|
Eesti kirjastajate
ja raamatukaupmeeste ühingu
põhikiri
J
O.-ü. „Vaba Maa“ trükk, Tallinnas 1931.
A \
Eesti kirjastajate
ja raamatukaupmeeste ühingu
põhikiri,
mis nimetatud ühingu peakoosoleku poolt 30.
mail 1926. a. vastu võetud ja siseministeeriumis
14. aug. 1926. a, nr. 409 all registreeritud.
§ 1.
Selle põhikirja allakirjutajate poolt asuta
takse Tallinnas Eesti Kirjastajate ja Raamatu
kaupmeeste Ühing, mille tegevuspiirkonda kuu
lub terve Eesti Vabariik.
Märkus: ühing jaguneb: a) kirjastajate ja
b) raamatukauplejate sektsioonideks, kes or
ganiseeruvad oma sisemise tarbe järele.
§ 2.
Ühingu eesmärgiks on: kirjanduse ja raa
matumüügi ala korraldamine ja edendamine,
ning kirjastajate ja raamatukaupmeeste hu
vide kaitsmine.
3
-w ^« amatuko
§ 3.
Oma eesmärgi saavutamiseks on ühingul
õigus: ellu kutsuda ettevõtteid ja ühinguid
raamatuasjanduse edendamiseks ja korralda
miseks; asutada raamatukogusid, kirjanduse
muuseumi, toime panna näitusi, välja kuulu
tada võistlusi, avada ladusid, välja anda oma
erilist ajakirja, käsiraamatuid, katalooge jne.,
kokku kutsuda ülemaalisi ja kohalisi kirjasta
jate ja raamatukaupmeeste kongresse; kind
laks määrata liikmete-kirjastajate raamakaupmeeste-vahelised kirjanduse müügi tingimised,
korraldada koosolekuid,, õhtuid jne. raamatuasjandusse puutuvate küsimuste üle.
§ 4.
ühing omandab ja võõrandab liikuvat ja
liikumata varandust, pärib testamendi järel,
astub seaduse poolt lubatud lepingutesse ja ta
litab üldse juriidilise isiku õigustega.
§ 5.
Ühingul on pitsat: „Eesti Kirjastajate ja
Raamatukaupmeeste ühing.”
6.
§
Ühingu liikmeteks on kirjastajad ja raama
tukaupmehed nii isiklikud ettevõtjad kui ka ju
riidilised isikud, kes neil aladel tegevad. Liik
meid võtab vastu juhatus. Juhatuse otsuse
peale võib peakoosolekule kaevata.
§ 7.
Ühingu liikmed maksavad iga aasta liikme
maksu, mille summa määrab aasta peakoosolek.
4
Liikmed, kes viimase poolt määratud tähtajaks
pole õiendanud oma liikmemaksu, loetakse
ühingust väljaastunuks.
§
8.
Igal ühingu liikmel on õigus: kasutada
ühingu ettevõtteid ja asutusi peakoosoleku
poolt määratud reeglite järgi: tarvitada ühingu
kaasabi, vahetalitust ja kaitset; saada ühingu
poolt väljaantud ajakirja ja katalooge ja ma
hutada neisse õrna kuulutusi kindlaksmääratud
tasu järgi ja saada teistelt ühingu liikmetelt
kindlat hinnaalandust kaupade pealt.
§ 9.
Iga liige on kohustatud: oma liikme ja
teisi maksusid õigel ajal tasuma, täitma kõiki
põhikirjas ettenähtud ja peakoosoleku poolt
kindlakstehtud määrusi: teatama äri edasi
andmisest või voliniku muutmisest juhatusele
2 nädala jooksul, teatama ühingu juhatusele
igast juhtumisest ja firmast, kes maksud õi
geks ajaks tasumata jätab, tegema raamatukauplejatele hinnaalandust kaupade pealt vaid
oma ühingu liikmetele.
Märkus : õpetajatele, koolidele ja raamatuko
gudele võib hinnaalandust anda ainult pea
koosoleku poolt vastuvõetud kodukorras mää
ratud piirides.
§ 10.
Ühingu asju ajavad: 1) peakoosolek, 2) ju
hatus, 3) revisjoni komisjon, 4) teised komis
jonid, keda peakoosolek valib, ja põhikirjas fik
seeritud sektsioonid.
5
§ 11.
Ühingu asju ajab peakoosoleku otsuste ja
põhikirja alusel juhatus, kes koos seisab viiest
alalisest liikmest, kelledest vähemalt kolm pea
vad krjaatajäte sektsiooni kuuluma, mille juu
res üks neist raamatukaupluse omanik peab
olema ja kahest kandidaadist. Juhatuse liik
med valitakse peakoosoleku poolt kolmeks aas
taks. Iga aasta lahkuvad juhatusest kaks lii
get. Esimesel kahel aastal liisu järele, kolman
dal üks liige valimise vanuse järele. Juhatuse
asukoht on Tallinnas.
Märkus : Põhikirja ja kodukorra vastu eksi
jate ühingu liikmete vastu võib juhatus surveabinõusid kodukorra järele tarvitusele võtta
vaid kodukorras ettenähtud vahekohtu otsu
sest olenedes.
§
12.
Juhatuse koosolek on otsusevõimeline
kui kolm liiget koos. Otsused tehakse häälte
enamusega. Juhatus valib enese hulgast esi
mehe, esimehe abi, kirjatoimetaja ja kassahoidja.
Märkus : Juhatuse otsused on ühinguliigetele
kohustavad.
Juhatuse otsusi tühistada võib
peakoosolek, kusjuures igasugused juhatuse
otsused kuni peakoosolekuni maksvaks jäävad.
§ 13.
Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse
esimees, tema abi ehk üks neist, kui seda kaks
juhatuse liiget nõuavad.
6
§ 14.
Ühingu nimel kirjutavad alla esimees ja
kirjatoimetaja ehk nende abid, või asaajanii
seks valitud isikud.
§ 15.
Ühingu korraline peakoosolek peetakse
iga aasta esimesel poolel, mille päeva juhatus
määrab. Koosolekust antakse teada kutselehtedega ja kuulutuse läbi ajalehis vähemalt
kaks nädalat enne koosolekut.
§ 16.
Erakorralisi koosolekuid peetakse juhatuse
äranägemise järgi ehk kui Vio liigetest või
revisjoni komisjon seda nõuavad, kus juures
koosolek kokku kutsutakse kuu aja jooksul,
nõudmise, päevast arvates.
§ 17.
Koosolekute kvoorum on Vio liikmete üldi
sest arvust, peale teistkordsete, mis kokku
tulnud liikmete arvu peale vaatamata otsusevõimelised. Teistkordne koosolek kutsutakse
kokku mitte hiljem kaht nädalat peale esimest
koosolekut.
§ 18.
Korralise peakoosoleku võimupiiri kuulub:
1) läinud aasta aruande arutamine, 2) eelarve
vastuvõtmine, 3) lisakrediitide määramine,
4) liikumata varanduse omandamine, võõran
damine ja pantimine, päranduse vastu võtmine,
5) põhikirja muutmine, 6) juhatuse, revisjoni
komisjoni ja teiste komisjonide valimine, 7) ju7
hatuskirjade väljatöötamine juhatusele ja ko
misjonidele ja 8) muude küsimuste arutamine
juhatuse või teiste liikmete ettepanekul.
Märkus :
ühingu liigete ettepanekuid peab
kolm päeva enne koosolekut juhatusele teada
antama.
§ 19.
Koosoleku juhataja ja protokolli kirjutaja
valib koosolek. Protokolli läbivaatamiseks mää
rab koosolek kolm liiget, kes sellele ühes pro
tokolli kirjutajaga alla kirjutavad, mitte hil
jem kui kaks nädalat peale koosolekut.
§ 20.
Küsimused otsustatakse lihtsa häälteenamu
sega. Kui hääli ühepalju poolt- ja vastu —
otsustab küsimuse koosoleku juhataja hääl.
Põhikirja muutmiseks ja liikme väljaheitmiseks
ühingust on 2/3 häälteenamust tarvis.
Märkus : Kirjastajate poolt
jällemüüjatele
ühinguliikmetele raamatute pealt jällemüügiks
antava °/o alam- ja ülemmäärade otsustamine ei
kuulu peakoosoleku kompetentsi.
§
21.
Revisjoni komisjon valitakse üheks aastaks
ja seisab koos kolmest liikmest, kes eneste hul
gast juhataja valivad ja kahest kandidaadist.
Revidendid võivad ühingu tegevust igal ajal
revideerida.
§
22.
Ühing saab sissetulekuid liikmemaksust,
annetustest, pärandustest, abirahadest, oma
ettevõtetest ja muist ettenägemata allikatest
8
§ 23.
Kui ühing- mingisugustel põhjustel oma
tegevuse lõpetab, siis läheb ülejääv varandus
Eesti Rahva Muuseumile Tartus.
§ 24.
Likvideerimise korra määrab viimane pea
koosolek. Ei saa teda kokku, siis viimane ju
hatus.
9
Eesti kirjastajate
ja raamatukaupmeeste ühingu
kodukord.
Ühingu eesmärgiks on raamatute levitamise
ja kauplejate ühendamise teostamiseks koon
dada võimalikult kõiki kirjastajaid ja raamatukauplejaid ühingu ümber ja maksma panna
kindlat müügikorda raamatuturul käesoleva
kodukorra alusel.
§ 1.
Raamatukaupleja saab kirjastuselt tavaliku
kaupmehe en gros ostu °/o, ja seda ainult siis,
kui ta on mainitud ühingu liige.
Märkus : Asutuste ja isikute (autorid-isekirjastajad) suhtes, kes ei ole elukutselised raamatukauplejad ja kirjastajad, kuid omal ajal
ühingu liikmeks vastu võetud, tuleb tarvi
tada üksiku raamatuostja norme.
2.
Ühingu liikmed võivad sõlmida oma vahel
eraleppeid % ulatuse ja muude äriliste tehingute
kindlaksmääramiseks. Raamatud, mis piira
tud arvul trükitud ja selle tõttu eriti kõrgehinnaliseks kujunenud, kuid selle juures on üld
tähtsusega, võib kirjastaja raamatukauplejatele müüa ja komisjonimüügile anda märksa
madalama %-ga kui tavalikult.
§
il
§ 3.
Väljaspool ühingut seisvatele kaupmeestele
ei või kirjastaja ega jällemüüja mingisugust
vaheltkaupleja hinnaalanduse % anda.
Märkus : ühingu liige ei või tõeliku arve ase
mel fiktiivarveid anda oma tegevuse maskee
rimiseks.
§ 4.
Nii raamatukaupleja kui ka kirjastus või
vad õpetajaile, kogudele ja koolidele maal selle
määruse maksvuse vältel oma enese heaksarva
misel anda (või andmata jätta) kuni 10% hin
naalandust. Igasugused muud preemiad ja
täiendavad lisakaubad raamatukauba pealt loe
takse kõrgema % meelitamiseks ja eksijad võe
takse vastutusele kodukorra alusel. Reklaam
materjaliks, mis kaasa antakse raamatutega,
võib kasutada ainult seesuguseid artikleid, mis
on eriti määratud teatud firma kaupade mitme
külgseks tutvustamiseks.
' § 5.
Kirjastaja ja raamatukaupleja võivad oma
juhatuse liigetele, kaasosanikkudele (või liige
tele) ning teenijatele anda kas hinnata (või
alandatud hinnaga) oma ladus olevaid raama
tuid, kuid ainult sel määral, mida viimased isik
likult kasutavad (mitte edasimüümiseks).
6.
Autoritele võib peale lepingus ettenähtud
priieksemplaride honorari (lepingus ettenäh
tud tähtaegadel) tasuda ka raamatutes, kuid
ainult 10% hinnaalandusega. Ainult sel puhul,
kui autor esitab mõne ühinguliikme allkirja vii
mase nõusoleku avaldamisega omandada (mis
§
12
ka tegelikult peab sündima) autorilt honorari
arvel saadud raamatud, võib kirjastaja anda
autorile tema kirjutatud raamatult sama % kui
raamatukauplejalegi. Jätab aga peale seesugu
se allkirja andmist raamatukaupleja raamatud
ilma kaaluva põhjuseta omandamata (ja autori
omaks), siis loetakse seda kauplejat kõrgenda
tud %-ga müüjaks üksikostjale.
§ 7.
Raamatukauplejad võtavad müügile ainult
ühingu liigete poolt kirjastatud raamatuid (väl
ja arvatud eriseisukorras ühingud ja riiklikud
asutused, kelle otsekoheseks eesmärgiks ei ole
kirjastus) ja kirjastajate-mitteliigete töid ai
nult sel juhtumisel, kui viimane komisjoni-ladu
mõne ühingu liikme juures avab ja oma raama
tute levitamist ainult selle komisjoni-lao kaudu
toimetab. Komisjoni laopidaja saab kirjastajatelt-mitteliigetelt vähemalt 40% raamatu kaa
nehinnast,
8.
Oma tegevust väljaspool äriruume võib iga
ühingu liige arendada agentide kaasabil, mil
lise instituudi kohta on maksvad järgmised
normid:
§
Agent on ettevõtte teenija, kelle tegevuse eest
ühingu ees vastutab agenti pidav ettevõte, milline vas
tutus võib olla eriliselt kindlaks määratud.
Agendil ei või olla linnades ega alevikkudes kindlat
avalikku müügikohta; agentideks ei või olla ajalehe
müüjad tänavail, välja arvatud perioodiliselt ilmuvad
väljaanded ja nende tellimiste vastuvõtmine.
Agent tohib müüa raamatuid ainult nende määruste
järele, mis on maksvad teda pidavale ühinguliikmele
ühingu põhikirja, kodukorra ja peakoosoleku otsuste
järgi. Suuremat hinnaalandust agent ei tohi anda.
13
Trükist äsja ilmunud raamatuid agentidele müü
giks anda ei või kirjastaja, enne kui on võimaldatud
samade raamatute müügikssaamine kõigile ühinguliikmeile.
Kooliõpperaamatute müük agentide kaudu on kee
latud.
§ 9.
Korratumatest
arveteõiendajatest tuleb
ühingu juhatusele teatada, kes vastavad nimed
oma järjekorralistes bülletäänides avaldab.
§ 10.
Nii pea kui müügil oleva õpperaamatu trüki
kõrvale on uus trükk ilmunud, loetakse vanast
trükist raamat pruugitud raamatuks. On raa
matu ilmumisest viis aastat möödunud, jääb
tema edaspidine hinnamääramine vabaks.
§ 11.
Odavate nädalate korraldamisest ja selle
kestvuse ajast, mis ei tohi ületada kaht nä
dalat üks kord aastas, teatatakse ühingu ju
hatusele, kusjuures esitatakse täpne nimekiri
ja hinnad nende raamatute kohta, mis tule
vad odavamate hindadega müügile. Odava nä
dala mõiste alla ei käi mitte kõik laosolev kir
jandus, vaid teatavad raamatusordid, mida vähe
ostetakse või üldse ei tarvitata. Uudised ja
raamatuturul otsitavat kirjandust ei või kolme
aasta jooksul peale raamatu ilmumist harilikust
hinnast odavamalt müügile lasta.
Odavaid nädalaid ei või korraldada 20. augus
tist kuni 20. novembrini.
§ 12.
Kui kirjastaja või pealaopidaja ühe või teise
müügil oleva raamatu hinda olulistel põhjustel
on sunnitud muutma, siis on ta kohustatud sel
lest ühingu liigetele teatama 10 päeva enne uue
14
hinna maksmahakkamist. Uus hind tuleb temp
liga kaanele märkida. Hinna muudatusi müügil
olevatel raamatutel ei ole õigust ette võtta 20.
augustist kuni 20. novembrini.
§ 13.
Kodukorra ja põhikirja vastu eksinud liik
me süü lõplikuks kindlaksmääramiseks annab
ühingu juhatus selle liikme vahekohtu kätte,
mis hariliku vahekohtu põhimõttel ja viisil
kokku kutsutakse, süü „ei” või „ja” kindlaks
tegemiseks juhatuse poolt esitatud küsimuste
ulatuses, ühingu liige, kes kuu aja jooksul vahekohut vastu pole võtnud, loetakse ühingust
väljaastunuks.
Märkus : ühingu juhatusel on õigus oma ära
nägemisel, kui ta süüaluselt on nõudnud se
letust, mille viimane peab esitama kolme
päeva jooksul, ringkirjaliselt keelata juba
enne vahekohtu otsust ühingu liigetele äri
lises ühenduses olla süüdistatud ühingu liik
mega.
§ 14.
Eksinud liikme karistuseks võib juhatus
peale kahjutasu nõudmise tarvitada ka ajutist
väljaheitmist kuni ühe aastani.
§ 15.
Kodukord ja põhikiri on juhatusele kui ka
igale ühingu liikmele vankumata kohustavad.
§ 16.
Juhatuse otsused, mis puudutavad osa või
kõiki liikmeid, tehtakse neile teatavaks kirja
likult või „Raamatu Teatajas.”
§ 17.
Ühingu liige võib ühingust lahkuda, sellest
kolm kuud, ja äri likvideerimise puhul üks kuu
15
ette teatades. Kõiki kohustusi, mis see liige
varemini oma peale võtnud, kohustub ta kandma
mitte ainult lahkumise teadaande sisseandmise
päevani, vaid tegeliku lahkumise päevani. Kõik
põhikirja kui ka kodukorra otsused on maksvad
tema kohta tegeliku lahkumise silmapilguni.
§
18.
Selle kindlustuseks, et ühingu liige põhi
kirja ja kodukorra määrused täidab, annab ta
juhatusele vastava allkirja, milles lubab eelpool
nimetatud määruste vastu eksimise korral
ühingu kasuks maksta iga kord kahjutasu
100—1.000 krooni ühingu juhatuse määrami
sel. Mittemaksmise korral lubab allakirjutanud
ühingu liige kahjutasu sunniviisiliseks sisse
nõudmiseks kohtulikku nõudmist enese vastu
tõsta ühingu asukoha järele Tallinnas.
§ 19.
Sissenõutud kahjutasusummade kasutamise
määrab ära iga aasta korraline peakoosolek.
§ 20.
Eelolev kodukord on maksev sisemaa raa
matutega, väljamaal ilmunud eestikeelsete raa
matutega ja lastekirjandusega kauplemise
kohta.
Allakirjutanu kohustub
ülevalnimetatud
määrusi kui ka edaspidi põhikirjas ettenähtud
korras maksmapandavaid korraldusi kõrvale
kaldumatu pidama ja lubab nende rikkumise
korral temalt kui rikkujalt ühingu juhatust
kahjutasu nõuda iga rikkumise korral kuni
Kr. CT/ZJr: ühingu juhatuse määramisel pärast
vasxava vahekohtu otsust.
16
|