Mulgimaa pärimus - UUS! Mulgimaa muinasjutud

Oled jõudnud Eesti Rahvaluule Arhiivi Mulgimaa rahvapärimuse lehele. Siin on Mulgimaa kogukonnalehtede üldine tutvustus ning valik Mulgimaa muinasjutte. Ülejäänud rahvaluulematerjale saad sirvida Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kogukonnalehtedel!

Mulgimaa

Mulgimaa on ala, kus on räägitud mulgi keelt, mis on omakorda lõunaeesti keele üks kolmest põhimurrakust. Mulgimaa alla kuuluvad Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad, mulgi keeleala ulatub paiguti ka Viljandi ja Saarde kihelkondadesse. Ka Mulgimaa rahvapärimus on eriilmeline ning Mulgimaa rahvaluulekogud rahvaluulearhiivis on väga mahukad. Rahvaluule suurkogumise käivitaja Jakob Hurda üleskutsetele vastasid mulgid väga aktiivselt, teiste hulgas ka suurkoguja Jaak Sõggel.

Eesti Rahvaluule Arhiiv

Rahvaluulearhiiv loodi 1927. aastal selleks, et 1) koondada ühte kohta kõik suuremad eesti rahvaluule kogud ning tagada nende turvaline säilimine; 2) võimaldada uurimissaalis huvilistel ja uurijatel rahvaluulekogudega tutvuda ja neid kasutada; 3) jätkata rahvaluulekogude süstemaatilist täiendamist; 4) tegeleda eesti rahvaluule teadusliku uurimisega; 5) tuua väljaannetena laiemasse käibesse nii rahvaluulematerjalid kui uurimistulemused. Alustati järjepidevat tööd olemasolevate materjalide süstematiseerimisega (loodi materjalide registrid ja kartoteekide süsteem), kopeerimisega ja kogude täiendamisega. Loodi väljaanneteseeria “Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused” ning jätkati Jakob Hurda algatatud akadeemiliste tekstipublikatsioonide seeriat “Monumenta antiquae Estoniae”.

Digitaalarhiiv

Tänapäeval on võimalik arhiivimaterjale tuua lugejate ja huvilisteni interneti kaudu, kuid ka see nõuab mahukaid eeltöid: käsikirjalised materjalid, samuti vanemad fotod, heli- ja videosalvestused tuleb esmalt digiteerida; teiseks on vaja digitaalhoidlat (failirepositooriumi) kõigi nende materjalide süsteemseks ja turvaliseks hoiustamiseks; kolmandaks on vajalike materjalide ülesleidmiseks kogudest vaja seostada digiteeringud ka materjali kohta käivate andmetega (luua arhiiviinfosüsteem ning sisestada andmekirjed); neljandaks on vaja need materjalid ka kasutajatele mugaval kujul kättesaadavaks teha. Tööd kõige selle nimel on rahvaluulearhiivis eri projektirahastuste toel tehtud digitaalajastu algusest saadik. Praeguseks on peaaegu kõik rahvaluulearhiivi digitaalkujul materjalid koondatud digitaalarhiivi KIVIKE, süsteemi funktsionaalsus nõuab aga veel parandamist, digiteerimist ootavad mahukad materjalikogud ning sisestamist materjalide kasutamiseks vajalikud andmekirjed. Kuna rahvaluulearhiivi rahastus on pea täiel määral projektipõhine, siis on neid töid võimalik teha üksnes vastava projekti olemasolul ja selle eesmärkide raames. Mulgimaa kultuuriprogrammi eri projektide rahastus on võimaldanud Mulgimaa materjalide andmekirjete sisestamisega tegeleda esmajärjekorras ning ka kogukonnaportaali Mulgimaa kihelkondade plokk on valminud sama programmi toel.
Kogukonnaportaal
Kivikese kogukonnaportaal on loodud ühest küljest selleks, et mingi kindla teema või päritoluga materjale koondada nii, et need oleks kasutajale mugavalt kättesaadavad ja sirvitavad. Igal kasutajal on võimalik kogukonna materjale teemade kaupa sirvida ja kasutada.
Teiseks aga tahame pakkuda huvilistele võimalust osaleda rahvaluulearhiivi töös, anda oma panus rahvaluuleainese kättesaadavaks tegemisse. Selleks tuleb esmalt Kivikesse sisse logida ning ennast registreerida vastava kogukonna liikmena. Seejärel on võimalik lisada kogukonna materjalidele tekstistusi, tõlkeid ja märksõnu, mis võimaldavad edaspidi materjale paremini ja mitmekülgsemalt kasutada. Lisaks sellele on kasutajatel võimalik ka lisada materjalidele kommentaare, näiteks võivad kohalike olude tundjad kommenteerida, kas sedalaadi pärimust on ka hiljem tuntud, lisada kommentaare jutus olevate loodusobjektide või rajatiste praeguse seisukorra kohta ning nende täpse asukoha koordinaadid, kommenteerida saadetiste keelemurde iseärasusi, lisada teavet rahvaluulekogujate või -esitajate elukäigu, olemuse, sugulussidemete jms. kohta; täpsustada fotode sisukirjeldusi ning seostada fotokirje pildil olevate isikutega. Kolmandaks on kogukonna registreerunud liikmetel võimalik ka ise vastavateemalist materjali, samuti materjaliga seotud isikuid Kivikesse lisada. Uue ainese, ehk failide lisamiseks tuleb siirduda Kivikeses lehele Annetused ning täita seal vastav annetusvorm, misjärel arhiivitöötaja võtab teiega ühendust. Kui soovite, et annetuse materjalid tuleks nähtavale ka kogukonna materjalide hulgas, siis tuleks see annetuse juures ära märkida.
Lisaks sellele on Kivikese kasutajad oodatud ka ise kogukondi looma ja haldama - nii on võimalik valida kuvamiseks just endale meelepäraseid arhiivimaterjale.

Kogukonna tunnuspildina on kasutatud fragmenti Eesti Rahva Muuseumi mulgi kuue tikandist.