Üks vana jutt

Vanapaganal olnud kolm tütart; esimene ühe, keskmine kahe ja kolmas kui noorem, kolme silmaga. Neil olnud üks vaene laps´, keda nad kavalusega oma võrku meelitanud, karja tüdrukuks´. Vaesel piigal olnud põrgu talus õita vaene elu, ta pidanud pääle karja hoidmise ka perepiigasid, kellede tahtmist ta iialgi ei olevat täita jõudnud, teenima. Siis antud temale ka karja juure neli naala takusid kedrata, ning neid pidi ta lõngaks valmistama, ilma voki ehk tarbelise riistata. Kaebades ja kibedaid /pag. 723/ silma pisaraid valades kõndinud vaene laps´ karja ees´, ei kuskilt nõu ega abi loota. Sääl tõstnud korraga vana must lehm pää ülesse, märganud norgus tütarlast, perinud selle kurvastuse põhja üle järele ja kui seda tääda saanud ütenud ta: „Ara kurvasta kallis laps´, küll mina muret pean et takud lõngaks saavad, too nad siia!“ Tütarlaps puistanud ka takud põlle seest maha, lehm söönud neid ja - oh imet - nina sõõrmetest jooksnud lõng välja. Rõõmuga viinud karjane valmis töö kodu, kus perepiigad selle üle väga imestanud. Tõisel päeval antud talle jälle takusid kedrata, aga peremehe vanem tütar vahiks juure, kudas ta neid ketrab. Terav tüdruk saanud asjast aru ja kavalust küllalt, ei taha oma saladust ilmutada; lahkeste kutsunud ta pereneitsi enese juure ja ütelnud sõbralikult: „Tule sõtsike, ma otsin sulle pääd!“ See sündinud. Pääd otsides ütelnud /pag. 724/ kaval tüdruk: „Uinu uinu üksi silmi, uinu uinu jää magama!“ Põrgu piiga langenud raskesse unesse ning nii kaua ketranud lehm takud ära ning vahtimine olnud ilma asjata. - Hää ka küll; tõisel päeval läinud keskmine neiu vahiks. Ka seda petnud tark tütarlaps nagu esimestki. -
Kolmandamal päeval läinud kolme silmaga neitsi, kui vanasarviku silmatera oma õnne katsuma. Ka sellele ütelnud vaenelaps pääd otsides: „Uinu uinu üksi silmi, uinu uinu kaksi silmi, uinu uinu jää magama!“ Kolmas silm, seda unustanud muidu kaval tüdruk ära, jäänud aga lahti ning see näinud ära kuda takud lõngaks saanud. Tõisel päeval tapetud vana lehm ära, söödud liha ja peetud pidusid, ilma et karjasele liha kübetki katsuda antud, ainult tükikese vorsti saanud ta kolmesilmse käest. Sedagi ei olla karjatüdruk /pag. 725/ söönud, vaid pistnud teda maantie ääresse, kust pärast ilus õunapuu ülesse sirgunud. Kui vanapagana tütred senna alla läinud ehk õunu võtta tahtnud, peksnud oksad neid valusaste. Kui aga vaenelaps puu alla istunud, kukkunud õunu tema ümber ja tihedad oksad varjanud teda põrgu piigade pilkude eest.