Perenaise
kalender
1928
Sel aastal on 366 päewa

Lalmeivöi tehas U.-S. , <$rtraftor'i" wüljaanne

perenaise kalender

1928
Sel aastal on 366 päewa

Tmmewõi lehas A.-G. „Extraktor'i" toäijaannt
Tall. Kesti Kirjaökuö-Llhifuse trükikoda. Vikk 12
1C27

Asut. 1883. a.
2 kuldauraha Grand-Prix Pariisis 1892, 2 hõbeauraha
I auhind Tallinnas 1921.

Aktsia-Selts

Tartu Pärmivabrik
Tartus.

Kõnetraat 33.

Aktsia-Seltsi alla kuuluvad oma pärmi, piirituse-,
piirituse rektifikatsiooni- ja linnasevabrik. — Auru­
katlale küttepind üle 250 ruutmeetri. — Vabrik on
varustatud kõige uuemate ja paremate masinatega
ja abinõudega. — Oma külmutusruumid ja labora­
toorium. ----------- iga päev värske vilja presspärm.

Sisu.
Lhk.
1)

Sissejuhatus...................................................................... 4

2)

Kalendri osa............................. -...................................5

3)

Laadad .

4)

Meie ajakirjandus tairnewõist................................. 20

5)

Kasulikud näpunäited ................................................... 31

6)

Kuidas taimewõid alalhoida.......

-'6

7)

Kaalud ja mõõdud ..........

36

.

.

......................................................... 1'

Sissejuhatus.
Perenaistel on seni puudunud oma tähtraamat, Maajamata stmrte ülekannete peale, missuguste täidesaatmisel
wäga sihti tähtraamat on hädatarmilik. Laimewõitehas a.-s.
Extraktor, seda ära nähes ja arwestades tähelepanuga, mille
osaliseks on saanud perenaiste juures tema taimewõid, ott
meeldimaks kohuseks pidanud perenaiste kalendri küsimust la­
hendada, mis käesvlewa wäljaandega teostatud.
Ühtlasi juhime lugupeetud perenaiste tähelepanu sel­
lele, et meie poolt hinnata wälja saadetakse neile, kes kirja­
likult oma aadressid teatawad, üldiselt tunnustatud maja­
pidamise- ja keeduõpetaja Pr. A. TannebaumM kokku seatud raamatu: «Taimewõi majapidamises", mis sisaldab
hulk retsepte toisirde walmistanuseks.

s

31 p.

Jaanuar

31 p.

I. nädal.
Pühap.
2 Gsmasp
3 Teisip.
4 Keskn.
5 Neljap.
**6 Reeöe
7 Laup.

Luk. 2, L
Nääri p. ehk Uus aasta
Abel, Sel
Gnok
Nletusalem
Simeon
Kolmekuningapäev,
Mettior Q 7,8 e. l.

L. nädal.
8 Pühap.
9 Gsmasp.
10 Teisip.
11 Keskn.
12 Neljap.
13 Reeöe
14 Laup.

Luk. 2, 41—52.
26
1. P. p. Kolmek. p.
27
Kaspar
28
Baltafar
29
Grharö
30
Reinholö
31
Hilarius
Feliks C 10.14 p. L 1-28. San.

3. nädal
15 Pühap.
16 Gsmasp.
17 Teisip.
18 Keskn.
19 Neljap.
20 Reeöe
21 Laup.

Soan. 2, 1—11.
2. P. p. Kolmek. p.
Martsellus
TSnife-päew
Priska
Feröinanö
Waab. Sebast.
Agnes

4. nädal.
22 Pühap.
23 Gsmasp.
24 Teisip.
25 Keskn.
26 Neljap.
27 Reeöe
28 Laup.

Matt. 8, 1—13.
3. P. p. SL p. O -,i- p. (. 9
10
Gmerentiana
11
Timoteus
12
Pauluse pöörm.
13
Politarpus
14
Johannes Krisostomus
15
Karl

5. nädal.
29 Pühap.
30 Gsmasp.
31 Teisip.

Matt. 8, 23—27.
4. P. p. K. p. )) 8,26 p. l. 16
17
Samuel
18
Walerius

19
20
21
22
23
24
25

2
2
3
4
5
6
7

8

1. skp. tõuseb päike kell 8,21 min.; läbeb lsoia k. 4,16 nt.
n. „ »
,,
„ 8.19 ,,
,,
,, » 4,28 ,,
„ 8,10 „
h
» » 4,44 ee
21. „ »
»

«
29 p.
1
*2
3
4

Kestn.
Neljap.
Reede
Laup.

6. nädal.
5 Pühap.
6 Gsmasp.
7 Teisip.
8 Keskn.
9 Neljap.
10 Reede
11 Laup.

Weebruar
Brlgita
Küünla-päew
Blasius
Weronika

29 p.
19
20
21
22

Matt. 20, 1—16.
9. P. enne Ü. p. O 9,11 p. l. 23
24
Ägate
25
Richard
26
Salomon
27
Appollonia
28
Renata
Lufrosine
29

Luk. 8, 4—15.
8.
P. enne Ülest. p.
30
Pühap.
( 8,5 p. l. 31
Gsmasp. Benignus
1
Walentin
Teisip.
2
§ormosus
Äeskn.
3
Neljap. Konkordia
4
Susanna
Reede
5
Lleonora
Laup.

7. nädal.
12
13
14
15
16
17
18

8, nädal.

19
20
21
22
23
**24
25

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
K.estn.
Neljap.
Reede
Laup.

9. nädal.
26
27
28
**29

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.

Luk. 18, 31—43.
6
Paastu püha
7
Reinhard
Wastlapäew G 10,41 e. t, 8
Gufytapäew
9
Wiktor
(Madise-p. 10
Lesti wabariigi asut. p. 11
Nestor
12

Matt, 4. 1—11.
1. Püha paastus
13
14
Leander
Justus
} 4,21 e. l. 15
16
Palwepaew

1. skp. tõuseb päike kell 7,57 nt.; läheb looja kell 5,3 nt.
ff
„ 7,41 „
„
„
5,21 if
11. „
„ 7,22 „
„
„
„ 5,38 „
ff
f>
21. „

7

31 p.
1
2
3

Neljap.
Reede
Laup.

K>. näLal.

4
5
6
7
8
9
10

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

11. nädal.

11
12
13
14
15
16
17

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

12. nädal.

18
19
20
21
22
23
24

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

13. nädal.

*25
26
27
28
29
30
31
1.
ll*
21-

Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

MärtS
Albinus
Luise
Kuningunde

31 p.
17
18
19

Matt. 15, 21—28.

2. Püha paastus.
Friedrich
Aridolin
( 12,27 p. l.
Zelieitas
Philemon
Prudentsius
Henriette

20
21
22
23
24
25
26

Luk. 11, 14—28.

3. Püha paastus.
Rosine
Ernst
Sakarias
( 4,20 p. r.
Isabella
Gertrud
Anselm

27
28
29
1
2
3
4

2oan. 6, 1—15.

4. Püha paastus.
Joosep
Huubert
Beneditt
D 9,29 p. l.
Kasimir
Eberhard
Gabriel

5
6
7
8
9
10
11

Joan. 8, 46—59.

5. P. paast. P.-Maarjap. 12
Emanuel
13
Rupert
14
Gideon
) 12,54 p. l. 15
Lustasiius
16
Guido
17
Amos
18

skp. tõuseb päike kell 7,3 tn.; läheb looja kell 5,55 nt.
m
,,
ft
,, 6,42 ,,
,,„ ,, 6,12 ,,
„
„
,, ,,
6,19 „
,,,t
,, 6,29 „

»
30 p.
14. ncidal.
2
3
4
**5
**6
7

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.

15. ncidal.

**£
**10
*11
*12
*13
*14

Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.

16. nci-al.

15

16
17
18
19
20
21

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.

17, nci-al.

22
23
24
25
26
27
28

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

18. nci-al.
29
30

Aprill

30 p

Matt. 21, 1-9.

Palmipuuöe püha
19
Kristjan
20
Huugo
21
Ambrosius
22
Suur Neljap. O 4,38 e. l. 23
Suur Reede
24
Suur hingamisepäew
25
Mark. 16, 1—8.
1. Ülestõusmise püha
2. Ülost, püha
3. Ülest. püha
Leo
Iulius
Justin ( 9, 9, e. l.
Herman
2oan. 20, 19—31.
1. P. p. Ülest. p.
Karistus
Rudolf
Zlorentin
Amadeus
Werner G 6, 25 e. l.
Adolf
3oan. 10, 11-16.
2. P. p. Ülest. p.
Georg
Albert
Markus
Reimarus ) io, 42 p. t.
Terefe
Sibilla

26
27
28
29
30
31
1

2
3
4
5
6
7
8

9
10
11
12
13
14
15

Ivan. 16, 16—23.

Pühap. | 3. P. p. Utest, p.
SsmospJ Iosua

16
17

1. skp tõuseb päike kell 5,55 nt.; läheb looja kell 6,4 6 nt.
»
» » 5,32 „ „
,, » 7, 3 „
11.
9 „
»
» » 5,12 „
„
„ »
Sl. ,,

31 p.
2

3
4
5

Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

19. nädal.
6
7
8
9
10
11
12

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Kestn.
Neljap.
Reede
Laup.

20. nädal.

13
14
15
16
*♦17
18
19

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

22. nädal
♦♦27
**28
♦*29
30
31

31 p.

18
Mai-p.
Wtilip
19
20
Monika
t leidmise p. Q 9,12 $>. l. 21
22
Gothard
2oan. 16, 16—23.

4. P. p. Ülest. p.
Stamslaus
Gordian
Nigula p.
Mamertus
Pankratius
Bonifatsius < 9,50 p. k.

23
24
25
26
27
28
29

Joan. 16, 23—30.

30
Pühap. 5. P. p. Ülest. p.
1
Gsmasp. Sohwia
2
Teisip.
Peregrinus
Ubald
3
Keskn.
Taewaminein. p.
4
Neljap.
5
Eerik
Reede
Potentiana
G 2,14 p. l. 6
Laup.

21. nädal.

20
21
22
23
24
25
26

Mai

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.

Soan. 15, 26-27.
6. P. p. Ülest. p.
Helene
Julia
Urban
Beda
Wilhelm
Naksimilian ) 10,12 e. t.

7
8

9
10
11
12
13

Soan. 14, 23—31.

1. Nelipühi p.
2. Nelipühi p.
3. Nelipühi p.
Wigand
Petronilla

14
15
16
17
18

1. skp. tõuseb päike !ell 4..52 nr.; läheb looja kell 7.35 nr.
ff
ff
ff
4/35 ff
,/
//
// Z/Ol tr
11. „
4 71t ff
8 5 »
ff
Tfw
ff
ff
ff
V*/
»
ff
21. „

10

30 p.
1
2

Reede
Laup.

23. nädal.

3
4
5
H
7
8
9

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

24. nädal.

10
11
12
13
14
15
16

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

25. nädal.

17
18
19
20
21
22
23

Vühap.
Esmasp.
Teisip,
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

26. nädal.

**24
25
26
27
28
*29
30

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

1. skp. tõuseb päike
11-»
«
»
21. „
„
»,

Juuni
Iurventius
Lrasmus

30 p.
19
20

Ioan. 3, 1—15.

Kolm. Ium. p. O b 14 p.l. 21
Karpasius
22
Robert
23
24
Lukretsia
Nedardus
25
26
Barnim
Margareta
27
Luk. 16, 19—31,

1. P. p. Kolm, p.
Barnabas ( 6, 61 e. l.
Klaudina
Tobias
Nlodestus
Wiidi p.
Süstina

28
29
30
31
1
2
3

Luk. 14, 16—24.

2. P. p. Kolm, p. G 9,42 p. l.
Wolkmar
Paulina
Rafael
Jakobina
Alois
Basilius

4
5
6
7
8
9
10

Luk. 1, 57—80.

3. P. p. Kolm, p. Saani p.
Llegius
j) n,47p.l.
Seremias
7. magaja p.
Ladislaus
Peetri-Paawli°p.
Luksina

11
12
13
14
15
16
17

kell 4,10nt.; läheb looja kell 6,18 m
h
4, 4 „
»,
»>
h 8,27,,
» 4, 4 „
*
»
» 8,32„

11

31 p.
27. nädal.

1
*2
3
4
5
6
7

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

28. nädal.

8
9
10
11
12
13
14

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

29. nädal.

15
16
17
18
19
20
21

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

30. nädal.

22
23
24
25
26
27
28

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

31. nädal.

29
30
31

Juull
Luk. 6, 36—42.
4. P. p. Kolm. p.
Heina-Naarja p.
Teobald Q 3, 49 e. k.
Kornelius
Ulrich
Anselm
Willibald

31 p.
118

,19
20
21
22
23
24

Luk. 5, 1—17.

5. P. p. Kolm. p.
25
Kilian
26
7 wenna p.
( 1, 16 p. r. 27
Heinrich
28
Pius
29
Alfred
30
Walter
1
Matt. 5, 20-26.

6. P. p. Kolm. p. Apostl. j. 2
Aleksius
3
4
Maternus H s, 36 e. l.
Karolina
5
RuL
6
Glia p.
7
Daniel
8
Matt. 17, 1—9.

7. P. p. Kolm. p.
Albertina
Kristina ) 3, 38 p. r.
Jakobi päew
Anna
Berthold
Marta

9
10
11
12
13
14
15

Matt. 7, 15—23.

Pühap. 8. P. p. Kolm. p.
Gsmasp. Beatritse
Teisip.
Abdon

16
17
18

1. skp. tõuseb pätte kell 4, 8 m.; läheb looja kell 8,32 m.
„ 4,16 „
,,
„
„ 8,20 „
11. „
tf
1*
„ 4,28 ,,
>#
* » 8,17 w
»
»
21. „

12

31 p.
1

Keskn.

2
3
4

Neljap.
Reede
Laup.

32. nädal.

5
*6
7
8
9
10
11

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

33. nädal.

12
13
14
*15
16
17
18

31 p.

Peetruse ahel. p. o^i p l- 19
20
August
21
Perpetua
22
Dominikus
Luk. 16, 1—9.

9. P. p.
Kristuse
Donatus
Kajetan
Roman
Lauritsa
Klaara
Luk. 19

Kolm. p.
selet. p.

( 6, 24 p. l.
p.

23
24
25
26
27
28
29

41—46.

30
Pühap. 10. P. p. Kolm. p.
31
Esmasp. Hildebrant
1
Gusebius
Teisip.
Rukki-Nlaarjap. #2,49 p l 2
Kestn.
3
Neljap.
Isak
4
Bertram
Reede
5
Emilia
Laup.

34. nädal.

19
20
21
22
23
24
25

August

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.

Luk. 18, 9-14.
11. P. p. Kolm. p.
Sebald
Bernhard
Anastasius
Gswald ) 9, 21 e. t.
Pärtli p.
Ludwig

Mark. 7, 31—37.
12.
P. p. Kolm. p.
Pühap.
Esmasp. Gebhard
Rufus
Teisip.
Joannese s. p.
Keskn.
Neljap. Raimund
Reede
Benjamin O 3, 34 e. l.

6
7
8
9
10
11
12

35. nädal.

26
27
28
*29
30
31

13
14
15
16
17
18

1. skp. tõuseb päike kell 4,44 tn.; läheb looja kell 8, 2 m
II. m
m
»
w 4,56 „
,i
,,
» 7,45 „
21. „
h
„
,, 5,14 ,,
*
n
n
7,25 „

18

30 p.
1

Laup.

Egi-ius

Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup.
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup,

38. nädal.

16
17
18
19
20
21
22

27
14. P. p. Kolm. p.
28
Bruno
>
Sostenes
29
30
Otttlie
Kristlib
31
t ülenö. p.
G 2, 21 e. l. 1
2
LamberL
15. P. p. Kolm. p.
Tiitus
Ianuariits
§austa
Mooriks
Matkeuse p.
Ioel ) 3, 85 e. I.

3
4
5
6
7
8
9

Luk. 7, 11-17.

Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup.

40. nädal.

30

20
21
22
23
24
25
26

Matt. 6, 24-34.

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup.

39 nädal.

23
24
25
*26
27
28
♦29

13. P. p. Kolm. p.
Rahel, Lea
Rofalia
Magnus
Regina (ii, 3üp. l.
A-rian
Maarja sünd. p.
Luk. 17, 11—19.

87. nädal.

9
10
11
12
13
14
16

19

Luk. 10, 23—37.

86. nä-al.

2
3
4
6
6
7
♦8

30 p.

September

16 P. p. Kolm. p.
Kleopas
Kiprianus
Ioan. §p. p.
Kosmas
Wentseslaus
Mihkli p. O L 43 p. l.

|1O
11
12
13
14
15
I6

Luk. 14, 1—11.

Pühap.

17.

P. p. Kolm. p.

17

1. skp. tõuseb väike kell 5,31 ui.; läheb looja kell 7,2 tn
FF ^>,^7 />
„
„ 0,39 ,,
N. „
»
.♦/

23. „

»

»

»f

6,2

w

N

N

N 6,1 <■ N

14

31 p.
1
2
3
q
5
6

Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.

41. nädal,

7
8
9
10
11
12
13

Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.

42. nädal.

14
15
16
17
18
19
20

Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.

43. nädal.

21
22
23
24
25
26
27

Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.

44. nädal.

28
29
30
31

Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.

Oktoober
Maarja kaitsm. ja eeftpal. p.
Remigius
Gwald
§rants
§ides
Karikas ( 6, 6 e. l.

31 p
18
19
20
21
22
23

Matt. 22, 34-46.

18. P. p. Kolm. p.
Lwraim
Dionisius
Rmalie
Burkhard
Koloman
Eduard G 4.53 p. L

24
25
26
27
28
29
30

Matt. 9, 1—8.

19. P. p. Kolm. p.
Wilhelmine
Hedwig
(Sattus
Luukas
Wendelin
Ursula

1
2
3
4
5
6
7

Matt. 22, 1—14.

20. P. p. Kolm.p. 5 io,6 p.L
Kas. Maarja p.
Sewerin
Krispin
Adelheid
Amandus
Sabina

8
9
10
11
12
13
14

5oan. 5, 47-54.

21. P.P.K. p. Simon õuda
Hartsissus
[Q11,43 p. l.
Serapion
Wolfgang

15
16
17
18

1. skp. tõuseb väike kell 6,18 nt.; läheb tooja kell 5,54 nt.
11. „
,,
», 5,32
»
» ,» 6,35 ,, ,,
x 6,51 N
w
»
* 6,11
2L „
N
N

ts

30 P.
1
2
3

Neljap.
Reede
Setup.

45. nädal.

4
5
6
7
8
9
10

*23
22
23
24

Matt. 18, 23—35.

Matt. 22, 15—22.

Matt. 9, 18—26.

Pühap. 24. P. p. Kolm. p.
Lsmasp. Otto
Llisabet ) 2^6 p. l.
Teisip.
Maarja ohwerd. p.
Keskn.
Neljap. Alfons
Klemens
Reede
Natalie
Laup.

48. nädal.

25
26
27
28
29
30

19
20
21

Pühap. 23. P. p. Kolm. p. M. piis- 29
Lsmasp. Teodor O io,35 e. l. [top. 30
31
Kunibert
Teisip.
1
Eugen
Keskn.
2
Neljap. Leopold
3
Vttomar
Reede
4
Gelasius
Laup.

47. nädal.

18
19
20

Pühade päew
Hingede päew
Teofil

30 p.

Pühap. 22. P. p. Kolm. p. C 3,6 p. l. 22
23
Lsmasp. Iida
24
Lharlotte
Teisip.
25
Leonhard
Kefkn.
26
Lrdmann
Neljap.
27
Klaudius
Reede
28
Mardi päew
Laup.

46. nädal.

11
12
13
14
15
16
17

Nowember

Pühap.
Lsmasp.
Teisip. I
Keskn. 1
Neljap. 1
Reede !

5
6
7
8
9
10
11

Matt. 24, 15—28.

25. P. p. Kolm. p. Kadrina
Konrad
[p.
Lot O 10,6 e. r.
Günter
Ldmund
Andrekse päew

12
13
14
15
16
17

1. skp- tõuseb päike kell 7,10 m.; läheb looja kell 4,49 m.
j)
„ 7,27 „
„
,,
» 4,33 „
11. „
„ 7,44 „
www 4,20 „
21. „
w
w

16

31 p.
1

Laup.

49. nädal.

2
3
4
5
6
7
8

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.

60. nädal.

9
10
11
12
13
14
15

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kestn.
Neljap.
Reede
Laup.

61. nädal.

16
17
18
19
20
21
22

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kestn.
Neljap.
Reede
Laup.

62. nädal.

23
24
**25
**26
**27
28
29

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kestn.
Neljap.
Reede
Lailp.

63. nädal.

Detsember
Arnold

31 p.
18

Matt. 21, 1—9.

1. Kristuse tulemise p.
Plato
Barbara
( 3,22 e. l.
Sigismund
Nigula p.
Antonia
Alwine

19
20
21
22
23
24
25

Luk. 21, 25-36.

2. Krist. tul. p.
Juudit
Woldemar
Stefan G 6,6 e. k.
Luutsia
Nikasius
Gmil

26
27
28
29
30
1
2

Matt. 11, 2—10.

3. Krist. tul. p.
Latsarus
Kristohw
Abraham
Veata j) 4,43 e. k.
Tooma päew
Ignatsius

3
4
5
6
7
8
9

Ioan. 1, 19—28.

10
11
12
1. Iõulu püha.
2. SSttlU P. O 8, 55 p. l. 13
14
3. Sönlti püha.
15
Süüta laste päew
16
Taawet

4. Krist. tul. p.
Aadam, Gwa

Luk. 2, 33—40.

30 | Pühap. i P. p. ISulu
31 ; Gsmasp.i Silwester

\17

18

1. skp. tõuseb päike kell 7,59 tn.; läheb looja kett 4,11 nt.
11» »
»
»
,, 8,11 w
„ 4, f „
51. „
„
„
„ 8,18 „
„
„
„ 4,9 „

Laadad.
Laupäewal, pühap. ja pühadel laata ei
Petseris on iga kuu 1-selia
lõhnal laat. Laura alewrs iga kuu 10-mal ja 25-mal. Irboska
jaama juures iaa kuu 20-mal ja Mana-Jrboska alemis iga kuu
Ll-sel. Rootowo wallas iga kuu 5-mal. Tallinnas hobuste laat
2 korda kuus pühap. peale 1. ja 15. P.
Laadad jaanuarikuul: 2, Kruüdneris. 7. zBotuS,
Oraital. 9. Kupu Kikeweres. 10. Suure-Jaanis. 12 KoemS.
15 Wõlupes, Jõgewal, Laekweres 2 p. 17. Koluweres. 20. Mrssul.
Li" Mehikoormas. 22. Jmawere-Päral, Türil. 23. Rasrnal, Haap­
salus, Malgas. 24. Paides, Jõelehtmes 30. Nissis.
W eebruarikuul: Kuu esimesel keskn. ja neliap. Par- mrs. 1. Wiru Rõelas 2 p.. Mässu Kõmsil, Kallastel 2 p. 2 Mlingi-Nõmmel, Raplas, Pornusel. 3. Maasi Lrrgalasmal Keblas­
te/ Jõgewal. 4. Mõrus. S. Narwas 2 p., Tõrwas, Hallrku Orsus.
6. Oru Linnamäel. 8. Elwas. 10.—11. Rakveres. ^0..^?^Eul,
Keinas, Soonistes, Antsla alewis, Räpinas.
11. Pohtsanraal.
12.—13. Tapal. 14. Tamsalus. 15. Paldiskis, Lahtrus. 16. JBtl*
jandis 8 p. 17. Tartus, Kernu Haibal. 18. Rakkes, Nma kulas.
19 Baides 20. Warbolas, Missul, Rawila Kosel, WasinarwaS.
21 Muhus, Malgas. 22. Mustmees. 23. Maasi Tagaweres.
26. Mõrus 8 p., Lihulas. 26. Mõõbsus. 28. Mihandrs 2 p., And­
rus, reedel enne Wastlapäewa.
,
Märtsikuul:
1. Jõgewal, Kärdlas, Ristil, Keawal.
2 Kabalas. 3. Jõbwrs 2 p. 4. Kiwiloos, Mõhma aletvis. 6. Krrblas Leisi Metskülas, Simuna-Sallas. 8. Antslas, Kuristal. 8.-9.
Tumalas, Jisakns 2 p. 9. Miru-Jakobis 2 p., Petseris, Hagerrs,
Emmastes. 10. Walgjärtvel, Haapsalus, Watlas, Laewal Koos,
Wändra Suure-Jõel, Puhjas. 12. Mõrus, Hellamaal, Amblas la
Ardus. Põltsamaal reedel enne 15. märtsi. 14. Mustjalas, Jmawere Käsukonual, Waimastweres, Kodijärwel, Mõisakülas.
15.
Raplas. 16. Maasi Rannakülas, Rannus. 18. Keilas, Kastnas,
Wrru-Nigulas, Sangastes, Järwa Jaanis. 18.—19. Kallastel.
20 Kuresaares, Missul, Märjamaal, Awinurmes, Sadalas, Tü­
ril Jüril. 21. Mäike-Ulilas. 22. Mus. 23. Leisi alewrs. Mal­
gas Marujas. 24. Laekweres 2 p.. Mõras. 25. Moldis. 26 Karmrla Sulbil Mana Pranglis, Mihterpalu Puunal, Rutrkiveres,
Mölla-Kihlepas, Wahastus. 28. Paides, Kellamäel 2 p., Mälgutal. Kloostri Kaseperes. 31. Mustmees
Aprillikuul: 1. Juurus, Purdrl. 2. Alaroel, Antslas,
Bõlaastes. 5. Harkus. 6. Taeblas. 8. Waiwaras 2 p., RoopakaS.
A^lsive-Wõuun Suitsul, Tamsalus. 9. Elwas. 10. Sauel, Loona
tvallas ja Ellamaal. 11. Pati Nurmeotsal. 12. Kapu KikewereS,
Mõrus 13 Torgus, Petseris, Kärlas. 14. Hummulis, Mnakülas,
Soorewerel. 15. Kuusalils, Kihelkonnal, Rakkes, Tapal, Sarus.
16 Palrweres, Molttveti Keremäl. 17. Karulaö. 18. Tarwastus,
WigalaK Koerus, Rahukülas. 19. Kilingr-NõmmeS, Palmse WiitmA Liraauusel, Rogosi Luutsnikul. 20. Kuresaares, Alaweres,
Lihulas Missul. 21. Wäike-Maarjas. 23. Keilas, Saugal, Mõrus,
Kuimetsal, Wasulas, Krabil, Orajõel. 24. Wastselimas, Leebrkrrs,
Ambsirs Esnas. 25. Warblas, Märjamaal, Kõigustol 2 p., Ka»epil, Peri Partsil, Koongas, Kabalas. 26. Kohilas, Laatre Tstrgulinnas, Jõgewal, Suure-Jaanis. 27. Petseris, SaarewallaS.
27.-28. Narwas. 28. Rakveres 2 p., Mja Paluojal, Karus,
IkAjdneris. 29. Torma Lullikatlul, Abjas, Malgas, Koiga Lrr-

Tähendus:

peeta, waid järgnewal äripäewal.

18
toal. Wiljandis ja Tartus lihawötie neljapäeival. 30. Haanjas,
Wastsenõos 2 p., Nissis, Kargu alewis. Palamusel.
Maikuul: Kuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus. Ristipäewa nädala teisip. alates Leisis riietelaat 7 p. 2. Alamustil,
Mönistes, Waikna Päril, Tõrwas, Roela Tormal, Wäudras, Rä­
pinas. 3. Lelles, Tumalas, Oru-Linnamäel, Anijal, Kaareperes,
Kawastus. 3.—4. Nuustakul. 4. Tahetoal. 5. Kodatoere Palal,
Haapsalus, Saalusel, Welisel. 6. Järwakandis. 7. Mõisakülas,
Põlwas. 7.—8. Lohusuus. 8. Malgejõol, Tsoorus. 9. Häädemeestel, Kernu Haibas, Uue-Antslas. 10. Uduweres, Kuigatsi
Priipalus, PAtsamaal, Kuiwajõel, Rõngus, Wana-Roosas.
11.
Missus, Reolas. 12. Patastel, Antslas, Mõrus, Sisus. 14. Holstres, Karilatsis. 16. Kuresaares. 16. Paides. 18. Sangastes.
19. Mehikoorma!. 20. Selis, Missus. 22. Wõöbsus. 23. Malgas,
Pärsamaa Mätjal. 24. Koerus. 28. Petseris.
Juunikuul: 1. Nasinal, Kärgula Sulbil. 2. Türil.
5. Wiljandis 2 p. 8. Raplas. 9. Antslas. 10. Hageris. 12. Paides.
13. Woltweti Keremal. 14. Wastse-Kuustes. 15. Märjamaal. 16.
Tapal. 18. ja 19. Kilingi-Nõmmes. 20. Patkülas, Nissis, Põltsa­
maal, Järwa-Jaanis, Missus, Mustmees, Kaarma Suuremõisas
riietelaat 10 b. 21. Wõrus. 26. Wrhulas, Ristil, Wiljandis 2 p.,
Laiksaare Urisaares, Tmnsalus. 26. ia 27. Rakveres 2 p. 29. Tah­
kurannas.
Juulikuul: Kuu emnesel teskn. ja neljap. Pärnus.
1. Haapsalus, Wana-Karistel, Malgas. 3. Paides. 3.—4. PalmseWiitnal. 4. Tartus. 7. Petseris. 8, Taageperas. 10. Tartoastus.
12. Mõisakülas. 16. Karksis. 18. Tõrivas. 20. Missus. 23. Kure­
saares 10 p. 24. Wõrus.
Augustikuul: 1. Paides, 2.—22. Pärnus. 3. Eltvas.
7. Holstres. 10. .Kuresaares. 12. Wana-Wõidus. 15. Koerus, Tu­
halaanes. 16. Martuas. 18. Loodis. 20. Missus, Maigu tal. 21.
Laiksaares. 21.—22. Kallastel. 22. Pati Nurrueotsal. 23. Malgas.
25. Wõrus. 25. ja 26. Narwa-Jõesuus. 26. Mõisakülas, Paides.
28. Petseris. 28.—29. Rakveres. 30. Antslas. 31. Häädemeeste!,
Helmes, Uue-Wändra Suurjõel.
Septembrikuul: 1. Suure-Kõpus, Käärmal. 2. Suure-Jaaniõ, Kaarlis. 3. Selis. 5. Wiljandis 2 p., Sangas. 6. Wastsemõisas, Wõöbsus, Wastsenõos. 7. Hummülis, Wana-Karistes,
Tamsalus. 8. Olustveres, Kihelkonnal, Halliste Pornusel. 9. Puiatus. 10. Kilingi-Nõmmes, RuMtoeres, Tapal 2 p., Kärstnas, Hel­
lamaal, Puhjas. 11. Lelles. 12. Mehikoormas, Türil, Laetval,
Maasi wallas. 12.—18. Palmse Wiitnal. 13. Kolga-Jaanis, Mal­
gas. 13.—14. Jisakus. 14. Sisus,. Ninakülas, Kuresaares, Wiitinal. 15. Tammistes, Abja Paluojal, Kohilas, Warblas, Jõgewal.
16. Rõngus. 17. Uduweres, Räpinas 2 p., Ilusnal. 18. Alaweres,
Sangastes, Pikkjärwel. 19. Kallikülas, Mustavees, Krabil, Kergus.
20. Pindi w., Missus, Kärgula Sulbil, Wigalas. 21. Wahastus,
Wõlupis, Rõuges, Orajõel, Tahewal. 22. Kastnas. 23. Holdres,
Keiuas, Tartus, Sürgaweres, Jävwakandis, Paides. 24. Mõrus,
Kirblas, Kuigatsi Priipalus. 25. Mana Suislepal, Loona wallas.
Matkas, Maast Liigalasmäl, Antslas, Mölla Kihlepas. 26. Tallin­
nas Taeblas, Pööraweres. 27. Kuusalus, Põlwas. 28. Toril,
KuresaarS, Wana-Põltsamaal. 29. Amblas, Kirepis, Karksi-Nuias,
Wiru Nõelas 2 p., Haapsalus, Warbolas, Kuimetsal. 30. Haan­
ja!, Leisi Metsküüls.
Oktoobrikuul: Kuu esimesel kesku. ia neljap. Pärnus.
1. Liiwal, Rosinal, Andrus, Linnamäel, Tudulinnas 2 p., Päri

19
mõisas, Keawal, Mehmnäel 2 j)., 2. Tormas, ZRürjanraal, Raba­
kas, Roela Tormal, Mõisakülas, 2. Laanemetsas, M.-WZndras,
Loosis, Kawastus. 4. Palmse Minnal 3 p., Sännal, Reolas, Pal­
diskis, Kuiwajõel. 6. Kabalas, Lihulas. 5.—7. Narwas. 6. Jõhwis 2 p.. Tapal, Kudina Patastel, Kaarmal. 7. Hageris, Miljandis 2 p. 8. Pilkas, Waimasttveres, Welisel, Mustjalas 2 p. 9. Kavu
Kikeweres. 10. Malgas, Helternraal, Lügarrusel, Walgejõel, Jmaweres. 10.—11. Lohusuus 2 p. 11. Torgus, Riidajal. 12. Leisis
8 p., Keblastel, Tartus, Jllnkal 2 p., Wastseliinas. 13. Mõrus,
Kuristal, Simuna Sallas, Kärdla w. 14. Albus, Wirtsus, KilingiNõmmes, Kanepis, Petseris. 15. Rakweres 3 p., Raplas, Palamusel, Rannu Kullil, Awinurmes, Sarus. 16. Nkuhus, Wastse Kuus­
tes, Leebikus, Karulas. 17. Otepääl 2 p., Rakkes, Anijal, Koluweres 2 p., Koongas. 18. Kuresaares, Emrnastes, Wäike-Maarjas,
Suure-Jaanis, Wõõbsus, Antsla alewis. 19. Rogusis, Jõelehtmes,
Mustlas, Puskarul. 20. Missus, Wana-Roosal, Nue-Antslas, Kõlleste Tillel, Wana-Tänasilmal. 21. Saalusel, Koerus, Haapsalus,
Wihterpalus, Kastre-Wõnnus. 22. Kärgulas. 23. Moisekatsis,
Kõos, Wasulas, Kloostre w. 24. Laatres, Krookuse m. 25. Maasi
Rannakülas, Esnas, Soonistes, Roosikul. 26. Mõrus. 27. Laekmeres 2 p., Saarewallas. 28. Taageperes, Missus, Järwa-Jaanis,
Pikknurmes, Krüüdneri Pusul, Moltweti Keremal.
29. Kärsal,
Torma Lullikatkul. 31. Mõnistes, Sindi Lod^A.
Notoembrikuul: 1. Wrru-Jakobi > - p., Harkus, Pärsamaa w. 2. Paides, Kodaweres, Wändra-Suurjõel, Mõras. 5.
Antslas, Rannitsa Missil. 6. Rõugus, Kassinurmes. 7. Malgas,
Elwas. 8. Paliweres. 10. Sauel, Jõgewal. 11. Mõrus, Laura
Stolbowas, Miljarrdis 2 p. 12. Karilatsil, Kuresaares, Triigi Ar­
dus, Lähtrus. 14. Tartus, Kärus. 15. Tumalas, Põltsamaal. 17.
Haibas. 18. Paliweres. 20. Missus, Kuusalus, Ristil. 21. ja 22.
Tamsalus. 23. Paides, Mustmees. 25. Raasikul, Türil. 26. Malgjärwes. Pati Nurmeotsal. 27. Amblas. 27.—28. Wiru-Nigulas.
28. Hallikukiwil, Keilas. 29. Rootowas, Mõrus. 30. Migalas.
Detsembrikuul: Lelle Hiiekõnnus esmasp. pärast 2.
Kr. tui. püha. 1. Tapal, Abja Paluojal, Räpinas. 2. Juurus. 3.
Malgas, Alajõel. 4. Rakweres 2 p. 5. Amblas. 6. Mihülas. 7.—8.
Kallastel. 8. Miljandis 2 p. 10. Jüris, Sadalas, Mõisakülas, Kilingi-Nõmmes. 10. ja 11. Narwas 2 p. 12. W.-Wändras, JärioaJaanis, Koerus, Martnas. 13. Pati Nurmeotsal. 14. Antslas,
Ninakülas. Reedel enne 16. dets. Põltsamaal. 15. Jõgewal, Kärd­
las, Mõrus, Kohilas. 16. Türil. 17. Moisekatsis, Raplas. Kuu kol­
manda nädala keskn. ja neljap. Pärnus. 18. Pööraweres, Sooniste
Ellamaal, Paides. 19. Jõhivis 2 p. 20. Wõõbsus, Missus, Wasknarwas, Haapsalus, Märjamaal. 22. Mustmees, Koerus. 23.
Krüüdneri Sulaojal. 28. Malgas, Kaivastu Marujal.

20

Meie ajakirjandus taimewöist.
(Wätjawöte ^põllumehest" nr. 20 —1927. o.)

Wõi wülzawedu Za teimetvõi.
Mere põllumajanduses on wiimasel ojal karjakaswatuse
peale üle mindud, mis aastate jooksul ka edurikkaid taga­
järgi armud. Lehitsedes 1926. a. Niigi Statistika Keskbüroo andmeid imeme, et kaupade üldine wäljawedu Eestist
on sel aastal olnud 9.556,9 milj. mk. suurune, millest 2.377
milj. mk. ehk ümmarguselt 25 % on saadud wõi wäljaweost.
.Arusaadawalt ei ole meie Meel kaugeltki jõudnud wõi wäljaweos õrna naabri Soome ja Daaui arwudeni, kuid tähtis on
siin ära märkida, et meie sellel alal aasta-aastalt ikka edasi
jõuame. Tahaksin siin peatuda ühe küsimuse juures, millel
wõi wäljaweo arendamisel kahtlemata oma suur osa on, ja
nimelt taimewõi tarwitamise küsimuse juures. See küsimus
ci ole küll just Päris uudis, kuid siiski wõib selle selgitanrine üldiselt kasulik olla.
Taimewõi on küll paljudele tundmata, aga agaramad
perenaised tunnewad wiimastel aastatel seda wäga hästi.
Üldiseks selgituseks olgu siin lühidalt tähendatud, et selle
tiine ajalugu läinud aastasaja teise poole sisse ulatub. Esi­
mesed katsed tehti Prantsusmaal, kus taimewõi walmistamiseks tarlvitati loomaraswasid.
Wiimasel ajal tarwitatakse ikka rohkenr ja rohkem taimeraswasid, peaasjalikult
Eookusrasiva. Peale selle tarwitatakse hapupiima, wõiwärwi
ja soola. Taimewõi walmistamine on pea sarnane hariliku
Wõi walmistamisele.
Ei ole huwituseta lähemalt waadata, kuidas wälismaadel on wälja kujunenud taimewõi tarwitamine. Üldjoontes wastawate statistiliste andmetega tutwunedes näe­
me, et kõige suuremad taimewõitööstused kui ka kõige suu­
rem taimewõi tarwitamine on neis maades, kus karjakaswatus kõrgel astmel ja ühtlasi sellega suur wõi wäljawedu.
Nende hulgas sammuwad esirinnas Daani ja Soome. See
paistab esialgu Maadeldes päris uskumatu olewat, kuid on
siiski MastMvaidlemata tõde, mida tõendawad ametlikud sta­
tistilised andmed. Seda wõime juba sellest näha, et Hol­
landis 22, Daanis 127 ja Soomes 11 taimewõitehast töötawad, kust miljoneid kilogramme taimewõid turule lastakse.
Nii walmistas Hollandi 1925. a. 131.000.000 klg.. Taani
1926. a. 70.171.000 klg. ja Soome 5.150.000 klg. taimewõid aastas, kusjuures Daani importeeris lisaks 1.700.000

21

klg. ja Soome 550.000 klg. taimewõid. Kuna üldisest on
teada, et nii Eesti kui ka teised maad suurel määral oina
toõi Inglismaale wälja weawad, siis wõib arwamine tek­
kida, et seal taimewõid üldse ei tunta. Kuid statistilised
andmed 1925. a. kohta tõendawad, et Inglismaa tarwitaü
nädala jooksul 5.458.000 klg. wõid ja 6.547.000 klg. taimewõid. Tähendab Inglismaal on taimewõi tarwitamine üle­
kaalus. Umber arwates neid armusid ühe elaniku kohta
näeme, et Daanis tarwttab keskmiselt iga kodanik umbes 40
ja isegi Inglismaal 10 korda rohkem taimewõid fui meil
Eestis.
Arusaadatvalt tekib küsimus — millega seletada, et just
ülalnimetatud wöi wäljaweo maad tarwitamises esirinnas
seisalnad.
Selleks on loomulikult mitmesugused põhjused,
lkks peapõhjustest on kahtlemata taimewõi enese omadused:
see on wöi hea aseaine, nii oma toitwuse kui ka muude terwishoidliste omaduste poolest. Seda küsimust on wälismaaLes (Saksamaal prof. D. U. B i s ch o w, dr. F i n d e l j. t.
Inglismaal ja mujal) põhjalikult uuritud ja need uurimused
ja katsed on taimewõi kasuks rääkinud. On kindlaks tehtud,
et toiduainetel ärakasutataw on: lehmawõil 97 %, taimewõil
96,5%, searaswal 96% ja kalal 91% kogu kaalust. Üht­
lasi on kindlustatud uue taimewõi seadusega taimewõis raswauormid 82%, mis sarnane toõi raswa protsendiga.
Kõige selle juures ei saa nimetamata jätta, et taimewõi
peaaegu igal pool maksab ainult Pool toõi hinnast. See
toiimane asjaolu teeb seda ainet igaühele kättesaadawaks.
. Tuleb toeel tähendada, et taimewõi tarwitamine nii Hollan­
dis kui Daanis on tunduwalt kaasa aidanud wõiekspordile.
Kui tootta wõrdluseks meie olud, siis teame, et meil on um­
bes 350 ühispiimatalitust, kust keskmiselt ehk 4 pütti wõid
kuus oma liikmed ise ära tarwitawad. Kui arwata toõi püti
hinnaks 13.500 marka, siis teeb see kuu jooksul — 13.500
mk. X < X 350 = 18.900.000 mk., aasta jooksul —
18.900.000 X 12 = 226.800.000 mk. wälja ehk 9%%^
1926. a. toõi wäljaweost saadud summast. T ä h e n d a t u d
s u m m a st oleks w ä h e m a l t Pool ■— 113.400.000
mk. — põllupidajate puhaskasu olnud. Hol­
landis ja Daanis on ettetoodud arwud Mitmekordsed, mis
kahtlemata on mõjuwaks tõukeks olnud taimewõi tarwitusele
tootmiseks. Sama teed tuleb soowitada ka meie põllupidajatele. Mida toarem sellest aru saadakse, seda parem, sest see
on meie põllupidajate huwides, samuti põllumajanduse kui
ka toõi wäljaweo tõstmiseks tarwilik. Iseenesest mõista tuleb
nõuda, et taimewõi peaks kõrgewäärtuslik olema ja see

22

ei pruugi ka toülismaalt sisse lveetub olla, kuua meil omal
sellekohased tehased olernas, missugustest täielikum ja suurem
on a.-s. Extraktori taimewõitehas Tallinn a s, mis asub Telliskitoi uul. nr. 21. Kodumaa tööstuste
kasuks räägib ka see, et Miimased riiklise terwishoidlise järelwalwe all töötatoad ja nende saadused kiirelt ja wärskelt tarwitajatele kättesaadawad oit. Seda ei saa aga alati öelda wälismaalt sisseweetawate kaupade. kohta, mis tihti kaua teel
wiibitoad. Wõiks ehk õigusega küsimus tekkida — kuidas
taimewõid maal kättesaadawaks teha, kuid see ei peaks wist
ülepäüsmata raskusi tegenm. Iseäranis hõlbus oleks taimewõid maal kättesaadawaks teha ühispiimatalituste kaudu,
millel oma ümbrusega kõige tihedam kokkupuutumine.
Käesolewad read on selleks, et põllumehed ja perenaised
ise seda küsimust pikemalt läbi kaaluksid ja selle kohta sõna
wõtaksid, sest wõi toäljaweo tõusust oleneb peaasjalikult põllunwhe sissetulek. Peale selle on teada, et mitmed taluperenai­
sed juba alalised taimewõi tarwitajad on.
—e.

(Wäljawõte „NaiS1e Hääl" nr. 12 —1927. a.)

Taimewõi majapidamises.
Perenaise ülesanded majapidamises on alati mitmekesi­
sed ja rasked olnud ka enne suurt ilmasõda. Sõda, mis
iseenesest kõik läbisegi on paisanud, on ka perenaise kohu­
sed raskemaks muutnud, sest tarbeained on kulla alusel
hinnas tõusnud, kuna suurel hulgal kodanikkudest on sisse­
tulekud märksa wühemad kui enne sõda. Selle tagajärjel
on ka perenaise kassa kehwem, kuna wäljaminekud on püsima
jäänud, ehk isegi stmrenenud, kui kultuurinimese nõudsid
wähegi rahuldada ajakohaselt. Seda arwesse wõttes tuleb
eeskujulikul perenaisel nüüdsel ajal kõik abinõud tarwitusele
wõtta, et iga sammu peal kokkuhoidu saawutada. On raske
ja isegi wõimatu käesolewas artiklis täielist juhatust anda
perenaistele, kuidas majapidamises kõige paremaid taga­
järgi kätte saada. Seepärast peatume ainult ühe küsimuse
juures ja nimelt — taimewõi kui wõi aseaine tarwitamisele
wõtmise juures ja kas taimewõi tarwitusele wõtmine on ots­
tarbekohane ja tulus.
Peab küll tunnistanra, et see aine — ehk küll toed pal­
judele tundmata —- siiski Minnasid aastatel, kus ta
wõrreldes kättesaadaw on olnud, — on agaramad perenaised
taimetoõiga hästi tuttawad. Kaugeltki ei saa Meel öelda, et
suurem hulk Perenaist seda ainet lähemalt tunneks, seepä-

23

rasi olgu lühidalt tähendatud, et selle aine ajalugu ulatub
juba läinud sajangu keskele. Esialgu walmistati tairnewõid loomarasmast teatud walmistuswiisi järele, kuid wiirnasel ajal tarwitatakse selleks rohkem taimeraswu, nende
hulgas kõige suuremal määral kookusraswa. Selle juure
tarwitatakse weel teisi taimeõlisid, hapendatud piima, wõiwärwi ja soola. Iga taimewõi wabrik walmistab taimewõid oma walmistuswiisi järele, kuid üldiselt sünnib see
samade tehniliste abinõudega kui moodsas ühispiimatalituses wõi tvalmistamine.
Et taimewõi wäliselt päris wõi sarnane, seda peab iga­
üks tunnistama, krnd nii tähtis ei ole perenaisele taimewõi
wälimus, mis tihti Petlik, waid tähtsamad tema sisemised
omadused — toitwus ja terwishoidline külg. Puudutades
taimewõi toitwuse küsimust, wist Ml paljud ei usu, kui kin­
nitatakse, et taimewõi on koorewõiga raswaainete sisaldawuse poolest ühel astmel. Mahe on küll selles, et taime­
wõi sisaldab raswaaineid taimeriigist, kuna koorewõi raswaained on pärit loomariigist. Ka kaheldi warem, kas taime­
wõi on küllalt toitew. Md see küsimus on ajajooksul nii
perenaiste kui ka teadusemeeste poolt jaatawalt lahendatud.
Nii kasutab inimese organism lehmawõist 97 %, taimewõist
96,5%, searaswast 96% jne. Selles mõttes on ka meil
Eestis tuntum majapidamisõpetaja pr. A. Tannebaum taimewõid täie õigusega laiematele ringkondadele soowitanud.
Ei tule mitte unustada, et kõigi omaduste juures taime­
wõi weel pool wõi hinnast maksab, mis selle aine tarwitusele
wõtmisele eriliselt kaasa räägib. Nii näiteks, fui arwata,
et 6-liikmeline perekond nädalas tarwitab 3 nl. wõid, siis,
Larwitades selle asemel taünewõid wõib nädala jooksul koKü
hoida (120 mk. — 55 mk.) X 3 = 195 mk. ehk aasta jook­
sul 195 mk. X 52 —10.120 mk., mis iseenesest ühe kesk­
mise perekonna isa kuupalk on. Selle raha eest wõib wäga
mitmesuguseid teisi hädatarwilisi nõudeid täita. Näiteks
wõib selle eest terwele 6-liikmelisele perele saapad jalga osta.
On wahel Mrlda, nagu oleks piinlik taimewõid tarwitada. Md see põhjeneb kahtlemata eelarwamistel. Suu­
remates wõi wäljaweo maades — Daanis ja Soomes, kuS
koorewõid suuremal artvul walmistatakse fui meil,
on
teisele arrrsaamisele tuldud. Nii tarwitatakse Daanis —
20,8 klg. keskmiselt ühe inimese kohta aastas. Eestis aga
tarwitatakse taimewõid ainult mnbes y2 klg. elaniku kohta
aastas (waata „Uus Talu" nr. 2 —• 1927 a., lhk. 92). Juba
ette toodud arwuö peaksid küllalt autoriteetsed olema ja
ütlema, missugust seisukohta tuleb meie perenaistel wõtta

24

taimewõi suhtes. Meil aga ollakse tihti sedaivõrd tagasihoidlik, et et juleta proowiks ühtki naela taimewõid osta.
Selle tagajärjel on ka siis puudulik arttfommne, kui Word
fee aine majapidamises kasulik.
Taimewõi Larwitamisel ei tule ara unustada, et meik
õrna kodunraal on tööstused sel alal, milledest suurem ja
täielikum a.-s. „Extraktori" wabrik Tallinnas. Kodumaa
tööstused on aastate jooksul töötades näidanud, et nende
saadused Parenrate wälismaade saadustega wõistelda jmt*
dawad, kusjuures kodumaa tööstuste saadused wärskemalt
tarwitajate kätte lähewad. Wiimane asjaolu on eriti täh­
tis, kuna wälismaalt sisse toeehtb kaup tihti wedudel kan­
natab.
Lõpttks olgu tähendatrtd, kt taintewõi walmistamine
kodurnaal sünnib rvalitsuse terwishoidlise kontrolli all ja
et hiljuti on maksma Pandud wastaw seadus taimewõi tar­
witajate, huwide kaitseks.
Käesolewad read olgu selleks, et perenaised ise selle küsirmrse pikemalt läbi kaaluksid ja oma järeldused teeksid.
Dr.
(20äijatoöte „Uue Xalu" nr. 2 —1927. 0.)

Margariin, selle tSöstus sa tarwitamine.
Harilikult waadatakse meil margariini kui wõltsitud piimawõi peale ja seepärast on ka tema tarvitamine Eestis
wõrdlentisi wäike. On kaht liiki margariini: üks, mis walmistatakse loomaraswast, seda liiki walmistatakse ja tarwitatakse wõrdlemisi wähe ja tema wäärtus toiduaittena leh­
mapiimast wõiga wõrreldes on muidugi madalam, sest tema
sisaldab raswaolluseid, mille sulamiseks waja kõrgeincit tem­
peratuuri, soojust. Teine rnargariini liik walmistatakse taimeraswast, mis koosneb juba sarnastest raswaollustest, mille
sulamise ternperatuur on hoopis madalmn.
Prof. Rubneri uurimuste tulemustest näeme, et need
raswaained, mille sulamise temperatrmr kõrgem kui inimese
keha soojus, nõrgalt seediwad, küna 50° temperatuuri juures
sulawad ained üldse ei seedi. Seedimine on seda täielikum,
mida madalama temperatuuri juures raswaained sulawad.
Seepärast siis ka walmistatakse ja samuti tarwitatakse
Peaasjalikult taimeraswast margariini ehk, nagu meil nimetatakse, tairnewõid, kunstwõid.
Kiu meie wõrdlemiseks toõtame toiduainete kasutantist
ühes kui teises toidus, siis näeme, et margariin ehk kunstiööl
seisab lehrnawõi ja searaswa wahel. Nii näiteks oma katsetel

2s

leidsid dr. H. Fnrdel ja prof. D. U. Bischoff, et alljärgnewate
toiduainete ärakasutamine on järgmine: lehmawõi 97,0 %,
taimewõi 96,5%, searasw 96%, liha 94,0% ja kala 91,0%
kogu kaalust.
Taimewõi walmistamisel tarwitatakse mitmesuguseid
taimeraswasid ja mitmesuguses koosseisus, kusjuures ka
wäikesel mõõdul eriti hapendatud piima (ehk lahja piinra)
tarwitatakse. Taimewõi walmistamisel ühes kui teises tai­
mewõi tehases tarwitatakse oma retsepte ja neid harilikult hoi­
takse saladuses. Suurelt tarwitatakse taimewõi walmistami­
sel kookuspähkli raswa, mille sulamise temper. on 20—22°.
Kookusõli on tähtis weel seepärast, et ta on waba kõikidest
hapetest ja seepärast temast walmistatud taimewõi on arstide
arwamise järele wäga soowitaw toiduna neile, kel seedimis­
organid on nõrgad.
Taimewõi keemiline koosseis on umbes samasugune fui
lehmawõilgi, kuna raswaolluseid on pisut suurem %. Kont­
rolli nõudmised taimewõi kohta on samasugused kui lehmawõi kohta. Nii Daanis nõutakse, et taimewõi peaks sisaldama
wähenmlt 80% raswa ja mitte iile 16% wett ega terwisele
kahjulikke konsertueerimisaineid.
Nii siis näeme, et
taimewõi toitluswüärtns ei ole halwem kui lehmawõi ema,
fttna hind o« tal alati kaks ehk rohkem korda madalam km
lehmawõil.
Berliini linna statistikaosakond pani 1925. aastal toime
toiduainete hindade uurimise ja leidis, et kõikide teiste toidu­
ainete hinnad olid 2—3 korda kallimad kui enne sõda, kuna
ainult margariini hind oli tõusnud wõrdlemisi wähe, ainult
6—10%. Et sellesemel aga ta kwaliteet ennesõjaaegsega
wõrreldes Palju tõusnud oli, siis sellega hinna tõusu wõib
cmttttt kvaliteedi tõusu arwele kirjutada.

Taimewõi tarvitamine meil ja mujal.
Selle peale ) vaatamata, et taimewõi wäärtus kõrge ja
ta hind odaw, on meil taimewõi tarwitamine õige wäike.
Andmed näitawad, et meil 1925. a. tarwitati taimewõid um-.
bes 1 nael keskmiselt elaniku kohta, millest y2 naela sisse weetü,
Saksamaal on samuti taimewõi tarwitamine wäike, roh­
kem tarwitatakse seal lchmÄvõid, ehkki ostmisjõud Säksanraa
elanikul teiste maadega wõrreldes suur et ole.
Suurem tarwitaja ja Mewedaja on Inglismaa.
Sinna weetakse suurel määral ka lehmawõid sisse, tähendab^
rt selle aine tarwitamine on saal suur.

26

Ajakiri „Imperial Economic Committee" toob wõrdluse
1907. a. ja 1925. a. kohta, kui palju Inglismaal ühel kui
teisel moimtub aastal wõid ja margariini tarwitati. Nime­
tatud ajakiri tuleb otsusele, et lehmawõi tarwitamine on tähendatnd 18 aasta jooksul suurenenud 6,7% wõrra, kuna
margariini tarwitamine on ühe inimese kohta suurenenud
126% ja nimelt keskmiselt üks inimene tarwitas:
1907. a.
1925. a.
wõid . . . 15.29 naela 16.32 naela
margariini . 4.45 „
1'0.06 „
Selle aja sees on onramaa wõitööstus langenud ühe inimefe kohta 4.72 n. Pealt 4.29 n. peale, kuna margariimtõöstus on tõusnud 2.21 n. pealt 6.29 naela peale ehk kolme­
kordselt.
Samal ajal on wõi ja margariini sissewedu tõusnud
ühe inimese kohta järgmiselt:

1907. a.
1925. a.
wõid . . . 10.57 naela 12.03 naela
margariini . 2.24 „
3.14 „
1925. a. lõpul oli Inglismaal ühe nädala tarwitamine
wõid 5500 tonsi ja margariini 6600 tonfi, mis kilogrammi­
des 5.456.000 ja 6.547.200 wälja Loeb.
Iseäranis suurt margariini walmistamist ja tarwitamist näeme just neis maades, kus snurel määral wõid walmistatakse ja wälja weetakse. Nii näitas Hollandis ivalmistati:
1921.
1922.
1923.
1924.

a.
a.
a.
et.

<
,
,
,

*
,
*
,

,
990.000 dopelttfentnerit (1000 klg.)
,
880.000
, 1.080.000
. 1.310.000

1925. aastal töötas seal 22 kunfttvõi- ehk margariinitehast.
Nhe inimese kohta tarwitati Hollandis:
1921.a. 1922.a. 1923.a.
Wõid
. . 6.3
6.6
6.8
margariini . 5.8
5.4
6.0
Daanis ott margariini tööstus ja selle
rveel suurenr.
Margariiniwabrikuid oli Daanis:

1911—1915. a. läbistikkn 38
1922. a.
„
81
1923. a.
„
110
1924. a.
„
120

1924.a.

6.0 kg.
6.9
tarwitamine

27

1924. a. oli Daanis kogu margariini toodang 120 wabrikus 69.4 miljoni kg., millest 60.6 milj. kg. taimesaadustest
ja 8.8 milj. kg. loomasaadirstest.
j 924. a. importeeris Daani 1,2 nrilj. kg. urargariini, sel
aastal eksporteeris 0,8 milj. kg. ning samal ajal tarwitas
ta ise ära 69,8 milj. kg. Margariini sissewedu kui ka wäljawedu on Daanis tolliwaba, mida sellega tuleb seletada, et
Daanis on taimewõitööstus eeskujulikult arenenud ja ei
karda isegi sissewedu Hollandist.

Keskmiselt ühe inimese kohta tarwitati Daanis margariini aastas:
1911.—1915. a. 15 kg., 1922. a. 17.3 kg., 1923. a.
19.3 kg., 1924. a. 20.7.
Selgub, et Daanis tarwitas 1924. a. üks elanik keskuüfelt 50 naela margariini, kuna meil samal aastal y2 naela
tarwitati.
Ka meie naabril Soomel tõuseb -kiirelt margariini
toodang kui ka selle tarwitamine. Mi näeme, et Soomes
walmistati margariini 1914. a. 0.6 milj, kg., 1920. a. 2,2
milj, kg., 1923. a. 4.3 milj. kg. (11 tehases), 1924. a.
5.1 milj. kg.
1924. a. oli Soomes aastaile margariini sissewedu
156.984 kg., kuna samal ajal wälja weeti ainult 16.311 kg.
Nii tarwitati Soomes taimewõid 5.133.323 kg., sellega um­
bes 1.5 kl. elaniku kohta aastas.
Olgu tähendatud, et Soomes taimewõi on tarwitannsel rohkem haritud perekondade laual, kuna töölised taiinewõid ei salli.
Meil Eestis töötawad praegrr kaks taimewõitehast
„Kokk" ja „Extraktor". Wiimane on kuulsaks saanud oma
wäljapanekutega põllumajanduslistel näitustel, kus nad
simre eduga on esinenird.

Taimewõi rohkemale tarwitamisele peame ka
meiegi üle minema,
see on odawanr toiduaine kui lehmalvõi, kurm toitewäärtuS
on sanrasugune. Selle asemel tuleks kallimat toiduainet,
wõid, rohkem wälja wedada.

Eksportwõi ioäärtuse tõusmisega jääb lvähem seda ainet
siseüirule, missugune asjaolu wõihinna tõusule siseturul
weelgi kaasa aitab. Sellepärast tuleb paratamata meie ko­
danikul wäljamaa eeskirjul rohkem taimewõid tarwitama
hakata.
J. Faanyold.

28
25.

TsMugineZs maksumus kalorttise

Trad. frane. voir «Recueil*

1000 ia lori
i___________ _ _________

Keskmiselt

Nr. 67 (6) p. 370

1-2.
3
4-5.
6-7.
8-9.
14.
15.
16.
18.
19.

23.
29.
30.
36.
38
39.
40
42
43.
44.
45.

46.
47.
48.
56
58
60.
61.

1922

1923

1924

Sealiha •••••••••
Geapekk..................................
Loomaliha..............................
2üasika!iha ••••••••
Lambaliha..............................
Teeworst..................... . . .
Sink • -..............................
Näimed, wäröked.................
Haugid......................... • •
Ähwenad ........
Tursad .........
Heeringad..............................
Nukkijahu..............................
Rukkipäiil • ..........................
Gepikujahu........
Nisupstül ........
Nukkileid
.
Sepik •••••••*••
Naelasai •••••••••
Nõõskpiim ........
Hapukoor ........
Kohupiim................. ....
Wõi meierei ......
„ köögi
.....

31
12
29
39
23
52
33
40
114
86
—
30

47
18
51
49
33
60
38
46
109
103
—
34

11
8
13
7
13
13
18
24
26

46
17
40
47
28
56
36
44
128
90
—
32
5
7
7
12
6,6
12,6
14
21
26
33

26
22

Taim ewõi........................

16

16

43
98
5
41
12
23
12,7
50

42
95
10
69
11
23
15
55

Juust schweitsi......................
Kanamunad..........................
Kartulid............................. •
porgandid..............................
NiiS
Makaronid ........
Suhkur, peenike......................
Nkesi............................. • • j

m0k

6

1925 ! 1926

15.6
17
22
31
37

54
22
59
50
34
77
42,5
57
142
102
89
36
7
10
12
16
9
15,8
18
22
33
37

29

34

11
16,6
8
15,8
17
22
32
38

38

35

26

29

32

31

19

18

17

52
117
10,3
55
14
25
16
64

54
112
10,2
37
14,4
25
12
65

54
107
8
47
14
24
11
75

6
9
9
13

8

54
21
66
55
37
83
43
59
118
104
66
37
5

8

Na u eelpool t ->o5uõ tabelist näha, on toiduained hinnatud kaht
toiifi. Esimese tabeli osad on arwatnö toiduaine wäärtus 1000 fafoti eest, kuna kalorite ariu määrab toidnwöärtuse. Seal on näha et
1000 kalorit mitmesugustes ainetes ivaga mitmesuguselt tuleb hin­
nata. Nü maksad 1090 lal. rukkijahus 5, wõis 35 ja taimewöis 17 raha

29
WäljawSte „GeSti Statistika", september 19'27.

cl

sisalduse järele 1922—1927. a.
Ainete järjekord kalorilise maksumuse järele

su muS
1927

VI

VII

VIII

42
15
59
43,6
38
80
37
37
105
81
32
37

42
14,7
57
44
37
80
37
41
110
90
31
37
6,9
93
11
15,5
8,7
15,5
18,7
22
31
38
31
MMMMM
27
17
MMMM
54
73
9,2
271
14
20
11,7
67

42
15,7
57
52
38
80
37
37
165
90
48
37

6,9
9,5
11
15,5
9
15,8
18,2
18,3
31
39
i «MM
3i
27

17
MMMM»
54
72
7,7
203
14
20
12,3
67

1927

Keskmiselt

6,9
9,5
11
15,5
8,6
15,5
18,7
21,8
31
40

1922 1923 1924 1925 1926

22
9
20
26
16
32
24
27
36
33
—
21
2
7
4
11
3
11
12
14
17
19

36

25
14
28
27
20
31
23
24
36
35

23
1
4
4
10
3
11
13
18
20
24

21
1
3
3
10
12
11
13
16
19
22

32
17
34
30
21
36
27
33
42
39
38
23
1
3
6
14
2
13
15
17
20
24

29
16
26
30
21
32
25
28

39

——

19

22

21

25

28

15

20

18

17
MMMMM

13

«MMMMM

15
■MMMMM

15
MMMMM

19

MMMMM

54
80
11,8
54
14
20
11,7
60

29
35
1
28
9
18
10
31

27
37
7
33
8
19
14
31

29
37
5
30
8
17
12
32

31

MMMMM

MMMMM

i

VI

27
15
31
28
21
34
23
29
37
35
31
21
1
2
5
11 i
2
10
12
16
19
22

31
15
34
32
28
37
27
27
39
38
26
27
1
5
7
16
4
17
21
22
25
29

25

VII

27
29
15
14
30
34
28
32
26
24
37
33
24
25
26
25
40
36
34
38
23 . 31
24
25
1
1
4
5
7
6
14
15
2
2
15
14
19
19
21
21
23
24
27
25

23

MMMMM

20

MMMM

■MMMMM

18

24

22

15

12

19

17

32
40
4
24
10
18
6
35

27
36
2
24
9
17
5
33

33
36
2
42
14
23
9

29
32
4
39
13
20
8
31

1
1

i
I
!
|

135

VIII

24

MMMMM

23

17

.MMMMM

33
37
8
33
13
20
7
35

üksust, IMS tõendab, et taimetoõi meie wüärtuse järele üle 2 karm odatvam koorewõist.
Tabeli teises osas on toiduained kalorilise nratsumuse järele kind­
lasse järjekorda seatud. Seal loeme rukkijahu ta esimesel kohal, taimewõi 17-5al kohal, kdvrewõi—23-Sal kohal, sealiha 27-dal kohal
n e.

80

(Wäljawöle «postimehes^ ilmunud näitus-messt
firjeföufcft 19. aug. 1927. a.)
... Kttna meie eelmises kirjutuses juba teisi toiduai­
neid käsitasime, peatume praegu wast pikemalt ainult
„Extrakt0 ri"

taimewõide
juures, mis wiimasel ajal tähelepanu on köitnud. See firma
on wiimasel ajal uue lauawõi „B 0 n a" wälja annud, mis,
nagu maitsmisel selgus, harilikust wõist eraldatav
ei ole. Wärw ilus, täiesti loomulikule wõile wastaw.
Selle sordi walmistomisele on „Extraktor" erilist rõhku pan­
nud ja tuleb teda suursaawutuseks omal alal lu­
geda. Kahjuks suhtuti meil taimewõisse meel mitmel pool
õige umbusklikult, kuid „Extraktori" tooted on suutnud juba
nii mõndagi perekonda taimewõi tarwitajaks wõita. Ei saa
tähendamata jätta, et isegi niisugused jõukad põllumajandus­
likud riigid, nagu Hollandi ja Daani, teda suurel määral
tarwitawad. Daanis tuleb ühe inimese Peale keskmiselt 20,7
kg-, Hollandis 6,9 kg., kuna Eestis waewalt pool kg. tarwitatakse inimese peale aastas. — Peale lauawõi „B 0 n a"
produtseerib ,,Extraktor" toeel „A l f a"'t, mida mitmed samuti koorewõi asemel leiwa peal tarwitawad, ning „Pri m a", mis eriti kasulik saiade ja kookide walmistamisel.
„Primaga" walmistatud küpsis jääb pikemaks ajaks peh­
meks. „T a i m i" sobib ülihästi pirukate ja kookide keet­
miseks. ..

(QltoalÖatuÖ „NahtvaleheS" nr. 42 — 9. apr. 1927.)

sosinatega takmewöt".
Mitte kõik hea ei tule wälismaalt.

Meil on kaubatarwitajaid ja kaupmehi, kes wälismaa
kaupu ka siis eelistawad, kui need omamaa saadustest halwemad ja kallimad. Meil osatakse head taimewõid walmistada, sellegipärast importeeritakse wälismaadelt kallimat
ja halwemat taimewõid.
Keegi Olustwere elanik L. E. tõi minewal nädalal Wiljandist muuseas ka naela taimewõid. Oli sini-punasekirjaline kinnikleebitud pakk „Palurdi" nimeline. Maksnud 65
marka. Poodnik soowitanud — on kodumaa wõist 10 marka
kallim, aga selle eest on palju parem. Kodus pakki awades
leidis ostja sellest wanaksläinuö taimewõi, mis wast wankrimäärdeks we-el kõlbulik. Wõid sulatades leidis
ta selle st mitu surnud kärbest.

31

Eelpooltoodud
wüljawõlled
ajakirjandusest
oleme
awaldanud selleks, et wõimaldada laiematele ringkondadele
selget pilti saada — mis on taimetoõi ja kuidas on selle aine
tarwitamine arenenud nii meil kui ka wälismaal.

Kasulikud näpunäited pere­
naistele.
Ühe ja sama, hulga kartuli toiduwäärtus on
■ oktoobris
100 %
jaanuaris
90 %
aprillis
70%
juulis
10 %
Keskmiselt wõetud.
Kartuleid kerge külmaga wedada wõib ilnia halwa ta­
gajärjeta, üri kartulikotid wees märjaks kastetud on.
Seasinke hoitakse kuiwamise eest seega, et neid wäljastPoolt singiraswaga sisse hõõrutakse.
Kuidas aiawilja ussidest puhastada. Tarwitataiv aiawili, milles usse ja tigusid arivatakse olewat, pandakse mõ­
neks minutiks soolcNvee sisse, siis ronilvad ussid ruttu wälja.
Kõige paremaid knrgiseemneid saab siis, kui warre otsas ainult üks kurk lastakse kaswada. Seemnekurk peab
kaswamise ajal asetatama alusele, kõige Parem klaasitükile,
seniks kuni ta walmib.
Munade wärskekshoidmiseks on neid tarwis talla õhu­
kese korra linaõliga ehk seguga: 1 osa wedelklaasi ja 6 osa
toett. Sarnaselt konserweeritud munad seisawad kuni aasta
aega wärsked.
Wana elaja liha keeb pehmeks, kui keeduweele wiina
juure lisatakse.
Wanu erneid saab maitswaks keeta, kui neid 15 tundi
külmas wees leotatakse. Mesi ära kurnatakse ja erned 48 tun­
di soojemas kohas willase riidega kaetult hoitakse. Erned
saawad maitswamaks ja keewad ka rutemini.
Wärwilise wõi tumeda riide pesemise juures tulewad
Plekid enne pesemist inalge niidiga piirata, sest märja riide
peal ei ole nad enam nähtawad, ja wõiwad seega kergesti
wälja pesemata jääda.

Ostes i nl. WSt asemel i nl. taimewõid, —
hoiate kokku wähemalt 50 Mk.

82

Õppige tarnitama taimewõib, — sits alles sel­
guv Leile taimewõi tegelik wüSrtus.
Siibtfttffe, rätikuid, kaelasidemeid jae. pestakse kooritud
kartulite keetmise wees i(nm seebita, ehk jälle seebijuurtega.
Wöib Pesta ka seebiwahuga, millele natukene piiritust putre
lisatud.
Hallitasplekke puhastatakse i valgest ja wärwilisest riidest
harilikult sel teel, et hoitakse pleki koht paar öödpäewa kooritud Piimas ehk hapupiimawees. Selle järele pestakse riie
kuuma seebiwee ja libedaga.
Tõrwa- ja wankrimäärdcplekid kõrwaldatakse riidest
neid ivõiga sisse määrides ja siis rohelise seebiga pestes.
Peenemate riiete juures tarwitatakse rohelise seebi asemel
bensiini.
Raswa plekid wõetakse lvillasest riidest ja lvaipadest ben­
siini ja kartulijahu pudruga ehk puhta bensiiniga tvälja.
Punwilja plekkide eemaldamise juures ülikondadest,
waipadest, kleitidest, wärwilisteft linadest jne. tuleb silmas
pidada, kas plekk on ivärskest Mõi sissetehtud puuwiljast.
Wiirnasel juhul tuleb plekki enne leiges wees pesta suhkrlt
eemaldanriseks. On see Lehtrid, pestakse pleki koht salmiaagupiiritusega. Walgete kleitide, laudlinade, salwrätikute jne.
juures tuleb tarwitada „wääwliga pleekimist". Selle läbiwiiuriseks parrnakse enne pleki koht ööseks külma, kooritud pii­
ma likku, siis pannakse lehtri all tükk wäcüvlit Põlema ja
hoitakse niiske pleki koht lehtri otsa kohal wääwliauru
sees. Nõnda toimides inmrtub pleki koht pikkamööda heledamoks ja kaob wiimaks täiesti. Peale pleekimist pestakse
plekk puhta meega iile.
Wärskete Plekkide juures aitab ka sidruni mahl, mitte
järele pleki koht leiges seebimoes tuleb pesta ja külnras uh­
ta. Siidist ja pitsidest on soowitaw eemaldada Plekid Miina ehk piiritusega.
Jahukotid puhastatakse templitest petrooleumiga. Sel­
leks kastetakse templi koht lambiõlisse ja lastakse seal umbes
ööpäew seista, mitte järele pestakse paar korda kuuma libe­
daga ja lõpuks selles keedetakse, Uhetakse külma weega ja
kuiwalatakse.
Raswaplekkide eemaldamine paberist sünnib bensiini
abil. Pleki alla Pannakse kliimatuspaber, siis surutakse ben-

LaimewõttEostuse suursaawutused on — taime-

wõiv: „Vrjma" „3Iifa"ia ,,Bona".

33

Ostes i nl. wõi asemel 1 nl. taimewsiö, —
hsraie kokku wähematt 50 Mk.
siini sees märjaks tehtud tükk watti plekile, kuid ilma hõõ­
rumata, sest hõõrudes saamad bensiinis lahtisulatatud paberi*
kiud ja trükrmust segatud. Korratakse kuni lõpuliku pleki
häwinemiseni.
Walgeid trükita kohti iv oiu puhastada bensiini ja põtetotud magneesia pudruga.
Pärast puhastamist hõõrutakse kartvaseks muutunud
kohad talgiga üle, mille läbi need siledamaks nmutrrwad.
Piiritnseplekid eemaldatakse lakeeritud asjadelt õli ja
soola seguga.
Kasi puhastada Lorivast ja pigist saab neid petrooleumi*
ga Pestes. Kartuleid wõi õunu koorides mustaks läinud käsi
tuleb pesta lahja äädikahappega wõi sidrunimahlaga.
Jalanõusid, mis liig ära kuiwanud ehk kangeks intui*
tunud, Pehülendatakse ritsinusõliga korduwalt sisse määri­
des ehk määrides kergelt kord üle petrooleumiga.
Wasknõude puhastamiseks on hea abinõu oleiiui hape,
mida willase lapiga puhastatawale nõule kantakse ja siis
wiimast kõwasti hõõrutakse.
Alumiininmkatlaid puhastatakse seguga: 10 gr. aminoniaki, 50 gr. booraksit ja 1 liiter Mett. Hõõrutakse lapiga,
uhetakse ja kuiwatatakse pehme riidega.
Hõbe, mis unistaks läinud, puhastatakse salnüaagu
Maimuga ja kriidipulbriga.
Katlakiwi teekatlast eemaldatakse kergesti seguga, mis
koosneb 2 osast weest ja 1 osast soolhappest. Segu hileö
katlas edasi-tagasi loksutada kuni katlakiwi seinte küljest iva*
baneb. Pärast kiivi eemaldamist tuleb katel korralikult kuu­
ma weega pesta.
Lutikaid saab kergelt hüwitada lüsooliga. Selleks tnleb ninretatud ainet pintsliga igasse kohta Panna, kus litti*
ka- Pesitsewad.
Lüsooli asemel wöib tarwitada petrooleumi, Wene ter*
pentiini, äädkahapet ja bensiini, mis ka häid tagajärgi ait*
nawad.
Prussakate häwrtamiseks on kõige lihtsam ja wäga mõjuw abinõu: 50 gr. booraksit ja 50 gr. nisujahu segu, mida
paberile pannakse prussakatele söömiseks.

õppige tarwitama talmewõid, — siiHes sel­
gub Teile taimewöl tegelik wäärtus.

34

Lmmewõttööstufe suuksaawutuseö on — taime-

wsid- „Vrima" „,Alsa i° ,,Bona".
Kirbud pesitsewad peaasjalikult põranda pragude toahel, seepärast on soowitaw praowahed tihendada ehk, kui see
wõimatu, siis pesta põrandaid paar korda üle paari nädala
seguga: 1 kg. maarjajääd 10 liitri wee peale, seejuures ei
tohi põrandat pärast pesemist kuiwatada, waid sellel ise kiriWada lasta.
Rottidest saab lahti, kui neid mõned päewad sööta jahu
ja peensuhkru seguga. Pärastpoole segule 1/8, siis Va ja lõPuks y3 osa kustntatnata lupja juure lisada. Parem on
lubja asemel tarwitada põletatud kipsi, kui seda on käe­
pärast.
Hiirte eemalepeletamiseks on head metspiparmündi
warred, millega hiirte augud tulewad täita. Warte aset
täidab ka piparinimdi õliga niisutatud taku-- ehk watitükikene,
rnis hiireauku asetatud.
Samrrti surmab hiiri raswa sees praetrrd nreresibul.
Koi ei kannata wärskelt trükitud ajalehe wärwi lõhua,
seepärast on soowitaw alalhoitawad asjad Pakkida wärskelt
triikitud ajalehtedesse ja iga kuu neid uuendada.
Hea n. n. „koirohi" on jodoforrn ja kanrpfer.
Pnnnssid surmab ussiaukrrdesse pritsitrrd bensiin, terPeutiirr ehk petrooleum.
Hammustajaid hobuseid arstitakse seega, et neid las­
takse hammrrstada haisewat liha ehk Pehmekskeenud, weel
kuuma, naerist. See abinõrr nrõjub pikenra aja peale.
Kapjade lohede kinnitamiseks tuleb lõhesid rnäärida segirga: 7 osast wahast, 14 osast loomaraswast ja 21 osast
kalaraswast, mis soojalt segatud; ehk 7 osast wahast, 7 os.
terpentiiuist, 14 os. searaswast ja 14 osast linaõlist, mis
soojalt segatrrd, ehk tehnilise waseliiniga.
Lehmale, kes piima kätte et taha anda, tuleb märg
kott ristluudele patuta.
Näriwad koduloomad Puud, ott neil tarwidus soola
järele.
Wasikaid joota kooritud piimaga wõib sama tagajärge­
dega kui sooja (koorimata) piinragagi, kiri ülessoojendatud
kooritud piimale 1 supilusikatäis taimewõid ühe toobi piima
kohta juure segatakse.

Ostes i ni. wõi asemel 1 nl. taimewõib, —
hoiate kokku wähemalt 50 Mk.

35

Õppige tarwltama talmewöid, — siss alles fežsub Leile taimewõi tegelik WStirtus.
Lööjat lehma lüpsta on wõimalik, kui lehmal parem esimene jalg ülal hoitakse. Pärast harjub lehm ära ja laseb
rlma mlga hoidmata lüpsta.
!
põlemist saab kustutada seega, et ahju wõi
Plrlöc alla nwned peotäied waawlit wisatakse.
wa ehk^uE^^^leumi kustutada wõib ainult piima, lill
"k--eesriiet° ehk teiste asjade kusta,
taimseks on kaeparast olem mette kastetud põrandahari hea
rarwrtaüa.
„r. Tõrwnse piut saagimise juures ei määrita sae lehte mitte
virga, ward Petrooleumiga.
Lohuawad waadid täidetakse weega, millele kliisid hull
kasegamriemkaarrma lastakse minna. Käärinud segu kall
waha ja uhetakse waat puhta weega. See abinõu
aitab trhtr.
Pudelid õlist puhastada: Pudelid, millede sees enne
oh on olnu > jo puhastada tahetakse, täidetakse wee ja ta|aga, pannakse katlasse wee sisse, lisatakse mõni peotäis tuh.
fa sEe ia keedetakse pool tundi. Kui pudelid wee sees ära
b!mta^niŽ' to0.etai'"e na6 Eja j° uhutakse liiwa ja meega
tu Kaks. Ka warnitsa pudelid wõib sel wiisil puhastada
"sidest puhastada: Korstnast wõetakse
Imtiwat noge, hõõrutakse peeneks, kallatakse keewa mett peale
fe„e
"igahtunud ja selginud, siis pritsitakse selle
.
W ia põõsaid.
vttÄelt kaswada f°USUb ,utnittt hlaa8

Teisel hommikul la^ud wõiwad jälle

Jalgade higistamise ärahoidmiseks wõib heade tagajär­
gedega laiutada largmist segu: 2 gr. salitsiilhapet, 7% ar.
boorhapet ,a 70 gr. talki, mida jalanõusse raputatakse? '

te»c waewaga sõrmest
aro wotta km umber sõrme, otsast peale hakates, kuni sõrmu.
sem pael tchedalt mähitakse, umbes 5 minuti pärast mähis
ara wõetakse m kast 5 minutit ülal hoitakse. Mõne korda,
rrste Marele läheb sõrm nirwõrd peenemaks, et sõrmus ker­
gelt ara tuleb.
ä,.

2l/G. öflroftofi taimelvöitehas — nagu iga
mooöne meierei — on warusiatud alakohafe
Mmutusfisfeseadega Za puurlaewuga.

36

Kuidas taimewõid alal hoida.
Taimewõi ja lehmawõi on oma omaduste poo­
lest sarnased, mille tõttu ka nende alalhoidmise wiis üht­
lane. Et taimewõi wõimalikult kaua wärske ja heamaitse­
line seisaks, tuleb taimewõi alalhoidmisel järgmiste asjaolude
peale erilist rõhku panna:
1) Taimewõi alalhoiu ruum peab olema kuiw, kulm ja
wõimalikult pime ehk wähe walgustatnd.
2) Tuleb arwesse wõtta, et taimewõil, nagu lehmawöilgi, on omadus igasuguseid wõõraid lõhnu enese sisse
imbutada — seepärast ei tohi taimewõid asetada seebikastide,
yceringatünnide ja teiste lõhnawate ainete lähedale.
3) Taimewõi tagawarade muretsemisel tuleb arwesse
wõtta, et kasulikum on tihedamalt, kuid wähemal arwul sisse
osta, siis on taimewõi alati wärske ja maitsew. Eriti tu­
leb seda suwel arwesse wõtta.
4) Majapidamises taimewõi tarwitamisel tuleb Pere­
naistele soowitada — taimewõid alal hoida klaaspurkides
soolweega kaetud.
Taimewõi tarwitajad, kes eelpool ülesloetud juhtnööre
täidawad — jääwad weendumusele, et taimewõi tarwitamine
on kasulik ja Praktiline.

Kaalud ja mõõdud.
1 tonn ----- 1000 klg. ----- 61 p.
2 nl.
1 kilo = 1000 gr = 2V2 nl.
400
200 11 == 72 „
100 „ = 74 „
50 ii == 7s „
= 3 loodi
38
25 n = 2 „
121/2 „
1 lood
61/2
—1/2 loodi
31/4 „ =74 „
3 klaasi jahu ----- 1 nael —
— 400 gr.
2 klaasi shkrt. — 1 nael ----— 400 gr.
1
I (liiter) -----1000 gr.
a/s *
----- 500 „

1/4
7s

I.
„

----=

716

„

= 621/2 „

250 gr.
125
„

5 klaasi — 1 toop
4
„ -----1 liiter
1 supilus. -----1/8 nl.— 50 gr.
1 köögiluf.--- 1/4 „ =100';,

1 kilomeeter = 1000 mtr.=
= 14/15 wersta.
1 meeter = 100 sentim. =
= 22V2 wersokit.
1 küünar ----- 3/4 arsinat =
= 21 tolli
1 arsin = 16 wersokit ----------- 28 tolli = 71,1 sen­
timeetrit.
1 süld ----- 2,13 lentimtr.

l:

•

>
,

-AUFI

PÄHKLA VÕI

ALFA
HEA KAUP VÕIDAB
MÜÜGIL IGAL POOL

Keedu- ja
majapidamis-juht
25. a. juubeli väljaanne.

Adeline Tannbaum
Keedu- ja majapidamis-õpetaja
Müügil kõikides paremates raamatukauplustes.
Telllnne Kesti KlrJ.-Ohleuee trükikoda, pikk t. a. 1007.