| Eesti Kirjandusmuuseum koosneb kolmest arhiivist – Arhiivraamatukogust, Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist – ning Folkloristika osakonnast. Arhiivid on loodud 20. sajandi algul Eesti Rahva Muuseumi juures. Trükiseid ja käsikirju koondavad arhiivid eraldati Eesti Rahva Muuseumi ainelise vanavara kogudest 1940. aastal, mil nende baasil loodi Riiklik Kirjandusmuuseum. 1947. aastal loodud Keele ja Kirjanduse Instituudist välja kasvanud folkloristika osakond liitus Eesti Kirjandusmuuseumiga 2000. aastal. Kõigis arhiivides tegeldakse nii rahvusliku kultuuripärandi säilitamise kui teadustööga. Arhiivraamatukogu (AR) on loodud 1909. aastal Oskar Kallase algatusel. Arhiivraamatukogu koondab kõiki läbi aegade ilmunud eestikeelseid ja Eestis välja antud võõrkeelseid trükiseid, samuti Baltimaade kultuurilugu ja fennougristikat puudutavaid teavikuid – raamatuid, ajakirjandust, maakaarte, noote, pisitrükised. Eri kollektsioonidena säilitatakse kirjanike, kultuuritegelaste ja teadlaste isiklikke raamatukogusid. Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakonnas (AR BO) koostatakse eesti ajakirjanduse analüütilist retrospektiivset bibliograafiat. Osakonna kartoteekides ja andmebaasides on üle 2,5 miljoni ühiku. Arhiivraamatukogu kogudesse kuulub ca 970 000 teavikut. Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) asutati keskse folklooriarhiivina 1927. aastal, selle esimene juhataja oli Oskar Loorits. Arhiivi toodi hoiule Jakob Hurda rahvaluulekogu ning seejärel koondati ERAsse ka teised seni seltside ja eraisikute valduses olnud kollektsioonid (Matthias Johann Eiseni, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Üliõpilaste Seltsi jt kogud), mis moodustavad maailmas ainulaadse rahvaluuleteadusliku uurimisbaasi. Kogusid on süstemaatiliselt täiendatud ning nüüdseks on ERAs üle 1,5 miljoni lehekülje käsikirjalist materjali ja kiiresti kasvavad heli-, video- ning fotokogud. Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) loodi 1929. aastal Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ning Akadeemilise Ajaloo Seltsi kirjandus- ja kultuurilooliste kogude ühendamisel. Siia kuuluvad nii personaalkogud kui ka mitmete ühenduste, seltside, kirjastuste jm arhiivid, jaotatuna käsikirjade, foto-, kunsti- ja audiovisuaalsesse kogusse. Tegeletakse elulugude kogumise, uurimise ja publitseerimisega. EKLA kogudesse kuulub ühtekokku enam kui 430 000 säilitusühikut. Folkloristika Osakond (FO) loodi 1947. aastal Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde, alates 2000. aastast on osakond Kirjandusmuuseumi koosseisus. FO tutvustab eesti folkloori ja folkloristikat nii kodu- kui välismaal. Osakonnas on loodud palju andmebaase, mis on koostatud kas liigikeskselt või mõne piirkonna või valdkonna pärimusest. Head otsimist ja leidmist! NB! Ootame vabatahtlikke andmesisestajaid! PHP TEST https://www.kirmus.ee/et/info/avalikud-teenused |
