Ristirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender

1925

II. aastakäik

Tallinnas,
Eesti Misjoni Seltsi wäljaanne.
1924.

„Minge kõike maailma ia kuulutage armuõpetust kõigele loomale!“ Mark. 16,15.
Selle Issanda Jeesuse Kristuse käsu täit­
miseks on Eesti Ev. Lutheruse usu kiriku liik­
med Jumala abiga asutanud

MEesti Ev. Lutheruse usu Misjon i Seltsi
EH siht on, Jumala sõna viia nende juurde maaJ
ilmas, kes seda veel ei oie kuulnud ja kodumaal
H koguda neid, kes Issanda misjoni käsku tähtsaks
M
ja enesele siduwaks peawad Selts töötab siis
Mkahes harus:

M1. Välismisjoni harus,
W kes hoolt peab selle eest, et töötegijad välja läheksid ja
lM > tööd teeksid paganate keskel, ja
2. Kodumisjoni harus,
Hkes kõiki puhta lutherliku usutunnistuse põhjal seisjaid
ki
tahab koguda ja ühendada üheks misjoni koguduseks.
M Sest misjonaare ei saa välja saata, kui ei ole üksmeelist
W kogu, kes palve ja ohvriga seda võimalikuks teeb. Ja
^1
üksmeelses kogus ei ole kindlamat ühendussidet. kui
M üks usk ja üks vaim. Seda usku ja seda vaimu ei
M omandata aga teisel teel kui puhta ja selge Jumala
sõna õpetuse läbi. Kodumisjoni harus töötavad seltsi
M reisijutlustajad, kes kogudustes ja külades misjoni- ja
= palvetunde peawad
MKui sinu süda sind ka sunnib Issanda

lg

M

käsku täitma, siis

astu Misjoni Seltsi liikmeks.

MSeltsil on mitmelpool kogudustes ka haruM ühingud, mis töötavad samal alusel ja samas
NI
vaimus kui peaselts, ja kus neid ei ole, võib neid
ellu kutsuda, kui mõtteosalisi leidub.
Issand Jeesus ütleb ka sulle:
sa inimesi püüdma!" Luuk. 5,10.

„Sest

ajast pead

Seltsi esimees on kirikuõpetaja H. Põld, Kosel.

i^

Ristirahva tähtraamat
ehk

Kristlik kalender

1925
11. aastakäik.

Tallinnas.
Eesti Misjoni Seltsi väljaanne.
1924.

Märkide seletused.
3-1. — Kolmekuninga
K-a. = Kolmainu
** = kiriku ja riigi pühad
* = tähtpäewad
Ep. — epistel
Ew. — ewangeelium

G — noorkuu
N — esimene Weerand
© = täiskuu
C — Wanakuu
P. — püha
P. — päew, pühapäew

Kiriku plikad.
Näärikuul: 1. Uus aasta; 6. Kolmekuninga päew.
Küünlakuul: 24. Eesti Wabariigi püha.
Paastukuul: 4. Palwepäew; 25. Maarja päew.
Jürikuul: 9. Suur Neljap.; 10. Suur Reede; 12 — 14. Lihawötte phd.
Lehekuul: 21. Taewaminemise ehk Suur Ristipäew; 31. Nelipühi I. püha.
Jaanikuul: 1. ja 2. Nelipühi II. ja III. püha; 24. Jaanis päew.
Wiinakuul: 4. Lõikuse püha; 31. Usupuhastuse püha.
Jõulukuul: 25—27. Zöulu pühad.

Väikese- ja kuuruarfutuled.
1. Täieline päikese warjutus 24. jaanuaril on näha Ameerikas ja Aafrika läänerannas.
2. Kmr warjutus 8. weebr. on nähtaw Euroopas. Algab
õhtul kell 9,3 min. ja lõpeb k. 1,15 m. Eestis warjub kuu palest
umbes 8/4.
3. Ringkujuline päikese warjutus 20. 21. juulil ei ole
Eestis nähtaw.
4. Kuu warjutus 4. augustil on nähtaw lõunapoolsel maakeral.

Aastaaegade algused.
Aewade algab 21. märtsil.
Suwi
„
22. juunil.

] |
li

Sügise algab 23. septembril.
Talw
„ 22. detsembril.

1995. aastal orr 365 päerva.
2

Ajaloolised aasta-arwud.
Sakslaste tulemine Liiwimaale ................................................ 1159
Munk Meinhard Liiwimaal . . . ............................... . 1186
Tallinna asutamis-aasta ................................
1219
Ordu walitsuse algus Eestis , ................................................. 1224
Eestlaste Wiimane Wastuhakkamine ........................................... 1343
Usupuhastuse algus Saksamaal ................................................ 1517
Usupuhastus Wastu Wöetud Eestimaal ..................................... 1524
Ordu -valitsuse lõpp ............................... . ........................... 1561
Liiivimaa saab Poola, Eestimaa Rootsi alla .
.
1561
Liiivimaa läheb ka Rootsi alla ................................................ 1629
Esimene (Stahli) eestikeelne lauluraamat ilmub . . . . 1632
Wastne Testament ilmub ........................................................... 1686
Kodumaa saab Wene Walitsuse alla
..................................... 1710
Eestikeelne Uus Testament ilmubtrükist .................................... 1715
Wennaste kogudus asub meiemaale ....................................... 1729
Piibli raamat ilmub Eesti keeles . . ................................ 1739
Tartu ülikooli asutamine ........................................................... 1804
Aleksander 1 annab Eestimaa talurahwa priiks
. . . 1816
Aleksander 1 annab Liiivimaa talurahwa priiks . . . 1819
Wene usk hakkab meie maale tungima
................................ 1841
5. W. Janseni „Perno Postimees" hakkab ilmuma . . 1857
Kreutzwald annab „Kalewipoja" Wälja ................................ 1857
Wallad saawad omawalitsuse ..................................................... 1866
Meie koolid Wenestatakse .....................................
. . 1887
Meie kohtud Wenestatakse ........................... .. . . 1889
Wene-Zaapani sõja algus ........................................................... 1904
Esimene üleüldine Wene rewolutsjoon .......................... . . 1905
Ususalliwuse manifest 26. Weebruaril ..................................... 1905
Suure ilmasõja algus ................................................................ 1914
Wene suure reivolutsjooni algus ........................ . . 1917
Esimene Eesti kiriku kongress Tartus .......................... . . 1917
Eesti kuulutatakse iseseisivaks
................................................ 1918
Eesti Asutaw kogu astub kokku ................................................ 1919
Eesti kirikule walitakse esimene piiskop
................................ 1919
Eesti-Wene sõja lõpp ................................................................ 1920
Eesti esimene Riigikogu hakkab töötama ................................1921
Esimene rahwahääletus (nsuöpetuse p.)
1923

I. Näärikuu ehk Jaanuar
Ep. Kal. 3,23'29; Ew. Luuk.

Neljap.

Hinge päewatoidus.
2,21 Jeesuse ümberlõikamine.

Illid aasta 19

Jumala ajad.
2 Reede.
20 Aja täius Kal. 4,1«7.
. 3 Laup.
Andu M D 21 Aja lõpmatus T. l. 102.
1 näd Ep. Pectr 4.12-19: Ew. Matt. 3,13-17 Jeesuse ristimine.
4 Pühap.
P. p. uut a. 22
Poja ilmumine.
5 Esmasp.
23 Meelepärane aasta Luuk. 4,16-21
6 Teisip.
Kolme L p. 24 Walguse tulemine Jes. 60,1-11
7 Kesknd.
! Wana kal. 25 Iisraeli päästmine Room. 11,25-36
8 Neljap.
26 Kristus õpetaja Jes. 61
j jõulud
9 Reede.
27 Issand on kuningas T. l. 99.
10 Laup.
Paawü P.S 28 Poja igawene au Ilm. 22
2. näd. Ep Room. 12,1-6; Ew. Luuk .2,41-52. 12. a Jeesus templis.
11 Pühap.
1.P p.3-k. P. 29
Poja lvalitsus..
12 EsmaSp. Walba n.
30 Kuningaks seadmine T. l. 110
13 Teisip.
31 Poja wöit T. l. 2
14 Kesknd.
1 Poja amet Kol. 1,15-29
15 Neljap.
Korjuse p. 2 Igawene Walitsus Taan 4,25-34
16 Reede.
3 Kutse kõikidele Jes. 55
Ilmar m.
Tõnise p. L 4 Wiimne wöit Ilm. 12,1-11
17 Laup..
3 näd. Ep. Room. 12.9-16; Ew. Joh. 2,1-11 Pulmad Kaana linnas.
18 Pühap.
2.P p. 3-t.p. 5
Jumala Hooned.
19 Esmasp. Wana 3-k. P. 6 Armsad Hooned T. l. 84
20 Teisip.
Wash. Seb. 7 Oige jumalateenistus Joh. 4,7-26
8 Templi puhastamine Joh. 2,13-22
21 Kesknd.
9 Elaw tempel 1 Kor. 3,11-23
22 Neljap.
Lemming m. 10 Hoone nurgakiwi Jes. 28,14-22
23 Reede.
Reet n.
H 11 Uus kogudus 1 Peetr. 2,1-10
24 Laup.
4 näd. Ep Room. 12,17-21; Ew. Matt 8,1-13 Kapernaurna pealik.
2 5 Pühap.
3 P.p.3-tp. 12
Jumala austamine.
26 Esmasp. sPauluse n.p. 13 Austamine looduses 2. l. 19
27 Teisip.
Joh. Kriis. 1 4 Austamine rahwa seas T■ l. 115
28 Kesknd.
15 Isa austamine Joh. 12,24-43
29 Neljap.
Saamu m. 16 Poja austus Eebr. 2,5-13
30 Reede.
W. Tõnise p. 1 7 Jumala au wägewus. Jes. 6
31 Laup.
Taal n.
3 18 Inglid annawad au. Ilm 4
4

II. Küünlakuu ehk Weebruar
Hinge päewatoidus.
5. näd. Ep. Room 13,8-10; Ew. M?tt. 8,23-27. Mere Waigiotamine^

1 Pühap.
4.P.p.3k.p. 19
Jumala tööd.
2 Esmasp.
20 Tema tööde suurus T. 1. 111
3 Teisip.
21 Tema tööde au T. l. 145
4 Kesknd.
22 Igawesed teod Ap. t. 15,12-32
5 Neljap.
Wirwe n.
23 Kardetawad teod Ilm. 15
24 Pojale antud teod Ioh. 5,24-47
6 Reede.
7 Laup.
25 Meile antud teod Ioh 14,1-14
6. näd. Ep. 1. Kor. 6,24-10,5; Ew. Matt 20,1-16. Lööregijaist wiinamääl.

8 Pühap.
9.P.e.Ül.p.G 26
Jumala kartuse tee.
9 Esmasp. Lumvalu p. 27 Jumala kartuse õnnistus T. l. 128
28 Elu õiges kartuses Eebr. 10,26-39
Endel m.
10 Teisip.
11 Kesknd
29 Südamlik kartus Ier. 32,37-42
12 Neljap.
30 Manitsus kartusele 1 Peetr. 1,17-25
31 Aukartuse paik 1 Moos. 28,10-22
13 Reede.
14 Laup.
1 Kartus käskude ees T. l. 119,160-176
7. näd.

Ep. 2. Kor. 11,19-12,9; Ew. Luuk. 8,4-15 Külwajast

15 Pühap.
8.P.e.K.Ü!ch. 2
Lapselik meel.
16 Esmasp. (Neitsi p. e 3 Hoiatus pahandajaile Matt. 18,1-11
17 Teisip.
4 Lapselik järelkäimine Luuk. 9,46-56
18 Kesknd.
5 Jumala laste elu Kaal. 4,6-20
6 Laste armastus 1 Ioh. 2,1-17
19 Neljap.
7 Walguse lapsed 1 Ioh. 1
20 Reede.
21 Laup.
Ellu 11.
8 Lapseks saamine Ioh. 1,9-18
8. näd. Ep. 1. Kor. 13; Ew. Luuk.. 18,31-43. Kannatcmise ettekuulutus.

22 Pühap. Paastu P.
9 Zeesuse tunnistus enesest.
23 Esmasp. (Wastla p. G 10 Tee, tõde, elu Ioh. 14,6-21
"24 Teisip. Cesti W. r. p. 11 Tulewiskaja Luuk. 12,49 59
12 Mina olen see Matt. 14,22-36
25 Kesknd. Tuha P.
26 Neljap.
13 Maailma walgus Ioh. 8,12-30
27 Reede. Laur m.
14 Jeesus Wabastaja Ioh. 8,31-45
28 Laup.
15 Tunnistus Wandega Matt. 26,57-66

5

III.

Paastukuu ehk Märts
Hinge päewatoidus.

9. näd. Ep. 2. Kor. 6,1-10; Etv. Matt. 4,1-11. Kristuse kiusatus.
Wõitlus kiusatustega:
1 Pühap. 1.P.Paast. 16

2 Esmasp.
3 17 Kiusatused. Iiob. 6,1-24
18 Kiusatuse kasu. Jak. 1,M5
3 Teisip.
**4 Kesknd. Palme p. 19 Ettetvaatust! 1 Kor 10,13-33
20 Abi kiusatuses. T. l. 40
5 Neljap. Wäino m.
21 Wägew Warjupaik. T, l. 71
6 Reede.
22 Vaikne olek. T. l. 62
7 Laup.
10. näd. Ep. 1. Tess. 4,1-7; Etv. Matt. 15,21-28. Kananeamaa naine.
Igatsus rahu järele.
2. P.Paast. 23

8 Pühap.
9 Esmasp.
10 Teisip.
1] Kesknd.
12 Neljap.
13 Reede.
14 Laup.

24 Rahu igatsus. T. 1. 6
25 Südame rahutus. Hab. 2,4-20
26 Rahutu maailm. T. 1. 39
Alikk m.
Taliharja p. 27 Südame rahu. Room. 5,1-10
28 Rahu jagaja. Matt. 11,25-30
Wilma n.
1 Alaline rahu. T. l. 4

(Pööri p.

11 näd. Ep. Cew. 5,1-9; Civ. Luuk. 11,14-28 Kurja tvaimu Wäljasaatmine.

15 Pühap.
16 Esmasp.
17 Teisip.
18 Kesknd.
19 Neljap.
20 Reede.
21 Laup.

Patust mõõtmine.
3.P.Paast. 2
3 Kutse pöörmisele. Ier. 4,1-9
Ruuta n. E 4 Tartve Pöörata. Esek. 3,17-27

5 Pöörmise kasu Joel 2,1-20

Needu n.
Pendise p.

6 Tõotus pöörmisele. Ies. 30,9-26.
7 Täieline pööre. Luuk. 15,11-24
8 Jumal toob pöörde. Ies. 59

12. näd. Ep. Kal. 4,21-31; Cw. Joh. 6.1-15. 5000 mehe söötmine.

22 Pühap.
23 Esmasp
24 Teisip.
*25 Kesknd.
26 Neljap.
27 Reede.
28 Laup.

Patukahetsus.
4.P. Paast. 9
10 Patu häda. T. I. 130
O 11 Patu tunnistus. T. l. 51
Maarja p. 12 Andekssaamine T. l. 32
Eesti r. priiks- 13 Rahtva patu häda. Ier. n. l. 3,40-51
(lask. 1819. 14 Meeleheitmine. Matt. 27,3-10
15 Õige ümber pööramine. Joona 3

13. näd Ep. Eebr. 9,11-15; Etv. Joh. 8.46-59. Waidlus rahtvaga tõe eest

Arm ja halastus.
5.P.Paast. 16
29 Pühap.
17
Helduse
kiitus. 2. I. 89,1- 34
30 Esmasp.
18
Halastaja
Issand. Luuk. 7,36-50
Liina n.
31 Teisip.
6

IV.

Jürikuu ehk Aprill
Hinge päerratoidus.

1 Kesknd.|
3 191 Usu Hädad. Matt. 17,14-27
20 Armu Walik. Room. 9,14-33
Tiiu
2 Neljap. :
3 Reede
!
21 Armu kestwus. Room- 11,1-22
Ambruse
p.j
22 Oigekssaamine armust. Ap. t. 15,4-17
4 Laup.
14. näd. Ep. Wil. 2,5*11; Ew. Matt. 21.1*9.

Jeesus läheb Jeruusalemma.

Õigekssaamine usust.
5 Pühap. Palmip. p. [ 23
Usk
teeb
õigeks. Room. 10,4-17
24
Kullerwo
6 Esmasp.
Õigus
üksnes
armust. Room. 3,19-30
25
7 Teisip.
8 Kesknd.
© ' 26 Usu õigus. Room. 4
-9 Neljap. S. Neljap. 27 Oige preester. Eebr. 7,14-28
**10 Reede S. Reede. 28 Oigekstegija. Zes. 53
29 Lootus Hauas. T. l. 16
11 Laup.
15. uäd. Ep. 1. Kor. 5,6*8; Ew. Mark. 16,1-8. Kristuse ülestõusmine.

Ülestõusmine ja elu.
**12 Pühap. ^'sAristuse 30 !
**13 Esmasp. ^sülest, x 311 Surma äratvõttja. Joh. 11,1-27
1 Ülestõusmise lootus. 1 Peetr. 1,3-16
*14 Teisip.
2 Ülestõusmise tõde. 1 Kor. 15,1-22
15 Kesknd. (Karjal, p.
16 Neljap.
€ 3 Meie ülestõusmine. 1 Kor. 15,35-49
4 Meie wöit. 1 Kor. 15,50-58
17 Reede
5 Uus elu. Room. 6,8-23
18 Laup.
16. näd. Ep. 1. Joh. 5,4*12; Ew. Joh. 20,19*31. Uskmatu Toomas.

I.P.p.Kr.Nl.p. 6
Elu Kristuses.
19 Pühap
7 Ühendus Jeesusega. Joh. 15,1-16
20 Esmasp.
8 Ühendus Jumalaga. Joh. 17,1-26
21 Teisip.
9 Elu Kristusele. Room. 14,17-23
22 Kesknd.
23 Neljap' Jüri p. G 10 Elu andja. Joh. 6,27-40
11 Kõige elu alus. Kol 1,9-19
24 Reede.
Markuse p. 12 Elutee. Luuk. 13,24-30
25 Laup.
17. näd.

Ep. 1. Peetr. 1,21-25; Ew. Joh. 10 11-16. Heast karjasest.

2.P.P. Kr.Ül.p .13
Kristus ja tema kart.
26 Pühap.
14 Oige karjane. Joh. 10,1-11
27 Esmasp. Künni P.
15 Oiged lambad. Joh. 10,22-38
28 Teisip.
16 Oige kari. Ier 3,11-25
29 Kelknd.
30 Neljap. Tuuler.p. 3 17 Oiged Hingekarjased. 1 Peetr. 6,1-5

7

V. Lehekuu ehk Mai
-

1 Reede
2 Laup.

Wolbri P.

Hinge päewatoidus.

18 Manitsus karjastele. Ap. t. 20,17-32
19 Õndsate kari. Ilm. 7,9-17

18. näd. Ep. 1. Peetr. 2,11-20; Ew. Joh. 16,16-23. Üürikese aja pärast.

3 Pühap.
4 Esmasp.
5 Teisip.
6 Kesknd
7 Neljap
8 Reede.
9 Laup.

3.P.p.Kr.Äl.P. 20

^Risti l. p.

21

Jumala armastuse kiitus.
Jumal on armastus. 1. Joh. 4,949

22 Armastuse waim. 1 Joh. 4,1-8
W. Jüri p. 23 Jumala lapsed. 1 Joh 3,1-12
Linnus- P. © 24 Armastus ja wiha. 1 Joh. 3,13-24
25 I. armastuse pant. Room. 5,8-18
Laos m.
26 J. armastuse pikkus. Hos. 11
Nigula P.

19. näd. Ep. Jak. 1,16-21; Ew. Joh. 16,5-15. Kristuse

äraminemisest.

4.P.p.Kr.Ul.p. 27 Laulmine Jumala kiituseks.

10 Pühap.
28 Laulma kutsumine. T l. 96
11 Esmasp.
29 Pühade laul T. l. 81.
Laine n.
12 Teisip.
30 Kõige Wan.kiidulaul.2 Moos. 15,1-21
13 Kesknd.
14 Neljap. Lehe j päew 1 Eluaegne laul. T l. 104
Õie n. €
2 Laul koguduses. Eew. 5,15-21
15 Reede.
3 alle kiitus. Ilm. 5
16 Laup.
20. näd. Ep. Jaak. 1,22-27; Ew. Joh. 16,23-30. Oigest palumisest.

Tänamine ja palumine.
17 Pühap. 5.P.p.Kr.Ül.P. 4
Lnamise
kaunidus. T. l. 92
5
18Csmasp. Eeriku p.
öotus
Palwele.
Jer. 29,7-14
6
19 Teisip.
7 Palwe Wägi Luuk 11,5-13
20 Kesknd.
u nnistus ja Palwe Ap. t. 1,4-14
8
Taewam.
P.
**21 Neljap.
Õiglase
palwe. Jaak. 5,7-18
22 Reede Sulew in. G 9
õndsate
tänu. Ilm. 11,15-19
10
23 Laup.
21. Ep. Peetr .4,7-11; Ew. Joh. 15,26-16,4

6.P.p.Kr.Ül.p. 11

24 Pühap.
25 Esmasp.
26 Teisip.
27 Kesknd. Qsmo m.
28 Neljap.
Willu m.
29 Reede
30 Laup. _
3

Rõõmustajast waimust.

Kristus koguduse Pea.

12 Jumala paremal käel, Kol. 3,1-17
13 Elu Kristusele. Room. 14,1-19
14 Pea on ihu juht. Eew. 4,7-24
15 Koguduse otstarwe. Eew. 3,1-12
16 Uus kogudus. Eebr. 12,18-29
17 Jgawene kogudus. Ilm. 21,1-8

22. näd. Ep. Ap. t. 2,1-13; Ew. Joh. 14,23-31. Maimu tõotamine'

** 31 Pühap. >1.Nelip. P.
8

]18|

Püha Waimn tegeivus

VI. Jaanikuu ehk Juuni
Hinge päewatudos.

**1 Esmasp. 2. Neiip.p. 19 Waimu saladused. Joh. 3,5-21
*2 Teisip.
3.Nelip.p. 20 Igatsus Waimu järele. T. l 143
21 Waimu juhatus. 1 Joh. 2,18-29
3 Kesknd.
22 Waimu anded. 1 Kor. 12,4-13
4 Neljap. Alo m.
23 Waimu õpetus. Luuk. 12,1-12
5 Reede
Waimu juhtimine. Ap t. 16,1-15
24
6 Laup.
G
23. näd. Ep. Room 11,33-36; Ew. Joh. 3,1-15. Jeesus ja Nikodeemus.

7 Pühap. Kolm. a. p.
8 Esmasp.
Eha n.
9 Teisip.
10 Kesknd.
11 Neljap.
12 Reede
13 Laup.

25
Püha Waimu mõju.
26 Waimu tunnistused. Room. 8,1-11
27 Waimu jagamine. Ap- 19,1-12
28 Waimu ilmutused. Cew. 1,3-23
29 Waimu äratused. Eew. 2,1-18
30 Waimu õnnistused. Room. 15,13-21
31 Waimu julgustus. Room. 8,26-39

24. näd. Ep. 1. Joh. 4,16:21; Gw. Luuk. 16,19-31. Rikkast mehest ja Laatsarusest.

1.P.p.K.-a.J.p.
14 Pühap.
15 Esmasp. Wiidi P.
16 Teisip.
17 Kesknd.
18 Neljap. Juta n.
19 Reede
Tiit m.
20 Laup.

1
Wale Waimud.
2 Waleõpetajad. 1 Tim. 4,1-10
3 Hoiatus eksitajate eest. 2 Peetr 2,1-11
4 Walewaimu Wõitlus. Juuda 3-25
5 Wiimse aja eksitajad. 2 Tim. 3
6 Walewaimu wangistus Ilm. 20,1-10
7 Üleskutse Wöitlusele. Eew. 6,11-19

25. näd. Ep. 1. Joh. 3,13-18; Ew- Lünk. 14,16-24. Suurest õhtusöömaajast.

21 Pühap.
22 Esmasp.
23 Teisip.
*24 Kesknd.
25 Neljap.
26 Reede
27 Laup.

8
Jumala sõna.
9 Jumala sõna au. T. l. 119,1-24
10 Sõna kindlus. 2 Peetr. 1,12-21
11 Isu sõna järele. T. l. 119,33-57
12 Sõna Walgus. T. l. 119,89-109
13 Sõna õnnistus. T. l. 1
7 magaja p. 14 Sõna on kindlus. T. l 147,7-20

2.P.p.K..a.J.P.G

^Pööri p.
Angewa n.
Jaani P.
Wiiu n.

26. näd. Ep. 1. Peetr5,6-11; Ew. Luuk. 15,1-10' Kadunud lambast.

28 Pühap. Z.P.P.K.-a.J.P. 15
Jumala riigi külivitös.
29 Esmasp. P.Paulip. 3 16 Rõõmsad sönumed. Ies. 52
30 Teisip.
Paul. m. p. 17 Oige ewangeelium. Kal. 1,6-24
9

VII. Heinakuu ehk Juuli
Hinge päewatoidus.

1 Kesknd.
2 Neljap.
3 Reede
4 Laup.

18 Misjoni tegeivus. Aggai 2,1-9
H. Maar. P. 19 Paganate kogumine. Zes. 66,15-24
20 Paganate misjon Ap. t. 13,42-52
21 Pauluse külwitöö Ap. t. 28,17=31

27. näd. Ep. Room' 8,18-23; Etv. Luuk. 6,36-42.

5 Pühap.
6 Esmasp.
7 Teisip.
8 Kesknd.
9 Neljap.
10 Reede.
11 Laup.

Olge armulised.

4 p.p.A.-a.Z.p. 22
Usu tärkamine.
Ako
© 23 Usutunnistus. Matt. 16,1-20
24 Usu igatsus. Taatv. l. 42
Widrik m.
25 Usu laad. Eebr 11,1*16
26 Usu eeskuju. Eebr. 12,1-11
7 wenna p. 27 Usu lootus. Taalv. l. 27
28 Poolik usk. Ap. t. 26,19-29

28. näd. Ep 1. Peetr. 3,8-15; Etv. Luuk. 5,1-11. Rohke kalasaak.

12 Pühap.
13 Esmasp.
14 Teisip.
15 Kesknd.
16 Neljap.
17 Reede.
18 Laup.

Z.P.p.L.-a.I.p. 29
Usu tunnistamine.
Mareta |I.C 30 Kohust, tunnistada. Matt. 10,16-33
sehk Karuse p. 1 Usu hädaohud. Zer. 17,5-18
Apost. l. P. 2 Waadake oma usku! 2 Kor. 13
3 Usu eesmärk. Wil. 3,1=14
4 Usus ustatv. 1 Tim. 1,12-20
5 Oiged tunnistajad. Tim. 3,8-16
Kulla

29. näd. Ep. Room. 6,3.11; Gw. Matt. 5,20-26. Paremast õigusest.

19 Pühap.
20 Esmasp.
21 Teisip.
22 Kesknd.
23 Neljap.
24 Reede
25 Laup.

Elaiv usk.
6.p.p.L.-a.Ä.p. 6
Usu
tvägi.
1
Ioh. 5,1-16
7
Elia P. G
Usu
katsumised.
Eebr. 11,17-40
8
M. Magdaleena 9 Surnud usk. Iak. 2,14-26
10 Usu kinnitus. Ap. t. 4,5-31
11 Kristuse tunnistajad. Ap. t. 5,17-42
Käsk ja usk. Kat. 2, 16-3,14
12
Iaakobi P.

30. näd. Ep. Room 6,19-23; Matt. 9,35-38. Misjoni meel ja Paltve.

26 Pühap. 7.p.p.k.-a.3.p. 13
Uskmata meele wili.
27 Esmasp.
14 Soodoma hukatus. 1 Moos. 19,15=29
D
28 Teisip.
15 Hõela tunnistus. T. l. 53
29 Kesknd. Olemi P. 16 Höelate uhkus. T. l. 12
30 Neljap.
17 Wõitlus höelusega. T. l. 17
Koidula
31 Reede
18 Paltve höelate. pärast. T. l. 148
10

VIII.

Lõikusekuu ehk August
Hinge päewatoidus.

1 Laup.

^Peetr. ahel p.^ 19 ^õelate ots T. i. 4i.

31. näd. Ep. Room. 8,12-17; Ew. Matt. 7.15-23. Waleprohwetitest.

2 Pühap.

3 Esmasp.

4 Teisip.
5 Kesknd.
6 Neljap.
7 Reede

8 P. p.Ka. 20!
Waimulik nälg.
[3. P 21 | Hinge näljaajad. Aamos. 8.
August M.O 22 Maailma lestad. Luuk. 15,11-24
23 Eluleib Joh. 6,41-58
Krist. selet.p. 24 Petis rikkus. Ilm. 3,14-22
Tõnu
25 Ondsakskiitmised. Matt. 5,1-16
Wiisa n.
26 Hingetoitja Taaw. l. 23

8 Laup.
32. näd. Ep. 1. Kor. 10,6-13; Ew. Luuk. 16,1-9. Ülekohtusest majapidajast.
9 Pühap. 9.P.p.K.-aJ. p. 27
Koguduse Hooldajad.
10 Esmasp.
11 Teisip.

12 Kesknd.
13 Neljap.

Lauritsa P. 28 Kurjad karjased. Es. 34,1-10
L 29 Waleprohwetid Jer. 23,13-32
Made n.
30 Hea hoolekandja Es. 34.11-22
31 Hea karjane Es. 34. 23-31
1
J.

14 Reede

Tühjad karjased Sakar. 11,4-17

Rukki M. P 2 Lammaste suurkarjane. Eebr. 13,7-51

15 Laup.
33. näd. Ep. 1. Kor. 12,1-11; Ew. Luuk. 19.41-48. Jerusalemma häwitamisest.
16 Pühap.
1V.P.P. K.-a.J.P. O
Jumala riigi tulemisest
17 Esmasp.
18 Teisip.

Armas m.

19 Kesknd.

G

20 Neljap.

21 Reede

22 Laup.

Alew m.

4 Tulemise aeg. Luuk. 17,20-37
5 Siionist tuleb õnnistus. Jes. 2,2-18
6 Uuendatud kogudus. Jes. 4
7 Jehoowa meie õigus. Jer. 23,1-8
8 Riigi uuendamine Matt. 21,33-46
9 Wõitlus riigi pärast. 2 Tim. 4,1-8

34. näd Ep. 1 Kor.15,1-10; Ew. Luuk . 18,9-14, Wariseerist ja tölnerist.

23 Pühap. 1I.P.P.K,-a. J. P. 10
Wõitlus patu ivastu.
11 Oige käsutäitmine Matt. 5,38-48
24 Esmasp. Pärtli P.
25 Teisip.
12 Hoiatus himude eest 1. Kor. 6,9-20
13 Kõik patualused Room 2,1-16
26 Kesknd.
27 Neljap.
14 Pühitsuse elu 1. Tim. 4,1-12
B
15 Patu elu. Jes. 5,1-17
28 Reede
Joh.hukkam.p 16 Patu Hukatus Jes. 5,18-30
29 Laup.
31. näd. Ep. 2 Kor. 3,4-11; Ew. Mark. 7,31-37. Kurt ja keeletu.
30 Pühap.
12.P.p.K.-a J.P. 17
Uus elu.
31 Esmasp. Sander
48 Uus süda Esek 11,14-24
11

IX. Mihklikuu ehk September
Hinge päewatoidus.

1 Teisip.
2 Kesknd.
3 Neljap.
4 Reede
5 Laup.

Kalew M.

49 Uus Waim Esek 36,22-36

i 20 Uus seadus Jer. 31,31-40

Dj2 1 Uue seaduse au Zes. 25
Meos M.
122 Elu allikas Jah. 7,31-53
s 23 Elu jagaaw amet 2.Kor. 4.

36. näd. Ep. Kal. 3,15-22; Ew. Luuk .10,23'27. Halastajast Samaarla mehest.

6 Pühap.
13. P. ^. i24
Eestpalwed.
7 Esmasp. i [Ä»*#. õ» H* 25 Manitsus eestoalwele 1. Tim 2
: 26 Eestpalwe wägi Ap. teg. 12,5-17
8 Teisip. j
E
27 Aabrami eestpalwe 1. Moos. 18,20
9 Kesknd.
28 Moosese eestpalwe 2 Moos. 32,7-14
10 Neljap.
29 Taanieli eestpalwe Taan. 9.
Il Reede
12 Laup.
30 Kristuse eestpalwe Luuk. 22,24-32
37. Näd. Ep. Kal.5.16-24; Ew. Luuk. 17,11-19. Kümme pidalitõbist.

13 Pühap.
14 Esmasp.
15 Teisip.
16 Kesknd.
17 Neljap.
18 Reede
19 Laup.

14. P.p.K.-a. Jp.31
Tänumeel.
t Ülendam. P.! 1 Tänuohwer 1. Moos. 8,15-22

Ells N. D

j 2 Tänu helduse eest T. l. 118
3 Tänukiitus. T. I. 95.
4 Tänu armu eest. 2. Tim. 1,3-14

Kaupo M.

6 Tänu laul. Taaw. l. 107,1,32.

5 Tänu tegudes Kol. 3,16-25

38. Näd. Ep. Kal. 5,25'6,10; Ew. Matt. 6,24-34. Ilmaaegsest murest.

15.^. K -a. L. P. 7
Ilmalikud Warandused.
20 Pühap.
21 Esmasp. Madise ^. ; 8 Rikkuse Häda Mark. 10.17-31
1 9 Rikkuse kiusatused Jak. 2,1-13
22 Teisip.
Poö^i paest) 10 Taewawarandused Matt. 6,16-24
23 Kesknd
24 Neljav.; Johan, saa- 11 Käsk, rikastele 1. Tim. 6,6-19
smise c 12 Rahulik meel Mil. 4.10-20
25 Reede
Õp' Johan. P. 13 Korjandused 1. Kor. 16,1-13.
26 Laup.
39. näd. Ep. Ewes. 3,13-21; Ew. Luuk. 7,11-17. Naini nooremehe äratamine.

27 Pühap.
28 Esmasp.
29 Teisip.
30 Kesknd.

12

16. P.P. K -a.J.p.114

Külw ja lõikus.

15 Nutu külw T. l. 126
Mihkli ^).

16 Liha ja Waim U Külw Kaal.6,7-16
17 Kastn ja rohke külw 2. Kor. 9,6-15

X. Wiinakuu ehk Oktoober
Hinge päewatoidus

Maarja K P. 18 Ahnuse hädaoht. Luuk. 12,15.31
G
19 Rohke lõikus. Joel 2,21-27
20 Lõikuse tänu. T. l. 65
40. näd. Ep. Ewes. 4,1-6; Sw. Luuk. 14,1-11. Weetõbine.
4 Pühap. Lõikuse P. 21
Usuivõitlused.
22 Jakobi Wöitlus. 1 Moos. 32,4-33
5 Esmasp.
23 Kiideoni Wöitlus. Koht. 7,2=22
6 Teisip.
24 Taawet ja Koljat. 1 Sam. 17,31-5
7 Kesknd.
25 Elias Karmelil. 1 Kun. 18, 17-40
8 Neljap. Jlom.
Jaak. E
9 Reede
26 Mehed tuleahjus. Taan. 3
10 Laup.
27 Lõukoerde Haugus. Taan. 6

1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.

4 1. näd. Fp. 1 .Kor. 1,4-9: Ew Matt. 22,34-46. Kõige ülemast käsust.

11 Pühap.
12 Wmasp.
13 Teisip.
14 Kesknd.
15 Neljap.
16 Reede
17 Laup.

I8.P.p.K-a.Jp. 28
Usu tõotused.
Tasu
29 Mina ja mu Pere. Ioos. 24,2-24
30 Elu puhastus. Esra 9,1-10,12
Kai
Kolletam. P. 1 Tõotuse pidamine. Jer. 35,12-19
2 Täida tõotus! Ioon. 2
3 Palwe tõotused. T. I. 61
Helmi
4 Tõotused Jumalalt. L. l. 132
e

42. näd. Ep. Ewes. 4,22-28; Ew. Matt. 9,1-8. Halwatud mees.

18 Pühap.
19 Esmasp.
20 Teisip.
21 Kesknd.
22 Neljap.
23 Reede.
24 Laup.

5
Lootus ei jäta häbisse.
6 Palwe häda sees. 2 Kun. 19,14-36
7 Palwe haiguses. Ies. 38
8 Jiobi õnnetused. Ziob 1,6-2,10
Kaasani M.p. 9 Iiobi õnnistamine. Iiob 42
10 Kindel lootus. T. l. 9
11 Jumala rahwa julgus. T. l. 36
Heiti B
19.P.P. K
a. g. p.1

43. näd. Ep. Ewes. 5,15-21; Ew.Matt. 22,8-14. Kuninglikust pulmast.

25 Pühap. 20. P.p.K. 12
Pattude andeksandmine.
26 Esmasp. a. g.M
13 Wõtmete meelewald. Matt. 18,15=22
27 Teisip.
14 Armu palumine. T. l. 25
28 Kesknd.
15 Kristus patuohwer. Eebr. 9,13-28
29 Neljap.
16 Qhwri puudumine. Eebr. 10,19-31
30 Reede
17 Patuste sõber. Luuk. 5,27-39
Usu puhast p.G 18 Lunastus pattudest. Ies. 43
31 Laup.
13

XI- Taltvekuu ehk Noivember
Hinge päewatoidus.

.
44. näd. Ep

0,10-17; Etv. Joh. 4,47-54. Kuninga mehe Voea.
1 Pühap.
^.p.p.K.-a.Ä.p. 19
Jumalik troost.
2 Esmasp. Hingede p. 20 Troostita olek. Zer. 30,12-22
3 Teisip.
21 Troosti otsimiue. T. l. 80

4 Kesknd.
5 Neljap.

22 Troosti tõotus. Ies. 66,10-14

H^NN M.

24 Oige troost. Nutu 1. 3,22-39
25 Troost ristis. L. l. 73

23 Sõna troost.

6 Reede
7 Laup.
—

^lt M.

T. I. 119,57-80

näo. Ep. Wtl. 1-3-11; Ew. Matt. 18,23-35 Tigedast

sulasest.

8 Pühap.
9 Esmasp.
10 Teisip.

Z8.p.p.K.-a.Z.p 26
Jumala abi.
C 27 Oodake Jehootvat! Zes. 40,18-31
9Nakdi P.
28 Abi tõotamine. Zes. 41,1-13

11 Kesknd.

Martin Piiskop 29 Maimu tõotamine. Zes. 44,1-8

12 Neljap.

30 Tühjad jumalad. Jes. 44,9-23

13 Reede.

31 Jumal päästja. Ies. 45,15-25

14 Laup.

1

46 näd.

15 Pühap.

Z5.p.p.K.-a.Ä.p

16 Esmasp.

Liisübi P.

5 Tulemise silmapilk. Matt. 24,35-52
6 Ootamata ilmumine. 1 Tess. 5,1-23

I Maarja ohw.

7 Krist. Wastase langemine Ilm. 18
8 Rahuriik. Ies. 65,17-25

19 Neljap.
Laup.

Kristuse jälletulemine.

Heino m.

17 Teisip.

21

2

3 Millal tuleb ots? Matt. 24,1-14
4 Miimse aja Wiletsus. Matt. 24,15-34

O

18 Kesknd.
20 Reede

Jumal lunastaja. Ies. 49,1-16

Ep- Mil. 3,17-21; Ew. Matt. 22,15-22 Kohturahast

j

47. näd. Ep. Te ss. 1,3-10; Ew. Matt. 24,37-51.Mlimsest päewast.

22 Pühap.

23 Esmasp.

Surnute p.

26 Neljap.

Wiimne kohus.

3 10 Targad ootajad. Matt 25,1-13

24 Teisip.
25 Kesknd.

1 9

Kudri pukin

11 Arupidamine. Matt. 25,14-30
12 Mahe tegemine. Matt. 25,31-46

13 Wiimne pasun. 1 Tess. 4,13-18

27 Reede

14 Ülekohus ja õigus. 2 Tess. 2

28 Laup.

15 Jääge kindlaks! 2 Tess. 1

___ ^2^2?^^ vm. 13,11-14; Etv. Matt. 21,1-9 Jeesuse kuninglik sõit

29 Pühap.

30 Esmasp.

14

[ l.Kriõt.tulem.p 16

Messia tulemine.
Andrese P.G 17 Tulemise tõotus. Sak. 9

XII. Jõulukuu ehk Detsember
Hinge päewatoidus.

1 Teisip.
2 Kesknd.
3 Neljap.
4 Reede
5 Laup.

Waldeto m.
Salme n.

18
19 Tulemise eesmärk- Jes. 63
20 Tulemise õnnistus. Jes. 11
21 Tulemise Wiis. Jes. 42,1.17 .
22 Jgawene kuningas. T. l. 24
Tulemise Walmistus. Jes. 62

49. näd. Ep. Room. 15,4-13; Ew. Luuk 21,25-36. Wiimse Päeiva tähed

6 Pühap.! 2. Ärist. tui. P. 23 Ettekuulutused Kristusest. 1
24 Mao ja naiseseeme. 1 Moos. 3,1-15
7 Esmasp. (Nigula P.
8 Teisip.
Maarja s.p.C 25 Kõige ilma õnnistus 1 Moos. 12,1-7
26 I Tõotuse kinnitus. 1 Moos. 22,1-19
9 Kesknd.
27 Jakobi õnnistamised. 1 Moos. 49,1-12
10 Neljap.
11 Reede.
28 Piileami ennustus. 4 Moos. 24,1-19
12 Laup.
29 Uus prohwet. 5 Moos. 18,9-19
50. näd. Ep. 1. Kor.4,1-5; Ew. Matt. 11,2-11. R. Johannese läkitus.

13 Pühap. 3. Ärist. tul. p. 30 Ettekuulutused Kristusest. II
14 Esmasp' (Luutsina P.
1• Tõotused Taawetile. T. l. 89,1-19
15 Teisip.
2 Taaweti järeltulija. T. !. 89,20-38
G'
3 Kristuse nimed. Jes. 9,1-7
16 Kesknd.
4 Taaweti kuningriik. Aamos 9,7-15
17 Neljap.
5 Kristuse riik. Jes. 32,1-18
18 Reede
19 Laup.
6 Kristuse kannatamine. Jes. 50
Kristu n.
51. näd. Ep Wil. 4,4'7; Ew. Joh. 1.19-28. R. Johannese tunnistus.

20 Pühap. 4. Ärist, tui p. 7
Kristuse eelkäija.
21 Esmasp. Tooma p. 8 Hüüdja Hääl. Jes. 40/1-11
22 Teisip. Pööri P. D
9 Ingel ja prohwet. Mal. 3
10 Johannese jutlus. Matt. 3,1-12
23 Kesknd. Tohwer
24 Neljap. Aadam, Eewa 11 Jumala Tall. Joh. 1,29-50
**25 Reede 1. Jõulu P. 12 Jõulu ewangeelium. Luuk. 2,1-20
**26 Laup. 2. Jõulu P. 13 Jeesuse sündimine. Matt. 1,18-28
52. näd. Ep. Eebr. 1,1-12* EW. Joh. 1,1-14. Jgawene Sõna.

*27 Pühap. 3. Jõulu P.
28 Esmasp. Süüta l. p.
29 Teisip.
30 Kesknd.
©
31 Neljap. Silwester

14
Juural lihas.
15 Tunnis, ja salgajad. 1 Sim. 3,14-4,9
16 Kristus ja kogudus. T. l. 45
17 Koguduse sigiwus. Jes. 54
18 Jgawene Jumal. T. l. 90
15

Päikese tõusud ja loojangud 1925 a.
Tõusud ja loojangud on selles kalendris umbes KeskEesti kohaselt üles pandud ja wõib sellepärast mõnes kohas
nende ja täpsete andmete wahel künni 10 minutit wahet
olla.
Päikese tõusuajaks loetakse silmapilku, mill päikese
sõõri ülemine äär waatepiiri alt nähtawale tuleb, tema
loojangu ajaks — silmapilku, mil ülemine äär ära kaob.
Jaanuari

Weebrnari
rr

Märtsi
rr
FF

Aprilli
FF

Mai

Juuni
Juuli
FF
FF

Augusti
tr

#,

Septembri
FF

FF

Oktoobri
FF

FF

Nowembri

Detsembri

16

1. k. P. tõuseb päike k. 9,-- läheb looja k. 3,30 ai.
10.
„
„„, 8,55 „
„„ 3,45 „
20.
„
„
„
„ 8,45 „
„„ 4,— „
1. k. p. tõuseb päike k. 8,20 m.; läheb looja k. 4,30 m
10. „
w
>/
„ 8
„
„
„
„ 4,50 „
20. „
„
„„ 7,35 „
„
„
„ 5,45 „
1. k. p. tõuseb päike k. 7,10 m.; läheb looja k. 5,45 m.
10. „
„
„
„6,45 „
,,
„
„6,10 „
20. „
„
„„6,15 „
„„
„6,30 „
1. k. p. tõuseb päike k. 5,45 m.; läheb looja k. 7,—„
10. „
„„„ 5,20 „
•„
„„7,15 „
20. „
„„„ 5,
,,
„
„„7,40 „
1. k. P. tõuseb päike k. 4,20 m.; läheb looja k. 8,5 m.
10.
„
„„„4— „
„
„„ 8,25 „
20.
„
„„„3,40 „
„„„8,45 „
1 k. P. tõuseb päike k 3,20 m.; läheb looja k. 9,10 m
10.
„
„„„ 3,10 „
„
„
„9,20 „
20.
„
„„„3,6 „
„„„9,25 „
1. k. p. tõuseb päike !. 3,10 m.; läheb looja k. 9,25 m
10.
„
„
„ „ 3,25 „
„
„
„ 9,20 „
20.
„
„„„3,40 „
„„„9,5 „
1. k. p. tõuseb päike k. 4,5 m.; läheb looja k. 8,40 tn.
10.
„
„
„„ 4,25 „
„„„ 8,20 „
20.
„
„
„ „ 4,45 „
„
„
„ 7,55 „
1. k. P. tõuseb päike k. 5,15 m.; läheb looja k. 7,10 M.
10.
„
„„„5,35 „
„„„ 6,50 „
20.
„
„„„5,55 „
„„„ 6,25 „
1. k. p. tõuseb päike k. 6,20 m.; läheb looja k. 5,55 m.
10.
„
„
„„6,40 „
„„
„5,30 „
20.
................................ 7 - ..................................... 5- „
1. k. >. tõuseb päike k. 7,30 m.; läheb looja k. 4,30 m.
10.
„
„„„7,50 „
„„,, 4,10 „
20.
„
„„„ 8,15 „
„„„ 3,40 „
1. k. p. tõuseb päike k. 8,35 M., läheb looja k 3,35m.
10.
„„„„8,50 „
„„„3,25 „
20.
„
„
„
„ 9— „
„
„
„3,25 „

Kaadad.
Igakuulist laatu peetakse Petseris iga 1-sel ja 15-al, Irboskas iga
21-sel, Wärskas iga 10-al. Muidu on laadad:
Nääri kuus: 2. Pusul, 7. Wõrus, Orgital, Tartus aasta laadul
algus, 12. Mahus, 15. Laekweres, 17. Koloweres, 21. Mehikoormas, 22
Püial, 23. Heinastes, Rasinal, Haapsalus, Malgas, 24. Paides, Jõelehtmes.
Küünla kuus^ 2. Naplas, Pornusel, 3. Jõgemal, 4. Mõrus, 5.
Keblastes, Tõrwas, Öisus, 6. Narmas, 9. Pärnus, Rakweres, 10 Raasi­
kul, Antslas, Räpinas, 14 Põltsamaal, 12. Tapal, 15. Lähtrus, Jõgemal,
Baltiskis, 16. Miljandis, 17. Tartus, 18. Ninal, 19. Paides, 20. Kosel,
Wasknarwas, 21. Muhus, Ulilas, Malgas, 25. Mõrus, (8 päema), Lihu­
las, 28. Miljandis, Audrus reedel enne wastlapäema.
Paastu kuu: 1. Jõgemal, Ristil, 3. Jõhmis, 4. Kimilus,
5.
Kirblas, 6. Petseris, 8. Kurista!, 8. Tumalas, Emmastes, Uuemõisa wallas,
Jisakus, 9. Wiru-Jakobis, Kulinal, Wana-Kulbenis, Wõnnus, Hageris, 10.
Wolmaris, Walgajärme!, Watlas, Kõus, Suure-Jõel, Uue-Wändras, Puhjas,
11. Sajanjas,
12. Saaremaal, Hellamaal, Wõrus, Amblas, Hardus, 13.
Riidojal, Põltsamaal reedel enne 15. märtsi, 14 Saaremaal Mustjalas, Maimastmeres Kodijärmel, Mõisakülas, Pilisimeres, 15. Raplas, 16. Mana Laitsinas, Rannus, Serulil,
17. Jllukas,
18. Keilas, Kostnas, Sangastes,
Järwa Jaams, Kallastel, 20. Kuresaares, Märjamaal, Jüril, Taemeres, 21.
Wäike Ulilas, 22. Aldus, 23. Leisil, Malgas, Warnjas, 24. Laekweres,
Mõras, 25. Woldis, 26. Kärgulas, Sulbi alewis, Mana Pranglis, WõllaKihlepas, Wahastus,
28. Paides, Kellamäel, Walautal, Kasepere poe j. 31.
Mustmees.
Jüri kuus: 1. Juurus, 2. Leemil, Pindus, Alajõel, Antslas, Põlgus­
tes, 8. Waimaras, Roopakas, Kastre, Wõnnu Suitsul, 9. Elwas, Põltsamaal
reede enne Jürip. 10. Petseris, Missus, Ellamaal, 12. Wõrus, 14. Hummulis, Ninakülas, Koorewerel,
15. Tapal, 16. Woltweti Keremal, , 18.
Tarwastus, Wigalas, Mahul, Rahukülas, 19. Kilingi-Nõmmel, Wiitnal, Rogosis,
20. Kuresaares, Alameres, Lihulas, Tõstama Selis, 21. Wäike Maarjas, 23.
Wõrus, Wasulas, Orajõel, 24. Uue Lõwes, Petseris, Lohusuus, 25. Marblas
Märjamaal, Köiguse kõrtsi, Roosikus, Tsooru wallas, Peri wallas, Patsil,
Koongas, 26 Jõgemal, 27. Uhwardus, Saaremallas, 28. Taemeres, Rak­
weres, Abja Paluojal, Kärus, Krüüdneris, 29. Ahjas, Malgas, Liimal, Stolbowas, Maiatul, Miljandis, Tartus, Lihamõtte neljapäewal, 30. Haania wallas,
Wastsenõus.
Lehe kuus: 1. Kergus, Rissis, Pärimõisas, Wana Lattsenas, 2.
Krootuses, Alamustil, Wäikne Päril, Tõrwas, Roela Tormal, Wändras, 3'
Lelles, Orumattas, Soodlas, Kareperas, KawastuS, Nustakul, 4. RuhjaS,
Pärnus, 5. Palale 6. Järwakandis, 7. Periwallas, Põlwas, 8. W. SakenHowis, Tahkurannas, 9. Häädemestel, 10. Udumeres, Kuimajõel, 11. Reolas,
12. Patastes, Mõru linnas, Kajaweres, Anstlas, 14. Karilatsis, Holstres,
15. Kuresaares 16. Paides, 18. Sangastes, 19 Meeksi wallas, 20. Kernu
Haibas,
22. Mõõpsus, 23. Malgas, Pärsamaal, 26. Petseris.
Jaani kuus: 5. Miljandis, 12. Paides, 13. Woltweti, Keremal, 14.
Wastse Kuustes, 15. Märjamaal, 16. Tapal, 20. Järwa Jaanis, MustWees, 21. Wõrus, 26. Wiljandis, Ristil, Laiksaare Urisaares, 27. Põltsa­
maal, 28. Rakweres.
Heina kuu: 1. Haapsalus, Malgas, 3. Paides, Wiitnas, 4. Tartus,
7. Petseris, 8. Tageperas, 10. Tarwastus, 14—21. Leisis, 15. Karksis,
18. Tõrwas, 20. Pärnus, 23. Kuresaares 10 p.•
17

Lõikuse kuus: 1. Paides, 2—22. Pärnus, 3 Wolmaris, 10.
Kuresaares,
12. Wana Wöidus, 15. Tuhalaanes, 16. Wana-Lartsenas,
Martnas, 18. Loodi kõrtsi juures, 21. Laiksaares, 23. Malgas, 25.
Mõrus,
25. ja 26. Narwa-Zõesus, 26. Mõisakülas, Paides, Kaarlinrõisas,
28. Petseris, Holstres, 30. Rakweres, 31. Häädemeeste!, Helmes, Suure
Jõel, Uue Mändras.
NLihklt kuu^: 2. Taeweres, 3. Selis, Narwas, 5. Wiljandis, 6.
Mastemõisas, Wastenõos, 7. Hummulis, Wana Karistes, 8. Olusitveres,
Peningil, Pornu^el, 9. Uuemõisas, Puiatus, 10. Kilingi Nõmmes, Tapal,
Kärstnas, Hellamaal, Puhjas, 11- Lelles. 12. Mehikoormas, Wana Suislepas, Türil.
12. Kose wallas. Wiitnal. 13. Walgas, 13.-14. Zisakus,
Kolga-Zaanis. 14. Kuressaares, Oisus, Ninakülas, 15. Tammistes, Warblas,
Zöaewal.
17. Uduweres, Abja Paluojal, Räpinas, Uusnal. 18. Sindis,
Alaioeres, Sangastes, Ruhjas, Pikkjärwel.
19. Kallikülas. Kergu aletvis,
TagaMeres. 20. Pindis, Wigalas. 21. Wahastus, Wõlupis, Rõuges, Orajõel,
Tahewel.
22. Kastnas. 23. Paides, Holdres, Tartus, Sürgaweres, Iärwakandis, Paluas, Salatsis. 24. Wõrus, Kirblas. 25. Watlas, Antslas, WõllaKihlepas. 26. Pööraweres. 27. Põlwas. 28.'Toris, Kuressaares, Põltsa­
maal. 29. Amblas, Kirepis, Keblastes. 30. Haaja mõisas.
Assina kuus: 1. Liiwal, Rasinal, Audrus, Pärimõisas, Mehamäel.
2. Tõrwas, Märjamaal, Roela Tormal. 3 Laanemetsas, W Mändras,
Loosis, Heinastes, Kunis, Kawastus. 4. Wiitnal, Taalis, Rõnges, Sännas,
Reolas, Wolmaris, Narwas, Baltiskis, Kuiwajõel. 5. Sooru W., Lihulas.
6. Zõhwis, Tapal, Kudina Patastel. 7. Hageris, Wiljandis, Mustjalas 2 p.,
Kärdis. 8. Pukas. 9. Tallinnas. 10. Põlwas, Walgas, Heltermaal, Zmaweres. 11.
Kilingi Nõmmes. 12. Pärnus 2 p., Leisi all., Illukal, Wastseliinas, Tartus, Keilas.
13. Wõrus, Kuristal, Rakweres 3 y. 14. Albus, Petseris. 15. Raplas,
Rannu Kullil, Koloweres. 16. Muhus.
17. Nuustakul, Koongas. 18.
Kuressaares, Emmastes, Wõõbius, Wäike Maarjas, Lohusuus, Taeweres.
19. Rogosi w., Lutsniku m., Jõelehtmes, Wirkinas, Wastse-Kuustes, Mustlas,
Põlgastes. 20. Mahul, Krootu M., Harmis.
21. Haapsalus, Holstas,
Loosi Wallas, Kastre Wönnus. 22. Kärgulas. 23. Mõisekatsis,^ Kõus, Kassi­
nurmes, Wasulas, Kloostrel. 24. Laatres. Krootuse, m. 25. Soonistes.
27. Laekweres, Saarewallas. 28. Taageperas, Zärwa Jaanis, Pikknurmes,
Krüüdneri Pusul, Moltweti, Keremal. 29. Kärsal, Stoldowas, Waiatu!. 31.
Mõnistes, Sindis.
Talwe kuus: 1. Wiru Jakobis, Pärsamaal. 2. Paides, Palal.
Suure-Iõel, Uue Wändras, Mõras. 3. Missus. 4. Ranistes, Nissis, Rannitsa,
Missil. 5. Antslas. 6. Rõuges, Kassinurmes. 7. Walgas, Elwas. 10.
Zõgewal, Lähtrus. 11. Mõrus, Wiljandis. 12. Kähris, Kuresaares, Hardus,
14. Kärus, Tartus.
17. Illukas. 20. Haiblas, Ristil.
23. Paides,
Mustmees. 25. Raasikul. 26. Walqjärwes, Wastsemöisas, Kanepis. 28.
Woltweti Allikukiwil, Põltsamaal, Keilas. 29. Korsokowas, Wõrus. 30.
Wigalas.
Jõulu kuuA: Lelle Hiiekõnnus esmasp pärast 2. Kr. tul püha. 1. Tapa
alew. 2. Suurus. 3. Walgas, Alajõel, Zõgewal. 5. Amblas. 7. Kallastel.
8. Rakweres, Wiljandis, Wolmaris.
10. Jüris.
11. Narwas.
12. W.
Wändras, Iärwa Jaanis, Martnas. 14. Antslas, Pärnus 2 P., Ninakülas.
Reede enne 15. dets. Põltsamaal.
15. Jõgewal, Wõrus, Kohilas.
18.
Pööraweres, Paides. 19. Zõhwis.
20. Wöõbsus, Oudowas, Märjamaal.
22. Mustmees.
23. Krüüdneri Sulaojal. 28. Walgas, Warnjal. 29.
Wasknarwas.

18

Mõõdud ja rahad.
Pikkuse Mõõdud.
Wanad mõõdud.

a)

1 penikoorem = 7 Wersta.
1 werst = 500 sülda = 1066 meetrid 54 sentimeetrid □ milli­
meetrid.
1 süld = 3 arssinat = 7 jalga = 2 meetrid 13 sentimeetrid
3 millimeetrid.
1 arssin = 16 werssokit = 28 tolli = 71 sentimeetrit 1 milli­
meeter.
1 werssok = 4 sentimeetrit 43/5 millimeetrid.
1 jalg = 12 tolli = 30 sentimeetrit = 47io millimeetrit.
1 toll = 10 liini = 2 sentimeetrit 5^2 millimeetrit.
1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 sentimeetrid 1710
Mllimeetrit.

b)

Uued mõõdud.

1 kilomeeter (km.) = 1000 meetrit = 4687/io sülda.
1 meeter (m.) = 100 sentimeetrit = 3 jalga 337/ioo tolli.
1 sentimeeter (sm.) = 10 millimeetrit (mm.) = 39/io liini.

d)

W ördlused.

1 Inglise merepenikoorem — 1 Werst 369 sülda = 1854 meetrit.
1 geograafia penikoorem—V15 kraadi ekwaatori peal— 6,952 wersta.
1 Wene penikoorem — 7 w. l AustriaPenik. — 7,1114 Wersta.
1 Soome
„
= 10 „
1 Rootfi
„
= 10,9
1 Saksa
„
= 7,0304
1 Daani
„
— 7,0609
1 Inglise „
= 1/5089
1 meresölm „
= 1,739

2.
a)

Piuna mõõdud.

Wanad mõõdud.

1 dessatin ehk tiin — 3 Liiwimaa wakamaad = 6 Tallinna
wakamaad — 2400 ruutsülda — 1V10 Hektari.
'9

1 ruutsüld = 49 ruutjalge — 4n/20 ruutmeetrit.
1 adram-a = 80 taalrit = 12 pa-w-maad., õieti maa wili»
j
jr möödud
1 Paewamaa = 6-/3 taalrit.
1
1 MÕÕDUD.
1 taaler = 90 Rootsi tenga.
wakamaa
—
25
kapamaad
=
10,000
ruutkütinart
(1 maa­
1
mõõtja küünar = 2 jalga — 24 tolli).
1 tündrimaa = 14,000 ruutküünart (140 küünart pikk, 100 lai)

b)

Uued

möödud.

1 Hektar = 100 aari — 10,000 ruutmeetrit = 10/i1 dessatini.
1 ruutmeeter — 109/i0 ruutjalga.

3.
a)

Õõned mõõdud.

Wanad Wilja möödud.

1 kuli ehk tsetwert —8 tsetwerikut — 3 Riia wakka—209^/4 liitrit.
1 Weerik ehk tsetwerik — 8 karnitsat = 249/io liitrit.
1 karnits = 2% toopi — 3 v4 liitrit = 200 kanttolli.
1 Riia tünder = 2 wakka = 12 külimittu = 108 toopi =
133 liitrit.
1 Tallinna sälitus = 24 tündrit — 72 wakka; 1 tünder 3 wakka.
1 Eestimaa wakk = 3 külimittu = 36 toopi = 42% liitrit.

b)

Wanad wedeliku möödud,

1 waat ehk aam — 40 Pange (wedru) = 492 liitrit.
1 pang ehk Wedru — 10 toopi = 123/io liitrit.
1 toop = 4 kortlit = 75 kanttolli = 13/g liitrit.

d)

Uued wilja ja wedeliku möödud.

1 hektoliiter = 100 liitrit — 813/io toopi.
1 liiter — 100 sentiliitrit = 4/5 toopi.

4.
a)

Raskuse möödud.

Wanad raskuse möödud.

1 kaal ehk perkowits — 10 puuda = 1634/5 kilogrammi.
1 puud = 40 naela — 16 kilogrammi 384 grammi.
1 nael = 32 loodi — 96 solotniku ä 96 dooli — 409% gramuli.
1 leisik ehk puud = 20 naela = 8 kilogrammi 192 grammi.
20

b)

Uued möödud.

1 kilogramm — 10 Hektogrammi = 100 dekagrammi — 1000
grammi = 2 naela 42% solotniku.
1 gramm = 10 detsigrammi = 100 sentigrammi = 1000 milli­
grammi " 212%000 dooli.

5.
a)

Rahad.

Praegused, harilikus waluutas.

1 Eesti kuldkroon = 100 Eesti marka.
1 Eesti mark = 100 penni: 1000 E. marka = ligi 5 Wene
kuldrubla.
1 Wene kuldrubla = 100 kopikat.
1 Soome mark = 100 penni — ligi 10 E. marka.
1 Läti rubla = 100 kopikat = ligi 140 E. penni; 1 latt —
100 sentiimi — 50 Läti rbl.
1 Nootsi kroon = 100 ööri = umbes 100 E. marka.

b)

Endised, k u ld w aluu t as.

Austria gulden — 100 kreutseri . . . . .-- rbl. 78% kop.
Inglise 1 nael sterl. = 20 schillingi (ä 12 pence) 9 „ 45 4„
Itaalia liir = 100 senteesimi . . . . .
*
*
Prantsuse frank — 100 santiimi . . . .
. — „ 0/ 2 „
P. Ameerika dollar — 100 senti. .. ♦
• ! " 04 /4 „
Rootsi kroon = 100 ööri . . . . . .
*
51 „
Saksa mart = 100 Psennigit (Penningit) .
.— .
5„
Soome mark — 100 penni . . . . ♦
•
„37 /2„

21

Eesti Ew. Lutheruse kiriku ametikohad
ja nende aadressid.
A. Konsistoorium
Eesti Ew. Luth. usu Konsistoorium asub Tallin­
nas, Toompeal Kiriku tän. 8. On asjaajamiseks awatud
iga äripäew kella 9—3. Tema liikmed on:
j.
Esimees: Eesti Ew. Lutheruse kiriku piiskop
Jakob Kukk: tema wastuwõtu tunnid on Konsistooriumis
teisipäewast reedeni iga päew kella 11 ja 1 wahel. Kirjad
piiskopile tulewad aadressida Konsistooriumi.
2.
Abiesimees: Tartu ülikooli õigusteaduse professor
J. Uluots. Aadress Tartu.
3.
Waimulik assessor: praost H. Põld. Koselt.
4.
Waimul. assessor:
Tartu ülikooli usuteaduse
professor H. B. Rahamägi. Aadress Tartu. Ülikooli Eesti
koguduse hingekarjane.
5.
Ilmalik assessor- doktor J. Masing, elab Tallin­
nas.
6.
Ilmalik assessor: adwokaat 6. Soosaar, elab Tal­
linnas.
Konsistooriumis alali tabataw on konsistooriumi sekretäär 0. Villa, kes ka aetawate asjade kohta seletusi annab.
B. Keskkassa

B.
Eesti Ew. Luth. kiriku Keskkassa asju aetakse
ka Konsistooriumi ruumides. Asjaajaja on konsistooriumi
sekretäär 0. Villa. Keskkassa walitsus seisab koos järgmis­
test liigetest: Esimees praost B. Steinberg, Kadrina kog.
saadik Wiikmann, Helme kog. saadik Hendrikson, praost
G. Haller, köster Kasemets, konsistooriumi liikmed praost
Põld ja doktor Masing. Aadress: Konsistoorium, Kiriku tän. 8.

D. Eesti kiriku kogudused
koguduste järele
I. Tallinna praostkond.
Praost A Mohrfeld, Pauluse kog. hingekarjane.
Kogudused.
1.
Püha Waimu kog. Hk. Theodor Tallmeister sün­
dinud 28. märtsil 1889, ordineeritud 17. juunil *
)
1912.
aadr.
Wäike Tartu maantee nr. 2.
* Kuupäetvad on 1917 a. lõpuni toana, 1918 a. algust uue kalend. järgi

22

Abiõpetaja Eduard Beekman, sünd. 23 juunil 1868,
ordin. 25 märtsil 1895.
2.
Jaani kog. I. pihtkonna hk. Bruno Hasselblatt,
sünd. 7. nowembril 1886, ordin. 24 juunil 1912. Kaupmehe
tän. 8.
II pihtkonna hk. Aleksander Sternfeldt, sünd. 23 nowembril 1888, ordin. 23 jaan. 1921.
III pihtkonna hk. Hans Kabu, sünd.
24 detsembril 1891, ordin. 5 okt. 1917. Kentmanni tän. 6-a,
3.
Kaarli kog. I. pihtkonna hk. Aleksander Kapp,
sünd. 24. juunil 1874, ordin. 29. weebr. 1904. Kaarli tän. 1,
II. pihtkonna hk. Friedrich Stockholm.
sünd. 19. septembril 1884, ordin. 22. jaan 1912. Kaarli
tän. 1.
III. pihtkonna hk. Arthur Sommer,
sünd. 21. mail 1890, ordin. 20. mail 1918. Kaarli tän. 1,
4.
Pauluse kog. tarwitab Ph. Waimu kirikut, hk.
praost Aleksander Mohrfeld, sünd. 14. jaanuaril 1857, ordin.
25. mail 1886. W. Tartu maantee 12.
5.
Nõmme kog. hk. Anton Eilart, sünd. 22. jaanu­
aril 1892. ordin. 11. juunil 1922, elab Nõmmel.
Asutamisel on linna praostkonna - wikaari koht.

IL Ida-Harju praostkond.
Praost H. Põld, Kose kog. hingekarjane.

Kogudused.
6.
Jõelehtme, abikirik Prangli, Raasiku kaudu. Hk.
Oskar Tomberg, sünd. 23. oktoobril 1866, ordin. 3. weebruari1 1891. Endine abikirik Pandivere on Tall. Jaani I. piht­
konna hingekarjase hooldamise all.
7.
Harju-Jaani, Raasiku kaudu. Hk. Gerhard Nor­
mann, sünd. 28. nowembril 1891, ordin. 28. mail 1922.
8.
Kuusalu, Raasiku kaudu: abikirikud" Loksa (Koi­
ga k.) ja Leesi. Hk. Kurt Kentmann, sünd. 5. aug. 1893,
ordin. 3. sept. 1917.
9.
Jüri, Lagedi kaudu. Hk. Jakob Aunwer, sünd.
10. mail 1891, ordin. 13. aprillil 1924.
10. Kose, Kose kaudu; abikirik Tuhala. Hk. praost
Harald Põld, sünd. 4. nowembril 1874, ordin. 14. aug. 1905.
11. Juuru, Juuru kaudu. Hk. Chrisifried Brasche,
sünd. 10. juunil 1875, ordin. 26. augustil 1901.

23

III. Lääne-Harju praostkond.
Praost K. Thomson, Hageri koguduse hingekarjane.
Kogudused.
12. Keila, Keila kaudu; abikirik Rannamõisa. Hk.
Ado Köögerdal, sünd. 28. detsembril 1890. ordin. 27. aug.
1917.
13. Harju-Madise, Baltiski kaudu.
Hk. Johannes
Brasche, sünd'. 9. jaanuaril 1875, ordin. 11. juunil 1906.
14. Baltiski. Hk. Adalbert Lesta, sünd. 30. jaanua­
ri 1 1866, ordin. 22. detsembril 1896.
15. Risti, Wasalemma kaudu; abikirik Nõwa. Hk.
Wilhelm Schwartz, sünd. 22. jaanuaril 1891, ordin. 30. jaan.
1916.
16. Nissi, Liiwa kaudu. Hk. Roderich Bidder sünd.
9. nowembril 1886, ordin. 11. oktoobril 1915.
17. Hageri, Kohila kaudu. Hk. praost Konstantin
Thomson, sünd. 27. nowembril 1865, ordin. 2. dets. 1890.
18. Rapla, Rapla kaudu; abikirik Järwakandi. Hk.
Joosep Liiw, sünd. 22. aprillil 1870, ordin. 8. weebr. 1904.

IV. Lääne praostkond.
Praost G. Haller, Martna koguduse hingekarjane.
Kogudused.
19. Haapsalu, Eesti- ja saksakeelne. Hk. Ralf von
zur Mühlen, sünd. 14. oktoobril 1873, ordin. 1. okt. 1900.
20. Lääne-Niguld, Paliwere kaudu. Koht waba.
21. Ridala, Haapsalu kaudu. Hk. Richard Hoffmann,
sünd. 4. juulil 1868, ordin. 20. weebruaaril 1894.
22. Martna, Haapsalu kaudu. Hk. praost Gustaw
Haller, sünd. 22. aprillil 1871, ordin. 30. märtsil 1897.
23. Kullamaa, Silla kaudu; abikirik Piirsalu (Risti k).
Hk. Arwed Brasche, sünd. 9. jaanuaril 1878, ordin. 14.
mail 1902.
24. Märjamaa, Märjamaa kaudu. Hk. Oskar Meder,
sünd. 24. weebruaril 1885, ordin. 14. nowembril 1910.
25. Wigala, Wigala kaudu. Hk. Maksimilian Busch,
sünd. 12. juunil, 1870, ordin. 1. nowembril 1898.
26. Lihula, sõsarkirik Kirbla (Kirewere), Lihula kaudu.
Hk. Luuberg, sünd. 13. weebruaril 1884, ordin. 29. aprillil
1923.
27. Karuse, Karuse kaudu. Koht waba
28. Hanila, Karuse kaudu, hingekirjad Karusel. Koht
waba.
24

29. Warbla, Lihula kaudu. Hk. Wilhelm NerUng,
sünd. 9. weebruaril 1881, ordin. 16. augustil 1909.

V. Saarte-Lääne praostkond.
Praost E. Tannebaum, Noarootsi kog. hingekarjane.
Kogudused.
30. Noarootsi, abikirikud Sutlepa, Rooslepi ja Osmus­
saare, kirjad Haapsalu kaudu. Hk. praost Eugen Tanne­
baum, sünd. 4. detsembril 1892, ordin. 16. nowembril 1919.
31. Pühalepa, Haapsalu kaudu; abikirikud Kärtla
(Kärtia k.), Paluküla ja Kasari. Koht waba.
32. Keina, Keina kaudu. Koht waba
33. Emmaste, Keina kaudu, abikirik Mänspä. Hk.
Theodor Embeck, sünd. 28. jaanuaril 1859, ordin. 4. juunil
1889.
34. Rõigi, Kärdla kaudu, abikirik Kõpu. Koht waba.

VI. Järwa praostkond.
Praost Chr. Beermann, Peetri kog. hingekarjane.

Kogudused.
35. Paide, Eesti- ja Saksakeelne, Paide kaudu.
Koht waba.
36. Anna, Paide kaudu. Hk. käib Paidest.
37. Türi, Alliku kaudu. Hk. Paul Kuusik, sünd. 16.
mail 1890, ordin. 30 oktoobril 1916.
38. Peetri, Paide kaudu. Hk. praost Christoph Beer­
mann, sünd. 8. juulil 1864, ordin. 20. nowembril 1888.
39. Koeru, Koeru kaudu. Hk. Hermann Ederberg,
Sünd. 24. jaanuaril 1893, ordin. 22. jaanuaril 1918.
40. Järwa-Jaani, sama kaudu. Hk. Arwed Rosenstein, sünd. 6. jaanuaril 1875, ordin. 1. detsembril 1902.
41. Järwa-Madise, Arawete kaudu. Hk. Arnold Wieckmann, sünd. 30. augustil 1877, ordin. 11. mail 1908.
42. Ambla, Ambla kaudu. Hk. Johannes Willberg,
sünd. 9. detsembril 1863, ordin. 11. detsembril 1888.
43. Tapa, Tapa alewis asumisel, weel on hingekarja­
seta.

VII. Wiru praostkond.
Praost A. Hoffmann, Jakobi kog. hingekarjane.
44.

Rakvere,

Kogudused.
sama kaudu. Eesti- ja saksakeelne.
25

Hk. Eugen Pallon, sünd. 29. jaanuaril 1894, ordin. 18. juu­
nil 1917.
Abiõpetaja Alfred Stein, sünd. 27. augustil 1872, ordin. 17.
märtsil 1902.
Saksakeelse koguduse asetäitja hk. Walter Holst, sünd. 25.
aprillil 1892, ordin. 29, mail 1920.
45. Kadrina, Kadrina kaudu, abikirik Ilumägi (Wõsu
k.). Hk. Gustaw Beermann, sünd. 21. juulil 1870, ordin. 26.
septembril 1899.
46. Haljala, Rakwere kaudu, abikirikud Käsmu, Esku
ja Wainupää. Hk. Martin Nurm, sünd. 28. jaanuaril 1870,
ordin. 2. juulil 1900.
47. Wiru-Jakobi, Rakwere kaudu. Hk. praost Artur
Hoffmann, sünd. 2 nowembril 1870, ordin. 24. juun. 1897.
48. Wäike-Maarja, Kiltsi kaudu. Hk. Paul Eberhard,
sünd. 28. detsembril 1865, ordin. 3. nowembril 1899.
49. Simuna, Rakke kaudu. Hk." Aleksander Mäggis,
sünd. 23. juunil 1891, ordin. 30. juulil 1917.

VIII. Narwa-Alutaguse praostkond.
Praost J. Jalajas, N^rwa Joa-oru kog. hingekarjane.

Kogudused.
50. Narwa Peetri kog., hk. Georg Kiviste, sünd. 14.
aprillil 1866, ordin. 8. weebruaril 1898. Aadr. Narwa.
51. Narwa Mihkli kog. Eesti-Soome, Narwa kaudu,
hk. kohuseid käib täitmas Fr. Slöör, Narwa-Jõesuust.
52. Narwa Joa-Oru ehk Aleksandri kog., Narwa kaudu
Hk. praost Jakob Jalajas, sünd. 19. nowembril 1869, ordin.
26. oktoobril 1897.
53. Narwa-Jõesuu, asetäitja hk. Frithjof Slöör, sünd.
11. juulil 1874, ordin. 14. nowembril 1899.
54. Waiwara, Sillamäe kaudu, sõsarkirik Peeterristi
(Meriküla k.). Hk. Leo Treumann, sünd. 6. detsembril 1890,
ordin. 14. nowembril. 1920.
55. Jõhwi, Jõhwi kaudu, abikirik Pühajõe. Hk. Jaak
Warik, sünd. 7. augustil 1882, ordin. 4. septembril 1916.
56. Iisaku, Jõhwi kaudu, abikirik Tudulinna. Hk.
Woldemar Kuljus, sünd. 2. oktoobril 1898, ordin. 21 oktoob­
ril 1923.
57. Lüganuse, Püssi kaudu. Hk. Bruno Hörschelmann, sünd. 9. septembril 1889, ordin. 14. juulil 1918.
26

58. Wiru-Nigula, Kabala kaudu, abikirik Kunda. Hk.
Aleksander Alwer, sünd. 19. detsembril 1890, ordin. 28. ap­
rillil 1918.

IX Tartu praostkond.
Praosti koh. t. A. Habicht, Tartu Pauluse kog. hk.
Kogudused.
59. Tartu-Maarja, Tartu, Õpetaia tän. 6. Hk. Robert
Funke, sünd. 17. aprillil 1878, ordin. 15. juunil 1914.
60. Tartu-Peetri I pihtkonna hk. Gustaw Ruutopõld,
sünd. 21. nowembril 1875, ordin. 9. juulil 1922, elab. õp.
majas; Il pihtkonna hk. Jaak Treumann, sünd. 27. weebruaril 1881, ordin. 12. detsembril 1910. Elab õp. majas.
61. Tartu-Pauluse. Hk. Arnold Habicht, sünd. 17.
mail 1878, ordin. 30. septembril 1907. Õp. maja, Riia tän.
Abiõpetaja Gunnar Knüpffer.
62. Äksi, Woldi kaudu. Hk. Friedrich Mickwitz,
sünd. 4. juunil 1878, ord. 17. juulil 1905.
63. Torma, Jõgewa kaudu, abikirikud Mustwee ja
Lohusuu. Hk. Aleksander Kuusik, sünd. 29 detsembril 1892,
ordin.?
64. Awinurme, Mustwee kaudu. Hk. Johannes Hauboldt, sünd. 4. weebruaril 1855, ordin. 6. detsembril 1881.
65. Laiuse, Jõgewa kaudu. Hk. Jaan Järwe, sünd.
25. septembril, 1894, ordin. 25. detsembril 1923.
66. Palamuse, Kaarepera kaudu. Hk. koht waba.
67. Maarja-Magdaleena, Tartu kaudu, abikirik Wara
(Prigitta). Hk. ülikooli dotsent Eduard Tennmann, sünd. 17.
juulil 1878, ordin. 9. oktoooril 1911,
68. Kursi, Jõgewa kaudu. Hk. Gustaw Punga, sünd.
9. weebruaril 1860, ordin. 15. juunil 1886.
69. Kodawere, Kallaste kaudu, abikirik Alatskiwi. Hk.
Johannes Eisenschmidt, sünd. 23. septembril 1873, ordin.
6. juunil 1904.
Tartu praostkonna wikaarid: Leonhard Brunowsky,
sünd. 25. juulil 1893, ordin. 16 septembril 1921. Gerhard
Perli, sünd. 2. detsembril 1889, ordin. 12. oktoobril 1924.
70. Wäljaspool praostkonna alluwust, otsekohe piis­
kopile alluw kogudus on: Ülikooli kog. Tartus, Eesti piht­
konna hk. professor Hugo Bernhard Rahamägi, sünd. 2.
juunil 1886, ordin. 16. aprillil 1914. Aadr. Wallikraawi tän. 25.
Abiõpetaja Arnold Kerem, sünd. 27. oktoobril 1893,
ordin. 12. oktoobril 1924.
27

X. Wõru praostkond.
Praost F. Ederberg, Kambja kog. hingekarjane.

Praostkond on jagunemisel kahte osasse.
Esimese osa kogudused.
71. Kambja, Kambja kaudu, abikirik Krüüdneri. Hk.
praost Friedrich Ederberg, sünd. 18. juunil 1859, ordin. 23.
juunil 1885.
72. Wõnnu, Wõnnu kaudu. Hk. August Ein, sünd.
8. augustil 1893, ordin. septembril 1923.
73. Nõo, Nõo kaudu, Hk. Aleksander Kruus, sünd.
23. juulil 1892, ordin. 1923.
74. Puhja, Tartu kaudu. Hk. Tõnis Markus, sünd.
27. weebruarii 1874, ordin. 16. nowembril 1914.
75. Rannu, Elwa kaudu. Hk Jaan Adamson, sünd.
24. nowembril 1865, ordin. 16. jaanuaril 1905.
76. Rõngu, Rõngu kaudu.
Hk. Winfried Hansen,
sünd. 26. weebruarii 1860, ordin. 31. mail 1887.
77. Ebwa, Elwa kaudu. Hooldaja prof. H. B. Rahamägi.
78. Otepää, Otepää kaudu. Hk. Johannes Lauri, sünd.
24. nowembril 1891, ordin. 17. juulil 1917.
79. Kanapää, Kanepi kaudu. Hk. Friedrich Heimann,
sünd. 20. jaanuaril 1894, ordin. 29. jaanuaril 1923.
80. Sangaste-Laatre, Sangaste kaudu. Hk. koht waba.
,
81. Walga-Peetri, Walga kaudu. Hk. koht waba.
82. Walga-Luke, Walga kaudu. Hk koht waba.
83. Walga-Jaani, Walga kaudu Läti- ja saksakeelne.
Hk. Karl Wehmann, sünd. 26. jaanuaril 1867, ordin. 8.
juulil 1898. On ka lätlaste wikaar kogu Eestis.
Teise osa kogudused.

84. Wõru, Wõru kaudu. Eesti- ja saksakeelne. Hk.
Nikolai Blumberg, sünd. 3. apriillil 1869, ordin. 6. juunil
1893.
85. Hargla, Hargla kaudu. Hk Theodor Meyer, sünd.
1. nowembril 1886, ordin. ? weebruarii 1921.
86. Karula, Karula kaudu. Hk. Theodor Wühner,
sünd. 13. weebruarii 1868, ordin. 31. oktoobril 1893.
87. Urwaste, Antsla kaudu Hk. Jaak Walk, sünd.
15. märtsil 1867, ordin. 18. nowembril 1901.
88. Põlwa, Põlwa kaudu. Hk. Christoph Schwartz,
sünd. 27. augustil 1869, ordin. 10. oktoobril 1899.
28

89. Rõuge, Wõru kaudu, abikirikud: Roosa, Pindi ja
Rogosi. Hk. Walter Wiks, sünd’ 8. jaanuaril 1859, ordin.?
1922.
90. Wastseliina, Wastseliina kaudu. Hk. Johannes
Nathan Aunwerdt, sünd. 7. aprillil 1889, ordin. 15. detsem­
bri 1 1913.
91. Räpina, Räpina kaudu, abikirik Mehikoorma. Hk.
Anton Saarmann, sünd. 17. augustil 1880, ordin. 6. jaanu­
ari 1 1916.
92. Petseri, Petseri kaudu. Hooldaja Wastseliina hk.
N. Aunwerdt.

XI Wiljandi praostkond.
Praost B. Steinberg, Pilistwere kog. hingekarjane.
Kogudused.
93. Wiljandi maakogudus, Wiljandi k., abikirik Kõpu.
Hk. Jaan Lattik, sünd. 1. oktoobril 1878, ordin. 29. nowembril 1909.
94. Wiljandi linnakogudus, Wiljandis. Eesti- ja saksa­
keelne. Hk. August Westren-Doll, sünd. 9. nowembrit 1882,
ordin 10. weebruaril 1908.
95. Helme, Tõrwa kaudu, abikirik Taagepera. Hk.
Johannes Ustal, sünd. 9. aprillil 1880, ordin. 30. detsemb­
ri 1 1912.
96. Tarvastu, Wiljandi kaudu. Hk Heinrich Laas,
sünd. 11. oktoobril 1900, ordin. 2 nowembril 1924.
97. Paistu, Wiljandi kaudu
Hk. Julius Feldmann,
sünd. 10. aprillil 1869, ordin. 2. juunil 1896.
98. Suure-Jaani, Olustwere kaudu. Hk. Georg Rosen­
berg, sünd. 8. oktoobril 1870, ordin. 9. märtsil 1897.
99. Kolga-Jaani, Wõhma kaudu. Hk. Johann Tischler, sünd. 1. nowembril 1855, ordin. 13. märtsil 1891.
100. Pilistwere, Wõhma kaudu, abikirik Risti. Hk.
praost Bernhard Steinberg, sünd. 3. märtsil 1872, ordin. 3.
augustil 1903.
101. Põltsamaa, sama kaudu. Hk. Erik Frey, sünd.
8 juunil 1895, ordin. 17. juulil 1921.

XII. Pärnu praostkond.
Praost W. Schultz, Jakobi koguduse hingekarjane.
Kogudused.
102. Pärnu Elisabethi, Pärnus

Hk. Johannes Hassel29

blatt, sünd. 22. nowembril 1861, ordin. 20. märtsil 1888.
Sellel kogudusel on II pihtkond asutamisel.
103. Sindi, Sindi kaudu. Hk. Hugo Wühner, sünd.
25. juunil 1877, ordin. 10. augustil 1908.
104. Audru, Pärnu kaudu. Hk. Alfred Oebius, sünd.
4. detsembril 1873, ordin. 24. jaanuaril 1899.
105. Tõstamaa, Pärnu kaudu. Hk. Immanuel Hahl,
sünd. 27. weebruaril 1868, ordin. 29. juunil. 1897.
106. Tori, Tori kaudu Hk. Johann Reitag, sünd. 17,
augustil 1876, ordin. 7. märtsil 1904.
107. Wändra, Wändra kaudu, abikirik Käru (Lauri k.)
Hk. Johannes Nuudi, sünd. 18. jaanuaril 1867, ordin. 18.
aprillil 1894.
108. Jakobi, Hallika kaudu. Hk. praost Woldemar
Schultz, sünd. 23. detsembril 1864, ordin. 1. märtsil 1892.
109. Mihkli, Mihkli kaudu, abikirik Kipu. Hk. Her­
mann Lezius, sünd. 31. märtsil 1863, ordin. 15. weebruaril
1887.
110. Halliste, Halliste kaudu. Hk. Erwin Dehn, sünd.
23. aprillil 1862, ordin. 29. oktoobril 1889.
111. Karksi, Nuia kaudu. Hk. Benedikt Masing, sünd.
9. mail 1884, ordin. 12. detsembril 1912.
112. Saarde, Killingi kaudu. Hk. Helmut Torrim, sünd.
6. septembril 1889, ordin. 8. oktoobril 1917.
113. Häädemeeste, Pärnu kaudu, abikirikWõiste (Tackerort, Tahkuranna). Hk. Ernst Jaesche, sünd. 30. septembril
1867, ordin. 5. septembril 1899.

XIII. Saaremaa praostkond.
Praost K. Wöhrmann, Karja kog. hingekarjane.
Kogudused.
114. Kuresaare, samanimelises linnas. Eesti- ja saksa­
keelne. Hk ülemõpetaja Nikolai Bäuerle, sünd.
ordin.
Abiõpetaja koht waba.
115. Kaarma, Kuresaare kaudu. Hk. Herbert Lieberg,
sünd. 30. detsembril 1890, ordin. 27. aprillil 1914.
116. Kärla, Kuresaare kaudu. Kaarmaga ühine hinge­
karjane.
117. Anseküla, Kuresaare kaudu. Hk. koht waba.
118. Jamaja, Kuresaare kaudu. Hk. Adalbert Willigerode, sünd. 11. oktoobril 1883, ordin. 26. detsembril 1911.
119. Kihelkonna, sama kaudu. Hk. Hermann Maehle,
sünd. 31. oktoobril 1881, ordin. 26. aprillil 1909.
30

120. Mustjala, Kuresaare kaudu. Hk. August Eber
hard, sünd. 6. mail 1856, ordin. 7. septembril 1880.
121. Karja, Leisi kaudu, abikirik Motsküla. Hk. praost
Karl Wöhrmann, sünd. 19. juulil 1864, ordin. 20 detsemb­
ri 1 1892.
122. Pöide, Orisaare kaudu. Hk. Adalgoth Seck, sünd.
16. märtsil 1893, ordin. 9. mail 1920.
123. Jaani, Orisaare kaudu. Poidega ühine hk.
124. Waljala, Kuresaare kaudu. Hk. Gustaw Pundt,
sünd. 15. märtsil 1872, ordin. 1. nowembril 1898.
125. Püha, Kuresaare kaudu. Hk. koht waba, Waljala
kirikuõpetaja hooldamise all.
126. Muhu, Kuiwastu kaudu.
Hk. Jooseph Meeri,
sünd. 4. weebruaril 1870, ordin. 15. weebruaril 1904.

XIV. Saksa praostkond.
Praost K. v. zur Mühlen, Niguliste kog. hingekarjane.
Kogudused.
127. Toompea. Hk. Alfred Bidder, sünd, ordin.
Elab Kiriku plats 3.
128. Niguliste, 1. pihtkonna hk. praost Konrad v. zur
Mühlen, sünd. 25. weebruaril 1868, ordin. 29. mail 1894.
Elab Rataskaewu tän. nr. 9. II. pihtkonna hk. Oskar Undritz, sünd 18. septembril 1864, ordin. 12. weebruaril 1895.
Elab Rüütli tän. 12.
129. Oleviste, 1. pihtkonna hk. Viktor Speer, sünd, 17.
oktoobril 1875, ordin. 28. juulil 1902. Elab kirikumajas
Lai tän. 37. II. pihtkonna hk. Erich Walter, sünd. 31. juu­
lil 1894, ordin. 12. nowembril 1917. Elab Lai tän. 37.
Olewiste abikiriku Diakonisside maja hingek. Paul
Walter, sünd. 26. detsembril 1872, ordin. 8. juunil 1897.
Elab Diakonisside majas, Suur Pärnu maantee 50.
130. Tartu-Jaani, Tartus.
Hk. ülemõpetaja Joseph
Sedlatschek, sünd. 12. märtsil 1889, ordin. 24. juunil 1918.
Elab Rüütli tän. 20. Abiõpetaja August Leyst, sünd. 30.
juunil 1860, ordin. 2. oktoobril 1888.
131. Tartu Ülikooli koguduse, Saksa pihtkond. Hk.
Ralf Luther, sünd. 23. juunil 1887, ordin. 7. oktoobril 1912,
Wallikraawi tän. 25.
132. Pärnu Nikolai kog., Pärnus. Hk. ülemõpetaja
Wilhelm Kentmann, sünd. 11. juulil 1861, ordin. 2. märtsil
1886. Elab õpetaja majas. Abiõpetaja Waldemar Thom­
son, sünd. 9. septembril (u.k.) 1897, ordin. 27. jaanuaril 1924.
31

133. Narwa-Jaani, Narwas. Hk. Wilfried Kraack, sünd.
21. augustil 1894, ordin. 14. septembril 1919. Elab kiriku
majas.
134. Peetrimõisa Saksa kog. Kanapää kihelk., asumi­
sel ja Saksa praosti hooldamise all. Saksa praostk. wikaarid: Woldemar Sibbul, sünd. 25. augustil 1869, ordin. 9.
weebruaril 1897. Elab Tallinnas, S. Arehna tän. 24. Aleks­
ander Siegfried, sünd. 30. jaanuaril 1876, ordin. 11. märtsil
1901.

XV. Rootsi praostkond.
Praost E. Petzäll, Tallinna Mihkli kog. hk.
135 Tallinna Mihkli kog. Hk. Erik Petzäll, sünd.
10. juulil (u. k.) 1895, ordin. 26. oktoobril 1924. Abikirikud
Naissaare.
136. Wormsi (Hiiurootsi), Haapsalu kaudu. Hk. John
Klasson, sünd. 24. mail 1893, ordin. 30. mail 1920.
137. Ruhnu, Kuresaare kaudu. Hk. Gunnar Schantz,
sünd. 15. aprillil (u. k.) 1889, ordin. 20 mail 1923.

E.

Eesti kogudused väljamaal.

1. Lätis: a) Riia Eesti kog. Hk. Häusler, sünd,
ordin.
b) Marienburi Eesti kog. Marienburgis.
köster J. Wahi; hingekarjasena hooldab kogudust Hargla
õpetaja, d) Läti-Walga kog Hk J. Kerg, sünd. 21. jaanu­
aril 1849, ordin. 17. aprillil 1878. On ka wikaar eestlaste
jaoks Lätis.
II. Wenemaal: Ingeri Eesti kogudused (Jamburi, Teschkowo, Gubanitsa ja teised) on osalt ilma hingekarjasteta,
niisama Peterburi jaani, Kroonlinna ja teised Peterburi
ümbruskonna kogudused. Neid hooldawad Wenemaa Lutheruse usu Eesti piiskop Oskar Palsa, sünd. 21. aprillil 1863,
ordin. 13. nowembril 1888, ja tema seatud ja ametisse õnnis­
tatud diakoonid.
Oma õpetajad on olemas Walge kirikus (L. Schultz,
sünd. 25. detsembril 1877, ordin. 22. nowembril 1902),
Peterburi Jaani (prof. Jürgens).

32

Eesti Misjoni Seltsi tegernujest
1923V24> aastal.
Meie misjoni seltsi möödunud tegewusaasta, Wiies arwu
poolest, näib wist küll paljudele seltsiliikmetele ja Eesti misjonsöpradele pettumusaastana. Nähtawasti ei ole ta meid ligemale
wiinud meie seltsi suurele sihile, armuöpetust kanda paganate juurde.
Meie ainukene misjoni kastvandik, kes meile kolmest Weel oli järele
jäänud, on ka nüüd, enam kui kaheaastase õppeaja järel, oma
õppimise katki jätnud ja meie poolt üles seatud sihtidele ja juht­
mõtetele selja pööranud. Esiteks ei meeldinud temale Soome mis­
joni kooli kord ja teiseks ei jäänud La ka rahule selle usulise seisu­
kohaga, mis seal walitses ja mille alusel noori töötegijaiks Walmistatakse; ta näis wabameelsemast usuteadusest enam huwitatud olewat ja rääkis igatsusest Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppida.
Nii jäi ta minewal sügisel misjoni koolist ära ja, kui seltsi juhatus
teda oma hooldamise alla Wöttis ja siin kodumaal teda natukene
tahtis juhtida ning ühtlasi ka lähemalt tundma õppida ja tema
selleks otstarbeks ühe kirikuõpetajast misjoni seltsi liikme juurde
elama ja õppima saadeti, siis jättis ta ka selle tee kohe pooleli ja
sõitis oma Wanemate juurde koju. Nii katkes meil Wiimane side
Mälismisjoniga teiste seltside kaudu, ja juhatus nägi täiemini kui
enne ära, et on tarmis teisele teele asuda, nimelt kõige Hoolega
hakata seda teostama, mis ka olude sunnil juba 1923. aasta Pea­
koosolekul otsuseks tehti: oma õpeasutust soetama, et Wõimalust saada misjoni õpilasi kodus läbi sõeluda ja ette walmistada,
enne kui neid Mõõrsile, kas Soome ehk Herrnhuti, õppima saata.
Aasta on ka nüüd sellest mööda, kui peakoosolek otsuseks
wöttis oma ulualuse soetamise ja oma õpeasutuse ellukutsumise, et
sel teel misjoni tööle lähemale pääseda. Juhatusele ja nõukogule
tehti kohuseks, kõige jõuga selle sihi teostamise poole samme as­
tuda. Tuli tänawune Peakoosolek (1924), ja seegi asi ei näinud
wälispidi sammugi edasi nihkunud otewat. Ainult niipalju oli
nõukogu edasi saanud, et ta oma wiimasel istangul ühemeelselt
oli otsusele jõudnud, maja ostu ehk ehitamise teel selle sihi Poole
püüdma hakata ja peakoosolekul ette panna, et ta tulewase Legewuse aasta peakassa sissetulekust poole maja soetamise kapitali
kaswatamiseks määraks. — Kuigi siis midagi nähtawat taga­
järge aastasel ootamisel ei olnud, ühte oli ometi märgata, et nõu­
kogu tahab oma ülesseatud sihtidele truuks jääda ja usub, et Ju­
mal meid Marem ehk hiljem sellele sihile wiib. Sellele seisukohale
33

asus siis ka Wiimane peakoosolek, ja selle nõu juurde kindlaks
jäädes, tõi peakoosolek selle asja ka Palwes Issanda ette.
Nii oleme ometi oma peasihis edasi saanud, ja oleme sees­
miselt kaswanud. Kus ihu silm ja külm mõistuse Hindamiswõime
midagi muud ei näe, kui jõuetust ja saamatust, seal wöib usu silm
ometi märgata, et Jumal on Eesti misjoni asja juhtimas, ja et
ta tahab meie seltsi täiesti iseseiswale jalale seada ning näidata,
kuidas Tema wägi meie suure nõtruse sees peab täie Wöimuse
saama. Ärgem siis oma julgust ära heitkem, millele suur palk
on tõotatud, (Eebr. 10,35), waid kaswagem selles usus, mis sinepiiwa suuruses suudab mägesid paigast liigutada. Meil on tõesti
suured takistuse mäed ees, mis loomulikult ärawöitmatutena Paistawad, aga usule ei ole midagi wõimatu. Kui meil aga seda
usku on! Oh Issand, kaswata meie usku niisuguseks !
Meie jääme siis nüüd kindlamini kui minewal aastal selle
sihi juurde, et meie oma misjoni Löö aluseks kõige Pealt Paneme
oma õppeasutuse ja ei kahtle selle juures, et meie misjoni
maja jaoks korjanduse tehes, misjoni tööd paganate heaks teeme.
Peawad ju sellest asutusest wälja minema käskjalad Paganate
juurde, ja on ju iga iseseisew misjoni selts sel teel oma tööd
alganud. Seda asutust läheb aga meile ka seks tarwis, et Walmistada koduseid töölisi, kes puhta Lutheruse õpetusega warustatud,
misjoni äratustööd teeksid kodukogudustes.
Kui meie siis minewa aasta aruandes kindlaks tegime, et
meie olime Wiimasel ajal seltsi peasihist, see on:

wälismisjoni asjast
eemale nihkunud, siis wöime nüüd ometigi öelda, et meie jälle oleme
hakanud
sellele sihile ligemale jõudma: oleme nimelt uue kind­
lama lähtekoha Wolnud selle teostamiseks ja oleme ette wötnud
selles usus kaswada, mis läkitustööd teeb üksnes Jumala juha­
tusel ja tema nõu ning abiga.
Muidu on misjoni juhatus Wälismisjoni suhtes tuimust
alal hoidnud paganamaa misjonidega ja on nende kaastööd tarwitanud ja lahkesti ka osaks saanud. Oma kõnedega ja ettekanne­
tega on meie seltsi toetanud ja misjoni huwi äratanud Soome
Misjoni seltsi Aafrika misjonaar E. Lehto, kelle abikaasa sündi­
nud Einberg, eestlane ja Amblast pärit. Lehto ja abikaasa sõitsid
möödunud suwel Aafrikasse tagasi, oma kolm last kodumaale jät­
tes. Meie seltsi kutsetööline Wend H. Ruus juhtus nende ärasõi­
dul Helsingi sadamas olema ja sai Weel nende kätt pigistada ja
ka Eesti misjoni sõprade poolt neile head teed ja Jumala õnnis­
tust soowida. — Üle aasta on meie rõõmust ja muredest osa
wötnud ja meie äratustööd oma kõnedega elustanud Soome Mis­
34

joni feltfi/Hiina tööala misjoni superintendent M. Meedar,
eestlane, kes 17 aastase tegewuse järele pikemale puhkusele oli tul­
nud ja kõige aja Tallinnas elas. Nagu kuulda, jääwat ta Weel
mõneks ajaks kodumaale ja olewat meie Sisemisjoni seltsi reisi­
sekretäri kohale kutsutud. Nii Wõime tema kaastööd Weel edas­
pidigi loota. — Siis jõudis suwel Aafrikast puhkusele ka eestlane
misjonaar L. Blumer, kes Leipzigis misjoni teenistuses ja
meile tuttaw oma kirjade kaudu, mis ta „Meie Kirikus" kirjuta­
nud. Meile on paik, kus tema Aafrikas töötab (Meerumägi)
tähtsaks saanud selle läbi, et seal 1896. aastal oktoobri kuul,
mustade poolt ära tapeti eestlane, misjonaar Eewald Owir Jöelehtmest, ja et Eesti märtri Weri seda paika Aafrikas on niisuta­
nud. E. Misjoni selts määras misjonaar Blumeri kodutulemise
kulude toetuseks omalt poolt 30.000 marka. Nii tahtis selts ka
otse misjonaaride heaks midagi teha. L. Blumer on ka meie selt­
sis kõnedega esinenud ja tahab nüüd talwel ka meie kogudustes
käija misjoni jutlusi pidamas.
Wälismisjoni sihis on ka hulk misjoni pühi aruande aasta
jooksul peetud ja ka seltsi reisijutlustajad on selles sihis töötanud.
Pea töö seltsis on aga siiski hakanud kodukoguduste ewangeliseerimise poole kalduma. Seda nõuab koguduste usuline seisukord
ja usuwoolude Wöitlus meie kirikus, mida nähes E. Misjoni selts
ei saa pealtwaatajaks jääda, waid peab kaasa rääkima ja kaasa
töötama. Seks, et piiblilik õpetus ja kindel usutunnistus Wõidule
pääseksid, sest üksi nende peale rajatud usk teeb misjoni tööd.
Sellest seisukohast waadates on E. M. S. otse õigustatud ja
kohustatud kodukoguduste kallal tööd tegema ja ajutiselt ka kõige
jõuga sellele tööle asuma, kuni tal oma suurele sihile wastaw alus
on pandud. Sellepärast on siis ka nagu iseenesest seltsi tegewuse
pearõhk aruande aasta jooksul langenud

kodumisjoni töö
peale, mis alles kahe aasta eest üles Wõeti ja mille jaoks seekord
ka seltsi kodumisjoni haru asutati.
Kodumisjoni harus on töö siiski ka alles selle Haru koonda­
mise ja sisemise arendamise peale ära kulunud. On tahetud wälja
minna tuumkoguduse ellu kutsumisest. Selleks on misjoni juhataja
Tallinna kodumisjoni kogus aasta läbi iga kuus kaks ehk ühe
piibli läbirääkimise tnnni pidanud sealsete kodumisjoni haru liik­
metega. Loeti ja seletati üheskoos apostel Pauluse kirja Eewesuse rahwale, milles apostel käsitab õige koguduse jõuallikast,
sündimist ja arenemist. Jõuti läbi Wõtta kirja õpetlik osa, Pea­
tükid 1—3; tänawu jätkatakse manitsewat osa, peatükid 4—6.
Selle koguga ühenduses harjutati ka ühispalwet ja pandi kaks
35

korda paastu ja palwe nädal toime kodumisjoni Haru liikmete kes­
kel meie kiriku usuwöitluste otsustawate päewade eel. Kodumis­
joni Harus näib ka ohwrirühmade asi edaspidi kindlama
aluse ja kuju leidwat.
Kodumisjoni juhatawaks orgaaniks aga peab wälja kuju­
nema külwirüh m. See pidas ka tänawu suivel Kosel, nagu
suwel enne seda Nissis, kolmepäewase teadusliku tööaja ära, kus
piibli põhjal kõnet peeti „Kiriku ja tema ülesannete üle," Esi­
mese ristikoguduse ametite üle" ja „Esimese ristikoguduse elu üle."
Praegu kuuluwad külwirühma wast kaheksa kirikuõpetajat. WastuWötu tingimiseks on tõotus Kristuse misjoni tööd oma Waimuliku
töö ülemaks sihiks pidada ja kõikumata puhta ja kindla Lutheruse
usu alusel seista. Wastuwõetaw peab ka Walmis oleme, kui tarWis, ennast Lutheruse usu õpetuses katsuda laskma, ehk, kui nõu­
takse, ka sellekohase kirjatöö kirjutama. Muidugi on asi kõik wast
arenemisel ja wõib täil hoogu Wötta alles siis, kui seltsi uue
põhikirja läbi, millesse on üles wöetud seltsi sisemise elu korralduse
jaoks oma kindla kodukorra loomine, ka seaduslik ja õiguslik alus
on pandud.
Külwirühm on õieti meie äratus o sa konna
keskkoht. Selle osakonna juhatuse liikmed koosnewad külwirühma
liigetest. Nemad korraldawad kursusi ja äratamistöö ehk ewangelisatsiooni nädalaid. Äratusosakonda kuuluwad peale külwirühma
kõik misjoni seltsi kutse ja ajutised töölised.
Wäga önnistusrikkaks kujunes tänawu suwel (1924)
Kuresaares toime pandud kodumisjoni kursus. Selle, nii
kui endistegi kursuste peatuumaks oli Martin Lutheri õpetusega
tutwunemine. Seekord esines Peaainena M. Lutheri õpetus õigeks
saamisest usu läbi, ja kanti seda ette Lutheri Kalatia kirja seletuste
põhjal. Muidugi olid kawas ka misjoni ained, pühakirja seletu­
sed ja muud. Kursus kestis ühe nädala, — 11. augustist 17.
augustini. Tema alguses peeti 10. aug. Kaarmal misjoni püha
ja lõpuks Kuresaares kodumisjoni püha. Kursuse ajal peeti laie­
matele ringkondadele õhtuti piibli — ning misjoni tunda Kuresaare kirikus, Waiwere Palwemajas, Naswal, Kärla kirikus ja
misjoni püha ka Mustjalas (õp. Hasselblatt). Kursuse! olid õpe­
tust andmas misjoni juhataja H. Põld, siis kirikuõpetajad Z.
Hahl, B. Hasselblatt, G. Pundt. Palwetundidel kõnelesid peale
nende ka seltsi kutsetöölised ja Saaremaa omad kirikuõpetajad,
kelledest kursusel käisid N. Bäuerle, H. Maehle, A. Eberhard, A.
Seck, H. Lieberg ja 3- Meeri. Osawõtjaid kursusest oli 60
ümber, kellest suurem osa elawa isuga seda Wastu wötsid, mis
pakuti. See kursus jääb armsaks mälestuseks misjoni seltsi tege­
lastele, Saaremaal nii soojalt ning lahkelt Wastu Wöeti. Kursus
36

oli tõesti kalliks külwi ajaks, mille õnnistus ei jää tulemata, kui
Jumal kastet annab. Saaremaa, eriti Kuresaare, on meie Mis­
joni seltsile paigaks, kus misjoni jaoks palju Huwi leidub ja kus
ka puhtast Lutheruse usust lugu peetakse. Ka sealsed haru-ühingud,
Kuresaares, Kihelkonnal ja Waljalas töötawad edurikkalt.
Haru-ühingutest maisemaal on ka mõned õige elawat
tegewust näidanud. Nimetame siin Narwa-Jõesuu haru-ühingut,
kes suwel jälle suurema misjoni püha, ka kõnedega Wabas looduses
toime Pani; Narwa haru-ühingut, kus alaline seltsi kutse tööline
wend Tärn töötab; Rakwere haru-ühingut, kes tegewust awaldab
misjoni tundide kaudu, millede toimepanemisel ka koguduse õpetaja
wäga osaw on; Wöru-Jakobi haru-ühingut, kelle ümber ka juba
midagi tuumkoguduse taolist on kogumas; Haapsalu haru-ühingut,
mis wiimase kursuse järele iseäraliselt elu hakkas awaldama;
Napla haru-ühingut, kust suuremaid annetusi tulnud ja mõnda
teistki, kelle toetust peaselts on saanud tunda. Nende hulka tuleb
lugeda ka Tallinna Haruselts, kes senini nagu peaseltsi alustoeks
on olnud, nüüd aga temaga ühte tahaks sulada haru-ühingu ise­
loomust loobudes ja peaseltsi juhatuse alla andudes.
Ühte wiisi agaralt on nii hästi kodu kui wälismisjoni külwitööd ka teinud seltsi kutseLöö lised reisijutustajad H. Ruus,
A. Kilmi ja J. Tärn. Iseäranis palju on liikunud kogudus­
tes wend H. Ruus, ka Lõuna-Eestis, kus misjoni huwi wäiksem
ja ka endine Wennaste koguduse äratustöö suuremalt osalt kadu­
nud. Wend Kilmi on osa aega Rakweres paigal olles töötanud,
on aga ka palju ringi sõitnud, enam Põhja Eestis, Wiru, Harju
ja Läänemaal. Wend Tärn on Narwas, Jõesuus ja seal ligikonnas töötanud.
Kodumisjoni arenemise piirkonda kuulub ka meie seltsi aja­
kirja

„Meie Kiriku"
edenemine ja käekäik. Selle lehe suhtes on nüüd põhimõttelikult
Waatekohale jõutud, et see leht seltsile tarwilik ja et ilma temata
iseäranis kodumisjoni töö puudulik oleks. On ju see, mille eest
M. K. nüüd wõitleb meie kodumisjoni südame asjaks saanud ja
ei saa kodumisjon teisiti, kui et ta ka tööd lehe kaudu häda tarwiliseks peab ja seda toetada ja edendada tahab. Selles mõttes
läks ka kodumisjoni haru maikuu koosoleku ettepanek läbi, et kodu­
misjoni Haru lehe oma hooldamise alla Wötab ja omast kassast
ka teda püüaks toetada. Aasta peakoosoleku ajal ära Peetud
kodumisjoni Haru koosolek uuendas selle otsuse ja walis lehele
hooldaja toimekonna, kelle liikmeteks said peale lehe toimetaja seltsi
37

liikmed H. Kiiwer ja P. Nõurn. See toimekond wötab üleüldse
seltsi kirjandusosakonna asjaajamise ainelisest oma hoole
alla. Uue toimekonna tegewus saab ehk ka mõnda muudatust
Looma lehe talitamisesse ja toimetamisessegi. Kuid seda peab tuletoit näitama. Aa lähemat selle asja kohta loetagi; „Meie Kiri­
kust' enesest. Lühikene aruanne ei saa oma ülesandeks teha kõi­
gist seltsi tööharudest põhjalikult rääkida. Lehe asjas aga Panek­
sime ka siin kohal E. M. S. liikmetele südame peale „Meie Ki­
rikule" rohkesti lugejaid muretseda. Selle läbi läheks lehe ülemalpidamine palju kergemaks ja leiaksid meie seltsi mõtted ja sihid
teed meie kiriklikult mõtleja rahwa sekka. Siin Peab igaüks kaasa
tõmbama. Ka see on misjoni töö, esiteks kodumisjoni töö, aga
õhutamise mõttes ka wälismisjoni töö. Wälismisjoni peale läheme
ju wälja iga asjaga, mis meie ette wõtame. Kui ka igaühe silm
niikaugele ei ulata seletama, aga Misjoni selts tegutseb küll igas
asjas selles sihis. Niisamuti on sellesihilised seltsi kirjastusel ilmuWad raamatud, ka mõlemad kalendrid, mille laialilaotamist ka
siin seltsi liikmete südame peale paneme.
Selle sihi peal hoidku ka meie seltsi see Maim, keda Issand
Jeesus käskis Isalt paluda ja kes esimesel nelipühil jüngrite Peale
wälja walati seks, et nad läheksid kuulutama armuõpetust kõiges
maailmas kõigele loomale. Seda Maimu palugem ka enesele ja
oma seltsile rohkesti Jumala käest, et meie usk tõuseks ja meie
saaksime neid tegusid teha ja seda käsku täielikult täita, mis jaoks
meie Eesti Misjoni Selts on asutatud ja Jumal meid tema sisse
ja ümber on koondanud.
H. Põld.

Palke MIL
Kord jutustas nende ridade kirjutajale üks naene
järgmiselt:
Mul oli joodik mees, kelle läbi meie abielu otse põr­
guks muutus, mida üksi see Wõib tunda, kes joodiku
naene on. Mis mind kõige enam Haawas, oli see, et
mu joodik mees ka meie ainukest 16-aastast poega Wägist
alkoholi tarwitama sundis. Iseäranis püüdis ta seda
põrgulikku jooki poisile sisse ajada, kui mind toas ei ol­
nud. Ma ei Wöinub siin midagi muud teha, kui palusin
wäsimata oma mehe ja poja eest Jumalat, et Ta isa joo­
38

mise Wörgust wabastaks ja Poega toledajoomahimu eest hoiaks.
Ühel Päewal juhtusin ma oma poja magamise kamb­
rist mööda minema. Ma kuulsin, et La nagu kellegagi
kõneleb. Sain aru, ta palub oma isa eest kangesti Ju­
malat. Läbi Wõtme augu nägin ma teda laua juures
põlwitawat, silmad pisarates. Mu mees oli ka seekord
kaine, ja oli kodus. Ma palusin teda ka kuulama ja
Waatama tulla, mis meie poeg kambris teeb. Meie lask­
sime ka mõlemad ukse taha pölwili ja kuulasime pealt, kui
meie laps südame liigutusega palus: „Armas Issand
Jeesus! Sul on meelewald ja Wöimus kõige patude ja
tema hirmsate kiusatuste üle — päästa mu armas isa
hirmsast jooma haigusest. Näita tema maimule oma Werd
ja Haawu, et La tundma õpiks, kuidas La oma hirmsa
patu Himuga Sind igapäew uuesti risti lööb. Hoia mind
ka selle hirmsa patu eest. „Ioodikud ei Pea Jumala riiki
pärima." Oh päästa mu isakene sest hirmsast kohtusõnast,
oh päästa teda oma surma ja Were pärast! Aamen.
Mis usklik naene üksi ei jõudnud Leha, sai nüüd usk­
liku noore poisikesega ühendatud eestpalwes täide minna:
isa sai hirmsast jooma haigusest päästetud. Ta andis
oma südame Jeesusele, ja hakkas sest saadik uut, pühitse­
tud elu elama.
I. S.

Ilus tunnistus.
Kord juhtus noor eurooplane kaewu ääres, Mõiste
misjoni asutuse lähedal, kristlikkude naistega kokku ja
hooples nende ees, ristiusku pilgates, kuidas tema oma
rikkuse tõttu suurepäralist elu elawat, — kuna n e m a d
ometi waesusest ja wiletsusest wälja ei pääse, mida ka kirik
neile sugugi pole koguda suutnud.
Üks pealtkuulajate naiste seast oli pime; ta oli mõni
aeg waikinud, — aga siis tellis ta, et teda otse pilkaja juurde
wiidaks ja tunnistas: „Minu silmad ei näe sind mitte, nii
et mina ei tea, kes sina oled ega kuidas sa wälja näed,
kuid seda ütlen ma sulle: ei ühegi hinna eest ei oleks mina
walmis, sinuga wahetama, sest ma tunnen ennast sinuga
wõrreldes lõpmata palju rikkam olewat, kuigi mul silma­
nägemine puudub ..."
39

E. M. R. rahaline aruanne
Peakassa.
Sissetulekud.
1) Haru-Ühingute poolt: Tallinna 33,800-; Kuresaare 70.900 — ;
Wiru Jakobi 11.957.—; Narwa-Jõesuu 25.000.—; Kose 400.—;
Narwa 15 513.—; Hiiu-Kärdla 3.300 — : Kuusalu 1.590.—;
Haapsalu 30.557. —; Kihelkonna 7.860. — ; Wiru-Nigula
2625.—; Rapla 12.322 —; Jõelehtme 212.—; ja Helme
425.—: ............. ...
.......................... 220.061. —
2)....Koguduste poolt. Tallinna praostkond: Jaani Kog. 1 p.
1.250. — ja Seltsi aastapäewa korjandus Jaani kirikus
10.839.—; Kaarli kog I. pihtk. 50. : ......................12.139. —
Jda-Harju praostkond: Kuusalu 1001, — ja 5 rbl k u lda; Juuru
2500.—; Jõelehtme 3.600.—; Kose 2.990.-; Loksa 1.335.—;
(selle seas 2 annetust ä 500.); Leesi 485.—; ............. 11.911. —
Lääne-Harju praostkond: Nissi 3.667.—; Hageri 1.960. —; NõwaKabelist 200.—; Ristilt 300.—; Keilast 775.—; Harju-Madise 990.—; ja Rapla 4.036.—: ............. • • 11.928. —
Lääne praostkond: Ridala 20.000.—; Martna 1.100.—; Haapsalu
651.—; Karuse 207.-; ja Wigala 5.600.—: .
. . .
.
27.558. —
Järwa-praostkond: Tapa 880.—; Järwa-Madise 2.090.—; Ambla
4.000.—; Peetri 309.—; . .
. .
. . .
.
7.279. —
Wiru-praostkond: Wäike-Maarja 4.285.—; Wiru-Jakobi 5.149.-;
Kadrina-Jlumäe 728.—; Rakwere 15.260.—; Rakwere palwemajast 208.—; Haljala 1'400.—; .............................. 27 030. —
Narwa-Alutaguse praostkond: Narwa-Jõesuu 5.213.50; ja sealt
palwemajast 1.531 50; Waiwara 2.690.—; Narwa-Joaoru
2,480.—; Narwa-Mihkli 164 —; Narwa wennaste palwe­
majast 1.000.—; Jõhwi 2200 —; ja Lüganuse 6.277.50: . .
21.556. 50
Tartu praostkond : Kursi 280.—; Maarja-Magdal. 252.—; Tartu
Peetri II pihtk. 370.-; Tartu Maarja 500.—; Tartu Pau­
luse 2.425—; ja Tartu palwemajast 200.—:
4.027. —
Wõru praostkond: Kambja 310.—; Rõngu 1.731.—; Rannu 203 —;
Puhja 50 — ; Urwaste 65.—; Karula 787.—; Wastseliina
115.-; ja Ottepää 400—:
3.661. —
Wiijandi praostkond: Helme 1.300.—:
1.300. —
Pärnu praostkond: Tõstamaa 300.—; Häädemeeste 225.—; 1 ahkuranna 339.—; Halliste 600.—;
1.464. —
Saaremaa praostkond: Kuresaare 6 345.—; Kaarma 304 —; Waljala 260.—; ja weel üleüldise Saaremaa praostk. 3.574.50 : .
10.483.50
Rootsi praostkonnast: Wormsi 225.—:
225.—
3) Reisijutlustajate läbi: Ruus 6 479.15 ja weel 7 rbl. 50 kop.
kulda Soome misjoni heaks; Kilmi 920.—; ja misjonaar
Meedari läbi 7.891.—;
15.290 15
4) Liikmemaksusid:
14.749.—
5) Üksikuid annetusi, (nende seas 1 annetus 8.000.— Raplast ja
1 annetus 8.250 — Ridalast:)....................................................... 29.183.50
6) Wäljamaa rahade ette ......................................................................... 8.446. —
7) Liikumata waranduse kapitaali %.% ............................................... 730.—
8) Panga %.% ..............................................................................................................720.Summa 429.741.65
Saldo 30 VI.1923 a. 42.521.10
472.262.75

1923*24 a. kohta.
Wäljaminekud.
1J Palgad . . ..
• . • ..................................................................... 241 500 —
2. Reisu kulud .......................................................................................... 16959________
3. Misjoni kaswandikudele ....................................................... .
. .
43 621 __
4. Üüri ...........................................................................................................15600—
5. Posti kulud .............................. • •
. • .................................................... 442 —
6. Laululehtede trükk ...............................................................................10000______
7. Wäljamaa raha ostetud .................................................................................. 8250__
8. Soome Misjoni Seltsile . ......................... kulda 7 rbl. 50 kop. ja
1 000 —
9. Liikumata waranduse kapitaali % hoiule pandud ....................................730 —
10. Misjonaar Reusch’ile, Aafrika reisu raha ..................................................1000 —
11. Mitmesugused kulud ....................................................................................... 3200__

Summa . .
30. juuni 1924 a. Saldo

342 301 —
129 660 75
472 262 75

Kodumisjoni kassa 1923/1924 a. Aruanne
(1. juulist 1923—31. juunini 1924 a.).
Sissetulekud.
1. Haru-Ühingute poolt. Haapsalu
.................................................... 10 000 —
2. Kogudustelt: Tall. Jaani kir. 1.303.50; Harju-Jaani 100.—,
Kose 100 —; Rakwere 1.250.—;
Rakwere palwemajast
600.—; Hageri 1.500.—; Kodumisjoni pühal Kaarli kirikus
korjandus 7.819.—; ja Misjoni saalis3.069.— • . . . .
1.5741.50
3. Liikmemaksusid
2.610.—
4. Reisijutlustaja wend Ruusi läbi . • . . • • . . . . • . • .
3.052.—
5. Meie kiriku toetuseks ........................................................... ......... 900—
6. Ohwrirühma and
.............................................. .......................... 25.150.—
7. Üksik annetus Raplast
.
. ............................................................ 3.000.—
8. EMS. mälestuse rahade müügist . •
3.500.—

Summa..63953.50
Saldo30.juunil1923 a..408.—
64.361.50

Wäljamimekud.
1. Palgad

...........................................................................................19.500.—
Reisu kulud .......................................................................................... 2.071.________
3. Meie kiriku toetuseks ....................................... ... .............................. 18.000.—
4. Kodumisjoni püha laululehtede trükk .......................................... .
12.000.—
5. Kodumisjoni püha kulud Kaarli kirikule ................................... 1000.—
6. Mitmesugused kulud ......................................................................... 130 50.
Summa.............. 52.701.50
30. juuni 1924 a. Saldo .
11.660.—
2.

64.361.50

Soome misjoni tööst
aastal 19^3»
Kuna meie oma misjoni seltsis usutuli Weel ei ole nii
heledasti põlema löönnd, et Walguse kiired meilt hakkaksid ulatama
paganate maile, tahame endid õhutada ja õpetada lasta Wennasrahwa läkitustööst.
Toome siin ülewaale Soome misjoni tööst
selle aruande järele, mis meie seltsi auliige praost H. Haahti
andis 1924. a. jaanuaris Tampere kirikupäewadel.
Aruandja läks wälja mõttest, et lälitusLöö on ristiusu kiriku
oluline ülesanne ja et seda tööd ei tohi õieti jätta üksikute isikute
hooleks.
Juba kõige esimesed paganate seast tõusnud kogutused
tundsid seda kohustust ja tegid seda Lööd nagu 1. Tessal. 1, 8
seda näitab. Praegusel ajal olewat koguduste juhatajate ja
õpetajate kõige tähtsam töö, kui nad Jeesuse meele järele tahawad
toimetada, aina hoolt kanda selle eest, et koguduses mitte ainult
usulamp ei põleks, waid et see ka walgust lewitaks Paganuse
pimeduse paikadesse.
Läkitustöös olewat Issand Jeesus, surnust ülestõusnud ja
elaw Issand Jeesus, kõige ülem juhataja. Kui tema tee lahti
teeb, peawad inimesed usus edasi minema. Kui tema Lee kinni
paneb, peawad inimesed jääma ootama kuigi nad tahaksiwad
edasi minna. Niisugust juhatust sai näha apostel Paulus, kui
Issand teda ei lasknud minna Bitüüniasse, waid juhatas temaMakedoniasse (AP. t. 16, 6—9.) Niisugust juhatust—ütleb aruandja —
on ka Soome kirik saanud näha oma läkitustöös. Soome rahwale
näis loomulikuna, et nad misjonitööle asusid wennasrahwaste
seas Wene lagendikkude, ja aina sest ajast peale, kui Soome kirik
läkitustööle asus Soome misjoni seltsi kaudu, püüti sellele sihile
lähemale jõuda. Ja tänase päewani ei ole Jumaluseks uksi lahti
teinud ja teadmata on, millal ta seda teeb.
Siiski tuleb ka
sellele tööle walmis olla, ja Soome misjoni selts ongi juba selles
sihis ennast töö wastu walmistamas.
Olid aga uksed sugurahwaste juurde kinni, awas Issand
nad arusaadawa märguandmisega Lõuna Aafrikasse Ambo rahwa
keskele. Sinna läksid esimesed Soome misjonaarid aastal 1870.
Ja niisamuti awanes 1901 uks Hiinasse Hunani maakonda.
Sest ajast peale on mõlemad alad Soome kiriku tööaladeks olnud.
Issand on ka mitmel wiisil katsunud, kas meie ka tahame keset
raskusi püsida ustawatena selles töös, mis tema meie kätte annud,
ja on näidanud, et see töö on tema tahtmist mööda, sest ta on
seda rohkesti õnnistanud.
42

Uste awamist Jumala poolt näeme ka selles, et Soome
ristirahlva erilised ringkonnad on leidnud omale eri tööalad
paganamaadel.
Neist on nimetamise wäärt Soome Lutherlise
Ewangeeliumi ühisuse läkitustöö Jaapanis, mis algas a. 1902.
Sellel tööl on olnud suurte raskustega Wöidelda, sest et Jaapani
rahwas omapärasuses kinni on ja pealegi, nagu öeldakse, kõlbliselt
Wäga rikutud on.
Siiski on Ewangeeliumi ühisusel seal juba
1000 kristlast. Palju waewa Wötab nüüd oma kirikute soetamine
uutele kogudustele, mis iseäranis selle poolest wäga kulukaks
läheb, et Jaapanis ehitusplatsid kõrges hinnas seisawad. Ühi­
suse aastane kuluarwe oli Wiimati 900.000 S. marka (9 milj.
E. M.).
Soome Misjoni seltsi töö, mida Soome kirik edendab, on
wiimasel aegadel palju suurenenud.
Kui sõja aegu mitmed
Saksamaa misjoni alad Aafrikas misjonaaridest tühjaks jäid, sai
ka Soome selts Saksa alalt lisa. Ambomaa naabruses asuw
Uukuanjama hõim läks tema hooldamise alla. Hoolimata töö­
tegijate ja Wara puudusest julges Soome selts seda ette Wötta.
Siin oli Issand jälle ukse lahti teinud ja tema abi Peale lootes
tuli sealt sisse minna. Ja sellest on ka suurt õnnistust saanud
terwe Soome läkitustöö Ambomaal. Neil aastatel, kus Uukuan­
jama kristlased olid ilma läkitusjutlustajateta Peaasjaliselt Pärisrahwast tõusnud õpetajate hoolde jäetud, tõusis seal suur nälg
Jumala sõna järele, millest tekkis suur ärkamis liikumine, mis
ulatas teistessegi hõimkondadesse ka Ondongasse, Soome läkitusalale.
Selle tagajärjel kaswas kooliõpilaste hulk ja ka ristitule
arw tõusis jõudsasti.
1919 naasta lõpul oli soomlastel 5000
ristitud hinge. See arw tõusis nelja aastaga 15.000 peale, seega
kaswades 200% Wõrra aastas.
See kõik on tulnud Issandalt ja rõõmuga kiidame meie
teda selle eest.
Aga see paneb meile ka uued kohustused Peale
maailma Issanda ees. Niisugusel ajal on tarwis enam kui
iialgi muidu, wägewasti ewangeeliumi kuulutada otsivatele hin­
gedele. Niisugune aeg paneb siis ka koguduste juhatajaile iseäranis
suure Hoole peale hiljuti ristiinimeseks saanud hingede eest. Selle
läbi on ka Ambomaa töö Aafrikas laienenud. Väljamaalased
on pidanud jääma laialisemate alade ülemjuhatajaiks, töö kogudus­
tes on pidatud andma pärisrahwa seest wõrsunud tööliste hooleks.
Selle jaoks on kooliõpetajate seminaari juurde, mis juba 10
aastat on töötanud, asutatud 3—4 aastased kursused Hingekarjaste
ettewalmistamiseks osawamate kooliõpetajate seast.
Koguduste
kaswamise tõttu on ka kirjanduse tarwitus suurenenud ja ka ses
43

asjas on uusi ettewötteid päewakorral. Piibli ümberpanek on
walmimisel trükis
Tähele pandaw on Weel, et Ambomaa misjoneerimine
evangeeliumi usulistele iseäranis tähtis on weel katoliku usu
kihutustöö pärast. Selle 53 aasta jooksul, mil Soome läkitustöölised on tegutsenud Ambomaal, on katoliiklased mitmel korral
katsunud oma misjonile sinna paika leida. Wiimati 1923 aastal
arenes asi nii kaugele, et mõni nende misjonaar asuski lähedusesse,
et siis edasi tungida Ambomaale. Katsuti ametiasutuste kaudu
nende sissetungimist takistada, aga see ei läinud korda. Alles,
kui Soome misjonaarid pöörasid Löuna-Aafrika kõrgema walitsuse
Poole, said katoliiklased käsu oma pealetulemist jätta. Kes kato­
liiklaste misjoni juhtmõtteid tunneb, saab aru, missugune hädaoht
meie ewangeelset läkitustööd oli ähwardamas. Issand on aga
nagu uuesti meie kätte usaldanud need hõimud, ja see kohustab
meid uuesti usus oma jõudu pingutama seks, et paremini wöiksime
lõpule Wiia töö, mis Issand meie hoolde annud.
Hiinas töötab Soome kirik Jumala riigi alal mõnes
suhtes teistsugustes oludes kui Aafrikas. On ju Hiina Wana
haridusmaa, mis oma nõuded seab ka läkitustööle. Wöib öelda,
et Aafrikas läkitustöö wiimaselajal on ümber haaranud kogu
rahwa, tegutsedes täiskaswanute ja laste seas, kõiki esimestele
sammudele õpetades usu ja hariduse suhtes. Hiinas on Jumala
sõna kuulutamise körwal aga suurt rõhku olnud tarwis Panna
korraldatud kooli tööle laste ja noorte seas. On asutatud alamaid
ja ülemaid koole, kus lapsed saawad haridust, ilma et nad tarwitseksid kummardada Konfuutse nimelaua ees. On asutatud isegi
üks keskkool poislaste ja teine tütarlaste jaoks ja ühes teise kolme
misjoni seltsiga on ellu kutsutud kirikuõpetajate seminaar, mis
oma laadi poolest on arenenud kõige suuremaks Hiinas. Tööl
on Peale Soome misjonaaride 7 Hiina rahwa seast Wõrsunnd
kirikuõpetajat ja üks Hiina arst, kes kõik meie koolis on käinud.
Ja ehk küll niisugust rahwa liikumist Hiinas ei ole nähtud kui
Aafrikas, siis on sealgi koguduses juba 2000 liiget. Töötegijate
arw on aga liiga wähene töö jaoks, mis seal käsil. Sealt ongi
ka nii mõni töötegija koju tulnud murtud terwisega. Hiljuti saadi
mõneaastase waheaja järele Hiinase saata Soome arst. Tarwis
oleks usuteadlast Shekou seminaari ja keeleteadlast koolitöösse.
Muret teeb meile weel iseäranis Hiina naiste seisukord.
Hiina naised peawad usulises ja hariduslises suhtes elama kõige
sügawamas pimeduses ja suuremas alanduses. Ent nad Hakkawad
ärkama; On tärganud Hiina naiste wabastamisliikumine. Uksed
on ka neile selles suhtes lahti, kuid töötegijaid läheb tarwis. Ja
44

töö on ta^tja^.
Sest nii kaua kui Hiina naised ei ole ristiinimesiks saanud, jääwad Hiina kodud Paganalisteks ja läkitustöö
Wähe wiljakaks. Issand aidaku siin asju edasi.
Meie näeme siis, et läkitustöö seisukord kõigil tööaladel
seab Soome kirikule ja kristlikule rahwale suured ülesanded ehk,
õigemini öeldud, et Issand on tahtnud neil läkitustööaladel Soome
kiriku kätte usaldada suuremaid töid. Kas on kirik walmis neid
täitma?
Tuleb kurta, et Jrikuõpetajaiks ja misjonaarideks Püütjate
arw on Wähenemas. Õpilasi on misjoni koolis wähem kui enne.
Wähe on kirikuõpetajaid, kes misjoni tööle läheksid. Omal ajal
oli neid enam.
Mis ainelisesse küljesse puutub, siis peab Jumalat tänades
tunnistama, et Läkitusselts on oma kulude arlved saanud tasa­
kaalu Wiia, ehk küll ainult sel teel, et on mõnda tegewust
kitsendatud ja et Ameerika lutherlik kirik on sõja järel omalt Poolt
suuri summe abirahasid annud. Aga juba on teatatud, et sealt­
poolt enam abi ei tule. Ja see on loomulik. Kui meie Wõrdleme
Saksa misjoni abitarwidusi, siis ei julge meie ka enam abi paluda.
Soome misjoni eelarwe käesolewal aastal tõuseb 4 miljoni S.
margani ja sellesse ei ole weel üles Wõetud neid kawatsusi, mida
siin nimetasime.
Ja see eelarwe ei jõua weel endiste aastate
eelarwedeni, näit. 1913—1914 a. omadeni, kus see oli 461 ja
463 tuhat S. marka selle aja waluutas. Muidugi on Praegu
kitsas aeg, aga kui kõik kogudused oma kohust läkitusasja Wasta
täidaksid, ei tuleks meil ainelist puudust kätte.
Kui 2 marka
inimese pealt annetataks, wõiksime mõndagi asja weel ette Wötta.
Kui töölised puuduwad, ei tea kas rahagi tuleb? Ent
läkitustöös ei olegi töötegijad ega raha neid tegurid, mida kõige
Pealt tarwis lähewad. Läkitustöö wajadust tuleb küll ristirahwale
seletada ja ette panna. Aga tühi on seegi waew, kui ei leidu
usku, mis armastuses tegewaks saab. Usk on see, mis Soome
ristirahwale kõige enam tarwis läbeb. Jumal on meile Palju
tööd annud, meie oleme seda halwasti teinud. Meie Hingekarjastel
ja kogudustel tuleb alandada oma ülema karjase ette ja tunnistada.
Issand, meie usk on nõrk ja meie armastus külm, tee Sina
meid elawamaiks ristiinimesiks, et meie paremini saaksime olla
maailma walguseks.
Tampere kirikupäewa aruande järele — dl.

45

Hermannsburgi Misjon
Saksamaal pühitses sel survel oma 75 aastast juubelit. Alljärgnewad andmed selle misjoni-seltsi tegewusest olgu meile äratamaks
tõenduseks, — kui suuri asju ka üksik wäike maakogudus Jumala
abiga süütab korda saata.
Kirikuõpetaja Ludwig Harms oli uks mõjumamatest äratusjutlustajatest möödunud aastasaja esimesel poolel; tema maimustatud tunnistuste läbi sai ärkamist Hermannsburgi kogudus. Warsti
tekis ka mõte, iseseiswalt misjonitööle asuda; teiste misjoni seltsidega
ei tahetud ühineda, — sest L Harms'il oli omapärane kawatsus:
ta tahtis wälja läkitada mitte ainu sõnakuulutajaid misjonaare maid
ka kristlikka asunikka käsitöölisi, põllumehi j. n. e., kes oma elu
eeskujuga pidid kaasaattama kristlikku korda ja kommet paganate
seas kindlustada. Ka esitas L. Harms ja ühes temaga Hermanns­
burgi kogudus — usutunuistuslist luiderlift woolu, ja selles seisis
üks raskus, mis takistas teiste misjoni seltside külge liitumist.
Hermannsburgi kogudus ostis misjoni asutuse jaoks talukoha,
ehitas maja ja juba a. *1849 hakkas 12 kaswandikuga õpetus peale,
mida juhatas L. Harmsi wend Teodor H. — Kuid misjoni
õhutajaks jäi ikkagi oma surmani L. Harms. Hermannsburgi
koguduse ümber kogus laiem ringkond misjoni sõpru 16 aasta
jooksul on L. Harms wäljasaatnud 44 misjonaari, 41 asunikku,
25 neidu, kes ka misjoni wäljadele rändasid ja 40 misjonaaride
pruuti — kes kõik wastawa kursuse läbi tegid. Esimesi misjonaare
ja asunika saadeti wälja laewaga, mis Hermannsburgi Misjoni
omadus oli. Kuid pärast seda enam ei tehtud. Ka mõte, kristlikka
asundusi paganate keskele asutada, tuli ebaõnnestanuks lu eda ja
misjoni juhatus loobus uuemal ajal sellest. Muidu aga laienes
misjoni tegewus märksalt ja leidis omale tööpõldusid kõigis osas.
Kõige tähtsamad olid misjoni asutused Jndiamaal,
Telugu rahwa seas Aafrikamaal, Sulu ja Betshuani
rahwa seas. Ka läkitati Ameerikamaake Austraaliasse saksa asundus­
tesse lutherlisi õpetajaid, kelledest seal suur puudus tundus.
Hermannsbnrgi Misjon on omal ajal raske kriisi läbi elanud.
Ta wõitles puhta lutherlise õpetuse eest ja nägi
ennast Ükswahe sunnitud olemat rahwa kirikust wälja astuma waba
kirikut asutama.
Mõne aastakümmne järel jõuti küll misjoni tegewuse laiene­
mise mõttes jälle kokkuleppele rahwa kirikuga, kuid praegugi weel
walwab Hermannsburgi Misjoni Kogudus selle üle, et isaisadest
46

päritud, lutherline ewangeeliumi usk puutumatuks jääks, ka tun­
nistab praegune misjoni juhataja Haccius omas juu­
beli aruandes, et wõitluse ajad ja raske kriis ometi käsikäes on
käinud hoogsa misjoni tööga ja omalt poolt kaasa aidanud, et
Hermannsburgi Misjon weel rohkem süweneks ewangeeliumi ja
usutunnistuste põhjasse.
Praegu on olude tõttu misjoni Löö Telugu rahwa seas
Indias seisma jäänud. Aafrikamaal loetakse Sulu rahwa seas
21 misjoni peajaama 18.021 kristlasega ja Betshuanid^seas 30 misjoni peajaama 72.208 kristlasega.
En 0. e sõda ohwerdas Hermannsburgi kogudus ja tema sõprade
ringkonnad aastas 2—300.000 mt läkitustöö Heaks,
see oleks praeguse kursi järel 20 —30 milj. Eesti marka!...
Ülendamaks sündmuseks kujunesid iga aastased misjoni
pühad Hermannsbnrgis. Need kestsid 2 päema. Esimesel päewal
olid rohkem jumalateenistused kirikus, teisel misjoni tunnid wabas
looduses.
Kuulutajaid oli kogest witest maa jaost: pasunakoorid,
laulukoorid; osawõtjaid ligi 10.000 in kõigist Saksamaa osadest.
Kõiki piduwõõraid moelt iili la kesti wastu H rmannsburgi küla
taludes ja misjoni asutuse ruumes.
Maailma sõda sulgus küll ka Hermannsburgi misjoniasutust,
aga nüüd töötab ta jälle õnnistusrikkalt. Peale sõda on juba
20 w enda wälja läkitatud, neist 11 misjonaaridena LõunaAafrikasse.
Praegu walmistatakse misjoni majas 21 wenda misjonaarideks.
Hermannsburgi Misjon on aga ka kodu koguduste
hooldamises sihikindlat tööd teinud.
Misjoniga kõige lähemas
ühenduses seisab keskkool poislastele 200 õppijaga ja kõrgem
tütarlaste õpeasurus 100 õppijaga. Siin kaswatatakse lapsi kristlikus
maimus. Usklikul talurahwal ei ole tarwis oma lapsi suure linna­
kooli rikutud õhkkonda saata.
Aastal 1919 awati sealsamas ka rahwa ülikkool, milles
kõiki loenguid peetakse kristliku ilmamaale põhjal. Talwe ajal on
noortele põllumeestele kohased kursused, sume kuudel majapidamise
ja käsitöö kursused neidudele ja perenaistele.
Ka kodumisjoni alal on Hermannsburgi M. Selts tegew:
kolm wenda teemad tööd ewangeli stidena naabri kogudustes,
wõitlewad lahkusuliste wastu ja peawad äratawaid segaõpetuste
kõnesid ja tundisid.
Misjoni seltsil on oma suur kauplus, kirjastus ühisusega
ja raamatu laduga....
Eks see õnnistatud töö Jumala riigis näita ka meile, Eesti
Ew. Luth. Misjoni seltsi liigedele ja sõpradele, mis sihi poole
47

tuleb meil püüda, kuhu kohta käed külge panna, mida kõige pealt
oma palvetes Jumala ette kanda! ...
.. . „Kõik wõib sündida sellele kes usub!". . .

K. Kentmanu.

Kaks lõtkule tänupüha
Meeru mäe ääres Ida Aafrikas.
(Päewaraamatu lehtede järele.)

Eessõna.
Et ekwaatori lähedal talwest juttugi ei wõi olla, siis
külmatakse ja lõigatakse siin enamiste terme aasta ümber. Kõige
suurem külmumise aeg on peale suurt wihmaaega, juuli ja augusti
kuus, kus maa meel on rohkesti niiske. Pärast poole, kui mihmata
aeg ja ägedad ilmad tulewad, peamad põllud jõemeega, mis kraamide
kaudu põldudele juhitakse, kastetud saama. Kõige rohkem kasmatakse
siin maisi. Mais on siinse rahma peatoit. Siis külmatakse meel
erneid ja ube kasmatatakse magusaid kartuleid. Wiimastest istutakse
manadest kartulitest murtuid pealseid mulla sisse ja nende pealsete
alla kasmamad siis iseenesest nõndanimetatud magusad kartulid,
millede maitse meie külmamõetud kartulitega ühisust on, mida aga
siine pärisrahmas wäga armastab süüa. Kõige suurem lõikuse aeg
on jaanuari kuu lõpul ja meebruari kuu esimesel poolel Banaanid
kasmamad ja malmimad küll terme aasta ümber, ainult iseäranis
kuimadel aastadel ei ole neid mõnel kuul palju saada.
Lõikuse tänupühal ei mõelda aga mitte üksnes põllusaatuste
peale, mis Jumal aasta jooksul on kinkinud, maid ka loomade peale,
rahu peale, ülepea kõige pcale, mis maapealse elu ülespidamiseks
lärmis läheb ja mida meie ilma Jumala abita ja õnnistuseta kätte
ei saa ega ilma milleta ka siin elada ei wõida Ei olda siin meel
nii „targaks" saadud nagu seda nüüd paljud Euroopas ja mujal
on, kes Ütlemad: Jumalat ei olegi! Oleme kõik oma töö ja jõuga
tarkuse saanud!
Meie teame, ka meel peale selle, et kui Jumal
omal ajal wihma ja päikesepaistet ei annaks ja meid mitmesuguse
katku eest põllul ja majas ei hoiaks, et siis ka kõik töö ja tarkus
meid ei aidaks, igapäemase leima saamiseks. Oleme siis ka oma
Jumalale iga suupiste eest tänulikud ja täname teda ka iseäranis
selle eest, et ta meib igasuguse ebatarkuse eest seiamaani on hoidnud.
Temale tuleme omas ristikogudustes paganate seas kord aastas
iseäranis tänu ütlema oma südametes ja oma andidega, millega ta
48

meid aasta jooksul õnnistanud. Ka loomade ja lammastega tuleme
lõikuse tänupühal tänama. Seda oleme iseäranis peale maailma
sõja lahti puhkemist õpinud.
Ja meie ei kahetse seda
Meie
rõõm andmises ja misjoni töös on ainult kaswanud ja oleme ka
Jumala õnnistust selle läbi rohkem naha wõinud. Anded Jumalale
ei ole meid sugugi waesemaks, maid igat pidi rikkamaks teinud.
Kõik kokku tulemad anded tarwitatakse kõik misjoni töö heaks.
Meie noori ja wäikeseid ristikogudust õpetatakse ise misjoni töös
jõudu mööda kaasa aitama.
2. weebruar 1922. Neljapaew. Olen misjoni töö
pärast Nkoaranga misjoni osutusesse jõudnud, kus muude tööde seas
seekord iseäranis lõikuse tänupüha ettewalmistada ja pidada tuleb
Juba paari nädala eest lasksin köikis maakonna koolides kus pühapäiwiti jumalateenistusi peetakse, selle püha tähtsust seletada. Täna
olen kõik Nkoaranga koguduse mehed kokku kutsunud, et ka neile
Weel kord lõikuse tänupüha tähtsust selgeks teha. Kõik ihnsus
Jumala ja tema töö wastu peab kaduma. Igaüks toogu ja
andku armastusest, mis ta wõib. Kes seda teha e; wõi, see jätku
parem päriselt toomata.
Ainnlt rõõmust andjat armastab
Jumal.
Kui meie jõudu mööda ise oma annetega misjoni tööd
siin edendame, siis saamad ka teiste usklikkude südamed ja käed
meid seda rõõmsamini aitama. Laiska ja ihnsat ei aita keegi, ja
teda ei ole tarwiski aidata, see oleks ülekohus. — Sarnast ettewalmislamise tööd on iga aasta tarwis teha, sest et ka neegril
nagu suuremal jaol eurooplastelgi wiisiks on oma raha, loomi ja
maapealist wara rohkem armastada kui see just Jumala meele
pärast. Ega see lause siis põhjuseta Euroopas tekkinud ole, et pal­
jude ristiusk ainult kuni rahakotini ulatab. Neegri juures pole
aga niisugust wara armastust sugugi imeks panna, sest et ta ainult
materialismi ilmawaates on üles kaswanud. — Peale seda peawad
mehed weel isekeskis nõu, et tulewat püha ausalt ja korrapäraliselt
pühitseda.

3. meebruar 1922. Reede. Saadan kutsed paarile
misjoni asutuse lähemses elawate eurooplasele, et nad meie lõikuse
tänupühast ka osa witaksid. Minu mana sõper, rootslane, lubas
tulla.
Üks teine lubas Arusharse lõikuse tänupühale tulla. —
Peale lõunat walmistan pärisrahwa kooliõpetajaid pühapäemastele
jumalateenistustele ette ja palun lõpuks neid homme koolides lõikuse
tänupüha peale rõhku panna.
Nad ise aga andku ka siin head
eesmärki teistele.
4. meebruar 1922. Laupäew. Nkoaranga misjoni
asutuses ei ole sõja algusest peale kirikut olemas. Wana kirik,
mis banaani puu koorest oli ehitatud, langes wanaduse tõttu kokku,
49

uut kiwikirikut taheti ehitama halkata ja muredseti ka osa ehitusmaterjaale kohale, kuid sõda ja rahapuudus keelasid ehitamast.
Rahapuuduse pärast pidi ehitusmaterjaal misjoni töö heaks jälle
ära müüdud saama. Jumalateenistused peetakse nüüd ühes kooli­
majas, missugune ka weel walmis ehitatud ei ole. Harilikkude
jumalateenistuste tarwis on selles koolimajas ruumi, kuid suurte
pühade ajal on ta wäga wäikene. Nõnda ei mahu ka lõikuse tänu­
pühal rahwas ja tema anded koolimajasse, ja meie oleme seda püha
wiimastel aastasel misjoni asutuse Hoovis lageda taewa all pidanud.
Seda tahame ka homme teha. Selleks piiratakse üks suurem plats
misjoni asutuses puude wahel seedripuu okstega ümber mis töö
täna walmis teeme. Okstest ehitatakse ka wäraw platsile, mille
Üle lõikuse tänupüha pärg lilledest, maisist, oa, ja erne wartest
riputatakse.
Platsi ülemisse äärde ehitatakse banaani puu lehtedest
wäike peawrri, mis ühtlasi altari aset täidab. Rahwas wõib muru
peal ümberringi aset wõtta. Misjoni asutuse Hoow ja teed puhas­
tatakse, et ka wäljaspoolt kõik nägus oleks.
5. Veebruar 1922. Lõikuse tänupüha Nkoarangas.
Tõusen warakul üles, et ennast weel tänase püha
wastu ettewalmistada. Omast elutoa aknast näen, kuida purendamata maisi kandmused lõikuse tänupüha platsile lähemad. Seal
tulewad ka kooliõpetajad oma koolitega. Koguduse liikmed saadawad
neid.
Lapsed kannawad peade peal purendamata maisi. Nad
tulewad igast nelja ilmakaarest lauldes. Enamasti lauldakse nelja
häälega mitmesuguseid tänulaule. Natukene enne jumalateenistust
tuleb ka minu külaline, rootslane, kohale, niisamuti pärisrahva
pealik oma saatkonnaga.
Wiimane toob oma ja oma maakonna
nimel ühe härja tänuks
Kell 10 e. l. algab jumalateenistus.
Jumalateenistuse platsi keskel on mitu maisi hunnikut, igal koolikonnal on oma hunnik. Wäljaspool jumalateenistuse platsi on 26
kana ja kukke, 3 lammast, 1 kits ja 4 härgwasikat puude külge
kinni seutud — kõik tänuanded. Pean jutluse maajat keeles Joh.
ew. 6, 24—20 üle: Kahesugusest toidust: 1) ihule ja 2) südamele.
Peale mind räägib kooliõpetaja Andreas kiiros (Meeru ehk õigemine
Nkoaranga rahwa keel). — Puhtas rahas tuleb 25 rupiat 31
Hellerit (- 2,531 naelst.). Maisi oli umbes 20 tsentnerit (umbes
60 puuda) kokku tulnud. — Peale jumalateenistust õues läheme
weel kirikusse, kus kolm kirikliku kari all olewal kristlast kogudusse
wastu wõetakse ja kaks last ristitakse. — Lauluga tuleme kiri­
kust wälja.
6. weebruaril 1922. Esmaspäew. Lõikuse tänu­
püha mais saab riputatud puudesse, kus ta kuivama peab ja kust
teda siis vähehaaval müüakse. Kanad ja loomad jääwad niisamuti
50

meel misjoni asutusesse, ei neid müüte, kui ostjaid tuleb Seda
muretsewad koguduse wanemad. Saadud rahast makstakse siis osa
palka kooliõpetajatete.
9 . weebruar 19 22.Neljapäew. Eila tulin Nkoarangast
Arushasse tagasi
Tulewal pühapäemal tahame Arushas lõikuse
tänupiipa pidada. Et meil kirik olemas, mida sõja aial enamasti
oma jõuga ehitasime, siis wõime seda püha siin kirikus pühitseda.
Ainult kiriku kalus, mis banaani puu koorest ehitatud, on mädanenud
ja laseb wihma läbi. Et seda katust uuendada, selleks oleme jo
mõnda kuud ehituse materjaali kokku toonud. Tänaseks päewaks
olin kõik mehed, kristased ja misjoni asutuse töölised, kokku kutsunud,
et kiriku katust uuendada.
45 meest on selleks kokku tulnud.
Wana katus kistakse täna maha ja uut hakatakse põimima. Seal
on rohkesti järel waatamist ja juhatust tarwis. See on ka misjonaari ülesanne. Et äikse wihmi karta oli, mida ka peale lõunat
tubliste tuli, siis oli selle eest tarwis muretseda, et kirikus olewad
asjad mitte wibmast märjaks ei saanud
10 weebruar 1922. Reede. Täna on 50 meest tööl.
Kiriku katust ehitatakse edasi. Olen seismisest, jooksmisest, rääki­
misest ja juhatamisest töö juures puru wäsinud, aga ei aita midagi:
katus peab pühapäewaks meel walmis saama. Ohtal pean meel
koguduse meestega misjoni töö ja koguduse asjade üle aru. Selle
juures nagu Nkoarangaski lõikuse tänupüha tähtsust seletades ja
rõõmsast andmisest rääkides, iseäranis rõhku koguduse iseseiswuse
peale pannes, mis jo meie misjoni töö eesmärk siinsetes maades
on.
See usumärk on küll weel kaugel meist aga meie peame
usinaste töötama, et teda kord kätte saada, ja selleks peabki iga
koguduse liige juba nüüd jõudu mööda kaasa aitama Meie ei
tohi ainult teiste inimeste annetest elada, waid peame ka ise
oma ja oma töö tarwis wirgasti kaasa töötama, olgugi et meie
arw ja jõud weel wäga wäikene on.
11. weebruar 1922. Laupäew. Kiriku katuse uuen­
duse töö saab täna walmis. Siis algab kiriku, ja kiriku ümbruse
puhastamine, kus juures minu, abikaasa mulle rohkesti abiks on.
Ohta pimedani kestab töö
Ohta hilja tuleb üks sõjalesk oma
tütrega meile külaliseks, et homme meie lõikuse tänupühast osa wõtta.
12. weebruar 1922 Pühapäew. Lõikuse tänu*
püha Arushas.
Andeid tuuakse siin selsamal moel kokku nam
Nkoarangasgi. Üksikud tulewad oma kandmustega ja koolid lauluga.
Kõik eluta annid wiiakse kirikusse altari ette. Seal on ube, erneid,
banaanisid ja iseäranis rohkesti maisi (umbes 15 tsentnerit- 40
puuda).
Jutlust peetakse maasai ja suaheli keeles. Wäljaspool
kirikut on kanu, kaks lammast ja kaks kitse näha, mis ka tänu
51

andideks toodud. Puhast raha tuleb siin sisse 50 rupiat 99 Hellerit
(5,099 naelst)
Peale jumalateenistust on kristlastel omakeskes
weel ühine söömaaeg, kus juures rohkesti lauldakse. Igaüks mõtleb
rõõmuga õnnistuse peale, mille osaliseks Jumal teda siiamaani on
lasknud saada.
13. weebruar 1922 Esmaspäew. Lõikuse tänupüha
annid korraldatakse.
Elawad annid saamad kõik ära müüdud.
Toores mais wiiakse pärisrahma turule, kus ta kohe ära müüakse.
Kuim mais riputatakse puusse et teda siis pärastpoole müüa Kõik
töö tehtakse rõõmuga, lauldes ja maksuta. Tuleb ju kõik misjoni
töö heaks.
Järelsõna.
Ülewased read tahamad näidata, et noored
kogudused misjoni põllul ka ise rohkesti ja wirgasti kaasa aitawad,
et misjoni töö wõiks edeneda. Ega siis ka meie manad ristikogu­
dused Euroopas selles töös ei tohi tuimaks ja leigeks jääda.
Lõpuks tahun meel ühe mäikese arme üles panna. Arusha
koguduses oli 1921 aasta lõpul 132 ristitud hinge, naised ja
imemad lapsed kaasa armutud. Need panimad 1921 aasta jooksul
kokku: 138,94 rupiat lõikuse tänupüha andeid, 83,25 rupiat ko­
guduse liikmete maksusid, 65 rupiat kiriku karbi korjandusi, 10,50
rupiat maksusid ristimiste ja laulatuste eest, 15,25 rupiat kooliraha
laste koolis käimise sest, see on ühtekokku 312,94 rupiat ehk umbes
2,45 rupiat hinge pealt, mis praeguses Eesti rahas (1 naelst.1460 Emrk.) umbes 360 marka hinge pealt mälja teeb. Peale
selle on need kristlased weel kiriku ja koolide juures umbes 125
ruupia eest minemal aastal ilma maksuta töösid teinud. Muidugi
on see kõik Jumala sõna ja Waimu töö wili, kuid seesama Jumala
sõna ja Waim töötamad ka meie manades ristikogudustes. Armsad
usumennad ja õed, ärgem laskem endid noortest kogudustest paganate
seas häbistada.
Laisk sulane, kes seisma jääb
Kui tema isand sõtta läeb.
Wõtkem ka meie tööd teha, nii kaua kui päew on; öö tuleb
millal ükski midagi ei wõi teha. Joh. ew. 9, 4.
Arushüs,
Ida-Aafrikas,
juuli tuul 1922.

52

L. Blumer.
Ew. Lutheruse usu misjonaar.

Tuumkoguduste tekkimine.
Meie Eesti Ev. Lutheri kirik nimetab ennast w a b ak s
r a h w a k i r i k u k s. Kas sünniwad need kaks nimetust
kokku? Kas kirik wõib ühtlasi waba ja rahwa kirik
olla.
Kui „w ab a“ kiriku all mõista, et kirik on auto­
noomne,
see on riigiwalitsuse suhtes rippumatu; ehk
seda, et wõimalust on, igal ajal temast wäljaastuda; ja kui
rahv a kiriku all mõista, et kirik peab täiesti natsionali­
seeritud, tähendab eestistatud olema; ehk jälle: et rahwas
ülepea tema pühadusest peab rohkem osa wõtma — siis
muidugi hakkawad need kaks nimetust hästi kokku.
Aga kuidas on siis lugu, kui neid kahte mõistet nõn­
da seletame, nagu neid tõe poolest tuleb seletada ja mõista,
nimelt: er „ra h wa k i r i k“ tähendab „ju urde kasw u
kirikut, see on niisugust kirikut, kus juba sündimise läbi
rahwa liikmed ka kiriku liikmeteks saawad; ja et „w ab a
ki r i k“ tähendab „w ab atah tl i kk u d e“ kirikut, see on
kirikut, kus ühe ühise usutunnistuse põhjal inimesed waba
ülesandmise läbi kokku liituwad, — kas siis sünniwad weel
need kaks nimetust ühte, wõi kas nad ei käi palju enam
otse risti teine teisele wastu?
Paljud arwawad seda wiimast; ja mina olen ka nõnda
mõtelnud. Nüüd aga arwan, et nad ühte sünniwad ja et
peawadki käsi käes käima: rahwa kirik ja wabatahtlikkude kirik, — mitte teine teise kõrwal, — waid tei n e
teise sees; ja nimelt nii, et rahwa kiriku põhjal
tekiwad tuu m kogudused, milledesse terwe
koguduse elu juhatus ja töö on koondatud.
Ainult kui asjad seda mööda arenewad, läheb meie kirikul
korda, oma aadet teostada nimelt „w a ba ks rahw a
k i r i 'k u k s“ saada.
Aga neid kahte asja ühendada ei ole mitte ainult meie
Eesti Ev. Lut. kiriku aade ja ülesanne, waid see on ter­
we ristikoguduse probleem ehk ülesanne
siin maa peal.
„Jumala riik ehk ristikogudus” on kahes sotsioloogi­
lises ehk ühiskonnalises liigis awaldunud: kirikus ja
osaduses
Kui Jeesus ütleb: „Jumala riik on ligi tulnud” ja
„uskuge ewangeeliumi” (Mrk. 1.15), ehk weel selgemini,
kui ta ütleb:
„Minge ja tehke jüngriks kõik rahwad”
53

(Matt. 28.19) — siis mõtleb tema laialdase ehk s u u re
kiriku peale! — Aga kui ta ütleb: „Kus kaks ehk kolm
minu nimel ühes koos on“ (Matt 18.20); ehk seal samal
kohal (1.17): aga, kui tema „kogudust ei kuule," j. n. e —
siis räägib tema wäi ksest kirikust ehk o s ad u s es t.
Kirik seisab
universalismi ehk üleilmmõtte peal, ta tahab kõiki tõe tundmiseie tuua ja selle­
pärast ka kõiki oma sisse äramahutada. —
Osadus läheb wälja i n diw id ua1ismi ehk
üksikinimese mõistest, tahab neid koguda, kes sur­
mast elusse on tunginudja oma wendi armastawad (Joh. 3.14).
Kirik toonitab rohkem wäljaspidiseid armuwahendeid:
sõna ja saakramenti osadus — enam isiklikku usku.
Mõlemad tüübid on õigustatud; peawad teine
teisega leppima ja teine teist toetama ega tohi mitte teine
teisega riidu astuda. Osaduse otsijad ei tohi mitte
kirikust wäljaastuda ja lahkuskusid sünnitada; ja kirik ei
tohi teid — osaduse otsijaid — mitte põlata ega taga kiu­
sata, ta peab neid sa llim a.
Wõib julgesti ütelda: õige wahekorra leid­
mine nende kahe ühiskondlise tüübi wahe1
on k i ri k u kõ i getä htsam s i sem i ne prob1eem,
n a g u m i s j o n i t ö ö t e m a w ä 1i n e t ä hts am ü 1esanne on. —
Pangem siis tähele, kuidas ristikoguduses kiriku aja­
loo jooksul see nimetatud wahekord tegelikult on
teostatud ja wäljakujunenud.
Hakatuses kandis muidugi ristikogudus, kui ta
weel noor ja wäikene oli, „o s a d u s e“ iseloomu. Kogu­
dus ei ole muud, kui wäike maailmast lahutatud hulgakene
Jeesuse ümber kogutud, ehk peale tema äraminekut: tema
waimust kokku hoitud hinged, kellel aga ühesuguseid usutundmisi ja waimulikka kogemusi oli.
Pärast, kui ristikogudus suuremaks kaswis, kui lasteristimine üleüldiseks pruugiks sai, kui ristiusk riigi-usuks
tehti ja Rooma riigis laiad rahwahulgad kõik kiriku sisse
woolasid — tuli „k i r i k u“ õitsemise aeg.
Õigused, mis koguduse käes olid, kadusid ära,
koguduse kiriklik kari ei wõinud enam teostatud saada,
isegi wanemate kogust, mis koguduse eesotsas oleks
seisnud, ei kuule meie enam pärast poole midagi: preester
(ehk õigemini piiskop) oli koguduse ainuwalitsejaks
54

saanud^ nagu ta pärast k irik u ainuwalitsejaks sai. Nii küll
ainult Õhtumaal. See on kiriku pilt keskaja jooksul.
Aga ka sel ajal ei puudunud ristikogudusel ka osa­
duse tundemärke. Juba jumalateenistuse korras tuleb see
ilmsiks, teenistus jaguneb kahte jäkku: õ p ilaste jaoks
ja usklikkude jaoks — m i ssa catechumenorum ja missa fi d e 1i u m. Edasi tuleb see ilmsiks
munga seisuses ja kloostri elu s, siis ka
1 a h k u s k u d e s mis alatasa kohalikus kirikus ellu tõu­
sid: alates donatistidega, kelledes esimest korda osaduseotsijate w a s t u w o o l kirikliku ühekülgsuse wastu nähtawale tuleb. Wõime ütelda, et päris wa i m ul i ku s sei­
suses tuumkoguduse omadused ja õigused kontsentreeri­
tud ehk keskendatud on; waimulik seisus, see on k i r i k
kitsamas mõttes —
Tuli usupuhastuse a e g. Nagu ta uue mõiste
u su st tõi, nimelt i n d i w idu a a 1s e, uueks - loo w a
usu mõiste — autoriteedi-usu asemele, mis ainult kiriku
õpetust tõeks tunnistab — nõnda tõi ta ka uue mõiste
k i r i k u kohta. „Jumal tänatud (ütleb Luther Schmalk.
Art. XII), meil teab seitsmeaastane laps, mis kirik on, ni­
melt pühad usklikud ja 1a m b ak ese d, kes
oma karjase häält kuu1ewad.“
See usklikkude kogu (kirik) on aga nägemata, kuid
tuleb ka ikka ilmsiks, ja nimelt s ea l, kus Kr i st us t
k u u l u ta ta k s e. Nõnda on siis päris õige mis Augsburgi usutunnistus omas VII punktis kirikust õpettab: ta on
usklikkude kogu, kelle juures ew a n g e 1i • u m i p u h t a s t i k u u 1u t a t a k s e j a p ü hi s a akramenta ewangeeliumi järele jägataks e.
Paistab silma, et sel õpetusel kirikust on kaks kül­
ge: teine seletab seda, mis rahwakirik on; see on
kirik laiemas mõttes (large dicta) — selle kohta käiwad
sõnad: kus ewangeeliumi kuulutatakse j. n e — Ja teine
ütleb seda, mis tuu m ko gu d u s, kirik kitsamal mõttes
(propri dicta) on nimelt: ta on usklikkude kogu.
Näg e mataks jääb kogudus ikka; aga wõib arwata,
et Lutheril uute ewangeeliumi-usuliste koguduste tegeliku
organiseerimise juures mõte tuli, mitte ükspäinis põhi
panna rahwakirikul e sellega, et ta puhta sõna kuulutamise
apparaadi sisse seadis, waid ka tu u m k o g u d u st e
kogumisele, mitte küll selles mõttes, et nägemata kiri­
kut nähtawaks teha, waid et kogudusele tegew orga a n
luua.
55

See on ka tõesti Lutheri tahtmine hakatusest peale
olnud. Kes seda weel ei tea, ehk ei usu, see lugegu asja
järele prof. Hilberti
raamatust: Ecclesiola in
ecclesi a*), kus alikate waral Lutheri waated tuumkoguduste tekkimise kohta meile selgeks tehakse —
Tuumkoguduste kogumise küsimus läks põlewaks juba
1521 aastal, kus selgeks oli saauud, et ewangeeliumi usu­
lised paawstist lahku lööwad ja om a eneste teed käima
hakkawad
Luther wiibis sel ajal Wartburgi lossis wangina. Melanchthon oli kimbus: ei teadnud, mis peale ha­
kata. Kirjutab Lutherile kirja; küsib kas ta nõus on, et
tema ühes oma õpilastega, kes usutundmisele tulnud, hak­
kab püha altari saakramenti wõtma s u b utraque,
(mõlemal näol), see on, leiwa ja wiinaga **). Luther on
nõus ja nõnda sünnib siis ka: Melanchthoo pühitseb esi­
mest korda oma sõpradega püha armulauda mõlema armu
wahendi näol. Tuumkogudus on tekkimas ja suurest erine­
mas.
Asja rahulise arenemise aga rikkus Melanchtoni ja
Lutheri ametiwend Karlstadt oma kannatamata meelega.
Mis Luther ainult tuumkogudustele tahtis lubada, ruttas K.
ka suurele kogudusele pakkuma, ja jagab ka suurele kogu­
dusele armulauda mõlemal näol.
Kui Luther sellest kuuleb, on ta wäga pahane. „Kurat
on temale kiiret teinud“ — ütleb ta Karistadti kohta.
Tahab jälle asja muuta. Oma südametunnistuse
pärast paneb ta asjale wastu: „Siin on nõtradele usus
liiga tehtud; nad ep ole weel küpsed usus.“ Luther näeb
selles teos rahwa äraawatelemist wale poole. Inimesed
õpiwad jälle ainult wäljaspidiseid kiriklikka tegusid tegema
ja mitte, nagu tarwis oleks, usu ja armastuse peale mõtlema.
Oleks pidanud ära ootama, senni kui nad w ab at a ht 1i selt oleksid tulnud; muidu langewad nad paawstist ära,
aga Kristuse juurde nad ei tule.
Luther tahtis asja ära keelda, aga ei saannd enam!
Kuid tuum kogudustekogumise mõtte jäi te­
male alles. 1523 aastal, kus koguduste organiseerimine
suurel mõõdul käsil oli, kirjutab Luther oma „S a k s a
missa t,“ milles tema ka omad mõtteid tuumkoguduse
kohta pikemalt seletab. Et need seletused meie aine suhtes
nii wäga tähtsad on, ja et nad on täidetud päris juma­
liku tarkusega ja imewäärilise kainusega, siis tahame natu­
kene nende juures wiibida.
*) Ilmunud Deicharti kirjastusel Erlangenis.
**) Katoliku kirikus anti laualistele ainult leiba.
56

Luther tahab kiriku iseloomust, nagu ta seda katoliku
kirikust oll pärinud, kinni pidada. Ta
hoiabrahwakiriku alles. Suures koguduses tahab ta esiotsa kõik
nõnda jätta, nagu ta seda eest leidis. Isegi ta tahab juma­
lateenistust alles jätta ladina keeles; ainult ladina missa
k õ r w a 1 e tahab ta saksa missa sisse seada. Peale nende
kahe jumalateenistuse soowitab tema aga weel ühte k o 1 mandatkokkutulemise wiisi, mis täiesti osaduse
laadi kannab ja mida ta täieliseks ewangeeliumi
korraks nimetab.
Lutheri mõtteid kokkuwõttes wõime meie tema waatekohta: 1) suure koguduse suhtes 2) tuumkogudu se suhtes ja 3) wa hekorra suhtes nende kahe wahel
järgmiselt iseloomustada: Uus 1) Suur kogudu s ehk r a h w a k i ri k. Tema alla kulub kõik rahwas, ka need hulgad,
kes weel mitte ei usu. Lasteristimise peale waatamata,
millest nad kõik on osa saanud, ei ole nad weel mitte
ristiinimesed tõsises mõttes. Rahwa kirik on paganliku
maailma sarnane, mis esimest kogudust ümritses. Rahwakirik on usklikkude — tuumkoguduse — misjoni tööpõld.
Luther hindab rahwakiriku awalikku jumalateenistust kui
misjoni tööd. Ta ütleb, see olewat nii „nagu peaksime
meie kesk türklaste ja paganate seas, kusagil lagedal põllul
— jumalateenistust.'' Temal on selge, et maailm ja rahwahulgad weel mitte ristiinimesed ei ole.
Küll peawad
nemad selleks kaswatatud saama. Nende seas puudub weel
kindel kord, mille järele wõiks ristiinimesi ewangeeliumi
järele juhatada ja walitseda; aga õige koguduse peatundemärgiks on just see, et Jumala sõna tõesti tema sees
walitseks ja kiriklik kari tema sees teostatud
saaks. Rahwakirikus aga ei ole karjal ei maad ega
mõtet
Kõikidele peab küll rahwakirikus ewangeeliumi
õpetust kuulutata ma, aga kõiki ei saa mitte ewan­
geeliumi järele juhtida.
Üksikute hingede noomimist ei
wõi kusagil mujal ette wõtta kui tu u m k o g u d u s e s.
Aga jälle s u r w e a b i n õ u s i d tarwitada suure hulga
juhatusel ilma milleta läbi ei saa, ei ole mitte koguduse
asi, waid see on kristlik u r i i g i w a l itsu s e
ü l e s a n n e.
(Lahkuminek siin Kalwiini mõttetega!)
Rahwakirikus on täitsa läbisegi aetud
ristiinimesed ja mitte-ristiinimesed,
Luther hoiatab sellepärast kuulutajaid selle eest, et nad
mitte tähelepanemata ei jätaks seda tõele wastawat asjaolu,
ja et nad mitte nõnda ei kuulutaks, nagu oleks suur
57

kogudus juba usklikkude kogu. Nimelt tuleb siin selget
wahet teha!
Isiklik usk ei ole mitte suure hulga asi.
Suured hulgad tulewad kirikusse ainult uudishimust aetud.
Ühesuguste õiguste andmine usklikkudele ja mitte-usk1ikkute1e
ei
ole
sugugi mitte Lutheri arwamise järe1
õige.
2) Tuumkogudus
Luther nimetab seda kogudust,
eraldatud
koguduseks (Sondergemeinde) ehk:
Õige ewangee1iumi1e wastawalt kor­
raldatud k o g u du s (die rechte Art ewangelischer
Ordnung.)
Siia liituwad ühte kõik, „k e s tõs i s e l t
r i s t i i n i m e s ed ta li a w ad o 1 1 a“ (die mit Ernst
Christen sein wollen!). Nende ühinemine ei tähenda aga
mitte, et siin kõik tõsised ristiinimesed eraldatud oleksid
(nimi ristijnimestest.) Ka tuumkogudus ei ole mitte usklikkude
kogu. Õige kirik ei ole iialgi mitte nähtaw; ta on ainult
usu tundmisele kätte saadaw (sola fide pereeptib ili s). Tuumkogudus on ainult koht, kuhu kokku tulewad
need, kes tahawad olla tõsised ristiiniimesd ja kes
ühinewad just selle aate täidesaatmise ehk kättesaamise
otstarbeks.
Tuumkoguduses tuleb nähtawale osasaamin e
usus ja wendade arma stu s. Tuumkoguduste
koosolekutel loetakse juba kirja seletustega ja läbirääkimi­
sega — muidugi ka ühenduses palwega; aga kõik sünnib
siin lihtsal wiisil, nõnda et suurt'"korraldust seks tarwis ei
olegi.
Jah, a walikk u jumalateenistust — liturgiat
— soowib Luther kaunistada kõiksuguste wäljaspidiste
abinõudega, laulukooride ja pasunakooride koostegewusega.
Tuumkoguduse koosolekud kandku rohkem perekon d­
likku laadi. Tuldagu kokku kodades, mitte kirikus.
Luther räägib sellest, et tema hea meelega oma juures
k lo o st r i s, kus ta elas, neid koosolekuid peaks, kuna
ta jutlustamist kirikus ühe kaplaani (alama waimuliku)
hooleks jätaks. Kõik peab siin sihitud olema s õ n a peale,
palwe peale ja armastuse peale.
Silma paistab, et Luther nimelt selle koguduse kätte
saakramentide tarwitamise õiguse tahab anda. Selles ring­
konnas saagu püha ristimise tallitus ettewõetud; s i i n
saagu püha armulaud pühitsetud! — Siin tuumkoguduses
teostatagu ka kiriklik kari; see on: wastastikune
hingede eest hoolekandmine ja kaswatamine.
Mis suures
koguduses mitte läbi wiidaw ei ole, on siin wõimalikuks
58

saanud: nimelt neid, kes mitte kristlikult ei ela, „äratunda,u
neid noomida, paranduse tee peale wiia, kui tarwis wälja
heita kogudusest, ehk ajutiselt neede alla panna Matt. 18,15
järele.
Kari tarwitamine on nii hästi üksikute wendade
kui terwe (tuum) koguduse asi.
Üldko gudus e s
karistatakse ka üleüldiseid, tuumkoguduses
manitsetakse ja karistatakse ka üksikuid. Siin on liik­
med teine teisele tuntud ja, mis weel tähtsam on, siin on
liikmed walmis kaswatuse korra alla ennast paenutama ja
kui tarwis ka nuhtlust oma peale wõtma. Nõnda on siin
tõesti kiriklik kari läbi wiidud ja nimelt ainult waimu1ikkude abinõudega.
Ka wälja heitmine kogudusest, kas jäädawalt, ehk aju­
tiselt, on waimulik abinõu; ta sünnib muidugi hingekarjase
huwides: peab mõjuma nagu rohi haigele. Ta on emalik
nuhtlus, mis tahab parandada, ja osasaamisele walgusest
eksijaid tagasi kutsuda. Wäljaheitmises ilmsiks tulew terawus
pehmendatakse selle ärakaalumisega, et awalikud patused
juba oma patuiangemise läbi nagu iseenesest kogudusest
wälja jääwad. Ja et waljaheitmine ainult tuumkoguduse suh­
tes, sünnib, nõnda et rahwakirlk wäljaheidetuile ikka weel
armujuhatajaks saab olla. Muidugi on wäljaheitmise õigus
terwe (tuum) koguduse ja mitte üksipäinis ametikandja käes —
Iseenesest mõista kujuneb tuumkogudus suure koguduse
töökandjaks orgaaniks. Kes tuumkoguduse liikmeteks ennast
üles annawad, peawad walmis olema; k ä e ga ja s u u g a
ewangeeiiumi tunnistama. Sellest kujuneb wälja tuumkogu­
duse kahekordne töö: esiteks armastuse töö ja teiseks
tunnistuse, ehk misjoni töö
Arma stus e töö kohta ütleb Luther, et wõiks ristiinimeste peale panna üleüldist maksu waeste heaks, mis
wabatahtliselt antakse ja millest wõiks wäljajagada waestele
apostel Pauluse eesmärgi järele 2. Kor. 9. 1. ja 12. Tuumkogu­
duse ülesandeks loeb Luther aga ka tunnistuse tööd.
Jumala sõna wäljalaotamine p :ab tema peamureks olema.
Siin tuumkoguduses tuleb just ilmsiks üldüIdise pre stri ameti õigus, mis usklikkudele on antud. Kõigepealt
muretsegu tuumkoguduse liikmed nooresoo õpetamise
ja kaswatamise eest. —
Huwitaw on tuumkoguduse organiseerimise juures weel
üks asi: Luther räägib nende inimeste nimede sissek irju tam is e e t, kes tuumkogudusesse sisse astuwad.
Näib, nagu seisaks tuumkoguduse organisatsioon päris w a b a
seltsi" näol tema waimu silmade ees. Igatahes peawad kaks
59

asja siin koos olema: es iteks peab selge olema, kes tõesti
tuumkoguduse liige on; ja neil liikmetel endil peab selge ole­
ma, et nad koduduse liikmed on ning et nad wabatahtliselt
ka kõik kohustused oma peale wõtawad, mis niisugune sisse­
astumine nende peale paneb. Aga teiseks peab niisamuti selge
olema, et tuumkogudus ikka terwet kogudust
esitab ja terwe koguduse asju ajab ja et ta
mitte ühe juhuslise eraseltsi töö ei ole. Tuumkogudus on nõn­
da kõige lähemas ühenduses terwe koguduse eestseisusega ja
tema ametnikkudega.
3) Mis nüüd w a h e k or ra sse puutub rahwakiriku ja
tuumkoguduse wahel, siis see juba on selgunud. T u um­
kogudu s on te gew orgaan suure koguduse sees.
Tuumko gudus on mi s jo n i kogudus, rahwa kirik te­
ma lähem misjoni tööpõld. R ah wakirik on tuumkogudusele põhjaks,kus peal tema seisab, p õ 11u ks, mi 11 e p e a 1
ta omale 1iikmeid kaswatab ja k og ub. Tuum­
kogudus on rahwa kirikule sihiks, kus poole tema areneb ja
kus tema küpseks saanud liikmed aset ja tööd leiawad.
Lutheri aade kirikust on e c c 1e s i o 1 a in eccles i a:
kirikukene kiriku sees ehk tuumkogudus suure koguduse kes­
kel; mitte ainult ü hte ja mitte ainult t e i st ei soowi tema,
waidmõ 1emaid teine teise sees,
Kas Luther katsus nüüd ka oma aadet t e o s t ad a? Ei
katsunud! Ja kui keegi Hesseni waimulik hakkas seda tegema,
keelas tema seda ära! Kuidas seda setetada?
Wägisi ei wõinud siin midagi peale hakata. Ülepea ei
wõi midagi selles asjas teha? Tuumkogudused peawad ise­
enesest t e k k i m a, neid ei wõi ise luua. Luther ütleb selgesti,
mispärast tema midagi ei teinud ja ei wõinud teha: temal esi­
teks ei olnud „ i n im e s i “ ja tema kartis teiseks 1 a h k u s a
tekkimist.
J a h tal ei olnud i n i m e si. Ehk küll ärkamine, mida
rahwas usupuhastamise ajal läbielas, üks suurematest on olnud,
mida ülepea kiriku ajaloos on ette tulnud, oli ometi see ärka­
mine rohkem d o gma a t i 1in e. Isiklikus usutundmises oli
rahwas weel wäljaarenemata. Usupuhastuse ajajärgu waimlist
seisukorda iseloomustab kõigeparemini juhtmõte, mille järele
otsustati, mis usku keegi maa ehk riik on: K el le m a a,s e ll e
usk (cujus reg i o, i 11 i us rel ig i o.). Ja kus ka isik­
lik us utu n dm i n e ilmsiks tuli, seal omandas ta sagedasti
märatsewa iseloomu. Usumäratsejatega oli Lutheril just Witten­
bergis palju tegemist — ja selle pärast kartis tema tuumkogu60

dust hakata teostama, et mitte lahkusk sellest wälja ei tuleks(„dass keine Rotterei draus entstehe!")
Aga Lutheri waikseks lootuseks — salaarmastuseks —
jäi see asi ikka. Ka pärastpoole näeme meie temal seda mõtet
olewat. Omas kirjas Nik. Hausmann’ile (29. III 1527) arwab
tema niisamuti, et koguduse õpetaja peaks tuumkogudusi
koguma kakkama, kui tema koguduse olud seda lubawad.“
— Sedasama mõtet awaldastema kirjas 26. IV 1533 waimukudele Hesseni maal. Ja Schmalkaldia artiklites — see on
meie kiriku sümboli raamatus 1537 aastast Art IV —
ewangeeliumist ütleb Luther:
Ewangeelium saadab nõu
ja abi ka „per mutuum colloquium et
consolation em f ratru m,“ see tähendab „wastastikuse wennaliku läbirääkimise ja troosti kaudu. Nõnda
on see Lutheri aade kirikust ka meie sümbooli raamatusse
üleswõetud ja õpetuse poolest saktsioneeritud (kinnitatud).
Luther lootis oma mõtte täitmist tule w i k u s t, Esimine aeg, mis usupuhastamise aja järel tuli: orthodoksismuse
ehk õige, õpetuse aeg ei toonud tema mõtte teostamist mitte.
Aga teiseks läks asi järgnewal ajajärgul, mida pietismi ajaks
nimetame. Pietismus (wagadus), mis kõige peait elawat, tegewat usku toonitab, on otse ka oma programmi ülesse wõtnud:
usklikkude kogumise. See tuleb ilmsiks tähtsas raama­
tus, mis selle uueaja tulemistsissejuhatab: S peneri raama­
tus: Pia d es i der i a (wagad soowid). Tähtsam nõudmine,
mida siin ülesseatakse, on just „wagade koosolekute" sisse
seadmine (collegia pietatis). See aeg tõi tõesti suurte rahwahulkade, ka lihtinimeste ärkamist enesega kaasa ja igal pool
tekkisid Jumala sõna ümber usklikkude kogud.
Kõige suurem teene nende kogude korraldamisel on
Hernhutil olnud. Zinzendorf i otsekohene aade ja
tahtmine oligi: Lutheri mõtet tuumkoguduse kogumisest teos­
tada.
Aga ei pietismil ülepea, ei Herrenhutil iseäralikult ei ole
kirikus seda mõju olnud, mis neil oleks wõinud olla ja oleks
pidanud olema: nad ei leidnud õiget wa hekorda kiri­
kuga. Nad talitasid wäga iseseiswalt ja kirik waatas ikka
ikka waenuliselt nende töö peale ja hindas ikka nende tegewust, kui lahkusu tööd.
Niisamasugune lugu oli nii nimetatud „o s a du s e 1 i ikumis e ga“ (Gemeinschaftsbewegung), mis minewa aasta­
saja lõpul Saksamaal tekkis ja ka meie maal laineid lõi. Igalpool tõusid usklikkude kogud — aga mitte, kui kiriklikud asu­
tused, waid „wabade seltside" näol. Kus asi õnnestas, oli ka
61

wahekord kirikuga hea. Suuremalt osalt seisawad aga osadused
„alliants“ seisukohal, ehk on päris waenulikud kiriku wastu.
Igatahes ei seisa need seltsid, nagu tuumkogudustega peaks
lugu olema, mitte koguduse elu ja walitsuse keskpaigal.
Praegu on jälle usuärkamist märgata mõnedes kristlikku­
des maades, kõigepealt nooruse seas. Ja just igatsus k i r ik u
järele ou nooruse juures suur, nagu tähtis nooruse juht Saksa­
maal Erich Stange kahes kirjatükis: „Tulew kirik" ja „Noorus tulewa kiriku sees“ seletab, mida tema ajakirjas ,,Pastoralblätter“ 1924 Ns 9 ja 13 on ilmutanud. Igatsus kiriku järele on
suur; aga praegune kirik ei ole noorte meele järele T e m a l
p uu d u b süd a; tema l puudub tu u mko gu d us.
Tuumkoguduse tekkimine on just meie kodumaa
kiriku, kõigepäält endise Liiwimaa sinodi siiamaani laaendamata probleemiks jäänud.
Wõitlus Herrnhuti wastu ja
tema allajäämine Liiwimaal on selle probleemi temale üles
seadnud.
Wõitlus Herrnhuti wastu minewa aastasaja keskel oli
üks mööda pääsemata asi: kõige paremad Liiwimaa õpetajad
wõtsid selle üles ja wiisid ta läbi. Kahjuks mindi aga
liig kaugele selles wõitluses, ja kahjuks ei ole midagi
Herrnhuti asemele jõutud panna: t u u m k o g u d u s e d
jäid kiriku pooltkogumataja korraldamata.
Eestimaal ei ole wõitlust olnud Herrnhutiga kirik u
poolt, ei ole ka siin midagi sündinud tuumkoguduste tekkimise suhtes. See küsimus ootab nõnda ka
siin lahendamist.
Kas saame ülepea teda lahendada? Kas läheb meil
korda, mis weel ühelgi ajal terwe kiriku ajaloo jooksul
mitte ei ole korda läinud? Kas need kaks ühekorralist
koguduse kuju lasewad endid ühendada: kirik ja osadus?
Näib, et meie praeguse aja kirik just sinna poole
wälja areneda tahab, wähemalt ewangeeliumi kirik. Teed
on temal selleks rajatud:
1) Wabadus on tema 1e
antud; ja 2) igatsus se11e jä re1e on i ga1poo 1
põlew. Kui Jumal taewast nüüd ka weel ühte, annab,
mis küll selle asja juures kõige tähtsam on: kui ta inimesi
annab — siis wõime meie küll loota, et tagajärg saab
olema ja tuumkogudused tekkiwad.
Ei tea, mis Jumal wõtab teha ja kuidas asjad kujunewad. Aga seda wõime kindlasti ütelda: Tuumkoguduste tekkimise mõte otsustab meie tulewiku
saatuse ü1e.
Ki h e 1kon d a d e ü mber loomine elawateks kogudsteks,see onmeie
kiriku, see on meie rahwa elu küsimus.
J. Haht
62
Tõstamaa õp.

Toorus haigete wastu.
Kui toored wahel paganad oma haigete wastu olla
wõiwad, seda kujutab üks juhtumine Uue-Guinea’st, mida
misjonaar Kunze järgmiselt kirjeldab.
Kord käisin Papua-poisi saatel põlisest metsast läbi.
Tee oli kitsas ja ühtegi inimest ei tulnud meile wastu.
Olime juba hulga maad ära käinud siis nägime metsas onni­
kest, mis nii wilets ja korratu oli, et mina muidugi arwasin
et tema sees enam keegi ei ela. Kuid urtsiku juurest para­
jasti mööda sammudes, kuulsin mingisugust häält, ja astu­
sin sisse.
Mis ma nägin! Kõwa maa peal lamas wanapoolne
naesterahwas, lugemata mädapaisete ja haawadega kaetud.
Käed ja jalad olid nähtawasti äramädanenud; nii oli ta täitsa
abita. Kohkunult küsisin poisi käest, kes mind saatis: „Kas
siis mitte keegi selle õnnetuma eest ei hoolitse?“ Tema
kostis: „See naene kuulub selle küla alla, kust praegu tu­
lime. Wahete wahel tuleb külast mõni laps siia ja toob
wähe toidust haige jaoks; sellega ronib laps onni katusele
ja laseb ta katuse aukudest maha langeda; — haige püüab
siis kuidagi moodi ligi ulatada ja toidab ennast sel wiisil.“
— Igaüks saab aru, et haige mitte palju abi niisugusest toit­
misest ei olnud saanud; ta oli alati hirmsas walus, korista­
mata ja abita, ja piinaw nälja surm oli temale kindel.
Kui misjoqi jaamale tagasi jõudsin, jutustasin omastele
sellest, mis ma olin näinud . .. Mu saatja aga, kes muidu
wäga wiisakas ja armas laps oli, naeris ... Ma küsisin ta
käest, miks ta naerwat? Laps aga kostis: „Ma naeran selle­
pärast, et sa selle wana naesega nii wäga kaasa tunned.“
Sellest näete, kui waesed — halastuse ja kaastundmise
poolest — paganate südamed olla wõiwad ja kui wäga tarwis neile oleks Temaga tutwuneda, kes kõikide arst ja
aitaja tahab olla ...
K. K.

63

Mille eest peaksid sina piiblit
tänama.
Kord tuli reisija, — kaupmees — sakslane — neegrikülasse Aafrikamaal. Pealiku majasse astudes, leidis tema
eurooplaste wiisi riietatud mehe toolil istuwat ja suurt raa­
matut lugewat, mis tema ees laua peal oli. Sarnast pilti
ei olnud kaupmees weel kunagi näinud. Täis uudishimu
waatas ta raamatu sisse ja tundis ära, et see piibel oli.
„Kuulge,“ — ütles tema nüüd pilgates, — „s e d a
raamatut ei maksa enam lugeda; tema õpetus on meie
maal ammugi läbi kukkunud, — kõik on pettus ja wale.“
Rahulikult kostis pealik: „Mõni aeg tagasi olin met­
sik ja kawal mees ja elasin kõikide naabritega alatises
sõjas; nüüd püsib igal pool rahu. Endisel ajal pidasin
suuri jootusid ja olin ise alati joobnud, — nüüd olen
karske. Endisel ajal peksin ja piinasin oma naisi, — nüüd
elan õnneliku perekonna elu.
Ja kust tuli see muudatus? Ta tuli piiblist. Selle
järel näitas pealik wõõrale suurt kiwi maja ligilähedal, ja
seletas: „Waata, selle kiwi juures piinati ja tapeti endisel
ajal kõiki walgeid mehi, kes iial meie maa piiridesse juhtusid
tulema; ükski neist ei pääsenud, — ka sinu elu oleks ot­
sas, kui suur muudatus meil oleks tulemata jäänud; täna
siis piiblit, kes meid uuteks inimesteks tegi, et sina alles
elus oled!. ..“ Häbiga lahkus reisija pealiku kojast.
K. K.

64

kirjandusosakonna

väljaannetena

on

ilmunud

ja Misjoni seltsi kaudu saada:

A.

Eesti M. 8. Äratuskirjadest:
1. Väinö Havas „Kudas saavutame
puhta südametunnistuse?*6 Soome
keelest H. Põld ......................... hind 5 m.

2, A. Cordesi j. H. Valma „Raamatute raamat

B.

.hind 20

Eesti M. 8. kirjastikust:

1. Ada Lee, Chundra Leela, ühe In­
dia naiskristlase elulugu. . . hind 25
2. J. K. H. Taylor Hingekarjane Hsi.
Ühe Hiina kristlase elulugu. Saksa
keelest
hind 50
D.

Väikene Kristlik
II aastakäik

E.

Ajakirjad:

kalender

1925 a.
hind 5

1. „Meie Kirik" 1921, 1922, 1923 ja 1924.
2. „Laste kirik
1 ja II aastakäik.

F.

Aasta raamat I. 1923 ja II. 1924. hind 20

SEISE

3E

3E

1JJ

S^^iiiiiiiiiiiwiiiiiiiiiiiiiiwiiiiiiiiiiiiiinii^

%

fKui Teie
H
U
J
U
J
U

Eesti Ev. Lutheruse kiriku arenemisest
huvi tunnete ja Ev. Lutheruse kiriku rajaja Dr.
Martin Lutheri sihis j^ vaimus puhta jumala
sõna alusel ja meie kiriku usutunnistuse juhtnööri mööda seda arenemist tahate edendada ja
toetada, siis

D

lugege,

%
F
%

uusi lugejaid, tellijaid ja laialijaotajaid juurde
M
muretsedes, Eesti Misjoni Seltsi poolt väljaan%
tavat kristlikku nädalalehte>

tellige

ja

lajali

laotage

U
M
J
M
U
H
L

J „Meie Kirik“|
Z
U

E. Ev.Lutheruse usukogudustele.
F
Tellimishind: Vi aastas postiga 300 m., postita 275 m
M
1/a „
»
150 „
„
140 „
^ „
,
80 „
„
70 „
Üksiku numbri hind 6 mrk.J

F
%

„M. Kiriku“ lisana, aga eraldi
ilmub üks kord kuus laste jaoks:

H
M

Äratushääl

tellitavalt,

%

t„Laste Kirik")
MHind: üksik nunimer 4 mrk/ 10 kaupa postiga
=
ä 40 mk. 10 eks., postita — 35; saja viisi 35 m. ja 30 m 100.
M
Aastakäik — postiga 50 m. postita 40 mrk.; ja
M
10 viisi 400 ja 350 mrk; saja kaupa 3500 ja 3000 mrk.
Mõlemate lehtede toimetaja on H Põld.
F
Teised toimekonna liikmed on H. Kiiver, P. Nõum.
A„Meie Kiriku" ja „Laste K riku" talitus on Tallin=
nas, Rüütli tän. nr. 13. Toimetaja H Põld elab Kose
M
kirikumõisas ja toimetusesse puutuvad kirjad ja lehtedele trükkimiseks, saadetavad käsikirjad palutakse otse
W
Kosele saata. Toimetaja kõnetraat: Kose nr. 11.

U

„M K “ ja „L. K.“ toimetus ja talitus.

M^!!^^^^!i>l!^^^l!lij!^^^l^i^l!^^^^i^!^^!^^lill!!l!^^,^!!!l!!!^,,^i!!!^!^^^
ZWETK0W i KITZEL
tLLINN, WENE TAN.

E

[

M
M
M
%

=
%
W

=
A
M
=

F