|
Pärnu töörahwa kalender-käsiraamat 1930
Hind 1O senti.
Pärnu töörahwa
Hale*-Mani
1930.
8.-II. 9. SUMMI õlleoalFih
Pärnus, Suur Jõe iän 10—12, Telef, 146.
Paremad õlled:
Pllsen, Märtsi, Müncheni.
Saku õlleladu,
A, Le Coq’i Porter.
Paremais limonaadid; jõtiwiKas, Apfeb
perle, SectsSepare, SldrunisDrause jne.
A. Jansen’i trükk, Pärnus.
III. Pilslami
mehaaniline onntniisius
Pärnus, w. Sepa tän. S. Tefef. 550.
I
Walmistab stiilseid, elegantseid ja igasugu liht
said mööbleid, koolipinke, pankade ja kontorite
sisseseadeid, uksi, aknaid j. n. e. Töö tehakse
mitu aastat seisnud puust. Hinnad mõõdukad.
ISM lKlÄMIÄ
^WWWIIWWlll
Ainuke
rätsep
Pärnus,
kes oma töötoas hästi wäljatöötatud WaflDiS-
ülikondi, palituid, suwemantleid, ük
sikuid pükse jne. odawasti müüb on
M
W. Tomson,
end. Peterburi keiserliku magasini (wana corpuse) tööline.
Ülejõel, ÄlliKa tän. nr- 1,
Kõik, kes head tööd tahavad,
toovad oma kangad ja villad
W UIMI
riidevärvimise
ja
villakeframise
vabrikusse
Pärnus, JSnesselja fan. 7. Telel. 245.
Kaltsudest villa valmistamine ja
keemiline riiete puhastus.
Hea töö poolest on vabrik kaua
tuntud.
Võistlemata hea töö, aga hind ei
ole kallim.
Eksituste ärahoidmiseks palun
aadressi tähele panna!
Jänesselja. tän, 7 Pärnus,
I Dnlöersaal piide.- ualmispllete- la moe äri
j J. Croldberg & Poe^
Z
Pärnus, Rüütli iän. nr. Äi.
Telefon ÄÄ2.
Soovitab omast rikkalikust ladust kõiksugu meesterahva ja naisterahva
3
W
j valmisriideid.
Karusnahad,
|
riide ja moe kaubad, kõige suu
rem valik Pärnus siidiridest.
H
W
Hinnad võistlemata odavad. Ametnikkudele ja riigiteenijatele müük järelmaksuga ilma diskonto protsentideta.
Kolonial, Delikatess ja Puuvilja kauplus
S. MATSINA
Pärnus, Viimsi tän. nr. 9.
B=-------- ...
''■”==-----
Telef. 532.
-----
=m
Daamide ja härrade juukselõikur
|
A. LOHU AGO
Pärnus, Jänesselja tän. 6-a ja Riia tän. 87.
Parukate väljaüürimine.
1—----- —
Näojumestamine.
Kõiksugu juuksetööd.
B)ig|fSifaHBna=='T-."7rT-------- -------------
2
=fB
SIÄ VIÄ iäidjiaiGi
cv .
od
- cv t /cd
?6
M
il
I1CFF^ f f £1 fi kuulsamatest Inglis, Saksa, Rootsi
ja Daani vabrikutest, kahekord
sete muhvidega, dopelt raamiga, kolmekordsete
pöidadega jne. Jalgratta osad.
kÕhvedrdj"aEle“ed g^AM MOkONld.
r
Kõige uuem tehnika, ilma kahinata, lööb üle
kõik teised oma headusega. Uusi plaate
tuleb iga kahe nädala järgi.
M
aU°
Muusikariistad
W
Raadioaparaadid,
V
W
W
W
I»
™
dohined, gitarrid, viiulid, balalaikad jne.
6j
osad parematest Inglis ja Rootsi vabrikutest
Õmblusmasinad : Stoeve ja teised. Koore*
lahutajad. EleKtrilambid ja ma
terjal.
Kirjufusmaterjal, paberi*
Kaup Ja Kantseleitarbed.
Kauba headuse ja hindade odavuse poolest on minu
äri ammu tuntud. Soodsad ostutingimised. Jällemüüjatele kõrged % %.
■M
U
Austusega
M
Pärnus, Rüütli tän. 14.
3
»
H. Kosenkraniuse
I)
toiduainete
ärid.
Peakauplus: Pühavaimu tän. 15, telef. 478.
:
Afrikauplus:
Riia tän. nr. 52,
telef. 207.
Alati saadaval liha — igat sorti,
vorstid, piimasaadused jne.
B
.„■........... •...........
4
II
Pärmi täöraliwa
Kalender-Käsiraamat
1930.
Esimene aastakäik.
Aegade seletused: 3 = esimene weerand.
T = wiimane weerand.
® = täiskuu.
G — noorkuu.
Aastaajad: Kewad algab 21. märtsil. Suwi algab 22. juunil.
Sügis — 23. septembril. Talw — 22. detsembril.
1930 aastal on 365 päewa.
Pühad ja puhkepäewad:
Täielikud pühad* mil tööd ei tehta: 1) Uus aasta [1. jaan.];
2) Kolmekuninga päew [6. jaan.]; 3) Iseseiswuse päew [24. weebr.];
4) Palwe päew [12. märtsil]; 5) Suur Reede [18. aprillil]; 6) Kewade
pühad [20., 21. ja 22. aprillil]; 7) Esimese mai püha; 8) Taeva
minemise püha [20. mail]; 9) Suwiste pühad [8., 9. ja 10. juunil];
10) Jaanipäew [24. juunil]; 11) Jõulupühad [25. 26. ja 27. dets.].
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurelaupäewal; 2) Suwistepühi laupäewal; 3) Jõululaupäewal;
4) Wana aastal
[31. detsembril].
Warjutused: 1930 aastal on kaks päikese- ja kaks kuuwarjutust. Neist on nähtaw meil ainult osaline kuuwarjutus
7. oktoobril. Kuna aga kuu warjutatud osa on ainult 0,03 tema
näiwast läbimõõdus!, pole warjutus palja silmaga märgataw.
Warjutuse algus kell 8,40 min. õhtul, lõpp kell 9,27 min. õhtul.
5
^SEILERI^
mooiorifelia.se
PMlEUHOOlOrid
on paremaks jõumasinaks
kalurile, põllumehele ja kõigile teistele.
Äärmiselt väike kütteaine tarvitus, kerge käimalaske
kõrgepinge magneto tõttu, mis varustatud käimalaske
hõlbustajaga. Lihtne ümberkäimine, vastupidav ots
tarbekohane konstruktsioon.
Liikumine parimatel
kuullaagritel. Nende omaduste tõttu on Seileri moo
torid ametlikkudel proovitöödel riiklises katsekojas
W27 ja 1928 a. Kõige paremaKs tunnista
tud kodumaa ja väljamaa mootorite hulgas. I au
hinnaga kroonitud 1928 a. sügisel üleriiklisel
põllumajanduse näitusel.
Müüvad ja esitavad:
Selleri mootoritehas Pärnus, Rääma tän.
Eesti Tarvitajate Keskiihisus, Tallinnas
ja kõik tarvitajate- ja majandusühisused üle maa.
Tabel-kalender.
Jaanuar
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
Weebruar
26
27
28
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
Aprill
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
4
5
6
7
1 8
2 9
3 10
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
11 18 25
12 19 26
13 20 27
14 21 28
15 22 29
16 23 30
17 24 31
27
28
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10 17 24 31
11 18 25
12 19 26
13 20 27
14 21 28
15 22 29
16 23 30
Nowember
26
27
28
29
30
31
1
7
2
3
4
5
6
7
8
2
3
4
5
6
7
8
9 16123 30
10 17 24 31
11 18 25
12 19 26
13 20 27
14 21 28
15 22 29
Juuni
1
2
3
4
5
6
7
August
Oktoober
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
1
Mai
Juuli
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
916 23
10 17 24
11 18 25
1219 26
13 20 27
14 21 28
15 22
Märts
8 15 22 29
9 16 23 30
10 17 24
11 18 25
12 19 26
13 20 27
14 21 28
September
1
2
3
4
5
6
7 14 21 28
8 15 22 29
9 16 23 30
10 17 24
11 18 25
12 19 26
13 20 27
Detsember
9 16 23 30
7 14 21 28
10 17 24
1 8 15 22 29
11 18 25
2 9 16 23 30
12 19 26
3 10 17 24 31
13 20 27
4 11 18 25
14 21 28
5 12 19 26
15 22 29
6 13 20 27
Jaanuar — Näärikuu.
26
27
28
29
30
31
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
G
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
k. 9 õ. R. Rolland * 1886. 16
17
18
Päike tõuseb: 1. k. 9.02 m.; 15. k. 8.50 m.
Läheb looja: 1. k. 3.32 m.; 15. k. 3,56 m.
wäljaspc
•ajendi järe
5
aranduse
6
<
AAL
Ml S-^Ž-S
tn
Z
äa
rtj
<L>
A
V-,
3—
Qj
.J2
p
*—*,e
V*
-2 « cn
tem
õistli
19
20
21
22
23
24
25
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Korjusepäew.
Kesknädal
©
Neljapäew
Reede
Tõnisepäew.
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew Wl.llj. Lenin f 1924 a.
Teisipäew
(E k. 6õ. Suleti ametiühing. 1924.
Kesknädal
45 revolutsionääri tapNeljapäew
mine Wiljandis 1905.
Reede
Laupäew
<ü B
ö
2
almi:
Paawlipäew
S* ~
60 e "
R
S
£
r
3 k. 5 h.
23
24
25
26
27
28
29
'
Kolmekuninga päew.
.5,*o Š
:
12
13
14
15
16
17
18
Waherahu Wenemaaga
1920 a.
19
20
21
22
ö h liü ž ž i s a e n u e s R i 1
linna e est kõ iks tigu
iweissin lise tc)öd. T<
n sweis simise sissesea
7
8
9
10
11
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Uus aasta.
LASI n a FEH.
5
6
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
IL
1
----------- —------
W.
k.
Uus 1calender
2
3
4
31 Päewa
o n te lle te a 4 a , e t
i. kuu.
Kõik, kes head tööd tahawad, toowad omad linad ja takud
ketramiseks Esimese Pärnu lina- ja takuketramise wahrikllle Chr. Fröhlingi saeweski juures. Telef. 237. Asut. 1909 a.
Müüakse lina- ja taku lõnga. Soowijatele wahetatakse linade ja
takkude wastu ka kohe lõnga.
8
Z
Inglis iralmisniete äri
l
|
omanik
|
j Ä, MaizKin
|
|
।
1
I
|
I
Z
Pärnus, Rüütli tän. nr. 36.
Ž
Soovitan suures valikus
I
Daamidele: igasugu mantleid, palituid jne. |
Härradele: palituid, joppesid, mantleid, üli- 8
konde ja pükse. Alati viimased moeuudised, g
Hinnad võistlemata odavad. Palun vaatama il
tulla, ostmine ei ole sunduslik.
8
Austusega Ä. Mafzkin.
5
Suur üllatus linna-Maaral*!
Hiljuti Pärnus avatud riide, koe
tud kaupade ja karusnahkade äri
on kaubavaliku poolest kõige suurem ja hindadelt
kõige odavam. Mustrid kõige uuemate moodide
järgi. Alaline Kauba juurdevool ga
ranteerib meie ärile ikka ja alati suure poolehoiu.
Palume vaatama tulla ja tutvuneda kaupadega.
Täieliku lugupidamisega
O, KofKin,
Rüütli tän. nr. 28.
9
Weeteruar — Küünlakuu.
1
Laupäew
19
2
3
4
5
6
7
8
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Küünlapäew. Eesti-Wene 20
rahulepingu ai laki rj uta- 21
mine, Tartus 1920.
22
23
Z k. 7 õ.
24
25
26
9
10
11
12
13
14
15
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Luuwalupäew.
16
17
18
19
20
21
22
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
23
Pühapäew
® k. 11 h.
Joh. Gutenberg f 1486
W. Klementi suri wanglas
1929.
27
28
29
30
31
1
2
o
W
C
3
&
E
10
M
1
Wabariigi aastap.
25
26
27
28
Saksa wäed okkupeerisid 12
Tallinna 1918.
13
14
G k. 4 p. 1. Wõinädal.
15
Päike tõuseb: 1. k. 8.20 m., 15. k. 7.48 m.
Läheb looja: 1. k. 4.34 m., 15. k. 5.09 m.
sl
ti g
co
co
3
C
S
3
jo
CTJ
c
tÕ Z
.2
L
co
ü <u
3 Z35'
CD
co
."3! 3
3
Madisep. 11
Aug. Vedel * 1840.
3-Š
3
3
L
©
«
N. Kopernikus * 1473.
T k. 11 h.
"co
। E
Gfl '82
VS
O
3
4
5
6
7
8
9
24 Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
(A
3
c/T
Z3
C
i-
E "(O
E 3'
JB 5
<L>
12.fi
<L) M
.2©
-3
gg
X)
3
S
B.
&
Z8
-m
Ö
W.
k.
Uus kalender.
28 päewa.
listi
2. kuu.
Kõik, kes head tööd tahawad, toowad omad linad ja takud
ketramiseks Esimese Pärnu lina- ja takuketramise waürikUle Chr. Fröhlingi saeweski juures. Telef. 237. Asut. 1909 a~
Müüakse lina- ja takulõnga. Soowijatele wahetatakse linade ja
takkude wastu ka kohe lõnga.
10
:k
:000:
:ee
:b
Mehaanika töökoda
Pärnus, Jänesselja. tän. 2.
|
Parandan hästi ja odavasti rehepeksu masinaid, 5
mootorist, jalgrattaid ja teen igasugu raua
treimise töid.
Austusega
Ring,
:b:
loll. Happe MMM
Pärnus» Rüütli tän. 41.
Alati moodsad ja tugevad jalanõud odavate hindadega.
i. WUN
Pärnus, Rüütli tän. 41.
Daamide ja härrade osakond.
Kestvad elektri lokid. Juukste, kulmude ja ripsmete värvi
mine. Vee lained. Maniküür. Pediküür. Kodu- ja väl
jamaa lõhnaõlid. Kosmeetika ja tualett-tarbed.
0-
00:
E00EE
H. LUNTEBI
saapapealmiste tööstus,
s
Pärnus, Riia tän. nr. 37-a.
Telefon 471
0
Alati saadaval kõiksugu saapapealmisi, chroom veesaapa
sääri ja voorsusid. Hinnad väljaspool võistlust. Jällemüüjatele % %.
Tellimisi täidetakse kiirelt ja korralikult.
0
00
;00e
11
E0
Märts — Paastukuu.
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
Wõinädal.
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pr. Tuglas * 1886.
Wastlapäew.
Tuhapäew. Ed. Wilde
* 1865.
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Wene rewoluts. algus 1917
Palvepäev. Taliharjapäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Päike tõuseb
Läheb looja:
Odavam
J k. 6 h.
Wene sots.-dem. erak. asut. 1898
®k.9õ. Karl Marx t 1883
Pariisi kommuuna 1871.
Henrik Ibsen * 1828.
Kewade algus.
£ k. 5 h.
Paastumaarja päew.
M. Gorki * 1868.
® k. 8 h.
Isaack Newton f 1727.
1. k. 7.10 m.; 15. k. 6.31 m.
1. k. 6.42 m., 15. k. 6.15 m.
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
r -o$ ŠsM
§
ü
Q. ._ Q.
. 2 1
Ä
JD__ O--
£
oi v?
k—
3 :O S
M 2 l
bJOH «
Z8LZZH
. , KT,
--
cd
cfl -*
j 5a 'cž St
— Ä c
E
M W~
t" , a >5
wj :P
< K s
2
G
0
rt tn 5
c: "gj cx?
M .
bJ3
0
”
ö a
OJ
bJ
-Z
-oS+j
bZj
«-D 3
mi
em
stl
9
10
11
Laupäew
ja
oo!
ele.
! w.
1 k-
Uus kalender.
1
2
3
4
5
6
7
8
31 päewa.
M
3 kuu.
C3
>
>
O
>
>
jalgrataste, laskeriistade, grammofonide ja õmblusmasinate
pa.rand.us- ja emmailleerimis tööKoda,
Töö kiire ja asjatundlik, Vei3H«lCl JEERIK,
Jänesselja tän. nr. 17.
Telefon 494.
12
Laadaplatsi vastas.
PleKitööstus 3. SalKind
Pärnus, Riia tän. 19. Telef. 436.
valmistab spetsiaal masinatega: torusid, renne, plekkahje
(ka voldituid), ahjutorusid jne. Piimatööstustele piimavanne,
nõusid jne. Tööstus varustatud parema ajakohase sissesea
dega. Alati saadaval suures valikus plekkahje, torusid,
renne, pöördeid (pressitud), shiibreid j. n. e. j. n. e. j. n. e.
E
a
5
-s
s
y
s
a
Moe® ja. Kübaraäri
J. Kiivet
Pärnus, Riia tän. nr. 37.
fl5
y
<6
•Ö
fi
s
y
Ä
id
S
Soovitan oma kauplusest suures ja rikkalikus
valikus kõiksugu Kübaraid ja muud moes
Kaupa. HarusnahKadest suur välja
valik. Võtan tellimisi vastu kõiksugu naha«
tööde peale. Rikkalik väljavalik naisterahva
pesust. Tellimisi naisterahva pesu
peale võetakse vastu ja täidetakse kiiresti.
Töö odav ja korralik.
s
F
p
a
g
B*
a
p
a
p"
y
s
a
s
W
p
s
y
Soovitan: Jalgrattaid ja nende jagusid suurimas väljava
likus, auto OSaSidg kuulsaid Inglis Hoffmanni Kuulilaagreid, grammofoone, noote jne. Oma mehaanika töökojad,
kus asjatundlikult täielise vastutusega töö headuse eest
tehakse kõiksugu jalgratta, mootorratta jne. paranduse ja
emailleerimise töid kõige soodsamate hindadega.
Ä. PRIVOI
Jänesselja tän. 6.
Riia tän. 28, telef. 293.
Majanduse Ühisuse kõrval.
13
4. kuu.
AgsriSI — Jürikuu.
——- -------- - ---- ------------------ - -------.------ -——
w.
Uus kelender.
k.
30 päewa.
—
19
W JZV
i 20
Emile Zola * 1840.
21
22
23
'
6 Pühapäew ’ J k. 1 p. Liiwimaa talup.
orjusest wabast. 1819.
7 i Esmaspäew
8 Teisipäew
9 Kesknädal
10 Neljapäew
Fr. Las salle * 1825.
11 Reede
12 Laupäew
13 Pühapäew
Gk. 8 h. Palmipuude püha
Esmaspäew
14
15 Teisipäew
Anatole France * 1844.
16 Kesknädal
Suur Neljapäev.
W Neljapäew
Suur Reede.
18 Reede
19 Laupäew
24
25
26
27
28
29
30
1. Kewade püha.
2. Kewade p. <1 k. 6 h.
3. Kewade püha.
Jüripäew. Asutawa kogu
kokkuastum. 1919.
Markusepäew.
Tuuleristipäew.
7
8
9
10
11
12
13
Künnipäew.
G k. 9. õ.
14
15
16
17
21
22
23
24
25
26
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
27 ' Pühapäew
28 Esmaspäew
29 Teisipäew
30 Kesknädal
ca
:cd
c
31
1
2
3
4
5
6
c/)
s:
<9
S
U
y
ü
Ä
y
0
G
V
0)
S
w
w
Ä
S
£
W
S3
L»
Sl
K
e
es
Sä
18
£
8
Rs
c/)
.2.
>
ca
"Õ
o
Q.
ca
zs
ic
5
2
zz
<L>
(/)
<8 >
sea
K
S
S
eo
c
:ct
ca
b/)
C
Ta
1 i Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
4 Reede
5 Laupäew
l\
f
£
Päike tõuseb: 1. k. 5.42 m., 15. k. 1.03 m.
Läheb looja: 1. k. 6.53 m., 15. k. 7.22 m.
Täielikum jalgrataste ja nende osade eriäri Pärnus.
Müügil ainult tuntud I klassi jalgrattad: Mars, Bramton, Humbler, Iuno, Gpecial,
Sport, Phönir, Bauer, Rohal, Möwe jt. Paremad järelmaksu tingimused. Kõige
suurem ivalik jalgratta osadest Pärnus tuntud odawate hindadega.
Vennad J EERIK, Jänesselja tän. 17. Telef. 494. Laadaplatsi vastas.
14
Jalgrataste tööstus ja kauplus Pärnus,
ÜEGPitlllll 1 Janesse*ia tän. nr. 19, (Apteegi vastas).
Gš
b
Alati saadaval suures valikus Daani, Belgiat ja Inglise
paremate vabrikute jalgrattaid.Müük võimaldatud järel
maksu peale. — 6 kuud ilma protsentideta. Asjatundlik
ja hea. töö jalgrataste paranduste alal.
.
_____
Pärnu Tööliste
__
Ühingu
mehaaniline puutööstus
Päraks, Siia tän. nr. 37,
valmistab tellimiste järele maitsekalt kõiksugu
ehitus- ja möölitöid,
vastu tulles tellijaile soodsatel tingimistel.
15
®
Mai — Lehekuu.
W.
k.
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
29 Neljapäew
30 Reede
31 Laupäew
—
25
26
27
28
Karl Marx
* 1818.
TE
E
£
:3
Nigulapäew
O
® k. 7 õ.
7D
:CQ
E
Lehe ristipäew
-3
[H. Barbusse * 1873.
Linnu ristepäew.
oo
28
29
30
1
2
3
4
5
6
7
E k. 6 õ.
E
8
=3
9
Henrik Ibsen f 1906.
10
11
12
-a 13
E 14
f 15
G k. 8 h.
Taewaminemise p.
:v 16
17
J. W. Plechanow f 1918
18
i
75
8aa
P_ . ®
ec
Vj
"o
o Cfi O c
m
• 'S*c
g
09 =
S 3 tÖ 5 ~ «
” :72 F > io S
53 >= vZ^
gg > <0 —
2 5 Q. <D
*
Ä-Z.3=3
tukaupl
Z k. 7 õ.
,c«
use eest
oht kõig
W. Kingisep tapeti 1922.
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
kõrge
5
a ju u rik a
2 Reede
3 ! Laupäew
4 i Pühapäew
5 1 Esmaspäew
6 Teisipäew
7 Kesknädal
8 Neljapäew
9 Reede
10 -- Laupäew
11 Pühapäew
12 Esmaspäew
13 Teisipäew
14 Kesknädal
15 Neljapäew
16 Reede
17 Laupäew
18 Pühapäew
19 Esmaspäew
20 Teisipäew
21 Kesknädal
22 Neljapäew
23 Reede
24 Laupäew
Esimese mai püha.
e
Uus kalender.
i! Neljapäew
31 päewa.
e e m iM
5. kuu.
8’«:S> c|
.3
M
S > ,
6tB .S .»«SB Ä
Sg 7D > 8K83 vr
© 3 .2 MA __
iS^
0.75
3 •”
Šfg
R3
”
g" a*
Ä
e .
fl)8-
=
E5
TJ Gl
d yj«•Ms
o *
Js
cOX
D.
•—• ew-i
Päike tõuseb : 1. k. 4.20 m., 15. k. 3.47 m.
Läheb looja: 1. k. 8.01 m., 15. k. 8.32 m.
Tõsiasi on, et kõige peremini ostate jalgrattaid ja nende osasid
grammofone, laskeriistu, laskemoona, jahitarbeid, õmblusmasinaid,
elektri-tarbeid, bensiini ja õlisid ainult Vennad JEERIK’ult
Pärnus, Jänesselja tän. 17.
Laadaplatsi vastas.
Telefon 494.
16
Kõige soodsam ostukoht Pärnus, Jänes selja 1. 19.
J. Neemann’i kaupluses.
]
Sealt leiate suures valikus igasugu jalgratta tarbeid, muu
sikariistu — igat sorti ja keelpillide keeli. Inglis His Master’s Voice grammofonid ja kõige uuemad plaadid alati
saadaval vabriku hindadega. Sjome pussnoad. Revolvrid
- -. / _
- ■ "."-i--zz=a
f *3 n •
□UUVIlaih
jalgrattaid ja nende jagusid suurimas
väljavalikus, auto osasid, kuulsaid
Inglis Hoffmanni kuulilaagreid, grammofoone, noote jne.
Oma mehaanika töökojad, kus asjatundlikult täielise vastu
tusega töö headuse eest tehakse kõiksugu jalgratta, moo
torratta jne. paranduse ja emailleerimise töid kõige sood
samate hindadega. A pRIVOI) Riia tän 28,.. telef. 293.
Jänesselja t, 6, Majanduse Ühis. kõrval.
17
j
)j
Juuni — Jaanikuu.
W.
k.
9
10
11
12
13
14
15
75 16
C 17
75
75
c
Z
:5
Jaanipäew.
G k. 4 p.
7 magajapäew.
Peetripäew.
Päike tõuseb : 1. k. 3.17 m., 15. k. 3.oõ m.
Läheb looja: 1. k. 9.04 m., 15. k. 9.21 m.
UJ«d
1
Suwe algus.
•E £ c
JZ V) <u
bc
w
O
— s
23
sisse ai
L k. 11 h.
2
3
4
5
6
7
8
)OO1
75
C
Z
o
J*
CD
i siiewe
Wiidipäew.
. V)
<O -O
•^2.2
111
CU £
®™c
cj <z>
UD >
»r
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
22 Pühapäew
23 Esmaspäew
24 Teisipäew
25 Kesknädal
26 Neljapäew
27 Reede
28 Laupäew
29 Pühapäew
30 Esmaspäew
15
16
17
18
19
20
21
LZ N
® 5B5 V
o
11
12
13
14
'0^'2
Z SZ
.s. q.
cy
<v
o
75
'L>
s
6/5 * 3 :O V
(Fröl
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
'5H
<U n u.
,
S
§
10
19
cti
7D 20
"c 21
3 k. 12 õ.
Tallinnamaa talup. orju- -- 22
23
sest wabast. 1816.
24
If) 25
26
1. Suwistepüha.
7?
td 27
2. Suwistepüha.
c 28
3. Suwistepüha.
@ k. 8 Õ. [Mateoti tap. 1924 £ 29
30
31
■'t 1
la t eada
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljäpäew
Reede
Laupäew
MA
Uus kalender.
1
2
3
4
5
6
7
30 päewa.
Kas oi
6. kuu.
_1
$
lg?
«
V) -Q 5
JE <u .2
75 '+-’ <o
2
£
rt d
Suures valikus ja paljuis värves s i i d i t r i k o o r i i e t, floorja siidisukke, kõiksuguseid pitse
ja muid pudu- ja moe kaupe leiate
7K
*
T.AANE
moe ja pudukauplusest, Pärnus, Rüütli 20.
18
E0
j. Neemann’i kauplus
Pärnus, Jänesselja iän. 19.
I soovitab ajakohaste hindadega elektri VdigUStUSO SlSSSLLLÄE tarbeid, kõige paremate vabrikute ^aMZZL, nagu
„Osram“ ja „Phiiipps“, tSSkUlLMVE ja nende patareisid.
Väga kohane ostukoht oma ette tarvitajatele kui ka elektri
montööridele.
U
Kas teil kõigil on teada?
Et kõige suurem ja täielikum
säärsaapa tööstus ja kauplus
on Pärnus
A. Kaljaspoolik.
Iga paar on eelmise aasta hinnast 2 kuni 3 krooni odavam.
Peale selle on veel kõiki sorti jalanõusid. Naiskingi ja saapaid,
Jllp/ 3 K
meeskingi ja saapaid, igas värvis.
Ka on veel uusima moe järele
toorest kummist taldadega kingi
d
ja saapaid odavama hinnaga müü
gil. Siis on veel moest välja läinud kingi ja saapaid poole
hinnaga müügil. Tulge ja proovige ja teie saate täiesti
veenduma meie töö ilus ja vastupanus.
Pärnus, Riia tan. 69.
.. —
A. Kallaspoolik.
.... .......
J. Friedemannl
pudu- |a riideäri
Pärnus, Riia iän. nr. 71.
Telefon 440.
Soovitab rikkalikus valikus igasugu kleidi ja ülikonnariideid.
19
Juuli — Heinakuu.
7. kuu.
w.
k.
Uus kalender.
1
2
3
4
5
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
6
7
8
9
10
11
12
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
27
28
29
30
31
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Päike tõuseb
Läheb looja:
Heinamaarja päew.
3 k. 6 h.
7 wenna p.
31 päewa.
t18
— 19
Z 20
U 21
22
23
24
25
26
® k. 10 õ. 127
\2S
| 29
Karuse ehk Mareti p.
30
Bastille wallut. Pariisis
1
1789 2
3
4
5
L k. 1 h.
6
Eeliapäev.
i 7
8
Maarja Magdaleena p.
9
i 10
H
G k. 11 ö. Jakobi päew. 12
13
14
Ilmasõja algus 1914.
15
Olewipäew.
16
। 17
Jean Jaures tapm. 1914.
18
aj
<L>
cj
73
T5 £
~
CJ " (/)
=3 <u «w*
S ’§ eö o2
u E
Z
3 *2
O 4°
dj
z>
C
P
Z3
Z)
y
%
2
Z
fl
H
&
—>
ce
H1 vt
?.’O*
(/)
cu
.s.
1. k. 3.11 m.; 15. k. 3.29 m.
1. k. 9.23 m., 15. k. 9.09 m.
TuuKsetööstus
E. Tambur,
PÄRNUS, MALMI TÄN. NR. 9.
- — Maniküür.
1 —— Habemeajamine. — 20
Lükkimine. =====
V
J. NEEMANN1 jalgrataste töökoda
J
W
W
|gg
M
Ui
WM
W
WW
DW
W
M
Pärnus, Jänesselja t. 10, on täiendatud kõige uuema
tehnika nõuete kohaselt. Raamide emailleerimine õhupritsiga ja kuiwatus elektri kuumendusahjus. Torude
kokkujootmine keemiliste õlidega (mitte boraxi^a, mis
metalli apraks ja pudevaks teeb). Tööde headuse eest
täielik vastutus, hinnad võimalikult vastutulelikud. Palun ainult hea töö tarvitajaid minu poole pöörata (kes
odavat otsib, see leiab seda ainult töö vusserdajate
ja õpipoiste juurest). Minu 25-e aastane praktika ainult jalgrataste alal lubab loota, et kõikide paremad
soovid täita võin. Austusega, endine Leutner & Co.
mehaaniker J. NEEM ANN.
W
|||
jg|
iieeiiiiiiiiiiiiiiiiiiffliiii
W
W
gg
W
W
M
M
W
M
F. E. MAH R’i
trossi ja köietööstus
Asut. 1834 a. Pärnus, Ussi ja Posti tän. nurgal, tel et. 297.
Kauplus Vee tän. 9, telef. 270. Kaupluses alati saadaval
kõiksugused võrgud, masinarihmad, kanepi-, manila-, sisalja puuvillanöörid, tõrvatakk, niidid, tamsad jne.
Väljanäitusel töösaadused kroonitud auhindadega.
Austusega
F. E. MA HR.
-------------
........................ . 7-- :-■■■■=
SUVE
|
ja
.-..-^7=F==^
TALVE
mütsidest
j suur väljavalik. Hinnad võistlemata odavad. Palun vaatama
tulla. Ostmine ei ole sunduslik. Austusega
J. BUBjPärnus, Riia tän. nr. 67.
21
W.
k.
Uus kalender.
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
.S,õ
H. 2 p. 1.
Päike tõuseb: 1. k. 4.03 m.; 15. k. 4.33 m.
Läbeb looja: 1. k. 8.36 m.; 15. k. 8.02 m.
o. >2
V-
Z
« > c
E*
P « re
*
** =o -o
1
19
20
j
21
|
22
|
Fr. Engels f 1895.
23
Kristuse äraseletuse p.
24
!
Saksa s.-d. erak. asut.
25
Eisenachenis 1869. 26
® k. 1 p. 1.
27
Pühapäew
Lauritsapäew.
28
Esmaspäew
29
Teisipäew
30
Kesknädal
Aug. Bebel f 1913.
31
Neljapäew
1
Reede
Rukkimaarja päew.
2
Laupäew
3
Pühapäew
<£ k. 2 p. 1.
4
Esmaspäew
5
Teisipäew
6
Kesknädal
7
Neljapäew
8
Reede
9
Laupäew
10
Pühapäew
G k. 6 b. Pärtlipäew.
11
Esmaspäew
12
Teisipäew
13
Kesknädal
14
Neljapäew
15
Reede
Johannese surma päew.
16
Laupäew
17
Pühapäew
3 k.2 h. Fr. Lassalle f 1864 18
esi
aale.
3
4
5
6
7
8
9
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
P är
1
2
31 päewa
—
kiire j
oma p
August — Löikusekuu.
8. kuu.
. es
3
T3
lil 38-- <L>V,03<z>
j 80
E
n K 2 c .22 tn
t- J3_ •— >
o cg 5 w
c
:p
OJ
LU BHti
bJO
* g" © š
b ©:
L W7
5
.S.-Q %
cs
cd
-5 „, -3
«
.»X> =
”
T5
E
E .22
C3
QJ »O
>— >
Pärnu Tööliste ühingu mehaaniline puutööstus
Pärnus, Riia tän. nr. 37,
valmistab tellimiste järele maitsekalt kõiksugu ehitus- ja
mööblitöid, vastu tulles tellijaile soodsatel tingimistel.
22
%
:§ SŽ
g Ö] “
:bebbbb:
J. KÄEEO Pärnus,
S2ZZ
U
U
:
bbb:
Soovitan rikkalikus valikus kuld- hõbe ja kristallasju.
Täielikum seina- tasku ja käekellade müügikoht, kuul
B sate Schveitsi uuride „OMEGA“ ainumüük. Suurema ja
B moodsama sisseseadega kullasepa töötuba. Töö
U
kiire ja korralik. Hinnad võimalikult odavad.
Austusega
Rüütli 27, telef. 208.
:bebebbz
B
..UUDIS"
Pärnu, Rüütli tän. 18.
Lastemänguasjad.
Kirjutustarbed.
Telefon 77.
FŽ
Spordiabinõud.
Seltskondlised mängud.
IGASUGU PILTPOSTKAARTE.
;
‘
S Georg Tölp'1 riidekauplus
Pärnus, Rüütli tän. 33.
8V Kõige
„. vanem—riidekauplus
0——
W
Pärnus.
ASUTATUD 1883 a.
Kõige kasulikum ja täielikum riidekauba ostukoht
Foto „UUDIS“
Pärnus. Rüütli tän. nr. 18.
Telefon nr. 77.
Pärnu vaatealbumid, suur walik maitserikkaid vaatekaarte
supelrannast, linnast, puiesteedest ja sündmustest,
Suurim valik ja tööstus Pärnus.
23
j
9. kuu.
September
----- - ------ - ----Uus kalender
— Mihklikuu.
I W.
__ [_ k.
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
[ühingute saadikut 1919
Reede
Jrboski rabas tapeti 26 ametiLaupäew
19
20
21
22
23
24
‘7
8
9
10
11
12
13
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
25
26
27
28
29
30
31
14
15
16
17
18
19
20
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Risti ülendamise p.
£ k. 11 õ.
Jaak Sosi tapm. 1928.
Mihkel Martna * 1860.
21
22
23
24
25
26
27
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
8
Madisepäew.
G k. 2 p. Orjade wabast. 9
Sügise alg. [Ameerik. 1862 10
11
12
13
Ristija Johannese p.
14
28 Pühapäew
29 1 Esmaspäew
30 | Teisipäew
15
Mihkli p. 3 k. 5 p. 1 Emile 16
[Zola f 1902 117
1
2
3
4
5
6
30 päewa.
Ussimaarja p. ® k. 5 h.
Leo Tolstoi * 1828.
Päike tõuseb : 1. k. 5.11 m.; 15. k. 5.42 m.
1. k. 7.16 m.; 15. k. 6.36 m.
Läheb looja:
1
2
3
4
5
6
7
"O cn
3 .32 "O
•2 " > ,
e
•
C
cn -+-* Sž
% E
fl —; > Q.
.1 g ra.E es
e5
fÖ ca
oj
3
« 03
.!3
— •E -ri
Ts “
<v
2
■ no-
C
r:cti
<2
S
S E -S Qaj - .55
E
"■si? T
w 5 a
ta Ž —
ts
oj
bA
VV
-e 2ID J®
SE •<=
b
r—' -*-»
e
F "B,i
Kõige suuremas valikus ostate S?. HÄASIKu ärist,
Rüütli t. 41. Foto aparaate, platesid, pabereid ja muid foto tarbeid.
Seina-, tasku-, laua- ja käe kellasid. Paromeetreid, kraadiklaase ja
kõiksugu prille. Kaup hää, hinnad võistlemata odavad.
24
n. HM 8 R. RWE6DI
Riidekauplus
Täielik riieteladü, kus saadaval alati suures valikus
kõiksugused riidekaubad kodu- kui ka väljamaa vab
rikutest, nagu: palitu-, ülikonna-, mantli-, kos
tüümi- ja villased riided, siidi kleidiriided, pesuriided jne. jne. jne. Teenimine kiire ja korralik.
Müük äärmiselt odavate hindadega.
N Pärnus, Rüütli tän. 25. Telef. 403.
W
W
JuuKsetööstus
J. Vaks
8
Pärnus, Rüütli tän, nr, 16,
8
Daamide ja härrade salong.
Maniküür
Pediküür
Silmakulmude ja
ripsmete värvimine.
Parukate väljaüürimine.
8
25
Kõiksugu juuksetööd.
Oktoober — Wiinakuu.
10. kuu.
-----------------------------------------------
Uus kždender.
W.
k.
18
19
20
21
22
Lõikuse püha.
5 Pühapäew
23
6 Esmaspäew
24
® k. 9 õ.
7 Teisipäew
25
8 Kesknädal
26
9 Neljapäew
27
Frangois
Fourier
f
1837.
10 Reede
28
11 Laupäew
29
Anatole France f 1924.
12 Pühapäew
30
13 Esmaspäew
1
Kolletamise päew.
14 Teisipäew
Lk.7h. K. Kautzky * 1854 2
15 Kesknädal
3
16 Neljapäew
4
17 Reede
18 Laupäew
--------------------- —---------------- 5
6
19 Pühapäew
7
Esmaspäew
20
8
O k. 12 ö.
21 Teisipäew
9
Kaasani Maarja p.
22 Kesknädal
10
23 Neljapäew
11
24 Reede
12
25 Laupäew
13
26 Pühapäew
14
Esmaspäew
27
Simunapäew [maal 1905. 15
28 Teisipäew
Tk. 11 õ. I. üldstreik Wene- 16
29 Kesknädal
Laskm. Tall, turul 1905. 17
Neljapäew
30
Luteri usupuhastam. püha. 18
31 Reede
1
2
3
4
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
31 päewa.
Maarja kaitsm. ja eestkost.
päew
3
s
IM
y
s
s
■s
es
e
S
IM
M
s
s
99
V
Q
X
e sCTS
03
E Qj
iõ
□
<u
-c
3
3
-L3
<U
V)
<u
—
5
o. QL
(/)
Z
03
OJ
03
c/)
Tl
(/)
cv
03
bJ3
aj
03
rt
O
3
Q.
3
So
S
03
5
03
E
m
cti
E
c
:3
o
cO
03
t>0
C
3
3
c/T
3
3
Ä
CL,
Päike tõuseb : 1. k. 6.17 m., 15. k. 6.48 m.
Läheb looja: 1. k. 5.50 m.; 15. k. 5.11 m.
0. JAK0WLIEW1 jOUKSStSÖStUS, Pärnus, Koi tän. nr. 8.
Daamidele: Juukselõikamine, lükkimine, peapesemine ja rips
mete ning kulmude värvimine. Härradele: Juukselõikamine,
habemeajamine, peapesemine.
Austusega 0. JAKOWLEW.
26
Rolonlaal Ja velnlRauplus
Pärnus, RUütli tän. 27.
Telefon 42.
MüüR suurel ja väiksel arvul. Soovikorräl
Kauba Koju saatmine tasuta., kiirelt ja vastu*
tuseZa. Kauba rohkus ja õiglased hinnad
garanteerivad alati suure poolehoiu minu ärile.
Kolonia.eilRa.ubad, velniRaubad, apel*
sinld, sidronid, viisgi* ja viinamarjad.
ShoRolaadi Rarbid jne.
Pärnu Esimene
Rauatööstuse Artell
Pärnus, Munga tän. 1.
Telef. 185.
Valmistab: Tuletõrje pritse kolmes mudelis.
Mudelid nr. 1. ja 2. Võime 18—20 pange mi
nutis, pritsi kaal 8 puuda. Mudel nr. 3. kohane
lendsalkadele, tarvitab vähem inimjõudu, võime
14—16 pange minutis, kaaluga 4^2 puuda.
Kõigis mõõtudes pritsikärusid.
Kaevu- ja survepumbad ja nende osad. Reform- ja
raudvoodid. Spetsiaal haigemaja voodid. Rahvusva
helised teenäitajad. Masina parandus ja raua treimise
tööd. Hinnad ajakohased. Seniste tööde eest saadud
mitmelt asutuselt kiitusekirje.
27
ii kuu.
Nowember
----------------------------------
— Talwekuu.
-
............. .
■
W.
30 päewa.
-------------------- —------------------------------
Uus kalender. k.
1
Laupäew
Pühade päew.
19
2
3
4
5
6
7
8
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Hingede päew
20
21
22
23
24
25
26
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
----
Humalate päew.
G k. 12 p.
Pühapäew
Esmaspäew Mardipäew. Alg. 149 protsess 1924.
Teisipäew
Saksa okkup. wäed lahkuw.
Kesknädal
L k. 2'p. 1.
[Eestist 1918
Neljapäew
Reede
Lasti maha J. Tomp 1924.
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew Robert Owen f 1858.
Teisipäew
Kesknädal
O k. 12 p. LeoTolstoi f 1910
Neljapäew
Leemeti Maarja p.
Reede
Laupäew
Surnute püha. Leemeti p.
Pühapäew
Esmaspäew
Kadripäew.
Teisipäew
tööle määrati 138 proletaarlast.
Kesknädal
Lõppes 149 prots. 1924. SunniNeljapäew
) k. 8 h. Fr. Engels * 1820.
Maapäew kuulut. end kõrgemaks
Reede
wõimuks Eestis 1917.
Laupäew
Pühapäew
27
28
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
Andresepäew. G. Suits * 1883. 17
________
3
«© KD
j©
ch—
3
3
gž.
weei
W
cq
CD
■5
Se
••£
ase
<V
•™
CD
iu
r
- «Sfck
!*
O
CD
Š
E
bz)
C
;01
D
/)
*5
© .E
yaM
"2
C
E Ä
Cti =
õ
D
2,
C
E
|
w >
„
(/) 5
,2 co 5 5
© Z rtä D
i- -s X!
3^
C “
,3
c
Ob
CL
I
Päike tõuseb : 1. k. 7.28 m.; 15. k. 8.10 m.
Läheb looja: 1. k. 4.26 m.; 15. k. 3.55 m.
Kõik, kes head tööd tahaivad, Loowad omad linad ja takud ketramiseks
Esimese Pärnu lina- la taKuketramlse vabrikule
Asutatud 1909 a. Khr. Fröhlingi saeweski juures. Telefon 237. Asutatud 1909 a.
Müüakse lina-ja takulõnga, soowijatele wahetatakse linade ja takkude wastu kohe lõnga.
28
A. Klssa weinitööstus
Aisa tän. 41.
Teles. 2-94.
Soowitab kodumaa marjadest loomulikult walmistatud
ja tuntud headuses maiisewaid weine.
Nõudke igalt poolt.
Hinnakirjad soowijatele maksuta.
K. 8mel'i harjatöörtüs
PSrnns. Riia tiin. nr. 48.
Walmistab tuntud headuses kõiksugu masina- ja maja
pidamise harju ja pintsleid. Müük suurel ja wäiksel
arwul.
29
12. kuu
Detsember —
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
21
22
23
24
21
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
28
29
30
31
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
25
26
■
W.
k.
Uus kalender.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
31 päewa.
Riigipöördekatse Tallinn. 18
1924. 149 protsessi otsus 19
kinnitatakse. 20
21
22
Nigulapäew. ® k. 3 h.
23
24
Nigula-Maarja p
25
26
27
28
T k. 10 õ.
29
Luutsinapäew.
30
1
Eesti Nõukogude Waba2
riigi asut. 1917.
3
4
5
6
® k. 3 h.
7
Toomapäew.
8
Talwe algus.
9
10,
11
1, Jõulupüha.
12
2. Jõulupüha.
13
3. Jõulupüha.
14
Süüta laste p. ) k. 6 h. 15
16
17
Wana aasta õhtu.
18
L Vati d
Z
NZ
<5
J»
2-
QJ
.ÜO
fH
-c
cti
--
<i>
- JZ
<0 E ** «
y
tn
—
SJ >
."3
ä
_
1 s -
y s
.L
jI a
H .g>
s § ts ?
s x
ö
n
vai
1
agsi
eo
'W
2 re tS c"
Ö
» M
s 2«
R !2
3
H
E
5 W §
•rvi Msq
5
4S ww c
c IHri
o
cu
Päike tõuseb: 1. k. 8.35 m.; 15. k. 8.56 m.
Läheb looja, 1. k. 3.30 m.; 15. k. 3.21 m.
Kõik, kes head tööd tahawab, toowad omad linad ja takud ketramiseks
Esimese Pärnu lina- ja takuketramlse vabrikule
Ahr. Fröhlingi saeweski juures.
Telefon 237. Asutatud 1909 a.
Müüakse lina* ja takulönga, soowijaile ivahetatakse linade ja takkude wastu ka kohe lõnga.
30
„UUDI S“
1
Pärnu — Rüütli 18 — Telef. 77.
IDiiliinmiphfpid
üle 800
mustri> küünlad,
vuiupuucmciu kard)
watt,pead,kunstlumi
J
jne. — Uudiskaubad! Jällemüüjatele % %.
,
walik Pärnus.
Ainuke suur
Jooge ainult G. Nuuma
mineraalvee Ja. limonaaditehase saaduseid.
Tehas Pärnus, Aia 13. Telef. 238.
JL JOOSTI
। ärides Pärnus, Rüütli tän. 23 ja Jänesselja tän. 4. |
J
Otse wabriüusi
|
W
g
|
|
jg
V
g
oma- ja wäljamaa kaubad suures walikus. Willased
lõngad, pitsid, sukad, DMC käsitöö lõngad ja siidid.
Meeste kaelasidemed, kraed,* pesu ja muud tarbed.
«Kodukäsitöö" jakid, nahktööd, eesti seelikuriie jne.
Kalameestele kalapüügi tarbed, Hollandi mutid j. m.
l§asugu pudu-, moe- ja koloniaalkaubad odawate
hindadega. Müük suurel ja wäiksel arwul. Jälle-
W
J
J
g
Z
J
W
Foto lamm e
AMERICAN STUDIO New-York — Pärnu, Rüütli t. 45 —
BracKmanni tän. 7. Suurenduste ja wärwipiltide
spetsiaaltööstus. Üleswõtted kõige wäiksemast pildist peale.
Hinnad odawamad kui mujal. Töö kõrgemas headuses.
31
0000
Soodsam õmbleja daamidele.
0
Igaks hooajaks suurim valik moode: mantleid, ball-kleite, B
palituid, kodu-kleite j. n. e. Töö maitserikas ja korralik.
Hinnad odavad.
Austusega
A. 1ÄRSULA
Pärnus, Karusselli tän. 43.
0
0000
Rätsepatö^
ARTELL
E/-
Pärnus, BracKmanni 11, Telel, 395,
Meestepaniia FätsepatBöstus A. KASEHET
Pärnus, Karusselli, tän. nr. 3.
Valmistab palituid, õhtuülikonde j. n. e. Töö korralik ja
täieliku vastutusega.
Alati kõige viimased moeuudised.
Hinnad vastutulelikud.
Austusega
A. Kasenet.
ZZZE
0
UU- ]. IdaiUSOD i õmbluse tööstus
i
! Pärnus, Jannseni 34, on ainuKe, kes valmistab naiste। ja meesterahva riideid, suure läbikäigu tõttu kõige odavamalt.
Ja juurde lõikuse kursused mõlema soo riietele õpetab
uuema, lihtsa ja ruttu äraõpitava meetodi järele.
34. Pärnus, Jannseni tän. 34.
32
^o®o°ooooooeaooooeooooooooooooooooooocooöGooooooooooooooooooooooooooooQ
|
|
Õmbleja M. Pödermann
Pärnus, Suur Ohvitseri tän. 31.
o
|
|
o
o Teen igasugu naisõmblustööd:
|
|
kleidid, mantlid, palitud,bluusid ja muud, g
g
Töö kiire ja korralik. Hinnad mõõdukad. |
Oooooooooflooooooooooooooooooooooooooooooeoooooooooooooooooooooooooooo 0°
= Minu austatud töötarvitajad!
=
Z
Võtan tellimisi vastu ka oma materjali peale. M
H
Hinnad võimalikult kokkuleppel odavad. Töö B
W
korralik ja hästi passiv.
Austusega
D
Rätsep J. Reinhold i
S’
Rätsepatööstus A. ASPE
Pärnus, Riia tän. 35.
Valmistan palituid, mantleid, ülikondi jne. Töö korralik ja
täiehku vastutusega. Alati viimased moeuudised. Hinnad
mõõdukad.
Austusega
diplomeeritud juurdelõikaja A. ASPE=
■.ö’OlO.b*<?ö.O'O.C0.oo
LuKusepa töötuba
T. Tõnisson
Pärnus, Riia tän. 53.
Valmistan püsse, õmblus- ja kudumismasinaid ja teen iga
sugu parandustöid.
2M2WWVZMÄI
33
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
tT Altilt11
lugupeetud rätsepatöö tarwitajatele, et minu tööftoN J
40411111 asub Pärnus, Pühawmmu tän. 9, nluMisel korral, g
kus wäljaõbpinud jõududega walmistan kõige uuemate moodide W
järgi igasuguseid meesteahws tsiwiii- M wormiriitieis!- R
Töö eest täielik wastutus.
g
Austusega
rätsepmeister 4* Wolmer Pärnus, Pühawaimu tän. 9. jl
öWStSSztts E. RsiKen
Pärnus, Zänesselja tän. 25.
Wõtan tellimisi wastu kõiksugu meeste- ja naisterahwa saabaste $
ja parandustöö peale.
Hinnad mõõdukad.
Töö kiire ja korralik.
| Klmeri hmlde söSdija H. KSger j
| tvõtab wastu igasuguseid Wameri yarandustöid ja hääldesäädimrsi. |
W Sealsamas rahwuswahelistel wäljanärtustel kõrgemate auhinda- W
g
dega kroonitud M. SalSNgj klawerite esitus ja müük.
g
W
Pärnus, Riia tän. nr. 105.
Telefon 306.
M
^IIIiIII!!IIIIIlIIlIIIIIlWllIIIIIiI!IIIIlIIIIIIIIIIIIIII!!!IIII!!!IIII!i!I!IIIiIII!II!liII!!!l!!Il!!II!!I!>!>iII!I!IIiII!!lI!!I!!IIl>IlIM!tIl!IIlI!WII!I>WI!Iilli!^
Wõtan tellimisi wastu igasuguste
iö MrastzWiselrs.
jslssönde
Iseäranis walmistan moodsaid ja wormikohaseid WrsaNMõ ja
daamide MSeKMg!.
Kõige austusega
Iolla liiril Pärnus, Karja tän. 15.
34
riietuda,
W
kes soowiwad
g
palitu, ülikonna, jope ja püksid rätsep Naaris'e g
hästi
see tellib omale W
V juurest. Siin on waja walida ainult moodsaid riideid ja kind- W
g lustada tellimine.
Austusega
W
1 rOffeip A. Nääris,»t.j
HõiKide sooizid lahuldaiakse
täpsuseni ainult selles äris, kus kaupade valik kõige suu- W
rem, hinnad kõige vastutulelikumad ja teenimine kiirem. W
J
kübara-, moodi- ja saapakauplus |
Selleks osutub Pärnu suurem ja täielikum
S. Levin.,
IIÄIIIilillllllllllllllllllW
Rüütli tän, 27, telefon 330,
kes pakub alati rikkalikus valikus: naisterahva villaseid- ja
siidisukki, kindaid, siidipesu, salle, moekübaraid, ballikingi
jne., meesterahvastele: igas mustris kaelasidemeid, sokke,
salle, trikoopesu, kindaid, lakkkingi, saapaid jne. KartlSUahItadest rikkalikum valik. Supeltarbed. Jälgige vaateaknaid.
35
|
g
g
g
W
Z
Z
qOOO60000000000000000060OOOOÕOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO 0OOOOOOq^
IMUM H. lOOHI I
;
Pärnus, Riia tän. 13.
;
» Daamide ja härrade juukselõikamine. Habemeajamine jne. :
> Ooooooooooooooooeooocooooooooooooooooooooooooooooooo0ooooooooooooooooo<
RT--- -
JuuKsetööstus
Fr. Jürgenson
Pärnus, Riia tän. nr. 67.
Juukselõikamine elektriga,
pea paljaksajamine 1 minuti
jooksul, habemeajamine. Daa
midele juukselokkiinine, ondulatsioon, kulmude, ripsmete
värvimine ja maniküür.
Juukselõikamise töötuba
H, MarKson
Pärnus. Wilmsi tän. 13.
Daamidele: juukselõikamine, peapesemine sooja weega jne.
Härradele: juukselõikamine, habeme
ajamine, peapesemine jne.
Teenimine kiire ja korralik.
36
|
ZusKsktWstllS E. Hermann
f
M
Pärnus, Karja tän. nr. 15.
g
1DAAMIDELE:
W
M
W
1
H
V
V
juukselõikamine,lokkimine, peapesemine,
kulmude ja ripsmete wärwimine j. n. e.
H ÄR RA D E L E : juukselõikamine, habemeajamine,
peapesemine j. n. e. j. n. e.
Blliiiilllliiiilllliiiilllliii;lllliiii!llliiiilllliiiillllhiillll!iiillll!iiilllliiiilllliiiilllliiiiiIlliiiilllliiii!llliiiillllliiilllliiiilllliiiilll!iiiillliii!illllhi:lllliiiillS
3 Juuksetööstus
0. MIHKELSON '
Pärnus, Zänesselja tän. nr. 15.
Daamide ja härrade salong.
Juukselõikamine, habemeajamine, lokkimine, kulmude ja ripsmete
wärwimine j. n. e. j. n. e. Habemenugade ja kääride teritamine.
-
r?
WII!IIIItIIIWIIIIIIiI!IIIIIIIIIIIIIIII!IIIIIIIIIIIlIlII!IIIIIIIIIIIIIIIIIIiIIII!IIIIIIUIIIII!IIIII!!II!IIiIIiIII!II!III!!IlI!IIIIIIlII»IIIlM!IIIIIIIIIIIIIIII!!IIII,II!IIIIM
|
|
Ju.uKselõiKa.mise tööstus
I
M. MUST.
j
Pärnus, Zänesselja tän. nr. 11.
g
Daamidele jahärradele.
|
W Juukse onduleerimine, maniküür, kulmude ja ripsmete wärwimine jne. W
g
J
WiiiiiiiiiiiliiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiliiiiiiiliiiiiiiiiiiiiliiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiWiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiliiiiiiiiiiiiiiiiniliiK
...................
... „„
--------------- ■
:
■ e
Teatan kõigile töötarwitajatele, et ainuke ajakohane mehaaniline
lõikeriistade teritus
on Pärnus, Wee tän. nr. 2. Eriti aga habemenugade, karwalöike ja lihahakkimise masinate jne. Töö kiire ja korralik. Täielik
wastutus. Hinnad mõõdukad.
Austusega
A. 6USTAWSON.
Habemeajamise ja juukselõikamise töötuba.
S—.
.....—------------------------------------- —ra
37
Söögisaal. ]
Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid.
Teenimine kiire ja korralik.
Kuninga tän. 15.
-----....
Eeskujulik puhtus.
Pärnus.
'
I
J
Kuninga tän. 15.
.
nH
Iiiillllliillllllulllllüillllhnlllllliiilllliiilllllliill
iillllllii!lilliiill!llliilllllliilll!lliilllllliilli!llHlill!!iillllll!ifiillliililliliillllllinlHll!illl!lli!lllllliiillllliillll!lullll!liillil!!i!lllllliiillllliiillillinllB
..Rahvamaja" einelaud
|
Pärnus, Rüütli tän. 55.
Soovitab soodsate hindadega maitsevaid
IŠISOl™ ja GWWMSUbo Köök töötab parima koka
juhatusel. Teenimine kiire ja korralik.
Austusega M. Bergmann.
|
|
W
|
|
Söögisaal
Pärnus, Linna ametimaja kõrwal.
Uue ja Munga tän. nurgal.
Alati saadaval maitserlKKad toidud..
Teenimine korralik.
Hinnad soodsad.
Austusega pr. J, JaKobson.
|
Söögisaal
|
| Pärnus, Vee tän. 13, II korral, vastu vanavene kirikut. J
| Esimese järgu koka juhatusel alati saadaval maitsevad J
J lõunad.
Teenimine korralik.
Hinnad mõõdukad, g
38
Wee tän. nr. 11.
Telefon 320.
W
QltotMttiilÜI ' kõige uuemates mustrites söögi- ja
magamistubade ning saalide, ka
binettide ja muid sisseseadeid, uksi, aknaid,
keerdtreppe kõiki sorti puust.
i
PsthyL MUUMl Puusärgid ja mitmesugust muud
MMAU walmismööblit suures walikus.
y
v-
Ostab: laudu. Pakke- palke ja mitmesugust
muud toorest materjali suuremal hulgal.
Hinnad wastutulelikud.
Tööde eest täielik wastutus-
1T‘VICY“"‘V WD MM ' W g Al MW W M M* # MM
MMi G. liras, U«. |
|
Telefon 244.
Rüütli tän. 45.
Telefon 244.
|
Alaline suur wäljawalik kõiksugu
! maja
w
liSWSsdest:
niiniumift ja emailleeritud.
Alpacca noad, kahwlid, lusikad, kulbid parematest wabrikutest.
Elektri sisseseade tarbeasjad. Elektri armatuurid, laua lambid,
petroleumi lambid ja üksikud osad. Kookus, matid, lihtsad ja
| wärwilised. Pea, riide, saapa ja mitmesugused harjad (müük
j |l wabriku hinnaga). Suures walikus kingituseks: Kristall,
| \ iaraKotia, feinsiein^ui, poriselaan ja TiiK| Kel asjaä.
Lutheri kaubad wabriku hinnaga,
39
|
!
:
li
j;
jj
n;
si
z—^.r-riiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii:.~.
_____
z
Puu- ja aiawilja kauplus
Pärnul, Puhawsimu tän. nr. 18.
Alati saadawal wärskeid banaane, apelsiine, sidroneid, hispaania sibulaid, juustu, taimewõid j. n. e.
Kilud, sprotid, silmud, igatsorti konserwe jne. jne.
Ed. ROOS.
......... .......... . .—....... - .iiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiimiiiir."-.—~
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiui
V
D
D
g
0 b b
.Ermi TreufeldL b a e
Raamatu-, kunsti-, muusika-, kirjutus- ja
joon istus materjali kauplus.
Uudiste kohale jõudmine igal nädalal. Tellimiste ja kuulutuste
wastuwõtmine kõikide sise- ja wäljamaa ajalehtede ja ajakirjade
peale.
Teatri ja kontsert-büroo.
Pärnu (Eesti), Rüütli tän. 16. Kõnetr. 178. Asutud 1879 a.
g
V
D
V
W
W
W
Kõige odawamalt ostate
walmisrildeid, ülikonnariideid, mantleid,
igasugu kleidi-, pluuse- ja pesuriideid, aknakardinaid, meeste- ja
naisterahwa kingi ning saapaid, hobuseriistu ja rihmu ainult
Aug. Klein9! ärist
Pärnus, Rüütli t. 47, telef. 9 (end. kapten Kleini majas wastu, waksali).
=0
Nõudke igast kauplusest
A. Frederkingl seepe,
mis kõige kasulikumad tarwitada.
Esitus Pärnus
Ä. UEHENDBIK,
Wilmsi tän. nr. 15.
0Ž
40
-------------- 0000
1
~—
'
Ä. Kün^,
ja
Kirjutusmaterjali Kauplus
Pärnus, Rüütli tän. 53.
s
Soowitan kõiksugu paremat kirjandust, waimulikke, ilmalikke ja kooli
raamatuid. Kantselei-, kooli- ja majandustarbeid ja uuemad gram
mofoni plaadid. Ajalehti ja ajakirju kui ka mesinikkudele kunstkärgi.
raamatus
0
I
.
—— 00EB ——-——
—
—11
PleKisepatööstus
M. L. HaiioMz ja. pojad.
Pärnus, Pühawaimu tän. 15.
Telefon 425.
Kõiksugu plekitarbete walmistamine mehaaniliselt. Suurem töö
tuba Pärnus. Töö korralik ja kiire.
Soodsam ostukoht kõigile on kullasepp
M. Lõpp’e
kuld--, hõbe-, kristaSasjade kauplus ja tööstus
Pärnus, Wilmsi tän. nr. 10,
kus alati saadawal wastutulelikkude hindadega kuld", hõbe-, besteckja kristallasju. Kuldamine, höbetamine, graweerimine, parandusja tellitud tööd walmistatakse kõik oma töökojas, sellepärast hinnad
odawamad kui mujal.
Austusega M. Lõpp, Wimsi t. 10.
Templeid.
kummis ja metallis walmistab
Temlitööstus EL HRISCH
Pärnus, Wilmsi 1.14. Telef. 367.
41
Pärnu juht.
Tööliskodu. Elewandi tän. 7. iil korral, telef. 527.
Tööliste Ühingu juhatuse asjaajamise tunnid igal äripäewal kella 7—9 õhtul.
Tööliste Ühingu Esperanto Klubi awatud igal teisipäewal
ja reedel kella 8—10 õhtul.
Tööliste Ühingu Raadio Klubi awatudjgapäew kella 7—10 õ.
Tööliste Ühingu lugemislaud. Awatud igapäew kella 10
hom. — kella 10 õhtul.
Tööliste Ühingu raamatukogu awatud igal teisipäewal ja
reedel kella 7—9 õhtul.
Trükitööliste Ühingu juhatuse koosolekud igal esmaspäewal
kella 6—8 õhtul
Töölisteatri büroo awatud igal äripäewal kella 11—1 p.
Tööiisspordi Liidu Pärnu Osakonna juhatuse koosolekud
iga kesknädalal kella 8—10 õhtul.
Ametiasutused.
Linnawaiitsus, Wilmsi tän. 5. telefon 5.
„
linnapea kabinett. telef. 21:
„
hoolekande osakond, Uus t. 12. telef. 445.
„
terwishoiu osakond,
„ „ 12 Il kr. telef. 376.
„
haridus osakond,
„ „ 12 II „ telef. 376.
„
ehitus osakond,
„ „ 12 II „ telef. 168.
„
metsa ja maade osak. „
„ 12 II „ telef. 168.
Perekonnaseisu ametnik, Uus tän. 12.
Linna haigemaja, Sillutuse tän. 2. telef. 71.
„
laste warjupaik, Rääma mõisas, telef. 262.
„
lasteaed, Põhja tän. 1. telef. 452.
„
lasteaed, Eliisabeti tän. 11. telef. 517.
,.
wanadekodu, Promenaadi tän. 31. telef. 375.
„
raamatukogu, Wilmsi tän. 2.
„
elektrijaam, Kalda tän. 4. telef. 27.
„
bakterioloogia laboratoorium, Kuninga t. 7. telef. 234.
„
tapamaja, Rääma tän. 17. telef. 102.
Aadresslaud, Possieti tän. 12. telef. 52.
Linnapolitsei, Possieti tän. 12. telef. 52.
Maakonnapolitsei, Possieti tän. 12. telef. 72.
Kriminaalpolitsei, Possieti tän. 12. telef. 271.
Kaitsepolitsei, Uus tän. 17. telef. 39.
Rahukohtu I jaosk., Rüütli tän. 19. telef. 66.
„
II
„
„
„ 19.
,, 179.
„
III
„
„
» 19.
„ 313.
42
Kohtu-uurija I jaosk., Rüütli tän. 19. telef. 315.
II „
„
„ 19.
„ 316.
Kohtupalati prokurööri noorem abi, kohtumajas, Ruuth
tän. 19, sissekäik Wee tänawalt. telef. 137.
Kohtumaja, Rüütli tän. 19. Adwokaatide tuba, telef, 314.
Maavalitsus, S. Sepa tän. 16. Administratiiw, majandus ja
terwishoiu osakonnad telef. 3, põllutöö osakond telef. 4,
haridus- ja hoolekande osakond telef. 74.
Riigimaade ülem, Suur Sepa tän. 5, telef. 43.
Maakonna metsaülem, Karja tän. 11.
Tollivalitsus, Wee tän. 8. telef. 109.
Sadamavalitsus, Waili peal, telef. 57.
Lootside kontor, Wall! peal, telef. 78.
I brigaadi staap, Merepuiestee 2. telef. 105 ja 118.
6-da üksiku jalaväe pataljoni staap, Possieti tän. 2.
9-da
,,
,,
„
„
»
”
Maakonna maamõõtja, Pärna tän. 8.
Maksuinspektor I jaosk, Wee tän. 19. telef. 44.
„
II
„
Wee tän. 19. telef. 475.
Notaarius A. Hanschmidt, Kuninga tän. 1 telef. 11.
„
T. Kullasepp, Brackmanni tän. 6 telef. 523.
„
A. Tarn mann, Wilmsi tän. 7 telef. 218.
Maakonna wangimaja, Sillutuse tän. 3 telef. 61. '
Kaitseväe ringkonna ülem, Wilmsi tän. 6.
Ühishaigekassa, Wilmsi t. 6. Sissekäik Malmi tänawalt telef. 117.
Posti ja telegrafi kontor, Rüütli tän. 21.
6-da ringkonna aktsiisiwalitsus, W. Jõe t. 1. telef. 131.
Pritsimaja, Puuturg, telef. 30.
Piirivalvevalitsus, Januseni tän. 2. telef. 172.
Tööbörse, Wilmsi tän. 5.
Konsulaadid.
Briti asekonsul, J. P. Dikcs, Pikk tän. 5 telef. 97.
Daani asekonsul, J. Jakobson, Rüütli tän. 42. telef. 191, kõne
tunnid 2—3.
Läti asekonsul, A. Schmidt, Pühawaimu tän. 8, telef. 93.
Norra asekonsul, A. Bentzen, Uus tän. 2, telef. 121. kõne
tunnid 10—1 ja 4—5, laupäewal ainult 10—1.
Rootsi asekonsul, H. Rambach, Supelus tän. 3, telef. 176.
Saksa asekonsul, R. Schmidt, Lõuna tän. 20.
Soome asekonsul, A. Martinson, Hospidali t. 22, telef. 326.
Hollandi asekonsul, Dorff, S. Jõe tän. 40, telef. 81.
43
Arstid.
E. Binmann — hamba- ja suuhaigused, Kuninga tänaw 40.
kõnet. 9—1, 4—7.
8. Belostotsky — sugu- ja nahahaigused, Kuninga tänaw 11,
kõnetunnid 10—1, 4—7.
A. Buck — närwi- ja silmahaigused, Pühawaimu tänaw 9,
kõnetunnid 10—1, 4—6.
Fr. Dahl — sisemised haigused, Kuninga tän. 28, telel. 368,
kõnetunnid 10—12, 5—6.
E. Hörschelmann — naistehaigused, linnahaigemajas, telef. 71,
kõnetunnid 3—5.
E. Jürgens — naistehaigused, Rüütli tän. 14, telef. 355, kõne
tunnid 9—12, 3—5.
E. Kaar — koolide arst, naha- ja suguhaigused, Rüütli tän. 47,
telef. 127, kõnetunnid 10 — 12, 5—6.
E. Koshemäkin,
Jänesselja tänaw 19-a, telef. 353, kõne
tunnid 10—12 ja Vž5—6.
J. Kukk, linnaarst — sisemised ja naistehaigused, Wilmsi t. 19,
telef. 58, kõnetunnid 10—12, 4—5.
A. Leppik — silmahaigused, Rüütli tän. 31, telef. 371, kõne
tunnid 10—12, 4—6.
A. Levin — sisemised ja lastehaigused, Rüütli t. 49, telef. 265,
kõnetunnid, 10—12, 4 — 6.
Chr. Luig — naistehaigused,
Supelus tänaw 13, kõne
tunnid 10—12, 4—6.
A. Marfinson — naha- ja sisemised haigused, Hospidali t. 22,
telef. 326, kõnetunnid 8—10, 1—3.
K. Mühlen kirurgilised ja naistehaigused, S.-Sepa 14, telef. 156,
kõnetunnid 10—12, 3—5.
W. Mühlen — sisemised ja kirurgilised haigused, Poska t. 18,
telef. 200, kõnetunnid 10—12, 4—5.
H. Nirk — sõjawäe ja koolide arst, sisemised ja lastehaigused,
W.-Posti tän. 1, kõnetunnid 2—3.
A. Norman — naiste- ja sisemised haigused, Jänesselja tän. 18,
kõnetunnid 9—11, 3—5.
J. Schanin — naistehaigused, Wingi tän. 17, telef. 432, kõne
tunnid 10—12, 4—5.
Elsa Sepp —- naiste- ja lastehaigused, Rüütli t. 36, telef. 429,
kõnetunnid 10—12, 3—5.
E. Siegel — naistehaigused, Brackmanni tän. 32, telef. 269,
kõnetunnid 9—11, 3 — 5.
44
E. Stammberg— sisemised ja naistehaigused, Riiat. 11, telel.
236, kõnetunnid 9—11, 5 — 6.
P. Tanilas — sõjawäe ja wangimajaarst, Wee tän. 23.
K. Taros — suguhaigused,
Kuninga tänaw 22>
kõnetun
nid 10—12, 6-7.
Juulie Tomberg-Rosimannus, Rüütli t. 28, telef. 529, kõne
tunnid 10—1, 5—7.
O. Tõmberg — bakter, labor, juh., kopsu- ja lastehaigused,
Rüütli t. 28, telef. 529, kõnetunnid 9—10, 3—5.
E. Tumma — haigem, juh. ja raudteearst, silma- ja sisemised
haigused. Poska t. 27, telef. 41, kõnet. 9—11, 3—5.
H. Uustalu — maa-arst, sisemised haigused, Aia t. 6, telef. 128,
kõnetunnid 9—11, 3—4.
J. Wares — närwi- ja sisemised haigused, Wilmsi t. 28, telef.
162, kõnetunnid 10—12, 3—5.
K. Wigotski — nina-, kõrwa- ja kurguhaigused, Rüütli tän. 53.
telef. 352, kõnetunnid 10—12, 4—5.
M. Weber — närwi- ja sisemised haigused, Riia tän. 10, kõne
tunnid 3—6.
Paula Wreinthal — naiste- ja lastehaigused, Wingi tän. 17,
telef. 468, kõnetunnid 3—5.
R. Willems — kirurgia, Pärna tän. 1, telef. 503, kõnetun
nid 8—10, 2—4.
Hambaarstid.
E. Binmann, Kuninga t. 40. wastuwõtmine 9—1 ja 4—7.
A. Jalak-Siil, Brackmanni t. 1, wastuwõtmine 10—1 ja 4—6.
H. Levin-Hirschfeldt, Aisa t. 2-a, wastuwõtm. 10—1 ja 4—6.
H. Meri-Niggol, Wõimlemise tänaw. 2, telef. 252, wastuwõt
mine 9—12 ja 6—7.
R. Mheidse-Karpova, Karja t. 4. wastuwõtmine 10—1 ja 4—7.
A. Tammann, koolide hambaarst, Sääse t. 5, telef. 56. wastu
wõtmine 9—1 ja 4—6.
H. Toomväli-Kubbo, Wilmsi tän. 7, wastuw. 10—1 ja 5—6.
P. Weermann, sõjawäe hambaarst, Wilmsi tän. 15.
Dr. J. Tomberg-Rosimannus, Rüütli tän. 28, telef. 529, was
tuwõtmine 10—1 ja 5—7.
Loomaarstid.
K. Edur, maak, loomaarst Rüütli tän. 2.
J. Pajo, linna loomaarst, Karja tän. 11.
45
Rawitsuskohad.
Pärnu linnahaigemaja, Sillutus tän 2, telef. 71. Uus ajako
hane ehitus Röntgeni kabineti ja eiektri-arstimiswahenditega. 6 eriosakonda.
Korralik osakond sünnitajatele.
Maksuta ambulants iga päew 10—12.
Maksuta nõuandepunkt kopsuhaigetele, Kuninga tänaw 7,
telef. 234, awatud igapäew 10—12.
Maksuta nõuandepunkt lastele ja emadele, Uus tän. 10r
awatud igapäew 10—12.
Linnakoolide ambulants, Uus tän. 12, awatud igapäew 3—5,
kooliaasta kestwusel.
Linna bakterioloogia laboratoorium, Kuninga tän. 7, telef.
234. Awatud uurimisobjektide wastuwõtmiseks iga
päew kella 11—12.
Maksuta ambulants suguhaigetele, linna haigemajas, iga
päew kell 9 hom.
Linna mudaravila, Supelus tän. mere ääres.
Ämmaemandad.
Arnim, Marie, Riia tän. 60.
Drevsen, Marie, Karja tän. 11.
Järv, Liisa, S.-Sepa tän. 4.
Jürvetson, Elsa, Brackmanni tän. 28, telef. 183.
Luberg, Annette, Laatsareti tän. 9.
Müllerson, Helene, Rääma tän. 11.
Paara, Marie, Riia tän. 3.
Pavlova-Burchard, Marie, Karja tän. 4.
Takk, Amalie, Karja tän. 11.
Terrepson, Martha, S.-Ohwitseri tän. 4.
Truu, Minna, linna haigemajas, telef. 71.
Schinmann, A., Karusselli tän. 3.
Apteegid.
H.
R.
F.
D.
Adamson, Rüütli tän. 39, telef. 163.
Behling (»alewi«), Riia tän. 15, telef. 370.
Kestner (»Lõwi apteek*), Wilmsi tän. 7, telef. 212'..
Lipson (»Ülejõe«), Jänesselja tän. 14, telef. 301.
46
Advokaadid.
Böthling, O., van. adv., Uus t. 6.
Järv, J., vann. adv. abi, Pärna t. 6.
Kuusner, H., vann, adv., Possieti t. 4.
Käige, E., v. adv. abi, Riia t. 42.
Koshemäkin, A., v. adv. abi, J^nesselja 19-a.
Leesment, J., v. adv., Aia t. 16.
Leik, O., v.ad v., Hospidali t. 9.
Liit, J., v. adv. abi, Riia t. 56.
Liiv, J., era-adv., Riia t. 48-a.
Mathiesen, R., v. adv. abi, Rüütli t. 51.
Matson, J., v. adv. abi, Possieti t. 4.
Reiman, H., v. adv., Aia t. 8.
Soo, H., era-adv., Aia t. 3.
Soosaar, A., era-adv., Rääma t. 8.
Staekelberg, O., v. adv. abi, Kuninga t. 13.
Tallo, J,, v. adv. abi, Rüütli tän. 47.
Tammahn, A., v. adv. abi, Vee t. 14.
Tõnisson, A. v. adv. abi, Rüütli t. 38.
Villmann, E., v. adv. abi, Rüütli t. 36.
Viitaek, tL, era-adv., Aia t. 3.
|
„PäevalehiM
j
D
U
g
H
ühes oma kaasande 99Pärnil Päävalebeg®44
on suurim, uudisterikkam ja mõjukam eestlaste ajaleht.
Lugejate ringkonna laialdasuse ja ostujõu tõttu on kuulutamine „Pärnu Päevalehes'1 Kõige KasuliKum.
J
W
g
W
Tellimise hinnad:
=
1 kuu postiga 1,50 kr.,
4,20 „
3 ,,
8,20
„
6 „
))
16,40 „
12 „
n
postita 1,35 kr.
3,80 V
7,20
n
14,40 V
=
==
| Aadress: Toimetus — Kuninga tän. nr. 32. g
g
Talitus — Rüütli t. LO, o/ü „LiiduM g
g
raamatukauplus.
Telefonid 2-39 ja 1-73. g
47
3
Mööbli- |a sadulsepa tööstus
J oh. Pefri
Pärnus, Malmi tän. 23, teles. 406,
wastu kinoteater „Pallast".
Soowitan oma töökojast igasugu
o
saali ja MjjiiKlplK türgi diikabinett lOOinil, nmneih,
Kushette ja muid töid. Ladus suu
res walikus kõiksugu tugewad hobuseriistad. Hinnad ^vastutulelikud.
Tööde eest täielik wastutus.
Austusega
J. Petti.
I
Suurem ja täielikum
I
moe» M Kubaraäri
M. Brenner
I
Pärnus, Hospidali tän. 14.
i Soovitab eriti suures valikus moodsaid hooaja
kübaraid ja karusnahku. Sealsamas kõige
täielikum masinatega kübarate pressimine, vormimine,
| värvimine, ümberõmblemine, puhastamine jne. Pärnus.
Eriti vana õlgkübarate ümberõmblemine. Tellimised
täidetakse kiirelt ja korralikult.
48
B
B. Pauilouish
kudumistööstus
ja
moekauplus
Pärnus, Rüütli tän. 32, teles. 358.
Soowitab kõige moodsamaid ja mait
serikkalt kujutud kaupasid, nagu:
jakid, jumperid, pulowrid, kostüümid,
shallid, sukad, kindad ja spordi riietus.
Suures wäljawalikus willaseid lõngasid, siiditrikooriiet jne.
Tellimised saavad kiirelt ja korralikult täidetud.
MaBWtele sm hiaiNlüvdvs.
Kõige täielikum
js kalosside ladu. |
äadawal kõiksugused moodsad ja wastu- |
Alati suures walikus saadawal
pidawad jalanõud meesterahwastele, naisterahwastele ja lastele.
------- Töö headuse eest wastutus.-----------
Odav ostuvõimalus: Kingadest beefy, hall, lakk— kr. 13.—,
12.—, 10.—, niikaua kui tagawara jätkub. Suuremal arwul
ostjatele wabriku hinnad.
MWW- uiahpikii ladu
Pärnus, Rüütli tän. nr, 29.
Telefon 216.
Mwplksed: Riia t. 58 ja Iiinesselja 15
49
Kitsarsssslise mbtet sSibuylsaa.
Maksew 15. oktoobrist 1926 a.
Pärnu — Wiluwere — Tallinn.
Segarong nr. 8/10. Pärnust kell 7,50, Sindi (tulek—minek)
kell 8.44—9.Oo, Tori 9.47—9.52, Wiluwere 10.39—10.57,
Lelle 12.42—13.30, Rapla 14.26—14.50 jõuab Tallinna Sa
dama kell 19.00.
Postrong nr. 4. Pärnust kell 23.15, Sindi 23.55—0,01, Tori
0.41—0.47, Wiluwere 1.26—1.33, Lelle 2.50—2.59, Rapla
3.46—3.54, jõuab Tallinna Sadama kell 6. 40.
Tallinn — Wiluwere — Pärnu.
Postrong nr. 3- Tallinna Sadamast kell 0.25, Rapla 3.01—3.08,
Lelle 3.50—4.02, Wiluwere 5.18—5.26, Tori 6.02—6.08,
Sindi 6.43-6.49, jõuab Pärnu kell 7.28.
Gggarong nr. 11/7. Tallinna Sadamast kell 8.3O, Rapla 11.34—
11,52, Lelle 12,40—14.00, Wiluwere 15.40—16.05, Tori
16.47-16.57, Sindi 17.41—17.55, jõuab Pärnu kell 18.47.
Pärnu — Wiljandi — Tallinn.
Segarong nr. 38. Pärnust kell 0.30, Riisselja 2.24—2.44, KilingiRõmme 3.24—3.26, Mõisaküla 4.25 (edasi segarong nr 10) 5.35.
Abja 6.05—6.15, Wiljandi 8.19—8.45, Türi 11.34—11.52,
Lelle 13.03—13.30, Rapla 14.26—14.50 jõuab Tallinna
Sadama kell 19.00.
Segarong nr. 12. Pärnust kell 6.50, Riisselja 8.26—8.38, Kilingi-Nömme 9.15—9.16, Mõisaküla 9.59—10.30, Abja 10.59
—11.10, Wiljandi 13.20—13.50, Türi 16.40—17.00, Lelle
18.14—18.30, Rapla 19.20—19.33, jõuab Tallinna Sadama
kell 22.50.
Postrong nr. 6. Pärnust kell 18.15,Riisselja 19.41—19.44, KilingiRömme 20.18—20.19, Mõisaküla 20.58—21,25, Abja 21.52
—21.55, Wiljandi 23.46—23.59, Türi 2.27-2.47, Lelle 3.54
—4.01, Rapla 4.44—4.51, jõuab Tallinna Sadama kell 7.35.
Tallinn — Wiljandi — Pärnu.
Segarong nr. 11. Tallinna Sadamast kell 8.30, Rapla 11.34—
11.52, Lelle 12.40—13.05, Türi 14.15—14.35, Wiljandi
17.33—17.55, Abja 20.00—20.09, Mõisaküla 20.38—21.00,
Kilingi-Römme 21.41—21.42, Riisselja 22,13—22.16, jõuab
Pärnu kell 23. 50.
50
S egarong nr. 9. Tallinna Sadamast kell 15.20, Rapla 18.26—
18.42, Lelle 19.30—19.35, Türi 20.46—21.04, Wiljandi 23.57
—0.35, Abja 2.55—3.13, Mõisaküla 3.55 — (edasi segarong
nr. 37) 5.40. Kilingi-Rõmme 6.20—6.21, Riisselja 6.50—7.02
jõuab Pärnu kell 8.38.
Postro ng nr. 5. Tallinna Sadamast kell 23.15, Rapla 1.54—2.02,
Lelle 2.45—3.02, Türi 4.06—4.21, Wiljandi 6.53—7.07, Abja
9.01—9.06, Mõisaküla 9.35—10.01, Kilingi-Rõmme 10.39—
10.41, Riisselja 11.09—11.12, jõuab Pärnu kell 12.30.
Wiluwere — Wan a-W ändra.
Segarong nr. 43, Minek Wiluwerest kell 2.00, jõuab W.-Wändra
kell 2.32.
• S egarong nr. 45. Minek Wiluwerest kell 5.45,jõuab W.-Wändra.
kell 6.17.
Wana-Wändra — Wiluwere.
Segarong nr. 44. W.-Wändrast kl. 0.30, jõuab Wiluweresse 1,02.
Segarong nr. 46. W.-Wändrast kl. 4.20, jõuab Wiluweresse 4.52.,
Türi — Paide — Tamsalu.
Segarong nr. 29. Türilt kell 4.50, Paide 5.25—5.47, ZärwaZaani 7.08—7.30, Tamsalus kell 9.01.
Segarong nr. 31. Türilt kell 11.50, Paide 12.25—12.45, IärwaZaani 14.04—14.30, Tamsalus kell 15.56.
Segarong nr. 33. Türilt kell 17.20, Paide 17.55—18.15, ZärwaZaani 19.37-19.50, Tamsalus 21.14.
Segarong nr. 35. Türilt kell 22.30, Paide 23.05—23.30, Zärwa-Iaani 0,56—1.15, Tamsalus kell 2.44.
Tamsalu — Paide — Türi.
Segarong nr. 30. Tamsalust kl. 4.25, Zärwa-Zaani 5,53—6.10,
Paide 7.32—7.55, Türil 8.30.
Segarong nr. 32. Tamsalust kell 12.10, Z.-Jaani 13.39—14.05,
Paide 15.21-15.45, Türil 16.20.
Segarong nr. 34. Tamsalust kell 17.07, J.-Jaani 18.29—18.40,
Paide 19.52—20.10, Türil 20.45.
Segarong nr. 36. Tamsalust kell 22.15, I.-Zaani 23.40—23.58,
Paide 1.17—1.40, Türil 2.15.
Mõisaküla — Malga.
Läti segarong nr. 5. Mõisakülast 12.25, Malga Läti 16.33—
16.50 jõuab Malka Eesti 17.00.
Segarong nr. 16. Mõisakülast 21.38, Malga Läti 1.13—1.28
jõuab Malka Eestis 1,38.
51
Läti segarong nr. 19. Mõisakülast 22,50, Malk Läti kell 2.33.
Malga — Mõisaküla.
Läti segarong nr. 6. Eesti Malgast kell 0.35, Malga Läti 0.45
—1.25, Mõisakülas 5.20.
Läti segarong nr. 20. Lati Malgast 13.30, Mõisakülas 17.35.
Segarong nr. 15. Eesti Malgast kell 16.23, Malga Läti 16.33—
16.40, Mõisakülas 20.25.
Pärnu — Riisselja — Ikla.
Segarong nr. 12 39. Pärnust kell 6.50, Riisselja 8.26—8.50,
Iklas 12.25.
Segarong nr. 40/41. Iklast kell 15.10, Riisselja 19.15—19.43,
Pärnus kell 21.20.
Pärnu — Sindi. Sindi — Pärnu.
Peale Pärnu — Wiluwere — Tallinna liinil liikuwate rongide,
on Pärnu ja Sindi wahel weel erirong.
Pärnust wäljasöit kell 15.30, Sindis kell 16.11.
Minek Sindist kell 16.50, jõuab Pärnu kell 17.32.
Raudtee sõidupiletite hinnad Pärnu jaamast.
Papiniidu
Sindi
Tammiste
Tori
Wiluwere
Wana-Wändra
Eidapere
Lelle
Ravla
Tallinn-Wäike
Tallinn-Sadam
Waskrääma
Surju
Riisselja
2 kl.
25 s.
45 „
75 „
95 „
145 „
175 „
190 „
230 „
285 „
430 „
440 „
50 „
70 „
90 „
2 kl.
3 kl.
110 s.
15 s. Sigaste
130 „
30 „ Kilingi-Rõmme
135 „
50 „ Woltwsti
170 „
60 „ Mõisaküla
305 ;,
95 „ Wiljandi
455 „
115 „ Türi
490 „
125 „ Paide
430 „
155 „ Walga-Eesti
655 „
190 „ Tartu
285 „ Läti otseühendus.
255 „
295 „ Rujene
385 „
35 „ Malk L.
45 „ Riga
880 „
60 „
3 1kl.
75 s85 //
90 //
115
205 //
305 //
325 ,/
290
435
ff
ff
ff
170
255
585 //
ff
ff
Kohvik, koogi ja pagariäri
ÄUg. LINDORF
Pärnus, Vee tän. 13.
Alati saada suures valikus värskeid saiu, kooke, torte ja mitmesuguseid
maiusküpsiseid. Tellimised täidetakse ruttu, korralikult ja maitserikkalt.
52
Auto- ja onmiWöhcndused.
Pärnu — Tallinn.
Pärnust wäljasöit igal äripäewal kell 6 hom. K. Siitani äri
juurest Rüütli tän. 51, teles. 204.
Tallinn — Pärnu.
Tallinnast ärasõit igal äripäewal kell 7.30 Friedrich Johni juu
rest Aia ja Inseneri tänawa nurgal. Piletite eelmüük Reisibüroos
Pikk tän. 6, teles. 2020 ja Inseneri tän. nr. 1.
Waldhof — Turuplats — Siimo si l d.
Omnibus nr. 1. Ühendus igapäew kella 8 hom. alates kuni
kella 7 õhtul. Wäljasöit Waldhofi poolt täistundidel, Siimo silla
juurest Pooltundidel.
Waldhof — Turuplats.
Omnibus nr. 2. Peale omnibus nr. 1 Peab igapäew kella
1/28—7 õhtul Waldhof — Turuplatsi wahel ühendust weel omnibus
nr. 2. Wäljasöit Waldhofi Poolt pooltundidel, turu poolt täistundidel.
Sindi — Pärnu.
Sindist wäljasöit igapäew, kl. 7,30 ja kl. 10.30 hom. ning kl. 3,30 p.l.
Laupäewiti lisaühendus Sindist kl. 2.30 P. l.
Pühapäewiti
„
„
„ 7.00 õhtul.
Pärnu — Sindi.
Pärnust wäljasöit igapäew kell 9.15 hom., kell 1 päewal ja
kell 16.15 õhtul.
Laupäewiti lisaühendus Pärnust kl. 2.30 p. l.
Pühapäewiti
„
„
„ 10.00 õhtul.
Omnibussi seisukoht LaStePargi juures.
Jõesuu — Tori — Sindi — Pärnu.
Jõesuust wäljasöit igal äripäewal kell 6.30 hom., Torist kell 7,
Sindist kell 7,45, Pärnu jõudmine kell 8.15 hom.
Pärnu — Sindi — Tori — Jõesuu.
Pärnust wäljasöit igal äripäewal kell V25 p. l., Sindist kl. 5.30,
Jõesuu jõudmine kell 6.45 õhtul.
Pärnu — Tõstamaa — KaStna ja tagasi.
Pärnust wäljasöit Ülejõelt Majanduse Ühisuse juurest kell 4.30 p.l.,
Audrust kell 5, Pootsist kell 6.55, Tõstamaale jõudmine kell 7.30 öht.
ja Kasinasse kell 8 öbtul.
Kasinast wäljasöit kell 5,30 hom., Tõstamaalt kell 6, Pootsist
rell 6,35, Audrust kell 8,30, Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igapäew.
53
Pärnu — Lihula ja tagasi.
Pärnust wäljasõit Wee t. 4 kl. 4 p. l., Lihulasse jõudmine k. 8 õht.
Lihulast wäljasõit kell 5 hom., Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igal äripäewal. Teles. 130.
Pärnu — Kabli ja tagasi.
Pärnust wäljasõit postkontori juurest kell 4 p. L Kablisse jõud
mine kell 6,50 õhtul.
Kablist wäljasõit kell 5,30 hom.. Pärnu jõudmine kell 8 hom.
Ühendus igal äripäewal.
Treimam sõit kaks korda nädalas
— igal teisipäewal ja reedel, neil juhtumistel aga, kui wähemalt 6
sõita soowijat, ka teistel Päewadel.
Treimanist wäljasõit kell 5 hom.
P ä r n u — P.- Z a k o b i ja tagasi.
Pärnust wäljasõit Ülejõelt Majanduse Ühisuse juurest Iänesselja
tän. nr. 8. kell 4.30 p. !.. Jakobisse jõudmine kell 6,30 õhtul.
Jakobist wäljasõit kell 7 hom.. Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igal äripäewal.
BI!l’i||l||liil||||Hi|||||iiil||||lii|||||iii|||||i!i[||||iii|||||liil||||ini||||iii|||||iii|||||iii|||||iii|||||iii|||||lii|||||lii|||||iiil||||iui||||lii||||||iil!|||lH||||||ii|||^
j
SchkMSlett aaw ja osade mN.
|
M Autod kohapeal näha ja demonstreerimine hinnata. Peale J
M selle müügil, autokummid ja igasugused muud autotarbed, M
M õlid, oma bensiini automaat Kuninga ja Hommiku t. nurgal. G
l=—
M
K. WIKS
Pärnus, Kuninga tän. nr. 36.
l
I
Telefon 549.
r
=
Pärnus, Riia tän. nr. 43.
Valmistan igasugu meesterahva ülikonde, mantleid, palituid,
joppesid jne. Töö kiire, korralik ja täieliku vastutusega.
Alati kõige viimased moeuudised. Austusega
J, La.an,
°°00000000000000000000000000000000000000000000000009000000000000000000°
54
| Rohu ju MMMMM B. SLediug
Pärnus, Riia tän. nr. 15.
Soowitab: lõnga- ja riidewärwe, maaleriwärwe ja tarbeid, oma
ja wäljamaa lõhnaseepe, lõhnaõlisid ja puudrit. Majapidamise
tarbeid: seebikiwi, kampwoli, kloorlupja, rohelist seepi jne.
Kummikaupe, kraadiklaase, baromeetreid jne.
Tinti omast
wabrikust tuntud headuses pudeli ja liitriwiisi.
Raadio-elektrotehnika büroo.
Wee tän. 10. Raadioaparaadid, nagu: uute walmistus, wanade
ümbertegemine uue süsteemi peale, Work annoded, kütte aparaatide
ehitus, grammofoni kõwendajad, parandus koha Peal ja aparaatide
ülesseadmine, akkumulaatorite laadimine, parandus jne. Elektri
aparaadid ja mootorid. Tolmuimejad, masseerimise-, keedu-, soojendusaparaadid, triikrauad, dünamod, magneetod, babiinad jne.
Peale selle igasugu elektrisisseseaded.
fopilWWi
Täpne kell on igale truimaks kaaslaseks. Tea4/vUvUUllllvi tan lugupeetud töötarwitajatele, et olen kellasepa töökoja Tartust siia ületoonud, parandan ja reguleerin kõik
sugu Keerulisemaid Kellasid ja mehaanilisi muusikariistu. Töö eest
Aupaklikult
täielik wastutus.
Diplomeeritud kellasepmeister OSKAR PILTIN
Pärnus, Wee tän. 13, pagar Lindorfi kõrwal.
0;
-... -
.
~ 03 -
-
'
i. EB - ---
■
.... "
W. Seemann — Pärnus
Wingi tän. nr. 6.
Erialad: raamatuköitmine, karpide tööstus, paberi
kaubad, piltide raamimine, klaasimine ja wanade pil
tide puhastamine. Töö hinnad ja headus wäljaspool
wõistlust.
. -_7~.
1
1
..... -
55
_00zz.\
...
■
1
-
-g
Laadad.
Laupäewadel ja pühapäewadal laata ei peeta, 'kui see aga
kuupäewade järgi nii juhtub, siis peetakse laat jägmisel äripäewal.
Jaanuaris:
2. Krüüdneris.
4. Wana Irboska alewis.
5. Rootowo wallamaja juures.
7. Wõrus.
7. Haimre w.
8. Tartus.
8. Meremäe w.
9. Kikewere küla, Kapu w.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Suure-Jaani alewis.
10. Laura alewis.
12. Koeru ai., Weinjärwe w.
12. Antsla alewis.
14. Põltsamaal.
15. Laekweres, Simuna k. 2 p.
15. Jõgewa mõisas.
15. Võlupe pl. Parasmaal.
15. Kolga-Jaani kirikum.
17.
17.
20.
20.
20.
21.
22.
25.
23.
23.
23.
24.
24.
25.
25.
25.
28.
30.
Kolowere w.
Mustla alewis.
Misso wallamaja juures.
Kuresaares.
Irboska jaama juures.
Wana Irboska alewis.
Imawere w., e. Pala k. j.
Türi linnas.
Walgas.
Haapsalus.
Rasinas.
Paides.
Jõelehtmes.
Laura alewis.
Esna wallas.
Wõõbsul.
Keilas.
Nissis, Riisipere w.
Weebruaris:
1.
1.
1.
2.
2.
2.
3.
3.
3.
4.
4.
5.
5.
5.
— Pärnus, küünlalaat esimesel kesknädalal ja neljapäewal
— Audrus, reedel enne wastlapäewa.
Mässu w.
6. Narwas 2 päewa.
Kallaste alewis 2 p.
6. Oru wallas.
8. Elwa alewis.
Roela w., Wiru mk. 2 p.
8 Meremäe w.
Kilingi-Nõmmel.
9. Saare postijaama j.
Halliste, Pornuse.
10. Antsla alewis.
Raplas.
10. Räpina wallas.
Jõgewa alewis.
10. Raasikul.
Maasi w.
Weltsa w., Mihkli kihelk*
10. Rakweres 2 p.
Wõrus.
10. Sooniste w.
Wana Irboska alewis.
10. Keina wallas.
Rootowo wallam. j.
10. Wärskas, Järwesuu w.
Tõrwa linnas.
10. Laura alewis.
Õisu, Alliku w.
11. Põltsamaa linnas.
56
12.
14.
15.
15.
16.
17.
17.
19.
20.
20.
20.
20.
Tapal 2 p.
Tamsalus.
Paldiskis.
Lähtrus.
Wiljandis 8 p.
Tartus.
Haibal, Kernu w.
Paides.
Rawilas, Kose külas.
Irboska jaama j.
Misso wallam. j.
Kuresaares.
20.
21.
21.
21.
22.
22.
25.
25.
26.
28.
28.
28.
Kurawa p. j., Warbola w.
Walgas.
Wana Irboska alewis.
Mühu-Suure wallam. j.
Mustwee alewis.
Wõrus 8 p.
Lihulas.
Laura alewis.
Wõõpsu alewis.
Wiljandis 2 p.
Maasi w,, Tagawere k.
Ninakülas, Peipsiäär. w.
Märtsis:
1.
1.
1.
1.
2.
3.
3.
4.
4.
4.
5.
5.
5.
5.
7.
8.
8.
8.
8.
9.
9.
9.
10.
10.
10.
10.
10.
10.
10.
10. Laewa w.
Piirsalu wallas.
12. Wõrus.
Kärdla alewis.
12. Ardu k. Triigi w.
Jõgewa alewis.
12. Hellamaal.
Kehtna w.
12. Amblas.
Nabala wallas.
14. Käsukonna asund.
Jõhwi alewis 2 p.
14. Waimastwere wallas.
Lehtse alewikus.
14. Mõisaküla alewis.
Wõhma alewis.
14. Kodijärwe asunduses.
Wana Irboska alewis.
14. Mustjala wallam. j.
Kiwiloos, Peningi w.
14. Petseris.
Rootowo wallam. j.
Reedel enne 15. märtsi —
Kirblas.
Põltsamaa linnas.
Metsakülas, Leisi w.
15. Raplas.
Salla k. Simuna kihelk.
16. Rannu wallam. juures.
Otepää alewis.
16. Maasis.
Antsla alewis.
18. Sangaste kir.-kõrtsi j.
Meremäe w.
18. Kastnas, Tõstamaa k.
Iisaku asund. 2. p.
18. L.-Tähtkw. w., Sadala k.
Uuemõisa w. 2 p.
18. Kallaste alewis 2 p.
Emmaste w.
18. Keilas.
Hageri kiriku juures.
Küti w., W.-Jakobi k. j. 2. p. 18. Järwa-Jaanis.
18. Kalwi w., W.-Nigula k. j.
Haapsalus.
20. Kuresaares.
Paatsalu w.
20. Märjamaa w.
Pilistwere alewikus.
20. Irboska jaama j.
Wärskas, Järwesuu w._
20. Misso wallamaja j.
Laura alewis.
20. Awinurme wallamaja j.
Uue-Wändras, Suurejõel.
Puhjas.
57
20.
20.
20.
21.
21.
22.
23.
23.
23.
23.
23.
24.
24.
25.
25.
26. Rakweres, 2 päewa.
Jüri kiriku juures,
26. Rutikwere asund.
Pindi w., LewiL
26. Kärgula w. Sulbi alew.
Türi linnas.
26. Krüüdneri w., WanaUlila w,
Prangli mõisas.
Wana Irboska alewis.
26. Wahastus.
Albu wallam. juures.
. 26. Ruunal, Wihterpalu w.
Walgas 2 p.
28. Paides.
Wasknarwas.
28. Waiguta asund.
Walgjärwe w.
28. Kasepere p. j. Kloostri w
Warnja k. Kawastu w.
28. Kellamäe kõrtsi juures,
Leisi alewis.
Kaarma-S. w. 2 p.
Laiuse w., Mõra as.
Laekweres, Simuna khlk. 2 p. 31. Mustwee alewis 2 p.
Wiljandis — neljapäewal pä
Woldis.
rast Lihawõtte p. 2 p.
Laura alewis.
Aprillis:
Juurus.
Antsla alewis.
Rõigaste w., Puskarus.
Alajõel. Wirumaal.
Wana Irboska alewis.
Harkus, Mäe juures.
Rootowo wallam. j.
Wäike-Kolkja k. Peipsi
äärne wald.
6. Taebla w.
8. Kastre-Wõnnu w., endise
Suitsu kõrtsi juures.
8. Waiwara m. 2 p.
8. Roopaka m. Pärsama w
8. Tamsalu jaama j.
8. Meremäe w.
9. Elwas.
10. Sooniste w.
10. Põltsamaal.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Wõlla-Kihlepas.
10. Sauel, Arudewahel.
10. Loona wallam. j.
10. Laura alewis.
11. Pati Nurmeotsal.
12. Wõrus.
1.
2.
2.
2.
4.
5.
5.
5,
Kolowere w.
Pikewere k., Kapu w.
Kärlas.
Torgu wallam. i.
Hummulis, „Soe‘l k. j.
Wastse-Kuuste w., Koorwere kõrtsi juures.
15 Säru wallam. j.
15. Kuusalu alewikus.
15. Tapa linnas
15. Kihelkonna alewikus.
16 Woltweti Keremal.
16. Paiiwere w.
17. Karula wallam. j.
18. Wigaia w.
18. Tarwastu, Mustla alew.
18. Rahukülas, Kogula w.
18. Koeru alewis.
18. Petseris.
19. Kilingi-Nõmmel.
19. Rogosi w., Luutsniku as.
19. Kadrina khlk., Wiitna kõrtsi f19. Lüganuse kir. j., Püssi w.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula alewis.
20. Misso wallam. j.
12.
12.
13.
13.
14.
14.
58
Mi-, mootor- la jalgratta tarbele
eriäri Pärnus,
ili1O||||Nii||||i»ll!||i»lll||ni|||||lH|||||l»i||||iii|||||!ii||||||ii||||||ii|||||iii|||||ii'õ||||iii|||||ii!!|jjjiniji||iii|||||;ii||i||iii|||||iiiif[||iii||]]|iii|'ii
K. Siitan & Co.
Rüütli iän. 51.
Telefon 20S.
Alati saadaval suures valikus
autos moiois ja jalgratta tarbed,
ESITUSE D:
„Renault“ ^Erskine — Studebacker“ autod.
„Zundapp“, „Royal Enfield“ mootorrattad.
„Latvello<<, („Royal Enfield" jalgrattad.
„Firestone“, „Miller“ autokummid.
Shell bensiin ja määrdeõlid.
Peale selle saadaval kõiksugu elektri materjaal,
grammofonid, nende plaadid Ja. jahiiarbed.
Autobussiliinid:
Pärnu — Tallin.
Pärnu — Sindi — Tori-Jõesuu.
Pärnu linnas.
K. SITTAN & CO.
Rüütli iän. 51.
59
Telefon 205.
20. Alaweres.
20. Kuresaare linnas.
21. Wana Irboska alewis.
Tartus (neljapäeval pärast
Ülestõusmis pühi).
21. Wäike-Maarjas.
23. Orajõe Kablis.
22. Sauga wallamaja juures.
23. Raadi w., Wasula Rojasilla k. juures.
23. Keilas.
23. Kuimetsa w.
23. WÕrus.
24. Wastseliina wallam. j.
24. Amblas.
24. Esnas.
25. Märjamaa w.
25. Kabala wallamaja j.
25. Koonga wallam. j.
25. Kanepis.
25. Laura alewis.
25. Peri w.
25. Saulepi w., Warbla k.
25. Laimjala w. Kõiguste
kõrtsi juures 2 päewa.
Narwas 2 p.
Suure-Jaani alewis.
Laatre w. Tsirgula ai.
Lutiku alew., Päidla w.
Moisekatsi wallam. j.
Jõgewa alewis.
Kohilas.
Leebiku wallam. j.
Saare w., Saare k. j.
Abja-Paluojal.
Krüüdneri w., Sulaoja
Sulaoja kõrtsi juures.
28. Rakweres 2 p.
28. Kärus.
29. Waigas.
29. Torma w., Lullikatku k.
29. Ahja w., Kärsa k.
29. Liiwal, Koiga wallas.
29. Stolbowo talus, Laura. w„
30. Kargu alewis.
30. Haanja w. Haanja as.
30. Meeri w., Wastse-Nõo s..
30. Nissi, Riisepere w.
30. Kuremaa, w., Palam. k.
25.
26.
26.
26.
26.
26.
26.
27.
27.
28.
28.
Mais:
1. Petseris.
— Pärnus, Jürilaat, esimisel kesknädalal ja neljapäewaL
2.
2.
2.
2.
2.
2.
2.
2.
3.
3.
3.
3.
Waikna w., Päri as.
Mõnniste wallam. j.
Tõrwa linnas.
Wändra alewis.
Kõlleste w., Alamustil.
Räpina wallam. juures.
Petseris.
Roela w. Torma jaam. j.
Oru w., Linnamäel.
Lille-Hiiekannul.
Kawastu w., Koosa k.
Kaarepere w., Pikjärwe
kõrtsi juures.
3.
3.
3.
3.
4.
4.
4.
4.
5.
5.
5.
5.
60
Krabi wallam. j.
Otepää alewis.
Anija wallam. j.
Uuemõisa w., Tumala as..
Karilatsi w.
Tahewa wallam. j.
Wana Irboska alewis.
Jõhwi alewis 2 p.
Haapsalus.
Saaluse wallamaja j.
Rootowo wallamaja j.
Pala w., Kodawere PÕllum
Seltsi platsil.
5. Velise w.
6. Antsla alewis.
6. Järwakandi wallam. j.
7. Mõisaküla alewis.
7. Lohusuus.
7. Peri w., Põlwa kir. j.
8. Tsooru w., Roosikul.
8. Meremäe w.
8. Walgejõel, Kõnnu w.
8. Võisikus, Rõika vabriku j.
9. Häädemeeste!.
9. U.-Antsla wallam. j.
9. Kernu w., Haiba poe j.
10. Priipalu as. Kuigatsi w.
10. Uduweres, Jakobi khlk.
10. Põltsmaa linnas.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Wana-Roosa wallam. j.
10. Kuiwajõel.
10. Laura aleisw.
10. Rõngu alewikus.
10. Põltsamaa linnas.
11.
11.
12.
12.
12.
12.
14.
14.
14.
15.
16.
18.
19.
20.
20.
20.
21.
22.
23.
22.
25.
25.
Misso wallam. j.
W.-Kuuste w., Reola as.
Antsla alewis.
Õisu jaama juures.
Wõrus.
Kudina w., Pataste k. j.
Holstre wallamaja j.
Karilatsi w., Ala-Jaani t.
Puka alewis.
Kuresaares.
Paides.
Sangaste kir.-kõrtsi j.
Leisi alewis 7 p. (riidelaat)...
Misso wallam. j.
Irboska jaama j.
Selis, Tõstamaa kihelk.
Wana-Irboska alewis.
Wõõpsu alewis.
Walgas.
Pärsama w., Mätja k.
Laura alewis.
Koeru alewis.
Juunis.
1. Krüüdneri w. Maaritsel.
1. Kärgula w., Sulbi ai.
1. Rasina w.
2. Petseris.
2. Türi linnas.
4. Wana-Irboska alewis.
5. Wiljandis 2 p.
5. Rootowo wallam. j.
8. Rapla alewikus.
8. Meremäe w.
9. Antsla alewis.
10. Hageri kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Wärskas, Järwesuu w.
12. Paides.
13. Woltweti Keremal.
14. Wastse-Kuuste w., Lootwina as.
15.
16.
18.
20.
20.
20.
20.
30.
20.
20.
20.
21.
21.
25.
26.
26.
26.
61
Märjamaal.
Tapa linnas.
Kilingi-Nõmmel.
Põltsamaa linnas.
Irboska jaama j.
Pikasillal, Patküla w.
Misso wallam. j.
Mustwee alewis 2 p.
Nissi alewikus.
Järwa-Jaanis.
Kaarma-Suure wallamaja
j. 10 p. riietelaat.
Wõrus.
Wana-Irboska alewis.
Laura alewis.
Wiljandis 2 p.
Piirsalu w.. Ristil.
Laiksaare-Urisaarel.
28. Mõisaküla alewis.
29. Tahkurannas, end. Wõiste
kõrtsi juures.
26. Rakweres 2 p.
26. Wihulas, Haljala kihelk.
26. Tarn salus.
Juulis:
— Pärnus, Jaanilaat esimesel kesknädalal ja neljapäwal.
1.
1.
1.
3.
3.
4.
4.
4.
5.
7.
8.
8.
Walgas.
Haapsalus.
Wana-Kariste wlm. j.
Paides.
Wiitna kõrtsi j., Kadrina
khlk. 2 p.
Wana-Irboska alewis.
Antsla alewis.
Tartus.
Rootowo wallam. j.
Petseris.
Meremäe w.
Taagepera wallam. j.
10.
10.
10.
15.
18.
18.
20.
20.
21.
23.
24.
25.
Wärskas, Järwesuu w.
Tarwastu asunduses.
Laura alewis.
Karksi-Nuias.
Tõrwa linnas.
Otepää alewis.
Misso wallam. j.
Irboska jaama j.
Wana-Irboska alewis.
Kuresaares 10 p. riietelaat.
Wõrus.
Laura alewis.
Augustis:
1.
1.
2.
4.
5.
6.
7.
8.
8.
10.
10.
10.
12.
15.
15.
16.
17.
20.
20.
Kilingi-Nõmmel.
Paides.
Pärnus 3 nädalat.
Wana-Irboska alewis.
Rootowo wallam. j.
Türi linnas.
Holstre wallam. j.
Elwas.
Meremäe w.
Kuresaares.
Wärskas, Järwesuu w.
Laura alewis.
Wana-Wõidu wallam. j.
Tuhalaane wallamaja j.
Koeru alewis.
Martna wallas.
Põltsamaal.
Misso wallam. j.
Walgutas.
20.
21.
21.
21.
22.
23.
25.
25.
25.
26.
26.
28.
28.
29.
30.
31.
31.
31.
62
Irboska jaama juures.
Laiksaare-Urissaares.
Kallaste alewis 2 p.
Wana-Irboska alewis.
Pati-Nurmeotsal.
Walgas.
Wõrus.
Narwa-Jõesuus 2 p.
Laura alewis.
Paides.
Mõisaküla alewis.
Rakweres 2 p.
Petseris.
Tõrwas 2 p.
Antsla alewis.
Helme asunduses.
Häädemeestel.
Suurejõel, U.-Wändras.
Septembris:
1. Suure-Kõpu wallas.
1. Kaarma-Suuremõisa j.
2. Suure-Jaani alewis.
3. Selis, Tõstamaa kihelk.
4. Wana-Irboska alewis.
5. Wiljandis 2 p.
5. Sauga wallamaja juures.
5. Rootowo wallamaja j.
5. Wõõpsu alewis.
6. Wastemõisas.
6. Meeri w., Wastse-Nõo as.
7. Hammulis, „Soe" k. j.
7. Wõlla-Kihlepas.
7. Wana-Kariste wallamaja j.
7. Tamsalus.
8. Meremäe w.
8. Hallistes, Pornuse Lenhofis.
8. Kihelkonna alewikus.
9. Kaarli waliam. juures.
9. Puiatu asunduses.
10. Kärstna asunduses.
10. Olustweres.
10. Krabi wallamaja j.
10. Rutikwere asunduses.
10. Kiiingi-Nõmmel.
10. Laura alewis.
10. Puhjas.
10. Hellamaal.
10. Tapa linnas 2 p.
10. Wärskas, Järwesuu w.
11. Lelle-Hiiekõnnul.
12. Laewa w., end. kõrtsi j.
12. Wiitna kõrtsi j., Kadrina
khlk. 2 p.
12. Loodi kõrtsi j.
12. Maasi w., Tagawere küla
karjamaal.
12. Türi linnas.
13. Walgas.
13. Kolga-Jaani kiriku juures.
13. Iisaku asunduses 2 päewa.
14.
14.
14.
15.
15.
15.
15.
15.
16.
17.
17.
17.
18.
18.
18.
19.
19.
19.
20.
20.
20.
20.
20.
20.
20.
20.
21.
21.
21.
21.
Kuresaares.
Wiitina wallamaja juures.,
Õisus, Alliku w.
Warblas, Saulepi w.
Tammistes, Pärnu k.
Abja-Paluojal.
Kohilas.
Jõgewa alewis.
Rõngu alewikus.
Uusna asunduses.
Uduweres, Jakobi khlk.
Räpinas 2 p.
Sangaste kiriku kõrtsi j.
Alaweres.
Kaareperes.
Kergu alewis.
Mustwee alewis.
Kalli küla karjam., Kogula w
Paistu kirikum.
Kiwi-Wigalas.
Irboska jaama j.
Kärgula w., Sulbi ai.
Misso wallam. j.
Jõgeweste wallamaja j.
Põltsamaal.
Wõsikus, Rõika wabriku j.
Tahewa wallamaja j.
Orajõe Kablis.
Rõuge kiriku j.
Wõlupe kõrtsi j., Paras
maa wallas.
21. Wahastu w.
21. Wana-Irboska alewis.
22. Kastnas, Tõstamaa kihel.
23. Tartus.
23. Paides.
23. Sürgawere asunduses.
23. Holdre m., Helme kihlk.
23. Järwakandis.
23. Keina w.
24. Wõrus.
63
:24.
24.
25.
25.
25.
25.
25.
25.
26.
26.
26.
26.
27.
Kirblas.
Priipalu ai., Kuigasti w.
Watlas, Paatsalu w.
Wana-Suislepi wallam. j.
Laura alewis.
Antsla alewis.
Loonja wallam. juures.
Maasi w., Liigalasma kar
jamaal, Wesiaia wär.
Tallinnas 3 p.
Taebla wallas.
Pööraweres, Jakobi k.
Põltsamaal.
Kuusalu alewikus.
27.
28.
28.
29.
29.
29.
29.
29.
39.
29.
29.
30.
30.
Põlwa kiriku juures.
Kuresaares.
Tori alewis.
Haapsalus.
Roela w., Wiru maak. 2 p.
Kirepis, kõrtsi juures.
Kuimetsa w.
Ambla alewis.
Warbola w., Kurawal.
Karksi-Nuias.
Wara w., Matjamai.
Haanja w., Haanja as.
Metsakülas, Leisi w.
Oktoobris:
— Pärnus, Mihklilaat, esimisel kesknädalal ja neljapäewal.
4.
Tudolinna wallam. j. 2. p.
Waikna w.
4.
Oru w., Linnamäel.
5.
Audrus.
5.
Liiwal, Koiga w.
5.
Keawa raudtee j. lähedal,
6.
Kehtna w.
6.
1. Kasina w., end. kõrtsi j.
6.
1. Mehamäe wäljal, Lewala
6.
k., Uuemõisa w., 2 p.
7.
2. Märjamaal.
7.
2. end. Torma jaama j.
7.
2. Tõrwa linnas.
8.
2. Nabala w.
8.
3. Laanemetsa wallamaja j.
8.
3. Wändra alewis.
3. Loosi w., Lindoras.
8.
3. Kawastu-Koosal.
8.
3. Narwas 2 p.
8.
3. Tõrwas.
9.
4. Paldiskis.
10.
4. Rõuge w., Sänna k. j.
10.
4. Kuiwajõel,
10.
4. Wana-Irboska alewis.
4. Wiitna. j., Kadrina khlk. 2 p.
1.
1.
1.
1.
1.
1.
64
Wana-Kuuste w., Reola walge
kõrtsi j., Kadrina kihelk. 2 p.
Päidla w., Lutiku alewik.
Lihula alewis.
Kabala wallas.
Rootowo wallamaja j.
Kudina w., Pataste kõrtsi j.
Jõhwi alewis 2 p.
Tapa linnas.
Kaarma-Suuremõisa j.
Viljandis 2 p.
Avinurmes.
Hageri s.
Pukas.
Meremäe v.
Peipsiääre v., VäikeKolkja külas.
Vaimastvere vallamaja j.
Mustjala asunduses 2. p.
Velise vallas.
Pikevere k., Kapu v.
Valgas.
Värskas, Järvesuu v.
Hellermaal. Hiiu-Suurmõisa vallas.
19. Tarvastu asunduses.
10. Imavere v., Paia k. j.
19. Rõigaste vn Puskarul.
10. Valgejõel, Kõnnu v.
19. Rogosi wallamaja juures.
10. Lohusuus 2 p.
10. Lüganuse kiriku j., Püssi v. 19. Jõeiehtmes.
20. Misso wallamaja j.
10. Laura alevis.
20. Wana-Roosa wallamaja j.
11. Mõisakülas.
20. Uue-Antsla wallamaja j.
11. Riidaja vallam. j.
20. Kõlliste w., end. Tille kõrtsi ]L
11. Torgu vallam. j.
20. Irboska jaama j.
12. Tartus.
20. Koeru alewis.
12. Vastseliina vallamaja j.
20. Põltsamaal.
12. Keilas.
21. Haapsalus.
12. Illuka! Kuremäel 2 p.
21. Saaluse wallamaja juures
12. Leisi ai. 3 p.
21. Wana Irboska alewis.
12. VeUsa v., Keblaste.
21. Kastre-Wõnnu wallam. j.
13. Võrus.
21. Puunal, Wihterpalu wald.
13. Salla kül., Simuna k.
22. Kärgula w, Sulbi ai.
13. Kärla v., turuplatsil.
23. Kõo asunduses.
14. Kilingi-Nõmmel.
23. Moisekatsi w.
14. Vana-Tänasilma v. j.
23. Kasepere poe j., Kloostri w.
14. Erastvere v., Kanepi all.
23. Wasula, Rajasilla k. j.
14. Petseris.
24. Laatre w. Tsirguiinna ai.
14. Albu vallam. j.
24. Kõlleste w., Krootuse as.
14. Mässu vallas, Virtsus.
25. Ellamaa, Sooniste w.
15. Säru vallam. j.
25. Laura alewis.
15. Raplas.
•
25. Rannaküla Römmi karjamaal,
15. Rannus.
Maasi w.
15. Kuremaa v., Palamuse kihel.
25. Tsooru w., Roosikul.
15. Avinurme vallamaja j.
25. Esnas.
15. Rakveres 3 päeva.
26. Wõrus.
16. Karula vallamaja juures.
27. Saare w., Saare küla j.
16. Leebiku vallamaja j.
16. Muhu-Suurev. magasiaida j. 27. Laekweres, Simuna khlk, 2 p.
16. Vastse-Kuuste v., Lootvina a .28. Taageperas, Ala ai.
28. Woltweti Keramal.
17. Koloveres 2 p.
17.-Koonga vallamaja j.
28. Misso wallamaja j.
17. Anijal.
28. Puurmanni w., Piknurme khl.
17. Otepää alevis.
28. Krüüdneri w., Pusu k. j.
18. Kuresaares.
28. Järwa Jaanis.
18. Emmaste v., Metsalaugu khlk.29. Torma w., Lullikatku k.
18. Suure-Jaani alev.
29. Ahja w., Kärsa k. j.
18. Võõpsu alev.
29. Laura w., Stolbowo tal.
18. Lohusuu v., Lohusuu k.
31. Sindi-Lodja kõrtsi juures.
18. Väike-Maarjas.
31. Mõniste wallamaja j.
65
Novembris:
1. Harkus, Mäe juures.
1. Viru-Jakobi kiriku juures,
Küti vallas, 2 päeva.
1. Mätjaküla karjasmaal,
Pärsamaa vallas.
2. Paides.
2. Suurejõel, Uue-Vändras.
2. Kodavere Põlluni. Seltsi
platsil, Pala vallas.
2. Laiuse v., Mõra asund.
4. Nissis, Riisipere v.
4. Vana-lrboska alevis.
5. Antsla alevis.
5. Kambja v., Vissi küla j.
5. Rootovo vallam. j.
6. Rõuge v., end. Ala kõrtsi j.
6. Kaarepera v., Kassinurme
asunduses.
7. Valgas.
7. Elvas.
8. Palivere v.
8. Meremäe v.
10. Põltsamaal.
10. Värskas, Järvesuu v.
10. Sauel, Arudevahel.
10. Jõgeva asunduses.
10. Laura alevis.
11. Viljandis 2 p.
11. Võrus.
12. Kuresaares.
12. Lähtrus.
12. Karilatsi v., Alajaani talus.
12. Ardu külas, Triigi vallas.
14. Kärus.
14. Tartus.
15. Põltsamaa linnas.
15. Tumala asund. Uuemõisa v.
17. Haibal, Kernu v.
20. Pindi v., Leevil.
20. Risti Piirsalu v.
20. Irboska jaama j.
20. Misso vallamaja j.
20. Kuusalu alevikus.
21. Tamsalus, 2 p.
24. Vana-lrboska alevis.
23. Paides.
23. Mustvee alevis 2 p.
25. Raasikul.
25. Türi linnas.
25. Laura alevis.
26. Pati-Nurmeotsal.
26. Valgjärve v., end. Kitse
Kõrtsi juures.
27. Viru-Nigula kiriku juur.,
Kai vi v., 2 p.
28. Voltveti-Hallikukivil.
28. Keilas.
29. Rootovo vallamaja j.
29. Võrus.
30. Vigalas.
Detsembris:
— Pärnus, Jõululaat, kolmanda nädala kesknädalal ja neljapäeval.
1.
1.
2.
2.
3.
3.
3.
Abja-Paluojal.
Tapa linnas.
Juurus.
Saare postijaama j.
Valgas.
Alajõel, Virumaal.
Räpina vallamaja j.
4.
4.
5.
5.
6.
7.
8.
66
Rakveres 2. päeva.
Vana-lrboska alevis.
Amblas.
Rootovo vallamaja juures.
Vihulas, Haljala kihelk.
Kallaste alevis, 2 p.
Viljandis, 2 p.
8. Meremäe v.
10. Kilingi-Nõmmel.
10. Värskas. Järvesuu v.
10. Jüri kiriku j., Rae v.
10. Laius-Tähkvere Sadala kül.
10. Laura alevis.
11. Narvas 2 p.
12. Vändra alevis.
12. Martnas.
12. Järva-Jaanis.
12. Koerus.
13. Pati-Nurmeotsal.
14. Vasknarvas.
14. Antsla alevis.
14. Ninakülas.
15. Võrus.
15. Kärdla alevis.
15. Kohilas.
15. Jõgeva alevis.
Põltsamaa linnas — reedel
enne 16. dets.
16. Türi linnas.
17. Moisekatsi vallas, endise
Kauksi kõrtsi juures.
17.
18.
18.
18.
19.
19.
19.
20.
20.
20.
20.
20.
20.
21.
21.
21.
22.
23.
25.
28.
28.
31.
Rapla alevikus.
Paides.
Pööraveres, Jakobi k.
Sooniste v., Ellamaal.
Mõisaküla alevis.
Lehtse alevikus.
Jõhvi alevis 2 p.
Haapsalus.
Tõrvas 2 p.
Märjamaal.
Võõpsu alevis.
Misso vallamaja juures.
Irboska jaama j.
Vana-lrboska alevis.
Kuresaares.
Mustvee alevis 2 p.
Koeru alevis.
Krüüdneri v. Sulaoja kõrtsi j.
Laura alevis.
Valgas.
Kavastu v., Varnja k.
Lelle-Hiiekõnnus.
Kes tahab oma mälestust jäädvustada, see pildistab
Telel. 554
M. ÕNN1SE
Telet. 554
Ins, Viimsi tän. 20, Pärnus.
Sellekohane sisseseade ja kõige uuemad aparaadid ning kõige parem
elektrivalgustus võimaldab ateljees teha momentülesvõtteid, eriti
soodne rahututele lastele ja karakterpoosidele. Tehniliselt val
mistatakse pildid alati piinliku puhtusega, effektselt ja selgelt. Kunagi
ei anta niisugust tellimist välja, mis tellijat täiesti ei rahulda. Pildista
mine sünnib alati soojas ruumis. Üldse püütakse kõik teha, et töö
oleks korralik, loomutruu ja tellijaile ruttu kättesaadav ning odav.
Pä] Austades M. ÕNNIS, Viimsi tän. 20, Pärnus. Telef. 554.
67
RasKusmöõtude 'grördlustatoel (umbkaudne).
Naelad ja puudad grammides
ja kilogrammides
Kilogrammid (kg) puudades,
naeltes ja solotnikkudes
Kilogr. i
V1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
1
2
5
10
20
50
100
200
puud
_
__
—_
_
__
—
_
—
—
1
1
2
3
3
4
4
5
6
nael
1
2
4
7
9
12
14
17
19
21
24
8
33
17
2
26Vr
107/s
353/s
193/4
41/*
Naelad
sol.
21
42Vi
343/4
311/*
73®/*
20
62V9
51V94
40
81
25
65
9
—
—
—
—
—
Kr. umb. — sol. 221 /2 dooli
»
— » 45
»
»
»'
1 » lõVs
»
»
»
33
»
2
»
»
»
4
» 66
»
»
»
11 » 69
»
»
23 » 42
>
>
»
46 » 84
»
68
V.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
20
30
puud
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
kg.
gramm
—
—
—
1
1
2
2
2
3
3
4
8
12
205
410
819
229
638
048
457
867
276
686
095
190
285
16
32
49
65
81
98
114
131
147
163
380
. 760
140
520
900
280
660
040
420
800
Vs nael umbes 51,2 grammi
1/4 »
» 102,4
>
Õõnesmöõtude -szõrdlustabel (umbkaudne).
Liitrid toopides ja pangedes
Toobid ja panged liitrites
Vedelainetele
1 liiter
10 liitrit
1
}
1 dekal. J
Vedelainetele
4/5 toopi
4/
75 pange
1 toop
1 pang
Kuivainetele
12Vt
>
Kuivainetele
1 liiter
il3 karnits.
2 liitrit
3/5
10 liitrit 1
, , , , \
1 dekal. J
1 Vt liitrit
1 karnits
>
3A külimittu
10 liitrit 1
_ , , ,
1 dekal. J
V3 setverik.
20 liitrit 1
>
2 dekal. J
2/3
3Vt liitrit
1 külimit
13
»
1 setverik
26 Vt
»
1 Riiavakk
66 Vs
*
1 tünder
6 setver.
»
50 liitrit )
</ < < , । I
V- hektol.j
Riiavakka
100 liitrit ]
}
1 hektol.j
„
,
3®/* setverik.
PiRRusmõOtude irõrdlustabel (umbkaudne)
Vi meetrit
>
1
>
1
»
2
1 küünar
1‘A arssinat
3 jalga 3Va tolli
1 süld
1
1
1
1
69
küünar
arssin
jalg
süld
Va meetrit
7/10
>
3/10
>
2
»
Kant- (kubik-) tabel igasuguste ümmarguste
Et kubiktabelid veel meetri mõõtudes pole ilmunud, awaldame selle
Läbimõõt
6" j 7
7,5 | 8 | 8,-,
9,°!
9
10 | 10,5
11,= 12 12,51
Mass
7
8
9 2,o
10 2,2
11 2,5
12 2,8
13 3,0
14 3,3
15 3,6
16 3,9
17 4,2
18 4,6
19 4,9
20 5,2
21 5,6
22 5,9
23 6,3
24 6,7
25 7,0
26 7,4
27 7,8
28 8,2
29 8,7
30 9,1
31 9,5
32 10,0
33 10,4
34 1 0,9
35 11,4
36 11,9
37 12,4
38 12,8
39 13,3
40 13,9
41 14,4
42 15,0
2,0
2,3
2,6
3,0
3,3
3,7
4,0
4,4
4,8
5,1
5,6
6,0
6,4
6,8
7,2
7,7
8,1
8,6
9,1
9,6
10,0
10,5
11,0
11,6
12,1
12,6
13,2
13,7
14,3
15,0
15,5
16,0
16,7
17,4
18,0
18,6
2,4
2?
3,0
3,4
3,8
4,2
4,6 1
5,0
5,4
5,9
6,3
6,7
7,2
7,7
8,2
8,6
9,2
9,7
10,2
10,7
11,3
11,8
12,4
13,0
13,5
14,1
14,7
15,3
16,0
16,0
17,3
17,9
18,6
19,3
20,0
20,7
2,8
3,2
3,4
3,8
4,3
4,7
5,2
5,6
6,1
6,6
7,1
7,6
8,1
8,6
9,1
9,7
10,2
10,8
11,4
12,0
12,6
13,1
13,8
14,4
15,0
.15,7
16,4
17,0
17,7
18,5
19,1
19,8
20,5
21,3
22,0
22,8
3,1
3,5
3,9
4,3
4,8
5,3
5,8
6,3
6,9
7,4
7,d
8,5
9,i
9,7
10,2
10,8
11,4
12,1
12,7
13,3
14,0
14,6
15,3
16,0
16,7
17,4
18,1
18,8
19,6
20,4
21,1
21,9
22,7
23,5
24,3
25,i
3,4
3,7
4,3
4,9
5,4
5,9
6,5
7,1
7,7
8,3
8,9
9,5
10,1
10,7
11,4
12,0
12,7
13,4
14,1
14,8
15,5
16,2
16,9
17,7
18,4
19,2
20,0
20,8
21,6
22,5
23,3
24,i
24,9
25,8
26,7
27,6
3,7
4,1 5
4,8 :
5,4
6,0 |
6,6 ■
7'-!
7,9
8,5
9,2
9,8
10,5
11,2
11,9
12,6
13,3
14,0
14,8
15,5
16,3
17,1
17,8
18,7
19,5
20,3
21,1
22,o
22,8
23,7
24,25,5
26,4
27,3
28,2
29,2
| 30,i
70
4,o
4,6
5,4
6,0
6,7
7,3
8,0
8,7
9,4
10,1 1
10,9
11,6
12,4
13,1
13,9
14,6
15,5
16,3
17,1
17,9
18,8
19,6
20,5
21,4
22,2
23,2
24,i
25,o
26,o
27,o
27,9
28,8
29,8
30,8
31,8
32,9
lad
kant
6,5
5,5
6,o
4,5
5,o
7,4
6,8
5,8
6,3
5,2
8,5
6,5
7,8
5,9
7,1
9,5
8,o | 8,7
7,3
6,6
8,8 j 9,6 10,5
8,1
7,4
9'7 i, 10,6 11,5
8,9
8,1
9,7 10,6 11,6 12,6
8,8
9,6 10,5 11,5 12,5 13,6
10,4 | 11,4 12,4 13,5 14,6
11,2 12,2 13,3 14,5 15,7
11,9 13,1 14,3 15,5 16,8
12,7 13,9 15,2 16,5 17,9
13,6 14,8 16,2 17,6 19,1
14,4 15,7 17,1 18,6 20,2
15,2 16,7 18,t 19,7 21,3
16,1 17,6 19,i 20.7 22,5
17,0 18,5 20,i 21,9 23,7 j
17,8 19,4 21,i 23,0 24,8
18,7 20,4 22,2 24,o 26,0;
19,6 21,4 23,3 25,2 27,2
20,5 22,3 24,3 26,3 28,4
21,4 23,4 25,4 27,5 29,6
22,4 24,4 26,4 28,6 30,9
23,3 25,4 27,6 29,8 32,21.
24,3 26,i 28,7 31,o 33,4 j
25,3 27,4 29,8 32,2 34,7
26,3 28,5 30,9 33,4 36,o
27,2 29,6 32,i 34,g i 37,3
28,3 30,7 33,2 35,9 38,7
29,4 31,9 34,5 37,2 ! 40,i
30,4 33,o 35,7 38,5 ! 41,5
31,4 34,o 36,8 39,7 42,7
32,4 35,i 38,o 41,o ! 44,i
33,5 36,4 39,3 42,3 45,5
34,6 37,5 40,5 43,6 1 46,9
35,7 38,7 41,7 45,o j 48,r
pakkude ja palkide tarwis.
Wene mõõtudes.
vast
Wõrdluseks:
(Maurachi järele.)
1 kantmeeter = 35,316 kantjalga
tollides
13 113,51 14 114,51 15 115,51 16 j 16,51 17 117,51 18 118,51 19
s
jalgades
7,o
8,o
9,2
10,3
14,7
15,8
17,0
18,2
19,4
20,6
21,8
23,0
24,2
25,5
26,8
28,6
29,4
30,7
31,9
33,3
34,6
36,o
37,4
38,8
40,i
41,5
43,i
44,5
46,o
47,3
48,8
50/
51,8
7,5 8,i 8,7 9/
8,6 9,2 9,9 10,6
9,9 10,7 11,5 12,4
11,1 12,0 12,9
13/
12,3 13,2 14,2
15,3
13,5 14,5 15,9 16,7
14,7 15,9 17,0 18,2
15,9 17,1 18,4 19,7
17,1 18,5 19,8 21/
18,4 19,8 21,2 22,7
19,6 21,1 22,7 24/
20,9 22,5 24,1 25/
22,2 23/ 25,6 27,4
23,5 25/ 27,i 28/
24,8 26,7 28,6 30/
26,i 28,i 30,i 32,i
27,5 29,5 31,6 33/
28,s 31,o 33,i 35/
30,i 32,2 34,6 37,o
31/5 33,9 36/ 38,7
33,o 35,4 37,8 40/
34,4 36,9 39,i 42,o
35,8 38/ 41,o 43,7
37,2 39,9 42/ 45/
38,6 41,5 44/ 47/
40,i 43,0 45/ 48/
41,6 44/ 47/ 50,7
43/ 46/ 49/ 52,5
44,6 47,7 50/ 54/
46,2 49,5 52/ 56/
47,8 51,i 54/ 58/
49,2 52,7 56,i 59,7
50,7 54/ 57/ 61,5
52/ 56,o 59/ 63/
53,9 57,7 61,4 65/
55,5 59.3 63,i 67,i
9/
11/
13,2
14,8
16/
17,9
19,4
21,0
22/
24/
25/
27/
29/
30/
32/
34,2
36,o
37/
39,4
41/
43,o
44/
46/
48/
50/
52,o
53/
55/
57/
59/
61,6
63/
65/
67/
69/
71,2
10,6
12,1
14,i
I 15,7
! 17,4
I 19,0
20,7
i 22/
24,i
25/
27/
29/
31,i
32/
34/
36/
38/
40,i
41/
43/
45/
47/
49/
51,4
53/
55/
57/
59/
61/
63/
65/
67/
69/
71,4
73/
75/
' 11,8 12/
I 12,9 13,7
15/ 16/
16,8 17,8
18,5 19,7
20/ 21/
22,i 23/
23/ 25/
25/ 27/
27,5 29/
29/ 31,i
31,2 33/
33,1 35,i
34/ 37/
36,s 39/
38,6 41/
40/ 43,i
42/ 45,i
44/ 47/
46/ 49/
48/ 51/
50/ 53/
52/ 55/
54/ 57/
56/ 59/
58/ 61,9
60/ 64/
62/ 66/
64/ 68,5
67,o 70/
69/ 73/
71,2 75/
73/ 77/
75/ 79/
77/ 82,i
79/ 84/
71
17/
18,9
20/
22,8
24/
26/
28/
30/
33,o
35/
37,i
39/
41,3
43/
45/
47/
49/
52,i
54/
56/
58/
60/
63/
65/
67/
70,i
72/
74/
77/
79/
81,8
84/
86/
89/
18/
2O,o
22,i
24/
26/
28/
30,5
32/
34,9
37/
39/
41/
43/
45/
48/
50/
52/
55/
57.3
59/
61/
64/
66/
69/
71,4
73/
76/
79/
81,4
83/
86,2
88,7
91,2
93,7
18,9 19/
21,1 22,i
23/ 24/
25/ 26/
27/ 29,i
29/ 31,4
32,i 33/
34/ 36,i
36/ 38/
38/ 40/
41,2 43/
43,5 45/
45/ 48,i
48/ 50/
50/ 53/
52/ 55,5
55/ 58/
57/ 60/
60,i 63/
62/ 65/
65/ 68/
67/ 70/
69/ 73/
72,3 75/
74/ 78/
77/ 81,i
79/ 83/
82/ 86/
85/ 89/
87/ 91,7
90/ 94/
92/ 97/
95,5 99/
98,i 102/
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
Saadetise nimetus
Saadetise liigitus kaalu ja
hinna järgi
Hinnad
sentides
Postis telegraafi* ja telefonitaKsid.
Kuni 20 grammi .
Iga järgmise 20 gr. eest
10
5
Üksikud...............................................
Vastusega......................................
5
10
Väärtki r j ad
Kuni 20 grammi ....
Iga järgmise 20 gr. eest
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest
20
5
20
Trükitööd
Kuni 50 grammi ....
Iga järgmise 50 gr. eest
(Raskuse ülemäär 2 kgr.)
2
2
Tähitusmaks
Iga saadetise päält raskusele ja saa
detise liigile vaatamata
Kirjad
Postkaardid
| Rahakaardid
Telegrammid:
Transferdimaks
.
Iga 10 krooni ehk selle osa eest .
10
10
5
1) Lihtteiegrammi iga sõna päält 5 s. (alam
määr 40 senti.)
2) Öösised (k. 23—6) ja pühapäevased: kahe
kordne maks.
3) Kiirtelegrammid: kolmekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest: 3 s. Kohali
kud aval, kõnekohast: 10 s.
2) Kaugekõned iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa
pääle: 20 s., kaugemale kui 50 klm. 40 s-
72
Välismaade rahad,
Eesti rahas
Kr.
Senti
73
Belgia 1 beiga — 100 santiimi...............................
3
—
—
Helveetsia 1 frank — 100 santiimi.....................
—
Hollandi 1 gulden — 100 senti..........................
1
Inglise 1 naelsterling — 20 shillingit ä 12 penssi
Itaalia 1 liira — 100 centessiimi..........................
18
—
Latviia 1 latt (lats) — 100 santiimi.....................
—
—
Ameerika Ühisriik. 1 dollar — 100 senti .
.
.
Austria 1 shilling — 100 grossi..........................
Leedu 1 litt (litas) — 100 senti ......
Norra 1 kroon — 100 ööri....................................
Poola 1 zlott — 100 grossi....................................
Prantsuse 1 frank — 100 santiimi.....................
Rootsi 1 kroon — 100 ööri....................................
Saksa 1 mark — 100 penni....................................
Soome 1 mark — 100 penni...............................
Taani 1 kroon — 100 öri....................................
Tšehhoslovakkia 1 kroon — 100 hellerit. . .
Ungari 1 pengö — 100 fillerit
..........................
Vene 1 rubla — 100 kopikat...............................
52,9
52,4
14,9
50
21
20
72,4
37,3
—
1
—
42,7
—
14,9
1
—
—
—
1
—
89,4
9,4
—
11,2
—
66
1
93
0
Majatarbete I_J
kaubaladu 11. VJrd.1
soovitab oma ladust suures valikus: KõiKsn^n maja?
iaibeid, Köö^inõue, piimaKanne j. n. e. j. n. e.
PÄRNUS, Jänesselja tän. 7.
i
"*...............
rsiiamm
73
-------
Telef. 462.
i
JatiiKalenöer.
Metsade peavalitsuse teadaande järele on kuni uue jahiseaduseväljaandmiseni allpool olev jahitabel Eesti Vabariigis maksev.
Loomade nimed
III
Emapõder, emahirv (mets
kits) ja nende vasikad
Isapõder
_______
Metssikk (isahirv)
13
28
13
Isamõtus ja isateder____
M 15
1
: 13
Valdnepid______________
28 :
Haned ja luiged_______
25 :
Isapardid_______________
Emapardtd, dopelnepid,
mudanepid ja teised
ülemal
tähendamata
jäänud nepid ja veeiinnud
Põldpüüd______________
Jänesed ja fasaanid
Ematedred, emamõtused,
laanepüüd ja sookanad
Kõik teised eelpool ni
metamata jäänud jahi
loomad
Röövlinde ja röövloomi
võib kogu aasta tappa
■IIP
: 13
13
i
Illil
□ Lubatud aeg jahil käia.
W Keelatud aeg, looma hoiu-, kaitseaeg.
Märkus 1: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult
metsaülemate poolt väljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus 2: Niihästi metsaülematelt jahipiletite saamiseks, kui
ka oma või renditud erimaade jahipidamiseks%on tarvis maa
konnavalitsuselt jahiluba võtta.
74
Tiinuse ehk kandmise aja rehkendus.
Tiinuse
hakatus
Jaanuar
1.
8.
15.
22.
29.
Tiinuse lõpp
Hobustel
Weistel
Lammastel
Sigadel
Detsember
2.
9.
16.
23:
30.
Oktoober
8.
15.
22.
29.
Juuni
4.
11.
18.
25.
Aprill
Nowember
Juuli
9.
12.
19.
26.
2.
9.
16.
23.
30.
Weebruar
Jaanuar
5.
12.
19.
26.
6.
13.
20.
27.
Märts
Weebruar
4.
11.
18.
25.
2.
9.
16.
23.
.Aprill
1.
8.
15.
22.
29.
Märts
2.
9.
16.
23.
30.
Mai
Aprill
6.
13.
20.
27.
Juuni
3.
10.
17.
24.
6.
13.
20.
27.
Mai
4.
11.
18.
25.
Detsember
3
9.
16.
23.
30.
August
5.
12.
19.
26.
Jaanuar
September
6.
13.
20.
27.
Weebruar
3.
10.
17.
24.
Märts
3.
10.
17.
24.
31.
75
2.
9.
16.
23.
30.
Oktoober
7.
14.
21.
28.
Nowember
4.
11.
19.
26.
23.
30.
Mai
7.
14.
21.
28.
Juuni
4. *
11.
18.
25.
Juuli
1.
8.
15.
22.
29.
August
5.
12.
19.
26.
September
2
9.
16.
23.
30.
Oktoober
7.
14.
Tiinus e lõpp
Tiinuse
hakatus
Juuli
1.
8.
15.
22.
29.
Hobustel ::
Juuni
1.
8.
15.
22.
29.
'
August
Juuli
5.
12.
19.
. 26.
6.
13.
20.
27.
September
August
2.
9.
19.
23.
30.
3.
10.
17.
24.
31.
Oktoober
September
7.
14.
21.
28.
7.
14.
21.
28.
Nowember
Oktoober
4.
11.
18.
25.
5.
12.
19.
26.
Detsember
Nowember
2.
9.
16.
23.
30.
2.
9.
15.
23.
30.
'
Weistel
i Lammastel i
Sigadel
Aprill
Detsember
2.
9.
16.
23.
30.
Jaanuar
Oktoober
7.
14.
21.
28.
Mai
5.
12.
19.
26.
Juuni
2.
9.
15.
23.
30.
Juuli
7.
14.
21.
28.
August
4.
11.
18.
25.
September
1.
8.
15.
22.
29.
Oktoober
6.
76
6.
13.
20.
27.
Weebruar
3.
10.
17.
24.
Märts
3.
10.
17.
23.
31.
Aprill
7.
14.
21.
28.
Mai
5.
13.
20.
27.
Juuni
2.
21.
28.
Nowember
4.
]1
18’
25.
29.
Detsember
6.
13.
20.
26.
Jaanuar
3.
10.
17.
23.
Weebruar
3.
10.
17.
24.
Märts
3.
10.
17.
25.
31.
Aprill
7.
14.
21.
Tiinuse aeg.
Keskmiseks tiinuse- ehk kandmise ajaks arwatakse: hobustel
340 päewa, weistel 285 päewa, lammastel ja kitsedel 154 p., sigadel
120 p., koertel 63 päewa ja kassidel 56 Päewa.
Kõige pikem tiinuseaeg on: hobustel 419 päewa, weistel
321 päewa, lammastel ja kitsedel 158 p. ja sigadel 133 päewa.
Kõige lühem tiinuseaeg on: hobustel 330 päewa, weistel
240 päewa, lammastel ja kitsedel 146 Päewa, sigadel 109 Päewa.
Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas tarwitawad 22—36 tundi, siga 30—
40 tundi. Kui nad paaritatud ei saand, siis otsib hobune 8—10 P.
Pärast, lehm 21— 28 p. pärast, lammas 14—21 p. Pärast ja siga 21—
28 p. Pärast. Poegimise järele otsib hobune 14 p. Pärast, lehm 28 P.
pärast, lammas 185 P. pärast ja siga 35—42 Päewa Pärast.
Haudumise aeg.
Kanad hauduwad 19—24 päewa, haned 28—32 Päewa, kalku
nid 36—42 p. ja pardid 28—32 Päewa.
Sugutamise aeg.
Täkku wõib 5 aastast kuni 20 aastani sugutamiseks tarwitada,
mära 4—12 aastani, pulli 2—7 aastani, lehma 18 kuust kuni 10
aastani, kulti 1—4 aastani, emist 9 kuust kuni 8 aastani, oinast 2—6
aastani ja lammast 2—8 aastani.
Elusloomade arm.
Ühe isalooma jaoks arwatakse emaloomi: hobusel 35—40 tükki,
weisel 40—45 L, lambal 35—40 L, kitsel 60—80 L, seal 25—30 t,
kanal 15—20 L, pardil 10—12 t, kalkunil 8—12 L, hanil 5—8 L,
tuwil ainukene.
Hotel-resforaan Pärnus
BRISTOL
Rüütli tail. 45.
Telefon 1-50.
Rikkalik einelaud. Liköörid ja napsid kõige
parematest wabrikutest. Esimese järgu köök.
Sissesõitjatele alati puhtad toad.
77
Kübaratöösius S. HOPP
Värvime
Pärnus, Rüütli tän. nr. 32.
ja pressime igasugu kübaraid,
tööstus. —
'
Plisseerimise töid tehakse mitmes mustris ja alandatud
hindadega.
llllllllllllllllllllllllllllllilllllllllllllllll
^pjlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllHIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllHIIIIIIIIIIIIIIIIIE^j
^IJIIIIIIIIIillllilliililllllllllllllllllllllllilllllllllllllllllllllllllllllllllllllllillllllllllllllllliyillllllllllllllllillllllilllllllllllllllllliiHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIE-y
| Suurem ja odawarn äri Pärnus, |
|
Rüütli tän. nr. 34.
g Jalgrattad: „Adler‘-, „Gürike“, „Gayser“, „Swift“ ja teised.
W ömiusmasinad: Saksa ja Rootsi 6500 sendist peale.
W Xudumismasinad, kõigis numbrites.
g Koorelahutajad: Rootsi, wastutuse peale.
W Muusikariistad: gitarrede, mandoliinede ja wiiulite wäljamüük
W Brammeföllld, noodid, tantsud ja Eesti laulud.
W Fotograafia aparaadid ja materjal.
g Elektrilambid, armatuurid ja materjal.
W Raadio aparaadid, lambid ja nende osad. Õpetatakse hinnata apaW
raatidega ümberkäimist, ehitust ja antakse skeemid.
Z
1
W
W
=
W
D
W
Z
|O. WIEGANDT,!
|
Rüütli tän. 24.
Telefon 217.
J
SsNIlllllllHllllllllllllllllllllilllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllHIIIIIIIlllllHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII^
78
ArnaWk 1914-1918.
1. Ilmasõja otsekohesed ohmrid.
Sõda hämitas miljonid inimelud. Berliini söjawastase muuseumi
poolt kogutud andmetel tapeti sõja kestel 28. juulist 1914 a. — 8 oktoob
rini 1918 a., mil tehti sõjariistade rahu liitlaste ja keskriikide wahel,
12.996.571 inimest. Haawatute arw oli sama aja jooksul 21.926.000,
nend? seas umbes 5.669.000 inwaliidi.
Ilmasõda 1914 —1918 nõudis rohkem inimohwreid, kui 125 aas
tat enne seda olnud sõjad kokku. Inimesi langes ilmasõjas Päewas
läbistikku 30 korda rohkem kui Napoleoni sõjas.
2. Rühmarnm Kahanemine ilmasõja tagajärjel.
Euroopa Wenemaa ühes Poo
laga .... 13.000.000 8.300.000 4.700.000 2.500.000
Saksamaa. . . 6.300.000 3.600.000 2.700.000 2.000.000
Austria-Ungari . 5.800.000 3.800.000 2.000.000 1.500.000
Prantsusmaa. . 3.340.000 1.500.000 1.840.000 1.400.000
600 000
880.000
Itaalia.... 2.280.000 1.400.000
800.000
850.000 1.000.000
Inglismaa . . 1.850 000
690.000
320.000 1.330.000
Serbia .... 1.650.000
159.000
360.000
510.000
150.000
Rumeenia . . .
115.000
200.000
375.000
175.000
Belgia ....
65.000
120.000
275.000
155.000
Bulgaaria. . .
Kokku . . 35.380.000 20.250.00015.130.000 9.829.000
9,6
9,3
11,0
8,4
6,4
4,0
35,0
6,7
4,9
5,7
8,8
1
11,0
15,0
15,2
17,4
98
8,4
7
7
?
?
3
*) §hr. During, „Die Bevölkerungsbewegung im Weltkrieg."
79
Manuses Mõrreldes meeste
armuga 1913 a.
Mõimelisi mehi 18 — 45 a.
Tapeti protsentuaalselt töö-
Üldiselt kahanes rahwaarM
protsentuaalselt rahMaarwuga 1913 a. wõrreldes.
surnud
Tapetud ja haaMadesse
Kahanes suremuse
armu suurenemise
tõttu
arMu wähenemise
tõttu 0-
Kahanes sündimuse
mine sõja tagajärjel
Maad
Üldine rahMaarMu kahane
Ilmasõja kohutawad tagajärjed ei Piirdu üksi määratusuure ta
petute ja haawatute arwuga. Sõja mõjul kahanes tuntawalt sündimus
ja mitte üksi sõjamäes. Maid ka rahulikkude kodanikkude keskel lewinesid
kohutawalt igasugu nakkawad taudid. Mil mõõdul ilmasõja tagajär
jel rahwad armuliselt wähcnesid, seda Püüab selgitada tuntud Saksa
statistik §hr. Döring*), andes kümne Euroopa riigi kohta järgmise pildi:
Õlgu tähendatud, et DSringi arwud ei ole täpsed, hiljem kogutud
andmed näitawad, et rahwa arwu kahanemine sõja tagajärjel, samuti
ka tapetute ja haawaöesse surnute arw antud riikides, on märksa suurem.
Z. Mis maksis Ma?
Kui moodne statistika imperialistliku sõja läbi häwitatud inimeste
arivu suudab enam-wähem täpselt kindlaks teha, on seüeivastu otse
wöimatu arwestada seda määratumat ainelist kahju, mida kannatasid
kõik södiwad riigid selle wertse möllu tagajärjel, mis ulatas pea üle
kogu maailma. On raske arwudes wäljendada seda kahju, mis Lekkis
sellest, et wäga paljud wabrikud läksid üle söjamaterjali walmistamisele.
^a lõpuks, kui Palju läks rahwamajandusele maksma miljonite töötawate käte eemaldamine loowast tööst! Selle kohta mõningad arwud:
tute üldarw
Tegewiväe
maksimaalne
tugetvus
Liitriigid: (Wene, Prantsuse, Briti, BSlgia,
Ühiöriigid, Itaalia, Rumeenia, Serbia, Monte
negro, Kreeka, Portugal, Jaapan) ....
Keskriigid: (Saksa, Austria-Ungari, Bulgaaria,
46.211.476
21.042.943
23.450.000
7.900.000
Kokku kõik södiwad riigid
69.661.476
28.942.943
Mobiliseeri
Riigid
Ja mitmed miljonid — läbi ja läbi ebaproduktiiwselt — töötasid,
pingutades kõiki jõudu, frondi tagamail sõja tarwis, kusjuures nad ei
teinud ühiskondlik-kasulikku Lööd? Nii näiteks langes enne ilmasõda
kogu Inglise tekstiiltööstuse toodangust wähem kui üks protsent' sõjawäe
ja laewastiku tarwete rahuldamiseks, kui aga Inglise wägi kisti sõja
keerisesse ja ta muutus selliseks miljonpäiseks koletiseks, nagu nõudsid
seda laialdased frondid ja perekas laewastik, Pidi 60 protsenti kogu
tekstiiltööstuse saadustest kulutatama sõjawäe tarwete rahuldamiseks. Ja
mis wõib öelda nende miljonite tööliste töö ühiskondlikult Kasulikkuse"
kohta, kes tegutsesid ainuüksi selleks, et Päratusuurel sõjawäel oleks kül
lalt purustamismaterjale ja purustamiswahendetd?
On wõimatu raske arwestada wälja, mis läks maksma sõda, kui
waadelda weriseid lahinguid ja nende järeldusi üks teise järgi. Kellegi
asjaomase teadlase poolt kogutud andmetel maksis ilmasõda inimkonnale
aixult kuni 1. jaanuarini 1918 (sõda lõppes nowembri keskpaigu 1918)
80
ümmarguselt 303 miljardi dollarit. See määratu summa on suurem
kui Inglismaa, Austria Ungari, Belgia, Saksa-, Prantsus- ja Wenemaa ennesõjaaegne rahwawarandus ühtekokku.
Awalikkude andmete järgi, millised kogunud ja awaldanud Zarnegie
instituudi ajaloolis-majandusteaduslik osakond, olid otsekohesed söjakulud liitlastel 145 miljardi ja keskriikide! 66 miljardi dollarit, kokku
208 miljardi dollarit.
Need on ainult otsekohesed sõjakulud, siin juures on arwamata need
kahjud, mis sai inimkond sõja läbi purustatud warandustest. Purusta
tud waranduste wäärtus ulatab Berliini sõjawastase muuseumi poolt
kogutud andmetel ligi 100 miljardi dollarini.
Sõja tagajärjel tõusis Wene maa sise- ja walisivõlg 1. juuliks
1917 a. umbes 43,9 miljardi kuldrubla peale: 1. jaanuariks 1918 a.
oli aga Wenemaa wölg uba ligi 65 miljardi kuldrubla. Teiste sõnadega:
Wenemaa riigiwölg oli rohkem kui 50 protsenti kogu ta rahwa warandusest, mis enne sõda arwati 120 miljardi kuldrubla peale.
Prantsusmaa ohwerdas 3*/-2 aasta jooksul imperialismi
Moolokile enam kui 102 miljardi kuldfranki. Otsekohesed sõjakulud olid
Prantsusmaal 24,2 miljardi dollarit, sõjawõlg Ühisriikidele 2,8 miljardi
dollarit, Inglismaale 2,2 miljardi dollarit. Sõda purustas Prantsus
maal warandusi ligi 10 miljardi dollari wäärtuses.
Inglismaa andis wälja SVs sõja aasta jooksul kolmandiku
oma rahwawarandusest. Otsekohesed sõjakulud olid Inglismaa! (ilma
asumaadeta) 35,3 miljardi dollarit. Laenudeks oma liitlastele andis
Inglismaa sellest summast wälja 8,6 miljardi dollarit. Inglise asumaade
otsekohesed sõjakulud olid 41,2 miljardi dollarit, wõlg Ühisriikidele 4,3
miljardi dollarit. Kahju, mis sai Inglismaa weealuse sõja tõttu (9 mil
joni tonni pöhjalaslud tonnaashij arwatakse ligikaudu 4 miljardi dollarile.
Austria-Ungari, mis St. Germaini lepingu põhjal (1919)
jagunes terweks reaks iseseiswateks riikideks, andis Karnegie instituudi
andmetel otsekohesteks söjakuludeks 20V2 miliardi dollarit.
Saksamaa kulutas samade andmete järgi otsekohe sõja pida
miseks 40 miljardi dollarit. Peale selle maksis Saksamaa jöja lõpul
wöitjatele suure summa. Tõele kõige lähemale küünib küll wist kolme
esimese sõjale järgnewa aasta kohta arwestatud number — 25,8 mil
jardi kuldmarka (Washingtoni Majandusteaduslise Instituudi andmed).
Suwel 1929 pidid Saksa eksperdid alla kirjutama nõndanimetatud
Boungi kawale. Selle uue kuldse lingu sisu on see, et Saksamaa ko
hustab end 37 aasta jooksul maksma wöitjatele igal aastal 2.050.000.000
kuldmarka ja edasi järgnewa 22 aasta jooksul igal aastal keskmiselt
1.650.000.000 kuldmarka. Järjelikult. Saksa töötawad rahwahulgad
peawad eelolewa 59 aasta jooksul maksma weel 112,15 miljardi kuld
marka. Kogu Saksa rahwawaradus enne ilmasõda oli umbkaudu 350
81
miljardi kuldmarka. Sõja tõttu kaotas ta mitte wähem kui kolmanda
osa. Tähendab, wõitjad nõuawad „reparatsiooni" näol rohkem kui
poole Praegusest Saksa rahwawarandusest.
Et ülemal esitatud artvude koormat õieti ettekujutada, olgu siin
kohal meeletuletatud, et kogu Saksa riigi eelarwe ilmasõja eelsetel aas
tatel ei tõusnud kunagi üle 2,2 miljardi kuldmarga. Versaille'i rahu
lepingu tagajärjel muutus aga Saksa riik märksa wäiksemaks.
Itaalia otsekohesed söjakulud töusewad 12lA miljardi dollarile.
Ta söjawölg Ühisriikidele on iVa miljardi ja Inglismaale 2V2 miljardi
dollarit. Kahju, rnis kannatas Itaalia Austria wägede sissetungimise
tõttu, ulatab üle 3 miljardi dollari.
Serbia, Belgia, Monteneegro, Rumenia ja teiste wäiksemate rii
kide söjakulud on samuti wördlemisi suured.
4. RiiginAad.
Palawikuline söjawarustuse walmistamine enne ilmasõda ja eriti
söjapidamise kulud ise tõstsid sõdiwate riikide wölad mitmekordseks. Need
wölasummad tulewad aga lõppude lõpuks tasuda ikka töötawatel rahwakihtidel.
Riigiwölgade kaswamise kohta tähtsamates södiwates riikides an
nab L. Ross Gottlieb („Financial Status of Belligerents") järgmise
pildi:
Mölasumma
miljonit
dolari
Aeg enne
Riigid
Ühisriigid .
Inglismaa.
Prantsusmaa
Itaalia
Wenemaa .
Saksamaa .
Austria
Ungari
ilmasõda
31. III.
1. VIII.
31. VII.
30. VI.
1. I.
1. X.
1. VIII.
1. VIIL
1917
1914
1914
1914
1914
1913
1914
1914
1208
3458
6598
3031
5092
1165
2631
1602
Aeg Pärast
ilmasõda
31.
26.
31.
30.
31.
30.
31.
31.
VII.
VII.
III.
V.
VIIL
IX.
X.
X.
1919
1919
1919
1919
1919
1919
1918
1918
Wõlafumma
miljonit
dolari
26.597
37.657
30.494
15.009
25.406*)
40.007
17.071
8.909
*) Kõik wana korra ajal tehtud Wene riigiwõlad tühistati Nõukogude Liidu poolt.
Ilmasõja tagajärjel kasivas riigiivölg ka erapooletuis riikides.
Nii tõusis näiteks Rootsi riigiwõlg 142 %, Norra —182 %, Taani
— 156 %, Hollandi — 182 %.
82
Ja söjawõlgade kust mus on weel tänapäew — 15 aastat Pärast
ilmasõja Puhkemist ja 10 aastat Peale „rahuliku" lõpu — üks
tähtsaim ilmapoliitika küsimus.
Töötawad rahwahulgad peawad mõttetud, sõja kestel tehtud
wäljaminekud tagasi maksma. Töölised ja talupojad on kümneteks aas
tateks kinnineeditud kodanlrste walitsuste poolt tehtud kohustuste orjusse.
Silmatorkaw tõendus sest koormast, mis töötawate rahwahulkade õlga
del lasub, on järjest kaswaw maksukoorem, kusjuures maksnd suuremalt
osalt lähelvad kas ilmasõja arwete likivideerimiseks wöi jälle uue sõjawarustuse muretsemiseks, mida kõikides kapitalistlistes riikides praegu
palawikulise õhinaga walmistatakse.
5. Nahwamasside majandusliku olukorra halvenemine.
Ilmasõda lõi rasked haawad ka majandusellu, nii põllumajandusse
kui tööstusse. T,oome siinkohal mõningad arwud põllumajanduse kohta.
Kui wõtta 1909—1913 a. Saksamaal keskmiseks aasta indeksiks
tähtsamate wiljasortide külivipinna suuruse ja lõikusesaagi koKa 100,
siis oli külwipind Saksamaal a. 1914—1918 87% ja wiljasaak 80%;
1919 a. olid wastawad arwud 70% ja 49%, 1920 a. — 72% ja
58%, 1921 a. — 73% ja 58%, 1922 a. — 72% ja 73%, 1924 a.
77% ja 73%.
Määratu wiljasaagi wähenemise Põhjuseks Saksamaal ei ole mitte
asjaolu, et riik kaotas (Versaille'i rahulepingu Põhjal) ühe osa territoo
riumist, waid see ränk lõikusesaagi langus olenes mitu korda enam
just wäetisainete puudusest. Samasugune nähtus ilmneb ka wõitwates
riikides ja isegi erapooletuis mais. Siin mõningad arwud wiljade külwipinna muutuse kohta:
Protsentides (1909/13 — 100)
Riigid
1914
Prantsusmaa
Rumeenia
Taanimaa
.
1915
1916
1617
1918
1919
1920
65
?
66
69
74
85
65
46
89
89
97
92
83
76
111
100
100
97
83
90
74
Samal määral wähenes ka teiste põllumajanduse kultuuride Pro
duktsioon, isegi karjakaswatus läks märksa tagurpidi.
83
Leiwawilja tarwitamine iga inimese kohta (kilogrammides) kaha
nes järgmiselt:
Teised leiwawiljad
Nisu
Riigid
Leiwawiljad kokku
1909—13 1920- 22 1909—13 1920-22 1909-13 1920-22
Inglismaa.
165
156
93
155
358
311
Prantsusmaa
244
220
235
181
401
Itaalia
186
182
126
102
479
312
284
Toiduainete tarwitamise wähenemisest Saksamaal saame järgmise
pildi: leiba tarwitati 1913 a. läbistikku iga inimese kohta 249 kilo
grammi, 1921/22 a. sellewastu aga kõigest 181 klgr., s. t. 27% wähem: kartulaid tarwitati 1913 a. iga inimese kohta 700 klg., aastal
1921/22 aga 340 klg. s. t. 51% wähem: liha tarwitati 1913 a. iga
inimese kohta 49 klg., 1921 a. 33 klg. ehk 33% wähem. Olu, mida
sakslased nii armastawad, selle tarwitamine langes iga inimese kohta
102 liitrilt 1913 a. kuni 38 liitrini 1920 a. ehk 63%.
Suuremas osas riikides on wiimastel aastatel, mil sõja tõttu
majanduselus esilekerkinud wapusmstest Peaks ammu ülesaadud olema,
laialiste rahwahulkade eluülespidamise tarwituse tasapind kaugelt ma
dalam kui enne ilmasõda. Selle nähtuse üks peapõhjus on määratu
tööpuudus, mis Saksamaal, Ühisriikides ja mitmel Pool mujal on tuntawalt suurem kui enne ilmasõda.
Need kuiwad statistilised arwud näitawad küllalt selgelt, kuiwõrd
halwawalt mõjus sõda töötawate rahlvakihtide elujärjele.
Ruumipuudusel peame siinkohal jätma käsitamata palju walusaid
nähtusi, mis sõda lõi ühiskondlikku ellu, nagu elukallidus, tööstuskriis,
tööstuse ja põllumajanduse saaduste hindade wahekorra halwenemine
wiimase kahjuks jne., jne.
6. Kellele täi sõda kasu?
Teeme lühikese kokkuwõtte Juureft" imperialistlisest weripulrnastTöötawatele rahwakihtidele tõi see:
1. rohkem kui kümme miljoni tapetut;
2. üle kahekümne miljoni haawatu, nende seas ligi kuus miljoni
inwaliidt, elawat laipa, (siia juure on arwamata Wene ja Türgi inwaliidide hulk, kuna nende riikide kohta puuduwad andmed);
84
3. surewuse peadpööritatoa suurenemise ja sündimuse kohutama
kahanemise;
4.
laastatud tööstuse;
5.
häwitatud põllumajanduse;
6. masendawa toapustuse rahanduses — inflatsiooni ja rahawäärtuse langemise, riigiwölgade määratusuure kaswamise. Keskmine
summa riigiwölga iga kodaniku kohta on sõja kestel pea igas riigis,
nii toõidetms kui toöitjais ja isegi erapooletuis mais, tugewasti tõus
nud. Nii kaswas riigiwõlg iga kodaniku kohta suuremaks Taanimaal
2,4 korda, Norras 2,5; Belgias 4,1; Itaalias 4,86; Prantsusmaal
6,8; Kanadas 7,6; Inglismaal 11,2; Austraalias 20 ja Ameerika
Ühisriikides 20,3 korda.
8. kui laialiste rahwamasside eluülespidamise tarwidus tugewasti
kahanes, tõusis sõja ajal märksa walitsewate klasside elutarwidus, mida
tõendab suur nõudmine luksusartiklite järgi.
Waatame nüüd lähemalt kuidc s sõda mõjus mõnes tähtsamas
riigis walitsewate rahwaklasside elujärjele.
Ametlikkude andmete järgi, millised kogunud 1920 a. Inglise
alamkoja rahanduse komisjon, tõusid fõja ajal need warandused, mis
tulumaksu alla kuulusid, 13.046.000.000 naelsterlingi Peale, järjelikult
suurenesid need warandused sõja ajal 4.018.000.000 naelsterlingi.
Kuid see hiigla summa on kahtlemata tuntawalt wäiksem kui
tegelikult. Isegi tööstusettewötete aruanded, mis Pole põrmugi huwitatud sellest, et oma õigeid tulusid äramärkida, näitawad, et iga töös
tusala sõja ajal hiigla diwidente andis.
Teine nähe, mis sel spekulatsiooni ajajärgul ilmneb, on suur
Kapitalide Koondumine. Inglismaal oli 1913 a. 43 panka-aktsiaseltsi,
sõja lõpul oti aga neid järgi ainult 20. Sellejuures olid just sõja
ajal kõik pangaoperatsioonid nõndanim. Juure toite" käes — toiis
pangaasutust, kelle käsutuses oli üle 83% kogu Inglise pangakapitalist.
Koondumise Protsess ilmnes ka tööstuses.
Nii näeme Inglismaal ilmsõja ajal jõukama rahwaklassi tuntawat rikastumist ja kapitali koondumist MM rahakapitali märgatawat tugewenemist samal ajal kui maa jäi üldiselt majandusliselt ja rahandusliselt kehwemaks.
Ligikaudu sama pilt ilmneb ka teistes imperialistlistes riikides.
Mis Puutub Prantsusmaasse, siis, waatamata sellele, et frangi
wäärtus langes 50 %, näeme Prantsuse maksuameti andmete järgi, et
isikute arto, kelle aastane sissetulek on 50.000 franki ja rohkem (1920
aastast 100.000 franki ja rohkemj on sõja aastail tõusnud 134%, kus
juures nende isikute sissetulekute kogusumma on tõusnud 407%.
85
Iseloomustaw on rikastumise pilt sõjas wõidetud Saksamaal.
Esiteks tekitas sõda Saksamaal kihi „uut kodanlust", mis kaswas
suureks söjatarwete muretsemisel, spekulatsioon-kodanluse, tuntud „töusikluse" nime all. Kahe aasta jooksu! (1917—1918), mi! maa! oli enne
nägematu laastamine, tõusis Saksamaal äkki 5500 uut kiwirikast isikut,
s. o. enam kui kaks korda nii palju kui 20 aasta jooksul enne ilmasõda,
mil maal oli kõige öitsewam areng.
Teiseks: nagu Inglismaal nii esines ka Saksamaal sõja ajal,
eriti peale ilmasõda, määratu kapitali ja tööstuse koondumine. Iseära
nis aitas marga langus pankade ja tööstuste koondumisele mõjuwalt
kaasa. Kiirelt tekkiwad trustid, nähtus- mis esineb kõikides kapitalistUstes maades, wõimaldas kapitalistidel mitte üksi tugewamini wäljakurnata töölisklassi, waid samal aja! teha ka põllumajandus tihedamalt
kui enne ilmasõda rippuwaks pankade ja tööstuste monopolist.
Zlmsõja tagajärjena näeme seega ühelt poolt kapitalistide waranduste ja rikkuste wöimsat kaswu ja teiselt poolt aga üldist töötawate
kihtide waesenemist.
Kõik see kirjeldatu annab küllalt selge ja kuiwadele arwudele ja konk
reetsetele asjaoludele Põhjenema wastuse küsimusele, kellele tõi sõda kasu.
Ms ilmasõda.
Ilmasõja ohwrid 1914 — 1918 on määratud. Laastamine, mis
sõda enesega kaasa kõi, hirmus ja otsatu. Kuid wee! koledamad ja
õudsemad tagajärjed saatvad olema sellel ilmasõjal, mida kapitalistlik
ilm praegu ette tvalmistab.
Ses sõjas ei piirdu front, tapatallermaa, mitte üksi riigipiiridega
nagu seni, waid tänu määratumalt täienenud õhu- ja keemilistele relwadele, kandub ühtlasi edasi neile maaaladele, mis asuwad sajad kilomeetrid piiride taga.
Rahulikkude elanikkude wastu pannakse tegewusse lennukitelt allawisatud pommid, mis tungiwad sügawale maasse ja on täidetud gaa
siga, mis jääb kaua riiete külge, millega imbub läbi õhk, mis häwitab
taimed, mürgita wee, tapab kõik elawad olewused.
Eelpool weendusime, et imperialistlises sõjas 1914 — 1918 huk
kus rohkem inimesi, kui kokku kõikides sõdades 1790 a. saadik, s. o.
125 aasta jooksul. Nägime, et ilmasõjas tapeti inimesi päewas läbistikku 30 korda rohkem kui Napoleoni sõdades.
Kuid uus weresaun, mida imperialistid praegu ettewalmistawad,
tuleb oma hukatuslikkude tagajärgede Poolest Palju hirmsam ja laastawam kui möödunud ilmasõda.
86
Et lugu tõesti nii on, aitab, kui waadata pealiskaudseltki mõnin
gaid arwe, mis wiimasel ajal söjaajakirjandses ilmunud. Need arwud
näitawad selgemalt kui waja seda suurte ja wäikeste imperialistliste
rööwriikide meeletut wõidujooksu warustamises uue sõja wastu. Siin
on need arwud:
Rahuaegsete sõjawägede suurus (1000-detes meestes).
1928—1929
Riigid
1913—1914
Üldse
Prantsusmaa
Ameerika
Ühisriigid
Itaalia
Inglismaa
Jaapan
546
725
226
264
516
275
439
390
385
206
Kokku
1.827
2.145
Iga 1000
elaniku kohta
17,2
3,7
9,6
8,5
3,5 ___
—
Wiie tähtsama ilmariigi sõjamäed on nõnda Peale ilmasõda kaswanud 318.000 mehe Mõrra. See kaswamine iseenesest ei olegi kes
teab kui suur (Inglismaal ja Jaapanis on tegewwäe suurus koguni
Mähenenudj, kuid ei tohi unustada, et kapitalistliste riikide praeguste
sõjawägede lahingwöime on mitu korda suurem kui enne ilmasõda.
Praegustes mägedes on kutseliste sõdurite, — poliitiliselt tagurline
ja mahajäänud element, — arw Palju suurem kui enne sõda. Nii oli
Prantsusmaal 1911 a. kutseliste ohwitseride ja allohwitseride arw kogu
sõjamäest 8,4%, 1928 a. sellewastu aga 40,3% ja 1931 a. teeb see
protsent wälja koguni 51.
Teine märkimiswäärt iseloomustaw joon nende sõjawägede kohta
on sunduslise õppeaja tuntaw lühinemine, kusjuures aga wäljaõpe on tugew ja mitmekülgne. Selle tagajärjel on sõjaliselt wäljaöpetatud reserwwäed kaugelt suuremad kui enne ilmasõda. Ülemal nimetatud wiiel
suurriigil oli 1914 a. kokku 7—8 miljoni meheline reserwwägi, 1928 a.
on aga nende reserwsödurite arw arw üle 20 miljoni, tähendab ligi 2%korda rohkem. 1914 a. mobliseerisid need riigid 5V2 miljoni mehelise
armee, 1929 a. oleks wõinud nad wälja panna aga 9 miljoni meest,
s. 0. ligi kaks korda nii Palju kui 1914 a.
Imperialistlike sõja algul 1914 a. oli Euroopa armeedes iga
diwiisi kohta 24 rasket masmrelwa. Aastal 1929.
oli aga iga
87
Inglise diwiisil 192, Prantsuse 172, Ameerika-Ühisriikide 155 ja Poola
diwiisil 128 rasket masinrelwa. Kergeid (käsi) masinrelwu ei olnud
1914 a. ühelgi armeel. Praegu on aga igal Ameerika-Ühisriikide di
wiisil 790 (!), Inglise 350, igal Prantsuse ja Poola diwiisil 340
kerget masinrelwa.
Erilisi kergeid jalgwäe-kahureid ei tuntud ilmasõja algul üldse,
nüüd aga on igal diwiisil 18—27 sarnast kahurit.
Hästi wäljaarenenud ja arwuliselt jõuliseks on kujunenud sarna
sed häwitawad relwad nagu tankid.
Ka kahurwägi on arwuliselt suurenenud ja tehniliselt tugewasti
arenenud. Wälikahurite laskeulatus on tõusnud wähemalt.3O°/o, ras
kekahuritel weel enam. Enne ilmasõda oli igas Prantsuse diwiisis (ühesarwatud kahurwägi) 60 wälikahurit, aastal 1929 — 84. igas Inglise
diwiisis oli 1914 a. — 76, 1929 a. — 84 ja Ameerika-Ühisriikide di
wiisis oli 1929 a. koguni 120 (I) wälikahurit. Peale selle on praegu
(1914 a. ei olnud seda mitte) iga armee ülemjuhatajal tugew kahur
wägi waruks.
Mis merewäkke puutub, oleks wale, kui selle tugewust arwata
laewade üksuste järgi. Mõningad laewaliigid on arwuliselt isegi weidi ka
hanenud, kuid laewastikkude lahingjöud on wananenud laewade asemele
uuetüübiliste ehitamise tõttu kahtlemata tugewasti tõusnud. Alljärgnewas tabelis wöib seda kohe märgata:
Miinmstlejad mitmesuguses manuses.
1911/15
Omadused
1916/20
27.000
45.000
75.700
157.000
28,5
32,0
6025,0
2087,5
1.480
1.020
Waatleme nüüd lähemalt keemilist warustust, lahinggaase, mis
ühenduses õhulaewastikkudega käsitatakse sõjaasjanduse eriteadlaste
poolt kui tähtsamat relwa tulewases ilmasõjas, waatamata igasugus
tele kaitsetele gaasi wastu, mis mõningates riikides on korraldatud,
samuti ka rahwuswahelisele lepingule, mis keelab gaaside tarwitamise
sõjas. (Olgu siinkohal tähendatud, et see leping kirjutati riikide poolt
juba enne ilmasõda alla, kuid just ilmasõjas hakati alles gaase tarwitama).
Peale gaasipilwede, kahurite gaasilaskude ja lennukite gaasipommide on uuema sõjatehnika järele wõimalik gaasitada otse lennukilt.
Wastawa aparaadi kaudu wõib näiteks üks lennuk 300 liitri gaasiainega mürgitada täiesti maaala 800 meetri Pikkuselt ja 30 meetri laiuselt.
Wee wäljasurws (tonnides)
Masinate tugewus (hobusejöudu)
Kiirus (sõlmedes)
Ehituskulud (tuhandetes naelsterlingites)
Ühe ristleja meeskond
88
Nii kirjutab tuntud Saksa sõjaasjanduse teadlane major Georg
Soldan gaaside tarwitamise kohta tulewiku sõjas järgmist: „Kui see
mõttekujutus Peaks muutuma tõelikkuseks, siis pole see enam miski sõda,
waid hullem kui katk. See oleks rahwaste wastastikune häwitamine,
tagasiminek kõrgelt kultuuritasapinnalt rahwarändamise aegadesse. Ses
oleks maailma hukkaminek mürkgaaside läbi".
Sama Soldani sõnade järgi „naitab ilmasõda üksi keemiliste reb
wade tarwituselewötu algust... Ilmasõda wiib löputulemusele, et
gaas leiab tunnustamise kui olulisem modern wöitluswahend. Tulewases ilmasõjas peab arwestama lahinggaasiga kui tähtsama ja
P õ h j a P a n e w a m a r e! w a g a".
Tõmmatakse lahinggaaside juure weel wõimsad õhulaewastikud,
saadakse rehv, mille! on wörratu häwitusjõud ja mille wastu ei suuda
end kaitsta ükski imperialistlik rõöwriik.
„Lennukid", kirjutab kindral William Mitchell „Saturday Evening
Postlls" on warustatud kuulipildujatega, kahuritega ja raskete pommi
dega, mis tutvustatud maakera külgetõmbe jõust, ületawad kõik teised
relwad. Üks sarnane pomm häwitab suurima lahinglaewa (waatamata,
et selle häwitamine on kõige raskem)... Siis (ilmasõjas) wõisid len
nukid lennata ainult 100 miili, nüüd aga 1000 miili (umbes nagu
Londonist Budapesti), olles kaugelt raskemalt warustatud kui ilmasõjas"".
Tuleb tähendada, et ilmasõja lõpul oli alles tundmata otsekohene
mürkgaaside tarwitamine. Tänapäewaks on aga leiutatud öhulaew,
mis edasi liigub oma enese kiirusega, wastawa seadeldisega warustatud t
see wöib gaasitatada laialised maaalad nii frondil kui sisemaal (Poliiti
listes ja majanduslistes keskustes).
Tugewasti on tõusnud Peale ilmasõda militaristliste õhulaewastikkude arwuline suurus.
Lennukile am (ümmargustes numbrites).
Riigid
Prantsusmaa
Inglismaa
Ühisriigid
Itaalia
Jaapan
Kokku
1914
1923
1928/29
1930/32
140
150
20
40
—
1350
385
420
250
250
1650
850
950
600
475
350
2655
4525
2000—2500
1000—1200
1200—1300
1000—1200
600— 800
5800—7000
Militaristlised õhulaewastikud on wõrreldes 1914 a. suurenenud
10—12 korda ja näiwad edaspidi weelgi kiiremini kaswawat.
89
Kõik ülamal esitatud arwud ei peegelda aga kaugeltki asjade
õiget seisukorda küllalt rahuldawalt ja õieti. Siin ei ole kusagil käsi
tatud see potentiel de guerre, s. t. need määratud militaristlised wõimalused, mida tarwitawad imperialistlised suurwöimud (Inglis
maa ja eriti Ühisriigid) ja mis tulewases sõjas etendab wäga suurt osa.
Määratu tähtsuse omab moodsas sõjas näiteks autotransport.
Wõimas, kõrgelearenenud autotööstus wõimaldab sõja puhul momen
taalselt walmistama hakata kõige moodsamaid masinaid ja tanke, nagu
on neid waja sõjas.
Kahtlemata tarwitatakse tulewases sõjas wäga suurel määral püssirohtu, lõhkeaineid ja mürke. Need nõuded suudetakse rahuldada ainult
körgelearenenenud tehnilise tööstuse juures.
Massiline gaaside walmistamine on näiteks wöimalik ainult siis,
kui on olemas suured tagawarad wedelat ja gaasitaolist kloori, mida
tarwitatakse tekstiil- ning paberitööstuses, ja broomi, tarwitusel kui
arstirohi.
Ka wärwitööstus on oma saaduste poolest lahinggaaside walmistamiseks nii lähedane, et wiimaste tootmiseks rahuaegadel waewalt
kusagil erilisi wabrikuid Larwitseb asutada.
Isegi see lihtne loetelu Paljastab need söjawõimalused just imperialistliste hiiglaste kõrgelearenenud „rahu"- tööstuse astmel.
Neid militaristlikke w õ i m a l u si ei tohi mitte silmist lasta, kui
jutt on warustamisest wöi warustuse wähendamisest.
Üks tähtsam element ettewalmistustes sõja wastu on moodsates
kodanlistes riikides sõjaliselt wäljaõpetatud warumeeskondade looomine
ja püüd poliitiliselt ümderkaswatada neid inimmasse, kes sõja Puhul
walguwad tegewwäkke.
Et tulewase ilmasõja puhul, mil tegewwägi frondil peab wiibima,
sisemaal tekkiwaid rewolutsioonilisi liikumisi maha suruda ja et örenewat fronti alaliselt saaks wäljaõpetatud inimmaterjaliga täiendada,
moodustab kodanlus erilised wabatahtlised sõjawäelised — tagurlised
organisatsioonid, millised kaswawad wäga kiirelt.
Prantsusmaal on neis organisatsioonides 1.185.000 meest. Ing
lismaal (ühes asumaadega) üle miljoni, Itaalias 2.160.000, Soomes
Eestis, Lätis, ja Poolas kokku ligi 1.200.000 meest.
Waldaw enamus neist organisatsioonidest õpetatakse wälja kutse
liste ohwitseride poolt ja nad on jaotatud sõjawäelistesse üksustesse,
mis tõstab nende lahingwõimet ja distsipliini.
Militarismi koorem.
Miljsnpäisete söjawägede ülewalpidamine ja nende relwastus,
laewastikud õhus ja wees, noorsoo sõjaline ettewalmistamtne wäljaspool kaitsewäge olewates sõjawäeliötes organisatsioonides — kõik see
90
nõub hiigla kulu ja lasub töötawate rahwakihtide õlgadel ränga koor
mana: Inglismaal, näiteks, on see koorem iga täiskaswanud kodaniku
kohta aastas 25 dollarit.
Kuue tugewama kodanlise riigi (Ameerika Ühisriigid, Inglismaa,
PrantsiWmaa, Itaalia, Jaapan ja Saksamaa) sõjaline eelawe tõusis wiimase wiie aasta jooksu! 10,3% (1923/24. oli see 2,000 miljardi dollarit,
1928 sellewastu 2,216 miljardi dollarit). Sellejuures on aga sõjalised
kulud neis eelarwetes näidatud Lugewasti wähematena, kui need tege
likult on, sest üks osa sõjalisi kulutusi kaetakse riigieelarwe teiste osadega..
Aastal 1928 andis Jaapan söjawäe peale wälja riigieelarwest
27,8% Itaalia 23,8%, Prantsusmaa 21,1%, (tegelik summa on pool
suurem), Ameerika-Ühisriigid 18,4%, Inglismaa 15%, Saksamaa,
kellel suurema relwastatud jõu pidamine keelatud, 8,3%. Poola andis
söjawäe peale wälja 38% kogu riigi eelarwest, arwamata need kulu
tused, mis lubati salaja,
Sõjalised liidad.
Meeletu söjawarustuste suurendamine, mis hiigla wäljaminekutd
nõuab, leiab oma olemasolu õigustuse selles, et kapitalistlises ilmas
Puhkeb lähemal ajal uus imperialistlik fõjatorm. Kes kelle wastu sõ
dima hakkab ja kuidas see sõda tekkib, on praegu raske ennustada. Iga
tahes kutsub Inglise ja Ameerika-Ühisriikide kaubanduse ja tööstuse
waheline wõistlus turgude wallutamisel Lerawaid konflikte esile. Teisest
küljest jälle on Nõukogude-Wenemaa nii mõnelegi arenenud tööstusmaale meeldiwaks turuks, ja et seda turgu oma tööstusele wõita ja
kindlustada põrkah see riik waewalt tagasi sõjariistadega NõukogudeWenemaa wallutamisest. Samuti on wahekord wäga teraw Saksamaa
ja Prantsusmaa wahel, (wöttlus turgude Pärast, „reparatstoon", Rheinimaa asundamine prantslastega j. m.). — Nii wöi teisiti, kuid sõja
wöimalikku Peatset puhkemist toonitawad ka tuntud riigimehed. Nii
ütles Ameerika admiral Blankett jaanuaris 1928. awalikult:
„Meie seisame söjahädaohule ligemal kui kunagi warem, kuna
meie oleme alustanud kaubanduslist wöidujooksu ja püüame suruda
teisi rahwaid tahaplaanile".
Tulewa sõja Puhuks otsiwad riigid omale aegsasti liitlasi. Nii on
wastaw leping sõlmitud Znglise-Iaapani ja Znglise-Prantsusmaa wa
hel. Terawa otsaga on see sihitud Ameerika-Ühisriikide wastu, kus see
peale teatawaks saamise suure wihatormi esile kutsus. Saksamaa wastu
on sihitud Prantsusmaa sõjalised lepingud Belgiaga (see tekitas eriti
palju tolmu) Poolaga, Rumeeniaga, Tshho-Slowakkiaga ja Zugoslaawiaga. Pikk on aga nende lepingute rida, millised awalikkusel teadmata..
91
Peab ütlema, et sõjalisi lepinguid pole praegu sugugi wähem
kui enne ilmasõda ja nende Marjust lendab aeg-ajalt wälja mõni „rahupääsuke" Rahwasteliidu, Kelloggi-pakti jne. kujul. Tegelikku tähtsust neil
aga ei ole. Isegi Hoover, kes juhib Ameerika imperialismi Poliitikat,
leiab Larwilikuks selgitada:
„Waatamata sellele hästikawatsetud tõendusele (pühalikltle kinni
tusele Kelloggi-paktis sõda mitte alata) kestawad igal maal
edasi e t t e w a l m i s t u s e d sõja w a s t u. Ja selle tagajärjel wõtawad Pessimistid seda lepingut (f. o. Kelloggi-Paktij nagu wälisministri waga seletust, nagu diplomaatide järjekorralist inimsoo lootuste
läbipilkamist?
Ja Ühtsriikides eneses, kust Kelloggi-pakt wälja läks, Pole asi
põrmugi Parem. Ühisriikide senat kinnitas 1929 a. weebruari algul
kohe peale Kelloggi-pakti ratfitseerimist 15 uue liiniristleja ehitamise.
ja me ilmasõja yõhjased.
Mispärast tuli sõda? Mis kutsus ta wälja? Missugused olid
ta põhjused?
Sõdade põhjused on wäga mitmekesised: wanal ojal tapeldi maa
pärast, nüüd tapeldakse terwe riigi wabaduse eest. Kuid ilmasõjas oli
weel teine põhjus: selle sõja tekitas kapitalism. Kapitalistliseks majan
duseks nimetatakse sarnast majandust, kus kapitalid, tehased, wabrikud,
maad on wördlemisi wäikese kildkonna elanikkude käes, teistel aga on
oma ülespidamiseks ainult tööjõud, töötawad käed, mida nad on sun
nitud müüma peremeestele— kapitalistidele, wabrikuomanikkudele, fuur*
maaomanikkudele.
Sel mõõdul, kuidas areneb kõikides riikides kapitalistlik majandus,
jääwad oma maa piirid kapitalile kitsaks. Et suuri kasusid, protsente
saada, on kapitalil waja, et kaupade müügi turg kaswaks, laieneks,
on waja uusi kohti, maaalasid, kuhu wõiks kapitalistid kasulikult Pai
gutada oma kogutud kapitali ja kust wabrikule ja tehaste omanikud
wõiksid saada kaupade walmistamiseks tooresmaterjale: metalle, kiwtsütt, puuwilla jne.
Suurtel kapitalistlistel riikidel, neil, kes ilmasõjas üksteisega heit
lesid, oli kõigil tarwis kaubaturgu, asumaid. Ja iga riik mõtles ainult
selle Peale, kuidas enda alla heita teiste maade asumaid ja turge, olgu
see diplomaatilise pettuse wõi walitsuste ja kapitalistide äraostmise teel
nõrkades ja iseseiswuseta (kuigi nimepidi „iseseiswais") riikides, sündigu
see isegi sõjariistade abil.
92
Asumaade, üliwõimu pärast ilmaturul tekiwad tülid suurriikide
wahel. Igaüks tahab monopoli, ainuõigust kaubaturul, igaüks tahab
kõiki kasusid ainult endale. Alguses püüawad riigid „diplomaatiliste
läbirääkimiste" teel tüli lõpetada, igaüks püüab sealjuures teist riiki
petta, teisest kawalam olla. Diplomaatide läbirääkimised ei lõpe ka
rahu ajal kunagi. Kuid sellest ei teatata rahwale. Tüli kapitalistliste
riikide wahel ei teki mitte rahwa, töötawate hulkade, waid kapitalistide
tasude pärast. Kapitalistid — omanikud, nemad tõukawad riigid nõnda
nimetatud koloniaalpoliitika WSi imperialistlise suurriikluse poliitika teele,
nemad otsustawad ka, kas sõda tuleb, wõi ei tule. Aga mida otsustab
rahwas — lai töötaw kiht? Teadku ta üht: kui teda kutsutakse lip
pude alla, siis mingu ja surgu!...
Kui diplomaatidel korda ei lähe üksteist ülelüüa, siis ähwardawad nad kohe sõjaga.
Diplomaatide seljataga seisawad alati kahurid, sellepärast ei ole
riikide wahel kunagi kestwat rahu, waid ainult „ sõjariistus rahu", s. o.
niisugune rahu, mille wältel iga riik sõja wastu walmistub.
Diplomaatide läbirääkimistest ei tea töölised ega kogu rahwas
midagi. Need läbirääkimised Peetakse „salaja". Kuid kapitalistid, Pangapidaja^, suurmaaomanikud, s. o. need, kelle huwides aetakse maadeomandamise Poliitikat, teawad ikka, kuidas arenewad diplomaatide asjad.
Ja waewalt märkawad nad, et oma isamaa diplomaadid ei osanud
küllalt hästi nende taskuhuwisid kaitsta, et läbirääkimistel pääsewad
wõidule teise riigi kapitalistide kasud, siis Lõstawad nad kohe kisa:
„Appi! Isamaa on hädaohus! Wennad töölised, unustage kõik haawamised, unustage minewik! Päästke isamaa, — ühine isamaa!... Lähme
surma oma isamaa eest!!!
Ja walitsus wõtab kuulda kapitalistide kisa, ta ei wõi jätta seda
kuulmata: walitsus koosneb ise kapitalistidest ja suurmaaomanikkudest,
walitsus ümardab neid, kaitseb nende kasusid ja rööwimist... Walitsus
hakkab kapitali meeleheaks naabrit „nokkima", diplomaatide läbirääki
mised „lähewad terawaks"... Waatad — sõda ongi käes!...
Kuid rahwale ei wõi ometi tõtt öelda: meie tapleme, waadake,
sellepärast, et meie wabrikute ja tehaste omanikud, meie pangapidajad
ja suurmaaomanikud tahawad saada suuri kasusid, meie sõdime selle
pärast, et kindlustada kapitalistidele „Sigust" rööwida üht wõi teist
asumaad, üht wõi teist riiki. See on Piinlik. Selle eest ei lähe rah
was surma. Sellepärast on waja hüüda: Isamaa on hädaohus!
Ehk jälle mõelda wälja muinaslugu: Meie lähme naabrirahwaid wabastama!... Just wäikerahwaste „wabastamise" 'Pärast, nii teatati
ametlikult oma rahwale, astusid Inglismaa ja Ameerika Uhisriigid
sõja keerisesse. Aga weel tänapäew on Inglise „wabaduse" meelewalla
93
all iirlased, hindud, egiptlased ja sajad teised rahwad, ja Ameerika
Ühisriigid loowad Nigaraguas werestnõretawate relwadega „wabadust".
Kapitalistid, suurmaaomanikud, pangapidajad istuwad oma kabinetides, Panewad sõjawäe tellimiste Pealt kolmekordsed kasud tasku
ja ootcwad sõja lõppu. Za rahwas sõdib, rahwas saab hukka, rahwas ohwerdab oma elu. Mille eest? Et tema isamaa rõhujad, pere
mehed, härrad tehasteomanikud, suurmaaomanikud, wabrikandid Paremini,
uhkemini, rikkamini, tõredamini elada wõiks...
Rahwas usaldab!... Teadmisi on wähe. Nad ei saa weel oma
huwidest aru. Za kapitalistid ja walitsuse käsikud tarwitawad seda
oma kasuks.
Nii siis oli ilmasõja Põhjus rahwusliste kapitalide
wõitlus ilmaturul. Wene kapital wõitles Saksa kapitaliga, Wene ka
pital wõitles Austria kapitaliga Balkanil, Inglise, Prantsuse kapitalid
wõitlesid Saksa kapitaliga Aafrikas, Aasias, wäikeriikide turgudel.
Seesama rahwusliste kapitalide wõitlus ilmaturul on Põhjuseks ka, et
tekib uus ilmasõda, mille wastu, nagu eelpool nägime, walmistawad
endid kõik riigid ja mis kujuneb mitu korda koledamaks kui ilmasõda.
Kapitalid pörkawad kokku, wõitlewad, Püüawad üksteist wälja tõrjuda.
Igaüks tahab üksi walitseda, oma jaoks „monopoli" hoida, kaht nahka
nülgida, nii hästi tööliselt kaupade walmistamisel kui ostjalt kaupade
müügil.
Mida kiiremini edeneb kapitalism, seda enam riike wõtab sellest
wõistlusest osa, seda terawamaks muutub la. Ja seda möödapää
sematu d on sõjad.
Ei ole põhjust end trööstida sellega, nagu mitmel Pool armastakse
kõnelda, et ilmasõda oli wiimane sõda. Ka mitte sellega, et järgmine
sõda on see wiimane werepulm. Ei, kuni on olemas kapitalistid —
omanikud, niikaua on olemas ka sõjad. Niisuguste sõdade siht, nii
sama kui möödunud ilmasõja siht, on üks: Isamaa" wabrikantidele ja
kaupmeestele kindlustada kõrgemaid kasusid. Kas on see siht walatud
were wääriline? Kas toimetawad töölised mõistlikult, kui nad selle
pärast tapawad teise maa seltsimeest — töölist, purustawad linne,
häwitawad talupoegade rahulikke külasid?
Mis teha?
On waja ainult aru saada sõja tõelisest põhjusest, tema sihist, et
kerkiks uus küsimus päewakorrale: Mis siis nüüd teha? Kuidas
sarnaseid werewalamisi lõpetada? Kuidas hoida rahwast tulewikus
uute kokkupõrkamiste ja tülide eest kapitalistide wahel, uute sõdade eest?
94
Enne kui leida neile küsimustele wastust, peab endale selgeks
tegema üht: kuni on olemas kapitalism, kuni on maksew maade, wabrikute, tehaste jne. eraomandus, kuni jagunewad kodanikud warandusetuteks ja warakateks, kapitalistideks, kelle käes on riigis wõim, ja
wiletsateks Palgatöölisteks, kuni kapitalistid wõitlewad endi kasude pärast
üksteisega ilmaturul, — seni on sõjad Paratamatud.
Sõjad löpewad alles siis, kui on murtud kapitalistide wõim, kui
Omanikkudelt — kurnajatelt on wõetud wõimalus rahwale kahju teha,
lükates teda Meriste kokkupõrgete teele. Et sõdu lõpetada, on
waja ümber luua ühiskondlik kord. Et sõda lõpetada, on
waja kõik wabrikud, kõik tehased, kõik tööstusettewötted härradelt kapi
talistidelt ära wötla, on waja ära wötta maaomanikkudelt maad, era*
omanikkudelt kaewandused, kapitalistidelt — pangad, ja kõik need rik
kused
tunnistada kõige rahwa omanduseks (riigi
kätte wõtta).
Et sõda lõpetada, on rahwal, töölisklassil waja kätte wõita uus,
õiglasem, sotsialistlik ilmakord.
Kui kõik rahwa rikkused on rahwa enese päralt, kui rahwas, ja
kõigepealt töötaw rahwas, walitseb ise rahwamajandust, riigikassat, ise
hoolitseb kõikide kodanikkude hädade ja tarwiduste eest, ise hoolt kan
nab maa õitsmise eest, siis ei ole enam sõda. Siis ei Purusta naabri*
rahwad teineteist, siis ei ole Põhjust ajada „maadeomandamise" poliitikat:
wabade töötawate rahwaste rahulised riigid leiawad ikka kokkuleppimise
wöimalust! Ei ole siis enam sõja peasüüdlasi — kapitalistide
salka, kes saadawad hukka kümneid miljoneid inimesi selleks, et Peale
sõdu paremini oma taskuid täita!... Uue korra loomine on töölisklassi
peaülesanne.
Eesti fioimmtobe pstziõWsedPõhiseaduse järgi on kõik Eesti kodanikud seaduse ees ühetaolised
spõhisead. § 6). Eestis on kindlustatud isikupuutumatus (§ 8). Kedagi
et wöi karistada muidu, kui teo pärast, mis enne Leo kordasaatmist sea*
dustega karistamiswäärseks tunnistatud (§ 9). Korteri puutumatus
on kindlustatud ( § 10 ). Eestis on usu- ja südametunnistuse wabadus
(§11). Kindlustatud on sõna- ja trükiwabadus (§13), sõnumite ja
kirjade saladus (§14). Kõik kodanikud wõiwad kaebuste ja palw- tega
pöörata ametiasutuste Poole ( § 15). Kindlustatud on liikumise ja elu
koha muutmise wabadus (§ 17 ), koosolekute wabadus, ühingutesse ja
liitudesse koondumise wabadus, streigiwabadus (§ 18), elukutse waliku
wabadus (§ 19). Iga kodanik on waba oma rahwuse määramises
(§ 20), wähemusrahwad wõiwad ellu kutsuda kultuuriliste ja hoole
95
kande huMides autonoomseid asutusi (§21), nad MõiMad ametiasutus
tes tarwitada oma keelt (§ 22, 23). Majanduselu korraldamine peab
Mastama õigluse Põhimõtteile, nulle sihiks on i nim wä äril ise üles
pidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, mis
käiwad harimiseks maasaamise, eluaseme ja töösaamise,
samuti emakaitse, Lööjõukaitse ning nooruse, Manaduse,
tööMõimetuse Mõi õnnetuste puhul tarmiliku toetuse
saamise kohta (§ 25).
Kodanikud on kohustatud maksusid maksma riigi, tema asutuste
ja MastaMate omawalitsuste ülewalpidamiseks ja tarmeteks, kuid üh
tegi maksu ege koormatust ei wõi kellegile peale Panna muidu, kui sea
duste alusel (§83).
Kodanikkude Mabrduse ja põhiõiguste erakorralised kitsendused
astuwad jõusse ainult kindla tähtaja peale wäljakuulutatud kaitseseisu
korra puhul seaduste Põhja! ja Piirides (§ 78).
Z»ml ja Karat.
Meie aja muinasjutt.
Lähen kord metsa ja näen: kaks suurt tamme kasivamad kõrMuti. Wasakul kasMaMa tamme otsas istub jumal, parema! kurat.
Seisatan ja waatan, mis siin lahti läheb. Jumal raputab pääd, tvehib
kätega, ronib Puu otsast maha, MStab lehma sarmist kinni ja Meab ta
sohu. Kurat räägib: „Ära seda lehma puutu, wöta teine: see on Maese
leskmoori lehm." Aeg muutus õhtuseks, leskmoor läheb lehma otsima ja
näeb, lehm on Majunud sohu, ümberringi Pehrm muigas, ei saa kuidagi
Mälja. Hakkas jalamaid sajatama kuradit: „Kurat ise ajas su sohu!"
Pööris ümber ja läks kähku inimesi appi kutsuma. Kuradil hakkas hale
meel, et leskmoor sõimab teda lausa ilma asjata ja suisa ta enese nina all,
ronis kähku Puu otsast maha, jooksis sohu kahmas lehma sülle ja tõi
ta soost mälja, ise ronis jälle tamme otsa ja hakkas jumalaga juttu
Mestma. ,,Ütle mulle, keda nüüd tänatakse?" küsib jumal. „Teadagi,
et mind, aga mitte sind," Mastab kurat. . . „Wait!" karjun mina,
„Wait, triibuline kurat ja neljasilmaline jumal. Maata, sääl tuleb jõuf
rahMasi, köied ja piikhaagid käes, aga lehm on juba mäljas. Leskmoor
nägi lehma ja larrsub: ^Kiidetud olgu Issand, panen sulle pühakuju
ette küünla põlema!" Kuradil polnud teha enam midagi, ajas enese
turri, lõi jumalale mööda kõrmu ja andis talle Mastu Mähkimist. See
oligi jumala ja kuradi tüli.
Toimetanud Z. Wanatoa.
Wäljaandja:
96
Pärnu Tööliste Ühing.
HANS KÜTTI
||l||H|||lll||||||ll|||||lll|||||lll||||||ll|||||!ll|||||lll||J||llll||||l!l||||||ll||j|||lin|||!ll|||||lll|||||1ll|||||!ll||||||ll||||||ll|||
Auru jõul töötav riide värvimise, uhtumise, sküü
rimise, pressimise ja dikateerimise vabrik Pärnus,
Olen sel aastal oma vabrikut palju uute masinatega täien
danud ja auru jõudu tublisti suurendanud, seega on mul
kõike töid võimalik ruttu ja korralikult teha. Töö kiire
ja hinnad võistlemata odavad. Töö headuse, ees vastutan.
Pärnus, Tallinna-posti tän. nr. 18 ja 20,
omas majas, telefon 224.
lO.&ÖlQCg
SINDI TDRUIITDINTE ÜHISUS
asut. 1902 a.
Sindi alewis.
asut. 1902 a.
Müüb:
liigetele ja ümbruskonna elanikkudele: kõiksugu
tarbeaineid ja tarbeasju. Sindi kalewiwabriku
kalewit ja poomwilla riiet wabriku hindadega.
Põlduriiele: Põllurammu ja jõutoitu.
Ostab: Põldurite käest tapetuid sigu, elus kariloome ja
kõiksugu põllusaadusi, makstes ajakohast hinda.
Meiereisse ümbertöötamiseks — piima, makstes
piima raswa järgi; alus eksport wõi hind.
$
Sindi Tarwitajate ühisusel on poekauplus, lihakarn, worstitööstus, piimapood, meierei leiwa ja saiapagarikojad.
Aastane läbimüük 400.000 kr.
Omakapitalid 40.000 kr.
Juhatus.
97
Mllllllllllllllllllllllllllllllllillil.N
on vanem ja suurim tööstus iga
sugu kodukoetud riide tarvis.
TäieliKum Koloniaal*, teras» ja rauaKaupade nina
majatart>e±e»5 mööbli» ja eleHirimaterjali ladu
Leopold Mühlmann
Pärnus
Wee tän. 1O, telefon 227
Müügil alati suures valikus
Pärnus.
Müügil alati suures valikus
üõiksiigu koloniaal kaupu,
■IM
nagu: jahu, suhkrut, riisi, heeringaid jne., jalgrattaid, raudvoodeid, lastevankreid, alu
miinium- ja emaileeritud keedunõue, ehitusmaterjali, metallpärgi, pärjal inte, schamottkiva, katusepappi, maalrivärve jne. jne. Müük en gros ja en detail. Tähtsam ja
kasulikum sisseostukoht maa kaupmeestele ja ühisustele.
Oma kaubaveoautodega
kauba kättetoimetamine üle Pärnumaa ja Läänemaa.
Oma raua# ja puutööstuse iööKoda nin£ puusärKide ladu.
Pühavaimu tän. 10/12, telefon 138 (oma majades).
Kõik töötellimised, valmistatakse asjatundlikult ja diplomeeritud meistri juhatusel
võimalikult vastutulelikkude hindadega.
Austusega L. Mühlmann.
L. TOHVi
Kirjutusmaterjali Kauplus
Pärnus, Riia tän. nr. 42.
Soovitab kõiksugu kooli ja kirjutustarbeid. Suur valik
moodsais mustreis tapeete ja seinapappi. Kunstlilled.
HINNAD VÕISTLUSETA.
Kübara ja moeäri
E. AINSON
Pärnus,-Riia tän. 43. Soovitan rikkalikus valikus kõiksugu
hooaja vilt-, õlg- ja siidkübaraid. Suur valik karusnahku,
sealsamas saadaval metall hauapärjad. Hinnad vastutulelikud.
Spetsiaai raudvooditööstub, valmistab igasugu
raudvoodeid,
igasugu vooditele reformpõhje kõige kaunimalt,
------ vastupidavamalt ja kõige odavamalt. ---- -----
T. LILIENKAMF
Pärnus, Henno tän. nr. 6.
Mõik ostavad
Talle MMM H
1
Pärnus, Mõninga tän. 34.
99
Pärnu Dinafööstusc I.-S.
Pärnus, Rääma tän. 38.
Telel. 125.
PÄRNU
Linane riie, niidid ja lonkad, Kalawõp
gud, hiõi^u lõngad ja nöörid. Köied.
7— OSAKONNAD: =
Tallinna#Posti tän. 6.
WillaKraasimise ja Ketramise
riiete^ ja lõngade wärwimise
000000 iÄzat>riKiicL 030000
Meie wabrikute tööheadus ülemaaliselt tuntud.
Pöörake meie esitajate poole igas lin
nas ja rahwarikkamates maakohtades.
100
Raamatud» Ja Kirjutusmaterjaalid,
raadio aparaadid ja, osad viimased uudised,
foto Ramerad Ja tarbed mitmekesises
valikus. Grammofonid, noodid, spor
ditarbed, tapeedid, seina pappi jne.
leiate rikkalikus valikus odavate hindadega ainult
ii
Rüütli ±, 30, Telef, 175,
Suur moodne ajaleht värvitrükis
„Mm Wmm"
koos samapäevase Tartu „Postimehega“.
Asjalik huvitav igakülgne sisu.
Kirjandust,
Rikkalikult pilte ja karikatuure.
paberi«Kaupu,
Julge sõna, tabav sõna, elav
Kontoritarbeid.
kirjeldus.
Pianiinosid, grammofone
ja plaate,
Mõjuvad kuulutused.
revolvreid ja laskemoona.
Leht müügil k. 9 h.
Toimetus ja talitus
Rüütli tän. 39.
Tel. 19 ja
3-25.
Tenisspordi tarbeid.
jalgpalle, tapeete ja Korvmööblit.
Kirjutusmasinaid ja arvemasinaid.
Mänge, vaase, kohvrid, portvelle rahataskuid jne. soovit. suures valikus odav, hindadega
PÄRNU POSTIMEES1*Pärnu'’TS“-
W
W
M
.afe- ]• ‘i
"qc 7, x j.
op
] x -j
Eesti omawalitsuste Kinnitus Ä.«S.
„OMA“
Juhatus Tartus, Riia tän. nr. 41, oma majas.
Kõnetraat 3-44 ja 5-62.
Peaagentuur: Tallinnas, Harju tän. 48. Kõnetraat (2) 18-58.
ira
©
He
U©
la <3.
Pärni oento: il. Treial, mee l. 21, Neele. 47
I
ea
Põhikapital ja tagawarad üle 36000000 sendi. Oma majad Tartus,
Tähe tän. 14 ja Riia tän. 41. Edasikinnitus kuues wälisriigis. välja
makstud kahjud kaheksa tegewusaasta jooksul üle 55000000 sendi.
laiemailus. EliHiiillis.
N
Edasikinnituste wastuwõtmine walla seltsidelt. Madalad preemiad. Sood
sad kinnitustingimused. Kõik tulu omawalitsuste kaudu rahwale tagasi.
r-Slferejfy
ssssP!
|