Eesti folkloristid sattusid koos teiste eestlastega muutuste pöörisesse pärast Nõukogude anneksiooni ja teist maailmasõda.

Eesti rahvaluuleteaduse sovetiseerimise käigus 1940. aastate lõpul tõsteti esikohale nn. nõukogude folkloor – tööstustööliste pärimus, kolhooside tärkavad traditsioonid, kaasaegne rahvalooming, seinalehed ja isetegevus. Kõike seda käidi kogumas ka Virumaa kaevanduspiirkondades ning vastrajatud kolhoosides. Kaevandustööliste folkloori kogus Hilda Nõu (vt RKM II 32). Kolhoosifolkloori kogumise eriülesanne oli antud Tartu Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedrile, kust saadeti Eduard Laugaste juhendamisel saadeti tudengeid kogumispraktikale maapiirkondadesse (vt EKRK I 2 – Väike-Maarja; KKI 12 – Simuna).


Eesti rahvuseepose Kalevipoeg (1857) juubeliga seoses tõusid folkloristide tähelepanu keskmesse hiiu ja vägilasmuistendid – Kalevipojaga seotud kohapärimus. Kalevipoja muistendite poolest rikas Virumaa muutus 1950.–1960. aastatel välitööde kuumaks piirkonnaks. Sinna korraldati tudengite kogumispraktikaid (vt EKRK I 4) ning Richard Viidalepa eestvõttel Keele ja Kirjandus Instituudi kogumisekspeditsioone (vt KKI 20–26).


Nõukogude teaduses oli surve pöörata tähelepanu "rahvaste vahelisele sõprusele", eeskätt eesti-vene suhetele. Seda nõuet kasutati ettekäändena uurida eestlaste etnogeneesi – arheoloogide, etnograafide, keeleteadlaste ja folkloristide komplekssete andmekogumise ekspeditsioonide abil. Kuna Alutaguse oli segaasutusega piirkond, koguti 1950. aastatel palju poluvernikutelt, vene-vadja päritoluga eestistunud virumaalastelt. Samuti jäädvustada vene rahvusest kogujate abil laule ja jutte vene küladest (vt KKI 23).

Siiski ei unustatud ka muusikalist folkloori, mida jäädvustati muusikatudengite kaasabil. Loomulikult kirjutati üles kõige enam uuemat, lõppriimilist rahvalaulu (vt nt KKI 12 – Virve Murumaa Simunast 1950; EKRK I 32 – Udo Kolk Viru-Jaagupist 1960). Kuid leiti ka regivärsilisi laule ja loitse ning lastelaule (vt KKI 21 – Vivian Jüris Iisakus 1956 ja KKI 25 – Ester Mägi Jõhvis 1957). Muusikalise folkloori jäädvustamine hoogustus moodsate helisalvestusvahendite – magnetofonide kasutuselevõtuga.

---

Sellel lehel on loend 1940.–1960. aastatel käsikirjaliselt kogutud rahvaluule köidetest. Iga köite juures on esitatud kogumispiirkond (kihelkond või maakond) ning aasta(d). Sinisele „vaata“ nupule vajutades saab käsikirjalehti lehitseda. Eraldi paladeks on tehtud kogumispäevikud ning lühivormid.

Kogukonnaportaalis avatud materjalide kasutamine õppe- ja teaduslikel eesmärgil on kõigile vaba. Kasutamisel on vajalik viitamine Kirjandusmuuseumile. Materjalide avaldamiseks on vajalik sõlmida eraldi leping ning arvestada autori- ja esitajaõigustega.

Vaata: Liik transkriptsioon redigeering tõlge kokkuvõte foto kommentaar litereering originaaltekst tekstituvastus (ocr) Redigeeritud  jah ei  Kontrollitud  jah ei

<< Esimene < Eelmine					Kokku 46919 Näitan 41-60				Järgmine > Viimane >>
	Viide	Liik	Pealkiri	Redigeeritud	Kontrollitud	Sisestaja	Projekt	Ilmunud teoses	Lehekülje number	Järjenumber	Märkused	Algussõnad
	A 11.581	tekstituvastus (ocr)										VaataMustajõe Hariduse Seltsi Põhikiri. H. Laane trü...Mustajõe Hariduse Seltsi Põhikiri. H. Laane trükk, Pärnus, 1930. a. Mustajõe Hariduse Seltsi Põhikiri. I. Seltsi otstarwe. /°j V>' § 1. Seltsi otstarbeks on rahwa huwi ärata­ mine teaduse ja kunsti wastu, wabahariduslisele isetegewusele õhutamine, hariduse lewitamine, majanduselu edendamine, rahwa waimlise ja kehalise kaswatuse eest hoolitsemine ja oma liigete igakülgne arendamine. II. Tegewuswahendid. § 2. Tegewuswahenditeks oma sihtide taotle­ misel on seltsil: a) Koosolekute, kõneõhtute, loengute, kur­ suste, hariduspäewade, kongresside, jaluluskäikude, ringreiside ja õpereiside kor­ raldamine. ; b) raamatukogude, lugemistubade, koolide, teaatrite, spordi ja mänguplatside, uisuteede, lasteaidade ja warjupaikade awamine ning ülewalpidamine; c) muusikaliste, kirjandusliste ja teadusliste ettekannete, pidude, perekonna-, referaatja huwiõhtute ning liigete ja kutsutud külaliste omawaheliste kooswiibimiste korraldamine; d) liigete eneseharimiseks ja hariduslise tasa­ pinna tõstmiseks lugejate ja õpiringide ellukutsumine ja toetamine; e) näiteseltskonna, muusika ja laulukoori organiseerimine ja ülewalpidamine; f) rahwa tutwustamine mitmesuguste lei­ duste, nähtuste ja katsetega, waimliselt ja majandusliselt alalt ning nende kasutamiswõimalustega; g) ühistegewuse, kehakultuuri, karskuse ja noorsooliikumise edendamine ja toetamine; h) rahwamajade awamine ja ülewalpidamine; i) kunsti, kirjanduse, käsitöö ja muude näi­ tuste ning kirjanduse müügi ja lewitamise korraldamine; j) loteriide ja näitemüükide toimepanemine; k) kõige muude seaduslikkude wahendite kasutamine. 2 III. Õigused. § 3. Seltsil on kõik juriidilise isiku õigused, mis makswates seadustes ettenähtud. Ta roõib kinnis- ja wallaswara omandada, wõõrandada ja pantida, lepinguid teha, kohustusi oma peale wõtta, kohtus nõudjana ja kostjana esineda ning koos teiste seltsidega liite asutada ja lii­ tude liikmeks olla. § 4. Seltsil on oma pitser, oma nimetusega. IV. Warandus. § 5. Seltsi waralised abinõud saadakse liikme­ maksudest, korjandustest, kingitustest, pärandus­ test, toetussummadest üksikule isikute, asutuste ja riigi poolt, kirjanduse müügist, kõnede mak­ sudest, pidudest, näitemüükidest ja muudest seltsi ettewõtetest. V Asukoht. § 6. Mustajõe Hariduse seltsi asukohaks on Tori wald, Pärnumaal. 3 VI. Liikmed ja nende õigused. § 7. Seltsil wõiwad olla tegew-, au- ja toe­ tajad liikmed. § 8- Seltsi liikmeks wõiwad olla kõik Eesti wabariigi kodanikud 18 eluaastast alates, kel pole seaduse läbi keelatud seltside liige olla. Märkus: 1. Tõrjub juhatus mõnel põhjusel liiget wastu wõtmast, siis jääb wiima-sel õigus kaebusega peakoosoleku poole pöörata. 2. Seltsi liigeteks ei wõeta isikuid, kes arstliselt nõdrameelseteks on tun­ nistatud, kui ka neid, kelle õigused on kohtu poolt kitsendatud. § 9. Auliikmeks wõib walida seltsi peakoos­ olek neid, kel erilised teened haridustöös. § 10. Toetajateks liikmeteks wõib wõtta alla 18 aasta manuseid isikuid. § li- Hääleõigus on ainult tegew- ja auliigetel. Toetajail liikmeil on seltsi koosolekuil ainult sõnaõigus. § 12. Tegew ja toetajaid liikmeid wõtab wastu seltsi juhatus. Tarbekorral wõib juhatus anda liigete wastuwõtmise peakoosoleku otsustada. 4 § 13. Juhatusse, rewisjoni komisjoni ja teistesse seltsi wastawasse ametisse wõib walida ainult täisealisi tegew- ja auliikmeid. § 14. Tegew ja toetajad liikmed maksawad iga aasta liikmemaksu, mille alammäära ja maks­ mise korra määrab peakoosolek. § 15. Liikmed wõiwad wabal tahtmisel seltsist wälja astuda, sellest juhatusele tingimata kirja­ likult teatades. § 16. Liige kustutatakse juhatuse poolt liigete nimekirjast maha, kui ta eelmise aasta liikme­ maksu pole tasunud käesolewa aasta kuue kuu jooksul. § 17. Peakoosolek wõib wälja heita neid liik­ meid, kes ei täida tema poolt maksma pandud määrusi, kes muid peakoosoleku otsust wõi põhi­ kirja rikuwad, wõi seltsi huwide wastu töötawad. § 18. Väljaheitmise küsimus otsustakse salajase hääletamisega ja loetakse otsustatuks, kui kaks kolmandikku kõigist peakoosolekul wiibijatest liigetest oma hääled wäljaheitmise poolt annawad. Enne wäljaheitmist peab peakoosolek wäljaheidetawa seletused ära kuulama. 5 § 19. Liikmed, kes § 18 järgi wäljaheidetakse, wõib ainult peakoosoleku otsuse järgi liikmeks tagasi wõtta. § 20. Igal liikmel on peakoosolekul ainult üks hääl, oma hääleõigust ei saa ta kellegile teisele edasi anda. § 21. Liigete arm on seltsis piiramatu. VII. Juhatus. § 22. Seltsi juhatus on wühemalt wiie liikme­ line, nende hulgas esimees, kassahoidja ja kirja­ toimetaja, walitakse peakoosoleku poolt üheks aastaks, ühes peakoosoleku poolt määratud armu kandidaatidega. Kui peakoosolek juha­ tuse liigete ameti nimetusi ära ei määra, siis jaotab juhatus ise omawahel ameti ära. § 23. Juhatus on otsekoheseks seltsi täidesaatwaks walitsewaks orgaaniks, ilma erilise wolituseta. Tema kohuseks on seltsi tegemuse juh­ timine ja warade walitsemine neis piirides, mis käesolewas põhikirjas ja peakoosoleku poolt kinnitatud juhatuskirjas määratud. Juhatuse asukoht on Mustajõe ümbruskond, Tori wallas. § 24. a) Juhatuse otsekoheseks ülesandeks on: Seltsi esindamine ametasutustes ja kohtus; 6 b) c) b) e) f) g) ' h) uute liigete wastuwõtmine, seltsi liigete nimekirja pidamine, raamatupidamise kor­ raldamine, peakoosolekute otsuste täit­ mine ; kirjawahetus, aruande, ülejäägi jaotuskawa, tegewuskawa ja eelarwe kokkusäädimine; raha maksmine ja kõigi kulude tegemine eelarwe järgi peakoosoleku poolt kinni­ tatud piirides ja seltsi waranduste walitsemine; laenude tegemine ja wekslite wäljaandmine seltsi nimel: raha wastuwõtmine wekslite, tšekkide, posti teatelehtede ja muude dokumentide järgi; kinniswara omandamise, wõõrandamise wõi pantimise korral lepingute sõlmimine peakoosoleku otsuse põhjal; punkt 2 nimetatud wahendite käsitlemine; iildse kõigi seltsi asjade ajamine ja muu tegewuse juhtimine peakoosoleku poolt määratud piirides. § 25. Juhatuse koosolekuid peetakse tarwiduse järgi juhatuse enese poolt määratud päewadel ja tundidel, mille kohta teadaanne seltsi ruumes wälja pannakse. § 26. Juhatuse koosolek on otsnswõimne, kui on koos wähemalt kolmandik, kuid mitte alla kolme liikme. Asjad otsustakse liht häälte­ 7 enamusega. Häälte ühepalju juures loetakse ettepanek tagasilükatuks. Märkus: Juhatuse koosolekust wõiwad seltsi liikmed sõnaõigusega osawõtta. § 27. IuhatusliiKmed wõiwad oma töö eest tasu saada peakoosoleku otsust mööda, peakoosoleku poolt määratud piirides ja wiisil. § 28. Iuhatusliikmed wastutawad isiklikult ja solidaarselt kõigi kahjude eest mis nad seltsile on teinud nii oma tegewuseta olekuga, kui ka käesolewa põhikirja määruste wõi peakoosoleku seaduslikkude otsuste ja kinnitatud juhatuskirja määruste rikkumistega wõi teiste seaduswastaste tegudega. § 29. Juhatusel on õigus üksikute küsimuste otsustamiseks eritoimkondi moodustada ja neisse tarbekorral mitteliikmeid kutsuda. § 30. Juhatus on kohustatud aasta peakoos­ olekule esitama eelmise aasta tegewuse ja kassaaruande ja järgnema aasta tegewuskawa ning eelarwe. 8 VIII. Peakoosolek. § 31. Seltsi täiswõimeliseks orgaaniks on tegewliigete peakoosolek, mida peetakse wübemalt kord aastas. Peakoosoleku kutsub kokku seltsi juhatus omal äranägemisel, kui ka rewisjoni komisjoni wõi wähemalt Vio liigete nõudel. Rewisjoni komisjoni wõi Vio liigete nõudmine peab ühe kuu jooksul juhatuse poolt täidetama. Wastasel korral on peakoosoleku kokkukutsu­ mise õigus nõudjail. § 32. Peakoosoleku wõimkonda kuulub kõigi seltsi puutuwate küsimuste otsustamine selle põhikirja ja seaduste piirides, kuid tema erilis­ teks ülesandeks on: a) seltsi tegewuskawa, eelarwe ja aruande kinnitamine; b) juhatuse ja rewisjoni komisjoni liigete ja nende kandidaatide armu määramine ja nende walimine, kui ka tasu määramine; c) kinniswarade omandamise, pantimise ja müümise otsustamine; d) liikmemaksu määramine; e) juhatuse ja rewisjoni komisjoni liigete wastu tõstetud süüdistuste arutamine ja otsustamine, kui ka nende enne walimisaja lõppu ametist tagandamine ja nende wastutusele wõtmise otsustamine; s) auliigete walimine; 9 g) seltsi liigete wäljaheitmine; h) seltsi põhikirja muutmine ja täiendamine; I) seltsi tegewuse lõpetamine. § 33. Koosoleku oja, koha ja päewakorra tea­ tab juhatus liigetele hiljemalt üks nädal enne koosoleku püewa kirjalikult wõi muul wiisil, peakoosoleku määramist mööda. Samuti on juhatus kohustatud sellekohast teadaannet seltsi ruumes wülja panema. § 34. Peakoosolek on otsuswõimne kui koos on wähemalt üks kümnendik liigetest. Kui määratud ajaks tarwiline arm liikmeid ei ilmu, kutsutakse sama päewakorra arutamiseks § 33 ettenähtud korras uus peakoosolek kokku, mis otsuswõimne on, kokkutulnud liigete armu peale waatamata. § 35. Peakoosolek walib iga koosoleku algul sellekordse juhataja ja protokolli kirjutaja nende liigete hulgast, kes ei ole juhatuse wõi rewisjoni-komisjoni liikmed. Samuti ei wõi pea­ koosoleku juhatajaks walida seltsi teenistuses olewaid isikuid. § 36. Peakoosolek otsustab kõiki küsimusi liht häälteenamusega, wäljaarwatud § 18 ja muud küsimused, mille otsustamiseks on tarwilik 2/.3 koosolijate häältest, nagu põhikirja ja kodu­ 10 korra muutmine, seltsi tegewuse lõpetamine, ametist tagandamine, liigete wäljaheitmine ja kinniswara ja wallaswara otsustamine. Kui asjade otsustamisel, mis liht häälteenamusega otsustatakse, poolt ja mastil ühepalju on, siis loetakse ettepanek tagasiliikatuks. Peakoosoleku otsused on ka nende liigete kohta makswad, kes koosolekult puuduwad. § 37. Kinniswara wõõrandamise üle otsustami­ seks ja seltsi tegewuse lõpetamiseks peab wähemalt 74 liigetest koos olema, mähemalt Vio koos­ olijate nõudel sünnib hääletamine kinniselt. § 38. , Peakoosoleku protokoll kirjutakse proto­ kolli raamatusse. Protokoll loetakse koosoleku lõpul ette ja protokollile kirjutawad alla koos­ oleku juhataja, protokolli kirjutaja, juuresolejad juhatuse liikmed ja rewisjoni komisjoni liikmed ja koosoleku poolt walitud kolm liiget. Märkus: Liigetel on õigus oma isearwamise protokolleeriunst nõuda. IX. Osakonnad. § 39. Seltsil on õigus asutada osakondi. Osa­ kondade asutamise otsustab seltsi juhatus. Osakonnad töötawad käesolewa põhikirja alusel. 11 X. Ringid, sektsioonid, toimkonnad ja komisjonid. § 40. Seltsi peakoosolek ja juhatus, samuti ka seltsi osakonna peakoosolek ja juhatus wõiwad asutada oma sihtide saawutamiseks ringe, nagu noorsoo-, nais-, kultuur-, näite-, muusika-, spordi-, õpi- ja karskusringe, samuti ka mitme­ suguseid ajutisi wõi alalisi toimkondi ning ko­ misjone (kirjanduse-, organiseerimise-, kihutus­ töö-, majanduse-, pidu-, maja-), kelle wõimupiirid, ülesanded, wahekorra teiste seltsi orga­ nitega ja kokkuseade ära määrawad need asu­ tused, kes nad ellu kutsuwad. Samad asutused matimad ka nende poolt asutatud toimkondade ja komisjonide liikmed. Alaliste toimkondade ja komisjonide liigete wolitused kestawad ühe aasta, ajutiste ülesande lõpetamiseni, kuid mitte üle ühe aasta. XI. Rewisjoni-ko misjon. § 41. Seltsi tegewuse rewideerimiseks malid aasta peakoosolek rewisjoni-komisjoni üheks aastaks. Rewideerimist peab toimetama wähemalt kord aastas. § 42. Rewisjoni-komisjoni walitakse wähemalt kolm liiget ja kaks kandidaati, kuid mitte seltsi teenijaid ega juhatusliikmeid ja nende kandidaate. 12 § 43. a) b) c) d) e) Rennsjoni komisjoni ülesandeks on: seltsi kassas olewate rahasummade ja wäärtpaberite ülelugemine ja wõrdlemine raamatüte ja dokumentidega; seltsi warade ülelugemine ja wõrdlemine raamatutega; liigete poolt juhatuse wastu tõstetud kae­ buste läbiwaatamine ja peakoosolekule esitamine; selle järgi walwamine, et juhatus kodu­ korda ja peakoosoleku otsust täidaks; aasta-aruande ja eelarwe läbiwaatamine ja wõrdlemine raamatutega, kui ka kõige seltsi tegewuse kontrolleerimine. § 44. Asjaajamises ja arwepidamises leiduwate puuduste kohta teeb rewisjoni-komisjon juha­ tusele sellekohased märkused. On korratused seltsis suured wõi leidub asjaajamises kuritarwitusi, ja ei astu juhatus nende kõrwaldamiseks wiibimata samme, siis nõuab rewisjoni-komisjon põhikirja § 31 järgi peakoosoleku kokkukutsu­ mist. Ei täida juhatus rewisjoni-komisjoni nõudmist ühe kuu jooksul, siis kutsub rewisjonikomisjon omal algatusel peakoosoleku kokku. § 45. Kaebusi rewisjoui-komisjoni peale tuleb esitada peakoosolekule komisjoni enese kaudu, kes need järgmisele peakoosolekule ühes oma seletustega ette kannab. 13 XII. Seltsi Legewuse lõpetamine. § 46. Seltsi tegewus lõpetakse: a) peakoosoleku otsuse põhjal; b) kui seltsi liigete arw alla 7 lauged; c) kui selts tunnistatakse maksujõuetuks. § 47. Juhatus on kohustatud wiibimata pea­ koosolekut kokku kutsuma, kui ilmsiks tuleb seisukord, mis annab põhjust päewakorrale wõtta seltsi tegewuse lõpetamise küsimust. Peakoos­ olek otsustab, kas lõpetada seltsi tegewus wõi kõrwaldada asjaolud, mis likwideerimise küsi­ muse põhjuseks. § 48. Kui seltsi likwideeritakse § 46 punktide a ja b põhjal, siis toimetab seda kas juhatus wõi peakoosoleku poolt selleks walitud mitte wähem kui kolmeliikmeline likwideerimise ko­ misjon. Peakoosoleku otsusest teatatakse registreerimisasutusele ja kuulutakse ajalehes ja „Niigi Teatajas". § 49. Likwidaatorid alluwad üldse samadele mää­ rustele ja nad kannawad wastutnst seltsile teh­ tud kahjude eest samadel alustel, mis maksawad juhatusliigete kohta. Samuti kuulub nende tegewus rewisjonikomisjoni kontrolli alla. 14 § 50. Likwidaatorid kutsuwad kokku kirjalik­ kude teatelehtede ja kuulutuste kaudu seltsi wõlausaldajad (hrebitoore), muretsewad maksuabinõusi nende nõudmiste rahuldamiseks, müüwad seltsi warandust ja sõlmiwad lepinguid kolmaudate isikutega. § 51. Kui pärast kõigi seltsi wõlgade tasumist warandust üle jääb, siis jaotakse see liikmete omawahel, ehk antakse üldkasulikuks otstarbeks hariduslisele alale. § 52. Pärast likwidatsiooni lõppu seawad likwi­ daatorid kokku oma tegewuse aruande ja esitawad selle ühes rewisjoni-komisjoni otsusega peakoosolekule kinuitamiseks. Pärast aruande kinnitamist teatawad nad sellest registreerimis-asutusele ja wastawatele lii­ tude keskasutustele ning annawad seltsi raamatud ja dokumendid registreerimisasutusse hoiule. § 53. Juhtumisel, mis selles põhikirjas ei ole ettenähtud, talitab selts wastawalt makswatele seadustele ja määrustele. Allkirjad. 15 Kohtu- ja siseministri 10. aprillil 1930 a. otsusel on Mustajõe Hariduse seltsi põhikirja muudatus ühingute, seltside ja nende liitude registrisse W. P. R. nr. 18S all sisse kantud. Tempelmaksust roaba. Registreerun, toim, nr. 31 1920 a. Tallinnas, 12. aprillil 1930 a. (Allkiri) Kohtu- ja siseministeeriumi administratiiwosakonna Registreerimise asjade juhataja aj. k. t. ¥ H. Laane trükk, Pärnus, 1930. a.
	A 11.589	tekstituvastus (ocr)										VaataMeie kandvamad ideed EESKAVA Tallinn, 1930 Eestim...Meie kandvamad ideed EESKAVA Tallinn, 1930 Eestimaa Trükikoja Aktsia Selts Kultuur-sotsiaalne ühing ..Radikaal" Eessõna. Kultuur-sotsiaalne Ühing „Radikaal“ on asu­ nud radikaal-demokraatliku ilmavaate levitami­ sele. Kuna viimaste aastate jooksul on meie kultuurilises kui ka majandus-sotsiaalses elus suurt tagasikiskuvat meeleolu märgata — mil­ leks on ühinenud politiliste parem- ja keskera­ kondade mõtete kandjad ja võimu teostajad — siis on meie arvates viimane aeg päästa radi­ kaalne kultuurpolitiline mõtlemisviis teda ähvar­ davast kadumisest. Siia mõtteilma kuuluvad kodanikud ei ole palju aastaid omale enam leid­ nud kohta, kuhu liituda, jäädes erapooletuks või ühinedes olude sunnil mõne olemasoleva äär­ mise erakonnaga. Kahe äärmuse tugevnemine paremalt ja pahemalt poolt ei ole aga riikliselt mitte soovitavH * t Kuna Eesti Vabariigi alguses radikaalne ollus kaldus tööerakonna ja sotsialistide rida­ desse, leides siin oma kultuurilise ja sotsiaal­ sete paleuste väljendamist — siis ei olnud ka tarvidust mõne teise organisatsiooni järele. Et aga tööerakond juba hulk aastaid on ikka enam ja enam kaldunud paremale poole oma nõud­ miste, tegeliku selgrootu olupolitika ja taktika tõttu, siis on ta laiades rahvahulkades poole­ hoiu ja — mis veel halvem, — usu ja lugu­ pidamise enda vastu kaotanud. Teiselt poolt pole suutnud ka rahuldada sotsialistlik erakond ja mõtteilm laialisi rahvahulke. 3 Kuritarvituste ja korruptsiooni olemasolu, mis alati suurkodanlust paljastanud tema välja­ kurnamise püüetes, peab leidma radikaalselt mõtlevais, pahempoolsetes kodanikkudes au­ sate ja julgete kodanikkude rühma, kes võitlevad väärnähtustega. Meie kandvamad ideed ühelt poolt ja, tei­ seks, eeskava, mis on nähtud esialgse ka­ vandina, võivad aluseks olla esialgu laie­ maks organiseerimistööks — näidates, mida meie soovime. Kui oleme omavahel kokku lep­ pinud ja jõudu kogunud, võime asuda raske­ mate ja reaalsete ülesannete juure. Algatajad. 4 Meie kandvamad ideed. Põhikirja 1. punkti kohaselt on meie sihiks edendada radikaal-demokraatlikku ilmavaadet. Praeguse ühiskonna arendamise aluseks ei saa olla liberaalsuse põhimõtted, mis lubavad asja­ del areneda omapead („laissez faire, laisser passer”), vaid riik peab segama end samm-sammult ikka enam üksikute inimeste ja rühmituste tegevuse vahele, korraldades vahekordi mitte üksi enam, : niivõrd admin,istra tiiv-politiliselt, kui ka üksikasjaliselt majanduslikkude hu­ vide alal. . Palgavõitlus, elukallidus ja turuhinnad, kõikide ühiskonna rühmituste heaolek, hari­ dus, kool j. n. e. peavad lahendatama mitte ainult riigi vahelesegamisel või abil, vaid ka riiklikul algatusel. See on seda enam tarvilik, et praegusel ajal majandusliste organisatsioo­ nide võim end samm-sammult ikka tugevamini politilises elus maksma paneb, ühistunne, solidarism kui looduse loomulik seadus olgu juhti­ vaks põhimõtteks. Radikaalsed sotsiaal-seadused, majandus-demokraatia, nõrgema kaitse, isikuvabadus, vaesemate rahvakihtide majan­ dusliku, kultuurilise ja õigusliku seisukorra kiire parandamine j. n. e. on alad, kus igal kodanikul õigus on nõuda, et riik korraldavalt vahele astuks sotsiaalse õigluse maksmapane­ miseks ja algataks uusi korraldusi. Riik oma­ 5 korda on kohustatud seda tegema. Sel­ lega asume m a j a n d u s p o 1 i t i 1 i s e 11 riikliku sotsialismi ja s oli dar ismi alusel. Kuid individuaalne areng ja algatus eriti ühiskondiistes huvides peab samuti leidma sihikindlat tunnustamist. Tunnistades arengu vormidena praeguse seltskonna korra aluseid, nagu eraomandus, perekond, isikuvabadus j. n. e., loeme aga siiski tarviliseks ettevÕtta järk-järgult ja julgelt; muu­ datusi ja täiendusi Eesti maksvas demokraatli­ kus korras. Selle juures on esimeseks ja peami­ seks sihiks hävitada igasugused kuritarvitused (korruptsioon) ja kurnamine, mis praegu käi­ mas ja ikka rohkem hoogu võtab majanduslik­ kude ringkondade, väljamaa kapitali ja majan­ duslikult tugevamate suurpõllumeeste poolt, millele parempoolsed valitsused kui ka Eesti omad vanemad tegelased seni truult kaasa on aidanud. Sarnast seisukorda põhjalikult muut­ vad uuendused tulevad viia läbi kohe, mitte aga revolutsiooniga, mis kutsub välja terrori ja diktatuuri, vaid evolutsioonilisel teel. Sellega asume tegelikkudes võitlusviisides eestkätt evolutsiooni ja demokraat i a alusel. Pooldades põhimõtteliselt eraomandust, sar­ nases mastaabis, mis ekspluateerimist ei või­ malda, on meie eriline ülesanne tõsta v ä i k s e t e eraomani k k u d e a r vu, selleks ülesharides uudismaid ja kaotades viimase või­ maluseni suurtalud ning süurmaapidamised, milleks tuleb maksma panna riigi ostu-eesõigus, söötismaade ja laokilolevate talude harimisele võtmine, lasteta isikute pärandusõiguse muut­ mine j. n. e. Tööstuses tuleb majandus-demokraat i a kaudu kaotada palgatöö väljakurnamise 6 kujul või otstarbel, nagu kadus kord orja­ pidamine ja pärisorjus. Selleks tuleb töö­ listele (võimaldada osavõtt tööstuse juhtimi­ sest, osasaamine kasudest ja ettevõtte osani­ kuks saamine. Ühtlasi tuleb edendada töölisteprodutseerijate ühisettevõtteid (töökodasid). Samuti tuleb käsitöö ja väiketööstuse aladel pöörata suuremat tähelpanu nende toetamisele ja arendamisele. Et hoida ära laiaulatuslikku väljakurnamist mõnede üksikute poolt, tulevad võtta need ettevõtted, mis eriti ainete produtsee­ rimisel laiemate hulkade teenistuses ja mis oma iseloomu poolest selleks sündsad, riigi või oma­ valitsuste kätte, nagu seda on praegu post, telegraaf-telefon, raudteed, põlevkivitööstus j. n. e. Sellega pooldame täiel määral võimalikke kõm­ mu n a 1 i s e e r i m i s e ja riigis t a m i s e püüdeid. Majanduselus, eriti aga tööstuses, tuleb üldsuse huvides maksma panna võimali­ kult pea ratsionaliseerimine. Asudes ühistunde — solidarismi — alusel, ei saa meie pooldada klassivõitluse põhi­ mõtet täiel määral, vähemalt mitte selle üldistamist seltskondliku korra, ajaloo ^edene­ mise, kooli pedagoogika ja kõikide elunähtuste korraldamise ja seletamise ainukese alusena. Ainult tööstuse töölisklass kuuluks enam-vähem kindla klassi mõiste alla, keda ettevõtjadkurnaj a d tõesti võivad välja kurnata. Kuhu klassi täpselt kuuluvad aga vabaharitlased, ametnikud, käsitöölised, talunikud, õpe­ tajad, ajakirjanikud jne. jne., keda kokku on vähemalt 2/3 Eesti rahvast? Mitte vihavaenu Õhutamine üksikute rahva rühmituste vahel, millised on kujunenud ühis­ konnas aegade jooksul töö-jaotuse tõttu, ei ole meie siht, vaid ühistunde, solidarismi kasvatamine rahva kui ühispere liikmete ja 7 rühmade vahel. Praegu väga, laialdaselt ettetulev suurte rahvakihtide, eriti töölisklassi ja teenijate väljakurnamine mõnede tuhandete või isegi sadade isikute poolt peab kaotatama radi­ kaalsete reformide teel sotsiaalse õig­ luse ja väikeeraomanduse kaudu, võimalikult riiklikul algatusel. Selle juures olgu alati püüdmiseks, et kõrge­ andelise väärtusega kodanikud eriti silmas pee­ taks, kuulugu nad kuhu klassi tahes. Väikerahva liikmetena pooldame meie rah­ vuslikku omapära ja rahvuskul­ tuuri edendamist, lugedes rahvuse aluseks igale kultuurile. See rahvuslus ei pea aga muutuma šovinismiks, vaid rahvaste koos­ töö Rahvasteliidus — Pan-Euroopas ja igal muul kujul olgu meie ülimaks sihiks. Sa­ muti püüame sõjavägede kaotamist Rahvaste­ liidu abil. Meie lõppsiht. Meie sihiks on tulevikus maksma panna riigikorda ja rahvaste ühiselu, kus üksiku isiku või rühmade väljakurna­ mine teiste poolt oleks kaotatud. Iga t ö ö j õ u 1 i n e inimene peab elatama end ainult oma töövaevas t. Meie oleme julgete, radikaalsete ja alaliste uuenduste pooldajad eksploateerimis vaba ühiskonna poole, kus valit­ seks tõsine demokraatia. Taktika. Asudes radikaal-demokraatlikul alusel, nõu­ des julgeid ja kaugele ulatavaid uuendusi, kuulume meie politiliselt ilmavaatelt pahem­ poolsesse tiiba. Tegelikus politikas eeskätt tuleb kaasa tunda neile, kes meile pahemalt poolt lähedal seisavad, ja tuleb ühiselt algatada ja toetada endi eesmärkidele vastavaid seadusi. Eestis kuni viimase ajani kestnud parem­ poolsuse kõva surve, mis tegelikult kaitstud ja teostatud parempoolsete valitsuste kaudu (mõni üksik kord välja arvatud), nõuab sotsi­ aalse elu korraldamisel kõigi radikaalide poolt kindlat tahet kuuluda suurkodanluse vastas­ rinda. Kuna radikaalsel ilmavaatel puuduvad senini väljakujunenud kihid, tuleb meil tegelikus töös pidada kinni äärmise järjekindlusega program­ mist. „P r o g r a m m kõige peal t,” olgu meie juhtlauseks! Ainult sel teel osutame endist ilmavaatelist koondist ja kasvatame usku poolehoidvates massides meie nõudmiste reaal­ susse. Selgrootu tuulelipu olup o li­ ti k a (või n. n. „riiklik” parempoolne politika) ei kujuta endast ülimat politilist tarkust, vaid ainult jõuetut järelandmist parempoolsusele! Kõige hiilgavamalt on tõen­ danud prantsuse radikaal-sotsialistide (mis alusel meiegi seisame) hiilgav minevik ja praegune tugevus, milliseid tagajärgi anna-b sirgejooneline programmist kinnipidamine ja vänkumata võitlus ülesseatud sihtide eest. Kuna Prantsusmaal on radikaalid kõige suurem partei 9 juba mitukümmend aastat, on Soomes, Eestis ja Saksamaal radikaalsemate parteide poolehoid järk-järgult vähenenud kuni hääbumiseni (Sak­ samaal) ja seda just painduva ja liig parem­ poolse politika tõttu. Järjekindlus programmis on radikaalsuse suurim voorus ja edu pant! Eesti praeguse politilise elu seisukohast tu­ leb püüda kõigi pahempoolsete riiklikkude olluste ühinemist, sest vastasel korral jääb pahempool­ sus, olles killustatud, kauemaks ajaks ilma te­ geliku mõjuta. Seepärast olgu meie siht püüda koostööd eesti riikliste pahempoolsete vooludega, katsudes luua pahempoolset blokki ning koaleerudes tarbekorral nendega ühiste sihtide taotlemiseks. Ei tohita aga kergel käel moodustada parempoolsete või keskerakondade koalitsiooni pahempoolset tiiba! See võib tulla kõne alla ainult rahvast või riiki ähvardavatel mo­ mentidel (näit. 1. detsember) kuni olukorra la­ hendamiseni. Lahkuminekud teiste politiliste ilmavaadetega. Lahkuminekud parema poolega: 1) Radikaalsed ja julged reformid; riigis­ tamise algatused. 2) Halastamatu võitlus korruptsiooni vastu. 3) Võitlus diktatuuri vastu. 4) Võitlus presidendi instituudi sissesead­ mise vastu. 5) Võitlus väljakurnamise vastu. 6) Sihikindel väikeeraomanduse toetamine. 7) Majandus-demökraatia. 10 Lahkuminekud sotsialistidega: 1) Laiem eraomanduse põhimõttelik tunnis­ tamine ja väikeeraomanduse tekitamine (ka vabrikutöölistele). 2) Klassivõitluse äärmuste mitte poolda­ mine. Mitte klassivaenu Õhutamine, vaid töötavate rahvakihtide eluõiguste kaitsmine. 8) Rahvusliku kultuuri ja rahvusluse tun­ nustamine. 4) Võitlus pahempoolse diktatuuri vastu. Lahkuminekud tööerakonnaga: Tööerakond oma asutamise ja esimestel Vabariigi aastail oli täiesti radikaalse programmi ja taktikaga erakond, kuid viimased 7—8 aas­ tat on ta püsivalt ajanud parempoolset selgrootut olupolitikat, mis rahva­ masse igal järgneval valimisel temast eemale tõuganud. Äärmine sirge joone puudus ja järel andmine paremale poolele tegelikus politikas on talle annud tuulelipu tak­ tika ja parempoolse ilme. Lahkuminekud seisa­ vad sellega peale muu tegelikus tööerakonna parempoolses politikas ja parem­ poolses taktikas. 11 Kavand. Meie eeskava. I. Riigikorraldus. 1) üldiselt : Põhiseaduse kui raamsea­ duse kaitsmine ja põhiseaduse täitmise nõud­ mine. 2) Seadusandlik võim: Riigikogu liikmete arv jäägu endiseks. Riigikogu kui rahva tahte avaldaja kaitsmine. Riigikogu töö ratsionaliseerimine kodukorra muutmise kaudu. Riigikogu liikmete majanduslikkude suhete avaldamine avalikkusele. Maksva valimisviisi täiendamine nii, et saaks kergemini isikuvalimisele kaasa aidata. 8) Täidesaatev võim: Valitsus­ aparaat: Valitsuse stabiliseerimine prae­ guse põhiseaduse piirides. Valitsuse aparaadi ratsionaliseerimine majandusliku kokkuhoiu sihiga. Pidulikkude vastuvÕtmiste arvu vähen­ damine ja lihtsustamine. Halastamata võitlus korruptsiooni vastu. Ametnikkude arusaamatu rikkus, suured sissetulekud, ulejõu elamine j.n.e. tulevad selgitada. Välisp oli tika: Välispolitiliste suhete kindlustamine. Koostöö Rahvasteliiduga. Võit­ lus suurkapitali mõjuvõimuga Rahvasteliidus. Pan-Euroopa toetamine. Sõprus- ja toetus­ lepingute sõlmimisel või revideerimisel tuleb ettevaatust ja tagasihoidlikkust ülesnäidata nende riikidega, kus võimul fašistlik vool või diktatuur. Välisesinduste reorganiseerimine otstarbekohasuse ja odavuse mõttes. Riigikaitse: Riigikaitse summade vä­ hendamine miinimumini. Järk-järguline kaitse­ väe teenistusaja lühendamine ja alalise sõjaväe kaotamine Rahvasteliidu kaasabil. Kaitseliit olgu ilma ülearuste riikliste kuludeta, võimali­ kult kõigist seltskonna kihtidest koosnev era­ pooletu ja seltskondlik organisatsioon. Kaitse­ seisukorra seaduse otstarbekohasuse arutusele võtmine. Omavalitsus: Vald omavalitsuse üksu­ sena eimesele kohale. Maavalitsused tulevad vähendada ja lihtsustada viimse võimaluseni. 4) Kohus ja politsei võim: Kohtu asjaajamise kiirustamine ja lihtsustamine. Ko­ hus rohkem kättesaadavaks. Isiku vabadust ei või piirata ilma kohtuotsuseta üle 48 tunni. Riigikohus jäägu Tartu. Isiku süüdimõistmine momentidel, mis põhj enevad ainult politsei agentuurandmeil, ei ole lubatav. Ühtegi säärast tõendust kohtus mitte lubada, mille päritolu jääb kohtule saladuseks. Üld- ja politilised kuriteod tulevad viia sõjaväekohtu alt kodanlise kohtu alla. Sõjakohtu alla jääksid vaid ainult distsiplinaar ja ametalalised kuriteod. IL Majandusprobleemid. 1) Põllumajandus. Väikemaapidamise kaitse (keskmiselt 10 ha. põllumaad). Karjapidamise igakülgne kaitse. Suurtalude arvu vähendamine. Söötismaade viibimata ha­ rimisele võtmine. Maasoovijate registreerimine. Põllumajanduskoolide ja vastavate täiendus­ koolide võrk algkooli lõpetajaile. Põllumajan­ duslikkude laenude muutmine pikaajalisteks. JuurelÕiked liig väikestele väikemaapidamistele. 13 Riiklik ostu eesõigus talude müümisel maksma panna. Kokkuhoidlik ja metsa juuresoetav metsapolitika. Riiklik otsekohene abi väikemaa pidajaile ja popsidele. Maade kokkuostu ja spe­ kuleerimist takistada. Maa nende kätte, kes ise harivad — ainult teatavad õigluse seisukohast nähtud erandid väljaarvatud. 2) Tööstus, Eesti tööstuse juhtimine Eesti loomulikkude eeltingimuste piiridesse. Väiketööstuse arendamine. Produtseerimise abi­ nõude moderniseerimine ja produktiivsuse tõst­ mine (ratsionaliseerimine). Põllumaj anduslikkude ja teiste kodumaa saaduste ümbertöötamine omal maal ja valmisprodukti eksporteerimine tooresprodukti asemel. Tööstuse monopoli alal tuleb tunnistada ainult riiklikku monopoli. Riiklikuks monopoliks eestkätt tööstused, mis selleks oma iseloomult sobivad, eriti aga ettevõtted, mis pro­ dutseerivad toredus- ja maitseaineid (tubakatööstus, õlletööstus). Ettevõtted, mis laiema kodanikkude ringkonna teenistuses, ei tohi olla üksikute eraettevõtjate — ei oma ega välismaa­ laste ekspluateerida ja peavad olema samuti riigi või omavalitsuste käes, nagu seda on raud­ teed, post, telegraaf, telefon, põlevkivitööstus, trammiliinid jne., näiteks Narva kose ja teiste vee j õudude kasutamine, kõik regulaarsed ühendusevahendid nagu omnibusliinid, jne. Ajast mahajäänud ja kurnavad ettevõtted tulevad pi­ dada tugeva järelvalve all ja võimalikult likvi­ deerida. Truste ja muid selliseid kapitalistlikke koondisi tuleb eitada. 3) Kaubandus: Väliskaubanduse eden­ damine ja kõikide võimalustega kaasaaitamine välisturgude leidmisele. Algatus ja kaasabi kau­ bandusliku informatsiooni korraldamiseks. Energiline valveolek soodsate kaubalepingute sõlmimiseks, seal hulgas ka Nõukogude Venega. 14 Teatud aladel — -liiäkasu ja sahkerdamise ärahoidmiseks — riikliku kaubandus-monopoli sisseseadmine. 4) Laevandus. Laevandusele tuleb panna suurt rõhku kui kaubandust edendavale tegurile, kuid laevanduse krediteerimisel tuleb pidada silmas meie laevastiku reaalse arenemise võimalusi ja püsivat tululikust. Võimalikul kor­ ral riikliku sisevete ja rannasõidu laevaliinide sisseseadmine. Sadamad jäägu riigi kätte. 5) Kalandus. Kalanduse arendamine ja kalasaadustele välisturu soetamine. Rannarahva ühistegevuse edendamine kalasaagi tulusamaks paigutamiseks, konserveerimiseks ja turule saatmiseks. Riigi ja omavalitsuste abi kalaturu korraldamiseks. 6) Käsitöö. Käsitöö ja väiketööstuse riiklik soodustamine. Otstarbekohased elu- ja töökohad käsitöölistele. Ühised käsitöökojad. Ehituslaenud või korterid käsitöölistele. Käsi­ tööliste ühistegevuse õhutamine. Käsitöö ise­ seisev esituskoda. 7) Ü h i s t e g e v u s. ühistegelise kultuuri ja oskuse tõstmine. Ühistegevuse laiendamine ka igasugustele valmistuse ja tööaladele. Töö­ ühingute ellukutsumine. Eratööstuses töölise osasaamine ettevõtte puhaskasust ja tema osa­ nikuks muutmine. Tööliste osavõtt tööstuse juhtimisest, ühistegevuse parteilise killunemise takistamine riigivõimu abil. 8) Krediidi p o 1 i t i k a. Riigikassa ei tohi olla pank. Riiklikkude laenuasutuste tege­ vuse sfäär tuleb kindlalt piiritleda. Laenusid tuleb juhtida äärmise kokkuhoiu ja ettevaatu­ sega ainult aladele, kus laen tulus riiklikust seisukohast. Laenud peavad olema täielikult 15 kindlustatud. Iga-aastased võlgade mahakirjutamised riigi rahade arvelt tulevad kaotada ja kui neid tehakse, siis teha teatavaks erinimekirjade läbi. Avaldamisel tuleb teatavaks teha ka kõik suuremad majanduslikud tehingud, lae­ nude saajad riigi rahadest j. n. e. Pankade koon­ damine läbi viia. 9) Maksud, tollid ja aktsiisid. Maksusüsteemi lihtsustamine. Karmide abi­ nõude tarvitusele võtmine kõikide ettevõtete, asutuste ja isikute tulude kindlaksmääramiseks ja võitlemine tulumaksust kõrvalepõiklemise vastu. Kaudsed maksud juhtida ainetele, mida tarvitavad jõukamad klassid. Tollide korraldu­ ses tuleb silmas pidada omamaa tööstuse kait­ set, millel tulevikku ja mis elujõuline. Suur­ tööstuse tolli kaitset, mille elujõud välisturgudes, tuleb eitada. Vallaliste maks. Lasterikaste perekondade suurem maksusoodustus. 10) Teede ja liikle mi spolitika. Maanteede võrgu arendamine ja • eelistamine raudteedele edaspidises teedepolitikas. Omnibusliinid riigi kätte. Liikumise soodustamine süda­ linnade ja aedlinnade vahel. III. Sotsiaal- ja haridusprobleem i d. 1) Töötavate kihtide sotsiaalkaitse : Sotsiaal-kaitset tuleb laiendada tööstustöölistelt ka kõikidele muudele tööaladele. 44-tunnilise töönädala ülemmäära maksmapanek töö produktiivsuse tõstmisega käsikäes. Kõi­ kide palgaliste kindlustus haiguste, õnnetuste, vanaduse, invaliidsuse ja töötaoleku vastu. Kõi­ gile palgalistele perioodiline puhkus. Põllutöö­ 16 liste kaitse üldistel alustel vastavalt põllutöö iseäraldustele. Palga alammäärad ja ülemmää­ rad peavad olema kindlaksmääratud vastavate vahekohtu otsustega, mis omavad seaduse jõu. Tööstuskohtud töötülide lahendamiseks. Riik peab olema eeskujuks oma ettevõtetes tervis­ hoiu, hariduslikul jne. aladel. Ametiühisusliku liikumise õhutamine väljaspool parteilist võit­ lust tööliste majanduslikkude ja sotsiaalkaitse probleemide lahendamiseks. Ametiühisuste abi sotsiaalkaitse seaduste elluviimisel. Ametiühi­ suste liikmete soodustamine. Ametiühsiuste or­ ganiseerimine ametalaliselt territoriaalsetesse üksustesse, kui see võimalik. Sotsiaalkaitse sea­ duste täitmise järelvalve võrku tuleb suuren­ dada ja täiendada, kaasa tõmmates ka ameti­ ühisuste esindajaid, et seadused ei jääks ainult paberile. Tööstusõpilaste kaitse ja õpetamine tuleb reguleerida seadusandlikul teel eriseadu­ sega. Kollektiivlepingute maksmapanek. 2) Kõrte riküsimus. Ehituslaenud 2toaliste korterite ehitamiseks. Ehitusseadus. Korteriseadus. Aedlinnad. 8) Sotsiaalne hoolitsemine. Hulgalised väärnähtused hoolekandes tulevad kõr­ valdada. Hoolekande asutuste juhtijateks asja­ tundjad isikud. Tuleb elustada erahoolekannet. Hoolekannet sõjainvaliidide eest tuleb ühtlus­ tada ja süvendada, ühtlustada ja kohandada mitmekesiseid ja osalt ülejÕukäivaid pen­ sione ja pension juhtida neile, kel puuduvad muud eluülespidamise võimalused või kellel sel­ leks erilised teened. Osalt liig dekoratiivne ja deklaratsioonne hoolek. seadus kohandada tege­ likule elule. Igasugune seltsk. paralleeltöö koos­ tada. Hoolekande tegelaste ettevalmistus. Lastekaitse eraldada ja luua suuremate lin­ nade ning maavalitsuste juures lastekaitse eri­ 17 harud. Erilist tähelepanu tuleb pöörda vallas­ emale, neid kaitstes liialdatud kallaletungide eest. Vallaslapse seisukord tuleb kindlustada. Exeptio plurium kaotada. Norra seadustik val­ lasemade kohta maksma panna. Lapsel õigus pärida, nime valida. Riik peab rohkem äratama aukartust ema vastu. Lastekaitse alal erilist tähelepanu pöörata ärahoidvale hoolitsemisele (mängumurud, klubid, ringid, töökojad, toitlusja õppepunktid, suvekoloniid, lastepeod, võistlu­ sed, raamatukogud, lugemistoad, lastekodud jne.). Rahva loomulikku juurekasvu tuleb eden­ dada tervete lasterikaste perekondade ees­ õigustamisega teenistuse-, korteri- ja maasaamisel jne. Rahvatervislisi seadusi tuleb järk­ järgult katsuda maksma panna. Kõik haridus­ ministeeriumi, ^sotsiaalministeeriumi ja kohtuministeeriumi korraldusel töötavad lasteasutised koondada haridusministeeriumi alla. Ala­ ealiste kohtupidamine lihtsustada ja muuta kin­ niseks. Võimaldada osa võtta kohtukäigust ka lastekaitsel ja pedagoogidel. Otsuste tegemisel anda kohtule suur otsuste valiku ja painduvuse võimalus. Tarvitada ohtralt tingimusi karis­ tust ja võimaldada kohtunikul otsuste täitmise edasilükkamist. 4) Haridusala. Ühtluskooli kaitsmine, ülikool demokraatlikumaks. Üksikute teadus­ alade populariseerimine. Andekaile kodanikkele tuleb võimaldada haridus keskkoolis ja ülikoo­ lis maksuta. Vabakuulajatele suurem ligipääs loenguile. Üliõpilastelt tuleb nõuda tööaastaid, hinnates seltskondlikku tööd. Üliõpilaste oma­ elu korraldamisele suuremat tähelepanu, pro­ fessorite koosseisus mõjuvamaid ja kodumaad armastavamaid isikuid. Eesti keel ja meel üli­ koolis maksma. Keskkoolide korraldamist tuleb jatkata ja asuda nende süvendamisele uue­ 18 mate kasvatuslikkude nõuete kohaselt. Kõike keskkoole ei tule koondada linnadesse. Maakeskkoolidesse eeskätt tuleb määrata kaalukaid ja väljapaistvaid koolijuhte. Tuleb panna rohkem rõhku kodumaa omapärasusele, ühistundele, sot­ siaalküsimustele, praktilistele oskustele, tõuter­ vishoiule, sanitaarteadmistele, hõimutööle ja rahvastevahelisele ühistööle. Tuleb kasvatada armastust kodukoha vastu. Õpilaste isetegevu­ sele tuleb anda suuremaid võimalusi. Keskkool peab olema rohkem ettevalmistav kool elule. Tuleb asutada kõrgem tehnikakool. õpilaste senist keelupoiiitikat tuleb revidee­ rida (teatri, kino, pidude jne. keeld) ja raken­ dada neid seda enam positiivsele isetegevusele. Õpilaste kehalisele kasvatusele enam rõhku panna. Algkool peab jääma ühtluskooli esime­ seks astmeks, õpilasi tuleb kasvatada lihtsusele, ligemisearmastusiele, kokkuhoiule, tööarmastu­ sele, ümbruskonna sotsiaalpahede vastu võitlu­ sele. Vaeste laste varustamine .Õppevahendite ja varustusega. Õpetajate ettevalmis­ tust kohandada meie riiklikule omapärale (põllumajandus, küla). Koolinõunikkude insti­ tuut tuleb reformeerida ja koolilt liigne amet­ likkuse ilme kaotada. Koolima j ad tulevad viimase võimalu­ seni kasutada üldsuse huvides, milleks neid tu­ leb ehitada nii, et nad kõlbaksid ulualust andma vabahariduslikule tegevusele ja noorsootööle. Oskus- ja täienduskoolide võrku tu­ leb laiendada, ja igasugu kutsehariduse saamist kergendada, luues eritüübilised kutse- ja oskuskoolid. Tuleb võimaldada täiskasvanute süste­ maatilist edasiharimist kõigis kooli astmeis. Konservatooriumite juures tuleb aren­ dada rahvuslik-populaarmuusikat. Vabaha19 r i d u s t ö ö 1 e tuleb osutada suuremat tähele­ panu. Rahvaülikoolide võrku tuleb arendada. Lõbustusmaks tuleb kohalikkudele hariduslistele organisatsioonidele kultuuriliste esinemiste jai pidude pealt kaotada. Tuleb toetada vasta­ vaid noorsoo omaettevõtteid väljaspool kooli (klubid, ringid, noorsoo organisatsioonid), kui need ei tegutse aktiivse politika mõjukonnas. Linnades tuleb ■juhtida vabaharidustööd ka kehvema kihi (tööliste) ettevõtetele (teatrid, kursused, rahvaülikoolid, õhtukoolid jne.). Kultuurkapitali tuleb reformeerida. Tema juhtimisest kõrvaldada poliitilised mõjud. Kapitali suurendamiseks tuleb leida sissetule­ kuid ja kapitali juhatuses kohte anda ka hari­ dus- ja noorsookoondistele. IV. Mitmesugused ülesanded. 1) Usk ja kirik. Usk on kodaniku era­ asi. Vabade usuühingute vaba enesemäära­ mise õigus. 2) Naisküsimu s. Naine vabastada mehe eestkostmise alt.
	A 11.638	tekstituvastus (ocr)										Vaata Kiidjärwe Hariduse Selts „KALJU“ põhikiri ... Kiidjärwe Hariduse Selts „KALJU“ põhikiri - T. Seltsi eesmärk. § 1. Kiidjärwe Hariduse Seltsi sihiks on Eesti üldise hariduslise tasapinna tõstmiseks abinõusid otsida, haritud jõu­ dusid koguda; sporti, laulu ja muusikat edendada ja elustada. IL Tegewuswahendid. § 2. Oma eesmärgile jõudmiseks korraldab selts kul­ tuurilisi õppe- ja huwireise, loenguid, kursusi ja kõneõhtuid. a) Asutab raamatukogu ja lugemistubasid annab wälja oma kirjandust. b) Selts awab rahwaaedasid, spordi- ja liuwäljasid. c) Seltsil on oma laulu- ja muusikakvor — korral­ dab awolikke kontserte, piduõhtuid, uäokatte-pidUsid, perekonna-õhtuid, näitemüiike ja loteriisid. e) Kasutab kõi i muid seaduse poolt lubatud wõimalikke siin nimetamata tegewusmahendeid. IIL Tegevuspiirkond, juhatuse asukoht, õigused ja waralised abinõud. § 3. Kiidjärwe Hariduse selts „Kalju" tegewuspiirkonnas on Eesti Wabariik. § 4, Seltsi juhatuse asukohaks on Kiidjärwe. § 5. Kiidjärwe Hariduse Selts „Kaljul" on kõik juriidilise isiku õigused : ta wõib omandada, pantida ja wöõrandada wallas- ja kinniswara, teha seaduse poolt lubatuid lepinguid, wõtta oma pääle kohustuse ja kohtu ees nõuda ning kosta jne. § 6. Seltsil on oma nimetusega pitsat. 4 § 7. Seltsil on õigus oma ruumides alalist alkoholita einelauda pidada, piljardid ja muid ajawnte mänge korraldada. Märkus: Igasugu wõidumängud on keelatud. § 8. Seltsi sissetulekuallikaks on liikmemaksud; to^ tusrahad osutusilt ja eraisikutelt, kingitused, pärandused, tulud Seltsi warandusest ja ettewötteist nagu näitust st, pi­ dudest, korjandusist, näitemüü idest, loterii est ja kõigist teis­ test Eesti Wabarugi seadustes lubanud tegewusmoodudest. IV. Liikmed. § 9. Seltsi liikmeteks wõiwad olla kõik E. W. koda­ nikud 18 aasta manuselt alates, kellel see seaduse poolt kee­ latud ei ole. § 10 Liikmed maksawad liikmemaksu iga aasta pääkoosoleku poolt määratud suuruses. Märkus: Maksu aasta algus on 1. jaanuar. § 11. Liikmemaks peab esimese weerandaasta jooksul tasutud olema, wastasel korral loetakse liige seltsist wäljaastunuks. § 12. Wabatahtlikult ehk wäljaheidetud liikmel pole õigust liilme- ega sisseastumise-maksu tagasi nõuda. § 13. Seltsi huwidel ja Eesti dem. korra wastu töötawad liikmed heidab wälja pääkoosolek. §14. Auliikmeks wõib juhatuse ettepanekul Seltsi pääkoosolek walida isikuid, kellel erilised teened asutama seltsi elus ja haridustöös. Tegewliikmed wõtab wastu seltsi juhatus. § 15. V. Tegewuse juhtimine. § 16. Kiidjärwe Hariduse selts „Kalju" tegewust juhiwad liigete pääkoosolek, juhatus ja järelwalwe toimkond. 5 VI. Pääkoosolek. § 17. Pääkoosolekud on harilikud ja erakorralised. § 18. Harilikud pääkoosolekud kutsub kokku seltsi juhatus iga tegewusaasta algul. § 19. Tarbekorral on juhatusel, järelwalwe toim­ konnal ehk lõo/o liikmeil õigus juhatuse kaudu erakorralist pääkoosolekut kokku kutsuda. Märkus: Ci täida juhatus seda nõuet kahe nädala jooksul, wõiwad lnkmed ise pääkoosoleku kokku kutsuda. § 20. Pääkoosoleku ajast ja kohast Mes päewakorraga antakse liikmetele kaks nädalat enne koosolekut kuulu­ tuste kaudu teada § 21. Pääkoosolekut juhatab igakord walitud juhatus. § 22. Hääletuse wiisi määrab kindlaks pääkoosolek. § 23 Otsused tehakse liht häälteenamusega. § 24. Häälte tasakaalu puhul on koosoleku juhataja hääl otsustaw. § 25 Pääkoosoleku töökama: a) Aasta aruande ja eelarwe läbiwaatamine ja kinnitamine b) juhatuse liigete järelwalwe toimkonna ja muud walimised c) põhikirja muutmine d) liigete wäljaheitmine e) Sel si tegewuse lõpetamine f) liikumata waranduse omandamine ja wõõrandamine. g) muude seltsi elusse puutuwate küsimuste otsus­ tamine. § 26. Pääkoosolek on otsuswõimne kui wähemalt Vs liikmeid koos on, wäljaarwatud koosolekud, kus põhikirja muutmine ja seltsi tegewuse lõpetamine päewakorral mille otsustamiseks nõutakse, et Vs kõigist tegewliikmeist koos on. § 27 Jääb koosolek liikmete wühese arwu tõttu Pi­ damata, peetakse järgmine pääkoosolek nädal hiljem ära, mis liikmete arwu püüle waatamata otsuswõimne on. 6 Lvn. Juhatus. § 28. Seltsi juhib 7 liikmeline pääkoosoleku poolt ühe aasta peale walitud juhatus, kes enestest walib esimehe ja abi, kirjatoimetaja ning laekahoidja. Pääle selle kuulub juhatusse iga aasta pääkoosoleku poolt walitud sellsi warahoidja. § 29. Juhatuse koosolekud on otsuswõimsad, kui wähemalt 2/» liikmetest koos on, nende hulgas esimees wõi ta abi. Otsused tehakse liht häälteenamusega. § 30. Juhatuse ülesandeks on: a) Põhikirja § 2 tähendatud tegewuswahendite käsi­ tamine pääkoosoleku poolt antud juhtnööride järele b) aruannete, eelarwete ja tegewus^awade kokku­ seadmine ja pääkoosolekule kinnitamiseks esita­ mine c) pääkoosoleku otsuste täitmine b) seltsi edastamine, ka ametiasutustes ja kohtutes, e) Wõlakohustuste wäljaandmine ja laenude tege­ mine pääkoosoleku wolitusel; f) tegewliigete wastuwõtmine; g) pääkoosoleku kokkukutsumine ja selle koosoleku päewakorra kokkuseadmine; h) seltsi waranduse walitsimine; i) seltskonna informeerimine seltsi tegewusest koos­ olekute jne. kaudu. j) Jooksem asjaajamine. VIII. Järelwalwe toimkond. § 31. Aruannete ja eelarwete läbiwaatamiseks ja seltsi tegewuse rewideerimiseks walib pääkoosolek üheks aas­ taks wähemalt kolmeliikmelise järelwalwe toimkonna ühes kahe asemikuga. Liikmed jaotawad ise omawahel ametid. Rewt- deerimist toimitakse wähemalt kord aastas. Rewideerimise kohta esitab järelwalwe toimkond kirjaliku aruande pääkoosolekule. IX, Aruande kord. § 32. Juhatus seab iga aasta aruande Seltsi waranduse ja tegewuse üle kokku Kaks nädalat enne korralist pääkoosolekut pannakse aruanne seltsi ruumes tutwustamiieks wälja. Aruanne waadatakse järelwalwe to mkonna poolt läbi ja antakse tema otsusega päükoosolekute kinnitamiseks. X. Seltsi tegewuse lõpetamine. § 33. Tegewuse lõpetamiseks walib pääkoosolek likwideerimistoimkonna, kes oma aruande esitab järgmise Pätikoosolekule. Aruande kinnitamisest peale loetakse seltsi tegewus lõpetatuks. § 34. Seltsi warandus läheb tegewuse lõpetamise puhul wiimase pääkoosoleku otsusel hariduse edendamiseks Eestis. Kiidjärwe Hariduse Selts „Kalju" asutajad liikmed: August Hernits. Joh. Etti. A. Mollok. 1926 a. mai kuu 22. päewal, Tartu-Wõru Rahukogu registree­ rimise osakond waatas läbi Kiidjärwe Rahwaselts „Kalju" põhikirja ja nime muutmise registreerimise asja. Otsustas: Kiidjärwe Hari- dttse Lelts „Kaliu ja selle uus Põhikiri, kui „Kiidjärwe Rahwaselts Kahu luuridiline järeltulija seltside, ühisuste ja nende liitude rcaistrisse kanoa. Kiidjärwe Rahwaselts „Kalju" juriidiline järeltulija; Kndiärwe Hariduse Selts „Kalju", ning uus põhikiri on Seltside re­ gistrisse kantud 26. mail 1926 a. J6 768 all. Tempelmaks 60 mrk ja kantseleimaks 25 mrk. on tasutud. Käesolew põhikiri on TortuWõru Rahukogu poolt wälja antud August Hernits'ele. Tartus, 11. juunil 1926 a. M 613-V—1920 a. Rahukogu esimehe as. (allkiri) Abisekretär (allkiri) i Hermann'! trükik. trükk, Tartus 1926 a. M (u>)
	A 11.641	tekstituvastus (ocr)										VaataKuressaare Eesti Seltsi Põhikiri. Kuresaar...Kuressaare Eesti Seltsi Põhikiri. Kuresaares, 1926. /■ ii-GMr Kuresaare Eesti Seltsi Põhikiri y- vo&i Kuresaares, 1926 a. ..Saaremaa Kirjastus-Ühisuse" trükk. ENSV U Es. n Kreetzweldl vi» Kirjandusmuuseumi 9lpT-o Tallinna-Äaapsalu Rahukogu poolt 10. mait 19?4. aastal ja scltsido ja ühin­ gute registrisse Na 227 all usse kantud. Rah tkogu akt Na 321—20 Seltsi siht. § 1 Kuresaare Eesti Seltsi siht on teadust, kir­ jandust ja kunsti, iseäranis näitekunsti ja muu­ sikat edendada, kehalise terwise eest hoolt kanda ja oma liikmetele priitundidel lõbusat ajawiidet pakkuda. Selrsi tegewuspiir on Kuresaare linn ja Saare maakond. TegewuS § 2. Oma ülesande täitmiseks on Setlsile luba­ tud raamatuid, ajakirju, noote j. n. e. kirjas­ tada ja laiali laotada; raamatukogusid, lugemistube, nüitelawasid, muusika- ja laulukoore, muu­ seume, kinosid j. il e asutada, teaduslisi ning kirjanduslisi õhtuid ja koosolekuid pidada, teaduse ja kunsti ning teistel aladel mitmesuguseid kõne­ sid korraldada. Niisama ka kursusi, õhtukoole, rahwaülikoole j n. e asutada, kus üleüldistes kui ka eriteadustes, laulus, muusikas ja näite­ kunstis õpetust antakse. Selts wõib kõiksugu seid pidusid, nagu laulu- ja rahwapidusid, näitemüükisid, loteriisid, näitemängu-, muusika- ja 'sport-etendusi, naokattepidusid jne. toime panna. Selts muretseb spordi, nagu ratta- ja paadisõidu, maadlemise, turuimise, mitmesuguste mängude, jalutuskäikude, lõbusõitude ja ringreisude eest. Selts astub ja toetab ka teisi ettewõtteid, niis tema sihtidega kokku küiwad. Märkus: 1 Selts wõib pidada einelauda alko­ holiga wöi ilma, peakoosoleku otsuse järele. 2. Seltsis on kõiksugused mängud lubatud, peale nende, mis rngiwalitsuse poolt seltsimajas keelatut». Õigused. § 3Seltsil on juriidilise isiku õigused, onia pit­ sat ja lipp. WaraLised abinõud. § 4. Waranduslist jõudu saab Selts liikmemak­ sudest, kingitustest, pärandustest, korjandustest, näitemüükidest, ettelugerpistest, kontsertidest, pidu­ dest, näitemängudest ja reistest Seltsi ettewõtetest Märkus: Näitemüükide, loteriide, korjanduste j n. e korralda,niseks, millede kohta erimäärused wäljaantud, muretseb Selts igakord wastawatclt ametiwöimudelr sellekohase loa. Liikmed. 8 5. Selti liikmeks wöirvad saada kõik isikud, kellele see üleüldiste riigiseaduste ehk määruste järele keelatud ei ole. Seltsil oti : a) pürisliikmed, 0) tegewliikmed, d) toetajad liikmed, e) auliikmed ja g) eluaegsed liikmed. § 6. Seltsi liikmeks astumise ja auliikmeks walimise korra määrab peakoosolek. § 7. Liikmemaksu suuruse ja maksutähtajad mää­ rab peakoosolek. Seltsist lahkumine. § 8. Peale liikmemaksu maksmata jätmise müü ratud tähtajaks loetakse seltsiliige Seltsist wüljaastuuuks. Muul Põhjusel wõib seltsiliikme pea­ koosolek 2/3 häälte enamusega wülja heita. Haruseltsid. ' §n. Kui Seltsi tegewuspiirkonnas, wäljaspool Kuresaart, wähemalt 10 isikut jooui awaldawad Seltsi haruseltsi asutada, siis wöiwad nad Seltsi juhatuse nõusolekul seda teha. 8 10. Haruseltsi liikmete peakoosolek walib igal aastal haruseltsi juhatuse ja selle liikmete kan­ didaadid. Juhatuse liikmete armu määrab haru- seltsi peakoosolek iga aasta peale kindlaks. Juha tüse läbi annab haruselts • peaseltsi juhatusele teada oma seltsi tegewuse kohta käiwad otsused. § 11. Haruseltside tegewus areneb iseseiswalt käes olewa põhikirja raamides, peale selle põhikirja muutmise õiguse (§ 19). Oma wõlgade ja ko­ hustuste eest wastutab haruselts iseseiswalt. Iga haruselts maksab peaseltsi kassasse igal aas tal ühe peaseltsi liikmemaksu üldiste kulude katteks § 1N varnsettsi asjades wõtab harnseltsi esitaja peaseltsi juhatuse koosolekutest otsustama hääle­ õigusega osa Ringid. §J3. Wähemalt wiis Seltsi liiget Wõiwad ühi­ nedes juhatuse nõusolekul asutada Lettsi niingisuguse tegewusharu toetamiseks ja arendamiseks sellekohase ringi,-nagu hariduse-, näitemängu-, muusika ja laulu, spordi-, loodusarmastajate (turistide), kino jue. ringid. Igal ringil on oma juhatus ja ta ajab oma erialasse puutuwaid asju iseseiswalt, kuid Seltsi juhatuse nõusolekul. § U. Ringi asjus wõtab ringi esitaja Seltsi juha­ tusest otsustawa hääleõigusega osa; teistes asja­ des on tal nõuandew hääleõigus. Sport-Ringi kodukord. Kuresaare Eesti Seltsi põhikirja § 13 põh­ jal asutatud ja tegewust alustanud „ Kuresaare Eesti Seltsi Sport Ringi" tegewuse aluseks ja seltsiga ja selle juhatusega wahekorra kindlaks määramiseks kinnitatakse Seltsi juhatuse poolt järgmine kodukord: Ringi ülesanne. § 1. Sportringi ülesaune on lahendada kehalise arenemise ja kaswatamise waldkonda kuuluwaid küsimusi p tegelikult edendada kehalist kaswatamist. § 2. Oma sihtide saawutamiseks ön Sportringil kõik seltsi põhikirjas ettenähtud wõimalused, uagu: 1) organiseerida ja arendada kehalisi harjutusi igal sport-alal, wõimlemist, paadisyitu, jahipidamist, sportlist kalapüüki, mürgilaskmist, sõitusid jalgratastel, mototsiklettidel, automobiili­ del ja lennuriistadel; 2) asutada wöimlemisruumisid, harjutuse- ja mänguplatsisid ja aedu, liuwälju ja mägesid, supelmaju ja liikmete kogu­ mise ruumisid; 3) toime panna sportetendusi har­ jutuste ja mängudega, wõidusöitusid, wõistlusi auhindade ja muude ergutuste wüljaandmisega, maksulisi pidusid ja lõbuöhtuid; 4) ellu kutsuda wõimlemise, wehklemise, tantsu, aerutamise, pur­ jetamise, ujumise, ratsa, jalgratta ja õhusõidu kursusi ühes tunnistuse wäljaandmisega osawõtjatele; 5) awada kursusi sportharjutuste ja män- gube juhatajate ettewalmistamiseks; 6) toime panna kehalise kaswatamise küsimuste lahendamiseks näi­ tusi ja kõnesid; 7) wälja anda kehalise kaswata­ mise ja arendamise käsiraamatuid ja kirjatöid; 8) pidada liikmetele raamatukogusid ja einelaudu ja 9) awada sportasjade muuseume ja töökodasid. Ringi liikmed. § 3. Ringil on au- ja pärisliikmed. Ringi liikmeks wöiwad olla Kuresaare Eesti Seltsi liikmed. § 4. Pürisliikmeid wõtab wastu ringi juha­ tus kahe ringiliikme kirjalikul soowitusel. Hää­ letamisel tagasilükatud isikud wöiwad end aasta pärast uuesti liikme kandidaadiks üles anda. § 5. Auliikmed walib ringi pääkoosolek juhatuse ettepanekul. Äuliikmetel on pärisliikme õigused. Riugimaksudest on nad wabad. § 6. Ringi liikmemaksu suuruse ja maksu tähtajad määrab kindlaks ringi pääkoosolek. Ringist lahkumine. § 7. Liige, kes oma liikmemaksu pääkoosoleku poolt määratud tähtajaks ära ei ole maks­ nud, loetakse ringist wüljaastunuks. § 8. Üldiste aumõistete wastu eksimise, wiisakuseta tegude, wõi suurema kodukorrast üle­ astumise eest wõib ringi juhatus liikme ringist kuni lähema püükoosolekuni wälja heita, wäljaheitmise küsimuse lõpulikku otsustamist pääkoosotekule ette pannes. , Väljaheitmine otsustatakse nii juhatuses kui ka püäkoosolekul lihthäälteena­ musega. Hääletamine sünnib lahtiselt wõi ühe liikme nõudmisel kinniselt. Ringi õigused. § 9. Ringil on oma nimega pitsat, riiuta= ja mütsimärk, worm ning lipp. Mürkide worm ja lipu kawad esitatakse seltsi juhatuse poolt wastawatele walitsuswõiMndele kinnitamiseks ringi pääkoosoleku ettepanekul. § 10. Ringi liikmed wõiwad gruppee ruda üksikute sport alade järele ja omale wastawa ala juhatajad walida, kes sõnaõigusega ringi juhatuse koosolekutest osa wötta wõiwad. § 11. Ringil on õigus astuda teiste sportorganisatsioonide ja Liitude liikmeks. § 12. Ring tegutseb küesolewa kodukorra piirides iseseiswalt ilma juhatuse igakordse nõus­ oleku küsimata (põhikirja § 13). Küsimused, mis käesolewas kodukorras eriti ettenähtud ei ole, lahendatakse seltsi põhikirja alusel. Ringi waralised abinõud. § 13. Ringi warandus tekib liikmemaksudest, wabatahtlikkudest annetustest, asutatud son­ didest, wõistluste ja pidustuste sissetulekutest jne. § 14. Ringi warandus walitsetakse ringi orgaanide poolt küesolewa kodukorra alusel. Seltsi asutused ja fondid. § 15. Seltsi asutusi ja fondisid põhjendatakse, walitsetakse ja tarwitatakse seda mööda, kuidas seda asutajad ja peakoosoleku otsused ära määrawad. Juhatus § 16. Seltsi juhatus asub Kuresaare linnas. Peakoosolek walib igal, aastal liht häälteenamu­ sega wähemalt wiielnkmelise juhatuse ja selle liikmete kandidaadid. Juhatusliikmed jaotawad ära omawahel: esimehe, kassahoidja, kirjatoime­ taja, majaisa ja muud Seltsi juhatuse ametid. 2. Märkus: 1. b ei tst näite-koorijuhid ning rin* gide instruktorid on juhatuses nõuandwa häälevigu jega, otsustaw hääleõigus on neil wastawasse eri­ alasse puutuwate küsimuste otsustamise juures Näite- ja koolijuhid ning teised instruktorid kutsub ametisse kus wastaiv ring juhatuse nöusolelul ehk kui ringi ei ole — siis juhatus. § 17. Juhatus walitseb Seltsi ühise waranduse üle ja on igas asjas Seltsi asemik ja esitaja, ka kohtu ja adminstratiiw asutustes. Peakoos­ oleku- ja juhatuse otsused täidab esimees ehk tema abi, kui selleks muid isikuid määratud ei ole. Juhatuse tegewuse määrab ärg lähemalt Seltsi tegewusplaan ja kodukord, mis peakoosoleku poolt kinnitatud. Juhatus ou otsuswõimne, kui mähe- matt pooled liikmed koos mi, nende hulgas esimees, kassahoidja ehk kirjatoimetaja. Otsused tehakse liht häälte-enamusega. Häälte pooleks langemise korral jääb küsimus lahtiseks. Peakoosolek. § 18. Seltsi peakoosleknid peetakse wähemalt üks kord aastas. Peakoosolek walib omale igakord juhatuse . Peakoosoleku kutsub kokku Seltsi ju­ hatus. Erakorralise peakoosoleku wõib kokku kut­ suda peale juhatuse ka rewisjoui komisjon ehk wähemalt 10% Seltsi liikmetest. Peakoosolek kutsutakse kokku kirjalikult ehk kuulutuse läbi kohalikuis ajalehtis kõige hiljemalt 7 päewa enne koosolekut. Peakoosolek on orsuswõimne, kui wähemalt üks wiiendik Saare maawnnas elutsewaist seltsiliikmeist koos on. Kui tarwiline osa liikmeid ei ilmu, siis kutsutakse ühe nädala jooksul uus peakoosolek kokku, mis esimesele pea­ koosolekule ettepandud küsimused kokkutulnud liik­ mete arwu peale maatamata lõpulikult ära otsustab. Märkus: "peakoosolekud, millede päewakorras on: põhikirja muutmise-, Seltsi likwideerimise-, alko­ holi einelaua sisseseadmise-,liikumata waranduse oman­ damise, müümise ehk pantimise küsimused, kutsutakse kokku kirjalikkude kutsete läbi. § 19. Peakoosoleku wõirnupiiridesse käiwad: juha­ tuse ja rewisjoui komisjoni liikmete ning nende kandidaatide walimine, aruannete läbiwaatamine ja kinnitamine, Seltsi kodukorra, tegewusplaani ja aasta tulude kulude eelarwe kinnitamine, põhi­ kirja muutmine ja Seltsi ning tema asutuste lõpetamine. Küsimused, mis puutuwad Seltsi likwideerimisse, põhikirja muutmisse, liikmete wäljaheitmisesse, liikumata waranduse omanda­ misse, müümisse ehk pantimisse ja alkoholiga einelaua sisseseadmisse, otsustakse koosolijate häälteenamusega. Teiste küsimuste otsustamiseks nõutakse liht häälteenamust Peakoosoleku otsu­ sed tehakse lahtisel hääletamisel, kui liikmete poolt teistsugust hääletamist ei nõuta. Rewisjoni-komisjon. § 20 Rewisjonükomisjon rewideerib Seltsi kassat, raamatuid, liikmete nimekirpi ja üldse Seltsi tegewust ja asjaajamist uiug auuab Seltsi juha tusega ühel ajal wähemalt ükskord aastas selle üle peakoosolekule aru Rewisjonikomisjoni liik­ mete armu määrab .kindlaks peakoosolek, kuid mitte wühem, kui kolm ja nad walitakse ühe aasta peale. Remisjonikomisjon on otsuswõim^ ne, kui wähemalt kaks kolmandikku liikmeist koos on. Seltsi lõpetamine. § 21. Seltsi tegewuse lõpetamise korral walib peakoosolek likwideerimise komisjoni, milles peab olema wähemalt kolm liiget, nende hulgas üks rewisjoni-komisjoni liige. Likvideerimise komisjon peab oma töö lõpul ewiima kuue kuu jooksul tema walimispäewast arwates. Likvideerimisel üle­ jäänud warandused ja rahasummad määrab pea­ koosolek samasihilistele seltsidele Sekt i endine põhikiri. § 22. Seltsi eudine põhikiri, mis kinnitatud Tallinna Haapsalu Rahukogu poolt 10. mail 1920 a. ja kantud seltside ning ühingute regist­ risse nr. 227 all, kaotab käesolewa põhikirja maksmapanekuga oma makswuse. Kõikide Seltsi kohustuste ja wölgade eest, mis tekkinud endise põhikirja makswuse ajal, wastutab Selts ka käesolewa uue põhikirja maksmapaneku puhul edasi. Kodukord. Seltsi põhikirja § 19 alusel kwnitab peakoosolek järgmise seltsi kodukorra 1 1 Uute liikmete wastnwõtmine. . § 1. Seltsi päris-, tegew-, toetajaid- ja eluaegseid liikmeid wötab wastu seltsi juhatus, auliikmed walib peakoosolek. § 2. Liikmeksastuja nimi, aadress ja muud juhatuse poolt nõutawad teated kirjutatakse wastawasse raamatusse. Liikmeksastujalpeawad olema wähemalt kaks soolvitajat seltsi liikmete hulgast. Ühes awalduse audmisega maksab liikme kandi­ daat seltsi kassasse sisseastumisemaksu ja jooksma aasta liikmemaksu. Mittewastumõtmise korral makstakse raha tagasi. § 3 Igale awalduse andjale teatab ju­ hatus kirjalikult wastuwõtmisest ehk tagasilükka­ misest. Tagasilükkamise põhjuseid ei ole juhatus kohustatud awaldama. § 4. Isik, kelle soowiawalduse juhatus ta­ gasi lükkanud, ei wöi samal tegewusaastal uuesti soowiawaldusega esiueda. *§ 5. Juhatusel ou õigus tegewliikmeid sisseastumismaksust wabastada. § 6. Juhatusel ou õigus tegelasi kui ka teisik kellel seltsi ees suured teened ja seltsile ka­ sulikud on, liikmemaksust wabastada. Vabasta­ mise otsus tehakse üheks aastaks ja saab makswuse, kui rewisjoni komisjon otsusega nõus on. § 7. Eluaegsete liikmete wastuwõtmine sünnib juhatuse poolt harilikus korras, ainult otsus peab ühel häälel tehtama. Eluaegne liige maksab seltsi kassasse peakoasoleku poolt määra­ tud suuruses ühekordse maksu. § 8. Auliikmeks walimise ettepaneku teeb juhatus peakoosolekule. Auliikme kandidaat ei pruugi seltsi liige olla Auliige on liikmemaksust waba. § 9. Igale liikmele antakse aastane liikme­ kaart, mida edasi anda ei wõi Eluaegsetele ja auliikmetele antakse sellekohane tõendus kõigi juhatusliikmete allkirjadega. § 10. Peale tegewliikmete on seltsil n. n. tegelased. Tegelastel on seltsiliikmetega ühesugu­ sed õigused seltsimajas wiibimise suhtes. § 11 Tegelasi wötab wastu juhatus näi­ te-, koori, orkestrijuhi wõi teiste tegewusalade instruktorite ettepanekul. Tegelasele antakse wülja sellekohane tegelaskaart, millele kestwusaeg peale märgitud Tegelaskaardi edasiandmine ott keela­ tud Tegelasest lahkudes peab kaart tagasi anta­ ma Juhatusel on õigns igal ajal tegelas kaart tagasi nõuda. § 12. Tegelased seltsi kasuks mingisugu­ seid makse ei maksa. § 13. Juhatusel on õigus tegewliikmetele, tegelastele, toetajatele ja teistele liikmetele kui ka wõõrastele, kelledel seltsi wastu tänuwäärsed teenused, wastutulelik olla neile prii pääsetähti seltsi etendustele andes, kooswiibimisi korraldades ning muul wiisil meelelahutust pakkudes. Juhatuslükmetel on seltsi etendustele waba sissepääs. 2. Liikmemaksu maksmisest. § 14 Peakoosolek määrab kindlaks sisse­ astumise maksu, aastase liikmemaksu, eluaegse liikmemaksu, ja toetajate liikmete maksu alammää­ ra, samuti ka maksutähtajad. § 15. Kõik liikmed, kes liikmemaksust wabad wõi wabastatud ei ole, maksawad seltsi heaks igaaastast liikmemaksu. § 16. Igale liikmele annab juhatus ringkirjaliselt ehk kirjalikult posti-lihtkirjaga liikmemaksu suuruse ja maksmise tähtaja teada, pa­ ludes maksu ära maksta. Kes oma liikmemaksu tähtajaks wõi selle möödumisel ühe kuu jooksul peale kirja postile andmist ära ei ole maksnud, loetakse põhikirja alusel seltsist wäljaastunuks, pääle protokolleerimist juhatuse poolt. § 17. Kui seltsist § 16 alusel wäljaas­ tunuks loetud liige uuesti seltsi liikmeks astub, maksab ta hariliku sisseastumise maksu ja kui wäljaastumise aeg alla ühte aastat on, siis ka wölgujäänud liikmemaksu tagant järele ära. § 18. Wabatahtlikult seltsist lahkunud, pea­ koosoleku poolt wäljabeidetud ja juhatuse poolt ajutiselt wäljaheidetud liikmed oma seltsile makse­ tud maksusid tagasi ei saa. 3. Seltsimaja seesmine kord. § 19. Seltsimaja on awatud iga püew fe(l 9 hom. kuni kell 12 öösel. Etenduste ja pidu-päewadel määrab lõpu-aja juhatus. § 20. Seltsi liikmetel on seltsi ruumides wiibimine maksuta. Wõõrastele on seltsimajas wnbimine kell 9 hom. kuni kell 6 p. L maksuta, peale seda, s. o kell 6 öh. — 12 öösel wõiwad wõõrad seltsi ruumides wiibida ainult seltsiliikme poolt kaasatooduna ja maksawad seltsi kasuks iga korra eest peakoosoleku poolt kiudlaks määratud maksu. Nii wõõras kui ka soowitaja seltsiliige kirjutawad oma nimed wöõrasteraamarusse. Märkus: 1. Soowitaja seltsiliige on wastutaw oma kaasatoodud külalise ülespida­ mise ja wõlgade eest seltsimajas. 2. Joobnud isikutel on seltsimajas wii­ bimine keelatud. § 21. Juhatusel on õigus wõõrast kas ühekordselt ehk alaliselt wõõrastemaksust wabastada Alaliselt wabastatud wõõrastele antakse „ alalise wõõra" kaart. Wõõrastemaksust wabas­ tatud wõõrad kirjutawad oma nimed küll wõõrasteraamatusse, kuid ilma seltsiliikme soowituseta. § 22. Pidude, teaatri j. t. etendusõhtutel wõiwad seltsiruumides wiibida ainult wastawa etenduse päüsetähe omanikud, olgu püäsetäht ühe­ kordne ehk alaline, kino etenduse õhtutel ainult ooteajal, kui sea ussi kestel saali ei lasta. § 23. Korra järele seltsi ruumides wal.wab juhatus wõi tema poolt selleks määratud korrapidaja Korrapidajaks määrata wõib juha­ tus seltsi liiget tema nõusolekul. § 24. Kui juhatuse korrapidajat seltsi-, ruumides ei ole, ou einelauapidaja kohustatud korra järele walwama § 25. Korrapidaja kohuseks on peremehe­ liku hoolega üldise heakorra järele walwata Ta on juhatuse wolinik ning asemik ja talitab korra loomisel ning pidamisel oma parema äratundmise järele, kandes oma tegewuse eest wastutust. Kui korrapidaja ise ei jõua korda luua wõi ettetulnud wahejuhtumisi lahendada, on ta kohustatud politseiwõime appi paluma. Tantsuõhtul korrapidaja teatab muu seas publikule pidustuse lõpu, kino korrapidaja teatab mehaanikule etenduse alguse, walwab ekraani korralikkuse järele, wigadest mehaanikule sigualiieerides. Etenduste aegsete korrapidajate hooleks ou ka ruumide weutilaatorite awamine ja sulgumine. Peale muu on korrapidajate hooleks ka wöõrastelt wõõrastemaksu sisse nõudmine, mille einelauapidaja kätte edasi annab. § 26 Korrapidaja kirjutab korrapidajate raamatusse oma uime,. korrapidamise alguse ja lõpu aja ja kõik korrarikkumised ning wahejuhtumised, kui sarnaseid ette tuleb. Suuremate korrarikkumiste iile seab korrapidaja wastawa protokolli wöimalikult osawotjate ja tunnistajate allkirjadega kokku ja annab selle juhatusele edasi. § 27. Kõik seltsimajas wiibijad on kohus­ tatud end korralikult ja wiisakalt ülespidama ja korrapidaja märkusi ning korraldusi wastulvaidlemala täitma. Korrapidaja on kohustatud kor­ rarikkujaid, lürmitsejaid jne. seltsiruumidest körwaldama, tarbekorral politsei abi tarwitades. Märkus: Korrapidaja korraldustele peawad kõik alluma; kes neid õigeks ei pea. teatab sellest juhatusele. § 28. Korrapidajad alluwad majaisale, kes neid teatud ajaks seltsimaija wöi etendusele mää­ rab. Määratud korrapidaja peab tingimata oma kohale ilmuma. Kui ta seda teha ei saa, peab ta kas kedagi teist korrapidajate nimekirjas oli­ jat selle nõusolekul oma eest saatma ehk wiimasel juhusel oma puudumisest wõimalikult warem seltsi majaisale teatama. § 29. Kui korrapidaja ilma kedagi oma asemele saatmata ja majaisale teatamata puudub, peab ta seltsi heaks trahwi maksma, mille suu­ ruse korrapidajad ühes juhatusega ühiselt ette ära määrawad. § 30. Igale korrapidajale teadustatakse kirjalikult ta korrapidamise aeg. Korrapidajate nimekiri palmakse seltsi ruumis üles. § 31. Üldiste aumõistete mastu eksimised, wiisakuseta tegude wõi suurema kodukorrast ehk põhikirjast üleastumise eest wöib juhatus seltsiliikme teatud ajaks, kuid mitte kauemaks kui lü­ hema peakoosolekuni, seltsist wülja heita Jüüdawalt seltsist wäljaheitmise küsimuse esitab juha­ tus peakoosolekule. § 32. Liikmete wastuwõtmije kord, wõõraste seltsimajas wiibimise kord, korrapidajate kohustused ja õigused ja mängude tarwitamise kord peab juhatuse poolt seltsiruumidesse awalikult wälja pandud olema. Samuti peab seltsi ruu­ mides wäljapaudud olema seltsi liikmete nimekiri, milles üksikute liikmete ametid seltsis (näit: ju­ hatuse liige) kui ka kuuluwused ringidesse ära märgitud. 4. Mängud. § 33. Seltsis on kõiksugu mängud luba­ tud, wäljaarwatud hasart ehk seaduse poolt kee­ latud mängud. § 34. Iga mängija peab kohe alguses sellekohasesse mängude raamatusse ühes aja ära­ tähendamisega ennast sisse kirjutama; kui seda tehtud pole, on hiljem tulijatel, kuid ennem sissekirjutajatel õigus mängu omale saada. 8 35. Kui piljardi ja ping-pongi mängi­ mise ajal mängida soowi jäid on, siis kirjutawad ka need oma nimed mängude raamatusse. Sarna­ sel korral on müngijda kohustatud mängu lõpe- tarna mitte hiljem kui tunniajalise mängimisejärele, mil järgmised sissekirjutanud mängimise õiguse oiuamab sama pikaks ajaks, kui järjekor­ ras meel ootajaid on. Järjekorras sissekirjutanud kaotawad õiguse mängu omale saada, kui nad mängu lõpetamise korral puuduwad (seltsimajas ei wiibi). Märkus: Mängida soowijateks tun­ nistatakse neid, kes järjekorras mänguraama*. tusse sissekirjutanud. 8 36 Mängud annab wälja ja matab maStu, samuti rnõtab rnastu ka mängu tasu ju­ hatuse poolt määratud isik. § 37 Mängude lühema tarmitamise korra, aja, tasu sa m. tingimused töötab juhatus mülja ja paneb need seltsimaija üles. 5. Seltsi juhatus. § 38. Juhatus rnalitseb seltsi rnarandust, juhib seltsi tegernust, ajab seltsi asju, palkab seltsile tarrnilisi ametnikke ja teenijaid, ja täidab peakoosoleku otsust kui ka seltsi põhikirjaga ning küesolema kodukorraga tema pealepandud kohustusi. 39. Seltsi tegemufe juhtimises on juhatus ülemaks rnöimuks, kelle määruste ja kinnitamise alla kuulub teatri, kontsertide, kino ja teiste seltsi ettemõtcte majandusline ja kunstiline tegernus. § 40. Üksikute seltsi tegevusharude, näit, teatri, muusika jne. juhtimiseks palkab juhatus eelarwes ettenähtud piirides tarwilikud jõud, kes täide saadawad juhatuse otsused, mis seltsi majanduslises ja kunstlises tegewuses tarwilikud ja mille teostamiseks neid wolitatud. § 41. Juhatuse koosolekuid peetakse tarwiduse järele. Tegewuse hooajal on koosolekud wähemalt kaks korda kuus. Märkus: Juhatuse koosolekud kutsub kokku ja juhatab esimees ebk tema abi Kui neist kumbagi kohal ei ole, läheb algatus kassahoidja, ja edasi sekretääri peale üle, kes kohustatud on koosoleku kokku kutsuma, kuna koosolijad juhatusliikmed siis enda keskelt juhataja waliwad. § 42. Juhatuse koosolekust peab kõigile Kurejaares wiibiwatele juhatuseliikmetele teatama. Kellel wõimalik koosolekust osa wõtta ei ole, peab sellest kokkukutsujate ühes puudumise põh­ jusega teatama. Juhatus otsustab, kas puudu­ mine on mõjuwatel põhjustel wöi mitte. Liige, kes mitte-mõjuwatel põhjustel kolm korda järgi­ mööda puudunud, wõib juhatuse otsusel juhatu­ sest wäljaarwatud saada. § 43. Juhatusest ajutiselt ehk jüüdawalt lahkunud ehk wäljaarwatud liikme asemele kut­ sutakse kandidaat. § 44. Juhatuse koosolekute üle peetakse protokoll, mis koosolekust osawõtnud juhatusliikmete poolt järgmisel koosolekul alla kirjutatakse. § 45. Seltsi juhatuse ametlik kirjawahetus sünnib esimehe, tema abi ehk wastawa juha- ruskonna juhataja ja kirjatoimetaja ehk selleks määratud ametniku allkirjaga. Rahaliste bofu-mentibele, aruannetele jne. kirjutab ka kassahoidja alla. Sekretariaadi kirjawahetus sünnib sekretääri ehk tema abi, kino kirjawahetus — wastawa juhataja allkirjaga. §- 46. Juhatuse ülesanded ja regewus jaguneb ükstkasjaliselt järgmistesse juhatuskondadesse, niida üksikud juhatusliikmed juhiwad: 1) majapidamine, 2) haridus, 3) teater ja muu­ sika, 4) kino ja 5) kassa. § 47. Kui juhatus wiieliikmeline on, siis jnhatawad seltsi esimees ja sekretäür ka mingi­ sugust juhatuskonda, wäljaarwatud kassa. Kui juhatuses rohkem liikmeid on, jüäwad need juhatuskondade juhatajarele abilisteks, kui peakoosolek neile uusi ametid ei ole annud. 6 Juhatusliikmete ülesanded. § 48. Esimees esitab seltsi, walwab lildse seltsi töö ja asjaajamise järele, lihtlustab üksikute juhatusliikmete tööd, kutsub kokku juha­ tuse koosolekud ja juhatab neid. Esimees hoo­ litseb peakoosoleku poolt kinnitatud tegemuskawa täitmise eest, walwab selle täitmise järele ja annab peakoosolekule juhatuse tegewuse üle aru. Esimees wõtab seltsi juhatusele adressee­ ritud kirjad wastu ja teeb korraldusi kirjawahe- ‘ tüse täitmiseks. Esimehe käes on seltsi pitser ja originaalpõhikiri. Markus: Muud seltsi dokumendid, nagu maja ja muu waranduse üle, hoitakse alal seltsimajas kindlas kohas. § 49. S ekretäär kirjutab juhatuse koosolekute protokollid, peab korras protokolli raamatu, peab seltsi kirjawahetust, hoiab korras kirjawahetuse kogu ja arhiiwi. Kirjawahetust täidab sekretäür üheskoos esimehega ehk wastawa juhatuskonna juhatajaga, peale kino kirjawahetuse, iseseiswalt teatab sekretäär, kellele waja, juhatuse otsused, saadab wälja kokkukutsed ja muud teadaanded. § 50. Seltsi majapidamist juhib maja­ isa. Ta hooleks on seltsi liikuwa ja liikumata waranduse walitsemine, korrashoid, kinnitamine, seltsi ruumide seesmine kord, mängud jne, samuti allub majaisale seltsi einelaud ja einelauapidaja. Majaisa walitseb seltsi ruumide kasutamise üle, määrab neid kokkuleppel wastawate juhata­ jatega seltsi oma tegewusawalduste jaoks ja üürib wõõrastele wälja juhatuse poolt müäratlld tasu eest. Majaisa hooleks on muretseda seltsimaja kütte, walgustuse, puhtuse, kogu seltsi waran­ duse korrasoleku jue. eest. Wäiksemad aga samuti ka kiire iseloomuga hädatarwilised parandus- ja kordaseadmisetööd maja- ja waranduse juures la­ seb majaisa omal algatusel ära teha, suuremate tööde üle teeb juhatusele ettepanekuid. Majaisa peab tema hoole ja walitsuse all olema seltsi waranduse üle nimekirja (inwentaari raamatu), täiendab seda jookswate sissekannetega waranduse juurdetuleku ja kahanemise üle ja teeb üks kord aastas ühes rewisjoni komisjoniga ehk selle esitajaga waranduse inwentuuri. Märkus: Teatri, koori, orkestri ja raamatukogu rriwaranvuse üle peawad maran* . duse nimekirju wastawad juhid ja raamatu­ koguhoidja, majaisa ja waslawa juhatuskonna juhataja juhtnööride järele ja järelroalmet. § 51. Haridus-, juhatuskonda kuuluwad seltsi lugemislaud, raamatukogu, raadiojaam, tea’ dusliste ning õpetlikkude loengute, kursuste, ette­ kannete jne., korraldamine'kui ka muud üldhari­ duslised tegewusawaldused seltsi põhikirja piirides. Juhataja hooleks on hoolitseda lugemislaua ja raamatukogu korralikkuse ja küttesaadawuse eest, muretseb uut kirjandust peakoosoleku poolt kinnitatud eelarwe piirides, tellib lugemislauale ajalehti ning ajakirju, seab kokku lugemislaua ja raamatukogu aruanded ja eelarwed jne. Juhataja hooleks on korraldada üldharidus­ likke loenguid ja kursusi, leida neile lektorid ja teha muid neisse puutuwaid korraldustöid. Juhatajale allub seltsi raadiojaam, kui see üles seatakse. Raadiojaama kasutamise korra töötab juhatus wälja. Loengute, kursuste ja m. ettekannete kor­ raldamise kinnitab juhatus, samuti kinnitab ju­ hatus lugemislauale tellitawate ajakirjade ja leh­ tede ja raamatukogusse ostetawate uute raama­ tute nimekirja. Juhataja walwab omale alluma eriwaranduse (nagu raamatukogu) nimekirja korralikult pidamise üle ja teeb tiks kord aastas ühes rewisjoni komisjoniga ehk selle esitajaga waranduse inwentuuri § 52. Teatri juhatuskonda kuulub seltsi teatri (näiteseltskonna), laulukoori ja orkestri tegewuse juhtimine ja jürelwalwe. Teatri tegewuskawa seab kokku juhataja ühes näitejuhiga, laitlukoori ja orkestri tegewus­ kawa ühes koori- ja orkestrijuhiga. Kokkusea­ tud tegewuskawa ja ettekannete nimestik esitatakse juhatusele läbiwaatamiseks ja kinnitamiseks. Juhataja hooleks on teatri, koori- ja orkestri etenduste ja ettekannete lähem korraldus ja lübiwiimiue (kuulutused), tutwustamine, eteudnste load jne. Ta seab ühes wastawate juh' tidega kokku ka segapidude ja perekonnaõhtute eeskawad. Märkus: Muude seltsi pidustuste, nagu näitemüükide, wäljasöitude. näokattepidude jne. korraldamise otsustab juhatus ja määrab korraldaja juhatusliikme. ä Teatri kui ka teiste etenduste ja pidude Päüsetähtede hinnad määrab juhatus kindlaks. Juhataja ühe.s wastawate juhtidega seab kokku teatri, laulukoori ja orkestri eelarwed ja tegewuse aruanded. Juhataja walwab, et teatri ja muu temale alluwa eriwaranduse nimekirjad saaks korralikult peetud ja ta teeb ükskord aastas ühes rewisjoni komisjoni ehk selle esitajaga omale alluwa warauduse inwentuuri. § 53. Kiuo juhataja hoolitseb kino eten­ duste eest. Ta walib ja tellib filmid juhatuse juhtnööride järele, määrab etendused, hoolitseb kuulutuste, reklaami, etendustel korrapidamise jne. eest. Walwab kino-teenijate tegewuse järele, peab kinosse puutuwat kirjawahetust, seab kokku eelarwe ja tegewuse aruande jne. Juhataja walwab ka, et kino suhtes kõik politseilised ja muud makswad sundmäätused täidetud oleks. Kino Püäsetähtede hinnad määrab juhatus kindlaks. § 54. Seltsi kassa üle walitseb kassahoid ja. Ta wõtab wastu rahasummad ja wastutab nende eest, peab sissetulekute ja wäljanrinekute üle arweid, seab kokku seltsi rahalise aruande jne. Kassahoidja korraldab seltsi maksuliste tegewusawalduste, nagu teatri ja kino etenduste, pidude, korjanduste jne. puhul piletite müüki, uende kontrolli jne. Kõik kassasse sissetulewad summad peawad pileti ehk kwiitungi kontsadega, saatekirjadega wõi kassahoidja memorandumitega tõendatud olema. Kassahoidja kannab summad kassapäewaraamatusse ja wastawatele eriarwetele. Sularaha wõib ta hoida oma käes kuni 10.000 margani, üle selle — pangas jookswal arwel. Wäljaminewad summad maksab kassahoidja wülja wastawate arwete ehk juhatuse otsuste järgi. Arwed peawad esimehe ehk selle juhatusliikme poolt, kelle algatusel ja korraldusel kulud tehtud, tõestatud olema. Awansse wõib kassahoidja wülja anda juhatuse otsuse järgi. Awanssid wõiwad wäljas olla ainult lühemat aega, nende kustutus peab sündima originaal-arwcte esitamisega. Awunssidest, mis üle ühe kuu kustutamata on, teatab, kassahoidja juhatusele. Kassahoidja hoolitseb tähtajaliste seltsi mak­ sude, nagu riigi, linna, pankade, kinnitusseltside, liitude ja muude sellesarnaste kohustuste õige ja. tähtajalise tasumise eest, samuti on ta hooleks aruannete kokkuseadmine nii aastase tegewuse kui üksikute ettewõtete, näit, korjanduste, loteriide, pidude jne. üle, kus see tarwilik on. Kassahoidja hooleks on tähtajaline liikme­ maksude sissekasseerimine ehk selleks korralduste tegemine, liikmekaartide wüljaandmine ja liikmete nimekirja pidamine. Ta esitab juhatusele nende liikmete nimekirja, kes tähtajaks liikmemaksu ära ei ole maksnud. Kassahoidja rahalise tegewuse juhtnööriks on peakoosoleku poolt kinuitatud seltsi eelarwe ja juhatuse otsused teatud assigneerimiste ja kredii­ tide awamise kohta. 7. PaakooSolek ja aruanded. § 55. Seltsi tegewuse aasta loetakse 1. maist 30. aprillini. § 56. Iga aasta hiljemalt 15. juuniks on juhatus kohustatud pääkoosoleku kokku kutsuma ja sellele möödunud tegewusaasta aruande ühes rewisjoni komisjoni otsusega esitama. Sellel vääkoosolekül wõetakse ette ka walimised põhikirja järele. § 57. Eelolewa tegewusaasta tegewuskawa ja eelarwe läbiwaatamiseks ja kinnitamiseks on juhatus kohustatud pääkoosoleku hiljemalt 1. augustiks kokku kutsuma. _ Märkus: Kui pääkoosolek kewadisel pääkoosoleku! muid juhtnööre ei ole annud, siis kasutab juhatus luwisel waheajal, f. o. 1. maist 1. augustini eelmise aasta eelarwet, summasid wöttes wastawalt ajale, s. o. 1/12 osa kuus. 8. Ringid ja haruseltsid. 8 58. Seltsi ringid töötawad ringide poolt kokkuseatud ja seltsi juhatuse poolt kinuitatud kodukorra põhjal. § 59. Seltsi haruseltside kohta käesolew kodukord maksew ei ole veale § 55, mis kõigi seltsi põhikirja alusel töötawate organisatsioonide kohta maksew on. 9. Kodukorra makswus. § 60. Käesolew kodukord hakkab maksma ta kinnitamisega pääkoosoleku poolt. Käesolewa kodukorra maksmahakkamisega kaotawad makswuse kõik waremalt pääkoosoleku poolt antud kodukorrad, juhtnöörid ja otsused, mis selle kodukorra määrustele wastu käiwad. Juhatutz § 15. Ringi juhatuse liikmete ja nende kandi­ daatide arwu määrab ringi pääkoosolek, kuid mitte alla 3, s. o. esimees, warahoidja ja sekrktäär. Juhatuse liikmed jagawad ametid omawahel. Juhatus walitakse liheks aastaks. § 16. Juhatus on otsuswõimne, kui poo­ led liikmed koos dil 3-liikmelise juhatuse juures on 2-he liikme koosolewine tarwilik ja sel puhul tehakse otsused ühel häälel. Häälte pooleks lange­ misel loetakse ettepanek tagasilükatuks. § 17. Juhatuse koosolekud kutsub kokku ning juhatab ringi esimees, tema äraolekul abi­ esimees wõi selle puudumisel warahoidja. § 18. Sekretüür toimetab ringi kirjawahetust, kirjutab juhatuse koosoleku protokollid ja peab liikmete nimekirjad. Äraolekul täidab tema kohuseid abisekretüür, kui see walitud on. § 19. Warahoidja (kui erilist laekahoidjat walitud ei ole) wötab kwiituugite wastu kõik ringile makjetawad rahasummad, peab kassaraa­ matud ja annab juhatuse poolt kinnitatud maksu­ käskude järele rahasummasid wülja. Äraolekul täidab tema kohuseid tema abi. § 20. Juhatuse wõimkouda kuuluwäd: 1) ringiasjade juhatamine ja korraldamine; 2) korra järele walwamine ringis, ringi kasutada olewate warauduste hoidmine ja kõigi rahasum­ made walitsemine; 3) pääkoosoleku kinuitamise alla käiwate juhatuskirjade ja reeglite kamade kokkuseadmine ja eelarwete ning aruannete esita­ mine pääkoosolekule ja seltsi juhatusele; 4) asu­ tustega ja isikutega läbikäimine, kus juriidilise isiku õigusi tarwis ei ole; õ) pääkoosolekute kokku­ kutsumine ja küsimuste esitamine; 6) liikmete wastuwõtmine ja 7) ringi teenijate palkamine ja lahtilaskmine. Märkus: SeUsi juhatusega peab ühendusi ja informeerib teda ringi tegewusega ringi esitaja (põhikirja § 15). Pääkoosolek. § 21. Ringi korraline aastakoosolek pee­ takse hiljemalt aasta kahe esimese kuu jooksul. Kokkukutsumine sünnib wäljasaadetawate kutsete wõi kuulutuste läbi kohalistes ajalehtedes kõige hiljemalt 7 päewa enne koosolekut. Erakorraline pääkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt kas onm algatusel, rewisjoni komisjoni wõi Vw osa ringiliikmete kirjalikul nõudmisel. § 22. Päükoosoleku awab ringi esimees wõi tema äraolekul abi, kes koosolekut juhatab kuni koosoleku juhataja ja kirjatoimetaja walimiseni peakoosoleku poolt. ■ § 23. Pääkoosolek on otsuswõimne, kui kokku on tulnud wühemalt V» Kuresaares wiibiwaid ringiliikmeid. Tarwilise liikmete armu puudumisel wõib sealsamas mitte warem kui xh tunni pärast sama päewakorraga otsustvõimse koosoleku ära pidada ilmunud liikmete armu peale waatamata, kui sellest koosoleku kutses tea­ tatud oli. § 24. Pääkoosoleku wõimkonda kuuluwad: 1) auliikmete wastuwõtmine juhatuse ettepanekul; 2) juhatuse liikmete walimine; 3) ringi esitaja walimine seltsi juhatuse juure (põhikirja •§ 14 ja kodukorra § 18 märkus); 4) liikmete ringist wäljaheitmise lõpulik otsustamiue; 5) eelarwete lübiwaatamine ja aruannete esitamine seltsi ju­ hatusele kinnitamiseks; 6) juhatuse ja pääkoos­ oleku enda poolt algatatud küsimuste otsustamiue ja 7) ringi tegewuse lõpetamine. § 25 Küsimused otsustatakse pääkoosolekul liht häälteenamusega; auliigete walimine, tege­ wuse lõpetamine ja ringi likwideerimine otsusta­ takse 2A ringi püükoosolekule ilmunud liigete häälteenamusega Rewisjoni komisjon. § 26 Ringi aastaaruande ja eelarwe lübiwaatamiseks walib püükoosolek rewisjoni komisjoni, mis 3 liikmest koos seisab ja 2 komisjoni liikme kanditaati. Komisjon wõib igal ajal ringi rahasummasid, warandust ja raama­ tuid koutrollida ja juhatuselt pääkoosoleku kokku­ kutsumist nõuda, kodukorras § 19 ettenähtud korras I Ningi likwideerimine. § 27. Ringi likwideerimine sünnib seltst põhikirjas § 21 ettenähtud korras, kusjuures pääkoosoleku all tuleb mõista ringi püäkoosolekut. Peale selle on ringi likwideerimise õigus ka seltsi juhatusel. § 28. Käesolew kodukord hakkab maksma peale wasLuwõtmist ringi pääkoosoleku poolt ja seltsi juhatuse kinyitamist. Seltsi juhatus jätab omale õiguse käesolewat kodukorda muuta ja tagasi wõtta. Wastuwõetud seltsi juha­ tuse koosolekul 3. mail 1925 a.
	A 11.643	tekstituvastus (ocr)										VaataPetseri Rahwahariduse Seltsi - põhikiri. I, ...Petseri Rahwahariduse Seltsi - põhikiri. I, Seltii üht. § 1. Seltsi sihi on Petseri maakonnas rahwa hariduste / rahwa wäimlist, kõlblist ja kehalist kaswatust edendada. Selle tannis asutab selts õpeasutusi, abirahasid, kursu­ seid, paneb toime ettelugemist, kirjanduslisi ja muusika­ lisi õhtuid, näitemängusid, asutab raamatukogusid, lllgemise lubasid, lasteaedusid, suwekoloniisid, paneb toime wäljasõitusid, annab wälja ja laotab laiali raamatuid, lendkirju iting ajakirju ja kutsub elule ning hoiab alal teisi -ettewõtteid, mis seltsi sihiga kokku käiwad ning tarwitab oma eesmärkide kättesaamiseks seaduse poolt lubatud abinõusi. Selts toetab teisi seltsisid ja asutusi, kellel temaga ühesugused sihid on. 11. Seltfi õigufed. § 2. Seltsil on juriidilise isiku õigused: ta wõib enesele liikumata ja liikuwat warandust omandada, müüa ja 2 pandiks panna, kapitaalisid asutada, lepinguid ja lae­ nust teha, kohustusi oma peale roõtta ja oma seadus­ likkude asemikkude kaudu kõikides kohtu-, Valitsuse-, ühis­ konna- ja teistes asutustes asju ajada. Seltsil on oma pitser pealkirjaga: „Petseri Rahwahariduse Selts." IIL Seltfi coarundusliled abinõud. § 3. Waranduslist jõudu saab selt s liikmemaksust, kingi­ tustest, pärandustest, korjandustest ja sissetulekutest, mis näitemüükide, loteriide, näitemängude, kontsertide, ettelugemiste ja pidude kaudu saadakse. IV. Seltfi liikmed. § 4. Seltsi liigeteks rvõiwad kõik need saada, kellel see üldiste riigi seaduste järele mitte keelatud pole. L õKes seltsi liikmeks astuda sooroib, annab seda eest­ seisusele teada, kes teda liikmete nimekirja üles paneb. Kui eestseisus mitte Võimalikuks ei arrva kedagi seltsi liikmeks roastu wõtta, siis tuleb wastuwõtmata jäänud kandidaat seltsi peakoosolekul hääletamise alla. § 6. Liikmemaksu suuruse määrab iga seltsi liige ise. Maksu alammäär on Z (kolm) marka, ülemmäär on 300 (kolmsada) marka aastas. Seltsi põlise liikme õigused saab, kes maksab 1000 (tuhat) marka ühekordselt. Liikmemaks makstakse seltsi kassasse esimese poolaasta z jooksul. Uued liikmed maksawad oma maksu sisseastu­ mise korral. Liige, kes kuue kuu jooksul oma liikme­ maksu ära ei ole maksnud, loetakse seltsist Väljaastu­ nuks. § 7. Peale selle, et seltsi liige liikmemaksu maksmata jät­ mise korral on sunnitud eemale jääma, wõib teda selt­ sist ka peakoosoleku poolt eestseisuse ettepanekul ehk kõige roähem lOo/o (kümme °/o) seltsi liigete nõudmisel wälja heita. Wäljaheitmine sünnib kinnise hääleta­ misega, kus juures kaks kolmandikku häältest otsuse teeb. V. Seltfi tegewuse roõimupiirid. n § 8. Seltsi eestseisus asub Petseri linnas. Seltsil on õigus ka teistes kohtades, oma tegewuse piirkonnas, haruseltsisid awada. Haruseltsid, kes Seltsi osad on, waliwad enesele eestseisuse selle põhikirja §§ 11, 12 ja 13 põhjal. Nende tegewuse piir on koht, kus nad asuwad. Nemad töötawad seltsi põhikirja põhjal ja annawad iga aasta oma tegewuse üle peaseltsile aru. Peakoosoleku loaga wõiwad aga ka onux eneste põhi­ kirjade järele tegewad olla. § 9. Niihästi selts, kui haruseltsid wõiwad üksikute seltsi ülesannete täitmiseks osakondasid asutada. Osakondade arwu ja tegewuse piiri määrab seltsi peakoosolek. Seltsi liikmed, kes seltsi ehk haruseltsi eestseisusele soowi on awaldanud osakondadesse astuda, waliwad esimehe ehk tema abilise juhatusel osakondade juhatajad, kelle arwu ja tegewuse' piirid osakonna liikmed äramäärawad. 4 Osakonna liigete üldine koosolek otsustab küsimused, mis osakonna tegewuse kohta käiwad, ja määrab ära, mis peale seltsi poolt osakonnale antud rahasummasid tarrvitada wõidakse. VI. Seltfi asjaajamine. § 10. Seltsi asju ajawad: a) eestseisus, b) nõukogu ja d) peakoosolek. VII. eestseisus. $ 11. Eestseisuse liigeteks on: esimees ja kõige rvähemalt üks abi, laekahoidja ja tema abi, kaks kirjatoimetajat ja teised liikmed, kelle armu ja kohused peakoosolek äramäärab. Kohuste ärajagamine üksteise wahel jäe­ takse eestseisuse liigete eneste hooleks. Peakoosoleku sa eestseisuse otsused saadab esimees wõi tema abi täide, kui selleks peakoosoleku poolt mitte teist isikut ei malita. Eestseisuse liikmed rvalib peakoosolek lihtsa häälteena­ musega kaheks aastaks. Esimese aasta lõpul lahkuwad liisu läbi eestseisusest pooled liikmed, järgmistel aastatel pooled wanaduse järele. Lahkunuid liikmeid wõib uuesti walida. § 12- Eestseisus walitseb seltsi waranduse üle ja on kõi­ gis asjus seltsi asemik. Peakoosoleku kokkukutsumiseni on eestseisusel kõik selle õigused, peale seltsi lõpetamise, liigete wüljaheitmise, liikumata waranduse omandamise, müümise ehk pantimise ja põhikirja muutmise õiguse. 5 § 13. Eestseisuse koosolek loetakse otsusewõimuliseks, kui üks kolmandik tema liigetest koos on, kelle hulgas üks esimeestest, laekahoidjatest ja kirjatoimetajatest peab olema. Otsused tehtakse siin lihtsa häälteenamusega. VIIL nõukogu. § 14. Seltsi eestseisus, haruseltside ja osakondade esimehed (igast ühest üks) asturoad seltsi nõukoguks kokku. Peale nimetatud liigete wõib nõukogu seltsi liigete seast omale roeel teisi liikmeid töötegemiseks abiks kutsuda. Nõu­ kogu kohused on: seltsi eestseisust haruseltside ja osakon­ dade tegelusega tutwustada, ettepanekud eestseisusele ja peakoosolekule wäljatöötada, haruseltsidkle ja osa­ kondadele nende tegewuser nõuga abiks olla ja seltsi tulude ja kulude eelarwet kokku seada. IX. Peakoosolek. § 15. Seltsi peakoosolek kutsutakse wähemalt 2 (kaks) korda aastas kokku. Peakoosolek rvalib enesele igakord koosoleku juhataja. Peakoosolekud kutsub kokku seltsi esimees, kas eestseisuse otsusel ehk esimehe ja kahe eestseisuseliikme ehk reroisjoni kommisjoni ehk 10% seltsiliigete nõudmisel. Peakoosoleku kokkukutsumist antakse wähemalt kolm päewa enne koosolekut kas sedelitega ehk ajalehes teada. Peakoosolek arwatakse otsuseroõimuliseks, kui Wähemalt 10% liigetest koos on. Kui peakoosolekut sellepärast ärapidada ei saa, et nõutaw arw liikmeid kokku pole tulnud, siis kutsutakse kahe 6 nädala pärast uus koosolek kokku, kes esimesele koos­ olekule ettepandud küsimused äraotsustab, sellepeale Vaa­ tamata, kui palju liikmeid koos on. Tähendus: Kui esimees kas eestseisuse ehk retuisjoni kommisjoni ehk harufeltü ehk !O°/o keitliiiigete nõud­ misel nädala jooksul peakoosolekut mitte kokku ei kuthi, riis roõiroad koosoleku nõudjad Kikud peakoos­ oleku ise kokkukutfuda. § 16. Peakoosolek walib eestseisuse- ja rewisjoni kommis­ joni liikmed, kinnitab seltsi ja haruseltside tegewuse eeskawa ja eelarwe, otsustab küsimused, mis liikumata roaranduse omandamise, müümise ehk pantimise kohta käiwad ja mis seltsiliigete wastuwõtmisse, wäljaheitmisse ja põhikirja muutmisse ning seltsi ja tema asu­ tuste lõpetamisse puutumad. Põhikirja muutmise, seltsi, haruseltside ning nende asutuste lõpetamise ja liigete Väljaheitmise küsimusi otsustakse kahe kolmandiku healte enamusega. Teiste küsimuste otsustamiseks on liht healteenamust tarwis, kus juures siis, kui hääli ühe­ palju on, asi mitteläbiläinuks armutakse. X. Recoisjoni kommisjon. 8-17. Rewisjoni kommisjon rewideerib laekat, raamatuid, liigete nimekirja, üleüldse seltsi eestseisuse tegewust ja annab oma rewideerimisest 2 korda aastas seltsi eest­ seisusega ühel ajal peakoosolekule aru. § 18. Kui seltsi lõpetamise korral peakoosolek teist selle­ kohast otsust ei tee, siis langewad seltsi kapitaalid ja — 1 — warandus kellegi teise weel tegewuses olewa Eesti asutuse ehk seltsi omanduseks, kellel Petseri Rahwahariduse Seltsiga ühelaadilised sihid on. D. Palgi. K. Piirisild. R. Pilt. Walter Normann. Rudolf Pruwli. G. Eiche. 2l. Liim. Tartu-Wõru Rahukogu, registreerimise osakond omal awalikul istumisel 1919 aasta detsembri kuu 6 päewal otsustas: 1) Petseri Rahwahariduse Seltsi seltside, ühisuste ja liitude registrisse kanda ja selle üle äramääratud korra järele kuulutada; 2) ühte põhikirja eksemplaari nööri ja kohtu pitseri all pealkirjaga registreerimise üle asutajatele nende woliniku W. Normanni läbi tagasi saata, tempelmaks ja kantselei poschliin sisse nõuda. Selle otsuse täitmiseks on Petseri Rahwa­ hariduse Selts seltside ja ühisuste registrisse Nr. 204 all sisse kantud. Tartus, 31. detfembril 1919 a. Rahukogu esimehe as.: (allkiri). Sekretär: (allkiri). (Pitler.) 5. Songi trükikoda, Wõrus.
	A 11.659	tekstituvastus (ocr)										VaataRIIGI RAUDTEE AMETNIKKUDE KULTUUR - HARIDUSLINE Ü...RIIGI RAUDTEE AMETNIKKUDE KULTUUR - HARIDUSLINE ÜHING „RAUDAM" Põhikiri A.-S „Ühiselu“ trükk, Tallinnas, flftH SUÜ . 12D H F'- 1 llrnunui ala. K[riant*usrnuuseuiT]j Arh»^a«maluk«>n.. X?S6 § 1. Riigi raudtee ametnikkude kultuur-hariduslise ühingu eesmärk on: a) liikmete hariduslikku järge tõsta, mis ots­ tarbel ta asutab raamatukogusid, laulu ja muusika koorisid, korraldab kursusi, õpereisisi, pidu õhtuid, kontserte, kooperatiwe, klubisi, teaduslikke, kirjanduslikke ja spordi­ ringist annab wälja häälekandjat. b) asutada omawahelist liikmetele abiandmist. § 2. Ühingu tegewuspiirkond on kogu Eesti Wabariigi raudteede ulatus. Tähendus: Kohapealsete osakondade asutamisel määratakse nende kodukord ühingu peakoosoleku poolt. § 3. Ühingul on juuriidilise isiku õigused; temal on pitsat pealkirjaga: Riigi Raudtee amet­ nikkude kultuur - haridusline ühing „RAUDAM“ § 4. Ühingu warandus kujuneb sisseastumise ja liikme maksuist, annetusist, abirahadest ja ettewõtete sissetulekuist. § 5. Ühingu tegewateks liikmeteks wõiwad olla kõik Riigi raudtee ametnikud. Toetajateks liikmeteks wõiwad olla isikud, kes ühingu ees­ märgile kaasa tunnewad ja iga aastast ainelist toetust teatawas suuruses maksawad. . Ühingu au­ liikmeteks wõiwad walitud saada isikud, kes 3 ühingu eesmärkide kättesaamiseks tuntawat aine­ list ehk muud toetust annud. Tähendus: Liikmeks ei wõi olla 16 a. wana, hääle­ õigust ei ole alla 18 a. wana. § 6. Liikmeteks wastuwõtmist otsustab ühin­ gu juhatus oma koosolekutel. § 7. Tegewliikmed ja toetajad maksawad iga aasta korralisel peakoosolekul määratud liikme maksu, mis peakoosolekul määratud tähtajast arwates kolme kuu jooksul ära tasutud peab saama. Liikmed, kes oma liikmemaksu määratud täht­ ajaks ära ei tasu, arwatakse ühingust wäljaastunuks. Tähendus: a) Liikmemaksu tasumata jätmise eest ühingust wäljaarwatud liikmeid, wõib uuesti wastuwõtta, kui maksmata jäänud liikmemaks saab kõik ära tasutud. b) Wabatahtlikult wäljaastunutele, kui ka wäljaheidetawatele liigetele liikme- ega sisseastumisemaksu tagasi ei makseta. § 8. Kõik liikmed on kohustatud ühingu põhikirjas ettenähtud määrusi, peakoosoleku ja juhatuse otsusi täitma ja ühingu tegewuse ede­ nemisele kaasa aitama. Ühingu liiget, kelle tegewus ühingu kasude ja huwide wastu käib ehk kelle liikmeks olemine soowitaw ei ole, wõib peakoos­ olek ühingust wälja heita. § 9. Ühingu asjaajamist juhiwad peakoosolek ja juhatus. § 10. Peakoosolekud on harilised ja erakorra­ lised, mis juures harilised koosolekud juhatuse poolt iga aasta algul kokkukutsutakse. Erakorra­ lised koosolekud kutsutakse kokku juhatuse poolt 4 oma algatusel ehk 10°/o liikmete, kui ka rewisjoni kommisjoni nõudmisel. § 11. Peakoosolek on otsusewõimuline, kui üks kolmandik ('ja) kohalolewaist liikmeist koos on, wäljaarwatud peakoosolek, kus põhikirja muut­ mine ja ühingu tegewuse lõpetamine päewakorral. Nende küsimuste otsustamiseks nõutakse 2ja koos­ oleku hääli, mis juures wähemalt pooled kõigist liikmetest osa wõtawad. § 12. Peakoosoleku ajast ja kohast ühes päewakorraga teatatakse liikmetele wähemalt nädal aega enne koosolekut. § 13. Jääb koosolek liikmete wähesusel pida­ mata, peetakse järgmine koosolek nädala jooksul ära, mis kokkutulnud liikmete arwu peale waatamata otsusewõimuline on. § 14. Peakoosolekul walitakse igakord juha­ taja, määratakse ära hääletuse wiis. Otsused tehtakse lihtsa häälteenamusega, wäljaarwatud juhtu­ mised, mis § 15. p. p. d, e, g, all ettenähtud. Häälte tasakaalu puhul on koosoleku juhataja hääl otsustaw. § 15. Peakoosoleku tööks on: a) aastaaruande ja eelarwe kinnitamine, c) juhatuse, rewisjoni kommisjoni ja muud walimised, d) põhikirja muutmine, e) liikmete wäljaheitmine, g) ühingu tegewuse lõpetamine, h) liikumata waranduse omandamine ja wõõrandamine ja muude ühingusse puutuwate küsimuste otsustamine. 5 § 16. Peakoosoleku protokollile kirjutawad alla koosoleku juhataja, kirjatoimetaja ja kolm koosoleku poolt selleks walitud liiget. § 17. Ühingu jookswat asjaajamist toimetab wähemalt wiie - liikmeline, peakoosoleku poolt häälteenamusega ühe aasta peale walitud juhatus, kes endi seast walib esimehe ja kirjatoimetaja abidega ja laekahoidja (kui juhatuses rohkem, kui 5 liiget, siis jääwad teised ametita). Juhatuse asupaik on Tallinnas. § 18. Juhatus on ühingu täidesaatew wõim, kelle ülesandeks on: a) Uute liikmete wastuwõtmine, c) ühingu jookswate majandusliste ja rahaliste asjade ajamine ja peakoosoleku otsuste täidewiimine, d) ühingu tegewuse ja waranduste üle aasta aruande ning eelarwe kokkuseadmine, e) peakoosolekute kokkukutsumine, g) ühingu asjaajamine asutuste ja kohtuga. § 19. Juhatuse koosolekud on järjekindlad; otsusewõimulised, kui 3js juhatuse liikmetest koos on; otsused tehakse lihtsa häälteenamusega. Tähendus: Häälte tasakaalu puhul on koosoleku juhataja hääl otsustaw. § 20. Rewisjoni kommisjon walitakse pea­ koosoleku poolt häälteenamusega ühe aasta peale ja seisab koos kolmest liikmest. Tema toimetab ühingu asjaajamise, waranduse ja aruande rewideerimist, waatab läbi juhatuse liikmete peale tõstetud kaebused ja kannab neid peakoosolekul ette. 6 § 21. Juhatuse poolt kokkuseatud aastaaru­ anne ja eelarwed pannakse ühingu ruumes kaks nädalat enne peakoosolekut wälja. Peakoosolekule kinnitamiseks pannakse aruanne ette ühes rewisjoni kommisjoni arwamisega. § 22. Ühingu lõpetamisel, kui ühingu kohus­ tused tasutud, läheb ühingu warandus peakoos­ oleku poolt määratud asutusele. Ühingu likwideerimist toimetab peakoosoleku poolt selleks walitud wiie liikmeline likwideerimise kommisjon, kes peakoosoleku poolt antud juhtnööride järele talitab ja oma tegewuse üle aru annab. Asutajad liikmed: 7 Tallinna-Haapsalu Rahukogu registreerimise osakond läbiwaadates awalikul kohtuistangul 13. detsembril 1922. a. käesolewat põhikirja ja tähelepannes, et see wastab praegu maksmasolewatele registreerimise seaduse nõuetele, OTSUSTAS: Registrisse sisse kanda „Riigi Raudtee Ametnikkude KultuurHariduslise Ühingu „RAUDAM’I“ põhikiri ja sellest „Riigi Teatajas" kuulutada. Selle kohtuotsuse täitmiseks on „Riigi Raudtee Amet­ nikkude Kultuur-Haridusline Ühing „RAUDAM“ TallinnaHaapsalu Rahukogu juures registreeritud seltside ja ühingute 1922. a. registrisse nr. 302 all sissekantud ja ühing wõib oma tegewust alustada. Tarwilised kulud on tasutud. Tallinn, 18. detsember 1922. a. Akt nr. 440. „ , (Pitsat). Rahukogu esimees: (Allkiri). (Pitsat). Reg. osak. sekretäär: 8 (Allkiri).
	A 11.732	tekstituvastus (ocr)										VaataNARVA HARIDUSSELTS. Põhikiri. O.-D. „Narva...NARVA HARIDUSSELTS. Põhikiri. O.-D. „Narva Kirjastusühisuse" trükk. 1929. Rakvere-Paide Rahukogu otsuse põhjal 21. jaanuarist 1924. a. on Narva Haridusselts muudetud põ­ hikirjaga seaduslikus korras re­ gistreeritud ja nime*ud rahukogu registreerimise osakonna seltside ja ühisuste registrisse nr. 166/21 a. all sisse kantud. Temp. maks ja kants, posshlin tasutud. Rakveres, 25. märtsil 1925 a. nr. 257/1921 a. all. Rahukogu esimees: J. SASS Sekretär: STOKEBI. ENSV TA Fr. R Kreutzwaldi Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 92o 1. SELTSI SIHT. 1. Seltsi siht on edendada rahva haridust, kirjandust ja teadust. 2. Oma ülesannete täitmiseks avab selts rahva raamatukogusid, asutab koole, paneb toime üksikuid etteluge­ mist kursusi, pidusid, vaielusõhtuid, annab välja kirjandust jne. 3. Selts omandab ja võõrandab liikuvat ja liikumata varandust, pärib testamendi järele, astub seaduse poolt lubatud lepingutesse ja talitab üle= üldse juriidilise isiku õigustega. 4. Seltsi tegevus, kelle asukohaks on Narva, laotab ennast üle terve Eesti Vabariigi. 5. Seltsil on oma pitsat pealkirjaga: ..Narva Haridussells.“ 3 2. SELTSI LIIKMED. 6. Seltsi liikmeteks võivad astuda piiramata arvul üksikud isikud mõle­ mast soost, kes 18 aastat vanad. Märkus: Seltsi peakoos­ olek võib ka alla 18 aasta va­ nuseid isikuid seltsi liikmeteks vastu võtta, kuid otsustava hää­ leõiguseta. 7. Liikmeid võtab vastu peakoos­ olek. 8. Seltsi liikmed maksavad iga aasta vähemalt 20 marka liikmemaksu. Peakoosolek võib seda liikmemaksu alammäära tõsta Need, kes liikmemaksu peakoos­ oleku poolt määratud tähtajaks ära ei ole maksnud, loetakse seltsist väljaastunuteks. Peale selle loetakse väljaastunuteks veel need, keda pea­ koosolek seltsi huvide rikkujateks tunnistab. Märkus:! Mittetäieealised liikmed ei või juhatuse ja re­ visjoni komisjoni liikmeteks, kui ka seltsi volinikkudeks olla. 4 2. Niihästi väljaheidetud, kui ka vabatahtlikult väljaastunud liikmed ei või seltsile makstud summasid tagasi nõuda. 3. SELTSI KORRALDUS JA VALITSUS. 9. Seltsi asju ajavad: 1) peakoos­ olek, 2) juhatus, 3) revisjoni komis­ jon ja 4) komisjonid ja osakonnad, keda peakoosolek asutab. A. Peakoosolek. 10 Peakoosolekud jagunevad kahte liiki: korralised ja erakorralised. Kor­ ralised peakoosolekud saavad juhatuse poolt mitte vähem kui üks kord aastas ja mitte hiljem kui märtsi kuus kokku kutsutud, möödaläinud aasta aruande ja käesoleva aasta eelarve läbivaatamiseks ja kinnita­ miseks ning isikute valimiseks seltsi asju ajavatesse ja juhtivatesse orga­ nitesse. Neil koosolekutel otsustatakse ka muid üleüldise tähtsusega küsi­ musi, mis juhatuse võimupiiri ei kuulu 5 ja kõik, mis juhatus otsustamiseks ette paneb. Erakorralised peakoosolekud kut­ sub kokku juhatus oma ehk revisjoni komisjoni äranägemise järele, ehk 10% üleüldisest liikmete arvust, aga mitte vähem kui 10 liikme nõudmise peale. M ä r k u s: Erakorralise pea­ koosoleku kokkukutsumise nõud­ mine peab kahe nädala jooksul täidetud saama, revisjoni komis­ joni ehk üleüldisest liikmete arvust 10% liikme arvu nõud­ mise kättesaamise päevast ar­ vates. 11. Iga peakoosoleku aja ja koha, niisamuti ka harutusele tulevate asjade üle peab juhatus iga liikmele kõige hiljem viis päeva enne koosolekut kuulutuste läbi ajalehtedes ehk kirjaIiste kutsete koju kättesaatmise teel teada andma. 12. Peakoosoleku avab juhatuse esi­ mees, koosoleku juhataja ja proto­ kolli kirjutaja valitakse koosoleku poolt. 6 13. Peakoosolek, nii korraline kui ka erakorraline, loetakse otsusevõimuliseks, kui temast vähemalt 20% liikmetest osa võtab, väljaarvatud koosolekud, mis liikumata varanduse omandamise ja võõrandamise, põhi­ kirja muutmise, liikmete väljaheitmise ja seltsi lõpetamise küsimuse otsus­ tamiseks kokku kutsutud, missuguste küsimuste otsustamiseks vähemalt 30% osa liikmete osavõtmine tarvilik on. Märkus: Juhtumistel, kui selle § ettenähtud osa liikmeid kokku ei kogune, kutsutakse mitte hiljem kui kahe nädala jooksul teine koosolek kokku, mis igasuguse osavõtjate arvu juures otsusevõimuline on. 14. Peakoosolekutel otsustatakse kü­ simused lihtsa häälteenamusega. Eel­ olevas § ettenähtud küsimused, mil­ lede otsustamisel 30% tegevate liik* mete osavõtmine nõuetav, peavad mitte vähem kui kaks kolmandikku kõigi koosolekust osavõtjate liikmete häälteenamusega otsustatama. Pea- 7 koosoleku otsused kantakse protokolli raamatusse ja kirjutakse koosoleku juhataja, kirjatoimetaja ja viie koos* olekust osavõtja liikme poolt alla. B. Juhatus. 15. Seltsi juhatus asub Narvas. Juhatus seisab koos vähemalt kuuest liikmest. Juhatuse liikmed valitakse kolme aasta peale, igal aastal langeb üks kolmandik (V3) liikmeid, kahel esimesel aastal liisu läbi, hiljem vali­ mise vanaduse järele, juhatusest välja, kelle asemele uued tulevad valida. Märkus: Lahkunuid liik­ meid võib tagasi valida Seltsi aastaks loetakse kalendri aasta. 16. Juhatuse liikmete asetäitjateks viimaste äraoleku puhul valitakse samasuguse korra järele ja sama aja peale nendele tarvilik arv kandidaa* tisid 17. Juhatus on kohustatud oma koosolekuid vähemalt kaks korda kuus pidama. 18. Juhatuse koosolek loetakse otsusevõimuliseks, kui temast vähemalt 8 pool osa juhatuse liikmeid osa võtab ühes esimehe ehk tema abiga. 19. Juhatuse otsused kirjutakse pro­ tokolli raamatusse, mis iga kord kõigi osavõtjate liikmete poolt alla kirjuta­ takse. 20. Juhatuse poolt tehtakse kõik otsused koosolekust osavõtjate lihtsa häälteenamusega. 21. Juhatuse kuulub: asjaajamise hulka 1) Liikmemaksude ja muude sum­ made vastuvõtmine 2) Seltsi rahasummade krediit asu­ tustesse mahutamine ja sealt väljakirjutamine. 3) Seltsi asjaajamine valitsuse nii ka eraasutustega ja isikutega. 4) Peakoosolekus kokku kutsumine 5) Seltsi aruannetekokkuseadmine. 6) Majandusliste ja jooksvate as­ jade ajamine. 7) Etielugemiste, piduõhtute jne. korraldamine. 8) Peakoosolekute otsuste täide­ saatmine. 9 D. Revisjoni komisjon. 22. Rahaliste summade, inventari, raamatute, dokumentide revideerimi­ seks kui ka seltsi aruande ja eelarve läbivaatamiseks valib peakoosolek iga aasta peale seltsi liikmete seast, kes mõnda muud ametit seltsi juhti­ mises ei pea, revisjoni komisjoni, mis vähemalt kolmeliikmeline peab olema. Revisjoni komisjoni liikmed valivad enda seast esimehe ja sekre­ täri. 23 Revisjoni komisjonil on õigus oma äranägemise järele igal ajal seltsi asjaajamist revideerida ja on ka kohustatud seda peakoosoleku ülesandel ehk ühe kahekümnendiku osa liikmete nõudel tegema. Revidee­ rimise tagajärgedest annab revisjoni komisjon järgmisel peakoosolekul aru. 24 Peakoosoleku otsuse järele avab Juhatus tegevuse ringkonnas teatud kohtades ehk liikmete gruppide tarvis osakonnad iseäraliste juhatustega, millede tegevust iseäralise, peakoos oleku poolt kinnitatud juhatuskirja põhjal reguleeritakse ja revideeritakse. 10 4. SELTSI VARALISED ABINÕUD. 25 Selts saab sissetulekuid liikme­ maksudest, annetustest, pärandustest, valitsusüste ja seltskondliste asutuste abirahadest, korjandustest, toimepan­ davatest etielugemistest, pidudest, kir­ jandusest jne. 26. Annetused ja pärandused nende iseäralise otstarbe äramääramisega, võivad ainult sarnasel puhul vastu võetud saada, kui nende otstarbed seltsi sihile vastavad on. 27 Tagavara-, eri- ja tegevuse- kapi­ talid hoitakse peakoosoleku poolt juhatatud rahaasutustes ja väärtpabe­ rites alal. 28. Kogu seltsi varanduse puutu­ matuse eest vastutab juhatus, kuna kassapidaja käes olevate sumrhade eest kassapidaja eraldi vastutab. 5. SELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE. 29. Seltsi tegevuse lõpetamise küsi­ mus otsustatakse kahe üksteisele järg- 11 neva peakoosoleku poolt, selle põhi­ kirja §§ 13. ja 14. lähelepannes ära. 30 Esimese peakoosoleku otsuse järele jäätakse seltsi tegevus seisma ja peakoosoleku poolt selleks valitud komisjon algab seltsi asju likvidee­ rima Teise peakoosoleku otsuse järele lõpetatakse seltsi tegevus täiesti ära ja likvideerimisest ülejäänud kapi­ talid ja varandused lähevad peakoos­ oleku otsust mööda kirjandust ja haridust edendavatele asutustele ehk seltsidele, kuna raamatukogu ühes temale kuuluva inventariga läheb Narva linnaomavalitsusele. 31. Viimase peakoosoleku päeva üle antakse vähemalt kaks nädalat enne koosolekut kohaliste ajalehtede kaudu ehk kirjaliste kutsetega üle­ üldiselt teada. 12
	A 11.733	tekstituvastus (ocr)										VaataÜleriiklise Medicin Velskerite Ühingu Põhikiri...Üleriiklise Medicin Velskerite Ühingu Põhikiri, Kinnitatud Kohtu- ja Siseministri otsusega 20. märtsil 1930. a. No 2216 all. Üleriiklise Medicin Velskerite Ühingu Põhikiri. I. ühingu eesmärk. § 1. Ühingu eesmärk on: oma liikmete majanduslikkude ja õiguslikkude huvide toetamine ja kaitsmine, ning nende kul­ tuurilise seisukorra parandamine ja tõst­ mine. Ühingu tegevus seisab väljaspool igasuguseid poliitilisi organisatsioone. 1 § 2. Nende eesmärkide saavutami­ seks ühing: 1) paneb toime koosolekuid, loen­ guid kursusid pidusi jne., 2) avab oma raamatukogu, lugemis­ toa ja muud asutused § 1 nimetud sih­ tide saavutamiseks, 3) kaitseb oma liikmete huvisid kõige seaduslikkude abinõudega, 4) esineb ametasutuste ees eelnõu­ dega, palvetega, kaebtustega protesti­ dega jne., 5) astub tarvilisel korral liitu sama* sihitiste organisatsioonidega. § 3. Ühing võib seaduses ettenähtud korras pantida ja võõrandada kinnis- ning vallasvara, asutada kapitaale, sõlmida le­ pinguid, enda peale võtta kohustusi ja nõuda ning kosta kohtus. Üleriikl. med.velskerite ühingul on juriidilise isiku õi­ gused. 2 § 4. Ühingul on oma pitsat päälkirjaga: „ Üleriikline med. velskerite ühingtt. § 5. Selle põhikirja arendamiseks pa­ neb ühing oma juures maksma kodukorra, mille vastu võtab üldkoosolek. II. ühingu koosseis. § 6. Ühingusse kuuluvad tegevliik­ med, toetajad liikmed, auliikmed ja elu­ aegsed liikmed. § 7. Tegevliikmed võivad olla kõik, sugu ja vanaduse pääle vaatamata, velskerid, ämmaemandad, halastajaõed ja mas­ seerijad, vaatamata sellele, missuguse kooli ehk kursuse keegi on lõpetanud, kas sõja­ aegse või rahuaegse, kas kaitseväe või kodanlise. Otsustusvõimseteks tegevliikmeteks on need liikmed, kes on saanud 18 a. vanaks. Tegevliikmeid võtab vastu juhatus sellekohase kirjaliku sooviavalduse põhjal ja kahe tegevliikme soovitusel. Tegev3 liikmed, kelledel teenistust ei ole on juha­ tuse otsusel liikmemaksust vabastatud. Märkus: Venemaal erihariduse saa­ mise suhtes võetakse vastu neid isikuid, kes Venemaal medicin erialal on õppinud 1917. aastal ehk varem. § 8. Toetajad liikmed võivad olla isikud, kes ühingu põhimõtteid ja ees­ märke pooldavad ning toetavad ja, kes ühingu kasuks töötavad. Toetajaid liik­ meid võtab vastu ühingu juhatus üldkoos­ oleku poolt ühingu kodukorras antud juht­ nööridel ja üldkoosoleku poolt määratud liikmemaksu tasumisel. § 9. Toetajad liikmeil on kõigist ühingu koosolekuist nõuandvahäälega õi­ gus osavõtta, peale selle võivad nad ühingu elule, ühistel alustel tegevliikmetega, kaasatöötada. § 10. Auliikmeid võtab vastu üld­ koosolek juhatuse ettepanekul. § 11. Auliikmel on tegevliikme õigus. 4 § 12. Liikmed, kes tasuvad kümne aasta liikmemaksu ühekorraga ära, loe­ takse eluaegseteks liikmeteks. § 13. Kõik ühingu liikmed on kohus­ tatud ühingu põhikirjas ja kodukorras ette­ nähtud määrusi täitma ning selle tegevu­ sele igatpidi kaasaaitama. § 14. Liikmed, kes selle põhikirja ja kodukorra alla end ei heida ja nende pääle panduid kohustusi ei täida, ning kes ühingu kasudele ja sihtidele vastu­ töötavad, heidetakse üldkoosoleku poolt juhatuse ettepanekul ühingust välja. § 15. Liikmetel, kes ühingust välja­ astuvad ehk väljaheidetakse ei ole õigust nende poolt ühingu kassasse makstud makse tagasi nõuda. § 16. Igal liikmel on õigus ühingust vabatahtlikult lahkuda, sellest kirjalikult ühingu juhatusele teatades. § 17. Liikmed kes pole liikmemaksu 24. detsembriks äratasunud, loetakse ühin­ gust lahkunuks. 5 III. ühingu juhtimine. § 18. Ühingu tegevust juhib: 1) üld­ koosolek, 2) ühingu juhatus ja selleks va­ litud toimkonnad. 1) üldkoosolek. § 19. Üldkoosolek on ühingu kõrgem juhtiv organ. Üldkoosolekud on korrali­ sed ja erakorralised. § 20. Korraline üldkoosolek kutsu­ takse kokku hiljemalt 1. märtsiks, kuna era­ korralisi üldkoosolekuid kutsutakse kokku tarviduse järele. Erakordseid üldkoosole­ kuid kutsub kokku juhatus kas oma ära­ nägemise, revisjoni komisjoni ehk Vs tegev­ liikmete nõudmisel. § 21. Korraline üldkoosolek tehtakse teatavaks liikmeile 14 päeva enne üld­ koosolekut kas kirjalikult ehk kuulutuste kaudu ajalehtedes, kus on äratähendatud koosoleku koht, aeg ja päevakord. 6 § 22. Ei ilmu üldkoosolekule tarvi­ line arv liikmeid, siis peetakse sama koos­ olek üks tund hiljem ära, mis kokkutul­ nud liikmete arvu pääle vaatamata otsusvõimne on. § 23. Üldkoosolek on otsusvõimne kui vähemalt pool ühingu nimekirjas ole­ vatest tegevliikmetest koos on. § 24. Koosolek valib tegevliikmete hulgast koosoleku juhataja ja kirjatoime­ taja. § 25. Üldkoosoleku otsused tehtakse lahtisel hääletamisel. Kinnist hääletamist tarvitatakse: 1) Juhatuse, revisjonkomisjoni ja muude ühingu liikmetest ametisikute valimisel, eemaldamisel ja vastutusele võtmisel. 2) Juhtumisel, kui kinnist hääleta­ mist nõuab 1/4 koosolekust osavõtjaist tegevliikmetest. § 26. Otsused tehtakse koosolekul liht häälteenamusega. Erandina üldreeg7 list nõutakse vähemalt Vz koosolekul ole­ jate häältest järgm. otsuste tegemiseks : 1) kinnisvara omandamiseks, panti­ miseks või võõrandamiseks ja laenu tegemiseks, 2) erakorralise liikmemaksu määra­ miseks. § 27. Üldkoosoleku võimupiirkonda kuuluvad: 1) Juhatuse, revisjonkomisjoni ja teiste tarviliste komisjonide valimine. 2) Juhatusele juhtnööride andmine. 3) Põhikirja muutmine. 4) Sisseastumise ja liikmemaksu määramine. 5) Ühingu aruannete ja eelarve läbi­ vaatamine ja kinnitamine. 6) Muud tähtsamad ühingu ellu puu­ tuvad küsimused, mis põhikirja ja sea­ duse põhjal ei või jääda juhatuse otsus­ tada, 8 2) Juhatus. § 28. Juhatusse kuuluvad: esimees, abiesimees, sekretär, sekretäri abi ja laekahoidja. Juhatusse võib ainult neid velskerina tegutsevaid täieealisi E. V. koda­ nikke valida, kes vähemalt kolm aastat velskerina tegutsenud. § 29. Juhatuse esimees valitakse eraldi, kusjuures valituks loetakse kõigerohkem hääli saanud tegevliige. Juhatuse liikmeid valitakse ühiselt ja kõigerohkem hääli saanud juhatuse liige loetakse abiesimeheks. Võrdse arvu hääli saanud va­ litakse ümber. Sekretäri, sekretäri abi ja laekahoidja ametid jagab juhatus oma­ vahel. § 30. Juhatuse liikmed valitakse ühe aasta pääle. Endised juhatuse liikmed võivad tagasivalitud saada. § 31. Juhatus esitab ühingut ja teos­ tab ühingu eesmärke selle põhikirja ja 9 ühingu kodukorra ning üldkoosoleku poolt antud juhtnööride alusel. Juhatuse ülesanneteks on eriti: 1) Ühingu täielik asjaajamine, 2) Ühingu varanduse valitsemine ja arvepidamine, 3) majanduslikkude küsimuste ot­ sustamine põhikirja, eelarve ja üldkoos­ oleku poolt antud juhtnööride piirides^ 4) ettevalmistuste tegemine üldkoos­ oleku kokkukutsumiseks ja selle päeva­ korra väljatöötamine, 5) tegev, toetajate ja eluaegsete liik­ mete vastuvõtmine, 6) lepingute ja tehingute sõlmimine ning volituste väljaandmine ühingu ni­ mel, 7) ühingu tegevusse puutuvate ül­ diste juhtnööride ja määruste väljatöö­ tamine ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine, 10 8) ühingu summade, raamatute ja arvepidamise revideerimine vähemalt kord kolme kuu jooksul, 9) kostmine kohtus kinnisvara pä­ rast, väljaarvatud nõudmine kinnisvara pärast, 10) oma võimupiirides ülestõstetud küsimuste ja kaebtuste läbivaatamine ja lahendamine ning küsimuste esita­ mine üldkoosolekule, mis juhatuse ot­ sustamisele ei kuulu. § 32. Juhatus peab oma koosolekuid tarbe järele. § 33. Kõik juhatuse otsused protokolleeritakse. § 34. Uus juhatus astub ametisse seitsme päeva jooksul pääle valimisi. § 35. Juhatuse otsused tehtakse lah­ tisel hääletamisel ja liht häälteenamusega. Kui hääled pooleks lähevad, siis annab ülekaalu esimehe hääl. § 36. Juhatus asub Tallinnas. 11 3. Revisjonkomisjon. § 37. Ühingu majapidamise revidee­ rimiseks valib üldkoosolek ühe aasta peale kolmeliikmelise revisjonkomisjoni tegevliikmetest. Revisjonkomisjoni liikme ära­ oleku puhuks valitakse neile kaks kandi­ daati. Revisjonikomisjon valib oma seast esimehe ja tema asetäitja. § 38. Revisjonkomisjon valvab ühingu majapidamise seaduslikkuse ja otstarbe­ kohasuse järele. ' Selle ülesande täitmi­ seks revisjonkomisjon: 1) võib igal ajal oma äranägemise järele ühingu majanduslikku asjaajamist revideerida, peab aga seda tegema vä­ hemalt üks kord nelja kuu jooksul; 2) revideerib möödunud aasta tege­ vuse aruannet enne selle esitamist üld­ koosolekule, võrdleb aruannet raama­ tute ja dokumentidega, ühingu kapitaalidega ja muude varandustega; aruan12 nete revideerimiseks määratakse kodu­ korraga tähtaeg mitte alla ühe kuu: 3) vaatab läbi järgneva aasta eel­ arve enne selle esitamist üldkoosolekule; 4) võtab juhatuse kutsel nõuandva häälega osa lepingute ja tehingute ot­ sustamisest, lepingute tekstide kokku­ seadmisest ja väärtuste hindamisest. § 39. Revisjonkomisjoni koosolekuid kutsub kokku komisjoni esimees, kas oma algatusel, komisjoni kahe liikme, või Vs tegevliikmete nõudmisel. Revisjonkomisjoni koosolekud on otsustusvõimsed, kui koos on vähemalt esi­ mees või tema asetäitja ja kaks liiget. § 40. Revisjonkomisjoni võib valida iga tegevliiget, kes ühingus teist ametit ei pea. IV. ühingu varandus ja arvepidamine. § 41. Ühingu vara suurenemisallikateks on: 1) liikmemaksud, 2) sisseastu13 mise maks, 3) oma vara kasutamisest saa­ dav tulu, samuti igasuguste maksuliste pidustuste, kontsertide, loteriide ja muude lõbustuste kasu ülejäägid, 4) mitmesugu­ sed juhuslised sissetulekud. § 42. Iga ühingu liige maksab ühin­ gusse astumise korral ühekordse sisse­ astumise maksu ja igal aastal liikmemaksu, mis igal aastal saab üldkoosoleku poolt kindlaks määratud. § 43. Ühingu raha ja väärtpaberid hoitakse alal riiklistes pangaasutustes jooks­ val arvel. § 44. Ühingu raha ja muud varan­ dust tarvitab ühingu juhatus ühingu ka­ suks oma parema äranägemise järale, ühingu eelarves, kodukorras ja selles põhi­ kirjas ettenähtud alustel ja piirides. § 45. Ühingu vallasvara kohta pee­ takse üksikasjalised nimekirjad iga ma­ janduse alal eraldi. 14 § 46. Ühingu arvepidamist peetakse kodukorras ja üldkoosoleku poolt vastu­ võetud raamatute järele. § 47. Aruandeaasta peetakse 1. jaa­ nuarist kuni 31. detsembrini. § 48. Hiljemalt 15. veebruariks an­ nab juhatus revisjonkomisjonile möödunud aasta aruande läbivaatamiseks ja revidee­ rimiseks. Revisjonkomisjoni poolt läbivaadatud aruande esitab juhatus ühes revisjonko­ misjoni märkustega ja oma seletustega üldkoosolekule. V. Rinnamärk. § 49. Ühingu juhatus töötab rinna­ märgi kavandi valmis ja esitab üldkoos­ olekule vastuvõtmiseks. § 50. Rinnamärki, kui ameti sümbooli, võivad kanda kõik tegev-, au ja eluaeg­ sed liikmed; toetajad liikmed juhatuse ära­ nägemise järele. 15 § 51. Rinnamärk antakse juhatuse poolt välja ühes sellekohase kandmise loaga. § 52. Liikmed, kes rinnamärgi saa­ nud tasuvad selle valmistamise kulud. VI. ühingu likvideerimine. § 53. Ühingu likvideerimise tarbe­ korral lõpetab ühing oma tegevuse 2/3 ühingu nimekirjas olevate tegevliikmete häälteenamusega. § 54. Ühingu likvideerimist ja va­ randuse hindamist toimetab üldkoosoleku poolt selleks valitud likvideerimise ko­ misjon, kes koosneb komisjoni esimehest ja kahest liikmest. Pääle selle võtavad likvideerimise komisjonist osa ühingu juha­ tuse esimees ja revisjoni komisjoni esimees. § 55. Likvideerimise komisjon tegut­ seb üldkoosoleku poolt saadud juhtnööride kohaselt, ning lõpetab saadud juhtnööride alusel ühingu tegevuse. Alguskirjale alla kirjutajad asutajad liikmed: A. Laos, A. Latt, K. Paju, Th. Awendfi trükk. Viru t. 6. Tel. 12-19. 1930.
	A 11.737	tekstituvastus (ocr)										VaataEesti Õpetajate Liit Avalikkude algkoolide se...Eesti Õpetajate Liit Avalikkude algkoolide seadus Vastuvõetud Riigikogu poolt 2. juunil 1931. a. Eesti Õpetajate Liidu kirjastus Tallinnas 1931. Eesti Õpetajate Liit. Vastuvõetud Riigikogu poolt 2. juunil 1931. a. Kiriondw^x fs4- \*>£o% MIT s) K 0 Eesti Õpetajate Liidu kirjastus Talliuuas 1931. „Estotrükk“, Tallinn, S. Karja 8 Avalikkude algkoo* Iide seadus*)I. Ü1 d e e s k i rj a d. § 1. Avalik algkool moodustab ühtluskooli esimese järgu. § 2. Algkool on emakeelne ja maksuta. y 3. Õpilaste emakeel arvatakse nende vanemate rahvuse järgi. Va­ nemate kahte rahvusse kuuluvusel määratakse laste emakeel vanema­ te või hooldajate kokkuleppel. Kui ei jõuta kokkuleppele, on lapse õp­ pekeeleks riigikeel. § 4. Kõik koolikohuslikud lapsed (§§ 8 ja 9j peavad käima emakeel­ ses koolis. Erandi moodustavad: 1) lapsed, kelle jaoks nende elu­ koha kooliringkonnas ei ole korral­ datud emakeelset avalikku algkooli ja kes seepärast võivad õppida mil* teemakeelses koolis oma vanemate või hooldajate valikul; Avaldatud „Riigi Teatajas" 9. juunil 1931. a. nr. 46. 3 2; vähemusrahvustest lapsed, kes oma vanemate või hooldajate otsu­ sel või nende kokkuleppe puudumisel (§ 3) Õpivad riigikeelses koolis. Muil juhtudel laps võib õppida mitteemakeelses koolis ainult mõju­ vad põhjusil, mida otsustab koha­ lik maa- või linnakooli valitsus. Kui lapsevanem või hooldaja ei ole rahul koolivalitsuse otsusega, võib ta kaevata Hariduse- ja sot­ siaalministeeriumile ühe kuu kestel. § 5. Algkool võib olla ühis- või lahuskool, selle järgi, kuidas otsus­ tab kooli ülalpidaja. § 6. Algkoolil on oma pitsat ko­ haliku maa- või linnavalitsuse poolt kinnitatud kujul. § 7. Käesolevas seaduses tähen­ datud omavalitsuste ülesandeid vämusrahvuste suhtes, kel on kultuuromavalitsus, täidavad maksvate sea­ duste piires vastavad vähemusrah­ vuste kult u ornavali suse:1. II. Koolikohustus. § 8. Lapsed, kes kooliaasta algu­ seks saanud 8-aastaseks, on kohus­ tatud astuma algkooli õppetöö al­ guseks. Erandina võivad üksikud lapsed astuda kooli ka vanemalt, kui õpilas­ 4 te vastuvõtmist toimetatakse üle aas­ ta (§§ 22—25) või kui selleks on mõjuvaid põhjusi, mida otsustab koo­ li õppenõukogu .kuulates ära koolivõi jaoskonnaarsti arvamuse. Teh­ tud otsusest teatab koolijuhataja vii­ vitamata kooli ülalpidajale. õppenõukogu võib võtta lapse kooli ka nooremalt, kui laps on tar­ vilikult arenenud. § 9. Koolikohustus kestab algkoo­ lis kuni kursuse lõpetamiseni või mittelõpetamise korral kuni 16 ,a. vanuseni . õpilased, kes saavad 16-aastaseks kooliaasta (§ 40) esimesel poolel, vabanevad koolikohustusest eelmi­ se õppeaasta (§ 38) lõpul, kuna õpila­ sed ,kes saavad 16- aastaseks koo­ liaasta teisel' poolel, peavad käima koolis Õppeaasta lõpuni. § 10. Lapsed, kes saavad õpetust kodus, erakoolis või muul teel, mis ei seisa alamal avaliku algkooli õpe­ tusest, vabastatakse avalikus algkoo­ lis käimisest vastavalt linna- või maakoolivalitsuse poolt, viimasel ju­ hul kohaliku omavalitsuse ettepa­ nekul. Selle õpetuse tasapinna kõr­ guse iile otsustavad asutised ja isi­ kud, kelle hooleks antud kooli pe­ dagoogiline instrueerimine ja üle­ valve. § 11. Lapsed, kellel nende keha­ liste või vaimiliste puuduste pärast on täiesti võimatu õppida algkoolis või kelle koolis viibimine on häda­ ohtlik teiste õpilaste julgeolekule või kõlblusele, paigutatakse seilekohastesse kasvatuse- ja õppeasutistesse. Nende asutiste korralduse määrab sellekohane seadus, kuni selle maksmapanerri eni aga Va a ligi Väiksu­ se poolt Hariduse- ja sotsiaalministri ettepanekul antud määrus. Seni kui seesugused asutised puu­ duvad või kui õpilase paigutamine neisse võimata, vabastatakse käes­ olevas paragrahvis tähendatud lap­ sed ajutiselt kooliskäimisest linnavõi msakoolivaLitsuse otsusega. Ettepanekud eriasutisse paigutami­ seks või kooli; käimisest vabastami­ seks teeb kooli ülalpidaja Õppenõu­ kogu ettepanekul, kusjuures lapse vanemate või hooldajate mittenõusoleku puhul küsimus otsustatakse Hoolekande seaduses (RT 120/121 — 1925) ettenähtud korras. § 12. Koolikohustuse täitmise järe­ le kooliringkonnas valvab kohalik omavalitsus ,kes peab kooliealiste laste nimestikku, hoiab selle alati 6 korras, parandab ning täiendab seda ja teatab igal aastal hiljemalt 2 nä­ dalat enne Õppetöö algust kooliringkonnas asuvate koolikohuslikkude laste vanematele või nende asemik­ kudele koolikohustuse maksmahakkamisest ning saadab koolikohuslikkude laste nimestiku vastava kooli juhata­ jale samuti kaks nädalat enne õppe­ töö algust. Maa- ja linnaomavalitsustel on õigus panna maksma sundmäärusi koolikohuslikkude laste registreerimi­ se kohta. § 13. Õpilaste korrafliku koolis­ käimise järele vallvavad eeskätt kooli juhataja ja õppenõukogu. Koolijuha­ taja peab tarviduse järgi andma tea­ teid hoolekogu juhatajale õpilaste puudumise üle. Hoolekogu on kohus­ tatud need teated viivitamatult vaa­ tama läbi ja võtma tarvitusele kõik seaduslikud abinõud lapse kooli saatmiseks. ^ 14. Lapse vanemad või hoolda­ jad, kes on süüdlased nende hocrfle! all olevate laste korratus kooliskäi­ mises, langevad koojli hoolekogu määramisel (§ 80 p .13) rahatrahvi alla kooli kasuks (§ 80 punktid 2 ja 3) 5—40 sendini iga puudunud päeva eest. Trahv nõutakse administratiiv- s korras ,kui see ei ole makstud vaba­ tahtlikult ühe kuu jooksul pärast trahvimisotsuse jousseastumist (§ 80 d. 13 ja§ 82). Kui rahatrahvile vaatamata last ei saadeta kooli vabandama tuil põhjusil, siis teatab hoolekogu juhataja Sel­ lest. kooli iilalpidavale omavalitsusele süüdlaste kohtulikule vastutusele võt­ miseks. § 15. Maa- või linnakoolivaütsus annab lähema juhatusekirja trahvi­ raha suuruse järkude kohta § 14 (esi­ meses lõikes tähendatud piires ja sel­ le määramise korra ning tarvitamise kohta. Hariduse- ja sotsiaalministee­ riumil on õigus ühtlustada nimetatud juhatusekirju ja anda nende kohta korraldavaid määrusi. § 16. Kui lapsevanemad või hool­ dajad, hoolimata mitmekordsest ra­ hatrahvist või kohtulikust karistu­ sest ,ei saada last kooli vabandama­ tud põhjusil, siis antakse laps hoolekandekohtu otsuse järgi vanemate või hooldajate kulul teise perekonda või kasvatusema ja ülalpidamiseks või kooli saatmiseks. § 17. Kui vanemad või hooldajad vaesuse pärast ei suuda panna last kooli ,siis peab kohalik omavalitsus hoolitsema lapse kooliskäimise või8 maiuse eest. Selle ülesande täitmiseks annab omavalitsustele toetast ka riik Hariduse- ja sotsiaalministri määramise järgi riigi eelarves sel­ leks ettenähtud krediidi piires. § 18. Koolikohuslikke lapsi ei tohi võtta Õppeajal palgalisse ametisse. Erandjuhtudel on maa- või linnakoolivalitsusel Õigus lubada koolikohuslikule lapsele pidada palgalist ametit, kui see ei takista korralikku kooliskäimist. Selle nõude täitmise järele valvab kohalik valla-, alevi- või linnavalit­ sus. III. Asutamine ja ülalpida­ mine. § 19. Avalikud algkoolid asutatak­ se ja peetakse ülal valdade, alevite ja linnade poolt niisugusel arvul, nagu see on tarvilik koolikohustuse täitmiseks. Algkoolid, millel on üle­ riigiline või ülemaakonnaline täht­ sus .asutatakse ja peetakse ülal rii­ gi või maaomavalitsuse poolt. § 20. Riik kannab kõik tema poolt asutatud ja ülalpeetavate algkoolide kulud. Omavalitsused kannavad nen» de poolt asutatud koolide majan­ duslikud ja kõik muud kulud peale õppejõudude palga selle osa, mii on seadusega määratud riigi kanda. § 21. Hlgkoolid, mis vajalikud koo­ likohustuse täitmiseks, moodustavad avalikkude algkoolide võrgu. Maa- ja linnavalitsused koostavad algkoolide võrgu kava Hariduse- n sotsiaalministri poolt antud juht­ nööride järgi, kusjuures maavalitsu­ sed võtavad arvesse valla- ja alevivalitsuste põhjendatud ettepanekuid .koolivõrgu moodustamise kohta; pä­ rast heakskiitmist maa- või linnavo­ likogu poolt saadetakse algkoolide võrgu kava Hariduse- ja sotsiaalmi­ nistrile kinnitamiseks. Samas korras teostuvad ka muudatused koolivõr­ gus. § 22. Õpilaste normaalarv klassi­ komplektis on 40, maksimealarv —• 50 ja rninimaalarv — 20. Äinult erandjuhtude! võib õpilaste arv klas­ sikomplektis ajuäselt langeda kuni 15. Eeltoodud ülemmäärad on maks­ vad, kui klassikomplektis on üks või kaks klassi. On klassikomplektis kolm või neli klassi, siis on kõrgeim luba­ tud õpilaste arv niisuguses klassi­ komplektis 40. Ühes komplektis ei või olla üle nelja klassi. _ Ühekomplektilistes koolides võib õpilasi^ võtta vastu üle aasta. § 23. Väiksemad saartel ja soo­ dega või metsadega eraldatud maa­ 10 kohtades on algkoolide ülalpidajad (§ 19) kohustatud avama algkooli või klassi ,kui koguneb vähemalt 15 koolikohuslikku õpilast. Neis kohta­ des võib õpilasi võtta vastu ka üle aasta. , Kui mõnel väiksemal saarel koolik õhustikkude laste arv on alla 15 ja laste kooliviimine mujale võimata, võib Hariduse- ja sotsiaalminister määrata toetust laste õpetamiseks selleks riigi eelarves ettenähtud kre­ diidist . § 24. Omavalitsuste piirkonnas, kus vähemusrahvus enamuses, on alg­ koolide ülalpidajad kohustatud ava­ ma eesti rahvusest laste jaoks alg­ kooli või klassi, kui koguneb vähe­ malt 15 eesti rahvusest koolikohus­ likku õpilast. Seejuures võib Õpilasi võtta vastu üle aasta. § 25. Algkoolide ülalpidajad on kohustatud avama vabariigi vähe­ musrahvustest kodanikkude lastele nende emakeelse kooli voi klassi, kui koguneb vähemalt 15 ühest rah­ vusest koolikohuslikku õpilast, kus­ juures võib õpilasi võtta vastu üle § 26. Kui §§ 24 ja 25 näidatud juh­ tudel õpilaste arv langeb alla 15, siis korraldatakse neile mitteemakeel­ XX ses koolis õppimisel (§ 4) võimaluse järgi emakeele õpetamine Heriduseja sotsiaalministri korraldustega. § 27. Kui kooliringkonnas on koolikohuslikke lapsi, kelle asukoht on koolist iile 3 kim., peab kooli ülalpi­ daja avama kooli juures internaadi. § 28. Kui mõnele üksikule koolikohuslikule lapsele võõra valla, alevi või linna kool asub märksa lähemal kui oma valla kool, siis on sellel lapsel Õigus õppida lähemas koolis, kui selles leidub ruumi. Kui aga sel­ liseid lapsi koguneb teistest valdadest mõne valla, alevi või linna koo'i üle 10 prots. laste üldarvust selles koo­ lis, siis on need vallad, kust lap­ sed pärit, kohustatud kandma pro­ portsionaalselt nende laste arvule kooli jooksvaid majanduslikke ku­ lusid. 29. Kui avaliku algkooli ülalpi­ daja ei hoolitse kooli eest tarvilikult, siis kannab tarvilikud kulud ajutiselt Hariduseja sotsiaalministeerium riigi eelarves selleks otstarbeks et­ tenähtud krediidist. Kantud kulud nõutakse tagasi kooli ülalpidajalt ad­ ministratiivkorras. § 30. Kooli asutamise, ümbermuutrnise ja korraldamise juures tulevad täita nõuded, mis nähtud ette Hari­ 12 duse- ja sotsiaalministeeriumi mää­ rustes koolimajade, kooli kõrval­ hoonete, nende asukoha ja seadete kohta . § 31. Algkoolil peab olema tarvi­ lik maa-ala võimalikult mitte vähem kui ühe hektaari suuruses kooliõue, õpilaste võimlemis- ja mänguplatsi­ de ning kooliaia jaoks. § 32. Peale eelmises (31) paragrah­ vis tähendatud maa-ala muretsetakse maa-algkoolidele koolitalu vähemalt ühe lehma injng hobuse (pidamiseks ja õppejõudude ning kooliteenijate aia­ maaga varustamiseks. Koolitalu an­ takse kooliülalpidaja korraldusel ren­ di alusel isiklikuks kasutamiseks koo­ lijuhatajale või samadel tingimustel mõnele sama kooli õpetajale, kui koo­ lijuhataja ei taha kasutada seda isiklikult. Õpetajaile ja kooliteenijaile antak­ se samuti isiklikuks kasutamiseks' rendi alusel igaühele sellest koolitalust aiamaad vähemalt 20 aari. Kui keegi talle kuuluvat aiamaad ei taha kasutada isiklikult, antakse see kasu­ tada kooliülalpidaja korraldusel kas koolijuhatajale, teistele õppejõududedele või kooliteenijaile. 1 § 33. Kooliülalpidaja on kohusta­ tud muretsema eelmistes (31 ja 32) 13 paragrahvides ettenähtud maa-ala ja võimalikult kooli lähedal. § 34. Kui koolijuhataja või õpeta­ ja kooliülalpidaja nõusolekul ettevõe­ tud põhjalikeks ja kulukaiks maaparandustöiks ja seadeiks, nagu maatorutamiseks, rigoolimiseks, puude ja põõsaste istutamiseks ja kaitseaia ehitamiseks ei ole saanud toetust või ei ole seda saanud tarvilikul määral, siis tema lahkumise puhul kooliülalpidaja maksab talle tehtud töö ja kulude eest tasu asjatundjate hindamise põhjal. § 35. Kui kohalt lahkuv õppejõud töötas koolis kuni kevadise õppetöö lõpuni, siis on temal õigus kooli maaosa kasutada õppetöö lõpule järgneval suvel .Kui ta koolist lah­ kus enne õppetöö lõppu, siis jääb maa kasutada uuele õppejõule. IV. õppe- ja kas vatuseala. § 36. Algkooli kursus kestab 6 õppeaastat. § 37. Algkoolide juures või neist lahus avatakse tarviduse korral ühevöi 2-aastase kursusega täiendusekoolid või -klassid. Nende koolide ja klasside korralduse määrab selle­ kohane seadus, kuni selle maksmapa­ nemiseni aga Vabariigi Valitsuse 14 poolt Hariduse- ja sotsiaalministri ettepanekul antud määrus. § 38. Õppetöö algkoolides kestab normaalselt 1. septembrist kuni 31. maini. Maalasuvais algkoolides võib õp­ petöö alata ka pärast 1. septembrit ja lõppeda enne 31 .maid, kuid Õppe­ töö peab kestma üldiselt vähemalt 180 päeva aastas. § 39. Hariduse- ja sotsiaalminister määrab Õppetöö vaheajad ja üldised ning kohalikud pühad. § 40. Kooliaasta kestab 1. augus­ tist kuni järgmise aasta 31. juulini, § 41. Algkoolis õpetatakse järgmi­ si õppeaineid: 1) emakeelt; 2; usu- ja kõlblusõpetust; 3) kodulugu; 4) matemaatikat; 5) looduseõpetust ja tervishoidu; 6) maateadust; 7) ajalugu ja kodanikuõpetust; 8) üht võõrkeelt eestikeelsetes koolides ja riigikeelt vähemusrah­ vuste koolides; 9) joonistamist; 10) tööõpetust; 11) laulmist; 12) võimlemist. 15 Usuõpetus on õpetajaile ja Õpilas­ tele vabatahtlik õppeaine. tj 42. Hariduse- ja sotsiaalministee­ riumi loaga võib kohalikkude olude nõudel võtta algkooli Õppekavasse veel teisi aineid, misjuures aga ei tolr tunduvalt kannatada üldhariduslik­ kude ainete läbivõtmine. § 43. Hariduse- ja sotsiaalminister määrab tema poolt maksmap anda väis õppe- ja tunnikavades õppeainete üldise laadi ja läbivõtmise ulatuse iga õppeaine kohta klassis. § 44. Älgkooli klasse nimetatakse õppeaastate järgi I, II, III, IV, V ja VI klassiks. § 45. Iga klassi kursuse läbivõt­ miseks arvatakse normaalselt üks õppeaasta. Andekad Õpilased võivad erakorraliselt õppenõukogu otsusel klassi lõpetada lühema ajaga või jätta vahele mõne klassi . § 46. Nõrgaandeliste laste tarvis korraldatakse kooli juures abitunnid või avatakse omavalitsuste ning rii­ gi kulul abikoolid määruse alusel, mille annab Vabariigi Valitsus Hari­ duse- ja sotsiaalministri ettepanekul. § 47. õpilased viiakse ühest klas­ sist teise ja tunnustatakse kooli kur­ suse lõpetanuks õppenõukogu otsuse järgi õpilase õppetöö edu ja üldise 16 vaimlise arenemise põhjal — Haridus se~ ja sotsiaalministeeriumi poolt määratud korras, § 48. Igas koolis peavad olema tar­ vilikud õppevahendid ja õpilaste ning õpetajate raamatukogud. Hariduseja sotsiaalministeerium koostab nen­ de õppevahendite ja raamatute ni­ mestiku .milliste muretsemine on sun­ duslik kooli ülalpidajaile. ; Koolis võib tarvitada ainult Ha­ riduse- ja sotsiaalministeeriumi poolt lubatud õpperaamatuid. § 49. Koolis võivad olla tarvitusel ainult pedagoogiliselt lubatavad karistuseviisid. § 50. Puudustkannatavaid õpilas­ tele tarvisminevad õpperaamatud ja õppevahendid muretsetakse neile kooli poolt tasuta, milleks riigi ja koo i ülalpidava omavalitsuse eel­ arves nähakse ette summad eelmise aasta tegelikkude tarvete ulatuses. Ö 51. Igas algkoolis peab olema kooliapteek. tarvilikkude arstirohtu­ dega ja abinõudega. •f P2‘ KohaÜkke tarvidusi silmas pidades võib algkooli ruumes, kui see ei ole takistuseks õppetööle, ava­ da eriklasse, pühapäeva või õlhtukoole, raamatukogusid, kursusi luge­ mistuba ja teisi hariduseasutisi, kui 17 ka tarvitada kooli saali rahvamaja­ na, 'kui see vastab sellekohaste mää­ ruste nõuetele (§ 30). V. õpilased. § 53. Algkooli esimese klassi õpi­ lasteks võetakse lapsi ilma eelhari­ duseta, teistesse klassidesse — õpi­ lasi, kelle teadmised vastavad klas­ sis õpitavale kursusele. § 54. Õpilaste üleminek ühest alg­ koolist teise algkooli samasse klassi — mõjuvad põhjusil ka õppeaasta vältusel — toimub takistuseta. Kodu­ se haridusega õpilaste kooli astumi­ se korral otsustab õppenõukogu, mil­ lisesse klassi tuleb paigutada õpi­ lane. ^ . § 55. Algkooli kursuse lõpetajaile antakse selleohased tunnistused. Õpilastele ,kes lahkuvad algkoo­ list enne kursuse lõpetamist, annab kool tunnistused nende koolitöö tule­ muste kohta. VI. Ametisolevad isi kud. § 56. Avalikus algkoolis on ametis iärgmised isikud: 1) juhataja ;* 2) juhataja abi; ‘ 3) Õpetajad; 18 4) arst; 5) teenijad. § 57. Algkooli juhatajaks, juhataja abiks ja õpetajaks võivad olla isi­ kud ,kel on algkooliõpetaja või sel­ lele vastav kutse ja kes vastavad muile sellekohaste seaduste nõuetele. Käesolevas paragrahvis tähendatud kutse vastavus määratakse Hariduseja sotsiaalministri sellekohaste kor­ raldustega . § 58. Algkooliõpetaja kutse omanda­ mise, koolijuhataja ja ta abi ning õpetajate valimise, ametisse sead­ mise, ametis olemise ja ametist lah­ kumise kord määratakse sellekohase seadusega, kuni vastava seaduse maksmahakkamiseni aga Vabariigi valitsuse poolt Hariduse- ja sotsiaal­ ministri ettepanekul antud määrusega. § 59. Koolijuhataja kohuseks on kooli õppe- ja kasvatusetöö ning majandusliku ala juhtimine, vastutus koolitöö korralikkuse ning kooli vara korrasoleku eest ja kooli as­ jaajamine kooskõlas seaduse ees­ kirjadega ning õppenõukogu ja hoo­ lekogu otsustega. Eriti on juhataja ülesandeks: 1) kooli esindamine ja läbikäimine teiste asutustega ning isikutega; 19 2) koolisse puutuvate küsimuste selgitamine ja esitamine otsustami­ seks õppenõukogule ja hoolekogule; 3) järelevalve ja hoolitsemine, et koolitöö toimuks takistamatult, tunnid alati algaksid ja lõpeksid täpselt ja kõik õpetajad ja õpilased täidaksid oma kohuseid korralikult, kusjuures koolijuhatajal on õigus korratuste puhul kutsuda õpetajaid korrale; 4) tundide jaotamise eelnõu esi­ tamine Õppenõukogule; 5) kooli eelarvete ja aruannete koostamine; 6) mõjuväli põhjusil õpetaja kooli­ tööst vabastamine kuni kolme päeva­ ni, teatades sellest vastavale kooliva­ litsusele ; 7) puuduvate Õpilaste nimestiku pi­ damine ja puudumise põhjuste sel­ gitamine, milleks Õpetajad on kohus­ tatud koolijuhatajale olema kõigiti abiks; 8) internaadiga seotud tööde juh­ timine ja korraldamine; 9j kooliteenijate (§ 66) ametisse võtmine ja ametist vabastamine koo­ li ülalpidava omavalitsuse teenijate kohta maksva korra järgi; 10) kooli kroonika kirjutamine. § 60. Kui klassikomplektide arv koolis ulatub üle 10, siis valitakse ju­ 20 hata, abi. Juhataja abi on kooli sisemises ning kasvatuslikus tege­ vuses abiks juhatajale ja täidab vii­ mase puudumisel ta kohuseid. Koo­ lis, kus ei ole juhataja abi, määrab juhataja koolist puudumise ajaks en­ dale õpetajate hulgast asemiku. § 61. Opeta:e kohuseks on õppening kasvatusetöö, valve õpilaste järele koolis, internaadis ning va­ jaduse puhul ka väljaspool kooli, õp­ penõukogu koosolekuist osavõtmine ning selle otsuste kui ka koolijuha­ taja korralduste täitmine. Õpetajal ei ole õigust keelduda talle määra­ tud kasvatusetöist ja tundidest. Koolist kui ka õppenõukogu koos­ olekult võib Õpetaja puududa ainult mõjuväli põhjusil. Puudumise korral õpetaja on kohustatud aegsasti tea­ tama sellest koolijuhatajale ühes puudumise põhjuste tähendamisega. ?? 62. õppeaasta alul esitab õpetaia õppe- ja kasva tüsedal lähema töökava Õppenõukogule heakskiitmi­ seks. Vähemalt iga poolaasta lõpul teatab õpetaja õppenõukogule, mil­ lisel määral on ta suutnud täita ka­ vas märgitud nõudeid. § {60. KasvatuseölesajUnete lähemaiks täitäiks määrab õppenõukogu Õpetajate hulgast klassijuhatajad, kel­ 21 le kohused Õppenõukogu määrab Ha­ riduse- ja sotsiaalministeeriumi poolt antud juhtnööride põhjal. § 64. Maa- ja linnaomavalitsused võivad panna ametisse iga 75 Õpeta­ ja kohta ühe tagavaraõpetaja, kes täidab puuduvate õpetajate aset. Va­ bal ajal töötab tagavaraõpetaja koduõpetuse instrueerimise (§ 10) ja haridusetöö edendamise alal väljas­ pool kooli. § 65. õpilaste tervise eest hoolit­ semiseks pannakse ametisse kooli­ arstid. § 66. Igas algkoolis peab olema tarvilik arv kooliteenijaid. VII. õppenõukogu $ 67. õppenõukogu liikmeiks on: 1) kõik kooli õppejõud; 2) kooliarst; j 3) hoolekogu esindaja; 4; 'lastevanemate esindaja. § 68. õppenõukogu ülesandeks on kooli kasvatuslikkude ja õpetuslik­ kude küsimuste ning nendega läheda­ ses ühenduses olevate muude kooli­ elu küsimuste lahendamine. Eriti kuu­ lub ta võimupiiri: 1) kasvatuse- ja õppeviiside aru­ tamine koolitöö viljakuse tõstmise sihis; 2) õppekava läbivõtmise ulatuse ja korra kui ka vastavais määrustes lubatud kõrvalekaldumiste arutami­ ne; ' ! 1 3) kasvatuse- ja õppetöö jaotamine üksikute õpetajate vahel; ä) õpetajate poolt esi'alud tööka­ vade arutamine; 5) õppetööks tarvisminevate Õppe­ vahendite valimine ja soetamine; 6) õppetöö aruande vastuvõtmine; 7) Õpilaste vastuvõtmine .vasta­ vaisse klassidesse paigutamine ja Õpilaste koolist eemaldamine (§11); 8) õpilaste töö hindamine, nende edasiviimine klassist klassi, lõpeta­ jate koo1ist väljalaskmine ja õpilas­ tele tunnistuste andmine; 9) Õpilaste kohta käivate määrus­ te koostamine ja maksmapanemine Hariduse- ia sotsiaalministeeriumi ^oolt antud üldalustel; 10) otsustamine koolis tarvitatava­ te kasvatuslikkude abinõude üle; 11) kooliruumide jaotamine tarvi­ tamiseks Õpetajaile, Õpilastele ja kooliteenijaile. § 69. õppenõukogu koosolekuid peetakse tarviduse järgi. 70. õppenõukogu astub kokku ka§ koolijuhataja või ta asemiku kut­ sel või Vähemalt ühe kolmandiku liikmete ettepanekul. § 71. Õppenõukogu koosolekuid ju­ hatab koolijuhataja ,ta puudumisel — juhataja asemik. § 72. Õppenõukogu koosolek on otsusevõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 3/4 õppejõududest, nende hulgas koolijuhataja või ta asemik. $ 73. Koosoleku otsus on maksev, kui selle poolt on enam kui pool koosolijaist; häälte poolekslangemisel on juhataja hääl otsustav. Kui koolijuhataja ei ühine õppenõukogu otsusega ,võib ta küsimuse enne ot­ suse täidesaatmist esitada vastavale koolivalitsusele lõplikuks otsustami­ seks. § 74. õppenõukogu valib oma liik­ mete hulgast üheks aastaks sekre« tari .raamatukoguhoidja ja tarbe­ korral õppekabinettide hoidja. VIII. Kooli hoolekogu. § 75. Igal algkoolil on hoolekogu. § 76. Hoolekogu liikmeiks on: 1) koolides, kus 1 kuni. 6 klassi­ komplekti: kaks kooli ülalpidaja esindajat ,kaks lastevanemate esin­ dajat ja üks Õpetaja; 2) koolides, kus 7 kuni 12 klassi­ komplekti: kolm kooli ülalpidaja 24 esindajat ,kolm lastevanemate esin­ dajat ja kaks õpetajat; 3 J koolides kus üle 12 klassikomp­ lekti: neli kooli ülalpidaja esindajat, neli lastevanemate esindajat ja kolm õpetajat. Peale punktides 1—3 näidatud isi­ kute on hoolekogu liikmeiks: koolij uha taia, kooliarst ja esindaja asu­ tiste või isikute poolt, kes kooli toe­ tavad majanduslikult, kui toetuse kogusumma moodustab vähemalt üks viiendik kooli majanduslikest kulu­ dest. § 77. Kõik koolis töötavad õppe­ jõud võivad võtta osa sõnaõigusega hoolekogu koosolekuist. § 78. Lastevanemate esindajad va­ litakse (§ 89) igal sügisel pärast õpoeaasta algust üheks aastaks. Kooli ülalpidaja esindajad valitakse samaks ajaks, kui nende valijate volitused kestavad. § 79. Hoolekogu valib igal aastail õppetöö alul pärast lastevanemate esindajate valimist endale juhataja, ta asemiku, kirjatoimetaja ja laekahoidja. § 80. Hoolekogu ülesandeks' op hoolitseda kooli eest üldse, eriti te­ ma majandusliku külje eest. Selle Ülesande täitmiseks kuulub temale: lj iärelvalve nende laste korra­ liku kooliskäimise Ole, kes kantud kohaliku omavalitsuse poolt lno1ekogu hoolele kuuluva kooli Õpilas­ te nimestikku (§ 12); 2) õpilaste toitluse- ja tervisolude korraldamine; _ 3) kehvemate õpilaste varustamine jala­ Õppetarvetega .riietega ning nõudega (§§17 ja 50); äj õppetöö pealtkuulamine oma esindaja kaudu, kes võib esitada oma arvamused ja tähelepanekud hoole­ kogule, kuid ei ole õigustatud tegema märkusi klassis; 5) ettepanekute tegemine kooli ülalpidajale uute õppeainete sisse­ seadmise ning uute klasside või kur­ suste avamise asjus; 6) abinõude otsimine kooli aine­ lise külje tõstmiseks; 7) kooli rahaliste summade valit­ semine ja tarvitamine, kuivõrd need summad on antud hoolekogu korraldusse; 8) kooli kinnis- ja vallasvara kor­ rashoidmise järelevalve; 9/ kooli eelarve läbivaatamine; 10) oma tegevuse kohta aastaaru­ ande koostamine; 11) kooliteenijate tegevusala mää­ rava juhatusekirja kinnitamine; 12 j otsusatmine Õpilaste koolist puu­ dumiste põhjuste üle ja nende puu­ dumiste tunnustamine vabandama­ tuks või vabandatavaks; 13) trahviraha määramine õpilaste puudumise korral (§ 14) ja trahvimi­ sest teatamine lapse vanemaile või hooldajaile. § 81. Õpilase koolist puudumise arutamisele (§ 80 p. 12) kutsub hoole­ kogu juhataja õpilase vanema või hooldaja; viimaste mitteilmumine ei põhjusta asja arutamise edasilükka­ mist. _ § 82. Hoolekogu otsuse peale õpi­ lase trahvimise asjus (§ 80 p. 13) võivad kaevata vastavale kooliva­ litsusele hoolekogu kaudu kahe nä­ dala jooksul: 1) trahvitu, arvates trahvimisteate kättesaamise päevast; 2) koolijuhataja .arvates otsuse te­ gemise päevast. Koolivalitsus otsustab kaebuse lõp­ likult hiljemalt kahe nädala jooksul. Koolivalitsuse otsuseni jääb trahv nõudmata. § 83. Hoolekogu koosolekuid pee­ takse tarviduse järgi. § .84. Hoolekogu kutsub kokku ju­ hataja või juhataja puudumisel ta asemi’:, Erakor.altelt kttltutaks: hoo- lekogu kokku kolme liikme või koo­ lijuhataja nõudel . & 85. Hoolekogu koosolekuid juha­ tab hoolekogu juhataja või juhataja puudumisel ta asemik. § 86. Hoolekogu koosolek on ot­ susevõimeline ,kui on koos vähemalt pool liikmeist, nende hulgas hooleko­ gu juhataja ja koolijuhataja või nen­ de asemikud. § 87. Koosoleku otsus on maksev, kui selle poolt on enam kui pool koosolijaist. Häälte poolekslangemisel on koosoleku juhataja hääl otsustav. IX.L astevanemate koosole­ kud § 88. Kooli ja kodu vahel lähenia ühenduse loomiseks õppenõuko­ gu kutsub kokku lastevanemate koos­ oleku vähemalt kaks korda aastas. Erakorraliselt võib hoolekogu juha­ taja kutsuda kokku lastevanemate koosoleku . § 89. Lastevanemate koosoleku ülesandeks on: lj kasvatuse- ja õppetöösse puu­ tuvate küsimuste arutamine ja neis asjus sooviavalduste esitamine õp­ penõukogule ja hoolekogule; 28 2, esindajate valimine hoolekogus­ se ja õppenõukogusse. § 90. Lastevanemate koosolek on otsusevõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt üks viiendik lastevanemaist või nende asemikkudest, kusjuures iga perekonna kohta arvatakse üks esin­ daja. Kui lastevanemate koosolek jääb pidamata kokkutulnud liikmete vähese arvu pärast, siis peetakse järgmine koosolek mitte varem kui ühe nädala pärast. Teistkordne koos­ olek on otsusevõimeline, kui on tul­ nud kokku vähemalt vus lastevanemat. Kooli õppejõud võtavad sõna­ õigusega osa lastevanemate koosole­ kuist. , .... § 91. Koosoleku alul valitakse liht­ häälteenamusega koosoleku juhata­ ja ja kirjatoimetaja. Koosoleku pro­ tokolli kinnitavad oma allkirjadega juhataja, kirjatoimetaja- ja vähemalt kolm koosoleku poolt valitud isikut. X. Seaduse elluviimine. 92. Hariduse- ja sotsiaalministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse teostamiseks. 8 93. Käesolev seadus hakkab maksma 1. juunist 1931. Sest ajast kaotab maksvuse Avalikkude alg- 29 koolide seadus (RT 75/76 — 1920 ia RT 56 — 1930). J ÄIgkirjale alla kirjutanuid: Riigikogu Esimees K. E i n b u n d. Sekretär A. Schulbach. Asjadevalitseja E. Maddisson. Määrus avalikkude algkoo­ lide tunnikava kohta. Alus: Avalikkude algkoolide seadus? § 43 (R. T. 46------ 1931.) Avaldatud Riigi Teatajas nr. 51. 1931. a. § 1. Avalikkudes algkoolides hak­ kavad maksma 1931 ./32. kooliaastast järgmised tunnikavad/:, <■, 30 1. Eestikeeled koolid. Õppeained 11. Laulmine 12. Võimlemine Linnas: Maal; I ii iii IV V i VI Kokku 8 8 8 8 6 6 44 1. Emakeel 2. Usu- ja kõlblusõpet. 2 2 2 2 1 1 10 3. Kodulugu 3 3 4 — —:— 10 5 30 5 5 5 5 4. Matemaatika 9 5.Looduseõp.ja tervish. — — — 3 3 3 ——— 2 2 2 6 6* Maateadus 6 7. Ajalugu ja kod-õp. — — — 2 2 2 — — — — 5: 5 10 8. Võõrkeel 2 2 2 2 li 1- 10 9. Joonistamine 2 2 2 2 2; 2 12 10. Tööõpetus 2 2 2 2 2; 2 12 10 2 2 2 2 li 1 Kokku 26:26 27130 30301 169 V VI Kokku. 5 5 41 10 1 1 — — 10> 4 4 29' 9 3 3 6 2 2 6 2 2 — — — — 5 5 10 2 2 2 2 1 1 10 I : II 8 8 2 2 3 3 5 5 —— — — —— UI IV 8 7 2 2 4— 5 6 — 3 — 2 — 2 2 2 2 2 4 4 16 2 2 2 2 2 2 12 2 2 2 2 1 1 10 26 2627:30 3030 169 2. Muukeelsed koolid* Maal Linnas I ii iii; IV: V VI Kokku I U iii IV: V VI | Kokku 1. Emakeel 8 8 6: 6 6 6 40 8 8 6 6 6 6 40 2. Usu- ja kõlbluseõpet. 2 2 2j 2 1 1 10 2 2 2 li 1 1 9 3. Kodulugu 3 3 3:— — — 9 3 3 3 __’__ — 9 4. Matemaatika 5 5 5: 5 5 5 30 5 5 5 5: 4 4 28 5. Looduseõp.ja tervish. — — —: 2 4 4 10 3! 3 3 9 — — —; 2 2 2 6. Maateadus 6 __ _ 2 2 2 6 7. Ajalugu ja kod. õp. — — —: 2 2 2 6 __ _ __ 2 2 2 6 — — 8. kiigikeel 4; 4 4 4 16 _ _ 3 3 4 4 14 9. Joonistamine 2 2 2 1 1 1 9 2 2 2 2 1 1 10 10. Tööõpetus 2 2 2: 2 2 2 12 2 2 2 2 4 4 16 11. Laulmine 2 2 2 2 2 2 12 2 2 2 2 2 2 12 12. Võimlemine 2 2 2 2 1 1 10 2 2 2 2' 1 1 10 Kokku 126:26:28:30 30130 170 26 26 273030 30 169 4 Õppeained § 2. Tunnitabelites (§ 1) nimeta­ tud tööõpetuse tunnid ühendatakse kahe või rohkem tunni kaupa, kus­ juures ühendatud tundidel töö toi­ mub ka harilikul õppetundide vahe­ ajal, kui töö iseloota seda nõuab. Linnades asuvates algkoolides võib rühmitada V ja VI klassi Õpilasi tööõpetuse tundidel soo järgi või poolitada klassi, kui see vajalik õpi­ laste arvult, kuid selle läbi ei suurene riigi poolt tasutavate tundide arv; sel juhul on igal rühmal 2 tööõpe­ tuse tundi nädalas. Ühiskoolides võib moodustada tööõpetuse tundidel V ja VI klassis õppivatest tütarlastest ühe rühma ja poeglastest teise rüh­ ma, kui õpilaste arv seda võimaldab; sel juhul on igal rühmal linnas neli ja maal 2 tööõpetuse tundi nädalas. § 3. Koolidel, kes soovivad võt­ ta tunnikavasse veel teisi aineid, tu­ leb esitada maa- või linnakoolivali ts uste või vähemusrahvuste kul­ tuurvalitsuste kaudu Hariduse- ^ja sotsiaalministeeriumile sellekohased ettepanekud enne sügisest õppetöö algust. § 4. Käesolev seadus hakkab maksma 1. augustist 1931. Sest ajast kaotab maksvuse Hariduse- ja sot­ 33 siaalministeeriumi 16. augusti 1930 a. nr. 32936 määrus algkoolide turi' nikavade kohta (R. T. 67 — 1930) Tallinnas, 16. juunil 1931. Nr. 3983 Hariduse- ja sotsiaalministe J. P i i s k a r. Koolivalitsuse >direktsoi P. iMägraken. Määrus täiendusekoolide kohta. Kinnitatud Vab. Valitsuse poolt 22. juunil 1931. a. Äius: Avalikkude algkoolide sea' dusei § j37 (R. (T. 46 — 1931). § 1. Kuni sellekohase Seadus* maksma hakkamiseni võivad omava litsused avada avalikkude algkooli' de juures või neist lahus täienduse koolid või -klassid käesoleva mää ruse §§ 2—15 toodud alustel. § 2. Täieiidusekoolid või -klassi* korraldatakse, silmas pidades Õpi' laste kalduvusi ja tulevast elukutset 34 tas ühiselt mitme tööala [kohaselt rõi eriti aianduse, mesinduse, kalanluse, sulg- ja väikeloomakasvatuse a muude põllumajanduslikkude alade, tui ka ehituse, jõumasinate, kudunise, Õmblemise ja teiste alade kolaselt. Peale kutseaineliste täiendusetoolide või -klasside võib Haridusa­ la sotsiaalminister lubada avada ka< Üldhariduslikke täiendusekoole või ilasse, mis üldiselt töötavad keskrooli alamastme kava järgi või mil­ les on tõstetud esikohale eriainena mõni keskkoolis õpetatav aine. § 5. Täiendusekool või -klass on emakeelne, kusjuures Õpilaste ema­ keele määramine toimub samadel alustel kui avalikus algkoolis. Kooli­ kohustus ei ole maksev täiendusekoolide kohta. § 4. Seaduslikus korras koolivõr­ ku võetud (§ 9) täiendusekooli või -klassi ülalpidamine on omavalit­ susele kohustatav seni, kui täien­ dusekool või -klass ei ole kustuta­ tud koolivõrgust. § 5. TäiendusekoolM või -klassil, mis töötab lahus algkoolist, ion oma pitsat kohaliku maa- või linnava­ litsuse poolt kinnitatud kujul. 35 § 6. Tiäiendusekooli või -Massi kursus kestab üks või kaks õppe­ aastat ja tiäiendusekooli või -klassi põhitüüpideks kooliskäimise nädala­ päevade arvult on: 1) kuue- või viiepäevane täiendusekool või -Mäss, 2) nelja- või kolmepäevane täiendusekool või -klass. § 7. Hariduse- ja sotsiaalminister määrab täiendusekoolide või -klas­ side Õppeained ja tunni- ning õppe­ kavad, Ikui ka ligemad õppesihid (§ 2). Samuti määrab Hariduse- ja sot­ siaalminister Õppetöö alguse ja lõpu täiendusekoolides või -klassides kui ka Õppetöö vaheajad. § 8. Täiendusekooli klasse nimeta­ takse Õppeaastate järgi I ja II klas­ siks. § 9. Maa- ja linnavalitsused koos­ tavad täiendusekoolide või -klasside võrgukava, kusjuures maavalitsused võtavad arvesse valla- ja alevi va­ litsuste põhjendatud ettepanekud; pärast heakskiitjmist maa- või lin­ navolikogu poolt saadetakse täien­ dusekoolide või -klasside võrgukava Hariduse- ja sotsiaalministrile kin36 uitamiseks. Samas korras teostuvad ka muudatused täiendusekoolide võr­ gus. § 10. Täiendusekoolide ja -klassi­ de õpilasteks võetakse isikuid, kes! on täitnud koolikohustuse algkoolis. § 11. Täiendusekooli või -klassi õpilaste minimaälarv klassis või klassikomplektis õppeaasta alul on 20. Seni töötanud täiendusekooiides või -klassides võib erakordselt Ha­ riduse- ja sotsiaalministri loal jätta klassikomplekti töötama üheks aas­ taks ka vähemalt 15 Õpilasega. Poeglaste ja tütarlaste rühmita­ miseks ühes koolis praktiliste eri­ ainete järgi Hariduse- ja sotsiaalmi­ nistri poolt antud tunnikavade pii­ rides on tarviline Õpilaste arv klas­ sikomplektis mõlema soo kohta kok­ ku vähemalt 30 õppeaasta talul. Eran­ di selle normi kohta täiendusekooii või -klassi teisel õppeaastal, kui esimesel õppeaastal oli teosta­ tud õpilaste rühmitamine soo järgi praktiliste eriainete alal, võib teha Hariduse- ja sotsiaalminister vastan va koolivalitsuse ettepanekul, mis tuleb esitada Hariduse- ja sotsiaailmmsiteeriumile hiljemalt 15. juuniks. 37 § 12. Täiendusekooli või -kjasisi tegevust juhivad ja korraldavad sel-le algkooli juhataja, õpetajad ja õp­ penõukogu ning hoolekogu, mille juures täiendusekool või -klass asub, samadel alustel kui algkooli enese tegevust, kusjuures kõik täiendus,e*■' oli või -klassi õpetajad algkooli '• ctajatega ühesugustel alustel kuu­ lu, ad Õppenõukogusse ja neil jon seal viimastega ühesugused õigused ja kohused. Algkoolist lahus töötava laiendusekooli või -klassi tegevust juhivad selle kooli või klassi juha­ taja, Õpetajad ja Õppenõukogu ees­ kirjadel, mis ette nähtud algkoolide juhatajate, Õpetajate ja õppenõukogu tegevuse kohta. § 13. Täiendusekoolide ja -klassi­ de Õppejõududeks võivad olla vas­ tava ettevalmistusega alg-, .täien­ duse-, kesik- ja kutsekoolide õpe­ taja kutsega või vastava eriaine õpe­ taja kutsega isikud või õpetajaameti kandidaadid. Ainult nimetatud isi­ kute puudusel võib valida ja regist­ reerida täiendusekooli või -klassi Õppejõu kohusetäitjaks teisi isikuid, kes oma hariduse ja pedagoogilise ettevalmistuse suhtes vastavad Ha­ riduse- ja sotsiaalministri poolt an­ tud sellekohaste määruste nõuetele, 38 § 14. Täiendusekooli või -klassi õppejõudude ametisse valimine ja registreerimine toimub samadel alus­ tel kui algkoolides. § 15. Täiendusekoolide või -klas­ side ülalpidajad omavalitsused või­ vad tarbekorral kooli või klassi ku­ lude katteks määrata õpilastelt õp­ pemaksu, mille suuruse iga kooli või klassi kohta kinnitab Hariduse- ja sotsiaalministeeriumi koolivalitsus. Õppemaks määratakse vähemalt üheks kooliaastaks ja Õppemaksu suurus ning Õiendamise tähtpäevad peavad olema Õpilastele teada sügi­ sel õppetöö alul. § 16. Käesoleva määruse maksma hakkamisega kaotavad maksvuse Täiendusekoolide esialgsed põhijoo­ ned (R. T. 71 — 1922). Riigivanem K. Päts. Hariduse- ja sotsiaalminister J. P i i s k a r. Riigisekretär K, Terras. 39 ' Hind 15 senti.
	A 11.859	tekstituvastus (ocr)										VaataM. J. Eisen Körtsiraamat Vanu jutte ja nal...M. J. Eisen Körtsiraamat Vanu jutte ja nalju armsaks ajayiiteks kõrtsiskäijatele. Teine täiendatud trükk. Xortsiraamat Vanu jutte ja nalju armsaks ajaviiteks kõrtsiskäijatelÜ. - .•Vt tf j Pääladu Hermann’i raamatukaupluses Tartus. ENSV TA Ki r jamlu s rn u u s © u ml [ Arhiivraamatukogu 1)Ui/i>sS' Kuidas viin leitud. J. A. Veltmann, Pootsist. Ennemuiste elanud ühes külas vaene sauna­ mees, kes enesele ja perele korvide ja viiskude valmistamisega päätoidust korjanud. Kui mees ühel päeval raske pajuvitsade puntraga metsast kodu poole tulnud, tunnud ta korraga tee pääl kanget valu. Ei suutnud enam sammugi astuda. Visanud puntra seljast maha ja ütelnud meelt äraheites : «Võtku tont töö ja vaeva nä­ gemise ! Kas sest veel küll ei saa, et igapäev tühja kõhuga orjan ! Nüüd pean veel haiguse käes vingerdama 1 Kus see kondikolistaja ometi vahib, et oma saaki ei tule koristama 1» Korraga astunud väike must mehike ta juurde ja küsinud, mis mehel viga Haige saunamees jutustanud oma vea ära. Seda kuuldes võtnud must mees pika pudeli taskust välja, võtnud punni päält ära, andnud pudeli haige mehe kätte ja ütelnud : «Säh, rüüpa siit kolm mehist lonksu, siis oled terve nagu enne!» Saunik täitnud jala päält käsku. Olnud silmapilk valust lahti ja tundnud enese palju rõõm­ sama olevat kui iial enne Teisel päeval olnud saunamehega metsas seesama lugu Jäänud jälle järsku haigeks. Eilne aitaja must mehike tulnud jälle ta juurde. 4 Selle korra ei toonud võõras pudelit kaasa, vaid viinud saunamehe maa alla koopasse, kus suur katel seisnud. Katla all leekinud hirmus tuluke. Vana must mees ütelnud katla juurde astu­ des : «Vaata külamees, nende nõudega saab elurohtu valmistatud. Selle nimi on viin. Et sul hädakorral vaja ei oleks minu juurde tulla, ta­ han sulle selle kunsti kätte õpetada. Kas tead, sõber ! Mida enam sa seda vedelikku jõuad välja jagada, seda enam hädalisi tuleb sinu juurde ja sinu kukkur kasvab igapäev suuremaks I» Saunamees läinud koju ja teinud nõnda nagu mees õpetanud. Saanud rikkaks meheks. Selleläbi olnud viin ja viinapõletamise kunst lei­ tud. Tänapäevani on see rohkesti järel tegijaid leidnud. Pärast aga viinud saatan mehe hinge. Ei olnud rikkusest kasu midagi. Kuidas viin saadi. F. Valts, Narvast. Uks peremees lõikas rukist ja vandus sääljuures : «Mis pagan see on 1 Küll külisin hää seemne maha, aga nüüd ei saa enam töövaevagi kätte !» Korraga tuli ta juurde halli riietega tugev mees ja ütles peremehele : «Mis sa siin nurised?» Peremees ütles : «Miks ma ei pea nurisema ! Tee tööd, näe vaeva, aga ei saa sest midagi!» 5 Halli riietega mees ütles : «Võta mind su* laseks, küll sa siis näed, et niipalju pead saama, kui sinu salve mahub ja jääb veel järelegi!» Peremees ütles pilgates: «Noh, olgu siis pääle 1 Tule minu sulaseks. Ma tahan näha saada, kui tark sa oled 1 Mina olen juba mitu aastat siin harjutanud ja ei ole midagi saanud!» Halli riietega mees läks kohe väljale ja hakkas kibedasti tööle. Kui tuli teine sügis, sai peremees niipalju vilja, et ei jõudnud enam salve mahutada. Pere­ mehel oli väga hää meel, et nii rohke saak oli. Hall mees ütles : «Mine, müü vili linnas ära, siis saad rohkesti raha. Ehita omale suur maja ja pane sinna suured tõrred ja katlad sisse. Küll siis õpetan, mis pead tegema!» Sai peremees nõnda teinud nagu hall mees õpetanud, pani hall mees viina katlasse ja keetis seda tublisti Tõstis säält keedisse tõrredesse, siis vaatidesse ja pärast pudelitesse. Siis ütles peremehele: «Nüüd osta pill, kutsu sõpru ja tuttavaid kokku, eks katsume õige järele, mis meie keedis ka on, siis teame seda sõpradele pakkuda.» Peremees võttis pudeli, rüüpas lonksu ja ütles : «Küll on kibe I» Hall mees ütles: «Rüüpa veel teine lonks !» Peremees rüüpas veel lonksu ja ütles: «Suus on ta küll kibe, aga kui juba alla saab, siis teeb kohe mind nagu vapramaks 1» Hall mees ütles : «See on hää ! Võta veel üks lonks!» Peremees 'rüüpas jälle ühe lonksu ja ütles : «Oli sa eluvesi, küll o—led sa hää ja ma—ag—us!» Ja hakkas laulu trallitama. Hall mee» võttis nüüd pilli kätte ja hakkas mängima. Pe­ remees kargas nagu pöörane ühe jala päält teise pääle, niikaua kui põrandale kukkus ja sinna magama jäi Teisel päeyal käis ta sõpru ja tuttavaid enese juurde kutsumas Kui sõbrad ta juurde tulid, andis ta oma leidust sõpradele juua. Kui need küll olid maitsnud ja seda uudist kiitnud, tõi hall mees pilli ja hakkas mängima. Sõbrad hakkasid keksima, kargama ja suurustama, üksteist pilkama ja sõimama, kõige viimaks üksteist peksma. Hall mees (vanapagan) rõõmustas ja hõõruskäsi, et töö korda läinud. Ja rõõmustab selle üle veel tänapäev. Õitseb ju mehikese uisu, kui ini­ mesed joovad ja hullavad. Kust viin tuli? J. Hinderov, Vigalast. Ennemuiste olnud üks aeg, et inimesed väga kaua elasid, misläbi surm hoopis laisaks jäi. Vanapagan, kuradite ülem, kutsus kõik tei­ sed kuradid kokku nõupidamisele, misläbi ini­ mesed ennemini sureksid, Üks ütles : «Läkitame katku, et inimesed ennem sureksid » Teine üt­ les : « Ässitame kuningaid, et nemad riidu lähe­ vad ja siis sõdima hakkavad » Siis ütles kol­ mas : «Mis see ometi kõ.’k aitab, olgu siis, et üks hulk sureb, teised elavad ikka kaua » Vii­ maks leidis kõige targem nende seast hea nõu. Ta ütles: «Kuulge vennad ja kaimud 1 mul on 7 praegu hea "nõu meelde tulnud. Valmistame nii­ sugust kanget jooki, mis inimese mõistust kui ka tervist rikub ja vähendab, sel viisil saavad en> nem vanaks ja surevad siis ruttu.» Siis läkitas vanapagan omad sellid välja, et nemad pidid äs­ sitama viina jooma ja kanget tubakat suitsetama. Sellest nõupidamisest saadik on hakatud viina ja tubakat valmistama ja neid pruukima. Nüüd on surmal tööd ja vanapaganal rahu. Viin ja paias. P. Meil, Tarvastu-Voorust. Muiste olnud vanapaganal kaks poega Esi­ mese poja nimi olnud viin, teise nimi paias (õlu). Mõlemad pojad olnud laisad, luusinud päevad otsa põrgut mööda ja ei kuulanud isa sõna Ei pannud ka seda tähele, kui isa õhtul mõnda oma teenritest kiitis, kes rohkesti inimesi eksitada jõudnud. Ühel päeval kutsunud vanapagan mõlemad pojad enese ette ja hakanud aru pidama Ütel­ nud : «Pojad, te olete küllalt asjata aega viit­ nud, olete ka küllalt tugevad, sellepärast hakake tööle ! Ka olete te küllalt tunda saanud, mis kasu mul sest on, mida rohkem inimesi jõuaksite eksitada nagu minu teenrid, sellepärast katsuge, kuidas oma kavalust jõuate arusaamata kombel inimeste sekka seadil» Isa kõne olnud poegadele meelepärast. Nad kuulanud vagusasti päält ja mõtelnud, kuidas isa rõõmustada. 8 Varsti pärast seda läinud mõlemad noored paganad ilmateedele luusima, käinud palju teesid läbi ja näinud teedel palju rahvast käimas Esi­ mese pagana — viina — sees ärganud see mõte, et rahva puhkamise kohtadele (kõrtsidele) niisu­ gust väge anda, mis rahvas enesele sisse neelaks ja nii nende võrku langeks. Teine poeg paias kiitnud nõu hääks. Nüüd hakanud paganate töö. Vanem poeg, viin, hüüdnud nooremale: «Mina lähen kaevu juurde ja puhun vee sisse oma väge. Sina mine, vaata kõrtsi räästa all seisab suur savitõrs See on vett täis. Tee sääl veega sedasama!» Sellepääle läinud viin kaevu juurde ja pu­ hunud suust õhku kaevu vee pääle. Viimaks võtnud temalt vee nime ära ja annud temale enese nime «viin», see tähendab kuradi käeraha. Sellepärast, et viin veest sai tehtud, on ta tänapäevani nii selge kui vesi. Teine poeg, paias, olnud oma tööga ka seni valmis ja pannud oma veele ka oma nime «pajas». Et savises tõrres vesi ennast savi karva muutnud, on paias tänapäevani savi karva. Mõlemad saadavad inimesi hukatuse sisse. Viina ja õlle tegemine. J. Ratas, V.-Löevist. Muistsel ajal, kui vanakurat oli taevast maha visatud, olnud ta pere poolest õige kehva, küll meelitanud ta ühte ja teist omale teenriks, aga keegi ei tahtnud temaga tegemist teha ; vaid 9 igaüks hoidnud ennast vanast kollist eemale. Viimaks mõtelnud vana hea tüki välja. Läinud ühe lagendiku pääle, ehitanud suure kivimaja, pika korstna pääle ja hakanud siis sääl viina ja õlut tegema. Jumal vaadanud : Ei tea, mis kurat nüüd sääl teeb. Suurest kivimaja pikast korstnast käib paksu suitsu välja. On ta ehk sepaks hakanud terariistu tegema ? Ütelnud: «minge vaadake, mis vana sääl sepitseb ja tõmmake ta lõõtsa külg maha; kust siis inimesed peaksid eluaeg leiba võtma, kui ta juba sepatööd ka hakkab tegema. Kohe võtnud üks ingel pussnoa kätte ja läinud vanapoisi majasse. Sisseastudes küsinud ta vanapoisi käest: «mis sa teed,» «Tule ja vaata!» ütelnud kurat ja viinud ingli toru alla, kust viin välja jooksnud, annud siis ka maitsta. Ingel maitsenud ja ütelnud, et palju kange olla. Siis viinud kurat ta teise tuppa, kus õlletõrs parajasti käärinud. Sääl annud ka seda maitseda. Kui ingel nõnda kanget märju* kest oli maitsenud, jäänud ta viimaks pikali maha Jumal oodanud ja vaadanud, ei ole inglit tagasi tulemas, saatnud teise ingli. Selle käsi käinud niisamuti kui esimeselgi. Viimaks läinud Jumal ise vaatama, kuhu inglid on jäänud. Sisseastudes leidnud ta inglid pikali seina ääres magavat. Kurat tahtnud aga inglisid selle eest omale saada, et ta nad purju on jootnud. Jumal ütelnud: «Neid ei saa sina mitte omale, kes veel alles elus on, olgu küll, et ta purjus on* aga keda sa oled surnuks jootnud, selle hinge ja . ihu saad sa omale. Sestsaadik maetakse need, 10 kes viinasurma on surnud, surnuaia taha, mistähendab, et see kuradi pärandus olla. , Kuidas esimene õlu saadi. J. Melzov, Võru-Navist. Kui Noa laeva teinud, tulnud Juudas (saa­ tan) naise juurde nõudma, mis mees teeb. Naine aga ei teadnud ütelda. Juudas käskinud järele pärida. Teinekord tulnud Juudas jälle sinna. Naine teatanud, et mees oma saladust ei ilmuta. Nüüd pidanud Juudas naisega nõu, kas meelitamisega teada ei saa Aga ka see ei aidanud. Juudas võtnud nõuks jooki valmistada ja sellega Noad hulluks joota. Võtnud otrasid, teinud õlut, aga ei läinud käärima. Läinud teisi talusse. Näinud kaht siga teineteist kihvadega kiskuvat Võtnud sigade suust vahtu, visanud vedeliku hulka Kohe olnud vahutamine käes Vedelikku käskinud Noale anda Kui Noa sest purju jäänud, avaldanud ta naisele oma tööd. Naine teatanud loo Juudale. Selle üle ehmatanud ta. Nüüd sundinud ta Noa naist, et see teda ühes laeva aitaks. Õpetanud naisele: «Kui kõik laevas on,, pead sa minekuga viivitama. Seniks võta mind põlle pääle!» Kui Noa kõikidega laevas olnud, koliisenud kõik kohad vee tõusul. Noa hüüdnud naisL Kui naine veelgi viivitanud,, hüüdnud Noa : «Tule,, Juudas, ennemalt!» Nüüd käskinud Juudas naist tõtata. Lae­ gas puistanud naine Juuda põllest põrandale. Küll käskinud Noa Juudast välja minna, Juudas aga kostnud: «Ei oleks sa mind kutsu­ nud, ei oleks ma ka tulnud !» Eune kui Noa teda välja visata saanud, lukutatud laevauks kinni. Nii jäänud Juudas veeuputusest üle ja saa­ nud esimene õlu maailma Jutustanud Juhan Kõrveer. Vanapagana torupill. J. Reitvelt, Veelt. Kui esimest viinakööki ehitatud, istunud vanapagan tööliste juures suure tamme õõses ja mänginud torupilli. Viimaks tulnud vanapagan puu otsast maha, heitnud murule magama ja pannud torupilli oma kõrvale murule Sellepeale tulnud üks venelane, näinud torupilli vanapagana kõrval ja et vanapagan rahulikult maganud, va­ rastanud venelane pilli ära. Kui vanapagan seda teada saanud, et venelane tema pilli ära varasta­ nud, vandunud ta venelaste sugu ja ütelnud, et kõik venelased ja nende sugu tema torupilli lugu peavad ajama, mis nendel ka tänapäevani on. Kiusajad H. Reissar, Pallistest. Kord lasknud mõisahärra ühe kõrtsi ehitada. 12 Kui see valmis olla saanud, ei maksnud härra meistrile tervet palka kätte. Meister olla ära minnes ütelnud : «Kuradid saavad selles kõrtsis magama » Olnud ka nõnda. Öömajalised saanud kõik kõrtsist ühe järve äärde välja kantud. Korra tulnud kaks meest öömajale. Ka neile räägiti, mis paha lugu öömajalistega sün­ dida. Need toonud hea hulga pihlakasi keppisid ja pannud kepid oma kõhu alla. Lõiganud veel kotipõhja lahti, pistnud mõlemad omad pead,, teine teisest kotiotsast sisse ja heitnud niiviisi magama. Öösel tulnud üks vanamees oma kahe po­ jaga sisse. Kui nad magajaid näinud, ütelnud vana : «Ma olen näinud, kui Riia linna asemel suur tammelaas kasvas ja kui pärast laas maha raiuti, tatar asemele külvati ja pärast rehi ehitati, kus tatar ära pekseti, aga seda ei ole veel näi­ nud, et kaks paari jalgu on ja pead ei olegi » Poja küsinud: «Kas viime välja?» Vana ütelnud: «Välja, välja!» Pojad haaranud eluka keskpaigast kinni ja tahtnud välja viia, aga mehed kukkunud teine teisest kotiotsast välja, tõmbanud pihlakased kepid pihku ja hakanud kutsumata külalisi soendama. Pojad saanud plehku panna aga vanamees jää­ nud kätte. Mehed harinud vanamehe tublisti läbi ja lasknud viimaks suure palumise ja selle tõotusega mitte enam kõrtsi öömajalisi kiusama tulla, lahti. 13 Enne kirikut kõrtsi. J. Karu, Helmest. Kord olnud peremees, kes alati joonud. Kõrtsist kojutulles vandunud naist ja peret ning käskinud neid elusalt põrgu minna. Mees oli nii hukka läinud, et 7 aastat enam lauakirikus ei olnud käinud. Küll palunud perenaine meest kirikusse minna, mees aga vastanud, et pole aega. Seitsme aasta pärast hakanud mees pere­ naise palve pääle ometi kirikusse minema. Ki­ rikutee läinud kõrtsist mööda Kõrtsi ette jõudes karanud mees vankrist välja ja kohe kõrtsi poole. Ütelnud ise, et midagi ei või parata: kolm meest oodata kõrtsis Küll palunud perenaine meest edasi sõita, mees aga vastanud, et edasi sõita pole aega. Läinud kõrtsi. Kõrtsiuksed olnud aga nagu kinni naelutud, ei läinud ega läinud lahti. Küll peremees katsunud ustest ja akendest sisse minna, hüüdnud ka kõrtsirahvast, kuid sisse ei saanud. Viimaks läinud peremees kõrtsiukse pääle, tõuganud ja hüüdnud südametäiega: «Mis sa kurat veel ootad, kui sa sisse ei lasel» Sellepääle läinud uks praginaga ja mürinaga lahti, otsegu oleksid ahjuluuad, roobid ja raud­ kangid eest ära läinud. Peremees läinud kõrtsi. Perenaine oodanud väljas. Ei peremeest tule tagasi. Läinud siis kõrtsi ja küsinud, kas ta mees sääl. Kõrtsirahvas aga vastanud, et meest nähagi pole olnud Kui perenaine kõrtsist välja tulnud, ütelnud hääl: « Ära enam peremeest otsi 1 Peremees põrgu peremehe juures, kelle juurde sind ja pe­ ret soovis !» 14 Peremees jäänudki kaotsi. ära viinud. Saatan oli teise Mari Karu suust. Kirikust kõrtsi. J. Pihlap, V.-Võidust. Mees ja naine tulnud vanaaasta õhtul kiri­ kust. Natukene maad kirikust olnud kõrts. Mees läinud kõrtsi, kutsunud ka naist. Naine ei läi­ nud, vaid läinud edasi. Mees lubanud järele tulla. Tükk aega läinud naine edasi. Siis vaatanud tagasi, kas mees tuleb. Ei meest näha ku­ sagil. Näinud aga: kaks inimest sumbanud tükk maad tee kõrval lumehangesid mööda. Naine mõtelnud ; mis inimesed need on, kes tee pääle ei tule ja kõrval sumpavad, kuid õiget otsust naine ei saanud. Jälle läinud tükk maad edasi, aga meest järele ei tule. Naine istunud kivi otsa ootama. Ei meest ühtigi. Aeg läinud istudes igavaks. Tõusnud üles, läinud jalg jalalt edasi, aga meest ei tule ega tule. Läinud sedaviisi jälle hulga maad ära. Näinud : needsamad kaks inimest tulnud lumehangedest nüüd risti tee poole. Naine jäänud seisma, et õige vaadata, mis inimesed need on. Tulnud lähemale, teine kadunud kõr­ valt ära ja teine tulnud üksi teest risti üle. Läi* nud järve poole. Naine tundnud, et see on ta oma mees. Ha­ kanud küsima: «Mis tembud need sul nüüd on, et hakkad tee kõrval sumpama ja nüüd jälle teest 15 üle lähed ? Kas oled ennast purju joonud ? Või mis sul viga on ?» Mees ei näinud naise küsimist kuulvatki, vaid läinud ikka edasi. Naine hõiganud, käski­ nud ennast ka järele oodata, kuid mees ei teinud tegemistki, vaid läinud edasi. Naine tundnud selgesti ära, et see ta mees on, läinud järele vaa­ tama, kuhu mees ometi läheb. Mees läinud järve äärde ja järve karsulps! Naine pistnud jooksma, et mehele appi minna, aga enne kui juurde saanud, olnud mees kadu­ nud nagu tina tuhka Natukese aja pärast tõus­ nud mees ometi vee pääle. Naine hüüdnud: «Jumal Isake b ja raba­ nud mehe kättpidi kinni. Tahtnud järvest välja tõmmata, aga ei jõudnud. Hakanud appi hüüd­ ma Kaks meest tulnud hobuse ja saaniga appi. Tõmbanud mehe järvest välja. Küsinud, kui­ das see lugu juhtunud. Mehe käest ei saanud nad aga mingisugust vastust Tõstnud mehe saani pääle ja viinud koju. Alles mõne päeva pärast saanud naine mehe käest parema seletuse. Mees rääkinud; «Kui ma kõrtsi läksin, _/ võtsin sääl topsi viina. Jõin ja andsin ka sõpra­ dele. Kui mu tops lõppes, ostsid sõbrad jälle. Sedaviisi purjutasime seni kui mu silmad kirjuks läksid * Siis tulid sina, kutsusid mind teisi tuppa ja käskisid enesele ka osta. Mina ostsin ka Sa jõid topsi ära karlõnksti ja käskisid teist veel osta. Ma ostsin. Viimaks kutsusid sa mind sa­ laja ära. Tee oli ummine ja vaevaline käia, aga sa ütlesid, et lund on sadanud . . . Kõndisime viimaks koju. See oli imeilus tuba, ei sugugi niisugune nagu meil. Sääl olid küünlad põlemas, värvitud põrandad ja nii libe, et ma sugugi ei 16 võinud jalal seista. Ma libisesin maha, siis kuul­ sin ma Jumala nime nimetavat. Sa kadusid ära. küünlad kustusid ära, ja ma tundsin ennast nagu külmas vees olevat, Üks võttis mind kättpidi kinni. Veel kuulsin ma nagu inimesi enese üm­ ber karjuvat. Muud ei tea ma enam 1» Sellest naine ega mees aru ei saanud, kas see vanapagan või näkk olnud, kes mehe järve petnud. Sääl on siis see kirikust tulek ja kõrtsi minek 1 Kes kõrtsis riidu sünnitab. J. Ekemann, Tapalt. Korra läinud mees naisega kodu poole. Öö jõudnud kätte, koju olnud veel tükk maad minna. Mees mõtelnud kõrtsi -öömajale jääda. Ütelnud naisele: «Meil tuleb paksust metsast läbi minna. Oleks parem, kui ööseks kõrtsi jääksime » Naine nõus. Kostnud kohe: «See oleks muidugi parem. Aga ei tea, kas kõrtsirahvas enam ülevel on !» Seda üteldes kuulnud nad suurt kisa. Hulk mehi tulnud neile vastu. Naine ütelnud mehele : «Näe, poisid tulevad kõrtsist!» Mees teretanud vastutulejaid, aga need ei lausunud sõnagi, vaid läinud mühinal mööda. Kõik olnud toredasti riides. Saanud nad mööda, vaadanud naine tagasi. Näinud, kuidas üks mees jala kõrgesse kaselatva pannud. Saanud sedamaid aru, et need muud ei ole kui põrgulised. 17 Natukese aja pärast tulnud neile üks kaapkübaraga härra valge hobusega vastu ja nii ligi­ dalt, et vaevalt mööda saanud. Küsinud nende käest: «Kas minu poisse nägite vastu tulevat?» Mees vasta : «Teekäänakus tulid küll isanda moodi mehed meile vastu.» Võõras seletama: «Need olid kõik minu abilised !» Mees pärima: «Mis ametimees siis sina Võõras vastu: «Kurivaim 1 Käisin vaata­ mas, kas enesele kõrtsist väge lisaks saan. Siit kõrtsist saan enesele alati hingesid Kihutan nad riidu. Olen rõõmus, kui nad kisuvad Seda­ viisi notivad nad mõne maha ja see on minu käes. Kõrtsmik on mu hää abimees. Täidab hästi oma kohut Täna õhtu sain jälle ühe noore­ mehe enesele. Kõrtsmik hää mees oli mehe enne ju viina jooma õpetanud. Täna läks see noor­ mees tikutoosi pärast vaidlema ja viimaks karvu­ pidi kokku. Lugu läks minu poiste kihutusel nii kaugele, et üks talle noaga südamesse virutas. Oligi mnui 1 kiitsin teisi tubli teo eest!» Seda üteldes läinud vanapagan edasi. Naine näinud, kuidas teisel tuli hammastest välkunud. Mees ja naine jõudnud kõrtsi juurde. Juba kõrtsituled kustunud. Sõitnud edasi. Koju jõu­ des kuulnud nad, et nende ainus poeg kõrtsis maha löödud Pidanud vanematele vastu minema, läinud aga kõrtsi ja saanud sääl surma. Vanemate kurvastus olnud ütlemata suur, seda enam veel, et vanapagan oma ütlemise jä­ rele poja hinge võtnud. 18 Mees jätnud sestsaadik viina maha. Ei võtnud enam tilkagi kauget jooki suhu. Kart­ nud, et vanahõelus ta enese muidu ka ära pärib.. Tantsijad. Fr. Vahe, Kassarest. Saaremaal läinud ühel pühapäeva õhtul kaks noort tüdrukut, kes väga maailma rõõmust osa võtta armastanud, lähedale kõrtsi nagu en­ negi tantsima ja hullama. Nende tee läinud just kirikuaiast mööda. Kirikuaial näinud nad kahte noortmeest teineteise vastu seisvat. Tüdrukud noormehi nähes kohe hüüdma : «Küla nooredisandad, mis te sääl vahite ? Tulge,, lähme kõrtsi tantsima I» Nooredmehed krabinal üle aia kohe tüdru­ kute juurde. Teine võtnud teise käe alla ja tõta­ nud kõrtsi poole. Sinna saades kohe tantsima, mis tolmab Noored tundmata mehed ei jäta tantsimist järele. Tantsivad ühtelugu edasi ja ikka nendesama tüdrukutega. Viimaks jõudnud kesköö kätte. Teised kõik läksid kõrtsist koju, aga võõrad mehed ei mõtlegi äramineku pääle. Tantsivad ja tantsivad, ikka tüdrukud ka ühes Saanud siis tüdrukud ometi niipalju mahti,, et kõrtsitoast väljalipsata, Pidanud nõu lakka minna, et endid noortemeeste eest ära peita. Juba olid nad arusaama hakanud, et tantsijad nooredmehed hääd vaimud ei olnud. Teine läinud ees ülesse ja ütelnud seltsili- 19 •sele : «Ma tean, kus üleval kanade õrred on. Ot­ sin need ülesse ja peidan ennast sinna ära. Kui ma «kikoo» hüüan, siis tule ka minu juurde !» Tantsijad nooredmehed olid juba tähelepan* nud, et tüdrukud enam tagasi ei tulnud. Läksid otsima. Ronisid mööda redelit lakka. Parajalt hüüdis teine tüdruk: «kikoo!» Maasolev tüdruk nägi, et enam ülesse ka­ nade juurde ei jõua. Peitis enese mujale ära. Korraga küsis üks poiss: «Kus sinu «ki­ koo » on ?» Teine vastas r «Minul on pardes!» Esimene vastu : «Minul on murdes !» Teine poiss toonud oma kikoo maha. ja kä­ gistanud ära Esimene aga ei saanud omast midagi ! Kui ta käe välja sirutas, kisendas kukk. Poiss kartis kukke Varsti jõudis kesköö mööda ja poiss läks ära. Hirmuga jooksis tüdruk koju ja ei läinud «enam millalgi kõrtsi tantsima. Jutustanud A. Sirkel. Seitse õde. J. P. Sõggel, Paistu-Kaarlist. Ühes külakõrtsis peeti laupäeva õhtuti tihti tantsupidusid. Sinna läks palju noori inimesi osavõtuna Ühel laupäeva õhtul läks seitse õde tantsule. Et küll pühapäeval neil kirikusse armulauale minek oli, ei hoolinud nad sest midagi. Oed tantsisid kuni hommikuni ja läksid siis alles koju. 20 Et kirikutee pikk oli, ei olnud neil enam aega puhata. Panid teised riided selga ja läksid kirikusse. * Kiriku ligi jõudes tikkus uni neid vägisi vaevama. «Läheme siia küüni vähe jalgu puhkama t Kirikulisi ei lähe veel kirikusse! Meil on veel aega !» ütles kõige vanem õde. Kõik olid sellega nõus. Läksid küüni. Küünis oli vähe heinu. Õed heitsid seits­ mekesi kõrvustiku heinte pääle puhkama. Ei läinud kuigi kaua aega, kui kõik juba norskasid. Pea oli kirik rahvast täis, aga õed magasid alles küünis. Keegi ei äratanud neid üles. Kiri­ kulised läksid koju, õed aga mitte. Alles mõne päeva pärast leiti õed küünist magamast Asjast teatati vanematele. Küll katsuti neid üles äratada, aga õed magasid, ma­ gasid igavesti. Seda küüni võib praegu veel näha, kus need õed magasid. Mõnigi on katsunud neid ülesäratada, aga kõik on asjata olnud. Tüdrukud kõrtsis. J. A. Veltmann, Tallinnast. Vanalajal elanud ühe jõuka peremehe juures lesknaine oma ainsa tütrega. Peremehel olnud niisama vana tütar nagu leselgi. Lesk ja ta tü­ tar olnud jumalakartlikud inimesed. Peremehe tütar käinud küll ka kirikus, aga ainult kombe 21 pärast. Seda rohkem himustanud ta aga tantsi­ mist ja trallimist. Ühel laupäeva õhtul läinud peremehe tütar lesetütre juurde ja kutsunud teda enesega seltsis kõrtsi tantsima. Lesetütar ei tahtnud minna. Aga peremehe tütar ei annud järele. Ajanud mustlase moodi pääle. Lesetütar andis viimaks järele. Ilma vanemate teadmata läinud tüdrukud kõrtsi. Kõrtsi juurde jõudes rutanud peremehe tütar silmapilk tantsijate sekka. Lesetütar jää­ nud ukse kõrvale aralt vaatama. Ta ei olnud iialgi veel enne kõrtsis käinud. Tantsijaid vaadates kohkunud lesetütar hirmsasti ära. Näinud : suur, kole inimene rat­ sutanud inetu musta mära seljas. Ratsamehel olnud karused käed ja suur nui käes. Kellele ta iganes nuiaga hoobi selga vemmeldanud, see seda rohkem rõõmutujul tantsima ja trallima hakanud. Lesetütrele tulnud seda nähes kange hirm pääle. Üks, kaks, kolm õue ja tuhatnelja kodu poole, Aga suuremaks läks ta hirm : ninamees musta mära seljas kihutas ta kannul. Õnnega pääsis ta viimaks koju, kambrisse ja langes pool hingetult maha Kole kuju siiski veel ta kõrval. Vanapagan ajanud ema ülesse ja ütelnud t «Kui sa magad, siis maga rahuga, aga kui sa valvata tahad, siis valva hoolega. Seni oled küll tütre järele valvanud, aga ei ole hoolega oma kohut täitnud. Täna oleksin su tütre enesele saanud, kui su õhkamised talle müüri ette ei oleks teinud. Teinekord valva hoolega, et ta mu küüsi ei lange !» Vanapagan ütelnud ja kadunud. 22 Lesetütar ei läinud enam iialgi kõrtsi. Pere­ mehe tütar käinud aga kõrtsis edasi. Ei pääse­ nud enam vanapagana küüsist lahti Kaardimängija. J. Neublau, Jootmalt, Ambla k. Kord elanud vanal ajal rikas mõisnik, kes igapäev muud ei teinud kui kaarte mänginud. Ta olnud juba nõnda sellega harjunud, et öösel, kui magamast ülesse ärganud, kaardikimbu võt­ nud ja üksipäini mängima hakanud Võõrad ei kadunud rikka mõisniku majast, Ühed tulid, teised läksid. Rikas mõisnik olnud iga mängija vastu esimene mängija ja võitnud igaühte. Rikka mõisniku lossis pole enam iialgi äripäeva olnud. Võõraid, pillimängijaid, tantsi­ jaid ja ka kaardimängijaid, neid olnud ööd kui päevad loss täis Ühel jõululaupäevaõhtul pole ta lossi ühtki kaardimängijat tulnud. Ta sõitnud linna võõras­ temajasse (trahterisse) mängima, Aga oh õnne* tust: sellel õhtul kaotanud ta oma raha, viimase kui sendini. Ta tulnud koju ja olnud nii rahast puhas nagu hiidlase nööp. Teisel õhtul läinud ta tagasi mängima. Võt­ nud raha viimse sendini kodust kaasa, Tagasi:tulles olnud ta niisama puhas nagu esimesel kor­ ral. Rikka mõisniku majast enam sentigi ei leitud Kolmandal õhtul läinud ta veel mängima, lootes ehk ikka võidab, aga ei saanud ühtegi 1 Juba oli oma päävarjugi ära mänginud. 23 Nüüd saanud rikkast mõisnikust kerjaja, Mis nüüd hääks nõuks võtta? Võtnud püssi, läinud metsa, et kuuliga ennast seest tinutada, Seadnud püssiotsa südame kohta ja hakanud jala* varbaga trikil pääle vajutama. Korraga tantsinud ta ees kadakapõõsa all punase kuuega poisikene ja laulnud ise: «Kükk, kükk, kükk, kükk küürakili, Püssiots on püstakili!» Härra kuuluud neid laulusõnu Ta võtnud ja lasknud selle paugu pisikesele poisikesele sinna kadakapõõsa alla. Sinine suits tõusnud säält ülesse. / Ta läinud sinna vaatama ja leidnud säält «pada kuninga» maast Ta visanud selle kaardi maha ja ütelnud : «Nüüd te paganad surmatun^ niigi ei taha mu silma eest kaduda.» Pannud teist korda püssiotsa oma südame kohta, et ennast maha lasta. Pisikene mehikene aga pannud käe püssibaamri külge ja ütelnud : «Rumal mees, sa lased ennast sellepärast maha, et ennast oled vaeseks mänginud Mine too see kaart säält maast ära ja hakka jälle mängima Küll näed, sa saad kolm korda rikkamaks kui enne olid 1» Mõisnik toonud kaardi kadakapõõsa alt ära, Vaadanud : ilus «pada kuningas.» Ei ole teisega veel kordagi mängitud. Väike mehike ütelnud: «Kui sa mängima hakkad, tee näpp märjaks ja katsu seda kaarti enne salaja taskus, et teised mängijad ei näe, siis pead sa igakord võitma. See kaart jääb si­ nule, aga selle eest pead sa minule kolm tilka verd oma pahema käe nimetissõrmest andma.» Mõisnik pole küll tahtnud verd anda. Lu­ banud siis anda, kui näha saab, kas ta selle 24 kaardiga võidab. Mõtelnud siis veel risti ja põi­ giti oma elu läbi .ja ütelnud siis ometi : «Säh, käsi! Võta see veri! Anna see kaart siia!» Väike mehike hammustanud sõrme otsa pisikese täkke ja lasknud kolm tilka verd ühe pisikese toosi sisse, pistnud toosi tasku ja olnudki kadunud. Mõisnik läinud koju. Ta olnud sellega kõige rohkem kimbus, et mitte kopikat pole raha olnud, millega kaarte mängima minna. Ja teiseks : ükski endine mängija, keda ta võitnud, ei tulnud ta lossi enam mängima Ta pannud oma kõigeparemad riided selga ja läinud linna võõrastemajasse (trahterisse) män­ gima. Kõige päält mänginud ta oma riiete pääle. Võitnud. Nüüd olnud ühtelugu võit mõisniku. Teisel päeval läinud mängima ja võitnud oma mõisa tagasi. Nii käinud ta mängimas iga­ päev ja olnud alati suur võitja. Keegi pole te­ maga enam tahtnud mängida. Nii olnud siis väikese mehikese jutt tõsi, et mõisnik pidanud kolm korda rikkamaks saama Aastad läinud mööda, aga mõisnik pole määgimist maha jätnud Ta käinud võõrastes linnades mängimas. Ta rikkus olnud mitu mil­ joni suur. Ükskord jäänud see härra haigeks. Küll käinud tohtrid ligidalt ja kaugelt, aga keegi pole võinud aidata Pisike punase kuuega kurivaim seisnud alati ta silma ees ja vaevanud teda hirrn. sasti. Kui teda üksipäini oma kambri jäetud, kuuldud teda suure häälega nagu vaidlevat. Kui proua teda vaatama läinud, pole sääl kedagi näi­ nud, kes härraga rääkinud. Kui proua küsinud : «Kellega sa siin räägid?» siis ütelnud ta: «Pi­ sike punase kuuega poiss oma teenritega tahab mind kinni siduda ! Näe, praegu tuleb ta, suur nöörikimp käes 1 Tulge appi, tulge appi 1 Juba hakkavad jalgu siduma!» Proua kutsunud kõik mõisapere kokku, aga keegi pole midagi näinud. Härra aga tampinud jalgadega ja vehkinud kätega voodis. Padakuningas olnud härra rindade pääl. Proua visanud kaardi põlevasse ahju. Natukese aja pärast hakanud härra jälle karjuma : «Tulge appi! Lõigake need nöörid katki! Nad seovad minu käed ja jalad kinni 1 Küll tõmbavad kõvasti nööridega ihusse!» Jälle rablenud härra ja ütelnud : «Ometigi sain veel nöörid katki!» Jälle olnud padakuningas härra rindade pääl. Proua tõmbanud kaardi katki. Jälle hakanud härra karjuma: «Tulge appi! Nüüd tahavad mu pääd otsast ära tõm­ mata. Juba seovad käsi ja jalgu kinni. Ei enam jaksa katki kiskuda Nüüd seovad traadiga!» Sellepääle jäänud härra vagusaks ja olnudki surnud. Aga kuidas ehmatanud kõik ära, kui näinud, et surnud härral padakuningas pääks otsas olnud ! Keegi pole julgenud minna kaarti ära võtma. Valumees laotanud härrale vaiba pääle. Kõik läinud oma teed. Kui kohtuametnikud sinna kutsutud asja järele vaatama, olnud härral jälle oma pää otsas, aga hing olnud igavesti kadunud, 26 Kapjadega saks. J. Keerd, Põlvast. Ühes kõrtsis mängitud hullu viisi raha pääle kaarte, joodud ja tehtud palju kõlbmata tükke ööd ja päevad. Ühel sügisesel õhtul olnud kõik mängusõbrad jälle koos ja mänginud raha pääle, nii et kellelgi aega ei olnud välja minna. Kell löönud 11. Korraga tulnud uhkes riides saks kõrtsi ja tahtnud kümnerublalist paberraha vahetada. Kõrtsimees ise olnud ka suur mängija, Ütel­ nud : «Minul ei ole nüüd sugugi aega Anna raha siia 1 Küll ma pärast mänga lõppu vahe­ tan Kui teil aga aega on ja kui mängida mõis­ tate, siis astuge lauda, mängime ühes !» Saks annud raha kõrtsimehe kätte, istunud lauda ja hakanud mängima. Kõrtsimees pannud raha kõryale ja hakanud endist viisi mängima. Mängitud umbes kella 12 Saksal kuk­ kunud kaart käest laua alla. Üks mängija võt­ nud lambitule, et saksa kaarti otsida. Mitu män­ gijat vaadanud korraga laua alla. Laua all ei olnud mingisugust kaarti. Vaa­ tajad näinud aga, et saksal olnud saabaste ase­ mel hobusekabjad. Kõik mängijad kahvatanud ära ja hakanud värisema. Sel silmapilgul laulnud kukk ja kell löönud 12. Saks karanud pingi päält ülesse, tuli kustuUU(* ära’ vaf* kolin ja mürin olnud kuulda. Kui mängijad toibunud, võtnud tule ülesse Saksa pole kusagil näha olnud, ka saksa raha olnud ■kadunud, ainult valge paberitükk jäänud sinna .asemele. Kui kukk ei oleks laulnud, ei tea, mis saks või vanapagan siis oleks mängijatega teinud. Sestsaadik kadus kole mängimine kõrtsist. Jaak kõrtsi minnes. V. Veelmann, Rakverest. Jaak oli mõtelnud kõrtsi minna. Mõne päeva eest oli seal üks mees ära surnud nimega Tönts. Kui Jaak ühest suurest kuusemetsast läbi oli läinud, siis oli temale Tönts vastu tul« nud. Ta ütelnud: «Jaak, lähme nüüd kõrtsi poolel» Külm värin oli üle Jaagu keha käinud ja ta oli mõtelnud : «Tönts suri ju ära, kust ta nüüd siia on tulnud » Jaak püüdnud Tcntsust lahtisaada. Esiteks mõtelnud ta tee kõrval oleva kuuse otsa ronida. Tönts oli ütelnud : « Ära mine, Jaak, kuuse otsa, lähme aga kõrtsi poole!» Ja Jaak oli ka edasi läinud. Tee ääres olnud mõisa hobused bärjapää peal söömas. Jaak oli mõtelnud ühe hobuse selga hüpata ja sellega minema kihutada, Tönts jälle hüüdnud taga: «Ära mine hobuse selga.» Jaagu nõu olnud jälle otsas ja ta pidanud Tõntsu järele edasi minema. Nad hakanud ühest ojast üle minema. Jaak otsinud ikka. kuiva kohta Tönts oli omad jalad lahti sirutanud ja kõige sügavamatest kohtadest läbi läinud. Nad läinud siis kahekesti ühes kuni ühe peretoa taha Toa taga olnud suur kivi. Jaak ütelnud Töntsule : «Ma lähen siia peresse natukene sisse, jää sa siia kivi juurde ootama » Jaak oli pereõue kaudu teisele teele 28 läinud ja plagama pandud. Jaak hüüdnud veel : «Tönts nüüd ma lähen !» Jaak tänanud häid jalgu, et kodukäija käest pääsis. Imelik juhtumine. A. Kraft, Kuusalust. Kord õhtul õue minnes kuulis kõrtsmik sur­ nuaia poolt appihüüdmist ; tema läks tuppa, võttis laternatule ja läks vaatama, mis seal on. Surnuaia väraval seisnud kaks meest; ligemale minnes ütelnud mehed: «Ah tulidki juba, tule aita meid.» Mehed läinud ees, tema tulega järele nii­ kaua kuni ühe haua juurde jõudsid, teine mees läinud teinepoole hauda ja ütelnud : «Löö kolm korda pahema jala kannaga vastu hauda!» Kõrtsmik pole tahtnud lüüa, aga näinud, et teisel mehel olnud hobusejalg all. Suure hirmu ja ehmatusega löönud mees vastu hauda, haud vajunud kaheks. Mehed võtnud puusärgi hauast ja läinud metsa. Kodu minnes ei ole mees sel õhtul rääkida saanud, teisel hommikul alles saanud rääkida, mis oli sündinud ja olla käinud seda kohta otsi­ mas, kus see haud olnud, aga ei ole leidnud. Selle ehmatuse järele jäi mees haigeks ja suri. See sündis Juuru vanal surnuaial, Nääri-õhtused kaardimängijad. O. Hintzenberg, Tapalt. Peremees ja sulane mänginud näärilaupäeva- 29 -öösel kõrtsis kaarte. Aken olnud natukene lahti, sest tuba olnud liiga palav Korraga kuulnud mängijad kassi näugumist ja kohe roninud suur must kass põlevate silma­ dega aknast sisse «Tule Jumal appi! Mis loom see on?» hüüdnud sulane ehmatades. Sulase hüüdmise pääle lennanud aga kapi otsast suur must kukk maha Ei peremees ega sulane olnud teda enne sääl näinud. Kukk haka­ nud kohe kassile küüntega ja nokaga valu andma Võitlemine läinud õige ägedaks. Kukk lehvitanud tiivu, nii et kaardid laua paalt põran­ dale lennanud ja tuli ära kustunud. Niihästi peremees kui ka sulane katsusid, et minema said. Kassi ja kuke võitlus kestis veel kaua edasi, kuni kukk viimaks kassi minema kihutas, Peremees ja sulane said sest hääd õpetust, et edaspidi enam iialgi kallil ööl kaarte ei haka­ nud mängima. Lõõtsapilümees. J. Ekemann, Tapalt. Kadrina kirikusse jäänud kord mees maga­ ma. Kirikuuksed pandud kinni, mees jäänud ööseks kirikusse, Öösel äratanud üks võõras mees teda magamast üless i : «Kaua sa magad ! Hakka pilli mängima!» Mehel olnud lõõtsapill kaasas. Selle oli kõrtsist purjuspääga kirikusse kaasa võtnud, ÖU Mees vaadanud ümber : hulk rahvast kirikus, aga kõik võõrast moodi Mehele tulnud hirm pääle Uuesti sunni* tud teda mängima. Võtnud pilli ja hakanudki mängima Üks tulnud ta kõrvale ja sundinud taga: «Mängi paremini!» Teised aga hirvitanud. Mees mänginud, nii mis higi tilkunud, aga ikka sunnitud paremini mängima. Viimaks läi­ nud mees altari ette Sinnagi tulnud ometi kurjadvaimud järele. Mees käinud kirikus kõik ko­ had läbi, aga ikka teised kannul. Korraga tulnud mehele meelde, et altarimüüri ja pildi vahele kurjadvaimud järel ei tule. Läinud kohe sinna. Sääl saanud rahu. Küll vahtinud ja oodanud vanapaganad, et mees välja tuleks, aga mees ei lasknud ennast petta. Seisnud seni altari vahel kuni kurjadvai­ mud ära kadunud. Siis tulnud välja, läinud kel­ latorni ja löönud sääl nii kaua kella, kuni teda välja lastud. Sestsaadik jätnud mees viinajoomise ja lõõtsapilli mängimise maha. Vaene saunamees. A. Valts, Kreenholmist. Ennemuiste elas kena vaene saunamees. Saunamehel ei olnud muud midagi hinge taga kui ainult üks lehm. Lehmagi tahtis kirikupapp poolvägisi saunamehe käest ära võtta Saunamees mõtles iseeneses : «Parem lähen laadale, müün lehma ära, kui selle kirikupapile kingin !» 31 Kirikupapp sai teada, mis mõtted mehel olid. Saatis laadamehele oma mehed tee peale vastu. Natukese maa peal tuleb laadamehele mees vastu, ja küsib: «Kuule mees, kuhu sa selle kitse viid I» Mees mõtleb: «Mis hullu juttu ta Düüd räägib ! Mul peab kits olema 1 Lehm on mul ometi müüa!» Läheb natuke maad edasi. Seesama lugu. Laadal niisama. Kes aga tuli, see küsis : «Kuule mees, mis kits maksab?» Mees mõtleb : «Mis temp see nüüd peaks olema !» Viimaks tuleb kirikupapp, küsib ka : «Kuule mees, palju sa oma kitse eest tahad ? Kas ta­ had kolm krooni ? Ega teised sulle sedagi ei anna!» Mees mõtleb : «Noh, olgu peale ! Kui ta kits on, sii olgu kits ! Säh võta !» Kirikupapp andis mehele kolm rubla ja sai lehma enesele. Mees läheb koju, süda täis. Naine küsima : «Kui palju sa lehmast said? » Mees vasta: «Mis lehmast I Kõik laadalised ütlesid, mul olla kits. Viimaks tuli kirikupapp, maksis mulle kitse eest kolm kroonil» Naine vasta : « Ära sellepärast pahane ole. Ta on meid petnud, petame vastu ! Teeme talle veel parema pussi. Mine mu venna juurde, laena 10 krooni. Osta enesele siis uus müts, raha aga vii kõrtsmiku kätte Kui kirikupapp sulle vastu tuleb, siis kutsu ta kõrtsi. Ütle, et sul niisugune müts on, millega iialgi tarvis ei ole maksta. Löö vastu letti mütsiga ja küsi kas, on maksetud; kõrtsmik vastab: on maksetud!» 32 Hääkene küll, mees teeb nõnda nagu naine õpetanud Ostab öO kopika eest enesele uue mütsi ja läheb kirikupapile vastu. Kirikupapp tuleb, kaks teist kaasas. Mees palub neid kõrtsi, lubab hääd liigud teha. Lähevad kõrtsi. Mees tellib kohe 10 rubla eest. Joovad, et küll saab. Viimaks läheb mees leti äärde, lööb mütsiga vastu letti ja küsib ise : «Kõrtsmik, kas on maksetud?» Kõrtsmik vastu : «Jah, kõik ausasti mak­ setud I» Kirikupapp mehelt kohe pärima: «Kuidas nii? Sa pole ju kopikat maksnud 1» Mees vastu : «Sest on maksmiseks ju küll,, kui mütsiga vastu letti löön ja küsin : Kõrtsmik kas on maksetud!» Kirikupapp kohe peale ajama: «Müü see müts minule!» Mees vasta : «Ei ma niisugust hääd mütsi ära müü I» Kirikupapp uuesti peale ajama : «Müü ikka, mulle niisugust mütsi tarvis!» Mees jälle: «Kui 100 rubla maksad, siis müün !» Kirikupapp maksnudki 100 rubla. Mees saanud raha, läinud oma teed. Kirikupapp kohe uut mütsi katsuma. Joo­ nud veel, koputanud mütsiga vastu letti ja küsi­ nud : «Kõrtsmik, kas on maksetud?» , Kõrtsmik vastu: «Ei ole. Makske välja!» Kirikupapp v^astu: «Mis sa räägid? Kõik on maksetud. Kui» mütsiga vastu letti koputan, on kõik maksetud !» Kõrtsmik jälle : «Ainult siis, kui müts saunamehe käes on. Teie agä peate maksma!» 33 Ei aidanud, kirikupapp pidi kõik välja maksma Sai nüüd aru küll, et ennast oli petta lasknud, aga mis sinna enam võis parata. Kae­ vas saunamehele auku, kuid langes ise sisse Sada rubla aastase teenistuse eest M. Siipsen, Rõugest. Sõdur oli kakskümmendviis aastat kroonut teeninud, ja koju tulemas Mitu linna ja küla oli juba seljataga, kuid veel oli pääle saja ki­ lomeetri kõmpida enne kui oma valda tagasi jõudis, kust kahekümneviie aasta eest pidanud teenistusesse astuma Sugulasi tal palju ei olnud, kes teda oleksid koju oodanud, oma isa ja ema oli ta enne teenistusesse astumist kalmukünkasse kandnud, nüüd oli tema meelest ükskõik, kas mine oma endisse kodupaika tagasi või jää võõ­ rasse linna ehk kubermangu elama. Nõnda mõteldes jõudis ta ühe kõrtsi juurde, kust ühe võõra härra eest leidis, kes teda ICO rubla eest omale aasta pääle teenistusesse palkas. «Sul ei ole muud tööd, kui paja alla tuld teha, päris eht karjapoisi amet,» ütles võõras härra. «Selle eest saad siis aastas 100 rubla, riie, söök ja prii korter veel pääle kauba. Aga vaadata sina katlasse ei tohi, teed sa seda, oled oma aasta palga kaotanud, võid minna kuhu tahad, muud trahvi sul ei ole » Kaup tehti kindlaks ja sõdur astus teisel hommikul ametisse. Õhtul tänas ta Jumalat, et hea koha ja peremehe oli leidnud ja nõnda läks elu ühte järge kuus kuud lõbusasti edasi muud 34 kui pane puid katla alla, mis selle tarbeks olid sinna maja kuuri kokku veetud. Juba seitsmes kuu oli käes ja katel vurises hommikust õhtuni, sääl tuli sõduril kord mõte pähe katlasse vaadata, mis sääl ometi peaks keema ja et ka nägijat kedagi sääl polnud, kust võis siis peremees seda teada saada, et ta kat­ lasse oli vaadanud Nõnda mõtles sõdur ja tõstis katlakaane ülesse, aga nägi, et sääl muud sees polnud kui selge vesi. Aasta lõpul tuli peremees asja ülevaatama ja küsis sõduri käest : «Kas oled katlasse vaada­ nud?» Sõdur vastas: «Ei ole» Peremees pööras ennast nüüd katla poole ja küsis : «Katel, kas poiss vaatas sinu sisse ?» Katel vastas: «Vaatas küll.» Peremees sai nüüd pahaseks ja ütles sõdu­ rile : «Mispärast sina valetad, oled nüüd oma aasta palgast ilma ja võid minna kus kolmküm­ mend. Ehk kui soovid veel aasta pääle tagasi jääda ja mitte katlasse ei vaata, saad jälle 100 rubla nagu esimese aasta kaup oli » Sõdur jäi jälle teiseks aastaks teenima ja imestas väga, et katel oli vastu rääkinud, kui pe­ remees ta käest küsis. Ei ma ole nüüd enarn nõnda rumal, et ma ta sisse vaatan, minu pärast olgu sääl sees mis tahes. Sõduri asi oli nüüd igapäev . katlale tuld alla kihutada, et kees mis vurises künni aasta pea lõppema hakkas ja sõdu­ ril jälle see rumal mõte pähe tuli kord katla sisse vaadata, mis sääl ometi peaks keema, vesi ei võinud see mitte olla, sest magus lõhn tuli katla­ kaane alt välja ja tungis sõduri ninasse Mida rohkem ta selle pääle mõtles, seda rohkem kasvis himu katlasse vaadata künni ta ühel päeval oma tahtmise üle enam ei jõudnud valitseda, vaid 35 kaane üles tõstis Aga ehmatades nägi sõdur, et alasti inimene katlas oli, — ta pani kaane jälle pääle ja teadis nüüd muidugi, et omast aasta palgast ilma oli. Aasta lõpul tuli jälle peremees ja küsis? «Kas oled katlasse vaadanud?» «Vaatasin küll 1» vastas sõdur «Mis sa nägid sääl ?» «Üks alasti inimene oli katlas, vastas sõdur.» «Noh ütles peremees: Oled omast aasta palgast jälle ilma, või tahad veel üks aasta tee­ nida ; et sa katlasse mitte ei vaata, siis võid tee­ nistusesse jääda!» Ja sõdur jäi veel kolmandat aastat teenima. Nüüd ta ei vaadanud . enam katlasse, vaid kihutas tuld alla künni aasta lõpuni, kui siis peremees jälle ilmus ja küsis : «Kas katlasse oled vaadanud ?» «Ei ole!» vastas sõdur. «Kas ta vaatas sinu sisse?» küsis peremees katla käest ?» «Ei vaadanud,» ütles katel. «Hea poiss, ütles peremees, nüüd võta oma palk 100 rubla ehk tahad õnne, siis võta Õnn. Õun on niisugune, et kõik asjad, puud, kivid, linnud ja olgu mis tahes asjad suile vastu kosta­ vad, kui sa midagi küsid » Sõdur valis omale õnne, jättis siis pere­ mehega jumalaga ja hakkas minema oma sündimiskoha poole Aga varsti tuli temale nälg kätte, ning ta kahetses väga, et ta õnne ja mitte sada rubla raha pole võtnud. Ta jõudis varsti teelahkmele, kus üks post oli püsti pandud, aga mitte midagi pääle kirjutatud. «Post, kuhu läheb tee pahemat kätt,» küsis sõdur Ja post vastas: «Külasse. Sinna saab 12 kilomeetrit » Jälle küsis sõdur: «Post, kuhu läheb pa­ rema käe tee?» «Linna!» vastas post, «Siit saab linna 4 kilomeetrit maad » Sõdur imestas selle üle, et post temale vastu rääkinud ega kahetsenud enam oma 100 rubla üle. Varsti jõudis ta linna ja leidis koha kaup­ mehe selliks, sai 100 rubla aastas palka, riideid ja sööki Nüüd läks elu õige korda Hääkene küll, seal sündis ühel ööl õnnetus, vargad olid kaubakontori tunginud ja mitme tuhande rubla eest kallist kaupa ära viinud Kümme tuhat rubla pakuti sellele mehele, kes teaks varastatud asjad kätte juhatada Meie tuntud kaupmehesell võis nüüd seda lubatud hinda kergesti omale saada. Ta andis kaupmehele üles, et tema võib ära ütelda, kus kaupmehe varandus ja vargad seisa­ vad. Kaupmees sai selle üle väga rõõmsaks ja lubas niipea kui varandus ja vargad kätte saadud, jalapäält 10 000 rubla sõdurile välja maksta. Sellepääle läks siis sõdur kontori ja küsis: «Kuule kontor, kus on see varandus, mis kolman­ dal ööl siit ära varastati?» Ja hääl vastas kontorist: «Siit kolmas tänav maja nr. 40 kaup­ mehe keldris, kes ise oma sellidega varas oli ja varanduse ära viisid » Anti siis asjalugu polit­ seile teada, ja mindi varandust otsima Ja eks kae, varandus oligi sääl, kust viimane kui naha kogel tagasi toodi ja kätte saadi. Vargad ei või­ nud enam midagi salata, tunnistasid kõik oma suuga kohtu ees ülesse ning said sunnitööle mõistetud. Sõdur sai nüüd rikkaks meheks, sest 10 000 rubla, mis kaupmees temale ülesandmise eest välja maksis, ei olnud enam väike raha sel ajal, Lugupidamine ning austus kaupmehe ja linna­ 37 valitsuse poolt veel päälekauba. Keegi ei julge­ nud sääl linnas enam pääle selle varastada, sest nad teadsid, et nüüd nende linnas mees elab, kes kõik asjad ära teab ja kõige pimedamad teod valge ette toob. Ta abiellus kaupmehe ainsama tütrega, kes teda väga armastas, ja sai pärast kaupmehe surma kõige rikkamaks kaubakontoriks. Sõdur ja kolm viiekopikalist raha. Ernst Saabas, Suurest-Jaanist. Uks sõdur saanud kroonuteenistusest lahti Kodureisul pole tal rohkem raha olnud kui ainult kolm viiekopikalist. Tee peal tulnud temale üks sant vastu ja palunud armuandeid. Ta andnud ühe nendest ära ja kaks jäänud veel järele. Edasi reisides tulnud temale teine sant vastu ja sellele andnud ta teise viiekopikalise ära. Vii­ maks tulnud temale üks õige vilets ja vigane sant vastu ja sellele andnud ta kolmanda viiekopika­ lise ära, nii et ta ise päris ilma rahata jäänud. Õhtul jõudnud ta ühte kõrtsi, ja kõht oli tal väga tülli olnud. Et tal söögi ostmiseks enam raha polnud, siis hakanud ta hädaldama: «Mis­ pärast ma ilmaaegu kahe esimese sandile raha andsin, nad olid päris terved ja oleks veel küllalt teenida võinud ? Nüüd olen ma ise ilma ja pean nälga surema. Kolmandale sandile oli minul õigus anda, sest et ta vana ja vigane oli Ka pühakiri ütleb, et kes vaesele andeid annab, sellele Jumal tuhat korda tagasi tasub » Kui ta niiviisi seal hädaldanud, tulnud järsku üks hall vanamees uksest sisse ja rääki- 38 nud : «Mis sa ilmaaegu hädaldad ? Mine lähe­ male karjamaale ja too see kits sarvepidi siia^ mis sa seal söömas näed » Sõdur kuulanud sõna ja toonud ka kitse kõrtsi. Vanamehe abil tapnud ja puhastanud sõdur kitse ära ja pandnud selle tükid patta keema. . Vanamees käskinud kitsesüdant enda jaoks hoida ja heitnud ise niikauaks magama,, kuni liha keeb. Peale puhkamist hakanud nad sõduriga sööma. Vanamees tahtnud kitsesüdant, pole aga teiste tükkide hulgast mitte leidnud, sest et sõdur ta oma magamise ajal toorelt nälja pärast ära oli söönud. Lihatükkide hulgast ikka edasi otsides, küsinud vanamees viimaks sõdurilt, kuhu see südame pandnud. Viimane valetanud ja vastanud, et Jumal kitsele pole südant loo­ nudki ja sellepärast puududa see teiste lihatük­ kide hulgast. Vanamees vaadanud sõdurile tõsiselt otsa, raputanud peaga, pole aga midagi vastanud. Kui nad söönuks saanud, reisinud nad mõlemad selt­ sis kõrtsist välja. Vanamees küsinud, kas tal kodus tööd ka teha on, et ta nii ruttu sinna tahab. Sõdur vastanud, et ikka on ja seletanud, et tal raske on kodu saada, sest et tal raha otsas on ja teepeal nälga ära surra võib. Vanamees pandnud temale ette, kuhugile kuninga juurde minna, kelle seitsmeteistkümne aastane tütar juba kümme aastat haige olevat. Seda võida ta tema abil terveks teha, mille eest kuningas neile hästi tasub, Sõdur olnud nõus, ja nad reisinud ku­ ninga linna, kus ka tõesti printsess haige olnud. Kuningas lubanud vakk kulda anda, kui nad tema tütre terveks teevad, sest kõik maailma ars­ tid pole seda mitte teha võinud. Nad lasknud sauna palavaks kütta ja kuningatütre sinna viia. 39 Vanamees lõiganud printsessi tükkideks katki, pesenud nad puhtaks, seadnud jälle kokku ja pu­ hunud hinge neile sisse, nii et kuningatütar varsti elusalt ja tervelt nende ees seisnud. Kuningas olnud selle üle väga rõõmus ja andnud neile vakk kulda palgaks Nad jaganud kulla pooleks ja reisinud jälle edasi. Tee peal tulnud neile üks oja ette, kust nad läbi pidanud minema Vaevalt olla sõdur keset oja saanud, kui vesi järsku tõusma hakanud. Sõdur rabelnud rinnust saadik sees, kuna vana­ mees juba teisel kaldal kuival maal olnud. Vii» mane küsinud esimeselt, kas ta kitsesüdame ära söönud. See vastanud ja valetanud, et ta mitte ei olla söönud. Tal tõusnud vesi juba lõuast saadik. Vana­ mees küsinud uuesti. Sõdur ajanud ikka vastu. Viimaks tõusnud tal vesi juba suust saadik. «Ütle kas sa sõid kitsesüdame ära või mitte, sest Kui sa tõtt ei räägi, siis lasen ma sind ära uppuda,» küsis vanamees viimast korda. Sõdur vastanud aga ikka, et ta mitte pole söö­ nud Vanamees näinud, et sõdur ennast meelega ärauputada tahab lasta ja mõtelnud iseeneses: «No noh, küll ükskord aeg tuleb, millal sa ikka tõtt räägid » Ta lasknud vee jälle madalale va­ juda, nii et sõdur pääsis Kaldal ütelnud ta viimasele : «Siin on piir, kuhu ma sind saatnud olen ja kust sa üksipäini edasi võid reisida Ma pean sinust lahkuma. Kui sul elus häda käes on, siis hüüa mind ja ma tahan sind aidata.» Ta jätnud sõduriga jumalaga ja lahkunud. See reisinud edasi ja jõudnud ühte suurde tore­ dasse linna. Ka siin olnud kuningatütar raskesti 40 haige, keda ükski arst veel terveks pole teha võiuud. Sõdur kuulnud seda ja andnud ennast ka kohe ülesse, et ta printsessi terveks teeb. Ku­ ningas lubanud temale kaks vakka kulda selle eest palgaks anda. Ta lasknud sauna palavaks kütta ja kuningatütre sinna viia, tapnud ta ära, lõiganud tükkideks katki ja pesenud hästi puh­ taks Viimaks hakanud ta neile hinge sisse pu­ huma, kuid mis surnud, see surnud, kuningatü­ tar pole mitte enam,elusse tulnud. Ta puhunud kolm päeva ja ööd asjata, künni kuningas ise vaa­ tama oli läinud, miks ta nii kaua tema tütart terveks teeb, Ta leidnud oma ehmatuseks, et sõdur tema tütre tükkideks katki oli lõiganud ja mõistis teda selle hirmsa teo eest poomise surma. Juba oli sõduril köis kaela pandud, kui tal surmahädas vanamehe sõnad meelde tulid. Kui ta kolm korda vanameest oli hüüdnud, ilmus see võlla juurde. Ta küsis sõdurilt, kui see juba õhus rabeles : «Ütle, kas sa sõid kitsesüdame ära ehk kui sa ei vasta, siis lasen ma sind ülespuua » Sõdur ütel­ nud aga ikka, et ta mitte söönud ei ole, sest Jumal ei olevatki sellele loomale südant loonud. Vanamees näinud, et sõdur ka poomise surmagi läheb, sellepärast käskinud ta timukaid teda üle­ valt alla lasta ja palunud, et nad tema peale armu heidaksid, sest ta tegevat selle eest tõesti kuningatütre terveks Timukad lasknud ka ku­ ninga käsu peale sõduri ülevalt alla, kes varsti peale selle vanamehega sauna läinud kuningatü­ tart elusse äratama. Vanamees seadnud uuesti tükid kokku, ja esimese puhumise järele olnud juba kuningatütar elusalt ja terve nende ees Kuningas rõõmusta- 41 nud ennast selle üle väga ja kinkinud neile pal­ gaks kaks vakka kulda Vanamees rääkinud iseeneses : «Raha pa­ neb kõik rattad käima, küll ta ka inimese tõtt rääkima paneb » Sõduri poole pööiates ütelnud ta: «Ütle, kas sa sõid kitsesüdame ära?» Kui sa tõtt räägid, siis saad sa kõik see kaks vakka kulda omale, mis kuningas meile andis ja mida ta meil pooleks käskis võtta.» Seda kuuldes hüüdnud sõdur: «Sõin jah.» Vanamees ütelnud : «Et sa vaesid aitasid, kõige rohkem viimast santi, kes ma ise olen ja muude­ tud kujul sind proovida tahtsin, sellepärast võid sa seda kulda endale pidada, mis sa esimese kuniugatütre terveks saamise eest said, aga seda siin ei saa sa mitte, sest et sa valet rääkisid. Mina olen Jehoova, taevane Jumal ja tean väga hästi, et ma kitsele niisama südame lõin nagu kõikidele loomadelegi Nüüd võid sa minna: tee, et sa alati tõtt räägid, aita vaesid ja tea, et Jumal sel­ lele tuhande võrra tasub, kes tema nimel vaesele head teeb :» Sõdur kõrtsis. A. Kivi, Rakverest. Ühes külas olnud kõrts Seal sees pole aga keegi võinud elada ega öömajalgi olla, sest seal elanud mingisugune pahavaim; kes õhtul kõrtsi läinud seda pole öösel seal enam leitud. Korra tulnud sinoa külasse sõdur öömajale Külarahvas ütelnud, et kui sõdur tahab, siis mingu kõrtsi öömajale, muidu öömaja ei saa. _Sõdur mõtelnud: mis setil kõrtsis siis ikka, on. Õhtu ka käes, kuhu ma veel lähen. Kroonu­ mees peab kõik läbi tegema. Läinudki kõrtsi öömajale Heitnud magama ja maganud mehe moodi Südaöö ajal löödud mehele une pealt noaga palesse Sõdur karanud ülesse ja näinud lae all väikest oda, mis tema kohal rippunud ja nagu ähvardanud uuesti temasse kukkuda Aga ei ole kukkunud. Oda hakanud hoopis rääkima. Ütel­ nud sõdurile : «Ma näen, sa vast oled julge mees Teised on ka siin öömajal olnud, aga on peale seda juhust kohe putket teinud. Sind palun ma nüüd : sa kutsu õpetaja siia ja lase mind maha matta, sest mina olen ühe tüdruku laps, kes 14 aasta eest mind siin kõrtsis ära tappis ja matmata jättis. Kui sina minu ära lased matta,, siis jään ma rahule ja kõrtsis võidakse jälle elada, ja öömajal olla. Vaevatasuks saad selle oda en­ dale See on niisugune, km võtad tr tagant ot­ sast kinni, siis läheb ta suureks ja sa võid temaga, ei tea kui suure väe ära tappa; võtad sa aga temal teravast otsast kinni siis on ta jälle väikene » Sõdur läinud ja tellinud õpetaja. Õpetaja tulnud ja lugenud matmissõnad ära. Sõdur saa­ nud oda endale. Varsti tuli selle riigi kuningal sõda Ku­ ningas lubanud sellele inimesele, kes vaevaks võ­ tab vaenlasega sõdida ja tema ära võidab, poolekuningriiki ja oma tütre naiseks. Sõdur võtnud1 sõdimise oma peale. Läinud võõra väe vastu välja. Võtnud odal käepidemest kinni Oda korraga suur Vehkinud sellega võõra väe seas künni sellest enam ühtegi meest järele ei jäänud. 43 Sedaviisi saapud vana sõdur kuningatütre endale naiseks ja poole kuningriiki omanduseks. Valitseb seda riiki praegugi veel, kui ta ära pole surnud. Pealuu. A. Kuldsaar, Sõrvest. Üks mees läinud pühapäeva õhtul kõrtsi. Et aga tee surnuaiast mööda läinud, juhtunud ta tee ääres surnupealuud nägema — virutanud sellele jalaga pihta ja ütelnud : «Mis sa siin ve­ deled, — kui sind teiste hulka ei võeta, siis tule parem kõrtsi 1» Pealuu jäänud oma koha pääle vagusi ja mees sammunud kõrtsi poole. Kõrtsi jõudes leidnud ta palju oma sõpru juba eest. Siin võtnud mehed hästi va' kibedat Kui meeled juba õige lõbusaks olid läinud, kut­ sutud ka va’ torupilli Juhan välja. Antud sellele ka mõni hää kärakas ja kästud torupilli tiiluta, mida see oli ka teinud. Mehed tantsinud, mis pätid paukunud, Äkitselt ilmunud üks võõras mees teiste hulka. Tantsinud sääl mehe moodi teistega, aga kõige rohkem selle mehega, kes õhtul surnuaia juures pealuud oli tervitanud. Tantsitud, juba mitmed tantsud. Nüüd läinud jälle võõras endise tuntud mehega viimast tantsu tantsima. Rutulise keerutamisega astunud see võõra mehe saapa pääle ja tundnud, et saapa sees jalga pole olnud. See ehmatanud mehe üsna poolehingega. Ta kiskunud ennast varsti võõra tantsija käest lahti ja pugenud teiste vahelt kõrtsi nurka. 44 Siit vaadanud ta võõrast terasemalt läbi ning näinud selle juures veel palju iseäralikke vigureid, mis teiste omadega ühte ei passinud. Mehel tulnud viimati endine pealuu meelde. Ta hakanud nüüd veel rohkem kartma, vahest on ehk pealuu tõesti tema käsku täitnud ja kõrtsi tulnud ning värisenud hirmu pärast kui haava­ leht. Mees pandnud kõrtsist punuma. Võõras seda nähes lipsanud ka kõrtsist välja ja temale järele Kui külamees seda näinud, karjunud ta hirmuga : « Ära tule, ära tule ! Jäta mind veel mõneks aastaks elama ; mis sa minust üksi ometi saad — võta säält terve kõrtsitäis minu asemel !» Nõnda kisades langenud ta põl­ vili ja vorpinud enesele ilma lugemata vasaku käega ristitähti ette. Võõras kuulnud ka teise hädakisa ja läinud kõrtsi tagasi ning pandnud kõrtsitäie mehi nahka. Tapetud inimese vaim 0. Hintzenherg, Tapalt. Rikas kaupmees tulnud kõrtsi ja palunud öömajale. Kõrtsimees lubanud temale öömaja, sest ta lootnud omale head saaki saada ; ta oli mõrtsukas, kes teekäijad ära tappis ja nende va­ randuse omale võttis Nõnda teinud tema ka nüüdki. Kui kaupmees rahulikult maganud, võt­ nud kõrtsimees kirve, löönud kaupmehe surnuks ja matnud ta kõrtsipõranda alla. Varanduse pand­ nud aga oma kõrtsipõranda alla keldrisse, kust seda keegi pole teadnud otsida ja pruukinud sealt vähehaaval. — Sestsaadik pole aga kõrtsimees enam rahu­ likku siltnatäit magada saanud. Kaupmehehing, mis rahu pole- leidnud, käinud ja kolistanud igal öösel mööda kõrtsi, ei ole teekäijad ega ka kõrtsi­ mees magada saanud. Kõrtsimees päästnud en­ nast viimaks sellega, et enese ülespoos ; kuid nüüd läinud asi veel hullemaks. Kaks vaimu teevad ikka hulga rohkem mürinat kui üks, pealegi kui nemad veel üksteise vastased on Kaupmehe ja kõrtsimehe vaimud purelnud kassi ja koera viisil igal öösel kord ühes, kord teises kohas, mõnikord põranda all ja ka õues. Päeva ajal olnud ikka kõrtsiskäijaid küll, kuid ööseks otsinud ka uus kõrtsmikki omale uue varjupaiga ja magamiseaseme. Tulnud ükskord reisija, ja palunud kõrtsi öömajale. Kõrtsmik rääkinud temale kõrtsis ole* vatest viirastustest ja ütelnud, et seal keegi ei või magada. Reisija olnud julge mees, võtnud nõuks järele uurida, rais lugu siis selle kõrtsiga on. Lubanud sinna öömajale jääda Läinud tagumi­ sesse kambri, pandnud omale küünla põlema ja istunud peale uksede lukku keeramist laua äärde sööma. Kella kümne ajal tehtud uks lahti ja üks mees astunud küünalt käeshoides sisse. Rei­ sija tundnud, et see tema sõber üks kaupmees on, kes ühe aasta eest imelikul viisil ära kadunud. Ta läinud kohe kaupmehele vastu. See ütelnud aga: «Mina ei ole mitte enam elavate kirjas, vaid juba ühe aasta eest tapeti mind süd kõrtsis ära ja maeti kõrtsipõranda alla, minu varandus pandi keldrisse Trahviks oma tapmise eest kiu­ sasin mina kõrtsimeest niikaua, künni tema enese ülespoos Siis ma oleksin küll rahule jäänud,, kuid poodud kõrtsimehe vaim ei lasknud jääda, käis mind igal öösel kiusamas. Sellest tuleb, et siin keegi pole magada saanud, sest et meie üks- 46 teisega igal öösel valjusti tõreleme ja purelema. Minu südametunnistus ei olnud elus mitte suurte süüteodega koormatud, sellepärast võin mina tund aega varem õhtul omast kohast välja tulla kui tema Sina võid kõrtsimehevaimu vangi panna, et tema enam öösel hulkuda ei saaks, tema päe­ vane elukoht on kõrtsileti all tühjas viinapudelis. Sellele pudelile vaja kadakane prunt enne kella ühteteistkümmend ette lüüa. Mina olen kõrtsipõranda all, kuhu kõrtsimees mind pani ; mata mind maha. Olen juba ennemalt teistele püüd­ nud seda teatada, aga kõik on minu eest ära põ­ genenud.» Pööranud nüüd jälle tagasi, tõmbanud ukse kinni. Reisija võtnud kadakase prundi ja löönud leti all olevale pudelile ette. Heitnud siis magama, maganud rahulikult hommikuni, 'pole midagi enam kuulda ega näha olnud. Päeval jutustanud teistele öösist juhtumist. Võtnud kõrtsipõranda ülesse ja leidnud sealt alt kaupmehe keha. Matnud õnnistatud maa sisse Kolmanda osa kaupmehe varandusest saanud rei sija omale. Kõrtsimehehing kadunud kõige pu­ deliga ära, vististi päris sarvik teda omale. Koorma iimberlükkaja. O. Hintzenberg, Koerust. Ennevanast juhtunud Paide kihelkonnas, Anna kabeli lähedal kõrtsisolevatele öömajalistele see õnnetus, et nende koormad, mis nad õue jät­ nud, ümber lükatud Talvisel ja suvisel ajal pole sellest just suurt lugu olnud, kuid sügisel ja kevadel porise ajaga rikutud mõnegi mehe 47 koormad ära. Viimaks pole kõrtsimees enam taht­ nud kedagi omale öömajale võtta, — Kord tulnud hulk tartlasi soolavooriga Tal­ linnast ja läinud Tartusse Nad võtnud nõuks kõrtsi öömajale jääda Küll jutustanud kõrtsi­ mees neile selle loo,' et seal koormad ümber lü­ katakse, kuid mehed pole sellest midagi hoolinud, lubanud ise endi koormate eest muretseda Nad rakendanud hobused lahti, pandnud sööma ja läinud ise kõrtsi. Kaks kavalat meest jäänud aga õue koormatevarju ootama, mis tuleb. Jõudnud juba kella üheteistkümne aeg. Korraga näinud valvajad metsast ühte narusriietega meest tulevat. Kui see veel ligemale tul­ nud, näinud valvajad, et see tõesti üliloomuhk olnud Ta astunud arvamata pikad sammud, silmad põlenud tulesüte sarnaselt. Ta tulnud koormate juurde ning lükanud ühe koorma, mil­ lel küll hulk soola pääl olnud, ümber. Nüüd tulnud koletu mees ka seda vankrit ümberlükkama, mille varjus varitsejad peidus olnud. Niipea kui ta sinna vankri juurde astunud, sasinud valvajad temal teine teiselt poolt kuuest kinni, lugenud siis ise korra Jssameie ära. Küll rabelnud mees, kuid lahti pole saanud. Hambad olnud, nagu valvajad nüüd näinud, temal nagu rehapulgad suus. Mehed vedanud koorma ümberlükkaja kõrtsi. Seal hakanud temalt küsima, kes ta on ja miks ta niisuguseid tükke teeb. Esiteks pole mees sõ­ nagi lausunud, pärast hakanud aga rääkima, ost­ nud meestele viina ja palunud, et teda lahti las­ takse, olla niisama teekäija nagu nemadki. Kee­ gi kaval teinud ukse ja iga nelja seina pääle krii­ diga ristid, nii pole meest enam tarvis olnud kin­ ni hoidagi. Siis läinud üks nupukas mees tee- v 48 käijate hulgast ja vilistanud hundid välja. Nüüd tehtud kõrtsiuks lahti, kodukäija läinud kui tuul metsa poole. Korraga tulnud aga hundid, kodu­ käija karjatanud veel kord ja olnudki huntidest puruks kistud Hommikul läinud mehed seda paika vaatama, pole seal muud olnud kui paar riidekaltsn ja sinist vett. Sestsaadik pole seal kõrtsi juures enam koormaid ümberlükatud. Sõprus. Erna Potsepp, Harglast. Kord elas kõrtsimees ja peremees sõbrali­ kult Kui peremees linna sõitis, käis ta igakord ka kõrtsimehel külas. Teda võeti alati lahkesti vastu, nagu ikka külalist. Nõnda elasid nad õige mitu aastat. Kõrtsimees teadis väga hästi, et peremees oli vaene. Ta küsis alati peremehe käest: «Mis sa nüüd linna lähed?» «Viin ikka ka midagi müügile, kust muidu kopikat saada,» vastab peremees. Kord kaebab peremees, et tal on väga halvasti. «Homme tuleb härrale mõisasse 500 rubla viia, kust ma selle raha saan. Täna pele midagi müüa Aga mõne kuu pärast tahan küll paar siga maha tappa ja müün ka lehma ära.» Kõrtsimees küsis : «Kus sa neid siis müüd?» «Sead viin ikka linna; näis mis lehmaga saab, kas saan kodus müüa, ei tea!» lausus pe­ remees. Kõrtsimees peremehele ütlema: «Kui sa lehma kodus maha müüd ja kui sigu linna tood, siis võta see lehma eest saadud raha ka ühes, kui sa lehma saad kulla eest müüa, siis min vaa- 49 hetan sinule paberrahaks, egas härrale kulda maksa anda.» Kuis jutt, nii ka tegu Läksid mõned kuud ja päevad mööda, tappis peremees sead maha ja müüs lehma ära. Ladus siis peremees kõik koor­ masse ja algas sõitu linna poole. Sõitnud ligi pool versta kodust kaugele, vaatas taskusse, leh­ mast saadud kuld on koju jäänud, keeras hobuse ringi ja läks koju tagasi, võttis selle raha ka kaasa ja algas jällegi sõitu linna poole Sõitis öö läbi hommikuni künni koitis, siis nägi mees kaugelt juba sõbra kõrtsi paistvat. Peremees lausub iseenesele : kui ma temale selle kuldraha annan ja tema minule paberraha, siis oleme paremad sõbrad, kui kunagi ennem. Mõtles, et mind võetakse siis alati hästi vastu kui linna sõidan. Nii mõteldes oligi juba kõrtsi juures. Näeb: kõrtsimees-peremees kargab läbi akna välja, teretab ja rõõmus, et peremees juba on tema juures Küsis, kas ta läheb sigu müüma. Peremees ütleb, et ta on ka selle kuldraha toonud ümbervahetada. Kõrtsimees lausus, et oled ikka mul hää sõber. Kargas kohe tarre, võttis võtme, keeras luku lahti ja tegi kõrtsialuse ukse lahti. Kõrtsimehe järele tuleb tema kümneaastane poeg. Astub peremehe hobuse juurde, silitab ja ütleb saksakeeles: «papa see on minu hobune,» kõrtsi­ mees vastu «sead ja lehma raha on ka meie oma, las läheb linna ja sead ära müüb, küll siis õhtul ongi meie käes. Nüüd kutsunud kõrtsi­ mees sõpra tarre, et küll perenaine sinule midagi suupistet valmistab, istu tooli peale, seni vahe­ tame ka raha ära. Söök oli valmis, peremees sõi kõhu täis ja jällegi algas kaubaga sõitu linna poole. Seda lugu kuulis keegi vana kõrtsijoodik, kes õhtul kõrts oli tulnud, purju joonud ja kõrtsi- ÖO alasele magama jäänud. Kõrtsimees rääkis oma pojale saksakeeles, joodik oskas aga saksakeeli, sest ta oli enne mõisakubjas olnud, kes peremehe isale mitu korda oli peksa andnud. Kui see kord kaotati, mõtles kubjas, mida teha : otsustas kõrtsis käima hakata. Nüüd kui peremees linnast tagasi sõitis ja kauba oli ära müünud, tahtis ta kõrtsi puhkama minna oma vana sõbra juurde. Kub­ jas aga tuli temale tee pääle vastu ja kõneles kõik ära, mis ta oli kuulnud. Käskis tal koju minna naise ja laste juurde, sest nad ei olla ju enam kõrtsimehega nii suured sõbrad. Päästa oma elu, ütles kubjas, sest kõrtsmik on päris röövel, ta tapab sind ära ja naine jääb päris päävarjuta, ning oma vana isa saadab ta murega hauda Peremees kuulis kubja sõna ja läks kõrtsist mööda kodu poole Oli juba mõni kilomeeter kõrtsist eemal, jõudis ilusa rohulaaneni, rakendas hobuse lahti, pani sööma ja istus ise ka maha sööma. Tõstab äkki silmad üles ja näeb sõber kõrtsimees sammub suur raudne nui käes, astub ligi ja ütleb : «Tere sõber, miks sa minu poole ei tulnud ?» Peremees vabandas ja palus andeks, et tahab koju minna ennem, sest naine ja lapsed ootavad. Kõrtsmik küsis, kas ta ka naise ja las­ tega on jumalaga jätnud, kui ta kodust ära tuli. Peremees ütles, et ei. Kõrtsmik ütles, et tema teeb küll seda alati, kui ta jalutama tuleb ja istus peremehe kõrvale. Tõmbas suure pussi välja ja hakkas sööma pere­ mehe anumast. Peremees märkas, et nüüd on paras aeg teda surmata, muidu tapab ta teda. Parajasti kui kõrtsmik jälle suure pussiga võid võttis ja suhu pani, lõi peremees temale rusikaga pussi- 51 pää pääle, oligi teiselpool, kaelast läbi ja nii oligi sõber surnud. Kõrtsmikul oli väike, valge koer kaasas, see kargas surnu juurde ja hammustas sur­ nut kõrist, peremees tõusis püsti, võttis selle suure raudse nuia ja lõi koerale Koer läks koju, pe­ remees mattis sõbra sambla alla ja selle nuia ka tihes. Pani hobuse ette, hakkas koju kihutama ja rääkis kõiki seda kodus, mis temale oli juh­ tunud ja sündinud. Aasta pärast sõitis peremees jällegi linna ja läks oma sõbra kõrtsi sisse. Teretas kõrtsiemaiudat lahkesti, küsis, kus on ta sõber kõrtsimees ja miks kõrtsis enam viina ei ole, Emand vastas, et ei ole enam raha, just aasta tagasi kui mees läks välja jalutama, koer oli ka kaasas. Koer tulnud koju kolme jalaga, aga teda ei tulnud. Ütles, et tal on kahju sellest nuiast, mis kõrtsmi­ kul olnud kaasas, temast enesest tal kahju ei ole. Peremees mõtles, et nui on kallim kui mees. Lubas minna sõpra vaatama, kui linnast tagasi sõidab. Läkski. Leidis nuia üles ja sõbraluud. Viis nuia enesega koju kaasa. Nui oli väga raske. Keeras konksu ühele ja teisele poole ning kulda jooksis nüüd välja, Rõõmupisarad palgel mõtles peremees, et need on mitme inimese veretilgad selles nuias, samuti oleks ka minu veri olnud selles nuias. Peremees andis politseile üles; kõrtsi keldrist leiti palju surnuluid. 52 Minu äpardused. Erna Potsepp. Kord läksin mina Valgast Võndu, jäin aga rongist maha ja pidin jala minema Läksin ühe kõrtsi juurde ja mõtlesin sinna ööseks jääda. Kui ma kõrtsis sööma hakkasin, tulid hulk lät­ lasi kõrtsi ja istusid kõik sellele lauale, kus mina sõin. Kihutasid ikka endid minu pool£ künni mind üle lauaotsa maha tõukasid. Lauaotsa all maas istudes mõtlesin, kuidas nüüd siit edasi saan minna, sest et sinna mul enam võimalik ei olnud ööseks jääda. Näen korraga : üks mees sõidab kõrtsi ette, seob hobuse kinni, paneb heinad ette ja tuleb ise kõrtsi. Ajas palitu seljast ja algas pummeldama. Seda nähes läksin mina välja,, võtsin hobuse lahti, suskasin heinatropi kella sisse ja istusin saani ning algasin sõitu. Kui juba tükk aega olin sõitnud, jäi hobune äkki seisma ja ei läinud enam paigast edasi. Vaata­ sin ümber ja nägin, et olin surnuaia juures. Kartes, et tagaajajad tulevad, sidusin hobuse kinni ja läksin ise surnuaeda, trehvasin ühe risti juurde, kus üks väike pada rippus ja liha täis. Tegin sellele tule alla, et seda soendada, aga enne kui sööma hakkasin, pidin keha natuke tühjen­ dama Läksin natuke maad edasi ja kukkusin ühte hauda, kus tühjad surnulinad sees olid. Vaatasin ümber ja silmitsesin kuhu surnu on jäänud, kui korraga kuulsin, et «kes seal hauas on?» Vastasin, et mis sina minust tahad, katsu et minema saad, muidu teen sind peeneks Siis hakkas ta mind paluma, et tule välja ja lase mind sisse, sest mina olen juba seitse aastat siin olnud ja tahan jälle tagasi minna. Küsisin siis,. 53 -et kus sa käisid. Tema seletas, et olevat vennapulmas käinud. Et vend mind pulma ei kutsu­ nud, läksin ise ja surmasin peigmehe ja pruudi Seda kuuldes ütlesin, et kui sina niisuguse teoga toime said, siis mina sind enne küll ei lase kui sa ära ei seleta, kuidas neid jälle ellu saada Ta ütles, kui minu puusärgist vasaku külje poolt laastu võetakse, seda laastusuitsu neile ninasse lastakse, siis tulevad nad kohe elusse. Siis võt­ sin laastu nagu öeldud ja ronisin hauast välja. Nüüd näen, et ei ole enam katelt lihaga ega ho­ bust. Kõik olid ära kadunud 1 Hakkasin edasi minema ja kuulsin umbes versta kauguselt ini­ meste häält, läksin sinna poole. Sain teada, et sääl ongi pulmad, kus noorpaar ära on tapetud ; nüüd tahtsin neid elusse äratada. Palusin, et mind öömajale võetakse, aga vastati, et meil ise suur pahandus, sest noorpaar on surnud. Mina aga lubasin neid jälle elusse äratada, siis võeti mind kohe vastu ja pakuti kõiksugu toite, mis minu väsinud keha hästi kinnitasid. Läksin rehetarre, kus noorpaar lamas, lasksin nendele laastusuitsu ninasse ja kohe kargasid mõlemad üles, nagu kunagi rõõmsas pulmatujus. Seda teada saades, et noorpaar elus on, tormas noore­ mehe isa ka rehetaresse, üle läve tulles komis­ tas ta ja kukkus maha nagu sumu. Kohe karga­ sin ta juurde ja lasksin ka temale suitsu ninasse, aga ta ei tulnud elusse. Siis tuli mul meelde, •et ka kusi niisuguseid aitab ja valasin talle suhu, mis pääle ka see üles ärkas. Minult küsiti, kust ma selle tarkuse olla saanud. Seletasin, et seda on teie vend teinud, keda teie pulma ei kutsu­ nud ja kes juba seitse aastat hauas on olnud. Siis palusid nemad mind, et kas ma ei saaks nii teha, et see kuri inimene enam hauast välja ei tule, sest ta käib igal õhtul kodus. Ma lubasin seda teha. Siis anti mulle veel hulk raha Läksin minema oma teed. Kolm meest, kes olid näinud, et mina palju raha sain, tahtsid minu raha ära röövida, üks ütles, et mina la­ sen ta püssiga maha, aga teine ütles, et ei maksa pauku teha, mina löön ta pussiga läbi, aga kol­ mas ütles, et ei maksa, võtame talt raha ja löö­ me sel vaadil, mis seal metsa ääres on, vits maha ja põhi välja, siis pistame ta sinna sisse ja seal võib ta siis elada ehk surra, see on tema asi. Nii ka tehti. Panti ka põhi peale, ainult punniaugust sain mina välja vaadata. Istusin hulga aega vaadis kuuni magama jäin, kui üles ärkasin, kuulsin, et keegi kobistab vaati ja nuusutab punniaugust. Korraga näen, et üks saba tuleb vaadi sisse Võtsin mõlema käega sabast kinni, no sõit algas. Kui juba hulga aega olin sõitnud, tundsin ma korraga raksatust, vaat põrkas vastu kivi ja mina lõin oma silma vastu kivi, nii et saba lahti pidiu laskma, siis nägin, et minu sõiduloom oli hunt, kes nüüd metsa põgenes. Kui mitte lätivoorid vastu ei oleks tulnud, oleks hunt mind käidud teed ühes vaadiga Valka tagasi toonud, sest olin ju üsna linna ligidal, nii sain mina kerge vaevaga ja raske põrutusega Valka tagasi. Ühest kaubajuudist, kes kõrtsi öömajale J. Kivisäk, Karksist. Kord oli rändaja kaubajuut ühte surnuaia, kabelisse läinud ja näinud sääl ühte surnud nais- XJkJ terahvast, kellel ilusad siidi kingad jalas. Juudil oluud himu neid omale saada, kiskunud jalast, ei saanud kudagi, need olnud kui tinutud jala külge kinni. Juudil ikka neid kiugi himu omale saada. Siis ei aidanud muu nõu kui pidi mõle­ mad jalad otsast ära lõikama. Nõnda ta ka tei­ nud. Siis võtnud jalad ühes ja reisinud edasi, ilma et keegi oleks teadnud. Läinud õhtul pi­ medas kaunis tükk maad edasi künni ühte kõrtsi ja palunud sääl öömaja, mida kõrtsmik talle ka lubanud. Läinud kõrtsiahju pääle magama ja jäänud sääl haigeks. Juut kusenud ühe pudeli sisse ja käskinud kõrtsitüdrukut seda tohtri juurde viia, kes sääl lähedal olnud, et tohter järele uu­ riks, mis haigus tal olla Tüdrukul läinud tohtri kätte viies pudel katki, muidugi läinud ka juudi kusi kaduma, mida enam võimalik kätte saada ei olnud. Tüdruk läinud kõrtsi ilma juudi teadmata tagasi, võtnud uue pudeli ja viinud lauta lehma alla, lasknud pudeli lehmal täis kuseda ja viinud tohtrihärra kätte uurida. Tohter ütles: «Sellel juudil saab homme hommiku kirju vasikas olema», ja saatnud tüdrukuga selle pudeli juudi kätte. Juut küsinud tüdruku käest: «Mis tohter sulle ütles » Tüdruk yastas juudile, «Tohtrihärra üt­ les,. homme hommiku saab sellel haigel juudil kirju vasikas olema,» Hommikul enne koitu olnud lehmal kirju vasikas Tüdruk viinud va­ sika salamahti ilma juudi nägemata juudi kõrvale ahju pääle, kus juut maganud. Juut ärgates koh­ kunud vasikat nähes ja katsunud, kuis aga minema saanud mööda metsateed, jätnud kauba sinna paika ahju pääle ja ka need surnujalad, mis ta surnuaiast kaasa oli võtnud. Pärast tuli ilmsiks, et juut need jalad surnul kabelist ära lõiganud. Tänapäev on teadmata, kuhu see juut on jäänud. 56 Kuradiga kimbus. J. Ekemann, Tapalt. .Mees purjutanud õhtu hilja kõrtsis, Tei­ sed tahtnud meest hirmutada, ütelnud: «Ega sina enam julge koju minna, metsas on tonte ja kodukäijaid.» Mees hoobelnud: «Minu pärast tulgu sada kuradit mu vastu, ma teen nad kõik tümaks 1» Varsti hakanud mees kodu poole tuigerda­ ma. Metsasalgast olnud mehel läbi minna. Metsa jõudes tulnud mehele must mees vastu ja ütel­ nud: «Sina hooplesid, et tahad sada kuradit tümaks teha 1 Mina olen ainuüksi 1 Tee, mis lubasid I» Mees ehmatanud kangesti ära, ega saanud sõnagi suust Võõras võtnud mehe kõrist kinni ja pigistanud, nii et mehel mõistus pääst ära ka­ dunud. Kui mees üles ärganud, olnud päike juba pääle lõune. Kõik kohad valutanud kangesti, ise­ äranis kael. Kaelast oli võõras teda kinni võtnud. Mees läinud suure vaevaga koju ja olnud seitse nädalat surmaga yõitlemas. Haiguse ajal näinud mees unes: üks valges riides mees tulnud ta aseme ette, pandnud käe ta pääle ja ütelnud : «Seekord saad sa veel ter­ veks, aga kui sa edaspidi ennast ei paranda, käib su käsi halvasti !» Mees saanud selle järele varsti terveks. Ei ole aga enam viinatilka oma suhu võtnud. Mihkel Tihase suust. 57 Kadunud kõrts J. Ekemann, Tapalt. Mees läinud kõrtsi viina tooma. Lasknud kõrtsis pooletoobise pudeli täis panna, võtnud pool hunti reisipassiks ja hakanud koju minema. Teel tulnud talle mees vastu, kes nagu tut­ tav näinud olevat Teinud juttu Jutu vahel riiübanud mõlemad tublisti. Varsti olnud pudel tühi. Mees sõnama : «Pudel tühi I Mida ma se­ daviisi koju viin !» Võõras vastu : «Tule tagasi! Ega kõrts siit kaugel ole. Võta uus täis 1» Mees valmis minema Oli ju viina tooma läinud- ega siis tühjalt maksa koju minna. Juttu puhudes jõudnud varsti kõrtsi juurde Sääl ütel­ nud võõras : «Siit kõrtsist ei maksa viina võtta. Lähme edasi! Natukene maad siit eemal on teine kõrts Sääl on minu tuttav kõrtsmikuks. Sääl on ka parem viin !» Mees mõtelnud: «Ükskõik ! Eks ma siis või natukene edasi minna!» Läinud siis kahekesi edasi. Varsti jõudnud teisi kõrtsi. See olnud palju ilusam kõrts kui esimene. Tuba seest puhas, seinad valged. Kõik nii, et lust vaadata Võõras ütelnud viinatoojale: «Ole siin ees­ toas. Ma lähen lasen ise viina. Ma tean, kus kõigeparem viin on !» Läinud siis teise tuppa. Mees istunud ette­ tuppa pingi pääle, Silmitsenud teisi inimesi kõrt­ sis. Mõned riiübanud viina, teised istunud muidu. Aga keegi ei ole sõna lausunud. Kõrt- mik leti taga valanud tahtjatele viina klaasi, aga kõik ilma sõnalausumata. Mees kuulnud, kuidas võõras ankrust viina lasknud. Oodanud tüki aega, aga ikka jooksnud viin sorinal Viimaks tulnud mehele tüdimus oodates. Ütelnud iseeneses : «Kallis Jumal, kui kaua ta ometi seda poolt toopi viina laseb 1» Sedamaid kadunud kõrts ära ja mees leidnud enese jõe silla päält istumast. Viinapudel olni d niisama täielt taskus, nagu ta selle kõrtsis tasku pandnud. Mees läinud koju Sääl kuulnud ta, et juba kaks päeva oli kodust ära olnud. J. Böttclieri suust. Õnnetuse otsija. T. Viedemann, Tuhalast. Elanud kord üks rikas peremees, kellel kõiki olnud küll Ei ole millegist puudu olnud, ega ole mees teadnud, mis tähendab õnnetus. Tahtnud siis õnnetust tundma õppida. Istunud hobuse selga ja läinud mööda ilrüa õnnetust ot­ sima Ei olegi tarvis olnud väga kaugele minna. Seitse versta kodust eemal olnud kõrts. Mees läinud kõrtsi, et seal mõni sõna juttu ajada ja jälle edasi minna. Kui ta seal parajasti istu­ nud, läinud salk sõdureid mööda. üks sõdur tulnud kõrtsi, tellinud pool naela viina ja ütel­ nud : «Täna oli mul õnnetus, täna ma viina eest raha ei või maksta.» Kõrtsmikul olnud sõdur tuttav ja ta and­ nud sõdurile viina võlgu. Peremees kuulnud, et ov sõdur õnnetusest rääkis, läinud kohe sõduii käest küsima : « ütle, kulla sõber, mis õnnetus sul oli, siis ma maksan su viina raha kõrtsmikule ära » Sõdur rääkinud, et temal on püssilukk ära kadunud, mida tema on pidanud kinni maksma Peremees küsinud selle luku hinda, mida sõdur on nimetanud ja peremees maksnud talle selle ära, Siis küsinud, kas sõdur võiks teda ka õpe­ tada, kuidas saaks õnnetust tunda. Sõdur lubas õpetada. Käskis istuda hobuse selga ja enese järele tulla. Läinud siis lähema järve äärde, järvel olnud juba õhukene jääkord peal. Käski­ nud peremeest riided seljast ära võtta ja järve ujuma minna. Mees öelnud, ega siis see veel kellegi õnnetus ole. Võtnud riided seljast ära ja läinud ujuma. Kui ta järves parajasti on uju­ nud, võtnud sõdur tema riided ja hobuse ning läinudki nendega minema Peremees näinud, kui sõdur tema hobuse ja riietega ära läinud Tul­ nud järvest välja, jooksnud hulk maad järele, ei ole aga enam sõdurit käite saanud Mõelnud siis : «Kust ma nüüd omale uued riided saan?» Vii­ maks tulnud temale meelde, et seal ligidal mõi­ sas tema sõber elas, kes mõisa puusepp oli. Mõtles selle juurde minna omale teisi riideid pa­ luma, et aga puusepp tööl oli ja noor naine üksi kodus, siis ei julgenud ta ennast sellele Aadama mundris näidata ning jäi nurga taha ootama kuuni naine lehma lüpsma läks. Siis puges ta tasakesi tuppa ahju alla ennast ära peites, kus ta mõtles nii kaua oodata, kui sõber koju tuleb. Puusepal oli noor ilus naine, kes mõisa opmannile meeldis ja see käis teda tihti vaatamas, mida puusepp ei teadnud. Ka täna tuli opmanil puusepa naise juurde, tõi omalt poolt kaks toopi 60 kibedat ja ankrutäie õlut. Naine tegi kooke ja muud surimuri, sõid ja jõid kõbud täis, mis üle jäi selle pani naine kõrvale, prae ja koogid ahju, viinapudelid sängi peatsisse ja õlleankru sängi alla, ise heitnud opmanniga sängi magama. Kui nad maganud, tulnud naise oma mees koju ja opmann pugenud ahju alla. Mees küsinud naise käest süüa : Naine öelnud : «Mul ei ole sulle midagi anda, ma ei teadnud, et sa täna koju tuled, sa ei lubanud ju koju tullagi ja oma pärast ma ei hakanud ka ühtegi keetma » Toonud siis mehele silku, leiba ja kalja laua­ le, millega mees rahul olnud. Söönud söömakorra ära ja heitnud siis magama. Kui ta juba tublisti norskanud, siis on peremees, tema sõber, ahju all opmanni käest omale riideid küsinud, mida aga opmann ei ole tahtnud anda. Pere­ mees hakanud opmanni ähvardama ja lubanud teda seal ära kägistada, siis on opmann talle oma riided andnud. Riided seljas pugenud peremees ahju alt välja ja läinud tasakeisi uksest õue. Teinud siis ukse prauh lahti ja teretanud valju häälega: «Tere õhtust,» mispääle sõber unest üles ärganud ja küsinud : «Mis sina siis ka siin pool käid?» Peremees öelnud : «Eks ma tulnud ka mõne aja tagant oma vana sõpra vaatama. Olen tükk maad ära käinud, kõht läks tühjaks, otsi mingit kehakinnitust » Puusepp öelnud : «Meil ei ole midagi, mil­ lega võõrast vastu võtta, ainult silku ja leiba on, kui sa sellega rahul oled.» Peremees öelnud: «Küll sul on, aga sa oled ihnus, ei küüni anda, vaata sul ahjus on 61 praad ja koogid » Puusepp läinud ahju vaatama ja leidnudki sealt prae ja koogid. Kui road laual olnud, öelnud peremees : «Noh otsi natuke viina ka söögi alla, siis mait­ seb parem.» Teine öelnud, et tal mitte maikugi majas ei ole.» Teine öelnud jälle: Sul on küll, aga sa ei taha anda, vaata sängi peatsis on kaks toobist pudelit täis, ühest on natukene võetud, aga teine on päris täis » Puusepp läinud vaatama ja leidnud­ ki sealt kaks pudelit kibedat täis Puusepp pand­ ilud oma sõbra tarkust väga im§ks. Võtnud siis kumbki oma tipsud ära ja hakanud sööma, Kui kõhud täis, siis öelnud peremees: «Noh too siis õlut ka söögi peale » Puusepp öelnud: «Noli seda asja mul küll, ei ole piiskagi kodus.» Peremees öelnud : «Ah sul on küll, aga sa oled ihnus, ei küüni anda. Vaat sängi all on ankur täis.» Teine läinud vaatama ja leidnudki sealt õlleankru, siis on sõbrad üheskoos tublid lonksud joonud, mille mõjul keelepaelad on vallale peasnud, jutt on jooksnud üsna sorinal. Viimaks läinud juttulõng vaimude valda. Peremees öelnud : «Kuule, sul on kurivaim ma­ jas.» Aga puusepp ei ole seda uskunud. Siis käskinud võtta ahjuroobi ja kurjavaimu ahju alt välja ajada. Puusepp võtnud roobi ja hakanud ahju all kobama ja opmanni küljekonte taguma, nii et opmanni elu üsna kibedaks läinud ning ta paremaks arvanud sealt välja pugeda ja putku panna. Mehikene tulnud ahju alt välja, kus ta 62 ennast oli üleni mustaks määrinud põlenud ahju­ roobist, näinud välja kui noor kurivaim ja kadu­ nud kui tuul sealt, ega ole enam sestsaadik puu­ sepa naise juures käinud. Nüüd läinud peremees koju ja ütelnud nai­ sele : «Õnnetused ikka veel kannatab inimene ära, aga kui viletsused su kaela tulevad, ei siis enam ole eluga tegemist » Mõisasaksa surmatagu. A. Kivi, Hõbedalt. Vanal ajal olnud ühel teomehel ilus naine. Mõisahärra hakanud salaja teomehe naise juures käima, kui teomees kodunt ära olnud, Kord kui mõisahärra parajasti teomehe naise juures olnud, tulnud teomees ilma teadmata koju. Kui mõisahärrat naise juures näinud, vihastanud ta mis hirmus ja löönud esimese vihatujuga härra surnuks. Aga mis nüüd teha ? Kuhu härra keha panna ’? Mehel hea nõu kallis Ra­ kendab hobuse vankri ette, härra ree peale riiete alla ja viinud öösel ära kõrtsi juurde, pand aud härra ilusasti kõrtsi seina äärde seisma, nii et aru ei ole saada, kas härra elus või surnud. Teomees läinud ise koju Teisel hommikul tuleb rannamees hobusega kõrtsi ette ja näeb härrat. Hüüab: «Hei, hei mõisasaks, hoia eesti» Ei mõisasaks hoia eest ühtigi Rannamees, hüüab uuesti: «Sa kuuled, mõisasaks, hoia eest I Muidu tuleb hobu otsa!» 63 Ei sünni paremat. Rannamees ajab hobuse otsekohe härra poole Aisa ots käib härrale vastu rinda ja härra kukub «karkäuh» pikali. Ehma­ tades jookseb rannamees härra juurde ja näeb, -et mõisasaks surnud. Püüab mõisasaksa üles ajada, aga ei see tõuse sugugi. Viimaks saanud ta otsusele, et mõisasaks surnud. Mees häda täis, mis nüüd teha? Aisa ots lõi härra surnuks. Pandnud teise vankri peale ja viinud mere äärde. Seal pandnud ta härra istukille lootsikusse istuma ja saatnud selle niimoodi mere peale. Rannamees läinud ära Saarlane olnud merel kalal. See näinud mõisasaksa, hüüdnud: «Hei mõisasaks, hoia eest 1» Ei mõisasaks tee väljagi. Saarlane mõtleb : pagana pärast, kui uhked need mõisnikud on. Ma hüüan hoia eest! ja tema ei hoia eest ega vaata otsagi. Hüüdnud uuesti: «Kui ei hoia eest, ma löön mõlaga » Ei mõisasaks tee ikka väljagi. Saarlane virutab mõlaga Mõisasaks langeb lootsikupõhja. Saarlane vaatab — mõisasaks surnud 1 Arvab, et tema mõisasaksa tapja pidi olema, võtab teise sülle, paneb pea ettepidi ja laseb «sulpsti» merre. Merepõhjas on ka vist mõisasaks praegu, ega teadnud keegi mõisarahvas, kuhu mõisahärra nii äkki ära oli kadunud. 64 Rehest kõrtsi. J. Ekemann, Tapalt. Rehepapp maganud üksi mõisa rehes. Öö­ sel kuuleb t,a, et keegi teda läbi ukse hüüab r «Jaan ae 1» Tema vastab : «Mis sa tahad ?» Ukse tagant hüütakse jälle: «Hakkame minema » Rehepapp küsib: «Kuhu me siis lähme?» «Sinna-tänna I» vastatakse õuest. Rehepapp teeb ukse lahti ja vaatab, kes seal peaks hüüdma, pole näha midagi. Paneb jälle ukse kinni, seesama hüüdmine. Rehepapp hüüab südame täiega: «Kes kurat seal karjub.» Kohe sellepeale tulnud hulk mehi uksest sisse ; võtnud rehepapi õlale ja uhtinud ligemasse kõrtsi Seal olnud teisi seesuguseid ju enne hea hulk koos. Rehepappi peetud hästi üleval; viina ja õlut olnud nii et küll sai. Peale poole ööd viinud mehikesed jälle rehepapi ilusti sinna tagasi, kust tõid ja kadund ise üksteise jä­ rele ära Sedaviisi teinud nad igal õhtul Rehepapp rääkinud seda lugu ka teistele Teised ei usu,, lähevad rehepapi juurde öösel, et vaadata, kas tõsi on, mis ta räägib. Aga ei siis ole kihku kahku kuulda, kui rehepapil seltsimehi on. Tei­ sed pidasid rehepappi suureks valelikuks. Nii­ pea aga kui rehepapp üksipäini rehes oli, viidi ta jälle kõrtsi. Ühel hommikul leiti rehepapi müts rehe põrandalt, aga teda ennast polnud kusagil näha. Vist viisid kuradid ta enese juurde päriselt ela­ ma, et siis neil enam pole tarvis rehes käia. 65 Imelik kõrts, O. Hintzenberg, Amblast. Mees läinud kõrtsi vastlaõhtut pidama. Tei­ nud enesele kaunis sooja pää, võtnud siis hobuseohjad pihku ja hakanud koju sõitma. Sõites jäänud tukkuma. Korraga jäänud hobune seis­ ma. Mees tõstnud kirudes pead, et hobuse seismajäämise põhjust vaadata. Näinud : hobune seisnud tuledega valgustatud maja ees. Majast kostnud pillimäng, tantsutrampimine ja müra välja. «Näe imeti» mõtelnud mees. Hobune kee­ ranud kõrtsi juurde tagasi. Kõrtsi tunnistades saanud aga aru, et see mitte see ei olnud, mille juurest ta vähe aja eest ära sõitis. Kõrtsitoast tulnud inimesi välja, need tulnud temale lahkesti vastu, aidanud hobuse kinni siduda. Andnud ka heinu ette, et loomal igav ei oleks ning kut­ sunud mehe siis kõrtsi. Kõrtsi astudes näinud mees seal palju tant­ sijaid Pillimängija tõmbanud kõrtsi laua peal pilli. Mehele antud viina ja õlut, pistetud ka sigar suhu ja kutsutud siis tantsima. Mees ol­ nud sellega nõus : kõrts olnud üsna külmavõitu ja mehel olnud juba ennegi külm. Küll mees siis tantsinud. Olnud täis tubli tantsumees, varsti hakanud juba soegi. Mees visanud esiteks kasuka maha, siis kuue ja vesti ning tantsinud edasi. Hakanud kesköö jõudma. Umbes kukelaulu ajal käinud otsekui plah­ vatus. Mees leidnud enda lausa pimedast. Enese ümber katsudes leidnud, et metsas kännu otsas istub. Seljast võetud riided olnud istumise all. Hobune olnud puu külge kinni seotud, sipelga- 66 hunnik ees. Käbi olnud mehel sigari asemel suus. Mehe nahk auranud aga külmast ilmast ja särgi­ väel olemisest hoolimata, Katsunud, et riided selga saanud ja hakanud nüüd kodu poole mi­ nema, kuhu ta varsti õnnelikult jõudnud. Vanapagana pill. J. Kukrus, Pärnust. 'Vanast oli üks poiss kõrtsist tulnud lõõtsapilli mängides. Korraga tulnud üks saksa tõld temale vastu ja härra ütelnud: «Meil on täua suur pidu., tule meile mängima » . Poiss vastanud, et temal mitte aega ei ole, homme olla tööpäev, siis ei jõuda ta tööd teha Härra aga vastanud : «Küll mina kõik seda maksan » n ... Poiss istunud tõlda ja sõitnud uhe suure tuledega valgustatud lossi ette ja astunud härraga lossi. Poisile antud pehme leentool ja kästud mängida. Küll ta sääl mänginud ja saksad, keda väga palju olnud, küll meeste- küll naiste­ rahvaid, tantsinud väga imelikke tantse. Kui küllalt tantsitud, maksetud pillimehele rohket palka ja saksad kadunud ära, loss aga jäänud kottpimedaks. Kui hommik jõudnud, tulnud rehepeksjad lossi ja poiss näinud, et ta kaksiti reheparre peal istunud, ehk ta küll õhtul pehmes leentoolis oli aset võtnud. 67 Kolme koeraga mees. A. Kivi, Hõbedalt. Ühte kõrtsi tulnud kord mees, kellel kass olnud. Seal kõrtsis olnud väga palju hiiri ja rotte. Mees palunud kõrtsist öömaja. Lubatud. Mees heitnud magama; pandnud kassi oma peaotsa. Kogu öö jooksul püüdnud kass hulk hiiri ja rotte kinni ning söönud ära. Teisel päeval märganud kõrtsmik imestusega; mis kass teinud. Ta polnud enne veel kassi näinud. Tahtnud kassi ära osta ja pakkunud kallist hinda. Mees pole müünud. Viimaks ütelnud kõrtsmik : «Mul on kolm vägevat koera; anna siis nende eest see kass minule.» Sellega olnud mees nõus. Andnud kassi ja võtnud koerad. Kõrtsmik ütelnud: «Nende koerte nimed on : kuule, näe, murramaha. Kui tahad teada, kas midagi iseäralikku kuulda on, ütleb koer «kuule» kohe sulle seda. Kui tahad teada, kas midagi iseäralikku näha on, ütleb koer «näe» seda sulle kohe. Tahad midagi maha murda lasta, siis teeb seda koer «murramaha » Sul on vaja neid ainult käskida, näha ohk maha murda.» Mees võtnud koerad ja hakanud ära mi­ nema Varsti tulnud talle nõialoss vastu. Sinna mõtelnud koertega mees minna. Ta lasknud koera «murramaha» abil kõik väravad ja uksed murda ja läinud lossi vangikeldrisse. 68 Vangikeldris olnud kolm kuningatütart van­ gis. Need hakanud rõõmu pärast käsi kokku löö­ ma ja hõiskama: «Vaeh 1 ristiinimene ! kuidas sina siia oled saanud ? Eks sa tea, et kes siia kord satub, siit enam see ei pääse.» Mees vastu : «Seda tean ma küll, aga pole kartust, need koerad aitavad mind. Ma tulin teid päästma. Ta viinud kuningatütred välja. Käskinud koera «kuule» kuulata, kas midagi kuulda on. See vastanud, et väga kaugel sõidumürinat kuulda on. Kuningatütred ütelnud, et see kõige noorem nõid on, kes koju tuleb Mees käskinud koera «näe» vaadata, kas ke­ dagi näha on. See vastanud, et umbes 300 versta peal noo­ rem nõid kodu poole sõidab. Varsti olnud ka noorem nõid kodus. Tei­ nud kuningatütreid nähes väga kurja näo, püüd­ nud siiski koertega mehe vastu lahke olla ning tulnud üsna mehe ligidale. Korraga karanud ta mehe kallale, et seda ära kägistada ja nahka panna. Mees aga ütelnud : «Murramaha 1» Ah sa ime, kui «murramaha» nõia kallale karanud ja selle kohe maha murdnud. Üks kuningatütar oli vaba. Mees käskis koera «kuule» kuulata, kas veel midagi on kuulda. See vastanud, et sõidumürin on kuulda. Koerte mees käskinud koera «näe» vaadata, mis näha on. See ütelnud, et keskmine nõid koju sõidab. Varsti olnud ka keskmine nõid kodus. Kurja näoga vaadanud ta kuningatütarde peale. 69 Püüdnud siis koertega mehe vastu lahke olla ning tulnud üsna mehe ligidale. Korraga karanud ta mehe kallale, et seda ära kägistada ja nahka panna. Mees ütelnud: «Murramaha » Silmapilk murdnud «murramaha» nõia ära. Teine kuningatütar vaba. Mees käskis koera «kuule» kuulata, kas veel midagi kuulda on. See vastanud, et sõidumürin kaugelt kuuldub. Koerte mees käskinud koera «näe» vaadata, mis näha on See vastanud, et kõige vanem nõid kaugel kodu poole sõidab Varsti olnudki vanem nõid kodus. Hirmsa näoga vaadanud ta kuningatütarde peale. Püüd­ nud siiski koertega mehe vastu lahke olla ning tikkunud mehe ligidale Korraga karanud ta mehe kallale, et teda ära kägistada ja nahka panna. Mees ütelnud : «Murramaha.» Ah kui see koer karanud nõia kallale, siis pole olnud muud kui ragin taga, kuid see nõid oli liig tugev ja koer ei ole üksi temast jagu saanud. Mees ütlema: «Kuule ja näe!» Koerad «kuule» ja «näe» karanud «murrainahale» appi ja nüüd polnud nõiast muud kui tükid taga. Kuninga kolm tütart olid nüüd päästetud. Koerte mees viinud nad kõik 'oma isade juurde tagasi. Kõige ilusama kuningatütre saa­ nud koerte mees omale naiseks ja selle isalt poole kuningriiki päranduseks. Koerad kadunud ise­ enesest tema juurest ära. 70 Hobuse noorskamine. M. Aija, Veelt. Ühes kõrtsis olnud hulka mehi koos, kus kõiksugu asjade üle juttu aetud. Üks mees kaebanud teistele, et tema hobune ei söö kuidagi moodi heinu ; kui neid tema ette paned, igakord peab noorskama ja eemale kippuma. Meeste seas olnud ka üks Saaremaa mees, see ütelnud: «Kas sinu hobune siin on, eks vaatame, mis tal siis viga on.» Mehed läinud hobust' vaatama. Peremees pakkunud hobusele heinu. Niipea kui ta heinad maha pannud, ha­ kanud hobune noorskama ja tagasi ajama. Saa­ remaa mees ütelnud: «Kuidas siis hobune heinu peab sööma kui külamees hundipoja heinte sisse on pannud » Ta läinud, tallanud jalgega heinte peal ja ütelnud : «Noh nüüd pole enam karta, et ta hobust hirmutab » Sestsaadik hakanud ho­ bune sööma ja ei ole enam ilmaski kartnud. Sisalik viinaklaasis. P. Scheller, Orgitalt. Kaks*meest istunud ühes kõrtsis leti ääres ja puhunud juttu. Üks neist olnud postipoissja teine talumees. Talumees ostnud pool kortlit viina, rüübanud ise enne ja pärast pakkunud postipoisile. Postipoiss, kellePaga sarnased vigu­ rid tuttavad olid, ei rüübanud mitte kohe, vaid pani peo klaasipõhja alla ja vaatas sinna sisse. Kohe näinud ta, et viina sees väike sisalik üm­ ber ujunud. Silma nähtavalt paisunud see ikka. 71 suuremaks. Äkilises vihas andnud ta mitu tulist kõrvalopsu talumehele õpetuseks, et teinekord viienda käsu vastu ei peaks eksima ja läihud kõrtsiuksest välja. Kerjaja öömajal. A. Reimann, Hanilast. Kerjaja palunud kõrtsimehelt öömaja. Kõrt­ simees ütelnud : «Kui sa kõrtsi eestoas tahad magada, mis väga külm on ; paremat mul sulle anda ei ole.» Kerjaja : «Ei sellest pole viga midagi, kui aga varju alla saan » Jäänud öömajale. Öö­ sel haukunud koer õues õige käredasti. Kerjaja ütelnud Kõrtsimehele: «Mine õue, vaata, mis see koer sääl haugub» Kõrtsimees: «Mis sääl vaa­ data on, et teekäijad lähevad mööda, eks ta hau­ gu nende peale » Läinud siiski vaatama. Tul­ nud tagasi. Kerjaja küsinud: «Kas oli õues midagi näha?» Kõrtsimees pole kerjaja küsimuse peale midagi vastanud. Jälle haukunud koer. Kerjaja käskinud jälle kõrtsimeest vaatama minna. Kõitsimees läinud. Tulnud tagasi, pole sõnagi lausunud. Kolmandat- korda haukunud koer ja keijaja ütelnud : «Kõrtsipapa, mine vaata veel, mis ta sääl haugub ?» Kõrtsimees läinud. Vaaaa.D,ll(^ *ia tulnud tagasi, ilma et kellelegi oleks lääkinud, mida ta õues näinud. Hommikul kü­ sinud keijaja kõrtsimehelt : «Mis sa õues nägid, sest sa käisid kolm korda, ometi pidi igakord mi­ dagi näha olema.» Kõrtsimees vastanud: «Esi­ mesel korral oli kõik kõrtsiesine surnud hobuseid, veiseid ja muid loomi täis; teisel korral nägin 72 surnuid inimesi maas olevat ja kolmandal korral oli kõik kõrtsiesine ja kaugemad kohad viljakotte täis » Kerjaja ütelnud selle peale : «See tähen­ dab, et pea tuleb suur surm, esiti surevad loo­ mad, selle järele inimesed ja siis on vilja küll järel, aga pole neid, kes vilja ära söövad.» Vaesuse kaotaja. J. Prooses, Tornimäelt. Kord ühe kõrtsi juures jutustanud külamees teisele oma puudust, et tee, mis sa teed, muretse mis sa muretsed, aga vaesus kipub ikkagi vägisi kallale. Mõni mees näikse üsna vähe muretsevat, aga jõudu küll, räägitakse, et vedajad on, peaks mulle ka vedajad tooma 1 Mees kellele niisugust juttu räägitud, olnud ise vedajate tegija. Mees ütelnud : «Hea küll, ma tahan sulle anda, tule natukese aja pärast hoovi » Natukese aja pärast kutsunud siis' külamees vaesemehe kõrtsi hoovi ja ütelnud kahele hilpharakale: «Vaata, teie peate nüüd selle peremehe sulaseks saama, olge hool­ sad !» Nüüd hakatud vaesele mehele vara küllal­ daselt kätte vedama, aga viimaks tüütanud mehi­ kesed peremehe siiski ära, ikka ühtepuhku kisen­ danud : «Anna tööd, anna tööd!» .Kui peremehe kannatus üsna otsas olnud ja mehikesed jälle tööd peale ajanud, peeretanud mees ja ütelnud ; «Püüdke nüüd hais kinni ja tooge mu kätte!» Mehikesed pandnud küll tuhat nelja haisu järele, aga ei saanud kätte. Sestsaadik saanud mees jälle oma sulastest lahti. 73 Kõrtsmiku tulihänd. A. Kivi, Rakverest. Üliel kõrtsmikul olnud tulihänd. See oli talle juba küllalt vara sisse kandnud. Kõrtsini* kui tõusnud oma hinge pärast juba hirm. Taht­ nud sellepärast tulihännast lahti saada. Ükskord olnud kahe mõisa teomehed seal kõrtsis peatamas. ühe mõisa mehed ikka torki­ nud seda tulihända, teise mõisa mehed jälle pai­ tanud ja silitanud teda. Tulihänd kandnud aga torkijate reed kõik puude latva : hobused viinud sügavasse kuristikku. Paitajate regedele kandnud aga palju viljakottisid. Teomehed läinud välja Torkijad pole oma hobuseid kusagil näinud; paitajatel olnud aga viljakotid rees Viimaks leidnud torkijad omad reed puude otsast; hobused leidnud nad sügavast kuristikust ülesse See oli nüüd nende palk Kord tulnud sant sinna kõrtsi. Sellele pak­ kunud kõrtsmik oma tulihända Sant kohe ka nõus. Tehtud tulihännaga 10 aasta peale kaup. Siis pidi tulihänd sandi hinge pärima. Kõrtsmikul hea meel, et hingepärijast lahti sai; andnud veel kaks rubla sandile tulihännaga kaasa — Tulihänd kandnud sandile 10 aastat vara, siis oli sant ka jõukas mees. Nüüd ka sandil mure — küll kurinahk pea Tinge pärib. Mõtelnud ja mõtelnud, kuidas nüüd ise tulihännast lahti saaks. Sant käskinud tulihännal kirikutorni otsa linaseemnetest kuhja teha, 74 Tulihänd vabandama et, «Ei ma seda kiili saa, ma kardan kirikut. Saada mujale.» Sant pandnud mehikese püsti ridva otsa linaseemnetest kuhja tegema. Tulihänd kandnud hulga seemneid kokku ja hakanud ridva otsa kuhja tegema. Aga ridva otsas ei ole enam seisnud kui paar seemet Kuh­ jast ei juttugi. Läinud siis kus see ja teine ja jätnud ka sandi hinge pärimata Kõrtsimehe naisevõtmine. J. Hünerson, Karksist. Ühekorra elanud üks poissmees kõrtsimees ühes oma seitsme siidipoega Mõelnud ka naist võtta, aga omast linnast pole kuidagi saanud. Läinud siis nõia juurde nõu küsima. Nõid õpe­ tanud : «Käi sakste treppide peal ja kuhu jalapülikimise raua külge jalg kinni jääb, säält saad naise. Jalg pole aga kuhugi kinni jäänud. Läi­ nud siis viimaks veel ühe pütisepa trepile, kuhu aga jalg kinni jäänud. Pütisepal olnud kaks tütart Vanem tütar pole tulla tahtnud, noorem aga küll. Mehel olnud hea meel, läinud siis kõrtsi purjutama. Teistel olnud paha meel, et mees nii halvast soost naise võtnud. Üks kelm läinud selsamal õhtul kõrtsimehe noore naise magamiskambrisse, varastanud laua pealt laulatussõrmuse ära ja viinud kõrtsi, näida­ nud mehele ja ütelnud, et vaata, mis ma su nai­ se käest sain. Kõrtsimees ja seitsme siidipoe omanik vihastanud selle üle kangesti, Lasknud 75 pütisepal suure klaasist akendega vaadi teha . ja ajanud naise ühes kõige sõrmusega vaati ning lasknud vaadi merre. Nii jäänud jälle naisest ilma Rätt läheb odras.eemet tooma. P. Scheller, Orgitalt. Ükskord seisnud teekäijad Pärnu maantee ääres ühe kõrtsi ees. Olnud õhtune aeg. Korra­ ga näinud nad ratti metsast välja tulevat ja kõrtsi eest üle tee venivat üks kõrtsi ees seisjaist meestest hüüdnud järele: «Leenu, kuhu sa lähed?» «Lähen N. mõisast odraseemet tooma.!» vastanud rätt ja veninud peatamata edasi. Kõik kõrtsi ees seisjad kuulnud mehe kui ka räti häält. Imelik olnud see, et keegi pole rätis inimest ära tundnud peale selle mehe, kes ratiga kõnelnud. Joodik varrusid (ristseid) pidamas. O. Hintzenberg, Koerast. Elanud kord õige joodik mees. Ta käinud väga tihti kõrtsis seda va’ elutilka võtmas. Nai­ ne pole sellega aga sugugi rahul olnud; tolmutanud mõnel niisugusel korral mehe naha tublisti läbi. Joodik pole siis tihti joobnult koju läinudki vaid maganud enne kusagil peatäie välja, sest targa peaga jaksab ometi naisele vastu hakata — Kord tuigerdanud mees jälle kõrtsist kodu poole. Olnud juba sügisene vilu aeg. Mees kujutanud 76 oma endised tülid oma vaimusilma ette ja võtnud nõuks mitte enne hommikut koju minna. Vaa­ danud ringi, kus puhata saaks Teest natuke ee­ mal välja pääl, olnud mõisa rehi. «Müüd on re­ hepeksu aeg see on soe, seal on hea puhata.» Läinudki reheparsile, vili olnud parsil, mees viskanud sinna sirgu. — Mees pole »veel õieti magama saanud jäädagi, kui juba jälle reheuks lahti tehtud ja keegi tuppa astunud. Sissetulija võtnud tule ülesse, nii- et rägisenud ; mees parsil saanud aru, et ta hammastest tule ülesse võtnud. Kuid mees pole kartnud ; joobnud mees on väga julge. Vaadanud, tulijal olnud suur kõrge toru­ kübar peas; aina isanda sorti mees. — See ha­ kanud nüüd rehetuba korda seadma : toonud nur­ gast pikad lauad, toolid, taldrikud, noa, viinapu­ delid ja kõik mis tarvis ning seadnud laua peale. Siis, kui juba kõik korras, läinud ta õue ja vilis­ tanud kolm korda läbi hammaste Nüüd tulnud tuppa suur hulk rahvast; küll mehi, küll naisi, kõik toredates riietes. Mitmel naisel olnud väi­ kesed lapsed süles — ka paar õpetajat tulnud. Nüüd hakanud söömine ja joomine Ka meeski parsilt kutsutud sööma, otsekui oleks teatud, et ta parsil on. Kui nad söönud ja joonud olid läinud mees jälle suurte sakste jalust parsile ta­ gasi. üks mees tulnud temale järele, suur saiakannikas käes, ütelnud: «Vii see koju naisele ega ta siis enam ei riidle » Toppinud saiakannika hoolsasti mehele põuetasku. Nad korjanud nüüd laualt toidud ära ja hakanud ristimise vastu seadma Juba olnud vaderitel lapsed kätte peal valmis ja õpetajad ametitoimetust algamas seal — «kukeleegu 1» kostnud kuke laul, kõik olnud kadunud ja tuba pime. Mees keeranud teise külje ja uinunud magusasti. Kõht varruroogasid 77 täis, mis nüüd viga magada. Nagu ikka nii ka nüüd võttis naine meest tõrelemisega vastu, mil­ lest aegamööda riid oleks tekkinud. «Kus sa laisklesid nõnda kaua, päev juba lõunas.» — «Varrusid pidasin, mis sa kohe nii väga kaagu­ tad.» — «Soo-oh või varrusid. Kus need olid?» pärinud naine uudishimulikult. — «Eks rehes » — «Rehes, kes seal varrusid peab.» Nüüd seletatanud mees naisele kõik varruloo ära, kuid naine pole uskunud. Viimaks tulnud mehele meelde, et talle ju tükk saia kaasa antud. Võtnud ande taskust välja, see pole muud olnud kui — pool hobusekapja Sestsaadik jätoud mees joomise ja naine riidlemise sootuks maha, sest nad saa­ nud aru, et need põrgulised ise olid, kes seal re­ hes varrusid pidasid. Kaval varas. O. Hintzenberg, Tapalt. Taluperemees läinud kõrtsis ühe mehega vaidlema. Peremees ütelnud: Seda pole veel juhtunud, et minu majast midagi ära on varas­ tatud. Mul kaks tigedat koera, need teevad va rü­ gate pü&sid kohe sõredaks. Võõras mees ütelnud : «Tahad, ma varastan su koerad ja teen ka sulle omale tubli tüki, nii et kaua saad mälestada.» — «Ei usu 1» vaielnud peremees. «Veame kihla saja rubla peale » «Veame minugi pärast, ütelnud va­ ras «saja rubla peale » Vedanudki. Varas ost­ nud head liigud, andnud peremehsle veel kojuminemisekski kaasa. Käskinud seda lugu ka kodus omale rahvale rääkida. Peremees läinud 78 koju, rääkinud seal sulastele, tüdrukutele ja pere­ naisele seda lugu. Nad joonud siis üheskoos viina künni kõik joobnuks jäänud. Varas tulnud öösel pimedas, kui paraja aja arvanud olevat; võtnud laia koti kaasa. Luuranud siis tasakesti koerteputka juurde. Koerad pole sugugi kuulnud, et mees tuleb. Varas seadnud koti putkasuu ette ja koputanud siis vastu putkat Haukudes jooks­ nud koerad välja, õnnetuseks kohe koti sisse. Nad hakanud seal tublisti rabelema, vargal pole paremat nõu olnud kui tapnud koerad ära. Ripu­ tanud siis ühe koera kotta varna otsa ja teisel lõiganud kõhu lõhki. Ta pandilud koerte soolikakimbu viinauimastuses magavate tüdrukute va­ hele. Puistanud koeramao sees oleva kraami pe­ remehe ja perenaise asemele. Sulased, kelledel mõlematel pikad juuksed olnud, sidunud ta juuk­ seidpidi ühte. Läinud siis -hirvitades minema — Perenaine ärganud kõige enne viinauimastusest Tundnud paha haisu, ase olnud ka rabane. Ar­ vanud, et peremees alla teinud. Hakanud teda ülesse äratama, üteldes : «Sedap sa alati kõrtsis käid ja viina jood, nüüd ei jäksa sina ennast enam pidada ja teed juba asemele.» Peremees pole arvanud oma jao olema ja ütelnud : «See sinu oma tegu!» Nad vaielnud ja riielnud kaua. Viimaks ärganud noorem tüdruk ülesse. Leidnud asemelt ühe sooja ja libeda kimbu. Ajanud ka vanema tüdruku ülesse ja ütelnud sellele : «Sedap sina möllad ikka mõisapoistega, näed nüüd, mis sul siin on.» — Vanem tüdruk pole ka mitte seda omaks võtnud, vaid ütelnud : «Ise möllad üleaia Jaaniga, sinu oma jagu.» Sulased ärga­ nud ülesse. Üks tahtnud ülesse tõusta, kuid juuk­ sed olid neil ühte seotud, mõlemil olnud väga valus. «Miks sa karvust kisud?» karjunud esi­ 79 mene. saanud kihlveo kunagi «Ise kisud mind,» karjus teine. Viimaks kõik eksitusest aru Varas saanud oma järele sada rubla. Peremees pole enam kiidelnud. Viiulimängija. A. Kivi, Hõbedalt. Korra olnud viiulimängija. Pole ta midagi mänginudki, aga uhkustanud mehike alati, et tema viiulimängija. Käinud alalõpmata kõrtsides mängimas. Mänginud ja teised tantsinud. Kõik pidanud mehest palju lugu. Ükskord kui viiulimängija parajasti kodus olnud, tulnud keegi mees tema juurde ja ütelnud : «Tule meile viiulit mängima.» Ta pole tahtnud minna, et mees on tund­ mata, kuid läinud siiski. Võõras mees viinud ta suurde metsa Metsa sees olnud tore kõrts. Sinna sisse viidud viiuli­ mängija. Palju saksarahvast oodanud teda sääl ja olnud valmis tantsima Niipea kui ta sinna jõud­ nud, pandud ta kohe mängima ja saksad" haka­ nud tantsima. Viiulimees mängib vähe aega ja ootab, et saksad ehk lähevad puhkama ja et tema ka saaks puhata. Ei! muudku kolberdavad aga pealegi. Vahest käib mõni akna juures, pistab sõrme pu­ delisse, mis aknal oli ja kastab silmi. Ena ometegi jäävad kord seisma. Lähevad kogu kupatusega teisi tuppa. 80 Viiulimees astub akna juurde ja pistab ka sõrme pudelisse ning kastab silmi. Imet! ta ei ole kellegi lossis, vaid kesk suurt metsa, väikese lagendiku peal. Istepaigaks olnud tal känd. Saksad pole kellegi saksad olnud, vaid täied kurjadvaimud, sabad taga, sarved peas ja kabjad jalgade otsas. Nad ütelnud viiulimehele : «Anna nüüd viiulile jemu » Andnudki jemu. Saksad tantsinud, nii et kabjad välkunud. Viimaks tüdinenud viiulimees koguni ära. Ta ütelnud : «Jumal hoidku, kui kaua teie tant­ site ?» Vaevalt saanud mees selle sõna ütelda, kui kurjadvaimud kõik nagu kuusekäbid viu ja viu ära lendanud. Viiulimängija jäänud üksinda ja läinud koju. Sest ajast saadik tundnud mees kõik kurjad­ vaimud ära. Kord olnud ühes peres pulmad. ATiulimängija olnud pulma «pillipuhujaks» tellitud. Keegi võõras mees tulnud ka pulma lapu­ liseks. Kõik arvanud ta mõne härra olevat. Viiulimängija näinud aga, et võõral sarved peas j saba taga ja kabjad jalgade all olnud. Võõras tantsinud alguses, pärastpoole haka­ nud vaidlema. Vaielnud mis kole. Viimaks vaidlusest riid. Võõras löönud isegi pulmalisi maha. «Mis sa kurivaim koperdad ja riidled siin, mes ? Katsu, et sa minema saad I» öelnud viiuli­ mängija temale Võõras küsinud : «Aga kust sa mind tun­ ned ?» Viiulimängija vastanud : «Miks ma siis ei pea tundma ? Ise kutsusite mind ükskord endi 81 lossi viiulit mängima. — Ma nägin, et teie tihti sõrme akna peal pudelisse panite ja siis silmi kastsite. Ma kastsin ka ja nägin, et teie kurjadvaimud olite ja ma mitte lossis ei olnud, vaid metsas kännu otsas. Näen nüüdki, et kurivaim oled,» Võõras küsinud : «Kumba silma sa kastsid ?» Viiulimängija vastanud: «Pahemat.» «Vups !» löönud kurivaim käe ja tõmma­ nud mängijal pahema silma välja. Ise läinud oma teed. Viiulimängija pole enam kedagi ära tund­ nud, ta pole ka enam kuhugi kõrtsi ega joodule mängima läinud. i Kodukäijast. O. Hintzenberg, Tapalt. Laada ajal tulnud kõrtsi palju inimesi, Kõrtsiruumid saanud öömajalisi nii täis, et pole enam jalatäit ruumi olnud. Viimaks tulnud veel kõrtsimehe juurde üks reisisell ja palunud öö­ maja. Kõrtsimees ütelnud, et ruum napp. «Aga mis maja see sul sääl põllu ääres on ?» küsinud reisisell. «See oli enne kõrts, nüüd on mulle reheks.» «Kas sinna ei võiks öömajale minna. Näib ju aina uus maja olevat.» «Uus maja on ta küll. Ei tea kuidas jutud on tekkinud, et sääl majas käivad kodukäijad. Mina ostsin need majad endise kõrtsmiku käest. Päeval käivad ikka teenijad sääl, aga öösel ei 82 julge sinna keegi minna. Öömajale ei lähe keegi sinna ammugi mitte, tondi jutud on kõigile liiga tuttavad. Ega teiegi sinna öömajale lähe. Ma­ gage parem tuule ja taeva all.» «Mina lähen sinna öömajale 1» ütelnud sell. Võtnud kõrtsimehe käest küünla ja läinud. Tas­ sinud kubu õlgi endisse kõrtsikambrisse ja jää­ nud nende pääl magama. Maganud juba esimese uinaku ära, siis oli keegi teda unes seganud. Segaja patsutanud talle otsekui äratamiseks külje pääle. Reisisell hõõrunud silmi. Ta näinud kuu­ valgel, et tema ees keegi inimene särgi ja alus­ pükste väel seisnud: «Mis sa tahad!» küsinud sell ja ulatanud käe tikutoosi järele välja, et tuld ülesse tõmmata, «Ära tõmba tuld!» keelanud kodukäija. «Sa ehk hakkaksid mind tulevalgel kartma. Parem kuula, mis ma sulle räägin : Sellesama kambri all, kus sa praegu magad, on kelder. Kanguta hommikul paar lauda ülesse, siis näed kohe. Mind tapeti mõne aasta eest ära ja visati sinna keldrisse Tapja ei saanud aga minul kaasasolevast varandusest kasu, ta ei jul­ genud seda tarvitada, mattis selle keldrisse minu külje alla. Võta minu pahema käe nimetissõrme luu, mata see õnnistatud maa sisse. Varandus kaeva välja ja võta omale Oleksin ehk ammugi ärapääsenud kui mitte inimesed nii arad poleks olnud ja minu eest ärapõgenenud » Valge inimene kadunud äkitselt ära. Reisi­ sell mõtelnud kuuldud loo üle järele. Viimaks uinunud magama. Hommikul kangutanud põrandalauad ülesse. Leidnudki nende alt keldri. Keldris olnud ini­ mese luukere. Mees võtnud pahema käe nime­ 83 tissõrme luu mahamatmiseks. Leidnud ka luu­ kere alt hulga kuld- ja hõberaha. Sestsaadik hakanud kõik julgesti seal öö­ majal käima, kuuldes, et üks reisisell seal öömaja pidanud. Seda pole aga keegi teadnud, et reisi­ sell kodukäija ära kaotaski Tähelepanemise väärt on ka see, et kõrtsi •endine kõrtsimees selsamal päeval hirmsa valuga hinge heitnud, mil sell sõrmeluu maha matnud. Kodukäija. V. Veelmann, Rakverest. Üks mees läinud ühest kõrtsist jala pimedas Teinepool kõrtsi olnud lepavõsastik. mööda. Äkitselt tulnud võsastikust üks hall kogu välja ja liõisanud : «Kuhu sa lähed?» Mees hakanud kartma ja kükitanud põõsa taha maha, ta tahtnud näha saada, kes see õige on. Vaadanud : üks hall kogu ja peenikesed jalad all kui kepid. Need hakanud tema ees minema. Mees kartnud ja läinud taga. Korraga kadunud see tema silmade eest ära. Suur plagin nagu saelaudade kokkutagumine olnud veel pärast seda lepikus kuulda. Peale selle olnud teine koid veel seda lepikus kuulda Mis see muud võis olla kui kodukäija 84 Julge mees. T. Lepp-Viikmann, Hai j alast. Kord purjutanud õhtu hilja ühes kõrtsis üks mees. Teised nõnda ütelda vedelikuyõõrad olnud juba läinud. Kõrtsmik mehele ka nõu andma, et aeg on ju ära minna Ei mees pole sellest väljagi tei­ nud, öelnud omal aega küll olema : «Kus mul kiire, kodukäijaid ma ei karda ja raha on mul veel, et võin pummeldada, ega ma homme enam teile tule, täna võtan mis võtan ja siis olete mi­ nust vähe aega üsna vait » Noh hea küll, võtnud siis veel ühe napsu ja kaks, kolm tagant järele oma nahkpauna hoida. Viimaks saanud ometi nii pikale, et sealt kodu poole hakanud tulema. Taevas olnud selge, kuu paistnud heledasti, vähe värsket lund olnud maas, Noh mehel siis ka hästi valge, nii et oma suure kõhu ja raske peaga läbi pääsis, sest tee pole mitte kitsas olnud. Teerajad aga läinud laiema jao küngastikustläbi, nii et ta mitu korda pidanud mõõtma kui kaugel õige tee on. Viimaks üsna õige tee ligi­ dal silmanud mees maast ülestõustes, et üks teine mees ka maast üles tõuseb, tema kõrval kõnnib ja ikka tema poole tuleb. Mis nüüd teha, mis see muud on kui kodu­ käija kaapjalg, ei mehel aita muud kui võtabpussnoa puusast (tupest) välja ja kodukäija kallale Küll ta pistnud siia ja sinna ei jää maha tee mis tahad, ikka kipub mehe kallale, muud kui torgi aga peale ühtelugu. Viimaks väsimus mehel peale tulemas, aga teine ei anna alla. Õnneks läinud taevas pilye,. 85 kuu kadunud pilve taha ja kuuga ühes ka must mees. Mees vaadanud veel kord oma ümber, kas on veel näha, et aga kedagi enam näha ei olnud, pannud sealt jooksu, ikka otse kodu poole läbi muda ja vee, mis ees oli, ikka läbi. Viimaks saanud väsinult koju, saanud veel ukse käepide­ mest kinni võtta ja hüüda . «Naine, tule tondid söövad mind ära.» Siis kukkunud mees maha Naine hüüdmist ja kukkumist kuuldes kohe vaa­ tama, kes ukse taga on. Mees olnud ukse all maas üleni mudaga määritud. Naine küsima : «Kust sa mudaseks said, tõuse ometi ülesse.» Mees vastu: «Ei, ma ei ole mitte mudane, vaid ma olen üleni tondi verega » Tõusnud siis maast ülesse ja kobinud tuppa, sääl seletanud, kuidas tal tee peal kodukäija tüliks olnud. Härra hobused. P. Ariste, Noarootsi Osterbüst. Türgi sõja ajal, kehval ajal, oli Ridala rah­ vast Lätimaal tööl Teel juhtunud ühel mehel niisugune tükk. Olnud liig pikk kõrtsi vahe. Mees mõtelnud: «Peaks hobune tulema, võtaks peale !» Korraga sõidab härra tõllaga järele : «Mis sa rääkisid ?» — «Ei ma rääkinud midagi. Ma muidu ütlesin, et pikk tee, võtaks mõni pääle.» Härra ütelnud : «Istu pääle » Mees istunud pääle. Härra pannud sigari •ette; andnud mehele ka Tuld närinud paberi­ tükist hammaste vahel. 86 Jõudnud väikese maja juurde. Härra ütel­ nud mehele: «Hoia muhobused kinni. Mul on siin härg kaubelda » Mees oodanud kuuni härra veidi aja pärasttagasi tulnud. Härra näidanud mehele hobuseid ja küsinud: «Kas tunned neid hobuseid?» «Kust ma neid tunnen,» vastanud mees Härra ütelnud: «vaata, neil on kiri laka all » Mees vaadanud: teine olnud Kolovere krahv, teine Rannamõisa kindral. Härra ütelnud : «Siit sain kolmanda hobuse juurde » Vahepääl jõutud kõrtsi juurde. Mees läi­ nud maha Jutustanud kõrtsmikule teel kuuldud,, nähtud lugu. Kõrtsmik ütelnud : «Sel mehel pole loomi, ei hobust, ei härga » Hommikul kuuldud, et mees riielnud naisega öö otsa, künni poonud enese üles. Hundid kooljat tagaajamas. V. Veelmann, Rakverest. Üks mees joonud enese kõrtsis täis ja läi­ nud siis kodu poole. Tee peal läinud ta metsa ja jäänud puu alla magama, Kui magamast üles ärganud, olnud tal kangesti külm. Ta läi­ nud mööda metsa edasi ja leidnud ühe heinalao, Laosuu olnud ülevelt lahti, tema läinud sinna sisse ja heitnud heinte pääle magama Korraga kuulnud mees metsas kanget kisa,, kodukäija jooksnud lao juurde, roninud mööda seina ülesse ja istunud laosuu pääle. Hundid ajanud teda taga ja jäänud laosuu ette ootama, c 87 et teda kätte saaksid. Kooljas näidanud ja pakunud huntidele jalgu ja öelnud: «Kuts, säb see laia ja jälle teist: kuts säh see laial» Ise ikka vaadanud üle õla mehe poole lattu ja ütel­ nud ; «Mehike, mehike, kaela murran!» Mees mõtelnud, et mis nõuga ta kooljast lahti saaks. Heinalaos olnud üks heinahang. Ta võtnud salaja selle orgi kätte ja löönud laia pakkumise ajal kodukäijat. See kukkunud huntide kätte. Selle järele kuulnut mees kanget kilinat, sest hundid söönud kaapjalga kõige kontidega, nii et ragin taga ära Mehe võitlemine. J. Loiken, Kärlast. Ühel pühapäeva õhtul, vist talvisel ajal, tulnud ta Kihelkonna kirikust kodu poole, nõnda kõneles mees. Kirikust väljatulles oli ta ka ki­ riku lähedal asuvas kõrtsis kord sees käinud ja sellepääle kohe kodu poole tulema hakanud. Ta tee Kihelkonnast koju, mis Karujärve idakal­ dal asus, oli arvata 12 km pikk. Kui ta juba kodu lähedale Karujärve põhjaida nurgale n n. «Kõmini sillale» lähedale jõud­ nud, seisnud äkitselt üks mustas riides ja laia, musta kübaraga, pika musta mantliga mees, nagu maa põhjast tema ees, võtnud temal rinnust kinni ja küsinud: «Kus sa käisid?» «Käisin Kihelkonna kirikus,» kostnud ta. «Aga miks sa Pajumõisa kõrtsis ka käisid ?» ütelnud mees ja püüdnud teda maha visata Suure vaeva ja rabelemisega jõudnud ta ennast tema käes püsti hoida, sest ta oli selajal 88 noor ja tugev mees. Viimaks märganud ta, et tontlik mees ennast kõige väega rabeledes ikka kuu poole püüdnud hoida ja kui ta vari tema peale langenud, siis tunnud ta, et tont hoopis tu­ gevam olnud. Jõudnud tema aga ennast kuu poole hoida, nii et tema vari tondi peale lange­ nud, siis olnud ta hoopis nõrgem Viimaks kadunud tont äkitselt kui maa põhja. Koju jõudes jäänud mees selsamal ööl raskesti haigeks ja pidanud 7 nädalat raskes tõves vaevlema enne kui jälle terveks sai, Lisaks tähendan siia juurde, et mees yiinasõber ei olnud, et ta purjusolekut kõrtsis seeskäimisest oletada oleks võinud. Ta oli palvevennaliku meeleline mees ja põlgas viina täiesti. Ka ei olnud ta sugugi tühja loba ajaja, vaid ennem vähese, tõeliku jutuga mees, seda tõenda­ vad kõik, kes teda lähemalt tundsid ja seda ma tean ka ise. Siis oli see jutt küll imelik kuulda ja sigitas palju kõmu ja arutamist sel ajal. Nüüd on ta ise surnud, aga neid, kelle vastu ta seda asja pärast jutustanud, elab suur hulk ja imesta­ vad praegugi selle asja üle. Kes tontide olemasolemise pooldaja ja us­ kuja, nendel on asi arusaadavam, aga kes seda mitte ei ole, need arvustavad ja imestavad prae­ gugi veel seda asja, kui see jutuks tuleb. Kõrtsist mineku!. J. Prooses, Tornimäelt. Üks mees tulnud kõrtsist kodu poole, äkist' näinud kilomeetri posti ääres seisnud üks lasu. Mees tõrelema: «Mis sa k . . . . siin kükitad.» 89 See olnud aga kodukäija, karanud hammas­ tega mehe kraesse kinni ja tahtnud ära kägistada. Mees oli tähele pannud, et kui ta kuu poole pöö* ranud, nii et kuu vari kodukäija peal olnud, siis •ei saanud kodukäija midagi teha ja mees olnud tugev, kui aga kodukäija kuu poole pööranud, siis pidanud ta mehe ära kägistama. Suure vae­ vaga jõudnud mees ennast kuu pool hoida ja tassinud sedaviisi kodukäija koju ukse ette, seal ■olla siis kodukäija mehest lahti lasknud. Hilpharakad. J. Kala, Voorust. Kord oli üks purjus mees kõrtsist kojutulles kuuvalgel ööl kahte valget kogu näinud lõunapoo.lt põhjapoole tantsides jooksvat, ikka ühe jala pealt teise peale ja ise üksteise käest kinnihoidvat. Mehel tuli juba niisuguseid liilpharakaid nähes hirm pääle, astus aga siiski julge ja kindla sammudega edasi. Varsti olid harakatantsijad joobnud mehe kohta jõudnud ikka hüpates ja koledat vissi las­ tes, siis ütles teine teisele : «Kas meie teda nüüd ka ühes võtame?» Teine jälle: «Ei võta reel, tuleme teinekord temale ise järele, nüüd on meil aega vähe.» Nõnda rääkides olidki juba mehest mööda hüpanud teine teisi poole ja jällegi olid nende käed üksteise käes ja hüpasid edasi Mees koh­ kunud nõnda ära, et enam ei julgenud öösel üksinda kõrtsis käia, 90 Kaimupoisid A. Suurkask, Viljandist. Vanast olnud moeks noorematel kõrtsi tant­ sima minna Nii läinud siis ka ühel pimedal sügisesel pühapäeva õhtul hea trobikond küla tüdrukuid paari versta kaugusel olevasse kõrtsi. Nende tee läinud ka ühest vanast katkuaegsest kalmust mööda, mida aga tüdrukud sugugi pole kartnud, vaid hõiskanud veel : «Kaimupoisid, tulge meiega kõrtsi tantsima » Jõudnud siis ilma mingisuguse äparduseta kõrtsi juurde, kust poisse arvanud eest leida, aga mitte ühte poissi pole olnud. Poisid olnud kaugema kõrtsi juurde läinud. Tüdrukud mõtelnud natuke aega kõrtsis istuda ja siis jälle koju minna. Korraga aga läinud kõrtsiuks kärinal lahti ja sisseastunud hulk isandamoodi riides olevaid poisse üks olnud torupilliga Poisid hakanud tüdrukutega mahedasti juttu puhuma ja neid tantsima paluma, mida tüdrukud suures tantsuhimus rõõmuga vastu võtsid. Nüüd pole enam muud olnud kui torupill töinama ja tantsu tul­ nud kui pipart. Tüdrukud olnud puruväsinud viimaks, poisid aga pole väsimust veel sugugi tundnud, vaid tahtnud vahetpidamata tüdrukuid tantsitades surnuks tantsitada Viimaks olnud tüdrukud nii väsinud, et jalgu pole enam oma korra järele jõudnud tõsta, sellepärast läinud neil poiste jalgadega tihti jalad kokku ja nüüd tundnud tüdrukud, et poistel väga pehmed ja külmad jalad olnud. ühele tüdrukule astunud poiss ka kogemata jala pääle, see astumine olnud aga nii kerge ja pehme nagu 91 oleks kanapoeg jala pääl. Tüdrukud löönud kõik kiubkauh laiali ja kalmupoisid — sest nemad nad olid — pistnud uksest mürinal ja kolinal välja. Tüdrukud ei ole enne hommikut enam julenud kõrtsist koju minna. Varastatud laps Gerta Kaus, Palamuse kihelk. Roela mõisa Keresse kõrtsis tapelnud vana­ pagan kõrtsilistega. Vanapaganal oli kõrtsi ahjul varastatud lapsuke vahiks, kes pidi vanapaganale teatama, kui kõuepilv tõuseb. Eks pilv tõusnudki kiiresti. Lapsuke ei pannud seda tähele, vanapagan nägi ennem ära. Pilv tõusis üle järve kõrtsi kohta Kõrtsi ees järves on nii suur kivi, kui lieinasaad. Vanapa­ gan olla jooksnud kõrtsist välja otse järve, kivi taha peitu pikse eest. Pikne lõi kivi lõhki. Pärast jäigi mees kadunuks, kes kivi taha jooks­ nud. Poiss jäi alles, kes nüüd kõnelema hakanud, kus tema peremees käinud ja mida teinud. Kus pulmad olnud, läinud pulmamajasse sisse, ässita­ nud riidu. Perenaistele seadnud jala ette, siis need komistanud sööginõudega, ühes kohas jälle tapelnud mehed. Teine löönud teist õlenuiaga ja löönud teise surnuks. Vanapagan samal silma­ pilgul löönud seaküpaga, aga seda muidugi keegi ei näinud. Surmahoobi saigi mees seaküna löögist. 92 Lapse vahetamine J. Ekemann, Tapalt. Kord sündinud tüdrukule laps. Tüdruk palunud sulast lapse pesemise viina tooma minna. Sulane olnud nii lahke ja lubanud minna, võtnud lähkri õlale ja läinud kõrtsi. Teeääres metsa vahel istunud üks mees ja nikerdanud puutüki kallal. Kui sulane tema kohta saanud, küsinud ta .sulase käest: «Kuhu sa lähed ?» Sulane kostnud : «Lähen hobust vargile » Küsinud mehe käest: «Mis siis sina teed?» Mees vastanud : «Teen last ja lähen vahe­ tan inimese lapse ära » Sulane küsinud jälle: «Kes sa siis oled?» Mees vastu: «Ma olen kurat» Sulane läinud edasi, võtnud kõrtsis viina ja läinud koju. Tee ääres ei ole ta enam sedameest näinud, kes ennast kuradiks nimetas Ohtu läinud sulane vommile magama Enne kukelaulu kuuluud sulane isemoodi krabinat; ta teinud silmad lahti, aga pimedas ei ole ta kedagi näi­ nud, siiski kuulnud ta, kuidas keegi toalae all piuksunud. Sellepeale aevastanud tüdrukuiaps. Sulane ütelnud: «Aitäh Jeesukesele.» Üks hääl hüüdnud sellepeale toalaest : «Elkott, hobusevaras » Sulane hüüdnud vastu : «Laku p . . . . t, lapsevaras » Siis kuulnud ta kuidas keegi toalaelt koli­ naga maha läinud. Peale selle jäänud kõik vaik­ seks. Hommikul rääkinud sulane seda lugu teis­ tele ka. Et aga vanapagan enam last ei saaks 93 vahetada, siis tõmmatud kolm risti lapsekätki peaotsa laua külge, mis teda nii kauaks eemal hoidnud künni laps sai ristitud. Lapse kimbatused. Gerta Kaus, Palamuse kihelk. Imakvere vallas, mis nüüd Kuremaaga ühendatud, on Aoveski talu. Talulaps läinud kooli. Lapseisa olnud vangis ühe süü pärast. Kooliteel tuleb lapsele vastu üks mees. Küsib lapselt: «Kus lähed?» Laps vastab : «Lähen kooli » Mees ütleb : « Ära mine, tule parem minuga, näitan sulle, kus sinu isa on.» Mees näeb, et poisil midagi põues on, kü­ sib : «Mis seal on?» Laps vastab : «Katekismus.» Mees viskab raamatu maha, ütleb: «Seda pole meil tarvis.» Hammustanud poisil leiva küljest, järele jäänud sügavad hambajäljed. Siis võtnud poisi kaasa ja käinud igas kõrtsis sees. Poiss olnud kõrtsi ahju pääl, kust ta rahvast nägi, aga rah­ vas poissi ei näinud. Mees viis poisi Tartu vangimajja. Poeg näinud isa, aga isa poega mitte Poiss pärast kodus jutustanud emale, et käinud vangimajas ja näinud isa. Mees hulgutanud poissi 3 päeva ja siis viinud sama Aoveski tee peale tagasi. 94 Preili seltsiliseks. J. Ekemann, Tapalt. Mees tulnud kõrtsist. Olnud ilus kuuvalge öö. Mees olnud küljeli ree pääl; hobune teadis isegi, kus pool kodu oli-. Äkitselt tulnud raske kogu rõntsti tema kõrvale ree peale. Mees vaa­ tab, kes see peaks olema. Näeb : ilus preili istub tema kõrval. Terasemalt vaadates näeb mees, et preilil on suured kollased hambad suus. Mees küsinud; «Kuhu sa lähed?» Preili vastu: «Sinna, kus sinagi.» Kodu ligidal kadunud ta äkitselt ära. Mees läheb koju, sääl vaatab ta hobust: see üleni vahus kohe. Mees siunab võõrast naisterahvast, kes nii raske oli, et hobune teda nii kangesti vedas. Mees läheb tuppa ja hakkab sööma. Äkit­ selt sigineb jälle seesama naisterahvas tema kõr­ vale laua äärde ja hakkab sööma Mees pärib, kes ta on, aga naisterahvas ei anna otsust. Mees ütleb : «Sa olid nii kole raske, et mu hobune aina vahus oli, kui sind vedas » Naisterahvas vastab: «Ei mina olnud nii raske, see olid sina ise, Igakord kui hingasid, siis tuli sinu suust üks elukas välja ja istus ree peale, niikaua kui enam ei mahtunud ja need maha kukkusid. Aga niipea, kui ma maha läk­ sin, siis kadusid teised ka » Mees ei usu seda juttu. Naine võtab tas­ kust väikesed prillid välja ja hoiab nad mehe silmade ees. Ehmatusega nägi mees, kuidas ta suust väikesed kuradid välja vulksatasid, igakord kui hingas, siis tuli jälle üks elukas. Kõikidel olid sarved peas ja sabad taga. Mees ehmatas, 95 lõi risti ette ja luges püha palvet. Korraga ka­ rtus naine ja kurjadvaimud toast ära. Sestsaadik jätnud mees viiaajoomise maha ja hakanud «ettelugejaks», kes teistele ära sele­ tab kui palju kuradeid joodiku sees on ; sest keegi ei tea seda nii hästi kui tema. Vanapagan kõrtsis. M. Esna, Surjust. Kord oli üks mees ennast ära poonud ja seaduse järele pidi teda linna viidama lõikamisele ehk tohtri ülevaatuse alla, aga linn olnud nii kaugel, et ühe päevaga ära ei ole jõudnud käia, pealegi olnud nemad hilja tulema hakanud Et neil niisugune surnu viia olnud, ei ole keegi üksi viia julenud ja sellepärast läinud kolm meest teda küütima Kui õhtu kätte jõudnud, läinud nemad kõrtsi ja jäänud sinna ööseks, ajanud ho­ bused kõrtsihoovi ja läinud ise kõrtsi; pannud küünla põlema, ning ajanud ühest ja teisest as­ jast juttu. Varsti heitnud üks pingi peale magama ja kaks meest jäänud ülesse. Kui poole öö aeg kätte jõudnud, hakanud kõrtsi kuked ja kanad kuristama. Kui kanadekuriu ikka suuremaks läinud, siis ütelnud teine ülevaloleja: «Mis sa siin vahid? mine hoovi ja võta oma jagu ära,» Selle sõna peale käinud hoovis hea müra1 kas, nõnda et magaja kõrtsipingi pealt üles ärga­ nud ja ütelnud : «Ma nägin unes, üks punane hobune jooksis siin mööda kõrtsi ja läks läbi kinnise ukse hoovi, mis müratas, ma ärkasin üsna üles.» 96 Sellepääle läinud nemad hoovi vaatama, misr mürakas see peaks olema ja näinud, et see ho­ bune, mis surnut vedanud, oli maha kukkunud pea kahekorra esimese jalgade vahel, nõnda et tasase maa peal niisugune kukkumine koguni võimata oleks olnud Mehed tõstnud hobuse üles, kohendanud asjad joonde ja läinud minema. Ehk küll ne­ mad seekord hobuse ära peastsid, ei ole see ho­ bune siiski kauaks elama jäänud, vaid kukkunud üle kaela kraavi ja surnud sinna ära. Seda ei tea, mis vanapaganal hobusehingega tegemist oli. M Hermann’! träkik trükk, 1981 a.
	A 11.863	tekstituvastus (ocr)										VaataMEINHARD ALEKSA Tulease Luuletisi AUTORI ...MEINHARD ALEKSA Tulease Luuletisi AUTORI VÕRUN KIRJASTUS 19 3 1 ENSV TA Kirjandusmuuseumi 1431-/01g. Arhiivraamatukogu 3058 TRÜKITUD S. SONGI TRÜKIKOJAN — VÕRUN. ÖINE MELANKOOLIA Melankoolne talveöö On hilisöö, ju ammu uinund maja; öö magab väljal nagu sügav haud. Ma istun vaikselt nagu palvetaja: ei leia und, et sulgeda saaks laud. Külm maalib akendele hõbelilli, nein sädeleden mängib kuu külm kiir. Tuul iniseden ajab õuen pilli ja kungi nurgan ragisteleb hiir. Öö südamen külm praksateleb, kaikub; siis kostab äkki üksik koera hund. Taas ümber minu üksildus ja vaikus — ma valvan üksinda, ei leia und. 5 Öö Öö mustin rõivin tuleb taevatelki ja mässib hämarusse põõsad, puud. Täht üksik heidab värisevat helki. Näen läbi kaseokste valget kuud. Ju viimsed päevapakud ammu paland, pea suletakse taeva ahjusuu. Kuu kaame valgust nagu vihma valab, ta valgel suigub talu, mets ja nurm, vaid öökull kuuse otsan nutab, halab... Vist luurab ligidal siin võigas surm. Öö imbub verre, valulisse hinge, teeb haigeks südame see vaikus, hurm. Must mureämblik veab oma ringe mu ümber, valunaaskel torkab mind. Oo jätke mind, must muremõtted minge! Hing kehan rabeleb kui puurin lind. 6 Kesköine Kell kesköötundi raskelt tornin lööb, kui võpatuden avan silmad, ärkan. Mis oli see . . . mind hüüdis keegi?.. [Märkan: öö süsisilmil aknast tuppa sööb. Mu otsa nagu koolja, tulnud hauast, kuu koltund nägu läbi akna kaeb; ta jüle pilk mu südamesse saeb kui terassaag, mis lõikab läbi rauast. Kuu aknale mu veab, vaatan õue — kuuvalgel liugleb üksik lind suur, must. Ta kuhu rändab, kaob, tulnud kust? -— Nii tekib küsimusi hinge, põue. Mu elu samane, — kun selle algus? Kui öine lind ma tulnud süngest ööst, taas neelab pimedus, kui väsind tööst; tean üht ma vaid: ma keskus pimedusen, [valgus. . 7 Ma ligi oma südant olen kandnud ju kaua olemiseküsimust. Ei ava mulle keegi seda ust. Tean üht ma vaid: vaim vangi kehha [pandud. Mind veetlend elu sünge, öine pale: sest hing on pime, süda valus, kurb. Kas olen tõeline, nii küsimuseurb taas pakatab, või unenägu vale?... Siis tõstan tähti poole nukrad silmad ja hardan palven risti panen käed. Oo Mõistmatu, kes avaruste ilmad loond, kuule mind, mu ahastust kas näed ? Miks elu mulle emaihhu andsid, miks toitis piimal mind küll naiserind, miks vaimu vangi inimihhu panid; sa oleks võinud luua kiviks mind!.. Mu ahastusekisa kustub nagu seebimull, sest keegi tend ei kuule. Aitab mis, et [pärin ma elumõtet, kui kõik lõppeks tühine ja [null: ma sellega vaid oma üdi, südant närin. Vaid eemale siit varje riigist, mida loor paks teadmatuse varjab. Ära siit mu sööst! Siit tahaks kaduda kui meteoor mis kukkus praegu helendaden ööst! 8 Ööl kõledal Kild punast kilgendavat kuud öö servalt tõuseb aegamisi taeva, mis siniseks ja kõrgeks muutub aeva. Härm mässib hõbenarmastesse puud. Skeleti poodud klõbisevad luud on oksad jäätund tuulen. Poodu vaeva tuul iniseja meelestab, ja kaevab öö tuhast tähti taeva ahjusuul. Ööl sellasel kui Ahasveerus minna — sest raske kanda südant kurba rinnan, kuid kuhu põgened eest enda, läed? . . Külm, kõle tuul kui oleks tulnud õuest ja tõmmand läbi, jahutanud põue, uks südame kui oleks lahti jäet. 9 To be or not to be! „To be or not to be" mu hinge käristand on kaheks nagu kaupmees riide, paela. See Hamleti probleem nii südant väristand, et tahaks nööri panna ümber kaela. Mis kui kui kui on see elu väärt, kui temal mõtet pole, juhib kõiki töid me loomusund, pole midagi, mis õilis, püha! Kole, kahtlen: on see ilmsi või näen und? Mis jaoks ma olen, milleks elan, kuhu [püüan, kui sündimisest määrat meie tee. Kui meie tahe, mõte, vaimgi pole vaba, mis parem siis: to be or not to be ! 10 Mu hing Mu hing on virun nagu kaos, — ei suuda hoida teda vaon, sest nõder minu jõud. Mu hing kui vesi katian keeb, mind õnnetuks ja haigeks teeb, mu hingen valu, õud. Mu hingel ihu vangiraud, ta päästab ainult kirstulaud, ta lepitab vaid surm. Kes suudaks keelda mõttemerd, nii võimas ta, a ab keema verd hing uhke, võimas, turm. Mu hingen domineeriv koht on kahtlusel, see minu oht vastoluline ta. Kord palvetab ta hardusen kui preester pühakuju een, säälsaman naerab ka. 11 Kui mõttemeren torm, see siis; ent lakkab see, siis teine viis mu hingen heliseb. Siis tähti poole vaatab silm, suur rahu hingen; vaikne ilm taas järgnend tormile. Taas heidab päike hinge tuld ja hing sest särab nagu kuld, mis tulest läbi käind. Suur rahupäev, suur pidupäev on hingen; lõpnud kurbus vaev. Hing jumalat on näind. 12 Üksiolu Täna on kuu nii kollane suur. Nii vaikne, täis und on öö. Suiguvad puud rasken hõbehärman. Korstnad kui vanamehed piipu popsivad, Külmapoisid jäähaamritega seinu kopsivad. Lamp ei põle. Istun ja vaatlen kuuvalge hõbedan õitsvaid jääroose aknal On üksik ja kõle. 13 TUULEKANNEL Paani sügisviiulilt Ei enam pikne halbu lapsi kärgi, ei sõida pilvil välgu tulisaan. Ja närtsuräbalaid kui üle maa tuul piitsuteleb halle pilvi märgi. Taas vahetet on rõivad: surisärgi kuldkollase on ajand selga laas. Käib, istub nukralt metsan kännul paan ja punub lehekullast suvel’ hauapärgi. Läind peremees, ei enam keegi vala aolampi õli, sest ta’i enam pala; ju närtsind õhtutaevan tulilill. On sügis jahekivi vette heitnud ja väljad kolletand ning paljaks niitnud, kun kurba viisi mängib tuulepill. 17 Süküsilo Ei kütetä nüüt inämb pääväahjo; maailma lämmistäs vast mõni hüdsi, mis järge jäänii suvõst. Peris kahjo, et kaonu aig, kui päiv su nahka küdsi! Ilm nigu sannakeres tossas, savvas, pilvnärtsu’ katva taivaiho palla. Maapõrmand muutunu om savihavvass — kui uavarrõst tulõ vihma alla. Om lännü tsirgu’, eski hani’, kurõ’! Vaak pallalt varõs otsan rõuguroika. Tuul kõoladvast viimsit lehti purõ ja korstnamulgun mühises ja oigas. Nüüt pestäs riihi, lindas tuulõn akan ja koristetas uutsõvili salvõ. Siss käüdäs kivil. Omma sälä takan tüü, hää nink murõtu om uuta talvõ. Joht karjatsilgi olõõi suurt vika: hää tuliveeren küdsikartold süvvä ja peesütä nink mängi „kulli“, „tsika“, vai hüdsipüssä laska, laulu lüvvä. 18 Mis tuust, et tulõ üü ja kistus valgus, et kollõtanu mõtsa’ süküsvilo! Kui kõigen sen om vahtsõ elo algus, siss eski koolmisen om sükäv ilo. 19 Lumelaul Nüüd pilvevärav valla, kust hõbesulgist lund nii tasa liugleb alla kui lapsesilmi und. Kui laululinnu silin, nii unistuslik, hell, siis kuuldub õhun tilin, kui helaks hõbekell. Oo kuula! Vaevalt tajun üht laulu imelist, mis kõlab lumesajun: nood talvehaldjad vist! 20 Kevadhelinaid Maailm a’ab seljast jälle vana kuue ja mõseb hoolsast’ puhtaks põsed, näo. Saab kingiks kuue kevadelt ta uue, tend vastu võtma saadab räästa, käo. Taas värvitakse hoolsast’ taevaklaasi ja puhtaks hõõrutakse päiksevask. Maa-emake säeb lumelilled vaasi, ta käsul hakkab mahla andma kask. Maa-emake siis annab ohjad veele ja pragiseden murdub jäine kaas. Noort külvatakse rohtu mäele, teele ja lilledega tikitakse aas. II Viind lumehanged kevadised tuuled, jõen kivilt kivvi keerleb vesi, vaht. Ja koiduajal läbi une kuuled kuldnokka vilistavat uibul kaht. Nüüd tulnud päevad imeliselt selged — kui hiigla-ääs nii hõõgub päiksepall. Kui lapse unistused puhtad, helged nii heljuvad kuldpilved taeva all. Muld must kui tõrv taas sigitab ja ärkab, kask annab jälle mahla, lahti koor. Ja aasal võidu rohtu, lilli tärkab — suur kõikjal uuestsünd, saab vanast noor. 111 Päike veereb metsa taha, palu taha. Kase ladvan ripub kuu. Vakatavad õhtutuuled, õrnad tuuled. Oieehtein õunapuu. Sirama on hakand tähed, vaiksed tähed. Laulab võsastikun lind. Minu unistuste tiivad üles viivad sinna, kun need tähed, mind. 22 Kaovad igatsused, valud. Nagu palud, hing sul hapraks, härdaks jääb. Helisevad hingekeeled, õrnad keeled. Rahu südamesse läeb. 23 Kevad mägeden I Kui kevad keerab päik‘selambin tahti Ja tukslema maa hakkab uinuv rind, siis valdab alati mind rännuind, et matkad mägedesse, kui vaid mahti. Jääkattest mägijärved juba lahti ja helendaden tervitavad mind. Haug kudeneb ja pesiteleb lind; kütt, kalur metsan, järvel peab jahti. Veenired, ojakesed vulisevad ja alla orgudesse ruttavad. Mu kased lõunapäik‘sen nutavad, sest mahlanired kappa sulisevad. Ent mägijõelt, kärestikelt kostub üha jääkilde kõlin, vete tume müha. 24 II Meil’ mägedesse tuleb hilja kevad: aprill ju käen, kuid lumme mattund teed, kun libisevad kidiseden reed. Mäeküljil hanged päik’sen sädelevad. Ent siiski kevadest ju unelevad Ja sala õõnestavad endil’ teed all hangede ju kevadised veed, mis varsti laulden sööstvad, mürisevad. Ja üle lumen mägitippe lõõtsub tuul kevadine, võimsalt puhub, õõtsub: mäed talve tardumusest ärkavad. Ka metsad värskeid tuuli märkavad: taas talvekatte endilt virutavad ja latvu päikse poole sirutavad. 25 Aian Kuum päiv utt kuusõtüvest vaiku, tõrva ja küdsä kirsse, sitikpuhman marju. Musttuhat kärblast tükis nõnna, kõrva, et kostki näide iist ei lövvä varju. Täüs lõhnu mesitsit om häitsmin lilli’, mis mehitsite petmisess kui luudu. Ohk — ainus kummin, pirrin, summin, pilli’ nüüt küll vast egäl mehel vällä tuudu. Põud I Uss tarõst vii kui ääsä-kütet sanna, kon kuumamulgu omma tettü valla. Päiv lõunat hiit, juusk higi kihhä müüdä [alla et võta viht ja muudkui pihta anna. Ei ainust pilvelaiva olõ taivarannan, tuuperäst hää nüüt haina tetä, palia. Liiv tõtõst pallav tuhkhaud jalatalla all, kohe kartold küdsämä võit panna. Mõts upus sinitsehe suitsuvinna, õhk virvendäs ja helkäs; kostki nõnna lüü kõrvõn’t turbahaisu: mõtsa takan vast tuli tegi inemistel’ hätä — Ei olõ api taivavõlvil nätä: vihm kongi kavvõn merepõhjan maka. 27 II On ilma liialt jootnud põuanisa ja liialt päiksetõrvik näitnud tuld. Ju suurest janust lõhkeman on muld: maa pole ammu näinud vihmapisa. Ei tõuse pilv, vihm tulekuga visa, vaid päike külvab üha sulatuld ja õhtul loojeneb kui särav kuld. On kurdid palvedele kõrvad jumal-isa. Siis taevaalune läeb pimmeks, mustub ja kaarna kraaksumine metsan kustub, all akna tukub hääletumalt kask. Vaid peni undab aoti kungi talun ja öökull huikab võikalt Tõrvapalun, kui hiiliks ringi nälja vari, mask. 28 Inne pikset Om ilma liialt kütnü pääväahi, sest lämmätäv-kuum kätte tulõ üü. Man pedäjite juba välkü lüü, kui kistutas üü päävälambin tahi. Ma istu trepil, ütsisilmi vahi, välk tulikerä kui üüst läbi süü. Ja kottal Tõrvapalo musta rüü Kats pilvesammast nigu tumma’ vahi’. Ei kuulõ mürinät, viil pikne kavvõn, õhk paks ja rassõ nigu kuuljahavvan, ei liigu hainakõrs, ei lehtki puul. Siss nigu kartold valatasi vakka: tuu piksemürrin Tõrvapalo takan; mõts kohisema nakkas, tõses tuul. 29 Üü tulek Päiv mõtsa ladvul palanu om ammu, tast pallalt tulõasõ järge jäänu, kon leegitsäse hüdse’ muu kõik häönü. Siss kostva mõtsast väega vaiksõ' sammu’: üts nainõ tulõ, musta rõiva’ sälän — tuu om vast üü, sest ilm lätt pümmess [välän. Kui hindäst avanõsõ taivaluugi’, ja nätä nüüt om apar taivaaid, täüs häitsmin moonilille vereväid, mis paistva nigu tulõsilmä’ puugi. Kui uma tarõussõ valla muugi, näe: aknõ takan hele valgus sai — suur päävälill kesk taiva hainamaid om lännü häitsmä. Tuld nüüt läütä ’i [pruugi. 30 TULEASE Tule äären Teen metsa äärde tule, haorisu kokku vean. Leek seltsiliseks mulle, öö tuleb kätte pea. Jääb vakka metsan kahin, sest ümber kasvab öö. Ma istun kännul, vahin kuis tuli lõkkel’ lööb. Suits tulelt üles sirgub, öön lendleb sädemeid. Meel unelmaten virgub ja seirab kadund teid. Poeb tuli tuha alla, leek harva näitab vaid kui muinasjutun sala ööl’ keeli verevaid. Kuid pea kustub seegi — Söed, põlend muld ja tuhk vaid jäänud kustund leegist, mis loitis öön kord puhk. 33 Mäletüs Ma pelgä üüse väega vanna matust, tuuperäst timäst kavvõst müüda lää. Kui olõ müüdä saanu, om nii hää, kui õndsal hingel, kes om pääsnü patust. Luukambre vana hirmu tege mullõ, sest vanakurat esi eläs sääl ja kolistas sääl kooljakirstõ’ pääl — Nii selet imä, kui tek hirmu mullõ. Kui vai siss kes üüse unnas pini Mõtsa talon Nogopalon uigas kullisuu, ütel imä: „Tuu om kuuljaluu, rüük sääl müürü takan suurõn valon." Es julgu inämb üüse vällä minnä, tuuperäst imä üten kutsut sai. A timä tii es egäkõrd joht pai, kui riksõ unõ täl ma kutsõn sinnä. Kui saijõ vanõmbass, siss hirmgi kattõ: siss eski Nogopallo karja ai, kon mõtsavahilt tõrõlda ka sai, kui saijõ mino karja palost kätte. 34 Ka varastime Nogopalost lattõ, kui esä rehetarõ katust lei — Või olla, et siss mii küll pattu tei, et kodo minnen tii käest ärä kattõ. Siss julksi üle matusaia läve jo astu ütsindä. Kon kääpa all mu vanaesä havvan puhkas hall, sääl ütsindä ma unistaman käve. Ma kes ma Ma kuulsõ ütskõrd vanaimä juttu, ütel: „Vanaesäl havvan hää, pia tälle sinnä järge lää!“ ütli siss: „Är’ mingo õi nii ruttu!" Ja tõtõst vanaimä haigõss jäije nink ütel: „Aig jo minnä tulnu siist!" Mu silmä’ tsilksõva siss ikuviist, kui patja tälle pähütsille säije. Käe kuijonu pää pääle mulle pandsõ ja ütel: „Mis sa ikõt vannu luid, aig hauda minnä, kon jo sõpru muid om pallo iin!" Siss mullõ muso andsõ. Kui tõõsõn tarõn kell kesküüd jo leije, siss kistu timä elolambin taht. Ma istsõ kõik üü timä man kui vaht ja tõistõga tä sängüst lautsi veije. 35 Siss vanaimä külmä hauda kanti ja aeti tälle pääle rassõ maa. Ei inämb kunagi täd nätä saa!.. Puust ristikene pähütsille panti. Säält viimas kodo juuma, süüma minti. „Kas kuulot, Ann, tuu kapist siijä viin, et unõtõtus saagu lein ja piin!" Nii ütel esä, kes oll jäänu vinti. „Üts haud om jälki rohkõmb Nogopalon, nii mõtõl mino vässüv latsõpää. „Vast vanaimäl havvan olla hää, vai parembki, kui koton esätalon! . .“ Tull kevväi — tälle pallo lille veije, näist vanaesä kadonukõ osa sai, sest mõlõmba nä olli mullõ pai’. Ma imäga näil' kääpä’ üles teije. „Meil kõigil tulõ ütskõrd minnä sinnä, kon vanaimä!" ütel imä Ann. Ma esi mõtli siss sääl havva man: „Parhilla taha õi viil kuigi minnä!" 36 Sann Sa saisat alan lohon, lumbi veeren, mii küürüvaonu, laonu vana sann. Mo latsõmeelest nigu mere veeren, kui üsän sanna velje ima Ann. Ma kui siss ma pelksi sinno, toda joht ei salga, olli nuur, või olla aastat kolm, egäkõrd säält püüdse laska jalga tarõ mano nigu tuhk ja tolm. Es miildü mullõ siss nuu sannapäävä’ sest sannan mõnikord oll väega kuum. Ma tahtsõ sanna siss, kui poisi käävä, kui tossu täüs es olõ sannaruum. Nii saijõ minost kel miildümä jo Siss mõsksõ ma es vii mo sanna tillo poisimolu, nakas inämb sann. jo poisto seltsin kolu, inämb imä Ann. Siss sannan kävven saijõ pallo nalja, kui soputime, loputime viin. Ka lumpi suvõl joosi, kindsu palja’, kon kaalani ma olli jahen viin. 37 Ka kui ma vai mõnikord sääl vihakandsu saijõ, midägi sääl kurja, koerust tei: puhta hammõ kuuma vette aijõ, seebi kereselle kuuma vei. Nüüt ammu müüdä armsa’ ao’ lännü’ om pallalt mäletüs noist päivist häist! Ma olõ joba pallo sannu nännü, kuid rahuldust ei olõ tundnu näist. Kui tulõ suvi, saa ma jälki kodo, siss kiitä sinno jälki, vana sann. Tuu halja viha hindäl' mõtsast kodo, tuu ao seen sanna vii vii imä Ann. Sa hoia uma’ saina’ seeni pistü, ka katust visakoi viil ärä päält! Mis tuust, et sammõl sainu vahelt kistu: tuu noorõlt suitsuhädän võetu säält! 38 Sonett Munamäele So mõtlik kogo mino otsa kaije jo siss, kui olli tillokõnõ nigu vuun. So nimi sakõst oll mo vaiko suun, ma mõttõn suka sakõst juttu aije. So otsa sakõst ummi sammõ säije, nii hää siin hullata oll ütenkuun. Siist kavvõdale näije, otsast puu ka edimäne kõrd siist liina näije. Nüüd latsõpõlvõ ao’ ammu lännü', ma pallo liinu, pallo mäki nännü, joht ütski näist es olõ mul nii hää. So mõtsa rassõmiilne kohin vaonu om mino hinge, säält tä ‘i olõ kaonu. Jääs alati so perält mino süä! 39 Kodukäija Tare akna taga väljan öö nii koletu ja must valvab. Nagu peni näljän ulub tuul ja kraabib ust. Õuen vihiseden veerleb, lumehangi loob ja sööb tuisk. Julm tormikotkas keerleb, vihan tiibu peksab, lööb. Pimedusse jäänud tuba, lamp ei põle; kustunud tuli ammu koldel, juba söedki tuhan mustunud. Puhkavad ju ema, isa rasken unen päevatööst. Unelauluks — tormikisa raju metsik võitlus, sööst Imelik, miks täna tuulen kostvad oiged, õudne viis! Alati, kui seda kuulen, süda raskemaks läeb siis. Kas ehk kodukäija õuen, kellel kannul kümme sutt, või hirm tontide eest põuen — nagu räägib muistne jutt. 40 Äkki hirm mu südant salvab: taren ahjul tuleviik. Paneb tarretama, halvab musta kassi silmist pilk. Rehetarest peni urin, niutsumine, metsik hund kostab. Siis taas kolin, mürin parsilt — Käen vist vaimutund Prantsataden lahti ukse virutab siis salajõud. Kuulda südame on tukse, silmin hirm ja põuen õud. Meelemärketa siis vajun põrandale, sulen laud surmahirmun. Vaevalt tajun: kodukäija hüljand haud!.. Külmast väriseden ärkan, hõõrun silmist võigast und. Uksest pärani, siis märkan, keeruteleb sisse lund. Siin vist õudsel kesköötunnil lumm või sünge koolja käind, kes siit hirmul salasunnil kukelaulu ajal läind. 41 Roima vanne Ballaad Kesk metsi sügavaid järv üksik puhkab, tend ümbritsevad laukalised sood. Ja suve päikseleili külma uhk’vad ta mürgised ja pigimustad vood. Järv ligipääsmatu, kurg ainult vaotab soo kamarat, mis varjab sügavust. Kui kaame maski lainetesse paotab kuu, näha võidavat altilma ust. Soo laugastesse vanal ajal ajand ja tapnud paljuid vägivaldselt raud. Sääl inimeste hädakisa kajand on võikalt, neeland kui neid mülgashaud. Too olnud sünge aeg: vend tapnud velle ja tihti seisnud isa kõrin, luun siis poja nuga. Liigub kohta selle legende imelisi rahvasuun. Öökulli kisa kooljad unest hõikab, kui saabub Hingedeöö südatund. Siis nende hädakisa võikalt lõikab öö pimedusse, kesk haudvaikust, und. 42 Ja igal Hingedeöö südatunnil soon kordub taas see verepuim, julm mäng. Ent laulab kukk, siis kaob kõik salasunnil ja veretöö taas varjab samblasäng. Aeg lennand mööda kiirelt nagu tuvi, ent ununend veel pole sünge turm. Sool, järvel lasub vanne talv kui suvi, soo laukaist piilub pigisilmne surm. Soo pinnal kasvavad vaid vaevakased, jändrikud männid, kõhnad nagu luud. Soon õitsval elul pole enam aset: tall’ hingab külmalt mürki hallasuu. Ei ela järve sügavusen kala, soo laukail harva krooksub konnakoor, vaid ilgeid siuge piilub mättal sala, et tülgastusen pöördub vana, noor. Soo koriseb ja sookoll köhib, ilgub sääl igal udutseval sügisööl. Soon virvatulukesi liigub, vilgub, kui oleks tuhat hunti murdmistööl. 43 Süküsõdang tarõn Pääl kuivi sassõ rehetarõn lammõ, kui vällän peenüt vihma maha vala. Kiits tuulõn värät, unõtõttu valla — Seen lämmi, tükis higi läbi hammõ: Om kongi krõbinat ja kergit sammõ — vast kass käü roitman kambre otsan sala. Ma piibust savvu lasõ lae alla, ei viisi liiguta, nii kihä rammõ. Ma vaivalt läbi hämärüse näe, et aho tuhan, ääsä kartold küdsi kon, unitsõlt viil vilgus mõni hüdsi. Ots kirjõ unõn pini — makav kerä, vai satas parsilt alla mõni terä — hää kullõlda, et olõ ’i vihma käen. 44 Kodumetsan Taas olen kodun maal, taas olen endaga, taas hulgun mägiteil ja metsara’al. Kui parim vend aga mul saatjaks vana peni truu. On vaikne metsa all, siin kuulda pole muud, kui orav näsib käbi kuusen üleval või kungi toksib puud rähn kirju. Aoti murdub oks mu jala all. Ja lind harv tõuseb vurinal siis pesalt äkki jahmataden mind. Mu peni urinal ja heledasti haukuden, et lajateleb laas, on järel tal kui tuul. On nõelapuru, paatund lehti maan, mis varistanud puu, kui sügis kõndis metsa all. 45 Ja lõhnab vaigust mänd, on uimastav see lõhn. Ma istun, istmeks hääks mul pehkind känd. Kui tiisikhaige kõhn nii ahnelt metsaõhku, tuult ma neelan. Olla hää mul üksinda on siin. Ja kergeks süda, lahedaks lä’eb pää ning hajub viimne piin — Siin nagu väike laps ma taas. 46 Pühapäevahommik metsatalun Taas pühapäevahommik metsatalun: suur rahu kõikjal, vaikne harras tund! Mu meel on nukher, süda nagu valus. Nii tasa, tasa tuleb pehmet lund. Ma sammun metsan: tee viib künkast üles, daal vana kuuse na ale surun paa. Kui lapsepõlven õndsa ema sülen mul olla nii on imeline hää. 47 Kala Lä’ en läbi kastest märja rohu paljajalu ma vara, veel ei värvi pilvi koit — jäi hommikuttu maha unen talu. Plekkkarp mul käen, kun vaglad, pettetoit ja õngevibu õlal. Kui näen järve ju kuldab metsaparrast tõusva päik‘se loit. Külm tuulehingus järvelt karastab mu närve ja paneb kergelt lõdisema mind, kui heidan kivilt kalasööda järve. Mul kergen ärevusen kergib, vajub rind ja närvid pingul nagu kandlekeeled, mind oma nõiavõrku mässib ind, et töntsid ümbrusele silmad, meeled. Kork kadund?.. kala otsan?., silmapett?.. taas näen, pilk nagu kullil puurib korki [veele... Järsk tõmme paneb laksatama vett: suur otsan hõbesoomusline kala, kel lõuge vahelt tilgub verist vett. 48 Käed rõõmsan ärevusen päästvad kala valla ja säädvad õngeotsa vakla uut, taas õngeluide kiirelt vetehauda alla. Ma ootama jään kaldal püüki suurt. 49 Sinuga ja sinuta Nüüd, kui oled kaugel minust, üha unistan vaid sinust: kuidas lähen sinu juure, räägin armastusest suurest kauneid sõnu sinu vastu, sinu vastu. See nii unistuste retkel, teisiti ma tegin hetkel, käed kui ümber kaela heitsin, südame ja suu su leidsin, joobuden su ligiolust, ligiolust. Polnud mingisugust mõnu rääkida sull’ kauneid sõnu. Tundusid mull’ tühistena ilusõnad pühistena. Süda ainult südant ihkas, südant ihkas. 50. Ah, et igavesti kestaks tunnid need ja mulle vestaks armust, õnnest! hardalt palun. Peatse loobumise valu vaikselt südant kurba loorib, südant loorib. 51 Sügisekell Kuule, kuis taob sügisekell kumedalt, tumedalt! Nukker ja hell südamel. Kahju, et kaob päikene taas! Teretab veretav sügistund laas, koltund aas. Alla öö vaob pime ja külm. Udune, nutune taevasilm, sompund ilm. Sügise raob südant, mil mant kukub kild. Hukkub pilt südamen kant: hing ei —- sant. 52 Hingedekuu ööl Ma vähkren voodin, ei maga ööl pimedal hingedekuu. Vihm rabiseb akende taga, tuul oigab korstnasuul. Mu süda nii sünge ja kole kui ümber minu öö, kun ainustki valguskiirt pole, ja mida valu sööb. Kord oli mull’ elu kaunis, kui olid mu loht ja usk Sa läksid — kõik sinuga jaunis, jäi mulle vaid sõnatu tusk. Ma nutan, kuid mitte ta pärast, sest pole ta seda väärt, vaid inimtundmuste pärast, mil polevat otsa, ei äärt. Mul kahju, et nooruseuned kui lehed sügisekuul, mis lendlevad kui suled, kui rebib puult neid tuul. 53 Öön keegi nutab ja halab — Mu unekujud sääl vist, vaimudega sala on nutman välja pääl. 54 AVARAD TEED Poeet — kirurg — lihunik Nagu kirurg koed inimkeha lahastab, nõnda avastab oma mõttenoaga poeet südamekambrid — need hinge teraskapid. Nagu lihunik, kes poob tapet looma pidi perasõrgu konksu külge, et veri nõrguks, saaks puhas ja valge liha — Nõnda poeedil, kes loob tuleb teha vaimukehaga. 57 Epigramme naisest I Kui ütleb naine — „Mu kallis, ma armastan sind!" jää kaineks ja uhkelt löö ette rind. Ning teda hiilga, või pahemal juhul tall’ näkku sülga. Sest tea — sel puhul on naine ärimees nagu juut ja armastus kaubaasi. Ja see, kes pakub ta eest hinda suurt on tõesti suur vasik. II Nagu tolm maanteel, mida iga sõiduk või tuul üles kihutab, on naise tundmused, meel. Kes ennast vaid lähemale nihutab, on päralt selle tema punahuul. 58 III Nagu võõrastemaja õu, mille väratist iga sõiduk sisse võib sõita — on naise hing. Ja jõud, millega teda võita ei peitu mitte targan nõun, vaid häbematusen turman, milline omadus mehe naist alati hurmand, ollen ta silmin suurim mehe ehe. 59 Öine ise Mu vana maja keset metsa, ööd kui kärbes ämblikvõrku mässit roosteuttu. Öön, majan hääled tummund, keegi ei tee [tööd, vaid kuulda aoti tuule sosisklusi, nuttu. Vaid minu aknast hõõgub kollast tuld ööpimedusse nagu silmist paagi. Mu hinge varakastid avat: muld ja kuld mu een kui vargal, kes on kallal saagi. Mu hing on kurb kui Griegi sügislaul, täis paani viiulite sulni nuttu. Ma ise nagu kurjast vaevat Saul Taaveti kandlemängu, kuulan vaikusjuttu. Öö kõneleb... Kui uhke kotkas hing maast vallandub ja tõuseb pilvi alla. Ei taba teda ükski relv ei ling, sest kõigest maisest rämpsust on ta valla. 60 Poeet ja pilved Pilved, miks nii tõttate, kust te tulete, kuhu te lähete Kas mind kaasa võtate? — Keskusteleme nüüd väheke. Oleme sihitud matkajad, kodu kõikjal ja ei kungi meil. Tuulte teede jatkajad võivad vaid rännata meie teil. Taeva sinise lageda rändurid, minagi ihkan tuult värsket; ihk laevaga pageda kodutul merele sadamasuult. Ühen ei siiski saa tulla meiega, kes me lapsi kõrguse. Jalust sa külge mulla seot kui kala oled võrgusse. Rändurid mõlemad oleme nagu kodutud mustlased need. Kaaslased siiski pole me: pilv käib oma, ma oma teed. 61 Torm Kui välja pääsnud metsik pull, kes vihast, härgitusest pääst on hull nii möirgab tormikeel. Torm irvitaden lendab, sööb ja võimsalt murrab, sodiks peksab, lööb kõik vallid, tõkked teel. Külm majaseinan laksahtab kui püss, siis hoone katus praksahtab, taas kuule: murdub puu. Tuul aknaluuki kiitsutab, jääteri vastu klaasi piitsutab ja hundab korstnan: huul Kui märatseman loodusväed, siis abitud ja väetid inimkäed ja nõuta tahte õõts. Mu süda hirmust käriseb, kui külmatõven ihu väriseb, sest puhub põrgu lõõts. 62 Vedur Rattad raovad, rattad taovad siine siledaid kui laud. Rattad taovad, rattad raovad, rataste all kõmab raud. Rongi juba kaugelt tähib suitsu-nõepilv taeva all, mida vedur üha köhib korstnast välja pahinal. Tuliseks teeb, hõõrub siinid oma sööstal raudne ruun. Tormata hää raudset liini mööda, een kui kindel suund. Tulevad ja jälle kaovad metsad, külad, linnad, veed. Rattad sööstvad, rattad raovad mööda rutul oma teed. Vedur norskab, vedur lõõtsub — Äkki nagu valge luik tossupilv ta kohal õõtsub: lõikub õhku hele huik 63 Väsinuna puhib, ähib, lõõtsutab, et rappub maa. Jaama tossupilve mähib, tuhka, nõge välja a’ab. Kustutand kui oma nälja veega, sütega, taas raob ratas rauda, sööstab välja, nagu kiskjas puurist kaob. Vedur lendab, vedur rühib — Raudsein soonten raudne ramm siine kuumaks kütab, nühib, nii et rapub raudteetamm. Rattad raovad, rattad taovad, raudseist sõõrmeist suits ja tuhk lendab. Kergivad ja kaovad pildid uued vaid üks puhk. See on elu paigalpüsiv, vihkav kõike võõrast, uut, Ent ei vedur rahu küsi nagu igavene juut. Üha kaugustest ta joobub, ent kui saavutand vaid need, hülgab, kõigest vabalt loobub, een taas uued sihid, teed. 64 Rattad raovad, rattad taovad läbi päevast, läbi ööst. Lagendikud, linnad kaovad — mööda neist viib raudne sööst. 65 Lainete mäss Poeem Ju mitu päeva ja ööd torm teind kihutustööd merel voogude sülen, kutsuden üles ründama kaldaid, vallutama uusi piire ja maid. Ja lõppeks on siiski nii kaugele saad: kui tormihäire lõikub öhe, vood peavad valvel olema ja töhe kõik ühiselt sööstma, et vallata maad veel enne, kui vastu panna ta saab . . . Mühinal, mürinal rannale vaovad mere päält vahused lainetemäed. Kaljud neid tagasi paiskavad. Kaovad haavatult merele mässu eelväed. Kaljusid värvib vaid lainete veri, kelle korjused neeland meri. Ja see on vaht — Mürtsub ja kohiseb laht tormi-kahuri paukudest. 66 Kihiseden, vihiseden vihased siud kui ööst veerevad, lahingu sööstvad. [nad Kohku ei ükski, et olgugi hukuvad tuhanded jäljetult upuvad, kaljudelt merre paisatakse taas, oda, et verre pistab kalda paas . . . Otsekui tuhanded müürit käed vabadust ihkavad, müürisid vihkavad lainete-vasarad uuesti taovad vangiahelaid, kaljusid raovad. Torm õõtsub ja möirgab, ja lainete turjal, näol vihasel, hurjal ta metsikult tantsib, neid armutult piitsutab, vantsib. Ta vihased käed päästavad lahti sügavuse julmimad väed, mis kui norskavad sõjatäkud kihutavad, üleni vahun. Üle laipade langenute haudade .peavad jatkama rünnakut, jahti. Ent vangiraudade, kaljude suud naeravad hääletut naeru. 67 Mis sest, et vannuvad, neavad neid lainete vahupäised harjad! Sest teawad: lainete hullund leegionid, musttuhanded [karjad, tormist ässitet ja taga aet, on mannetud, jõuetud kaljude vastu pidavate vahti, vaatavate tummalt seda metsikut jahti. Ei iial oma piirest välja saa vood mässavad ja trotsivad, teed väljapääsu otsivad. Een kõikjal piirid, kaljulised kaldad, ent iialgi ei valda sööst lainte neid. Nad võivad hullunult vihan ja vabaduse ihan vaid massaten taguden vast killu neilt raguda. Ent lõppeks siiski saatusele alistuma [peavad nad, ehkki hambaid kiristavad, neavad ja käima rahun kindlaks määrat teid. 68 Sisu Lhk. ÖINE MELANKOOLIA: Melankoolne talveöö............................ 5 Öö.............................................................6 Kesköine.................................................. 7 Ööl kõledal............................................ 9 To be or not tobe!........................... 10 Mu hing................................................ 11 Üksiolu................................................ 13 TUULEKANNEL: Paani sügisviiulilt 17 Süküsilo................................................ 18 Lumelaul................................................ 20 Kevadhelinaid I................................ 21 II................................21 „ III................................22 Kevad mägeden I .......................... 24 „ „ II........................... 25 Aian.......................................................... 26 Põud I................................................ 27 „ II................................................ 28 Inne pikset.......................................... 29 Üü tulek................................................ 30 69 TULEASE: Tule äären.......................................... 33 Mäletüs34 Sann..................................................... 37 Sonett Munamäele............................... 39 Kodukäija................................................40 Roima vanne.......................................... 42 Süküsõdang tarõn............................... 44 Kodumetsan.......................................... 45 Pühapäevahommik metsatalun . . 47 Kala..................................................... 48 Sinuga ja sinuta................................ 50 Sügisekell................................................ 52 Hingedekuu ööl ....... 53 AVARAD TEED: Poeet — kirurg — lihunik. . . 57 Epigramme naisest I.......................... 58 II.......................... 58 3 9, ”„ „ III59 Öine ise................................................ 60 Poeet ja pilved..................................... 61 Torm..................................................... 62 Vedur..................................................... 63 Lainete mäss.......................................... 66 Kaanejoonistis Albert Ivask‘ilt. 70 Eksitavamaid trükivigu: Ihk. 13 6 rida alt Külmapoisid pro kiilmapoisid „ 13 2 „ „ aknal pro aknal. „ 29 7 „ „ Kats pro kats „ 44 4 „ ülalt hammõ: pro hammõ. „ 44 3 „ alt kirjo pro kirpõ „ 47 3 „ ülalt nukher pro nukker „ 49 2 „ alt õngeluide pro õngeheide 71 HIND 1 KR.
	A 11.886	tekstituvastus (ocr)										VaataArtur Traksi 15 aastase äritegevuse JUUBELIVIH...Artur Traksi 15 aastase äritegevuse JUUBELIVIHIK Eesti Rahva Muuseum Arhiivraamatukogu 1913:1035 SOLL ja Co. KIRJASTUS KILTSIS 1931. A. E. Hunt’i trükk Paides. ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 89596 Ärisõpradele. Minu 15 aastase äritegevuse juubeli puhul loen oma meeldivaks kohustuseks tänada oma lai­- aldast kaubatarvitajaskonda näidatud usalduse ja lugupidamise eest. 15 aastat äritegevuses on küllalt pikk aeg, et kogeneda selle alaga põhjalikult. Olen püüdnud luua sidemeid ja kontakte vaid firmadega, millistelt võin saada eranditult ainult kõige väärtuslikumaid kaupe. Tingituna sellest minu äri ostjaskond ja lä­- bimüük on järjekindlalt suurenenud. Usun, et ka edaspidi võib minu äri sama edukalt ja produk-­ tiivselt oma tegevust jätkata. Minu püüdmine saab ka tulevikus oma austa-­ tud kaubatarvitajaid ja ärisõpru õiglaselt ja ausalt teenida ja alati kõige väärtuslikumaid kaupe mõõ­- dukate hindadega müüa. Kittsis, mail 1931 Artur Traks. ENSV R. Kirjandusmuuseum Ef.13.554 RAAMATUKOGU Tagasivaade. Käesoleval aastal Artur Traks pühitseb oma 40. a. sünnipäeva ja 15. a. äritegevuse juubelit. Selle kahekordse tähtaasta puhul on tarvilik, et meeietuletada üksikuid episoode nii paljude lugu­- pidamise võitnud ärimehe möödunud elust. Artur Traks sündis 1891. aastal Rakkes põllu­ mehe pojana. Kasvas üles kodukohas. Tolleaegse­- tes oludes traditsiooniliseks saanud väljarändamine Venemaale, kiskus endaga kaasa ka A. Traksi selle parimas meheeas. Laialdasel Venemaal mitmesu­- gustel aladel teotsedes, lõpeks A, Traks siirdus ärialale, avades 1916. aastal omaette äri Peterburis. Lühikese aja jooksul A. Traks suutis end täiel määral maksma panna kohalikus eesti seltskonnas. Muuhulgas ta eriti aktiivselt tegutses Peterburi Eesti Spordiselts „Kalevis“, edustades seltsi tegevust nõu ja jõuga. 1918. a, Artur Traks lõpetas äri­ tegevuse Peterburis, pidades segaste aegade tõttu paremaks tagasituleku kodumaale. 1919 a. ta asus Rakke Tarvitajateühisuses ärijuhi kohale. Püsides sellel kohal 4 aastat (1919. a.—1923. a.) jubilar suutis oma ärimeheliku võluvuse ja vastutulelikku­ sega võita laialdase lugupidamise. Ärijuhiks olemise ajal A. Traks oli abiellunud, ning tas ärkas endistest aegadest säilinud tung ise­ seisva äripidamise rajamiseks. Mõte sai teoks ning A. Traks kauples iseseisvana kolm aastat SallaTammikus ja kuni 1927. a. Salla-Kärus Perekonna­ inimesena Ä, Traks tundis tungivat vajadust kindla kodu loomiseks. Tahteküllase inimesena ta ei koh­ kunud tagasi eelarvamistest ning asus 1927. a. maja ehitamisele Kiltsi. Asumist Kiltsi tuleb vaadata kui pöördepunkti Artur Traksi elus. Senisest pinnakatsumisest ja umb­ ropsu rabamisest tuli loobuda, aset andes sihikind­ lale ja edurikkale tööle. Maja valmides, mis stiilse­ maks ja kenamaks Kiltsi alevikus, A. Traks asus jätkama oma kaubanduslikku tegevust. Jga algus on raske, nii kä seekord. Ostjaskond oli väike ning raskete aegade tõttu selle ostujõud minimaalne. Kuid Artur Traks oma suure äriinimese talendiga ei jäänud ka siin hätta. Rõhku pannes peamiselt kauba heale kvaliteedile ta äri läbimüük on näida­ nud järjekindlat tõusu. Seistes äriühendustes paljude suurfirmade esindustega, ta ainult head ja kõrge­ väärtuslikku kaupa püüab hoida ladudes. Loomulikult 3 halva kauba pealt teenitav protsent on palju suurem, kuid Artur Traksil on rahva huvid tähtsamad kui enesekasu ning see on põhjuseks, mis on loonud talle laialdase rahva poolehoiu. A. Traksi äri on alati püüdnud olla ärarippumatu hindade määramises teistest äridest. Täie õigusega võib lugeda pigem ainuüksi A. Traksi äri hindademäärajaks Kiltsis. Käesoleval aastal, mil 4 aastat saab täis asu­ misest Kiltsis, juubilar võib täie rahuldusega tagasivaadata tehtud tööle. Päävõit, ostjaskonna usaldus, on saavutatud, ning Artur Traks võib jatkata oma kaubanduslikku tegevust märksa kergema meelega. Kahtlemata A. Traksi rohkearvuline ärisõprade pere ühineb hüüdega, mis ergutab lugupeetud äri­ meest jätkama senist edurikast tegevust: „Jõudu ja palju aastaid õnnelikuks ja edurikkaks äritegevuseks 1“ Ärisõber. 4 „VanalepaM Villemi suur saladus. Ega seda maad „Kõrgemäe“ ja „Vanalepaa vahel polnud palju, vast sammu nelikümmend, kuid talud üksteisest nagu olid isoleeritud. wKõrgemäelM mingeid suhteid ei peetud „Vanalepaga“, samuti „Vanalepal“ midagi ei tahetud teada „Kõrgemäest“. Elati kummalgi pool omaette, ärarippumata ükstei­ sest. Et see kõik nii oli võimalik, selles mängis tähtsat rolli eestlastele omane kadedus ja jonn. „Kõrgemäe“ Kaarel kuidagi ei võinud sallida, et ta naaber Villem elas paremini kui tema. Kaarel püü­ dis küll olla kokkuhoidlik, iga asja peale võimali­ kult vähe kulutades raha, kuid sellegi peale vaatatamata tal nii mitmedki asjad jäid muretsemata, millised hankis omale „Vanalepa“ Villem. Küll püüdis Kaarel tähelepanelikult jälgida oma naabri majanduslikku „virtšafti“, kuid kuidagi ta ei jõudnud otsusele, millised olid seal edu põhjused. Kuid mida kauem Kaarel asja uuris, seda enam tal sai selgeks, et „Vanalepa“ Villemit lihtsalt roh­ kem õnnistab saatus. Eks olnud mõlematel naabritel küll ühesugused põllud, ühevõrdselt väetatud, kuid ikka pidi „Vanalepa“ põldusid ehtima lopsakam taimestik kui „Kõrgemäe“ omadel. Ostis wVanalepa“ Villem oma pojale jalgratta, ei tahtnud Kaarel alla jääda ja soetas oma tütrele samasuguse riistapuu, õnnelik olles, et suutis selle muretseda ennekuul­ mata odavalt. Kuid Kaarli ostetud ratas lagunes peagi sõidukõlbmatuks, sel’al kui Villemi ost ei olnud 5 • suutnud veel roostetadagi. ISamuti oli lugu ka igasuguse riietuse, jalanõude ja muu kehakatetega, millised Kaarli perel tulid tihemini uuendada kui naabrimehe omal. Viljakoristamise aegadel Kaarlit jälgis üks viperus teise kukil. Kas lakkas niidumasin lõikamast, viijapeksumasin töötamast või ükskõik mis, kuid äpardusi pidi olema, sel ajal kui naabri Villemi põldudel läks kõik ilma takistusteta. Kaarel kirus, vandus, tunnistas Villemi kuradi kannupoisiks, kuna väga kahtlasena näis naabrimehe õnn. Kuid Villemit kõik need kahtlustused ei takistanud vilja­ saagist saada hoopis suuremat summat kui suutis seda Kaarel hankida oma produktidest. Nii oli kestnud mitmeid aastaid. Rasked majan­ duslikud ajad murdsid lõppude-lõpuks „Kõrgemäe“ Kaarli eneseuhkuse. Kehvus kippus vägisi talusse ning Kaarel otsustas otsida sõprust naabri Villemiga. Juhuslikud jututegemised olid teerajajaks ning lõpeks viinaliitri taga kinnitati oma heanaaberlik vahekord. „KõrgemäeM ja „Vanalepa“ peremehed said headeks sõpradeks ja kui ükskord hiljem Kaarel päris Villemilt selle edu saladust, vastas see elutargalt : „Parem pant edu saavutamiseks on osta kõik oma tarbed, viljaseemned ja tööriistad Kiltsist, A. Traksi kauplusest. Sealt ostetud kaup on alati kõrgeväär­ tuslik, kauakestev ja rikkiminemata". Kaarel talitas Villemi nõuande kohaselt, Ja ta ei pettunud. „Kõrgemäe“ hakkas kosuma ja jõudis peagi järele oma naabrile Juba pankroti lävel seis­ nud talu sai tagasi oma jõu ning Kaarel teab kellele ta selle eest võlgneb tänu : naabri Villemile ja kaup­ mees A. Traksile. 6 Kas teate et • • 9 . .. koledam mürkelajas, kohiseja madu, elut­ seb Brasiilias* Kohiseja mao salvamine toob silma­ pilkselt surma. . . . Indias leidub lihasööjaid taimi, mis häda­ ohtlikud ka inimestele. ... kõige vanemaid inimesi leidub indiaanlaste hulgas. Seal pole harulduseks üle 150 a. saavutam. . . . suurim meresügavus on mõõdetud Vermuuda saartest idapool. Merepõhi seal on 15 437 m (15,5 km) sügaval. . . hiina perekondades kõik toidujätised hei­ detakse ühte tagavarariista, kus mädanemise taga­ järjel valmib hiinlaste maiusroog. ... leidub haikalu, kelle kaal on üle 20 puuda, ning kellel inimkeha on parajaks suutäieks, 7 Kevade- ja suvehooajaks leiate kõige uuemaid ja moodsamaid kodumaa, Inglise ja teiste paremate välismaa vabrikute ülikonna-, kleidi- ja pesuriideid, Inglis ja Rootsi vabrikute jalgrattaid, grammofone, põllutööma&inaid ja nende osasid, elegantseid ja moodsaid kingi, saapaid ja kalosse, kõiksuguseid ehitustarbeid, maja riistu, rauda ja ehteid, kõrgeväärtuslikku ja odavat põllurammu, seemnevilja, bensiini, petroole­ umi, igasuguseid määrdeõlisid ning en-gros ja en-detail müügil koloniaal- ja pudukaupe Artur Traksi kauplusest, Kiltsis, omas majas telef. 21* *k [ ■- ] {;■/% » • ,i ' VC;' im |;Ü lp,: 4J , ■.'/■:»t v P:' :vp' 1,;:,/ , :• ip--':^ •.i’, ; :Š&>>i ..: &*>>,}-. ___
	A 11.926	tekstituvastus (ocr)										VaataHind 20 senti, Kaugused Võrust maakonna tähtsamat...Hind 20 senti, Kaugused Võrust maakonna tähtsamatesse kohtadesse. JEST on kõige kindlam tugi tule ja surma vastu. VaslBtnssumma iile 160.000.000 sendi. Seltsi valitsus Tartus, Suurturg 10, omas majas. m V õru osak. Jüri t.24, tel. 2-03. 9> Kui tahad julgest’ elada, siis „EKA’sa ennast kinnita! Meie kõige suurem ja kapitalikindlam kodumaa kinnitusselts Eestimaa Kinnitus AA „EKA“ Tallinn, Pikk tän. 6, omas majas. Toimetab elu-, tule- ja muid kinnitusi Elukinnituse tegemise läbi muretsete enese vanaduse eest ning kindlustate oma lapsi teie enneaegse surma juhtumiseks. Agentuurid kõikides kodumaa linnades, alevites ja rahvarikkamates kohtades. Võru linna ja maakonna esitajad: Võrus, Aleksandri tän. 14, telef. 144 ja Vabaduse tän. 17, telefon 204. KAUGUSED VÕRUST maakonna tähtsamatesse kohtadesse. Koostanud Võru maavalitsuse Teede- ja Tehnikaosak. juh. P. M Ä G GI. f Kirjandus)^ '? U ■«. S<& ^MÄTUKO^ Turistide Üh. Võru osak. kirjastus 1931. fw&J ■ Saatesõna. Kuna seni puudus Võrumaal ametliste andmete varal koostatud tabel kauguste kohta Võru linnast tähtsamate kohtadeni Võrumaal, siis tahab käesolev broshüür abiks olla huvireisijatele, ametnikele, asu­ tustele, äridele, autojuhtidele ja kõigile neile, kellel tuleb liikuda Võrumaal. Andmed on saadud vastavate teede mõõtmiste tagajärjel ja märgivad ära kaugusi mööda tähtsamaid I ja II klassi teid, ehk kui koht asub III kl. tee ääres, siis ka neid mööda. Kuna ühte kohta on võimalik tihti sõita mitme tee kaudu, on siin alati arvestatud kõige lühema trakti kaudu I ja II kl. teedel. Huvireisijaile on hõlbustuseks juurde lisatud ka andmed autoliinide kohta, mis läbistavad loetletud kohti. Kirjastaja. Tränsport-veoäri Võrus ja Petseris VALTER ROSENBERG Võrus, Karja tän. 36, telefon 177 ja 210. Autobuste'liinid: Võru linn—raudteejaam, Võru—Põlva (Võrust ärasõit kell 4 p. 1., Põlvast ärasõit kell 6,30 hom.) Petseri linn—raudteejaam, Petseri—Laura (Petserist ära­ sõit igal äripäeval kell 4 p. 1. (kl. 16). Laurast ärasõit kell 7.30 hom) Tellimiste peale eraldi vabad autobused, veoauto ja 2 kergesõidu autot. Korraldan suvekuudel pikemaid väljasõitusid, soovikorral ka väljaspool Eestit. Sõiduhinnad odavad. Omanik Valter Rosenberg. 2 Seletuseks autoliinide kohta. Rooma numbritega märkused I—XIII, kohanimede järele, näitavad, kust kohast läheb läbi autoliin mitte kaugemalt kui 1, klm. Kaugused on arvestatud Võrust Tartu ja Kreutzwaldi tä­ nava nurgalt. I Võru—Tartu II „ —Põlva III „ —Räpina—Võõpsu IV „ —Vastseliina—Misso V „ —Mõniste raudteej. VI „ —Kanepi—Kõlleste VII „ —Võru raudteejaam J.L.A. — jaoskonna loomaarst. J. A. — jaoskonnaarst. H.P.J. — hobuse postijaam. R. vai.— riigimaade ringkonna valitseja, p.k. — peatuskohi. Võru Taksoautode seisukoht Kreutzwaldi ja Tartu tän. nurgal. Telel. 210. i Telel. 210. laalla ollaälLõoJLofllfaolla olla tall®oJiMi Lühendusi: VIII Kanepi—Tartu IX Võõpsu—Räpina—Tartu X Põlva—Tartu (pole praegu käigus). XI Võru—Rõuge—Luutsniku XII „ —Sulbi—Kaagvere XIII „ —Antsla—Urvaste B  g . •r5 u ^ Sgfc Koha ehk asutuse nimetus Aarna veski Aleksandri vallamaja Alska end. kõrts Alamusti end. kõrts Anne as. ja raudt. p.-k. Asukoht Tee üle Kaugus kilom. Võrust Omnibuse liinid Kioma vald Ihamaru kõrts Aleksandri v. Joosu as. Säru vald Säru „ Kõlleste vald Ihamaru kõrts W.-Antsla v. Antsla alevi 31,4 14,0 43,7 34,1 41.3 6 7 8 9 10 Anne asundus Sõmerpalu v. Osula Anne „ Urvaste vald Kooraste as. Antsla alev, HPJ, J. arst Antsla alev Vaabina, Hänike Antsla raudt.-jaam Antsla J. L. Arst 16,7 38,5 35,6 35,9 35,8 11 12 13 14 15 Antsla-Wana vallamaja Antsla-W. mõis Antsla-Uue vallamaja Antsla-U. as. ja R. vai. Antsla Metsaülem Antsla alevi Kraavi U.-Antsla as. Linnamäe „ Tsooru „ 38,9 35,5 37,7 34,4 40,9 16 17 18 19 20 Boose as. Borodino as. Braakmani as. Erastvere vallamaja Erastvere as., JA, JLA, HPJ, Van. K. Vana-Antsla v. Vast.-Roosa v. Loosi vald Erastvere vald Antsla alevi Vast.Roosa as. Lindora kõrtsi Põlgaste as. 38,9 48,2 28,4 24,0 VI 25,3 VI 21 22 23 24 25 Erastvere Metsaülem Fridholmi (Rahumäe) as. Haabsaare Haabsilla as. Haanja vallamaja Söödil Räpina vald W.-Antsla v. Rõuge vald Haanja vald Erastvere as. Pindi, Leevi Tsooru as. Sänna as. 27,7 42,5 40,5 23,4 16,7 1 2 3 4 5 W.-Antsla v. U.-Antsla v. Haabsares lt V.-Kasaritsa as. I XII XIII XIII XIII XIII III V „FORD“ autod, „FORDSON“ traktorid Auloosad, autolarbed, kummid j.n.e. Põrandaõlid, Silindriõlid, Masinaõlid, Nafta, Mootoriõlid, Petrooleum, Koorelahutajaõlid, Bensiin suures väljavalikus määrdeõlide engros-erilaost väljaspool võistlust olevate hindadega. Asjatundlik nõuanne, missugustel juhustel missugust õli tarvi­ tada. Suurem osa masina- ja piimaühisusi tarvitavad need õlid. Maakoolidele soovitan head põrandaõli. KAUBANDUS- & TRANSPORT-KONTOR P. LAAMANN, v‘T.Ä.“-b> 4 äa Koha ehk asutuse nimetus Asukoht Tee üle Kaugus kilom Wõrust W.-Kasaritsa a. Lappi kõrts Holsta Põlgaste as. Urvaste ,, 17,1 8,8 17,9 23,3 32,0 Omnibuse liinid 26 27 28 29 30 Haanja asundus Haigri „ Halla Hänni „ Hansi „ Haanja vald Aleksandri v. Saaluse vald Erastvere v. Urvaste vald 31 32 Hänike asundus Heisi’i „ 33 34 35 Hilba veski Hintsiko asundus Holopi kõrts Kärgula vald Sõmerpalu m. Kõlleste „ Erastvere, V.-Piigandi Ihamaru U.-Roosa ,, U.-Roosa as. Kasaritsa „ U.-Kasarit. as. 36 37 38 39 40 Holopi veski Holsta veski ja kõrts Holvandi r.-jaam Hurmi asundus Husari r.-jaam Kasaritsa vald Saaluse „ Koiola „ Kõlleste „ Lasva „ Holopi kõrtsi U.-Kasaritsa Rosma, Lutsu Tilleoru Holopi veski 11,8 15,0 32,8 25,1 14,3 41 42 43 44 45 Jaama as. Jaama „ Jaanimõisa as. Järvere as. ja Metsaül. Ihamaru kõrts Tsooru vald Räpina „ Mooste „ Sõmerpalu ,, Kõlleste „ Kangsti kõrtsi Räpina aleviku Mooste vallam, Soe kõrtsi Varbuse as. 29 3 48,6 44,5 11,3 28,9 . V IX 46 47 48 49 50 Illi as. ja veski Joosu as. Jõksi „ Juba ,, Kaagu „ Vastseliina Aleksandri Kooraste Nursi Waabina Vastsel, alev. Wäimela m. Kanepi ai. Wõlsi Hänike 27,5 12,0 31,9 6,1 21,6 IV II VIII v. ,, „ „ „ I, VI VI 18,5 VI VI 32,1 31,0 50,9 10,6 IV XIII I EESTI KINNITUS A.-S. ..POLARIS" Põhi- ja tagavarakapitalid Kr. 700.000.— TOIMIB KINNITUSI: Tule ja pikse vastu, murdvarguste vastu, veo-, kasko-, Baevakeredekinnitusi, klaasikinnitusi. Soliidne edasikinnitus ja kiire kahjude tasumine. Agentuur:RUDOLF SOKK AleksISt2.a. 5 1 1 .Järje- I Nr korra Koha ehk asutuse nimetus Asukoht Tee üle Kooraste vald Kooraste as. „ Kioma „ Kioma Kahkva „ Winso, Nitsiko 3» 3> Kirmsi, SuureWeerkso W.-Antsla Tsooru as. Kaugus kil@m. Wõrust 35,8 33,1 43,6 51 52 53 54 Kaagvere asund. Kaarli ,, Kahkva „ ,, vallamaja 55 Kaika kirik 56 57 58 59 60 Nursi vald Kakku veski Tsooru „ Kangsti kõrts Erastvere „ Kanepi alevik ,, kirik ,, as. „ J. arst, J. L. arst 61 62 63 64 65 Karaski as. Karilatsi vallamaja „ kõrts Karste as. Kasaritsa vallamaja 29,0 Kõlleste vald Warbuse as. 35,9 Karilatsi ,, Ihamaru 38,2 *J Kooraste „ Kanepi alevik 33,6 9,0 Kasaritsa „ Kub j a 66 67 68 69 70 Kasaritsa-Wana asund. „ Wastse „ Kassi kõrts Kasaritsa vald Kubja „ ,, Kirepi Saaluse „ Holsta Viitina ,, Rõuge Mooste „ Põlva 71 72 73 74 75 Kähri asund. „ vallamaja „ kirik Käätso kõrts Kärg ula asundus Kauksi kõrts Kähri vald JJ Käätso Sänna as. Erastvere as. ,, Põlgaste as. Puskaru 33 „ Kubja Nursi vald Kärgula vald Sulbi Omnibuse liinid XII 43,3 39,7 11,6 27,4 27,6 27,2 25,3 8,8 6,3 23,2 21,4 39,1 25,1 27,6 26,4 8,1 25,0 V V VI, VIII VI, VIII vi VI I, X I, X IV IV IX V, XI XII Parim lõimatamis- ja einetamiskoht Võrus on ,KANDLE4 EINELAUD Soojad ja külmad söögid. Lõunad igapäev kellal—5p. Esimeseklassi köök. Puhtus eeskujulik. Teenimine korralik. MUUSIKA igapäev kella 8 õhtul — Vai öösel. Mängib parim NAISKAPELL. Kõikide valis- ja kodumaa parimate vabri­ kute veinid, liköörid ja konjakid. - 6 Koha ehk asutuse nimetus Järje 05 CÖ ad oZ 44 Asukoht Tee üle Kaugus kilom. Wõrust 20,9 Osula Uue-Antsla as. 39,1 30.5 Kähri 27,2 „ Wõru surnuaia 5,2 Omnibuse liinid XII 76 77 78 79 80 Kärgula vallamaja Kärsna asund. Kioma „ ,, vallamaja Kirepi veski Kärgula vald U.-Antsla vald Kioma vald „ Kasaritsa vald 81 82 83 84 85 Kirumpää kõrts Kitse „ Klaamani asund. Kliima r.-jaam Koiola vallamaja Poti kõrtsi Võru vald Valgjärve v. Sirvaste Tsooru vald Tsooru as. Lindora, Marga Orava vald Põlva Koiola „ 2,6 43,3 31,7 40,5 27,6 I. II, VI, [XII, XIII 86 87 88 Koiola vald Koiola-Vana asund. „ „ kõrts „ „ -Vastse as. jaHPJ Timo Kõigu asund. „ kõrts 15,1 14,7 22,5 26,0 35,7 37,0 II II III 89 90 Joosu V Pindi, Leevi W.Koiola,Timo Urvaste vald Kooraste as Sillaotsa V * 91 92 93 94 95 Konna asund. Konnuküla kõrts Koiga asund. Koiga kõrts Kollino karjam. Võru vald Mõniste vald Tsooru vald Rõuge „ V.-Antsla vald 96 97 98 99 100 Kooraste asund. ,, vallamaja Kõlleste „ Kõrgemõisa asund. Kõrgepalu „ 30,8 Kooraste vald Sillaotsa 33,3 Kooraste as. * V Kõlleste „ Ihamaru, Hilba 33,7 Orava „ Orava asund. 39,1 29,3 Tsooru „ Kangsti k. lüh. Mõniste as. Sänna as. Rõuge Antsla alev Räpina tee 5,9 43,0 27,3 18,2 38,9 IV X V XI XII XII VI Kes tahab hääd ja korralikku tööd saada, see viib omad riided ja villad ümbertöötamiseks Võru Linatööstuse Ühisuse villa- ja värvimistööstusse, kus alati julge võite olla, et saate töö võistlemata hääduses, mida võimaldab meie kõige suurem ja täielikum töös­ tus Võru- ja Petserimaal. P. S. on täielik sisseseade keemilise puhastuse, pleekimise, kaltsudest villa tegemise ja lõngaks ketramise alal. A. & R. TELG Võrus, Kreutzwaldi tän. 59, tel. B7. 7 AS • 33* Koha ehk asutuse nimetus Asukoht Tee üle Kaugus kilom. Wõrust 101 102 103 104 105 Kõrgesaare asund. Kõrgesilla veski Kraavi kirik „ kõrts Krabi asund. Pindi vald Pindi vallam. 19,2 Loosi „ Kütioru 22,0 U.-Antsla vald Waabina 33,2 32,5 Krabi vald Rõuge 32,0 106 107 108 109 110 Krabi vallamaja Krootuse as. ja HPJ. Kruuta as. Kubja veski „ suvituskoht Krabi vald Kõlleste vald Põlgaste „ Kasaritsa „ » » 111 112 113 114 115 Kurenurme r.-jaam Kuura asund. Külaoru „ Kütti veski Kütiorg Vaabina vald Hänike as. Rogosi Rogosi „ Saaluse „ Holsta Lasva „ Holopi kõrtsi 116 117 118 119 120 Laiavangu kõrts Laitsna vallamaja Lalli asund. Lappi kõrts Lasva vallam. ja asund. Erastvere vald Laitsna „ Erastvere „ Aleksandri „ Lasva „ 121 122 123 124 125 Krabi as. 33,3 Ihamaru, Hilba 33,6 Mustoja kõrtsi 17,3 Võru surnuaia 3,6 Kub ja veski 5,0 23,0 32,3 23,2 13,2 13,1 Erastvere as. 27,5 Luutsniku ,, 31,5 S.-küla, Magari 24,0 Väimela 7,5 W .-Kasar. ,N õno va 17,4 Puusepa, Tamme 13,2 » V Leevaku kõrts Toolamaavald Kauksi 52.2 Rahumäe V » 46.2 Leevi as., alevik, J. arst Pindi vald Pindi as. 22,0 Lepasaare r.-jaam, alevik Loosi „ Lindora 30,2 Liivaku kõrts Mõniste vald Mõniste as. 48,2 Lille asund. Sõmerpalu v. Osula.Anne as. 18,5 Omnibuse liinid XIII XIII VI I V, xi V, XI IV XI I, VI IX 111 .................. ............................................................................ ........... Kõige kasulikum ostukoht Võrus Sõjaväe Majandusühisus Võrus, Jüri tän. 24, telefon 1-29. • • • • • • • • i.2.. f- ii 22'5 *-s Ä 126 127 128 129 130 Koha ehk asutuse nimetus Lindora kõrts Linnamäe asundus „ vallamaja Litsmetsa kõrts Loosi asundus ja HPJ Asukoht Tee üle Kaugus kilom. Wõrust Loosi vald Kütioru, Loosi Linnamäe vald Sõmerpalu m. Linnamäe as. V.-Antsla vald Tsooru as. Loosi vald Kütioru 26,3 22,6 24,5 32,7 18,0 131 Loosi vallamaja 132 Luhamaa kirik 133 Lusti asundus 134 Luutsniku asundus 135 „ veski Loosi vald Misso vald V.-Antsla vald Rogosi vald Loosi as. Vastseliina ai. Antsla alev Rõuge Luutsniku as. 19,4 41,3 42,8 30,6 31,6 136 137 138 139 140 141 Linnamäe vald Timo vald Vana-Roosa v. Pindi vald Rogosi vald Misso vald Vaabina as. V.-Koiola as. Sänna as. Pindi vallam. Rogosi as. Rogosi Vastseliina Haanja, Rogosi 19 Vastseliina as. Wastseliina v. Vastseliina as. Mooste vald Põlva. Himmaste Sänna, Matsi Mõniste as. Mõniste v.-m Matsi 32,3 18,6 32,3 18,9 29,3 40,8 41,7 38,6 43,9 31,6 41,6 41,1 40,2 44,4 47,0 36,7 Rõuge as. 18,7 19 Lümandu asundus Maaska „ Matsi „ Mäesaare „ Märdimiku „ Misso asundus * V 142 Misso vlmj., ai., J. arst 19 143 144 145 146 147 148 149 J1 91 Meeksi asundus Moisekatsi mõis ja HPJ Mooste vallamaja 11 Mõniste asundus ja HPJ Mõniste vald „ vallamaja » „ r.-jaam „ kirik, J. arst, Wana-Roosa v. [J. L. arst 150 Muhkametsa asundus Rõuge vald 11 11 Omnibuse liinid XIII XIII IV XI V IV IV IX IX V V V V The Shell Company of Estonia, Ltd. Tallinn, Merepuiestee 17. i\ \l ö Kõnetr. 305-94, 309-84, 304-02. Ameerika Kristall-petrooleum. Maailmakuulsad Bensiin-Shell Määrde-õlid > Mineraal-õlid Mexphalt Spramex Shell-To x Laod ja müügikohad igas tähtsamas kohas Eestis. 5 Võru-Petserl osakond ja y Võru vaksal, Sika maja. Kõnetraat 213. 9 fi leidu: () Nr. Järje- I korra 1 Koha ehk asutuse nimetus Asukoht Tee üle Kaugus kilom. Wõrust Omnibuse liinid 152 153 154 155 Murati asundus Mustja asundus Mustahamba asundus Mustoja kõrts W.-Kasaritsa, Kub j a Rogosi vald Rogosi, Kuura Sõmerpalu v. Osula Nursi vald Käätso, Soe k. Aleksandri v. Ridali 156 157 158 159 160 Mügra asundus Naadi asundus Nässmetsa asundus Naha asundus Nitsiko veski Kooraste vald Vana-Roosa v V.-Antsla vald Räpina vald Kahkva vald Karste m. Sänna Kaabina Räpina Vinso, Veriora 35,1 30,7 34,1 57,4 39,9 V XIII 161 162 163 164 165 Nõnova raudt. pt.-k. Nursi vallamaja Nursi-Vana asundus „ -Vastse asundus Orava vallamaja Lasva vald Nursi vald Holopi Käätso 12,1 14,4 9,8 13,6 39,9 V V V 166 167 168 169 170 Orava as. ja Mets. Ülem Orava raudteejaam Osula alevik ja J. arst Otsa as. ja raudt. peat.-k. Paidra veski Lindora >1 Sõmerpalu v. Soe Lasva as. Pindi vald Pindi as. Pindi vald 38,2 41,3 15,0 22,3 16,5 Xii 171 172 173 174 175 Palu asundus Palu „ Partsi asundus Partsi kõrts Peetri asundus Weriora vald Pindi, Leevi Waabina vald Linnamäe as. V.Koiola, Timo Peri vald n Timo Sõmerpalu v. Osula 22,6 28,8 28,7 26,9 20,5 151 Munamägi Haanja vald j, Orava vald Lindora Orava vald ,, 17,8 36,4 18,9 15,1 16,7 1 III III XIII j Kinnitus Aktsia Selts m §j on asutatud Eestis kõige esimese kinnituse aktsiaseltsina. Kiire ja õiglase kahjude tasumisega on ta võitnud omale suure poolehoiu laialdases elu- ja tulekinnitajate peres, „EESTI LLOIDI“ poolt seni väljamakstud kahjutasud ületavad Kr. 2.000.000.— (kakssada miljoni senti), g j g g I „e:e:sti lloid" I g 1 g g | H 1 Kinnitage oma elu ja varandus A.-S. „EESTI LLOYDIS* Agentuurid Võrus: P. Reirnann ja Krediit Panga Võru osak. Sub-ag. K. Möllerson ja J. Üle. 10 g 03i Sajhh Sh•j—5 .b Sož Koha ehk asutuse nimetus 176 Pähni (Koosa Mets. Ül.) » ~ 177 Peri as. ja R. Vai. 178 „ vallamaja 179 Piigandi-Vana asundus 180 Piigaste-Vana asundus 181 Pikjärve asundus 182 Pindi asundus 183 Pindi vallamaja yj a 184 ,, kirik 185 Piusa raudteejaam 186 187 188 189 190 Plaani kirik „ asundus Plessi asundus Poti kõrts Põlgaste asundus Asukoht Tee üle Vana-Roosa v. Matsi, Sänna Rõuge,Krabi Peri vald V.-Koiola Peri as. Era stvere vald Erastvere as. Valgjärve vald Ihamaru, Krootuse Valgjärve vald Sirvaste, Kitse Pindi vald Kääpa Pindi as. 99 Tamme, Lasva W.-Kasar., Lasva Orava vald Lindora Haanja vald W.-Kasaritsa ' 19 Wastseliina v. Wastseliina as Wõru vald Põlgaste vald Ridali Kaugus kilom. Wõrust 38,3 37,2 22,2 23,1 29,3 35,8 44,2 14 0 19,2 16,9 16,9 35,4 23,3 23,7 30,5 1,0 14,4 191 Põlgaste vallamaja 19 99 192 Põlva ai., J. arst ja J. L. arst 193 Põlva kirik ja HPJ „ raudteejaam 194 „ ringk. vai. 195 Põlgaste vald Ridali, Põlg. as. 20,9 Sõreste as. 24,3 Peri vald W.-Koiola 258 26,0 Koiola vald Põlva alevik 28,4 Peri asundus W.-Koiola 30,8 196 197 198 199 200 Aleksandri v. Wäimela 7,7 Põlgaste vald Ridali 21,4 Peri vald Põlva as. 26,9 Toolamaa v. Kauksi, Põlva 48,2 Räpina vald Räpina alev. 49,8 Põõna asundus Puskaru kõrts Puuri k.-m. Puusta k.-m. Raigla asundus Omnibuse liinid VI iil [XII, XIII i. ii, vi. VI II, X II X II 1. VI 1 II, X MUMUUMU Autode remont, elektro- ja mehaanikatöökoda K. HEUER, Võrus, Kreutzwaldi tän. 59. Igasugune autode, mootorite ja jalgrataste parandus. Töökojast auto saadaval paranduste peale väljasõitmiseks. Töö asjatundlik ja igasugune teenimine täpne. 0 mmmm 11 1 1 | Järjekorra Koha ehk asutuse nimetus Omnibuse liinid Räpina alev. 47,2 46,5 45,7 46,4 47,3 III, III. III, III, III, Talnitsa Räpina alev. Rahumäe Leevi Räpina vald Urvaste vald Sillaotsa Põlgaste vald Lappi k. 49,2 42,8 42,5 32,6 13,5 lil Ui Mõniste vald Rogosi vald 37,2 27,8 29,4 215 Roosa kirik Sänna Haanja Rogosi as. 9J Kooraste vald Kooraste, Kaagvere W.-Roosa vald Matsi 216 Roosa-Vana asundus 217 „ vallamaja 218 Roosa-Uue vallam. jaas. 219 ,, J. arst ja L. arst „ metsaülem 220 W.-Roosa vald Matsi Warstus 99 U.-Roosa v. Mõniste as. W.-Roosa v. Matsi Pähnil 99 34,5 34,4 47,1 36,7 38,3 221 Roosiku kõrts 222 Rosma veski 223 Rõuge asundus 224 „ vallamaja 225 „ kirik Tsooru vald Peri vald Rõuge vald 25,8 24,2 17,3 17,5 16,2 Nr. Kaugus kilom, W orust Asukoht 201 Räpina vallamaja Räpina vald 202 „ Lut. kirik ja HPJ 203 „ Sillapääas. jaAp.kir. 204 „ Ala as. ja J. L. arst 205 „ J. arst 206 207 208 209 210 Räpina Metsaülem „ R. valitseja Rahumäe asundus Rebase asundus Ridali kõrts 211 Ritsiko kõrts 212 Rogosi asundus ja HPJ 213 vallamaja 214 Roiu kõrts >9 Tee üle Pindi, Leevi Sänna as. Wana-Koiola Rõuge mäe Soe » 99 IX IX IX IX IX 1. VI V 36,8 34,2 Võru linna-apteek V V II XI XI XI % Võrus, Vabaduse tän. 11, telefon 96. OSTAB: tungalteri, kadakamarju, mesilaste vaha, humalaid, köömneid. kuivatatud vaarmarju ja mustikaid, räborõika pulbrit (Licopodium), MAKSTES AJAKOHAST HINDA. Korjamise kohta antakse apteegis juhtnööre. / 2 Nr. Järje- I korra 1 226 227 228 229 230 Koha ehk asutuse nimetus Asukoht Rõuge J. arst, J. L. arst Rõuge vald „ Rgm. valitsus Jaama as. Ruhingu asundus Urvaste vald Ruuna mõis Weriora vald Ruusa mõis ja r.-jaam Toolamaa v. Tee üle Kaugus kilom. Wõrust Omnibuse liinid Rõuge kõrtsi Sänna as. Kärgula as. Wirusküla Wiira 16,8 29,3 26,5 36,5 38,8 231 Rummi asundus Kärgula vald Linnamäe as. 232 Saaluse vallamaja Saaluse vald Holsta, Halla 233 „ -Vana asundus 234 „ -Uue as. ja R. vai. Räppo 235 Saarjärve asundus Peri vald V.Koiola, Timo 26,1 20,9 22,2 15,1 24,9 236 Saarlase veski Wiitina vald 237 „ asundus 238 Säru asundus Sara vald 239 „ vallamaja n 240 „ raudtee peatuskoht *■ 20,3 20,5 41,3 43,3 48,5 V Rõuge Mõniste as. n 91 XI V 241 Saverna asundus 242 „ kõrts 243 Sänna asundus ja HPJ 244 „ veski 245 Sillaotsa kõrts Walgjärve v. Sirvaste, Kanepi V Rõuge vald Nursi Sänna as. Kooraste vald Kärgula as. 38,8 38,3 21,0 21,8 29,2 VIII VIII V V XII 246 247 248 249 250 Sõmerpalu v. Nursi vald Walgjärve v. Osula as. Sõmerpalu v. 9,6 13,2 39,4 15,3 14,1 XII, XIII XI VIII XII XIII Soe kõrts Soe kõrts Soodla asundus Sõmerpalu vallamaja „ mõisa ja HPJ Kirumpää Käätso Saverna kõrts Soe kõrts 11 Naisselts „Voruhoimu“ NAISKUTSEKOOL Võrus» Kreutzwaldi tän. 15 (Vana apteegi pääl). Kool töötab õmblus-käsitöö ja majapidamise osakondadega. Õpetus kestab õmblemise osakonnas kolm aastat, majapida­ mise klassis üks aasta. Õppemaks aastas 30 krooni. Õmblemise osakonna kolmandas klassis, s. o. praktika aastal — võetakse vastu tellimisi kõiksugu õmblemis-ja käsi­ tööde peale, samuti valmistatakse majapidamise osakonnas igasuguseid toite, küpsiseid, kooke jne. mõõdukate hindadega. Tellimisi täidetakse korralikult. Õppetöö algus: õmblemise osakonnas augusti kuu lõpul, majapidamise klassis 1. oktoobril. F. Piibe, koolijuhataja. 13 1 1 Järjekorra Kaugus kilom. W orust Asukoht 251 252 253 254 255 Sõmerpalu r.-jaam „ Metsk. metsaül. Sõreste asundus Sulbi alevik Suurkõrts Sänna Sõmerpalu v. Järvere as. Põlgaste vald Kärgula vald Rõuge vald 256 257 258 259 260 Taevaskoda Põlvas Talnitsa Metsk. Ül. Tamme asundus Tiitsa asundus Tilleorg Koiola vald Himmaste k. Räpina vald Räpina alev. Walgjärve v. Mõniste vald Mõniste r.-j Kioma, Põlgaste v. Puskari kõrts 32,7 49,2 47,7 48,3 22,9 261 Tilsi asundus 18,1 18,9 21,6 21,4 52,2 52,0 48,0 40,8 31,9 26,2 38,0 15,8 Nr. Koha ehk asutuse nimetus Tee üle Sõmerpalu as. 16,6 Soe k. 11,3 20,4 Mustoja k. 21,0 Osula Sänna as 22,8 265 266 267 268 269 270 „ vallamaja Tõdu asundus ja HPJ Trohvi asundus Tromsi „ Truuta ,, Tsolgo ap. kirik Aleksandri v. Ridali Wana-Koiola W.-Koiola as. Timo as. Timo vald Toolamaa v. Räpina Kauksi Leevaku küla » Walgjärve v. Karilatsi Kioma vald Kioma as. Peri as. Peri vald Urvaste vald Kooraste as. Kääpa Timo vald 271 272 273 274 275 Tsooru vallamaja „ asundus Tsorona asundus Tuderna kõrts Uibujärve asundus Tsooru vald tl Saaluse vald Orava vald Peri vald 262 Timo vallamaja ,, asundus 263 264 Toolamaa asundus Sänna as. ,, Holsta Lindora Partsi kõrts 27,5 29,6 19,0 22,3 29,0 Omnibuse liinid XIII XII V V I IX IX I, X IV IIIIIIIIUIWIIIIII9IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII! ü Võru Jahiseltsi 1 EINELA UD. m jH§ g KÕIGE PAREM lõunatamis- ja einetamiskoht. KÕIK ALKOHOOLSED JOOGID. ■ Austusega J. Prügi. lining II ■ = g g llfijl ■iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii 14 &« Sc3h . Koha ehk asutuse nimetus 276 Undruse asundus 277 Urvaste asundus „ vallamaja 278 „ kirik 279 280 Uttita veski 281 Waabina asundus „ vallamaja 282 283 Walgjärve vallamaja „ asundus 284 285 286 287 288 289 290 Waltina veski Wana asundus Warbuse asundus „ HP J Wardja asundus Warstu alevik Asukoht Tee üle Waabina vald Waabina as. Urvaste vald Linnamäe as. Urvaste as. J* » >> Linnamäe v. Sõmerpalu as. Kaugus kiloni. Wõrust 30,3 30,3 33,6 35,9 21,3 28,6 Sõmerpalu Linnamäe as. 31,1 Hänike 27,7 40,3 Walgjärve v. Saverna 44,2 a il Pikkjärve 47,4 W.-Antsla v. Antsla ai., Anne a. 45,1 23,0 Wiitina vald Kassi kõrtsi Kioma vald Tilleoru 25,3 23,5 ii Aleksandri v. Wana-Koiola 17,3 34,7 Vana-Roosa v. Matsi Waabina v. Moisekatsi v. Moisekatsi as. 42,2 W -Roosa v. Matsi, W.-Roosa a. 36,0 Wastseliina v. Kassi k. 28,8 24,1 ii ii 24,6 n ” Fastseliina v. Wastseliina as. 29,2 Wastseliina HPJ 30,6 „ J. arst, J. L. arst Ravanurme a Illi 28,4 23,0 Saaluse vald Holsta „ kirik Waabina vald Waabina v.-m. 28,6 Waabina r.-peatuskoht Nursi vald Juba 7,4 Wagula „ Omnibuse liinid XIII xm xm xm VIII i i ii V 291 Wastse asundus 292 293 Wastseliina asundus „ alevik 294 „ vallamaja 295 IV IV 296 297 IV 298 299 300 IV FOTOGRAAF J. MIKK Võrus, Kreutzwaldi tänaw 33. Pildistamine päeval ja õhtul elektri valgusel. Töö kiire ja korralik. Hinnad väljaspool võistlust. Amatöörtööde kiire täitmine. 15 1 Nr. Järje- I korra 1 Koha ehk asutuse nimetus Asukoht Tee üle Kaugus kilom. Wõrust 301 302 303 304 305 Wastseliina Metsk. Ülem R. Wal. Wäimela mõisa Wäiso as. Weriora as. ja Metsk. Ül. Wastseliina as. 29,9 Andrusoja 15,1 U.-Saaluse as. Räppo 6,8 Aleksandri v. Kirumpää k. 6,4 Wäimela teil. teh. tl Weriora vald Winso 32,2 306 307 308 309 310 Weriora vallamaja Weskimõisa J. arst Wiira asundus Wiitina asundus ja HPJ „ vallamaja Weriora vald Tartumaal Peri vald Wiitina vald 311 312 313 314 315 Winso k.-mõisa Wissi kõrts Worsti asundus Wõika asundus Wõiardi asundus Omnibuse liinid I, II Leevi W.-Piigasteas. Partsi kõrts Rõuge Wiitina as. 30,7 40,2 29,3 21,3 22,3 III Weriora vald Koiola vald Rogosi vald Kahkva vald Toolamaa v. Leevi Põlva Haanja Kirmsi k. Wiira 27,9 27,5 26,8 38,9 37,0 III X 316 Wõõpsu alev Wõõpsu Räpina ai. 51,8 IX 317 Wõru vallamaja Wõru vald Poti kõrts 1,3 318 Wõrumõisa asundus 319 Wõru raudteejaam 19 tl Kasaritsa v. 320 Wõru surnuaed 1,6 19 Soo kõrts V 3,1 2,6 XI XI III I. II, VI, XII, XIII I. II, VI, XII, XIII IV, V, VII, Xl IV, V, VII, Xl Võru-Mõniste autoliin Võrust ärasõit igal äripäeval turuplatsilt autobuse jaamast kell 4.00 p. 1. (16.00), Sännast kell 4.50 p. 1. (16.50), Varstust kl. 5.40 p. 1. (17.40), saabub Mõniste kl. 6.30 õht. (18 30). Mõnistest ärasõit igal äripäeval Siimanni maja juurest kl. 5.30 hom., Varstust kl. 6.05 h., Sännast kl. 6.40 h., saabub Võrru kl. 8.00 h. Sõiduhind üks ots 2.— kr. Liinipidaja J. Tulff. Võru, Petseri tän. 11, telefon 157. V. POHLAK'U TRÜKIKODA VÕRUS. Kinnitan. 18. V. 31. H. Perna (allkiri) Teedeministeeriumi maanteede ja ehituse osakonna direktor. Võru-Misso autoliin. Liinipidaja A. K A S A K. Sõidab igal äripäeval. Km. Kellaaeg 11 16 18 20 24 28 31 33 42 51 16,00 16,30 16,40 16,45 16,50 17,10 17,15 17,25 17,40 18,00 18,15 Sõiduhind Peatuskohad 0,50 0,75 0,75 111,25 1,25 1,25 1,50 1,50 Võru. Tootsi .... Holsta .... Hindsa . . . . Tsolli .... Vastseliina . Illi................................. Viitka .... Tsäpsi-Järveoja Luhamaa .... Misso. Väljasõit: Sõiduhind Kellaaeg 1,50 1,25 1,25 1,25 110,75 0,75 0,50 0,25 — 8,30 8,00 7,50 7,45 7,40 7,35 7,20 7,10 7,00 6,45 6,30 Võrust — turuplatsilt ja Missost — vallamaja juurest. Võru-Luutsniku autoliin Liinipidaja A. K A S A K. Sõidab igal äripäeval. Km. Kellaaeg 5 9 12 14 16 22 25 29 32 16,00 16,10 16,20 16,30 16,35 16,45 17,10 17,20 17,25 17,30 Väljasõit: Sõiduhind Peatuskohad Sõiduhind Kellaaeg 0,25 0,50 0,50 0,75 0,75 111,25 1,25 Võru. Kindsaare Käätsu .... Jugu .... Soe................................. Rõuge. Viitina .... Savioru .... Palli . . . L a i t s n a vallamaja . 1,25 1,25 1,— 10,75 0,75 0,50 0,25 0,25 — 8,30 8,20 8,10 8,00 7,55 7,45 7,20 7,10 7,05 7,00 Võrust — turuplatsilt ja Luutsnikust — VanaLaitsna vallamaja juurest. TARTU PANK Võru jaoskond Jüri tänav 18. Kõnetraat 118. Võtab raha hoiule. Annab laenusid. Müüb ja ostab välisvaluutat ja tshekke. inmiaitfmiim>ühWMiirivryrni mwiif trwfit » , Asut. 1868. a. rwiwiMiiiiir mnw viirm wiiiftiimummiumifii mmmm ft Toimetab kõik muud pangaope ratsioonid. mJ
	A 12.021	tekstituvastus (ocr)										Vaata|| SELLEST RAAMATUST Noorusmaa populaarteadusli...|| SELLEST RAAMATUST Noorusmaa populaarteaduslik kirjastik nr. 3 Boris Žitkov Sellest raamatust Vene keelest Evald Stein Tallinnas 1931 Eesti Õpetajate Liidu kirjastus Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda, Pikk t. 2. 1931. -KW3LAMA&csff 7, f u^y*o&?*k " \/e£&$f~ KsOl&üZjJSZ^ü^ Jj*s£ , dCfr-^cCa^t.^_ oUsoa^ <^''r‘eit?*ff^~ , **~t. , c/a+j~~ o~ ~&^t. e,£t XcS'-a^ 'ZžLaC^i p, 'mL4-«J? .sTcd^tnY - ' ' * <8 nj ffa&A#t< U4Žyt*£**( £^t? V-*«r ' ■'*' -gVarZSZr ZZ **t '-'■^jf ffl <&£&. ' ZT4täe4C*lŽ<', Zrü^ila^. 3 w Aga nüüd vaadake, kui kerge on lugeda: see läheb juba trükitult. KUIDAS OLI VANASTI. Oli aeg, kus inimesed istusid ja muudkui kirjutasid hanesulega pakse raamatumürakaid. Aastate viisi kirjutasid. Päeva otsa istub ini­ mene, ja justkui kitib tähe tähe kõrvale. Jõuab uue päätükini ja siis selgest rõõmust väänab algustähe nii keerulise, et vaata ja imesta: igasugused konksud, rõngad ja noolekesed. Mõnikord muist isegi punast värvi. Rutata pole nii kui nii kuhugi — aeganõu­ dev töö. Ja algustäht — see on nagu vahe­ jaam. 4 Joon. 1. 5 Mõni ümberkirjutaja joonistas algustäheks terve pildi: tillukese, puhta ja täpsa. Joonis­ tas — ja uuesti teele: muudkui matka mööda täheridu tuhandete verstade kaupa uue jaamani. Olid suured meistrid! Vaatad mõnd lehe­ külge ja ei tahaks nagu uskudagi: egas see kõik ometi pole tehtud käsitsi? Nii puhtalt, justkui trükitult. Aga pitsatit tundsid inimesed juba hallidel aegadel. Need lõigati kalliskivvi — mingisu­ gune näopilt või elukas. Kivi paigutati sõr­ musesse ja kanti sõrmes. Kui oli vaja pitsee­ rida kirja kinni, tilgutati ümbrikule vaha ja suruti pitsatiga selle pääle. Vahale jäi kumer, reljeefne jälg — pitsat. Muidugi võib pitsa­ tisse lõigata ka tähti — siis saame vahale nende jäljendid. Nüüd ei pitseerita kirju enam vahaga, vaid kirjalakiga. Ja pitsateid ei lõigata ka enam kivvi, vaid vaske. Aga inimestel ei tulnud hulgal ajal pähe teha pitsatile kumeraid, kõr­ gemaid tähti ja neid määrida värviga, nagu nüüd tehakse näiteks postitemplitel. Olid küll sellele kaunis lähedal* määrisid sõrmed tindiga ja vajutasid paberile — see oli siis allkirja asemel. Seepärast, et kirjaoska­ jaid oli kolevähe — võib olla ainult mingisu­ gused sekretäärid oskasid kirjutada. Vene bojaarid, näiteks, ei osand üldse kir­ jutada, Vaja allkirja: lihtne asi. Määris sõrme tindiga ja vajutas kirjale. Sellepärast üteldigi: „Pani sellele kirjale käe alla. . .* Aga vaat’ — tindise sõrme asemele kirja alla vajutada väljalõigatud tähega — seda ei tulnud hulgal ajal kellelegi pähe. INIMENE TAIPAB. Lõppeks üks sakslane, Gutenberg, mõtles selle välja. Oli 500 aastat tagasi. Tema tegi väljalõigatud tähed, säädis need ritta, et sõna 4 tuleks välja, määris vär­ vi paale ja surus pa­ beri neid vastu. Sõna oli trükitud. Oli mees TÄHT muidugi õnnelik, kui esimesel korral õnnes­ tus. Nüüd tehakse samajoon. 2. sugused templid täht­ haaval. Need valatakse erilisest seatina, antimoni ja inglistina sulatisest. Tulevad niisugused neljakandilised postikesed (tähed). Otsal on neil täht (tähepilt). Nii nagu pildil näha. Neid tehakse mitmes suu­ 7 ruses. Suure ]a väikese trüki jaoks (just nagu siingi on trükitud). Siin on teile näiteks seitsmes erisuuruses: UUUUuüü Aga kuulutuste jaoks on niisuguseid väge­ vaid tähekolakaid, et ei mahu poolt tähtegi selle raamatu leheküljele. Vaadake paremale. No, aga siiski, kuidas trükkida? Egas ometi tule võtta igat tähte tinast saba pidi, torgata värvi ja siis tonkida mööda paberit täht tähe järele? Oleks lihtsalt surma igavus: olge lah­ ked, tonkige välja tähthaaval terve see raamat, — ja lõppeks — püüa kui palju tahad, ikka läheks kõik viltu ja põigiti. Parem juba liht­ salt võtta sulg kätte ja kirjutada — nagu raa­ matu alguses — läheks hoopis paremini. Aga pääasi, pole ju tähtis see, et oleks trükitähte­ dega, aga see, et — et trükkida korraga tuhan­ deid raamatuid. Seda raamatut näiteks trüki­ takse 1000 tükki. Trükikoja jõud seisab ses, et ta trükib teile kas või 50.000 tükki ja teeb seda kähku. Muidugi, keegi ei hakkagi tonkima tähthaaval, aga koostatakse midagi templitaolist. Suur tempel — terve lehekülg laotakse täht tähe kõrvale, et tuleksid vajalised sõnad, ja nii — 8 rida realt — koostatakse terve lehekülg. Nüüd jääb vaid määrida see tempel värviga ja . . . ja siis? Virutame sellega paberile? Otsekohe pudeneks see tempel tähtedeks laiali. Ja kui­ das saab seda üldse tõstagi üles? Muidugi ei vajutata tähtedega paberile, vaid paber pan­ nakse tähtedele ja surutakse vastu neid. Nii jääbki tempel paberile. Korraga terve lehekülg. Muudkui määri jälle tähed värviga — ja paber pääle. Lase aga käia leht lehe järel. RIVIK. Aga jälle häda: hiigla-raske on sääda tähed ritta, et tuleks välja ühetasaselt. Ja see pole sugugi naljaasi. Konks ei seisa ainult värvis. °lge lahked> katsuge 1uSeda seda- MuSav mis? Ju3tkui mööda mä‘Vd ia Vm seda °n ainuU r*da. ^ga mis siis’ ku* o*eks ko“u raa" “a* niiviisi? Vaja mõtelda välja midagi, et tähed tuleks ilusasti ritta. Selle jaoks ongi leiutatud rivik. See on raudnurk (joon. 4). Esimest seina sel ei ole. Sellesse laotaksegi tähed. Põhi on rivikul sile nagu joonlaud. Tähed jäävad ta­ saseks ja sirgesse ritta. Vasak külg on rivikul liikuv. Seda võib liigutada edesi-tagasi ja kinnitada soovitud 10 RIVIK Joon. 4. kaugusel. Selle abil võib tähtede aluspinda teha pikemaks või lühemaks. Kui lehekülg on lai ja read peavad olema pikemad, tõm­ matakse ots kaugemale vasakule. Nüüd pole muud, kui lao rivikusse tähtedest rida val­ mis. Tähti laovad spetsialistid — trükiladujad. Vasakus käes hoiab laduja enda ees rivikut, paremaga laob tähttüüpe. Aga egas ometi igale tähele tule otsa vah­ tida, et teada, missugune ta on? Aga muidu äkki, ole lahke, virutad B asemele R. Kas siis tõesti tuleb uurida igat tähte, enne kui ase­ tada ta rivikusse. Oleks alles piin. Ja ladu­ mine veniks ka tigusammul. Eriti kui on pee­ ned tähed: kaotad silmaseletuse enne kui rida valmis. Tehakse vaat’ niiviisi. TÄHEKAST. Kõik tähed paigutatakse suure, madalasse kasti (tähekasti), mis vaheseinaga jaotatud laht­ ritesse. Neid on tähekastis üle saja. Igas sahtlikeses oma täht. Üks lahter ainult A-dele, teine B-dele jne. (Joon. 5.) Mingisuguseid päälkirju lahtrikestel ei ole. Laduja teab tähekasti pääst. Tema on juba niiviisi harjund — justkui käsi ise veab vajalise lahtri poole. 12 A B L M E D C P O N F G Q R H j S ! 5 6 § 1 2 3 4 Ä Õ Ö Ü * Š Õ Ž & 7 8 õ 9 0 - s J 11 X t u w 1 k h <5 c ž J b i y r s š » ö ä V m i n 0 a poolkantlikud e d u X Y * t [ ) ! ? V ; Z - z lp. 2p 3p. 4p. q p j ’ g | f kantlikud kvad­ raadid Joon. 5. Tähekast. Ja vaadake — kõik osad tähekastis pole ühesuurused. Seepärast, et mõnd tähte peab olema roh­ kem tagavaraks. Lugege naljapärast kas või kolmes reas tähed ära: kui palju siin on a-sid, kui palju u-sid. Näete ise — a on kõige tar­ vitatavam täht. Noh, hää küll. Ütleme, et laduja teab ilma vaatamata, missuguse tähe võtab tähekastist. Otsa vaadata pole vaja. Aga vaatamata võib laduda tähe laudikusse jalad ülespidi. Nagu praegu nniteks. Mis teha? Näib, et ilma vaa­ tamata ikka ei saa. 13 JJoon. 6. 14 Õigus: tuleb vaadata. Ainult laduja ei vahi silmadega, vaid sõrmedega. Igal tähtpulgal on tehtud ühe külje sisse sälk (signatuur). Vaja laduda tähed nii, et see sälk jääb ülespoole, siis jääb ka täht otse, mitte jalad taevapoole. Laduja võtab kastist tähe, katsub sõrmega, kus signatuur ja asetab ta õieti rivikusse. Nii ta laobki — täht tähe järele. Sõna lõpeb — vaja alustada järgmist. Aga see pole sugugi lihtne. Laod sõnad ühte — keegi ei oskaks lugeda. Siinnäitekssõnavahesideiole. Jätad tühja koha — äärmine täht vääratab viltu ja naabrid tema järele. Kogu töö läheb sul untsu. Seda vahet on vaja millegiga täita — et tähed seisaksid kindlasti. SULUR. Selleks on erilised väikesed tinaliistakad. Neid on mitmes paksuses: mõni nagu kuubik, mõni aga õhuke killuke. Neid kutsutakse suluriteks (vahedeks). Sulurid on madalad, madalamad kui tähttüübid. Nende otsad vastu paberit ei ulatu ja tekibki vahe. Laduja püüab, et rida lõpeks alati hästi, kir­ javeata. Et ei tuleks nii: ühel pool rea lõpul AMja teise rea alul EERIKA. Siin tuleb laduda sulureid, et ei kukuks rumalasti välja. Kord on sõnad lähestikku, kord kaugemal. Nagu näiteks praegu siin. 15 Juhtub, et on vaja mingi sõna teistest eral­ dada. Siis paigutab Iaduja iga tähe kõrvale suluri. Saame nõndanimetatud sõrenduse. Mäletan, kui olin veel koolipoiss, meil üks õpilane klassis seletas: „Kas teate, poisid, meie Jürist on ajalehes kirjutatud, et ta on tola. Päris õigus. Ma toon väljalõike. On kohe suurte tähtedega trükitud.a Joon. 7. Ja ta näitab eemalt. Vaatame — õigus: temal vihku kleebitud ajalehe väljalõige. Suurte trü­ kitähtedega : „Teise klassi poiss Jüri Puu on tola.“ 16 Justkui olekski õigus. Aga siiski nagu ei ole. Ja äkki kõik panevad kisama: * Järele tehtud! Tüssamine!* Oli teine lõigand ajalehest tähed välja ja kleepind vihku. Kolm rida tuli välja, aga ei saand ikkagi poiss sääda sõnu kokku nii, kui­ das seda teeb laduja — sõnade vahed polnud korralikud. Nii et isegi poisikesed märkasid korrapäält. Ei, sulur polegi nii lihtne asi. Võid ilma temata ilusasti kukkuda sisse. JALAD ÜLESPIDI. Nüüd laduja lõpetab rea. Kiilub kõik vahed suluritega kinni. Rida on rivikus valmis. Võib teise võtta välja ja asetada lauale. Ainult ta ei jää seisma — pudeneb laiali. Ja rivi­ kus on päälegi veel ruumi. Võib sellele reale laduda veel teise pääle. Niisuguseid ridu, nagu need siin, mahub seitse tükki rivikusse üks­ teise pääle. Aga asi kujuneb nii, et ülemine rida jääb meil alla ja viimane rida — kõige pääle. Nii­ viisi peaks ju hakkama lehekülge lugema alt ülespoole. Aga mis siis kui teha niiviisi: la­ duda kõik tähed jalad ülespidi, nii et signa­ tuurid jäävad allapoole. Ja pärast, kui ase­ tame lao lauale, jääbki esimene rida üles. Vaat’, nii ongi vaja laduda. 2 17 qg pojmgnqg bggjG jgorae nejlgnqg ieg' {fojixrgnqg LGg jgome {gibg bggjG* gGG fGJUG Liqg on GsiracaG bggp gGG anu on gsiixjgijg Liqg- Aga lauale peame selle juba asetama nii kuis vaja. See siin on esimene rida. See teine rida on esimese pääl. Kolmanda rea laome teise pääle. Ja kolmanda pääle laome neljanda rea. Ainult ühe asjaga on häda. Esimest rida on hää laduda; riviku põhi on sile. Muret pole mingisugust — rida tu­ leb iseenesest sirge. Aga vaat teine ? See võib kukkuda välja juba kõveram: siin ei tule ladu enam tasasele alusele, vaid esimese rea tähtede pääle. Võib kergesti minna viltu. . . Ajad teise rea viltu — kolmas tuleb juba hoo­ pis kõverik. JOONIK. Siin paneb lugeja mängu teate millise viguri. Laob esimese rea valmis ja katab selle päält õhukese vaskplaadiga — joonikuga. Joonik on sile, mitte sugugi halvem kui riviku põhi. Ja teise rea laob laduja juba sellele vaskplaadile. On rida valmis, tõmbab ta ettevaatlikult rea 18 alt jooniku välja ja asetab selle juba teise rea pääle — kolmanda jaoks valmis. Lõpetab kol­ manda, jälle tõmbab vaskplaadi välja ja säeb selle järgmise rea aluseks. Rivik on täis. Nüüd tuleb kõige keeruli­ sem manööver. Vaja ladu rivikust võtta väl­ ja ja paigutada suurele raudplaadile („laudik“). Siin peab olema juba päris taskukunstnik. Laduja haarab osavasti lao mõlemast otsast käte­ ga, surub sõrmede vahele ja paigutab ainsa liigutusega laudikule — mitte ainuski täht ei liigu paigast ega Joon. 8. pudene. Joonik. Kui anda see töö teha meile teiega — kogu lao puistaksime laiali. Otsekohe pillaksime põrandale. Aga laduja viib selle triki läbi. Ladu — ongi laudikul. Aga kuidas sellega nüüd edesi saab ? Kui­ das alustada lehekülge? LAUDIK. Järgneb ju sellele laotükile, mille võtsime rivikust, teine, kolmas jne. Nagu sein tellis­ kividest nii tuleb lehekülg neist tükkidest la­ duda kokku. Ja tükid peavad tingimata asu­ ma ühetasaselt. 2* 19 Joon. 9. Muidu tuleb välja nii nagu siin. Vaadake auha läks viltu ja otsast on vajund valja. Aga katsuge õiendada. Vaadake — kogu ladu pudeneb teil pudruks ja hakka jälle ot­ sast pääle. Hää oleks paigutada ladu mõnda karpi ja et karp oleks sama suur nagu lehekülgki. Midagi sellesarnast ongi olemas. Pole vaja isegi karpi. Kahest küljest aitab. Jätkub ühest nurgastki. Seda kutsutakse laudikuks. See on sile raudplaat. Kahel küljel on tal kõr­ gem äär. (Joon. 9.) Sellesama nurga täidabki laduja tükk tüki järele. Laudiku sees siledal põhjal tulevad täiesti tasased leheküljed. On lehekülg valmis, muudkui käi laudikust välja. Vaja teha ruumi järgmisele. Lehekülg seotakse nööriga kõvasti ümbert kinni, nüüd võib teda vedada mööda siledat, õlitatud plaati igasse kanti nagu kasti libedal jääl. Säädke teine laud alla ja võib ilma häda­ ohuta selle ladu nurgast välja tõmmata. Pä­ rast libista teist nagu kelku liumäel, kuhu aga soovid. VORM. Arvate, et nüüd võib trükkida ? Määrime värviga kokku ja muudkui vajuta paberile? 21 Aga muidugi. Katsume. Näiteks see siin, mis meil praegu käsil, tuli otse ladumisruumist. Väga hää. Kuidas ka ei oleks püütud, paiguti on siiski läind viltu. Siin, näete, on tähtedel Talad nlespoola. Sa­ mas jälle on ladujaunustand suluri vahele panemata. Või võtnud jälle kastist vale pähe. Võimalik, et p oli ka kogemata sattund tähekastis t lahtrisse. Või komma sattund vale kohale. Tekivad trükivead. Nii ei või ometi lasta. Kujutage ette, kui on arvutusülesannete raamat näiteks — ja ei ole õieti. Koolipoiss arvutab ülesannet — mitte ei tule välja. Vastuseks saab ikka, et perekond koos­ neb 9‘/n mehest ja naisest. Kolm korda arvab — ikka sama. Olge lahke... Kutsub venna. See arvab kah. * Õigus,* ütleb, „6/? naist ~~ täpselt nii tuleb välja.“ „Noh, sina oled ka lollpää,“ ütleb poiss. „Lähen isa juure.“ Isa higistab. Kuidagi ei taha alla anda. Oleks häbi. Aga tegelikult on trükitudki ülesandesse vi­ ga. Uks ainus number ei ole õige. Aga tema pärast minnakse majas sõnelema — pisarateni. Ema rahustab. wNaine vist,* ütleb, „nagu näha, oli alles plikakene — kuue aastane ja seitsmes pääl. 22 Joon. 10. 23 Noh, ja sai muidugi ka oma jao. Aga süüdlane on ladu ja. Ehk mis temagi? Kas masin või ? Ei või eksida ? Oli pandud lihtsalt kastis number vale lahtrisse. Aga kui põrutame trükikojast välja 20.000 niisugust raamatut ? Läheb lärmiks kõigis koo­ lides. 20.000 korda tüli ja pisaraid. Tähendab, vaja vaadata, mida trükkida. Vaadataksegi. Proovitakse enne kui trükkimist alustatakse. Säetakse ladu lehekülg lehekülje järele ritta. Kolm — neli lehekülge korraga. Määritakse värviga kokku. Muidugi mitte pintsliga ämbrist — nii võik­ sime kogu lao täis potsida, saaks söelaev neegri meeskonnaga. Ei. Selle jaoks on rull. Rull määritakse trükimustaga ja veeretatakse käe­ pidemest kinni hoides üle lao. Siis kaetakse ladu paberiga ja — pressi alla. (Joon. 10.) Saame esimese äratõmbe. Seda ni­ metatakse vormiks. Nüüd võime siis näha, kuidas laduja ladus. Vigu, kus on trükivigu..! Kas teate ka, et laduja laob tunnis 2000 täh­ te? Tähendab — 2 sekundit ja täht. Selle aja jooksul peab jõudma sirutada käe tähekasti, katsuda, signatuuri, pöörda täht nii kuis 24 vaja ja paigutada ta rivikusse. Ja ‘ vahtida kogu aja veel käsikirja. Aga mõnel'kirjanikii on käekiri veel hullem kui minul. Väänab sulle ritta mingisuguseid sitikajalgu. Ja selle jaoks vaid 2 sekundit. Pole imegi, kui siin luiskad. Nüüd võtab asja käsile korrektor. Tema loeb äratõmbe läbi, võrdleb seda käsikirjaga. Vead märgib äratõmbe äärtele. See lehekülg ongi esimene äratõmme. Näete — algavadki juba korrektori märked. 'Y' Siin on täht sattun^ tagurpidi — näete missu­ gune konks on tehtud — laduja juba teab: vaja täht paigutada nii kuis tarvis. Siin on vaj^sõnad^iksteisest kaugemale tõsta — laduja on unustand sulurid vahele panemata. Siin on jäme kirjaviga. Korrektor teeb märgi teksii ja samasuguse äärele — selle juures siis kir­ jutab, kuidas peaks olema õieti. Äkki on kus­ ki sulurpiles ronind. Peaks aga rahulikult istuma kaVie sõna vahel ja neid lahutama, et need ja ei vajuks laiali. Aga tema äkki tor­ kab oma Mnuy pää sama kõrgele kui tähedki, määriti teine^värviga üle ja paberile tuligi must ruut-tõusik. Samas on jälle sõnad^^ üksteisest ^j^liig kau­ gele sattund — vaja need lähemale tõmmata. Või on rida läind viltu. KORREKTUUR. L ix Jyi Ko^e^toril on suur v^mus ja tejFav silm. l*[c J_ol Tema peab kõik märkama: kus halvasti laoffj tu$ või kus lihtsalt luisatud. Korrektor teeb märkused, kus parandada. Seda lehte märkustega nimetatakse esimeseks korrektuuriks. Laduja saab korrektuuri, võtab regaalist laua laoga ja hakkab otsima, kus midagi pole õieti. Vaadake siin on kohe tähe ase­ mele laotud pähe. Vaja p asemele panna t. Egas ometi tule kogu lehekülg lammutada, et saada kätte tähttüüp? Siin pannakse naaskel tööle. Naaskliga haarab laduja p-st kinni, tirib laost välja ja torkab tema asemele vajalise t. Mis siin siis on? Vahe liig kitsas. Laduja tõmbab õhukese suluri välja. Aga tema ase­ mele ei saa ometi suuremat sisse vajutada. Ei mahu. Vaja olla kavalam. Laduja otsib mööda rida, kuhu võiks veidi kitsama suluri lüüa sisse, et teha sõnade lahu­ tamiseks ruumi. Niiviisi urgitseb laduja naask­ liga läbi kõik kohad, mis märkis korrektor: siin pöörab tähe õiget pidi, sääl paneb komma vahele. „Parandab,“ nagu üteldakse. 26 Aga kas parandas ka hästi? Tehakse jällegi äratõmme ja — uuesti korrektorile: teine kor­ rektuur. Niikaua, kuni ladu on täiesti puhas. Aga muidugi — korrektorgi on inimene. Pil­ gutab silmi — ja libisebki veast mööda. Juhtub harva, et raamat tuleb välja ainsagi trükiveata. Ega suurt häda ka ei ole: kui juba korrektor­ gi ei märgand, siis lugeja ka ei pane tähele. TÄIDIKUD. Nüüd juba teate: kui on mingi erakordne vahe — tähendab, midagi on löödud laosse vahele. Ja nimelt midagi madalamat. Niisu­ gust, mis on lühem kui tähed ja ei ulatu pa­ berini. Ridade vahele on loomulikult pandud liistud. Laduja laob rea rivikusse ja paneb tema pääle liistu — kiilu. «laotud kiiludel®. See lehekülg on Kiile on mitmesuguseid — pakse ja õhukesi. Vaadake, kui paksud praegu on löödud vahele. Aga võib ajada veel laiemalegi. Vaat nüüd — kas märkate missuguseks siin read on muutund ? Harvad read. Sellel leheküljel nimelt ? Õigus, eks? Arvan et taipate nüüd isegi, kuidas see on tehtud. 27 Kujutage enesele ette, et mul oleks vaja ehk tuleks lihtsalt tuju: tahan et mulle veerand leheküljele trükitaks keskpaika üksainus sõna: Kapsas! Ainult kuus häälikut. Kuus tähttüüpi. Kui­ das need siis peaks seisma lagedal alusel? Millega need kinnitada või toetada ? Aga vaat, toosama lage alus pole sugugi tühi. „Kapsas“ on ümber tugevasti kinni kiilutud kuubikutega — täidikutega. Need on madalamad kui tähttüübid ja ei ulatu paberile välja. Aga võib teha veel lõbusamaid asju. Võib laduda tähtedest trepiastmeid, *ga ümb er °n [äid %ud. Võib laduda tähtedest isegi ringe, sõnu risti üksteisest läbi või mingisuguseid looklevaid madusid koguni. 28 Kas olete näind, et raamatus päätüki lõppu paigutatakse kriips? Seda kutsutakse lõpu­ jooneks. Valmis — ja kriips alla. Niisugune joon on juba trükikojal varuks olemas. Muudkui paiguta laosse ja kiilu täidikutega kinni. Aga on veel keerulisemaid, lõbusamaidki vigureid. Ma lõpetan näiteks selle päätüki ja palun trükikoda, et mulle paigutataks lõppu kõige keerulisem keerutis, mis neil olemas (vinjett). 29 KLIŠEE. ubli. Tuleb välja, et võime panna isegi vinjette sisse, las­ ta tähti viltu ja laduda mit­ mesuguste tähtedega (šriftidega). Tühje kohti ja jooni võime panna vahele... Aga kas oleks võimalik laduda ka lehekülg minu käekirjaga ? Ehtsalt, just nii nagu ma kirjutan ? Kas nad tõesti täpsalt niisugused tähed on valmistand? Ma ju ometi kirjutan mitmet moodi. Vaadake esimesele leheküljele: sääl pole mitte ainult minu tähed, vaid täpsalt kõik, mis ma kritsel­ dasin — kuidas tegin äärtele tingiplärtsudest sarvikuid — kõik nagu on. Minge küsige poes teine niisugune raamat, — ja näete, et sääl on kõik seesama esimesel leheküljel. Ja kõi­ gel tuhandel on niiviisi trükikud. Trükitud — see on õigus. Ainult pole lao­ tud. Tähekastis sarvikuid ei ole. Ja mingi­ suguseid lõustu pole ammugi. Ei saa anda edesi joonistust mitte mingisuguste joonte ega täidikutega. See on tehtud niiviisi. Mina kirjutasin lehekülje. Kirjutasin ja mää­ risin ka sarvikud äärtele. Siis tehti sellest 30 leheküljest ülesvõte, nagu pildistatakse nägusidki. Klaasist fotoplaadil tuleb minu lehekülg välja niiviisi: valge paber must ja tint valge. Päevapildiplaadil tuleb see ikka tagurpidi — hele tumedalt ja tume heledalt, päris läbipaist­ valt. Seda kutsutakse negatiiviks. Kui nüüd selle negatiiviga katta eriline tsink­ plaat, mis kaetud vajaliste ainetega, ja panna päevavalgusse, saame vaat’ mis: kus on must, säält valgus läbi ei lähe. Must koht varjab nagu aknaluuk tsinki valguse eest. Säält aga, kus on valge koht, tungib valgus läbi ja mõ­ jub tsinkplaadile. Mõjub niiviisi, et valgusta­ tud kohad võib sulatada hiljem happega õõn­ saks. Ainult need kohad, mis must valguse eest varjab, jäävad püsima kui saared. Ja kõik minu tähed, kõik sarvikud seisavad hapgega väljasulatatud kohtadest kõrgemal. Saa­ me reljeefi. Seda nimetatakse tsinkklišeeks, 32-sei leheküljel on niisuguse klišee kujutis» See on tehtud lehekülg 14. pääle paigutatud joonistuse järele. Kui nüüd määrida klišee värviga ja suruda siis paber selle vastu, saame äratõmbe, nagu templijäljendi. Asi on valmis. Võib trükkida. Klišee kinnitatakse puuklotsile, et ta oleks laoga ühekõrgune. 31 Joon. 11. 32 Ma oleksin võind joonistada sarvikute ase­ mele midagi mõistlikumat, kui oskaksin. Sellel leheküljel oleks siis tulnud joonistusest klišee. Nii tehaksegi. Kunstnik joonistab pildi. See päevapildistakse ja valmistatakse klišee. Aga klišeed võib valmistada mitte ainult joo­ nistusest, vaid päevapildistki. MASIN. joonistused selles raa­ matus ongi nii tehtud. Tsinkklišee kinnitatakse laosse ja siis määrivad rullid ta tähtedega ühes värviga. Surutakse pa­ ber pääle — ja tulebki pildiga lehekülg. Kohe näete, kuidas seda tehakse juba tõsi­ selt, mitte katseks või korrektuuriks. Meil on ülesanne — trükkida tuhat raa­ matut, igaüks 44 lehekülge, piltidega, minu käekirjaga, vinjettidega — ja selle kõik peame tegema ruttu tähtajaks valmis. Ladu meil nagu oleks juba. Tähtede vahele on kinnitatud täi3 33 dikutega klišeed piltide jaoks. Tinasulatisest vaiatud vinjetid algusse ja lõppu on kohal. Kohati on isegi paigutatud päätükkidele kee­ rulised algustähed. See ladu kõik on jaotatud lehekülgedeks. Edesi on vaja kogu see ladu sääda masinas­ se. Las masin ise määrib ta värviga, võtab paberigi ise ja surub vastu; las laob välja trükitud leheküljed. On niisuguseid masinaid. Täpsalt jutustada, kuidas nad on ehitatud — selleks tuleks kirjutada terve raamat. Mina ütlen ainult, milles seisab asja mõte. See on laud, mis võib sõita edesi-tagasi. Kutsutakse seda plaadiks. Selle vastu on päält surutud silinder, — aga silindri ümber on peened rullid — valtsid — need määrivad värvi pääle. Plaat liigub — silinder pöörleb ja temaga ühes valtsid. Silindri pääle tuleb panna leht paberit — ja töö läheb. Leht veereb üle kogu lao, temale jääb trükk kõigist tähtedest ja piltidest. Plaat sõidab silindri alt läbi ja — leht on valmis. Plaat sõidab tagasi — kähku uus paberileht rullile — ega siin pole aega haigutada. Jälle sõidab plaat rulli alla, see surub paberi ladu vastu. Paberit paneb pääle tööline — päälepanija. On säetud nii, et rull haarab ise paberi 34 klappide vahele ja tõmbab alla, kui see ou paigutatud õigesse kohta. Haarab nagu sõr­ medega ja tirib. Päälepanija seisab alusel masina kõrval. Te­ ma kõrval on paberivirn. Ta laseb paberi masinasse just momendil, kui plaat sõidab ta­ gasi ja rull nagu peatub sekundiks. Pääle­ panija ei tohi kõhelda — plaat juba ei oota ja sõidab muidu tühjalt tagasi. Päälepanija libistab väledalt lehe masinasse, rull haarab lehe ja masin tõmbab ta rulli ja plaadi va­ helt läbi. Teisest otsast laob masin välja trükitud lehed. Vaadates tundub nagu masin oleks elus. Haarab ise lehe, veeretab üle lao ja ise heidab valmis lehed välja. Justkui oleksid tal sõr­ med. Kolm sekundit — ja leht. Samas plaadi kohal on valtsid värviga — plaat veereb nen­ de alt läbi ja need määrivad laole värvi pääle. TRÜKIPOOGEN. Aga kuidas paigutada ladu plaadile? Missu­ gusesse järjekorda murda leheküljed?1) Võite ise kohe otsustada. Võtke paberieht, murdke pooleks, veel kord pooleks kokku — ja saate kaheksaleheküljelise raamatu. Murdke veel kord kokku — juba on raamatus kuusTrükikojas üteldakse — kuidas vorm sisse lasia. 3* 35 teist lehekülge. Nüüd nummerdage lehekül­ jed. Ärge ainult lahti lõigake. Pugege pliiat­ siga vahele. Kas märkisite numbritega leheküljed. Nüüd pöörge paberileht uuesti lahti. Vaadake, mis saite: ühel küljel aga teisel: . . 5. . . . . j 12 1 9 | 8 7__j 10 | 11 [ 6 4 | 13 j 16 j 1 2 | 15 j 14 { 3 Näete missugune puder. Kui aga see leht uuesti murda raamatuks, õmmelda kokku nagu vihk ja lõigata leheküljed lahti — selgub, et pole mingisugust putru — lehekülgede numb­ rid lähevad õiges järjekorras. Leheküljed paigutatakse plaadile ainult teises järjekorras kui lahtipöördud paberilehel. — Saetakse vaat’ nii: ühele küljele: 8 | 9 [ 12 | 5 1 | 16 | 18 | 4 teisele küljele: 6 | 11 | 10 | 7 3 | 14 | 15 | 2 Lastakse masin käima, päälepanija ainult laob paberit trummile. Trükitakse 1000 niisu­ gust poognat, igaüks kaheksa lehekülge. Esi­ teks muidugi trükitakse ühele küljele. Siis trükitakse täis ka lehtede teised küljed. Ainult ladu plaadil muudetakse. Trükitakse teised kaheksa lehekülge (16 lehekülge on poog­ 36 nas). Trükitakse üks külg, pöördakse poogen ümber ja trükitakse teine. Vaadelge seda raamatut hoolega. Näete, et ta koosneb vihkudest. Need on kõik kokku­ pandud poognad. Kuusteist lehekülge igast poognast. Vaadake: 17-dal leheküljel seisab tilluke 2; see tähendab — algab teine poogen. 33-dai leheküljel seisab järelikult 3. Trükitud poognaid murravad vihkudesse valisijad (trükikojas ei ütelda kokkupanijad, vaid valtsijad). Seda tehakse äärmise osavusega... Üks! — murrab ja tõmbab murru luupulgaga tasaseks. Kaks! — jälle tõmbab siledaks. Iga murre tuleb siluda üle. Ja tuleb teha väle­ dasti — pool tuhat trükipoognat valtsida päe­ vas. Päälegi veel väga hoolikalt, et üks lehe­ külg tuleks täpsalt teise pääle. TOIMETUS. Noh, näib, et minu töö on tehtud: kirjuta­ sin sellest raamatust. Nüüd vaja minna kirjastusärri ja sääl ütelda : „Näete, kirjutasin. Trükkige. Räägin sula õigust: On hää raamat.® Nii, — arvate, et otsekohe rebivad käest, rõõmustuvad ja tormavad üle pää-kaela trüki­ kotta: laduge! Korraldage! Torgake masinas­ se! Ja tehke kiiremini! 37 E-ei sugugi.. . Nüüd kirjutan teile, kuidas käisin kirjastusäris. Oli vaat’ kuidas. Mingisugune preilikene tuhnis paberites. Sel­ lele ma ütlesingi: „Näete mina kirjutasin raamatukese.^ Ja ulatan temale käsikirja. Ta ei vaadandki minu poole. „Millest see teil on kirjutatud? ^Raamatust," seletan, — laste jaoks. .. On hästi kirjutatud. Tahtsin isegi kiita oma tööd. Aga tema nähvab vastu. „Mis te käite ilma küsimata ? Viige laste osakonna toimetusse. Siin on korrektori ruum. Arvan, et see on uksele kirjutatud!“ Hüppasin välja. Koridoris hakkasin pärima kus see asub. „ Kolmas kord, tuba 28. Mina kolmandale korrale. Ongi nr. 28. — Toimetus. Istub kolm onkut. Mina jällegi: „Näete — trükkige, kui tohin paluda. Võib olla... Üks — prillidega, puhtaks kraabitud lõuaga. Võttis minu käsikirja. Pööris kaks-kolm lehe­ külge. 38 „Ei,Ä ütleb, „Mu armas mees, nii ei lähe. Kirjutage kõik masinal ümber. Meil ei ole ae­ ga uurida teie varesejalgu. Pole parata» Viisin masinakirjuta­ ja preilile. Tippis ra%ule kogu raa matu masinal ümber. Hakkasin lugema. Ja neid vigu„ Oi-oi, sina. Kõik^lugesin läbi. Parandasin ettevaatlikult sulega* Toon jällegi toimetusse. (JalleWõtseesama, prillidega. v Tõ&tis prillid otsaette ja hakkas lugema oma ette. Ühe lehekülje £g5&läbi, siis keskpaigast t(^e. ummardas madalale paberile,peaaegu ninaga vedas mööda ridu. Minul langes süda kohe saapasääre — saa­ pasääres! varba vahele. Varbast — õigele kohale tagasi. Justkui eksamil. Tema aga uriseb. „Igavavõitu näib.“ Ja torkab teisele pihku. „Säh loe.“ Teine oli noorem, ägedam. Metsiku välimu­ sega. Pistis käsikirja otse portfelli. ,.Tulge,“ ütleb, „nädala pärast tagasi, ma vaatan läbi.44 „Sääl on ju44, seletan, „kõik nagu vaja. Ma ju tean, ise kirjutasin/4 „Teie teate, aga meie ei tea. Meie ei või trükkida mis aga juhtub. Meie vastutame iga 39 raamatu eest. Võib olla, et teile paistab, et on hää, aga meie leiame, et ei kõlba kuhugi. Ja ärge segage meid, meil on kiire töö.“ Tulen nädala pärast. Noorem otsib mu raamatu välja. Mina vaa­ tan — sääl on äärtel märkusi, küll küsimus­ märke, küll hüüdmärke, küll maha tõmmatud ja alla kriipsutatud. Ääred puha täis kriipsu­ tatud. Naljakad konksud mingisugused... Noorem pöörab lehekülje lahti ja torkab sõr­ mega : „Siin on teil, näiteks. Mis on siin kirjuta­ tud ?“ Päälepanek käib .käsitsi. Tähendab, et päälepanija töötab käega. Ta sirutab selle ruttu masinasse. Silinder haarab ta kinni ja masin veab silindri ja plaadi vahele.“ Hakkasin juba kartma. — Aga mis ? — sosistan mina. — Nojah... masin veab. — Mille, mille veab ? — Teil tuleb välja et käe. Tuhat kätt on vaja päälepanijale selle töö lõpetamiseks? Saate aru? — Paberi. .. Kirjutasin et paberi.. . Toimetaja veab aga sõrmega mööda rida ja loeb: — „ töötab käega. . . Sirutab selle ruttu ma­ sinasse.. . Mis „Selle“? Tuleb välja, et käe. 40 Teisiti ei saa mõista. Palju on teil siin nii­ sugust. — Tähendab, ei kõlba? — Võtke kaasa, parandage ära ja tooge ta­ gasi. Siis selgub. Tulin koju ja hakkasin pa­ randama. Algusest pääle. Parandasin kõik. Viisin uuesti tagasi. Vaatas see prillidega mees ja ütles: — Ei saa praegu midagi otsustada. Vaja anda lugeda asjatundjale. Võib olla, et on vi­ gu tehnilise külje kirjelduses. Teatame siis teile. Kas teil telefon on? Aga ise kogu aja veab silmadega mööda ri­ du ja satub just sinna kohta, kus kirjutatud päälepanijast. Aga selles kohas juba, kus mi­ nul masin vigastas päälepanijat, oli paranda­ tud. Parandasin ise sulega pääle: „Tema libistab poogna masinasse. Silinder haarab selle poogna, ja masin tõmbab paberi silindri ja plaadi vahelt läbi.“ Nüüd anti raamat spetsialistidele-trükitöölistele. Mis need küll ütlevad? Jaa, nüüd ma juba tean, mis tähendab toi­ metus. Aga nüüd algage teie, lugejad. Ja mis ütlete veel teie? 3a 41 Hind 50 senti
	A 12.107	tekstituvastus (ocr)										VaataTALLINNA RAHVAÜLIKOOLI SELTSI PÕHIKIRI Kohtu-...TALLINNA RAHVAÜLIKOOLI SELTSI PÕHIKIRI Kohtu-ja siseministri 11. aprilli 1932 a. otsusel on Tallinna Rahva­ ülikoolide Seltsi põhikirja muuda­ tus ühingute, seltside ja nende liitude registrisse N9 96. all sisse kantud. 9osz4 Tallinna Rahvaüli põhikiri. Eesmärk ja tegevusvahendid. § 1. Tallinna Rahvaülikooli Seltsi eesmärgiks on rahva kultuurilise tasapinna tõstmine hariduse- ja kasvatustöö edendamise ja teaduse, kirjanduse, kunsti ning praktilises elus kasulikkude oskuste levitamise kaudu. § 2. Oma eesmärgi taotlemiseks Selts: a) asutab ja peab ülal õppeasutisi, rahva­ maju, raamatukogusid, lugemistube, laboratooriume, õppetöökodasid, muu­ seume, spordi- ja mänguplatse ja muid haridus- ja kasvatusasutisi; b) korraldab kursusi, loenguid, õpiringe, õpikäike ja -reise, koosolekuid, kong­ resse, hariduspäevi ja näitusi; c) korraldab teaduslikke, kirjanduslikke, muusikalisi ja näitekunstilisi ettekan­ deid, pidusid ja huviõhtuid ning muid haridus- ja kasvatussihilisi koosviibi­ misi ; d) asutab ja peab ülal laulu- ja muusikakoore ning näiteseltskond!; e) paneb toime loteriisid ja näitemüüke, kirjastab raamatuid ja muid trükitooteid; f) astub liitu ja ühendusse teiste samasihiliste organisatsioonidega kodu- ja välismaal; g) kasutab kõiki muid seaduslikke ja Seltsi eesmärgile vastavaid vahendeid. Õigused. § 3. Seltsil on kõik juriidilise isiku õigu­ sed : omandada, müüa, kinkida, laenata, pan­ tida ja pärandada vallas- ja kinnisvara, võtta oma peale kohustusi, asutada kapitale, nõuda ja kosta kohtus ja kasutada teisi maksvates seadustes juriidiliste isikute kohta ettenähtud õigusi. § 4. Seltsil on oma pitsat ja lipp, mille kavandid ja pealkirjad kinnitab peakoosolek. Varandus§ 3. Seltsi varandused moodustuvad liik­ memaksudest, kingitustest, pärandustest, toe­ tussummadest, pidude, näitemüükide ja muude Seltsi ettevõtete tuludest. Juhatuse asukoht. § 6. Tallinna Rahvaülikooli Seltsib juhatus asub Tallinnas. Liikmed. § 7. Seltsi liikmeteks võivad olla kodani­ kud, kes omaks võtnud Seltsi eesmärgi ja kellele maksvad seadused ei tee takistusi ühingute ja seltside liikmeks olemiseks. — Seltsi toetajateks liikmeteks võivad olla peale füüsiliste isikute ka Seltsi eesmärgi omaks võtnud või Seltsi toetavad organisatsioonid. § 8. Seltsi liikmed jagunevad au-, tegevja toetajateks liikmeteks. § 9. Seltsi auliikmeteks võib Seltsi pea­ koosolek valida silmapaistvate teenetega kul­ tuuri- ja haridustegelasi, samuti isikuid, kel suuri teeneid Seltsi tegevuse ja ettevõtete arendamisel. Auliikmeil on ühesugused õigu­ sed Seltsi tegevliikmetega ja nad on vabad liikmemaksust. § 10. Seltsi tegev- ja toetajaid liikmeid võtab vastu juhatus. § 11. Tegevliikmeteks võetakse koda­ nikke, kes üle 20 a. vanad ja kelle liikmeks­ võtmist soovitavad oma allkirjadega vähemalt kaks Seltsi tegevliiget. Tegevliikme vastu­ võtmine otsustatakse koosolevate juhatusliikmete absoluutse häälteenamusega, kusjuures tagasi lükatud liikmeksastumise sooviavaldu­ sed võivad tulla lõplikule otsustamisele vähe­ malt kahe juhatusliikme nõudmisel lähemal peakoosolekul. § 12. Tegevliikmed võtavad Seltsi pea­ koosolekust osa hääle- ja sõnaõigusega ja ainult neid võidakse valida Seltsi juhtivate ja vastutavate organite (juhatuse ja revisjoni­ komisjoni) liikmeiks. § 13. Toefajaiks liikmeiks võetakse isi­ kuid ja organisatsioone, kes avaldanud selle­ kohast soovi. § 14. Toetajad liikmed võtavad peakoos­ olekult osa sõnaõigusega (organisatsioonid võtavad peakoosolekust osa igaüks ühe esin­ daja kaudu), muust Seltsi tegevusest aga ühe­ sugustel alustel teiste liikmetega. § 15. Seltsi tegev- ja toetajad liikmed maksavad liikmemaksu, mille alammäära ja tasumise korra määrab kindlaks Seltsi pea­ koosolek. § 16. Liikmed võivad Seltsist lahkuda omal soovil, teatades sellest juhatusele. § 17. Liige kustutatakse juhatuse otsusel Seltsi liikmete nimestikust, kui ta ei ole tasu­ nud liikmemaksu peakoosoleku poolt määra­ tud tähtaegadeks. § 18. Peakoosolek võib heita Seltsist välja liikme, kelle tegevus ja ülalpidamine on kahjulik Seltsi huvidele. § 19. Paragrahvide 15. ja 17. alusel Seltsi liikmete hulgast väljaarvatud liikmete poolt varemalt sissemakstud liikmemaksu tagasi ei maksta. Juhatus. § 20. Seltsi juhatus on 9 liikmeline ja see valitakse peakoosoleku poolt kolmeks aastaks. Igal aastal lõpevad kolme juhatuse liikme volitused (esimesel aastal liisu läbi, järgmistel ametivanuse järgi), kelle asemele lähem peakoosolek valib uued liikmed. Pea­ koosolekul on õigus valida juhatusse tagasi neid liikmeid, kes juhatusest langenud välja volituste lõppemise tõttu. § 21. Seltsi juhatuse hääleõiguslikuks liik­ meks on ka Seltsi õppeasutiste juhataja. § 22. Juhatuse liikmete ametid — esimees, sekretär, laekur ja tarbekorral nende abid — määratakse kas peakoosoleku poolt või vii­ mase otsusel juhatuse liikmete eneste kokku­ leppel. § 23. Juhatuse otseste ülesannete hulka kuulub : a) Seltsi esindamine ametiasutistes ja kohtutes; b) peakoosolekute otsuste täitmine; c) Seltsi varanduste valitsemine; d) paragrahv 2. nimetatud vahendite käsi­ tamine ; e) tegevuskava ja eelarve ning tegevuseja kassaaruande koostamine ja esita­ mine kinnitamiseks peakoosolekule; f) Seltsi alaliste asutiste ja ettevõtete põhikirjade ning kodukordade koosta­ mine ja nende esitamine kinnitamiseks vastavatele ametiasutistele; g) Seltsi ja ta asutiste ametnikkude, õppe­ jõudude ja teenijate ametisse võtmine ja ametist vallandamine, samuti teenistus-eeskirjade andmine nendele, kui need ülesanded ei ole lahendatud teisiti käesoleva paragrahvi punkt f-s nime­ tatud põhikirjades ja kodukordades või maksvates seadustes; h) jooksev asjaajamine ja muu tegevus peakoosoleku poolt määratud piirides. § 24. Juhatuse koosolekuid kutsub kokku esimees või tema asetäitja. § 25. melised, Juhatuse koosolekud on ofsusevõikui on koos vähemalt viis liiget. § 26. Juhatuse koosolekuid juhatab esi­ mees või tema abi, viimaste puudumisel koos­ oleku poolt valitud juhataja. Peakoosolek. § 27. Seltsi täisvõimeliseks organiks on liikmete peakoosolek, mis peetakse vähemalt kord aastas. Peakoosoleku kutsub kokku Seltsi juhatus oma äranägemisel, samuti revis­ jonikomisjoni või vähemalt Vjo tegevliikmete nõudmisel. Revisjonikomisjoni või Vio tegevliikmete nõudmine täidetakse juhatuse poolt vähe­ malt ühe kuu jooksul. Ei täida juhatus tähendatud nõudmist ühe kuu jooksul, on peakoosoleku kokkukutsumise õigus nõudjail. § 28. Peakoosoleku võimkonda kuulub kõigi Seltsi puutuvate küsimuste otsustamine käesoleva põhikirja ja seaduste piirides. Eriti on tema ülesandeks: a) Seltsi tegevuse juhtnööride kindlaks­ määramine ; b) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimine; c) Seltsi tegevuskavade, aruannete ja eel­ arvete kinnitamine; d) Seltsi põhikirja muutmine; e) liikmemaksu määramine; f) kinnisvara omandamine ja võõranda­ mine ; g) auliikmete valimine; h) liikmete tagandamine peakoosoleku poolt valitud kohtadelt ja väljaheitmine Seltsist; i) Seltsi tegevuse lõpetamine. § 29. Peakoosolek on otsusevõimeline, kui on koos vähemalt V3 Seltsi tegevliikmeist. Kui koosolekule ei ilmu liikmeid tarvilikul arvul, peetakse hiljemalt ühe kuu jooksul uus peakoosolek, mis on otsusevõimeline, olenemata kokkutulnud liikmete arvust. § 30. Peakoosoleku kutsed ühes päeva­ korra ettepanekuga saadetakse kõigile liik­ metele kirjalikult kätte vähemalt üks nädal enne koosolekut Samuti nädal enne koos­ olekut avaldatakse koosoleku päevakord, koht ja aeg teadaandena ühes pealinna päe­ valehes, ja vastavasisuline teadaanne pan­ nakse nähtavale kohale välja Seltsi ruumides. § 31. Peakoosolek valib omale juhatuse, sekretärid ia protokollikinnitajad. § 32. Peakoosolek teeb otsused liht hääl­ teenamusega, välja arvatud § 28. punktides d, f, h, i loendatud asjad, mille otsustamiseks on tarvilik 2/3 koosolevate tegevliikmete hääl­ teenamus, kusjuures kinnisvara võõrandamise, Seltsi põhikirja muutmise ja Seltsi tegevuse lõpetamise otsustamisel peab olema koos vähemalt 1(2 tegevliikmeist. § 33. Paragr. 28. punktides b, g ja h loen­ datud küsimused otsustatakse kinnisel hääle­ tamisel. Muudel juhtumistel toimetatakse hääletamist kinniselt siis, kui seda nõuavad vähemalt 5 peakoosolekul viibivat tegevliiget. Osakonnad ja toimkonnad. § 34. Seltsil on õigus asutada osakondi oma tegevuspiirkonnas. Osakondade asuta­ mise otsustab peakoosolek ja osakonnad töö­ tavad peakoosoleku poolt kinnitatud kodu­ korra alusel. § 35. Seltsi juhatus võib asutada Seltsi eesmärgi saavutamiseks toimkondi, ringe ja komisjone, mille ülesanded, võimupiirid ja koosseisu määrab kindlaks Seltsi juhatus. Aruandmine ja revideerimine. § 36. Seltsi aasta-peakoosolek tegevuseja kassaaruannete ja järgneva aasta eelarvete kinnitamiseks peetakse hiljemalt kolme kuu jooksul peale aruandeaasta lõppu. § 37. Seltsi tegevuse ja aruannete revi­ deerimiseks valib peakoosolek vähemalt kol­ meliikmelise revisjonikomisjoni üheks aastaks. Revideerimist toimetatakse vähemalt kord aastas. Revideerimise kohta esitab revisjoni­ komisjon aruande peakoosolekule. Tegevuse lõpetamine. § 38. Seltsi tegevuse lõpetamise otsus­ tab peakoosolek, kes määrab ühtlasi ära Seltsi varanduse saatuse, kusjuures võlgade katmisest ülejäänud varandus võidakse mää­ rata ainult organisatsioonile või asutisele, kellel sama eesmärk ja ülesanded, mis olid Seltsil. Lõpetamise tegelikuks täidesaatmiseks valib peakoosolek vähemalt kolmeliikmelise likvideerimise komisjoni, kes võtab juhatuselt vastu Seltsi varanduse ja asjaajamise, püüab rahuldada võlausaldajaid, seab kokku varan­ duse nimestiku ja esitab hiljemalt ühe aasta jooksul oma töö lõpetamise tagajärgedest aruande kinnitamiseks peakoosolekule. J. Roosilehe trükikoda Tallinnas, Vana Posti 8. 1932
	A 12.182	tekstituvastus (ocr)										VaataÄrakiri. Kanaküla Seltskondlik Ühing „METSAKUR...Ärakiri. Kanaküla Seltskondlik Ühing „METSAKURU“ Põhikiri r V. a. liige r r Teile teadmiseks ja käsitamiseks. Kanakülas .193 Ühingu peasekretär: l Asjaajaja: a. No ♦r♦ r r r re r JSV T;, Fr. h Kte^zvpWl nim Kir^mitisrnV’ - um; Arhiiyraams*: • Ž,c)7-'M Kanaküla Seltskondlik Ühing oMetsakuruH PÕHIKIRI. 1. Ühingu eesmärk. § Ühingu eesmärgiks on rahwa huwi äratamine teaduse ja kunsti waslu, wabahariduslifele isetegewusele õhutamine, hariduse lewitamine, majanduselu edendamine, rahwa waimlife ja kehalise kaswatuse eest hoolitsemine ja oma liikmete igakülgne arendamine. II. Tegewusabinõud. § 2. Vma eesmärkide saawutamiseks Ühing j) paneb toime kursuseid, loenguid, kõnekoosole­ kuid, miitinguid, kontserte, näitemängu- ja p(oõhtuid, jalutus- ja rongikäike, spordi- ja laskewõistlusi; 2) korraldab loteriisid, näittmüüke ja korjandusi seaduses ettenähtud korras; 3) awab ja peab ülal raamatukogusid, lugemistube, män­ gu- ja spordi platse, lasketiire, laulu- ja muusikakoore, näiteseltskond!; 4) paneb ametisse oma ülesannetele wastawaid juhte ja nõuandjaid ja 5) korraldab üleriiklist kui ka ümbruskondseid oma sihtidele wastawaid kongresse, päewi j.n.e. ja wõtab osa teiste organisatsioonide poolt korraldatawatest samasisulistest ettewõtetest. 3 lil. Tegewuspiirkond ja õigused. § 3. Ühingu tegewuspiirkonnaks on Lesti Vabariik. Ühingu juhatuse asukohaks Woltweti wald „ kanaküla" Pärnumaal. § 4. Ühingul on kõik juriidilise isiku õigu­ sed. Ta wõib omandada, pantida ja kinkida iga­ sugust wallas- kui ka kinniswara, teha lepinguid, anda kohustusi, esineda kohtutes nõudjana kui ka kostjana jne. § 5. Ühingu! on oma nimetusega sõõrikujuline pitsat, oma embleemiga lipp ja rinnamärk. IV. Sissetulekud. § 6. Ühingu sissetulekuteks on j) sisseastu­ mise ja liikmemaksud; 2) igasugused annetused, kingitused ja pärandused; 3) tulud ühingu ette­ võtetest, nagu loteriidest, pidudest jne.; 4) mit­ mesugused muud sissetulekud. V. Liikmed, nende õigused ja kohused. § 7. Ühingul on tegem-, au- ja toetajad liik­ med. § 8. Tegewliikmeteks mõiwad olla kõik Va­ bariigi kodanikud, kelle õigused kitsendamata, wähemalt 18 aastat manad ja kes juhatuse poolt ühingu liikmeks tema kirjaliku soowiawalduse põh­ jal wastuwõetud. § 9. Toetajateks liikmeteks on need, kes al­ la 18 aastat manad, kes liikmemaksu tasunud ja juhatuse poolt liikmeks wastuwõetud. § 10. Auliikmeteks walitakse neid, kel erili­ si ^teeneid ühingu suhtes wõi üldise haridustega 4 wuse alal. Auliikmed walitakse peakoosoleku poolt nende eluajaks, kusjuures neil on juhatuse liikme õigused. Ettepaneku auliikme malimise asjas teeb juhatus ehk wähemalt 7 liiget ühise kirjali­ ku ettepanekuga. § Iga liige maksab liikmeksastumisel ühe­ kordset sisseastumise maksu, mille suurus on sO senti ja igaaastast .liikmemaksu, mille suurus aas­ tas on 25 senti. Ühekordse s. o. eluaegse liikme­ maksu suurus on 3 krooni. Märkus I. Ühingu tegewusaastaks loetakse kalendriaasta. Märkus II. Auliikmed on maksudest wabad. § \2. Liige, kes aasta algusest 8 kuu jooksul pole õiendanud oma liikmemaksu, loetakse juhatu­ se otsusega ühingust wäljaastunuks. § \3. põhikirja wastu töötamise, autute- ja korrawastaste tegude pärast wõib ühingu pea­ koosolek nii tegew- kui ka au- ja toetajat liiget ühingust lõpulikult wälja heita ehk temalt ajuti­ selt ära wõtta liikme õigused. § Liige wõib igal ajal ^vabatahtlikult ühingust lahkuda, kuid peab sellest juhatusele kir­ jalikult teatama. § s5. Vabatahtlikult lahkunud nõiwäljaheidetud liikmel ei ole õigust tagasinõuda sisseastu­ mise- ja liikmemaksusid. § stz Wastutawatele kohtadele wõib kinnita­ da ia walida ainult täisealisi liikmeid. § \7. Hääleõigus koosolekutel on tegew- ja auliikmetel, kuna toetajatel liikmetel on ainult sõ­ naõigus. 5 VI ühingu kegewuse juhtimine. -§ \S.. Ühingu tegewust juhiwad |) ühingu peakoosolek; 2) ühingu juhatus; 3) peakoosole­ ku poolt walitud komisjonid, tountonnad kui ka selleks palgatud ja wolitatud ametmehed. Vii. Peakoosolek. § \9. Ühingu peakoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralise peakoosoleku kutsub kok­ ku ühingu juhatus iga aasta hiljemalt maiks. Lrakorralised peakoosolekud kutsutakse kokku ju­ hatuse poolt juhatuse omal algatusel, rewisjom ko­ misjoni poolt wõi Vio liikmete nõudmisel.Nõudmine kutsuda kokku erakorraline peakoosolek peab juhatuse poolt täidetamaonädalajooksul pärast nõudmise kät­ tesaamist ,kusjuures juhatus möib täiendada päewakorda. Nui juhatus Lähendatud aja jooksul peakoosolekut ei ole kokku kutsunud, siis kutsub peakoosoleku kokku rewisjoni komisjon. § 20. peakoosoleku otsustamisele kuuluwad järgmised asjad: j) Ühingu peasekretäri walimine ja juhatuse ametisse kinnitamine; 2) rewisjon-komisjoni malimine; 3) põhikirja muutmine ja täiendamine; 4) aruannete ja tegewustawade kinnitamine; 5) ühingu kegewuse lõpetamine; 6) kõikide asjade otsustamine, mis juhatuse wõimupiiridest üle käiwad. § Peakoosoleku kutsed ühes päewakorraga saadetakse liikmetele kätte hiljemalt 3 päewa enne koosolekut. § 22. peakoosoleku awab ühtneu peasekre­ tär wõi tema asetäitja, pärast amamist walib koosolek omale juhataja ja protokolli kirjutaja ja 6 wajabufe korral ka neile abid. § 23. Peakoosolek on otsusewõimne, kui koos wähemalt V5 liikmete üldarwust. Kui määratud ajaks wajalik arm liikmeid kokku ei tule, peetakse teine koosolek sama päewakorraga tunni aja pä­ rast, mis waatama^a liikmete armule on otsuse­ wõimne. Peakoosolekul tehakse kõik otsused liht häälteenamusega, wäljaarwatud põhikirja muut­ mine, liikmete wäljaheitmine, auliikmele irliitmine ja ühingu likwideerimine, kus nõutakse 2/g koos­ oleku häälteenamusest. Häälte poolenemisel otsus­ tab küsimuse ühingu peasekretäri hääl. § 24. Hääletamise wiis määratakse kindlaks peakoosoleku enese poolt. § 25. peale koosoleku awamist peab koosoleku juhataja päewakorra kinnitamiseks esitama. Koos­ olek wõib päewakorda munka ja tärendada, kuid wõib seda ainult enne päewakorra kinnitamist. § 26. Iga päewakorra punkti kohta peetakse läbirääkimisi. Läbirääkimised selle päewakorra punkti suhtes lõppenud, paneb juhataja kõik teh­ tud ettepanekud nende tegemise järjekorras hää­ letamisele. Peale ettepanekute hääletamist wõib sama küsimuse kohta uusi erlepanekuid teha peale päewakorras olewate punktide lõppu. § 27. Enne ettepanekute hääletamist wõib iga liige hääletamise motiiwide kohta sõna wõtka. § 28. Isiklises asjas ja erakorralisteks tea­ daanneteks wõib alati sõna nõuda ja koosolek ot­ sustab, kas selles asjas läbirääkimisi awada wõi mitte. § 29. Koosoleku juhatajal on õigus keeldu7 da mitte wiisakat wõi mitte kompetentset ettepa­ nekut hääletamisele panemast, kõnelejale märkus teha, sõnaõigus ärawõtta kas selle päewakorra punkti wõi kogu koosoleku ajaks ja wajaduse kor­ ral nõuda koosolekult lahkumist. § 30. Peakoosoleku kohta kirjutatakse proto­ koll, mis kinnitatakse juhataja, protokolli kirjuta­ ja ja koosolekul wiibijate poolt, kes seda soowiwad. VIII. Juhatus. § 3s. Ühingu tegewust juhib wähemalt 3. liik­ mest koosnew juhatus, mis moodustatakse järg­ miselt: s) peakoosolek walib ühingule peasekre­ täri, kes on ühtlasi juhatuse esimeheks; 2) walitud peasekretär esitab samale koosolekule ametis­ se kinnitamiseks tema poolt ametisse kutsutud wähemalt temast ja kahest liikmest koosnewa juhatu­ se, ja 3) juhatuse liikmeteks peale tähendatute on kõik tegewusharude juhatajad (§ Hj). § 32. Juhatuse koosolek walib enese keskelt peasekretärile asetäitja ja määrab teistele liikme­ tele nende erialalifed ülesanded. § 33. Juhatuse koosolekud kutsub kokku ja juhatab ühingu peasekretär, tema puudumisel ase­ täitja. Koosolek on otsusewõimne kui koos wä­ hemalt pooled juhatuse liikmed. Dtsused tehakse liht häähteenamusega. Läälke poolenemisrl ot­ sustab küsimuse peasekretäri hääl. § 34. Juhatuse ülesanneteks on s) kokkuseada ja kinnitamiseks esitada tegewuskawasid ja aruandeid; 2) täide wiia peakoosoleku otsuseid; 3) juhtida tegewust omal algatusel; 4) walitse. da ühingu roata ja raha asju; 5) juhtida jakort rashoida ühingu arwepidamist— ja 6) wolrtaba esindajaid ühingu nimel kohtulikke asju ajama. § 35. Juhatus kinnitatakse ametisse üheks aastaks. IX. Rewisjoni komisjon. § 36. Iga aasta peale walitakse rewisjoni komisjon, mis koosneb wähemalt 3. liikmest, kes eneste hulgast waliwad omale juhataja ja proto# kolli kirjutaja. § 37. Rewisjoni komisjon rewideerib ühingu kassat, arwepidamist, aruandeid ja waakab. lobi ühingu juhatuse wõi mõne juhalusliikme kohta tõstetud süüdistused ja kaebused. §38. Rewisjoni komisjon annab aru oma tegewusest ühingu peakoosolekule. X. Puudumine. § 39. Ühingu juhatuse, rewisjoni komisjoni, kui ka kõigi teiste toimkondade ja komisjoride liikmeid tuleb lugeda wolituse mahapannuks jär­ jekorras kolm korda põhjuseta puudumise järele. Xl. Tegewusharud. § -^0 Oma tööjaotuses ühing jaguneb tegewusharudeks, nagu näiteks, näitekunsti, helikusti, spordi jne. tegewusharud. § 4V Kui liikmeksastumise soowiawalduste põhjal selgub, et wähemalt sO liiget tahawad tea­ tud tegewusharus tegewad olla, kutsub ühingu ju­ hatus nad koosolekuks kokku, kusjuures tähenda­ tud tegewusharu walib omale juhataja, kes § 3\ põhjal kuulub juhatuse koosseisu. 9 Xl! Aukohus § 42 Ähingu peakoosolekul ja teistel ühingu orgaanide koosolekutel liikmeskonna n ahel üks­ teise suhtes ettetuleMate auhaawawate üteluste ja tegude asjad lahendatakse aukohtu teel, kui nen­ de karistust ei nõuta kriminaal kohtupidamise kor­ ras. § 43. Aukohtu kodukorra kinnitab peakoos­ olek. XIII. Ühingu tegewnfe lõpetamine. § ^4- Ühing lõpetab tegewuse l) peakoos­ oleku sellekohase otsuse põhjal — ja 2) kui liik­ mete arm alla ^0. langeb § -^5. Peakoosolek, mis otsustab ühingu likwideerimife, määrab ära kuhu warandus ja kas­ sa üleanda — ja wajaduse korral walib likwideerimise komisjoni. § H6. Kui liikmele arw alla t0. langeb, tea­ tab sellest ühingu registreeriwale asutusele ühingu peasekretär palwega — ühing lugeda likwideerituks. Lrl juhul kui puudub ühingu likwideerimiseks peakoosoleku otsus, läheb kõik ühingu wa­ randus Woltweti-Kanaküla awaliku raamatukogu omanduseks. Asutajad: J. Iürissõn. M. Põder. H. Iako. 10 Aloltweti wallawalitsus tõendab seega, et käesolewale on allakirjutanud wallawalitsusele isikli­ kult tuntud õigus- ja teguwõimelised kodanikud Marie Põder, Jaan Iürisson ja Hans Iako. Woltwetis, W- nowemb. a. Nr. 1390, Märkus: Tõestus Lempelmaksuwaba tempelmaksu seadus § 12 ja tariif I osa nr. 11. p. 3 põhjal. Wallawanema abi: J. Päärson. Sekretär: I. Tawed. Kohtu- ja siseministri 5. detsembr. a. otsusel on Kanaküla seltskondlik ühing „Metsafuru ühingule, seltside ja nende liitude registris­ se Nr. 3(67 all sisse kantud. Tempelmaksuwaba. Registreerim. toim. Nr. \27^0. Tallinnas, 8. detsembril ^931. a. Kohtu- ja siseministeeriumi administratiikosakonna registreerimise asjade jnhataja. E. Aron. 11
	A 12.187	tekstituvastus (ocr)										VaataÜlesiberlise EESTI LIIDU põhjuskiri. УСТАВ В...Ülesiberlise EESTI LIIDU põhjuskiri. УСТАВ Всесибиршкаго Эстонскаго СОЮЗА. Томск. Пар. тип. «Тоыскаго Союза Koone]ативой», 1919 г. V ' Ole siber lisc ti Liidu Всесибирснаго Эстонскаго СОЮЗА. Томск, пар. тип. „Томскаго Союза Кооперативов". \уУ23 Ь ооа.з.8 / 'küwlw #61циёкШ. м, Шнукопна Н<>1>hi oUftw järel* ’ jan W19 a., sissekantud nende M seltside ja ühisuste registrisse, mille eesmark kasu saamise püüle sihitud ei ole. (Lii. li. I jagu, JV? 80) Registratsioom jaoskonna juha ■ taja, Kohtu Liige (allkiri). Sekretäri as. (allkiri). I Liidu siht ja otstarbe. § i. v Liidu siht on koigi Siberi eestlaste ühendamine, nende huwide kaitsmine poliitilisel, rahwuslisel, majanduslisel ja hariduslisel (kultuurliselj aladel. § 2. Selle teostuseks seab omale Liit järgmised lähemad ülesan­ ded üles: a) oma liigete huwide kaitsmine kõigis riigi ja seltskondlistes asutustes; b) oma liigete ühendamine seilsideks ja ühisusteks, koosolekute ja kongresside korraldamine, kui ka nende elu tingimiste uurimine sellele, wastawate statistiliste ja ajalooliste andmete korjamise teel; c) kooperatiivide, kauba Kontorite, Laenu- hoiu ja Kinnitus- asutuste, wiljaladude, kat­ sejaamade, trükikodade sisseseadmine, Kui ka häätegevvate asutuste ja waestemajade korraldamine: d) hariduse, ja spordi seltside asutamine, raamatu Kogude, lugemistubade, muuseumile ja näituste, haridusliste ja eri tead 1 iste Kursuste, läbirääKimiste, ettelugemiste, ekskursioonide, kontsertide, näitemängude ja näitemüükide korraldamine, kui ka ajanirjandiise ja raamatute wäljaandmine. 4 II Liidu koosseis Kohaline oryanisätsioon ■ § 3. Kohaliste, liidu osade juhtimiseks asundustes ja linnades asutataKse oma «Kohaline organisatsioon»; wahearwulised asun­ dused, Kui ка iiKsisud Kiilad, iihinewad üheus cKohaliseKS organisatsiooniss». $ 4. Kohaline organisatsioon seisab koos üleüldisest KoosoleRust ja selle poolt iiheics aastaKs walitud Komiteest. Kohaliste orga­ nisatsioonide põhjapanewad ülesanded on järgmised: a) Koigi Kohaliste eestlaste lähendamine ja ühendamine rahwuspoliitilisto, haridusliste, majandusliste ja hnätegewusliste organisatsioonide elusseKutsumise, iilewalpidainise ja arenemise teel; b) üleüldis­ im ridusliste ja eriteadliste õpeasutõste, raamatuKOgüde, luge­ mistubade, laulu-, spordi, majandusliste seltside asutamine ja ülevalpidamine; c) majanduslise omaabi arendamine коорегаtiiwide, laenu ja hoiu ning Krediit, Kinnitus-ühisuste, wiljaladude ja Katsejaamade asutamise teel; d) waeste eest hoolcKandmiue ja arstiabi Korraldamine, waeste ja waestelaste majade ja haigemajade näol; e) Kõidde raioonide organisatsioonide ja ülesiberüse eesli asunduste Kongressi ja nende poolt walitud Komiteede otsuste täidesaatmine nii wõrd, Kui nad Liidu liimi­ dele wastawad. § 5. Üleüldiste KoosoleKute ülesanded on: a) Komitee ja rewisjooni Komisjoni liigete walimine; b) aasta aruande ja eelarwe Kin­ nitamine ; c) lubaandmine liiKumata waranduse omandamiseks ja wddrandamiseKs; d) Komitee paale tõstetud kaebtuste läbiwaatamine ja selgitamine; e) üleüldse Kohalise organisatsiooni ülemjubtiraiue Kõigis suhteis. ■j§ 6. Üleüldised KoosoleKiid Kutsutasse kokku tarviduse järele, Kuid mille walieui, Kui üks Kord aastas. Piiale selle peab liigete Koesoles Komitee poolt KOKKusulsutud saama, Kui J/io Koha­ lise organisatsiooni liigetest seda nõuavad. Liigete koosoIck on оtsusewoimuline, Kui }j-> kõigist liigetest koos on ; Kui koosoleKut tähendatud liicine arwu puuduse Korral pidada ei saa Kutsutasse 2 nädala pärast teine KOOsoleK kokku, mis kokkutulnud liigete arwu p&äle vaatamata otsusewdimuline on. § ". Kohaline Komitee seisab vähemalt 6 liismest koos, nende seas esimees, abiesimees, Kirjatoimetaja ja Kassapidaja. KoosoleKust KutsutaKse hääleõigusega osawötma iga asutuse või, ettevõtte poolt, mis organisatsiooni poolt elusse Kutsutud, üks esitaja. § 8. Kohalistel Komiteedel on paale liigete Koosolekule otsuste ja Korralduste täidesaatmise weel järgmised ülesanded : a) uute liigete ja ШшегаЬа vastuvõtmine Kui ка 1 iikiuекааrtide väljaandmine; b) liikmete nimcKirjade KOKKuseadmine ja Ko­ haliste eesli elaniKKiide elu iile statistilise materjaali Kogumine ja ümberlöötamine; c) aasia eelarvve ja aruande KOKKuseadmine, volituste väljaandmine ja üleüldse organisats:ooni majanduse juhtimine ; d) liigete KoosoloKute KOKKUKiitsumine. § 9. Komitee koosolekud peetakse tarviduse järele ära ja on otsusewõimulised, kui pool tema liigetest koos on, nendest üks esimees ehk abiesimees. § 10. Revisjoni komisjon, mis mitte vähemas, kui 3-e liikmelises koosseisus walitud saab, revideerib kohalise organisatsiooni 6 kassat, warandust ja asjaajamist wähemalt uks kord aastas ja annab sellest liigete koosolekule aru. Uniooni organ (satsioon. § 11. Kõik kohatised organisatsioonid, mis ühiste huwide lahi seotud, iihinewad liheks «Raiooni organisatsiooniks» Raiooni keskkomiteega eesotsas. Märkab". Raiooni organisatsiooni piirid saawad ülesiberlise kongressi poolt ära tähendad ja kindlaks määratud. § 12. Raiooni organisatsioonidel on järgmised ülesanded : a) kõi­ kide kohaliste organisatsioonide tööde ühtlustamine teatud raioonis; b) raiooni eesti elanikkude huwide kaitsmine ja nendele jõudumööda abi andmine (waata § 2. p. a); c) kõiksuguste asutuste ja ettewõtete asutamine, mis ühendatud kohalistele organisatsioonidele üleüldise tähtsusega on ; d) abinõude muret­ semine Liidu ülewalpidamiseks raioonis ja liikmemaksu kindlaks määramine oma raioonis; e) kohaliste organisatsioonide tegewuse juhtimine. 13. Raiooni organisatsioonide töö siht määratakse ära Raiooni esitajate koosoleku poolt, mis Raiooni keskkomitee poolt tarwiduse järele kokku kutsutakse, kuid wähemalt üks kord aastas. Esitajate koosolek seisab koos raiooni kohaliste organisatsioonide esitajatest, kes proportsionaalselt liikmete arwu järele walitud saawad, kui ka raioonis asiivvate asutuste esitajatest. 14. Raiooni esitajate koosolek on otsusewõimuline, kui у и ko­ haliste organisatsioonide esitajatest koos on, kui tarwilist arwu koos ei ole, siis peetakse koosolek järgmisel päewal ära ja on liikmete arwu pääle waatamata otsusewõimuline. 7 § 15. Raiooni esitajate koosoleku täidesaatjaks organiks on Batooni keskkomitee, mis esitajate koosoleku poolt 10 liikmelises suuru­ ses ühe aasta pääle walitud saab, kellest wähemalt 5 seal kohas elama peawad, kus keskkomitee asub. $ 16. Keskkomiteel on õigus isikuid, kes oma teadmiste poolest asjale kasu tuua wöiwad, koopteerida. Kuid neil isikutel on ainult nõuandew hääl. Ülesiberline organisatsioon. * П. Ülewal pool täheudud organisatsioonide tegevuse ühtluse järele wahvah Ülesiberline asunduste esitajate kongress ja Ülesiberline komitee. § 18. Ülesiberline kongress seisab kohaliste organisatsioonide esi­ tajatest koos, kes kohaliste koosolekute poolt proportsionaalselt organisatsiooni liigete arwule teatud kohas walitud saawad ja saab LIlesiberli.se Komitee poolt wähemalt üks kord aastas kokku kutsutud. Wähemalt 2 raiooni organisatsiooni nõudmisel on ÜIes'berline komitee kohustatud erakorralise Ülesiberlise kongressi kokku kutsuma. Iga järjekorralise Ülesiberlise kongressi aeg ja koht saab eelminewa koosoleku poolt kindlaks määratud, erakorrolised aga Ülecibr riise komitee poolt Raiooni keskkomiteedega kokku leppides. Märkus: Kui wõimalik ei ole Ülesiberlist kongressi kokku kutsuda, on komiteel õigus rutuiiste küsimuste otsustamiseks Raiooni ci e esitajate koosolekut kokku kutsuda, kuna komitee kohustatud on järgmisel ülesiber' üsel kongressil selle põhjustest aru andma. 8 $ 19. Ülesiberline kongress, kui kõrgem Liidu mõõduandev organ juhib kõiki asju, mis kõikide Liidu liigete huvidele vastavad. Sellele wastawalt kaitseb kongress Ülesib. Kemitee, või eriliselt walitud isikute läbi Liidu huvvisi riigi ja seltskondlistes asu­ tustes. § 20. Sisemise Liidu asjaajamise alal käivad Ülesiberlise kongressi, wõimupiiri: a) Liidu üleüldiste ettevõtete ja asutuste asutamine ja valitsemine; b) küsimuste otsustamine liikumata varanduse ja kapitalide muretsemise ja valitsemise asjus; c) selle põhjuskirja muutmine ja juhatuse andmine Liidu asjaajamises; d) Liidu likvideerimine; e) raioont organisatsioonide vahel olevate õerumiste lõpulik likvideerimine; f) aasta eelarve kinnitamine ja Ülesiberlise Komitee tegevuse ja asjaajamise revideerimine. § 21. Ülesiberline Komitee, mis Tomski linnas asub, seisab koos kongressi poolt valitud raioonide poolt ülesseatud isikutest, mis juures nende arv ja volituste vältus Kongressi poolt kind­ laks määratud saab. Märkus: ülesib. Komitee asuKohta wüib valida ja muuta ülesiberline Kongress. § 22. Ülesiberlise Komitee liikmed peawod täieliselt Liidu teenis­ tuses olema ja on vastutavad ülesiberlise Kongressi ees oma tegevuses. Nemad valivad oma keskelt Komitee esimehe ja jagavad tööalad oma hääksarvvamise järele. § 23. Ülesiherlisel Komiteel on õigus vitunuid isikuid koopteerida. kes oma osavõtmisega asjale kasulikud võivad olla. Neil on Komitees nõuandev hääl. 9 — § 24. Ülesiberlise Komitee juures on kantselei, ni’s komitee asja­ ajaja juhatuse ja järelevaatamise ai! töötab. § 25. flesiberiine Komitee on Liidu, üksikute Liidu liikmete ja üksikute Liidu organisatsioonide liimide kaitsja riigi ja seltskondlistes asutustes, ning ühtlasi ka ülesiberlise kongressi täidesaatevv organ. Neile ülesannetele wastawalt—saadab Komitee tema paale p.rndud kohused täide: a) kas alatise wöi ajutise Liidu esituse läbi riigi wöi seltskondlistes asutustes; b) vas­ tab raiooni komitee poolt antud ülesannete paale ja annab oma poolt, viimastele tarvilisi teateid; c) valitseb ülesiberlise kon­ gressi poolt asutatud ettevõtteid ja asutusi, saeb igaaastalised komitee eelarved ja aruanded kokku; teeb ülesiberlise kongressi kokkukutsumiseks eeltööd, seab päevakorra kokku ja saadab viimase otsused täide. S 26. Kõigi Liidu organisatsioonide, nagu i' lesiberli.se Kongressi, kohaliste organisatsioonide ja komiteede koosolekutel, saawad kõik küsimused lihtsa häälteenamusega otsustad, välja wõetud järgmised küsimused: a) liikumata varanduse omandamine ja wõõrandamine, b) pohjuskirja ja instruktsioonide muutmine, c) Liidu või iibe tema organisatsiooni likvideerimine. Neis küsimustes on 2/;i koosolijate häälteenamust tarvis. V. Liidu liigete õigused ja kohused. § 27. Liidu Kiireteks võetakse vastu kõik Eesti rahvusest isikud, kes vähemalt 20 aastat vana on. Märkus:: Isikud, kes 17 aastat vanaks saanud, võivad Liidu toetajateks liigeteks wastu wõetud saada, kuid neil ei ole otsustavat hääle õigust. 10 § 28. Liikme nimi saab kohalise organisatsiooni liigete nimekirja tema soowi järele sissekantud. Üks Liidu liige wõib korraga piiramatalt ühe ühe wõi mitme kohalise 1 organisatsiooni liige olla, waatamata raiooni paale. ■§ 29. Liidu liikmetel on täieline hääleõigus nende liigete koosole­ kutel, kus organisatsioonis ta liikmeks on; nendes organisatsioo­ nides on liikmetel õigus Osakasu saada kõigist Liidu asutus­ test ja ettewõtetest. $ 30. Kõikides teistes Liidu organisatsioonides on Liidu liikmetel õigus koosolekutest osa wötta, kui ta ka selle organisatsiooni liige ei ole, kuid temal ei ole sääl otsustawat hääleõigust; selle organisatsiooni asutustest osakasu saamine saab nende asutuste põhjuskirjades ära määratud. § 31. Osakasu saamise õigus nendest ettewõtetest ja asutustest, mis raiooni organisatsiooni poolt elusse kutsutud ja iilewal pee­ takse, on kõ.kidel sille raiooni liigetel: seesama õigus on lõi­ gi! Liidu liigetel, nendest asutustest, mis Ülesiherlise organisat­ siooni poolt iilewal peetud saawad. § 32. Kõige wähem sunduslik liikme aastamaks on 5 rubla. Raioo­ ni organisatsioonil on õigus* seda maksu tõsta. Märku*: üks kolmandik liikme maksudest jääb koha­ lise organisatsiooni, üks kolmandik raiooni organisatsiooni ja üks kolmandik ülesiberlise Komitee hääks. Liidu liige, kes aasta joossul liikmemaksu pole, loetakse Liidust wälja astunuks. Märkus: waeste liigete liikmemaks wõib ande järele kohalise organisatsiooni komitee datud saada, ehs jälle wöiwad nad koguni bastud saada. äraöiendanud nende teada­ poolt wähenmansust wa- § 34. Põhjuskirja wastu eksimise piirast, wöi Liidu huwide vvastu • töötamise, wöi jälle mõne autu teo pärast wöiwad need liikmed Kohalise organisatsiooni otsuse järele 2/з hääleenamusega Liidust wälja heidetud saada. Wäljaheidetud wöiwad otsuse wastu raiooui kesk-ко mi tees kaebtlist tõsta, mille otsus lõpulik on. § 35. Kõigil Liidu organisatsioonidel, nii ülesiberlisel, kui ka raiooni ja kohalistel, on igaliihel juriidilise isiku õigused, mida nad kas komitee, wöi eriliselt selleks walitud isikute läbi teostawad. § 36. fksisntel juhtumistel on eelmistes §§ nimetatud Komiteedel ja isiKiitel õigus HiKumata warandust omandada ja wõerandada seaduse poolt ette nähtud piirides; Krediit asutustes osamakse ja deposiit isi tõsta, jookswaid arweid awada, tsheicKisi wälja anda ja raha nende wastu saada, lihtsaid Kui ка kinnitatuid ja rahalisi posti saadetusi ja раккш wastu wõtta. icontrahtisi teha, Kohtu ja administratiivv asutustes üles astuda. § 37. Liidu sissetulekud seisawad koos: a) lilKmemaKSudest, b) liismewahelistest Kirjandustest, c) laenudest ja annetustest, 12 d) Kapitalide °/o°/o ja liiKuraata waranduse sissetuleicuiest. e) loteriidest, Kontsertides!, e t tel и ge m i s tes t ja näitemängudest. § 38. Kõige Liidu wõi шопе tema organisatsiooni likvideerimine koosoIcku otsuse põhjal toimetatud. Kui KOOSOleKii! EOKKUKutsuda wõimaliK ei ole, siis läheb eiMk Liidu warandus Siberi Eesli Koolide hääES. saab selleKohase esitajate I * ^ 5Г; ^| ^| У | Настоящей устав внесен со­ гласно опредгьлетя Томского Окружмаго Суда от 24 января 1919 года, в регестр обществ и союзов, не п.тъюпеих цгьлью извлечете ■ прибыли (Лит. В. часть 1, № 80). Завгъдывающт Регистрацииным отдплом, Член Суда (подпись). И. д. Секретарь (подпись). I ЦЪль и задашь Сок!Зг. § 1. Цель Союза— объединена* всЛ,х эстонцев в Си­ бири на началах осущсствлешя политических, на* ц’юнальных, хозяйственных и культурных интересов. § 2Для достижешя означенной цели союз ставит себе следующйя задачи: а) защиту интересов членов Союза во всех государственных и общественных учрежденьях • б) объединена членов Союза в. об­ щества и товарищества, устройство собранш, съездов, а равно изелёдоваше условш жизни эстонцев путем себирашя соответствующих статистических и исто­ рических данных- в) открытйе кооперативов, тор­ говых фирм, ссудо-сберегательных касс и страховых учреждений, продовольственных складов, опытнопоказательных станций, типографий, обществ призрТщгя и благотворительных учреждений; г) открыт]е просветительных и спортивных обществ, библютек, читален, музеев, а равно устройство выставок, общеобразовательных и специальных курсов, чтений, собеседований, экскурсий, концертов, спектаклей, базаров и изданie газет, журналов и книг. 2 II. Состав Союза. Мгьстная оргатшщш. § 3Для управлены отдельными частями Союза, в городах и колошях учреждается местная организация; малочисленный колоши, отдельный деревни и усадьбы объединяются в одну местную организшцю. § 4. Местная организация состоит из Обшаго Собран!я членов, проживающих на известной территорш и выборка го им на один год Комитета. Основныя задачи местных организаций следуюиця: а) объеди­ нены и сближение всех местных эстонцев путем учреждены и развитая нащонально-политических, просветительных, хозяйственных и благотворитель­ ных обществ; б) открытое и ' содержите общеобра­ зовательных и спецшльных учебных заведений, библютек, читален, певческих, спортивных и эко­ номических обществ; в) развиты самопомощи хозяйственной жизни, эстонцев, открытие коопера­ тивов, ссудо-сберегательных касс, кредитных и страховых обществ, продовольственных складов и опытно-показательных ставши; г) призрены бедных, урегулированы оказаны медицинской помощи, уст­ ройство богаделен, прттов и больниц; д) проведены в жизнь постановлены Всесибирскаго Съезда пред­ ставителей колоши и районных организацш, а равно постановлен^ избранных ими Комитетов, насколько указанный постановлены отвечают интересам Союза. 3 § 5- Задачи собран1я членов: а) выборы членов Комитета и Ревизкшной Комясст; утверждена го­ довой отчетности и смЕты; в) выдача разрЕшетй на нршбрЕтете и отчуждеше недвижимаго имуще­ ства ; г) разбор и plvineHie жалоб, поданных на Комитет и д) общее руководство местной организа­ ций во всЕх отношен],ях. § 6. Общее Собрате организащи созывается по мЕрЕ надобности, но не менЕе одного раза в год. КромЕ того Комитет обязан созывать собратя членов по требование Vio части членов местной организации Собрате членов считается правомочным при наличш х/5 части всЕх членов. Если за отсутствии указаннаго числа собрате не состоится, то через двЕч недЕли созывается вторичное собрате, которое, не­ смотря на число собравшихся, считается право­ мочным. .§ t Местный Комитет состоит не мен Ее, чЕм из шести членов, из которых: один председатель, товарищ предсЕдателя, \секретарь и казначей. На собрате с правом рЕшающаго голоса приглашаются но одному представителю от каждаго учреждены и предпрштгя, основаннаго мЕстной организаций. § 8. На мЕстных Комитетах, помимо приведены в исполнете рЕшенш и постановлены общих собрании лежат еще слЕдующы обязанности: а) прюм новых 4 членов, сбор членских взносов и выдача членских карточек; б) составлена именных членских списков, собираше и обработка статистических сведешй о жизни местных эстонцев; в) составление годовой сметы и отчетности, выдача полномочий, общее ру­ ководство хозяйственной частью оргавизацш и г) созыв общих собранш. §9. Собрашя Комитета созываются no мере надоб­ ности и считаются правомочными при наличш по­ ловины членов Комитета, среди которых должен быть председатель Комитета или его товарищ. § 10. Ревизюнная Комиссия, избираемая не менее, чем из трех членов, проверяет кассу, имущество и делопроизводство организации не менее одного раза в год, о чем дает отчет на Общем Собранзи. / *а типыя оргаи к за ц 1и. § И. Гее местный организации объединенный одними общими интересами, соединяются в одну районную организации, во главе с Центральным Районным Комитетом. Прим пиши }<;: Границы районных органнзацш определяются и утверждаются Всесибирским Съездом. § 12. Районным органнзацш имеют следу юная задачи: а) обобщение всех предпршчй, местных органнзацш в определенном районе; о) защиту интересов всех эстонцев, проживающих в районе и оказание им всемерной помощи (см. § 2, пункт а); в) открьте разного рода учреждненш и предпргятш, имеющих одинаково важное значешс для всех объединенных местных организаций; г) изысканйе необходимых для существованья Союза средств и определена размера членскаго взноса в данном районе и д) направлена деятельности местных оргашшщй § 13. Цель деятельности районных организаций опре­ деляется Общим Собрашем представителей районов, созываемым центральным районным Комитетом по мере надобности, но не менее одного раза в год. Членами означенного Собрашя являются представи­ тели местных районных организаций, избираемые пропорцюнально количеству членов организации, а равно учреждений района. § 14. Собраше представителей района считается пра­ вомочным при наличш ]/з всех представителей организаций ; в случае отсутствия означенного числа, назначается вторичное собрате на следующей день, каковое является правомочным при всяком числе собравшихся. § 15. Исполнительным органом собрашя районных представителей является Центральный Районный Комитет, избираемый означенным собрашем в коли­ честве 10 членов на один год, из которых не менее — 6 5 членов обязаны проживать на месте пребыванья Комитета. § 16. Центральный Комитет имеет право кооптировать cBtдующих лиц, могущих быть полезными делу, но они пользуются в Комитет!', правом лишь совеща­ тельная голоса. В самой река я op t а низа ц i я. § 17 За единством деятельности вышеозначенных организащй наблюдает Бсесибирскш Съезд предста­ вителей от колоши и Бсесибирскш Комитет. § 18. Бсесибирскш Съезд состоит из представителей местных организащй, избираемых местными собраншми прогюрщонально числу членов организацш определенной местности и созывается Всесибирским Комитетом не менее одного раза в год. По требованш представителей не менее двух районных организацш, Бсесибирскш Комитет обя­ зан созывать внеочередной Бсесибирскш съезд. Время и место созыва очередных съездов опреде­ ляется на предыдущем Всесибирском Съезде, внеочередных-же—Всесибирским Комитетом в согласш с районными комитетами. Иримнучан/е: В случай невозможности созвать Всесибирскаго Съезда, Бсесибирскш Комитет для решетя неотложных вопросов имеет право со­ звать съйзд представителей районных организаций причем Комитет обязан о причинах не созыва Всесибирскаго Съезда дать объяснена на сле­ дующем Всесибирском Съезде 7 § 19. Всеснбирекш Съезд, как высшш орган упра­ вления Союзом, руководит всеми делами, имеющими обицй интерес для всех членов Союза и соответ­ ственно этому, Съезд в лице Комитета или особо выборных лиц защищает интересы Союза пред го­ сударственными и общественными учреждена ми. § 20. Из внутренней деятельности Союза в компетенцш Всесибирскаго Съезда входят: а) открыта всех перечисленных в уставе предпр1ят1й и учреж­ дений Союза и управлеше ими; б) решение вопросов, касающихся прнобретенпя недвижимаго имущества и капиталов и управление ими- в) вам'ененде устава Союза и руководство делопроизводством его; г) ликвидацш Союза; д) разбор и окончательное реиипеше недоразумений, возникающих между отдель­ ными организащями районов и е) утверждение годовой сметы и ревизия деятельности и делопроизводства Всесибирскаго, Комитета § 21. Всесибирений Комитет пребывает в городе Том­ ске* и избирается Всесибирским Съездом из намечен­ ных районами кандидатов; число членов комитета и продолжительность полномочий их определяется тем же съездом. При игьчате: Место пребывание Комитета вы­ бирает и переменяет только Всееибирскш съезд. § 22. Члены Всесибирскаго Комитета должны всецело служить Союзу и в своей деятельности ответ- ствснны пред Всесибирским Съездом; они выбирают из своей среды ч председателя и распределяют обя­ занности между собою по своему усмотрен!ю. § 23. Всесибирсшй Комитет имеет право кооптировать следующих лиц, могущих быть полезными делу и они имеют в Комитете лишь право совещатель­ на™ голоса. § 24. При Всесибирском Комитете имеется канцелярш, которая работает под наблюдением и руковод­ ством секретаря Комитета. § 25. Всесибиршй Комитет является защитником ин­ тересов отдельных членов и брганизац'ш союза в государственных и других существующих общест­ венных учрежденьях и вместе с тём исполнитель­ ным органом Всесибирскаго Съезда. Соответствию своему назначена, Комитет возложенный на него обязанности исполняет: а) через постоянное или временное представительство Союза в государственных и общественных учреждешях; б) отвечает на за­ просы районных организаций исполняет поручен!я последних и дает необходимый сведенья и указатпя; в) управляет предпршчями и учреждениями открытыми Всесибирским Съездом, составляет ежегодныя сметы и отчетности Комитета, ведет под­ готовительным работы по созыву Всесибирскаго Съезда, намечает вопросы, подлежащая обсужденш съезда и приводит в исполнеше решен!я и поста­ новленья носледняго. 9 § 26 На веЪх собраны х союза как то: Всесибирскаго Съезда, местных организащй и Комитетов, Bct во­ просы решаются большинством голосов, за исклю­ чением следующих вопросов- а) npioÖptTenia и от­ чуждены недвижимаго имущества- б) изменены устава союза и инструкций; в) ликвидацш Союза или отдельных его организащй Для ргЬшен5я выше­ означенных вопросов необходимо ptinenie двух тре­ тей голосов собраны. права и обязанности членов Союза. Членами Союза принимаются всЪ граждане эстонской нащональности не моложе 20 л 1гг. Нрилпъчоп/е: Лица, достигшая 17 ти лЬтняго возраста, могут быть приняты в союз членами соревнователями без права решающа го голоса. § 28. Лица, желакнцы поступить в союз, зачисляются в список членов организации Член Союза несмотря на район, может состоять одновременно членом одной или нискольких местных организации § 29. Члены Союза пользуются правом решающего голоса на собрашях лишь тЬх организащй, членами коих они состоят, и в гйх же организащях они им'Ьют право на получение дивидента от всЬх предпргят]й и учреждены Союза. I :ш. ЧлейЫ öofoaa Па собраниях tex организаций, коих они членами не состоят имеют право присут­ ствовать, но без права рЪшающаго голоса; получен!е дивидента от предир1ят1й тех организаций опре­ деляется уставом самих предпрштш. § 31. Право получения дивидента от предщняпй и учреждений, основанных и содержимых районными организацшш, принадлежит всем членам района: подобным же правом пользуются члены Союза от предпртятш, содержимых Всесибирской организащей. § 32. Наименьший размер членскаго взноса считается 5 руб. но районный организацш имеют право уве­ личивать размер членскаго взноса. При.тьчате: одна, треть членскаго взноса по­ ступает в пользу местной организацш, другая треть —в пользу районной организацш и послед­ няя треть в пользу Всесибирскаго Комитета. § 33. Член Союза, не уплативши! в теченш года членскаго взноса, считается выбывшим из союза. При-лтчате: членскш взнос для бедных по их заявлетю может быть Комитетом местной организацш уменьшен или они могут быть совер­ шенно освобождены от платы такового. § 34. Члены Союза за нарушеше устава Союза, за противодейотвш интересам Союза или за без нрав- бФбёниыс поступки могут быть исключены т cotodii решеншм й/з голосов местного собраны членов. Исключенный имеют право обжаловать решете собраны в центральный районный Комитет, решете котораго считается окончательным. § 35. ВсЬ организацш Союза, как Всесибирская, так и районная и местная, имеют право юридическаго лица, осуществлеше какового поручается Комитетам или особо выборным лицам. § 36. Указанным в предыдущем § Комитетам и лицам в отдельных случаях предоставляется право: npiобрйтешя и отчуждения недвижимаго имущества в пределах предусмотренных в законе, увеличены паевого взноса и депозита в кредитных учреждешяхъ, открыт]я текущаго счета, выдачи чеков и обмена их на деньги, полу чете простой и заказной кор* респонденцш, денежных пакетов и посылок, состав­ лены контрактов и выступлены в судебных и административных учрежденых. § 37. Доходы союза состоят: а) из членских взносов; б) из сборов, производимых между членами, в) заемов и пожертвованы, г) °/о °/о и доходов с ка­ питалов и недвижимаго имущества, д) из доходов с лотерей, концертов, спектаклей и чтешй! § 38. Ликвидацы Союза или какой либо его органи­ зацш производится решением соответствующих соб* 1 ;Li ----i. \> ______ рант представителей. В случай невозможности созывать означенный собранья, имущество и капи­ тал Союза или организацш поступает в пользу ЭСТОНСКИХ ШКОЛ В Сибири. * ‘•-t v U t ST
	A 12.206	tekstituvastus (ocr)										VaataRaudteelaste kultuur-haridusühingu „RAU D A M“ ...Raudteelaste kultuur-haridusühingu „RAU D A M“ PÕHIKIRI I. Ühingu eesmärk. S97S~G § i. Raudteelaste kultuur-haridusühingu „Raudam“ eesmärk on: arendada oma liikmete kultuur-hariduslikku taset ja hoolitseda vastastikkuse toetamise põhimõttel nende hea käekäigu eest. II. Eesmärgi taotlemisviisid. § 2. Oma eesmärgi taotlemisel ühing korraldab koosolekuid, kursusi, kontserte, raadioõhtuid, näitemüüke, pidusid, õppe- ja huvireise; organiseerib laulu- ja muusikakoore, õppeja spordiringe; peab ülal raamatukogusid; kirjastab, annab välja ja levitab kirjandust, ajakirju või ajalehti; asutab oma liikmetele abiandmiseks toetusfonde või abikassasid. 1 III. Tegevuspiirkond ja Õigused. §3. Ühingu tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik. Ühingu juhatus asub Tallinnas. § 4Ühingul on juriidilise isiku õigused. Ta võib omandada ja võõrandada kinnis- ja vallasvara, asutada kapitale, toetusfonde ja abikassasid, sõlmida lepinguid ja võtta oma peale kohustusi kui ka kohtus nõuda ja kosta. §5. Ühingul on õigus liituda või ühtuda teiste samasihiliste organisatsioonega, nendega koos keskorganisatsioone luua ja oma osakonde asutada. §6. Ühingul on oma lipp, pitser ja märk. IV. Liikmed ja nende kohused. § 7- Ühingu liikmeiks võivad olla raudteelased ja nende poolt soovitatud isikud, kellele seda maksvad seadused ei piira. Liikmed liigitakse: a) tegevliikmeiks, b) toetajaiks liikmeiks ja c) auliikmeiks. Tegevliikmeiks loetakse raudteelased ja nende perekonnaliikmed; toetajaiks liik2 meiks — isikud, kes ühingu eesmärgile kaasa tundes ühingut toetavad, olgu see füüsilise või vaimlise tegevuse ehk perioodiliselt maksetavate maksude kaudu, mille määra kinnitab ühingu üldkoosolek. Auliikmeiks võivad olla isikud, kellel ühingu tegevuses erilised teened; neid valib juhatuse ette­ panekul ühingu üldkoosolek. § 8. Liikmete vastuvõtmist toimib ühingu juhatus. Astunud ühingu liikmeks, tasub iga tegev ja toetaja liige ühingu kassasse vastava sisseaste- ja liikmemaksu, mille määra, tasumiseviisi, kui ka tähtaja määrab kindlaks ühingu üldkoosolek. Liige, kes oma liikmemaksu määratud tähtajaks pole tasunud, loetakse ühingust väljaastunuks. Teda võib vastu võtta uue liikmena ehk kui ta tervelt tasunud oma maksuvõla. § 9Kõik liikmed on kohustatud ühingu põhi­ kirjas ettenähtud määruseid ja üldkoosoleku ning juhatuse otsuseid täitma ja igatpidi ühingu tegevuse edendamisele kaasa aitama. Liiget, kes ühingu huvidele vastu töötab või kelle liikmeksolemine pole soovitav, võib üldkoosolek ühingust välja heita. § 10. Vabatahtlikult ühingust väljaastunuile, kui ka väljaheidetuile liikmeile nende poolt makstud sisseaste- ja liikmemaksu tagasi ei maksta. 3 V. Ühingu varad. § UÜhingu vara moodustavad: a) sisseasteja liikmemaks, b) annetused ja abirahad ja c) sissetulekud ettevõtetest. VI. Ühingu tegevuse juhtimine. § 12. Ühingu tegevust juhib ühingu üldkoosolek ja juhatus. A. Üldkoosolekud. § 13. Ühingu üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised üldkoosolekud kutsutakse kokku juhatuse, revisjonikomisjoni või ^io liikmete algatusel. Revisjonikomisjoni või ^io liikmete nõudel juhatus on kohustatud erakorralise koosoleku kokku kutsuma hiljemalt ühe kuu jooksul nõudekirja kättesaamise päevast arvates. Selle mittetäitmisel algatajad kutsuvad üld­ koosoleku kokku ise. § 14. Üldkoosoleku eriliseks ülesandeks on: a) aruande ja eelarve kinnitamine, b) maksude ja nende tasumisviiside ning tähtaegade kindlaks määra­ mine, 4 c) juhatuse, revisjonikomisjoni ja iga­ suguste toimkondade valimine ning nendele tarvilikkude juhtnööride või kodukordade kinnitamine, d) auliikmete valimine ja soovimatu liikmete väljaheitmise küsimuse otsustamine, e) kinnisvarade omandamise ja võõ­ randamise otsustamine, f) põhikirja muutmise, ühingu tege­ vuse lõpetamise, teiste organisat­ sioonega liitumise ja i) ka muude ühingu tegevusse puutuvate tähtsamate küsimuste otsustamine juhatuse ettepanekul. § 15. Üldkoosolekute kutsed ühes päevakorraga saadetakse liikmetele kätte hiljemalt 7 päeva enne kokkukutsutavat koosolekut. § 16. Üldkoosolekuid juhatab koosolekul valitud juhatus. Päevakorras ettenähtud küsimuste otsustamiseks on koosolek otsusevõimeline sõltumatult kokkutulnud liikmete arvust. Otsused üldkoosolekul tehakse liht häälte­ enamusega, väljaarvatud § 14 punktides d, e ja f ettenähtud küsimused, mille otsusta­ miseks on nõutav 2/3 koosolijate hääli. § 17. Hääletamise viisi üldkoosolekul määrab kindlaks koosolek ise. 5 Ettepanekute hääletamisel häälte tasakaalu langemise puhul loetakse küsimus tagasi lükatuks. § 18. Üldkoosoleku protokolli kinnitavad koos­ oleku juhatus ja kolm koosoleku poolt valitud ühingu liiget. B. Juhatus. § 19. Ühingu juhatus, valitav üldkoosoleku poolt kolme aasta peale, on seitsmeliikmeline ja koosneb esimehest, abiesimehest, sekretärist, abisekretärist, laekahoidjast, varahoidjast ja ühest ametita liikmest. Ametite jaotuse toimib juhatus ise. Kahel esimesel aastal peale valimisi juhatusliikmeist langeb välja ^3 loosi läbi ja järgmistel aastadel — valimise vanaduse järjekorras. Ühes juhatuse liikmete valimisega vali­ takse iga aasta neile ka tarvilik arv kandi­ daate. Juhatusse astunud kandidaadi valimise vanadus loetakse selle juhatuse liikme järgi, kelle asemele ta juhatusse astunud. § 20Juhatus on ühingu esindaja ja asjaajaja kõigis ühingu jooksvat tegevust puutuvais küsimusis ilma erilise volituseta. Tema üles­ anded, võimupiirid ja koosolekute pidamise kord määratakse kindlaks üldkoosoleku poolt kinnitatud kodukorraga. 6 § 21. Juhatuse koosolekud on otsusevõimelised, kui koos on vähemalt 4 juhatuse liiget. Koosolekuid juhatab esimees või tema abi. Otsused juhatuse koosolekuil tehakse liht­ häälteenamusega. Häälte tasakaalu langemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl. VII. Revisjonikomisjon. § 22. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt ühe aasta peale. Ta koosseis on kolme­ liikmeline. Ühes revisjonikomisjoni liigetega valitakse neile, sama aja peale ka tarvilik arv kandidaate. § 23. Revisjonikomisjoni ülesanne on ühingu asjaajamise, varade ja aruannete revideerimine, juhatuse liikmete peale tõstetud kaebuste läbivaatamine ning tarbekorral nende ette­ kandmine üldkoosolekuile. VIII. Ühingu tegevuse lõpetamine. § 24. Ühing lõpetab tegevuse oma liikmete üldkoosoleku otsuse järgi või kui ta jäänud maksujõuetuks. § 25. Tegevuse lõpetamisel, kui ühingu kohus­ tused tasutud, antakse ta varad üldkoosoleku poolt määratud asutusele. 7 Ühingu likvideerimist toimib vastavate juhtnööride järgi üldkoosoleku poolt selleks valitud viieliikmeline likvideerimise komisjon. Kohtu- ja siseministri 21. aprilli 1931 a. otsusel on Riigi raudtee ametnikkude kultuur-hariduslise ühingu „Raudami“ põhikirja muudatus ja uus nimi: Raud­ teelaste kultuur haridusühing „Raudam“ ühingute, seltside ja nende liitude registrisse Nr. 302 all sisse kantud. TempelmaksuuaÄa krooni suuruses tasutud. T. H. r. Registreerim. toim. Nr. 440 .1922 a. Tallinnas, 22 aprillil 1931 a. Kohtu- ja siseministeeriumi administratiivosakonna registreerimise asjade juhataja. E. Aron (allkiri) J. R-ataseppa trükk — Tallinnas, Lai tän. 43, 8
	A 12.211	tekstituvastus (ocr)										VaataKULLIKENE Koots, koots, kullikene, kus su kulla...KULLIKENE Koots, koots, kullikene, kus su kulla pesakene? "Metsas kuiva kuuse otsas, mäel märja männi otsas." Kuhu see vanamees jälle jäi? "Vanamees raius maha." Kuhu see vanamees jälle jäi? „Vanamees suri ära." Kuhu see vanamees maeti? „Pikka põllupeenrasse.“ Kuhu see peenar jälle jäi? "Must härg kündis üles." Kuhu see must härg jälle jäi? „Must härg viidi laadale." 60 SENTI NOORUSMAA LASTEKIRJASTIK NR. 2 Tekst eesti rahvaluulest Pildid Aleksander Krimsilt Eesti Õpetajate Liidu kirjastus Tall. E. Klrj.-Üh. trükikoda, Pikk. t. 2. 1932.
	A 12.216	tekstituvastus (ocr)										VaataLaste maailm K. Jaik'i kirjastus Tartus H. Sara...Laste maailm K. Jaik'i kirjastus Tartus H. Sarap'i pildid. Uhke oled, paabulind, saba teeb ju kuulsaks sind! Linnukestel oksa pääl tõuseb rõõmsalt lauluhääl Jaanalid, miks ruttad sa, kas lä'ed toitu otsima, või sul kannul mõni kütt, kellel ligidal siin ütt? Päevad läbi nälgib ta - januneb, kui puudus veest, siiski rõõmsa meelega kaamel teenib peremeest. Kaelkirjak. Maast tal raske toitu võtta, sest et kõrged jalad tal, kuid ta siiski ei jää hätta, puust saab kerge vaevaga. Tiiger kuri, kaval loom palju pahandusi toob Kaval kütt võib siiksi teda jäädavasti aheldada. Lõvi seisatab ja kuulab, mis ta muud kui saaki luurab. Ninasarvik sarvega, paks ja voldis nahaga; vist ta mõnda vihaga, äigaks korra sarvega. Ta on mitme hobu eest suur ja tark elevant, turjal kannab mitu meest, nina asemel tal lont. Rong see huikab kõvasti kaob varsti metsa taha; ikka tormab edasi, suitsu juga jääb ta’st maha. Poisikene autot uurib, küsib iseeneselt: "Kuis ta võib küll käima minna, kui ei hobust ette panna?" Omnibussil’ ole sa kärmas pääle minema kaua ta ei oota sind - tarvis ruttu teha ring. Laev, sa rutta mere laugel, kodurand on alles kaugel! Õhus miski müriseb, Zeppelin seal ringi teeb. Pilved peagi taevast kat'vad lennuki nad kinni mat'vad. Raamatu- ja klvltrüklkoda Ed. Bergmann, Tartus 1932