oleks saanud jätkata neid kaevamistöid, olek­
sime saanud kindlama pildi sellest arvatavasti esimesest kivist elu- ja valit­
sushoonest Tallinnas. Kuid tuli ilmsiks, et vanadele võlvidele tugenevad
lossiõue läänepoolsed ehitised, mida kardeti altpoolt õõnestada.

Kui taanlased müüvad linna ühes Harju- ja Virumaaga
Saksa ordule*), hakatakse siia ehitama suurt ordulossi. Saksla­
sed ehitasid oma lossi Taani „pallase“ kõrvale, viimasest põhja
poole samuti välismüüri äärde.
Neljatiivulisena ümbritses see suur loss trapetsikujulise õue.
Lossi sisemine külg oli varustatud rõduga, kust kaudu pääsis
õuest igasse ruumi.
Ka sellest orduvendade vanast asupaigast ei ole säilinud
midagi meie päevini. Selle viimased põhjapoolsed müürid hävi­
sid Eesti Riigikogu hoone ehitamisel. . .
Hoopis iselaadi on olnud elu siin Toompeal alati. All-linna
äriline kihin ei ole ulatunud siia üles. Need müürid ei jutusta
meile võitlusest igapäevase leiva pärast.
Võitlus võimu
pärast on neile omasem. Kes on olnud peremees siin kaljusel
mäetipul, see on oinud peremees üle kogu maa.
Hoopis iseäralise loo lugesin hiljuti ühest ajalooraamatust. See oli 1570. a.
Tallinna oli juba olnud kümmekond aastat Rootsi valitsuse all. Holsteini
*) 1346. a.

25

hertsog Magnus saatis Tallinnasse omad saadikud, et võita linna Moskva
suurvürstile. Linn jäi truuks Rootsile. Ainult ülal Toompeal oli kuulda
salajasi sepitsusi Rootsi vastu. Toompeal asus siis oma väeosadega Klaus
Kursell. See mees astuski ühendusse vaenuliste saadikutega. Asi tuli aga
ilmsiks. Suurreedel 1570 vallutasid rootsi palgasõdurid öösel Toompea ja
vangistasid Kurselli ja tema kaaslased. Rootsi sõjakohus mõistis Kurselh
surma kui riigiäraandja. Linnas valitses üldiselt venevastane meeleolu.
See sündmus pööras tallinlaste tähelepanu hädaohule, mis meie kodu­
maad ähvardab idast. 1570/71. ja 1577. a. olidki venelased Tallinna all.
Suurte pingutustega õnnestus kaitsta linna • • •
Nüüd, enam kui kolm ja pool sajandit hiljem, mil meie eestlased oleme
ise peremehed Toompeal, vaatame meiegi teraselt idasse alalises valves.

Sõbraga niiviisi jutustades, olime jõudnud Tõnismäele, kus
asus tema korter. ,,Tule nüüd võta meil pisut kehakinnitust.
Riigikogu koosolek algab kell 5 p. 1. Kui oled puhanud seks
ajaks, võime ühes minna. . .“
Kellaosut hakkabki juba lähenema viiele. Olen küllalda­
selt puhanud ja valmis minema ühes Juhaniga
mu riigiko­
guliikmest sõbraga — koosolekule.
Muidugi, ootate pärast mult Riigikogu hoone sisemuse ja
koosoleku käigu kirjeldust, nagu olen teile puhtsüdamlikult
jutustanud kõik, mis ma päeva jooksul näinud ja kuulnud loompeal.
Arvan aga siiski, et vaevalt veel täna õhtu hilja koosole­
kult tulles hakkan teile midagi kirjutama ...
Kuid, oodake, mul on ju veel üks hea tuttav Riigikogus,
sõber Juhanist palju tähtsam mees. See on Jaan L a t t i k,
põline Riigikogu, isegi Asutava Kogu liige. On olnud haridusja välisminister.
Tal on kuldne sulg, mis kirjutab lihtsate sõnadega
tähtsamaidki asju, ja kirjutab nii, nagu oleks see just eriti
määratud minule, teie suurele onule, ja teile ja isegi neile
väikestele karujuntsidele, kes jäid minust kelku vedama Schnelli
tiigi libedale jääle . . •
Just nii. Tema ongi see õige mees, keda palun kirjeldada
teile Riigikogu.

26

^Riigikogu.
‘Jaan Juattik.

See on selge, et tuleb kangi alt läbi minna. Teisiti Riigi­
kogusse ei pääse. Hoonet ei ole kuskilt näha. Olgugi et rah­
vasaadikute kodu asub kõrgel kohal, Toompeal, ei paista
siiski maja silma.
Ta on peidetud lossi õue nagu mõni saladus või midagi
selletaolist.
Kui lossieelsel kivisel murul ringi vaatad ja just hakkad
otsima, et kus on Riigikogu, siin ta peaks olema, siis ei tule
teda nii kerg-esti silmi ette.
Mõni kaugelt tulnud inimene vahest ei otsigi nii hoolikalt ja
pöördub tuldud teed mäest alla Kaarli kiriku poole tagasi.
Täismees aga ei anna nii kergesti järele, vaid urgitseb välja
peidupaiga, kus elutseb meie rahvaesindus.
Otseteed läbi uhke lossi, kus asub valitsus, viib tee õue.
Alumisest maja korrast on tänav läbi aetud ja see lõige ongi
kangialune.
27

Ta on nii kõrge, et ei oie vaja kummarduda, ka siis mitte,
kui ronid koorma otsa ja seisad seal vabalt püsti. Võib isegi
pika redeli selga võtta ja muudkui minna.
Lossi õu on suur ja avar. Igalt poolt kivimajadega piiratud.
Neid on muidugi meelega niiviisi ehitatud. Kõik on kivist : õue
põrand, Pika Hermanni torn, mis seisab ühes õue nurgas.
See on vast uhke ehitis. Kangesti vana, ümmarguse kujuga
ja nii kõrge, et ulatub igale poole vaatama. Tema ongi nagu
mõni vahisõdur või valvur, kes vahib mere ja maa poole ning
selgitab, kas ei ole Eesti pealinnale kuskilt hädaohtu varitsemas.
Ükski Tallinnas käija ei jäta Pikal Hermannil käimata. Sealt
võib vabalt näha, kui kena on linn ja tema ümbrus ja kui tore on
meri linna jalge all. Eestlaste vaba meri, see on meie uhkus.
Teinekord on ta tormine ja vihane, nii et lubab kaldad eest
ära lõhkuda, teinekord jällegi uinub päise päeva ajal nagu
laps, kes on kaua jalul seisnud ja vallatusi teinud.
Pika Hermanni otsas lehvib alati Eesti lipp. 1 eda ei võeta
sealt kunagi maha. Kui on lein ja mure tunginud rahva süda­
messe, kas mõni riigimees või tähtis rahvajuht surnud, siis las­
takse lipp poolvardasse, aga maha ei võeta.
Riigikogu hoone on õue paremat kätt. Annab ikka lükata,
kui tahad kiiresti rasket tammepuust ust avada. Niisugust
ust iga maja ees ei ole.
Esimene ruum on kohe eeskoda. See on päris omapärane.
Poolpime, salajane, poolvargsi tungib valgus ühest ja teisest
kohast eeskotta. Päikese kiired nagu ei julge hästi kindlalt
astuda kivimajade keskele. Nemad mängivad parema meelega
rohelisel murul ja igal pool teisal, kus ei ole kivimüüri ees.
Peab kohe alguses ütlema, et Riigikogus ei ole liialt palju päi­
kest. Ei pääse ligi valgus oma lahkusega igasse kivisoppi.
Selle eest on Riigikogus küllaldaselt kunstlikku valgust.
Kui algab koosolek õhtu tulekuga, siis süttib rahvaesinda­
jate kodus terve tuledemeri. Ülal lae serval tuksatavad lamp
lambi järele tulekeeled ja kogu avar saal lööb särama Riigi­
kogu saal on küllalt suur ja tal on ilus kumer värvirikas lagi.
Selle järele algabki varsti Riigikogu koosolek. Sel koosolekul
teevad rahvasaadikud seadusi. Järjest luuakse uusi seaduse-ka­
vasid ja sõelutakse neid siis läbi igast küljest.
Kolm korda heliseb kell läbi Riigikogu ruumide ; käib just
kui judin üle selja. See on kutse kokkutulekuks.
28

29
L'Riigikogu saal.

,t: ,itn tu s tttf tr tr tT x r s tr n

Aegamööda ilmuvad saadikud saali.
Inimesed, kes on tulnud pealt vaatama niisugust koosolekut,
istuvad ülal rõdul. Alla koosoleku ruumi ei lasta neist kedagi.
Peale selle on veel olemas erikohad ministreile ja väiissaadikuile.
_
. ,
Niisamuti on ajakirjanikkudel oma paik, kust nad jälgivad
Riigikogu liikmete tegevust ja kõnesid ning kirjutavad seda kõike
lehte.
...........................
. .
Sada tooli ja sada lauda on saadikuile, ja mitte ühtki ei oie
rohkem.
Riigikogu esimees asub oma abilistega kõrgele kohale otse
saadikute ette ja koputab erilise haamriga vastu lauda
ning ütleb: „Avan koosoleku!“ Koosolek ongi sellega avatud.
Rahvasaadikud küsivad endile sõna ja hakkavad kõnelema.
Mõni peab väga pika kõne, ja kui ta omas kõnes puudutab
asju, mis teistele ei meeldi, siis hüütakse temale vahele ja se­
gatakse tema juttu.
Muidugi ei luba koosoleku juhataja seesugust vahelesegamist
ja nõuab rahu pidamist.
.............
Saadikud algfavad kõnet harilikult sedaviisi, et ütlevad kohe .
„Väga lugupeetud rahvasaadikud.“
See on, muidugi, viisakas kõnekäänd ja seda peab iga kor­
ralik inimene ka mujal kõnekoosolekuil tarvitama. Terve kõne
algusest lõpuni ei ole igakord mitte nii viisakas, kui oli algus.
Aga juhataja on ikka valvel ja lööb kohe jälle haamriga
vastu lauda, kui kõneleja eksib omast ülesandest eemale ja
hakkab mõnd teist saadikut eriti puudutama.
Las räägib rahulikult ja asjalikult, siis ei sega keegi. Sea­
duse tegemine on seesugune keeruline asi, et seda tuleb teha
pikkade kõneluste ja seletustega.
Teisiti ei ole võimalik. Kui, näiteks, antakse kooliseadust,
siis minnakse kohe selle juures tülli, kui vana peab olema laps,
kui ta kooli peab minema, kas seitsme-, kaheksa- või koguni
üheksa aastane.
Selle asja kohta võidakse kõnelda mitu tundi.
Kui vanaduses on kokku lepitud, siis hakatakse harutama,
mitu asatat vaja koolis käia, kas viis, kuus või koguni seitse.
Ja kui ka see asi on lahendatud, tuleb kohe uus küsimus ot­
sustamisele, et kui palju lapsi võib olla ühes klassis ja ühs
õpetaja juhatusel. Jällegi öeldakse, et nii ja nii palju võib
30

olla ühes ruumis, aga teine raiub vastu ja ütleb, et nii palju
peab neid olema.
Häälteenamusega tehakse siis kindlaks, kui palju neid peab
olema ja see arv pannakse kooliseadusse kirja. Koosoleku ju­
hataja küsib saadikuiit, kes poolt on, see tõstku käsi.
Siis küsib, kes on vastu, ka need tõstku omalt poolt käed.
Niiviisi valatakse ka teisi seadusi.
Üht asja ei tohi Riigikogus iialgi vaatamata jätta, sest see
on olulise tähtsusega, nimelt kuidas saadikud istuvad Ei istuta
nii, et iga saadik istub sinna partsti maha, kuhu ta just arvab.
On kindlad kohad. Istutakse rühmadeviisi, nii nagu koolimajas
klassides. Kes laseb näiteks teise klassi poisil minna ja võtta
istet kolmandas klassis, sedaviisi ei ole ka lubatud minna
ühest rühmast teise. Muidu juttu ajama võib minna, aga päris
jäädavalt ei saa.
Need saadikud, kelle isteplatsid on mõlemal pool seinte ää­
res, istuvad tiiva peal, neid kutsusakse parem ja pahem tiib.
Kõik teised Riigikogu liikmed istuvad keskel.
Kui nüüd minnakse ägedasti vaidlema, öeldakse üksteisele
vihaseid sõnu, siis lendavad sõnad nagu laastud üle saadikute
peade ühest kohast teise. Juhatajal on jällegi tegemist.
Ta saab jagu igasugusest ägedusest.
Varsti raugeb sihuke vihahoog ja saadikud teevad jällegi
rahulikult oma tööd.
Nalja saab siis, kui mõni esindaja ei oska küllalt asjalikult
ja hästi kõnelda, on teinekord harjumata ja ei tule tal sõnad
ilusasti asjakohaselt välja.
Teised kihistavad siis tasakesi naeru.
Seda ei juhtu alati.
Riigikogus kõnelevad peale saadikute veel ka ministrid.
Nemad kaitsevad Valitsuse tegevust ja tõrjuvad tagasi ette­
heiteid, mida saadikud vahel püüavad teha, kui kuskil midagi
on sündinud, mis ei olnud korras.
Neilt päritakse siis aru ja küsitakse, kas on ka Vabariigi
Valitsusel teada, mis seal eemal riiginurgas sündis.
Ministrid vastavad, sest nemad kannavad selle eest vastutust,
et kõik asjad riigis oleksid korras.
Kui Riigikogu koosolek on kestnud küllalt kaua, siis lööb
juhataja või esimees jällegi haamriga vastu puldi lauda ja ütleb:
,,Lõpetan koosoleku.“
31

Saadikud pudenevad laiali. Ei ole neil nüüd enam silmis
mingisugust ägedust, ei ole ka külmi sõnu üksteise jaoks.
Kes veel mõne minuti eest vastaserakonna mehega kiskus,
kahmab teisel käe alt kinni ja mõlemad lähevad oma teed nagu
kaks^ ühesugust veetilka või midagi muud ühetoimelist.
Õues on õhtu, mõnikord hiline tund. Seaduste tegemine on
mehi tublisti väsitanud. Ruttavad koju.
Isegi läbi salajase õhtuhämara paistab Hermanni otsast lippTuul kisub teda järjest. Lipp ei küsi sellest. Lehvib tuule käes,
sest see ongi tema osa seal ülal — võidelda ja elada, ja
näidata kõigile, et tema jalge all asub Eesti rahvasaadikute
kodu, elab vana Tallinna, mis ei saa kunagi valmis, ja linna
külje all lainetab põhjatu sügav tore laht.

32

I

V

1
/

\

■

/

1 .C

i

*

/

)