*1

Kui saajaga pruudi talo ukse ette jõudsid siis lauldi neile vasto: Saaja sõit õld ööse. -


Illutt illutt saajakene
Illutt illutt tasa tasa
Ärge uksile aeaga
Kattusselle kargutage
Siin on ennegi eletud
Leib on söödud tõine saadud
Eile läksid Ersso saksad
Tunaeile Turgi saksad
Ei need rikkund räästa'aida
Ega katkend kattusseida. -
Turgi voodid veel toassa
Lätti põhud põlveni põrmandal.
Kuhu te kauaks viibisite
Meie ammu ootasime
Lihad leemeje lagusid
pag. 147
Kalad keesid kattelasse
Kas õli obo väsinud?
Või õli rattas katki läinud? -
Ehk õli telge teele jäänud? -

Peigmepoolsed laulavad istudes oma oboste pääl neile vasto:


Ei õld obo väsinud. -
Ei õle rattas katki läinud
Ega telge teele jäänud. -
Ilus ilm kodont tullessa
Saime teele võttis sadada.
Võttis looka lüia lunda
Ratsuti raesta lüia. -

Pruudi poolt lauldi:


Peiukene poisikene. -
Tule tõllasta mahaje
Saa maha sadula päält
Pista saapad saveje
Kulda kannuksed kuluje. -

Peigme poolt:


Las küsime kannatame
Kas on pruudil vendasida. -
pag. 148
Kaul kannusjalgasida
Kes viivad peio obose
Ärgo tulgo üksi venda
Ärgo tulgo kaksi venda
Meie peiol suur obone
Tulgo venda viisi-kuusi
Kes viivad peio obose
Meie peiol suur obone
Ei lase lasta lakkaleni
Pisukesta pirenegi
Lapse lööneb lakkaleni
Pisukese pirendani. -
Ärge veege peio oosta
Ärge veege sõnnikulla
Ärge veege räästa alla.
Sado rikkub sõnnikulla
Räntsa rikkub räästa alla
Viige talli toa tahaje. -

Nüüd pruudi vend või vennad teinud peio obose rakkest lahti ja pruudi poolt pulmalised ja lappulised tehend tõiste saaja sõitjate obo- pag. 149 -sed ka rakkest lahti. Pulmalised läinud tuppa, sääl õld laud jo söökide ja jookidega täidetud.



Peigmees ja peiopois istunud kübarad pääs lauda, mõõgaisa tagunud ühtelugu mõõgaga vasto laudu täristades. - (Mõõka kannud ta ühtepuhku vööl, väl´läs käies; aga sööma ajal rippunud mõõk mõõgaisä pää kõhal laes.-)



Kõik peigmepooltsed saajalised seisnud toas riided seljas kübarad pääs. - Saaja kaasanaised menned söökidega täidetud laua ligi vahtined söökide ja jookide pääle, ise akkand laulma:


Ei teie viinad vihavad
Ei teie õlled punavad
Ei teie saiad saledad
Enne saand neidu nähjakse
Ja neido nime teadakse
Kas on Pille või on Pireta
Vai on Malle vai Mareta
Vai on armas Annekene
Ehk on libe Leenokene. -

Pruut ei õld mitte toas, vaid kaasiku ja oma pag. 150 poolt pulmanaistega saunas.



Peigme kaasanaised läined sauna poole, säält pruuti üles õtsima, viioli ehk toropilli mängija käind neie ees. Naised laulnud tee pääl mennes:


Siit on mennud sirgukene
Läbi paju pardikene. -
Siin on sirko seisatanud. -
Kinnitanud kingapaelu. -

Kui sauna ukse juure said, oidsid sees õlijad pruudi poolt naised ust kinni, ei lasknud tulijaid sisse. Peigmepoolsed laulnud ukse taga:


Mis mina oolin uhtudessa
Kardan katki raiudessa
Meil on ulgas uksesseppad
Saajassa sagaraseppad. -
Kes teeb teile uued uksed. -

Pruudipoolsed naised laulnud saunas tõistele vasto:


Peiokene poisikene
Kas võttid soelta silmad
Või võttid karulta kõrvad
pag. 151
Hundilt hullu meelekese. -
Et sina teadsid meile tulla
Oskasid üle orude
Määrasid üle mägede
Meie suureje suguje
Kuldapenninge pereje
Vana taalderi taluje. -
Ei õle neiduda kodoje
Neido läks linnast linti tooma
Neido läks poest poordi tooma.

Peigmepoolsed naised laulnud vasto:


Neido läks Viro vihtlema
Narva naba tõstamaie
Neio asjad jo ammo käes. -

pag. 152 Kõik noored inimesed ei õle oskand ka mitte regivirsi reegotada. Ükskõrd johtoned kõik noored inimesed peigme pool pulmas õlema, ei õle õskand ise pulmaviisi veeretada, nad palkanud ühe vanamoori oma eest reegotama (laulma). - Selle vanamoori minija aga õld pruudi poolt pulmas ja laulnud saunas ämmäle vasto:


Las küsime kannatame
Kas on kodosed koerad
Vai on väljas palgolised
Kui on kodosed koerad
Siis andke neile appatust
Ja tõstke tõrre loppotust
Kui on väljas palgolised
Siis andke kaigast kaula pääle. -

Nüüd tehtud sauna uks lahti, mõõgaisä naine trüüganud kõige ees sisse. - Pruut istunud taga sauna nurgas järi pääl oma kaasikuga rinna. - Tõised naised kes tämägä saunas on õld, õlled kõik seisukille. pag. 153 Mõõgaisa naisel õld õbekett kääs, selle ketti kül´les õlled este sangaga rublatükk, siis pärlid või elmed vahel ja jälle siis rubla tükk; ninda et selles kettis rippunud 7 ehk kaheksa sangaga õberublatükki; kelle igaühe vahel 5 või kuus pärli õlnud. -



Mõnel mõõgaisa naisel õld õbeketti sees õbevalandik; siis mõned elmed, ja kaks sangaga õberublatükki, (kellel jälle elmed vahel;) seisnud kummalgi pool valandikku. - Ühes käes oidnud mõõgaisa naine seda kuuldud ketti, tõise kääga tõukand ta naisi oma eest ja ööld:


Eest tõukan mehise metsa
Tagant naisise tänava. -

Nüüd viskand ta selle õbekee rublatükkidega pruudi kaala ja öölnud:


Oma lehmikene
Võõras kellokene
See sinule, me minule.

pag. 154 Nüüd pruut kinkinud sisse tulijatele igaleühele märkä kenad, siniseid, punaseid ja kirjud lintisid; aga viioli kaala ümber sidond unitu suure kimbu lintisid. Selle aja sees tulnud ka mõõgaisa senna, võtnud pruudi kääst kinni see võtnud kaasiku kääst kinni, ninda menned nad kolmekeste käsistiku kuni tuppa. Viioli mängija käinud kõige ees, tõised naised tulnud kõik nende taga. Viioli mängija mänginud kui saunast tuppa läksid, viioli pääl selgeste, nii kui ööldes


Tuule tänna tõtta järele. -
Tuule tänna tõtta järele. -

Kui tuppa saaned, kus peigmees ja peiopois ikke laua juures riides ja kübarad pääs ja tõised mehed niisamati penkidel ehk kus said istuned, siis laulsid peigme pulmanaised:


Eivad tea meie mehed
Kus need käisid kaasanaised
Need käisid punepuessa.
Siidilõngade pesassa.
pag. 155
See neido punessa käinud
Se on korjand kolleoksad
Maiastand manarajuured. -

Mõõgaisa täristanud mõõka vasto lauda, peigmees istonud peiopoisiga lauas, ei õle tegemistki teinud, et jo pruut toas õli. - Naised laulnud:


Peiokene poisikene
Kergitä kenä kübärä
Tee au neidusele
Au neiduse isäle
Au neiduse emäle.

Nüüd kergitanud peigmees kübara ja andand pruudile teretades kätt, mõlemil õlnud valged sõrmkindad kääs, nüüd istunud ka pruut peigme kõrva lauda. Ka tõised pulmalised istuned kõik riides lauda. Ei söönd ega joonud miski, pruut vaatas äbelikult enese ette maha ja istus poolserviti ehk üht külge pidi peigme poolt väl´la.



Peigme poolt naised laulsid:


pag. 156
Mis sina neiu vili vaatad
Ja seisad servi peio poole.
Kas on kuube kurjatoime
Vai on vammus valjutoime
Kuu ise kuldatoime
Valu ise vasketoime. -

Nüüd tulid kõik lauast väl´lä ilma söömata, tegid riidest lahti, ja varsti toodi pulmalistele sooja õlut pisikeste kibeste ehk kannudega juua. Sooja õlut sõendeti või keideti ja siis pandi siirupi ehk kerjemett, ehk kloppiti toored munad sinne ulka, nüüd jahutadi ninda jahetaks et kibeste seest rüüpides suunahka ei kõrvetand; selle järel kanti suure pitka ja ümmarguste pannudega liha ja verivorstid lauale, ka suured puused suppivaagnad suppiga täidetud ja nende kõrval suured pitka varrega puulusikad, vaagnad ja lusikad tegid eestlased seekõrd ise. - Ka rukkileib ja otraseppik on seekõrd pruugis õlnud. Nii kui Leeno Martpõld rääkis, kes Lüganuse kihhelkonnast Saka külast Päite on toodud, et pag. 157 1836. aastal ei õle Saka külas rohkem kui ühes talos õstetud ümarguse lavaga lusikad õld. - Pruudi talos peetud 1 päiv pulmi, kui ööse sinne sõideti siis tõine ööse sõideti säält peigme talosse. -



Kui pruut kauaks jäi riide ehtides, siis laulsid peigme poolt naised:


Ehi neiu eks sina jõua
Saa Salme riideje
Jo kippub küi obone
Väi täkku väänab päädä. -

Pruudi poolt lauldi vasto:


Peiokene poisikene
Kas tõid seda oosta kaasa
Kas said seda saanikesta
Miska veeta meie neiu
Kui et toonud ei õle tarvis
Küll veavad isa obosed
Venna allid veeretavad
Punasella viia pruuti
Kimmelilla viia kirsto
pag. 158
Allil viia ande'eida.
Mustal muuda riide'eida.

Peigme poolt lauldi vasto:


Neiukene noorokene
Mis teed kaua kamberissa
Seisad seinade vahella
Kas kuud küile kuube
Või napsid naole särki
Neitsikene noorukene
Too niidid tullessani
Küllap kuud ollessani
Meil on piirud peio tehtud
Kangaspuud küi kogutud
Niied ämmä nikutetud. -

Pruudi poolt lauldi:


Peiokene poisikene
Andsid aiga kasvatada
Anna aiga ehitada
Kaua ehikse isatu
Kaua ehikse ematu
Kaua vaine vöötelekse

pag. 159 Pruudipoolsed laulsid:


Tunned viia mo õdeda
Tunned viia tunne oida
Tunne truuviste elada
Ära lase lastel lüia
Päilistel pääle käia
Oiad mo õe heaste
Kaitsed kaasa kalliesta
Tuled meile tõise kõrra
Tool sulle alla annetessa
Padi pääle paisetassa. -

Pruudile lauldi; kõik pulmalised ühes:


Nutta nutuksed kodoje
Itkemed isamajasse
Kui et nutta mennessani
Küllap nuttad õllessani.

Peigme poolt lauldi:


Neitsikene noorukene
Ära kurda ära karda
Tõrgu meile tullessa
Ära sureb ämmä kurja
Ära sureb äia kurja. - -
Küdi läheb külaväiksa
Nado viiakse mehele
pag. 160
Siis jääd ellaga elama
Marjaga maea pidama.

Pruudi emäle laulsid kõik pulmalised ja lappulised ühes:


Vott vott eite noo noo eite
Kui't sina eite enne ei nutta
Nuttad omme ommikulla
Lähäd aita katsumaie
Ait on arva riietesta
Nurk kirstusta tühije
Siis tuleb tüttär meeleni
Veel pidin tüttarta pidama
Kui't sina eite enne ei nutta
Nuttad omme ommikulla
Lähad kaivult vetta võtma
Kaivukook tuleb kaulajeni
Siis tuleb tüttar meelejeni
Veel pidin tüttarta pidama
Kui't sina eite enne ei nutta
Nuttad omme lõune aala
Lähäd pinust puida tooma
Puupinu tuleb kaulajeni
pag. 161
Siis tuleb tüttar meeleje
Veel pidin tüttarta pidama
Kui't sina eite enne ei nutta
Nuttad omme õhtuella
Lähäd kalja laskemaie
Kalja-asti auguteleb
Enne mind veela peeti
Nüüd mina kuivile kobisen
Vahel koppotad kõvaste
Vahel jättad vallalista.

Pruudile lauldud:


Neitsikene norukene
Jätta kodo viied viisid
Viied viisid ja kolmed kombed
Ära õle kerge keetamaie
Libe leenta mekimaie
Meil on ella eidekene
Se on kerge keetamaie
Libe leenta mekkimaie. -
Neitsikene noorukene
Õle kerge kedramaie
Tragus vokki tallamaie
pag. 162
Käre kangasta kudumaie
Siis sind kiideta eaksa
Hea naise tüttareksa
Targa naise taimedeksa
Hea naine on õppetanud
Kallis naine kasvatannud
Palju parem paigale pannud

Pruudi sugulased laulsid pruudile:


Kui sina lähäd kodonta
Veered venna põrmantulta
Lahkud isamajasta
Jäävad nurgad nuttamaie
Pingid silmi pühkimaie
Ahjuke aga alatsemma
Nurgad nuttid et õli noori
Pingid nuttid et õli peeni
Ahi alatses et õli ainis
Et õli kallis kuhjalooja
Sale saatude tegija
Armas akki istutaja
Kuhjad Kundaje nägisid
pag. 163
Akjalad Alutahaje
Seda'p naursid Narva saksad
Imestid Iru isandad. -
Et õlid naprad naiste tehtud. -


*1 Pulmakirjeldus ("Vana aigne pulma pruuk") algab lk 137.


Pulmakirjeldus jätkub lk 163/7.