1905. aastal suvistelt välitöödelt ja 1905.–1906. aastal annetustena kogutud materjal. Annetajad Juhan Jürisson ("Juku Jüripoeg") Tartust on saatnud Vändra viise; Peeter Kurg, aktiivne koorilaulja ja seltsitegelane Tartust, on viise ja laulusõnu kirja pannud mitmelt poolt, suurem osa pärineb tema ko[...] < Vändra khk.; Rõngu khk.; Paistu khk.; Kolga-Jaani khk.; Tartu linn; Nõo khk.; Kambja khk.; Tartu-Maarja khk.; Mustjala khk.; Halliste khk.; Kodavere khk.; Virumaa; Hiiumaa; Saaremaa; Ambla khk.; Järva-Madise khk.; Keila khk.; Kose khk.; välismaa, Jamburi mk., Simititsa m. - J. Jürisson (lk 2-6); Peeter Kurg (lk 7-98); T. Merrits (lk 100-101); Peeter Ruubel-Kõrnitse (lk 103-118); K. Pillesson (lk 120-260); A. Liiv; J. Raja (lk 261-454); [...] (1875-1917)
PID
ERA-12144-34504-35655
Kataloogitunnused
Asutus
Eesti Kirjandusmuuseum
Viide
EÜS II
Algusaeg
1875
Lõpuaeg
1917
Täisviide
EÜS II < Vändra khk.; Rõngu khk.; Paistu khk.; Kolga-Jaani khk.; Tartu linn; Nõo khk.; Kambja khk.; Tartu-Maarja khk.; Mustjala khk.; Halliste khk.; Kodavere khk.; Virumaa; Hiiumaa; Saaremaa; Ambla khk.; Järva-Madise khk.; Keila khk.; Kose khk.; välismaa, Jamburi mk., Simititsa m. - J. Jürisson (lk 2-6); Peeter Kurg (lk 7-98); T. Merrits (lk 100-101); Peeter Ruubel-Kõrnitse (lk 103-118); K. Pillesson (lk 120-260); A. Liiv; J. Raja (lk 261-454); [...] (1875-1917)
Kasutuspiirangud
Omanik
Eesti Kirjandusmuuseum
Sisulised tunnused
Kihelkond
Vändra khk.
Kihelkond
Rõngu khk.
Kihelkond
Paistu khk.
Kihelkond
Kolga-Jaani khk.
Kihelkond
Tartu linn
Kihelkond
Nõo khk.
Kihelkond
Kambja khk.
Kihelkond
Tartu-Maarja khk.
Kihelkond
Mustjala khk.
Kihelkond
Halliste khk.
Kihelkond
Kodavere khk.
Kihelkond
Virumaa
Kihelkond
Hiiumaa
Kihelkond
Saaremaa
Kihelkond
Ambla khk.
Kihelkond
Järva-Madise khk.
Kihelkond
Keila khk.
Kihelkond
Kose khk.
Kihelkond
välismaa
Koht täpsemalt
Jamburi mk., Simititsa m.
Sisu kirjeldus
1905. aastal suvistelt välitöödelt ja 1905.–1906. aastal annetustena kogutud materjal. Annetajad Juhan Jürisson ("Juku Jüripoeg") Tartust on saatnud Vändra viise; Peeter Kurg, aktiivne koorilaulja ja seltsitegelane Tartust, on viise ja laulusõnu kirja pannud mitmelt poolt, suurem osa pärineb tema kodukihelkonnast Rõngust; Toomas Merrits, Võhma kooli õpetaja Saaremaalt, on kirja pannud kolm Mustjala kihelkonna rahvakoraali; Peeter Ruubel-Kõrnitse, vallakirjutaja Hallistest, on üles kirjutanud lõppriimiliste laulude viise. Karl (Carl) Pillessoni, Avinurme-Piilsi kooliõpetaja viiside kogu. Stipendiaadid: August Liivi, Peterburi konservatooriumi viiuliõpilase (hiljem orkestrant Peterburis ja Eestis), ja Johannes Raja, Peterburi Annakooli õpetaja (hiljem kooliõpetaja ja -juhataja Venemaal, Petseris ja Haapsalus) kirja pandud viisid ja laulusõnad pärinevad 1905. a. suvistelt välitöödelt noormeeste kodukihelkonda Kodaverre. Peeter Penna, Peterburi konservatooriumi üliõpilane, hilisem Narva muusikategelane, ja TÜ õigusteaduse üliõpilane Karl Luud panid viise ja sõnu kirja Kuusalu kihelkonna rahva poolt Jamburi (hiljem Kingissepa) maakonda Simititsa mõisa rajatud asundusest ja Virumaalt. Peeter Süda, Saaremaalt pärit Peterburi konservatooriumi üliõpilane, hilisem tuntud helilooja ja organist, kogus 1905. a. rahvaviise Hiiumaal. Esimeseks sõnade üleskirjutajaks oli Kõpu algkooli juhataja Gustav Lauri, seejärel Lauka vallakooli juhataja Woldemar Quarnström. August Topmann, Peterburi konservatooriumi üliõpilane, hiljem tuntud muusik, ja Johannes Adolph Rahamägi, ajakirjanik ja tõlkija, karskus- ja esperantoliikumise tegelane, kogusid 1905. a. rahvaviise ja laulusõnu Ambla, Järva-Madise, Keila ja Kose kihelkonnast.