|
EESTI TÖÖLISTE HARIDUSLIIDU
PÕHIKIRI
EESMÄRK.
§ 1. Eesti Tööliste Haridusliidu eesmär
giks on arendada, toetada ja juhtida tööliskonna
kultuurilis-hariduslikku liikumist ja edendada
vaha haridustööd.
TEGEVUSVAHENDID.
§ 2. Enda eesmärgi saavutamiseks Liit:
a) toetab oma liigete kultuurilis-hariduslikke algatusi ja ettevõtteid;
b) juhib ja korraldab kursusi, loenguid,
Õpiringe, õpikäike ja huvireise, dramaatilisi ja
muusikalisi ettekandeid, mänge, võistlusi ja
pidustusi;
c) asutab, peab üleval ja toetab õppeasu
tusi, rahvamaju, raamatukogusid, lugemistube
ja -laudu, spordivälju, õppevahendite ladusid ja
jaamu, muuseume;
d) kirjastab teaduslikke ja ilukirjandus
likke trükitöid, õpi- ja käsiraamatuid, broshiiüre, lendlehti, ajakirju ja ajalehti;
e) korraldab koosolekuid, päevi ja kong
resse ;
f) peab ühendust teiste oma- ja väljamaade
1
samasihiliste organisatsioonidega ja ettevõte
tega ja astub tarbekorral nende liikmeks.
TEGEVUSPIIRKOND.
§ 3. Liidu tegevuspiirkonnaks
vabariik.
on
Eesti
JUHATUSE ASUKOHT.
§ 4. Liidu juhatus asub Tallinnas.
ÕIGUSED.
§ 5. Liidul on kõik juriidilise isiku õigu
sed. Ta võib omandada, pantida ja võõrandada
vallas- ning kinnisvara, sõlmida lepinguid jne.
§ 6. Kohustuste eest, mis üksik liidu liik
meks kuuluv organisatsioon enda peale võtnud
ilma liidu nõusolekuta, ei vastuta liit.
§ 7. Liidul on oma pitsat pealkirjaga:
„Eesti Tööliste Haridusliit".
VARALISED ABINÕUD.
§ 8. Liit saab sissetulekuid: a) liikmemak
sudest; b) toetusrahadest seltskondlikkudelt,
riigi- ja omavalitsuse asutusilt; c) kingitustest,
pärandustest; d) enda varandusist ja ettevõt
teist; e) korjandusist, loteriidest, pidudest ja
muudest seaduslikult lubatud allikaist.
LIIKMED.
§ 9. Liidu liikmeiks võivad kuuluda: a)
tööliste kultuurilised, ameti-, kutse- ja majan
dusorganisatsioonid (koperatiivid), üleriiklikud
liidud ja ühingud ning b) vastavad kohalikud
organisatsioonid juhtumisel, kui neil puudub
üleriiklik keskkorraldus.
§ 10. Liikmeid võtab vastu Liidu juhatus,
2
otsustades küsimuse koosolevate liigete häälte
enamusega.
§ 11. Keeldub juhatus võtmast mõnd orga
nisatsiooni Liidu liikmeks, võib vastuvõtmise
küsimus tulla rahuldamata jäänud organisat
siooni vastaval sooviavaldusel arutamisele Liidu
asemikkudekogu koosolekul. Asemikkudekogu
otsustab küsimuse lõpulikult koosolevate ase
mikkude absoluutse häälteenamusega.
§ 12. Liidu liikmeks astunud organisat
sioonid maksavad Liidule liikmemakse asemik
kudekogu poolt määratud normi järgi ja täht
aegadel.
§ 13. Liikmeid, kes ei täida oma kohustusi
Liidu vastu asemikkudekogu poolt määratud
tähtaegadeks, arvatakse liidust lahkunuks, endi
liikmeõigused saavad nad tagasi nende kohus
tuste täitmisega enne tegevusaasta lõppu.
§ 14. Organisatsioonid, kes soovivad lah
kuda Liidu liigete hulgast, esitavad lahkumise
teadaande kirjalikult Liidu juhatusele. Orga
nisatsioon loetakse Liidust lahkunuks sest päe
vast, mil ta on õiendanud kõik oma kohustused
ja vahekorrad Liiduga, kuid mitte varemalt kui
jooksva tegevusaasta lõpust.
§ 15. Liidu asemikkudekogu võib organi
satsioone, kelle tegevuse ta tunnustanud kahju
likuks Liidule, välja heita Liidu liigete hulgast;
väljaheitmise küsimuse otsustab asemikkude
kogu koosolevate asemikkude % häälteenamu
sega.
§ 16. Liidu liigete hulgast lahkunud või
väljaheidetud organisatsioonide poolt makstud
liikmemaks ei kuulu tagasimaksmisele.
3
JUHTIVAD ORGANID.
§ 17. Liidu tegevust juhivad: a) asemik
kudekogu; b) juhatus.
ASEMIKKUDEKOGU.
§ 18. Liidu otsustavaks asutiseks on asemik
kudekogu. kelle otsustamisele kuuluvad eriti:
a) Liidu eelarvete ja aruannete kinnita
mine;
b) Liidu juhatuse ja revisjoni komisjoni
liigete valimine ja nende ametist vallandamine
enne tähtaega;
c) kinnisvara omandamine, pantimise ja
võõrandamise küsimuste otsustamine ja voli
tuste andmine vastavate lepingute sõlmimiseks;
d) liikmemaksu määramine;
e) Liidu asutiste ja ettevõtete kodukordade
kinnitamine;
f) liigete väljaheitmine;
g) põhikirja muutmine ja
h) Liidu tegevuse lõpetamine.
§ 19. Asemikkudekogusse valib iga Liidu
liikmeks olev organisatsioon iga enda eelmise
aasta aruandes näidatud 250 liikme pealt ühe
asemiku, kusjuures üle tervete 250-nete ulatav
125 liiget annab õiguse valida ühe asemiku.
Organisatsioonid, kel liikmeid alla 50, võivad
saada esinduse asemikkudekogus, koaleerudes
asemikkude valimisel teiste organisatsiooni
dega, või saata asemikkudekogusse sõnaõigu
sega asemiku. Asemikud valitakse organisat
siooni üldkoosolekul. Liidu juhatuse liikmed
võtavad osa asemikkudekogu koosolekust hääle
õigusega.
§ 20. Asemikkudekogu koosolekud on järje4
ja erakorralised. Järjekorralised koosolekud
kutsub kokku juhatus vähemalt kord aastas ja
hiljemalt kolme kuu jooksul pärast tegevus
aasta lõppu. Erakordsed koosolekud kutsub
kokku juhatus järjekordsete määramisel, enese
algatusel, revisjoni komisjoni või vähemalt
kolme liikmeksoleva organisatsiooni juhatuse
kirjalikul nõudmisel.
§ 21. Asemikkudekogu koosolekute kokku
kutsumine sünnib kirjalikkude teadaannete
kaudu Liidu liikmeksolevate organisatsioonide
juhatustele vähemalt kuu aega enne koosolekut.
Teadaandega koos saadetakse liigetele ka koos
oleku päevakord.
§ 22. Asemikkudekogu on otsusevõimuline,
kui on koos vähemalt üks kolmandik ta liige
test. Otsused tehakse koosolijate häälteenamu
sega, väljaarvatud § 18 pkt. a, b, d, mille otsus
tamiseks tarvilik koosolijate absoluutne häälte
enamus, ja pkt. c, e, f ja g, mis otsustatakse
koosolijate % häälteenamusega.
§ 23. Jääb osavõtjate vähese arvu tõttu
asemikkudekogu koosolek pidamata, siis pee
takse hiljemalt ühe kuu pärast teistkordne
koosolek, mis ilmunud liigete arvu neale vaata
mata on otsusevõimeline kõigis pidamata jää
nud koosoleku päevakorras olnud küsimustes.
JUHATUS.
§ 24. Oma otsuste täitmiseks ia Liidu as
jade ajamiseks valib asemikkudekogu kaheks
tegevusaastaks vähemalt viieliikmelise Liidu
iuhatuse ühes tarviliste arvu kandidaatidega.
Iga tegevusaasta lõpul lahkuvad juhatusest
pooled liikmed ja kandidaadid — esimese tege
vusaasta lõpul liisu, järgmistel ametivanuse
5
järgi — kelle asemele Liidu asemikkudekogu
valib uued. Asemikkudekogul on õigus lahkunud
juhatuse liikmeid ja kandidaate viimaste nõus
olekul uuesti tagasi valida. Juhatuse liikmed ja
nende kandidaadid valitakse kinnisel hääleta
misel.
§ 25. Liidu juhatus ajab asju Liidu põhi
kirja ja asemikkudekogu otsuste põhjal ja pii
rides. Enda tegevusest annab juhatus aru ase
mikkudekogule.
§ 26. Liidu juhatuse ülesannete hulka kuu
lub eriti:
a) Liidu asjade tegelik korraldamine ja
Liidu ettevõtete, asutuste, ja varanduste valit
semine ja järelvalve, võlakohustuste väljaand
mine ja laenude tegemine asemikkudekogu poolt
antud eelarvete ja juhtnööride alusel;
b) uute liigete vastuvõtmine;
c) Liidu esindamine kõigis era- ja ameti
asutustes, isikute ees ja kohtus, kui mõnda neist
ülesannetest asemikkudekogu ei ole annud mõne
teise asutise või isiku korraldada;
d) aruannete ja eelarvete kavade valmista
mine ja ettepanekute tegemine asemikkude
kogule ;
e) palgaliste tööjõudude ametisse võtmine
ja vallandamine.
§ 27. Juhatuse liikmed jagavad ametid
omavahelisel kokkuleppel.
§ 28. Juhatuse koosolekud kutsub kokku
esimees, kas enese algatusel, sekretariaadi otsu
sel või vähemalt kolme juhatuse liikme nõud
misel. Juhatuse koosolekud on otsusevõimelised,
kui neist võtab osa vähemalt pool juhatuse liik
meist. Otsused tehakse koosolijate liigete abso
6
luutse häälteenamusega. Otsused protokolleeritakse sekretäri poolt või tema juhtimisel või
vastutusel.
SEKRETARIAAT.
§ 29. Liidu juhatuse otsuste täidesaatmine,
otsekohene järelvalve Liidu asutiste ja ettevõ
tete tegevuse järgi, juhatuse koosolekute ette
valmistamine ja rutulise iseloomuga vähemaulatuslikkude küsimuste otsustamine juhatuse
koosolekute vahepeal kuulub Liidu sekretariaa
dile, kelle liigeteks on. Liidu esimees, sekretär
ja laekahoidja. Sekretariaat annab aru enda
tegevusest Liidu juhatusele igal juhatuse järje
kordsel koosolekul.
TOIMKONNAD JA KOMISJONID.
§ 30. Eriülesannete täitmiseks võib Liit
asutada eritoimkondi ja komisjone, kelle liik
med valib see organ, kes toimkonna või komis
joni kutsub ellu. Sama organ määrab ka kind
laks toimkonna ülesanded ja võimupiirid.
§ 31. Toimkonnad ja komisjonid võivad
kutsuda osa võtma endi töist asjatundjaid ja
endi koosseisu täiendada koopteerimise teel, kui
neile see õigus anti asutamise juures.
§ 32. Toimkonnad ja komisjonid valivad
omale juhatused ise. Endi tegevusest annavad
nad aru sellele organile, kelle poolt nad loodud
ja Liidu juhatusele viimase sellekohasel nõud
misel.
KONGRESS.
§ 33. Tähtsamate tööliskultuuriliste ja
-hariduslikkude küsimuste arutamiseks võib
Liit tarbekorral kokku kutsuda kongressi, mille
7
aja, koka, esinduse ja päevakorra määrab Liidu
juhatus. Kirjalikud kutsed ühes kongressi päe
vakorraga saadetakse Liidu juhatuse poolt kõi
gile Liidu liikmeksolevaile organisatsioonidele
vähemalt kaks kuud enne kongressi.
§ 34. Kongress valib endale juhatuse ise.
Kongress on otsusevõimeline kui on kokku tul
nud vähemalt 1U hääleõiguslikke asemikke.
Otsused tehakse lihthäälteenamusega.
REVISJONIKOMISJON.
§ 35. Liidu juhatuse, asutiste, ettevõtete,
toimkondade ja komisjonide tegevuse ja asja
ajamise revideerimiseks ja aruannete läbivaa
tamiseks valib asemikkudekogu üheks aastaks
vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
Revisjonikomisjonil on õigus oma tööst osa
võtma kutsuda asjatundjaid.
§ 36. Revisjonikomisjoni kutsub esimesele
koosolekule kokku juhatus või asemikkudekogu
poolt määratud kokkukutsuja. Koosolekuid peab
komisjon tarbe järgi. Lähem tööjaotus komis
jonis kuulub komisjoni enda otsustamisele.
§ 37. Enda tegevusest annab revisjoniko
misjon aru vähemalt üks kord aastas Liidu
asemikkudekogule.
TEGEVUSE LÕPETAMINE.
§ 38. Liidu tegevuse võib lõpetada asemik
kudekogu. Tegevuse lõpetamisel volitab asemik
kudekogu Liidu tegevust, ettevõtteid ja vahe
kordi teiste asutiste ja isikutega likvideerima
Liidu juhatust või valib selleks erilise likvidee
rimise komisjoni ja otsustab, kellele omandu
seks või kelle korraldusse anda likvideerimisest
ülejääv varandus.
Kirjast, o.-ü, „räht“ trükk, Tallinnas, V. Pärnu mnt. 31.
1932
|