Raudteelaste kultuur-haridusühingu

„RAU D A M“

PÕHIKIRI

I. Ühingu eesmärk.

S97S~G

§ i.
Raudteelaste kultuur-haridusühingu „Raudam“ eesmärk on: arendada oma liikmete
kultuur-hariduslikku taset ja hoolitseda
vastastikkuse toetamise põhimõttel nende
hea käekäigu eest.
II.

Eesmärgi taotlemisviisid.

§ 2.
Oma eesmärgi taotlemisel ühing korraldab
koosolekuid, kursusi, kontserte, raadioõhtuid,
näitemüüke, pidusid, õppe- ja huvireise;
organiseerib laulu- ja muusikakoore, õppeja spordiringe; peab ülal raamatukogusid;
kirjastab, annab välja ja levitab kirjandust,
ajakirju või ajalehti; asutab oma liikmetele
abiandmiseks toetusfonde või abikassasid.

1

III.

Tegevuspiirkond ja Õigused.

§3.
Ühingu tegevuspiirkonnaks on Eesti
Vabariik. Ühingu juhatus asub Tallinnas.
§ 4Ühingul on juriidilise isiku õigused. Ta
võib omandada ja võõrandada kinnis- ja
vallasvara, asutada kapitale, toetusfonde ja
abikassasid, sõlmida lepinguid ja võtta oma
peale kohustusi kui ka kohtus nõuda ja
kosta.
§5.
Ühingul on õigus liituda või ühtuda teiste
samasihiliste organisatsioonega, nendega koos
keskorganisatsioone luua ja oma osakonde
asutada.
§6.
Ühingul on oma lipp, pitser ja märk.
IV.

Liikmed ja nende kohused.
§ 7-

Ühingu liikmeiks võivad olla raudteelased
ja nende poolt soovitatud isikud, kellele seda
maksvad seadused ei piira.
Liikmed liigitakse:
a) tegevliikmeiks,
b) toetajaiks liikmeiks ja
c) auliikmeiks.
Tegevliikmeiks loetakse raudteelased ja
nende perekonnaliikmed; toetajaiks liik2

meiks — isikud, kes ühingu eesmärgile kaasa
tundes ühingut toetavad, olgu see füüsilise
või vaimlise tegevuse ehk perioodiliselt
maksetavate maksude kaudu, mille määra
kinnitab ühingu üldkoosolek. Auliikmeiks
võivad olla isikud, kellel ühingu tegevuses
erilised teened; neid valib juhatuse ette­
panekul ühingu üldkoosolek.
§ 8.
Liikmete vastuvõtmist toimib ühingu
juhatus. Astunud ühingu liikmeks, tasub iga
tegev ja toetaja liige ühingu kassasse vastava
sisseaste- ja liikmemaksu, mille määra,
tasumiseviisi, kui ka tähtaja määrab kindlaks
ühingu üldkoosolek.
Liige, kes oma liikmemaksu määratud
tähtajaks pole tasunud, loetakse ühingust
väljaastunuks. Teda võib vastu võtta uue
liikmena ehk kui ta tervelt tasunud oma
maksuvõla.
§ 9Kõik liikmed on kohustatud ühingu põhi­
kirjas ettenähtud määruseid ja üldkoosoleku
ning juhatuse otsuseid täitma ja igatpidi
ühingu tegevuse edendamisele kaasa aitama.
Liiget, kes ühingu huvidele vastu töötab
või kelle liikmeksolemine pole soovitav, võib
üldkoosolek ühingust välja heita.
§ 10.
Vabatahtlikult ühingust väljaastunuile,
kui ka väljaheidetuile liikmeile nende poolt
makstud sisseaste- ja liikmemaksu tagasi ei
maksta.
3

V.

Ühingu varad.

§ UÜhingu vara moodustavad: a) sisseasteja liikmemaks, b) annetused ja abirahad ja
c) sissetulekud ettevõtetest.
VI. Ühingu tegevuse juhtimine.
§ 12.
Ühingu tegevust juhib ühingu üldkoosolek
ja juhatus.

A.

Üldkoosolekud.

§ 13.
Ühingu üldkoosolekud on korralised ja
erakorralised.
Korralised üldkoosolekud kutsutakse
kokku juhatuse, revisjonikomisjoni või ^io
liikmete algatusel.
Revisjonikomisjoni või ^io liikmete nõudel
juhatus on kohustatud erakorralise koosoleku
kokku kutsuma hiljemalt ühe kuu jooksul
nõudekirja kättesaamise päevast arvates.
Selle mittetäitmisel algatajad kutsuvad üld­
koosoleku kokku ise.
§ 14.
Üldkoosoleku eriliseks ülesandeks on:
a) aruande ja eelarve kinnitamine,
b) maksude ja nende tasumisviiside
ning tähtaegade kindlaks määra­
mine,
4

c) juhatuse, revisjonikomisjoni ja iga­
suguste toimkondade valimine ning
nendele tarvilikkude juhtnööride
või kodukordade kinnitamine,
d) auliikmete valimine ja soovimatu
liikmete väljaheitmise küsimuse
otsustamine,
e) kinnisvarade omandamise ja võõ­
randamise otsustamine,
f) põhikirja muutmise, ühingu tege­
vuse lõpetamise, teiste organisat­
sioonega liitumise ja
i) ka muude ühingu tegevusse
puutuvate tähtsamate küsimuste
otsustamine juhatuse ettepanekul.
§ 15.
Üldkoosolekute kutsed ühes päevakorraga
saadetakse liikmetele kätte hiljemalt 7 päeva
enne kokkukutsutavat koosolekut.

§ 16.
Üldkoosolekuid juhatab koosolekul valitud
juhatus. Päevakorras ettenähtud küsimuste
otsustamiseks on koosolek otsusevõimeline
sõltumatult kokkutulnud liikmete arvust.
Otsused üldkoosolekul tehakse liht häälte­
enamusega, väljaarvatud § 14 punktides d,
e ja f ettenähtud küsimused, mille otsusta­
miseks on nõutav 2/3 koosolijate hääli.
§ 17.

Hääletamise viisi üldkoosolekul määrab
kindlaks koosolek ise.
5

Ettepanekute hääletamisel häälte tasakaalu
langemise puhul loetakse küsimus tagasi
lükatuks.
§ 18.
Üldkoosoleku protokolli kinnitavad koos­
oleku juhatus ja kolm koosoleku poolt valitud
ühingu liiget.
B.

Juhatus.
§ 19.
Ühingu juhatus, valitav üldkoosoleku
poolt kolme aasta peale, on seitsmeliikmeline
ja koosneb esimehest, abiesimehest, sekretärist,
abisekretärist, laekahoidjast, varahoidjast ja
ühest ametita liikmest.
Ametite jaotuse toimib juhatus ise.
Kahel esimesel aastal peale valimisi
juhatusliikmeist langeb välja ^3 loosi läbi ja
järgmistel aastadel — valimise vanaduse
järjekorras.
Ühes juhatuse liikmete valimisega vali­
takse iga aasta neile ka tarvilik arv kandi­
daate.
Juhatusse astunud kandidaadi valimise
vanadus loetakse selle juhatuse liikme järgi,
kelle asemele ta juhatusse astunud.

§ 20Juhatus on ühingu esindaja ja asjaajaja
kõigis ühingu jooksvat tegevust puutuvais
küsimusis ilma erilise volituseta. Tema üles­
anded, võimupiirid ja koosolekute pidamise
kord määratakse kindlaks üldkoosoleku poolt
kinnitatud kodukorraga.
6

§ 21.
Juhatuse koosolekud on otsusevõimelised,
kui koos on vähemalt 4 juhatuse liiget.
Koosolekuid juhatab esimees või tema abi.
Otsused juhatuse koosolekuil tehakse liht­
häälteenamusega. Häälte tasakaalu langemisel
on otsustav koosoleku juhataja hääl.

VII.

Revisjonikomisjon.

§ 22.
Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku
poolt ühe aasta peale. Ta koosseis on kolme­
liikmeline. Ühes revisjonikomisjoni liigetega
valitakse neile, sama aja peale ka tarvilik
arv kandidaate.
§ 23.
Revisjonikomisjoni ülesanne on ühingu
asjaajamise, varade ja aruannete revideerimine,
juhatuse liikmete peale tõstetud kaebuste
läbivaatamine ning tarbekorral nende ette­
kandmine üldkoosolekuile.

VIII. Ühingu tegevuse lõpetamine.

§ 24.
Ühing lõpetab tegevuse oma liikmete
üldkoosoleku otsuse järgi või kui ta jäänud
maksujõuetuks.
§ 25.
Tegevuse lõpetamisel, kui ühingu kohus­
tused tasutud, antakse ta varad üldkoosoleku
poolt määratud asutusele.
7

Ühingu likvideerimist toimib vastavate
juhtnööride järgi üldkoosoleku poolt selleks
valitud viieliikmeline likvideerimise komisjon.

Kohtu- ja siseministri 21. aprilli 1931 a. otsusel
on Riigi raudtee ametnikkude kultuur-hariduslise ühingu
„Raudami“ põhikirja muudatus ja uus nimi: Raud­
teelaste kultuur haridusühing „Raudam“ ühingute,
seltside ja nende liitude registrisse Nr. 302 all sisse
kantud.
TempelmaksuuaÄa krooni suuruses tasutud.
T. H. r. Registreerim. toim. Nr. 440 .1922 a.
Tallinnas, 22 aprillil 1931 a.
Kohtu- ja siseministeeriumi administratiivosakonna
registreerimise asjade juhataja. E. Aron (allkiri)

J. R-ataseppa trükk — Tallinnas, Lai tän. 43,

8