|
WASTUTAWA TÖÖLISE
NAINE
Töörahwa näitekirjandus № 11
WASTUTAWA TÖÖLISE
NAINE
Nali ühes waatuses
Eesti Kirjastuse Ühisus — Leningrad 1925
^1^^^^ ^
Arhiivraamatukogu
41740
Тип. „Коминтерн" Госуд. Изд-ва Ленинград, Екатерингофский просп. 87.
Ленинградский гублит .М: 1330.
Тираж 2000 — 1 лист.
OSALISED:
Wastutaw tööline.
Tema naine.
Sõber.
Aeg: Olewik.
Tuba wastutawa töölise korteris. Suur kirjutuslaud
kuhjatud raamatute Ja ajalehtedega. Woodi. Toolid. Kella
kolme ajal öösel. Laua ääres, pää kätel magab reast, töö.
lise naine. Koputatakse.
Naine (ärgates):
Kes seal on?
Mina, Marikene! (palitu
taskust paistavad ajalehed, kaenla all paks
portfell). Sa ei magagi weel?
Wast. tööl, (sissetulles):
Naine:
Ei, ma tantsin!
Wast. tööl.: Täna sain täitsa ootamata kutse ühele
koosolekule — siiamaani kestis. — Päewakorras
olid wäga huwitawad küsimused.
Ja kujuta
omale ette...
Naine:
See ei huwita mind mitte põrmugi!
Wast. tööl.:
lahti on?
Sa oled pahane? Noh, mis siis jälle
Naine: Ma ütlen ju — mind ei huwita teie koos
olekud.
6
—
Wast. tööl: Mis sa siis pahandad? Ega see siis minu
süü ei ole, et koosolek nii kaua kestis! Meerits
esines resolutsiooniga...
Naine: Ah, jäta mind rahule oma resolutsioonidega!
Wast. tööl.: Marike! — Ma ei saa sust aru! Mis
siis õieti on? Milleks sarnane toon?
Naine: Ah, sa ei saa aru? Wõi nii? Muidugi,
mõista! Kui siin oleks jutt koosolekutest ja re
solutsioonidest — siis oleks sul kõik päewaselge!
— aga, kui asi su naisesse puutub — kus sul
selleks arusaamist wõib olla?!... See kõik on
mind ära tüütanud. Mõistate? Wastik on!
Wast. tööl.: No, mis sa kisendad? Ega ma kurt
ei ole? Räägi tasamini. Mis sul siis on? Mis
sugune kärbes sind jälle on hammustanud?
Naine: (kõwastl): Ma räägin tasa! Mul on wastik
sarnane elu! Päewad ja ööd koosolekutel ja
istangutel, haudud resolutsioone, jooksed ringi
nagu hull koer! Ma pean aga üksi kodu istuma,
nagu wang, siin nelja seina wahel i Uhtkl sona
ei kuule sult kunagi! Muud sul meeles ei ole
kui need lollid koosolekud ja kuigi kodu tuled
tuhnid ajalehtedes.
Wast. tööl.: No, kuule. Ma olen wäsin’d. Tahaks
natuke puhata! Mul on mõtelda tarwis! Homme
hommikuks pean aruande tegema. Heida parem
magama!
7
—
Naine: А! Sa paned mind magama! Su aruanne
on sul rohkem kui mina! Küllalt! Silmapilk
ütle mulle — saab sarnane elu weel kaua kestma?
Kes ma teil õige olen?! Kas naine wõi ori?
Wast. tööl.: No, jäta.
segad mind.
Heida parem magama.
Sa
Naine: Mina segan? Nii! Kas wastate mulle wõi
ei? Mis on teil kallim, kas mina wõi teie istangud ja koosolekud?
Wast. tööl.: Marikene! Ära soni! Mul on kiire
töö. Ma pean mõtlema. No, ole hea, no, heida
magama!
Naine: A! Mõtlema peate teie! Aga, mis te siis
mõtlesite kui naist wõtsite? Omandasite uue
asja, keda ükskõik kuhu panna wõis? Orja?
Ilma hingeta olewust? Ei! Austatud härra!
Ma nõuan, kuulete, nõuan, et teie silmapilk wastaksite, kui kaua mõtlete teie weel mööda koos
olekuid jooksta, mind siia nelja seina wahele
jätta, wastikutes ajalehtedes tuhnida?
Wast. tööl.: Aga ma nõuan, et sa ei karjuks, nagu
kipuks sulle keegi kallale. Sa äratad ju kõik naab
rid üles. Mis sa tahad? Et ma mööda koos
olekuid sind weaks? Wõi tahad sa, et ma kodu
istuks ja su seelikut kinni hoiaks? Jah? Ma
olen üle pea ja kaela wastutawa töö sees ...
Mul on punktipäälsed asjaajamised. Pean hom
8
—
mikuks aruande walmistama. Aga sina, selle
asemel, et sest kõigest aru saada, mulle rahu
anda, wõimalust töötada, teed nii suurt kära,
teatmata, mis põhjusel! On sul kodus igaw
istuda? Mine jaluta, loe raamatuid, hakka kur
sustel käima, lõpuks hakka teenima!
Naine: Ja? Tänan nõuandmise eest! Tänan! Sa ta
haks ju häämeelega nii sisse seada, et meie üle
üldse üksteist ei näeks. Mõistan. Nüüd ma alles
m .. õ .. i.. stan! Nüüd ma tean missugused istangud teid nii awatlewad. Et ma sest ennemalt aru
ei saanud!
Wast. tööl.: Wat’, kus weel nummer!
Naine: Ja! Ja! Nüüd on mulle kõik selge! — Sina —
sina — mitte koosolekutel pole sa alati, waid oma
armukese juures! Waat’ mis!
Wast. tööl.: Oled sa hulluks läinud?
Naine: Ja, ja sul on armuke ja seal sa oled kõik
päewad ja ööd, aga mind petad sa mingisuguste
koosolekutega.
Wast. tööl.: Mari! Ma keelan sulle sarnaseid asju
rääkida! See on alatu!
Naine: Miks Madisson mööda koosolekuid ei jookse?
Nad on niisamasugused töölised, kui sinagi! aga
oma naiste jaoks jätkub neil ikka aega!
Wast. tööl.: Madisson ja Allik pole wastutawad töölised, mina olen wastutaw tööline.
9
-
Ma wastutan ema töö eest. Ja, kui mult
homme küsitakse, miks ma aruannet ei ole
walmistanud — siis wastan, — et selles mu
armas abikaasa süüdi on! Kui wõimata loll see
kõik on?! 24 tundi töötan ma järgimööda, aga
mulle öeldakse, mul olla armukesed! Kuidas
meeldib see teile?
Naine: Aga kuidas see teile meeldib, et ma ainult
ööse oma meest näen? Kui ma millegist rääkida
tahaks — siis tuled sa oma resolutsioonide, aru
annete ja referaatidega? Ja, kui ma ütlen, et
sarnane elu mind ära on tüütanud — siis soowitatakse mulle magama heita. — Ma räägin, et mul
üksi igaw on — soowitatakse jalutama minna!
Silmapilk wasta mulle. Keda sa kosisid, kas mind
wõi seltskonna tööd? Kellele awaldasid sa armas
tust, kas mulle wõi resolutsioonile?
Wast. tööl.: Praegu kahjatsen ma, et ma sulle ar
mastust awaldasin — aga mitte resolutsioonile —
see poleks mulle wähemalt perekonna tülisid tei
nud ega lollisi küsimusi ette pannud!
Naine: A—а! Wõi nii? Sarnasel juhtumisel — ma
teid kinni ei pea! Wõite suudelda oma resolut
sioonidega. Jääb ainult üks pääsetee — lahu
tada!
Wast. tööl: Ole hea! Kas wõi praegu! Ma olengi
juba lahutatud! Palun sind mitte segada! — Ma
walmistan aruannet (kirjutab).
—
10
Naine: Wastutaw tööline! —Kui keegi tunneks seda
töölist! Tirann! Piinaja! Häbemata! (nutab).
Wast. tööl.: Noh, asi läheb ikka hullemaks! (läheb
naise Juure). — Noh, kuule, noh, jäta! Ma ei
wõi kannatada naiste pisaraid. No, Marikene,
saa ometi aru — sea end minu asemele! Mul on
wastutaw töö, hulk kõiksugu asjaajamisi! Ma ei
wõi ju ometi kõigest sellest lahti ütelda, seepä
rast, et sul igaw on?!.. Seltsimehed, olge hääd,
wabastage mind tööst - mu Marikesel on igaw!
Noh, jäta järele, noh ära ole nii! — Noh, ma
annan sulle oma sõna niipea, kui ma selle töö
walmis saan — oleme koos, läheme teaatrisse,
ettelugemistele — teeme wäljasõitusi, loeme
„Orast".
Naine: Pole tõsi, seda räägid sa niisama, et rahus
tada!..
Wast. tööl.: No, kas sul häbi pole nii rääkida?
Päris tõsi! Ma olen praegu ülepea töö sees, no,
niipea kui walmis saan...
Naine: Ega sa ei waleta?
Wast. tööl.: Marike!
Naine: Noh, hea küll, hea küll! Ära pahanda kallis!
Ma olen ju nii tüdind — ikka üksi ja üksi!
Wast. tööl.: Noh waat’ kui hää — oled rahuline?
Ole kallis, heida magama — ma pean weel töö
tama (istub laua juure, hakkab kirjutama).
11
—
Naine: Aga räägid sa õigust, et sul armukest ei
ole?
Wast. tööl.: Marike!
Naine: Noh, hea küll, ära ole tige.
Sa, wõib olla,
tahad ehk süüa?
Wast. tööl.: Ei, kallis (kirjutab).
Naine: Ehk jooksid sa piima?
Wast. tööl.: Mari! Sa segad ju! Heida magama!
Naine: Kas sa saatsid Liinele kirja ära?
Wast. tööl.: Kirja? Ah, ja, saatsin, saatsin! Alles
praegu tuli meele. Sul on tema käest ka kiri —
ma unustasin selle riiuga koguni ära! Kuhu ma
ta panin? (otsib taskutes).
Noh, kuhu ma
selle siis panin? Siin ei ole. — Wististe palitu
taskus — (otsib palitu taskutes), — Ka siin ei
ole! Noh, kus ta siis on? (otsib portfellis). —
Kurat wõtaks!
Naine: Kas sa pahemasse tasku ei waadan’d?
Wast. tööl.: Ei ole. — Kuhu ta siis ometi wõis
jääda? Ah, kurat — ma jätsin ta ühes resolut
siooniga koosolekule.
Naine: Mis? Koosolekule? Kuidas sa ometi resolut
siooni asemele oma pead sinna ei jätnud?
Wast. tööl.: Aitab, aitab — homme saad sa kätte.
Naine: Ei, sa kaotasid selle ära!
Wast. tööl.: Ma räägin ju ometi sulle, et ma selle
ühes resolutsiooniga ära andsin.
—
12
—
Naine: Kuidas see teile meeldib? Wõerast kirja
ühes resolutsiooniga ära anda.
Wast. tööl.: Mis sa siis nüüd õige tahad? Et ma
praegu ööse su kirja järele jookseksin? See on
terwe ja homme saad sa kätte. Ega sa homseks
ära ei sure.
Naine: Aga ma tahan praegu — silmapilk anna
kiri siia!
Wast. tööl.: Mari!
Naine: Ära lõuga! Ma pole kurt! Anna kiri siia!
Wast. tööl.: Tähendab...
Naine: Anna kiri siia!
Wast. tööl.: Oled sa hulluks läinud?
Naine: Ei, seda oled sina! ja sarnasele ini mesele läk
sin mina mehele! Jumaluke, mis eest mind küll
nuheldakse? Ei nii edasi kesta ei wõi —lahutus,
lahutus, lahutus!
Wast. tööl.: Ole nii hea! Kas wõi kakskümmend
lahutust! Mina ka sarnase warandusega enam
elada ei suuda! Õnnetu hädapasun! Hullumeelne!
Naine: Mis? Mina hullumeelne? Oma jalga ei tõsta
ma enam siia! Küllalt! (Hakkab riidesse panema).
— Küllalt!
Wast. tööl.: Mari jäta need wigurid! Kuhu mõtled
sa ööse kella kolme ajal minna?
Naine: See ei ole teie asi! Suudelge parem oma
aruannet. (Läheb, wisates kinni ukst).
13
—
Wast tööl.: Mari!!! Ah, kurat [käib ärribult mööda
tuba, siis hakkab kirjutama}. — (Koputatakse) —
Sisse! (tuleb sõber wäsinult, tüdinenult) — Sina?
Niisugusel ajal! Mis on juhtunud?
Sõber: (wiskab mütsi käest, — langeb toolile). Ma
ei suuda enam!
Wast. tööl.: Kuidas!? Mida ei suuda enam?
Sõber: Ei. Sa ei oska enesele ettekujutada, missu
gune koledus see on. Tuled koosolekult kodu —
seal tormab naine nagu tiiger mu kallale. — Kar
jub, et ma petta teda — käia armukese juures.
— Nõuab lahutust. — Tõstis öösel sarnast kisa
— ei jäänud muud üle, kui tulin tulema. —
Utle, kas su juures wõib ööd magada?
Wast tööl.: Kuidas, sinuga on seesama lugu?
Sõber: Kas sul ka?
Wast. tööl.: Oleks sa mõni minut warem tulnud,
oleksid alles lahingut näinud? Ja lõpuks jooksis
see hullumeelne naine kuhugile ära.
Sõber: Kõige hullem on see, et mul on hommikuks
aruanne.
Wast tööl.: Mul niisamuti. — Noh, wennas, mis
kuradi pärast me õige naised wõtsime?
Sõber: Ja — а —, mis kuradi pärast...
Wast. tööl.: Waat’ mis, sõber — sülitame kõige
selle peale! Mängime õige rahustuseks üks partii!
Läheb ?
—
14
—
Sõber: Olgu!
Wast. tööl, (malekujusid seades): Ja mis kõige
koledam on, et meie naistel sugugi loogikat ei
ole. Sa räägi talle kuidas tahes, tema ajab ikka
oma jonni. Noh sinu käik!
Sõber: Ja, mis puutub siin loogikasse... noh seal...
Naine [tuleb wihaselt, riietub end): Ärge arwake,
et ma tagasi tulin! Hommikul lähen ma täiesti
ära. Ega ma öösel ometi uulitsal wõi magada.
Sõber: Tere! Te wabandate, et nii hilja.
wenis pikale.
Koosolek
Naine: Teame neid koosolekuid {läheb laua juure,
lööb käega malekujud laualt). — Põrgusse!
Ma tahan magada! Te wõiks siin weel miitingut
pidada! {mõlemad korjajad vaikides põran
dalt kujukesi).
(Mari heidab riides woodisse, palitut peale võttes.)
Wast. tööl.: Noh, mis, heidame magama.
Sõber: Aga aruanne —?
Wast. tööl.: Ah, kus siin öösel... (Panemad pali
tud maha, wast. tööline kustutab tule).
(Eesriie.)
Kunsti, kirjanduse
ja teaduse ajakiri
АЖ
Toimetus:
H. Pöögelmann, A. Sisask, E. Teiter.
„ORAS“ ilmub 1925 aasta jooksul kolm nummert,
umbes 15—18 trükipoognat (240—290 lehekülge).
Aastatellimine maksab:
1 aasta — 1 rbl. 50 kop.
Üksiknummer — 60 kop.
„^ Ж cl. CA
Noorsoo ajakiri.
„SÄDE" ilmub aasta jooksul kuus nummert (umbes
140 lehekülge).
Aastatellimine maksab:
1 aasta — 1 rubla.
Üksiknummer — 20 kop.
,,
G1i 11 mh aes66
VÄI t
Põllumajanduslik ajakiri.
Wast. toim. W. Kirik.
„Põllumees" ilmub „Edasi" kaasandena 26 nummert
aastas (umbes 400 lehekülge).
Aastatellimine maksab:
1 aasta — 1 rubla.
„Edasi" tellijad saawad „Põllumehe" hinnata
О А £лв
уу пеаналеймолись- кенерсивве* на.н вены втнасв вессобс-нн
Ilmub igal tööpäewal.
W. К. P. keskkomitee ja Põhja-Lääne
büroo Eesti sektsioonide häälkandja.
Toimetus: K. Treufeldt, J. Palwadre,
H. Pöögelmann, A. Sisask, W. Kirik.
Hõik „Edasi" aastatellijad saawad hinnata kaasandena 1925 8. jooksul:
1) „Edasi seinakalender 1925 a. pääle. 2) 26 nummert „Põllumeest" (ilmub 1. jaanuarist pääle 16 leheküljelisena, senise
8 Ihk. asemal, mis aasta jooksul annab umbes 400 lehekülge
praktilisi ja kasulikke näpunäiteid meie põllumeestele. 3) Umbes
1000 lehekülge huwitawat ilukirjandust (romaane jne.), iga
nädal 16 Ihk., mida igaüks eriraamatuna kokku köita wõib. 4) 12
raamatut ja nimelt: M. Gorki „Walitud tööd“; Ed. Aibel „Kar
tuli kaswatus ja kartuli tähtsus wäikep611upidamises“; A. P. Jurmaliat „Kuidas korraldada piimamajapidamist"; Maksupoliitika
külas; Maksim Gorki „Kuidas mina õppisin"; M. Gorki „Wangikoda"; „Ilulugemised"; E. Blonina „Naistöölised Internatsio
naalis"; „Tormipuhangud" (noorte luuletused); P. J. Dõschler
„Maja- ja põllupidamise süsteemid Põhja- ja Kesk-Wenemaal";
Ed. Aibel „Seakaswatus"; A. P. Jurmaliat „Kuidas toita piimakarja".
„Edasi" tellimishind ühes kaasannetega ja lisadega:
Linnades:
Maal:
1 kuu . . . . 1 rbl. — kop.
3 kuud ... 3 „ —
5 „ 50 »
6
»
12
...1 „ - »
»
1 kuu. . . . — rbl. 50 kop
3 kuud .
1 „ 50 ,
3 „ — ,
6
,
*
.. 5,60 ,
12
39
Aadress liht- ja rahasaadetustele:
Ленинград, Фонтанка, 27
Контора газеты „Эдази“.
Kontor on awatud kella 10 homm. kuni kella 7 õhtu.
Hind 20 kop.
|