*1

Kui sajaga pruudi talo ukse ette jõudsid siis lauldi neile vasto: Saaja sõit õld ööse. -


Illutt illutt sajakene
Illutt illutt tasa tasa
Ärge uksile aeaga
Kattusselle kargutage
Siin on ennegi eletud
Leib on söödud tõine saadud
Eile läksid Ersso saksad
Tuna eile Turgi saksad
Ei need rikkund räästaaida
Ega katkend kattusseida. -
Turgi voodid veel toassa
Lätti põhud põlveni põrmandal.
Kuhu tee kauaks vibisite
Meie ammu ootasime
Lihad leemeje lagusid
pag. 147
Kalad keesid kattelasse
Kas õli obo väsinud?
Või õli rattas katki läinud? -
Ehk õli telge teele jäänud? -

Peigme poolsed laulavad istudes oma oboste pääl neile vasto:


Ei õld obo väsinud. -
Ei õle rattas katki läinud
Ega telge teele jäänud. -
Ilus ilm kodont tullessa
Saime teele võttis sadada.
Võttis looka lüia lunda
Ratsuti raesta lüia. -

Pruudi poolt lauldi:


Peiukene poisikene. -
Tule tõllasta mahaje
Sa maha sadula päält
Pista saapad saveje
Kulda kannuksed kuluje. -

Peigme poolt:


Las küsime kannatame
Kas on prudil vendasida. -
pag. 148
Kaul kannus jalgasida
Kes viivad peio obose
Ärgo tulgo üksi venda
Ärgo tulgo kaksi venda
Meie peiol suur obone
Tulgo venda viisi kuusi
Kes viivad peio obose
Meie peiol suur obone
Ei lase lasta lakkaleni
Pisukesta pirenegi
lapse lööneb lakkaleni
Pisukese pirendani. -
Ärge veege peio oosta
Ärge veege sõnnikulla
Ärge veege räästa alla.
Sado rikkub sõnnikulla
Räntsa rikkub räästa alla
Viige talli toa tahaje. -

Nüüd pruudi vend, või vennad, teinud peio obose rakkest lahti ja pruudi poolt pulmalised ja lappulised tehend tõiste saaja sõitjate obo- pag. 149 sed ka rakkest lahti. Pulmalised läinud tuppa, sääl õld laud joo söökide ja jookidega täidetud.



Peigmees ja peiopois istunud kübarad pääs lauda, mõõga isa tagunud ühte lugu mõõgaga vasto laudu täristades. - (Mõõka kannud ta ühte puhku vööl, välläs käies; aga sööma ajal rippunud mõõk mõõga isä pää kõhal laes.-)



Koik peigme pooltsed sajalised seisnud toas rided seljas kübarad pääs. - Saaja kaasanaised menned söökidega täidetud laua ligi vahtined söökide ja jookide pääle, ise akkand laulma:


Ei, teie viinad vihavad
Ei teie õlled punavad
Ei teie saiad saledad
Enne saand neidu nähjakse
Ja neido nime teadakse
Kas on pille või on pireta
Vai on Malle vai Mareta
Vai on Armas Annekene
Ehk on Libe Leenokene. -

Pruut ei õld mitte toas, vaid kasiku ja oma pag. 150 poolt pulma naistega saunas.



Peigme kaasanaised läined sauna poole, säält pruuti üles õtsima, violi eh toropilli mängia käind neie ees. Naised laulnud tee pääl mennes:


Siit on mennud sirgukene
Läbi paju pardikene. -
Siin on sirko seisatanud. -
Kinnitannud kingapaelu. -

Kui sauna ukse juure said, oidsid sees õliad pruudi poolt naised ust kinni, ei lasknud tuliaid sisse. Peigme poolsed laulnud ukse taga:


Mis mina oolin uhtudessa
Kardan katki raiudessa
Meil on ulgas ukses seppab
Sajassa sagara seppad. -
Kes teeb teile ued uksed. -

Pruudi poolsed naised laulnud saunas tõistele vasto:


Peiokene poisikene
Kas võttid soelta silmad
Või võttid karulta kõrvad
pag. 151
Hundilt hullu meelekese. -
Et sina teadsid meile tulla
Oskasid üle orude
Määrasid üle magede
Meie suureje suguje
Kulda penninge pereje
Vana taalderi taluje. -
Ei õle neiduda kodoje
Neido läks linnast linti tooma
Neido läks poest poordi tooma.

Peigme poolsed naised laulnud vasto:


Neido läks Viro vihtlema
Narva naba tõstamaie
Neio asjad jo ammo käes. -

pag. 152 Kõik noored inimesed ei õle oskand ka mitte regi virsi reegotada. Üks kõrd johtoned kõik noored inimesed peigme pool pulmas õlema, ei õle õskand ise pulma viisi veeretada, naad palkanud ühe vana moori oma eest reegotama (laulma). - Selle vanamori minia aga õld pruudi poolt pulmas ja laulnud saunas ämmäle vasto:


Las küsime kanatame
Kas on kodosed koerad
Vai on väljas palgolised
Kui on kodosed koerad
Siis antke neile appatust
Ja tõstke tõrre loppotust
Kui on väljas palgolised
Siis antke kaigast kaula pääle. -

Nüüd tehtud sauna uks lahti, mõõga isä naine trüüganud kõige ees sisse. - Pruut istunud taga sauna nurgas järi pääl oma kasikuga rinna. - Tõised naised kes tämägä saunas on õld, õlled kõik seisukille. pag. 153 Mõõga isa naisel õld õbe kett kääs, selle ketti külles õlled este sangaga rubla tükk, siis pärlid või elmed vahel ja jälle siis rubla tükk; ninda et selles kettis rippunud 7 ehk kaheksa sangaga õbe rupla tüki; kelle iga ühe vahel 5 või kuus pärli õlnud. -



Mõnel mõõga isa naisel õld õbe ketti sees õbe valandik; siis mõned elmed, ja kaks sangaga õbe rupla tükki, (kellel jälle elmed vahel;) seisnud kummalgi pool valandiku. - Ühes käes oidnud mõõga isa naine seda kuuldud ketti, tõise kääga tõukand ta naisi oma eest ja ööld:


Eest tõukan mehise metsa
Tagant naisise tänava. -

Nüüd viskand ta selle õbe kee rupla tükkidega pruudi kaala ja öölnud:


Oma lehmikene
Võõras kellokene
Se sinule, Me minule.

pag. 154 Nüüd pruut kinkinud sisse tuliatele igale ühele märkä kenad, siniseid, punaseid ja kirjud lintisid; aga violi kaala ümber sidond unitu suure kimbu lintisid. Selle aja sees tulnud ka mõõga isa senna, võtnud pruudi kääst kinni se võtnud kaasiku kääst kinni, ninda menned naad kolmekeste käsistiku kuni tuppa. Violi mängia käinud kõige ees, tõised naised tulnud kõik nende taga. Violi mängia mänginud kui saunast tuppa läksid, violi pääl selgeste, ni kui ööldes


Tuule tänna tõtta järele. -
Tuule tänna tõtta järele. -

Kui tuppa saaned, kus peigmees ja peiopois ikke laua juures riides ja kübarad pääs ja tõised mehed nisamati penkidel ehk kus said istuned, siis laulsid peigme pulma naised:


Eivad tea meie mehed
Kus need käisid kaasa naised
Need käisid pune puessa.
Siidi lõngade pesassa.
pag. 155
Se neido punessa käinud
Se on korjand kolle oksad
Maiastand manara juured. -

Mõõga isa täristanud mooka vasto lauda, peigmees istonud peio poisiga lauas, ei õle tegemistki teinud, et jo pruut toas õli. - Naised laulnud:


Peiokene poisikene
Kergitä kenä kübärä
Tee au neidusele
Au neiduse isäle
Au neiduse emäle.

Nüüd kergitanud peigmees kübara ja andand pruudile teretades kätt, mõlemil õlnud valged sõrmkindad kääs, nüüd istunud ka pruut peigme kõrva lauda. Ka tõised pulmalised istuned kõik riides, lauda. Ei söönd ega joonud miski, pruut vaatas äbelikult enese ette maha ja istus pool serviti ehk üht külge pidi peigme poolt välla.



Peigme poolt naised laulsid:


pag. 156
Mis sina neiu vili vaatas
Ja seisad servi peio poole.
Kas on kuube kurja toime
Vai on vammus valju toime
Ku ise kulda toime
Valu ise vaske toime. -

Nüüd tulid kõik lauast vällä ilma söömata, tegid riidest lahti, ja varsti toodi pulmalistele soja õlut pisikeste kibeste ehk kannudega jua. Soja õlut sõendeti või keideti ja siis pandi siirupi ehk kerje mett, ehk kloppiti toored munad sinne ulka, nüüd jahutadi ninda jahetaks et kibeste seest rüüpides suu nahka ei kõrvetand; selle järel kanti suure pitka ja ümmarguste pannudega liha ja veri vorstid lauale, ka suured puused suppi vaagnad suppiga täidetud ja nende kõrval suured pitka varrega puu lusikad, vaagnad ja lusikad tegid eestlased se kõrd ise. - Ka rukki leib ja otra seppik on se kõrd pruugis õlnud. Nii kui Leeno Martpõld rääkis, kes Lüganuse kihhelkonnast Saka külast Päite on toodud, et pag. 157 1836 aastal ei õle Sakka külas rohkem kui ühes talos õstetud ümarguse lavaga lusikad õld. - Pruudi talos peetud 1 päiv pulmi, kui öse sinne sõideti siis tõine ööse sõideti säält peigme talosse. -



Kui pruut kauaks jäi riide ehtides, siis laulsid peigme poolt naised:


Ei neiu eks sina jõua
Sa Salme riideje
Jo kippub küi obone
Väi täkku väänab päädä. -

Pruudi poolt lauldi vasto:


Peiokene poisikene
Kas tõid seda oosta kaasa
Kas said seda saanikesta
Miska veeta meie neiu
Kui et toonud ei õle tarvis
Kül veavad isa obosed
Venna allid veeretavad
Punasella via pruuti
Kimmelilla via kirsto
pag. 158
Allil via ande eida.
Mustal muuda rideeida.

Peigme poolt lauldi vasto:


Neiukene norokene
Mis teed kaua kamberissa
Seisad seinade vahella
Kas kuud küile kuube
Või napsid naole särki
Neitsikene noorukene
Too niidid tullessani
Küllap kuud ollessani
Meil on piirud peio tehtud
Kangas puud küi kogutud
Nied ämmä nikutetud. -

Pruudi poolt lauldi:


Peiokene poisikene
Andsid aiga kasvatada
Anna aiga ehitada
Kaua ehikse isatu
Kaua ehikse ematu
Kaua vaine vöötelekse

pag. 159 Pruudi poolsed laulsid:


Tunned via mo õdeda
Tunned via tunne oida
Tunne truviste elada
Ära lase lastel lüia
Päilistel pääle käia
Oiad mo õe heaste
Kaitsed kaasa kalliesta
Tuled meile tõise kõrra
Toon sulle alla annetessa
Padi pääle paisetassa. -

Pruudile lauldi; kõik pulmalised ühes:


Nutta nutuksed kodoje
Itkemed isa majasse
Kui et nutta mennessani
Küllap nuttad õllessaani.

Peigme poolt lauldi:


Neitsikene noorukene
Ära kurda ära karda
Tõrgu meile tullessa
Ära sureb ämmä kurja
Ära sureb äia kurja. - -
Küdi läheb küla väiksa
Nado viakse mehele
pag. 160
Siis jääd ellaga elama
Marjaga maea pidama.

Pruudi emäle laulsid kõik pulmalised ja lappulised ühes:


Vott vott eite noo noo eite
Kuit sina eite enne ei nutta
Nuttad omme ommikulla
Lähäd aita katsumaie
Aitt on arva rietesta
Nurk kirstusta tühije
Siis tuleb tüttär meeleni
Veel pidin tüttarta pidama
Kuit sina eite enne ei nutta
Nuttad omme ommikulla
Lähad kaivult vetta võtma
Kaivu kok tuleb kaulajeni
Siis tuleb tüttar melejeni
Veel pidin tüttarta pidama
Kuitt sina eite enne ei nutta
Nuttad omme lõune aala
Lähäd pinust puida tooma
Puu pinu tuleb kaulajeni
pag. 161
Siis tuleb tüttar meleje
Veel pidin tüttarta pidama
Kuit sina eite enne ei nutta
Nuttad omme õhtu ella
Lähäd kalja laskemaie
Kalja asti auguteleb
Enne mind veela peeti
Nüüd mina kuivile kobisen
Vahel koppotad kõvaste
Vahel jättad vallalista.

Pruudile lauldud:


Neitsikene norukene
Jätta kodo vied viisid
Vied viisid ja kolmed kombed
Ära õle kerge keetamaie
Libe leenta mekimaie
Meil on ella eidekene
Se on kerge keetamaie
Libe leenta mekimaie. -
Neitsikene noorukene
Õle kerge kedramaie
Tragus vokki tallamaie
pag. 162
Käre kangasta kudumaie
Siis sind kiideta eaksa
Hea naise tüttareksa
Targa naise taimedeksa
Hea naine on õppetanud
Kallis naine kasvatannud
Palju parem paigale pannud

Pruudi sugulased laulsid pruudile:


Kui sina lähäd kodonta
Veered venna põrmantulta
Lahkud isa majasta
Jäävad nurgad nuttamaie
Pingid silmi pühkimaie
Ahjuke aga alatsemma
Nurgad nuttid et õli noori
Pingid nuttid et õli peeni
Ahi alatses et õli ainis
Et õli kallis kuhja looja
Sale saatude tegia
Armas akki istutaja
Kuhjad kundaje nägisid
pag. 163
Akjalad Alu tahaje
Sedap naursid Narva saksad
Imestid Iru isandad. -
Et õlid naprad naiste tehtud. -


*1 Pulmakirjeldus ("Vana aigne pulma pruuk") algab lk 137.


Pulmakirjeldus jätkub lk 163/7.