Ülestähendused vana Eestlaste igapäevasest elust
Tähtpäevad, pühad ajad, nende pruugid ja tähendused.


Siim tege silla.

Jõuk, jõuk Jõulu tulev!
Sõs me' saame saia süvva,
Oma käega orsti võtta!"

Nõnda laulsivad lapsed ja noored inimesed juba mõni päev enne Jõulu püha.



Segi läbi mängiti kõiksugusid jõulu laulumängusid, nagu: pada, lammast, kuutskulli, nõkla, tees tenu, pulma kutsumist, sõideti Siimu, tehti liiva laeva, varga Jaani ja m.



Varga Jaani mängu ei olnud mull enam võimalik täielikult kätte saada; mängu juures lauldi:


Lelle puu, lelle puu
Ka te näide varga Jaani?
Lelle puu, lelle puu
Kivi aida kiskujata,
Lõhmus aida lõhkujata1

Laulu lõpp jäi mull teadmata. Varas aga otsiti lauldes välja, tehti kuritöö tõeks ja poodi mängides üles. Vahest on mujalt seda mängu täielikumalt sisse saadetud; mina pandsin tema oma vanavara hulka ülesse, sest et sellest pag. 99a mängust näha on, kui väga vihatud vargus vanal ajal oli, nii et vargad ülesse poodi.



See laul käib Kuuts kulli mangu juure:


Kuuts kuuts kullike
Kunes kulli pesake
Taga tare tamme otsan
Koe see tamme jai?
Vanamees raie tamme;
Koe see vanamees jäi?
Vanamees koole ära!
Koe ta maha matteti?
Pikka põllu peendraei!
Koe see põllu peenar jai?
Must ärg künde üles.
Koe see must ärg jäi?
Kahr murs musta ärja
Koe see karu jäi?
Karu karas roogu
Koe see roog jäi?
Vikat niiti roo.
Koe see vikat jäi?
Luisk kulut vikati.
Koe see luisk jäi?
Liiv kulut luisu
Koe see liiv jäi?
Liiv putte põhku!
Koe see põhk jäi?
Kana sabitsi põhu.
Koe see kana jäi?
Kull viis kana üle ütsme mere.
Mikeks senna perra minna?
Raudistege rattastege,
Tinatside telgige,
Vaskistege vangertege,
Õbetside õrsige.


1 j.n.e.


Pikema jõulukommete kirjelduse osad