Tekstistus | A 12.408: - Kirjandusmuuseum

Tekstistus | A 12.408:

Metaandmed

1923 a
tähtraamat
R. Jünvetson’i trükk, Pärnus.

5 esimest auhinde.

5 esimest

H 1 MM 1
õllewabrik, limonadi
tehas, seltresi ja lin
naste tööstus.
Pärnus, Suur-Jõe t. nr. 10/12,
Kõnetraat 146.

Kõige maitsewamad õlled.

......... Pilsen, Märtsi,

'"

karastawad joogid, walm. suhkruga.

-Õlle linnased =
Ainuke wabrik, mis walmistab sel:-:
trist destilleeritud weest.
:-:

Tähtraamat.
1923.^
Sel aastal 365 päews:

W^5^

^^

Kenrade algab 21. märtsil, suroi — 22; juunil, sügis —
22. septembril ja taim — 22. detsembril.
IIIIIMIINIlllllIÜIIIlHiniMIIMIillllllillllfflllllllllHlIllllIlllllliM^

»Waba
wWaba
„\X7aba
„Waba

maaa on kõige loetawam leht kestis.
maa* on jühtiro leht kestis.
maa" on õige teenäitaja.
maa" annab elu üle kestis Kõige sel
gema pildi.

„Waba maa“

toob käige värskemaid uudiseid.

„Waba maa"

annab lehe tellijatele hinnata kaasa
piltidega erapooletu
nädalilehe
„Esmaspäev".

„Waba maa" kuulutustel on suurim mõju.
nWaba maa’d“ tellivad ja loevad kõik.

2

31"-

Jaanuar — Näärikuu

Aus kalender
**1
2
3
4
5
**6

Wana kalender

Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

19
20
21
22
23
24

7 Pühap.
8 Esmasp.
9 Teisip.
10 Kolmap.
11 Neljap.
12 Reede
13 Laup.

25
26
27
28

14
15
16
17
18
19
20

—

Pühap.
Esmasp.
Teisipäew
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

21 Pühap.
22 Esmasp.
23 Teisip.
24 Kolmap.
25 Neljap.
26 Reede
27 Laup.

8
9
10
11
12
13
14

28
29
30
31

15
16
17
18

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.

Nääri p.

E

Kolmekun p.

8

*

CO ^O

{ Paawli p.

30
31
1
2
3
4
5
6
7

Tähend.

5.0

Jaan. 1923; Korjuse p
_ •
M Tõnise P.

E

*

*

863
m 00 oo"

*

5
<5

^'-l

5
(0

.
*£&9^

6^

6

*

—

3

—

Weebruar — Kuunlakuu*
Wana kalender

Aus kalender
ii Neljap.
*2 ! Reede
3 ! Laup.

19
20
21

O
Küünla p.

4
5
6
7
8
9
10

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

22
23
24_
25
26
27
Luuwalu P.
28

11
12
13
14
15
16
17

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

29
30
Z^
1
2
3
4

18
19
20
21
22
23
**24

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

5
6
7
8
9
10
11

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.

12
13
14
15

25
26
27
28

Tähend.

Ses
17/7, t— <7<I

minN

^^m

6**
^oo "#
^LO^
oo t< t-~

Wastla P.
Weebruar; Tuha p.
M

e
Palwe P.
J

jQ

E. Wab. ises. p.

1

4

31P

—

Märts — Paastukuu

Aus kalender

Wana kalender

1
2
3

Neljap.
Reede
Laup.

16
17„
18
®

4
5
6
7
8
9
10

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

19
20
21
22
23
24
25

11
12
13
14
15
16
17

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

26
27
28
1
2
3
4

^Tähend.

e = *
£

Taliharja p.

2 'fN
CM
wTcc'co"

o
O

tt

Märts.
S

Š * »
c^M^

18
19
20
21
22
23
24

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
N eljap.
Reede
Laup.

5
6
7
8
9
10
11

**25
26
27
28
**29
**30
31

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

12
13
14
15
16
17
18

r^n^

Pööri p.

g
H Palmipuude p.
io

S. Neljap.
S. Reede

6^

5

—
30 P.

Aprill — Jürikuu
Uus kalender

j

Tähend.

Wana kalender

••1
**2
*3
4
5
6
7

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

19
20
21
22
23
24
25

8
9
10
11
12
13
14

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

26
27
28
29
30
31
I

15
16
17
18
19
20
21

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

2
3
4
5
6
7
8

22
23
24
25
26
27
28

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

9
10
11
12
13
14
15

29
30

Pühap.
Esmasp.

16
17

—
G

1. Ülest. p.
2* Ülest. P
3 Ülest. p.

j

j
g * *
cy
ID Hm

O
Aprill, künni päew.
8 » *

•

^UD 00

^m«#

Tuule risti p.

Jüri P.
Ä

Markuse P.

iO

31
--------------------------------- —

^

* *

—

6

—

Mai — Lehekuu
Aus kalender

1
2
3
4
5
6
7
8
9
**10
11
12
13
14
15
16
17
18
19

Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
1 Pühap.
Esmasp.
;Teisip.
5 Kolmap.
i Neljap.
j Reede
:Laup.

[ Tähend.

Wana kalender
18
Wolbri P.
19
20
21
raa*
22
-----------------------11 Tiri■>^
23
24
C
2.
25
26
27
Taewaminemise p. F"
28
29 ______ :_____________ -

Pühap.
30
Esmasp.
1
Teisip.2
Kolmap.
3
Neljap.
4
Reede
5
Laup.
6

Mai
d Nigula P.

E

8 6

00 00 W

*4
e

*

E

^ *

*

D
S^ CD

c^cT

**20
•*21
*22
* 23
24
25
26

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

7
8
9
10
11
12
13

1 Nelipüha.
2. Nelipüha.£
3. Nelipüha.
§

27
28
29
30
31

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.

14
15
16
17
18

Kolm. Juniala p.

e

t

-

E

X^^

m
8

S’

:a

$

6

—

7

—

Juuni — Jaanikuu
Aus kalender

[

bo ».

Mana kalender

1
2

Reede.
Laup.

19
20

3
4
5
6
7
8
9

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäew

21
22
23
24
25
26
27

10
11
12
13
14
15
16

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

28
29
30
31
1
2
3

17
18
19
20
21
22
23

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

4
5
6
7
8
9
10

*24
25
26
27
28
29
30

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

11
12
13
14
15
16
17

Tähend.

£«

^ co

P:
P.

»■» % 18
e
065

SÖ
S

2’
S:
M Juuni
Wiidi p.

P

Co

5'

3

P:
cr
P

«28»

Vööri P.

Na

Jaani p.

7 magaja p.
O
Peetri p.

P:
3
5*
P:
er
P

E * *
oo ^m
^00

—

8

—

Juuli — Heinz luu
Mana kalender

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

2
3
4
5
6
7
8

22
23
24
25
26
27
28

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäew

9
10
11
12
13
14
15

29
30
31

Pühap.
Esmasp.
Teistpäew

16
17
18

^r

,
,

• Juuli

k

15
16
17
18
19
20
21

7 wenna p.

*

,
.

3,22
3,40

25
26
27
28
29
30
1

»

jt ju til kell 3,11 m. , läheb looja

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

€

8

k^ ^M
CM
Ö^O 00

„
„

3

Marja-Magdalena p.
Jakobi P.

G
Olewi p.

1.

8
9
10
11
12
13
14

Leina-Maarja p.

Lühend.

1

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

18
19
20
21
22
23
24

Ik ü lw in ä d a ll

1
2
3
4
5
6
7

Päike tõuseb

Aus kalender

kt

»

s

9

-

August — Lõikusekuu
Aus kalender

Wana kalender

1
2
3
4

Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäew

19
20
21
22

5
6
7
8
9
10
11

Pühap.
Esmasp.
Teisipäew
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäew

23
24
25
26
27
28
29

12
13
14
15
16
17
18

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

30
31
1
2
3
4
5

19
20
21
22
23
24
25

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neliap.
Reede
Laup.

7
8
9
10
11
12

26
27
28
29
30
31

Pühap.
Esmasp.
Teisipäew
Kolmap.
Neljap.
Reede

13
14
15
16
17
18

31
|Tähend.

£
^
Š

*

*

00 00 (<

»*

R»

g

-

Lauritse p.
G

August
Rukki-Maarja p.
*

^^cs
ON^

Pärtli p.

Johannese f p.

—

10

—

30 p. September —
Wana kalender

Laup.

19 1

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

20
21
22
23
24
25
26

9
10
11
12
13
14
15

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

27
28
29
30
31
1
2

16
17
18
19
20
21
22

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

3

23
24
25
26
27
28
29

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

10
11
12
13
14
15
16

1
2
3
4
5
6
7
8

30 ! Pühap.

5
6
7
8
9

17 ]

Tähend.

£

E * »
^-^!»
^CD CS"

Assi-Maarja p.
M
V

Sept. Nislilllendam. p.

8 * *
o^^
^ccLO
mln >^

Madise P.
^O— * <

Pööri P.
fift
Õp. Johannese p.

m-^

Mihkli v.

N-

Lõikuse P.

tõusi

Uus kalender

—

11

—

Oltocber — Miinakuu
Aus kalender|

Wana kalender

1
2
3
4
5
6

Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

18

Maarja kaitsmise p.

20
21
22
23

C

7
8
9
10
11
12
13

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

24
25
26
27
28
29
30

14
15
16
17
18
19
20

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

1
2

21
22
23
24
25
26
27

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

8
9
10
11
12
13
14

28 Pühap.
29 Esmasp.
30 Teisip.
31 1 Kolmap.

15
16
17
18

31"
Tähend.

86*
"—eo eo
^0^10
LQ LO^

G

Okt.; Kolletamise p.

4
5
6
7

eo 00 v-f

ost

1.
11,
21.

^66

K

sO

Simuna P.

1

-

30”

—

NoLeUver — Talwekrm

Aus kalender

1
2
3

12

Wana kalender

Neljap.
Reede
Laup.

19
20
21

4
5
6
7
8
9
*10

Pühap.
Esmasp
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

22
23
24
25
26
27
28

11
12
13
14
15
16
17

Pühap.
Esmasp.
Teistpäew
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

29
30
31
1
2
3
4

18
19
20
21
22
23
24

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

5
6
7
8
9
10
11

25
26
27
28
29
30

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede

12
13
14
15
16
17

|| Tähend

Pühade p.
Lingede p.
£ » *
oo "d* to
NO
V-d< CO

©
Mardi p.

a
o

’

« * e

Nowember
3

H * ^
c^O^
t-^ 00
* 6

Leemeti-Maarja p.

L

Surnute p ; Kadri p.

Ä
^ » d
>O

Andrese p.__________

—

13

—

Detsember — Jõulukuu 31 ►
1 | Laup.
2 Pühap.
3 Esmasp.
4 Teisip.
5 Kolmap.
6 Neljap.
7 Reede
8 Laup.

[

Wana kalender

1 18 1
19
20
21
22
23
24
25

9
10
11
12
13
14
15

Pühap.
Esmas
Teisip..
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

26
27
28
29
30
1
2

16
17
18
19
20
21
22

Pühpp.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap
Reede
Laup.

3
4
5
6
7
8
9

23
24
**25
♦*26
*27
28
^29

Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.

10
11
12
13
14
15
16

30
31

Pühap.
Esmasp.

17
18

Tähend.

€

M Nigula p.

Nigula-Maarja p.

E * *
CD CM CM
CM CM

c
§

Lutsina p.
Detsember

t

6

läheb

Aus kalender

-r----^»..^-----------

E * *
•^Or-l
co tn o

oo oo o>

a

Tooma p.

^ Talwe algus
HHN

1. Jõulu P.
2. Jõulu P.
3. Jõulu P.
Süüta laste p.
IC

€

6

%

WWMR MR MR MR MR9 n^r^?MR MR MRl

|Kuldsepp1
$ H. Raudsepp,s
Riia tänaw nr. 21, Pärnu.1

§

Laulatuse- ja kih- 3
lasõrmused|
igas suuruses ja raskuses.

©

Tellimise ja paranduse
tööd saawad korralikult ja odawalt tehtud.

§ —

Kuldamine ja hõbefamlne.

— §

IOstan kulda ja hõbedat piira-5
K mata arwul oma tööstuse jaoks ja 1
* :-: maksan kõrgemat hinda. :-: =
|Jällemüüjatele Lõrged protsendid.

$

=

Kuldsepp A. Raudsepp, j

1Riia fän. nr. 21, Pärnus.
TSS-r ss-. «359 ^1lP9Mlll!»>!9!l.m«nM

1—

Jooge ainult

—

Reform-kohwi
==

K.UBA

——-

Xs 25
— Suurepäraselt maitsew ja toitew. —
SAADA IGAST KOLONIAL KAUPLUSEST.
,
Ladu: Pärnu, Riia tän. nr. 64.

W««««MMWMWlMZ^W^lWWWMAWzWZ888MO
Nõude- ja lambikauplus:
H

Graf

:

Pärnus, Jänesselja tän. nr. 7.,
Soowitan omast kauplusest suures wäljawali-*

kus kõiksugu seina- ja laelampe, lambiklaase, ■
emmalleeritud-, portselaan-, fajangs-, alu- S
miinium-, klaas- ning kööginõue.
Aupaklikult H. Graf.*
Ce Hla» ® e■r H@!E^a SEBIS B BEi 3 ®aassa

eeee®®©®ee®»©»*@**e*eeee©ee9ee®eeee<
^V^M^§M^^

kauplusest ostawad kõik
sest seal on kõige paren

odawam ja suurem wäljawalik

kõigist koetud kaupadest, nagu: jakid, kamsonid, mütsid
sallid, sukad, kindad jne. suurtele ja lastele kõige uuemal
moes paljudes wäcwes kõigeparemast wäljamaa lõngast
Peale selle weel kõik muud kaubad: schttpsud, kraed, trak

sid, naist, käekotid, rahataskud, kammid jne.

Aupakl.

Mkrtin'a kaupl.
51.
Wastu ^Endlat".
G»GG»TST»»S»G»»4»ch^Gch««»S«GVSVSS»»D•
Rüütli t.

holei Restoran jeolfiri
♦ Pärnus Hospidali t. 6, telel. 95.♦

4

J

♦ Kõige kodusemalt ja maitserikkamalt sisseseatud ♦
♦ ruumid. Sissesõitjatele alati korralikud numb- ♦
rid laada.
♦ :-: Sise- ja wäljamaa meinid — liköörid. :-: ♦
* — Esimese järgu köök, korralik teenimine. — J
£Juhatus.♦

—

17

—

Kodumaa laadad.
Jaanuar. 1. Petseris; Tallinnas hobuse laat. — 2.
Krüüdneri w., Pusu kõrtsi juures. — 7. Tartus aastalaat
3 nad ; Orgital, Märjamaal; Wõrus. — 10. Wärskas, Slobodka w. — 12. Weinjärme w. Wahu k. — 15. Petseris;
Tallinnas hobuse laat; Laekweres. Simuna kihelk. — 17.
Kolurveres, Kullamaa kihelk. — 20. Laura alewis. — 21. Ir
boskas ; Mehikoormas, Meeksi w — 22. Jmawere w., end.
Päia kõrtsi junres. — 23. Haapsalus; Malgas; Rasinal,
Wõnnu kihelk. — 24. Paides; Iõelehtmes.
Weebruar. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat. —
2. Raplas; Hallistes. — 4. Wõrus. — 5. Oisus. Alliku W.,
Järwamaal; Tõrwa alewis; Keblaste M, Mihkli k. —
6. Narmas. — 9. Pärnus; Rakweres. — Audrus, reede
enne wastlapäema. — 10. Wärskas, Slobodka w.; Raasikul,
Harjumaal^; Räpinas; Antslas. — 11. Põltsamal. — 12.
Tapal. — 15. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Lähtrus,
Läänemaal; Baltiskis; Jõgewa alewis. — 16. Wiljandis,
8 p. — 17. Tartus — 18. Nina k., Peipsiää ses w. — 19.
Paides. — 20. Laura alewis; Rawilas, Kose k, Harjumaal;
Wasknarwas. — 21. Irboskas; Muhu-Suure wallamaja
luures; Walgas. — 25. Wõrus. 8 p.; Lihulas. — 26.
Wõõbsus, — 28. Wiljandis.
Märts. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Jõgewal; Piirsalu w., Risti jaama juures. — 3. Jõhwis. —
4. Kiwiloos, Peningi w. — 5. Kirbla W., Läänemaal. —
Pitseris. — 8. Murumaal, Iisaku m; Kurista w., end.
Aidu kõrtsi juures; Tumalas, Uuemõisa W. — 9. Jakobi
kirik» juures, W^ru-Jakobi kihelk.; Hiiumaal, Emmaste w.;
Kohila W.; Põltsamaal reede enne 15. m. — 10. Wärs
kas, Slobodka w.; Wiljandimaal, Kõo m; Suurejõel, UueWändras; Watlas, Karuse kihelk; Walgjärwe w., rnd. Kitse
kõrtsi juures ; Puhjas. — 12. Ellamaal; Ardu k., Triigi w.;
Ambla w; Wõrus. — 13. Wiljandimaal, Riidaja m. ~
14. Koodijärwe W., Kambja kihelk.; Waimastwere wallamaja
juures. Laiuse kihelk; Mustjala wallam. juures; Jmawere
W., K-Uukonna m Pilistwero k»helk.; Mk'fakül ?. — 15.

—

18

—

Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Raplas. — 16. Rannu W.,
end. Kulli karjamõisas ; Rannakülas, Saaremaal. — 18.
Wõhmuta W., Järwajaani k.: Keilas; Kasinas, Tõstamaa
kihelk.; Sangastes; Kallastes Tartum. — 20. Wiljandimaal, Taewere W ; Kuresaares; Märjamaal ; Jüri kiriku
juures, Rae w.; Laura alewis. — 21. Irboskas; Ulila w.
— 22. Järwamaal, Albu wallam. juures. — 23. Malgas;
Marnjas; Leisi alewis — 24. Laiuse W., Mõra m. —
25. Waldis. — 26. Sulbi alewis; Pärnumaal, Wõlla-Kihlepas; Wana-Pranglis, Kambja kihelk. — 28. Kellamäe kõrtsi
juures, Saaremaal; Kasepere poe jnurcs, Kloostri w.; Pai
des; Pritsu jaama juures. — 31. Mustmees.
Aprill. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Juurus,
Harjumaal; Pindi W., Leeri m. — 2. Antslas; Alajõel,
Mirumaal; Põlgaste W., Wõrumaal. — 5. Wiljandis
neljap. püüle ülest. p. — 8. Pärsamaa w., Saarem; Waiwaras ;
Kaftre-Wõnnu w. — 9. Udernas, Eltva jaama luures. —
10. Ellamaal; Wärskas, Slabodka w.; Petseris; Loona wal
lam. juures, Saaremaal. — 12. Wõrus. — 14. Nina
Hummulis, Sot kõrtsi suures. — 15. Petseris; Tallinnas,
hobuse laat; Tapal; Saru wallam. juures, Wõrumaal. —
16. Woltweti-Keremal. — 18. Tarwastu w., Mustlal;
Läänemaal, Wigala kiriku juures; Rahu k., Saaremaal;
Weinjärwe w., Wahu k. — 19. K.-NSwmes; Wiitnal, Kad
rina kihelk.; Nogosi w., Luutniku m. — 20. Lihulas; Põlt
samaal reede enne Jürip; Tartus; Laura alewis; Alarvere w.; Kuresaares; Selis, Tõstamaa kihelk. — 21 WäikeMaarjas; Irboskas. — 23. Orajõe Kablis, Pärnumaal;
Wasulas. — 24. Lohusuu w., Tartum.;
Wasiseliina
wallam. juures, Wõrumaal; Petseris. — 25. Peri w., Wõ
rumaal ; Narmas; Roosikus, Zooru w.; Wõrumaal; Kõiguste kõrtsi juures, Saaremaal; Koonga wallam. juures,
Pärnumaal; Saulepi w., Warbla kihelk.; Märjamaal. —
26' Jõgrwal. — 27. Saare W., Maarja-Magdaleena kihelk.
7- 28. Taewere W., Wiljandimaal; Käru w., Lauri jaama
juures; Rakweres; Krüüdneri w., Sulaoja kõrtsi juures ;
Abja-Paluojal, Pärnumaal. — 29. Malgas; Ahja-Kärsal,
Wõnnu kihelk.; Stolbowa k„ Pankomstschi w.; Kolga w.,
Liiwal; Wõtikwere w., Waiatu kõrtsi juures. — 30. Wa"^-

19

—

Nõo M., Nõu kihelk.; Haanjas, Wõrumaal.
Mai. 1, Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Kergu alewis; Nissis, Riisipere w. — 2. Tõrwa olemis; Wändra
atewis; Äaikna w, Päri mõisa juures; Nõelas; Alamus
tes, Kõlleste w. — 3. Kawastu W.. Koosa k; Lille-Hiiekõnnus; Nuustaku alemis; Soodlas. Anija w.; Koarepera W.,
Pikkjärme kõrtsi juures. — 4. Pärnus. — 5. Haapsalus;
Palal, Kodawere kihelk. —• 6. Jarwakandis ■— 7. Põlma
kiriku juures, Peri w. — 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi
juures. ■— 9. Uu^-Antsla wallam. juures; HLädcm»estel.
10. Wana-Rsosa wallam juures; Uduweres, Parnu-Jakobis;
Kuiwajõel, Harjumaal; Wärskas, Slobodka w. — 11. Reolas, Tartumaal. — 12. Pataslel, Maarja-Magdaleena iibelt;
Worus; Antslas. — 14. Karitatsi w., end. Karilatsi kõrtsi
juures; Holstre wallam. juures, Viljandimaal. — 15. Pet
seris ; Kuresaares; Tallinnas, hobuse loet. — 16. Paides.—•
18. Sangaste kiriku juures.—19. Mehikoormas. — 20. Laura
alervis; Ha'ba poe juures, Kirna-Kohatu w. — 21. Irbos
kas — 22. Wõõbsus. — 23. Walgas; Mätasküla karjamaal,
Pärsamaa w. — 26. Petseris.
Juuni. 1. Petseris; Tallinoes, hobuse lant — 5. Vil
jandis. — 10. Wärskas, Slobodka w. — 12. Poidest —
13. Woltweti Keremal. — 14. Wastse-Kuuste w., Lootmina
k. — 15. Märjamaal; Petseris; Tallinnas, hobuse laat. —•
16 Taval. — 20. Laura alewis ; Wõhmuta w., J -Jaanis;
Mustmees. — 21. Wõrus; Irboskas. — 26. Witsandis;
Laiksaare Urisaarel, Pärnumaal ; Piirsalu W., Risti jaama
juures. — 27. Põltsamaal. — 28. Rakw res.
Juuli. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Walgas ;
Haapsalus. — 3. Palmse W., Wiitna kõrtsi juures ; Poi
des. — 4. Tartus — 7. Petseris. — 8. Taog'pere wallam.
juures. — 10. Wärskas, Slobodka m.; Tarwasm w', Mustla
olemis. — 14. Leisi alemis, Saaremaal, 8 p. (riiete laat) —
15 Karksis Pärnumaal; Petseris; Tallinnas, hobuse laat —•
18 Tõrwa alemis. — 20. Pärnus; Laura alewis. — 21.
Irboskas. — 23. kuni 5. eug. riiete laat Kuresaares.
August. 1. Petseris; Tollinnos, hobuse laat; Paides.
"- 2. Pärnus, 3 näd. — 10. Kuresaares; Wärskas, Slo-

—

20

—

bodka w. — 12. Wana-Woidu wallam. juures, Wiljandimaal. — 15. Tuhalaane wallam. juures, Wiljandimaal;
Petseris; Tallinnas, hobuse laat. — 18. Loodi w, Wiljan
dimaal. — 20. Laura alewis. — 21. Jrboskus ; Laiksaare
Urisaarel, Pärnumaal. — 23. Walgas. — 25. Wõrus: Naroowa-Jõesuus. — 26. Paides ; Mõisakülas; Kaarli m,
Wiljandimaal. — 28. Petseris; Holstre wallam. juures, Wil
jandimaal. — 30. Rakweres. — 31. Helme m.; Häädemees
te!; Suurejõel, Uue-Wändras.
September. 1. Petseris; Tallinnas, hobuse laat. —
2. Taewere W., Suure-Jaani kihelk — 3. Selis, Tõstamaa
kihelk.; Narwas. — 5. Wiljandis. — 6. Meeri W., WastsoNõo m.: Wõõbsus; Wastemõisa kõrtsi juures, Wiljandimaal.
— 7. Hummuli w, Soe kõrtsi juures; Wana-Kariste rool*
lam juures. — 8. Olustwere jaama juures; Peningi wallam. juures, Harjumaal; Hallistes. — 9. Puiatu m., Wil
jandimaal. — 10. Tapal; Würskas, Slobodka w.; K -Nõm
mes; Kärstna m., Wiljandim.; Ellemaal, Saaremaal ; Puh
jas. — 11 Lelle.Hiiekõnnul. — 12. Maasi w, Tagew-rel;
Kose w., Kriuscha k.; Mehikoormas. — 13. Jsaku m.; Wal
gas ; Soosaare w, Kolga-Jaani kiriku juures. — 14. Wiitina
wallam. juures; Alliku w., Oisul; Kuresaares; Nina külas.
— 15. Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Jõgewal; AbjaPaluojal; Tammistes, Pärnum.; Saulepi w.. Warbla kihelk.
— 17. Uduweres. Jakobi kihelk.; Räpinas; Uusna M., Wil
jandim. — 18. Sindis; Sangaste kiriku juures; Alawere
w., Alawere m.; Kaarepere w., end. Pikajärwe kõrtsi juu
res. — 19. Kergu, alewis; Kogula w., Kalli !. —
20. Laura alewis; Pindi w., Leewil, Wõrumaal; Wigala
kiriku juures. — 21. Irboskas; Rõuge kiriku juures, Worumaal; Tahewa wall m. juures; Wahastu w, Järwamaal;
Pärsamaa w, Walupe kõrtsi juures; Orajõe Kablil. — 22.
Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides; Holdre mõisas,
Helme kihelk.; Järwakandis; Sürgawere M., Wiljandim. —
24. Wõrus; Kirbla w. — 25. Tartus; Antslas; Loona wal.
lam. juures, Saaremaal; Wõlla Kihlepus, Pärnumaal;
Paatsalu w. — 26. Pööraweres, Jakobi kihelk; Tallinnas.
— 27. Põlwa kiriku juures, Wõrumaal. — 28. Põltsamaal;
Kuresaares; Tori alewis. — 29. Ambla alewis; Kirev:?,

—

21

—

Rõngu kihelk.; Keblaste m. — 30. Haanja M, Wirumaal.
Oktoober. 1. Audrus; Petseris; Tallinnas, hobuse
laat; Waikna w, Peri m juures; Rasinal, WZnnu kihelk.;
Uuemõisa W., Mehamäel; Kolga w., Liiwal. — 2. Roelas,
end Torma jaama juures; Tõrwa alewis; Märjamaal. —
3. Wändra alewis; Lindroral, Loosi to.; Laanemetsal, Suure
kõrtsi juures, Wõrumaal; Narmas; Kawastu W., Koosa k.—
4. Kuimajõel; Baltiskis; Rõuge w , end. Sauna kõrtsi juu
res; Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk; Reolas, Kambja
kihelk.; — 5 Roosikul, Zooru w.; Lihulas. — 6. Taval;
Jõhwi alewis; Patastel, Maarja-Magdaleena kihelk. -7. Wiljandis; Hageris, Kohila w. — 8 Mustjala mõisa
juures, Saaremaal; Pukal, Sangaste kihelk — Wärskas,
Clobodka w.; Jmawere w; Malgas ; Suuremõisa W., Hiiu
maal. — 11. K.-Nõmmcs. — 12, Leemi alewis; Keilas;
Jllukal, Kuremaal; Tartus; Pärnus; Wastseliina wallam.
juures. — 13. Kurista w , end Aidu kõrtsi juures; RakWeres; Wõrus — 14. Albu wallam. juures, Järwamaal;
Petseris. — 15. Tallinnas, hobuse laat; Petseris; Raplas;
Kolomere m., Rannu w., Kulli karjamõisa juures; Saru
Wallam. juures, Wirumaal — 16 Muhu-Suure walla magasiaida juures, Saaremaal. — 17. Nuustakul; Koonga wal
lam suures, Pärnumaal — 18. Wäike-Maarjas; Lohusuus;
VZõõbsus; Kuresaarcs; Taervere w., Suur^-Jaanis ; SuuMaste k., Hiiumaal. — 19. Tarwastu W., Mustlal; Rogosi
W., Lutsniku m; Põlgaste w, Puuskarul; Jõelehtmes;
^astse-Kuuste w, Lootmina m. ■— 20. Kõlleste w., Tillel;
Laura alewis; Wana-Roosa wallam. juures; Weinjärwe W.,
Mahu k; Uue-Antsla wallam. juures. — 21. Irboskas',
Haapsalus; Loosi w. end Holsta kõrtsi juures; Kastre-Wõnnu w., end. Suitsu kõrtsi juures — 22. Kärgula w , Sulbi
alewis. — 23. Kõo m., Wiljandimaal; Moisekatsi alewis:
Kasepere kõrtsi juures, Kloostri w.; Wasulas, Tartu lähe
dal; Sooniste W, Ellamaa kõrtsi juures. — 24 Krootuse
M., Kõlleste w; Laatre w, Sangaste kihelk. — 27. Saare
W., Maarja-Magdaleena kihelk.; Leekmeres, Simuna kihelk.
*— 28. Wolrweti-Kerewaa l; Wõhmuta W., J.-Jaanis ; Puur
manni w., Pikknurme k.; Krüüdneri w, Puju kõrtsi juures;
^aogeperas. — 29. Ahja-Kärsal. Wõnnu kihelk.; Stolbomo

—

22

k, Pankowitschi W.; Wõtikwere W., Waiatu k. — 31. Mõ
niste wallamaja juures; Sindis.
Nowembev. 1 Petseris; Tallinnas, hobuse laat; Ja
kobi kiriku juures, Wiru-Jakobi kihelk.; Pärsamaa W,, Mälja
külas, — 2. Laiuse W., Mõra m.; Paides; Suurejõel, UueWändras; Palal, Kodawere kihelk. — 4. Nissis, Riisipere
w. — 5 Antslas; Missi kõrist juures, Kambja kihelk. —
6. Kaarepere W., Kassinurmes; Rõuge W., end. Ala kõrtsi
juures. — 7. Walgas; Elwas. — 10. Jõgewal; Wärskas,
Slobodka w.; Lähtru w. — 11. Mõrus; Wiljandis. — 12.
Karilatsi m, end. Karilatsi kõrtsi juures; Kuresaares; Ardu
k, Triigi w. — 14. Tartus; Käru w, Lauri jaama juures.
— 15. Petseris; Tallinnas, hobuse laat.— 20. Laura alewis;
Piirsalu w., Risti jaama juures; Haibas, Kirna-Kohatu
w. — 21. Irboskas. — 23. Paides; Mustmees. — 25. Raa
sikul, Harjumaal. — 26. Walgjärwe W., end. K ile kõrtsi
juures. — 28. Moltwetis; Põltsamaal; Keilas. — 29. Korsakowos, Pankowitschi W.; Mõrus — 30. Wigala W., end.
Poti kõrtsi jnures.
Detsember. 1. Petseris; T llinnas, hobuse laat; Ta
pal. — 2. Juurus. — 3. Alajõel, Wirumaal; Walgas :
Jõgewal. — 5. Amblas. — 7. Kallas-el. — 8. Nakweres;
Wiljandis. — 10. Wärskas, Slobodka w ; Jüri kiriku juures,
Rae w. — 11. Narwas 3 p. — 12. Wändras: Martna
kiriku juures; Wõhmuta w, reede enne 15, dets. — 14. Nina
külas; Antslas; Pärnus; Põltsamaal. — 15. Petseris; Tal
linnas,
hobuse
laat;
Mõrus;
Kohilas. — 17.
Moisekatsi w, end. Kauksi kõrtsi juures. — 18. Pööraweres,
Jakobi kihelk'; Paides. — 19. Jõhwi alewis. — 20. Laura
alewis; Wõõbsus; Märjamaal. — 21. Jsborskis. — 22.
Mustmees. — 23. Sulaojal, Krüüdneri w. — 28. Warnjas;
Walgas. — 29. Wasknarwas. —

—

23

—

0

O

Malmi tän. nr. 8.

Sissesõitjaile alati saadawal
puhtad toad.
Korralik teenimine.

------- Puhtus.
Juhatus.

Pärnu ruht.
Ar s Li Ä.
Dr. Maksimow, Kuninga t. 7. — Dr. Stillmark. Kuninga
t. 11. — Dr. Lewin, Rüütli t. 49. — Dr. Kaar, Rüütli t 47.
— Dr. Kukk, Ring t. 3., linnaarst. — Dr. Siegel, Ring
t. 12. — Dr. Uustalu, Aia t. 6, maakonnaarst. — Dr.
Wares, Esplanadi 31. — Dr. Tumma, Esplanadi t. 27.
-- Dr. Martinson, Promenadi t. 15. — Dr. Tanilas, Karja
t. 14. — Dr. K. Mühlen, S.-Sepa t. 14. — Dr. W.
^ü^len, Riia L. 6 — Dr.
Loerschelmann,
linnaHaigemajas. — Dr. Dahl, Kuninga t. 21. — Dr. Nirk
S.-Sepa t. 21. —
E d u r,
maakonna loomaarst,
Hospidali t. 14, P a jo, loomaarst ja linna tapamaja
juhataja, Karja t. 11. S ir w in s k y, maakonna welsker,
S.-Sepa L. 2. Lipman n, maakonna loomawelsker, linna
tapamajas.

Hambaarstid.
Sparwaldt,

Rüütli

t. 31. — Tamm,

Ringi L 6. — Tam-

Pärnus, Riia

K 43.

1 Riiliurii^

saapatõõstus.
Kõige parem jala
nõude tellimise koht.
Austatud kaubatarw itajatele soowitan
omas tööstuses valmistatud jalanõusi wäljamaa kui ka^ kodumaal nahkadest.

:-: Kõige uuemad fassongid.:-:
Aupaklikult J. Noodapera.

Riia tän. ^43

—

25

—

man. Kuninga t. 36. — Dertewa, Kuninga L. 15. — Meri,
Ning

Ämmaemandad

Järw, S. Sepa t. 4. — Paara, S. Sepa t. 3. — Takl'
Karja t. 11. — Terrepson, S. Ohwitseri t. 21. — ArrimRiia t. 60. — Maksimow, Kuninga t. 7. — Lieband^
S.-Jõe t. 18.

Masseerijad.

A. Toodu,

W.-Kuke t. 1. —

K. Madisson,

W.-Jõet. 9-

Adwokadid
Neiman, Aia t. 8. — Leesment, Aia t. 6. — Kuusner,
Possieti t. 4. — Timusk, Suvelus L. 6., wan. adw. abi. —
Böthling, Rüütli t. 15, wan. adw. abi.

Eraadwokadid.
Wiitak, Aia t. 3. — Soosar, Lubja t. 35.
—- Jacoby, Kuninga t. 38.

Ametiasutused.
Maakonna pol. walitjus, Possieti t. 12.
Linna jsk politsei, Possieti t. 2
Kriminaal-politsei, Rüütli t 3.
Riigimaade ülem,
Maakonna metsade ülem, Karja t.
Tolliwalitsus, Mee t. 8.
Sadamawalitsus, Walli peal.
Raudteewalitsus, Rüütli t 40.
Piirikontroll, Wee t. 8
3-da jalawäe diwiisi staab, Mere t. 2.
6-da jalawäe polgu staab, Nikolai t 17.
Kaitsepolitsei, Promenadi t 1
.Pärnu maakonna maamõõtja, Supeluse t. 8.
Maksuinspektor 1 ja II jsk., S Sepa t. 22.
Rahukohtud 1 ja II jsk., linnaamelimajas.
Kohtuurijad 1 ja 11 jsk., Karja t 1.
Notarius, Kuninga 1. 1.
.
Maakonna wangimaja, Lilli t. Maakonna arestimaja, uutt.
Pärnu maakonna rahwawäe ja K. L. Ülem. Rikolui t. 6.

—

26

—

Posti-telegraafi kontor. Rüütli t. 21.
V. ringkonna aktsiisiwalitsus, W. Jõe t. 1.
Kohtupalati prokurööri noorem abi Putnik,
Maakounawalitsus, S. Sepa t. 14.

Na d 6 a fuitsf e $.
Pärnn Pank A S., Rüütli t. 42.
Pärnu Eesti laenu-hoiu ühisus, Rüütli t. 42. (Endla).
Pärnu H wastas!. kred.-ühisus, Rüütli t 40.
Pe:rogradi Riia kaubapank, Rüütli t. 28,
Pärnu rentei, Kuninga t. 5.
Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Panga Pärnu osakond,
Pikk t. nr. 9.

SeLLsimKjKd.
Endla, Rüütli t. 42. — Musse, Kuninga t. 9. — Kodanik'
kude klubi, Akademia t 5. — Wene selts, Akademia t. 1.
— Külam. selts „Iahta*, Tall -Posti t. 1 — Am. Äh. Kesk
nõukogu, Põhja t 3. — Pärnu Eesti kooliselts, Rüütli t.
55. Wigastatud sõjameesteühisus, Pikk t. 11.

Piletite Hinnad Pärnust:
Jaama nimetus

n kl.

LII kl.

Waldhof . . . .
Waskrääma . . .
Surju ....................
Sigaste ................
Kil.-Nõmme . . .
Woltweti . . . .
Mõisaküla . . . .
Walk E. k/r. . . .
Abja ....................
Kalliste ................
Loodi
................
Wiljandi . . ..
Olustwere . . . .
Wõhma ................

21 —
45 —
66 —
105 —
120 *——
126 —
162 —
423 —
195 ——•
219 —
264 —
297
360
387 —

Kõigi Eesti Waba10 50
22 50 riigi piirides olewate
sõidupileti
33 — raudteede
52 50 Hinnale juurdemaks E.
Punase Risti kasuks:
60
63 -—. sõidupileti pealt tunni
81 — 50 klm.
211 50 n klassis 1 mark.
97 50 M
„
0
„ 50 p.
109 50 Iga pealt üle 50 klm.
132 —.
n klassis 2 marka
148 50
III
„
1
.
180 .—.
Iga pileti peale tehak193 50 se sellekohane märkus.

Märkused.

—

—

n kl

III kl.

453L

!
''26 50
246 —
252 —
265 50
282'—
292 50
306 —
324 —
348 —
367 50
373 50

Jaama nimetus
Alliku ................
Paide....................
Lauri ....................
Lelle........................
Keawa ................
Äärrileti................
Äagudi ................
Kohila ....................
Saku . . . ..
Tallinna Peajaam
Tallinna Sadam .

27

492—
504 —
531 —
564!—
585;—
612 —
648—
696 —
735!—
747I-

1)

Märkused.

Mõõdud.
Pikkrrfe-rnSödud.

1 penikoorm — 7 wersta
1 werst — 500 sülda — 1066 meetrit 54 tsentim. 5 millim.
1 süld — 3 arssinat — 7 jalga — 2 meetrit 13 tsentimeetrit 3 millimeetrit.
1 arsin — 16 werssokki — 28 tolli — 71 tsentim. 1 millim.
1 werssok — 4 tsentimeetrit 4^/2 millimeetrit.
1 jalg — 12 tolli — 30 tsentimeetrit 44/10 millimeetrit.
1 toll — 10 liini — 1 tsentimeeter 573 millimeetrit.
1 küünar — 3/4 arssinat — 21 tolli 53 tlentim. l9/io.
Meetri-mõõdud.
1 kilomeeter (kl.) — 1000 meetrit — 468^/10 millimeetrit.
1 meeter (m.) — 100 tsentimeetrit — 3 jalga 33^/100 tolli..
1■ tsentimeeter — (tsm.) — 10 millimeetrit (mm.) — 39/io liini.
1 Inglise merepenikoorem — 1 werst 369 sülda — 1854
meetrit.
1 geograhwia penikoorm — 715 kraadi ekwaatori pääl —
7,925 wersta.
1 Wene penik. — 7 wersta. 1 Austria penik. — 7,1114 w.

—
1 Soome penik. — 10 w.
1 Saksa
, — 7,0364„
1 Inglise „
--- 1,5086 „

28

—

1 Rootst penik. — 10,9 W
1 Daani
„
— 7,0509 ,
1 meresõlm
— i,78B„

2) Pinna-mõõdud.
1 ruutwerst — 104*/- dessätini — 113^/^ Hektari.
1 ruutpenikoorm — 55,062 ruutkilomeetrit.
Kodumaa pinna-mõõdud.
1 dessätin — 3 Liiwimaa wakamaad — 6 Tallinna wakamaad — 2400 ruutsülda — 1^10 hektari.
1 ruutsüld — 49 ruutjalga — 4"/so ruutmeetrit.
1 adramaa -— 80 taalrit — 12 päewamaad —
1 päewamaa — 63/s taalrit.
1 taaler — 90 Rootsi tenga.
1 wakamaa — 25 kapamaad — 10,000 ruutküünart (1 maa
mõõtja küünar — jalga — 24 tolli).
1 tündrimaa — 14,000 ruutküünart (140 küünart pikk,
100 lai).
Meetri-mõõdud.
1 hektar — 100 aari — 10,000 ruutmeetrit — I0/ii dessätini.
1 ruutmeeter — 109/10 ruutjalga.

3) Õõned mõõdud.
Witja-mõõdud.
1 tsetwert — 8 tsetwerikut — 3 Riia wakka — 2O99/io liitrit.
1 tsetwerik — 8 karnitsat 26V< liitrit — 200 kanttolli.
1 Riia tünder — 2 wakka — 12 külimatti — 108 toopi —
133 liitrit.
1 Tallinna sälitus — 24 tündrit — 72 wakka.
1 Eestimaa wakk — külimittu — 36 toopi -- 42^3 liitrit.
Wedeliku-mõõdud
1 waat — 40 pange — 492 liitrit.
1 pang — 10 Loovi — 126/io liitrit.
1 toop — 4 kortelit — 75 kanttolli — 12/9 liitrit.
Detsimaal-mõõdud.
1 Hektoliiter — 100 liitrit — 813/1O toopi.
1 liiter — 100 tsentiliitrit 4/5 toopi.

4) Raskuse-mõõdud.
1 Perkowits — 10 puuda — 163^» kilogrammi.

Nahakauplus

J. D. Levin,
Pärnus, Jänesselja tänaw nr. 5.
Alati saadawal:

nr.

Jänesselja t

PiKkimUe tsementi ja stabetunl.
4<1

Hinnad o^awad.

»1>

Jänesselja t, nr.

talla-,
>6
pinsoli-,
pastla-,
juht-,
kroom-,
schernroo- ja
kkknahku,
eht juht saapasääres! ja moorsusi,
kõiksugu kingsepa tarbeasju
On kohale jõudnud uued fas
songid saapaliistusi, suur ladu
kummikontse, saapa- ja
kingapaelu.

30

—.

1 puud — 40 naela — 16 kilogrammi 384 grammi.
1 nael - 32 loodi — 96 solotnikku ä 96 dooli — 400Va
grammi.

1 lesik (pund) — 20 naela — 8 kilogrammi 190 grammi.
Detsimaal-kaalud.

1 kilogramm — 10 hektogr mmi — 100 dekagrammi —
1000 grammi 2 naela 422/s solotnikku
1 gramm 10 detsigrammi — 100 tsentigrammi — 1000
milligrammi — 22^/2 dooli.

Tonn
1 laewa tonn — 1021 kilogr. — 62 puuda 2 naela 20 s.
59 dooli.'
1 Preisi tonn — 129,35 liitrit — üle 103 toobi.
1 Prantsuse tonn — 1000 kilogr. — 61 puuda 89 sol.
59 tooli.
1 Amerika tonn ■— 907,2 kilogr
1 Inglise tonn — 1016 kilogr — 62 p. 1 n. 11 s. 54 dooli,
Mõõtude

õrdlns.

1 miriameeter — 9 wersta 186 sülda 6 jalga 11 tolli
9 kriipsu.

1 kilomeeter — 468 sülda 4 jalga 10 tolli 7 9 kriipsu.
Hektomeeter — 48 sülda 6 jalga 1 toll 0,79 kriipsu.
meeter •— 3 jalga 3 tolli 3,7079 kriipsu.
meeter — 1 arssin 6,4975943 werssokki.
tsentimeetrit 1,181124 Lolli.
millimeetrit 1,1311.2 kriipsu.
meetriline tonn — 61 vuuda 1 nael 89 sol. 59 dooli.
kwintal — 6 puuda 4 naela 18 solotnikku 53,9 dooli.
kilogramm — 2 naela 42 solotnikku 40,859 dooli.
1 gramm — 22,504859 dooli.
1
1
1
3
3
1
1
1

Seda ja teift.
LosMade söödikute wastu
topib järgmist abinõu tarwitada: Segatagu aniisiõli ja
äädikat, kummagit ühepalju kokku ja õörutagu selle seguga

—

31

—

sööma karmad niiskeks. Söödikud ei kannata seda Haisn
la põgenewad kohe loomade kallalt minema.
—ints.

Nõgesed tulus looMatott.
Ehk küll nõges kui tüütaw umbrohi tuttaw on, et
Whr fnski unustada, et temast nimelt nooremas eas wäga
vead loomatoitu saab. Professor Potti õpetuse järele
hekseldatakse nõgesed ühes õlgedega sarwloomade jaoks
peenikeseks. Seda segu süües annawad lehmad wäga Hea
Maitsega piima. Niisama wõib katkihekseldatud noori nõgeletd jahu peale riputades sigadele sööta.
Wäga heaks
Uduks on noored, peened nõgesed ka sulgloomadele.
on nõges wäga munawalge ja raswarikas toit, mille
lorduwäärtust erutrwad ollused, nagu sipelgahapu, weel
wstawad
Sellepärast tarwitatagu nõgeseid, alati ühel
wõi teisel wiisil loomatoiduks.
—ints.

^ui kanad pehme koorega mune mu^ew^dsiis ei ole nende toidu sees küllalt lupja, mida neil muna
Wore jaoks teataw osa tingimata waja on.
Ei ole seda
loidu sees nii palju olemas, siis otsiwad nad lupja müüttde küljest jne. Sellepärast on tulus peenikeseks õõrutud
Munakoori kanadele ühes muu toiduga anda. Lubjarikkad
munakoored on parem abinõu, kui kanad pehme koorega
mune munewad.
Rohkete lubja- ja woswori jagude päon kanamuna koori ka noortele, kaswawatele looma
dele, nagu wasikatele, toarsadele jne sünnis sööta. Selle°urast ei peaks munakoori
kõrwale heidetama, ega
Mlde wisatama. Lelweetsias ostawad põllumehed pagarite
kondiitrite käest munakoored kokku, õõruwad nad peeneks
söödawad kasuga noortele loomadele.
—ints.

KülmetattttÄ karramuttad.
Talwel, kni kanad ei mune soojas ruumis,
tuleb
ette, et munad ära külmarvad. Klllmawõetud mune
moib parandada, kui neid külma wee sisse pandakse,
mhu natuke soola juurde lisatud.
Wesi tõmbab külma
munadest wälja.
—ints.

—

32

—

Kui lehm lüpsa ei lase,
stis on kasulik niisugusele loomale enne lüpsmist külma
weega märjaks tehtud riie selja peale panna. See lihtne
abinõu mõjub isegi niisuguste lehmade juures, keda hea
ega kurjaga seisma sundida ja lüpsa ei ole saadud.
—ints.

Linaseemne mehelikku toust kätele anda
on küll kasulik, kuid sellejuures ei täida leotamine wõi
keetmine küllalt täielikult oma ülesannet, sest ei seemne
koor selle läbi ära rikutud ei saa ja terwed seemneterae
seedimatult wasikast läbi lähemad. Tahetakse rammust
linaseemne andmisest täit tulu saada, siis tuleks seeme
kuidagi katki pigistada ehk jahmatada ja siis meega keeta
seda wedelikku pandagu kooritud piimale sekka.
Nädalal
tuleks seda wedelikku tarwitamise jaoks paar korda keeta
ehk walmistada.
—ints.

Glauberisool Kui loswade rohi.
Glauberisool on hea loomade rohi, iseäranis niisuguste
haiguste wastu, mille põhjuseks rikkiläinud seedimine on>
Seda odawat rohtu peaks igas majapidamises kodus olema
Kariloomadele wõib umbes paar supilusikatäit, raskemate'
kordadel kuni pool naela, leige jahujoogiga (enne sooja
wee sees ära sulatada), sigadele üks supilusika täis wähese
wedela söögiga sisse anda. Kohe sette järele ei ole tarwst
toitu anda.
—tn.

Lehma udar
lüpsetagu igakord täiesti tühjaks, millel wäga suur tähtsus
on. Esiteks saadakse selle läbi rohkem piima, ja naga
tuttaw, on wiimane piim kõige rammusam, raswajagude
voolest kõige rikkam. Teiseks saab selle lädi, kui udar tüh'
jaks ei lüpseta, lehm kahju ja piimaand wäheneb. Kusaga
oli kümnenädalise Halwa lüpsmise tagajärjel hea piimas
lehm täiesti rikutud, piima and oli palju wähemaks jää'
nud ja lehm ei lasknudki lüpsa, ilma et löönud oleks. Ut*
katse näitab, et halwa lüpsmise läbi 39°/o piima wähes
saadi ja selles.1,?"0/g raswaja^ustd wäfjcm c ' kui He'p

Saapa ja nahakauplus

K. Memmel 1-Lo.

k õ ig e k a s u lik u m

Soovitan suures väljavalikus oma tööko
jas valmistatud kõige uuema moe järele
mees-, nais- ja laste- saapaid, kinge lakk,
schevroa, chroom ja suur väljavalik milt
bootikuid nais ja laste.

Gummi galossid kõiksuguses suuruses.-

:-:

Kingseppadele kõiksugu tööriistu.

:-:

Ühtlasi võtame igasugu tellimisi vastu. Töö täidetakse kor
ralikult ja ruttu. Töö headuse
peale pannakse suurt rõhku.

Pärnu Põllumeeste Seltsi poolt

L auhind, suur hõbe auraha.
Hinnad töö headusega ja tuge:: musega võrreldes odavad. ::
Aupaklikult

R. Remmel ja Lo.

k õ ig e k a s u itk u m o s tu k o h t.

Kaupmeestel

Pärnus,
*—---------- ----- Rüütli t. 51.

Kaupmeestel

o s tu k o h t.

Pärnus,
Rüütli t. 51.

—

31

korraliku lüpsmise juures. Sellepärast tuleb alati selle
peale maadata, et lehma udar igakord tühjaks lüpstaks. Laid lüpsjaid on wast wähem, kui halbu ja hoole
tumaid.
»-in.

Ärge söötke lsoMsröe!e warsZeid heinu.
Kasulik ei ole Wärsket heina loomadele sööta. Isegi
hea ilmaga, kuiwatud ja kokkupandud, läheb ta weel soojaks ja
hakkab käärima. Kui sarnases seisukorras olewat wärsket
heina rohkemal mõõdul loomadele antakse, sünnitab see
kõhuhaigust, mis teinekord kaunis kardetamad. .
On
parem kuu wõi rohkem aega oodata ja alles siis wärskeid
heinu loomadele söötma hakata.. Ei ole toidu puudusel
wõimalik niikaua ilma wärske heindeta läbi saada, siis
tuleb wähemal mõõdul korraga anda, ehk kui wõima
lik wanade heinte wõi õle hekslitega segatult. Wärske
heina tarwitamise juures on soomitam loomale rohkem
soola anda.
—tn.

Kaksikud wssitad suguLsoMaKsna.

Sagedasti toomad lehmad kaksikud wasikad.
Sel pu
hul tuleb küsimus esile, kas on need eluloomadeks jäetust
niisama head suguloomad, kui üksikult sündinud wasikad.
Selle kohta on nii õpetatud meeste kui ka tegelikkude karjapidajate keskel mõtteid wahetatud. Liljuti on üks Saksa
karjapidaja oma ja teiste tähelepanekuid kokku wõttes selle
küsimuse
järgmiselt
otsustanud: — ühest sugust —
ükskõik kumbast — wasikad olid suguloomadeks täiest:
kõlbulikud; sõnnwasikas, kes lehmmasikaga kaksikuna
sündinud; on suguloomaks
kõlblik;
kuid
lehmwasik,
kes sõnnimasikaga kaksikuna sündinud, on selleks kõlb
matu, sest et La tiineks ei jää. Seesuguseid lehmmasikaid
ei
tule
siis
põllumehel
eluloomaks
jätta,
kuna
neid suguloomadena tarmitada ei saa.
—in.

Paras losjus laudas.
Echolimaal pani üks kariloomade kontroll-selis kauemait aega tähele, missugust mõju soojad, halwa õhuga ja
jahedad, tarmilise õhumahetuseta laudad lehmade piima-

—

35

-

anni kohta awaldasid.
Tuli ilmsiks, et jahedates, puh
ta õhuga lautades lehmad enam piima andsid, terwemad
la enam haigustele wastupanijad olid, kui sooja ja Halwa
ohuga lautades. Sellepärast on joowitaw lehmi alati
laheda, puhta õhuga laudas pidada
Paras temperatuur
laudas on umbes 12° R. ehk küll lehmade tormisele miga
er tee, kui soojust paar kraadi wähem on.
Parem
lahedad, puhta õhuga ja walged, kui tuulutamata, mitmeluguste gaasidega täidetud ja liiga soojad laudad. —in

HLwitsge kärbseid!
Suwisel ajal on kärbsed suureks tüliks inimestele ja
loomadele. Mustawatimehed ei ole mitte ainult werejäbulised Purejad, waid nad tikumad ka söögi sisse ja reostarvad, kui eluruumid neid kibinal täis^ kõik kohad ja
tr kättesaadawa toidutagawara ära. Iseäranis on kärbsed
loomadele tüütamaks piinaks. Iga karjapidaja on tähele
pannud, kuidas kärbeste ajal piimaand mähemaks jääb,
^ahju, mida kärbsed sünnitawad, on küll kahtlemata suu
rem kui harilikult arwatakse. Kui palju jõudu et kuluta
Näituseks loomad endid kärbes:e wastu kaitstes ära. Peale
lelle on kärbsed kui külgehakkamate haiguste laialikandjad
mttawad. Nõnda on põhjust küllalt kärbestele sõda kuuutada Lömitamist raskendab nende kole suur siginemisWõime. Weerandtunni jooksul mõib ema-kärbes kuni 70
^una muneda, mida ta mõnesuguste mädanemate olluste
la ka sõnniku sisse paigutab ja kust kolme nädala jooksul
tarbsed mälja tulemad. Arwatakse, et iga emakärbes
aastas kuni 25 miljoni järeltulijat mõib anda.
Üks mõjuwamatest kärbeste hämitamise abinõudest on
Nende püüdmine liimipaberiga
Seda liimi mõib igaüks
a ise Malmistada: keedetakse kaks osa kolosooniumr ühe
rapsiõliga, ja kui keeduriist tule pealt ära wSetud, walatrkse
osa paksu terpentiini ja paar lusikatäit mett mõi siiruPlt juurdu ja segatakse läbi. Seda liimi mõetakse ajalehe
paberi peale ja riputatakse paber tuppa ja lauta lae alla
vvi sema peale üles. Paberid tulemad ühes selle külge
^anud kärbestega aegajalt, ära wõtta ja uued asemele
^nna. Et kärbseid laudast ja piimakambrist minema kihu

—

36

taba, on tarmis nende seinu ja lage lubjata wõi ka ainult
pritsida, kus pange lubja wedeliku kohta paar naela maarjajää sulatist juurde lisatakse.
Olla ka soowitaw lauda
aknaid siniseks märmida; kärbsed ei armastada finne walgusega ruumi.
.
, _
Suured kärbse häwitajad on pääsukesed, mispärast
mõistlik karjapidaja nende elutsemist oma lauda juures
näeb. Soowitaw on lauda lage ja seinu aegajalt luuaga
püsitaks pühkida. Et 'kärbeste siginemisele tõket teda, on
lautas karmis puhtuse ja tuima alu-põhu e-st sumisel ajal
hoolt kanda.
Mädanewaid sõnnikuhunnikuid „ei toh°ks
karjaaias ja lauda ligidal lahtiselt olla.. Üldse
on
puhtus ja puhas õhk laudas suured mastased kärbestest
Ei ole tarmis kurta, et mähe läbitõmbamat tuult sumrsel
aja! looniadele palju paha teeks.
Et kärbseid mäljas kar amaal loomadest ara Hoida
selleks keedetakse searaswa mõni minut loorberi lehtedega
ja mõietakss loomi enne mäljaminekut selle seguga. Loos
beri õli lõhna, nagu tuttaro, kärbsed sugugi ei sall:. Mää
rimiseks mõib ka kakatraani mötta, millele pisut loorber'
ja nelgiõli juurde segatakse. Weel mõrd loomi mõida
kas tubakamee, ülgerasma, nastaliinisalwi wõi mõne mu"
lehkama ainega.
' ^ts.

Bahjosi tööga kurnatud hobuseid
mõib jälle jõusse saada kui neile järgmise retsepti järelt
toitu walmistatakse: 2 toovi - igistatud kaeru, 1 Loop tufukliisid, 1/^ Loopi linaseemneid ja söögilusika täis soola sega
takse segi ja walatatse siis edasi, segades niipalju keem'
mett peale, kui sisse mõtab. On me segu, mida puu no>
stes walmistatakse, pikkamisi umbes 5 tunni pärast än
jahtunud, siis söömad hobused seda suure isuga ja taga
järg on ütlemata hea.
Tähendatud portsjonist jätku
hobusele üheks päemaks muu toidu körival.
Segu tule
iga päem uus walmistada, sest et ta ruttu Hapuks lähe"
"
—in—

Hoönj^ kõhEe^nd F^bja Põlstitu Wallis

on maarjajää (alaun) hea rohi.

Umbes kanamuna suurust

—

37

—

tükk maarjajääd sulatatakse voole toobi wee sees ära ja
Pritsitakse seda wedelikku lõhkenud kabja prao wah?le, kus
juures hobuse jalg üles tuleb wötta. Enamisti mõjub
juba ühekord-ne pritsimine ja põletik kaob harilikult teisel
Päewal.
—in—

Hobuste peaksirä.
Sume ajal olen tihti näinud, et hobustele nimelt
kartulid kündes riidelt kotid pähe pandakle, millega neile
teekäikudel kaeru antakse. Niisugusel miilil hobule luu
lulgumine on loomale hirmlaks piinaks ning raskuseks
ja teeb ka hobule ferroifele kahju.
Tahetakle et hobune miljo ääres kündes ehk kartulaid
mullates mitte mõnda suutäit wilja ei pea mõtma, või
kartulipeaileid üles kiskuma, siis pandagu temale märgult
kott pähe, mida manalt märgult mõik valmistada ehk Ka
lelle jaoks päris kududa
Niisugune mõrgukott ei luba
hobufel kõrtki miija rikkuda ega kartulipeaileid üles kis
kuda ning ei tee talle ka mingisugust maema ega kahju

Abinõu hobuste lõutdbe wastu.
Kui märgata on, et hobune lõutõbe (paiguti ka poleks
nimetatud) hakkab põdema, uis korja heina puru, pane
need hobule peakoti lisle, ja Kotiga mõneks minutiks
keema meeste, künni Küllalt läbi on lagunenud ja palaWaks läinud. Wee feelt majja mõttes tuleb umbes pool
õlleklaasi täit terpentiini peale kallata sa niisama palamast
Hobusele Kott pähe panna. Peab aga vaatama, et purud.
Kutte nii kõrgelt koti fees ei ole, et hobune nina ära põle
tab. See on hea abinõu ka hobule köha vastu
Looma
tuleb külmetamise ja läbifõmbaja tuule eelt hoida.

Kabja kitt.
Kui hobule kabi lõhki on, siis mõib feda järgmiselt
Valmistatud Kitiga kinni panna: 2/3 ofa gutapertichat ja 1/1
ala amn^oniaki maiku sulatatakse kokku; kui kabja lõhe
hoolega on puhtaks tehtud, liis surutakle loojaks tehtud
noaga nimetatud kitt lõhe fisfe. Peagi läheb liis segu nii
kõmaks, et ta rautamise korral ka naelte sislelöömilt wäija

—

38

—

Kannatad, Kuna ta kapja enam lõhkuda ei lale. Kui ko
dule lõhkenud kapja varakult ei ramitfeta, liis wsib ta
põhjalt mädanema hakata ja kabja koguni ära rikkuda.
—in-

Hobuste äraddrdunud rind.
Paljud hobulepidajad näikle hobuste kätkile rinna
kui igopäemase nähtuse peale roaatama. See aga on:
hobustepidajate luure hooletute ja laiskute rohi; wSib jul-;
gesti kinnitada, et kümnes juhtumites fulemad ühekta mehel
hoolimatute läbi mõnikord ei ole rangid parajad, rangi
padi on roõõriti liste pandud, ehk jälle on milt tolmu ja
prügiga kokku lastud minna, misläbi peagi rooldid lünniroad, mis hobule naha katki õõruroad ja hobulele rualutaid
Kaamu tünnitamad. Äraõõrutud rind on aga tdäd tegemal
hobule! mäga raita paranema. Tuleb ka teda ette, et ran
gid hobuste rinnahaaroede tünnitajad ei ole, tett ilma
tööka leisnud hobutele, kui teda raskeste tooste pannakle, juh
tub feda ka ette tulema. Siiski tee on juhtumine. Iga
hobute rangid pearoad asjatundja mehe tehtud olema ho
bule oma kaela järele Saaroad rangid hobute kaelalt ära
roodud, peab kohe roäikete kepikesega rangipatja nõnda
kaua kloppima, künni padja feelt rooldid täiesti era kaoroad ja padi puhtaks läheb.
Hobule Kael tuleb
alati puhtalt hoida ja rangipuud niimoodi
teada,
et rangid roedamile juures ennast täies nurgas roastu
hobule kaela hoiaroad. Iga raske töö järele on roäga hea
rangili roähe aega hobule kaelalt eemale hoida ja nii rinda
liialt palamuselt jahutada. On päeroa töö lõppenud, peod
hobule rinda külma meega pelema, et rinnas mitte
higi läbi lõhed ci tekkiks.
-Kui hobuste peremehed
rohkem täheiepanu farnaste päikeste asjade peale pöörakliroad, jääks meie kallitel roeoloomadel palju roaeroa,
mis nad nüüd oma haige Kaela päralt kannatama pea
road, kannatamatu.
-—jnts.

44 ’ * 4 'M 4 -2 ♦ 4 1 4 »^44
♦J. Küstnerl*
|paewapnBitoMa|
waimistab igasuguseid üks^
mõtteid ja suurendusi.^
J Nõudke minu maatekaarfe Pärnu linnast

^

2

ning ümbrusest igast raamatukauplusest, d

^Pradsmanni t. nr. 11 Pärnus.^

00444444440444^444
- -----------———-—-—----------------- - *
Nii-, OMi- li Wltep^e liti

M. Pawlnwsky, Pärnus

minial ih. 6r. 6. ilmastu sala Kilas
Soowitab suures wäljawalikus

:-" kõiksugu kaupasid. :-:
Kõige parem ja kasulikum ostukoht
:-: :•:
kaupmeestele.
:•:
M. Pawlowsky, Pärnus, Nikolai t. 6.
Linnaameti maja wastus.

Jnsener A. G. Adleri

mehaaniline puufööstus
Jänesselja fanaa) nr. 1, Pärnus

walmistab hulg&wiisi:
Reis ümber ilma,
korgipistolisi,
hüppamisnööre,
maalitud loomi,
’ Eg
käärisi,
Wedru pesuklambrid, nuiad,
maja
puust nööbid, piibud, pitsid,
tarbed.
rosettid elektri sisseseadeteks,

«B N W M K SN S

Pinaale,
sulepäid,
märmialuseid
jne.

MM MMM MMM!

A

Kõige kasulikum riidekauba ostukoht
on Rüütli tän. G. Tölp'i riidek.
4^
Palitu, ülikonna ja kleidiriided,

aknakardinad? päewatekid.'

rss^
L^
4^

Kõige austusega

4^

—

Rüütli t. 55.

G Tölp
^-

^^^^

Kuld- ja hõbeasjade
hõige korralikum ja odavam valmistamine, paran
damine, graroeerimine, metall- ja gummitemplid,
ukse- ja risti- nimeplaadid jne.
Iseär. kõigeadamamait kuld laulatuse sõrmused.

Pudukaupadest imeodavast! siidipaelu, niiti,
spitsi, kindaid, sukki, nööpe, kamme; nahktaskuid ja muud.

Kullasepp 1. Jalad,
Pärnus, Rüütli t. 47.

M. Leinasaarh

saapatõõstus

Pärnus, Riia tänaw nr. 57.
Walmistan igasuguse nahast kõigeparemas . hääduses
meeste-, naiste- ja lastesaapaid ning wilt tuhwlcid ja potikuid kõige uuema moe järele.
Töö kiire ja korralik. — — Hinnad wõistlemata odawad.
Austusega M. Leinasaar
^^^^-^ ^MMMA^W G'^WT»'E^.E!7ri^^WWAWILõLWLWlLL-LiSL

3uukselöikamise äris
mõetakse roastu tellimisi patside parukate jne. peale.
Ostan kõrge hinna eest mahakukkunud ja äralõigatud

: -:

:-:

juukseid.

:-:

:-:

---------- Wõtan vastu teatri töid. ------Riia tänaw nr. 87,
wastu Wene surnuaeda.
H L0 HUa

Pärnus.
Raotud künni k. 12 öösel.

käimise klassi köök.
Alati

saadaval maitserikkad
hommiku-,
tõuna- ja õhtusöögid.

------- Lõuna k. 12 künni 5 p 1.

------------

Cinelauas suures u^ljumalikus köiksu:-: gu jooke ja delikatess.
: :
1. kl. biljardid, geegel ja
piramiidid alati tarmitada

Korralik teenimine.

Puhtus.
Aupaklikult
Juhatus.
ae

3H

EsESHslE

Kinnitus aktsiaselts

Eesti-Cloid“

^VCull MVIU
mölab roasfu Pärnu linnas ja
maakonnas
fulekinnifusi,
toeokinnifusi,
laewakinnitusi
(kaske),

elukinnitusi.
Peaagentuur loh. Cinde läbi,
Uus tänaw nr. 12, telefon 121.
Agentuurid:

J. Tannebanm,

H. Heumann,

Akadeemia tän. nr. 1

Kuninga t. nr. 19, tel. 156

KinnlisgE oma ela ja earaiiut tauni istel aeg ! 1
9E

44 24 4 44 44 4 4 tz4s 4 4 -444 444 K444 44'4 4

^♦^^♦^❖^^^^❖^^♦♦♦t

K. Lwer5i
apteegi rohu» ja
wärwikauplus
Pärnus, Riia iän. nr. 54.

Saomitab omast kauplusest:J
kõiksugu arstirohtu ja häid5

lõhnaõlisid,
4
seepisid,5

puudrid,J
kreemisid,
juukseruett
4
ja kõiksugu ilu- ja muud kaupa. §

«« Binnad roomalikult odawad. »»*

Aupaklikult

L

H. Groers.j
^♦'^^♦^^^♦^^❖^♦^w

J3\^-~l ^^EE===1

^==^3^

WMU Jri$löl1

Pärnus, Rüütli t. nr. 45.!

Rikkalik einelaud, liköörid ja napsid |
kõigeparematest wabrikutest.
ESIMESE JÄRGU KÖÖK.H

]Sissesõitjaile alati puhtad numbrid.
1 — — —

Teenimine korralik.

— — —J

Foto „BALTIKA“
Kuninga 1. nr. 38.
Üleswõtmine piiewa- ja kunstwalgugega — ka väljaspool töökoda.
Suurendused elusuuruseni — ka loomulikkes wärwes. Palun proove
tähele panna!

Foto „BALTIKA“
Austusega Aug. LÕPP.

ooQooooaooöDoooaoosDoaoaoaoaooooaooö
K&õigpt&ieHkuKn riEdekaupIus

K♦

W
n n na 1
BVpei

endine
A. Sakatow

- ----- Pärnus, Rüütli tän, nr. 14.

-------

Alati saadawal maitserikkas wäljawalikus: palitu-'
•‘ülikonna- ja kleidiriideid, head plüüsi mantliteks’
sammetit, igasugust kleidi ja woodri siidi, barchi ja
pesuriideid, wateeritud, willaseid ja pikee tekke,
tüll kardinaid, mööbliniet, wahariiet, rätikud, kaela
sidemed, traksid, kindad jne. jne jne.
WÕ1MALIKULT ODAWATE HINDADEGA.

Aupaklikult: K. Koppel
Endine Ä Sakatow.

oopooooooooo□ oonKM3opaoopoocooaaanO

hMn1
U^NZ^S ISOoM
Pärnus, Hommiku t. nr. 5.

Asutatud 1899 a.

Wöfan wastu kõiksugu tellimisi ja parandusi õmblus-,
kudumis- ja kirjutusmasinate ning koorelahutajate, püsside,
revolvrite, jalgrataste ja füüsika-optika aparaatide p ä ä 1 c<
Samuti saavad tööd joonistuste järel korralikult tehtud.

Aust. Faikenberg.

MK. Asmron■
Pärnus, Rüütli tän 29, telefon 23.
© ~® @)“g) T T © TS S S @~ "S S S G

Soomitab suures malibus:
toiduaineid,
tubaka saadusi,
maitseaineid,
tualett- ia)
seepe,
maiusasju,
pesu-)
puuvilja,
lõhna-õtisi,
kala ja
wineer kartonge,
lina
'
laste toole,
iga päev värsket „ spordi kärusi,
pärmi,
„ mänguasju.
.T T T T ^ T ^ TK.K K K K K KK

MM suurel ja väiksel arvul.
........ ====—--------- - - ------ -.

:^.^ W MU«W MWWz

* Raamatukõitja *
IWMMI

X^ Pärnus Karusselli tän. 35
X
^r== Cesfuks. --------

$

X Teen kõiksugu raamatuköitmise töid korra-^
Mi tikult, ruttu, odavalt, iseäranis kasuliku ;A
Mr ------ 1--------------------------- ------------------ —"3
E? tingimistega maa seltsid raamatukogudele. ^
1

Sealsamas valmistatakse kõiksugu palme-

» kirju nõudmise, süüteo ja puhtakasu ning ^
tulumaksu asjus.

Austusega

H. Brro.

9

XXXXX##XXXXWXXXX

Õpetajate osaühing
„hiit“ Pärnus
Rüütli tän. 40.

Linna walgesmajas.

Raamatu, õpiabinõude ja kirju:-: fusmaterjaaii kauplus. :-:
Soovitab 0dawafe hindadega suu
res wäjawalikus igasuguseid kooli ja
kantselei tarbeid, nagu:
Kooliraamatud, Eesti ja ^võõrakeelne kir
jandus, maakaardid, gloobused, füüsika ja
keemia kabinetid, kompassid, luuped, mik
roskoobid, stereoskoobid,
kunstipildid,
raamid ja kujud, spordi tarbed (jalgpallid,
suusad j. n. e.)
Kontori ja protokolli raamatud, arwelauad,
schapirograafi lindid, kõiksugused tindid,
tindi pulber, templiwärwid ja padjad.
Kopeer paber 25 wärwis, Soome ja Riia
— — —
paberid.
— — —
Jällemüüatele ja suuremal mõõdul ostjatele
hinnaalandus.

W ^W V

Esimene, kõige wanem

Julius Hsrroberoer

^1

miinilAlati suures walikus saada wärskeid ja maitsewaid

kooke, torte, kohwisaiu

'v « x s w

P ärn u s, Nikolai tä n a w n r. 18.

00000000000000000C

ja mitmesuguseid maiusküpsiseid,
kompwekke jne. jne.

Tellimised täidetakse ruttu
ja korralikult
000000000000000000

Ü. Toom.
Paberi- ja kirjutusmaferjaaii kaugtuled
Rüütli tän. nr. 51 ja Riia tän. nr. 42.
Sooroitan odaroafe hindadega suures mäljamalikus paberit, paberikaupe, kirjutufe-

joonitufe- ja bürootarbeid,
maak suuremal ja wakemal armul.
Kaupmeestele ja õpetajatele 0/00/0
Rustufega

B. Toom.

Raest Rasi ^ Raes» USD Rassi <^il»» Rait ^ Raest kesk

Austatud jalgrattaspordi

sõbrad!

Kõige kasulikum on siis minu poole pöörata :
1. Kui on teil waja paerguse aja kõige paremaid

** jalgrattaid. —2. Kui teie wanad ja katkenud rattad parandusi
nõuamad.
3. Kui rataste juures uusi osasid ehk gurn'

misid waja.
Siin saamad ka
manad rattaraa'
mid uuesti Üle
emmailleeritud
(peale põletuse
teel märmimine)
Inglise kõige pa'
remate wärwi'
dega, kui ka kaunistatud ilu ornamentidega.
Rutake oma tööde andmisega juba sügisel, nii et
::-:: järjekorras tarmiduse ajaks kätte saate.
Minu kauaaegne praktika wabrikutes selle töö alal
^ubab loota, et teie soomid rahuldamalt täita mõiv-

Kõige austusega jalgratta meister

J. Reemann

Pärnus, Tavinna-Posti tänaw nr. 24.
tSS-Ä tss-,EVA ss-srss-srss--,r^, VASVA W-AE^r s^

U finna-

41
proSp. 68.A
A
1

«"^t*kella-tSSbe
meister
----------- Riia tänaw nr, 56. --------------- *
enne Petrogradis: Newsky

Spetsiaal parandused :
Stoppuurid,
Cüronogrsphid, ♦
Chronometrid,♦
Sammumõõtjad j. n. e.f

A

Ja igatsugu komplitseeritud kui ka liht uuride ja
kellade wastutaw parandus.
--------- 20-ne aastane praktika.
-------------- ♦
Prillid.
::-::
Prilli raamid.
::—::
Klaasid, f

—— Riia

tänaw nr. 36.

=====--

4

F. Smirnowi
riide-, naha ja
:-:

ParnnS, Zänesselja t. nr. 12.

:-:

Endise Wene monopoli ruumes, laadaplatsi nurgal),
soowitab alati suures wäljawalikus

häid talla-, pinsott- ta paätisnahku
ning kõiksugu

«- -- riidekaupa. -- -Linnad wõistlemata odawad.
Aupakl. F. Smirvow

Valmistame riigi ja omavalit

suse asutustele, seltsidele kui ka
Eraisikutele igasugu

metall- ja kummi-

^^^^.

Ladus:

templivärvid,
i/F/LMVI L M värvipadad,
v
Ä. LIIV
Ä pitsatilak,
Austusega:

^. lõriseb & A. IliiV.

Pärnus, Karusselli tänav 37.
Kirjalikud tellimised täidetakse suurema hoolsusega.

Eesli Kindlustuse sells
oma Pärnu ofakonna kaudu, mis asub

Pärnus, „enäla" feltfi majas
Pärnu faenu-hoiu ühifufe ruumides,
========= mõlad —

..^=

Kinälustulele tuleõnnetule wastu
linnas, kui maal hooneid, taakraami, «vabrikute ja
töökodade sisseseadeid, põllumajanduse inwentaari,
pällufaadufi, kaupafid jne; kindlustab Kodule maja
pidamise asju, põllumajanduse inwentaari ja muud
murdmargufe ja rõõmimile wastu,

toimetab elufcindlustuft.
Selts on asutatud 1907 a.; töötab Vastastikkusel alu
sel ; iga kinnitaja on feltfi liige ja lellega ka feltfi
tegewule juhtija ja tema fihtide määraja. Selttil,
kui «vastastikkusel, ei ole aktfionääre, ei ole sellepä
rast ka kellegile diwidenta maksia, mispäraft fiin
preemiad odowomad on.
Praegu on feltfil Üle 7000 liikme, kinnituste Kogu
summa ulatab üle 2,000,000,000 marga, tagamata
Kapitaalid üle 2,500,000 marga.
Suuremad kindlustused saamad edalikind:-: :-: lustatud kuni 90% mõrra. :-: :-:

Kindlustage oma warandulf ja elu
----------- eesti Kindlustufe Seltiis. ------=

„61ektra"
Alati suures mäljamalikus saada määrustes ettenähtud

elekfrifraafi L elektri-tarbeasju
I. sorti lambid ja taskupatareid „€eku“, peale
selle baromeetrid, aurukatla ja masinate armatuurid,
torupürstid ja 91iriided.

Toimetab igasugu elektri sisseseadete ülesseadmis
ja samuti ka manade ümbertegemisi.

Tehniker

R. Sprooge,
Põhja tän. nr. 5.
Turu platsi mastu.

Cflftelpanemileks kaupmeestele ja
kaubafarw. Ühtlustele.

♦
▼
J

- :-:

Kõige täielikum

:-:

♦
J
♦

r padu moodi jateraskaluda ladu:
♦ Rlafi wiluissed uudised. :: Hinnad wlistlemala odavad ♦

:

a Pärit & Ko.:

♦
Pärnus, Nikolai tän, nr. 12.♦
♦♦♦»»♦♦»♦»»*»+»»»»»»+♦ ^M^H^
Soowitame oma astatud kssbatarwitajateLe:
Kantselei ja poftoaberit, kirjaümbrikud, wihud ja
kaustikud igas suuruses ja headuses, suurel ja wäiksel arwul; weewärwid, pliiatsid, gummid ja muud joonis tüse ja kirjutusabinõud; tinti pudelites ja klaasides, hea d
Inglis tindi pulberd. Juur wäliaw?lik piltpost
kaarte, albomisi, krepp-, siidi ja klantspaberit, pappi
^gas paksuses. Igas kuus uued E est i, Saksa ja
Inglis moodulebed. Suitsetajatele: paberossid, tuba

kas. hülsid, piibud ja tuletikud.
Ajalehtede üksikud numbred, tellimiste ja
kuulutuste was tu wõtmine ja uuema kirjanduse müük

Austades P, Rutfo K Ko.
Kirjanduse, kirjutusmaterjali ja pudukauplus.
—

Jänesselja t. «r. 4.

Kõnetraat 137,

r~

Pärnu kompmeki wabrik

«Progress"
Asutatud 1903 a.
Omanik €. Wesset.
Pärnus, Malmi t. nr. 16.
Sooroitab oma austatud kaubatarroitajatele suu
res mäljamalikus igal ajal kõiksugu häid pürgi
ja paberites Kompwekka, marmelaadi, s<hakalaadi, irist ja erneid (drasse).
Kõik kompvekid saamad malmistud peene
maitselisest, puhtast, heast materjalist. Kauba
headuse eest täielik mastutus.
Palun oma austatud kaubatarmifajaid
ise sisse astuda.
UIMI»!«MMIMMMMMMM»M»«»«»«»«««»«»

Tööstus on „Töö"
Pärnus, Hommiku t. nr. 8,
(waksali juures omas majas) kõnetr. nr. 108.
======

I.

Teeb järgmisi töid: ======

Willatööstuse osalondes
(11 masinat)

kraasitakse ja kedratakse willu.

Willade wastuwõtmine omas majas, Pärnu Ma.
janduse-ühisuses, -Killingi-Nõmmel — Hra Kiwiselg'i
kaupluses, Jakobis Hra Lusik'i juures ja mujal.

11. Kudumise osalondes
(19 meh. raud telge, 1 käärimise masin, 2 pooli
masinat ja 1 korrutamise masin).
Kujutakse: 1) talupoja linast ja willast riiet,
2) puuwillast naister. riiet ja korrutakse lõngu.

111.

Puutööstuse osakond

Walmistab igasugust mööblit, ehitab ja
remonteerib hooneid linnas ja maal.

Masinad töötamas oma elektrijaama jõuga.

O!Ü „Tõõ" juhatus.

Kaubamaja

Leinr. Auks
PÄ^nus.

Muut. J846 aast.

Omanik G

Linquifi.

Tööstusosakond:
Õlle ja linnasewabrikud, wiljakohwi ja limonaadi tööstused.
Tänaw. näitustel 4 estm auhinda
Kaubandusosakond:
Põllutöömasinad, koorelahutajad.
Ehitusmaterjaal:
Kõiksugu tööriistad, sard, raud- ja vlekkwärwid, pintslid ja tapeedid, masinarihmad ja õli.
Emailleeritud- ja alumiiniumnõud,
köögiriistad.
Elektrisisseseadete tarbeasjad.
Heeringad, petrooleum, sool, katusepapp, jahu,
suhkur, manna, riis, tubakas, paberossid.

Kaubamaja
)) ^wv VuUlvl

Pärnus, Rüütli ja Nikolai t. nurgal.
Jaoskonnad:

msnuf2ktuuti,
pudu,
maffia,
tapeetide.
Nolonl^lja delikKteks,
psiMmeeniA ja koumeetikK.

Elektri, woodide ja muud Kaupa ja
krAkimi.

Saabaste ja malmis mees- ja
naisterahva riiete osakonnad.

Õliliit roiiljomalik
Praeahjud,
pliidad,
fiibred,
helbib,

ukse
j
aida)
tnäratva]
naelad 1—7"
Hobuse, looma
köietam, ketid
kerese-,
mafina,
ahju-,
tsilindri.
peldiuksed,
koorelahutaja
raud witsa,
ja wärnitsa õli,
põletatud ja petroo eumi,
feebikiwi,
okastraati,
ukse) A tökatit,
akna
' « tõrwa,
wärawa)
katusepappi ja

wankrimääret,
laua
las
5
seinu
latri
ja nende ikksiknd ssad ja
tormilatred,
emallleeritud,
plekk ja port
selaan nõud,
ohja- ja köie
nööri,
Walged pajad
ja humalad.

S. Gordini kauplus
Hinnad Wõistlemata odatvad
Pärnus, Jäneselja t. nr. 9. Könelraat 152,
]G

JL

3L