M. J. Eisen

Körtsiraamat


Vanu jutte ja nalju
armsaks ajayiiteks kõrtsiskäijatele.

Teine täiendatud trükk.

Xortsiraamat
Vanu jutte ja nalju
armsaks ajaviiteks kõrtsiskäijatelÜ.
- .•Vt tf j

Pääladu Hermann’i raamatukaupluses Tartus.

ENSV TA
Ki r jamlu s rn u u s © u ml

[

Arhiivraamatukogu
1)Ui/i>sS'

Kuidas viin leitud.
J.

A.

Veltmann, Pootsist.

Ennemuiste elanud ühes külas vaene sauna­
mees, kes enesele ja perele korvide ja viiskude
valmistamisega päätoidust korjanud.
Kui mees ühel päeval raske pajuvitsade
puntraga metsast kodu poole tulnud, tunnud ta
korraga tee pääl kanget valu. Ei suutnud enam
sammugi astuda.
Visanud puntra seljast maha ja ütelnud
meelt äraheites : «Võtku tont töö ja vaeva nä­
gemise ! Kas sest veel küll ei saa, et igapäev
tühja kõhuga orjan ! Nüüd pean veel haiguse
käes vingerdama 1 Kus see kondikolistaja ometi
vahib, et oma saaki ei tule koristama 1»
Korraga astunud väike must mehike ta
juurde ja küsinud, mis mehel viga
Haige saunamees jutustanud oma vea ära.
Seda kuuldes võtnud must mees pika pudeli
taskust välja, võtnud punni päält ära, andnud
pudeli haige mehe kätte ja ütelnud : «Säh, rüüpa
siit kolm mehist lonksu, siis oled terve nagu
enne!»
Saunik täitnud jala päält käsku. Olnud
silmapilk valust lahti ja tundnud enese palju rõõm­
sama olevat kui iial enne
Teisel päeval olnud saunamehega metsas
seesama lugu Jäänud jälle järsku haigeks. Eilne
aitaja must mehike tulnud jälle ta juurde.

4

Selle korra ei toonud võõras pudelit kaasa,
vaid viinud saunamehe maa alla koopasse, kus
suur katel seisnud. Katla all leekinud hirmus
tuluke.
Vana must mees ütelnud katla juurde astu­
des : «Vaata külamees, nende nõudega saab elurohtu valmistatud. Selle nimi on viin. Et sul
hädakorral vaja ei oleks minu juurde tulla, ta­
han sulle selle kunsti kätte õpetada. Kas tead,
sõber ! Mida enam sa seda vedelikku jõuad välja
jagada, seda enam hädalisi tuleb sinu juurde ja
sinu kukkur kasvab igapäev suuremaks I»
Saunamees läinud koju ja teinud nõnda
nagu mees õpetanud. Saanud rikkaks meheks.
Selleläbi olnud viin ja viinapõletamise kunst lei­
tud. Tänapäevani on see rohkesti järel tegijaid
leidnud. Pärast aga viinud saatan mehe hinge.
Ei olnud rikkusest kasu midagi.

Kuidas viin saadi.
F. Valts, Narvast.

Uks peremees lõikas rukist ja vandus sääljuures : «Mis pagan see on 1 Küll külisin hää
seemne maha, aga nüüd ei saa enam töövaevagi kätte !»
Korraga tuli ta juurde halli riietega tugev
mees ja ütles peremehele : «Mis sa siin nurised?»
Peremees ütles : «Miks ma ei pea nurisema !
Tee tööd, näe vaeva, aga ei saa sest midagi!»

5

Halli riietega mees ütles : «Võta mind su*
laseks, küll sa siis näed, et niipalju pead saama,
kui sinu salve mahub ja jääb veel järelegi!»
Peremees ütles pilgates: «Noh, olgu siis
pääle 1 Tule minu sulaseks. Ma tahan näha
saada, kui tark sa oled 1 Mina olen juba mitu
aastat siin harjutanud ja ei ole midagi saanud!»
Halli riietega mees läks kohe väljale ja
hakkas kibedasti tööle.
Kui tuli teine sügis, sai peremees niipalju
vilja, et ei jõudnud enam salve mahutada. Pere­
mehel oli väga hää meel, et nii rohke saak oli.
Hall mees ütles : «Mine, müü vili linnas
ära, siis saad rohkesti raha. Ehita omale suur
maja ja pane sinna suured tõrred ja katlad sisse.
Küll siis õpetan, mis pead tegema!»
Sai peremees nõnda teinud nagu hall mees
õpetanud, pani hall mees viina katlasse ja keetis
seda tublisti Tõstis säält keedisse tõrredesse,
siis vaatidesse ja pärast pudelitesse. Siis ütles
peremehele: «Nüüd osta pill, kutsu sõpru ja
tuttavaid kokku, eks katsume õige järele, mis
meie keedis ka on, siis teame seda sõpradele
pakkuda.»
Peremees võttis pudeli, rüüpas lonksu ja
ütles : «Küll on kibe I»
Hall mees ütles: «Rüüpa veel teine lonks !»
Peremees rüüpas veel lonksu ja ütles:
«Suus on ta küll kibe, aga kui juba alla saab,
siis teeb kohe mind nagu vapramaks 1»
Hall mees ütles : «See on hää ! Võta veel
üks lonks!»
Peremees 'rüüpas jälle ühe lonksu ja ütles :
«Oli sa eluvesi, küll o—led sa hää ja ma—ag—us!»

Ja hakkas laulu trallitama.
Hall mee»
võttis nüüd pilli kätte ja hakkas mängima. Pe­
remees kargas nagu pöörane ühe jala päält teise
pääle, niikaua kui põrandale kukkus ja sinna
magama jäi
Teisel päeyal käis ta sõpru ja tuttavaid
enese juurde kutsumas Kui sõbrad ta juurde
tulid, andis ta oma leidust sõpradele juua. Kui
need küll olid maitsnud ja seda uudist kiitnud,
tõi hall mees pilli ja hakkas mängima.
Sõbrad hakkasid keksima, kargama ja suurustama, üksteist pilkama ja sõimama, kõige
viimaks üksteist peksma.
Hall mees (vanapagan) rõõmustas ja hõõruskäsi, et töö korda läinud. Ja rõõmustab selle üle
veel tänapäev. Õitseb ju mehikese uisu, kui ini­
mesed joovad ja hullavad.

Kust viin tuli?
J. Hinderov, Vigalast.

Ennemuiste olnud üks aeg, et inimesed
väga kaua elasid, misläbi surm hoopis laisaks
jäi. Vanapagan, kuradite ülem, kutsus kõik tei­
sed kuradid kokku nõupidamisele, misläbi ini­
mesed ennemini sureksid, Üks ütles : «Läkitame
katku, et inimesed ennem sureksid » Teine üt­
les : « Ässitame kuningaid, et nemad riidu lähe­
vad ja siis sõdima hakkavad » Siis ütles kol­
mas : «Mis see ometi kõ.’k aitab, olgu siis, et
üks hulk sureb, teised elavad ikka kaua » Vii­
maks leidis kõige targem nende seast hea nõu.
Ta ütles: «Kuulge vennad ja kaimud 1 mul on

7

praegu hea "nõu meelde tulnud. Valmistame nii­
sugust kanget jooki, mis inimese mõistust kui ka
tervist rikub ja vähendab, sel viisil saavad en>
nem vanaks ja surevad siis ruttu.» Siis läkitas
vanapagan omad sellid välja, et nemad pidid äs­
sitama viina jooma ja kanget tubakat suitsetama.
Sellest nõupidamisest saadik on hakatud viina ja
tubakat valmistama ja neid pruukima. Nüüd on
surmal tööd ja vanapaganal rahu.

Viin ja paias.
P. Meil, Tarvastu-Voorust.

Muiste olnud vanapaganal kaks poega Esi­
mese poja nimi olnud viin, teise nimi paias
(õlu). Mõlemad pojad olnud laisad, luusinud
päevad otsa põrgut mööda ja ei kuulanud isa
sõna Ei pannud ka seda tähele, kui isa õhtul
mõnda oma teenritest kiitis, kes rohkesti inimesi
eksitada jõudnud.
Ühel päeval kutsunud vanapagan mõlemad
pojad enese ette ja hakanud aru pidama Ütel­
nud : «Pojad, te olete küllalt asjata aega viit­
nud, olete ka küllalt tugevad, sellepärast hakake
tööle ! Ka olete te küllalt tunda saanud, mis
kasu mul sest on, mida rohkem inimesi jõuaksite
eksitada nagu minu teenrid, sellepärast katsuge,
kuidas oma kavalust jõuate arusaamata kombel
inimeste sekka seadil»
Isa kõne olnud poegadele meelepärast. Nad
kuulanud vagusasti päält ja mõtelnud, kuidas
isa rõõmustada.

8

Varsti pärast seda läinud mõlemad noored
paganad ilmateedele luusima, käinud palju teesid
läbi ja näinud teedel palju rahvast käimas Esi­
mese pagana — viina — sees ärganud see mõte,
et rahva puhkamise kohtadele (kõrtsidele) niisu­
gust väge anda, mis rahvas enesele sisse neelaks
ja nii nende võrku langeks.
Teine poeg paias kiitnud nõu hääks. Nüüd
hakanud paganate töö.
Vanem poeg, viin, hüüdnud nooremale:
«Mina lähen kaevu juurde ja puhun vee sisse
oma väge. Sina mine, vaata kõrtsi räästa all
seisab suur savitõrs
See on vett täis.
Tee
sääl veega sedasama!»
Sellepääle läinud viin kaevu juurde ja pu­
hunud suust õhku kaevu vee pääle.
Viimaks
võtnud temalt vee nime ära ja annud temale
enese nime «viin», see tähendab kuradi käeraha.
Sellepärast, et viin veest sai tehtud, on ta
tänapäevani nii selge kui vesi.
Teine poeg, paias, olnud oma tööga ka
seni valmis ja pannud oma veele ka oma nime
«pajas». Et savises tõrres vesi ennast savi karva
muutnud, on paias tänapäevani savi karva.
Mõlemad saadavad inimesi hukatuse sisse.

Viina ja õlle tegemine.
J. Ratas, V.-Löevist.

Muistsel ajal, kui vanakurat oli taevast
maha visatud, olnud ta pere poolest õige kehva,
küll meelitanud ta ühte ja teist omale teenriks,
aga keegi ei tahtnud temaga tegemist teha ; vaid

9

igaüks hoidnud ennast vanast kollist eemale.
Viimaks mõtelnud vana hea tüki välja. Läinud
ühe lagendiku pääle, ehitanud suure kivimaja,
pika korstna pääle ja hakanud siis sääl viina
ja õlut tegema.
Jumal vaadanud : Ei tea, mis kurat nüüd
sääl teeb.
Suurest kivimaja pikast korstnast
käib paksu suitsu välja. On ta ehk sepaks
hakanud terariistu tegema ? Ütelnud: «minge
vaadake, mis vana sääl sepitseb ja tõmmake ta
lõõtsa külg maha; kust siis inimesed peaksid
eluaeg leiba võtma, kui ta juba sepatööd ka
hakkab tegema. Kohe võtnud üks ingel pussnoa
kätte ja läinud vanapoisi majasse.
Sisseastudes küsinud ta vanapoisi käest:
«mis sa
teed,»
«Tule ja vaata!» ütelnud kurat ja viinud
ingli toru alla, kust viin välja jooksnud, annud
siis ka maitsta. Ingel maitsenud ja ütelnud, et
palju kange olla. Siis viinud kurat ta teise tuppa,
kus õlletõrs parajasti käärinud. Sääl annud ka
seda maitseda. Kui ingel nõnda kanget märju*
kest oli maitsenud, jäänud ta viimaks pikali
maha
Jumal oodanud ja vaadanud, ei ole inglit
tagasi tulemas, saatnud teise ingli. Selle käsi
käinud niisamuti kui esimeselgi. Viimaks läinud
Jumal ise vaatama, kuhu inglid on jäänud.
Sisseastudes leidnud ta inglid pikali seina ääres
magavat. Kurat tahtnud aga inglisid selle eest
omale saada, et ta nad purju on jootnud. Jumal
ütelnud: «Neid ei saa sina mitte omale, kes
veel alles elus on, olgu küll, et ta purjus on*
aga keda sa oled surnuks jootnud, selle hinge ja
. ihu saad sa omale. Sestsaadik maetakse need,

10

kes viinasurma on surnud, surnuaia taha, mistähendab, et see kuradi pärandus olla.

, Kuidas esimene õlu saadi.
J. Melzov, Võru-Navist.

Kui Noa laeva teinud, tulnud Juudas (saa­
tan) naise juurde nõudma, mis mees teeb. Naine
aga ei teadnud ütelda. Juudas käskinud järele
pärida.
Teinekord tulnud Juudas jälle sinna. Naine
teatanud, et mees oma saladust ei ilmuta. Nüüd
pidanud Juudas naisega nõu, kas meelitamisega
teada ei saa
Aga ka see ei aidanud. Juudas
võtnud nõuks jooki valmistada ja sellega Noad
hulluks joota. Võtnud otrasid, teinud õlut, aga
ei läinud käärima. Läinud teisi talusse. Näinud
kaht siga teineteist kihvadega kiskuvat Võtnud
sigade suust vahtu, visanud vedeliku hulka Kohe
olnud vahutamine käes
Vedelikku käskinud Noale anda Kui Noa
sest purju jäänud, avaldanud ta naisele oma tööd.
Naine teatanud loo Juudale. Selle üle ehmatanud
ta. Nüüd sundinud ta Noa naist, et see teda
ühes laeva aitaks.
Õpetanud naisele: «Kui kõik laevas on,,
pead sa minekuga viivitama. Seniks võta mind
põlle pääle!»
Kui Noa kõikidega laevas olnud, koliisenud
kõik kohad vee tõusul. Noa hüüdnud naisL
Kui naine veelgi viivitanud,, hüüdnud Noa : «Tule,,
Juudas, ennemalt!»

Nüüd käskinud Juudas naist tõtata. Lae­
gas puistanud naine Juuda põllest põrandale.
Küll käskinud Noa Juudast välja minna,
Juudas aga kostnud: «Ei oleks sa mind kutsu­
nud, ei oleks ma ka tulnud !»
Eune kui Noa teda välja visata saanud, lukutatud laevauks kinni.
Nii jäänud Juudas veeuputusest üle ja saa­
nud esimene õlu maailma
Jutustanud Juhan Kõrveer.

Vanapagana torupill.
J. Reitvelt, Veelt.

Kui esimest viinakööki ehitatud, istunud
vanapagan tööliste juures suure tamme õõses ja
mänginud torupilli. Viimaks tulnud vanapagan
puu otsast maha, heitnud murule magama ja
pannud torupilli oma kõrvale murule
Sellepeale
tulnud üks venelane, näinud torupilli vanapagana
kõrval ja et vanapagan rahulikult maganud, va­
rastanud venelane pilli ära. Kui vanapagan seda
teada saanud, et venelane tema pilli ära varasta­
nud, vandunud ta venelaste sugu ja ütelnud, et
kõik venelased ja nende sugu tema torupilli lugu
peavad ajama, mis nendel ka tänapäevani on.

Kiusajad
H. Reissar, Pallistest.

Kord lasknud mõisahärra ühe kõrtsi ehitada.

12

Kui see valmis olla saanud, ei maksnud härra
meistrile tervet palka kätte.
Meister olla ära
minnes ütelnud : «Kuradid saavad selles kõrtsis
magama »
Olnud ka nõnda. Öömajalised saanud kõik
kõrtsist ühe järve äärde välja kantud.
Korra tulnud kaks meest öömajale. Ka
neile räägiti, mis paha lugu öömajalistega sün­
dida. Need toonud hea hulga pihlakasi keppisid
ja pannud kepid oma kõhu alla. Lõiganud veel
kotipõhja lahti, pistnud mõlemad omad pead,,
teine teisest kotiotsast sisse ja heitnud niiviisi
magama.
Öösel tulnud üks vanamees oma kahe po­
jaga sisse. Kui nad magajaid näinud, ütelnud
vana : «Ma olen näinud, kui Riia linna asemel
suur tammelaas kasvas ja kui pärast laas maha
raiuti, tatar asemele külvati ja pärast rehi ehitati,
kus tatar ära pekseti, aga seda ei ole veel näi­
nud, et kaks paari jalgu on ja pead ei olegi »
Poja küsinud: «Kas viime välja?»
Vana ütelnud: «Välja, välja!»
Pojad haaranud eluka keskpaigast kinni ja
tahtnud välja viia, aga mehed kukkunud teine
teisest kotiotsast välja, tõmbanud pihlakased kepid
pihku ja hakanud kutsumata külalisi soendama.
Pojad saanud plehku panna aga vanamees jää­
nud kätte. Mehed harinud vanamehe tublisti
läbi ja lasknud viimaks suure palumise ja selle
tõotusega mitte enam kõrtsi öömajalisi kiusama
tulla, lahti.

13

Enne kirikut kõrtsi.
J. Karu, Helmest.

Kord olnud peremees, kes alati joonud.
Kõrtsist kojutulles vandunud naist ja peret ning
käskinud neid elusalt põrgu minna. Mees oli nii
hukka läinud, et 7 aastat enam lauakirikus ei
olnud käinud.
Küll palunud perenaine meest kirikusse
minna, mees aga vastanud, et pole aega.
Seitsme aasta pärast hakanud mees pere­
naise palve pääle ometi kirikusse minema. Ki­
rikutee läinud kõrtsist mööda Kõrtsi ette jõudes
karanud mees vankrist välja ja kohe kõrtsi poole.
Ütelnud ise, et midagi ei või parata: kolm meest
oodata kõrtsis
Küll palunud perenaine meest edasi sõita,
mees aga vastanud, et edasi sõita pole aega.
Läinud kõrtsi.
Kõrtsiuksed olnud aga nagu
kinni naelutud, ei läinud ega läinud lahti. Küll
peremees katsunud ustest ja akendest sisse minna,
hüüdnud ka kõrtsirahvast, kuid sisse ei saanud.
Viimaks läinud peremees kõrtsiukse pääle,
tõuganud ja hüüdnud südametäiega: «Mis sa
kurat veel ootad, kui sa sisse ei lasel»
Sellepääle läinud uks praginaga ja mürinaga
lahti, otsegu oleksid ahjuluuad, roobid ja raud­
kangid eest ära läinud. Peremees läinud kõrtsi.
Perenaine oodanud väljas. Ei peremeest
tule tagasi. Läinud siis kõrtsi ja küsinud, kas
ta mees sääl. Kõrtsirahvas aga vastanud, et
meest nähagi pole olnud
Kui perenaine kõrtsist välja tulnud, ütelnud
hääl: « Ära enam peremeest otsi 1 Peremees
põrgu peremehe juures, kelle juurde sind ja pe­
ret soovis !»

14

Peremees jäänudki kaotsi.
ära viinud.

Saatan oli teise

Mari Karu suust.

Kirikust kõrtsi.
J. Pihlap, V.-Võidust.

Mees ja naine tulnud vanaaasta õhtul kiri­
kust. Natukene maad kirikust olnud kõrts. Mees
läinud kõrtsi, kutsunud ka naist. Naine ei läi­
nud, vaid läinud edasi. Mees lubanud järele
tulla.
Tükk aega läinud naine edasi. Siis vaatanud tagasi, kas mees tuleb. Ei meest näha ku­
sagil. Näinud aga: kaks inimest sumbanud tükk
maad tee kõrval lumehangesid mööda. Naine
mõtelnud ; mis inimesed need on, kes tee pääle
ei tule ja kõrval sumpavad, kuid õiget otsust
naine ei saanud.
Jälle läinud tükk maad edasi, aga meest
järele ei tule. Naine istunud kivi otsa ootama.
Ei meest ühtigi. Aeg läinud istudes igavaks.
Tõusnud üles, läinud jalg jalalt edasi, aga meest
ei tule ega tule. Läinud sedaviisi jälle hulga
maad ära. Näinud : needsamad kaks inimest
tulnud lumehangedest nüüd risti tee poole. Naine
jäänud seisma, et õige vaadata, mis inimesed
need on. Tulnud lähemale, teine kadunud kõr­
valt ära ja teine tulnud üksi teest risti üle. Läi*
nud järve poole.
Naine tundnud, et see on ta oma mees. Ha­
kanud küsima: «Mis tembud need sul nüüd on,
et hakkad tee kõrval sumpama ja nüüd jälle teest

15

üle lähed ? Kas oled ennast purju joonud ? Või
mis sul viga on ?»
Mees ei näinud naise küsimist kuulvatki,
vaid läinud ikka edasi. Naine hõiganud, käski­
nud ennast ka järele oodata, kuid mees ei teinud
tegemistki, vaid läinud edasi. Naine tundnud
selgesti ära, et see ta mees on, läinud järele vaa­
tama, kuhu mees ometi läheb.
Mees läinud järve äärde ja järve karsulps!
Naine pistnud jooksma, et mehele appi minna,
aga enne kui juurde saanud, olnud mees kadu­
nud nagu tina tuhka Natukese aja pärast tõus­
nud mees ometi vee pääle.
Naine hüüdnud: «Jumal Isake b ja raba­
nud mehe kättpidi kinni. Tahtnud järvest välja
tõmmata, aga ei jõudnud. Hakanud appi hüüd­
ma Kaks meest tulnud hobuse ja saaniga appi.
Tõmbanud mehe järvest välja. Küsinud, kui­
das see lugu juhtunud. Mehe käest ei saanud
nad aga mingisugust vastust Tõstnud mehe
saani pääle ja viinud koju.
Alles mõne päeva pärast saanud naine mehe
käest parema seletuse.
Mees rääkinud; «Kui ma kõrtsi läksin, _/
võtsin sääl topsi viina. Jõin ja andsin ka sõpra­
dele. Kui mu tops lõppes, ostsid sõbrad jälle.
Sedaviisi purjutasime seni kui mu silmad kirjuks
läksid * Siis tulid sina, kutsusid mind teisi tuppa
ja käskisid enesele ka osta. Mina ostsin ka Sa
jõid topsi ära karlõnksti ja käskisid teist veel
osta. Ma ostsin. Viimaks kutsusid sa mind sa­
laja ära. Tee oli ummine ja vaevaline käia, aga
sa ütlesid, et lund on sadanud . . . Kõndisime
viimaks koju. See oli imeilus tuba, ei sugugi
niisugune nagu meil. Sääl olid küünlad põlemas,
värvitud põrandad ja nii libe, et ma sugugi ei

16

võinud jalal seista. Ma libisesin maha, siis kuul­
sin ma Jumala nime nimetavat. Sa kadusid ära.
küünlad kustusid ära, ja ma tundsin ennast nagu
külmas vees olevat, Üks võttis mind kättpidi
kinni. Veel kuulsin ma nagu inimesi enese üm­
ber karjuvat. Muud ei tea ma enam 1»
Sellest naine ega mees aru ei saanud, kas
see vanapagan või näkk olnud, kes mehe järve
petnud.
Sääl on siis see kirikust tulek ja kõrtsi
minek 1

Kes kõrtsis riidu sünnitab.
J. Ekemann, Tapalt.

Korra läinud mees naisega kodu poole. Öö
jõudnud kätte, koju olnud veel tükk maad minna.
Mees mõtelnud kõrtsi -öömajale jääda. Ütelnud
naisele: «Meil tuleb paksust metsast läbi minna.
Oleks parem, kui ööseks kõrtsi jääksime »
Naine nõus. Kostnud kohe: «See oleks
muidugi parem. Aga ei tea, kas kõrtsirahvas
enam ülevel on !»
Seda üteldes kuulnud nad suurt kisa. Hulk
mehi tulnud neile vastu. Naine ütelnud mehele :
«Näe, poisid tulevad kõrtsist!» Mees teretanud
vastutulejaid, aga need ei lausunud sõnagi, vaid
läinud mühinal mööda. Kõik olnud toredasti
riides.
Saanud nad mööda, vaadanud naine tagasi.
Näinud, kuidas üks mees jala kõrgesse kaselatva
pannud. Saanud sedamaid aru, et need muud
ei ole kui põrgulised.

17

Natukese aja pärast tulnud neile üks kaapkübaraga härra valge hobusega vastu ja nii ligi­
dalt, et vaevalt mööda saanud. Küsinud nende
käest: «Kas minu poisse nägite vastu tulevat?»
Mees vasta : «Teekäänakus tulid küll isanda
moodi mehed meile vastu.»
Võõras seletama: «Need olid kõik minu
abilised !»
Mees pärima: «Mis ametimees siis sina
<oled ?»
Võõras vastu: «Kurivaim 1 Käisin vaata­
mas, kas enesele kõrtsist väge lisaks saan. Siit
kõrtsist saan enesele alati hingesid
Kihutan
nad riidu. Olen rõõmus, kui nad kisuvad Seda­
viisi notivad nad mõne maha ja see on minu
käes. Kõrtsmik on mu hää abimees. Täidab
hästi oma kohut Täna õhtu sain jälle ühe noore­
mehe enesele. Kõrtsmik hää mees oli mehe enne
ju viina jooma õpetanud. Täna läks see noor­
mees tikutoosi pärast vaidlema ja viimaks karvu­
pidi kokku. Lugu läks minu poiste kihutusel
nii kaugele, et üks talle noaga südamesse virutas.
Oligi mnui 1 kiitsin teisi tubli teo eest!»
Seda üteldes läinud vanapagan edasi. Naine
näinud, kuidas teisel tuli hammastest välkunud.
Mees ja naine jõudnud kõrtsi juurde. Juba
kõrtsituled kustunud. Sõitnud edasi. Koju jõu­
des kuulnud nad, et nende ainus poeg kõrtsis
maha löödud Pidanud vanematele vastu minema,
läinud aga kõrtsi ja saanud sääl surma.
Vanemate kurvastus olnud ütlemata suur,
seda enam veel, et vanapagan oma ütlemise jä­
rele poja hinge võtnud.

18

Mees jätnud sestsaadik viina maha. Ei
võtnud enam tilkagi kauget jooki suhu.
Kart­
nud, et vanahõelus ta enese muidu ka ära pärib..

Tantsijad.
Fr. Vahe, Kassarest.

Saaremaal läinud ühel pühapäeva õhtul
kaks noort tüdrukut, kes väga maailma rõõmust
osa võtta armastanud, lähedale kõrtsi nagu en­
negi tantsima ja hullama. Nende tee läinud just
kirikuaiast mööda.
Kirikuaial näinud nad kahte noortmeest
teineteise vastu seisvat.
Tüdrukud noormehi nähes kohe hüüdma :
«Küla nooredisandad, mis te sääl vahite ? Tulge,,
lähme kõrtsi tantsima I»
Nooredmehed krabinal üle aia kohe tüdru­
kute juurde. Teine võtnud teise käe alla ja tõta­
nud kõrtsi poole. Sinna saades kohe tantsima,
mis tolmab Noored tundmata mehed ei jäta
tantsimist järele. Tantsivad ühtelugu edasi ja
ikka nendesama tüdrukutega.
Viimaks jõudnud kesköö kätte. Teised kõik
läksid kõrtsist koju, aga võõrad mehed ei mõtlegi
äramineku pääle. Tantsivad ja tantsivad, ikka
tüdrukud ka ühes
Saanud siis tüdrukud ometi niipalju mahti,,
et kõrtsitoast väljalipsata, Pidanud nõu lakka
minna, et endid noortemeeste eest ära peita.
Juba olid nad arusaama hakanud, et tantsijad
nooredmehed hääd vaimud ei olnud.
Teine läinud ees ülesse ja ütelnud seltsili-

19

•sele : «Ma tean, kus üleval kanade õrred on. Ot­
sin need ülesse ja peidan ennast sinna ära. Kui
ma «kikoo» hüüan, siis tule ka minu juurde !»
Tantsijad nooredmehed olid juba tähelepan*
nud, et tüdrukud enam tagasi ei tulnud. Läksid
otsima. Ronisid mööda redelit lakka. Parajalt
hüüdis teine tüdruk: «kikoo!»
Maasolev tüdruk nägi, et enam ülesse ka­
nade juurde ei jõua. Peitis enese mujale ära.
Korraga küsis üks poiss: «Kus sinu «ki­
koo » on ?»
Teine vastas r «Minul on pardes!»
Esimene vastu : «Minul on murdes !»
Teine poiss toonud oma kikoo maha. ja kä­
gistanud ära
Esimene aga ei saanud omast
midagi ! Kui ta käe välja sirutas, kisendas kukk.
Poiss kartis kukke
Varsti jõudis kesköö mööda ja poiss läks
ära.
Hirmuga jooksis tüdruk koju ja ei läinud
«enam millalgi kõrtsi tantsima.
Jutustanud A. Sirkel.

Seitse õde.
J. P. Sõggel, Paistu-Kaarlist.

Ühes külakõrtsis peeti laupäeva õhtuti tihti
tantsupidusid. Sinna läks palju noori inimesi
osavõtuna
Ühel laupäeva õhtul läks seitse õde tantsule.
Et küll pühapäeval neil kirikusse armulauale
minek oli, ei hoolinud nad sest midagi. Oed
tantsisid kuni hommikuni ja läksid siis alles koju.

20

Et kirikutee pikk oli, ei olnud neil enam
aega puhata. Panid teised riided selga ja läksid
kirikusse.
*
Kiriku ligi jõudes tikkus uni neid vägisi
vaevama.
«Läheme siia küüni vähe jalgu puhkama t
Kirikulisi ei lähe veel kirikusse! Meil on veel
aega !» ütles kõige vanem õde.
Kõik olid sellega nõus. Läksid küüni.
Küünis oli vähe heinu. Õed heitsid seits­
mekesi kõrvustiku heinte pääle puhkama.
Ei läinud kuigi kaua aega, kui kõik juba
norskasid.
Pea oli kirik rahvast täis, aga õed magasid
alles küünis. Keegi ei äratanud neid üles. Kiri­
kulised läksid koju, õed aga mitte.
Alles mõne päeva pärast leiti õed küünist
magamast
Asjast teatati vanematele.
Küll
katsuti neid üles äratada, aga õed magasid, ma­
gasid igavesti.
Seda küüni võib praegu veel näha, kus
need õed magasid. Mõnigi on katsunud neid
ülesäratada, aga kõik on asjata olnud.

Tüdrukud kõrtsis.
J. A. Veltmann, Tallinnast.

Vanalajal elanud ühe jõuka peremehe juures
lesknaine oma ainsa tütrega. Peremehel olnud
niisama vana tütar nagu leselgi. Lesk ja ta tü­
tar olnud jumalakartlikud inimesed. Peremehe
tütar käinud küll ka kirikus, aga ainult kombe

21

pärast. Seda rohkem himustanud ta aga tantsi­
mist ja trallimist.
Ühel laupäeva õhtul läinud peremehe tütar
lesetütre juurde ja kutsunud teda enesega seltsis
kõrtsi tantsima.
Lesetütar ei tahtnud minna.
Aga peremehe tütar ei annud järele. Ajanud
mustlase moodi pääle. Lesetütar andis viimaks
järele.
Ilma vanemate teadmata läinud tüdrukud
kõrtsi. Kõrtsi juurde jõudes rutanud peremehe
tütar silmapilk tantsijate sekka. Lesetütar jää­
nud ukse kõrvale aralt vaatama.
Ta ei olnud
iialgi veel enne kõrtsis käinud.
Tantsijaid vaadates kohkunud lesetütar
hirmsasti ära. Näinud : suur, kole inimene rat­
sutanud inetu musta mära seljas. Ratsamehel
olnud karused käed ja suur nui käes. Kellele ta
iganes nuiaga hoobi selga vemmeldanud, see seda
rohkem rõõmutujul tantsima ja trallima hakanud.
Lesetütrele tulnud seda nähes kange hirm
pääle. Üks, kaks, kolm õue ja tuhatnelja kodu
poole, Aga suuremaks läks ta hirm : ninamees
musta mära seljas kihutas ta kannul. Õnnega
pääsis ta viimaks koju, kambrisse ja langes pool
hingetult maha Kole kuju siiski veel ta kõrval.
Vanapagan ajanud ema ülesse ja ütelnud t
«Kui sa magad, siis maga rahuga, aga kui sa
valvata tahad, siis valva hoolega. Seni oled küll
tütre järele valvanud, aga ei ole hoolega oma
kohut täitnud. Täna oleksin su tütre enesele
saanud, kui su õhkamised talle müüri ette ei oleks
teinud. Teinekord valva hoolega, et ta mu küüsi
ei lange !»
Vanapagan ütelnud ja kadunud.

22

Lesetütar ei läinud enam iialgi kõrtsi. Pere­
mehe tütar käinud aga kõrtsis edasi. Ei pääse­
nud enam vanapagana küüsist lahti

Kaardimängija.
J. Neublau, Jootmalt, Ambla k.

Kord elanud vanal ajal rikas mõisnik, kes
igapäev muud ei teinud kui kaarte mänginud.
Ta olnud juba nõnda sellega harjunud, et öösel,
kui magamast ülesse ärganud, kaardikimbu võt­
nud ja üksipäini mängima hakanud
Võõrad ei kadunud rikka mõisniku majast,
Ühed tulid, teised läksid. Rikas mõisnik olnud
iga mängija vastu esimene mängija ja võitnud
igaühte. Rikka mõisniku lossis pole enam iialgi
äripäeva olnud. Võõraid, pillimängijaid, tantsi­
jaid ja ka kaardimängijaid, neid olnud ööd kui
päevad loss täis
Ühel jõululaupäevaõhtul pole ta lossi ühtki
kaardimängijat tulnud. Ta sõitnud linna võõras­
temajasse (trahterisse) mängima, Aga oh õnne*
tust: sellel õhtul kaotanud ta oma raha, viimase
kui sendini. Ta tulnud koju ja olnud nii rahast
puhas nagu hiidlase nööp.
Teisel õhtul läinud ta tagasi mängima. Võt­
nud raha viimse sendini kodust kaasa, Tagasi:tulles olnud ta niisama puhas nagu esimesel kor­
ral. Rikka mõisniku majast enam sentigi ei
leitud
Kolmandal õhtul läinud ta veel mängima,
lootes ehk ikka võidab, aga ei saanud ühtegi 1
Juba oli oma päävarjugi ära mänginud.

23

Nüüd saanud rikkast mõisnikust kerjaja,
Mis nüüd hääks nõuks võtta? Võtnud püssi,
läinud metsa, et kuuliga ennast seest tinutada,
Seadnud püssiotsa südame kohta ja hakanud jala*
varbaga trikil pääle vajutama. Korraga tantsinud
ta ees kadakapõõsa all punase kuuega poisikene
ja laulnud ise:
«Kükk, kükk, kükk, kükk küürakili,
Püssiots on püstakili!»
Härra kuuluud neid laulusõnu Ta võtnud
ja lasknud selle paugu pisikesele poisikesele sinna
kadakapõõsa alla. Sinine suits tõusnud säält
ülesse.
/
Ta läinud sinna vaatama ja leidnud säält
«pada kuninga» maast Ta visanud selle kaardi
maha ja ütelnud : «Nüüd te paganad surmatun^
niigi ei taha mu silma eest kaduda.»
Pannud teist korda püssiotsa oma südame
kohta, et ennast maha lasta. Pisikene mehikene
aga pannud käe püssibaamri külge ja ütelnud :
«Rumal mees, sa lased ennast sellepärast maha,
et ennast oled vaeseks mänginud Mine too see
kaart säält maast ära ja hakka jälle mängima
Küll näed, sa saad kolm korda rikkamaks kui
enne olid 1»
Mõisnik toonud kaardi kadakapõõsa alt ära,
Vaadanud : ilus «pada kuningas.» Ei ole teisega
veel kordagi mängitud.
Väike mehike ütelnud: «Kui sa mängima
hakkad, tee näpp märjaks ja katsu seda kaarti
enne salaja taskus, et teised mängijad ei näe,
siis pead sa igakord võitma. See kaart jääb si­
nule, aga selle eest pead sa minule kolm tilka
verd oma pahema käe nimetissõrmest andma.»
Mõisnik pole küll tahtnud verd anda. Lu­
banud siis anda, kui näha saab, kas ta selle

24

kaardiga võidab. Mõtelnud siis veel risti ja põi­
giti oma elu läbi .ja ütelnud siis ometi : «Säh,
käsi! Võta see veri! Anna see kaart siia!»
Väike mehike hammustanud sõrme otsa
pisikese täkke ja lasknud kolm tilka verd ühe
pisikese toosi sisse, pistnud toosi tasku ja olnudki
kadunud.
Mõisnik läinud koju. Ta olnud sellega
kõige rohkem kimbus, et mitte kopikat pole raha
olnud, millega kaarte mängima minna. Ja teiseks :
ükski endine mängija, keda ta võitnud, ei tulnud
ta lossi enam mängima
Ta pannud oma kõigeparemad riided selga
ja läinud linna võõrastemajasse (trahterisse) män­
gima. Kõige päält mänginud ta oma riiete pääle.
Võitnud. Nüüd olnud ühtelugu võit mõisniku.
Teisel päeval läinud mängima ja võitnud
oma mõisa tagasi. Nii käinud ta mängimas iga­
päev ja olnud alati suur võitja. Keegi pole te­
maga enam tahtnud mängida. Nii olnud siis
väikese mehikese jutt tõsi, et mõisnik pidanud
kolm korda rikkamaks saama
Aastad läinud mööda, aga mõisnik pole
määgimist maha jätnud Ta käinud võõrastes
linnades mängimas. Ta rikkus olnud mitu mil­
joni suur.
Ükskord jäänud see härra haigeks. Küll
käinud tohtrid ligidalt ja kaugelt, aga keegi pole
võinud aidata Pisike punase kuuega kurivaim
seisnud alati ta silma ees ja vaevanud teda hirrn. sasti.
Kui teda üksipäini oma kambri jäetud,
kuuldud teda suure häälega nagu vaidlevat. Kui
proua teda vaatama läinud, pole sääl kedagi näi­
nud, kes härraga rääkinud. Kui proua küsinud :
«Kellega sa siin räägid?» siis ütelnud ta: «Pi­

sike punase kuuega poiss oma teenritega tahab
mind kinni siduda ! Näe, praegu tuleb ta, suur
nöörikimp käes 1 Tulge appi, tulge appi 1 Juba
hakkavad jalgu siduma!»
Proua kutsunud kõik mõisapere kokku, aga
keegi pole midagi näinud. Härra aga tampinud
jalgadega ja vehkinud kätega voodis.
Padakuningas olnud härra rindade pääl. Proua visanud
kaardi põlevasse ahju.
Natukese aja pärast hakanud härra jälle
karjuma : «Tulge appi! Lõigake need nöörid
katki! Nad seovad minu käed ja jalad kinni 1
Küll tõmbavad kõvasti nööridega ihusse!»
Jälle rablenud härra ja ütelnud : «Ometigi
sain veel nöörid katki!»
Jälle olnud padakuningas härra rindade pääl.
Proua tõmbanud
kaardi katki.
Jälle hakanud härra karjuma: «Tulge
appi! Nüüd tahavad mu pääd otsast ära tõm­
mata. Juba seovad käsi ja jalgu kinni. Ei enam
jaksa katki kiskuda Nüüd seovad traadiga!»
Sellepääle jäänud härra vagusaks ja olnudki
surnud. Aga kuidas ehmatanud kõik ära, kui
näinud, et surnud härral padakuningas pääks
otsas olnud !
Keegi pole julgenud minna kaarti ära võtma.
Valumees laotanud härrale vaiba pääle. Kõik
läinud oma teed.
Kui kohtuametnikud sinna
kutsutud asja järele vaatama, olnud härral jälle
oma pää otsas, aga hing olnud igavesti kadunud,

26

Kapjadega saks.
J. Keerd, Põlvast.

Ühes kõrtsis mängitud hullu viisi raha pääle
kaarte, joodud ja tehtud palju kõlbmata tükke
ööd ja päevad.
Ühel sügisesel õhtul olnud kõik mängusõbrad jälle koos ja mänginud raha pääle, nii et
kellelgi aega ei olnud välja minna. Kell löönud
11. Korraga tulnud uhkes riides saks kõrtsi ja
tahtnud kümnerublalist paberraha vahetada.
Kõrtsimees ise olnud ka suur mängija, Ütel­
nud : «Minul ei ole nüüd sugugi aega
Anna
raha siia 1 Küll ma pärast mänga lõppu vahe­
tan Kui teil aga aega on ja kui mängida mõis­
tate, siis astuge lauda, mängime ühes !»
Saks annud raha kõrtsimehe kätte, istunud
lauda ja hakanud mängima. Kõrtsimees pannud
raha kõryale ja hakanud endist viisi mängima.
Mängitud umbes kella 12
Saksal kuk­
kunud kaart käest laua alla.
Üks mängija võt­
nud lambitule, et saksa kaarti otsida. Mitu män­
gijat vaadanud korraga laua alla.
Laua all ei olnud mingisugust kaarti. Vaa­
tajad näinud aga, et saksal olnud saabaste ase­
mel hobusekabjad.
Kõik mängijad kahvatanud ära ja hakanud
värisema. Sel silmapilgul laulnud kukk ja kell
löönud 12.
Saks karanud pingi päält ülesse, tuli kustuUU(* ära’ vaf* kolin ja mürin olnud kuulda. Kui
mängijad toibunud, võtnud tule ülesse
Saksa
pole kusagil näha olnud, ka saksa raha olnud
■kadunud, ainult valge paberitükk jäänud sinna
.asemele.

Kui kukk ei oleks laulnud, ei tea, mis saks
või vanapagan siis oleks mängijatega teinud.
Sestsaadik kadus kole mängimine kõrtsist.

Jaak kõrtsi minnes.
V. Veelmann, Rakverest.

Jaak oli mõtelnud kõrtsi minna. Mõne
päeva eest oli seal üks mees ära surnud nimega
Tönts. Kui Jaak ühest suurest kuusemetsast
läbi oli läinud, siis oli temale Tönts vastu tul«
nud. Ta ütelnud: «Jaak, lähme nüüd kõrtsi
poolel» Külm värin oli üle Jaagu keha käinud
ja ta oli mõtelnud : «Tönts suri ju ära, kust ta
nüüd siia on tulnud »
Jaak püüdnud Tcntsust lahtisaada. Esiteks
mõtelnud ta tee kõrval oleva kuuse otsa ronida.
Tönts oli ütelnud : « Ära mine, Jaak, kuuse otsa,
lähme aga kõrtsi poole!» Ja Jaak oli ka edasi
läinud. Tee ääres olnud mõisa hobused bärjapää
peal söömas. Jaak oli mõtelnud ühe hobuse selga
hüpata ja sellega minema kihutada, Tönts jälle
hüüdnud taga: «Ära mine hobuse selga.»
Jaagu nõu olnud jälle otsas ja ta pidanud
Tõntsu järele edasi minema. Nad hakanud ühest
ojast üle minema. Jaak otsinud ikka. kuiva kohta
Tönts oli omad jalad lahti sirutanud ja kõige
sügavamatest kohtadest läbi läinud. Nad läinud
siis kahekesti ühes kuni ühe peretoa taha Toa
taga olnud suur kivi.
Jaak ütelnud Töntsule : «Ma lähen siia
peresse natukene sisse, jää sa siia kivi juurde
ootama » Jaak oli pereõue kaudu teisele teele

28

läinud ja plagama pandud. Jaak hüüdnud veel :
«Tönts nüüd ma lähen !» Jaak tänanud häid
jalgu, et kodukäija käest pääsis.

Imelik juhtumine.
A. Kraft, Kuusalust.

Kord õhtul õue minnes kuulis kõrtsmik sur­
nuaia poolt appihüüdmist ; tema läks tuppa,
võttis laternatule ja läks vaatama, mis seal on.
Surnuaia väraval seisnud kaks meest; ligemale
minnes ütelnud mehed: «Ah tulidki juba, tule
aita meid.»
Mehed läinud ees, tema tulega järele nii­
kaua kuni ühe haua juurde jõudsid, teine mees
läinud teinepoole hauda ja ütelnud : «Löö kolm
korda pahema jala kannaga vastu hauda!»
Kõrtsmik pole tahtnud lüüa, aga näinud, et
teisel mehel olnud hobusejalg all. Suure hirmu
ja ehmatusega löönud mees vastu hauda, haud
vajunud kaheks. Mehed võtnud puusärgi hauast
ja läinud metsa.
Kodu minnes ei ole mees sel õhtul rääkida
saanud, teisel hommikul alles saanud rääkida,
mis oli sündinud ja olla käinud seda kohta otsi­
mas, kus see haud olnud, aga ei ole leidnud.
Selle ehmatuse järele jäi mees haigeks ja suri.
See sündis Juuru vanal surnuaial,

Nääri-õhtused kaardimängijad.
O. Hintzenberg, Tapalt.

Peremees ja sulane mänginud näärilaupäeva-

29

-öösel kõrtsis kaarte. Aken olnud natukene lahti,
sest tuba olnud liiga palav
Korraga kuulnud mängijad kassi näugumist
ja kohe roninud suur must kass põlevate silma­
dega aknast sisse
«Tule Jumal appi! Mis loom see on?»
hüüdnud sulane ehmatades.
Sulase hüüdmise pääle lennanud aga kapi
otsast suur must kukk maha Ei peremees ega
sulane olnud teda enne sääl näinud. Kukk haka­
nud kohe kassile küüntega ja nokaga valu
andma
Võitlemine läinud õige ägedaks.
Kukk
lehvitanud tiivu, nii et kaardid laua paalt põran­
dale lennanud ja tuli ära kustunud.
Niihästi peremees kui ka sulane katsusid, et
minema said. Kassi ja kuke võitlus kestis veel
kaua edasi, kuni kukk viimaks kassi minema
kihutas,
Peremees ja sulane said sest hääd õpetust,
et edaspidi enam iialgi kallil ööl kaarte ei haka­
nud mängima.

Lõõtsapilümees.
J. Ekemann, Tapalt.

Kadrina kirikusse jäänud kord mees maga­
ma. Kirikuuksed pandud kinni, mees jäänud
ööseks kirikusse, Öösel äratanud üks võõras mees
teda magamast üless i : «Kaua sa magad ! Hakka
pilli mängima!»
Mehel olnud lõõtsapill kaasas. Selle oli
kõrtsist purjuspääga kirikusse kaasa võtnud,

ÖU

Mees vaadanud ümber : hulk rahvast kirikus, aga
kõik võõrast moodi
Mehele tulnud hirm pääle Uuesti sunni*
tud teda mängima. Võtnud pilli ja hakanudki
mängima Üks tulnud ta kõrvale ja sundinud
taga: «Mängi paremini!» Teised aga hirvitanud.
Mees mänginud, nii mis higi tilkunud, aga
ikka sunnitud paremini mängima. Viimaks läi­
nud mees altari ette Sinnagi tulnud ometi kurjadvaimud järele. Mees käinud kirikus kõik ko­
had läbi, aga ikka teised kannul.
Korraga tulnud mehele meelde, et altarimüüri ja pildi vahele kurjadvaimud järel ei tule.
Läinud kohe sinna. Sääl saanud rahu.
Küll vahtinud ja oodanud vanapaganad, et
mees välja tuleks, aga mees ei lasknud ennast
petta. Seisnud seni altari vahel kuni kurjadvai­
mud ära kadunud. Siis tulnud välja, läinud kel­
latorni ja löönud sääl nii kaua kella, kuni teda
välja lastud.
Sestsaadik jätnud mees viinajoomise ja
lõõtsapilli mängimise maha.

Vaene saunamees.
A. Valts, Kreenholmist.

Ennemuiste elas kena vaene saunamees.
Saunamehel ei olnud muud midagi hinge taga
kui ainult üks lehm. Lehmagi tahtis kirikupapp
poolvägisi saunamehe käest ära võtta
Saunamees mõtles iseeneses : «Parem lähen
laadale, müün lehma ära, kui selle kirikupapile
kingin !»

31

Kirikupapp sai teada, mis mõtted mehel
olid. Saatis laadamehele oma mehed tee peale
vastu.
Natukese maa peal tuleb laadamehele mees
vastu, ja küsib: «Kuule mees, kuhu sa selle
kitse viid I»
Mees mõtleb: «Mis hullu juttu ta Düüd
räägib ! Mul peab kits olema 1 Lehm on mul
ometi müüa!»
Läheb natuke maad edasi. Seesama lugu.
Laadal niisama. Kes aga tuli, see küsis : «Kuule
mees, mis kits maksab?»
Mees mõtleb : «Mis temp see nüüd peaks
olema !»
Viimaks tuleb kirikupapp, küsib ka : «Kuule
mees, palju sa oma kitse eest tahad ? Kas ta­
had kolm krooni ? Ega teised sulle sedagi ei
anna!»
Mees mõtleb : «Noh, olgu peale ! Kui ta
kits on, sii olgu kits ! Säh võta !»
Kirikupapp andis mehele kolm rubla ja
sai lehma enesele.
Mees läheb koju, süda täis.
Naine küsima : «Kui palju sa lehmast said? »
Mees vasta: «Mis lehmast I Kõik laadalised
ütlesid, mul olla kits. Viimaks tuli kirikupapp,
maksis mulle kitse eest kolm kroonil»
Naine vasta : « Ära sellepärast pahane ole.
Ta on meid petnud, petame vastu ! Teeme talle
veel parema pussi. Mine mu venna juurde,
laena 10 krooni. Osta enesele siis uus müts,
raha aga vii kõrtsmiku kätte
Kui kirikupapp
sulle vastu tuleb, siis kutsu ta kõrtsi. Ütle, et
sul niisugune müts on, millega iialgi tarvis ei
ole maksta. Löö vastu letti mütsiga ja küsi kas,
on maksetud; kõrtsmik vastab: on maksetud!»

32

Hääkene küll, mees teeb nõnda nagu naine
õpetanud Ostab öO kopika eest enesele uue mütsi
ja läheb kirikupapile vastu.
Kirikupapp tuleb,
kaks teist kaasas. Mees palub neid kõrtsi, lubab
hääd liigud teha.
Lähevad kõrtsi. Mees tellib kohe 10 rubla
eest. Joovad, et küll saab. Viimaks läheb mees
leti äärde, lööb mütsiga vastu letti ja küsib ise :
«Kõrtsmik, kas on maksetud?»
Kõrtsmik vastu : «Jah, kõik ausasti mak­
setud I»
Kirikupapp mehelt kohe pärima: «Kuidas
nii? Sa pole ju kopikat maksnud 1»
Mees vastu : «Sest on maksmiseks ju küll,,
kui mütsiga vastu letti löön ja küsin : Kõrtsmik
kas on maksetud!»
Kirikupapp kohe peale ajama: «Müü see
müts minule!»
Mees vasta : «Ei ma niisugust hääd mütsi
ära müü I»
Kirikupapp uuesti peale ajama : «Müü ikka,
mulle niisugust mütsi tarvis!»
Mees jälle: «Kui 100 rubla maksad, siis
müün !»
Kirikupapp maksnudki 100 rubla.
Mees
saanud raha, läinud oma teed.
Kirikupapp kohe uut mütsi katsuma. Joo­
nud veel, koputanud mütsiga vastu letti ja küsi­
nud : «Kõrtsmik, kas on maksetud?»
,
Kõrtsmik vastu: «Ei ole. Makske välja!»
Kirikupapp v^astu: «Mis sa räägid? Kõik
on maksetud. Kui» mütsiga vastu letti koputan,
on kõik maksetud !»
Kõrtsmik jälle : «Ainult siis, kui müts saunamehe käes on. Teie agä peate maksma!»

33

Ei aidanud, kirikupapp pidi kõik välja
maksma Sai nüüd aru küll, et ennast oli petta
lasknud, aga mis sinna enam võis parata. Kae­
vas saunamehele auku, kuid langes ise sisse

Sada rubla aastase teenistuse eest
M. Siipsen, Rõugest.

Sõdur oli kakskümmendviis aastat kroonut
teeninud, ja koju tulemas Mitu linna ja küla
oli juba seljataga, kuid veel oli pääle saja ki­
lomeetri kõmpida enne kui oma valda tagasi
jõudis, kust kahekümneviie aasta eest pidanud
teenistusesse astuma Sugulasi tal palju ei olnud,
kes teda oleksid koju oodanud, oma isa ja ema
oli ta enne teenistusesse astumist kalmukünkasse
kandnud, nüüd oli tema meelest ükskõik, kas
mine oma endisse kodupaika tagasi või jää võõ­
rasse linna ehk kubermangu elama.
Nõnda mõteldes jõudis ta ühe kõrtsi juurde,
kust ühe võõra härra eest leidis, kes teda ICO
rubla eest omale aasta pääle teenistusesse palkas.
«Sul ei ole muud tööd, kui paja alla tuld teha,
päris eht karjapoisi amet,» ütles võõras härra.
«Selle eest saad siis aastas 100 rubla, riie, söök
ja prii korter veel pääle kauba. Aga vaadata sina
katlasse ei tohi, teed sa seda, oled oma aasta palga
kaotanud, võid minna kuhu tahad, muud trahvi
sul ei ole »
Kaup tehti kindlaks ja sõdur astus teisel
hommikul ametisse. Õhtul tänas ta Jumalat, et
hea koha ja peremehe oli leidnud ja nõnda läks
elu ühte järge kuus kuud lõbusasti edasi muud

34

kui pane puid katla alla, mis selle tarbeks olid
sinna maja kuuri kokku veetud.
Juba seitsmes kuu oli käes ja katel vurises
hommikust õhtuni, sääl tuli sõduril kord mõte
pähe katlasse vaadata, mis sääl ometi peaks
keema ja et ka nägijat kedagi sääl polnud, kust
võis siis peremees seda teada saada, et ta kat­
lasse oli vaadanud Nõnda mõtles sõdur ja tõstis
katlakaane ülesse, aga nägi, et sääl muud sees
polnud kui selge vesi.
Aasta lõpul tuli peremees asja ülevaatama
ja küsis sõduri käest : «Kas oled katlasse vaada­
nud?» Sõdur vastas: «Ei ole»
Peremees pööras ennast nüüd katla poole ja
küsis : «Katel, kas poiss vaatas sinu sisse ?»
Katel vastas: «Vaatas küll.»
Peremees sai nüüd pahaseks ja ütles sõdu­
rile : «Mispärast sina valetad, oled nüüd oma
aasta palgast ilma ja võid minna kus kolmküm­
mend. Ehk kui soovid veel aasta pääle tagasi
jääda ja mitte katlasse ei vaata, saad jälle 100
rubla nagu esimese aasta kaup oli »
Sõdur jäi jälle teiseks aastaks teenima ja
imestas väga, et katel oli vastu rääkinud, kui pe­
remees ta käest küsis. Ei ma ole nüüd enarn
nõnda rumal, et ma ta sisse vaatan, minu pärast
olgu sääl sees mis tahes. Sõduri asi oli nüüd
igapäev . katlale tuld alla kihutada, et kees mis
vurises künni aasta pea lõppema hakkas ja sõdu­
ril jälle see rumal mõte pähe tuli kord katla sisse
vaadata, mis sääl ometi peaks keema, vesi ei
võinud see mitte olla, sest magus lõhn tuli katla­
kaane alt välja ja tungis sõduri ninasse Mida
rohkem ta selle pääle mõtles, seda rohkem kasvis himu katlasse vaadata künni ta ühel päeval
oma tahtmise üle enam ei jõudnud valitseda, vaid

35

kaane üles tõstis Aga ehmatades nägi sõdur, et
alasti inimene katlas oli, — ta pani kaane jälle
pääle ja teadis nüüd muidugi, et omast aasta
palgast ilma oli. Aasta lõpul tuli jälle peremees
ja küsis? «Kas oled katlasse vaadanud?»
«Vaatasin küll 1» vastas sõdur
«Mis sa nägid sääl ?»
«Üks alasti inimene oli katlas, vastas sõdur.»
«Noh ütles peremees: Oled omast aasta
palgast jälle ilma, või tahad veel üks aasta tee­
nida ; et sa katlasse mitte ei vaata, siis võid tee­
nistusesse jääda!» Ja sõdur jäi veel kolmandat
aastat teenima. Nüüd ta ei vaadanud . enam
katlasse, vaid kihutas tuld alla künni aasta lõpuni,
kui siis peremees jälle ilmus ja küsis : «Kas
katlasse oled vaadanud ?»
«Ei ole!» vastas sõdur.
«Kas ta vaatas sinu sisse?» küsis peremees
katla käest ?»
«Ei vaadanud,» ütles katel.
«Hea poiss, ütles peremees, nüüd võta oma
palk 100 rubla ehk tahad õnne, siis võta Õnn.
Õun on niisugune, et kõik asjad, puud, kivid,
linnud ja olgu mis tahes asjad suile vastu kosta­
vad, kui sa midagi küsid »
Sõdur valis omale õnne, jättis siis pere­
mehega jumalaga ja hakkas minema oma sündimiskoha poole
Aga varsti tuli temale nälg
kätte, ning ta kahetses väga, et ta õnne ja mitte
sada rubla raha pole võtnud. Ta jõudis varsti
teelahkmele, kus üks post oli püsti pandud, aga
mitte midagi pääle kirjutatud.
«Post, kuhu läheb tee pahemat kätt,» küsis
sõdur
Ja post vastas: «Külasse. Sinna saab 12
kilomeetrit »

Jälle küsis sõdur: «Post, kuhu läheb pa­
rema käe tee?»
«Linna!» vastas post, «Siit saab linna 4
kilomeetrit maad » Sõdur imestas selle üle, et post
temale vastu rääkinud ega kahetsenud enam oma
100 rubla üle.
Varsti jõudis ta linna ja leidis koha kaup­
mehe selliks, sai 100 rubla aastas palka, riideid
ja sööki Nüüd läks elu õige korda Hääkene
küll, seal sündis ühel ööl õnnetus, vargad olid
kaubakontori tunginud ja mitme tuhande rubla
eest kallist kaupa ära viinud Kümme tuhat rubla
pakuti sellele mehele, kes teaks varastatud asjad
kätte juhatada Meie tuntud kaupmehesell võis
nüüd seda lubatud hinda kergesti omale saada.
Ta andis kaupmehele üles, et tema võib ära
ütelda, kus kaupmehe varandus ja vargad seisa­
vad. Kaupmees sai selle üle väga rõõmsaks ja
lubas niipea kui varandus ja vargad kätte saadud,
jalapäält 10 000 rubla sõdurile välja maksta.
Sellepääle läks siis sõdur kontori ja küsis:
«Kuule kontor, kus on see varandus, mis kolman­
dal ööl siit ära varastati?»
Ja hääl vastas
kontorist: «Siit kolmas tänav maja nr. 40 kaup­
mehe keldris, kes ise oma sellidega varas oli ja
varanduse ära viisid » Anti siis asjalugu polit­
seile teada, ja mindi varandust otsima Ja eks
kae, varandus oligi sääl, kust viimane kui naha
kogel tagasi toodi ja kätte saadi. Vargad ei või­
nud enam midagi salata, tunnistasid kõik oma
suuga kohtu ees ülesse ning said sunnitööle
mõistetud.
Sõdur sai nüüd rikkaks meheks, sest 10 000
rubla, mis kaupmees temale ülesandmise eest
välja maksis, ei olnud enam väike raha sel ajal,
Lugupidamine ning austus kaupmehe ja linna­

37

valitsuse poolt veel päälekauba. Keegi ei julge­
nud sääl linnas enam pääle selle varastada, sest
nad teadsid, et nüüd nende linnas mees elab,
kes kõik asjad ära teab ja kõige pimedamad teod
valge ette toob. Ta abiellus kaupmehe ainsama
tütrega, kes teda väga armastas, ja sai pärast
kaupmehe surma kõige rikkamaks kaubakontoriks.

Sõdur ja kolm viiekopikalist raha.
Ernst Saabas, Suurest-Jaanist.

Uks sõdur saanud kroonuteenistusest lahti
Kodureisul pole tal rohkem raha olnud kui ainult
kolm viiekopikalist. Tee peal tulnud temale üks
sant vastu ja palunud armuandeid. Ta andnud
ühe nendest ära ja kaks jäänud veel järele.
Edasi reisides tulnud temale teine sant vastu
ja sellele andnud ta teise viiekopikalise ära. Vii­
maks tulnud temale üks õige vilets ja vigane sant
vastu ja sellele andnud ta kolmanda viiekopika­
lise ära, nii et ta ise päris ilma rahata jäänud.
Õhtul jõudnud ta ühte kõrtsi, ja kõht oli tal
väga tülli olnud. Et tal söögi ostmiseks enam
raha polnud, siis hakanud ta hädaldama: «Mis­
pärast ma ilmaaegu kahe esimese sandile raha
andsin, nad olid päris terved ja oleks veel
küllalt teenida võinud ? Nüüd olen ma ise ilma
ja pean nälga surema.
Kolmandale sandile
oli minul õigus anda, sest et ta vana ja vigane
oli Ka pühakiri ütleb, et kes vaesele andeid
annab, sellele Jumal tuhat korda tagasi tasub »
Kui ta niiviisi seal hädaldanud, tulnud
järsku üks hall vanamees uksest sisse ja rääki-

38

nud : «Mis sa ilmaaegu hädaldad ? Mine lähe­
male karjamaale ja too see kits sarvepidi siia^
mis sa seal söömas näed »
Sõdur kuulanud sõna ja toonud ka kitse
kõrtsi. Vanamehe abil tapnud ja puhastanud
sõdur kitse ära ja pandnud selle tükid patta
keema. . Vanamees käskinud kitsesüdant enda
jaoks hoida ja heitnud ise niikauaks magama,,
kuni liha keeb. Peale puhkamist hakanud nad
sõduriga sööma. Vanamees tahtnud kitsesüdant,
pole aga teiste tükkide hulgast mitte leidnud,
sest et sõdur ta oma magamise ajal toorelt nälja
pärast ära oli söönud. Lihatükkide hulgast ikka
edasi otsides, küsinud vanamees viimaks sõdurilt,
kuhu see südame pandnud. Viimane valetanud
ja vastanud, et Jumal kitsele pole südant loo­
nudki ja sellepärast puududa see teiste lihatük­
kide hulgast.
Vanamees vaadanud sõdurile tõsiselt otsa,
raputanud peaga, pole aga midagi vastanud. Kui
nad söönuks saanud, reisinud nad mõlemad selt­
sis kõrtsist välja. Vanamees küsinud, kas tal
kodus tööd ka teha on, et ta nii ruttu sinna
tahab. Sõdur vastanud, et ikka on ja seletanud,
et tal raske on kodu saada, sest et tal raha otsas
on ja teepeal nälga ära surra võib. Vanamees
pandnud temale ette, kuhugile kuninga juurde
minna, kelle seitsmeteistkümne aastane tütar juba
kümme aastat haige olevat. Seda võida ta tema
abil terveks teha, mille eest kuningas neile hästi
tasub, Sõdur olnud nõus, ja nad reisinud ku­
ninga linna, kus ka tõesti printsess haige olnud.
Kuningas lubanud vakk kulda anda, kui nad
tema tütre terveks teevad, sest kõik maailma ars­
tid pole seda mitte teha võinud. Nad lasknud
sauna palavaks kütta ja kuningatütre sinna viia.

39

Vanamees lõiganud printsessi tükkideks katki,
pesenud nad puhtaks, seadnud jälle kokku ja pu­
hunud hinge neile sisse, nii et kuningatütar varsti
elusalt ja tervelt nende ees seisnud.
Kuningas olnud selle üle väga rõõmus ja
andnud neile vakk kulda palgaks Nad jaganud
kulla pooleks ja reisinud jälle edasi.
Tee peal tulnud neile üks oja ette, kust nad
läbi pidanud minema Vaevalt olla sõdur keset
oja saanud, kui vesi järsku tõusma hakanud.
Sõdur rabelnud rinnust saadik sees, kuna vana­
mees juba teisel kaldal kuival maal olnud. Vii»
mane küsinud esimeselt, kas ta kitsesüdame ära
söönud. See vastanud ja valetanud, et ta mitte
ei olla söönud.
Tal tõusnud vesi juba lõuast saadik. Vana­
mees küsinud uuesti. Sõdur ajanud ikka vastu.
Viimaks tõusnud tal vesi juba suust saadik.
«Ütle kas sa sõid kitsesüdame ära või
mitte, sest Kui sa tõtt ei räägi, siis lasen ma sind
ära uppuda,» küsis vanamees viimast korda.
Sõdur vastanud aga ikka, et ta mitte pole söö­
nud
Vanamees näinud, et sõdur ennast meelega
ärauputada tahab lasta ja mõtelnud iseeneses:
«No noh, küll ükskord aeg tuleb, millal sa ikka
tõtt räägid » Ta lasknud vee jälle madalale va­
juda, nii et sõdur pääsis
Kaldal ütelnud ta viimasele : «Siin on piir,
kuhu ma sind saatnud olen ja kust sa üksipäini
edasi võid reisida
Ma pean sinust lahkuma.
Kui sul elus häda käes on, siis hüüa mind ja ma
tahan sind aidata.»
Ta jätnud sõduriga jumalaga ja lahkunud.
See reisinud edasi ja jõudnud ühte suurde tore­
dasse linna. Ka siin olnud kuningatütar raskesti

40

haige, keda ükski arst veel terveks pole teha
võiuud. Sõdur kuulnud seda ja andnud ennast
ka kohe ülesse, et ta printsessi terveks teeb. Ku­
ningas lubanud temale kaks vakka kulda selle
eest palgaks anda. Ta lasknud sauna palavaks
kütta ja kuningatütre sinna viia, tapnud ta ära,
lõiganud tükkideks katki ja pesenud hästi puh­
taks Viimaks hakanud ta neile hinge sisse pu­
huma, kuid mis surnud, see surnud, kuningatü­
tar pole mitte enam,elusse tulnud. Ta puhunud
kolm päeva ja ööd asjata, künni kuningas ise vaa­
tama oli läinud, miks ta nii kaua tema tütart
terveks teeb,
Ta leidnud oma ehmatuseks, et sõdur tema
tütre tükkideks katki oli lõiganud ja mõistis teda
selle hirmsa teo eest poomise surma. Juba oli
sõduril köis kaela pandud, kui tal surmahädas
vanamehe sõnad meelde tulid. Kui ta kolm korda
vanameest oli hüüdnud, ilmus see võlla juurde.
Ta küsis sõdurilt, kui see juba õhus rabeles :
«Ütle, kas sa sõid kitsesüdame ära ehk kui sa ei
vasta, siis lasen ma sind ülespuua » Sõdur ütel­
nud aga ikka, et ta mitte söönud ei ole, sest
Jumal ei olevatki sellele loomale südant loonud.
Vanamees näinud, et sõdur ka poomise surmagi
läheb, sellepärast käskinud ta timukaid teda üle­
valt alla lasta ja palunud, et nad tema peale
armu heidaksid, sest ta tegevat selle eest tõesti
kuningatütre terveks
Timukad lasknud ka ku­
ninga käsu peale sõduri ülevalt alla, kes varsti
peale selle vanamehega sauna läinud kuningatü­
tart elusse äratama.
Vanamees seadnud uuesti tükid kokku, ja
esimese puhumise järele olnud juba kuningatütar
elusalt ja terve nende ees Kuningas rõõmusta-

41

nud ennast selle üle väga ja kinkinud neile pal­
gaks kaks vakka kulda
Vanamees rääkinud iseeneses : «Raha pa­
neb kõik rattad käima, küll ta ka inimese tõtt
rääkima paneb » Sõduri poole pööiates ütelnud
ta: «Ütle, kas sa sõid kitsesüdame ära?» Kui
sa tõtt räägid, siis saad sa kõik see kaks vakka
kulda omale, mis kuningas meile andis ja mida
ta meil pooleks käskis võtta.»
Seda kuuldes hüüdnud sõdur: «Sõin jah.»
Vanamees ütelnud : «Et sa vaesid aitasid, kõige
rohkem viimast santi, kes ma ise olen ja muude­
tud kujul sind proovida tahtsin, sellepärast võid
sa seda kulda endale pidada, mis sa esimese kuniugatütre terveks saamise eest said, aga seda siin
ei saa sa mitte, sest et sa valet rääkisid. Mina
olen Jehoova, taevane Jumal ja tean väga hästi,
et ma kitsele niisama südame lõin nagu kõikidele
loomadelegi Nüüd võid sa minna: tee, et sa
alati tõtt räägid, aita vaesid ja tea, et Jumal sel­
lele tuhande võrra tasub, kes tema nimel vaesele
head teeb :»

Sõdur kõrtsis.
A. Kivi, Rakverest.

Ühes külas olnud kõrts Seal sees pole aga
keegi võinud elada ega öömajalgi olla, sest seal
elanud mingisugune pahavaim; kes õhtul kõrtsi
läinud seda pole öösel seal enam leitud.
Korra tulnud sinoa külasse sõdur öömajale
Külarahvas ütelnud, et kui sõdur tahab, siis mingu
kõrtsi öömajale, muidu öömaja ei saa.

_Sõdur mõtelnud: mis setil kõrtsis siis ikka,
on. Õhtu ka käes, kuhu ma veel lähen. Kroonu­
mees peab kõik läbi tegema. Läinudki kõrtsi
öömajale Heitnud magama ja maganud mehe
moodi
Südaöö ajal löödud mehele une pealt noaga
palesse Sõdur karanud ülesse ja näinud lae all
väikest oda, mis tema kohal rippunud ja nagu
ähvardanud uuesti temasse kukkuda Aga ei ole
kukkunud. Oda hakanud hoopis rääkima. Ütel­
nud sõdurile : «Ma näen, sa vast oled julge
mees Teised on ka siin öömajal olnud, aga on
peale seda juhust kohe putket teinud. Sind palun
ma nüüd : sa kutsu õpetaja siia ja lase mind
maha matta, sest mina olen ühe tüdruku laps,
kes 14 aasta eest mind siin kõrtsis ära tappis ja
matmata jättis. Kui sina minu ära lased matta,,
siis jään ma rahule ja kõrtsis võidakse jälle elada,
ja öömajal olla. Vaevatasuks saad selle oda en­
dale See on niisugune, km võtad tr tagant ot­
sast kinni, siis läheb ta suureks ja sa võid temaga,
ei tea kui suure väe ära tappa; võtad sa aga
temal teravast otsast kinni siis on ta jälle väikene »
Sõdur läinud ja tellinud õpetaja. Õpetaja
tulnud ja lugenud matmissõnad ära. Sõdur saa­
nud oda endale.
Varsti tuli selle riigi kuningal sõda Ku­
ningas lubanud sellele inimesele, kes vaevaks võ­
tab vaenlasega sõdida ja tema ära võidab, poolekuningriiki ja oma tütre naiseks. Sõdur võtnud1
sõdimise oma peale.
Läinud võõra väe vastu välja. Võtnud odal
käepidemest kinni Oda korraga suur Vehkinud
sellega võõra väe seas künni sellest enam ühtegi
meest järele ei jäänud.

43

Sedaviisi saapud vana sõdur kuningatütre
endale naiseks ja poole kuningriiki omanduseks.
Valitseb seda riiki praegugi veel, kui ta ära pole
surnud.

Pealuu.
A. Kuldsaar, Sõrvest.

Üks mees läinud pühapäeva õhtul kõrtsi.
Et aga tee surnuaiast mööda läinud, juhtunud ta
tee ääres surnupealuud nägema — virutanud
sellele jalaga pihta ja ütelnud : «Mis sa siin ve­
deled, — kui sind teiste hulka ei võeta, siis tule
parem kõrtsi 1»
Pealuu jäänud oma koha pääle
vagusi ja mees sammunud kõrtsi poole.
Kõrtsi jõudes leidnud ta palju oma sõpru
juba eest. Siin võtnud mehed hästi va' kibedat
Kui meeled juba õige lõbusaks olid läinud, kut­
sutud ka va’ torupilli Juhan välja. Antud sellele
ka mõni hää kärakas ja kästud torupilli tiiluta,
mida see oli ka teinud. Mehed tantsinud, mis
pätid paukunud, Äkitselt ilmunud üks võõras
mees teiste hulka. Tantsinud sääl mehe moodi
teistega, aga kõige rohkem selle mehega, kes
õhtul surnuaia juures pealuud oli tervitanud.
Tantsitud, juba mitmed tantsud. Nüüd läinud
jälle võõras endise tuntud mehega viimast tantsu
tantsima. Rutulise keerutamisega astunud see
võõra mehe saapa pääle ja tundnud, et saapa
sees jalga pole olnud. See ehmatanud mehe
üsna poolehingega. Ta kiskunud ennast varsti
võõra tantsija käest lahti ja pugenud teiste vahelt
kõrtsi nurka.

44

Siit vaadanud ta võõrast terasemalt läbi
ning näinud selle juures veel palju iseäralikke
vigureid, mis teiste omadega ühte ei passinud.
Mehel tulnud viimati endine pealuu meelde. Ta
hakanud nüüd veel rohkem kartma, vahest on
ehk pealuu tõesti tema käsku täitnud ja kõrtsi
tulnud ning värisenud hirmu pärast kui haava­
leht. Mees pandnud kõrtsist punuma.
Võõras seda nähes lipsanud ka kõrtsist välja
ja temale järele Kui külamees seda näinud,
karjunud ta hirmuga : « Ära tule, ära tule ! Jäta
mind veel mõneks aastaks elama ; mis sa minust
üksi ometi saad — võta säält terve kõrtsitäis
minu asemel !» Nõnda kisades langenud ta põl­
vili ja vorpinud enesele ilma lugemata vasaku
käega ristitähti ette. Võõras kuulnud ka teise
hädakisa ja läinud kõrtsi tagasi ning pandnud
kõrtsitäie mehi nahka.

Tapetud inimese vaim
0. Hintzenherg, Tapalt.

Rikas kaupmees tulnud kõrtsi ja palunud
öömajale. Kõrtsimees lubanud temale öömaja,
sest ta lootnud omale head saaki saada ; ta oli
mõrtsukas, kes teekäijad ära tappis ja nende va­
randuse omale võttis
Nõnda teinud tema ka
nüüdki. Kui kaupmees rahulikult maganud, võt­
nud kõrtsimees kirve, löönud kaupmehe surnuks
ja matnud ta kõrtsipõranda alla. Varanduse pand­
nud aga oma kõrtsipõranda alla keldrisse, kust
seda keegi pole teadnud otsida ja pruukinud sealt
vähehaaval. —

Sestsaadik pole aga kõrtsimees enam rahu­
likku siltnatäit magada saanud. Kaupmehehing,
mis rahu pole- leidnud, käinud ja kolistanud igal
öösel mööda kõrtsi, ei ole teekäijad ega ka kõrtsi­
mees magada saanud. Kõrtsimees päästnud en­
nast viimaks sellega, et enese ülespoos ; kuid nüüd
läinud asi veel hullemaks. Kaks vaimu teevad
ikka hulga rohkem mürinat kui üks, pealegi kui
nemad veel üksteise vastased on Kaupmehe ja
kõrtsimehe vaimud purelnud kassi ja koera viisil
igal öösel kord ühes, kord teises kohas, mõnikord
põranda all ja ka õues. Päeva ajal olnud ikka
kõrtsiskäijaid küll, kuid ööseks otsinud ka uus
kõrtsmikki omale uue varjupaiga ja magamiseaseme. Tulnud ükskord reisija, ja palunud kõrtsi
öömajale. Kõrtsmik rääkinud temale kõrtsis ole*
vatest viirastustest ja ütelnud, et seal keegi ei või
magada. Reisija olnud julge mees, võtnud nõuks
järele uurida, rais lugu siis selle kõrtsiga on.
Lubanud sinna öömajale jääda Läinud tagumi­
sesse kambri, pandnud omale küünla põlema ja
istunud peale uksede lukku keeramist laua äärde
sööma. Kella kümne ajal tehtud uks lahti ja
üks mees astunud küünalt käeshoides sisse. Rei­
sija tundnud, et see tema sõber üks kaupmees on,
kes ühe aasta eest imelikul viisil ära kadunud.
Ta läinud kohe kaupmehele vastu. See ütelnud
aga: «Mina ei ole mitte enam elavate kirjas,
vaid juba ühe aasta eest tapeti mind süd kõrtsis
ära ja maeti kõrtsipõranda alla, minu varandus
pandi keldrisse Trahviks oma tapmise eest kiu­
sasin mina kõrtsimeest niikaua, künni tema enese
ülespoos
Siis ma oleksin küll rahule jäänud,,
kuid poodud kõrtsimehe vaim ei lasknud jääda,
käis mind igal öösel kiusamas. Sellest tuleb, et
siin keegi pole magada saanud, sest et meie üks-

46

teisega igal öösel valjusti tõreleme ja purelema.
Minu südametunnistus ei olnud elus mitte suurte
süüteodega koormatud, sellepärast võin mina tund
aega varem õhtul omast kohast välja tulla kui
tema Sina võid kõrtsimehevaimu vangi panna,
et tema enam öösel hulkuda ei saaks, tema päe­
vane elukoht on kõrtsileti all tühjas viinapudelis.
Sellele pudelile vaja kadakane prunt enne kella
ühteteistkümmend ette lüüa. Mina olen kõrtsipõranda all, kuhu kõrtsimees mind pani ; mata
mind maha. Olen juba ennemalt teistele püüd­
nud seda teatada, aga kõik on minu eest ära põ­
genenud.» Pööranud nüüd jälle tagasi, tõmbanud
ukse kinni. Reisija võtnud kadakase prundi ja
löönud leti all olevale pudelile ette. Heitnud siis
magama, maganud rahulikult hommikuni, 'pole
midagi enam kuulda ega näha olnud.
Päeval jutustanud teistele öösist juhtumist.
Võtnud kõrtsipõranda ülesse ja leidnud sealt alt
kaupmehe keha. Matnud õnnistatud maa sisse
Kolmanda osa kaupmehe varandusest saanud rei
sija omale. Kõrtsimehehing kadunud kõige pu­
deliga ära, vististi päris sarvik teda omale.

Koorma iimberlükkaja.
O. Hintzenberg, Koerust.

Ennevanast juhtunud Paide kihelkonnas,
Anna kabeli lähedal kõrtsisolevatele öömajalistele
see õnnetus, et nende koormad, mis nad õue jät­
nud, ümber lükatud
Talvisel ja suvisel ajal
pole sellest just suurt lugu olnud, kuid sügisel
ja kevadel porise ajaga rikutud mõnegi mehe

47

koormad ära. Viimaks pole kõrtsimees enam taht­
nud kedagi omale öömajale võtta, —
Kord tulnud hulk tartlasi soolavooriga Tal­
linnast ja läinud Tartusse Nad võtnud nõuks
kõrtsi öömajale jääda
Küll jutustanud kõrtsi­
mees neile selle loo,' et seal koormad ümber lü­
katakse, kuid mehed pole sellest midagi hoolinud,
lubanud ise endi koormate eest muretseda Nad
rakendanud hobused lahti, pandnud sööma ja
läinud ise kõrtsi. Kaks kavalat meest jäänud
aga õue koormatevarju ootama, mis tuleb.
Jõudnud juba kella üheteistkümne aeg.
Korraga näinud valvajad metsast ühte narusriietega meest tulevat. Kui see veel ligemale tul­
nud, näinud valvajad, et see tõesti üliloomuhk
olnud
Ta astunud arvamata pikad sammud,
silmad põlenud tulesüte sarnaselt. Ta tulnud
koormate juurde ning lükanud ühe koorma, mil­
lel küll hulk soola pääl olnud, ümber. Nüüd
tulnud koletu mees ka seda vankrit ümberlükkama,
mille varjus varitsejad peidus olnud. Niipea kui
ta sinna vankri juurde astunud, sasinud valvajad
temal teine teiselt poolt kuuest kinni, lugenud
siis ise korra Jssameie ära. Küll rabelnud mees,
kuid lahti pole saanud. Hambad olnud, nagu
valvajad nüüd näinud, temal nagu rehapulgad
suus.
Mehed vedanud koorma ümberlükkaja kõrtsi.
Seal hakanud temalt küsima, kes ta on ja miks
ta niisuguseid tükke teeb. Esiteks pole mees sõ­
nagi lausunud, pärast hakanud aga rääkima, ost­
nud meestele viina ja palunud, et teda lahti las­
takse, olla niisama teekäija nagu nemadki. Kee­
gi kaval teinud ukse ja iga nelja seina pääle krii­
diga ristid, nii pole meest enam tarvis olnud kin­
ni hoidagi. Siis läinud üks nupukas mees tee-

v

48

käijate hulgast ja vilistanud hundid välja. Nüüd
tehtud kõrtsiuks lahti, kodukäija läinud kui tuul
metsa poole. Korraga tulnud aga hundid, kodu­
käija karjatanud veel kord ja olnudki huntidest
puruks kistud Hommikul läinud mehed seda
paika vaatama, pole seal muud olnud kui paar
riidekaltsn ja sinist vett. Sestsaadik pole seal
kõrtsi juures enam koormaid ümberlükatud.

Sõprus.
Erna Potsepp, Harglast.

Kord elas kõrtsimees ja peremees sõbrali­
kult Kui peremees linna sõitis, käis ta igakord
ka kõrtsimehel külas. Teda võeti alati lahkesti
vastu, nagu ikka külalist. Nõnda elasid nad õige
mitu aastat. Kõrtsimees teadis väga hästi, et
peremees oli vaene. Ta küsis alati peremehe
käest: «Mis sa nüüd linna lähed?»
«Viin ikka ka midagi müügile, kust muidu
kopikat saada,» vastab peremees. Kord kaebab
peremees, et tal on väga halvasti. «Homme tuleb
härrale mõisasse 500 rubla viia, kust ma selle
raha saan. Täna pele midagi müüa Aga mõne
kuu pärast tahan küll paar siga maha tappa ja
müün ka lehma ära.»
Kõrtsimees küsis : «Kus sa neid siis müüd?»
«Sead viin ikka linna; näis mis lehmaga
saab, kas saan kodus müüa, ei tea!» lausus pe­
remees.
Kõrtsimees peremehele ütlema: «Kui sa
lehma kodus maha müüd ja kui sigu linna tood,
siis võta see lehma eest saadud raha ka ühes,
kui sa lehma saad kulla eest müüa, siis min vaa-

49

hetan sinule paberrahaks, egas härrale kulda
maksa anda.»
Kuis jutt, nii ka tegu Läksid mõned kuud
ja päevad mööda, tappis peremees sead maha ja
müüs lehma ära. Ladus siis peremees kõik koor­
masse ja algas sõitu linna poole. Sõitnud ligi
pool versta kodust kaugele, vaatas taskusse, leh­
mast saadud kuld on koju jäänud, keeras hobuse
ringi ja läks koju tagasi, võttis selle raha ka
kaasa ja algas jällegi sõitu linna poole
Sõitis
öö läbi hommikuni künni koitis, siis nägi mees
kaugelt juba sõbra kõrtsi paistvat.
Peremees lausub iseenesele : kui ma temale
selle kuldraha annan ja tema minule paberraha,
siis oleme paremad sõbrad, kui kunagi ennem.
Mõtles, et mind võetakse siis alati hästi vastu
kui linna sõidan. Nii mõteldes oligi juba kõrtsi
juures. Näeb: kõrtsimees-peremees kargab läbi
akna välja, teretab ja rõõmus, et peremees juba
on tema juures Küsis, kas ta läheb sigu müüma.
Peremees ütleb, et ta on ka selle kuldraha toonud
ümbervahetada. Kõrtsimees lausus, et oled ikka
mul hää sõber. Kargas kohe tarre, võttis võtme,
keeras luku lahti ja tegi kõrtsialuse ukse lahti.
Kõrtsimehe järele tuleb tema kümneaastane poeg.
Astub peremehe hobuse juurde, silitab ja ütleb
saksakeeles: «papa see on minu hobune,» kõrtsi­
mees vastu «sead ja lehma raha on ka meie
oma, las läheb linna ja sead ära müüb, küll siis
õhtul ongi meie käes. Nüüd kutsunud kõrtsi­
mees sõpra tarre, et küll perenaine sinule midagi
suupistet valmistab, istu tooli peale, seni vahe­
tame ka raha ära. Söök oli valmis, peremees sõi
kõhu täis ja jällegi algas kaubaga sõitu linna
poole. Seda lugu kuulis keegi vana kõrtsijoodik,
kes õhtul kõrts oli tulnud, purju joonud ja kõrtsi-

ÖO

alasele magama jäänud. Kõrtsimees rääkis oma
pojale saksakeeles, joodik oskas aga saksakeeli,
sest ta oli enne mõisakubjas olnud, kes peremehe
isale mitu korda oli peksa andnud. Kui see kord
kaotati, mõtles kubjas, mida teha : otsustas kõrtsis
käima hakata. Nüüd kui peremees linnast tagasi
sõitis ja kauba oli ära müünud, tahtis ta kõrtsi
puhkama minna oma vana sõbra juurde. Kub­
jas aga tuli temale tee pääle vastu ja kõneles
kõik ära, mis ta oli kuulnud. Käskis tal koju
minna naise ja laste juurde, sest nad ei olla ju
enam kõrtsimehega nii suured sõbrad.
Päästa oma elu, ütles kubjas, sest kõrtsmik
on päris röövel, ta tapab sind ära ja naine jääb
päris päävarjuta, ning oma vana isa saadab ta
murega hauda
Peremees kuulis kubja sõna ja läks kõrtsist
mööda kodu poole
Oli juba mõni kilomeeter
kõrtsist eemal, jõudis ilusa rohulaaneni, rakendas
hobuse lahti, pani sööma ja istus ise ka maha
sööma. Tõstab äkki silmad üles ja näeb sõber kõrtsimees sammub suur raudne nui käes, astub
ligi ja ütleb : «Tere sõber, miks sa minu poole ei
tulnud ?» Peremees vabandas ja palus andeks,
et tahab koju minna ennem, sest naine ja lapsed
ootavad. Kõrtsmik küsis, kas ta ka naise ja las­
tega on jumalaga jätnud, kui ta kodust ära tuli.
Peremees ütles, et ei.
Kõrtsmik ütles, et tema teeb küll seda alati,
kui ta jalutama tuleb ja istus peremehe kõrvale.
Tõmbas suure pussi välja ja hakkas sööma pere­
mehe anumast.
Peremees märkas, et nüüd on paras aeg
teda surmata, muidu tapab ta teda. Parajasti
kui kõrtsmik jälle suure pussiga võid võttis ja
suhu pani, lõi peremees temale rusikaga pussi-

51

pää pääle, oligi teiselpool, kaelast läbi ja nii oligi
sõber surnud. Kõrtsmikul oli väike, valge koer
kaasas, see kargas surnu juurde ja hammustas sur­
nut kõrist, peremees tõusis püsti, võttis selle suure
raudse nuia ja lõi koerale Koer läks koju, pe­
remees mattis sõbra sambla alla ja selle nuia ka
tihes. Pani hobuse ette, hakkas koju kihutama
ja rääkis kõiki seda kodus, mis temale oli juh­
tunud ja sündinud.
Aasta pärast sõitis peremees jällegi linna ja
läks oma sõbra kõrtsi sisse. Teretas kõrtsiemaiudat lahkesti, küsis, kus on ta sõber kõrtsimees ja
miks kõrtsis enam viina ei ole, Emand vastas,
et ei ole enam raha, just aasta tagasi kui mees
läks välja jalutama, koer oli ka kaasas. Koer
tulnud koju kolme jalaga, aga teda ei tulnud.
Ütles, et tal on kahju sellest nuiast, mis kõrtsmi­
kul olnud kaasas, temast enesest tal kahju ei ole.
Peremees mõtles, et nui on kallim kui mees.
Lubas minna sõpra vaatama, kui linnast tagasi
sõidab. Läkski. Leidis nuia üles ja sõbraluud.
Viis nuia enesega koju kaasa. Nui oli väga
raske. Keeras konksu ühele ja teisele poole ning
kulda jooksis nüüd välja,
Rõõmupisarad palgel mõtles peremees, et
need on mitme inimese veretilgad selles nuias,
samuti oleks ka minu veri olnud selles nuias.
Peremees andis politseile üles; kõrtsi keldrist
leiti palju surnuluid.

52

Minu äpardused.
Erna Potsepp.

Kord läksin mina Valgast Võndu, jäin aga
rongist maha ja pidin jala minema Läksin ühe
kõrtsi juurde ja mõtlesin sinna ööseks jääda.
Kui ma kõrtsis sööma hakkasin, tulid hulk lät­
lasi kõrtsi ja istusid kõik sellele lauale, kus mina
sõin. Kihutasid ikka endid minu pool£ künni
mind üle lauaotsa maha tõukasid. Lauaotsa all
maas istudes mõtlesin, kuidas nüüd siit edasi saan
minna, sest et sinna mul enam võimalik ei olnud
ööseks jääda. Näen korraga : üks mees sõidab
kõrtsi ette, seob hobuse kinni, paneb heinad ette
ja tuleb ise kõrtsi. Ajas palitu seljast ja algas
pummeldama. Seda nähes läksin mina välja,,
võtsin hobuse lahti, suskasin heinatropi kella
sisse ja istusin saani ning algasin sõitu. Kui
juba tükk aega olin sõitnud, jäi hobune äkki
seisma ja ei läinud enam paigast edasi. Vaata­
sin ümber ja nägin, et olin surnuaia juures.
Kartes, et tagaajajad tulevad, sidusin hobuse
kinni ja läksin ise surnuaeda, trehvasin ühe risti
juurde, kus üks väike pada rippus ja liha täis.
Tegin sellele tule alla, et seda soendada, aga enne
kui sööma hakkasin, pidin keha natuke tühjen­
dama Läksin natuke maad edasi ja kukkusin
ühte hauda, kus tühjad surnulinad sees olid.
Vaatasin ümber ja silmitsesin kuhu surnu on
jäänud, kui korraga kuulsin, et «kes seal hauas
on?» Vastasin, et mis sina minust tahad, katsu
et minema saad, muidu teen sind peeneks Siis
hakkas ta mind paluma, et tule välja ja lase
mind sisse, sest mina olen juba seitse aastat siin
olnud ja tahan jälle tagasi minna. Küsisin siis,.

53

-et kus sa käisid. Tema seletas, et olevat vennapulmas käinud. Et vend mind pulma ei kutsu­
nud, läksin ise ja surmasin peigmehe ja pruudi
Seda kuuldes ütlesin, et kui sina niisuguse teoga
toime said, siis mina sind enne küll ei lase kui
sa ära ei seleta, kuidas neid jälle ellu saada Ta
ütles, kui minu puusärgist vasaku külje poolt
laastu võetakse, seda laastusuitsu neile ninasse
lastakse, siis tulevad nad kohe elusse. Siis võt­
sin laastu nagu öeldud ja ronisin hauast välja.
Nüüd näen, et ei ole enam katelt lihaga ega ho­
bust. Kõik olid ära kadunud 1 Hakkasin edasi
minema ja kuulsin umbes versta kauguselt ini­
meste häält, läksin sinna poole. Sain teada, et
sääl ongi pulmad, kus noorpaar ära on tapetud ;
nüüd tahtsin neid elusse äratada. Palusin, et
mind öömajale võetakse, aga vastati, et meil ise
suur pahandus, sest noorpaar on surnud. Mina
aga lubasin neid jälle elusse äratada, siis võeti
mind kohe vastu ja pakuti kõiksugu toite, mis
minu väsinud keha hästi kinnitasid.
Läksin
rehetarre, kus noorpaar lamas, lasksin nendele
laastusuitsu ninasse ja kohe kargasid mõlemad
üles, nagu kunagi rõõmsas pulmatujus. Seda
teada saades, et noorpaar elus on, tormas noore­
mehe isa ka rehetaresse,
üle läve tulles komis­
tas ta ja kukkus maha nagu sumu. Kohe karga­
sin ta juurde ja lasksin ka temale suitsu ninasse,
aga ta ei tulnud elusse. Siis tuli mul meelde,
•et ka kusi niisuguseid aitab ja valasin talle suhu,
mis pääle ka see üles ärkas. Minult küsiti, kust
ma selle tarkuse olla saanud. Seletasin, et seda
on teie vend teinud, keda teie pulma ei kutsu­
nud ja kes juba seitse aastat hauas on olnud.
Siis palusid nemad mind, et kas ma ei saaks nii
teha, et see kuri inimene enam hauast välja ei

tule, sest ta käib igal õhtul kodus. Ma lubasin
seda teha. Siis anti mulle veel hulk raha
Läksin minema oma teed. Kolm meest, kes
olid näinud, et mina palju raha sain, tahtsid
minu raha ära röövida, üks ütles, et mina la­
sen ta püssiga maha, aga teine ütles, et ei maksa
pauku teha, mina löön ta pussiga läbi, aga kol­
mas ütles, et ei maksa, võtame talt raha ja löö­
me sel vaadil, mis seal metsa ääres on, vits maha
ja põhi välja, siis pistame ta sinna sisse ja seal
võib ta siis elada ehk surra, see on tema asi.
Nii ka tehti. Panti ka põhi peale, ainult punniaugust sain mina välja vaadata. Istusin hulga
aega vaadis kuuni magama jäin, kui üles ärkasin,
kuulsin, et keegi kobistab vaati ja nuusutab punniaugust. Korraga näen, et üks saba tuleb vaadi
sisse
Võtsin mõlema käega sabast kinni, no
sõit algas. Kui juba hulga aega olin sõitnud,
tundsin ma korraga raksatust, vaat põrkas vastu
kivi ja mina lõin oma silma vastu kivi, nii et
saba lahti pidiu laskma, siis nägin, et minu sõiduloom oli hunt, kes nüüd metsa põgenes.
Kui
mitte lätivoorid vastu ei oleks tulnud, oleks hunt
mind käidud teed ühes vaadiga Valka tagasi
toonud, sest olin ju üsna linna ligidal, nii sain
mina kerge vaevaga ja raske põrutusega Valka
tagasi.

Ühest kaubajuudist, kes kõrtsi öömajale
J. Kivisäk, Karksist.

Kord oli rändaja kaubajuut ühte surnuaia,
kabelisse läinud ja näinud sääl ühte surnud nais-

XJkJ

terahvast, kellel ilusad siidi kingad jalas. Juudil
oluud himu neid omale saada, kiskunud jalast,
ei saanud kudagi, need olnud kui tinutud jala
külge kinni. Juudil ikka neid kiugi himu omale
saada. Siis ei aidanud muu nõu kui pidi mõle­
mad jalad otsast ära lõikama. Nõnda ta ka tei­
nud. Siis võtnud jalad ühes ja reisinud edasi,
ilma et keegi oleks teadnud. Läinud õhtul pi­
medas kaunis tükk maad edasi künni ühte kõrtsi
ja palunud sääl öömaja, mida kõrtsmik talle ka
lubanud. Läinud kõrtsiahju pääle magama ja
jäänud sääl haigeks. Juut kusenud ühe pudeli
sisse ja käskinud kõrtsitüdrukut seda tohtri juurde
viia, kes sääl lähedal olnud, et tohter järele uu­
riks, mis haigus tal olla Tüdrukul läinud tohtri
kätte viies pudel katki, muidugi läinud ka juudi
kusi kaduma, mida enam võimalik kätte saada ei
olnud. Tüdruk läinud kõrtsi ilma juudi teadmata
tagasi, võtnud uue pudeli ja viinud lauta lehma
alla, lasknud pudeli lehmal täis kuseda ja viinud
tohtrihärra kätte uurida. Tohter ütles: «Sellel
juudil saab homme hommiku kirju vasikas olema»,
ja saatnud tüdrukuga selle pudeli juudi kätte.
Juut küsinud tüdruku käest: «Mis tohter sulle
ütles » Tüdruk yastas juudile, «Tohtrihärra üt­
les,. homme hommiku saab sellel haigel juudil
kirju vasikas olema,» Hommikul enne koitu
olnud lehmal kirju vasikas Tüdruk viinud va­
sika salamahti ilma juudi nägemata juudi kõrvale
ahju pääle, kus juut maganud. Juut ärgates koh­
kunud vasikat nähes ja katsunud, kuis aga minema
saanud mööda metsateed, jätnud kauba sinna
paika ahju pääle ja ka need surnujalad, mis ta
surnuaiast kaasa oli võtnud. Pärast tuli ilmsiks,
et juut need jalad surnul kabelist ära lõiganud.
Tänapäev on teadmata, kuhu see juut on jäänud.

56

Kuradiga kimbus.
J. Ekemann, Tapalt.

.Mees purjutanud õhtu hilja kõrtsis,
Tei­
sed tahtnud meest hirmutada, ütelnud: «Ega
sina enam julge koju minna, metsas on tonte ja
kodukäijaid.»
Mees hoobelnud: «Minu pärast tulgu sada
kuradit mu vastu, ma teen nad kõik tümaks 1»
Varsti hakanud mees kodu poole tuigerda­
ma. Metsasalgast olnud mehel läbi minna. Metsa
jõudes tulnud mehele must mees vastu ja ütel­
nud: «Sina hooplesid, et tahad sada kuradit tümaks
teha 1 Mina olen ainuüksi 1 Tee, mis lubasid I»
Mees ehmatanud kangesti ära, ega saanud
sõnagi suust Võõras võtnud mehe kõrist kinni
ja pigistanud, nii et mehel mõistus pääst ära ka­
dunud.
Kui mees üles ärganud, olnud päike juba
pääle lõune. Kõik kohad valutanud kangesti, ise­
äranis kael. Kaelast oli võõras teda kinni võtnud.
Mees läinud suure vaevaga koju ja olnud seitse
nädalat surmaga yõitlemas.
Haiguse ajal näinud mees unes: üks valges
riides mees tulnud ta aseme ette, pandnud käe
ta pääle ja ütelnud : «Seekord saad sa veel ter­
veks, aga kui sa edaspidi ennast ei paranda,
käib su käsi halvasti !»
Mees saanud selle järele varsti terveks. Ei
ole aga enam viinatilka oma suhu võtnud.
Mihkel Tihase suust.

57

Kadunud kõrts
J. Ekemann, Tapalt.

Mees läinud kõrtsi viina tooma. Lasknud
kõrtsis pooletoobise pudeli täis panna, võtnud
pool hunti reisipassiks ja hakanud koju minema.
Teel tulnud talle mees vastu, kes nagu tut­
tav näinud olevat
Teinud juttu
Jutu vahel
riiübanud mõlemad tublisti. Varsti olnud pudel
tühi.
Mees sõnama : «Pudel tühi I Mida ma se­
daviisi koju viin !»
Võõras vastu : «Tule tagasi! Ega kõrts
siit kaugel ole. Võta uus täis 1»
Mees valmis minema
Oli ju viina tooma
läinud- ega siis tühjalt maksa koju minna. Juttu
puhudes jõudnud varsti kõrtsi juurde Sääl ütel­
nud võõras : «Siit kõrtsist ei maksa viina võtta.
Lähme edasi! Natukene maad siit eemal on teine
kõrts
Sääl on minu tuttav kõrtsmikuks. Sääl
on ka parem viin !»
Mees mõtelnud: «Ükskõik ! Eks ma siis või
natukene edasi minna!»
Läinud siis kahekesi edasi. Varsti jõudnud
teisi kõrtsi. See olnud palju ilusam kõrts kui
esimene. Tuba seest puhas, seinad valged. Kõik
nii, et lust vaadata
Võõras ütelnud viinatoojale: «Ole siin ees­
toas. Ma lähen lasen ise viina. Ma tean, kus
kõigeparem viin on !»
Läinud siis teise tuppa. Mees istunud ette­
tuppa pingi pääle, Silmitsenud teisi inimesi kõrt­
sis.
Mõned riiübanud viina, teised istunud
muidu. Aga keegi ei ole sõna lausunud. Kõrt-

mik leti taga valanud tahtjatele viina klaasi, aga
kõik ilma sõnalausumata.
Mees kuulnud, kuidas võõras ankrust viina
lasknud. Oodanud tüki aega, aga ikka jooksnud
viin sorinal
Viimaks tulnud mehele tüdimus
oodates. Ütelnud iseeneses : «Kallis Jumal, kui
kaua ta ometi seda poolt toopi viina laseb 1»
Sedamaid kadunud kõrts ära ja mees leidnud
enese jõe silla päält istumast. Viinapudel olni d
niisama täielt taskus, nagu ta selle kõrtsis tasku
pandnud.
Mees läinud koju Sääl kuulnud ta, et juba
kaks päeva oli kodust ära olnud.
J. Böttclieri suust.

Õnnetuse otsija.
T. Viedemann, Tuhalast.

Elanud kord üks rikas peremees, kellel
kõiki olnud küll Ei ole millegist puudu olnud,
ega ole mees teadnud, mis tähendab õnnetus.
Tahtnud siis õnnetust tundma õppida. Istunud
hobuse selga ja läinud mööda ilrüa õnnetust ot­
sima Ei olegi tarvis olnud väga kaugele minna.
Seitse versta kodust eemal olnud kõrts.
Mees
läinud kõrtsi, et seal mõni sõna juttu ajada
ja jälle edasi minna. Kui ta seal parajasti istu­
nud, läinud salk sõdureid mööda.
üks sõdur
tulnud kõrtsi, tellinud pool naela viina ja ütel­
nud : «Täna oli mul õnnetus, täna ma viina eest
raha ei või maksta.»
Kõrtsmikul olnud sõdur tuttav ja ta and­
nud sõdurile viina võlgu. Peremees kuulnud, et

ov

sõdur õnnetusest rääkis, läinud kohe sõduii käest
küsima :
« ütle, kulla sõber, mis õnnetus sul oli, siis
ma maksan su viina raha kõrtsmikule ära »
Sõdur rääkinud, et temal on püssilukk ära
kadunud, mida tema on pidanud kinni maksma
Peremees küsinud selle luku hinda, mida sõdur
on nimetanud ja peremees maksnud talle selle
ära, Siis küsinud, kas sõdur võiks teda ka õpe­
tada, kuidas saaks õnnetust tunda. Sõdur lubas
õpetada. Käskis istuda hobuse selga ja enese
järele tulla. Läinud siis lähema järve äärde,
järvel olnud juba õhukene jääkord peal. Käski­
nud peremeest riided seljast ära võtta ja järve
ujuma minna. Mees öelnud, ega siis see veel
kellegi õnnetus ole. Võtnud riided seljast ära ja
läinud ujuma. Kui ta järves parajasti on uju­
nud, võtnud sõdur tema riided ja hobuse ning
läinudki nendega minema Peremees näinud, kui
sõdur tema hobuse ja riietega ära läinud Tul­
nud järvest välja, jooksnud hulk maad järele, ei
ole aga enam sõdurit käite saanud Mõelnud siis :
«Kust ma nüüd omale uued riided saan?» Vii­
maks tulnud temale meelde, et seal ligidal mõi­
sas tema sõber elas, kes mõisa puusepp oli.
Mõtles selle juurde minna omale teisi riideid pa­
luma, et aga puusepp tööl oli ja noor naine üksi
kodus, siis ei julgenud ta ennast sellele Aadama
mundris näidata ning jäi nurga taha ootama
kuuni naine lehma lüpsma läks. Siis puges ta
tasakesi tuppa ahju alla ennast ära peites, kus
ta mõtles nii kaua oodata, kui sõber koju tuleb.
Puusepal oli noor ilus naine, kes mõisa opmannile meeldis ja see käis teda tihti vaatamas,
mida puusepp ei teadnud. Ka täna tuli opmanil
puusepa naise juurde, tõi omalt poolt kaks toopi

60

kibedat ja ankrutäie õlut. Naine tegi kooke ja
muud surimuri, sõid ja jõid kõbud täis, mis üle
jäi selle pani naine kõrvale, prae ja koogid ahju,
viinapudelid sängi peatsisse ja õlleankru sängi
alla, ise heitnud opmanniga sängi magama. Kui
nad maganud, tulnud naise oma mees koju ja
opmann pugenud ahju alla. Mees küsinud naise
käest süüa :
Naine öelnud : «Mul ei ole sulle midagi
anda, ma ei teadnud, et sa täna koju tuled, sa
ei lubanud ju koju tullagi ja oma pärast ma ei
hakanud ka ühtegi keetma »
Toonud siis mehele silku, leiba ja kalja laua­
le, millega mees rahul olnud. Söönud söömakorra ära ja heitnud siis magama. Kui ta juba
tublisti norskanud, siis on peremees, tema sõber,
ahju all opmanni käest omale riideid küsinud,
mida aga opmann ei ole tahtnud anda.
Pere­
mees hakanud opmanni ähvardama ja lubanud
teda seal ära kägistada, siis on opmann talle oma
riided andnud. Riided seljas pugenud peremees
ahju alt välja ja läinud tasakeisi uksest õue.
Teinud siis ukse prauh lahti ja teretanud valju
häälega: «Tere õhtust,» mispääle sõber unest
üles ärganud ja küsinud :
«Mis sina siis ka siin pool käid?»
Peremees öelnud : «Eks ma tulnud ka mõne
aja tagant oma vana sõpra vaatama. Olen tükk
maad ära käinud, kõht läks tühjaks, otsi mingit
kehakinnitust »
Puusepp öelnud : «Meil ei ole midagi, mil­
lega võõrast vastu võtta, ainult silku ja leiba on,
kui sa sellega rahul oled.»
Peremees öelnud: «Küll sul on, aga sa
oled ihnus, ei küüni anda, vaata sul ahjus on

61

praad ja koogid »
Puusepp läinud ahju vaatama ja leidnudki
sealt prae ja koogid.
Kui road laual olnud, öelnud peremees :
«Noh otsi natuke viina ka söögi alla, siis mait­
seb parem.»
Teine öelnud, et tal mitte maikugi majas ei
ole.»
Teine öelnud jälle: Sul on küll, aga sa ei
taha anda, vaata sängi peatsis on kaks toobist
pudelit täis, ühest on natukene võetud, aga teine
on päris täis » Puusepp läinud vaatama ja leidnud­
ki sealt kaks pudelit kibedat täis Puusepp pand­
ilud oma sõbra tarkust väga im§ks. Võtnud siis
kumbki oma tipsud ära ja hakanud sööma,
Kui kõhud täis, siis öelnud peremees: «Noh
too siis õlut ka söögi peale »
Puusepp öelnud: «Noli seda asja mul küll,
ei ole piiskagi kodus.»
Peremees öelnud : «Ah sul on küll, aga sa
oled ihnus, ei küüni anda. Vaat sängi all on
ankur täis.»
Teine läinud vaatama ja leidnudki sealt
õlleankru, siis on sõbrad üheskoos tublid lonksud
joonud, mille mõjul keelepaelad on vallale peasnud, jutt on jooksnud üsna sorinal.
Viimaks läinud juttulõng vaimude valda.
Peremees öelnud : «Kuule, sul on kurivaim ma­
jas.»
Aga puusepp ei ole seda uskunud.
Siis
käskinud võtta ahjuroobi ja kurjavaimu ahju alt
välja ajada. Puusepp võtnud roobi ja hakanud
ahju all kobama ja opmanni küljekonte taguma,
nii et opmanni elu üsna kibedaks läinud ning ta
paremaks arvanud sealt välja pugeda ja putku
panna. Mehikene tulnud ahju alt välja, kus ta

62

ennast oli üleni mustaks määrinud põlenud ahju­
roobist, näinud välja kui noor kurivaim ja kadu­
nud kui tuul sealt, ega ole enam sestsaadik puu­
sepa naise juures käinud.
Nüüd läinud peremees koju ja ütelnud nai­
sele :
«Õnnetused ikka veel kannatab inimene
ära, aga kui viletsused su kaela tulevad, ei siis
enam ole eluga tegemist »

Mõisasaksa surmatagu.
A. Kivi, Hõbedalt.

Vanal ajal olnud ühel teomehel ilus naine.
Mõisahärra hakanud salaja teomehe naise juures
käima, kui teomees kodunt ära olnud,
Kord kui mõisahärra parajasti teomehe naise
juures olnud, tulnud teomees ilma teadmata koju.
Kui mõisahärrat naise juures näinud, vihastanud
ta mis hirmus ja löönud esimese vihatujuga
härra surnuks. Aga mis nüüd teha ? Kuhu
härra keha panna ’? Mehel hea nõu kallis Ra­
kendab hobuse vankri ette, härra ree peale riiete
alla ja viinud öösel ära kõrtsi juurde, pand aud
härra ilusasti kõrtsi seina äärde seisma, nii et
aru ei ole saada, kas härra elus või surnud.
Teomees läinud ise koju
Teisel hommikul tuleb rannamees hobusega
kõrtsi ette ja näeb härrat. Hüüab: «Hei, hei
mõisasaks, hoia eesti»
Ei mõisasaks hoia eest ühtigi Rannamees,
hüüab uuesti: «Sa kuuled, mõisasaks, hoia eest I
Muidu tuleb hobu otsa!»

63

Ei sünni paremat. Rannamees ajab hobuse
otsekohe härra poole Aisa ots käib härrale vastu
rinda ja härra kukub «karkäuh» pikali. Ehma­
tades jookseb rannamees härra juurde ja näeb,
-et mõisasaks surnud.
Püüab mõisasaksa üles ajada, aga ei see
tõuse sugugi. Viimaks saanud ta otsusele, et
mõisasaks surnud. Mees häda täis, mis nüüd
teha? Aisa ots lõi härra surnuks. Pandnud
teise vankri peale ja viinud mere äärde. Seal
pandnud ta härra istukille lootsikusse istuma ja
saatnud selle niimoodi mere peale. Rannamees
läinud ära
Saarlane olnud merel kalal. See näinud
mõisasaksa, hüüdnud: «Hei mõisasaks, hoia
eest 1»
Ei mõisasaks tee väljagi. Saarlane mõtleb :
pagana pärast, kui uhked need mõisnikud on.
Ma hüüan hoia eest! ja tema ei hoia eest ega
vaata otsagi. Hüüdnud uuesti:
«Kui ei hoia
eest, ma löön mõlaga »
Ei mõisasaks tee ikka väljagi. Saarlane
virutab mõlaga Mõisasaks langeb lootsikupõhja.
Saarlane vaatab — mõisasaks surnud 1 Arvab,
et tema mõisasaksa tapja pidi olema, võtab teise
sülle, paneb pea ettepidi ja laseb «sulpsti» merre.
Merepõhjas on ka vist mõisasaks praegu, ega
teadnud keegi mõisarahvas, kuhu mõisahärra nii
äkki ära oli kadunud.

64

Rehest kõrtsi.
J. Ekemann, Tapalt.

Rehepapp maganud üksi mõisa rehes. Öö­
sel kuuleb t,a, et keegi teda läbi ukse hüüab r
«Jaan ae 1»
Tema vastab : «Mis sa tahad ?»
Ukse tagant hüütakse jälle:
«Hakkame
minema »
Rehepapp küsib: «Kuhu me siis lähme?»
«Sinna-tänna I» vastatakse õuest.
Rehepapp teeb ukse lahti ja vaatab, kes
seal peaks hüüdma, pole näha midagi. Paneb
jälle ukse kinni, seesama hüüdmine. Rehepapp
hüüab südame täiega: «Kes kurat seal karjub.»
Kohe sellepeale tulnud hulk mehi uksest
sisse ; võtnud rehepapi õlale ja uhtinud ligemasse
kõrtsi Seal olnud teisi seesuguseid ju enne hea
hulk koos.
Rehepappi peetud hästi üleval;
viina ja õlut olnud nii et küll sai.
Peale
poole ööd viinud mehikesed jälle rehepapi ilusti
sinna tagasi, kust tõid ja kadund ise üksteise jä­
rele ära
Sedaviisi teinud nad igal õhtul Rehepapp
rääkinud seda lugu ka teistele Teised ei usu,,
lähevad rehepapi juurde öösel, et vaadata, kas
tõsi on, mis ta räägib. Aga ei siis ole kihku
kahku kuulda, kui rehepapil seltsimehi on. Tei­
sed pidasid rehepappi suureks valelikuks. Nii­
pea aga kui rehepapp üksipäini rehes oli, viidi
ta jälle kõrtsi.
Ühel hommikul leiti rehepapi müts rehe
põrandalt, aga teda ennast polnud kusagil näha.
Vist viisid kuradid ta enese juurde päriselt ela­
ma, et siis neil enam pole tarvis rehes käia.

65

Imelik kõrts,
O. Hintzenberg, Amblast.

Mees läinud kõrtsi vastlaõhtut pidama. Tei­
nud enesele kaunis sooja pää, võtnud siis hobuseohjad pihku ja hakanud koju sõitma. Sõites
jäänud tukkuma. Korraga jäänud hobune seis­
ma.
Mees tõstnud kirudes pead, et hobuse
seismajäämise põhjust vaadata. Näinud : hobune
seisnud tuledega valgustatud maja ees. Majast
kostnud pillimäng, tantsutrampimine ja müra
välja.
«Näe imeti» mõtelnud mees. Hobune kee­
ranud kõrtsi juurde tagasi. Kõrtsi tunnistades
saanud aga aru, et see mitte see ei olnud, mille
juurest ta vähe aja eest ära sõitis. Kõrtsitoast
tulnud inimesi välja, need tulnud temale lahkesti
vastu, aidanud hobuse kinni siduda. Andnud
ka heinu ette, et loomal igav ei oleks ning kut­
sunud mehe siis kõrtsi.
Kõrtsi astudes näinud mees seal palju tant­
sijaid Pillimängija tõmbanud kõrtsi laua peal
pilli. Mehele antud viina ja õlut, pistetud ka
sigar suhu ja kutsutud siis tantsima. Mees ol­
nud sellega nõus : kõrts olnud üsna külmavõitu
ja mehel olnud juba ennegi külm.
Küll mees siis tantsinud. Olnud täis tubli
tantsumees, varsti hakanud juba soegi. Mees
visanud esiteks kasuka maha, siis kuue ja vesti
ning tantsinud edasi. Hakanud kesköö jõudma.
Umbes kukelaulu ajal käinud otsekui plah­
vatus. Mees leidnud enda lausa pimedast. Enese
ümber katsudes leidnud, et metsas kännu otsas
istub. Seljast võetud riided olnud istumise all.
Hobune olnud puu külge kinni seotud, sipelga-

66

hunnik ees. Käbi olnud mehel sigari asemel suus.
Mehe nahk auranud aga külmast ilmast ja särgi­
väel olemisest hoolimata, Katsunud, et riided
selga saanud ja hakanud nüüd kodu poole mi­
nema, kuhu ta varsti õnnelikult jõudnud.

Vanapagana pill.
J. Kukrus, Pärnust.

'Vanast oli üks poiss kõrtsist tulnud lõõtsapilli mängides. Korraga tulnud üks saksa tõld
temale vastu ja härra ütelnud: «Meil on täua
suur pidu., tule meile mängima »
.
Poiss vastanud, et temal mitte aega ei ole,
homme olla tööpäev, siis ei jõuda ta tööd teha
Härra aga vastanud : «Küll mina kõik seda
maksan »
n ...
Poiss istunud tõlda ja sõitnud uhe suure
tuledega valgustatud lossi ette ja astunud härraga
lossi. Poisile antud pehme leentool ja kästud
mängida. Küll ta sääl mänginud ja saksad,
keda väga palju olnud, küll meeste- küll naiste­
rahvaid, tantsinud väga imelikke tantse.
Kui küllalt tantsitud, maksetud pillimehele
rohket palka ja saksad kadunud ära, loss aga
jäänud kottpimedaks.
Kui hommik jõudnud,
tulnud rehepeksjad lossi ja poiss näinud, et ta
kaksiti reheparre peal istunud, ehk ta küll õhtul
pehmes leentoolis oli aset võtnud.

67

Kolme koeraga mees.
A. Kivi, Hõbedalt.

Ühte kõrtsi tulnud kord mees, kellel kass
olnud. Seal kõrtsis olnud väga palju hiiri ja
rotte.
Mees palunud kõrtsist öömaja. Lubatud.
Mees heitnud magama; pandnud kassi oma
peaotsa.
Kogu öö jooksul püüdnud kass hulk hiiri
ja rotte kinni ning söönud ära.
Teisel päeval märganud kõrtsmik imestusega; mis kass teinud. Ta polnud enne veel kassi
näinud. Tahtnud kassi ära osta ja pakkunud
kallist hinda. Mees pole müünud.
Viimaks ütelnud kõrtsmik :
«Mul on kolm vägevat koera; anna siis
nende eest see kass minule.»
Sellega olnud mees nõus. Andnud kassi
ja võtnud koerad. Kõrtsmik ütelnud:
«Nende koerte nimed on : kuule, näe, murramaha. Kui tahad teada, kas midagi iseäralikku
kuulda on, ütleb koer «kuule» kohe sulle seda.
Kui tahad teada, kas midagi iseäralikku näha on,
ütleb koer «näe» seda sulle kohe. Tahad midagi
maha murda lasta, siis teeb seda koer «murramaha » Sul on vaja neid ainult käskida, näha
ohk maha murda.»
Mees võtnud koerad ja hakanud ära mi­
nema
Varsti tulnud talle nõialoss vastu. Sinna
mõtelnud koertega mees minna.
Ta lasknud
koera «murramaha» abil kõik väravad ja uksed
murda ja läinud lossi vangikeldrisse.

68

Vangikeldris olnud kolm kuningatütart van­
gis. Need hakanud rõõmu pärast käsi kokku löö­
ma ja hõiskama:
«Vaeh 1 ristiinimene ! kuidas sina siia oled
saanud ? Eks sa tea, et kes siia kord satub, siit
enam see ei pääse.»
Mees vastu :
«Seda tean ma küll, aga pole kartust, need
koerad aitavad mind. Ma tulin teid päästma.
Ta viinud kuningatütred välja. Käskinud
koera «kuule» kuulata, kas midagi kuulda on.
See vastanud, et väga kaugel sõidumürinat
kuulda on. Kuningatütred ütelnud, et see kõige
noorem nõid on, kes koju tuleb
Mees käskinud koera «näe» vaadata, kas ke­
dagi näha on.
See vastanud, et umbes 300 versta peal noo­
rem nõid kodu poole sõidab.
Varsti olnud ka noorem nõid kodus. Tei­
nud kuningatütreid nähes väga kurja näo, püüd­
nud siiski koertega mehe vastu lahke olla ning
tulnud üsna mehe ligidale.
Korraga karanud ta mehe kallale, et seda
ära kägistada ja nahka panna. Mees aga ütelnud :
«Murramaha 1»
Ah sa ime, kui «murramaha» nõia kallale
karanud ja selle kohe maha murdnud.
Üks kuningatütar oli vaba.
Mees käskis koera «kuule» kuulata, kas
veel midagi on kuulda. See vastanud, et sõidumürin on kuulda. Koerte mees käskinud koera
«näe» vaadata, mis näha on. See ütelnud, et
keskmine nõid koju sõidab.
Varsti olnud ka keskmine nõid kodus.
Kurja näoga vaadanud ta kuningatütarde peale.

69

Püüdnud siis koertega mehe vastu lahke olla
ning tulnud üsna mehe ligidale.
Korraga karanud ta mehe kallale, et seda
ära kägistada ja nahka panna. Mees ütelnud:
«Murramaha »
Silmapilk murdnud «murramaha» nõia ära.
Teine kuningatütar vaba.
Mees käskis koera «kuule» kuulata, kas veel
midagi kuulda on. See vastanud, et sõidumürin
kaugelt kuuldub. Koerte mees käskinud koera
«näe» vaadata, mis näha on See vastanud, et
kõige vanem nõid kaugel kodu poole sõidab
Varsti olnudki vanem nõid kodus. Hirmsa
näoga vaadanud ta kuningatütarde peale. Püüd­
nud siiski koertega mehe vastu lahke olla ning
tikkunud mehe ligidale
Korraga karanud ta mehe kallale, et teda
ära kägistada ja nahka panna. Mees ütelnud :
«Murramaha.»
Ah kui see koer karanud nõia kallale, siis
pole olnud muud kui ragin taga, kuid see nõid
oli liig tugev ja koer ei ole üksi temast jagu
saanud.
Mees ütlema: «Kuule ja näe!»
Koerad «kuule» ja «näe» karanud «murrainahale» appi ja nüüd polnud nõiast muud kui
tükid taga.
Kuninga kolm tütart olid nüüd päästetud.
Koerte mees viinud nad kõik 'oma isade
juurde tagasi. Kõige ilusama kuningatütre saa­
nud koerte mees omale naiseks ja selle isalt poole
kuningriiki päranduseks. Koerad kadunud ise­
enesest tema juurest ära.

70

Hobuse noorskamine.
M. Aija, Veelt.

Ühes kõrtsis olnud hulka mehi koos, kus
kõiksugu asjade üle juttu aetud. Üks mees kaebanud teistele, et tema hobune ei söö kuidagi
moodi heinu ; kui neid tema ette paned, igakord
peab noorskama ja eemale kippuma.
Meeste seas olnud ka üks Saaremaa mees,
see ütelnud: «Kas sinu hobune siin on, eks
vaatame, mis tal siis viga on.» Mehed läinud
hobust' vaatama. Peremees pakkunud hobusele
heinu. Niipea kui ta heinad maha pannud, ha­
kanud hobune noorskama ja tagasi ajama. Saa­
remaa mees ütelnud: «Kuidas siis hobune heinu
peab sööma kui külamees hundipoja heinte sisse
on pannud » Ta läinud, tallanud jalgega heinte
peal ja ütelnud : «Noh nüüd pole enam karta,
et ta hobust hirmutab » Sestsaadik hakanud ho­
bune sööma ja ei ole enam ilmaski kartnud.

Sisalik viinaklaasis.
P. Scheller, Orgitalt.

Kaks*meest istunud ühes kõrtsis leti ääres
ja puhunud juttu. Üks neist olnud postipoissja teine talumees. Talumees ostnud pool kortlit
viina, rüübanud ise enne ja pärast pakkunud
postipoisile. Postipoiss, kellePaga sarnased vigu­
rid tuttavad olid, ei rüübanud mitte kohe, vaid
pani peo klaasipõhja alla ja vaatas sinna sisse.
Kohe näinud ta, et viina sees väike sisalik üm­
ber ujunud. Silma nähtavalt paisunud see ikka.

71

suuremaks. Äkilises vihas andnud ta mitu tulist
kõrvalopsu talumehele õpetuseks, et teinekord
viienda käsu vastu ei peaks eksima ja läihud kõrtsiuksest välja.

Kerjaja öömajal.
A. Reimann, Hanilast.

Kerjaja palunud kõrtsimehelt öömaja. Kõrt­
simees ütelnud : «Kui sa kõrtsi eestoas tahad
magada, mis väga külm on ; paremat mul sulle
anda ei ole.» Kerjaja : «Ei sellest pole viga midagi,
kui aga varju alla saan » Jäänud öömajale. Öö­
sel haukunud koer õues õige käredasti. Kerjaja
ütelnud Kõrtsimehele: «Mine õue, vaata, mis see
koer sääl haugub» Kõrtsimees: «Mis sääl vaa­
data on, et teekäijad lähevad mööda, eks ta hau­
gu nende peale » Läinud siiski vaatama. Tul­
nud tagasi. Kerjaja küsinud: «Kas oli õues
midagi näha?» Kõrtsimees pole kerjaja küsimuse
peale midagi vastanud. Jälle haukunud koer.
Kerjaja käskinud jälle kõrtsimeest vaatama minna.
Kõitsimees läinud. Tulnud tagasi, pole sõnagi
lausunud. Kolmandat- korda haukunud koer ja
keijaja ütelnud : «Kõrtsipapa, mine vaata veel,
mis ta sääl haugub ?» Kõrtsimees läinud. Vaaaa.D,ll(^ *ia tulnud tagasi, ilma et kellelegi oleks
lääkinud, mida ta õues näinud. Hommikul kü­
sinud keijaja kõrtsimehelt : «Mis sa õues nägid,
sest sa käisid kolm korda, ometi pidi igakord mi­
dagi näha olema.» Kõrtsimees vastanud: «Esi­
mesel korral oli kõik kõrtsiesine surnud hobuseid,
veiseid ja muid loomi täis; teisel korral nägin

72

surnuid inimesi maas olevat ja kolmandal korral
oli kõik kõrtsiesine ja kaugemad kohad viljakotte
täis » Kerjaja ütelnud selle peale : «See tähen­
dab, et pea tuleb suur surm, esiti surevad loo­
mad, selle järele inimesed ja siis on vilja küll
järel, aga pole neid, kes vilja ära söövad.»

Vaesuse kaotaja.
J. Prooses,

Tornimäelt.

Kord ühe kõrtsi juures jutustanud külamees
teisele oma puudust, et tee, mis sa teed, muretse
mis sa muretsed, aga vaesus kipub ikkagi vägisi
kallale. Mõni mees näikse üsna vähe muretsevat,
aga jõudu küll, räägitakse, et vedajad on, peaks
mulle ka vedajad tooma 1 Mees kellele niisugust
juttu räägitud, olnud ise vedajate tegija. Mees
ütelnud : «Hea küll, ma tahan sulle anda, tule
natukese aja pärast hoovi » Natukese aja pärast
kutsunud siis' külamees vaesemehe kõrtsi hoovi ja
ütelnud kahele hilpharakale: «Vaata, teie peate
nüüd selle peremehe sulaseks saama, olge hool­
sad !» Nüüd hakatud vaesele mehele vara küllal­
daselt kätte vedama, aga viimaks tüütanud mehi­
kesed peremehe siiski ära, ikka ühtepuhku kisen­
danud : «Anna tööd, anna tööd!» .Kui peremehe
kannatus üsna otsas olnud ja mehikesed jälle
tööd peale ajanud, peeretanud mees ja ütelnud ;
«Püüdke nüüd hais kinni ja tooge mu kätte!»
Mehikesed pandnud küll tuhat nelja haisu järele,
aga ei saanud kätte. Sestsaadik saanud mees
jälle oma sulastest lahti.

73

Kõrtsmiku tulihänd.
A. Kivi, Rakverest.

Üliel kõrtsmikul olnud tulihänd. See oli
talle juba küllalt vara sisse kandnud. Kõrtsini*
kui tõusnud oma hinge pärast juba hirm. Taht­
nud sellepärast tulihännast lahti saada.
Ükskord olnud kahe mõisa teomehed seal
kõrtsis peatamas. ühe mõisa mehed ikka torki­
nud seda tulihända, teise mõisa mehed jälle pai­
tanud ja silitanud teda.
Tulihänd kandnud aga torkijate reed kõik
puude latva : hobused viinud sügavasse kuristikku.
Paitajate regedele kandnud aga palju viljakottisid.
Teomehed läinud välja Torkijad pole oma
hobuseid kusagil näinud; paitajatel olnud aga
viljakotid rees
Viimaks leidnud torkijad omad reed puude
otsast; hobused leidnud nad sügavast kuristikust
ülesse
See oli nüüd nende palk
Kord tulnud sant sinna kõrtsi. Sellele pak­
kunud kõrtsmik oma tulihända Sant kohe ka
nõus. Tehtud tulihännaga 10 aasta peale kaup.
Siis pidi tulihänd sandi hinge pärima.
Kõrtsmikul hea meel, et hingepärijast lahti
sai; andnud veel kaks rubla sandile tulihännaga
kaasa —
Tulihänd kandnud sandile 10 aastat vara,
siis oli sant ka jõukas mees.
Nüüd ka sandil mure — küll kurinahk pea
Tinge pärib. Mõtelnud ja mõtelnud, kuidas nüüd
ise tulihännast lahti saaks.
Sant käskinud tulihännal kirikutorni otsa
linaseemnetest kuhja teha,

74

Tulihänd vabandama et, «Ei ma seda kiili
saa, ma kardan kirikut. Saada mujale.»
Sant pandnud mehikese püsti ridva otsa
linaseemnetest kuhja tegema.
Tulihänd kandnud hulga seemneid kokku ja
hakanud ridva otsa kuhja tegema. Aga ridva
otsas ei ole enam seisnud kui paar seemet Kuh­
jast ei juttugi.
Läinud siis kus see ja teine ja jätnud ka
sandi hinge pärimata

Kõrtsimehe naisevõtmine.
J. Hünerson, Karksist.

Ühekorra elanud üks poissmees kõrtsimees
ühes oma seitsme siidipoega Mõelnud ka naist
võtta, aga omast linnast pole kuidagi saanud.
Läinud siis nõia juurde nõu küsima. Nõid õpe­
tanud : «Käi sakste treppide peal ja kuhu jalapülikimise raua külge jalg kinni jääb, säält saad
naise. Jalg pole aga kuhugi kinni jäänud. Läi­
nud siis viimaks veel ühe pütisepa trepile, kuhu
aga jalg kinni jäänud. Pütisepal olnud kaks
tütart Vanem tütar pole tulla tahtnud, noorem
aga küll. Mehel olnud hea meel, läinud siis kõrtsi
purjutama. Teistel olnud paha meel, et mees nii
halvast soost naise võtnud.
Üks kelm läinud selsamal õhtul kõrtsimehe
noore naise magamiskambrisse, varastanud laua
pealt laulatussõrmuse ära ja viinud kõrtsi, näida­
nud mehele ja ütelnud, et vaata, mis ma su nai­
se käest sain. Kõrtsimees ja seitsme siidipoe
omanik vihastanud selle üle kangesti, Lasknud

75

pütisepal suure klaasist akendega vaadi teha . ja
ajanud naise ühes kõige sõrmusega vaati ning
lasknud vaadi merre. Nii jäänud jälle naisest
ilma

Rätt läheb odras.eemet tooma.
P. Scheller, Orgitalt.

Ükskord seisnud teekäijad Pärnu maantee
ääres ühe kõrtsi ees. Olnud õhtune aeg. Korra­
ga näinud nad ratti metsast välja tulevat ja kõrtsi
eest üle tee venivat
üks kõrtsi ees seisjaist
meestest hüüdnud järele: «Leenu, kuhu sa
lähed?» «Lähen N. mõisast odraseemet tooma.!»
vastanud rätt ja veninud peatamata edasi. Kõik
kõrtsi ees seisjad kuulnud mehe kui ka räti häält.
Imelik olnud see, et keegi pole rätis inimest ära
tundnud peale selle mehe, kes ratiga kõnelnud.

Joodik varrusid (ristseid) pidamas.
O. Hintzenberg, Koerast.

Elanud kord õige joodik mees. Ta käinud
väga tihti kõrtsis seda va’ elutilka võtmas. Nai­
ne pole sellega aga sugugi rahul olnud; tolmutanud mõnel niisugusel korral mehe naha tublisti
läbi. Joodik pole siis tihti joobnult koju läinudki
vaid maganud enne kusagil peatäie välja, sest
targa peaga jaksab ometi naisele vastu hakata —
Kord tuigerdanud mees jälle kõrtsist kodu poole.
Olnud juba sügisene vilu aeg. Mees kujutanud

76

oma endised tülid oma vaimusilma ette ja võtnud
nõuks mitte enne hommikut koju minna. Vaa­
danud ringi, kus puhata saaks Teest natuke ee­
mal välja pääl, olnud mõisa rehi. «Müüd on re­
hepeksu aeg see on soe, seal on hea puhata.»
Läinudki reheparsile, vili olnud parsil, mees
viskanud sinna sirgu. — Mees pole »veel õieti
magama saanud jäädagi, kui juba jälle reheuks
lahti tehtud ja keegi tuppa astunud. Sissetulija
võtnud tule ülesse, nii- et rägisenud ; mees parsil
saanud aru, et ta hammastest tule ülesse võtnud.
Kuid mees pole kartnud ; joobnud mees on väga
julge. Vaadanud, tulijal olnud suur kõrge toru­
kübar peas; aina isanda sorti mees. — See ha­
kanud nüüd rehetuba korda seadma : toonud nur­
gast pikad lauad, toolid, taldrikud, noa, viinapu­
delid ja kõik mis tarvis ning seadnud laua peale.
Siis, kui juba kõik korras, läinud ta õue ja vilis­
tanud kolm korda läbi hammaste Nüüd tulnud
tuppa suur hulk rahvast; küll mehi, küll naisi,
kõik toredates riietes. Mitmel naisel olnud väi­
kesed lapsed süles — ka paar õpetajat tulnud.
Nüüd hakanud söömine ja joomine Ka meeski
parsilt kutsutud sööma, otsekui oleks teatud, et
ta parsil on. Kui nad söönud ja joonud olid
läinud mees jälle suurte sakste jalust parsile ta­
gasi. üks mees tulnud temale järele, suur saiakannikas käes, ütelnud: «Vii see koju naisele
ega ta siis enam ei riidle » Toppinud saiakannika
hoolsasti mehele põuetasku. Nad korjanud nüüd
laualt toidud ära ja hakanud ristimise vastu
seadma
Juba olnud vaderitel lapsed kätte peal
valmis ja õpetajad ametitoimetust algamas seal —
«kukeleegu 1» kostnud kuke laul, kõik olnud
kadunud ja tuba pime. Mees keeranud teise
külje ja uinunud magusasti. Kõht varruroogasid

77

täis, mis nüüd viga magada. Nagu ikka nii ka
nüüd võttis naine meest tõrelemisega vastu, mil­
lest aegamööda riid oleks tekkinud. «Kus sa
laisklesid nõnda kaua, päev juba lõunas.» —
«Varrusid pidasin, mis sa kohe nii väga kaagu­
tad.» — «Soo-oh või varrusid. Kus need olid?»
pärinud naine uudishimulikult. — «Eks rehes » —
«Rehes, kes seal varrusid peab.» Nüüd seletatanud mees naisele kõik varruloo ära, kuid naine
pole uskunud. Viimaks tulnud mehele meelde,
et talle ju tükk saia kaasa antud. Võtnud ande
taskust välja, see pole muud olnud kui — pool
hobusekapja Sestsaadik jätoud mees joomise ja
naine riidlemise sootuks maha, sest nad saa­
nud aru, et need põrgulised ise olid, kes seal re­
hes varrusid pidasid.

Kaval varas.
O. Hintzenberg, Tapalt.

Taluperemees läinud kõrtsis ühe mehega
vaidlema. Peremees ütelnud: Seda pole veel
juhtunud, et minu majast midagi ära on varas­
tatud. Mul kaks tigedat koera, need teevad va rü­
gate pü&sid kohe sõredaks. Võõras mees ütelnud :
«Tahad, ma varastan su koerad ja teen ka sulle
omale tubli tüki, nii et kaua saad mälestada.» —
«Ei usu 1» vaielnud peremees. «Veame kihla saja
rubla peale » «Veame minugi pärast, ütelnud va­
ras «saja rubla peale » Vedanudki. Varas ost­
nud head liigud, andnud peremehsle veel kojuminemisekski kaasa. Käskinud seda lugu ka
kodus omale rahvale rääkida. Peremees läinud

78

koju, rääkinud seal sulastele, tüdrukutele ja pere­
naisele seda lugu. Nad joonud siis üheskoos viina
künni kõik joobnuks jäänud. Varas tulnud öösel
pimedas, kui paraja aja arvanud olevat; võtnud
laia koti kaasa. Luuranud siis tasakesti koerteputka juurde. Koerad pole sugugi kuulnud, et
mees tuleb. Varas seadnud koti putkasuu ette
ja koputanud siis vastu putkat Haukudes jooks­
nud koerad välja, õnnetuseks kohe koti sisse.
Nad hakanud seal tublisti rabelema, vargal pole
paremat nõu olnud kui tapnud koerad ära. Ripu­
tanud siis ühe koera kotta varna otsa ja teisel
lõiganud kõhu lõhki. Ta pandilud koerte soolikakimbu viinauimastuses magavate tüdrukute va­
hele. Puistanud koeramao sees oleva kraami pe­
remehe ja perenaise asemele. Sulased, kelledel
mõlematel pikad juuksed olnud, sidunud ta juuk­
seidpidi ühte. Läinud siis -hirvitades minema —
Perenaine ärganud kõige enne viinauimastusest
Tundnud paha haisu, ase olnud ka rabane. Ar­
vanud, et peremees alla teinud. Hakanud teda
ülesse äratama, üteldes : «Sedap sa alati kõrtsis
käid ja viina jood, nüüd ei jäksa sina ennast
enam pidada ja teed juba asemele.» Peremees
pole arvanud oma jao olema ja ütelnud : «See
sinu oma tegu!» Nad vaielnud ja riielnud kaua.
Viimaks ärganud noorem tüdruk ülesse. Leidnud
asemelt ühe sooja ja libeda kimbu. Ajanud ka
vanema tüdruku ülesse ja ütelnud sellele : «Sedap
sina möllad ikka mõisapoistega, näed nüüd, mis
sul siin on.» — Vanem tüdruk pole ka mitte
seda omaks võtnud, vaid ütelnud : «Ise möllad
üleaia Jaaniga, sinu oma jagu.» Sulased ärga­
nud ülesse. Üks tahtnud ülesse tõusta, kuid juuk­
sed olid neil ühte seotud, mõlemil olnud väga
valus. «Miks sa karvust kisud?» karjunud esi­

79

mene.
saanud
kihlveo
kunagi

«Ise kisud mind,» karjus teine. Viimaks
kõik eksitusest aru Varas saanud oma
järele sada rubla. Peremees pole enam
kiidelnud.

Viiulimängija.
A. Kivi, Hõbedalt.

Korra olnud viiulimängija. Pole ta midagi
mänginudki, aga uhkustanud mehike alati, et
tema viiulimängija. Käinud alalõpmata kõrtsides
mängimas. Mänginud ja teised tantsinud. Kõik
pidanud mehest palju lugu.
Ükskord kui viiulimängija parajasti kodus
olnud, tulnud keegi mees tema juurde ja ütelnud :
«Tule meile viiulit mängima.»
Ta pole tahtnud minna, et mees on tund­
mata, kuid läinud siiski.
Võõras mees viinud ta suurde metsa Metsa
sees olnud tore kõrts. Sinna sisse viidud viiuli­
mängija.
Palju saksarahvast oodanud teda sääl ja
olnud valmis tantsima Niipea kui ta sinna jõud­
nud, pandud ta kohe mängima ja saksad" haka­
nud tantsima.
Viiulimees mängib vähe aega ja ootab, et
saksad ehk lähevad puhkama ja et tema ka saaks
puhata. Ei! muudku kolberdavad aga pealegi.
Vahest käib mõni akna juures, pistab sõrme pu­
delisse, mis aknal oli ja kastab silmi.
Ena ometegi jäävad kord seisma. Lähevad
kogu kupatusega teisi tuppa.

80

Viiulimees astub akna juurde ja pistab ka
sõrme pudelisse ning kastab silmi. Imet! ta ei
ole kellegi lossis, vaid kesk suurt metsa, väikese
lagendiku peal. Istepaigaks olnud tal känd.
Saksad pole kellegi saksad olnud, vaid täied
kurjadvaimud, sabad taga, sarved peas ja kabjad
jalgade otsas. Nad ütelnud viiulimehele : «Anna
nüüd viiulile jemu »
Andnudki jemu. Saksad tantsinud, nii et
kabjad välkunud.
Viimaks tüdinenud viiulimees koguni ära.
Ta ütelnud : «Jumal hoidku, kui kaua teie tant­
site ?»
Vaevalt saanud mees selle sõna ütelda, kui
kurjadvaimud kõik nagu kuusekäbid viu ja viu
ära lendanud.
Viiulimängija jäänud üksinda ja läinud koju.
Sest ajast saadik tundnud mees kõik kurjad­
vaimud ära.
Kord olnud ühes peres pulmad. ATiulimängija olnud pulma «pillipuhujaks» tellitud.
Keegi võõras mees tulnud ka pulma lapu­
liseks. Kõik arvanud ta mõne härra olevat.
Viiulimängija näinud aga, et võõral sarved
peas j saba taga ja kabjad jalgade all olnud.
Võõras tantsinud alguses, pärastpoole haka­
nud vaidlema. Vaielnud mis kole. Viimaks
vaidlusest riid. Võõras löönud isegi pulmalisi
maha.
«Mis sa kurivaim koperdad ja riidled siin,
mes ? Katsu, et sa minema saad I» öelnud viiuli­
mängija temale
Võõras küsinud : «Aga kust sa mind tun­
ned ?»
Viiulimängija vastanud : «Miks ma siis ei
pea tundma ? Ise kutsusite mind ükskord endi

81

lossi viiulit mängima. — Ma nägin, et teie tihti
sõrme akna peal pudelisse panite ja siis silmi
kastsite. Ma kastsin ka ja nägin, et teie kurjadvaimud olite ja ma mitte lossis ei olnud, vaid
metsas kännu otsas. Näen nüüdki, et kurivaim
oled,»
Võõras küsinud : «Kumba silma sa kastsid ?»
Viiulimängija vastanud: «Pahemat.»
«Vups !» löönud kurivaim käe ja tõmma­
nud mängijal pahema silma välja. Ise läinud
oma teed.
Viiulimängija pole enam kedagi ära tund­
nud, ta pole ka enam kuhugi kõrtsi ega joodule
mängima läinud.

i

Kodukäijast.
O. Hintzenberg, Tapalt.

Laada ajal tulnud kõrtsi palju inimesi,
Kõrtsiruumid saanud öömajalisi nii täis, et pole
enam jalatäit ruumi olnud. Viimaks tulnud veel
kõrtsimehe juurde üks reisisell ja palunud öö­
maja. Kõrtsimees ütelnud, et ruum napp.
«Aga mis maja see sul sääl põllu ääres
on ?» küsinud reisisell.
«See oli enne kõrts, nüüd on mulle reheks.»
«Kas sinna ei võiks öömajale minna. Näib
ju aina uus maja olevat.»
«Uus maja on ta küll. Ei tea kuidas jutud
on tekkinud, et sääl majas käivad kodukäijad.
Mina ostsin need majad endise kõrtsmiku käest.
Päeval käivad ikka teenijad sääl, aga öösel ei

82

julge sinna keegi minna. Öömajale ei lähe keegi
sinna ammugi mitte, tondi jutud on kõigile liiga
tuttavad. Ega teiegi sinna öömajale lähe. Ma­
gage parem tuule ja taeva all.»
«Mina lähen sinna öömajale 1» ütelnud sell.
Võtnud kõrtsimehe käest küünla ja läinud. Tas­
sinud kubu õlgi endisse kõrtsikambrisse ja jää­
nud nende pääl magama.
Maganud juba esimese uinaku ära, siis oli
keegi teda unes seganud.
Segaja patsutanud
talle otsekui äratamiseks külje pääle.
Reisisell hõõrunud silmi. Ta näinud kuu­
valgel, et tema ees keegi inimene särgi ja alus­
pükste väel seisnud: «Mis sa tahad!» küsinud
sell ja ulatanud käe tikutoosi järele välja, et tuld
ülesse tõmmata, «Ära tõmba tuld!» keelanud
kodukäija. «Sa ehk hakkaksid mind tulevalgel
kartma. Parem kuula, mis ma sulle räägin :
Sellesama kambri all, kus sa praegu magad, on
kelder. Kanguta hommikul paar lauda ülesse,
siis näed kohe. Mind tapeti mõne aasta eest ära
ja visati sinna keldrisse
Tapja ei saanud aga
minul kaasasolevast varandusest kasu, ta ei jul­
genud seda tarvitada, mattis selle keldrisse minu
külje alla. Võta minu pahema käe nimetissõrme
luu, mata see õnnistatud maa sisse. Varandus
kaeva välja ja võta omale Oleksin ehk ammugi
ärapääsenud kui mitte inimesed nii arad poleks
olnud ja minu eest ärapõgenenud »
Valge inimene kadunud äkitselt ära. Reisi­
sell mõtelnud kuuldud loo üle järele. Viimaks
uinunud magama.
Hommikul kangutanud põrandalauad ülesse.
Leidnudki nende alt keldri. Keldris olnud ini­
mese luukere. Mees võtnud pahema käe nime­

83

tissõrme luu mahamatmiseks. Leidnud ka luu­
kere alt hulga kuld- ja hõberaha.
Sestsaadik hakanud kõik julgesti seal öö­
majal käima, kuuldes, et üks reisisell seal öömaja
pidanud. Seda pole aga keegi teadnud, et reisi­
sell kodukäija ära kaotaski
Tähelepanemise väärt on ka see, et kõrtsi
•endine kõrtsimees selsamal päeval hirmsa valuga
hinge heitnud, mil sell sõrmeluu maha matnud.

Kodukäija.
V. Veelmann, Rakverest.

Üks mees läinud ühest kõrtsist jala pimedas
Teinepool kõrtsi olnud lepavõsastik.
mööda.
Äkitselt tulnud võsastikust üks hall kogu välja
ja liõisanud : «Kuhu sa lähed?»
Mees hakanud kartma ja kükitanud põõsa
taha maha, ta tahtnud näha saada, kes see õige
on. Vaadanud : üks hall kogu ja peenikesed
jalad all kui kepid. Need hakanud tema ees
minema. Mees kartnud ja läinud taga. Korraga
kadunud see tema silmade eest ära. Suur plagin
nagu saelaudade kokkutagumine olnud veel
pärast seda lepikus kuulda. Peale selle olnud
teine koid veel seda lepikus kuulda
Mis see
muud võis olla kui kodukäija

84

Julge mees.
T. Lepp-Viikmann, Hai j alast.

Kord purjutanud õhtu hilja ühes kõrtsis
üks mees. Teised nõnda ütelda vedelikuyõõrad
olnud juba läinud.
Kõrtsmik mehele ka nõu andma, et aeg on
ju ära minna
Ei mees pole sellest väljagi tei­
nud, öelnud omal aega küll olema : «Kus mul
kiire, kodukäijaid ma ei karda ja raha on mul
veel, et võin pummeldada, ega ma homme enam
teile tule, täna võtan mis võtan ja siis olete mi­
nust vähe aega üsna vait » Noh hea küll, võtnud
siis veel ühe napsu ja kaks, kolm tagant järele
oma nahkpauna hoida. Viimaks saanud ometi
nii pikale, et sealt kodu poole hakanud tulema.
Taevas olnud selge, kuu paistnud heledasti, vähe
värsket lund olnud maas, Noh mehel siis ka
hästi valge, nii et oma suure kõhu ja raske peaga
läbi pääsis, sest tee pole mitte kitsas olnud.
Teerajad aga läinud laiema jao küngastikustläbi, nii et ta mitu korda pidanud mõõtma kui
kaugel õige tee on. Viimaks üsna õige tee ligi­
dal silmanud mees maast ülestõustes, et üks teine
mees ka maast üles tõuseb, tema kõrval kõnnib
ja ikka tema poole tuleb.
Mis nüüd teha, mis see muud on kui kodu­
käija kaapjalg, ei mehel aita muud kui võtabpussnoa puusast (tupest) välja ja kodukäija
kallale
Küll ta pistnud siia ja sinna ei jää maha
tee mis tahad, ikka kipub mehe kallale, muud
kui torgi aga peale ühtelugu.
Viimaks väsimus mehel peale tulemas, aga
teine ei anna alla. Õnneks läinud taevas pilye,.

85

kuu kadunud pilve taha ja kuuga ühes ka must
mees.
Mees vaadanud veel kord oma ümber, kas
on veel näha, et aga kedagi enam näha ei olnud,
pannud sealt jooksu, ikka otse kodu poole läbi
muda ja vee, mis ees oli, ikka läbi. Viimaks
saanud väsinult koju, saanud veel ukse käepide­
mest kinni võtta ja hüüda . «Naine, tule tondid
söövad mind ära.» Siis kukkunud mees maha
Naine hüüdmist ja kukkumist kuuldes kohe vaa­
tama, kes ukse taga on. Mees olnud ukse all
maas üleni mudaga määritud. Naine küsima :
«Kust sa mudaseks said, tõuse ometi ülesse.»
Mees vastu: «Ei, ma ei ole mitte mudane, vaid
ma olen üleni tondi verega » Tõusnud siis maast
ülesse ja kobinud tuppa, sääl seletanud, kuidas
tal tee peal kodukäija tüliks olnud.

Härra hobused.
P. Ariste, Noarootsi Osterbüst.

Türgi sõja ajal, kehval ajal, oli Ridala rah­
vast Lätimaal tööl
Teel juhtunud ühel mehel
niisugune tükk. Olnud liig pikk kõrtsi vahe.
Mees mõtelnud: «Peaks hobune tulema, võtaks
peale !» Korraga sõidab härra tõllaga järele :
«Mis sa rääkisid ?» — «Ei ma rääkinud
midagi. Ma muidu ütlesin, et pikk tee, võtaks
mõni pääle.»
Härra ütelnud : «Istu pääle »
Mees istunud pääle. Härra pannud sigari
•ette; andnud mehele ka Tuld närinud paberi­
tükist hammaste vahel.

86

Jõudnud väikese maja juurde. Härra ütel­
nud mehele:
«Hoia muhobused kinni. Mul
on siin härg
kaubelda » Mees oodanud kuuni
härra veidi
aja pärasttagasi tulnud.
Härra
näidanud mehele hobuseid ja küsinud: «Kas
tunned neid hobuseid?»
«Kust ma neid tunnen,» vastanud mees
Härra ütelnud: «vaata, neil on kiri laka
all » Mees
vaadanud: teine olnud Kolovere
krahv, teine Rannamõisa kindral.
Härra ütelnud : «Siit sain kolmanda hobuse
juurde »
Vahepääl jõutud kõrtsi juurde. Mees läi­
nud maha Jutustanud kõrtsmikule teel kuuldud,,
nähtud lugu.
Kõrtsmik ütelnud : «Sel mehel pole loomi,
ei hobust, ei härga » Hommikul kuuldud, et
mees riielnud naisega öö otsa, künni poonud
enese üles.

Hundid kooljat tagaajamas.
V. Veelmann, Rakverest.

Üks mees joonud enese kõrtsis täis ja läi­
nud siis kodu poole. Tee peal läinud ta metsa
ja jäänud puu alla magama, Kui magamast
üles ärganud, olnud tal kangesti külm. Ta läi­
nud mööda metsa edasi ja leidnud ühe heinalao,
Laosuu olnud ülevelt lahti, tema läinud sinna
sisse ja heitnud heinte pääle magama
Korraga kuulnud mees metsas kanget kisa,,
kodukäija jooksnud lao juurde, roninud mööda
seina ülesse ja istunud laosuu pääle. Hundid
ajanud teda taga ja jäänud laosuu ette ootama,

c

87

et teda kätte saaksid. Kooljas näidanud ja pakunud huntidele jalgu ja öelnud: «Kuts, säb
see laia ja jälle teist: kuts säh see laial» Ise
ikka vaadanud üle õla mehe poole lattu ja ütel­
nud ; «Mehike, mehike, kaela murran!»
Mees mõtelnud, et mis nõuga ta kooljast
lahti saaks. Heinalaos olnud üks heinahang.
Ta võtnud salaja selle orgi kätte ja löönud laia
pakkumise ajal kodukäijat. See kukkunud huntide
kätte. Selle järele kuulnut mees kanget kilinat,
sest hundid söönud kaapjalga kõige kontidega,
nii et ragin taga ära

Mehe võitlemine.
J. Loiken, Kärlast.

Ühel pühapäeva õhtul, vist talvisel ajal,
tulnud ta Kihelkonna kirikust kodu poole, nõnda
kõneles mees. Kirikust väljatulles oli ta ka ki­
riku lähedal asuvas kõrtsis kord sees käinud ja
sellepääle kohe kodu poole tulema hakanud. Ta
tee Kihelkonnast koju, mis Karujärve idakal­
dal asus, oli arvata 12 km pikk.
Kui ta juba kodu lähedale Karujärve põhjaida nurgale n n. «Kõmini sillale» lähedale jõud­
nud, seisnud äkitselt üks mustas riides ja laia,
musta kübaraga, pika musta mantliga mees,
nagu maa põhjast tema ees, võtnud temal rinnust
kinni ja küsinud: «Kus sa käisid?» «Käisin
Kihelkonna kirikus,» kostnud ta. «Aga miks sa
Pajumõisa kõrtsis ka käisid ?» ütelnud mees ja
püüdnud teda maha visata
Suure vaeva ja rabelemisega jõudnud ta
ennast tema käes püsti hoida, sest ta oli selajal

88

noor ja tugev mees. Viimaks märganud ta, et
tontlik mees ennast kõige väega rabeledes ikka
kuu poole püüdnud hoida ja kui ta vari tema
peale langenud, siis tunnud ta, et tont hoopis tu­
gevam olnud. Jõudnud tema aga ennast kuu
poole hoida, nii et tema vari tondi peale lange­
nud, siis olnud ta hoopis nõrgem
Viimaks kadunud tont äkitselt kui maa
põhja. Koju jõudes jäänud mees selsamal ööl
raskesti haigeks ja pidanud 7 nädalat raskes tõves
vaevlema enne kui jälle terveks sai,
Lisaks tähendan siia juurde, et mees yiinasõber ei olnud, et ta purjusolekut kõrtsis seeskäimisest oletada oleks võinud. Ta oli palvevennaliku meeleline mees ja põlgas viina täiesti.
Ka ei olnud ta sugugi tühja loba ajaja, vaid
ennem vähese, tõeliku jutuga mees, seda tõenda­
vad kõik, kes teda lähemalt tundsid ja seda ma
tean ka ise. Siis oli see jutt küll imelik kuulda
ja sigitas palju kõmu ja arutamist sel ajal. Nüüd
on ta ise surnud, aga neid, kelle vastu ta seda
asja pärast jutustanud, elab suur hulk ja imesta­
vad praegugi selle asja üle.
Kes tontide olemasolemise pooldaja ja us­
kuja, nendel on asi arusaadavam, aga kes seda
mitte ei ole, need arvustavad ja imestavad prae­
gugi veel seda asja, kui see jutuks tuleb.

Kõrtsist mineku!.
J. Prooses, Tornimäelt.

Üks mees tulnud kõrtsist kodu poole, äkist'
näinud kilomeetri posti ääres seisnud üks lasu.
Mees tõrelema: «Mis sa k . . . . siin kükitad.»

89

See olnud aga kodukäija, karanud hammas­
tega mehe kraesse kinni ja tahtnud ära kägistada.
Mees oli tähele pannud, et kui ta kuu poole pöö*
ranud, nii et kuu vari kodukäija peal olnud, siis
•ei saanud kodukäija midagi teha ja mees olnud
tugev, kui aga kodukäija kuu poole pööranud,
siis pidanud ta mehe ära kägistama. Suure vae­
vaga jõudnud mees ennast kuu pool hoida ja
tassinud sedaviisi kodukäija koju ukse ette, seal
■olla siis kodukäija mehest lahti lasknud.

Hilpharakad.
J. Kala, Voorust.

Kord oli üks purjus mees kõrtsist kojutulles kuuvalgel ööl kahte valget kogu näinud lõunapoo.lt põhjapoole tantsides jooksvat, ikka ühe jala
pealt teise peale ja ise üksteise käest kinnihoidvat. Mehel tuli juba niisuguseid liilpharakaid
nähes hirm pääle, astus aga siiski julge ja kindla
sammudega edasi.
Varsti olid harakatantsijad joobnud mehe
kohta jõudnud ikka hüpates ja koledat vissi las­
tes, siis ütles teine teisele : «Kas meie teda nüüd
ka ühes võtame?» Teine jälle: «Ei võta reel,
tuleme teinekord temale ise järele, nüüd on meil
aega vähe.»
Nõnda rääkides olidki juba mehest mööda
hüpanud teine teisi poole ja jällegi olid nende
käed üksteise käes ja hüpasid edasi Mees koh­
kunud nõnda ära, et enam ei julgenud öösel
üksinda kõrtsis käia,

90

Kaimupoisid
A. Suurkask, Viljandist.

Vanast olnud moeks noorematel kõrtsi tant­
sima minna
Nii läinud siis ka ühel pimedal sügisesel
pühapäeva õhtul hea trobikond küla tüdrukuid
paari versta kaugusel olevasse kõrtsi. Nende tee
läinud ka ühest vanast katkuaegsest kalmust
mööda, mida aga tüdrukud sugugi pole kartnud,
vaid hõiskanud veel : «Kaimupoisid, tulge meiega
kõrtsi tantsima » Jõudnud siis ilma mingisuguse
äparduseta kõrtsi juurde, kust poisse arvanud
eest leida, aga mitte ühte poissi pole olnud.
Poisid olnud kaugema kõrtsi juurde läinud.
Tüdrukud mõtelnud natuke aega kõrtsis
istuda ja siis jälle koju minna.
Korraga aga läinud kõrtsiuks kärinal lahti
ja sisseastunud hulk isandamoodi riides olevaid
poisse üks olnud torupilliga Poisid hakanud
tüdrukutega mahedasti juttu puhuma ja neid
tantsima paluma, mida tüdrukud suures tantsuhimus rõõmuga vastu võtsid. Nüüd pole enam
muud olnud kui torupill töinama ja tantsu tul­
nud kui pipart. Tüdrukud olnud puruväsinud
viimaks, poisid aga pole väsimust veel sugugi
tundnud, vaid tahtnud vahetpidamata tüdrukuid
tantsitades surnuks tantsitada
Viimaks olnud tüdrukud nii väsinud, et
jalgu pole enam oma korra järele jõudnud tõsta,
sellepärast läinud neil poiste jalgadega tihti jalad
kokku ja nüüd tundnud tüdrukud, et poistel
väga pehmed ja külmad jalad olnud.
ühele
tüdrukule astunud poiss ka kogemata jala pääle,
see astumine olnud aga nii kerge ja pehme nagu

91

oleks kanapoeg jala pääl. Tüdrukud löönud kõik
kiubkauh laiali ja kalmupoisid — sest nemad nad
olid — pistnud uksest mürinal ja kolinal välja.
Tüdrukud ei ole enne hommikut enam julenud
kõrtsist koju minna.

Varastatud laps
Gerta Kaus, Palamuse kihelk.

Roela mõisa Keresse kõrtsis tapelnud vana­
pagan kõrtsilistega. Vanapaganal oli kõrtsi ahjul
varastatud lapsuke vahiks, kes pidi vanapaganale
teatama, kui kõuepilv tõuseb.
Eks pilv tõusnudki kiiresti. Lapsuke ei
pannud seda tähele, vanapagan nägi ennem ära.
Pilv tõusis üle järve kõrtsi kohta
Kõrtsi ees
järves on nii suur kivi, kui lieinasaad. Vanapa­
gan olla jooksnud kõrtsist välja otse järve, kivi
taha peitu pikse eest.
Pikne lõi kivi lõhki.
Pärast jäigi mees kadunuks, kes kivi taha jooks­
nud.
Poiss jäi alles, kes nüüd kõnelema hakanud,
kus tema peremees käinud ja mida teinud. Kus
pulmad olnud, läinud pulmamajasse sisse, ässita­
nud riidu. Perenaistele seadnud jala ette, siis
need komistanud sööginõudega, ühes kohas jälle
tapelnud mehed. Teine löönud teist õlenuiaga ja
löönud teise surnuks. Vanapagan samal silma­
pilgul löönud seaküpaga, aga seda muidugi
keegi ei näinud. Surmahoobi saigi mees seaküna
löögist.

92

Lapse vahetamine
J. Ekemann, Tapalt.

Kord sündinud tüdrukule laps.
Tüdruk
palunud sulast lapse pesemise viina tooma minna.
Sulane olnud nii lahke ja lubanud minna,
võtnud lähkri õlale ja läinud kõrtsi. Teeääres
metsa vahel istunud üks mees ja nikerdanud
puutüki kallal.
Kui sulane tema kohta saanud, küsinud ta
.sulase käest: «Kuhu sa lähed ?»
Sulane kostnud : «Lähen hobust vargile »
Küsinud mehe käest: «Mis siis sina teed?»
Mees vastanud : «Teen last ja lähen vahe­
tan inimese lapse ära »
Sulane küsinud jälle: «Kes sa siis oled?»
Mees vastu: «Ma olen kurat»
Sulane läinud edasi, võtnud kõrtsis viina ja
läinud koju. Tee ääres ei ole ta enam sedameest näinud, kes ennast kuradiks nimetas Ohtu
läinud sulane vommile magama Enne kukelaulu
kuuluud sulane isemoodi krabinat; ta teinud
silmad lahti, aga pimedas ei ole ta kedagi näi­
nud, siiski kuulnud ta, kuidas keegi toalae all
piuksunud. Sellepeale aevastanud tüdrukuiaps.
Sulane ütelnud: «Aitäh Jeesukesele.»
Üks hääl hüüdnud sellepeale toalaest : «Elkott, hobusevaras »
Sulane hüüdnud vastu : «Laku p . . . . t,
lapsevaras »
Siis kuulnud ta kuidas keegi toalaelt koli­
naga maha läinud. Peale selle jäänud kõik vaik­
seks.
Hommikul rääkinud sulane seda lugu teis­
tele ka. Et aga vanapagan enam last ei saaks

93

vahetada, siis tõmmatud kolm risti lapsekätki
peaotsa laua külge, mis teda nii kauaks eemal
hoidnud künni laps sai ristitud.

Lapse kimbatused.
Gerta Kaus, Palamuse kihelk.

Imakvere vallas, mis nüüd Kuremaaga
ühendatud, on Aoveski talu. Talulaps läinud
kooli. Lapseisa olnud vangis ühe süü pärast.
Kooliteel tuleb lapsele vastu üks mees. Küsib
lapselt: «Kus lähed?»
Laps vastab : «Lähen kooli »
Mees ütleb : « Ära mine, tule parem minuga,
näitan sulle, kus sinu isa on.»
Mees näeb, et poisil midagi põues on, kü­
sib : «Mis seal on?»
Laps vastab : «Katekismus.»
Mees viskab raamatu maha, ütleb: «Seda
pole meil tarvis.»
Hammustanud poisil leiva küljest, järele
jäänud sügavad hambajäljed. Siis võtnud poisi
kaasa ja käinud igas kõrtsis sees. Poiss olnud
kõrtsi ahju pääl, kust ta rahvast nägi, aga rah­
vas poissi ei näinud. Mees viis poisi Tartu vangimajja. Poeg näinud isa, aga isa poega mitte
Poiss pärast kodus jutustanud emale, et käinud
vangimajas ja näinud isa.
Mees hulgutanud poissi 3 päeva ja siis
viinud sama Aoveski tee peale tagasi.

94

Preili seltsiliseks.
J. Ekemann, Tapalt.

Mees tulnud kõrtsist. Olnud ilus kuuvalge
öö. Mees olnud küljeli ree pääl; hobune teadis
isegi, kus pool kodu oli-. Äkitselt tulnud raske
kogu rõntsti tema kõrvale ree peale. Mees vaa­
tab, kes see peaks olema. Näeb : ilus preili istub
tema kõrval. Terasemalt vaadates näeb mees, et
preilil on suured kollased hambad suus.
Mees küsinud; «Kuhu sa lähed?»
Preili vastu: «Sinna, kus sinagi.»
Kodu ligidal kadunud ta äkitselt ära. Mees
läheb koju, sääl vaatab ta hobust: see üleni
vahus kohe. Mees siunab võõrast naisterahvast,
kes nii raske oli, et hobune teda nii kangesti
vedas.
Mees läheb tuppa ja hakkab sööma. Äkit­
selt sigineb jälle seesama naisterahvas tema kõr­
vale laua äärde ja hakkab sööma Mees pärib,
kes ta on, aga naisterahvas ei anna otsust.
Mees ütleb : «Sa olid nii kole raske, et mu
hobune aina vahus oli, kui sind vedas »
Naisterahvas vastab: «Ei mina olnud nii
raske, see olid sina ise, Igakord kui hingasid,
siis tuli sinu suust üks elukas välja ja istus ree
peale, niikaua kui enam ei mahtunud ja need
maha kukkusid. Aga niipea, kui ma maha läk­
sin, siis kadusid teised ka »
Mees ei usu seda juttu. Naine võtab tas­
kust väikesed prillid välja ja hoiab nad mehe
silmade ees. Ehmatusega nägi mees, kuidas ta
suust väikesed kuradid välja vulksatasid, igakord
kui hingas, siis tuli jälle üks elukas. Kõikidel
olid sarved peas ja sabad taga. Mees ehmatas,

95

lõi risti ette ja luges püha palvet. Korraga ka­
rtus naine ja kurjadvaimud toast ära.
Sestsaadik jätnud mees viiaajoomise maha
ja hakanud «ettelugejaks», kes teistele ära sele­
tab kui palju kuradeid joodiku sees on ; sest
keegi ei tea seda nii hästi kui tema.

Vanapagan kõrtsis.
M. Esna, Surjust.

Kord oli üks mees ennast ära poonud ja
seaduse järele pidi teda linna viidama lõikamisele
ehk tohtri ülevaatuse alla, aga linn olnud nii
kaugel, et ühe päevaga ära ei ole jõudnud käia,
pealegi olnud nemad hilja tulema hakanud Et
neil niisugune surnu viia olnud, ei ole keegi
üksi viia julenud ja sellepärast läinud kolm meest
teda küütima
Kui õhtu kätte jõudnud, läinud
nemad kõrtsi ja jäänud sinna ööseks, ajanud ho­
bused kõrtsihoovi ja läinud ise kõrtsi; pannud
küünla põlema, ning ajanud ühest ja teisest as­
jast juttu.
Varsti heitnud üks pingi peale magama ja
kaks meest jäänud ülesse.
Kui poole öö aeg
kätte jõudnud, hakanud kõrtsi kuked ja kanad
kuristama. Kui kanadekuriu ikka suuremaks
läinud, siis ütelnud teine ülevaloleja: «Mis sa
siin vahid? mine hoovi ja võta oma jagu ära,»
Selle sõna peale käinud hoovis hea müra1
kas, nõnda et magaja kõrtsipingi pealt üles ärga­
nud ja ütelnud : «Ma nägin unes, üks punane
hobune jooksis siin mööda kõrtsi ja läks läbi
kinnise ukse hoovi, mis müratas, ma ärkasin
üsna üles.»

96

Sellepääle läinud nemad hoovi vaatama, misr
mürakas see peaks olema ja näinud, et see ho­
bune, mis surnut vedanud, oli maha kukkunud
pea kahekorra esimese jalgade vahel, nõnda et
tasase maa peal niisugune kukkumine koguni
võimata oleks olnud
Mehed tõstnud hobuse üles, kohendanud
asjad joonde ja läinud minema. Ehk küll ne­
mad seekord hobuse ära peastsid, ei ole see ho­
bune siiski kauaks elama jäänud, vaid kukkunud
üle kaela kraavi ja surnud sinna ära.
Seda ei
tea, mis vanapaganal hobusehingega tegemist oli.

M Hermann’! träkik trükk, 1981 a.