Kuna peiu pulma tuas sööb, tuleb aidast neiu pulmalistest keegi akna ehk ukse taha ja laulab:


Saja taadid taadikesed,
Saja eided eidekesed
Tulge välja vaatamaie,
Kas on kuula krooni päässa
Või on pääval pärga päässa.
Neiu nutab kamberis,
Tahab ära taganeda,
Pakub kätte Hansu annid,
Hansu annid, Pritsu pandid,
Kaarli kalli sõrmukse,
Jüri uued ummiskingad,
Tahab minna mere pääle
Suure laia laeva pääle:
Paneb põlled purjedeksa,
Põlle paelad nöörideksa,
Siis ta sõuab, siis ta jõuab,
Siis ta jõuab senna maale
Kus ted' ammu oodetakse,
Vara ammu vaadetakse.

Kui laul lõpetud, lippab laulja aita tagasi. Peiu pulmalised jooksvad kärmesti toast välja aida ukse taha ja hakkavad vastu laulma:


Siia on tulnud sirgi jäljed,
Sirgi jäljed, nirgi jäljed,
pag. 180
Tõlla jäljed, troska jäljed,
Umbarauda hooste jäljed,
Noordemeeste saapa jäljed.

Peiu vend laulab veel edasi:


Need on minu venna jäljed,
Minu virga venna jäljed;
Siia minu vend on viinad jootnud,
Viinad jootnud, saiad söötnud,
Siia raha raisanud,
Siia kukru kautanud,
Siia andnud halli täku,
Siia kinkind kirju lehma,
Pannud pandiks paari härgi.
Siia tulime vaatamaie,
Kas on ruumi ruunadele,
Aset meie hallidele,
Kohta meie kõrvidele,
Varna meie valjastele,
Sao varju saanidele,
Vihma *1 vankridele.
Kui pole ruumi ruunadele
Aset meie hallidele,
Kohta meie kõrvidele,
Talli meie täkkudele,
Varna meie valjastele,
Sao varju saanidele,
Vihma varju vankritele:
Siis me' sõidame siit ära,
pag. 181
Sõidame siit sinna maale,
Kus on ruumi ruunadele,
Aset meie hallidele,
Kohta meie kõrvidele,
Talli meie täkkudele,
Varna meie valjastele,
Ulu alust saanidele,
Vihma varju vankridele.

Aidast jälle vastu:


Ärge tulge, tormid, meile,
Ärge rutake rumalad!
Meil pole ruumi ruunadele,
Aset teie hallidele,
Kohta teie kõrvidele,
Talli teie täkkudele,
Varna teie valjastele,
Ulualust saanidele,
Vihma varju vankridele.
Eks te' vaatke enda ümber:
Meil on ilus õuekene,
Kaunis kaevu mäekene.
Õuust jooksvad õlle rennid,
Väravasta viina rennid
Kaevu kaldast kalju rennid.
Karja aed meil kangastesta
Penu mägi linadesta,
Ait meil hane munadesta,
Tuba tehtud tomingaista,
pag. 182
Kamber kõrva kadakaista.
Tuba seest meil toosi kirja,
Põrand paberite kirja,
Seinad siidist, sammetista
Lagi laane lehtedesta.
Uksed meil kõik hööveldatud,
Ukse läved silitatud,
Läve alta kruusitatud.
Kus meil kohta ruunadele,
Aset teie hallidele,
Talli teie täkkudele,
Varna teie valjastele?
Kus meil sängi saanidele,
Varju teie vankridele?

Õuust:


Meie vennad, karja velled,
Tulime teil kosjadega,
Kosja viie viinadega:
Tooge oma neiu välja!
Kas ta meie suurune,
Meie peiu pikkune,
Minu venna verelane?
Minu vend on vikerkarva,
Sui ta seisab suitsu karva,
Kevadel kirsi marja karva,
Heina aeg ta õie karva,
Lõikusel ta lille karva,
Sügisella pilve karva,
pag. 183
Keska talvet taeva karva.

Aidast:


Mis te meile otsitie,
Meie neiud trodsitie!
Enne kukke, enne koitu,
Kaua enne päeva tõusu.
Harjus tema annid anti,
Pärnus tema pääda soeti,
Riias teda riide panti.
Hari jäi Harju akna pääle,
Pärg jäi Pärnu pingi pääle,
Riided Riia laua pääle.
Ise läks linnast linti tooma,
Tagant linnast tahti tooma.

Õuuest:


Teie neiu noorukene,
Masa jalgne maalikene,
Astub selle aida nurgas,
Aida nurgas, sängi sõrval.
Sõlg tall ees ja pärg tall pääs,
Nina rätik näpu otsas:
Ootab õuust külalist,
Tänavasta pidulisi,
Kes see tuleks viinadega,
Kõva kosja äärgadega
Teda viima sesta aidast
pag. 184
Sesta viletsasta aidast,
Alta viletsasta katust,
Kõva sängi sõrva päälta.

Aitas olejad saavad selle laulu läbi pahandatud, et nende juttu pole ustud, et neiu ära viidud, ning keegi nende seas vastab lauliku, kes õuus:


Kust see siil need silmad võttis,
Kust see kull need küüned võttis,
Et ta oskas siia tulla,
Siia üle orasete,
Ule mäe ja mätaste
Meie uhke hoonetesse,
Meie kõrge katustesse
Rahalise rahva hulka?
Oleks meie taat aga enne teadnud,
Oleks meie eit ka enne teadnud:
Õuue oleks ostnud hõbe koera,
Väravasse vaskse raki,
Tee äärde tina raki:
Müüda oleks sõitnud münta jalad,
Kauda käinud karva jalad,
Sisse oleks tulnud siidis sukad,
Siidis sukad, saapas jalad.

(See laul ei ole veel täiest, lõpp puudub, aga siin pool rahvas ei ennam lõppu, on ära unustanud, et see küll kord oli olemas, seda teavad. See pulma lau on Risti kihelkonnast ja Risti vallast üles kirjutud.)




*1 vist sõna puudu [varju]