> Säilik 
        Pala | Käsikirjapala | RKM II 74, 292/3 (1) | 1 | ERA-13114-13349-88430
 
Kuva kustutatud kirjed
Metaandmed
Üldandmed
Arhiiv - Liik Eesti Rahvaluule Arhiiv - Pala / Käsikirjapala
Kataloog Käsikirjaarhiiv : RKM. Riikliku Kirjandusmuuseumi kogu : RKM II.
Lisainfo muistend; andmed; Vanapagan pillab kukelaulu peale kive: Pälli männikus, Kulli Agamal, Seljandi sarapikus - Rudolf Põldmäe < Niina Naissaar, 55 a (1958)
PID ERA-13114-13349-88430
Kataloogitunnused
Asutus Eesti Kirjandusmuuseum
Viide RKM II 74, 292/3 (1)
Nimetus 1
Ajakate 1958
Algusaeg 1958
Lõpuaeg 1958
Täisviide RKM II 74, 292/3 (1) < Niina Naissaar, 55 a (1958)
Täisviide RKM II 74, 292/3 (1) < Niina Naissaar, 55 a (1958)
Kasutuspiirangud
Omanik Eesti Kirjandusmuuseum
Sisulised tunnused
Sisu koht (kihelkond) Kihelkonna
Sisu koht (kihelkond) Kihelkonna
Sisu koht (kihelkond) Kihelkonna
Sisu koht (kihelkond) Kihelkonna
Sisu koht (kihelkond) Kihelkonna
Sisu koht (täpsemalt) Pälli, Pälli-Mardi
Sisu koht (täpsemalt) Tänapäeval: Saare maakond, Lümanda vald, Varpe
Sisu koht (täpsemalt) Pälli
Sisu koht (täpsemalt) Tänapäeval: Saare maakond, Lümanda vald, Varp
Sisu koht (täpsemalt) Täpsem: Pälli männikus
Sisu koht (täpsemalt) Kulli, Agama
Sisu koht (täpsemalt) Tänapäeval: Saare maakond, Lümanda vald, Kulli
Sisu koht (täpsemalt) Tänapäeval: Saare maakond, Kihelkonna vald
Sisu koht (täpsemalt) Täpsem: Seljandi sarapikus
Sisu koht (täpsemalt) Sepa-Reinu
Sisu koht (täpsemalt) Tänapäeval: Saare maakond, Kihelkonna vald
Sisu kirjeldus Vanapagan pillab kukelaulu peale kive: Pälli männikus, Kulli Agamal, Seljandi sarapikus
Žanr muistend
Žanr andmed
Objekti liik kivi
Objekti liik mets
Tegelased hiid/kurat
Tegelased loom/lind/kala
Keel eesti
Märkus Kirjandus: HVM III, 106 A; Vt. HVM II, muist. 18 ja 19.
Seotud isikud
Koguja Rudolf Põldmäe
Esitaja
Nimi:Niina Naissaar
Elukoht (kihelkond):Kihelkonna
Elukoht (täpsem):Kihelkonna alev
Päritolukoht (kihelkond):Kihelkonna
Päritolukoht (täpsem):Lümanda
Vanus/Sünniaasta:55 a
Isikud
Tekstistus
Kommentaarid
Märksõnad
Eesti Kirjandusmuuseum