A.SUURKASK
NALJAKAD PILDID


A. Suurkask’! lastekirjandus Nr. 56 — Viljandis, 1933.



Oks läeb jala, teine rattal,
Mõlemad nad pikal matkal.
Toidumoon on kaasa võetud.
Ilusasti kaela seatud.
Ants on ees ja Ints on taga,
Hoiab sirgeks oma saba,
Et ta armas hännake
Ei läeks ratta vahele. —
Kaugele nad nõnda läevad?
Mitmeks päevaks välja jäävad?
Ei nad ütle, muigavad,
Edasi vaid rändavad.

Pritsi proovib väike Juku
Aga tema pole kuku,
Laseb sõpradele vihma,
Mis toob kohkumist ja ähma,
Muri jookseb nii mis jaksab,
Vesi vastu keha laksub.
Peedu tormab upakil,
Varsti maas ta käpakil.
Jukule see jant toob lõbu
Sest teeb sõpradele kõbu.

Kõrgel katusel on sõda,
Lumepalli lõbus sõda.
Pallid käivad piuhti, pauhti
Noore korstnapühk‘ja pähe.
Aga, poiss on väga kange,
Katuselt ei alla lange.
Võtab naerdes vastu matsud,
Naljaviluks kukalt katsub.

Jänes värvis tedremunad.
Viis neid linna turule.
Vastu tuli vana emis:
„Anna munad minule?" „Sinul, siga pole raha.
Mune ära muidu taha!*
Vastas jänes, jättes, juttu,
Linna poole sammus ruttu.

Kõik lapsed kokku ruttake.
Siin lõbu lahti läeb.
Kui viibid väike armsake —
Jant nägemata jääb.
Must kass on kange pillimees,
Ka laulab vahvasti.
Nüüd viiulil on hääled sees,
Mäng kõlab kenasti.
Kõik teised kassid kuulavad
Ja nurga tagant luuravad.

Vaat, kus lendur pallidega,
Oma mängukannidega,
Tõuseb üles õhuvalda
Lendab üle kõrge kalda,
Üle maa Ja üle metsa,
Vabal teel ei ole otsa.
Tõukab pehme tuulekene,
Saadab linde laulukene
Tore kõrgelt vaata,
Külalapsi tervitada.

Hind 25 senti.

Litograafia 1. Männik ja G. Linholm. Tallinn, Vana Kalamaja 32.