PIIMAÜHINGUTE KESKLIIDU

„VÕIEKSPORTw
ESINDUSKOGU KOOSOLEKU

KODUKORD

A/S „Ühiselu“ trükk, Tallinn, 1936.

I.

Koosoleku kokkukutsumise kord.
§ I.

Keskliidu juhatuse poolt kutsutakse kokku
esinduskogu korraliseks koosolekuks iga aasta
hiljemalt aprilli kuus.
Esinduskogu erakorralise koosoleku peab juhatus kokku kutsuma nõukogus revisjonikomisjoni- või 1/10 Keskliidu liikmete kirjalikul nõudmisel kahe nädala jooksul, arvates vastava nõudmise
esitamise päevast Keskliidu juhatusele. Erakorralise koosoleku kokkukutsumise nõudekirjas peab
olema ära tähendatud ka päevakord, mida soovitakse koosolekul arutada. Esinduskogu erakorralise koosoleku kokkukutsumise nõudele peab
olema alla kirjutanud Keskliidu liikme juhatus
ühingu seadusliku peakoosoleku otsuse alusel ja
Keskliidu liikme põhikirjas ettenähtud korras.
Juhatusel on õigus koosoleku päevakorda täiendada muude küsimustega.
Kui erakorralise koosoleku kokkukutsumise
otsuse teeb nõukogu, on nõukogu esimehel õigus
selle otsuse täitmist seisma panna ja anda küsimus
otsustamiseks järgnevale korralisele esinduskogu
koosolekule.
Ei kutsu juhatus 1/10 Keskliidu liikmete nõudmisel esinduskogu erakorralist koosolekut kokku
kahe nädala jooksul, arvates sellekohase nõud­
3

mise saamisest, siis on 1/10 Keskliidu liikmetel
õigus koosoleku kokkukutsumist korraldada' Kooperatiivühingute ja nende liitude seaduse § 34.
juhatusel.
Esinduskogu erakorralist koosolekut võib juhatüse otsusega kokku kutsuda igal ajal, kui kokku#
kutsumise poolt on ka Keskliidu esimees.
§ 2.

Esinduskogu kutsutakse kokku kirjalikkude
kutsetega, mis posti kaudu lihtsaadetisena kõigile
Keskliidu liikmetele kätte saadetakse. Esindus#
kogu koosoleku kokkukutsumisest kuulutatakse
ka ühes ajalehes Keskliidu juhatuse määramisel.
Kutsed peavad olema laialisaadetud korraliseks koosolekuks vähemalt 20 päeva ja erakorraliseks koosolekuks vähemalt 5 päeva enne koos#
olekut. Kutses peab olema ära tähendatud koos#
oleku aeg, koht ja täielik koosoleku päevakord.
Koosoleku kutsele peavad olema juurde lisatud
Keskliidu aruanne ja eelarve ning põhikirja muut#
mise kava, kui need tulevad koosolekul arutamisele ja kinnitamisele.
§ 3.
Soovivad Keskliidu liikmed võtta mõnda küsi#
must korralise koosoleku päevakorda, tulevad vas#
tavad ettepanekud kirjalikult ära anda Keskliidu
juhatusele hiljemalt 1. jaanuariks. On ettepane#
kule alla kirjutanud vähemalt 1/10 Keskliidu liik#
meid, peab juhatus küsimuse võtma esinduskogu
koosoleku päevakorda, kui see on esitatud Kesk#
liidu juhatusele nimetatud tähtajaks.
Keskliidu liikmete ettepanekud juhatuse poolt
koosoleku päevakorda võetud küsimuste kohta
4

tulevad kirjalikult ära anda Keskliidu juhatusele
hiljemalt kümme päeva enne esinduskogu koos*
olekut.
II. Keskliidu liikmete esindajad.
§ 4.

Esinduskogu koosolekule võib iga Keskliidu
liige — ühing — saata nii-mitu esindajat, kui-mitu
sunduslikku äriosa on omandanud vastav ühing
Keskliidu esinduskogu sellekohase otsuse alusel.
Hääli ei või kellelegi edasi anda.
Ühingu esindajaks esinduskogu koosolekul on
ühingu poolt selleks eriti volitatud isik. Volitatud
isik peab olema volitaja ühingu liige. Volitada ei
või kõrvalist isikut ega ka ühingu palgalist amet*
nikku ega teenijat, kui see ei ole ühingu liige.
Samuti ei või volitada isikuid 1) kes on alla
20 aasta vanad, 2) kellel puudub avalik valimisõigus. Volitus peab allakirjutatud olema volitaja
ühingu juhatuse poolt põhikirjas ettenähtud
korras ja varustatud ühingu pitsatiga. Volituse
kava saadab Keskliidu juhatus ühingule kätte
ühes koosoleku kutsega.
III.

Esindajate registreerimine ja volituste
revideerimine.

§ 5.
Koosolekule ilmunud esindajaid registreerivad
Keskliidu esimehe poolt määratud ametnikud’ kes
võtavad vastu esindajate kirjalikud volitused ja
annavad välja hääletuskaartid.
Volitusi revideerivad koosolekul viibivad nõu*
kogu* ja revisjonikomisjoni liikmed.
5

Esindaja, kelle volitus tunnistatud puudulikuiks, võib paluda oma volituse maksvuse otsustamist esinduskogu koosoleku poolt. Volituse
tühistamisel on volituseta jäänud isik kohustatud
tagasi andma temale väljaantud hääletuskaardi.
Nõukogu ja juhatuse liikmed võtavad esinduskogu koosolekust osa sõnaõigusega, kui nad ei
ole Keskliidu liikmete esindajateks.

IV.

Koosoleku avamine.
§ 6.

Koosolek on otsusvõimne, kui on esindatud
vähemalt üks viiendik Keskliidu liikmete arvust.
Ei ole esimesel koosolekul tarvilik arv liikmeid
esindatud, siis peetakse ära sama päevakorraga
teistkordne koosolek, mis on otsusvõimne vaata?
mata esindatud liikmete arvule. Teistkordne koosolek peetakse ära mitte varem kui kaks tundi peale
esimeseks koosolekuks määratud tähtaega, ajal,
mis koosoleku kutses märgitud.

§ 7.
On koosolekule ilmunud nõuetav arv Keskliidu
liikmete esindajaid või on koosolek teistkordne,
avab koosoleku Keskliidu esimees või tema asemik, teatades, et koosolek on kokkukutsutud
põhikirjas ettenähtud korras ja on otsusvõimne
kõigi päevakorras olevate küsimuste otsusta?
miseks.
Kui keegi esindaijatest avaldab, et koosoleku
kokkukutsumisel on talitatud põhikirja vastu, siis
Keskliidu esimees selgitab väidete tõelisust’ ja
leides need põhjendatud, lõpetab koosoleku,
mille üle koostatakse protokoll.
6

Kui esindajate poolt ei esitata väiteid koosoleku seaduslikkuse vastu, või leiab Keskliidu
esimees need põhjendamatud olevat, paneb Keskliidu esimees ette nimetada koosoleku juhataja
kandidaate, nimetades ise kõige pealt nõukoguvõi juhatuse poolt soovitatud kandidaadid. Koosoleku juhataja valitakse lihthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. Hääletamist toimitakse kandidaatide ülesseadmise järjekorras.
Valitud koosolekujuhataja asub kohe oma
kohuste täitmisele.
Selle järele valitakse protokollikirjutaja samas
korras.
Koosolekujuhataja võib panna ette valida kaasjuhatajaid, kui ta peab seda tarvilikuks.

IV. Päevakord ja koosoleku käik.

§ 8.
Enne päevakorra arutamisele asumist loeb juhataja kutsetelseisva päevakorra ette ja küsib, kas
koosolijad on nõus arutamisele tulevate küsimuste
järjekorraga. Tehakse koosolijate poolt järjekorra
muutmise ettepanekuid, siis laseb juhataja koos?
olekut lihthäälteenamusega otsustada koosolekul
otsustamisele tulevate küsimuste järjekorra. Uute
küsimuste päevakorda võtmist ei või juhataja
lubada.
§ 9.

Iga päevakorrasseisva küsimuse kohta annab
juhataja kõigepealt sõna küsimuse algatajale —
aruandjale. Aruandjana esineb Keskliidu esimees,
juhatuse liige või juhatuse poolt selleks määratud
isik. Kui erakorraline koosolek on kutsutud
kokku nõukogu, revisjonikomisjoni- või Kesk?
7

liidu liikmete nõudel, esineb aruandjana nõukoguz,
revisjonikomisjoni- või kokkukutsujate liikmete
esindaja.
Aruandja peab esitama koosolekule küsimuse
kohta kindla ettepaneku.
Pärast aruandja ettekannet juhataja avab läbirääkimised ja annab sõna ülesandmise järjekorras.
Esineb aruandjana nõukogu» revisjonikomisjonivõi Keskliidu liikmete esindaja, saab sõna Keskliidu esimees või juhatuse esindaja kohe pärast
aruandja lõpetamist. Väljaspool järjekorda on
sõnaõigus Keskliidu esimehel, juhatuse-, nõukoguja revisjonikomisjoni liikmetel.
Ükski koosolekust osavõtja ei tohi kõnelda
juhataja loata.
Koosolekust osavõtjad võivad teha uusi ettepanekuid, samuti parandusi ja täiendusi juba tehtud ettepaneku kohta. Igaüks võib võtta tagasi
oma ettepaneku, paranduse või täienduse.
Juhataja võib nõuda, et kõik ettepanekud, parandused ja täiendused esitataks kirjalikult.
§ 10.
Koosoleku korra kohta annab juhataja sõna
väljaspool järjekorda kohe selle soovimisel. Faktiliseks märkuseks eelkõneleja kõne kohta annab
juhataja sõna pärast eelkõneleja lõpetamist. Korra
kohta, samuti faktiliseks märkuseks, kõneleja ei
voi rääkida üle kolme minuti. Koosolek võib piirata kõigi kõnede aega lihthäälteenamusega, kui
tehakse vastav ettepanek.

§ 11.
Kõneleja peab avaldama oma mõtteid arutuseloleva küsimuse kohta viisakal kujul, tarvitamata
ebasündsaid ja haavavaid sõnu.
8

Eksib kõneleja nende nõuete vastu, teeb juhataja temale märkuse. On kõnelejale tehtud kolm
märkust, kaotab tema selleks koosolekuks sõnasaamise õiguse arutuseloleva küsimuse kohta. Juhataja võib juba pärast esimese märkuse tegemist
koosolekule ettepanna kõnelejalt sõnaõiguse äravõtmiseks. Enne otsustamist saab kõneleja sõna
lühikeseks seletuseks, mis ei tohi kesta üle kolme
minuti. Pärast sõnaõiguse äravõtmise otsustamist koosoleku poolt, ei ole kõnelejal enam õigus
sõna saada selle küsimuse kohta, mille arutamise
juures temalt sõnaõigus võeti.
§ 12. .
Koosolekul ei tohi keegi rikkuda rahu ega
korda. Raskemate eksimuste korral juhataja paneb
koosolekule ette karistada korrarikkujat koosolekult väljaheitmisega. Enne selle otsustamist koosoleku poolt korrarikkuja saab sõna lühikeseks
seletuseks, mis ei või kesta üle kolme minuti.
Neid, kes ilmuvad koosolekule mittekaines olekus, on koosoleku juhatajal õigus oma võimuga
koosolekult lahkuma sundida.

§ 13.
Soovib keegi lõpetada läbirääkimisi või kõnes
lejatele sõnaandmist arutuseloleva küsimuse kohta,
või piirata kõneaega, siis ta palub sõna korra kohta
ja teeb vastava ettepaneku. Juhataja paneb ettepaneku kohe hääletamisele. Otsustab koosolek
lopetada läbirääkimised küsimuse kohta ja kõneles
jate nimekirja kinni panna, siis ei registreerita
enam uusi sõnasoovijaid. Kui sõnasoovija ei ole
koosoleku ruumis temale sõnaandmise ajal, kaotab
ta sõnaõiguse. Enne aruandja lõppsõna võivad
sõnaõigust tarvitada isikud, kes endid varem
9

ülesandnud, ning .Keskliidu esimees, juhatusc-,
nõukogu- ja revisjonikomisjoni liikmed.
Otsustatakse aga läbirääkimised kohe lõpetada,
antakse sõna veel ainult aruandjale.

§ 14.

Loobub juhataja koosoleku juhatamisest või
eemaldatakse ta koosoleku enamuse poolt korra
rikkumise pärast enne koosoleku lõppu, siis kaasjuhataja võtab koosoleku juhatamise oma kätte.
Kui aga ei ole kaasjuhatajaid valitud, siis valitakse
uus juhataja. Loobub juhataja koosoleku juhatamisest vabatahtlikult, siis ta juhatab koosolekut
uue juhataja valimiseni. Kui aga juhataja eemaldatakse koosoleku juhatamisest, siis võtab koosoleku
juhatamise uue juhataja valimiseks oma kätte Kesk#
liidu esimees või tema asemik.
Ettepanek koosoleku juhataja eemaldamiseks
loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääletanud koosolijate esindajate absoluutne enamus.
Ettepaneku hääletamise ajaks võtab koosoleku juhatamise oma kätte kaasjuhataja; kui neid ei
ole valitud, siis Keskliidu esimees või tema asemik.
Kui ettepanek ei saa tarvilikku enamust, peab ette#
paneku tegija koosolekult lahkuma kohe peale
hääletustagajärgede väljakuulutamist.
V.

Küsimuste otsustamine ja hääletamine.

§ 15.

On kõik, kellele antud sõna arutusel oleva
küsimuse kohta, avaldanud oma arvamise, siis juhataja lõpetab läbirääkimised ja annab lõppsõna
aruandjale. Enne tehtud ettepanekute hääletamist
juhataja loeb ette kõik ettepanekud ühes paranduste ja täiendustega.
10

§ 16.
Soovib keegi sõna hääletamise viisis, ettepane?
kute- ja hääletamise järjekorra kohta, siis juhataja
annab seda enne hääletamist, kuid igale sõnasoovijale ainult üks kord ja kestvusega mitte üle kolme
minuti.

§ 17.
On ettepanekuid, parandusi ja täiendusi mitu,
siis hääletatakse kõigepealt ettepanek, mille vastu?
võtmine teeb tarbetuks teiste ettepanekute hääle?
tamise, või mis oma ulatuselt läheb kõige kauge?
male. Teised ettepanekud hääletatakse esitamise
järjekorras. Kõik ettepanekud loetakse enne hää?
letamist veel kord üksikult ette.

§ 18.
Parandused ja täiendused hääletatakse selle
ettepaneku järele, mille kohta need käivad. Ühineb
ettepanekutegija paranduste ja täiendustega, hää?
letatakse need ühes ettepanekuga.
Summade hääletamisel alatakse suuremast.
§ 19.
Hääletamist toimitakse lahtiselt, hääletamis?
kaartide ülestõstmisega. Kinniselt hääletatakse
kõiki neid küsimusi, mille kinniselt otsustamist
nõuab põhikiri. Teisi küsimusi hääletatakse kinni?
selt, kui % koosolijaist seda nõuab.

§ 20.
Lahtiselt hääletatakse esmalt poolt, siis vastu.
Kolmandal korral loetakse üle erapooletud. Kõigi
häälte kokkuarvamisega teeb juhataja kindlaks
koosolekust osavõtjate esindajate arvu selle päeva?
korra punkti vastuvõtmisel.
11

§ 21.
Kinnist hääletamist toimitakse sedelitega, mis
antakse koosolekule ilmunud esindajatele nende
registreerimisel. Hääletajad märgivad sedelile kas
„poolt“ või „vastu“. Häältelugejad koguvad sedelid kokku ja avavad ning loevad need koosolekul
viibijate revisjonikomisjoni liikmete juuresolekul.
Rikutud ja tühjad sedelid loetakse erapooletuteks.

§ 22.
Vastuvõetavaks loetakse ettepanek, mis sai
kõige enam hääli poolt. On ühepalju hääli poolt
ja vastu, loetakse ettepanek tagasilükatuks.
Keskliidu põhikirja muutmise ja tegevuse lõpetamise otsustamiseks loetakse ettepanek vastuvõe*
tuks, kui selle poolt on hääletanud vähemalt -/s hääletamisest osavõtnud liikmete esindajate arvust.
Kui küsimus otsustatakse esimesel koosolekul,
on igal esindajal õigus nõuda kvoorumi kindlakstegemist enne hääletamisele asumist. Enne põhikirja muutmise ja tegevuse lõpetamise ettepanekute
hääletamist on koosoleku juhataja kohustatud
kvoorumi kindlaks tegema. Kui puudub põhikirjas § 28 ettenähtud kvoorum, lõpetab juhataja
koosoleku. Enne kvoorumi kindlakstegemist kutsub koosoleku juhataja kõiki esindajaid koosoleku
ruumi.
Kvoorumi kindlakstegemist ei toimita
teistkordsel koosolekul.
VI. Valimised.
§ 23.
Valimistele asudes Keskliidu esimees, või tema
puudumisel esimehe asetäitja teatab missugustele
kohtadele tuleb valimisi toimetada.
Nõukogu liikme kandidaatide valimiseks ülesandmine peab liikmete poolt sündima Keskliidu
12

juhatusele hiljemalt kümme päeva enne korralist
koosolekut. Kui ettenähtud tähtajal liikmete poolt
kandidaate ülesseatud ei ole, esitab nõukogu liikmete ja nende asemikkude kandidaadid esinduskogu koosolekule valimiseks Keskliidu juhatus.
Nõukogu liikmeteks ja nõukogu liikmete asemikkudeks võib valida ainult neid isikuid, kes on
Keskliidu liikmete — ühingute liikmed ja avaldanud kandideerimiseks oma nõusolekut. Nõusolek
peab olema kirjalik, kui kandidaati koosolekul ei
viibi. Kandidaadi esitamisel kantakse ette lühike
ülevaade tema senisest tegevusest majanduslikul ja
ühistegelisel alal. Nõukogu liikmed valitakse üks
sikult kinnise hääletamise teel koosolejate absoluutse häälteenamusega. Kandidaate hääletatakse
Keskliidu juhatuse poolt ülesseatud järjekorras.
Samas korras valitakse ka nõukogu liikmete asemikud. Valimisvanuse ja liisuläbi lahkunud nõukogu liikmeid ja nende asemikke võib uuesti valida, kui nad on avaldanud selleks oma nõusolekut, on üles seatud eelpool tähendatud korras ja
on valimise ajal Keskliidu liikmete ühingute liik#
med.
§ 24.
Keskliidu asjaajamise ja arvepidamise revideerimiseks valib esinduskogu iga aasta korralisel
koosolekul koosolekust osavõtjate esindajate seast
üheks aastaks revisjonikomisjoni, mis koosneb vähemalt kolmest liikmest. Revisjonikomisjoni liikmetega võrdsel arvul valitakse samas korras ka
revisjonikomisjoni liikmete asemikud.
Revisjonikomisjoni liikmeteks ja nende kandidaatideks võib valida ainult neid isikuid, kes on
Keskliidu liikmete ühingute liikmed. Kandidaadi
esitamisel kantakse esitaja poolt koosolekule ette
lühike ülevaade tema senisest tegevusest majandus#
13

likul ja ühistegelisel alal. Revisjonikomisjoni valimist toimitakse kinniselt koosolejate absoluutse
häälteenamusega.
Revisjonikomisjoni liikmeteks ja nende asemikkudeks ei või valida Keskliidu juhatuse ja nõukogu
liikmeid.
Valimisvanuse järgi lahkunud revisjonikomisjoni liikmeid ja nende asemikke võib uuesti tagasi
valida, kui nad koosolekust liikmete esindajatena
osavõtavad. Revisjonikomisjoni liikmete ja nende
asemikkude kandidaadid seatakse valimisteks üles
koosolekust osavõtjate esindajate poolt.
Nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmeteks ning
nende asemikkudeks võib valida ainult isikuid,
kellel on õigus olla volinikuks.
Kui nõukogu, revisjonikomisjoni liige, või
nende asemik lahkub Keskliidu liikmeks oleva
ühingu liikmete hulgast, või kustutatakse ühing,
kelle 'esindajana isik valiti, Keskliidu liikmete
nimekirjast, loetakse lahkunuks ka valitu.
§ 25.
Ei saa tarvilik arv kandidaate absoluutset häälteenamust, arvatakse valituks need, kes said absoluutse häälteenamuse, kuna teiste kandidaatide
seast, kes said rohkem hääli, jäetakse üles nimed
valitavate kahekordsel arvul ja võetakse ette järelvalimised. On valitavad saanud ühepalju hääli,
siis otsustab liisk. Ei saa ka järelvalimistel vajalik
arv kandidaate absoluutset häälteenamust, seatakse
üles uued kandidaadid kodukorras ettenähtud
korras.
§ 26.
Kui valitakse nõukogu liikmeid ja nende asemikke osalt kolmeks aastaks, osalt lühemaks ajaks,
siis loetakse pikemaks ajaks valituiks need, kelle
poolt anti kõige rohkem hääli.
14

VII. Esinduskogu koosolekute protokollid.
§ 27.
Esinduskogu koosolekute protokollimiseks peetakse nummerdatud lehtedega eriprotokolliraamatut, mille viimasel leheküljel tõestatakse lehtede arv
Keskliidu esimehe ja kahe juhatusliikme allkirjaga.
§ 28.
Protokollis tähendatakse:
a) kas esinduskogu koosolek on korraline või
erakorraline;
b) aasta, kuu ja kuupäev ning koosoleku pidamise koht; koosoleku algus (kellaaeg);
d) koosolekule ilmunud esindajate ja esindatud
liikmete arv; koosoleku otsusvõimeliseks
tunnustamine;
e) kui koosolek erakorraline, siis kelle algatusel kokku kutsutud;
g) kui koosolek on teistkordne, siis märkus
selle kohta;
h) kes avas koosoleku;

i) keda valiti koosolekujuhatajaks ja protokollijaks;
k) päevakord kutsetel tähendatud järjekorras
ja selle muutmisel ka muudetud järjekorras;
1) koosoleku otsused iga päevakorra punkti
kohta, kusjuures märgitakse hääletamisviis,
poolt ja vastu antud häälte arv. Aastaaruande vastuvõtmise puhul protokollitakse äriseisu (aktiva ja passiva) ja kulude-tulude
arve tasakaal aasta lõpul ning puhaskasu
(ülejäägi) või kahju (puudujäägi) summa.
Puhtakasu jaotus protokollitakse üksikasjaliselt, samuti ka tuludekulude eelarve; kahju
puhul selle katmise viis;
m) millal koosolek lõppes (kellaaeg).
15

§ 29.
Kui kedagi karistati sõnaõiguse äravõitmisega
või koosolekult eemaldamisega, siis tuleb see protokollida vastava päevakorra punkti juures.
Üksikute koosolejate poolt kirjalikult avaldatud
eriarvamised, kui avaldajad nõuavad nende protokollimist, tuleb protokollida vastava päevakorra
punkti juures pärast vastuvõetud otsuste protokollimist või protokolli lõpus.
§ 30.
On päevakord läbi arutatud, võib läbirääkimiste või koosolekul algatatud küsimuste all
vastu võtta ainult sooviavaldusi, kuna kohustavaid
otsuseid teha ei või.
§.31.
Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhatuse
liikmed, kui ka koosolekul viibinud juhatuse ja
nõukogu liikmed. Protokollile lisatakse juurde
koosolekul viibinud esindajate nimekiri.

§ 32.
Paranduste kohta tuleb teha märkused protokolli lõppu enne allakirjutamist. On aga protokoll
list mõni osa välja jäänud, siis tuleb teha protokolli vastavas osas märkus „Vaata lõpus" ja kirjutada tarvilik täiendus protokolli lõppu enne selle
allakirjutamist. Tühjadele kohtadele tõmmata jooned — pärastise juurdekirjutamiste võimaluste ärahoidmiseks.
Kustutused protokollides on keelatud.
§ 33.
Kõigis neis küsimustes, mis käesolevas kodukorras ei ole ette nähtud, tuleb käia üldiste seaduste ja määruste järgi.