|
Uus Edu-kalender 1922
5. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus 1922.
3Bl^==]BE
— -^ = i D at=
i
nnn
nnn
Kuues aastakäik.
BBE
t= = = = = i n n n n a n
Edo-Kolender
1922.
i
i
n n n n n n r-
— —
nnr
3B0I
■1BB
Uus
Edu-Kalender
1922.
Kuues aastakäik.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus, 1922.
Hlärkide ja aegade seletused.
G noor kuu.
3 esimene weerand.
G täis kuu.
C wnmane weerand.
k. = kell- m. = minut- p. = püha, päew, pärast; e. I. == enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi künni kella 12 päewa;
p. l. = pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa künni
kella 12-ni öösi; ** == Ametlikud pühad ja puhkepäewad.
Märkus: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. m. asutustes ar
vi atakse kella aega ka nii, et keskpäewa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j.n.e. künni k. 24 loetakse, s. o. teise keskööni. Nii
saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
16 n n 4 n n
17
n n
n
H
23 n n 11 öösel.
12 n
n 24
Rasfaajad.
Kewade algab 21. märtsil, wana kal. järele 8 märtsil.
Suwi algab 22. juunil, wana kal. järele 9. juunil.
Sügis algab 23. sept., wana kal. järele 10. sept.
Talw algab 22. dets., wana kal. järele 9. detsembnl.
kaikele ja kuu roarjutufed.
1. Päikese warjutusi on 1922 a. kaks, mis Eestis aga näha
ei ole.
2. Kuu warjutusi sel aastal ei olegi.
Tähendus: Selles tähtraamatus on nädalapäewade ees uue,
aga nädalapäewade taga wana kalendri kuupüewad.
Sel aastal on 365 päewa.
ID2>
l
I.
**1
2
3
4
5
**6
7
Jaanuar — Nääri-kuu.
n. p. Luuk. 2, 21.
19
Pühap. Uus aasta.
20
Esmasp.
21
Teisip.
22
Kolmap.
23
Neljap.
Kolmekuninga p. D 24
Reede
25
Laup.
1. pi hap. p. Koi mekuninga p. Luuk. 2, 21
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Paawli p.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
26
27
28
29
30
© 31
1
2. pü tiap, p. Kohnekuninga p. loh, 2, 1 — 1.
2
Pühap.
tz15
16
17
18
19
20
21
Esmasp.
Teisip.
Tõnise p.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
3. püliap. p. Kolrr lekuninga p.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
4. pü iap. p. Kölnnekuninga p.
29
30
31
Pühap.
Esmasp. Tõnise P.
Teisip.
€
3
4
5
6
7
8
Matt. 8, 1 — 13.
O
9
10
11
12
13
14
15
Kor. 8, 23— 27.
16
17
18
si p.
Päike tõuseb:
1. kuup, kell 9,02
11.
n
„ 9,12
21.
„
„ 8,57
Cäheb looja:
1. kuup, kell 3,31
11.
„ 3,45
21. „
„ 4,07
II.
1
2
3
4
Weebmar — Münla-kuu.
19
20
21
22
Kolmap.
Neljap. Küünla p.
Reede
Laup.
5. piihap. p. Ko ImeKuninga p.
Matt. 13, >4.
5 Pühap.
6 Esmasp.
7 Teisip.
8 51olmap.
9 Neljap.
10 Reede
11 Laup.
H.
3 23
24
25
26
27
28
29
pühiip. enne Kr. ülestõusnu p. Matt. 20, 1--16.
12 Pühap.
13 Esmasp.
14 Teisip.
15 Kolmap.
16 Neljap.
17 Reede
18 Laup.
8.
püh ap. enne Kr. ülestõusnu p.
19
20
21
22
23
**24
25
30
31
1
2
3
4
€ 5
G
Luuk. 8, 4--15.
Pühap.
6
Esmasp.
7
Teisip.
8
Kolmap.
9
Neljap.
10
Reede
Ccsfi Wabariigi ife- 11
Laup.
[feiscoufe p. 12
7. püheip. enne Kr, ülestõusm. p. Luuk. 18,31--43.
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Wastla päew.
O
13
14
15
28 P.
Päike tõuseb:
1. kuup, kell 8,21
11.
„
„ 8.10
21.
„
„ 7,34
Läheb looja:
1. kuup, kell 4,43
11.
»
» 5,00
21.
„
„ 5,22
III.
Märts — Paastu-kuu.
1. pühap. p aastas,
matt. 4, 1—11.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Palme päero.
Neljap.
Reede
Laup.
5
6
7
**8
9
10
11
2 pühap. pa astus,
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
s
19
20
21
22
23
24
25
16
17
18
19
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
1
2
3
4
J
20
21
22
23
24
25
26
Päike tõufeb:
1. kuup, kell 7,11
11.
»
„ 6,53
21.
»
n
6,23
läheb looja:
1. kuup, kell 5,42
11.
»
» 6,10
21.
„
» 6,33
matt. 15, 21—28.
D
27
28
1
2
3
4
5
pühap. pa astus, luuk. 11, 14—28.
6
Pühap.
Esmasp.
7
€
Teisip.
8
9
Kolmap.
10
Neljap.
11
Reede
paasfu-fflaorja päero. 12
Laup.
4. pühap. 3aastus. Jah. 6, 1—15.
26
27
28
29
30
31
si p.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
O
13
14
15
16
17
18
■
IV.
1
2
3
4
5
6
7
8
Laup.
Aprill — Iüri-kuu.
119
|
5. pühap. paastus. Joh. 8, 46—5[.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
3
Neljap.
Reede
Liiwim. eestl. wab. p.
Laup.
[1819.
Palmipuude püha.
Matt. 21, I—9.
*9 Pühap. Palmipuude püha.
10 Esmasp.
11 Teisip.
e
12 Kolmap.
**13 Neljap. S.rieljapdecD.
**14 Reede
5.-Reede.
15 Laup.
Kr. ülesfäusmlfe püha.
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
1
2
Mark. 16, 1 — 8,
**16 Pühap. 1. Ülesf. püha.
**17 Esmasp. 2. Ülesf. püha.
**18 Teisip.
Z. Ülesf. püha.
19 Kolmap.
20 Neljap.
21 Reede
22 Laup.
€
3
4
5
6
7
8
9
1. pühap. p. Kr. ülest. püha. Joh. 20, 19— 51.
23 Pühap. Jüri päew.
24 Esmasp.
25 Teisip.
26 Kolmap.
27 Neljap.
28 Reede
29 Laup.
2. pühap. p. Kr. ülesf. püha.
30
Pühap.
10
11
12
13
• 14
15
lp 16
Joh. 10, 11 — 16.
III 17
30 p.
Päike fdufeb:
1. kuup, kell 5,40
II. „
, 5,22
21.
„
, 4,53
Läheb looja:
1. kuup, kell 6,55
11. „
, 7,23
21.
„
„ 7,46
V.
2
3
4
5
6
Mai
31 p.
Esmasp. Esimese mai püha.
Teisip.
Kolmap. Risti leidm. püha.
Neljap.
3
Reede
Laup.
18
19
20
21
22
23
8
3
Ps
P
O
3. pühap. p. Kr. ülest, püha. Joh. 16, 16— 23.
7 Pühap.
8 Esmasp.
9 Teisip.' Nigula P.
10 Kolmap.
11 Neljap.
12 Reede
13 Laup.
4. pühap. p. Kr. ülest. püha.
14 Pühap.
15 Esmasp.
16 Teisip.
17 Kolmap.
18 Neljap.
19 Reede
20 Laup.
24
25
26
27
28
29
30
s
8,
3
Ps
Q
oo
Joh. 16, 6— 15.
1
2
3
4
5
6
7
g
5
Ps
L
P
5. pühap. p. Kr. õlest püha. Joh. 16, 23— 31.
21
22
23
24
**25
26
27
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap. Taewamin. püha.
Reede
G
Laup.
6, pühap. p. Kr. ülest. püha. Joh. 15,
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
8
9
10
11
12
13
14
Ei
8
Ps
P
Os
-4.
26-
Ei
g
Ps
15
16
17
18
Päike tõuseb:
1. kuup, kell 4,21
w 3,51
„ 3,30
21.
läheb looja:
1. kuup. kell 8,10
» 6,34
21.
» 6,56
VI.
1
2
3
**4
**5
**6
7
8
9
10
Suuni — Iaani-kuu.
Neljap.
Reede
Laup.
Helipühi.
3
Ui
19
20
21
Jah. 14. 23—31.
PüHap. 1. Suuj. püha.
Esmasp. 2. Suro. püha.
Teisip.
Z. Suu), püha.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
fT
24
P:
25
Q
26
27
28
7T
Kolmainu Jumala püha. Jah. 3, I — 15.
11 PüHap.
12 Esmasp.
13 Teisip.
14 Lolmap.
15 Neljap.
16 Reede
17 Laup.
1. p. p
Kölmainu Jumala p.
7T
Ei
§.
3
P:
O
€
Euuk. 16, 19- -31.
18 PüHap.
19 Esmasp.
20 Teisip.
21 Lolmap.
22 9leljap.
23 Reede
**24 Laup.
JaanipäctD.
2. p. p . Kolmainu Jumala p.
25
26
27
28
29
30
ca
29
30
31
1
2
3
4
TT
&
s*
3
O:
p
w
5
6
7
8
9
10
11
Euuk. 14, 26--34.
•
PüHap.
Esmasp.
Teisip.
7 magaja päew.
Lolmap.
Neljap. P.-Pauli p.
Reede
Ci
8
3
Q
12
13
14
15
16
17
so p.
Päike laused:
1. kuup, kell 3,17
11. „
,, 3,09
21. „
„ 3,06
Eäheb looja:
1. kuup, kell 9,04
li.
„
, 9,51
21.
” 9,37
VII.
Juuli — Hema-kuu.
1 1 Laup.
118
Luuk. 15, 1 - 10.
2 Pühap. Heina-Maarja p. 3 •— 19
sr 20
3 Esmasp.
C:
4 Teisip.
s. 21
5 Kolmap.
□ 22
cx, 23
6 Neljap.
7- 24
7 Reede
_8 Laup.
25
3. p. p. Kolmainu Jumala p.
4. p. p. Kolmainu Jumala p.
s Pühap.
10 Esmasp.
11 Teisip.
12 Kolmap.
13 Neljap.
14 Reede
15 Laup.
Luuk. 6, 36— 42.
1 1 26
27
28
29
30
1
2
5. p. p. Kolmainu Jumala p. Luuk. 6, I— 11.
16 Pühap.
17 Esmasp.
18 Teisip.
19 Kolmap.
20 Neljap.
21 Reede
22 Laup.
Maria-Magdalena p.
6. p. p. Kolmainu Jumala p.
Matt. 5, 20— 26.
23 Pühap.
24 Esmasp. J oh. surma p.
25 Teisip.
Jakobi p.
26 Kolmap.
27 Neljap.
28 Reede
29 Laup.
Peetri päew.
7. p. p. Kolmainu Jumala p.
30
31
Pühap.
Esmasp.
3
4
5
6
7
8
9
10
G1 11
12
13
14
15
16
Mark. 8, 1--9.
1 17
3 118
31 ?.
Päike tõused:
1. kuup, kell 3,11
11» w
„ 3j25
21- „
„ 5,41
£äheb looja:
I. kuup, kell 9,22
11*
»
-n
9,26
21. „
„ 9,10
VIII.
1
2
3
4
5
August — Lõikuse-kuu.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
s. p. r), Kolmainu Jumala p.
19
20
21
22
23
Matt. 7, 15— 23.
24
6 Pühap. Krist. seletamise p.
7 Esmasp.
© 25
8 Teisip.
26
9 tfohnap.
27
10 Neljap. Lauritsa p.
28
11 Reede
29
12 Laup.
30
9. p. p. Kolmainu Jumala p.
Luuk. 16, 1 — 9.
13 Pühap.
31
1
14 Esmasp.
15 Teisip.
Rukki-Maarja p. C 2
3
16 Kolmap.
4
17 Neljap.
5
18 Reede
6
19 Laup.
10. p.
20
21
22
23
24
25
26
p. Kolmainu Jumala p. Luuk. 19, 41--48.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap. Päüli p.
Reede
Laup.
7
8
G 9
10
11
12
13
ii. p. p. Kolmainu Jumala p,
Luuk, 18, 9--14.
27 Pühap.
28 Esmasp.
Ioh. surma p.
29 Teisip.
30 Kolmap.
31 Neljap.
14
15
3 16
17
18
31 p.
Päike tõufeb:
I. kuup, kell 4,05
11.
»
» 4,28
21.
„
, 4,51
£äheb looja:
1. kuup, kell 8,37
11. »
„ 8,21
21.
„
, 7,54
IX. September — Mihkli-kuu.
1
2
12. p. p. Kolmainu Jumala p.
3
4
5
6
7
8
9
19
20
Reede
Laup.
mark. 7, 31—37.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Ussi-Maarja p.
Laup.
13. p. p. Kolmainu Jumala p.
21
22
23
© 24
25
26
27
£uuk. 10, 23—37.
10 Pühap.
11 Esmasp.
12 Teisip.
13 Kolmap.
14 Neljap. Ristiül. p.
15 Reede
16 Laup.
C
28
29
30
31
1
2
3
14. p. p. Kolmainu Jumala p. £uuk. 17, 11 — 19.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap. Madise p.
Reede
Laup.
15. p. p. Kolmainu Jumala p. Dlatf.
24 Pühap.
25 Esmasp.
26 Teisip.
27 Kolmap.
28 Neljap.
29 Reede
Mihkli p.
30 Laup.
4
5
6
7
D 8
9
10
6,
24—34.
11
12
13
14
3 15
16
17
30 p.
Päike tõule b:
1. kuup, kell 5,11
5,39
11.
.
6,02
21.
„
£äheb looja
1. kuup, kell 7,17
6,53
IL
n
6,24
21.
K
X.
Oktoober — Wiina-kuu.
Lõikuse püha.
Luuk. 7, 11 —17.
18
19
20
21
22
23
24
*1 Pühap. Maarja kaitsm. p.
2 Esmasp.
3 Teisip.
4 Kolmap.
5 Neljap.
6 Reede
7 Laup.
17. p. p. Kolmainu Jumala p.
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
18. p. p. Kolmainu Jumala p.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
19. p . p. Kolmainu Jumala p.
22
23
24
25
26
27
28
Luuk. 14, 1--11.
25
26
27
28
29
€ 80
1
Matt. 22, 34 -46.
G
2
3
4
5
6
7
8
Matt. 9, 1--8.
Pühap. Kaasam-Maarja p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
3
Laup.
9
10
11
12
13
14
15
20. p. p, Kolmainu Jumala p. Matt. 22, 1--14.
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Usupuh. p.
16
17
18
31 p.
Päike tõuseb:
1. kuup, kell 6,16
1!.
,,
» 6,48
21.
„
„ 7,12
£äheb looja:
1. kuup, kell 5,50
11.
„
„ 5,25
21.
„
„ 4,57
Xl.
1
2
3
4
Nowember — Talwe-kuu.
19
20
21
O 22
Kolmap. Pühade p.
Neljap.
Reede
Laup.
21. p. p, Kolmainu Jumala p. Jah. 4, 47— 54.
5 Pühap.
6 Esmasp.
7 Teisip.
8 Kolmap.
9 Neljap.
**10 Reede
Mardipäevi.
11 Laup.
22. p. p. Kolmainu Jumala p.
23
24
25
26
27
28
29
Päike tõufeb:
1. kuup, kell 7,27
11..»
» 8,04
21.
»
i>
6,28
Eäheb looja:
1. kuup, kell 4,27
11.
„
» 4,04
21.
„
» 3,43
Matt. 13, 23- -35.
12 Pühap.
13 Esmasp.
14 Teisip.
15 Kolmap.
16 Neljap.
17 Reede
18 Laup.
€ 30
31
1
2
3
4
5
25. p. p. Kolmainu Jumala p. Matt. 22, 15--22.
19 Pühap.
O 6
7
20 Esmasp.
8
21 Teisip.
Leemeti-Maarja p.
9
22 Kolmap.
10
23 Neljap.
11
24 Reede
12
Kadri p.
25 Laup.
24. p p. Kolmainu Jumala p. Matt. 9, 18— 26.
26
27
28
29
30
so p-
Pühap. Surnute p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap. Andrese p.
J 13
14
15
16
17
\
Xli.
1
Detsember — Iõulu-kuu.
18
19
1 1 Reede
2| Laup.
_ _
---- -------- —
1. Kristule tulemile püha. ITlatt. 21, 1 9.
20
3 Pühap.
D 21
22
23
24
4 Esmasp.
5 Teisip.
6 Lolmap. Nigula p.
7 Neljap.
8 Reede
9 Laup.
2.
Kristale tulemile püha.
10
11
12
13
14
15
16
25
126
Luuk. 21, 25—36.
27
A 28
29
30
1
2
3
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
ftolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
5. Ktistuk tulemile püha.
Matt. 11, 2—11.
17 Pühap.
18 Esmasp.
19 Teisip.
20 Aolmap.
21 Neljap. Tooma p.
22 Reede
23 Laup.
4,
4
5
6
7
8
9
10
G
Kristule taiemilc püha. Joh. 1, 19—28.
24 Pühap.
**25 Esmasp.
**26 Teisip.
**27
Aolmap.
28 Neljap.
29 Reede
30 Laup.
1. Jõulu p.
2. Jõulu p.
z. Jõulu p.
Süüta laste p.
Pühap. p. Jõulu.
31 i Pühap. 1
11
12
3 13
14
15
16
___ 17
Luuk. 2, 33—40.
1 18
31 p.
Päike tönkd:
1. kuup. kell 8,35
11
„ 9,08
n 9J7
21.
»
Lähed looja:
1. kuup. kell 3,30
» 3,19
n. »
„ 3,19
ZL
•
Mõõdud, kaalud ja rahad,
meetri mõõdud.
Nende paremaks arusaamiseks olgu teada, et alusmõõduks
on pikkusemõõt meeter. Kõigi teiste suuruste mõõdud, peale
ajamõõdu, on meetriga ühenduses. Nõnda on ka kõigi mõõtude
Vahekord 10, 100, 1000, nagu meie arwamise süsteemis.
Alusmõõdu nimest saadakse teised, et ette pannakse sõnad:
deka, mis tähendab 10,
hekto, „„100,
kilo, „
„
1000,
miria, „
„ 10000,
detsi, „
„
i/io,
tsenti ehk senti „
1/1OO,
milli
„
i/iooo,
Pikkuse mõõdud.
1 miriameeter — 10000 meetrit — 9,37 wersta.
1 kilomeeter — 1000 meetrit — 468 sülda 4 jalga 10 tolli 7,9
liini.
1 meeter
3,28 jalga — 3 jalga 3 tolli 3,7 liini.
1 meeter— 1,4 arssinat, s. o. pisut Vähem kui IV2 arssinat.
1 tsentimeeter — 1/100 meetrit — 0,39 tolli 1,9 liini.
1 millimeeter — 1/1000 meetrit — 0,39 liini.
Pinna mõõdud.
1 aar — 21,97 ruutsülda.
1 hektar — 100 aari — 0,91 dessätini — 2196,8 ruutsülda.
Õõnesmõõdud,
1 liiter — 0,3 karnitsat —
toopi.
1 hektoliiter — 100 liitert — 3,8 tsetwerikku.
Raskufe mõõdud.
1 kilogramm (kg.) — 1000 grammi — 2 Saksa naela — 2,44
s. 0. umbes 2V2 Wene naela — 2 naela 42 sol. 40,8 dooli.
1 gramm — 1000 milligrammi — 22,5 dooli — umbes
sol.
Suurte raskuste mõõt on tonn; meetrlline, s. 0. Prantsuse
tonn on 61 puuda 1 nael 89 sol. 59 dooli.
— 15 -
Rahad,
Enne tõda Wene rahas.
1 Inglismaa naelsterling — 20 shillingi, (1 shil9 r. 45 kop.
ling 12 pense) . . - ■ • ,
ii
o 37
1 Prantsuse, frank — 100 jantuni .................
94 ii
1
P.°Am.
Ühlsr.
dollar
—
100
senti
1
37 ii
1 Soome mark — 100 penni
46 ii
ii
1 Saksa „ — „
Austria
kulden
—
100
kreutseri
....
n
ii 78
1
52 ii
1 Rootsi kroon — 100 öre . . . .
Nendele juure tuli Eesli 1 mart — 100 penni
Rahade wahekord ehk kurs on nüüd wäga tõikuw. „Uue
" ajal
’ I oli Tallinna börse kursisedel järgmine:
Edu-kalendri"
trükkimise
1535 Eesti marka.
naelsterling
.
.
1
390 ii
ii
1 dollar ....
155
100 Saksa marka. .
ii
765
100 Soome „ . •
ii
9100
100 Rootsi krooni .
ii
7100
100 Daani „
2750
100 Prantsuse franki
135
Läti
rubla
.
.
100
Wõtame sellel alusel wälisraha (walmda) Eesli rahaks ümberwahetamise proowid ette, siis leiame, et:
3 naelsterlingi on 1535x3 =>= 4605 Eesti marka.
360 Saksa marka on 155x360
^8 Eesti matta.
100
425 „
„
on 15ox425
658 75
marfa.
100
ehk
425 „
„
on 155x4 = 620
-1- 155 : 4 == 38.75
Kokku 658.75
„
630 Soome marka on 765x630
<819,50 E. marfa.
29
„
145,60 „
„
on 765 x 29 = 221g5 & ^atta.
100
on «><765
U13g4
jagatud 100 peale, on 1113,84 Eesti marfa.
16
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud
teadete põhjal „uue kalendri" järel).
.ftut laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Kuula atu peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal, Isborskis — iga kuu 21. pöetud, Laura alewis — iga kuu
20. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäetva.
Jaanuar.
7. Orgital 1 p.; Tartus, aastalaat 3 nädalat; Mõrus. —
15. Laekweres, Simuna kih., 2 p. — 17. Koloweres 1 p. -21. Meeksi w., Mehikoorma külas lp. — 22^ Jmaweres, Päia
kõrtsi juures lp. — 23. Haapsalus; Nasinal; Mõnnus 2 p.; Mal
gas 2 p. — 24. Jõelehtmes 1 p.; Paides.
Meebruar.
2. Raplas. — 4. Audrus (reedel enne wastlapäewa); Mõ
rus. — 5. Oisus, Iärwa maak.; Keblastes, Mihkli k. — 9. Pär
nus 2 p.; Rakweres 2 p. — 10. Raasikul 1 p.; Räpinas 1 p.
— 11. Põltsamaa alewis. — 15. Lähtrus. — 16. Miljandis 8
P. — 17. Tartus 2 p. — 19. Paides. — 21. Malgas 2 p.;
Älluhu Suure rvallamaja juures; Petseris (teise paastunädala es
maspäewal). — 25. Lihulas; Mõrus 8p. — 28. Ninakülas, Kodawere k.; Miljandis 2 p.
10. Antsla alewis.
20. Rawilas, Kose külas.
20. Masknarwas.
Märts.
1. Ristil, Piirsalu tv.; Iõgewa alewis 1 p. — 3. Jõhwi
alewis 2 p. — 4. Kiwiloos, Peningi tv. — 8. Iisaku mõisas 2
P.; Kurista Aidu kõrtsi juures; Tumala mõisa karjamaal, Uue
mõisa wallar. — 6. Petseris. — 9. Hageri kiriku juures, Kohila
wallas; Kulinal, Miru-Iakobi kihelk. 2 p.; Mõnnus. — 10. Kõo
mõisas; Matlas, Karuse kihelk.; Malgjärwe wallas, Pikajärwe mõi
sas, Kitse kõrtsi juures; Põltsamaa alewis (reedel enne 15. märt17
sit). — 12. Hellamaal, endise teemaja juures^ Ardu külas, Triigi
wallas; Amblas; Wõrus. — 13. Riidaja mõisas. — 14. Kodijärwel, Kambja k.; Sihi kõrtsi j., Waimastweres, Laiuse t, Must
jala wallamaja j.; Käsukonna mõisas, Pillistwere kihelk.; Mõisa
küla alewis. — 15. Raplas. — 16. Rannus, Kulli kõrtsi juures;
Wana-Laitsna wallas, Ziruli laat. — 18. Kastnal, Tõstamaa
kihelk.; Keilas; Järwa-Jaanis; Kallaste külas, Kodawere kihelk. 1
p.; Sangaste kirikukõrtsi j., Tartumaal; Mustmees 3 p. — 20.
Taeweres 2. p.; Wäike-Ulilas 2 p.; Märjamaal; Jüri kiriku j.,
Rae wallas; Kuresaares. — 23. Leisi alewis; Warnjas, Peipsi
järwe ääres; Wasknarwas. — 24. Laekweres, Simuna kihelk., 2
p.; Mõrra mõisas, Laiuse wallas. — 25. Moldi m. kõrtsi juures,
Äksi k.; — 26. Kärgula w., Sulbi alewis; Mahastus, Türi kch.;
Mana-Pranglis, Kambja k. — 28. Malgutas, Rannu kih.; Kel
lamäe kõrtsi j., Saaremaal, 2 p.; Kasepere poe j., Kloostri w.;
Paides; Malgas 2 p.
2. Taeweres 2 p.
23. Malgas.
Lihawõtte nädala neljapäewal Tartus.
Aprill.
1. Iuurus; Pindi wallas, Leewi mõisas. — 2. Alajõel, Mirumaal; Antsla alewis; Põlgaste w., Puskarus. — 8. Ropaka
mõisas, Pärsama w. Saaremaal; Waiwara m. 2 p.; 10. Wiitnal,
Palmses, Kadrina kih. 2 p. — 9. Udernas, Elwa jaama j. —
10. Hellamaal, Sooniste wallas; Petseris esmasp. peale palmipuude püha. — 11. Pukas. — 12. Mõrus; Mastseliina walla
maja j.; — 14. Sadukülas, Piknurme kõrtsi juures; Nina külas,
Kodawere k. — 15. Tapa alewis. — 18. Tarwastus, Mustla
alewis; Liiwa poe juures, Rahukülas, Kogula wallas.
19.
Kilingi-Nõmmes; Wahukülas, Koeru !.; Rogosi w., Luutrmku
mõisas; Kuresaares. — 20. Alawere mõisas, Alawere wallas; Lihu
las; Wiljandis; Tartus.— 21. Põltsamaal (reede! enneImipaewa);
Wäike-Maarjas. — 23. Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal. —
24. Petseris. — 25. Kõiguste kõrtsi j., Saaremaa! 2 p.; Peri w.,
Partsi laat; Tsooru w., Roosikus; Kastre-Wõnnu Suitsu kõrtsi
juures. — 27. Saaremõisas, Maarja-Magdaleena k. — 28. SuureJaani alewis; Rakwere' linnas 2 p.; Krüüdneris, Kambja k.;
Maiatus, Ahja-Kärsal. — 29. Liiwal, Kolga wallas; Stolbowo
külas, Panikowitshi wallas; Malgas 2 p. — 30. Haanja mõisas,
Võrumaal; Mastse-Nõos, Nõo k., Aleeri wallas 2 p.
18 —
14. Hummuli „Soe" kõrisi j.
20. Alawere mõisas.
Mai.
1. Nissis, Riisipere w.; Kergu alewis, Jakobi kihelkonnas;
Mana-Laitsnas, Kornetis. — 2. Alamustes, Krootuse w.; Torma
alewis; Haapsalus 4 p. - 3. Kuresaare linnas; Lelle Hnekonnus;
Nuustaku alewis 1 p.; Soodlas, Anija wallas; Kaareperal 4. Pärnus 2 p.; Kawastu-Koo;al.
5. Haapsalus.
6. Jarwakandis. — 7. Lohusoos; Peri wallas, Põlwa laat. — 9. Heademeestel — 10. Kuiwajõel, Harjumaal. — 12. Patastel, Kaiaweres. Maarja-Magdaleena
2 p.; Mõrus. — 14. Kähri wallas,
Karilatsi kõrtsi j. - 15. Holstre wallamaja juures; ^uresaares.
— 16 Paides. — 18. Sangaste ünkukorts: j. — 19. Meeks:
Vallas Mehikoorma külas. — 20. Haiba poe juures, KirnaKohatu wallas. - 22. Räpina wallas, Mõõbsu alewis . 23.
Mätjaküla karjamaal, Pärsama wallas; Malgas. — 26. Petsens,
(taewaminem. pühal).
12: Antsla alwis.
Juuni.
5. Wiljandis 2 p. — 12. Mustwees 3 p. — 14. Mastse
Kuustes, Mõnnu k. — 15. Märjamaal. -- 16. Tapa alewis. —
20. Järwa-Jaanis. — 21. Mõrus. - 23. Mustwee alewis 1
p.
24. Petsens (Jaanipäewal). — 26. Ristil, Piirsalus; Wil
jandis 2 p. — 27. Põltsamaa alewis. — 28. Rakweres 2 p.—
29. Tahkurannas, endise Mõiste kõrtsi juures.
Juuli.
1. Haapsalus; Mana-Kariste Käwardil; Malgas 2 p. —
3. Palmsis Miitna kõrtsi juures, Kadrina k. 2 P-; Paides. — 4.
Tartus. — 7. Petsens. 8. Taagepera wallam. j. — 10. ^arwasm
Mustla alewis. — 14. Leisi alewis riiete laat 7 p. — lõ.Karch
mõisas. — 20. Pärnus 2 p. - 23. j. - 5. aug. Kuresaares riiete laat.
August.
2.—22. Pärnus aastalaat. — 10. kuresaares.
12. M.Mõidu wallas. — 15. Tuhalaanes. --- 16. Mana-Lo^snas Jrtuli kõrtsi juures. — 18. Loodi kõrtsi juures.
23. Malgas.
25. Mõrus. — 26. Mõisaküla alewis; Kaarli nlogas; Paides.—
28. Holstre wallamaja j. — 30. Rakweres 2 p.
31. Helme
mõisas; Häädemeeste!. — 28. Petseris.
19
September.
1. Nina külas. — 2. Taeroere wallas. — 3. Sekis, Tõs
tamaa kihelk. — 5. Wiljandis 2 p. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j.—
8. Peningi Vallamaja j.; Olustwere maksalt j. — 9. Puiatu mõi
sas. — 10. Kilingi-Nõmme alewis; Kärstna mõisas; Hellamaal,
end. teemaja juures, Saaremaal. — 11. Lelle Hiiekõnnu kõrtsi j.
12. Wana-Suislepa wallas; Mehikoorma külas, Meeks! m.; 12. Kose
wallas, Kriuscha külas. — 13. Kolga-Jaani kirikumõisas; Iisaku
mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallamaja juures; Oisus,
Türi k. — 15. Abjas, Halliste kihelk.; Iõgewa alewis; Tammis
tes, Pärnu m. — 17. Uduweres, Pärnu-Jakobi kihelk.; Räpina
mõisas 2 p.; Uusnas. — 18. Sindi alewis; Sangaste kirikukõrtsi
j.; Alawere mõisas, Alawere wallas; Puhjas. — 19. Kergu ale
wis, Jakobi kihelk.; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. — 20.
Kiwi-Wigalas; Pindi wallas, Leewi mõisas. — 21. Wõlupe
kõrtsi j., Pärsama w.; Rõuge kiriku juures, Rõuge wallas; Wahastus, Türi kihelk. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Tar
tus 2 p.; Holdre mõisas, Helme k.; Sürgawere mõisas; Iärwakandis, Rapla k.; Paides. — 24. Mõrus. — 25. Wallas, Lääne
maak.; Antsla alewis. — 26.—28. Tallinnas. — 26. Pööraweres,
Jakobi kihelk.; Haapsalus 2 p. — 27. Põlwas. — 28. Põltsa
maal; Tori alewrs; Kuresaare linnas. — 29. Malgas 2 p.; Keblastes, Mihkli k.; Amblas; Kirepis, Rõngu k.; Petseris (Mihklipäewal. — 30. Haanja mõisas, Mõrumaal; Malgas.
7. Hummuli „Soe" kõrtsi juures.
Oktoober.
1. Audrus; Mehimäe wäljal, Lewala külas. Uuemõisa wal
las, 2 p.; Liitval, Kolga wallas; Nasinal, Mõnnu kihelk., 2 p. —
3. Mana-Mändras; Laanemetsa w. „Suure" kõrtsi j.; Loosi tv.,
Lindora; Tinsol, Keenis; Kawastu-Koosal. — 3. Tõrwas 2 p.
— 4. Taalis, Tori L; Rõuge tv., Sänna kõrtsi j.; Palmses, Miitnas, Kadrina k., 2 p.; Kuiwajõel; Mastse-Nõos 2 p. — 5. Tsooru
w. Roosikul; Lihulas. — 6. Tapa alewis; Iõhwi alewis 2 p.;
Patastel, Kaiaweres, Maarja-Magdaleena k. — 7. Hageris, Ko
hila wallas; Wiljandis 2 p. — 8. Mustjala mõisa j. 2 p.; Kõn
nul, Kärdes, Laiuse t; Arulas, Otepää k.; Pukas, Sangaste k. 2
p. — 10. Hellermaal, Hiiumaal; Jmaweres, Päia kõrtsi j. — 11.
Kilingi-Nõmme alewis; Malgas 2 p. — 12. Pärnus 2 p.; Leisi
alewis, Saaremaal; Zllukal, Kuremäe! 2 p.; Keilas; Tartus 2 p.;
20
Vastseliina Vallamaja suures. — 13. Kuristal, Aidu kõrtsi j.;
Rakwe.e linnas 3 p.; Võrus. — 15. Raplas; Koluweres; Kul
lil, Rannu k. — 16. Muhu saare magasinida juures. — 17.
Nuustaku alewis lp. — 18. Väike-Maarjas 1 p.; Lohusoos 1
p.; Räpinas, Võõbsu alewis; Kuresaare linnas; Suure-Iaani ale
wis. — 19. Tarwastus, Mustla alewis; Rogosi wallas, Luutsniku mõisas; Põlgaste w. Puskarus; Jõelehtmes; Vastse-Kuuste
wallas, Lootwina kõrtsi juures; Ahja Kärsal 2 p. — 20. Krootuse w., Tille kõrtsi j.; Vahu külas, Koeru k. — 21. Haapsalus;
Hummuli, Soe kõrtsi j.; Loosi wallas, Holstal; Suitsu kõrtsi j.,
Võnnu k. — 22. Sulbi alewis, Kärgulas. — 23. Kõo mõisas;
Tõrwas; Moisekatsis; Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal; Kase
pere kõrtsi juures, Kloostri w. — 24. Krookuse mõisas; Laatres,
Sangaste k. — 25. Sooniste wallas, Ellamaal. — 27. Laekweres, Simuna k., 2 p.; Saaremõisas, Maarja-Magdalena k. —
28. Iärwa-Iaanis; Pikknurme külas, Kursi k.; Krüüdneri w.,
Veski mõisas, Pusu kõrtsi juures; Taageperas. — 29. Stolbowo
külas, Panikowitshi wallas; Vaiatu mõisas. — 31. Mõnistes;
Sindis; Taeweres. 14. Petseris.
Nowember.
1. Kulinal, Viru-Iakobi k. 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärctma w., Saaremaal. — 2. Rõusa mõisas, Vändras; Mõrra
mõisas. — 4. Nissis, Riisipere w. — 5. Vissi kõrtsi j., Kambja
kihelkonnas; Antsla alewis;. — 6. Kassinurmes; Rõuge Alla
kõrtsi juures; Valgas 2 p. — 9. Elwas. — 10. Suure-Lähtrus,
Nahina k.; Jõgewal, Laiuse k. — 11. Võrus; Viljandis 2 p. —
12. Kuresaare linnas; Ardu külas, Triigi w.; Kähri wallas, Karilatsi kõrtsi juures. — 14. Kärus, Lauri jaama j.; Vana-Laitsnas, Korneti kõrtsi juures. — 14. Tartus 2 p. — 20. Haibas,
Kirna-Kohatu wallas; Ristil, Piirsalu w. — 22. Patis, Saarde
k. — 23. Paides; Mustwee alewis 3 p. — 25. Raasikus. — 26.
Valgjärwe w., Pikajärwe mõisas, end. Kitse kõrtsi juures. — 28.
Voltwetis, Hallikukiwil; Põltsamaa alewis; Keilas — 29. Korsakowo mõisas, Panikowitshi w.; Võrus. — 30. Vigalas.
Detsember.
1. Tapa alewis. — 2. Juurus. — 3. Valgas 2 p.; Ala
jõel, Virumaal. — 5. Amblas; Lelle Hiiukõnnus (esmasp. pärast
teist Kristuse tulemise püha). — 7. Kallaste külas. — 8. Rakwere linnas 2 p.; Viljandis 2 p. — 9. Põltsamaal (reedel enne
21
15. detsembrit). — 10. Jüri kiriku j., Rae w.; Mustmees 1 p.
— 12. Wana-Wändra alewis; Iärwa-Iaanis. — 14. Pärnus 2
p.; Nina külas, Peipsiäärses wallas; Wasknarwas; Antsla alewis.
15. Mõrus; Kohilas. — 18. Iärwa-Iaanis; Pööraweres, Jakobi
Paides. — 19. Iõhwi alewis 2 p. —* 20. Märjamaal; Mõõbsus. — 23. Krüüdneris, Pusu kõrtsi juures, Kambja k. — 28.
Warnjas, Peipsi ääres; Malgas. — 29. Wasknarwas. — 31.
Moisekatsi w., Kauksi kõrtsi V
Laste armsamad raamatud on:
P. Rätsep’a
MMM.
1. jagu.
Jseõpetaja.
Aabits.
2. jagu.
Lugemise ja kirjutamise õpetus.
Mõlemad raamatud on kõwas köites, hea! walgel paberll, hulga piltidega.
Mesinikkude! on kasulik ja õpetlik tunda raamatut:
Mesilaste mädapoja haigus ja
selle arstimine.
W. Lobanowi auhinnaga kroonitud kirjatöö.
nud P. Leinbock. Mk. 10 —
22
Tõlki
Tartu-Wõru Rahukogu rahukohtumkkude
jaoskonnad.
1. jaoskonna rahukohtunik asub Tartus. Tema
tegewuspiirkonda kuulub L Tartu linnapolitsei jaoskond (1914. a.
piirides) ja lil. linnapolitsei jaoskonna jagu, mis on piiratud Raa
tuse tänawa paarita majanumbritega kuni Fortuuna tänama nur
gani ja Fortuuna tänawalt kuni Põik tänawa nurgani.
2. jaoskonna rahukohtunik — Tartus tegutseb
11. politseijaoskonnas ja 111. politseijaoskonna osas, mis on piira
tud Põik tänawa paaris maja numbritega, Raatuse tänawa paa
rita maja numbritega. Põik tänawa nurgast kuni Uue tänawa
nurgani ja Uue tänawaga.
3. jaoskonna rahukohtunik — Tartus. Tegewuse piirkond: 111. politsei jaoskond, Välja arwatud see jagu, mis
esimese ja teise rahukohtuniku alla kuuluwad, s. o. kuni Raatuse Länawani ühes vaaris numbrite all olewate majadega. Peale selle
wallad: Anja, Kastre, Wõnnu, Mäksa, Wastse-Kuuste ja Nasina.
4. jaoskonna rahukohtunik — Tartus. Tegewuspiirkond järgmistes waldades: Kuremaa, Laiuse, Roela, LaiusTähtwere, Maimastwere, Härjanurme, Wara, Kudina, Laewa,
Puurmanni, Saare, Saadjärwe, Soolaga, Ellstwere, Tähtwere, osa
Peipsiäärse walla külasid, kuni Kaiwastu walla piirideni ja Täht
were mõisamaa peal asuw linna osa.
Z. jaoskonna rahukohtunik on Mustwees.
Tema alla kaiwad Awinurme, Lohusuu, Wõtikwere, Kasepää, Kokora, Pala, Rannu ja Alatskiwi wallad. Peale selle osa Peipsi
äärseid külasid Alatskiwi walla piirideni ja Mustwee alew, ühes
samanimelise wallaga.
6. jaoskonna rahukohtunik —Tartus. Wallad:
Haaslawa, Kawastu, Kambja, Krüüdneri (endise Wana-Prangli
ja Meski Valdadega), Luua, Luunja, Ropka, Mana-Kuuste, Ulila
ja Morbuse. Peale selle allub sellele rahukohtunikule Ropka walla
maa peal asuw linna osa (endine Karlowa ja Meeriku eeslinn).
7. jaoskonna rahukohtunik — Elwas. Tegewuspiirkond: Aru, Aakre, Walguta, Hellenurme, Kawilda, Kirepi,
Kodijärwe, Konguta, Kuigatsi, Meeri, Palupera, Paidla, Pilkuse,
Pühajärwe, Rannu, Rõngu, Pangoti wallad, wäljaarwatud Mana
23
Nõomõisa, mis allub 6. rahukoht. jaoskonnale. Siis käiwad 7.
jaoskonna alla meel Uderna ja Wana-Otepää wallad.
8. jaoskonna rahukohtunik asub WZrus. Tema
tegewuspiirkonda käiwad järgmised wallad: Aleksandri, Walgjärwe,
Weriora, Wõru, Kähri, Kahkwa, Kioma, Kooraste, Krootuse,
Meeksi, Moisekatsi, Wastse-Otepää (Tartu maakonnas), Põlgaste,
Peri, Räpina, Koiola, Timo, Toolamaa ja Erastwere.
9. jaoskonna rahukohtunik asub Wõrus ja te
gutseb järgmistes waldades: Wana- ja Wastse-Antsla, Sõmmerpalu, Waabina, Kärgula, Krabi, Linnamäe, Nursi, Rõuge, WanaRoosa, Urwaste, Tsooru, Rogosi, Wiitina, Säru ja Uue-Roosa.
10. jaoskonna rahukohtunik — Wõrus. Tema
alla käib Wõru linn ja järgmised wallad: Pindi, Haanja, Kasaritsa, Laswa, Misso, Wastseliina ja Loosi.
Petseri esimene jaoskond. Selle jaoskonna rahu
kohtunik asub Petseris ja tema tegewuspiirkonda käiwad Irboska
ja Panikowitshi wallad.
Walga esimene jaoskond, rahukohtunik asub Mal
gas. Temale allub Walga linn ja waldadest: Walga (Paju),
Kaagjärwe, Karula, Laanemetsa ja Tahewa.
Walga teise jaoskonna rahukohtuniku asu
koht on Walgas. Tema alla käiwad Sooru, Holstre (Hoomeli), Leebiku Hummuli, Lõwe, Koorküla, Iõgeweste, Taagepera,
Helme, Pattküla, Kuigatsi, Laatre, Sangaste, Tõlliste ja Keeni
wallad. Peale selle Tõrwa alew ja raudteeliin Malgast Tapa
poole.
Kodus ja koolis aitab õppijat edafi
S. Songi
Saksa-Kesti keete
sõnaraamat
uuemas kirjaraiifis, tormiliste grammatikaliste sele
tuste ja juhatutega.
fiind Hlk. 40.—
24
Jahikalender,
Walge ehk tühi ruum tähendab: lubatud aeg jahil käia. A keelatud aeg,
looma hoiu- ja kaitfeaeg. (R. Teat,, 26. 7. 1920 a., nr. 101 [102).
*
ti
ä
loomade nimed
o
-O
E
E
c
5
5
03
E
E
E
B
Q
Cmapõder, emahirm (mets
kits) ja nende roafikad
Jfapõder.
.....
ITlefsfikk [isahirto] .
.
.
Jtamõtus ja Hateder .
.
E=J B
Waldlnepld
Haned ja luiged . , . .
Jtapardid
Emapardid,
topelfnepid,
mudatnepid ja teited üle
mal tähendamata [ne
pid ja weelinnud . . ,
13
Põldpüüd
Jänesed ja fafaanid.
.
.
Emateder, emamõtuled, laa
nepüüd ja fookanad. .
Kõik teiked eespool nime
tarnata jahiloomad .
Röörolinde ja -loome roõib
kogu aasta tappa.
25
Sõjategijad.
Terme A. roald oli homseks W. metsa raudtee jaama puid
roedama käsutatud, Naabri talus, Ala- ja Mäe-Wahtral lepiti
nõnda kokku, et nad üle kahe kolm hobust saabawad. Nendega
loodeti päewa jooksul määratud kaks sülda wäljarnedada. Kuna
wanematel. inimestel kibe heinatöö käsil, siis määrati hobustemeesteks mana 60-aastane Märdi-onu, kes popsnikuna Ala-Wahtral
elas ja kummagilt talult karjapoisid Peeter ja Willem temale abi
listeks. Mõlemad karjapoisid ei olnud weel elu ilmas raudteed
näinud, nüüd tahtsiwad nad seda imelooma käega katsuda.
Koidu tulekuga rakendati ruunad wankrite ette ja sõideti W.
poole teele, ning kella 10 paiku jõuti esimeste koormatega raudtee
jaama.
Esimene asi oli Peetril ja Willemil raudteed kaema minna.
Esiti seisatati rööbastest teatamas kauguses, ning silmati neid
raudtee jooni autundwa imestusega, siis sammuti ettewaatlikult
wähehaawal ikka ligemale, jalgu koguni raudtee pakkudele panda
usaldades. EL keegi manem inimene neid tähele ei pannud, siru
tas Willem nagu pool margsi käe wälja, teda roopa peale pan
nes, kuid samal pilgul kähku jälle tagasi tõmmates.
— Näe, näe! sosistas Mihkel, teise waadet eemale juhtides.
Ähkides ja suitsujaga korstnast wälja puhkudes ilmus rong
maekäänaku lagast nähtawale tulles jaama poole.
Mõlemad wahtisiwad imestades liginewat rongi.
— Taasperi tuleb! — sosistas Willem.
— Nigu mähk ronib taasperi! — ütles Mihkel.
— Poisi! Kos tii wamblasõ olet, et hobõste perra kae õi?
Kas teid sijä raudtiid wahtma, wai puid widämä saadeti? Odot,
küll ma õdagu peremehele ütle, poisi mugu lõöwä huuslari! Wil
lem, mis sa wahit, aja hobene siija riida manu, saami innembä
jäll mõtsa ja aiksahe är' kodu minema, puulpääne paim! — See
oli mana Märdi hääl, ja poistel ei jäänud muud, kui sõna kuulda.
Järgmise mooriga jõuti kell 4 jaama. Puud laoti koorma
test riita, puu wasturnõtja andis Lähe, et määratud arm puid
mastu mõetud. Hobustele pandi heinad ette, neid oli tarmis mähe
puhata lasta, sest koormad olid küllalt rängad ja Lee miimane osa
liimaite, nõnda et rattad rummuni käisid.
— Minge wahtke nüüd raudtiid niiwõrt, kui süda kuts! —
ütles mana Märt poistele. — Ma istun siija willu piipu palama
26
pandma, las hobestel ittrte minekit weibufene hinge haarda. Kodu
minnen roõimi neid järroe roeeren juuta! —
Suurem osa puuroedajaid olid juba ära sõitnud, teised kihu
tasid teed mööda linna poole, et tolm keerles. Mõned hiljaks jää
nud liikusiroad siiski puukoormaga meel roaksali poole.
Mihkel ja Willem Vaatlesid raudteed, usaldasid isegi jaama
hoone ees olemast suurest Veenõust keedetud mett jünu kustutuseks
maitseda, mis nende meelest liig maitseta ja lääge oli. Jaama esi
sel olewa pumba wesi oli hästi maitseroam, külm ja karastav).
Mõtetes sammusid poisid puuplatsile hobuste juure. Sääl käis
häkitselt ja ootamata kuskil ligidal wali kõmakas, millele järgnes
teine, kolmas, neljas. Poiste kehast käis tõrksatus läbi. Mis see
oli? Kõmakad oliwad kanged ja Peeter arwas paugu ajal maad
jalgade all põruwat. Küsiwalt waatasiwad poisid teineteise otsa.
Korraga — uued kõmakad. Willem Vaatas ligema metsatuka
poole ja näitas käega Peetrile. Jälle kostawad uued paugud,
ning paukude järele kerkib üle puude latVade midagi suitsu sar
nast, mis õhus laiali lagunedes pikkamisi kaob. Poisid on ärewil.
Paugud on ka mana Märdi jalule ajanud. Nohisedes toi
metab ta hobuste juures, neid sõiduroalmis seadides ja poistele
nagu sõnata ehmatades märki andes, et aega rotita ei maksa. Sõ
nalausumata asuti roankrile ja Märdile järele, kes tuhatnelja linna
poole ja sealt peatamata edasi koju poole kihutab.
Mitmed roastutulejad päriroad imestades, kas roanamehel
poistega sajasõit ees olnud, roõi nad ehk roargaid tagaajamas on?...
Kodus imestati ja nuriseti ühtlasi, et hobustega koduteel
nõnda hoolimatalt aetud, sest roaesed loomad olid üleni märjad.
— Hää, et esi roiil terroe nahaga Lrr pässime! — pomises
roana Märt.
— Mis tuu tähendas, kas mõni õnnetus johtu roõi? —
päris peremees.
— Õnnetus, — osatas Märt. — Sõda taplõp! Ei mina
inämp lima poole uina jalga wii, kas ta wai palagu! —
— Mis narri juttu sa ajat? Konnes sõda sõs õige urn?
— Konnes um? KM poistelt, egas ma ütsinda sääl es
olõ. Piitre ja töiste Willem kuuli ja ka näiroa!
Õige jah! — ruttas nüüd Peeter tõendama. —Paugu
mugu käroroe inne, üts tõõsest iks kõwemba. Kuuli es sataki
meist Väega kaugõlõ. Tolm ja suits mugu karel üles?
Terroe majapere oli kokku kogunud ja sattus kirjeldamata
ärerousesse.
27
— Issänd Jumal — hädaldas^ perenaine, — waiwalt
!• ime sõast toibuma ja joba jällki taplõwa! Ei tijä, kes miika
nüüd hamba um kokku töönu? —
— Kes sis mu, ku lätlane. Timä waimlane tahtwat jo
termet Mulgimaad hindäle! — tõendas peremees.
Parajasti sõitis Tagaküla peremees puude medamiselt
koju, peatas mürama juures hobuse ja astus õue kaemule janu
kustutama.
— Noh, tere kah, mis nõu sis siinpool nii peetas, et kõik
rabwas koos um? — päris tuleja.
— Sa tullid perast poole mii meestest limast, kuis tu sõaga
sõs õigeste um? — päris peremees,
— Näe, mii poisi wana Märdiga tõendama, et walsali
lähkon ju suurtükü mürisewat?!
— Mis tii, tsura, tühja lörri aat! — rvastas küsitaw. —
Nuu olõ es suurtükü paugu. Liina handali nalatasi kannustikun.
Ma es kümme man kaeman. Pandwa hööriku asa, nigu küünlajupi kannu alla hauda, matma mullaga kinni. Walgõle nõõ* riotsale pistma tikuga tulõ otsa ja esi mant kaugembale plagama,
et kondsa mülkma. Tükükese aja perast käup prautsahus ja kand
lindas üles taiwa poole, liima ja pilpeid ütten pillen! Wõi neil
ullel olõmat sõda!
naeris Tagaküla peremees.
Kogu talupere peasis nagu rõhuma koorma alt.
— Näe nüüd maaplasi rumalaid, — naeris perenaine, käsi
ettepoole kerkinud kõhu peale risti pannes, •— mai mugu tõsitase,
et sõda taplõwat!
Sõjategijad wahiwad jalge ette murule ja waikimad. Wana
Marti kuuldus enesele sosistama: . — palagu ta mu perast mai
maani maha, mina umma jalga sinna inämb et mii! —
fl. Daniel.
Kõikus.
Katke teatelt „K3ikufe piir*.
. . . Waata ka sina, mu wend, mu õde, mu waenlane, kui
das kumab ja mabiseb sinu kohal malgus. Silmitse ka sina, kuis
taemas sinab ja õõtaewas tähist kiirgab. , Kuula, mu jõber, kui
das kumiseb läbi õhu ja looduse elu müdin. See on lõikuse mai
gus. See on lõikuse sina sinu kohal. Kõikuse müdin on see.
28
Waata, kuis elu öösel mere kaldal kuulab. Wetewäli lõõt
sub, wetekohin õõtsub, metelaul toob elu hinge sülle troostisädet.
See on kõiksue troost.
.. Elu saadab mere kaldalt oma pilgu tumenemate metsi, nurmi
ja niite poole luusima. Aga see luusiw pilk on ka lõikuse piik.
Tüki aja pärast tõmbab elu sügaroalt hinge ja tema silmad
pvörduwad üles lõikuse okeaani poole, kus tähed hiilgawad, mis
peegelduwad mere hällis. Tähti sära on waikne, meelitaw, rahustaw ja waimustaw. Kõikuse okeaanist rändab ussina läbi unistaw, lootust suurendaw, müstilik, maheda helgiga linnutee ja libi
seb horitsondi taha öö nõiduwusse. Õö nõiduwus peegeldab lõi
kuse nõiduwust, pimedus näitab lõikuse maimu: mida pilkasem pi
medus, seda suurepäralisem kõikus.
Maadeldes kiirgawat koidutähte ja kumawat taemast ühes
linnuteega, kuulates metsa tumedat müha ühes lindude helinaga,
heites pilku üle õitsema aasa ja haljendama nurme, silmitsedes
kahejalgset maailma suurteel ning tundes tema kohal saatust hõljuwat, asub ajusse lõikuse mõiste ja tungib südamesse igamiku
tunne, lõikuse mõiste ja igamiku tunne mähendab su mina, teeb
sind igamiku ees jõuetuks ja su mõte püüab tungida läbi udu, läbi
mõõtmatuse.
Ometi ei tungi sa mõõtmatusest läbi, maid uidad nukralt, rusuma igatsusega kõikuse radadel ja troosti toob su
südamele ainult see, et ka sina oled üks lüli piirita, mõõtmata
kõikusest.
Igamiku mõte on kõikuse näol lehwimas. Inimese maim
tahab tabada kõikuse mõtet ja aeleb elu padrikus. Elu padrikus
põrkab ta tiigritega kokku ja sellega mitmeneb maimu siht: otsides
igamiku mõtet, hakkab inimene mõnikord tiigri mõtet otsima.
Kui hinges kohiseb saatuse öö, kui loodust maldab kõikuse
õö, kui maapinnal hõljub igamiku hämarus, siis wirmendawad kõr
kuses koidutähed. Hinge öö on hinge koidutäht, looduse öö on
murdja lootustäht ja rnaapinna hämarus on ehatähe mäles
tus. Ehatähe mälestus koidab südames ja südame koit on kõikuse
koit. Kõikuse koit helgib geeniuse ajus ja geeniuse südametuksumine on kõikuse hümnus.
Kui mabiseb tuule käes õitsem looming, kui lilleke maru aial
maani kumardab, kui tuksub elutormi käes süda, siis tuksub ja wabiseb kõikus.
Kui tume müdin läbi metsa ratsutab ja ägab linde trilin,
silin, siis sumi lustilikult õilmitseb. Kas sa kuuled, kuis kased
tähisemad, männad mühamad? Eks ole see kõikuse mühin?
29
Rahutu lõunatuul käib üle põldude, läbi meisa, IM südame.
Koikule tuul on see. Tuulekohin uimastab hinge, wärskmdab
roaimu ja fubub aatefangajf. See kõikus uinutab yingc, Värs
kendab maimu ja tudub aatekangast.
Mets kewadetuute käes! Kas sa meel mäletad sügis-öõ
nukrust? Sügisöö on lõikuse nukrus.
Lootuse hõlmas mirmendab kemade kuma, kuid kemadel on
pilmed segased, salalikud. Segane ja salalik on ka kõikus. „
Ma tunnen kemadet ta tuulest, ma tunnen kemadel männiku
mühinast. Tunnen mähet, kui kahiseb kaasik lehekuul ja sügisootel. Aga kõik kohin ja kahin on kõikuse kohin.
Oh kemade! Kui sa mädand, koltund lehti meeretad metsa
all, siin tunnen su maimu. Koltumine ja mädanemine on ka lõi
kuse maim.
YJ
, .
5tui sinikasmalge järmepind mammstamalt muerraari maatab, siis maatleb kõikus. Kui kased kemadel esimese haljuse omamad, siis haljendab lõikus. Kui meri tormitseb tuulisel sügisel,
siis tormab kõikus. Kui pääsuke niidu kohal lendleb ja atfemab
pilgu ees silma mastupeegelduse rõngad taema all, jns lendled
kõikus ja aeleb lõikuse pill.
Kui keha pannakse hauda, siis on kõikuse ainuelu mõte täiu
sele jõudnud, siis on see kõikuse haud. Kui aade oma käed hauast
mäljasirutab, siis on see kõikuse aade.
Mõte mis maatleb inimest -a elu, mis tungib läbi südame
ja maailma, on lõikuse mõte. Laul, mis südames heliseb, on lõi
kuse laul. Maim, mis elus närtsib ja hauas õitseb, on kõikuse
maim. Mälgus, mis sumeoõl nutab, on kõikuse malgus.^ ^
Korjake arstirohu taimi enesele tuluks, teis-
tele abiks!
Järjest kasmam arstirohtude puudus junntb meid tähele
panemist juhtima meie kodumaa taimeriigi külluse peale.
Llrsiirohutaimede korjamine mõils olla heaks sissetuleku alli
kaks nii toom oimetutele kui ka lastele täiskasmanute juhatusel.
Meie kodumaal metsikult kasmamad taimed, mille jagusid
kuimatatult ostetakse apteekides, on näituseks:
--
30
Kadaka marjad, ladinakeelne laime nimetus Jun i perus
communis. Küpsed, mustsinikad marjad korjatakse hilja sügisel.
Lina laotatakse põõsa alla ja lüüakse roitsaga marjad maha.
Kalmuse juured, Acorus calamos. toootoim. Jäme
roniw juurikas puhastatakse peenikestest juurtest ja warrejätistest.
Korjamise aeg on kewadel ehk hilja sügisel.
Köömned, Carum carvi. Walminewad seemned korjatakse
ühes lõigatud wniiega, köidetakse kimpu ja kuiwatatakse. Pääle
selle raputatakse seemned marte küljest ära ja tuulatakse puhtaks.
Köömne kaswamine kerge sarvi maa peal tasub ennast mitmekord
selt ära. Kükitakse augusti kuul. Annab saaki teisel suwel.
Kuuse kasud, Pinus silvestris. Kuuse küljeoksadest no
pitakse kewadel helepruunid kasud ära, siis kui nad weel 3/4 tolli
pikkused on.
Mustika marjad, Vaccinium myrtillus. Malmid,
kuiwa ilmaga korjatud marjad saawad esiteks mõne päewa päikese
käes ja siis sooja ahju pea! kuiwatatud.
Paiselehed, Tussilago farfara. Konvõielised, mille õie
warred warasel kewadel, enne lehtede ilmumist, nähtawale tulewa d. Taimel on üksainus helekollane õis. Korjatakse ainult lehed.
Palderjaani juured, Valeriana officinalis. Mitme
aastane taim, kaswab niiskel heinamaal. Juurikas korjatakse ke
wadel ehk sügisel, pestakse puhtaks ja kuiwatatakse.
Palderjaani kaswatamine tasub ennast rikkalikult ära, sest et
kulliweeritud juurikad jämedamad on ja nendest paremat hinda
maksetakse.
Kes arstirohutaimi korjama hakkad, peab neid täiesti tund
ma ja kindel olema, et korjatawad taime seltsid suuremal arwul
leida on. Mähe leiduwaid taimi korjata ei tasu ennast ära, peale
tungalterade korjamise, mis mõnelegi noorele korjajale sissetuleku
allikaks wõiks olla. Iga taimeselts kuiwatatakse ja hoitakse eraldi.
Korjatakse ainult kuiwa ilmaga, niiske ehk wihmase ilmaga kor
jatud materjaal läheb kuiwatamrse juures mustaks ja kõlbmataks.
Kohe peale korjamist ja enne kuiwatamist puhastatakse taime osad
ära. Taimed, lehed ja õied korjatakse, kui nad täiesti wõrsunud
on, kohe peale õitseaja algust; juuri ei tohi mitte wigastada, et
järelkasv) ei saaks rikutud. Juured korjatakse kewadel enne lehtede
wüljatulelut ehk sügisel, kui lehed kolletawad. Koorte korjamise aeg
on kewadel enne lehteminekut. Kuiwatamist toimetatakse tolmuta
warju all, kus tuuletõmbus on.
31
Põllutöö Ministeeriumi poolt on registreeritud
S. Songi seenmekauplus,
kus ainult head, proowitud, kindlasti idanewat loomatoidu
juurikate, aia- ja keeduwilja seemet müügile lastakse.
Seemnetemüük algab weebruari kuus, kapsta seemne
tega; nendele järgncwad kodu- ja wäljamaa paremate seemnekaswatuste loomatoidu peetide, porgandite, naeriste (Turnips) jne. seemned, mida wähemal mõõdu! ka postiga, suu
remal mõõdul, raudtee kaudu kätte saadetakse.
Lühike tellimiste aadress: S. Songi, Wõrus.
Kuue aasta järele oleme kaupade walikus ja ladu suu
ruse poolest rahuaja seisukorrale tagasi jõudnud. Nõnda wõib
S. Songi kauplusest,
=== Wõrus, ==
juba muusikariistu, nagu: wiiulid, balalaikaid, gitarreid, man
doliine jne. ühes nende osadega: keelte, poognate, pulkade,
jalgadega jne. saada
Häda oli koil sõja aeg
jalgrataste puudusel.
Nüüd wõib neid uuesti
juures tellida ja igal ajal kohe saada jalgratta gumme,
pumpe ja teisi osasid.
S. Songi
TrükikodaB Raamatu- ja
kirjutusmaterjali kauplus
Wõrus, Jür? fän.
Nageli majas.
Suur paberi ja papi ladu.
Koolide, roallacoalitsuste, kõhtude ja
teiste ametikohtade tormi aste ladu.
Kõige
kiirem,
korralikum
ja
odamam
trükitööde roalmistamine.
iieieiimii
Raamatuköitmise- ja pildi
le] raamimise töökoda. U!
Täielikum seemne kauplus.
□□aaaDaDDnaaaaaaciDaaaacaaaciDDaDDtiDDa
Kõigi Eestis ilmumate ajalehtede ja
ajakirjade tellimiste roasturoõtmine.
|