J. DEPMAN

SANDARMIWALITSUSE
SALAKIRJAKOGUST

Teated 1905. aasta liikumise üle
Teated Hans Pöögelmanni üle
Ajaleht „Edasi" 1905. aastal
Narwa „Kiir" ja kaastöölised

«Kt)LWAJAj> raamatuladu
LEEN1NGRAD - 1926

J. DEPMAN

SANDARMIWALITSUSE
SALAKIRJAKOGUST

Teated 1905. aasta liikumise üle
Teated Hans Pöögelmanni üle
Ajaleht ,,Edasi“ 1905. aastal
Narwa ,,Kiir“ ja kaastöölised

\

KÜLWAJA» raamatuladu
LEEN1NGRAD - 1926

Kirjand

f

Ek

1}0S?>

J пн. «Коминтерн», Центр. Изд-ства Народов СС<Л\
Ленинград, Екатерингофскип пр., 87.
Ленинградский Гублит № 8153.

Тираж 1000 экд.

I

1905. aasta liikumise kohta
käiwad teated.

1905. aasta sündmuste kohta Ees­
tis on teadetekogumine osawõtjaie
ja pealtnägijate suust laias ulatuses
käimas. Sel teel kogutud teated
käiwad peaasjalikult sündmuste
kohta linnades ja teistes suurema­
tes keskkohtades, kus sündmustekäigule «tegijaid ja nägijaid» leidub.
Loomulikult on raskem otsekohe­
seid teateid saada sündmuste kohta
üksikutes wähemates kohtades, kuid
need teated ise ei ole terwe liiku­
mise kujutamiseks mitte wähema
huwitusega.
Tsaariaegse
sandarmiwalitsuse
arhiiwis (polilsei-departemang] on
meil teine ülirikas teadeteallik
olemas 1905. aasta sündmustekäigu
kirjeldamiseks. Siia saatsid hoo­
lega, mis parema ülesande wääriline, omad aruanded ja teated kok­
ku küll kubernerid, küll kuber­
mangu - sandarmiwalitsused, küll
raudtee-sandarmid ja iga teist
wärwi ametlikud ja wabatahtlikud
nuhid. Missuguse hoolega nad seda
tegid, näitab see, et Eestimaa kul*

4

bermangu sandarmiwalitsuse üle­
male polkownik parun Noldele
1905. a. politsei-departemang mitu
korda märkusi tegi liiga üksikasja­
liste teadete eest.
Politsei-departemangu ja teiste
isewalitsuse ametkondade arhiiwidest Eesti kohta käiwate ainete üles­
otsimise kallal iöötawad asjast huwitaiud seltsimehed juba mitmendat
aastat. Wäikene osa selle töö suu­
rest saadusest on irükisgi ilmuda
wõinud. 1
Järgnewates ridades awaldame
mõned aktid 1905. aastasündmuste
kohta, ning eelpool tähendatud põhi­
mõttel eestkätt nende üksikute
sündmuste kohta, mis suurematest;
keskkohtadest körwal asusid.
laan Sihwer.
Loomulik on meie üksikuid aktiiükka 1905. aasta sündmuste kohta
alata sm Jaan Sihweri kohta
käiwate teadetega ja seda sedaenam, et isegi lähemad seltsimehed
1 Eesli kirjanduseloo ained Wene isewalilsuse arhiiwides, toimetanud J. D e pman: 1) Narvva «Kiir» ja teised Narwa
lehed. Tsensor Л\. Punits. 1908— 1915.
2) testi ajalehed Peterburis 1905—1917:
«Edasi», «Kiir», «Tööline» jt.
Lähemal ajal ilmumas: Tartu ja Tallinna
iöölistelehed 1905 — 1917.
«Kiihvaja» kirjastus Leeningradis.

5

sm Sihweri revolutsioonilise tegewuse esimese ajajärgu üksikasju
peaaegu sugugi ei tunne. Seda
asjaolu tõendab ka see, et kõik
sm. Sihweri kohta käiwad kirjutu­
sed tema tegewuse esimesest aja­
järgust täitsa waikides mööda lähewad (waata Töörahwa kalender
1919—1920, Peterburis 1919). Tuleb
see, muidugi, sm Sihweri isikust.
Tema kuulus nende rewolutsionääride hulka, kelle kohta Lenin ütles,
ei on olemas rewolutsionäärisi, kes
«ilma sõna lausumata surma lähewad», kel kõnelemiseks aega ei
jää. Sm. Sihwer asus 1905. aastal
rewolutsiooni wõitlusesse küsimata
sellest, millega see temale isikli­
kult ähwardab, ja sunnitöölt pääse­
des asus ta uueste rewolutsioonitöösse, ilma et tal aega oleks jää­
nud ehk mõttesse oleks tulnud oma
tööst pikemalt rääkida. Sellepärast
on meie kohus nüüd tagant järelegi
tema tegewust 1905. aastal arhiiwiaktide järele kujutada. Awaldame
need aktid muutmata kujul.
Politsei-departemangu VII asjaajamise
akt nr 7449, aastast 1905: «kontori-'

ametniku Sobolewski, koolid
õpetaja Sihweri ja teiste üle,
keda süüdistatakse kriminaalsea­
duse §§ 121., 123. ja 126. põhjal».

6

Blank А.

Salakiri.
Poliisei-depariemangu.
Teadusius uurimise algamise üle„
1. Uurimise-asja nimelus: kontoriieenija Sobolewski, kooliõpe­
taja Sihweri ja teiste süü­
distamine kriminaal-seaduse
§§ 121., 123. ja 126. ettenähtud
kuritegudes.
2. Uurimise algus: 23. detsembril
1905. a.
3. Uurimise üleswõimise ja toime­
tamise koht: Riia.
4. Kes uurimist toimetab ja missu­
guse prokuröri walwel: Liiwimaa kubermangu sandarmiwalitsuse ülema abi riitmeister
Papadshanow Riia ringkonna­
kohtu prokuröri abi 5uslo walwe
all.
5. Süüdistamise alus: PeterburiWarssawi raudtee polilseiwalitsuse Tallinna-Pärnu osakonna
ülema kirjaga nr 152, 25. det­
sembrist sel aastal sissetulnud
kirjawahetus.
Liiwimaa kubermangu
sandarmiwalilsuse ülem;
polkownik Wolkow.
№ 10954.
29. detsembril 1905. a.

7

Liiwimaa kubermangu
Sandarmivvalitsuse ülem.
29. detsembril 1905. a.
№ 10955.
Riias.

Salakiri.

Politsei-depariemangu.
(51ank A saadetud sellega ühel ajal.)
Peterburi-Warssawi raudtee sandarmiwaliisuse Pärnu-Tallinna tee
osakonna ülem saatis mulle oma
kaaskirjaga nr 152 25. detsembrist
sel aastal kirjawaheiuse, millest
selgib, et kontoriametnik Sobolewski ja kooliõpetaja Sihwer wiimase raudteeieenijate streigi ajal
sõjariistadega warustatud raudieeteenijate ja kõrwaliste isikute salga
eesotsas omawolilisell rongidega
Liiwimaa kitsarööpalistel teedel üm­
ber kihutasid ja ähwarduste abil
sundisid nende teede ametnikka
töötamist lõpetama.
Selle tagajärjel on minu alla usal­
datud sandarmiwalitsuses kriminaalkohlupidamise seaduse § 1035. kor­
ras uurimine alatud tähendatud isi­
kute wastu, neid süüdistades kuri­
tegudes, mis kriminaal - seaduse
§§ 121., 123. ja 126. ette nähtud.
Uurimise toimetamise olen ma oma
abi rittmeister Papadshanowi peale
pannud.
Polkownik Wolkow.

8

Telegramm Pihkwast 22. jaanuaril
1906. a.
Waslus 20 maksetud. Peierburi,
krahw Wiitele.
Palun Teie Hiilguselt peatset
kodanlist kohust ehk minu wabastamist. Minu kinniwõimise põhju­
seks olewad teod sündisid enne
Liiwimaal sõjaseaduse wäljakuulutamist. Minu perekond on ilma
leiwaraasuia. Pihkwa wangimaja
poliitikaline
Sihwer.
Selgitada.
23. jaanuaril [siseminister].
Teateid nõuda.
24. jaanuaril [politsei-depariemang].
Politsei-departemang.
28. jaanuaril 1906. a.
№ 772.

Salakiri.

Liiwimaa kubermangu Sandarmiwalitsuse ülemale.
Politsei-departemang palub Teie
Kõrgeausust wõimalikult pea tea­
teid saata tagajärgede üle, mis
uurimine Pihkwa parandus-wangimajas kinnipeetawa Sihweri üle
on annud, nagu ka asja seisukorra
ja kinniwõtmise põhjuste üle ning
ühtlasi teatada oma otsus tema
wahi alt wabastamise wõimaluse üle.
Abi-direktori asemel Sawitski.

6

Liiwimaa kubermangu
Sandarmiwaliisus.
3. weebruaril 1906. a.
Nš 1283.
Riia.
Wasfuseks Nš 772 peale.

Salakiri.

Politsei-departemangu.
(Blank A saadetud 29. detsembril
1905. a. nr 10954 all.)
Pihkwa parandus-wangimajas
kinnipeetawa Sihweri kohta on
uurimine järgmist kindlaks teinud:
12. detsembril 1905. aastal ilmus
Sihwer Tallinna-Pärnu kitsarööpa1 ise tee Mõisaküla jaama insener
jalowelski juure kolme tundmata
isikuga ning ennast Mõisaküla sot­
siaaldemokraatide komitee esi­
mehena esitades ja teatades, ei
Mõisaküla sotsiaaldemokraadine
komitee tegutseb samasuguse Riia
komitee käsul, andis insener Jalowetskile «Pärnu sotsiaaldemokraat­
ide komitee» esimehe allkirjaga
teadaande ning nõudis enda tarvvitamiseks erilist rongi, millel sõites
ta Pärnu-Tallinna kitsarööpalise
raudtee teenijaid streigile kihutada
tahtis. Kui talle rongi ei antud,
siis seadis Sihwer teiste isikute
abiga omawoliliseli rongi kokku,
millel lähemast jaamast weel sel­
samal päewal ühes Sihweriga neljasajaliikmeline sõjariistus salk sisse
sõitis, raudteeteenijaid terrorisee-

10

rides, mille tagajärjel ka tähenda­
tud raudteel streik lahti puhkes.
Peale selle andis Sihwer oma all­
kirjaga sõidulubasid isikutele,^ kes
rewolutsionääride poolt ärawõeiud
maakohtadest läbi sõita tahtsid.
Kõige selle tagajärjel saatsin ma
23. jaanuaril N° 823 all Pihkwasse
nõudmise, et Sihwer selles asjas
iile kuulataks, ning ühes sellega
tõstsin ma tema wasiu süüdistust
kriminaalseaduse §§ 125. ja^ 126.
põhjal; walwe abinõuks on wõeiud
wahi all pidamine ning sellepärast
loen ma wõimataks Sihweriijvahi
alt enne tema kohtuasja lõpule
jõudmist wabastada. Sihweri üle­
kuulamise andmed ei ole weel siia
jõudnud.
Polkownik Wolkow.
Teatada, et tema palwe tagasi on
lükatud.
13. weebruaril. [Siseminister.]
Pihkwasse.
Sandarmiwalitsuse ülemale.
Teatage kooliõpetaja Sihwerile
parandusmajas, et tema wabasiamise palwe täitmata on jäetud.
Direktori asemel Subowski.
17. weebruaril 1906. a.
№ 872.

11

Blank G.

Salakiri.
Poliisei-depariemangu.
Teadusius uurimise lõpulejõudmise
iile.
1. Millal ja mis N2 all Blank A sisse
on saadeiud: 29. detsembril
1905.a. N2 10954 [waata ülemal].
2. Uurimise lõpulejõudmise aeg:
7. mai 1906. a.
3. Millal ja mis N2 all uurimisematerjal prokuröri käite saadetud:
minu abi rittmeister Papadshanowi kirjaga N2 70, 7. maist
sel aastal, Pärnu kreisi 3. jaos*
konna kohtuuurija käite.
4. Süüdistatawate arw: wahi all — 1.
Süüdistatawate ja asitunnisiusie
nimekiri on siin juures.
Liiwimaa kubermangu
sandarmiwalitsuse ülem
polkownik Wolkow.
N2 5867.
8. mail 1906. a.
Süüdistatawa kohta käizuad teated:

1. Nimi, seisus, wanadus: S i h w e jv
Jaan Hansu poeg, Mõisaküla
alewiku talupoeg, Pärnu krei­
sist, Liiwimaa kub.
2. Walwe abinõu: Pihkwaparanduswangimajasse asetatud.

12

Uurimiseakti juures olewate asitunnistuste nimekiri.

1. Telegrammi ärakiri.
2. Tartu rahwaasemikkude koos­
oleku otsused.
Liiwimaa kubermangu
Sandarmiwalitsuse ülem
Polkownik Wolkow.
Kohtu ministeerium.

12. nowembril 1908.a.
№ 11011.

I departemang.
III kriminaal jaoskond.

Sellega saadetakse Politsei-depariemangu teated riiklise kuriteo eest
süüdimõistetute üle.
1. Seisus, nimi, wanadus: talupoeg
Jaan Hansu poeg Sihwer,
26 aastat wana.
- Kohtuotsus ja tema tegemise aeg,
süüdistuse sisu ja paragrahwid:
Jaan Sihweri süüdistuse asjas
kriminaalseaduse §§ 51. ja 131.
punkt 1. järele. Peterburi kohtu­
palati otsusega 26. oktoobrist
1907. aastal mõisteti Sihwer kri­
minaalseaduse § 131. punkti,
põhjal wiieks aastaks kindlu­
sesse, missugust karistust tarbe­
korral 1906. aasta 22. nowembri
seaduse põhjal muuta wõib;
uurimise-wangis olemise aeg
üks aasta ja kümme kuud loe­
takse sellest ajast maha.

3. Kohtuotsus astus seaduslikku
jõusse ja teostati: 12. nowembril 1907. aastal omandas kohtu­
otsus seadusliku jõu; teostatud
Riia ringkonnakohtu prokuröri
,
läbi 4. nowembril 1908. aastal.
Sedawiisi oli 12. nowembril 1907
aastal maksma hakanud kohtu­
otsusega sm. Sihwer peale eelwangistuse aja mahaarwamise weel
kolmeks aastaks ja kaheks kuuks
kindlusesse asetatud. Sedawiisi
oleks kindluses istumise aeg pida­
nud 1911. aasta algul lõpule jõudma.
Kuid meie teame, et sm. Sihwer
alles 1917. aasia weebruarirewoluisiooni ajal sunni­
töölt lahti sai. Sellest tuleb ole­
tada, et temale weel teisi süüdisi
1905. aastast leiti, mis esialgset
kohtuotsust kõwendada lubasid.
Selle kohta käiwaid akte ei ole
seni üles leida õnnestanud. Küll
leidub aga politsei-departemangu
aktis nr 7449, kust eelmine kirjawahetus wõeiud, weel üks paber
kooliõpetaja Jakob Sih­
wer i kohta, kelle all, arwalawaste
ka J. Sihwerit tuleb mõista. Selle
paberiga liikuma pandud uurimise
käigust ei ole aktis nr 7449 jälgi
järele jäänud.
Kiri ise on järgmine:

14

Blank А.

Salakiri.
Politsei-depariemangu.
Teadusius uurimise algamise üle.
1. Uurimise-asja nimetus: Jakob
Sihweri, Johan Komstomi, Jaan
Endsini, Hans Betlemi ia teiste
süüdistamine kriminaalseaduse
§ 131. ettenähtud kuritegudes.
2. Uurimise algus: 11. juulil 1906. a.
3. Uurimise kohi: Tallinn.
4. Uurimise toimetaja ja järelwalwaja: eraldatud sandarmikorpuse alampolkownik Tihonowitsh Tallinna ringkonnakohtu
prokuröriabi A. Grüni ülewaate
all.
5. Süüdistamise alus: 1905. aasta
3. ja 4. detsembril tegid Hans
Betlem, kooliõpetaja Jakob Sihwer, tema abiline Johan Komstom ja wagunirattamäärija
Jaan Endsin Tallinna - Pärnu
kitsarööpalisel raudteel nekrutisalga sõidu ajal nekrutite hul­
gas kihuiusetööd selleks^ et
nad koju sõidaks, teiste sõna­
dega, kihutasid nekrutisi üles
oma sõjamehekohustuste täit­
misest kõrwale hoidma.
Eestimaa kubermangu
Sandarmiwalitsuse ülem
Polkownik Mesenisow.
№ 1372.
11. juulil 1906. a.

15

Liiwimaa kubermangu sandarmiwalitsusele edasi antud.
J о h. Lehman.
Woldi jaama teenija Joh. Lehmani
süüdistamine kriminaal-seaduse para~
grahw 129. järele.

(Politsei-departemangu VII asjaaja­
mise akt nr 7727 — 1905. a.)
Ajutine

Liiwimaa kubermangu
Sandarmiwalitsuse Olem.
18. jaanuaril 1906. a.
Riias. № 639.

. , . -

oaiaKiri.

Politsei-departemangu.
St.-Peterburi-Warssawi raudtee
Sandarmiwalitsuse Tallinna jaos­
konna ülem saatis minu abilisele
Tartus kirjaga 8. detsembrist 1905. a.
N2 132 all kirjawahetuse, millest
näha on, et 4. detsembril Woldi
jaama juures olewas pritsimajas
peetud koosolekul selle jaama
telegrafist, Tartu maakonna, Saadjärwe walla talupoeg Juhan Jaagu
poeg Lehman waliisusewastase
kõne pidas, milles sõjariistus wastuhakkamisele üles kutsus.
Selle tagajärjel alustas minu abi­
line rittmeister Pokroschinski kriminaal-kohtupidamise korra paragrahw 1035. põhjal uurimist, tähen­
datud Lehmani kriminaal-seaduse
129. paragrahwi järele süüdistades.
Polkownik Pawlow.

16

14. juunil 1906. a. teatab rittmeister Pokroschinski politsei-departemangu, et uurimine 21. mail lõpule
on jõudnud ja süüdistatawat taga
otsitakse.
Süüdistuse-akii juure lisatud asitunnistused:
1) 5 eksemplari «Eesti keeles trü­
kitud rewolutsioonilise sisuga laulu,
mis «AYarseljeese» pealkirja kannab,
2) 2 blanki pealkirjaga «Ülewenemaaline raudteelaste ühisus»,
3) 1 eksemplar Bebeli broschuuri
«Ametiühisuste liikumine ja poliiti­
lised parteid»,
4} 1 eksemplar eestikeelset trü­
kitud lehte «Rahwaasemikkude
koosolek».
Seda kõike oli, nähtawaste, süü­
distamiseks küllalt. Asja järgnewa
käigu üle aktis teateid ei ole.
Peeter Laius.
Talupoja Peeter Laiuse süüdistamine
kriminaal- seaduse paragrahzu 7 26.järele

(Politsei-dep. VII asjaajamise akt
№ 7726 - 1905. a.)
Ajutine
Liiwmma kubermangu
Sandarmivvalitsuse Olem.
18. jaanuaril 1906. a.
№ 651. Riias.

; .

Salakiri.

Politsei-departemangu.
Tartu maakonna 2. jaoskonna
kohtuuurija saatis oma kaaskirjaga

17

№ 3560 18. detsembrist 1905. a. minu
abilisele Tartus Tartu politseimeist­
rilt saadud kirjawahetuse, millest
näha on, et Tartus läinud aasta
12. detsembril olnud korratuste ajal
Tartu maakonna Kodijärwe walla
talupoeg Peeter Mihkli poeg Laius
kinni on peetud, kes korratust sünnitawat ja linna miilitsa [kas oli
sel ajal mingi «linnamiilils» olemas?
Tõlkija] peale tuld andwat rahwarnurdu üles kihutas rahwast laiali
ajama tulnud linnawahtide komando
kallale tungima ning ise linnawahiide numbrid üles märkis. Kinni
peetud Laiuse juurest leiti kirjawahelus, mis tema kuriteolist tegewusi awalikuks teeb. Ettetoodu
põhjal alustas minu abi Tartus ritimeister Pokroschinski kriminaalkohiupidamise korra paragrahw
1035. põhjal uurimist, tähendatud
Laiusi kuriteos süüdistades, mis
kriminaalseaduse paragrahw 126.
eite nähtud.
Polkownik Pawlow.
Riiimeister Pokroschinski teatab
omakorda 11. jaanuaril 1906. a. poliisei-depariemangu, et ta 19. det­
sembril Riia ringkonnakohtu prokuröriabi W. A. Elmani ülewaate all
uurimist on alustanud ning et uuri­
mise alustamise põhjuseks on olnud
peale eelmises kirjas eite toodud
2

18

Laiuse tegewuse weel asjaolu, ei
Laiuse juurest läbiotsimisel on lei­
tud pilet pealkirjaga: «Eesti sotsiaal - demokraatlise töölistepartei
Tartu grupe liige» ning kwiitung
«sama ühisuse kassasse maksu
maksmise üle».
14. juunil teatab sama rittmeister
Pokroschinski, et ta 23. mail uuri­
mise lõpetanud ja 26. mail Riia
ringkonnakohtu prokuröriabi ette­
kirjutuse tagajärjel terwe akti Tartu
maakonna II jaoskonna kohluuurija
kätte on toimetanud, ja ei süüdistaiaw talupoeg Peeter Laius Tartu
politseiwaliisuse
juures olewas
arestimajas wahi all on. Süüdis­
tuse asiiunnistusena ei ole ikkagi
Laiuse «kuriteolist iegewusi awalikuks toowast kiriawaheiusest» muud
nimetatud, kui partei liikmekaart
ja maksukwiiiung.
Ka selle asja järgnewasi käigust
ei ole aktis midagi näha.

II. Hans Pöögelmann.
Elulolised andmed.
7. Politsei-departemangu VII asjaaja­
mise akt nr 5 anne II — 1906. aastast.
Eestimaa kubermangu
Sandarmivvalitsuse Olem.
18. jaanuaril 1906. a. Nš 126.

Salakiri.

Politsei-departemangu.
Selle aasta 17. jaanuari tele­
grammi № 190 tagajärjel saadan

19

Politsei - departemangu nõutawad
teated kõikide isikute üle, kes po­
liitilistes süüdistusasjades aresieeritud ehk minu käite usaldatud Sandarmiwaliisuse uurimise all on.
128 aresteeritud ja minu käite
usaldatud Sandarmiwalitsuse uuri­
mise all olewast isikust on 69 isiku
süüdistusasjad erilise nõupidamise
kätte saadetud. Need wiimased isi­
kud langewad järgmistesse gruppedesse:
II. Salajase Eesti rewolutsiooni
komitee liikmetest on kaheksa ares­
teeritud, kuna seitsme ülesleidmaiaks jäänu, nimelt:
N= 6. Hans Pöögelmanni................

kohta aresteerimise käsk on antud
ja nende üle selle aasta 11. jaa­
nuaril № 85 all tagaotsimise isirkuläri jaoks tarwilikud teated Poliisei-departemangu saadetud.
Eestimaa kubermangu
Sandarmiwalitsuse ülem
polkownik parun Nolde.
Teatele wõtta.
25. jaanuaril.
Politsei-departemangu
direktor Wuitsh.
2*

20

2. Politsei-departemangu VII asjaaja­
mise aktist nr3, anne I— 1906. aastast.
Siseministeerium.
Poliisei-depariemang.
Eriline jaoskond.
28. jaanuaril 1906. a.
№ 1510.

.

Salakiri.

Kuberneridele, linnapealikuiele,
ülem-poliiseimeislritele, kuberman­
gude sandarmiwalitsuste ülematele,
raudteede sandarmiwalitsuste üle­
matele, walwe-jaoskondade ülema­
tele, piiripunktide sandarmiohwitseridele.
Wiimasel ajal on mitmel kohal
üte terwe riigi läbiotsimiste ja aresteerimisie juures paljudele waliisusewastaste organisatsioonide liik­
metele õnnestanud ära põgeneda.
Sellega Teile tagaotsitawate isikute
nimekirja saates palub Politseidepartemang iseäralisi abinõusi
tarwitusele wõtta, et selles nime­
kirjas ülesloetud isikud nende asu­
koha leidmise korral saaks läbi
otsitud, aresieeriiud ja saadetud
wastawa kubermangu Sandarmiwalitsuse Ülema kätte peate nende
isikute, kelle üte erand on tehtud,
ja ühtlasi sellest Politsei-depariemangule teatada.
Direktor Wuitsh.
jaoskonna ülema eest W. Saitsew.

21

Lisa: tagaoisiiawate nimekiri.
Eestimaa kubermang:
Pöögelmann, Hans Gustawi poeg;
asukoha ülesleidmise korral läbi
otsida, aresteerida ja Eestimaa »
kubermangu Sandarmiwalitsuse
Ülema kätte saata, Politsei-departemangule teatades.
Jaoskonna ülema eest W. Saitsew.
s. А. M.
Q . .. .
Politsei-deparlemang.
VII asjaajamine.
31. jaanuaril 1906. a.
№ 1015.

oaiaKin.

Kuberneridele, Linnapealikuiele jne.
[ühe sõnaga: kõigile, kõigile, kõi­
gile, nagu eelmisesgi kirjas].
Sellega kaasas saates poliitilistes
süüasjades tagaoisitawate nimekirja
palub Poliisei-departemang wastawaid wõimukandjaid, kui nad kel­
legi nimekirjas seiswa isiku asu­
kohta leiawad ehk teateid saawad,
mis nende isikute ülesleidmist wõiks
kergendada, sellest Politsei-departemangule teatada.
Direktor Wuiish.
Asjaajaja Sawitski.
Nimekirjast:
N§ 9. Pöögelmann, Hans Gustawi
poeg, Liiwimaa kubermangu Wiljandi maakonna Aidu walla talu­
poeg, 30 aastat wana, luteriusku.

Elas wiimasel ajal Tallinnas, ka­
dus sealt, arwatawasle, Peterburki.
Otsitakse taga kui isikut, kes sala­
jase rewoluisioonilise komitee liik­
meks oli ja kes selle eest on administratiiwsel teel maalt wäljasaalmiseks ette pandud.
Tundemärgid: keskmist kaswu,
kõhnapoolne, näowärw puhas, walkjad juuksed, wurrud harilikud^,
walged.
Ülesleidmise korral saata Eesti­
maa kubermangu Sandarmiwalilsuse ülema kätte.
Asjaajaja Sawitski.
s. A. M.
Polilsei-depariemang.
Salakiri.
Eriline jaoskond.
5. detsembril 1906. a.

№ 23547.

Kuberneridele, Linnapealikuiele jne.
Politsei - departemangul on au
ülesloetud wõimukandjaiele tea­
tada, et isikute hulgast, kes otsi­
mise tsirkuläris 28. jaanuarist 1906.
aastal N§ 1510 ja tema lisades üles
loetud olid, ainult neid läbi otsida
ja aresieerida tuleb, kes siia juure
lisatud nimekirja on jäetud, kuna
teiste ülesleidmise korral ainult
nende tegewuse ja läbikäimise jä­
rele salajane walwe sisse tuleb
seada.
Ase-direkiori kohuste täitja
Harlamow.
Jaoskonna juhataja Wassiljew.

23

Nimekirjas [aresteeriiawaie]:
Eestimaa kubermang:
Pöögelmann, Hans Gustawi poeg,.
-*

Selle järele tuleb «Aidu walla
talupoja Hans Pöögelmanni» nimi
weel mitmele korrale politsei-departemangu 1906. aasta kirjawahetuses
eite, nagu ka lähematel järgnewatel aastatel.
3. Politsei-departemangu erilise jaos­
konna aktist nr 259, anne II11913. aas­
tast «Eestimaa sotsiaaldemokraadine
partei. Legaalne kirjandus».

9. septembril 1912. aastal kirju­
tab politsei-departemang Eestimaa
sandarmiwaliisusele ette ajakirjast
«Uus Ilm», mida Hans Pöögelmaiin
Ameerikas toimetab ja missugune
leht ennast soisiaaldemokraallise
töölistepartei häälekandjaks tunnis­
tab, need kirjatükid wenekeelses
tõlkes politsei-departemangu sisse
saata, «mis tähelepanemise wäärilised on».
Selle ettekirjutuse põhjal hakkabgi Eestimaa kubermangu sandarmiwalitsuse ülem järjekindlalt
igast «Uue Ilma» numbrist täielikku
tõlget politsei-departemangu saat­
ma, nii et neist õige kehakas akt
tekkis. Tõlkeid toimetab keegi
A. Sobach Tallinnas, nad kirjuta­
takse suure hoolega masinal ümber,

24

kõik pealkirjad ja nimed punase
vvärwiga trükitult: nähtawaste peeti
ierwet ülesannet wäga tähtsaks ja
iga «Uue Ilma» rida «tähelepane­
mise wääriliseks».
21. jaanuaril 1913. a. paneb poliisei-departemangu direktor järje­
kordsele «Uue Ilma» numbri tõlkele
resolutsiooni peale: palun «Uues
Ilmas» leiduwate teadete põhjal
ülewaade teha Ameerika Eesti sot­
sialistide ühenduse üle.
Selle resolutsiooni tagajärjel tehtakse järgmine ülewaade:
«Ameerika Uhisriikides olewasse
«Ameerika sotsialistidesse ühendu­
sesse» kuuluwad kõik Eesti orga­
nisatsioonid, nagu: New-YorgiEesti
soisialistline ühisus, samasugune
ühisus S.-Franciskos, Portlandis ja
Bostonis. Ühendusel on oma kesk­
komitee ja häälekandja «Uus Ilm».
«Uus Ilm» ilmub New-Yorgis
Eesti keeles ja awaldab oma weergudel rewolutsioonilise sisuga kirju
ja Wenemaalt saadud teateid, ena­
maste wale wõi laimawa sisuga.
Lehe weergudel ilmuwad ka Eesti
sotsialistliste ühisuste kassaaruanded ja teated nende ühisuste iegewuse üle. «Uue Ilma» toetuseks
pannakse piduõhtuid toime.
Organisatsioonide iegewuse aru­
annetest 1912. a. kestes on näha, ei
nende koosolekutel siseparteilisi

25

asju arutatakse ja poliitiliste ainete
iile kõnesid peetakse. Organisat­
sioonidel on omad raamatukogud.
Leiduwad weel teated selle üle, et
nooresoole soisialistliste ideede
külgepookimiseks hinnata noorsoo
lehte «Young Soe. Mag.» laiali lao­
tatakse.
Ühest «Uue Ilma» kirjatükist on
näha, et Ameerika Eesti soisialist­
liste organisatsioonide keskel wiimasel ajal tungi märgata on Amee­
rika soisialistlise partei külge lii­
tuda, milleks ainult weel keskko­
mitee otsust oodatakse.
18. weebruaril 1913. а.»
Sellesama otsuse «Uue Ilma»
kohta annab politsei-departemang
16. oktoobril 1913. a. Liiwimaa ku­
bermangu sandarmiwalitsuse üle­
male kindral Wolkowile, kui see
9. oktoobril teatab:
«Minu käite usaldatud Sandarmi­
walitsuse poolt kriminaal-seaduse
§ 126. põhjal wastutusele wõetud
Johannes Jaani poja Kirkmanni juu­
rest leiti läbiotsimisel käsikiri, mil­
lest näha on, et ta rewolutsioonilist
eestikeelset lehte «Uus Ilm» sai ja
laiali laotas. Kirkmanni juurest seda
lehte ei leitud, kuid süüdistamise
juures oleks teda waja, mispärast
Poliisei-departemangu palun seda
mulle saata ja otsus anda selle
lehe sihi üle».

26

III. „Edasi" —1905.
18. nowembril 1905. aastal pöörawad gümnaasiumi kooliõpetaja õi­
gustega lulius laagu poeg Sõr­
mus ia Iwan Maksimi poeg Möl­
der trükiasjade peawaliisusesse
palwega, et neile lubataks Peterburis
eestikeelset wäikekaustalisi poliiti­
lisi päewalehte «Edasi» nime ali
wälja anda, mille wastutawaks tosmetajaks lubab olla Julius Sõrmus.
24. nowembril annab trükiasjade
peawalitsuse ülem A. Bellegarde
sellekohase lubatunnistuse nr 13748
wälja. Lubas on tähendatud, et
leht.i Ima eeltsensuuraia
ilmub. See oli wähemalt ülearune
iindiraiskamine, sest sel ajal ei ol­
nud ju enam ühtegi eeltsensuura all
olewat lehte olemas. Isegi tsensor
Truusmann Tallinnas oli selleks
ajaks, peale kuberner Lopuhini ka­
hekordse kaebtuse tema peale ja
triikiasjade-peawalitsuse ettekirju­
tuste tagajärjel eeltsensuurasse leh­
tede saatmise nõudmise ära jätnud.
«Edasi» esimene nummer ilmub
3. detsembril pealkirja all:
Edasi. Wenemaa sotsialdemokratline tööliste partei. Kõige maade
proleiarlased, ühinege! Alla kir­
jutanud: Toimetajad wäljaandjad:
J. Mölder, J. Sõrmus. Wastuiaw toi­
metaja: J. Sõrmus.

27

Möödaminnes olgu tähendatud,
et kõne all olew J. Mölder, selle­
aegne üliõpilane, keegi muu ei ole,
kui praegune Eesti kindral­
konsul Leningradis.
«Edasi» nr 1 algab järgmise juht­
kirjaga, mille siin, kui dokumendi,
muuimatalt awaldame. Teisel kohal
— seerias «Eesti к i r j a n d useloo ained Wene isew а 1 it s u se ar hiiwides(«Külwaja» kirjastus) peatame pikemalt
terwe «Edasi» loo peal ja toome
weel mõne tüki 1905. aasta «Eda­
sist».
EDASI!

Edasi, töölised! Edasi proleiarial! Suur Wene rewolutsioon kut­
sub meid.
Ta hüided lähewad ikka waljumaks, ta jõud kangemaks. Meie
kõige suurem waenlane, kahepeaga
elukas, lamab surmawalt haawatud
meie ees maas. Tamm, mis rahwa
elu laeneid aasia-sadasi kinni pi­
danud on, on purustatud ja need
laened lööwad ikka kõrgemalt
kokku, nende tõkked lähewadjkka
tugewamaks. Ei ole enam jõudu,
mis neid laeneid tagasi suruda
jõuaks, maru lähenemist takistada
suudaks.
Mühise wägewamalt.maru! Tõuke
iugewamalt, torm!

28

Meie teame, et maru järele waikus tuleb, ei tormi järele päikene
paistma hakkab, uue elu päikene.
Senini oleme meie enestele wangikodasi ja raudu walmistanud,
siis peab aga isegi mälestus nen­
dest kaduma. Senini oleme meie
nälginud, pilkases pimeduses kõn­
dinud, üks teist taga kiusanud,
tapnud, siis peab aga aina küllus,
walgus, wennasius waliisema.
Niisugune on see kord,kuhu poole
meie püiame, mis meie sihiks on.
See kord on sotsialismus.
Ja meie, töölised, meie, prpletariai, oleme need, kes selle korra
idusi eneses kanname, kes sotsialismuse eest wõitleme. Ja see tund­
mus, et meie see klass oleme, kes
terwe inimese soo parema tulewiku
eest wõitleb, kes niisuguse korra
eest wõitleb, kus enam ei ole
к 1 a s s i s i, waid kus on ainult
inimesed — see tundmus peab
meie rindu uhkusega täitma.
Sellepärast, edasi, töölised, edasi
proletariatl
Ei pea takistust olema, mille ette
meie seisatama jääksime, ei pea
raskust olema, mis meid tagasi
kohutaks. Kõik wäiklane, kõik isikline olek peab meilt kaduma. Meie
peame püha-toimetajate sarnased
olema, kes tulewiku korra altaril
ohwerdawad.

29

Niisama kristall selged, nagu
meie ideal on, peame meie ka
ise olema. Ja piiidmine, ennast oma
ideali kõrgusel hoida, peab meie
terwet olemist wangi wõima, päewa
ajal, kui meie raskes töös oleme,
öösel, kui meie karedas woodis
lamame. Oleme meie aga eynasl
niisugusele kombelisele kõrgusele
jõudnud tõsta, siis ei ole midagi
ilmas, mis meid meie ideali kätte
saamast takistada wõiks, siis ei
ole meil haawad walusad ega surm
hirmus.
Niisugusele kombelisele kõrgu­
sele kutsume meie kõiki oma selt­
simehi üles. Ja siis edasi! ..
Suur Wene rewolutsion kuisub
meid!
*
Warsti hakkasid kaebtused uue
lehe peale kokku woolama. Peter­
buri kuberner teatab 9-st det­
sembrist, et Jamburi kreisis on
konfiskeeritud «Edasi» nr 1, milles
«rewolutsioonilise par­
tei manifest» irükilud. Siin
on jutt tööliste saadikute nõukogu,
ülevenemaalise talupoegade ühi­
suse, s.-d., s.-r. ja Poola sotsialisilise partei keskkomiteede manifes­
tist, mille awaldamise eest kõik
selleaegsed lehed wastuiusele wõeii.
13. detsembril teatab «Eesti aja­
kirjanduse järele walwaja» Harry
.

30

Jannsen manifesti awaldamisesi
«Edasis» isensuura-komiteele, kes
samal päewal otsustab «Edasi» nr
1 peale aresti panna ja Sõrmuse
ning Mölderi wastu süüdistust tõsta
krimminaal-seaduse 129. paragrahwi punktide 1. Ja 3. põhjal. Weel
samal päewal jõutakse trükiasjade
peawalitsusele sellest teatada, kes
ka samal päewal kohtupalati pro­
kuröri kätte süüdistuse saadab,
ning 15. detsembril tuleb wiimaselt wasius, et 15. detsembril «Edasi»
kohtupalati poolt kinni on pandud.
16. detsembril saadetakse otsus
linnapealikule täidesaatmiseks ja
ielegrahweeritakse kuberneridele,
kuid samal 16. detsembril jõuab
weel «Edasi» nr 4 ilmuda. Siit
leiab Jannsen uueste süüdistamise
põhjust kirjatükis «Kas olla wõi
mitte olla», ja Peterburi isensuurakomitee otsustab weel kord Sõr­
must 129. paragrahwi põhjal wastutusele wõtta ja «Edasi» nr 4 ka
aresti alla panna, missugune otsus
ka kohtupalati poolt 20. detsemb­
ril kinnitamist leiab.
Nüüd, kus «Edasi» kõikide paragrahwide järele wagaks tehtud oli,
tuleb korraga 12. jaanuaril 1906. a.
politsei-departemangu ülema poolt
teade, ei «Edasi» nr 1 «teatud re­
volutsiooniline üleskutse «Mani­
fest» ära olla trükitud» ja et sellest

31

seda ja seda järeldust lehe kohta
tegema pidawat. Trükiasjade-peawalitsuse ülem, endine Eestimaa
kuberner Bellegarde, teatab õige
pilkawa wiisakusega politsei-depariemangu ülemale, et süüdistus lehe
wastu ammu juba tõstetud ja leht
ise kinni pandud on.
Siis läheb 7 aastat mööda, kus
«Edasi» asjast kihku ega kahku
kuulda ei ole, kuni wiimaks 10. mail
1912. aastal tsensuura-komitee
korraga «Edasi» nr 4 (16. det­
sembrist 1905.a.) kirjatükis «WittePlehwe» kriminaalseaduse paragrahwide 128. ja 1034. rikkumist
leiab. Ja nüüd tehakse 1905. a.
detsembri «Edasi» nr 4 aresti alla
panemise otsus, ning saadetakse
10. mail 1912. aastal märkusega
«Kiire!» linnapealikule ja posfiülemale «tarwilikkude korralduste»
tegemiseks, teiste sõnadega: ära­
korjamiseks ja postil kinnipidami­
seks! 24. oktoobril 1912. aastal
kinnitab kohtupalat weel korra
aresti «Edasi» nr 4. peale ning
19. augustil 1913. a. teatab kohtu­
palati prokurör palati otsusest
«Edasi» nr 4 ärahäwitamise üle,
mis 5. septembril linnapealikule
iäidesaatmisehs läkitatakse.
Ka sellega ei olnud weel «Edasi»
lugu lõppenud, sest nr 4 peale
oli weel ju teine kaebxus olemas.

32

Selle kaebtuse iagajärjel tegi palat
otsuse weel kord «Edasi» nr 4
ära häwiiada, millest prokurör^
16. nowembril 1913. aastal trükiwalitsusele teatab. 21. jaanuaril 1914.
aastal saadab wiimane kohtupalati
prokurörile linnapealiku teate, et
«Edasi» ühtegi nummert aresti all
ei ole, mispärast tema häwitamise
otsust toime saata ei saa. Sellega
lõpeb «Edasi» kohta käiw kirjawahetus amelkohtade wahel.
Kokkuwõte: neli nummert «wäikekaustalist lehte» ja üle kaheksa aasta
igasugu üliekstselleniside kirjawaheiusi, rida kohtuotsusi lehe kinni­
panemise ja ärahäwitamise üle
«ühes kõikide tema trükkimiseks
walmistatud abinõudega» ja, arwatawaste, wastawad autähed ülesnäi­
datud hoolsuse eest.

IV. Narwa „Kiir“ ja tema
kaastöölised.
[Politsei-departemangu arhiiwist 1913.)
Eestimaa kubermangu
.
Sandarmiwalitsuse ölem.
Salakiri.
2. aprillil 1913. a. № 686.
Tallinnas.
Walwepunkii asjaajamisest.

Politsei-depariemangu Erilisele
Osakonnale.
Narwa linnas ilmuw eestikeelne
töölisteleht «Kiir» tõmbas terwel

33

oma ilmumise ajal enese peale
tähelepanekut oma eriliselt sotsiaal­
demokraatide sihiga. Oma niisu­
guse sihi kuulutas ia wiimaks ka
awalikuli ühes oma esimises numb­
ris juba wälja, nimelt № 14, 14-st
septembrist 1912. aastal, kirjatükis
«Kas on tööliste häälekandja olemasolemine õigustatud», milles sele­
tatakse, et kui töölised ennast juba
waimliselt «kodanluse ja pastorile»
mõju alt on wabastanud, siis ka
nende majandusime wabanemine
enam kaugel ei ole», et olewad
eestikeelsed ajalehed, mis kodan­
luse huwisid kaitsewad, tööliste
häälekandjateks olla ei wõi, sest et
kummagi klassi huwid üksteise
wastu käiwad, mispärast Eesti iöölisieklassil on õigus oma hääle­
kandjat asutada ja nõuda, mis teiste
rahwaste töölised ammu juba teoks
on teinud {sakslaste «Vorwärts»,
Austraalia «Arbeits-Zeit», soomlaste
«Tyomies», wenelasie «Звезда» ja
«Правда», lätlaste «Zihna» ja teised).
Kirjatükk lõpeb «Kiire» toetamise
üleskutsega: «Eesti töölistel ei ole
senini oma häälekandjat olnud.
Meie peame kõik oma waimlise
ja ainelise jõu pingule tõmbama,
ei «Kurt» eluwõimelikuks teha, teda
nii kõrgele tõsta, et ta wõiks iga
1 ehega wõistlusesse astuda ja rah wahulkade huwide kõrgusele tõusta.
3

34

Ta on wäike. Kuid kogume kõik
jõud kokku selleks, et «Kiir» suu­
reks ja tugewakspäewaleheks muu­
duks, sest tal on elamise õigus.
Wäga rõõmustawaks nähtuseks on
see, et «Kiire» põhikapitali jaoks
juba annetused kokku tulema hak­
kasid. Äratundmine, ei igal klas­
sil oma ajaleht peab olema, mis
klassi kasusid kaitseb, peab töölisi
weel enam taga kihutama oma lehe
kasuks töötama ja kaasa mõjuma,
et praegune «Kiir» muutuks üleüldi­
seks Eesti töörahwa häälekandjaks.
Meie tunnistame, et töörahwa hääle­
kandjal eluõigus on, sellepärast
peame tema tugewaks tegema, et
ta meie ajaloolist teekäiku walgustada wõiks.»
See «Kiire» awalik tunnistus, et
ta tahab sedasama teed käia, mida
käib Läti põrandaalune leht «Zihna»
(Wõitlus), mis üleskutseid Wenemaal olewa riigi- ja ühiskonna­
korra kukutamiseks awaldab, mää­
rab küllalt selgelt selle lehe sotsiaal­
demokraadise sihi ära. «Kiire»
hilisematest numbritest on näha,
et ta enda laiendamiseks ühendu­
sesse on astunud mitte üksi Eesti
sotsiaaldemokraadiste grupedega
Narwas, Peterburis ja Soomemaal,
waid ka Ameerika sotsialistide gru­
pedega, kelle awalikuks häälekand­
jaks on eestikeelne leht «Uus Ilm».

35

Nende sidemete ja ühenduste tõttu
hakkasid «Kiire» toimetusesse tä­
hendatud Eesti sotsiaaldemokraa­
tide grupedelt rahalised toetused
ja kirjad tulema; wiimasi wahetab
«Kiir» iseäranis «Uue Ilmaga», mis­
sugune leht ka oma weergudel
Venemaal olewa riigi- jaühiskonnakorra kukutamiseks üleskutseid
awaldab.
Täieste kindlat ja selget sotsiaal­
demokraadist sihti omandades hak­
kas «Kiir» järgnewates numbrites
kõwa kihutustööd tegema selleks,
et ta Tallinna tööliste hulgas laiali­
lagunemist leiaks, missugusel ees­
märgil lehes mitu korda ilmusid
üleskutsed Tallinna töölistele aine­
lise ja waimlise toetuse asjas. Sel
eesmärgil käisid «Kiire» toimetuse
nimel ja Peterburi sotsiaaldemo­
kraadise grupe wolitusel Tallinnas
selleks eriliselt saadetud delegaa­
did ~ Narwa wäikekodanik Johan­
nes Jüri poeg Käspert ja Lehtse
walla talupoeg (Paide maakonnast)
August Joosepi poeg Sep man.
Lõpuks awaldas «Kiir» oma 13.
numbris, selle aasta 31. jaanuarist,
awalikult oma kaastööliste nime­
kirja, kus leidub suurem osa endisi
ja praegusi rewolulsiooni-tegelasi:
J. A n w eit, R.Astrem, W.5uk,<
J. Depman, J. Elbe, R. Eli
ser, Lilli Ibrus, W. Kan
3*

36

H. Kiilaspea, W. Kin gissepp,
J. Kirkmann, A. Koni, J. К ä s peri, N. Köstner, J. Lilienbach, K. Luts, W. Maasik,
M. Mõru, O. Miin ih e r, A. Oi­
nas, W. Puss, O. Sternbeck,
R. Treufeldt, A. Tõnürist,
rohuteadlane R u d. Wallner,
A. Weiler, Helena Oiglas,
A. Blauberg, A. Keskküla,
R.Janson,M. Martna, H.Pöögelmann.
Toime pandud walvve ja Peterburi
kubermangu Sandarmiwalitsuse üle­
ma abilt (Jamburi ja Oudowa maa­
kondade jaoks) saadud teadete
põhjal selgib, et ajalehe «Kiire»
nimeliseks toimetajaks on Pada
walla (Rakwere maakonna) talu­
poeg Anton Kaarli poeg Arm,
-tõelisteks lehe juhtideks aga on:
j
1) Wõru maakonna (Liiwimaalt)
- talupoeg Willem Daaweiipoeg Buk,
kes juba 1907. aastast poliitilise jäA relwalwe ja kirjawahetuse põhju­
seks on ja korra juba Ballimaa
L~ piiridest wälja oli saadetud;
2) toimetuse kontori juhataja,
kirjawahetuse toimetaja ja rahaliste
asjade ajaja Narwa wäikekodanik
Johannes Jüri poeg Käspert, kes
Narwas poliitilises süüdistuses uuri­
mise all on olnud;
3) korrektori kohuste täitja, juriskonsult ja kaastööline, Tallinna

37

maakonna Juuru walla talupoeg
Jaan Jaani poeg Anwell, kes
1912. aastal juba korra Peterburi
Kohtupalati poolt aresti on mõiste­
tud süüteos, mis kriminaalseaduse
paragrahw 129. eite nähtud;
4) lehe sõnumitekorjaja Narwa
wäikekodanik Robert Jüri poeg
Kokkasson, linawabriku tööline,
kes ka juba kord poliitilises süü­
distusasjas kirjawahetuse aineks on
olnud;
5} kaastööline Narwa wäikeko­
danik Gustaw Hansu poeg Hapsai, kelle üle ka Narwas juba
kirjawahelus käimas on.
Samadest allikatest saadud tea­
detest selgib, et ajalehte «Kiir»
trükitakse Narwas «Pihlaka» trüki­
kojas, mille tõeliseks omanikuks on
Narwa wäikekodanik Reinhold
Mihkli poeg P õ d d e r, kes Peter­
buri kubermanguSandarmiwalitsuse
poolt wastutusele wõetud ja korra
juba Wologda kubermangu wälja
saadetud oli.
Ajalehe «Kiire» kaastöölistest on:
1} Aidu walla (Wiljandi maakon­
nast, LiiwimaaltJ talupoeg Hans
Gusiawi poeg Pöögelmann,
praegu New-Yorgis Eesli soisiaaldemokraatlise lehe «Uus Ilm» toi­
metaja, oli warem 1905. aastal Tal­
linnas tekkinud Eesti rahwuslise
partei liige, missugune partei endale

38

ülesandeks tegi sõjariistus mässu
abil Eestimaale iseseiswust nõuda;
peale selle partei häwitamist pidi
Pöögelmann maalt wälja saade­
tama, kuid kadus ära ning seisab
Politsei - departemangu tsirkulär
№ 1015 põhjal 1906. aastast iagaotsitawate nimekirjas;
2) A s t r e m, Robert Mardi poeg,
Waiwara walla (Rakwere maakon­
nal talupoeg, kes praegu Peter­
buris asub ja keda warem Politseidepartemangu tsirkuläriga taga
otsiti; on praegu Peterburi Eesli
karskuseseltsi «Usiawuse» juhatuse
esimees, missugusel seltsil ka sotsiaaldemokraatline siht on; 1910.
aastal laotas selts sotsiaaldemo­
kraadise organisatsiooni ja revo­
lutsioonilise punase-risti korjanduseraamatuid laiali;
3) D ep man, Jaan Jaagu poeg—
Peterburi ülikooli üliõpilane, kes
j alalisi ühendusesidemeid Tallinna
j sotsiaaldemokraadise rühmaga alal
j hoiab;
4} Elbe, Johannes Adolf Tõnise
poeg, Worbuse walla {Tartu maa­
konna) talupoeg, seisis 1910. aas­
tal kriminaal-seaduse paragrahw
129. põhjal süüdistuse all;
5) Ikmelt, Jaan Jaani poeg,
Keila walla talupoeg Tallinna maa­
konnast, kes Tallinnas ka kriminaal-

seaduse 129. paragrahwi põhjal süü­
distuse all oli;
6) Eli ase r, Roman Iwani poeg,,
Sangaste walla (Tartu maakonna)
talupoeg, on Tallinnas kohaliste
kuriteoliste ühenduste nõuandjaks;
7) Ibrus, Liina Hansu tütar, Wiljandi maakonna talurahwast, sei­
sis kriminaalseaduse 102. para­
grahwi põhjal süüdistuse all;
8) Kann, Wladimir Wassili poeg,
Tallinna wäikekodanik, Peterburi
ülikooli üliõpilane, seisab alalistes
sidemetes Tallinna sotsiaaldemo­
kraatide organisatsiooniga;
9) i К i i 1 a s p e a, HansHansu poeg,
Wiljandi maakonna Heimthali walla
talupoeg, Soome sotsiaaldemo­
kraatide partei liige, warem Tartu
karskuseseltsi «Sõbra» liige;
10) Kirk ma n , Johan Jaani poeg,
Uue-Wändra walla (Pärnu maa­
konna) talupoeg, oli kriminaal-seaduse paragrahw 126. põhjal süü­
distuse all;
11) Lilienbach, Juhan Juhani
poeg [Jüri poeg], Rakwere maa­
konna ja samanimelise walla talu­
poeg, oli Ballimaall wälja saadetud;
12) Maasik, Willem Jaani poeg,
Wõru maakonna Waslseliina walla
talupoeg, oli kriminaal-seaduse pa­
ragrahw 126. põhjal uurimise all;
13) Sternbeck, Otto Jüri poeg,
Paide maakonna Albu walla talu-

40

poeg, sai 1905. aastal Marta Lepa
rewolutsionääride grupes aresteeritud ja oli juba enne seda po­
liitilistes süütegudes wastutusele
wõeiud;
у % 14) Tõnu rist, August, endine
kooliõpetaja, kes Jõhwi wallas rewolutsioonilisest liikumisest osa
wõttis;
15) Keskküla, Aleksander Mardi
poeg, Tartu maakonna Saadjärwe
vvalla talupoeg, oli kriminaalsea­
duse 126. paragrahwi põhjal uuri­
mise all ja põgenes wäljamaale;
16) Martna, Mihkel Jüri poeg,
Haapsalu maakonna Welise walla
talupoeg, 1905. aasta rewolutsioonilise liikumise ninamees, põgenfes
wäljamaale.
«Kiire» ümber koondunud Narwa
sotsiaaldemokraatide rühma kõik
püüded Tallinna töölisi oma poole
tõmmata, et selle kaudu lehele aine­
list toetust saada, ei ole senini
suuremaid tagajärgi annud, waatamata ülemal nimetatud Käsperti ja
Sepmani Tallinna sõitude peale.
Sellepärast tuli umbes kuu aega
tagasi selleks otstarbeks Narwasi
Tallinna «Kiire» kaastööline Tartu
maakonna Kongota walla talupoeg
August Johani poeg Koni. Järeleluuramise teel saadi teated, et tä­
hendatud Koni ilma passi sissekirjulamata Walga maakonna ja walla

41

talupoja August Augusti poja О a iliti juures, Suurel turul № 17, kor­
ter 3, elab ja kohe hoogsasse tegewusesse asus «Kiire» laialilaotamise
ja müümise alal, milleks talle «Kiirt»
Narwast bagaasis järele saadeti.
30. märtsil saadi teated, et «Kiire»
toetajate osaühisuse asutamise ja
«Rahwa Sõna» wäljaandmise küsi­
muse arutamiseks selle ühisuse liik­
med koosolekut 31. märtsil kokku
kutsuda tahawad,mida kusagil linna­
ümbruses mõeldakse ära pidada.
Sellepärast sai 31. märtsil Koni ja
teiste tuntud soisiaaldemokraatlise
rühma liikmete järele walwe kor­
raldatud, mis kella 2 paiku kokku
tulnud isikute kinniwõtmisega lõp­
pes. Kinni wõeti:
1) ülemal tähendatud August
Koni,
2) Tallinna maakonna Saue walla
talupoeg Johan Johani poeg Sai­
ma n ,
3) Tallinna maakonna Rapla walla
talupoeg Oskar Peetri poeg Kõppo,
4) Rakwere maakonna Salme
walla talupoeg Aleksander Tõ­
nisson,
5) Tallinna wäikekodanik Oskar
Kaarli poeg W e r i n g,
6) Tallinna maakonna Kohila walla
talupoeg Jüri Jüri poeg Rästas,
7) sama walla talupoeg Otto Jüri
poeg Rästas,

42

8) sama walla talupoeg Hans
Hansu poeg Jerils,
9} Tartu maakonna Wara walla
talupoeg Kristjan Mardi poeg
Grünbach,
10) Narwa wäikekodanik Karl
Mihkli poeg Laur,
11) Rakwere maakonna Undla
walla liige Alma Mihkli tütar Hopf e 1 d,
12) Tallinna maakonna Saue walla
liige Klaara Mihkli tütar Salman,
13} Rakwere maakonna Maarja
walla talupoeg Johannes Hansu poeg
Klein ja
14) Pärnu maakonna Halliku walla
talupoeg Jaan Jakobi poeg О i i о n son.

Peale selle sai läbi otsitud ja
läbiotsimise tagajärgede põhjal kinni
wõetud Wiljandi maakonna Puiatu
walla talupoeg Jaan Kaarli poeg
Saks, kes olewate teadete järele
«Kiire» ja «Uue Ilma» müügi ja
laialilaotamise aagendiks oli.
Isikute läbiotsimisel leiti asju, mis
koosoleku eesmärki selgelt näitawad: August Koni, Johan Salmani,
Jüri Rästase, Otto Rästase, Hans
Jeritsa ja Karl Lauri käest leiti
«Kiire» ja «Rahwa Sõna» tellimiste
wastuwõimise kwiilungiraamatud.
Oskar Kõppolt, Aleksander Tõnis­
sonilt, Oskar Weringili ja Kristjan
Grünbachilt wõeii ära kirjawahetus

43

ja taskuraamalud, mille sisu weel
uurimise alla iuleb; teistelt ei saa­
dud midagi. Koni ja Salmani kor­
terile läbiotsimisel leiti «Kiire» ja
«Rahwa Sõna» laialilaotamise aru­
anded ja kassaraamatud.
Ettetoodud teated näitawad kül­
lalise selgusega, ei tähendatud
koosolekul kinniwõelud isikud Eesti
sotsiaaldemokraatlisesse töölisteparteisse kuuluwad, missuguse or­
ganisatsiooni ülesanne on jõuga
Wenemaal olewat riiklist ja ühis-j
kondlist korda kukutada, et need-]
samad isikud lubata ja seaduse-,
wasiasest koosolekust osa wõtsid,
kus taheti parteielu küsimuste aru­
tamist ette wõita, eriti sotsialistliste
ideede laialilaotamise küsimust töö­
liste hulgas, selleks trükisõna ära
iarwitades, ometi ei anna kinniwõtmise ja läbiotsimise tagajärjed larwilikku alust, et nende isikute wastu
wõiks kriminaal - süüdistust tõsta
kriminaal-kohtupidamisekorra 1035.
paragrahwi alusel, sellepärast saab
tähendatud isikute kohta käiwkirjawaheius saadetud selleks, et nad
administratiiwsel teel
karistatud
saaks Isanda Eestimaa Kuberneri
sundusliku määruse II jao 1. ja 2.
punkti rikkumise eest, missugused
määrused ära keelawad mitte üksi
igasugu kokkutulekud ja miitingud
riiklise korra ja julgeoleku wastu

‘44

sihitud sammude arutamiseks, waid
peale selle igasugu parteiliste koos­
olekute kokkukutsujate^ kohuseks
teewad neist koosolekutest koha­
likule politseile teatada.
Polkownik Tihonowitsh.
{Märkused politsei-departemangu
poolt:]
«Lääneraioon».
Eriline osakond.
5. apr. 1913.
Sissetulekute № 11.378.
Eesti organisatsiooni akti panna.
22/IV.

[Kõik ettetulewad nimed on ise­
suguste märkidega äraiähendatud,
mille põhjal isikud, arwalawaste,
patu suuruse järele sellesse wõi
teisesse kahtlaste isikute nimekirja
asetati.]
Politsei-departemangu erilise osa­
konna akt № 259, jagu 3, aastast
1913 _ «Eesti sotsiaaldemokraat­
iale erakond: awalik kirjandus».
*

Tsensuura-walitsuse arhiiwistwõedud Narwa «Kiire» kohta käiwast
kirjawahetusest1 on teada, et Eesti
1 Waaia: ]. Depman, Eesli kirjanduseloo ained Wene isewalilsuse arhiiwides.
«Kiir» ja teised Narwa lehed ja tsensor
Pukits. «Kiilwaja» kirjastus, Leeninqradis,
1926.

ajalehtede «järelewalwajale» M. Pukitsale ülesandeks oli eriti Narwa
töörahwa-lehtede üle teateid anda.
Toome paar wäikest näitust niisu­
gustest «teadetest» politsei-departemangule.
Töörahwa ajakirjandus.

ölewaade 21. septembril 1913.a.
«Narwa Kiir» 14. septembrist
1913. a. teatab, et ta marksistlise
töörahwa - ajalehena esiotsa kaks
korda, peatselt kolm korda näda­
las ilmuma hakkab. Kaastöölisteks
olewat paremad Eesti marksistlised
ajakirjanikud.
Juhtkiri «Wõitlus olemise eest»
seletab: töölisteliikumisele, eriti
töörahwa ajakirjandusele, on ras­
ked wõitluspäewad kätte jõudnud.
'«Olemise õigust tuleb nüüd wõitluse teel omandada. Walitsewad
klassid ei ole weel suutnud ära har­
juda töörahwa isetegewusega, kui
kõrwaldamaia pahega.»
Kõik kodaratesse pistetawad tõk­
ked ei suuda aga mitte liikumisi
seisma panna. Tööliste meeleolu
ei tohi langeda, kuigi nende aja­
kirjandus ajuti on sunnitud waikima.
Nad peawad ühinema ja oma aja­
kirjandusele kõlblist ja ainelist toe­
tust andma.
Märkuses «Okkaline teerada»
teatatakse Wene töölisie-lehe «See-

46

*

wernaja Prawda» kinnipanemise
iile. «Ei wõi kahtlust tõusta, et
töörahwa ajakirjandus, hoolimata
kõikidest tema wastu iarwitusele
wõetud abinõudest, siisgi edasi
elama saab. Wenemaa töölisteliikumine on nii kaugele arenenud,
et töölisieklass ilma oma eriliste
ajalehtedeta elada ja areneda ei
wõi.»
«Praegusel silmapilgul on töö­
rahwa tähtsam ülesanne — oma
ajakirjanduse eluõiguse eest wõidelda. Kõik jõupingutus töölisteklassi suud sulguda on asjata.»
Lehes leiduwod töölisieajalehe
«Narwa Kiire» heaks saadetud an­
netuste nimekiri: Riiast — 16 rbl.
85 kop', ja Peterburist (automobilistidelt] — 24 rubla 50 kop.
Politsei-depariemangu erilise osakonna arhiiwi akt nr 351, jagu 2,
aastast 1913 — «Tööliste küürimised
majanduslistel põhjustel».
Tööliste sotsiaaldemokraadine
liikumine.

Ulewaade 28. weebr. 1914. a.
«Töö Hääl» (Narwas, 20. weebruarist) mõistab juhtkirjas administratiiwset tööliste wüljasaatmist
hukka. Leht kirjutab peale muu:
«Teisest küljest toowad need wäljasaatmised iöölisteliikumisele teatawat kasu: tegewamad ja teadli-

47

kumad töölised saawad, nii ütelda,
plaanikindlalt üle riigi, ka kõige
pimedamatesse riigiosadesse, jao­
tatud, kus nad töölisteklassi ideesi
laiali wõiwad laotada. Administ­
ratsiooni poliitika on bürokraatide
arwamise järele wäga peenelt wälja
mõeldud, kuid tema tagajärjed on
head ainult iöölisteklassile.»
Seesama «Töö Hääle» nummer
teatab, et õigeks on mõistetud kinnipandud töörahwalehe «Kiire» toi­
metaja ja wäljaandja, kes Saksa­
maa sotsiaaldemokraailise partei
esimese maiproklamatsiooni awaldamise eest kohtu all olid.
See olewat, teatab leht, esimine
juhtumine Wenemaal, kus ühes toi­
metajaga ka wäljaandja wastustusele wõeti ja kus mõlemad enne
kohtuotsust wahi alla wõeti ja kohtu­
otsuseni kinni peeti.
Lehi iarwitab sündsat juhust ja
awaldab teist korda ülemal tähen­
datud proklamatsiooni täielikult.
Politsei-departemangu IX asja­
ajamise akt nr 341 —1914. aastast—
«Tööliste käärimised majanduslistel
põhjustel».

%

R.—40.