Kuna peiu pulmatuas sööb, tuleb aidast neiu pulmalistest keegi akna ehk ukse taha ja laulab:


Saja taadid taadikesed,
Saja eided eidekesed
Tulge välja vaatamaie,
Kas on kuula krooni päässa
Või on pääval pärga päässa.
Neiu nutab kamberis,
Tahab ära taganeda,
Pakub kätte Hansu annid,
Hansu annid, Pritsu pandid,
Kaarli kalli sõrmukse,
Jüri uued ummiskingad,
Tahab minna mere pääle
Suure laia laeva pääle:
Paneb põlled purjedeksa,
Põllepaelad nöörideksa,
Siis ta sõuab, siis ta jõuab,
Siis ta jõuab senna maale
Kus ted' ammu oodetakse,
Vara ammu vaadetakse.

Kui laul lõpetud, lippab laulja aita tagasi. Peiu pulmalised jooksvad kärmesti toast välja aida ukse taha ja hakkavad vastu laulma:


Siia on tulnud sirgi jäljed,
Sirgi jäljed, nirgi jäljed,
pag. 180
Tõlla jäljed, troska jäljed,
Umbarauda hooste jäljed,
Noordemeeste saapa jäljed.

Peiu vend laulab veel edasi:


Need on minu venna jäljed,
Minu virga venna jäljed;
Siia minu vend on viinad jootnud,
Viinad jootnud, saiad söötnud,
Siia raha raisanud,
Siia kukru kautanud,
Siia andnud halli täku,
Siia kinkind kirju lehma,
Pannud pandiks paari härgi.
Siia tulime vaatamaie,
Kas on ruumi ruunadele,
Aset meie hallidele,
Kohta meie kõrvidele,
Varna meie valjastele,
Saovarju saanidele,
Vihmavarju vankridele.
Kui pole ruumi ruunadele
Aset meie hallidele,
Kohta meie kõrvidele,
Talli meie täkkudele,
Varna meie valjastele,
Saovarju saanidele,
Vihmavarju vankritele:
Siis me' sõidame siit ära,
pag. 181
Sõidame siit sinna maale,
Kus on ruumi ruunadele,
Aset meie hallidele,
Kohta meie kõrvidele,
Talli meie täkkudele,
Varna meie valjastele,
Ulualust saanidele,
Vihmavarju vankridele.

Aidast jälle vastu:


Ärge tulge, tormid, meile,
Ärge rutake rumalad!
Meil pole ruumi ruunadele,
Aset teie hallidele,
Kohta teie kõrvidele,
Talli teie täkkudele,
Varna teie valjastele,
Ulualust saanidele,
Vihmavarju vankridele.
Eks te' vaatke enda ümber:
Meil on ilus õuekene,
Kaunis kaevumäekene.
Õuest jooksvad õllerennid,
Väravasta viinarennid
Kaevu kaldast kalju rennid.
Karja-aed meil kangastesta
Penumägi linadesta,
Ait meil hane munadesta,
Tuba tehtud tomingaista,
pag. 182
Kamber kõrva kadakaista.
Tuba seest meil toosikirja,
Põrand paberite kirja,
Seinad siidist, sammetista
Lagi laane lehtedesta.
Uksed meil kõik hööveldatud,
Ukseläved silitatud,
Läve alta kruusitatud.
Kus meil kohta ruunadele,
Aset teie hallidele,
Talli teie täkkudele,
Varna teie valjastele?
Kus meil sängi saanidele,
Varju teie vankridele?

Õuest:


Meie vennad, karjavelled,
Tulime teil kosjadega,
Kosja viie viinadega:
Tooge oma neiu välja!
Kas ta meie suurune,
Meie peiu pikkune,
Minu venna verelane?
Minu vend on vikerkarva,
Sui ta seisab suitsukarva,
Kevadel kirsimarja-karva,
Heina aeg ta õiekarva,
Lõikusel ta lillekarva,
Sügisella pilvekarva,
pag. 183
Keska talvet taevakarva.

Aidast:


Mis te meile otsitie,
Meie neiud trotsitie!
Enne kukke, enne koitu,
Kaua enne päevatõusu.
Harjus tema annid anti,
Pärnus tema pääda soeti,
Riias teda riide panti.
Hari jäi Harju akna pääle,
Pärg jäi Pärnu pingi pääle,
Riided Riia laua pääle.
Ise läks linnast linti tooma,
Tagant linnast tahti tooma.

Õuest:


Teie neiu noorukene,
Masajalgne maalikene,
Astub selle aida nurgas,
Aida nurgas, sängi sõrval.
Sõlg tal ees ja pärg tal pääs,
Ninarätik näpu otsas:
Ootab õuest külalist,
Tänavasta pidulisi,
Kes see tuleks viinadega,
Kõva kosja ärgadega
Teda viima sesta aidast
pag. 184
Sesta viletsasta aidast,
Alta viletsasta katust,
Kõva sängi sõrva päälta.

Aitas olejad saavad selle laulu läbi pahandatud, et nende juttu pole ustud, et neiu ära viidud, ning keegi nende seas vastab lauliku, kes õues:


Kust see siil need silmad võttis,
Kust see kull need küüned võttis,
Et ta oskas siia tulla,
Siia üle orasete,
Üle mäe ja mätaste
Meie uhke hoonetesse,
Meie kõrge katustesse
Rahalise rahva hulka?
Oleks meie taat aga enne teadnud,
Oleks meie eit ka enne teadnud:
Õue oleks ostnud hõbekoera,
Väravasse vaskse raki,
Tee äärde tinaraki:
Müüda oleks sõitnud müntajalad,
Kauda käinud karvajalad,
Sisse oleks tulnud siidis sukad,
Siidis sukad, saapas jalad.

(See laul ei ole veel täiest, lõpp puudub, aga siin pool rahvas ei enam lõppu, on ära unustanud, et see küll kord oli olemas, seda teavad. See pulma laul on Risti kihelkonnast ja Risti vallast üles kirjutud.)




*1 vist sõna puudu [varju]